text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
Idale leSupreme Court ngoLwesine lihluze udaba lukaMongameli Mugabe lokuphikisa isinqumo seHigh Court sokuthi kumele ahlele ilanga lokuqhuba ukhetho lwama by-elections eNkayi South, Lupane East leBulilima East.
Lelidale, elikhokhelwa ngumahluli uMnu Godfrey Chidyausiku lithe ngemva kokuzwa inhlangothi zamagqwetha kaMugabe lababengamalunga ephalamende abathathu abayibo abamhambise emthethwandaba, lathi lizahluzisisa loludaba lethule isinqumo salo kunsuku ezizayo.
Abathathu laba ngabathi uMnu Abednico Bhebhe (Nkayi South) uMnu. Njabuliso Mguni (Lupane East), loMnu Norman Mpofu, yena owayemela iBulilima East. Abathathu laba baxotshwa kucele leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube.
Igqwetha likaMugabe, uMnu Ray Goba utshele iSupreme Court ukuthi idale leHigh Court ngeke libambe uMugabe ngamandla ukuthi ahlele ilanga lokhetho ngoba kungelamali.
Kodwa igqwetha likaBhebhe labanye bakhe, uMnu Ndabezinhle Mazibuko ukuphikisile lokhu esithi udaba lokuthi akulamali yokuqhuba ukhetho ayisilo sizatho esimqoka esibangele ukuthi uMugabe engahleli lolukhetho.
UMguni utshele iStudio 7 ukuthi ukungethulwa kwesinqumo yiSupreme Court yinto ekade beyikhangelele ngoba kunzima ukuthi abahluli balelidale bephe isinqumo esiphikisa uMongameli Mugabe. | isiNdebele |
IBhayibhili lifundisani ngokukhonza izithombe lamadlozi?
AmaKhristu awabona njani amakhefu enkolo?
Ungakuchasisa njani okukholwayo ngendlela engasoze ibacaphule abanye?
1, 2. Yiwuphi umbuzo okumele uzibuze wona nxa usutshiye inkolo yamanga, njalo ucabanga ukuthi kungani kuqakathekile lokho?
AKE sithi uthole ukuthi endaweni ohlala kuyo kulomuntu ofake itshefu emanzini eliwanathayo lingakwazi, njalo lokhu sekufaka impilo zenu engozini. Ungenzani? Akuthandabuzwa ukuthi ungathatha inyathelo masinyane ukuze uthole amanzi ahlanzekileyo. Lanxa ungenze njalo ungazibuza umbuzo lo oqakathekileyo othi, ‘Besengiwanathile yini amanzi aletshefu?’
2 Umzekeliso lo uhambelana lokwenzakalayo enkolweni yamanga. IBhayibhili lifundisa ukuthi inkolo enjalo iletshefu yezimfundiso lezenzo ezingcolileyo. (2 KwabaseKhorinte 6:17) Yikho kuqakathekile ukuthi uphume ‘eBhabhiloni eNkulu,’ umbuso womhlaba wonke wenkolo yamanga. (ISambulo 18:2, 4) Usukwenzile yini lokho? Nxa usukwenzile, uyanconywa. Kodwa ukuhlukana lenkolo yamanga kumbe ukuyivalelisa akwenelanga. Nxa usukwenzile lokho, kumele uzibuze ukuthi, ‘Kulokunye yini engisakwenza okuphathelane lenkolo yamanga?’ Ake sixoxe ngezinye izibonelo.
UKUKHONZA IZITHOMBE LAMADLOZI
3. (a) IBhayibhili lithini ngokusebenzisa izithombe, njalo kungani abanye bengakubona kunzima ukuba lombono kaNkulunkulu? (b) Kumele wenzeni ngezinto olazo ezitholakala enkolweni yamanga?
3 Abanye baleminyaka eminengi belezithombe emakhaya abo. Wena ulazo yini? Nxa ulazo, ungabona angathi akuzwisiseki kumbe akuqondanga ukuthandaza kuNkulunkulu ungelazo. Kungaba nzima ukuthi uhlukane lazo ngenxa yokuthi uyabe uzithanda lezo zithombe. Kodwa uNkulunkulu nguye ositshelayo ukuthi simkhonze njani, njalo iBhayibhili lifundisa ukuthi kafuni sisebenzise izithombe. (Bala u-Eksodusi 20:4, 5; IHubo 115:4-8; U-Isaya 42:8; 1 UJohane 5:21) Ngakho ungabambelela enkolweni yeqiniso ngokulahla konke olakho okukuhlanganisa lenkolo yamanga. Zimisele ukukubona ngendlela uJehova akubona ngayo. Ukubona ‘njengokuyisinengiso.’
4. (a) Sikwazi njani ukuthi ukukhonza amadlozi akuncedi? (b) Kuyini okwenza uJehova walisa abantu bakhe ukuthi bazihlanganise lamadimoni?
4 Ukukhonza amadlozi lakho kujayelekile ezinkolweni ezinengi zamanga. Bengakafundi iqiniso, abanengi babekholwa ukuthi abantu abafileyo bayaphila endaweni ethile yomoya futhi balamandla okunceda lokulimaza abantu abaphilayo. Mhlawumbe lawe wawusebenza nzima ukuze uthethele emadlozini. Kodwa njengoba safunda esahlukweni 6 sebhuku leli, abantu abafileyo kabaphili ndawo. Yikho-ke ukuzama ukukhuluma labo akuncedi. Imilayezo yonke ekhanya angathi ivela kwabafileyo iyabe ivela emadimonini. Yikho uJehova walisa ama-Israyeli ukuzama ukukhuluma labafileyo kumbe ukuzama ukuzihlanganisa lamadimoni.
5. Kuyini ongakwenza nxa wawukhonza usebenzisa izithombe kumbe ukhonza amadlozi?
5 Kuyini ongakwenza nxa wawukhonza usebenzisa izithombe kumbe ukhonza amadlozi? Bala futhi ucabangisise ngezindaba eziseBhayibhilini ezikutshengisa indlela uJehova abona ngayo izinto lezi. Khuleka kuJehova nsuku zonke umtshela ngesifiso sakho sokubambelela enkolweni yeqiniso, ubusumcela ukuthi akuncedise ucabange ngendlela yena acabanga ngayo.
AMAKHRISTU OKUQALA AYENGAYINANZI IKHISIMUSI
6, 7. (a) Abananza iKhisimusi bathi bayabe bekhumbulani, njalo abalandeli bakaJesu bekhulu lokuqala babeyinanza yini? (b) Ngesikhathi sabafundi bakaJesu bokuqala, ukunanzwa kwezinsuku zokuzalwa kwakuhambelana lani?
6 Ukukhonza komuntu kungangcoliswa yinkolo yamanga endabeni zamakhefu ajayelekileyo. Ngokwesibonelo, ake sixoxe ngeKhisimusi. Abananza iKhisimusi bathi bayabe bekhumbula ukuzalwa kukaJesu Khristu njalo phose zonke izinkolo ezithi zingamaKhristu ziyayinanza. Kodwa akulabufakazi obutshengisa ukuthi abafundi bakaJesu bekhulu lokuqala babelinanza lelokhefu. Ibhuku elithi Sacred Origins of Profound Things lithi: “Okweminyaka engu-200 akulamuntu owayekwazi ngokuzalwa kukaKhristu njalo balutshwana ababelendaba lokuthi wazalwa nini sibili.”
7 Lanxa abafundi bakaJesu babengaba lolwazi lokuthi wazalwa nini sibili, babengasoze balunanze lolosuku. Ngani? Ngoba ibhuku lezokuchwayisisa i-World Book Encyclopedia lithi amaKhristu okuqala “ayebona ukunanza usuku lokuzalwa lwanoma ngubani njengomkhuba wobuhedeni.” Izinsuku zokuzalwa ezananzwayo eziseBhayibhilini ngezamakhosi amabili kuphela ayengakhonzi uJehova. (UGenesisi 40:20; UMakho 6:21) Ukukhunjulwa kwezinsuku zokuzalwa kwakusenzelwa lokuhlonipha onkulunkulu abangamahedeni. Ngokwesibonelo, ngoMay 24 abantu belizwe laseRoma babenanza usuku lokuzalwa kukankulunkulukazi uDiana. Ngelanga elilandelayo babenanza usuku lokuzalwa kukankulunkulu wabo welanga u-Apollo. Lokhu kutshengisa ukuthi ukunanzwa kwezinsuku zokuzalwa kwakuhambelana lobuhedeni hatshi lobuKhristu.
8. Chasisa ukuthi imicimbi yezinsuku zokuzalwa lezinto zamasalamusi kungenelana njani.
8 Kulesinye isizathu esingabe senza ukuthi amaKhristu ekhulu lokuqala angananzi usuku lokuzalwa kukaJesu. Kufanele ukuthi abafundi babekwazi ukuthi imicimbi yezinsuku zokuzalwa ingenelana lezinto zamasalamusi. Ngokwesibonelo, amaGiriki lamaRoma amanengi akudala ayekholwa ukuthi kulomoya oba khona ekuzalweni komuntu njalo uyamvikela okwempilo yakhe yonke. Ibhuku elithi The Lore of Birthdays lithi: “Umoya lo wawusebenza ngendlela eyimfihlo lonkulunkulu oba khona nxa umuntu ezalwa.” UJehova wayengeke athokoziswe yinoma yiwuphi umcimbi owawuzahlanganisa uJesu lezinto zamasalamusi. (U-Isaya 65:11, 12) Pho-ke kwenzakala njani ukuthi abantu abanengi bacine sebenanza iKhisimusi?
IKHISIMUSI YAVELA NGAPHI?
9. UDecember 25 wakhethwa njani ukuthi abe lilanga lokukhumbula ukuzalwa kukaJesu?
9 Abantu baqalisa ukukhumbula ukuzalwa kukaJesu ngoDecember 25 sekudlule amakhulu amanengi eminyaka uJesu efile. Kodwa lelo kwakungayisilo ilanga uJesu azalwa ngalo, ngoba ubufakazi butshengisa ukuthi wazalwa ngo-October. * Pho-ke, kungani kwakhethwa uDecember 25? Abanye abacina bezithi bangamaKhristu kungenzeka “babefisa ukuthi ilanga lelo liqondane lelanga lomcimbi wamaRoma wobuhedeni owawusenzelwa ‘usuku lokuzalwa kwelanga elingehlulwayo.’” (The New Encyclopædia Britannica) Ngesikhathi sobusika, lapho ilanga elalingaphumi kuhle khona, amahedeni ayesenza imicimbi ukwenzela ukuthi ilanga liphenduke livela ezindaweni ezikhatshana ukuze lizobakhudumeza njalo libakhanyisele. Kwakucatshangwa ukuthi ilanga laliqalisa ukuphenduka ngoDecember 25. Abakhokheli benkolo ababezama ukuguqula amahedeni bavumela ukuthi kube lomcimbi lo bezama ukwenza ukuthi kukhanye angathi “ngowobuKhristu.” *
10. Ngezinsuku zakudala, kungani abanye abantu babengayinanzi iKhisimusi?
10 Sekulesikhathi eside kusaziwa ukuthi iKhisimusi yavela ezimfundisweni zobuhedeni. IKhisimusi yayingasavunyelwa ukunanzwa eNgilandi lakwamanye amazwe ayengaphansi kweMelika ekhulwini lesi-17 ngenxa yokuthi yayingasekelwanga emibhalweni. Umuntu owayelova emsebenzini ahlale ngekhaya mhla weKhisimusi wayejeziswa. Kodwa ngesikhatshana nje, kwavuselelwa imikhuba yakudala njalo kwangezelelwa leminye emitsha. IKhisimusi yaphinda yaba likhefu eliqakathekileyo njalo emazweni amanengi ilokhu isaqakathekiswa. Ngenxa yokuthi iKhisimusi ivela enkolweni yamanga, abafuna ukuthokozisa uNkulunkulu kabayinanzi kuhlanganisa lamanye amakhefu avela ezinkolweni zobuhedeni. *
KULENDABA YINI UKUTHI IKHISIMUSI YAVELA NGAPHI?
11. Kungani abanye abantu benanza amakhefu, kodwa kuyini okumele sikuqakathekise kakhulu?
11 Abanye bayavuma ukuthi amakhefu anjengeKhisimusi avela ezimfundisweni zobuhedeni kodwa babona angathi akulandaba ukuwananza. Abantu abanengi abacabangi ngenkolo yamanga nxa benanza amakhefu. Izikhathi lezi zinika izimuli amathuba okuthi zibe ndawonye. Lawe ukubona njalo yini? Nxa kunjalo, kufanele ukuthi okwenza kube nzima ukuthi ubambelele enkolweni yeqiniso yikuthanda imuli yakho hatshi ukuthanda inkolo yamanga. Qiniseka ukuthi uJehova onguye owasungula imuli ufuna ukuthi ube lobungane obuqinileyo lezihlobo zakho. (Kwabase-Efesu 3:14, 15) Kodwa lobo bungane ungabuqinisa ngendlela eyamukelwa nguNkulunkulu. Umphostoli uPhawuli wakhuluma ngalokho okumele siqhubeke sikuqakathekisa kakhulu esithi: “Lidinge okuthokozisa iNkosi.”
12. Yiwuphi umzekeliso otshengisa ukuthi kungani kumele sibalekele imikhuba lemicimbi eyavela endaweni ezingcolileyo?
12 Mhlawumbe ungabona angathi lapho okwavela khona amakhefu akulani lendlela ananzwa ngayo lamuhla. Kulendaba yini ukuthi avela ngaphi? Ye, kulendaba! Singakufanisa lalokhu: Ake sithi ubone isiwiji esisezibini. Ungasidobha usidle yini? Awungeke! Isiwiji leso singcolile. Ukunanza amakhefu kungakhanya kumnandi kakhulu njengesiwiji leso, kodwa adojwe ezindaweni ezingcolileyo. Nxa ufuna ukubambelela enkolweni yeqiniso kumele ube lombono onjengowomphrofethi u-Isaya, owatshela izikhonzi zeqiniso ukuthi: “Lingathinti lutho olungcolileyo.”
SEBENZISA UKUHLAKANIPHA EKUKHULUMENI LABANYE
13. Yibuphi ubunzima obungabakhona nxa ungananzi amakhefu?
13 Kungaba lobunzima nxa ungakhetha ukungananzi amakhefu. Ngokwesibonelo, osebenza labo bangamangala ukuthi kungani ungenzi ezinye izinto eziphathelane lamakhefu. Ungenzani nxa unganikwa isipho seKhisimusi? Kuqondile yini ukuthi usamukele? Kuthiwani nxa umuntu otshade laye engakholwa izinto ozikholwayo? Ungenzani ukuze ube leqiniso lokuthi abantwabakho kababoni angathi bayacindezelwa ngenxa yokuthi kabananzi amakhefu?
14, 15. Ungenzani nxa umuntu engaqabuka ekufisele ukuthi ube lekhefu elihle kumbe nxa omunye umuntu efuna ukukunika isipho?
14 Kumele ube lokwahlulela okuhle ukuze usebenzise ukuhlakanipha ezimeni ezitshiyeneyo. Nxa umuntu engaqabuka ekufisele ukuthi ube lekhefu elihle, kungcono ukumbonga nje kuphela. Kodwa ungenzani nxa kungumuntu ojayele ukumbona kumbe kungumuntu osebenza laye? Esimeni esinjalo, ungakhetha ukumtshela okunengi. Kukho konke oyabe umtshela khona, khuluma ngonanzelelo. IBhayibhili lithi: “Ingxoxo yenu kayihlale igcwele umusa, ifakwe itshwayi, ukuze likwazi ukuphendula umuntu wonke.” (KwabaseKholose 4:6) Qaphela ukuthi ungakhulumi ngendlela etshengisa ukuthi awuhloniphi abanye. Okumele ukwenze yikuchasisa lokho okukholwayo ngonanzelelo. Yenza kucace ukuthi awutsho ukuthi ukunikana izipho kanye lokuba lemibuthano kubi, kodwa ungafuna ukwenza lezozinto ngesinye isikhathi.
15 Ungenzani nxa omunye umuntu efuna ukukunika isipho? Lokhu kuzakuya ngezimo. Okunikayo angathi: “Ngiyakwazi ukuthi awulinanzi lelikhefu leli. Kodwa ngifuna ukukunika lokhu.” Unganquma ukuthi ukwamukela isipho leso ngalesosikhathi akufanani lokunanza lelokhefu. Kodwa nxa okunikayo engajayelananga lalokho okukholwayo, ungamtshela ukuthi awulinanzi ikhefu lelo. Lokhu kunganceda ukuthi uchasise ukuthi kungani usamukela isipho kodwa wena unganiki abanye izipho ngalesosikhathi. Lanxa kunjalo, akungeke kube yikuhlakanipha ukuthi wamukele isipho nxa kusegcekeni ukuthi okunikayo ufuna ukutshengisa ukuthi awubambelelanga kulokho okukholwayo, kumbe ukuthi awubambeleli kukho ngenxa yokufuna izipho.
UNGAKHULUMA NJANI LABEMULI YAKHO?
16. Ungakhuluma njani ngonanzelelo nxa sekusiza ezindabeni eziphathelane lamakhefu?
16 Ungenzani nxa kuyikuthi abemuli yakho kabazikholwa izinto ozikholwayo? Kumele ukhulume labo ngonanzelelo. Akumelanga uphikisane layo yonke imikhuba kumbe imicimbi ekhethwa ukunanzwa yizihlobo zakho. Kodwa kumele uhloniphe imibono yabo njengoba lawe ufuna bahloniphe eyakho. (Bala uMathewu 7:12.) Ungenzi lutho oluzakwenza kukhanye angathi uyalinanza ikhefu abalinanzayo. Lanxa kunjalo, kumele ube ngumuntu ozwisisayo nxa kuyizinto ezingahambelani lokunanza ikhefu lakhona sibili. Ngesikhathi esifananayo, kumele wenze izinto ezizakutshiya ulomzwangedwa ongelacala zikhathi zonke.
17. Ungabanceda njani abantwabakho ukuthi bangaboni angathi bacindezelwe nxa bebona abanye benanza amakhefu?
17 Ungenzani nxa ufuna ukuthi abantwabakho bangaboni angathi bacindezelwe ngenxa yokuthi kabananzi amakhefu angasekelwanga eBhayibhilini? Lokhu kuzakuya ngokuthi lenzani ngezinye izikhathi zomnyaka. Abanye abazali bahlela ukunika abantwababo izipho ngezinye izikhathi. Esinye isipho esihle kakhulu ongasinika abantwabakho yikuzinika isikhathi sokuba labo kanye lokubatshengisa ukuthi uyabathanda.
LANDELA INKOLO YEQINISO
18. Ukuba khona emihlanganweni yobuKhristu kungakunceda njani ukuthi ubambelele enkolweni yeqiniso?
18 Nxa ufuna ukuthokozisa uNkulunkulu kumele utshiye inkolo yamanga ubusubambelela kweyeqiniso. Lokhu kuhlanganisani? IBhayibhili lithi: “Kasicabangeni ukuba singakhuthazana kanjani ethandweni lasezenzweni ezinhle.Kasingakudeli ukuhlangana, njengalokho abanye abajayele ukukwenza, kodwa kasikhuthazane—ikakhulu njengoba libona uSuku lusondela.” (KumaHebheru 10:24, 25) Imihlangano yobuKhristu esiyijabulelayo ikuncedisa ukuthi ukhonze uNkulunkulu ngendlela ayamukelayo. (IHubo 22:22; 122:1) Kuleyo mihlangano amaKhristu athembekileyo ‘ayaqinisana.’
19. Kungani kuqakathekile ukuthi ukhulume labanye ngezinto ozifunde eBhayibhilini?
19 Okunye okungakunceda ukuthi ubambelele enkolweni yeqiniso yikukhuluma labanye ngezinto ozifunde laboFakazi bakaJehova ezifundweni zakho zeBhayibhili. Abantu abanengi babubula bekhala kakhulu ngenxa yobubi obukhona emhlabeni lamuhla. Mhlawumbe abanye bakhona uyabazi. Kungaba kuhle ukuthi ukhulume labo ngethemba lakho elisekelwe eBhayibhilini mayelana lekusasa. Njengoba uqhubeka uzihlanganisa lamaKhristu eqiniso njalo ukhuluma labanye ngeqiniso elimangalisayo eliseBhayibhilini osulifundile, uzabona ukuthi imikhuba yenkolo yamanga oyifisayo engabe isalele enhliziyweni yakho izanyamalala kancane kancane. Qiniseka ukuthi uzathokoza kakhulu njalo uzathola izibusiso ezinengi nxa ungabambelela enkolweni yeqiniso.
^ indima 9 Umcimbi wamaRoma okuthiwa yiSaturnalia, lawo wenza uDecember 25 wakhethwa. Umcimbi lo owawusenzelwa ukuhlonipha unkulunkulu wezilimo wamaRoma wawusiba khona mhlaka December 17-24. NgeSaturnalia, kwakudliwa, kukholiswa njalo kunikwana izipho. | isiNdebele |
Uhlelo lokuhluza amafutha ezimota kusetshenziswa intanga zesihlahla seJatropha olwasungulwa eZimbabwe ngomnyaka ka 2005 lubikwa solubhidlika.
Uhulumende lamalunga edale lephalamende bathi akuselamali yohlelo lolu olwapawulwa okusemthethweni nguMongameli Robert Mugabe.
Bathi ifekithali eyakhiwa yi Zimbabwe incedisana lenkampani ye North Korea eMt. Hampden duzane le Harare, kayikagigi intanga zeJatropha lokhe yaqalisa ukusebenza ngomnyaka ka 2007.
Ifekithali le kayitholi ntanga ezivela kubalimi be jatropha abasendaweni ezehlukeneyo zelizwe.
Bathe ele Zimbabwe lilakho ukuthi likhalale uhlelo lolu olwenziwa ngesikhathi ilizwe lihlaselwe yikusilela kwamafutha ezimota.
Umnu. Moses Jiri okukhomithi yedale lephalamende ebona ngezokulima uthi uhulumende sokumele ayekele ukufaka imali kazulu kuhlelo lolu olungasoze luncede abantu makhaza.
Ingcwethi kwezamafutha ezimotha zithi uhlelo lwe jatropha solubhidlikile ngenxa yokuthi labalimi kabazange bafundiswe ukulima kahle izihlahla lezi.
Ele Zimbabwe lafaka amabillion phose amathathu amadollar - Z$3 billion (US$12 million) kuhlelo lolu.
Umnu. Seiso Moyo umsekeli womphathintambo wezokulima uthe ugatsha lwakhe kaluselamali yokwenza uhlelo lolu olungenziwanga ngendlela ebalulekileyo. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Bekungabizwa ozwayo emhlanganweni omkhulu wabenhlanganiso yabesifazana abayizizalwane zeZimbabwe ezingamakholwa esiKristu zebandla leSabatha esezihlala kwamanye amazwe eye Zimbabweans Adventist Women Abroad Council (ZAWAC), eMaryland eMelika.
Lumhlangano owenziwe ngempelasonto edluleyo, ubuthanise abesifazana abedlula ikhulu lamatshumi amahlanu.
Umkhokheli wenhlanganiso, uNkosikazi Sisa Sibanda Ncube, uthe inhlanganiso yakhe isileminyaka elitshumi lanthathu isenza okutshiyeneyo eMelika.
Uthe uhlelo lolu lubalulekile kakhulu ngoba lwamukela labesifazana abaswelayo abasemazweni atshiyeneyo.
“Inhlanganiso yethu eye ZAWAC, igwele omama abalothando luka Nkulunkulu uJesu Kristu.”
UNkosikazi Ncube uthe emhlangangweni wabo bakhuluma ngendaba ezitshiyeneyo ezithintha abesifazana ezinjengokutshada hatshi ezeBhayibhili kuphela. | isiNdebele |
Ibandla leZanu PF selixwayise amalunga alo ukuthi lizaxotsha yiloba ngubani ozatholakala ekhuthaza ukudonselana okubikwa sokugxile impande okoqethu kulelibandla.
Isixwayiso lesi sethulwe ngunobhala obona ngenhlelo zebandla leli uMnu Didymus Mutasa emhlanganweni awenze ngoMvulo lenkokheli yebandla eHarare.
UMutasa ukhokhela ikomidi eyakhethwa yiZanu PF ukuthi iye ezabelweni iyechasisela abasekeli bebandla ukuthi kungani lithethe isinqumo sokudiliza ingatsha zamaDistrict Coordinating Committees.
Ikomidi le ilamalunga athi uMutasa, uMnu Webster Shamu loNkosazana Oppah Muchinguri.
Ekugqhibeni kwayo umlandu wayo ngemva kokwethekelela kwezinye izigaba zelizwe, ikomidi kaMutasa le yazise inkokheli yebandla eHarare ukuthi ikhathazeke kakhulu ngokulwisana okukhona kubandla.
UMutasa uphe isibonelo sokuxotshwa kukaMnu Ndabaningi Sithole kuZanu PF loMnu Edgar Tekere, esithi ibandla lakhe alisoze lithandabuze ukuxotsha yiloba ngubani ozatholakala ekhuthaza ukungezwani.
Amazwi kaMutasa agcizelelwe yisikhulumeli seZanu PF uMnu Rugare Gumbo. Ukudonselana kulelibandla kubangelwa ngumbango wokudinga ukuthi ngubani ongathatha isikhundla sikaMongameli Mugabe.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Nkululeko Sibanda, ofundisa izifundo zombusazwe eUniversity of Huddersfield kweleBhilithani uthi kaboni kuphela ukudonselana kweZanu PF lokhu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izisebenzi zeZimbabwe zinanze ilanga leWorkers’ Day ngoMvulo umnotho welizwe uqhubeka udilika, imali isilela emabhanga njalo lobuyanga labo budlondlobala.
Ingcwethi kwezenotho zithi abantu abangasebenziyo eZimbabwe bangena kumatshumi ayithoba mumwemunye lanhlanu ekhulwini, i95 percent.
Ukusilela kwemisebenzi sokubangele ukuthi abantu abanengi baphile ngokuthengisa impahla abayithenga kwamanye amazwe lezilimo ezifana lemibhida.
Uhulumende weZanu PF wathembisa ukusungula imisebenzi eyizigidi ezimbili ngesikhathi ekhankasela ukhetho luka2013 kodwa kuze kube lanamuhla lokhu kakasigcwalisi leso sithembiso.
Ingcwethi ecubungula ezenotho, uMnu. Masimba Kuchera, utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kaselawo amaqhinga okuvuselela umnotho. | isiNdebele |
Izisebenzi zikahulumende zithi sezifuna ukuthi iholo lesisebenzi esithola imali ephansi likhuphulwe liyefika amakhulu amahlanu lamatshumi ayisithupha amadollar - $560.
Umnu. Sifiso Ndlovu umqondisi we Zimbabwe Teachers Association njalo oku Apex Council ekhangelane lokukhuphulwa kweholo lezisebenzi uthi okumangalisayo yikuthi uhulumende kavezi imali ezanikwa izisebenzi lonyaka.
Umnu. Ndlovu uthi inkulumo ezenziwe lamuhla yizisebenzi labamele uhulumende kaziphumanga lezivumelwano zokuthi iholo lizakhuphulwa kanganani nguhulumende.
Kodwa-ke uthi kusobala ukuthi izisebenzi zifuna ukuthi iholo lihambelane lendleko yemuli elabantu abayisithupha ecatshangelwa ukuthi okwamanje yi $560 ngenyanga.
Uphinde wathi kukhangelelwe ukuthi abamele uhulumende lezisebenzi ku National Joint Negotiating Council bazakhulumisana labanye babo bengakahlangani njalo kungakapheli uNtulikazi.
Isisebenzi sikahulumende esihola imali ephansi okwamanje sithola phose amakhulu amathathu amadollar eMelika - $296 ngenyanga.
Uhulumende ukhala ngokuthi kalamali yokukhuphula iholo lezisebenzi njengoba lemali yamadayimana embiwa eMarange kungakhanyi ukuthi idliwa ngubani. | isiNdebele |
Inhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai uthi uleqiniso lokuthi uMongameli Robert Mugabe enganqotshwa kukhetho oluzayo kasoze eyalele esikhundleni.
UTsvangirai wethule amazwi la eseNewZealand ngoLwesibili lapho ahlangane khona lenhloko kahulumende walelolizwe uMnu John Key.
UMnu Tsvangirai ucele eleNewZealand ukuthi lesule izijeziso ezalethulela uMongameli Mugabe labanye bakhe kuZanu PF. Lesi yisicelo asethule njalo kuhulumende weAustralia ngoMvulo.
Kukhetho luka2008 uMongameli Mugabe wathi kasoze evume umbuso uthathwa libandla leMDC ngevoti, esithi ngoba yena labanye bakhe balithatha ngombombo ezandleni zabahuquluzi.
Abebutho labo bahlezi besithi kabasoze bavumele ibandla leMDC lithatha intambo zombuso lanxa lingaze linqobe kukhetho.
Ingcwethi ehlaziya ezombusazwe uMnu Mlamuli Nkomo utshele iStudio 7 ukuthi liphutha elikhulu elenziwa nguTsvangirai. | isiNdebele |
Obengumsekeli wesikhulumeli secele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai, uNkosazana Thabitha Khumalo uthi ukususwa kwakhe kuleso sikhundla uyakwamukela ngoba kuyingxenye yokulungiselela ibandla phambilini kokhetho olungenziwa laloba ngasiphi sikhathi.
Kodwa ngolweSibili abazi ngokwenzakala kulelibandla batshele iStudio 7ukuthi uMaKhumalo ubengasewanzi lenkokheli yebandla phezu kwendaba eZimbalwa ezitshiyeneyo ezigoqela ukukhokhela icele lenhlanganiso yezisebenzi, iZCTU, imbono yakhe ngezitabane labathengisa imizimba lokuney okunengi.
Kodwa ngolweSihlanu uMaKhumalo utshele iStudio 7 ukuthi incwadi ayiphiwa ikhomba ukuthi ususwe kulesi sikhundla kayizange itshengise ukuthi inkokheli yebandla kayizwani laye. | isiNdebele |
Umcebisi kamongameli Jacob Zuma we South Africa, uNkosazana Lindiwe Zulu lamuhla ukhuthaze amazwe aphetsheya ukuthi ethule izijeziso azethesa umongameli Robert Mugabe labanye bakhe ngoba zisenqabela inguquko emqoka okufanele yandulele ukhetho olukhululekileyo elizweni.
Umcebisi kaMongameli Jacob Zuma wele South Africa, uNkosazana Lindiwe Zulu ukhuthaze amazwe aphetsheya ukuthi ethule izijeziso azethesa uMongameli Robert Mugabe labanye bakhe ngoba zisenqabela inguquko emqoka okufanele yandulele ukhetho olukhululekileyo elizweni.
Amazwi kaNkosazana Zulu, okuqula elikhokhelwa nguZuma elakhethwa yiSADC ukuxazulula ingxabangxoza eselizweni, aphume kungxoxo ayiqhube le Reuters.
Ugcizelele ukuthi izwekazi le Africa liyakhathazeka ngokwenzakala eZimbabwe njalo ukukhutshwa kwezijeziso lezi kungabangela ukuthi iqula lakhe kanye lezizalwane zeZimbabwe zilungiselele ukhetho olukhululekileyo.
Ukuze sihlaziye loludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMnu. Dumisani Nkomo, ingcwethi ecubungula ezombusazwe yena ogcizelela ukuthi kufanele izijeziso lezi zikhutshwe njengalokho okwavunyelwana ku Global Political Agreement. | isiNdebele |
Umkhokheli welinye lamacele eMDC, uMnu. Morgan Tsvangirai uhlangene lenkokheli yenhlanganiso ezizimeleyo ngolweSihlanu koBulawayo behlaziya indaba eziphathelane lalelidolobho. UTsvangirai uthembise ukuthi uhulumende kasoze atshiye idolobho lakoBulawayo lesigaba sonke seMandebeleni lisalela emuva kwezentuthuko.
Ngemva komhlangano lo uTsvangirai utshiye unobhala obona ngokuqoqwa kwenhlelo zalelibandla, umnu. Nelson Chamisa ukuthi axazulule udaba lokuxexebuka kwamalunga alelibandla esiye kwelikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube.
UChris Gande weStudio Seven uxoxe lomsekeli ka Chamisa, uMnu. Abednico Bhebhe ochasisa kabanzi ngalumhlangano.
Njengoba iStudio 7 ingasekeli hlangangothi uChris Gande uphinde waxoxa lesikhulumi secele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uMnu. Nhlanhla Dube laye opha umbono wecele lakhe ngaloludaba. | isiNdebele |
Abantu abanengi eZimbabwe babikwa besiya ngobunengi emawofisini eCentral Mechnical Engineering Department (CMED) elizweni lonke befuna ukuthi izimota zabo zisetshensizwe yilolu hlangothi kuhlelo lokubala uzulu oluqalisa ngenyanga ezayo olweCensus.
Izakhamizi zakoBulawayo, eHarare le Gweru zithi uzulu ukhangwe ngamatshumi ayisithupha amadollar - $60 kusiya kukhulu lamadollar - $100 ezabhadalwa yi CMED.
Zithi abantu abaya kugatsha lolu, olwethule umbiko wokudinga imota kuzulu ngeviki ephelileyo, bagoqela izisebenzi zikahulumende ezihola imali ephansi.
Izisebenzi lezi zibikwa sezibaleka emawofisini azo zitshone zifolile eCMED lapho osokulindwa khona ngamapholisa.
Ugatsha lwezemali luthi kufunakala izigidi phose ezingamatshumi amane zamadollar eMelika – $37 yokuqhuba uhlelo lokubala uzulu olukhangelelwe ukuthi luzakwenziwa ngoNcwabakazi okwamalanga alithumi.
Umnu. Edson Chikuma isakhamuzi se Harare uthi lalabo abalezimota ezifotokileyo sebetshona eCMED.
Umnu. Clemency Sibanda isakhamuzi sako Bulawayo uthi imali ebhadalwa yi CMED imangalisa uzulu. | isiNdebele |
KUNGANI KUQAKATHEKILE:
Abantu bayathinteka kakhulu ngezinto abazibonayo labazizwayo, yikho-ke amavidiyo ayazithinta izinhliziyo zabantu. Amavidiyo enza lokuthi umuntu agxile kulokho elikufundayo njalo akufundileyo akuphumi engqondweni. UJehova uyisibonelo esihle endabeni yokufundisa esebenzisa izinto abantu abazibonayo.—ImiSeb 10:9-16; Isam 1:1.
Amavidiyo athi UNkulunkulu Ulebizo Yini?, Ungubani UMlobi WeBhayibhili? lethi Singakwazi Njani Ukuthi IBhayibhili Lileqiniso?, ahambelana lesifundo 2 lo 3 ebhukwaneni elithi Izindaba Ezinhle. Amavidiyo athi Kungani Kumele Ulifunde IBhayibhili?, Kwenzakalani Esifundweni SeBhayibhili? lethi Kuyini Okwenzakala EWolu LoMbuso?, akhuthaza abantu ukuthi bafunde lathi iBhayibhili njalo bangene lemihlangano yebandla. Amanye amavidiyo lawo angasetshenziswa nxa sifunda lomuntu iBhayibhili.—km-ZU 5/13 3.
INDLELA YOKUKWENZA:
Dawuniloda kusase lesikhathi amavidiyo ofuna ukuwabukelisa umninimuzi
Lungiselela umbuzo owodwa loba emibili ezaphendulwa yividiyo
Yibukeleni ndawonye
Xoxani ngemicijo eqakathekileyo
ZAMA UKWENZA OKULANDELAYO:
Khangela ikhasi lokucina ephetshaneni, ubusumtshengisa ikhodi elifikisa kuvidiyo ethi Kungani Kumele Ulifunde IBhayibhili?
Mtshengise ividiyo ethi Singakwazi Njani Ukuthi IBhayibhili Lileqiniso? ubusumnika ibhukwana elithi Izindaba Ezinhle, beselixoxa kafitshane ngesifundo 3 | isiNdebele |
Owayengumkhulu wamapholisa edolobheni le Mutare uChief Superintendent Joseph Chani otholakale elecala lokubulala umuntu owayesemba amadayimana eMarange usegwetshelwe ukuhlala entolongweni okweminyaka phose engamatshumi amabili – 18 years.
Unkosikazi Hlekani Mwayera umahluli wedale le High Court uphinde wagweba uChani ukuthi ahlale entolongweni okweminyaka emithathu ngenxa yokutshaya abanye njalo abantu abathathu abafica besemba amadayimana kungela mvumo.
Unkosikazi Mwayera uthe uChani wayezitshaya isifuba emthethwandaba okungelankawulo esithi ulemvumo yokuthi abophe abantu abanjengo Tsorosai Kusena owamthola esemba amadayimana kungela mvumo wamtshaya waze wafa.
Umahluli uthe uChani wayelawula okwamagama emthethwandaba eyindoda elamazwi amanengi agcwele amanga aluhlaza tshoko.
Uphinde wathi indoda le kade ingahloniphi amanye amapholisa, abakubutho lesizwe njalo labakhangele ezomvikela eZimbabwe abaku Central Intelligence Organization.
Inhlanganiso ezizimele zodwa zithi kuyajabulisa ukuvalelwa kuka Chani loba bebanengi ababulala abantu makhaza eChiyadzwa.
Inhlanganiso lezi ziphinde zathi ukubotshwa kuka Chani akusoze kulethe inguquko ekwembeni amadayimana eMarange.
Ukuze sihlaziye udaba lolu sixoxe loMnu. Clement Moyo olwela amalungelo oluntu loMnu. Liberty Bhebhe obona ngezokuthuthukisa inotho kazulu.
Umnu. Moyo loMnu. Bhebhe bavumelene ukuthi okwenziwe ngumthethwandaba kutshengisa ukuthi banengi abangabotshelwa ukubulala abantu makhaza eMarange loba nje inengi labo lizayekelwa okwamanje ngenxa yokuthi ngabalandeli bebandla lika Mongameli Robert Mugabe. | isiNdebele |
Umongameli Robert Mugabe ubikwa esefikile kwele Brazil ukuyangena umhlangano omkhulu wenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations wokuhlolisisa indlela eziphezulu zokuthuthukisa inotho yamazwe atshiyeneyo.
Umongameli Mugabe ohamba lomkakhe, uNkosikazi Grace, kanye leziphathamandla zikahulumende ezifika phose amatshumi ayisikhombisa ukhangelelwe ukukhuluma ngoLwesithathu emhlanganweni lo ngokufunwa yi Zimbabwe lamanye amazwe athuthukayo.
Uhambo lwakhe lolu lufike ngesikhathi idale leCabinet lithethe isinqumo ngeviki ephelileyo sokuthi akusamelanga iziphathamandla zikahulumende zihambe emazweni labantu abanengi.
Akwaziwa ukuthi uhambo lolu luzalethelani ele Zimbabwe njengoba ilizwe lingela mali yokwenza inhlelo okuzakhulunywa ngazo emhlanganweni lo obizwa ngokuthi yi United Nations Conference on Sustainable Development.
Umhlangano lo uzahlolisisa indlela eziphakemeyo zokusebenzisa ezemvelo ekuthuthukiseni inotho yamazwe njalo lamacebo okuthola imali yokuqhuba inhlelo zikazulu.
Amazwe athuthukayo akhala ngokuthi amazwe anothileyo kawafuni ukuwanika imali yokuqhuba inhlelo lezi njengoba wona esehluleka ukuziphandela.
Umnu. Bekithemba Mhlanga ingcwethi kwezenotho utshele iStudio 7 ukuthi umhlangano lo kawusoze uthuthukise inotho kazulu kwele Zimbabwe. | isiNdebele |
UMongameli Roibert Mugabe sesole inkokheli yezwekazi leAfrica ngokungathathi manyathelo okuvimba ukugenqulwa kukamuyi, uMnu Muamar Gaddafi weleLibya, ngamazwe angentshonalanga afana leMelika leBhilithani.
Ekhuluma eseZambia ngoLwesihlanu ngemva kokuhlangana lowake wakhokhela lelolizwe uMnu Kenneth Kaunda, uMugabe usole njalo owake waba nguMongameli weMelika uMnu George Bush loMnu Tony Blair weleBhilithani esithi ngabantu ababi abagcwele amanga.
Usole njalo amazwe angentshonalanga esithi yiwo akhwezela impi eseSyria. UMugabe, yena olobudlelwano obukhulu loMongameli Michael Sat weZambia, okulelo lizwe ukuyavula umkhosi wezokulima ngoMgqibelo.
Intathelizindaba zeleZambia zibikwa zithwalise uMugabe nzima ngombuso wakhe woncindezelo kwacina sokungenela uKaunda, yena othe inhlupho zeZimbabwe azibangelwanga nguMugabe. | isiNdebele |
Usibalukhulu weReserve Bank of Zimbabwe uMnu Gideon Gono sekhweze imali amabhanga amele abe eselayo eziphaleni zawo yafika ku$100 million, kuqala ngomnyaka ka2014.
UGono wazise ngoLwesibili ukuthi ama-commercial lama-merchant banks kumele abe eselemali engangezigidi ezingamatshumi amabili lanhlanu zamadollar-$25 millioni ngoMpalakazi lonyaka. Imali le ikhwezwe isuka ku$12.5 million efunakalayo khathesi.
Wengeze wathi amabhanga enza umsebenzi wokukweledisa abantu imali zokuthenga izindlu kumele akhuphule imali alayo ngoMpakalazi isuka kuzigidi ezilitshumi za,adollar-$10 million iye kwezingamatshumi amabili zamadollar-$20 million. Isuka lapho izakuya kumatshumi athoba minwe mbili-$80 million ngo2014.
UGono uthi amanyathelo la ajonge ukwenqabela amabhanga angela mnkantsho acina sevalwa ehluleke lokubisela uzulu imali yakhe.
Manengi amabhanga asevalile elizweni agoqela oRoyal Bank, yona evale kunyanga ezisanda kwedlula.
Ingcwethi kwezenotho uMnu Rejoice Ngwenya, ongumqondisi wenhlanganiso yeCoalition for Market and Liberal Solutions uthi linyathelo elihle elithethwe nguGono. | isiNdebele |
HARARE —
Amabandla ezombusazwe aphikisa elibusayo akumanyano we National Electoral Reform Agenda (NERA) athi azotshengisela ngenkani ezitaladini njengoba kungela nguquko kwezokulungiselela ezokhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ka2018.
Bekuculwa ingoma zokuziqinisa ebunzimeni uzulu abhekane labo kubangelwa yisimo somnotho lobukhokheli buka Mongamel Robert Mugabe lebandla lakhe le Zanu PF.
Kade beze emhlanganweni wokwaziswa impendulo yabe Zimbabwe Electoral Commission (ZEC), kuzikhalazo zabe NERA, abazethule kumaviki amabili edluleyo owenzelwe egcekeni abalibiza ngokuthi yiFreedom Square duzane leRainbow Hotel.
Umgcinisihlalo wohlangothi lwezemithetho kuNERA, engunobhala jikelele ku MDC-T, uMnu. Douglas Mwonzora, uthe kumele bathwalise nzima iZEC ekhanya ingakwazi ekwenzayo.
Ngaphandle kwamabandla ezombusazwe, bekulabenhlangothi ezehlukeneyo zempilo kulumbuthano abagoqela izifundi.
Omunye wenkokheli yenhlanganiso ebe zikhona eye Zimbabwe National Students Union, uMnu. Alistair Pfunye, ugcizelele esithi kunengi okumele kwenziwe yiZEC kungakenziwa ukhetho.
Umnumzana Maxwell Mavhuna, wakoJahana e Gokwe, ehlala emzini weKambuzuma, usole ukwenza kwamapholisa abenyakazela ndawana yonke.
UMavhuna obekhona lakumhlangano wakuqala kumavhiki amabili edluleyo, ulandisa ngokumfuqayo ukuza kulemihlangano.
Umnumzana Peter Moy wase Warren Park, ngomunye wabazinikele ukuza kulomhlangano.
Abaze ukuzangena lumhlangano bebevele befuna ukungena ezitaladeni ngaleso sikhathi, bethi ngoba sebediniwe yikwenza kukahulumende we Zanu PF olobandlululo. Njengakuqala, lapho babefuna ukwungena ezitaladeni betshengisela, bavinjwe yinkokheli yabo. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
UNkosazana Rudo Nondo, usomabhizimusi osemsebenzini wokuthunga izigqoko, ngomunye wabakhethwe ukuphatheka kuhlelo lweTony Elumelu Mentorship Program.
UNondo utshele iStudio 7 ukuthi ngesikhathi efundela umsebenzi wokuthunga izigqoko, wafunda ukuthi abantu abanengi bacabanga ukuthi ukuthunga izigqoko akuhambelani lokuba ngusomabhizimusi.
Uthi lokhu akusiloqiniso ngoba ukuthunga izigqoko yibhizimusi olohlonzi.
“Lokhu yikho okwenza ukuthi ngifise ukungena kuloluhlelo ngoba uhlelo lolu luzonginikeza ithuba lokuxoxa labantu abadabuka emazweni atshiyeneyo kuzwekazi leAfrica,” kusho uNondo.
UNondo uphinde wathi uhlelo lolu lubalulekile kakhulu ngoba ukhangelele ukufundisa abantu indlela ezitshiyeneyo zokuphakamisa ulwazi lwabo kundaba zebhizimusi.
Ukhangelele ukubambisana labantu abadabuka emazweni atshiyeneyo kuzwekazi le Africa uma eseqedile ukufunda ukuze afunde indlela ezitshiyeneyo zokuthunga izigqoko ezitshengisa umhlaba wonke jikelele amasiko abantu abadabuka kuzwekazi leAfrica. | isiNdebele |
UJobe wayehlala e-Uzi ngesikhathi ama-Israyeli esidla luklubhu eGibhithe. Lanxa wayengasuye omunye wabantu bako-Israyeli, wayekhonza uJehova njalo eqotho kuye. Wayelemuli enkulu, enothile, njalo eyindoda ehloniphekayo emphakathini. Wayengumeluleki othenjwayo njalo engumahluleli owayengakhethi. Wayelesandla esivulekiyo kubayanga. Singatsho siphinde ukuthi uJobe wayeyindoda eqotho okwamagama.
UJobe wakuveza mgceke ukuthi empilweni yakhe kwakungela muntu owayeqakatheke ukwedlula uJehova
1:8-11, 22; 2:2-5
USathane laye wazibonela ukuthi uJobe wayeqotho. Kazange akuphike langelilodwa ukuthi indoda le yayithembekile kuJehova. Kodwa akusolayo yizinhloso zokuthembeka kukaJobe.
USathane waqina ngelokuthi uJobe wayekhonza uJehova ngenxa yokuthi kukhona ayekuthola kuye
UJehova wavumela ukuthi uSathane ahlasele uJobe ukuze kucace ukuthi uSathane wayehulule amanga aluhlaza. USathane wagadla nhlangothi zonke zokuphila kukaJobe
Kwathi lapho uSathane ebona uJobe eqhubeka egagadlele kuJehova ngobuqotho, wabona kungcono ukuthi ahle asole ubuqotho babo bonke abantu
UJobe kazange enze isono ngokubeka uNkulunkulu umlandu athi wonile | isiNdebele |
Ukufundiswa kwabazaqhuba uhlelo lokubalwa kwabantu olweCensus kumaviki amabili azayo kubikwa sokuphanjaniswe yikungenela kwabakubutho lamapholisa endaweni ezitshiyeneyo zelizwe.
Abakhokhela loluhlelo ezigabeni zonke zelizwe babikwa bevimba ukuqatshwa kwababalisi kanye lezinye izisebenzi zikahulumende kulolu hlelo, befaka abangane babo lezihlobo ezisebenza kubutho lasesipholiseni.
Lokhu kubikwa sokubangele ukumiswa kokufundiswa kwabazaphatheka kuloluhlelo.
Osaphethe isikhundla sikamphathintambo obona ngezemali uMnu Gorden Moyo utshele intatheli ngoMvulo ukuthi uhlelo lolu, lona obelumele luqale ngeviki edluleyo, soluzaqala ngoLwesithathu.
Uhlelo lokubalwa kwabantu lona luzaqala mhlaka 18 kulinyanga. Abazakwenza lumsebenzi babikwa bezabe beholiswa amadollar edlula athobaminwe mibili ngelanga, okuyikho okubangela ukuxokozela lokhu.
UNtungamili Nkomo oweStudio 7 uxoxe lommeli weBinga South edale lephalamende njalo engumsekeli wesikhulumeli seMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai uMnu Joel Gabuza, yena usole kakhulu okwenzakalayo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amankampani adinga umsebenzi wokuthengisela eleZimbabwe imitshina yokubhalisa abantu abazavota kukhetho oluzayo ebekhangelelwe ukufika elizweni ngoLwesithathu ukuzetshengisa ubungcwethi bawo.
Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho elizweni eyeZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ithi izavivinya amankampani la ngeviki ezayo mhlaka 24 lomhlaka 25.
Amankampani adinga lumsebenzi ebemathathu, kodwa umgcinisihlalo weZEC, uNkosikazi Rita Makarau, uthi sokusele amabili ngemva kokuba inkampani yakwele Belgium ithe ayisawufini.
Amankampani aseleyo adinga ukuthengisela iZimbabwe imitshina yamaBiometric Voter Registration kits abalisa iLuxton Group Systems eyakwele China leDemalog Identification Systems eyakwele Germany.
NgoLwesine khona iZEC izahlangana labamabandla ezombusazwe kanye labenhlanganiso ezizimeleyo ibacachasisela okunengi ngamankampani amabili la.
Isiphathamandla sebandla lePeople's Democratic Party, uMnu Edwin Ndlovu, utshele iStudio 7 ukuthi bazahamba emhlanganweni lo belemibuzo eminengi kukomishini yezokhetho. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Idale leHigh Court ngoMvulo lithethe isinqumo sokuthi kulungile ukuba owake waba ngumphathintambo wezomvikela uMnu. Didymus Mutasa etheswe icala lokuthumba umkhokheli weZimbabwe Peace Project (ZPP), uNkosazana Jestina Mukoko elilunga elizimeleyo.
UMukoko wathunjwa ngo2008 ngabacuphi bamgcina okwesikhathi esifika phose inyanga bemhlukuluza njalo bamethesa icala lokuzama ukuvukela umbuso kaMongameli Robert Mugabe.
Kodwa watholakala emsulwa.
UNkosazana Mukoko udinga ukuhlawulwa imali efika ku$220,000 nguMutasa labanye bakhe abagoqela uBrigadier Asher Walter Tapfumaneyi loChief Superintendent Peter Magwenzi phezu kokuthunjwa kwakhe lokhu.
UMutasa, yena osowaxotshwayo kulesisikhundla lakubandla leZanu PF, ubesithi akwenzi ukuthi athonisiswe ezimele ngoba icala aletheswayo, walidala emele uhulumende.
Kodwa umthethwandaba ukwalile lokhu. UMukoko yena uthi ulethemba isinqumo lesi sizakwenza iziphathamandla zikahulumende zesabe ukwephula amalungelo oluntu mahlayana.
"Okuhluphayo kathesi kundaba zokwephulwa kwamalungelo oluntu yikuthi kwenziwa angani kusemthethweni khona kungekho," kutsho uNkosazana Mukoko. | isiNdebele |
Ikhomithi yedale lephalamende ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelosombuso eye COPAC ithi iqhubekela phambili ngamalungiselelo omhlangano wayo omkhulu owe retreat e Nyanga ngeNsonto, lapho ezaxazulula ingxaki ezisaseleyo ekuphutshiseni ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha.
Ikhomithi yedale lephalamende ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso eye COPAC ithi iqhubekela phambili ngamalungiselelo omhlangano wayo omkhulu oweRetreat eNyanga ngeNsonto. lumhlangano ujonge ukuxazulula ingxaki ezisaseleyo ekuphutshiseni ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha.
Inengi lesabela ukuthi kuzaqhutshwa ukhetho ugwalo lwesisekelo sombuso lungakalotshwa njalo lwavunyelwana ngenxa yokuphikisana kwamabandla ezombusazwe ngokufanele kumunyathwe yilolugwalo.
Ukuhlaziya loludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMn. Effie Dlela-Ncube ingcwethi ecubungula ezombusazwe njalo engumqondisi wenhlanganiso ye Matabeleland Constitutional Reform Agenda, yena ogcizelela ukuthi kufanele amabandla ezombusazwe elandele imbono eyaqoqwa ebantwini. | isiNdebele |
Bafowethu Labodadewethu Abathandekayo:
Sekuleminyaka iNqabayokulinda kazulu wonke isiba lezindaba ezitshiyeneyo ezilesihloko esithi Lingisela Ukholo Lwabo, ngezindimi ezinengi lasemazweni amanengi atshiyeneyo. Izihloko lezi zenzelwe ukusinceda ukuthi sibabone ngelihlo lengqondo abantu basendulo okukhulunywa ngabo eBhayibhilini. Zisisiza lokuthi sicabangisise ngokuthi amadoda la labesifazana benelisa njani ukutshengisa ukuthi babelokholo lanxa babesiba lezinhlupho ezitshiyeneyo.
Abake bazibala izindaba lezi bathini ngazo? Omunye owabala indaba kaMatha wabhala wathi: “Ngathi ngiyibala ngahleka ngoba ngenza njengaye. Nxa kungaba labantu abangivakatsheleyo ngiyabe ngifuna ukubaphatha kuhle, futhi ngijayele ukudidizela ngibalungisela ukudla kodwa besengikhohlwa ukuthi kumele ngike ngihlale phansi ngikwejise labo.” Enye intombazana eleminyaka engu-15 eyabala indaba ka-Esta yathi: “Ngazibonela ukuthi kwezinye izikhathi siphonguzihlupha kakhulu ngezigqoko kanye lefeshini. Kufanele sigqoke kuhle sibili; kodwa akumelanga sedlulise amalawulo.” Waphinda wathi: “Okuqakatheke kakhulu kuJehova yikuthi silobuntu obunjani.” Kanti njalo kulesinye isihloko esiphathelane lomphostoli uPhetro esakholiswa ngomunye udadewethu ongumKhristu waze wathi: “Indaba le ingithinte kwamancane, kwaba angani ngikomunye umhlaba. Kade kungani ngangikhona kusenzakala! Bengikubona ngelihlo lengqondo ebengikubala.”
Banengi kakhulu ababhala izincwadi bebonga futhi lokhu kutshengisa ukuthi amazwi alotshwa nguPhawuli kudaladala aliqiniso sibili. Wathi: “Konke okwalotshwa kudala kwalotshelwa ukusifundisa.” (Rom. 15:4) Siyabona-ke ukuthi uJehova wafaka izindaba lezi eBhayibhilini ukuze sithole izifundo eziqakathekileyo. Sonke nje singafunda okunengi kuzo kungelani lokuthi sileminyaka emingaki siseqinisweni.
Siyakucela ukuthi uhle ulibale khathesi ibhuku leli, ungaphozisi amaseko. Izimuli lazo zingalisebenzisa nxa zisenza uKukhonza Kwemuli. Labantwana bazalikholisa kakhulu. Nxa selifundwa kuSifundo seBhayibhili Sebandla, woba leqiniso lokuthi awukhuthi lesisodwa isifundo. Zinike isikhathi; ungalibali ugijima. Kubone ngelihlo lengqondo lokho okubalayo; uzifake endabeni yakhona. Nxa ubala ngomuntu othile, zama ukucabanga ngokuthi wayengabe ezizwa njani, ubone lezinto ayezibona. Cabangisisa ngokuthi ngabe lokho okwamehlelayo kwenzakala kuwe, wena wawuzakwenzani.
Kuyasithokozisa kakhulu ukuthi lawe usulalo ibhuku leli. Silethemba lokuthi lizakunceda kakhulu liphinde lisize lemuli yakho. Siyakuthanda kakhulu futhi sikufisela okuhle,
IQula Elibusayo LaboFakazi BakaJehova | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lama Warriors lingobe eleMozambique 4-0 endlalweni weCOSAFA Castle Cup ngoMvulo kwele South Africa.
Abahlohlele iqembu leli nguOcean Mushure, Blessing Maharira lo Ovidy Karuru.
Kusenjalo, umsekeli kamqeqetshi weqembu le Bantu Rovers uJoseph Sibindi uthi abakalahli imbeleko ngokufelwa loba nje leliqembu selinqotshwe emidlalweni elitshumi lanye phakathi kwelitshumi lane eseliyidlale lonyaka.
Iqembu le Bantu Rovers lihlezi endaweni yesibili nxa usuka ngaphansi kwengalane lilemiklomelo eyithoba minwe mbili ngemva kokudlala imidlalo elitshumi lanhlanu.
NgeSonto iqembu le Bantu Rovers linqotshwe nge 1 ka nya lidlala lisekhaya ngele Chapungu okuyisimo esilifaka ebunzimeni ngoba selitshiywa ngemiklomelo emihlanu ngamaqembu abalisa ele Hwange, ele Yadah kanye lele CAPS United wona ahlezi phezu kwalo.
Ngaphansi kwengalane kuleqembu le Tsholotsho elilemiklomelo emihlanu ngemva kokudlala imidlalo elitshumi lanhlanu njalo zombili iBantu Rovers le Tsholotsho yizo ezikhanya angathi zingaphelelwa ngumphako lonyaka kusigaba sePSL kodwa umsekeli kamqeqetshi weqembu le Bantu Rovers uJoseph Sibindi uthi abafana bakhe khona bezaqala ukunqoba.
“Nxa ngikhangele ngibona angathi abafana bethu lokhu beqhubeka bedlala ngcono besiya phambili okokuthi labo ngokuya kwesikhathi bejwayela ukudlala kuPremier League ngibona angathi konke kuzolunga. Thina vele injongo yethu ngeyokubafundisa ibhola badlale ibhola elicacayo.”
Phezu kwengalane kuleqembu le Ngezi Platinum lona elilemiklomelo engamatshumi amabili lathoba minwe mbili njalo lilingene ngemiklomelo leqembu le Chicken Inn elihlezi kundawo yesibili.
Lawa maqembu adlale ehlulana kungela elenelise ukulitshayela emambuleni ngoMgqibelo.
Endaweni yesithathu kuleqembu le Black Rhinos lona elilemiklomelo engamatshumi amabili lesikhombisa kuthi iqembu le Dynamos lona lihlezi endaweni yesine lilemiklomelo engamatshumi amabili lesithupha.
Iqembu le DeMbare lilakho ukuhwitha liyehlala phezu kwengalane lingaphiwa imiklomelo eyomdlalo ongasafikanga emaphethelweni eliwudlale leqembu le Chapungu emaviki edluleyo.
Kundawo yesihlanu kuleqembu le FC Platinum lona elinqobe ele Tsholotsho nge 1 ka nya kuthi ngemva kwalo kuleqembu le Highlanders lele How Mine wona atshayane aze abhekana kungela elenelise ukulithela emambuleni ngeSonto eMagumeni.
Iqembu le FC Platinum lilemiklomelo engamatshumi amabili lesithupha kuthi iHighlanders le How Mine zilemiklomelo engamatshumi amabili lanhlanu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Kufe abantu abangamatshumi amane lantathu, 43, engozini yomgwaqo ngoLwesithathu ebusuku emgwaqweni osuka eHarare usiya eChirundu.
Ingozi le yenzakale ngemva kokuba ibhasi yenkampani yeKing Lion ebivela eHarare isiya kweleZambia iphume emgwaqweni yatshayelela esihlahleni.
Isikhulumeli samapholisa uSenior Assistant Commissioner Charity Charamba utshele iStudio 7 ukuthi ingozi le ibangelwe yikuthi umtshayeli ubegijima kakhulu.
Wengeze wathi ibhasi le ibithwele njalo abantu okwedlulise amalawulo.
Kulokuthi ithalwe abantu abangamatshumi ayisithipha lasitshiyagalolunye, 69, uCharamba uthe ibhasi le ibithwele abantu abangamatshumi ayisikhombisa lasithupha, 76.
Inani labafileyo lilakho ukuqansa ngoba abanye bebikwa belimele kakubi.
Ingozi zomgwaqo zivamile kakhulu eZimbabwe ngezizatho ezitshiyeneyo ezigoqela ukonakala kwemigwaqo kanye lamaphutha enziwa ngabatshayeli.
Ummeli weBinga North edale lephalamende uMnu Prince Dubeko Sibanda uxwayise abatshayeli ukuthi behambe ngonanzelelo emgwaqweni.
"Ngilusizi kakhulu kwabalimeleyo labalahlekelwe yizihlobo labangane kulingozi," kutsho uMnu Sibanda.
"Ngithanda ukuxwayisa abatshayeli, ikakhulu abamabhasi ukuthi behambe ngonanzelelo njalo bengaze bagijima." | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Umkhankaso owenziwa ngabasakhulayo lonyaka wokufundisana ngokuqakatheka kokubhalisa ukuze bathole usunike abatsha amadlabuzane lesifiso sokuvota kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Abalandeli abanengi bamabandla agoqela ele Mthwakazi Republic lakoBulawayo bathi bazimisele ukuvota ngomnyaka ozayo.
Kodwa-ke uMnu. Mfundisi Mhlanga, isakhamuzi seMatopo esigabeni sangezansi yeMaNdebeleni, uthi okuhluphayo yikuthi abatsha abakabi lolwazi olujulileyo lokukhokhela ilizwe.
“Ngempela abasakhulayo kulelilizwe abalalo ulwazi olujulileyo ngoba abakatholi umuntu ongabafundisa ngezombusazwe eZimbabwe.”
Olunye udaba oluphathwe nguMhlanga, ngolwamathuba kwabasakhulayo okuthi banqobe kukhetho oluzayo. uMhlanga uthi, kawekho.
UMnu.Luckson Tshabuza, osakhulayo oyisakhamuzi sakoBulawayo, uvumelana lombono kaMhlanga othi amathuba okuthi osakhulayo anganqoba kukhetho oluzayo.
Bobabili bayavumelana labanengi abaxoxe lenthathelezindaba zeStudio 7 abathi abatsha balakho ukunqoba nxa bebambisana labantu asebekhulile. | isiNdebele |
HARARE —
Ingcwethi zokulondolozwa kwemvelo zikhuthaza uhulumende ukuba abeke iziqondiso lemithetho yokwenqabela ukuphazamiseka komkhathi, ukuvikela impilo yabantu, ikakhulu abantwana, lapho okwenjiwa khona amatshe aligugu, bajeziswe abangalandeli okumele kwenziwe.
Uhulumende ukhuthazwa ukusebenzelana labenhlanganiso zikazulu kwezokulondolozwa kwemvelo ezinjenge Environment Africa, ukutholisa abantu ulwazi olwaneleyo, ikakhulu abahlala endaweni ezenjiwa amatshe aligugu, ngengozi ebakhona lapho bephefumula intuthu ephuma kumankampani yemigodi beqhuba imisebenzi yabo.
UMnu. Namo Chuma, esinye seziphathamandla senhlanganiso ye Environment Africa osebenzela kwele Zambia njalo angumqondisi we Environment Africa Zambia Trust, uthi abantu abanengi abahlala duzane lalapho okwenjiwa khona amatshe aligugu abakwazi amalungelo abo.
UChuma uthi abantu abahotsha intuthu ephuma nxa kusenjiwa okutshiyeneyo kubagulisa kakhulu nxa sebekhulile.
Kungalesi sizatho uhulumende lenhlanganiso ezehlukeneyo bekhuthazwa ukusebenzisana ukubeka imithetho enqabela ukuphazamiseka kwesimo somkhathi lemvelo, bajezise abamankampani adala umonakalo njalo esehluleka ukulondoloza lezondawo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izisebenzi zezempilakahle, inengi labo kungabongi ezivele endaweni ezitshiyeneyo eZimbabwe, zitshengisele ngoLwesibili, emawofisini enhlanganiso ye Health Services Board (HSB) asesibhedlela seParirenyatwa eHarare, zikhonona ngokungaqhubi kahle umsebenzi kweziphathamandla zale iBoard.
Encwadini yazo yezikhalazo eyethulelwe umgcinisihlalo weHSB, izisebenzi lezi ezibalisa odokotela, abongi, abasebenza emavinkilini emithi amapharmacists labanye, bathi bakhathazekile ukuba lokhe ingakenziwa inguquko abayithenjiswayo kusukela ngomnyaka ka 2009.
Unobhala jikelele wenhlanganiso yabongi, eye Zimbabwe Nurses Association, uMnu. Enock Dongo, uthi bakubone kufanele bathathe lelinyathelo ngemva kokunanzelela ukuba akukho okwenziwayo ukulungisisa uluhlu lwendlela okumele basebenze ngayo kanye lesimo sokuholiswa.
Abakhulume lalumsakazo ngokutshengisela lokhu bathi lanxa kubuhlungu okwenzakalayo, bayalisekela leli nyathelo.
UMnu. Mlondolozi Ndlovu, isakhamuzi edolobheni le Harare, ukhuthaza iziphathamandla ze Health Services Board ukuba zigcwalise izivumelwano ezenziwayo lezisebenzi.
Esinye njalo sezakhamizi ze Harare, umnumzana Charles Nyoni, uthi kuqakathekile ukuba abasekela yilopha uhlangothi, kube ngabazi bakwenzayo ekuphatheni abantu.
Ukhuthaza uhulumende labamankampani ukuba ma bekhetha abaqondisi ezikhundleni, kumele bananzelele ukuthi bayawuzwisisa na, umsebenzi wabo njalo bazawuqhuba ngemfanelo, hatshi isimo esikhona, uNyoni athi sesilibulele ilizwe.
Ukutshengisela kwalamhlanje bekwehlukile lokunye ukutshengisela lokukhonona ngoba, okwakuqala abakhokhela inhlangothi ezehlukeneyo ezifana leziphathamandla zabongi, bebekhona labo. | isiNdebele |
“IBhayibhili leli liyachaza futhi labalwa ngendlela elohlonzi.”
“Ukubalwa kweBhayibhili lokhu kumnandi.”
“Kumnandi ukulilalela futhi ukubalwa kweBhayibhili lokhu sekuzwakala ngcono.”
Amazwi la avela ezinzikini zezinhliziyo zabantu abalalela ukubalwa kwebhuku leBhayibhili likaMathewu okutholakala ku-jw.org ngesiNgisi.
OFakazi bakaJehova bethula iBhayibhili labo elirekhodiweyo ngo-1978. Ngokuhamba kwesikhathi larekhodwa ngezindimi ezingu-20.
Ngo-2013 kwethulwe i-New World Translation ehunyutshwe kutsha, yikho lokhu kwenze ukuthi lirekhodwe kutsha. Elakuqala labalwa ngabantu abathathu kuphela kodwa kuleli kusetshenziswe abantu abanengi ukuze babe ngabalingiswa abatshiyeneyo abaseBhayibhilini.
Ukubalwa kweBhayibhili lokhu kudweba umfanekiso walokho okubalwayo ezingqondweni zabantu. Lanxa ukubalwa kweBhayibhili lokhu kungelawo umculo leminye imisindo njengokubalwa kweBhayibhili okusa-drama, kwenza abantu bakubone angathi kuyenzakala lokho okuyabe kubalwa.
Kudingeka ukuthi kuhlelwe ngobunono obukhulu nxa kusetshenziswa abantu abanengi kangaka ukuthi kurekhodwe. Kungakarekhodwa kwadingeka ukuthi kuchwayisiswe ukuze kukhanye ukuthi indaba ethile ikhuluma ngani kanye lokuthi abalingiswa kumele baveze mizwa bani. Ngokwesibonelo nxa endabeni ethile kukhuluma umphostoli kaJesu kodwa engaqanjwanga ukuthi ngubani kumele kudingwe ukuthi nguphi wakhona. Nxa kukhuluma umfundi othandabuzayo ingxenye leyo ingaphiwa uTomasi kodwa nxa kukhuluma umuntu ozwakala elamawala ingxenye leyo ingaphiwa uPhethro.
Okunye futhi okwakukhangelisiswa yiminyaka yomlingiswa. Ngokwesibonelo kwasetshenziswa ilizwi lejaha ukuze libe ngumlingiswa kamphostoli uJohane eseselijaha futhi esekhulile kwasetshenziswa ilizwi lendoda esikhulile.
Kanti futhi kwakumele kudingwe amagabazi okubala. Inengi labo ngabantu abasebenza egatsheni laboFakazi bakaJehova elise-United States. Ukuze kutholakale abantu abazakuba ngabalingiswa, abazalwane abasebenza egatsheni leli batshelwa ukuthi babale indima etholakala ku-Awake! Baphinda bacelwa ukuthi babale ingxoxo ethile etholakala eBhayibhilini ukuze kukhanye ukuthi bayenelisa yini ukuveza imizwa enjengokuzonda, ukuthaba kanye lokudana. Indlela le yokukhetha abalingiswa yenza kube lula ukubona ukuthi umuntu othile ufanelwa yiyiphi ingxenye.
Nxa sebephiwe izingxenye okumele bazibale, baya estudiyo esiseBrooklyn, esisePatterson kumbe esiseWallkill ukuze bayerekhodwa. Umqeqetshi uba leqiniso lokuthi ababalayo baveza imizwa ngendlela eqondileyo. Nxa sekubalwa, umqeqetshi lobalayo basebenzisa amaphepha ayabe eleziqondiso zendlela okumele kubalwe ngayo. Kanti futhi umqeqetshi ulandela indlela i-New World Translation endala eyabalwa ngayo.
Ngesikhathi kurekhodwa, okuyabe sekubaliwe kuyahlolwa besekukhitshwa okungafunakaliyo. Kwezinye izikhathi obalayo uyacelwa ukuthi aphinde ukubala ingxenye ayabe eyiphiwe ukuze kuphume umsebenzi olohlonzi.
Akwaziwa ukuthi ukurekhodwa kwe-New World Translation eyethulwe ngo-2013 kuzaphela nini. Kodwa wonke amabhuku eBhayibhili ayabe eserekhodiwe azafakwa ku-jw.org futhi ayabe elophawu olutshengisa ukuthi ibhuku lelo selingalalelwa. Amabhuku lawo atholakala ngaphansi kwengxenye ethi “Books of the Bible.”
Funda Okunengi
NGOBANI ABENZA INTANDO KAJEHOVA LAMUHLA?
Kuyini okwenza iBhayibhili leli lingafanani lamanye?
UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI
IBhayibhili linceda izigidi zabantu emhlabeni wonke ukuthi zithole izimpendulo zemibuzo ehluphayo ekuphileni. Ungathanda ukuthi lawe uthole izimpendulo? | isiNdebele |
WASHINGTON —
Umhlangano wetshumi lathoba minwe mbili webhanga lamazwe womhlaba owe 18th World Bank Annual Conference on Land and Poverty ungene kulanga lesithathu ngoLwesithathu esigodlweni sebhanga leli eWashington DC eMelika.
Lumhlangano oqale mhlaka 20 ngoMbimbitho uphela ngoLwesihlanu mhlaka 24 Mbimbitho.
Inhloso ngeyokuphana amacebo ngokuphathwa lokulondolozwa komhlabathi emazweni womhlaba lakho konke okuphila kuwo okugoqela abantu, inyamazana, izilimo, ezemvelo ezifana lezihlahla, ukulondolozwa kwamaganga, okwenjiwayo, ezemigodi, amanzi lokunye okunenginengi.
NgoLwesibili umhlangano lo wehlukaniswe waba yimihlangano ethile ikhokhelwa ngesihloko esehlukeneyo kusiya ngokuthi sikuyiphi indawo ebhanga leli.
Omunye okuqula elivele eZimbabwe, uMnumzana Takunda Chabata, okhokhele ingxoxo yokungenela kwezombusazwe lokonakala komnotho ekuphazamiseni umsebenzi wezomhlabathi njengoba lolu kuludubo olukhulu hatshi eZimbabwe kuphela kodwa lakwmanye amazwe womhlaba.
Lingxoxo kade iphansi kwesihloko esithi "Political and Economic Challenges of Land Policy Reform".
Abaze emhlanganweni lo, inengi labo lithe lifunde okunengi ngokusetshenziswa kwendlela zangalez’insuku zokulondolozwa komhlabathi kusetshenziswa ikakhulu imitshina yamacomputer ukwenzela ukuba ulwazi lufinyelelwe lula.
Eyinye yalezingcwethi nguDr Thinah Moyo, umqeqetshi eUniversity of Pretoria okhokhela uhlelo lokucubungula lokubuthanisa ulwazi mayelana ngomhlabathi, uresearcher kuhlanganiso yeLand Observetory, osebenzela eSouth Africa kodwa eyisizalwane seZimbabwe.
UDr. Moyo uthi loluhlelo oluhle lungaphathisa ele Zimbabwe ekuvikeleni ukungethembeki ekwabelweni komhlabathi, icorruption, ngoba kuba be kubekwe sobala ukuthi lumhlabathi ngokabani njalo usetshenziswa njani. | isiNdebele |
Uhulumende uthi umanyano we European Union obuncedisa ngokubhadalela igazi elisetshenziswa ezibhedlela uzakuma umsebenzi ekupheleni kwayonale iviki okukhomba ukuthi abesifazana abazithweleyo kanye lezigulane sebezazidingela igazi lokusebenzisa ezibhedlela.
Uhulumende uthi inhlanganiso yomanyano wamazwe aweEurope owe European Union obuncedisa ngokubhadalela ngendleko yegazi elisetshenziswa ezibhedlela uzama ukuphathisa ngemali umsebenzi lo ekupheleni kwayonale iviki. Lokhu kubikwa kukhomba ukuthi abesifazana abazithweleyo kanye lezigulane sebezazidingela loba ukuthenga igazi lokusebenzisa ezibhedlela nxa bedingakala ukuthi bengezelelwe igazi.
UMnu. Henry Madzorera, umphathintambo wogatsha olubona ngezempilakahle ubikwa esithi uhulumende uphakathi kwemizamo yokuncedisa abantu ukuthi bengabhadaleli igazi njengoba livame ukufuneka ngesiphange-phange ukuncedisa izigulane. Uthi ugatsha lwakhe luzasebenzisa imali yesikhwama se Health Transition Fund ugatsha lwezemali lungasethula.
Kusenjalo, uNkosazana Sithembile Mlotshwa omela iMatopo edale leSenate utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi abesifazana abazithweleyo esigabeni sakhe bathwala amagabha avuzayo ngenxa yokuswelakala kwempahla zokusebenzisa nxa bebeletha. | isiNdebele |
Owesifazana ongumKhristu kumele amboze nini ikhanda nxa esenza inkonzo yakhe njalo kungani kumele enze njalo? Kasixoxeni ngamazwi kaPhawuli aphefumulelweyo amayelana lendaba le. Usinika isiqondiso esingasinceda ukuthi senze izinqumo ezinhle ezidumisa uNkulunkulu. (1 KwabaseKhorinte 11:3-16) UPhawuli ukhuluma ngezinto ezintathu okumele sicabange ngazo: (1) imisebenzi edinga ukuthi owesifazana amboze ikhanda, (2) izimo ezidinga ukuthi enze njalo lokuthi (3) kuyini okumenza enze njalo.
Imisebenzi. UPhawuli uqamba imisebenzi emibili: ukukhuleka lokuphrofetha. (Amavesi 4 lo 5) Umkhuleko yikukhuluma loJehova. Lamuhla, ukuphrofetha kungaba yinoma yikuphi ukufundisa okusekelwe eBhayibhilini okwenziwa yisikhonzi esingumKhristu. Kodwa uPhawuli wayesithi owesifazana kumele amboze ikhanda ngazozonke izikhathi yini nxa ekhuleka kumbe efundisa iqiniso eliseBhayibhilini? Hatshi. Kuya ngokuthi uyabe efundisa kumbe ekhuleka esesimweni esinjani.
Izimo. Amazwi kaPhawuli akhuluma ngezimo ezimbili, emulini lasebandleni. Uthi: ‘Inhloko yowesifazana yindoda, owesifazana wonke okhuleka loba aphrofithe ikhanda lakhe lingambozwanga uhlaza inhloko yakhe.’ (Ivesi 3 lo- 5) Emulini, indoda yiyo ebekwe nguJehova njengenhloko yenkosikazi yayo. Inkosikazi kumele imboze ikhanda layo nxa isenza imisebenzi uJehova ayinike indoda ukuze itshengise ukuthi iyananzelela ubunhloko bomkayo. Nxa ingekela ukwenza njalo iyabe ihlaza umkayo. Ngokwesibonelo, nxa kungadingakala ukuthi afunde iBhayibhili lomuntu othile umkakhe ekhona, angatshengisa ukuthi uyahlonipha ubunhloko bomkakhe ngokumboza ikhanda. Kumele enze njalo kungelani lokuthi umkakhe ubhaphathiziwe loba hatshi, njengoba kunguye inhloko yemuli. * Kumele enze okufananayo lanxa engakhuleka kulendodana yakhe encane ebhaphathiziweyo. Lokho kuyabe kungatsho ukuthi indodana yakhe iyinhloko yemuli kodwa kumele amboze ikhanda ngenxa yobunhloko obuphiwe amadoda abhaphathiziweyo ebandleni lobuKhristu.
Ekhuluma ngokuphathelane lohlelo lwasebandleni, uPhawuli uthi: “Uma umuntu efuna ukuba lenkani ngalokho, kasilawo omunye umkhuba—lamabandla kaNkulunkulu kawalawo.” (Ivesi 16) Ebandleni lobuKhristu, ubunhloko buphiwa amadoda abhaphathiziweyo. (1 KuThimothi 2:11-14; KumaHebheru 13:17) Amadoda yiwo kuphela abekwa njengabadala lezinceku ezikhonzayo, belomsebenzi abawunikwe nguNkulunkulu wokunakekela umhlambi wakhe. (1 UPhetro 5:1, 2) Kodwa kungaba lezinye izimo ezingenza ukuthi owesifazana ongumKhristu enze umsebenzi ojayele ukwenziwa ngamadoda afaneleyo futhi abhaphathiziweyo. Ngokwesibonelo, kungadingakala ukuthi akhokhele umhlangano wenkonzo yasensimini nxa kuyikuthi owesilisa obhaphathiziweyo kakho. Kumbe angafunda lomuntu abehlele kusengaphambili ukufunda laye iBhayibhili kulowesilisa obhaphathiziweyo. * Ngenxa yokuthi imisebenzi enjalo iyingxenye yokusebenza kwebandla lobuKhristu, kumele amboze ikhanda ukuze atshengise ukuthi wenza umsebenzi ojayele ukwenziwa ngabesilisa.
Kodwa kuleminye imisebenzi yokukhonza engadingi ukuthi owesifazana ongumKhristu amboze ikhanda. Ngokwesibonelo, kakudingeki ukuthi enze njalo nxa ephendula emihlanganweni yobuKhristu, nxa esenkonzweni yendlu ngendlu lomkakhe kumbe lowesilisa obhaphathiziweyo, kumbe nxa efunda loba ekhuleka labantwana bakhe abangabhaphathizwanga. Kuliqiniso ukuthi eminye imibuzo ingabakhona, njalo nxa udade engelaqiniso lokuthi enze njani endabeni le, angachwayisisa ngaloludaba. * Njengoba kutshengiswe emfanekisweni, kuyabe kungelanto embi ukuthi amboze ikhanda nxa engelaqiniso kumbe umzwangedwa wakhe usithi kamboze ikhanda.
Okumenza enze njalo. Kuvesi lika-10, sithola izizathu ezimbili ezenza owesifazana ongumKhristu afune ukumboza ikhanda: “Ngenxa yezingilosi, owesifazana kumele abe lophawu lwamandla ekhanda lakhe.” Okwakuqala, nanzelela umutsho lo othi, ‘uphawu lwamandla.’ Ukumboza ikhanda yindlela owesifazana atshengisa ngayo ukuthi uyananzelela amandla uJehova awanike abesilisa ababhaphathiziweyo ebandleni. Ngaleyo ndlela uyabe etshengisa ukuthi uyamthanda uJehova uNkulunkulu lokuthi uthembekile kuye. Isizathu sesibili sisemazwini athi, “ngenxa yezingilosi.” Ukumboza kowesifazana ikhanda kuziphatha njani lezozidalwa zomoya ezilamandla?
Kuyazinceda izingilosi ukubona ukuthi amandla kaNkulunkulu ayahlonitshwa yinhlanganiso kaJehova yonke emhlabeni lasezulwini. Ziyancedakala futhi langokubona abantu abelesono behlonipha amandla kaNkulunkulu. Isizathu salokhu ngesokuthi lazo kumele zizehlise ehlelweni lukaJehova. Izingilosi ezinengi zehluleka ukukwenza lokhu esikhathini esadlulayo. (UJuda 6) Kungenzakala ukuthi izingilosi zibone owesifazana ongumKhristu okhaliphileyo futhi ololwazi olunengi ukwedlula owesilisa obhaphathiziweyo osebandleni, kodwa ezimisele ukuqhubeka ezehlisa ebunhlokweni bakhe. Ngezinye izikhathi, owesifazana angabe engumKhristu ogcotshiweyo ozakuba ngomunye wezindlalifa ezikanye loKhristu. Owesifazana onjalo uyabe ezakuba sesikhundleni esedlula ngitsho lesezingilosi njalo uzabusa loKhristu ezulwini. Leso yisibonelo esihle ezingilosini. Ngakho iqiniso yikuthi ukumboza ikhanda kulithuba elihle lokuthi bonke abesifazana batshengise ukulalela ngokuziphatha ngokuthembeka langokuthobeka emehlweni ezigidi zezingilosi ezithembekileyo.
^ indima 3 Owesifazana ongumKhristu ngeke akhuleke ephumisela umkakhe okholwayo ekhona ngaphandle nxa umkakhe engasenelisi ukukhuluma ngenxa yomkhuhlane othile.
^ indima 1 Udade ngeke kudingakale ukuthi amboze ikhanda nxa eqhuba isifundo esihleliweyo kulommemezeli wesilisa ongabhabhathizwanga futhi ongasimkakhe.
^ indima 2 Ukuze uthole okunengi, bona i-Nqabayokulinda ka-July 15, 2002, amakhasi 26-27 leyesiNgisi eka-February 15, 1977, amakhasi 125-128. | isiNdebele |
HARARE —
Izakhamizi zesiqintini seTavatya koZivambiso esabelweni seMasvingo zithi uhulumende webandla elibusayo ele Zanu PF sowazikhohlwa njengoba zingela okutshengisa ukuthi ilizwe leZimbabwe liyazibusa.
Izakhamizi lezi zitshele iStudio 7 ukuthi lokhe zisikha amanzi ezifuleni njengalokho ezazikwenza kusabusa uhulumende wabamhlophe.
Zithi uhulumende kaMongameli Robert Mugabe sowazikhohlwa njalo azibone ezikhumbula ngesikhathi ilizwe libhekane lenhlupho ezingapheliyo.
Esinye salezi zakhamizi, uMnu. Tawanda Gomo, uthi udubo lwamanzi sokuxabanisa abantu abalemizi ngoba abesilisa bathi omkhabo kabagezi ngemfanelo.
Unkosikazi Mandipa Charumbira, esinye njalo isakhamuzi seTavatya olengane eziyisithupha, uthi kuyamkhathaza ukuswelakala kwamanzi esiqintini lesi.
Izakhamizi ze Tavatya zithi lokhu sekuphazamisa lemfundo yabantwana abangaphumelili emfundweni yabo ngoba batshona bedinga amanzi emfuleni kulokuthi babale ingwalo zabo.
Zithi kuyadanisa ukuthi zikha amanzi endaweni lapho okunatha khona inyamazana zeganga lezifuyo. | isiNdebele |
Umdlalo omkhulu wenguqu ngempelaviki lapho okuzabe kungqikilana iHighlanders Football Club le Dynamos Football Club usuludaba egudwini ematshwaleni, ezindlini lendaweni ezitshiyeneyo njengoba zizabe zindala zombili emagumeni – eBarboufields (BF) Stadium koBulawayo.
Kubikwa ukuthi enkundleni ye BF umdlalo uvele usuqalisile njengoba sokulabantu abalindayo labogqhiha.
Ovuvuzela sebetshaywa emini lebusuku njalo lengcwethi zezitaladini sezikhomba ngophakathi ngokunika uzulu imcabango yabo ngempumela yomdlalo lo okwakumele wenziwe ngoNkwenkwezi.
Amapholisa koBulawayo lawo aselungisa amayika awo.
Iqembu le Highlanders kubikwa njalo selikhuphule imali yokungena enkundleni ye BF. Abangena okuhlala khona izikhulu bazabhadala i$15 kulokuthi babhadale i$10 kuthi-ke labo abazabe beduzane lakuleyo ndawo bazakhokha i$8.
Abangena lapho okuthiwa kuse ‘mpankweni’ le ‘soweto’ okulemali ephansi bazabhadala i$5 loba nje sebejayele ukukhokha i$3. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso ebona ngezamalungelo oluntu eye Amnesty International bathi bakhathazekile ngesimo esise Zimbabwe nxa khangelwa isigaba sonke sangezansi kwezwekazi le Africa, mayelana ngesijeziso sokulengisa.
Bathi kunje phakathi kwabantu phose amakhulu amathathu – 280 - abagwetshelwa ugodo nyakenye, phose ikhulu labo baseZimbabwe.
Lokhu kuphume embikweni oqakathekileyo eyethulwa yiAmnesty International ephathelane lesigwebo sogodo.
Isiphathamandla se Amnesty International esibona ngobudlelwano labezindaba emhlubulweni wangezansi kwezwekazi le Africa, uMnu. Robert Shivambu, uthi amazwe abalisa eleZimbabwe, Zambia leMalawi yiwo ethulele abantu bawo abanengi isigwebo sogodo ngomnyaka odluleyo.
Umqondisi we Amnesty International eZimbabwe, uMnu. Cousin Zilala, uthi lanxa lisehla inani lababulawa ngemva kwesigwebo sogodo emhlabeni jikelele, bakhathazwa yikukhuphuka kwenani labalokhe begwetshwa ngale indlela.
Wengeza uZilala esithi kungesifanayo emazweni asesigabeni se Sub Saharan Africa.
Abe Amnesty International kureport yabo le bathi kabavumelani lombono wokujezisa abantu ngokunquma ukuthi bagwetshwe ngokulengisa.
Bakhuthaza amazwe womhlaba, okugoqela eleZimbabwe, ukutshiyana lalumthetho, wesulwe kokuphela kusisekelo sombuso. | isiNdebele |
Kuliviki sixoxa lomlobi osacathulayo uMnu Ndzimu-unami Emmanuel Moyo ngogwalo lwakhe asanda kululoba olulonda imbali yamaKalanga olulesihloko esithi “The Rebirth of BuKalanga”.
UMoyo uleminyaka yokuzalwa engamatshumi amathathu njalo udabuka esiKalangeni, esigabeni sakoTokwana.
Lanxa bebanengi abalukhwabithayo lolugwalo, bakhona abayalusola besithi lulakho ukuxega abantu besiKalangeni laMaNdebele, kuthi abanye ngabathi lweyisa imbali yamaShona.
Lalela ingxoxo yeStudio 7 loMnu Moyo kuhlelo Liphuma Lendaba, Litshone Lendaba.
Nxa kukhona ofuna sikhulume ngakho, thumela incwadi ye-mail kukheli ethi [email protected]. | isiNdebele |
Icele leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube liqhubeke ngemihlangano yalo eMatobo ngoMvulo likhulumisana lamalunga alo njalo lihuga abasekeli abatsha.
Lelibandla lenze umhlangano ongenwe ngamakhulu abantu esigabeni seHomestead ngemva kowangeSonto obuseSt Joseph.
Inengi eMatabeleland libikwa litshiya ibandla leZanu PF lecele leMDC elikhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai lisiya kucele likaNcube.
Lokhu kuphume sobala koBulawayo lapho okulamalunga eMDC kaTsvangirai angene kwekaNcube kumaviki asanga kwedlula.
Umsekeli kanobhala jikelele walelibandla uMnu Moses Mzila Ndlovu uthi lanxa abantu beze ngobunengi, uzulu wakulindawo wethuselwa yiZanu PF leMDC-T ukuthi engaze aphatheka kulimihlangano.
IStudio 7 kayenelisanga ukukhuluma leziphathamandla zeZanu PF loba ezeMDC ekhokhelwa nguTsvangirai ngalolu daba. | isiNdebele |
MHLAWUMBE awenelisi ukubala iBhayibhili lesiHebheru. Kungenzakala lokuthi awukaze ulibone. Kodwa ukubala ngo-Elias Hutter lamaBhayibhili amabili esiHebheru awahumutshayo kungakunceda ukuthi uliqakathekise elakho.
U-Elias Hutter wazalwa ngo-1553 edolobheni elincane okuthiwa yiGörlitz eliseduze lomngcele owehlukanisa iGermany lamazwe amabili iPoland leCzech Republic. Wafundela izindimi ezigoqela isiHebheru lesi-Aramu e-University of Jena. Esezafikisa iminyaka engu-24 wabekwa ukuthi abe ngusikhwicamfundo wesiHebheru eLeipzig. Ngemva kwesikhathi esithile wasungula isikolo eNuremberg esasifundisa isiHebheru, isiGiriki, isiLathini lesiJalimane. Izindimi lezi zazifundwa okweminyaka emine. Ngalesosikhathi kwakungelasikolo loba iyunivesithi eyayisenelisa ukwenza lokhu.
UBUHLE BEBHAYIBHILI LELI
Ngo-1587 uHutter wadinda iThestamente Elidala ngesiHebheru. Lalithiwa yi-Derekh ha-Kodesh, okutsho ‘iNdlela yobuNgcwele.’ Ibizo leli lathathwa ku-Isaya 35:8. Abantu balincoma iBhayibhili leli ngobuhle balo, kodwa okuqakathekileyo yikuthi lalizanceda ababefundiswa nguHutter ukuthi bafunde isiHebheru.
Akulula emuntwini ofundela isiHebheru ukuthi abale iBhayibhili ngolimi lolu. Indlela isiHebheru esibhalwa ngayo ayifanani ngitsho lesiyijayeleyo ngoba silabongwaqa labonkamisa esingabajayelanga futhi sibalwa kusukela esandleni sokudla kusiya kwesenxele. Okunye yikuthi iziqalo zamabala lezinye izijobelelo ezibakhona ekucineni kwawo kwenza kube nzima kobalayo ukuthi abewazi amabala akhona. Ngokwesibonelo, ibala lesiHebheru elithi נפשׁ (ne’phesh) litsho “umphefumulo.” KuHezekheli 18:4, ibala leli lilandela isiqalo u-ה (ha). Nxa sokuhlangene isiqalo lebala lakhona kuba ngu-הנפשׁ (han·ne’phesh). Emuntwini ongalwaziyo kuhle ulimi lolu, ibala leli הנפשׁ (han·ne’phesh) lingakhanya litshiyene kakhulu laleli נפשׁ (ne’phesh).
Kodwa uHutter wenza elakhe laba lula ukuze abantu ayebafundisa bazwisise ababekubala. Amabala wonke wayewabhala abe mnyama kakhulu, kodwa iziqalo zawo lezijobelelo zakhona kazenzanga zabamnyama kakhulu njengamabala. Khonokho kwenza kwabalula ukuthi abafundi bawazi amabala esiHebheru lokuthi bafunde ulimi. I-New World Translation of the Holy Scriptures—With References layo yenza njalo emabaleni aphansi (footnotes). Izingxenye ezikhanyisiweyo empikitsheni zitshengisa indlela uHutter abhala ngayo iBhayibhili lakhe lesiHebheru kuHezekheli 18:4 lendlela amabala angaphansi evesi le abhalwe ngayo ku-Reference Bible.
ITHESTAMENTE ELITSHA ELIBHALWE NGESIHEBHERU
UHutter waphinda wadinda iThestamente Elitsha elalilamavesi abhalwe ngezindimi ezingu-12. Ladindwa eNuremberg ngo-1599 njalo lijayele ukubizwa ngokuthi yiNuremberg Polyglot. UHutter wayefuna ukugoqela amavesi eMibhalo yamaKhristu yesiGiriki abhalwe ngesiHebheru eBhayibhilini leli. Kodwa wathi lanxa wayengabhadala imali enengi ukuze athole iThestamente Elitsha elibhalwe ngesiHebheru, kwakungasoze kuncede ngoba wayengeke alithole. * Yikho wabona kungcono ukuthi ahumutshe elakhe. Wama ukwenza ezinye izinto wagxila ekuhumutsheni iBhayibhili leli njalo waliqeda ngomnyaka owodwa nje.
Kambe labaluncedo yini iBhayibhili elahunyutshwa nguHutter? Ngo-1891 usikhwicamfundo wolimi lwesiHebheru okuthiwa nguFranz Delitzsch wathi: “IBhayibhili lesiHebheru alihumutshayo litshengisa ukuthi uyalwazi sibili ulimi ukwedlula amanye amaKhristu njalo kumele lisetshenziswe ngoba amabala ayewasebenzisa ekuhumutsheni yiwo sibili aqondileyo.”
IBHAYIBHILI LAKHE LIQAKATHEKILE
Umsebenzi wokuhumutsha owenziwa nguHutter kawuzange umnothise ngoba amaBhayibhili akhe kawathengwanga kangako. Lanxa kunjalo umsebenzi awenzayo uqakathekile njalo uluncedo sibili. Ngokwesibonelo uWilliam Robertson walungisisa iThestamente Elitsha elalihunyutshwe nguHutter waselidinda ngo-1661. URichard Caddick wenza okufananayo ngo-1798. UHutter wayehumutsha esebenzisa imibhalo yokuqala yesiGiriki njalo ebizweni lokuhlonipha elithi Kyʹri·os (iNkosi) lelithi The·osʹ (uNkulunkulu) wasebenzisa elithi Jehova (יהוה, JHVH) nxa ivesi yakhona yayisebenzise umutsho othethwe eMibhalweni YesiHebheru lalapho ayebona angathi kukhulunywa ngoJehova khona. IThestamente Elitsha elahunyutshwa nguHutter litshiyene lamaBhayibhili amanengi ngoba lona lafaka ibizo likaNkulunkulu lapho okwakumele libe khona.
Yikho lapho obona khona ibizo likaNkulunkulu eMibhalweni yamaKhristu yesiGiriki, khumbula umsebenzi omuhle owenziwa ngu-Elias Hutter kanye lamaBhayibhili awahumutsha ngesiHebheru.
^ indima 9 Bakhona abahumutsha iThestamente Elitsha ngesiHebheru abagoqela uSimon Atoumanos owaqeda elakhe ngabo-1360 lo-Oswald Schreckenfuchs weGermany owaqeda elakhe ngabo-1565. AmaBhayibhili abo kawazange adindwe njalo awasekho khathesi.
Funda Okunengi
IBHAYIBHILI LIFUNDISANI SIBILI?
Ibizo likaNkulunkulu kalitholakali emaBhayibhilini amanengi. Kungani? Kuqakathekile yini ukusebenzisa ibizo likaNkulunkulu? | isiNdebele |
Kaselandaba lami, kangisamthembi
NGithemba uqine saka Khulu ngoba lami ngiqinile. Umkami khulu kaselandaba lami ngitsho. Uyanyamalala engatshayisa emsebenzini njalo nxa ngimfonela kaphenduli ucingo lwami. Nxa engafika ngingambuza ukuthi kungani engaphenduli ucingo lwami uthi ubephelelwe li-battrey. Kangisamthembi ngitsho ngenxa yezenzo zakhe.
Impendulo:
Ukuthatha kuchaza ukuthi impilo yakho usuyiphila lomunye umuntu, akusewena nje wedwa. Kubalulekile ukuthi umkakho akwazi lokhu. Ukungatholakali kwakhe ecingweni akuchazi nje ukuthi kukhona akwenzayo eceleni kodwa sekulengozi ngakho kubalulekile ukuthi wazi ukuthi ungamfonela umthole ecingweni ngaso sonke isikhathi. Ake lilukhulume loludaba ubone ukuthi katshintshi yini. Ungabikela abadala nxa ungaboni mehluko kuzenzo zakhe.
Usemithise omunye umfazi
Ngifonelwe ngowesifazane engazisa ngokuthandana kwakhe lomkami lokuthi ukhulelwe ingane yakhe. Umkami akazange aphikise ngimbuza ngalokhu. Angazi ngenzenjani ngalesi simo. Lindaba iyangidla ngaphakathi. Angazi noma ngihlale laye noma ngihambe. Kodwa futhi nxa ngihamba kuzakwenzakalani ebantwaneni bami?
Impendulo:
Umtshado wakhiwa ngokuhloniphana. Kuyamangalisa ukuthi lo wesifazane uyithethe ngaphi inombolo yakho yocingo aze akukufonele. Zibuze lowo mbuzo. Kubili ongakwenza. Ungahlala emtshadweni wakho uxole futhi ubuyisane lomkakho ngalokhu akwenzileyo impilo iqhubeke. Noma ungaphuma emtshadweni ngoba umkakho katshengisi ukukuhlonipha njengonkosikazi wakhe. Kubalulekile futhi lokubonana lodokotela wezengqondo ngoba izinto ezinjengalezi zicina zikwenza uzibone ungenkosikazi walutho. Kubalulekile ukuzelapha wena kuqala ngaphambi kokuthi uthathe isinqumo esingatshintsha impilo yakho yonke.
Kuqondile na ukusonta endaweni ezitshiyeneyo
Ngicela ukubuza ukuthi kuyinkinga yini ukuthi mina lomkami sihambe emasontweni ehlukeneyo? Mina ngisindisiwe, yena usahamba la amasonto akudala. Indlela esikhangela ngayo impilo iyaphambana. Lokhu sekuphambanisa umtshado wethu ngoba ngeSonto siphuma sibheke ezindaweni ezehlukeneyo. Abantwana kwesinye isikhathi bahamba laye kukanti kwamanye amasonto bahamba lami.
Impendulo:
Ukuya emasontweni ehlukeneyo kuzaphambanisa abantwabenu ngoba kabasakwazi ukuthi balandele imfundiso yaliphi isonto kanye lomuzi wenu. Kuyajabulisa ukwazi ukuthi uyayibona ingozi yenkolo ezehlukeneyo liyimuli. Loba sikhonza uNkulunkulu oyedwa kodwa kubalulekile ukuthi njengemuli sihambe isonto elilodwa ukuze sithole imfundiso efanayo kungabi khona ukuphambana kundlela esikhangela ngayo impilo.
Futhi nxa usenda njengowesifazane wendela ngakibo komkakho, okuchaza ukuthi wena njengomakoti uzakhonza lapho akhonza khona, ngaphandle nxa kuyikuthi likuvumelene lokho lomkakho. Kumele kube yisinqumo senu lonke njengomdeni hayi isinqumo soyedwa phakathi kwenu. Ukuya esontweni elilodwa labantwana benu kukhomba ukubambisana laphambi kwabantwana futhi kuba yindlela emnandi yokuqinisa ubudlelwano phakathi kwenu.
Hlalani phansi liyixoxe le njengomuli. Okusalayo kumele livumelane ukuthi yiliphi isonto elizavumelana ukuthi liye kulo lina lobabili. Nxa umkakho engazimiselanga ukutshiya elakhe ibandla kungcono wena ukhonze laye. | isiNdebele |
UKUBHABHADISA NGAMANZI AKUGCINA ANGA NGO-JOHANE UMBHABHADISI
NGIFISA namuhla sibheke lesi sivumo sokholo okuthiwa wukubhabhadiswa. Igama-ke elithi ukubhabhadiswa ngesihumusho lisho ukucwiliswa noma ukucwilisa.
Into ecwiliswayo-ke icwiliswa entweni ewuketshezi njengamanzi. Into okuthiwa wubhabhadiso yayingekho eTestamenteni Elidala noma esivumelwaneni esidala. Umsebenzi wokubhabhadisa ufike noJohane umbhabhadisi ngokuthunywa nguNkulunkulu ukulungiselela abantu esivumelwaneni esisha.
Lokho sikuthola ekulobeni kukaMathewu 3:1-2, lapho kuthi: “Ngaleyo mihla kwavela uJohane uMbhabhadisi eshumayela ehlane ethi ‘Phendukani ngokuba umbuso wezulu ususondele’.” Wayememezela ngombuso wezulu owawuzofika ngoJesu ngoba ngesikhathi sabaprofethi kakukhulunywanga lutho ngendaba yempilo yasezulwini.
Lokhu kuphenduka-ke uJohane ayekhuluma ngakho, wukuvuma izono ubhabhadiswe, okuwuphawu lokwehlukana nezono nokona. “Khona kwaphumela kuye iJerusalema, iJudiya lonke, izwe lonke laseJordan babhabhadiswa nguyena emfuleni iJordan bevuma izono zabo.” - NgokukaMathewu 3:5-6. UJohan-ke yena wayebhabhadisa ngamanzi kuphela kodwa wabazisa abantu ukuthi uyeza ozobabhabhadisa nangomoya - yena (uJohane) wayengawanikwanga lawo mandla ngoba umbuso wezulu wawungakafiki.
Manje-ke le nkonzo yokubhabhadiswa yenziwa kumuntu osevume izono zakhe besecwiliswa emanzini, inyama yakhe igezwe ezonweni kusale lo muntu wesibili ongumoya yena owayesala engabhabhadisiwe ngoba lawo mandla ayabelwe uJesu kuphela.
NoJesu esefike esigabeni sokuzithathela izinqumo, wanquma ukwenza isifungo senkolo sokuthi naye aphenduke avume izono abhajadiswe ngokucwiliswa emanzini.
Ngoba-ke inyama yakhe yayisigeziwe, kwabe sekwehla umbuso wezulu unguMoya Ongcwele ngesimo sejuba, wangena kuyena kwaba wukubhajadiswa kwakhe kwesibili kukamoya. “UMoya Ongcwele enesimo somzimba njengejuba wehlela phezu kwakhe; kwavela izwi ezulwini, lithi: ‘Wena uyindodana yami ethandekayo; ngithokozile ngawe.” NgokukaLuka 3: 21-22”.
Manje-ke lokhu kwaba yisiboniso sokuthi uma umuntu esebhabhadisiwe ngokwamanzi, uyobe esemukeliswa umbhabhadiso kaMoya ukuze uMoya avume ukukholwa ngoba inyama ingavuma ukukholwa kodwa umoya uphikisane nayo kanjalo nomoya ungavuma ukukholwa kodwa inyama ingavumi, kungakho kumele uzalwe kabusha ngamanzi nangomoya.
“UJesu waphendula wathi kuye: ‘Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngokusha, angewubone umbuso kaNkulunkulu.” UNikodemu wathi kuye: “Umuntu angazalwa kanjani esemdala na? Angangena ngokwesibili esiswini sikanina azalwe na?” Waphendula uJesu, wathi: “Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngamanzi nangomoya, angengene embusweni kaNkulunkulu.
"Lokho okuzelwe yinyama kuyinyama, nalokho okuzelwe nguMoya kungumoya.”
NgokukaJohane 3:3-6. Kule ncwadike sizwa uJesu eyicacisisa indaba yombhabhadiso nokwahlukana kwayo.
Ukuthi umuntu kumele azalwe ngamanzi kanjalo nangomoya ngoba kukhona okuzalwa yinyama nokuzalwa ngomoya okuwumphefumulo.
Manje-ke ngiye ngizwe kunabathi kasisekho isidingo sokubhabhadiswa
ngamanzi okuyinto eyehlukile kunaleyo eyashiwo uJesu ukuthi ukuzalwa kabusha kubili okwamanzi nokomoya.
Kakukho-ke emlandweni wenkolo lapho kwake kwathiwa kakusenasidingo sokuba okuzelwe yinyama kucwiliswe emanzini, okuwuphawu lokuzalwa kabusha komzimba.
Abapostoli baqhubeka nokubhabhadisa abantu emanzini base bemukeliswa uMoya Ongcwele emuva kokubhajadiswa.
“Kwathi ukuba abaphostoli baseJerusalema bezwe ukuthi iSamariya lilamukele izwi likaNkulunkulu, bathumela kubo uPetru noJohane, sebehlele khona babakhulekela ukuba bamukele uMoya oNgcwele ngokuba wayengakehleli nakoyedwa kubo kodwa babesabhabhadiswe egameni leNkosi uJesu kuphela.
Khona babeka izandla phezu kwabo base bamukela-ke uMoya oNgcwele.” IZenzo 8:14-17. Siyathola futhi kuyona incwadi yeZenzo lapho uFiliphu ebhabhadisa khona uMkhushi emanzini. “Kwathi besahamba endleleni, bafika emanzini, umthenwa wathi: “Bheka nanka amanzi, kwalani ukuba ngibhabhadizwe na?” UFiliphu wathi kuye: “Uma ukholwa ngenhliziyo yonke, kungenziwa.” Waphendula wathi: “Ngiyakholwa ukuthi uJesu Kristu uyindodana kaNkulunkulu.” Wayalela ukuba inqola ime. Behlela emanzini bobabili, uFiliphu nomthenwa, wambhabhadisa.
IZenzo 8:36-38 “Kasikho-ke isizathu sokuba kungagxekwa amabandla abhabhadisa ngokwamanzi njengento engahambisani nesivumo sokholo. “Kwathi uPetru esakhuluma lawo mazwi, uMoya Ongcwele wehlela phezu kwabo bonke ababelizwa izwi.
Abokusoka, abakholwayo ababefikile noPetru bamangala kakhulu, ngokuba isipho sikaMoya Ongcwele sitheliwe naphezu kwabezizwe. Ngokuba babezwa bekhuluma ngezilimi, betusa uNkulunkulu. Khona uPetru waphendula wathi: “Ukhona yini ongala namanzi ukuba bangabhabhadiswa laba abamukela uMoya Ongcwele njengathi na?” Wayeseyala ukuba babhabhadiswe egameni leNkosi. Base bemncenga ukuba ahlale izinsuku ezithile.
IZenzo 10:45-48. Lobu wubufakazi bokuthi ukubhabhadisa ngamanzi kakugcinanga ngoJohane. Ngesikhathi uShembe efikelwa wumyalelo wenkolo ngezwi lomemo, wayalelwa ukuba abhabhadiswe ngombhabhadiso owabhabhadisa uJesu, okungowamanzi. Ngenxa yokuthi-ke wayesengene ebandleni lamaWeseli, wababikela abafundisi bakhe ngalelo lizwi kodwa bamalela ukuba enziwe lowo mbhabhadiso bathi bona kabasawenzi.
Wabesebuza-ke uShembe ukuthi alalele bani phakathi kukaNkulunkulu (izwi) nabo na, bamxosha-ke ebandleni wathola iNative Baptist okuyiyona eyambhabhadisa ngalowo mbhabhadiso.
Akazikhethelanga kodwa wayalelwa. Ngaleyo ndlela-ke kunezinto uNkulunkulu amyalela zona ngqo uShembe ukuba azenze noma angazenzi, okuye kubaxake-ke abangemukeliswanga lelo lizwi kubesengathi uphindisela ukholo ezintweni osekwadlulwa kuzona noma esezayekwa.
Lokho-ke kwakha umehluko phakathi kwevangeli lezivumelwano zabantu ngokukholwa nalokho okuwumbuso kaNkulunkulu noma wezulu lo esawethenjiswa nguJohane umbhabhadisi ukuthi ususondele masiphenduke sibhajadiswe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Highlanders lindize layahlala phezu kwengalane yemiklomelo ngemva kokunqoba ele Ngezi Platinum nge I ka nya ngeSonto.
Iqembu le Highlanders selilemiklomelo elitshumi lambili ngemva kokudlala imidlalo emihlanu lapho elinqobe khona kane ladliwa kanye.
Iqembu le Ngezi Platinum yilo ebelihlezi phezu kwengalane phambilini kwemidlalo yeviki lesithupha njalo litshelele layahlala endaweni yesibili lilemiklomelo elitshumi ngemva kokudlala imidlalo eyisithupha.
Ohlohlele iqembu le Highlanders ngu Simon Munawa yena olitshayele emambuleni ngehlandla lesibili lomdlalo.
Ekhuluma lentathelizindaba zemidlalo ekupheleni komdlalo umqeqetshi weqembu le Highlanders uErol Akbay uthe uyakujabulela ukuba phezu kwengalane yemiklomelo kweqembu lakhe.
“Yebo okwakathesi siphezulu engalaneni yemiklomelo okuyinto esijabulisayo kakhulu njalo isifiso sethu yikuba siyale silokhu siphezulu kodwa okumele sikunanzelele yikuba sisaselemidlalo eminengi esikhona sizayidlala.”
Kweminye imidlalo edlalwe ngempelaviki iqembu le Bulawayo City linqotshwe nge 2 ka 1 ngele Triangle ngoMgqibelo ikanti ngosuku olufanayo iqembu le CAPS United libhaxabule ele Chapungu nge 4 ka nya. Iqembu le CAPS lihlezi endaweni yesithathu engalaneni lilemiklomelo eyithoba munwe munye.
NgeSonto iqembu le Hwange linqotshwe nge 1 ka nya liqembu le Chicken Inn, iqembu le Yadah linqotshwe nge 1 ka nya liqembu le Dynamos kuthi iqembu le Shabanie Mine linqobe ele Tsholotsho nge 1 ka nya.
Imidlalo yeviki lesithupha eyesigaba se Premier Soccer League iqhubekele phambili.
NgoLwesibili kulomdlalo owodwa ozakuba phakathi kweqembu le Black Rhinos lele FC Platinum ozaqhutshelwa enkundleni ye Morris Depot.
Lumdlalo ulakho ukuguqula isimo sengalane ngoba iqembu lebutho ele Rhinos nxa linganqoba lizabe selilemiklomelo elingene leyeqembu le Highlanders elitshumi lambili kuthi ele FC Platinum linganqoba liyabe lizakuba lemiklomelo elitshumi lanye. | isiNdebele |
Kuyini okwakusenziwa ngamaJuda okwabangela ukuthi uJesu asole umkhuba wokufunga?
UMTHETHO kaMosi wawuvumela ukuthi umuntu afunge. Lanxa kunjalo, ngesikhathi uJesu esemhlabeni amaJuda ayesefunga kukho konke akutshoyo. Ukufunga kwakwenzelwe ukuthi umuntu atshengise ukuthi akutshoyo kuliqiniso kodwa bona basebekwenza mahlayana nje. UJesu wabasola kakhulu ngalokhu ababekwenza. Ngemva kwalokho wathi kubo: “Akuthi ‘uYebo’ wenu abe ngu ‘Yebo’ lo ‘Hatshi’ abe ngu ‘Hatshi.’”—Mat. 5:33-37; 23:16-22.
Esinye isichazamazwi sibika ukuthi ibhuku lamaJuda okuthiwa yiTalmud liyasinceda sibone ukuthi kwasekuyinjayelo kumaJuda ukufunga ukuze atshengise ukuthi akutshoyo kuliqiniso. Ibhuku leli lichaza ukuthi yiziphi izifungo ezazibopha umuntu lalezo ezazithathwa lula nje.
UJesu kayisuye yedwa owayewusola umkhuba lo. Ngokwesibonelo omunye umlobi wezembali ongumJuda okuthiwa nguFlavius Josephus wabhala ngamaJuda athile ayekuzonda ukufunga ngoba esithi kuyafanana lokuqamba amanga. Ayesithi ungabona umuntu efunga ukuze abantu bakholwe lokho akutshoyo lowomuntu uyabe ewahutshuza amanga. Elinye ibhuku lamaJuda liphinda lithi, “Ungabona umuntu efunga uyabe ekutshela amanga.” Yikho uJesu wayisola indaba yokuphongufunga lasezintweni ezingatsho lutho. Nxa singazijayeza ukukhuluma iqiniso kasisoze sifunge ukuze abantu bakholwe ukuthi esikukhulumayo kuliqiniso. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Lidlulele kusigaba esilandelayo kumncintiswano wokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa iqembu le CAPS United ikanti iqembu le Ngezi Platinum lona liphelelwe ngumphako ngemva kwemidlalo ebikhona ngempelaviki edluleyo.
Iqembu le CAPS United libe ngutshiki lobhanqa leqembu le TP Mazembe kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni ngeSonto enkundleni ye National Sports.
Abafana beMakepekepe badlulele phambili ngoba nxa sekuhlanganiswa impumela yangeSonto leyomdlalo wehlandla lakuqala odlalelwe eLubumbashi elizweni le Democratic Republic of Congo, owaphela zingutshiki lobhanqa 1 ka 1, iqembu le CAPS linqobe nge 2 ka 1 ngoba umklomelo eliwuhlohle lidlala lingekho ekhaya lalo ubalwa kabili.
Imvimbi yeqembu le CAPS United uDennis Dauda utshele intathelizindaba ekupheleni komdlalo ukuba imuli ye Makepekepe ithabe imanzi ngokufinyelela ukungena kusigaba sezibaya esomncintiswano we CAF Champions League.
“Ngiyajabula kakhulu ngoba senze okungazake kwenzakale kuqembu le CAPS United eminyakeni eminengi, yikho siyajabula nje sonke njengabadlali beqembu le CAPS United.”
Umdlali okhulele kuqembu le CAPS United njalo oke waphatheka kumncintiswano we CAF Champions League edlalela iqembu le Dynamos lele Kaizer Chiefs elase South Africa uThomas Sweswe uthi ukudlala kumidlalo yezibaya kuza lamathuba okuba abadlali bebonwe ngamaqembu akwamanye amazwe.
“Mina ngingacebisa abadlali beqembu le CAPS United ukuba umdlalo webhola uyafana njalo ukungena kwabo kusigaba sezibaya kukhomba ukuba iqembu labo liqinile. Ukufinyelela kumidlalo yezibaya kuza lethuba elokwazakala okungadala ukuba bethengwe ngamaqembu akwamanye amazwe.”
Kusenjalo, iqembu ebelimele ilizwe le Zimbabwe kumncintiswano we CAF Confederation Cup ele Ngezi Platinum liphelelwe ngumphako ngemva kokuba libe ngutshiki lobhanqa 0 ka 0 leqembu le Recreativo do Libolo elase Angola ngoMgqibelo emdlalweni obusenkundleni ye National Sports.
Limpumela itsho ukuba iqembu le Ngezi Platinum linqotshwe nge 2 ka 1 okuyiyo impumela eyomdlalo wehlandla lakuqala odlalelwe kwele Angola.
Umqeqetshi weqembu le Ngezi Platinum uTonderai Ndiraya utshele intathelizindaba ekupheleni komdlalo ukuba bazilahlisile ngokungasebenzisi amathuba abawatholileyo.
“Senze konke ebesingakwenza kodwa kwehlule. Ngibona ukuthi besibuthundu phambi kwegedi ngoba sithole amathuba amanengi kodwa sehluleka ukuwasebenzisa. Besingahlohla kahlanu kodwa kwalile njalo yikho okwenza umdlalo webhola ukuba kwesinye isikhathi liyaphumelela ikanti kwesinye isikhathi kuyale. Bekungasilo usuku lwethu.”
Iqembu le Dynamos yilo elike lafika kufinal eyenkezo ye CAF Champions League ngomnyaka ka 1998 ikanti ele Mwana Africa lona laphelela ku semi-final kumncintiswano we CAF Confederations Cup. | isiNdebele |
WASHINGTON —
UMnu. Ahmed Kathrada, owayesentilongweni yeRobben Island lapho ayevalelwe khona lowayelwisana lohulumende wenkethabetshabi weSouth Africa, uMnu. Nelson Mandela, kasekho.
UNeeshan Balton, umqondisi wenhlanganiso yeAhmed Kathrada Foundation, uthe umuyi ubhubhe ngesikhathi ehlolisiswa igazi ekade lingene ekhanda lakhe.
UBalton uthe ibandla le African National Congress lelizwe leSouth Africa lilahlekelwa liqhawe elalwa okumangalisayo ukuthi kube lozibuse kwele South Africa.
UMongameli Jacob Zuma uthe ilizwe leSouth Africa kumele lihloniphe ukubhubha kukaKathrada ngokwehlisa kancane amaflegi njengalokho okujayele ukwenziwa nxa kubhubhe umuntu ohloniphekayo kakhulu lulelolizwe.
Umuyi wangena ezombusazwe eleminyaka yokuzalwa elitshumi lambili – 12. Waqalisa ezombusazwe ekunhlanganiso ye Youth Communist League eyayiphikisa inkethabetshabi yabamhlophe.
Wahlala entilongweni okweminyaka engamatshumi amabili lasithupha - 26. Wathi ephuma lapho wabangomunye wabacebisi baka Nelson Mandela, owaba ngumongameli omnyama wokuqala kwele South Africa. | isiNdebele |
HARARE —
Izakhamizi zemzini weDzivaresekwa eHarare zamukele ngenjabulo uhlelo lwabe Lions Club, Harare West, ngempelaviki lokuhlolwa amehlo kungela nhlawulo.
Inengi labantu lithi belizihlalela emakhaya lobanje kade bekwazi ukuba balodubo lwamehlo, benganelisi yona imali yokugada ibhasi ukuyadinga usizo kubodokotela bamehlo.
Labo abaze eDzivaresekwa One Community Hall ukuzahlolwa bekungasebekhulile asebesekuphumuleni.
Amakhehla lezalukazi akade basendaweni le bathe kunzima ukuthola uncedo kumadokotela lapho okubiza khona imali ephezulu.
Omunye walabo abathole uncedo ngugogo uJesline Sibanda, oleminyaka engamatshumi ayisithupha lasikhombisa yokuzalwa - 67, odabuka eNkayi koNduna Madliwa.
Ugogo uMaSibanda, owazalelwe eNesigwe, uthe bancede uzulu abantu be-Lions Club, ababatholise lolusizo kungelanhlawulo.
Lokhu kubukwe njalo ngNkosikazi Belinda Takawira-Mpofu, obezokwelaphisa indodana yakhe, uNjabulo Mpofu, athi uselesikhathi ebhekane lohlupho lwamehlo.
Umnumzana Clever Mugadza, isiphathamandla se-Lions Club esike sakhokhela iDistrict 412, ehlanganisa ama club asukela kubo Botswana, Malawi, Mozambique le Zimbabwe njalo elilunga njalo leLions Club Harare West, utshele lumsakazo ukuba bamangaliswe yikwanda kwabadinga uncedo lokwelatshwa amehlo.
Ummeli weDzivaresekwa edale lephalamende, uNkosikazi Omega Sipani Hungwe, uthe uhlelo lolu luqhutshwe ngemva kokuyakhalaza kwakhe kwabe Lions Club.
Uthe akumangalisanga ukubona abantu abanengi bezedinga uncedo lokuhlolwa amehlo kunhlanganiso ye-Lions Club.
Abe Lions Club bathi inhlelo zokuhlola uzulu amehlo baziqhuba nyanga zonke. Lukhona usizo oluzakwenzelwa izakhamizi ze-Epworth ngesikhathi esifitshane esilandelayo.
Abatholakale belodubo olufuna isibhedlela badluliselwa phambili ukuba bayebonana labodokotela esibhedlela samehlo ese-Sekuru Kaguvi.
Iqula labodokotela, abazinikeleyo ukusiza uzulu we Dzivaresekwa kungela nhlawulo, belikhokhelwa ngudokotela Boniface Macheka, ingcwethi kwezemikhuhlane yamehlo. | isiNdebele |
Iqembu le Highlanders linqotshwe nge 1 ka nya ngele Chicken Inn emdlaweni obusenkundleni ye Barbourfields ngoLwesine.
Iqembu le Chicken Inn lihlohlelwe ngukaputeni walo uMoses Jackson olitshayele emambuleni umdlalo ususiyafika emaphethelweni.
Limpumela itsho ukuba iqembu le Chicken Inn selilemiklomelo elitshumi lanhlanu ikanti iqembu le Highlanders lona lilemiklomelo elitshumi lesikhombisa.
Umdlali okhethwe zintatheli ukuba nguye odlale okwedlula abanye nguGuide Goddard yena othi usekelo aluthola kumqeqetrshi wakhe uRahman Gumbo kanye labanye abadlali beqembu le Chicken Inn yilo olumupha intshukuntshu eyokuba adlale kuhle.
Kweminye imidlalo edlalwe namhla iqembu le Yadah lona ebeselidlale imidlalo embalwa lidliwa linqobe ele Triangle nge 3 ka nya emdlalweni obusenkundleni ye Morris Depot, iqembu le ZPC Kariba libe ngutshiki lobhanqa lele Chapungu kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni emdlalweni obusenkundleni yeNyamhunga.
Iqembu leShabanie Mine libhaxabule ele Bantu Rovers nge 4 ka 1 ngase Maglas Stadium kuthi emdlalweni obusenkundleni yeDulivhadzimo esedolobheni le Beitbridge iqembu le Tsholotsho litshaywe nge 4 ka 1 liqembu le Ngezi Platinum.
Limpumela itsho ukuba iqembu le Ngezi Platinum yilo eselihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo engamatshumi amabili lambili. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Highlanders livuke eseganga labhaxabula ele FC Platinum ngemiklomelo emithathu kungela mpendulo ngeSonto enkundleni ye Luveve.
Limpumela itsho ukuba abafana beBosso bazangqikilana leqembu le Caps United ku final ezaqhutshelwa edolobheni lako Bulawayo mhla zingamatshumi amabili lesithupha kunyanga kaMbimbitho.
Iqembu le Caps United linqobe ele Dynamos nge 3 ka 1 ku semi - final yakuqala edlalwe emavikini edluleyo.
NgeSonto iqembu le Highlanders kalizange litshaye inja lifihla umphini kodwa lihle latshaya libambe ngezandla zombili njalo ngemva komdlalo imvimbi ye Bosso uPeter Muduhwa uthe bebezimisele ukuphindisela ukudliwa abakwenziwa liqembu le FC Platinum nyakenye kumncintiswano weCastle Premier Soccer League.
Sinqobile njengeqembu ngoba besifuna ukuphindisela ngoba nyakenye basidla 3-0 basikhipha kumncintiswano wokudinga intshantshu zesigaba se PSL.
Kusenjalo iqembu le Caps United libe ngutshiki lobhanqa 1 ka 1 leqembu le TP Mazembe elase Democratic Republic of Congo kuhlandla lakuqala elesigaba sakuqala esomncintiswano we Caf Champions League emdlalweni oqhutshelwe kwele DRC ngeSonto.
Limpumela itsho ukuba amathuba awokuba iqembu le Caps United lidlulele kusigaba esilandelayo salumncintiswano mahle ngoba lihlohle lidlala lingekho ekhaya njalo sekumele livale ngebhetshu emdlalweni wehlandla lesibili ozadlalelwa kwele Zimbabwe ngempelaviki ezayo.
Iqembu elimele ilizwe leZimbabwe kumncintiswano we Caf Confederations Cup ele Ngezi Platinum lona linqotshwe nge 2 ka 1 liqembu le Recreativo do Libolo elase Angola kuhlandla lakuqala elesigaba sakuqala esomncintiswano. Lumdlalo udlalelwe khonale kwele Angola ngoMgqibelo.
Lakho ukuhlohla lidlala lingekho ekhaya kungalisebenzela iqembu le Ngezi Platinum ngoba kusitsho ukuba lidinga ukuba lihlohle kanye kuphela libe selinqabele ukuhlohlwa ukuze lidlulele kusigaba esilandelayo esomncintiswano. | isiNdebele |
Izisebenzi zikahulumende ezifuna ukwengezelelwa iholo zithi zidaniswe kakhulu ngokwenziwe nguMnu. Tendai Biti umphathintambo wezemali oyehlise isilinganiso semali ezasetshensizwa lilizwe lonyaka iBudget ka 2012 yafika kumabillion edlula kancane amathathu- $3.4 billion isuka kumabillion amane- $4 billion.
UMnu. Sifiso Ndlovu omela izisebenzi kunhlanganiso yomanyano wezisebenzi zikahulumende owe Apex Council uthi izisebenzi zikhangelelwe ukungena ezitaladini ngoLwesibili okwehola elilodwa zitshengisela ukukhonona kwazo ngeholo.
UNdlovu, ongumqondisi njalo we Zimbabwe Teachers Association, uthi kulamalunga enhlanganiso yakhe afuna izisebenzi zikhalale umsebenzi okwezikhathi eside.
Uphinde wathi kube lokudonselana kudaba lolu emhlanganweni owenziwe ngoLwesine, abanye besithi ukutshengisela kungeke kuphumelele njengoba izikolo sezizavalwa.
UBiti utshele idale lephalamende ngoLwesithathu ukuthi iZimbabwe iyenelise ukuthola izigidi ezedlula amatshumi amane amadollar emelika - $41.6 million kusukela ngozibandlela lonyaka ekwembeni amadayimana esabelweni seManicaland.
Lumsebenzi ubukhangelelwe ukubuthanisa izigidi ezedlula ikhulu zamadollar - $123 million. Kwakukhangelelwe ukuthi kuzabuthaniswe izigidi ezingamakhulu ayisithupha amadollar - $600 ekwembeni amadayimana.
Ukuze sihlaziye okuphathelane lodaba lwe budget kanye lobunzima obubhekane lezisebenzi zikahulumende, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMnu. Vusumuzi Mahlangu, isiphathamandla senhlanganiso elwela amalungelo ababalisi eye Progressive Teachers’ Union of Zimbabwe endawonye loMnu. George Mkhwananzi, ingcwethi ecubungula ezombusazwe.
UMnu. Mahlangu usungula lingxoxo ngokuchasisa ubunzima obubhekwe yizisebenzi zikahulumende. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Lobanje kusanda kubonakala izehlakalo zokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe kweleSouth Africa, uMeya wedolobho leJohannesburg uMnumnzana Herman Mashaba, osolwa ngabanengi abathi inkulumo zakhe yizo ezaba yimbangela, usephinde wethule enye inkulumo njalo esola abakwamanye amazwe ngokugcwala kakhulu edolobheni le Johannesburg.
Ekhuluma lomsakazo weBloomberg liviki kweleSouth Africa, uMashaba usole abakwamanye amazwe ikakhulu abangena elizweni ngokungekho emthethweni esithi bagcwala kakhulu eJohannesburg.
Lokhu uthi kwenza kube nzima ukuthi athuthukise lelidolobho alenze lihlanzeke njalo linothe okwedlula wonke emazwe e Africa.
Ubuye waphinda njalo ukwethesa abakwamanye amazwe laba umlandu wokuthatha izitezi ngodli behlale kuzo ngokungekho emthethweni.
“Sesivumele ilizwe lethu labalemingcele evuzayo. Lokhu sekwenze ukuthi ubone izitezi sezithathwa yizigebenga ngodli, sekuthengiswa izidakamizwa lezocansi. Iqiniso yikuthi idolobho leJohannesburg ngeke ligcine abantu abangelancwadi ezisemthethweni kungakhathalekile ukuthi bavela ngaphi.”
UMashaba utshele iBloomberg ukuthi usola njalo logatsha lwendaba zasekhaya ngokwekela abakwamanye amazwe laba bezingenela santando emingceleni.Uthi aluba kuyenzeka idolobo leJohannesburg belizakuba lamajele alo lodwa.
Nyakenye umnumnzana Mashaba uthe abakwamanye abangelamvumo yokuba selizweni abasedolobheni leJohannesburg yizigebenga okufanele zibotshwe zibuyiselwe kubo. Lamazwi alandelwa yizehlakalo zokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe eJohannesburg lePretoria.
Umphathintambo wendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba, waphumela obala esola inkulumo le esithi lobanje uhulumende engavumelani lokuthi abantu bangene elizweni ngokusemthethweni, akulunganga ukwethula inkulumo ezingatshotshozela ukuhlaselwa kwabo.
La ngamazwi uGigaba abuye wawethula futhi emhlanganweni osanda kuqhutshwa obukhangela imithetho yezokungena elizweni emitsha efuna ukwethulwa nguhulumende.
“Loba siphakathi kokufuthelana kwemimoya esikubone kusenzakala phakathi kwezizalwane zakuleli lezakwamanye amazwe, silungisa loludaba ngendlela eqondileyo hatshi ukuyilungisa ngendlela elombono omfitshane, leyokufuna ukubukwa njengalokho inengi lezinye inkokheli zombusazwe ezifuna ukwenza ngayo.”
Kulezinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe ezihlala eJohannesburg. Inengi labo yibo abahlala ezitezi emalokitshini eHilbrow, Berea, Yeoville lenzikini yedolobo lapho ababhadala khona amaqubaquba emali yomthelo wezindlu.
Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa, uMnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi kusobala ukuthi inkulumo kaMeya ayilabufakazi njalo ngeyomuntu uzonde ngenhliziyo yakhe yonke abakwamanye amazwe.
“Thina siyamangala into ekhulunywa nguMashaba uMeya weJohannesburg, ngoba eqinisweni kasibazi abantu baseZimbabwe aba hijacker ama buildings. Into esiyaziyo yikuthi manengi amazulu a hijacker amabuildings edolobheni leGoli, so lokhu ukuthi bese kuthiwa abantu ababuya ngaphandle yibo aba hijacker amabuildings akuqondanga.”
Kusenjalo, inhlanganiso eziphikisana lexenophobia sezihlele ukutshengisela eJohannesburg kuyonale inyanga besola izehlakalo zokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe ezenzakale ngo 2008, 2015 lalonyaka. | isiNdebele |
Umqondisi wenhlanganiso yabanini bamafekitali eye Confederation of Zimbabwe Industries uMnu. Kumbirai Katsande ngoLwesibili utshele idale lephalamende ukuthi inengi yempahla ethingiswa ezitolo eZimbabwe ivela emazweni.
Umnu. Katsande utshele ikhomithi ekhangelane lezamafekithali ukuthi impahla etholakala ezitolo eZimbabwe isilinganiso sokwedlula okungamatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 75% ngevela phandle kwelizwe.
Uqhubeke ethi uKatsande amafekithali eZimbabwe ayehluleka ukwenza impahla ngenxa yokuswela imali.
Uphinde wathi inhlanganiso yeBuy Zimbabwe Campaign ekhankasela ukuthi uzulu athenge impahla eyenziwa eZimbabwe ichitha isikhathi ngenxa yokuthi akulampahla enengi eyenziwa ngamafekithali eHarare, koBulawayo lakwezinye indawo.
Amafekithali akhala ngokuthi awatholi imali yokuwavuselela kulandela isikhathi eside lapho ayengasebenzi khona ngemfanelo.
Umnu. Bulisani Ncube usomabhizimusi wako Bulawayo uthe kumqotho okukhulunywa nguKatsande. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Bekuphithizela emabhanga ngoMvulo abantu bedinga imali yokubhadalela abantwababo esikolo ekuvulweni kwazo ngoLwesibili.
Kodwa abanengi babikwa bephenduke emakhaya lezindlini belengise izandla ngoba imali iphele lokhe besendwendweni ebezizinde okumangalisayo.
Abazali abakhulume leStudio 7 bebekhala ngokuthi vele kabalayo imali ngitsho lasemabhanga.
Ngalokho bebekhathazekile kakhulu besithi abantwababo balakho ukuxotshwa esikolo.
Omunye wabazali laba nguNkosikazi Benedette Ndlovu, ohlala esigabeni seMafeha, ePlumtree.
UMaNdlovu utshele iStudio 7 ukuthi ulomntwana oyedwa ofunda uGrade 5.
“Owami uzaxotshwa kuphela ngoba angilayo imali ye-fees,” kutsho uMaNdlovu. | isiNdebele |
Uhlelo lukazibuthe lwabaculi be Zimbabwe labanye babo olwasungulwa ngomnyaka ophelileyo yiNational Arts Council of Zimbabwe le Cell Holdings Private Limited, kalukathuthuki ngendlela ekade ikhangelelwe ngenxa yokuswelakala kwemali.
Umnu. Nicholas Moyo umsekeli womqondisi we National Arts Council utshele iStudio 7 ukuthi banengi abaculi, abagidayo labenza okufanayo abehluleka ukubhadala amatshumi amahlanu amadollar - $50 yokungena kuhlelo lolu.
UMoyo uthe lokhu kwenziwa yikuthi abantu be Zimbabwe batshaphaza abahlabeleli ngokudinda okungekho emthethweni ingoma zabo bezithengisele uzulu ngemali ephansi.
Uphinde wathi okunye njalo okwenza ukuthi uhlelo lolu lungaphumeleli yikuthi kulabanye ababona engani lungabanika umnyama bafe bengagulanga.
Banengi abenza umsebenzi wokugida, ukuhlabelela, ukubaza lokunye okuthandwa nguzulu abafa izihlobo ziswele imali yokubangcwaba.
UMoyo uthe imali ekhitshwayo ifakwa emkambo wemali ukwenzela ukuthi uhlelo lolu luthuthuke. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Bekungaphithizeli kangako esistitshini samabhasi eGaborone lapho okugadelwa khona amabhasi aya eZimbabwe njengemvama ngalesi sikhathi sekhefu lePhasika.
Abanye abamabhasi bathi ngelanga lakuqala lekhefu lephasika kulabalutshwana abagade besiya eZimbabwe, uma uqhathaniswa leminye iminyaka.
Osebenza kweyinye ikampani yamabhasi ahamba phakathi kwedolobho leHarare leGaborone, uMnu. Ndodana Sibanda uthi bajayele ukuthola ibhizimusi engcono ngalesikhathi somnyaka kodwa lonyaka kuthule…
“Akulabantu abanengi abagadayo kumbe abaphathisa imphahla. Mhlawumbe kubangelwa yikuthi kuphakathi kwenyanga abantu abalamali.”
Kukanti omunye, uMnu. Alec Phiri yena ucabangela ukuthi abanye abangalamaphepha kumbe abaphiwa amalanga okuba seBotswana, bayesaba ukuhamba ngoba ukuphenduka kungabanzima, ikakhulu kusekuqaleni komnyaka.
“Inengi kukhanya alihamba, engxenye yizimali, njalo emgceleni abeBotswana sebencitsha amalanga okuhlala, ngakho kubanzima ukuhamba ikakhulu kulabo abangalancwadi zokuhambisa eziqondileyo.”
Omunye weZimbabwe okhethe ukungayi ekhaya, unkosikazi Janet Moyo uthi inengi lisanda ukuvela kukhefu lekhisimusi ngakho kungabe kumasinya ukuthi baphindele ekhaya kukhangelelwe indleko.
“Kutsho inengi lihamba kakhulu ekhaya ngekhisimusi njalo umnyaka usanda kuqala ungakhangela indleko abantu abalamali.”
Ngitsho emngceleni ojayele ukuphithizela we Ramokgwebana kanye lePlumtree kubikwa bekungaxokozeli ngitsho lakancane njengeminyakeni. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Izizalwane zeZimbabwe sezemukele ngezandla zombili isigwebo seminyaka elikhulu entilongweni esifakelwe abeZimbabwe ababili abayingxenye yalabo abadlwengula abesifazana ababili babulala omkabo ngokubaphosela edamu bephila.
Izizalwane zeZimbabwe lezi zithi isigwebo lesi esethulwe ngumthethwandaba weJohannesburg High Court, sizakwenza lezinye izizalwane zeZimbabwe zesabe ukudala amacala kweleSouth Africa.
Umahluli womthethwandaba we High Court eJohannesburg, uPapi Masopa, uthole abeZimbabwe ababili uAdmore Ndlovu oleminyaka engamatshumi amabili lantathu (23) lo Thabo Nkala oleminyaka engamatshumi amabili lanhlanu (25) kanye lesizalwane sakweleSouth Africa uMduduzi Mathibela oleminyaka engamatshumi amathathu lantathu (33), belecala lokudlwengula, ukubulala lokweba.
Bobathathu bagwetshelwe ukuhlala ejele okweminyaka elikhulu (100 years) ngamunye, ngecala lokudlwengula lokubulala, wasefaka phezulu eminye iminyaka elitshumi lanhlanu kodwa ezasebenza ndawonye lale elikhulu.
Ngo 2015 abathathu laba, ababehamba labanye abayisitshiyagalolunye abangazange babonakala, bafika endaweni yokuziphumulela eRhodes Park edolobheni leJohannesburg bafica amadoda amabili labomkabo.
Ngemva kokubalalisa phansi basebenzisa ingqamu ukudabula impahla zangaphansi zabesifazana ababili qede lapho babadlwengula.
Omkabo bona bababamba ngamadla ukuthi banqunule qede lapho bababopha izandla babaphosela edamu bafela khona.
Bantshotshake yonke impahla yalaba bantu basebebaleka kwasekubanjwa abathathu laba kuphela.
Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Tshababala, uthi lesisigwebo sizakuba yisifundo esikhulu kakhulu kwezinye izizalwane zeZimbabwe ezikweleSouth Africa.
“Udilika jele ubebafanele sibili. Umuntu waseZimbabwe wonke otholakala elalelo cala elifana laloleli akagwetshwe leyo minyaka or elengiswe vele. Umuntu ongumama kufana lomamakho okuzalayo. Kufana lokuthi kwenzakale emuntwini omaziyo oyisihlobo sakho.”
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mandla Donga, ongomunye wabasekele kakhulu abesifazana laba ngesikhathi sokuthethwa kwalelicala, uthi uyesabeka umonakalo odalwe ngababulali laba empilweni zabane laba, ikakhulu abesifazana abasaphilayo.
“Bayimoshile ikusasa yala amantombazana and leyonto idala ukuthi la amantombazana angaphinde amethembe umuntu wesilisa. Kufikelento emqondweni wabo ukuthi kanje umuntu wesilisa vele uyingozi, uyabulala, uyadlwengula. Okuyinto ecikela phansi isithunzi sethu thina abantu besilisa, kanti asifani sonke.”
Omunye njalo weZimbabwe unkosazana Agness Ncube uthi ukhathazekile ngabanye balezizigangi abangabanjwanga.
“Abanye babo basele ngaphandle basazoqhubeka ngobugebengu akade bebenza bebonke. Lalabo osisi ababenza kubo ubugebengu akusoze kwaphela.”
Umnumnzana Donga uthi vele izigebenga lezi lazo bekufanele zisiwe kogoqanyawo.
“Kube kuyangami kube bathola ideath sentence ngoba lokhu abakwenzayo kucitshe kufane lokuthi babulala abantu abane. Ababili bababulala, ababili bababulala inhliziyo. Kusiya ngami bekumele bagwetshelwe ukufa.”
Isigwebo sentambo kweleSouth Africa sahle sesulwa ngemva kokuthola uzibuse ngo 1994. Loba kunjalo banengi abakhala ngokuthi sibuyiselwe ukuze sibe ngumvuzo wezigebenga ezifana lalezi. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Umhlangano omkhulu wokuxoxisana lokuphana amacebo ngokuphathelane lokuphathwa lokulondolozwa komhlabathi oqoqwe ngabe bhanga elikhulu lomhlaba, owe World Bank 18th Annual Conference on Land and Poverty ungene kulanga lesithathu lamhlanje.
Umhlangano lo kusukela ngoLwesibili wehlukaniswe waba yimihlanganhlangano isenzelwa endaweni ezehlukeneyo zama conference rooms. Imihlangano eminengi emincane enzelwe endaweni ezehlukeneyo ngoLwesithathu ibigxile kokwenzakala emazweni akhuluma ulimi lwesiFrench kumazwekazi afana lawe Africa, Europe lakwezinye izigaba zomhlaba ngokwenzakala khonale ekuphathweni kwendaba zomhlabathi.
Eminye njalo imihlangano eminengi ibiphatha kabanzi ilungelo labesifazana ekutholeni umhlabathi ukuze ube sebizweni labo belima loba ukuqhuba ibhizimusi kiwo.
Abantu abanengi nxa kukhulunywa ngelungelo labesifazana kwezomhlabathi bajayele ukucabanga ukuthi lezi zinkinga ezihlangana labesifazana emazweni asathuthukayo, ikakhulu awezwekazi leAfrica.
Kodwa okwenzakala emhlanganwenilo lo kuveza ukuba abesifazana emhlabeni jikelele lokhe bebhekane lenkinga ezithile ukuze bathole umhlabathi emazweni afana leBrazil, khonapha eMelika, kuboCanada, emazweni aweEurope afana labo Bhilithani, Romania, Finland, Kossovo, India, Ukraine, ePeru lakwamanye amazwe.
Komunye umhlangano abesifazana base Kossovo bebekhuthaza ukuphathiswa kwabesifazana ikakhulu ekufinyeleleni ulwazi kusetshenziswa imitshina yangalezi nsuku eyamacomputer lobulembu beInternet ukuze umsebenzi wabo ube lula.
IStudio 7 ibe lethuba lokuhlangana leyinye ingcwethi kwezokuphathwa komhlabathi oyisizalwane seZimbabwe, uMnu. Farai Matondoro, osebenzela inhlanganiso ye Transparency International Zimbabwe.
Wethule ingxoxo emhlanganweni lo ephansi kwesihloko esithi: “Land Governance In the Context of New Urban Agenda: Case of Harare and Johannesburg”, okhala ngokungenela kwabezombusazwe ekuphathweni komhlabathi.
Ebuzwa ngokuthi kambe eZimbabwe umumo uzafa waguquka na njengoba vele lumsebenzi wokuphathwa komhlabathi usubhidlikile njengayo yonke imisebenzi elizweni, uMatondoro uthi kuzathatha isikhathi ukuze umumo uguquke kodwa isifiso sikhona nanku phela uhulumende ethumele iqula eligoqela umphathintambo wezomhlabathi ngokwakhe, uMnu. Joseph Made, kanye lamalunga khomishini ebona ngezomhlabathi eye Land Commission. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izakhamizi zezansi yeMaNdebeleni zidla amahabula ngokwabelwa kwabasakhulayo bebandla leZANU PF imigodi yokwemba igolide eBhalagwe.
Zikhala ngokuthi izizalwane zakulowo mango zivalelwa phandlekohlelo lolu imigodi le yaphiwa abantu bokuza.
Izakhamizi lezi sezifuna ukubonana lenkokheli zomdabu mayelana lalesi siga besithi kuyimhlolo ukuba ibandla elibusayo liphe abasakhulayo bokuza imigodi yokwemba igolide kodwa lehluleka ukupha izizalwane zakulowo mango.
Omunye walabo abafuthelena ngalokhu, uMnu. Jabulani Ndlovu, uthe akuqondanga ukuthi kuphiwe abebandla elibusayo imigodi le kuphela ngakho-ke kumele kumiswe kungayi khatshana.
Lokhu kugcizelelwe nguMnu. Sengezo Tshabangu webandla lePeople’s Democratic Party othe ibandla leZanu PF loMugabe bayadelela.
Umakhalekhukhwini womphathintambo obona ngezokwenjiwayo, uMnu. Walter Chidakwa, ebengaphendulwa ngesikhathi sizama ukukhuluma laye.
Udaba lokwembiwa kwegolide ezansi yeMaNdebeleni solulethe ukukhathazeka okukhulu izakhamizi zisithi abantu bokuza yibo abaphiwa amacence okwemba kuthi izizalwane zalumango zivalelwa phandle.
Igolide ngelinye lamabhizimusi eliletha imali kanye lokudala imisebenzi eZimbabwe nomanje umumo womnotho ezweni ume kubi. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso ekhankasela ukuthula elizweni, iZimbabwe Peace Project ithi ukwephulwa kwamalungelo oluntu kukhwelile kakhulu ngenyanga edluleyo.
Okubangele lokhu ngabasekeli bebandla leZanu PF abaqhubeka besethusela abalandeli bamabandla aphikisayo njalo libancitsha ukudla, kutsho iZPP.
Embikweni ewethule ngoLwesithathu, inhlanganiso le ithe inani labantu abahlukuluzwe ngendlela ezitshiyeneyo likhwele lisuka kukhulu elilodwa lanye ngoZibandlela laya kukhulu lamatshumi amahlanu ngenyanga edluleyo.
“Into esikhathazayo kakhulu yikuthi indubo esasizibonga ngesikhathi sokhetho, ungani seziqala manje,” kutsho isiphathamandla seZPP uNkosazana Jestina Mukoko.
“Kukhanya abeZanu PF balokuqoqa ibandla labo kusukela kucell kusiya phezulu. Lokhu bakwenza besephuma amalungelo abanye abantu.” | isiNdebele |
Fundisa Abantwabakho
Bazali, sebenzisani izindaba lezi ukuze lifundise abantwabenu izifundo eziseBhayibhilini eziqakathekileyo.
Amazwi akuDutheronomi angakunceda kakhulu ekukhuliseni abantwabakho.
IBhayibhili likhuluma ngemfihlo eqakatheke kakhulu evela kuNkulunkulu. Uyafuna yini ukuyazi imfihlo le?
Singenzani ukuthi sibe njengoRabheka? Bala indaba le ubusufunda okunengi ngaye.
Bala ukuthi uzwe ukuthi uRahabi lemuli yakhe basindiswa njani.
Yisiphi isithembiso esagcinwa ngumntakaJefitha? Ungamlingisela njani?
Ungamlingisela njani uSamuyeli, wenze okuhle lanxa abanye abantu besenza okubi?
Bala indaba emnandi eseBhayibhilini ukuze ufunde ukuthi kuyini okwenza uDavida waba lesibindi.
UJehova wathini ngesikhathi u-Elija ecabanga ukuthi usesele yedwa? Ungafundani kulokho okwenzakala ku-Elija?
IBhayibhili lithi kwakunzima ukuthi uJosiya enze okulungileyo. Thola ukuthi abangane bakhe bamnceda njani.
Kuyini okwenza ukuthi uJeremiya aqhubeke ekhuluma ngoNkulunkulu lanxa abantu babemhleka futhi bemzondela?
Akulula kwesinye isikhathi ukulalela abazali. Thola ukuthi okwenziwa nguJesu kungakunceda njani.
Funda ngamadoda angu-8 abhala iBhayibhili, aphila ngesikhathi uJesu esemhlabeni njalo abhala ngempilo yakhe.
Umfana lo wanceda umalumakhe ukuthi angabulawa. Wakwenza njani?
Kuyini okungenza uthokoze futhi ukholise njengoThimothi?
Kuzabe kunjani emhlabeni nxa uJesu esebusa? Uyafuna yini ukuba khona? | isiNdebele |
GABERONE —
Uhulumende weZimbabwe uthi uzakwehlisa inani lemigoqo yamapholisa emgwaqweni yama road blocks kusale engamatshumi amane kuphela ilizwe lonke.
Lokhu kulandela ukukhonona okwenziwe yizihambi, ngitsho lezivakatshi ezivela phandle kwelizwe, bekhala ngokubambeka ngenxa yala maroad blocks kukanti izikhathi ezinengi amapholisa abikwa ekhala ngokufumbathiswa.
Umphathintambo obona ngendaba ezenzakala phakathi kweZimbabwe, umnunzana Ignatious Chombo ubikwa etshele idale lephalamende ukuthi uhulumende wakhe uzakwehlisa inani lama road blocks la.
Isabelo sinye ngasinye sibikwa sizaba lamaroad blocks amane kodwa uChombo uthi azakhuphuka kukhangelwe umumo okufana lobugebengu.
Inyathela lokwehlisa amaroad bocks ngabe kade lenziwa ngoba izihambi zithwele amagabha avuzayo, kutsho umnunzana Dumi Ncube eseGaborone…
"Uzibuza ukuthi vele yinindaba emanengi kangaka? Ngabe bawayehlisa kudala ngoba ukuhamba emigwaqweni emikhulu eZimbabwe sokungolunye udaba."
Kodwa uyazibuza uNcube ukuthi kuzayenzakala na ukuthi amapholisa angalingeki angezelele njalo amaroad blocks la.
"Kambe kuzayenzakala? Kade phela sejwayele amapholisa, abanye besidla khonapho, ngakho sizabona uma sekwenzakele."
Amapholisa abonakala njengemigoqo evimba ukungena kwezivakatshi eziyizo eziletha imali yakwamanye amazwe, iforeign currency…"Amapholisa avenge police force hatshi police service. Bathathela izethekeli imali, ababaphathi kuhle."
Kubikwa zonke izethekeli ezingena eZimbabwe, uma zibuzwa lugatsha olubona ngezethekeli -olwe Tourism, zikhonona ngokuphathwa ngokucuku ngamapholisa, njalo besithi amaroad blocks ama pholisa emanengi kakhulu.
Nyakenye, iqula elasuka eBotswana lisiya dinga amathuba okuvula amabhizimusi eZimbabwe lakhonona kakhulu ngemigoqo yamapholisa okugoqela amaroad blocks la, lisithi lokhu kwatshiya inhliziyo zabo zimnyama ngokubuyela njalo. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso ezilwela ilungelo labantwana labasakhulayo bakhuthazwa ukuba basebenzelane labo nxa kuhlelwa inhlelo zalez’inhlangothi zombili.
Abasakhulayo baveze lokhu kusanda kuphela umhlangano eHarare, wenhlanganiso ezilwela amalungelo abantwana, eziphathiswa ngosizo lwemali, ngabe Terre des homes yakwele Germany.
UNkosazana Noleen Bekezela Nyamambi, ofundela umsebenzi wokuthapha indaba eMidlands State University eNkabazwe, eGweru, uthi bajabule ukuthi bethulele lokhu abakunhlanganiso ye Zim-Zam partnership.
UArthur Ndlovu, okunhlanganiso ye-Community Working Group on Health, uthe okudanisayo yikuthi abadala yibo abavame ukubakhulumela.
UNkosazana Felistus Ncube, ohlala eTshabalala koBulawayo njalo osebenzisana labenhlanganiso ye-Scripture Union Thuthuka kuhlangothi lwabantwana abaphila behlala ezitaladeni, uthe inkokheli yalamhlanje mayingakhohlwa ukuba bona yibo inkokheli yakusasa.
Abasakhulayo laba bathi okuhlelwa bona bengekho akuqondananga labo ngakho-ke akusoze kubasebenzele ngoba kuyikwephula ilungelo labo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
UDr. Nkosana Moyo, owayeyisiphathamandla kuhulumende kaMongameli Robert Mugabe uthi uzancintisa kukhetho lokudinga umongameli ngomnyaka ka2018.
UMoyo utshele intathelizindaba eHarare lamuhla ukuthi uzancintisa engaphansi kwebandla elitsha lezombusazwe elibizwa ngokuthi yi- Alliance for the People's Agenda.
UMoyo, owaphuma ecaphukile kuhulumende kaMugabe ngomnyaka ka2001 esithi uyehluleka ukusebenza ngemfanelo, uthi kasoze amanyane lamanye amabandla aphikisayo ukwenzela ukukhupha ibandla leZanu PF embusweni.
Ukhuthaze uzulu ukuthi kumele awuhluzisise lowo manyano ukuba ujongeni hatshi ukulandela nje.
Uqhubeke esithi uMongameli Mugabe kumele asuke embusweni ngoba seyidlalile eyake indima, adedele abanje ngaye.
Omunye wabakade bekulomkhosi lo, ongomunye wabalwa impi yenkululeko, nguMnu. Max Mkandla. UMkandla oze evelela koBulawayo.
Utshengise ukulijabulela inyathelo elithethwe nguMoyo. Lokhu kusekelwe nguMnu. Luka Ncube obevela eHwange.
LoMnu. Lovemore Fuyana ozalwa eMaphaneni eKezi, ohlala eGoli okwamanje, uthi liyancomeka lelinyathelo elithethwe nguMoyo.
UDr. Nkosana Moyo, watshiya isikhundla sokuba ngumphathintambo, kuhulumende kamongameli Robert Mugabe ngomnyaka ka 2001, ngoba wayengavumelani lendlela kwakumele aqhube ngayo umsebenzi wakhe. | isiNdebele |
U-Esta watshengisa ukholo lesibindi ngesikhathi evikela abantu bakaNkulunkulu
Ukuya enkosini umuntu engabizwanga kwakungaba yikulanda ukufa ukukhangele. Kwasekudlule izinsuku ezingamatshumi amathathu u-Esta engazange abizwe yinkosi
Inkosi u-Ahasuweru okucatshangelwa ukuthi kwakungu-Xerxes I wayeyindoda elolaka. Wake wakhupha umlayo wokuthi indoda ethile iqunywe phakathi laphakathi njalo umzimba wayo ubekwe egcekeni ukuze kube yisixwayiso ebantwini. Kanti njalo wagumula uVashithi esikhundleni sokuba yindlovukazi ngenxa yokuthi kazange amlalele
U-Esta kwasekumele aveze ukuthi wayengumJuda njalo ancede inkosi ibone ukuthi yayiqilibezelwe ngumeluleki eyayimethemba | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abalimi esabelweni seMatabeleland North bakhangelele ukulima bethelezela ingqoloyi kusukela phakathi kwayonale inyanga kaMabasa, emasimini angaba ngamakhulu ayisithupha lamatshumi amahlanu amahekitha – 650 hectares - phansi kohlelo lukahulumende olwe Command Agriculture.
Uhulumende usevuselela inhlelo zokulima ngokuthelezela ezeIrrigation elizweni ngenhloso yokugcwalisa iziphala zelizwe Emizameni yokuqeda kanye lokwenqabela indlala eZimbabwe.
UMqondisi weAGRITEX eMatabeleland North, uMnu. Dumisani Nyoni, uthi insimu ezizahlanyelwa ingqoloyi lokhe zilomumbu njalo kusasemanzi abakaqedi ukuvuna.
Uqhubeke esithi abalima ngokuthelezela eBinga labo bazatholiswa inhlanyelo, imvundiso lakho konke okudingakalayo ekuhlanyeleni ingqoloyi.
Wengeza esithi abalimi bamapulazi amancane, amakhulu labasemaphandleni bazaphatheka ekulimeni ingqoloyi lonyaka.
Eminyakeni edluleyo abalima ngokuthelezela bebeke bayekela ukulima ingqoloyi ngenxa yobunzima bokusilela kwezulu, intengo yenhlanyelo lomvundiso engahambelani lemali yokuthengisa ingqoloyi isivuniwe okubangele ukwehla kwesilinganiso sengqoloyi evuniweyo.
IZimbabwe isiphila ngokuthenga ingqoloyi kwamanye amazwe ngoba ilizwe libhekane lendlala enkulu ngenxa yokungani kuhle kwezulu ingcwethi zisithi kubangelwa yikuguquka komumo womkhathi. | isiNdebele |
Obengumsekeli wesikhulumi secele leMDC ekhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai usesuswe kulesi sikhundla saphiwa umphathintambo wezamankampani kahulumende uMnu. Joel Gabhuza.
Abazi ngokwenzakala ebandleni leli batshele iStudio 7 ukuthi ukususwa kukaMaKhumalo kuyingxenye yokuguqulwa kwezikhundla zalinkokheli kodwa osuswe esikhundleni nguye yedwa. Bathi kuzaziswa ngolweSine inguquko yezinye izikundla zebandleni leli kulandela umhlangano ozakwenziwa ngalonelo langa owedale le National Executive.
UMaKhumalo ubikwa ubevele exophene lebandla leli kulandela ukukhethwa kwakhe ukuba ngumsekeli kaMnu. Lovemore Matombo umkhokheli welinye icele lenhlanganiso yezisebenzi, eye ZCTU.
Kulandela ukubhazuka kwenhlanganiso yeZCTU nyakenye inkokheli yeMDC-T ikhethe ukusekela icele elikhokhelwa nguMnu. George Nkiwane kodwa uMaKhumalo yena waya kwelinye icele.
Ukungezwani kuka MaKhumalo lebandla lakhe kubikwa kungezelelwe yimbono yakhe kudaba lwabomama abathengisa imizimba lezitabane athi kumele ilungelo lazo liqakathekiswe.
UMaKhumalo ubikwa njalo esetheswa umlandu wokutshotshozela amalunga ebandla ukuthi axexebuke aye kucele elikhokhelwa nguMnu. Welshman ncube.
UMakhumalo utshele iStudio 7 ukuthi mpela ususwe esikhundleni kodwa wathi uzakhuluma lalu msakazo okunengi ngaloludaba ngemva kwangolweSine ngemva komhlangano webandla.
UChris Gande weStudio 7 n uxoxe loMnu. Gabhuza othi inguquko yebandla iyingxenye yokulungiselela ukhetho oluzayo. | isiNdebele |
Dawuniloda
Hatshi. OFakazi bakaJehova bakholwa ukuthi izinto zonke zadalwa nguNkulunkulu. Kodwa kasivumi ukuthi zadalwa ngamalanga ayisithupha alamahola angu-24. Ngenxa yani? Ngoba umbono lo kawuvumelani lalokho okutshiwo liBhayibhili. Cabanga ngezibonelo ezimbili ezilandelayo:
Ubude bamalanga ayisithupha okudala. Abakholwa imfundiso le bathi izinto zonke zadalwa ngamalanga ayisithupha alamahola angu-24. Kodwa ibala eliseBhayibhilini elithi “usuku” lingatsho isikhathi eside ukwedlula lapho.—UGenesisi 2:4; IHubo 90:4.
Umdala kangakanani umhlaba? Abantu abakholwa imfundiso le bafundisa ukuthi umhlaba uleminyaka engaba zinkulungwane ezilutshwana nje. Kodwa iBhayibhili litshengisa ukuthi amalanga ayisithupha okudala engakaqalisi, umhlaba wawuvele usukhona. (UGenesisi 1:1) Lokho yikho okwenza oFakazi bakaJehova bavumelane lezingcitshi zesayensi ezithi umhlaba usuleminyaka engaba ngamabhiliyoni.
OFakazi bakaJehova bayakholwa ukuthi izinto zadalwa njalo bayavumelana lesayensi. Siyakholwa ukuthi isayensi yeqiniso iyavumelana leBhayibhili.
Funda Okunengi
IBHAYIBHILI LIFUNDISANI SIBILI?
IBhayibhili lingakunceda njani ukuthi ulwisane lezinhlupho zakho? Kungani ungazithemba iziphrofetho ezibhalwe kulo? | isiNdebele |
Ngize la ukuzakufa. Ngeke ngithi yikufa kodwa ukuzaphumuza umphefumulo wami. Ngisalelwe yinyanga eziyisithupha. Yisigwebo sokufa ngempela engisithwele esiswini sami.
Kungasukukhalipha kwabodokotela nga ngisalelwe yinyanga ezintathu. Ngisanda ukwedlula ibanga lokuqala lokwelapha lesisifo elibuhlungu okumangalisayo yingakho nje ngithatha ikhefu ngaphambi kokuphindela kubanga lesibili lokwelatshwa. Yiyo indaba engilethe lapha e Timbavati indawo esekusithekeni kwezihotsha. Ngihlezi esihlalweni ngaphansi komthunzi we sihlahla ngibuka ichibi lapho okunatha khona inyamazane. Yiyo indawo engiyibona ingilungele okwamanje.
Kudala abazali bami babelepulazi kulindawo lapho ngakhulela khona kungekude lendawo ebikwa kuthiwa yi-Hoedspruit lapha umhlabathi olinyiweyo utsholobela kuze kuyefika emahlathini. Ngasuka kulindawo ngilubhekise eGoli ngemva kokuqeda isikolo lapho engenza khona imali ngamabhizimisi kodwa abazali bami baphetha ngokulithengisa lelipulazi. Loba kunjalo lindawo kayizange iphume engqondweni yami lenhlizweni yami. Hatshi ipulazi lodwa kodwa igusu. Lonke leliyagusu elitsholobela usiya empumalanga lapho okule Kruger Park khona. Yibuhle balumhlaba ngemva kokuna kwezulu lokuqala lapho ukukhala kwesilwane kukuvusa emathathakusa lokweqa kwempala. Ungabona njalo utshani bakhona ngesikhathi sebusika, izihlahla ezindala zomtshwili, isibhakabhaka esingakhanyi lapho sicina khona lokutshona kwelanga eDrakensburg okulembali ekwenza usale ulemibuzo eminenginengi.
Sengibuyile njalo kulindawo. Ngisuke eGoli emalangeni amathathu edluleyo ngatshiya imota yami esangweni lendawo yezivakatshi lapho omaqhuzu balapho beza ukuzongilanda. UJock ungumuntu omdala okhangela izinto ezincane nje enzikini yalindawo. Imibheda eyisitshiyagalombili nje, imlingene ngempela. Kayingaduli le emikhulu emihlanu loba nje ingelansimbi lempembe. Okujabulisayo kakhulu yikuvakatshiswa kundawo yezinyamazana kabili ngelanga okugoqela amatende afakwe endaweni ephakemeyo. Yikho lokho engikufunayo. Angilandaba lalezindawo zezivakatshi ezicwebezelayo, ezilemihlobo etshiyeneyo eyeshampoo, lomhlobo wenhlanzi ovela emfuleni uSabie lesisebenzi esihamba silungisa lapho ongcolise khona. Ngithanda lezinto zakudala emaguswini loba ngasiphi isikhathi.
UJock wayeyindoda ekhulileyo elendevu ezimhlope yase Timbavati. Umhlobo omdala wesikhathi se Rhodesia. Wayesekhule okweminyaka engamatshumi ayisikhombisa kodwa elokhe ekuthakazelela ukwabela ulwazi lwakhe kuzivakatshi ezibuya kulindawo. Ngangiyake ngibale ngaye ezingwalweni ezitholakala lapho. Kuthiwa wake walwisana lengwe njalo nguye owakha lindawo yezivakatshi ngezandla zakhe lezi. Kuthiwa njalo ngumuntu ongangenekiyo nxa kufika kwezokuvikela imvelo njalo kavumelani lokuzingela inyamazane okungekho emthethweni. Uyababa ngempela okwesawudo lithelwe emhlabathini. Yindoda uqobo ongayithakazelela ukuthi isebenze kule I Safari.
Sathi sifika kulindawo sahlangabezwa ngu Isaac okhangela ngezinyamazane, uMary ongumaqhuzu lezisebenzi zalapha ezasamukela ngesihle. Mina ngasengejwayele ukuvakatshela lapha eminyakeni eyedlulayo ngakho ukwemukelwa okunje kwakungenza ngizwe angathi singabangane bakudala. Ngesikhathi sibingelelana ngezwa angathi yonke into isibuyele esimeni esihle njalo.
Lendawo esikuyo yayingamangalisi kangako ifulelwe ngotshani ilemiduli ececiswe ngezithombe, isofa elibutofotofo, izihlalo njalo kwakugcwele ingwalo ezimayelana lezinyoni lazozonke inyamazana zasendle. KwakungoLwezi yikho ngathi ngifika ngathola kungelabantu. Ngangimdinga umuntu wokuchitha laye isizungu kodwa ngabuye ngacabanga ukuthi kulungile ngibe ngedwa.
UMary wangisa ekamelweni lami elalisekuphakameni okulingana lengatsha zesihlahla somganu. Lindawo yangikhumbuza ngesikhathi ngisesengumntwana lapho umama wayethanda ukusala endlini yepulazini nxa mina lobaba sisiyazingela sihamba ngemota yohlobo lwe Range Rover eyayisindala nje. Ubaba wayakhe indawo esekuphakameni okwamagama phezu kwengatsha ezazingathi ngezesihlahla somganu. Kwakungelalele lapha kodwa kwakukwelwa ngentambo leyo ubaba ayengikweza ngayo ukuze ngivikeleke engozini zokuhlaselwa zinyamazane nxa yena esehamba ngenyawo ukuyazingela.
Wayengitshiya kulindawo okwamahola ambalwa lengwalo engangipenda kizo lezinye into zokudlalisa nje. Ngangisenelisa njalo ukubuka inyamazane ezazibuya ukuzonatha lezaziphindela emadlelweni ngaphansi kwalapha engangikhona. Ezazingihlaba umqhwele ngumhlambi wendlovu ezazibuya zigijima ukuzonatha zihaza zibhudlukela emanzini, zinatha ngomsindo omkhulu, ezinye zibhukutsha edakeni kanti ezinye zazingezikhalayo. Ngangingadinwa yikubukela izenzo zalezinyamazane. Ngake ngabona lengwe ngelinye ilanga ifika izonatha ngokuphangisa, ixhapha amanzi ngolimi lwayo olubomvu. Ezinye inyamazane ezazibukeka ngamadlulamithi ayethi uma enatha axamalaze esehlisa intamo zawo ezinde. Kwakuwenza abe sengozini yokuhlaselwa ngendlela ayeme ngayo.
UMary wangitshengisa lapho okule alamu khona lesibane esisebenzisa umlilo welanga kunye lamanzi ahlanzekileyo. Wathi lapho esuka wangitshiya ngilesizungu angathi ngigubuzelwe liyezi elimnyama. Ngangingasumuntu ohlala edanile loba ngesikhathi uSally esehlukana lami angizange ngidele. Ngaqhubeka ngomsebenzi ngaze ngavunyelwa ukuchitha isikhathi lomntanami uClaire ngempelaviki loba nje ngangithandana lamantombazana ambalwa. Ngangingaziboni njengomuntu ohlala ekhalakhala kodwa owenza izinto athole lokhu lalokhuya akufunayo. Kodwa lokho engikuzwayo kufana lelitshe lesamende enyaweni zami elifana lokopha kwangempela kuyo yonke indawo. Ngileminyaka yokuzalwa engamatshumi amane lasikhombisa, iminyaka engehluleka ukuyichaza loba iphakathi laphakathi nje. Ayilanto ezwakalayo engingayitsho engachaza ukufanela kokuqala kwesiphetho sempilo. Ngimdala kakhulu ukuba sebangeni lezigigaba zobutsha njalo ngimncane kakhulu ukuthi ngibizwe ngo khulu.
Njengoba ngithandana lamantombazana amanengi loClaire esenyunivesi ye Ngilandi akulamuntu ozangibamba isandla angiduduze. Lami angisiboni isizatho salokho.
Ngahlangana loJock endaweni yezivakatshi sekuganxeme ihola lesithathu ntambama sanatha itiye lamakhukhisi ngemva kwalokho savakatshela lapho okulezinyamazane khona ngemota yakhe evulekileyo yohlobo lwe Land Cruiser. Kwakulamayezi aphansi nje …… angathi ngamaxolo kafudu esibhakabhakeni. Indawo ezibukekayo sasizibona ngezikhathi ezitshiyeneyo. Okokuqala sabona obhejane abamnhlophe bekhala enkungwini yothuli salandela ngomhlambi wendlovu owawucecise izihlahla zewohlo ezazilapho lokhe ziduma ngemboko yazo. Imvubu lazo sazibona zintsheza emfuleni konke lenyoni eyayilamabalabala. Sadlula amanqe ayemhlophe eqolo angathi yizithelo ezesabekayo. Kwafika engqonweni ukuthi lezinyoni zigcina imvelo ihlanzekile loba zizimbi kangaka. Kasizange senelise ukubona lesosidumbu senyamazane ezazisilindile. Saphongucabangela ukuthi sasisekusithekeni esandleni sokunxele ukuze singabonwa ngezinye inyamazana ezidla inyama.
Ngathi sengibuyela kundawo yezivakatshi ngananzelela ukuthi sokulomuntu omutsha obuyileyo njalo uphiwe indlu yokulala duze leyami. UHans wafika ngendizamtshina evela eGoli njalo omunye wezisebenzi zalapha nguye owahamba ukuyamlanda egcekeni lendizamtshina elibizwa ngokuti yi Eastgate Airport. UHans lo wayedabuka endaweni okuthiwa yi Stuttgart njalo ehamba yedwa sengize ngicabangela ukuthi yisitabane ngendlela aziphethe ngayo.
Wayekhanya ephosa alingane lami ngeminyaka njalo ekhanya ekugqokele ngempela ukuza kule indawo. Wayetshona ezithulele njalo engenelisi lokukhuluma isiNgisi esiqondileyo loba ekhanya engumuntu olungileyo nje.
Kwafika isikhathi sokudla kwantambama esakudlela ematafuleni eyisigombolozi ekhanyiswe ngezibane ezintsha ezisebenzisa umlilo welanga. Kwakukhanya lokucwayisa komlilo lesibhakabhaka esasigcwele inkanyezi. Ngangingasezwa kahle ngoba kwakuthi kungabamnyama ngizwe umoya wami usudangalele.
“Haf you seen any, how you say …. ‘Gepard’?” watsho uHans ezama ukubuza ukuthi ingwe ziyabonakala yini ngapha umlomo ugcwele inyama yebhalabhala. Waphendulwa ngu Jock owathi, “uthi amahlosi. Sokudlule iviki kumbe amaviki amabili singawaboni. Kawathandi izihlahla eziminyeneyo njengalezi. Athanda indawo ezivulekileyo.”
“Lingamangali isiNgisi kangisazi kakhulu,” watsho uHans ezama ukuzikhulula.
“Hatshi ungabilendaba wena wenza kahle,” watsho uJock emduduza. “Nxa ungezwa isijelimani sami ungamangala.”
“SVO, SVO, yikho esikufundayo.”
“Kuyini I SVO?” ngatsho ngibuza.
“Kutsho ukuthi ‘Subject Verb Object’ okuchaza ukuthi uqala ngenhloko ulandela umenzi ucine ngomenziwa nxa usenza umutsho wesiNgisi hatshi okwesijelimani okuhlangahlangeneyo.”
Sengilele embhedeni ngacabanga nge SVO. Ngangiwazi ngiwuqonda umutsho wami: ‘wena usugwetshelwe ukufa.’ Ngangikwazi kamhlophe ukuthi ukufa kwenzakala kumenziwa. Ukugweba kwakusenziwa ngumenzi kodwa engangingakwazi yikuba ogwebayo ngubani. Lalisitshoni lelobala elithi ‘wena’? Ngubani owayekhuluma ngalesosigwebo? Kwakungeke kube ngabathakathi laba abagqoke ezimhlophe ngoba bona bengababoniswayo njalo bengabokuchazela umuntu ngabakubonisiweyo. Ngaqala ukuzibuza imibuzo eminenginengi.
Kwala ukuthi ngilale. Kwezwakala ukukhala kweminyane ngaphandle komambule owayelenga ephahleni sathunzi kuze kuyefika embhedeni lapho ngilele khona. Ngezwa lemvubu eyayihlafuna utshani ngaphandle angathi iqhoba okungathi zimpande. Kwaqala lokukhala kwesagwaca silokhe siphindaphinda ngaze ngafisa ukuthi ngidinge umbhobho ngisibulale, kumbe ngisethuse siyekhalela le emnyameni.
Kambe kungabe kuyikudla lokhu engasengikudla eminyakeni eyedlulayo ngemva kokwehlukana lomkami? Ukudla okuphekwa nge Microwave okunye kwande ngenyama okunye kwande ngemibhida. He! Ungakwazi ukudla kwakulezinsuku, engxenye yikho okubulalayo. Ukudla kwakulezinsuku kakulunganga ngoba kulinywa ngemithi ekwenza kukhule masinya okunye kuyabe kuvalelwe kwafaka isikhudumezi sokuzenzela. Thina abantu kasisacabangi kodwa sesathathwa ludumo lwemali. Kusiya ngami nga ngihle ngitshiyane laloludumo lwemali ngingakangeni enkingeni. Sengizwela isizukulwane sabo Claire labazukulu engingasoze ngibabone.
Ngelanga elilandelayo uJock wasivusa ngehola lesihlanu ekuseni ebuya lombono wokuthi sihambahambe ngenyawo endaweni ebizwa ngokuthi yi ‘spoor and dung safari’ okutsho ukuthi yayiyindawo okubonakala khona lapho okuhambe inyamazane lobulongwe bazo. Ngalelolanga sasuka kulamayezi amnyama eyekhanya eseduze nje. Ngokuphazima kwelihlo sasesibona imihlobohlobo yamasondo lenyawo zenyamazane. Sabona unyawo lwemvubu olwalungathi lihlamvu, olwengulungundu olwalungathi libhokisi, olwempisi olwalufana lolwenja lamasondo amadlulamithi. UJock waqala ukusitshengisa izihlahla lezihlahlakazana ezinengi lemisebenzi yazo etshiyeneyo. Leso okuthiwa yisihlangu wathi sisetshenziswa ukubasa umlilo lokuxubha. Kuthiwa uyathatha ugatsha lwakhona uluhlube amaxolo ube usufaka wokuxubhisa ungaluhlafuhlafuna emcijweni.
“Umuthi wokuxubhisa owaziwayo ngowomlotha womtshwili ohlanganiswe lamanzi,” watsho uJock exubha amazinyo akhe alithanga. Waqhubeka wasitshengisa abantwana besihlahla ababebomvu ababenjengomqanyelwanyana lo owokufaka amanalithi.
Lo ngumdumbekhulu. Usebenza imisebenzi eminengi egoqela ukwelapha ukukhwehlela, isisu, ufuba lokwelapha umuntu odle itshefu. Kambe liyelapha yini imvukuzane? Ngazibuza ngoba leliluba likhanya ngobubomvu indawana yonke. Ngasuka ngahamba uJock engakaqedi lokukhuluma.
Egangeni lapha kwakugcwele ubulongwe obutshiyeneyo. UJock wadobha obunye bakhona obabulibhola elilithanga wabehlukanisa baba zincezu ezimbili. Wathatha olunye ucezu walupha uHans owaluthatha engagqize qhakala. Ungakhangelesisa uzabona ukuthi ubulongwe bendlovu buqhukethe imihlobohlobo yezihlahla egoqela impande zazo, amahlamvu, utshani lamaxolo. Kuthiwa lobubulongwe busebenza ukwelapha izifo ezinengi esintwini njalo luyelapha yonkinto kusukela ekutshayweni likhanda kusiya ebuhlungwini besisu somuntu ozithweleyo. Nxa ungabutshisa ekamelweni lokulala buyavikela ezibungwini ezingakuhlasela nxa ulele. Bungasetshenziswa njengebhola lenyawo lokudlalisa. Watsho ekhahlela obunye baqonga buqonde etshanini obude obabulapho. Ngokuya kwesikhathi uJock wasitshengisa ubulongwe bemvubu obabuhazekile, ubulongwe benkonkoni enduna, obempala obusetshenziswa emncintiswaneni yokubukhafula lobempisi obabumhlophe ngenxa yamathambo eziwadlayo.
Saqutha sigombolozele igojana elalisendleleni. “Lo ngumjibila owakhiwe ngabomo ngeyinye yezinyamazane ezinhlanu ezincane kulazo zonke zasendle,” watsho uJock. Umafukula uyacatsha egodini abesemelela uzibungu ezizawela egodini abesezidla. Omafukula bahamba bephanda imilindi nyovane ngakho ungabona sebehambahamba abalandeli indlela eyodwa kodwa bayagcwala indawana yonke.
Ngabona indlela yami yempilo ibifana leyezibungu lezi. Ngangingakhangeli lapho engiya khona. Ngangitshona ngigxile emsebenzini wami, ngangena emtshadweni ongaphumelelanga ngekela lomntanami u Claire ehamba lokhe ngiphethe ngisenza imali engangingayazi ukuthi izangifikisa ngaphi. Lamhlanje ngihlezi ngemva kwakho konke lokhu njalo uma ngikhangela emuva lendlela engangiyihamba yayingaqondakali ihlangahlangene, inzima lokuyichaza.
UJock wama njalo ukusitshengisa izidleke zenyoni eziluhlaza ezazingaphakathi kwesihlahla sameva esasigcwele amaxolo. Amanye ameva ayemakhulu ekhuliswa yizibungu ezaseziwenze amakhaya azo. Wasitshengisa izindlu zomhlobo kanyolovu ezakhiwe ngodaka zanamathela engatsheni.
“Lesisihlahla sitholakala e South Africa kuphela,” watsho u Jock. “Ameva aso la angathi lucingo lokuvikela izindlu ekugqekezweni njalo kulabalindayo kulindawo. Uyabona kungafika inyamazane enjengenyoka izame ukukwela engatsheni lezi unyolovu uhle ayilume. Isihlahla lesi sivikela kakhulu inyoni ezilezidleke.”
Sathi lokhe siqhubeka ngokuhamba uJock wasitshengisa inyoni ezazilombala oluhlaza zilokhu ziphapha ezinye zihlala esihlahleni esasiphambi kwethu. Sama sibukele lezinyoni. Zazizinhle ziluhlaza ngaphansi kwesisu kodwa impiko zazo zilamabala alithanga. “Umbala lo oluhlaza uyakhanya kakhulu ngeke uzivikele,” watsho u Hans.
“Manje umbala lo uyasebenza,” watsho emphendula uJock. “Nxa ukhangela ngaphansi kwazo ziyafana lesibhakabhaka. Ungakhangela phezu kwazo ziyabe zihambelana lezihlahla ezilamahlamvu awomileyo ebusika. Yinto eziyijayeleyo eyokuphila kanje.”
Sathi siphindela endaweni yezivakatshi uHans wahle waqonda ekamelweni lakhe lokulala. Ngahle ngathatha lelithuba ukuba ukutshela uJock ukuthi angenelisi ukuhamba labo emini ngoba ngangizizwa ngingafuni.
“Uleqiniso lalokho mnewethu? Kuzabe kujabulisa ukubona ilanga litshona emayezini la aphezulu. Ukubona lokhu lalokhuya emadwaleni la okulomfula ngale kwawo.”
“Hatshi angeke ngenelise ngiyaxolisa,” ngatsho ngelipholileyo.
“Ngiyabona ukuthi usebunzimeni njalo kulento ezikusindayo kodwa ukuyabona imvelo kuyabehlisa ubunzima,” watsho engikhangela engicingisisa ngamehlo akhe aluhlaza.
“Ubunzima lobu bungayehlula lemvelo ngoba lami buyanginzimela,” ngatsho ngelokhathazekileyo.
“Ngeke ngisabuza ukuthi yini ngoba kungasindaba yami.ngicela ucabangisise ngokuhamba lathi. Singakutholela lesilwane esibambe inyamazane nxa ufuna njalo u Hans uyamdinga umuntu wokuhamba laye,” watsho u Jock.
“Lawe ungahamba laye Jock.”
“Hayi ngeke sihambelane njengoba ngimdala kangaka,” watsho uJock engitshaya ehlombe njalo engitshela ukuthi imvelo yiyo engathoba inhliziyo. Inhliziyo yami yayingelalutho.
Okwakulenkinga yisisu sami lesi. Ngangimile eceleni kweLand Cruiser sokuganxame hola lesine ntambama. UJock wangitshayela ilihlo lapho esengena emoteni ehlala esihlalweni somtshayeli. UHans wahlala esihlalweni sokuqala mina ngahlala ngemva kwakhe. Ngaleyondlela lumjelimane wayezenelisa ukubeka into zakhe zohlobo lweNikon esitulweni okwakugoqela D3 300mm Lense yomtshina wokuthwebula izithombe womhlobo weLeica Point- And-Shoot lomtshina wokubona kude odulayo umhlobo weVortex. Mina engangilakho ngumakhalekhukhwini wohlobo lwe-Iphone yokuthatha izithombe lomtshina wokubona kude wakudala owawungokababa wohlobo lweZeiss ngakho ngangingeke ngizilinganise loHans.
Sasuka sesiqonde entshonalanga sekuntambama lelanga selisihlaba emehlweni. Loluhambo lwalungelanto emangalisayo ngoba asizange sibone loba enye yezinyamazane ezinhlanu zasendle ezinkulu. Emini yantambama safika endaweni eqansileyo othi usehla ngale kwayo kulechibi lapho okunatha khona izinyamazane. Kwakuyindawo ebukekayo okumangalisayo igcwele izihlahla ezinkulu njengaleyandawo ubaba ayejwayele ukungisa khona nxa esiyazingela. Leyo yayiyindawo yokuthula. UJock wacitsha imota. Ilanga laselisiya ngomtsha wendoda selilemisebe elithanga okoluju. Kwakuzwakala umsindo wamajuba angathi zingilosi. Yayinhle ngempela lindawo.
Sisalibele kwathutsha ingulungundu enduna ngemva kesiduli esasingale kwechibi iqonde emanzini ihamba ikhangelisisa ukuthi ngeke iphanjaniswe yithi. Linyamazane yayikhanya iziphilele kodwa yayilempondo ezesabekayo, iyinyamazana etshona ijahile. Yayikhanya ilesibindi ingenza yiloba yini lapha egangeni angathi ingaphiwa isikhundla nje. Yayinganakekela abantwabayo ibavikele ekubanjweni ngezinye inyamazana lokuthembeka kumama wabantwabayo.
Lingulungundu okwamanje yayisinatha amanzi iwadonsa uzwe kukhala umphimbo. Yayihlalahlala ikhangele ngakithi ukubona ukuthi kasenzi loba yini engayilungelanga. Sisabukele sabona uthuli luvela ngesandleni sokudla olunye luvela kwesenxele buqamama ledamu. Kwakuphonguphazima imibala elithanga ethulini. Kwakuyizilwane ezimbili ezisikazi ezazithutsha ngesiqubu esimangalisayo. Ngokwethuka ingulungundu yasuka ngesiqubu emanzini kodwa kakusizanga ngoba ingananzelele yaqonda kwesinye sezilwane yazama ukuvika yahle yawela phansi okwenza izilwane zombili ziyihlasele sokugcwele nki uthuli. Kusathule nje kwezwakala umkhosi wengulungundu lapho esinye isilwane sesibambe umphimbo ngamazinyo ngapha esinye sesibambe sadabula isisu ngenzipho zaso ezicijileyo. Yazama ukuzikhulela kodwa akusizanga lutho ngoba igazi laseligcwele indawo yonke. Yayizama ukukhahlela kodwa ngokuyakwesikhathi yaphelelwa ngamandla.Mina ngapha ngasengethukile sengisehluleka lokuphefumula.
UJock wayisusa imota yahamba isekele ukhunji lwedamu. Wafika wama endaweni engamamitha angamatshumi amabili kude lezilwane wasecitsha imota. Yathi isifile ingulungundu esinye isilwane sasuka sahambahamba sidedela esinye ukuthi sidle. “Ngicabanga ukuthi uLisa unika uJane ithuba lokudla kuqala ngoba uyamunyisa abadlwane ababili ngakulezinsuku,” watsho uJock enyenyeza. “Ukuze abelochago udinga ukunakekelwa ngokudla ukwedlula uLisa.”
Kwasokugcwele umnuko wegazi indawana yonke. Inyama yona yayibukeka ibomvu okungejwayekelanga. Ngokuyakwesikhathi ubuso lenzipho zezilwane kwasokugcwele igazi. Kwakuzwakala ukukhotha ngamandla kolimi ekusithekeni, ukuphefumula ngamandla, ukuqhotshwa kwamathambo, ukuqathwa kwamajwabu lokudlithizwa kwenyama. Mina ngasengizijwayelele inyama yami yakoWoolworths egoqelwe ngamaphepha njalo engathonti igazi. Ukubona lokhu kwangenza ngangahlaliseki. Kusazwakala ukukhala kwenzipho lamazinyo ulusu lwaphumela ngaphandle angathi libhola elikhitshwe umoya. Ulusu lamathumbu kwakukhanya kuluhlaza njalo kunembuluka. Mina ngangingakaze ngibone isisu ukuthi sinjani ngaphakathi kumbe ngizwe okuhambelana lalokhu. Kwakuyindawo lapho okuhamba ukudla kwami khona angathi ngumhlobo wemvelo kaBeaufort West. Okwamanje sengikwazi okunengi ngalokho ngiqala kudliwa kusentshiswa kusehlakusiya emathunjini amancane. Kusehla njalo lalelithumbu elithatha konke okulungele umzimba. Kulandela ithumbu elikhulu okuhlangene lomtshaza kusehla kusiya ngasese. Sekungathi yinkondlo nje uma ngikhuluma ngalezindawo ezilamabizo aphakemeyo engingazibiza ngokuthi lisaka elingalunganga elilenyoka ebulalayo ethandele isisu sami.
Isilwane sadabula ulusu umswane waphumela, ngaphandle. Umnuko wawo waqonda ngakithi ngazizwa ngingasahlalisekanga. Ngazibuza ukuthi kungani uJock engasusi imota iye kude lomnuko lo ngoba sasingeke siwumele. Ngezwa sengifuna ukuhlanza ngadonsa isikipa ngavala amakhala ukuze ngizwe umnuko womzimba wami ngapha sengiphefumula nzima. UHans wakhanya laye ekuzwa lokho engangikuzwa.
“Lokhu ngumbukiso omuhle kabi,” watsho u Jock. “Kuhle ukubona ububomvu bamazinyo lenzipho kusenza umsebenzi okuwejwayeleyo ngoba yindlela yempilo leyo. Kuyajabulisa angithi?”
Wangikhangela ngakhangela eceleni ngoba engangikuzwa yikwenyanya nje.
Sathi sesibuyele kundawo yezivakatshi ngazimela phandle ngibuka ukuphuma kwenyanga. UJock wabuya wafika wabeka isandla sakhe ehlombe lami wangibuza ethi, “Kanti udliwa yini mnewethu?”
“Ngiyaxolisa, Jock, kodwa angifuni kukhuluma ngakho.”
“Uleqiniso lalokho okutshoyo?”
“Ngileqiniso lakho. Singaphonguthi ngigwetshiwe nje.”
“Ugwetshiwe angithi?”
“Ye yinto efana laleyo nje.”
UJock wathula okwesikhatshana ebuka inyanga waseqhubeka ethi, “isigwebo uyazenzela. Khumbula ukuthi ngemva kwebala elithi isigwebo kulebala elithi jabula.”
Ngakubona lami ukuthi kwakulebala elikhomba isikhathi kodwa esami sasesedlule.
Ngelilandelayo kangizange ngiye ndawo. Ngatshona ngihambahamba kulindawo yezivakatshi ilanga lonke. Kwakulesihlalo ngaphansi kwesihlahla esilomthunzi esasiseduze lalapho okunatha khona inyamazane. Kwakuyindawo enhle yokubuka umhlambi wempala lamabhalabhala. Ngangilokhe ngihlale la kusukela ekuseni ngizizwa ngidanile. Ngangifisa ukuthi nga ngangitshona ngibuya lo Claire kulindawo. Ngakhumbula ikhefu lokuvalwa kwezikolo ngesikhathi eseleminyaka elitshumi lantathu. Wakhanya engakuthakazeleli ukuza lapha. Lami angizange ngimbambe ngamandla kathesi sengibona kuliphutha lami. Ngakubona ukuthi ngokuya kwesikhathi wayezacina ekuthanda ukuza e Timbavati. Okwamanje akusasizi ngaphandle kokuzisola enhlizweni kumbe ngumzwangedwa nje. Nga ngaba ngubaba oqotho kumntanami.
Ngangilokhu ngicabanga ngesimo esehlela ingulungundu. Into eyayiyinkinga ngokubulawa kwayo yikuthi kwakuyindlela yempilo, ukuthi sonke sizadlula ekufeni. Kwakuyisingathekiso esasigoqela yonke into ephilayo. Mina ngazibona sengidlule kudala kwabaphilayo sengibalelwa ngale kwethunzi. Lokhu okwemvelo lemicabango ngempilo akusabalelwa kimi. Yimi lo lingaze lingithulise sengihambile ngempela. Kangilandlela engingabuqeda ngayo lobubunzima. Bukhulu kakhulu njalo sobuphendukile futhi ngakho angiboni ukuthi ngiyiphinda ngibumele. Engxenye uJock wayeqinisile. Kungabe kuyinhliziyo yami ngoba ngiyizwa isiseduze lokudabuka.
Ngabona ngasengilele ngoba ngavuswa ngumsindo wenyoni lezi ezazisesihlahleni esiseduze lami. Ngabona ukuthi sokudlule isikhatshana ngilele. Kwakuzinyoni ezibukekayo zilokhe zibhodabhoda kuzwakala ukukhala kwempiko emoyeni lapho ezinye ziphapha ezinye zihlala engatsheni. Ezinye ngezazidobha intanga phansi angathi zisemncintiswaneni. Ngazizwa angathi sengiphila kakutsha.
Enye yazo yabuya yazohlala egatsheni oluseduze kwami yaqala umsindo wayo othi ‘tsi…. tsi’. Ngahle ngabona ukuthi ngokuphithizela kwazo linyoni yadla okwemizuzwana embalwa yazohlala esihlahleni. Lesikhathi sasesingathi sihamba kancane silindele ukuphela nje. Ngayikhangelisisa linyoni ngibuka umlomo wayo lensiba zayo ibukeka njengenyoni engajwayelekanga. Yayibunjiwe ngempela icwebezela. Yayiligugu lami elincane.
Ngingaqhubeka ngicula ingoma yenyoni le ebusisiweyo ngicolisa ngobuhle bayo lokukhanya kwalimini yaseTimbavati lapho yonkinto icula ingoma yemvelo. Lesigwebo esikulindawo lenhliziyo lokugcwala kwayo okuchaza isimo sayo kwakuyiyo yodwa indlela yokuphila ngaphandle kwempilo efuna ukuphela kodwa ize ibuyele esimeni ngenxa yalenyoni yokukhanya. Ya ngiyabona ukuthi ulunge kanjani, oh mntanami Claire, ndodakazi yegazi lami, ndodakazi yenhliziyo yami, ngiyakuthanda kakhulu lalindawo engikuyo. Kungathi ngingalisingatha lobabili phakathi kwami. Angathi ngingazithwala laphakade isisu sami sigcwele lina lobabili. Ngingaqhubeka ngihlabela lomutsho ongasosigwebo kungaba yimpilo kimi lapha. Lokufa okukimi kungeke kwangithatha lokho ngiyalithembisa
Original story in English –“Sentence” by Justin Fox
Translator’s Bio:
Junior Moyo was born in Lupane, Zimbabwe. She holds a BA Honours Degree in Language and Communication Studies from Lupane State University. She has worked as a journalist for Southern Eye Newspaper, and was a participant at the Minds Youth Dialogue Conference in Rwanda in 2014. | isiNdebele |
Osetshiya isikhundla sokuba ngummeli weMelika eZimbabwe uMnu Charles Ray uhlangane lenhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai eHarare ngoLwesibili bekhulumisana ngokutshiyeneyo.
Ngemva kwalumhlangano uAmbassador Ray utshele intathelizindaba ukuthi kuyadingakala ukuthi uhulumende womanyano asebenze gadalala esuthise indingeko zikazulu ezigoqela umbuso wentando kazulu.
UMnu Ray uveze ukuthi sefake isicelo sokuhlangana loMongameli Robert Mugabe engakasuki elizweni. Kodwa uthi kakayitholi impendulo.
Ekhuluma ngodaba lwezijesiso, uthe eleMelika alikazinikeli ukwesula izijeziso lezi.
Uthe uhulumende welizwe lakhe uzaqhubeka ehlaziya umumo wezombusazwe eZimbabwe, okuyikho okuzakhangelwa yiMelika andubana ithathe inyathelo phezu kwezijeziso lezi. | isiNdebele |
HARARE —
Abomanyano wenhlanganiso zabalwela amalungelo abesifazane owe Women’s Coalition of Zimbabwe (WoCOZ) bakhuthaza abesifazane lozulu jikelele ukuthi baphatheke emkhosini wokufola owenziwa ngoMgqibelo.
Lumkhosi wenziwa phansi kwesihloko esithi #SECTION 56 MARCH: Amplifying the Voices of Women. Isiqa 56 sesisekelo sombuso welizwe sikhuluma ngokulinganiswa kwamathuba abesifazane lokunqabela ukubandlululwakanye lokuba lungemelanga lube khona ubandlululo.
Abesifazane abakhulumisane lalumsakazo batshengise ukukuthakazelela lokhu kutshengisela okuqoqwa ngenye yenhlanganiso ezikumanyano we WoCOZ, eye Women in Politics Support Unit (WIPSU).
UNkosikazi Nosisa Nyoni, ophila ngokuthengisa ezitaladeni, uzaphatheka kulokhu kutshengisela ngoba yena labakumsbenzi munye bakhala ngesiphatho samapholisa kamanisipala lawe Zimbabwe Republic Police (ZRP) ababahlukumezayo.
Uthe kunzima ukuba ngowesifazane ophila ngokuthengisa beyibo abahlukumezwa ukwedlula abesilisa.
Kuthi-ke uNkosazana Nosizi Sibanda, yena okhala ngelokuthi kunje lesisekelo sombuso sisabayalaliswa ngendlela elobandlululo, bebalutshwana abesifazane asebethe baluthola lologwalo lwakhona ngoba lunikezwa ngendlela elobandlululo.
Abesifazane bathi akumelanga bebabdlululwe ngokuthi bangabantu besifazana. | isiNdebele |
HARARE —
Abalungisa impahla etshiyeneyo labalamavinkili ngoLwesithathu benze umhlangano wokuhluza imisebenzi yabo edolobheni leHarare bekhala ngokuphazanyiswa komsebenzi yikusilela kwemali eZimbabwe.
Umhlangano lo owelanga elilodwa uhlanganise abamafekitali alungisa okutshiyeneyo, amabhizimusi afana lezitolo ama supermarkets athengisela uzulu lamanye afanayo.
UNkosikazi Rosemary Siyachitema, umqondisi wenhlanganiso emela ilungelo labathengi eye Consumer Council of Zimbabwe, uthe lumhlangano uqakatheke kakhulu ngoba ubuthanise abathengi, abalungisi bemphahla etshiyeneyo labalungisa imithetho yelizwe kwezokuthengiselana.
UMnu. Alois Burutsa, ongumqondisi wezokuthengiselana kunhlanganiso yamabhizimusi ezitolo ezinkulu eye Confederation of Zimbabwe Retailers abayibo abaqoqe lumhlangano, uthe amabhizimusi abo abhekane lenkinga enkulu ezibangelwa yizizatho ezithile kodwa olukhulu kuyikusilela kwemali emabhanga elizweni.
Phakathi kwabangene kulumhlangano kube kulabaculi ababizwa ngokuthi ngama brand ambassador abagoqela imbongi elodumo, uAlbert Nyathi, othi abezitolo bengakhohlwa isiko lesintu kuzinto abazithengisayo.
Uthe lokhu sebezakungenisa lakuzingoma zabo bekhuthaza ukusekela impilakahle kuzulu ngokudla ukudla eyayivele idliwa lasendulo esikhangelelwa phansi.
Umsekeli kasibalukhulu webhanga lesizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe, uMnu. Khuphukile Mlambo, utshele lumhlangano ukuba lelibhanga liphakathi kwemizamo yokulungisisa udaba lokusilela kwemali elizweni egoqela ukusetshenziswa kwama credit cards ezitolo lemali ekumakhalekhukhwini eye mobile money.
Kodwa uNkosikazi Siyachitema uthe abathengi bakhala ngendlela osomabhizimusi asebathengisela ngentengo etshiyeneyo lapho bethenga ngamacard lokubhadala ngemali uqhobo.
Lumhlangano ungenwe ngabathengisa okubazwayo abafana labe TN Harlequin, N Richards, EcoCash, Buy Zimbabwe abakhuthaza ukuthengwa kwempahla elungiswa elizweni, abaqhuba umsebenzi wokutholisa amandla ka getsi abe ZERA lenhlanganiso eye Zimbabwe National Chamber of Commerce labanye. | isiNdebele |
Arnold Ndlovu
INHLANGANISO yeVeterinary Services ikhuthaza abalimi ukuthi bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-foot and mouth ngoba uyingozi ezifuyweni.
Kubikwa izifuyo zivame ukuhlaselwa ngumkhuhlane lo ngesikhathini sokutshisa.
Ekhuluma loMthunywa uDokotela Khulekani Sibanda uthe ngalesi isikhathi somnyaka abalimi kumele bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni we-foot and mouth.
“Umkhuhlane we-foot and mouth ngumkhuhlane obangelwa yizibungwana ezihlasela izifuyo okugoqela ezigcinwa ekhaya kanye lezeganga.
“Nxa kuyinkomo uyithola isilezilonda emlonyeni kanye lenyaweni ezilakho ukudabuka zicine zingasenelisi ukudla kanye lokuhamba kuphinde kube lokuqhuqha okungabonakala ngemva kwamalanga amabili kusiya kwayisithupha. Lokhu kwenza njalo icine iphela amandla ingenelisi ukuhamba,” kulandisa uDkt Sibanda.
Isifuyo esesihlaselwe ngumkhuhlane lo asithengiseli njalo sinika umlimi umsebenzi ngoba kuyabe kumele sihlale sikhangelwe njalo kumele sehlukaniswe lezinye izifuyo.
“Inkomo elomkhuhlane lo ibonakala ngokugxoza kwendenda enyamazaneni lokuba enkomeni ungabangela ukuba yehle isisindo, ukuvuvuka kwamaphambili enkomeni ezinduna kukanti ungahlasela inkomo zochago ungabangela ukwehla kwenani lochago,” kugcizelela uDkt Sibanda.
UDkt Sibanda uqhubekele phambili wathi umkhuhlane lo uyingozi ezifuyweni ngoba awelapheki kodwa ungavikeleka ngendlela ngokuzihlaba ama-vaccination okungazivikela okwezinyanga kusiya eminyakeni ngemithi efana le-penicillin kanye le-sulphur.
UDkt Sibanda uthe akulunganga ukuthi izifuyo ezibulewe ngumkhuhlane we-foot and mouth zidliwe.
“Asikhuthazi abantu ukuthi badle isifuyo esibulewe yi-foot and mouth, kodwa kufanele sitshiswe,” kuphetha uDkt Sibanda. | isiNdebele |
Izisebenzi zikahulumende zitshengisele ezithaladeni ze Harare ngoLwesibili zikhonona ngeholo eliphansi.
Ziqhibe ukufola kwazo ngokuzama ukusa ingcwadi yezikhalazo phezu kokungangezelelwa iholo ehofisini kamphathintambo wogatsha lwezemali kodwa zabhekane lobunzima.
Izisebenzi zikahulumende zikhala ngeholo zisithi liphansi kakhulu. Izisebenzi ebezisedlula ikhulu zifole esigodlweni zilubhekise emahofisini kaMnu. Tendai Biti umphathintambo wogatsha lwezemali ukuyakhalaza phezu kweholo.
Umkhokheli wenhlanganiso yezisebenzi zonke zikahulumende iApex Council osetshiya lesi sikhundla uNkosikazi Tendai Chikowore uthi udaniswa yikwenza kwalezi zisebenzi athi kazimanyananga kulomkhankaso yikho nje zingabuyanga ngobunengi bazo.
Unkosikazi Chikowore uthi ngaphandle kokumanyana akukho okungenziwa zinkokheli.
Unkosikazi Dorcas Sibanda okukhomithi yedale lephalamende ebona ngokusetshenziswa kwemali kahulumende utshele ugibbs dube we Studio 7 ukuthi kunzima ukuthi uMnu. Biti angezelele iholo lezisebenzi ngenxa yokuthi ilizwe kalilamali.
Unkosikazi Sibanda uthi imali yokukhuphula iholo ingatholakala nxa kungalondwa amadayimana embiwa emarange esabelweni se Manicaland. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso yezisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU), bakhuthaza uhulumende kaMongameli Robert Mugabe ukuba abhidlizwe kudedelwe iqula labantu elizobunjwa likhokhele umsebenzi welizwe ukwenzela ukunqabela ukubhidlika komnotho.
Unobhala jikelele we ZCTU, uMnu. Japhet Moyo, utshele intathelizindaba eHarare ukuthi lumqondo uphume emhlanganweni wabo owenziwe ngenyanga edluleyo.
UMoyo uthi abazathatha umbuso lo bazanikwa ithuba lokuthi benze okutshiyene lokwenziwa nguhulumende okwamanje.
IZCTU ithi inking ezibhekane labantu beZimbabwe yikwehluleka kwebandla leZanu PF ukuthi likhange osomabhizimusi bemazweni abangathuthukisa umnotho weZimbabwe lokunye okufanayo.
UMoyo uphinde wathi kumele losibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe asuke esikhundleni ngoba uqhube uhlelo lwama bond notes osolubhidlize umnotho weZimbabwe.
Inhlanganiso le ifuna njalo uhulumende abize umhlangano ozangenwa yinkokheli zenhlangothi zonke zikazulu elizweni, wokuhlaziya lokubonisana kutshelanwa iqiniso, phezu kokungenziwa ukuvuselela umnotho welizwe wona osukusibanga esibi. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Lumbukiso ujonge ukulethela izakhamizi zakoBulawayo imfundiso epathelane lokusetshenziswa kwemitshina le ukuzithuthukisa ukuze kuguqule ukusebenza kwabakubhizimusi hatshi ezimbabwe kuphela kodwa ezwekazi lonke ele Africa kwelakusasa.
Lapho ubechasisa ukuthi kuloluhlelo, abe TechFest bazobe bexoxisana mayelana ngemitshina enjani, uNkosikazi Tatenda Mapfumo, oyisiphathamandla se The Tech Fest uthe, bazobe bekhangelele ukuxoxisana ngohlelo owenziwa yingwethi ezidabukela koBulawayo abasebenza ngemitshina eya macomputer ukuze basize umphakathini koBulawayo.
“Thina we are just trying to introduce technology & innovation to help, the already existing processes within companies that offer different services”
uMapfumo uphinde wathi bakhangelele ukukwamukela abantu abakumisebenzi etshiyeneyo ngoba ngombono wakhe umsebenzi wonke usebenzisana ngemitshina eyamacomputer.
Inhlanganiso eye TechFest ikhangelele ukusiza osomabhizimusi abasakhulayo ngendlela ezinengi ezitshiyeneyo, enye yangukhona ibizwa community hacks, lapho abantu abazobe bekhona kuloluhlelo bazobe behlangana sebeyenza amaqembu ezosebenza lenkampani ebhekane lenkinga, bona sebezaveza isixazululo (come up with a solution) kulenkinga ebhekwe yinkimpani leyo.
Abafisa ukungena kuloluhlelo kumele bathinthe abenhlanganiso eye The Tech Fest kunombolo ezithi 0731 222 222 noma 0731 222 225. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Kwathi impi yenkululeko isitshisa okwamagama, Indlovukazi yeBhilithane yacela ukuthi kube lenkulumo zokubeka izikhali phansi kukhumiswane umlotha phakathi kwabamhlophe abathatha ilizwe labensundu ngenkani lamalwecatsha ayekhokhelwa nguMnu. Joshua Nkomo loMnu. Robert Mugabe.
Kwaqaliswa inkulumo ezabizwa ngokuthi yiLancaster House Conference ngomnyaka ka1979. Kwenziwa imhlangano phose eyaba ngamatshumi amahlanu – 47 – kungakalobelwanwa mhlaka 15 ngoMpalakazi isivumelwano sokuthi eleZimbabwe lizibuse.
Omunye walabo ababekhona kusenziwa inkulumo lezi nguMnu. Roma Nyathi, owayengumcebisi wezenotho kubandla leZapu, othe kuyadanisa ukuthi kunengi okungakafezeki okwakuvumelwane ngaphansi kogwalo lweLancaster House Agreement.
Isivumelwano lesi saletha inkululeko yelizwe okubalisa ukulungisa udaba lomhlabathi olwatshaphazwa ngabanye abalwa impi yenkululeko kusukela ngomnyaka ka2000 ibandla leZanu PF lithathela abamhlophe amapulazi.
Amabandla aphatheka kumhlangano abalisa ele Zapu elalikhokhelwa ngumuyi uDr. Joshua Mqabuko kaNyongolo Nkomo, ele Zanu elalikhokhelwa nguMnu. Robert Mugabe, lelalikhokhelwa ngumuyi uIan Douglas Smith loBishop Abel Muzorewa owayebusa ngaleso sikhathi ilizwe libizwa ngokuthi yi Zimbabwe Rhodesia ele United African National Congress.
Isivumelwano lesi sacanda indlela yenkululeko sakhuthaza amabutho eZipra, Zanla le Rhodesia African Rifles ukuthi abekephansi izikhali kulotshwe isisekelo sombuso njalo kwenziwe ukhetho lokunye okunenginengi.
Kudaba lomhlabathi lesi sivumelwano sakubeka sobala ukuba uhulumende weleBhilithane lamanye amazwe angentshonalanga kwakumele abhadale abalimi imali yamapulazi ayabe ethethwe nguhulumende.
Unobhala jikelele njalo eyisikhulumeli sebandla le UANC, uMnu. Alfios Mapuranga, uthi okunengi okwavunyelanwa kusivumelwano seLancaster House Agreement akulandelwanga ngendlela njalo uMugabe wakuguqula ngemva kokuthatha intambo zobukhokheli.
UMnu. Leopold Munende, osakhulayo ohlala edolobheni leHarare ophatheke kumikhankaso yokuthuthukiswa kwabasakhulayo elizweni, uthe kunengi okwaphosiswa ngabebandla le Zanu PF ngabomo bephambuka kuleso sivumelwano ilizw
Lokhu kugcizelelwe nguMnu. Edmond Gonde, omunye njalo osakhulayo welinye lamabandla aphikisayo ele Democratic Assembly for Restoration and Empowerment osebenza labohlangothi lwabontanga ekoBulawayo, othe ontanga kabala lwazi phezu kwalesi sivumelwano.
UGonde uthe lokhu kuyingozi enkulu ngoba ontanga njengaye besemnyameni njalo baqhubeka betshelwa imbali yelizwe engaqondanga yinkokheli yeZanu PF ebusayo ekhanya engani ayifuni ukuthi bavuleke amehlo. | isiNdebele |
AMA-MARINE mussel athanda ukunamathela emadwaleni lasezigodweni loba emizimbeni yezikepe. Kanti njalo alokuyizintambontambo abambelela ngakho. Lanxa lokhu kusenza kube lula nxa esidla futhi ehamba, izintambontambo lezi zikhanya zibuthakathaka okokuthi ngeke uzicabangele ukuthi zingakumela ukutshaywa ngamagagasi olwandle. Pho kwenzakala njani ukuthi izintambo lezi zenelise ukunamathela ukuze i-mussel ingakhukhulwa ngamanzi olwandle?
Cabanga ngalokhu: Izintambontambo lezi zilenye ingxenye eqinileyo kanti enye ibuthakathaka njalo iyananabuka. Abachwayisisayo bananzelele ukuthi okwenza i-mussel inamathele iqine okuzwayo yikuthi ingxenye yentambo eqinileyo ingamaphesenti angu-80 ikanti ebuthakathaka ingamaphesenti angu-20. Okumangalisa kakhulu ngezintambo lezi eziqinileyo yikuthi lanxa amagagasi engatshaya ngamandla nhlangothi zonke zona azinyikinyeki.
Nxa ekhuluma ngokuchwayisisa okwenziweyo usikhwicamfundo uGuy Genin uthi “lesi yisimanga” abesesithi: “Iyamangalisa indlela okwakheke ngayo okuyinto lokhu ikakhulu ungakhangela ukuhlangana kwengxenye yakho ebuthakathaka leqinileyo.” Abesayensi bakholwa ukuthi indlela izintambontambo lezi ezakheke ngayo ingabasiza ekwenzeni izinto ezinganamathela emidulini yezakhiwo kumbe ezintweni ezihamba ngaphansi kwamanzi njengeminye imikhumbi. Kanti njalo bakholwa lokuthi kungabasiza ezibhedlela ukwenza okungahlanganisa amathambo lemisipha lokungavala amanxeba. Usikhwicamfundo uHerbert Waite oseyunivesithi ye-California eseSanta Barbara, e-U.S.A uthi: “Imvelo iyamangalisa sibili, singakubala singakuqedi lokho esingakufunda kuyo okugoqela lezindlela zokunamathisela izinto.”
Ucabangani? Izintambontambo ze-marine mussel zingabe zatshaya umazivelela yini loba zadalwa? | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Amazwe awenhlanganiso yomanyano wamazwe awezwekazi labensundu eye Africa Union, asekhethe owake waba ngumpathntambo wezobudlelwano beChad lamanye amazwe womhlaba uMnu. Moussa Faki Mahamat, ukuthi athathe isikhundla sokuba ngumgcinisihlalo waleyo nhlanganiso esitshiywe nguNkosikazi Nkosazana Dlamini-Zuma.
EleZimbabwe, elimelwe nguMongameli Robert Mugabe, kulumhlangano belikhangelelwe ukuvotela ophuma kweleBotswana uDokotela Pelonomi Venson-Moitoi omunye wabane abanqotshiweyo.
UDokotela Pelonomi Venson-Moitoi uhambe kakhulu eZimbabwe ekhankasela ukuvotelwa, njalo waphuma esithi ulethemba lokuthi uMongameli Robert Mugabe uzamupha ivoti yakhe.
IZimbabwe yaphuma mgceke isithi izalandela amanye amazwe akunhlanganiso yeSouthern African Development Community (SAADC) ngokuvotela uVenson Moitoi, oyisiphathamandla esibona ngendaba zaphandle kwelizwe eBotswana.
NgoMvulo amalunga angamatshumi amahlanu lane (54) ahlanganise amakhanda ukukhetha ozathatha isikhundla esitshiywa nguDokotela Nkosazana Dlamini-Zuma wakwele South Africa, okulapho okunqobe khona uMnu. Mahamat wele Chad.
UVenson-Moitoi ongomunye babahlanu abancintisileyo kulolu khetho, enguye yedwa obephuma emazweni awenhlanganiso yomanyano wamazwe angezansi kwezwekazi leAfrica awe SADC.
UMugabe ufike eAddis Ababa kweleEthiopia ngoLwesihlanu njalo ubekhangelelwe ukuvotela uVenson-Moitoi noma nje umongameli Ian Khama weBotswana esanda kutshela uMugabe ukuthi isikhathi sokuthi atshiye isikhundla sesitshayile.
Abacubungula ngezombusazwe, bathi ukufuthelana phakathi kwabakhokheli bobabili bekukhangelelwanga ukuphazamisa indlela iZimbabwe engavota ngayo.
Omunye wabo ocubungula ngezombusazwe uthe, “Angiboni ukuthi ukufuthelana phakathi kuka mongameli Mugabe kanye lomongameli Khama kulakho ukuphazamisa ukuvota. Kulobudlwelwano ubudlula lapho obutholakala ngitsho lakunhlanganiso yeSADC.”
Kukanti abesifazana bona bathi bekuqakathekile ukuthi kuqhubeke kulowesifazana kulesi sikhundla kuyindlela yokunikeza omama amathuba alingeneyo.
“Isifiso sami yikubon umuntu ongumama eqhubeka kulesikhundla ngoba njengezwekazi leAfrica sikhalelele ukuphakamisa omama kuzikhundla eziqhakathekileyo.”
Lapho ubephatha udaba ngokuphathiseka okwenhlanganiso yeSADC, uMnu. Adam Sibanda uthe kalaqiniso ukuthi amazwe awehlanganiso yeSADC athola ukuphathiseka okunganani ngokuba lomgcinisihlalo ophuma kwelinye lamalunga ayo.
uSibanda uphinde wathi, sibonile unkosazana Dlamini-Zuma esikhundleni, asazi ukuthi ukungena kwakhe kwenzelani inhlanganiso yeSADC.
UVenson-Moitoi oleminyaka engamatshumi ayisithupha lanhlanu, 65, yinthathelizindaba ngokufunda kodwa wangena ezombusazwe lapho akhokhele ingatsha zikahulumende ezimbalwa njalo elilunga ledale lephalamende.
Umongameli Khama wamnikeza ugatsha olubona ngendaba zobudlelwano beBotswana lamanye amazwe womhlaba ekugqitshweni kokhetho luka 2014, ngemva kwalokho uVenson Moitoi wabika ukuthi ulesifiso sokujikela elakhe igama kukhetho lokuba ngumngcinisihlalo we AU Commission.
Kodwa uMongameli Khama yena akahambanga kweleEthiopia, emhlanganweni lo owe AU, ekhethe ukuthumela umsekeli wakhe uMnunzana Mokgweetsi Masisi. | isiNdebele |
Silo C Dube kugwalo
ESEHLULEKILE kusifiso sakhe sokudlulisa umntwana, uNkosi, uKhumalo waphenduka wazimisela ukuthi amthande ngoba kungasekho ayengakwenza. Kwamangalisa abantwabakhe oDubani loS’kholiwe ngoba unina ebatshele izinto ezimbi uyise ayezikhuluma ngoNkosi okunjengokuthi uNkosi wayengamelanga abonwe ngabantu.
Nxa uKhumalo ebuza ukuthi uNkosi engabonwa ngabantu kwakuzathini, uS’kholiwe uveza lokho ababekuzwe ngonina uMaNdlovu ukuthi yena uKhumalo wayezababhula. Njengoba eseguqukile kungqondo yokufuna ukubulala uNkosi uyakuphika lokho uKhumalo ebuza abantwabakhe ukuthi ngumuntu bani ongabonwa ngabantu? Yena uqina ngokuthi wayethe usekhulakhulile umntwana ngakho-ke wayesengaphumela phandle.
UDubani uyitshaya ekhaleni indaba ukuthi unina wayebatshele ukuthi yena Khumalo wayengafuni ukuthi uNkosi abonwe ngabantu ngoba engafanani labanye abantwana. Uyazigeza uKhumalo etshela uDubani ukuthi akunjalo, wayebasomisa unina. Uqhubeka ethi uyamthanda uNkosi laye njengabo. Wayaphambili ethi akulandaba nxa ebonwa ngabantu bemzini laye ngumuntu njengabo bonke. Usetshengisa ukuthi usephendukile kungqondo alayo uKhumalo ngokusukumisa uDubani ethi kalethe uNkosi kuye.
Ukuveza sobala yena uKhumalo ukuthi isenzo sakhe leso samangalisa abantwana. Uthi uDubani wasukuma ngenjabulo ephithikene lovalo, wamqukula umntwana wazamuthi qithi ezandleni zakhe. Uthi wayeqala ngqa mhlalokho ukumphatha ngezakhe izandla uNkosi. Uyaphambili uKhumalo ethi wakubona kutshukutshukuza engutsheni okunkabi kutshengisa injabulo. Wazibona esemxoxisa umntwana emgidisa emathangazini akhe emtshela ukuthi ufisa aphile njalo akhule abe yindoda.
Useguqukile mpela uKhumalo kusukela efuna ukumphephuluza uNkosi esiya ekumemukeleni lekumthandeni.
UKhumalo uthi esamdlalisa umntwana, watheleka unina. Ucabanga ukuthi kwenzakalani ngemva kwalokho?
Khumbula ukungezwani phakathi kukaKhumalo lomkakhe uMaNdlovu kubangwa ukuzalwa kukaNkosi yena owayekhubazekile. Kwamqeda amathe uMaNdlovu ukubona uKhumalo ephethe uNkosi njalo emdlalisa.
Waba lomcabango wokuthi uyaphupha uMaNdlovu ngoba kuthiwa waze wazincweba kancane emlenzeni ukuze abeleqiniso ukuthi kaphuphi. UKhumalo yena uthi waqhubeka egidisa umntwana esenza angani kamboni uMaNdlovu. Ngakwelinye icele uMaNdlovu ebona umhlola lo, isenzo ayengazake asibone njalo engasicabangeli uthi wathandaza kakhulukazi eyibonga inkosi yakhe ngokuzwa njalo lokuphendula imikhuleko yakhe masinya kangako.
Wazibuza uMaNdlovu ingabe sibili wayeseqalile ukuxekelana lomuzi wakhe uLusifa, uSathane, phela? Siyakhumbula ukuthi uMaNdlovu wayevele ekhuleka eNkosini yakhe ukuthi ilethe ukuhlaliseka emzini wakhe njalo lokuvikelwa kwengane yakhe uNkosi. UKhumalo uthi kusukela ngalelolanga, abantwana bavunyelwa ukumphatha lokumbeletha baze baphume laye phandle umnawabo. Uthi waqala njalo ukukwejisa ebethela insimu abantwabakhe.
Waphindela emkulwini (ekhitshini) baqala njalo ukudla beyimuli. Uyasitshela uKhumalo ukuthi okwakusenzakala ekulaleni yikho okwakungamchelesisi uMaNdlovu ngoba uKhumalo uthi kwakumthatha isikhathi eside ukuze ajumeke elokhu ezamula okungapheliyo. Nxa uMaNdlovu embuza ukuthi wayengalali nje kwakutheni, uthi wayevala ngokuthi izinto zazingahambi kuhle emsebenzini. Wathi amatitsha angakathathi ayemdelela uVundla umsekeli wakhe owayesele ephethe isikolo yena ezinike ikhefana elungisa ezomuzi wakhe. Funda uzwe okwalandelayo. | isiNdebele |
HARARE —
Abalwa impi yenkululeko eZimbabwe sebebumbe iqembu elibizwa ngokuthi yiWar Veterans for Peace Trust lona elijonge ukulondoloza ukuthula lokwenqabela udlakela lokulwisana kwabantu ikakhulu ngesikhathi sokhetho luka2018.
Iqembu leWar Veterans for Peace Trust lingaphansi kwenhlanganiso enkulu yabalwa impi yenkululeko eye Zimbabwe National Liberation War Veterns Association, lijonge ukukhuthaza ukuthi abantu bahlalisane ngokuthula njalo bengaxabani ngenxa yezombusazwe.
Iqembu leli lingaphansi kwenhlanganiso yeZimbabwe National Liberation War Veterans ekhokhelwa nguMnu Christopher Mutsvangwa.
Abalwa impi yenkululeko bazakala ngodlakela ikakhulu emaphandleni lapho abadume ngokwethusela abantu abasekela amabandla aphikisayo kodwa bona bathi kabasoze basetshenziswe ukwenza lokhu kukhetho oluzayo.
Ekhuluma lentathelizindaba eHarare namhlanje okhokhelela iWar Veterans for Peace uMnu Zvakanyorwa Wilbert Sadomba uthe kabasoze bagoqe izandla abantu beZimbabwe besephulelwa Amalungelo abo ngabamandla ezombusazwe.
Uphinde njalo wathi lobanje abalweli benkululeko yeZimbabwe benelisa ukuzinikela ukuya empini izifiso zabo kazikafezeki kakuhle ngoba abantu bephila bephakathi kokwesaba okukhulu.
Unobhala webandla weqembu leli uMnu. Wilfred Marimo uthe njengenkokheli yabalwa impi yenkululeko sebefunde isifundo esikhulu ethi ukuhlukumeza abakwenza kukhetho olwedluleyo kabasoze bakusekele.
Iqembu leli likhuthaze inhlanganiso zomanyano wamazwe akulumhlubulo eye Southern African Development Community, iEuropean Union le United Nations ukuthi zingenele ukuletha ukuthula eZimbabwe besithi bazasebenza labomama, ontanga, amabandla aphikisayo, osomabhizimusi labamhlophe abaxotshwayo.
Ingcitshi ebona ngezombusazwe uMnu. Ronald Moyo uthi kuyajabulisa ukuthi abalwa impi yenkululeko sebekubonile ukuthi ubudlwangudlwangu abusizi lutho ethi lokhu kuyengeza amathuba okunqotshwa kwebandla leZANU PF lona elazakala ngodlakela.
Kodwa eyinye njalo ingcwethi yezmbusazwe, uMnu. Ngwenya uthi ukukhuluma kuphela kakusizi lutho ngoba abalweli benkululeko belobudlelwano bebhanti lebhulugwa lomnhlangano weZanu PF ethi kumele bazimisele ukusebenza lamabandla aphikisayo nxa bezafeza ukuthula.
IZimbabwe National Liberation War Veterans Association kumaviki edluleyo yazise ukuthi kabasoze bakhankasele abantu abakuqembu elebizwa ngokuthiwa yiG40 kuZanu PF bethi bazakhuthazana ukuthi abantu beZimbabwe bavotele loba yiliphi ibandla abalithandayo.
Abalweli benkululeko laba sebephikwe nguMongameli Robert Mugabe loNkosikazi wakhe bona asebesekela uMnu. Patrick Nyaruwata loMnu George Mlala ukuthi bakhokhele kodwa umthethwandaba weHigh Court izolo unqume ukuthi abakwenzayo akukho emthetwheni usithi iqembu laboMutsvangwa yilo elisemthethweni. | isiNdebele |
Kwakuthe gwaqa abantu abangu-823 eWolu yeMihlangano yaboFakazi bakaJehova eBenin City, eNigeria ngoMgqibelo mhlaka-1 March 2014. Ixuku leli lalithokoza kakhulu ngenxa yomsebenzi omkhulu owawenziwe elizweni lelo. Kusukela kwasungulwa uhlelo lokwakha amaWolu oMbuso emazweni asathuthuka ngo1999, oFakazi bakaJehova sebakha amaWolu oMbuso angu-3 000 eNigeria.
Emhlanganweni lo kwalandiswa imbali emfitshane yomsebenzi wokwakhela amabandla izindawo zokukhonzela elizweni lelo kusukela ngeminyaka yabo-1920. Eminyakeni leyo babengenela ezindlini lasemawolu abhadalelwayo. Ngabo-1935 indawo yokuqala oFakazi bakaJehova ababengenela kuyo imihlangano yiwolu eyayisedolobheni lase-Ilesa. Kusukela ngabo-1938 kusiya kubo-1990 inani lamabandla laqansa lisuka ku-14 lisiya ku-2 681, njalo amabandla amanengi athwala nzima ukuthi azuze lapho ayengangenela khona imihlangano. Amanye amaWolu oMbuso ayesetshenziswa ngamabandla angu-6. Kwezinye izindawo kwakusiba labantu abanengi kakhulu okokuthi abanye babesima phandle balalele ngamawindi. Kanti njalo amanye amabandla aqhubeka engenela ezindlini futhi amanye engenela ezikolo.
Iwofisi yegatsha yaboFakazi bakaJehova yaqalisa ukuncedisa ekwakhiweni kwamawolu ngokuboleka amabandla imali besebenzisa uhlelo lweKingdom Hall Fund. Kuthe kufika umnyaka ka-1997 iKhomithi Yesabelo Ebona Ngezokwakha yayisincedise amabandla angu-105 ukuthi akhe loba alungise amawolu awo. Ngo-1997 kusiya ku-1999 kwakhiwa amawolu angu-13 ayethatha izinsuku ezingu-7 kusiya kwezingu-15 ukuthi aphele.
Lanxa amawolu ayesakhiwa ngesiphangiphangi, udubo lokusilela kwamawolu eNigeria kaluzange luphele ngenxa yokwanda kwenani laboFakazi bakaJehova. Ngo-April 1998 iwofisi yegatsha yananzelela ukuthi kwakudingeka amaWolu oMbuso angaba ngu-1 114 elizweni lelo.
Emhlanganweni owawuseBenin City uDon Trost, olilunga leKhomithi yeGatsha eNigeria wathi: “Kwakungumsebenzi omkhulu sibili! Sasizibuza ukuthi, ‘Kazi sizawuqeda njani umsebenzi ongaka?’” Umbuzo lo waphenduleka ngo-1999, lapho Amaqembu Okwakha AmaWolu oMbuso ayelamalunga angaba ngu-6 kusiya ku-8 eqalisa ukubhoda elizweni lonke encedisa amabandla ukwakha amawolu. Ngokwesilinganiso, okweminyaka engu-14 edlulileyo benelise ukwakha amawolu angu-17 inyanga ngayinye, futhi basebenzisa izindlela ezilula ukuthi kwakhiwe amawolu la.
UMfowethu Trost uthe esencome abalaleli, waphinda waveza ukuthi umsebenzi usasemnengi. OFakazi bakaJehova banda ngenani elingaphezu kwe-8 000 eNigeria phakathi lomnyaka ka-2013. UMfowethu uTrost waphinda wathi: “Kumele kwakhiwe amaWolu oMbuso angu-100 umnyaka ngamunye njengoba inani lizaqhubeka lisanda.” Ngo-2013 kwasekulaboFakazi abangu-351 000 njalo kulamabandla adlula 5 700. | isiNdebele |
Ngu Paul Masuku
Sekujwayelekile ukuthi nxa sekusondela u Mpalakazi, amaqembu amanengi kwezomculo ethula umadlalade amatsha.
Kusenjalo iqembu lomculo wezokholo elizibiza ngokuthi Abelusi bezimvu lalo lithi selikulungele ukwethulela abalandeli balo elinye futhi idlalade elitsha.
I Switchbod Magazine ixoxe lesikhulumi saleli qembu u Charles Maphosa okubeke kwacaca ukuthi sebemi ngomumo ekwethuleni idlalade elitsha.
“Idlalade lethu elithi Intando KaSomandla lizakwethulwelwa ebantwini mhla lulunye ku Mfumfu kuwo wonalo umnyaka (2017).
Kusenjalo ngiyathembisa ukuthi abantu bazolithanda lelidlalade ngoba luluju lwendlebe,” kutsho uMaphosa.
Eqhuba uMaphosa uthe okumjabulisa kakhulu yikuthi baphekelwe ngu Njiniyela wodumo. “Okungipha amandla kakhulu yikuthi sisebenze lobaba uKB kanye loPapi insizwa edabuka ezweni lase Congo, ngimthemba kakhulu ngoba i keyboard uyayiqumbaqumba kuze kuzwele,” kuqhuba uMaphosa.
Iqembu leli libonisa ukukhula kakhulu emculweni linjalo liveza ukulangazelela umsebenzi walo wokutshumayela ivangeli umhlaba wonke ngomculo, njalo babonisa ukubekezela lokubambana kuyikho okubapha amandla okuqubekela phambili lokuzibona bephezulu besaziwa umhlaba wonke njengabahlabeleli bodumo kwezomculo wokholo.
UMaphosa uphinde waqhuba ngokuthi iqembu labo lizinze eGoli, njalo lingaphansi kwenkonzo ye Twelve Apostol Church of Christ.
Kusenjalo ngomnyaka oyedlulileyo kube lomncintiswano esiguqweni sabo esise Cosmo City lapho baqoqa khona izicoco eziyisithupha kanye lemali phezulu.
“Lonyaka singezelele iqembu lethu safaka amantombazana amabili , uPedictor Dube odabuka eNkayi kanye lo Lettie Moyo yena ozalwa ePlumtree yikho khathesi sesitshiya galolunye.
Amalunga eqembu
yilawa: Maphosa,
Tobias Nsiba, Zentshe Moyo,
Zweli Sibanda, Manews Wezwi, Elimtoti Moyo, Gladys Moyo,
Rita Sibanda, Thobekile Ndlovu, Pedictor Dube kanye lo LettieMoyo,” kusho uMaphosa.
Leli qembu lithi lizimisele ukusebenzisana labanye abahlabeleli abasakhulayo kanye lasebekhulile, njalo isifiso sabo yikuthi kubekhona iqembu abalisizayo lize liphumelele lalo laziwe nguzulu emculweni.
UMaphosa uphethe ngokubonga balabalandeli babo ababaxhasa loba kukubi bebathengela ama CD, bathenga ngobunengi kusuka ngedlade lakuqala elithi Sesikhululekile lakuqala laku DVD ehlangeneyo eye Zim Best Vol 1, ledlalade labo lesibili elithi Asimbongeni, “siyabonga lalabo abasipha imibono iyasakha imibono yenu amaphutha onke siwalungisile, kanye lezikhalazo zabalandeli sizizwile kwazise size safaka leyodwa ingoma yesikhalanga ngenhloso yokubonisa ukuthi siyabezwa.
“Iqembu ngelenu bakithi lapho lifisa ukuthi sizolijabulisa emtshadweni, birthday party loba yiphi imcimbi ongathanda bezokudlalela, uyasibiza sizokunandisela kubekuhle
Sibonga uNkulunkulu kikho konke osipha amandla ngedlalade lesithathu, sibonga lesosiphiwo sithi akekho omelana lentando kaSomandla,” kuphetha u Maphosa.
Ungabathinta lapha 0842917067 (Maphs) or 074223449 (Zitha) | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Iqembu le Caps United linqobe ele Dynamos nge 3 ka 1 ngeSonto enkundleni ye National Sports Stadium okutsho ukuba selilinde ukudibana leqembu elizanqoba phakathi kwele Highlanders lele FC Platinum wona azadibana kweyinye isemi – final ngenyanga ezayo.
Umdlalo obuphakathi kweqembu le Highlanders lele FC Platinum bekumele udlalwe koBulawayo ngeSonto kodwa udluliselwe phakathi ngoba inkundla ye Barbourfields iphenduke ixhaphozi ngenxa yezulu elina mihla yonke kulezinsuku.
Ukunqoba kweqembu le Caps United kupha ithemba kubalandeli balo ukuba lizaqhuba kuhle kumncintiswano wokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa lapho elimele khona ilizwe kumncintiswano we Caf Champions League.
Ngenyanga ezayo abafana beMakepekepe bazadibana leqembu lase Democratic Republic of Congo ele TP Mazembe kusigaba sakuqala esomncintiswano ngemva kokuba benqobe iqembu le Lioli elase Lesotho ku preliminary round.
Ngakwelinye icele iqembu le Dynamos lisakha iqembu elitsha ngemva kokulahlekelwa ngabadlali abambalwa abathethwe ngamanye amaqembu.
Umncintiswano we ZNA Commanders Charities Shield uqoqwa libutho lesizwe njalo uyingxenye yemizamo eyokuqoqa imali eyokuphathisa intandane labafelokazi abatshiywe ngamalunga ebutho.
Sikhangele umdlalo kakhilikithi.
Iqembu elimela ilizwe le Zimbabwe emdlalweni kakhilikithi linqotshwe nge 3 ka 2 liqembu le Afghanistan kumidlalo eyohlobo lwe One Day International efike emaphethelweni ngeSonto esigodlweni iHarare.
Iqembu le Afghanistan linqobe kumidlalo emibili eyokuqala kwathi iqembu le Zimbabwe linqobe kowesithathu lowesine okutsho ukuba lawamaqembu afike kumdlalo wesihlanu engutshiki lobhanqa 2 ka 2.
NgeSonto ke iqembu le Afghanistan linqobe ngama runs alikhulu lesithupha kusentshenziswa indlela ye Duckworth Lewis ngemva kokuba izulu liwohloke iqembu lezethekeli selibuthelele ama runs angu 253 kuma overs alo angamatshumi amahlanu.
Ukuna kwezulu kudale ukuba iqembu le Zimbabwe lehliselwe inani lama overs obesekumele liwadlale njalo kumele lithole ama runs alikhulu lamatshumi ayisithupha lanye kuma overs angamatshumi amabili lambili.
Lokhu bekusitsho ukuba iqembu le Zimbabwe bekumele lithole ama runs edlula isikhombisa nge over eyodwa kodwa abafana be Zimbabwe benelise ama runs angamatshumi amahlanu lane kuma overs alitshumi lantathu.
Intathelizindaba yezemidlalo uNation Ndlovu uthi ukuna kwezulu okudale ukuba kwehliswe inani lama overs yikho okuphazamise abadlali beqembu le Zimbabwe.
Abafana bebedlale kahle njalo bengaphazamiswanga lizulu bebezaqhubekela phambili ngendlela abadlale ngayo phambilini. Ngokubona kwami ikusasa yeqembu leli inhle nxa sikhangela imidlalo emibili elandelwe yilo owangeSonto.
Inani lama runs elitholwe liqembu leZimbabwe yilo elincane kulawo wonke kumbali yemidlalo yalo leqembu le Afghanistan. | isiNdebele |
NGEZIGIJIMISA igazi eziza lephephandaba likazulu maviki wonke nanko phela kule iviki lize lazo njalo ezimnandi.
Angithi-nje umculi omkhulu wakoNtuthu ziyathunqa uze lezinye ezingatshiphanga.
Kungaba nguphi umhlabeleli ngaphandle kukaSandra Ndebele othi sentshintshe ukwenza. Othanda ukujabula kule iviki nansi ingxoxo ekhwabithekayo phakathi kukaSandra Ndebele (SN) lentatheli yephephandaba likazulu uGladmore Ncube (GN).
GN: Wagqugquzelwa kuyini ukuze ungene kwezemiculo?
SN: Ukuhlabela yinto ebengivele ngiyithanda ngisasemfitshane. Ekukhuleni kwami bengithanda ukungena emincintiswaneni yokuhlabela esikolo kodwa ngikhule ngithanda ezamasiko.
GN: Njengomhlabaleli oseleminyaka eminengi ukwezomculo ujwayele ukusebenzela ngaphi?
SN: Kudala bengisenza ama-shows phose ilizwe lonke nje jikelele ngicula njalo ngigida ezamasiko. Lokhu yikho okwangenza ngaziwa ngabanengi. Khathesi sengikhethe ukuthi ngintshintshe ukwenza ngiqale ukusebenzisana labanye abahlabeleli baphetsheya.
GN: Ingoma yakho le entsha oyitshaye loProfessor layihlanganela sekutheni?
SN: Sahlangana loProfessor kuSkyz Metro 1st year anniversary lapho esakhetha khona ukuthi sihlabele ndawonye.
Ingoma le yabhalwa ngamalanga amabili sahle sayitshaya. Ingoma le siyikhuphe ngoLwesihanu abalandeli bayithanda kakhulu.
GN: Njengoba usithi sutshintshile nguquko bani osukhethe ukuyenza empilweni yakho?
SN: Emsebenzini wami lo bengijwayele ukuthi ngisebenzisane labahlabeleli balapha eZimbabwe kakhulu kodwa khathesi sengifuna ukuthi ngisebenze labangaphetsheya. Sengikhulume labahlabeli abambalwa abase-South Africa abathe bazasebenzisana lami.
GN: Abalandeli bakho bathini ngomsebenzi wakho, bayawuthakazelela na?
SN: Abalandeli bayawuthanda umsebenzi wami ngoba sebebanengi kakhulu engixoxa labo ebulenjini. Ngabona njalo ukunyikinyeka komphakathi ngoLwesihlanu eCity Hall kuIntwasa Festival ukuthi bayawuthokozela umsebenzi wami.
Ungabona ungena enkundleni abantu baqale ukutshaya inkwelo lempululu kuyabe kuveza sobala ukuthi uyayenza sibili into yakho.
GN: Ingoma le entsha sile-vidiyo na?
SN: Sikhuluma nje sisaqoqa konke ukuthi abalandeli bakwazi ukuthi basithole laku-video. Abalandeli bangaze bakhathazeka ividiyo iyaphuma kuwona la amaviki alandelayo. Okunye njalo ngilungisa idlalade elizaphuma ngomnyaka ozayo. Idlalade lizabe libaba ngoba liyabe ligcwele abahlabeleli abangaphandle. Ngifuna ukuthi lihlanyise uzulu ngoba silenza ngendlela ephambili.
GN: Bunzima bani ohlangana labo njengomhlabeleli?
SN: Ubunzima engingathi ngikhala ngabo ngobokuthi abantu abathandi ukuphumelelisa omunye umuntu, bathanda ukuthengisa izingoma zethu ngokungekho emthethweni. Linto yiyo esiwise abahlabeleli abanengi ngoba kuyatholakala ukuthi umhlabeleli atshaye ingoma emnandi kodwa uthole isidume ilizwe lonke kodwa bengayithenganga kuye.
GN: Nkuthazo bani oyipha abahlabeleli abatsha njengomuntu osehlale isikhathi eside kwezomculo?
SN: Engingakutsho yikuthi abasangena kwezokucula yikuthi kabazame ngazo zonke indlela ukuthi baziwe nguzulu.
Okunye njalo kumele bazame ukuzihlanganisa labahlabeleli abakhulu ngoba yibo ababancedisayo ukuthi baphumele. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso ezisemikhankasweni wokulwela amalungeno abantwana eZimbabwe le Zambia, phansi komanyano we Zim-Zam, benza umhlangano wensuku ezintathu wokucebisana ngezinqumo zokumele kwenziwe ukuthuthukisa impilo yabantwana lokulondolozwa kwelungelo labo eziqintini lezabelweni.
Lumhlangano owenzelwa ewoteleni ye Bronte, eHarare, ungenwe ngabalumanyano abadabuka eZimbabwe laseZambia abasebenza ngosizo lwenhlanganiso ye Terre des homes.
Abomanyano weZim-Zam bakhuthaza imbuso yezabelo ukuthi inxuse abantwana lenhlanganiso ezimmela amalungelo abo nxa kuhlela inhlelo zentuthuko eziphathelane labo.
Abe Zimbabwe National Council for the Welfare of Children baveze ukujabula ukuba kweleZimbabwe sokwasungulwa uhlelo lwe Juniour Council le Phalamende yabantwana iJuniour Parliament.
Obona ngezokuqhutshwa kwenhlelo enhlanganiosweni ye ZNCWC, uMnu. Maxim Murungweni, uthi kunengi osokwenzelwa abantwana loba kukhona njalo okuqakathekileyo okumele bakwenzelwa.
Lindlela iphathisa omanisipala ngokumele bakwenzele abantwana kanye lokuthuthukisa inkokheli yakusasa.
Lumhlangano uvumelene ukuthi le ngenye indlela engasiza ugatsha lokuthuthukiswa kwezabelo, ukuze luphume leziqondiso lemithetho, ezobasebenzela abantwana lendingeko zabo.
Bathi kuzosiza njalo ukuba lalapho kuhlelwa imali zabomanisipala ibe khona ebekwa eceleni eqondana labantwana, ukuqhuba inhlelo ezibasiza ukukhula kuhle, okufana lendawo lapho bengadlalela khona, ukuthola amanzi ahlanzekileyo, ukwakhelwa izikolo bucwadlana labo, ukwehlisa amathuba wokuhlukumezwa kwabo lokunye kokubavikela. | isiNdebele |
ESikhumbuzweni salonyaka esizakuba khona mhlaka 23 March, sikhangelele ukubona izethekeli ezingedlula 12 miliyoni. Akubuzwa ukuthi bazathapha okunengi njengoba isikhulumi sizabe sichasisa ukuthi inhlawulo isinceda njani lokuthi yiziphi izibusiso uJehova azazipha abantu ngenxa yesipho lesi esikhulu kangaka. (Isay 11:6-9; 35:5, 6; 65:21 -23; Joh 3:16) Okunye okuthabisayo yikuthi sonke silethuba lokubamukela ngazo zombili lokubancedisa labo abazabe besivakatshele. (Ro 15:7) Nansi imicijo engasiphathisa.
Kulokuthi ufike uthi kho ebhentshini, zama ukubamukela bonke abayabe beqala ukufika kanye lalabo abayabe bengasabuyabuyi emihlanganweni. Bobotheka nxa uxoxa labo njalo uzame ukubazi kangcono
Kuhle sibili ukuthi ube uzixoxela lomuntu oyabe umnxusile, kodwa ungabakhohlwa labo okungenzeka bayabe betshiyelwe isimemo ngabanye abamemezeli. Ungabacela ukuthi lihlale ndawonye libambisane iBhayibhili lesihlabelelo
Nxa inkulumo isiphelile mtshele ukuthi ulesifiso sokuphendula imibuzo okungenzeka ulayo. Nxa isikhathi singavumi ngenxa yokuthi kuyabe kulebandla elilandelayo, hlela ukumvakatshela kungakedluli insukwana. Nxa ungelazo inombolo zakhe zocingo kumbe ikheli, ungathi: “Ngingathanda ukuzwa ukuthi uyizwe njani inkulumo lohlelo lonke ebesilalo lamuhla. Ngingathanda ukukuvakatshela ukuze siphinde sixoxe njalo” | isiNdebele |
Mhlaka 14 March 2015 abangena ikilasi yesi-138 yesikolo seGileyadi bathola izithupha zabo ePatterson, eNew York. Abanye babukela uhlelo lolo bekhonapho ePatterson, abanye babebukele ividiyo bekwezinye izindawo. Sebebonke babeyi-14 000. Uhlelo lwaqalisa ngezingoma ezintsha ezine kwathi phakathi kohlelo bonke ababekhona bathola ithuba lokuhlabela izingoma lezo. *
Umgcinisihlalo womhlangano lo kwakunguGeoffrey Jackson oweQula Elibusayo. Emazwini akhe okuvula inkundla wakhuthaza abafundi ukuthi bangancitshi abanye ulwazi kodwa balusebenzise ukuze basize abanye.
UMfowethu uJackson wakhuluma ngesibonelo sikaMosi. Ithente likaMosi lalimela ukuba khona kukaNkulunkulu esizweni sako-Israyeli. Kodwa kwathi ithabanikeli selakhiwe, yilo elaselimela ukuba khona kukaNkulunkulu. Kanti futhi kukhanya angani uMosi wayengavunyelwa ukungena eNgcwele Ngcwele yethabanikeli kodwa kwakungena umphristi omkhulu kuphela. Lanxa kunjalo kasitholi ndawo lapho okuthiwa uMosi wakhonona ngalokhu. Kazange abe lomona kodwa wamsekela u-Aroni emsebenzini wakhe wokuba ngumphristi omkhulu. (U-Eksodusi 33:7-11; 40:34, 35) Sifundani kulokhu? UMfowethu uJackson wathi: “Akumelanga sifune ukuthi yonke imisebenzi yenkonzo ibe ngeyethu kodwa kufanele siqakathekise loba yiphi imisebenzi yenkonzo esilayo.”
“Umsindo Wehlamvu Uzakwethusa Yini?” Lesi yisihloko senkulumo eyenziwa nguKenneth Flodin osebenza kuKhomithi Yokufundisa yeQula Elibusayo. Wakhuluma ngokuthi abafundi bangehlelwa yizimo ezingabathena amandla ezinjengohlukuluzwa kumbe ukuphiwa isabelo esinzima. Wasebenzisa amazwi akuLevi 26:36 ukuze akhuthaze ababesekilasini ukuthi lanxa bangahlangana lesimo esinzima akufanelanga besabe ngoba isimo leso sifana lehlamvu elibunileyo. UMfowethu uFlodin wakhuluma ngesibonelo sikaPhawuli owabhensela izinhlupho ngenxa yokuthi wayethembele kuJehova.
“Udingani?” Lesi yisihloko senkulumo eyenziwa nguMark Sanderson oweQula Elibusayo. Wakhuluma ngesimiso esitholakala embhalweni kaZaga 13:12 esithi, “Ithemba eliphuziswayo ligulisa inhliziyo.” Okudanisayo yikuthi abantu abanengi bazithembisa izulu emhlabeni befuna udumo lenotho njalo lokhu kubangela ukuthi badane kakhulu.
Ngesikhathi sikaJesu abantu abanengi badana benanzelela ukuthi ababekucabanga ngoJohane kwakungayisikho. (ULukha 7:24-28) Ngokwesibonelo babecabanga ukuthi uJohane wayezabatshela izinganekwane ezazizabachaza. Manje babekhe phansi ngoba uJohane wayefundisa iqiniso futhi amazwi akhe ayelesisindo. Kanti futhi kungenzakala ukuthi abanye babecabanga ukuthi uJohane yindoda enothileyo kodwa bamangala ngesikhathi ethutsha egqoke ezabayanga. Labo ababecabanga ukuthi uJohane ungumphrofethi bajabula kakhulu ngoba bananzelela ukuthi wayengasuye mphrofethi kuphela kodwa wayecanda indlela kaMesiya.
Sifundani endabeni le? UMfowethu uSanderson wathi nxa abafundi bangafika ezabelweni zabo kakufanelanga bafune ukuphathwa okweqanda kumbe bazibone bengcono kulabanye kodwa kufanele bachathekele abanye lokho abakufunde eGileyadi. Kanti futhi okunye okumele bakwenze yikuthanda abazalwane lokuqinisa ukholo lwabo. UMfowethu uSanderson waphetha ngokubakhuthaza ukuthi bazithobe ngokudinga izindlela zokuncedisa abazalwane, wasebatshela ukuthi bangenza lokho kabasoze bazisole.
“Phanini Abalambileyo Ukudla.” Lesi yisihloko senkulumo eyenziwa nguMfowethu uJames Cauthon owoHlangothi lweZikolo Zenkonzo. Wathi abantu balambele ukuthandwa, ukuphathwa ngenhlonipho kanye lokunconywa. Ngitsho loJesu laye wayekudinga ukuphathwa ngendlela le yikho uJehova watsho amazwi amqinisayo ngesikhathi ebhaphathizwa.
UJehova usiphe amandla okukhuthaza abanye kanye lokubaqinisa futhi ulindele ukuthi siwasebenzise. (IZaga 3:27) UMfowethu uCauthon wathi kufanele abafundi bazijayeze ukukhangela okuhle kwabanye njalo babancome nxa besenza okuhle. Lokhu kuzanceda abanconywayo babone ukuthi abakwenzayo kakufanani lezithukuthuku zenja eziphelela eboyeni.
“Libe Bahle Kuze Kufike Ekucineni.” Inkulumo le yenziwa nguMfowethu uMark Noumair oweKhomithi Yokufundisa. Wasebenzisa isibonelo somphostoli uPhawuli ukuze atshengise ababesekilasini ukuthi kakufanelanga basuthiseke ngokwenza okulutshwana. Kodwa kumele balingisele uPhawuli ngokwenza konke okusemandleni abo ukuze bancedise abanye.
UPhawuli kazange avume ukuthi izimo ezinzima zimthene amadolo. Singathi wayemuhle kwaze kwaba sekucineni ngoba wazimisela ukwenza intando kaJehova waze wafa. Yikho wayengatsho eqinisile ukuthi: “Umjaho wami sengiwuqedile.” (2 KuThimothi 4:6, 7) UMfowethu uNoumair waphetha ngokukhuthaza abafundi ukuthi balingisele isibonelo sikaPhawuli ngokungawuthathi lula umsebenzi abawuphathisiweyo.
Iziboniso Ezitshengisa Lokho Okwenzakalayo. Omunye walabo abafundisayo eGileyadi okuthiwa nguMichael Burnett wacela abanye ababesekilasini ukuthi batshengise lokho okwenzakalayo ngesikhathi betshumayela besePatterson.
Ababesekilasini babona impumela emihle yokuhlala bekulungele ukutshumayeza abantu lokwenza imizamo yokuxoxa labo ngolimi lwabo lomdabuko. Ngokwesibonelo omunye wabo watshelwa ukuthi ensimini ayekuyo kwakulabantu abanengi abakhuluma ulimi lwesiSpanish. Ngelinye ilanga engakayi ekutshumayeleni wasebenzisa i-JW Language ukuze afundele amabala amalutshwana esiSpanish. Lokhu kwamsiza kakhulu ngoba mhlalokho wahlangana lendoda eyayikhuluma ulimi lolo. Wenelisa ukuqalisa isifundo seBhayibhili futhi khathesi indoda leyo kanye lamalunga emuli yayo amane bayafunda iBhayibhili.
Izingxoxo. UWilliam Turner oweKhomithi Yenkonzo yeQula Elibusayo waxoxa labane ababesekilasini. Wababuza ngabahlangana lakho ekuphileni bengakangeni isikolo seGileyadi wasebabuza lokuthi ukungena isikolo lesi kwabasiza njani.
Abafundi bakhuluma ngokuthi lokho abakufundayo kwabakhuthaza njani. Ngokwesibonelo omunye wabafundi wakhuluma ngalokho ayekufunde encwadini kaLukha isahluko 10. Isahluko lesi sikhuluma ngabafundi abangu-“70,” (nwt) abathunywa nguJesu ukuyatshumayela njalo baphenduka bethokoza kakhulu. UJesu laye wathaba ekubona lokho kanti njalo wasebenzisa ithuba lelo ukubafundisa ukuthi bangathatshiswa yimpumela yokutshumayela kwabo kodwa bathatshiswe yikuthi imizamo yabo iyamthokozisa uJehova. Lokhu kusifundisa ukuthi ukwamukelwa nguJehova yikho okusenza sijabule hatshi ukuthi izimo zethu zinjani.
UMfowethu uTurner wasebenzisa amazwi akuFiliphi 1:6 ukuze atshengise abafundi ukuthi uJehova ‘wayeqalise umsebenzi omuhle’ kubo njalo wayezaqhubeka elabo ngazo zonke izikhathi.
“Khangelisani Amehlo Enu KuJehova.” USamuel Herd oweQula Elibusayo nguye owenza inkulumo eqakathekileyo. Wakhuluma ngokuthi singawakhangelisa njani amehlo ethu kuJehova lanxa singeke simbone.
Wathi eyinye indlela esingambona ngayo uJehova yikukhangelisisa akudalileyo ukuze sifunde ngaye. Okunye futhi yikuthi uJehova usevule “amehlo ezinhliziyo” zethu. (Kwabase-Efesu 1:18) Nxa singakhuthalela ukubala iBhayibhili sizafunda okunengi ngoJehova njalo lokhu kuzakwenza sisondele eduze kwakhe.
AmaVangeli ayasisiza simazi ngcono uJehova ngoba akhuluma ngoJesu owayelingisela uJehova kukho konke akwenzayo. UJesu umfuze xathu uYise yikho wathi: “Lowo ongibonileyo usembonile uBaba.”
UMfowethu uHerd wakhuthaza abalaleli ukuthi bangaphethi ngokukhangelisa amehlo abo kuJehova kuphela kodwa lokuthi bamlingisele. Ngokwesibonelo, uJesu wasebenza gadalala ukuze afundise abantu, yikho lathi sifuna ukusebenza nzima ukuze sifundise abanye lokho esikufundileyo.
Kusisiza ngani ukukhangelisa amehlo ethu kuJehova? Kuyasisiza ukuthi simthembe uJehova njengomhubi owathi: “Sengibeke uJehova phambi kwami kokuphela. Njengoba ekwesokunene sami, angiyikuzanyazanyiswa.”
Isiphetho. Ngemva kokuba abafundi sebethole izithupha zabo, omunye wabo wabala incwadi ababeyibhalile. Ngemva kwalokho uMfowethu uJackson watshela abafundi ukuthi bangacabangi ukuthi nxa befundisa kufanele bakhulume izinto ezintsha kuphela kumbe ezizikileyo. Lokhu kungenxa yokuthi okunengi abazabe bekufundisa kuyabe kuyizinto abazalwane abavele bezazi. UMfowethu uJackson wagcizelela ukuqakatheka kokuzithoba, esithi abafundi kakufanelanga baziphakamise kumbe bahlale betshela abanye ngemfundo yabo abayithole eGileyadi. Kodwa wathi kumele basebenzise iBhayibhili kanye lamabhuku asekelwe kulo nxa befundisa. Abafundi bazabanceda kakhulu abazalwane nxa bebafundisa ukuthi basebenzise izinto abavele belazo ukuthi bafunde ngoJehova. Bonke ababekhona basuka bekhuthaziwe futhi bezimisele ukuyasiza abazalwane.
^ ndima 2 Ababekhona bathola izingoma ezintsha ngeviki abangena ngayo umhlangano lo.
^ ndima 32 Ayisiwo wonke amazwe akhona kumephu.
^ ndima 34 Amanye amabizo abangene isikolo lesi awabhalwanga. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izizalwane zeZimbabwe zivuke ngoLwesihlanu zihlangabezwa yimbiko ethi sokwethulwe imali yohlobo lwama bond notes eyama $5.
Lokhu kuza ngesikhathi ilizwe libhekane lokuswelakala kwemali okumangalisayo kulabantu abanengi abalala phandle kwamabhanga bemelele imali engatholakaliyo.
Uzulu wakoBulawayo uveze imbono eyehlukileyo ngokwethulwa kwemali le esithi yimizamo kahulumende yokuthuthukisa isamba sakhe elungiselela ukhetho oluzayo.
UMnunzana Mbonisi Gumbo uthe akathokozi ngitsho lakancane ngalel’inyathelo likahulumende lokwethula.
Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Bukhosi Sitsha, uthe ibhanga lesizwe lingaqhubeka lidinda imali yama bond lize lidlulise amalawulo kuzadala inhlupho ezengeziweyo kwezomnotho.
Usomabhizimisi wakoBulawayo uMnu. Reginald Shoko uthe okwamanje bayayemukela imali yohlobo lwama bond notes esithi ukusebenza kwayo kuhle kuyavela ngoMabasa kusiya kuNhlangula nomanje idola leMelika selisibalilutshwana elisezandleni zabantu.
UMfundisi Njabulo Ncube yena wamukela ngenjabulo amabond notes esithi ulethemba lokuthi lizakwehlisa udubo lokusilela kwemali elizweni.
Ibhanga leReserve Bank of Zimbabwe lokhe ingacaci ukuthi imali yohlobo lwama bond notes luzakuma nini ukusebenza osekutshiye abanengi belokuthandabuza ukuthi kuzakubanjengayizolo lapho abasele belamaqubaquba amaphepha angasebenziyo okwabangela ubuyanga lendlala ezweni. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izakhamizi zeGwanda South esabelweni seMatabeleland South ezikhukhulelwe imizi lizulu eline ngeviki edluleyo sezicele uncedo kunhlanganiso ezizimeleyo lakuhulumende.
Izindlu ezinengi ezakhiwe ngotshani lodaka zibikwa zidlilikile emizini engaba litshumi njalo kwafa lezifuyo. Ezinye zibikwa zinyamalele.
Umonakalo omkhulu wenzakale ezigabeni ezigoqela iMakokwe, iNtswangu, iMawaza, iGungwe, iMalitou, iSimbuka leMselele.
Owake waba ngummeli weGwanda South edale lephalamende, uMnu. Ekem Moyo, utshele iStudio 7 ukuthi abanengi kabasela ndawo zokuhlala.
“Izulu leli libangele umonkalo omkhulu okokuthi abantu basele bengalandawo zokuhlala lokudla,” kutsho uMnu. Moyo. | isiNdebele |
HARARE —
Umahluli wedale le High Court, uJustice Chinembiri Bhunu, useyethule isigwebo sokuthi inkokheli yebandla leMDC-T, uTungamirayi Madzokere, Yvonne Musarurwa lo Last Maengahama, kumele bahlale ejele okweminyaka engamatshumi amabili munye ngamunye kulandela ukubulala kwepholisa ngomyaka ka2011 eHarare.
Omunye wabo, uPhineus Nhatarikwa, okade ethoniswa icala lokubulala uInspector Petros Mutedza elokitshini leGlenview Three, ecatshengelwa ukuthi waphathisa ukudala icala lelo, uhlawuliswe amakhulu amahlanu amadola - $500 - lokuhlala ejele okweminyaka emithathu ebekwe eceleni, ngethemba lokuba akasoke atholakale elecala elifanayo eminyakeni emihlanu elandelayo.
Batshengise ukukhonona kwabo abalandeli be MDC-T ngokuxokozela bephandle kwedale le High Court, ekwethulweni kwalesi sigwebo nguJustice Bhunu.
Abalandeli laba kade bezosekela abanye babo abatholakale belecala lokubulala ipholisa leli.
UJustice Bhunu,uveze ukuba wethule lesi sigwebo ngendlela yokukubeka sobala kuzulu ukuba uzojeziswa kanzima nxa ezodala amacala mahlayana.
Omunye wabagwetshiweyo uLast Maengahama, uke waqaleka ngemva kokwethulwa kwesigwebo sokuhlala ejele okweminyaka engamatshumi amabili esebenza nzima.
Lesi sigwebo asijabulisanga abebandla leMDC-T, okubalisa obona ngokuqoqwa kwenhlelo zebandla, uMnumzana Abedinigo Bhebhe, osichaze njengesinqumo esenziwe kungeniswa ezombusazwe phakathi.
UBhebhe uthe kusobala ukuba lesi sinqumo sithethwe ngokungenela kwabe Zanu PF.
UNkosikazi Lindani Moyo, owe MDC-T ngomunye wabasole kakhulu lesi sinqumo.
Amagqwetha amela abane laba, bekhokhelwa nguNkosikazi Beatrice Mthethwa, batshele idale ukuba bazokHweza isicelo sokuba batholiswe ithuba lokuhlawula imali yesibambiso eyebail, ngoba befuna ukusiphikisa lesi sinqumo.
UBhunu ubeke usuku lwamhla ka 20 yonale inyanga kaMpalakazi ukuba sethulwe leso sicelo.
Umtshutshisi, uMnumzana Edmore Nyazamba, kazange akuphise lokho esithi uhlezi elungiselele nxa singalethwa leso sicelo edale. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Uhulumende kamelanga angenele kuhlelo lokukhetha inkampani ezadinga imitshina yokubhalisa abantu abalelungelo lokuvota, kutsho inhlanganiso yeZimbabwe Election Support Network (ZESN).
Embikweni ewethule ngoLwesihlanu, inhlanganiso le ithe uhulumende kumele ephumele egcekeni etsho ukuthi iliqiniso na imbiko yokuthi sesuse ugatsha lweUnited Nations Development Program kuloluhlelo.
Inhlanganiso le ithi nxa kuliqiniso lokhu, akulunganga. Ithi uhlelo lokukhetha linkampani kumele luqhutshwe ngendlela esobala njalo esuthisa wonke umuntu.
Imbiko le igcizelelwe libandla leMDC-T lona elithi uhulumende weZanu PF uzama ukukhetha inkampani elobudlelwano laye ukuze imphathise ukuqilibezela kukhetho oluzayo.
Asenelisanga ukukhuluma lohulumende kumbe ibandla leZanu PF ngaloludaba.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu. Nkululeko Sibanda utshele iStudio 7 ukuthi abamabandla aphikisayo labenhlanganiso ezizimeleyo kumele baqaphele bengavumeli iZanu PF isenza intando yayo. | isiNdebele |
Nomthandazo Ndlovu
ABALIMI bakhuthazwa ukulima amabele abangawathengisela amankampani ngoba alenzuzo.
Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Jabulani Ncube we-Prime SeedCo uthe sokuyisikhathi sokuthi abalimi balime amabele abizwa ngokuthi yi-mercia kanye le-sila ngoba linyanga kaMfumfu yiyo evumayo.
“Abalimi kabaqale ukuhlanyela amabele athiwa yi-mercia ngoba ayavuma ngalesi isikhathi, la amabele amhlophe njalo inengi labalimi bawazi ngokuthi yistitshi ngoba likhula libe lifitshane,” kuchaza uMnu Ncube.
“Umhlobo wamabele lo uyamela ilanga njalo uyaphangisa ukuvuthwa, ngenyanga ezintathu nje kuphela uyabe suvuthiwe sulungele ukuvunwa,” kutsho uMnu Ncube.
UMnu Ncube uqhubekele phambili wathi lumhlobo wamabele owaziwa ngokuthi yistitshi awulahlupho nxa ukhula ngoba awudingi manzi amanengi.
“Ubuhle be-mercia yikuthi awadingi zulu elinengi kumbe imvundiso ukuze uvuthwe, loba izulu lilincane uyavuthwa kuphela yikho inengi labalimi liwulima ngalesi isikhathi sokutshisa ngoba ngemva kwenyanga ezintathu kuphela bayabe sebevuthisile loba izulu libe lilutshwane,” kuqhuba uMnu Ncube.
“Nxa i-mercia sivuthiwe umlimi engapheka isitshwala samabele kumbe anike inkukhu zakhe,” kutsho uMnu Ncube.
UMnu Ncube uthe omunye umhlobo wamabele osekumele ulinywe ngabalimi yi-sila okungumhlobo obomvu njalo oyaziwa ngokuthi yiskangale.
“I-sila ngumhlobo wamabele onika inzuzo emangalisayo ngoba lumhlobo wamabele yiwo owenza utshwala obumnandi,” kutsho uMnu Ncube.
“Nxa umlimi angawalima ekwazi ukuthi ulamankampani enza lawo isivumelano anjenge-Ingwebu leChibuku angayitshaya sibili imali ngoba utshwala obenziwa yilamankampani buphekwa ngamabele la,” kuphetha uMnu Ncube. | isiNdebele |
WASHINGTON —
UMfundisi Evan Mawarire usebotshiwe eHarare kulandela umbiko awethule ebulenjini bokuzilibazisa obeFacebook kanye leYou Tube lapho athe kumele uzulu alwisane lokwenzakala elizweni.
UPastor Mawarire, owethule umbiko wokubotshwa kwakhe ebulenjini bokuzilibazisa obeTwitter engakathathwa ngamapholisa, uthe angeke ahlala phansi achume ngesikhathi intengo yempahla ikhuphuka njalo imali yohlobo lwama bond notes igugudeka okumangalisayo.
Uthe sesifikile isikhathi sokuthi uzulu atshengise ukuzonda ngokulwisana laye mngceke.
Uphinde wathi kuyayangisa ukuthi abantu bayahlupheka kodwa abalutshwana bayaphumelela okumangalisayo.
Kasenelisanga ukukhuluma lamapholisa kanye legqwetha lika Mawarire loba nje kubikwa ngamaphephandaba lemisakazo etshiyeneyo ukuthi uMawarire ubotshelwe ukuthi udelela uhulumende kaMugabe.
Ubekhangelelwe ukuthi uzakuya emthethwandaba ngoMvulo ebheke icala elifanayo kulandela ukutshengisela kukazulu ngomnyaka ka2016 aze athi kumele abantu bakhalale imisebenzi bangene ezitaladini bekhonona ngokubhidlika kweZimbabwe.
Okwamanje uthi sokwanele ngakho sokumele uzulu angene njalo ezitaladini.
“Kangisoze ngigoqe izandla kusonakala into yonke eZimbabwe. Besengithule kancane kodwa lokhu okwenzakala elizweni akulunganga. Kulabanye asebethenga amaRoyce Royce adulayo kodwa kungelamisebenzi eZimbabwe. Lina elibusayo lizwa njani ngakho konke lokhu? Lingabantu yini. Hayi ah! Lokhu akuvunyelwa. Asincedeni ilizwe lakithi.”
Osebenzela isigodlo seMelika eZimbabwe, uMnu. David McGuire, uthi bakhangele ngokwenzakala kuMfundisi Mawarire.
UMcGuire uthi ukubotshwa kwakhe kuza ngesikhathi uMawarire ubekhangelelwe ukuthi angene emthethwandaba ngoMvulo.
“Uhulumende weMelika ukhangele kakhulu ukubotshwa kuka Pastor Evan Mawarire. Kumele kuphele ukubotshwa kwabantu lokwethuselwa kwalabo abaphikisa uhulumende.
“Sisekela ukuthi abantu babelokukhululeka njalo babelelungelo lokukhuluma abakufunayo lokuhlangana ngesikhathi abasifunayo. Uhulumende kahulumende kumele ahloniphe ilungelo likazulu njengalokho okwenziwa emhlabeni wonke jikelele.” | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibhanga elikhulu lelizwe lithi lizakwengezelela imali yamaBond Notes esiqalisile ukusetshenziswa nguzulu ifike kuzigidi eziyisikhombisa, i$7 million kuliviki.
Embikweni eliwethule ngoLwesithathu, ibhanga leReserve Bank lithe liyajabula ngendlela uzulu amukele ngayo limali njalo lithe lizaqhubeka liyengezelela ukuze yanele uzulu.
Ibhanga leli lethule amaBond Notes angena kuzigidi ezilitshumi ngenyanga edluleyo. Nxa ihlangana lale ebuyayo iyabe isiyizigidi ezilitshumi lasikhombisa, i$17 million.
Imali ekhona okwamanje ngama$2 njalo iReserve Bank ithi izakwethula ama$5 ngokuya kwesikhathi.
Uhulumende wethule amaBond la ngenjongo yokulwisana lodubo lokusilela kwemali elizweni. Kodwa lukhanya luqhubeka loludubo.
Umbuzo omkhulu ngothi i$7 million ebuyayo le izaluqeda na loludubo?
“Angiboni luphela loludubo ngoba imali esilelayo yedlula i$7 million,” kutsho ingcwethi kwezenotho uMnu. Masimba Kuchera. | isiNdebele |
Abafundi bakaJesu batshumayela izindaba ezinhle zoMbuso baze bayafika lasezindaweni ezikhatshana zomhlaba. UJesu wayebatshengisa lapho okwakumele batshumayele khona njalo ngendlela eyisimanga wenza benelisa ukukhuluma izindimi zabanye abantu ukuze babafundise. UJehova wabanika isibindi lamandla okumelana lokuhlukuluzwa.
UJesu wasebenzisa umbono ukuze atshengise umphostoli uJohane inkazimulo kaJehova. Komunye umbono uJohane wabona uMbuso kaNkulunkulu unqoba uSathane njalo uqeda ukubusa kwakhe. Waphinda wabona uJesu eyiNkosi elabangu-144 000 abazabusa laye. Wabona lomhlaba untshintsha usiba lipharadayisi futhi abantu bonke sebemanyene bekhonza uJehova.
ENGXENYENI LE
Umoya ongcwele ubanika amandla okwenzani?
Abakhokheli benkolo abenza uJesu wabulawa sebezama ukuthi abafundi bayekele ukutshumayela. Kodwa kabenelisi ukubavimba.
USawuli uyisitha samaKhristu esilesihluku, kodwa lokho sekuzantshintsha.
Kungani uJehova etshela uPhethro ukuthi aye emzini wendoda le engayisiyo mJuda?
Umphostoli uPhawuli labangane bakhe bayatshumayela ezindaweni ezikhatshana.
Idimoni, ukuzamazama komhlaba lenkemba kungena njani endabeni le?
Amadoda la amabili asebenza ndawonye okweminyaka eminengi futhi ayengabangane.
Umphostoli uPhawuli waqhubeka ngohambo lwakhe lanxa lwalulezingozi.
UJesu umtshengisa imibono etshiyeneyo ephathelane lekusasa.
ISambulo esaphiwa uJohane sitshengisa ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uzantshintsha umhlaba. | isiNdebele |
INGABE umendo uyatshayelwa amathambo funa ngabe inengi laqala kubosiyazi ukuze lihlolisise ukuba lapho abazayendela khona kuqondile na. Lamhlanje imizi idilika njalonje ngenxa yezizatho ezigoqela ama-watsapu, ubutshapha lokungaziphathi kuhle, amadla ecatshile (small house) lokunye nje ukungazwani kwabatshadileyo.
Ukwehlukana kwabazali kulakho ukuphazamisa ikusasa labantwana.
Ngakho-ke okuqakathekileyo bazali yikuthi ukwenza kwenu akumelanga kugcwalise izifiso zenu kodwa kumele kubekhona ukunanza ikusasa labantwana. IBhayibhili lalo alikhuthazi ukuthi abantu behlukane ngoba kungamthokozisi uNkulunkulu lokho.
Ngitsho lemvelo yesintu iyaqakathekisa inhlalakahle ezimulini lanxa kungekho muzi ongathunqi ntuthu. Abantu kumele behlukaniswe yikufa hatshi lokhu, okunye nje okuzivelelayo mahlayana. Inhlolisiso ekhona yikuthi lezinsuku inani labantu abehlukanayo likhwela mihla ngemihla, lokhu kuza ngezizatho ezitshiyeneyo.
ETrinity Project ngathola ithuba lokukhulumisana loSithembeni Tshuma (45), yena obebhekane lohlupho lokuthathelwa abantwabakhe ababili kunye lempahla ngokungekho emthethweni ngabakwabozala ngemva kokufa komkakhe.
USithembeni uxotshwa emendweni nje kungenxa yokuthi wayeselilunga leyinye inkonzo ngakho umkakhe uthe esetshonile izihlobo zomkakhe zamkhomba ngomunwe zimhlasela ngokuthi nguye olesandla ngokutshona komkakhe.
Umkakhe ubesebenzela emgodini lapho okwembiwa khona igolide ehlalisane lomunye untombazana okweminyaka emithathu.UmkaSithembeni wehlelwa yikugula umkhuhlane wemvukuzane kanye loweHIV/Aids okuyikukho okucine sokumuthumela kogoqwanyawo.
Ngemva kwamaviki amane umkakhe efile uSithembeni waxotshwa yizihlobo zomkakhe esetheswa icala lokubulala umkakhe. Nxa elandisa ngohlupho lwakhe uSithembeni uveza sobala ukuthi uninazala nguye owathatha abantwana lempahla zakhe ezabelwa izihlobo zomkakhe.
Uyaqhubeka njalo uSithembeni elandisa ngodaba lwakhe lokuthola abantwabakhe lapho aveza khona ukuthi izibulo lakhe lamdinga ngefoni laze lamthola koBulawayo.
Ngokunjalo icinathunjana lakhe ulithole ngokuncediswa ngabezomthetho omela amalungelo abantwana. Ngokunanzelela uhlupho lukaSithembeni kuyavela obala ukuthi abantwana basebunzimeni bokuthola incwadi zokuzalwa ngenxa yokuswelakala kwencwadi kayise yokufa i-death certificate. USithembeni ukuvezile ukuthi kalalwazi ngokuthi incwadi yokufa yathathwa kumbe kayithathwanga.
Ngakho thina eTrinity Project samcebisa ukuthi kuzamele ayedinga amakhadi esibhedlela (health cards), ama-birth confirmation records lapho abelethela khona abantwabakhe. Wacetshiswa njalo ukuba adinge lencwadi evela kumphathisikolo walapho okwafunda khona abantwabakhe, ndawonye lemali engamadola amane ukuthathisa abantwana incwadi zokuzalwa (birth certificates) isikhathi sesedlule. Ngikhuluma nje, uSithembiso walandela izicebiso lalokho okwenzakalayo nxa uyise wabantwana sewafa. Ngemva kwamaviki amabili uSithembeni uthutshe esethwele incwadi zokuzalwa zabantwabakhe ethabe emanzi nte ngoba esenelise ukuthathisa abantwabakhe incwadi zokuzalwa, okuveza ukuthi umama ulakho ukuthathisa abantwana incwadi zokuzalwa iloba uyise wabo engekho.
Bazali akumelanga lifake umthetho ezandleni zenu ngakho kuhle ukuba abantu badinge usizo kwabezomthetho nxa kuthe kwaba lokungezwani emulini. Umuntu angaba ngumfelwakazi akutsho ukuthi abantu sebengenza intando yabo phezu kwakhe ngoba laye engumuntu olamalungelo njengathi sonke. Kuqakathekile njalo ukuthi abantu baqakathekise ukuthathwa kwezincwadi zokufa (death certificate) ukuze abafelwakazi kunye lentandane zithole ukuvikeleka kumalungelo njengokuthathwa kwencwadi zokuzalwa njalo kuyavikela ukuthathwa kwelifa labantwana.
Bomama lilomlandu wokuba lithathele abantwana incwadi zokuzalwa ingabe izihlobo zakoyise zingaboni mlandu ekuncediseni ukuthathwa kwalezoncwadi.
Asihlanganeni kuviki elizayo.
-Umlobi utholakala kukheli ethi [email protected] kumbe kunombolo zocingo ezithi 0773195055 laku-website ethi www.trinityaid.org laku Facebook page elithi Trinity Project PVO. | isiNdebele |
Izulu elikhulu lesikhukhula elibizwa ngokuthi yiCyclone Dineo seliqalisile ukuna kwezinye indawo eZimbabwe, ikakhulu ezabelweni ezinjenge Manicaland, Matabeleland South leMasvingo.
Umqondisi wohlangothi lukahulumende olubona ngezomkhathi, uMnu. Tichaona Zinyemba, utshele iStudio 7 ukuthi izulu leli elilomoya selisina eChiredzi, Mutare, leBeitbridge njalo likhangelelwe ukuthi lizakuna kwezinye indawo ebusuku.
Seline okumangalisayo endaweni ezitshiyeneyo eMozambique lapho elenze umonakalo omkhulu.
Kwake kwana izulu elifanayo ngomnyaka ka2000 elalibizwa ngokuthi yiCyclone Eline elabulala abantu abalikhulu lamatshumi amathathu lasithupha – 136, ladiliza izindlu ezifika phose inkulungwane ezingamatshumi ayisithupha – 59,184 labulala lezifuyo ezifika inkulungwane ezingamatshumi amabili – 20,000.
Uhlangothi lukahulumende olukhangelane lezomkhathi olwe Meteorological Services luthi uzulu kumele aqaphele izulu leli njalo abantu bahlale ezindlini nxa zingekho duzane lemfula elekho ukugcwala masinyane. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ngemva kokubusa okweminyaka phose engamatshumi amane (37), uMongameli Robert Mugabe ufikise iminyaka engamatshumi ayisithobamunwe munye lantathu (93) ngoLwesibili esithi uzawhubekala phambili ebusa eZimbabwe.
Inkulumo yakhe le yephule inhliziyo zabantu abanengi abathi useguge okumangalisayo uMugabe okutshengisa ukuthi kasenelisi lokusebenza okufaneleyo.
Ekhuluma lentathelizindaba ngaphambilini kokujabulela ilanga lakhe lokuzalwa avame ukukwenza minyaka yonke, uMugabe uthe akayindawo njalo akulamuntu ongathatha isikhundla sakhe okwamanje.
Ngodaba lwezijeziso zenotho azethulelwa yiMelika, uMugabe uthe uMongameli Donald Trump ulakho ukuzesula izijeziso lezi.
UMnu. Vusumuzi Dube, isizalwane seZimbabwe esihlala kwele Botswana, uthi idili elenziwa nguMugabe kalisoze lincede ilizwe leZimbabwe.
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe esesihlala kwele South Africa, uMnumzana Durban Nyathi, uthe uyambongela uMugabe ukuthi usephile okweminyaka eminengi kodwa laye uvumelana loDube ukuthi uMugabe sekumele ayophumula.
Inengi labantu lithi kalivumelani lombono kaMongameli Mugabe othi akula muntu ongathatha isikhundla sakhe njalo yena usaqinile ukuthi aqhubeke ngomsebenzi nanku ibandla lakhe selimkhethile ukuthi alimele kukhetho lomnyaka ozayo ka2018. | isiNdebele |
UBlessing * wafika e-Europe engothenjiswe umsebenzi wokulungisa inwele. Kodwa akusabanga njalo ngoba okwamalanga alitshumi efikile wayetshona etshaywa njalo esethuselwa ngokuthi abangakibo babezadliswa imbuya ngoluthi nxa esala ukwenza umsebenzi ayesewuphiwe wokuthengisa umzimba.
Kwakukhangelelwe ukuthi ngobusuku obubodwa uBlessing abuye lemali engaba ngama-euro angu-200 kusiya ku-300 ukuze abuyisele imali kamama owayembhadalele uhambo lwakhe lokuya e-Europe olwaba ngama-euro adlula 40 000. * UBlessing uthi, “Ngangihlala ngicabanga ukubaleka, kodwa ngangisesaba ukuthi abangakithi babezakwenziwani. Ngasengiphakathi kwelitshe lembokodo.” UBlessing ayisuye yedwa, kulabanye abangaba ngamamiliyoni angu-4 labo abathunjwayo baphinde babanjwe ngamandla ukuthi bathengise imizimba yabo.
Eminyakeni engaba ngu-4 000 eyadlulayo, ijaha okuthiwa nguJosefa lathengiswa ngabanewabo. Lacina seliyisigqili sesinye isikhulu saseGibhithe. Kodwa uJosefa yena kazange aqale ahlukuluzwe yisikhulu ayesisebenzela njengoBlessing. Izinto zantshintsha ngemva kokwetheswa icala ayengalenzanga, kwathiwa wayefuna ukubamba inkosikazi yesikhulu ayesisebenzela iganyavu. Wabotshwa wasephoselwa ejele.
UJosefa wayeyisigqili sakudala; uBlessing yena ngesakulezinsuku. Bobabili okwabehlelayo kwakuyibhizimusi elaqalisa kudala elenza abantu bakhanye angani bazimpahla nje zokuzuza imali.
IBHIZIMUSI ELIKHULU!
Izimpi zenza kwaba lula ukuthi amazwe abe lezigqili. INkosi uThutmose III eyayibusa eGibhithe kuthiwa yathumba izigqili ezingu-90 000 ngemva kwempi eyayiseKhenani. Izigqili lezi zazisebenza emigodini, zisakha amathempeli njalo zigebha lemigelo.
AmaRoma lawo ayethola izigqili ezinengi ngemva kokulwa izimpi njalo kwesinye isikhathi ayesilwa izimpi ukuze athole izigqili. Kucatshangelwa ukuthi ngabo-30 B.C.E. *, izigqili zazizinengi kakhulu eRoma. AmaGibhithe kanye lamaRoma ayezihlukuluza izigqili zawo. Ngokwesibonelo izigqili ezazisebenza emigodini yaseRoma zaziphila iminyaka engaba ngu-30 kuphela.
Indlela izigqili ezaziphathwa ngayo ayizange intshintshe. Kusukela ngeminyaka yabo-1600 kusiya kubo-1900 ukuthengiswa kwezigqili zisuka e-Africa zisiya e-America kwakuyibhizimusi elemali enengi. Inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba ebona ngenhlelo zemfundo lendaba zabantwana okuthiwa yi-UNESCO ithi, ‘abantu abangamamiliyoni angu-20 kusiya ku-30 okugoqela obaba, omama labantwana bathunjwa futhi bathengiswa.’ Kubikwa ukuthi izinkulungwane zafa ngesikhathi zichapha ulwandle lwe-Atlantic. Omunye owasindayo u-Olaudah Equiano uthi: “Imikhosi eyayihlatshwa ngabesifazane lokububula kwalabo abasebesifa kwenza isenzakalo lesi sesabisa. Kwakunzima kakhulu, ngiyehluleka lokukuchasisa okwakusenzakala.”
Kuyadanisa ukuthi lalamuhla abantu balokhu besenziwa izigqili. Inhlanganiso ebona ngokuvikeleka kwalabo abasebenza kwamanye amazwe ibika ukuthi abantu abangamamiliyoni angaba ngu-21 okugoqela obaba, omama labantwana balokhu besenziwa izigqili, beholiswa imali encane njalo abanye vele abaphiwa lutho. Lamuhla izigqili zisebenza ezindlini, emafekithali athunga izigqoko, ezindlini zokuthengisa imizimba, emigodini lasekutshayeni izitina. Lanxa lokhu kungavunyelwa ngumthetho, yikho okudla ubhedu kulezinsuku.
UKUTHOLA INKULULEKO
Ukuhlukuluzwa kwenze izigqili ezinengi zalwela inkululeko. Ngo-73 B.C.E., izigqili ezingaba ngu-100 000 ezazikhokhelwa nguSpartacus zavukela amaRoma kodwa azizange ziphumelele. Kanti njalo ngeminyaka yabo-1700 kusiya kubo-1800 izigqili ezazisesihlengeni seHispaniola eCaribbean zavukela abaphathi bazo. Ukuhlukuluzwa kwezigqili lezi ezazisebenza lapho okulinywa khona imfe kwabangela impi eyathatha iminyaka engu-13 eyaphela ngo-1804 lapho iHaiti ithola uzibuse.
Isizwe sako-Israyeli esasilabantu abangaba ngamamiliyoni angu-3 sakhululwa ebugqilini eGibhithe. Embalini yabantu, akula esinye isizwe esake sathola inkululeko enje. Kodwa kungani ama-Israyeli kwakumele akhululwe? IBhayibhili lithi, “kuyo yonke imisebenzi enzima amaGibhithe abasebenzisa ngochuku.” (U-Eksodusi 1:11-14) Omunye umbusi waseGibhithe waze wafaka umthetho wokuthi kubulawe izinsana ukuze abantu bako-Israyeli bangabi banengi.
Ama-Israyeli kawazange alwe ukuze athole inkululeko, kodwa akhululwa nguNkulunkulu. UNkulunkulu watshela uMosi wathi, “Ngiyalwazi usizi lwabo; ngehlile ukuba ngibakhulule ezandleni zamaGibhithe.” (U-Eksodusi 3:7, 8, The Holy Bible in Ndebele.) Kuze kube lamuhla amaJuda alokhu ethakazelela umkhosi wePhasika minyaka yonke ukuze akhumbule ukukhululwa kwesizwe sawo.
UBUGQILI BONKE BUZAPHELA
IBhayibhili lithi: “KuJehova uNkulunkulu wethu kakukho ukwehlulela kubi.” Liphinda lisiqinisekise ukuthi kantshintshi. (2 ImiLando 19:7; UMalaki 3:6) UNkulunkulu wathuma uJesu ukuthi ‘amemezele ukukhululwa kwezibotshwa . . . , lokukhululwa kwabacindezelweyo.’ (ULukha 4:18) Kukhulunywa ngabuphi ubugqili lapha? UJesu wathunywa ukuthi azokhulula abantu ekubeni yizigqili zesono lokufa. Wathi: “Iqiniso lizalikhulula.” (UJohane 8:32) Iqiniso uJesu ayelifundisa lilokhu likhulula abantu ngezindlela ezinengi.
UNkulunkulu wancedisa uJosefa loBlessing ngezindlela ezitshiyeneyo ukuthi bakhululeke ebugqilini. Indaba kaJosefa ungayibala kuGenesisi isahluko 39 kusiya ku-41. Indlela uBlessing akhululwa ngayo layo iyamangalisa.
Esexotshiwe kwelinye ilizwe elise-Europe, uBlessing wahamba eSpain. Ekhonale wahlangana laboFakazi bakaJehova futhi waqalisa ukufunda labo iBhayibhili. Wazimisela ukuntshintsha impilo yakhe, yikho wathola omunye umsebenzi futhi wakhuluma lomama ayeke wamsebenzela emcela ukuthi ehlise isikwelede semali ayesibhadala nyanga zonke. Ngelinye ilanga wafonelwa ngumama lo emtshela ukuthi angasabhadali isikwelede, ecela lokuthi amxolele. Kwasekutheni? Laye wayeseqalise ukufunda iBhayibhili laboFakazi bakaJehova. UBlessing uthi: “Iqiniso liyakukhulula sibili ngezindlela ezimangalisayo.”
UJehova uNkulunkulu wayesizwa ubuhlungu lapho ebona ama-Israyeli eyizigqili eGibhithe. Lokhu kutshengisa ukuthi ulokhu esizwa ubuhlungu nxa ebona abantu bephathwa kubi. Yikho uthembisa ukuthi uzabuqeda bonke ubugqili. IBhayibhili lithi: “Mayelana lesithembiso sakhe silindele izulu elitsha lomhlaba omutsha, ikhaya lokulunga.” | isiNdebele |
BULAWAYO —
Idolobho lakoBulawayo liyakhokhela kunani labantu abathelelwa igcikwane lengculaza lona eselikusilinganiso sokubili lengxenye ekhulwini - 2,5% - uma kuqathaniswa leselizwe esingaphansi kokukodwa ekhulwini.
Ekhuluma lentathelizindaba ngemva komhlangano oqoqwe yinhlanganiso yeCommunity Working Group on Health koBulawayo ngoMvulo, uMqondisi weNational AIDS Council eMaNdebeleni, uNkosikazi Senatra Nyathi, uthi inani leli liyabethusa okwenza bazidle ingqondo ukuba inhlelo abazenzayo kambe azifinyeleli ebantwini na?
Uthe inhlanganiso yePlan International ngakwelinye icele ibika ukuba inani labasakhulayo abatshiye isikolo liphezulu kakhulu lonyaka njengoba abafundi abedlua inkulungwane ezintathu - 3,650 abangamantombazana batshiye isikolo besiyakwenda labafana abangu 251.
Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo kuhlangothi lukahulumende lwezempilakahle, uMongi Khumalo, ubike ukuba lokhe beqhubekela phambili besebenza lentathelizindaba ekwethulweni kwembiko ephathelane lezempilakahle phansi kwenhlelo abalazo.
Uthe kusukela lonyaka bayabe besebenzela ezibhedlela zemaphandleni bekhuthaza abesifazane abazithweleyo ukuba bazobelethela ezibhedlela.
Inani labomama abatholakala belegcikwane labathelela ingane igcikwane liyehla kodwa uhulumende weZimbabwe ulenjongo yokubona bonke omama besiyabelethela ezibhedlela njalo behlolwa betholiswa lamaphilisi uma bethe bafumanwa belemikhuhlane. | isiNdebele |
Subsets and Splits