text
stringlengths
231
804k
language
stringclasses
9 values
Nomthandazo Ndlovu ABALIMI bakhuthazwa ukuthi bathele umquba emasimini lezivandeni zabo khathesi ngoba ukwenza lokhu kuyathuthukisa isivuno. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Thandanani Moyo ongumlimisi eHlekwini uveze ukuthi kuqakathekile ukuthi abalimi bathele umquba emasimini abo. “Umquba wenza umhlabathi ubelamandla okuthi isilimo esilinyiweyo sitholise umlimi isivuno esiphezulu, ngesilungu sithi, “it boosts soil potential for better yields,” kuchaza uNkszn Moyo. “Umlimi angafaka umquba emhlabathini kuyanceda kakhulu ngoba umhlabathi ungaba lomquba uyabamba amanzi okwesikhathi eside. UNkszn Moyo uqhubekele phambili wathi ukuthela umquba kuyanceda ngoba kwenza umhlabathi ubelezikhala ezingenisa umoya. “Umquba wenza umhlabathi ubelezikhala ezingenisa umoya njalo ungabambani, ngoba nxa umhlabathi ubambene amanzi, umoya lemisoco etholakala emhlabathini kayenelisi ukungena empandeni zesilimo,” kuqhuba uNkszn Moyo. Uthe umquba uyengeza njalo izibungwana ezitholakala emhlabathini eziqakatheke kakhulu ekuvundiseni lekuvuleni izikhala ezitholakala emhlabathini. UNkszn Moyo uphinde wathi okuqakathekileyo nxa umlimi efaka umquba yikuthi uthelwe ubeyinqumbi ungachithizwa khathesi. “Okuqakathekileyo emqubeni yikuthi umlimi athele umquba ube yinqumbi, nxa sebewuchithiza bahle bawulimele phansi ngoba ungayekelwa uchithiziwe isikhathi eside ukudla okusemhlabathini kuyatshiswa lilanga njalo kuyaphephuka,” kuchaza uNkszn Moyo. Uphethe ngokuthi umquba ungatshiswa lilanga uyoma qha kucine sokunzima ukuthi impande zesilimo ziginye ukudla okusemhlabathini.
isiNdebele
NGANGISE-BROOKINGS, eSouth Dakota, e-U.S.A. njalo mhlalokho kwakulomoya oqandayo. Ngahle ngabona ukuthi kwakuzatshona kulongqwaqwane. Sasiphakathi kwendlu okugcinwa khona izifuyo futhi sasiqhuqha ngomqando. Sasimi eceleni kwebhavu enkulu okwakunathela kuyo izifuyo eyayigcwele amanzi aqanda mo! Kodwa ake ngiqale ngilixoxele okuthile ngami ngingakalitsheli ukuthi kwakutheni ngize ngibe lapha. IMBALI YAMI Ngazalwa mhlaka 7 March ngo-1936. Abazali bami babelabantwana abane futhi mina ngilicinathunjana. Sasihlala epulazini elincane elalisempumalanga yeSouth Dakota futhi sasiphila ngokulima lokufuya kodwa kwakungayisikho esasikuqakathekisa kakhulu. Abazali bami babhabhathizwa ngo-1934 futhi babekuqakathekisa ukwenza intando kaJehova ngoba basebezinikele kuye. Ubaba wayeyinceku yekhampani (khathesi osekuthiwa ngumhleli wequla labadala) ebandleni lethu elaliseConde, eSouth Dakota njalo ngokuhamba kwesikhathi ubaba omdala nguye owayesesenza umsebenzi lo. Sonke emulini sasikuthanda ukungena imihlangano yebandla kanye lokutshumayela endlini ngendlu sitshela abantu ngethemba elihle eliseBhayibhilini. Abazali bethu babesifundisa futhi beyizibonelo ezinhle kithi. Lokhu kwenza lathi samthanda uJehova. Udadewethu uDorothy waba ngummemezeli woMbuso eleminyaka eyisithupha. Lami ngathi ngileminyaka eyisithupha ngaba ngummemezeli. Ngo-1943 ngabhalisa eSikolo Senkonzo SamaKhristu esasisanda kusungulwa. Okunye esasikuthanda yikuya emihlanganweni emincane lemikhulu. Ngikhumbula umhlangano esawungena ngo-1949 eSioux Falls, eSouth Dakota. Emhlanganweni lo umfowethu uGrant Suiter owayeyisikhulumi esasivakatshile wenza inkulumo eyayilesihloko esithi, “Ukuphela Sekusondele!” Wagcizelela ukuthi wonke amaKhristu abhabhathiziweyo kumele asebenze gadalala ekutshumayeleni izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu. Ngayikholisa kakhulu inkulumo le futhi yangenza ngazinikela kuJehova. Ngabhabhathizwa emhlanganweni wesiqinti owalandelayo owenziwa mhlaka 12 November ngo-1949. Umhlangano lo wawuseBrookings futhi mina labanye abathathu sabhabhathizelwa ebhavini enkulu engike ngakhuluma ngayo ekuqaliseni. Ngemva kokubhabhathizwa ngaba lesifiso esikhulu sokuphayona ngasengiqalisa mhlaka 1 January ngo-1952 ngileminyaka engu-15. IBhayibhili lithi: “Ohamba lezihlakaniphi uyahlakanipha.” Banengi emulini yangakithi abatshengisa ukuhlakanipha okunjalo njalo bangisiza kakhulu emsebenzini wokuphayona engasengiwukhethile. (Zaga. 13:20) Ngangitshona ngitshumayela lobaba omdala uJulius owayeleminyaka engu-60 ngalesosikhathi. Lanxa sasitshiyene ngeminyaka, sasikukholisa kakhulu ukutshumayela ndawonye. Lunengi ulwazi engaluthola kuye njengoba nje indlela ibuzwa kwabaphambili. Udadewethu uDorothy laye waba liphayona. NGASIZWA NGABAHAMBELI Ngisakhula abazali bami babejayele ukwamukela abahambeli labomkabo ukuthi bazohlala lathi. Omunye umhambeli owanginceda kakhulu nguJesse lomkakhe uLynn Cantwell. Babengikhuthaza futhi belendaba lami. Lokhu kwangenza ngaba lesifiso sokusebenzela uJehova. Nxa babehambela amabandla aseduzane lalapho engangihlala khona babengicela ukuthi ngihambe labo ekutshumayeleni. Ngangikholisa sibili nxa ngilabo! Umfowethu uBud Miller lomkakhe uJoan labo ngabanye abasihambelayo. Ngalesosikhathi ngangileminyaka engu-18 njalo kwasekumele ngiye empini. Yikho ngaya kukhomithi eyayikhetha ukuthi ngobani okwakumele bangene esisotsheni edolobheni lakithi. Ikhomithi le yabona kungcono ukuthi ngenze umsebenzi othile. Kodwa uhlupho yikuthi lowomsebenzi wawuphikisana lamazwi kaJesu athi singangeni kwezombusazwe. Mina engangikufuna yikutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso. (Joh. 15:19) Ngakho ngabhalela ikhomithi le ngicela ukuthi ingibale njengomtshumayeli. Ngathokoza ngisizwa umfowethu uMiller esithi uzahamba lami mhla ngisiyakuzwa ukuthi ikhomithi yayisithini ngesicelo sami. Umfowethu lo wayeyindoda elesibindi futhi ekhululekileyo. Ukuhamba laye kwangenza ngaba lesibindi. Ngo-1954 ikhomithi le yavuma ukuthi ngingangeni esisotsheni ngoba ngangingumtshumayeli. Lokhu kwavula ithuba lokuthi ngenelise ukungena kwenye ingxenye yenkonzo. Ngalesosikhathi ngabizwa eBhetheli njalo ngangisebenzela epulazini lenhlanganiso elaliseStaten Island, eNew York. Ngasebenza kuleyondawo okweminyaka engaba mithathu. Ngafunda okunengi ngoba ngathola isibusiso sokuhamba labanye abantu abahlakaniphileyo. UKUSEBENZA EBHETHELI Epulazini leli yikho lapho okwakulesititshi somsakazo iWBBR. Isititshi lesi sasetshenziswa yinhlanganiso kusukela ngo-1924 kusiya ku-1957. Sasingu-15 kusiya ku-20 esasisebenza epulazini leli. Inengi lethu sasibancane njalo singelalwazi olutheni. Kodwa-ke kwakulomzalwane ogcotshiweyo owayesekhulile esasisebenza laye. Umzalwane lo kwakuthiwa ngu-Eldon Woodworth futhi wayeselokunengi ayehlangane lakho empilweni. Wayengubaba kithi futhi esikhuthaza sonke isikhathi. Kwakusithi nxa kungaba lokungazwanani phakathi kwethu yena athi, “Uyamangalisa umsebenzi uJehova awenzayo lanxa esebenzisa abantu abalesono.” Okunye okwakusithokozisa yikusebenza lomfowethu uFrederick W. Franz. Wayesithanda kakhulu sonke njalo ulwazi ayelalo ngeMibhalo lwalusinceda. Owayesiphekela ukudla ngumfowethu uHarry esamnika isibongo esithi Peterson ngoba esakhe esithi Papargyropoulos sasinzima kakhulu. Laye wayengomunye wabagcotshiweyo futhi ekhuthele ekutshumayeleni. Lanxa umfowethu uPeterson wayelomsebenzi omnengi eBhetheli wayengaphuthi ekutshumayeleni. Inyanga ngayinye wayehambisa amamagazini edlula 100. Wayengayiphumputhi iMibhalo futhi ephendula yonke imibuzo esasimbuza yona. NGAFUNDA KUBODADEWETHU ABAHLAKANIPHILEYO Izithelo lemibhida eyayilinywa epulazini kwakulungiswa kufakwe emagabheni njalo umnyaka ngamunye sasigcwalisa amagabha angu-45 000 ayezasetshenziswa yimuli yeBhetheli. Kuhlangothi lolu ngasebenza lodadewethu okuthiwa ngu-Etta Huth futhi nguye owayekhangela ngokuhlanganiswa kokudla lokhu emagabheni atshiyeneyo. Sasisithi nxa sisenza umsebenzi lo kubuye odadewethu ababehlala eduzane lepulazi bezosincedisa njalo udade Huth nguye owayebanika imisebenzi okwakumele bayenze. Lanxa udade Huth wayesenza umsebenzi omkhulu, wayeyisibonelo esihle kakhulu endabeni yokuhlonipha lokuzithoba kubazalwane ababekhokhela epulazini. Omunye owayejayele ukuzoncedisa emsebenzini lo ngudade owayesesemutsha okuthiwa ngu-Angela Romano. Udade Huth wamncedisa u-Angela ngesikhathi eqala ukuba nguFakazi. Yikho ukuba seBhetheli kwanginika ithuba lokuhlangana lomuntu esengihlale laye okweminyaka engu-58. Mina lo-Angie satshada ngo-April 1958 futhi kusukela ngalesosikhathi besilokhu sikholisa ukusebenzela uJehova ndawonye. U-Angie uyamthanda kakhulu uJehova futhi lokhu kusincedile sobabili ukuthi sihlale sithandana. Lanxa singahlangana lobunzima ngiyamthemba umkami ukuthi angenelisa ukukhangelana labo. UKUBA NGUMNALI KANYE LOKUHAMBELA Kwathi kuthengiswa isititshi somsakazo esasisetshenziswa yinhlanganiso ngo-1957 ngantshintshwa ngayasebenzela eBhetheli yeBrooklyn okwesikhathi esincane. Ngemva kwalokho mina lo-Angie satshada njalo sasuka eBhetheli sayaphayona eStaten Island okweminyaka emithathu. Ngalesosikhathi ngake ngaqhatshwa yiWPOW inkampani eyayithenge isititshi somsakazo esasisetshenziswa yinhlanganiso. Mina lo-Angie sazimisela ukungabi lezinto ezinengi empilweni ukuze senelise ukukhonza loba ngaphi. Yikho ngo-1961 sacelwa ukuthi siyekuba ngamaphayona aqakathekileyo eFalls City, eNebraska. Kodwa sisanda kufika kuleyondawo sacelwa ukuthi siyengena iSikolo Senkonzo SoMbuso eSouth Lansing, eNew York futhi ngalesosikhathi isikolo lesi sasithatha inyanga yonke. Sakholisa kakhulu esikolo njalo sasesizimisele ukuyasebenzisa esikufundileyo eNebraska. Kodwa samangala sitshelwa ukuthi sesiphiwe umsebenzi omutsha. Kwasekumele siyekuba ngabanali eCambodia. Ilizwe leli liseSoutheast Asia njalo lihle okwamagama. Sasingakaze siyibone indawo enhle kangaka. Safika sasebenza gadalala emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle. Lanxa kunjalo, kwaba lokungahlaliseki kwezombusazwe elizweni leli njalo lokhu kwabangela ukuthi sithuthe siye eSouth Vietnam. Kodwa ngemva kweminyaka emibili sikuleyondawo ngagula kakhulu kwasekudingakala ukuthi sibuyele kithi ukuze ngiyekwelatshwa. Ngathi sengisilile saphinda sabuyela futhi enkonzweni yesikhathi esigcweleyo. Ngo-March 1965 saphiwa umsebenzi wokuhambela amabandla. Okweminyaka engu-33 mina lomkami sasikholisa kakhulu emsebenzini wokuhambela amabandla lowokuba ngumbonisi wesigaba kanye lokuhlela imihlangano yezabelo ezindaweni ezitshiyeneyo. Ngangikukhwabitha ukungena imihlangano yesabelo yikho kwakuyisibusiso esikhulu kimi ukuyihlela. Okweminyaka eminengi sasisedolobheni leNew York njalo imihlangano eminengi kuleyondawo sasiyingenela enkundleni yeYankee Stadium. UKUBUYELA EBHETHELI LOKUFUNDISA EZIKOLO Okweminyaka eminengi mina lomkami u-Angie besithola imisebenzi etshiyeneyo enhlanganisweni futhi eminye yakhona ibinzima. Ngokwesibonelo ngo-1995 ngacelwa ukuthi ngifundise eSikolo Sokuqeqetshela Inkonzo. Ngemva kweminyaka emithathu sabizwa eBhetheli. Kwangithokozisa kakhulu ukubuyela lapho engangiqalisele khona inkonzo yesikhathi esigcweleyo eminyakeni ephezu kwengu-40 eyayisidlulile. Ngasebenza kuHlangothi Lwenkonzo okwesikhathi esithile njalo ngangiqeqetsha abafowethu labodadewethu ezikolo ezitshiyeneyo. Ngo-2007 iQula Elibusayo labumba uhlangothi olukhangela izikolo eziqhutshwa eBhetheli njalo ngathola isibusiso sokukhokhela kuloluhlangothi okweminyaka ethile. Lunengi untshintsho engilubone lusenziwa yinhlanganiso kuhlangothi lwezikolo. Ngokwesibonelo ngo-2008 kwasungulwa iSikolo Sabadala Bebandla. Okweminyaka emibili eyalandelayo kwaqeqetshwa abadala abedlula 12 000 ePatterson kanye laseBhetheli eBrooklyn. Isikolo lesi siyaqhutshwa lakwezinye izindawo njalo kulabazalwane abaqeqetshelwe ukufundisa kulezondawo. Ngo-2010 iSikolo Sokuqeqetshela Inkonzo santshintshwa ibizo sathiwa yiSikolo SeBhayibhili Sabazalwane Abangatshadanga njalo kwabunjwa iSikolo SeBhayibhili SamaKhristu Atshadileyo. Kusukela ngo-2015 izikolo lezi ezimbili zahlanganiswa kwabunjwa iSikolo Sabavangeli BoMbuso. Isikolo lesi singenwa ngabafowethu labodadewethu abatshadileyo labangatshadanga. Kwabathokozisa abanengi ukuzwa ukuthi isikolo lesi sizaqhutshwa emazweni atshiyeneyo. Lami kuyangithokozisa ukubona ingqubelaphambili ekhona ezikolo eziqhutshwa yinhlanganiso. Engikukholisa kakhulu yikuhlangana labafowethu labodadewethu abatshiyeneyo abazinikelayo ukuthi bazongena ezikolo lezi. Nxa ngikhangela emuva kusukela ngibhabhathizwa kuze kube lamuhla ngiyambonga kakhulu uJehova ngokungihlanganisa labantu abahlakaniphileyo abangisize ukuthi ngihlale ngisendleleni eyiyo. Abanengi babo bebebadala kulami njalo bekhuliswe ngendlela etshiyene leyami. Kodwa okuhle yikuthi bonke bebemthanda uJehova futhi bezimisele ukumkhonza. Engingakutsho yikuthi lalamuhla bakhona abahlakaniphileyo enhlanganisweni kaJehova esingahamba labo. Mina ngikwenzile lokhu futhi kungincede kakhulu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ibhanga le South Africa, iStandard Bank Group, lithi seliqede inkulumo zokupha ele Zimbabwe isigidi samadola eMelika - $1million - yokuphathisa ukuqhelisa imitshina egaya amandla kagetsi eKariba le Hwange. Izititshi zombili lezi zigaya amandla kagetsi aphansi kakhulu nxa kuqathaniswa lenani lama megawatts amele avele kuzo. Iphephandaba leNewsDay lithi imali le ikhangelelwe ukuthi izavuselela izititshi lezi zenelise ukuba lamandla kagatsi aneleyo ngoba andise ukusilela ikakhulu kusikhathi somqando esesisiya kuso lapho amandla ayabe esabiwa khona. Ilizwe libikwa lifuna isilinganiso samandla kagetsi ayedlula ama megawatt ayinkulungwane eyodwa lengxenye, 1,400 MW - kodwa lona lenelisa ukuthola angaphansi kancane kwe kulungwane eyodwa, i1 000 MW. Nxa isititshi samandla kagetsi eHwange singasenza kahle silakho ukukhipha ama megawatt angu 920 kule 327 MW ekhona khathesi. Isitishi seKariba sona sikhipha amandla ayisilinganiso se 669MW sona singagaya amandla ayi 750 MW. Ibhanga le Standard Bank libambisana lele Eastern and Southern African Trade and Development Bank (elalisaziwa ngokuthi yi PTA Bank) yiwo abikwa ekhokhela enkulumeni ezenza imali yokuvuselela izititshi lezi iphumelele. Isiphathamandla sebhanga leli sitshele intathelizindaba, uNkosikazi Tandiwe Njove, ukuthi: “Imali le izaphathisa ekutholiseni amandla kwele Zimbabwe le Namibia njalo kukhangelelwe ukuthi ngokuya kwesikhathi izititshi lezi zincedise lamanye amazwe.” Okudale lekhomidi yephalamende elibona ngezamandla kagetsi, uMnu. Joel Gabhuza, utshele iStudio 7 ukuthi amankampani lozulu bazaqhubeka besiba lodubo ngesikhathi somqando ngoba uhulumende esehluleka ukulungisisa loludaba. “Ngibona engani i-loadshedding izaqhubekela phambili ngoba isikhathi somqando yikho lapho okusetshenziswa khona amandla kagetsi amanengi,” kutsho uGabhuza.
isiNdebele
UYABOBOTHEKA ukhangele umuntu okhuluma inkulumo esitejini. Ngumzalwane elingena lonke, njalo le yinkulumo yakhe yokuqala emhlanganweni omkhulu. Ngesikhathi ulalele inkulumo yakhe, uyamangala ngendlela abantu bakaNkulunkulu abaqeqetshwa ngayo. Uyayikhumbula inkulumo yakhe yokuqala, ikumangalise indlela asethuthuke ngayo! Waqeqetshwa eSikolo Senkonzo SamaKhristu kanye laseSikolo Samaphayona. Kanti njalo yena lomkakhe basanda kuvela eSikolo Sabavangeli BoMbuso. Ngesikhathi abantu beqakeza ngemva kwenkulumo yakhe enhle, uyathalaza ngapha langapha ucabange ngendlela bonke abantu bakaNkulunkulu abafundiswa ngayo. IBhayibhili lalitshilo ukuthi kwakuzafika isikhathi lapho abantu bakaNkulunkulu ‘ababezafundiswa nguJehova’ khona. (Isaya. 54:13) Siphila kulesosikhathi. Imfundo le kasiyitholi emabhukwini ethu kuphela kodwa siyithola lasemihlanganweni yebandla, emihlanganweni emikhulu, kanye lasezikolo ezitshiyeneyo ezenzelwe ukusifundisa ukuthi silungele imisebenzi etshiyeneyo enhlanganisweni kaJehova. Engxenyeni le, sizahlola ukuthi ukufundiswa konke lokhu kuyibufakazi obulamandla kangakanani bokuthi uMbuso kaNkulunkulu uyabusa lamuhla.
isiNdebele
IBhayibhili lalivele latsho ukuthi kulabanye ababengasoze bamukele uJehova loJesu 2:1-3 IBhayibhili latsho ukuthi izizwe zazingasoze zivume ukubuswa nguJesu kodwa zazizaqinisa amakhanda zifuna ukuzibusa Isiphrofetho lesi sagcwaliseka ngesikhathi uJesu elapha emhlabeni njalo siyagcwaliseka lalamuhla Umhubi uthi yena izizwe zakha amacebo ayize, lokhu kutsho ukuthi inhloso yazo ayiyikuphumelela kumnyama kubomvu Abazithobayo eNkosini ebekwe nguJehova yibo kuphela abazathola ukuphila okungapheliyo 2:8-12 Bonke abangamukeli iNkosi enguMesiya bazithancisela umkhokha wokufa Labo abazithobayo eNdodaneni kaNkulunkulu bangakuthola ukuthula lokuvikeleka
isiNdebele
WASHINGTON D.C — Abantu abanengi, ikakhulu abangamakholwa esiKristu emhlabeni jikelele, bayaqakathekisa isikhathi sekhefu leKhisimusi njengoba kulapho abathola khona ithuba lokujabula ngokupheka abakudla lezihlobo labangani bebuthene benikezana izipho labemmuli benanza ukuzalwa kweNkosi uJesu. Abasakhulayo base Zimbabwe njenganantu bonke emhlabeni jikelele bayabe bekhangelele ukujabula ngales’isikhathi kodwa lonyaka bakhala ngokuthi babhekane leKhisimusi eyehlukane leminyaka yonke engathembisi ubunandi beminyaka yonke. UNkosazana Sithandekile Nyoni, ongumlobi we Divas Inc. njalo engomunye wabasakhulayo bako Bulawayo, uthe iKhisimusi yisikhathi lapho immuli ezihlangana khona zijabula. Kodwa uNkosazana Nonkululeko Dube, omunye njalo wabasakhulayo, uthe ubunzima ababhekane labo njengabasakhulayo ngales’isikhathi seKhisimusi yikuthi kabasebenzi ngakho-ke abala mali yokuthenga abakufisayo. “Bakhona abalawo amandla okuthenga into zokuphuza njalo ukudla le zipho benikeza abantu ecaweni benkonza inkosi ilanga lonke leKhisimusi. Njalo bakhona abanye abangenalo ithuba lokuthi bakholise ikhisimusi njenga abanye.” Inengi labasakhulayo eZimbabwe njengabo bonke abantu elizweni babhekane lenhlupho ezinengi, ezibalisa ukusilela kwemali emabhanga, umnotho lezombusazwe ezingamanga kahle, lokuswela imisebenzi ikakhulu kulabo abagqibe izifundo emakholitshini amaUniversity sokubangela inengi labo ukuba liphile ngokuthengisa emigwaqweni imphahla ehlukeneyo.
isiNdebele
Amaqembu omdlalo wenguqu yabesifazane athi ele New Orleans kanye lele Borrow Jets yiwo afinyelele kufinal yomncintiswano weThembalethu Foundation Women’s Football Tournament ngemva kokunqoba kumidlalo yosuku lwakuqala edlalwe ngoLwesithathu enkundleni ye Raylton Sports Club. Emidlalweni yezibaya iqembu le New Orleans liphutshe lihlezi phezu kwengalane yesibaya sika Group A ngemva kokuba litshaye ele Sobukhazi nge 6 ka nya emdlalweni walo wakuqala kwathi kowesibili laba ngutshiki lobhanqa 0-0 lele Street Set. Kusigaba sama semi-finals iqembu le New Orleans libhaxabule ele Highlanders lona ebeliqede lisendaweni yesibili kusibaya sika Group B nge 4 ka 1. Kumidlalo yesibaya sika Group B iqembu le Borrow Jets yilo eliphutshe lihlezi phezu kwengalane ngemva kokuba libhuqe ele Highlanders nge 3 ka nya laphinda latshaya lele Cowdray Park Queens nge 3 ka nya njalo. Kusigaba sama semi-finals iqembu le Borrow Street lithaye ele Street Set nge 2 ka nya. Ekupheleni kwemidlalo ye semi-finals umgadli weNew Orleans uRebecca Mandaza nguye obelitshayele emambuleni kanengi ngemva kokuhlohla kahlanu. Ngemva kwakhe kulo Tonderai Masango oweqembu le Borrow Jets yena ohlohle kane. Ekhuluma lentatheli ekupheleni kwemidlalo yalamhla uMasango uthe akasuthiseki ngenani lemiklomelo ayihlohlileyo njalo ukhangelele ukuhlohla kanengi kufinal. “Ngihlohle kane kodwa kangijabulanga ngoba umdlali onjengami kumele ngabe sengihlohle kanengi ikakhulu nxa ukhangela uhlonzi lwamaqembu esidlala lawo." Njengaye wonke umdlali ngingangena ku final ngiyabe sengikhangelele ukuthatha inkezo kodwa kuzabonakala singangena eground.” Kulabagadli abathathu abahlohle kathathu kulumncintiswano njalo laba ngabagoqela uNomsa Boyz Moyo owe Borrow Jets, uSocial Sibanda owe New Orleans kanye lo Zibusiso Ndlela oqembu le Highlanders Royals. Ekupheleni kwemidlalo abadlali bafundiswe ngengozi yokusebenzisa izidakamizwa yingcitshi esebenza lenhlanganiso ye Young Flying Stars Academy etholakala khona endaweni ye Raylton Sports Club. NgoLwesine iqembu le Highlanders Royals lele Street Set azadibana emdlalweni wokudinga iqembu elizaqeda lisendaweni yesithathu leyesine. Lumdlalo uzalandelwa yi-final ezakuba phakathi kwe New Orleans le Borrow Street Jets.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ibandla leMDC-T lithi lizasebenza gadalala lonyaka ekudingeni usekelo kuzulu ngaphambilini kokhetho olukhangelelwe linengi labantu ngomnyaka ozayo. Ibandla leli lithi lizabhoda ngelizwe lonke lihuga abantu ukuze balivotele kukhetho kususwe ibandla leZanu PF embusweni. Lelibandla lithi njalo lizimisele ukumanyana lamanye amabandla aphikisayo ukuze ethuthukise amathuba okukhipha uMongameli Robert Mugabe embusweni. Umsekeli wesikhulumeli salelibandla uNkosazana Thabitha Khumalo utshele lumsakazo ukuthi sesifikile isikhathi sokuthi kususwe ibandla leZanu PF esihlalweni. “Sizakhankasa siqinile endaweni zonke zelizwe zikhulumisana lozulu ngobunzima abhekane labo njalo simchasisela ukuthi kungani kufanele asivotele, kutsho uMakhumalo.
isiNdebele
Silo Ophezulu Stinta kugwalo SIQHUBEKA ngogwalo lwethu silandela umlingiswa wethu UDumazile ophethwe yisimilo esixegayo. Sibona sengovela esibhedlela efihla imbangela yokugula kwakhe, abazali sebethwele nzima ngomuntu ozaziyo indaba zakhe.Siyananzelela udwetshu olusuka luvuke lapha ngenxa yenkolelo sekucatshangelwa ezinye izingane ezingelacala ukuthi yizo ezile sandla ekuguleni kukaDumazile. Siyazibona ke ingxaki ezidalwa zinkolelo phakathi kokuhlalisana, nxa sekunje ezinye ingane ziza bhekwa njani ke. Izikhathi ezinengi umzali womntwana nguye umuntu wokucina ukuzwa ngesici somntanakhe, omakhelwane bonke sebebone into yonke. Kwaba njalo ke lango Dumazile. Omakhelwane batshayisana laye egeza emfuleni lapho abahle bayifunda ivaliwe ukuthi umntwana lo wayesezithwele, njalo bananzelela lokuthi unina womntwana wayengakuboni lokhu kwakumnyama kuye. UMaNdovela ke ngokuphicwa yisehlakalo lesi uzama ukuthola usizo kanye lezixwayiso kubomakhelwane ukuthi pho enze njani nxa into sezimi ngalolu hlobo. Indaba zaziqala ukuvela zisiba segcekeni kuMandovela owayesesaba ukuthi wayezayibika ayithini indaba efana lale kumyeni wakhe. Zasezivelela esikolo izindaba ezazibika ukuthi uDumazile wayephose wabelethela esikolo. Unina wazama ukumbuzisisa loba nje ekuqaleni wayengathi kazimiselanga ukuphendula engovala ngokukhala kukanti kwakumele akhale ngesikhathi ethandana lombalisi etshengisa ukungathandi konke okwakuphathelane lokuthandana lombalisi kwakungasasizi ke ukukhala ngoba kwasekuvusa ulaka kulabo ababembuza. Ngelikade ke waze waphendula uDumazile ngehlazo lokumithuswa ngumbalisi. Kwasekumele unina kaDumazile aqhube ingane yakhe babhekise amabombo esikolweni ukuyadinga lowo Moloi loba nje uDumazile wavele wamtshiya eginywe ngumhlabathi.Yisifundo esikhulu emantombazaneni ukuthi indlela umuntu aziphatha ngayo ilakho ukuthwalisa nzima abazali izikhathi ezinengi omama yibo abathwala nzima. Sinanzelela ukuthi UMaNdovela nguye osekumele aqhube uDumazile ukuyabika isisu kukanti yena wayezibophelele ekuthini ingane yakhe iyefunda esikolo. Lokuyabika isisu lesi sekulizaba nje ngoba laye uMaNdovela kasakwazi okumele akwenze kwazi bani ukuthi lowo mbalisi usesekhona na kuleso sikolo. Okwamenza wavuka enyamalele ngesikhathi uDumazile esuka esikolo kuyini. Konke lokhu kuveza ukuthi amantombazana ayasetshenziswa ayengwe kalula nje kodwa ekucineni umuntu usala egcekeni engasakwazi lokuthi abambe kuphi. Yisifundo esikhulu lesi ngokuziphatha okuqondileyo.
isiNdebele
UJesu wathi esetshumayele okwesikhathi esedlula umnyaka, kwasokumele akhethe ukuthi ngobani ayezasebenza labo. Abantu ayezabakhetha yibo ababezakhokhela ibandla lobuKhristu. UJesu wayedinga ukuncediswa nguJehova ukuze akhethe abantu labo. Yikho wahamba entabeni wafika wakhuleka ubusuku bonke. Ekuseni wabiza abanye abafundi bakhe wasekhetha abaphostoli abangu-12. Yibaphi obakhumbulayo? Amabizo abo kwakunguPhethro, u-Andreya, uJakhobe, uJohane, uFiliphu, uBhatholomewu, uTomasi, uMathewu, uJakhobe indodana ka-Alifewu, uThadewu, uSimoni loJudasi Isikariyothi. Abaphostoli laba babezahamba loJesu. Wabafundisa ukutshumayela wasebathuma ukuthi bayetshumayela bodwa. UJehova wabanika amandla okukhipha amadimoni lawokusilisa abagulayo. UJesu wayebathemba abaphostoli bakhe waze wathi bangabangane bakhe. AbaFarisi babecabanga ukuthi abaphostoli kabafundanga futhi ngabantukazana. UJesu wabafundisa indlela yokutshumayela. Babezakuba loJesu ngezikhathi eziqakathekileyo empilweni yakhe. Abaphostoli bakhe abanengi babevela eGalile njengaye. Abanye babetshadile. Abaphostoli babewenza amaphutha ngoba babelesono. Kwezinye izikhathi babekhuluma bengacabanganga futhi babesenza izinqumo ezimbi. Ngezinye izikhathi babesehluleka ukubekezela njalo babephikisana ngokuthi ngubani oqakathekileyo. Lanxa babesenza njalo, babemthanda uJehova. Yibo ababezakhokhela ibandla uJesu esebuyelile ezulwini. “Kodwa ngithe kini lingabangane ngoba konke engakufunda kuBaba ngilazisile.”—UJohane 15:15
isiNdebele
WASHINGTON D.C. — Inyanga ka Nkwenkwezi minyaka yonke ivame ukuba labafundi abadabuka eMelika lemazweni atshiyeneyo abagqiba izifundo ezama degree ayehlukeneyo. Esikhathini esinengi kwenziwa imikhosi yokuphiwa izicoco zokugqiba lezo zifundo okubizwa ngeSilungu ngokuthi ngama graduations. UNkosazana Musawenkosi Ndlovu, oyisizalwane seZimbabwe esihlala kwele Melika ogqibe izifundo zakhe ekholitshi le University of the District of Colombia esigodlweni eWashington D.C, uthi kulomehluko wemfundo yeMelika leye Zimbabwe. UMaNdlovu uthi umehluko okhona yikuthi ungafunda kweleMelika uyathola ithuba lokufunda lokho okufisa ukukufunda, hatshi lokho okwenzakala kwele Zimbabwe, okokuthi ungaqeda imfundo yakho esikolo, ku Ordinary Level, ngeke uthole ithuba lokuya ekholitshini. UMaNdlovu uqhubeke esithi into esiza kakhulu ngokufunda kwele Melika yikuthi ithuba likhona lokuthi uma usugqibe izifundo zakho kwele Melika kulesiqiniseko sokuthi uzawuthola umsebenzi owufundeleyo. “Uma usuqedile ngemfundo yakho kwele Melika ukuthola umsebenzi owufundileyo akukhathazi. Esikhathini esinengi, abafundi kwele Melika bayathola ithuba lokusebenza ama internships uma sebeqedile ngezimfundo zabo.” UMongameli Donald Trump weMelika uthi isifiso sakhe ngesokuthi amankampani elizwe lakhe aqhakathekise ukuqala ukuqhatsha izizalwane zeMelika engakakhangeli izizalwane zamanye amazwe. UMaNdlovu uphinde waphatha udaba lolu wathi ubona ngani abafundi abadabuka kwamanye amazwe abazabe beqeda imfundo kuleso sikhathi lapho uTrump azabe ekhokhela ilizwe leMelika, bazabe bebhekana lodubo. UNkosazana Zandile Mpofu, oyisizalwane seZimbabwe osehlala kweleSouth Africa, laye ofunde ekholitshini eliphandle kwelizwe lakhe lomdabu, ogqibe izifundo zedegree elezemithetho, i-Bachelor’s Degree in Law, ekholitshi leUniversity of Kwazulu Natal, yena uthi akaziboni ebuyela kwele Zimbabwe. Bobabili bayavumelana labasakhulayo abanengi abayizizalwane zeZimbabwe ezilombono wokuthi njengoba inotho yelizwe isesimeni esibi, njalo elizweni kungela mali lemisebenzi, ukufunda akubasizi.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Inhlanganiso zeZimbabwe lezinye ezilwela amalungelo abakwamanye amazwe abahlala kweleSouth Africa sezibhalele uMnumnzana Herman Mashaba, umayor wedolobho leJohannesburg, incwadi zisithi kaxolise ngamazwi akhe asanda kuwethula abathi athuka abantu bokuza abahlala kulelolizwe. UMashaba wathi lababantu yizigangi okufanele ziphume ziphele edolobheni leJohannesburg. Amazwi la atshiye lomphathintambo wendaba zasekhaya ethukuthele okumangalisayo. Ngesikhathi esethula asekwenzile ensukwini ezilikhulu ethethe isihlalo sikamayor, uMashaba wathi abakwamanye amazwe abaselizweni ngokungekho emthethweni yizigangi njalo yibo ababangela ukuthi intuthuko yedolobhio leJohannesburg ingaphumeleli. Ubuye watshaya phansi ngenduku esithi laba bantu kufanele babanjwe babotshwe njalo baphume baphele kuleli dolobho. Amazwi la atshiye izizalwane zakwamanye amazwe ezigoqela abavela kwele Zimbabwe bezonde beganunwabo. Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, uMnumnzana Nqabutho Mabhena, uthi zinkulumo ezifanalale ezadala ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe. “Siyakwazi ukuthi kuke kwaba lexenophobia ngo 2008, kwaba lexenophobia ngo2015. Inkulumo ezinjalo zenza ukuthi kube lexenophobia, Njalo futhi inkulumo enjalo ibisela emuva umsebenzi omkhulu ebesesiwenzile ukuzama ukuthi sihlanganise abantu abavela ngaphandle kwelizwe leSouth Africa labahlali balapha eSouth Africa.” UMnumnzana Canicious Nkala okuyiyo labatsha ebandleni leZapu uthi kusobala ukuthi kwaba liphutha elikhulu ukuthi umuntu onjengoMashaba avunyelwe ukungena esikhundleni sokuba nguMeya. “Akukho kuhle vele ukuthi umuntu athi eyinkokheli abe ebophanisa abantu noma esexabanisa abantu ngenkulumo zakhe. Of which kuyasihlupha thina ukuthi sithi ma sesisithi sesi Independent sekusetshenziswa ukuthi sibelabantu aba abuser ivoti yabantu bayisebenzise to push ama capitalist ideologies abo.” UMnu. Mabhena uthi inhlanganiso zeZimbabwe, ezakwamanye amazwe lezakweleSouth Africa eziphikisana lenkulumo kaMashaba seziqoqe ukutshengisela okukhulu emahofinisi ekhansili yeJohannesburg eBraamfontein ngoLwesihlanu. “Sizamvakatshelake uMeya akasichasisele kahle ukuthi uthini. Yikhoke sinxusa umuntu wonke ofisa ukuthi laye adlulise umlayezo njalo ogxeka inkulumole kaMeya ukuthi abekhona emahofisini kaMeya ngo 11. Kuleground enkulu khonaphana asihlanganeni khonaphana.” UNkala uthi umnyaka uzaphela nzima nxa uMashaba engaguqulanga izenzo. “Akehle ngoba vele akakwazi ukuthi uphetheni, wenzani ngoba ma ezaphatha iJohannesburg, Ijohannesburg ayifanani ledolobho elifana leDurban because siyakwazi ukuthi iDurban lidolobho elikhulu phakathi kweKZN ikantike iJohannesburg ivele iyakhiwe kakhulu ngabantu abavela ngaphandle yikho ibizwa ngokuthi yi African city. Akulamuntu waseJohannesburg lathi ma sifikile siseJohannesburg singabakhona.” Ngomnyaka ophelileyo kuqhamuke udlakela lokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe ngemva kwenkulumo phose efanayo eyethulwa yinkosi uGoodwill Zwelithini, nomanje ikomishini yezamalungelo oluntu yethula ukuthi inkulumo kaZwelithini akusiyo eyabangela ukuthi abakwamanye amazwe bahlaselwe.
isiNdebele
HARARE — Ilizwe leZimbabwe limanyane lamazwe womhlaba jikelele ukunanza usuku oluqakathekisa imisebenzi yabesifazane olwe International Women’s Day ngesikhathi kulokukhalaza kwabesifazane besithi lokhe bebhekane lobunzima ekuqhubeni imisebenzi yabo. Abesifazana bathi kunzima ukungena kwezamabhizimusi ngesikhathi umnotho welizwe ugugudeka okumangalisayo. Ngasikhathi sinye, abeqembu lezomculo ele Zanu PF Mbare Chimurenga Choir baxotshiwe emkhosini lo ngoba baze begqoke impahla yebandla emphakathini. Bakhonone langokuthi kabazange bangeniswe lakuhlelo lokulibazisa uzulu emkhosini lo eHarare. Umkhosi walonyaka uqhutshwe ngaphansi kwesihloko esithi “The Woman we Want is Bussinessminded, Brainy, Bold, Blessed and Bankable”, kuthi-ke esomhlaba wonke jikelele kade sisithi ‘Be Bold for Change for Women in the Changing World of Work: Planet 50-50 by 2030’. Lanxa umkhosi wokunanza usuku lolu kade ugxile igxile kwezabesifazane abakubhizimusi, bayakhala abesifazane laba abathi bahlangana lenkinga ezinengi lapho beqhuba imisebenzi yabo, kakhulukazi kwezokuswela imali yokusebenzisa ukuthuthukisa amabhizimusi abo. Omunye walabo otshengise lokhu kukhathazeka ngolebhizimusi lokulima imbambayila endaweni ye Hunters Road eNkabazwe, uNkosikazi Nompulelo Hlanganiso, othe luqakatheke kakhulu kuye usuku lolu. UNkosikazi Hlanganiso utshengise ukukhathazeka njalo ngendlela abesifazana abakubhizimusi njengaye abaphathwa ngayo. UNkosikazi Perpetua Maphosa, wasemzini we Kuwadzana 6 eHarare yena okubhizimusi lokulungisa izikhwama zabomama esebenzisa ubuhlalu ngaphansi kwenhlanganiso ethiwa yi Grassroots Women, laye ugcizelele imbono ka Hlanganiso. Kodwa uNkosikazi Milcah Chitsa, ophatheke kubhizimusi lokuthengisa amanzi kunkampani ye The WaterTree, uthe kunganeno kulelibhizimusi ngoba bengelazo indleko ezinengi. Omunye njalo, uNkosikazi Siphiwe Chabikwa, ongomunye wabesifazane akade bengazi ngalolusuku, ukubone kuqakathekile ukuba aze laye ukuzaphatheka emkhosini walomnyaka. UNkosikazi Chabikwa wengeze esithi udaniswa yindlela abesifazane abaqhubeka bephathwa ngayo elizweni. Lumbuthano ungenwe yiziphathamandla ezivele kunhlangothi ezehlukeneyo zelizwe okubalisa abomanyano wamazwe omhlaba eyeUnited Nations, uhulumende, inhlanganiso ezehlukeneyo, uzulu kanye lamalunga eMbare Chimurenga Choir, wona abethithibele sonke lesi isikhathi.
isiNdebele
YISO isitshebo sesintu esiqakathekileyo esasitshetshwa ngokhokho, kodwa lamuhla silokhu sisaziwa njengesitshebo. Lesi sitshebo silula ukuthi uzenzele sona lawe.Lima amazambane, angavuthwa uwagebhe uwaqunte angaze ome ubusuwacacada. Landelisa ngokukhanzinga, wakhuphe izigogo ngokuwahlikihla. Nanzi-ke indlela zokwenza idobi. Inengi lamaNdebele liyawachola amazambane elitsheni lokucholela inhlama. Kanti-ke abanye bayawathela engigeni bawagige aze abeyimpuphu. Zonke lezi zindlela zemvelo zokwenza idobi. Ngokuguquka kwesizwe lamuhla sokulemitshina yokwenza idobi lifakwe ezimbodleleni, lawe usungazithengela ezitolo wenze isitshebo sakho, loba ufake esinkweni sakho udle ukholise. Idobi liqinisa imizimba yethu, ukuvikela imikhuhlane ethize ngaphandle kokuba yisitshebo. Nanzi-ke izitshebo zedobi ezehlukeneyo: Ukuba ulizuze njani leli dobi kukuwe wena mtshebi ololwazi lokupheka. Idobi lemibhida yomfushwa Imibhida yomfushwa yimibhida ephekwe yachaywa yonyiswa. Iyasiza kakhulu ngoba ebusika ingasekho wena uzaba lokhu ulayo emgodleni wakho utsheba ukholisa. Idobi lemibhida yolude loba eyenduba Okudingakalayo 1 Idobi ngokwalo elicholiweyo, eligigiweyo kumbe elembodleleni elithengwe esitolo. 2 Umfushwa wolude kumbe indumba 3 Isawudo lebilebile loba i-pepper 4 Imbiza yokupheka lophini lenkomitsho 5 Amanzi aqandayo ngesilinganiso sakho Ukupheka 1 Thatha idobi elilingana imuli yakho ngokhezo. 2 Thela idobi leli emanzini aqandayo ayingxenye yenkomitsho. 3 Goqoza ngophini ulihlanganise lamanzi lize libe libundubundu. 4 Khathesi bilisa amanye amanzi ngembiza abeyingxenye kumbe ngesilinganiso sedobi olifunayo. 5 Thela idobi olihlanganise lamanzi aqandayo emanzini abilayo ugoqoze, thatha imibhida osuyikhethile uyithele phezulu. 6 Goqoza uyekele kuxhwathe okwemizuzu emihlanu emlilweni omcinyane. 7 Faka isawudo lebilebile kumbe i-pepper, laphaya pheka isitshwala sakho usitshebe ngemibhida yedobi uzikholisele. Idobi lemihwabha Imihwabha yinyama ebengiweyo yachaywa iluhlaza yaze yoma qha, ingaba ngeyenkomo kumbe imbuzi loba yiphi inyamazana. Okudingakalayo Idobi, imihwabha lamafutha okupheka, isawudo ibilebile loba i-pepper. Imbiza lephini letshukela. Ukupheka 1 Qoba upheke imihwabha ivuthwe. 2 Gwaqela idobi emanzini aqandayo lithele phezu kwemihwabha esivuthiwe. 3 Faka isawudo, ibilebile, i-pepper letshukela ngokuthanda kwakho, yekela kuxhwathe emlilweni omncinyane. 4 Dlana lesitshwala, irayisi kumbe amagwili, kholisa uze uncinde iminwe.Ignianditius, core, tempe comnis sum ium rerum quuntia aut hit estrupta cum que ipidebis eum faccae.
isiNdebele
IBhayibhili liqalisa ngokulandisa ngokudalwa kwezinto. Lokhu kwenza sazi izinto ezinhle ezidalwe nguNkulunkulu ezulwini lasemhlabeni. Nxa ungumzali, nceda umntanakho azi izinto ezitshiyeneyo ezidaliweyo. Mtshele ukuthi abantu batshiyene njani lezinyamazana. Bayenelisa ukukhuluma, ukucabanga, ukubumba izinto, ukuhlabela lokuthandaza. Mncede abone ukuthi uJehova ulamandla amakhulu lokuthi ulenhlakanipho ejulileyo. Mncede abone lokuthi uyazithanda kakhulu zonke izinto azidalayo ezigoqela lathi. Ungathanda ukubala indaba le ngesi%%? Izifundo Esizithola Ezindabeni EziseBhayibhilini Isethulo Sengxenye 1
isiNdebele
Hatshi, awubanjwa ngamandla. Abanengi bayakuthanda ukuthi sifunde labo iBhayibhili lanxa bengasoze babe ngoFakazi. * Injongo yokufunda lawe iBhayibhili ngeyokukutshengisa ukuthi iBhayibhili lifundisani. Uzazikhethela ozakwenza ngalokho ozakufunda. Siyakunanzelela ukuthi umuntu kumele azikhethele lapho afuna ukukhonza khona.—UJoshuwa 24:15. Ngiyavunyelwa yini ukusebenzisa elami iBhayibhili nxa sifunda? Ye. Siyakuthanda ukusebenzisa i-New World Translation of the Holy Scriptures futhi sizimisele ukukunika yona mahala nxa uyifuna, lanxa kunjalo singathokoza nxa ungasebenzisa elakho iBhayibhili. Phose wonke amaBhayibhili angakufundisa lokho okutshiwo liBhayibhili ngethemba kanye lensindiso. Kungani lifundisa abantu lanxa bengasoze babe ngoFakazi bakaJehova? - Isizatho esikhulu yikuthi siyamthanda uJehova uNkulunkulu ofuna ukuthi amaKhristu afundise abanye lokho akufundileyo. (UMathewu 22:37, 38; 28:19, 20) Sikubona kuyisibusiso esikhulu ukuba ‘yizisebenzi kanye loNkulunkulu’ ekusizeni abantu ukuthi bafunde lokho okufundiswa yiLizwi lakhe.—1 KwabaseKhorinte 3:6-9 - Esinye isizatho yikuthi siyabathanda omakhelwana bethu. (UMathewu 22:39) Siyakukholisa ukutshela abanye izinto ezinhle esizifundileyo.—ImiSebenzi 20:35. ^ indima 2 Sifunda iBhayibhili labantu abanengi kakhulu, inyanga ngayinye ngomnyaka ka-2016 sasifunda iBhayibhili labantu abedlula 10 115 264. Lanxa kunjalo ababhabhathizwa baba ngoFakazi bakaJehova ngomnyaka lowo bangu-264 535 kuphela. Funda Okunengi UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI IBhayibhili linceda izigidi zabantu emhlabeni wonke ukuthi zithole izimpendulo zemibuzo ehluphayo ekuphileni. Ungathanda ukuthi lawe uthole izimpendulo?
isiNdebele
Ukuhlupheka okusemhlabeni kubangelwa nguNkulunkulu yini? Yiphi indaba eyaqalisela esivandeni sase-Edeni? UNkulunkulu uzakususa njani ukuhlupheka kwabantu? 1, 2. Abantu bahlutshwa yini lamuhla, njalo lokhu kwenza ukuthi abanengi babuze yiphi imibuzo? NGEMVA kokulwa okwesabekayo kwelinye ilizwe elalilempi, abesifazana labantwana abayizinkulungwane ababulawayo empini le bangcwatshwa engcwabeni elilodwa elalileziphambano ezinengi. Isiphambano ngasinye sasibhalwe ukuthi: “Senzeni?” Abantu bajayele ukubuza umbuzo lo nxa besizwa ubuhlungu. Bayawubuza nxa impi, izingozi, imikhuhlane kumbe ubugebenga sekubulale abantu ababathandayo abangelacala, kudilize lemizi yabo njalo kubenze bahlupheka kakhulu. Bafuna ukwazi ukuthi kungani izinto ezinjengalezi zibehlela. 2 Kungani uNkulunkulu evumela ukuthi kube lokuhlupheka? Nxa uJehova uNkulunkulu enguye uSomandla, elothando, elenhlakanipho, njalo elungile, kungani inzondo lokungalungi kugcwele kangaka emhlabeni? Wake wazibuza imibuzo enjalo yini? 3, 4. (a) Kuyini okutshengisa ukuthi akusilocala ukubuza ukuthi kungani uNkulunkulu evumela ukuthi kube lokuhlupheka? (b) UJehova uzizwa njani nxa ebona ububi lokuhlupheka? 3 Kulicala yini ukubuza ukuthi kungani uNkulunkulu evumela ukuthi kube lokuhlupheka? Abanye bacabanga ukuthi umbuzo onjalo ungatshengisa ukuthi kabalakholo futhi kabamhloniphi uNkulunkulu. Kodwa ungabala iBhayibhili uzathola ukuthi abantu ababemesaba uNkulunkulu, ababethembekile labo bake babuza imibuzo enjalo. Ngokwesibonelo, umphrofethi uHabakhukhi wabuza uJehova ukuthi: “Kungani ungitshengisa okungasimfanelo na? Kungani ubekezelela okungalunganga na? Ukuchitheka lodlakela kuphambi kwami; kulokulwa, lengxabano yandile.” 4 UJehova wamkhuza yini umphrofethi uHabakhukhi ngokubuza kwakhe imibuzo enjalo? Hatshi. Kulokuthi amkhuze, uNkulunkulu wafaka amazwi kaHabakhukhi eLizwini lakhe eliphefumulelweyo, iBhayibhili. UNkulunkulu wamncedisa ukuthi ayizwisise ngcono leyondaba, lokuthi abe lokholo oluqinileyo. UJehova ukufisela okufananayo lawe. Khumbula ukuthi iBhayibhili lifundisa ukuthi ‘uyakukhathalela.’ (1 UPhetro 5:7) UNkulunkulu uyakuzonda ukubona ukuhlupheka okubangelwa yibubi ukwedlula loba ngubani. (U-Isaya 55:8, 9) Pho-ke kungani abantu behlupheka kangaka emhlabeni? KUNGANI ABANTU BEHLUPHEKA KANGAKA? 5. Abantu bajayele ukutshelwa ukuthi kuyini okubangela ukuhlupheka, kodwa iBhayibhili lifundisani? 5 Abantu bezinkolo ezitshiyeneyo bajayele ukuyabuza kubakhokheli lakubafundisi babo ukuthi kungani abantu behlupheka kangaka. Bajayele ukutshelwa ukuthi ukuhlupheka kuyintando kaNkulunkulu lokuthi kudala wahlela konke okuzakwenzakala, okuhlanganisa lezinto ezimbi. Abanengi batshelwa ukuthi izindlela zikaNkulunkulu azizwisiseki lokuthi nguye obulala abantu kugoqela labantwana ukuze ahlale labo ezulwini. Kodwa wena usufundile ukuthi uJehova uNkulunkulu kayisuye obangela izinto ezimbi. IBhayibhili lithi: “Kakube khatshana laye uNkulunkulu ukwenza ububi, khatshana kukaSomandla ukona.” 6. Kungani abantu abanengi besithi uNkulunkulu nguye obangela ukuhlupheka emhlabeni? 6 Uyakwazi yini ukuthi kungani abantu besithi uNkulunkulu nguye obangela ukuhlupheka konke emhlabeni? Izikhathi ezinengi basola uNkulunkulu uSomandla ngenxa yokuthi bacabanga ukuthi nguye sibili umbusi womhlaba. Kabalazi iqiniso elilula njalo eliqakathekileyo elifundiswa liBhayibhili. Leloqiniso wafunda ngalo eSahlukweni 3 sebhuku leli. Obusa umhlaba lo nguSathane uDeveli. 7, 8. (a) Abantu bamlingisela njani umbusi wabo? (b) Isono esisebantwini kanye ‘lezikhathi ezimbi ezibafikela belibele’ kwenza njani ukuthi bahlupheke? 7 IBhayibhili liyakucacisa ukuthi: “Umhlaba wonke ungaphansi kwamandla omubi.” (1 UJohane 5:19) Ukubona kulengqondo yini lokhu? Umhlaba lo ulingisela isidalwa somoya esingabonakaliyo ‘esidukisa umhlaba wonke.’ (ISambulo 12:9) USathane ulenzondo, uyakhohlisa njalo ulesihluku. Yikho abantu ababuswa nguye begcwele inzondo, ukukhohlisa, lesihluku. Yiso isizatho sokuqala esenza abantu bahlupheke. 8 Njengoba safunda kuSahluko 3, isizatho sesibili esenza abantu bahlupheke kakhulu ngesokuthi balesono kusukela ekuhlamukeni kwabazali babo esivandeni sase-Edeni. Abantu abalesono bajayele ukulwela ukubusa njalo lokhu kwenza ukuthi kube lezimpi, ukucindezelwa, lokuhlupheka. (UmTshumayeli 4:1; 8:9) Isizatho sesithathu esenza abantu bahlupheke “yizikhathi ezimbi ezibafikela belibele.” (Bala umTshumayeli 9:12.) Emhlabeni ongelaMbusi ovikelayo onguJehova, abantu bangahlupheka ngenxa yokuba sendaweni engayisiyo ngesikhathi esingayisiso. 9. Kungani singaba leqiniso lokuthi uJehova ulesizatho esihle sokuvumela ukuthi abantu baqhubeke behlupheka? 9 Kuyasiduduza ukwazi ukuthi uNkulunkulu kayisuye obangela ukuhlupheka. Izimpi, ubugebenga, ukucindezelwa kanye lomonakalo okwenza abantu bahlupheke kakubangelwa nguye. Lanxa kunjalo, sifuna ukwazi ukuthi, Kungani uJehova evumela ukuthi kube lokuhlupheka konke lokhu? Nxa enguSomandla kutsho ukuthi ulamandla okukususa. Kodwa kungani engakususi? Ngendlela esesimazi ngayo uNkulunkulu olothando, kufanele ukuthi ulesizatho esihle. UKUQALA KWENDABA EQAKATHEKILEYO 10. Kuyini uSathane akuthandabuzayo, njalo wakwenza njani? 10 Ukuze sithole isizatho sokuvumela kukaNkulunkulu ukuthi kube lokuhlupheka, kumele sixoxe ngokuthi kwaqalisela ngaphi. Lapho uSathane eyenga u-Adamu lo-Eva ukuthi bangalaleli uJehova, kwasala kulombuzo oqakathekileyo ongaphendulwanga. Kazange athandabuze ukuthi uJehova ulamandla. USathane uyakwazi ukuthi uJehova unguSomandla. Kodwa akuthandabuzayo lilungelo likaJehova lokubusa. USathane aze athi uNkulunkulu ulamanga njalo uncitsha abantu okuhle, wayesitsho ukuthi uJehova ungumbusi omubi. (Bala uGenesisi 3:2-5.) Ngezinye izindlela wayesitsho lokuthi abantu bangaphila ngcono nxa uNkulunkulu engababusi. Lokhu kwakuyikuhlasela ubukhosi bukaJehova, ilungelo lakhe lokubusa. 11. Kungani uJehova engazange ahle abulale abahlamuki e-Edeni? 11 U-Adamu lo-Eva bahlamukela uJehova. Kufanana lokuthi babesithi: ‘Asikudingi ukuthi uJehova abe nguMbusi wethu. Singazikhethela ukuthi okuhle lokubi yikuphi.’ UJehova wayengayilungisa njani indaba le? Wayengafundisa njani abantu lezingilosi ukuthi abahlamuki babengaqondanga lokuthi indlela yakhe yokubusa ingcono ukwedlula zonke? Abanye bangathi uNkulunkulu kwakumele ahle ababulale labo bahlamuki abesedala abanye abantu. Kodwa uJehova wayeseyikhulumile injongo yakhe yokuthi umhlaba ugcwale abantwana baka-Adamu lo-Eva njalo wayefuna baphile emhlabeni olipharadayisi. (UGenesisi 1:28) UJehova ugcwalisa izinjongo zakhe zikhathi zonke. (U-Isaya 55:10, 11) Ngaphandle kwalokho, ukubulala abahlamuki e-Edeni kwakungasoze kuwuphendule umbuzo owawusukhona mayelana lelungelo likaJehova lokubusa. 12, 13. Yiwuphi umzekeliso otshengisa isizatho sikaJehova sokuvumela ukuthi uSathane abe ngumbusi walomhlaba, kanye lokuthi kungani uNkulunkulu wavumela ukuthi abantu bazibuse? 12 Ake sixoxe ngomzekeliso olandelayo. Akucabange ngombalisi otshengisa abantwabakhe ukuthi isamu ethile yenziwa njani. Umntwana ohlakaniphileyo kodwa ohlamukayo usola indlela umbalisi enza ngayo isamu esithi kayiqondanga. Ukuze atshengise ukuthi indlela kambalisi ayiqondanga, umntwana lo ohlamukayo uthi yena uyayazi indlela engcono yokwenza isamu leyo. Abanye abantwana bacabanga ukuthi umntwana lo uqondile labo besebehlamuka. Umbalisi kumele enzeni? Nxa engaxotsha abahlamuki ekilasini, abanye abantwana bangathini? Abangeke bakukholwe yini ukuthi umntwana ohlamukayo lalabo abamsekelayo baqondile? Abasele ekilasini bangacina bengasamhloniphi umbalisi, becabanga ukuthi uyesaba ukuthi kuzakhanya ukuthi kaqondanga. Kodwa ake sithi umbalisi uvumela umhlamuki lo ukuthi atshengise ikilasi indlela azakwenza ngayo isamu yakhona. 13 UJehova wenze okufanana lokwenziwa ngumbalisi lo. Khumbula ukuthi abahlamuki e-Edeni kwakungayisibo bodwa ababekhona. Izingilosi eziyizigidi zazikhangele. (UJobe 38:7; UDanyeli 7:10) Indlela uJehova ayezalungisa ngayo indaba yokuhlamuka yayizathinta izingilosi zonke lezo ngendlela enkulu njalo icine ithinte abantu bonke. Pho kuyini uJehova akwenzayo? Wavumela ukuthi uSathane atshengise ukuthi uzababusa njani abantu. UNkulunkulu wavumela lokuthi abantu bazibuse beqondiswa nguSathane. 14. Ukuvumela kukaJehova ukuthi abantu bazibuse kuzanceda ngani? 14 Umbalisi esikhuluma ngaye emzekelisweni uyakwazi ukuthi umhlamuki labasekeli bakhe kabaqondanga. Uyakwazi lokuthi ukubanika ithuba lokwenza isamu yabo kuzanceda ikilasi yonke. Nxa bangehluleka, abantwana bonke abathembekileyo bazabona ukuthi umbalisi nguye yedwa olelungelo lokufundisa ikilasi. Ngemva kwalokho, bazazwisisa nxa umbalisi esexotsha abantwana abahlamukayo ekilasini. Njengombalisi lo, uJehova uyakwazi ukuthi kuzabanceda abantu abalezinhliziyo eziqotho lezingilosi ukubona uSathane labahlamuka laye besehluleka, lokubona abantu besehluleka ukuzibusa. Bazafunda iqiniso eliqakathekileyo elafundwa nguJeremiya owaphila kudala elithi: “Ngiyazi, O Jehova, ukuthi ukuphila komuntu akusikho kwakhe; umuntu akusikho kwakhe ukuthi aqondise izinyathelo zakhe.” KUNGANI KUTHATHA ISIKHATHI ESIDE KANGAKA? 15, 16. (a) Kungani uJehova evumele ukuthi ukuhlupheka kube khona okwesikhathi eside kangaka? (b) Kungani uJehova engavimbeli izinto ezinjengobugebenga obesabekayo? 15 Kungani uJehova evumele ukuthi ukuhlupheka kuqhubeke kukhona okwesikhathi eside kangaka? Kungani eyekela izinto ezimbi zisenzakala? Ake sikhulume ngezinto ezimbili ezingasoze zenziwe ngumbalisi esike sakhuluma ngaye. Okokuqala, kasoze amalise umntwana ohlamukayo ukuthi enze isamu yakhe. Okwesibili, umbalisi lo kasoze ancedise umntwana lo ukwenza isamu leyo. Njengombalisi lo, kulezinto ezimbili uJehova angasoze azenze. Okokuqala, kasoze amalise uSathane lalabo abamsekelayo ukuthi bazame ukutshengisa ukuthi baqondile. Yikho kulengqondo ukuthi kuthathe isikhathi eside. Abantu sebezame izindlela zokuzibusa ezitshiyeneyo labohulumende abatshiyeneyo okweminyaka eyizinkulungwane kusukela ekudalweni kwabantu. Lanxa kulentuthuko kwezesayensi lakwezinye izinto, ububi, ubuyanga, ubugebenga, lezimpi kulokhu kusanda ngamandla. Khathesi sekukhanya ukuthi abantu behlulekile ukuzibusa. 16 Okwesibili yikuthi uJehova kasoze amncedise uSathane ukubusa umhlaba lo. Ukuvimbela kukaNkulunkulu ukuthi kube lobugebenga obesabekayo bekungasoze kufanane lokuthi usekela okwenziwa ngabahlamuki yini? Bekungasoze kufanane yini lokuthi uNkulunkulu wenza abantu bacabange ukuthi bangazibusa kungelampumela emibi? Nxa uJehova engakwenza lokho, kungatsho ukuthi laye useqamba amanga. Kodwa ‘uNkulunkulu ngeke aqambe amanga.’ 17, 18. UJehova uzakwenzani ngakho konke okonakeleyo ngenxa yokubusa kwabantu kanye lokwenziwa nguSathane? 17 Kodwa kuthiwani ngakho konke osekonakele ngenxa yokuhlamuka kwabantu kuNkulunkulu okwesikhathi eside? Akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova unguSomandla. Ngakho angenelisa ukususa konke ukuhlupheka kwabantu njalo uzakususa. Njengoba sesifundile, konke okonakeleyo emhlabeni kuzalungiswa ngokuwuntshintsha ube liPharadayisi. Impumela yesono izasuswa ngokuba lokholo enhlawulweni yomhlatshelo kaJesu, njalo ukuvuswa kwabafileyo kuzaqeda ukufa losizi olubangelwa yikho. UNkulunkulu uzasebenzisa uJesu ukuze ‘achithe imisebenzi kaSathane.’ (1 UJohane 3:8) UJehova uzakwenza konke lokhu ngesikhathi esifaneleyo. Kuyajabulisa ukuthi kazange athathe inyathelo masinyane, ngoba ukubekezela kwakhe kusinike ithuba lokufunda iqiniso lelokumkhonza. (Bala u-2 Phetro 3:9, 10.) Okwakhathesi, uNkulunkulu uzidinga ngamandla izikhonzi zeqiniso njalo uzinceda ukuba ziqinisele kukho konke ukuhlupheka ezingahlangana lakho emhlabeni ogcwele izinkathazo. 18 Abanye bangazibuza ukuthi: Aluba uNkulunkulu wayedale u-Adamu lo-Eva ngendlela yokuthi babengeke bahlamuke, ukuhlupheka konke lokhu kwakuzaba khona yini? Ukuze uphendule umbuzo lo, kumele ukhumbule isipho esiligugu osiphiwe nguJehova. UZASISEBENZISA NJANI ISIPHO OSIPHIWE NGUNKULUNKULU? 19. Yisiphi isipho esiligugu esisinikwe nguJehova, njalo kungani kumele sisiqakathekise? 19 Njengoba sibonile kuSahluko 5, abantu badalwa belenkululeko yokuzikhethela. Uyakunanzelela yini ukuthi lesi yisipho esiligugu kakhulu? UNkulunkulu wadala izinyamazana ezinengi njalo ezikwenzayo kuyazenzakalela ngokwemvelo. Abantu benza imitshina elungiselwe ukwenza lokho abafuna ikwenze kuphela. Aluba lathi uNkulunkulu wasidala njalo sasizakuba ngabantu abajabulayo yini? Hatshi. Siyajabula ngoba silenkululeko yokuzikhethela ukuthi sifuna ukuba ngabantu abanjani, ukuphila njani, ukuba labangane abanjani, njalonjalo. Siyakuthanda ukuba lenkululeko ethe xaxa njalo uNkulunkulu ufuna sibe layo. 20, 21. Yiphi indlela engcono esingasisebenzisa ngayo isipho senkululeko yokuzikhethela, njalo kungani kumele senze njalo? 20 UJehova kakuthandi ukuthi simkhonze sibanjwa ngamandla. (2 KwabaseKhorinte 9:7) Singakufanisa lalokhu: Nguphi umntwana ongathabisa umzali wakhe; umntwana obonga ngenxa yokuthi utshelwe ukuthi enze njalo kumbe obonga ngenhliziyo yakhe yonke? Umbuzo osalayo nanku: Uzayisebenzisa njani inkululeko yokuzikhethela oyiphiwe nguJehova? USathane, u-Adamu lo-Eva bayisebenzisa kubi kakhulu inkululeko yabo yokuzikhethela. Bamphika uJehova uNkulunkulu. Wena uzakwenza njani? 21 Ulethuba lokuthi usisebenzise kuhle isipho lesi esimangalisayo senkululeko yokuzikhethela ngendlela ezakunceda. Ungasekela izigidi zabantu asebekhethe ukusekela uJehova. Lababantu benza uNkulunkulu ajabule ngoba basebenza ngamandla ukuze batshengise ukuthi uSathane ulamanga njalo wehlulekile kakhulu ukubusa. (IZaga 27:11) Lawe ungenza njalo ngokukhetha indlela eqondileyo. Lokhu kuzachasiswa esahlukweni esilandelayo. Funda Okunengi UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI IBhayibhili linceda izigidi zabantu emhlabeni wonke ukuthi zithole izimpendulo zemibuzo ehluphayo ekuphileni. Ungathanda ukuthi lawe uthole izimpendulo?
isiNdebele
AmaKhristu ‘angumbukiso emhlabeni wonke.’ (1Khor 4:9) Yikho-ke akumangalisi ukuthi abanye abantu bayasilunguza ngamawindi, abanye bayasilalela bengemva kwezivalo. Ezinye izindlu zilamakhamera lemitshina yokurekhoda okwenza umninimuzi abone esikwenzayo njalo azwe loba arekhode esikukhulumayo. Nanzi ezinye izindlela esingatshengisa ngazo ukuthi siyabahlonipha abantu nxa sifika emizini yabo.—2Khor 6:3. • UKUZIPHATHA KUHLE (Flp 1:27): Tshengisa ukuthi uyahlonipha ngokungalunguzi emzini womuntu. Nxa usemnyango loba egedini ungadli kumbe unathe okuthile, ungafoni njalo ungathumezeli abanye imilayezo • INKULUMO YAKHO (Ef 4:29): Nxa usemnyango loba egedini ungaqali ukukhuluma into ongafisiyo ukuthi umninimuzi ayizwe. Abanye abamemezeli bakhetha ukuthi bahle bathule ukuze bacabange ngalokho abafuna ukukutsho kumninimuzi
isiNdebele
WASHINGTON D.C. — Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho ithi uhlelo lokubhlisa abantu abazavota kukhetho oluzayo luzathatha inyanga ezimbili lengxenye. Iphinde yathi isithole imali engena kuzigidi eziyisikhombisa ezasetshenziswa kumalungiselelo alolukhetho. Ekhuluma namhla emhlanganweni abawenze labammeli bamabdnala ezombusazwe eHarare, umgcinisihlalo weZimbabwe Electoral Commission (ZEC) uNkosikazi Rita Makarau uthe lanxa bengakaphumi lelanga lapho abazaqala khona ukubhalisa abantu, sebekhangelele ukuthenga imitshina yamaBiometric Voter Registration ukuze baqalise uhlelo lolu. Wengeze wathi bazaqhuba umkhankaso wokulimukisa uzulu ngendlela ukhetho oluzaqhutshwa ngayo phakathi kwenyanga ezimbili lamalanga alitshumi. UMakarau uthe njalo bakhangelele ukubhalisa abantu abayizigidi eziyisikhombisa abalelungelo lokuvota. Sixhume ilunga lebandla lePeople’s Democratic Party, uMnu. Edwin Ndlovu, yena othi uhlelo lolu soluphuzile. “Ngibona engani bayahutshula ... Ngamanga aluhlaza. Kabasoze benelise ukubhalisa laba bantu.” UNdlovu uphinde wathi njengebandla bakhangelele ukuthi kuzabalomsindo ngokhetho oluzayo ngoba abantu bazabe belesikhalazo sokuthi abatholanga ithuba lokuyobhalisa ukuvota. UNdlovu uthi ubona engani isikhathi asenelanga sokuthi umuntu abelethuba lokubhalisa.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Amankampani adinga ukuthengisela eleZimbabwe imitshina yokubhalisa abantu abazavota kukhetho oluzayo aqede uhlelo lokutshengisa ukungcwethi bawo ngoLwesithathu. Imitshina le, ebizwa ngokuthi ngamaBiometric Voter Registration Kits, ibihlolwa ukuthi inganethwa ayingeni manzi na lokuthi ingawa iyaqhubeka isebenza na. Amankampani adinga lumsebenzi abalisa iLaxton Laxton Group of Companies eyakwele China leDermalog Identification Systems eyakwele Germany. Imitshina yeDermalog ibikwa ike yacitsha okwesikhatshana ngemva kokungenwa ngamanzi kodwa eyeLaxton iqhubeke isebenza kuhle. Okwamanje sokumelelwe ukuthi ikomishini yezokhetho iZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ikhethe inkampani ezayithengisela imitshiya le ukuze iqalise ukubhalisa abantu. Isiphathandla sebandla lePeople's Democratic Party, uMnu Edwin Ndlovu, uthi kungaba yinto embi iZEC ingapha inkampani yakwele China lumsebenzi ngoba eleChina kulilizwe elilobudlelwano lebandla leZanu PF.
isiNdebele
WASHINGTON — UMnu. John Mahama, obengumongameli welizwe leGhana, uthi kunengi okwenze wadliwa kukhetho okugoqela ukungalaleli okukhulunywa nguzulu labacebisi, ubusela obumemetheka okumangalisayo elizweni lokufaka kuhulumende abantu abangamahlongandlebe. Esethula umbiko wakhe wokudliwa kukhetho lukamongameli olweziwe ngoLwesithathu, uMahama uthe akukho akade ibandla lakhe elingakwenza ukuthi linqobe kukhetho lolu ngoba uzulu ubefuna kuguqulwe indlela ilizwe elibuswa ngayo. "Kade sesifikile isikhathi sethu sokuthi siphume embusweni. Ukukhankasa sisenza izithembiso ezingapheliyo kade kungasoze kusincede ukuthi siqhubeke sisembusweni. Lokuba lemali kumbe ukufaka imlayezelo yethu kumaphephandaba lemsakazweni, lokuthola uncedo oluvela emazweni atshiyeneyo kade kungasoze kuncede ibandla lethu. Loba lokuthenga amavoti bekungasoze kusisendawo. Uthe ukhetho lolu lumfundise ukuthi kumele alalele uzulu, ayenze lokho okufunwa nguzulu njalo engasebenzi labantu abangaqedakaliyo. "Ngifunde ukuthi loba abantu abavotayo bengafundanga, balendlela yokwenza abakufunayo. Kumele sibahloniphe njalo senze lokho abakufunayo. Ngifunde futhi ukuthi akumelanga ibandla elibusayo lenze santando njalo loluthi kumele ulalele lalabo abakuzondayo. Nxa ngilakho ukuthi ngibuyele esihlalweni sikamongameli akumelanga ngenze engani yimbuzi efileyo." UMahama ugcizelele esithi kuqakathekile ukuthi alalele abantu abamchothozayo kulokulandela abanye abaseduzane laye akade bemdonsela edakeni. "Ngenza iphutha lokuthi ngifake ezikhundleni zabasekeli beziphathamandla zenhlangothi zikahulumende abanjengo John Oti Bless kulokuthi ngisebenze labantu abanjengo Ben Dotsei Malor lo Dr. Raymond Atuguba. Ngikubone konke lokhu sokungaselasikhathi sokuba ngihlale embusweni. Ababili laba kade belakho ukwenza ukuthi sihlonitshwe isikhundla sikamongameli. "Zikhona izikhothamathe ezithanda ukukuqakezela nsukuzonke zikutshela amanga lalokho ezicabanga ukuthi ufuna ukukuzwa ukwenzela ukuthi ziziphilise ngendlela eziyifunayo. Kangizange ngilalale labo akade befuna ukungitshela iqiniso ..." Uthe kakwazi ukuthi uzakwenzani okwamanje. "Ngingeke ngatsho ukuthi ngizalenzelani ilizwe leli kumbe ibandla lami elikhanya ukuthi liyabhidlika okumangalisayo. Nxa kungenzeka ukuthi ngingene njalo kuhlelo lolu, ngizasebenzisa konke engikufunde kukhetho lukamongameli olusanda kwenziwa."
isiNdebele
Thokozile Mbedzi ABALIMI bakhuthazwa ukuba balime utshani bezifuyo zabo ukuze zingasweli ukudla ngesikhathi sebusika. Kubikwa ukuzilimela ukudla kwezifuyo kuyehlisa indleko zabalimi ikakhulu ngesikhathi sebusika nxa ukudla sekukulutshwane izifuyo sezicuba. Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uResearch Officer kwezamadlelo, uMnumzana Alois Hlatshwayo uthe abalimi kabalime utshani bezifuyo ukuze izifuyo zabo zingacubi ngesikhathi sebusika njalo zingehli isisindo. Uthe ukudla lokhu kuyaphathisa kakhulu lakulabo abalimi abafuya inkomo zochago ukuze zehlise kakhulu kukanti ezenyama nxa zingasutha ziyaphangisa ukumlethela inzuzo. UMnu Hlatshwayo uthe abafuye inkomo zochago kanye lezenyama bangalima utshani be-lucerne, star grass, rhodes, bana grass kanye lendumba ezitshiyeneyo ezilinyelwa izifuyo. “Abalimi bangalimela izifuyo zabo ukudla kwenza zibe lempilakahle engcono njalo lenkomo zochago ziyehlisa kakhulu. “Inkomo nxa zithola ukudla okwaneleyo ziyaphangisa ukukhula okwenza umlimi aphangise ukuthola inzuzo,” kutsho uMnu Hlatshwayo. “Utshani lobu bulenzuzo eyehlukeneyo nxa umlimi angabuthelela kulanxa elinda amanzi ezulu. “I-bana le-rhodes grass kungalinywa ngezulu umlimi angakhangelela ukuthola amathani aphakathi kwamane lamahlanu kodwa nxa ethelezela engathola isilinganiso esingaba ngamathani angu-16 okuveza ukuthi abalimi nxa bethelela baba lenzuzo enkulu. UMnu Hlatshwayo uveze njalo ukuthi abalimi kumele babone ukuba bangavuna utshani babo babuhlalisa emthunzini njalo kungabi yindawo enethelayo. “Bakhona abagebhela obunye utshani phansi ukuze bome kuqakathekile ukuba babone ukuba lapho obukhona akungeni moya ngoba bungangenwa ngumoya izifuyo zicina zingasabufuni,” kuphetha uMnu Hlatshwayo.
isiNdebele
HARARE — Intengo yegazi, ekade ithwalise inengi nzima, isiyehlisiwe, ngesikhathi inhlanganiso ekhangela ukuqoqwa kwalo isungula umkhankaso wokuthi uzulu aze ngobunengi ukuzokupha igazi ukuze isiphala sibe legazi elaneleyo kunyanga zikaMpalakazi lo Zibandlela. Intengo yegazi yehliswe ivela phezu kwekhulu lamadola-$135 isiya kukhulu-$100, ezibhedlela zikahulumende, kwathi ezibhedlela ezizimeleyo yaya kukhulu lamatshumi amabili $120, livela phezu kwekhulu lengxenye - $161. Lokhu kuza ngesikhathi sokube lokukhonona kakhulu uzulu ethi uhulumende ahlawulele ingxenye ngoba intengo yegazi isiphezulu kakhulu okwenza inengi kuzulu lingenelisi ukulithola lalapho lisengozini enkulu. Loludaba lokuthengisela izigulane igazi luvele luvusa ukungezwani emphakathini, inengi lingazwisisi ukuthi vele kungani lithengiswa ngemva kokutholakala kungela mbadalo kulabo abazinikelayo ukupha igazi. Isakhamuzi, uNkosazana Precious Mudenge, uthi lanxa ukwehliswa kwentengo lokhu kuncomeka, intengo le ilokhu iphezulu kakhulu nxa kukhangelwa umumo wezenotho eZimbabwe lapho inengi elehluleka khona ukuthenga isinkwa kodwa lokhu. Osakhulayo, uAmanda Ndlovu, opha igazi, uthi leli linyathelo elihle lokuthi intengo yehliswe ukuze inengi kuzulu alifinyelele ngoba livele lithengiselwani igazi bona belipha mahala.Umongikazi, uNkosikazi Progress Dube, uthi liqiniso ukuthi kulezigulane ezibhubha ngenxa yokwehlulwa yintengo yegazi ephezulu. Kukhona abangakwenza bona ezibhedlela, kodwa uthi lapho sokudingakala igazi labo basuka baphelelwe ngamasu ngoba bangeke balithole kwenye indawo ngaphandle kwe National Blood Services Zimbabwe lapho elithengiswa khona. Kusenjalo, linhlanganiso yeNBSZ ithi iyaqala umkhankaso wokudinga igazi kusukela ngoLweSithathu kusiya ekupheleni kukaZibandlela. Kuyabe kukhangelwe abatsha kumkhankaso wePledge 25 lapho abatsha abakhuthazwa ukupha igazi izikhathi ezingamatshumi amabili lanhlanu bengakabi leminyaka engamatshumi amathathu. Umnumzana Sifundo Ngwenya owenhlanganiso le koBulawayo, uthi bayaqhubeka bekhankasa kabanzi bezama ukukhuthaza uzulu ukuthi azephathisa ekupheni igazi. Lanxa besebenzelana kakhulu labasakhulayo uthi bakhankasela ukuthi abadala labo baphe igazi, njengoba nje izikolo zivalwa, ikakhulu labo abalohlobo lwe Type O. Okwakhathesi uthi abantu bapha igazi ngendlela encomekayo okokuthi bakhangelele ukuba lelaneleyo eziphaleni zabo ngesikhathi sekhefu lekhisimusi. UMaNdlovu uqhubeke esithi kuyadingeka imikhankaso ezanika abantu ulwazi ngokuqakatheka kokupha igazi njalo ikhuthaze labo abathandabuzayo ngoba zinengi izizatho ezenza uzulu esabele khatshana lapho kukhulunywa ngokupha igazi.Uhlobo lwegazi iType O, liqakatheke kakhulu ngoba lilakho ukunikwa yiloba bani kungakhathalekile ukuthi yena elakhe igazi ngumhlobo bani. Ezinye inhlobo zegazi ezibalisa uA, B loAB, zinikwa kuphela labo abalalolo hlobo lwegazi. Umkhankaso lo oqala ngoLweSithathu kusiya ekupheleni kukaZibandlela uphathwa ngaphansi kwendikimba ethi, ‘Blood Connects Us All’, kukhangelelwe ukuthola igazi elingaphezu kwama unit azinkulungwane eziyisithupha – 6 690.
isiNdebele
WASHINGTON — Imali yohlobo lwamabond notes yiyo esihamba phambili kwabanye abe Zimbabwe abakubhizimusi lokuthenga bethengisa imphahla phakathi kweBotswana le Zimbabwe. Ngokusilela kwamadola eMelika, ibond note yilo esiligcwele ezitaladeni kwamanye amadolobho eBotswana. Ngesikhathi kusilela amadola eMelika kanye lawo ama bond notes eZimbabwe, amanengi aqhubeka etholakala endaweni ezifana leFrancistown kanye leGaborone kweleBotswana. Lokhu kulandela ukuba inengi leqe umngcele lemali le, bezoqhuba ibhizimusi yokuntshintsha ama bond notes, kulabo abaphethe imali efana lePula kumbe amaRand. Abathengisayo babikwa bengena lama bond notes ngobunengi, ngoba ibisela inzunzo. Uhulumende weZimbabwe uthi ukhathazekile ngokuphuma kwemali yohlobo lwama bond notes, elizweni ngoba yayiphekwe kukhangelwe ukusilela kwamadola eMelika. Omunye owabathenga bethengisa phakathi kweZimbabwe leBotswana, uMnu. Rodney Moyo uthi ukusilela kwe dola leMelika, sekudale ukuthi intengo ye bond note ikhwele emkambo womkoto. "Ngizama ukuthenga idola leMelika ngisiya ekhaya kodwa alikho, osekwenze ukuthi ibond note idule okwamagama. Okuhluphayo yikuthi imali enjenga madola eMelika awasatholakali ekhaya." UMnu. Ndumiso Ncube yena uthi ukuqonga kwentengo yama bond notes kubangwa yikutthi yilo uhlelo lwemali othengwa ngabaphuma eBotswana kanye leSouth Africa, uma bengatholi ama dola eMelika. "Kukhanya ama bond notes yiwo asekumkambo ngoba inengi eliswela ama dola eMelika liphuma eBotswana noma eSouth Africa, lithenga wona ama bond notes. Sekuyilo ibhizimusi elihamba phambili ngitsho kulabo abangayisibo bosiphatheleni." Iphephandaba lika hulumende eleSunday Mail lisanda kubika ukuthi abakubhizimusi yokuthenga imphahla phakathi kwamazwe yibo abakhipha ama bond notes eZimbabwe, osekudale ukusilela kwemali yalolu hlobo. Usibalukhulu webanga leReserve Bank of Zimbabwe, udokotela John Mangundya uthi abantu abanengi abasathembi indlela yokufaka imali ebhanga yikho ama bond notes esephumela phandle kwelizwe. UMangundya njalo uthi yikwehluleka ukulandela imthetho yama bhanga ukukhipha ama bond notes phandle kwelizwe.
isiNdebele
Izingxenyana zegazi. Izingxenyana zegazi zithathwa kuzingxenye ezine eziqakathekileyo zegazi—ama-cell abomvu, ama-cell amhlophe, ama-platelets kanye le-plasma. Ngokwesibonelo, ama-cell abomvu aleprothini okuthiwa yi-hemoglobin. Izinto ezenziwe nge-hemoglobin etholakala ebantwini loba ezinyamazaneni ziye zasetshenziswa ekwelapheni izigulane ezilegazi elilutshwana kumbe ezilahlekelwe ligazi elinengi. I-Plasma ilamanzi angamaphesenti angu-90—ithwala ama-hormones, itswayi elingaveli ezintweni eziphilayo, ama-enzymes kanye lama-nutrients agoqela ama-minerals letshukela. I-plasma ilezinto ezenza ukuthi igazi linqume, ama-antibodies alwisana lomkhuhlane kanye lamaprothini afanana le-albumin. Nxa umuntu elomkhuhlane othile, amadokotela angathi ahlatshwe ijekiseni ye-gamma globulin ethethwe ku-plasma yabantu asebeke belatshwa lowomkhuhlane. Ama-interferons kanye lama-interleukins angavela kuma-cells amhlophe njalo asetshenziswa ukwelapha imikhuhlane ebangelwa ngamagcikwane kanye lemvukuzane. Kumele amaKhristu akwamukele yini ukwelatshwa okuhlanganisa izingxenyana zegazi? IBhayibhili kalilaziqondiso ezicacileyo kulokhu, ngakho-ke umuntu munye ngamunye kumele asebenzise umzwangedwa wakhe ekwenzeni isinqumo phambi kukaNkulunkulu. Abanye bangala zonke izingxenyana lezo, befaka isizatho sokuthi uMthetho kaNkulunkulu awunika ama-Israyeli wawusithi igazi eliphuma enyamazaneni kwakumele ‘lichithelwe emhlabathini.’ (UDutheronomi 12:22-24) Abanye, bangala ukufakwa igazi lilonke kumbe izingxenye zalo ezinkulu, kodwa bangavuma ukwelatshwa okugoqela ingxenyana yalo ethile. Bangahle bathi kwezinye izikhathi izingxenyana ezithethwe egazini zincane kakhulu okokuthi azisakumeli ukuphila kwenyamazana igazi elithethwe kuyo. Lapho usenza isinqumo ngokuphathelane lezingxenyana zegazi, cabanga ngemibuzo elandelayo: Ngiyananzelela yini ukuthi ukwala zonke izingxenyana zegazi kutsho ukuthi kangisoze ngamukele okunye ukwelatshwa okusetshenziswa khona izinto ezilwisana lomkhuhlane ezenziwe ngegazi kumbe ezinganceda ukuthi igazi linqume ukuze ukopha kume. Ngingamchasisela yini udokotela izizatho zami zokwala kumbe zokuvuma ukusetshenziswa kwezinye izingxenyana zegazi? Ukuhlinzwa. Nxa kuyikuthi kudingeka ukuthi uhlinzwe, amadokotela alezindlela ezitshiyeneyo zokwenza ukuthi igazi lingachitheki kakhulu. Bangafaka okusamanzi egazini lakho (hemodilution). Bayaphambukisa igazi lesigulane liye ezigujini besebengezelela igazi elisele emzimbeni ngokusamanzi ukuze balenze libe linengi. Ngemva kokuhlinzwa kumbe ngesikhathi sokuhlinza, igazi ebelisezigujini liyabuyiselwa emzimbeni. I-cell salvage iyakhongozela igazi eliphuma ngesikhathi sokuhlinzwa ilibuyisela emzimbeni. Igazi liyakhongozelwa esilondeni beseligeziswa kumbe licengwe beselibuyiselwa kulowo ogulayo. Ngenxa yokuthi izindlela ezisetshenziswa ngodokotela ziyatshiyana, umKhristu kumele akwazi ukuthi udokotela omelaphayo ufuna ukusebenzisa yiphi indlela. Nxa usenza isinqumo ngokwelatshwa okunjalo, zibuze: “Nxa igazi lami lingakhitshwa emzimbeni wami njalo ukuhamba kwegazi kuphanjaniswe okwesikhathi esithile, umzwangedwa wami uzangivumela yini ukuthi ngibone igazi lelo njengelilokhu lingelami, ngaleyondlela kungabi lesidingo sokuthi ‘lichithelwe emhlabathini’?” (UDutheronomi 12:23, 24) Ngeke kuwukhathaze yini umzwangedwa wami ofundiswe liBhayibhili nxa kungathi ngesikhathi sokwelatshwa elinye igazi lami likhitshwe lihlanganiswe lokunye nje beselibuyiselwa futhi emzimbeni wami? Ngiyananzelela yini ukuthi ukwala konke ukwelatshwa okuhlanganisa ukusetshenziswa kwegazi lami kutsho ukuthi kangisoze ngivume ukuhlolwa igazi, ukuhlanzwa kwegazi (hemodialysis) kumbe ukufakwa umtshina ohambisa igazi ofakwa esikhundleni senhliziyo kanye lamaphaphu? UmKhristu kumele azenzele yena isinqumo sokuthi uzavumela ukuthi igazi lakhe liphathwe njani ngesikhathi eselatshwa kumbe ehlinzwa. Lokho kuhlanganisa ukuhlolwa kanye lokwelatshwa okukhona kulezinsuku okugoqela ukuthathwa kwegazi elithile, mhlawumbe lilungiswe ngenye indlela, beselibuyiselwa.
isiNdebele
Kuloba uCornelius Luphahla ABADALA bathi idlozi liyanqinekelwa njalo umuntu wonke uphila ngedlozi. Asazi ke kulezinsuku abantu njengoba sebekholelwa kusiKhristu kambe ngubani ongabe esakwazi ukuthi kuyini idlozi? Kabasagcwali ngitsho lesandla. Noma kunjalo akutsho ukuthi amadlozi la kudala aphela njalo akutsho ukuthi abaphila kulezinsuku kabalawo. Akhona sibili kodwa kabakuboni lokhu ukuthi balawo. Angithi ukuze kubonakale ukuthi umuntu ulabadala kudingakala ukuthi kube khona umuntu ozakubona lokhu ngomoya. Kwakunjalo ke lasendulo, oledlozi wayebonakala ngezenzo kumbe ngokunye besokuyiwathiwa nyoka ngiluma okuyikho abazakholisisa khona ukuthi sibisibili umuntu ulabadala. Olamadlozi yena wayebonakala ngokugula okungapheliyo, ukuhlupheka kakhulu njalo imizamo yakhe yonke ayenzayo ingaphumeleli, ukuthanda abesifazana kakhulu nxa eyindoda kumbe ukuthanda abesilisa kakhulu nxa engumfazi, ukuba lisela elikhulu, ukuhlala ephupha izinyoka kumbe ukuphupha esebunzimeni esikhathini esinengi kanye lokunye njalo. Abadala laba phela bayimihlobo etshiyeneyo njalo benzisa umuntu imisebenzi etshiyeneyo. Qaphela kukhona amadlozi amashabi, iwosana, isangoma, amajukwa, ubunyanga kanye lamanye njalo angaqanjwayo. Wonke amadlozi la enza imisebenzi etshiyeneyo. Izinyoka zeshabi ngezokuzingela kuphosa kuhambelane nje lezamajukwa. Onjalo wayethi zingatshaywa kuzwele inantanta abonakale ngokuphuma angene iganga aphenduke esejimbile. Kusukisela khonapho izaphekwa ngomhluzi wenye lapha ekhaya kubuswe kudelwe okhekhe babonakale ngezisu gebhugebhu. Izinyoka zewosana zona ngezokuyacelela izakhamizi inkezo kanye lemtolo kanye leNjelele. Idlozi lewosana lalo phela liyasetshenzwa yiwosana kodwa nje lona lisetshenzelwa emtolo andubana lidluliselwe enjelele. Ungalibali ukuthi eNjelele lapha liyabe lisayaboniswa abadala ukuze phela mhla esiyacelela abantu amazolo azwakale. Ijukwa lona lilemisebenzi eminengi etshiyeneyo engenziwa ngumuntu olalo. Umuntu lo engaba yinyanga, abe ngumzingeli, aye elitsheni, kumbe enze eminye njalo imisebenzi etshiyeneyo. Ezesangoma yizo ke ezilamandla okunuka abasokoci, ukwelapha kanye lokutshaya amathambo. Noma kunjalo zazikhona phela izangoma ezazizisenga ezimithiyo nxa zithe zakuzonda umane ususelwe amanqe ngamanxusa. Kangililibali iqhawe elikhulu lenkosi uMzilikazi uNhahahaba owasila ngokulambisa ngemva kokuba izangoma sezinanzelele ukuthi kathontiswa komkhulu. Angithi nje zacina sezimninda ngodaka okwempungutshe isesulela igqumutsha. Phela kwathi ngemva kokuba sezibikele okaMatshoba ukuthi nguye ofuna ukumqethula inkosi yathi akasuswe ayehlaliswa ezweni lamaTshabi. Ukusila kwakhe lokhu kwadalwa yikuthi wayesaziwa phela ukuthi liqhawe elikhulu eliyilo elasiza uyise wenkosi uMatshobana mhla ekhwexulwa ingalo yesandla sakhe sokhohlo ngabafo bakaTshaka. Yikho ke okwamfaka ekhwapheni lenkosi izangoma zaze zazonda. Ngalokhu ngizakucacada ke ngamadlozi amalutshwana ikakhulu isangoma. Okwenza ngiqaphelisise kakhulu isangoma yikuthi lelidlozi yilo eliseduzane laMantungwa ngakho kayikho eyake yaphandela isikhwehle idele amatshiyane akwabo. Injalo ke impilo kwakuthi lanxa nje inkukhu ingenelisa ukudla itshiyele ngitsho lamathendele eganga kodwa kwakube nzima ukuthi yazi okudliwa yiwo kanye lemikhuba yawo kwakube nzima ukuthi iyifunde. Yikho phela lokukhala kwalezinyoni kutshiyene kanye lombala wazo utshiyene. Kunjalo ke lami ngiqaphelisisa kakhulu okwaMantungwa lezizukulwane zawo. Phela isangoma kwakuthi umuntu nxa esethe wahanjiswa esangomeni ngemva kokunanzelelwa ukuthi kukhona olakho sasifike sicacade kabanzi ngokuthi uhlutshwa zinyoka bani. Ngemva kwalokho kwakuvame ukuthi simkhethele inyanga ezamthwasisa ukuze amadlozi la ahlale kuhle. Nxa kuyikuthi umuntu lo olubumngoma wayethwasiswa yisangoma lesi ngoba phela umuntu kufanele athwasiswe ngumuntu olamadlozi afana lawakhe ukuze aphekeke avuthwe. Ngalesosikhathi isangoma lesi sizamthwasisa ke kodwa ekuthwaseni lokhu kuzafanela sibhince ingubo. Ngalokhu eyokuthwasiswa kolamadlozi obungoma kanye lawobunyanga sizayibekela amazolo njengoba nje abadala bethi lakusasa lilanga. Ngakho Mthwakazi omuhle ondlela zimhlophe thiyani indlebe lilindele elizayo esingaziyo ukuthi lisiphatheleni. *** Mlobi siyabonga umsebenzi wakho osenzela wona owokusifundisa ngezamasiko ngakho sithi qhubekela phambili ngawo. Mina isicelo sami yikuthi ungichazele ukuthi umuntu olamadlozi adinga ukuthwasiswa ubonakala ngani. Siza mlobi. — Ndumiso Khumalo, Nkayi Ngithemba uphilile mlobi. Ngithanda ukwazi ukuthi ngingenza kanjani ngoba indlebe zami zihlala zibuhlungu. — Pamela Mathonsi, Lupane Mina ngithanda ukubonga ukuchasisa kwakho owakwenzayo ngokwelatshwa komkhuhlane wabantwana ngoba owami umntwana wayelawo ngalandela izixwayiso zakho khathesi sowasila. Ngalokhu ngiyabona kakhulu mlobi ngithi qhubekela phambili useluleka ngezamasiko. — Precious Nyoni, Gwanda Siyabonga umsebenzi wakho owenzayo mlobi ngakho ungadeli ukusifundisa ngamasiko ngoba uyasiphakamisa kakhulu. Ngalokhu ngithi libambe lingatshoni mlobi ugqugquzele lentsha kwezamasiko ukuze ingalahleki endleleni ngoba inengi layo selisemnyameni. — Dalumuzi Mlotshwa, Mbembesi Mlobi ngisabambelele kwezamasiko kodwa ngisaswela ulwazi kokunye ngakho isicelo sami yikuthi ungichazele ukuthi ngingenza kanjani ukuze ngithole inyanga engangithwasisa ngoba sengahamba ebantwini bangitshela ukuthi kufanele ngiyethwasa. Ngenza lokhu ngemva kokugula okwesikhathi eside. Nceda mlobi nxa kukhona inyanga oyaziyo ungilayele. — Nkanyiso Dlodlo, Hwange
isiNdebele
WASHINGTON D.C — Uluhlu lweziqondiso zezifundo entsha esanda kwethulwa nguhulumende lokhe isaphica ababalisi abanengi abathi uhulumende utshetshe wayethula engakakhulumisani lozulu. UMnu.Thandeko Zinti Mnkandla, omunye wababalisi abalombono lolu kuloludaba utshele umsakazo oweStudio7 ukuthi isiqondiso sokuthi izifundo zeScience loba ezeMaths zifundiswe ngolimi luka mama akusebenzi ngoba ngombono wakhe kubalulekile ukuthi abafundi bafunde ngolwimi olweSingisi ukuze balungisele ikusasa labo kumsebenzi abafisa ukwenza. UMnkandla uphinde wathi ulimi lwabazali luqakatheke kakhulu ukuthi abafundi balufundiswe kodwa ngombono wakhe abantu kumele bavume ukuthi indimi ziyatshiyana ezimeni zazo njalo abafundi kumele bafunde ulimi olweSingisi ngoba yilo ulimi oluza dingakala ukuze baphumelele emsebenzini yabo etshiyeneyo. “Ukuze icurriculum le ilungiswe uhulumende kumele ayekele indlela zakhe zokuba nguntando kayiphikiswa. Uhulumende makabuyele ayobuza abantu ukuthi abantwana kumele bafundiswe ngendlela ezinjani.”
isiNdebele
Nkosilathi sibanda “UKHWELO olutshaywa ngabalandeli alungethusi, yimi umqeqetshi, ngiyenza engikufunayo ngeqembu lami.” La ngamazwi kaErol Akbay umqeqetshi weHighlanders. UAkbay ubike lokhu esazisa intatheli ukuthi kungaze kuthini kasoze aqhuqhiswe lukhwelo oluphuma kubalandeli. Kumdlalo weHighlanders leHarare City ngeviki edluleyo umqeqetshi ukhethe abadlali abatshengisele ukuthi badlaliswe endaweni abangenelisi kuzo kodwa lumqeqetshi kazihluphanga ngokutshintsha iqembu lakhe. Abasekeli batshaya ukhwelo becela umqeqetshi ukuthi akhiphe uAllan Gahadzikwa lo-Eric Mudzingwa afake uKing ‘‘Mastermind’’ Nadolo. Ebuzwa ukuthi kungani ehlala etshintsha ithimu lokwenza amaphutha ngehlandla lesibili lomdlalo, uAkbay uthe bonke abadlali alabo bayenelisa. Abadlali ababalisa uSimon ‘‘Yola’’ Munawa, uAllan Gahadzikwa loEric Mudzingwa badlaliswe endaweni abangazijwayelanga. Okunye njalo okucunule ababukeli bomdlalo lo yikuthi uAkbay udlalise ingcitshi yomfana osakhulayo uRay Lunga ngesikhathi esifitshane umdlalo usubanga emaphathelweni. “Bonke abadlali esilabo bayalazi ibhola.,” kutsho lumqeqetshi esekela indlela adlalise ngayo abafana bakhe. Umqeqetshi lo usezifakela amehlo ngenkulumo zakhe eziveza ukuthi akasalifuni iqembu. Sekwazwakala ukuthi kusaphela isizini uAkbay engabe esebuyele kibo ngoba usebikile ukuthi impilo yakhe kuHighlanders ayimjabulisi. Inkulumo yalumqeqetshi yokugcona ukhwelo lwabalandeli iphikisana lalokho akukhuluma ngesizini edluleyo. Kulesikhathi lapho uAkbay abika ukuthi akula basekeli balithimu abakhusela iqembu okumjabulisayo njengalabo abakhuza ithimu nxa idlala kwezinye inkundla phandle kwakoBulawayo. “Sisafuna ukudlala imidlalo ezenza ukuba amaqembu esidlala lawo esabe ukuza eMagumeni kungakho sidinga usekelo lwabalandeli ukuthi batshaye imvokloklo nxa abafana besenza kuhle,” nguAkbay lo ekhuluma loMthunywa ngesizini ka2016.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli weMelika omutsha uMnu Donald Trump uqale umsebenzi ngoLwesihlanu ngemva kokuphiwa intambo zombuso nguMnu Barack Obama emkhosini ongenwe ngabantu abanengi. Abanye mhlawumbe bangazibuza ukuthi kahle-kahle ngubani uMnu Trump? Nansi imbali yakhe: UTrump yinkisela ezizwayo mpela njalo ezigqajayo edume ngokwakha izindlu zezitezi eziqonga ziye emayezini, ezigoqela amahotela. Wathwetshulwa yingwe ngenyanga kaNhlangula mhla zilitshumi lane ngomnyaka ka1946, okutsho ukuthi seleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisikhombisa, 70 years. Umkakhe nguMelania. UTrump ulabantwana abahlanu ababalisa izibulo uDonald Jr., indodakazi yakhe uIvanka, uEric, uTiffany loBarron olicinathunjane. UMnu Trump wathathela umsebenzi wokwakha kuyise njalo ulamabhilidi lamaGolf Course emazweni atshiyeneyo omhlaba amlethela izigidi zemali ngomnyaka. Iphephendaba elicubungula inotho yezipatsha eleForbes Magazine lithi inotho kaTrump ingena kumabhiliyoni amane lengxenye, $4.5 billion. Ubikwa njalo elamankampani edlula amakhulu amabili aqatshe inkulungwane lenkulungwane zezisebenzi emazweni atshiyeneyo. UMnu Trump uthi ukuba ngusomabhizimusi kwakhe yibufakazi obuveza sobala ukuthi ulalo ulwazo oludingakalayo ukusungula imisebenzi njengoMongameli. Kodwa kunengi ngaye okwethusa abanengi eMelika abafana lesizalwane seZimbabwe esihlala edolobheni leChicago uAndile Mpofu. “Njengomntwana ongaveli lapha ovela eZimbabwe, kulokwesaba phakathi kwethu ngoba sokuloMongameli omutsha njalo asikwazi ukuthi uzasiphatha kanjani,” kutsho uMaMpofu. “Wakhuluma izinto ezinengi ngesikhathi somkhankaso wakhe ezenza ukuthi thina esivelela ngaphandle kwelizwe leli sibe lokungahlaliseki enhliziyewni zethu.” Kudaba lokusungula imisebenzi lokukhulisa umnotho weMelika simbuze uMaMpofu ukuthi kaboni uTrump ephumelela yini njengomuntu ongusomabhizimusi? “Uyabona ukukhokhela ibhizimusi lakho lokukhokhela ilizwe yinto ezimbili ezitshiyeneyo,” kutsho uMaMpofu. “Silokwethula ngoba uphinda futhi athi kafuni ukuthi abantu abangaveli kulelilizwe labo bangene emisebenzini.” Esinye njalo isizalwane seZimbabwe esiseMelika uMnu Mmeli Dube uthi ukuba ngusomabhizimusi kukaTrump kulakho ukumphathisa ukuba nguMongameli olohlonzi ekusunguleni imisebenzi kumbe kumgwenxe njalo. “Yebo kungamphathisa kodwa kungenza njalo engaphumeleli kakuhle ngoba siyazi ukuthi ucabanga ukubana umnotho uwa uvela phezulu njengezulu,” kutsho uMnu Dube. “Ngaleyondlela ubona angani unganothisa abantu abavele benothile, imisebenzi izatholakala kulabo abangelayo, kodwa akunjalo.” UTrump ngumuntu owaqala kudaladala ukuchothoza ubudlelwano beMelika lamazwe afana leChina leJapan kwezokuthengiselana esithi amazwe la enza kube nzima kweleMelika ukuthengisa impahla zalo kulawo mazwe lanxa nje kulula kiwo ukuthengisa impahla zawo eMelika. Lalamhlanje ukhuluma mazwi manye njalo kusobala ukuthi ohulumende balawo mazwe bakhathazekile emoyeni ngamanyathelo uMnu Trump alakho ukuwathatha. Uhulumende weMexico laye ukhathazekile ngemva kokuba uTrump ethembise ukuxotsha izizalwane zalelolizwe aphinde akhe umduli omkhulu ovimba izizalwane zeMexico ukufohla zingena eMelika. Abanengi abamsekelayo bayathokoza ngoba esenguMongameli kodwa abanengi abamzondawo labangavumelani lenjongo yakhe lakho konke akumelayo baqoqa ukuqhubeka bezabalaza besola umbuso wakhe.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ukaputeni weZimbabwe Warriors, uWillard Katsande, uthi setshiyile ukudlalela leliqembu ngemva kokukhitshwa kwalo yiTunisia kumncintiswano weAfrica Cup of Nations. Iqembu leZimbabwe linqotshwe yiTunisia nge4-2 ngoMvulo okwenze lahle laphuma kulumncintiswano lilomklomelo owodwa kuphela kusibaya sikaGroup B. UKatsande utshele umsakazo weSuper Sport ukuthi uthethe lelinyathelo ngoba efuna ukupha abanye abadlali abasakhulayo ithuba mhlawumbe bengenza ngcono kulaye. IMagazine yakweleSouth Africa iKickOff layo ibike ukuthi umqeqetshi weqembu uCalisto Pasuwa ulakho ukutshiya umsebenzi. Kodwa ekhuluma lentathelizindaba eseGabon ngemva kokunqotshwa yiTunisia, uPasuwa uthe iZimbabwe ihle yalahleka ekuqaleni komdlalo yikho nje inqotshiwe. Abalalei beStudio 7 abanengi bathi uPasuwa utshengise ukwehluleka umsebenzi kumncintiswano lo; ngakho kumele atshiye kumbe axotshwe umsebenzi. Amazwi la agcizelelwe yingcwethi kwezemidlalo njalo engumsakazi odumileyo uEzra Tshisa Sibanda.
isiNdebele
1, 2. (a) Kuyini okutshengisa ukuthi uyisizalwane soMbuso kaNkulunkulu? (b) Kungani ngezinye izikhathi bekudingeka ukuthi oFakazi bakaJehova balwele inkululeko yabo yokukhonza? UYISIZALWANE soMbuso kaNkulunkulu yini? Nxa unguFakazi kaJehova, uyiso sibili! Kuyini okutshengisa ukuthi uyisizalwane soMbuso? Kayisiyophasipoti kumbe ezinye izincwadi zikahulumende. Kodwa yindlela okhonza ngayo uJehova uNkulunkulu. Ukukhonza kweqiniso kakupheleli kulokho okukholwayo kuphela. Kutsho lalokho okwenzayo, okugoqela indlela olalela ngayo imithetho yoMbuso kaNkulunkulu. Ukukhonza kwethu yikho okuqondisa konke esikwenzayo ezimpilweni zethu, indlela esondla ngayo izimuli zethu kanye lendlela esikhetha ngayo ezindabeni zokwelatshwa. 2 Lanxa kunjalo, siphila emhlabeni olabantu abangalihloniphiyo kwezinye izikhathi ilungelo lethu esiliqakathekisa kakhulu lokuba yizizalwane zoMbuso, njalo kabalandaba lokuthi sifuna ukulandela imithetho yawo. Abanye ohulumende bazame ukucindezela ukukhonza kwethu, abanye bazama lokukuqeda. Ngezinye izikhathi bekudingeka ukuthi abalandeli bakaKhristu balwele inkululeko yokulandela imithetho yeNkosi enguMesiya. Kuyasimangalisa yini lokhu? Hatshi. Ngezikhathi zeBhayibhili, abantu bakaJehova kwakudingeka ukuthi balwele inkululeko yokumkhonza kwezinye izikhathi. 3. Ngezinsuku zeNdlovukazi u-Esta, kuyini abantu bakaNkulunkulu okwadingeka ukuthi bakulwele? 3 Ngokwesibonelo, ngezinsuku zeNdlovukazi u-Esta abantu bakaNkulunkulu kwadingeka ukuthi balwe ukuze baqhubeke bephila. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi Isikhulu esasilenhliziyo embi uHamani sasitshele iNkosi u-Ahasuweru ukuthi wonke amaJuda ayesezigabeni zonke zombuso kwakumele abhujiswe ngenxa yokuthi ‘ayelemikhuba eyehlukene leyabantu bonke abanye.’ (Esta. 3:8, 9, 13) UJehova wazilahla yini izinceku zakhe? Hatshi, wabusisa imizamo ka-Esta loModekhayi yokuncenga inkosi yasePhesiya ukuthi ivikele abantu bakaNkulunkulu.—Esta. 9:20-22. 4. Sizaxoxa ngani esahlukweni lesi? 4 Ngezinsuku zalamuhla ke? Njengoba sibonile esahlukweni esidlulileyo, kwezinye izikhathi imibuso iyake iphikise oFakazi bakaJehova. Esahlukweni lesi, sizaxoxa ngezinye izindlela ohulumende laba abazame ngazo ukuvimbela indlela esikhonza ngayo. Sizakhangela izingxenye ezintathu: (1) ilungelo lethu lokuba yinhlanganiso lelokuqhubeka sikhonza ngendlela esiyifunayo, (2) inkululeko yokukhetha indlela yokwelatshwa evumelana lezimiso zeBhayibhili, (3) ilungelo labazali lokuthi bakhulise abantwana ngezimiso zikaJehova. Engxenyeni ngayinye, sizabona indlela izizalwane ezithembekileyo zoMbuso obuswa nguMesiya ezilwe ngayo ngesibindi ukuze ziqhubeke ziyizizalwane zoMbuso, lokuthi imizamo yazo ibusiswe njani. Ukulwela Ukuthi Saziwe Emthethweni Lokuthi Sikhululeke Njengabantu Bonke 5. Ukubhalisa emthethweni kuwanceda ngani amaKhristu eqiniso? 5 Siyakudinga yini ukuthi ohulumende babantu basinike imvumo yokuthi sikhonze uJehova? Hatshi, kodwa imvumo abasinika yona yenza kube lula ukuthi simkhonze, ngokwesibonelo kwenza sikhululeke ukuhlangana emaWolu oMbuso lasemaWolu eMihlangano eMikhulu. Kuba lula lokuthi amabhuku ethu adindwe futhi angeniswe elizweni, njalo siyakhululeka ukutshumayela izindaba ezinhle kubomakhelwane bethu kungela lutho olisivimbelayo. Emazweni amanengi oFakazi bakaJehova babhalisile emthethweni njalo balenkululeko yokukhonza efanana leyezinye izinkolo ezibhalisileyo emthethweni. Kodwa besisenza njani lapho ohulumende besala ukusinika imvumo yokukhonza loba besithathela amanye amalungelo? 6. Yiluphi uhlupho olwehlela oFakazi bakaJehova e-Australia ekuqaliseni kwabo-1940? 6 E-Australia. Ekuqaliseni kweminyaka yabo-1940, ugavuna omkhulu wase-Australia wathi izimfundiso zethu “zibuyisela emuva” ingqubelaphambili yabo empini. Yikho-ke kwafakwa umthetho wokusivimbela. Kwasekunzima ukuthi oFakazi bangene imihlangano lokuthi batshumayele obala, iBhetheli yavalwa njalo bathathelwa amaWolu oMbuso. Kwakungasavunyelwa lokuthi umuntu atholakale elamabhuku ethu. Izinto zacina zibahambela kuhle oFakazi be-Australia ngemva kweminyaka ethile bekhonza becatshile. NgoJune 14, 1943 uMthethwandaba Ophezulu wesula umthetho owawubavimbela. 7, 8. Chaza ukuthi abafowethu abaseRussia bayilwele njani inkululeko yabo yokukhonza eminyakeni edlulileyo. 7 ERussia. Kwadlula iminyaka eminengi oFakazi bakaJehova bevinjelwe ngumbuso wamaKhomanisi, kodwa bacina bebhaliswa okusemthethweni ngo-1991. Ngo-1992 ngemva kokudilika kwe-Soviet Union, uHulumende waseRussia wasinika imvumo yokuthi sikhonze sikhululekile. Kodwa akuthathanga sikhathi ukuthi abanye abaphikisi, ikakhulu ababevela eSontweni yeRussian Orthodox, batshaywe luvalo ngendlela esasesisanda ngayo. Phakathi kuka-1995 lo-1998, abaphikisi bamangalela oFakazi bakaJehova kwaze kwaba kahlanu. Kuzo zonke izikhathi umtshutshisi wayebuswela ubufakazi bamacala ababewetheswa. Ngo-1998 abaphikisi laba bantshintsha amacala ababesethesa wona basebesimangelela ngokuthi sasiphambanisa inhlalakahle yabantu. OFakazi baqala baphumelela emthethwandaba, kodwa izitha kazizange zisuthiseke ngesinqumo lesi zasezidlulisela icala leli phambili, ngoMay 2001 oFakazi banqotshwa. Laphinda lathonisiswa kutsha ngo-October 2001, okwenza ukuthi ngo-2004 kwethulwe isinqumo sokuthi inhlanganiso yaboFakazi esemthethweni kwasekumele ithengiswe njalo ivalwe eMoscow. 8 Ngemva kwalokho, oFakazi baqalisa ukuphathwa kubi. (Bala u-2 Thimothi 3:12.) Bahlukuluzwa futhi bahlaselwa. Bathathelwa amabhuku abo njalo babengasavunyelwa ukukhonzela emawolu omphakathi loba ukuzakhela awabo. Ubona angathi abafowethu labodadewethu bazizwa njani lapho behlutshwa kangaka? Ngo-2001 oFakazi babedlulisele icala labo eMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu (i-ECHR), kwasekusithi ngo-2004 bahambisa futhi obunye ubufakazi obuphathelane lendaba le. I-ECHR yenza isinqumo ngo-2010. Yabona ukuthi iRussia yayivimbele umsebenzi waboFakazi ngenxa yokuthi yayizonda inkolo yabo, yabona kungelasizatho sokuvumelana lesinqumo esasenziwe yimithethwandaba ephansi ngoba kwakungela bufakazi bokuthi oFakazi babelecala. I-ECHR yaphinda yathi ukuvinjelwa kwaboFakazi kwakwenzelwe ukubahluthunela amalungelo abo. Isinqumo sayo salwela ilungelo laboFakazi lokukhonza bekhululekile. Lanxa ezinye iziphathimandla zaseRussia zilokhu zisala ukwenza lokho ezakutshelwa ngumthethwandaba we-ECHR, ukunqoba okunjengalokhu kubakhuthazile kakhulu abantu bakaNkulunkulu. 9-11. Yibuphi ubunzima obehlele abantu bakaJehova eGreece ngesikhathi belwela inkululeko yabo yokukhonza, njalo kube lempumela bani? 9 EGreece. Ngo-1983, uTitos Manoussakis waqalisa ukubhadalela indlu ethile eHeraklion, eCrete, ukuze iqembu elincinyane laboFakazi bakaJehova likhonzele khona. (Heb. 10:24, 25) Khonokho nje, umphristi we-Orthodox wabamangalela kuziphathimandla zikahulumende, esola ukuthi yindaba oFakazi babekhonzela lapho. Wayekwenzelani? Wayezonda ukuthi lokho oFakazi abakukholwayo kwehlukene lokweSonto ye-Orthodox! Iziphathimandla zahle zayayijikela emthethwandaba indaba kaTitos Manoussakis kanye labanye oFakazi abathathu. Babhadaliswa ifayindi bagwetshelwa ukuhlala ejele okwezinyanga ezimbili. Njengoba oFakazi laba babeyizizalwane ezithembekileyo zoMbuso kaNkulunkulu, babona ukuthi isinqumo somthethwandaba sasiphathe kubi inkululeko yabo yokukhonza, ngakho badlulisela icala labo kweminye imithethwandaba eseGreece, ekucineni balihambisa e-ECHR. 10 I-ECHR yaze yenza isinqumo sayo ngo-1996, esatshiya labo ababesilwa lokukhonza kweqiniso bengalankani. UMthethwandaba wathi “oFakazi bakaJehova babalwa phakathi ‘kwezinkolo ezaziwayo’ emthethweni weGreece,” wasusithi izinqumo ezazenziwe yimithethwandaba ephansi “zazithathela omamangala [oFakazi] inkululeko yabo yokukhonza.” UMthethwandaba waphinda wathi uhulumende wayengelalungelo “lokutsho ukuthi izimfundiso zenkolo ethile loba indlela ekhonza ngayo kuqondile yini loba hatshi.” Izigwebo zaboFakazi zesulwa, baphiwa lenkululeko yabo yokukhonza! 11 Ukunqoba lokhu kwazilungisa yini izinto eGreece? Kuyadanisa ukuthi kakuzange. Ngo-2012, kwethulwa isahlulelo selinye icala elinjengaleli eKassandreia, eGreece, sekwedlule iminyaka engu-12 kutshitshelwa emithethwandaba. Umamangala kwakungumfundisi we-Orthodox. Umthethwandaba omkhulu waseGreece okuthiwa yi-Council of State wakhipha isinqumo esasisekela abantu bakaNkulunkulu. Isinqumo lesi sathi isisekelo sombuso weGreece sinika abantu inkululeko yokukhonza njalo satshengisa ukuthi kwakungaqondanga ukuthi oFakazi bakaJehova bahlale bemangalelwa ngokuthi bayinkolo engaziwayo. UMthethwandaba wathi: “Izimfundiso ‘zaboFakazi bakaJehova’ kazisiyo mfihlo ngakho-ke bayinkolo eyaziwayo.” Ibandla elincinyane eliseKassandreia liyathokoza ukuthi khathesi selisenelisa ukungena imihlangano kwelayo iWolu yoMbuso. 12, 13. EFrance, izitha zizame njani ukuletha ‘izinhlupheko ngezimemezelo’ kumbe ngomthetho, njalo kwaphetha ngani? 12 EFrance. Abanye abaphikisa abantu bakaNkulunkulu bazame ‘ukuletha izinhlupheko ngezimemezelo’ kumbe ngomthetho. (Bala iHubo 94:20.) Ngokwesibonelo, ngeminyaka yabo-1995, iziphathimandla zemithelo eFrance zaqalisa ukuhlolisisa amabhuku ezimali enhlanganiso esemthethweni esetshenziswa ngaboFakazi bakaJehova eFrance okuthiwa yi-Association Les Témoins de Jéhovah (ATJ). Umphathintambo wezezimali waveza isizatho sokuhlolisisa lokhu wathi: ‘Ukuhlolisisa lokhu kungacina kusenza abomthetho bathengise inhlanganiso le kumbe icine isibotshisiwe. Lokhu kuzaphambanisa ukusebenza kwayo kumbe kuyenze ihle ithuthe endaweni yethu.’ Lanxa ukuhlolisisa lokhu kungavezanga lutho olubi emabhukwini ezimali, iziphathimandla zemithelo zathi inhlanganiso ye-ATJ kwasekumele ibhadale umthelo owesabekayo. Nxa icebo leli lalingaphumelela, abafowethu kwakuzamele bavale iwofisi yegatsha besebethengisa izakhiwo zayo ukuze bathole imali yokubhadala umthelo lo owawuphezulu. Kwakungalula, kodwa abantu bakaNkulunkulu kabazange balahle ithemba. OFakazi balwisana kakhulu lempatho le, baze bacina behambisa indaba le emthethwandaba we-ECHR ngo-2005. 13 UMthethwandaba wethula isinqumo sawo ngoJune 30, 2011. Wathi uHulumende kalalungelo lokuhlolisisa ukuthi lokho inkolo ethile ekukholwayo loba indlela ekhonza ngayo iqondile yini, ngenxa yokuthi abantu balelungelo lokukhonza bekhululekile, ngaphandle nxa sebesenza okungekho emthethweni. UMthethwandaba waqhubeka wathi: “Ukubhadaliswa kwabo umthelo kwakuzakwenza ukuthi inhlanganiso le yehluleke ukuthola izinto eziqakathekileyo ezidingayo ukuze iqhubeke isebenza, besekuvimbela abayisekelayo ukuthi bakhonze bekhululekile.” Abahluli bonke bavumelana ngesinqumo esasisekela oFakazi bakaJehova! Abantu bakaJehova bajabula lapho uhulumende weFrance ebuyisela imali eyayibhadalwe yinhlanganiso ye-ATJ isilenzalo njalo elalela uMthethwandaba ngokuthi izakhiwo zegatsha zingasabi yisibambiso. Ungahlala uthandazela abafowenu labodadewenu abadliswa imbuya ngoluthi ngamacala abangelawo 14. Ungakusekela njani ukulwelwa kwenkululeko yokukhonza? 14 Abantu bakaJehova lamuhla benza njengo-Esta loModekhayi ngokulwela inkululeko yabo yokukhonza uJehova ngendlela athi simkhonze ngayo. (Esta. 4:13-16) Kukhona yini lawe ongakwenza? Ye kukhona. Ungahlala uthandazela abafowenu labodadewenu abadliswa imbuya ngoluthi ngamacala abangelawo. Imithandazo enjalo ingasiza abafowethu labodadewethu abathwele nzima labahlukuluzwayo. (Bala uJakhobe 5:16.) UJehova uyayiphendula yini imithandazo enjalo? Ukunqoba kwethu kwezomthetho kutshengisa ukuthi uyayiphendula sibili!—Heb. 13:18, 19. Inkululeko Yokukhetha Indlela Yokwelatshwa Evumelana Lesikukholwayo 15. Yiziphi izinto abantu bakaNkulunkulu abacabanga ngazo nxa kusiza endabeni yokufakwa igazi? 15 Njengoba sabona eSahlukweni 11, izizalwane zoMbuso kaNkulunkulu ziphiwe umlayo ocacileyo ovela eMibhalweni wokuthi zingafaki igazi kumbe zilidle, okuyizinto ezijayelekileyo lamuhla. (Gen. 9:5, 6; Levi. 17:11; bala ImiSebenzi 15:28, 29.) Lanxa singavumi ukufakwa igazi, thina lalabo esibathandayo siyakudinga ukwelatshwa ngendlela engcono kakhulu nxa kungaphikisani lemithetho kaNkulunkulu. Imithethwandaba emikhulu esemazweni amanengi iyavuma ukuthi abantu balelungelo lokuvuma kumbe ukwala ukwelatshwa kusiya ngomzwangedwa kumbe ngalokho abakukholwayo. Lanxa kunjalo kwamanye amazwe abantu bakaNkulunkulu bake bathwaliswa amagabha avuzayo endabeni yokwelatshwa. Nanzi ezinye izibonelo. 16, 17. Kuyini okwazwisa omunye udadewethu ubuhlungu ngemva kokuhlinzwa, njalo umthandazo wakhe waphendulwa njani? 16 EJapan. UMisae Takeda owayeleminyaka yokuzalwa engu-63, kwakumele ayehlinzwa. Njengoba wayeyisizalwane esithembekileyo soMbuso kaNkulunkulu, wacacisela udokotela wakhe ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi. Kodwa wezwa ubuhlungu kakhulu sekwedlule inyanga ezithile, esesizwa ukuthi wayefakwe igazi ngesikhathi ehlinzwa. Ngenxa yokuthi kwakumkhathaza ukuthi wayengahlonitshwanga njalo wayeqiliwe, uDadewethu uTakeda wamangalela udokotela wakhe kanye lezisebenzi zesibhedlela ngoJune 1993. Umama lo wayethobekile njalo elokholo oluqinileyo. Lanxa wayengezwa kuhle emzimbeni, wama endaweni okuma khona ofakazayo okwesikhathi esidlula ihora, emela indaba yakhe ngesibindi kugcwele phamu emthethwandaba. Waphila inyanga eyodwa ngemva kokuhamba kwakhe kokucina emthethwandaba, wasesifa. Ukholo lwakhe lesibindi sakhe kuyasimangalisa! UDadewethu uTakeda wathi wayehlala ecela kuJehova ukuthi abusise imizamo yakhe aze anqobe. Wayengathandabuzi ukuthi uJehova uzayiphendula imithandazo yakhe. Kodwa yaphendulwa yini? 17 Ngemva kweminyaka emithathu uDadewethu uTakeda etshonile, uMthethwanda Omkhulu weJapan wethula isinqumo esasimsekela, wathi kwakungaqondanga ukumfaka igazi yena ekucacisile ukuthi wayengalifuni. Isinqumo lesi esethulwa ngoFebruary 29, 2000, sathi “ilungelo lokuzikhethela” ezindabeni ezinjalo “kwakumele lihlonitshwe njengamanye amalungelo oluntu.” Khathesi oFakazi eJapan sebesenelisa ukwelatshwa bengesabi ukuthi bazafakwa igazi ngenkani, ngenxa yokuthi uDadewethu uTakeda wazimisela ukulwela inkululeko yakhe yokukhetha ukwelatshwa okuvumelana lomzwangedwa wakhe oqeqetshwe liBhayibhili. 18-20. (a) Umthethwandaba we-Argentina okudluliselwa kuwo amacala walivikela njani ilungelo lomuntu lokwala ukufakwa igazi esebenzisa ikhadi elisayiniweyo? (b) Ungatshengisa njani ukuthi uyazithoba ekubuseni kukaKhristu endabeni yokusetshenziswa kubi kwegazi? 18 E-Argentina. Izizalwane zoMbuso zingenzani ukuze zingafakwa igazi esibhedlela ngesikhathi sezisehluleka ukuzikhulumela? NjengoPablo Albarracini, singahlala sithwele ikhadi lethu elisemthethweni elingaba ngumlomo wethu. NgoMay 2012, wayezimele nje ngesikhathi izigebenga zizama ukugqekeza kwenye indawo, wasedutshulwa kanengi. Wathwalelwa esibhedlela eqalekile, engasenelisi ukuzikhulumela ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi. Kodwa wayelekhadi okwasekudlule iminyaka engaba ngu-4 elisayinile, elalisitsho ukuthi kafuni ukufakwa igazi. Lanxa wayesebangwa lezibi njalo abanye odokotela sebebona angathi ukumfaka igazi kwakungasindisa impilo yakhe, ababemelapha bavuma ukuhlonipha izifiso zakhe. Kodwa uyise kaPablo, owayengayisuyeFakazi kaJehova, wabuya lencwadi yomthetho eyanika odokotela imvumo yokuthi bangalaleli izifiso zomntanakhe. 19 Igqwetha elalimela inkosikazi kaPablo laphangisa lahambisa isikhalazo emthethwandaba. Ngemva kwamahora amalutshwane nje, umthethwandaba wesula isinqumo esasikhitshwe ngumthethwandaba omncane wathi izifiso zikaPablo ezazibhalwe ekhadini kwakumele zilandelwe njalo zihlonitshwe. Uyise kaPablo wadlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu we-Argentina. Kodwa uMthethwandaba lo kawuzange uthole “izizatho ezaziwenza uthandabuze ukuthi [ikhadi likaPablo elalitshengisa ukuthi wayengafuni ukufakwa igazi] wayelisayine ngemva kokucabangisisa kuhle, ekwazi akusayinayo njalo engabanjwanga ngamandla.” UMthethwandaba wathi: ‘Wonke umuntu osekhulile owenelisa ukuzicabangela anganika iziqondiso kuseselesikhathi ukuthi ufuna ukwelatshwa njani, njalo angavuma kumbe ale ezinye izindlela zokukwelatshwa. Iziqondiso lezi kumele zilandelwe ngudokotela omelaphayo.’ 20 UMfowethu u-Albarracini sewasila wavuka kwatshu. Yena lomkakhe bayajabula ukuthi wayelisayinile ikhadi elitshoyo kafuni kufakwa igazi. Watshengisa ukuthi uyazithoba ekubuseni kukaKhristu ngokusayina ikhadi leli, okuyinto eqakathekileyo kodwa engakhanya angathi kayitsho lutho. Wena lemuli yakho seliwasayinile yini amakhadi enu atshengisa ukuthi kalifuni kufakwa igazi? 21-24. (a) Kuyini okwenza ukuthi uMthethwandaba Omkhulu weCanada wenze isinqumo esiqakathekileyo endabeni ephathelane labantwana lokusetshenziswa kwegazi? (b) Indaba le ingazikhuthaza njani izinceku zikaJehova ezisakhulayo? 21 ECanada. Imithethwandaba ijayele ukunika abazali ilungelo lokukhethela abantwababo indlela engcono kulazo zonke yokwelatshwa. Kwezinye izikhathi, ibisenza lezinqumo zokuthi umntwana osesenelisa ukuzicabangela anikwe ilungelo lokuzikhethela ezindabeni zokwelatshwa. Lokhu kwenzakala ku-April Cadoreth. Ngesikhathi eleminyaka engu-14, walaliswa esibhedlela elomkhuhlane wokophela ngaphakathi. Wayeselezinyanga ezithile esayine ikhadi elalisitsho ukuthi wayefuna ukwelatshwa njani, lisitsho lokuthi wayengafuni ukufakwa igazi lanxa impilo yakhe yayingaba sengozini. Udokotela owayemelapha kazange akulalele lokho okwakufunwa ngu-April, wasesiyacela imvumo emthethwandaba ukuthi amfake igazi. Wafakwa amaphakethi amathathu ama-cell egazi abomvu ngenkani. U-April wathi lokho ababemenze khona kwakufanana lokubanjwa iganyavu. 22 U-April labazali bakhe bahambisa indaba le emithethwandaba. Yacina ifike eMthethwandaba Omkhulu waseCanada ngemva kweminyaka emibili. Lanxa uMthethwandaba wala ukuthi u-April wayethathelwe amalungelo, wambuyisela imali yonke ayeyisebenzise ecaleni lakhe, waphinda wanika yena labanye abantwana asebesenelisa ukuzicabangela ilungelo lokuzikhethela ukuthi bafuna ukwelatshwa njani. Wathi: “Endabeni yezokwelatshwa, abantwana abangakafikisi iminyaka engu-16 kumele bavunyelwe ukutshengisa ukuthi imibono yabo mayelana lendlela abafuna ukwelatshwa ngayo iyakuveza ukuthi sebesenelisa ukuzenzela izinqumo lokuzicabangela.” 23 Indaba le iqakathekile ngoba yenza ukuthi uMthethwandaba Omkhulu ukhangelisise amalungelo esisekelo sombuso aphathelane labantwana asebesenelisa ukuzicabangela. Isinqumo lesi singakethulwa, loba yiwuphi umthethwandaba waseCanada wawungakhethela umntwana oleminyaka engaphansi kwengu-16 indlela yokwelatshwa owawuyibona iqondile. Kodwa ngemva kokwethulwa kwesinqumo lesi, awusavunyelwa ukunika imvumo yokuthi umntwana ongakabi leminyaka engu-16 elatshwe ngendlela ephikisana lalokho akufunayo, engaphiwanga ithuba lokutshengisa ukuthi usesenelisa ukuzicabangela lokuzikhethela. “Ukwazi ukuthi kukhona lami engikwenzileyo ukuze ibizo likaNkulunkulu lidunyiswe lokuthi ngitshengise ukuthi uSathane ulamanga, kuyangithokozisa kakhulu” 24 Kwanceda yini ukuthi batshitshele emithethwandaba okweminyaka emithathu? U-April uthi, “Ye!” Khathesi useliphayona lesikhathi sonke futhi sewasila. Uthi: “Ukwazi ukuthi kukhona lami engikwenzileyo ukuze ibizo likaNkulunkulu lidunyiswe lokuthi ngitshengise ukuthi uSathane ulamanga, kuyangithokozisa kakhulu.” Lokho okwenzakala ku-April kutshengisa ukuthi abantwana labo bangenelisa ukulwela ukholo lwabo ngesibindi, batshengise ukuthi bayizizalwane ezithembekileyo zoMbuso kaNkulunkulu.—Mat. 21:16. Inkululeko Yokukhulisa Abantwana Ngezimiso ZikaJehova 25, 26. Yiluphi uhlupho olubakhona ngezinye izikhathi nxa kungachithwa umtshado? 25 UJehova unike abazali umsebenzi omkhulu wokukhulisa abantwababo ngendlela evumelana lezimiso zakhe. (Dute. 6:6-8; Efe. 6:4) Umsebenzi lo kawulula, kodwa ungabanzima kakhulu nxa abazali bengachitha umtshado. Indlela abangafuna ukukhulisa ngayo abantwana ingatshiyana kakhulu. Ngokwesibonelo, umzali onguFakazi angacabanga ukuthi umntwana kumele akhuliswe ngezimiso zobuKhristu, kodwa umzali ongasuye Fakazi angavumelani lakho. Yikho-ke umzali ongumKhristu kumele ananzelele ukuthi lanxa umtshado usuchithiwe, bobabili balokhu bengabazali bomntwana. 26 Umzali ongasuye Fakazi angaya emthethwandaba ukuze abantwana baphiwe yena, ukwenzela ukuthi abakhethele inkolo ayifunayo. Abanye babona angathi kungamlimaza umntwana ukuthi akhuliswe ngumzali onguFakazi kaJehova. Bangathi umntwana uzabe engasananzi izinsuku zokuzalwa leminye imikhosi, njalo bakhale ngokuthi uyabe engasoze afakwe igazi “elingamsindisa” nxa ukuphila kwakhe kungaba sengozini. Okusithokozisayo yikuthi imithethwandaba eminengi ikhangela lokho okuzanceda umntwana kuphela, kayahluleli ngokuthi inkolo yomunye wabazali iyingozi yini loba hatshi. Ake sikhangele ezinye izibonelo. 27, 28. UMthethwandaba Omkhulu we-Ohio wathini ngokumangalelwa kokuthi ukukhuliswa ngumzali onguFakazi kaJehova kuyalimaza umntwana? 27 E-United States. Ngo-1992, uMthethwandaba Omkhulu wase-Ohio wathetha icala elaliphathelane lobaba owayengasuye Fakazi, owayesithi kwakuzalimaza indodana yakhe eyayisesencane ukuthi ikhuliswe ngunina onguFakazi kaJehova. Umthethwandaba ophansi wawuvumelane laye, wathi umntwana agcinwe nguyise. Unina, uJennifer Pater waphiwa ilungelo lokuvakatshela indodana yakhe, kodwa watshelwa ukuthi kwakungamelanga “afundise loba atshengise umntwana loba yini ephathelane laboFakazi bakaJehova.” Isinqumo esakhitshwa ngumthethwandaba ophansi sasisitsho izinto ezinengi okokuthi omunye wayengathi udadewethu uPater wayengasavunyelwa lokuthi ake ayithinte indaba yezimiso zeBhayibhili kumntanakhe uBobby! Ubona angathi wazizwa njani? Wezwa ubuhlungu kakhulu, kodwa uthi wafunda ukubekezela lokulindela ukuthi uJehova alungise izinto. Uthi, “UJehova wayehlala eseduze kwami.” Igqwetha lakhe ladlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu wase-Ohio lincediswa yinhlanganiso kaJehova. 28 Umthethwandaba lo kawuzange uvumelane lesinqumo somthethwandaba ophansi, wathi “abazali balelungelo eliyinqaba lokufundisa abantwababo, okugoqela ukubafundisa indlela yokuziphatha kanye leyokukhonza.” Waphinda wathi umthethwandaba ophansi wawungela lungelo lokuthathela umzali abantwana ngenxa yenkolo yakhe, ngaphandle nxa kwakulobufakazi bokuthi izimiso zaboFakazi bakaJehova zizalimaza impilakahle lengqondo yomntwana. Umthethwandaba kawuzange uthole ubufakazi bokuthi lokho oFakazi abakukholwayo kungalimaza impilakahle lengqondo yomntwana. 29-31. Kungani omunye udadewethu oseDenmark wathathelwa indodakazi yakhe, njalo uMthethwandaba Omkhulu wethula siphi isinqumo? 29 EDenmark. U-Anita Hansen laye wehlelwa luhlupho olufanayo lapho umkakhe ayesehlukane laye esiya emthethwandaba ukuze alwele ukuthi u-Amanda owayeleminyaka engu-7 agcinwe nguye. Lanxa ngo-2000 umthethwandaba wesigaba wathi umntwana agcinwe nguDadewethu uHansen, uyise ka-Amanda wadlulisela indaba le emthethwandaba ophezulu, owafika wenza isinqumo sokuthi umntwana agcinwe nguyise. Umthethwandaba ophezulu wathi njengoba abazali baka-Amanda babelemibono etshiyeneyo mayelana lezinkolo zabo, uyise nguye owayengayixazulula ngcono indaba le. Lokhu kutsho ukuthi uDadewethu uHansen wathathelwa umntwana ngenxa yokuthi wayenguFakazi kaJehova kuphela! 30 Ngesikhathi uDadewethu uHansen ephakathi kobunzima lobu, wayeke azizwe ecindezelwe kakhulu aze aswele lokuthi athandaze athini. Uthi, “Kodwa amazwi akuRoma 8:26 lo-27 angiduduza kakhulu. Ngangikwazi ukuthi uJehova wayekuzwisisa engangifuna ukukutsho. Wayehlala engikhangele njalo elami ngasosonke isikhathi.”—Bala iHubo 32:8; lo-Isaya 41:10. 31 UDadewethu uHansen wadlulisela indaba le eMthethwandaba Omkhulu waseDenmark. UMthethwandaba wethula isinqumo wathi: “Ukuthi umntwana uzagcinwa nguphi umzali kuzakuya ngokuthi nguphi okhanya angathi uzamgcina ngcono.” Waphinda wathi isinqumo sokuthi ngubani ozagcina umntwana kumele siye ngokuthi umzali ngamunye ulungisa njani izingxabano, hatshi ngenxa “yezimfundiso lemibono” yaboFakazi bakaJehova. Kwakungathi uDadewethu uHansen wethulwe umthwalo lapho uMthethwandaba usithi nguye owayefanele ukuthi agcine umntanakhe u-Amanda, wasebuyiselwa kuye. 32. UMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu ubavikele njani abazali abangoFakazi ukuthi bangabandlululwa? 32 Amazwe atshiyeneyo aseYurophu. Ezinye izindaba eziphathelane lokuthi nguphi umzali okumele agcine abantwana zize zayafika laseMthethwandaba WaseYurophu Olwela Amalungelo Oluntu (i-ECHR). Emacaleni amabili, uMthethwandaba lo wavuma ukuthi imithethwandaba ephansi kanye lemikhulu yayiphathe abazali abangoFakazi ngendlela eyehlukeneyo leyabanye ngenxa yenkolo yabo. Wathi ukwenza njalo kwakulubandlululo, njalo wakhipha isinqumo sokuthi “ukubandlulula abantu ngenxa yokuthi balezinkolo ezitshiyeneyo kakuqondanga.” Umama othile onguFakazi owancedwa yisinqumo lesi wakhuluma ngendlela ayezizwa ngayo wathi: “Kwakungizwisa ubuhlungu kakhulu ukufakwa icala lokuthi ngangilimaza abantwabami, mina ngizama ukubakhulisa ngendlela yamaKhristu engangicabanga ukuthi ingcono kulazo zonke.” 33. Abazali abangoFakazi bangasisebenzisa njani isimiso esikuFiliphi 4:5? 33 Kuliqiniso ukuthi abazali abangoFakazi abalwela amalungelo okugxilisa izimiso zeBhayibhili ezihliziyweni zabantwababo, kumele bazame ukubekeka kumbe ukuzwisisa. (Bala uFiliphi 4:5.) Lanxa kungabathokozisa ukuthola ilungelo lokuqeqetsha abantwababo ngendlela efunwa nguNkulunkulu, kumele bakunanzelele ukuthi umzali ongasuye Fakazi ulokhu elelungelo lokuthi laye abakhulise nxa efuna. Umzali onguFakazi uwuqakathekisa kangakanani umsebenzi wakhe wokuqeqetsha umntwana? 34. Abazali abangamaKhristu lamuhla bangafundani esibonelweni samaJuda aphila ngesikhathi sikaNehemiya? 34 Singafunda kulokho okwenzakala ngezinsuku zikaNehemiya. AmaJuda asebenza gadalala ukuze avuselele njalo akhe kutsha imiduli yaseJerusalema. Babekwazi ukuthi ukwenza njalo kwakuzavikela bona kanye lezimuli zabo ezitheni ezazibagombolozele. Ngenxa yalokho uNehemiya wabakhuthaza wathi: “Lilwele abafowenu, amadodana lamadodakazi enu, abafazi benu lemizi yenu.” (Neh. 4:14) Kwakuqakatheke kakhulu kumaJuda la ukuthi alwele izimuli zawo. Lamuhla, abazali abangoFakazi bakaJehova labo basebenza nzima ukuze bakhulise abantwababo ngendlela yeqiniso. Bayakwazi ukuthi kulezinto ezinengi ezimbi ezingahuga abantwababo esikolo lakubomakhelwane. Izinto lezi zingangena langekhaya ngemisakazo, ngamaphephandaba lokunye. Bazali, lingakhohlwa ukuthi kumele lenze konke okusemandleni enu ukuthi lilwele amadodana lamadodakazi enu, ukwenzela ukuthi athole indawo evikelekileyo lapho angathuthuka khona ekukhonzeni. Qiniseka Ukuthi UJehova Usekela Ukukhonza Kweqiniso 35, 36. Kubancede ngani oFakazi bakaJehova ukulwela amalungelo abo, njalo kuyini ozimisele ukukwenza? 35 UJehova uyibusisile sibili imizamo yenhlanganiso yakhe lamuhla yokulwela ilungelo lokukhonza ngenkululeko. Izikhathi ezinengi, ukulwela amalungelo la kwenze ukuthi abantu bakaNkulunkulu benelise ukunika ubufakazi obulamandla emthethwandaba kanye lakuzulu wonke. (Rom. 1:8) Okunye okuthokozisayo yikuthi ukunqoba kwabo emithethwandaba kuvikele lamalungelo abantu abanengi abangasibo boFakazi. Lanxa kunjalo, kasisibo bantu abathuthukisa inhlalakahle yabantu futhi kasizami ukuzidingela udumo. Okuqakatheke ukwedlula konke yikuthi oFakazi bakaJehova balwele amalungelo abo emithethwandaba ukuze baqinise njalo bathuthukise ukukhonza okuhlanzekileyo.—Bala uFiliphi 1:7. 36 Kasingaqali ukukuthatha lula lokho esingakufunda ebantwini abalokholo abalwela inkululeko yokukhonza uJehova! Lathi kasihlaleni sithembekile, siqiniseka ukuthi uJehova usekela umsebenzi wethu njalo uqhubeka esinika amandla okwenza intando yakhe.—Isaya. 54:17.
isiNdebele
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela. ECanada 13893 Highway 7 GEORGETOWN, ON L7G 4S4 CANADA +1 905-873-4100 Izinsuku lezikhathi zokuvakatsha NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-10:00 ekuseni lango-1:00 emini kusiya ku-3:00 ntambama. Kuthatha amahora angu-2 Okunye okwenziwa egatsheni leli Kudindwa amamagazini adlula izigidi ezingu-255 umnyaka ngamunye. Igatsha leli lithumela amamagazini adlula amakhilogiramu ayizigidi eziyisithupha umnyaka ngamunye ngezindimi ezingu-300.
isiNdebele
Siyathaba ukuncedisa labo abafuna ukufunda iBhayibhili loba abawuthandayo umsebenzi wethu owenziwa emhlabeni wonke. Sebenzisa okunye kwalokhu okulandelayo ukuze uthintane laboFakazi bakaJehova abaseduze lalapho ohlala khona. Sitshayele ucingo loba usibhalele usebenzisa okubhalwe ngaphansi EFrench Guiana Association Les Témoins de Jéhovah BP 625 F-27406 LOUVIERS CEDEX FRANCE Izinsuku lezikhathi zokusebenza NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-12:30 emini lango-2:00 emini kusiya ku-5:30 ntambama.
isiNdebele
Inani laboFakazi bakaJehova emhlabeni wonke 8 340 982 Amabandla 119 485 Amazwe alaboFakazi bakaJehova 240 Ngobani elibabiza ngokuthi ngoFakazi? Labo abatshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu nyanga zonke yibo esibabiza ngokuthi ngoFakazi bakaJehova. (UMathewu 24:14) Lokhu kugoqela abantu asebebhaphathiziwe kanye lalabo abangakabhaphathizwa. Umuntu kumele anikele yini ukuze abe nguFakazi? Hatshi. Akudingakali ukuthi umuntu anikele ukuze kuthiwe usenguFakazi kumbe ukuthi aphiwe umsebenzi othile enhlanganisweni. (ImiSebenzi 8:18-20) Esikhathini esinengi lanxa unikele kuyabe kungazakali ukuthi unikele kumbe ukuthi unikele ngemalini. UFakazi ngamunye unikela ngesikhathi sakhe, amandla kanye lempahla ukuze asekele umsebenzi wethu owenziwa emhlabeni wonke, kusiya ngezimo zakhe lokuthi uyafisa yini.—2 KwabaseKhorinte 9:7. Libona njani ukuthi kulaboFakazi abangaki abatshumayelayo? OFakazi bayabika umsebenzi wabo wokutshumayela emabandleni abo inyanga ngayinye. Akulamuntu obanjwa ngamandla ukuthi abike. Imibiko yebandla iyaqoqwa ibisithunyelwa ewofisini yegatsha. Igatsha lona lihlanganisa imibiko ethunyelwe ngamabandla aselizweni kumbe endaweni ethile beseliyithumela emawofisini ethu amakhulu. Ekupheleni komnyaka wenkonzo ngamunye, * kuhlanganiswa inani laboFakazi abakhona elizweni linye ngalinye ukuze kwazakale ukuthi kulaboFakazi abangaki emhlabeni jikelele. Amanani atholakala emibikweni etshengisa ukuthi umsebenzi wethu uqhutshwe njani elizweni linye ngalinye lalokho okwenzakale ngesikhathi sisenza umsebenzi wokutshumayela kulotshwa ku-Ncwadi Yonyaka YaboFakazi BakaJehova. Ukubona indlela umsebenzi wethu owenziwa ngayo kuyasikhuthaza njengoba kwakhuthaza lamaKhristu ekhulu lokuqala.—ImiSebenzi 2:41; 4:4; 15:3. Abangatshumayeliyo kodwa elixoxa labo ngeBhayibhili libabala njengamalunga enu yini? Hatshi, kodwa siyabemukela emabandleni ethu. Abanengi babo bayabuya eSikhumbuzweni sokufa kukaJesu esenziwa minyaka yonke. Ukuze sazi ukuthi bangabe bebangaki laba, sikhangela inani labantu abayabe bebuyile eSikhumbuzweni emhlabeni wonke besesikhipha inani laboFakazi. Ngo-2016 bekulabantu abangu-20 085 142 eSikhumbuzweni. Kodwa kulabanye esifunda labo iBhayibhili abangangeniyo imihlangano yethu. Ngokwesilinganiso sifunde labantu abangu-10 115 264 inyanga yinye ngayinye ngomnyaka ka-2016 njalo abanye bakhona kwakufundwa labo bebanengi ngesikhathi esisodwa. Kungani ohulumende belenani laboFakazi eliphezulu ukwedlula elenu? Ohulumende bathola inani labantu abangena isonto ethile ngokubuza ukuthi yiphi isonto abayingenayo. Ngokwesibonelo i-U.S. Census Bureau ibuza abantu ukuthi bangamalunga ayiphi inkolo njalo lokhu kwenza ukuthi babe lamanani angaqondanga ngenxa yokuthi othile angabatshela ukuthi unguFakazi yena engayisuye. Kodwa abatshumayelayo njalo babike umsebenzi lo yibo kuphela esithi ngoFakazi bakaJehova. ^ ndima 2 Umnyaka wenkonzo uqalisa mhlaka 1 September uyephela mhlaka 31 August ngomnyaka olandelayo. Ngokwesibonelo, umnyaka wenkonzo ka-2015 waqala mhlaka 1 September 2014 waphela mhlaka 31 August 2015. ^ ndima 16 Umnyaka wenkonzo uqalisa mhlaka 1 September uyephela mhlaka 31 August ngomnyaka olandelayo. Ngokwesibonelo, umnyaka wenkonzo ka-2015 waqala mhlaka 1 September 2014 waphela mhlaka 31 August 2015. Funda Okunengi NGOBANI ABENZA INTANDO KAJEHOVA LAMUHLA? Silingisela isibonelo uJesu asibekela sona esasemhlabeni. Yiziphi ezinye izindlela zokutshumayela? IMIBUZO EJAYELE UKUBUZWA NGABANTU Funda ukuthi sisithola njani isiqondiso kanye lemilayezo kusetshenziswa uhlelo lolu.
isiNdebele
BULAWAYO — Izakhamizi zezansi yeMaNdebeleni zithi zona zihlalisekile ngokusebenzisa iRand, iPula leDollar leMelika ngoba inengi lazo liphila ngomnotho waseSouth Africa. Zithi imali yamaBond Notes iyasebenza kodwa kayeneli. Ngakho zikhuthaza ibhanga elikhulu lesizwe ukuthi lengeze isilinganiso samaBond Notes emaphandleni. Inengi eMatabeleland lisebenza eSouth Africa leBostwana okutsho ukuthi lemali esebenza esigabeni lesi ngeyasemazweni womabili la, wona angcelelane leZimbabwe Isisebenzi kwelinye ivinkili uNkosikazi Rebecca Ncube uthi basebenzisa iRand kakhulu kuleBond Note, lona athi abantu bebengalifuni ngaphambilini, kodwa okwamanje sebelamukela. Intengo ezinengi ezansi yeMaNdebeleni zihlelwe ngamaRand lamaPula.
isiNdebele
UJehova ngeke avumele abantu ababi bonakalise iPharadayisi. Abangane bakhe yibo abazahlala khona. Kuzakwenzakalani ngabantu ababi? Ukuze uthole impendulo, cabanga ngendaba kaNowa. UNowa waphila kudaladala. Wayeyindoda elungileyo eyayizama ngamandla ukwenza intando kaJehova. Kodwa abanye abantu emhlabeni babesenza izinto ezimbi. Ngakho uJehova watshela uNowa ukuthi wayezathumela uzamcolo wamanzi ukuzobhubhisa abantu ababi. Watshela uNowa ukuthi akhe umkhumbi ukuze yena lemuli yakhe bengafi nxa uzamcolo efika.—UGenesisi 6:9-18. UNowa lemuli yakhe bakha umkhumbi. UNowa waxwayisa abantu ukuthi uzamcolo uyeza kodwa kabamlalelanga. Baqhubeka besenza izinto ezimbi. Ngemva kokuba umkhumbi usuphelile uNowa wangena emkhunjini lemuli yakhe, wasengenisa lenyamazana phakathi. UJehova wasesenza ukuthi izulu elikhulu line. Izulu lana emhlabeni okwezinsuku ezingamatshumi amane lobusuku obungamatshumi amane. Amanzi asibekela umhlaba.—UGenesisi 7:7-12 Abantu ababi bafa kodwa uNowa lemuli yakhe basinda. UJehova wasindisa uNowa lababelaye emkhunjini, basala emhlabeni owawungasela bubi. (UGenesisi 7:22, 23) IBhayibhili lithi uJehova uzaphinda futhi ukubhubhisa abantu ababi ngesikhathi esizayo. Abalungileyo ngeke babhujiswe. Bazaphila emhlabeni oyiPharadayisi kuze kube nini lanini.—2 UPhetro 2:5, 6, 9. Lamuhla abantu abanengi benza izinto ezimbi. Umhlaba ugcwele inkathazo. UJehova uthuma oFakazi bakhe kanenginengi ukuthi baxwayise abantu. Kodwa abanengi kabalaleli amazwi kaJehova. Kabafuni ukuntshintsha indlela abaphila ngayo. Kabafuni ukulalela lokho uNkulunkulu akutshoyo mayelana ngokuhle lokubi. Kuyini okuzenzakala ebantwini abanjalo? Bazantshintsha yini? Abanengi kabasoze bantshintshe. Esikhathini esizayo abantu ababi bazabhujiswa njalo kabasayi kubakhona futhi.—IHubo 92:7. Umhlaba kawusoze ubhujiswe; uzantshintshwa ubeyiPharadayisi. Labo abathola ubungane loNkulunkulu bazaphila kuze kube nini lanini emhlabeni oyiPharadayisi.—IHubo 37:29.
isiNdebele
Uhulumende usevumile ukuhlawula izisebenzi zakhe imali yama bhonasi yanyakenye hatshi ukubanika izithanda abesezithembisa. Okuseleyo yikubona ukuba uzozigwcalisa na izithembiso azenze ngoMvulo loba hatshi. Leli nyatheli lithethwe ngemva kokwethusela kwezisebenzi zikahulumende ukungasebenzi kusukela ngoMvulo zikhala ngokuthi uhulumende udonsa inyawo edabeni lwama bhonasi. Emhlanganweni leziphathamandla zikahulumende okubalisa umphathintambo wezisebenzi, uNkosikazi Prisca Mupfumira, losibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe,uDr. John Mangudya, izisebenzi zithenjiswe ukuthola amabhonasi la kusukela ngenyanga kaMabasa, kuqalwa ngogatsha lwabezomvikela. Lokhu akuzange kuphathe kuhle inkokheli yenhlanganiso ezimela inhlanganiso ezehlukeneyo zezisebenzi ezithi kumele kucine ngabezomvikela ukuthola leyo mali. Obona ngenhlelo enhlanganisweni emela ababalisi abafundisa emaphandleni ye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe, uMnumzana Pride Mukono, uthe uhulumende kwakumele athathe inyathelo leli kudala. Abenhlanganiso ezimela inhlangothi ezehlukeneyo zezisebenzi zikahulumende, ziveze njalo ukuba ngabe baqala ukuyithola kuyonale inyanga ka Mbimbitho imali yabo yamabonus hatshi kuthi abacina ukuyithola, bayithole ngenyanga ka Nkwenkwezi kuwonalo umnyaka.
isiNdebele
BULAWAYO — Uzulu eZimbabwe usola ukwenziwa komkhosi wokujabulela ilanga lokuzalwa likaMongameli uRobert Mugabe oqoqwa ngabasakhulayo bebandla lakhe leZanu PF abe 21st February Movement. Abantu abanengi akumelanga kwenziwe idili elikhulu ngoba uzulu uyahlupheka ngenxa yokugugudeka komnotho eZimbabwe. Omunye walabo abakhononayo nguMnu. Mbuso Fuzwayo, olwela ilungelo loluntu, othi idili leli lizadlalisa imali okumele inceda abantu abahluphekayo. Omele iMatobo edale leSenate, uNkosikazi Sithembile Mlotshwa, uthe kuyadanisa lokuthi abantwana besikolo kumele bahlawulele idili leli loba bengalamali yezifundo. UMlotshwa usole kakhulu iqula eliqoqa lumkhosi ethi inkomo abazifuna emapulazini zihlawulani ngoba idili likamongameli alilani labalimi. Loku kusekelwe nguMnu. Mbonisi Gumbo, obona ngokwethulwa kwemibiko kubandla leMthwakazi Revolutionary Party, othe umcimbi lo uveza ukudelela okukhulu. Uthe lenziwa ngesikhathi abantu abanengi balahlekelwe ngamabele abulewe ngamanzi esikhukhula alethwe liyezi leCyclone Dineo. Umkhosi wokunanza ilanga lokuzalwa kukaMugabe ukhangelele ukuba lendleko yamadola angaba yizigidi ezedlula ezimbili lengxenye - $2,5million - njalo limali kumele idingwe kuzulu. Umongameli weZapu, uMnu. Dumiso Dabengwa lomongameli weAlliance for National Salvation, uMnu. Moses Mzila Ndlovu, labo bakhuthaza abantu ukuba bangayi kudili lelo ngoba uMugabe wetheswa icala lokuthi wabulala abantu abanengi kakhulu eMatabeleland leNkabazwe ngesikhathi seGukurahundi.
isiNdebele
UJesu esefile indoda enothileyo okuthiwa nguJosefa yahamba kuPhilathu yacela ukwethula isidumbu sikaJesu. UJosefa wagcoba isidumbu sikaJesu ngamafutha anukelelayo njalo wasigoqela ngelembu elenziwe ngelineni wasesiyamngcwaba ethuneni elalingakaze lisebenze. Wagiqa ilitshe elikhulu wavala ngalo ithuna. Abaphristi abakhulu bathi kuPhilathu: ‘Siyesaba ukuthi abanye abafundi bakaJesu bangantshontsha isidumbu sakhe besebesithi uvukile.’ Yikho uPhilathu wathi kubo: ‘Hambani liyelinda ithuna ukuze kungangeni muntu.’ Ngemva kwamalanga amathathu, abanye abesifazana bavuka ekuseni kakhulu baya ethuneni. Bathola ilitshe ligiqiwe lasuswa ethuneni. Bathi bengena kulo bathola ingilosi yabatshela yathi: ‘Lingesabi. UJesu usevusiwe. Hambani liyetshela abafundi bakhe ukuthi bayehlangana laye eGalile.’ UMariya Magadalena wagijima wayadinga uPhethro loJohane. Wabatshela wathi: ‘Kulomuntu othethe isidumbu sikaJesu.’ UPhethro loJohane bagijima baya ethuneni. Bathi bebona ukuthi ithuna alilalutho babuyela emizini yabo. UMariya wathi esebuyele ethuneni wabona izingilosi ezimbili wathi kuzo: ‘Angazi ukuthi iNkosi yami bayibeke ngaphi.’ Wasebona eyinye indoda wacabanga ukuthi ingumnikazi wensimu, wathi kuyo: ‘Mnumzana, ngicela ungitshele ukuthi umuse ngaphi.’ Kodwa lapho indoda leyo isithi “Mariya,” wahle wabona ukuthi nguJesu. Wamemeza wathi: ‘Mfundisi!’ wasembamba. UJesu wathi kuye: ‘Hamba uyetshela abafowethu ukuthi ungibonile.’ UMariya wahle wagijima wayatshela abafundi ukuthi ubone uJesu. Ngalelolanga emini abafundi ababili basuka eJerusalema baqonda e-Emawusi. Besendleleni kwathutsha indoda yabambisana labo indlela yasibabuza ukuthi baxoxa ngani. Bathi: ‘Kanti awuzwanga ukuthi ezinsukwini ezintathu ezidlulileyo abaphristi abakhulu babulele uJesu? Kodwa khathesi abanye abesifazana bathi uvukile.’ Indoda leyo yasibabuza yathi: ‘Kanti alikukholwa okwatshiwo ngabaphrofethi? Angithi bathi uKhristu kumele afe aphinde avuswe.’ Indoda leyo yasiqhubeka ibachasisela iMibhalo. Bathi sebefikile e-Emawusi abafundi bacela indoda leyo ukuthi ihlale labo. Kwathi besidla ukudla kwantambama yathandazela isinkwa basebenanzelela ukuthi nguJesu, wasenyamalala. Abafundi ababili bathi lothu babuyela eJerusalema baqonda endlini eyayilabaphostoli bafika babatshela konke okwakwenzakele. Besendlini leyo uJesu wama phakathi kwabo. Baqala bengakholwa ukuthi nguJesu sibili. Yena wathi kubo: ‘Khangelani izandla zami; ngithintani. Phela kwalotshwa ukuthi uKhristu uzavuka.’ “Mina ngiyiyo indlela njalo ngiliqiniso lokuphila. Kakho ozayo kuBaba ngaphandle kwami.”—UJohane 14:6
isiNdebele
BULAWAYO — Abanye abaphila ngokuthengisa eHarare bathi kahloniphi umphathintambo wezentuthuko yamadolobho, uMnumzana Saviour Kasukuwere, othi yibo ababangela umkhuhlane wesihudo se-typhoid. UKasukuwere utshele intathelizindaba kunsukwana ezisanda kwedlula ukuba labo abayala ukusuka kuNelson Mandela Avenue yibo ababangele ukuqhamuka kwe-typhoid emzini weMbare. Kodwa bona bathi katshiyane lokubagcona alungisise okuyiyo imbangela yemikhuhlane enjengeyesihudo se-typhoid. UMnumzana Sifelani Nyathi, ophila ngokuthengisa kuNelson Mandela Avenue bucwadlana le Harvest House, uthe akumelanga amazwi anje abe ngaphuma kunkokheli uqobo. Uphinde wathi umkhuhlane we-typhoid ikubikwa ukuthi usubulale abantu ababili emzini weMbare loba nje ungumkhuhlane ovikelekayo. Okukhulunywe nguKasukuwere kusolwe njalo yizakhamizi zeHarare, okubalisa uMnumzana Jeffias Moyo, othi ibonisa ukungazinikeli kwenkonkeli ye Zanu PF. Abaphila ngokuthengisa kulindawo bathi iyabaphica ingqondo inkulumo kaKasukuwere le ngoba bona belihlekana nje labantu njengoba idolobha ligcwele uzulu ophila ngokuthengisa. Inengi labathengisela duzane le Harvest House ngelithengisa impahla okubalisa izicathulo, amabhanti abesilisa lengwalo zabantwana besikolo. Bathi akumelanga kungeniswe ezombusazwe ngesikhathi kumele idolobho leHarare lilwisane lomkhuhlane wesihudo.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Kodwake umongameli Jacob Zuma yena uthi abakweleSouth Africa abalayo inzondo kwabakwamanye amazwe. Inkulumo yenkokheli zombili lezi iza ngesikhathi kuqhubekela phambili ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe lamabhizimusi abo kweleSouth Africa. Ekhuluma esePretoria ngesikhathi egcotshwa ukuba ngumkhokheli we University of South Africa, owaye ngumongameli wakweleSouth Africa umnumnzana Thabo Mbeki, uthe ukutshaywa loba ukuxotshwa kwabakwamanye amazwe akusoke kuziqede inhlupho ezibhekane leSouth Africa. UMbeki ubuye wakhumbuza izizalwane zakwele South Africa indima enkulu eyadlalwa yizwekazi le Africa ekuthini bathole inkululeko abalayo lamhlanje. Njengezizalwane zakuleli akumelanga sikhohlwe ukuzinikela okwenziwa yizizalwane zaseAfrica ukuze thina sithole inkululeko. Akulunganga ukuthi abantu abasisizayo bethi sebefika lapha sibaphathe njengezitha sithi abemukelekanga. Kusenjalo abanengi sebesole umongameli Jacob Zuma ngemva kwenkulumo yakhe ebiphikisa ukuthi ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe okusanda kwenzakala lokwenzeke eminyakeni edluleyo akukhombisi ukuthi izizalwane zakweleSouth Africa ziyabazonda abakwamanye amazwe. Enkulumeni yakhe labezindaba uZuma uthe ukutshengisela okusanda kwenzakala bekuyikukhonona ngobugangi obandayo elizweni hatshi inzondo yabakwamanye amazwe. Akulula ukuthi sithi izizalwane zakwele South Africa zilawo umoya wokucwasa abantu ngobuzwe. Aluba kunjalo besingasoke sibelabakwamanye amazwe abanengi kangaka elizweni. Aluba abakuleli bebelayo ixenophobia besingasoke sihlale iminyaka eminengi kangaka kungeladlakela olubhekiswe kwabakwamanye amazwe. Inkulumo kamongameli Zuma le iza kungakhathalekile ukuthi ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe lama bhizimusi abo kuqhubekele phambili ngempelaviki. Elokitshini leJeppestown eJohannesburg, ixuku labakweleSouth Africa lingene ezitaladeni ngeNsonto ebusuku lisithi abakwamanye amazwe abaphume baphele kulelo lokitshi. Lelixuku ligqekeze izitolo zabakwamanye amazwe kule ndawo kwaze kwalamula amapholisa aqede ubusuku bonke izolo eqaphe isimo. Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Future Msebelele uthi akusizi ukukhomba ngomunwe ele South Africa ngoba lalo lithwele amagabha avuzayo ngezomnotho. Uthi amazwe afana leZimbabwe alabantu abanengi kweleSouth Africa yiwo okufanele alungise lokhu okuxotsha izizalwane zawo. Kungaba le Democracy emazweni around yona iSouth Africa, lalapha eAfrica kube legood governance then kuyabe kungela need ukuthi abantu bebebelokhu beflocker besiya eSouth Africa, So it starts from amazwe la abantu ababuya khona kumele kube lapho okulungiswa khona. Umnumnzana Msebele uthi nxa kungaphela inkohlakalo emazweni eAfrica, umnotho uthuthuke, wabelwane ngokulinganayo, abakwamanye amazwe abagcwele kweleSouth Africa bazabuyela emazweni abo okuzahle kuyiqede ixenophobia le esithwalise abantu nzima kweleSouth Africa.
isiNdebele
WASHINGTON — UMongameli Donald Trump weMelika usexotshe umsebenzi, uMnu. James Comey, umqondisi weFederal Bureau of Investigation. UTrump ubhalele uComey incwadi ethi, “Usuxotshiwe umsebenzi okutsho ukuthi sokumele uphume ewofisini yakho khonamanje.” UTrump uthe umxotshele ukuthi kenelisi umsebenzi lokuqhuba inhlelo zeFBI. Abaqondisi beFBI baqhatshwa okweminyaka elitshumi. UComey utshelwe ngasebenza labo ngesikhathi eseCalifornia ukuthi usexotshwe umsebenzi. UComey kakakhulumi ngokuxotshwa kwakhe. Izizatho ezinye zokuxotshwa kuka Comey bezimumethwe encwadini ezimbili azibhalelwe ligqwetha elikhulu lelizwe leMelika, uMnu. Jeff Sessions, lomsekeli wakhe, uMnu. Rod Rosenstein. Bathe uComey ubefake umthetho ezandleni zakhe. Bathe wehluleka ukuhluzisisa okwakumele kwenziwe ngesikhathi uNkosikazi Hillary Clinton esitheswa icala lokusebenzisa imitshina engavunyelwayo ukuthumeza incwadi zama emails kahulumende. UClinton, oweyencintisana loTrump kukhetho lukamongameli ngoLwezi nyakenye, wayengunobhala kahulumende obona ngenhlelo ezitshiyeneyo.’ Ngesikhathi ekhankasa kukhetho lukamongameli, uTrump wathi kuzamele avalelwe ejele ngalokho akwenzayo. Amalunga edale leCongress akubandla lama Democrats athe kubi kakhulu okwenziwe nguTrump, ocatshangelwa ukuthi wayedlelana labakhokheli beRussia ngesikhathi ekhankesela ukuba ngumongameli weMelika. Kodwa-ke abanye abamele ama Republicans bathe uTrump wenze kahle ngokuxotsha uComey.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Kulabantu abalitshumi lane (14) abemuli yinye abafele engozini yomgwaqo ngoLwesithathu ebusuku bethwele isidumbu besiya emgncwabeni eMasvingo. Imuli le ibihamba ngekhombi engqikilane leroli emgwaqweni osuka koBulawayo usiya eGwanda duzane lekolishi leNational University of Science and Technology (NUST). Amapholisa athi ingozi le yenzakale ngemva kokuba umtshayeli weroli engene egodini (pothole) elisemgwaqweni engaboni, imota yakhe yasizamazama yangena emzileni wekhombi. Abantu abalitshumi lantathu (13) babikwa behle bafena khonapho kwathi oyedwa wayafela esibhedlela. Abanye abahlanu bebelokhe belalisiwe esibhedlela ngoLwesine. Abatshayeli bezimota abanengi bakhala ngokuthi uhulumende kenzi lutho olukhanyayo ukulungisisa imigwaqo yona esesimeni esibi kakhulu. Omunye wabo nguMnu Lehlohonolo Mokoena, yena othi nxa imigwaqo ingasalungisiswanga ngokuphangisa, abantu bazakufa baphele ngengozi zomgwaqo. "Isimo semigwaqo sibi kakhulu ngoba kwezinye indawo akudluleki njengomgwaqo osuka eMbalabala usiya eMasvingo," kutsho uMokoena. "Ungathi uyakhangela futhi umgwaqo osuka koBulawayo usiya eBeitbridge, ama-pothole akhona ikakhulu nxa utshayela ebusuku, ayingozi enkulu."
isiNdebele
BULAWAYO — Inhlanganiso ye Old Mutual Heath Streak Academy isiguqulwe ekubeni yinkampani yenziwa iTrust njalo umqeqetshi weqembu lesizwe, uHeath Streak, nguye osekhethwe ukuba ngumongameli walinhlanganiso. UStreak uthi ukuguquka kwenhlanganiso le ukuba yiTrust kuhambelana lenhloso yabo eyokuthuthukisa umdlalo kakhilikithi. “Akulamehluko omkhulu yikuthi vele thina sikwenza lokhu ngoba silothando lomdlalo lo hatshi ukuba sithole imali. Thina sifuna ukukhulisa umdlalo sikhulise labafana bethu abako Bulawayo becine bedlalela ilizwe lethu,” kusho uStreak. Indawo ye Heath Streak Cricket Academy isungulwe ngomnyaka ka 2014 ngu Streak esebenza ndawonye lo Joseph Rego oyisizalwane selizwe le India njalo owayengumaneja kaStreak ngesikhathi esadlala umdlalo kakhilikithi. Ngokuhamba kwesikhathi lindawo etholakala lapho okwakule McDonald Sports Club khona ibizwe ngokuthi yi Old Mutual Heath Streak Academy kuyindlela yokunaka usekelo eluthola kulinkampani. Lindawo iyisikolo esifundisa abasakhulayo umdlalo kakhilikithi njalo ilenhlelo zokuphathisa abantwana abaswelayo kodwa belethalenta lokudlala umdlalo kakhilikithi.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ibutho leZimbabwe selethule umbiko okhumumbuza uzulu ukuthi kulicala ukugqoka impahla ezilombala wempahla zabo kulandela ukumemetheka kwabazigqokayo. Isikhulumeli sabo, uLieutenenant Colonel Mafios Makotore, wethule umbiko othi uzulu kumele angagqoki impahla le ngoba phansi komthetho weDefence Act kulicala. UMakotore wengezelele esithi banengi kakhulu abantu abagqoka impahla le, ikakhulu ngesikhathi seKhisimusi. Uphinde wathi izigilamkhuba zigqoka limpahla besezisenza ubusela lobutsotsi obumangalisayo. Umhlabeleli olodumo, uJah Prayzer leqembu lakhe, yibo abavunyelwa ukugqoka limpahla. Abanye ngabathi inengi labantu lilingisela uJah Prayzer osedumile kulez’insuku. Ukuhlaziya loludaba iStudio 7 ixoxe lelunga ledale lephalamende, uMnu. Price Dubeko Sibanda, owebandla leMDC-T. "Ngingathi … lowo ngumthetho okhanya ukhona. Kukhanya njalo lowo mthetho waqalisa kudala," kutsho uSibanda.
isiNdebele
BULAWAYO — Amalunga edale lephalamende eZimbabwe aseqalisile umkhankaso wokwengezelala isilinganiso sabesifazana abangena kwezombusazwe okungakhokhelela ukuthi inani labo edaleni leli likhuphuke. Lumkhankaso ubikwa ungapheleli kukhetho luka 2018 kuphela kodwa lelomnyaka ka2023 kusiya phambili. NgoLwesithathu koBulawayo, inhlanganiso eqhuba ucwaningo ngendaba ezimbalwa eye Research and Advocacy Unit yethule impumela yocwaningo olulesihloko esithi “Participation but no voice: Parliamentary report on the Women’s Quota System in Zimbabwe" eveze ukuba loba bekhona abesifazane edale lephalamende kuyize nje ngoba ukubakhona kwabo akudalanga umahluko njalo kwenziwa ukuzama ukuthulisa umkhankaso wabesifazana ekungeneni kwezombusazwe. Ucwaningo lolu luveze ukuba uhlelo lweProportional Representation lwadala inzondano phakathi kwamalunga edale njalo alucacanga ukuba bazasebenza njani lwaphinda lwehlisa inani labesifazana abangena kukhetho. Abikwa ekhangelelwa phansi amalunga akhethwa ngaleyo ndlela ebizwa ngamagama abalisa ‘oKadoma’ kumbe ‘uBaccosi’ kodwa akwenziwa kumalunga eSenate lawo angena edale ngendlela efanayo. Abesifazane abasuka kumabandla wonke ezombusazwe eZimbabwe avumelene ukuba kumele kube lenguquko ecacileyo kuqalela kumabandla lezombuso kusiya edale lephalamende kuvezwe obala inani labesifazana okumele bangene kwezombusazwe. UMsekeli womkhokheli weMDC-T, uNkosikazi Thokozani Khuphe, uthi isisekelo sebandla lakhe siyakhuluma ngobukhokheli babesifazana kodwa asicaci kunani labo okumele kubeyingxenye kuzozonke izikhundla kusukela emabandleni kusiya edale lephalamende izihlalo ezilikhulu lanhlanu zincintiswe ngabesifazane. Ilunga ledale lephalamende ezansi yeMaNdebeleni eMzingwane oweMDC, uNkosikazi Priscilla Mushonga, uthi abesifazane bakhankasela ukuguqulwa kwezimiso zokhetho ezizakhokhelela ukuba inani labesifazana likhuphuke ukuze kubeyingxenye yabesilisa leyabesifazane esedale ngoba uhlelo lwePR luyacina ngo2023 ngakho kumele luqhubeke ngoba inani labesifazane alikafiki kungxenye yamalunga edale. Elinye ilunga ledale lephalamende, uNkosikazi Tambudzani Mohadi, laye uvumelane loMhlonitshwa uMakhuphe loNkosikazi Mushonga esithi inguquko yabesifazana abangena kwezombusazwe kumele iqale emabandleni. Uthe lebandla lakhe liyasilela ekusebenzelaneni labesifazane umasekusiya ezikhundleni zombusazwe eziphezulu. UNkosikazi Mildred Mnkandla webandla leZAPU uthe isisekelo sombuso kumele siguqulwe ukuze uhlelo lwePR luqhubekele phambili ngoba inani labesifazana abaphatheka kwezombangazwe liphansi kakhulu. UNkosikazi Patricia Tshabalala, olwela amalungelo abesifazana, uthe abesifazana abakhwince amalogwe balwele amalungelo abo ukuze inani labo likhuphuke edale ukuze impilo zabantu ezweni zikhuphuke. UMgcinisihlalo webandla leZimbabwe People First koBulawayo, UNkosikazi Esnat Bulayani, uvumelane labanye bakhe esithi ngempela uhlelo lwePR kumele luqhubekele phambili njalo isisekelo sombuso siguqulwe ukuze inani labesifazana labesilisa lilingane edale lephalamende.
isiNdebele
ABANTU abanengi abazikholwa izinto zamasalamusi kanye lesidimoni, bathi zenzelwe ukuqila lokwesabisa abantu futhi yizinto zamafilimu kuphela. Kodwa iBhayibhili lona lilombono otshiyeneyo. Liyasixwayisa ngezinto lezi. Ngokwesibonelo uDutheronomi 18:10-13 uthi: ‘Akungabi lamuntu phakathi kwenu oyisanuse loba ocasisa ngemibono, ocasisa imilingo njalo ophathelane lobuthakathi, ophosayo, loba olamadlozi loba olemimoya loba okhangelele kwabafileyo.’ Liyasitshela lesizatho salokho, lithi: “Loba ngubani owenza lezizinto uyisinengiso kuJehova . . . Kumele libemsulwa phambi kukaJehova uNkulunkulu wenu.” Kungani iBhayibhili lisixwayisa ngemihlobo yonke yesidimoni? SAQALISA NJANI ISIDIMONI? IBhayibhili lisitshela ukuthi kudala uNkulunkulu engakadali umhlaba waqala wadala izidalwa zomoya loba izingilosi. (UJobe 38:4, 7; ISambulo 5:11) Izingilosi zonke zadalwa zilenkululeko yokuzikhethela. Ezinye zakhona zakhetha ukuhlamukela uNkulunkulu, zasezisuka ezulwini zazobangela udubo lapha emhlabeni. Lokhu kwenza ukuthi umhlaba ‘ugcwale ubudlwangudlwangu.’ IBhayibhili lithi izingilosi lezi ezimbi yizo ezidukisa abantu abanengi lamuhla. (ISambulo 12:9) Zisebenzisa indlela ezitshiyeneyo ngoba ziyakwazi ukuthi abantu bayafisa kakhulu ukwazi ngekusasa labo. Kwezinye izikhathi kungakhanya angathi amasalamusi lesidimoni kuyanceda sibili. (2 KwabaseKhorinte 11:14) Kodwa iqiniso elikhona yikuthi izingilosi lezi ezimbi ziyabe zifuna ukunqunda izingqondo zabantu ukuze bangalazi iqiniso ngoNkulunkulu. Ngokwalokho esikufunda eBhayibhilini kuyakhanya ukuthi ukuxhumana lezingilosi ezimbi kuyingozi. Yikho phela abanye ababelesifiso sokuba ngabafundi bakaJesu bathi sebefundiswe iqiniso ngendaba yonale, ‘abanengi balabo ababesenza amasalamusi baletha ingwalo ndawonye bazitshisa’ lanxa zazidula kakhulu. Lanamuhla bakhona asebekhethe ukungabambi izinto ezilesidimoni phakathi loba ukuzilibazisa ngazo. Ngokwesibonelo uMaria * wathi eleminyaka engu-12 wayekhanya esenelisa ukubona ingozi loba izinto ezazizakwenzakala. Wayesebenzisa amakhadi okuthiwa ngama-tarot ayemenza abone elakusasa abesetshela ayefunda labo okwakuzabehlela. Izinto zamasalamusi zacina sezimchaza kakhulu ngoba ayekukhuluma kwakusenzakala. UMaria wayecabanga ukuthi ulesiphiwo asinikwa nguNkulunkulu ukuze ancede abanye. Uthi: “Kodwa kulento eyayingincitsha ubuthongo. Amakhadi la ayengenza ngibone ikusasa labanye kuphela. Ngangingenelisi ukubona ukuthi eyami impilo yayizakuba njani.” UMaria wayelemibuzo eminengi eyayimkhathaza, yikho wathandaza kuNkulunkulu futhi ngemva kwesikhathi oFakazi bakaJehova bamvakatshela basebeqalisa ukufunda laye iBhayibhili. Wafunda ukuthi uNkulunkulu ayisuye owayemenza enelise ukubona ikusasa labanye. Okunye akufundayo yikuthi bonke abafuna ukuba ngabangane bakaNkulunkulu kumele balahle zonke izinto zesidimoni. (1 KwabaseKhorinte 10:21) UMaria wacina elahla wonke amabhuku kanye lezinto zamasalamusi ayezisebenzisa. Khathesi usefundisa abanye iqiniso alifunda eBhayibhilini. UMichael wayekuthanda ukubala amabhuku amasalamusi ngesikhathi esakhula. Uthi: “Ngangikholisa kakhulu ukubala ngabantwana abangangami ababesenza izimanga.” Kancane kancane uMichael waqalisa ukujayela ukubala amabhuku alesidimoni esesabekayo. Uphinda athi: “Ngacina sengibala amabhuku futhi sengibukela amafilimu ayegcwele izinto lezi ngoba kunengi engangifuna ukukwazi.” Izinto zantshintsha ngesikhathi uMichael efunda iBhayibhili, wabona ukuthi kuqakathekile ukuthi ananzelele izinto azibalayo. Uthi: “Ngabhala phansi konke engangilakho okwakulesidimoni, ngasengikulahla. Ngafunda isifundo esiqakathekileyo. U-1 Khorinte 10:31, uthi: ‘Loba kuyikuphi elikwenzayo, kwenzeleni udumo lukaNkulunkulu.’ Khathesi umbuzo esengizibuza wona yilo, ‘Engikubalayo kuyamnika yini uNkulunkulu udumo?’ Nxa ngingabona ukuthi akumniki udumo ngihle ngitshiyane lakho.” Kuqondile ukufanisa iBhayibhili lesibani ngoba liyasikhanyisela ukuthi siyini isidimoni. (IHubo 119:105) IBhayibhili liyasitshela lokuthi siyeza isikhathi lapho abantu bazabe bengasadukiswa zingilosi ezimbi. Ngalesosikhathi wonke umuntu uyabe esethokoza. Ngokwesibonelo iHubo 37:10, 11 lithi: “Kuseyisikhatshana nje, ababi bazabe bengasekho; loba usubadinga kabasayikufunyanwa. Kodwa abathobekileyo bazakudla ilifa lelizwe bakholise ukuthula okukhulu.” ^ indima 10 Amabizo asesihlokweni lesi antshintshiwe.
isiNdebele
KUNGUWE UBUZAKWENZANI? Cabanga ngesimo lesi: UNqobani kasakwazi okuyikho. Phela yena ukholwa ukuthi izinto zonke zadalwa nguNkulunkulu. Kodwa lamuhla umbalisi wakhe ubambe inkani esithi ukuzenzakalela kwemvelo kuliqiniso futhi kulobufakazi obubambekayo. UNqobani kafuni ukuba yisithutha phambi kwekilasi. Yikho ucina ezitshela ukuthi, ‘Kambe ngingubani ukuthi ngisole lokho okutshiwo ngabezesayensi?’ Ngabe unguNqobani, ubuzakukholwa yini ukuthi izinto kazidalwanga ngenxa yokuthi ukubale emabhukwini esikolo? QALA UCABANGE! Abantu abakholwa indaba le labangayikholwayo bagijimela ukutsho lokho abakukholwayo kodwa bengacabanganga ngokuthi kungani bekukholwa. Abanye bakholwa ukuthi izinto zadalwa ngenxa yokuthi bakufunda esontweni. Abanye bakholwa ukuthi izinto kazidalwanga ngenxa yokuthi bakufunda esikolo. CABANGA NGEMIBUZO LE EYISITHUPHA IBhayibhili lithi: “Ngoba yileyo laleyo indlu yakhiwa ngumuntu othize, kodwa uNkulunkulu ungumakhi wezinto zonke.” (KumaHebheru 3:4) Kulengqondo yini ukukholwa lokhu? OKUTSHIWO NGABANTU: Umhlaba waqalisa uyinto encane wakhula futhi ulokhu ukhula kuze kube khathesi. 1. Ngubani loba kuyini okwabangela lokho? 2. Yikuphi okulengqondo kulokhu okubili: Ukuthi izinto zonke zazenzakalela kumbe ukuthi zadalwa ngothile? OKUTSHIWO NGABANTU: Abantu baqalisa bezinyamazana. 3. Nxa abantu baqalisa bezinyamazana, yindaba bekhaliphile ukudlula zona? 4. Yindaba lezinto ezincane ezisemzimbeni zinzima ukuzwisiseka? OKUTSHIWO NGABANTU: Kulobufakazi obutshengisa ukuthi ukuzenzakalela kwemvelo kuliqiniso. 5. Umuntu otsho njalo uke wachwayisisa yini wakubona ukuthi kuliqiniso lokho? 6. Ubona angani bakhona yini abantu abakholwa lokhu ngenxa yokuthi batshelwa ukuthi bonke abantu abakhaliphileyo bayayikholwa indaba le? “Ake sithi uhamba eguswini ubusubona indlu enhle. Bekungamangalisa ukuthi sikuzwe usithi: ‘Yeyi! Iyamangalisa indlela izihlahla ezawa ngayo ukuze kwakheke indlu le.’ Akulangqondo ukutsho njalo. Nxa ubungeke utsho njalo, kungani manje kumele ukholwe ukuthi izinto zonke zazenzakalela?” —UJulia. “Ake ucabange omunye umuntu ekutshela ukuthi kulolutho oludubukileyo lapho okudindwa khona amabhuku, i-inki yagcwala emdulini lasophahleni, kwasekubhaleka amabala esichazamazwi. Ubungakukholwa yini lokho?” —UGwen. KUNGANI KUMELE UKHOLWE UKUTHI UNKULUNKULU UKHONA? IBhayibhili likukhuthaza ukuthi usebenzise “amandla okucabanga, NW.” (KwabaseRoma 12:1) Lokhu kutsho ukuthi ukholo lwakho akumelanga lusekelwe kulokhu okulandelayo: INDLELA OZIZWA NGAYO (Ngiphongucabanga ukuthi kulothile olamandla kulathi) UKULANDELA LOKHO OKWENZIWA NGABANYE (Indawo engihlala kuyo igcwele abantu abangamakholwa) UKWESABA UKUDANISA ABANYE (Ngakhulela emulini yabantu abakhonzayo, yikho lami ngilandela khonokho) Kumele ube lezizatho eziqinileyo ukwedlula lezi. “Ukholo lwami luyaqina nxa ngisizwa umbalisi esifundisa ukuthi imizimba yethu isebenza njani. Nginanzelela ukuthi zonke izitho zomzimba zilemisebenzi yazo etshiyeneyo futhi izikhathi ezinengi zenza imisebenzi esingayinanzeleliyo. Indlela umzimba odalwe ngayo isitshiya sibambe owangaphansi!” —UTeresa. “Nxa ngibona isakhiwo eside, isikepe esikhulu kumbe imota ngiyazibuza, ‘Ngubani owenza lokhu?’ Ngokwesibonelo ngiyananzelela ukuthi imota yenziwa ngabantu abakhaliphileyo ngoba kumele kuhlanganiswe izinto ezincane njalo kumele zisebenze kuhle ukuze imota ihambe. Nxa kuyikuthi imota yenziwa ngabantu kutsho ukuthi lathi senziwa ngothile.” —URichard. “Nxa ngangijula ezifundweni zami zesayensi ngangithola izizatho ezinengi zokungakholwa ukuthi izinto zaphonguba khona. . . . Ngikubona kunzima kakhulu ukukholwa ukuthi izinto zazenzakalela kulokukholwa ukuthi kuloMdali.” —U-Anthony. OKUMELE UCABANGE NGAKHO Kuze kube khathesi abesayensi kabavumelani nxa bechasisa ukuthi izinto zazenzakalela njani. Yikho wena ungekela njani ukuyisola imfundiso yokuthi izinto zazenzakalela nxa kuyikuthi abesayensi kabavumelani?
isiNdebele
Ye, oFakazi BakaJehova bayavuma ukwelatshwa ngodokotela njalo bayayisebenzisa lemithi abayiphiwa yibo. Lanxa sizama ukuzinakekela lokuhlala silempilakahle, kwezinye izikhathi siyake simdinge “udokotela.” (ULukha 5:31, Easy-to-Read Version) Abanye oFakazi bakaJehova bangodokotela njengomKhristu wekhulu lokuqala uLukha.—KwabaseKholose 4:14. Kodwa ezinye izindlela zokwelatshwa kazivumelani lezimiso zeBhayibhili ngakho thina kasivumi ukwelatshwa ngezindlela lezo. Ngokwesibonelo, kasivumi ukufakwa igazi ngenxa yokuthi iBhayibhili lithi singalifaki emizimbeni yethu. (ImiSebenzi 15:20) Kanti njalo iBhayibhili kalivumi ukuthi selatshwe ngezindlela ezihambisana lokusebenzelana lemimoya.—KwabaseGalathiya 5:19-21. Kodwa zikhona izindlela ezinengi zokwelatshwa ezingaphikisani lezimiso zeBhayibhili. Ngakho umuntu ngamunye angazikhethela ukuthi ufuna ukwelatshwa njani. Omunye uFakazi angavuma ukwelatshwa ngendlela ethile kumbe ukunatha umuthi othile, kanti omunye uFakazi ale ukwelatshwa ngaleyo ndlela.—KwabaseGalathiya 6:5.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ababalisi sebesole kakhulu uhulumende ngokwehluleka ukubabhadala iholo lalinyanga ngesikhathi besithi lokhu sokuphazamise inhlelo zabo zeKhisimusi. Uhulumende wazise ngoLwesibili ukuthi amapholisa, amasotsha labasebenza ezibhedlela bazahola mhlaka 21, kuthi ababalisi bahole ilanga lekhisimusi seledlule mhlaka 28. Ezinye izisebenzi zikahulumende zizabhadalwa ngoZibandlela mhlaka 3 kuthi abakumpetsheni bona bazahola mhlaka 6. Umkhokheli wenhlanganiso yababalisi iZimbabwe Teachers Association, uMnu. Sifiso Ndlovu, uthe ababalisi bathukuthele ngaloludaba. “Lokhu kutsho ukuthi ikhisimusi yababalisi sidluliselwe phambili ngoba abasoze babe layo imali yokuthengela imuli zabo ezikufunayo."
isiNdebele
Nkosilathi Sibanda IHIGHLANDERS ingena umango iqonde edolobheni leHarare lapho okumele ifike ibophe ziqine kumdlalo wayo lesitha sayo esikhulu iDynamos kumdlalo weligi yeCastle Lager enkundleni yeRufaro. Ngokuxega eyikho khona iBosso, lumdlalo unikeza iDynamos ithuba lokuthi izitshengisele ukuba umdlalo wayo wakulezinsuku uyaphambili. IHighlanders isiqede imidlalo emine inqotshwa, kusehlula khona ukubhoboza umambule. EzikaMagebhula zikunombolo yesitshiya galolunye. Kumidlalo engamatshumi amabili lantathu, iqembu lakoBulawayo leli lidlalela endaweni eyingozi kabi kungalane, okokuthi ingehluleka ukuthola ukunqoba kumidlalo elandelayo, ingabonakala isilwela ukunamathela iligi. Icebo elingasiza uAkbay kulimpelaviki yikudlalisa abafana abavimbezela iDynamos kunkezo yamaqhawe eyancintiswa ngenyanga edluleyo. IHighlanders yabafana abasakhulayo le yayiqeqetshwa nguMelusi Sibanda okhuza ithalenta elisacathula eqenjini. Abanye abadlali abakhethwa nguSibanda kulowo mdlalo kwakuyilabo abahlanu abakuqula labadlali abancinyane abaphakathi kweqembu elidala. Kodwa, kuyo yonke imidlalo, abafana abasakhula abaphiwa ithuba. Isifiso sayo sokuthatha inkezo sesitshabalele, ikanti iqembu edlala lalo ngeSonto liseduzane lokuphinda umphehlo wokuba yintshantshu yomdlalo. IDynamos isiphenduke yaba liqembu elihlohla nsukuzonke. Abafana beHarare laba bahlezi kunombolo yesibili kulogu belemiklomelo engamatshumi amathathu lambili. Enkambeni yalithimu abadlali batshaya umpululu ngokuthi bahlangana leHighlanders eqhulayo. Ukaputeni weqembu leDeMbare uOcean Mushure ubikele iphephandaba likazulu ukuthi abethuswa yilutho liqembu leBosso. “Umdlalo lo awusethusi njengeminye imidlalo yethu nxa sidibene leHighlanders. Lokhu akutsho ukuba siyayidelela kodwa kuveza ukuzethemba kwethu kulumdlalo esiwukhangeleleyo.” Osabambe ibhanti likakaputeni kuTshilamoya uRahman Kutsanzira uyakwala lokhu. Umdlali lo ubike ukuthi bazaguqula umdlalo bathole ukuhlohla. “Imidlalo ayifani bakithi. Idlabuzane lokunqoba silalo. Okwethu yikuhamba sihlomile kuphela,” kutsho umkhokheli wabadlali beHighlanders. Imidlalo yeCastle Lager kuliviki: NgeSonto: Ngezi Platinum FC v Harare City FC (Baobab), NgoMgqibelo: FC Platinum v How Mine FC (Mandava), Black Rhinos v Bulawayo City (Rufaro), Chicken Inn v Yadah (Hartsfield), Chapungu v Shabanie Mine (Ascot), NgeSonto: Bantu Rovers v Caps United (Hartsfield), Triangle United v Hwange (Gibbo), Dynamos v Highlanders (Rufaro)
isiNdebele
Iziphathamandla zogatsha olubona ngezokwethekelelwa kwelizwe zithi iZimbabwe yaqamba amanga ngokuthi izakwenelisa ukuqhuba umhlangano omkhulu wenhlanganiso ye United Nations Tourism Organization ngomnyaka ozayo. Umnu. Sylvester Maunganidze omele ugatsha lolu utshele idale lephalamende ngoLwesibili ukuthi lokhu kwenzelwa ukuthi ilizwe libe yilo elizathola imvumo yokwenza umhlangano lo oqakathekileyo. Umnu. Maunganidze uthe okwamanje iZimbabwe kayilamali yokwakha lapho okuzakwenzelwa khona umhlangano lo kanye leyokuqhuba ezinye inhlelo edolobheni le Victoria Falls. Lokhu kugcizelelwe nguMnu. Musesushe Munodawa omele ugatsha lwezokuthwalwa kwempahla labantu, othe kungenzakala ukuthi kwehule ukwakha indawo yokwenza umhlangano lo. Uthe kucatshangelwa ukuthi kungacina kuzakwakhiwa amabhokisi ensimbi lamaplanka okungasoze kuhlale isikhathi eside. Kudingakala izigidi ezilitshumi lantathu zamadollar- $13 million yokwakha iconference center. Kumele kusetshenziswe izigidi ezingamakhulu amathathu zamadollar - $300 million yokulungiselela umhlangano lo eyayikhangelelwe ukuvela kweleChina, eAfrican Development Bank kanye lakuhulumende othi kalamali. Umnu. Walter Mzembi umphathintambo wezokwethekelelwa kwelizwe uthi kungamanga ukuthi akulamali yokulungiselela umhlangano lo. Umnu. Nkosilathi Jiyane uMayor we Victoria Falls njalo obona ngamalungiselelo omhlangano lo uthe kabakatholi imali efunakalayo kuhulumende. Umnu. Siphambaniso Moyo ingcwethi kwezokwethekelelana uthi kuyadanisa ukuthi akulamali yokulungiselela umhlangano omkhulu womsebenzi wokwethekelelwa kwamazwe womhlaba.
isiNdebele
Sekuqhamuke inkulumo phezu kodaba lokubhadalwa kwamalunga edale lephalamende imali zama allowance. Umphathintambo obona ngezedale leli, uMnu. Eric Matingenga utshele intathelizindaba ukuthi imali le iphiwe amalunga edale okusemthethweni. Kodwa osekumgceke yikuthi ayisibo bonke abamele bathole limali. Imali le ibikwa imele iphiwe kusiya ngokuthi ilunga liye emsebenzini okwamalanga amangaki njalo amalunga edale awangabaphathintambo akungamelanga ayithole limali. Ilunga linye lithola inkulungwane ezilitshumi lanhlanu zamadola-$15 000. Kodwa amalunga edale agoqela labasekeli babo, inengi labo bengabe mdc. Kulamalunga amabili kuphela awe zanu pf awayitholayo. Okhokhela amalunga eZanu PF edale lephalamende, uMnu. Joram Gumbo uchasisele iStudio 7 ngendlela okwakumele limali yabelwe ngayo amalunga edale. Silokhu sikudaba lunye, unobhala jikelele wenhlanganiso yamatitshala, iZIMTA, uMnu. Richard Gundane uthi sekumele amalunga edale lawo aphathise ezinye izisebenzi ukuthi zithole iholo elithe xaxa.
isiNdebele
WASHINGTON — Kulomdeni osele ubambe owangaphansi ngemva kokunyamalala kwesidumbu selunga lawo kweyinye indlu yamakhaza egcina izidumbu kwele South Africa. Igama likamufi nguPeter Ndlovu owazalelwa eZimbabwe wasesiya eSouth Africa eminyakeni edluleyo lapho okudabuka khona unina. Usuke wagula-ke kumaviki edluleyo kwasokusiba lokungezwani phakathi kwemuli kayise lekanina ekuthini abekwe ngaphi. Zithe zisadlephana imuli zombili, isidumbu sanyamalala. Sixoxe lesihlobo sikamuyi uMnu. Silayi Sibanda othe kuyamangalisa ukuthi isidumbu sikaNdlovu sinyamalele. Abomdeni kamuyi kuhlangothi lukanina abanakanelwa ukuthi yibo abathatha isidumbo sibatshayele ucingo kodwa bebengaludobhi. Sehlulekile ukukhuluma labo kanye lamapholisa.
isiNdebele
WASHINGTON D.C. — Leli lilanga lokunanza imisebenzi yokulwisana lodubo lwabathengisa labathatha izidakamizwa lakho konke okudakayo ngendlela ephambanisa impilo zabo. Lolu dubo lubikwa soluqela kwele Zimbabwe ngendlela esabekayo, ikakhulu kwabasakhulayo hatshi emadolobheni kuphela kodwa lasemaphandleni. Ingcwethi zezempilakahle zikhuthaza ukuqiniswa kwemikhankaso yokuvikela ukusetshenziswa kwezidakamizwa elizweni osokubangwa ngamandla yikuswelakala kwemisebenzi kanye lokusetshenziswa kwedollar leMelika. Indikimba yokunanzwa kwaleli langa lonyaka ikhuthaza ukukhulumisana labantwana lokuba lesikhathi sokulalela inhlupho ababhekane lazo phansi kwesihloko esithi “Listen First-Listening to children and youth is the first step to help them grow healthy and safe.” IStudio 7 ixoxe lomunye owake wasebenzisa izidakamizwa okhethe ukubizwa ngegama lokuthi “Center Bravo” ohlala emzini weMufakose, eHarare, osebenza labenhlanganiso ye Zimbabwe Civil Liberties and Drug Network. Yenake wake waba lodubo lokuthatha okudakayo kodwa ngokuncediswa ngabanye sowayekela.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Umnotho welizwe ulakho ukuthuthuka kancane ngomnyaka ozayo ngesilinganiso esisodwa ekhulwini, i1.3 percent. Lokhu kuphume kuphenyo olwethulwe yinhlanganiso ye African Development Bank ibambisana lenhlanganiso ye Organization for Economic Cooperation and Development le United Nations Development Program kwele India ngoMvulo phansi kwesihloko esithi African Economic Outlook 2017. Uphenyo lolu luthi okuzakwenza umnotho uthuthuke yikuna kwezulu lokuthuthukisa ezokwethekelelwa kwelizwe. Kodwa loluphenyo luthi ukusilela kwemali emabhanga kukhanya kuzaqhubekela phambili. Ukuhlaziya loludaba sixoxe losomabhizimusi wako Bulawayo, uMnu. Albert Mhlanga, othi kavumelani locwaningo lolu. Lokhu sikudaba lunye, umphathintambo wezemali, uMnu. Patrick Chinamasa, esethula uluhlu lwendleko zikahulumende, wathi umnotho welizwe ukhangelelwe ukuthuthuka ngesilinganiso esifika phose okubili ekhulwini, 1.7 percent. Kodwa ucwaningo lwe African Development Bank luthi umnotho uzakhula ngesilinganiso esedlula kancane okukodwa ekhulwini, i1.3 percent. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengwethi ecubungula ezomnotho, uMnu. Masimba Kuchera. "Kungelani lokuthi kuzakuba lesivuno esingcono lonyaka angiboni ukuthi umnotho ungakhula ngesilinganiso se 1.3 percent.”
isiNdebele
Sewake wathola igolide yini? Balutshwana abantu asebake balithola futhi abanye abakaze balithi tshazi. Kodwa izigidi zabantu sezathola inotho eligugu ukwedlula igolide. Leyonotho yikuhlakanipha okuvela kuNkulunkulu okungeke kwathengwa ngegolide elicengeke kakhulu.’—Jobe. 28:12,15. ABANTU abazimiseleyo ukufunda iBhayibhili singabafanisa labantu abemba igolide. Lababantu kumele baqhubeke besebenza gadalala njalo bechwayisisa iMibhalo ukuze bathole inhlakanipho eligugu kakhulu. Asixoxeni ngezindlela ezintathu abantu abadinga ngazo igolide, besesibona ukuthi yiziphi izifundo ezingasinceda lathi. USUTHOLE IGUGU! Ake sithi uhamba etshebetshebeni lomfula ubususithi thala ubone okuthile okucwebezelayo phansi. Ubusukhothama ukhangelisise ukuthi kuyini, ubone ngokuyisiqephu kwegolide okulingana lekhanda loluthi lomentshisi. Lanxa igolide leli liyisiqephu nje, liligugu kakhulu futhi kaliphongutholakala lula. Uhle uthalaze indawana yonke ufuna ukubona ukuthi lingabakhona yini elinye. Kungenzakala ukuthi usakhumbula mhla oFakazi bakaJehova beqoqoda emzini wakho bezoxoxa lawe ngethemba eliseBhayibhilini. Wezwa njani lapho ucaciselwa indaba ethile eseMibhalweni? Mhlawumbe kwakulilanga owaqala ngalo ukubona ibizo likaNkulunkulu elithi Jehova eBhayibhilini. (Hubo. 83:18) Kumbe mhla usizwa ukuthi ungenelisa ukuba ngumngane kaJehova. (Jak. 2:22, 23) Akuthandabuzwa ukuthi ngalesosikhathi wazibona usuthole igugu eledlula igolide! Lokhu kungabe kwakufuqa ukuthi uqhubeke udinga amanye amagugu aseLizwini likaNkulunkulu. THOLA OKUNENGI Elinye igolide litholakala ngokugebha emaceleni emifula loba phakathi. Izikhathi ezinengi abantu abasebenza gadalala begebha igolide ngalindlela bandise ukuthola igolide elinengi futhi elibiza izinkulungwane zamadola. Kungenzakala ukuthi wathi uqala ukufunda iBhayibhili laboFakazi bakaJehova wawuzibona unjengomuntu ogebha endaweni elegolide elinengi. Ukucabangisisa ngamavesi owawuwabala kungabe kwajulisa ulwazi lwakho futhi kwaqinisa ubuhlobo bakho loNkulunkulu. Akuthandabuzwa ukuthi ngesikhathi ucabangisisa ngeqiniso lelo owawulifunda wakubona ukuthi ungenzani ukuze ube ngumngane kaJehova njalo uqhubeke usethandweni lwakhe kuze kube phakade.—Jak. 4:8; Jud. 20, 21. Umuntu ogebha igolide uyadinga izindawo lapho angathola khona igolide elinengi. Lawe kungenzakala ukuthi ubulokhu ukhuthele kakhulu udinga amagugu aseLizwini likaNkulunkulu. Mhlawumbe ukufunda kwakho iqiniso eliqakathekileyo eliseBhayibhilini kwakufuqa ukuthi uzinikele kuJehova futhi ubhaphathizwe.—Mat. 28:19, 20. QHUBEKA UDINGA Elinye igolide litholakala phakathi kwamatshe angaphansi komhlaba. Amatshe la ayabe elezicucu zegolide phakathi kwawo yikho ayagigwa ukuze kukhitshwe igolide. Kodwa nxa uwathi thala lawomatshe ngeke uhle ulibone igolide. Ngenxa yani? Ngoba igolide liyabe lilincane kakhulu. Ngokwesibonelo amatshe angamakhilogiramu adlula 900 angakhupha igolide elingaba ngamagiramu angu-10 kuphela. Lanxa kunjalo emuntwini ogebha igolide ukuthola igolide elingako kuyamthabisa kakhulu. Lanxa umuntu esethole imfundiso yokuqala ngoKhristu kuyadingakala ukuthi aqhubeke ethuthuka. (Heb. 6:1, 2) Kumele asebenze nzima ukuze athole imicijo emitsha kanye lezifundo ezintsha ekufundeni kwakhe iBhayibhili. Manje ungenzani ukuze ukufunda kwakho iBhayibhili kukuncede lanxa usulesikhathi eside ulifunda? Zimisele ukuqhubeka ufunda okutsha. Gebha ujule nxa ufunda. Hlala usebenza gadalala futhi ukwenza njalo kuzakunceda ukuthi uthole amagugu angakuhlakaniphisa. (Rom. 11:33) Ukuze ungezelele ulwazi lwakho ngeMibhalo, chwayisisa usebenzisa amabhuku abhalwe ngolimi oluzwisisayo. Ekuchwayisiseni kwakho zama ukuthola izimiso ongazisebenzisa empilweni yakho njalo udinge lezimpendulo zemibuzo ongabe ulayo. Ungabuza labanye ukuthi yiphi imibhalo ebancedileyo bona lokuthi yiziphi izihloko ezibakhuthazileyo. Okunye ongakwenza yikuxoxela abanye imicijo oyithandileyo ngesikhathi ufunda iLizwi likaNkulunkulu. Kodwa-ke akumelanga ufundele ukuthola ulwazi kuphela, ngoba umphostoli uPhawuli wathi “ulwazi luyakhukhumeza.” (1 Khor. 8:1) Kumele ulwise ukuthi uhlale ulokholo oluqinileyo futhi uthobekile. Ukuba lokukhonza kwemuli maviki wonke kanye lokufunda iBhayibhili uwedwa kuzakunceda ukuthi uphile ngendlela ethokozisa uJehova njalo kuzakufuqa lokuthi usize abanye. Okuhle yikuthi uzathokoza ngenxa yokuthi uyabe uthole igugu eledlula igolide.—Zaga. 3:13, 14.
isiNdebele
UAbiy wacabanga, ehlezi engumuntu wesithathu esihlalweni sabantu ababili emtshoveni esiya emsebenzini ikuthi isifundo salelolanga kwakuzakuba ngolwangeni. Waloba phansi izihloko ezazizafundwa mayelana ngalokho njalo ngemva kokuzilungiselela okwemizuzu emihlanu wazizwa eselungele ukuyafundisa. Esesuswe kunqwaba zemilandu ayelayo, ingqondo yakhe yalithola ithuba lokugxhila ekuthini wayezaphila njani lokuziphakamisa ayekuzwa ngaphakathi kwakhe. Wehla emtshoveni esefike kweyinye yezakhiwo ezintsha enzikini yeAddis Ababa wangena phakathi. Wathola ikheji ingelamuntu weqela phakathi yamenyusa esiyafika kumduli wesitshiyagalo mbili walesosakhiwo. Wazikhangelisisa esibukweni esasilapho wazibona ukuthi ungumuntu olesithunzi. Wayengakaze azizwe engahlalisekanga uma emile loba nje wayemfitshane, kodwa owayekwazi yikuba indlela acabanga ngayo yayiqakathekile kulendlela ayekhangeleka ngayo. Wayetshona engumuntu okwaziyo ukwedlula ontanga bakhe njalo eziphakamisa uma ehambahamba ezenza umuntu osethole indlela elula yokuya lapho abanye bakhe abangaphiwanga ababethwala nzima ukuya ,khona. Ezalelwe emulini elingeneyo eAddis Ababa, eyindodana phakathi kwabafowabo ababengelandaba laye wakhula ebukela opopayi belungu kumabonakude kwaze kwathi lapho esesenelisa ukuzigezela wayesesenelisa ukuhlabela njengo Tupac. Ngokuya kwesikhathi esezuze ubuciko besikhiwa obabungenza umuntu abhadalwe, waba ngumbalisi kwesinye sezikolo eziqakathekisa ulimi lwesikhiwa ezazithe gqa gqa eAddis Ababa. Ekilasini wayefundisa abafundi ngokuzethemba egcizelela langezandla. Wayengathwali ngwalo kumbe amaphepha nxa esiyafundisa; ukuthembela kulezizinto kwakungasokwentshantshu enjengaye. Ekhipha ulimi lwakhe phakathi laphakathi kwamazinyo esenza umsindo ka th, wayebafundisa ngolwangeni. “Khangelisisani kuhle ukuthi ngifaka njani ulimi lwami emazinyweni ngiyekele umoya uphume ngesikhadlana ezikhona. Theatre, thin, thank! Le yindle okhuluma ngayo nxa usithi through,” watsho ebaxwayisa “hatshi u sru! Angithi?” Ikilasi yayigcwele abantwana abakhula bekhuluma ulimi lwe Amharic ababengakulindele ukuthi ngelinye ilanga kuzathiwa bakhulume kanje. Lobu ngobunye ubuciko obabusenza uAbiy ahlonitshwe ensukwini ezedlulayo. Isikhiwa sakhe sakweleMelika sasisenza abanye abafundi bamhlahlele amehlo lapho eqeda ukuphendula umbuzo. Wayesithi nxa ebala ibala elithi water wayegcizelela u r kulokuthi kuzwakale kusithi wa-tar. Wayesithi bau-ttle kulokuthi bo-tl. Babesala bekhamise imilomo befisa lokuthi baqhubeke belalele ukukhulunywa kwesilungu esasiphuma emlonyeni womunye wabo. Wathi esebone ukuthi emehlweni abanye abafundi wayengasabambeki nxa kufika esikhiweni waqhubeka esbenzisa isikhiwa sakhe kuzo zonke izinto ayefisa ukuzenza. “Kulungile ke, ngicela ukuzwa futhi wonke umuntu esithi th-rough,” watsho ekhalisa iminwe yakhe phezu kwamakhanda abafundi abasebemkhangele lolimi lwabo lusemazinyweni. UAbiy wayezijabulele okweminyaka emibili efundisa kulesi sikolo. Wayefuna ukujabula okwedlula lokhu. Wayefuna ukuphumelela kwakhe kuqale njalo wayezibona eseseduze lento ayetshona eyibona uma ekhangele esibukweni sakhe. Wayetshona etshela abangane bakhe nxa behlezi ebhawa bebhema legwayi ukuthi uzibona engumuntu onothileyo kwelizayo. Wayengumuntu ocabanga ukuthi ukufihla izifiso lamaghinga akho okunotha kwakuyizinto zakudala. EseUiversity wayebala kodwa wayekhangwa zingwalo lezi ezifundisa ngendlela zokunotha okwenza abone angathi ukuba lemali enengi kufana lokwenza isikepe samaphepha. Wayetshona ethwele nzima ezama ukuthola umsebenzi obhadala imali enengi. Wayekwazi ukuthi angavela ahlangane lezikhulu lezi ezikhuluma ulimi lwesikhiwa wayezathabisa abaqhatshi ngokulandelanayo aze acine esedumile kuye wonke umuntu omsebenzelayo. Wayetshona ebala amaphephandaba edinga umsebenzi waze wabona omunye owawusesikolo esiphakemeyo esasifunda abantwana basemazweni eAfrica labezikhulu. Wawubona kuyiwo ongcono wasehamba kumambule edinga ifomu ayezabhala kiyo edinga lowomsebenzi kumambule. Wabhala ngokuzethemba esithi, “Ngingumuntu okwazi ukukhuluma isikhiwa ngokuqondileyo. Ngingumqeqetshi wezingeni eliphezulu kuprogramu yeBA kuEnglish Major.” Ngemva kweviki ekhangele umakhalekhukhwini wakhe ethembele ngokuzimisela lalapho ephendula abantu abamtshayele ucingo wangaludobhi ekucineni wezwa esebizelwa I interview. Wayilungiselela I interview kodwa kazange ayilungiselele kangako. Endlini yakhe eyalezindlwana ezimbili ayezirenta ngalobobusuku wayehambahamba engahlalisekanga ezilungiselela imibuzo ababengambuza yona ngelilangdelayo. Ngemva kokubatshengisa isithupha sakhe sokuzalwa omahobho besikolo wahamba umangwana esuka esangweni esiya emahofisini ilanga litshisa okumangalisayo. Wayezame ukugqoka kuhle elungiselela lelilanga, izicathulo zesikhumba,ibhulugwe elingumdaka lebrifukhesi ukuze kugcwaliseke isifiso sakhe. Wathi engena enyango wazesula nganxanye emakhaleni ebona ukuthi yikuginqa eminweni yakhe. Wayesefikile lapho oya khona. Abantu babemi iziqunjana kodwa abanengi bakhona babekhanya bebadala kulaye. Babegqoke kuhle labo njengaye kodwa kuye kwakungasonto emangalisayo. Amadoda ayebophele izikhwanyana emabhantini amnyama labomvana. Wathi ekhangela abesifazane indlela abalungise ngayo inwele zabo wahle wazi ukuthi umsebenzi lo usungowakhe. Abantu laba labo, basebemkhangele ngelihlo elithi, ‘wena kawusikho lokho abakumeleleyo’ yena laye esithi, ‘ngendlela engikhangeleka ngayo bazahle bazi ukuthi ulungele mina lowomsebenzi.’ Kwakumele awuthole lowomsebenzi. Kwasekuyisikhathi esiqakathekileyo ukuthi umuntu akubone ukuthi nguye oqakathekileyo, isikhathi sokugcwaliseka kwephupho lakhe. Kwasokuyisikhathi sakhe ukuthi angene. Phambi kweshelufu eyayigcwele ingwalo ezihlalweni ezimbili kwakuhlezi abantu ababili athi ebabona kwahle kwaphela sonke isibindi wazibona ephuma phandle esiyanceda labanengi. Kwakulendoda lomfazi ababegqoke kuhle bengabantu abamhlophe. Babefake amaphepha phambi kwabo lensiba zokuloba zisezandleni zabo. Wayetshona engelandaba lokukhuluma labantu balapha kodwa ukukhuluma labanikazi bolimi kwakungeyinye indaba. Esethithibele, waqalisa ukugcizelela u r esithi, “ngize lapha ku interview,” kumbe waphambanisa mbijana? Wayephambanisa kwesinye isikhathi indlela akhuluma ngayo lapho esetshekise umlomo angi litamatisi eliphekiweyo lihlubeka. Lababantu kabazange bakhanye belendaba lalokho njalo kabazange bakhanye bekhathazekile ngalokho ayekukhuluma. “Kulungile. Ngena,” watsho lowomfazi. Embiza ngesandla esiphethe usiba. “Selam,” wengezelela ngemva kokuhlala kwakhe phansi. Amharic? lumfazi wayezama ukuzithoba. Ukuqhubeka kukaAbiy ezibika ekhuluma ngokufundisa kwakhe okwemizuzu elitshumi kwenza lababantu betshekise ubuso bezama ukucabanga into azama ukubakhombisa yona kodwa bengasoze bakwenze. Wasesithi ngesikhiwa, “I have given in-rodu-tory courses to beginners many time,” esitsho ukuthi wayefundisa izifundo zokuqala kubafundi abaqalisayo okwesikhathi eside. “Ngiyaxolisa, utheni? Ngicela uphinde njalo okukhulumileyo?” Watsho lumfaza esondela efuna ukuzwisisa. UAbiy waqalisa ukuluma inzipho zesithupha. Wakubona ukuthi kuzamele akhulume njengalabo ayebafundisa ukuze bamzwisise. “ah introductory courses. Kulungile.” Lumfazi wambuza ngamaqhinga okufundisa ulimi lwesikhiwa njengolimi lwesibili ebantwini bakuleyondawo okwamenza wakhathazeka. Wayesefisa ukuthi nga lendoda iyatsho olunye ulutho nje. Wayethi mhlawumbe nxa kukhuluma yona kungaba ngcono. “Okutshoyo yizinto eziqakathekileyo nxa ufundisa ulimi lwesikhiwa kubafundi abakhuluma indimi ezinye?” Watsho emhlahlele amehlo. Waqala ukukhulumela phansi ngapha ecabanga yiphi impendulo eqondileyo ayengayitsho. “Njengalokhu, siyananzelela ukuthi abantu abakhula bekhuluma imisindo yolimi lwabo baba lobunzima bokubala isikhiwa njengabantu abakhula bekhuluma sona,” waqala lowomfazi. “Lokhu kwesinye isikhathi kuyabenza bangabilendaba lalololimi.” UAbiy into ayengayenza yikunqekuza ikhanda. “Yikho sikholwa ukuthi ukuzwisisa kungcono kakhulu kulokuzama ukukhuluma ulimi ngendlela eqondileyo,” wayesephinda njalo ukubobotheka lowomfazi. Esengaphandle uAbiy wananzelela ukuthi abantu laba abadala babeze lapha belengise entanyeni izithupha zokuba yizisebenzi. Babeyizisebenzi zalapha kulesisikolo bebuye ukuzodinga lesosikhundla. Waphuma kuleso sakhiwo egijima duku duku kwasekusina izulu. Wayethe ebuya kulendawo kulelanga ngemva kwesikhatshana sokusina izulu yena wayengazimiselanga ukuthenga isambuleni. Waphuma esikolo elandela abanengi ababegijima lezulu selisina ngamandla. Wezwa ukwehla kweqhubu elalisesiswini sakhe. Waqhubeka ehamba lapho amathonsi ezulu esegeleza ezicathulweni zakhe. Original story in English “Abiy’s Day” by Linda Yohannes Translator’s Bio: Junior Moyo was born in Lupane, Zimbabwe. She holds a BA Honours Degree in Language and Communication Studies from Lupane State University. She has worked as a journalist for Southern Eye Newspaper, and was a participant at the Minds Youth Dialogue Conference in Rwanda in 2014. Linda Yohannes is an Ethiopian fiction and non-fiction writer. Since in secondary school, she has written for and edited several publications. She has an MA in English Literature from Addis Ababa University where she taught English and Literature courses for four years. In 2012, she won the Burt Award for African Literature and her short novel for young readers titled The School Newspaper was published. She is manager and writer at The Writing Company, her own enterprise, and is currently working on short stories and a novel.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Kuhlelo lwezemculo olweWoza Friday silethulele okumunyethwe ngumdlalo olingiswa yintsha yakweleSouth Africa othiwa uLoyiko, okutsho isihluku, oveza ucuku olwenziwa libutho leGukurahundi kwele Mandebeleni iZimbabwe isanda okuthola uzibuse kwaze kwayafika umnyaka ka1987. Abalingisi laba bakunhlanganiso yeSiphesakhe Youth Organisation. Bathi lumdlalo utshengisa isihluku lolunya oluphindiweyo olwenziwa ngamasotsha eFifth Brigade ayethunywe nguMongameli Robert Mugabe ukuyathanyela ingcekeza kwele Mandebeleni. Uqala ngempi phakathi kwamabhunu labansundu, uyeveza inkulumo zenkululeko eLancaster, wethule sokuhlelwa umbhuqazwe kwele Mandebeleni, uze sekuqeqetshwa ibutho leFith Brigade, beseke libonakala selicacada, licobodisa abadala, abancane, amakhehla lezalukazi. Omunye wabalingisi kulo umdlalo oqale ukutshengiswa endaweni ezitshiyeneyo kweleSouth Africa ngo 2016, uYanda Mhluzi, uthi injongo yalo umdlalo yikuvezela umhlaba ukuthi kuyesabeka okwenziwa zinkokheli zeZimbabwe okusafuze ziyethonisiswa ngakho. “Abantu beMatabeleland bona abakwazi ukuthetha ngeGukurahundi Genocide because they are afraid of, your family might be at rist, your family might be executed, your family might be killed. Sinamalungelo eSouth Africa. Siyakwazi ukuzi expresser, siyakwazi ukuthetha ngendaba ezigoqela ama human rights violations.” Isihluku esitshengiswa ngabalingisi laba abalitshumi lambili kulo umdlalo, siyesabeka, asikhulumeki, asibhaleki, ngitsho labasibonayo inengi uthi ubabuza bahlengezele inyembezi bafulathele. Abalingisi laba bona bathi isikhathi sokuthula ngaloludaba sesedlule, isikhathi sokuvezwa kwamaqiniso ngalo sesifikile, kantike lesikhathi sokuhlawulwa kwabatshaphazwayo lokubothswa kwabadala amacala yisolesi. Okhokhela iqula labalingisi leli uAyanda Manala, uthi konke okokulo umdlalo yizinto okulobufakazi ukuthi zenzakala. “Sithe thina singakenzi intole senze into abathi yi-research okwenyanga eziyisitshiyangalo mbili. Yonke into ekhulunywayo, yonke idetail ekhulunywayo, ibhekhaphwa yinto abathi ngesilungu ngama facts, ngoba igenocide ingaba nestory ezininzi.”Uthi abakufisayo yikuthi lumdlalo ufinyelele emazweni onke eAfrica naphetsheya kolwandle, kungathulwa, kungavalwandlebe kuze kuthonisiswe bonke abalesandla kumbuqazwe weGukurahundi.
isiNdebele
WASHINGTON — Iziphathamandla zedolobho leJohannesburg zithi abantu abayisikhombisa babhubhe engozini yomlilo obuvungama okumangalisayo edolobheni leli ngoLwesithathu. Uhlangothi lwekhansili ebona ngengozi lokunye okufanayo luthi kuhlengwe abantu abangamatshumi amahlanu – 50 – abehliswe endlini le ende kusetshenziswa imitshina elamalele okugwegwa abasengozini endaweni eziqansileyo lezitshonayo. Abantu abahlanu bagijimiselwe esibhedlela kulandela ingozi le. Akwaziwa ukuba bangaki abantu abahanjiswe esibhedlela njalo balimele okunganani. Kasenelisanga ukuthi sithole okwaneleyo ngodaba lolu lokuthi bangaki abavela eZimbabwe ababhekane lengozi le. Amaphephandaba lemisakazo kwele South Africa athi abanye abagijimiselwe esibhedlela ngabahotshe intuthu. Amapholisa athi asehlolisisa ukuba ingozi le yenziwe yini.
isiNdebele
Uyakukholisa yini ukubala iBhayibhili kumbe kuyakudina? Kuya ngokuthi ulibala njani. Ake sikhangele ezinye izindlela ongazisebenzisa ukuze ukukholise ukulibala. Dinga iBhayibhili elizwisisekayo. Ngeke ukukholise ukubala ibhuku elilamabala anzima njalo angasasetshenziswa. Yikho dinga iBhayibhili elibhalwe ngolimi oluzwisiseka lula ukuze lokho okubalayo ukuzwisise njalo kungene enhliziyweni. Kanti njalo kufanele ube leqiniso lokuthi lihunyutshwe ngendlela eqondileyo. * Sebenzisa ezempucuko. Kulezinsuku iBhayibhili selitholakala lakwezempucuko. Amanye amaBhayibhili ungawabala ku-inthanethi kumbe uwadawunilode kukhompiyutha, ku-tablet loba efonini yakho. Kanti amanye amaBhayibhili atholakala kwezempucuko enza ukuthi uthole lula amanye amavesi ahambelana lendaba oyibalayo lokuthi ubone ukuthi kwamanye amaBhayibhili ihunyutshwe njani. Nxa uthanda ukulalela kulokubala, ungalithola iBhayibhili elirekhodiweyo. Abantu abanengi bathanda ukulilalela nxa bephakathi kohambo, beziwatshela loba besenza eminye imisebenzi. Lawe ungakuzama lokhu. Sebenzisa okungakuncedisa ukuthi uzwisise. Kulamamephu atshengisa izindawo okukhulunywa ngazo eBhayibhilini. Amamephu la angakuncedisa ubone ukuthi izindawo obala ngazo zazingaphi okwenza ukuthi uzwisise ngcono lokho oyabe ukubala. Kulezihloko ezitholakala kumamagazini loba kuwebhusayithi i-jw.org ezingakuncedisa ukuthi uzwisise ezinye izingxenye zeBhayibhili. Libale ngezindlela ezehlukeneyo. Nxa usizwa kukudina ukubala iBhayibhili usukela ekuqaliseni kwalo uze uyefika ekucineni, zama ukuqalisa ngengxenye oyithandayo. Nxa ufuna ungakhetha ukuqala ngokufunda ngabantu abadumileyo okukhulunywa ngabo eBhayibhilini. Ibhokisi elithi “Jayelana Labantu Okukhulunywa Ngabo EBhayibhilini” litshengisa indlela ongakwenza ngayo. Okunye ongakwenza yikubala ulandelela izindaba ezithile eBhayibhilini loba indlela izehlakalo ezazilandelana ngayo. Sekukuwe ukuthi ukhethe indlela ofuna ukulibala ngayo. ^ indima 4 Abantu abanengi bananzelele ukuthi i-New World Translation of the Holy Scriptures ibhalwe ngendlela elula futhi ezwisisekayo eyenza ukholise ukubala. IBhayibhili leli lidindwa ngoFakazi bakaJehova njalo litholakala ngezindimi ezedlula 130. Ungalidawuniloda kuwebhusayithi i-jw.org kumbe udawunilode i-JW Library app. Kanti okunye ongakwenza yikulicela kuboFakazi bakaJehova.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ukubuthana kwenkulungwane ezinengi zabasekeli bebandla le Movement for Democratic Change ekhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai emhlanganweni omkhulu eGweru ngempelasonto sokulethe ithemba kubasekeli laba ukuthi lelibandla lilakho ukungqoba kukhetho lomnyaka ozayo. Bekulenkulungwane zabantu emhlanganweni lo okubalisa abalwa impi yenkululeko labaphathisayo abavela esigabeni seMashonaland East abazise ukuba sebexexebuke kubandla le Zanu PF sebengene kwele MDC-T. Emazwini akhe, uTsvangirai usole kakhulu umbuso ongelantandokazulu. Usole uhulumende wakwele Zambia owabopha umkhokheli webandla eliphikisayo, uMnu. Hakainde Hichilema. Uphathe njalo udaba lwabalwa impi yenkululeko eZimbabwe athe bazibona belelungelo eledlula elabantu mathupha. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lonobhala obona ngokuqoqwa kwenhlelo kubandla leMDC-T, uMnu. Abednicho Bhebhe. "Ungakhangela-ke ukuthi kulohlupho lokuthi abantu baziphathise ekudleni kambe ekuhambeni ungakhangela ukuthi abantu kade bezimesele ukuthi babuye kuleya ndawo singazi ukuthi lezonyawo bebezithethe ngaphi," kutsho uBhebhe. Ibandla leMDC- T okwamanje likhulumisana lamanye amabandla aphikisa elibusayo ukwenzela ukususa ibandla leZanu PF embusweni.
isiNdebele
Uhulumende uxwayiswa ukuba enze kubelendawo zokudlalela ezingasetshenziswa ngabakhubazekileyo njengoba ezikhona okwamanje zingabalungelanga. Lokhu kuvezwe emkhosini wokunanza usuku lokuqakathekiswa khona okuphathelene lezemidlalo yokuzilibazisa emhlabeni jikelele olwe World Play Day ngaphansi kwendikimba ethi ‘You Have A Right To Play’ olunanzwe ngempelaviki ngabantu abatshiyeneyo eZimbabwe. Lumkhosini owenzelwe esikolo seQueen Elizabeth Girls High School eHarare ubuqoqwe ngabogatsha lwezemidlalo besebenzelana labenhlanganiso ebona ngokuqhutshwa kwenhlelo zokulwisana lokusabalala kwegciwane lengculaza eye National AIDS Council in Zimbabwe (NAC). Lanxa belijabulela leli langa ummeli wabakhubazekileyo edale lephalamende, uSenator Anna Shiri, uthi kunengi okusamele kwenziwe ukugcwalisa izifiso lendingeko zabo. UNkosikazi Shiri uthi kumele kungapheleli ekubatholiseni indawo zokudlalela kuphela kodwa lempahla yakhona eyokusebenzisa okufana lenqola zama wheelchair zokusebenzisa kweminye yale midlalo. Esinye seziphamandla zenhlanganiso ye-Zimbabwe Association for the Sport of the Blind, uNkosikazi Chipo Chikwature, ukhala ngesimo esibi esiselizweni. Osekelwe nguMnu. Elphot Moyo, okhubazekileyo laye osebenza labaphila lobugoga eye Danhiko Project, ukhala njalo ngempahla esetshenziswa ngabanjengaye esithi iyasilela elizweni. Abe NAC bathethe lelithuba ukuhlola abakade befisa ukwazi isimo sabo kwezokuba balegciwane na loba hatshi kanye lokutholiswa imfundiso kwezokusabalala kwegciwane. Lumkhosi wangempelaviki, owenzelwe eQueen Elizabeth Girls High School, ubungowokwandulela omkhulu ozakwenziwa mhla ka 28 Nhlangula, eMberengwa.
isiNdebele
Ibandla eliphikisayo elikhokhelwa ngowake waba ngumsekeli kamongameli, uNkosikazi Joice Mujuru, liphawulwe okusemthethweni emhlanganweni walo wakuqala wenkokheli owe National Elective Convention owenzelwe enkundleni eCity Sports Centre, eHarare ngoLwesine. Amabandla aphikisa elibusayo agoqela eleMDC-T, MDC (Welshman Ncube), People's Democratic Party, Zanu Ndonga, Zimbabwe People First, Multi-Racial Christian Democrats leTransform Zimbabwe ethulele uzulu umanyano weMDC Alliance ngoMgqibelo. Bukela Lokhu Utshengise Abanye ... Kwenziwa umbukiso weMine Entra edolobheni lakoBulawayo eZimbabwe International Trade Fair ongenwe ngabemba okutshiyeneyo, abathengisa imitshina yokwemba, iziphathamandla zikahulumende labanye abathakazelela okwenjiwayo abavela kwamanye amazwe. (Imifanekiso: Nompumelelo Moyo loTaurai Shava) Inkokheli yamabandla ambalwa ithe gwaqa emhlanganweni weWomen's Electoral Convergence eHarare ngoMgqibelo. Nansi eminye imifanekiso etshingisa okwenzakale emhlanganweni lo obuhlolisisa ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozanyo. (Imifanekiso: Mavis Gama loPatricia Mudagidwa. Izizalwane zeZimbabwe, ezigodela uMongameli Robert Mugabe, ngoLwesibili zinanze uzibuse. Ele Zimbabwe selileminyaka engamatshumi amathathu lasikhombisa lathola uzibuse. Nanku okunye okwenzakale eHarare lakoBulawayo. (Imifanekiso: Mavis Gama, Patricia Mudadigwa, Associated Press) Intsha yakweleSouth Africa lezizalwane zeZimbabwe ngoLwesibili bebetshengisela ezitaladeni zeJohannesburg bekhalaza ngokwehluleka kukahulumende weZimbabwe ukuhlawula labo abahlukunyezwa yiGukurahundi lokuqhubeka kukahulumende esala ukuvezwa okwenzakala ngaleso sikhathi. “IBhayibhili lithi kuhle kakhulu ukuthi abantu bajabule ndawonye benze abakufunayo kanyekanye. Kumele sihlalisane ngokuthula. Kumele sikhulume esikufunayo singesabi lutho njalo sidlane ingqondo siphikisane kube kuhle sikhangele konke okungasikhuba. Nxa eleMelika libambene, lingeke labiselwa muva ngumuntu."
isiNdebele
Icele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai liyayilandula imbiko ethi amalunga alo axexebuke kuyonale iviki aya kucele elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube asedlela evalweni ngenxa yesenzo sawo. Lokhu kwenzakala kulembiko ethi kulamanye njalo amalunga ebandla lika Tsvangirai avela emizini ebalisa iPumula le Lobhengula asehlubukile aya kucele lika Ncube. NgeSonto kulamalunga angamatshumi ayithoba minwe mibili lane avele esigabeni seMakokoba axexebuke kucele likaTsvangirai aya kwelika Ncube. Iphephandaba le Chronicle ngolweSithathu lethule udaba lokuthi amalunga axexebukayo ayethuselwa ngenyathela alithetheyo. Kodwa umsekeli wesikhulumeli secele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai, uNkosazana Thabitha Khumalo utshele uChris Gande weStudio 7 ukuthi limbiko kayisiqiniso ngoba ibandla lakhe kalivumeli ubudlwangudlwangu. UMaKhumalo ngumsekeli wesikhulumeli secele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai. Oqoqa inhlelo zecele leMDC elikhokhelwa nguNcube, uMnu. Qhubani Moyo utshele uChris Gande weStudio 7 ukuthi imbiko yokwethuselwa kayibamangalisi ngoba lelibandla lisazakala ngobudlwangudlwangu.
isiNdebele
GABORONE, BOTSWANA — Izibhedlela kanye lamakilinika kahulumende eBotswana asexhwayise izihambi ezingena kumbe eziphuma eZimbabwe ukuthi zinanzelele umkhuhlane wesihudo owe typhoid, owaqhamuka kakhulu edolobheni le Harare. Lesi sixwayiso siza ngesikhathi inengi liphindela eBotswana ngemva kwekhefu lephasika. Indawo zokwelaphela zikahulumende ezitshiyeneyo zithi labo abangene eZimbabwe kumele baphange babone abezempilakahle uma bengaqala ukuzwa izitshengiselo zomkhuhlane we typhoid. Umbiko otholakala ezibhedlela lemakilinika kahulumende eGaborone lwakamanye amadolobho uthi, “Liqhaphele uma livakatshela eZimbabwe, ikakhulu iHarare”. Umbiko lo uqhubeka ubalisa ukuthi umkhuhlane we typhoid waqhamuka eHarare ngoMfumfu nyakenye njalo abantu abadlula inkulungwane ezimbili lamakhulu amabili batholakala belawo, kukanti kunakanelwa ukuthi abayisifica munwe munye babhubha. Isixwayiso lesi, esikhitshwe lugatsha olubona ngezempilakahle eBotswana, sithi ityphoid iqhamuke kakhulu esigodlweni eHarare lapho “okuminyene kakhulu.” Kulamakhulu abantu akade bekukhefu lephasika eZimbabwe abakhangelelwe ukuqala ukuphenduka eBotswana, ngakho kuthiwe baqaphele uma bengaba lezitshengiselo zetyphoid. UMnu. Alec Phiri uthi ubone isixwayiso sikahulumende weBotswana ngesikhathi ehambise isihlobo esingezwa kuhle kweyinye ikilinika eMogoditshane, eduze lesigodlo iGaborone.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Iqula labatsha bakweleSouth Africa eleSiphesakhe Youth organization liqoqa ukutshengisela okukhulu kusasa likhumbuza umhlaba ngokwenzeka ngesikhathi seGukurahundi eZimbabwe. Leliqula lithi ukutshengisela lokhu okuzasukela eBerea Park ekuseni ngoLwesibili, kuqondene lelanga lokunanza amalungelo oluntu kweleSouth Africa ngenjongo yokukhumbuza umhlaba ukuthi abahlukunyezwa yiGukurahundi eZimbabwe lokhu bengakawatholi amalungelo abo kuze kube lamhlanje. Umcwaningi enhlanganisweni ye Siphesakhe, uMnu. Ayanda Manala, uthi njengezizalwane zakwele South Africa okulilizwe elihlonipha amalungelo oluntu ngokugcweleyo, bakubone kufanele ukuthi balwele ukuhlonitshwa kwamalungelo abasowabo eZimbabwe ababulawelwa izihlobo zabo, babhidlizelwa impilo yabo kodwa kuze kube lamhlanje akekho osewabotshwayo ngaleso sihluku. Uthi ukutshengisela kwabo lokhu kuzaqala ekuseni eBerea park eJohannesburg, kudabule eHilbrow baze bayefika ephalamende yesabelo seGauteng enkabazwe yedolobho. Uthi abakufisayo yikuthi umhlaba uncedisane labo bonke abeMandebeleni le Midlands abahlukumezwa yi Gukurahundi ukuthi bahlawulwe njalo labo abenza lesi senzo babotshwe. “Njangabantu abatsha base Africa sifuna ukumanyana nabafowetho baseAfrica and publicly, demonstrate and show and declare that sizimisele ukuthi senze yonke into ukuthi abantu baseMatabeleland, bathole inkululeko nathi esinayo.” Omunye okuleliqembu, uYanga Mhluzi, uthi banxusa zonke izizalwane zeZimbabwe eziseJohannesburg ukuthi siphume ngobunengi zibe yingxenye yokutshengisela lokhu. Uthi sebebhalele umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa ukuthi aphe amaphepha okuhlala elizweni ngokusemthethweni labo abalempilo ezabhidlizwa yi Gukurahundi. UYanga uthi imbali ikuveza sobala ukuthi inengi labaseMandebeleni ngabantu abadabuka eMzansi Africa abahamba loMzilikazi eZimbabwe. Leliqembu lilomdlalo wokulingisa eseliwutshengise indawo ezinengi kweleSouth Africa, olesihloko esithi Uloyiko, kusitsho isihluku. Lumdlalo utshengisa isihluku esenzeka ngesikhathi seGukurahundi kanti ukhombisa lalabo ababa lesandla kulesi senzo. UAyanda uthi bafuna kwaziwe ukuthi bakhona abadala amacala okubulala eZimbabwe abalokhu beqhubeka ngempilo zabo bengajeziswanga. “Okwakuqala abatholanga into abathi yiprofessional counseling nomanje lento beyenzekile behlukumezekile physically.” “Abantu baseMatabeleland abeze ngobuningi babo babonakalise ukuthi nathi into eyenzekileyo emakhaya wethu asiyifuni. Bacatshile kwamanye amazwe. Bafisa ukubuyela emakhaya kodwa kabasenakhaya. Akulandawo yokubuyela kuyo.” Kusenjalo, ukutshengisela lokhu kwakusasa sekwemukelwe ngezandla zombili yizizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa ezithi yindaba labo abafuna ilungiswe lobanje sekuthethe iminyaka engamatshumi amathathu ilokhe ingakalungiswa.
isiNdebele
UMugabe wethule umbiko lo emhlanagweni weUnited Nations General Assembly eNew York lapho okulenkokheli evela emazweni atshiyeneyo. UMongameli Robert Mugabe uthi umhlaba wonke jikelele umangaliswa yikuvuka komunye uGoliath ofuna ukubhidliza amanye amazwe. Abaphikisa uMugabe bona bathi akumelanga abesemhlanganweni lo ngoba kawuletheli lutho abantu beZimbabwe. Omunye wabo nguMnu. Fortune Mlalazi webandla lePeople’s Democratic Party othi uMugabe ulande ukuthethisa abanye abantu emhlanganweni lo. UMongameli Robert Mugabe ukhangelelwe ukuthi uzakuya emhlanganweni weUnited Nations General Assembly lomkakhe, uGrace, abantwabakhe, umzukulu, umkhwenyana, iziphathamandla zikahulumende labamvikelayo. Umuntu munye ngamunye uzathole inkulungwane lengxenye yamadola ngelanga.
isiNdebele
WASHINGTON D.C. — UMongameli Robert Mugabe ngoLwesihlanu wenze umhlangano labasakhulayo edolobheni le Marondera lapho achothoze ukudonselana amandla okusebandleni lakhe esithi sokubulibulele. Kubikwa bekulamabhasi angamakhulu amabili, 200, alethe abantu emhlanganeni lo njalo izikolo edolobheni leMarondera ezigoqela eze primary bezivaliwe. Ekhuluma emhlanganweni lo ongenwe zinkulungwane lenkulungwane zabantu, uMugabe uthe kathakazeleli okwenzakala ebandleni lakhe. Amazwi kaMongameli Mugabe agcizelelwe ngunkosikazi wakhe, uGrace Mugabe, othe laye kuyamkhathaza okwenzakala ebandleni leli. Umkhokheli wohlangothi lwabasakhulayo, uMnu. Kudzai Chipanga, ufanise uMongameli Mugabe lengilosi esithi ongahloniphi uMugabe ufana lomuntu ongakhonzi uNkulunkulu. UMnu. Max Mkandla, ingcwethi ecubungula ezombusazwe njalo elilunga lebandla le National People’s Party, yena-ke uthe umkankaso kamongameli muhle kakhulu, kodwa ngombono wakhe ukukankasela lokho ezama ukwenza ukuthi abasakhulayo bamsekele kukhetho oluzayo kwenza ukuthi kube lomsindo. UMugabe uzancintisa ukhetho lolu eseleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lane – 94. Abanye abantu eZimbabwe bathi akumelanga ancintise kukhetho lolu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Izizalwane zeZimbabwe ezifika kumatshumi amahlanu lambili (52 percent), zithi sezihlalela evalweni zisesaba ukwehlelwa ludlakela lwezombusazwe njengoba amabandla seqalisile ukulungiselela ukhetho lomnyaka ozayo. Le yimpumela ekhitshwe yinhlanganiso yeAfrobarometer ngoLwesithathu ngemva kophenyo lwayo oluqondane lokhetho. Abantu abahlala emadolobheni labesifazana yibo abalokwesaba okukhulu ukwedlula abesilisa kanye lozulu ohlala emaphandleni. Inhlanganiso le ifumane njalo ukuthi amatshumi phose ayisitshiyagalombili abantu afuna ukhetho luqhutshwe ngendlela ezasuthisa umuntu wonke kungela dlame. Ngakolunye uhlangothi inhlanganiso ekhankasela ukuthula elizweni, iZimbabwe Peace Project (ZPP) ithi uMongameli Mugabe kumele esole udlakela okusobala njalo exwayise abasakhulayo beZanu PF azahlangana labo ngoLwesihlanu ukuthi akumelanga baphatheke kundaba zodlakela. Umhlangano kaMugabe labasakhulayo laba eMarondera uyingxenye yohlelo lwakhe lokuqhuba imihlangano labontanga elizweni lonke jikelele esizwa izikhalazo zabo. Umqondisi weZPP, uNkosazana Jestina Mukoko, utshele iStudio 7 ukuthi kuqakathekile ukuthi uMugabe akhulume ngodaba lodlakela.
isiNdebele
Izisebenzi zikahulumende ziyalandula ukuthi zizakhalala umsebenzi izikolo zivulwa ngoNcwabakazi ngendlela yokudinga ukwengezelelwa iholo zisithi kunengi okusafanele kwenziwe kungakathathwa lelinyathelo. Isiphathamandla se APEX Council, uMnu. Sifiso Ndlovu utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi amalunga enhlanganiso le ahlangane eHarare lapho anqume ukuthi inkokheli zalinhlanganiso zizangena esikhundleni ngemva kokhetho kuphela, hayi ukubekwa esikhundleni.
isiNdebele
Ama-Israyeli afika amisa amatende awo entabeni iSinayi ngemva kwezinyanga ezingaba ngu-2 esukile eGibhithe. UJehova wabizela uMosi entabeni wathi kuye: ‘Ngiwakhululile ama-Israyeli. Nxa angangilalela futhi enze okuhle azakuba ngabantu bami abakhethiweyo.’ UMosi wehla entabeni wasetshela ama-Israyeli lokho uJehova ayemtshele khona. Ama-Israyeli athi: ‘Sizakwenza konke uJehova athi sikwenze.’ UMosi waphinda wabuyela entabeni. UJehova wathi kuye: ‘Ngizakhuluma lawe ngemva kwezinsuku ezintathu. Tshela abantu ukuthi bangakhweli entabeni.’ UMosi wehla entabeni wasetshela ama-Israyeli ukuthi alungiselele ukuzwa lokho uJehova ayefuna ukuwatshela khona. Ngosuku lwesithathu ama-Israyeli abona umbane leyezi elimnyama entabeni. Ezwa umdumo wezulu omkhulu lokukhala kophondo. Ngemva kwalokho uJehova wehlela phezu kwentaba esesimeni somlilo. Ama-Israyeli esaba aze aqhuqha. Intaba yazamazama kakhulu njalo yagcwala intuthu. Ukukhala kophondo kwaqhubeka kukhula. UNkulunkulu wasesithi: ‘NginguJehova. Akumelanga likhonze abanye onkulunkulu.’ UMosi wakhwela entabeni njalo uJehova wamnika imithetho okwakumele ama-Israyeli ayilandele. Imithetho le yayiwatshengisa indlela okwakumele akhonze ngayo uJehova lendlela okwakumele aphile ngayo. UMosi wayibhala phansi imithetho leyo waseyibalela ama-Israyeli. Athembisa athi: ‘Sizakwenza konke uJehova asitshela ukuthi sikwenze.’ Ngokutsho amazwi la ama-Israyeli ayesenza isithembiso kuNkulunkulu. Kodwa ayezakwenza yini lokho ayekuthembisile? “Thanda iNkosi uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yakho yonke langomphefumulo wakho wonke langengqondo yakho yonke.”—UMathewu 22:37
isiNdebele
BULAWAYO — UMnumnzana Nkosana Moyo owake waba ngumphathintambo wezokulungiswa kwempahla lokuthengiselana kuhulumende weZanu PF, usephume mgceke ngokufuna ukungena kukhetho lokukhetha umongameli oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo. UMoyo usesungule umkhankaso olesihloko esithi "Nkosana Moyo for President 2018" kusetshenziswa inkundla zebulenjini ngaphansi kwendikimba ethi #RunNkosanaRun. Inhlanganiso ebona ngezokuvota iZimbabwe Electoral Commission iphakathi kokwethula imibiko yokukhuthaza abantu ngokuqakatheka kokubhalisa ukuba lelungelo lokuvota. Kumaviki ambalwa adluleyo, uMoyo uke waphatha kancane ngesifiso sakhe sokufuna ukungena kukhetho engela bandla lezombusazwe alimeleyo. Sokulandelwe ngumkhankaso lo ophuma enkundleni zebulenjini kodwa oveza ukuthi uMoyo kasuye owusunguleyo kodwa ungowokukhuthaza ukuthi ancintise kukhetho. Imibiko le ikhuthaza abantu ukuba basekele uMoyo ebulenjini, banxusane bamsekele kuthi abenelisayo bamlobele manqamu kukhasi leFacebook @Nkosana2018. Olwela amalungelo oluntu, uMnu. Mbuso Fuzwayo, uthe kuyajabulisa ukuba lomuntu onjengoMoyo ofisa ukuphatheka kukhetho. Isikhulumi seZapu, uMnu. Iphithule Maphosa, uthe kuhle ukuba uMoyo ufisa ukuncintisa ngakho-ke bamfisela inhlanhla. Kodwa-ke uthe kwele Zimbabwe kukalutshwana ukuthi umuntu ozimele yedwa anqobe ekhethweni. UMnu. Thomas Sithole, isakhamuzi sakoBulawayo, uthe uMoyo njengesizalwane seZimbabwe esilamalungelo aso njengabanye bonke, wenze into enhle yokuthi laye aphosele elakhe igama kungwane yabafisa ukucintisa ngoba kulakho ukunikeza idlabuzane kwabanye. Kumaviki ambalwa adluleyo kuke kwaba lemibiko ephuma kubafundisi ethi iZimbabwe ilakho ukubuswa ngumuntu osuka phandle kwelizwe, osekutshiye abantu bethiye indlebe ukuthi uMoyo yena uhamba ngaluphi unyawo.
isiNdebele
Ukungavumelani phezu kodaba lwesisekelo sombuso esitsha kuqhubekela phambili uzulu lengcwethi besithi akumelanga ibandla leZanu PF livunyelwe lisenza santando kudaba lolu. Ibandla leli lazise ngeviki edluleyo ukuthi lifuna kuguqulwe okuthule kugwalo lwesisekelo okugoqela udaba lombuso wezabelo, iDevolution lokunye okunenginengi. Kodwa amacele womabili eMDC athi ayasamukela njalo asimelanga siguqulwe kungakayiwa emhlanganweni weSecond All-stakeholders conference kumaviki azayo lapho uzulu azabuthana labamabandla ezombusazwe kuhlaziywa isisekelo lesi. Kodwa okwamanje inengi liyazibuza ukuthi kambe iyozala nkomoni. Ukuhlaziya loludaba uNtungamili Nkomo oweStudio 7 uxhume umqondisi wenhlanganiso yeHabbakuk Trust uMnu Dumisani Nkomo lombalisi eJoshua Mqabuko Nkomo College eGwanda uMnu Jaston Mazhale. Ababili laba bathi lanxa isisekelo lesi sisilela, sisazololongwa ngemva komhlangano weAll-Stakeholders Conference. Bathi njalo amacele eMDC akumelanga evumele iZanu PF ifaka izinto ezingafunwa nguzulu kusisekelo esitsha.
isiNdebele
AMAKHOLWA esigabeni seBeitbridge alokhu eqhaqhazela kulandela ukuba amabandla ambalwa ehlaselwe yizigelekeqe ngengqamu kanye langemibhobho ngesikhathi esenkonzweni. Isiga lesi esihlasimulisa umzimba senzakale eDulibadzimu eBeitbridge kuviki ephelileyo njalo kuhlaselwe amabandla ikakhulu angenela egangeni. Kuzwakale ukuthi izigelekeqe lezi ebezinhlanu bezihlasela ngitsho labantu abadlulayo kule indawo kusukela koShuleshule okucine kubangela isiphithiphithi. Kubikwa abanye balabo bantu bebegwazwa ngengqamu, kukanti abanye bebebatshaya ngombhobho umzimba wonke okubangele ukuthi bayelaliswa esibhedlela seBeitbridge. Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Ronald Moyo uveze ukuthi banengi abantu abahlaselwayo mhlalokho ngoguluva laba njalo balahlekelwa zimpahla, imali, kanye labomakhalekhukhwini. "Oguluva laba baqalela koShuleshule lapho abahlasela omunye umpositoli owehla emoteni ngoba umntwana efuna ukuzinceda bahle bamthathela imota yakhe. "Umpostoli lo wayetshiye abanye abantwana emoteni bathi kabathathe bona bafuna imota kodwa bathi besanda kusuka sebehambe ikhilomitha eyodwa imota yapontsha bahle bayitshiya," kulandisa uMnu Moyo. Esinye njalo isakhamuzi esikhulume loMthunywa kodwa esingathandanga ukuqanjwa ngebizo siveze ukuthi oguluva laba baphinda bayahlasela amalunga ebandla leFull Gospel Church bathi bafuna isitshwala, imali kanye labomakhalekhukwini. "Oguluva labo bangena njalo kubandla leFull Gospel Church bathi bafuna isitshwala, imali kanye labomakhalekhukhwini andubana bayehlasela enye indoda yebandla leZCC yona abayibhaxabulayo ngoba ithe kayilamali kanye lomakhalekhukwini. "Belokhu besatshaya indoda le kwathutsha omunye umphurofethi webandla lePositoli ethinta imbuzi ezimbili bamtshaya ngombhobho laye walimala bemethesa icala lokuthi angathinta njani imbuzi bona befuna imali labomakhalekhukwini," kulandisa umfakazi lo. Kubikwa baphinda baya eSquatter Camp yeDulibadzimu lapho abafika bathi bafuna imali labomakhalekhukwini. Indaba le kubikwa yabikwa emapholiseni abalimeleyo bayakwelatshwa esibhedlela. Isikhulumi samapholisa esabelweni seMatabeleland South uInspector Philisani Ndebele uvumile ukuthi kulezigelekeqe ezahlukuluza amalunga amabandla ehlukeneyo babathathela impahla ezingaba ngeze$2 480. "Sicela abangabe belolwazi lokuthi sibophe izigelekeqe ezihlukuluze izakhamizi zeBeitbridge zathathelwa imali kanye labomakhalekhukhwini okungaba yi-$2480 abikele amapholisa aseduzane laye loba atshaye ucingo," kuphetha uInsp Ndebele. Source: bulawayo24.com
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ibandla le Zanu PF lithi lizacwayisisa udlakela oluqhamuke ngeSonto koBulawayo emawofisini ebandla, iDavis Hall, lapho okulimele khona enye inkokheli yalelibandla. Isikhulumeli salelibandla, uMnu. Simon Khaya Moyo, uthe ibandla leZanu PF lifuna ukudingisisa isisusa saloludlakela andubana litsho ukuthi lizathatha nyathelo bani. Kodwa okumgceke yikuthi lelibandla liphakathi kokudonselana amandla kwamaxuku amabili abizwa ngokuthi yi-Team Lacoste leGeneration 40 (G40) Abalimeleyo babalisa umgcinisihlalo wabatsha, uNkosazana Anna Mokgokhloa, lomgicinisihlalo wesigaba se Bulawayo Central District, uMnu. Magura Charumbira, ogwazwe ngengqamu. Udlakela lolu lubikwa luqhamuke ngemva kokuba ixuku elifuna unobhala oqoqa inhlelo zebandla, uMnu. Savior Kasukuwere, othiwa ukuxuku le G-40, lingene ngodlekela emhlanangweni okade ukhokhelwa ngumgcinisihlalo webandla egabeni seBulawayo, uMnu. Dennis Ndlovu, besithi kawukho emthethweni. "So abantu laba bazonda ... they teamed up yesterday bangitshaya bebanengi bangigwaza ngengqamu," kutsho uCharumbira. Lokhu kwenzakale ngemva kokuba abasakhulayo labalwa impi yenkululeko bevimbe abakade bephakhahi kwewofisi bechathamele abaphakathi okwamahola ayisithupha. Amapholisa akhangelane lezomvukelo abiziwe kuleyondawo kodwa abikwa engenzanga lutho. Lumhlangano ochithwe ngabasekeli bebandla ubikwa ububizwe ngumsekeli kamongameli, uMnu. Phelekezela Mphoko, obekhangelelwe ukungena emhlanganweni laye kodwa kasayanga. Lokhu sikudaba lunye, abalwa impi yenkululeko sebehlukene imbono phezu kokuthi uMnu. Savior Kasukuwere axotshwe kubandla le Zanu PF kumbe hatshi. Lokhu kube sobala kudlakela olwenzakale emawofisini ebandla leZanu PF koBulawayo. Sixoxe loMnu. Mutsho Ndlovu, omunye wabalwa impi yenkululeko, othi abenza udlame kabazwisisi ukuthi uKasukuwere usebenzele ibandla kabuhlungu. "Indlela engingakuthatha ngayo yikuthi imbono iyehlukana kwesinye isikhathi kodwa ngokunanzelela kwami nxa ngikhangela ngelihlo elibanzi lami ngingathi kwesinye isikhathi omunye angakuthi bekuyi misunderstanding," kutsho uNdlovu.
isiNdebele
HARARE — UMongameli Robert Mugabe uvule ngokusemthethweni isigaba sesihlanu esokucina kulelidale lephalamende esikhangelelwe ukuba sizokuba ngesifitshane njengoba sokubangwa kukhetho luka 2018. UMugabe uxwayise abaphathintambo ngokuqakatheka kokuphatheka kwabo emsebenzini wedale lephalamende. Abammele izigaba ezehlukeneyo bamukele ngenjabulo amazwi kaMugabe wokukhuza abaphathintambo abaqholozayo, abengezi edale lephalamende lalapho kumele bazokupha ubufakazi kokwenzakala kungatsha zabo. Amalunga alelidale ahlezi ekhala ngokuthi abaphathintambo abazihluphi ukuza edale ukuzachasisa ngeziphathelene lengatsha zabo. Ummeli weGwanda Central, owangena nge Proportional Representation ngaphansi kwebandla le MDC-T, uNkosikazi Nomathemba Ndlovu, uthe akamangaliswa ngokwenza kukamongameli, ongazange atsho lutho, ngodaba lokulungisiswa kwemithetho elawula ngezokhetho elizweni, ukuze ihambelane lesisekelo sombuso. Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Themba Khumalo, usole ibandla eliphikisayo ele MDC-T, esithi yilo eliyekethisa lapho kumele bamfuqe ngamandla,uhulumende weZanu,ekulungisisweni kwemithetho ephathelane lezokhetho. Usole njalo lenkulumo kaMongameli Mugabe, esithi okumqoka uzulu obekukhangelele, ukufezwa yiphalamende le, okumunyethwe yisisekelo sombuso, okubalisa udaba lokunikeza amandla ezigaba kunkokheli yazo, iDevolution akwenzakalanga. Okunye obekukhangelelwe ukuba uMugabe, aphathe ngakho yimithetho efana lowe Public Health Act, wona osule sikhathi ukhalwa ngawo ukuba lokhe ungakaguqulwa selokhu wabunjwayo ngomnyaka ka 1924.
isiNdebele
HARARE — Amabandla aphikisayo akumanyano weNational Electoral Reform Agenda (NERA) atshengisele eHarare ngoLwesithathu esola imizamo kahulumende yokukhokhela uhlelo lokuthenga imitshina ezasetshenziswa ukubhalisa abantu abazavota kukhetho oluzayo. Abamela amabandla alitshumi akumanyano weNERA lo babuthene egcekeli abalibiza ngokuthi yiFreedom Square besola uhulumende ngokukhokhela uhlelo lokudinga imitshina yamaBiometric Voter Registration Kits njalo besithi bafuna ikhomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho, iZimbabwe Electoral Commission, idilizwe ngoba idlelana lebandla le Zanu PF. Bathi uhlelo lokudinga imitshina yokubhalisa abazavota ngomnyaka ozayo kumele lukhokhelwe lugatsha lweUnited Nations Development Program (UNDP) hatshi uhulumende ngoba engethembekanga. Amabandla aphatheke ekutshengiseleni kwangoLwesithathu agoqela eleMDC-T lona ebelimelwe ngumkhokheli walo, uMnu. Morgan Tsvangirai, elePeople’s Democratic Party lona ebelimelwe ngumkhokheli walo uMnu. Tendai Biti, eleTransform Zimbabwe ebelimwelwe nguMnu. Jacob Ngaribvume lamanye. Owaxotshwayo kubandla leZanu PF, uMnu. Didymus Mutasa, laye ubekhona. Amabandla la athi umanyano wamabandla aphikisayo ozancintisana lebandla leZanu PF kukhetho ukhokhelwa nguMnu. Tsvangirai. Ekhuluma kulumbuthano, uMnu. Tsvangirai uthe ukhetho kumele luqhutshwe ngendlela ezasuthisa wonke umuntu. Wengeze wathi uzulu wemaphandleni wamtshela ukuba sediniwe ngobukhokheli bukaMongameli Robert Mugabe le Zanu PF, wamxwayisa njalo ukuthi angaze alandela izenzo zikaMugabe nxa esekhethwe ukuba ngumkhokheli welizwe. Umsekeli kaTsvangirai, uNkosazana Thokozani Khupe laye ugcizelele amazwi kaTsvangirai lezinye inkokheli ezikhulume kulumbuthano. UMakhupe ulandisa njalo ngabafuna ikomishini yokhetho ikwenze. Amabandla la afikise ugwalo lwezikhalazo zawo kuZEC. Lanxa amapholisa ebenyakazela yonke indawo, uzulu uze ngobunengi bakhe. Abanengi basole kakhulu amapholisa. Omunye wabo ngolwela amalungelo oluntu uMnu. Charles Nyoni. Ukhetho lomnyaka ozayo lukhangelelwe ngabantu abanengi njalo amabandla atshiyeneyo seqalisile ukukhuthaza abasekeli bawo ukuthi bahlale belungiselele ukuyavota.
isiNdebele
BULAWAYO — Abakumsebenzi wokulibazisa uzulu abagoqela abaculi, abalingisi, ababumbayo lokudweba kanye labalobi bengwalo bathi akumelanga bekhathazwe nguhulumende benganza okuhambelana lombhuqazwe weGukurahundi. Bathi isisekelo esitsha sombuso welizwe sibanikeza amandla okuthi benze abakufunayo okugoqela ukuchothoza uhulumende ukwenzela ukuthi ananze amalungelo kazulu. UNkosikazi Priscila Zitha ngomunye walabo abathi uhulumedne katshiyane lembongi kanye lababazayo lomuntu wonke owenza umsebenzi okhuluma ngeGukurahundi. UMqondisi wenhlanganiso yemidlalo eyeVictory Siyanqoba, uMnu. Desire Moyo, uthe uhulumende kayekele ukubalandela kumbe ukukhahlameza abalibazisa uzulu ngendlela ezitshiyeneyo. UMnu. Owen Maseko labanye abambalwa sebekebabotshwa ngemva kokudweba lokubukisa imifanekiso lokubunjwayo okubonisa izenzo zeGukurahundi eyebulala abantu abazinkulungwane ezingamatshumi amabili – 20,000 – eNkabazwe leMatabeleland kusukela ngomnyaka ka1983 kwaze kwayafika umnyaka ka1987. Udaba lweGukurahundi luyanyenyezwa eZimbabwe lapho okulamapholisa ensitha adobha loba ngubani oluphathayo esithi kuvula amanxeba alabo abafelwa yizihlobo labangane ngesikhathi seGukurahundi.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Umkhokheli webandla leMDC-T uMnu Morgan Tsvangirai lomkhokheli weTransform Zimbabwe namuhla basayinelane isivumelwano sokusebenzelana phakathi kwamabandla abo kukhetho oluzayo. UTsvangirai wasayina njalo isivumelwano esifanayo labakhokheli bamanye amabandla aphikisayo abagoqela uNkosikazi Joyce Mujuru oweNational People’s Party loMnu Welshman Ncube owebandla leMDC. Bekhuluma beseHarare ngoLwesithathu, uMnu Tsvangirai loMnu Ngarivhume bathe kuyadingeka ukuthi amabandla aphikisayo amanyane ukuze enqobe iZanu PF kukhetho luka2018. Kodwa Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Nkululeko Sibanda uthi kulakho ukuba nzima ukuthi amabandla la emanyane ngesizatho sokuthi izivumelwano ezilotshelwanayo zibuqamuqamu. “Kuzakuba nzima nxa bezaqhubeka belobelana izivumelwano namhlanje uTsvangirai uthi ubambane lozibanyabanyana kusasa athi njalo usebambane lozibanyabanyana kodwa bonke laba bengabambananga,” kutsho uDr. Sibanda.
isiNdebele
GABORONE, BOTSWANA — Ngesikhathi abakwamanye amazwe kwele South Africa benanza ilanga le Africa Day ngoLwesine, sokube lenkuthazo yokuthi kube lokumanyana ekulwiseni umkhuba walokhu okubizwa ngokuthi yi-xenophobia okuhlala kuqhamuka mnyaka. AbeZimbabwe bona bakhuthaza osowabo ukuthi bekele ukudala amacala okungenye yezinto eyimbangela yokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe kweleSouth Africa. Indaba esegudwini ngesikhathi kunanzwa ilanga le Africa Day yalonyaka kwele South Africa ngeyokudla amathambo engqondo ngokungenziwa ukuqeda inzondano esivame ukuqhamuka phakathi kwabakwamanye amazwe lezizalwane zakuleli. Ixenophobia iqale ngo 2008, yeza njalo ngo 2015, lo 2016 kanye lalonyaka. Abakwamanye amazweke bathi lonyaka bakhethe ukutshumayela ivangeli lokubambana kwabansundu ukuze kungasabikhona ukuhlasela lokhu. Abanyeke bakhuthaza abakwamanye amazwe ukuthi labo nxa befika kuleli kabaziphathe, bahloniphe abaninizwe. Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Bongani Mkhwananzi uxwayisa izizalwane zeZimbabwe ezilomkhuba wokudala amacala kweleSouth Africa ukuthi zekele lokho ngoba kubangela ukuzondwa kwabokuza bonke. “Thina nathi sekumele sidlale indima enkulu ekuhlanganeleni nabo ukulungisa inkinga zabo ngoba inkinga zabo ziyahlangana lezethu. Ngoba ukuzinza kwazo kuyasinceda lathi ukuthi abantu bethu baphile kahle lomphakathi.” Umsekeli wenhlanganiso ye Creative Communities umnumnzana Vushi Lakale ukhuthaza abakweleSouth Africa labakwamanye amazwe esithi isikhali esikhulu sokulwisa ixenophobia yikuqoqa imidlalo yebhola, ukugijima, ezokucula lakho konke okungenza bazane ngcono. “Mina ngithi kubantu bethu asivukeni, asixolelaneni , uma kulabanye abantu esiphila nabo ababuya kwamanye amazwe asi organayizeni kuma community wethu imidlalo esithi yebo sisazwisana ubuhlungu kodwa singakhona ukuthi siqale sipholisane sibumbane futhi kube yimidlalo eqhubekayo ilokitshi ngelokitshi.” Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Khumbulani Moyo okhokhela iqembu leZimbabwe emidlalweni ehlose ukumanyanisa abakweleSouth Africa labanye abavela emazweni atshiyeneyo kuzwekazi le Africa uthi limidlalo isidale umehluko omkhulu ekulwiseni ixenophobia. “Iyasiza kakhulu ukuthi njengamazwe ase Africa sikwazi ukuthi sihlangane emdlanweni sibe ngama Africa, ngoba last year I think bekulama team ayi 4 but kulonyaka adlulile ngoba silabantu be Ethopia labo abadlalayo lelizwe lala eSouth Africa.” Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Nqabutho Mabhena lokuthakazelela I Africa Day, inkokheli zamazwe zilomlandu wokuhlolisisa ukuthi kuyini okwenza inengi labantu e Africa lihlupheke abanye besiyagcwala kwamanye amazwe kanti wonke amazwe aselozibuse. “Loba sesathola uzibuse eAfrica kodwa inotho ilokhu ingekho ezandleni zethu. Inotho kwezinye indawo isezandleni zamakhiwa njengalapha eSouth Africa. Kuthi elizweni lakithi eZimbabwe inotho isezandleni zabamnyama abalutshwana abayibo ababusayo. Abantu abanengi abalanotho ezandleni zabo yikho abantu begcwele amazwe wonke.” Isizalwane seZimbabwe unkosazana Lubelihle Banda okuviyo labomama enhlanganisweni ye African Diaspora Forum uthi umlayezo omkhulu kuthakazelelwa i Africa Day ngowokukhuza umkhuba osubhahile kweleSouth Africa mahlayana. Njengoba ilanga leAfrica Day lingakemukelwa njengekhefu kwele South Africa, Igigi labakwamanye amazwe lokuthakazelela leli langa lizakwenziwa ngoMgqibelo, lapho abazafo.
isiNdebele
Umthethwandaba waphezulu owe High Court uthi ababengabaqondisi bebhanga le Rennaisance Merchant Bank leziphathamandla ze National Social Security Authority (NASSA), bephula umthetho ngokuthengiselana ibhanga leli ngezigidi phose ezifika amatshumi amabili amadollar eMelika – $18.5 million. Umnu. Thabani Mpofu igqwetha elimele owayengumqondisi webhanga leli uMnu. Patterson Timba uthi idale le High Court lethule isinqumo lesi ngoLwesihlanu. UMpofu uthe njengoba sokuphume sobala ukuthi abaqondisi bebhanga leli benza okungekho emthethweni, sokumele kuhlolisiswe abakuvumelana le NASSA. IStudio 7 kayenelisanga ukukhuluma labaqondisi be NASSA kanye lamagqwetha amele ababengabaqondisi be Rennaisance ababekhokhelwa nguMnu. Christopher Chetsvanga. Ibhanga leli eselivuliwe lalivalelwe ukwenza imsebenzi engekho emthethweni kanye lokusebenzisa imali yamankampani kungela mvumo. Umnu. Japhet Moyo unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi iZimbabwe Congress of Trade Unions ekhokhelwa nguMnu. George Nkiwane uthi okwethusayo yikuthi imali ye NASSA isetshenziswa ngendlela engalunganga.
isiNdebele
BULAWAYO — Inhlanganiso ebona ngamalungelo entathelizindaba eye Zimbabwe Union of Journalist -ZUJ, ibe lomhlangano koBulawayo kuxoxwa ngesimo endaweni zabo zokusebenzela lapho okuvele khona ukuba abesifazana basebenza nzima uma kuqathaniswa labesilisa abathola amathuba amahle. Inani lentathelizindaba zesifazana libikwa liphansi kakhulu njalo zimbalwa ezilezikhundla kuthi noma zilazo azilamandla okwenza izinqumo. Abesifazana abafundela lumsebenzi babikwa bethwala nzima lapho befika kumankampani okuthapha indaba ngoba bayahlukuluzwa ngabesilisa becine besiyalabo emacansini ukuze baphathwe kuhle. U Tanaka Mrewa ofundela ukuthapha indaba eChronicle uthi kuhle ukuba kuhlelwe imithetho eyenqabela ukuhlukuluzwa kwabesifazana enhlanganisweni zezindaba ngoba yebo bayawufundela umsebenzi ngobunengi emakolitshini kodwa bacina besiyakwenza eminye imisebenzi ngaphandle kokuthapha indaba. UTalent Gumpo osebenzela iNewsday yena uthe kuhle ukuthi intathelizindaba zesifazana bazi abakufunayo lapho besiyathapha indaba lemisebenzini ukuze babalekele ukuhlukuluzwa okwanzakalayo. UNkosikazi Preciuos Simango isikhulumi seZimbabwe Republic Police koBulawayo, yena uthi esipholiseni kucacile ukuthuthuka kwabo besiya ezikhundleni zaphezulu ngoba bayaloba imihloliso ethi akufane lakumankampani athapha indaba ukuze inani labesifazana abalezikhundla ekuthapheni indaba likhuphuke. I-ZUJ, ithi njengenhlanganiso iphakathi kwemizamo yokuhlomisa intathelizindaba ukuba zihlale zisazi indlela zokusebenza kuhle kanye lokuzivikela ekusebenzeni lapho silungiselela ukhetho lomnnyaka ozayo. Lumhlangano weZUJ ubuqhutshwa ngenhloso yokuhlomisa intathelizindaba ngaphansi kwendikimba ethi “Gender Equity and Safety Training” lapho inengi lazo elikhala ngokuthi sekuvamile ukuthi uzulu azihlukumeze kumbe ukutshaywa ngakhoke zidinga ukuvikelwa lapho zithapha indaba.
isiNdebele
‘Izinto owangizwa ngizitsho ziphathise abantu abathembekileyo abazafanela ukuba labo bafundise abanye.’ IZINGOMA: 42, 53 1, 2. Abantu abanengi bayibona njani imisebenzi abayenzayo? ABANTU abanengi baziwa kakhulu ngemisebenzi abayenzayo. Abanye bazibona beqakathekile ngenxa yemisebenzi yabo, ikanti abanye bazikhangelela phansi. Kwezinye izindawo kujayelekile ukuthi nxa ufuna ukwazana lomuntu umbuze ukuthi wenzani empilweni. 2 LeBhayibhili kwesinye isikhathi nxa lichaza umuntu othile liyatsho ukuthi wayesenza msebenzi bani. Ngokwesibonelo lisitshela ‘ngoMathewu owayengumthelisi,’ ‘uSimoni owayengumkhuhli wezikhumba’ ‘langoLukha owayengudokotela.’ (Mat. 10:3; ImiSeb. 10:6; Kol. 4:14) Liphinda lisitshele langabanye ababesenza imisebenzi ababeyiphiwe nguJehova. Abanye babo nguDavida owayeyinkosi lo-Elija owayengumphrofethi kanye loPhawuli owayengumphostoli. Amadoda la ayeyiqakathekisa kakhulu imisebenzi le. Lathi kumele siyiqakathekise yonke imisebenzi esiyinikwe nguJehova. 3. Kungani kuqakathekile ukuthi amadoda asekhulile afundise abazalwane abatsha? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) 3 Siyayithanda imisebenzi esiyenzayo enhlanganisweni njalo siyafisa ukuthi ngabe siyaqhubeka siyenza kokuphela. Kodwa okudanisayo yikuthi ukona kuka-Adamu kwaletha ukuguga okubangela ukuthi imisebenzi esiyenzayo icine isiphiwa abanye. (UmTshu. 1:4) Umsebenzi wokutshumayela owenziwa lamuhla ukhula ngendlela emangalisayo njalo lokhu kwenze inhlanganiso kaJehova yasebenzisa izindlela ezintsha ezihambisana lempucuko yakulezinsuku ukuze izindaba ezinhle zifikiswe ebantwini abanengi. Yikho kuba nzima kwabanye asebekhulile ukuthi benelise ukusebenzisa lezizindlela ezintsha. (Luk. 5:39) Kwezinye izikhathi bangenelisa sibili ukufunda izindlela lezi kodwa iqiniso yikuthi kabaselawo amandla ababelawo besesebatsha. (Zaga. 20:29) Ngakho kuhle ukuthi amadoda asekhulile afundise abazalwane abaseselamandla ukuze bakulungele ukwenza imisebenzi etshiyeneyo enhlanganisweni. 4. Kungani kunzima kwabanye asebekhulile ukutshiyela abanye abazalwane imisebenzi abayenzayo? (Khangela ibhokisi elithi, “Okwenza Kube Nzima Kwabanye?”) 4 Kwezinye izikhathi kuba nzima ukuthi abazalwane asebekhulile batshiyele abanye imisebenzi abayenzayo. Abanye kuyabe kubazwisa ubuhlungu ukutshiya leyomisebenzi ngoba beyithanda. Ikanti abanye bayabe becabanga ukuthi abazalwane abasesebatsha ngeke benelise ukuyiphatha kuhle leyomisebenzi. Abanye njalo bangabe becabanga ukuthi kabalaso isikhathi sokubaqeqetsha. Lanxa kunjalo abazalwane abasesebatsha akumelanga baphelelwe yisineke nxa bengakaphiwa imisebenzi. 5. Yiphi imibuzo esizaxoxa ngayo esihlokweni lesi? 5 Kungani kuqakathekile ukuthi abazalwane asebekhulile bancedise abasesebatsha ukuthi bafanele ukuphatha imisebenzi? Bangakwenza njani lokhu? (2 Tim. 2:2) Kungani kungamelanga abazalwane abasesebatsha bakhangelele phansi abazalwane asebekhulile futhi asebelesikhathi eside besenza umsebenzi othile enhlanganisweni? Njalo kungani kumele bazimisele ukumunya ulwazi kubo? Okokuqala, ake sibone ukuthi uDavida wayincedisa njani indodana yakhe uSolomoni ukuthi ifanele ukuphatha umsebenzi kaJehova. UDAVIDA WAMNCEDISA FUTHI WAMSEKELA USOLOMONI 6. INkosi uDavida yayifuna ukwenzani njalo uJehova wathini ngakho? 6 UDavida wahlala eyisiphepheli okweminyaka eminengi. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi waba yinkosi njalo wakha umuzi omuhle okwamagama. Lanxa kunjalo kwakumhlupha kakhulu ukuthi uJehova wayengelayo “indlu” loba ithempeli elibiza yena. Ngakho watshela umphrofethi uNathani wathi: “Mina ngihlezi esigodlweni esakhiwa ngomsedari, kodwa ibhokisi lesivumelwano sikaJehova lingaphansi kwethente.” UNathani wamphendula wathi: “Konke okusengqondweni yakho, kwenze, ngoba uNkulunkulu ulawe.” UJehova wathini ngayo indaba le? Wathuma uNathani ukuba ayetshela uDavida amazwi la: “Ayisuwe ozangakhela indlu yokuhlala kuyo.” UJehova waveza ukuthi uSolomoni nguye owayezakwakha ithempeli wasethembisa lokuthi uzaqhubeka embusisa uDavida. Wenzani uDavida esizwa lokhu? 7. Wenzani uDavida esizwa ukuthi ithempeli lalizakwakhiwa nguSolomoni? 7 UDavida esezwe ukuthi uSolomoni nguye owayezakwakha ithempeli, kazange abe lomhawu. Akuzange kumkhathaze ukuthi iNdodana yakhe yiyo eyayizathola lonke udumo lokwakha lelothempeli. Kungenzakala ukuthi wadana sibili esizwa umbiko ovela kuJehova. Kodwa kazange akhalale, wayincedisa ngenhliziyo yonke indodana yakhe. Waqoqa amaqembu abantu ababezakwenza imisebenzi etshiyeneyo, wabuthelela insimbi, ithusi, igolide kanye lezigodo zomsedari. Ngemva kwalokho wakhuthaza uSolomoni wathi: “Ndodana yami, uJehova kabe lawe ukuze uphumelele ukwakha indlu kaJehova uNkulunkulu wakho, njengokutsho kwakhe kuwe.” 8. Kuyini okwakungafika engqondweni kaDavida njalo wenzani? 8 Bala u-1 ImiLando 22:5. UDavida wayengacabanga ukuthi uSolomoni ngeke enelise ukukhokhela umsebenzi omkhulu kangako. Phela ithempeli lelo kwakumele ‘libe yindlu ebukekayo kakhulu’ futhi ngalesosikhathi uSolomoni ‘wayesesengumntwana njalo engakabi lolwazi.’ Loba kunjalo uDavida wayekwazi mhlophe ukuthi uJehova wayezayisiza indodana yakhe ukuthi yenelise ukuphatha lumsebenzi. Ngakho uDavida wamncedisa ngalokho ayekwenelisa ukuze lowomsebenzi uphumelele. KUKHOLISE UKUQEQETSHA ABANYE 9. Nika umzekeliso otshengisa ukuthi asebekhulile kumele bakhululeke ukutshiyela abazalwane abasesebatsha imisebenzi yebandla? 9 Abazalwane asebekhulile akumelanga bazwe ubuhlungu nxa sekudingakala ukuthi batshiyele amadoda asaqinile imisebenzi abayenzayo. Phela ukuqeqetsha amadoda la kwenza umsebenzi kaJehova uqhubekele phambili. Kanti njalo abazalwane asebekhulile kufanele bathokoze nxa bebona labo ababaqeqetshileyo sebesenza imisebenzi etshiyeneyo. Ngokwesibonelo cabanga ngobaba olendodana efundela ukutshayela imota. Isesengumntwana yayikhangele nje uyise etshayela. Kodwa yathi isikhulakhulile uyise waqala ukuyichazela lokho akwenzayo. Khathesi njengoba isifundela ukutshayela, uyise useyichazela ezinye iziqondiso ezingayinceda ukuze ifunde ukutshayela kuhle. Nxa isithethe ilayisensi iyancedisana loyise lapha lalapha, kodwa ngokuya kwesikhathi uyise uyayitshiyela lumsebenzi ngoba uyananzelela ukuthi yena usekhulile. Ubaba lo uyathokoza kakhulu ngokuthi indodana yakhe yiyo esitshayela njalo kaboni angathi usethathelwe umsebenzi. Ngakho labazalwane asebekhulile kumele bajabule nxa bebona abazalwane ababaqeqetshileyo besenza kuhle ukuze umsebenzi kaJehova uqhubekele phambili. 10. UMosi wayesizwa njani nxa abanye bephiwa imisebenzi ethile? 10 Abazalwane asebekhulile kumele bananzelele ukuthi kababi lobukhwele. Khumbula ukuthi uMosi wathini lapho esizwa ukuthi kulamadoda athile ayesephrofetha enkambeni yako-Israyeli. (Bala AmaNani 11:24-29.) UJoshuwa owayengumsekeli wakhe wayesefuna ukuthi bathuliswe masinyane. Mhlawumbe wayecabanga ukuthi amadoda la ayesefuna ukuthathela uMosi umsebenzi. Kodwa uMosi wamphendula wathi: ‘Uyangikhwelezela na? Ngiyafisa ukuthi ngabe bonke abantu bakaJehova bangabaphrofethi njalo lokuthi uJehova ehlisele umoya wakhe phezu kwabo.’ UMosi wayekwazi ukuthi uJehova nguye owayeqondisa umsebenzi wakhe. Siyabona-ke ukuthi uMosi kazange afune ukuthi kube nguye ophethe konke kodwa wayefisa ukuthi isipho ayelaso sinikwe bonke abantu bakaJehova. Lathi kumele sithokoze nxa abanye bephiwa imisebenzi ethile enhlanganisweni kaJehova. 11. Omunye umzalwane wathini ngokutshiyela abanye umsebenzi? 11 Lanamuhla banengi abazalwane asebeleminyaka besebenza gadalala emisebenzini etshiyeneyo enhlanganisweni kaJehova njalo beqeqetsha labanye ukuthi labo bafanele ukuphatha leyomisebenzi. Ngokwesibonelo umzalwane okuthiwa nguPeter wadonsa iminyaka engu-74 esenkonzweni yesikhathi esigcweleyo njalo engu-35 yakhona wayesebenza kwenye iwofisi yegatsha ese-Europe. Okweminyaka eminengi bekunguye okhokhelayo kuHlangothi Lwenkonzo kulelogatsha. Kodwa khathesi umsebenzi lo usunikwe umzalwane osesemutsha okuthiwa nguPaul asebenze laye okweminyaka ethile. UPeter wathi ebuzwa ukuthi uzizwa njani ngalokhu, waphendula wathi: “Kuyangithokozisa ukubona abazalwane abaqeqetshiweyo besebenza gadalala njalo bewenza kuhle kakhulu umsebenzi abawuphathisiweyo.” UNGABAKHANGELELI PHANSI ABAKHULILEYO 12. Yisiphi isifundo esisithola endabeni kaRehobhowami? 12 Ngemva kokufa kukaSolomoni, indodana yakhe uRehobhowami yathatha ubukhosi. Ngelinye ilanga uRehobhowami wayefuna ukucetshiswa ngendaba ethile, yikho waqala waya ebantwini abadala ukuze bamsize. Lanxa kunjalo kazange alisebenzise icebo abamnika lona. Wakhetha ukusebenzisa icebo ayelinikwe ngamajaha ayekhule lawo ayesezinceku zakhe. Kodwa isiphetho saba sibi kakhulu. (2 ImiLan. 10:6-11, 19) Sifundo bani esisithola endabeni le? Kuhle ukuthi umuntu abuze abantu abadala nxa efuna ukucetshiswa ngokuthile njalo abone lokuthi angalisebenzisa njani icebo abamnika lona. Ngakho lanxa abazalwane abasesebatsha bengabophekanga ukusebenzisa izindlela ezindala, akumelanga baphongufuqela eceleni amacebo abawanikwa ngabazalwane asebekhulile. 13. Abazalwane abasesebatsha bangabambisana njani lalabo asebekhulile? 13 Abanye abazalwane abasesebatsha yibo abakhokhelayo emisebenzini ethile njalo kulabazalwane abakhulileyo abangaphansi kwabo. Kuhle ukuthi abazalwane laba bafunde kulabo asebekhulile abasebenza labo njalo bacele ukuthi babacebise bengakenzi izinqumo. UPaul esike sakhuluma ngaye phezulu uthi: “Ngangisiba leqiniso lokuthi ngiyamcela uPeter angicebise njalo ngangitshela labanye esasisebenza labo ukuthi benze okufananayo.” 14. Ukubambisana kukaThimothi lomphostoli uPhawuli kusifundisani? 14 Lanxa uThimothi wayengosakhulayo wasebenza lomphostoli uPhawuli okweminyaka eminengi. (Bala uFiliphi 2:20-22.) UPhawuli wayeke wabhalela abaseKhorinte wathi: “Ngilithumela uThimothi, indodana yami engiyithandayo, ethembekileyo eNkosini. Uzalikhumbuza indlela yokuphila kwami kuKhristu uJesu, evumelana lalokho engikufundisayo ezindaweni zonke emabandleni wonke.” (1 Khor. 4:17) Amazwi la atshengisa ukuthi uPhawuli loThimothi babebambisana sibili. UPhawuli wayemfundisile uThimothi ‘indlela yokuphila kwakhe kuKhristu.’ Lakanye uThimothi wakubambisisa ayekufundiswa. Lokhu kwenza uPhawuli wamthanda kakhulu waze wamthuma ukuthi ayenceda abazalwane baseKhorinte. Lesi yisibonelo esihle abadala okumele basilandele. Kumele babaqeqetshe abazalwane abasesebatsha ukuze benelise ukukhokhela ebandleni. SONKE SILOMSEBENZI OKUMELE SIWENZE 15. Iseluleko esanikwa amaKhristu aseRoma singasinceda njani nxa sesikhangelane lontshintsho? 15 Kulezinsuku ingxenye yasemhlabeni yenhlanganiso kaJehova ikhula ngendlela emangalisayo futhi lokhu kuletha untshintsho olusithintayo kwezinye izikhathi. Kumele senzeni nxa sekunzima ukuthi samukele untshintsho oselukhona? Kufanele sikhumbule ukuthi untshintsho lwenzelwa ukuthi umsebenzi woMbuso uqhubekele phambili. Yikho kungaba kuhle ukuthi sizithobe, singanamatheli kulokho okufunwa yithi. UPhawuli wabhalela amaKhristu aseRoma wathi: “Ngithi kini lonke: Lingacabangi ngokuzazisa kakhulu okudlula okufaneleyo, kodwa lizicabangele ngokuqonda, ngokumayelana lesilinganiso sokukholwa uNkulunkulu aliphe khona. Njengalokhu omunye lomunye wethu elomzimba owodwa olezitho ezinengi, njalo izitho lezi zonke kazenzi msebenzi munye, ngokunjalo kuKhristu thina abanengi sibumba umzimba owodwa.”—Rom. 12:3-5. 16. Kuyini okungenziwa ngabakhulileyo, abasesebatsha kanye labafazi ukuze kuhlale kulokuthula lokumanyana enhlanganisweni kaJehova? 16 Kungelani lokuthi izimo zethu zinjani, sonke kumele sizimisele ukusebenza gadalala ukuze sisekele umsebenzi woMbuso kaNkulunkulu. Lina asebekhulile zamani ukuqeqetsha abasesebatsha ukuthi bafanele ukuphatha imisebenzi eliyenzayo. Bazalwane abasesebatsha zithobeni nxa liphathiswa imisebenzi njalo liqhubeke libahlonipha asebekhulile. Lani bafazi lingiselani uPhrisila owasebenza ndawonye lomkakhe u-Akhwila njalo wamsekela lapho kusiba lontshintsho oluthile. 17. Kuyini uJesu ayengakuthandabuzi njalo wabaqeqetsha ukwenzani abafundi bakhe? 17 UJesu uyisibonelo esihle kakhulu endabeni yokuncedisa abanye ukuthi bafanele ukuphatha imisebenzi ebandleni. Wayekwazi ukuthi sasizafika isikhathi lapho ayezayigqiba khona inkonzo yakhe yasemhlabeni besekudingakala ukuthi abanye basale beqhubekela phambili ngomsebenzi. Wayengathandabuzi ukuthi abafundi bakhe babezawenza kuhle lowomsebenzi lanxa babengabantu abalesono. Wabatshela ukuthi babezakwenza izinto ezinkulu kulalezo ayezenzile. (Joh. 14:12) Yikho wabaqeqetsha okuzwayo futhi benelisa ukutshumayela izindaba ezinhle kuzo zonke izindawo ezazikhona ngalesosikhathi. 18. Silindeleni esikhathini esizayo njalo kumele sizimisele ukwenzani khathesi? 18 UJesu esevusiwe waya ezulwini njalo wafika wanikwa omunye umsebenzi kanye lamandla ‘aphezu kokubusa konke lobukhosi lamandla kanye lombuso.’ (Efe. 1:19-21) Lanxa lathi singafa khathesi i-Amagedoni ingakafiki, silethemba lokuthi uJehova uzasivusa emhlabeni omutsha njalo asinike omunye umsebenzi omnengi. Kodwa okwakhathesi kasikhuthaleni emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle lowokwenza abafundi. Kasizimiseleni ukuqhubeka ‘sizinikela ngokupheleleyo emsebenzini weNkosi.’
isiNdebele
Izinhlupho zithutsha ngendlela ezinengi esingeke sizibalise zonke. Khathesi ake sihlolisise izibonelo ezine esike saziqamba. Nanzelela ukuthi uNkulunkulu wabaduduza njani phakathi kwezinhlupho ezitshiyeneyo ezazibehlele. UKUPHELELWA NGUMSEBENZI USeth * uthi: “Mina lomkami saphelelwa ngumsebenzi ngasikhathi sinye. Saqeda iminyaka emibili siphila ngokukhangezwa yizihlobo lokubambabamba lapha lalaphana. Ngenxa yalokho umkami uPriscilla wayesehlala ehlulukelwe njalo lami ngasengizibona ngingumuntu owehlulekayo. “UPriscilla yena wancedwa yikuhlala ecabanga amazwi kaJesu akuMathewu 6:34 athi akufanelanga sikhathazeke ngelakusasa ngoba usuku ngalunye lulezalo izinhlupho. Okunye okwamnika amandla okubekezela yimithandazo eyayisuka enhliziyweni. Mina ngaduduzwa kakhulu liHubo 55:22. Njengomhubi ngakujikela kuJehova konke ukukhathazeka kwami njalo ngakubona ukuthi wayengisekela. Lanxa umsebenzi sengawuthola, siyazama sibili ukusebenzisa amazwi kaJesu akuMathewu 6:20-22 asikhuthaza ukuthi singazidingeli izinto ezinengi. Okusithokozisa kakhulu yikuthi sesilobudlelwano obuhle loNkulunkulu njalo lathi sesithandana kakhulu.” UJonathan uthi: “Kwaba mnyama phambili ngesikhathi ukwehla komnotho kubangela ukuthi ibhizimusi yethu encane ibe lezikwelede ezinengi. Kwakungani sisebenzele idonki efileyo okweminyaka engu-20. Mina lomkami saqalisa ukuxabana ngenxa yemali. Ikhadi lokuthenga ngesikwelede (credit card) sasingasalisebenzisi sisesaba ukuthi ngeke balivume. “Kodwa iLizwi likaNkulunkulu kanye lomoya wakhe ongcwele kwasisiza ukuthi senze izinqumo ezinhle. Ngafunda ukwamukela loba yiwuphi umsebenzi njalo safunda lokusebenzisa kuhle imali. Njengoba singoFakazi bakaJehova, sancedwa ngabanye esikhonza labo. Babesiqinisa njalo besincedisa ngesikhathi izinto zinzima kakhulu.” UMTSHADO UNGACHITHEKA URaquel uthi: “Ngesikhathi umkami engibalekela ngezwa ubuhlungu, ngafuthelana njalo ngahlulukelwa. Kodwa uNkulunkulu wangiduduza sibili ngoba ngangisithi ngingathandaza ngizizwe sengingcono. Kwakungani uNkulunkulu uyayithoba inhliziyo yami. “Ngiyambonga ngenxa yeLizwi lakhe iBhayibhili ngoba lehlisa ubuhlungu lokufuthelana engangikuzwa. Ngawafaka enhliziyweni amazwi omphostoli uPhawuli akuRoma 12:21 athi: ‘Linganqotshwa ngokubi, kodwa nqobani ububi ngobuhle.’ “Omunye umngane wami wanginceda ngabona ukuthi kwakufanele ngikwamukele okwakungehlele. Wangibalela umTshumayeli 3:6 njalo ngomusa wangitshela ukuthi kulesikhathi sokuyekela okunye kudlule. Kwakuyiseluleko esiqinileyo kodwa yiso engangisidinga. Khathesi sengayekela ukucabanga ngohlupho lwami kodwa sengihlala ngisenza izinto ezingilethela intokozo.” U-Elizabeth uthi: “Ungachithekelwa ngumtshado uyabe ukudinga ukusekelwa. Mina ngancedwa ngumngane wami owayengiqinisa nsukuzonke. Wayelozwelo, engiduduza njalo wangenza ngabona ukuthi bakhona abantu abangithandayo. Ngileqiniso lokuthi uJehova wasebenzisa yena ukuze angiduduze ebuhlungwini engangiphakathi kwabo.” NXA UGULA LOBA USUGUGILE ULuis okukhulunywe ngaye esihlokweni sokuqala ulomkhuhlane omubi wenhliziyo osuphose wambulala kabili. Uphila ngokumpontshelwa umoya emaphatshini ngemitshina okwamahora angu-16 ngelanga. Uthi: “Ngihlala ngithandaza kuJehova. Nxa ngiqeda ukuthandaza ngihle ngiwuzwe umoya kaNkulunkulu ungiqinisa. Umkhuleko uyanginceda ngibe lesibindi sokuqinisela ngoba ngilokholo lokuthi uJehova uyangikhathalela.” UPetra oseleminyaka edlula engu-80 uthi: “Zinengi izinto engifisa ukuzenza kodwa umzimba awusavumi. Kungizwisa ubuhlungu ukubona amandla ami ephela kancane kancane. Kuyangidina ukuthi sokumele ngiphile ngamaphilisi. Ngihlala ngicabanga ngendlela uJesu ancenga ngayo uYise ukuthi nxa kwakungenzakala ubunzima ayesekhangelane labo bukhitshwe. UJehova wamphendula ngokumnika amandla. Lami uJehova uyangiqinisa. Ngikhuleka nsukuzonke njalo ngizwa sengingcono kakhulu nxa ngiqeda ukukhuluma loNkulunkulu.”—UMathewu 26:39. UJulian oseleminyaka engu-30 ebulawa ngumkhuhlane ohlasela ubuchopho lomfukula (multiple sclerosis) uthi: “Lanxa sengisebenzisa isitulo sabagogekileyo, ukuhlala ngincedisa abanye kwenza ngijabule. Ukupha kungabudambisa ubuhlungu, ngesikhathi esifananayo uJehova uyasigcwalisa isithembiso sakhe sokuthi ngezikhathi zobunzima uzasinika amandla. Njengomphostoli uPhawuli lami ngithi: ‘Ngingazenza zonke izinto ngaye onginika amandla.’”—KwabaseFiliphi 4:13. NXA UFELWE U-Antonio uthi: “Angizange ngikukholwe ukuthi ubaba wayesefile. Phela kwakudlule amalanga amahlanu eqalekile enganyikinyeki ngoba etshaywe yimota. Okubuhlungu yikuthi yena wayezihambela ngenyawo engeqanga umthetho womgwaqo. Kwakungaselanto engangingayenza. Ngangizama ukuzibamba izinyembezi nxa ngilomama kodwa sengingedwa zazijuluka. Ngangihlala ngizibuza ukuthi ubaba ufeleni. “Ngalezonsuku ezazinzima ngangihlala ngicela uJehova ukuthi angiqinise njalo angenze ngihlaliseke. Kancane kancane ngangilokhu ngisiba ngcono. Ngakhumbula ukuthi iBhayibhili lithi sonke sehlelwa ‘yizikhathi ezimbi ezisifikela silibele.’ Njengoba uNkulunkulu engaqambi amanga ngilokholo lokuthi ubaba uzavuka ngiphinde ngimbone.”—UmTshumayeli 9:12; UJohane 11:25; KuThithusi 1:2. URobert okukhulunywe ngaye esihlokweni esisekuqaliseni laye wayelemicabango enjalo. Uthi: “Mina lomkami uMaribel sancedwa yikuhlala sikhuleka kuJehova okwasenza saba lokuthula okuvela kuNkulunkulu okukhulunywa ngakho kwabaseFiliphi 4:6, 7. Lokhu kwasenza senelisa ukutshela intathelizindaba ngethemba esilalo lokuthi abafileyo bazavuswa. Lanxa ingozi yendizamtshina yabulala indodana yethu, okusithokozisayo yikuhlala sicabanga ngezikhathi ezinengi ezijabulisayo sindawonye. “Lapho abanye oFakazi besitshela ukuthi basibonile ku-TV sikhuluma ngokholo lwethu ngesibindi sabatshela ukuthi kwakungenxa yokuthi babesikhulekela. Ngileqiniso lokuthi uJehova wayesiduduza ngamazwi aqinisayo ababesitshela wona.” Izibonelo esesixoxe ngazo zisitshengisa ukuthi uNkulunkulu uyenelisa ukududuza bonke abantu. Kambe ukuthi lawe angakududuza? Kungelani lokuthi ulohlupho olunganani uJehova angenelisa ukukududuza. * Ungaya kuye uzayithola induduzo. UnguNkulunkulu “wenduduzo yonke.” ^ ndima 5 Amabizo antshintshiwe. ^ ndima 23 Nxa ulesifiso sokufunda ngoNkulunkulu njalo ufuna ukuthola induduzo evela kuye, thintana laboFakazi bakaJehova abahlala endaweni ohlala kuyo loba ubhalele iwofisi yegatsha eseduze lawe.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Ezinye zezizalwane zeZimbabwe esezihlala kweleSouth Africa zithi ziyasekele ngokugcweleyo ekutshengisela okuqhutshwe yizizalwane zalelo lizwe ngoLwesithathu zisithi uMongameli Jacob Zuma kasuke esikhundleni. AbeZimbabwe laba bathi ukutshengisela kukhanya vele inkokheli zeAfrica yiyo yodwa indlela ezizwa ngayo ukuthi azisafuneki. Abasekeli bamabandla aphikisayo lamalunga enhlanganiso zikazulu abedlula izinkulungwane ezilikhulu (100,000) bafike bengasadlanga nkotshana emasangweni esigodlo sikamongameli uZuma ePretoria bephethe umlayezo ocace bha. Abebe tshengisela laba bethesa uZuma umlando wokubangela ukwehliswa kohloni lomnotho wakweleSouth Africa, okwenzeke ngemva kokuba exotshe umphathintambo wogatsha lwezemali obesenza umsebenzi oncomekayo kakhulu. Bamsola njalo ngokuphula isisekelo sombuso kanye lokutshaphaza imali yelizwe, ngendlela ezakwenza ukuthi umnotho walo uguqe ngamadolo. Inengi labeZimbabwe lithi kunengi elikusekelayo ngokutshengisela lokhu. Abanye bathi vele inkokheli zeAfrica inengi lazo elathola uzibuse kuliwa, alizwa lutho nxa abantu besithi kabasazifuni kungelakutshengisela. Isizalwane seZimbabwe, uNkosazana Sipho Moyo, uthi lobanje engafuni ukugxamukela kungxabano yabomakhelwana, uyalincoma kakhulu inyathelo abalithathayo kanti uthi yikho xathu okufanele kwenzeke eZimbabwe. “Sesize silomongameli ozasibusa ehlezi ku wheel chair, sisehluleka ukuthi simanyane siyetshengisela esigodlweni eHarare ukuthi uMugabe must fall, uMugabe akasuke esikhundleni, ngelinye ilanga sivukenje simanyene sikhuluma ngelizwi elilodwa silubhekise khona esigodlweni seHarare.” Abanyeke bathi bancoma izizalwane zakweleSouth Africa besithi kuhle ukuthi ziqale ukukhalimela inkokheli zazo ilizwe lingakalali ngogedla njengalokhu okwenzakala eZimbabwe. Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Khulumani Njayi uthi akuhawukela kakhulu ekutshengiseleni kwezizalwane zakweleSouth Africa ngumanyano lesibindi sokuqonda nta esigodlweni sikaZuma besiyamtshela ukuthi abasamfuni akahambe. “Kuyinto enhle kakhulu ngoba kubonisa ukuthi amazwe asehamba eguqula imiqondo yawo eyokuthi uzibuse ubuya ngempi.Umbuso ungaguqulwanje ngedemocracy, ngokubambana kwamaqembu aphikisayo labantunje abazimele bodwa. Kuyabonisa ukuthi amandla asezandleni zabantu njalo ma libambene umbuso uyaguquka utshintshe kube yintando yabantu abanengi.” Mhlaka 18 ngeviki ezayo amabandla aphikisayo azamanyana ephalamende ekhethweni lokuthi uZuma ehliswe esihlalweni. Khathesi abamabandla aphikisayo lawa sebebhalele emthethwandaba befuna ukuthi ekhethweni lolu amalunga edale lephalamende evote nsitha ukwenzela ukuthi lamalunga ebandla elibusayo awe ANC angasamfuniyo uZuma abeleSibindi zokumkhipha. Lobanje uZuma engazange avele ukuzokuzwa izikhalazo zabebetshengisela laba, bathe bazaqhubekela phambili betshengisela aze ehle esihlalweni.
isiNdebele
Ikhomithi yedale lephalamende ekhangelane lokusetshenziswa kwemali kahulumende ithi ugatsha lwendaba zasekhaya luyakhokhela ekubeni lezisebenzi ezitshontsha imali yelizwe okumangalisayo. Umnu. Weber Chinyadza umgcinisihlalo we khomithi le wethule lumbiko ngoMvulo ekumisweni kukanobhala walolu gatsha uMnu. Melusi Matshiya labanye bakhe phambi kwedale lephalamende. Umnu. Chinyadza uthe imali yebiwa ngendlela ezinengi kugatsha lolu olwehluleka ukulandela iziqondiso zokusetshenziswa kwalimali evela kugatsha lwezemali. Umnu. Matshiya utshele ikhomithi le ukuthi imali itshontshwa ngezinye izisebenzi zogatsha lolu ezinjenga lezo ezamukela izihambi elizweni. Uthe luyitshaye ekhaleni ugwalo olujulileyo olwethulwa luhlagothi lukaAuditor and Comptroller General olutshengisa ukuthi kulemali enengi eyebiwa ngomnyaka ka 2009 lo 2010. Umnu. Matshiya uthe inengi lezisebenzi ezatshontsha imali le eVictoria Falls le Kariba sezaxotshwa umsebenzi. Uphinde wathi ezinye izisebenzi zicina zisebenzisa imali kungela mvumo ngenxa yogatsha lwezemali olwehluleka ukukhipha imali kusalesikhathi. Umnu. Tobaiwa Mudede obona ngokubhaliswa kwabantu okunjenge zithupha lokunye, ubikwa laye uyakesebenzise imali kahulumende kungela sivumelwano logatsha lwezemali. Umnu. Rejoice Ngwenya ingcwethi kwezenotho okunhlanganiso yeCoalition for Market Solutions utshele iStudio 7 ukuthi ingatsha zikahulumende ezinengi kazisebenzisi imali kahulumende ngemfanelo.
isiNdebele
Kuyini ongakwenza ukuze ukukholise ukubala iBhayibhili njalo ungenzani ukuze okubalayo kukuncede? Ake sixoxe ngezinto ezinhlanu ezincede abanengi. Dinga indawo ozabalela kuyo. Zama ukudinga indawo engelamsindo futhi ube leqiniso lokuthi akula lutho olukuphambanisayo. Kuqakathekile lokuthi ubale usendaweni elokukhanya futhi ebetha umoya omnandi. Ungenza konke lokhu, okubalayo kuzangena kujule engqondweni lasenhliziyweni yakho. Zimisele ukulalela. IBhayibhili libhuku elivela kuBaba wethu osezulwini, yikho kuqakathekile ukuthi uzimisele ukulalela konke asitshela khona. Kufanele wenze njengomntwana olalelayo nxa efundiswa ngumzali. Kungenzeka wake wezwa inkulumo ezimbi ngeBhayibhili, yikho ungavumeli inkulumo ezinjalo zikuphambanise ukuthola imfundo evela kuNkulunkulu. Qalisa ngokuthandaza. IBhayibhili libhuku elilemicabango kaNkulunkulu. Yikho kuqakathekile ukuthi sicele uncedo lwakhe ukuze silizwisise. Uthembisa ukuthi ‘uzabapha umoya ongcwele labo abawucela kuye.’ (ULukha 11:13) Umoya ongcwele uzakunceda uzwisise indlela uNkulunkulu acabanga ngayo. Ngokuhamba kwesikhathi, umoya wakhe uzakusiza lokuthi wenelise ukuzwisisa “lezinto ezizikileyo zikaNkulunkulu.” Bala ulenhloso yokuzwisisa. Akumelanga ubalele ukuqeda nje. Kufanele ucabangisise ngalokho okubalayo. Zibuze: ‘Yibuphi ubuntu obuhle obusemuntwini engibala ngaye? Ngingakusebenzisa njani lokhu empilweni yami?’ Zimisele ukusebenzisa lokho okufundayo. Ukuze lokho okubala eBhayibhilini kukuncede, dinga ongakusebenzisa empilweni yakho. Nanku ongazimisela ukukwenza: Zimisele ukufunda okunengi ngoNkulunkulu kumbe ukusebenzisa lokho okubalayo ukuze ube ngumuntu ongcono. Nxa usukwazi okufunayo usungakhetha izingxenye zeBhayibhili ezikhuluma ngakho. * Imicijo le esixoxe ngayo ingakunceda ukuthi ulizwisise iBhayibhili. Yikuphi okunye ongakwenza ukuze ukukholise ukulibala? Isihloko esilandelayo silemicijo engakunceda. ^ indima 8 Nxa ungela qiniso lokuthi okufunayo kutholakala ngaphi eBhayibhilini, cela oFakazi bakaJehova bakuncedise.
isiNdebele
Ummeli wenhlanganiso yomanyano wamazwe awe Europe, owe European Union eZimbabwe uMnu Aldo Dell'Ariccia uthi ingamanga imbiko yokuthi umanyano lo uphakathi kokuqoqa ukwesula izijeziso ezethulela uMongameli Mugabe labanye bakhe abakuZanu PF. Iphephandaba lakweleBhilithani eleDaily Telegraph libike ngoLwesine ukuthi i-EU izakwesula izijeziso lezi ikhangelele ukuthi uMugabe aqhube ukhetho olukhululekileyo njalo olungela dlakela. Kodwa uMnu Dell’Ariccia utshele uNtungamili Nkomo oweStudio 7 ukuthi leli kayisiloqiniso limbiko ngoba iEuropean Union ingakathathi isinqumo phezu kwaloludaba.
isiNdebele
HARARE — Inkampani yabomakhalekhukhwini, iEconet Wireless, isimanyane lohulumende kuhlelo oluzakwenza abatshayeli bezimota abasebenzisa iEcoCash, banelise ukuhlawulela intuba zemigwaqo (ama-tollgates) ngaleyo ndlela. IEconet Wireless izasebenzelana logatsha lukahulumende olubona ngokulungiswa lokulondolozwa kwemigwaqo, olweZimbabwe National Road Admnistration (ZINARA). Iziphathamandla zenkampani le zithi lokhu ngokwakuqala elizweni ukuthi abatshayeli banelise ukuhlanganisa imota lesikhwama semali. Phansi kohlelo lolu, umtshayeli kumele afake imali esikhwameni seEcoCash Toll Wallet esasengekhaya, kuthi entubeni ufika etsho inombolo zakhe zikamakhalekhukhwini kuphela. Isiphathamandla seEcoCash, uMnu Gordon Pemba, uchasise okunengi. “Uhlelo lolu lusebenza ngalindlela; kumele uthathe imali kuAccount yakho yeEcoCash uyifake kuWallet yakho yeZINARA eyama-toll gates,” kutsho uMnu Pemba. Isikhulumeli seZINARA, uMnu Augustine Moyo, uthi okunye okwenze baphuma leqhinga leli yikusilela kwemali elizweni. Loluhlelo lusebenza ngenhlelo zabenkampani yeSouthern Region Trading Company (SRTC ).
isiNdebele
Icele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube lamuhla liveze ukuthi liyamukela ngokusemthethweni ugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha, olwe Draft Constitution olusanda kuqoqwa yikhomithi yedale lephalamende ebona ngaloluhlelo eyeCOPAC. Lokhu kuvezwe ngumkhokheli walelibandla uMnu. Ncube emhlanganweni lentathelizindaba ngoLweSithathu eHarare. Icele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai lisanda ukuthatha isinqumo esifanayo, kodwa ibandla le ZANU PF lona lithi alamukeli ngokupheleleyo lolugwalo ngoba kukhona okumqoka okusafanele kulungiswe. UMnu. Nhlanhla Dube, isikhulumi secele le MDC elikhokhelwa nguNcube uthi ibandla lakhe alisoze livume ukuthi okumunyethwe yilolugwalo kuguqulwe kungakafiki umhlangano omkhulu owe Second Stakeholders’ Conference. Kusenjalo, icele elikhokhelwa nguMnu. Tsvangirayi likhuthaze inhlanganiso ezizimeleyo ukuthi zamukele ugwalo lwe Draft Constitution olusanda kulotshwa njalo zikhankasele ukwemukelwa kwalo. Kubika intathelizindaba yethu u Mavis Gama osethulela loludaba eseHarare. Silokhu sikudaba lwe Draft Constitution, uMnu. Walter Nsununguli Mbongolwane, ingcwethi ecubungula ezombusazwe utshele uSithandekile Mhlanga we Studio7 ukuthi inhlanganiso ezizimeleyo zavela zaphumela egcekeni ukuthi azivumelani lendlela uhlelo lolu olwaqhutshwa ngayo, ngakho azisoze ziguqule lesisimo mahlayana.
isiNdebele
Obengukaputeni weqembu le Highlanders ngoMgqibelo, uTendai Ngulube, uthi kuzamele befunde ukusebenzisa amathuba abawatholayo ukuze benqobe emidlalweni yabo yalonyaka. Utsho lokhu ngemva kokuba iqembu le CAPS United linqobe ele Highlanders nge 3 ka 2 sokutshaywa imbekwa ku-final yalonyaka yenkezo ye Zimbabwe National Army Commander’s Charities Shield. Imizuzu engamatshumi ayithoba munwe munye iphele kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni okudale ukuba kucine kutshaywa imbekwa yikho nje uNgulube esithi kuzamele babe bukhali phambi kwesango. “Engingakutsho yikuthi kumele sisebenze nzima sonke njengeqembu sizame ukuncedisana lapho esiphazamisa khona ngoba kwesinye isikhathi siyehluleka ukusebenzisa amathuba esiwatholayo awokuhlohla manje kwesinye isikhathi liyathola libe lodwa ithuba lakhona.” Iqembu le Caps United lithole inkulungwane ezilitshumi lambili zama dola eMelika ngokuphakamisa inkezo ye ZNA Commander’s Charities ikanti iqembu le Highlanders lithole inkulungwane eziyithoba minwembili zama dola. Kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu: Iqembu elimela isizwe emdlalweni wenguqu elama Warriors libe ngutshiki lobhanqa 0-0 leqembu elimela ilizwe le Zambia ele Chipolopolo emdlalweni wobungane odlalelwe esigodlweni iHarare ngeSonto. Lo bekungumdlalo wakuqala selokhu iqembu lama Warriors laphatheka kumidlalo ye Africa Cup of Nations ekuqaleni komnyaka njalo leliqembu beliqeqetshwa nguNorman Mapeza yena ophethe lesisikhundla kusadingwa ozathatha indawo kaKallisto Pasuwa. UPasuwa uphelelwe ngumsebenzi ngemva kwemidlalo ye Afcon. Sikhangele umdlalo wenqindi: Ingqungquthela kusigaba se heavyweight elizweni le Zimbabwe uThamsanqa Dube uthi ulethemba lokuba umdlali wakuleli uCharles Manyuchi uzaphinda enze izimanga njalo ngemva kokunqotshwa kwakhe nguQuadratillo Abduqaxorov ngoMgqibelo emdlalweni oqhutshelwe elizweni le Singapore. UManyuchi ulahlwe phansi sokusele imizuzwana ukuba kuphele ihlandla lakuqala lomdlalo ngesikhathi etayila elengise izandla zombili. UDube uthi imbangela kube yikwehluleka ukuhlala ezivikele ngasosonke isikhathi. “Empini ezinjengale ekaManyuchi ziyabe zifuna ukuba umuntu azivikele ngoba umuntu olwa laye uyabe evele ekutaditshile ukuba ulwa njani.” UManyuchi lo Abduqaxorov bebelwela isicoco we World Boxing Council Silver welterweight ebesiphethwe nguManyuchi njalo uDube uthi ulethemba lokuba lumdlali engasihluthuna njalo nxa engathola ithuba. “Ngilethemba elokuthi uManyuchi uzaphinda alithathe futhi leli ibhanti ngoba ungumuntu olokuzimisela okukhulu kanye lokuzithemba kukho konke akwenzayo’” Ukunqotshwa kuka Manyuchi kutsho ukuba sokuzakuba nzima ukuba athole ithuba lokulwa labadlali abalodumo emhlabeni kusigaba se welterweight lapho okutholakala khona intshantshu ezilodumo ezibalisa uFloyd Mayweather, uManny Pacquiao labanye.
isiNdebele
HARARE — EleZimbabwe lichazwa njengelinye lamazwe angakabi lokuthula uqobo lanxa kungelampi njengakwamanye amazwe kuzwekazi le Africa. Lokhu kuvezwe ngontanga emhlanganweni wokuhlaziya ngomkhankaso wokukhuthaza ukulondolozwa kokuthula emhlabeni jikelele phansi kohlelo oluphawulwe nyakenye olwe Declaration of Peace and Ceastion of War (DPCW), owenzelwe emawofisini ommeli weMelika eZimbabwe. Umqondisi wenhlanganiso ye PYD, uMnu. Claris Madhuku, utshele lumhlangano, oqoqwe ngabenhlanganiso ye International Peace Youth Group (IPYG), ukuba eleZimbabwe lilokhe libhekane lenkinga ezinengi, okumele zilungisiswe ukuze kube khona ukuthula uqobo. Omunye wabasakhulayo ovele ekholitshini le University ye Zimbabwe, uSanti Mkhwananzi, uvumelana lombono othi eleZimbabwe lokhe lingakakutholi ukuthula uqobo lanxa ingekho impi elizweni. Abomanyano wenhlanganiso zabontanga emhlabeni jikelele, eye International Peace Youth Group, bathi kungafezeka lokho abangakho kube lokuthula uqobo umhlaba wonke nxa abantu bengaguqula imikhuba lemicabango yabo lakundlela ababona ngayo abanye babo umhlaba wonke.
isiNdebele
Uhlangothi lwe Zimbabwe Media Commission selunikeze ilayisensi iphephandaba le The Observer. Loluhlangothi luhlangane ngoLwesihlanu lwapha njalo amanye amaphephandaba adhinda phandle kwelizwe agoqela ele The Zimbabwean ukuthi enelise ukusebenza okusemthethweni elizweni. Leliphephandaba elidhindwa kwele bhilitane lihlezi lixophana lohulumende phezu kwendaba eziphathelane lebandla leZanu PF. Ongumhleli wephendaba le The Observer, uMnu. Barnabas Thodlana utshele iStudio 7 ukuthi leliphephandaba lizaqala lisethula amaphephandaba alo kanye ngeviki kuthi ngokuya kwesikhathi lizadhindwa nsukuzonke. Sixoxe lengcwethi ecubungula ezokwethulwa kwendaba, uMnu. Nhlanhla Ngwenya ongumqondisi njalo wenhlanganiso ye MISA - Zimbabwe ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba.
isiNdebele
BULAWAYO — Iqembu le CAPS United linqobe ele USM Alger nge 2 ka 1 emdlalweni walo wesibili owesibaya sika Group B kumncintiswano we CAF Champions League oqhutshelwe enkundleni ye National Sports ngoLwesithathu. Limpumela itsho ukuba iqembu le CAPS selilemiklomelo emithathu njengoba emdlalweni walo wakuqala laphuma liphethe izandla ngemva kokunqotshwa nge 2 ka nya ngele Zamalek elase Gipite emdlalweni odlalelwe khonale kwele Gipite ensukwini ezedluleyo. Ohlohlele iqembu le Makepekepe ngu Ronald Chitiyo yena olitshayele kabili emambuleni. Bukulemidlalo emibili eyesigaba se Castle Lager Premier Soccer edlalwe namhla emini njalo le ngegoqela obusenkundleni yeLuveve lapho iqembu le How Mine elinqobe khona iqembu le Black Rhinos nge 2 ka 1. Abahlohlele iqembu le How Mine ngu Toto Banda kanye lo Kuda Musharu kuthi iqembu le Black Rhinos lihlohlelwe ngu Lot Chiunga. Iqembu le How Mine lithe ngokunqoba kwalo lokhu lakhuphula inani lemiklomelo elilayo yaba litshumi lesikhombisa. Umdlalo wesibili owe PSL odlalwe namhla ngobuphakathi kweqembu ke Bulawayo City lele Hwange obusenkundleni ye Barbourfields njalo ophele iqembu le City linqobe ele Hwange nge 1 ka nya. Ohlohlele iqembu le Bulawayo City nguKelvin Madzongwe njalo leliqembu selilemiklomelo elitshumi lane. Imidlalo yePSL iqhubekela phambili ngoLwesine njalo amaqembu azadlala ngokulandelayo; enkundleni yeBarbourfields iqembu le Highlanders lizadibana lele Chicken Inn kuthi iqembu le Yadah lizangqikilana lele Triangle ngase Morris Depot. Iqembu leHarare City lizemukela iqembu le Dynamos enkundleni ye National Sports, iqembu le ZPC Kariba lizadlala lele Chapungu ngaseNyamhunga, iqembu le Shabanie Mine lizatshayana lele Bantu Rovers ngase Maglas. iqembu le Tsholotsho lizemukela ele Ngezi Platinum ngase Dulivhadzimo ikanti umdlalo obekumele ube phakathi kweqembu le CAPS United lele FC Platinum udluliselwe phambili ngoba abafana beMakepekepe bephatheke kumncintiswano wokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa.
isiNdebele
BULAWAYO — Inhlanganiso eqhuba ucwaningo eZimbabwe eyeAfro Barometer isebenzelana leye Mass Public Opinion Institute ngoLwesithathu yethule ucwaningo lwabo lwesikhombisa oluveze ukuba phakathi kwabantu abafika kunxenye yezizalwane zeZimbabwe ababuzwa ngokusetshenziswa kwemali yohlobo lwama bond notes bacabanga ukuba imali le ayisoze yenyule ilizwe kundubo eziphathelane lezomnotho. Ucwaningo lolu olulesihloko esithi ‘Which Direction is Zimbabwe headed? The economy, Poverty And Trust in Leaders’ luveze ukuba abantu abathembi ukuba imali yamabond izalempucuko kwezomnotho welizwe. Inengi labantu lithi ukusilela kwemali kuqhubekela phambili ezweni njalo indwendwe emabhanga ziya zikhula. UNkosikazi Sikhululekile Moyo uthi imali yamabond note ayibasebenzi ngendlela eyiyo ngoba bayehluleka lokubhadala imali ezikolo njalo ayikho ezandleni zabantu. Olwela amalungelo oluntu uMnu. Mbuso Fuzwayo uthi ukusebenzisa amabond note kulusizi ngoba awasebenzanga ngendlela ayekhangelelwe ukuthi asebenze ngayo. Uthi kodwa okumele kulungiswe ngezombusazwe ezizaletha inguquko kwezamabhizimusi ikakhulu ekulungisweni lokuthengiseni impahla ngaphandle kwelizwe. UMnunzana Mloyiswa izizwe Gumede isakhamuzi sakoBulawayo uthi ukuza kwamabond note sekulethe udubo olwedlula ngesikhathi kusasetshenziswa imali yakweleAmelika ethi abanye labo ngasebeyithengisa njengembali. Ohlaziya ngezomnotho uNkosikazi Precious Luphahla uthi amabond notes awasizangalutho ngoba indwendwe emabhanga lokhe zikhula lanxa engatholakali ethi udubo lokusilela kwemali seluphambili. Uhulumdende ulethe imali yamabond ekupheleni komnyaka odluleyo ngemva kokuthola usizo lwemali bejonge ukuthi behlise ukusilela kwemali emabhanga ngokuthuthukisa ezokuthengiselana lamanye amazwe. Osomabhizinusi kulandela ukusilela kwemali sebephume lentengo ezilesisindo esitshiyene ngokuthathu; abathenga ngemali yebulenjini, abathenga ngemali yemelika lemali yohlobo lwebond bethi kunzima ukuthola imali yemelika ebhanga ngitsho lebond lakhona aliitholakali osekutshiye uzulu ethwelenzima. Abanye osomabhizimusi bathi ngabe kusetsheniswa imali yeSouth Africa njalo uhulumende athundubeze imithetho yokuthenga lokuthengisa impahla kwamanye amazwe. Ngeviki edluleyo ibhanga eliphathisa amazwe omhlaba, ele World Bank lethule umbono ofana lowo cwaningo lwe Mass Public Opinion Institute othi ama bond kawasoze aphathise umnotho welizwe.
isiNdebele
Idale le cabinet lithi inkampani yamandiya ye Essar Africa Holdings eyathenga iZiscosteel sokumele yabele iZimbabwe Mining Development Corporation amashares ayisilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini – 51%. Umnu. Obert Mmpofu umphathintambo wezemigodi uthi isinqumo lesi sizakwenza ukuthi iNew Zimbabwe Steel Limited eyabunjwa kuvuselelwa iZiscosteel, ilandele umthetho wokwabela uzulu amashares kumankampani emazweni owe Indigenisation. Umnu. Mpofu uthi uhulumende uzimisele ukunika iEssar okwenjiwayo okumele kusetshenziswe yinkampani le okusendaweni ezitshiyeneyo zelizwe. Idale le cabinet lisanda kuthatha isinqumo sokuthi ugatsha lwezemigodi lumele lunike iEssar okwenjiwayo ukwenzela ukuthi iqalise ukulungisa insimbi eRedcliff. Abanye abaphathintambo bakahulumende bathi isivumelwano esalotshelwana le Essar lugatsha lwezamafekithali nyakenye kasizange senziwe ngemfanelo. Uhulumende ubikwa ubezalahlekelwa ngokwenjiwayo okubiza imali enengi okwamagama nxa bekungalandelwa isivumelwano lesi esinika iEssar amandla amanengi okwemba eMwenezi le Buchwa Mine. Umnu. Benjamin Moyo umgcinisihlalo wenhlanganiso ezimbalwa zezisebenzi ze New Zimbabwe Steel uthe izisebenzi zithwele nzima ngokulwa kweziphathamandla zelizwe ezibanga okumele kwenjiwe yi Essar.
isiNdebele
Idale elimqoka, ele Supreme selinqume ukubana inhloko kahulumende, uMnu. Morgan Tsvangirai ulalo ilungelo lokusa umongameli mugabe emthethwandaba phezu kodaba lokukhetha osibalukhulu bezabelo okwenziwa ngumongameli mugabe engacebisananga laye njengalokhu okwavunyelwanayo kusivumelwano se global political agreement. UMugabe wethula loludaba e Supreme Court ngenyanga ka Lwezi nyakenye ezivikela ngelokuthi isisekelo sombuso sithi umongameli welizwe kasiwa emthethwandaba. UTsvangirai ufuna umthethwandaba umise ukukhethwa kwabosibalukhulu abalitshumi athi bakhethwa ngokungekho emthethweni. Ingcwethi ecubungula ezomthetho, uMnu. Matshobana Ncube utshele iStudio 7 ukuthi uMongameli Mugabe engazivikela ngokuba madolonzima uhulumende womanyano aze efike emaphethelweni. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu. George Mkhwananzi othi lesi singqumo asitshengisi ukuthi elizweni sekulolandelwa umthetho.
isiNdebele
Abantu abedlula ikhulu babikwa sebehlaselwe ngumkhuhlane weTyphoid eHarare le Chitungwiza ngenxa yokunatha amanzi angcolileyo. Iziphathamandla zamadolobho la zithi umkhuhlane lo we Typhoid kukhanya umemetheka njengoba lamanzi engasatholakali kwezinye indawo lapho okucina kusetshenziswa khona imigodi yamanzi engahlolwanga. Abantu abanengi ababanjwe ngumkhuhlane lo base Chitungwiza okukhanya kulohlupho lwemitshina yokuhlambulula amanzi ukuze alungele ukunathwa nguzulu. Iziphathamandla lezi zithi sezitshele uzulu ukuthi angathengisi inhlanzi lokunye okudliwayo ezitaladini okungenza ukuthi umkhuhlane lo umemetheke ngamandla. Kusenjalo, idolobho lako Bulawayo lithi selilenkinga emangalisayo yokuswelakala kwamanzi okuzakenza ukuthi kuphungulwe isilinganiso samanzi esisetshenziswa zimuli ngelanga kusukela ngoleSine. Iziphathamandla zedolobho leli zithi kulendawo ezizaswela amanzi ilanga lonke loba nje kulemota zamanzi ezizabe zinceda abantu makhaza. Ukuze sihlaziye udaba lolu kanye lomkhuhlane wetyphoid osuhlasele uzulu eHarare le Chitungizwa uGibbs Dube weStudio 7 uxoxe loMnu. Patrick Thaba Moyo uMayor wako Bulawayo loMnu. Peter Moyo ukhansila omele umuzi weSoutherton kukhansili ye Harare. Bathe okuhlupha emadolobheni le Harare yikuswelekala kwemali yokuhlambulula amanzi emadamu kuthi-ke koBulawayo kwenziwa yikuthi izulu kalinanga lonyaka endaweni ezinengi zeMatabeleland. Umayor wedolobho leli uphinde wathi uhlelo lokukha amanzi eZambezi River yilo oluzakwenza ukuthi kube lamanzi amanengi eMatabeleland, eMasvingo kanye le Nkabanzwe. Amadamu alamanzi asetshenziswa edolobheni lakoBulawayo asesele lamanzi amancane kakhulu. Izakhamizi zedolobho leli okwamanje zisebenzisa amakhulu angamatshumi ayisitshiyagalo lunye kusilinganiso sama cubic meters – 90,000cubic meters, ngelanga. Nxa amanzi emanengi emadamu athi iUpper Ncema, Umzingwane, Insiza, Lower Ncema le Inyankuni, kusetshenziswa amanzi phose alikhulu lamatshumi amane kusilinganiso sama cubic meters – 140,000. Kulokhe kusakhiwa impompi yamanzi esuka eMtshabezi Dam isiye emadamu la ekhangelelwe ukuthi izaletha ingcosana yamanzi efunwa yizakhamizi lemafekithali koBulawayo.
isiNdebele
Ele Zimbabwe lithi selizaqalisa umkhankaso wokukhanga izethekeli zemazweni ngokufaka imbiko yama adverts emisakazweni yabomabonakude anjenge Cable News Network (CNN) le British Broadcasting Corporation (BBC). Umnu. Walter Mzembi umphathintambo wezokwethekelelwa kwelizwe uthi lokhu kwenzelwa ukuthi kulungiswe isimo esibi selizwe le Zimbabwe elibonwa ngamanye amazwe njenge ndawo engela kuhlaliseka kwezombusazwe. Umnu. Mzembi uthi kuzafunakala imali enengi yokuqhuba uhlelo lolu oluzasebenzisa njalo imisakazo enjenge South African Broadcasting Corporation, Aljazeera le France 24. Okwamanje sokulungiswe umbiko ozafakwa ku CNN obiza isigidi lengxenye samadollar - $1.5 million. Uhlelo lolu lujonge ukukhanga abemazweni ukuthi bahlaliseke nxa besiya eZimbabwe ekhangelelwe ukuthi izakwenzelwa umhlangano omkhulu ngomnyaka ozayo weCongress ye United Nations World Tourism Organization. Ingcwethi ezibona ngomsebenzi wokwethekelelwa kwamazwe kulandwa ezemvelo zithi uhlelo lolu luzaqhutshwa nzima njengoba ilizwe lingelamali. Kodwa-ke eyinye yezingcwethi lezi uMnu. Siphambaniso Moyo uthi ele Zimbabwe kumele litshayelwe ihlombe ngokwenza uhlelo lolu.
isiNdebele