text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
TSHELENYEMBA, MATABELELAND SOUTH —
Izakhamizi zeMatabeleland South zithi azila lwazi olupheleleyo ngohlelo lokubhalisa ukwenzela ukuthi zibe lelungelo lokuvota kusetshenziswa imitshina yangalezi nsuku, olweBiometric Voter Registration (BVR) oluzaqala ukusetshenziswa yinhlanganiso ebona ngezokhetho elizweni, iZimbabwe Electoral Commission ngomnyaka ozayo.
Izakhamizi zeSt. Joseph’s leTshelanyemba ezansi yeMaNdebeleni zithi azazi lutho ngohlelo lolu olukhanya soluludaba egudwini ngalez’insuku zisithi ngitsho lenhlanganiso ezizimeleyo azikafiki esigabeni ukuzofundisa kanye lokubonisa abantu ngemitshina yeBVR.
UMnu. Talent Ndebele, isakhamuzi seSt. Josephs uthe uhlelo lweBVR abakabi lolwazi ngalo kangakho ngaphandle kokuzwa ngabe Zanu PF ukuthi kumele babhalise kodwa indlela yakhona ibuvilibana.
UNdebele wethese icala ibandla elibusayo esithi babuzwa izithupha ukuba bayebhalisa ukuvota njalo balivotele osekubatshiye bedidekile.
UMnu. Mcedisi Mavuso Tshabalala weTshelanyemba yena uthe uhlelo lweBVR lokhe beluzwela emsakazweni weStudio 7.
Lokhu kusekelwe nguMnu. Mandlenkosi Ndlovu, othe njengasokhulayo ukubhalisa ukuvota bakulindele ukuze bathole ukuzithuthukisa.
Abasakhulayo abanengi abazalelwa eSouth Africa njalo belencwadi zokuzalwa zakhonale asebesesibangeni sokwenelisa ukuvota babhekane lodubo lokungenelisi ukuthatha izithupha.
Osakhulayo njalo, uThamsanqa Alfred Ncube, uthe wazalelwa eSouth Africa njalo uyehluleka ukuthola isithupha seZimbabwe ukuze laye enelise ukubhalisa ukuvota.
Kuviki ezimbili ezedluleyo, iZEC isebenzelana lamankampani amabili iboniswa uhlonzi lokusebenza kwemitshina yeBVR, uzulu uselinde ukuba aziswe ukuba yiphi inkampani ezakhethwa ukuthengisela iZimbabwe imitshina ezinkulungwane ezimbili - 2000 yama BVR kuthi sekuhlelwa amalanga okubhalisa ukuvota kulungiselelwa ukhetho lomnyaka ozayo.
Kodwa ngakwelinye icele inhlanganiso ezizimeleyo lamabandla aphikisayo lokhe belokukhonona ngendlela iZEC ephatha ngayo uhlelo lokuthengwa kwemitshina yeBVR. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Inhlanganiso ye UNICEF ithi uhlelo lwayo lokupha imuli zabayanga imali oluqhutshwa eziqintini ezingamatshumi amabili eZimbabwe lutshengisa impumela enhle.
IUNICEF yethule lokhu emhlanganweni oqhutshelwe eJohannesburg ngoLwesithathu.
Uhlelo lweUNICEF lolu lokupha imuli ezingabayanga imali, selufinyelele imuli ezedlula izinkulungwane ezingamatshumi amahlanu lanhlanu (55,000).
Inhlanganiso yeUNICEF ke ithi loluhlelo oselufinyelele eziqintini ezingamatshumi amabili eZimbabwe, ludala umeluko omkhulu emulini ezingelamuntu osebenzayo, ezilabagogekileyo, abaphila legciwane lengculaza kumbe ezikhokhelwa ngamantwana.
Isiphathamandla seUNICEF eZimbabwe uMnumnzana Leon Muwoni, uthi limali yenza umsebenzi omkhulu emulini ezingatholi lutho.
“Imalile inikezwa ngokuthi imuli ilabantu abangaki. Imuli elomuntu oyedwa ithola $20, kuthi elabantu ababili ithola $30, elabantu abathathu ithola $40 kuthi elabantu abane kusiya phezulu ithole $50 ngemva kwenyanga ezimbili.”
Isiphathamandla sogatsha olubona ngezemisebenzi lenhlelo zokusiza umphakathi unkosikazi Zororo Gandah yena uthi inhloliiso esanda kwenziwa ikhombisa ukuthi ukuphila kwezingane ezisemulini ethola li mali sekulobubelo nxa kuqathaniswa labangayitholiyo.
“Lezi imali zidala umahluko kakhulu ekuvikeleni abantwana. Abantwana ngenxa yemali leyi sebekhulela esimeni esihle sokukhulisa laba abantwana. Sibona njalo ukukhula kwabo ekubeni ngabantwana besiba ngabantu abadala kuba kuhle kakhulu. Inengi labo selisenelisa ukuzivikela kwezocansi njalo sebesenelisa ukwenqabela ukulotsholwa bebancane.”
UMnu. Thanda Mlilo osebenza ngokweluleka abakhathazekileyo emoyeni uthi,lolu luhlelo olusemqoka nxa kukhangelwa indlala esibhahile eZimbabwe.
“Umntwana olambileyo, akakwanisi esikolo. Even langekhaya ubaba olambileyo ulolaka, umama olambileyo akulampilo enhle ngekhaya nxa abantu belambile. So indlala iyahlukanisa ubunini. Umuntu akaphelelanga nxa elambile.”
Bakhonake abanye abakhala ngokuthi kufanele kukhangelwe indlela okukhethwa ngayo iziqinti ezingena kuloluhlelo ikakhulu ukubaleqiniso lokuthi zivela ezabelweni zonke zelizwe.
UMlilo wengeza ngelithi labaphiwali mali badinga ukufundiswa ukuthi bayisebenzise njani njengoba ivele incane.
“Mancane kakhulu okokuthi abantu kumele batshengiswe ukuthi nxa ngithola ihousehold grant, ngiyisebenzisani, uyethenga inhlanyelo, wenze isivande ukuthi abantwana bebe lemibhida, kumbe kube lomumbu, kumbe kulalokhu okuthiwa ngama nutritional gardens. Yikho ukusebenza kwegrant yakhona.”
Loluhlelo luqhutshwa ngokumanyana kwe UNICEF logatsha lukahulumende olubona ngezemisebenzi lenhlelo zokusiza umphakathi. | isiNdebele |
WASHINGTON —
There was chaos in Zimbabwe’s parliament Wednesday when police attempted to eject an opposition Movement for Democratic Change (MDC) lawmaker, who was wearing a jacket with national colors.
Police were called by acting Speaker of Parliament, Mabel Chinomona, after attempts to remove Costa Machingauta from the House of Assembly for breaking the dress code were unsuccessful.
According to some Members of Parliament, MDC-T lawmakers blocked police from removing the Buridiro legislator from the august house resulting in a scuffle with the law-enforcing agents.
In the ensuing melee, two female MPs Susan Matsunga and Lwazi Sibanda, claimed that they were touched inappropriately by the police.
Matsunga claimed that the police fondled her breasts while Sibanda alleged that they tore her undergarments and touched other sensitive parts of her body while attempting to arrest Machingauta.
Chinomona promised to investigate the issue while appealing for calm in parliament after MDC-T lawmakers walked out of the House of Assembly protesting against the subsequent arrest of Machingauta.
At the same time, Sylvanos Mudzova of Tajamuka-Sesijikile Campaign staged a protest outside Zimbabwe's parliament to highlight issues affecting Zimbabweans.
He was wearing a replica of a prison uniform to show that most Zimbabweans are suffering in the southern African nation.
Mudzvova was once brutalized by some suspected state security agents who beat him up severely before they left in a huff when some villagers rescued him in a hilly area outside the country’s capital, Harare.
Kuqhamuke udlakela edale lephalamende ngemva kokuba amalunga ebandla leMovement for Democratic Change elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai evimbe ukuxotshwa komunye wabo, uMnu. Costa Machingauta, ngoba egqoke ibhatshi elilembala ye flag yeZimbabwe.
Ekufuqaneni okwenzekeleyo, amanye amalunga edale lephalamende awesifazane athe amapholisa esilisa awaphumputhe emzimbeni okungafanelanga abadabulela izembatho zangensitha.
UMachingauta, omela isigaba se Budiriro edale lephalamende, ucine esekhitshelwe phandle kwedale wahanjiswa ewofisini yamapholisa edale.
Uhulumende wethula umthetho wokuthi umuntu ozalungisa kumbe ukuthengisa iflag kumbe impahla elombala weflag uzabotshwa.
Embe phansi amanye amalunga eMDC-T esithi okuzenziwa luze lulungisiswe lolodaba lokungena kwamapholisa edale atshela obephethe isikhundla sikasomlomo, uNkosikazi Marble Chinomona ukuba abasoze bahlonipha imithetho yedale amapholisa engaqhubeka engena edale.
Omunye wamalunga edale unkosikazi Susan Matsunga utshele Chinomona ukuthi ebanjwe amabele ngamapholisa esilisa.
Kuthi elinye njalo ilunga unkosikazi Lwazi Sibanda owe MDC T, uthi amapholisa emdabulele impahla yangensitha njalo amanye amalunga esifazane athi aphumputhwe imizimba ngendlela engayisiyo.
Aphethe ephuma lamalunga ebandla leMDC-T etshengisa ukukhonona kwawo phezu kokubotshwa kukaMachingauta.
Kodwa awe Zanu PF eqhubekele phambili ngohlelo lwedale kade kulusuku lokubuzwa kwabaphathintambo imibizo eyehlukeneyo ngemisebenzi yengatsha zabo.
Abomsakazo we ZBC ohlala usakaza okwenzakala e dale ngoLwesithathu mavhiki wonke kawusaqhubekelanga phambili kusenzakala lesi siga ahle angenisa ezinye inhlelo.
Ngesikhathi sisioya emoyeni bebesemapholiseni bonke abe MDC-T abethesa amapholisa ngokuhlukunyezwa ngendlela ezehlukeneyo ezibalisa ukuphumputhwa imizimba yabo lokudatshulelwa impahla.
Ngasikhathi lokhu kusenzakala, ilunga le Tajamuka/Sesijikile, uMnu. Sylvanos Mudzova, utshengisele phandle kwedale lephalamende ezibophe ngensimbi ezandleni lenyaweni esola amalunga edale phezu kokwehluleka kwawo ukulwisana lodlakela kanye lokuthunjwa kwabantu elizweni.
UMudzvova owomkhankaso weTajamuka-Sesijikile ubetshengisela eyedwa ephandle kwedale ekhonona phezu ngokwenza kwala malunga okokungalungisisi udaba lokungathembeki (corruption) kanye lokunyamalala kwabantu elizweni okubalisa uItayi Dzamara osedlulise umnyaka engaziwa lapho akhona, ukuba usaphila na loba hatshi.
UMudzova ubegqoke impahla efana legqokwa yizibotshwa ejele njalo ezibophile enyaweni ngamaketani lezandleni ukubonisa uzulu ukuba esephila njengesigqili elizweni lakhe ngenxa yobukhokheli obunganakekeli izizalwane zalo.
Uzulu ubuthene elalela obekutshiwo nguMudzvova bucwadlana ledale lephalamende lapho okuhlangana khona umgwaqo uNelson Mandela lo Third, esithi uvumelana lalokho abekutsho.
Omunye walabo abakade belalele ngu Zisunko Ndlovu othe usekela akade kusenziwa nguMudzvova.
Elinye njalo ilunga le Tajamuka-Sesijikile, uMnu. Promise Mkhwananzi, laye utshele intathelizindaba ukuba usekela obekumunyethwe ngamazwi kaMudzvova. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso ebona ngemidlalo yenguqu esibangeni saphezulu eye Premier Soccer League (PSL) isibizele edale iqembu le Highlanders ngemva kwezehlakalo zobudlwangudlwangu ezidale ukuba umdlalo obuphakathi kwalo lele Dynamos ungasafiki emaphethelweni.
Incwadi ethunyelwe yisikhulumeli senhlanganiso ye PSL, uNkosazana Kudzai Bare, ngoMvulo emini ithi iqembu le Highlanders letheswa umlandu wokwephula imithetho eyabekwa yinhlanganiso le, emayelana lokuziphatha kumbe ukwehluleka ukuziphatha kwabalandeli beqembu.
Ngaphansi komlayo wamatshumi amathathu lanye (order 31) wemithetho lezeluleko zenhlanganiso ye PSL kulicala uma abalandeli beqembu bengehluleka ukuziphatha kuhle phakathi kumbe phandle kwenkundla, umdlalo ungakaqali, usuqalile loba usufike komlindi uyacina, kungakhathalekile ukuba lumdlalo udlalelwa kuyiphi inkundla.
Amacala agoqelwa ngaphansi komlandu wokungaziphathi ngagoqela ukungena loba ukuzama ukungena phakathi enkundleni ngabalandeli beqembu kungayisikho ukuba babalekela ingozi, ukudala, loba ukuzama ukubangela ukuba umdlalo ungafiki emaphethelweni, Ukuphosela loba kuyini enkundleni okungamelanga kubesenkundleni kanye lezehlakalo zobudlwangudlwangu eziqondiswe kuloba ngubani osenkundleni.
Icala leli eletheswa iqembu le Highlanders likhangelelwe ukuthethwa ngoLwesibili mhla zingamatshumi amabili lantathu kuyonale inyanga kaNkwenkwezi.
USimon Khuzwayo, owaqala ukulilandela iqembu le Highlanders ilizwe lingakatholi uzibuse, uthi abalandeli beBosso kumele bafunde ukwamukela izinqumo zabonompembe.
“Thina sasihamba le Highlanders hatshi lokhu okwenu okwentsha yakhathesi, sitshaya oMangula sasikhona thina, sisiyadlala labo Zimbabwe Saints eHarare sasikhona thina, sidlala laboGweru sasikhona thina. Lina lifuna ukona khonapha eBarbourfields lifayindisa ithimu yami. Madoda unompembe engathatha isinqumo akula nguquko elingayenza.”
Obephakathi enkundleni ye Barbourfields ngeSonto ebukele lumdlalo mathupha, uSimanga Ndlovu, uthi ucunuke kakhulu ngesenzo sikamsekeli kanompembe uThomas Kusosa esokungaphakamisi iflegi yakhe ngesikhathi umgadli weDynamos uChristian Epoupa ehlohla kodwa aluba umdlalo uqhubekile iqembu le Highlanders belizanqoba kuphela.
“Vele besiyawina. IHighlanders ibizawina kodwa ebesingakufuni ngamanyala kanompembe. Iqembu le Highlanders belizanqoba smart futhi.”
Umdlalo umiswe sekudlule imizuzu engamatshumi amane ngemva kokuba abalandeli beqembu le Highlanders bejikijele umsekeli kanompembe uThomas Kusosa besola ukungathathi kwakhe inyathelo ngomdlali weqembu leDynamos uChristian Epoupa ohlohle ebethwa ngumoya sekusele imizuzu engaphansi kwemihlanu ukuba amaqembu ayehlaba ikhefu.
Intathelizindaba esebenzela edolobheni leGwanda uDaniel Mazwi uthi uKusosa uphazamise umdlalo obumnandi kakhulu.
"Umdlalo lowana ubumuhle ekuqaliseni kodwa uKusosa uphazamisile laphana ngokuthi aphe iqembu le Dynamos igoli khona bekusobala ukuba bekuyi off-side. Abalandeli beqembu le Highlanders laphana ngingathi baphazamisile ngoba akumelanga bethathe isinqumo esifana lalesi abasithetheyo bekumele bazwisise ngesikhathi okhangele abanompembe ebaxolisa."
Umdlalo umiswe womabili amaqembu eselitshayele emambuleni kanye njalo ngemva kokuthonisiswa kweqembu le Highlanders ngabohlangothi olubona ngokuziphatha kwamaqembu kunhlanganiso ye PSL yilapho okuzakwazakala ukuba sinqumo bani esizathathwa phezu kwalumdlalo.” | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso ezedlula itshumi lanhlanu ezilwela amalungelo oluntu zisebenzisa ubulembu be Internet ngoLwesibili zazise ukuba sezimanyene ukwenzela ukulungisa okwezombusazwe okuhluphayo kwele Zimbabwe.
Zethule lokhu zikoBulawayo eRoyal Hotel Press Club sikhathi sinye kusethulwa umbiko ofanayo eHarare.
Ukubambana kwenhlanganiso ezilohlelo lokwelusa uhulumende zisebenzisa ubulembu be Internet kutshiye abantu belemibuzo eyehlukeneyo; abanye besithi kuhle kodwa abanye becabanga ukuthi yindlela yokudinga imali nje kuphela.
Ezinye inhlanganiso ezingene kulumanyano ngezibalisa i#This flag, iBUYA, #SheVotes2018, #Tajamuka-Seesijikile, #ThisGown, #OccupyAfricaUnitySquare, #Zimbabwe Yadzoka/Mayibuye iZimbabwe, iZINASU, iZimbabwe Women In Politics Alliance, CitizenZW, #MyZimbabwe, #LeaveNoYouthBehind, NUST Society for Ladies, The Zimbabwe We Want Youth Movement le National Vendors Union of Zimbabwe, kuthi ezinye kubikwa zizayigada ihamba.
Inhlanganiso lezi injongo yazo yikuya kukhetho oluzayo abantu bebambene belombono owodwa njalo abakhethi ukuthi ngubani ozanqoba bona bafuna uhulumende ohlonipha amalungelo oluntu njalo ongaqambi manga.
UMnu. Mthokozisi Ncube oweBulawayo Youth Arise, (BUYA) omanyane lamanye amaqembu alwela ilungelo loluntu uthi abakwenzileyo kuzangena embalini yelizwe. UNcube uthi uhulumende ulomkhuba omubi wokwehlukanisa abantu lokubabhixa ngodaka ngemizamo yokuqhubeka esembusweni esephula amalungelo oluntu.
UMnu. Mongosuthi Mbele, olwela amalungelo oluntu kwezombusazwe, uthe uyajabula ngenyathelo elenziwe zinhlanganiso lenzi.
UMbele uphinde wathi lokhu kuzaletha inguquko ngoba ngitsho lamabandla ezombangazwe ayabambana ukuze kuyiwe ekhethweni ngezwi linye.
UMn. Japhet Ngulube, owaphatheka ekutshengiseleni eMakokoba isithombe sakhe saduma umhlaba wonke, uthe uhlupho olukhona yikuthi abantu abathanda imali sebathundubeza uhlelo lokumelana lemisebenzi emibi kahulumende osekubangele ukuthi abantu bathandabuze imisebenzi yabo.
UNgulube uthe ubatshayela ihlombe basebenze ukuze abantu baphile kahle.
Osakhulayo uPatience Nyathi uthe kungumbono omuhle ukubambana kwabo kodwa akulaqiniso njalo akusobala ukuthi kwenzakalani ngoba kulezinye inhlanganiso ezingamenywanga kulumkhosi wokubambana ethi kukhona okutshaya amanzi.
Inhlanganiso ezisola uhulumende zibalise inhlungu ezinengi ezifana lokusebenza kwemali yohlobo lwamabond bethi yengeze ubunzima bokusilela kwemali.
Lenhlanganiso zithi lokhe zibuhlungu ngemali yamadayimani iUS$15 billion okuthiwa yanyamalala, ukuphathwa kubi kwezomthetho lidale lemithetho, ukuwa kwezempilakahle. Bathi njalo kusukela lamhlanje uhulumende kazi ukuthi basempini yokufuna ukubuswa kahle ngemizamo yokufumana ilizwe abalifunayo.
IZimbabwe ibhekane lenhlupho ezinengi osekubangele ukuba abantu bathwale imikhono ekhanda kodwa uhulumende wephulela izinti endlebeni. | isiNdebele |
HARARE —
Abatsha abakubandla lePeople’d Democratic Party (PDP) ekhokhelwa nguMnu. Tendai Biti ngoLwesihlanu bethekelele izibotshwa ezintathu ezavalelwa entilongweni kulandela ukubulawa kwepholisa eGlenview ngomnyaka ka2011.
Unobhala jikelele wohlangothi lwabasakhulayo ebandleni le People’s Democratic Party (PDP), onguye njalo unobhala wabasakhulayo kunhlanganiso yeNERA, uTatenda Chigwada, ngomunye wabethekelele abathathu laba.
Uthi bakubone kufanele bethekelele abathathu laba abase ntilongweni ye Chikurubi Maximum Prison, ikakhulu uNkosazana Yvonne Musarurwa, ochazwe njengesibonelo salokho okwenzakala kubontanga kulezinsuku nxa bethe baphikisana loMongameli Robert Mugabe lebandla leZanu PF.
Lanxa kade beyisitshiyangalombili (8) ontanga abahambe eChikurubi, abane kuphela yibo abavunyelwe ukubonana lezibotshwa.
UChigwada uthe usuku lwe Day of the African Child luqakathekile kakhulu kwabasakhulayo abanjengaye eZimbabwe ngoba lubakhumbuze okwenzakala kwele South Africa ngomnyaka ka1976 lapho abantwana ababulawa libutho bekhuthaza uhulumende ukuthi ananze amalungelo abo.
Mhla walolusuku ngomnyaka ka 1976, abasakhulayo laba, inengi kwakungabantwana besikolo, bafola bekhonona phezu kwesinqumo esathathwa nguhulumende ngaleso sikhathi,sokuba izifundo zonke ezikolweni ze South Africa, ziqhutshwe ngolimi lwesi Afrikaans.
Lonyaka lolusuku lunanzwe phansi kwendikimba ethi, “The 2030 Agenda for sustainable development for Children In Africa: Accelerating protection, empowerment and equal opportunity.” | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
ABALIMI beMatabeleland kanye lakoBulawayo bakhuthazwa ukuba balime amaluba ngoba alomkambo omkhulu njalo angabanika imali yakwamanye amazwe.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa, uProvincial Horticulture Specialist koBulaway, uNkosazana Treggy Mpofu uthe abalimi kabalime amaluba ngoba elomkambo omkhulu nxa sebewathengisa.
Uthe umkambo wamaluba ukhona elizweni lakithi kanye lakwamanye amazwe.
“Abalimi kabalime amaluba ngoba alenzuzo kumlimi njalo aletha imali yakwamanye amazwe kuleli.
“Okwakathesi abalimi esilabo balutshwana kakhulu ikakhulu eMatabeleland. EMguza kulabalimi abambalwa kungakho bayandelwa ngabathengi okucina kusenza bayethenga amaluba okuthengisa eHarare ngoba abathengi bengasenelanga.
“Amaluba alomsebenzi omnengi kakhulu nxa kusenziwa amakha, kuceciswa, izipho, emingcwabeni lokunye okunengi njalo okutshiyeneyo. Kungakho amaluba asetshenziswa endaweni ezinengi okuncedisa ukuba abe lentengo enhle,” kutsho uNkszn Mpofu.
UNkszn Mpofu uqhubekele phambili esithi umkambo wamaluba kwamanye amazwe mkhulu kakhulu kungakho abalimi balakho ukulima amaluba abo lakuma-green house ukuze abe manengi.
“Umkambo wamaluba muhle kwamanye amazwe aseAfrica laphetsheya kungakho abalimi balakho ukuzitholela imali zakwamanye amazwe ngokulima amaluba nje wodwa.
“Ukulima amaluba kungavulela abanye abantu amathuba emisebenzi elizweni njalo kungaletha ingqubela phambili yikho nje sikhuthaza abalimi ukuthi balime amaluba,” kuchasisa uNkszn Mpofu.
UNkszn Mpofu uphethe ngokuveza ukuthi labo abafisa ukulima amaluba bangazobhalisa emawofisini eMhlahlandlela bafundiswe ukuwalima.
“Abalimi bakhululekile ukuthi baze emawofisini ethu sizobafundisa ngokulima amaluba kungela mbadalo.
“Lokhu sikwenza ngenjongo yokuthi isizwe sethu sithuthuke,” kuphetha uNkszn Mpofu. | isiNdebele |
Angiselayo imizwa, umkami wangikhuba
NGICELA ungincede Khulu, kangiselayo ngitsho imizwa kumkami. Angangibamba ngizwa sengathi ngiyanwayizelwa nje emzimbeni njalo kangisakholisi lemacansini. Khulu ngambona ngawami amehlo esemacansini lomunye umama kodwa uyaphika uthi kabathandani.
Mina ngileminyaka engu-20 yena uleminyaka engu-24. Silomntwana oleminyaka emithathu. Ngicela ukubuza ukuthi ngizaphinda ngibe lemizwa yini kumkami Khulu? Isenzo sakhe sangephula umoya.
Impendulo
Imizwa yakho mzukulu ifihlwe liqhubu olokhu ulibambile ngesenzo somkakho. Kuyadingakala ukuthi lixoxe kabanzi ngalesisenzo sakhe ukuze ukhulule umoya wakho. Tshelanani iqiniso, njalo lawe uthi uxola ubone ukuba iqiniso usulazi lonke. Xoxani langemikhuhlane yemacansini egcwele phandle, liphinde libonisane ngokuqakatheka kokuzigcina lina lemuli yenu. Kuyadingakala mzukulu wami ukuthi umtshengise uthando kumkakho kodwa lokhu kuzakuba lula nxa engakutshela iqiniso elipheleleyo. Uzakuba layo imizwa mzukulu lingaxoxa ngodaba lolu, laye akutshele iqiniso elizakwehlisa umoya wakho.
Umkami sowabhubha, kodwa ulala lami
Ngingumfelokazi oleminyaka yokuzalwa engu-34, uhlupho lwami lumi kanje: Ngangilotsholiwe njalo ngihlezi kuhle.
Ngilabantwana abangu-3. Umkami engakabhubhi saqeda iminyaka engu-2 singasahlangani emacansini. Khathesi umkami useleminyaka emithathu ebhubhile. Uhlupho oselukhona khathesi yikuthi umkami uyaphenduka ezolala lami ebusuku. Sengizamile ukuya kubosiyazi ukuthi angaphenduki kodwa kuyala. Ngicela uncedo Khulu, mhlawumbe ungangihlenga emalahleni la ngiyatsha. Ngeke ngihlale lomuyi endlini.
Impendulo
Kawusatshongo mzukulu imbangela yokuhlala iminyaka emibili lingayi emacansini, bekuzasivula inkophe edabeni lwakho. Ngamalahle sibili mzukulu, kuyadingakala ukuthi lihlale phansi labomdeni bakoyihlozala, kunye labakini, lihlafune udaba lolu kabanzi, lawe mzukulu kuyadingakala ukuthi ubethulele udaba lolu lonke, njalo ukuthi ubike konke ukuze abakibo babekwazi hlezi balendlela abazaziyo labo.
Ubuzisise kubobabakazi kumbe kubodadewabo bomkakho ukuthi uhlupho olunje abazange bahlangana lalo na emulini kumbe phambilini. Kuyadingeka mzukulu ukuthi lihambe kubosiyazi selindawonye lezihlobo labo bayezizwela ukuze lincedisane. Lusebenzeni liyimuli uhlupho lolu, luzaphela nje masinyane. | isiNdebele |
Cornelius Luphahla
ZIKHUZA imihlola izakhamizi zesigabeni seDlawa eNkayi ngemva kokuba esinye isalukazi sakule indawo esikhutshelwe ngabaphurofethi inkalakatha yenhlathu esiphaleni sisithi amafutha ayo ayelapha isidliso.
Indaba le yenzakale emavikini amabili adluleyo lapho uNkosazana Sichelesile Nkomo obanjwe khona egcine inkalakatha yohalabezi lwenhlathu okucatshangelwa ukuthi ubeyisebenzisa ukuginya izifuyo zezinye izakhamizi zivuke kuye, uMthunywa ukuzwile lokhu.
UMthunywa uxhumane loMnumzana Lizwe Moyo oyisakhamuzi sakule indawo walandisa ngokukhitshwa kwenhlathu le ethi uyakholwa ukuthi yayingeyokuganga ngoba basebephelelwe yizifuyo ziginywa yinhlathu.
“Kwathi ngesikhathi kufike abaphurofethi lapha bathi uMaNkomo ulenhlathu esiphaleni laye wavuma.
Ngalesosikhathi bahamba laye emzini wakhe bafika bayibamba babuya layo iphila bazoyibulala bayitshisa.
Ngemva kwalokho babikela izakhamizi ukuthi inyoka le yatshiywa ngumkakhe njalo isebenza ukuginya amathole kanye lembuzi zabantu ziyevukela kuye.
“Lokhu kwenza ngakholwa ukuthi kuliqiniso ngoba sesiphelelwe zimbuzi kanye lamathole kuginywa yinhlathu. Isimanga yikuthi inhlathu zakhona ziyafa ngemva kokuginya isifuyo kodwa kazipheli. Lokhu kusobala ukuthi yisenzo somuntu sibili ngakho ngilethemba lokuthi sesizaphumula,” kutsho uMnu Moyo.
Ebuzwa ngale indaba uNkszn Nkomo uvumile ukuthi yenzakala wathi kodwa inyoka le wayengayazi noma nje esazi ukuthi amafutha ayo ayasebenza kakhulu.
“Inyoka yakhitshwa sibili emzini wami kodwa mina kangiyazi ukuthi yavela ngaphi,” kutsho uNkszn Nkomo.
Usobhuku wakule indawo uMnumzana Danisa Ncube ebuzwa ngale indaba uvumile ukuthi uyayazi njalo iyamethusa.
“Kuliqiniso sibili ukuthi kulenina elibanjwe ngabaphurofethi lilenyoka esiphaleni njalo lami ngangikhona ngakho kuyangimangalisa lokhu,” kuphetha uMnu Ncube. | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
ZISELE zitshe amathe izakhamizi zesigabeni seMambo Village eGwanda kulandela ukuzwa ngenina elithe ngemva kokubeletha selikhitshwe esibhedlela lathi selisendleleni lakhama umntwana lamtshwathika esidulini ebesilegodi.
Isiga lesi senzakale kumaviki amabili aphelileyo lapho uNkosazana Soneni Sibanda oleminyaka (35) akhama khona usane lwakhe endleni yokuya ekhaya .
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uNkosazana Hellen Mlotshwa ongumakhelwane kaNkszn Sibanda uveze ukuthi ulesithuli ngesenzo sikaMaSibanda.
“Ngilesithuli ngilapha ngesiga esisehleleyo njengezakhamizi. Kulomama okhululeleke kuhle esibhedlela abantu bambona ukuthi ngempela ubusiswe ngosane abanye batshela abekhaya njengoba lezinsuku sokulamafoni.
Angazi ukuthi esekhitshwe esibhedlela ungenwe ngumoya bani nanko phela ukhame umntwana wamtshwathika esidulini esilomlindi eabantu bamangala efika ekhaya engelamntwana.
“Kangilankani ngomamalo ngoba wafika wazidlela amabele njengaye wonke umuntu yena etshiye etshwathike umntwana egangeni kwangabindabazalutho kuye.
“Abantu bahle babuzana ngalindaba kwathi ngemva kwensuku ezintathu elokhu ebonakala engelamntwana bavumelana ukuba babikele amapholisa kodwa njengomama besigabeni lesi usikhiphe isithunzi okwamagama asilankani ngalokhu akwenzileyo,” kutsho uNkszn Mlotshwa .
Isikhulumi samapholisa eMatabeleland South uInspector Philisani Ndebele ebuzwa ngalindaba uthe kuliqiniso ukuthi kulendaba enjalo. Ukhuthaze uzulu ukuba nxa kukhona okuhluphayo amane adinge umuntu amthembayo ambikele kumbe akhulumisane lamapholisa aseduzane laye ngoba ukubulala akulungisi lutho.
“Kumqoka ukuthi nxa kukhona okuhluphayo umuntu adinge abangamcebisa. Kungabe kungabanye abantu esigabeni, abafundisi kumbe amapholisa aseduzane laye. Kukhanya umama lo ubeyedwa ekhululeka waze wahamba yedwa esebuyela ngekhaya kungakho ke akula owaziyo yini ebimkhathaza kungakho-ke sizacubungula ngalindaba,” kuphetha uInsp Ndebele. | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
ZIPHAPHATHEKE zagcwala igusu izakhamizi zesigabeni seDlana eNyamayendlovu ngemva kokuba kuvele ukuba kulendoda akade igcine inyoka eyesabekayo okubikwa ukuthi ibikhotha umkayo labantwana mihla lemihla.
UMnumzana Mehluli Ndlovu oleminyaka engu-50 yokuzalwa kubikwa ubegcine inyoka emzini wakhe ehlose ukuletha inotho emulini yakhe kodwa linyoka ibibhadalwa ngokuthi izenzele umathanda kumkayo kanye labantwana abasemzini wayo.
Kuvele ukuba uMnu Ndlovu wathenga inyoka le njalo uselesikhathi elayo emzini wakhe. Kuvele njalo ukuba kusukela yafika lapha ekhaya inyoka le yaqala ukuletha ukugula lobunye ubuhlungu obutshiyeneyo.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uNkosazana Sibongile Mthunzi oyisakhamuzi kulindawo uthe kube yisisanasana ngesikhathi kubizwe abenkonzo ukuthi bazokhipha inyoka le nanko phela ibisihluphile esigabeni.Uthe abantu bethuka bacela ezinyaweni bebona inyoka yakhona ngoba isesabeka njalo ingajayelekanga.
“Kwaba luthuli abantu sebebaleka ngesikhathi inyoka le ivela. Sasingazi ukuthi kukhulunywa ngenyoka elembala eyesabeka kangaka. Abantu abanengi bamangala bethi abakaze bayibone inyoka enjalo.
“Wawuthi ungavele uyikhangele uzwe igazi lakho linquma, yayitshaqisa umzimba,” kutsho uNkszn Mthunzi.
Esinye njalo isakhamuzi sakulindawo esale ukuqanjwa ngebizo sithe kwabizwa otsikamutanda beFolosi abafika bathi ubunzima obusemzini kaNdlovu bubangelwa yinyoka le.
“Abantu laba bavela eFolosi bahle batsho ukuthi uhlupho olusekhaya lubangelwa yinyoka. Kuthe ngemva kokulwisana layo bayikhupha endlini kaNdlovu. Yathi iphuma yayihwabha ngendlela eyesabekayo kuchitheke wonke umuntu kusale abalezibindi kuphela.
“Bachela ngomuthi benza imithanithani yabo ngapha bekhuza yaze yehlisa ulaka yikho ukuthi baze bayifinyelele,” kutsho lesi sakhamuzi.
Omunye ubaba obekhona kukhitshwa inyoka le uMnumzana Simon Ndlovu uthe bathi besabukele babona sebeyithambisile inyoka le bahle bayikhipha beyidonsa.
“Sathi sisabukele sabona sebeyithambisile isehlise ulaka bayichela ngemithi yabo yaze yaphela amandla yikho ukuthi bayikhiphele phandle.
“Abantu basondela ukuthi babone noma inengi lalime bucwadlana lisesaba. Yangani ivusa ikhanda abantu baphaphaptheka abanye baze bawisana kodwa baphinda njalo bayichela ngemithi yabo yaze yadela.
“Inyoka le yacina itshiswa ngemva kokuba uNdlovu eselaywe ukuba akhiphe imali engange $10,” Kutsho uMnu Ndlovu.
UMnumzana Mehluli Ndlovu ebuzwa ngale indaba uthe abantu bathanda ukukhuluma kubi ngezinto zemizi yabanye yena usesemncane angathathangaphi inyoka bambangisa isikhundla sokuba ngu-security omkhulu kuwadi yabo kwezombusazwe. Ubuye waveza ukuba uyamangala ngendlela indaba le esabalaliswa ngayo nanko phela labakhulu kuHulumende sebayizwa.
“Abantu bayathanda ukukhuluma kubi ngezinto zemizi yabanye, ngisesemncane mina bangibangisa isikhundla ngoba yimi u-security omkhulu ku-ward yethu. Indaba le iqiniso likhona njalo ngiyazi ukuthi ikhulunywa ngabantu abanengi lapha eNyamandlovu. Yikho lokhu nje qha engingakutsho ngendaba le,” kuphetha uMnu Ndlovu. | isiNdebele |
Inhlanganiso yabosomabhizimusi eye Zimbabwe National Chamber of Commerce (ZNCC) yakoBulawayo ithi seyalobelana isivumelwano sokusebenzelana labosobhizimusi bakwele South Africa, abanye babo beyizizalwane zeZimbabwe esezihlala kulelozwe, sokuzama ukuvuselela umnotho welizwe leZimbabwe.
Isivumelwano seZNCC le South Africa Zimbabwe Business Connection sikhangelelwe ukuthi sithuthukise njalo amabhizimusi lomnotho weSouth Africa.
Ekhuluma ngemva kokulotshwa kwalesi sivumelano, unobhala jikelele weSouth Africa Zim Business Connect omele inkokheli zomdabu kulinhlanganiso kweleSouth Africa, iNkosi uZolani Mkiva, uthe izizalwane zeZimbabwe ezijonge ukuvuselela umnotho welizwe lazo zinjengamabutho ngoba bafuna ukuvuselela ilizwe eselilomnotho obhekane lobunzima.
UMayor wakoBulawayo uMnu. Martin Moyo uthe izizalwane zeZimbabwe ezilenhlonso yokuzohlanyela imali kulelidolobho ziyamukelwa ngezandla zombili njalo kumele zazi ukuthi udubo lwamanzi olukhona edolobheni alukaze luhlukuluze osomabhizimusi.
UMayor weGwanda, uKhansila Knowledge Ndlovu, uthe labo bayilindele iSA - Zim Business Connection ngoba idolobho labo lilendima enkulu elilakho ukuhlanyela imali kwezokwemba amatshe aligugu, ukwakhiwa kanye lamanye amabhizimusi.
Umkhokheli weSA ZIM Business Connection, uMnu. Justice Maphosa, oyisizalwane seZimbabwe, uthe banengi abanjengaye abasebenza eGoli abafuna ukuzosungula amabhizimusi elizweni ngakhoke uhulumende akumelanga abelemithetho ezaba yimigoqo kulabo abafuna ukuletha imali ekhaya.
Ele Zimbabwe libhekane lodubo lokusilela kwemali emabhanga, amankampani amanengi avaliwe njalo labantu abanengi kabasebenzi. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Lanxa uMongameli Robert Mugabe esithi uzimisele ukutshiya intambo zombuso alubana amalunga ebandla lakhe leZanu PF ethe amtshela ukuthi kasamfuni, ingcwethi kwezombusazwe zithi azikukholwa lokhu.
Ekhuluma ngempelaviki lababengabalweli bempi yenkululeko eHarare, uMugabe usole amaxuku amabili abanga isikhundla sakhe athi eleGeneration 40 (G40) leleTeam Lacoste esithi abanye sebeze bemfisela lokufa ngoba befuna isikhundla sakhe.
Amalunga eqembu leG40 agoqela umkaMugabe, uNkosikazi Grace, umsekeli kaMugabe uMnu. Phelekezela Mphoko lomphathintambo wemfundo yezinga laphezulu uMnu. Jonathan Moyo.
Iqembu leTeam Lacoste lona lisekela omunye wabasekeli bakaMugabe uMnu. Emmerson Mnangagwa.
“Abanye sebeze bethi ‘kanti okungumdala lokhu kuzakufa nini?’” kutsho uMugabe. “Bathi ngiyala ukufa. Ngifelani kanti uNkulunkulu engakafuni?”
Kodwa ingcwethi kwezombusazwe uMnu. Nhlanhla Dube utshele iStudio 7 ukuthi kakholwa lakancane ukuthu uMugabe uzimisele ukusuka embusweni.
“Wonke umuntu okhangeleyo okwenzakalayo uyakunanzelela ukuthi akusensuku zatshwala bengamtshelanga uMugabe bona abebandla lakhe ngamazwi aqatha ukuthi isikhathi sokuthi akhumule ijogwe sesifikile,” kutsho uMnu. Dube. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso ezizimeleyo, ingcwethi kwezombusazwe lezokulima zithi kulungile ukuthi eleZimbabwe libeyingxenye yokwenziwa ngamazwe amanengi alobelana isivumelwano sokunqabele ukukhudumala komkhathi okungelankawulo olwe Paris Climate Agreement.
Bathi uMongameli Robert Mugabe wenze kahle ukuthi atshele umphakathi ukuthi sokuseduze ukuthi eleZimbabwe lingene kusivumelwano lesi ukwenzela ukulwisana lokukhudumala komkhathi osokulethe indlala lokuswelakala kwamanzi elizweni kubangelwa kakhulu yisikhudumezi seEl-Nino.
UMugabe uthe isikhudumezi lesi sesiyenze ukuthi kube lokuhlupheka kakhulu eZimbabwe njengoba kulendlala emangalisayo njalo lokuswelakala kwamanzi emaphandleni lemadolobheni.
Abakhulume leStudio 7 bathe isivumelwano lesi kasincedi lutho nxa ele Zimbabwe lingela ziqondiso ezibalulekileyo zokuphungula okuphehla umkhathi.
UMnu. Mandla Nkomo, ingcwethi kwezokulima, uthe, “Kuhle lokhu okwenziwa yiZimbabwe kodwa kunengi okumele kwenziwe elizweni ukwenzela ukuthi isivumelwano lesi sisebenze.
“Okunye yikuthi kumele kwenziwe okuthiwa yi-climate smart agriculture ekhuthaza ukuthi abantu abalime bengakhathali ngokwenzakala emkhathini okugoqela ukusebenzisa inhlanyelo elungileyo lokuthelezele okulinyiweyo ngendlela elungileyo.”
Uphinde wathi kuyafunakala ukuthi ilizwe lisebenze gadalala ukwenzela ukuthi kulinywe kahle endaweni ezilamadamu amakhulu angasebenziyo.
Okwamanje lokhe uqhubekela phambili umhlangano omkhulu weConference of The Parties oyenzelwa eMarrakech okulomongameli Mugabe khona.
Inkokheli yamazwe atshiyeneyo ithe gwaqa emhlanganweni lo ulonda indlela yokunqabela ukukhudumalo komkhathi. | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
ABALIMI bakhuthazwa ukuba balime i-soya beans ngoba zilenzuzo enkulu njalo ziyaphathisa ekuvundiseni umhlabathi wabo.
Kubikwa ukulima isoya beans kulenzuzo enkulu kakhulu kumlimi ngoba zisetshenziswa ukwenza ukudla okufana lama-chucks, amafutha okupheka, uchago, njalo zingaba yisitshebo kuthi amahlamvu wona alakho ukudliwa yizifuyo.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMarketing Officer weSeedCo uMnumuzana Stewart Zura uthe abalimi kabalime isoya beans ngoba zilokudla okunengi njalo zilakho ukuvundisa umhlabathi ngoba zile-nitrogen enengi.
“Abalimi kabalime i-soya beans ngoba zilakho ukubalethela inzuzo etshiyeneyo nxa zingavuthwa. Umlimi ulakho ukuthengisela abenza uchago, ama-chucks, isitshebo, amafutha okupheka kukanti njalo zilomvundiso emhlabathini oqakathekileyo we-nitrogen.
“Amahlamvu akhona ayikudla kwezifuyo kungakho umlimi ulakho ukuthi athole inzuzo enengi masinyane kodwa elime umhlobo owodwa wesilimo,” kuchasisa uMnu Zura.
“Isoya beans sikhuthaza abalimi ukuthi bazilime ngoba zilethela umlimi isivuno esiphindaphindiweyo okwenza umlimi athuthuke ngesikhatshana nje ngoba umlimi uyenelisa ukuthola inzuzo enkulu ngemva kokuvuna isilimo lesi.
“Okunye njalo esikukhuthazela abalimi ukuthi balime isilimo lesi yikuthi siyavuma endaweni ezinengi zelizwe.
Uqhubekele phambili njalo esithi abalimi balakho ukuthola ukudla kwezifuyo okuncedisa ukuthi kutholakale inzuzo enkulu ngoba amahlamvu e-soya beans ayaphathisa ukuthi izifuyo zikhule masinyane.
“Abalimi bathola ukuphathiseka ngokudla kwezifuyo ngoba zihle ziphange zikhule njalo izifuyo zingaqina ziyalandelwa masinyane umlimi athole amathole, inyama, uchago kanye lemali ngokuphangisa,” kuphetha uMnu Zura. | isiNdebele |
Gladmore Ncube
INHLANGANISO ebona ngezokuthuthukisa abalimi basemaphandleni iElnino Enduced Programme inika izakhamizi zeLupane imbuzi lenkukhu ngenhloso yokukhulisa izibaya zazo.
Kubikwa ukuba iElnino Induced Programme inika abalimi abasemawadini angu-10 endaweni yaseLupane imbuzi lenkukhu inhloso ingeyokuthi bakhulise izibaya zabo kanye lokuthi benelise ukuselela imuli zabo.
Inhlanganiso le ikhethe ukuqhuba lumsebenzi endaweni yeLupane ngemva kokunanzelela ukuthi izakhamizi zakulindawo zike zahlaselwa yindlala nyakenye ngenxa yokusilela kwezulu.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Mthulisi Sibanda onguuEextension Worker weVeterinary Services esabelweni seMatebeleland North uthe kulembuzi ezingu-1000 lenkukhu ezingu-500 eziphiwa abantu esigabeni lesi.
“Ekuphiweni kwabalimi izifuyo lezi banikwa ngokwehlukeneyo omunye engaphiwa imbuzi eyodwa olandelayo uyaphiwa inkukhu ezintathu kuhamba kutshintshaniswa ngokulandelana kwemizi. Lokhu kuyenzwa kuhloswe ukuthi bonke abalimi abasemawadini angu-10 bazithole lezi izifuyo kungaze kwaba labanye abazaswela.
“Lezizifuyo esizinika abalimi sibapha sijonge ukuthi bazinakekele kuhle ukuze zande zizalane bekhulise izibaya zabo,” kutsho uMnu Sibanda.
“Abalimi bayanikwa imfundiso eqinileyo andubana banikwe izifuyo. Kuqakathekile ukuthi abalimi bethulelwe imfundiso ngezifuyo zabo ukuze bakhuthale ekuzinakekeleni bangaze bathandabuza ukuya e-Veterinary nxa sezihlatshwe yimikhuhlane,” kuchaza uMnu Sibanda.
Ubuye njalo wakhuthaza abalimi ukuthi bakhulise ubudlelwano labalimisi bendawo zakibo ngoba beyibo abakwazi ngcono imithi efaneleyo yokulwisana lenhlupho abahlangana lazo mihla yonke.
Uqhubekele phambili esithi abalimi ikakhulu abasendaweni zemakhaya balakho ukuyekela izifuyo zabo ziyedlela emaguswini alemkhawuzane ebangela ukuthi zicine zisifa.
UMnu Sibanda uphethe ngokuthi abalimi kumele bakhuthale basukume bahlole indawana yonke lapho imbuzi zabo ezidlela khona ukuze bakwazi ukuthi zilungile ukuthi izifuyo ziyedlela khona,” kuphetha uMnu Sibanda. | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
NGENHLOSO yokuthuthukisa ezomumo womkhathi abeZimbabwe Meteorological Services bakhuthaza uzulu ukuba kulilungelo lomuntu wonke ukuba azi umumo womkhathi.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uSenior Meteorological Technician uMnumzana Manenge Nyoni uveze ukuthi ukwazi umumo womkhathi kulilungelo likazulu kungakho bakhululekile ukuthi babuze.
UMnu Nyoni uthe okuyikho osekusenza babikele uzulu lokhu yikuthi sebenanzelele ukuthi isikhathi esinengi uzulu ucina esiba lendleko ezinengi ngenxa yokungazi ukuthi umkhathi uzatshona unjani.
“Thina njengabeMeteorological Services Zimbabwe sikhuthaza uzulu ukuthi aze kithi sabelane laye ulwazi mayelana lomumo womkhathi.
Abazali labo kuhle ukuthi bazi umumo womkhathi ukuze abantwana nxa besiya esikolo babagqokise kuhle bangaze bacina behlatshwa yizihlabo ngoba ekuseni besiya esikolo ilanga belikhona kodwa ngokuhamba kwelanga kucine kugodola.
“Abalimi abatsha asibaboni bebuya kithi, kubuya abalimi abadala. Kumele babuye sizokwabelana labo ngomumo womkhathi ngoba kanengi abalimi bacina besiba lendleko ezinengi kakhulu ngenxa yokuthi bayabe bengazi ukuthi umkhathi uzavuka unjani loba uzakubanjani ebusuku.
Izikhathi ezinengi abalimi bathela imithi ezilimeni zabo bengazi ukuthi kuzavuka izulu lisina noma kulomoya omkhulu kakhulu okucina kubangela ukuthi kugeziseke umlimi abelendleko ezinengi ngoba imithi iyabe ingasasebenzanga ngendlela eqondileyo,” kuchaza uMnu Nyoni.
“Abalimi sibakhuthaza ukuba bazi ngomumo womkhathi ngoba kwesinye isikhathi kuyabe kusele insuku ezinlutshwana ukuba bavune amatamatisi kodwa atshazwe elokhu esemasimini kukanti aluba bayabe bebuze ngomumo womkhathi bebengawavuna bangalahlekelwa yinzuzo yabo,” nguMnu Nyoni lowo.
UMnu Nyoni uqhubekele phambili njalo esithi uzulu kakhululeke abuye noma bafone bengamaqembu ukuze batholiswe ulwazi ngokuthi umumo womkhathi uzabe unjani.
Uzulu kasithembe ngoba kasilali njalo siyasebenzelana labeSouth Africa endaweni ezinengi ngenxa yokuthi sinakekela uzulu ukuze ahlale ephephile ngazo zonke izikhathi.
“Uzulu kumele azi ukuthi lilungelo lakhe ukuba azi umumo womkhathi njalo siyabamukela ngezandla zombili ukuze sitholisane ulwazi ngomkhathi,” kuphetha uMnu Nyoni . | isiNdebele |
Nansi isitshebo esasiphiwa nguNkulunkulu ngomdabuko, asithengwa, nxa usemakhaya sikhula ezihlahleni zamaphane ngesikhathi sokuna kwezulu. Alezindawo ezithize lapha afunyanwa khona. Lapha kwelakithi eZimbabwe manengi endaweni okuthiwa kusemaphaneni ngapha emaNdebeleni kodwa loba kungaphi kweleZimbabwe nxa kulezihlahla zamaphane ayatholakala.
Amacimbi ayizibungwana eziluhlazana ezihamba zifuquzela ziphose zibe njengomahaqaza kodwa hatshi bo zona ziyisitshebo esimnandi kakhulu.
Lawe-ke ungahamba uyezigolela amacimbi la ngesikhathi sezulu ungakhuphi ntengo, lanxa nje lamuhla banengi asebewagolela ukuwathengisa. Emamakethe lezitolo usungawathenga amacimbi.
Ukugolwa kwamacimbi
Ngitshilo ngathi amacimbi akhula ezihlahleni zamaphane, kulapho-ke lapha abantu abathwala amasaka, besiyawagola khona nxa esekhona ngezikhathi zawo. Uyawafica esidla amahlamvu ezihlahla zamaphane. Ukugolwa kwawo yikuthi ulibambe ngalinye ulikhame umswane ophakathi kwalo njalo njalo uze ugcwalise loba yini ogolela kuyo. Ungafika ekhaya usuzawapheka uwathi futhuthu ngenkonxa kumbe ibhodo elikhulu ufake isawudo.
Wakhuphe-ke lapho ubusuwachaya aze ome athi qha. Wathathe-ke uwalondoloze endaweni elungileyo lapho ozabe uwathatha khona nxa usuwaphekela ukutsheba. Labawathengisayo bawathengisa esephekwe onyiswa eMakethe kumbe ezitolo. Nanzelela ukuthi abanye baze bawathengise emazweni angaphandle kweZimbabwe bazuze imali enengi isibili.
Isitshebo samacimbi
Okudingakalayo
- Isihlukuluzwana samacimbi aphekwe onyiswa alingana isitshebo semuli yakho
- Ihanyanisi ezimbili
- Amatamatisi amabili
- Amafutha (cooking oil)
- Inkezo zokudla ezine kumbe ngokuthanda kwakho
- Ibilebile loba i-pepper, i-curry kumbe imithikazana ethize (spices)
- Amanzana ayikota yenkomitsho yetiye loba uchago
- Isawudo
- Imbiza kumbe ipane (frying pan)
Ukuphekwa kwesitshebo samacimbi
— Hluba ihanyanisi uyisike ibe zincezwana ezincinyazana.
— Faka amafutha embizeni kumbe epanini yokukhanzingela (frying pan) wayekele aze atshise.
— Thela ihanyanisi uyikhanzinge ize ibeluthuthuyana.
— Khathesi thela amacimbi ukhazinge.
— Wothi tho amanzi kumbe uchago ukwenzela ukuthi avuthwe amacimbi.
— Faka amatamatisi ahlutshiweyo asikwe abazincezwana ezincinyane.
— Khanzinga uphenduphendula kuze kungathi kuyomayoma.
— Nxa njalo ulesitofu esile oveni afake khona amacimbi.
— Ngokuvuthwa thela isawudo kumbe i-pepper, i-curry, ibilebile, imithikazana (spices) oyithandayo ube ulokhu uphenduphendula kuze kome.
— Ubunandi bamacimbi yikuthi qha qha nxa ulidla hatshi ukuthi lithi hli hli kodwa yenza lokhu okufiswa yinhliziyo yakho njalo okuthandayo wena ngokwakho.
Ukudliwa
Kutshetshwa ngawo isitshwala kube luthuli ungancitsha ugogo ongaboniyo.
Gola upheke udle amacimbi uzikholisele ungachithanga imali enengi, okwakho yikwazi ukuwapheka.
“Pheka-ke loMaMoyo uzikholisele isitshebo esasiphiwa nguNkulunkulu” | isiNdebele |
WASHINGTON —
UMongameli Robert Mugabe usebuyele njalo eSingapore lapho ajayele ukuyakweletshwa khona umkhuhlane ocatshangelwa ukuthi yimvukuzane loba uhulumende esithi ubulawa ngamehlo.
UMugabe usanda kuya kulelolizwe ukuyahlolwa lowo mkhuhlane omhluphayo.
Inhlanganiso yezindaba eye Reuters ibika ukuthi uMugabe, osuke eHarare ngoMvulo ntambama, ukhangelelwe ukuthi uzaphenduka ekhaya ngempelaviki.
Ukugula kukaMugabe, oleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalo lunye lantathu (93), kuyindaba egudwini eZimbabwe ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
UMugabe okwamanje kasenelisi ukuhamba ngakho-ke abamkhangeleyo kwezomvikela sebetshona beseduzane laye ukwenzela ukuthi angaweli phansi.
Sowabusa ilizwe leZimbabwe okweminyaka engamatshumi amathathu lasikhombisa – 37.
UMugabe usanda kutshela umhlangano weWorld Economic Forum for Africa ukuthi ilizwe leZimbabwe lithuthuke okwedlula amazwe wonke kuzwekazi leAfrica ngaphandle nje kwele South Africa.
Abantu abanengi abathi uMugabe usenge ezimithiyo. Abamsekelayo bathi uyitshaye ekhaleni.
Ilizwe leZimbabwe libhekane lohlupho lokusilela kwemali njalo lokungathuthuki komnotho. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Ngezi Platinum libuyele phezu kwengalane yemiklomelo ngemva kokunqoba ele Shabanie Mine nge 1 ka nya ngoMgqibelo kwathi iqembu ebelikhokhela phambilini kwemidlalo yangempelaviki ele Highlanders laba ngutshiki lobhanqa 0-0 lele Chapungu.
Iqembu le Ngezi Platinum Stars lilemiklomelo elitshumi lantathu, okulinani eliphethwe liqembu le Highlanders elihlezi endaweni yesibili kanye lele How Mine elihlezi endaweni yesithathu kodwa eleNgezi likhokhela ngoba lihlohle kanengi.
Impumela etshiye abalandeli bomdlalo wenguqu bebambe owangaphansi ngeyomdlalo obuphakathi kwe Bantu Rovers le Yadah wona ophele iqembu le Bantu linqobe nge 7 ka 2 enkundleni ye Luveve ngoMgqibelo.
Phambilini kwalumdlalo iqembu le Bantu Rovers belinqobe kanye kuphela emidlalweni eyisithupha njalo omunye wabadlali abayenelise ulitshayela emambuleni nguObriel Chirinda.
“Kusincedile ukuphathisana ngoba aluba bengithola amathuba ngingaphi abanye bami besingeke sihlohle kodwa ngendlela ebengikiyo kube kusenza ukuba nginike omunye wami ehlohle ngoba anginqobi ngedwa kodwa sinqoba siliqembu.”
Iqembu le Yadah lidlale lingela abaqeqetshi balo ngemva kokuma bemiswe umsebenzi ngumnikazi waleliqembu uWalter Magaya owebandla le Prophetic Healing and Deliverance Ministries ngemva kokudliwa kwaleliqembu ngele Dynamos emdlalweni olandelwe yilo owangempelaviki eyedluleyo.
Kusenjalo, inhlanganiso yeZimbabwe Football Association isiveze ukudana kwayo phezu kwesenzo eseqembu le Yadah esokuyadlala leqembu le Bantu Rovers lingela abaqeqetshi njalo umbiko okhitshwe yinhlanganiso le ebona ngokuqhutshwa komdlalo wenguqu kwele Zimbabwe ithi kuzathathwa amanyathelo okujezisa leliqembu ngoba lilulaze isigaba se PSL ngokwenza kwalo lokhu.
Abaqeqetshi beqembu le Yadah bakhokhelwa nguJairos Tapera yena osekelwa ngu Elliot Matsika kuthi oqeqetsha onozinti ngu Themba Sibanda njalo bonke laba kababuyanga koBulawayo.
Imeneja yeqembu uMunyaradzi Sinani nguye obehlezi ebhentshini kwathi utshalimana weqembu uEverson Chatambudza nguye okhulume lentatheli ekupheleni komdlalo kodwa lakho sezisenza okokumlandelela emoteni yakhe. | isiNdebele |
HARARE —
Inyanga ka Mabasa yinyanga lapho okuqakathekiswa khona umkhuhlane owaziwa ngokuti yi Autism Spectrum Disorders (ASD) ngeSilungu.
Kodwa inengi labantu lokhe lingazi ngalesi simo eZimbabwe lapho okubandlululwa khona abantwana labazali babo.
Lanxa loludubo lusanda elizweni, bebanengi asebezalwa belalesi simo se autism, ingcwethi kwezempilakahle zithi kudingakala ukuqhuba imikhankaso yemfundiso eqondiswe kuzulu lakulabo abasemsebenzini wezempilakahle.
UDokotela Michelle Dube, omunye wabodokotela abalolwazi olujululiye nge autism, uthi ukusilela kwempahla yokusebenzisa ukulondoloza laba bantwana kungumgoqo omkhulu emizameni yokubasiza nxa bethe babonakala belaso isimo lesi.
UDokotela Dube uthi nxa singaphanga sinanzelelwe lesi simo, kuyaphathisa ukuthi umntwana athole usizo olufaneleyo.
Umqondisi wenhlanganiso esebenzelana labazali abalabantwana abalesimo esiphazamisa indlela okumele enze ngayo, ejwayelekileyo, eye Autism Organisation of Zimbabwe, uNkosikazi Hellen Mutambara, yingwethi eyafundela umsebenzi wokusiza abazalwa belalesi simo lokukhuluma ngendlela ezehlukeneyo.
Inengi labazali, uNkosikazi Mutambara uthi, bayasilela ulwazi, bengazi okokwenza ukusiza umntanabo nxa benanzelele ukuba wehlukene labanye ekwenzeni kwakhe.
UNkosikazi Mutambara uthi inengi labantwana laba bakhaliphile kakhulu kwezokubala inombolo lokudweba imifanekiso.
Uthi lanxa okwamanje ungakabi khona umuthi owelapha lesi simo, sokulendlela yokubasiza ngayo okuthiwa yi Stemcell Therapy okwamanje eyenzelwa kwele India.
Uthi inkinga yikuthi ukwelatshwa lokhu kubiza inkulungwane ezedlula itshumi zamadola eMelika - $11,000 okuyimali enzima ukuyithola kwele Zimbabwe.
UNkosikazi Cynthia Dube, umbalisi owafundela umsebenzi wokufundisa abantwana abale simo se autism esebenzelana labenhlanganiso ye Pathways Autism Trust, uthi abazali abalabantwana abalesimo lesi kumele babadingele uncedo ngesiphangiphangi.
Uthi akulazikolo ezemukela abantwana laba njalo kulababalisi abalutshwana abasizwisisayo isimo lesi.
UNkosikazi Dube uthi esikhathini esinengi ukubandlulula abantwana laba kwenziwa zinkolo ezitshiyeneyo njalo labanye abantu abacabanga ukuthi isimo lesi senziwa yibuthakathi.
Umqondisi wenhlanganiso ye Pathways Autism Trust njalo olomntwana olesimo lesi, uNkosikazi Flora Chinhaira, uthi kumele uzulu abekwazi ukuthi isimo lesi kasihambelani lobuthakathi.
Unobhala jikelele kugatsha lwezempilakahle lokulondolozwa kwabantwana, uDr Gerald Gwinji, uthi eleZimbabwe libhekane lenkinga ekusebenzisaneni labazali abalabantwana abalesimo lesi.
UDr. Gwinji uthe uhulumende uyayincoma kakhulu imizamo eyenziwa ngabazali abadinga ngayo indlela yokunceda abantwana laba.
Ubufakazi obumunyethwe zingwalo zenhlanganganiso ebona ngezokuqhamuka kwemikhuhlane emhlabeni jikelele, yakweleMelika, eye Centre for Diseases Control, obutholakana ebulenjini be Internet, buveza ukuba umntwana oyedwa phakathi kwabangamatshumi phose ayisikhombisa (1 in 68 ) emhlabeni jikelele, banajwa yisimo lesi.
Buveza njalo ukuba sivame kakhulu ebantwaneni besilisa ukwedlula abangamantombazane. | isiNdebele |
HARARE —
Owake waba ngumphathintambo wezemali ngesikhathi sikahulumende womanyano, osengumkhokheli webandla eliphikisayo ele People’s Democratic Party, uMnumzana Tendai Biti, ukhuthaza olesikhundla lesi okwamanje, uMnumzana Patrick Chinamasa, ukuba atshiye umsebenzi.
UBiti uthe lokhu kuzakwenza ukuthi engabi eyangiswa lokuhlambazwa ngokuphezu kwamandla akhe.
UBiti, oligqwetha elilodumo, wethule lamazwi emhlanganeni lentathelizindaba, owenzelwe emawofisini akhe, lapho akade ehlaziya khona umbiko kaChinamasa waphakathi komnyaka kwezokusetshenziswa kwemali kahulumende awethule ngolweSine olwedluleyo.
UBiti uthe ubengeke ayethule lumbiko uChinamasa okwengqondo yakhe njengoba into le yenziwa ngemva kokubonisana lezinye ingcwethi kwezomnotho, abaphathintambo bengatsha ezehlukeneyo labosibalukhu balezingatsha, eqhutshwa ngaphansi kwedale leCabinet on Economic Affairs Committee, elikhokhelwa nguMongameli Robert Mugabe.
Linkuthazo kaBiti iza ngemva kombiko osanda kwethulwa ngumphathintambo wezokwethulwa kwemibiko, uMnumzana Christopher Mushowe, othe ulamanga uChinamasa, owethule umbiko othi kuzagunyulwa izisebenzi zikahulumende njalo akusoze kubelebhonasi yezisebenzi okweminyaka embili.
UMnumzana Mlondolozi Ndlovu, isakhamuzi seHarare, uthe ukuphikisana kwabaphathintambo kabahulumende kuyisibonelo sokuba eseyehlulekile uhulumende kaMugabe.
Lokhu ngokwesibili okwenziwe nguhulumende kulandela okwenziwa nguChinamasa ngomnyaka ophelileyo okwenza ukuthi uMugabe athi umphathintambo wayesenge ezimithiyo aze athi uhulumende kasoze enelisa ukubhadala izisebenzi ibhonasi.
Uzulu lengcwethi zenotho zithe ukwenza okunje kuveza ukuba useyehlulekile uhulumende webandla leZanu PF.
Bathi kumele kudingwe iqula labantu abazokhokhela ilizwe leZimbabwe, kokumele kubunjwe okubizwa ngokuthi yiNational Transition Authority, kuze kufike isikhathi sokuzoqhutshwa kokhetho ngomnyaka ka 2018. | isiNdebele |
Uthe ilizwe leZimbabwe lijeziselwa ngenxa yokuba lamatshe aligugu lokunye okwezemvelo okufunwa ngamazwe athuthukilayo.
UMnu. Joseph Tshuma, omele iPelandaba-Mpopoma kudale lephalamende ekubandla leZanu PF, uthe uMugabe uzakhulumela abantu makhaza kuzwekazi leAfrica.
UMnu. Nkululeko Sibanda, ingcwethi kwezombusazwe osekolitshini le Huddersfield University eBhilithane, utshele iStudio 7 ukuthi uMugabe ukhangelelwe ukuthi uzathethisa inkokheli yamazwe athuthukileyo emhlanganweni weUnited Nations General Assembly.
UMongameli Barack Obama uthe inhloko zabohulumende kumele ziyenze okufunwa nguzulu hatshi ukubusa ngocuku.
UMugabe njengenhlalayenza ukhangelelwe ukuthi uzathuka inkokheli yamazwe athuthukileyo ajayele ukuwathethisela ukuthi afuna umnotho wezwekazi leAfrica njalo achothoza umbuso wocuku onjengowakhe.
“Iziphepheli ezinengi ziyenziwa ngabantu. Ngakho-ke kuyafunakala ukuthi abantu bakhumisane umlotha njengalokhu okumele kwenziwa ngaphansi kweziqondiso zomthetho weUnited Nations ..." | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amabhanga akoBulawayo aqalisile ngoMvulo ukunikeza abantu imali yephepha yohlobo lwama bond notes.
Labo abathenga bethingisa imali ababizwa ngokuthi ngosiphathelene labo sebeqalisile umsebenzi njengalokho ababekwenza ilizwe lilemali yohlobo lwama bearers’ cheques awenza ukuthi idola leZimbabwe ligugudeka okumangalisayo.
Ukusetshenziswa kwemali yama bond notes kwenziwa ngesikhathi uzulu esala ukuthi ingene kumnotho welizwe.
Imali le yethulwe ngesikhathi uzulu esesaba ukuba uzalahlekelwa yimali yakhe ngoba lokhe engakakuqondisisi ukuba isebenza kanjani.
IStudio 7 iphume ijumo yakhulumisana labantu akade bethatha imali emabhanga abathe banikwa imali yama bonds ledola leMelika.
Bathe imitshina ekhafula imali eyama Automated Teller Machines (ATM) lokhe ikhafula idola leMelika njengokutsho kwebhanga lesizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe elithe abantu bazabe bekhetha phakathi kwemali zombili.
Usomabhizimiso wakoBulawayo, uMnu. Matthew Sibanda, uthe ebhanga lakhe eCommercial bank of Zimbabwe bamuphe iUS$50 le 5 bond bathi kuye yi$55 imaisihlangene.
USibanda uthe ibhanga limchazele ukuba ngelanga bazamupha imali efika ikhulu lamatshumi amahlanu ehlangane ama bond notes ledola leMelika.
Umqondisi wenhlelo aeRural Communities Empowerment Trust, uMnu. Vumani Ndlovu, uthe amabond notes uwabone kumaphephandaba kuphela.
Uthe abantu emaphandleni balokuthandabuza ngokusebenziswa imali kwama bond notes.
UNdlovu wengeze esithi efika koBulawayo udaniswe yikuthi abantshitsha imali ezitaladeni ababizwa ngokuthi ngosiphatheleni, sebeqalisile labo ukuthengisa i-US$1,50 ngamadollar amabili amabond notes.
Uthe intengo yamafutha ezimota layo isiguqukile njengoba sokulentengo yama bond notes lengengo yedola leMelika.
Unkosikazi Patricia Tshabalala, esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uthe amabond notes azaletha ubuyanga elizweni ngoba kawehlukananga lama bearers’ cheques atshiya abantu sebengabayanga.
Lisethula ama bond notes, ibhanga elikhulu lelizwe lithi amabond notes okuqala azabe engama $1 lama $2. Lithe amabond notes awe $5 ayalandela. | isiNdebele |
WASHINGTON —
UMnu. Nkosana Moyo, owake wabangumphathintambo wezamafekithali lokuthengiselana, uthi lokhe ecabanga ngokuncintisa kukhetho lukamongameli oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
UMoyo utshele iStudio 7 ukuthi uzakwethulela abantu ngalokhu ngesikhathi esifitshane esizayo.
Uthe ucelwe ngamabandla abalisa eleZapu lele Zimbabwe People First ukuthi angene kukhetho lolu.
UMoyo uthe uzancintisa ezimele yedwa nxa ezangena kukhetho lolu ngoba kungamsinda ukuba angene kubandla eliphikisa elibusayo.
Uthi amabandla aphikisa eleZanu PF kumele enze okutshiyeneyo okufunwa ngabalandeli bawo. Uthi lokhu kwenza uncintisa kukhetho abelemigoqo eminengi kukhetho.
Kodwa-ke ingcwethi ezizimeleyo zithe uMoyo angeke enelise ukususa uMugabe esikhundleni nxa ezancintisa kukhetho engelabandla lezombusazwe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abelaphi benhlanganiso yeOperation of Hope (OOH) yakwele Melika kuliviki basesibhedlela seMpilo Central Hospital lapho abakhangelelwe ukuthi bazahlola abantu abangamatshumi amathathu lasithupha abalendebe ezidabukileyo.
Ingcwethi zempilakahle eMelika zijayele ukwethekelela eleZimbabwe lapho ezinceda khona abaphila lendebe ezidabukileyo.
Umqondisi weOOH, uDokotela Jeniffer Mora, ubike ukuba kulequla labodokotela labongi abavela eMelika lakwamanye amazwe azelabo ukuzoqhuba lumsebenzi abawuqala eZimbabwe ngomnyaka ka2006 eHarare bazoqela lakoBulawayo ngoba benanzelela ukuba abantu bahamba umango omude ukuyonhlinzwa eHarare.
UMatron Sibusisiwe Faith Ndlovu, isikhulumi sesibhedlela seMpilo Central Hospital, uthi ngoMqgibelo bahlole abantu abedlula amatshumi ayisikhombisa kodwa phakathi kwabo abangamatshumi amathathu lasikhombisa yibo abazahlinzwa ngoba abeOOH bazaba koBulawayo okwensuku ezinhlanu kuphela.
UMatron Ndlovu uthi bona njengesibheldlea abenelisi ukuhlinza abalendebe kanye lezilakalaka ezidabukileyo ngoba kulendleko enkulu engeneliswa linengi.
UNkosikazi Annahstacia Gumbo, osuka eLupane eDandanda, uthi umzukulu wakhe uNatasha Moyo wazalwa elalesi simo.
Kuthi njalo uNkosikazi Silethubuhle Mkandla, osuka elokishini leNketa KoBulawayo, yena uthi indodana yakhe uAndiswa Nyoni, uhlinzwe umlomo nyakenye, lamhlanje uhlanganiswe ngaphakathi komlomo.
Uhulumende weZimbabwe, ebambisana lenkampani yeSchweppes kanye lenhlanganiso yeRotary Club, bancedisile kuloluhlelo lokuhlinza indebe lesilakalaka.
Inhlanganiso yeOOH isike yahlinza abantu emazweni abalisa iZambia, Malawi lamanye aseAsia njalo ihlanganiso le ilabodokotela abahlinza indebe lezilakalaka kuphela abazinikelayo kungelambadalo, bayazihlawulela indleko zokwenza umsebenzi besuka emazweni abo okungabiza imali edlula isigidi samadola eMelika kuhlangene lemithi.
UDokotela Mora uchaze ukuba phakathi kwabantwana abangamakhulu ayisificamunwe mibili lamatshumi amahlanu abazalwa eZimbabwe ngelanga oyedwa uzalwa elendebe kumbe isilakalaka esidabukileyo.
Uthe umntwana ozalwa lales’isimo ukhula ebhekane lobunzima obugoqela ukudla nzima, ukudla kuphuma ngamakhala okucina kubangela eminye imikhuhlane lokuhisthwa.
UDokotela Mora uthi abapheleli ekuhlinzeni kuphela kodwa bayafundisa odokotela labongi beZimbabwe ngalesi simo uhlelo olwasungulwa nguyise uDokotela Joseph Clawson owaqala lihlanganiso, okwamanje obhoda lamazwe womhlaba efundisa odokotela labongi ukuthi indebe lesilakalaka esidabukileyo sihlinzwa njani. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Izizalwane zeCuba ezihlala eMiami zitshengisele ezitaladini ngoMgqibelo zijabulela ukubhubha kuka Mnu. Fidel Castro, owake waba ngumongameli weCuba.
Izizalwane lezi ezabalekela umbuso kaCastro, bezithabe okumangalisayo ezinye zihlabela zisithi soluze lwafika usuku ababelumelele. Abanye batshengisele ezitaladini bethwele iflag yeCuba kwathi-ke abanye njalo baqolotsha ezitaladini besithi bayathaba kakhulu ukuthi uCastro kasekho.
Omunye walabo akade bethabile ngokubhubha kukaCastro nguGabriel Morales olabazali ababalekela umbuso kaCastro.
Esinye njalo isizalwane seCuba, uCarlos Lopez, utshele iphephandaba leMiami Herald ukuthi, “Kasithabelanga ukubhubha komuntu oyedzwa … sithabele ukuthi sokuzabhidlika lokho ayekumela kwezombusazwe. Sithabele ukukhululeka khonalokho esikuthole lamuhla.”
Kwele Cuba abantu abanye kade bekhala kuthi-ke labo abaphikisana lombuso walelolizwe babone engani sebezakhululeka elizweni lapho abasakhulayo abehluleka khona ukuthola imisebenzi.
Kodwa-ke inkokheli emhlabeni jikelele yethule imbiko yokuthi kulusizi ukuthi uCastro usethethwe ngumdali. Obuke ukubhubha kukaCastro okade eseleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalo lunye (90), ngumnawakhe uRaul Castro, osengumongameli walelo lizwe. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
EleBotswana selithathele abeZimbabwe abalitshumi lasifica minwe mbili (18) amaphepha okusebenza, yabaxhotsha elizweni isithi abasafunakali.
AbeZimbabwe laba kade besebenza kumpani yemigodi emba amadayimani eLetlhakane ngentshonalanga kweFrancistown.
Abaxotshiweyo laba ngabalolwazi oluphezulu kwezimigodi abafana lama rigger. Kade bencedisa ngolwazi lokwemba amadayimani kumadundulu enhlabathi eyembiwa kudala okwaziwa ngesingisi ngokuthi ngama tailings.
Lokhu kufuna ulwazi olujulileyo, kodwa uhulumende weBotswana uthi abasadingakali ngoba eleqiniso lokuthi umsebenzi wabo usufike emaphethelweni.
Iwofisi kamphathintambo obona ngezemsebenzi kweleBotswana ithi izisuthisile ukuthi abeZimbawbe laba abasaswelakali noma nje inkampani abakade beyisebenzela eye Redis isithi kade belokhe bedingakala.
Izisebenzi lezi, omunye okhulume leStudio 7 esendleni esebuyela eZimbabwe, ziphiwe inyanga ukuthi ziphume ziphele eBotswana.
Babephiwe amaphepha okusebenza eBotswana okomnyaka kodwa baxotshwe behlale inyanga eziyisithupha kuphela.
UMnunzana Derrick Mpofu, ungomunye abathathiswe unyawo, njalo lokhe edideke ingqondo ngesehlakalo lesi.
"Kade ngingacabangeli ukuthi kuzahamba kanje ngoba abeBotswana yibo abasipha amaphepha okusebenza kungela zizalwane zakhona ezenelisa lumsebenzi. Saphiwa amaphepha ngokusemthethweni."
Uthi uma kuludaba lokungazwani phakathi kukamongameli Ian Khama kanye lomongameli Robert Mugabe, akulunganga ngoba utshani yibo obulimalayo ngesikhathi indlovu zisilwa.
"Kungabe kunjalo ukuthi indaba zobudlelwano kwezombusazwe zabangela lokhu, kodwa thina asikho kwezombusazwe, injongo yethu bekuyikuphandela imuli zethu kuphela."
Udaniswa yikuthi ibhuku lakhe lokuhambisa, iphasiphoti isilesidindo esibomvu engazathi uyiskliwi ngakho uthi ufuna uhulumende weBotswana ayesule lesidindo ukuze enelise ukuyadinga imsebenzi kwamanye amazwe, aqhubeke ngempilo yakhe.
"Okunengayo yikuthi sekulesidindo esibomvu, ngifisa besikhiphe ukuze ngiqhubeke ngempilo yami, bona begcine imsebenzi yabo."
Abanye beZimbabwe babona lo kungumbiko ocacileyo ovela eGaborone uqondiswe eHarare kumongameli Mugabe ukuthi amazwe angomakhelwane asekhathele ngaye.
Kumgceke ukuthi iBotswana isiqale ukuwomisela izizalwane zeZimbabwe ezingena eBotswana, kuloku dutshulwa kwabangena elizweni okungekho emthethweni, ukubancitsha amaphepha okusebenza kanye lokudubula inkomo ezivela eZimbabwe.
Lokhu kuza kuphahlwe yikuchothoza okwenziwa uMugabe nguKhama esithi kayehle esihlalweni ngoba segugile. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Abesifazana base Zimbabwe basungule umanyano weWomen Electoral Convergence 2018 (WEC18) ngempelaviki, lapho abaphawule khona umkhankaso we "Hervotewins2018 ".
Lumkhankaso usungulwe ngenjongo yokukhulumisana, ukufundisana lokukhuthazana ukuphatheka kukhetho bencintisa langokuvota ukuze baphatheke ngokugcweleyo kukhetho lomnyaka ozayo.
Bekungabizwa ozwayo emkhosini lo, kuculwa kugiywa abesifazana bekhuthaza ukuba ukhetho oluzayo luka 2018, luqhutshwe ngokuthula, ukwenzela ukususa umbuso kaMongameli Robert Mugabe lebandla lakhe le Zanu PF.
Obebona ngezokumanyanisa abesifazane, uNkosikazi Priscilla Misihairabwi-Mushonga, weMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uthe kuqakathekile ukusenza ndawonye ngesikhathi sokhetho.
Umgcinisihlalo webandla le People’s Democratic Party ( PDP ), uNkosikazi Lucia Matibenga, laye uthe mhlawumbe zingafezeka izifiso zabesifazana zokungena ezikhundleni zaphezulu nxa ukhetho lungenziwa ngemfanelo.
Umsekeli womkhokheli we MDC T, uNkosazana Thokozani Khuphe, uthe isisekelo sombuso sebandla leMDC T, siyaqakathekisa ukuphatheka kwabesifazana kwezombusazwe.
Abaphatheke kumikhankaso yokulwela amalungelo abesifazane, abanjengo Nkosazana Thoko Matshe, baze ukuzasekela lumkhosi.
Bezikhona leziphathamandla ezimela abesifazana asesebatsha ngaphansi komkhankso we #shevote2018, esinye sakhona kunguNkosazana Sibonokuhle Buhlungu.
Unobhala jikelele we MDC T kuhlangothi lwabesifazane, eHarare, uNkosikazi Lindani Moyo, uthe bafunde okunengi kulomhlangano.
Abaqoqe ukuphawulwa komanyano we WEC18, bathi benze lokhu ngemva kokunanzelela ukuba abesifazana yibo abalinani elikhulu elizweni, lababhalisa amagama ukuthola ilungelo lokuvota, kukhangelwa ukhetho luka 2013. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Abalima ingqoloyi ngokuthelezela esigabeni seMatabeleland North sebeqalile umsebenzi ngesiqhubu esiphezulu njalo bakhangelele ukulima ingqoloyi emasimini angaba ngamahectare edlula amakhulu ayisithupha lenxenye-650hectares phansi kohlelo lukahulumende olwe Command Agriculture.
Emizameni yokuqeda kanye lokwenqabela indlala eZimbabwe, uhulumende useqale uhlelo lokuhlanyela izilimo ethelezela ukuze avuselele isiphala selizwe.
UMqondisi weAGRITEX eMatabeleland North, uMnunzana Dumisani Nyoni , uthe abalima ingqoloyi ngokuthelezela bakhangelelwe ukuthuthukisa lumsebenzi lonyaka.
UNyoni uthe inhlanyelo lemvundiso sekukhona kodwa akukeneli kusendleleni kuyeza. Ungezelele ethi abalimi bamaphulazi amancane lamakhulu bazaphatheka ekulimeni ingqoloyi lonyaka.
UMsekeli kamongameli uMnunzana Emmerson Mnangagwa uthi uhlelo lokulima igqoloyi ngezinye zenhlelo ezizaqhutshwa phansi kohlelo lweZimAsset ethi sebezaqala njalo uhlelo lwezifuyo ngakhoke abalimi babambe baqine.
Eminyakeni edluleyo abalima ngokuthelezela bebesedonda ukulima ingqoloyi ngenxa yobunzima obulethwa yikungani kuhle kwezulu, intengo yenhlanyelo lomvundiso engahambelani lemali yokuthengisa ingqoloyi isivuniwe, okubangele ukwehla okukhulu kwesilinganiso sengqoloyi evuniweyo.
IZimbabwe isiphila ngokuthenga ingqoloyi kwamanye amazwe ngoba ilizwe belibhekane lendlala ngenxa yokusilela kwezulu ingcwethi ezithi kubangelwa yikuguquka kwezomumo womkhathi. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Uhulumende wakwele South Africa usekhuthaze abalimi abafuya inkukhu esabelweni seLimpopo esingcelelane leZimbabwe ukuthi baqaphele umkhuhlane wenkukhu osanda kuqhamuke eZimbabwe.
Linkuthazo ilandela inyathelo likahulumende lokumisa ukuthengwa kwenkukhu, amatshiyane, inyama yayo lamaqanda eZimbabwe ngemva kokuba iZimbabwe ibike ukuqhamuke kwegciwane le H5N8 (bird flue) eliyingozi kakhulu empilweni yenkukhu kanye lebantwini.
Umphathintambo wogatsha lwezokulima kwele South Africa, uMnu. Senzeni Zokwana, utshele abezindaba ukuthi uhulumende ufuna ukuthatha wonke amanyathelo azakwenza ukuthi igciwane leH5N8 leli lingacini selimemetheke langena kweleSouth Africa
“Abafuya inkukhu emngceleni weLimpopo bakhuthazwa ukuthi bangavumeli amatshiyane abo loba inkukhu zizulazule phandle loba zihlangane lenyoni, ngoba leligciwane limemethekiswa kakhulu zinyoni nxa zingahlangana lenkukhu. Okungenziwa yikuthi inkukhu zihlale zivalelwe.”
EleSouth Africa selethule isinqumo sokwenqabela ukuthengwa kwenkukhu laloba yini okuvela enkukhwini okuthengiswa eZimbabwe. Lokhu kulandela imibiko yokuthi leligciwane selibangele ukufa kwamakhulu enkukhu esabelweni seMashonaland East.
Ngakolunye uhlangothi isiphathamandla senhlanganiso yabafuya inkukhu eyeSouth African Poultry Association, uMnu. Kevin Lovell, uthi besabela ukuthi nxa leligciwane lingamemethekela kwele South Africa bengalahlekelwa yizigidi zenkukhu.
“Ukuhlasela kwaleli gciwane kungahlukumeza kakhulu emapulazini afuya inkukhu. Ngaphezu kwalokho kungabalomthelela omubi kakhulu ngoba kungaphazamisa ukuthengiswa kwenkulu lokuphuma kuzo elizweni jikelele.”
Lobanje isilinganiso senkukhu lokuphuma enkukhwini okuthengiselwana phakathi kweZimbabwe lakweleSouth Africa kungekho kunengi kakhulu, uhulumende uthi ukumemetheka kwalo umkhuhlane, omemethekiswa njalo zinyoni ezilawo, akudingi nkukhu ezinengi ukuze uqale ukuhlasela.
UZokwana uthi uhulumende wakhe uselaye ukuthi bonke abalamapermit okuthenga inkukhu lokuphuma kuzo eZimbabwe bawabuyise kugatsha lwakhe bazaze bawaphiwe sekuphele lo umkhuhlane.
“Njengelizwe silomlandu wokubona ukuthi konke ukudla okungena elizweni kulungele ukudliwa ngabantu. Ukuthike la amapermit azobuyiselwa nini kubaniniwo kuzokuya ngokuthi kuthatha isikhathi esingakanani ukuqeda lumkhuba wokuthi bakhona abanye abathi loba besazi baqhubeke bengenisa elizweni inyama yenkukhu ezilomkhuhlane lo.”
Ingcitshi zithi leligciwane liyabahlasela labantu ikakhulu izisebenzi ezifuya lezi inkukhu. Labo-ke abahlaselwe yileli gciwane babanjwa ngumvimbano, ikhanda, umphimbo, ubuhlungu bemisipha kanye lesihlabo. | isiNdebele |
HARARE —
Amabandla aphikisayo aqoqa ukutshengisela ngoLwesithathu phezu kodaba lokuthengwa kwemitshina eye Biometric Voter Registration esetshenziswa ukubhalisa amagama abazavota.
Bathi bazaqhubeka ngokutshengisela kungakhathelekile ukuthi amapholisa ayabapha imvumo kumbe hatshi.
Elinye lamabandla aphikisayo ele Transform Zimbabwe (TZ), libe lomhlangano lentathelizindaba ngoLwesibili lisithi lizangena ekutshengiseleni lokhu ngoba uhulumende kumele ehlukane lodaba lokufuna ukusebenzisa uhlangothi lwakhe olubona ngezokuthengwa kwempahla lwe State Procurement Board (SPB), ukuthenga imitshina le.
Abomvikela ababalisa amapholisa abaphansi komanyano we Joint Operations Command babize abaqoqa ukutshengisela lokhu belezikhalazo ezimbalwa ezibalisa indlela abatshengiselayo abafuna ukuyithatha lapho befola ezitaladeni.
Amapholisa abikwa ezakhulumisana labaqoqa ukutshengisela lokhu kusasa.
Abe TZ bathi bafuna uhulumende abuyele kuhlelo olwaluvele luhleliwe ngaphambilini ukuba abe United Nations Development Programme (UNDP), kube yibo abakhokhela kumsebenzi wokuthenga limtshina, njengalokho okwakuvunyelwene ekuqaleni.
Umkhokheli we TZ, uMnu. Jacob Ngarivhume, utshele umhlangano lentathelizindaba e Media Centre ukuba abamabandla aphikisayo njengelakhe akumanyano we NERA, afuna kube ngabe UNDP abakhokhela kuloluhlelo lokudinga amankampani azothenga imitshina le njengalokho okwakuvunyelenwe ekuqaleni, hatshi uhulumende asefuna ukukwenza.
“Isikhulumeli somkhokheli webandla le TZ, onguye obona ngezokuhanjiswa kwemisebenzi, uMnu. Roddy Takaruza, uthi kusobala ukuba uhulumende we Zanu PF kafuni lakancinyane ukuba umsebezni wokuthenga limitshina wenziwe ngabamankampani azimeleyo.”
UTakaruza uthi kumqoka njalo ukuba uzulu ayizwisise indlela yokusebenzisa limitshina,ukuze enelise ukuyabhalisa amagama kuluhlu lokuvhota kukhetho oluzayo.”
Umanyano we NERA ulamabandla aphikisayo afika phose amatshumi amabili akhankasela ukuguqulwa kwemithetho elawula ngezokhetho agoqela ele MDC-T kunye lele NPP. Amabandla la athi emukela lindlela yokuvhota kusetshenziswa impawu zeminwe, beyibona njengengabuqeda ubuqili bebandla le Zanu PF kwezokuqhutshwa kokhetho.
Linye kuphela ibandla elikumanyano we NERA elihlezi lilombono owehluke kowamanye njalo lithi kalilani lokuthengwa kwemitshina le. Lelibandla kungele Renewal Democrats of Zimbabwe elikhokhelwa nguMnumzana Elton Mangoma.
Abe RDZ bona bekhankasela ukuba makubuyelwe kundlela eyasetshenziswa ngomnyaka ka 1980 lapho uzulu wayehamba lesithupha sakhe kuphela ukuyavota. | isiNdebele |
HARARE —
Umbukiso omkhulu wamabhizimusi aphathisa abatshadayo owe Bridal Expo wenziwe ngoLwesihlanu eHarare lapho ongenwe khona ngabakulibhizimusi lozulu kunanzwa iminyaka emihlanu lumbukiso usenziwa.
Lumbukiso ungenwa ngamabhizimusi aphatheka kumisebenzi yezemitshado okugoqela anikeza izimota zokusebenzisa, alungisa ama tende, anikeza ama public address system lalungisa amaluba lama card emitshado lokunye okutshiyeneyo.
UNkosikazi Sikhanyiso Faith Sontongwana kanye loMnu. Mduduzi Msipa abakumbukiso lo bathi bathabe kakhulu ukungena embukisweni lo onceda abatshadayo.
Osakhulayo, uNkosazana Lucy Gwese, uthi wasungula umsebenzi wokulungisa amafutha amakha angasetshenziswa ngabesilisa labesifazane elungiswa kwele France sakusoma kodwa sebona ibhizimusi lakhe selithuthuka okokuthi sesenelisa lokunikeza imvuzo kumncintisano we Bride of the Year.
Uthe okuqakathekileyo kulumbukiso yikulaya abasakhulayo asebetshada ngokuthenga ngonanzelelo okokusebenzisa okulohlonzi ngalelo langa.
Kunanzwa iminyaka emihlanu yalumkhosi kuzakwenziwa idili lokunikeza umvuzo kumalukazana womnyaka ka2016 ngoMgqqibelo eHarare International Conference Center elizabe ligoqela ukudla, umculo, abacebisi, ama marriage councellor alaya abantu kwezomendo labantu bezenelisa ukudlala umcintiswano we-ruffle.
Ozanqoba uzathola umvuzo wenkulungwane ezilitshumi zamadollar - $10,000. | isiNdebele |
BULAWAYO —
UMongameli Hage Gottfried Geingob wakwele Namibia ukhangelelwe ukuvula okusemthethweni umbukiso omkhulu wezokuthengiselana walonyaka oweZimbabwe International Trade Fair.
Inkampani yeZITF ibikwa iphakathi njalo kokuqoqa uhlelo lokwakha iwetela enkulu ezasetshenziswa zinkokheli zamankampani lenhlanganiso zomhlaba lapho zisiza embukisweni lo koBulawayo.
Ekhuluma emhlanganweni wabosomabhizimisi koBulawayo, umngcinisihlalo wakuqala wesifazane weZITF, uNkosikazi Ruth Ncube, uthe umongameli weNamibia nguye okhangelelwe ukuvula umbukiso wezamabhizimusi weZITF ngenyanga ezayo.
UNkosikazi Ncube uthe njengomgcinisihlalo wakuqala lokhe iZITF yasungulwa ngo1960, ukhangelele ukuvuselela ibhizimusi njalo kulamazwe asethe azabancedisa okugoqela lenkokheli ezimele amanye amazwe kweleZimbabwe.
Usikomitshi wakoBulawayo, uNkosikazi Fikile Marobastanga, uthe kuyajabulisa ukuba lekhosikazi elingumgcinisihlalo weZITF ngoba umsebenzi usuzaqhutshwa kahle njalo kuba yisibonelo esihle kwabasakhulayo ukuba labesifazana balakho ukubalezikhundla zaphezulu.
Kusenjalo, kulamakhosikazi aphatheke ekubukiseni imisebenzi yabo yamabhizimusi asathuthukayo emhlanganweni weSMEs International Indaba eZITF.
UNkosikazi Magret Mpofu, otshuka amaphepha enze izamba lamadikazi lokunye okwehlukeneyo, ubebukisa impahla zakhe esithi uselempilo engcono.
Ukhuthaze labanye omama ukuba benze amabhizimusi atshiyeneyo.
UNkosikazi Isabel Mpofu, obebukisa imisebenzi yakhe yezandla efana lekaMagret Mpofu, uthe usesenelisa ukuncedisa ubaba endlini.
Ungezelele esithi imisebenzi yezandla isithuthukise imuli yakhe.
Umgcinisihlalo weZITF uphinde wathi ukhangelele ukuvuselela amabhizimusi akoBulawayo leZimbabwe jikelele njalo useyenelise ukukhulumisana lamanye amazwe asetshengise ukujabulela ukuvuselwa kwaleli dolobho, afana leGermany, South Africa kanye lezigodlo zabammeli bakwamanye amazwe eZimbabwe.
IZimbabwe okwamanje iphakathi kokugalula kwezomnotho. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
NgoLwesibili uzulu weZimbabwe unanza iminyaka engamatshumi amathathu lasikhombisa – 37 ilizwe lathola uzibuse.
Lokhu sokutshiye izizalwane zeZimbabwe ezinengi ezihlala emazweni atshiyenayo zimangele ukuthi kwenzakalani elizweni labo elakhululeka ngomnyaka ka1980.
Usuku lukazibuse yisikhathi esiqakathekileyo ebantwini abatshiyeneyo kwele Zimbabwe lobanje abanje besola kakhulu osokwenziwa libandla likaMongameli Robert Mugabe okweminyaka yonke le.
Abanye bakhala ngokuthi ilizwe libuswa ngabantu abamnyama abangananzi okufunwa nguzulu njengoba inengi labantu lisehluleka ukuziphilisa.
UMnu. Cosmas Tshabalala, osakhulayo oyisakhamizi sakoBulawayo, uthi uyavuma ukuthi ilizwe lakhululwa embusweni wobucindezeli wabamhlophe kodwa elizweni kayikhanyi linkululeko.
UTshabalala uthe, “Inguquko esingathi ikhona yikuthi umumo okhona uqhubekela phambili usiba mubi ngoba angiboni ukuthi kuba le ngqubekela phambili.”
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe esesihlala kweleSouth Africa, uMnu. Thulani Hlongwane, egcizelele esithi kubi kakhulu okwenzakala eZimbabwe.
Ayisibo bodwa abakhuluma ngalokhu njengoba bebanengi kakhulu abantu abathi eleZimbabwe liyabhidlika ngoba akula misebenzi, imali lokunye okuqakathekileyo elizweni okwamanje. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso yabelaphi bakwele Melika eye “Love Without Reason”, bethekelela eZimbabwe okwamanje lapho abaqhuba khona uhlelo lokuhlinza abalodubo lokudabuka indebe oluzaqhutshwa okwensuku eziyisithupha esibhedlela se Parirenyatwa, eHarare.
Banxuswe ngabebandla lokholo lwesiKhristu ele Revival Ministries International.
Amakhulu abantu, inengi labo kungabantwana, baze ukuzohlolwa ngeSonto.
Umfundisi Khulumani Mangena, omunye wabafundisi bebandla le Revival Ministries International elinxuse abelaphi “Love Without Reason”, uthe le ngenye yemisebenzi okumele yenziwe ngabamabandla ezokholo lwesiKhristu njengalokho okutshiwo ngum’bhalo okokutholisa uzulu usizo ngendlela ezehlukeneyo.
UMnu. Taonei Takaruza, umbalisi esikolo se Kutama College koZvimba ongomunye wabazali abaphelekezele ingane ukuzedinga usizo phansi kwaloluhlelo, uthe indodakazi yakhe, uAmanada Takaruza, oleminyaka elitshumi lasikhombisa, wazalwa edabuke indebe yaphezulu.
Umkhokheli enhlanganisweni ye ‘Love Without Reason’, uMnu. Santhosh Mathews, uthe wakubona kufanele aphatheke kunhlelo zaloluhlobo ngemva kokuba ehlangane lodubo lwezempilakahle emulini yakhe.
Indondana yakhe, uPhillip, wazalwa elendubo ezimbalwa ezigoqela ukudabuka indebe.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi umsebenzi wokuhlinza lokulungisisa indebe edabukileyo eZimbabwe kulendleko yamadola asukela kunkulungwane ezintathu - $3,000.
Babikwa bebanengi abalokhe belindele ukuhlinzwa esibhedlela se Parirenyatwa, ukwenzela ukuthi balungiswe indabe ezidabukileyo.
Abanye sebeleminyaka emihlanu lokhe besemzileni wokuba batholiswe lolu sizo eParirenyatwa.
Ingcwethi kwezempilakahle zibika ukuba umntwana oyedwa phakathi kwabangamakhulu ayisitshiyagalombili uzalwa edabuke indebe.
Abenhlanganiso ye Love Without Reason bathi lokhu ngokwakuqala ukuza kuzwekazi leAfrica, ukuzatholisa usizo lwaloluhlobo.
Abazedinga lolusizo beluthola kungela mbadalo, bebesabelwa njalo usizo lokudla, luvela kwabebandla le Faith Ministries, elikhokhelwa nguDr. Shingi Munyeza. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu elimela ilizwe emdlalweni we Rugby elaziwa kakhulu ngegama lokuthi Sables, ngoMgqibelo lidibana leqembu lakwele Namibia emdlalweni walo wesibili kumncintiswano we Africa Gold Cup Group A1, ozadlalelwa esigodlweni seNamibia iWindhoek.
Iqembu le Zimbabwe linqobe ele Senegal nge 28 ka 16 emdlalweni walo wakuqala owomncintiswano walonyaka owe Africa Gold Cup njalo lihlezi endaweni yesine engalaneni yemiklomelo lilemiklomelo emihlanu ikanti iqembu le Namibia yilo elihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo elitshumi ngemva kokuba selidlale kabili lanqoba kabili njalo.
Abafana beNamibia banqobe abe Tunisia nge 53 ka 7 emdlalweni wabo wakuqala kwathi kowesibili babhaxabule abe Senegal nge 95 ka nya.
Amanye amaqembu ancintisa kusibaya sika Group A1 ngabalisa ele Uganda kanye lele Kenya.
@@@@@@@@@@@@@
Kusenjalo iqembu elimela ilizwe emdlalweni wenguqu lalo likwele Namibia lapho elikhangelelwe ukudibana lelakhonale kumncintiswano wokudinga amaqembu azakuyaphatheka kumncintiswano we Chan ozaqhutshelwa elizweni laseKenya ngomnyaka ozayo.
Umdlalo wangeSonto ngowehlandla lakuqala njalo lawa maqembu azadibana njalo ngempelaviki ezayo emdlalweni wehlandla lesibili wona ozaqhutshelwa kwele Zimbabwe.
Iqembu elizanqoba phakathi kwe Zimbabwe le Namibia lizadibana lelizanqoba phakathi kwe Lesotho le Comoros ngenyanga kaNcwabakazi kuthi elizanqoba lapho lizathola ilungelo lokuyaphatheka kumidlalo yeChan ngomnyaka ozayo.
Abafana beqembu le Zimbabwe bangena kumdlalo wangeSonto imsila iqaphile njengoba besanda kuphakamisa inkezo ye Cosafa.
@@@@@@@@@
Kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu iqembu le Highlanders ngeSonto lizakuba lomhlangano ozangenwa ngamalunga aleliqembu lapho inkokheli zeqembu ezikhangelelwe ukuba zibikele amalunga ngesimo iqembu elikuso phakathi laphakathi komnyaka.
Isiphathamandla seqembu le Highlanders uNhlanhla Dube uthi lumhlangano uvele ulotshiwe kusisekelo sokukhokhela iqembu le Bosso.
Umhlangano lo ukhangelelwe ukuthi umgcinisihlalo weqembu atsho ukuba kwenzakalani, kuminjani, sizwe njalo lokuthi kuyini okungenzakala kunkulumo labaphathisa iqembu ukuthi mizamo bani eyenziwayo ukuba iqembu liphume kuzikwelede elibhekane lazo.
Iqembu le Highlanders lilesikwelede esifika phose kusigidi samadola njalo kukhangelelwe ukuba umphathingcebo weqembu uDonald Ndebele laye abike ukuba iqembu limi njani kwezemali esitsho njalo ukuba mizamo bani ekhona ukuba leliqembu lithole imali.
Okunye okukhangelelwe ukuhlafunwa kulumhlangano yinguquko kusisekelo esombuso weqembu kulandelwa inkuthazo yenhlanganiso yeFifa.
Lumhlangano uzaqhutshelwa eclub house yeqembu le Highlanders njalo uzaqala ekuseni.
@@@@@@@@@@@@@@@
Sikhangele umdlalo kakhilikithi.
Iqembu le Zimbabwe libuthelele ama runs angamakhulu amathathu lamatshumi amane lane (344) lilahlekelwe ngabadlali abayithoba minwe mbili ngosuku lwakuqala olomdlalo we Test eliwudlala lele Sri Lanka khonale kwele Sri Lanka.
Umdlali weqembu le Zimbabwe uCraig Ervine udlale indima enkulu ekufikiseni kweqembu le Zimbabwe inani lalo lama runs ngemva kokuba ethole amaruns alikhulu lamatshumi amahlanu lanye (151).
Lumdlalo uqale namhla njalo ukhangelelwe ukufika emaphethelweni mhla zilitshumi lathoba minwe mbili kuyonale inyanga kaNtulikazi njalo uzaqhubekela phambili kusasa lapho okuzabe sekulithuba le Sri Lanka ukutshaya ibhola. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
EleBotswana selimise ukungena kohlobo lonke lwenyoni ngitsho lezifuywa ngekhaya ezifana lenkukhu okugoqela lamaqanda ngemva kokuqhamuka komkhuhlane weAvian Flu eZimbabwe
Ilizwe leBotswana lithi kalisoze livumele ukungena kwenkukhu, amaqanda kanye lezinye inyoni ezifuywa ngekhaya kulandela ukuqhamuka komkhuhlane lo ohlasela inyoni owe avian influenza.
Lokuthengisa ukudla kwenkukhu akusavunyelwa kwele Botswana.
Uhulumende weBotswana wethule lumbiko ngoLwesibili esithi uzalinda isimo salomkhuhlane size siyehle. Lelo lizwe lithi konke okuphuma enyonini okufana lenyama, amaqanda kanye insiba akusoke kuvunyelwe kuvela eZimbabwe.
Njalo bonke abeZimbabwe abakubhizimusi lokungenisa inyoni kanye lokuhambelana lazo, batshelwe ukuthi baphendukise amaphepha akade ebapha imvumo yokuzingenisa eBotswana, ama import permits.
Omunye okule ibhizimusi, uMnu. Aaron Ncube, utshele iStudio 7 ukuthi lokhu kuzalimaza ibhizimusi ngoba bengakwazi ukuthi kuzathatha isikhathi esingakanani. “Lokhu kuzabulala ibhizimusi, ikakhulu besithatha amatshiyane koBulawayo sizothengisa ngapha ngoba ziyasilela kweleBotswana.”
Omunye njalo oweZimbabwe, uNkosazana Ireen Banda, uthi kulehlekana eliphila ngakho ukungenisa ikakhulu amatshiyane amancane besiyawathengisa emadolobheni afana leFrancistown leGaborone.
“Kulenengi eliphila ngokuthengisa amaqanda amatshiyane kanye lokunye. Ngakho lokhu kutsho ukuthi kuzalimaza ibhizimusi yabo ikakhulu sikhangele isimo esilukhuni somnotho ekhaya.”
Umkhuhlane we avian influenza ungena umhlobo wonke wenyoni kodwa awuthelelwana ebantwini.Inyoni ezihlaselwe yilo mkhuhlane azingeke zidliwe ngabantu. Kwele Zimbabwe ubikwa usubulele inyoni, okugoqela inkukhu ezidlula inkulungwane eziyisikhombisa lokhe kuqhamuke umkhuhlane lo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Inhlanganiso yeEuropean Union (EU) isithethe isinqumo sokuthi kayisoze ivumele indizamtshina zeAir Zimbabwe ukuthi ziphaphe emazweni awe EU.
Iphephandaba le Seattle Times libika ukuthi isinqumo lesi sethulwe ngoLwesibili kulandela inkulumo ezenziwa yiziphathamandla zikahulumende weZimbabwe leze European Union.
I-EU ithi indizamtshina zeAir Zimbabwe zephula imithetho yokuphapha ngoba kazigcinwa kahle.
Ezinye njalo indizamtshina ezimiswe ukuphapha kulawo mazwe yi-Med View yakwele Nigeria, iMustique Airways yeSt Vincent le Urga yakwele Ukrainne.
Kulamankampani endizamtshina phose afika amakhulu amabili asemazweni alitshumi lasithupha angavunyelwa ukuphapha emkhathini we-European Union.
Inhlanganiso le yesule isinqumbo sokuvinjwa esafakelwe indizamtshina zeBenin leMozambique ngesikhathi ithatha isinqumo sokuvalela indizamtshina zeAir Zimbabwe.
UMnu. Joram Gumbo, umphathintambo wezokuthwala impahla etshiyeneyo lemigwaqo, utshele intathelizindaba ye Studio 7 uBlessing Zulu ukuthi bake bahlala phansi leziphathamandla zenhlanganiso ye-EU bakhuluma ngodaba lolu.
Uthe inhlanganiso le isole ukuthi inkampani yeAir Zimbabwe kayigcini kahle indizamtshina lezi njalo lamaphepha akhombisa imbali yazo.
Uthe ele Zimbabwe linikwe isikhatshana sokuthi lilungise konke okubhekane leAir Zimbabwe.
Kuqakathekile ukuthi indazamtshina zamazwe atshiyeneyo ziphaphe emkhathini we-European Union ukuze kuthengiselanwe impahla enengi.
Indizamtshina zeAir Zimbabwe okwamanje kaziphaphi emazweni la ngenxa yokubhidlika kwenkampani le elezikwelede ezedlula izigidi ezingamakhulu amathathu - $300 million. | isiNdebele |
HARARE —
Izakhamizi zeMapanzure leMhondongosi eZvishavane eNkabazwe zikhala ngohlangothi lwezokwemba ukuba solubalethele inkinga ezinengi kumpilakahle yabo lezifuyo.
Zibeka umlandu abemba ilitshe le chrome ngaphandle komthetho wokutshiya bengcolise isigaba sabo ngengcekeza egoqela leyabantu ndawana yonke ngoba bengela zambuzi abasebenza khona.
Uzulu weZvishavane uthi akalankinga ngabamankampani amakhulu abalisa eye Goddard ko Mapanzure le Mimosa Chrome Mines, abasebenzela eMhondongori.
Uthi amankampani amabili la ayakuzwisisa ukuqakatheka kokugqibela amagodi nxa sebeqede ukwemba ilitshe eligugu ele chrome, ukwenqabela ingozi zokulahlekelwa yimpilo kwabantu lezifuyo kanye lokuvuselela umhlabathi banelise ukulima.
UMnu. Kudakwashe Zireva ngomunye wezakhamizi zaseMhondongori oyisiphathamandla njalo se Mhondongori Resources Community Development Trust, obona ngezokulondolozwa kwemvelo, ukuhlala kuhle kwabantu kanye lokuhlonitshwa kwamalungelo abo.
UZireva, ongunobhala jikelele njalo, kukhomidi yezokukhulumisana lebenkampani ye MIMOSA, uthi angagqitshelwa lamagodi uzulu uzokwanelisa ukuqhuba inhlelo zentuthuko ezibalethela inzuzo.
UZireva uthi inkinga ikulaba abalemigodi emincane, ama small-scale miners labemba okungekho emthethweni omakorokoza.
Ukungenela kwabenhlanganiso yeZELA esigabeni seMhondongori, izakhamizi zithi kusize kakhulu, ngoba kuzivule amehlo kwezamalungelo azo lokulondolozwa kwemvelo yazo.
UNkosikazi Tinomuonga Dlodlo, ngomunye wezakhamizi zakulindawo okhathazeke kakhulu ngalesi simo.
Ngaphandle kwala magodi, uNkosikazi Dlodlo uthi belobutshapha obukhulu ababenzayo omakorokoza laba, lapho besemba ichrome.
Uzulu weMhondongori uthi okwenza baqholoze omakorokoza kuyingoba besekelwa yiziphathamandla ezilezikhundla zaphezulu kunhlangothi zikahulumende, lenkokheli yombusazwe, ezibavikelayo sikhathi sonke lapho befuna ukuthathelwa amanyathelo anzima.
Zifisa ngaye uhulumende uyangenela, asize ekuthini bajeziswe laba bantu lapho besephula umthetho, njengoba abakutshiyayo, kuyingozi empilweni lempilakahle kazulu lezifuyo zabo.
Kolunye ugwalo olwalotshwa ngabenhlanganiso ebona ngezokulondolozwa kwemvelo ye ZELA ,oluthiwa " From the Great Dyke to the Great Threat ", abenhlanganiso le bakhuthaza abamankampani emba i Chrome, ukuba asebenzisane lozulu wakulezo zigaba lapho kutholakala khona amatshe aligugu, kwezokutholiswa kwencwadi ezivumela ukuqhuba imisebenzi yokwemba, ukwenzela ukuze babanjwe ngamandla ukulungisisa lezondawo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abantu basemhlubulweni weMandebeleni batshayele ihlombe umsakazo we VOA Studio 7 Ndebele ekufikiseni iminyaka elitshumi lane isakaza besithi basakaza indaba uqobo.
Bathi iStudio 7 ililizwi lalabo abangenelisi ukukhuluma emisakazweni yaphakathi kwelizwe elokhe isezandleni zikahulumende lokhe ilizwe lathola uzibuse.
Umongameli weZAPU, uMnu. Dumiso Dabengwa, ufisela ingqubela phambili enhle iVOA Studio 7 esithi abasakazi bayo balilizwi elingathathi icele.
Umongameli webandla leMovement for Democratic Change, uMnu. uWelshamna Ncube, laye uvumelane loDabengwa esithi ngempela iVOA Studio 7 isikhulile njalo kayiqhubeke ngomsebenzi omuhle ngoba isakaza indaba lenhlelo ezingelabandlululo.
Lokhu kusekelwe yisakhamuzi sakoBulawayo, uNkosikazi Monica Ncube, othe umsakazo weStudio 7 usakaza kahle njengoba uveza lemfihlo yonke kahulumende, amankampani lenhlanganiso ezitshiyeneyo.
Intathelizindaba yeNewsday koBulawayo, uLuyanduhlobo Makwati, uthe umsakazo weStudio 7 uyingxenye kaMthwakazi.
Osakhulayo, uMthokozisi Ncube, laye uthe inhlelo zeStudio 7 zinika amathuba kwabasakhulayo ngokuzakaza okungethulwa yi ZBC lezinye inkampani zezindaba.
Abatshayeli bezimota zamataxi lamakhombi labo bafisele iStudio 7 amhlophe besithi balalela umsakazo lo zonke insuku.
Abanye bathe bayajabula ngokuthi iVOA Studio 7 Ndebele isakaza ngolimi lwabantu. | isiNdebele |
Okukhulunywa nguMnu. Matema kwehluke kakhulu lamazwi kaMnu. Morgan Tsvangirai osanda ukuthi ngabe kulomthetho okhandwayo ozasetshenziswa ukuhlawula abathinteka ngesehlakalo segukurahundi lolunye udlakela elizweni.
Usibalukhulu wedolobho lako Bulawayo uMnu. Cain Matema usesole inhlanganiso ezizimeleyo kanye leziphathamandla zombusazwe ngokukhankasela ukuthi abathinteka kusehlakalo seGukurahundi behlawulwe esithi udaba lolu lwagqitshwa ngesikhathi kulotshwa isivumelwano somanyano ese Unity Accord phakathi kwebandla le ZANU PF lele PF ZAPU ngomnyaka ka 1987.
UMNU. Mathema ubikwa ephinde wasola umphathintambo wezemafekithali uMnu. Welshman Ncube ngokukhankasela ukuthi kwakhiwe iphalamende ko Bulawayo esithi le yimicabango yokuzibusa kwezabelo eyehlukanisa abantu.
Okukhulunywa nguMathema kwehluke kakhulu lamazwi kaMnu. Morgan Tsvangirai osanda amazwi athi ngabe kulomthetho okhandwayo ozasetshenziswa ukuhlawula abathinteka ngesehlakalo seGukurahundi lolunye udlakela elizweni.
UMnu. Edwin, Ndlovu, isikhulumi secele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube uthi ukwakhiwa kwephalamende kulindawo kulakho ukuthuthukisa idolobho leli.
UMnu. Dumisani Nkomo, ingcwethi ecubungula ezombusazwe uthi udaba lweGukurahundi lwehlukile njalo alungeke luqathaniswe lodaba lodlakela olwaqhamuka ngomnyaka ka 2008.
Istudio 7 ayenelisanga ukukhuluma loMathema ngaloludaba. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abebandla eliphikisayo eleMovement for Democratic Change ekhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai bathi kumele amabandla wonke ahlole ugwalo lokuvota bafake lophawu lokuthi bayavume ukuthi lusetshenziswa kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Lokhu kwethulwe ngumsekeli kamongameli webandla leli, uNkosazana Thokozani Khupe, esethula umbiko wakhe oqakathekilayo embuthanweni wenhlanganiso yeNational Electoral Reform Agenda (NERA) owenzelwa enkundleni yeWhite City Stadium ngoMgqibelo.
UNkosazana Khupe uthe kabasoze bavume ukuthi kuqhutshwe ukhetho nxa amabizo abantu okumele babekugwalo lokuvota ekhitshwe yikhomishini yeZimbabwe Electoral Commission (ZEC).
UNkosazana Rita Ndlovu, unobhala jikelele weMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, ugcizelele esithi kumele amabandla aphikisayo angavumi ukuqilwa ngelibusayo kukhetho oluzayo.
Osakhulayo uMnu. Jacob Ngarivume webandla leTransform Zimbabwe uthe ngomnyaka ozayo abasoze bavume ukuba ukhetho lwebiwe nguMongameli Robert Mugabe lebandla lakhe esithi bazakwenza konke okusemandleni abo ukuvimba lokhu.
Osakhulayo wenhlanganiso yeConcerned Citizens Support Network of Zimbabwe, uNkosazana Thabisile Ncube, uthe basebenzelana lamabandla wonke ezombusazwe ukuncedisa bonke abasakhulayo abangela zithupha lengwalo zokuzalwa ukuthi bathole izithupha benelise ukubhalisa ukuvota.
Umanyano weNERA usungule umkhankaso koBulawayo wokukhuthaza abasakhulayo ukuba bayebhalisa njalo bavote ngo2018.
Okwamanje akulamuntu weZimbabwe osebhalise ukuvota kuthi inhlanganiso yeZEC isibhalelane isivumelwano lenkampani yeChina ukuba NgoNcwabakazi babe sebelemitshina yangalezi nsuku eyeBVR nomanje amabandla aphikisayo athi kabasuthiseki ngokusebenza kweZEC kunye loluhlu lwezinto ezifunekayo andubane wenelise ukubhalisa ezifana lencwadi yekheli yalapho ohlala khona. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Lokhe siqonga isilinganiso semikhankaso esungulwa enkundleni zebulenjini ezinjenge Facebook leTwitter lezinye ezifanayo ezisebenzisa imifanekiso lama video lapho abaveza khona imibono yabo.
Omunye osakhulayo, uMnu.Michael Dera, oyingcwethi kwezemitshina yangalez’insuku yamacomputer lasenkundleni zebulenjini, uthi isilinganiso sokungamatshumi amathathu lane ekhulwini – 34 % - sabantu beZimbabwe abahlala emadolobheni basebenzisa ubulembu be internet bokuzilibazisa.
Lokhu kutsho ukuthi abantu abahlala emadolobheni abayingxenye yesigidi - 1,5 million - eZimbabwe bayenelisa ukusebenzisa ubulembu bokuzilibazisa.
Uthi abantu abanengi abahlala emaphandleni kabatholi okwethulwa yiFacebook, Twitter, Instagram, Snapchat lokunye okufanayo.
UDera uthi emaphandleni uzulu kenelisi ukufinyelela ubulembu lobu nxa kuqathaniswa lalabo abahlala emadolobheni.
Lokhu kusekelwa nguMnu. Mlandu Ncube, okuhlangothi lwabasakhulayo kubandla leMDC-T. Ugcizelele esithi ibandla le MDC-T lifuna ukubona ukuba lingafinyelela njani abantu abanengi emaphandleni kusetshenziswa ubulembu bokuzilibazisa obe internet. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Ilizwe leZimbabwe lamuhla lithakazelela iminyaka engamatshumi amathathu lasikhombisa lizibusa.
UMongameli Robert Mugabe wethule umbiko wakhe emphakathini lapho athe kumele abantu beZimbabwe baqhubekele phambili bevimba labo abafuna ukuphambanisa uzibuse.
Uphinde wathi uhulumende wakhe uzimisele ukwenza inhlelo ezinengi zokunanza okufiswa nguzulu.
Kukhangelelwe ukuba kuzaba lomdlalo omkhulu wenguqu eNational Sports Stadium eHarare lapho okuzabe kungqikilana khona iqembu leHighlanders lele Dynamos.
Loku kwenziwa ngesikhathi abatsha eZimbabwe besithi ilizwe liyehluleka ukubalungisela imisebenzi.
Bathi inengi labo liphila nzima eZimbabwe osokwenze abanye babo basuke elizweni bayehlala kwemanye amazwe.
Omunye walabo abadaniswa ngokwenzakala eZimbabwe nguMnu. Akim Mhlanga, okubandla le Mthwakazi Republic Party, uthi kakwazi ukuthi kuyini uzibuse ngoba usedubeke okwesikhathi eside eZimbabwe.
“Kambe shuwa singathi thina sathola uzibuse khona kungaphelanga iminyaka embili ngemva kokuthola lozibuse saqalisa ukubulawa njenge nyamazane.”
UMhlanga uqhubeke esithi kubi kakhulu okwenzakala eZimbabwe.
Omunye njalo osakhulayo, uMnu Steven Sibanda, osebenza lenhlanganiso ezilwela amalungelo oluntu koBulawayo, laye uthe njengomuntu osakhulayo usuku lukazibuse alusela ncedo njalo lenhlonso eyeyifezwe ngabalwa impi yenkululeko abanjengo muyi uJoshua Nkomo, uJason Ziyaphapha Moyo, Lookout Masuku, Josiah Tongogara, labanye abafanayo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umphathintambo obona ngokwenzakala koBulawayo, uNkosikazi Nomthandazo Sandi Moyo, uthi kumele inkampani eyakha amavinkili elokitshini leCowdray Park koBulawayo iqhatshe abantu bedolobheni leli.
UNkosikazi Sandi Moyo wethule amazwi la ngesikhathi umsekeli kamongameli, uMnu. Emmerson Mnangagwa, efaka isikhonkwane senkampani yeSAI Enterprises eyakha amavinkili eChoppies.
Wethulele amazwi la kumqondisi wenkampani le, uMnu. Raja Modi, eyakha amavinkili azabiza izigidi ezilitshumi zamadola - $10 million.
UMayor wakoBulawayo uMnu. Martin Moyo, okade esembuthanweni lo ngempelaviki, uthe kuhle okwenziwa yiSAI Entreprises.
Uthe kumele amanye amankampani enze okufanayo koBulawayo.
UMnangagwa ucele uModi ukuba asekele abalimi abaduze ledolobho lakoBulawayo ngokuthenga izilimo zabo ukuze uhlelo lukahulumende olusekela abalima ngokuthelezela luphumelele.
Engakayi kulumkhosi, uMnangagwa ubekhonza enkozweni yeHoly Trinity Roman Catholic Church, lapho aphe khona isipho senkulungwane zamadola yokuphathisa ekwakhiweni kwesakhiwo senkonzo esilumathe umlilo satsha kunyanga ezimbili ezedluleyo.
Uthe kuqakathekile ukuba ibandla lezenkonzo lifundise abantu ukuthula uthando lokubambana.
Kusenjalo, uModi lemuli yakhe bona baphe inkulungwane ezinhlanu zamadola ukuze indlu yebandla eyatshayo ilungiswe.
Uthembise ukuqhatsha abantu besigaba engakhethi kusiya ngokuthi bayawazi na umsebenzi kumbe hatshi.
UModi lemuli yakhe labo bakhonze eRoma andubana ayevula okusemthethweni igceke lebhizimusi lakhe.
UMfundisi Gilbert Moyo weTrinity Roman Catholic Church ubonge kakhulu ukwelula izandla okwenziwe ngababili laba esithi size ngesikhathi esihle ngoba kade belendingeko yokufulela kakutsha indawo yabo yokusontela.
UNkosikazi Thabani Phiri, obongele ibandla lonke, uthe bayathokoza ngesipho lesi ngoba imali le izabanceda kakhulu ukulungisa umonakalo osephahleni.
Ngemva kokuphawulwa okusemthethweni indawo ezakwakhelwa amavinkili, uModi uphe izipho zokudla kumuli zeCowdray Park eziswelayo ezibiza inkulungwane ezilitshumi zamadola. Umkakhe, uNkosikazi Paro Modi, uthembise ukuba bazakhangela njengemuli ukuba yisiphi isipho abazakuya sipha imuli ezahlaselwa zimpopoma zamanzi eTsholotsho. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Uqhubeka esenza izimanga umgijimi oleminyaka yokuzalwa elitshumi, uObey Makamu, yena oseleminyaka emine encintisa kumijaho emide eye-marathon.
UObey Makamu, ozelwe ngoMabasa ngomnyaka ka2007, uqale ukuncintisa ngo2014 lapho aphatheke khona kumncintiswano weCross Country Championships owaqhutshelwa eNketa Park eselokitshini leMpopoma.
Lumfanyana ofunda esikolo seSamathonga eHlekwini, ugijima endawonye loyise uBrian, owayelilunga leqembu leHarlem Athletics Club ebutsheni bakhe esahlala eMutare, njalo onguye onanzelele isiphiwo somntanakhe ngesikhathi lumfana emlandela nxa ezigijimela nje eqinisa umzimba.
“Mina ukugijima vele ngazalwa ngilakho ngoba ngangiphongu’thanda ukugijima nje ngibhoda indlu ngingakangeni lesikolo,” kutsho uObey. “Ubaba ke wacina esengincedisa ngoba ekubonile ukuthi ngilesiphiwo.”
NgoMabasa uObey uphatheke kumncintiswano wePPC Matopos 33 Miler Ultra-Marathon, owamakhilomitha angamatshumi amahlanu lantathu.
Banengi abasole ukungena kwakhe kulumncintiswano besithi yikumhlukumeza ngoba engumfanyana nje, kodwa uyise uBrian, uthi uObey uzaqhubeka egijima ngoba yisiphiwo sakhe asiphiwa ngumdali.
“Angikwanisi ukuthi ngithi angagijimi mina ngibona ukuthi yisiphiwo sakhe ngoba akukaze kwenzakale; kungenzakala into engavamanga kithi abansundu siyathi akuvunyelwa kodwa abelungu benza into zabo besasebancane kodwa thina sithi akwenzi usasemncane,” kutsho uBrian.
Ensukwini ezisanda kwedlula uObey loyise baphatheke kumncintiswano weOld Mutual Nkulumane Fun Run lapho engene khona kumjaho we10km waqeda ngemva kwemizuzu engamatshumi amathathu lanhlanu lemizuzwana engamatshumi amahlanu (35 minutes and 50 seconds).
Onqobileyo kulumncintiswano, uCanicious Nyamutsa utshaye intambo ngemva kwemizuzu engamatshumi amabili lasitshiyagalolunye elemizuzwana engamatshumi amathathu lanhlanu (29 minutes and 35 seconds). | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Highlanders lizangqikilana lele CAPS United kufinal eyenkezo ye Zimbabwe National Army Commander’s Charities Shield ngoMgqibelo enkundleni ye Barbourfields.
Akubizwa ozwayo kusasa eMagumeni lapho okuyabe kudibene khona inkunzi zomdlalo iqembu le Highlanders lele CAPS United wona ayabe elwisa ukuphakamisa inkezo ye ZNA Commander’s Charities Shield.
Lumdlalo ugobhozisa amathe njalo umqeqetshi weqembu le Highlanders u Erol Akbay uthi kuzakuba ncane indawo ngoba womabili lawa maqembu edlala kuhle kulezinsuku.
Iqembu le Highlanders linqobe ele FC Platinum nge 3 ka 0 kusigaba se semi-final ikanti ele CAPS United litshaye ele Dynamos nge 3 ka 1.
Iqembu elizanqoba lizathola inkulungwane ezilitshumi lambili zamadola eMelika kuthi elizakukha phansi lizathola inkulungwane eziyithoba minwe mbili zamadola aseMelika njalo.
Imali ezabhadalwa yizibukeli izaphathisa abafelokazi, intandane kanye lamalunga ebutho alimala esemsebenzini.
Zombili iHighlanders le CAPS United zilakho ukudlala zingela abanye abadlali bazo ababizwe kuqembu lesizwe lona elizangqikilana leqembu le Zambia ngeSonto esigodlweni iHarare emdlalweni wokuzwan amandla.
Kuqembu le Highlanders kubizwe unozinti uAriel Sibanda, imvimbi uPeter Muduhwa kanye lo mgadli uPrince Dube. Kuqembu le CAPS United kubizwe unozinti uEdmore Sibanda, imvimbi uDennis Dauda kanye labadlali besiswini senkundla uRonald Chitiyo kanye lo Devon Chafa.
Kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu, inhlanganiso ye Delta Beverages izaqhubekela phambili isekela imidlalo ye Premier Soccer League ngemali njalo isivumelwano leso ngeseminyaka emithathu.
Inkampani ye Delta ifake izigidi ezedlula ezintathu kumidlalo ye PSL njalo ngomnyaka owodwa izafaka inkulungwane ezingamakhulu ayisikhombisa.
Iqembu elizaphakamisa inkezo lizathola inkulungwane ezilikhulu ikanti kubunjwe umncintiswano omutsha ozadibanisa iqembu eliyabe liphakamise isicoco se PSL leqembu elizaphakamisa inkezo yeChibuku.
Sikhangele umdlalo wenqindi: Ophethe ibhanti le World Boxing Council kusigaba se silver welterweight njalo eyisizalwane selizwe le Zimbabwe uCharles Manyuchi kusasa kuzamele evikele isicoco sakhe lapho edibana lo Quadratillo Abduqaxorov oyisizalwane selizwe le Uzbekistan.
UManyuchi ubeyingqungquthela kulesisigaba ngomnyaka ka 2014 njalo enganqoba kusasa ulakho ukuthola ithuba lokunqindana labadlali abalodumo emhlabeni jikelele.
Lumdlalo uzadlalwa phakathi kwamahlandla alitshumi lambili njalo imbiko evela khonale kwele Singapore ithi uManyuchi enganqoba ulakho ukuthola ithuba lokulwa lesizalwane selizwe leMelika uKeith Thurman yena onguye ophethe isicoco se WBC world welterweight. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu labesilisa elimela ilizwe emdlalweni kanobhutshuzwayo elamaWarriors liqale kahle umkhankaso walo owokuyaphatheka kumidlalo ye Africa Cup of Nations (Afcon) ezaqqhutshelwa elizweni le Cameroon ngomnyaka ka 2019.
Umgadli weqembu leZimbabwe onguye njalo ukaputeni weqembu, uKnowledge Musona, ulitshayele kathathu emambuleni okutsho ukuba ungumdlali weqembu lama Warriors owesithupha ukwenelisa ukutshaya okuthiwa yi hattrick ngesilungu selokhu ilizwe lathola uzibuse.
Umuyi uShackman Tauro, uVitalis Takawira, uGilbert Mushangazhike, uAgent Sawu kanye lo Peter Ndlovu yibo abanye abagadli abake bahlohla kathathu emdlalweni owodwa eminyakeni eyadlulayo.
Ukunqoba kweqembu le Zimbabwe kulitshiye lihlezi phezu kwengalane yemiklomelo kusibaya sika Group G lilemiklomelo emithathu.
Endaweni yesibili kuleqembu le Democratic Republic of Congo lona elinqobe ele Congo Brazzaville nge 3 ka 1 njalo lalo lilemiklomelo emithathu kodwa lihlezi ngaphansi kwe Zimbabwe ngoba lihlohlwe kanye.
Unozinti weqembu le Zimbabwe uGeorge Chigova utshele umsakazo we Studio 7 ekupheleni komdlalo ukuba usasemude umango kumkhankaso wokuyadlala kumncintiswano we Afcon.
“Yebo kambe namhla sinqobile kodwa sekwedlule lokhu, okuqakathekileyo yikuba sinqobe lakumidlalo elandelayo.”
Imidlalo eyokudinga amaqembu azafinyelela ukuyadlala kwele Cameroon izaqhubekela phambili ngomyaka ozayo ngenyanga kaMabasa njalo umsekeli omkhulu oweqembu lama Warriors uChris Romario Musekiwa uthi kuzamele ilizwe lilungiselele ngemfanelo.
“Kuqakathekile ukuba silungiselele ngendlela efaneleyo nxa sesisiyadlala imidlalo elandelayo, abafana bethu bebuye bonke enkambeni.”
Umgadli odla ubhedu elizweni le South Africa edlalela iqembu le Mamelodi Sundowns, uKhama Billiat, kanye lomvimbi uCosta Nhamoinhesu, odlala elizweni le Czech Republic, ngabanye babadlali abangenelisanga ukubakhona ngempelaviki edluleyo ngoba belimele, abakhangelelwe ukubakhona kumidlalo ezayo.
Obeqeqetsha iqembu le Zimbabwe ngeSonto nguNorman Mapeza kodwa akukacaci ukuba uzakuba khona esemsebenzini lo njengoba evele engumqeqetshi weqembu le FC Platinum.
Umongameli wenhlanganiso yeZifa, uPhilip Chiyangwa, utshele intathelizindaba ngemva komdlalo ukuba lumqeqetshi nguye ofanele ukuqeqetsha iqembu lesizwe.
Lokhu kusitsho ukuba linhlanganiso iyasuthiseka ngokuba lumqeqetshi asebenze kuqembu lesizwe kanye lakuqembu le FC Platinum. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ikomidi yedale lephalamende ebona ngokubunjwa kwemithetho ngoLwesine iqhubeke ngemihlangano yayo yokudinga imbono kazulu ngomthetho weNational Peace and Reconciliation Bill eBindura laseGweru.
Injongo yomthetho lo ngeyokuqondisa ukusebenza kwekomishini ekhangelane lohlelo lokuxolelana.
Abakhulume emihlanganweni le abanengi babikwa bethe bafuna izigilamkhuba ezaphatheka ekubulaweni kwabantu eMidlands laseMatabeleland ngesikhathi seGukurahundi bajeziswe.
Bathe njalo bafuna kujeziswe kabuhlungu abaphatheka kudlakela olwabakhona kukhetho luka2008 lalabo abadiliza imizi lezindlu zabantu phansi kohlelo lweMurambatsvina.
Inhlanganiso leHeal Zimbabwe ithi le yimbono yabantu abanengi ephume kuzo zonke izigaba osokuqhutshwe khona imihlangano le okugoqela koBulawayo, ePlumtree, eMutare lakwezinye indawo.
Imihlangano le iyaqhubeka ngoLwesihlani eChinhoyi laseHarare ngoMgqibelo.
Abanengi bathi njalo bafuna abamasonto babe lendima ebanzi abayidlalayo kuhlelo lokuxolelana lolu. Umfundisi Useni Sibanda uthi uvumelana lalumbono.
"Abamasonto mpela bayadingakala kuloluhlelo. Ngabe benza ukuthi umsekeli kamgcinisihlalo wekomishini yokuxolelana kube ngumfundisi kumbe iBishop," kutsho uMfundisi Sibanda. | isiNdebele |
HARARE —
Umlawuli wedale lephalamende, uAdvocate Jacob Mudenda, ngoLwesine uphawule okusemthethweni umkhosi wokubonisa indlela idale elisebenza ngayo,lapho agcizelele khona ukuqakatheka kokusebenza abantu bemanyene.
UMudenda uthe ngokufisa kwakhe kumele uzulu ayenelise ukukhulumisana lamalunga edale leli ikakhulu enkundleni ezinjenge Open Day eyenzwe eHarare ngoLwesine.
UMudenda uthe lanxa amalunga edale lephalamende evela kumabandla ehlukeneyo ezombusazwe, ayamanyana lapho eqhuba imisebenzi yawo kumakhomidhi ehlukeneyo.
Umkhosi walamuhla uMudenda uthe, ubuqondane lokuguqula ubudlelwano phakathi kwedale lephalamende lozulu kanye lokuba uzulu azwisise ukuthi idale lisebenza njani.
USenator Sithembile Mlotshwa we Matebeleland South, ongumgcinisihlalo wekhomithi ekhokhele ukuqoqwa komkhosi lo, uthe kuqakathekile ukuthi amalunga edale lephalamende adlelane lozulu.
Ummeli we Hwange West, edale lephalamende, umnumzana Themba Mpofu, yena ubekhala ngelokuthi inengi labantu elizweni alenelisanga ukuza kulomkhosi ngoba kukhatshana.
Ubekhona laye uSenator Chief Siansame wase Binga esigabeni se-Matebeleland North, emmele idale lezinduna. Yena uthe kunengi uzulu wesigabeni sakhe akhala ngakho, okugoqela ukuswelakala kwemigwaqo kanye lodubo lwenyamazana zendle.
Abaphathintambvo bengatsha zikahulumende, angamalunga edale lephalamende bebengekho kulomkhosi, okudanise abanengi abekade belemibuzo ehlukeneyo kibo.
Kusenjalo, amalunga le Mbare Chimurenga Choir aze kulomkhosi ukuzalibazisa uzulu egqoke impahla yebandla le Zanu PF.
Axotshiwe ngemva kokukhonona kwabebandla eliphikisayo ele MDC-T.
USenator Ethel Mabhugu wako Gutu uthe udaniswe yikwenza kwabe Mbare Chimurenga ukuza begqoke izembatho zebandla leZanu PF khona kulusuku lukazulu hatshi olwezamabandla ezombusazwe.
Abe dale lephalamende, babonise uzulu imisebenzi yabo, ukuchasisela uzulu okuphathelene lemisebenzi yalo kanye lokuba abameli bezigaba, bahlangane lozulu.
Inhlanganiso ezisebenzisa labedale lephalamende, abalisa eleSouthern African Parliamentary Support Trust, World Bank, UNDP lezinye, ayabukisa imisebenzi yawo kulomkhosi ophela ngoLwesihlanu. | isiNdebele |
HARARE —
Ingcwethi kwezokhetho zithi ukhetho lomnyaka ozayo luqakatheke kakhulu ngoba impumela yalo yiyo ezakhomba ukuba ilizwe lizathuthuka loba hatshi.
Umqondisi wenhlanganiso eqhuba inhlelo zokucubungula ezombusazwe, eye Zimbabwe Democracy Institute (ZDI), uDr. Pedzisayi Ruhanya, uthi kumele abamabandla ezombusazwe aphikisayo bazi okubahluphayo.
Uthi nxa bengakwenza lokhu balakho ukuthi banqobe ibandla elibusayo kukhetho oluzayo.
Omunye okunhlanganiso yeOccupy Africa Unity Square, uMnu. Charles Nyoni, uthi abasakhulayo kumele baphatheke kukhetho lolu ukwenzela ukususa uMongameli Robert Mugabe labanye bakhe embusweni.
Osakhulayo, uMnu. Ostallos Gift Siziba, uthi sesifikile isikhathi sokukhipha ibandla leZanu PF embusweni.
Uthi lokhu kungenzakala nxa uzulu ezavota kukhetho lukamongameli oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
UMnu. Alphious Mapuranga, isikhulumeli sebandla le United African National Council elalikhokhelwa ngumuyi uBishop Abel Muzorewa, uthi kumele kuqalwe kuguqulwe imithetho yokhetho anduba kuyiwe kukhetho.
Okudanisa uMapuranga yindlela abamabandla aphikisayo asebenzisana ngayo ukululungiselela lolukhetho.
Isikhulumeli sebandla le MDC-T, uMnu. Obert Gutu, uthi ibandla lakhe lizangena kukhetho lanxa ontanga balo besemba phansi ukuba bazoluphazamisa lolukhetho nxa kungenziwanga nguquko kwezokuqhutshwa kwalo.
Abebandla leZanu PF bathi akulanguquko ezokuba khona eyeneleyo eyenziwa ngesikhathi kulotshwa isisekelo sombuso ngesikhathi kubusa amabandla atshiyeneyo eZimbabwe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso ephathisa amazwe womhlaba eye World Vision International ngoLwesithathu yethule umbiko oqakathekileyo wokuphumelela kohlelo lwabo lokuthuthukiswa kwamantombazana kwezemfundo, oluphansi kwesihloko esithi ‘Improving Girls Access through Transforming Education’ abaluqhube eziqintini ezilitshumi zelizwe.
Obona ngokuqhutshwa kohlelo lweIGATE enhlanganisweni eyeWorld Vision International, uMnu. Mvelo Mjimba, uchaze ukuba eziqintini ezilitshumi abasebenze kizo ezibalisa iBeitbridge, Insiza, Mangwe, Lupane, Nkayi. Binga, Chivi, Mberengwa, Gokwe South leGokwe North inani lamantombazana aqhubeke iminyaka emina besiza esikolo likhuphukile.
Uthe lokhu kwenzakale lalapho okwembiwa khona amatshe aligugu. Uphinde wathi abantwana abangabafana labo bebengayi esikolo kodwa ngemva kohlelo lweIGATE bacine besiya ezikolo.
Izikolo ezingamakhulu amane lamatshumi ayisithupha lasikhombisa ezingangaphansi kohlelo lweIGATE lapho amantombazana adlula inkulungwane ezilikhulu atholiswa usizo kusukela ngomnyaka ka2013 lwaphela kunyanga edlule.
Obona ngezemfundo eMatabeleland North, uNkosikazi Boitatelo Mguni, uthe yebo amantombazana asahamba umango omude kodwa abazali lohulumende baphakathi kokukwenqabela lokho ethi lakwezinye indawo abazali sebezakhela izikolo uhulumende angcede ngokuletha otitshala lamabhuku lokunye okudingekayo.
UMnu. Shadreck Khuphe weSNV laye uthe kuyaziwa ukuba abafundi bahamba imango emide besiya esikolo njalo labazali endaweni ezibalisa iBinga, iGokwe leBeitbridge balakho ukubhadala imali yesikolo ngezililmo kumbe ngezifuyo ngakho uhlelo lukahulumende lokuvumela abazali luza ngenxa yokusilela kwemali ezweni.
Uhlelo lwe IGATE lutholiswe imali efika izigidi ezilitshumi lane yinhlanganiso yeBhilithane eyeUK AID ngaphansi kohelo lweGirls’ Education Challenge olwadonsa iminyaka emine njalo iWVI iphakathi kokukhankasela ukuthola eyinye imali.
Phansi kohlelo lweIGATE, amabhayisikili afika inkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu abelwe abafundi ukuba bafinyelele masinya esikolo.
Abesilisa abazinkulungwane ezintathu bafundiswa ukukhankasela ukufunda kabantwana abangamankazana eziqintini ezilitshumi ezingaphansi kweIGATE.
Phezu kwalokho, abafundi batholiswa amabhuku, ababalisi labo bafundiswa ukukhuphula indlela abafundisa ngayo.
Uhlelo lweIGATE luveze ukuba abantwana abangamantombazana abalemisebenzi eminengi emakhaya yibo futhi abaphinde bahambe imango emide besiya esikolo obekucina kubenqabela ukuqhubeka besiya esikolo.
Ngenxa yokusilela kwemali, abafundi kade bengaphutshi izifundo kodwa ngokuza kohlelo lweIGATE, abafundi sebesenelisa ukuya esikolo uhulumende ethi lohlelo lwakhe lokubhadalala imali yesikolo ngembuzi lulakho ukwenqabela ukuqansa kwenani labafundi abangayi esikolo ebonga lohlelo lweIGATE ngoba lululaza umthwalo kahulumende. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Highlanders likubeke eceleni ukungezwani okudale ukumiswa umsebenzi komsekeli kamqeqetshi uAmini Soma-Phiri kanye lomqeqetshi wabonozinti uCosmas Zulu lanqoba ele Hwange nge 3 ka nya ngeSonto.
Sibelempumela enhle isenzo somqeqetshi weqembu le Highlanders, uErol Akbay, ukuba adlalise abadlali abasakhulayo aphumuze inengi labadlali abajwayele ukudlala njengoba leliqembu lithole yonke imiklomelo ngeSonto.
UAkbay uthi lokhu ukwenze ngoba esenanzelele ukuba nxa iqembu lakhe lidlala lamaqembu aqhuba nzima kusigaba se Castle Lager Premier Soccer League abadlali bakhe balokudelela yikho esesipha ithuba labo abasakhulayo.
NgeSonto uAkbay ubephathiswa nguMelusi Sibanda ngemva kokuba iqembu le Highlanders limise umsebenzi abasekeli bakhe uAmini Soma-Phiri kanye lo Cosmas Zulu bona abetheswa icala lokungaziphathi kahle.
UZulu ubize umhlangano lentatheli zemidlalo ngeSonto ekuseni lapho athe yena ufela ukuba ngumuntu ofuna izinto zihambe ngendlela eqondileyo sonke sikhathi kodwa kungcono afele iqiniso njalo akasoze athule kusonakala kuqembu leBosso.
“Khathesi bengingakhulumi njengomqeqetshi weqembu leHighlanders kodwa bengikhuluma njengelunga leqembu leHighlanders okwempilo yami yonke njalo kangifuni ukuba abazukulu bami bethole kungasela Highlanders ngoba kulabantu abayenza into ezingalunganga. Yikho ngilibize lapha ukuzolitshela ukuba angimiselwanga umsebenzi ngenxa yokungaziphathi kodwa ngoba ngikhuluma ngibuza ukuba kungani inkokheli zingathathi amanyathelo ngomfana lo (USoma-Phiri).
UZulu lo Soma-Phiri bamiswe ngemva kokuba kube lezehlakalo ezimbalwa betshingelana kakubi phambi kwabadlali beqembu le Highlanders.
Kusenjalo, impumela yemidlalo edlalwe ngempelaviki kusigaba se PSL itshiye kulamaqembu amathathu ahlezi phezu kwengalane elemiklomelo engamatshumi amabili lesikhombisa njalo lawa maqembu ngabalisa; ele Black Rhinos lona elihlezi esiqongweni, ele Ngezi Platinum Stars elikundawo yesibili kanye lele Chicken Inn elihlezi endaweni yesithathu.
Iqembu le Highlanders lihlezi endaweni yesine lilemiklomelo engamatshumi amabili lane njalo lilingene ngemiklomelo leqembu le How Mine.
Endaweni yesithupha kuleqembu le Dynamos lona elilingene ngemiklomelo lamaqembu abalisa ele FC Platinum kanye lele ZPC Kariba, womathathu elemiklomelo engamatshumi amane lantathu kodwa ele DeMbare lilakho ukukhuphuka liyephezulu ngoba umdlalo walo eliwudlale leqembu leChapungu ungasafikanga emaphethelweni ngemva kokuba sekuwe igedi enkundleni yeAscot.
Abafana beDeMbare bebekhokhela nge 4 ka nya ngesikhathi umdlalo umiswa. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukwehliswa kwelizwe leSouth Africa kuluhlu lwesimo somnotho welizwe yinhlanganiso ebona ngoluhlu lwamazwe angethembekanga ekubolekeni imali eye S & P Global Ratings sokudale ukwesabela ukuthi ukonokala komnotho we South Africa kuzakwenza umnotho weZimbabwe ugugudeke okumangalisayo.
Ilizwe le South Africa lafakwa kusimo esithiwa yi-junk status yilinhlanganiso kulandela ukuxotshwa kwabaphathintambo bakahulumende nguMongameli Jacob Zuma ngeviki edluleyo okwahle kwawisa isisindo seRand nxa liqathaniswa ledola leMelika.
UZuma uxotshe abaphathintambo ababalisa obengowezemali, uMnu. Pravin Gordhan, wakhetha uMnu. Malusi Gigaba obephethe indaba zekhaya okwenze abakwamanye amazwe bengathembi ukuhlelwa kwendaba zomnotho welizwe.
Ingcwethi zomnotho zithi isisindo lesi sizaqhubeka sisiwa ngoba umumo wezombusazwe we South Africa ungamanga kahle.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi kwezomnotho, uMnu. Busisa Moyo, njalo ongumkhokheli wenhlanganiso yabosomabhizimusi, iConfederation of Zimbabwe Industries.
UMoyo uthi isimo somnotho weSouth Africa singama nxele silakho ukuphathisa ilizwe le Zimbabwe ngoba osomabhizimusi bazakuya kulelo lizwe kulokuya kwele South Africa.
"Kuzakhathaza umnotho weZimbabwe kwezinye izindawo kodwa kuwuphakamise kwezinye. Amankampani eSouth Africa aseZimbabwe manengi kakhulu," kutsho uMoyo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izakhamizi zeKezi esabelweni seMatabeleland South zikhala ngokuthi azilamanzi ahlanzekileyo okusebenzisa okwenza ukuthi zinathe amanzi lenyamazana emachibini lezifuleni.
Zithi amanzi atholakala emachibini asephelile njengoba izilu selama ukuna. Okwamanje sezithwele nzima ngokuthola amanzi njengoba lezifundlana lazo sezingasela manzi.
Inengi labo lithi abantu abanengi sebehlaselwe yimikhuhlane enjengowesihudo kanye lejwabu ngoba akulamanzi ahlambulukileyo.
Abanye abakhulume leStudio 7 bagoqela uNkosikazi Sibongile Ndlovu, uNkosikazi Nokuthaba Ncube loNkosazana Evelyn Khumalo abahlala eSt. Josephs.
UNkosikazi Khumalo uthe sokuqhamuke umkhuhlane wesihudo kuthi abanye bayaqaleka ngenxa yokuswela amanzi emzimbeni.
UNkosikazi Ndlovu ugcizelele esithi kulandela ukudubuka kwedamu labo sebenatha emthonjeni wakoNyongolo olungisa amanzi usebenzisa iWindmill yakoNyangolo.
UNkosikazi Ncube uthe okukhiwa khona amanzi okusebenzisa insimbi okubizwa ngokuthi yisikotsho akusasebenzi. Uthe abanye abantu sebedinga amanzi endaweni ezingcolileyo okwenza ukuthi bagule.
UNkosikazi Evelyn uthe kumele abameli bezigaba basebenze gadalala ukuze kube lemigodi yamanzi ahlanzekileyo. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Kuhelo ‘Woza Friday’ sixoxe lomculi wekwasakwasa, uMandla Nkomo, useyethule idlalade elitsha.
Leli lidlalade lakhe lokuqala uMandla ecula lamantombazana eZimbabwe amane uChelesile, uNolene, uSolace lo Melody.
UMandla uthi kuleli dlalade elilengoma ezilitshumi ukhuza labo asebehleli eGoli bathi “pekle” bakhohlwa kubo.Yenake uthi ucela ukwemukelwa ngezandla zombili njengomculi osacathulayo.
“Ngisesemncane but lami ngisafuna ukuthi ngithuthuke emculweni njengamanye ama band. Ngidinga usizo, izisponsor, ama manager into enjalo. Umculo engiwuculayo uhlangene lekwasakwasa engathi ngeyamaPedi, but I know ukuthi ekhaya eZim ayikho vele.”
Lobanje esithi ingoma zakhe zeyeme kakhulu ekudlaleni konyawo lenqulu, uthi akawatshiyanga phandle lamazwi akhayo. Kukhonake lapho ayithatha khona ikwasakwasa yakhe eyiphose kuSibhelani umgido wabesiTshangane.
Njengomculi osakhasayo uMandla ukhala ngoxhaso yiloba luphi uhlobo, kuphela nxa kuzalikhulisa leli iqembu lakhe laziwe umhlaba wonke.”
“Ngifisa ukubajabulisa, like nginje angikaze ngibe le show engeyami straight. Ngiyafisa ukuthi lami ngibe leshow engayami straight ngijabulise abantu. Like i-jive, ukujayiva ngiyajayiva mpela but khonokhuyana ukuthi ngiyabe ngingelamanager ngingelasponsor, ayikho into engingayenza but ngiyafisa ukuthi ngithuthuke lami ngiye phambili.”
Uthi abafuna ukunandelwa yilo umculo wakhe emichimbini yabo, emitshadweni, lasemagigini bangazitholela lelidlalade lakhe levideo yakhona nxa bengathintana laye kufacebook egameni lakhe uMandla Nkomo. | isiNdebele |
Kube lokuzama zama komhlaba okukhulu kweleBotswana ngoMvulo ntambama okwethuse inengi, okugoqela ezinye izizalwane zeZimbabwe ezihlala kulelozwe. Ukuzama zama komhlaba kufike laseZimbabwe lemazweni afana leSouth Africa.
Abanye beZimbabwe bathi bafikelwe yikwesaba ngesikhathi kusiba lokuzama zama komhlaba okunyikinye indawo ezinengi eBotswana. Lokhu kuyenzakale okwesikhathi esidlula umzuzu kwatshiya inengi lithithibele, noma nje kungazange kube lomonakalo.
Isisindo sokuzama zama sifike kusithupha lengxenye esikalini sokulinganisa ukuzama zama komhlaba eseRichter scale, okutshengisa ukuthi besekusele kancane ukuthi izakhiwo ziqale ukubhidlika. Ukuzama zama kungadlula isithupha izakhiwo kanye lokulima kumbe ukufa kwabantu kulakho okwenzakala.
UMnu. Dennis Ncube, osedolobheni leGaborone, uthi wethuke okwamagama, emangaliswe yilesisehlakalo.
"Akujayelekanga kade ngingakukhangelelanga, njalo kuyethusa ngoba isisindo sakhona siphezulu."
Kukanti omunye njalo, uMnu. Afias Joko, uthi ubengakhangelele ukuthi isehlakalo esifana lalesi singenzeka kweleBotswana.
"Bengihlezi endlini ngezwa yonke into inyikinyeka, ekuqaleni bengingacabengeli ukuthi kungaba yikuzama zama komhlaba ngoba lokhu akujayelekanga kumhlubulo wethu."
Kube kungokwesithathu iBotswana isiba lokuzama zama komhlaba, eyokuqala yabakhona ngomnyaka ka 1952 ilesisindo se 6.7, kodwa akwaziwa kumbe yadala umonakalo. Eyesibili yaba khona eminyakeni engamatshumi amahlanu adluleyo noma nje yayi phansi ngesisindo se 4.2.
Ukuzama zama komhlaba kwayizolo eBotswana, kufinyelele eZimbabwe ikakhulu imhlubulo engemandebeleni lenkabazwe kuthi kusiyaphezulu kufike nje sekuyikunyikinyeka. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Ngesikhathi abanye eZimbabwe, ikakhulu abamabandla aphikisayo, beveza ukukhathazeka kwabo ngenhlelo zokubhalisa ukuvota lakukhetho kusetshenziswa imitshina yangalezi nsuku eye Biometric Registration and Voting kukhetho lomnyaka ozayo, kuyafana lakomakhelwane eBotswana lapho udaba lwakhona osuleze lwafika emthethwandaba.
IBotswana leZimbabwe akhangelwa ngelihlo elitshiyeneyo uma kukhulunywa ngezombusazwe. Amazwe womabili ayehlukaniswa ngumfula uRamokgwebana, kodwa kunengi kwezombusazwe okwenza amazwe la womabili abengamanzi lamafutha.
IBotswana isiguqule omangameli kathathu lokhe phakathi kweminyaka phose engamatshumi amane edluleyo, njalo umongameli wesine uyangena esihlalweni ngomnyaka ozayo, kodwa eZimbabwe, umongameli Robert Mugabe wangena esihlalweni ngo1980 ekhangelelwe ukucintisa njalo kukhetho lomnyaka ozayo.
IZimbabwe iphakathi kwenkinga zombusazwe, inengi likhala ngokungakhululeki enkulumeni njalo ukungena kubandla lezombusazwe elingayisilo leZanu PF elibusayo okwamanje, kukhangelwe njengo kukhanga ukufa.
Kodwa eBotswana kulokuzwisisana phakathi kwabamabandla atshiyeneyo, njalo abantu bonke bakhululekile ukuveza umbono wabo kungakhathalekile ukuthi ngowaliphi ibandla elibusayo loba elipikisayo.
Noma nje kunjalo, amazwe womabili asehlanganiswa lonyaka yisinqumo sengatsha eziqhuba ukhetho, sokuthi kungasetshenziswa umunwe kukhetho oluzayo kodwa kungene imitshina. IBotswana ibamba ukukhetho ngomnyaka ka2019, kukanti eZimbabwe, ngomnyaka ozayo.
IZimbabwe Electoral Commission kanye leIndependent Electoral Commission eBotswana, bacabanga okufanayo ukuthi kusentshenziswe imitshina ekubhaliseni abantu ukuvota eZimbabwe kanye lekuvoteni kwele Botswana.
Kodwa lokhu sekudale impikisano, amabandla aphikisayo kanye lezizalwane zisithi imitshina le, ilakho ukudala ubuqili, ikakhulu ngamabandla abasuya eleZANU eZimbabwe kanye leBotswana Democratic Party (BDP) eBotswana.
Umnunzana Stan Ncube uthi kulesizatho abantu bengafuni imitshina le.
Kukanti omunye wakhe uRyder Moyo uthi kakasiboni isizatho sokusuka ekusebenziseni umunwe, laye ecabangela ukuthi kungaba lobuqili uma kusetshenziswa iminwe.
EBotswana amabandla aphikisayo angaphansi komanyano we Umbrella for Democratic Change (UDC) asekhweze loludaba emthethwandaba ukuyamisa ukusetshenziswa kwale imitshina.
EZimbabwe amagqwetha kanye labaqeqetshileyo kwezomfundo bathi imitshina le ilakho ukuletha ubuqili. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Umdlalo wenguqu wePremier Soccer League obuphakathi kweqembu leHighlanders leleDynamos, umiswe kudlalwe imizuzu engamatshumi amane kuphela, enkundleni ye-Babourfields, kulandela umsindo ovuswe yikuhlohla komgadli weDynamos uChristian Epoupa ngendlela engavunyelwayo emthethweni wenguqu.
Imbiko esiyilandele sise Washington DC, iveza ukuthi umncedisi kanompembe, uThomas Kusosa, kaliphakamisanga ilembu elilithanga lanxa bekusobala ukuthi uPoupa umelele ibhola waze wahlohla elapho okungavunyelwa khona kwezenguqu.
Ukuhlohla kukaPoupa lokhu kwenzakale iHighlanders ikhokhela 1-nya, umdlalo usubanga kukhefu.
Abalandeli beqembu le-Highlanders baqalise ukukhonona abanye njalo bephosa izinto ezehlukeneyo enkundleni. Ngemva kwalokho, umdlalo awusaqhubekanga.
UEdson Nkau, obengusikomitshi wawo, uwumisile esebona ukuthi abalandeli beBosso abajabulanga ngesinqumo sikanompembe njalo kabami ukuphosela amatshe lokunye okufanayo enkundleni.
Impumela yalo umdlalo isizayethulwa yiPSL. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukukhethwa kukaMnu. Luke Malaba ukuthi abengumkhokheli wabehluli bedale laphezulu sekutshiye amaxuku akubandla leZanu PF athi ele G40 lele Team Larcoste esebambe phansi.
Amaxuku la abikwa ayesekela uNkosikazi Rita Makarau loMnu. Paddington Garwe abangaphumelelanga.
Ixuku le Team Larcoste libikwa lisekela umsekeli kaMongameli Robert Mugabe, uMnu. Emmerson Mnangagwa lanxa elandula lokhu.
Kuthi elinye icele, ele G-40 kumbe Generation 40 libikwa lisekela umka mongameli, uNkosikazi Grace Mugabe labanye abagoqela umphathintambo wezemfundo yaphezulu, uMnu. Jonathan Moyo.
Labo laba bayalandula imbiko yokuthi bakucele leli.
Sikhuluma nje ibandla leli lokhe liqhubekela phambili ngokuxotsha inkokheli okwaqala nyakenye kuze kuxotshwe umsekeli kamongameli uNkosikazi Mujuru.
Kuliviki kuxotshwe inkokheli yohlangothi lwabesifazane, olwe Women's League, uNkosikazi Sarah Mahoka loNkosikazi Eunice Sandi Moyo.
Ukudonselana amandla kwamaxuku la sokutshiye abanengi belemibuzo yokuthi kanti vele uMongameli Mugabe yena usekela liphi ixuku njengoba engakhethanga mahluli obengasekeli hlangothi?
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi kwezombusazwe, uMnu. Dinizulu Macaphulana, endawonye lengcwethi kwezemithetho, uMnu. Kucaca Phulu.
UPhulu uthi: "Ngiyavuma ukuba kulungile ukuthi uMalaba akhethwe ukuba ngu chief justice obevele engumsekeli ka chief justice. Kodwa isisekelo sombuso welizwe asenqabeli umongameli ukuthi akhethe laloba amfunayo."
UMacaphulana laye uvumelana loPhulu esengezelela ukuthi akula simanga ukuba uMalaba akhethwe kodwa okumangalisayo yikuthi kukhethwe umuntu ovela esigabeni esibandlululiweyo.
"Yena uMalaba ulexetsha lokuthi atshengise ukuba umthetho usebenza njani. Kulokukhangelela ukuthi uzasebenza njani," kutsho uMacphulana. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Imbongi ezisakhulayo eziloba ngezombusazwe zithi zilokudana okukhulu ngomumo oselizweni, ogoqela ukubhidlika komnotho welizwe.
Ukuthukuthela kwembongi lezi kuvela sobala kunkondlo zazo ezigoqela ekaBongani Ncube elesihloko esithi “Ngibhace ezizweni.”
Inkondlo le idume okwamagama njalo abantu bayayibabaza enkundleni zebulenjini ezigoqela iFacebook, iWhatsApp lezinye.
UMnu Ncube, yena oloba inkondlo zakhe ekweleSouth Africa uthi imbongi zilendima enkulu eziyidlalayo kumzabalazo weZimbabwe.
“Ilizwi lethu liyahamba njlo liyazitshintsha ingqondo zabantu abanengi,” kutsho uMnu Ncube.
“Kuqakathekile ukuthi njengembongi zombusazwe, umsebenzi wethu siwusabalalise ngoba ufinyelela lapho abantu abanengi abangenelisi ukufinyelela khona.” | isiNdebele |
HARARE —
Lolu hlelo olusungulwe phansi kwesihloko esithi #Mudzidzivhota/ Sifundivota /Studentvote lwethulelwe embuthanweni owenzelwe emahofisini awe Federation of Food and Allied Workers Union of Zimbabwe.
Unkosazana Sandra Ndlovu isifundi sekholitshini leMidlands State University eseGweru, uchasisa ukuthi ngokubafuqe ukuthi basukule lumkhankaso njengabasakhulayo.
Uqhubeka echasisa uMaNdlovu ngendlela abazaluqhuba ngalo lolu hlelo besemakholitshini ehlukeneyo elizweni lonke.
Ucine ekhuthaza izifundi ezingakaboni ukuqhakatheka kokubhalisa ukuvota ukuthi nxa zifuna ukubona inguquko lentuthuko elizweni kumele basukume balethe leyo nguquko.
Umkhokheli wenhlanganiso yezifundi eyeZINASU Alistair Pfunye laye ugcizelela kokukhulunywe nguMaNdlovu.
Uhlangothi lwabasakhulayo ebandleni leMDC T, olwe-Youth Assembly, lubika ukuba lusungule lumkhankaso owe #StudentVoteCampaign, ngenhloso yokulimukisa abasakhulayo abasemakholitshini ngokuqahakatheka kokubhalisa ukuvota kanye lokuvota kukhetho lomnyaka ozayo ngobunengi ukuze balethe inguquko abayifunayo elizweni ngoba engekho ongabaqhubela isesitsheni. | isiNdebele |
HARARE —
Abesikhwama seMelika esokuphathisa abalegcikwane leHIV, ufuba leminye imikhuhlane, ese President’s Emergency Plan for Aids Relief (PEPFAR) bapha uzulu osembukisweni weHarare International Festival of the Arts, ithuba lokuhlola limkhuhlane ngaphansi kwesihloko esithi ‘Start Free, Stay Free, AIDS Free’.
Uzulu ubelibaziswa ngendlela ezehlukeneyo okubalisa ingoma lemidlalo yama drama.
Ummeli wakweleMelika kuleli, uAmbassador Harry Thomas Jr., uthi benze lokhu ukujabulisa uzulu kungekho nhlawulo ngasikhathi sinye etholiswa imfundiso kweziphathelene lezegciwane HIV/AIDS.
Osebenza ekuhlangothi lokukhulumisana lozulu emahofisini ommeli wakweleMelika kuleli, uMnu. Sizani Mandanda Weza, uthi uhlelo lolu lukhangelelwe ukuthi luzasiza abantu abanengi.
Abasebenzisana labesikhwama sePEPFAR, abe Zimbabwe Association of Church Related Hospitals (ZACH), bazile labo ukuzabukisa bekundawo esemgwaqweni uFirst Street.
Isiphathamandla sohlangothi olubona ngezokuhlelwa kwenhlelo kulenhlanganiso yeZ.A.C.H, uNkosikazi Anna Rufu, uthe uhlelo lolu luqakathekile okumangalisayo.
Bebekhona labenhlanganiso ephatheke kwezokutholisa uzulu ulwazi losizo kwezokulondoloza imhuli lendlela zokuzivikela kugciwane abe Population Services International.
Umbukiso we HIF owalonyaka uqale Ngolwesibili njalo uzaphela ngeSonto. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amazwe omhlaba namuhla amanyene ekunanzeni ilanga eliqondane lokukhuthaza ohulumende ukuthi batholise uzulu amanzi aneleyo njalo ahlanzekileyo eleWorld Water Day.
Udaba lwamanzi lolu ludaba oluhluphayo kakhulu eZimbabwe, ikakhulu emaphandleni lasemadolobheni agoqela eHarare.
Ugatsha olubona ngezamanzi lunqume kumaviki edluleyo ukuthi amanzi ezikotsho ezinengi ezagejwa yizakhamisi yalelidolobho angcolile njalo kalungelanga ukunathwa.
Umanyano weUnited Nations uthi abantu abangu663 million emhlabi jikelele kabawatholi amanzi ahlanzekileyo njalo eneleyo.
Ummeli weBinga North edale lephalamende uMnu. Prince Dubeko Sibanda yena outshele iStudio 7 ukuthi udubo lwamanzi lubhahile lasesigabeni sakhe.
“Isimanga ngeBinga yikuthi yindawo eduzane lomfula omkhulu uZambezi ohlala ulamanzi kodwa amanzi ayasilela kulesisigaba,” kutsho uSibanda. | isiNdebele |
MAKHAZA - TSHOLOTSHO —
Izakhamizi zeMakhaza eTsholotsho zamukele ngenjabulo uhlelo lokulinda kwabomama abazithweleyo ekilinika yeMakhaza besithi sekuhlenge imphefumulo eminengi njalo kuyabasiza ukungahambi imango emide lapho sebehelelwa kumbe bezohlolwa ngabezempilakahle.
Ngokubona ukuthi omama abazithweleyo balumango bebehamba umango omude besiyadinga usizo lwempilakahle ezibhedlela, ugatsha lwezempilakahle lokubone kufanele ukuphuma lohlelo lokuthi omama abazithweleyo benelise ukulinda besezibhedlela kumbe emakilinika baze babelethe.
Inengi labahlala emaphandleni bahamba umango omude besiyadinga usizo lokwelatshwa okuba nzima okuphethwe kabili kubomama abazithweleyo abanengi bacine bebanjwa ngamandla ukubelethela ngekhaya kufaka impilo yabo lengane engozini.
UNkosikazi Simangokuthula Ncube, obelinde ukubelethela ekilinika yeMakhaza, uthi ulinde phose okwenyanga ezimbili kodwa ukubone kungcono kulokubelethela ngekhaya.
“Inengi lithi ukulinda kwenqabela ingozi ezinengi nomanje uhlupho yikuba abantwana basala bengela obakhangelayo ngekhaya.”
UNkosikazi Thenjiwe Moyo laye uthi kuyanceda ngempela ukulinda usesibhedlela njalo kubalula ngoba uyabe usezandleni zabezempilakahle.
Isakhamuzi seTsholotsho, uNkosikazi Queen Moyo, uthi zinengi ingozi ezibakhona nxa umama engabanjwa ngamandla ukubelethela ngekhaya lapho uhlelo lokulinda lungekho.
Kodwa ukhale ngokuthi ngabe kuyengezwa amandla kagetsi lokudla ngoba okwamanje kumele basuke lokudla kwabo emakhaya.
Inengi labomama abazithwelelyo emaphandleni eZimbabwe lokhe behamba imango emide ukuze bafinyelele usizo lokwelatshwa.
Omama abalinde ukubeletha eKilinika yeMakhaza eTsholotsho bebehamba amakhilomitha edlula itshumi ukuze bafinyelele esibhedlela.
Kulandela uhlelo lokulinda andubane ubelethe, oMama abanengi bathi inhlupho ababhekane lazo sezinganeno kodwa lokhe becela uhulumende ukuthi abasize ngokudla lamandla kagetsi. | isiNdebele |
Kuliviki kuhlelo Woza Friday sileqembu le Ibutho LikaKristu elisanda kukhipha idlalade lakuqala elithiwa Ntabo’ Vimbile.
Iqembu le Ibutho LikaKristu libunjwe ngomnyaka ka 1996 njalo liqalele enkonzweni ye St Johns Apostolic Faith Mission etholakala elokitshini leLobengula. Ngesikhathi libunjwa belibizwa ngegama elithi Botswana Boys ngoba umbono wokulibumba ufike ngesikhathi abaliqalayo bevakatshele elizweni leBotswana.
“Eyinye yezingoma zethu iyatsho ukuba inzima lindlela yikho nxa indlela inzima ivele iyabe ifuna amabutho yikho sazipha leligama ukuba lisikhuthaze ukuyaphambili.
Iqembu le Ibutho LikaKristu lisanda kukhipha idlalade lalo lakuqala elibizwa ngegama elithi Ntabo’ Vimbile lona elilengoma ezilitshumi ezigoqela yona okubizwa ngayo idlalade, kukhona njalo ethiwa Themba Lami, ethi Amanga, ethi Ye’wena Ndoda, ethi Khuleka, ethi Mwari Ndiye, ethi Mas’bambaneni, ethi Vukani Bandla Bo, ethi Lendoda Kayideli kanye lethiwa Dwala Lami.
Umkhokheli weqembu le Ibutho LikaKristu, uEdmore Mangombe, nguye yedwa olokhe eyingxenye yeqembu leli kulabo abaliqalayo ikanti amanye amalunga ngabalisa umfowabo uSylvester Mangombe, uMqhelisi Mguni, uAgenda Maphosa, uSipho Moyo, uButholezwe Sibanda, uBukhosi Maseko, uNicky Saharu kanye lo Khulekani Sibanda okunguye okhalela ingoma.
Loba nje iqembu le Ibutho likaKristu libunjwe ngomnyaka ka 1996, beliziculela enkonzweni nje kuphela kodwa kuthe sekufike uKhulekani Sibanda, yena owake wacula leqembu elilodumo kumculo wesicathamiya ele Impumelelo Shining Stars, wabakhuthaza ukuba bacindezele ingoma zabo.
“Sijabule kakhulu ngoba besingakukhangelelanga okwenzekileyo kodwa kube kuhle kakhulu ngoba sesithengise amadlalade edlula amakhulu amathathu.
Labo abafuna ukuxhumana leqembu le Ibutho LikaKristu balakho ukubathinta ebulenjini ebhukwini lobuso ku facebook ngaphansi kwegama labo elithi Ibutho likaKristu, ku e-mail ethi [email protected] kumbe kunombolo ezithi 0778 619 432 kumbe 0772 880 291. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umqeqetshi weqembu le Highlanders uErol Akbay uthi leliqembu kalisoze liguqule indlela elidlala ngayo lapho lidibana lele FC Platinum ngeSonto enkundleni yeMandava loba nje linqotshwe ngele Chicken Inn ngoLwesine.
UAkbay utshele intathelizindaba zemidlalo ngemva komdlalo weqembu le Highlanders lele Chicken Inn ukuba akayethuswa yikunqotshwa kweqembu leBosso okungokwesibili ukudliwa selokhu kuqale umncintiswano weligi lonyaka esithi imidlalo isaseminengi ezadlalwa njalo labafana bakhe badlala kuhle.
“Akulasizatho esokuthi thina sithi singantshintsha indlela esidlala ngayo ngenxayokuthi sidlale kuhle indlela esidlale ngayo. Yebo kambe kasisahlohlanga kodwa indlela esidlale ngayo ibinhle yikho ke asisoze siguqule indlela esidlala ngayo loba sisiya kuqembu le Platinum.”
Iqembu le Highlanders lona elihlezi endaweni yesihlanu lilemiklomelo elitshumi lesikhombisa, lizavakatshela iqembu le FC Platinum elihlezi endaweni yesithathu njalo lilemiklomelo elitshumi lathoba munwe munye.
Yonke imidlalo yesigaba sePSL izadlalwa ngeSonto kulimpelaviki njalo amanye amaqembu azadlala ngokulandelayo.
Enkundleni yeLuveve esedolobheni lakoBulawayo kulemidlalo emibili njalo kowakuqala iqembu le Bantu Rovers lizangqikilana lele Harare City ngehola lakuqala emini kuthi umdlalo wesibili uzakuba phakathi kweqembu le Chicken Inn lele Shabanie Mine kugamanxa ihola lesithathu emini.
Enkundleni ye Morris Depot iqembu le Black Rhinos lizadibana lele Yadah kuthi enkundleni ye Gibbo iqembu le Triangle lizemukela iqembu le CAPS United.
Iqembu le Hwange lizadlala lele How Mine ngase Colliery kuthi iqembu le Dynamos lizemukela ele ZPC Kariba enkundleni yeNational Sports.
Abafana be Ngezi Platinum bazadlala labe Bulawayo City ngase Baobab kuthi umdlalo wokucina uzakuba phakathi kweqembu le Chapungu lele Tsholotsho enkundleni yeAscot. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Bantu Rovers lithole imiklomelo yalo eyakuqala kumidlalo yalonyaka kusigaba se Castle Premier Soccer League ngemva kokunqoba elikwenze ele Triangle nge 1 ka nya.
Ukaputeni weqembu le Bantu Rovers, uBukhosi Sibanda, nguye ollitshayele emambuleni ngehlandla lesibili elomdlalo njalo ukuhlohla lokhu yikho okudale ukuba iqembu le Bantu Rovers lithole yonke imiklomelo emithathu.
Ekhuluma ekupheleni komdlalo uSibanda uthe ulethemba lokuba ukunqoba kwabo kuzakupha abadlali baleliqembu abasakhulayo isibindi kumidlalo elandelayo njengoba inengi labadlali baleliqembu kungabafana abancane.
“Ngithabile kakhulu ngoba njengokaputeni bekumele ngikhombise ukuba ngiyabakhokhela laba abafana. Ngibona angathi limpumela izakhuphula izinga lethu elokuzithemba emidlalweni elandelayo kodwa akumelanga isibulale ingqondo sibone angathi isizini isiphelile ngokunqoba namhla ngoba imidlalo isaseminengi.”
Impumela yomdlalo wanamhla idale ukuba iqembu le Bantu Rovers likhuphuke lisuka emsileni wengalane yemiklomelo lisiyahlala kundawo yetshumi lantathu.
Phezu kwengalane kuleqembu le Ngezi Platinum lona elilemiklomelo eyithoba munwe munye ngemva kokunqoba ele How Mine ngoMgqibelo odluleyo.
Kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu, iqembu le Highlanders lizadibana leqembu le Dynamos ngoLwesibili enkundleni ye National Sports Stadium kumdlalo we-final yalonyaka yenkezo ye Independence Trophy.
Iqembu le Highlanders linqobe ele FC Platinum nge 4 ka 3 ngemva kokutshaywa kwembekwa ngeSonto enkundleni ye Barbourfields ku semi-final yakuqala ikanti iqembu le Dynamos linqobe ele CAPS United nge 1 ka nya ku semi-final yesibili edlalelwe eHarare.
Amaqembu adliwe kusigaba sama semi-final athi le FC Platinum lele CAPS United azadibana emdlalweni wokudinga iqembu elizaphutsha lisendaweni yesithathu ozadlalelwa enkundleni ye White City ko Bulawayo.
Limidlalo iyingxenye yenhlelo zokuthakazelela uzibuse. | isiNdebele |
Kuliviki kuhlelo Woza Friday silomculi wengoma ze hip hop uGuluva 7 yena osehluphile kulezinsuku ngengoma yakhe ethiwa Jackie Chen.
UGuluva Se7en ngumculi wengoma ezohlobo lwe hip hop njalo igama lakhe elisesithupheni nguNkanyiso Moyo.
Ezomculo uziqale ngesikhathi esafunda esikolo seMzingwane ehlabela labangane bakhe. Igama elithi Guluva Se7en wazinika yena ngokwakhe.
“Ibizo elithi Guluva Seven ngazinika mina ngisithi ngiyisibonelo esomuntu ophuma elokitshini. Uyazi abantu baselokitshini sithanda ukubizana ngabo guluva, ngabotsotsi yikho mina ngakhetha ukuzibiza ngo Guluva ngoba ngiyisibonelo esiqotho somuntu waselokitshini.”
Esesikolo labangane bakhe babetshaya umculo we kwaito kodwa ngokuhamba kwesikhathi uqale ukuthanda umculo we hip hop waqala ukucindezela ama mix tape.
Eyakuqala imixtape ethiwa All Sweat and No Play uyikhiphe ngomnyaka ka 2009 kwathi ngo 2010 ukhiphe ethiwa Kasi Slanging.
Ingoma zakhe ziqale ukutshaywa emsakazweni ngo 2014 lapho esekhuphe ingoma ethiwa Daza 2 Topola ayincindezele esebenza ndawonye lo Cal_Vin kodwa ingoma eyiyo emenze wazakala kwele Zimbabwe ngethiwa Gijima ayikhiphe ngo 2015.
Kuthe kungakapheli umnyaka ka 2015 ukhiphe idlalade elithiwa Colour of Dreams elilengoma ezilitshumi lesithupha. Idlalade leli lifakwe kumncintiswano we Zimbabwe Hip Hop Awards lapho akhethwe khona ukuba ngumhlabeleli omutsha oncinte abanye iBest Newcomer. Ngo 2016 idlalade lakhe lithethe isicoco esokuba yi Best Album kumncintiswano we Midlands Hip Hop Awards.
Kulezinsuku uGuluva Se7en ulengoma yakhe esihluphile ethiwa Jackie Chen yona ayincidezele eVelocity Studios esebenza lomanjinela uPercy kanye lo Raymond Sibanda onguye owahlanganisa iziginci.
“UJackie Chan yingoma yakuqala kudlalade lika Guluva Seven elizaphuma lonyaka lona elingakaphiwa igama. Iyadlalwa kakhulu emsakazweni njalo sizacindezela ivideo ensukwini ezilandeyo kodwa lokhu kungakenzakali abantu balakho ukuyibona ebulenjini.”
UGuluva Se7en uyazibhalela ingoma zakhe njalo uthi uloba ngezehlakalo ahlangana lazo empilweni. Ingoma zakhe ziyatholakala ebulenjini ku sound cloud, ekhasini lakhe le Facebook kanye laku YouTube. | isiNdebele |
HARARE —
Laba bantu bathi bamangaliswa yikuswela uthando kukankosikazi Mugabe,yena ozithi ulikholwa lesiKhristu. Bathi ukwenza kwakhe kuphambana lokumelwa yileli khefu le Pasika lapho uNkulunkulu atshengisa uthando olukhulu,wanikela indodana ukuba izofela abantu,kube yindlela yokubasindisa ngayo.
UMnu. Innocent Dube, unobhala jikelele wenhlanganiso yezakhamizi eye Arnold Farm Residents Association, uthi yena labanye bakhe, babuhlungu ngokubehleleyo.
Okubadanisayo, uDube ethi sebexotshwa lamuhla, ngemva kweminyaka elitshumi lasikhombisa bangena kuleli pulazi abalihluthuna kumlungu owayengumnini walo, ngomnyaka ka 2000.
Bake babanjwa ngamandla laba bantu, bathwalwa bayalahlelwa epulazini le Rivers Farm, elisemgwaqweni oya eMvurwi le Concession.
Inengi labo, baphindela njalo e Arnold Farm ngokucetshiswa ngamaqwetha enhlanganiso ye Zimbabwe Lawyers fo Human Rights, abamelayo edale le High Court.
Idale le High Court, lapha izinqumo ezimbili, ukumisa amapholisa ukuba angaze abhidliza imizi yalaba bantu kuze kuthi sebebatholele lapho bengabasa khona. Kodwa akusalandelwanaga lokho.
Ugogo Mavis Jangasi, ngomunye wabalokhe bese Rivers ngoba bengelayo imali yokuthwala impahla ukuphindela e Arnold Farm.
Abenhlanganiso ye Arnold Farm Residents Association, bathi sebekhweze udaba lwabo kunhlanganiso yamazwe angezansi ye Africa, eye Southern African Development Community, befuna ingenele ukumisa lokhu kuhlukunyezwa kwabo.
Bathi ngoba kungaqali, sekungokwesithathu umka mongameli, ezama ukuba susa kulelo pulazi kusukela ngomnyaka ka 2012.
Ngaphambilini, umuyi u Colonel Manjengwa laye eke wazama ukubasusa kilo ngomnyaka ka 2004 kodwa kwehlula, bancedwa ngowayengumsekeli kamongameli ngaleso sikhathi, umuyi umnumzana Joseph Msika, owalungenelayo lolodaba, wamisa ukuxotshwa kwabo. | isiNdebele |
HARARE —
Kulabalobi beZimbabwe asebesungule indlela zokusetshenziswa kwemitshina yakulezi nsuku ukuthi ingwalo zabo zifinyelelwe lula nguzulu.
Enye yalezi ndlela abasanda kuyiphawula ngephansi kwesihloko esithi ‘Dzidza Platform’, okuyindlela njalo yokwenqabela ukuntshontshwa kwemisebenzi yabo, osekubhahile elizweni, kubaswelisa inzunzo.
Abalobi laba bathi njalo le ngenye yendlela abayisebenzisayo, ukukhuthaza uzulu elizweni, umkhuba wokufunda ingwalo, ngoba kuyindlela yakulezi nsuku, abangakholisa ukufunda ngayo ingwalo.
Omunye walaba balobi, ngumbalisi lomsekeli womphathisikolo se-Norton Education Centre, uMnu. Emmanuel Tshuma. UTshuma ulandisa ngobuhle bokusebenzisa lindlela njengomlobi.
Ukhuthaza uzulu ukuba abe lomkhuba wokufunda ingwalo, esebenzisa indlela zalamuhla.
UTshuma ethi le,kungenye yendlela engasetshenziswa ngabalobi ukuloba ingwalo zabo,zifenyeleliswe kuzulu ngayo,ahambelana lendlela entsha uhulumende aseyesungule,esisetshenziswa ezikolo (new curriculum).
UMnu. Aleck Kaposa, ngumpathisikolo se Norton Education Centre, asisungulayo, engomunye wabalobi loncindezela. Yenake uloba ingwalo eziqondiswe kiyo yonke intanga, kusukela kubokhekhe kuze kuyefika kwabadala.
Ukhuthaza abalobi njengaye, ukusebenzisa indlela zakulezinsuku zebulenjini, ukwenza uzulu athakazelele ukufunda ingwalo, hatshi ngoba umuntu efuna ukuphumelela kumihloliso.
Abalobi bahlezi bekhala kwabezomthetho ukuba bajezise amasela, avuna lapho engalimanga khona, ngokuthengisa ingwalo abazintshontshayo lezi, njengalokho okwenzakala emazweni athuthukileyo.
Bethi inengi, selisehluleka ukuqhubeka beloba, ngoba ingwalo zabo zintshontshwa besezithengiswa ngentengo ephansi, bengatholi nzuzo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Abantu abanengi abakhulume kuhlelo Zimbabwe Today – Asixoxeni lamuhla olwethulwa ebulenjini bokuzilibazisa obe Facebook kukhasi leVOA Ndebele abakholwa ukuthi imikhuhlane iyelapheka ngokukhulekelwa ngabafundisi ababiza ezomoyo.
Bathi abafundisi bamabandla atshiyeneyo abenza lokhu bafuna imali hatshi ukwelapha abantu njengoba abanye babo belempahla enengi okumangalisayo abayithola kuzulu ngendlela ezingaqedakaliyo.
Abanye abathi akusebenzi okwenziwa ngabafundisi laba nguMnu. Ezra Tshisa Sibanda loNkosikazi Sakhile Lilly Nair abangene kuhlelo lolu. Kodwa-ke bakhona njalo abakhulume abambalwa abanjengo Kingdomite Dube loNdumiso Ndlovu abathi luyanceda kakhulu ukholo lomoya.
UNdlovu uthi ukhonza lapho okuzetshenziswa khona umoya.
"Amaprofita akhona sibili kodwa lokho okokuthi abantu bayadliswa inyoka benathiswa lamafutha emota lokunye kangihambelani lakho. Ngikhonza inkolo yomoya kodwa kangivumi lokho okungalunganga.
"... Umoya ukhona sibili owesiprofita kodwa hatshi lokhu osokukhona eZimbabwe kulez'insuku okunjengokuthi hamba endaweni ethize lapho ozahlangana khona lento ethize ubesuyikhonza leyonto."
Uphinde wathi abantu abanengi abaphuma kumadonakude bewela phansi nxa umporofita engathi benze njalo, kabazenzisi ngoba bayabesebengenwe ngomoya abangawaziyo.
"Lapho esikhonza khona ezomoya kasimemezi ukuthi umlilo kumbe ngeSilungu ukuthi fire ... fire ... fire njengalokho okwenziwa kwezinye indawo. Singenwa ngumoya oyabe uvela kumdali owethulwa ngumfundisi kumbe umprofita."
Nxa lifuna ukuzwa okunengi ngodaba lolu ngenani ebulenjini bokuzilibazisa kukhasi leVOA Ndebele.
Sokulamabandla amanengi kakhulu eZimbabwe akhonza ngendlela ezisebenzisa umoya. | isiNdebele |
JOHANNES —
Ku Woza Friday ngoLwesihlanu besilomunye njalo umculi weZimbabwe osekhethe ukucanda umdumo omutsha ongayisiyo irhumba loba umdumo wezokholo okujwayelekileyo.
Umculi weAfro Kwasa uZibusiso Ndlovu ocula engu Zee Wengoma useledlalade elitsha elithi Ngivuswa Yisililo.
Le yinsizwa esakhulayo uZee Wengoma othwetshulwe yingwe koKhame ePlumtree. Umculo wale insizwa yiKwasakwasa yase Democratic Republic of Congo (DRC) ayixubanise lomdumo wosendo lwaMatswana.
Uthi kwezinye zengoma zakhe uye wagwegwa abakhonale eDRC kanti eBotswana uhamba lomculikazi odumileyo uSlizer.
“Kahle kahle oyalithola kuqala nguye ozatshela abanye, leli CD lenziwe ngendlela ephezulu kakhulu. Lingithethe 2 years ukulenza and labantu engisebenze labo, ama guitarist engisebenze labwo kuleli album, ngisebenze labantu abane experience kakhulu, ngoba ngisebenze lo Samurai Ngingo onguye odlale i lead owaseCongo, then i-rhythm ngasebenza lo Joseph Masamba wase Zambia then I bass kwadlala u Kuseri waseZimbabwe. Ngithethe the best kuma guitarist ase Africa.”
Lelidlalade lakhe lilengoma eziyisikhombisa. Kule yona ethi Ngivuswa yisililo ukhala ngalabo abafulathela abazali babo ekhaya, babatshiya besidla imbuya ngoluthi bona ngapha bezifela ngamakhumukhumu.
Uthi-ke nxa eseyixubanisa lamagitali omdumo wesiTswaneni kuphume uluju oludliwa umuntu ebotshelwe.
Lobanje abaculu abanengi befisa ngazo zonke indlela ukuyaduma emazweni, uZee yena uthi iAfro Kwasa yakhe ufuna idume kuzwekazi leAfrica.
“Iphupho lami yizikuzona sengidumile kakhulu e Africa, sengingumculi lami osedume kakhulu e Africa okokuthi sengingadlala loba kuphi e Africa, sengingumuntu mhlawumbe ofana labo Chameleon sengingumuntu ofana labo kanda Bongo Man.”
Balutshwanake abaculu beZimbabwe abathe ngokungena kwezomculo behluka kulokhu okujwayelekileyo. Inengike lingena kwezerhumba, ezokholo, imbube, I house, loba I Hipop. UZee ke yena uthi zitholele leli dlalade nawe njengom Africa uzincome ngobu Africa bakho. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amapholisa sexwayise abatshayeli bezimota ukuthi bahambe ngonanzelelo emigwaqweni ukuze kwenqatshelwe ingozi ezivame ukubulalisa abantu abanengi ngekhefu lephasika.
Emigwaqweni kubikwa kuphithizela abantu besiya emakhaya.
Ingozi ezinengi zenzakala ngesikhathi samakhefu agoqela lona elephasika lelekhisimusi.
Lanxa kunjalo zikhona ingozi ezenzakala yiloba nini ezithatha imphefumulo yabanengi ezifana lengozi yebhasi etshayane leroli kumaviki amabili edluleyo kwafa abantu abangamatshumi amabili.
Ummeli weBinga North edale lephalamende uMnu. Prince Dubeko Sibanda laye uxwayise uzulu ukuthi ehambe ngonanzelelo, esithi ukugijima ayisikho kufika.
“Isikhathi esifana lalesi yisikhathi lapho abantu abathanda ukujabula khona abanye bevakatshela izihlobo,” kutsho uSibanda.
“Abanye bacina bejabula kakhulu babe sebenatha betshayela. Abantu kumele betshiyane lalumkhuba bengakwenzi lokho.” | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Uhulumende ngoMvulo wethule isicelo semali efika kuzigidi ezingamatshumi amabili, $200 million, ezasetshenziswa ekulungiseni umonakalo owabangelwa lizulu lesikhukhula.
Isicelo lesi sethulwe ngumphathintambo wezemali, uMnu Patrick Chinamasa, kanye lommeli weUnited Nations Development Fund (UNDP) eHarare.
UChinamasa uthe imali le izasetshenziswa ukulungisa imigwaqo, amabholoho lamadamu akhukhulwa lizulu elibulale abantu abedlula amakhulu amabili, 250, ngenyanga edluleyo.
Uhulumende uke wethule isicelo esifanayo edinga imali yokuncedisa abantu abadilizelwa imizi lizulu leli kodwa wathola ingcosana nje.
Kunjalo nje, uMongameli Mugabe ngoMvulo usole inhlanganiso ezizimeleyo esithi zisetshenziswa ngamazwe athuthukileyo afana leMelika leBhilithani ukuzama ukugenqula umbuso wakhe.
UMugabe wethule amazwi la emhlanganweni weAfrican Economic Platform oqhutshelwa kweleMauritias.
Kodwa umkhokheli wenhlanganiso yeEducation and Unemployed Youth Forum of Zimbabwe, uMnu. Zenzo Nyoni, uthe ukukhuluma kukaMugabe ngokomuntu osephelelwe ngamaqhinga okuvuselela ilizwe. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Sokusele inyanga ezingedluli ezilitshumi lanhlanu ukuthi kuyiwe kukhetho lokudinga umongameli labammeli bedale lephalamende kunye lamakhansila.
Sokumgceke ukuthi izizalwane ze Zimbabwe ezihlala phandle kwelizwe azisoze zivote.
Ugatsha lwezokhetho olwe Zimbabwe Elections Commission (ZEC) luthi akusoze kusetshenziswe imitshina ethiwa ngesilungu yi-biometric okusetshinziswa impawu zeminwe lezamehlo.
Ezinye inhlanganiso lamabandla aphikisayo lawo avumelana le ZEC ukuthi kungasetshenziswa uhlelo lwe biometric.
Ibandla le Renewal Democrats of Zimbabwe elikhokhelwa nguMnu. Elton Mangoma lithi ukusebenzisa uhlelo olutsha kuzakwenza ukuthi ibandla leZanu PF lenelise ukuqilibezela ngoba kungaziwa ukuthi imitshina yama biometrics ithengwa ngaphi njalo isetshenziswa njani.
"Ukuthenga imitshina engaziwayo njalo lokuthi isetshenziswa njani kufana lokuthathela uzulu ilungelo lakhe," kutsho uMongoma, ekhuluma lephephandaba le The Herald.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lomgcinisihlalo wenhlanganiso ekhuthaza ukuphiwa ilungelo lokuvota kwabahlala phandle kwelizwe, uMnu. Den Moyo, owenhlanganiso ye Zimbabwe Diaspora Vote Campaign njalo engumgcinisihlalo webandla le MDC-T eMelika.
"Uhulumende we Zanu PF vele uhlose ukuqilibezela kukhetho oluzayo yikho engafuni ukuthi kusetshenziswe indlela ye Biometric Voting," kusho uMoyo. | isiNdebele |
GABORONE —
UMongameli Robert Mugabe uthi uselahlekelwe ngumngane wakhe wokucina emhlubulweni wangezansi yezwekazi eAfrica, ngemva komgcwabo okamongameli weBotswana wesibili, uSir Ketumile Masire duze leGaborone lamuhla.
UMugabe, okhanye ebunile njalo ekhuluma kancane kancane, uthe ulokudana ngokulahlekelwa ngumngane wakhe omkhulu, uMasire.
"Silahlekelwe sonke hayi khona iBotswana kuphela kodwa sonke, ngizwa ngilokudana enhlizweni ngoba kuyoyonke inkokheli eSADC uSir Ketumile Masire wayengumngane wami."
UMugabe ufike ngemva kwabahlonitshwa bonke ehamba kancane kancance osokuyinhlala yenza ngenxa yeminyaka esihambile.
Ngesikhathi kumele akhulume, uMugabe kazange anelise ukugada estejini, kodwa basondeze imitshina yokukhuluma lapho akade ehleli khona.
Ngemva komgcwabo, umsakazo weBotswana Television utshengise umongameli Mugabe ehlengezela inyembezi ekhala ngokuthi ulahlekelwe ngokufa kukaMasire.
Omunye oweZimbabwe obe ekulemfa, uthi uMugabe utshengise elinye icele abantu abangalicabangeliyo.
"Asimuzwanga etshinga, ikakhulu indaba zeMelika kumbe ezangentshonalanga, lamhla bekungenjalo, ube ezokhalela umngane wakhe."
Kodwa uthi kazwisisi ukuthi kungani uMugabe ube hanqwe liqula labaphathintambo abayisitshiyagalolunye, ukuza emfeni ngesikhathi iZimbabwe ikhala ngokuthi kayilamali.
"Okumangalisayo yikuthi ukhethe ukuza leziphathamandla ezinengi, ngesikhathi ilizwe leZimbabwe kuthiwa alilamali. Khangela iSouth Africa ilethe abantu ababili kuphela, yona ilomkhonomi ongcono."
Abahlonitshwa abangenele lomgcwabo bagoqela ababengomongameli beNamibia, uMnu. Sam Nujoma, Hifikepunye Pohamba, owayengumongameli weSouth Africa, uMnu.Thabo Mbeki, unkosi Letsie wesithathu weLesotho kanye lomsekeli kamongameli eSouth Africa, uMnu. Cyril Ramaphosa.
UMasire ubhubhe ngoLwesine oludluleyo eleminyaka engamatshumi ayitshiyagalo lunye lanye (91), ngemva kokudilikela phansi ethenga emavikilini.
Wayengumongameli weBotswana kusukela ngomnyaka ka1980 kusiya ku1998. | isiNdebele |
HARARE —
Umqondisi obona ngezokucubungula kunhlanganiso ye Zimbabwe Red Cross Society, uDokotela Munyaradzi Mujuru, uthi kuqakathekile ukuba abantu bazi isimo sabo ngokuphathelane lesisifo setshukela.
UDr. Mujuru uthe kumele uzulu njalo akhethe impilo ebaphilisa kahle njengoba umkhuhlane lo usubhahile emhlabeni jikelele.
Isakhamuzi se Harare uMnu. Zanga Chikweza uthi udubo olukhulu yikusilela kolwazi kuzulu olungenza ukuba abantu baphathiswe ekunqabeleni umkhuhlane lo.
UDr. Mujuru uthi kulezitshengiselo ezimbalwa ezikhomba ukuba umuntu angaba le diabetes ezigoqela ukufuna ukunatha amanzi sikhathi sonke emini lebusuku, ukuhlaselwa yindlala mahlayana okwenza ukuba udle zonke izikhathi lasebusuku lokuchitha amanzi kanengi nengi.
Uthi lesisifo siphazamisa impilakahle yabantu njalo siphazamisa ukukhululeka komuntu ukuba azenzele imisebenzi yakhe.
Ugcizelele esithi isifo lesi silakho ukuba obulawa yiso acine equnywa unyawo kumbe esinye isitho somzimba nxa umkhuhlane lo ungakhangelwanga ngokufaneleyo.
Inhlangansiso ye Zimbabwe Red Cross society ithi yethekelela endaweni ezitshiyeneyo zeZimbabwe ihlola abantu umkhuhlane lo kungela mbadalo.
Umuntu uyabe ekhangelelwe ukubhadalela umuthi wokumelapha kuphela nxa kuyikuthi uyabe efunyanwe elaleso sifo.
NgoMvulo amazwe womhlaba amanengi ananze ilanga lokulimukisa ngomkhuhlane wetshukela ele International Day of Diabetes. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Ingcwethi kwezamasiko esintU lembali kaMthwakazi, uMnu. Phathisa Nyathi, uthi kuqakathekile ukuba uzulu abekwazi imbali yeNdlovukazi yesizwe saMaNdebele.
Lokhu kuphume kumbuthano wokukhuthaza abatsha labesifazana ngenhlanganiso elondoloza ezamasiko eye Amagugu Internatonal Center kanye leWomen’s Media for Development, owenziwa ngempelaviki.
Okade engumhlonitshwa kumbuthano lo, uNyathi, uthe Indlovukazi uLozikeyi Dlodlo wayeqakathekile kakhulu esizweni saMaNdebele.
Umntaka Nyathi, uMnu, Butholezwe Kgosi Nyathi, uthe njengoba umhlaba wonke jikelele unanza inyanga yabesifazana, kuqakatheke kakhulu ukukhumbula uLozikeyi Dlodlo ngales’isikhathi.
Uthe inhlanganiso lezi zibone kubalulekile ukuba kukhulunywe ngeNdlovukazi ngoba yayi senza imisebenzi elohlonzi esizweni sikaMtwhakazi.
Uthe iNdlovukazi wayengumuntu ohlonitshwayo emphakathini esizweni saMaNdebele.
“Umfanekiso esasesiwupha kulumbuthano yikuthi abatsha kasifundeni sibekwazi ngembali ngalendulo yethu, ngoba kunengi esingakufunda.”
UButholezwe uphinde wathi ungakhangela impilo kaNdlovukazi Lozikeyi Dlodlo kusobala ukuba abesifazana sokumele bathathe isikhundla eziphezulu emhlabeni wonke jikelele. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amakhulu abasekeli bebandla le Zanu PF ngoMvulo batshengisele besithi oqoqa inhlelo zebandla, uMnu. Savior Kasukuwere, kumele axotshwe kubandla leli.
Abanye abatshengiseleyo kade bethwele ibhokisi lesidumbu belamabhakane alotshwe okuchothoza uKasukuwere.
Elinye lamabhakane la belilotshwe ukuthi uKasukuwere yisigebengu lisithi: This Thug Must Fall, Pasi Ne G40.
Omunye obechothozwa ngabatshengiselayo laba ngumgcinisihlalo wesigba se Mashonaland Central, uMnu. Dickson Mafios, obikwa ebalekile ewofisini yakhe ekuseni kuqalisa lokhu kutshengsiela.
IStudio 7 ixoxe lesiphathamandla seZanu PF, uMnu. Joseph Tshuma, omele iPelandaba-Mpopoma edale lephalamende njalo okudale leCentral Committee kubandla leli.
"Mina engikubonayo yikuthi bakhona abantu abangena ebandleni lethu ngesinqumo esisodwa nje kuphela esokubhidliza ibandla bephakathi ngoba sebebonile ukuthi alibhidlizeki umuntu ephandle," kutsho uTshuma.
Lokhu sikudaba lunye, uMongameli Robert Mugabe usole ukutshengisela kwabasekeli bebandla le Zanu PF esithi akusizi lutho.
UMugabe ubesemukela izipho aziphiwe ngamalunga edale lephalamende ezibalisa inqola yokuhambisa, iwheel chair lewatshi.
Ukuhlaziya loludaba iStudio 7 ixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Nhlanhla Dube.
"Ibandla leZanu PF liphethwe ngumkhuhlane owodwa nje kuphela othiwa yi succession ngesilungu," kutsho uDube. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Umsakazo weStudio 7 ngoLwesine uqhube ingxoxo mpikiswano eWashington DC okade ulesihloko esithi ‘Zimbabwe Watershed Moment: Beyond Elections’.
Izizalwane zeZimbabwe ezibuye emhlanganweni lo zethule imbono etshiyeneyo kulezinye ezithi kumele ibandla leZanu PF lisuswe esikhundleni kulabanje njalo abathe amabandla aphikisa elibusayo kawasoze abuse kwele Zimbabwe.
Kungakenziwa ingxoxo mpikiswano le, iStudio 7 ixoxe lezizalwane zeZimbabwe ezimbalwa ezihlala kwele South Africa ezinjengo Mnu. Robson Mwale, ezincome okwenziwe ngumsakazo lo.
Uthe ingxoxo mpikiswano enje iqakathekile okwamagama njengoba kumele abantu bakhulume ngokwenzakala eZimbabwe njalo lokungehlela ilizwe kungenziwa ukhetho.
UMwale uthe okunye okuqakathekileyo yikuthi ilizwe leZimbabwe kumele linikeze abasakhulayo amathuba okuzithuthukisa.
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe esicele ukuba sithi nguMnu. Zhou, uthe ulethemba lokuthi uzulu uzaphatheka kukhetho oluzayo ukwenzela ukususa ibandla leZanu PF embusweni. | isiNdebele |
HARARE —
Lanxa abamabandla ezombusazwe aphikisayo ekhankasela ukuba kube lenguquko yemithetho elawula ezokhetho kusisekelo sombuso ukhetho luka 2018 lungakenziwa, lulakho ukwenziwa ngomnyaka ozayo leyo nguquko ingekenziwa.
Isisekelo sombuso kanye lemithetho elawula ngezokhetho kunikeza umkhokheli welizwe amandla wokutsho usuku lokhetho kungakhathelekile ukuthi sesiguqulwe loba hatshi.
Isigaba 143(1) sesisekelo sombuso sikubeka sobala ukusebenza kwedale lephalamende, okweminyaka emihlanu kusukela ngosuku lokugcotshwa kukamongameli.
Lokhu kutsho ukuba idale elikhona manje lizokuma ukusebenza phakathi kwamabili, mhla ka 21 Ntulikazi ngomnyaka ozayo njengoba uMongameli Robert Mugabe, wafungiswa ukuthatha leso sikhundla mhla ka 22 kaNtulikazi ngomnyaka ka 2013.
Umthetho uthi kumele kube lamalanga angedluli amatshumi amane lane (44) loba ukwedlula angamatshumi ayisitshiyagalombili lane (84), kusukela lapho kubethwa khona usuku lokhetho langosuku lapho oluzoqhutshwa khona.
Umsekeli wesikhulumeli se MDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, uthi kawahambi kahle amalungiselelo okhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Uthi kukhanya engani ikhomishini yeZimbabwe Electoral Commission (ZEC) yenza ngabomo ukwenzela ukuthi kunqobe ibandla le Zanu PF kukhetho oluzayo.
UNkosazana Sandra Ndlovu, oyisifundi sekholitshini le Midlands State University njalo engomunye wabontanga bebandla le MDC-T, usekela imbono kaMaKhumalo egcizelela esithi bayakuzwisiswa okutshiwo ngumthetho wezokhetho.
Uthi bazophatheka kukhetho loba ingenziwanga indlela yokubhalisa amagama, abalelungelo lokuvhota kusetshenziswa indlela yakulezi nsuku eye Bio-metric registration.
UMnu. Stephen Sibanda, omunye wabontanga abaphatheke emikhankasweni, yokususwa embusweni kukaMugabe ephansi kwabeqembu leOccupy Africa Unity Square, uthi ngesimo esikhona kusobala ukuba amabandla ezombusazwe aphikisayo akakalulungeli ukhetho.
Lumsakazo kawusanelisanga ukukhulumisana labenhlanganiso ye ZEC, ukuzwa umbono wabo phezu kwaloludaba. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Isingezelelwe imali ezatholwa ngabazanqoba kumncintiswano walonyaka wokugijima owe PPC Matopos 33 Miler.
Umncintiswano walonyaka owe PPC Matopos uzakuba khona ngosuku lwakuqala lwenyanga kaMabasa njalo ukhangelelwe ukungenwa ngabadlali abanengi ngemva kokuba abaqoqi bawo inkampani ye PPC Zimbabwe bengezelele usekelo lwemali.
Ekhuluma emkhosini wokwethula okusemthethweni umncintiswano walonyaka isiphathamandla senkampani ye PPC, uNkosana Mapuma, uthe usekelo lwemali lungezelelwe ngesilinganiso esetshumi lesikhombisa ekhulwini.
“Sesingezelele imali esiyifaka kulumjaho ngesilinganiso esilitshumi lesikhombisa ekhulwini. Nyakenye besifake $13 700 ikanti lonyaka sifake $16 100. Abazanqoba lonyaka kucele labesilisa lakucele labesifazane bazathola inkulungwane zamadola aseMelika okuyinto ezakupha abadlali amadlabuzane.”
Nyakenye onqobe kumjaho we 33 miler kucele labesilisa nguPeter Tumbare yena otshaye intambo ngemva kwamahola amathathu alemizuzu elitshumi lambili lemizuzwana elitshumi. Kucele labesifazane kunqobe uMonica Kativhu yena oqede ngemva kwamahola amane alemizuzu emibili lemizuzwana engamatshumi amane lanhlanu.
UGeneral Manager wenkampani ye PPC, uRoger Steyn, uthi kuyisifiso sabo ukuba lonyaka kube lomdlali ozadiliza imbali eyokugijima umjaho we 33 miler ngesikhathi esincane.
“Ophethe imbali eyokugijima ngokutshetsha kakhulu nguT Lazarus yena owagijima wanqoba ngemva kwamahola amathathu alemizuzu emithathu lemizuzwana elitshumi lathoba minwe mbili ngomnyaka ka 1984. Sikhangelele ukuba omunye wabadlali bakithi abakwele Zimbabwe anqobe ngesikhathi esingaphansi kwesika Lazarus kube nguye olegama elizalotshwa kunkezo ye PPC Matopos 33 Miler.”
Umkhokheli wenkampani ye PPC, uKelibone Masiyane, utshele intathelizindaba ukuba umjaho we PPC Matopos 33 Miler awuthuthukisi ezemidlalo kuphela kodwa lomphakathi osebenzisana lenkampani le.
“Kukho konke esikwenzayo silenjongo eyokuthuthukisa umphakathi esisebenza kuwo yikho nje umncintiswano walonyaka ususondele kanje, sizadinga isikolo loba isibhedlela esisendaweni yaseMatopo esingasiphathisa. Ngalindlela sidinga ukuba sitshiye imbali ebambekayo eyokuthuthukisa umphakathi.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Bulawayo Athletics Board, uManuel Mpofu, utshayele ihlombe inkampani ye PPC ngendima eyidlalayo ekuthuthukisweni komdlalo wokugijima kwele Zimbabwe.
"Umjaho we PPC Matopos 33 Miler ngumjaho othuthukisa umdlalo wokugijima ngoba uqalela kuma cadets. Ama cadets yilabo abaleminyaka engaphansi kwelitshumi lane.
Njengenhlanganiso ye Bulawayo Athletics Board sizaphatha lumncintiswano we PPC Matopos njengeqanda kuyindlela yokubonga usekelo lwabo.”
Ukuphatheka kumncintiswano we PPC Matopos 33 Miler kulakho ukuvulela abadlali amathuba awokuphatheka kumncintiswano eyohlobo lwe ultra-marathon eqhutshelwa kwamanye amazwe egoqela owe Comrades Marathon otholakala elizweni le South Africa. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa ezaphiwa amaphepha okusebenza lokufunda kulelolizwe ohlobo lwe Zimbabwe Special Permit (ZSP) sezikhuthazwe ukuthi ziqaphele imbiko yamanga eyethulwa ebulenjini be internet.
Abazi ngokwenzakalayo bathi okuphuma kwamanye amaphephandaba lakuWhatsapp kungamanga amemethekiswa ngamasela abakwazi mhlophe ukuthi amaphepha la aphela ukusetshenziswa mhlaka 31 ngoMpalakazi lonyaka.
Imbiko yamanga mayelana lokuthi abeZimbabwe abalamapermit eZSP kufanele benzeni engakaphelelwa yisikhathi ngoMpalakazi isitshiye inengi lididekile kanti abanye sebeze badlelwa izimali zabo.
Eminye yale imibiko ithi abeZimbabwe laba kababhadale iR2500 ebantwini abathile ukuze bephiwe imvumo yokuba yizizalwane zakweleSouth Africa.
Abanyeke kuthiwe bathumele konke okuphathelene labo kukheli yebulenjini ethile ukuze bahanjiselwe izicelo zabo kugatsha lwendaba zasekhaya.
Osekwethuse abanengike yikuthi kulelinye iphephandaba elethule umbiko othi umphathintambo wendaba zasekhaya kweleSouth Africa uthe abalamapermit sebengaqala ukuyafaka izicelo zokuthi engezelelwe eminye iminyaka.
Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa uMnumnzana Ngqabutho Mabhena, ongomunye wabakhulumisana logatsha lwendaba zasekhaya ngaloludaba uthi konke lokhu ngamanga aluhlaza tshoko.
“Sithanda ukuxwayisa uzulu lo ophethe ama ZSP ukuthi konke abakubona kuthiwa yizi statement ezivela kuminister or kuDepartment of Home Affairs, kumele baqale baye kuwebsite ye Home Affairs nxa istatement leso singekho kuwebsite ye South African Home Affairs department kutsho ukuthi lesi istatement asilona iqiniso.”
Amazwi kaMabhena asekelwa ngumbiko owethulwe lugatsha lwendaba zasekhaya ngeviki ephelileyo. Isikhulumeli salolugatsha, uMnumnzana Thabo Mokgola, utshele umsakazo we Eye Witness News ukuthi idale labaphathintambo lisaphakathi kokukhulumisana ngalolodaba ngakho wonke umuntu kufuze alinde isimemezelo esizakwenziwa ngumphathintambo ngemva kwesinqumo sedale leli.
Isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Khulumani Njayi, uthi bakhathazeke kakhulu ngembiko yamangal le ngoba izakwenza ukuthi loba sokuleqiniso bangazihluphi.
“Ukuqhubekela phambili kukahulumende we South Africa ethule ngendaba yama permit sekungenise izizalwane zeZimbabwe ezinengi phakathi kokwesaba okukhulu ngoba bakhona ababengene ku amnesty ukuba bathathe amadocuments abo bewasurrende betshintshanisa lama permits. Sekunzima ngoba sekukhanya angani kwakuyitrap yokuthi bagcine sebevaleleke eceleni njengalokho okubonakala kuzokwenzakala manje.”
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Mlungisi Tshabalala, ukhuthaza osomangase laba ukuthi bekele lo umkhuba wamanga.
“Lokhu okukhona kuma social media ngithanda ukukhuza kakhulu. Ngabantu bakithi abakwenzayo. Umuntu eye editha into eyabhalwa ngawuphi umnyaka, efake lokho okufunwa nguye. Khonokhuyana kuyaphambanisa kakhulu yikho futhi okugcina sekubiza ubugebenga obukhona abanye abantu bacina bedlelwa izimali abanye besiyakwenza into engekho.”
Esinye isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Washy Mabizela, yena usola ugatsha lwendaba zasekhaya kuleli ngokwehluleka ukutsho into ecacayo ngaloludaba kungakhathalekile ukuthi lwalukwazi eminyakeni emine edluleyo ukuthi ama permit la azaphelelwa yisikhathi.
“Indaba yamapermit iyasikhathaza kakhulu. Khona manje asisakwazi ukuthi senzenjani okudlula uDecember. Wonke ama plans ethu sokumele ephele ngoDecember ngoba awukwazi ukuthi kuzakwenzakalani. Even ma ugcine imali ebank sekumele ukuthi nxa sifika kuNovember usuyikhiphile yonke imali ebank awukwazi ukuthi kuzovalwa kumbe kuzohamba kanjani. Emsebenzini awukwazi ukuthi uzoqhubeka kanjani usebenza ungelapermit.”
Kulezizalwane zeZimbabwe eziphose zifike izinkulungwane ezingamakhulu amabili (200,000) ezathola amapermit eZSP kweleSouth Africa.
Amapermit la abhalwe ukuthi kawasoke angezelelwe iminyaka ngakho abanini bawo kuzafuze babuyele kubo. Ugatsha lwendaba zasekhaya lwahle lwakhuthaza abeZimbabwe laba ukuthi baqale ukudinga imvumo yokusebenzisa la amapermit avele ekhona ngoba la awe ZSP azavalwa.
Kodwa-ke owayengumphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya, uMnumnzana Malusi Gigaba, watshela iStudio 7 ukuthi uhulumende usephakathi kokucabangisisa ukuthi uzakwenzani ngabeZimbabwe laba ngoba ukuthi bonke babuyele kubo akulula kanti njalo ukuthi bonke sebeyizizalwane zakweleSouth Africa akulula. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Inhlanganiso eyokunikeza abantu abakumidlalo yokulibazisa uzulu efana lokulingisa, ukucula lokunye okutshiyeneyo, iphakathi kokuqoqa umkhosi omkhulu wokunikeza abakulumsebenzi izicoco lemivuzo ngomsebenzi abawenzayo.
Umbuthano wokusungula uhlelo lokuqoqa lumkhosi owe Bulawayo Arts Awards uzakwenzelwa eBulawayo Club ngoLwesithathu.
IStudio7 ixoxe lo Mnu.Nkululeko Nkala, omunye wabaqoqa lowo mkhosi, othe embuthanweni lo bazahle baxoxisane ngodaba lwesimo lwezemiculo, ukulingisa lokunye okufanayo.
UNkala uthi benza lokhu koBulawayo ngoba idolobho lelo yilo eliyisigodlo sezamasiko kwele Zimbabwe loba nje abantu abavela kuleyondawo kade bengatholi izicoco ezifaneleyo.
“Siyenza loluhlelo ukuthi sikhuthaze abatsha abafisa ukuziphilisa bayenza ngamandla umsebenzi wokulibazisa uzulu.”
UNkala uthe inhlanganiso yakhe ikhangelele ukuthi umncitiswano wabo uzabe utshiyene leminye eyenziwa eZimbabwe ngoba kumncitiswano lo abantu bazobe bethola ithuba lokuthi bakhethe umuntu akade befuna ukuthi anqobe. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Iqula labesifazana abeZimbabwe abaseSouth Africa selibumbe inhlanganiso ejonge ukulwela amalungelo abo lokubaxhasa enhlelweni zamabhizimusi abafuna ukuwasungula.
Linhlanganiso ebizwa ngokuthi Zim Imbokodo ithi inhloso yayo yikugcwalisa amaphupho abomama bonke beZimbabwe okugoqela abaphandle kwelizwe labaselizweni.
Iqula labesifazana leli lithi sesedlule isikhathi sokuthi omama badelelwe, bavalelwe phandle enhlelweni zamabhizimusi loba ukuncindezelwa.
Umgcinisihalo wenhlanganiso yeZim Imbokodo, uNkosazana Victress Mathuthu, uthi bahlale phansi bakubona ukuthi ayikho inhlanganiso elwela amalungelo abomama beZimbabwe ikakhulu emazweni.
Uthike ukuhlangana kwabo lokhu sekubaphe amandla okuzimela lokuzilwela njengabesifazane. Uthi kusukela khathesi osethinte umfazi usethinte Imbokodo.
“Umama kafunde ukuzimela. Makangafi ngoba akasazi ukuthi ayenzeni. Thina sikhona ukuncedisa umama ukufunda ukuzimela. Ubaba uyohlala eyinhloko yomuzi kodwa umama akabe ngumgogodla kumbe yintamo ekwazi ukuma iqondise inhloko.”
Uthi inhlanganiso yabole kayikhethi yemukela loba ngubani umama, owenza loba yiwuphi umsebenzi, loba yiphi ibhizimusi, loba yiliphi iphupho alalo loba ithalenta afisa ukuziphilisa ngalo.
Isikhulumeli sale inhlanganiso, uNkosikazi Corrence Mkhosi-Ncube, uthi inhlupho zonke omama abalazo bazathi ngokufika eMbokodweni zichobodiswe babuyele sebelentshukuntshu lamaqhinga okufeza amaphupho abo.
“Injongo yethu yikuthinje singomama sinakakelane, sakhane, sikhulisane, sihloniphane. Singomama sizimele. Sinawo amakhono singomama kodwa singazi ukuthi siqonde ngaphi. Ingenalaphoke Imbokodo.”
Linhlanganiso ithe ngokubunjwa kwayo ngoMpalakazi nyakenye yahle yaqala ukusebenza. Ibi ngenye yenhlanganiso eziqoqe imphahla lokudla kokuxhasa izakhamizi zeTsholotsho ezadilizelwa imizi lizulu lesikhukhula.
UNkosazana Mathuthu uthi baphakathi kokudinga usizo kuloba ngubani ukuze basize omama abaswelayo. Lolusizo lugoqela okusetshenziswa ngabesifazana nxa besesikhathini, izigqoko, izingwalo, imali lakho konke okungaphathisa ngitsho labantwana abangamantombazana abaswelayo.
UNkosazana Buhle Dube, omunye wamalunga ale inhlanganiso, unxusa omama bonke beZimbabwe ukuthi labo beze bamanyane ukuze ndawonye belwele lokuvikela amalungelo abo.
“Njengomama ophila kule isociety esiphila kuyo kulezinsuku, umama ophila ngaphandle, sihlangana lezinkinga ezinengi. Omama bayahlukunyezwa. Omama bayathathelwa phansi emendweni, kube semsebenzini. Ngakho thina singomama siyakhana, siyaduduzana, siyabelana, siyafundisana.”
Ngakulonye uhlangothi unkosazana Sandra Ncube laye oselilunga uthi kubo bonke omama abebelezifiso zokuthuthukisa loba ukusungula amabhizimusi abo, nanti ithuba.
“Iyi nhlanganiso njalo esizayo kakhulukazi kulabo abafuna ukungena ezintweni ezinjengabo acting, ukucula, ukupheka, ukubaker. Siyafundisana into ezinjengalezo. Njalo futhi sikhona siyimbikodo ekuncedaneni kuma challenges wonkenje amaneninengi ahlukeneyo. Nxa uza kuZim Imbokodo uyabe ukwazi ukuthi usekhaya.”
UNkosazana Mathuthu uthi sekuqoqwe umkhosi omkhulu wokwethulale inhlanganiso ngokusemthethweni eJohannesburg ngenyanga ezayo.
“Inhlanganiso yeZim Imbokodo izobe isethulwa ngokusemthethweni mhlaka 7 May, ngeMothers’ Day, e Busy Bee Combined School, kucorner Peterson lo Twist eJohannesburg.Umama ofuna ukuzo advertiser kumbe ofuna ukuzothengisa ngalelo langa sifake itafula.Inhlangano ye Zim Imbokodo isiyiregistered organization. Okuka7 May yikuzoyethula ebantwini.”
Kuyimvama kweleSouth Africa ukuthi uthole kuthiwa umama uziphose phansi esitezi loba ubulewe ngumkakhe ngoba bengelayo indlela yokwabelana labanye inhlupho zabo.
Labo abalesifiso sokusungula amabhizimusi inengi labo licina lidanela ekuthengiseni iziwiji lemibhida ngokuswela ulwazi. IZim Mbokodo yonake ithi konke lokhu izakuqeda kuphele du. | isiNdebele |
Amalunga edale lephalamende akubandla leZanu PF athi akulunganga okubhalwe kusisekelo sombuso welizwe okuveza sobala ukuthi uChief Justice uyenelisa ukuthi adinge umuntu ozathatha isikhundla sakhe nxa esetshiya umsebenzi.
Copy and paste the embed code below. The code changes based on your selection.
The code has been copied to your clipboard.
Video size
https://www.voandebele.com/a/3958575.html | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Kulandela izehlakalo ezinengi zokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe kweleSouth Africa, izizalwane zakweleSouth Africa lezakwamanye amazwe lamhlanje zitshengisele ezitaladeni zeGoli zisithi kufanele luphele du,udlakela lokuhlaselwa kwalabo abavela kwamanye amazwe.
Ixuku lezizalwane zeZimbabwe ezigoqela amalunga amabandla ezombusazwe aweZapu, awe MDC, lenhlanganiso ezilwela amalungelo kazulu labo kade beyingxenye yamakhulu abatshengisele eJohannesburg.
Abakwamanye amazwe lezizalwane zakwele South Africa bebebambene izandla ngesikhathi befolile ezitaladeni besithi phansi ngexenophobia.
Ngo 2008, kwaqhamuka ukuhlasela kwabokuza kwele South Africa kwafa abantu abedlula amatshumi ayisithupha. Ibuye yaqhamuka njalo ngo 2015 kwafa abayisithupha. Lonyaka-ke ibuye yabakhona kwabhidlizwa impahla yabakwamanye amazwe ebiza izinkulungwane zamadola.
Abatshengisele ngoLwesibili bakubeke kwacaca ukuthi lo ngumkhuba okungeke usavunyelwa ukuqhubekela phambili.
Ilunga lentsha yebandla leZapu, uMnu. Dumisani Nleya, ngomunye wabatshengiseleyo. Uthe ukutshaywa kwabakwamanye amazwe eSouth Africa ngumkhuba omubi ongafunekiyo eAfrica.
“AboMandela, laboNkomo labo Nkwame NKruma babethi bayakhulula iAfrica ukuze bonke abantu abahlala kuleli zwekazi bakhululeke basebenze bonke balithuthukise bebambisana.”
Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa, uMnu. Ngqabutho Mabhena, ngomunye wabaqoqe ukutshengisela lokhu.
Yena-ke uthi kuqakathekile ukuthi izizalwane zeSouth Africa zikubambisise ukuthi akusibo bonke abakwamanye amazwe abadala amacala.
“Bakhona amaSouth Africans abagangayo. Bakhona abakwamanye amazwe abagangayo. Yikho sisithi amapholisa kumele enze umsebenzi wawo. Kodwa kungatshiwo ukuthi abantu abagangayo angabantu abavela kwamanye amazwe.’
Abakwamanye amazwe akade beyingxenye yokutshengisela lokhu bagoqela abeSomalia, Nigeria, DRC, Ivory Cost, Pakistan, Ethiopia lamanye amazwe atshiyeneyo.
Izizalwane zakwele South Africa lazo beziphume ngobunengi.
UMnu. Nkosana Mabhena, ngomunye wabakwele South Africa akade besithi abemukelwe ngezandla zombili abakwamanye amazwe.
“Viva Zimbabwean community viva. Viva Somalis community viva. Viva Arab community viva. Viva African Diaspora viva.”
Uhulumende weSouth Africa yena uthumele umkhokheli kahulumende weSabelo seGauteng, uMnu. David Makhura, otshele abakade betshengisela laba ukuthi uhulumende akafuni kuyibona ixenophobia.
Inengi labadabuka kwamanye amazwe okugoqela abeZimbabwe labenhlanganiso ezilwela amalungelo eziphepheli, basola kakhulu uMeya wedolobho leJohannesburg umnumnzana Herman Mashaba, besithi uhleli ekubeka obala ukuthi akabathandi abakwamanye amazwe ngaleyo etshotshozela izizalwane zelizwe lakhe ukuqondisa udlakela kwabokuza.
Izizalwane zakweleDRC lezakweleNigeria bezize lengungu yazo yokuthula, ekhange abanengi ekutshengiseleni lokhu. | isiNdebele |
Intsha yakweleSouth Africa lezizalwane zeZimbabwe ngoLwesibili bebetshengisela ezitaladeni zeJohannesburg bekhalaza ngokwehluleka kukahulumende weZimbabwe ukuhlawula labo abahlukunyezwa yiGukurahundi lokuqhubeka kukahulumende esala ukuvezwa okwenzakala ngaleso sikhathi.
Ngesikhathi izigidi zezizalwane zakwele South Africa zinanza ilanga lokuhlonitshwa kwamalungelo oluntu elizweni, intsha yalelolizwe, phansi kobukhokheli benhlanganiso ye Siphesakhe Youth Organisation, yona ibifolile ezitaladeni zeJohannesburg ibuza umhlaba ukuthi kungani abahlukunyezwa yiGukurahundi eminyakeni ephezu kwamatshumi amabili edluleyo belokhu bengakawatholi amalungelo abo.
UYanga Mhluzi, owenhlanganiso yeSiphesakhe, ngomunye wabaqoqe ukutshengisela lokhu.
“Sifuna amaperpetrators egenocide abanjwe, abulele abantu, isizwe sihluphekile, sifuna ukuthi wonke umhlaba wazi inhlungu ezifilwa ngabantu baseMthwakazi.”
Leliqula labatshengiselayo lisuke eJohannesburg, eBerea, ladabula eHilbrow lapho okuhlala khona izizalwane zeZimbabwe ezinengi likhuthaza abeZimbabwe laba ukuthi basukume babambe ngamandla uhulumende ukuthi alungise konke okonakalayo ngesikhathi seGukurahundi bezivaleke ngci izitalada ngesikhathi sokutshengisela lokhu.
Isiphathamandla senhlanganiso yelinye icele le Mthwakazi Liberation Front, uMnumnzana David Magagula, laye obeyingxenye yokutshengisela lokhu uthi ukubulawa kwabantu ngesihluku, abanye bengcwatshwa bephila, insane zikhitshwa ngezinqamu eziswini zabomama abazithweleyo, abanye betshiselwa edlini, omama bedlwengulwa kusetshenziswa izigodo lokunye okwesabekayo, akusinto okungathiwa kwakuyisikhathi sobuhlanya besekuphelela lapho.
“Udaba lweGukurahundi sifuna ukuthi luhlolisiswe lulungisiswe, kuthi laba abafayo bathole ukungcwatshwa kakutsha emva kokuba sekwenzeke ucwaningo kwahlolwa ukuthi bafa bebulawa yini, bebebangaki babekwa kuphi.”
Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena yena uthi udaba lweGukurahundi vele ngeke luphele amaqiniso engavelanga.
“Njengoba sikhumbula ukudutshulwa ngamabhunu abantu beSoweto Sharpeville belwela amalungelo abo lathi sikhumbula ababulawa yi Zanu PF ngohlelo lweGukurahundi eZimbabwe.”
Umkhokheli wenhlanganiso ye Siphesakhe, uMnumnzana Prosper Sizankosi, uthi bafuna umhlaba wazi ukuthi kuthiwe iZimbabwe ikhululekile kodwa kube kuyikuthi kuselabantu abalokhu belezilonda ezibhibhidlayo akwemukeleki.
“Imatshi yalamhlanje isizatho sayo yikuba sifuna ukuba silwele amalungelo abantu bakaMthwakazi. ababulawa ngesikhathi seGukurahundi but we know ukuba igenocide have taken a different form that’s why lamhlanje umphakathi kufanele azi ngoba uMugabe labaphathi bakhe, nabantu bakhe ahambisana labo negovernment yakhe they are corrupt.”
Kuzikhalazo zabo abazithumeze kuhulumende wakwele South Africa, abebetshengisela laba bafuna abeMaNdebeleni baphiwe imvumo yokuhlala kweleSouth Africa lokuthi labo ababalesandla kuGukurahundi babotshwe nxa bengangena kweleSouth Africa.
Iqembu leSiphesakhe, kuvele kudala liqhuba umkasolo wokulimukisa umhlaba ngezehlakalo zeGukurahundi, lisebenzisa umdlalo eseliwutshengise endaweni ezinengi zelizwe othi uLoyiko, kusitsho isihluku.
Amalunga oLoyiko wonake athi njengabalingisi bazaqhubeka besebenzisa imidlalo, imigido lezingoma ukutshaya le ingungu yeGukurahundi ize idabuke. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abalandeli bomdlalo wenguqu bathi kuzamele iqembu elimela ilizwe emdlalweni wenguqu elama Warriors lifunde ukuvikela isango lalo ukuze linqobe eleZambia kufinal eyomncintiswano walonyaka owenkezo yeCOSAFA.
Iqembu le Zimbabwe lifinyelele kufinal eyomncintiswano walonyaka owenkezo ye COSAFA ngemva kokunqoba ele Lesotho nge 4 ka 3 ngoLwesithathu ebusuku.
Obukele lumdlalo kumabonakude, uNation Ncube, utshayele ihlombe iqembu le Zimbabwe ngokunqoba elikwenzileyo kodwa uthi ukuvumela iqembu leLesotho ukuba lihlohle kathathu yisibonakaliso esokuba iqembu leZimbabwe kukhona okumele likulungisise ikakhulu emuva.
Umdlalo ubukahle ikakhulu phambili kodwa ngemuva kumele balungisise ikakhulu njengoba sidlala leqembu le Zambia okuliqembu elenelisa ukudlala njengathi.
Umgadli odlalela iqembu le Golden Arrows kwele South Africa, uKnox Mutizwa, ulitshayele kathathu emambuleni izolo ebusuku kwathi elinye igoli leqembu le Zimbabwe livele kuTalent Chawapihwa yena odlalela iqembu le FC Platinum lapha ekhaya.
Intathelizindaba yezemidlalo, uThando Moyo, laye uthi umdlalo we final awusoze ubelula njalo iqembu leZimbabwe kuzamele livale ngebhetshu ukuze lingahlohlwa liqembu le Zambia.
IZimbabwe le Zambia nxa ukhangela imbali yazo kwezemidlalo singathi zivele zindala zombili, yikho ke kumele lathi njengeZimbabwe siqine kuthi emuva laphana sivale sithi ngci ngoba singayekethisa kungavuza.
Iqembu le Zimbabwe lele Zambia, lona elifinyelele kufinal ngemva kokubhuqa ele Tanzania nge 4 ka 2 zizadibana ngeSonto enkundleni ye Royal Bafokeng Stadium ikanti ngoLwesihlanu iqembu le South
Africa lizadibana lele Namibia kufinal yePlate kuthi iqembu le Lesotho lizadlala lele Tanzania kumdlalo owokudinga iqembu elizaphutsha lisendaweni yesithathu ngemva kweZimbabwe le Zambia.
Lonyaka umncintiswano we COSAFA ufikise iminyaka engamatshumi amabili selokhu wacandwayo njalo zombili iZimbabwe le Zambia sezaphakamisa isicoco kane. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Ngesikhathi izisebenzi zakweleSouth Africa bezithe gwaqa endaweni ezitshiyeneyo elizweni zithakazelela ilanga lezisebenzi, izisebenzi zeZimbabwe ezifika izinkulungwane ezingamakhulu amabili bezikhathazekile ngekusasa yazo.
Amapermit ezisebenzi lezi awe Zimbabwe Special Permits aphelelwa yisikhathi lonyaka ngoMpalakazi kodwa uhulumende ulokhe engakatsho ukuthi bazaphiwa yini eminye iminyaka kumbe bazaxotshwa kweleSouth Africa.
Lobanje bekulenjabulo enkulu embuthanweni yezisebenzi zakweleSouth Africa ebezithakazelela ilanga lezisebenzi, bekulokudana lembuzo eminengi kwezeZimbabwe.
Ngompalakazi ka 2013, izizalwane zeZimbabwe ezifika izinkulungwane ezingamakhulu amabili ezisebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi kweleSouth Africa, ziphiwe amapermit eminyaka emine. Ngesikhathi ziphiwa amapermit la uhulumende wakufakaza kwacaca ukuthi nxa ephela kuzafuze abeZimbabwe laba babuyele kubo.
Kuke kwaba zindaba ezimnandi ekuqaleni komnyaka owayengumphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba esithi baphakathi kokudla amathambo enqondo ngokuthi kwenziweni njengoba kunzima ukuxotsha abantu abanengi kangaka elizweni kanti njalo akwenzi ukuthi abanike imvumo yokuthi sebeyizizalwane zakweleSouth Africa.
Khathesike sekusele inyanga eziyisitshiyagalombili ukuthi kuphele ukusebenza kwamapermit la, kanti sekulomphathintambo omutsha kodwa kayikho into esiyethulwe nguhulumende ngokuthi iyozalankomoni ngo Mpalakazi.
Le yinto esitshiye izisebenzi zeZimbabwe ezilala amapermit zikhathazeke kakhulu.
Isiphathamandla senhlanganiso emela izisebenzi zeZimbabwe kweleSouth Africa eye Migrants Workers Association in South Africa (MWASA) umnumnzana Butholezwe Nyathi uthi izisebenzi lezi zihlukumezeke kakhulu ngokungazi ngekusasa lazo.
“So, siyakhuthaza ke ukuthi igovernment yaseSouth Africa njengoba sekulominister omutsha ikhulume labantu baseZimbabwe abaphethela amapermits ibachazele ukuthi kufanele ukuthi benze kanjani ngoba abanye basalokukholwa ukuthi bangakhona ukuthi barenew we amapermits abo belapha.”
Phezu kodaba lukahulumende lokuthi abalamapermit la babuyele ekhaya bayefaka izicelo zeminye imihlobo yamapermit. uNyathi uthi baphakathi kokuxwayisa uhulumende ngobunzima bokwenza lokhu.
“Sibusy manje sikhulumisana ne government yaseSouth Africa ukuthi I understand ukuthi kunzima kangakanani ukuthi umuntu esuke lapha ehambe eZimbabwe eyerenewisa ipermit yakhe ngoba kuzothatha isikhathi, kuzobe kunama line njaloke la ama offices asebenza ngokuthi umuntu kufanele ebhukhe.”
Ngakwelinye icele isiphathamandla sebandla lePAMU umnumnzana Clement Ncube uthi kunzima ukuthi izisebenzi zeZimbabwe zilithakazelele leli langa.
“Kuyabheda ebantwini bakithi abalapha eSouth Africa, ngoba kunje abakwazi ukuyicelebrator I May day.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo abesifazana eyeMbokodo unkosazana Victress Mathuthu, uthi balokwesabela ukuthi nxa amapermit la engasangezelelwanga iminyaka, kuzahlukumeza inengi labesifazana okuzafuze bayeqala impilo entsha eZimbabwe engelamsebenzi.
“Lento izasi affector kakhulu njengabomama, ngoba ukunga renewer kwamapermit kutsho ukuphela kwemisebenzi kithi, ngakho nxa singasasebenzi njalo sesiphindiselwa emuva sizafika ekhaya senzeni? Siqala ngaphi ukuzama ukuphila ekhaya njengoba isimo silokhu sisiba nzima kangaka. Abantwabethu abasezikolo sizaba bhadalela ngani? Kunengi okungumthelela omubi okuzadalwa yikungavuselelwa kwamapermit.”
Uthi lokhu kuzaletha ubunzima obukhulu njalo kuzinkulungwane zabantwana asebefunda kweleSouth Africa njengoba nxa abazali babo kungathiwa babuyele ekhaya labo kuzafuze bayeqala ukufunda eZimbabwe.
“Silabantwana abafunda lapha ngama study permit, nxa engasavuselelwang bazakwenze njani, bazabuyela ekhaya bayefunda ngani. Eqinisweni siyakudinga ukuvuselelwa kwamapermit. Sihleli emthandazweni ukuthi umnyango wezasekhaya eSouth Africa usicabangele kanti futhi singajabula nxa kungaba masinya sihlale sisazi ukuthi sime ngaphi ngaloludaba.”
Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Khulumani Njayi uthi obekungaba ngcono yikuthi abalamapermit la baphiwe imvumo yokuba yizizalwane zakuleli.
“Bekungaba yintonhle ukubana uhulumende weSouth Africa ethathe amanyathelo okubana abantu laba abalamapermit bephiwe ama green book ngoba sebehlale belawo amapermit for more than 5 years njalo kuyanceda ukubana beqhube beqedise izifundo zabo. Kulasebenzayo, bakhona abadidactelwa izimali, bakhona abanye abalama accounts. Kuzothiwani ngawo lawa ma accounts.”
Kucatshangelwa ukuthi kulezizalwane zeZimbabwe eziyizigidi ezimbili kweleSouth Africa kanti inengi labo abalazo ingcwadi zokuba selizweni ngokusemthethweni. Lokhu sekwenze ukuthi basetshenziswe nzima beholiswa imali ephansi. Nxa bengazama ukukhonona ngalesi simo bayaxoxwa umsebenzi loba kubizwe amapholisa ezobabopha.
Labake akekho ongabalamulela njengoba umthetho uvele uyabe ungavumi ukuthi babeselizweni bengelamvumo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Unobhala wohlangothi lwebandla leZanu PF olwe Youth League, uMnu. Kudzai Chipanga, uthi uMongameli Robert Mugabe yingilosi ephose ifanane loJesu Christu.
UChipanga wethule amazwi la ngeSonto ekolitshini leChinhoyi University emhlanganweni wamalunga ebandla leli.
UChipanga uthe okwenza ukuthi athi uMugabe uyingilosi ephose ibenjengo Jesu Christu kube sokubuya uNkulunkulu, yikuthi wonke amalunga ebandla elibusayo ayamkhonza ngoba abuza kuye ezombusazwe.
“Ungu messiah wethu wonke. Uphose afanane loJesu Christu. Wasikhulula. Siyamqakathekisa njengoba siqakathekisa uJesu Christu. UMugabe ubesebangeni lesithathu ekuqakathekiseni uJesu loNkulunkulu. UJesu wabuya ukuzesikhulula. UMongameli Mugabe laye wabuya ukuzesikhulula lokusilwela. Ngakho-ke yindaba singamkhonzi?”
UChipanga wethule amazwi la ngesikhathi kulokulwisana kubandla leZanu PF kulabanye asebefuna ukuthatha isikhundla sikaMugabe.
Kodwa-ke uChipanga uthe ibandla leli kumele likhonze uMugabe hatshi labo abafuna ukuthatha isikhundla sakhe. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Inengi labatsha abadabuka eZimbabwe abafunda emakolitshini kwele South Africa libhekane lodubo lokuswela umsebenzi nxa sebegqibe izifundo.
Lokhu kubenza bacine bebanjwa ngamandla ukuthi baqhubekela phambili ngemfundo belokhe bekhonale kwele South Africa kulokubuyela ekhaya, belethemba lokuthi bazathola amathuba okuba ngababalisi emakholitshini abakuwo.
Abanye njalo bayabe belethemba loluthi bangathola umsebenzi befunda phansi kohlelo lwama internships.
UNkosazana Zandile Mpofu, ongumunye wabasakhulayo, ogqibe izifundo zedegree lezemithetho, i-Bachelor’s Degree in Law, ekolitshi leUniversity of Kwazulu Natal, uthe aphansi kakhulu amathuba wokuthi athole umsebenzi eZimbabwe.
UMaMpofu uphinde wathi njengoba usesimeni esibi, ubona engani kungcono ukuthi aqhubekele phambili ngemfundo y.
Ulethemba lokuthi sizafika isikhathi sokuthi athole umsebenzi awufisayo.
“Into engiyenzayo manje yikuthi ngisaqhubekela phambili ngemfundo yami. Ngilethemba lokuthi ngizaqhatshwa yikolitshi lami ngibe ngumbalisi. Angithakazelele amathuba ami okuba ngumbalisi ngoba ngigqibe emfundweni ze degree ele zemthetho, kodwa ukuba ngumbalisi ekolitshini kungcono kulokubuyela ekhaya,” kutsho uMpofu.
UMaMpofu uphinde wathi ukhangelele ukuthi angathola umsebenzi lo, uzabe ekwenzela ukuthi athole ulwazi oluzamenza ukuthi aphumelele ngesikhathi esilandelayo.
Njengoba engomunye wabasakhulayo ababona engani ukuqhubekela phambili ngemfundo yabo kungcono kulokubuyela ekhaya, uMaMpofu uthi abatsha kumele babambisane basungule amankampani alakho ukuqhatsha abanye babo.
Uthi lokho kungabakhanga ukuthi bacabange lokubuyela ekhaya. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Udubo lokusilela kwemali emabhanga eZimbabwe solusenza ukuthi izihambi ezivela phandle kwelizwe kumele zingene ziphethe imali ngezandla.
Lokhu abanye bathi kubafaka engozini efana lokulahlekelwa yimali kumbe ukuntshontshelwa.
Ukusilela kwemali emabhanga eZimbabwe sokwenze inengi eliya ekhaya lisuka emazweni afana leSouth Africa, Botswana lamanye, bathwele amaqubaquba emali ngezandla.
Amabhanga kawalamali njalo noma ukusebenzisa ikhadi lebanga uphuma phandle kwelizwe, awenelisi ukuthola imali.
Abanye bayenelisa ukuphuma lemali engangamatshumi amabili amadola - $20 - ebhanga ngelanga uma belenhlanhla, kodwa imali le ayeneli ikakhulu uma umuntu evakatshile evele phandle kwelizwe.
UNkosikazi Ethel Dube uthi ukusilela kwemali eZimbabwe sekudala ukuthi bahambe bephethe ngezandla imali ezinengi okubafaka engozini.
“EZimbabwe akulamali ngitsho ungaze uthwale amakhadi aweVISA akutholakali lutho … Lokhu sokudala ukuthi sihambe siphethe imali kodwa ulakho ukuyilahla kumbe ukuntshontshelwa.”
Osebenza eGaborone, uMnu. Jerome Ndlovu, laye ukhala ngokufanayo esithi udubo lwemali lubamba ngamandla ukuthi bathwale imali ngezandla uma bengena eZimbabwe.
“Sokufaka impilo yabantu engozini, ngoba abantu sebehamba bethwele imali ngezandla ama khadi awebhanga engasebenzi.”
Izihambi kufanele zibike emahofisini aweZimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) emngceleni ukuba ziphethe malini, uma zingena kumbe ziphuma elizweni.
Ekuqaleni komnyaka, amabhanga amisa ukusebenzisa amakhadi awe VISA ngenxa yokusilela kwemali kukanti ukuthatha imali emtshineni ekhafula imali eyama Automated Teller Machines lakho kwamiswa kudala.
Ingcwethi kwezomnotho zithi udubo lokusilela kwemali eZimbabwe ludalwa yizizatho ezinengi, esikhulu sangakhona kuyikusetshenziswa kwemali elesisindo esiphezulu kakhulu yedollar leMelika. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho izaqala ngoLwesine ukuvivinya amankampani adinga umsebenzi wokudingela ilizwe imitshina yokubhalisa abantu abalelungelo lokuvota eyemaBiometric Voter Registration kits.
Umgcinisihlalo weZimbabwe Electoral Commission (ZEC), uNkosikazi Rita Makarau, uthi kulamankampani amathathu adinga lumsebenzi avela emazweni abalisa eleGermany, eleBelgium leleChina.
UNkosikazi Makarau utshele amaphephandaba kahulumende ukuthi amankampani la kuzamele etshengise ubuntshantshu emsebenzini wokulobisa abazavota.
Phakathi kwamankampani la iZEC ithi izakhetha eyodwa eyabe itshengise ubungcwethi bezinga laphezulu.
Abamabandla ezombusazwe labenhlanganiso ezizimeleyo bavunyelwe ukuba khona bezibonele labo ukuthi amankampani la awuqhuba njani umsebenzi.
Uhlelo lolu luzaqhutshwa kuqala mhlaka 20 luphele mhlaka 28.
Umqoqi wenhlelo zeMDC-T, uMnu Abednico Bhebhe, utshele iStudio 7 ukuthi balethemba lokuthi uhlelo lolu luzaqhutshwa ngendlela esuthisa wonke umuntu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umkhokheli webandla le MDC-T, uMnu. Morgan Tsvangirai, ngoLwesithathu ulobelane isivumelwano sokusebenzelana loNkosikazi Joice Mujuru okhokhela ibandla le National People’s Party ngesikhathi sokhetho eZimbabwe.
Lesi sivumelwano sesikufake sobala ukuba amabandla la womabili awasoze ancintisane kukhetho kodwa akukaziwa ukuthi amabandla la azasebenzelana njani.
Esethula amazwi akhe emkhosini wokulobelana isivumelwano lesi owenzelwe emzini wakhe eHarare, uMnu. Tsvangirai uthe isivumelwano lesi sipha uzulu ithemba lokuba elakusasa elibalulekileyo.
UTsvangirai uthe isivumelwano lesi sitshengisa ukuba kuzakuba lezinye njalo lamanye amabandla aphikisayo.
IStudio 7 ixoxe lesikhulumeli sebandla le MDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, othi isivumelwano lesi sizakwenza kubelula ukungqoba ibandla le Zanu PF kukhetho lomnyaka ozayo.
"Njengebandla le MDC sonke siyazi ukuba umongameli webandla uMnu. Morgan Tsvangirai ubhode ngeZimbabwe yonke edinga imbono kazulu ukuba kanti uthini ngodubo esilalo ... Uzulu wathi kulamabandla amanengi ngakho ke kumele sibone ukuthi siyasebenzelana njani," kutsho uMaKhumalo.
Kunjalo nje, esinye sezikhulumeli zebandla le National People’s Party, uMnu. Methuseli Moyo, utshele iStudio 7 ukuthi balethemba lokuba ibandla leZanu PF lizanqotshwa ngoba amabandla aphikisayo esesebenzalana.
"Thina njengebandla le PDP siyavuma … Ngigcizelela elikuzwileyo kuliqinso ukuba ibandla lethu lisayinelane lele MDC ukuthi asebenzelane ndawonye," kutsho uMoyo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibandla leZanu PF yilo elinqobileyo kukhetho lokudinga ummeli weMwenezi East edale lephalamende olwenziwe ngempelaviki, okuyimpumela ebivele ikhangelelwe ngabanengi.
Obemela leli bandla, uMnu, Joosbi Omah, uthole amavoti azinkulungwane ezingamatshumi phose amabili, 18,700.
Oncintise emele ibandla leNational Constitutional Assembly, uMnu Welcome Masuku, uthole amavoti angu-482 kwathi uMnu .Turner Mhango obemela ibandla leZimbabwe Congress Party wathola angu-386.
Amabandla aphikisayo alosekelo oluthe xaxa kangenanga kulolukhetho ngoba esithi afuna ikomishini ekhangelane lezokhetho iguqule indlela eqhuba ngayo umsebenzi.
Amabandla la agoqela eleMDC-T, iMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, iPeople’s Democratic Party (PDP) lamanye.
Umsekeli wesikhulumeli seMDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, uthi ukunqoba kweZanu PF akumangalisi ngoba ukhetho kaluqhutshwa ngendlela eqondileyo eZimbabwe. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Abasakhulayo laba ababalisa uGeraldine Sibanda lo Terrence Malunga babe yingxenye yabatsha abangamatshumi amathathu lanhlanu abavela emazweni eAfrica ehlukeneyo abangena umhlangano wabatsha eJohannesburg, kweleSouth Africa, wokuhlaziya ngenhlupho kwezenhlalo kazulu lezombuso ohlonipha intando kazulu eAfrica jikelele.
Lumhlangano oqoqwe yinhlanganiso yeGerman eye Friedrich Ebert Stiftung, ulethe intshale ndawonye ukuze babelane amacebo ngalokhu okuluhlupho emazweni abo lendlela abacabanga ukuthi zingasetshenziswa ukuqeda lezi inhlupho.
Izihloko ebezisemqoka kulo umhlangano zigoqela, inhlupho ezibhekane lozulu, ezombuso okhululekileyo, ezomnotho, ezemali, ezemvelo, ezokulima, inkohlakalo, ukubaleka kwabantu emazweni abo besiyakwamanye amazwe, kanye lokwehluleka kwenhlanganiso zomhlaba ezibalisa i IMF, World Bank le G20 ukusiza izwekazi leAfrica.
UGeraldine Sibanda ngomunye wentsha yeZimbabwe engene lo umhlangano. Yena uthi umhlanganolo ubuqakatheke kakhulu kuye ngoba zonke izinto abebexoxa ngazo yizo ezihlupha iZimbabwe khathesi. Uthi njengentsha yeZimbabwe bakhathezeke kakhulu ngobubi bezomnotho eZimbabwe obubangelwa ikakhulu yibusela.
Ezepolitiki eZimbabwe ziduba ngokuthi ikakhulu amaleaders ethu aduba ngokuthi angavele engene kupower ayantshontsha, ensthontshe and enrich themselves in the process, so ngenxa yalokho imajority yabantu icina ingehluphekileyo.
UTerrence Malunga oleminyaka engamatshumi amathathu, ngomunye njalo wabeZimbabwe abangenalo umhlangano. Uthi njengentsha elwela amalungelo ezisebenzi ukhathazeke kakhulu ngezinkulungwane zabantu abatsha abangasebenziyo.
Inani labatsha abangasebenziyo eZimbabwe selifike kusibanga sokungamatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini (90%). Kunengi okungahambi kuhle kwezomnotho lakwezombusazwe.
Ngakolunye uhlangothi uGeraldine ukhala ngokuthi inkokheli esezikhulile azikuboni ukuqakatheka kokuthi inengi lentsha labo babesesikhundleni zokukhokhela ilizwe. Uthi uhlupho olukhulu ngolokwehluleka kwabasezikhundleni, ukudinga indlela zokuqeda inhlupho esibhekane lentsha.
EZimbabwe for instance 64% of the population i under 35 years and yet in parliament we have less than 10% being under 35. So amaprogrammes a presentiweyo from other countries ngibona engani yiwo engizawathatha ngibuyele lawo elizweni lami ngibone ukuthi angasebenza njani khona.
UTerrence yena uthi lobanje kuliqiniso ukuthi inhlanganiso zomhlaba ezifana le G20, International Monetary Fund leWorld Bank akukho okuhle ezikwenzele iZimbabwe, kunengi futhi okungenziwa kuhle zinkokheli zeZimbabwe.
Kukhona ihlupho ngemithetho eyenziwa nguhulumende, ezomnotho ikakhulu kwezemali lezokusetshenziswa kwayo. Kufuze siqale ngokuthuthukisa ezokulima ngendlela ezasiza ukuqeda inhlupho zamazwe eAfrica kugoqela leZimbabwe.
UGeraldine uthi ikusasa yamazwe eAfrica kugoqela leyeZimbabwe isezandleni zabantu abatsha.
The first thing okufanele ukuthi yenzakale yikuthi abatsha bedemande kumaleaders abo ukuthi bafuna I actual representation, hayikhona i representation engeyabo but engaba involviyo phakathi. Start ukukhuluma ngama needs abo, ngama demands abo kuma representatives particularly ama members of parliament, the government lama ruling parties.
Umnumnzana Ulrich Golaszinski, owenhlanganiso ye Friedrich Ebert Stiftung, eyiyo eqoqe lumhlangano uthi bona njengenhlanganiso engathathi hlangothi kwezombusazwe balethemba lokuthi intsha engene lumhlangano izasebenzisa amaqhinga abebewabelana labosowabo ekuthuthukiseni amazwe abo kwezomnotho, ezombusazwe ezenhlalo kazulu lentuthuko yabatsha.
Kufanele bathathe indaba abaxoxe ngazo bayesungula imikhankaso emazweni abo, baqale ukukhulumisana labo hulumende ukuthi bethule imithetho engcono ezaletha ububelo empilweni zabantu.
Abatsha laba bathi bafuna njalo ukuthi inkokheli zamazwe ezizangena umhlangano we G20 okhangelelwe ukuba sedolobheni le Hamburg eGerman ngeviki ezayo, zikwazi mhlophe ukuthi abathokozi ngokuthi kukhulunywe indaba zeAfrica kulo umhlangano kukanti leyo A frica imelwe lilizwe elilodwa kuphela, iSouth Africa. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
NgoLwesithathu bekulomhlangano ekholitshini leGeorge Washington University obuqoqwe ngumsakazo weVoice of America eWashington DC.
Umhlangano lo weziphathamandla zamakolitshi lezifundi ubuhlolisisa okungenziwa ngabantu bakwamanye amazwe abafuna ukufunda emakolitshini emfundo ephezulu kwele Melika.
Okuhluzwe emhlanganweni lo kugoqela inhlawulo yemfundo, ukwehlukana kwamasiko lendlela zokukhetha indawo emakolotshini.
UMnu. Mthokozisi Nyathi, oyisizalwane seZimbabwe osanda kuqeda izifundo zakhe kuhlelo lwe Hubert Humphrey Fellowship Program ekholitshini leAmerican University, uthe imfundo yeMelika iphakeme njalo isifundi silakho ukuthapha okunengi eMelika nxa sizimisele ukulungisa impilo yaso.
UNyathi uthe bengunganzima ukufunda eMelika ngoba uhlangane labantu abakhaliphileyo akade bezimisele ukumfundisa okutshiyeneyo kwezemithetho.
Uphinde wathi umehluko okhona phakathi kwamasiko kuyinto eyenza ukuthi abanye babone ngani kunzima ukufunda njalo ukuphila kwele Melika.
“Kulengcwethi ezinengi ezikhona ezingasiza abantu ababona engani umehluko okhona phakathi kwamasiko okwenza abanye bangafundi kahle. Umuntu kumele engasabi ukukhuluma labo ngoba yiwo umsebenzi wabo.”
Okunye njalo okuhlolisiswe emhlanganweni lo lubandlululo olutholakala kwamanye amakolitshi eMelika.
Kodwa uNyathi uthe yena kazange akubone ekolotshini lapho ayefunda khona njalo nxa kukhona kufihlakele.
UNyathi uphinde wathi nxa ukwele Zimbabwe kunzima ukuthola usizo lwemali.
Ukuze lizwe ukuthi ingcwethi zitheni kuhlelo lolu ngenani kumsakazo weVOA Ndebele ngoLwesine ngo 19:30pm. | isiNdebele |
Subsets and Splits