text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
WASHINGTON DC—
Lanxa ibandla lezanu lingakahleli indlela yokukhetha amalunga azancintisa kukhetho lokuding abazalimela, kuma primaries, ibandla leli lithi lifuna kube ngamalunga azimiseleyo hatshi afuna nje izikhundla.
Lelibandla lazise njalo ukuthi abazafuna ukungena kukhetho kumele babe ngabake baba lezikhundla kulelibandla okwedlula iminyaka emihlanu. Lokhu kudanise abanengi abasakhulayo abangakaze babe lizikhundla okwesikhathi leso.
Ingcwethi kwezombusazwe zithi lokhu kukhanya kuyindlela yokuvimba abasakhulayo laba ngoba belakho ukuthathela umbuso amakhehla.
Kodwa isikhulumeli sebandla leZanu PF, uMnu. Rugare Gumbo othi ibandla leli kalibandlulile intsha yebandla leli.
Ingxoxo loMnu. Rugare Gumbo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Ezinye izakhamuzi ze Gwanda Central eziphathisana leziphathamandla ze Grain Marketing Board (GMB) zibikwa zithengisa amabele okumele ancede uzulu olambayo esabelweni se Matabeleland South.
Umnu. Patrick Dube okukhomithi yezokulima edale lephalamende uthi igokoko lamabele elithengiswa ezitolo ngamadollar amahlanu-$5 selithengiswa ngalitshumi-$10.
UDube uthi lokhu sokudala udubo lokusilela kokudla esigabeni seMatabeleland South njalo kucatshangelwa ukuthi zinengi indawo zelizwe lapho okuthengiswa okungela mvumo amabele okumele atholwe nguzulu.
Uthe imuli ezinengi okwamanje zidla ingweqwe zomlomo njengoba zingenelisi ukuthola ukudla.
Uphinde wathi labo abathengisa amabele eGwanda Central ngukhansila waleyondawo obambisana lesiphathamandla sebandla le Zanu PF esifuna ukuncintisa kukhetho oluzayo.
Uthe undoda lo ufuna ukungena kudale le Senate ngakhoke ukhuthele okwamagama ethengisa umumbu okumele utholwe nguzulu.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Patrick Dube | isiNdebele |
Uzulu ukhuthaza uhulumende ukuthi amise ukuthathelwa kwezigulane ezilezikwelede impahla ngoba lokhu kutsho ukuthi ukwelatshwa sokuzakuba lilungelo labalemali kuphela
UMokwele uthi ibhizimusi lokuthengisa ucansi ngeyabantu bonke njalo bakhona omama abaswela ucansi abadinga ukuluthenga kobobaba.
Isakhamuzi uMnu. Khawudeni Ncube uthi indlala ekhona lonyaka inzima ngoba igokoko lithengwa nge $10 kuthi ukugayisa kubiza $11 kodwa abantu kabala mali.
Kubikwa kufe abantu bonke abakade besekhombini ngemva kokunqikilana kwayo lebhasi yenkampani ye Pfochez.
Indlela le iza ngemva kweminyaka yokudingisisa indlela yokwehlisa ukuthelelwa ingculaza kuhlelo lweAspire eze lendandatho egqokwa ngowesifazana ensitha isehlisa ingozi yokuthelelwa ingculaza ngesilinganiso se60%
Okwamanje lumthetho usesekusibanga se draft ezandleni zabogatsha lwezemithetho njalo ukhangelelwe ukuba ungasoze uthathe isikhathi ngoba ingatsha zonke zivumelana ekuthini ube khona
UDokotela Ruth Labode uthi lanxa bengakezwa okunengi ngesigxingi lesi bazasamukela ngoba befuna ukwehlisa inani labathelelwa igcikwane.
Ugatsha lwezempilakahle luthi umkhuhlane wemvukuzane yomlomo wesibeletho uhlasela abesifazana abedlula inkulungwane ezimbili ngomnyaka njalo phakathi kwabo, kufa abayinkulungwane eyodwa lamakhulu ayisikhombisa.
Izakhamizi zeHarare ziveze ukukhathazeka ngempilakahle yazo kulandela ukuqhamuka komkhuhlane oweTyphoid, emizini ebalisa eye Glen Norah, Hopley kanye leBudiriro.
Inhlanganiso yomanyano wamazwe awe Europe iphe isikhwama se Health Development Fund, seZimbabwe, izigidi ezingaphezu kwamatshumi amane ama Euro – 43 million Euro
Lokhu kutshiye abanengi kakhulu sebephila ngokucela amanzi kobomakhelwanwe abayabe besinde kuloluhlelo.
Ukwengezelela | isiNdebele |
NgoLwesithathu kube lezikhulumi ezimbalwa ezibalisa indondana ka Trump uEric owake wasolwa ngabanye ngemva kokuya eZimbabwe lapho adubula khona indlovu.
Ngalokho bathi sekumele adedele emuva atshiyele isikhundla umsekeli wakhe, uMnu. Emmerson Mnangagwa.
Uhulumende uthi izisebebenzi zakhe sezizathola iholo lalinyanga kuqala ngamabutho mhlaka 25 elandelwa ngodokotela labongi mhlaka 27.
Enye yzo yile abizwa ngokuthi Advanced Quality Anti-HIV Test.
UMnu Tsvangirai umangalelwe ngabasekeli bebandla abathi wephula isisekelo sebandla ngokukhetha uMnu Nelson Chamisa loMnu Elias Mudzuri ukuthi babe ngabasekeli bakhe.
UDeNecker uthi idolobho leli lilabantu abanengi abaya eGoli ukuyadinga umsebenzi kodwa okwakathesi njengoba eSouth Africa lakho umumo wezomnotho ungasamanga kahle kulelo lizwe sebebalutshwana abaya khona.
Imbiko egcwele ebulenjini be Internet okubalisa kuwhatsapp laku Facebook ithi izisebenzi zikahulumende zizaze zithole iholo lazo ngenyanga ezayo.
Umongameli Robert Mugabe uthuka okwakuqala uMfundisi Evan Mawarire wonkhankaso we #This flag
Kulamanxusa edlula izinkulungwane ezilitshumi lasitshiyagalombili angena lo umhlangano, kukhandwa amacebo okulwisa ngcono umkhuhlane wengculaza.
Ingcwethi kwezomnotho zithi lalawo mankampani anganelisa ukutholisa izisebenzi iholo, zingakwenzi zicatsha ngesimo somnotho.
Kundawo yesibili kuhlezi iqembu le FC Platinum lona elinqobe ele Bulawayo City nge 1 ka nya
Ukwengezelela | isiNdebele |
Kundawo yesibili kuhlezi iqembu le FC Platinum lona elinqobe ele Bulawayo City nge 1 ka nya
Leli qembu selilemiklomelo engamatshumi amabili lathoba munwe munye ngemva kokunqoba ele Tsholotsho nge 2 ka nya emdlalweni obusenkundleni ye National Sports Stadium
Iqembu le FC Platinum libe ngutshiki lobhanqa 0 ka 0 leqembu le Caps United ngoMgqibelo okuyimpumela ekhuphule inani lemiklomelo elilayo laya kumatshumi amabili lesikhombisa.
Limpumela itshiye iqembu le Highlanders lilingene ngemiklomelo leqembu le FC Platinum lona elinqobe ele Mutare City Rovers nge 2 ka 1 ngeSonto.
Isiphathamandla seqembu lenguqu ele Highlanders uMnu. Ndumiso Gumede uthi umuyi udlale indima enkulu ekuqedeni ukufuthelana obekubhekane lomdlalo wenguqu ngesikhathi ilizwe lisalwela inkululeko langesikhathi ilizwe selithole uzibuse
Limpumela itsho ukuba kuzakuba nzima ukuba intshantshu zanyakenye kuPSL zivikele isicoco salo njengoba selizithola lihlezi kundawo yethoba minwe mbili engalaneni yemiklomelo
Lokhu kwenzakale ngemva kokuba i-Bosso inqobe iqembu ele Border Strikers nge 2 ka nya, emdlalweni odlalelwe enkundleni yeBF, ngoLwesithathu emini.
NgoMgqibelo iqembu le Ngezi Platinum lidibane lele Tsholotsho enkundleni ye Nyamhunga kuthi enkundleni yeBarbourfields kwadibana iqembu le Bulawayo City lele Harare City.
Iqembu elimela iZimbabwe emdlalweni kakhilikithi, linqotshwe ngama wickets alitshumi ngele India emdlalweni wesithathu
Iqembu leZimbabwe linqotshwe ngama wickets ayithoba minwe mbili emdlalweni wesibili owohlobo lwe One Day International odlalelwe esigodlweni iHarare ngoMvulo.
Indawo yase Louisville kulapho uAli akhulele khona njalo isidumbu sakhe siqale sabhodiswa endaweni ezimbalwa zakuleyo ndawo kungakayiwa emathuneni.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Ummeli weMelika eZimbabwe uMnu. Harry K.Thomas Jr, utshele umbuthano owenzelwe emahofisini enhlanganiso yeWorld Food Program eHarare ukuba, lolusizo luzaqondiswa kulabo ababhekane lobunzima obukhulu bokuswela ukudla.
Abe Zanu PF bayazisola kakhulu lezi zijeziso zenotho eziqondiswe kumongameli Robert Mugabe labanye abeZanu PF, besithi amazwe angentshonalanga agoqela iMelika ayamzonda
Umongameli Barack Obama useqelise isikhathi sokusebenza kwezijeziso zenotho ezethulelwa uMongameli Robert Mugabe wele Zimbabwe esithi ngoba umumo wezombusazwe elizweni lelo kawukalungi
UMvundla oseleminyaka eminengi ehlala edolobheni leBaltimore, eMaryland, uthi minengi imisebenzi etholakala eMelika enganziwa ngabantu abavela kwele Zimbabwe.
UKing owayelwela ilungelo labensundu wabulawa ngomunye omhlophe ngomnyaka ka 1968.
Inhlanganiso le eqondisa umsebenzi wokuvimba ukuthelelanwa kwegcikwane lengculaza eZimbabwe, ithi isizabisela amantombazana esikolo ukuyafundela indlela zokuziphilisa
Osegqiba umsebenzi wokuba ngummeli weMelika eZimbabwe uMnu. Bruce Wharton utsho lokhu emhlanganweni wokuvalelisana lentathelizindaba eHarare.
Osetshiya isikhundla sokuba ngummeli weMelika eZimbabwe umnumzana Bruce Wharton, useqalisile ukulungiselela ukusuka kwakhe elizweni
Udokothela wamazinyo odabuka eMelika uDr Walter Palmer owabulala isilwane seZimbabwe esaziwa ngegama lokuthi Cecil useze wavula umlomo ekhuluma ngodaba lolu.
Umongameli wele Melika ukutsho lokhu emhlanganweni awenze labasakhulayo asebegqiba izifundo zabo phansi kohlelo lweMandela Washington Fellowship ngMvulo
UColtart uthe kunengi okungenza ukuthi uPalmer acine engahanjiswa eZimbabwe okunjengokuphikisa okumangalisayo okungenziwa ngamagqwetha akhe
Ukwengezelela | isiNdebele |
Lokhu kutshengisela obekuke kwavinjwa ngamapholisa ngaphambilini, kuqhubekele phambili ngemva kokuba abemhlanganiso ye Occupy Africa Unity Square, ebikhokhelwa nguye uItai Dzamara, becine bekhweza lolu daba emthethwandaba ocine uvuma ukuthi kuqhubeke.
UMphathintambo wezamabhizimusi amancane, uNkosikazi Sithembiso Nyoni uthi ngomnyaka ka 2013 kwaba lokucubungula libhanga le Word Bank okwaveza ukuba amankampanai amancane aqatsha abantu abafika kuzigidi ezintathu, 3,5 million | isiNdebele |
HARARE —
Uzulu weZimbabwe uthi ukhangelele uhulumende omutsha ozaqakathekisa inhlalakahle yabantu ngokuvuselela uhlangothi lwezempilakhale oluvele luleminyaka ethile ludonsa nzima.
Kunengi osekuthenjiswa ngabamabandla ezombusazwe ukuthuthukisa ingatsha ezinjenge zempilakahle nxa engangena embusweni ngemva kokhetho.
Kodwa ziyakhala izizalwane zeZimbabwe ikakhulu ezemizini ehlala abanengi kanye lemaphandleni zithi kazisanelisi ukuthola usizo oludingakalayo ezibhedlela lalapho zifisa ngoba zingalayo imali yenhlawulo.
Ikanti inengi labantu libika ukuba selizikhethela ukuya kubosiyazi kanye lakumabandla okholo alama profita abikwa ethandazela abantu basile.
Imbangela kuyizizatho ezithile ezigoqela ukusilela kwezinto ezifana lemithi lemitshina yokusebenzisa yakulezi nsuku lalapho zenelise ukuhlawula leyomali ukuba belatshwe.
Inengi seliphephela ezibhedlela zamabandla okholo okufana le Howard kanye le Karanda e Mashonaland Central ngoba ziyizo ezinganeno ngoba zitholisa uzulu usizo oludingakalayo.
Abamabandla ezombusazwe sebesungule imikhankaso yokudinga usekelo ukuba anqobe kukhetho oluzayo.wonke amabandla la athembisa ukuletha inguquko elizweni ikakhulu kwezempilakahle.
UMongameli Robert Mugabe ongumkhokheli we Zanu PF uthembise inguquko kwezempilakahle nxa uzulu engamvotela.
Emazwini akhe awethule emkhosini wokuphawula umhlahlandlela wenhlelo zebandla lakhe i-Manifesto owenzelwe eZimbabwe Grounds ngeviki edluleyo, uMugabe ukubeke sobala ukuba kumele zithuthukiswe ezempilakahle kazulu nguhulumende ozangena embusweni.
Lamazwi aza ngesikhathi uzulu ekhala ngenkokheli zebandla lakhe, ezibekwa umlandu wokuba yizo ezibhidlize ukusebenza kuhle kwengatsha ezitshiyeneyo zikahulumende okubalisa olwempilakahle phakathi kweminyaka engamatshumi amathathu lantathu zisembusweni.
Ngasikhathi sinye elinye lamacele Emdc elikhokhelwa nguMnumzana Morgan Tsvangirayi lenze isithembiso sinye sokusebenzela uzulu ngokuletha intuthuko kwezempilakahle.
Umkhokheli walelicele yena utshele uzulu obebuthene e Rudhaka Stadium emkhosini wokuphawula umhlahlandlela wenhlelo zebandla lakhe ukuba uzulu angakhetha ukuba babuse, bazakwenza zibekhona indlela zokuba ababulawa yimikhuhlane engathelelanwayo okufana lowemvukuzane belatshwe kungela mbadalo.
Akwaziwa ukuba kuyozala nkomoni ngemva kokhetho kutsho ingcwethi kwezombusazwe ezikubeka sobala ukuba abezombusazwe bahlezi besenza izithembiso azingafezwayo. Abamabandla ezombusazwe aphakathi kwemikhankaso yawo esenza zonke izithembiso kuzulu okubalisa ukuletha inguquko kwezempilakahle.
Abezempilakahle bahlezi bekhala ngokusilela kwempahla yokusebenzisa ezibhedlela okufana lemithi kanye lemitshina yakulezi nsuku. | isiNdebele |
Amaqembu ayithoba minwe mbili aphelelwe ngumphako ngemva kwemidlalo ye first round azathola inkulungwane ezilitshumi zamadola.
“Ibhola mina ngaqalisa ngisasemncane ngiseprimary ngisenza uGrade Five umqeqetshi wami kungu Zibonele Ncube owayengifundisa eChinotimba Primary."
Lokhu kutsho ukuthi iBosso isinqobe iDynamos kabili lonyaka emdlalweni wePremier Soccer League.
Imvimbi yeqembu le Chicken Inn uJohn Passmore Bernard utshayele emambuleni umbekwa ngehlandla lesibili lomdlalo.
Iqembu le Border Strikers yilo elihlezi ngaphansi kwengalane kodwa lidala kuhle kakhulu nxa lidlala lisekhaya.
Ukaputeni weqembu le Bosso uFelix Chindungwe uthi badlale ngokuzimisela okukhulu ngoba besebekhathele ngokudliwa.
Abadlali abathi uFidelity Mthombeni, uSithabile Dlodlo, uPrivilege Mupeti, uPeacemore Kenede kanye lo Nothabo Nkabinde bakhethwe kuqembu elizamela ilizwe le Zimbabwe kumidlalo eyabatsha ezaqhutshelwa kwele Angola ekupheleni komnyaka
I-FC Platinum isikhokhela ngemiklomelo emihlanu engalaneni yemiklomelo ngemva kwemidlalo yangempelaviki esigabeni se Castle Premier Soccer League.
Amaqembu abesifazane amela ilizwe emidlalweni etshiyeneyo asetshayelwe ihlombe nguhulumende.
Imidlalo yePremier Soccer League iyaqhubeka ngempelaviki kulomdlalo phakathi kwamaqembu ahlezi phezu kwengalane yemiklomelo, i-FC Platinum leCaps United.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Okwamanje lumthetho usesekusibanga se draft ezandleni zabogatsha lwezemithetho njalo ukhangelelwe ukuba ungasoze uthathe isikhathi ngoba ingatsha zonke zivumelana ekuthini ube khona
Kodwa abazali babantwana abadabuka ezigabeni zeMatabaleland le Midlands bathi izikolo zalumanga ezinengi kazilakho okufunakala kulezi zifundo.
Lanxa inani labapasileyo liqansile nxa kuqathaniswa leminyakeni esanda kwedlula, abazali lababalisi bathi uhulumende kumele asebenze gadalala, abantwana bapase ngobunengi.
Lusethula impumela ye“O” Level yanyakenye ngoLwesibili, ugatsha lweZIMSEC luthe kuqala lonyaka, abantwana abaphume loD loE kuForm 4 bapasile.
Umhleli omkhulu waleliphephandaba uthi umadweba semisiwe umsebenzi kancane kusahluzwa ukuthi wangena njani ephepheni lumfanekiso abahleli bengawubonanga.
UNyabadza, owafundisa ezikolo ezinengi eZimbabwe, uthi uthanda ukuthuthukisa impilo yabantwana abaswelayo lalabo abazintandane.
Ummeli weMatabeleland South ephalamende uNkosikazi Nomathemba Ndlovu uthi abantwana sebethwele nzima, njalo uthi isikolo lesi siding uncedo.
Impumela ye'A' Level isikhona ezikolo njalo ugatsha lweZIMSEC luthi abafundi abapasileyo bayisilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa lasithupha ekhulwini, 76 percent.
Ababalisi abangamalunga enhlanganiso le baqale ukukhalala umsebenzi ekuvulweni kwezikolo ngoLwesibili besithi uhulumende kumele abengezelele iholo njalo ebabhadale imali yabo yama-bonus.
Abantwana abanengi baxotshiwe ezikolo ekuvulweni kwazo ngoLwesibili ngoba bengabhadalanga imali yama-school fees, okuyinto esolwa kakhulu ngababalisi labazali.
Inhlanganiso yePTUZ isikhuthaze ababalisi ukuthi bakhalale umsebenzi ngoLwesibili phezu kweholo; ngakolunye uhlangothi, abazali bakhala ngemali yama-school fees.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Isikhulumi seKhansili yakoBulawayo, sithi izulu lisagelezela emadamu akoBulawayo nomanje lisese lilutshwana njalo bacela izakhamizi ukuba zilondoloze amanzi
Abenhlanganiso ezizimeleyo eziphathisa abalambayo bathi bedlula izigidi ezintathu abantu abahlaselwe yindlala njalo abadinga uncedo lonyaka eZimbabwe.
UNdlovu yisakhamuzi seWanezi, eFilabusi njalo ufuya inkukhu abuye alime imbida, kodwa ukhala ngodubo lwamanzi ngoba esithi isikotsho abalaso safa ngo1989.
Lumbukiso ujonge ukubonisa ukuba indlela zemitshina yangalezi nsuku yizo ezilakho ukuthuthukisa izwekazi le Africa ukuba lihambelane lokwenzakalayo emhlabeni jikelele ngitsho lakudaba lokuthengiselana.
Kodwa umkhokheli wayo uMnu Raphael Mthombenmi uthi benza lokhu kuphela nxa bethe bathola izakhamizi eziqoqeneyo ezilesifiso sokuqala inhlelo zokulima ngokuthelezela.
Isakhamuzi uMnu. Khawudeni Ncube uthi indlala ekhona lonyaka inzima ngoba igokoko lithengwa nge $10 kuthi ukugayisa kubiza $11 kodwa abantu kabala mali.
Ummeli weMelika eZimbabwe uMnu. Harry K.Thomas Jr, utshele umbuthano owenzelwe emahofisini enhlanganiso yeWorld Food Program eHarare ukuba, lolusizo luzaqondiswa kulabo ababhekane lobunzima obukhulu bokuswela ukudla.
Kwezinye indawo, ikakhulu eMatabeleland, amadamu amanengi ebesesitsha njalo izifuyo besezithwele nzima ngokusilela kwamanzi.
Linkhuthazo iphume emhlanganweni wabalimi labafuyayo owenzelwe eHarare ngoLwesibili ngenhloso yokuphuma lamacebo okwehlisa inhlupho zokuhlaselwa komhlambi welizwe
Inyathelo elithathwayo leli lizakwenza ukuthi abathenga impahla kwamanye amazwe baphiwe izithupa zokuthi impahla yabo ilungele ukungena elizweni na loba hatshi.
Inhlanganiso yeGrain Millers Association of Zimbabwe ithi amalunga ayo sebuya lomumbu omlutshwana evela eZambia ngoba lelilizwe lithi lalo ibhekane lendlala embi lonyaka.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Ilithele kathathu emambuleni iHighlanders kwathi-ke iqembu leCaps United lehluleka ukuqona iDynamos.
Iqembu leli lijeziselwe ukuthi abalandeli balo baphatheka kuzehlakalo zobudlwangudlwangu enkundleni yenguqu.
USibonakaliso Ndlovu uthi yena kungenzeka ukuthi imidlalo ithi ifika komlindi uyacina iBosso kuyiyo ehlezi esiqongweni.
“Ukuqeqetsha ngaqalisa sengilimele inqagala ngisebenza labafana abancane abaleminyaka elitshumi lambili kanue lamantombazana aleminyaka elitshumi lesithupha.”
Inhlanganiso ye Premier Soccer League yethule umbiko othi uhlelo lokuba amaqembu azadlala njani kusigaba se semi-final luzakwenziwa ngoLwesibili eHarare.
Sekuzakuba nzima ukuba iqembu lomdlalo wenguqu ele Tsholotsho lisinde ekugunyulweni kusigaba se Castle Premier Soccer League.
Amaqembu ayithoba minwe mbili aphelelwe ngumphako ngemva kwemidlalo ye first round azathola inkulungwane ezilitshumi zamadola.
“Ibhola mina ngaqalisa ngisasemncane ngiseprimary ngisenza uGrade Five umqeqetshi wami kungu Zibonele Ncube owayengifundisa eChinotimba Primary."
Lokhu kutsho ukuthi iBosso isinqobe iDynamos kabili lonyaka emdlalweni wePremier Soccer League.
Imvimbi yeqembu le Chicken Inn uJohn Passmore Bernard utshayele emambuleni umbekwa ngehlandla lesibili lomdlalo.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Inhlanganiso ye Gwanda Residents’ Association eqoqa lokhu kutshengisela ithi ngokwesibili amapholisa ebalisa ukutshengisela.
Abantu abangamatshumi ayisithupha e Harare, ababili eMutare loyedwa eMasvingo abalomkhuhlane wetyphoid, okhangelelwe ukusabalala ngamandla lapho izulu seliqala ukuna.
Izisebenzi zamakhansili amadolobho womabili zikhangelelwe ukuqinisa ukusebenzelana lokhu okulakho ukuvuselela umnotho kaBulawayo ngokuya kwesikhathi.
uTrump uthe, "( I will tell you at the time) Ngizakhuluma singafika lesosikhathi … (I will keep you in suspense) Ngizakwenza ukuthi libe licabanga ngengizakwenza.”
Ekhuluma phambilini kwengxoxo mpikiswano le uTrump uthe: "UNkosikazi Clinton kamelanga abuse ilizwe leli ngoba vele kethembeki."
UMnu. Trust Nhubu, osebenzelana lenhlanganiso zabatsha, uthe kuyaduba njalo kungathatha isikhathi ukuba uzulu ethembele kuhulumende kuloludaba.
Umgcinisihlalo we board yeZIMRA, uNkosikazi Willia Bonyongwe utshele intathelizindaba ngoMvulo ukuthi ugatshwa lwakhe lwenelise ukubuthelela imali edlula eyanyakenye ngamadola adlula izigidi ezingamatshumi amathathu, i$52 million.
AbeZimbabwe babuthwe ngobunengi ngesikhathi iBotswana ilungiselela umcimbi weminyaka engamatshumi amahlanu lelo lizwe lathola uzibuse.
Abanye balabo abakulelinani kuzintathelizindaba okubalisa uMduduzi Mathuthu yena okuthiwa wanikezwa i$2,500.
Sokulokwesabela ukuthi umnotho wakweleSouth Africa ungagugudeka kakhulu kulandela ukwanda kwamathuba okuthi uMongameli Jacob Zuma etheswe amacala kanye lenkinga ebhekane lomphathintambo wezemali uMnu. Pravin Gordhan.
Inkulungwane zezizalwane zeZimbabwe zizaithola sezihlala kumbe ukusebenza kulelolizwe okungekho emthethweni nxa ivisa entsha ingakaqali ukusetshenziswa ngomnyaka ozayo.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Iziphala zikahulumende eze Grain Marketing Board sezilamaviki amabili zingathengiseli abacola impuphu umumbu. Umsekeli kamgcinisihlalo wenhlanganiso yabacholayo, iGrain Millers’ Association, uMnu. Thembikosi Ndlovu utshele iphephandaba le Nesdway ukuthi amankampani amanengi elizweni aseme umsebenzi okungabangela ukuswelakala kwempuphu elizweni.
Wengezelele esithi igmb ithi isacubungula indlela yokusa umumbu eziphaleni zelizwe. Sixoxe lengcwethi kwezokulima uMnu. Edward Mkhosi oyisiphathamandla secele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube othi ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Iqula likamongameli Jacob Zuma wakwele South aAfrica, liseZimbabwe lapho elikhulumisana lamabandla ezombusazwe abumba uhulumende womanyano ngokuhluphayo kuhulumende lo ikakhulu ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha.
Sekulokudonselana kokuthi inkokheli yamabandla la ibe yiyo ekhokhela loluhlelo hatshi idale lephalamende njengalokhu okwavunyelwana phansi kwesivumelwano se Global Political Agreement.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lomunye wabakunkulumo lezi, uMnu. Moses Mzila Ndlovu owecele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube ukuze sizwe ukuthi kukhulunyweni emhlanganweni lo.
Iqula lika Zuma likhokhelwa nguMnu. Mac Maharaj loMnu. Charles Ngqakula. Obekhokhela iqula lecele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai nguMnu. Tendai Biti.
Ukuhlaziya loludaba uChris uphinde waxoxa lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Walter Nsungunguli Mbongolwane ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba. | isiNdebele |
Isikhulumeli sebandla leli uMnu. Rugare Gumbo uthi bakhona abalimeleyo lanxa ubengakatholi inani labo esithi abanye bebelokhu besesibhedlela ngoMvulo.
Uzulu ukhuthaza uhulumende ukuthi amise ukuthathelwa kwezigulane ezilezikwelede impahla ngoba lokhu kutsho ukuthi ukwelatshwa sokuzakuba lilungelo labalemali kuphela
Abenhlanganiso ezizimeleyo eziphathisa abalambayo bathi bedlula izigidi ezintathu abantu abahlaselwe yindlala njalo abadinga uncedo lonyaka eZimbabwe.
Ngesikhathi abesifazana benanza ilanga labo ngoMbimbitho, abesifazane beZimbabwe asebehlala kweleBotswana bathi kunzima ukuziphilisa emazweni abathuthela kiwo
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu. Nhlanhla Dube uthi okwenzakeleyo kufana xathu lalokho okwenzakale uMongameli Mugabe aze abale umbiko wakudala nyakenye.
Nanku usungumnyaka lokhe wanyamalalayo uItai Dzamara, ethunjwa ngabantu abangaziwayo.
UMokwele uthi ibhizimusi lokuthengisa ucansi ngeyabantu bonke njalo bakhona omama abaswela ucansi abadinga ukuluthenga kobobaba.
Obengumhlonitshwa emkhosini owenzelwe emahofisini awe ZLHR eHarare, oluphawule okusemthethweni lolu gwalo, ngomunye wabathunjwayo laye uNkosazana Jestina Mukoko umqondisi wenhlanganiso ye ZPP
Omunye wamalunga aleli dale, uNkosazana Thokozani Khupe utshele uMnangagwa ukuthi nxa uhulumende esazi ukuthi uDzamara ungaphi, kumele amphendukise kungelani lokuthi uyaphila kumbe hatshi.
Obengumkhokheli wabasakhulayo oxotshwe kuZanu PF uMnu Pupurai Togarepi uthi akakwamukeli ukuxotshwa kwakhe kulelibandla.
Uhlangothi olubona ngeziphepheli enhlanganisweni yomanyano wamazwe womhlaba olwe United Nations High Commission for Refugees luthi soluzakwehlisa usizo elupha inkamba yeDukwi ese Francistown kweleBotswana
Ukwengezelela | isiNdebele |
UMnu. Nkululeko Sibanda, isizalwane zeZimbabwe esifundisa ekolitshini leHuddersfield eBhilithane, uthi ukutshiyelana umbuso kwabomongameli beMelika yikho okwenza kube lombuso obalulekileyo elizweni leli.
Umdlalo wangoLwesine unzima kakhulu ngoba eleSenegal liqembu elidlala ngohlonzi lwaphezulu elikhokhelayo njalo kungalane yeFifa Rankings.
USibanda uthe lonyaka bazaqhuba inhlelo ezimbalwa ezizaphathisa ukuba umdlalo werugby uthuthuke elizweni.
Ekhuluma lentatheli ekupheleni komdlalo umqeqetshi weqembu lama Warriors uPasuwa uthe ukudlalisa amathuba kubalahlise kakhulu.
Umdlali weAlgeria uRiyad Mahrez ulithele emambuleni kulemizuzu elitshumi lambili umdlalo uqalisile.
Umdlalo lo ubunguwokuzwana amandla ngaphambilini komncintiswano weAfrica Cup of Nations.
Uhlelo lolu luqale ngoLwesibili kulabadlali abangamatshumi amane lesikhombisa abagoqela abadlali abakade bedlala kusigaba saphezulu ababalisa uMoses Gutu lo Julius Daudi.
Iqembu lama Warriors lize laphakama lilubhekise kwele Cameroon ngeSonto ngemva kokuba kube lobubelo kungxabano yabo lenhlanganiso ye Zifa kubangwa imali yeholo.
Intathelizindaba esebenzela edolobheni lako Bulawayo uNation Ndlovu ukhala ngokuba esangweni yikho lapho okungavela khona inkinga ngoba engabakholwa onozinti abakhethiweyo.
Iqembu le Kombani linqobe ele Nyabane Azzuri nge 3 ka 1 ku final ngemva kokutshaywa kwembekwa.
Phambilini komdlalo wenguqu kukhangelelwe ukuba lombukiso wezamasiko lemidlalo yesintu ngaphansi kwe motto ethi “Encouraging Cultural Practices Through Sport Interaction.”
Ukwengezelela | isiNdebele |
Cornelius Luphahla
BABUKELE ibhayisikopo yamahala abafundi beLupane State University eLupane ngemva kokuba abanye abafundi bakule inyuvesi bebhuqane kwabancane indawo omunye waze wakhumuka amazinyo bebanga intombi.
Isisanasana lesi senzakale ngoMgqibelo kuviki ephelileyo lapho uMnumzana Elvis Hove okhunyulwe khona amazinyo nguMnumzana Milton Moyo bebanga uNkosazana Belinda Dube.
UMthunywa ukhulumisane loMnumzana Japheth Ndlovu omunye wabafundi bakule iyunivesithi wathi uElvis uthole uMilton eloBelinda endlini yakhe eseyunivesithi le wahle wamsukela ngogodo okuyikho okubangele impi.
“UElvis usuke kithi ntambama ethi uyadinga uBelinda wasemthola elele loMilton. Ekufikeni kwakhe kuthiwa uhle wasukela uMilton ngenqindi okuyikho okuqale khona umsindo lo. Mina ngithe ngisizwa umsindo ngagijima ngayalamula ngathola uElvis esekhumuke amazinyo amabili aphambili.
“UMilton yena kade evuza igazi ekhanda kuthiwa utshaywe nguElvis ngogodo. Ngikhuluma nje uElvis kaselamazinyo ngenxa kaBelinda,” kutsho uMnu Ndlovu.
Intatheli ibuye yaxhumana loMnu Hove othe yena ngeke wabikela iphephandaba ngempilo yakhe njalo eyakhe loMilton kayikapheli.
“Mina ngeke ngakubikela iphephandaba mayelana lempilo yami ngoba kangitholi lutho kulokhu. Noma kunjalo eyami loMilton kayikhapheli ngoba ngiyazi nguye okubikele indaba le,” kutsho uMnu Hove.
Ebuzwa ngale indaba uMnu Moyo uvumile ukuthi yenzakele wathi yena ubengafuni ukulwa wasecaphulwa yikuthi uElvis umtshayile.
“Kuliqiniso ukuthi ngitshaye uElvis wakhumuka amazinyo kodwa bengingabangi uBelinda njalo bengingazimiselanga ukulwa. Okwangicaphulayo yikuthi uElvis wahle wangisukela ngogodo ayeluthwele yikho ngamtshaya.
“Noma nje ethi okwakhe lami akukapheli kodwa mina sengamtshiya uBelinda ngoba kangikuthandi ukulwa,” kutsho uMnu Moyo.
UNkszn Dube ebuzwa ngale indaba uvumile ukuthi yenzakala wathi kodwa kayisuye owathi balwe ngakho yena kalacala.
“Kangali ukuthi uMilton walwa loElvis bethi babanga mina kodwa mina kayisimi engathi balwe njalo kangilacala ngokulwa kwabo ngoba kangizange ngalwa mina. Ngalokhu akulakunye engingakukhuluma ngoba kangilacala,” kuphetha uNkszn Dube. | isiNdebele |
Select date
Lintokazi yaseDolo eFelabusi ileminyaka elitshumi lesithupha kuphela kodwa isihle yaqala ukunakakela osowabo.
Umqeqetshi weqembu elimela ilizwe emdlalweni wenguqu uKalisto Pasuwa useyethule uluhlu lwabadlali azakhetha kubo labo abazadibana leqembu leSwaziland emidlalweni eyomncintiswano we Africa Cup of Nations.
Wenze linkuthazo, umphathintambo wezemidlalo lokuzilibazisa uMnu. Makhosini Hlongwane, ethi imbangela yokuba ilizwe lingaqhubi kuhle kwezemidlalo yikuba akula nhlelo ezokuthapha ithalenta ezigoqela umuntu wonke.
Emidlalweni edlalwe ngeSonto iqembu le Highlanders linqobe ele Chicken Inn nge 4 ka 2 ngemva kokutshaywa kwembekwa enkundleni yeBarbourfields
U-Khuliyo oqale ukwenza ezemidlalo eyingxenye yeqembu elithiwa Thabo Arts ngesikhathi ehlala ePlumtree usethule idlalade lakhe lakuqala elilegama elithi "Amaphupho Amatsha"
UMvundla oseleminyaka eminengi ehlala edolobheni leBaltimore, eMaryland, uthi minengi imisebenzi etholakala eMelika enganziwa ngabantu abavela kwele Zimbabwe.
Uluhlu lolu luveza ukuba iqembu eliphakamise isicoco sanyakenye ele Chicken Inn lizadlala lele Dynamos koBulawayo emidlalweni yeviki lakuqala.
Iqembu leli liphelelwe ngumphako ngemva kokudliwa nge 2 ka nya ngele Mamelodi Sundowns ngoMgqibelo emdlalweni obusenkundleni ye Lucas Moripe ePretoria.
KuWoza Friday silomhlabeleli wezokholo uSibanjana Junior, yena oseyethule idlalade lakhe lesitshiyagalombili ehamba leqembu lakhe leImpi Yosindiso.
Umncintiswano we Bulawayo Football Festival ungenwe ngamaqembu amane agoqela ele Highlanders, ele Bulawayo City, ele How Mine kanye lele Tsholotsho.
Igama lika Mzoe7 elokuzalwa nguMzobanzi Mlauzi njalo abakibo badabuka elizweni leMalawi kodwa uzalelwe wakhulela koBulawayo.
Ukwengezelela | isiNdebele |
English
Manyika
Ndau
Ndebele
Shona
Rhapsody of Realities (Ndebele)
M'Busa Chris Oyakhilome, PhD
Olwesihlanu, 17 Nhlolanja 2017
Ukucabanga okwehlukene labanye
Kodwa inceku yami uKalebi, ngoba omunye umoya ubulaye ,wangilandela ngokupheleleyo ;ngakhongizamngenisa elizwini eyengene kilo ; lenzalo yakhe izakudla ilifa lalo(Amanani 14:24).
Ngesikhathi uNkulunkulu efuna ukufundisa lokukhulisa abantwana beIsrayeli ,ngemva kokuba khipha e-Egypt ,wasebenzesa uMose.Kungani wakwenza lokhu ? Impendulo ilula : wayefuna umuntu ocabanga okwehlukene labantwana beIsrayeli .Abantwana beIsrayeli babelomcabango weziqhili kodwa uMose wayengafani labo.Wayeke wabayindodana yeNkosi.Wawungeke wenelise ukumthathela lokhu.Loba wayekhangela izimvu ,wayelengqondo yobukhosi .
Wathi ebona iganga libhebha kodwa lingatshi ,akabalekanga .Wathi ,"ngizaphambuka-ke ngibone umbono omkhulu ,ukuthi kungani isihlahla singatshi" (Eksodusi 3:3).Wayengesabi lutho.Abanye ababecabanga njengo Mose ,nguJoshuwa loKhelebhu.B abelomcabango wabanqobi .Phinda ukubala umbalo wokuvula ,uMoya ukhuluma okuhle mayelana loKalebi.
Lapho abathunywa khona ukuthi bayekhangela indawo eyathenjiswa abantwana beIsrayeli nguNkulunkulu ,abayalangaukuthi kulabantu bakhulu endaweniyakhona.Kodwa ke,babona abantu laba njenge "sinkwa " .Umcabango wabo wawutshiyene.Abalitshumi abathunywayo banika impendulo engela kholo. UJoshuwa loKalebi banika impendulo elokholo ,bekhuthazwa ngumcabango wokunqoba .Ilizwi likwenza ukuthi ubenjalo ,likuba umcabango wokunqoba lokuphumelela.
Ilizwi likaNkulunkulu liyakwanza ukuthi ucabange njalo wenze okuqondileyo ngoba liyikuhlakanipha kukaNkulunkulu ; liyakufuqa ukuthi wenze intando kaNkulunkulu.Ilizwi likaNkulunkulu liletha ukuhlakanipha kuwe(Greek: "Phronesis") kwabalungileyo (Luka 1:17). Amanye amaKristu ,loba belungile ,kabaphili ngokuhlakanipha kwabalungileyo .Benza lokhu abakubonayo emhlabeni.Abafanelanga ukuthi benze njalo.
Ungacabangi ukugula ;ungacabangi ukuswela ;Guqula ingqondo zakho ngelizwi,Qhubeka ufakaza lokhu uNkulunkulu akukhulumayo mayelana ngawe ,ungakhangeli isimo.Yikho ukuhlakanipha kwabalungileyo!
Umkhuleko
Baba othandekayo ,ilizwi lakho libangela ukuthi ngicabange ,ngikhulume njalo ngenze okuqondileyo .Ilizwi lakho liyanginceda ukuthi ngibone kuhle ngaso sonke isikhathi loba isimo singekho sihle.Ngilomcabango wabalungileyo ngakho ke ngitshengisa ukuphelela kanye lokunqoba ngaso sonkeisikhathi ,kikho konke engikwenzayo ,ngegama likaJesu .Ameni.
Qhubeka ngembalo
Romans 12:2
Danieri 6:3
(You can also read this article at http://7.am ) | isiNdebele |
What people are saying - Write a review
We haven't found any reviews in the usual places.
Abafana Abantu Abantwana abazali Amadoda Amajaha Amankazana amanzi Amaqanda bathanda boys Bulawayo cattle child cook ekhaya endlini esikolo father girl Hamba icansi igwayi Ijaha ilanga ilembu ili/ama imali imibhida imiganu imizi imota impahla impuphu in/izin induna ingwalo Inja Inkazana Inkomo inkukhu inkuni inyama Inyoka Isalukazi isando Isela isi/izi Isigulane isihlahla isiNdebele isitshwala izindlu izinduna Izinkomo izinto Izisebenzi Izulu kakhulu khathesi khona kodwa kuhle kusasa lamuhla lapha lapho LESSON lokho lokhu mama MaNyoni mother Nansi Nanzi Ndebele Ndlovu ngaphi Ngifuna ngoba Ngubani nini nouns Obaba obabhemi Omama phakathi phandle phansi phezu Sihle Sipho Thandiwe Themba Translate Ubaba ubuchakide Ubuhlungu Ubunyonyo ubuthongo uchago UDube ufudu ufuna Ugogo ugwalo ukuba ukudla ukudlala ukufunda Ukugula ukuhamba ukusebenza ukuthenga ukuthi ukuze um/imi Umakhi Umama umangoye Umfana umfula Umfundisi umganu umlilo Umntwana umsebenzi umumbu Umuntu unina unyoko Usane USihle uthanda Utitshala utshani utshwala verb wathi Wena Yebo zonke | isiNdebele |
Published: 13 November 2016 | by nguMnumzana uCharles Maphosa, yasilolongwa nguThembani Dube
ABELUSI BEZIMVU GOSPEL liqembu eliqale ukucula ngomnyaka odlule oka 2015. Lisungulwe ebandleni leTwelve Apostolic Church of Christ eSouth Africa ngaphansi kwebranch yeCosmo City.
Leli qembu liqale ngokuhlabela enkozweni yethu emicimbini yeFundraising ebandla. Ibandla leli lisungulwe ngabantu abangu16. Iqembu lethu belibizwa nge Indumiso Gospel Choir.
Sahlabela emicimbini yamaFundraising lakumaPhasika kwaya ngesiskhathi seza lombono wokungena endimeni yomculo woKholo osezingeni eliphezulu,
Siqale ukuloba izingoma sesisele singu10. Abanye bathutha eCosmo City ngenxa yemsebenzi bayakwezinye indawo. Yikho ke sesisala singu10 eqenjini la-Abelusi Bezimvu Gospel.
Sesakhupha idlalade lethu lakuqala elilesihloko esithi SESIKHULULEKILE. Leli dlalade laba lamandla lomfutho omkhulu lathandwa ngabantu okumangalisayo.
Senelisa ukuthengisa amaCopy ayizinkulungwane lezinkulungwane, Kwasimangaza kwasethusa lokhu ngoba sasingakulindele njalo besibatsha endimeni yomculo, Ngilobufakazi obukhulu bokuthi lalamhlanje lithengwa buthumuthumu.
Iqembu laqala ukwaziwa kakhulu selidlala emicimbini yemtshado leyamaBirthday, sibizwa ngabalandeli besiqhatsha sisiyadlala kiwo. Ngokunjalo-ke iqembu lakhula egameni ngalolohlobo lijabulisa abalandeli balo.
Sesike samenywa emcimbini eminengi kaMthwakazi sicula labaculi bakithi abakaMaskandi labanye abezoKholo. Sibuye sadlala emcimbini yeMthwakazi Festival eyenzeka mihla yonke ekupheleni kweminyaka.
Duku duku lonyaka siye sahlangana leZIDAFO okuyihlanganiso ehlanganise abaculi bakithi abanengi. Ihlanganiso le yasihlanganisa labaculi abadumileyo kwelakithi abalolwazi olujulileyo kwezomculo okwavula amasango okwenza iDvd collection iZim Best Vol 1. Lokho kwasivulela amasango wokwazakala ebantwini bakithi abekade bengasazi ngoba saze sahlelelwa indumezulu yomcimbi iZIDAFO GOSPEL MUSIC FESTIVAL lapho esazithola sidedelana inkundla labaculi abakhulu njalo abadumileyo.
Kuthe sesiboma ukuthi amasango ayavuleka njalo sesibona ukuthi sekumele umculo uyekuma Radio stations kwasekufanele sithi register iqembu. Kulapho-ke esathola ukuthi igama elithi Indumiso Gospel Choir selabhaliswa ngabanye abaculi. Lokho kwabangela ukuthi sidinge elinye igama leqembu elitsha. Sacanda ke igama elitsha elithi ABELUSI BEZIMVU GOSPEL.
Ngalesi isikhathi besesingu8 ngenxa yezizatho ezehlukeneyo. Abanye bamalunga ethu basebeyiyehla lenqola kodwa thina saqubeka saze sabuyela eStudio ukuqopha idlalade lesibili elidumileyo njalo. Idlalade leli ileviki liphumile. Isihloko salo ngesithi ASIMBONGENI.
Kuleli dlalade size ngonyawo oluhlukileyo sesihlabela ngolimi lwesiKalanga. Icwecwe lethu limumethe ingoma ezingu12 ezifana lonhloso KaJehova, oHandukani, Siyabonga Ndodana, Vukavuka Mzalwane. Ukuzibetha ngamagama yikwenza ngoba sesithole izincingo ezibabaza ziphinda ngesikuphekileyo.
ICD leli lokhe liphumile lithengisa kahle kakhulu lathi kuyasijabulisa njalo kusinika umfutho Ligcwele iGoli yonke lize ligabhele emalokishini. Siyesakhuphula indlela yokuzithengisa. Loba yiliphi ilokishi ayatholakala. Idlalade leli lisatholakala eGoli kuphela esithembisa ukuthi lizofinyelela kuviki ezayo ekhaya kwelikaMthwakazi. Lizobe selitholakala ezindaweni ezitshiyeneyo kwelakithi. Besicela ngenhlonipho enkulu ukuthi uZulu athenge amaOrignal CDs hatshi imncindezelwa esibisela emuva kakhulu..
Iqembu lethu okwamanje lilabaculi abangu8 abagoqela uTobias Zitha, Manews Zitha, Zweli Sibanda, Gladys Moyo, Ritha Sibanda, Alice Moyo, Thobekile Ndlovu loCharles Maphosa,
UMaphosa nguye umlobi wale incwadi eloba engumeli weQembu. iqembu libunjwe yiTsholotsho, Plumtree, le Lupane. Umoya oseqenjini uyajabulisa kakhulu ngoba kuhlezi kuhlekwa abantu bekhuthalela ukuhlabela lokukhulisa iqembu bemoya munye. Siliqembu elifisa ukuthola ipromoter esponser abangakwazi ukuzixhasa basiqoqodele imnyango yokucula umhlaba wonke kanye laphetsheya lakumaTours amakhulu.
Abathanda ukuxhumana lathi siliqembu bengasithinta kulezi izinombolo ezibiza 0842917067 / 0740223449 lothanda ukuba kugroup yethu yeWhatsaap angasithinta athole yonke imniningwano lenhlelo zeqembu.
Siyabonga
- Umthombo weNcwadi: Charles Maphosa, ikhutshwa yibulembu be:umthwakazireview.com | isiNdebele |
UMphathintambo wezamabhizimusi amancane, uNkosikazi Sithembiso Nyoni uthi ngomnyaka ka 2013 kwaba lokucubungula libhanga le Word Bank okwaveza ukuba amankampanai amancane aqatsha abantu abafika kuzigidi ezintathu, 3,5 million
Umongameli Robert Mugabe, kungxoxo ayenze labeZTV, utshele isizwe ukuthi iZimbabwe ilahlekelwe ngamadola angaba ngamabillion alitshumi lanhlanu $15billion, ngenxa yobuqili benkokheli kuhulumende emsebenzini wamadayimana.
Ummeli weMelika eZimbabwe uMnu. Harry K.Thomas Jr, utshele umbuthano owenzelwe emahofisini enhlanganiso yeWorld Food Program eHarare ukuba, lolusizo luzaqondiswa kulabo ababhekane lobunzima obukhulu bokuswela ukudla. | isiNdebele |
AbeZimbabawe abahlala emazweni abangenelisi ukusithola emagagasini balakho ukulalela kuhlelo lweLivetalk lapho luphuma emoyeni.Clicka kulink ebhalwe LiveTalk-8:30-9:00pm ngoMvulo kusiya ngoLwesihlanu maviki wonke lisithinte ecingweni kunombolo zethu zestudio ezithi 1-202-619-2077 ukuze lingene lani
IStudio 7 ikethulela indaba ezimqotho nsuku zonke kumagagase awe AM, Shortwave lakuSatelite. ngoMvulo kusiyafika oLwesihlanu kusukela ngo7:00 kusiya fika u9 ntambama. Kuthike ngoMgqibelo langeSonto kusukela ngo7:00 kusiya ngo8:00 ntambama. kuIntelsat 10 siyaphinda inhlelo kusukela ngoMvulo kusiya ng | isiNdebele |
Select date
Nxa umlimu engamthatha kulumhlaba sizafaka ibizo lakhe emaphepheni okuvota. Abantu bazavotela isidumbu sakhe.
"... NjengoMkhumbi kaNoah sidlulisa umbiko oqinileyo ebantwini ukuze abantu baphile ngokumqonda uKristu ophilayo baphendukele kuye.Sitshaya okubi okuhle siyakumisa. Okubi siyakubhidliza egameni likaJesu."
Lokhu kwenzakala ngesikhathi amadokotela ekhalala umsebenzi ekhonona ngokuphathwa kabi nguhulumende.
Abasunguli baloluhlelo uMthabisi Mlingo loMthoniselwa Mlalazi abasebenza kweleSouth Africa bakhuthaza osowabo ukuthi labo benze njalo endaweni abavela kuzo.
Ibandla le MDC-T elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai lele Zimbabwe People First elikhokhelwa nguNkosikazi Joice Mujuru awakho kumanyano lo.
Izulu elilomoya omangalisayo selisina eChiredzi, Mutare, leBeitbridge njalo likhangelelwe ukuthi lizakuna kwezinye indawo ebusuku.
Useleminyaka engamatshumi amane lantathu uSamukeliso Moyo olokhe egijima okumangalisayo.
Odokotela laba balezikhalazo ezimbalwa ezigoqela ukuqatshwa nxa beqeda izifundo, ukungezelelwa kwemali yama allowance lokuphiwa imvumo yokungenisa impahla elizweni kungelamthelo we duty.
Kubikwa ukuthi okwenziwa zinhlanganiso lezi kusekelwa ngabantu abanengi abathi akumelanga uMugabe ananze ilanga leli ngenxa yokuthi uzulu uyadubeka.
UMnu. Rashwit Mukundu, owe MISA Zimbabwe, utshele abangene lumhlangano ukuba wenziwa ngendlela yokubaphathisa ukuba baziphathe kanjani ngesikhathi sokhetho.
"Kunzima. Amafutha emota yiwo esiphila ngawo … Singena iganga ngoba bafuna (ZIMRA) ukusihlawulisa emngceleni kumbe ukuthi ube lencwadi ekuvumela ukuyithenga inengi."
Ukwengezelela | isiNdebele |
Published: 21 January 2017 | by uMnu Greater Sibanda Vodloza Ngwenyama
uHRM King Mzilikazi II uhlangane loZulu eWhite City Stadium Arena lamuhla ehlelweni lakhe lokuhlangana labantu oluqale ngemva kwesikhumbuzo seGadade ngoNovember 2016.
uHRM Mzilikazi weSibili ukhale kakhulu ngesimo semigwaqo ezweni likaMthwakazi waphinda wasola kakhulu amaroadblocks asegcwele imigwaqo yonke yakoMthwakazi njalo ikhangelwe ngamapholisa angazi ulimi lukaZulu.
uHRM Mzilkazi II ukhuthaze uZulu wakoMthwakazi ukuthi akhiphe ukwesaba, akhuze uBayethe kuye ukuze inkululeko yabo iphangise. Uthe lokhu bangakwenza umhlaba wonke uzaphangisa ukuphosa iso lawo, uncedise ekuxakululeni udaba lukaMthwakazi. Ugxeke kakhulu ubusela osobuvame kuziphathamandla ,abantu behlupheka kangaka.
Ukhulume kakhulu ngendaba yobandlululo ekuqhatshweni kwabantu koMthwakazi. Inkosi ikhulume lokhu namhlanje eWhite City Stadium Areena lapho obekubuthene khona amakhulu namakhulu abantu bakaMthwakazi kuhlelo lwayo lokuhlangana nabantu oluqhubekayo.
Kubika uMnu Greater Sibanda Vodloza Ngwenyama.
- Umthombo Wombiko: Geater Sibanda Vodloza Ngwenyama, umbiko ukthutshwa yibulembu be:www.umthwakazireview.com | isiNdebele |
WASHINGTON —
Ilizwe leMelika lithi lihlutshwa kakhulu yikuthunjwa, ukutshaywa njalo lokuthwaliswa nzima kwenkokheli yenhlanganiso ezizimeleyo eZimbabwe elwela ilungelo loluntu.
Isigodlo seMelika eZimbabwe sethule umbiko lo ngoMgqibelo sisithi akumelanga kukhahlamezwe abalwela uzulu labantu makhaza abakhala ngokutshiyeneyo okugoqela imizamo eyenziwa nguhulumende kaMongameli Robert Mugabe osefuna ukwethula uhlelo lwama bond notes.
Omele isigodlo seMelika eZimbabwe, uAmbassador Harry K. Thomas Jnr. uthe,“Sicela ilizwe leZimbabwe ledingisise konke lokhu okwenzakalayo njalo libone ukuthi ilungelo likazulu lokutshengisela njengalokho okufakwe kusisekelo sombuso welizwe kuyalandelwa ngemfanelo.”
UAmbassador Thomas Jnr. wethule lokhu kulandela ukuthunjwa kuka Mnu. Patson Dzamara, umnewabo kaItai Dzamara oselesikhathi eside wathunjwa eZimbabwe kulandela ukutshengisela kwakhe ezitaladini eHarare efuna ukuthi uMongameli Robert Mugabe asuke esikhundleni.
UAmbassador Thomas Jnr. uthe wethekelele uDzamara esibhedlela seAvenues Clinic ukwenzela ukuvezela eleZimbabwe ukuthi basekela ilungelo likazulu.
UDzamara uthunjwe ngesikhathi elebanye bakhe emadabukakusa ngoLwesihlanu belungisela ukutshengisela ezitaladini bekhonona ngemali yama bond notes.
UAmbassador Thomas Jnr. uthe, “Ilizwe leMelika lihlutshwa kakhulu yikwephulwa kwelungelo likazulu eZimbabwe. Lokhu kugoqela ukukhahlameza abantu abatshengisela ezitaladini, ababona ngezombangazwe labo abethuselwayo kanye labathunjwayo lentathelizindaba ezikhahlamezwa zizama ukwenza umsebenzi. Sihlutshwa njalo yikubotshwa kwabantu mahlayana nje ngesikhathi sibona engani konke lokhu sokumemetheka okumangalisayo elizweni leZimbabwe.
“Esikhathini esinengi abantu laba bayatshaywa bengatholi loncedo ezibhedlela. Abanye bayabotshwa okwesikhathi eside bathwaliswe nzima yilabo ababophileyo kuthi-ke abanye bayathunjwa njengo Itai Dzamara owanyamalala mhlaka 15 ngoMbimbitho. Ukuthunjwa kwakhe labanye lokhe kungadingisiswa ngemfanelo.
“Lokhu okwenzakalayo akuhambelani leziqondiso zemithetho yamazwe omhlaba jikelele.”
Uthe eleMelika lisekela inkululeko enjengokuthi abantu bakukhulume abakufunayo njalo bahlangane lapho abafuna khona ngesikhathi sabo. Ngakho-ke sicela ukuthi eleZimbabwe lihloniphe ilungelo likazulu, lihloniphe leziqondiso zesisekelo sombuso welizwe lalezo ezisetshenziswa emhlabeni jikelele.”
EleMelika lamanye amazwe afakela inkokheli yebandla leZanu PF izijeziso zenotho kulandela ukhetho okuthiwa lwenziwa ngendlela engaqondanga ngomnyaka ka2000 njalo lokwephulwa kwelungelo likazulu nguhulumende. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abaphila ngokuthengisa bangene ezitaladini edolobheni lakoBulawayo benanza isikhathi sokulwisana lodlakela emulini emkhankasweni owe 16 Days of Activism Against Gender Based Violence.
Bakwenze lokho ngaphansi kwesihloko esithi: "From peace in the world to peace in the home - Make education accessible to women and girls".
Sebediniwe abesifazane ukukhahlamezwa ngabesilisa.
Abenhlanganiso yeWomen In Leadership Development (WILD) bemanyene labenhlanganiso elwela amalungelo abathengisayo eyeBulawayo Vendors’ Trading Association baqoqe ukufola lokhu koBulawayo ngenjongo yokukhuthaza ukuba abesifazane bangahlukuluzwa njalo kuhlonitshwa amalungelo abo loba nje bethengisa impahla etshiyeneyo ezitaladini.
Obona ngokuqoqwa kwenhlelo eWILD, uNkosazana Silethemba Mathe, uthe ukufola lokhu kubeyindlela yokuzama ukuphungula ubudlwangudlwangu emulini.
Umphathintambo obona ngedolobho lakoBulawayo, uMnu. Jasmine Toffa, laye ophatheke ekufoleni lokhu uthe uhulumende encedisana lamalunga edale lephalamende kumele ebone ukuba kubunjwa imithetho ezanqabela ngempela ukuhlukunyezwa emakhaya.
UToffa uthe kumele ahloniphe lelungelo lalabo anathengisa ezitaladini ababhekane lezehlakalo ezimangalisayo.
Bafuna ukuthi kungahlukuluzwa abesifazane.
UNkosikazi Sheron Chiwa, ophila ngokuthengisa, uthe uhulumende kumele aqakathekise ukubatholisa indawo ezihlanzekileyo zokusebenzela ukuze labo bakhanye ukuba ngabantu abalamalungelo.
Ngenjongo yinye, inhlanganiso elwela amalungelo oluntu ikakhulu awezempilakahle locansi iVoice of the Voiceless (VOVO) layo ibelomhlangano edolobheni lakoBulawayo eAcademy of Music ngaphansi kwendikimba ebulenjini ethi #BringBackActivism.
Ifuna ukuthi kwehliswe ukuxabana phakathi kwezimuli ikakhulu lokho okubhekane labantu makhaza ebulenjini be internet.
Ekhuluma ngemva komcimbi wokusungala ukukhankasela ukwehlukana lodlame, umqondisi wenhlelo eVOVO, uMiles Moyo, uthe injongo yabo ngeyokuba abesifazana bangahlukuluzwa.
UMoyo uthe bakhuthaza ukuthi abesifazane baye mangala emapholiseni nxa bekhahlamezwe ngabesilisa.
Abesifazane labesilisi akade betshengisela ezitaladini koBulawayo.
Uphinde wathi sokuyisikhathi sokuthi inhlanganiso ezehlukeneyo zibelenjongo yinye yokulwisana lobudlwangudlwangu emulini ngoba kumele babenyandanye ngelizwi elilodwa ukuze kubelempumela.
UNkosikazi Soneni Gwizi, ophila lobugoga njalo othole isicoco sokulwela amalungelo alabo abaphila lobugoga, ubike ukuba bona obabo ubudlwangudlwangu ababhekana labo behlukene lobabanye abantu.
Omele abasakhulayo, uNozipho Moyo, uthe ngempela abasakhulayo bayabhekana lobudlwangudlwangu njalo lomumo oselizweni wenza baphilenzima emakhaya.
Umqondisi weGirls R Us osebenzela emaphandleni eMaNdebeleni, uNkosikazi Amanda Nkosi, uthe abasakhulayo abangamantombazana babhekane lenkinga ezinengi emakhaya njalo sebecina bengena kubhizimusi lokuthengisa amacansi lapho abafika babelobunzima obuphezulu njalo bayadlwengulwa kakhulu.
Uyatshengisela uzulu koBulawayo.
UBulawayo njengamanye amadolobho laye umanyene ekunanzeni umkhankaso wokuvimba udlakela emulini owe16 Days of Activism Against Gender Based Violence esithi kakuhlalwe kukhunjulwa malanga wonke umnyaka uze uyephela hatshi ngalesi sikhathi kuphela.
IZimbabwe ngelinye lamazwe elibhekane lodubo lobudlwangudlwangu kubangelwa yindlala lomumo welizwe omi manzonzo osekwenza kubenzima ukuba abantu baphilisane ngokuthula.
Kunanzwa umkhosi wamalanga okulwisana lokuhlukuluzwa kwabesifazane. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abalodubo lwejwabu elingaphelelanga umbala abaphila leAlbinism, baqhubeka bekhala ngohulumende ukuthi kabanakekeli, inengi labo belahlekelwa yimpilo ngenxa yokuswela usizo lwesibhedlela lapho sebehlaselwa yimvukuzane yejwabu, ngoba bengelayo imali yokuhlawulela ukwelatshwa.
Lokhu ngokunye kokuphume, emkhosini owenzelwe emahofisini enhlanganiso yeAlive Albinism Initiative, ongenwe yintathelizindaba lowakhethwa ukuba ngummeli wabaphila leAlbinism, engumhlabeleli wengoma zokholo, umfundisi Togarepi Tapera Chivaviro.
Umqondisi walenhlanganiso uGwenlisa Mushonga, ukhalaze kakhulu ethi, inengi lamalunga anjengaye, belahlekelwa yimpilo ngenxa yokuswela imali yokuhlawulela ukwelatshwa ezibhedlela lapho sebelodubo lwemvukuzane ehlasela ijwabu.
Ubekhona lovele kunhlanganiso yamagqwetha alwela amalungelo abalejwabu elingaphelelanga, eye Lawyers Disability Association Zimbabwe Trust unkosazana Nozipho Moyo.
Ethi kungumlandu wakhe uhulumende, ukunakekela izizalwane zonke, kungakhathelekile ukuthi bayisima kanjani.
Abenhlanganiso ye Alive Albinism Initiative Trust laba, baveze ukuba kunje kulamalunga enhlanganiso yabo amabili, asanda kulahlekelwa yimpilo, kumavhiki amabili edluleyo, ngemva kokuhlaselwa yimvukuzane yejwabu. Kwabalahlekelwe yimiphefumulo laba, omunye ubengohlala edolobheni le Masvingo kuthi omunye wakhona bengohlala emaphandleni eBuhera. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa, uMnumnzana Malusi Gigaba, uthi usacabanga ngokuthi uzakwenzenjani nxa amaphepha eZimbabwe Special Permits ezizalwane zeZimbabwe eziphose zifike inkulungwane ezingamakhulu amabili, ephelelwa yisikhathi ngo Mpalakazi ngomyaka ka2017.
Ekhuluma leStudio 7 eSandton eJohannesburg, uMnu. Gigaba uthe uphakathi kokudla amathambo enqondo ngodaba lokuthi iyozalwa nkomoni mhla amaZSP permit ephelelwa yisikhathi mhlaka 31 Mpalakazi ngomnyaka ozayo.
“Umnyango awukathathi isinqumo sokuthi kuzokwenzakalani ngonyaka ozayo ngo December 31 uma sekuphela la amapermit la a khona njengamanje abantu base Zimbabwe.”
UMnu. Gigaba wayekuveze kwacaca ukuthi nxa amapermit la ephelelwa yisikhathi abeZimbabwe laba kufuze babophe imitshaqana yabo bebhekise amabombo ekhaya.
Kodwa uthi akukho lula ukutshela abantu abaphose bafike izinkulungwane ezingamakhulu amabili ukuthi baphume baphele elizweni sikhathi sinye.
Ngakolunye uhlangothi uthi akukho lula ukuthatha abantu abanengi kangaka uthi usubapha imvumo yokuba yizizalwane zakweleSouth Africa.
“Lokho kuzodinga ukuthi sithathe izinqumo ezihambisana lomthetho sisekelo nomgomo womnyango besesisiya kuhulumende sesiyocela ukuthi basivumele ngaloluhlelo esizaluphakamisa. Okwamanje asikabilaso isinqumo esesisithathile.”
LINGATHABI LEDLULISE AMALAWULO
Loba kunjalo, uMnu. Gigaba uthi akungabikhona osethaba adlulise amalawulo ngalesisaziso ngoba kungenzeka loba yini.
“Okutsho ukuthi isinqumo engangisithathile esokuthi uma kufika umhlaka 31 December lama permit le mvumo ziphelelwa yisikhathi leso sinqumo sisamile ngaphandle nxa sekulesinqumo esitsha uhulumeni asesithathile.”
UMnu. Gigaba uthi use thole imbiko eminengi yokuthi bakhona ababiza imihlangano loba abaqoqa abantu kumbe imali ngala amapermit besebenzisa igama lakhe. Labake uthi bazawukhomba olotshwala.
Yenake ukhuthaza abalamapermit la ukuthi balinde isaziso esizavela kuye ngaloludaba.
“Ngifisa ukubanxusa bonke abantu ukuthi bangaxhamazeli. Mabalinde size sithathe izinqumo esifanelekile njengomnyango okuyinto ezocacisa ukuthi kwenzakalani. Into engaveli emlonyeni wami njengongqongqotshe womnyango wezasekhaya leyonto mabangayithathi njengento ekhona.”
Lesike yisaziso esesilindelwe ngamehlo abomvu yizizalwane zeZimbabwe lezi njengoba bengafuni kuzwa ngodaba lokuthi babuyele ekhaya ngomnyaka ozayo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Ibandla leZanu PF esabelweni seMashonaland Central lithi abasekeli bomongameli webandla leli kumele bakhethwe nguzulu.
Umgcinisihlalo webandla leli esabelweni lesi, uMnu. Dickson Mafios, uthi akulunganga ukuthi umongameli azikhethele abantu abafunayo njengoba okwamanje labo abakhethwa nguMongameli Robert Mugabe kukhanya bengamsekeli ikakhulu nxa ethethiswa nguzulu.
UMafios utshele iphephandaba leHerald ukuthi kumele kuguqulwe ezinye iziqondiso zesisekelo sebandla leli ezinika uMugabe amandla okukhetha abasekeli bakhe.
UMugabe wanikwa amandla la ngesikhathi seCongress yebandla leli eyenziwa ngomnyaka ka2014 kuze kuxotshwe owayengumsekeli wakhe uNkosikazi Joice Mujuru labanye bakhe abetheswa icala lokuzama ukukhipha umongameli esikhundleni.
UMugabe wakhetha uMnu. Emmerson Mnangagwa loMnu. Phelekezela Mphoko ukuba babe ngabasekeli bakhe.
UMafios uphinde wathi kumele ibandla le Zanu PF likhethe owesifazane ukuba ngomunye wabasekeli bakamongameli.
Ibandla lali likhangelane lokulwisana okumangalisayo kulabanye abafuna ukuthatha isikhundla sikaMugabe engasuka embusweni.
Sizalethulela okunengi ngaloludaba ngoLwesithathu. | isiNdebele |
Igama lami ngingu MZANYWA SIBANDA owaziwa ngo Big 5 umphathi weqembu elicula iTshibilika elaziwa ngeRumba. Kusenjalo ngingu Vice Chairman we TSHOLOTSHO ARTS & CULTURE FESTIVAL (TACF) ngokwezwi le TACF.
ITACF igoqela abafowethu ababiza Esau Siwela, Paul Masuku, Xolani Khumalo, Promise Sibanda, Mxolisi Ncube, Vusi Ndlovu Ntobeko Nkomo kanye labanye engingabaqambanga ngamagama.
Sathatha isinqumo singabaculi base Tsholotsho ngokubambana langokubonisana ukuthi singaya sihlangane senze okuthile sikwenzele iTsholotsho kanye lomthwakazi jikelele
Sisungule umsebenzi lo ngomnyaka ka 2014 senza ishow yamahala lapho esasikhangisa umculo wako Mthwakazi otshiyeneyo esawenzela epark eDiepsloot lapho sasilabaculi abavela indawo zonke ezikaMthwakazi agoqela oCHRISS NCUBE oweqembu laMABHUKUDWANA. Sasebenzisana kahle kakhulu labanye engingabethanga ngamagama.
Emcimbini lo bekulabaculi be TSHIBILIKA ebizwa nge RUMBA kwelakithi, iGospel, Maskhandi, Pop, Reggae, House, Disco kanye le Kwaito. Kwakukhona njalo abalobi bezingwalo kanye labahayi beNkondlo. Umcimbi lo sawubiza ngokuthi yi MTHWAKAZI ARTS & CULTURE FESTIVAL. Abantu babeyinhlabathi emcimbini lo kwaba ngumsebenzi wakuqala kaMthwakazi kule indawo. Ngakho ke umsebenzi waba yimpumelelo enhle kakhulu akuzange kubekhona izigamiso kumbe ukuxhwala kwabantu. Sananzelela ukuthi abantu bakithi bayawuthanda umsebenzi lo uyaswelakala uyadingakala kakhulu ezweni likaMthwakazi.
Kusenjalo sananzelela ukuthi abaculi abakade bengayaziwa nguMthwakazi baqala ukwaziwa yisizwe kuthi njalo abanye bathola lama sponsor. Yingakho sakubona kukuhle kakhulu ukuthi siqhubeke ngalo umsebenzi omuhle.
Kuthe ngomnyaka ka 2015 saphinda umphehlo womsebenzi wethu eCosmo City. Umsebenzi lo lawo waphumelela kakhulu kodwa sawenza isikhathi sesihambile kakhulu ngoba kwasekungu December ngakho kwabanzima ukuthi sikwazi ukuthola esasikukhangelele kakhulu emsebenzini. Kodwa akuzange kube kubi kwaba kuhle kakhulu
Siye sathola ukuthi kulo umnyaka abantu bakithi emakhaya bakhala ngokuthi sizowenza nini umcimbi lo ekhaya, sabheka ukuthi kuzobanzima ukudonsa bonke abaculi ukuba baye eTsholotsho ngenxa yokusabalala kwabakithi.
Siye sakubona kunzima ukwenzela umsebenzi lo lapha eSouth Africa. Ngenxa yokuswela abaxhasi sabizana njengabaculi beTsholotsho sahlala umhlangano saphuma lecebo lokuthi akesiyokwenza lomcimbi eTsholotsho la siphuma khona ngoba ayikaze ibekhona lento njalo inengi labaculi alaziwa kwelakithi ngoba siqale lomculo lapha eGoli.
Singabaculi ke sihlanganise imali yokuba sikwazi ukukhokhela indleko zomcimbi okwamanje konke sekuhlangene amalungiselelo asephelele sekumele ukuba siyogida sisine sibonise abantu bakithi amakhono lobuciko babantwana babo
Ngakho ke abanye bathi siyabandlulula kungani singakwenzanga njengasekuqaleni sathi MTHWAKAZI ART & CULTURE FESTIVAL kodwa ke ngithanda babekwazi bonke ukuthi akulona ubandlululo lolu kodwa sit he siyogida ngekhaya singabantwana bomuzi njalo yisiqalo kusekunengi esizokwenza singuMthwakazi
Okwamanje sithi iTsholotsho yonke mayisukume izobona imisebenzi yezingane zayo yeZHWANE. Sithi wozani ngobunengi lizozibonela okwenu, Osalayo uzophuthelwa kanti bathi ukuzwa yikuncitshwa ngakho ke amatikiti asetholakala ezitolo ezilotshiweyo kusikhangiso ( poster ).
Simema wonke umuntu othanda ukubona ubuciko bakithi oseduze le TSHOLOTSHO BUSINESS CENTRE ngitsho labakude sifisa beze bazosixhasa ngoba sidinga usekelo kwenu bantu bakithi. Angeke sibe ngabantu lingekho ngempela. Umuntu ngumuntu ngabantu. Sicela wonke umuntu azoxhasa abaculi bakubo, ukubakhona kwenu kuzoba yinjabulo kithi ngoba yini elisiphilisayo, yini elisikhulisayo njalo lokhu sikwenzele lina.
Sifisa ukuba konke kube yimpumelelo enkulu leziphathimandla zendawo zinxusiwe kulomkhosi ngoba kungokwabo singabe siphazama ukungamemi abaphathi bendawo labadala bethu kunye lezinduna esingaphansi kwazo ngoba konke kwelakithi kuyabikwa kulisiko ko Mthwakazi lokho asihlanganeni khona eTsholotsho.
Nampa ngaphansi abaculi abazabe bekhona.
1, Big 5 & T K Brothers
2, Poul Masuku & Izithunywa Zezulu
3, Esaw Siwela & Ezinkulu Production
4, Igqishamkantsha
5, Tsheba Boys
6, AmaCPF
7, Matshudula Revival Sounds
8, Amanguni Wengoma Gospel
9, Nembe Music Production
10, DJ Andrews
11, Abafana bakaLobhengula
12, France Moyo & Lion Stars
13, DJ Mapressa
14, Umqaphi
15, Tornado Heroes
16, Khethuza Jive Band
17, Zhwane Diamonds Express
18, Usomaqhinga DMD
19, Sobohla Manyosi ( Drama )
- Source: Mzanywa Sibanda, umbiko ulethwa yibulembu be-umthwakazireview.co | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibandla leMDC-T lithi liyakhathazeka kakhulu ngocuku lwamapholisa kulandela udlakela lelibandla elithi luqalwe ngamapholisa ngempelaSonto edolobheni le Zvishavane.
Lelibandla lithi laliphiwe imvumo yokwenza umhlangano walo kodwa amapholisa awucitha ngodlakela.
Kubikwa kulabantu abambalwa abalimeleyo njalo abanye ababalisa umgcinisihlalo wesigaba se Midlands, uMnu. Fransisco Masendeke babotshiwe.
Kubikwa kube lokulwisana okukhulu phakathi kwamapholisa lamalunga alelibandla okungenelwe ngezinye izakhamizi ze Zvishavane.
Lumhlangano ubukhangelelwe ukukhokhelwa ngomunye wabasekeli bakamongameli, uMnu. Nelson Chamisa.
Ukuze sizwe okunengi ngalesi sehlakalo sixoxe lomsekeli wesikhulumeli sebandla leMDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo.
"EZvishavane okwenzakeleyo yikuthi abalandeli bethu babecele imvumo emapholiseni kodwa babuya badiliza itende lethu basuka baqala ukuhlukuluza uzulu," kutsho uKhumalo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Embikweni wakhe awethulele isizwe owe State of the Nation Address, uMongameli Robert Mugabe, uphathe indaba ezithize okugoqela uhlelo lukahulumende lokuthuthukisa ezamabhizimusi, olweZIMASSET wafisela uzulu iKhisimusi lomnyaka omutsha omuhle ongela ngozi.
UMugabe wazise amalunga edale lephalamende ele National Assembly leleSenate ukuthi uhulumende uthatha amanyathelo aqinileyo okuthuthukisa umsebenzi wezenotho ngenjongo yokuthi ilizwe lenelise ukulungisa impahla enengi eyokuthengisela kwamanye amazwe hatshi ukuthi lona lihlale lithenga kokuphela.
Uphinde wathi kuqakathekile ukuthi kuthuthukiswe imisebenzi yokulima kanye leyokwemba amatshe aligugu.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnunzana Only Siziba, uthe ngempela umzwile ukuthi uMugabe utheni kodwa njengoba engumuntu omdala ulamahloni lokuthi athi iZIMASSET ayiphumeleli ngoba imisebenzi abayithenjiswayo ayikho njalo amankampani avalile lokhetho oluzayo soluseduze.
Uthe izulu lingaphandle kwamandla akhe kodwa abahlelanga kahle kwezokulima ngoba umhlabathi ukhona kodwa akulinywa.
UMongameli Mugabe ufisele abantu ikhisimusi elihle elingela ngozi kodwa uSiziba uthi zindlala zodwa akula mali emabhanga. | isiNdebele |
Thokozile Mbedzi
NGENHLOSO yokupha abasakhulayo kanye lozulu ulwazi mayelana lezifundo zeYunivesithi, iNational University of Science and Technology iqhuba umkhankaso koBulawayo wokufundisa uzulu ngezifundo ezehlukeneyo.
Umkhankaso lo uqale ngoMvulo kuyonale iviki njalo uzagqitshwa ngoMgqibelo enzikini yedolobho lakoBulawayo.
Ekhuluma lephephandaba likazulu uNkosazana Lindiwe Nyoni onguCommunication and Marketing Officer eyunivesithi le, uthe umkhankaso lo ujonge ukufinyelela lokuphathisa uzulu ngolwazi lwezifundo zabo.
Lokhu bakwenza bekhangelane lemphumela yemihloliso esanda kuphuma eyaboFomu 6 okumele baqhubekele phambili bangene eYunivesithi.
“Thina njengeyunivesithi yeNust umgogodla wethu ngowamasayensi noma nje zikhona ezinye izifundo ezingelani lezesayensi abantu abazifundayo. Kuyikho nje khathesi silapha koBulawayo sizama ukuthi sifinyelele abantu lapho abatholakala khona ukuze sibaphe ulwazi mayelana lezifundo esilazo eyunivesithi yethu.
“Sikhethe ukwenzela umkhankaso lo enzikini yedolobho lakoBulawayo ngoba yikho lapho intsha enengi etholakala khona ngamathuba okuzilibazisa. Abantu siyabapha Iithuba lokubuza mayelana lezifundo abafisa ukuzenza empilweni lobuhle lobubi bokwenza lezo zifundo,” kuchasisa uNkkz Nyoni.
“Siphinda siphe amafomu labo abafisa ukuhlanganela lathi ezifundweni zethu ukuthi begcwalise ezikhexeni imbuzo ethile.
“Siliqula leNust elibuye kuzulu ukuthi sisizane laye njalo siphendule imibuzo abangabe befisa ukuyibuza ngezifundo zethu lokuthi kufunakalani ukuze umuntu afunde izifundo zethu,” kulandisa uNkkz Nyoni.
Uphethe ngokunxusa uzulu jikelele ukuthi azothapha ulwazi ngoba luzabasiza.
“Ulwazi luyisiqokoqela empilweni yalamuhla. Kungakho kuqakathekile ukuthi wonke umuntu azithole efundile ngoba impilo yalamuhla idinga abantu abalolwazi,” kuphetha uNkkz Nyoni. | isiNdebele |
Ukuphupha iZimbabwe Entsha
Amalungelo Avunywe Alotshwa Ngabantu
AmaZimbabwe, elokubambana lokuzimisela ngenhliziyo yonke, ayamemeza:
- Ukuthi ngemva kweminyaka engamatshumi amabili lesithupha (26) sithole uzibuse, inkululeko lamathuba alinganayo esasiwathenjisiwe lokhe singakawatholi;
- Amaphupho esasilawo enhlalakahle – ukuzotha, induduzo, lokuvikelwa – sephenduke kwabangamaphupho amabi. Izizalwane zeZimbabwe kumele ziphuphe futhi, njalo zenze amaphupho azo afezeke;
- Kumele sihlale sizazi ukuthi sifanelwe ngokungcono njalo singabi lokwesaba sikholwe ukuthi silelungelo lekusasa enhle njalo silelungelo lokuphatheka ekufezeni lokhu.
- Thina abantu beZimbabwe amakhosikazi, abesilisa labantwana, kugoqela yonke imbala, imihlobo lenkolo ezitshiyeneyo, sizandawonye sihloniphana njalo silingana samukela amalungelo avunywe alotshwa ngabantu phansi, siyazi ukuthi uma simanyene engafezeka;
- Sizasebenza ndawonye ngamandla, ngesibindi lethemba ukuze izizalwane zeZimbabwe zithole umbuso okhululekileyo, ukuthula lokuzotha ngempela.
Sonke Sizaba Lokukhululeka Njalo Lokulingana
- Wonke amaZimbabwe azabalokulingana, kungakhethelekile ukuthi ungowesifazane kumbe ungowesilisa, kumbe uyisigoga, umbala kumbe udabuka ngaphi kumbe ungumhlobo bani. Amalungelo abomama labantwana kumele aqakathekiswe njalo avikelwe;
- Sizafundiswa ngamalungelo lenkululeko alotshwe kusisekelo sombuso wethu lemthetho yomhlaba wonke jikelele; njalo sizawakholisa sikhululeke;
- Sizaba lenkululeko ekubuthaneni, lekuqoqeni, lekukhulumeni imbono yethu singela kwesaba lokwethuselwa.
Ukuphatheka Kwabantu Kwezombusazwe
- Abantu bazaziswa njalo bakhuthazwe ukuthi baphatheke ngokugcweleyo kundlela zonke zokuphatha ilizwe lekuqhubeni amalungelo abo njengezizalwane;
- Wonke umuntu ozelwe eZimbabwe uzavunyelwa ukuba yisizalwane selizwe, incwadi zokuzalwa, izithupha kanye lencwadi zokuhambisa kwamanye amazwe kuzatholakala kalula kuzizalwane zonke;
- Abantu bazakhululeka ukukhetha inkokheli abazifunayo kungela kwesaba lokwethuselwa. Inkokheli kuzibanga zonke zizakhethwa kukhetho olukhululekileyo kungela kuqilibezelwa;
- Amakhosikazi kumele akhuthazwe ukuthi babe ngabakhokheli ukuze kube lokulingana kwabesifazana labesilisa;
- Kuzaba lequla elizimele lodwa elizaphatha libone ngokuqhutshwa kwenhlelo zokhetho njalo ukhetho luzaba lenhloli ezingasekeli hlangothi, abavela phakathi laphandle kwelizwe;
- Abantu bazakhululeka ukukhetha ibandla lezombangazwe abalifunayo njalo bengasoze babandlululwe ngokusekela lelobandla;
- Zonke ingatsha, izisebenzi zikahulumende, amapholisa lamabutho, azisoze zingenele kwezombangazwe kodwa zizagcwalisa izifiso zikazulu.
Inkokheli Esizifunayo
- Zonke inkokheli zizabalomlandu, wokunakekela abantu ababakhokhelayo njalo bafake udaba lenhlupho zabantu enhlizweni njalo benze okungathuthukisa isigaba;
- Inkokheli kuwo wonke amabanga zizahlonipha abantu bonke ngokulinganayo, balalele izikhalazo zabo, bazwe imbono yabo nxa besenza izinqumo njalo babuye lempumela ebantwini;
- Inkokheli kumele zazi ukuthi zizabalomlandu njalo zamukele ukuthi abantu ababakhethileyo balelungelo lokuchothoza imithetho kumbe indlela abasebenza ngayo;
- Inkokheli kuwo wonke amabanga kumele emphakathini batsho ukuthi bazahlukana lenkohlakalo lokukhethana ngobuhlobo;
- Induna labosobhuku akumelanga bakhethwe ngabezombangazwe kodwa bakhethwe ngesiko. Akumelanga basekele amabandla ezombangazwe. Kumele bahlale ezigabeni abazikhokhelayo, kulokuthi bahlale ePhalamende.
Ukulunga Emthethweni
- Kuzakuba lesisekelo sombuso esitsha esilotshwe ngabantu beZimbabwe singesabantu beZimbabwe;
- Imithetho yonke engalunganga njalo encindezela okumqoka kunkululeko yabantu izakwesulwa;
- Umthetho uzasebenza njenjomthetho njalo akula loyedwa ozabanga phezulu komthetho welizwe. Wonke umuntu uzaba lethuba elilinganayo ukufinyelela lokuphathwa ngokulunga kwezomthetho; abephuli bomthetho bazalandelwa, betheswe icala njalo bazajeziswe, kungela kuthi ngowaliphi ibandla lombangazwe;
- Abomthethwandaba bazasebenza bengala hlangothi njalo bengamelanga ezombangazwe, bazinikele ukuphakamisa imithetho njalo bakhulise umkhuba wokulunga;
- Izibotshwa zizaphathwa ngendlela elobuntu, bagcinwe endaweni ezilobuntu njalo bazathola imfundiso yokuthi bangahlala njani labanye abantu kanye lokuzinceda empilweni zabo. Izibotshwa ezingaphansi kweminyaka elitshumi lasitshiyangalombili (18) azisoze ziphathwe njengabantu abadala ngamapholisa, emthethwandaba kumbe entolongweni.
Umhlabathi Lo Ngumhlabathi Wethu
- Uhlelo lokwabiwa komhlabathi kumele luqalise kutsha njalo kumele kuphiwe umuntu wonke ngokulinganayo kungela bandlululo lwemihlobo kumbe ukuthi ungowesifazana kumbe wesilisa – uphiwe abazawusebenzisa ngendlela ukuze kube yinzuzo yelizwe;
- Amalungelo okuba ngumnini wempahla azahlonitshwa;
- Umhlabathi kumele uphiwe abantu abazawusebenzisa ngendlela efaneleyo okuzanceda amaZimbabwe wonke kube lencwadi etshengisela ukuba umhlabathi ngowakhe;
- Abalimi bazancediswa ngemali langempahla yokusebenzisa ukuze ukulima kube lula njalo kube lesivuno esihle;
- Abalimi bazathola intengo ehambelana lezilimo zabo ekuthengiseni njalo bazavunyelwa ukuthenga lokuthengisa abakufunayo bekhululekile.
Umnotho Lengqubela Phambili
- Uhulumende uzenza ngazo zonke indlela ukuthuthukisa izizwe ngokulinganayo emadolobheni lemaphandleni okugoqela izakhiwo eziletha ingqubelaphambili;
- Uhulumende uzakhuthaza indlela zokuhuga abazasungula amabhizimusi azadala imisebenzi njalo akhusele intuthuko kuzizalwane zeZimbabwe;
- Uhulumende uzenza ngamandla akhe wonke ukuthi amise ukwehla kwesisindo sedola ngokukhusela inzuzo;
- Izizalwane zeZimbabwe zifuna indlela ebalulekileyo njalo ebasuthisayo kwezemithelo njalo kube lengcazelo ukuthi imthelo yabo isebenza njani;
- Uhulumende uzazinikela ngeqiniso ekuqedeni inkohlakalo njalo engayiyekeli iqhubeke ibhidliza ezomnotho;
- Imali yethu kumele ibe ngeyoqobo ukuze ibelesisindo.
Ilungelo Lokuziphilisa
- Umuntu wonke uzakuba lelungelo lokuziphilisa ukuze abe lesithunzi angaphili ngokukhangezwa ukuze aphile;
- Kuzakuba lemisebenzi eyaneleyo, lezindlela zokusebenza ezizothileyo njalo leholo elingenelisa ukuthi umuntu aphile njalo kungabi lokwehlukana kweholo kumsebenzi munye;
- Kuzakuba lokutholakala koncedo lokuqalisa inhlelo zokuziphilisa, ikakhulu kulutsha labafelwakazi;
- Abantu bazavunyelwa ukuthengisa lokuthenga; incwadi zokuthengisa njalo lendawo zokuthengisela zizaphiwa abantu ngokulinganayo;
Inhlalakahle
- Kuzaba lokudla okwanele wonke umuntu;
- Zonke izinto ezifuneka empilweni zabantu mihla ngemihla zizatholakala njalo zizathengeka; nxa kusenza; kumele kube lohlelo oluhlolisisa ngentengo ukuze wonke umuntu enelise ukuthenga;
- Wonke umuntu uzenelisa ukuthola indawo yokuhlala elohlonzi njalo elentengo ayenelisayo, imbadalo yezindlu izakwehliswa lamalungelo okuba umniniwo azahlonitshwa;
- Indawo zonke zemadolobheni lemakhaya zizenelisa ukuthola uncedo olwamanzi ahlanzekileyo, lezempilakahle lokubuthwa kwezibi okuvikelekileyo;
- Zonke izindawo emadolobheni lasemakhaya zizenelisa ukuthola amagetsi ngentengo eneliswa nguzulu;
- Kuzakuba lendlela zokuhambisa ezaneleyo kuzo zonke izindawo zeZimbabwe. Asebekhulile (amaxhegu lezalukazi) bazavunyelwa ukugada kungela mbadalo lapho abahlezi khona;
- Abantu abangenelisi ukuziphilisa ezigabeni bazanakekelwa amaxhegu lezalukazi, abafelokazi labaphila belegcikwane leHIV/AIDS, intandane kanye lezigoga bazanakekelwa nguhulumende ngokugcweleyo;
- Bonke abantu bazakuba lelungelo lokuphumula, lemidlalo njalo lokuzilibazisa.
Ukufundisa Isizwe
- Umntwana wonke uzathola imfundo ngokulinganayo kungelabandlululo. Labo abangenelisiyo bazancediswa;
- Imfundo yogatsha lwaphansi (primary education) ayisoze ibe lembadalo lemfundo yogatsha lwaphezulu (secondary education) izakweneliswa ngumuntu wonke njengesithembiso sika 1980;
- Izifundi zonke zizathola imfundo elohlonzi, bazafundela ezindlini – kuzabalezingwalo, amatafula, lezinto zonke ezifunekayo esikolo;
- Kuzaba lababalisi abaqeqetshileyo abazimiseleyo ukufundisa isizukulwane esizayo. Kumele sibahloniphe ngokuzinikela kwabo emsebenzini bathole iholo elihambelana lomsebenzi wabo;
Sifuna Impilakahle
- Umuntu wonke uzathola ukwelatshwa ngentengo ephansi njalo eyaneliswa nguzulu wonke weZimbabwe;
- Izibhedlela lama clinic kuzakuba lemithi lemitshina layo yonke impahla eyaneleyo;
- Labo abaphila legcikwane leHIV/AIDS bazathola imithi (ARVs). Abangelamali zokuthenga bazaphiwa kungela mbadalo njalo nxa kudingakala, bangazuza uncedo lokudla kungela mbadalo;
- Asebekhulile (amaxhegu lezalukazi) bazakwelatshwa lokuthola imithi kungela mbadalo;
- Kuzakuba labomongikazi labo dokotela abafundele umsebenzi labazinikeleyo bephathe kuhle abantu; kumele sihloniphe ukuzinikela kwabo emsebenzini bathole iholo elihambelana lomsebenzi wabo;
- Abantu kumele bavunyelwe ukufa okulesithunzi, indleko zokungcwaba kumele zaneliswe nguzulu.
Ukuqhutshwa Kwembiko
- Kuzakuba lemisakazo ezimeleyo, amaphephandaba labomabona kude okuzaletha imbiko eqondileyo;
- Kuzakuba lokubhalwa kwendaba ezimqoka ezingasekeli hlangothi. Zonke inhlangothi zombangazwe zigoqelwe ngokulinganayo.
Akugobo lingeqondiswe
- Kuzakuba lokuxolisa kwalabo ababalesandla kuGukurahundi njalo kube lokuchaza obala ukuthi bakwenzelani;
- Abasindayo kuGukurahundi lemuli zalabo ‘abanyamalalayo’ kumele bathole inhlawulo;
- Izimbiza ezathathwa eNjelele eMatopo kweleMandebeleni kumele zibiselwe. Lokhu kwayenziwa yikuswelakala kwenhlonipho. Kumele kube lokuxolisana okugcweleyo;
- Abalahlekelwa ngesikhathi soMurambatsvina kumele bathole izindlu abazithenjiswayo njalo kumele bathole inhlawulo;
- Abakhokheli abahuquluza inotho yelizwe ngenkohlakalo kumele bahanjiswe emthethwandaba.
Ukuhlonipha Amasiko
- Umuntu wonke uzakuba lelungelo elilinganayo ekukhulumeni ngolimi lwakhe lokuzalwa lokunanza usiko lwakhe lomthetho wakibo;
- Izizalwane zeZimbabwe, ikakhulu abasakhulayo, kumele bafundiswe amasiko lemilayo yabo leyabanye. Ukwenzela ukuthi kube lenhlonitshwa kwamasiko wonke.
Ukuthula Lobungane
- Izizalwane zeZimbabwe ngomdabuko ngabantu abalobudlelwano labanye –Asitshengisele ubudlelwano lamazwe esakhelane lawo, kumkhono weAfrica lomhlaba wonke jikelele. Ukuze basincedise ukwakha ilizwe lethu leZimbabwe.
Bonke abathanda iZimbabwe abasixhase ekufezeni injongo yokuqondiswa kwamagobo kwezenhlalakahle lokuzothisa uzulu ngempela. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ummeli weleMelika eZimbabwe uthi ukusekelwa okugcweleyo kwenhlelo zokwenqabela umkhuhlane wengculaza yiyo yodwa indlela yokuqeda ukumemetheka kwegcikwane elibangela lumkhuhlane,
UAmbassador Harry K. Thomas Jnr, wethule amazwi la ngoLwesine eKwekwe ngesikhathi elomsekeli kamongameli welizwe uMnumzana Emmerson Mnangagwa, iziphathamandla zohlangothi lukahulumende lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana lezenhlanganiso ezizimele zodwa kunanzwa ilanga leWorld AIDS Day.
Uthe eleZimbabwe lilakho ukuthuthuka nxa lingasebenza gadalala ukuthi linqabele ukumemetheka kwegcikwane lengculaza.
Ukumemetheka kwengculaza ebadaleni sokwehla okuyisilinganiso phose okungamatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 67% - kusukela ngomnyaka ka 2003 kodwa sokumemetheka kakhulu kwabatsha kuminyaka edluleyo.
Ukunanza lelilanga lonyaka kwenzelwe edolobheni leKwekwe kulandela imbiko yenhlanganiso ye National AIDS Council ethi lelidolobho yilo elilenani eliphezulu labantu abathelelwa ingculaza.
UDokotela David Parirenyatwa leziphathamandla zesibhedlela seMpilo Hospital.
Umphathintambo wogatsha lwezempilakahle, uDr. David Parirenyatwa, ekhuluma emkhosini lo, uthe kuyadingakala ukuthi kuqakathekiswe abantu abatsha abasemakolitsini, abasebenza ezemacansini, abasemajele, abemba amatshe aligugu kanye labesifazana nxa umkhuhlane lo uzaqedwa.
UDr. Parirenyatwa uthe, “Ingculaza yabonakala okwakuqala kuleli ngo 1995, ize ngokunikwa igazi. Kusukela lapho safika kumatshumi amathathu ekhulwini labantu elilegcikwane kodwa sesehla kusuka kulelo nani. Kodwa abantu bayakhuluma ngamaqembu aqakathekileyo. Abantu abasemajele yibo abantu okumele sibe sibakhangela njengelinye lamaqembu la.
“Senza ukucubungula okwaveza ukuthi lanxa elizweni inani labantu abalegcikwane selehla lafika kutshumi lanhlanu elizweni – 15%, emajele likumatshumi amabili lasitshiyangalombili ekhulwini – 28%, okutshengisa ukuthi yibo abantu okumele sibe sibananza, sikhangele indingeko zabo.”
Olwela amalungelo alabo abathengisa imizimba kuleli, uNkosazana Sithabile Ndlovu, uthe kuqakathekile ukuthi bonke abantu bazwakale lapho okwenziwa khona imithetho njalo kuqakatheke ngamandla nxa kukhulunywa ngokuqeda ingculaza.
UNkosikazi Michelle Sibanda, oyisakhamuzi, uthe lanxa ilizwe liqhubeka ngemizamo yokulwisana lengculaza kuqakathekile ukuthi abempilakahle baqhubeke bexoxisana lozulu ngobudlelwano obukhona phakathi kwengculaza, udlakela kwabesifazana kanye lobuyanga okuyikho okwenza ilanga lokunanza ingculaza libe yingxenye yamalanga okukhankaselaukuqeda udlakela ezindlini i-16 Days of Activism Against Gender-Based Violence.
Indikimba yalonyaka yokunanza ilanga leli ithi ‘Hands Up for HIV Prevention’ emhlabeni wonke jikelele, kuthi eyakuleli ithi ‘Closing the tap of new Infections. ’
Ilanga le World Aids Day laqala ukunanzwa ngomnyaka ka 1998 kulandela isinqumo se United Nations. Lanxa kwaqala kulilanga elilodwa nje, amazwe amanengi agoqela iZimbabwe senqume ukukhankasa iviki yonke kuqala ngalelilanga lamhlaka 1 Mpalakazi. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Imidlalo yesigaba seCastle Lager Premier Soccer League iqhubekela phambili ngempelaviki ngemva kokudedela imidlalo yenkezo ye Chibuku Super Cup kanye leqembu lesizwe elama Warriors.
NgoMgqibelo iqembu le Tsholotsho lizemukela ele Bulawayo City enkundleni yeLuveve, iqembu le Mutare City Rovers lizadlala leqembu le Harare City enkundleni ye Sakubva kuthi iqembu le ZPC Kariba lizadlala lele How Mine.
NgeSonto iqembu le FC Platinum lizadibana lele Highlanders enkundleni ye Mandava, iqembu le Hwange lizadlala lele Chapungu ngaseColliery, iqembu le Caps United lizadibana lele Ngezi Platinum ngase National Sports Stadium, iqembu le Triangle lizangqikilana lele Dynamos enkundleni ye Gibbo kuthi iqembu le Chicken Inn lizemukela iqembu le Border Strikers enkundleni ye Luveve.
Imidlalo ye PSL ingena kuviki yamatshumi amabili lathoba munwe munye iqembu le Caps United kuyilo elihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo engamatshumi amahlanu lesikhombisa.
Kundawo yesibili kuleqembu le FC Platinum elilemiklomelo engamatshumi amahlanu lanhlanu kuthi ele Highlanders lisendaweni yesithathu lilemiklomelo engamatshumi amahlanu lantathu.
Umqeqetshi weqembu elimela ilizwe emdlalweni kakhilikithi uHeath Streak uthi isifiso sakhe ngesokuba bafinyelele ku final eyomncintiswano odlalwa ngamazwe amathathu abalisa ele Zimbabwe, ele West Indies kanye lele Sri Lanka, oqale ensukwini ezedluleyo esigodlweni iHarare njalo osuqhubekela phambili edolobheni lako Bulawayo.
Kweminye imidlalo eZimbabwe, umqeqetshi weqembu elimela ilizwe le Zimbabwe emdlalweni kakhilikithi, uHeath Streak, uthe sekulenguquko ekudlaleni kweqembu lesizwe njalo isifiso sakhe ngesokuba banqobe emidlalweni yabo ukuze labalandeli bomdlalo bakubone ukuba sekulengqubela phambili ekudlaleni kwabo.
“Isifiso sami yikuthi sizame ukuthi sifike kuma finals ngoba eqinisweni mina ngibona siyakwanisa ukuba sifike kuma finals kodwa njengoba sidliwe emdlalweni wethu wakuqala yikho ke kulomsebenzi omkhulu ngoba kumele sinqobe emidlalweni emibili kusiya phezulu.
“Into enkulu yikuba abadlali abalesikhathi eside bedlala kuqembu lesizwe beziphakamise ngoba yibo okumele sikwanise ukubathemba mihla yonke.”
Emdlalweni wakuqala owomncintiswano we Tri Series odlalwe ngoMvulo odluleyo, iqembu le Zimbabwe linqotshwe ngama wickets ayithoba minwe mbili kwathi emdlalweni wesibili iqembu le West Indies litshaye ele Sri Lanka ngama runs angamatshumi ayisithupha lambili.
Yomibili limidlalo idlalelwe esigodlweni iHarare ikanti umdlalo wesithathu ukhona kusasa ngoMgqibelo lapho iqembu le Zimbabwe elizadlala khona leqembu West Indies enkundleni ye Queens Sports Club koBulawayo.
UStreak ukhuthaze abalandeli bomdlalo kakhilikithi ukuba baze ngobunengi babo ukuzosekela iqembu lesizwe.
“Ngiyakwazi ukuthi ama supporters into abayifunayo ngama results yikho yisifiso sami ukuba lapha ko Bulawayo yikho esifuna ukubanika khona ukuze bebone ukuba sekusebenzeka. Bengabuya bazabona ukuthi ukudlala kwethu lokuzama kwabafana sekulomehluko.”
Umdlalo wesine owomncintiswano we Tri Series uzakuba phakathi kweqembu le Zimbabwe lele Sri Lanka mhla zingamatshumi amabili lanye kuthi owesihlanu uzakuba khona mhla zingamatshumi amabili lantathu phakathi kweqembu le Sri Lanka lele West Indies ikanti owesihlanu uzadlalwa phakathi kweqembu le Zimbabwe lele West Indies mhla zingamatshumi amabili lanhlanu kuyonale inyanga kaLwezi.
Amaqembu amabili azabe elemiklomelo eminengi ngemva komdlalo wesithupha azadibana kumdlalo wefinal mhla zingamatshumi amabili lesikhombisa. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Omunye wabasekeli bakaMongameli Mugabe uMnu. Phelekezela Mphoko uthi uvumelana lombono wokuthi abasekeli bakaMugabe kumele bakhethwe ngabasekeli beZanu PF hatshi ngumongameli webandla.
UMphoko uthi okwamanje kulungile ukuthi uMugabe azikhethele abasekeli bakhe ngoba engumuntu othembekileyo.
Kodwa uthi lokhu kumele kuguqulwe ukwenqabela yiloba ngubani ozathatha isikhundla sikaMugabe ukwenza santando ngoba bengazi ukuthi uzaba engumuntu onjani.
Isigaba seMashonaland Central kuZanu PF yiso esabuya lombono lo osusekelwe ngamalunga ecele leG40 agoqela yena uMphoko loMnu Jonathan Moyo.
UMoyo ulobe enkundleni yeTwitter ngoMvulo esithi nxa uMnu. Emmerson Mnangagwa ezibona elosekelo, akumelanga esabe udaba lokukhethwa kwabasekeli bakamongameli nguzulu.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu. Nkululeko Sibanda uthi udaba lolu luveza into ezithize ezenzakala kubandla leZanu PF.
“Okwakuqala yikuthi iqembu leG40 lizama ukuvala izikhala ezokuthi omunye walo nxa engasatholanga isikhundla sikaMugabe, kumele lithole isihlalo sikavice president,” kutsho uSibanda. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Sokuqhamuke udlakela kwenzinye indawo zeMelika kuthi kwezinye uzulu utshengisela ngokuthula kulandela ukukhethwa kukaMnu. Donald Trump ukuba abe ngumongemeli omutsha welizwe leli.
Izizalwane zeMelika zitshengisele ezitaladini ngoLwesithathu ebusuku eNew York zikhonona ngokukhethwa kukaMnu. Donald Trump kukhetho lukamongameli ngoLwesibili. Lokhe ziqhubekela phambili ngalokhu endaweni ezinengi zelizwe.
Abatshengiselayo eNew York base sigodlweni samankampani kaTrump awe Trump Tower ese Manhattan. Abakhulume leStudio 7 bathe akucaci ukuthi uTrump uzabenzelani esengumongameli weMelika.
Kulokutshengisela okufanayo emadolobheni anjenge Chicago, Los Angeles, Philadelphia, Boston, Washington DC, Oregon le Minnesota. Kasenelisanga ukukhuluma ngodaba lolu labasebenza loTrump.
Abatshengiselayo bathi uTrump, ongqobe uNkosikazi Hillary Clinton ngoLwesibili, ukhanya engelabuntu obubalulekileyo.
A protester standing up for her beliefs ...
UNkosazana Mercy O’Marley, okade etshengisela phandle kwesigodlo sika Trump eNew York, uthe akumelanga uTrump abengumongameli welizwe leMelika.
Omunye njalo obetshengisela phandle kwesigodlo lesi nguNkosazana Teo Rogers othe kumele uTrump ahloniphe ilungelo labesifazane.
Kodwa-ke esinye isizalwane seMelika esicele ukuthi simbize ngesibongo sakhe esako Howard okade esesitaladini esekela uTrump, uthe abatshengiselayo laba bachitha isikhathi sabo.
Uphinde wathi uTrump ulakho ukwethulela uzulu imisebenzi.
Akwaziwa ukuthi kuzaphetha ngani ukutshengisela lokhu endaweni ezinengi kweleMelika lapho inengi labantu akade likhangelele ukuthi uClinton uzanqoba kukhetho lolu. UTrump okwamanje uselungiselela ukungena esigodlweni sikamongameli weMelika ese White House loba ekhangelelwe ukuthi uzafungiswa okusemthethweni ngoZibandlela.
UTrump uhlangane loMongameli Barack Obama ngoLwesine eWashington DC lequla lakhe eselilungisela ukuthi angene eWhite House. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso yezisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU) bathi baqoqa ukuthatha amanyathelo okutshengisela ukukhonona kwabo phezu kokulethwa kwemali yephepha yama bond notes.
Inkokheli yalenhlanganiso le ithi ikubone kufanele bathathe lelinyathelo ngemva kwempumela yomhlangano losibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe eleReserve Bank Governor, uDr. John Mangudya, ngoLwesibili otshengise ukuthi uhulumende uzimisele ukwethulela uzulu uhlelo lolu.
Umkhokheli weZCTU, uMnu. Gift Mutasa, utshele intathelizindaba ukuba lowomhlangano kawusizanga lutho njengoba uMangudya abatshele ukuba akubuyelwa muva kudaba lokuletha amabond notes ekupheleni kwayonale inyanga.
Inkokheli yenhlanganiso yeZCTU, uMnu. Michael Kandukutu, uMnu. Sulvester Matindindi loMnu. Gift Mutasa (oleyembe ebomvu).
Esinye isiphathamandla seZCTU, uMnu. Elijah Mutemeri, uthe ukutshengisela lokhu sekufuqwa yikuqholoza kukahulumende.
Abe ZCTU laba bathi okwethusa uzulu yikuba ezinye zezitolo okufana lese CHOPPIES, lezinye ingatsha zikahulumende okunje ngohlangothi lwamapholisa, bafuna umuntu ahlawule ngemali uqobo.
Baveze ukuba sebebhode ezigabeni ezinhlanu bekhulumisana lezisebenzi kanye lozulu ukuzwa imbono yabantu phezu kokulethwa kwama bond notes. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu labesifazane elimela ilizwe emdlalweni wenguqu liphakame ngoLwesithathu lilubhekise kwele Cameroon lapho eliyephatheka khona kumncintiswano we Africa Women Cup of Nations wona okhangelelwe ukuqala ngoMgqibelo.
Amalungiselelo eqembu le Mighty Warriors phambilini kokuyaphatheka kwalo kumidlalo yezwekazi lase Africa eye Africa Women Cup of Nations awaqhutshwanga ngemfanelo njengoba eqale sekusele amaviki amabili ukuba limidlalo eqoqwa lilizwe le Cameroon iqale.
Loba kunjalo umsekeli kamqeqetshi weqembu le Mighty Warriors uSithethelelwe “Kwinji” Sibanda uthi bazimisele ukwenza kuhle kulimidlalo eyokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa.
“Eqinisweni sibili asilungiselelanga ngendlela kodwa asikholelwa ekwehlulekeni yikho kusonaleso sikhathi esincane esisitholileyo ukuba senze amalungiselelo sizamile ukwenza izinto eziqakathekileyo ezingasenza sibe lempumela enhle emidlalweni yethu.”
Iqembu le Mighty Warriors likusibaya sika Group A ndawonye leqembu le Cameroon, ele Egypt kanye lele Banyana Banyana elase South Africa.
Iqembu le Zimbabwe lele South Africa yiwo abemele izwekazi lase Africa kumncintiswano we Olympics oqhutshelwe elizweni le Brazil ngenyanga kaNcwabakazi njalo Nkosazana Sibanda uthi yena lokhu kulakho ukubaphathisa loba kubalathele inking.
“Ngingathi kumbaxambili ngoba sivele siyakubona ukuba abantu bayabe bekhangelele ukuthi sidlale kuhle kodwa kulakho njalo ukupha intshukuntshu abadlali bethu ukuthi badlale ngendlela ekhomba ukuba bona bavela dlala kuma Olympics.”
Kusibaya sika Group B kulamaqembu abalisa ele Nigeria, ele Mali, ele Ghana kanye lele Kenya.
Amaqembu azaphutsha esendaweni ezimbili eziphezu kwengalane kuzibaya zombili yiwo azadlulela kusigaba se semi-final.
Ekhuluma phezu kwamathuba eqembu lama Mighty Warriors kulumncintiswano we Africa Women Cup of Nations uNkosazana Sibanda uthe bazazama ngamandla abo wonke ukuba bengayangisi.
“Njengenjayelo thina nxa sisiyadlala siyabe sithembisa ukuba siyemela ilizwe lethu kuhle sidlale ngendlela ezasenza siphumelele.”
Iqembu le Cameroon lele Egypt yiwo azakuba ngabaqali besiziba ngoMgqibelo sekunganxeme ihola lesithathu emini kuthi iqembu le South Africa lele Zimbabwe azangqikilana sekuganxeme ihola lesithupha ntambama.
NgeSonto iqembu le Nigeria lizadlala lele Mali ngehola lesine emini kuthi ele Ghana lizangqikilana lele Kenya ngehola lesikhombisa ntambama. | isiNdebele |
HARARE —
Uhulumende uthi uphakathi kokuhlela indlela zokuphathisa abalesifo setshukela esediabetis, ukuzebathole imithi kungela mbhadalo njengalokho okwenzakala kwabalemikhuhlane engelaphekiyo efana lowofuba labaphila legciwane lengculaza.
Lokhu kuvezwe nguMnu. Emmerson Mnangagwa umsekeli kaMongameli Robert Mugabe obembe lesisikhundla okwamanje, obengumhlonitshwa emkhosini wokuphawula indlela yokukhulumisana lozulu ebulenjini be website yalenhlanganiso eye Zimbabwe Diabetis Association (ZDA) owenzelwe ewoteleni ye Munhumutapa eHarare.
Umkhokheli weZimbabwe Diabetis Association, uDr. John Chamunorwa Mangwiro, ubevele eke wakhalaza ngodaba lolu esithi ngabe uhulumende uyangenela asize abalesifo setshukela benelise labo ukuthola imithi losizo olutshiyeneyo kungela nhlawulo.
Iwebsite le ephawulwe okusemthethweni ngoLwesibili ibikwa ingenye yendlela yokulusabalalisa ulwazi phezu kwalesisifo ngemva kokunanzelela ukuba luyasilela hatshi kwabaphethwe yilomkhuhlane kuphela kodwa uzulu wonke elizweni.
UMnu. Timothy Stamps okunhlanganiso yeZimbabwe Diabetes Association
Omunye wabongi abafundela umsebenzi wokusiza abalaso lesi sifo, uSister Precious Mugadza, ugcizelele ukuba kubiza intengo ephezulu kwamadola alikhulu lamatshumi amahlanu amadollar eMelika ngenyanga kophila lalesisifo.
Iwebsite le ilungiswe ngokusebenzelana labe ZimHost Web Designers.
Okhokhela uhlangothi lokukhankasela kiyo uNkosazana Thandeka Shumba, utshele intathelizindaba ukuba bakubona kufanele bayilungise li Website.
Ingatholakala leyo mithi engasetshenziswa ngabalalesi sifo,uhulumende labe Diabetis Association, bevumelana ukuba,kuzosiza ekwehliseni inani labalahlekelwa yimpilo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibandla le Zimbabwe People First, elikhokhelwa nguNkosikazi Joice Mujuru, lithi lizancintisa kukhetho lokudinga ozamela iBikita West edale lephalamende.
Ibandla leli liyephule isinqumo esathathwa ngamabandla aphikisa elibusayo eleZanu PF esokuthi kawasoze angene kukhetho lwesizwe ele Zimbabwe lize liguqule indlela elenza ngayo ukhetho.
Kubikwa ukuthi iZimbabwe People First ithethe isinqumo lesi ngemva kokuphikisana okukhulu phakathi kwabakade besithi kungancintiswa bekhokhelwa lilunga lamakhehla alelibandla uMnu. Dzikamai Mavhaire.
Kuthi-ke abakuxuku elikhokhelwa nguMnu. Claudius Makova yibo akade besithi kungenwe kukhetho lolu olubangelwa yikubotshwa kukaMnu. Munyaradzi Kereke owebandla leZanu PF.
Umnu. Kudakwashe Gopo nguye ozancintisa emele lelibandla kuthi uNkosikazi Beauty Chabaya nguye ozamela ibandla le Zanu PF.
Kukhetho ngomnyaka ka2013, uMnu. Kereke wanqoba ngamavoti azinkulunugwane eziyisikhombisa, i7,000 kwathi owayemele iMDC-T, uMnu. Heya Shoko, wathola amavoti ayinkulungwane ezintathu - 3,000.
Ibandla le ZimPF lililunga lomanyano okhuthaza ukubaluleka kwemithetho yezokhetho, owe National Election Reform Agenda, iNERA. Umanyano lo wavumelana ukuthi kungangenwa kukhetho kuze kulungisiswe imithetho yokhetho.
Sixoxe lesinye sezikhulumeli sebandla leZimPF, uMnu. Methuseli Moyo, othe bakhangelele ukuba amabandla aphikisayo agoqela ele MDC-T akhangelelwe ukubaphathisa ukuze banqobe kukhetho lolu. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Kambe yiliphi iqembu elizaphakamisa inkezo ye Castle Premier Soccer League lonyaka?
Lo ngumbuzo ozacaca ngosuku lokucina olwemidlalo yalinkezo ngemva kokuba imidlalo yangempelaviki itshiye iqembu le Caps United lele FC Platinum kuyiwo womabili alokhe elethuba lokuba zintshantshu zalonyaka.
Iqembu le Caps United lihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo engamatshumi ayisithupha kuthi ele FC Platinum lihlezi endaweni yesibili lilemiklomelo engamatshumi amahlanu lathoba minwe mbili.
Abafana beMakepekepe batshaye abe Ngezi Platinum nge 1 ka nya ngeSonto kwathi ngosuku olufanayo ele FC Platinum libhaxabule ele Highlanders nge 3 ka nya.
Ngaphansi kwengalane amaqembu athi ele Tsholotsho lele Mutare City aqhubekela phambili elwisa ukuqeda esendaweni yesithathu nxa usuka ngaphansi kwengalane ukuze engagunyulwa kusigaba saphezulu loba nje inhlanganiso ye Premier Soccer League isiqume ukuba ayisoze igumule amaqembu lonyaka ngenxa yengxabangxoza edalwe yinhlanganiso ye Zifa ensukwini ezedluleyo.
Imidlalo yalonyaka iqale kusazakala ukuba lonyaka kuyagunyulwa amaqembu amabili ekupheleni kwesizini kodwa inhlanganiso ye Zifa ensukwini ezedluleyo iqume ukuba kuzagunyulwa amaqembu amane.
Ukungezwani phakathi kwenhlanganiso lezi sokudale ukuba kumiswe inkokheli ezigoqela uNdumiso Gumede lo Peter Dube abe Highlanders kanye lo Twine Phiri lo Lewis Uriri abeqembu le Caps United ekuphathekeni kwezomdlalo wenguqu njalo inhlanganiso ye PSL ithi izakusa loludaba kumthethwandaba othonisa ezemidlalo owe Court of Sports Arbitration.
Emsileni wengalane kuleqembu le Border Strikers, phezu kwe Border Strikers kuleqembu le Mutare City Rovers yona ehlezi ngaphansi kwe Tsholotsho.
Zombili iTsholotsho le Mutare City Rovers zilemiklomelo engamatshumi amabili lesithupha njalo umqeqetshi weqembu le Tsholotsho uLizwe Sweswe uthi ulethemba lokuba iqembu lakhe lizaqeda liphezu kwele Mutare City Rovers.
“Kwesinye isikhathi abafana laba bayadlala kakhulu nxa bedlala lamaqembu amakhulu. Umdlalo wethu owokucina ulakho ukuba lesandla ekutheni ngobani intshantshu zanyakenye njalo iyahlupha imidlalo enjalo kodwa abafana bami labo bazabe bekwazi ukuba badlalela impilo zabo kusigaba saphezulu yikho lumdlalo kumele ubenze basined ekugunyulweni.”
Iqembu le Tsholotsho lizadlala eligijimisa isicoco ele FC Platinum emdlalweni walo owokucina ngoMgqibelo njalo imidlalo eyosuku lokucina kusigaba se Castle Premier Soccer League izadlalwa kusukela ngoLwesihlanu lapho okulemidlalo emibili kuthi eminye yonke izadlalwa ngoMgqibelo.
KWEZEKHILIKITHI
Umdlalo obuphakathi kweqembu le Zimbabwe lele Sri Lanka obusenkundleni ye Queens Sports Club ngoMvulo kawusafikanga emaphethelweni ngemva kokuba kune izulu elikhulu edolobheni lako Bulawayo okudale ukuba umdlalo umiswe sekudlalwe ama overs edlula itshumi lantathu.
Womabili lawa maqembu aphiwe imiklomelo emibili okutsho ukuba iqembu le Zimbabwe selilemiklomelo emine njengoba lithole eminye njalo imiklomelo emibili ngemva kokuba ngutshiki lobhanqa lele West Indies ngoMgqibelo.
Iqembu le West Indies lele Sri Lanka alemiklomelo eyisikhombisa ngalinye.
Imidlalo iqhubekela phambili ngoLwesithathu lapho iqembu le Sri Lanka elizadibana khona lele West Indies kuthi ngoLwesihlanu iqembu le Zimbabwe lizadlala lele West Indies.
Umdlalo wokudinga intshantshu phakathi kwamazwe la womathathu uzakuba khona ngeSonto njalo uzadlalwa ngamaqembu amabili azabe elemiklomelo eminengi ngemva komdlalo wangoLwesihlanu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Okhethwe ukuba ngumongameli wele Melika kukhetho olwenzwe izolo, uMnu. Donald Trump wethule amazwi akhe wokwamukela ukungqoba kwakhe ethembisa ukusebenza lezizalwane zalelolizwe zonke kungakhathalekile ukuba ngezeliphi ibandla.
UMnu. Trump nguye osezakuba ngumongameli lanxa ethole amavoti amalutshwana kuloNkosikazi Clinton.
Kodwa ngenxa yesisekelo sombuso welizwe leMelika uTrump uthole izigaba, kumbe ama electoral college vote, angamakhulu angamatshumi ayithoba munwe munye, 289 kodwa uClinton wathola ama college votes angamakhulu amabili aletshumi lathoba minwe mibili, 218.
Lokhu ngokwakuqala ukuthi kube lomangameli ongayisuye wezombusazwe ngoba uMnu. Trump engusomabhizimusi.
Emazwini akhe okwamukela ukungqoba uMnu. Trump uthe labo kade bengamsekeli uyabemukela labo ukuthi basebenzelane laye ukuthuthukisa ilizwe leMelika.
UNkosikazi Hillary Clinton laye wamukele ukungqoba kuka Trump wathi uyamtshayela ihlombe, wabonga abasekeli bakhe ngokumphathisa kukhetho. Kodwa uthe kayisikho kade ekukhangelele. | isiNdebele |
Ncekwenhle Ncube
IMIDLALO yenguqu yabomama ebikhangelelwe ukuqhutshwa kuyonale impelaviki eSilonga Secondary eGwanda sidluliswe phambili kulandela imbiko evele kumaphephandaba ukuthi kuzaba lezulu lesikhukhula elizaqala kusukela lamuhla kuze kufike impelaviki.
Ekhuluma lentatheli kaMthunywa usomabhizimusi uDavid Moyo onguye oqoqe umdlalo lo uchaze ukuthi amalungiselelo wonke asenziwe osekusele kuphela yikuthi amaqembu abophane imisila kukhanye eliqine kulawo wonke.
“Konke sekwenziwe okugoqela imivuzo ezaphiwa abenze kuhle. Silusizi ngoba imidlalo yethu sesiyidlulisele phambili ngemva kokuthi kubuye isixwayiso kwababona ngezomkhathi ukuthi kungaba lezulu elikhulu elizakuna kakhulu emhlubulweni wakithi.
“Sifisa ukuthi sithi siqhuba imidlalo yethu isimo somkhathi sikhululekile ukuze abantu beze ngobunengi bezobona ukudla kwamehlo.
“Asifisi ukuthi abantwana abangamankazana badlale lapho okugcwele khona amanzi okungenza abanye besale sebegula,” kutsho uMoyo.
Omunye walabo abalungiselelayo uLee Mangena uchaze ukuthi okunye okwenze badlulisela phambili ilanga yikuthi iqembu lamankazana eSilonga lizabe liphathekile ngoba kulemidlalo yokugijima ezabe ikhona esikolo lapha.
Uqhubekele phambili echaza ukuthi kuleqembu leGatsi Queens elivelela emngceleni weMozambique elizabuya ukuzodlala lapha.
Ngenxa yesizatho leso kuyikho imidlalo isizadlalwa kuviki ezayo ngoba kungaba kuhle ukuthi abantu bemzini baphatheke kubi.
“Sileqembu elezwa ngamalungiselelo omdlalo lo laselicela ukuthi lihlanganyele lathi. Besikhangelele ukuthi babuye kule iviki kodwa sesibamisile ngoba sisesaba isimo somkhathi esingenza sehluleke ukuthi umdlalo wethu uqhubekele phambili,” kuchaza uMangena.
Phakathi kwamaqembu la azadlala kuzabe kuleSilonga Secondary, Street Set, New Orleans kanye leGatsi Queens. | isiNdebele |
Phelandaba-umthwakazireview.com uthola umbiko wokuthi u-HRM King Mziliakzi II ubelomhlangano wokuhlangana lesizwe sikaMthwakazi namuhla mhla zisithi 11 Mbimbitho 2017 e-White City Stadium Youth Arena. Esinye sezikhulumeli sika HRM King Mzilikazi II, umnumnzana Mguni Bhekuvuyo ubika ukuthi bekulabantu abedlula amakhulu amathathu (300 plus) abakade bethe gwaqa emhlanganeni lo.
Isikhulumeli sika HRM King Mzilikazi II sibika ukuthi uMzilikazi II wethule imibiko thize egoqela ukuthi umlandu wakhe wokuhola isizwe sikaMthwakazi ukhethe ngophezulu onaphakade njalo wenza intando yophezulu.
Kusenjalo uMguni ubika ukuthi uHRM uphathapathe ngokokhetho oluzayo oluka2018 kweleZimbabwe. Umnunzana uMguni ubika ukuthi uHRM Mzilikazi II uphawule ukuthi ukhetho lweZimbabwe ngolweZimbabwe hatshi olukaMthwakazi. Ubika ukuthi uHRM uthe ukhetho lweZimbabwe ngeke lusize isiZwe SikaMthwakazi. Bathi ukhuthaze isizwe sikaMthwakazi ukuthi kasikhuthalele ukunqoba inhlupho zaso ezibhekane lazo ukuze siphumelele.
uMnumzana uMguni ubika ukuthi uHRM King Mzilikazi uchophelele waphindisela ngelithi isizwe sikaMthwakazi sidla luklubhu njalo sithola imvuthuluka ezikhithika ematafuleni zabaholi belizwe leZimbabwe abayibo abancindezele isizwe sikaMthwakazi okwenza ukuthi ukuphatheka kulelokhetho lweZimbabwe kube yize neze.
uMguni Bhekuvuyo, ozibiza isagil’ esagila abantw’ eGadade, ubika ukuthi uHRM King Mzilikazi II uqiniseke ngelithi isizwe sikaMthwakazi ngeze sithole lutho ngokuphatheka ekhethweni oluzayo olweZimbabwe. Kubikwa ukuthi uHRM King Mzilikazi II wethule uphawu (logo) loMbuthazwe wesiZwe sikaMwakazi.
Kubikwa njalo ukuthi uHRM King Mzilikazi II ubike ukuthi kuzobe kuloMthontiso wokuchinsa okulinywe lonyaka osekuvuthiwe mhla zithi 25 Mbimbitho egcekeni leNxwala. Ngokunjalo kubikwa ukuthi umeme uZulu ukuthi eze ngobunengi embuthanweni wezokuchinsa.
Isikhulumeli sika HMR King Mzilikazi II, uMguni Bhekuvuyo, ubika ukuthi uMzilikazi II ugcizelele ngelokuthi isizwe sikaMthwakazi simanyane njalo sibe lakho ukuzimisela lokuphatheka ngamandla ezintweni zaso ukuze sibhekane le nkiya nkiya le ephambi kwaso ukuze sibe lakho ukubhuqa njalo sinqobe izitha lemigewu ehlukumeza isizwe sikaMthwakazi.
Kubikwa njalo ukuthi uHRM King Mzilikazi II uselophondo-nkulumo olufinyelela izakhamizi ezisemangweni oku-1Kilometre radius ukuze izakhazimizi ezingaphumelelanga ukuza emihlanganweni yakhe zibe lakho ukumuzwa zihleli emizini yazo. | isiNdebele |
HARARE —
Amadolobho amanengi eZimbabwe asalela emuva kwezentuthuko ukuba abe kusimo esilingana lawakwamanye amazwe emhlabeni wonke jikelele ngenxa yokuxokozela kwezombusazwe.
UMnu. Mfundo Mlilo, umqondisi wenhlanganiso ye Combined Harare Residents’ Association (CHRA), lezinye ingcwethi ezibona ngezamabolobho, zethule umbiko lo ngesikhathi amadolobho emhlabeni wonke enanza ilanga lokuthuthuka kwawo ukufika kusimo se World City Status.
UMlilo labanye bakhe bathi kukhona njalo okunye okwenza okwehlula ukuthi eZimbabwe kube lamadolobho athuthukileyo.
Omunye wengwethi lezi ngumgcinisihlalo wenhlanganiso ye Harare Residents Trust, uMnu. Albert Mazula, othi lokhe amadolobha awe Zimbabwe ekhatshana kulesisimo nxa kukhangelwa indlela adlelana ngayo lozulu, ukuswelakala kwamanzi, imigwaqo egcwele amagodi lamadamu amanzi angakhangelwa ngemfanelo.
Izakhamizi zihlala zikhonona ngendubo ezinjalezinye kuziphathamandla.
Ocubungula ngezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya, uthi idolobho ukuba libe kuzinga eliphezulu, lilokuthile okumele likunanzelele okukhanya kungasenzakali eZimbabwe.
Ingcwethi kwezokuhlelwa kwamadolobho amaTown Planner zithi udubo olukhulu yikungenela kwabezombusazwe lokuhlaliswa kwabantu endaweni ezingafunwa ngukhansili.
Ingcwethi ezisebenzela ikhansili yeHarare zithi leli dolobho liyaqhubeka ngemizamo yalo yokulwela ukuba yi World Class City ngo2025 lisebenzisa indlela yama ‘Hundred Day Plan’ phansi kwama khomithi aphatheka emisebenzini etshiyeneyo efana lokuthwalwa kwabantu, amanzi, ezempilakahle, ukuthwalwa kwezibi lemithetho yamadolobho.
Zithi abahlaliswa okungekho emthethweni bazasuswa loba kungathatha isikhathi eside kubangelwa yikuphuza kwemithethwandaba ukulungisa udaba lolu.
Amadolobho amanengi akhala ngokuthi kulokungenela kwabaphathintambo ababona ngokubuswa kwezabelo kumisebenzi yabo bexotsha iziphathamandla eziqakathekileyo ezikhundleni.
Umphathintambo wezokubuswa kwamadolobha, uMnu. Saviour Kasukuwere, uhlala esithi akula nkethabetshabi ekuhlalisweni kwabantu endaweni ezitshiyeneyo emadolobheni eZimbabwe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lomdlalo wenguqu ele Bantu Rovers yilo eliphutshe liphezu kwengalane kusigaba se Southern Region Soccer League ekufikeni komlindi kwemidlalo yeDivision One ephele ngempelaviki.
Iqembu le Bantu Rovers liqede imidlalo yalo lilemiklomelo engamatshumi ayisithupha lane (64) njalo lilingene ngemiklomelo leqembu elihlezi endaweni yesibili ele Bulawayo Chiefs kodwa ele Bantu Rovers letheswe inkatha ngoba lihlohle amagoli amanengi laphinda lahlohlwa kalutshwane kulele Bulawayo Chiefs.
Umgcinisihlalo weqembu le Bantu Rovers uEnerst Maphepha Sibanda uthi ukunqoba bekuvele kuyinjongo yabo ngesikhathi kusungulwa imidlalo yalonyaka.
Umqeqetshi weBantu Rovers uJohannes Ngodzo
“Vele ukuwina yinto eqakathekileyo njalo siqalisa labafana bami sahlala phansi sathi injongo yethu ngeyokuthatha isicoco se Southern Region. Yikho okwakhathesi ngijabule kakhulu njalo ngibafisela inhlanhla enkulu, ngiyazi silomqeqetshi omncane uJohannes Ngodzo kodwa sizazama ukuba simsekele ukuze izifiso zakhe zonke ziphumelele.”
Iqembu le Bantu Rovers libunjwe ngomnyaka ka 2008 njalo ngomnyaka ka 2009 lithenge indawo yeqembu le Eastern Lions langena kusigaba saphezulu ese Premier Soccer League.
Lihlale okweminyaka emibili kuPSL lagunyulwa layadlala kusigaba sika division one ngomnyaka ka 2011.
Liphenduke kusigaba saphezulu ngomnyaka ka 2014 ngemva kokuthenga indawo ye Bulawayo Chiefs kodwa lizithole selidlala kusigaba sika division one njalo ngomnyaka ka 2015 ngemva kokugunyulwa njalo kusigaba saphezulu ekupheleni kwesizini ka 2014.
Umqeqetshi uNgodzo uthi kuyamjabulisa ukuba nguqeqetshi wakuqala ukuba angenise iqembu le Bantu kusigaba saphezulu lingazange lehlukane lemali lithenga indawo kuPSL.
“Thina sijabule kakhulu siyi Bantu Rovers ngoba ngokwakuqala ukuthatha isicoco ngoba kwezinye izikhathi besisenza okokuthenga ukuze sidlale ku PSL kodwa khathesi sikulwele sibambene abadlali labaqeqetshi kanye lenkokheli yeqembu.”
Amanye amaqembu anqobe kwezinye izigaba ngagoqela ele Shabanie Mine elinqobe kusigaba se Central Region kanye lele Black Rhinos elinqobe ku Northern Region.
Intshantshu ze Eastern Region kazikazakali njengoba kulokukhonona phezu kokuba iqembu le Yaddah Gunners lithandwa okwedlula amanye amaqembu adlala kusigaba esifanayo.
Amaqembu amane anqobe kuzigaba lezi bekumele angqikilane kuthi amabili azaqeda imidlalo ehlezi phezu kwengalane kube yiwo athola ithuba lokuyadlala kusigaba se PSL kodwa okwamanje akwaziwa kumbe limidlalo izaqhubekela phambili loba hatshi.
Lokhu ngemva kokuba inkokheli yenhlanganiso ye Zifa isuke yatshila izikeyi yaquma ukuba amaqembu lawa anqobe kuzigaba ezine kumele ahle ayedlala ku PSL lakho osekumele kuphume khona amaqembu amane.
USibanda uthi balinde ukuzwa ukuba yikuyini okuzathatha indawo phezu kwalimidlalo.
“Okwakhathesi ngithi uma sizakuya kuma play – offs asihambeni siyeqeda lumlandu esibhekane lawo kodwa singavele singene ku PSL sesisiyahlala asisaphumi futhi.”
Iziphathamandla zenhlanganiso ye Zifa zithi loludaba lokuba kuzakuba khona ama play – off loba hatshi luzahlaziywa ensukwini ezilandelayo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
NgolweSibili mhlaka 8 Lwezi, 2016, umnumzane Donald Trump webandla lama Republicans, wenze izimanga ngokunqoba akwenze uNkosikazi Hillary Clinton obemmele ibandla lama Democrats kukhetho lokudinga umongameli omutsha weleMelika.
Njengomuntu ongusomabhizimusi oke wasebenza lamankampani akwamanye amazwe abanengi bazibuza ukuthi uzathuthukisa ngayiphi indlela uTrump ezamabhizimusi lezomnotho welizwe.
Ukuze sizwe ukuthi uTrump uma esehlezi esikhundleni sokuba ngumongameli, uzoba lezinqumo bani ezingasiza ukuthuthukisa isimo somnotho wase Zimbabwe, uMike Hove owe Studio7 uxoxe lo Mnumzana Donald Sibanda, oyisizalwane seZimbabwe njalo ungusomabhizimusi.
“Mina ngibona ngathi ilizwe leMelika seliyavuka emaqandeni, ngoba ngesikhathi sakudala, iMelika ibinga ngendlela ekumele ikwenze ngakhona.”
USibanda ubona ngathi imelika ibisiyaziphatha kabi, lokho kwenza ukuthi imali yabo ibisilahla (ivalue). Uqebeke ethi uTrump nguyena ongumuntu olamandla ukujikisi isimo saseMelika samanje.
“Ngempela uTrump uzosiza eleZimbabwe uma eseqalile umsebenzi wakhe omutsha wokuba ngumongameli welizwe, ngoba isimo saseZimbabwe uyasazi njalo uyazi ukuthi inkokheli yaseMelika ebikhona ibisehlulekile ukuguqula isimo saseZimbabwe, kodwa njengoba engusomabhizimusi ulalo ulwazi lokuguqula leso isimo.”
Ekhuluma ngobudlelwano beZimbabwe lele Melika, uSibanda uthi iMelika ibona ukuthi amathuba okuthuthukisa umnotho weZimbabwe akhona ngoba bayazi ukuthi uma kungaqhutshwa ibhizimusi ezweni lelo inzuzo ngempela ikhona. | isiNdebele |
MAMBALE- MATABELELAND SOUTH —
Abantu abanengi eMambale esabelweni seMatabeleland South babhekane lohlupho lokungatholi izithupha.
Inengi labantu abalelungelo lokuvota balakho ukungangeni kuhlelo lokubhalisa ukuvota kusetshenziswa imphawu zeminwe kumbe inhlamvu zamehlo olwe biometric voter registration ngeSilungu.
Izakhamizi zesiqinti lesi kuWard 9 zibikele umsakazo weStudio 7 ukuba indlala lokusilela kwamanzi ziyakubona kodwa ukungabi lezithupha kanye lencwadi zokuzalwa kubenza bazibone bengasobantu ngoba akula abenelisa ukukwenza empilweni yabo bengelakho konke lokhu.
Abantwana labadala kuyafanana njengoba abanye baze bayende kumbe bathathe bengela zithupha okuphinda kudale ubunzima kulabo abasanda kuzalwa.
Bachaze ukuba ukuthatha isithupha lephepha lokuzalwa kuyabadulela ngoba abalamali njalo abasebenzi kuthi lomango okusuka eMambale besiyathatha izithupha ePlumtree mude kakhulu.
Bathe noma bengaze bayefika ePlumtree, babhekana lenkinga ezinengi ezibenza bacine bedela ukubalalezoncwadi.
Umphathintambo obona ngezabatsha, oweYouth, Indigenization and Economic Empowerment, uMnu. Patrick Zhuwao, ubike ukuba kuqakathekile ukuba abantu babelengwalo zokuzalwa njalo uhulumende kumele akwenze kubemqoka kunhlelo zakhe ukuba atholise abantu ingwalo lezo.
Ungezelele esithi ilizwe jikelele libhekane laloludubo njalo kunzima kulabo abahlukumezeka ngesikhathi seGukurahundi.
Uthe uhulumende uzaphuma lemizamo ezakwenza kubelula kumuntu wonke elizweni ukuba athole ingwalo zokuzalwa, isithupha kunye lamapassport.
UNkosikazi Gladys Dube, omunye wezakhamizi lezi, ubike ukuba ngempela abantwana beMambale babhekane lodubo lokuswela incwadi zokuzalwa.
UMnu. Wilfred Ngwenya, okhethwe ukumela iZAPU kuWard 9 eMambele, uvumelane loNkosikazi Dube esithi ngempela abantu abanengi abalazithupha lencwadi zokuzalwa.
Omunye wabasakhulayo uNkosikazi Patience Ngwenya uchaze ukuba incwadi yokuzalwa ulayo angelakho yisithupha. Uthe alaso sabuya singadindwanga isithombe sakhe ngakho kakatholi imali yokuthi abuyele ePlumtree ayelungisisa.
Abesilazane beMambale abangelazithupha
UNkosikazi Lister Ndlovu owe Matshamhlophe, eMambele, uthe kunzima ukubalesithupha kumbe ibirth certificate ngoba abalamali.
UNkosikazi Selusiwe Sibanda, oleminyaka yokuzalwa engamatshumi amabili lantathu, ubike ukuba yena kalasithupha le birthcertificate ngoba lonina ulohlupho olufanayo.
UNkosikazi Sehliselo Moyo uthe kunzima ukuba athathise abantwabakhe abayisifica minwe mbili incwadi zokuzalwa ngoba kalamali njalo umkakhe sewadliwa zindunduma eGoli.
Utshalimani webandla leZapu ezansi yeMaNdebeleni uMnu. Matthew Sibanda ubike ukuba empilweni yenengi elingela zithupha lencwadi zokuzalwa kubanzima ukuvota kumbe ukwenza ulutho kanye lokungena kunhlelo ezehlukeneyo ezweni. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Obotshwe ngoMgqibelo eGwanda etshengisela esola umbuso kaMongameli Mugabe uMnu Kukhanyakwenkosi Mnkandla uthi uMugabe sokumele esuke embusweni ngoba esebulele ilizwe.
UMnkandla ubotshwe etshengisela emgwaqweni eyedwa ethwele ibhakane ebelilombiko othi uMugabe sokumele esuke embusweni ukuze kulungisiswe zonke inkinga uzulu abhekane lazo.
Uze wakhululwa ngelanga linye phakathi kobusuku ngemva kokungenela kwamagqwetha alwela amalungelo oluntu aweZimbabwe Lawyers for Human Rights kungelacala alethesiweyo.
“UMugabe sebulele ilizwe, ngakho sokumele ahambe,” kutsho uMnkandla. “Ukubotshwa kwami lokhu akungethusi, kungipha isibindi sokuqhubeka ngisola umbuso weZanu PF.” | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
EleBotswana liphakathi kokukhulumisana leleZimbabwe ukuthi liqalise ukubuyisela emuva abeZimbabwe abangamakhulu phose ayisikhombisa abayiziphepheli kweleBotswana.
Lokhu kulandela ukuphungulwa kwemali yinhlanganiso encedisa iziphepheli emhlabeni jikelele eye United Nations High Commission for Refugees.
Okwamanje kulabantu beZimbabwe phose abangamakhulu ayisikhombisa -688, abayiziphepheli eBotswana. Umphathintambo obona ngezomvikela eBotswana, uMnu. Shaw Kgathi, uthi isikhathi sabo sesitshayile.
Ekhuluma edale lephalamende, uKgathi uthe inhlanganiso encedisa amazwe ngendleko zeziphepheli eyeUnited Nations High Commission for Refugees (UNHCR) izamisa uncedo lwayo lonyaka. Uthe lokhu kutsho ukuthi uhulumende nguye okumele akhiphe imali esikhwameni sakhe ukwenzela ukugcina iziphepheli kodwa lokhu akungeke kweneliseke.
Ngokunjalo, uKgathi uthe sebeqale ukukhulumisana lohulumende weZimbabwe ukuthi abasenkambeni yeziphepheli baphindele ekhaya. Uma bengaqhubeka behlala eDukwi, abeZimbabwe kanye lezinye iziphepheli ezivela kwamanye amazwe zizahluzula isikhwama sika hulumende weBotswana ngezigidi ezimbili zamapula ngomnyaka.
Iziphepheli zibikwa sezilamba enkambeni yeDukwi ngalesisikhathi iUNHCR isiyehlise usizo.
Omunye ohlala enkambeni uWasu Chibi, uthi impilo inzima enkambeni njalo bavele sebefuna ukuphuma.
"Ukudla esikuphiwa akulingani … Into esiyifisayo yikuvunyelwa ukuyadinga imsebenzi ngaphandle."
Kodwa akucacanga ukuthi isimo eZimbabwe sesilungile yini ukuthi iziphepheli ziphenduke, ngesikhathi kukhangelelwe ukuqonga kodlakela ilizwe lilungiselela ukhetho luka 2018.
Esinye njalo isizalwane seZimbabwe, uAlias Moyo, uthe akulasizatho sokuthi abeZimbabwe bangene eBotswana njengeziphepheli.
"Akulasizatho ukuthi bahlale eDukwi ikakhulu intsha ngoba bayenelisa ukuphuma bayethola amathuba angcono kwamanye amazwe, kulokutshona behlezi eDukwi."
Isikhulumi senhlanganiso yeUNHCR kweyinye ingxoxo, satshela iStudio 7 ukuthi inhlanganiso le ifisa ukuthi amazwe ngamazwe zibe yizo ezikhangela iziphepheli.
"Inkamba eseFrancistown isizakuba ngaphansi kukahulumende weBotswana. Ayisikho ukuthi sesivala. Vele sifuna ohulumende kube yibo abahamba phambili ekukhokhelini inkamba lezi."
AbeZimbabwe laba bahlala enkambeni yeDukwi ngaphandle kwedolobho leFrancistown.
Inengi lafika eBotswana ngemva kokubalekela udlakela olwa qhamuka kulungiselelwa ukhetho lukamongameli ngomnyaka ka2008. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Inhlanganiso zikazulu, ezombusazwe, ezamabandla ezokholo lezamasiko zabeZimbabwe abahlala kweleSouth Africa, sezibumbe umanyano eziwubiza Zimbabwe Diaspora Vote Coalition.
Lezi inhlanganiso zithi inhloso yalo umanyano yikulwela ilungelo lokuthi zonke izizalwane zeZimbabwe zivunyelwe ukuvota ziseSouth Africa ekhethweni luka 2018.
Abenhlanganiso lezi bathi bafuna ukuphiwa ilungelo lokuvota kungakho becabange ukumanyana kuloludaba. okhokhela inhlelo zalo umanyano uMnu. Thulani Ndebele, uthi kudala uhulumende weZimbabwe esephula ilungelo labo lokuvota besemazweni ngakho sekuyisikhathi sokuthi balithole lelo lungelo.
“Sivumelene ukuthi sonke sifuna lelo lungelo singakhangelanga ukuthi thina siphumaphi may be siyi Zim First, or siyiZanu PF or siyi MDC whatever, sonke sifuna ilungelo lokuthi sikhone ukuvota lana by the virtue of bring Zimbabweans, I think its within our right ukuthi sikhone ukuvota lana.”
Inengi lezizalwane zeZimbabwe ezikweleSouth Africa ngabantu abasuke elizweni bebalekela esimo esibi kwezomnotho lezombusazwe. Bonkeke bathwele nzima njengoba belezimuli abaziselelayo ezasala eZimbabwe, kanti nxa sekuyisikhathi sokuvota abanengi abayi ekhaya njengoba bayabe besebenza.
Umgcinisihlalo weMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube kweleSouth Africa uMnu. Leonard Dube uthi nxa bengalithola lelo lungelo bazanxusa wonke umuntu weZimbabwe oseSouth Africa ukuthi ayevota.
“Sizogqugquzela abantu ngempela ukuthi nayi imvumo yokuvota. Hayi idiaspora vote siyitholile. Abaze ngobunengi bazovota. Nakhona futhi sizokwenza ukuthi sazi futhi ukuthi bazoregistwa kanjani baregistwa kuphi, bazanani into ezifuneka ukuthi baregistele ukuvota.”
Abanye kulo umanyano bathi sebekubonile ukuthi obekusenza behluleke enhlelweni ezinengi yikwehluleka ukumanyana ngitsho lasezintweni abayabe bezifuna ngokufanayo.
Bakhonake abanye abathi malutshwana amathuba okuthi uhulumende weZanu PF asivume lezo sicelo. Kodwa umkhokheli webandla le Liberal Democrats uMnu. Vusumuzi Sibanda, uthi okwakhathesi leli lilungelo abazimisele ukulilwela baze balithole.
“Ngicabanga ukuthi ngeke baze bakulalele kodwa, into ekhonanje yikuthi umthetho useceleni kwethu, not umthetho kuphela oweZimbabwe kodwa umthetho weAU. umthetho oweUnited Nations u article 25 lo article 13 owe AU ukhuluma ngokuthi abantu balelungelo lokuvota, so akuyona indaba yokuthi ubani uyathanda kumbe akathandi. yintonje okufanele yenzeke ngoba umthetho uthi makwenzeke.”
Kucatshangelwa ukuthi izizalwane zeZimbabwe ezihlala kweleSouth Africa ziyedlula izigidi ezimbili, kanti abakulo umanyano bathi inengi labo balindele ngamehlo abomvu ithuba lokuvota besemazweni. | isiNdebele |
Select date
Iqembu leCameroon lihlohlelwe nguVincent Abourbakar lo Nicolas Nkoulou abangene emdlalweni lo uvele usuqhubekela phambili.
Imidlalo yeAfrica Cup of Nations iyaphela ngeSonto lapho iqembu leCameroon elizangqikilana khona leleEgypt emdlalweni we-final yalinkezo okhangelelwe ngabanengi.
UPasuwa utshele iphephandaba leHerald ukuthi kumephule inhliziyo okwenzakale eGabon lapho iqembu lakhe elenelisa ukubangutshiki lobhanqa emdlalweni wesihonqo seGroup B leAlgeria.
UKatsande utshele umsakazo weSuper Sport ukuthi uthethe lelinyathelo ngoba efuna ukupha abanye abadlali abasakhulayo ithuba mhlawumbe bengenza ngcono kulaye.
UColtart uthi iqembu leZimbabwe lilabadlali abalesiphiwo kodwa kabatholi usekelo okuyinto ebhekane labezemidlalo bonke nje elizweni.
Ukudliwa kwama Warriors kutsho ukuthi asephumile kumcintiswanowe Africa Cup of Nations owenzelwa eGabon.
Iqembu le Zimbabwe lihlezi emsileni wengalane yemiklomelo ngemva kwemidlalo emibili lilomklomelo owodwa.
Umdlalo wangoLwesine unzima kakhulu ngoba eleSenegal liqembu elidlala ngohlonzi lwaphezulu elikhokhelayo njalo kungalane yeFifa Rankings.
Umdlali weqembu lesizwe elama Warriors uCuthbert Malajila, uthi loba iSenegal iqine saka, balakho ukuyinqoba ngoLwesine kumdlalo weAFCON ozadlalelwe eFranceville, Gabon. (AFPTV)
Ekhuluma lentathelizindaba eGabon ngoLwesithathu, umqeqetshi wama Warriors, uCallisto Pasuwa, uthe ufuna ukuthi banqobe iqembu leSenegal loba nje elihlonipha kakhulu.
Lizakhumbula ukubana 'isangoma sethu' sibhule kuhle ngeviki edluleyo saphuma lempumela yomdlalo weZimbabwe leAlgeria oqondileyo.
Ukwengezelela | isiNdebele |
Select date
Abantu becula lokugida komunye wemihlangano eyenziwa ngumkamongameli weZimbabwe uNkosikazi Grace Mugabe endaweni ezitshiyeneyo zelizwe.
Umkamongameli weZimbabwe uNkosikazi Grace Mugabe ekhuluma kweminye yemihlangano yebandla lakhe leZanu PF ayenzayo endaweni ezitshiyeneyo zelizwe.
Uzulu uthi umhlangano weZanu PF ozaqhutshelwa eVictoria Falls ulakho ukusombulula insindabephenduli yokuthi elakusasa likaNkosikazi Grace Mugabe limi njani kwezombusazwe.
Kodwa abanye bathi akalalo ikhono elidingeka kumongameli ongakhipha iZimbabwe enhlutsheni zomnotho lezombusazwe ebhekane lazo okwamanje
UNkosikazi Mugabe eqinisa nje imikhankaso etshengisa ukuthi ufisa ukulubhekisa esikhundleni sikamongameli, abantu bathi kumele akhangele okunye hatshi leso
Isibindi sikaNkosikazi Mugabe sivezwa layindlela akhulumisana lozulu, engakhethi magama loba ukuhlonipha abadala kulaye, ethembe ukuba akula ozampikisa nxa umkakhe esaphila
Uqale engumabhalane obesamukela incingo ehofisini kaMongameli, kodwa namuhla ungumkaMongameli njalo abanye bathi laye ukhanya efuna ukuba nguMongameli. | isiNdebele |
EleZimbabwe lidinga izigidi phose ezingamatshumi amane lanhlanu - $45 million, yokugcwalisa indingeko zabatsha kwezempilakahle lamathuba emisebenzi, inengi elithi leli liphupho nje nxa kukhangelwa umumo wenotho yelizwe.
Ugwalo olukhitshwe nguhulumende weZimbabwe kanye lohlangothi lokunakekelwa kwabantwana kunhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, iUnited Nations Children’s Fund, luthi inani labatsha kuleli liyakhula ngamandla okutsho ukuthi phezu kwabantu abathathu kwabane bayabe bengaphansi kweminyaka engamatshumi amathathu lanhlanu kusiyafika umnyaka ka2020.
Ingcwethi zithi lokhu kutsho ukuthi kudingakala imali enengi yenhlelo zabatsha kwezempilakahle kanye lokuthi bathole imisebenzi nxa ilizwe lizakuba lekusasa elesithunzi.
Lokhu kungenziwanga, ugwalo lolu luthi ubugelekeqe buzakhwela ngamatshumi lambili ekhulwini – 12% kuminyaka elitshumi ezayo kuthi imikhuhlane yengulamakhwa, ukuzithwala masinya, ukwenda masinyane kanye lengculaza kuqonge, abatsha bezama ukuziphilisa.
AbeUNICEF-Zimbabwe, bathi ilizwe lilahlekelwa ngama billion amabili amadola-$2billion, ngomnyaka ngokusilela kwenhlelo lamathuba abasakhulayo.
Osebenza labatsha, uNkosikazi Anele Jona, uthi inani labatsha elikhulayo litsho ukuthi uhulumende kumele engeze imali ephiwa ugatsha lwempilakahle ukuze abatsha bathole indlela zokuvikela ukuzithwala, imithi yengculaza, inhlelo zokuthola ulwazi lokuthatha izinqumo ngempilakahle kanye lamathuba okufunda lokusebenza.
Lokhu kugcizelelwe yisakhamuzi, uNkosikazi Similo Ndiweni, othi kulusizi ukuthi okwakhathesi uhulumende uyehluleka ukunakekela intsha eyiyo enengi njalo ekhangelelwe ukuthuthukisa ilizwe kodwa iyatshabalala ngemikhuhlane kanye lokuswela amathuba.
Osakhulayo, uBongani Maponga, uthi kuqakathekile ukuthi kukhulunyiswane labasakhulayo ngendlela zokuvikela.
Okwakhathesi, abatsha yibo abasengozini enkulu yokuthelelwa igcikwane lengculaza. Kungakho ethi nxa ingculaza iqhubeka imemetheka kibo ilizwe liyakuba yini njalo iyaphela ithini ingculaza ngomnyaka ka 2020.
Indlala kanye lokuswelakala kwemisebenzi sokuvele kwatshiya inengi labasakhulayo lingasasebenzi kwathi inani lamantombazana elendiswa kumbe elenda isikhathi singakeneli liqonga.
IUNICEF-Zimbabwe ithi isiqalile ukuthola imbiko yokuqonga kwenani lamantombazana elenda masinya ngenxa yokusilela kokudla elizweni.
Isakhamuzi, uNkosikazi Emelda Ngwenya, uthi kuyadabukisa ukuthi abantwana baqala imizi besesebancane ngenxa yokuswelakala kwamathuba okufunda kanye lokusebenza elizweni.
Inhlanganiso yokucubungula kuleli, iZIMSTAT, ithi phose amatshumi amane ekhulwini – 36% labantu abangaqhatshwanga kuleli lileminyaka ephakathi kwamatshumi amabili lamatshumi amabili lane, 20-24. Udubo lokuqonga kwenani labasakhulayo alikho kuleli kuphela kodwa emazweni amanengi awezwekazi leAfrica. EZimbabwe, udubo lolu lwengezwa yikuwa kwenotho yelizwe osokutshiye inengi lingafinyeleli inhlelo zempilakahle lamathuba okuzithuthukisa. | isiNdebele |
HARARE —
Inhlanganiso ebona ngezokhetho eye Zimbabwe Electoral Commission (ZEC) ithi zingeke zavota izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwamanye amazwe njengoba kufunakala umthetho ongenza ukuthi zivote.
IZEC ithi umthetho okhona khonamanje owe Electoral Act kawuvumeli abantu abahlala kwamanye amazwe ukuthi bavote.
AbeZEC bathi isimo esikhona sikhuthaza ukuba umuntu aze mathupha ukuzabhalisa igama lakhe kugwalo lwamagama olwe voters roll abalelungelo lokuvota kanye lokuba azevota esekhaya.
Lokhu ngokunye kokuphume emhlanganwe lentathelizindaba owakuqala wokukhulumisana phezu kokuphathelene lendaba zokhetho elizweni ongenwe zintathelizindaba zenhlanganiso ezizimelayo.
Umgcinisihlalo weZEC, uJustice Rita Makarawu, uthe akukho okungenziwa yinhlanganiso yakhe ngaphandle kokuba udaba lwesimo somthetho silungisiswe.
UMakarawu uthe okungenziwa yizizalwane zeZimbabwe ezisemazweni yikuza ekhaya ukuzabhalisa ukuthi baphatheke kukhetho kanye lokuba benelise ukuvota ngoba kulilungelo lomuntu wonke.
Bezikhona inhlanganiso ezimela intathelizindaba okubalisa eyeVoluntary
Media Council of Zimbabwe (VMCZ), ezincome lelinyathelo labe ZEC lokukhulumisana lentathelizindaba, kundaba zokhetho ngenjongo yokuba kusize ekulobeni indaba ezilohlonzi, eziphathelane lokhetho.
Obona ngezokuqhutshwa kwenhlelo ze VMCZ, uNkosazana Faith Ndlovu, uthe leli linyathelo elihle okumele ngabe lathathwa kudala ukubamba imihlangano yaloluhlobolentathelizindaba, kukhulunyisanwa ukuze kungabilokucabangelana okungeyisikho, zithi zilotshwa indaba ezifinyelela kuzulu, kube ngeziveza ulwazi olujululileyo.
Lanxa isisekelo sombuso sikubeka sobala ukuba kulilungelo lakhe wonke
oyisizalwane seZimbabwe, ukuphatheka kukhetho,umthetho lokhe ungakalungiswa ukuba uvumele umuntu wonke ukwenzae njalo okufana labasezintolongwenilabakwamanye amazwe, ngaphandle kwaba sebenza emahofisini ommeli welizwe kwamanye amazwe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umncintiswano we Matabeleland Senior Swimming Championships ukhangelelwe ukuqala ngoLwesine koBulawayo.
Ekhuluma lentathelizindaba zemidlalo ebezixoxisana lenkokheli ye Matabeleland Amateur Swimming Board mayelana lesimo esomdlalo wokuntsheza kwelemaNdebeleni, umgcinisihlalo walinhlanganiso uNokuthula Cyprianos, uthe kulamaqembu ayithoba minwe mbili azaphatheka kumncintiswano we Matabeleland Senior Swimming Championships.
“Ukuqala kuka December siyabe silomncintiswano lapho amaqembu ayabe ethe gwaqa eCity Pool bencintisa njalo abantwana abazaphumelela bazakhethwa ukuba bayemela iMatabeleland kumncintiswano yelizwe lonke ezaqhutshelwa esigodlweni iHarare.”
Amaqembu azangena kumncintiswano we Matabeleland Senior Championships ngabalisa ele Barracudas, ele BG Dolphins, ele Crusaders, ele Falcon, ele Petra Swimming Academy, ele SOS kanye lele Zambezi Tigers elase Victoria Falls.
Kumaqembu wonke akoBulawayo akula elivela emalokitshini ahlala abanengi njalo uCyprianos uthi kuyisifiso sabo ukuba umdlalo wokuntsheza usabalale ukhule njengomdlalo wenguqu.
“Siyafisa ukuba ngabe umasipala labosomabhizimisi bayancedisa ukuvuselela amabhukutsho asemalokitshini ukuze abantwana basemalokitshini bathole amathuba awokuphatheka emdlalweni wokuntsheza.
“Yisifiso sethu ukuba lumdlalo ukhule nje ufane lomdlalo wenguqu kodwa umgoqo yikuba njengenkokheli eyomdlalo wokuntsheza asilayo imali eyokuvuselela amabhukutsho emalokitshini .”
Umncintiswano we Matabeleland Senior Swimming Championships ukhangelelwe ukuthi uzafika emaphethelweni ngeSonto lapho okuzabonakala ukuba yiliphi iqembu elizabe lincinte amanye.
UCyprianos uthi kulabadlali abalethalenta okokuthi bengaya mela ilizwe kumncintiswano emikhulu eminyakeni elandelayo.
“IMatabeleland ngakhona iyazama bakhona abantwana abathembisayo ukuba nxa bengaqhubekela phambili bezilolonga bangaya phambili mhlawumbe baze bafinyelele lokuyaphatheka kumidlalo ye Olympics.”
NgoLwesine langoLwesihlanu umncintiswano uzaqhutshwa ntambama ngehola lesithupha kuthi ngoMgqibelo uzaqala ngehola lakuqala emini kuthi ngeSonto kuyaqalwa ekuseni ngehola lethoba munwe munye. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ugatsha olubona ngokuqhutshwa kokhetho kweleGambia luthi uMongameli Yahya Jammeh, obeseleminyaka engamatshumi amabili lambili esembusweni unqotshiwe kukhetho olwenziwe ngoLwesine.
Lolugatsha luthi obemela ibandla eliphikisayo uMnu. Adama Barrow unqobe uMnu Jammeh ngesilinganiso esifika phose itshumi ekhulwini.
Luthi njalo uJammeh, yena obesaziwa njengontando kayiphikiswa obusa ngodlame langocuku uzakwamukela limpumela lanxa nje yena engakatsho.
“UJammeh usuke walibala inkulumo yabadala ethi ‘kusinwa kudedelwana,’” kutsho Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Brilliant Mhlanga ekhulkuma leStudio 7 ekweleBhilithani.
UMhlanga wengezelele wathi ukunqotshwa kukaJammeh kuveza sobala ukuthi ontandokayiphikiswa labo siyafika isikhathi sokuthi baphume embusweni. | isiNdebele |
HARARE —
Ummeli weMelika eZimbabwe, umnumzana Harry Thomas Junior, uthi akaboni kusiba lenguquko kundlela uhulumende wakhe azosebenzelana ngayo lele Zimbabwe, kungakhathalakile impumela yokhetho lokudinga umongameli elizweni lakhe.
Utsho lamazwi uAmbassador Thomas, emkhosini obusemahofisini ohlangothi olubona ngezokukhulumisana lozulu olwe Public Affairs Section, lamuhla ekuseni, wokulindela impumela yokhetho lwelizwe lakhe.
Ethi aleqiniso lakho yikuba uhulumende weMelika, uzoqhubeka eqinisa imikhankaso yakhe yokulondolozwa kwelungelo loluntu lokuqhutshwa kokhetho oluzayo ngendlela esuthisa uzulu weZimbabwe.
Wathi uleqiniso lokuba ezoqhubeka ngenhlelo abekade ezisekela elizweni uhulumende wakhe okubalisa ukutholisa usizo kwezempilakahle, ukudla ngalesi sikhathi sendlala, uhlelo lokuthuthukisa inkokheli yabasakhulayo olwe Young African Leaders Initiative – YALI lezinye ezinengi.
Abaze emkhosini wokudla kwekuseni owe U.S. Presidential Election Breakfast, banikeze imibono ehlukeneyo phezu kwempumela yokhetho lweMelika, lapho umnumzana Donald Trump, webandla lama Republican enqobe uNkosikazi Hillary Clinton wamaDemocrats.
Umqondisi wenhlanganiso ye Zimbabwe Peace Centre, umnumzana Trust Mamombe, uthi limpumela itshengisa ukuba izizalwane zeMelika, zizwisise obekutshiwo ngu Trump, okungazwisiswangwa ngabantu umhlaba wonke jikelele. Ethi kunengi okungafundwa nguhulumende weZanu PF eZimbabwe, ukuba ukhetho luqhutshwa njani kungela dlakela.
Banengi abekade bekhangelele ukunqoba kukankosikazi Hillary Clinton, okubalisa umnumzana Nqaba Matshazi, ongumhleli kwelinye lamaphephandaba elizweni, obelesifiso sokuba ngabe kungene owesifazane kulesi sikhundla.
Unkosazana Faith Ndlovu, ngomunye wabaphatheka kuhlelo lokuthuthukiswa kwabasakhulayo, olwe Young African Leaders Initiative – YALI, laye uthi ubekhangelele ukuba uNkosikazi Clinton nguye ozonqoba kulolukhetho. Zinengi izifundo, uMaNdlovu athi inkokheli kuleli, engafunda kizo ekuthini luqhutshwa njani ukhetho kungekho kuhlukumezana.
Kwasekelwa ngumgcinisihlalo wesigaba seHarare ebandleni le MDC elikhokhelwa ngu Proffessor Welshman Ncube, umnumzana Thomas Mgutshini.
Inkokheli ingazinikela, uMgutshini uthi lele Zimbabwe lingafika kuleso sibanga lapho umuntu ukhetha amathandayo kungekho kwesaba. Etsho ukuba kungani befisa ngabe kube nguNkosikazi Clinton othethe lesi sikhundla.
Umangalise abanengi umnumzana Donald John Trump ngokunqoba kulolukhetho, esiba ngumongameli wesimatshumi mane lanhlanu weleMelika, lanxa inengi labantu belikhangelele ukuba kuzokuba ngunkosikazi Hillary Clinton, webandla lamaDemocrates ozonqoba. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lenguqu ele Highlanders lize lanqoba ngemva kwemidlalo eyisithupha lithwele amagabha avuzayo.
Iqembu le Highlanders litshaye ele How Mine nge 2 ka nya ngeSonto enkundleni ye Barbourfields okuyimpumela eze ngemva kwemidlalo eyisithupha amahlolanyama etshila imoya yabalandeli. Bekusehlula ukuba leliqembu linqobe amanye.
Ukunqoba kweqembu leHighlanders kwenze lenelise ukwala lilokhu lihlezi kuzinga lesithathu engalaneni yemiklomelo lilemiklomelo engamatshumi amathathu lanhlanu.
Ukaputeni weqembu le Bosso uFelix Chindungwe uthi badlale ngokuzimisela okukhulu ngoba besebekhathele ngokudliwa.
“Namhlanje wonke umuntu udlale etshingisela ukuba ufuna ukunqoba njalo lokhu kukhanye ngokuba sihambe kukhefu sesihlohle zaba mbili okuyinto esacina kudala ukuyenza.”
Phezu kwengalane kutholakala iqembu le FC Platinum lona elilemiklomelo engamatshumi amane lantathu njalo elibe ngutshiki lobhanqa 1 – 1 leqembu le Chicken Inn ngoMgqibelo.
Endaweni yesibili kuhlezi iqembu le Caps United lona elilemiklomelo engamatshumi amane njalo elibhaxabule ele Mutare City nge 4 ka 1 ngoMgqibelo.
Iqembu le Mutare City lihlezi kundawo yesine lilemiklomelo engamatshumi amathathu lane njalo linqobe ele Tsholotsho nge 2 ka 1 ngoMgqibelo kuthi kundawo yesihlanu kuhlezi iqembu le Dynamos lona elilemiklomelo engamatshumi amathathu lambili njalo elibe ngutshiki lobhanqa 0-0 lele Ngezi Platinum ngeSonto.
Kundawo yesithupha kuleqembu le Traingle lona elilemiklomelo engamatshumi amathathu njalo elinqotshwe nge 5 ka 3 ngele Hwange kuthi endaweni yesikhombisa kuleqembu le Harare City elilemiklomelo engamatshumi amambili lathoba munwe munye njalo elinqobe iqembu le Bulawayo City nge 2 ka 1 ngoLwesihlanu.
Amaqembu abalisa elel Chicken Inn, ele How Mine kanye lele Bulawayo City ahlezi ngaphansi kweqembu le Harare City njalo womathathu alemiklomelo engamatshumi amabili lathoba minwe mbili iqembu ngalinye.
Endaweni yetshumi lanye kuleqembu le Chapungu lona elibhaxabule ele Border Strikers nge 3 ka nya ngoMgqibelo njalo lilemiklomelo engamatshumi amabili lesikhombisa okulinani eliphethwe ngamaqembu ahlezi ngaphansi kwalo abalisa ele Ngezi Platinum kanye lele Hwange.
Iqembu le Mutare City lihlezi endaweni yesithathu nxa usuka ngaphansi kwengalane lilemiklomelo elitshumi lesikhombisa kuthi iqembu le Tsholotsho lihlezi endaweni yesibili nxa usuka ngaphansi kwengalane lilemiklomelo elitshumi lantathu ikanti ele Border Strikers yilo elihlezi ngaphansi kwengalane lalo lilemiklomelo elitshumi lantathu.
Kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu, iqembu lesizwe elama Warriors likhangelelwe ukuqala kusasa amalungiselelo alo awokuyadlala leqembu le Guinea kumdlalo wokucina owesibaya sika Group L owokudinga amaqembu azakuyaphatheka kumncintiswano we 2017 Africa Cup of Nations ozaqhutshelwa elizweni le Gabon ngomnyaka ozayo.
Iqembu le Zimbabwe livele selaphumelela ukuba ngelinye lamazwe azakuyadlala kwele Gabon njalo umqeqetshi uKallisto Pasuwa ukhangelelwe ukuba aphe ithuba abanye abadlali abangajwayelanga ukudlala loba nje ebize inengi labadlali abathenjiweyo.
Umgadli weqembu le Mamelodi Sundowns uKhama Billiat nguye ophiwe ithuba lokuphumula njengoba iqembu lakhe liphatheke kumncintiswano wokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa. | isiNdebele |
"Let us not be robbed of the joy of evangelization!"
You can read the English text at vatican.va...
UMBIKO KAPHAPHA UFRANCISI WOKUGCINA USUKU LOKUTSHUNYAYEZWA KOMHLABA WONKE 2014
Kini bazalwane abathandekayo,
Lalamhla inkulungwane zabantu lokhu zingamazi uJesuKristu. Ngalesisizatho, umsebenzi wokutshumayeza labo abangakamazi uKristu uyaphambili lokhu kumele kwenziwe ngokuphangisa. Wonke amalunga ebandla abizelwe ukuphatheka kulumsebenzi wokumemethekisa iVangeli, ngoba ibandla lona ngokwemvelo yalo limele ukubalitshumayele: ‘Lazalelwa ukuba liqhubekele phambili litshumayela.’ Usuku lokukhumbula ukutshunyayezwa komhlaba wonke lusuku oluligugu kakhulu lapho amakholwa avela kuzizwekazi ezitshiyeneyo akhuleka khona njalo atshengisa khona ukuhlanganyela ekuphathiseni ibandla lapho elisasungula khona. Kulusuku lokuthakazelela igrasiya Kanye lenjabulo. Lusuku lokuthakazelela igrasiya, ngoba uMoya oNgcwele, owathunywa nguBaba, unika inkalipho Kanye lamandla kulabo abalandela ukwenzakwakhe. Kuyikuthakazelela injabulo, ngoba uJesu Kristu, iNdodana kaBaba, owathunywa ukuzatshumayeza umhlaba, uphathisa njalo asekele imizamo yethu yokutshumayela. Linjabulo kaKristu leyabatshumayeli ingifunzelela ukuba ngiphume lombono webhayibhili esiwuthola eVangelini likaLuka (cf. 10:21-23).
1. Umlobi weVangeli usitshela ukuthi iNkosi yathuma abafundi abangamatshumi ayisikhombisa ngababili ngababili kuzigaba ezitshiyeneyo ukuze bayetshumayela ukuthi umbuso kaNkulunkulu ususondele lokubabalungiselele abantu ukuba bahlangane loJesu. Ngemva kokutshumayela abafundi baphenduka begcwele injabulo: injabulo iyisihloko esimqok aekuthunyweni kokuqala kwabafundi. UJesu wabatshela wathi: “Lingathokozi ngoba omoya ababi bayalilalela; kodwa thokozani ngoba amabizo enu alotshiwe ezulwini. Ngalesosikhathi uJesu wathokoza kuMoyao Ngcwele wasesithi: “Ngiyakudumisa Baba…”njalo, ekhangela abafundi bakhe ensitha wathi, “Abusisiwe amehlo abona elikubonayo [Lk 10:20-21, 23].
IVangeli likaLuka lisitshengisa izigaba ezintathu. UJesu ukhuluma kuqala labafundi bakhe, abesekhuluma loYise, abesekhuluma njalo labafundi bakhe. UJesu wayefuna ukuba abafundi bakhe babelane laye injabulo yakhe ngendlela ehlukileyo njalo ephakemeyo edlula yonke injabulo ababehlangane layo empilweni zabo.
2. Abafundi bagcwala injabulo bethatshiswa ngamandla abo okukhupha omoya ababi ebantwini. Kodwa uJesu wabaxwayisa ukuba bengajabuleli kakhulu amandla ababewamukele, kodwa bejabulele uthando ababelwamukele, “ngoba amabizo enu alotshiwe ezulwini” [Lk 10:20]. Abafundi baphiwa uthando lukaNkulunkulu, baphiwa njalo ukuba babele abanye loluthando. Loluthando yilo oluyisisusa sokubonga lenjabulo enhliziyweni kaJesu. ULuka wabona ukuthokoza lokhu kubudlelwano bobuthathu obungcwele: “uJesu wajabula kuMoya oNgcwele”, waphendukela kuBaba wamdumisa. Lesisikhathi senjabulo enkulu sivela kuthando uJesu alalo kuYise, iNkosi yezulu lomhlaba, owafihla lezizinto kwabahlakaniphileyo labafundileyo, wazambulela abantwana [cf. Lk 10:21]. UNkulunkulu ufihlile njalo wambulile, njalo kulumkhuleko wokudumisa ukuzambula kwakhe kubonakala sobala. Kuyini uNkulunkulu akwambulileyo wakufihla? Zimfihlakalo zombuso, ukwambulwa kobungcwele obukuKristu lokunqotshwa kukaSathani.
UNkulunkulu ukufihlile lokhu kulabo abazikhukhumezayo, abazithi bazikonke. Sebeyiziphofu ngenxa yokuziphakamisa kwabo njalo sebehle bavalela uNkulunkulu indawo phakathi kwabo. Kulula ukucabanga ngabantu uJesu ngesikhathi sakhe ayebaxwayisa, kodwa ingozi ihlala ikhona njalo ikhangelane lathi sonke. ‘Abancane’, ngabazehlisayo, abayanga, abakhangelelwaphansi, abangazwakaliyo lalapho bekhuluma, abakhatheleyo njalo abathwele nzima, uJesu ubabiza ngokuthi ‘ababusisiweyo.’ Sikhumbula uMariya, uJosefa, abagoli benhlanzi baseGalili Kanye labafundi uJesu ababiza lapho ehamba etshumayela.
3. “Yebo, Baba, ngoba kwaba kuhle kuwe ukuba kubenjalo” (Lk 10:21). Amazwi KaJesu la kufanele siwazwisise ngoba aqonde ukudumisa yena ngokwakhe. Esingathi “yikugcwala umusa” kuchasisa icebo likaNkulunkulu elihle njalo elokusindisa abantu. Yiwo umusa kaNkulunkulu owenza ukuba uJesu athokoze, ngoba uNkulunkulu uBaba wafisa ukuthanda abantu ngothando lunye athanda ngalo iNdodana yakhe. uLuka uyakutshengisa lokhu ekudumiseni kukaMariya; “Umphefumulo wami uyayidumisa iNkosi, lomoya wami uyathokoza ngoNkulunkulu uMsilisi wami” (Lk 1:47). Lezi zindaba ezinhle ezikhokhelela ekusindisweni. UMariya, ethwele uJesu esiswini sakhe, umtshumayeli opheleleyo, wahlangana loElizabethi, egcwele uMoya oNgcwele wahlabela ingoma yakhe yokudumisa uNkulunkulu. UJesu laye wathi ebona ukuphumelela kwabafundi bakhe emsebenzini wabo Kanye lokuthokoza kwabo, egcwele uMoy aoNgcwele wathokoza waze wakhuleka kuYise. Kulokhu kokubili, yintokozo yomsebenzi wosindiso, yothando uBaba othanda ngalo iNdodana yakhe olwehla lusiza kithi, njalo langoMoya oNgcwele singcwaliswe futhi sabelwe impilo yoButhathu obungcwele.
UBaba yena ungumthombo wentokozo. INdodana yona iyisitshengiselo yale intokozo, njalo uMoya oNgcwele yena nguye osiphakulela yona. Ngemva kokudumisa uBaba, umvangeli uMathewu uyasazisa lokhu, UJesu uthi: “Wozani kimi lonke elikhatheleyo lelisindiweyo, mina ngizakuliphumuza. Thwalani ijogwe lami phezu kwenu, lifunde kimi, ngoba ngimnene ngithobekile; kung’khona imiphefumulo yenu izakufumana ukuphumula. Ngoba ijogwe lami lilula, lomthwalo wami ulula” (Mt 11:28-30). “Intokozo yeVangeli igcwalisa inhliziyo lempilo yabo bonke abahlanga nalo Jesu. Labo abamukela usindiso lwakhe bayasindiswa ezonweni, ekudabukeni, ebuyangeni bomoya njalo lokuba sekuhlulukelweni. NgoJesu intokozo izalwa kutshwa njalonje” (EvangeliiGaudium, 1).
Indlela iVirigo uMariya ahlangana ngayo loJesu yabangeyehlukileyo, ngolokhu- ke, kwaba ngokubizwa ngesilathini ngokuthi “causanostraelaetitiae”. Abafndi bakaJesu, ngokwabo, bamukela isibizelo sokulandela uJesu, Kanye lokuthunywa nguye ukuba batshumayele iVangeli (cf. Mk 3:14), ngakho- ke bagcwaliswa ngentokozo. Kanti kungani lathi singangeni kulesisisiziba sentokozo?
4. “Ingozi enkulu kumhlaba lo esiphila kiwo khathesi, osugcwele impilo yobuhwaba benotho, yikudana lokuhlulukelwa okudalwa yikungasuthiseki, kanti-ke lokuba lenhliziyo ezilomhawu, lokufisa ukunqinekela inkanuko eziyize, lomzwangedwa ofayo” (EvageliiGaudium, 2). Kuyadingakala ukuba abantu babe lokuzwisisa ngosindiso olwalethwa nguKristu. Abalandeli bakhe yilabo abavumela ukuba bakhangwe kokuphela luthando lukaJesu olulesibonelo somlilo wentshukuntshu loMbuso kaNkulunkulu Kanye lokutshumayel intokozo yeVangeli. Bonke abalandeli beNkosi bayanxuswa ukuba bondle,bathuthukise lintokozo yokutshumayela. AmaBhishopi, njengezingosi zalabo abalomlandu wokutshumayela, balomsebenzi wokukhuthaza ukubambana ekutshumayeleni kuzifundabhishopi. Babiziwe ukuba bamukele intokozo yokufakaza uJesu Kristu lokuba itshengiselwa ekuzinikeleni ukumtshumayela endaweni ezikhatshana, njalo ekuqhubekeleni phambili ukufinyelela imingcele yezindawo zabo, lapho okulabayanga khona abanengi abamelele lezindaba.
Ezindaweni ezinengi kulo umhlaba sokutholakala ukufa kwezibizelo zobupriste Kanye lezibizelo zempilo yokuzinikela. Ezikhathini ezinengi lokhu kudalwa yikuswelakala kwenkuthazo elomvutho kulabo asebabizwayo ezigabeni ezingelatshukuntshu, ngakho- ke kwehlule ukuhuga abantu. Intokozo yeVangeli ivela ekuhlanganeni loKristu lokwabelana labaswelayo. Ngalesisizatho ngikhuthaza amapharishi, amaqembu, ukuba liphile impilo elothando oluqotho, olwakhelwe ekuthandeni uJesu lekunakekeleni imfuno zalabo abancindezelwayo. Lapho okulentokozo khona, intshukuntshu lesifiso sokuletha uKristu kwabanye, izibizelo zeqiniso zingabakhona. Phakathi kwalezizibizelo akufanelanga siyekethise izibizelo zamakholwa. Sokubekhona ukukhula kokunanzelela isimo samkholwa lokuthunywa kwawo ebandleni, lokunanzelela ukuba labo babiziwe ukuba baphatheke emsebenzini lo oqakatheke kangaka wokutshumayela iVangeli. Ngalokhoke, kufanele baphiwe imfundiso ukuze umsebenzi wobupostoli uphumelele.
5. “UNkulunkulu uyamthanda onikela ngokuthokoza” (2 Cor 9:7). Ilanga lokutshumayela emhlabeni wonke (World Mission Day) yisikhathi lapho okufanele ukuba sivuselele isifiso Kanye lolokho esavela sakudalelwa ukuba siphatheke ngentokozo ekutshumayeleni lapho ivangeli elingakafiki khona. Ukuphathisa ngemali munye ngamunye yisibonakaliso sokuzinikela, okokuqala eNkosini lakwabanye njalo, ngale indlela ukuphathisa ngempahla kungaba yindlela yokutshumayeza abantu kwakhelwe othandweni.
Kini bazalwane, ngalelilanga lokutshumayeza umhlaba imicabango yami isuka igxile kuzifundabhishopi zonke. Masingaduhiswa mayelana lenjabulo yokutshunyayelwa kweVangeli! Ngiyalinxusa ukuba lizinze enjabulweni yeVangeli njalo likhulise uthando olulumathisa izibizelo zenu Kanye lomsebenzi wenu wokutshumayela.Ngiyalikhuthaza omunye lomunye wenu ukuba likhumbule, kube kungani lithatha uhambo lokuzicubungula ngaphakathi, ukuthi “uthando lokuqala” oluyilo iNkosi uJesuKristu akhudumeza ngalo inhliziyo zenu, hatshi, ukuba lizidle ngezinto ezinhle ezadlulayo, kodwa ukuba libekezele entokozweni. Abalandeli beNkosi bayabekezela lapho besizwa ukuba ikhona phakathi kwabo, benze intando yakhe njalo babelane labanye ukholo lwabo, ithemba Kanye lokuphathisana okudingwa livangeli.
Kasikhulekeni sincengelwa nguMariya, isibonelo esihle sokutshumayela ngokuzehlisa langenjabulo, ukuba ibandla libe likhaya elemukelayo, umama wabantu bonke kanye lomthombo wokuzalwa kutsha komhlaba.
Lincwadi ivela eVatican, ilotshwe mhlaka- 8 Nkwenkwezi 2014, ngomkhosi omkhuluwe Phentekoste
NGUPHAPHA WETHU UFRANCIS
Picture from: missionz.co.nz | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izakhamizi zedolobho lakoBulawayo zithi kaziyifuni imali yohlobo lwama bond notes eqalise ukusetshenziswa ngoMvulo.
Zethule lokhu ngoLwesine emhlanganweni oqoqwe yikhomithi yedale lephalamende ebuthelela imbono kazulu ngomthetho olungiswayo ozakwenza ukuthi ama bond notes la asebenze okusemthethweni.
Ezinye izakhamizi zikhulume zifuthelene zisithi uhulumende kumele abazwele ngoba zalahlekelwa yimali enengi okumangalisayo kusasetshenziswa imali yeZimbabwe eyacina ukusebenza ngomnyaka ka2009 ngenxa yokugugudeka okumangalisayo.
Abantu bonke abanike umbono wabo ngohlobo lwemali le kade bezonde beganunwabo ngendlela eyenziwe libhanga lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe elethule uhlelo lwemali le lingakhulumisananga lozulu.
Batshele ikhomithi yedale lephalamende eyengcebo ukuba iyebikela idale lephalamende ukuthi abantu bakoBulawayo bathe kabayifuni imali le.
Bathi akulangitsho inkampani eyodwa esavulile edolobheni leli njalo kabafuni kubuyela esimeni sika2008 lapho abasebephila ngokudla ibarley benatha lamajolly juice.
Osakhulayo, uMnu. Millicent Nyathi, ubike ukuba bacelwa ukuhlonitshwa ngumongameli weZimbabwe njalo njengoba bengayifuni imali yama bond notes ngoba lapho abawoda khona impahla zabo zokuthengisa imali le bavele abalithathi njengoba kibo ifana lephepha lokusebenzisa esambuzini.
UNyathi igcizelele esithi badla nzima, baphila nzima njalo lemizamo kahulumende yokuvuselela amankampani anjenge Merlin uhulumende uyayincindezela.
UMnumzana Patrick Ndlovu laye ungezelele esithi ama bond notes kawafuni njalo amalunga edale lephalamende kumele bahambise ilizwi likaBulawayo lokuthi ibond alifunakali.
UNdlovu uchaze ukuthi amalunga edale lephalamende azehlisile njalo kumele bahloniphe uzulu. Uthe ulisizi kwabasakhulayo abangaze bahole kodwa bakhalela imali yohlobo lwama bond notes.
Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Ndodana Msipa, ubike ukuba amalunga edale lephalamende bangamasela njengoba abanye babo bakhanya besekela uhlelo lolu lweRBZ olucuphula uzulu.
UMnu. Iphithule Maphosa, oyisikhulumeli sebandla le Zapu, uthe akukhanyi kahle ukuthi imali le izasetshenziswa njani eZimbabwe.
Akukhulumileyo kusekelwe yizakhamizi ezinengi zakoBulawayo ezithe azisoze ziyibambe imali le ebiswe ngendlela engalunganga. | isiNdebele |
Abanengi bamukele ngenjabulo umbuthano wengxoxompikiswano le, lapho abeZimbabwe bebexoxisana behluza ukuthi ilizwe liyaphi ngemva kweminyaka engamatshumi amathathu lasithupha-36 lithole uzibuse eyenzelwe eVOA
IChicken Inn yiyo ephakamise inkezo yalonyaka eye Independence Trophy ngemva kokunqoba ele Highlanders nge 2 ka 1
UDr Patson Dzamara, umnewabo wentathelizindaba engumlweli welungelo loluntu uItai Dzamara oselomnyaka wanyamalala ubotshwe ngamapholisa etshengisele ngoMvulo enkhundleni yeNational Sports Stadium eHarare
inengi labantu ikakhulu esigabeni seMandebeleni bathi ukunanza leli langa kuyize ngoba iZANU-PF iyazehlulekela njalo abalwa impi balwela ize ngoba uHulumende obusayo uselocuku olwedlula olwamabhunu.
Kungakhathalekile ukuswelakala kwemali, iZimbabwe yenelise ukwehlisa inani labantu elithelelwa igcikwane lengculaza kusiya kutshumi lantathu ekhulwini – 13.8%, lonyaka
Inkulungwane lenkulungwane zabantu zibuthene enkundleni yeNational Sport Stadium zinanza ilanga eleZimbabwe lathola ngalo uzibuse wabensundu. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Inani lezizalwane zeZimbabwe ezisebenza kwele Botswana seliyehlile ngesikhathi ilizwe lelo selithethe isinqumo sokugcinele aMatswana imisebenzi eqakathekileyo enjengokufundisa ezikolo.
Inombolo ezisanda kwethulwa lugatsha lukahulumende olweStatistics Botswana, lutshengisa ukuthi abavela eZimbabwe besebenza eBotswana okusemthethweni selehle okumangalisayo lisuka kunkulungwane eziyisikhombisa eminyakeni embili edluleyo lawela kunkulungwane ezimbili lamakhulu amane - 2,419.
Inani labasebenza eBotswana bevela kwamanye amazwe lingaphezu kwenkulungwane eziyisithupha - 6,527 - okutsho ukuthi abeZimbabwe bayisilinganiso esingamatshumi phose amane ekhulwini (37percent) uma kuhlanganiswa inani lezisebenzi zabavela phandle.
Inengi ngabesilisa abasephethe amaphepha okusebenza eBotswana bengaphezu kwamatshumi ayisikhombisa (70 percent) ekhulwini uma kuqathaniswa labe sifazane.
Abasebenza emapulazini kanye lekwakheni yibo abahamba phambili belamaphepha okusebenza.
UNkosazana Ireen Dlomo osebenza eGaborone uthi ukwehla kwenani labaphiwa amaphiwa ngomlayezo obalulekileyo usuka eBotswana, ikakhulu kumazwe anjenge Zimbabwe.
“Kusobala ukuthi izikhathi sezintshitshile. Akuseyiyo Botswana esiyaziyo amaphepha engasatholakali lula, njalo kungumlayezo ocacileyo ikakhulu kulizwe elifana leZimbabwe ukuthi asilungiseni inkinga zethu ukuze sinelise ukusebenza ekhaya hatshi kwamanye amazwe.”
UNkosikazi Silethemba Mhlanga yena uthi inombolo ikakhulu ngabeZimbabwe ayisiso siboniso esiqondileyo ngoba kulenengi elebenza lingelamaphepha, kulenkulungwane lenkulungwane ezingena eBotswana ngudlu.
“Siyakwazi ukuthi banengi abasebenza bengalamaphepha, inengi lingena malanga wonke lingelamaphepha eBotswana.”
EleSouth Africa, elilezisebenzi kuzikhundla eziphezulu ikakhulu emigodini eyemba amatshe aligugu Kanye lezigaba eziphatha ezemali, bayalandela phose ngenkulungwane ezimbili.
Amanye amazwe afana laboZambia, Kenya, India kanye leChina ayalandela eyabelana inkulungwane ezimbili eziseleyo. | isiNdebele |
HARARE —
UMongameli welinye lamacele eMDC, uMnu. Welshman Ncube uthi ibandla lakhe selibumbe umanyano lelika Mnu. Morgan Tsvangirai ukwenzela ukunanza izikhalazo zikazulu ofuna babambane ngesikhathi sokhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
UNcube loTsvangirai batshele intathelizindaba eHarare ngoLwesine ukuthi behlukana bengananzelelanga ukuthi lokhu kwephula inhliziyo kazulu.
Uthe ulethemba lokuthi abakwenze loTsvangirai kuzajabulisa abantu abanengi abafuna ukuthi kususwe ibandla leZanu PF embusweni.
Isivumelwano lesi silandela esifanayo esiyenzwe ngoLwesithathu nguTsvangirai loNkosikazi Joice Mujuru webandla le national People’s Party.
Bayavumelana bonke ukuthi le yiyo yodwa indlela yokulethala uzulu eZimbabwe inkululeko ebalulekileyo.
Emkhosini owenzelwe emzini kaTsvangirayi, uNcube loTsvangirai batshengise ukuzisola ngesehlakalo sokuhlephuka kwebandla le MDC ngomnyaka ka 2005.
UNcube laye ugcizelele ezisola ngesehlakalo sokuhlephuka kwebandla le MDC, esithi lokhu kwenzakala kungazange kwaqakathekiswa uzulu elizweni.
Isizatho esikhulu esenza behlukane ngaleso sikhathi kwakuludaba olulwalusegudwini lokhetho lwedale le Senate.
UTsvangirayi ngaleso sikhathi wayekubeke sobala ukuba ibandla lingangeni kulolokhetho lingaze laba khona lelo dale ngoba liyindleko kuhulumende kukanti-ke uNcube labanye bakhe babefuna ibandla lincintise.
Umkhokheli webandla le MDC-T, uMnu. Morgan Tsvangirai namhla ulobelane isivumelwano esinye esokusebenzelana loMnu. Welshman Ncube owebandla le MDC.
Esethula amazwi akhe emkhosini wokulobelana isivumelwano lesi owenzelwe emzini wakhe eHarare, uMnu. Tsvangirai uthe kulusizo ukuba amabandla la adabukana phakathi kodwa wengezelela esithi abakhokheli boqotho bayaxolelana balungisise okuhlaphayo.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lowake waba ngumeya wakoBulawayo engowebandla le Zanu PF, uMnu. David Ndlovu endawonye lelunga lebandla leMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube Mnu. Nqabutho Nicholas Mabhena.
UNdlovu uthi ukumanyana kwamabandla lokhu akusoze kuncede ngalutho ngoba ukwehlukana kwabo kutshengisa ukuba balembono ehlukeneyo.
"Okwakathesi ngibona ibandla leZanu PF lizanqoba ngoba abantu belokhu belisekela. Sizabona ngama elections kodwa okwakathesi ngibona ungani lokhu lilo sekelo," kutsho uNdlovu.
UMabhena uthi ukwehlukana kwabo kwabangelwa ykutshiyna kwemibono kodwa okwakathesi sebemanyaniswa yikwehluleka ukubusa okwenziwa libandla le Zanu PF.
"Ukubambana lokhu kutsho ukuthi sisiyafika ekhwethweni ngomnyaka ka 2018 iZanu PF iyabe ingekho embusweni," kutsho uMabhena. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso ebona ngemali yabantu abatshiya umsebenzi ngenxa yokukhulu eye National Social Security Authority (NSSA) ithi bazakwengeza imali etholwa ngasebekumpentsheni isuka kumadola angamatshumi amane isiya kukhulu lakukhulu lamatshumi amahlanu amadola eMelika ($100-$150) kusukela ngoMpandula.
Lamhlanje koBulawayo iNSSA ibilelanga lokubukisa imisebenzi abayenzayo ngaphansi kwendikimba ethi “Rehabilitate Workers and Return to Work” lapho amankampani abeboniswa ukuba izisebenzi lapho zilimele ziphathwa njani esibhedlela sezisebenzi esikoBulawayo emzini weMzilikazi esasungulwa ngomnyaka ka1971.
Ekhuluma ngemva kokubhoda ebona imitshina eseNSSA Rehabilitation Centre, umphathintambo wePublic Services, Labour and Social Welfare, uNkosikazi Priscah Mupfumira, uthe sebakhweza imali ephiwa imuli yesisebenzi singafela emsebenzini kusuka kumakhulu amathathu amadola kusiya kumakhulu amahlanu.
Uthe okwamanje baphakathi kokwenza ucwaningo lokukhuphula imali ebhadalwa asebekumpensheni kanye lokubona ukuba imali eholwa ngabantu yibo na abanini kumbe sekulabanye abazithathela imali yabanye.
UNkosikazi Mupfumira uthe sebeqalile njalo ukuba labo abasebenza bezimele bangene kuhlelo lokuzibhadalela imali yezempilakahle njalo ababambi muntu ngamandla.
Uthe bakhangelele ukuqhubeka bevula amabhanga eNational Building Society kumadolobho wonke ukuze izisebenzi zithole imali yokuboleka bethenge izindlu.
UMnu. Elliot Nkala uthe uphethwe kuhle esibhedlela kodwa ukhala ngemali ethi lapho esepholile ufuna ukuthole imali yakhe ngendlela efaneleyo.
UMnu. Christopher Ndiweni yena laye uthi uyabula ngesiphathe esibhedlela kodwa abantu bakhala ngemali ezincane zempentsheni abazitholayo.
UNkosikazi Sheron Chirema owangena kungozi yomgwaqo ngoMpandula ngomnyaka odluleyo uncome kakhulu usizo aluthole esibhedlela seNSSA.
Ngemva kokubhoda ehlola isibhedlela, izigulane zitshele uNkosikazi Mupfumira ukuba ezinye zezisebenzi zakhe zilomkhuba omubi wokudinga ukufumbathiswa andubana zibatholise usizo eSocial Welfare kuthi abanye bathi imali abayiholayo iphansi kakhulu kulalabo abaqala ukuhola kungakasetshenziswa idola lemelika bethi uhulumende kumele akukhangele.
Isibhedlela seNSSA sisiza kakhulu abalimalela emsebenzini labatshileyo njalo sesivulelwe uzulu silemitshina elohlonzi yakulezi insuku. | isiNdebele |
“Akulasizatho esokuthi thina sithi singantshintsha indlela esidlala ngayo ngenxayokuthi sidlale kuhle indlela esidlale ngayo."
Iqembu le Chicken Inn lihlohlelwe ngukaputeni walo uMoses Jackson olitshayele emambuleni umdlalo ususiyafika emaphethelweni.
Ohlohlele iqembu le Makepekepe ngu Ronald Chitiyo yena olitshayele kabili emambuleni.
UDube uthe ukwamukela usizo oluvela kubalandeli akutsho ukuba bayavumelana lezenzo zobudlwangudlwangu njalo iqembu alisiyo ngxenye yenhlelo zalabo ababuthana ngaphansi kwesitsho esithi #Asifunibumbulu.
“Bekungumdlalo onzima ngoba amaqembu womabili adlale kuhle njalo sibe lawo amathuba okuhlohla esingenelisanga ukuwasebenzisa ...”
"Umdlalo lowana ubumuhle ekuqaliseni kodwa uKusosa uphazamisile laphana ngokuthi aphe iqembu le Dynamos igoli khona bekusobala ukuba bekuyi off-side."
Abalandeli beqembu le-Highlanders baqalise ukukhonona abanye njalo bephosa izinto ezehlukeneyo enkundleni. Ngemva kwalokho, umdlalo awusaqhubekanga.
“Umdlalo wethu leqembu le Dynamos uqakathekile kakhulu ngoba kumele sinqobe ukuze siyale silokhu siphezu kwengalane yemiklomelo.
UmfokaSibanda, owaziwa kakhulu ngegama lokusoma elithi Zakhu, ulamagoli ayisikhombisa njalo nguye obengumdlali wakuqala ukuhlohla kathathu emdlalweni owodwa lapho iqembu le Bantu Rovers libhaxabula ele Yadah nge 7 ka 2.
Iqembu le Ngezi Platinum Stars lilemiklomelo elitshumi lantathu, okulinani eliphethwe liqembu le Highlanders elihlezi endaweni yesibili kanye lele How Mine elihlezi endaweni yesithathu.
Ukwengezelela | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umhlabeleli uMartin Sibanda leqembu lakhe ele Ndolwane Super Sounds bazethula okusemthethweni idlalade labo elitsha kusasa edolobheni lako Bulawayo.
Zonk’ indlela ziqonda endaweni yeBulawayo Amphitheatre ngoMgqibelo ntambama lapho uMartin “The Big Boss” Sibanda kanye leqembu lakhe ele Ndolwane Super Sounds (Amajongosi) abazabe bephakulela abalandeli bomculo wabo idlalade elitsha elilegama elithiwa Konke Sizok’lungisa.
Isikhulumeli saleliqembu, uThandazani Ncube, ukhuthaze abathanda umculo wabo ukuba baze ngobunengi ukuze bangaphuthelwa yikudla kwamehlo.
“Siyazi lelidlalade lethulwe okusemthethweni eHillbrow Theatre mhla zingamatshumi amabili lathoba munwe munye njalo silethemba elokuba koBulawayo kuzakube kugcwele okuphindwe kabili loba kathathu.”
Abanye abaculi abakhangelelwe ukutshaya kusasa ngabagoqela uZinja Ziyamluma, uMadlela Sikhobokhobo kanye lo Clement Magwaza.
Besekuleminyaka emihlanu uMartin Sibanda leqembu lakhe ele Ndolwane Super Sounds bacina ukuphakulela uzulu ingoma ezintsha njalo bacina ngedlalade elithiwa Bakhuzeni.
Lelidlalade elithiwa Konke Sizok’lungisa lilengoma eziyisikhombisa njalo eyesikhombisa kuphekwe kakutsha ingoma ethiwa Bakhuzeni njalo lokho bakwenze ngemva kokuba lelidlalade litholakale ezitaladeni bona bengakalethuli okusemthethweni. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umbukiso wezamabhizimusi uvulwe okusemthethweni ngoLwesihlanu nguMongameli weNamibia, uDr. Hage Geingob, okhuthaze ukuthengiselana kwelizwe lakhe lele Zimbabwe ngesikhathi umnotho welizwe umi nganxele amafekitali eqhubeka evalwa. UNompumelelo Moyo Usipha loludaba ngokugcweleyo ekoBulawayo.
Bengakayi vula umbukiso, uMongameli Mugabe loMongameli Geingob kunye lamakhosikazi abo baqale babuka amabhizimusi abukisayo lonyaka eZimbabwe International Trade Fair 2017.
Evula okusemthethweni umbukiso weZITF 2017, uDokotela Geingob uthe kazange athandabuze ukuzovula umbukiso lo ngoba ukwala bekunzima ngenxa yobudlelwano bamazwe womabili obuphambili.
Uthe lonyaka izulu linile ngempela lamazwe eSouthern African Development Community wonke azayitshaya inala okuzakwenza leZimbabwe ibuyele ukubayisitsha sokudla samazwe ezansi yeAfrica.
Inkulungwane lenkulungwane zabantu ngoLwesihlanu ziqalile ukungena kumbukiso lo osulamatshumi amahlanu lasificaminwe mbili.
Umgcinisihlalo weZITF, uNkosikazi Ruth Ndlovu, ukhuthaze amankampani ukuba aqhubeke esiyabukisa embukisweni lo.
Uthe uyabonga usekelo lweNamibia lokhe baqala ngomnyaka ka1991 ukubukisa njalo abakaze bayeqise.
Kuthi ilizwe leSenegal lingene kulanga lesihlanu lilokhe lingabukisi ngoba lingavumelani lembadalo yogatsha olubona ngokuhlawulisa ngezokungena lokuphuma kwempahla eyeZimbabwe Revenue Authority.
Usomabhizimusi uMnu. Obert Sibanda uthe ngabe iZMRA iyasebenzelana labosomabhizimusi kuqale uhlelo ababelusebenzisa kudala lokuvumela kungelambhadalo osomabhizimusi ukungena lokuphuma kwempahla abazozibukisa ngaphansi kohlelo lwe ATACARNET.
Ngemva kokubhoda bebuka amabhizimusi, umongameli weNamibia uhlole ibutho leZimbabwe wathi eseqedile waseqhubela izicoco kumankampani anqobileyo lonyaka eZITF 2017.
Imitshina yokuzilibazisa, evame ukujabulelwa ngabasakhulayo eyeLuna Park lonyaka ayifakwanga.
Ibandla leZANU-PF liyabukisa lalo kuHall 5.
Umongameli weNamibia uthe kathokozi ngesilinganiso sokuthengiselana phakathi kweZimbabwe lelizwe lakhe wathi kumele kukhuphuke.
Uphinde wathi bakhangelele ukwesula umthetho wokuthi umuntu owethekelela ilizwe lakhe aqale athole iVISA esithi kuziphathamandla zikahulumende lamalunga edale lephalamende abalama passport abomvu sebengena ezweni lakhe bengadingi iVISA. Uthe abantu makhaza bazatholiswa amavisa ngesikhathi bengena ezweni lakhe. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Soludale inkulumo Uphenyo olwethulwe yinhlanganiso ye Afrobarometer oluthi abantu abanengi kakhulu abangafika isilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa lane bayamthemba uMongameli Robert Mugabe.
Abanye bathi imbono yabantu okukhulunywa labo kayisiloqiniso ngoba kungela kukhululeka elizweni.
Kodwa abanye bathi uphenyo lolu luliqiniso ngakho abamabandla aphikisayo kumele balwamukele babophe ziqine lapho okuthiwa kuyaxega khona lucwaningo lolu.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe loMnu. Edwin Ndlovu, owebandla le People’s Democratic Party, lelunga le MDC-T, uMnu. Thandeko Zinti Mkandla.
UMkandla uthi kavumelani lempumela yocwaningo lolu njengomuntu laye owake wenza umsebenzi wokucubungula.
"Angazi ukuthi abantu laba babathatha ngaphi njalo babaqonda njani lokhu esithi yi approach ngeSilungu," kutsho uMkandla.
UNdlovu uvemelane loMkandla.
"Kuya ngokuthi lowo muntu oresearchayo uhambe kubani lobani ovele emi ngaphi," kutsho uNdlovu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Esigabeni lapho umsakazo weStudio 7 okhangela impilo yezizalwane zeZimbabwe esezihlala emazweni silengxoxo eqhutshwe nguPraxedes Jeremiah ayenze loMnumzana Dumisani Moyo osehlala eNgilandi.
UMoyo uthi njengoba yena wathola izibusiso zokuyasebenzela emazweni wakubona kufanele ukuthi anyemukule akhangele lapho avela khona ancedise laye ngendlela ayenelisa ngazo, kunhlelo ezifana lokugebhela izakhamizi izibhorane ukutholisa uzulu walumango amanzi ahlanzekileyo, ukwakha izikolo lokunye okunenginengi.
UMoyo ethi “Kwaba lezehlakalo ezimbili ezangenza ngadinga ukuthi ngincedise abantu bakithi. Esakuqala ngesomunye ubaba owadinga ukuyasikhela amanzi ekutshoneni kukaMama. Lubaba wayedatshukelwe ekhanya ukuthi ngempela impilo inzima kuye ngazitshela ukuthi kumele ngimpathele izembatho lapho sengizokwethekelela ekhaya. Kodwake ngathi sengiphindela ngasuka ngasengibuthanise amatonnes athile ezembatho engazabela abantu abanengi abaswelayo.”
Esesibili isehlakalo uMoyo uthi “Ngabona omunye umuzi owawulabantwana abayisikhombisa-7 bonke basebetshona ngomkhuhlane wengculaza labazali babo labo batshona, batshiya abantwana bebancane sebegcinana bona bodwa. Ngaqalake ukunceda labo bantwana ngokudla kanye lokubahlawulela amaschool fees”.
Uqhubeke ke encedisa kwezinye inhlelo zokwabela abantu ingubo zokwembatha ikakhulu abagulayo ethi "Ngaqond'ukuhamba umuzi lomuzi ngivakatshela abagulayo ngibanikeza ingubo"
Esithi khathesi uhlelo olukhulu abaqondane lalo ngelokuncedisa esibhedlela esikhulu seMpilo Hospital ngokubuthanisa izinto zokusebenzisa. "Sathi sihambisa lokho esasikubuthanisile safumana ukuthi kulolunye uhlangothi ulangancediswayo olwe Infectious Diseases esilomcabango wokuluRenovator lokuludingela izinto zokusebenzisa ezinjengamagloves. Nxa kungaba labanye abafuna ukubambisana lathi kulolu hlelo abasemazweni singajabula kakhulu ngoba iMpilo yisibhedlela esisetshenziswa ngumhlubulo wonke waseMaNdebeleni"
Ongaba lesifiso sokuncedisa ulakho ukuthintana loMoyo kukheli ye email ethi [email protected] loba kunombolo zocingo ezithi +44 2476559810 loba +44 7985469535 | isiNdebele |
WASHINGTON —
Asebathatha ipentsheni eZimbabwe bakhala ngokuthi sebelezinyanga ezithize bengatholi imali yabo okumele bayiphiwe ngenyanga.
Bathi balala kundwendwe emabhanga atshiyeneyo lapho abehlulaka ukuthola khona imali.
NgoLwesihlanu, izakhamizi zeTshabalala leSizinda esezathatha ipentsheni lezihola impetsheni yabayeni bazo, ziveze ukudana okukhulu eTshabalala Post Office ngemva kokuswela imali ngesikhathi sebelezinyanga bengayitholi belala belinde ukungena eposo.
Inengi lezakhamizi lezi ezathatha ipentsheni zithe ziyehluleka ukuthola imali yazo yenyanga okuyiyo abakhangelele ukubhadalela indleko yekhansili, ukuthenga ukudla, amandla kagetsi lamaphilisi.
UNkosikazi Sibonokuhle Mpofu, ohlala eSizinda, omunye wabamele bathole ipentsheni yomkakhe owayesebenza koLoliwe, uthi kayitholi leyomali.
UMnu. Thomas Nyathi, osuka koSivalo eNkayi esabelweni seMatabeleland North, uthi uselenyanga ezine engaholi imali ngakho usesehluleka ukubuyela ekhaya.
Omunye njalo othwele nzima nguMnu. Norman Tshuma othi wathatha ipentsheni ngomnyaka ka1996. Khathesi usehlala ekhaya eGokwe kodwa kalamali yokubuyela ngoba amabhanga athi kawalamali
UNkosikazi Agnes Nkomo, ohlala eTshabalala, uthi yena uhola itshumi lesificamunwe munye lamadola kodwa kayitholi eposo imali yakhe.
IZimbabwe ibhekane lokusilela kwemali okudlulise amalawulo. Amabhanga amanengi athi kawatholi imali evela kubhanga elikhulu lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukudonselana amandla phakathi kwebandla le Zanu PF sokufike kusibanga saphezulu kulandela imizamo yokuxotsha unobhala obona ngenhlelo zebandla, uMnu. Savior Kasukuwere.
UKasukuwere ukhanya esehlule imizamo yabakade befuna ukumxotsha ngoba ulosekelo lukaMongameli Robert Mugabe.
Kumaviki ambalwa adluleyo abasekeli bezigaba zebandla leZanu PF bebesenza imihlangano bevumelana ukuba kaxotshwe uKasukuwere ngababemethesa amacala ambalwa agoqela elokungahloniphi uMugabe lamanye amacala ambalwa.
Kodwa uMugabe ukhuze abafuna ukuxotsha uKasukuwere esithi nxa belezikhalazo kumele balandele isisekelo sombuso webandla hatshi ukumsukela bengelabufakazi olumqotho.
Kodwa umbuzo osukhona ngothi kanti vele isisekelo sombuso besingaphi ngesikhathi kuxotshwa abanye abafana lowayengumsekeli kamongameli, uNkosikazi Joice Mujuru.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Dinizulu Macaphulana, endawonye lelunga lebandla le Zanu PF, uMnu. Effort Nkomo, onguye osungule lingxoxo. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Amapholisa asebenzisa intuthu ehitshayo eLupane ukumisa umhlangano webandla leMovement for Democratic Change elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai.
Abahitshwe yintuthu le lamuhla begoqela uNkosazana Thokozani Khupe, umsekeli kaTsvangirai.
"Siyenze umhlangano emuzini welinye ilunga leMDC. Bekulabantu abanengi kakhulu lapho esibatshele khona ngelungelo labo lokuvota lokuthi babhalise ukuvota isikhathi singafika.
"Sithe sesiqedile umhlangano wethu sesisidla kwabuya amapholisa akade athwele imbhobho lentuthu ehitshayo. Bathe sokumele sisuke kuleyo ndawo kodwa sathi singakakwenzi lokhu bahle baqalisa ngokufutha mina ngentuthu ehitshayo.
"Sigijime okumangalisayo kwathi abatwana labantu asebekhulile bahitshwa okumangalisayo. Abanye babo basesibhedlela okwamanje."
Uthe babikela amapholisa ngomhlangano wabo kodwa ukukhanya engani amapholisa abengafuni ukuthi bawenze.
"Lokhu yikwephula umthetho sibili. Benze okungamelanga bekwenze. Sithithibele silapha. Ngizakhuluma ngakho lokhu edale lephalamende."
Umthetho wePublic Order and Security Act uthi abantu abenza umhlangano emphakathini kumele babikele amapholisa. | isiNdebele |
HARARE —
EleZimbabwe limanyane lamanye amazwe omhlaba ukunanza usuku oluqakathekisa imisebenzi yentathelisindaba olwe World Press Freedom Day, intathelizindaba elizweni zikhalaza ngokuqhubeka zihlukunyezwa ngendlela ezehlukeneyo nxa ziqhuba umsebenzi wazo.
Lesi simo sibangele ukuthi ezinye iziphathamandla zenhlanganiso zabo nozindaba zithi zifisa ukungena umhlangano lomongameli welizwe zimethulele izikhalazo zazo ngoba zisithi sesiside isikhathi zikhuluma ngodaba lunye kodwa kungekho ozilalelayo.
Emkhosini owenzelwe e Harare Polytech College ngoLwesithathu, lezi ziphathamandla zithe lokhu kukhahlamezwa kuza kuvelela kizo zonke inhlangothi elizweni; ezombusazwe, amapholisa, osomabhizimusi labanye.
Umhleli wephephandaba le Daily News, uMnu. Stanely Gama, nguye oqale udaba lokuba kudingakale ukubonana loMongameli Robert Mugabe.
Umsekeli womphathintambo wogatsha lwezokuthapha indaba lokusakazwa kwazo, uNkosikazi Thokozile Angeline Mathuthu nguye obengumhlonitshwa kulomkhosi. Uze emele umphathintambo walolugatsha uDr. Chris Mushowe.
UMathuthu utshele lumbuthano oqoqwe langokukhokhelwa ngabenhlanganiso yabahleli bezindaba ye National Editors' Forum (ZINEF) ukuba uhulumende uyaqakathekisa umsebenzi wentathelizindaba ngoba usabalalisa imibiko njalo uphathisa intuthuko yelizwe.
UMathuthu uthe kungalesi sizatho okwenza ezokhweza kwabaphezulu kwakhe isicelo sentathelizindaba sokufuna ukubonana loMugabe.
Usole kakhulu abahlukumeza intathelizindaba lapho ziqhuba umsebenzi wazo kungakhathalekile ukuba ngubani.
Umbuthano walonyaka wenziwa ngaphansi kwendikimba ye United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation (UNESCO), esithi,“ Critical Minds for Critical Times: The Media’s role in advancing a peaceful, just and inclusive Zimbabwe ”.
Lendikimba ichazwe njengeze ngesikhathi esiyiso kuleli,lapho ilizwe libhekane lobunzima obutshiyeneyo,sekulungiselelwa ukhetho ngomnyaka ozayo.
Kesizwe osebenza kuhlangothi lwezokukhulumisana lozulu enhlanganisweni ye UNESCO, (UNESCO Communications Adviser), uMnu. Hezekiel Nhlanhla Dlamini, exazulula okumunyethwe yindikimba yombuthano yalonyaka.
UDlamini uthi lindikimba iqondane lokuba zizibuze intathelizindaba ukuba ziloba ngendlela eyiyo na lapho ziphakulela uzulu ezikuthaphayo.
Ungenwe yiziphathamandla ezivele kunhlanganiso ezimela intathelizindaba,ezivele kwabogatsha lukahulumende lwezokwethulwa kwezindaba, abe UNESCO kanye lezinye inhlanganiso ezikumanyano wamazwe omhlaba, eye United Nations.
Bezikhona lezifundi ezivele kuzikolo zemfundo yaphezulu eziqhuba izifundo zokuthapha izindaba,okubalisa ese Harare Polytechnical College, iUniversity of Zimbabwe kunye le Christian College of Southern Africa. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
UMongameli Mugabe ukhangelelwe ukwethula amazwi akhe mhlanganweni omkhulu weUnited Nations General Assembly ngoMvulo ozayo.
Inhlanganiso ezeZimbabwe ezibalisa uPastor Evan Mawarire owe #thisflag, abenhlanganiso ye #thisgown, inhlanganiso yeTajamuka-Sesijikile Campaign lezinye ezitshiyeneyo zithi zizaqala ukutshengisela eNew York ngoMgqibelo.
Umfundisi Evan Mawarire owazakala ngomkhankaso othiwa #Thisflag uzakuba ekhona ekutshengiseleni lokhu loMnu. Patson Dzamara umfowebo kaMnu. Itai Dzamara owathunjwayo.
Kuthi lomhlabeleli olodumo, uThomas Mapfumo laye uthi uzakuba ekhona ekutshengiseleni lokhu.
Unobhala obona ngokuqoqwa kwenhlelo zebandla leMDC-T ngapha kweleMeleika, uMnu. Muzi Ncube utshele iStudio 7 ukuthi bakhangelele ukuthi ukutshengisela kwabo kuzakuba kukhulu lomnaka.
"Amalungiselelo okutshengisela ahamba kahle kakhulu izizalwan e zeZimbabwe ezihlala ngapha kweleMelika zikhangelelwe ukuza ngobunengi bazo," kutsho uNcube. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Elinye ilunga ledale yephalamende kwele Botswana elebandla elibusayo lithi kumele uhulumende wakhe afake ucingo lomlilo kagetsi phakathi kweZimbabwe leBotswana.
Uthi lokhu kunganqabela ukumemetheka komkhuhlane wenkomo womlomo lamasondo.
Kodwa abanye abantu beZimbabwe babona lelinyathela njengendlela yokwenqabela ukungena kwabantu eBotswana beseqa umngcele okungekho emthethweni.
UMnu. Samson Guma-Moyo ucele uhulumende wakhe ukuthi avuselele ukufaka ucingo lolu esithi sebekhathele ngezifuyo ezingena zivela eZimbabwe eziletha umkhuhlane womlomo lamasondo.
UGuma-Moyo, ngomdabu ophuma kwele MaNdebeleni eZimbabwe, uthi eleZimbabwe alizimiselanga ukuvimba izifuyo ukuthi zingene eBotswana, ngakho-ke ilizwe lakhe alingeke lithwaliswe nzima ngabantu abenza santando.
Kodwa abanye abantu bathi le kungaba yindlela njalo yelizwe leBotswana ukuthi livalele phandle abeZimbabwe abaqhubeka bethululeka ngobunengi bengena eBotswana, bexotshwa yisimo somnotho esilukhuni ekhaya.
Omunye wabakhonona ngalokhu nguMnu. Andreas Sibanda othi ilizwe leBotswana kumele linanzele udaba lokufaka ucingo olulomlilo kagetsi, ngemva kokuthi kube lokuthukuthela eminyakeni edluleyo lapho iBotswana eyayizana ukwenza okufanayo.
“Linyathela elingavusa okunengi. Siyakhumbula ukuthi esikhathini esidluleyo, eleZimbabwe lathi akulanto enjengokuthi iBotswana ifuna ukwenqabela inyamazama, kodwa ifuna ukuvalela abeZimbabwe ukuthi bangangeni.”
Isizalwane seBotswana, uMnu. Casper Ramokone, uthe laye kavumelani lokufaka ucingo olulomlilo kagetsi ngoba amazwe womabili alobudlwelwano obuphezulu njalo abantu balakho ukubhidliza ucingo lolu.
“Lokhu yikuchitha isikhathi ngoba abantu balezihlobo ngapha langapha komngcele, njalo izifuyo bezihamba kungela nkinga phakathi kwamazwe womabili. Uhulumende (weBotswana) uzabedlalisa imali ngoba abantu balakho ukulubhidliza ucingo lwakhona.”
Okwakhathesi iBotswana iyadubula inkomo zeZimbabwe eziyeqa umngcele, inyathela eselitshiye abalimi beqhinqa isililo.
UGuma-Moyo ngummeli wedale lephalamende leTati East, engcelelane leZimbabwe duze leFrancistown, njalo ukewaba ngumgcinisihlalo webandla elibusayo leBotswana Democratic Party.
Ungomunye ababikwa bekhangelelwe ukuthatha isikhundla sokuba ngumsekeli kamongameli ngomnyaka ozayo, ngesikhathi umongameli Ian Khama esehla esihlalweni. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Isilinganiso sokugugudeka komnotho welizwe, iinflation, sesikhuphuke ngesilinganiso sokungamatshumi amabili lasikhombisa, 0.27 percent sayafika kusilinganiso sokungamatshumi phose amahlanu, 0.48 percent.
Ukusilela kwemali emabhanga yikho okubikwa kukhuphule isilinganiso lesi.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi amankampani eqhubeka evalwa ilizwe lingelandlela yokuhuga abakwamanye amazwe ukuthi bazosungula amabhizimusi.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe loMnu. Masimba Kuchera ingcwethi ecubungula ezomnotho.
UKuchera uthi: "Sike sabona intengo ikhwela njalo kwaba lentengo ezintathu. Ngibona engani yikho okwenze i-inflation ikhwele kancane." | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abalimi besifazane abahlala emaphandleni lonyaka balesivuno esihle okumangalisayo abasibukisa eZimbabwe International Trade Fair 2017 Farm Produce koBulawayo.
Abahlolisisa ukujiya kwezivuno zabo bakhangelelwe ukuthi bazatholisa abalimi laba imivuzo eminengi enikezwa yinhlanganiso yabalimi eye Bulawayo Agricultural Show Society.
UNkosikazi Nomusa Moyo, osuka eMbizo obukisa izilimo zakhe eZITF 2017 Farm Produce, uthe ulime umumbu, indumba lamazambane.
Uthe ulakho ukuthola isivuno esiyisilinganiso samathani ayisithupha.
UNkosikazi Nokuthula Ncube, laye usembukisweni lo, uthe ulime umumbu, amabele, imfe lamazambane njalo yizo izilimo azibukisiyo.
Ukhangelele ukuti uzanqoba ngesikhathi ebona engani uvuna okumangalisayo lonyaka njengoba izulu line kakhulu lonyaka.
UNkosika Olivia Mukondwa, osebenzela eMatopo Research Station lapho inhlanganiso le ezama ukuphuma lenhlanyelo elohlonzi emelana lokusilela kwezulu, uthe sebelayo inhlanyelo engafuni izulu elinengi.
Lonyaka abalimi abafuya okutshiyeneyo labo balethe inkukhu njalo ikolitshi yemfundo yaphezulu iLupane State University ilethe inkukhu lemvundla okwedula abalimi abazimeleyo. Umlimi ofuya inkomo olethe inkomo ezinengi ngolepulazi eliseFigtree elithiwa yiMarcedale Farm.
Abavela kwele Senegal bangene ilanga lesithathu bengabukisi lutho ngemva kokungezwani lohlangothi olubuthanisa imali yesizwe olweZIMRA phezu kwenhlawulo okumele bayikhiphe ukuze imphahla zabo zingene.
UMongameli Robert Mugabe ukhangelelwe ukuba eZITF ngelanga umongameli Hage Geingob weleNambia evula umbukiso weZITF 2017 okusemthethweni. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umphathintambo obona ngezokwethekelelwa kwelizwe, uMnu. Walter Mzembi, unqotshiwe kukhetho lokudinga unobhala jikelele wenhlanganiso yeUnited Nations World Tourism Organization.
UMnu Mzembi ubencintisa emele amazwe wonke asezwekazi leAfrica kukhetho oluqhutshelwe eMadrid kweleSpain ngoLwesihlanu.
UMzembi uqale ekhokhela kulolukhetho ngemva kokuthola amavoti alitshumi lanye elandelwa yisizalwane saseGeorgia, uMnu. Zurab Polilakashvilli, yena obelamaviti ayisitshiyagalombili.
Kodwa kusuke kwenziwa ukhetho lwesibili, irunoff, ngoba engekho phakathi kwababili laba obethole isilinganiso samavoti adingakalayo.
Kulapho ke uMzembi asuke wanqotshwa khona nguPolilakashvilli yena othole amavoti alitshumi lasitshiyagalombili kwathi uMzembi wathola alitshumi lanhlanu.
Lolu lukhetho obelukhangelelwe kakhulu nguhulumende weZimbabwe.
Ummeli weBinga North edale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, utshele iStudio 7 ukuthi kusobala ukuthi uMnu. Mzembi unqotshiswe ngezombusazwe zeZimbabwe ezingamanga kuhle. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Umphathintambo wogatsha lwezamapholisa kwele South Africa, uMnu. Fikile Mbalula, uthi amasotsha eZimbabwe abaleke kubutho adala amacala ayesabekayo kweleSouth Africa. UMbalula uthi banengi asebebotshiwe kanti njalo bakhona abanye okusalandelwa umkhondo wabo.
Ekhuluma labezindaba ePretoria ngohlelo lwakhe lokulwisa ubugangi kwele South Africa, uMbalula uthe ukhathazekile kakhulu ngamasotsha abaleka eZimbabwe ezodala amacala kuleli.
“Kulabantu abachapha umngcele bevela eZimbabwe bebalekile kubutho besebefika lapha bedala amacala. Leli liqiniso. Lifuna ngilitshele ubani? Ngiyalitshela khathesi kulababekubutho eZimbabwe abakuleli ilizwe abagqekeza emabanga besenza ukuganga. Babalekela uMugabe elizweni labo.”
Sokulezehlakalo ezinengi zezizalwane zeZimbabwe esezibotshiwe kwele South Africa zisetheswa amacala abalisa ukweba, ukubulala lokunye okuhambelana lobudlwangudlwangu.
Lobakunjalo, inkulumo kaMbalula isilethe ukungunguna kuzizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa. Umbiko owethulelwe iphephandaba lebulenjini eleAfrican News Agency, iwofisi yomeli weZimbabwe kweleSouth Africa ithi kuyadanisa ukuthi umphathintambo Mbalula wethule lumbiko kungelabufakazi obugcweleyo.
Abanye-ke bathi inkulumo kaMbalula ilakho ukubayinhlansi engabangela ixenophobia. Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zimbabwe Community in South Africa, uMnu. Ngqabutho Mabhena, uthi kuyingozi ukwethula inkulumo efana lekaMbalula kungelabufakazi obubambekayo.
Kodwa-ke uMnu. Mbalula uthi ulabo ubufakazi obugcweleyo ngenkulumo yakhe.
“Izigangi ezibulele ipholisa uSibiya sizibambile ezimbili zilemibhobho engekho emthethweni … Zilamanye amacala amanengi. Izigangi ezantshontsha esitolo sendandato eHyde Park, sizibambile ezinhlanu. Zonke zivela eZimbabwe, yizizalwane zeZimbabwe.”
Ngokomthetho weZimbabwe umuntu ongene kubutho akulula ukuthi aphume kungelasizatho esibambakayo. Inengi-ke likhetha ukubaleka lisesaba ukubotshwa ngokuphuma kungelasizatho. Lobanje bakhona abanye ababaleke baya kweleSouth Africa, inengi lithi akulunganga ukwenza sengathi yibo bonke abafika kuleli badale amacala. | isiNdebele |
HARARE —
Uhulumende, abenhlangothi ezitshiyeneyo lozulu jikelele, bakhuthazwa ukuba behlukane lomkhuba wokuhlukumeza intathelizindaba ngesikhathi ziqhuba umsebenzi wazo kakhulukazi nxa kusenziwa ukhetho lwelizwe lonke.
Inkuthazo le yethulwe zingcwethi kwezokwethulwa kwendaba ngesikhathi kulungiselelwa ukuthakazelela usuku oluqakathekisa intathelizindaba olwe World Press Freedom Day.
Lokhu kuphume emhlanganweni wabezindaba oqoqwe yinhlanganiso ye Media Institute for Southern Africa (MISA Zimbabwe) owenziwe ngoLwesibili eHarare obuhlolisisa imithetho eyethulwa nguhulumende lelungiswayo ehambelana lokwenziwa zithathelizindaba.
Uhulumende wethula eminye imithetho enjenge Access to Information and Protection of Privacy Act le Public Order and Security Act ngenjongo yokunqabele ukukhahlamezwa kukazulu lokunye okufanayo.
Lumhlangano uveze sobala ukuba ziyaqhubeka izehlakalo zokuhlukumezwa kwalezintathelizindaba nguhulumende, abezombusazwe kanye lozulu ngokwakhe, ngoba zikhangelwa ngelihlo elibi lezintathelizindaba.
Ezinye zilamanxeba alokhu kuhlukunyezwa, zikhona njalo esezithe zalahlekelwa yimpilo ziphakathi kokuqhuba umsebenzi wazo.
Umqondisi enhlanganisweni ye MISA, uMnumzana Nhlanhla Ngwenya, uthi zikhona indlela ezilokuhlakanipha zokukwenqabela lokho ezingasetshenziswa yintathelizindaba.
Uthi okunye yikuloba indaba kungasetshenziswa inhlangathi ezithize.
UNgwenya uxwayisa njalo lezintathelizindaba ukuba zibozinakekela zona ngokwazo nxa ziqhuba imisebenzi yazo, zazi lamanyathelo okumele ziwathathe zingahlukunyezwa.
UMnu. Nkululeko Sibanda, eyinye yentathelizindaba eZimbabwe, uthi okumele kwaziwe nguzulu wonke yikuba umsebenzi wokuthapha lokusabalalisa indaba umqoka ngoba uphathisa ukuthuthukisa ilizwe.
Sezileminyaka ethize intathelizindaba eZimbabwe zikhalaza ngemithetho elukhuni. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Isizalwane seZimbabwe esesihlala kwele Melika, uNkosazana Andile Nobuhle Mpofu, isiqamulamayezi esinqobe kumncitiswano wokuba yintombazana enhle ukwedlula waba nguMiss Africa Washington State ngomnyako odluleyo, usesungule uhlelo lokudingela amankazana impahla etshiyeneyo.
UMaMpofu. osebenzelana lenhlanganiso ye-Tariro House of Hope yase Zimbabwe, ubaphandela impahla ezinjenge zigqoko lokunye okufanayo.
Uhlelo lolu olungaphansi kwesihloko esithi “Undergarment and Toiletry Beneficiaries Drive”, lukhangelelwe njalo ukusiza abasakhulayo besifazana ngokubabadalela indleko yezifundo lezembatho zasensitha.
UMaMpofu uthi okwenza ukuthi abelesifiso sokwenza uhlelo lolu yikuthi njengenkazana uyakwazi ukuthi kunjani ukufika esikhathini ungelazembatho ezifaneleyo.
Uthi kuyamhlupha kakhulu ukuthi kulamantombazana amanengi akhangelane lodubo lolu kwele Zimbabwe.
“Ngikhangelele ukuthi mina labammeli beTariro House of Hope sizabambisana kuhlelo lolu, kodwa angikhangelanga ukuthi ngiza cina khona. Ngikhangelele ukuthi ngizabe ngibambisana lamankampani akundawo ezitsheyeno ukuze sizame ukuthintha amankazana akundawo enengi.”
UMaMpofu uphinde wathi ontanga abaphila phesheye lalabo abalamathuba aphakeme okuzenzela okutshiyeneyo bayacelwa ukuthi bancedise ekudingeni lokho okufunwa ngamantombazana aswelayo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lenguqu ele Highlanders selithole amadola angamakhulu amahlanu ($500) adingwe ngabalandeli baleliqembu abathi yibo abazahlawula imali ezabhadaliswa leliqembu ngemva kokuba abanye babo bevuse umsindo okwenze umdlalo obuphakathi kweqembu labo lele Dynamos ungasafiki emaphethelweni ngeSonto edluleyo.
Isiphathamandla seqembu le Highlanders, uNhlanhla Dube, utshele intathelizindaba ukuthe ngoLwesine bathole amadola edlula amakhulu amahlanu ephandwe ngabandeli beqembu leBosso abakuleli kanye lasemazweni atshiyeneyo.
“Kuthe sifika kuhola eletshumi lamhlanje imali ebesesiyitholile ingaba phezulu mbijana kwamakhulu amahlanu. Imali le kayiveli kubasekeli abakuleli kuphela kodwa ivela laphetsheya emazweni avele esaziwa ukuba kulabantu bakuleli abahlala khona kanye lakwamanye amazwe ebesingawacabangeli agoqela iRwanda leSomalia.
Abalandeli beqembu le Highlanders baqale uhlelo lokubuthelela imali ukuze bephathise leliqembu ukuba lenelise ukubhadala inhlawulo ekhangelelwe ukuba igaxwe leliqembu ngemva kokuba abanye abalandeli bedale ukuba umdlalo obuphakathi kwaleliqembu lele Dynamos ungafiki emaphethelweni ngeSonto edluleyo.
Abalandeli babekhonona ngokusebenza kukamsekeli kanompembe, uThomas Kusosa, yena abamethese umlandu wokungaphakamisi iflegi yakhe ngesikhathi umgadli uChristian Epoupa elinganisela iqembu leDynamos sokuzaphela ihlandla lakuqala elomdlalo njalo lumdlalo awusaqhubekelanga phambili ngoba abalandeli besebexotsha uKusosa emzileni wenkundla.
UDube uthe ukwamukela usizo oluvela kubalandeli akutsho ukuba bayavumelana lezenzo zobudlwangudlwangu njalo iqembu alisiyo ngxenye yenhlelo zalabo ababuthana ngaphansi kwesitsho esithi #Asifunibumbulu.
“We don’t take chances. Asiyigadi ihamba, asizisikeli ehwahweni, asisini lapho esinganxuswanga khona. Yikho-ke awusoze usibone siyiyeqela igijima fanekhaya, sizahlangana layo erenkini.”
Inhlanganiso ye Premier Soccer League yethese iqembu le Highlanders umlandu wokwehluleka ukulawula abalandeli balo ngemva kokungafiki emaphethelweni komdlalo wangeSonto njalo icala leli likhangelelwe ukuthonisiswa ngoLwesibili mhla zingamatshumi amabili lantathu kuyonale inyanga kaNkwenkwezi.
Kusenjalo namhla emini iqembu le ZPC Kariba linqobe ele CAPS United nge 2 ka 1 emdlalweni we Premier Soccer League odlalwe namhla emini enkundleni yeNyamhunga. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations isiphe eleZimbabwe uncedo olwedlula isigidi lengxenye zamadola - $1,6 million – phansi kwesikhwama seCentral Emergency Relief Fund (CERF) esikhangelane labadilizelwa imizi yabo zimpopoma zamanzi lonyaka lanyakenye.
Iziqinti ezingamatshumi amabili zeZimbabwe zizathola uncedo lwamatende, amanzi lokunye okuhambelana lalokhu kusengezelela kuncedo olwaphiwa imuli ezazibhekane lendlala ngomnyaka odluleyo.
UMqondisi weUnited Nations kwele Zimbabwe, uMnu. Bishow Parajuli, uthe usizo lweCERF luza ngesikhathi esiqondileyo ngoba abahlaselwa zimpopoma zamanzi ezansi yeZimbabwe kunje lonke bethwele nzima.
Olwela amalungelo abesifazana, uNkosikazi Silethemba Mathe, uthi luhlelo oluhle olwenziwa yiUN njalo kuhle uma abesifazana benganakekelwa kabanzi ngoba usizo obelukhona bebenakwa ngezokudla kuphela hatshi okunjenge mvunulo lapho besesikhathini.
Osakhulayo, uNkosazana Samantha Ndlovu, uthi bayabonga usizo abalutholileyo njengabafundi ethi yinto enhle.
Uhlelo lokutholisa abantu usizo luzaqhutshwa yinhlanganiso yomhlaba iUNICEF, IOM, iUNFPA, inhlanganiso ezizimeleyo kunye lohulumende. Imuli ezedlula inkulungwane eyodwa zizatholiswa impahla ezehlukeneyo kuthi omama abazinkulungwane ezimbile lengxenye bazatholiswa impahla yokuvitsha ngesikhathi besesikhathini kunye lamaphilisi okwelamisa kuhle imuli
Kulandela ukubika kukamongameli ukuba impopoma zamanzi yingozi yelizwe kudingakala imali edlula izigidi phose zingamakhulu amabili zamadollar-$189 million ekusizeni abahlaselwa yilengozi.
Uhulumende weNamibia, iChina, iUK, iJapan le European Commission ngabanye babatholise uncedo kwabahlaselwa zimpopoma zamanzi. Kuthi inhlanganiso yeWorld Food Programme (WFP), iUNICEF seyathatha ukudla kwendlala yakusa kwabahlaselwa zimpopoma zamanzi. | isiNdebele |
HARARE —
Abaphila lobogoga abaxotshwa endaweni okuthiwa yi Leornard Cheshire Disability Zimbabwe Trust edolobheni leHarare ngoLwesihlanu bafikise insuku eziyisitshiyangalo mbili behlala egcekeni ngesikhathi somqando lezulu lisina.
Abantu laba, abalitshumi lasikhombisa, bathi abala lapho abangaya khona njalo abala mali yokuziphilisa lempahla yabo iqhubeka isonakala ngenxa yokunethwa lizulu.
Iziphathamandla ezibangele ukuxotshwa kwabo zithi zazi abayisithupha (6) kuphela kodwa bona belitshumi lasikhombisa (17).
Laba bantu bathi umcabango wokubasusa kulendawo wasukela ngesikhathi kuze kubhubhe owasungula leyo ndawo ngomnyaka ka1985, uMnu. Antony Alvern.
Umuyi uAlvern, owayephila lobugoga, wakubona kumqoka ukuthi asize abanjengaye wasungula lindawo eHarare.
ILeonard Cheshire yayitholiswa usizo olwehlukeneyo kwabagogekileyo okubalisa olwempahla, ukudla lemali okwakuvela kwabasizayo kuleli labakwamanye amazwe.
Abaxotshiweyo laba bathi lindawo ngumuzi owanikezwa kwabe Leonard Cheshire Zimbabwe abangalimanga khona.
Omunye walaba bantu abaxotshelwe phandle kwalindawo nguMnu. Thomas Muchadenyika, owaqala ukuhlala kulindawo ngomnyaka ka 2010.
Abogatsha lukahulumende olubona ngezokulondolozwa kwelungelo lezisebenzi lenhlalakahle kazulu bake bazama ukuthi abantu laba bayehlala okwesikhatshana endaweni ye Ruwa Rehabilitation Centre, kodwa abakwemukelanga lokho.
UMuchadenyika uthi uzulu kalazi iqiniso lokwenzakala kulindawo.
UMnu. Wonder Mukanganise, ophila lobugoga, ubehlala kulumuzi laye. Utshengise ukukhathazeka ngesimo akiso esithi okumzwisa ubuhlungu kakhulu lucuku olwenzelwe lababantu asebebaxotshelwe ezitaladeni kungelazwelo khona elizweni inengi labantu lizithi ngamaKhristu.
Imizamo yokukhulumisana leziphathamandla zalindawo yehlule ngoba incingo zabo bezingaphendulwa kokuphela. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
NgoLwesine likhefu elikhulu eMelika ele Thanksgiving lapho izizalwane zalelolizwe eziphumula zibonga isivuno somnyaka njalo zikhangela elakusasa.
Lelilanga linanzwa ngoLwesine wokucina ngenyanga ka Lwezi. Lelikhufu liqakathekiswa okwedlula eleKhisimusi ngabanye lanxa nje linanzwa ngamalanga eyehlukeneyo ngamzwe atshiyeneyo afana lele Canada elilinanza ngenyanga ka Mfufu.
Ilanga leli liphose lifane lenxwala eyayinanzwa endulo.
Lelikhefu laqala ngomnyaka ka 1863 ngemva kokulwisana kwabelungu lababehlala eMelika okuthiwa ngama Indians.
Izizalwane ze Zimbabwe esezihlala emazweni la lazo sezinanza lumkhuba.
Sixoxe lesizalwane seZimbabwe esesihlala ngapha kweleMelika, uMnu. Phithizela Ngcobo ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba.
"Leli langa abalithi yi Thanksgiving, lilanga lokubonga, liqakathekile kakhulu lapha eMelika lathi abokuza sicina sesilithanda lelolanga ngoba lilanga lokuthi abantu behlale phansi.” | isiNdebele |
HARARE —
Umkhosi wokunanza usuku lwezisebenzi, olwe Workers’ Day, owenzelwe eHarare ngoMvulo uphenduke waba ngumbuthano wezombusazwe ngemva kokuba inkokheli zamababandla aphikisayo kanye lenhlanganiso yeziseben eye Zimbabwe Congress of Trade Unions (ZCTU), bekhuthaze uzulu we Zimbabwe ikakhulukazi ontanga ukuba baphume ngobunengi ukuyabhalisa amagama abo kugwalo lwabazavota ngomnyaka ozayo.
Umkhokheli wenhlanganiso ye ZCTU, uMnu. Peter Mutasa, uthe impi yokulwela amalungelo ezisebenzi ngeyezombusazwe.
UMutasa ukhumbuze abantu ukuba lasekuqaleni yasungulwa yizisebenzi impi kazibuse ngesikhathi umuyi owake waba ngumsekeli kamongameli, uMnu. Joshua Mqabuko Nkomo, labanye bakhe, inengi kungababeqhatshwe ngu loliwe, babelwela amalungelo ezisebenzi.
Unobhala jikelele wenhlanganiso ye ZCTU, uMnu. Japhet Moyo, utshengise ukukhathazeka kwakhe ngokungazinikeli ukuguqula umthetho wezisebenzi, owe Labour Act, wona ole bill eliphathisa izisebenzi elethulwa edale lephalamande ngesikhathi sikahulumende womanyano.
UMoyo uthi kumdanisayo yikuthi uhulumende esengongenela kundaba zezisebenzi okutshengisea yikungxusa abantu ukuba baze emkhosini awenzele e Chinhoyi,yena engumqhatshi ikanti kumele kebe yizisebenzi ezikhokhela kule mikhosi yazo.
Owake waba ngumphathintambo wogatsha lwezisebenzi ngesikhathi sikahulumende womanyano, uNkosikazi Paurina Mupariwa, laye ulandise phezu kokunye kokumunyethwe yile bill elethulwa edale ngaleso sikhathi.
UNkosikazi Mupariwa uthe ukufuna ukukhokhela imkhosi yezisebenzi okwenziwa nguhulumende yikuziyenga nje ngoba izisebenzi zingesi ziwula.
Kade bekhona abaqhuba imisebenzi yokuzilibazisa kulomkhosi okubalisa uMandlenkosi Zulu, osakhulayo wakoBulawayo oleminyaka engamatshumi amabili lasikhombisa, kodwa esesebenzela eHarare.
UMnu. Morgan Tsvangirayi, umkhokheli weMDC-T, ubengumhlonitshwa kulomkhosi. UTsvangirai wake waba ngunobhala jikelele enhlangnaisweni yezisebenzi eye ZCTU.
Ugcizelele ngokuqakatheka kokuphatheka kukhetho oluzayo.
UTsvangirayi utshele lumbuthano ukuba kasoze avuma ukuqilibezelwa kwabamabandla azakube elobelane phansi izivumelwano zokusebenzalana ndawonye ama Memorandum of Understanding.
Umkhosi walonyaka wenziwe phansi kwendikimba ethi ‘FIGHTING UNEMPLOYMENT,POVERTY AND INEQUALITIES’.
Lumbuthano ungenwe ngabamabandla aphikisayo akumanyano weNERA, iziphathamandla ebezimele enhlanganiso yezisebenzi umhlaba wonke, eye International Labour Organisationa kanye lenkokheli zenhlanganiso ezisebenzelana lozulu lezifundi.
Uzulu uze ngobunengi kungakhathalekile ukuba imota zamapholisa ezithwala amanzi ababayo bezimiswe bucwadlana lalenkundla ye Dzivaresekwa. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amabhanga eZimbabwe abikwa esephelelwe yimali yohlobo lwama bond notes, kungekedluli iviki eyethulwe ngoMvulo libhanga elikhulu lesizwe eleReserve Bank of Zimbabwe (RBZ).
Ekhuluma leStudio 7 ngemva komhlangano lezakhamizi kunye labasakhulayo bakoBulawayo oqoqwe yinhlanganiso yeBulawayo Residents Association leNational Youth Development Trust, umsekeli kasibalukhulu weRBZ uMnu. Khuphukile Mlambo, uthe amabhanga asephelelwe ngama bond notes ngakho asicela eyinye imali le.
Uthe kulemali yama bond notes efika izigidi ezilitshumi lambili - $12 million. Ugcizelele esithi kabakafuni ukuthi badinde eyinye njalo imali efanayo.
Uqhubeke esithi abemaphandleni labosomabhizimusi basebenzisa ama bond notes, ama Rand lePula leBotswana.
Uphinde wathi labo abathenga idollar leMelika ngama bond notes kubosiphatheleni koBulawayo ababekwazi ukuthi bayaqilwa ngoba basuka lapho baye banker leyomali bathole inzuzo.
UMlambo uthe baphakathi kokukhulumisana lamabhanga wonke eZimbabwe ngendleko ebakhona lapho abantu bethatha kumbe begcinisa imali yabo ebhanga ngoba iphezulu kakhulu.
Uthe uyajabula ngoba isilinganiso somthelo ozalwa yileyo ebolekwa emabhanga sesehlile uma kuqathaniswa leminyaka edluleyo.
UMnu. Langelihle Sibanda ohlela kuWard 14 koBulawayo utshengise ukukhathazeka ngokuswelakala kwama bond notes emabhanga ngesikhathi bekhangelele ukuhola.
Osakhulayo, uMnu. Stanley Moyo, ubike ukuba ama bond notes kabaletheli lutho njengesizwe.
Inengi labantu elingene lumhlangano likhale ngokuthi abatholi mali ebhanga njalo imali isitholakala emkambo wemali ongaphandle komthetho.
Bekusiba nzima kwesinye isikhathi ukuba uDr. Mlambo akhulume ngoba abantu kade bekhonona betshengisela ukungathokozi ngemali yamabond.
Ukusilela kwemali kuqhubekela phambili edolobheni lakoBulawayo njalo indwendwe emabhanga ziyakhula abantu batshona belindile kodwa akulamali abayitholayo, labo abalenhlanhla baphiwa amadola angamatshumi amahlanu ngelanga kumbe amabond angamatshumi amahlanu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso yeFreedom House ithi uhulumende weZimbabwe uqhubeka ekhahlameza intathelizindaba ezivimba ukusebenza zikhululekile.
Inhlanganiso le yethule amazwe la ngoLwesihlanu embikweni wayo wokunanza ilanga lentathelizindaba elePress Freedom Day ngeviki ezayo.
IFreedom House yinhlanganiso yeMelika ehlaziya ukulondolozwa kwamalungelo oluntu emhlabeni jikelele.
Umqondisi walinhlanganiso, uNkosikazi Jennifer Dunham, uthi izwekazi leAfrica lingcono kakhulu kundaba zokuhlukuluzwa kwentathelizindaba nxa kuqathaniswa lamazwe aseAsia-Pacific.
La ngamazwi agcizelelwe nguMnu Foster Dongozi, unobhala jikelele wenhlanganiso emela intathelizindaba iZimbabwe Union of Journalists (ZUJ).
“Akukho okumangalisayo esingathi sekuguqukile. Lokhe kufana nje,” kutsho uMnu Dongozi.
“Singathi lokhe kusiba nzima ngoba ungananzelela kunyanga ezisanda kwedlula sibone kubotshwa intathelizindaba ezinengi.” | isiNdebele |
HARARE —
Izizalwane zeZimbabwe ezinengi zithi kalimangalisi inyathelo elithethwe yinhlanganiso yomanyano wamazwe aweEuropean Union lokwalela indizamtshina zenkampani yeAir Zimbabwe ukuphapha zisiya khona ngoba zibikwa zingalungelanga ukusetshenziswa.
Lokhu kuphume ekupheleni komhlangano wamazwe akumanyano we European Union, owenzelwe esigodlweni seBelgium, iBrussels.
Uhlangothi olubona ngezokungena lokuphuma kwendizamtshina, emazweni la, olwe European Aviation Safety Agency, yilo olwethule isiqondiso sokuba zimiswe ukungena kuEU, indizamtshina ezivela emazweni abalisa ele Nigeria, St Vincent and the Grenadines, Ukrain le Zimbabwe, ngemva kokwehluleka kwawo ukulandela iziqondiso ezavunyelanwa ngomnyaka ka 2015.
Kuthi-ke eleMozambique lele Benin akhitshwa kuluhlu lwamazwe angavunyelwa ukuphaphela emazweni alumanyano, ngoba enelise ukugcwalisa lezi ziqondiso.
Isikhulumeli sebandla lezombusazwe eliphikisayo, ele United African National Council (UANC), uMnu. Alpheus Mpuranga, uthi lanxa sibuhlungu lesi senzo, bekumgceke ukuba kuzokwenzakala ngalendlela.
Kungumgoqo omkhulu kunkampani ye Air Zimbabwe, lelizwe, uMapuranga ethi sekuvimba enye indlela ilizwe ebelithola ngayo imali yakwamanye amazwe.
Eyinye yentathelizindaba, eloba izimele, uMnu. Mlondolozi Ndlovu, uthi lesi sehlakalo yisibonelo sokwehluleka kukahulumende we Zimbabwe.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi, umkwenyana kamongameli Robert Mugabe, uMnu. Simba Chikore, wanikwa isikhundla sokuba ngumqondisi obona ngokuqhutshwa komsebenzi kunkampani ye Air Zimbabwe, uChief Operations Officer.
Ubikwa eholiswa amadollar edlula isigidi samadola ngenyanga, uChikore, yona inkampani ingangenisi mali, lendizamtshina zingekho, ezikhona kungezindala kakhulu, zidala indleko yokuzilungisisa. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Oke waqheqhetsha iqembu lenguqu leHighlanders lonyaka uBongani Mafu ubhekane lobunzima kuqembu lakhe elitsha leMochudi Centre Chiefs eBotswana lapho asephiwe khona imidlalo emithathu ukuthi ahlenge umsebenzi wakhe.
UMafu ofike eBotswana ekuqaleni komkhakhanso omutsha webhola ka 2016/2017, uthi umangaliswe yindlela okudlalwa ngayo ibhola eBotswana.
Uthi ibhola leBotswana kudlala angathi kubhejiwe kungelasikhathi sokulikhanzinga kanye lokulicenga kamnandi esisuswini senkundla.
"Ibhola yalapha ifana lebhola yembeji. Akulabafana abancane bokugijima lapha kudlalelwa ukuhlohla kuphela. Akula kuqhubelana ibhola njengekhaya."
UMafu ukhuluma nje ngemva kokubethwa liqembu leJwaneng Galaxy elimkhafule kunkezo ye Mascom Top 8 kusibanga sama quarter final, osekutshiye umsebenzi wakhe ulenga ngehali.
Ekhuluma ngokuqeqetsha iBosso, uMafu uthe uyazisola ukuthi kungani engafakanga abadlali abancane abafana loPrince Dube ngoba nanku umqheqhetshi omutsha uElroy Akbay ebasebenzisa njalo ephumelela...
"EHighlanders kwakungumsebenzi wamaphupho afezekayo. Kodwa ngiyazisola ukuthi kungani ngingasebenzisanga abafana abancane abanjengo Prince Dube mina kuyimi engabadingayo."
Uthe ulokhe elesifiso sokubuyela ayelolonga iqembu alithandayo leHighlanders...
"Kube kuyisifundo esihle ukuba kuHighlanders njalo liqembu engilithandayo, ngilesiqiniseko sokuthi eminyakeni elandelayo ngizaphinda ngibe ngumqeqetshi weHighlanders."
Okwakhathesi kodwa uMafu ulomsebenzi ezandleni, kufanele akhiphe iqembu lakhe leMochudi Centre Chiefs engxakini, ngemva kokuthi linqobe kumdlalo owodwa kuligi phakathi kweyisithupha. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso yeInternatinal Monetary Fund (IMF) sixwayise uhulumende weZimbabwe ukuthi elwise ubuhuquluzi njalo atshiyane lokudlalisa imali emizameni yokuvuseela umnotho.
Inhlanganiso yeIMF yethule inkuthazo le ngoMvulo ngemva kokuba iqula layo elethekelele eZimbabwe ngeviki edluleyo ligqibe uhambo lwalo.
Inhlanganiso le ithe lanxa umnotho weZimbabwe uzathuthuka kancane lonyaka ngenxa yesivuno esihle lokwenjiwa kwamatshe aligugu, kulesidingo sokuthi uhulumende ethule imithetho ehuga amabhizimusi akwamanye amazwe.
“Kuyadingeka ukuthi uhulumende ayehlise indleko yakhe njalo lokhu angekwenza ngendlela ezinengi ezigoqela ukuquma inani lezisebenzi zakhe,” kutsho iIMF.
“Uhulumende kumele njalo aveze sobala ukuthi uzimisele ukwamukela abakwamanye amazwe abangathanda ukuzevula amabhizimusi eZimbabwe.”
Amazwi eIMF agcizelelwe yingcwethi kwezenotho, uMnu. Masimba Kuchera. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
UMongameli Robert Mugabe uthi abalwa impi yenkululeko akumelanga bathi abaphathwanga kahle libandla leZanu PF ngoba baphiwa umhlabathi lemisebenzi kunhlangothi zikahulumende ezitshiyeneyo.
UMugabe ubekhuluma embuthanweni owenzelwe enkundleni ye Sakubva eMutare esabelweni seManicaland.
Lumbuthano ngowesibili phansi kohlelo lwebandla kuhlangothi lwabasakhulayo olokukhankasela ukhetho oluthiwa Youth Interface Rally. Sokulungiselelwa ukhetho oluzayo.
UMugabe uthi umnyaka lo abantu batshaye inala ngenxa yohlelo lukahulumende olokulima olwe Command Agriculture.
Engakakhulumi emhlanganweni lo, uMugabe uvule ngokusemthethweni indawo yokuthumeza imbiko ngemitshina yama computer edolobheni leMutare.
Evula lindawo leyo uMugabe uthe ibandla lakhe libambene wagcizelela esithi abafuna ukuthatha isikhundla sakhe kumele balandele indlela ezihlelwe libandla.
Uthembise ukuthi uzathinta udaba lolu ngokugcweleyo esekhuluma lozulu eSakubva Stadium. Kazange akhulume ngakho lokhu emhlanganweni wakhe lozulu.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Edwin Ndlovu.
"Kunzima ukuthi akhankase ngama proper structures ebandla ngoba lidabuke phakathi. Kulabo Mnangagwa ngapha kube labo G40.” | isiNdebele |
Kulendlela ezinengi ulimi lwesiNdebele njengezinye indimi olufundwa ngayo.
Umfundi ulakho ukuthi atshengise ukuthi uyenelisa ukusebenzisa igama elitsho izinto ezimbili lona lilinye emitshweni emibili kumbe edlula lapho eveza lezozinto.
Kumele ephe igama elilodwa elimele okutshiwo ngamanengi.
Izibonelo: Ibala elithi ithanga litsho izinto ezimbili. Ithanga ngumhlobo wesilimo onabayo. Ithanga ngumbala wolutho oluthile.
Imitsho elandelayo ilengcazelo ezimbili zebala elithi ithanga. Ithanga elimile esivandeni lizele kakhulu lonyaka. Isigqoko sakhe silithanga.
Nanzelela: Nxa usakha imitsho etshengisa ukuthi ibala litsho izinto ezinengi kumele unanzelele ungaguquli isiqu salelogama kodwa isiqalo segama singaguquka ukuze sivumelane lezinye incezu zenkulumo ezakha lowo mutsho.
Nanka amanye amabala atsho izinto ezimbili lengcazelo zawo:
Umuzi — ikhaya lapho okuhlala khona abantu. Ichatha lemvelo elimnyama elisemzimbeni womuntu.
Isimbo — isikhali esingumgqala esicije nganxanye esokughebhisa amagodi. Isimbo — imali ebhadalwa inyanga ukuthi iyegebhela lowo ogulayo imithi.
Umkhonto — isikhali esicijileyo sokulwa esasisetshenziswa ngamabutho akudala. Imali ebhadalwa inyanga nxa lowo ebimelapha esesilile.
Inkomo — isifuyo. Umkhuhlane ovuvukisa umzimba nxa kuqanda ikakhulu kulabo abantu abaphuma umungula. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Amapholisa achithe umhlangano wokwamukela ibandla le Zapu kumanyano wamabandla owe Coalition of Democrates (CODE ).
Iziphathamandla zewotela le New Ambassador e Harare zibize amapholisa lanxa lumanyano ubusuhlawule imali yokwenza lumhlangano.
Inkokheli yomanyano we CODE isole kakhulu inyathelo elithethwe ngabaqondisi be Ambassador Hotel yathi lokhu ngeyinye yendlela abethuselwa ngayo libandla la Zanu PF elingafuni oliphikisayo ekuqhubeni inhlelo zikahulumende.
Umhlangano lo ucine usenzelwa emawofisini eTanganyika House awomkhokheli welinye lamabandla aphikisayo aphakathi komanyano lo elikhokhelwa nguMnumzana Elton Mangoma ele Renewal Democrats of Zimbabwe.
Umgcinisihlalo womanyano we CODE, umkhokheli welinye lamacele eMDC, uProffessor Welshman Ncube, uthe asibamangalisi isenzo samapholisa.
Lanxa kube njalo uProffessor Ncube uthe umhlangano lo wenziwe ngemfanelo.
Umkhokheli webandla leZapu, uDr. Dumiso Dabengwa, ulobe kusivumelwano seCODE ukuthi ibandla lakhe seliyingxenye yomanyano lo.
UDabengwa utshele intathelizindaba ukuba bebevele beyingxenye yalumanyano kusukela amabandla aphikisayo ewubumba nyakenye kodwa bebengakangeni ngokupheleleyo.
Abomanyano we CODE bathi bazimisele ukusebenza layiloba yiliphi ibandla lezombusazwe elikholwa kuzimiso zawo ngenjongo yokulwisana lobukhokheli bukamongameli Robert Mugabe lebandla lakhe ele Zanu PF.
Imizamo yokukhulumisana leziphathamandla zewotela ye New Ambassador yehlule.
Kazange azihluphe ukufuna ukusibona umqondisi wewotela le kodwa omunye wakhe uMnu. Moreblessing Mare lelizwi lokuba sikhulumisane lophethe uhlangothi olubona ngezokukhulumisana lozulu, kumawetela angaphansi kwe Rainbow Towers, uNkosikazi Pride Khumbula.
Belungaphendulwa ucingo luka Nkosikazi Khumbula kanya lomakhalekhukhwini wakhe. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abantu abayisilinganiso sokungamatshumi amane lanhlanu ekhulwini bathi bayawusekela umanyano wamabandla aphikisayo ngaphambilini kokhetho lomnyaka ozayo.
Lokhu kuphume kucwaningo olwenziwe yinhlanganiso yeAfribarometer.
Uphenyo lolu luveze njalo ukuthi abantu abafuna umanyano lo kakhulu ngabakoBulawayo belandelwa ngabeHarare, kuzobuya abeMatabeleland North.
Abanengi emaphandleni babikwa bengawufuni.
Abayisilinganiso sokungamatshumi amathathu lasitshiyagalombili ekhulwini bathe bazavotela ibandla leZanu PF kukhetho oluzayo, kuthi abalitshumi lasithupha ekhulwini bathe bazavotela ibandla leMDC-T.
Abantu abayisilinganiso sokungamatshumi amabili lane bayalile ukuveza ukuthi bazavotela liphi ibandla, kutsho iAfrobarometer.
"Lokhu kutshengisa ukuthi abantu baseZimbabwe bayafisa kakhulu ukuthi amabandla la aphikisayo amanyane,” kutsho ingcwethi kwezombusazwe uMnu. Dumisani Nkomo. | isiNdebele |
Subsets and Splits