text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
WASHINGTON DC
— Abalimi abasendaweni ezilamabele adliwe yimihogoyi bathi sebeqalisile ukuhlanyela kutsha intanga zomumbu lokunye ngoba imihogoyi le idle yaqeda du, emasimini kumaviki amabili asanda kwedlula.
Abalimi laba batshele iStudio 7 ukuthi amabele adliwe kakhulu endaweni ezinengi eManicaland, Mashonaland West, eNkabazwe, Mashonaland Central lezabelweni zonke zeMandebeleni.
Ukhansila we Donsa Ward, uMnu. Willard Moyo, uthi usanda kucela inhlanyelo kugatsha lukahulumende olubona ngezabahluphekayo yokunika abalimi abadlelwe amabele yimihogoyi le ebizwa ngokuthi ngama armyworms.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Willard Moyo
Kusenjalo, izulu elinengi okumangalisayo libikwa lisina endaweni ezitshiyeneyo eZimbabwe ezinjenge Midlands, Matabeleland North, Matabeleland South, Mashonaland Central kanye le Mashonaland West.
Amabele abikwa esesifa kwezinye zalezindawo ngoba sokuthotha njalo abanye kabalayo imvundiso yefertiliser eye ammonium nitrate.
Umnu. Soldier Nleya we Dombodema, eMatabeleland South, uthi abalimi kabasoze bavune lutho lonyaka ngenxa yezulu eliphuze ukuna njalo laleli eselitshaye phansi kwazwela.
Ingoxo Esiyenze loMnu. Soldier Nleya | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Abalimi ezabelweni ezitshiyeneyo kwele Zimbabwe kanye labogatsha lwezokulima bakhala ngodubo lwemihogoyi eminengi okumangalisayo esibahlasele edla amabele.
Bathi imihogoyi le, yama armyworms, idla umumbu, inyawuthi, lamanye amabele kanye lamadlelo ezifuyo.
Abamele uhlangothi lweAgricultural Research and Extension Services bathi imihogoyi le iqalise ukuhlasela amasimu isidla amabele kusukela ngeviki ephelileyo.
Bathi kunzima ukwenqabela ukuthi imihogoyi le ingaqhubeki isidla okuhlanyelwe ngabalimi ngenxa yokusilela kwemithi yokuyibulala enjenge carbaryl.
Bathi sebehlolisisa indawo zonke zelizwe ukwenzela ukuthi babone ukuthi udubo lwemihogoyi solusabalale kangakanani ezigabeni zonke zelizwe.
Abalimi endaweni ezinengi zelizwe bathi bayehluleka ukuthola imithi enjenge carbaryl yokubulala imihogoyi le.
Umnu. Khabo Malinga we Lupane, esabelweni seMatabeleland North, uthe bathwele nzima ngemihogoyi le edla ensimini kusale kumhlophe nke.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Khabo Malinga
Izinanakazana lezi zisezabelweni ezithi iMatabeleland North, Mashonaland West, Mashonaland Central, eNkabazwe le Manicaland. | isiNdebele |
HARARE
— Uhulumende usevumela abenhlanganiso ezimela abaphila legciwane lengculaza ukuqhuba inhlolisiso phezu ngesiphatho samalunga ezibhedlela lokutholakala kwamaphilisi ama ARV’s.
Umkhokheli wenhlanganiso yeZimbabwe HIV/AIDS Activists Union ( ZHAAU ) umnumzana Benard Nyathi ungomunye walabo abaphila legciwane. UNyathi uthi lokhu kuza ngemva kwemizamo eminengi yokubonisana phakathi kwenhlanganiso yakhe, inhlanganiso ye National Aids Council kanye lohulumende.
Uhulumende uze wabavumela abenhlanganiso ezizimeleyo ukuba bethekelele izibhedlela beqala ngezisesigabeni seMandebeleni.
Injongo kuyikuyazibonela kanye lokuzwisisa ukuba kungabe kuyini okuhluphayo okusuka kubangele ukusilela kwalemithi ephathisa abaphila legcikwane elibangela umkhuhlane wengculaza
.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama eseHarare.
Udaba lukaMavis Gama lwabaphila legcikwane | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Amanye amalunga edale leCabinet athi kumele uhulumende womanyano awanike izimota, izindlu kanye lezithanda zokwakhela izindlu lapho esegqiba umsebenzi ngoNhlangula.
Amalunga akhulume le Studio 7 athi lokhu kwenzelwa ukuthi bangahlupheki bengaphelelwa ngumsebenzi nxa umbuso kahulumende womanyano esefika emaphethelweni.
Bathi bethulele izikhalazo zabo kuMongameli Robert Mugabe lenhloko kahulumende uMnu. Morgan Tsvangirai.
Okunye okufunwa ngamalunga la yikuthi kumele bathengelwe izindlu endaweni ezitshiyeneyo zelizwe ukwenzela ukuthi bangahlali ezitaladini nxa umsebenzi usuphelile.
Bathi kabadonsi uhulumende ngamakhala ukuze bathole izimota, izithanda zokwakhela izindlu kumbe izindlu ezivele zakhiwe.
Umnu. Sam Sipepa Nkomo umphathintambo wezamanzi uthi lesi yisicelo sabantu abangasoze bathole ipentsheni asebezaphelelwe ngumsebenzi.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Samuel Sipepa Nkomo
Umnu. Thabani Nyoni umqondisi we Bulawayo Agenda uthi kulungile okucelwa ngamalunga edale le cabinet loba nje uhulumende engela mali.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Thabani Nyoni
Kusenjalo, amalunga edale lephalamende lawo athi afuna ukuthi uhulumende abanike imota ezintsha njengoba ababezisebenzisa zaphelela emgwaqweni kubunjwa isisekelo esitsha sombuso welizwe.
Zithi njalo zifuna ukuthi zibhadalwe ama allowances okwenza umsebenzi edale lephalamende.
Amanye amalunga la kumele anikwe izikwelede ezifika inkulungwane ezingamatshumi amadollar eMelika - $30,000. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Ibhanga le African Development Bank (ADB) lithi imali egciniswa emabhanga nguzulu yehlile ngenyanga kaNcwabakazi ngenxa yokwesaba ukuthi kuzaba lokusilela kwemali okubi ngesikhathi sekhefu lekhisimusi njalo lokuthi umumo wezombusazwe ulakho ukudala udlakela kube lokulwa elizweni.
Ibhanga leli elisanda kwethula umbiko wokuhlolisisa umnotho we Zimbabwe – iZimbabwe Monthly Economic Review – lithi uzulu ugcinise amabilliion edlula amathathu amadollar-$3.59 billion emabhanga ngoNcwabakazi lonyaka.
NgoNtulikazi uzulu ubikwa egcinise i$3.7 billion emabhanga.
Lithi lokhu kutshengisa ukuthi umnotho welizwe kawuthuthuki ngemfanelo njalo kulokwesaba okumangalisayo ngezombusazwe kanye lokusilela kwemali ngesikhathi sekhisimusi.
Liphinde lathi balutshwane abantu abazafaka imali emabhanga ngesikhathi sekhisimusi njengoba eZimbabwe abantu bevame ukuthwala nzima ngokusilela kwemali.
Kusukela ngoNcwabakazi nyakenye kusiyafika inyanga efanayo lonyaka, imali efakwe emabhanga iqonge isuka kumabillion phose amathathu amadollar-$2.95 billion yaya kunabillion edlula amathathu amadollar-$3.59 billion.
Ingxoxo Esiyenze loNkosikazi Rosemary Siyachitema | isiNdebele |
BULAWAYO
— Abalandeli benguqu, abadlali, izihlobo labangane bebethe gwaqa ngolweSihlanu enkundleni yeLuveve koBulawayo, bevalelisana lomuyi uAdam Ndlovu umdlali wenguqu obe dumile phambilini kokuyabekwa emathuneni eLady Stanley ngoMgqibelo ekuseni.
Umkhosi lo uqale endlini yokulondoloza abafi, eNyaradzo, izimota zabhoda emahofisini eChicken Inn, zasuka zayadlula emahofisini eMap, inkampani ka Adam labanewabo anduba zitshaye udwendwe zisiya eLuveve lapho okukade kubuthene inqwabanqwaba zabantu.
UAdam obeseleminyaka engamatshumi amane lambili ubhubhe emadabukakusa ngeSonto engozini yomgwaqo ethethe njalo umpefumulo kaNkosazana Nomqhele Tshili, obekwe ngolweSine eSiphezini yatshiya umnawakhe uPeter elimele kakubi esesibhedlela.
Kubika uNothando Sibanda intathelizindaba yeStudio 7 osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba lukaNothando Sibanda lokuvalelisana loAdam | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Uzulu kwelikaMthwakazi uthi akaboni kusiba lomehluko kusimo esibi sezomnotho lempilo ayiphilayo lumnyaka ka2013, njengoba ukusweleka kwemisebenzi lemali kuqhubeka. Kanti njalo kulokwesabela ukuthi indlala izakhula okwesabekayo njengoba izulu lilokhu lingakani ngendlela engahlenga uzulu endlaleni esileminyaka emithathu ebhekane layo.
Kwakhala amakhwelo kwajatshulwa ilizwe lonke ngobusuku eqhamuka uZibandlela wommnyaka ka 2013. Kwajatshulwa umhlaba wonke okokuthi okwaleyo mizuzwana, uzulu wonke walibala ngenhlupho zonke ahlangane lazo ngo 2012 wakhangelela umnyaka omutsha olitshukela.
Kodwa sokwedlula insuku ezingatsho lutho nje kuphela uqalile lumnyaka, uzulu wezansi lenhla kweMandebeleni usebambe ikhanda ngezandla zonke ezibuza ukuthi kambe ngabe ulethani okungcono umnyaka ka 2013.
Kungensuku zatshwala uqalile umnyaka, iStudio 7 ingene njalo phakathi kukazulu idingisisa ukuthi abantu bakhangeleleni lonyaka ngemva kweminyaka emithathu yobunzima obuqhubeke lanxa esebekiwe uhulumende womanyano ohlanganisa iZanu PF, lamacele eMDC womabili, okwakukhangelelwe ukuthi uzasiza uzulu engelani lokuthi usekela liphi ibandla lezombusazwe.
Kubika UThabang Mathebula intatheli yeStudio 7ekoBulawayo.
Udaba lukaThabang Mathebula lwezifiso zikazulu wemaphandleni ngo2013 | isiNdebele |
HARARE
— Inhlanganiso elwela ukulondolozwa kwelungelo loluntu eye Zimbabwe Human Rights Association-ZIMRIGHTS imiswe phambi komthethwandaba kaMantshi eHarare ngolweSihlanu, isetheswa umlandu wokusebenza ngokungathembeki lokutshumayela imibiko engayisiyo ngohulumende, okuphazamisa umsebenzi wakhe.
Abe ZIMRIGHTS laba, bemelwe ngomunye wamalunga eBoard uMnumzana Nunurayi Jena, onguyena umphathi wesikhwama kulinhlanganiso, bamiswe phambi kukaMantshi uMnumzana Tendayi Mahwe besetheswa umlandu wokubhalisa abantu abalelungelo lokuvhota okungekho emthethweni.
Amaphepha ethulwe ngabatshutshisi, abika ukuba abe ZIMRIGHTS, besebenzelana lomqondisi walinhlanganiso uMnumzana Okay Machisa, umgcinisihlalo walinhlanganiso e Highfields uDorcas Sheren, umhleli wenhlelo kulenhlanganiso uLeo Chamahwinya, uFarai Bhani kanye loTatenda Chinaka, bavumelana ukuba babhalise amagama abantu abazavhota okungekho emthethweni.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare
Udaba lukaMavis Gama lwabeZimrights emthethwandaba | isiNdebele |
Izakhamizi Zithi Imbono Yazo Ingaguqulwa kuConsitution
Idale leZANU PF Politburo likhangelelwe ukuhlangana ngoLwesithathu licubungula udaba lokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso kanye lokhetho
WASHINGTON
— Ikhomithi eyakhethwa ukuthi iqedise ukuloba ugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha ithi iqhubeke ngomsebenzi wokubhala okusaseleyo kulolugwalo ngolweSibili, isebenza ndawonye lama drafters.
Abazi ngokwenzakale kulumhlangano batshele iStudio 7 ukuthi isibanga sohlelo lolu sikhangelelwe ukugqitshwa ekupheleni kwayonale iviki, ugwalo lolu beseluqhutshelwa i Select Committee, andubana luyehluzwa ephalamende.
Ngakwelinye icele, isikhulumi sebandla le ZANU PF uMnu. Rugare Gumbo uthi idale elimqoka lebandla lakhe elePolitburo lizahlangana ngolweSithathu licubungula okuphathelane lohlelo lokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso kanye lokhetho oluzayo.
UMnu. Roderick Fayayo isiphathamandla senhlanganiso ye Bulawayo Progressive Residents Association utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi izakhamizi zifisa ukuthi imbono yazo ingaguqulwa kugwalo lwesisekelo sombuso njalo lokhetho lube ngolukhululekileyo.
Ingxoxo LoMnu. Roderick Fayayo | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Siqalile njalo inkuthazo yokuthi amacele womabili eMDC ebambane ngaphambilini kokhetho oluzayo, into eke yazanywa kuyiwa kukhetho luka2008 kodwa yehlula.
Uzulu uthi uMongameli Robert Mugabe enganqotshwa lula nxa iMDC ithe yangena kukhetho ibambene.
Lelibandla lidabuke phakathi ngo2005 kulandela ukungavumelani phezu kodaba lokubunjwa kweSenate lokwala kukaMnu Morgan Tsvangirai ukuhlonipha izinqumo zebandla.
Kukhetho luka2008 kuke kwaba lemizamo yokumanyanisa amacele la kodwa yehlula.
Alubana amacele la engene kulolokhetho ebambene, ngabe uMnu Tsvangirai wanqoba kwangabilesidingo sokhetho lwerun-off.
Umkhokheli weMDC uMnu Welshman Ncube uthi lanxa esekela udaba lokusebenzelana ndawonye kwamabandla kuyiwa kukhetho, kaboni lokhu kusenzakala ngoba kukunengi okubehlukanisa leMDC-T.
Ingxoxo LoMnu Welshman Ncube
Ukuhlaziya loludaba ngokugcweleyo sixhume isikhulumeli seMDC uMnu Nhlanhla Dube lesiphathamandla seMDC-T uMnu Abednico Bhebhe.
Ingxoxo LoMnu Nhlanhla Dube LoMnu Abednico Bhebhe | isiNdebele |
WASHINGTON — Icele leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube selixotshe amalunga alo edale lephalamende amahlanu liwethesa icala lokusekela iMDC kaMnu Morgan Tsvangirai.
Unobhala jikelele walelibandla uNkosikazi Priscillar Misihairambwi-Mushonga uthumele amalunga la incwadi ngempelaviki ewazisa ngalelinyathelo.
Abaxotshiweyo ngummeli weTsholotsho South uMnu Maxwell Dube, uMnu Thandeko Zinti Mkandla oweGwanda North, uNkosazana Nomalanga Khumalo oweUmzingwane kanye labo-senator ababili abathi uMnu Kembo Dube oweUmzingwane loMnu Dalumuzi Khumalo oweLupane.
Lokhu sokusitsho ukuthi lelibandla selizalobela umlauli wedale lephalamende limazisa ukuthi abahlanu laba abasengamalunga alo. Kungenzakala lokhu, idale selizabaxotsha umsebenzi.
IMDC kaNcube ixotshe njalo abammeli bayo edale abathathu eminyakeni emithathu edluleyo abathi uMnu Abednico Bhebhe, uNjabuliso Mguni loMnu Norman Mpofu ibethesa umlandu munye.
Lelibandla selisalelwe ngamalunga edale amathathu abalisa uMnu Moses Mzila Ndlovu omela iBulilima West, uSiyabonga Malandu Ncube oweInsiza South loMnu Patrick Dube oweGwanda Central.
Isikhulumeli salelibandla uMnu Nhlanhla Dube utshele iStudio 7 ukuthi ibandla lakhe alisoze lithandabuze ukuxotsha bonke abazatholakala besekela amanye amabandla ezombusazwe. | isiNdebele |
Biti:Ukuthuthuka Komnotho weZimbabwe Kuzakwehla Kancane
UBiti wazise idale lephalamende ukuthi isilinganiso sokuthuthuka komnotho sehlile lonyaka nxa siqathaniswa lesomnyaka odluleyo.
WASHINGTON DC
— Umphathintambo wezemali uMnu. Tendai Biti lamhlanje wethulele idale le phalamende, uluhlu lokubuthaniswa kwemali kahulumende lendleko yakhe olwe budget.
UBiti wazise lelidale ukuthi isilinganiso sokuthuthuka komnotho welizwe ekhulwini sehlile lonyaka nxa siqathaniswa lesomnyaka odluleyo.
Ungezelele wathi ilizwe lizakuba lendleko enkulu yokuqhuba ukhetho lokwamukela kumbe ukwala isisekelo sombuso esitsha olweReferendum.
Okunengi ngokwabiwa kwalimali sikwethulela yintathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe.
UMark Peter Nthambe Uyalandisa
Ukuhlaziya loludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMnu. Rejoice Ngwenya, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, endawonye loMnu. Albert Mhlanga omela iPhumula edale lephalamende, obekhona kusethulwa uluhlu lwebudget.
UMnu. Mhlanga usungule lingxoxo ngokusifinqela okumqoka okwethulelwe lelidale.
Ingxoxo LoMnu. Albert Mhlanga Endawonye LoMnu. Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Ele Zimbabwe liqalise ngolweSithathu ukuthengisa isivuno salonyaka segwayi eHarare.
Lonyaka umkhambo wegwayi ukhangelelwe ukuthengiswa isilinganiso samakilogram angaba yizigidi ezilikhulu lamatshumi ayisikhombisa – 170 million kilograms segwayi.
Inkampani kahulumende ebona ngokuthengiswa kwegwayi i-Tobacco Industry and Marketing Board ithi igwayi ngoLwesithathu lithengiswe nge $4.70 kukilogram.
Abalimi begwayi bona kade bekhangelele amadollar amahlanu - $5 kusilinganiso sekilogram.
Inkampani le ithi abalimi bakhangelelwe ukuletha isivuno segwayi elilohlonzi lonyaka endaweni ezintathu lapho elizabe lithengiselwa khona.
Umnu. Charles Tuffs umqondisi we Commercial Farmers Union uthi kuzamangalisa nxa ele Zimbabwe lingenelisa ukwedlulisa isilinganiso esicatshangelwa ukuthi singathengiswa lonyaka.
UTuffs uthi lokhu kwenziwa yikuthi abanye abalimi baphuzile ukuhlanyela igwayi ngenxa yokuswelakala kwenhlanyelo lemvundiso ye fertilizer.
Uthi okunye njalo okwethusayo yikuthi elinye igwayi eliyabe lithengiswa lizabe likhangelelwa phansi ngabathengayo abavela kunhlanganiso ye European Union, China lamanye amazwe.
IStudio 7 ixoxe lengcwethi yezenotho uMnu. Rejoice ngwenya owe Liberal Market Solutions uthi kumele kuthengiswe igwayi elinengi lonyaka kulanyakenye. | isiNdebele |
Lumhlangano ubu ngowokubuzisisa umkhokheli wabasakhulayo, uMnumzana Bekithemba Nyathi, ukuthi yena umi ngaphi kudaba lobukhokheli buka Tsvangirai.
Ekhuluma embuthanweni wokunanza leli langa enkundleni yeNational Sports Stadium uMongameli Mugabe udlakela emabandleni ezombusazwe waxwayisa aphikisayo abethusela ukutshengisela besola umbuso wakhe ukuba bazajeziswa kanzima.
Kodwa lisole abasekeli beZANU PF ngokugqoka impahla ezincoma ibandla lelo emkhosini obusenkundleni ye White City Stadium koBulawayo ngoba lisithi lokhu kwenza ingani ukuthola uzibuse ngokwebandla elibusayo kuphela.
UBenedict Nhlapho uxoxa lezinsizwa zaleli qembu ngekhefu lePhasika abuye njalo aliqhunsele eziphuma kudlalade labo elithi "Igazi elihle".
Kambe uhlangothi lwezemidlalo luqhuba njani sokwedlule iminyaka engamatshumi amathathu lane ilizwe lathola uzibuse? | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso ebona ngokulondolozwa komthombo wegazi ithi ukwanda kwenani labantu abalimalela engozini zomgwaqo sokubangele ukuthi igazi eligciniweyo lehle kakhulu.
INational Blood Services (NBS) ithi selokhu kuqale ikhefu lekhisimusi, isilinganiso segazi elifunwa yizibhedlela sikhwelile kakhulu njalo ithi isalelwe ligazi elingasetshenziswa phakathi kwamalanga ayisikhombisa kuophela.
Sokulimale abantu abangamakhulu ayisikhombisa lamatshumi ayithobaminwemibili lathobaminwemibili, 788, engozini zomgwaqo kusukela mhlaka15 kuyonale inyanga.
Asebefile engozini zomgwanqo bona sebefike kukhulu lamatshumi amahlanu, 150.
Abanengi abalimalela engozini lezi basuke balahlekelwe ligazi elinengi kakhulu okwenza kudingeke ukuthi bafakwe igazi emizimbeni nxa bethe bahanjiswa ezibhedlela.
Abanye ngabophayo umuntu acine esifa ngokulahlekelwa ligazi elinengi.
Isiphathamandla seNational Blood Services eMatabeleland uMnu Mfundo Ngwenya uthi inhlanganiso yakhe iphakathi kokudinga igazi ukuze kusizwe abalidingayo ezibhedlela.
UNgwenya ukhuthaze uzulu kungxoxo ayenze leStudio 7 ukuthi kumele aphatheke kuhlelo lokupha igazi.
Ingxoxo LoMnu Mfundo Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON
— Umanyano weSadc uthi ingxabano enzakala eDRC leMozambique ayisoze iyiphambule imizamo yayo yokulungisisa udaba lweZimbabwe.
ISadc iphatheke kabi ngempi esiqhamuke kweleDRC lokwenzakala eMozambique lapho ibandla eliphikisayo eleRenamo elithi lilakho ukuvukela uhulumende yiloba nini.
EleMozambique yilo elingumgcinisihlalo weSadc.
Umabhalane walinhlanganiso uMnu Tomaz Salomao uthi iSadc izaqhubeka idinga isisombululo kudaba lweZimbabwe kungelani lokwenzakala emazweni womabili.
Umlamulankunzi kudaba lweZimbabwe uMongameli Jacob Zuma weleSouth Africa, laye ukhanya ebhekane lendubo ezinengi elizweni lakhe.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Dumisani Nkomo uthi ngempela kayiboni iSadc iphambuka kudaba lweZimbabwe.
Kunjalo nje umphathintambo obona ngokwethulwa kwemibiko uMnu Webster Shamu uthi sekhethe amalunga e-board yomsakazo weZBC ukuthi eqhubeke ngomsebenzi.
UShamu wazise lokhu ngoLwesihlanu, njalo uthethe lelinyathelo lanxa inhlanganiso ezizimeleyo kanye labeMDC besithi i-board le kumele idilizwe kukhethwe amalunga amatsha.
Ingxoxo LoMnu Dumisani Nkomo
Umqondisi weMisa-Zimbabwe uMnu Nhlanhla Ngwenya usole kakhulu isenzo zikaShamu.
Ingxoxo LoMnu Nhlanhla Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Izakhamizi ezisezabelweni ezinjenge Masvingo, eMatabeleland lezinye, zithi abantu makhaza sebelima kulandela izulu eliqalise ukuna ngeviki ephelileyo.
Izakhamizi lezi zitshele iStudio 7 ukuthi laloba izulu leli lisina kancane, sezilethemba lokuthi inhlanyelo izamila iphinde itshakaze ngemfanelo nxa lingaqhubeka lisina.
Zithi zihlanyela umumbu lamabele anjenge nyawuthi ukwenzela ukuthi zithole isivuno esitshiyeneyo njengoba ukulima umumbu wodwa ulakho ukutsha nxa izulu lingasani kakhulu.
UMnumzana Khabo Malinga, isakhamuzi seLupane esabelweni se Matabeleland North, sithi kuyenzakala ukuthi ezinye izakhamizi zithole isivuno esithe xaxa ngomnyaka ozayo ka 2013.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Khabo Malinga
UNkosikazi Sanelisiwe Ndlovu, isakhamuzi se Maphisa, esabeleweni se Matabeleland South, uthi kulezakhamizi ezehluleka ukulima ngenxa yokuswela amakhuba lokunye okutshiyeneyo.
Ingxoxo Esiyenze LoNkosikazi Sanelisiwe Ndlovu
UMnumzana Everson Ndlovu, ingcwethi kwezokuthuthukisa inotho kazulu, uthi zinengi izakhamizi ezilimayo okwamagama ngenxa yezulu elitshaye phansi kwazwela endaweni ezinengi eTshelanyemba, eMatabeleland South.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Everson ndlovu
Izulu liphuzile ukuna ezabelweni ezinengi eZimbabwe lapho okulendlala emangalisayo lonyaka. Abantu abedlula izigidi ezimbili bakhangelelwe ukuthi bazafuna ukudla okuholiswayo kungakavunwa ngomnyaka ozayo. | isiNdebele |
Nampoke abantu begangela ilizwe lethu! Lamuhla bayasithethisa bethi asifundanga kukanti basincitsha ingququko babulala abazali lezihlobo zethu ngeGukurahundi. Bathi sithanda ukuyasebenzela amabhasikili eMzansi kukanti amankampani akoNtuthu bawayeka esifa.
Licine nini ukubabona laba bantu kwelakithi? Kungani bevela ngesikhathi sokhetho sodwa?
IKampani enkulu iSecurity Mills yadilizwa yiMDC T KaTsavangirayi owayala ukuyibhadala ngamuva kokuba isimenzele impahla zakhe zokhetho ngo2008. Lalamuhlanje izisebenzi zeSecurity Mills ziyahawula. IMDC T iyala ukukhulula imali eyabekwa eceleni nguhulumende ukuthi incedise amakampani akoBulawayo engaze ayala elokhu evalwa.
Sesilahlekelwe ngamakampani afika 90 abeqatshe uzulu koBulawayo. Hawu hawu, lokuthethisa abafazi nentombi zakwethu. UMorgan wamithisa intombi yakoBulawayo wayala konke umntwana lonina waze wayala lokuthathela ingane incwadi yokuzalwa ngoba ethu yena akathathi Ndebele.
Lamuhla yibo abaza kini bethi bayalithanda. UMorgan LoMugabe batshela umhlaba wonke ukuthi amaNdebele akafuzanga afe abusa loba akhokhele amabandla ezombangazwe. Kanti zihlobo, thina sitshiyene labanye abantu beZimbabwe na?
Zihlobo labangane, bantu abahle, asimbane lamajaha lentombi zaseMpumalanga eHarare ezaziyo ukuthi lathi siyingxenye yeZimbabwe, abakwazi ukuthi siyisizwe sinye. Abavuma ukuthi emaNdebeleni kulabakhokheli abanjengabo muyi UJoshua Nkomo, Sydney Malunga, Lookout Masuku, Masotsha Ndlovu, oMabhena labanye bonke abanengi.
Lamuhlanje nangu omunye phakathi kwethu uWelshman Ncube oweMDC. Sesifikile isikhathi sokungalaleli amanga abantu abaza ngokhetho kuphela, Khethani abakhokheli benu ngonanzelelo.
Ngiyalikhuthaza lonke zihlobo, abadala lentsha lkhethe uWelshman Ncube lamaMps lama Councillor eMDC bebengabakhokheli benu.
Lingayengwa ngamanga langokudla lisale selidubeka njalo okweminye iminyaka emihlani ezayo uMugabe loTsvangirai sebezicatshele eHarare.
Dluliseka isicelosejaha lekhaya uNdaba Nhuku kuye wonke umnagene, umzali lezihlobo. Fonela abadala labangane lezihlobo lokuthumela amawhatsapp ubacele nokubabonisa ukuthi iDevolution isinika amandla lengququko kwelakithi.
Baceleni bonke bevotele uWelshman Ncube lama MPs lama councillors akhe. Akekho umuntu oguqula omunye, lathina akekho ozasiguqula evele kude ngaphandle kokuba siziguqule sodwa. Asibambane sibe muntu munye siguqule. | isiNdebele |
HARARE
— Inhlolisiso enziwe zinhlanganiso ezithile ezibalisa eye Enviromental Management Agency le Standards Association of Zimbabwe iveza ukuba amanzi athengiswa esembodleleni amanye awo akalungelanga ukunathwa ngabantu ngoba etholakele elengcekeza.
Abe EMA batshele iCommittee yedale le phalamende ebona ngezempilakahle ukuba inhlolisiso abayenze eminyakeni emithathu edluleyo kulandela ukukhonona kukazulu ngodaba lwamanzi la, iveze ukuba lawo athengiswa esembodleleni ezitolo amanye awo alengcekeza egoqela idoti yabantu.
Abe nhlanganiso yeStandards Association of Aimbabwe- SAZ, bathi bawuhlolile umumo wamanzi ezimbondleleni la bawubona umubi okwamagama bacina bemise umsebenzi amankampani ayisikhombisa, ngoba etholakale ukuthi akalandeli iziqondiso zokulondoloza ukuhlanzeka
UMasipala we Harare uvumile kuCommiittee efanayo kuyonale inyanga esanda kwedlula ukuba ukuhlambulula amanzi adibane ledoti yezambuzi ukuze alungele ukunathwa nguzulu yinto ebadalela indleko yezigidi ezintathu zamadollar ngenyanga .
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe osethulela loludaba ngokwegcweleyo eseHarare.
Udaba lukaMark Peter Nthambe lwamanzi athengiswa esembondlleni | isiNdebele |
Indaba zalamhla ngamafitshane: UMongameli Robert Mugabe uthi uzaqhubeka ebizele ukhetho ngomnyaka ozayo engagqize qhakala ngesibanga sohlelo lokubunjwa kwesisekelo sombuso esitsha ngoba bekhona abangafisi ukuthi loluhlelo luphutshwe masinyane. Umphathintambo wogatsha lwezamanzi uSamuel Sipepa Nkomo uqhubeka ebambisa abantu bakoBulawayo ilitshe ngamanzi avela edamu leMtshabezi. Amakhansila akoBulawayo athi ... Read More »
Home 45 Izindaba Ngamafitshane | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Ibandla le Zanu-PF lithi abalandeli balo abasanda kwesulelwa izijeziso zenotho yinhlanganiso ye European Union kabafisi ukwethekelela amazwe anjenge Melika, iBhilithane lamanye abafakela izijeziso lezi.
Umnu. Rugare Gumbo isikhulumeli sebandla leli uthi inengi labalandeli be Zanu-PF bathenga imphahla yabo emazweni asempumalanga.
Uthi inengi yempahla le ethengwa kwele China, eMalaysisa lamanye amazwe empumalanga, ithengiswa ngemali ephansi kwele Zimbabwe.
Ngakho-ke uthi loba izijeziso lezi sezesulwe okwesikhatshana ebantwini abanjengo Mnu. Walter Mzembi umphathintambo wezokwethekela ezemvelo labanye bakhe, akusoze kuncede lutho ngoba kabafisi ukwethekelela khona.
Inhlanganiso ye EU isanda kwesula izijeziso lezi isithi ithakazelela okwenziwa ngamabandla abusayo aselobe isisekelo sombuso esitsha esizavotelwa nguzulu kukhetho lweReferendum ngoMbombitho.
UMnu. Gumbo uthi laye kalandaba ngokwesulwa kwezijeziso zenotho okwenziwe yi EU njengoba engafuni ukuya emazweni asentshonalanga.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Rugare Gumbo | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Uhulumende selobele inhlanganiso yeUnited Nations Development Program (UNDP) ecela izigigi ezedlula amakhulu amabili zamadollar, i$225 million yokuqhuba ukhetho kanye le-referendum yesisekelo sombuso esitsha.
Umphathintambo wezemali uMnumzana Tendai Biti lomphathintambo wezemithetho uMnumzana Patrick Chinamasa babhalele iUNDP incwadi ngoMvulo besithi uhulumende udinga izigidi ezingamakhulu amabili lengxenye, i$250 million yokuqhuba lumsebenzi, kodwa kathesi ule$25 million kuphela.
Ngalokho, uBiti loChinamasa bathi uhulumende ucela inhlanganiso le imdingele imali esilelayo.
Ilizwe selikhangelelwe ukuqhuba i-referendum phezu kwesisekelo sombuso kusikhatshana esizayo kulandela ukwamukelwa kwaso lidale lephalamende kanye leleSenate.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Rejoice Ngwenya uthi kuyadanisa ukuthi ilizwe lihlala lingelicela imali lona lilenotho enengi egoqela amadayimana athengiswa kungaziwa ukuthi imali etholakalayo iya ngaphi.
Ingxoxo LoMnu Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON — Inhlanganiso yabatsha, iYouth Agenda Trust sisungule uhlelo lokufundisa abasakhulayo ngokuqakatheka kokuvota ngaphambilini kokhetho olulakho ukwenziwa ngomnyaka ozayo.
Inhlanganiso le ithi ikhuthaza ikakhulu abatsha abangakaze bavote ukuthi bayebhalisa bathole izithupha. Ngaphansi komthetho, wonke umuntu ovotayo kumele aveze isithupha.
IYouth Agenda Trust ithi icebisa njalo abasakhulayo ngokumele bahambe lakho emawofisini kamsitheli ukuze babhalise ukuthola izithupha.
Isiphathamandla esibona ngokuqoqwa kwenhlelo zalinhlanganiso uMnu Trust Nhubu uthi baqhuba imfundiso le ezabelweni ezitshiyeneyo zelizwe. | isiNdebele |
HARARE
— Ingcwethi kwezempilakahle zithi lokhe lubhahile udubo lokuqhamuka komkhuhlane wesihudo seTyphoid emzini we Glenview eHarare. Izakhamizi zalumuzi zibeka umanisipala umlandu wokwehluleka ukuzinakekela.
Isihudo seTyphoid siqhamuke emzini weGlenview ngomnyaka ka 2011sasabalala saya kweminye imizi yeHarare egoqela i-Dzivarasekwa, Kuwadzana kanye le Chitungwiza. Lanxa abezempilakahle bebika ukuba selunganeno loludubo kodwa lokhe luqhamuka lapho lalaphaya.
Uzulu wemizini ehlala abanengi lokhe ebhekane lodubo lokusilela kwamanzi ahlanzekileyo. Ingcwethi kwezempilakahle zithi zikhathazekile phezu komumo wezamanzi eHarare.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare.
Udaba lukaMavis Gama lomkhuhlane weTyphoid eGlen View | isiNdebele |
HARARE
— Amakholwa ebandla le Anglican elikhokhelwa ngu Bishop Chad Gandiya athi mabaphume baphele kuzakhiwo zebandla abakade bezisebenzisa okungekho emthethweni. Bakhuthaza ukuba abazatholakala belomlandu wokutshaphaza impahla kulezi zakhiwo kumele bathoniswe njalo bajeziswe.
UBishop Gandiya uveze lokhu ngesikhathi ekhulumisana lentathelizindaba emhlanganweni owenzelwe emahofisini akhe eHarare ngolweSithathu.
UGandiya uthi abokholo lwakhe sebezaqhuba inhlelo zokulungisisa impahla yensonto ebihluthuniwe ngabecele elikhokhelwa nguMnu Nolbert Kunonga.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela loludaba ngokugcweleyo eseHarare.
Udaba lukaMavis Gama lwengxabanxoza yesonto yeAnglican | isiNdebele |
HARARE
— Uhulumende we Australian unikeze uncedo lwezigidi ezingamatshumi amathathu zamadollar -$30 million. Limali ikhangelelwe ukusetshenziswa emisebenzini yokuthuthukisa inhlelo zokutholisa uzulu amanzi ahlanzekileyo lula emadolobheni amancane alitshumi lane aweZimbabwe.
Loluncedo lunikezwa ukuze lusetshenziswe ngokuqondiswa kwenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye UNICEF lubikwa luzaphathisa hatshi ukuthuthukisa imisebenzi yokutholakala kwamanzi ahlanzekileyo kuphela kodwa lokulungisiswa kwempompi eziwathwalayo lezithwala amanzi alengcekeza ephuma ezambuzin, emadholobheni amancane alitshumi lane aweZimbabwe.
Amadolobho la ngabalisa i- Bindura, Chipinge, Chiredzi, Chivhu, Gokwe, Gwanda, Hwange, Karoi, Mutoko, Mvurwi, Plumtree, Rusape, Shurugwi leZvishavane.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare.
Udaba lukaMavis Gama lwengozi loncedo lweAustralia lwe$30million | isiNdebele |
BULAWAYO
— Iqembu lenguqu ele Highlanders selilomsekeli kamgcinisihlalo kanye lo mphathi ngcebo abatsha ngemva kokhetho oluqhutshwe ngeNsonto edolobheni lako Bulawayo.
Amalunga eqembu le Highlanders akhethe owayengumgadli waleliqembu u Jerry Sibanda ukuba aqhubekele phambili engumphathi ngcebo weqembu okungumsebenzi awucelwe ukuba awuphathe yinkokheli yeqembu ekutshiyeni kuka Odiel Nkomo nyakenye.
Silokhu sisedabeni lodaba olumayelana lomdlalo wenguqu umncintiswano we Africa Cup of Nations-AFCON, odlalelwa kwele South Africa usufike esigabeni sama Semi-finals. Amazwe amane asele elokhu encintisa ukuphakamisa inkezo yeAFCON, ngathi iNigeria, iMali, iBurkina Faso kanye leGhana.
Imidlalo iyaqhubeka ngolweSithathu lapho iNigeria ezadibana khona leMali kuthi iGhana izadlala le Burkina Faso kuthi amaqembu azanqoba lapho azangqikilana ngeNsonto sekudingwa intshantshu yezwekazi le Africa. Umdlalo wokudinga iqembu elizaqeda likundawo yeSithathu uzakuba khona ngomgqibelo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 yezemidlalo uJoseph Njanji osipha loludaba ndawonye lezinye ekoBulawayo.
Udaba lukaJoseph Njani lokhetho lwenkokheli yeHighlanders | isiNdebele |
WASHINGTON — Inkampani yabomakhalekhukhwini eyeEconet Wireless sisungule uhlelo olwenza izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwamanye amazwe zenelise ukuthengela izihlobo labangane abasekhaya iairtime ebulenjini.
Embikweni ewuthumele bonke abalencingo zayo ngoMvulo, iEconet ithe abahlala kwamanye amazwe bayenelisa ukuthenga iairtime le ebulenjini kukheli ethi www.ezetop.com.
Ungathenga iairtime, kuyabe kumele ufake lenombolo yomuntu omthengeleyo ukwenzela ukuthi inkampani le yenelisa ukumthumela.
Inkampani yeEzetop ifananje leMoneyGram kumbe iWestern Union, asetshenziswa ngabantu ukuthumeza imali emhlabeni jikelele.
Umahluko nje yikuthi iEzetop ngeyokuthumeza iairtime, hatshi imali.
Ingcwethi ecubungula ezenotho izimele uMnu Masimba Kuchera uthi ubungcitshi be-Econet ekusunguleni inhlelo ezintsha buyajabulisa.
Uthi njalo uhlelo lolu lulakho ukulethela iEconet inzuzo enkulu. | isiNdebele |
Ikomidi ebona ngokusebenza kukahulumende iJoint Monitoring and Implementation Committee ithumele iqula layo eMutare ngoLwesine ukuyahluza imbiko yokuncitshwa kwezakhamizi umumbu yiziphathamandla zeZanu PF.
IGrain Marketing Board ilomumbu emele iwabele bonke ababhekane lendlala ngesikwelede, kodwa endaweni ezinengi zelizwe abeZanu PF babikwa bengenela kuhlelo lolu bevimba abeMDC ukuthi bawuthole lumumbu.
Loludaba luke lwangena kudale le-cabinet kunyanga edluleyo kwavunyelwana ukuthi bonke abalambayo kumele bawunikwe lumumbu kungela kungenela kwezombusazwe.
Ilunga leJomic uNkosazana Thabitha Khumalo uthi bakhathazeke kakhulu ngodaba lolu; amazwi akhe agcizelelwe ngumeli weInsiza South edale lephalamende uMnu Siyabonga Malandu Ncube. | isiNdebele |
BULAWAYO
—
Ukubhidlika kwenotho yelizwe, okwabangela ukuphuma kwabanengi eZimbabwe besiya emazweni, kutshiye abesifazana abanengi bethwele nzima ukukhulisa izimuli ezingela omyeni laboyise bezingane.
Ekadeni owesifazana wayetshiya umuzi kayise ayekhonza kumkakhe lapho ayekhangelelwe ukuyaphilisana laye. Bakhe umuzi, bakhulise izingane bendawonye, nxa besehlukana kube ngokwesikhathi esifitshane hatshi eside kakhulu.
Lo wawungumsebenzi wababili, umama lobaba. Ubaba kusazakala ukuba nguye ophuma ukuyazingela ukuze anakekele imuli, umama ebona ngemisebenzi yasekhaya.
Konke lokhu sokwaguquka kulandela imisebenzi esigcwalisa abantu endaweni zonke zamagumbi amane womhlaba. Ubaba loba umama usephuma anqanqathe adabule amazwe esiyadinga okokuphilisa imhuli, ababili behlukane okwesikhathi eside, babonane kanye kumbe kabili ngomnyaka
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba lukaNothando Sibanda lwasebedilizelwe imitshado ngokusebenzela emazweni | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Impumela yokubalwa kwabantu eZimbabwe eveza ukuthi inani lezakhamizi zakoBulawayo lehlile sidale inkulumo.
Impumela le, eyethulwe ngoMvulo, iveze ukuthi ilani labantu kulelidolobho lehle lisuke kunkulungwane ezingamakhulu ayiskombisa lezingamatshumi amahlanu-750 000 ngomnyaka ka2002 laya kunkulungwane ezingamakhulu ayisithupha lezingamatshumi amahlanu lanhlanu-655 000 lonyaka.
Lelidolobho libikwa liyilo njalo elilenani labantu eliphansi ukwedlula ezinye zonke izigaba.
Inani lezizalwane zeZimbabwe jikelele lona libikwa liqonge kancane kuminyaka elitshumi edluleyo lisuka kuzigidi ezilitshumi lanye-11 million laya kuzigidi phose ezilitshumi lantathu-12,9 million.
Umeya wakoBulawayo kanye lozulu walelidolobho bayayiphikisa limpumela besithi ngeke itshekile.
Omunye wabasola limpumela yisiphathamandla seBulawayo Agenda uMnu Busani Ncube yena othi ukubalwa kwabantu vele akuqhutshwanga ngemfanelo kulelibolobho.
Ingxoxo LoMnu Busani Ncube. | isiNdebele |
Izisebenzi Zikahulumende Zikhwezelwa AmaAllowances
Ama allowances la engezelelwe nge5,3% agoqela imali yokuhambisa eyeTransport, kanye leyababalisi abasebenzela emaphandleni.
WASHINGTON
— Izisebenzi zikahulumende zithi zamukele ngenjabulo iholo elilama allowances engezelelwe ngesilinganiso esedlula kancane kokuhlanu ekhulwini-5,3%. Ama allowances la agoqela imali yokuhambisa eyeTransport, kanye leyababalisi abasebenzela emaphandleni, ama Rural Allowances.
Izisebenzi ezikhulume le Studio 7 zithi zisanda kwamukela ama allowances enyanga edluleyo laqondane layonale inyanga.
UMnu. Richard Gundane, isiphathamandla senhlanganiso elwela amalungelo ababalisi, eye Zimbabwe Teachers’ Association, i-ZIMTA, njalo eyisiphathamandla somanyano we APEX Council utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi iholo lezisebenzi lokhu liphansi ngoba lingakedluli isilinganiso sokuphima abangatholiyo esePoverty Datum Line.
Ungezelele wathi umanyano we Apex Council uzama ukulungisa udaba lobukhokheli bawo ukwenzela ukuthi ixoxisane lohulumende ngodaba lokwengezelelwa iholo ngokwalo.
Ingxoxo LoMnu. Richard Gundane | isiNdebele |
WASHINGTON
— Amapholisa abikwa eqhubekela phambili ethathela uzulu amaRadio emaphandleni lasemadolobheni.
Amapholisa la abikwa esethekelela abantu abacatshangelwa ukuthi ngabalandeli bamabandla eMovement for Democratic Change lapho abafika emizini yabo badinge amaradio ikakhulu asebenzisa umlilo wamandla elanga owe solar energy.
Umnu. Kucaca Phulu igqwetha elilwela amalungelo oluntu uthi abantu abahlukuluzwa ngamapholisa ahamba esithi adinga ama radio kumele aye ngokushesha kumagqwetha awenhlanganiso yeZimbabwe Lawyers for Human Rights.
Uthi kulamanye njalo amagqwetha akuhlanganiso ezimele yodwa ebizwa ngokuthi Abameli Human Rights Lawyers Network.
UMnu. Phulu uphinde wathi uzulu uthithibele njengoba ethathelwa ama radio abamba umsakazo we Studio 7 olenhlelo ezitshiyeneyo ezithakazelelwa ngabantu makhaza.
Unkosikazi Theresa Makone omunye wabaphathintambo bezokwenzakala elizweni utshele iStudio 7 ukuthi akumelanga uzulu athathelwe ama radio asemthethweni.
Amapholisa athi athathela abantu ama radio okungamelanga abesezandleni zabantu makhaza njalo abawaphiwa zinhlanganiso ezizimele zodwa.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Kucaca Phulu | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Abantu makhaza abayisithupha ezabelweni ze Matabeleland North le Masvingo babikwa sebebulewe lizulu elinengi okumangalisayo elina ezigabeni ezithile zeZimbabwe.
Abantu laba, abagoqela abantwana ababili abathethwe yimfula egcweleyo, babikwa befe eTsholotsho le Chiredzi.
Ezinye izabelo ezilezulu elinengi okumangalisayo yi Mashonaland Central, Manicaland le Mashonaland West.
Abantu be Triangle limited babikwa sebesusiwe emizini yabo ngenxa yempompoma zamanzi ezibathwalise nzima.
Endaweni ezinjenge Dombodema ePlumtree esabelweni seMatabeleland South, izakhamizi zikhala ngokuthi izulu selitshaye kwazwela.
Zithi amabele asetota ngenxa yezulu leli eliqale ukuna ngeviki ephelileyo. Bathi lina kahle nxa kukhangelwe izifuyo lamanzi okunatha.
Izulu libikwa njalo line kakhulu koBulawayo lapho okusilela khona amanzi okunatha.
Akwaziwa ukuthi amadamu alamanzi anathwa nguzulu wakoBulawayo anjenge ncema asengene amanzi anganani. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Kulesakhamuzi seGwanda esigwetshelwe ukupika okwenyanga eziyisithupha ngoLwesihlanu ngemva kokutholakala silecala lokuthethisa uMongameli Mugabe.
UMnu Clemence Zikhali ubotshwe ngabacuphi (CIO) ngoLwesithathu emini atshona emhlukuluza, azomhambisa emapholiseni ntambama.
Ekumisweni kukaZikhali emthethwandaba ngoLwesihlanu, umantshi umfumane elecala njalo wahle wamgweba ukuphika okwengxenye yomnyaka.
Imuli kaZikhali ithi ulimele kakubi ngokutshaywa ngamaCIO njalo kenelisi lokuhamba.
Ithi njalo idaniswe yikuthi igqwetha lakhe alizange liluveze loludaba emthethwandaba kanti njalo lokuthi lizaphikisa isigwebo lesi alizange likutsho.
Igqwetha leli nguMnu Norman Mangena, olilunga leZimbabwe Lawyers for Human Rights.
UMangena utshele iStudio 7 ukuthi khona ezaphuma lesinqumo sokuthi aphikise na lesi sigwebo kumbe hatshi.
Banengi abantu asebeke babotshwa phansi komthetho weCriminal Law Codification and Reform Act besetheswa icala lokuthethisa uMugabe.
Isikhulumeli semuli kaZikhali uMnu Buletsi Nyathi uthe bazaphikisa isigwebo lesi.
Ingxoxo loMnu Buletsi Nyathi | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Amankampani eZimbabwe aqhubeka esadalala ngezizatho ezitshiyeneyo okwenza ehluleke ukulungisa impahla eneleyo yokuthengisela uzulu, kutsho umphathintambo wezemali uMnu Tendai Biti.
UBiti uveze lokhu esethula uluhlu lwendleko kahulumende, ibudget yomnyaka ozayo ngoLwesine.
Imbiko le igcizelelwa yiConfederation of Zimbabwe Industries, ethi kuminyaka edluleyo isilinganiso sokusebenza kwamankampani la kwehle kusuka ku-57% kwaya ku-44%.
Embikweni wayo, inhlanganiso le ithi uhulumende kumele athathe amanyathelo aqinileyo ukulungisisa loludaba. Manengi amankampani asevalile njalo amanye aqhubeka evala ikakhulu koBulawayo.
Ithi okubangela udubo lolu yikwehluleka kukahulumende ukuncedisa amankampani ngemali, ukusebenzisa imitshina esigugile enza ehluleke ukusebenza kuhle.
Esinye njalo isizatho yimpahla yakwamanye amazwe elentengo ephansi esigcwele ezitolo, okwenza kubenzima kwabalamankampani elizweni ukuthi bathengise impahla yabo.
Izinto lezi zigoqela ukudla okufana lenyama, amaqanda, izithelo, impuphu, inamnede lokunye okunenginengi.
Ukwenqabela loludubo, uMnu Biti uthi sekhweze umthelo omele ohlawulwe ngabantu abathenga izinto ezifana lotshwana kanye legwayi ikakhulu kweleSouth Africa.
Ingcwethi kwezenotho uMnu Masimba Kuchera uthi uhulumende kumele athethe amanyathelo aqinileyo ukuluvuselela amankampani.
UKuchera ugcizelele wathi nxa amankampani la engaqhubeka ethwele nzima, akusoze kubelula ukuthi umnotho welizwe uvuke ubuye ume ngezinyawo njengakuminyaka edluleyo.
Ingxoxo LoMnu Masimba Kuchera | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso ekhankasela isisekelo sombuso esiqakathekisa intando kazulu, iNational Constitutional Assembly (NCA) ithi uhulumende kumele aphe uzulu inyanga ezimbili ukuthi ahluze ugwalo lwesisekelo esitsha andubana kuyiwe kukhetho lwe-referendum.
Ekhuluma lentathelizindaba eHarare ngoLwesibili, umgcinisihlalo walinhlanganiso uMnu Lovemore Madhuku uthe uhulumende engehluleka ukwenza lokhu, inhlanganiso yakhe izakhweza udaba lolu emthethwandaba.
Uhulumende kakethuleli umphakathi isisekelo lesi ngokusemthethweni njalo kakatsho ukuthi uzulu uzanikwa isikhathi esinganani ukuthi asicubungule kungakayiwa ku-referendum
UMadhuku wengeze wathi umthetho wePublic Order and Security Act, ovimba ukubuthana kwabantu bengaphiwanga imvumo ngamapholisa, kumele ubekwe eceleni ngesikhathi sereferendum ukwenzela ukuthi inhlanganiso yakhe yenelise ukukhulumisana labantu ibakhuthaza ukuthi bengamukeli isisekelo lesi.
Ukuhlaziya loludaba sixhume ingcwethi kwezombusazwe njalo engumgcinisihlalo weNANGO uMnu Effie Dlela Ncube yena othe uvumelana leNCA.
UMnu Ncube wengeze wathi kuqakathekile ukuthi uzulu aphiwe ithuba lokuhlaziya isisekelo lesi ukwenzela ukuthi avote alolwazi olugcweleyo kureferendum lapho azakutsho ukuthi uyasamukela yini kumbe hatshi.
ICopac yethule isisekelo lesi ephalamende ngoLwesibili, njalo amalunga alelidale akhangelelwe ukusihluza kuqala ngoLwesithathu asamukele.
Engasamukela, uhulumende uyabe sekhangelelwe ukubeka ilanga okuzakwenziwa ngalo ireferendum.
Amabandla akuhulumende, abalisa iZanu PF lamacele womabili eMDC, ayiwo alobe isisekelo lesi, athi uzulu kumele asisekele sibe ngumthetho ukwenzela ukuthi kuyiwe kukhetho lokudinga uMongameli labammeli bephalamende lamakhansila kunyanga ezizayo.
Ingxoxo LoMnu Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inkokheli yomanyano wamazwe ezwekazi le Africa, i African Union, ibikwa yale ukulalela izikhalazo zenhlanganiso ezizimeleyo ezeZimbabwe ezibuthene emhlanganweni weAU owenzelwe eAddis Ababa kwele Ethiopia.
Inhlanganiso lezi, eziphansi komanyano weCrisis in Zimbabwe Coalition zibikwa bezifuna ukuthi udaba lweZimbabwe luhlafunwe emhlanganweni lo. Kodwa lumhlangano kawuzange uphathe udaba lweZimbabwe ngitsho lakancinyane okudanise lezinhlanganiso.
Lumhlangano oqale ngoLwesihlanu uphela ngoMvulo.
Obengumgcinisihlalo walumanyano, uMongameli Boni Yaya wakwele Benini usole kakhulu lumanyano ngokungaphathisi ilizwe leMali elihlaselwe ngbahlamuki bokholo lwesiMoslem abedluliswa amalalwulo laze lahlengwa ngeleFrance elicine lithumele amabutho.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Effie Dlela Ncube ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba.
Ingxoxo loMnu. Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
Inkampani ye Green Fuel (Pvt) Limited ikhangelelwe ukuqalisa ukuthengisa i-Ethanol kulandela ukuvalwa kwayo phose okomnyaka lengxenye ngenxa yokungezwisisani lohulumende kanye lezakhamizi.
Ithi isikhulumisana lezakhamizi okumele zinikwe imali lokunye okutshiyeneyo eyakuthatha icanda indawo yokuvula ifekithali yayo eChisumbanje, esabelweni se Manicaland.
Inkampani le ithi izanika uzulu duzane lefekithali yayo indawo yokulima ngokuthelezela njalo kayisoze ibambe inkomo zezakhamizi ezisondela kuleyo fekithali.
Umnu. Graeme Smith umqondisi wenkampani le uthi iGreen Fuel kade isithwele nzima ngokuswela imali yokubhadala izisebenzi.
Umnu. Smithi uthi icine ibanjwa ngamandla ukuxotsha izisebenzi ezedlula inkulungwane – 1,000 - ngesikhathi ile ethanol efekithali yayo engaba yizigidi ezingamatshumi ayisitshiyangalo mbili zamalitres – 80 million litres. Uthi inkampani le ibithola imali evela kuma investors ukwenzela ukubhadala izisebenzi lokunye okutshiyeneyo ngesikhathi ivaliwe.
Umnu. Abednico Bhebhe usomabhizimusi olenkampani ethengisa amafutha ezimota uthi kumele iGreen Fuel iqalise ukukhulumisana labosomabhizimusi njalo lozulu wezimbabwe nxa ifuna ukuthi amafutha ayo la athengwe.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Abednico Bhebhe | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Abalimi abanengi ezabelweni ezitshiyeneyo zelizwe bathi lokhe bengakabhadalwa yi Grain Marketing Board (GMB) imali yomumbu abawuthengesele inkampani le nyakenye.
Abalimi abase Nkabazwe, eMasvingo le Mashonaland West abakhulume le Studio 7 bathi kabasoze bathengisele iGMB umumbu lamanye amabele lonyaka nxa ingabhadalanga izikwelede zomnyaka ophelileyo.
Bathi abanye abalimi kumele babhadalwe izikwelede eziphakathi kwenkulungwane ezilitshumi lantathu zamadollar - $13,000 kusiya kunkulungwane phose ezingamatshumi amabili amadollar - $18,000.
UMnu. Maqhawe Moyo okukhansili yeSilobela uthi banengi abalimi endaweni le abangabhadalwanga imali nyakenye yiGMB.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Maqhawe Moyo
UMoyo uthi amakhansili eSilobela asebophe isinqumo sokuthi kumele badinge ukukhulumisana loMnu. Tendai Biti, umphathintambo wezemali ngalolu daba.
UMnu. Patrick Dube okukhomithi yedale lephalamende ebona ngezokulima uthi iziphathamandla ze GMB zijayele ukukhuluma amanga ngodaba lokubhadala izikwelede zabalimi.
Ingxoxo Esiyenxe LoMnu. Patrick Dube
UDube uthi lokhu kwenziwa yikuthi kulobusela obumangalisayo eGMB njalo lokwehluleka ukusebenza ngokwethembekileyo.
Iziphathamandla ze GMB ziyalile ukukhuluma le Studio 7 njalo ayisenelisanga ukukhuluma loMnu. Tendai Biti, umphathintambo wezemali. | isiNdebele |
JOHANNESBURG
— Abesifazane beZimbabwe abasebenza kwele South Africa abanye babo bengabaphephele khona, bathi sebecabange ukusukuma balwisane lokuhlukunyezwa abahlangana labo nsuku zonke empilweni bekulelo lizwe.
Abezifazana enhlanganisweni ezimbalwa ezimela amalungelo abo kwele South Africa ezigoqela eyeDemocracy Advocates Initiative bathi sekuyisikhathi sokuthi bathathe amanyathelo wokuziqeda du, lezindubo zokuhlutshwa kwabesifazana kusenziwa yilabo abakhangelelwe ukuthi babasize abanjengamapholisa.
Into eduduzayo yikuthi uhulumende weSouth Africa ukhanya ekucele labesifazana beZimbabwe laba, bonake abathi sebezimisele ukubopha ziqine empini yokulwisana lokuhlukunyezwa ababhekane lakho. Laloba kunjalo bakhala ngokuthi amapholisa avame ukungabancedi nxa bengasa indaba zabo zokuhlukunyezwa kubo ngakhoke sebecabange ukumanyana ukuze bafikise izikhalazo zabo kuhulumende bemanyene bebanengi.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osipha loludaba eseJohannesburg kwele South Africa.
Udaba lukaBenedict Nhlapho lwabesifazana abaseSouth Africa | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— URegistrar General uMnu Tobaiwa Mudede uthi kasoze amukele isicelo seMDC sokuthi iwofisi yakhe ivumele uzulu ofuna ukuvota kukhetho oluzayo azibhalise kumitshina yama-computer, i-online voter registration
.
Unobhala jikelele weMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube, uNkosikazi Priscillar Misihairambwi Mushonga nguye obekhweze isicelo lesi kuMudede.
Kodwa encwadini ayilobele uNkosikazi Mushonga ngoMvulo, uMudede uthi kasoze akuvumele uhlelo lolu ngoba lulakho ukusetshenziswa yizigilamkhuba ukufaka abantu abangekhoyo kuluhlu lweVoters’ roll.
Uthi njalo kasoze avumele uhlelo lolu ngoba inengi labantu emaphandleni lingela mitshina yama-computer. Kodwa ingcwethi kwezombusazwe uMnu Rejoice Ngwenya uthi izizatho eziphiwe nguMudede azilasisindo.
Ingxoxo loMnu Rejoice Ngwenya ingcwethi ecubungula ezombusazwe
Kunjalo nje, iMDC sisole uMongameli Robert Mugabe loMnu Morgan Tsvangirai ngokuqhubeka betshiya uNcube phandle kumihlangano yabakhokheli bamabandla yokudinga isisombululo kudaba lwesisekelo sombuso esitsha.
UTsvangirai loMugabe bahlangena ngoMvulo njengenhlalayenza uMnu Ncube engekho.
Isikhulumeli salelibandla uMnu Nhlanhla Dube utshele iStudio 7 ukuthi ibandla lakhe likhathazeke kakhulu ngokwenza kukaMugabe loTsvangirai.
Ingxoxo loMnu Nhlanhla Dube isikhulumeli seMDC-N | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Umongameli Barack Obama usekhethiwe ukuba akhokhele eleMelika okweminye iminyaka emine elandelayo. Ukubalwa kwezigidi lezigidi zamavoti abantu abavote ngolweSibili kuveza ukuba umongameli usenelise inombolo edingakayo yokuthi unqobile yama Electoral College votes angamakhulu amabili lamatshumi ayisikhombisa-270 ngokuthola angamakhulu amabili lamatshumi ayisikhombisa lanhlanu-275, uMnu Mitt Romney wathola amakhulu amabili lantathu-203.
Lokhu kutsho ukubana kuma states asebaliwe umongameli Obama usenqobile ngoba ethole inengi lamavoti. uMnu Romney ezamile ikakhulu eFlorida leOhio kuthethe isikhathi eside ababili laba lokhe kungutshiki lobhanqa. Ngokunqoba kwakhe eOhio uMongameli Obama uhle wakhokhela wanqoba lanxa kwezinye indawo lokhe kusabalwa amavoti, sokusobala vele ukuthi lanxa angaze anqobe kulezo ndawo uRomney akasanqobi. With many states still reporting results, the final tally of electoral and popular votes is uncertain. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Idale leSupreme Court kweleSouth Africa selilahle isicelo seleZimbabwe esokuthi livimbe ukuthengiswa kwempahla yalo ngomunye wabalimi abamhlophe abathathelwa amapulazi abo ngamalunga eZanu PF.
Ngesinqumo lesi, iSupreme Court isekele eseHigh Court esika 2010 esokuthi uMnu Mike Campbell ulelungelo lokubamba impahla kahulumende eseCape Town ayithengise kudaba lokuthathelwa ipulazi lakhe.
Uhulumende weZimbabwe ubephikise lesisinqumo eSupreme Court. Kodwa linkantolo inqume ngoLwesine ukuthi iHigh Court ibiqondile ngokupha uCampbell imvumo yokuthi abamba impahla kahulumende ayithengise.
Ithe njalo uhulumende kalalungelo lokuthatha amapulazi la engawahlawuleli. Ngalokho, iSupreme Court ithi abalimi abamhlophe balelungelo lokuhluthuna impahla kahulumende eseSouth Africa, egoqela izindlu, bayithengise.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Brilliant Mhlanga, yena ofundisa eWestminster University kweleBhilithani othi isinqumo lesi sizaletha ukufuthelana phakathi kweZimbabwe leSouth Africa.
Ingxoxo LoMnu Brilliant Mhlanga | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Umphathintambo wezemfundo uMnu. David Coltart uthi impumela yemhloliso ye Ordinary Level iyadanisa okwamagama njengoba itshengisa ukuthi banengi abantwana abangenzanga kahle lonyaka.
Umnu. Coltart uthi impumela yemihloliso le eyethulwe luhlangothi lwemihloliso olwe Zimbabwe Schools Examinations Council (ZIMSEC), itshengisa ukuthi inani labantwana abaphumelele emhlolisweni lehle ngesilinganiso sokwedlula kancane okunye ekhulwini – 1.1%.
Uthi abantwana abedlula inkulungwane ezingamatshumi amathathu – 31,767 kuphela, abalobe imhloliso le, yibo abaphumelele ezifundweni ezinhlanu kumbe ezedlula lokho lonyaka.
Abantwana ababhale imhloliso bazinkulungwane ezedlula ezilikhulu lamatshumi ayisikhombisa – 172, 698.
Umnu. Coltart uthi ukwehluleka kwabantwana emhlolisweni le kwenziwa yikuthi ele Zimbabwe lalahlekelwa ngababalisi abanengi ngesikhathi umnotho welizwe ungenzi kahle kusukela ngomnyaka ka 2004 kusiyafika umnyaka ka 2008.
Umnu. Sifiso Ndlovu umqondisi we Zimbabwe Teachers’ Association uthi ukungaphumeleli kahle kwabantwana kutshaya uzulu inhliziyo.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Sifiso Ndlovu
Abantwana babikwa benze kahle ezifundweni zeSiNdebele, iBusiness Studies kanye le Biology. Kodwa-ke bakhe phansi kulimi lweSiShona, Mathematics kanye le English Language. | isiNdebele |
BCC:Sizakholwa Ngokubona Uhlelo LweMtshabezi Seluphelile
UMnu. Sam Siphepha Nkomo uthi uhlelo lolu selugqitshiwe njalo kulutshwana okusafanele kufezwe andubana idolobo lakoBulawayo liwafinyelele lamanzi
WASHINGTON
— Ikhansili yedolobho lakoBulawayo ithi uhlelo lokudonsa amanzi edamu leMtshabezi lungehlisa kakhulu udubo lokuswelakala kwamanzi kulelidolobho lungaphumelela ngokupheleleyo.
Umphathintambo obona ngenhlelo zamanzi uMnu. Sam Siphepha Nkomo uthi uhlelo lolu selugqitshiwe njalo kulutshwana okufanele kulotshelwane phansi labomanjinela be South Africa andubana idolobho lakoBulawayo liwafinyelele lawa manzi.
UMnu. Amen Mpofu, umsekeli ka mayor walelidolobho utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi ikhansili izibonele ngawayo ukuthi uhlelo lolu selusemaphethelweni kodwa izasuthiseka nxa amanzi esephuma empompini ukuthi uhlupho solunganeno.
Ingxoxo LoMnu. Amen Mpofu | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— UMongameli Mugabe ukhangelelwe ukubiza umhlangano wesiphangiphangi wokudinga ozathatha isikhundla sikamsekeli wakhe esitshiywe ngumuyi uMnu. John Nkomo.
Nxa kulandelwa izingqumo zeZanu PF umgcinisihlalo, uMnu. Simon Khaya Moyo, nguye omele athathe lesi sikhundla esisele singela muntu ngemva kokubhubha kukaNkomo ngeviki edluleyo koBulawayo ngesifo semvukuzane yompimbo.
Kodwa kubikwa kulezinye iziphathamandla zebandla esezikhangele lesi sikhundla ngamehlo okhozi ezigoqela umphathintambo wezemigodi, uMnu. Obert Mpofu lomphathintambo wezenzakala elizweni, uMnu. Kembo Mohadi labanye.
Sekulokhu kwasayinelwana isivumelwano somanyano weZanu PF le PF Zapu isikhundla sikamsekeli kamongameli siya kulabo ababeyinkokheli ye bandla le PF Zapu.
Isikhulumeli seZanu PF, uMnu Rugare Gumbo utshele intathelizindaba eHarare ngolweSithathu ukuthi njengoba umhlangano omkhulu webandla lakhe uzakwenziwa ekupheleni komnyaka kuzamele uMugabe abize umhlangano wesiphangiphangi.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Brilliant Mhlanga, ofundisa ekolitshini le Westminster kwele Bhilitane utshele uChris Gande weStudio 7 ukuthi lanxa kumgceke ukuthi ngubani ozathatha lesi sikhundla iZANU PF ifuna ukwenza lokhu kungela kukhonona ngoba kungasensuku zatshwala ukuthi kwenziwe ukhetho.
Inxoxo loMnu. Brilliant Mhlanga | isiNdebele |
HARARE
— Abaphila legciwane bakhuthaza uhulumende lenhlanganiso ezipha uncedo ukuba babobaphathisa ngoncedo lezinto zokusebenzisa ukuze baziphandele hatshi ukulindela ukukhongoza izandla sikhathi sonke. Abezokholo nganxanye bathi loloncedo malwenziwe ngokuhlakanipha ngoba bekhona abangafisa ukusebenzisa abaphila legciwane laba ngenjongo yokuzitholisa bona inzuzo.
Abenhlanganiso yeZimbabwe HIV and AIDS Activists Union abakhankasela lokulwela amalungelo alabo abaphila legciwane, babika ukuba inengi labaphila legciwane ngabayanga okubenza banganelisi ukuziphandela.
Bathi lanxa ekhona amalunga alinhlanganiso asaqinile, inengi labo liphila ngokukhongozela sikhathi sonke ngoba bengelakho okungabaphathisa ukuze bazinakekele.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela loludaba ngokugcweleyo ese Harare.
Udaba lukaMavis Gama lwabaphila legcikwane abafuna ukuziphandela | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso emela izisebenzi zikahulumende eye Apex Council ibe lomhlangano ngolweSine loNkosikazi Lucia Matibenga umpathintambo wezisebenzi obatshele ukuthi sokumele balungisisane bona bodwa bengakaxoxisani lohulumende ngodaba lweholo lokunye okubahluphayo.
Umnu. Sifiso Ndlovu, umqondisi we Zimbabwe Teachers’ Association uthi uNkosikazi Matibenga ubatshele ukuthi ukudonselana phakathi kwe Apex Council kubisela muva inkulumo zeholo.
Uqhubeke uNdlovu ethi uNkosikazi Matibenga ukubeke sobala ukuthi uhulumende angeke akhulumisana labantu abalwayo njengoba kungaziwa ukuthi yibaphi sibi sibili abamele izisebenzi.
Kulamacele amabili enkokheli ethi yiyo ekhokhela i-Apex Council asehluphane okwenyanga eziyisithupha ezedluleyo ebanga ukuthi yiliphi icele elifanele likhulumisane lohulumende ngeholo limele izisebenzi.
Izisebenzi zikahulumende zifuna ukuthi isisebenzi esihola imali ephansi sithole amakhulu ayisithupha amadollar- $600 ngenyanga.
Okwamanje isisebenzi esihola imali ephansi sithola phose amakhulu amathathu amadollar eMelika - $296 ngenyanga.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Sifiso Ndlovu | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Udubo lwabontikolotshi esikolo seNdangababi eCross Dete lubikwa luqhubekela phambili njalo ababalisi bafela ngaphakathi ngoba bebanjwe ngamandla lugatsha lwezemfundo ukuthi baphenduke emsebenzini.
Ababalisi laba bebebalekile esikolo kumaviki asanda kwedlula besithi bahlukuluzwa yizinto abangaziboniyo.
Baphenduke kumaviki amabili edluleyo ngemva kokulaywa ngumqatshi ukuthi babuyele emsebenzini.
Ugatsha lwezemfundo belulaye njalo abazali ukuthi badinge osiyazi abangalungisisa loludaba, kodwa lanamuhla abazali abakakwenzi lokhu.
Izakhamizi zithi ziphakathi kokudinga inyanga yokuzokhipha lezizinto.
Abazi ngokwenzakalayo batshele lumsakazo ukuthi lanxa ukuhlukuluzwa kwababalisi kusaqhubeka, akusafani lakumaviki edluleyo njalo sokunganeno.
Lokhu kugcizelelwe ngumgcinisihlalo weSDC yalesisikolo, uMnu Joram Sibanda yena othe abazali sebeyitholile inyanga njalo sebemelele ukuthi ibuye izekwenza imicimbicimbi yayo.
Ingxoxo loMnu Jorum Sibanda | isiNdebele |
HARARE LAKOBULAWAYO
— Umanyano wenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu oweCrisis Coalition in Zimbabwe usungule ingxoxo zokuhlaziya ugwalo oluzaba yisisekelo sombuso esitsha olwe 'Draft Constitution '.
Umhlangano wakuqala owenzelwe eHarare ngolweSithathu kusihlwa kuhle kwavela sobala ukuthi imibono iyatshiyana phezu kwalolu gwalo.
Abameli bamabandla ezombusazwe akuhulumende womanyano aqinise udaba lokuba uzulu asamukele lesi sisekelo kukhetho lweReferendum, lanxanje izizatho zokusekela inkuthazo yabo kulumkhankaso bezehlukene okwamagama kusiya ngebandla.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama eseHarare.
Udaba lukaMavis Gama lwengxoxo eziphathelane leReferendum
Kunjalo nje uzulu kanye lenhlanganiso ezizimele zodwa seziveze ukukhathazeka ukuthi uhlangothi oluthathisa uzulu izithupha luzakwenelisa ukwenza lumsebenzi ngesikhathi njengoba nje kukhangelelwe ukuthi inani labantu elidinga incwadi lezi liqonge kulandela imbiko yokuthi ireferendum ezaphathwa mhlaka 16 mbimbitho iyabe ivotwa ngezithupha hatshi ukubhalisa kuVoters’ Roll.
Lanxa nje kuke kwabalokungacaci ukuthi iReferendamu izaphathwa ngayiphi indlela sokube lokuvumelana kuhulumende ukuthi kuzasetshenziswa izithupha.
Lokhu sokulethe imizwa etshiyeneyo kuzulu, inengi lijabulela lesisinqumo kodwa liveza ukukhathazeka ukuthi iyozala nkomoni njengoba ihofisi ye registrar general ikhanya iswela imali kanye lezisebenzi ezaneleyo ukuwubamba lumsebenzi ngamaviki la aseleyo ukuthi ireferendamu iphathwe.
Kubika unothando sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lokubhalisela izithupha zokuvota kuReferendum | isiNdebele |
UPope Benedict XV1 Utshiya Umsebenzi
Umkhokheli wenkonzo yeRoman Catholic umangalise umhlaba ngoMvulo ngokuthi usetshiya isikhundla sakhe ngoba umsebenzi usumkhulela engasela mandla.
WASHINGTON
— Umkhokheli wenkonzo ye Roman Catholic, uPope Benedict XV1 umangalise inengi labasekeli bakhe ngoMvulo ngokuthi usetshiya isikhundla sakhe ngoba esemdala kakhulu njalo umsebenzi usumkhulela.
UPope Benedict, yena oleminyaka engamatshumi ayisitshiyangalombili lanhlanu-85, ukhangelelwe ukusuka kulesi sikhundla ekupheleni kwayonale inyanga kaNhlangula, besekukhethwa omunye ekupheleni kwenyanga ezayo.
Okhulumela isigodlo salinkonzo i-Vatican, u Father Federico Lombardi ubikwa esithi inyathelo elithethwe ngu Pope libamangalisile njalo bebengalilindele kodwa wahle waphanga wathi alibangelwa ngezinye izizatho ngaphandle kokuthi usekhulile.
UPope ubesaziwa ngokulandela imithetho emidala yebandla leRhoma, engavumeli imbono yalamuhla.
Kwake kwaba lembiko yokungethembeki, ukudlwengulwa kwabantwana, ikakhulu abangabafana, kanye lamazwi awakhuba abakholo lwesi moslem uPope Benedict esesikhundleni.
UMnu. George Mkhwananzi, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, utshele uSithandekile Mhlanga we Studio 7 ukuthi ngabe inkokhekheli zamabandla enkonzo kanye lawezombusazwe elizweni iyalandela okwenziwe ngu Pope kulokufuna ukubhubhela esikhundleni.
Ingxoxo LoMnu. George Mkhwananzi | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— UMongameli Robert Mugabe kanye lebandla lakhe leZANU PF babikwa beyale isicelo sokuthi umuyi obengumdlali wenguqu olodumo eZimbabwe, uAdam Ndlovu, aphiwe inhlonipho yeqhawe lesizwe.
Unobhala obona ngenhlelo zebandla leli uMnumzana Didymus Mutasa ubikwa etshele iphephandaba leNewsday ukuthi inhlonipho yeqhawe iphiwa abalwa impi yenkululeko hatshi abezemidlalo.
UMutasa ubikwa ethuke abacele ukuthi uAdam aphiwe linhlonipho wathi kabacabangi babona angani iNational Heroes Acre ngeyokudlala. Kodwa angakukhulumanga ngakho yikuthi umuntu wonke uyakwazi ukuthi kulabanye abalele emathuneni la abangayanga empini.
Lesi sicelo sibikwa sethulelwe idale leCabinet ngumsekeli wenhloko kahulumende uNkosazana Thokazani Khuphe webandla leMDC elikhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai.
Iziphathamandla zeZANU PF abatholakalanga lapho bedingwa yiStudio 7 ukuthi ngowabo umlomo ukuthi kungani lesi sicelo silahlelwe khatshana.
UMnumzana Joel Gabhuza umskeli wesikhulumi sebandla leMDC ekhokhelwa nguMnumzana Morgan Tsvangirai utshele uGibbs Dube weStudio 7 ukuthi bebevele bekwazi ukuthi iZANU PF ayisoze yamukele lesi sicelo.
Ingxoxo loMnu Joel Gabhuza | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Isigodlo sabameli beMelika eZimbabwe sithi abesifazane sokumele baqalise ukudinga indawo kuhlelo lwe TechWomen Professional Mentorship and Exchange Program yalonyaka.
Abakulesi sigodlo bathi kudingakala abesifazane abangamatshumi ayisitshiyangalo mbili – 80 - abalakho ukusungula amabhizimusi kumbe asebelamabhizimusi athuthukayo.
Abesifazana laba bakhangelelwe ukuphatheka kunhlelo zezifundo eziphathelane le science, technology, engineering kanye le math.
Abafuna ukungena kuhlelo lolu bakhuthazwa ukuthi bahlolisise inhlelo ze Embassy ku internet kumbe babathinte ngocingo bedinga ulwazi lokuthi bangabhalisa njani ukunenga kulezi nhlelo kungakafiki umhlaka 22 kunyanga ezayo.
Abangena kuhlelo lolu bethekelela ele Melika okwamaviki amahlanu lapho abahlangana labosomabhizimusi abalodumo lengcwethi zamabhizimusi ezise Silicon Valley, eCalifornia.
Bayabe bengena imihlangano yezifundo labosomabhizimusi bemelika bedinga inhleo abangasebenzelana kuzo.
Unkosazana Blessings Ncube okunhlanganiso ye Zimbabwe Women Lawyers Association uthi okuhluphayo yikuthi abesifazane abanengi kabazilutho ngohlelo lolu.
Ingxoxo Esiyenze loNkosazana Blessings Ncube | isiNdebele |
HRW: Zingethulwa Izijeziso Ezetheswa eleZimbabwe
I-EU ithembise ukwethula lezizijeziso eleZimbabwe lingaloba isisekelo sombuso esitsha njalo lingasilandela ekuqhubeni ukhetho olukhululekileyo
WASHINGTON
— Inhlanganiso elwela amalungelo oluntu emhlabeni jikelele eyeHuman Rights Watch ikhuthaze umanyano weEuropean Union ukuthi ungaphangi wethule izijeziso ezetheswa eleZimbabwe kungakabi lenguquko emqoka ekulondolozweni kwelungelo loluntu elizweni, ikakhulu ngaphambilini kokhetho.
Umanyano weEuropean Union wawuthe ungethula lezizijeziso eleZimbabwe lingaloba isisekelo sombuso esitsha njalo lisilandele ekuqhubeni ukhetho olukhululekileyo. Umanyano weEU ukhangelelwe ukuhlangana ekupheleni kwayonale inyanga ucubungula udaba lwezijeziso lezi.
Embikweni owethulwe ngolweSine, isiphathamandla seHuman Rights Watch esibona ngenhlelo eziphathelene lezwekazi leAfrica, uNkosikazi Tiseke Kasambala uthi kungenzakala ukuthi uMongameli Robert Mugabe lezinye iziphathamandla zebandla lakhe bahlukuluze abantu ngaphambilini kokhetho lanxa uhlelo lwesisekelo sombuso esitsha solugqitshiwe.
Ukuhlaziya loludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMnu. Effie Dlela-Ncube, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, njalo engumgcinisihlalo weNational Association of Non-Governmental Organizations, yena ogcizelela ukuthi isixwayiso seHuman Rights Watch siqondile.
Ingxoxo LoMnu. Effie-Dlela Ncube | isiNdebele |
HWANGE
— Izakhamizi zeHwange zithi azitholi lutho ngokwanda kwemigodi yamalahle esigabeni njengoba abanini bayo bengazihluphi ngokuthuthukisa isigaba abemba kuso kanti njalo balobandlululo lenkethabetshabi njengoba beqhatsha abantu abavela ngaphandle kweHwange kuphela.
Asengaphezu kwamatshumi amabili lanhlanu amankampani asephiwe imvumo yokwemba amalahle emangweni weHwange le Binga eminyakeni emithathu edluleyo kuphela. Phakathi kwawo, angaba mahlanu aseqalisile ukusebenza encintisana leHwange Colliery kanti lawo angakaqalisi aphakathi kokulungiselela ukuqala ukusebenza maduze.
Ubani lobani ohamba ngomgwaqo osuka koBulawayo usiya e Victoria Falls uhlangana lamakhulukhulu amaloli asuka eHwange egcwele amalahle esesiwa kwezinye izigaba zelizwe loba ngaphandle angaxolelwa uma ecabanga ukuthi labo abahlezi lapho okwenjiwa khona lumnotho bakhomba ngophakathi.
IStudio 7 ingene phakathi kwezakhamizi zeHwange idingisisa ukuthi uzulu angabe etholani njengoba amalahle la kuyiyo yodwa inotho abayiphiwa ngumdali.
Okuvele kuqala yikuthi bezwa ubuhlungu obukhulu ukubona amalahle enjiwa emanxiweni aboyisemkhulu esedlula ngomgwaqo kungela nzuzo loba imisebenzi abayitholayo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uThabang Mathebula osethulela lolu daba eseHwange.
Udaba lukaThabang Mathebula lwamalahle eHwange | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Uhlangothi olubona ngenhlupho ezibhekana lelizwe olwe Zimbabwe Vulnerability Assessment Committee, kumbe ZIMVAC, eyayisithi inani labazafuna uncedo lokudla lizakwedlula kancane isigidi esisodwa lengxenye-1.6 million
kusukela ngoZibandlela kusiya ngoMbimbitho ithi leli nani selikhangelelwe ukuqonga lisiya kuzigidi ezimbili, 2 million
.
Indawo ezilendlala embi kakhulu zibalisa i Masvingo, lezigaba zeMandebeleni. Isigaba esivame ukuthola ukudla ese Mashonaland Central laso sibikwa sibhekane lendlala lonyaka. Minyaka yonke kuvame ukuba lendlala embi ngenyanga kaMpalakazi.
Okunye okwengezelela indlala yikuthi inhlanganiso ezivame ukuphathisa ngokudla lazo zithi zibhekane lodubo lokungatholi imali.
Omela isigaba se Insiza edale lephalamende, uMnu. Siyabonga Malandu Ncube utshele uChris Gance weStudio 7 ukuthi lanxa izulu selike lana kwezinye izigaba esigabeni sakhe lokhu lingakaqali.
Ingxoxo lo Mnu. Siyabonga Malandu Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Idale leZanu PF politburo selinqume ukuthi ibandla leli liyasekela ngokugcweleyo isisekelo sombuso esitsha.
Umkhokheli walelibandla uMongameli robert Mugabe labakhokheli bamacele eMDC abathi uMnu Morgan Tsvangirai loMnu Welshman Ncube bavumelene kukho konke obekuhlupha kusisekelo lesi ngeviki edluleyo.
Ekhuluma eseDavos, kwele Switzerland ngoLwesithathu, uMnu Tsvangirai uveze ukuba ilizwe selikhangelele ukuya kukhetho lweReferendum ngoMbimbitho uzulu atsho ukuthi uyasamukela isisekelo lesi kumbe hatshi.
Umbuzo osemlonyeni yabanengi ngothi kambe uhulumende uzakwenelisa na kusikhatshana esiseleyo ukufundisa uzulu ngokumunyethwe yisisekelo lesi.
Ukuhlaziya loludaba uNtungamili Nkomo weStudio 7 uxhume isiphathamandala seNational Constitutional Assembly uMnu Alois Dzvairo lesiphathamandla seMDC kaNcube uMnu Qhubani Moyo.
UDzvairo uthi inhlanganiso yakhe siqalisile ukukhuthaza uzulu ukuthi angemukeli isisekelo lesi, kodwa uMoyo uthi isisekelo lesi sihle njalo uzulu kumele asemukele.
Ingxoxo LoMnu Alois Dzvairo LoMnu Qhubani Moyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho iZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ithi yehlulekile ukuqala uhlelo lokubhalisa abantu abalelungelo lokuvota ngoLwesine ngenxa yokusilela kwemali.
Uhulumende wayethe uhlelo lolu luzasungulwa mhlaka 3, kodwa iZEC ithi ayenelisanga ukuthumela amaqula ayo ebantwini ngoba ingelamali kanye lezimota zokusebenzisa.
Okwamanje ikomishini le ithi uzulu uvunyelwe ukuyahlola amabizo akhe lokubhalisa emawofisini kamsitheli.
Umsekeli kamgcinisihlalo weZEC uNkosikazi Joyce Kazembe uthi badinga izigidi ezingamatshumi amabili lanye zamadola yokuqhuba loluhlelo.
Umphathintambo wezemali uMnu Tendai Biti uthi lanxa ingakabikhona limali okwamanje, ukhangelele ukuthi ibisitholakele kumaviki ambalwa azayo.
Uluhlu lwabalelungelo lokuvota lona lubikwa lulenkulungwane lenkulungwane zamabizo abantu asebabhubha kudala alokhu engakakhitshwa.
Umgcicinisihlalo womanyano wenhlanganiso ezizimeleyo iNANGO uMnu Effie Dlela Ncube uthi kuyadanisa ukuthi uhulumende wehlulekile ukuqalisa loluhlelo ngokusemthethweni.
Ingxoxo loMnu Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
HARARE
— Inhlanganiso zamabandla okholo lwesi Kristu zithi lusesekhona udubo lokukhethana emabandleni la alenkokheli engela mfundiso eqondileyo yokuba luphathwe njani udaba lwegciwane kanye lengculaza.
Lanxa uzulu eselalo ulwazi lokuthi litholakala njani igciwane lokhe basesekhona emabandleni ezinkonzo abalokhe bekolwa ukuba otholakala elegciwane emzimbeni wakhe ulithole ngokuziphathi endabeni zemacansini ngakhoke uyisoni phambi kukankulunkulu.Kube labanye abazitshela ukuba igciwane libangelwa yimimoya emibi.
Zibikwa zisesekhona inkokheli ezilokhe zingakwamukeli ukuba lolu ludubo umuntu wonke angahlangana lalo empilweni kungakhathalekile ukuthi uziphatha njani.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela lolu daba eseHarare.
Udaba luka Mavis Gama lokukhethana ngeHIV enkonzweni | isiNdebele |
BULAWAYO
— Amapholisa asekhuthaze abazali, ikakhulu omama abatshiya abantwababo ezindlini ukuthi badinge uncedo lwamapholisa ukuhlolisisa isimilo salabo ababaqhatsha ukusala bekhangela abantwaba bona besemsebenzini kulandela ukulahlekelwa ngumpefumulo kwabantwana bebulawa yilabo abatshiywe labo.
Inkuthazo le yamapholisa iza ngesikhathi owesifazana oqhatshwe endlini exhwathise umntwana olenyanga ezintathu emlilweni kulandela ukuphuza ukuholiswa ngoMfumfu nyakenye kuthi omunye njalo wavalela umntwana olenyanga ezilitshumi ekhabothini waze wafa ekuqaleni kwayonale inyanga.
Izehlakalo lezi ziveza ukuphathwa kwabantwana ngochuku osokulethe ukwesaba kulabo abatshiya abantwababo labaqhatshiweyo ngoba kungaziwa ukuthi olakho ukwenza isihluku esinje nguphi.
Izehlakalo lezi sezilethe ukuxoxisana emphakathini ukuthi lokhu kungabe kubangelwa yini, abanye besithi ludubo osoluqede ubuntu kuzulu, ukungaphathwa kuhle kwezisebenzi kumbe njalo ukuthi abazali bakulezi insuku sebakhohlwa ngomsebenzi wokunakekela abantwababo bawutshiyela izisebenzi.
Kubika uNothando Sibanda oweStudio 7 osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lwezisebenzi ezisala labantwana | isiNdebele |
Kusehlakalo esimangalise abanengi,uzulu weChiweshe, inkokheli kanye lezisebenzi zesibhedlela bamanyane bephikisana ngodaba lokususwa kukadokotela omkhulu wasesibhedlela seHoward Mission. Akekho odinga ukuba umuntu ulandela liphi ibandla lezombusazwe,ukhonza liphi ibandla lezokholo kanye lokuba ungumhlobo bani. Uzulu ukhuluma ngalizwi linye lokuba luDokotela Paul Thirstle angaze axotshwa. Kodwa inkokheli ye Salvation Army ithi kumele ahambe.
Uthithibele uzulu kanye lenkokheli yeChiweshe kanye lelizwe lonke jikelele. Uzulu weChiweshe umangaliswa yizehlakalo ezithe zaba khona esibhedlela seHoward Mission kunsukwana ezisanda kwedlula. Kambe injongo yalabo abatshutshisa ukususwa kukaDokotela Thistle kulesi sibhedlela behloseni?
Inkokheli ebandleni lenkonzo yeSalvation Army kanye lohulumende bayakubona na lokhu okwenzakala esibhedlela se Howard?
Kungaba yizibonelo zokuba abokholo lwesiKristu sebephambuka kunjongo yabo yokulondoloza imiphefumulo yabantu na? Le ngeminye yemibuzo ebuzwa nguzulu weZimbabwe. Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama usethulela loluhlelo ngokugcweleyo.
Udaba lukaMavis Gama olukaDr Thistle | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Umphathintambo wezemali uMnu. Tendai Biti uthi uhulumende usesele lemadlana esikhwameni selizwe. UBiti uthi uhulumende usesalelwe lamakhulu amabili alamatshumi ayisikhombisa amadollar – $217 ngemva kokubhadala iholo lesisebenzi ngeviki ephelileyo.
Ubikwa etshele intathelizindaba eHarare ukuthi ezinye izisebenzi zilemali enengi kuma bank accounts azo ukwedlula uhulumende. Ele Zimbabwe libhekane lenhlupho zokusilela kwemali ngenxa yokungathuthuki komnotho welizwe.
Umnotho welizwe ukhangelelwe ukuthuthuka ngesilinganiso sokuhlanu ekhulwini – 5%
Kusenjalo, uBiti uthi ugatsha olubona ngezokuthuthukisa inotho kazulu luthathela amankampani imali yama Community Share Ownership Trusts okungekho emthethweni.
Uqhubeka uBiti ethi umthetho weIndigenization awuvumeli ugatsha lolu ukuthi lubambe ngamandla amankampani ukuthi abumbe izikhwama zama Community Trusts.
Uthi kumele amankampani la athengisele uzulu amashares edlula okuyisilinganiso sokungamatshumi ekhulwini – 51%.
UBiti uthi okwenziwa lugatsha lolu yikwephula umthetho ongavumeli ukuthi amankampani abanjwe ngamandla ukuthi anike abantu kumbe uhulumende imali.
Uthi uhlelo lwama community trusts lutholisa inzuzo kulabo abaluqhubayo hatshi uzulu.
Amankampani ezemigodi asebumbe izikhwama ezitshiyeneyo zama community trusts okungakhanyiyo ukuthi zenziwani.
Kulabanye ababikwa sebetshontsha imali yama Community Trusts endaweni ezinjenge Zvishavane.
Umnu. Liberty Bhebhe ingcwethi ebona ngezenotho utshele uGibbs Dube weStudio 7 ukuthi uyitshaye ekhaleni uBiti njengoba ama Community Share Ownership Trust la ebanjwe libandla le Zanu PF.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Liberty Bhebhe | isiNdebele |
WASHINGTON — Inhlanganiso ezilwela amalungelo oluntu zithi uhulumende kumele athathe amanyathelo aqinileyo okwenqabela ukuhlukuluzwa kwabesifazana, ikakhulu ngaphambilini kokhetho olukhangelelwe ukwenziwa ngomnyaka ozayo.
Inkuthazo le iza ngesikhathi amazwe omhlaba seqalisile ukunanza umkhankaso wokuqeda ukuhlukunyezwa kwabomama ngobaba i-16 Days of Activism Against Gender Based Violence.
Umkhankaso lo uqale ngeSonto phansi kwendikimba ethi, “From Peace in the Home to Peace in the World: Lets Challenge all Forms of Gender Based Violence and end Violence Against Women.”
Uzaphela ngelanga leHuman Rights Day mhlaka 10 ngenyanga ezayo lumkhankaso.
Embikweni ewethule ngoMvulo, inhlanganiso yeYouth Forum ithe ilokudana okukhulu ngoba ukuhlukuluzwa kwabesifazana kukhanya kudlondlobala elizweni.
Inhlanganiso le ithi abesifazana bavame njalo ukuthwaliswa amagabha avuzayo ngesikhathi sokhetho, lapho abanye babo abadlwengulwa khona ngabesilisa bamabandla ezombusazwe.
Ngalokho, inhlanganiso le ithi uhulumende kumele athathe amanyathelo okwenqabela udlakela lolu njengoba ilizwe libhekane lokhetho.
Inhlanganiso yeElection Resource Centre layo yethule imbiko efanayo, yakhuthaza amapholisa ukuthi asebenze gadalala ukuvikela abesifazana kanye lomuntu wonke nje ngesikhathi sokhetho.
Uhulumende yena uqhube umkhosi ngempelaviki eHarare lapho umphathintambo obona ngendaba zabesifazana uNkosikazi Olivia Muchena akhuthaze khona abantu ukuthi bahlalisane kuhle ezindlini.
Lanxa eleZimbabwe lilomthetho weDomestic Violence Act, ukuhlukuluzwa kwabomama ngomkabo kubikwa kusiya phambili.
UMuchena wethule uhlelo athe luzancedisana lalumthetho emizameni yokuqeda ukuhlukuluzwa kwabomama lokhu, iNational Gender Based Violence Strategy.
Isiphathamandla senhlanganiso ebona ngokulondolozwa kwelungelo loluntu eyeWoza, uNkosazana Magodonga Mahlangu uthi bahlukuluzeke kakhulu omama eZimbabwe. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso elwela ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha eyeNational Constitutional Assembly (NCA) ithi isilungiselela umkhankaso wayo wokukhuthaza uzulu ukuthi angemukeli isisekelo sombuso esitsha esilotshwa ngabe COPAC.
Lokhu kulandela ukuvumelana kwamabandla akuhulumende kukho konke obekuhlupha ekulotshweni kwesisekelo lesi. Abe NCA bavele baphambana lomnqondo wokuthi isisekelo sombuso esitsha silotshwe ngamabandla akuhulumende akudale lephalamende. Lokhu yikho osokubangela ukuthi manje lumsebenzi ukhanya ususiya emaphathelweni abe NCA besithi owabo umsebenzi usuqhalisam wokukhuthaza uzulu ukuthi avothe engemukeli lesi sisekelo sombuso esitsha, kukhetho lweReferendum.
UMongameli Mugabe, uMnu Morgan Tsvangirai loMnu Welshman Ncube sebekhangelelwe ukuhlangana kusikhatshana esizayo baphume lelanga okuzakwenziwa ngalo i-Referendum uzulu atsho ukuthi uyasamukela na isisekelo lesi kumbe hatshi.
Kodwa isiphathamandla seNCA uMnu Alois Dzvairo uthi sebezaqalisa ukukhuthaza uzulu ukuthi ale ukwamukela isisekelo lesi.
Ingxoxo LoMnu Alois Dzvairo | isiNdebele |
ZEC: Kudingakala Imali Enengi Ukuqhuba Ukhetho
I-ZEC ithi i $50 million eyabelwa ukhetho kuhlelo lwebudget edluleyo ayisoze yenele ngoba kufunakala i$220 million.
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso ebona ngokuqhutshwa kokhetho elizweni eye Zimbabwe Electoral Commission ithi isiqhube inhlelo ezinengi eziphathelane lokhetho elizweni isebenzisa imali uhulumende ayiphiwa zinhlanganiso ezizimeleyo.
Inhlanganiso lezi zigoqela eyomanyano wamazwe womhlaba eyeUnited Nations Development Programme (UNDP) kanye le Electoral Institute for Sustainable Development in Africa.
Imali le ibikwa yasetshenziswa ukufundisa abantu ngokhetho, njalo kwathengwa impahla zokusebenzisa kuloluhlelo ezigoqela imota, amacomputer, omabonakude, amabhuku afundisa ngokuvota, lokunye okunengi-nengi.
Lanxa kunjalo, i-ZEC ithi izigidi ezingamatshumi amahlanu zamadollar-$50 million eyabelwa ukhetho kuhlelo lwebudget edluleyo ayisoze yenele ukuqhuba ukhetho ngoba kufunakala izigidi ezingamakhulu amabili lamatshumi amabili zamadollar-$220 million.
Kukhangelelwe ukuthi kuqhutshwe ukhetho lwereferendum ngoZibandlela, kuthi ngoMbimbitho kwenziwe ololokudinga umongameli, amalunga edale lephalamende leSenate, kanye lamakhansila.
UMnu. Godwin Phiri, ilunga lomanyano wenhlanganiso ezizimeleyo oweNational Association of Non-Governmental Organizations, obekhuluma ezimele, utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi zinengi inhlelo eseziqhutshwe zinhlanganiso ezizimeleyo ukulungisela ukhetho.
Ingxoxo LoMnu. Godwin Phiri | isiNdebele |
JOHANNESBURG
— Inhlanganiso yomanyano wamazwe angezansi yezwekazi le Africa, eyeSADC, izaqhuba umhlangano wesiphangiphangi ngolweSine eDar Es Salam eTanzania wokuhlaziya umumo kwele DRC lase Madascar.
Izizalwane zeZimbabwe zikhuthaza linhlanganiso ukuthi ingatshiyi udaba lweZimbabwe phandle ibambe ngamandla amabandla ezombusazwe ukuthi angabi lokhe ebuyisela muva ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha ukuze abantu basivotele kukhetho lweReferendum.
Ngokutsho kombiko owethulwe lugatsha olubona ngokudlelana kweSouth Africa lamanye amazwe, uMongameli Jacob Zuma wakwele South Africa nguye okhokhela iqula lelizwe lakhe eliyangena lumhlangano edolobheni leDar Es Salam kweleTanzania.
Kulo umhlangano kuzakwethulwa imibiko emayelana lokugcwaliswa kwezinqumo zenhlanganiso yeSADC ezethulwe emhlanganweni walinhlanganiso owenziwe khonale eTanzania ngoMpalakazi nyakenye.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osipha loludaba eseJohannesburg kwele South Africa.
Udaba lukaBenedict Nhlapho lomhlangano weSADC | isiNdebele |
Ingcwethi Zithi 'iPublic Emergency' KuSisekelo Ivikela Abantu Engozini
Isahluko se"Public Emergency" sibikwa sisipha amandla umongameli alakho ukunceda ilizwe kodwa nganxanye engawasebenzisa ukucindezela uzulu
WASHINGTON
— Esinye isahluko sogwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha olweDraft Constitution sipha umongameli welizwe amandla okuthi azise ukuthi ilizwe selikusimo sokungahlaliseki kumbe esingabangela ukungahlaliseki ese “Public Emergency” nxa kulezehlakalo ezifana lezulu likazamcolo, impi kumbe ukwesabela ukuthi kungaba lempi, lokunye okungaphazamisa ilizwe.
Kufanele isimo lesi silotshwe kugwalo lwe gazette, njalo iphalamende ivumelane lohulumende ngezinye zezehlakalo okufanele zibizwe ngokuthi ngeze “Public Emergency.” Kodwa ngakwelinye icele amandla la umongameli ulakho ukuwasebenzisa ngendlela ezingayisizo kunje lokucitha idale lephalamende nxa engathakazaleli ukusebenza kwalo lokunye okuphambana lentando kazulu.
UMnu. Rejoice Ngwenya, ingcwethi ecubungula ezombusazwe utshele uSithandekile Mhlanga we Studio 7 ukuthi amandla kamongameli la ayanceda abantu makhaza ngoba kungabekwa imali eceleni eyokuncedisa ukuthi umumo lo ubenganeno kungathiwa ngowe “Public Emergency”.
Ingxoxo loMnu Rejoice Ngwenya ngodaba lwe"Public Emergency Powers" | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Uhulumende weZimbabwe uthi uphakathi kokulungiselela ukuyazivikela emthethwandaba weInternational Court for Settlement of Investment Disputes lapho ahanjiswe khona ngomunye umlimi omhlophe odabuka kweleGermany othathelwe ipulazi lakhe ngamalunga eZanu PF.
UMnu Heinrich Von Pezold ngomunye wabalimi abamhlophe abathathelwe amapulazi abo nguhulumende kaMongameli Robert Mugabe phansi kohlelo lokwabiwa kutsha komhlabathi.
UPezold ukhweze loludaba emthethwandaba weSettlement of Investment Disputes edinga ukuhlawulwa imali engangezigidi ezingamakhulu ayisithupha, $600 million.
Kulabanye njalo abalimi beNetherlands abakhweze udaba lwabo emthethwandaba munye owethule isinqumo esithi bahlawulwe izigidi ezingamatshumi amabili lanhlanu zamadollar.
Uhulumende uthi lanxa ezimisele ukulandela isinqumo somthethwandaba, kalayo limali.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Dumisani Nkomo yena othe lanxa engelayo imali, kumele ayidinge ahlawule abalimi abamhlophe laba.
Ingxoxo LoMnu Dumisani Nkomo | isiNdebele |
BULAWAYO
— Inhlanganiso ezizimeleyo zakoBulawayo zihlangene ngolweSihlanu ekuseni, ukuze zihlaziye ukuthi njengoba ikhomidi yedale lephalamende eyeCOPAC isigqibe umsebenzi wokuloba isisekelo sombuso esitsha yaphuma logwalo lweDraft Constitution sokumele kwenziweni njalo kuqondwepi.
Abenhlanganiso lezi babika ukuba lumhlangano ubujonge njalo ukuthi babonisane ngokuthi lapho sokusenziwa ukhetho lokudinga ukusekela loba ukwala ukwamukela lesi sisekelo olweReferendum bona bayabe bemi ngelizwi linye loba hatshi.
Omunye wabagcinisihlalo COPAC, uMnumzana Edward Mkhosi, uthi owabo umsebenzi sebewugqibile njalo akusekho kwezabo izandla ukuthi phambili kwenziwani ngoba lo sokungumsebenzi kamongameli ukuthi atsho ukuthi kuvotwa nini besekusiba ngumsebenzi we nhlanganiso yokhetho iZimbabwe Electoral Commission ukuqhuba umsebenzi weReferendum.
Kubika uNothando Sibanda intathelizindaba yeStudio 7 osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lomhlangano wesisekelo koBulawayo | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Ummeli weMelika omutsha eZimbabwe uMnu Bruce Wharton uqalise umsebenzi okusemthethweni ngoLwesine ethembisa ukuthi uzasebenza gadalala ukuvuselela ubudlelwano phakathi kwamazwe womabili.
Embikweni awethule ngemva kokuhlangana loMongameli Mugabe, uWharton uthe uzaqhubeka esekela inhlelo ezikhuthaza umbuso okhululekileyo elizweni ezigoqela ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha kanye lokucandwa komhlahlandlela wokhetho olukhululekileyo.
Wengeze wathi uthembise uMugabe ukuthi lapho angavumelani khona lokuyabe kusenziwa nguhulumende, uzaveza imbono yakhe ngenhlonipho kungela kukhulumisana kubi. UWharton uthatha isikhundla esitshiywe nguMnu Charles Ray ngenyanga edluleyo.
Ekhuluma phezu kodaba lwezijeziso ezafakelwa uMugabe labanye bakhe kuZanu PF yiMelika, uMnu Wharton uthe iMelika izasusa izijeziso lezi nxa kuthe kwaba lenguquko ekhanyayo kudaba lwesisekelo sombuso.
Wengeze wathi ukhangelele ukusekela inhlelo ezithuthukisa abesifazana.
Ukuhlaziya loludaba sixhume ingcwethi kwezombusazwe uMnu Nkululeko Sibanda yena othe ukuze ubudelwano phakathi kweMelika leZimbabwe ukuthi buvuselelwe ngamandla, kumele uhulumende kaMugabe ehloniphe umbuso okhululekilyo. | isiNdebele |
JOHANNESBURG
— Ngesikhathi kubhekwe ilanga leKhisimusi elikhangelwe ngamehlo abomvu linengi labathanda umculo, intatheli yeStudio 7 uBenedict Nhlapho ulilethela umculo opholileyo wezokholo we qembu le Ndlovu Vocals abenkonzo yamaSabatha besithi "Usizo lukaJesu luhleli lufika ngesikhathi esifaneleyo".
Okhokhela leli qembu uBhekinkosi Ndlovu uthi kuKhisimusi yalonyaka balilethela isiphambano nje qha.
Bacula ngamazwi alolongiweyo, njalo apholileyo besithi kule iKhisimusi sondela eduze lesiphambano udumise uMsindisi ngakho konke akwenzele khona.
UBhekinkosi uthi leli liqembu elibunjwa ngomalume labazukulu abagoqela uTrevor, uModecai loHlangabeza bonke bengabakoNdlovu besekelwa ngabazukulu uTrynos Thebe, Kevin Sibanda loThulani Moyo.
Leli qembu elibunjwe ngomnyaka ophelileyo oka 2011 ngenjongo yokuhambisa iVangeli kuyikhonje sebethule leli dlalade besithi "Usizo loMsindisi luhleli lufika ngesikhathi".
Udaba lukaBenedict Nhlapho lomculo weqembu leNdlovu Vocals | isiNdebele |
BULAWAYO LEWASHINGTON DC
— Ikhansili yakoBulawayo ibike ukuba isizayekethisa uhlelo lokuvalwa kwamanzi ngendlela yokuwalondoloza kulelidolobho ngelanga elilodwa kusukela ngoMvulo. Lokhu kutsho ukuba asezavalwa okwensuku ezintathu hatshi ezine njengakade kusenzekala.
Ukhansila kaWard five, uDokotela John Ferguson obambe umhlangano wekhomithi yamanzi oweCouncil's Future Water Supplies and Water Action Committee ngolweSibili, wathi kusukela ngoMvulo izakhamizi sezizakuba lamanzi okwamalanga amane ngeviki kusuka kumalanga amathathu.
Uthi banqume lokhu kulandela ukuna kwezulu osokungenise amanzi emadamu lanxa engakabi manengi kanye lamanzi asengena evela edamu leMtshabezi.
Ikhansili yakobulawayo iqale ukuvala amanzi nyakenye lapho eqale ivala okwelanga elilodwa yaya kwamabili yaze yacina isivala amalanga amane.
Impompi eziletha amanzi evela edamu leMtshabezi ziqale ukusebenza ngenyanga ephelileyo lanxa kulokhu kulenhlupho ezidinga ukulungiswa.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lokuvulwa kwamanzi koBulawayo
Ukuhlaziya loludaba lwamanzi olubhekane lezakhamizi zako Bulawayo uNtungamili Nkomo weStudio 7 uxoxe lesiphathamandla senhlanganiso yezakhamizi zaleli dholobho eyeBulawayo Progressive Residents Association ebona ngenhlelo eziphathelane lokutholisa uzulu amanzi uMnumzana Anglistone Sibanda othi bayalamukela inyathelo likamanisipala.
Ingxoxo loMnu Anglistone Sibanda ngodaba lwamanzi | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Ikomidi eqondisa ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha iManagement Committee ithi siyehlulekile ukuvumelana ekuthini okuphume kuSecond All-Stakeholders Conference kufakwe njani kugwalo lwesisekelo sombuso olweDraft Constitution.
Ikomidi le, yona elamalunga eZanu PF laweMDC ichitheke emhlanganweni ewenze ngoMvulo ngemva kokwehluleka ukuvumelana, abeZanu PF besithi abakhokheli bamabandla akuhulumende yibo abamele baqedise ukulotshwa kwesisekelo, kodwa abeMDC besithi iCopac yiyo emele iqhubeke ngalumlandu isebenza ledale lephalamende.
AbeZanu PF bathi uMongameli Robert Mugabe loMnu Morgan Tsvangirai yibo abamele banqume ukuthi yiphi imbono eyaphuma emhlanganweni weSecond All-Stakeholders emele ingene kusisekelo sombuso, okuyinto ephikiswa yiMDC lenhlanganiso ezizimeleyo.
Amacele womabili eMDC athi sekhangelele kuSadc loMongameli Jacob Zuma, umlamulankunzi kudaba lweZimbabwe ukuthi bangenele lulungisiswe lolu daba.
Omele iMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube kuCopac lakuManagement Committee uMnu Edward Mkhosi usole kakhulu iZanu PF ngokuvimba ukugqitshwa kohlelo lwesisekelo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso ezizimeleyo zithi zikhathazeke kakhulu ngokubotshwa kwamalunga eZimrights aselamaviki edlula amathathu evalelwe.
Amapholisa abophe amalunga la abalisa uDorcas Shereni, Leo Chamahwinya, Farai Bhani loTatenda Chinaka mhlaka13 ngoMpalakazi besetheswa icala lokubhalisa abantu abalelungelo lokuvota ngokungekho emthethweni.
Abane laba badlalele ikhisimusi esitokisini ngemva kokwalelwa ukuhlawula imali yesibambiso eyebail ngumthethwandaba kamantshi kanye lowe High Court.
Amagqwetha abo athi azabuyela emthethwandaba kamantshi ngeviki ezayo.
Bengatholakala belecala balakho ukugwetshwa ukupika okweminyaka edlula elitshumi.
Umgcinisihlalo womanyano wenhlanganiso ezizimeleyo iNango uMnu Effie Dlela Ncube uthi bakhathazeke kakhulu ngokuvalelwa kwabantu laba.
Ingxoxo LoMnu Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Umanyano weEuropean Union (EU) ngoMvulo wesule amalunga eZanu PF angamatshumi amabili lanye kuluhlu lwawo lwezijeziso.
Abesulwe kuluhlu lolu bagoqela umuyi uMnu John Nkomo, uMichael Nyambuya, uDavid Chapfika, uDavid Parirenyatwa, uPatrick Zhuwawo, uNkosikazi Shuvai Mahofa lomuyi uStan Mudenge.
Ezinye zeziphathamandla lezi zibalisa uTinaye Chigudu, Cephas Msipa, Shadreck Chipanga, Michael Nyambuya, Rangwani, D, Mpabanga, S, Muchono, C, Mudonhi Columbus, Mumba, Isaac, Mutsvunguma, S, Kwenda, R, Mashava, G, Moyo, Gilbert, Ruwodo Richard.
IEuropean Union ithi njalo isizavumela abaphathintambo beZanu PF abayisithupha ukuthi benelise ukwethekelela emazweni ayo lanxa belokhu bekuluhlu lwezijeziso.
Abaphathintambo laba bagoqela uMnu Patrick Chinamasa, uNkosikazi Sithembiso Nyoni, uMnu Walter Mzembi, uMnu Webster Shamu labanye.
Iziphathamandla zalumanyano zesule njalo inkampani eyodwa iDevine Home (PVT) Ltd, ebikwa ilobudlelwano loChapfika.
Ummeli weEU eZimbabwe uMnu Aldo Del Arricia utshele intatheli eHarare ukuthi bathethe inyathelo leli ngokunanzelela ukuthi sokube lenguquko ethile elizweni egoqela ukuvumelana kwamabandla kudaba lwesisekelo sombuso esitsha.
Kodwa isikhulumeli seZanu PF, uMnu Rugare Gumbo uthi abakwamukeli lokhu, esithi bafuna iEU yesule zonke izijeziso eyazifakela amalunga ayo agoqela uMugabe.
Ingxoxo LoMnu Rugare Gumbo | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Inhlanganiso ebona ngezabasakhulayo, eye Youth Development National Trust (NYDT), ihlaselwe ngamapholisa emawofisini ayo ngoLwesithathu akade edinga omunye wabo ocatshangelwa ukuthi ubhalisa uzulu ukuthi avote kukhetho okungekho emthethweni.
Umnu. Liberty Bhebhe umqondisi wenhlanganiso le uthi amapholisa akade ephethe incwadi yokungena emawofisini abo, aphume elengise izandla.
UBhebhe uthi akulamuntu obotshiweyo lobanje ethethe okuzincwajana okungela ncedo njengoba bengela mvumo yokubhalisa uzulu ukuthi avote kukhetho.
Uthi amapholisa athe efika athi adinga uMnumzana Alfred Ncube abamcabangela ukuthi ubebhalisa abasakhulayo kungwalo zokuvota okungekho emthethweni.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Liberty Bhebhe
Umnu. Lison Ncube okunhlanganiso ye Zimbabwe Lawyers for Human Rights uthi ubesemahofisini enhlanganiso le ngesikhathi ihlaselwa ngamapholisa.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Lison Ncube
Kusenjalo, amalunga enhlanganiso ye NYDT amabili akade evalelwe ngamapholisa okwensuku ezimbili akhululwe ngolweSithathu ngumthethwandaba we Lupane.
Umtshutshisi womthethwandaba okaMantshi eLupane uthe abababili laba kabala cala ngakho-ke kumele bakhululwe. Babecatshangelwa ukuthi babebhalisa abasakhulayo ukuthi bavothe okungekho emthetweni. Kade bebotshwe labanye babo abedlula amatshumi amathathu abakhululwe ngelanga bebotshwa. | isiNdebele |
HARARE
— Ingcwethi kwezempilakahle zikhuthaza obaba ukuba baphathise omkabo ekwehliseni izehlakalo zokusabalala kwegciwane le Human Papiloma Virus-HPV. Leli ngelinye lamagciwane abikwa ebangela imvukuzane yomlomo wesibeletho elingavikeleka ngokusetshenziswa kwamacondom ngobaba kanye lokusokwa kwabo.
Odokotela bathi ngemva kwemizuzu emibili sikhathi sonke kulomama olahlekelwa ngumpefumulo ngenxa yemvukuzane yomlomo wesibeletho emhlabeni jikelele.
U Dr Tsitsi Magure ingcwethi kwezemikuhlane yabomama u-Gaenacologist, uthi imvukuzane yomlomo wesibeletho isabalala kakhulukazi ngendlela zokuya emacansini.
UMagure ukhuthaza obaba ukuba baphatheke kundlela zokuvikela omkabo kanye lezithandwa engozini yokuthola igciwane le HPV.
Obaba ikakhulu bakhuthazwa ukuba bananzelele lapho besiya emacansini ukuze banelise ukunakekela izithandwa engozini yokuthola igciwane leli ngoba lisabalala kalula ngendlela zemacansini.
Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba ukusokwa kukababa kuyaphathisa ukwehlisa ukusabalala kwemihlobo yamagciwane ehlukeneyo okufana lele hpv, ngesilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini ( 60% ).
EleZimbabwe libikwa likusibanga lapho elemelika belikuso kuminyaka yabo 1930 kundaba zokulwisana lemihlobo yemvukuzane etshiyeneyo okubalisa eyomlomo wesibeletho.
Udaba lukaMavis Gama losekelo lwabobaba emkhlaneni weHPV
Abezempilakahle babika ukuba ngomnyaka omama abedlula ingxenye yesigidi batholakala sebelalo leligciwane elibangela imvukuzane yesibeletho emhlabeni jikelele.
Abangamakhulu phose amathathu alabo mama balahlekelwa yimpefumulo ngomnyaka, inengi labo bengabemazweni asathuthukayo okufana lele Zimbabwe.
Omama abedlula inkulungwane ezinhlanu bayahlolwa eZimbabwe ngomnyaka ukuze kwazakale ukuba sebelayo imvukuzane loba hatshi.
Abayinkulungwane elengxenye balabo abalahlekelwa yimpefumulo bebulawa yimihlobo ehlukeneyo yemvukuzane. Isilinganiso sokunye kokuthathu salezi zimfa kungomama ababulawa yimvukuzane yomlomo wesibeletho.
Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba sekwabonakala ukuba sekulobudlelwano obuthize phakathi kwegciwane lengculaza ele HIV kanye lemvukuzane.
Isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini sabatholakala bele mvukuzane kuyilabo abaphila legciwane. Kuthi isilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalombili ekhulwini sabahlaselwa yimvukuzane kungabantu abadinga usizo isikhathi sesiphelile. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Abagcinisihlalo bekhomidi ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso bahlangene ngoMvulo becubungula ngenguquko evunyelweneyo esisekelweni sombuso esitsha.
Ngeviki edluleyo uMongemeli Robert Mugabe, inhloko kahulumende uMnu. Morgan Tsvangirai, omunye wabasekeli bakhe uMnu. Arthur Mutambara kunye lomkhokheli welinye lamacele eMDC uMnu. Welshman Ncube bazise ngokuvumelana kwamabandla amathathu akuhulumende womanyano ngesisekelo sombuso esitsha.
Kodwa inhlanganiso evele ikhuthaza ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha nguzulu hatshi uhulumende eyeNational Constitutional Assembly-NCA, ithi izaqhubeka ikhankasela ukuthi uzulu engamukeli isisekelo sombuso lesi ngoba isithi umsebenzi wokusiloba ungakhokhelwanga nguzulu.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lomgcinisihlalo wogatsha lwabatsha kunhlanganiso ye NCA, uMnu. Alois Dzvairo othi banengi abangasifuniyo isisekelo sombuso esitsha.
Ingxoxo loMnu Alois Dzvairo | isiNdebele |
HARARE — Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba lokhe luludubo udaba lwe mvukuzane yomlomo wesibeletho i- Cervical Cancer, e Zimbabwe ngoba omama bengayenelisi inhlawulo yokuhlolwa kusetshenziswa indlela ye ‘Pap Smear’. Kodwa omama base Mashonaland West bathi bayajabula ngoba sekuphawulwe uhlelo lokuhlola ukuba umama ulayo imvukuzane loba hatshi kungela nhlawulo.
Loluhlelo olusanda kusungulwa lwaziwa ngegama lokuthi ‘Visual Inspection with Acetic Acid and Cervicography-VIAC.
Omongikazi abathathu abawufundelayo lumsebenzi sebenelise ukuphathisa omama abedlula inkulungwane-1,200, kusukela ngenyanga kaMabasa, okunconywe ngomama eChinhoyi kanye lezigaba ezigombolozele lelidolobha abathi kasisekho isidingo sokuba bazihluphe ngokudinga imali yokuyahlawula nxa kumele bahlolwe.
UDr Takura Kanonge, okhokhela ukuqhutshwa kwaloluhlelo, uthi isilinganiso sokuhlanu ekhulwini-5%, salabo asebehloliwe esigabeni sakhe, okungomama abangamatshumi ayisithupha, betholakale sebelayo limvukuzane. Abanye yibo asebetholiswa uncedo esibhedlela, abalutshwana babo bathunyelwe kungcwethi esibhedlela seParirenyatwa e Harare ukuyatshiswa lezo ndawo esezixhwalile.
Lumhlobo wemvukuzane uhlasela umlomo wesibeletho njalo ubangelwa ligciwane elithiwa yi ‘Human Papillomavirus-HPV okubikwa lisabalala lula ngendlela zokuya emacansini.
Isilinganiso sokukodwa kokuthathu sabomama eZimbabwe bahlaselwa yil’umhlobo wemvukuzanae.
UDr Kanonge uthi ukuba lezithandani ezinengi sikhathi sinye kanye lokubhema igwayi kwabomama kulakho ukubangela ukuqansa kwamathuba okuba umama ahlaselwe yilemvukuzane yomlomo wesibeletho.
Abayizigidi ezintathu , ikakhulu emaphandleni, bakhangelelwe ukuhlolwa kanye lokwelatshwa ngaphansi kwaloluhlelo eminyakeni emithathu elandelayo.
UDr Kanonge uthi kuyamjabulisa ukuba omama abanengi belwamukele kuhle loluhleo ethi lokhu sekubeka ilizwe ithemba, kumizamo kahulumende yokwehlisa inani lalabo abalahlekelwa yimpilo ngemva kokuhlaselwa yilemvukuzane.
Inengi labomama laba batshele iStudio 7 ukuba akekho obanjwe ngamandla ukuyadinga uncedo lokuhlolwa njengoba bengelayo inhlawulo yezibhedlela kanye labodokotela abazimeleyo, esukela kumakhulu amathathu kusiya kwamahlanu amadollar.
UNkosikazi Maidei Bhebhe, ngomunye wasebeke bahlolwa kusetshenzizwa lindlela esanda kusungulwa eye VIAC. UNkosikazi Bhebhe ukhuthaza izithandani labathetheneyo ukuba baqakathekise ukukhulumisana phakathi kwabesilisa labesifazane kundaba zemacansini.
Omunye wabomama ohlala emzini ohlala abanengi owe Chikonohono, uNkosikazi Charity Dube, uthi ukhethe ukuyaholwa ngoba efuna ukwazi isimo sakhe phezu kwalemvukuzane yomlomo wesibeletho.
UNkosikazi Dube ukhuthaza abanye omama ukuba baqakathekise ukudinga ulwazi phezu kwemvukuzane kanye lendlela zokuzivikela ngesikhathi kuyiwa emacansini okufana le condom labesifazane.
Uthi kodwa kuqakathekile ukuba abathetheneyo kanye lezithandani baxoxisane phezu kokuba kusetshenziswe ndlela ziphi ukuzivikela kugciwane leli elibangela imvukuzane yomlomo wesibeletho.
Abaphila legciwane lengculaza labo bayakhuthazwa ukuba bayehlolwa kanye phakathi kweminyaka emibili, ukuba balayo limvukuzane loba hatshi. Kuthi labo abatholakala sebelayo limvukuzane bona bekhuthazwa ukuba bahlolwe sikhathi sonke.
Omama abakusibanga sokuba labantwana bona bakhuthazwa ukuba babokuyahlolwa ngendlela ye VIAC le kuveza uDr Kanonge.
Ingcwethi zithi iyelapheka limvukuzane yomlomo yesibeletho nxa ithe yabonakala kusesemasinyane.
Enye yengcwethi yeZimbabwe, uMnumzana Mike Chirenje, ungomunye walabo abayibo abathole lindlela yokuhlolwa ye pviac concept eqale ukusetshenziswa ngomnyaka ka 2011.
Loluhlelo lwe ‘PVIAV’ luqhutshwa kuleli ngoncedo olutholiswa ngabenhlanganiso ye United Nations Population Funds-UNFP ngenjongo yokuthuthukisa impilakahle kanye lempilo yabesifazane eZimbabwe ikakhulu abahlala emaphandleni. | isiNdebele |
ICOPAC Ivumelana Ngenani LamaDelegates Azabakhona Emhlanganweni WeAll Stakeholders' Conference
Bekuphoselwana aqatha ibandla le ZANU PF likhalaza ukuthi inani lamalunga alo azabakhona emhlanganweni libe phezulu kulelamacele womabili eMDC
WASHINGTON
— Bekuphoselwana aqatha ngoLweSine emhlanganweni wokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha lapho ibandla le ZANU PF ebelikhalaza ukuthi inani lamalunga alo azabakhona emhlanganweni omkhulu we All Stakeholders’ Conference libe phezulu kulenani lamacele womabili eMDC.
Lokhu kuvezwe nguMnu. Believe Gaule, umsekeli kamgcinisihlalo weCOPAC, ekucele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, osemhlanganweni lo, obulokhu usaqhubeka.
UGaule utshele USithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi imizamo yebandla le ZANU PF yehlule njalo kuvunyelwene ukuthi inani labantu kumaqembu amadelegates amabandla ezombusazwe lizalingana emhlanganweni okhangelelwe ukuba khona ekuqaliseni kwenyanga ezayo.
Ingxoxo LoMnu. Believe Gaule | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— UMongameli Robert Mugabe labakhokheli bamacele womabili eMDC uMnu Morgan Tsvangirai loMnu Welshman Ncube bakhangelelwe ukuhlangana ngoMvulo bekhulumisana ngodaba lwesisekelo sombuso esitsha.
Uhlelo lokuloba isisekelo lesi solulesikhathi lumisiwe ngenxa yokungavumelani phakathi kweZanu PF leMDC. UNcube loTsvangirai sebecele umanyano weSadc ukuthi ungenele kuxazululwe loludaba.
Kodwa uMongameli Mugabe uthi yena, uNcube loTsvangirai kumele bakhulumisane kuqala bengakayi kuSadc.
Lanxa amabandla abathathu laba evumelene ekugqitshweni kokulotshwa kwesisekelo esitsha yiCopac, basayinelana, iZanu PF iphange yaguqula umqondo yathi ayisamukeli lesisisekelo.
Ngalokho, ithi kunengi efuna kuguqulwe, njalo okunye kususwe, okugoqela udaba lombuso wezabelo, iDevolution, lodaba lokukhethwa kwabosibalukhulku balezi zabelo.
Isiphathamandla seMDC ekhokhelwa nguNcube uMnu Qhubani Moyo uthi lanxa uNcube ezahlangana loTsvangirai loMugabe ngoMvulo, kaboni lulungisiswa loludaba ngoba ibandla lakhe lingasoze lafa lavuma okufunwa yiZanu PF.
Ingxoxo LoMnu Qhubani Moyo | isiNdebele |
Umsakazi obedumile okwamagama uSam Sibanda akasekho. USibanda ubhubhe ngeSonto ekuseni emzini wakhe eUnit N eChitungwiza ngomkhuhlane weHypertension oweBP. USibanda ubikwa eke watshaywa yistroke ngomnyaka ka2004 eyamtshiya ingalo yakhe yesandla senxele singasasebenzi kakuhle. USammieboy njengoba wayesaziwa usebenzele umsakazo weZimbabwe Broadcasting Corporation kuRadio 2 kusukisela ngo1975 ngesikhathi sombuso wabamhlophe njalo ubikwa ube khona emsebenzini ngomgqibelo odluleyo esemoyeni ekhangelelwe ukuzasebenza khona ngeSonto kodwa umtshayeli oye ukuyamthatha wafica esebhubhile.
Phakathi kweminyaka yonke le asebenzele iZBC ube ngumuntu osebenza labanye kuhle wafundisa inengi labasakazi abangena kuZBC ngemva kwakhe umsebenzi. USam obeseleminyaka engamatshumi ayisithupha yokuzalwa ubethanda ukujabulisa uzulu emoyeni kunhlelo zakhe lasebenza labo lapho engekho emoyeni. Udume ngohlelo lokuvusa abalaleli ku”Kwayedza/Kusile” lakwezinye.
Abasebenze laye eZBC bathi imfa yakhe kayisikho kulahlekelwa kwemhuli yakoSibanda kuphela kodwa ilizwe lokhe laseZimbabwe. Utshiye umkakhe labantwana ababili kanye labazukulu. Isililo besisemzini wakhe eUnit N kodwa ngolweSibili isidumbu besikhangelelwe ukusiwa ekhaya lapho azalwa khona eZvishavane, ekhangelelwe ukubekwa ngolweSithathu.
Sithi lala ngokuthula jaha elidala Sammieboy uyifezile eyakho indima…. | isiNdebele |
BULAWAYO
— Inhlanganiso yomanyano wezisebenzi iZimbabwe Congress of Trade Unions ithi uhlangothi lwe National Social Security Agency kumele lwenze umsebenzi walo wokunakekela izisebenzi ngendlela. Luhlawulise amankampani afaka abaqhatshiweyo engozini yokulimala hatshi ukutshaya indiva ukungalandelwa kwemithetho elizweni.
Ukukhonona kweZCTU ngomsebenzi owenziwa yiNSSA kulandela imbiko ekhitshwe yinhlanganiso le eveza ukuthi inani labafileyo lokulimalela emsebenzini liqonge kakhulu nyakenye nxa lilinganiswa lenani leminye iminyaka phakathi kwemine edluleyo.
INSSA ithi kufe abantu abangaphezu kwekhulu – 103 kwalimala abaphezu kwenkulungwane ezinhlanu – 5 141 ngomnyaka odluleyo ka2012.
Inani leli liqonge lisuka ku nkulungwane ezedlula kancane ezine – 4 158 elalimala ngo 2011 kwafa amatshumi ayisikhombisa lanhlanu – 75.
Kubika intatheli yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lwabalimalela engozini zemsebenzini | isiNdebele |
WASHINGTON DC — Uhlangothi lukahulumende lwezokulima olwe Plant Protection Research Institute luthi abalimi kumele baqaphele imihogoyi elakho ukucacada idle amabele ngoNhlolanja.
Luthi imihogoyi ekade isidla emasimini kumaviki asanda kwedlula kukhanya angani yabekela amaqanda amanengi emasimini lemadlelweni ezifuyo.
Uhlangothi lolu luthi sokulemithi yokulwisana lemihogoyi le loba ingcwethi ezibona ngamabele lokwenqabela ukuqhamuka kwemikhuhlane emasimini bengavumelani lakho lokhu.
Umnu. Roger Mpande ingcwethi kwezokulima uthi zinengi indlela ezingasetshenziswa ngabalimi zokubulala imihogoyi le.
Umnu. Everson Ndlovu ingcwethi kwezokuthuthukisa inotho kazulu uthi kumele abalimi basebenzise indlela zendulo zokwenqabela ukumemetheka kodubo lwemihogoyi le ngoNhlolanja.
Imihogoyi le, yama armyworms, idla umumbu, inyawuthi, lamanye amabele kanye lamadlelo ezifuyo.
Amabele adliwe kakhulu endaweni ezinengi eManicaland, Mashonaland West, eNkabazwe, Mashonaland Central lezabelweni zonke ze Mandebeleni. | isiNdebele |
HARARE
— Ikomishini ebona ngezokhetho, iZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ithi amalungiselelo okhetho kahambi kuhle ngoba kungelamali njalo lamabizo abantu asebafayo alakho ukungasuswa kuluhlu lweVoters' Roll.
Iziphathamandla zalikomishini ziveze lokhu emhlanganweni eziwenze lamalunga edale lephalamende eHarare ngoLwesine.
Ziphinde zahlangana njalo lenhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai, umsekeli wakhe uNkosazana Thokozani Khupe, umphathintambo wezemithetho uMnu Patrick Chinamasa lezinye iziphathamandla zikahulumende.
Umsekeli kamgcinisihlalo weZEC uJoyce Kazembe uthe ikomishini yakhe idinga izigidi ezedlula amakhulu amabili amadollar-$220 million ukuze yenelise ukuqhuba ukhetho lokwamukela loba ukwala ukwamukela isisekelo sombuso esitsha olweReferendum kanye lokhetho ngokhetho ngokwalo olukhangelelwe ukwenziwa ngomnyaka ozayo.
Ekwethuleni kwakhe uluhlu lwendleko zikahulumende zomnyaka ozayo, ibudget, umphathintambo obona ngezemali uMnu Tendai Biti wanikeza iZEC izigidi ezingamatshumi amahlanu amadollar-$50 million kuphela.
UKazembe ucele amalunga ephalamende ukuthi exwayise uhulumende abeke imali yokhetho eceleni. Wengeze wathi ikomishini yakhe idinga imali engangezigidi ezedlula ezilikhulu zamadollar-$104million eyeReferendum izigidi ezedlula ezilikhulu njalo zamadollar-$115million yokhetho.
Ummeli weMagwegwe edale uMnu Felix Magalela Mafa Sibanda usukume wabuza umbuzo ngesiNdebele wachothozwa ngamanye amalunga ephalamende esithi kumele akhulume ngesiShona kumbe iSingisi. Kodwa uMafa usole kakhulu lokhu esithi abantu kumele bafunde ukwamukela ezinye indimi.
Udaba lukaMark Peter Ntambe olwemfundiso yokhetho yiZEC
Ingcwethi kwezombusazwe njalo engumqondisi weHabakkuk Trust uMnu Dumisani Nkomo utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kumele alungisise uluhlu lwe-voters' roll kungakayiwa kukhetho. | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Ukuvumela ukuthi wonke muntu avote kukhetho lweReferendum lanxa amagama abo engekho kuluhlu lwabalelungelo lokuvota akwamukelwa nguzulu wonke, lokhu kuvezwe yinhlolisiso eyenzwe yistudio seven.
Abavumelana lenyathelo leli bathi lokhu kuzakwenza ukuba bonke abaleminyaka engaphezu kwelitshumi lasitshiya ngalombili labo babe lethuba lokufaka umbono wabo ekulotshweni kwesisekelo sombuso esitsha.
Kodwa abangavumelani lenyathelo leli bathi ukwenza njalo kuzabangela ukuthi kube lokuqilibezela kukhetho lolu. Bathi njalo kuzakwenza ukuthi inengi, ikakhulu ontanga bengazihluphi ukubhalisa amagama abo ukuvota kukhetho ngokwalo.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe losakhulayo njalo eyingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Dumisani Nkomo yena opha imbono yakhe ngaloludaba.
Ingxoxo loMnu. Dumisani Nkomo | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Umanisipala wakoBulawayo uthi ukuvalwa kwamanzi kulelidolobho kuzaqhubeka ngoba amadamu elokhu engakagcwali lanxa izulu selike lana.
Izakhamizi esezilesikhathi eside zithwaliswe amagabha avuzayo, zithi bezikhangelele ukuthi ngalesisikhathi ukuvalwa kwamanzi kubesekumisiwe njengoba kuyisikhathi sezulu.
Kodwa umanisipala uthi malutshwana kakhulu amanzi asengene emadamu. Ngalokho uthi uzaqhubeka evala amanzi okwensuku ezine ngeviki.
Le yimbiko engemukelwa kuhle yinhlanganiso yezakhamizi iBulawayo Progressive Residents Association (BPRA).
IStudio 7 ixhume isiphathamandla salinhlanganiso esibona ngenhlelo zamanzi uMnu Anglisote Sibanda yena othe umanisipala ukhanya engazimiselanga ukulungisisa udaba lwamanzi.
Ingxoxo LoMnu Anglistone Sibanda | isiNdebele |
AmaMPs Athi Ukungaholiswa Kubabuyisela Emuva
Uhulumende ubikwa elesikwelede esedlula isigidi lenxenye amadollar-$1, 6 million, okufanele asibhadale amalunga alelidale.
WASHINGTON
— Amalunga edale lephalamende eZimbabwe athi ukwehluleka kukahulumende ukuwabhadala imali yomsebenzi abawuqhubayo sokubangele ukuthi abanye babo behluleke ukubakhona ephalamende ngoba bengela mali yokubhadalela indleko zokufinyelela lelidale.
Ilunga ledale lephalamende elilodwa liphiwa amatshumi ayisikhombisa lanhlanu amadola-$70 ukuza kulelidale okwelanga elilodwa njalo uhulumende ubikwa elesikwelede esedlula isigidi lenxenye samadollar-$1, 6 million, okufanele asibhadale amalunga alelidale.
Uhulumende yena ubikwa esithi akalamali njalo usalindele ukuthi ugatsha lwezemali lumchasisele ngokuthi imali efika inkulungwane lenxenye-$1,500 ephiwe amalunga edale lephalamende ngamunye yakhutshwa njani.
UMnu. Siyabonga Malandu-Ncube omela i Insiza South edale lephalamende utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi imali abayiphiwayo ayiqedanga sonke isikwelede njalo lokhu besebenzisa imali ephuma ezikhwameni zabo ukuqhuba imisebenzi yephalamende.
Ingxoxo LoMnu. Siyabonga Malandu-Ncube | isiNdebele |
Umkhosi ofanayo oqoqwe yinhlanganiso yeMatabeleland Entertainment News ukhangelelwe ukuqhutshwa eHillbrow Theatre kwele South Africa ngempelaviki ezayo.
Abokholo lolu edolobheni lako Bulawayo bathi akulalutho olubi kumbe olwesabisayo ngokholo lwabo lolu laloba nje lungavamanga ebantwini abensundu kwele Zimbabwe
Omama abaphila ngokuthenga bethengisa inhlanzi bakhala ngokuthi bayabhadaliswa imithelo lugatsha lwe Parks
Amaqembu athi ele Dynamos, ele Chicken Inn, ele Triangle kanye lele How Mine yiwo afinyelele kusigaba se semi-final kumncintiswano wenkezo le.
Ekhuluma eHarare ngeSonto, uMugabe uthembise uzulu ukuthi umnotho usendleleni eqondileyo njalo uhlelo lweZimAsset ludlala indima enkulu ekuvuseleleni lumnotho.
Inengi lengcwethi zalumkhuhlane, abaphila legcikwane kanye lenhlanganiso zabo bekhalela abalahlekelwe yizihlobo engozini yokudutshulwa kwendizamtshina yakwele Malaysia | isiNdebele |
IZANU PF Ilungiselela Umhlangano WeConference
IPolitburo yalelibandla ivumelene ukuthi indikimba yalumhlangangano yi “Indigenize, Empower, and Create Employment.
WASHINGTON
— Ibandla leZANU PF lithi selilungiselela umhlangano walo omkhulu owenziwa minyaka yonke owe 13th
Annual National People’s Conference ozaqhutshwa kuviki yokuqala ngenyanga ezayo eGweru.
Isikhulumi salelibandla uMnu. Rugare Gumbo ubikwa esithi iPolitburo yalelibandla ivumelene ngoLwesithathu ukuthi indikimba yalumhlangangano iphathelane lokuthuthukisa inotho yabensundu njalo ibizwa ngokuthi “Indigenize, Empower, and Create Employment.”
UGumbo uthi kuvunyelwene njalo ukuvuselela usekelo lwebandla lakhe ezigabeni zonke zelizwe. Umhlangano lo ukhangelelwe ukugcizelela ukuthi uMongameli Robert Mugabe nguye njalo ozancintisa kukhetho lokudinga umongameli oluzayo emele lelo bandla.
Lokhu kwenzakala icele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai lisola ezinye iziphathamandla zebandla leZANU PF ngokusebenzisa ukudla ukuhuga abantu ukuthi belisekele, ikakhulu esigabeni se Matabeleland North.
UMnu. Effie Dlela-Ncube, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, utshele uSithandekile Mhlanga we Studio 7 ukuthi kusobala ukuthi abantu sebehlukuluzwa phambilini kokhetho.
Ingxoxo LoMnu. Effie Dlela-Ncube | isiNdebele |
Kuqhamuka Ingxabangxoza Kuxotshwa UKunonga Kuzakhiwo zeAnglican
lcele elikhokhelwa nguBishop Kunonga lithi lisemthethwandaba lapho elibikwa lizama ukuphikisa isinqumo esethulwayo.
WASHINGTON
— Amapholisa emthethwandaba ngoLwesithathu axotshe uBishop Nolbert Kunonga webandla leAnglican emahofisini alinkonzo eHarare kulandela isinqumo somthethwandaba we Supreme Court kuviki edluleyo esokuthi uBishop Chad Gandiya okhokhela elinye icele lalinkonzo nguye umkhokheli walo oqotho olelungelo lokusebenzisa imphahla ye Anglican.
Amapholisa emthethwandaba abikwa ekhuphele phandle impahla zikaKunonga labanye abakade sebesebenzisa izakhiwo zalelibandla njalo alinda lindawo.
Icele elikhokhelwa nguBishop Gandiya lithi uKunonga uphinde wabuyela emahofisini la njalo abantu abehamba labo batshaye amapholisa abelindile.
IStudio 7 kayenelisanga ukukhuluma lecele elikhokhelwa nguBishop Kunonga ngaloludaba ngoba iziphathamandla zalo zisithi zisemethethwandaba, lapho ezibikwa zizama ukuphikisa isinqumo esethulwayo.
Ukuhlaziya loludaba, iStudio 7 uxoxe lo lomfundisi Useni Sibanda, isiphathamandla seZimbabwe Christian Alliance, eyayingumlamlankunzi kuloludaba.
USibanda utshele uSithandekile Mhlanga ukuthi kufanele uBishop Kunonga aziphumele kulezizakhiwo kulokuthi akhutshwe ngendlela engalasithunzi ngamapholisa emthethwandaba.
Ingxoxo LoMfundisi Useni Sibanda | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Umphathintambo wezabatsha uMnu Savior Kasukuwere seyethule izinqumo ezibamba ngamandla inhlanganiso zabatsha ukuthi zibe ngamalunga eZimbabwe Youth Council njalo zingaze zemukela izipho loba uncedo lwemali.
Izinqumo lezi zifakwe kugwalo lwezaziso zikahulumende, iGovernment Gazette mhlaka 18 ngoZibandlela, kodwa zivezwe ngoMvulo yinhlanganiso ecubungula ezemithetho lendaba zephalamende, iVeritas.
Izinqumo lezi zithi njalo inhlanganiso zabatsha zonke kumele zihlawule imali yama levy kuZimbabwe Youth Council ngomnyaka mhlaka 15 ngoNhlolanja.
Kumele njalo zazise ikhansili le ngendleko zazo kanye lemisebenzi yazo.
Inhlanganiso yabatsha eyeNational Youth Development Trust isole kakhulu izinqumo lezi isithi kazikho emthethweni njalo zephula ilungelo labo lokusebenza bekhululekile kungela migoqo.
Umqondisi walinhlanganiso uMnu Liberty Bhebhe uthi bazakuya emthethwandaba ukuyaphikisa izinqumo lezi.
Ingxoxo LoMnu LIberty Bhebhe | isiNdebele |
Abagulayo, asebeluphele kanye labaphila lobugoga bakhuthaza abe Zimbabwe Electoral Commission ukuba baphange ukubatholisa ithuba lokuvota njengoba benganelisi ukuma okwesikhathi eside besendwendweni mhla wokuvota.
Abaphila lobugoga obehlukeneyo, abagulayo kanye lasebekhulile bathi mayiqakathekiswe impilakahle yabo.
Inengi labo elikhathazekileyo kakhulu ngalolu khetho lithi liyafisa ukuyavota ngosuku lokhetho kodwa lesaba ukuba lizehluleka ukukufeza lokho ngenxa yokuthatha isikhathi kwabavotisayo.
Bakhuthaza abenhlanganiso ebona ngezokuqhutshwa kokhetho iZimbabwe Electoral Commission ukuba batholiswe usizo bavote ngokuphangisa bangaze bathatha isikhathi eside ngoba inengi labo bengaphilanga lapha emizimbeni.
Uzulu wase Chegutu le Norton uphila lobunzima obehlukeneyo uveze imicabango yakhe phezu kwaloludaba.
UNkosazana Portia Chimedza wase Norton uphila lobugoga. UChimedza uleminyaka engamatshumi amabili yokuzalwa.ufunde esikolo se Danhiko lapho atholiswe khona imfundo yaphezulu kundaba zokusetshenziswa kwemitshina yakulezi nsuku.
Ubhalisile uChimedza ukuba avote ngoLwesithathu njalo ulesifiso sokuyavota ethi kodwa inkinga yikuba njengomuntu ohamba nge wheel chair, wesaba ukuba uzathatha isikhathi eside esemzileni wokuvota.
Ucela abe ZEC ukuba babasize ngokuphangisa abaphila lobugoga njengaye.
UMmnumzana Wellington Chinakidzwa ungumgcinisihlalo ebandleni le MDC ku Ward Rleven eChegutu.
UChinakidzwa uthi kunje uNkosikazi wakhe utshaywe yi stroke kunyanga ezintathu ezedluleyo njalo umkakhe lo wabhalisa ukuvota.
Ozancintisa kukhetho lukamanisipala ngoLwesithathu emele i-ward three eChegutu ngaphansi kwebandla le MDC ekhokhelwa nguMnumzana Morgan Tsvangirayi, uMnumzana Joshua Hondoma, laye usekela isicelo sabagulayo labaphila lobugoga laba ukuba baphathiswe ngokushesha laba bantu ngosuku lokuvota.
Abe ZEC mabenze konke okusemandleni abo ukuphathisa lamalunga kazulu anelise ukuvota kutsho uHondoma.
UMnumzana Charlton Hwende uncintisa kukhetho lwamalunga edale lephalamende eChegutu ngaphansi kwebandla le MDC-T.
UHwende uthi abebandla lakhe sebeke bakhulumisana labe ZEC phezu kwaloludaba lokuphathiswa ngesiphangiphangi kwalabo abalobunzima obehlukeneyo mhla welanga lokuvota.
Abe ZEC bona bathi bavele behlezi baphathisana lalaba bantu ukuze baphange bayephumula ngekhaya.
Abe ZEC bathi asebekhulile,abagulayo labagogekileyo bazaphathiswa ngesiphangiphangi. Kuthi abangaboniyo labanganelisi ukubhala bona belethuba lokuzikhethela ongabaphathisa ekuvoteni kwabo njengalokho okutshiwo ngumthetho wezokuvota iElectoral Act. | isiNdebele |
AMALUNGELO OMUNTU WONKE EMHLABENI WONKE JIKELELE
[Preamble]
Loba isimilo lenhlonipho lamalungelo agcweleyo oluntu kuyisisekelo senkululeko, lesokulunga lokuthula emhlabeni,
Loba ukunganaki lokungahloniphi amalungelo abantu kubangele izenzo zocuku oludabula inhliziyo lenembeza, kwadala umhlaba lapha abantu abangathola khona injabulo lenkululeko yokuthi bakhulume bekhululekile bengesabi njalo kungekho ubuyanga, konke lokhu kuphakanyiswa njengento eqakathekileyo ngabantu bonke,
Loba ukuze umuntu angavuki umphenyana ngenxa yokucindezelwa, kufanele ukuthi amalungelo abantu asekelwe ngumthetho,
Loba kufanele ukukhulisa ubudlelwano phakathi kwezizwe,
Loba abantu baMazwe aManyaneyo betshengise ukholo lwabo kumalungelo oluntu lokuhlonipha lokuqakathekisa umuntu emalungelweni alingeneyo lamalungelo alinganayo phakathi kwamadoda labafazi, lokuzimisela ukuthuthukisa ingqubelaphambili lokuhlala kuhle kwabantu,
Loba amazwe ami wodwa ezimisela uKumanyana laMazwe aManyaneyo ukuze aqakathekise ukuhlonitshwa kwamalungelo abantu,
Lobanje ulwazi lwamalungelo blwenkululeko kuyinto eqakathekileyo, ukuze amalungelo lenkululeko kwaziwe,
INKUNDLA YEZIZWE ITHI
Lesisivumelwano samalungelo oluntu silotshiwe ukuze umuntu lezigaba zabantu jikelele zigcine lesi sivumelwano engqondweni, yizizwe zonke lamazwe asabuswa ngamanye.
Isivumelwano
Abantu bonke bazalwa bekhululekile njalo belingana kumalungelo abo. Balesipho sikanembeza, ngakho bamele baphathane ngomoya otshengisa ubuhlobo lobunye.
Isivumelwano 2
Wonke umuntu ulelungelo lokuthola inkululeko lamalungelo alotshwe kulesi sivumelwano hngokupheleleyo kunganakwa ubuhlobo, umbala, ukuthi uyindoda kumbe ngumfazi, ulimi, ukholo, ezimayelana lombangazwe, lenotho kanye lasipi lasiphi isimo phakathi kwabantu.
Njalo kakusoze kube lomahluko ekuphathweni kwabantu emthethweni loba ngowaliphi ilizwe loba yisiphi lesimo selizwe lapho umuntu avela khona - lanxa lelolizwe lizibusa kumbe libuswa ngelinye.
Isivumelwano 3
Wonke umuntu ulelungelo lempilo, lelenkululeko lelenhlalakahle.
Isivumelwano 4
Kakho umuntu ozakwenziwa isigqili, kumbe isithunjwa; ubugqili lokuthengisa izichaka kuzanqatshelwa ngazo zonke indlela.
Isivumelwano 5
Akula muntu ozahlutshwa ahlukuluzwe loba aphathwe ngesihluku langendlela eyangisayo kumbe elocuku.
Isivumelwano 6
Wonke umuntu ulelungelo emthethweni lokuphathwa njengomuntu.
Isivumelwano 7
Bonke abantu bayalingana phambi komthetho, kungekho bandlululo. Abantu bonke bayavikelwa ekubandlululweni. Ubandlululo luvunyelwa yisivumelwano lesi njalo akuvunyelwa ukubasela ubandlululo.
Isivumelwano 8
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuvikelwa ngababusi lomthethwandaba uma kulezenzo ezephula amalungelo akhe asemthethweni.
Isivumelwano 9
Akumelanga ukuthi umuntu abotshwe okungekho emthethweni, loba abotshwe mahlayana, loba axotshwe elizweni lakubo.
Isivumelwano 10
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuthi athoniselwe icala phambi kwenkundla ezimeleyo kumbe agwetshwe yinkundla engabandlululiyo ekuthetheni amacala.
Isivumelwano 11
- Omunye lomunye umuntu owetheswe icala ulelungelo lokuthi aphathwe njengomuntu ongela cala aze adliwe licala emthethwandaba. Kumele njalo aphiwe ithuba lokuthola umeli.
- Kakho umuntu ongajeziswa emthethweni ngenxa yecala alenzayo uma icala leli lenziwa umthetho owenza lokho akwenzayo kube licala wawungekho ngaleso sikhathi. Isijeziso salelo cala akumelanga sedlule isijesiso esasifanele icala lelo umthetho omutsha ungakabekwa.
Isivumelwano 12
Omunye lomunye umuntu ulelungelo lokuhlonitshwa - ubuntu bakhe, imuli yakhe, umuzi wakhe lezincwadi zakhe. Omunye lomunye umuntu kumele avikelwe ngumthetho ezintweni ezinje.
Isivumelwano 13
- Wonke umuntu ulelungelo lokuhamba lokuhlala kuwo wonke amazwe.
- Wonke umuntu ulelungelo lokuthutha loba kuliphi ilizwe, ngitsho laselizweni lakhe, lelokubuyela elizweni lakhe.
Isivumelwano 14
- Wonke umuntu ulelungelo lokubalekela kwelinye ilizwe ukuze abe yisiphepheli khona nxa ehlutshwa elizweni lakubo.
- Leli lungelo alikhululi umuntu obotshiweyo ngaphandle kokuba ebotshelwe izindaba zombangazwe kumbe okungavunyelwa ngaMazwe aManyaneyo.
Isivumelwano 15
- Wonke umuntu ulelungelo lokuba yisakhamuzi ezweni lakhe.
- Kakho ongathathelwa ilungelo leli loba alelwe ukuba yisakhumuzi selinye ilizwe.
Isivumelwano 16
- Amadoda labafazi asebekhulilwe, balelungelo lokuthatha lokuthathwa babe lemizi yabo, kungenani ukuthiukholo lomuntu yiluphi lokuthi ungumhlobo bani. Balamalungelo alinganayo ekuthathaneni kwabo lasekwehlukaneniekeni kwaho.
- Umendo kumele ubotshwe ngukuvumelana kwabathathanayo.
- Imuli yisisekelo sezizwe, ngakho kumele isekelwe yizakhamizi languHulumende.
Isivumelwano 17
- Omunye lomunye ulelungelo lokuba lezimphala zakhe yedwa lokuba lezimpahla ndawonye labanye.
- Kakho umuntu ongahluthunelwa indawo kanye lempahla engeyakhe.
Isivumelwano 18
Omunye lomunye ulelungelo lokucabanga njengokuthanda kwakhe, lelokukhonza ngentando yakhe, ekhokhelwa ngunembaza wakhe. Leli lungelo lipha umuntu imvumo yokutshintsha ukholo lwakhe, lemvumo yokuthi yena yedwa kumbe elabanye atshengise ukholo lwakhe kumphakathi ngezenzo, ngokukhonza, ngokufundisa kunye Tokuziphatha kwakhe kunye lokufundisa ukholo lwakhe.
Isivumelwano 19
Omunye lomunye ulelungelo lokukhuluma izifiso zakhe lokusengqondweni yakhe. Leli lungelo lipha umuntu inkululeko yokudinga lokwamukela lokwazisa akwaziyo lokusengqondweni yakhe ngayiphi layiphi indlela lakwamanye amazwe.
Isivumelwano 20
- Wonke umuntu ulelungelo lokumanyana kanye lokuhlangana labanye.
- Akula muntu ozabanjwa ngamandla ukuthi abelilunga lenhlanganiso iphi layiphi.
Isivumelwano 21
- Omunye lomunye ulelungelo lokuphathisana lohulumende wakhe yena ngokwakhe kumbe amelwe ngabakhethiweyo.
- Omunye lomunye ulelungelo loncedo lwelizwe lakhe.
- Izifiso zabantu yizo okumele ziphe uhulumende amandla okubusa. Lezi zifiso zizatshengiswa lukhetho oluzakwenziwa ngezikhathi ezifaneleyo, oluzavumela njalo wonke umuntu ukukhetha ngendlela engasoze itshengise abanye ukuthi ukhethe bani.
Isivumelwano 22
Omunye lomunye umuntu, njengesakhamuzi, ulelungelo lokusekelwa yilizwe lakhe lelokusuthiseka. Lokhu kuzavela ezenzweni zesizwe sakhe lasencedweni oluvela kwamanye amazwe, ukuze kuthuthukiswe amalungelo akhe empilweni lasemasikweni akhe ukuze kumlethele inhonipho lentuthuko yobuntu bakhe.
Isivumelwano 23
- Omunye lomunye ulelungelo lokusebenza lelokukhetha umsebenzi awufunayo, lelokuphathwa kuhle emsebenzini, lelokuncedwa nxa umsebenzi udingakala
- Omunye lomunye ulelungelo lokwamukela imbandalo elingene lomsebenzi wakhe.
- Wonke umuntu osebenzayo ulelungelo lokuthola imbadalo efaneleyo ezokwenza ukuthi yena labantwana bakhe bathole impilo lenhalakahle ehloniphekayo njengabantu, lelokusekelwa ngezinye izindlela.
- Omunye lomunye ulelungelo lokuba lilunga lomhlangano wezisebenzi ukuze asekele izifiso zakhe.
Isivumelwano 24
Omunye lomunye ulelungelo lokuthatha ikhefu engephulelwa imbadalo yakhe, njalo ulelungelo lokusebenza amahora angamanengi kakhulukazi.
Isivumelwano 25
- Omunye lomunye ulelungelo lempilo lenhlalakahle yakhe labantwana bakhe. Lokhu kuhlanganisa ukudla, izembatho, indawo yokuhlala kanye lempilo enhle, ukugcinwa kuhle uma engasebenzi. Lokhu kuhlanganisa abafelwaokazi, abadala, abalimeleyo labehlulekayo ukuzonga.
- Ababelethileyo labantwana kumele bagcinwe njalo bancediswe. Abantwana bonke abazalelwe emendweni kumbe ngaphandle kwawo, kumele basekelwe ngokufanayo.
Isivumelwano 26
- Omunye lomunye ulelungelo lemfundo. Imfundo ayizukuba lembadalo, kusukela phansi kuze kufike esigabeni esithe thuthu. Imfundo ephansi (elementary) ngeyomuntu wonke, ngakho omunye lomunye uzabanjwa ngamandla ukuthi ayithole. Imfundo ephezulu yezandla (technical) lenye njalo eyolwazi olwehlukeneyo olwezigaba ezehlukeneyo kumele ibe khona, lemfundo ephakemeyo kumele itholwe yilabo abayifaneleyo ngolwazi abalalo.
- Imfundo kuzamela ithuthukise ubuntu lokuhlonipha amalungelo obuntu lenkululeko engcweleyo. Kufanele ikhulise ukuzwelana, ukuzwisisa lobudlelwano phakathi kwezizwe zonke, kwemihlobo yonke lakwabenkonzo ezehlukeneyo, isekele njalo imisebenzi yeZizwe eziManyeneyo (UN) yokuletha ukuthula emhlabeni.
- Abazali balelungelo lokukhetha imfundo yabantwana babo.
Isivumelwano 27
- Wonke umuntu ulelungelo lokumanyana labanye lokukhululeka ekuphathisaneni labanye kwezemvelo lakwezamasiko lelokuvuna kukho konke okuvezwa yizifundo zemvelo.
- Omunye lomunye ulelungelo lokusekelwa empilweni yakhe lelokuqiniswa ebuntwini bakhe mayelana lokwemvelo lokwezombukiso.
Isivumelwano 28
Umuntu munye lamunye ulelungelo lokuthola indawo lapha okuhlonitshwa lokugcinwa khona izimiso zezivumelwano lezi.
Isivumelwano 29
- Wonke umuntu ulemisebenzi okumele ayenze njengesakhamuzi okuyiyo ezagcwalisa ubuntu bakhe.
- Kukho konke akwenzayo, uzakhokhelwa yikuhlonipha lokwethula ingowane yakhe kumalungelo abanye, ananzelele ukuqakatheka kombuso wabanengi (UN).
- La amalungelo lenkululeko akumelanga kuphambane lezimiso zeZizwe eziManyaneyo.
Izivumelwano 30
Akukho kuleziZivumelwano okungavumela umuntu loba abantu ukubhidliza amalungelo lenkululeko ezilotshwe lapha. | isiNdebele |
Izakhamizi Zithi Zizadinga Ukulandelwa Kwezinqumo Zawo kuConstitution Entsha
Inhlanganiso lezi zikhangelelwe ukubuthana koBulawayo ekupheleni kwayonale inyanga njalo zihlaziya lolu daba.
WASHINGTON
— Inhlanganiso ezilwela amalungelo ezakhamizi elizweni lamuhla zethule umbiko othi kufanele kulalelwe imbono yabantu makhaza ngokuthi ugwalo olukhangelelwe ukuthi lube yisisekelo sombuso esitsha olwe draft constitution lwamukelwe kumbe hayi.
Inhlanganiso lezi zigoqela eye Combined Harare Residents Association, Bulawayo Progressive Residents Association, kanye leye Zimbabwe Institute.
Lokhu kwenzakala kulokhu kulokudonselana phakathi kwamabandla ezombusazwe ngokwamukelwa kwalolugwalo, okuyikho okusavimbe umhlangano omkhulu owe All Stakeholders’ Conference ozakwandulela ukhetho lwe referendum.
UMnu. Roderick Fayayo, isiphathamandla seBulawayo Progressive Residents Association utshele uSithandekile Mhlanga weStudio7 ukuthi inhlanganiso lezi zizakuthi gwaqa koBulawayo ekupheleni kwayonale inyanga njalo zizakhuthaza amastakeholders ukuthi alandele isinqumo esizathathwa kulumhlangano.
Ingxoxo LoMnu. Roderick Fayayo | isiNdebele |
HARARE
— Ingcwethi kwezempilakahle zibika ukuba ele Zimbabwe lilakho ukulwisana lokuqeda umkhuhlane woqhuqho lweMalaria nxa uzulu engatholiswa imfundiso eneleyo, yokuphanga ukuyadinga uncedo lokwelatshwa nxa ogulayo eselezibonelo zalumkhuhlane.
Abezempilakahle baveza ukuba isilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini-50%, kungabantu abahlala ezigabeni lapho okubhahe khona umkhuhlane woqhuqho lweMalaria.
Bathi umkhuhlane weMalaria ubulala abanengi ngenxa yokungazi izibonelo. Lodaba lwenkolo ezehlukeneyo ingenye yembangela yokulahlekelwa ngumpefumulo ngoba inkolo zabo zingabavumeli ukuya kwelatshwa ngemithi yezibhedlela.
Ulwazi lubikwa lusilela kuzulu ikakhulu emaphandleni phezu kwendlela ezingasetshenziswa ekuzivikela kulomkhuhlane.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela loludaba ese Harare.
Udaba luka Mavis Gama lokuvimba umkhuhlane weMalaria | isiNdebele |
Amalungiselelo Omhlangano We All Stakeholders' Conference Ayaqalisa
Inkhokheli kahulumende womanyano isivumelene ukukhuthaza abantu ukuthi kungabi lodlakela
WASHINGTON
— Amalungiselelo omhlangano omkhulu oweAll Stakeholders' Conference lapho okuzahlolisiswa ugwalo lweDraft Constitution aseqalisile njalo inkokheli kahulumende womanyano ihlangene ngolweSithathu eHarare lapho evumelene ukukhuthaza ukuthi kungabi lodlakela kuloluhlelo.
Ikhomithi yedale lephalamende ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso eye COPAC isiqalisile ukulungiselela lumhlangano wona ozakwandulela ukhetho lweReferendum.
UMnu. Believe Gaule, isiphathamandla seCOPAC, ekucele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube uthi besabela ukuthi ibandla le ZANU PF lingadonsela emuva kulumhlangano, ngoba lilokhu lilezikhalazo ezinengi, ezigoqela ukuthi liphiwe ugwalo lwe national report oluveza ukuthi uhlelo lolu luqhutshwe njani.
Ingxoxo LoMnu. Believe Gaule | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Izikolo zivuliwe ngoLwesibili eZimbabwe kulabazali abakhala ngokuthi abenelisanga ukuthola imali eyeneleyo yokubhadalela indleko zemfundo yabantwana.
Abazali abakhulume le VOA Studio 7 bathi inengi labo baswele imali yokuhlawula ama tuition fees lokunye okufunakala ezikolo.
Bathi kodwa kuzabanzima ukuthi abaphathi bezikolo baxotshe abantwana ngenxa yokuthi kulomthetho obavimba ukuthi benze lokhu.
Baphinde bathi okubethusayo yikuthi kulabanye abaphathi bezikolo abazenzela santando abalakho ukuxotsha abantwana abangabhadalanga okufunakalayo.
Umnu. Ambrose Sibindi owenhlanganiso ye Bulawayo Progressive Residents’ Association uthi bazabophisa abaphathi bezikolo abaxotsha abantwana abangabhadalanga imali yezikolo.
Umnu. Sibindi uthi inhlanganiso yakhe seyabophisa abaphathi abambalwa abaxotsha abantwana ezikolo ngenxa yokungahlawuli imali yezifundo.
Uphinde wathi okuhlupha abazali yikuthi kabasoze benelise ukuthola imali yabantwana njengoba umnotho welizwe ungathuthuki ngemfanelo.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Ambrose Sibindi
Kulamafekithali lamankampani amanengi koBulawayo avalwayo ngenxa yesimo esibi somnotho welizwe. | isiNdebele |
BULAWAYO
— Abesifazana beZimbabwe bathi bayaqhubeka ngemizamo yokuthuthukisa amathuba abo kwezenotho yelizwe kanye lakwezombusazwe okuvezwe ngubiko owethulwe yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye United Nations Development Programme 2011 Global Human Development Report ukuthi kusasilela.
EleZimbabwe ngelinye lamazwe abikwa esasilela ekuphakamiseni amalungelo lamathuba abesifazana nxa kuqathaniswa lamanye amazwe emhlabeni jikelele.
I-UNDP ithi iZimbabwe ikusibanga sokulikhulu phose lamatshumi amabili – 118 phakathi kwamazwe alikhulu lamatshumi edlula amane-146, ekunanzeni inhlalakahle yabesifazana.
Impumela le ivela ekuthini inhlangothi eziqakathekileyi ekuvuseleleni inotho yelizwe ezigoqela ezemigodi, ezokulima kanye lokwethekelelwa kwelizwe zonke zisaphethwe njalo zigcwele abesilisa.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda ekoBulawayo.
Udaba lukaNothando Sibanda lwentuthuko yabesifazana | isiNdebele |
Subsets and Splits