text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
HARARE
— Ummeli weMelika eZimbabwe uMnumzana Bruce Wharton uthi uhulumende kumele avikele lokunanza ilungelo lenhlanganiso ezizimeleyo ukuze zenelise ukuqubeka ziphathisa uzulu.
Ekhuluma emhlanganweni owenzelwe esigodlweni sabeMelika kwele Zimbabwe emahofisini ohlangothi olubona ngobudlelwano lozulu, uWharton uthi uhulumende ulomlandu wokuvikela lezinhlanganiso eziyabe zisebenza ngokusemthethweni.
Inhlanganiso ezizimeleyo kwele Zimbabwe zikhala ngokuthi azisebenzi kakuhle ngoba uhulumende ehleli engozisolayo njalo ezihlukuluza.
Sikhululmanje amapholisa avalele umqondisi wenhlanganiso ye ZIMRIGHTS, uMnu. Okay Matshisa ngeviki esanda kwedlula ngokumayelana lomsebenzi wenhlanganiso yakhe. Abomthetho baqhubeka bemvalele bemalisa lakusicelo sakhe sokuthi ahlawule imali yesibambiso eye bail ukuze athoniswe evela ngekhaya.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe osethulela loludaba eseHarare.
Udaba lukaMark Nthabe lommeli weMelika eZimbabwe | isiNdebele |
WASHINGTON DC
— Kuhlelo lwethu lokuzithokozisa olweWoza Friday
kuliviki sixoxa lomculi womdumo weRhumba uMduduzi Golide Tshuma okhokhela iqembu lakhe leAbafana Bokuthula and the Proud Africans.
Iqembu leli lihlabela liseSouth Africa njalo lethule idlalade lalo lakuqala elilesihloko esithi maAfrica Amahle ngomnyaka odluleyo.
Kodwa ngokuphekeka eliyikho khona lelidlalade, ngeke utsho ukuthi leli liqembu elisacathulayo.
Bayazincweba ngobuciko iziginci zabo abafana uthi lanxa ungawuthandi umculo werhumba, uzithole lawe sudlela njengenhlanzi.
Lelidlalade lilengoma eziyisithupha njalo kwethi Mama, indodana iveza ukukhathazeka ngokugula kukanina, kanti imbonga njalo ngokuyikhulisa.
UmfokaTshuma leqembu lakhe baxukuxa indikimba ezitshiyeneyo kulelidlalade ezifinyelela ngitsho lasezintabeni ezikude.
Lalela le ethi maAfrica Amahle lapho abakhala khona ngengxabano etholakala ezwekazi leAfrica jikelele.
Kwethi maBurial Society, leliqembu likhuthaza izizalwane zeZimbabwe ezisebenza eSouth Africa ukuthi zijoyine amaBurial Society ukuze zilungiselele elakusasa lazo alubana zithe zafikelwa yileliya langa elilethela izihlobo usizi olukhulu njalo lisaziwa nguNkulunkulu kuphela.
UTshuma uthe balobe lingoba ngemva kokunanzelela udubo olusuke lubekhona nxa izizalwane zeZimbabwe zafela eSouth Africa, ikakhulu nxa zingayisiwo malunga amaBurial Society.
Wengeze wathi bakhangelele ukukhithiza enye njalo indlikizane yedlalade kunyanga ezimbalwa ezilandelayo.
Ukhuthaze njalo uzulu ukuthi exhase iqembu lakhe engaze athenga amadlalade acindezelwa yizigilamkhuba athengiswa ezitaladeni zeGoli.
Ingxoxo LoMduduzi Golide Tshuma | isiNdebele |
BULAWAYO—
Abesifazana abakubhizimisi bakhuthazwa ukusebenzelana ndawonye bebumba imanyano yamaBusiness Networks kanye lokudinga indawo ezintsha zokuthengisela impahla yabo yikho okungabathuthukisa ukuze bakhule kumumo okhona elizweni womnotho ongamanga kuhle.
Lanxa inani labesifazana abakumabhizimisi liphezulu, inengi likumabhizimisi amancane okuziphilisa hatshi okuthuthukisa inotho yelizwe aqhatsha abantu abanengi.
Inengi labesifazana laba lasungula amabhizimisi phakathi kweminyaka edlula elitshumi esanda kwedlula lapho abaqala ukuyakwamanye amazwe besiyadinga impahla zokuthenga bezothengisa kuleli ukuze benelise ukuphilisa imuli zabo.
Kulawamabhizimisi, ngamalutshwane nje anelisa ukukhula aziwe kulokhu akwenzayo kuthi inengi lisele lilokhu lingamabhizimisi amancane anelisa nje ukuphilisa abesifazana laba kanye lemuli zabo kuphela.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda usipha loludaba.
Udaba luka Nothando Sibanda lwabesifazana abakubhizimusi | isiNdebele |
Inkampani kahulumende ebona ngezomlilo kagetsi iZimbabwe Electricity Supply Authority (ZESA) ithi iqalise ngoMvulo ukwehlisa umlilo ewabela uzulu ngoba ilungisisa imitshina ezititshini zomlilo kagetsi eKariba le Hwange.
Inkampani le ithi ugetsi uzasilela kuze kuyefika uZibandlela ngomnyaka ozayo.
Osomabhizimusi lezakhamizi ze Harare lakoBulawayo bathi okwenziwa yi ZESA kuyamangalisa njengoba lokhu kusenziwa ngesikhathi sekhefu leKhisimusi.
Osomabhizimusi bathi lokhu kuzakwenza balahlekelwe yimali enengi okumangalisayo ngenxa yokuthi lesi yisikhathi sokuthi uzulu athenge impahla enengi.
Inkampani ye ZESA kade ivele isabela uzulu lamabhizimusi umlilo kagetsi omlutshwana ngenxa yokuswela imali yokuvuselela imitshina.
Umnu. Bulisani Ncube usomabhizimusi wakoBulawayo uthi iZESA kayilandaba lezamabhizimusi.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Bulisani Ncube
Umnu. Roderick Fayayo umqondisi we Bulawayo Progressive Residents’ Association uthi okwenziwa yi ZESA kwephula inhliziyo.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Roderick Fayayo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uzulu sesole ukudlwengulwa kwabantwana abangamantombazana okubikwa kuqonge kakhulu lonyaka.
Amapholisa athi abantwana abahlukunyeziweyo lonyaka bedlula inkulungwane ezintathu, 3, 421, njalo phakathi kwenani leli abazinkulungwane ezedlula ezimbili-2, 405, ngabadlwengulwayo.
Amapholisa athi abantwana abadlwengulwe kakhulu ngabaleminyaka engaphansi kwelitshumi lathobaminwe mibili.
Athi njalo amapholisa izigilamkhuba ezenza ihlazo leli ikakhulu, yizihlobo zabantwana laba.
Ukuhlukuluzwa kwabesifazana ngomkabo ezindlini lakho kubikwa kuqonge kakhulu lonyaka.
Amapholisa athi ukuze kwenqatshelwe ukudlwengulwa kwabantwana, abazali kumele balimuke abantwababo njalo bengaze babatshiya ezandleni zabantu abangathembekanga.
Ukuhlaziya loludaba sixhume ilunga ledale lephalamende uNkosazana Thabitha Khumalo legqwetha, uMnu Matshobana Ncube.
Ingxoxo LoNkosazana Thabitha Khumalo LoMnu Matshobana Ncube | isiNdebele |
BULAWAYO—
Amalungiselelo wokulima lonyaka abikwa emi manzonzo ilizwe lonke njengoba uhulumende engakathumelanga inhlanyelo lemvundiso kubalimi abanganelisi ukuzithengela kanti njalo uzulu ubhekane lodubo olukhulu lokusilela kwezinto zokulimisa ngoba inkomo labobabhemi sekuqedwe yindlala.
Njengoba seliqalile ukuna izulu liphawula ukuqala kwesikhathi sokulima, abalimi sebephakathi kokulungiselela ukulima bethemba ukuthi umnyaka ozayo ungatshiyana leyendlala edluleyo ube ngowenala. Lanxa abanengi bengakaqalisi ukuhlanyela izilimo, bakhona abanelisa ukuzitholela inhlanyelo, imvundiso kanye lezinto zokulimisa abakholwa ukuthi ehambela muva ibanjwa yizinja asebephakathi kwawo umsebenzi wokulima.
Amalungiselelo okulima abonakala ngitsho lakulezondawo elingakathonti khona izulu ngendlela etshengisa ukuthi abalimi bazimisele ukusebenzela isivuno esingcono lonyaka njengoba bengavunanga lutho nyakenye. Abalimi bezigabeni ze zansi kweMandebeleni ngabanye abaphakathi kokulungiselela umsebenzi wokulima. Lanxa besebenza ngokuzinikela, abakwazi ukuthi kuzasetshenzwa njani lonyaka ngenxa yokusweleka kwenhlanyelo, imvundiso kanye lezinye izinto zokulimisa.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uThabang Mathebula osethulela lolu daba.
Udaba lukaThabang Mathebula lwamalungiselelo okulima | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
UMongameli Robert Mugabe ufikise iminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisitshiyagalombili lasitshiyagalolunye (89) ngoLwesine, inengi lisithi seluphele njalo sokumele adedele abanye asuke embusweni.
Kodwa emazwini awethule ngoLwesithathu, uMugabe uthe asikafiki isikhathi sokuthi atshiye umbuso, esithi wakhethwa nguNkulunkulu ukuthi akhokhele eleZimbabwe.
Ngaphandle kukaMongameli weleIsrael, uMnu Shimon Peres, yena ofikisa iminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye (90) lonyaka, akula omunye umkhokheli osekhule ukwedlula uMugabe emazweni wonke omhlaba.
UMugabe ukhangelelwe ukuncintisa emela ibandla lakhe leZanu PF kukhetho oluzayo lanxa imihlathi sibuzana amavuko kanti lomzimba ungasavumi.
Kodwa abasekeli bakhe bathi usenelisa ukwenza konke uMongameli welizwe amele akwenze.
IStudio 7 ixhume umsekeli weZanu PF uHlengiwe Mthethwa yena oqhuba izifundo zezombusazwe eUniversity of Zimbabwe lomgcinisihlalo weNango uMnu Effie Dlela Ncube.
Ingxoxo LoNkosazana Hlengiwe Mthethwa LoMnu Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
BULAWAYO—
Abalimi basezigabeni zeMandebeleni esezike zathola izulu bathi sebeqalile ukulima kodwa balima ngezandla ngoba izifuyo zokulimisa ezibalisa inkomo labobabhemi ziqedwe yindlala ekhona. Abalimayo khathesi babikwa behlanyela inhlanyelo zokucela ezingahlolwanga, okulakho ukubangela ukuthi zithathe isikhathi eside ukuvuthwa loba ukuhlaselwa yimikhuhlane.
Kukhalwa mkhosi munye owendlala embi ephakathi kwabantu njalo esiqede izifuyo ezidingwa nguzulu ukuze alime. Lanxa lingakahlanganisi ilizwe lonke, izulu selinile ezigabeni ezithile kodwa ngemxa yobubi bendlala yotshani lamanzi ekhangelane lezifuyo ezisacubayo, uzulu usebone kungcono ukuzigebhela ngekhuba ahlanyele okuncane asekuthole ngokucela kuzihlobo labangane.
IStudio 7 ingene njalo ebantwini idingisisa ukuthi kambe bangabe belima ngani njengoba ukuna kwezulu ezigabeni ezithile kungakaziqinisi okokuthi sezingadonsa ikhuba izinkomo eziseleyo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uThabang Mathebula osethulela lolu daba ekoBulawayo.
Udaba lukaThabang Mathebula lodubo olubhekane labalimi | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umayor wedolobho le Victoria Falls uMnu. Nkosilathi Jiyane uthi katshelwanga ngomhlangano omkhulu ophathelane lezamadayimana okumele wenziwe kulelo dolobho kusukela ngoMvulo.
Umnu. Jiyane uthi ugatsha lwezemigodi kanye lenkampani kahulumende eye Zimbabwe Mining Development Corporation ayimtsheli ngomhlangano lo owe Zimbabwe Diamond Conference.
Okhangelelwe ukuvulwa okusemthethweni nguMnu. Abbey Chikane omele inhlanganiso yama dayimana eye Kimberley Certification Process kwele Zimbabwe. Umhlangano lo ukhangelelwe ukungenwa ngabantu abedlula inkulungwane ezinhlanu – 5,000 abavela emazweni atshiyeneyo.
Kunengi okukhangelelwe ukuhluzwa emhlanganweni lo okugoqela ukuthenga lokuthengiswa kwamadayimana embiwa eChiyadzwa esabelweni se Manicaland.
Inhlanganiso ezizimele zodwa zithi akuqondakali ukuthi amadayimana la ayangaphi njengoba lohulumende engatholi mali ecatshangelwa ukuthi itholakala ekuthengiseni amadayimana la.
Umnu. Jiyane uthi kukhona okufihlwayo okungavela emhlanganweni lo.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Nkosilathi Jiyane | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Izakhamizi ze Lupane esabelweni se Matabeleland North kanye le Mashonaland East zithi lokhe zincitshwa inhlanyelo enikwa uzulu ngaphansi kohlelo lukaMongameli Robert Mugabe olwe Presidential Well-Wishers Special Agricultural Inputs Scheme olusungulwe ngesikhwama sezigidi ezingamatshumi amabili amadollar eMelika - $20 million.
Izakhamizi lezi ezisekela amabandla eMovement for Democratic Change (MDC) zithi inkokheli ye Zanu PF ithi kumele abantu makhaza baveze okutshengisa ukuthi ngabebandla leli bengakaholiswa inhlanyelo.
UMnu. Obvious Benhura we Chikomba esabelweni se Mashonaland East utshele iStudio 7 ukuthi izakhamizi ezinengi zincitshwe inhlanyelo ngoMvulo ekade iholiswa ngabe Zanu PF eMupatsi Ward.
UBenhura uthe uyise osekela ibandla le Zanu PF okumangalisayo laye kayitholanga leyo nhlanyelo ngenxa yokuthi abanye abantwabakhe ngamalunga awe MDC.
Umnu. Kenny Mpofu we Lupane esabelweni se Matabeleland North uthe inhlanyelo le, elamasaka adindwe ikhanda likaMongameli Mugabe, yalungiselwa abe Zanu PF.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Kenny Mpofu | isiNdebele |
HARARE—
Abemithethwandaba yaphezulu bakhuthaza uzulu ukuthi atshiyane lodlakela, kulondolozwe ukuthula elizweni lapho kuqhutshwa ukhetho olukhangelelwe ukwenziwa lonyaka, ukuze kuvinjwe ukulahlekelwa yimpefumulo mahlayana kwabantu njenga lokho okwenzakala ngokhetho luka 2008.
Ekhuluma ekusungulweni komunye umnyaka wokusebenza kwemithethwandaba kumbuthano owenzelwe emethehwandaba weHigh Court eHarare ngoMvulo umahluli omkhulu uChief Justice Godfrey Guwa Chidyausiku wazise ukuba amadale adaniswa yikwanda kwamacala odlakela elizweni olugoqela ukubulawa kwabantu.
UChidyausiku ukhuthaze isizwe ukuba sithole ezinye indlela zokulungisisa inkinga ezitshiyeneyo ngaphandle kokusebenzisa udlakela lokulwisana ethi uzulu kumele efunde ukuhlonipha impilo yomuntu. Uthe lokhu ngoba kulokuqonga kwamacala okubulawa kwabantu phambi kwemithethwandaba okwamanje enikeza isibonelo sokuba phakathi kwamacala phose amatshumi amahlanu-48 aphambi kwedale leHigh Court okwamanje wonke ngaphandle kwelilodwa ngawokubulawa kwabantu.
Kubika inthathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe osethulela loludaba eseHarere.
Udaba lukaMark Nthabe lokusungula umsebenzi kweHigh Court | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amankampani amanengi koBulawayo akhangelelwe ukuthi kawasoze avule lonyaka kulandela ukuvala kwawo ngekhefu lekhisimusi.
Umnu. Davies Ndumiso Sibanda olwela ilungelo lezisebenzi ekunkampani ye Stratways Management uthi inhlanganiso zezisebenzi kazitsheli izisebenzi iqiniso ngokuzakwehlela amankampani la.
Umnu. Sibanda uthi inhlanganiso ezinjenge Zimbabwe Federation of Trade Unions lezinye zitshela izisebenzi ukuthi amanye amankampani alakho ukuvalwa kawafuni ukuholisa izisebenzi.
Uthi kwesinye isikhathi batshela izisebenzi ukuthi amankampani la afihle imali emazweni kumbe kwele Zimbabwe esenzela ukubalekela indleko yokuholisa izisebenzi.
Inkampani yeCairns Foods (Pvt) Limited ngeyinye yamankampani esivaliwe ngenxa yokungenelisi ukulungisa impahla enengi yokuthengisa.
Izisebenzi ezedlelula inkulungwane – 1,000 zilakho ukulahlekelwa ngumsebenzi endaweni zonke zelizwe kulandela ukuvalwa kwenkampani le.
Kulezisebenzi ezedlula amakhulu amabili lamatshumi amahlanu – 250 ezibikwa zixotshwe umsebenzi eCairns Foods koBulawayo.
Amankampani amanengi lokhe ethwele nzima ngokwenza impahla ngenxa yokuswela imali yokuvuselela inotho yawo.
Uhulumende ubumbe isikhwama se Distressed and Marginalized Areas Fund esilezigidi ezingamatshumi amane amadollar eMelika - $40 million – nyakenye.
Uhulumende wehlulekile ukuboleka amankampani athwele nzima imali le njengoba engenelisanga ukukhipha ingxenye yemali le ebambisana le Old Mutual Insurance Company.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Davies Ndumiso Sibanda | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umphathintambo wezemithetho njalo eyisiphathamandla seZanu PF uMnu Patrick Chinamasa uthi ibandla lakhe alisoze livume ukuthi kube lenguquko kungatsha ezitshiyeneyo ngaphambilini kokhetho.
UChinamasa utshele iphephandaba leZimbabwe Independent ukuthi ukuguqulwa kwesisekelo sombuso kwanele, esithi kabasoze bavume kukhethwa amalunga eZimbabwe Electoral Commission amatsha njengokufunwa ngamacele womabili eMDC.
Amacele la athi njalo afuna kuguqulwe imithetho egoqela iPublic Order and Security Act (POSA) leAccess ti Information and Protection of Privacy Act (AIPPA). Kodwa uMnu uChinamasa uthi akusoze kwenzakale lokhu.
Isiphathamandla seMDC-T uMnu Abednico Bhebhe usole kakhulu amazwi kaChinamasa esithi ukuze ukhetho lube ngolukhululekileyo, kumele kukhethwe amalunga ekomishini yokhetho amatsha.
Ingxoxo LoMnu Abednico Bhebhe
Ukuhlaziya loludaba uNtungamili Nkomo weStudio 7 uxhume umgcinisihlalo weNANGO uMnu Affie Dlela Ncube yena ogcizelele amazwi kaBhebhe.
Ingxoxo LoMnu Effie Dlela Ncube | isiNdebele |
JOHANNESBURG—
Inkokheli zenhlanganiso ezilwela ilungelo likazulu eZimbabwe sezikhuthaze amabandla ezombusazwe ukuthi aqede masinyane uhlelo lokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha, baveze sobala ukuthi ukhetho lokwamukela loba ukwala isisekelo sombuso esitsha lesi olweReferendum kanye lokhetho ngokwalo kuzakwenziwa nini njalo phansi kwesimo bani.
Lezi nkokheli zitshele abezindaba ngolweSithathu eJohannesburg kwelesouth Africa ukuthi ukuphatheka kwebutho lamapholisa endabeni zombusazwe yikho osekuyingozi enkulu ekuqhutshweni kokhetho olukhululekileyo eZimbabwe.
Bekhuluma emhlanganweni wabezindaba eJohannesburg abakhokheli benhlanganiso lezi bathe badane kakhulu ngokudonswa kwenyawo ehlelweni lokuqedisa ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha.
Baqhubeka bethi bafuna amabandla ezombusazwe abumba uhulumende womanyano aqede ukungezwani kwawo phezu kwesisekelo esitsha ukuze abantu baqale ukuvota loba bayasemukela kumbe hatshi kukhetho olweReferendum.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osipha loludaba eseJohannesburg.
Udaba lukaBenedict Nhlapho lwenhlanganiso zelungelo loluntu | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Abasekeli benguqu ababuthane emawofisini enhlanganiso ebona ngalumdlalo elizweni, iZimbabwe Footbal Association (ZIFA) ngoLwesine besola abakhokheli balinhlanganiso njalo besithi kumele baxotshwe umsebenzi.
Okusanda kucunula abalandeli abanengi yikwehluleka kweZifa ngoLwesibili ukuthumela iqembu labafana abaleminyaka engaphansi kwelitshumi lasikhombisa elamaUnder 17, ukuyadlala leleCongo Brazzaville.
Lokhu kulakho ukwenza iZimbabwe ijeziswe kanzima ngokuvinjwa ukuphatheka emidlalweni yamaAfrican Youth Championships okweminyaka emithathu njalo ihlawuliswe inkulungwane lenkulungwane zemali.
Abanye abasekeli benguqu bathi iziphathamandla zeZifa zonke kumele zitshiye umsebenzi kukhethwe abantu abatsha.
Sokuleminyaka ezenguqu zingahambi kuhle njalo iqembu elimela isizwe, elamaWarriors lalo lihlezi linqotshwa lanxa lidlala lamazwe angawudobhi kuhle umdlalo.
Ngenyanga edluleyo amaWarriors anqotshwe yiAngola nge 2-0 emdlalweni wokukhankasela ukuyadlala kumincintiswano yeAfrica Cup of Nations kweleSouth Africa ngomnyaka ozayo.
Imbiko ekhitshwe ngoLwesithathu yinhlanganiso yenguqu emhlabeni jikelele, iFifa, iveza ukuthi ubuhlonzi beqembu lamaWarriors buya butshabalala ezwekazi leAfrica kanye lemhlabeni jikelele.
IFifa ithi ngokwehluleka ukudlala kuhle, iZimbabwe yehle isuka kunumber-89 ngenyanga edluleyo yaya kunumber-98 kusikali samazwe adlala inguqu emhlabeni jikelele.
Ithi njalo emazweni eAfrica, iZimbabwe yehle isuka kusibanga sokungamatshumi amabili lanye-21 sisiya kusibanga sokungamatshumi mabili lanhlanu-25, okuveza sobala ukuthi into azimanga kuhle kwezenguqu elizweni.
Inengi lithi ukufunyanwa kwabanye abadlali beqembu lamaWarriors leziphathamandla ezake zaba kuZifa ezifana loHenrietta Rushwaya, belecala lokuthengisa imidlalo kwamanye amaqembu kuveza sobala ukuthi ezenguqu sezitshabalele.
Kodwa ukuxotshwa kweziphathamandla zeZifa zonke ezikhona kathesi lokudilizwa kweqembu lamaWarriors okwenziwe yiZifa ngeviki edluleyo yikho yini okungavuselela lumdlalo?
Ukuphendula lumbuzo uNtungamili Nkomo weStudio 7 uxhume isiphathamandla seZifa uMnu Ndumiso Gumede loMnu Omega Sibanda, umlandeli wezenguqu omkhulu. Ababili laba bathi uzulu kumele abe lesineke.
Ingxoxo LoMnu Ndumiso Gumede LoMnu Omega Sibanda | isiNdebele |
BULAWAYO—
Umdlali wenguqu olodumo u Adam Ndlovu akasekho. UNdlovu ubhubhe ngeSonto ekuseni ngemva kokuba imota abehamba ngayo iphume emgwaqweni yatshayana lezihlahla ngaphandle kwedolobho le Victoria Falls.
U Adam lo Peter bebelubhekise edolobheni lase Victoria Falls ukuyaphatheka emdlalweni weqembu elibunjwa ngabadlali abaduma bedlalela iqembu le Highlanders lona elaziwa ngokuthi yi Highlanders Legends ngesikhathi besehlelwa yingozi.
Ababone lingozi isenzakala bathi imota ka Peter eyohlobo lwe BMW x5 abakade behamba ngayo idubuke iviri yasiphuma emgwaqweni yayatshaya izihlahla ezimbili u Adam lomunye owesifazane ongakaziwa igama lakhe bahle baphelela khonapho.
U Peter uthwalelwe esibhedlela e Victoria Falls eyephuke inyawo zombili njalo ufike wathungwa lapho abelimele khona ekhanda wasedluliselwa edolobheni lako Bulawayo lapho asiwe khona esibhedlela se Mater Dei.
U Adam uzelwe ngomnyaka ka 1970 ngenyanga kaNhlangula njalo uqale ukudlala ibhola edlalela iqembu labasakhulayo ele Highlanders.
Ungene kuqembu labakhulu ele Highlanders ekuqaleni kweminyaka yama nineties wahlupha kakhulu elomfowabo u Peter bekhathaza imvimbi esigabeni se Super League bakhethwa bonke njalo ukudlalela iqembu lesizwe elama Warriors.
U Adam uphume waya eSwitzerland ngomnyaka ka 1994 lapho afike wadlala khona kuqembu le SC Kriens. Amanye amaqembu ake wawadlalela khonale ngagoqela i SR Delemont kanye le FC Zurich.
Kuthe ngemva kweminyaka eyisikhombisa edlala ephetsheya uNdlovu uphenduke ekhaya wazodlala kuqembu le Highlanders ngomnyaka ka 2001.
Ngomnyaka ka 2002 uNdlovu uchaphe uLimpopo waya kwele South Africa edlalela iqembu le Moroka Swallows.
Ekusukeni kwakhe ku Swallows udlalele iqembu le Dynamos elakhonale e South Africa kanye le Free Sstate Stars wasethatha umhlala phansi ngomnyaka ka 2005.
UNdlovu uqale ukuqeqetsha nyakenye ngomnyaka ka 2011 lapho aqhatshwe khona njengomsekeli kamqeqetshi weqembu le Chicken Inn encedisa uPhilani Ncube.
Uphiwe umsebenzi wokuba ngumqeqetshi weChicken Inn ekuqaleni kwalonyaka njalo ukhokhele leliqembu ukuthi liphutshe imidlalo yalonyaka likundawo yesithathu engalaneni yemiklomelo.
Abamela imuli kamuyi bathi bazakwazisa uzulu ngolweSibili ukuba uhlelo lokuncgwatshwa kwakhe luzahamba njani ndawonye lokuba umfowabo u Peter osesibhedlela se Mater Dei uzasuswa na kulesisibhedlela esiya eHarare kumbe eSouth Africa.
Umfowabo ka Adam uMadinda Ndlovu uthi abadala bemuli yakoNdlovu bazakuba lomhlangano ngoMvulo ntambama ukuze bahlazulule udaba lokubekwa kakhe. UMadinda uphinde njalo wathi basalinde ukubona impumela yenhlolisiso ebisenziwa ngodokotela kumfowabo uPeter.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 yezemidlalo uJoseph Njanji osipha loludaba ngokugcweleyo ekoBulawayo.
Udaba lukaJoseph Njani lwemfa kaAdam Ndlovu | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Izakhamuzi zezigaba zeMashonaland zithi kukhanya inkuthazo yenkokheli zezombusazwe yokuthi kungabi lodlakela akhanya engalalelwa ngoba ukwethuselwa lokuhlukuluzwa ikakhulu ngabasekeli beZanu PF sekufike esibangeni esesabekayo.
Emangweni we Chipfunde izakhamizi ezisekela ibandla leMDC zibikwa zingasavunyelwa lokusebenzisa izigayo njengendlela yokuzihlukumeza.
Kuthi esigabeni seManicaland abakubutho babikwa beyibo abathwalise izakhamizi nzima. Uhulumende ubikwa esithi uthumele amabutho ukuthi avikele eleZimbabwe kubahlamuki benhlanganiso yeRenamo abe Mozambique ukuthi bengangeni elizweni.
Kodwa ingcwethi ecubungula ezombusazwe njalo engunobhala oqoqa inhlelo zebandla leMDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uMnu. Qhubani Moyo uthi kukhanya ibutho lithunyelwe esigabeni seManicaland njengendlela yokuhlukuluza uzulu.
Ingxoxo loMnu. Qhubani Moyo | isiNdebele |
HARARE—
Inhlolisiso eyenziwe yinhlanganiso yeZimbabwe Demographic Health Survey ngomnyaka ka 2010 kusiya ku 2011 iveze ukuba inani labomama abalahlekelwa yimpilo kusukela ngesikhathi bezithwele kusiya ekubeletheni libikwa lokhe liphezulu kakhulu kweleZimbabwe.
Linhlanganiso ithi omama abangaba phose inkulungwane-960 phakathi kwabazinkulungwane ezilikhulu-100,000 balahlekelwa ngumpefumulo ngesikhathi bebeletha. Lokho kusitsho ukuba lelinanai liphindwe kathathu kunani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha umhlaba wonke jikelele.
Kuthi ngasesigabeni sangezansi kwezwekazi leAfrica eSub Saharan Africa, eleZimbabwe lilenani eliphindwe kabili lenani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha.
Abezempilakahle bathi akumelanga bedlule inkulungwane phose ezintathu-287 phakathi kwabazinkulungwane ezilikhulu-100,000 omama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bebeletha umhlaba wonke jikelele.
Zinengi izizatho ezibangela imfa kamama ngesikhathi ezithwele loba ebeletha esikhulu salezi nkinga lungolokuqansa kwe blood pressure kamama ngesikhathi ezithwele. Lesi silandelwa yikopha kakhulu kanye lemikhuhlane egoqela uqhuqho.
Abezempilakahle bathi yikho kuqakathekile kumama ukuba aphange ayebhalisa esibhedlela angavele anazelele ukuba usezithwele ukuze atholiswe usizo kusesemasinya nxa sekuthe kwavela udubo.
Udubo lusuka lwengeze kubomama abemaphandleni ngoba lezibhedlela zikatshana ikanti lemali yokuyahlawula engelayo. Ukuvuselelwa kwamadhumba ahlala omama ngensuku zabo zokuyabeletha kungenye yemizamo kahulumende yokwenqabela lezi zimfa.
Ukuphuza ukuthatha isinqumo sokuba umama ayebhalisa ngezizatho ezitshiyeneyo ngeinye imbangela.
Abenhlanganiso yeUnited Nations Population Fund bemanyene lohulumende wakwele Japan bakubone kufanele ukuba avuselelwe amadhumba abevele ekhona ezibhedlela zemaphandleni emizameni yokwehlisa inani labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bezithwele loba bebeletha.
Asengamatshumi ayisithupha lasithupha lamadumba asevuseliwe elizweni.ikanti abelikhulu lamatshumi ayisikhombisa lane lamadumba ilizwe lithola uzibuse.
Kuqakathekile njalo ukuba umama afike esibhedlela isikhathi sisesekhona ngoba kuphathisa ukwenqabela ukulahleka kwempilo yakhe kutsho incwethi kwezempilakahle.
Kodwa lokhe bekhona abehluleka ukwenza lokho ngoba zingekho indlela zokuhambisa. Kuthi lala madumba okuba umama ayelinda ehlezi kiwo engekho lakulezo zibhedlela.
Ngomnyaka ka 2010 abenhlanganiso yomanyano wamazwe ase Europe iEuropean Union-EU basungule uhlelo lwesikhwama se- 1 billion Euro Millenium Development Goals MDGS, ukuphathisa kuhlangothi lwabomama eZimbabwe ngesikhathi bezithwele.
Lokhu bakwenze ngenjongo yokwehlisa inani lengane ezilahlekelwa yimpilo ngesikhathi zizalwa kanye labomama abalahlekelwa yimpilo ngesikhathi bezithwele.
Abenhlanganiso yeEU le besebenzelana labogatsha lwezempilakahle bemanyene labenhlanganiso yeUnited Nations Population Fund ( UNFAPA ),ukuthuthukisa impilakahle yabomama.
Udaba lukaMavis Gama lwezindlu zokumelela ukubeletha ezibhedlela | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Udaba lokumisa ukhetho lokwamukela kumbe ukungemukeli ugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha iDraft Constitution, olweReferendum olukwezwe emthethwandaba inhlanganiso ye National Constituional Assembly, iNCA, luzathoniswa ngolweSihlanu eHarare.
Linhlanganiso ithi ifuna ilanga lokhetho lweReferendum ludluliselwe phambili komhla ka 16 wenyanga ezayo ngoba uzulu engaphiwanga isikhathi eseneleyo sokuhluza ugwalo olungaba yisisekelo sombuso nxa uzulu engavota uYes.
Inhlanganiso ye NCA yavela yathi kayisekeli uhlelo lokuloba isisekelo sombuso ngoba lwakhokhelwa nguhulumende hatshi uzulu mathupha. Kungwalo ezisemthethwandaba iNCA ithi uMongameli Robert Mugabe lohlangothi lwezokhetho, iZimbabwe Electoral Commission kumele bamise lolukhetho.
Ingcwethi kwezemithetho, uMnu. Matshobana Ncube utshele uChris Gande we Studio 7 ukuthi isingqumo saloludaba sikhangelelwe ukwethulwa ngolweSihlanu.
Ingxoxo loMnu. Matshobana Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umgcinisihlalo we Kimberley Process uAmbassador Gillian Milovanovic uthi kunengi okuncomekayo osokwenziwe yiZimbabwe ekuthuthukiseni umsebenzi wokwemba amadayimana eMarange loba nje kusasele okunye okumele kulungiswe.
UMilovanovic utshele umhlangano wamadayimana obusenzelwa eVictoria Falls ophele ngoLwesibili ukuthi kumele ilizwe leli liphumele egcekeni emsebenzi wokwemba amadayimana koMarange.
Uthi kulembiko embalwa yobudlwangudlwangu bamasotsha lamapholisa ayebulala abantu makhaza bebanjwe besemba amadayimana okungekho emthethweni.
UMilovanovic uphinde wakhuthaza amazwe wonke womhlaba emba amadayimana ukuthi asebenzise inzuzo etholakala kulumsebenzi ukuthuthukisa inhlalakahle kazulu emangweni okulemigodi yamadayimana.
Uthe sokumele kuguqulwe eminye imithetho ye Kimberley Process ezakwenza ukuthi amazwe ancindezela amalungelo kazulu avinjwe ukuthengisa amadayimana awo.
Iziphathamandla zikahulumende we Zimbabwe labaqondisi be Marange Resources kanye le Mbada Diamonds, emba amadayimana eMarange, bathe uMilovanovic sokumele aqinise umsebenzi ukwenzela ukuthi ele Zimbabwe lenelise ukuthengisa amadayimana alo kungela migoqo.
Bathi umsebenzi wokuthengiswa kwamadayimana la ubiselwa muva yizijeziso zenotho ezafakelwa umongamelo Robert Mugabe labanye bakhe be Zanu PF.
Kasenelisanga ukukhuluma leziphathamandla zikahulumende ngempumela yomhlangano lo.
Umnu. Siphambaniso Moyo omunye wabaqondisi be Ilala Lodge uthi imihlangano enje inceda amawotela eVictoria Falls loba nje okuphume emhlanganweni we Zmbabwe Diamond Conference kungasoze kulungiswe ngesiphangiphangi.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Siphambaniso Moyo | isiNdebele |
GOKWE—
Omama besiqintini seGokwe baveze ukuba bayajabula okwamagama ukuba lokhe liqonga inani labesilisa emangweni lo asebesemukela ukusebenzisa icondom labesifazane emulini zabo.
Omama bathi kodwa kusadingeka ukuba kukankaselwe ukuqakatheka
kokusetshenziswa kwalo. Lokhu kuphume ekugqitshweni komhlangano wezifundo oweviki yonke oqoqwe ngabe Women and Aids Support Network-WASN eGokwe.
Bebe hlabela begiya omama baseGokwe South bejabuliswa yikuba sekulenguquko kundlela obaba asebesemukela ngayo icondom labesifazane ngaleyo ndlela besamukela lokuphathisa ukulondolozwa kwelungelo lowesifazana ekulwiseni ukumemetheka kokuthelelwana igcikwane lengculaza.
Bathi ngoba bekungelula ukuba owesifazane anelise ukukhulumisana lomkakhe phezu kokusetshenziswa kwe khondomu lika mama leli.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama eseGokwe.
Udaba lukaMavis Gama lweCondom labesifazana | isiNdebele |
Inhlanganiso ebona ngentuthuko kwezenotho ezwekazi le Africa iPartnership Africa Canada ithi ele Zimbabwe selilahlekelwe yinzuzo yamabillion amabili amadollar - $2 billion obekumele itholakale ekwembeni amadayimana eMarange esabelweni se Manicaland.
Inhlanganiso le, ekhangelelwe ukwethula ugwalo olujulileyo ngokwenjiwa kwamadayimana eZimbabwe ngoMvulo, ithi imali le yadliwa yiziphathamandla zikahulumende ezebandla le Zanu PF lezebutho, labaqondisi bamankampani emba amadayimana eMarange.
IPartnership Africa Canada ithi imali le yatshontshwa kusukela ngomnyaka ka 2008. Inhlanganiso le ikhangelelwe ukuveza njalo ukuthi uMnu. Obert Mpofu umphathintambo wezemali ukhanya elenkampani yamadayimana ethiwa yi Three Waters Investments, esebenza okwamadayimana embiwa eMarange.
Inhlanganiso le ilakho ukuveza ukuthi uMnu. Mpofu ucatshangelwa ukuthi wasebenzisa izigidi ezilitshumi zamadollar - $20 million ayithola ekuthengiseni amadayimana.
Umnu. Mpofu utshele iStudio 7 ukuthi inhlanganiso le ilamanga amangalisayo.
Uthe iPartnership Africa Canada isebenza lenhlanganiso ezisemazweni afakele iziphathamandla ze Zanu PF izijeziso zenotho ngakho-ke iswele okokukhuluma.
Umnu. Rejoice Ngwenya ingcwethi kwezenotho uthi inhlanganiso ezizimeleyo kumele zithole ingcazelo ecacileyo ngaloludaba kuMnu. Mpofu labanye bakhe abazabe besemhlanganweni we Zimbabwe Diamond Conference oqalisa ngoMvulo.
Kuzabe kulabantu abazinkulungwane ezinhlanu emhlanganweni lo ozabe uhlolisisa ngokwembiwa kwamadayimana eMarange.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
Amalunga eWOZA Akhweza Udaba Lokuhlukuluzwa Ngamapholisa KuJOMIC
UNkosikazi Jenni Williams loNkosazana Magodonga Mahlangu babotshwe okwesikhatshana ngoLweisithathu koBulawayo baphinda bakhululwa
WASHINGTON—
Inkokheli yamalunga alwela amalungelo oluntu eye Women of Zimbabwe Arise-WOZA, uNkosikazi Jenni Williams loNkosazana Magodonga Mahlangu babotshwe okwesikhatshana ngolweSithathu koBulawayo phezu kokutshengisela kwabo ensukwini ezedluleyo ngodaba lohlelo lwesisekelo sombuso esitsha.
Igqwetha elibamelayo, uMnu. Kossam Ncube utshele iStudio 7 ukuthi ababili laba abetheswanga icala njalo baphange bakhululwa esitokisini se Bulawayo Central Police Station ngoLwesithathu ntambama.
UNkosazana Mahlangu utshele iStudio 7 ukuthi inhlanganiso yakhe isikhweze udaba lokuhlukuluzwa lokhu emapholiseni, kunhlanganiso yeJOMIC, njalo izalobela lomanyano we SADC ngalo.
Ingxoxo LoNkosazana Magodonga Mahlangu | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umsekeli womphathintambo wezokulima uMnu. Seiso Moyo uthi ugatsha lwakhe kalwazi lutho ngohlelo lokwabela uzulu inhlanyelo luka Mongameli Robert Mugabe olusolwa yinhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai.
UMoyo uthi uhlelo lukaMongameli Mugabe luzimele lodwa njengoba lenkampani kahulumende iGrain Marketing Board ejayele ukuqhuba inhlelo ezinje ingekho phakathi kwalo.
UTsvangirai ubikwa ehlutshwa yikuthi uhlelo lolu lusiza abalandeli bebandla le Zanu PF kuphela. Ubikwa etshele abalandeli bakhe eBuhera ngempelaviki ukuthi kuyamangalisa ukuthi uMugabe ulohlelo lokwabela uzulu inhlanyelo lemvundiso okubiza izigidi ezingamatshumi amabili zamadollar - $20 million.
Ubikwa emangaliswa ikakhulu yikuthi imali yohlelo lolu yavela ngaphi njengoba ilizwe likhala ngokuthi kalila mali.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Godfrey Malaba | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Obengumsekeli kamphathintamnbo wezokulima uMnu Seiso Moyo kasekho. UMoyo ubhubhele eHarare ngoLwesihlanu ngemva kokukhala ngenhlungu zesifubeni.
Umuyi, obeyisiphathamandla sebandla leMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai, ubelilunga ledale lephalamende emmela iNketha.
Abebandla lakhe bathi uMoyo ukhale ngenhlungu zesifuba emini wacela abanye bakhe ukuthi bamgijimesele esibhedlela seAvenues Clinic lapho afike khona vele sefile.
Isiphathamandla salelibandla uMnu Douglas Mwonzora uthi bacabangela ukuthi uMoyo ubulewe yikuma kwenhliziyo, iheart attack.
UMoyo ubengomunye weziphathamandla zeMDC-T ezilohlonzi njalo ubengumabhalane obona ngendaba zokhetho kulelibandla. Ubikwa etshiye umkakhe labantwana abahlanu.
UNtungamili Nkomo weStudio 7 uxoxe lesiphathamandla seMDC-T uMnu Abednico Bhebhe yena othi ibandla lakhe lilahlekelwe ngumuntu obezithobile njalo esebenza gadalala ukuthuthukisa impilo kazulu jikelele. Wathi imfa yakhe ayisikho kulahlekelwa kwemhuli yako Moyo kuphela kodwa lebandla leMDC-T, abaphatheke emsebenzini wobukhokheli kwezombusazwe kanye lozulu wonke nje weZimbabwe.
Ingxoxo loMnu Abednigo Bhebhe | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amabhanga phose alitshumi ezizalwane ze Zimbabwe abikwa esehluleka ukuthola imali efunwa libhanga elikhulu lelizwe, iReserve Bank of Zimbabwe, yokuthi asebenze ngemfanelo.
Amabhanga la agoqela iKingdom Bank, Nedbank, Interfin, Ecobank lamanye alabaqondisi abayizizalwane ze Zimbabwe ehluleke ukudinga imali eyisilinganiso samatshumi amahlanu ekhulwini – 25% kugqitshwa umnyaka ka 2012.
Amabhanga amakhulu amaCommercial lama Merchant Banks adingeka ukube abe selezigidi ezilikhulu zamadollar - $100 million, kusiyafika umnyaka ka 2014. Imali le ibikwa imele ibhadalwe kancance kancane kuze kuyefika lesosikhathi.
Ingcwethi kwezenotho zithi amabhanga asathuthukayo kawasoze enelise ukuyithola imali efunakalayo ngakho-ke kumele amanyane lamanye abhekane lenkinga efanayo.
Amabhanga aseyenelise ukuthola imali ekade ifunakala ngompalakazi ngamakhulu anjenge Standard Chartered, Barclays, Stanbic, BancABC, Commercial Bank of Zimbabwe le Zimbabwe Bank.
Umnu. Rejoice Ngwenya ingcwethi kwezenotho kuLiberal Market Solutions uthi kumele amabhanga amanyane ukuze enelise ukudinga imali efunwa libhanga le RBZ.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
JOHANNESBURG—
Kulezigidi lezigidi zezizalwane zeZimbabwe esezihlala kwele South Africa ezabaleka elizweni lazo ngenxa yobunzima ezazibhekane lazo kwezomnotho lezombusazwe kweleZimbabwe.
Lobanje uhlupho olukhulu kwele South Africa kuyikusweleka kwemisebenzi, ngakwelinye icele inengi lezizalwane zeZimbabwe zithi amapholisa yiwo azithwalise nzima.
Esigabeni sethu sakuqala sendaba ezihlaziya inhlupho ezibhekane lezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa, uBenedict Nhlapho intathelizindaba yeStudio 7 eseJohannesburg kwele South Africa ucwayisisa ukuthi kungani izizalwane zeZimbabwe zisesaba amapholisa kangaka kukanti yiwo amele azivikele.
Oka Nhlapho ubika ukuthi kuvamile ukuthi nxa amasela ebona imota yamapholisa acatshe loba ukubaleka ngoba esesaba ukubotshwa. Kodwake inengi lezizalwane zeZimbabwe ezingelamacala ezile ngwalo zokuhlala elizweni zithi zihlezi zichathama lokubaleka nxa zingabona imota yamapholisa. Inengi lithi amapholisa abahlukuluza mihla yonke.
Udaba lukaBenedict Nhlapho OlwabeZimbabwe eSAF | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Ingcwethi kwezenotho zithi akumangalisi okukhulunywa nguMnu. Tendai Biti umphathintambo wezemali othi ele Zimbabwe selisalelwe ngamakhulu amabili amadollar - $217 kuphela.
Ingcwethi lezi zithi uhulumende womanyano useyehlulekile ukuphuma leziqondiso zokuthuthukisa ilizwe kwezenotho.
Eyinye yalezingcwethi uMnu. Eric Bloch uthi amanye amabandla akuhulumende womanyano agijimisa ukwenza inhlelo zokuthi bathole amavoti kukhetho oluzayo kulokuqathekisa ukuthuthukisa inotho yelizwe.
UBloch uthi ilizwe lizakwehluleka ukubhadala okufunakalayo nxa umnotho welizwe ungaqhubeka ngale indlela.
Uthi okunye okwenza isikhwama selizwe sibe lemali ephansi kangaka yikuthi kakula ebekiweyo ebotshelweyo igciniwe ebhanga elikhulu lelizwe iReserve Bank of Zimbabwe.
UBloch uthi imali le yiyo okumele ithukululwe isetshenziswe nxa izinto sezimi manzonzo imali etholakala emithelweni ingasekho.
Umnu. Bekithemba Mhlanga ingcwethi kwezenotho uthi uBiti ukhulume lokhu esenzela ukuthi amazwe atshiyeneyo anike ele Zimbabwe imali yokwenza ukhetho lonyaka.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Bekithemba Mhlanga
UBiti utshele iStudio 7 ngoLwesithathu ukuthi ubezikhulumela nje ngoLwesibili efuna ukuthi atshengise ukuthi ilizwe lithwele nzima ngokudinga imali.
Ingcwethi kwezombusazwe zithi akwenzakali ukuthi uBiti ubesenga ezimithiyo njengoba ilizwe livele lingela mali. | isiNdebele |
GWANDA—
Uzulu weGwanda le Nkayi uthi ucela usizo kuhulumende kanye lenhlanganiso ezizimele zodwa ukuze kuhlengwe uzulu osendlaleni embi kakhulu. Izifuyo lazo seziphela ngokuswela amadlelo kanye lamanzi njengoba izulu lilokhu lingakani ezigabeni ezinengi zeMandebeleni.
Sekwedlule isikhathi esithile izulu liqale ukuna kwezinye izigaba zelizwe lanxa lingakani okusuthisa abalimi kanye lengcwethi zokulima ukuthi uzulu angabe ezaphuma endlaleni ngomnyaka ozayo. Bakhona asebebe lenhlanhla yokuthola izulu elina ligcwalise imifula njalo asebelime baqeda kanti kukhona izindawo ezifana leGwanda leNkayi ezingakawaboni ukuthi angumbala bani amanzi ezulu lalonyaka.
Uzulu osesigabeni sikaNduna uMzimuni eGwanda zibhekane lendlala enkulu ezingazi ukuthi zizayiqeda ngani njalo sekutheni njengoba izulu lilokhu lingananga okukhanyayo. Lo ngowesine umnyaka uzulu esidla kaluklubhu ngoba izulu lingani kuhle kulesisigaba.
Kubika intathelizindaba yestudio 7 uThabang Mathebula osethulela lolu daba eseGwanda.
Udaba lukaThabang Mathebula lwendlala eGwanda | isiNdebele |
Umnyaka ka 2012 bekungumnyaka olobunzima empilweni yabantu abanengi kwele South Africa. Ukutshengisela okulodlakela kwezisebenzi zemigodi kanye labatshayeli bamaroli, ukuxokozela kwenkokheli yebandla le ANC phambilini komhlanganos wokudinga amavoti yikho okuzahlala kukhunjulwa ngabanengi ngalo umnyaka.
Izizalwane zezimbabwe ezisesouth africa okucatshangelwa ukuthi zedlula izigidi ezimbili lazo bezibhekane lohlupho lonyaka. Inengi laboke bachaza u2012 njengomnyaka obubathwalise amagabha avuzayo kukanti bathi sebethembele ekhethweni lwezimbabwe oluzayo ukuthi yilo oluzabaphendlela indlela yokubuyela elizweni labo batshiyane lenhlupho zemazweni.
Izehlakalo zokutshengisela okulodlakela kwezisebenzi zemigodi labatshayeli bamaroli, bethwele imikhonto, imiqwayi lamahloka yinto ezahlala ikhunjulwa ngamabengi emnyakeni ka2012. Ilanga lamhlaka 16 ngcwabakazi 2012, lapho amapholisa adubule khona abulala izisebenzi zomgodi ezingamatshumi amathathu lanhlanu yilo elibeyisibonelo esikhulu sobulukhuni bempilo kwabasebenzayo labangasebenziyo.
Kulabezimbabwe okucatshangelwa ukuthi bedlula izigidi ezimbili abahlala kwele South Africa. Inengi laboke labo bathi u2012 ubenzima okwamagama. Njengobake ukubalwa kwabantu elizweni jikelele kusanda kuveza ukuthi izizalwane zakwele South Africa ezingasebenziyo zifika izigidi eziyisithupha, isizalwane seZimbabwe uNkosazana Sipho Moyo uthi ukusweleka kwemisebenzi yinto ehlukumeze abanengi abadabuka eZimbabwe.
Isizalwane seZimbabwe uMnu. Arthur Ncube, ongumlingisi, umculi kanye lomdansi, uthi u2012 ubungumnyaka omubi. UNcube uthi uzame kanengi nengi ukuthola usekelo lwemali emsebenzini wakhe kodwa kwehlula. Uthi njalo ukwanda kwezehlakalo zokuhlukuluzwa kwezizalwane zeZimbabwe ngamapholisa kuhlukuluze abanengi.
Loba kunjalo isizalwane seZimbabwe uMnu. Butholezwe Nyathi uthi kunengi njalo okubahambele kuhle njengezizalwane zezimbabwe. Uthi ukubangconywana kwesimo sezomnotho eZimbabwe kanye lokutholakala kokudla ezitolo kuphungule umthwalo kuzizalwane zezimbabwe kwele eSouth Africa. Ngokutsho kukanyathi, ukuthola kwezizalwane zeZimbabwe ezinengi imvumo yokusebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi phansi kohlelo oluqhutshwe ngo 2010, kuveze impumela emihle ngo 2012.
Kusenjalo izizalwane zeZimbabwe ziyavumelana kwelo kuthi ukhetho olukhangelelwe ezimbabwe ngo 2013 yilo oselusele lulithemba lokuthi ngelinye ilanga bengaphindela ekhaya batshiyane lokuhlupheka emazweni. Lobanje bekhuthaza uhulumende wesouth africa ukubasiza ngokudala amathuba omsebenzi ngesikhathi besaselapha, bafisa kakhulu ukuthi ukhetho lwezimbabwe ngomnyaka ozayo lubaphendlele indlela yokubuyela ekhaya.
UMnu. Arthur Ncube uthi wesabela ukuthi umnotho wesouth africa ulokhe usehla njengalokho okwenzakala ezimbabwe ngakho isifiso sesingesokubuyela ezimbabwe.
UNkosazana Sipho Moyo yena uthi useyilinde ngamehlo abomvu impumela yokhetho lomnyaka ozayo.
UMnu. Butholezwe Nyathi yena uthi bakhangelele ukuthi ukhetho oluzayo lulethe inguquko ezakwenza baphindele ekhaya.
Kusobalake ukuthi izizalwane zeZimbabwe zime ngezwi linye ekuthini sezidiniwe ngokuhlupheka emazweni ngakho sezifuna ukubuyela ezimbabwe.
UBenedict Nhlapho usipha loludaba eseJohannesburg kwele South Africa.
Udaba Silethulelwa NguBennedict Nhlapho
. | isiNdebele |
WASHINGTON DC— Inani labantu asebefele engozini zomgwaqo kumalanga alitshumi lanye edluleyo seliqonge lafika kukhulu lamatshumi amathathu lane, 134.
Ingozi esibulele abantu abanengi ngeyeMutare enzakale ngeSonto lapho okubhewuke khona ilori yabulala abantu abalitshumi lasitshiyagalombili, 18.
Ilori le yayithwele abantu abangamatshuli ayisithupha lathathu, 63, ivela eHarare.
Amapholisa athi asadingisisa ukuthi yavunyelwa ukudlula kuma-roadblocks njani ithwele abantu abanengi kangaka.
Kodwa inengi licabangela ukuthi umtshayeli walilori wayefumbathisa amapholisa ukuze adlule.
Ukungethembeki kwamapholisa ngokunye kwezinto ezibangela ukuthi inzogi zomgwaqo ziqonge ngoba evumela abatshayeli ukuthi benze izinto ezingekho emthethweni.
EMasvingo khona sokubotshwe amapholisa abona ngokuhamba kwezimota ayithobamunwemunye kusukela ngeviki ephelileyo esetheswa umlandu wokufumbathiswa ngabatshayeli.
Umsekeli kamphathintambo wogatsha olukhangelane lokuhamba kwezimota lokulungiswa kwemigwaqo uMnu Morgan Komichi uthi uhulumende wenza konke akwenelisayo ukulungisisa imigwaqo kodwa uxakwa yikusilela kwemali. | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
EleZimbabwe limanyane lamanye amazwe omhlaba ngoMvulo ekunanzeni ilanga leWorld Cancer Day, odokotela bekhuthaza abantu ukuthi bahlale besiyahlolwa umkhuhlane wemvukuzane.
Kulemihlobo yemvukuzane etshiyeneyo ehlasela abesilisa labesifazana kanye labantwana, njalo ebulala abesifazana abanengi eZimbabwe yimvukuzane yomlomo wesibeletho.
Embikweni ewethule ekunanzeni lelilanga, inhlanganiso yeCancer Association of Zimbabwe ithi imvukuzane ngumkhuhlane olaphekayo nxa uthe wabonakala usaqalisa.
Ngakho, ithi abantu kumele bahlale besiyahlolwa kungakhathalekile ukuthi ngabesilisa kumbe ngabesifazana.
UDokotela Elopy Sibanda ukhuthaze uzulu ukuthi ehlale esiyahlolwa ukwenzela ukuthi nxa elawo umkhuhlane, ubonakale usaqalisa uthathelwe amanyathelo.
Wengeze wathi abantu ababulawa yimvukuzane babanjwa lumkhuhlane sumemetheke ngomzimba wonke ungaselapheki.
Ingxoxo LoMnu Elopy Sibanda | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uhlangothi olubona ngezokulwisana lemikhuhlane yamabele, iPlant Protection Research Institute – luthi soluthole inkulungwane ezedlula amatshumi ayisikhombisa zamadollar eMelika - $76,000 – yokulwisana lemihogoyi edla amabele eZimbabwe.
Umnu. Godfrey Chikwenhere umqondisi wohlangothi lolu olungaphansi kogatsha lwezokulima, uthi inhlanganiso yeEuropean Union inikeze inhlanganiso ye Food and Agriculture Organization (FAO) phansi kwe United Nations imali yokuphathisa kuhlelo lolu kwele Zimbabwe.
Uthi imali le izanceda ilizwe ukuthi lithole imithi yokubulala imihogoyi le esibhuqe emasimini ezabelweni ezinjenge Matabeleland North, Manicaland, eNkabazwe, Matabeleland South, Mashonaland Central le Mashonaland West.
UChikwenhere uthi iFAO isithengile imithi yokubulala imihogoyi le kanye lamafutha ezimota zokuya endaweni ezihlaselwe yilolu dubo.
UMnu. Nkosilathi Nkomo we Bhadza eMatobo, esabelweni se Matabeleland South, uthi kumele izakhamizi zendaweni le lazo zithole imithi njengoba imihogoyi ilokhe ibathwalise nzima.
Ele Zimbabwe belikhala ngokuthi kalila mithi yokubulala imihogoyi le eyaziwa ngokuthi ngama armyworms.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Nkosilathi Nkomo | isiNdebele |
JOHANNESBURG—
Abenhlanganiso ezilwela amalungelo kazulu, abamabandla ezombusazwe labantu makhaza, bakhuthaza izizalwane zeZimbabwe ezisemazweni ezethekelele izihlobo labangane ngekhefu leKhisimusi lomnyaka omutsha, ukuthi zingayekeli ukubhalisela ukuvota zingakabuyeli lapho ezisebenzela khona. Banxusa njalo labo asebabhalisayo ukuthi baye emahofisini kamsitheli bayehlola ukuthi amagama abo akhona na kugwalo lwabalelungelo lokuvota.
Amandla akho asevotini yakho. Le yinkuthazo ephuma kuhlanganiso zikazulu, emabandleni ezombusazwe kanye lakuzulu makhaza beyibhekise kuzizalwane zeZimbabwe ezisemazweni kodwa okwamanje ezethekelele izihlobo lemuli eZimbabwe ngesikhathi sekhefu.
Ngesikhathi sokuqoqwa kwembono kazulu ezangena kusisekelo sombuso esitsha, izizalwane zeZimbabwe ezisemazweni zethule ukuthi zifuna ilungelo lazo lokuvota lilondolozwe kungakhathalekile ukuthi zisemazweni ezisebenza kuwo. Kungenanike isisekelo esisebenza yo okwakhathesi lesitsha esikhangelelwe ukuthi sivotelwe kukhetho lweReferendum, zombili kazibaphi lungelo lokuvota besemazweni abasebenza kuwo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osipha loludaba eseJohannesburg
Udaba lukaBenedict Nhlapho lokubhalisa ukuvotha | isiNdebele |
WASHINGTON—
Umsekeli wenhloko kahulumende uMnu Arthur Mutambara selobele umlawuli wedale lephalamende uMnu Lovemore Moyo lomkhokheli wesenethi uNkosikazi Edna Madzongwe ebacela ukuthi bengamukeli ukuxotshwa kwamalunga amadale womabili yiMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube.
Ibandla leli lazise ngoMvulo ukuthi selixotshe abameli balo edale lephalamende abathathu ababalisa uMnu Maxwell Dube oweTsholotsho South, uMnu Thandeko Zinti Mkandla owe Gwanda North kanye loNkosazana Nomalanga Khumalo oweUmzingwane.
Lixotshe njalo amalunga esenethi amabili agoqela uMnu Kembo Dube oweUmzingwane loMnu Dalumuzi Khumalo oweLupane.
Kodwa encwadini azithumele umlawuli weHouse of Assembly uMoyo lomkhokheli wesenethi uMadzongwe, uMnu Mutambara uthe ababili laba akumelanga bamukele isicelo seMDC kaNcube esokuthi abahlanu laba bamiswe ukuba ngamalunga ephalamende njengoba sebexotshiwe kubandla.
Uthi njalo udaba lobukhokheli beMDC lulokhu luphambi kweSupreme Court, esithi ngalokho uNcube kalamvumo yokuxotsha amalunga ebandla leli.
Kodwa isikhulumeli salelibandla uMnu Nhlanhla Dube uthi kabakaceli amadale womabili ukuthi amise amalunga asebewaxotshile ukungena ephalamende. Uthi njalo uMutambara uyazikhohlisa nje.
Ingoxo LoMnu Nhlanhla Dube | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Lanxa sekusazakala ukuthi ukhetho lokudinga amalunga edale lephalamende seluseduze laloba amalanga engakazakali amabandla elokhu engakakhethi abazawamela osekulethe udubo lokuthi aqale ukukhankasela usekelo.
Ibandla leZanu PF lona lithi lizakwenza ukhetho lwama primaries ngemva kokhetho lwereferendum kunyanga ezimbili kumbe ezinthathu ezilandelayo. Isikhulumeli sebandla umnu. Rugare Gumbo utshele i Studio 7 ukuthi idale lepolitburo lavumelana ukuthi amaprimaries enziwe ngemva kwe referendum.
Kodwa amanye amalunga alelibandla abikwa esithi ukhetho kalwenziwe ngesiphangiphangi ngoba sebefuna ukusungula imikhankaso yawo. Icele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai ligqibe uhlelo lokuthatha amagama alabo abafuna ukuncintisa kukhetho ngeviki edluleyo.
Isikhulumeli salelibandla, uMnu. Douglas Mwonzora utshele iStudio 7 ukuthi imbiko ephume kumaphephandaba eyokuthi amanye amalunga awasoze ancintiswe ngoba evikelwe ngutsvangirai ingamanga. Sixoxe lengcwethi ecubgungula ezombusazwe, uMnu . Rejoice Ngwenya othi ukhetho lwama primaries lulakho ukuxabanisa amabandla nxa lungaphathwanga kahle.
Ingxoxo loMnu. Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Kulesikolo esivaliweyo eCross Dete kunsukwana ezedluleyo ngemva kokuba ababalisi bebalekele ukuhlukuluzwa ngontikolotshi batshiya abantwana bebodwa.
Imbedumehlwana le yenzakale eNdangababi Primary School njalo ababalisi bathi nxa kungadingwanga inyanga yalungisisa loludaba, abasoze babuyele esikolo.
INdangababi ilababalisi abalitshumi lasithupha, 16, njalo bonke babalekile batshiya abantwana bengela obafundisayo.
Ontikolotshi laba babikwa betshile omunye umbalisikazi intamo kwathi abanye bebekhala ngokuthi balala betshaywa yizinto abangazaziyo njalo abangaziboniyo.
Izakhamizi zeCross Dete zithi sezizame osiyazi zazama labaphorofita kodwa kwehlula.
Iziphathamandla zogatsha lwezemfundo seziphe izakhamizi lezi kusiyafika ngoLwesihlanu ukuthi zibe sezidinge umuntu ololwazi olujulileyo ngesintu lokuxotsha ondofa laba.
Lanxa umninizinto engazakali, abazali bacabangela ukuthi engaba engomunye wababalisi kulesisikolo ngoba kulokungezwani okukhulu phakathi kwababalisi lomphathisikolo.
Isakhamuzi seDete uMnu Jelous Sansole utshele iStudio 7 ukuthi baphatheke kakubi ngokuvalwa kwesikolo sabo.
Wengeze wathi selokhu wathwetshulwa yingwe kulesisigaba akukaze kwenzakale isehlakalo esifana lalesi.
UMnu Sansole uthe okummangalisayo yikuthi ondofa laba bahlupha ababalisi besikolo sePrimary kuphela lanxa behlala duzane lababalisi besikolo seSecondary.
Ingxoxo LoMnu Jelous Sansole
Banengi ababalisi abahlangana kumbe asebeke bahlangana lodubo olufanayo endaweni ezitshiyeneyo zelizwe labo bacina bebaleka betshiya abantwana bengafundi. | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
IMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube ithi ayisiyongxenye yesinqumo esithethwe nguMongameli Mugabe lenhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai ngoMvulo sokuthi kubunjwe ikomidi yamabandla akuhulumende womanyano ezamele ihlaziye okuhluphayo kusisekelo sombuso esitsha.
UMugabe uhlangane loTsvangirai loMnu Arthur Mutambara bavumelana ukubumba ikomidi le, kwathi ekupheleni komhlangano wabo basebebizake uNcube bamtshela ngenyathelo labo.
Lanxa iZanu PF leMDC zisithi kube lokuvumelana phezu kwalokhu, uNcube ubikwa alile ukwamukela ikomidi le esithi kazwisisi ukuthi ngeyani ngoba kuvele kuleManagement Committee kanye leCopac, eziyizo ezikhokhela uhlelo lokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha.
IMDC kaNcube ikhala njalo ngokungaphathwa kuhle kukaNcube nguMnu Tsvangirai loMongameli Mugabe.
Ngokungavumelani kudaba lolu, iMDC icele iSadc ngeviki edluleyo ukuthi ingenele, njalo izithunywa zayo zifikile eHarare ngoLwesibili ntambama zilanda ukuhlangana lamabandla akuhulumende ngoLwesithathu.
Unobhala jikelele weMDC ekhokhelwa nguNcube, uNkosikazi Priscillar Misihairwmbwi-Mushonga, yena uthi abakungeni okuvunyelwane yiMDC-T leZanu PF.
Ingxoxo loNkosikazi Priscillar Misihairambwi-Mushonga | isiNdebele |
HARARE—
Abezempilakahle eZimbabwe baveza ukuba kubiza imali enengi ukuvimba ukumemetheka komkhuhlane wesihudo seTyphoid ngoba kunzima ukuwunanzelela kusesemasinyane. Kuthi uzulu yena ubeka omanisipala umlandu ikakhulu eHarare ethi akazihluphi ukulondoloza impilo yabantu ngokubatholisa amanzi ahlanzekileyo.
Udubo lwesihudo seTyphoid lubangelwa ligciwane lohlobo lwe “ Salmonela Typhi ”.lokhu kwenzakala ngenxa yokukweswelakala kwamanzi ahlanzekileyo.Abezempilakahle bathi imikhuhlane yesihudo okufana le typhoid ibingavamanga kuminyaka edlule.
Kodwa uhulumende weZimbabwe lozulu weHarare bethukile lapho kuqhamuka umkhuhlane wesihudo se typhoid nyakenye emizini ebalisa i Dzivarasekwa kanye leKuwadzana.
Ngenxa yokuba umkhuhlane lo uyathelelanwa, ususabalale emalokitshini angamatshumi amabili lasikhombisa aweHarare.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela lolu daba eseHarare.
Udaba lukaMavis Gama lomkhuhlane weTyphoid | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Abantu abacatshangelwa ukuthi ngabalandeli bebandla le Zanu PF ngoLwesine bamise umhlangano edolobheni le Kwekwe wokuhluza osokwenziwe okwamanje ngokubumba isisekelo esitsha sombuso welizwe.
Umnu. Nkosilathi Moyo, umqondisi wenhlanganiso ye Zimbabwe Organization for Youth in Politics, uthi abantu laba kade begqoke izembatho zebandla le Zanu PF.
UMoyo uthi bethusele ukuthwalisa nzima abantu abasebenzelana lenhlanganiso ezizimele zodwa abakhuluma ngezombusazwe.
Uthi lalabantu akade bebanenganyana njalo abacatshangelwa ukuthi bakunhlanganiso yamasela eyaziwa ngokuthi yi Al-Shabab, bathe kumele wonke umuntu alandele okufunwa libandla le Zanu PF.
Uqhubeke ethi uMoyo bonke abantu abakade besemhlanganweni lo owenziwe kumanyenwe lenhlanganiso ye Center for Community Development in Zimbabwe, bacine bebaleka besesaba ukuthi bazatshaywa yi Al-Shabab.
UMoyo uthi bathenjiswe yi Al-Shabab ukuthi lonyaka kuzaba lokuxokozela okumangalisayo ngesikhathi sokhetho okufana lalokho okwenzakala ngokhetho lomnyaka ka2008.
Uthi amapholisa akade elinde umhlangano lo kawenzanga lutho ukuthi amise lababantu ukuthi bengaphazamisi umhlangano wabo.
Kasenelisanga ukukhuluma loMnu. Rugare Gumbo isikhulumeli sebandla le Zanu PF.
Unkosazana Felistus Moyo omunye wabasakhulayo okade esemhlanganweni lo uthi abantu babalekile besesaba ukuthi bengatshaywa.
Ingxoxo Esiyenze LoNkosazana Felistus Moyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Kuliviki kuhlelo lweStudio 7, "Liphuma Lendaba Litshone Lendaba"sixoxa loMnu Descent Bajila, unobhala jikelele wabasakhulayo kubandla leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube.
Lelibandla libikwa liqhubeka lithola usekelo olukhulu ezigabeni ezitshiyeneyo zelizwe, abanye abasekeli bengabasuka kuMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai.
UNcube uthethe ubukhokheli bebandla lakhe kuMnu Arthur Mutambara ngo2010 njalo bakhona ababemsola kakhulu besithi kalabukhokheli obulohlonzi.
Kodwa inengi lithi selibona uNcube ngelihlo elihlukileyo. Abasuke kuMDC kaTsvangirai besiya kwekaNcube, bathi bananzelele ukuthi uNcube ngumkhokheli olobuchopho obujulileyo.
Okwamanje lelibandla liphakathi kokuqhuba imihlangano endaweni ezitshiyeneyo zelizwe lidinga usekelo ngaphambilini kokhetho olulakho ukwenziwa ngomnyaka ozayo.
Ngeviki ezayo, lelibandla lizaqhuba imihlangano ezabelweni zeMashonaland. UMnu Bajila uthi abasakhulayo basebenza gadalala emizameni yokuhuga abasekeli.
Ingxoxo LoMnu Descent Bajila | isiNdebele |
UMongameli Obama Ubuyela Esikhundleni Sakhe
Kodwa ibandla lama Republicans lokhu lilamalunga amanengi kudale lephalamande, elama Democrats lilamanengi kudale leSenate.
WASHINGTON DC—
Umongameli Barack Obama webandla lamaDemocrats usebuyele esikhundleni sokubusa okweminye iminyaka emine ngemva kokunqoba uMnu. Mitt Romney webandla lamaRepublicans kukhetho lokudinga umongameli weMelika olugqitshwe izolo.
Umongameli Obama unqobe ngamavoti avela ebantwini makhaza kanye laku electoral college, ikakhulu ezigabeni ezimqoka kukhetho ezigoqela ezise Ohio le Pennsylvania.
Kodwa ibandla lama Republicans lokhu lilamalunga amanengi kudale lephalamande, elama Democrats lona lilamanengi kwele senate.
Impumela yalolukhetho imenyezelwe ngolweSibili ebusuku khonapha eMelika njalo kube lokuthokoza okukhulu kubasekeli baka Mnu. Obama kanye lokudana kulabo abakade bekhangelele ukuthi uMnu. Romney anqobe.
Kodwa uMnu. Romney wamukele kuhle ukunqotshwa kwakhe, njalo watshayela umongameli Obama ihlombe, emfisela impumelelo kuhlandla lakhe lokubusa elesibili.
Amazwi KaMnu. Romney Etshayela UMongameli Obama Ihlombe
Esamukela ukunqoba kwakhe eseChicago, uMnu. Obama ubonge uMnu. Romney ngokukhankasa kuhle laye, wathi uzasebenza lebandla lama Republicans njalo ethuthukise ilizwe ngokufeza inhlelo ayeseziqalisile.
Amazwi KaMongameli Obama Esamukela Ukunqoba Kwakhe
Kusenjalo, ukunqoba kukaMnu. Obama kwamukelwe ngokuthokoza ngabantu elizweni jikelele, abagoqela abalaleli beStudio 7 kanye lenkhokheli zamabandla ezombusazwe.
Asizweni Imbono Yabalaleli BeStudio7 Leziphathamandla Zamabandla Ezombusazwe ngaloludaba
UMnu. Dumaphi mema ingcwethi ecubungula ezombusazwe, njalo engumgcinisihlalo wenhlanganiso ye Association of Zimbabweans Based Abroad, utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inhlelo zikamongameli Obama yizo ezibangele ukuthi anqobe.
Ingxoxo LoMnu. Dumapho Mema | isiNdebele |
HARARE—
Uzulu wemaphandleni uthi abantu kabafunde ukukwamukela isimo sabo nxa bethe bahlolwa igazi batholakala ukuba balalo igciwane lengculaza eleHIV. Abantu bakhuthazwa njalo ukuthi bangabi lamahloni loba ukuyangeka ukukhulumisana njengemhuli bebonisana phezu kwendlela zokuzivikela.
Abanengi emaphandleni babika ukuthi kakusabayangisi ukuxoxisana phezu kodaba lwegciwane lengculaza eleHIV kanye lawo umkhuhlana ngokwawo wengculaza.
Abathatheneyo baxoxisana bekhulelikile phezu kwendlela esezikhona zokuzivikela emikhuhlaneni yemacansini okugoqela eyengulamakwa kanye lalo igciwane lomkhuhlane wengculaza.
Bakulesi sibanga ngoba bethi ukukhulumisana lokubonisana emakhaya kubaphathisa ekuthini belondoloze impilakahle yabo, losizo beluthola ngesiphangiphangi.
Bathi ukube lokhe beyangeka ukutsho ukuba sekulo dubo lapha ekhaya ngokunye okubangela ukulahlekelwa yimpefumulo kwabanengi ikantike umuntu ubengaziphilela okweminyaka eminengi nxa elutholiswe masinyane usizo lwemithi lamaphilisi ephiwa abaphila legcikwane.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare.
Udaba luka Mavis Gama lwabemaphandleni ngesimo seHIV | isiNdebele |
HARARE—
Umkhokheli webandla leMavambo Kusile Dawn uDokotela Simba Makoni usole inkokheli zamabandla abumba uhulumende womanyano ngokuguqula isisekelo sombuso esilotshwa yiCOPAC zingakhulumisani lozulu.
Ekhuluma emhlanganweni lenthathelizindaba emahofisini ebandla lakhe eHarare ngolweSithathu uMnu. Makoni uthe ukwenza okunje yikwephula isivumelwano seGlobal Political Agreement ethi lalezi nkokheli azikazisi uzulu ngalokho abakulungisisayo kulesisisekelo.
Uthi okukhona okwamanje yimbiko ephuma ezindabeni ethi kuvunyelenwe okuthile kodwa lezi nkokheli azikagcizeleli okuphuma ezindabeni ethi leminye imicijo evunyelanweyo ikhanya ijonge ukuvikela inkokheli ezithile kumbe ezimbili kuphela kuhulumende womanyano ukuba zingalaulwa yileyo micijo okweminyaka elitshumi elandelayo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe osethulela loludaba eseHarare.
Udaba lukaMark Nthambe lomkhokheli weMavambo Kusile | isiNdebele |
Kuqhamuka Ukudonselana Kungatsha Zikahulumende Ngemali Yezifundi EyeCadeship
Asebehluleke ukuqalisa izifundo zabo kulithemu bafika inkulungwane ezingamatshumi amahlanu, 50 000.
WASHINGTON DC—
Amakolitshi kahulumende awemfundo yaphezulu abikwa esevimbe izifundi ezibhadalelwa izifundo luhlelo lwakhe uhulumende olwe Cadetship ukuthi ziqalise izifundo zalithemu ngoba kulesikwelede esikhulu okufanele ugatsha lwezemali lusibhadale.
Umphathintambo obona ngemfundo yaphezulu uMnu. Stan Mudenge usola ugatsha lukahulumende olwezemali esithi lwathembisa ukuthi luzahlawula amakolitshi isikwelede esesifike kuzigidi ezilikhulu zamadollar-$100 million.
Izifundi ezithola uncedo phansi kwaloluhlelo kufanele zisebenze elizweni iminyaka ethile zingaqeda izifundo. Asebehluleke ukuqalisa izifundo zabo kulithemu bafika inkulungwane ezingamatshumi amahlanu, 50 000.
Ukuhlaziya loludaba, iStudio 7 ixoxe loMnu. Promise Mkhwananzi owayeyisifundi ekolitshini le University of Zimbabwe, elwela amalungelo ezifundi ngaphansi kwenhlanganiso ye ZINASU.
UMkhwananzi utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi kufanele UMudenge atshele amakolitshi ukuthi engaxotsi izifundi kusalungiswa loludaba, kulokuti agcone ugatsha lwezemali.
Kusenjalo, umphathintambo wezemali uMnu. Tendai Biti uthi ugatsha lwakhe selukhuphe imali efika izigidi eziyisithupha-$6 Million, eyokubhadalela imali zama school fees abantwana balabo abalwa kumpi yenkululeko- ama war veterans, njengalokho okwathenjiswa nguhulumende.
Ingxoxo LoMnu. Promise Mkhwananzi | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uhulumende wakwele Bhilitane uthi useqale ukuhlola umkhuhlane wofuba zonke izizalwane zeZimbabwe ezethekelela lelolizwe okwedlula inyanga eziyisithupha.
Izethekeli zizamele zihlawule amadola alikhulu lalitshumi lantathu-$113, ukuhlolwa lumkhuhlane. Ngemva kokuhlolwa isihambi siyabe simele sihlanganise amaphepha akhomba ukuba kasila lumkhuhlane kunye lawokudinga ivisa.
Kodwa ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Bekithemba Mhlanga utshele iStudio 7 ukuthi leli nyathelo kalijonganga ukwengqabela izizalwane zeZimbabwe kuphela kodwa kulabanye abakwamanye amazwe labo okumele bahlolwe iTB bengakangeni kweleBhilitane.
Ingxoxo loMnu. Bekithemba Mhlanga | isiNdebele |
BULAWAYO—
Ingxenye yamantombazana aqeda izifundo zebanga laphansi eleprimary kalenelisi ukuqhubeka ngemfundo yesecondary, ngenxa yezizatho ezigoqela ukuswelakala kwemali kanye lokuqakathekiswa kwemfundo yabantwana abangabafana ezimulini.
Ugatsha lwezemfundo, imidlalo lamasiko, luthi ingxenye yamantombazana, ikakhulu emaphandleni, eqede izifundo ze primary iswela amathuba okuqhubeka ngezimfundo minyaka yonke.
Lokhu kusekelwa yikucubungula kwenhlanganiso ezimele yodwa iPlan International okutshengisa ukuthi udubo, udlakela kanye lokusetshenziswa kwamasiko kwenqabela untombazana munye kwabathathu ukuvela aye esikolo lenani phose amatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 69% ukuya esikolo se secondary kwele Zimbabwe.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba lukaNothando Sibanda lwamantombazana esecondary | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umsekeli kamphathintambo wezemithetho uMnu Obert Gutu uthi nxa ibandla leMDC linganqoba kukhetho oluzayo libumbe uhulumende, kumele lihluzisise udaba lweGukurahundi kubotshwe bonke abaphatheka kulesisiga.
UGutu, oyisiphathamandla seMDC-T, uthi njalo uhulumende weMDC kuzamele ahluzisise udaba lweMurambatsvina, lapho inkulungwane zabantu ezadilizwelwa izindlu nguhulumende.
Impi yeGukurahundi yabulalisa abantu abedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili, 20, 000 eMatabeleland lenkabazwe, njalo akulamuntu oseke wabotshwa phezu kwaloludaba.
UGutu uthi ukuze kubelokuhlalisana elizweni, abadala amacala lawa kumele bajeziswe kube lokuxolelana.
Kodwa ingcwethi kwezombusazwe zithi akusoze kubelula lokhu lanxa iMDC ingaze ibe yiyo esiphethe intambo zombuso.
UDr. Nkululeko Sibanda, ofundisa ezombusazwe ekolishini leHuddersfield University, eBhilithani, utshele iStudio 7 ukuthi lanxa okukhulunywa nguGutu kulohlonzi, kunzima ukukufeza.
Ingxoxo LoMnu Nkululeko Sibanda | isiNdebele |
Umuyi UAdam Ndlovu Uzangcwatshwa NgoMgqibelo
UMadinda Ndlovu ubikwa esithi uPeter, olimele kakubi engozini efanayo, uyelatshwa esibhedlela seMater Dei njalo usekusimo esingcono.
WASHINGTON—
Imuli yomdlali owayelodumo umuyi u Adam Ndlovu obhubhe engozini yemota ngeSonto ekuseni emgwaqweni osuka koBulawayo usiya eVictoria Falls ithi umuyi uzangcwatshwa ngoMgqibelo koBulawayo.
Umnewabo wababili laba, uMadinda Ndlovu uthi uPeter laye odume emdlalweni wenguqu, olimele kakubi engozini yinye, lokhu eselatshwa esibhedlela seMater Dei, njalo ubikwa esekusimo esingcono.
Imuli yakoNdlovu ilokhu isamukela imbiko yenduduzo evela kumabandla ezombusazwe kanye lamaqembu enguqu elizweni lemhlabeni jikelele.
Abanye njalo ngabathi uAdam kufanele aphiwe inhlonipho yeqhawe lesizwe.
UErnest Maphepha Sibanda owayeyisiphathamandla se qembu lesizwe elama Warriors, obesesililweni koNdlovu utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inengi leziphathamandla emdlalweni wenguqu ziduduza imuli yakoNdlovu ngalesi sikhathi sokulahlekelwa okukhulu kangaka.
Ingxoxo LoErnest Maphepha Sibanda | isiNdebele |
WASHINGTON—
Idale leHigh Court kweleSouth Africa livimbe ugatsha lwezomvikela kulelolizwe ukuthi luphe ibutho leZimbabwe indizamtshina zama-helicopter kanye lensimbi zokuzilungisa.
EleSouth Africa belinqume ukuthi lizanikeza eleZimbabwe ama-helicopter la ngoba lona lingasawasebenzisi.
Iziphathamandla ezibona ngezomvikela kulelolizwe zithi bezikhangelele ukuthi isipho lesi sihanjiswe eHarare kunsukwana ezimbalwa ezilandelayo.
Kodwa inhlanganiso yeAfriforum ihle yagijimela edale leGauteng High Court yenelisa ukuvimba inyathelo leli.
Ngalokho, ama-helicopter la kasoze abe esahanjiswa kusamelelwe ukuthi udaba lolu luhluzwe ngumthethwandaba ngokugcweleyo ngenyanga ezayo.
IAfriforum ithi yesabela ukuthi ibutho leZimbabwe lilakho ukusebenzisa indizamtshina lezi ukuya emaphandleni ukuyahlukumeza uzulu ngaphambilini kokhetho njengalokho okwenzakale kukhetho luka2008.
Ukuhlaziya lolu daba uNtungamili Nkomo weStudio 7 uxoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu George Mkhwanazi.
Ingxoxo loMnu George Mkhwanazi | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Intatheli zindaba labasakazi abalodumo abasebenza eZimbabwe Broadcasting Corporation bakhangelelwe ukungena kukhetho lwamaprimaries emabandleni ezombusazwe ukuze bancintise kukhetho lokudinga umongameli, amalunga edale lephalamende lenkokheli yezabelo.
Laba bagoqela uMnu. Geoffrey Nyarota owayengumhleli wephephandaba le Daily News, uMnu. Ezra ‘Tshisa’ Sibanda, uMnu. Eric Knight, uMnu. James Maridadi, uMnu. Supa Mandiwanzira we Zi-FM Radio Station labanye.
Umnu. Joel Gabhuza umsekeli wesikhulumeli se Movement for Democratic Change (MDC) ekhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai uthi zinengi intatheli zindaba lababengabasakazi abafuna ukuncintisa kukhetho lwamaprimaries ukuze babe ngamalunga edale lephalamande bemele leli bandla.
UGabhuza uthi intatheli zindaba lezi ezilodumo zizahlolisiswa njengomuntu wonke okumele angene kukhetho lwebandla lokudinga amalunga edale lephalamende.
UNyarota uthi uselungiselela ukungena kukhetho lolu eMakoni South emelwe okwamanje edale leli nguMnu. Pishai Muchauraya we MDC-T.
USibanda laye uthi uselungiselela ukhetho lolu emangweni weVungu eNkabazwe okwamanje emelwe edale lephalamende ngumuntu olilunga leZanu PF. Uthi ulethemba lokuthi uzanqoba kukhetho lolu akhiphe uMnu. Josephat Madubeko esikhundleni sokumela iVungu Constituency.
Kodwa-ke uMaridadi, owayengumsakazi eZBC njalo owayeyisikhulumeli sika Tsvangirai, uthi usacabanga ngokumela iMabvuku edale lephalamende.
Abafisa ukuncintisa laba babikwa bezasebenzisa imali yabo nxa bekhankasa kukhetho lwamabandla. USibanda uthi usebenzisa imali yakhe yonke ayiphanda kweleBhilithane.
Udaba Esilethulelwe NguGibbs Dube
Loba nje intatheli zindaba lezi ezifuna ukuncintisa kukhetho lwamaprimaries zingenelisa ukunqoba, kusakude phambili njengoba ukhetho kwele Zimbabwe lujayele ukuba lobudlwangudlwangu.
Abantu abedlula amakhulu amabili babulawa kukhetho lomnyaka ka 2008. Abalimalayo bagoqela yena uTsvangirai ngokwakhe, uNkosazana Kwinjeh, uNkosikazi Holland labanye abalandeli bebandla le MDC-T. | isiNdebele |
JOHANNESBURG—
Inhlanganiso yeHuman Rights Watch, yethule umbiko wayo womumo wezamalungelo oluntu emazweni womhlaba eJohannesburg eSouth Africa. Lumbiko olamazwe ezwekazi leAfrica angamatshumi phose amabili, uveza ukukhathazeka ngokuqhubeka kwezehlakalo zokungahlonitshwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe ngomnyak’ ophelileyo ka 2012.
Lumbiko womhlaba jikelele wenhlanganiso yeHRW wethulwe eJohannesburg lakwezinye indawo emhlabeni jikelele ngolweSine. Uveza indlela amazwe atshiyeneyo aqhube ngayo kwezokuhlonitshwa kwamalungelo oluntu ngo 2012.
Loba lumbiko uveza ukuthi kube lenguquko emazweni amanengi, kwamanye amazwe agoqela iZimbabwe kutholakele ukuthi zibe zinengi izehlakalo zokwephulwa kwamalungelo oluntu.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osipha loludaba eseJohannesburg.
Udaba lukaBenedict Nhlapho lokwephulwa kwelungelo loluntu | isiNdebele |
Izakhamizi zeHarare Ziyala Uhlelo Lwe Medical Aid
Loluhlelo luzaphathisa izakhamizi ezingamalunga ukuba zithole usizo ezibhedlela zekhansili lapho zehlelwe ludubo kwezempilakahle nxa zihlawula amadola amathathu ngenyanga.
WASHINGTON DC—
Inhlanganiso yezakhamizi, eye Combined Harare Residents’ Association isisole umanisipala wedolobho leHarare ngokufuna ukusungula uhlelo lokutholisa izakhamizi usizo lokwelatshwa, iMedical Aid Scheme, ngoba izakhamizi zingabuzwanga imbono yazo.
Loluhlelo lukhangelelwe ukuphathisa izakhamizi ezingamalunga ukuba zithole usizo ezibhedlela zekhansili lapho zehlelwe ludubo kwezempilakahle nxa zihlawula amadola amathathu ngenyanga.
Umgcinisihlalo wekhomidi yezempilakahle, uMnu. Charles Nyatsuro utshele iphephandaba le The Herald ukuba amalunga aloluhlelo ayabe elalo ilungelo lokuyadinga uncedo kwezinye izibhedlela ezingasizo zikamanisipala nxa zehlulekile.
Kodwa unobhala jikelele wenhlanganiso ye Combined Harare Residents’ Association, uNkosikazi Beatrice Ngwenya utshele uChris Gande weStudio Seven ukuthi nxa umanisipala engabuzisinga izakhamizi kabasoze bamukele loluhlelo.
Ingxoxo loNkosikazi Beatrice Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Obedume ngezobungcwethi bokucubungula ezombusazwe njalo efundisa ezombusazwe ekolitshini leUniversity of Zimbabwe, uMnu. John Makumbe ubekiwe ngolweSithathu ekhaya lapho abedabuka khona eBuhera kulenkuthazo yokuthi abezombusazwe bengasebenzisi imali ukudinga usekelo.
UMakumbe obeseleminyaka engamatshumi ayisithupha lantathu-63, ubhebhele eHarare ngeSonto ngesifo senhliziyo. Esethula amazwe okuvalelisa umuyi, owazise ngomnyaka odluleyo ukuthi ufuna ukuncintisa emele ibandla leMDC-T, uMnu. Morgan Tsvangirai uthe uMakumbe wayekhwabithi ngitsho lakancane ukungethembeki.
Abantu abedlula inkulungwane ezinhlanu abagoqela uTsvangirai lenye inkokheli yebandla lakhe, izifundi zekolitshi le University of Zimbabwe labanye abanengi bebese Buhera emngcwabeni kamuyi.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lomsekeli wesikhulumeli seMDC ekhokhelwa nguTsvangirai, uMnu. Joel Gabhuza othi imfa kaMakumbe ayisikho kuhlalekelwa kwemhuli yakwakhe kuphela kodwa uzulu wonke wase Zimbabwe ikakhulu ibandla lakhe.
Ingxoxo loMnu Joel Gabhuza | isiNdebele |
HARARE—
Abenhlanganiso yeZimbabwe Democratic Institute-ZDI bathi inhlolisiso yabo iveza ukuba abekomisheni ebona ngezokuqhutshwa kokhetho eye Zimbabwe Electoral Commission kayanelisi ukuqhuba ukhetho olukhululekileyo.
Abe ZDI bathi kuyadingeka ukuba kukhethwe amanye amalunga awe ZEC kanye lezisebenzi zalinhlanganiso ngoba kumgceke ukuba ekhona alobudlelwano lababona ngezomvikela kanye labehofisi yamapholisa asebenza nsitha awe CIO.
Impumela yenhlolisiso eyenziwe ngabenhlanganiso ye Zimbabwe Development Institute ebivele iphezu kokudingisisa ukuthi abe ZEC bayanelisa na ukuqhuba ukhetho loba hatshi,ikuveze sobala ukuthi kulezikhexe ezinengi ngamalunga ayevele ekhona kukhetho luka2008. Abe ZDI bathi inengi lamakhomishina awe ZEC kumele akhutshwe kukhethwe amanye ngoba lawa akhona eyamele uhlangothi esekela elinye lamabandla abumba uhulumende womanyano okungaphazamisa umsebenzi wawo. Bathi kuyini okuhle angakwenza kumbe okungcono okungavimba ukuqilibezela kanye lengxabangxoza eyaba khona ngomnyaka ka2008 okwaze kwakhokhelela ekubunjweni kukahulumende womanyano.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare.
Udaba lukaMavis Gama lwenhlolisiso yeZDI ngeZEC | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Ikhomithi yedale lephalamende ebona ngezokulima ithi izakwenza umhlangano ngeviki ezayo wokudinga indlela zokuncedisa abalimi emaphandleli ukuthi bathole imali yokuthenga inhlanyelo lokunye okusetshenziswa ngesikhathi sokulima.
Umnu. Moses Jiri omunye wabakukhomithi le uthi kuyadanisa ukuthi uhulumende usedingele abalimi bamaphulazi amakhulu awe A2, izigidi ezilitshumi lanhlanu zamadollar - $15 million yokulima umumbu.
Uthi lokhu kutshaya inhliziyo njengoba uhulumende ekhanya engasazihluphi okwamanje ukunceda abalimi bamaphulazi amancane labalimi bemaphandleni lonyaka.
UJiri uthi bazakhulumisana njalo loMnu. Tendai Biti umphathintambo wezemali ngokudinga imali yabalimi bemaphandleni abajayele ukuthola inhlanyelo kunkampani kahulumende iGrain Marketing Board.
Imali ezakweledwa ngabalima umumbu izabe itholakala ebhanga le Aagribank.
Umnu. Seiso Moyo umphathintambo wezokulima uthi kukhangelelwe ukuthi abalimi abazathola izikwelede lezi bezibhadale njengoba iAgribank ilendlela eziphezulu zokuthonisa izikwelede.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Seiso Moyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
UMongameli Barack Obama ufungiswe okusemthetweni ukuthi abuse okweminye njalo iminyaka emine, ngoMvulo.
UObama ungene embusweni ngomnyaka ka2008 ngemva kokunqoba ancintisana laye uMnu John McCain olilunga lebandla lamaRepublicans.
Uzulu weMelika umkhethe ukuthi abuyele embusweni kukhetho luka2012 ngoLwezi lapho anqobe khona uMnu Mitt Romney.
Ekhuluma ngemva kokufungiswa kwakhe, uObama ukhuthaze amabandla abusayo athi elakhe elamaDemocrats lelamaRepublicans ukuthi asebenzelane ndawonye evuselele umnotho welizwe.
Ukhuthaze njalo amabandla la ukuthi abambane kuvuselelwe ezemfundo, zona ezingamanga kuhle.
Abake baba ngabakhokheli beMelika abathi uMnu Bill Clinton loMnu JImmy Carter labo bebekhona emkhosini kaObama oqhutshelwe ephalamende, iCapitol Hill.
UMongameli Obama Efungiswa
Ukuhlaziya lolu daba uChris Gande weStudio 7 uxoxe lesizalwane seZimbabwe esihlala eMelika, uMnu. Muzi Ncube othi kunengi eleZimbabwe elingakufunda ngokugcotshwa kukaMongameli Barack Obama.
Ingxoxo loMnu Muzi Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON—
Uhulumende wazise ababalisi besikolo seNdangababi Primary esise Dete ukuthi babuyele emsebenzini kusasa ngoba inkokheli yomdabu isilungisile udubo olucatshangelwa ukuthi yimikhoba ebikade ibahlukuluza kulesisikolo.
UMnu. Jabulani Mpofu, isiphathamandla sogatsha lwezemfundo esigabeni seMatabeleland North uthi uhulumende uqinisekile ukuthi induna, osobhuku, lezinye inkokheli zomdabu eDete ziwufeze kuhle umsebenzi wokulungisa loluhlupho.
Imikhoba le ibikwa ibihlukuluza abantwana lababalisi kulesisikolo njalo inyanga ezitshiyeneyo sezizame zehluleka ukuyixotsha.
UMnu. Never Nyahunzvi, isiphathamandla seProgressive Teachers Union of Zimbabwe eMatabeland North utshele istudio 7 ukuthi ababalisi abathembi ukuthi imikhoba le isixotshiwe okweqiniso.
Ingxoxo LoMnu. Never Nyahunzvi
UMnu. Jorum Sibanda, umgcinisihlalo wenhlanganiso emela amalungelo abazali kulesisikolo eye School Develompment Committee utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi bazadingela ababalisi indawo zokuhlala esikolo seSecondary esiseduzane.
Ingxoxo LoMnu. Jorum Sibanda
Kusenjalo, ugatsha lwezemfundo luthwele nzima ngokuswela imali yokusebenza ngemfanelo kuthi-ke abazali bazama ngamandla wonke ukuthi babhadale imali yezemfundo.
Umnu. David Coltart umphathintambo wezemfundo usekhulume kanengi ngokuswelakala kwemali yokuqhuba inhlelo ezitshiyeneyo kugatsha lwezemfundo.
Ugatsha lolu ngoMmabasa lwethula uhlelo lokuzama ukuvuselela ezemfundo kwele Zimbabwe olwalukhangelelwe ukuthi luzasebenza kahle nxa kungadingwa i$4.5 billion.
Idale le cabinet lamukela uhlelo lolu loba nje okwamanje lulokhe lungakaqali ukuthuthukisa ezemfundo kwele Zimbabwe.
Kunengi okuhlasele ugatsha lolu okunjenga maphepha omhloliso alahleka mnyaka yonke kumbe aphiwe izifundi isikhathi sokubhala umhloliso singakafiki.
Umnu. Panganai Zimhuno, umsekeli womphathisikolo se Sijahugwe Secondary School esabelweni se Matabeleland North, usanda kulahla amaphepha emhloliso elitshumi lantathu – 13 -- osekwenze ukuthi ugatsha lwe Zimbabwe School Examinations Council lubhale eminye imhloliso le.
IZimsec isikhangelelwa phansi nguzulu njengoba ihlaselwe zinkinga ezingapheliyo.
Ukuze sihlaziye udaba lwenhlupho ezikhangelane logatsha lwezemfundo kanye le zimsec, sixoxe loNkosazana Nonsikelelo Ndlovu okunhlanganiso ekhangelane lezabasakhulayo iNational Youth Development Trust loMnu. Ambrose Sibindi owayekunhlanganiso yabazali eCyrene Mission
Ingxoxo Esiyenze LoNkosokazi Nonsikelelo Ndlovu LoMnu. Ambrose Sibindi | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amabandla akuhulumende womanyano abalisa amacele womabili eMDC leZanu PF athi akhangelele ukuthi kube lokuthula ngomnyaka ozayo ikakhulu ngesikhathi sokhetho.
Ilizwe likhangelelwe ukuqhuba ukhetho lokudinga inkokheli yelizwe kanye lolwe Referendum lokudinga ukwamukelwa loba ukwala ukwamukela isisekelo sombuso esitsha ngomnyaka ozayo.
Amabandla akuhulumende womanyano khona esazokhulumisana evumelane ekuthini ukhetho lolu kumele luqhutshwe ngayiphi inyanga.
Ukhetho luka2008 lwaba lodlakela olukhulu kwafa abantu abedlula amakhulu amabili.
Isikhulumeli seMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube, uMnu Nhlanhla Dube uthi lokhu akumelanga kwenzakale njalo.
Ingxoxo LoMnu Nhlanhla Dube
Amazwi kaDube agcizelelwe ngumsekeli wesikhulumeli seMDC-T ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai, uMnu Joel Gabuza.
Ingxoxo LoMnu Joel Gabuza
Okhokhela amalunga eZanu PF edale lephalamende uMnu Joram Gumbo uthi eleZimbabwe kumele liqhube ukhetho olukhululekileyo ukuze lihlonitshwe ngamanye amazwe.
Ingxoxo LoMnu Joram Gumbo | isiNdebele |
HARARE—
Abenkampani yeZimplats sebelobelane isivumelwano lohulumende weZimbabwe, sokunikeza amanye amashare ayo kwabensundu bakulelo lizwe phansi komthetho weIndigenisation.
Lokhu kubikwa bekungelula ngesikhathi kukhulunyisanwa phezu kwaloludaba lokunikeza isilinganiso sokungamatshumi amahlanu lanye ekhulwini-51% samashare aweZimplats kuzulu wonsundu waseZimbabwe.
Abekade bephatheke kunkulumo ebe ziphezu kokulandelwa kweziqondiso zomthetho weIndigenisation bavumelene ukuba bekunzima ngoba betshudulisane kwabathathela phose iminyaka emibili ukuba baphutshe ukulobelana lesi sivumelwano.
Obengumhlonitshwa emkhosini wokulotshwa kwalesi sivumelwano labenkampani yeZimplats owenzelwe eCresta Lodge eHarare ngolweSihlanu, nguMnumzana Saviour Kasukuwere umpathintambo obona ngokuthuthukiswa kwenotho yabensundu lendaba zabasakhulayo. UKasukuwere utshele abekade bekulumhlangano ukuba liyancomeka leli nyathelo elithethwe ngabenkampani yeImpala.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osipha lolu daba ese Harare.
Udaba luka Mavis Gama lwesivumelwano seZimplats | isiNdebele |
Imuli yeqhawe lesizwe, uMnu. Josiah Tongogara owayekhokhela ibutho le Zanla isidabuke phakathi okube sobala nahla emkhosini wokukhumbula umuyi eHarare namhla.
Abanye abemuli ka Tongogara babikwa bebengekho kulumkhosi okhokhelwwe ngu Bishop Chad Gandiya oweSonto ye Anglican. UTongagara wabhubha engozini yemota eMozambique ngomnyaka ka 1979.
Umphathintambo wezomvikela umnu. Emmerson Mnangagwa ubengomunye obekulumkhosi. Ngenyanga edluleyo icele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai lazama ukwenza umkhosi ofanayo kodwa ngoba abanye abemuli kamuyi bala ukuthi wenziwe.
Indodakazi kamuyi, uSukai utshele iStudio 7 ukuthi kabatshelwanga ngamalungiselelo alumkhosi yikho bengayanga:
Ingxoxo loNkosazana Sukai Tongogara | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amapholisa athi kufe abantu abangamatshumi amathathu lane, 34 engozini zomgwaqo ensukwini ezintathu ezedluleyo.
Omunye wabafileyo ngobengumqeqetshi weqembu lenguqu eleChicken Inn umuyi uAdam Ndlovu, yena owake wadla ubhedu emdlwalweni lo edlalela iqembu lesizwe elabafowabo uPeter loMadinda ngensuku zabo.
Amapholisa athi sokulezimota ezinengi kakhulu elizweni, okwenza kubelula ukuthi ingozi zenzeke.
Isikhulumeli samapholisa abona ngokuhamba kwezimota uInspector Tigere Chigome utshele iStudio 7 ukuthi baphakathi komkhankaso wokukhuthaza abatshayeli ukuthi batshayele ngonanzelelo.
UNtungamili Nkomo weStudio 7 uxhume ilunga ledale lephalamende uMnu Albert Mhlanga yena okukomidi yeTransport and Infrastructural Development. UMhlanga uthi uhulumende kenzi imizamo eyaneleyo yokulungisa imigwaqo.
Ingxoxo LoMnu Albert Mhlanga | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
UMongameli Robert Mugabe sethethe ikhefu lakhe avame ukulithatha ekupheleni komnyaka.
UMugabe usuke elizweni ngoLwesine elubhekise ngentshonalanga lapho azaqeda khona amaviki athile lemuli yakhe.
Isikhulumeli sakhe uMnu George Charamba uthi ozasala ephethe isikhundla sikaMugabe ngomunye wabasekeli bakhe uNkosikazi Joice Mujuru.
Lanxa uCharamba engavezanga ukuthi uMugabe uzakuya kuliphi kumbe kuwaphi amazwe, uMugabe ngokwakhe uke wafanisela ngempelaviki ukuthi ulakho ukwethekelela kweleChina.
Kodwa ukuhamba kwakhe sokudale inkulumo abanye besithi lokhu kutsho ukuthi ukulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha sokuzamelela yena aze ephenduke.
Uhlelo lolu solulesikhathi lusehlula ukuthi lugqitshwe ngenxa yokudonselana phakathi kweZanu PF leMDC.
Inhlanganiso ezimeleyo iCrisis in Zimbabwe Coalition yethule umbiko isithi uMugabe kumele aphenduke kulungisiswe udaba lwesisekelo lokunye okudinga ukulungisiswa ngaphambilini kokhetho.
Sixhume umqondisi walinhlanganiso uMnu Thabani Nyoni yena uthe uMugabe lebandla lakhe leZanu PF bakhanya bengazimiselanga ekuthini kubunjwe isisekelo esitsha.
Ingxoxo LoMnu Thabani Nyoni | isiNdebele |
WASHINGTON DC— Inhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai sehlawule uNkosikazi Locardia Karimatsenga imali engena kunkulungwane lenkulungwane zamadollar ukuqeda ingxabano yabo kudaba lwe-maintanance.
UNkosikazi Karimatsenga uhambise uTsvangirai emthethwandaba efuna amhlawule inkulungwane ezilitshumi lanhlanu zamadollar ($15, 000) ngenyanga ngoba esithi ulokhu engumkakhe.
UMnu Tsvangirai yena ubesala ukuyihlawula limali, okwenze uKarimatsenga wakhweza lolu daba emthethwandaba kamantshi.
Kodwa amagqwetha ababili laba acine elususa loludaba ethethwandaba uMnu Tsvangirai wavuma ukunika uLocardia inkulungwane phose ezingamakhulu amathathu zamadollar ($280, 000) ukuthi luphele loludaba.
Isikhulumeli sikaTsvangirai uMnu Luke Tamborinyoka walile ukukhuluma ngaloludaba, kanti legqwetha likaLocardia uMnu Jonathan Samkange kathandanga ukuveza okunengi.
UTsvangirai ulobole uLocardia nyakenye ngemva kokumenzisa isisu, kodwa umendo lo waphanga wadilika uTsvangirai esithi kasafuni ngoba umkakhe esetshenziswa ngabacuphi.
Lokhu kucunule uLocardia kakhulu wacina sevimba uTsvangirai emthethwandaba ukuthi atshade loElizabeth Macheka.
Umthethwandaba kamantshi loweHigh Court yavumelana laye ukuthi ngempala ulokhu engumkaTsvangirai phansi kwesiko lesintu. Ngalokho, uTsvangirai ubengeke atshade umtshado wesikhiwa loMacheka.
Lokhu kwenze uTsvangiriai wacina etshada loMacheka phansi komthetho wesintu.
Akukakhanyi sobala ukuthi uLocardia sezavuma yini ukwaliwa nguTsvangirai phansi kwesiko lesiShona njengoba sehlawuliwe. | isiNdebele |
ICOPAC Ivumelana Okusemthethweni NgeDraft Constitution
ICopac ithi njalo ibona uzulu weZimbabwe ezasekela lesi sisekelo kukhetho lweReferendum oluzayo.
WASHINGTON—
I committee yedale le phalamende ekhokhela umsebenzi wokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha eye COPAC yamulele ngokusemthethweni ugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha. Yengeze yathi ibona uzulu weZimbabwe ezasekela lesi sisekelo kukhetho lokwamukela loba ukwala ukusamukela, olweReferendum oluzayo. Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMark Peter Nthambe osethulela loludaba eseHarare.
Udaba lukaMark Nthambe lwesisekelo sombuso esitsha
Ukuze iStudio 7 ihlaziye ukuthi ugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha lumumetheni ngokuphathelane lamandla aphiwe umongameli lezinye ingatsha eziphelu, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loMnu. Thabani Nyoni, umqondisi we nhlanganiso ye Bulawayo Agenda, njalo eyisikhulumi somanyano wenhlanganiso ezizimeleyo, iCrisis in Zimbabwe Coaliton, endawonye loMnu. Edwin Ndlovu, isiphathamandla secele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube.
UNyoni usungule lingxoxo ngokuchasisa ukuthi amandla kamongameli awehlukanga kakhulu lakuqala.
Ingxoxo yesisekelo sombuso ephathelane lamandla kamongameli | isiNdebele |
Izihlobo Zika Adam Ndlovu Zifika Elizweni Zilanda Umngcwabo
Eminye njalo imbiko ithi inhlanganiso yeZIFA ifuna ukugcina iyembe eyayigqokwa nguAdam eka number 13 ingabe isagqokwa, ngendlela yokumhlonipha
WASHINGTON—
Bekulomumo odanisayo odadewabo bemuli yomdlali owayelodumo umuyi uAdam Ndlovu ababili abahlala phandle kwelizwe befika ngolweSithathu koBulawayo ukuzolungiselela ukungcwatshwa kukamuyi ngoMgqibelo.
Ezinye njalo izihlobo zakoNdlovu, kanye labantwana baka muyi bakhangelelwe ukuba sebefikile ngoMgqibelo ukuzomanyana lemhuli yonke emngcwabeni.
Isikhulumi semuli yakoNdlovu, uMadinda Ndlovu laye owayengumdlali olodumo ubikwa ethi imuli yakhe iyamukela ukuthi umuyi uAdam aphiwe inhlonipho yokuba liqhawe lesizwe njengalokhu okukhankaselwa ngabanengi.
UAdam ubhubhe ngempelaviki emgwaqweni oya eVictoria Falls engozini yomgwaqo elimaze kakubi umnawakhe laye owayengumdlali olodumo uPeter ndlovu, obikwa esengcono esibhedlela se Mater Dei koBulawayo.
Eminye njalo imbiko ithi inhlanganiso yeZimbabwe Football Association, iZIFA ifuna ukugcina iyembe eyayigqokwa ngumuyi u Adam eka number 13 ingabe isagqokwa, njengendlela yokumhlonipha.
Ukuhlaziya loludaba uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe loKhansila Peter Moyo weHarare, olilunga lenhlanganiso yabasekeli beqembu lenguqu eleHighlanders, elalidlalelwa ngumuyi, iHighlanders Supporters’ Club kulelidolobho.
Ingxoxo LoKhansila Peter Moyo | isiNdebele |
HARARE—
Inkhokheli yamabandla akuhulumende womanyano ihlangene ngoMvulo yavumelana ukuthi idinge ozathatha isikhundla sika Justice Mutambanengwe sokuba ngumgcinisihlalo wenhlanganiso yokhetho eyeZimbabwe Electoral Commission-ZEC.
Linkokheli ivumelene njalo ukuthi ilunga lekhomishini ebona ngezelungelo loluluntu eye Zimbabwe Human Rights Commission uMnu Jacob Mudenda owake waba lilunga lePolitburo yeZanu PF libekwe esikhundleni sokuba ngumgcinisihlalo wale ikhomishini. Ethatha isikhundla esitshiywe nguMnu Reginald Austin otshiye umsebenzi kule ikhomishini kumaviki ambalwe edluleyo.
Ngemva kwalu mhlangano inhloko kahulumende uMnumzana Morgan Tsvangirai uchasisele intathelizindaba kabanzi ngokuphume emhlanganweni wangoMvulo lo, emahofisini akhe.
UMnu Tsvangirai Echasisa ngomhlangano wenkokheli yeGNU | isiNdebele |
Inhloko kahulumende, uMnu. Morgan Tsvangirai lomsekeli wakhe uNkosazana Thokozani Khuphe lamuhla bayangiswe ngamapholisa ale ukucula icaco yesizwe phambili kweziphathamandla zabameli bezigodlo zakwamanye amazwe .
Amapholisa la ale ukucula esithi umthethetho awubavumeli nxa kungela Mongameli welizwe kumbe abasekeli bakhe. Lokhu kwenzakale eHarare lapho uTsvangirai kade ephawula ihlandla lesibili lohlelo lokuvuselela umnotho wesizwe, i Mid term plan.
Umsekeli kaMongameli, uNkosikazi Joyce Mujuru obemele abekhona kulesi sehlakalo kayanga kodwa wathumela uMnu. Sylvester Nguni osebenza emahofisini akhe. Bekulabasekeli babaphathintambo beZanu PF kuphela kumbuthano lo.
Abameli bedale lephalamende bamabandla wonke kabayanga ngobunengi babo njengalokhu kade kukhangelelwe. Esethula amazwi akhe uTsvangirai uthe okukhanya kwengqabela ukuthi uhlelo lolu lufinyelele iziqondiso zalwa yikuthi akulakudonsa ndawawonye kwamabandla akuhulumende.
Wengezelele esithi kumele ibandla elizangqoba kukhetho liqhubekele phambili ngohlelo lolu. Kodwa isikhulumeli sebandla leZanu PF, uMnu. Rugare Gumbo utshele iStudio 7 ukuthi kabavumelani lohlelo lolu.
Ingxoxo loMnu. Rugare Gumbo | isiNdebele |
BULAWAYO—
Umthethwandaba waphezulu oweHigh Court uveze ukukhathazeka okukhulu ngokuqonga kwenani lemitshado echithekayo ivela phezu kwamakhulu amane – 406 ngomnyaka ka 2011 isiya phezu kwamakhulu amahlanu – 519 nyakenye koBulawayo.
Zibikwa zizinengi izizatho ezingabangela ukuchitheka kwemitshado okugoqela udlakela ezimulini, ukungathembeki, ukuswelakala kwemali yokondla imuli kanye lokuguquka kwamasiko lendlela uzulu asephila ngayo.
Ezikhathini ezinengi, ukuchitheka kwemitshado kuhlukuluza abantwana kanye labesifazana ikakhulu labo abangasebenziyo loba abangela ndlela zokuziphilisa kanye lemuli.
Kubika intatheli yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba eseBulawayo.
Udaba luka Nothando Sibanda lokuchitheka kwemitshado | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umtshado wenhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai ngoMgqibelo ngeviki ezayo subhekane lengozi yokuvinjwa ngumthethwandaba ngemva kokungenela komunye umama ake wathandana laye.
UNkosikazi Locardia Tembo, yena oyalwe nguTsvangirai ngomnyaka odluleyo, uzafaka isicelo emthethwandaba weHigh Court eHarare ngoLwesihlanu edinga ukuvinjwa komtshado kaTsvangirai loElizabeth Macheka mhlaka 15 kulinyanga.
Igqwetha likaLocardia, uMnu Jonathan Samkange utshele iStudio 7 ukuthi uMnu Tsvangirai kamelanga atshade ngoba engehlukananga okusemthethjweni loNkosikazi Tembo.
Ngalokho, uSamkange uthi uzacela iHigh Court ukuthi imise lumtshado.
Ingxoxo LoMnu Jonathan Samkange
NgoLwesithathu, ucele umthethwendaba kamantshi ukuthi ubambe uTsvangirai ngamandla ukuthi abhadale umamangala imali engange $15,000 nyanga ngenyanga azayisebenzisa ukubhadala imithelo, ukuthenga ukudla lokunye.
UTsvangirai wehlukane loNkosikazi Locardia nyakenye esithi ukuthandana kwabo kwasokungenelwe ngabacuphi beCIO kanye lamalunga eZanu PF.
Emaphepheni awakhweze emthethwandaba ngoLwesithathu, uLocardia uthi ulotsholwe nguTsvangirai nyakenye mhlaka 21 ngoLwezi wayahlala lonina okwenyanga ezimbili.
Uthi ngemva kwalokho waya eSouth Africa esezithwele ngomntwana kaTsvangirai kodwa wafika waswela esibhedlela. Uthi kulandela isehlakalo lesi, uTsvangirai kazange abe esakhuluma laye futhi.
UMnu Tsvangirai wethule uNkosikazi Macheka njengomkakhe kunyanga ezedluleyo njalo bahlala bonke okwamanje.
Igqwetha, uMnu Matshobana Ncube uthi okwakuqala, kuliphutha ukuthi uLocardia adinge imali kutsvangirai ngoba bengelamntwana njalo bengazange bahlale bonke.
Ingxoxo loMnu Matshobana Ncube | isiNdebele |
HARARE—
Abazali abalabantwana abangaboniyo baveza ukuba akulula ukuba lengane ephila lobugoga bokungaboni. Bathi njalo umtwhalo wokubanakekela ubhekane ikakhulu kumama owetheswa umlandu wokuba yimbangela yokuzalwa kwaleyo ngane ingaboni kuleyo mhuli.
Zinengi ingane empilweni eziswela ozinakekelayo, ezinye zazo zilahlelwa ezikolweni lapho okugcinwa khona abaphila lobugoga ezinjengemzini we St Giles.
Ababalisi esikolo se St Giles labo bathi babhekane lenkinga ezithile ezigoqela ukusilela kwempahla yokusebenzisa lapha esikolo. Baveze njalo ukuba lebhasi ethwala laba bantwana ukubasa emakhaya isincinyane njalo isigugile.
Abazali bona lokhe bekhala ngodubo lokube lokhe bebandlululwa yizihlobo ngoba ingane zabo ziphila lobugoga obuthize. Isilinganiso sabaphila lobugoga obugoqela ukungaboni sibikwa siphezu kwetshumi ekhulwini.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama ese Harare.
Udaba lukaMavis Gama lwenhlupho zabazali abalabantwana abangaboniyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uzulu sekhuthaze uhulumende ukuthi aqalise ukukhulumisana lenhlanganiso ezizimeleyo ezipha uncedo kudingwe ukudla okuzakwabelwa abantu ngoba ilizwe libhekane lendlala enkulu.
Lanxa ukulima kuvame ukuqala ekupheleni kukaMfumfu, sokunguMpalakazi inengi lilokhu lingakangeni emasimini ngoba izulu lokhe likangani okokuthi bangaqalisa ukulima.
Kwezinye indawo zeMaNdebeleni, izifuyo lazo zibikwa seziqalisile ukubanjelwa edakeni lapho zinatha amadamu ngoba sengaselamanzi.
Imifanekiso esiyithunyelwe ngesinye isakhamuzi seBambadzi ePlumtree, iveza inkomo zibanjelwe edakeni edamu elikhulu leMabhongane.
Enye yalimfanekiso itshengisa izakhamizi zizama ukuvusa indlovu ecubileyo. Edamu leGariya eTsholotsho umumo lawo ubikwa umubi kakhulu.
Lanxa uhulumende elohlelo lokuthengisela uzulu ukudla kwenkomo ngemali ephansi, inengi emamphandleni ePlumtree lithi alikufinyeleli ngoba kuthengiselwa eziphaleni zeGMB ezisemadolobheni.
Isakhamuzi seBambadzi, uMnu Difa Dube, onguye osithumele imfanekiso yeMabhongane uthe umumo mubi kakhulu kulindawo.
Ingxoxo LoMnu Difa Dube
Amazwi kaDube agcizelelwe ngummeli weInsiza South edale lephalamende uMnu Siyabonga Malandu Ncube laye othi umumo mubi kakhulu esigabeni sakhe.
Ingxoxo LoMnu Siyabonga Malandu Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Kuvulwe isikolo sokuqala sabantwana abancane seCreche eSanqinyane, eTsholotsho, esabelweni se Matabeleland North ngoLwesihlanu lapho okuhlala khona abantu bohlobo lwama Khoisan.
Umnu. Mthulisi Moyo isakhamuzi sePhelandaba esikade sisemkhosini lo sithi abantwana abedlula amatshumi amahlanu – 50, bakhangelelwe ukuthi bazabe befunda esikolo lesi.
Banengi abantwana endaweni le abangayi esikolo ngenxa yokuswela imali kanye lokungathandi isikolo njengoba abanye abesiKhoisan belokhe bephila ngokuzingela.
UMoyo uthi kulemzamo eyenziwa yizakhamizi kanye lekholitshi leLupane University yokuthi kulondolozwe amasiko kanye lendimi zamaKhoisan.
Uthi kukhangelelwe njalo ukuthi kuzabhalwa ugwalo oluhluza amabala iDictionary yolimi lolu ezabe ichasisa okumumethwe yiyo ngeSilungu njalo lengolimi lweSiNdebele.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Mthulisi Moyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umphathintambo wezemafekithali uMnu. Welshman Ncube uthi uhulumende uselungiselela ukuvuselela ukwembiwa kwensimbi eZiscoSteel eyathengwa yinkampani yemandiya iEssar Africa Holdings ngomnyaka ka 2011.
UNcube uthi lokhu kulandela isinqumo esithethwe lidale le cabinet ngoMfumfu nyakenye sokuthi sokumele iEssar inikwe okwenjiwayo eKwekwe kanye le Buchwa Mine.
Uthi ikhomithi ebona ngokuvuselela inkampani le, esibizwa ngokuthi yi New Zimbabwe Steel Limited, ileziphathamandla ze Essar Africa holdings labakugatsha lwakhe kanye lolubona ngokwenjiwayo eZimbabwe. Uthi ukuvuselela inkampani le kukhangelelwe ukwenziwa kunsukwana ezilandelayo.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Welshman Ncube
Umnu. Partson Mubaiwa umgcinisihlalo weWorkers’ Council ye New Zimbabwe Steel uthi iziphathamandla zikahulumende we Zimbabwe kanye labaqondisi be Essar Africa Holdings kabakhulumi lutho ngaloludaba.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Partson Mubaiwa
Uthi izisebenzi phose ezifika kunkulungwane ezintathu – 2,700 zibuyele emsebenzini ngoMvulo zicabangela ukuthi sezizaqalisa ukwemba insimbi eRedcliff.
Bekulokudonselana okumangalisayo kuhulumende womanyano ngokuvuselela iZiscoSteel kulabanye abathi uNcube wanika iEssar Holdings amandla amanengi okwemba insimbi.
UNcube uyakulandula lokhu. Umphathintambo wezemigodi Umnu. Obert Mpofu walile ukukhuluma ngaloludaba. | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Udubo lwamanzi koBulawayo luyadlondlobala ngamandla njalo amanye amalokitshi abikwa seqeda iviki yonke impompi zome qha.
Loludaba soluthwalise uzulu amagabha avuzayo njalo abenhlanganiso yokulondolozwa kwelungelo loluntu eyeWoza baqhubeke betshengisela ngoLwesithathu besola umanisipala ngokuvala amanzi okwesikhathi eside.
Amalunga eWoza atshengisele njalo phezu kodaba lunye ngoMvulo langoLwesibili.
Kulezinsuku amalokitshi amanengi aseqeda amalanga adlula ayisikhombisa kungela ngitsho lethonsi elilodwa.
Lanxa kuphume imbiko kunsukwana ezedluleyo yokuthi uhlelo lwempompi zeMtshabezi soluzaphela njalo udubo lwamanzi soluzaba nganeno, uzulu uthi luqina ngamandla.
Kuliphuma Lendaba sikhangela udubo lwamanzi lolu ngelihlo lowesifazana.
UNtungamili Nkomo weStudio 7 uxhume isiphathamandla seWoza, uNkosazana Magodonga Mahlangu yena othi omama bathwala nzima nxa besesikhathini, lapho okudingakala ukuthi begeze khona kakhulu behlale behlanzekile.
Uhlupho lwamanzi luhlasele amadolobho amanengi elizweni kanye lezigaba ezitshiyeneyo zelizwe, kodwa lubikwa luqonge kakhulu koBulawayo lezigabeni zeMatabeleland.
IMatabeleland ihlezi ihlaselwe yiloludubo njalo lezikotsho ezinengi, ikakhulu emaphandleni azisagobhozi.
Ingxoxo loNkosazana Magodonga Mahlangu | isiNdebele |
HARARE—
Uzulu weZimbabwe ubikwa enguye olamandla okuletha inguquko elizweni ngoba inkokheli yezombusazwe siyehlulekile.
Lokhu kuphume kungxoxo ebisenzelwa lapho okuhlangana intatheli eQuill Club eHarare ngoLwesibili ntambama kuhlaziywa indaba eziphathelane lentuthuko yenotho yelizwe kanye lokhetho.
Lumbono uvezwe ngabenhlanganiso ekhangela ngendaba zezisebenzi, iLabour and Economic Development Research Institute of Zimbabwe (LAEDRIZ).
Intathelizindaba lazo zikhuthazwe ukuthi zilobe ngendaba eziphathisa ukuthuthukisa isizwe kungakhangelwa ukuba inkokheli ezikhulunywa ngazo ngezakuliphi ibandla lezombusazwe.
Ingxoxo le iqhutshwe phansi kwesihloko esithi, "Sustainable Economic Growth Beyond the Elections and Possible Economic Scenerios."
Udaba lukaMavis Gama lomhlangano wentuthuko yenotho lezombusazwe | isiNdebele |
HARARE—
Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba uyingozi enkulu umkhuhlane wesihudo seTyphoid ungayekelelwa ngoba ulakho ukudala umonakalo omkhulu esiswini ikakhulu emathunjini amancane. Lezi ngcwethi zikhuthaza uhulumende ukuba alungisise udaba lokutholisa uzulu amanzi anelayo njalo ahlanzekileyo.
Lanxa ikhankaselwa sikhathi sonke imibiko yokukhuthaza ukuhlanzeka uzulu ukhala ngodaba lokusilela kwamanzi ahlanzekileyo ayiwona amqoka kudaba lokuba alondoloze impilakahle yakhe lokuhlanzeka.
Ingcwethi kwezempilakahle lazo ziyagcizelela kulokhu zisithi kayikho eyinye indlela yokuba uzulu angalondoloza ngayo impilakahle yakhe ngaphandle kokutholiswa amanzi sikhathi sonke.
Zithi isimanga yikuba lokhe esilela amanzi ahlanzekileyo emadolobheni amanengi elizwe ikakhulu emizini ehlala abanengi okulabantu abangeke benelisa ukube lokhe bethenga amanzi ezitolo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama osethulela lolu daba eseHarare.
Udaba lukaMavis Gama lwengozi yeTyphoid | isiNdebele |
BULAWAYO—
Ummeli we Melika eZimbabwe, uMnumzana Bruce Wharton, uthi idolobho lakoBulawayo liyingxenye eqakathekileyo kumizamo kahulumende wakhe yokusekela ukuthuthukiswa kwempilo yabantu elizweni. Uthi lanxa uhulumende wakhe engela mali eyenela ukugcwalisa zonke indingeko zikazulu, uzimisele ukuphathisa lapho enelisa khona.
Ekhuluma lentathelizindaba koBulawayo lapho ethekela khona okwakuqala ngemva kokuqalisa umsebenzi wokuba ngummeli weMelika eZimbabwe, uWharton uthi amazwe womabili adinga ukwakha njalo avuselele ubudlelwano obuqinileyo ngemva kokukhangelelana emanzini iminyaka le edluleyo.
Uthi idolobho lakoBulawayo alingeke litshiywe phandle lapho kuxoxiswana ngengqubela phambili elizweni kungakho uhulumende wakhe eqhubeka ukuphathisa inhlelo ezithile kulelidolobho ezigoqela ukuthenga imithi yalabo abaphila legcikwane lengculaza kanye lokubhadalela abantwana abaswelayo indleko zesikolo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uNothando Sibanda osipha loludaba ekoBulawayo.
Udaba lukaNothando Sibanda lokwethekelela kommeli weMelika koBulawayo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uhulumende wakwele Bhilitane useqalisile njalo ukuphindisela ekhaya izizalwane zeZimbabwe ezidinga ubuphepheli kulelo lizwe.
Inhlanganiso elwela ilungelo lezizalwane zeZimbabwe eziseBhilithani, iZimbabwe Virgil ithi abanye balaba bantu bahlatshwa amajekiseni wokubenza bengabi lamandla okuvusa udlame loba ukubaleka lapho befuna ukufakwa endizamtshineni zokubaphindisela ekhaya.
Amagqwetha amela abanye balabo asebebanjwe ngamandla ukuthi basiwe eZimbabwe athi inani labantu laba likhanya liqongile okungakaze kubonakale.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Brilliant Mhlanga othi okwenziwa nguhulumende wakwele Bhilitane akuqondanga.
Ingxoxo loMnu. Brilliant Mhlanga | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amapholisa athi kasavumeli ukwabiwa kwama-radio eShortwave aphiwa uzulu zinhlanganiso ezizimeleyo ngoba esithi alakho ukusetshenziswa ukugenqula uhulumende.
Isikhulumeli samapholisa uNkosikazi Charity Charamba utshele intathelizindaba eHarare ngoLwesithathu ukuthi inhlanganiso lezi zisebenza lamanye amabandla ezombusazwe ukwabela uzulu ama-radio la ngenjongo yokubangela ukungezwani elizweni.
Inyathelo lamapholisa leli lisolwe kakhulu zinhlanganiso ezizimeleyo ezigoqela iaMisa-Zimbabwe. Inhlanganiso le ilwela amalungelo entatheli njalo ikhankasela ukwethulwa kwembiko kungelamigoqo.
Kumaviki edluleyo amapholisa seke angena emawofisini enhlanganiso ezithile esithi adinga ama-radio la.
NgolweSithathu angene endlini yommeli weLuveve edale lephalamende uMnu Reggie Moyo olilunga leMDC-T ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai, esithi adinga lawa ma-radio.
Kodwa katholanga lutho. UMoyo usole kakhulu isenzo samapholisa lesi.
Ingxoxo loMnu Reggie Moyo | isiNdebele |
Ukuhlaziya i“Freedom of Assembly and Association”
I“Freedom of Assembly and Association” yisahluko sesine kugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso welizwe iDraft Constitution.
WASHINGTON DC—
Isahluko sesine kugwalo olukhangelelwe ukuba yisisekelo sombuso esitsha olwe Draft Constitution ngaphansi kwesihloko se “Freedom of Assembly and Association” sithi abantu balelungelo lokuzikhethela abafuna ukuba lobudlelwano labo.
Siyakubeka njalo sobala lesisahluko ukuthi akulamuntu obanjwa ngamandla ukuthi abe lilunga lenhlanganiso kumbe aye emhlanganweni yalezinhlanganiso.
UMnu. Effie Dlela-Ncube, umgcinisihlalo wenhlanganiso yeNational Association of Non-Governmental Organizations utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inengi labantu lizathakazelela leli nyathelo ngoba belikhahlanyezwa lizama ukuba lemihlangano.
Ingxoxo LoMnu. Effie Dlela-Ncube | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Abazali sebelungiselela ukuvulwa kwezikolo ngeviki ezayo mhlaka 8 ngoZibandlela laloba nje abanye kade becabanga ukuthi zivulwa mhlaka 15.
Ugatsha lwezemfundo lwethule umbiko kunsukwana ezedluleyo othi izikolo sezizaphangisa ukuvulwa lonyaka ngakho-ke kumele abazali baqalise ukudinga imali yokuhlawulela izifundo yamaschool fees, lempahla yabantwana etshiyeneyo egoqela amauniforms.
Abazali abanengi bakhala ngokuthi isikhathi sibe sifitshane kakhulu sokulungiselela ukuvulwa kwezikolo ngakho akusoze kumangalise nxa bengehluleka ukubhadala amatuition fees.
Baphinde bathi bayalile lonyaka ukuthi kukhuphulwe ama tuition fees lezinye inhlawulo ezidingakalayo zemfundo.
Ukuze sihlaziye loludaba, uGibbs dube weStudio 7 uxoxe loMnu. Ambrose Sibindi okunhlanganiso ye Progressive Bulawayo Residents’ Association loMnu. Sifiso Ndlovu umqondisi we Zimbabwe Teachers’ Association.
Umnu. Sibindi uthi abazali abanengi bathi amauniforms ayadula okumangalisayo lonyaka njalo abalamali yokuthi abantwana bayefunda ezikolo ezilemfundo ephezulu.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Ambrose Sibindi LoMnu. Sifiso Ndlovu | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Abalimi abalikhulu abehluleke ukuthola imali yomumbu abawuthengisela iGrain Marketing Board (GMB) babikwa sebehlala eziphaleni zomumbu eMagunje esabelweni se Mashonaland West.
Amalunga edale lephalamende akwazi ngokwenzakala khonangale athi abalimi laba sebeswele imali yokugada ukuthi baphindele emakhaya.
Bavela endaweni ezitshiyeneyo ezigoqela iHurungwe East le Hurungwe West.
Umnu. Severino Tall Chambati omele iHurungwe West edale lephalamende uthi kuzwisa ubuhlungu okwehlele abalimi laba asebeswele ukuthi baye ngaphi.
Uthi kulabanye abalimi abathole imali yabo yomumbu abawuthengisela iGMB nyakenye ngoLwesihlanu langoMgqibelo bahle bazihambela emakhaya.
Unkosikazi Sarah Mawoka omele iHurungwe East kudale lephalamende uthi sebeyehlulekile ukuthola imali eGMB ngenxa yokuthi ugatsha lwezimali luthi kalulamali yokubhadala abalimi bonke.
Unkosikazi Mawoka uthi lokhe engakabhadalwa lemali yamabele awathengisela iGMB ngomnyaka ka2009.
Umnu. Moses Jiri okukhomithi yezokulima kudale lephalamende uthi iGMB isisele lenkulungwane ezingamakhulu ayisikhombisa lamatshumi amahlanu amadollar eMelika - $750,000 yokubhadala abalimi.
Umnu. Themba Dlodlo ingcwethi kwezokulima uthi akumangalisi ukuthi iGMB iyehluleka ukubhadala abalimi imali yamabele yanyakenye.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Themba Dlodlo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umkhokheli welinye lamacele eMDC oyinhloko kahulumende womanyano uMnumzana Morgan Tsvangirai okhanya elethemba lokuthi enganqoba kukhetho oluzayo, umangalise abalandeli bebandla lakhe ngolweSihlanu eGweru ngokuthi enganqotshwa uzatshiya isikhundla sakhe.
UTsvangirai utshele umbuthano wenkokheli yeziqinti ukuthi ibandla lakhe selilolwazi olujulileyo oluphathelane lokubusa kulandela ukungena kwebandla lakhe kuhulumende womanyano.
Ibandla likaTsvangirai liphawule uhlelo lokuvuselela inotho yelizwe oluthiwa JUICE ngolweSine. Utshele lumbuthano ukuthi ibandla leZanu PF labulala umnotho welizwe ngokungethuli uhlelo olunjengolwabo olwe JUICE abathi luzadala imisebenzi eminengi.
Amazwi ka Mnu. Morgan Tsvangirai
Amazwi kaTsvangirai okuthi engasuka esikhundleni enganqotshwa amangalise lengcwethi ezicubungula ezombusazwe. Nxa engasuka okhangelelwe ukuthatha isikhundla sakhe nguNkosazana Thokozani Khuphe umsekeli wakhe.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya oveza imbono yakhe ngaloludaba.
Ingxoxo loMnu. Rejoice Ngwenya | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Amapholisa eChinhoyi ngoLwesibili abophe umhleli wephephandaba leWeekly Mirror uMnu Dennis Kagonye emethesa icala lokudinda iphepha leli engelamvumo.
UMnu Kagonye ubotshwe ngamapholisa eLaw and Order amvalela njalo amagqwetha akhe athi uzamiswa phambi komthethwandaba ngoLwesithathu.
Ngenyanga edluleyo uke wabuzisiswa ngamapholisa phezu kolunye udaba oluphume ephepheni lakhe.
IWeekly Mirror liphephandaba leMashonaland West eliphuma kanye ngeviki. Ukubotshwa kukaKagonye kusolwe ngumgcinisihlalo weMisa-Zimbabwe uMnu Njabulo Ncube.
Ingxoxo loMnu Njabulo Ncube
Kunjalo nje, iziphathamandla zenhlanganiso ezimeleyo iCounselling Services Unit abotshwe ngoMvulo eHarare alokhu evalelwe.
Amapholisa angene ewofisini yalinhlanganiso esithi adinga izinto ezeyisa uhulumende ezigcinwe yinhlanganiso le. Abophe iziphathamandla ezinhlanu ezigoqela intathelizindaba yephepha leDaily News.
Kodwa intatheli le, lomunye oyedwa baphange bakhululwa. Amapholisa ethesa abantu laba icala lokuloba imiduli yewofisi esetshenziswa lilunga leZanu PF koBulawayo uMnu Sikhanyiso Ndlovu.
Kodwa bayalilandula icala leli. Ingcwethi kwezombusazwe njalo engumqondisi weHabakkuk Trust uMnu Dumisani Nkomo yena othi uhulumende seqalisile ukuhlukuluza inhlanganiso ezizimeleyo ngoba ilizwe selibhekane lokhetho.
Ingxoxo lo Mnu Dumisani Nkomo | isiNdebele |
BULAWAYO—
Impelaviki edluleyo ayibanga ngenhle emdlalweni kanobhutshuzwayo kwele Zimbabwe ngemva kokuba iqembu elimela ilizwe elama Warriors lehluleke esigabeni sokucina emizameni yalo eyokuyadlala emcintisweni weAfrica Cup of Nations ozadlalelwa kweleSouth Africa ngomnyaka ozayo.
Iqembu leli lidanise isizwe seZimbabwe ngokwehluleka kwalo ukuphumelela ukwedlulela ukuyadlala emcintisweni wezwekazi le Africa ngomnyaka ozayo loba nje belingene emdlalweni wangensonto likhokhela nge 3 ka 1.
Limpumela idale ukuba abalandeli badabukane phakathi baqala ukusola abadlali ngemihlobo ebulenjini kuma Social Networks afana laboFacebook. Kubika intathelizindaba yethu yezemidlalo uJoseph Njanji .
Udaba lukaJoseph Njani lwamaWarriors | isiNdebele |
Obengumsekeli kamongameli welizwe, uMnumzana John Landa Nkomo kasekho.
UNkomo ubhubhele esigodlweni eHarare ngoLwesine ngemva kokugula okwesikathi eside ehlutshwa ngumkhuhlane wemvukuzane.
Umongameli Robert Mugabe utshele intathelizindaba eState House ukuthi uNkomo ubulawe ngumkhuhlane wemvukuzane.
Umfowabo kamuyi, Umnu. Samuel Sipepa Nkomo, ongumphathintambo wogatsha olubona ngezomsebenzi wokutholakala kwamanzi, okhulume emele imhuli yakoNkomo utshele iStudio 7 ukuti ubuhlungu ngemfa yomfowabo obhubhe eseleminyaka engamatshumi ayisikhombisa lasitshiyagalombili -78
UNkomo uthi umuyi ulwisane lomkhuhlane wemvukuzane okwesikhathi eside. Wayakwelatshwa kwele South Africa wazophenduka ekhaya waqhubeka eselatshwa waze wedlula kulumhlaba.
Udaba Esilwethulelwe NguThomas Chiripasi
Silokhu sikudaba lunye, iStudio 7 iphinde yaxoxa kabanzi lomnewabo othi umuyi utshiye umkakhe uNkosikazi Georgina Ngwenya kanye labantwana.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Samuel Sipepa Nkomo
Ukuze sihlaziye udaba lolu, sixoxe loMnu. Paul Themba Nyathi owayekubandla le PF ZAPU kanye lo Alderman Charles Mpofu wakoBulawayo.
Ingxoxo Esiyenze loMnu. Paul Themba Nyathi LoMnu. Charles Mpofu | isiNdebele |
Mrs Elizabeth Macheka-Tsvangirai:Lingephuli Amalungelo Amantombazana Ngokuwendisa Esesemancinyane
UNkosikazi Macheka-Tsvangirai wenze linkuthazo emkhosini owenzelwe eChitungwiza wokunanza ilanga le-International Day of the Girl Child
WASHINGTON—
Umkakhe wenhloko kahulumende uNkosikazi Elizabeth Macheka-Tsvangirai, ukhuthaze abazali ukuthi bangabi lobandlululo lapho besisa abantwana esikolo banike abantwana abangamankazana amathuba afanayo lapho besisa abantwana ezikolo lemakolitshini njalo bengabendisi bebancinyane ukwenzela ukuthi benelise ukuziphandela kwelakusasa.
UNkosikazi Macheka-Tsvangirai, ukhulume lamazwi emkhosini owenzelwe eChitungwiza ngolweSine wokunanza ilanga lamalungelo amantombazana emhlabeni jikelele ele International Day of the Girl Child.
Ekhuluma emkhosini ofanayo umqondisi wenhlanganiso elwela amalungelo amantombazana elizweni eye Girl Child Network Zimbabwe uNkosikazi Edna Masanga uthe ukwephulwa kwamalungelo amantombazana kuyanda elizweni njalo akuvezwa egcekeni.
Inhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba eye United Nations ithi indikimba yokunanza lelilanga lonyaka yikusola ukudutshulwa kwentombazana esakhulayo uMalala Yousfzai ngabohlobo lwesiMoslem amaTaliban ensukwini ezimbalwa ezedluleyo ePakistan. Intombazana le ebilwela amalungelo abanye bayo, ilokhu iselatshwa esibhedlela.
USenator weMatobo uNkosikazi Sithembile Mlotshwa utshele uSithandekile Mhlaga we Studio 7 ukuthi amalungelo amantombazana ephulwa ikakhulu emaphandleni njalo abahluphekayo ngabalejwabu elitshiswa masinye lilanga ama albino.
Ingxoxo LoNkosikazi Sithembile Mlotshwa | isiNdebele |
BULAWAYO— Ukuqhudelana phakathi kwenhlanganiso ye Zimbabwe Cricket labadlali bomdlalo kakhilikithi kuqhubekela phambili ngemva kokwehluleka kwalinhlanganiso ukubhadala abadlali njengokwethembisa ebikwenze ensukwini ezedluleyo.
Imidlalo eyohlobo lwe Twenty20 obekumele iqhubekele phambili elizweni leZimbabwe ngoMvulo iphinde yadluliselwa phambili ngemva kokuba abadlali beyale belokhu bekhalala umsebenzi bekhonona ngokungaphiwa imfanelo zabo.
Ukuqhudelana kwabadlali le Zimbabwe Cricket kuqale ekupheleni kwanyakenye lapho abadlali abalahle khona izikhali phansi kuyindlela yokuzama ukubamba linhlanganiso ebona ngokuqhutshwa kwalumdlalo elizweni ukuba ihlawule imali yabo eyeholo.
Kusenjalo, iqembu labasakhulayo elimela ilizwe le Zimbabwe emdlalweni kakhilikithi linqobe iqembu labosowabo elimela ilizwe le Australia ngama wickets amathathu emdlalweni wokuzwana amandla odlalwe ngamaqembu womabili elungiselela umncintiswano wezizwe zomhlaba oqala mhla zilitshumi lane kuyonale inyanga kaNhlolanja elizweni le United Arab Emirates.
Iqembu le Zimbabwe likusibaya sika Group D ndawonye le Canada, iNew Zealand kanye le Sri Lanka.
Impelaviki edluleyo ibenhle kakhulu kumaqembu amela ilizwe le Zimbabwe emidlalweni yokudinga intshantshu zezwezaki lase Africa athi iHow Mine kanye le Dynamos wona aphumelele kumidlalo yawo yehlandla lakuqala kumncintiswano we Caf Confederation kanye lowe Caf Champions League.
Ekhuluma ngemva komdlalo weqembu lakhe eliwudlale lele Zanzibar ele Chuoni owehlandla lakuqala elesigaba se preliminary round kumncintiswano we Caf Confederation Cup umqeqetshi we How Mine uPhilani “Beefy” Ncube utshele intathelizindaba ukuba umthwalo uzakuba lula kuqembu lakhe emdlalweni wehlandla lesibili ngemva kokunqoba kwalo okuzwayo lidlala lisekhaya.
Ekhuluma lentatheli ekupheleni komdlalo umqeqetshi weqembu le Chuoni uAli Abdallah Hassan ukhale kakhulu ngesimo senkundla kodwa uthe balakho ukunqoba emdlalweni wehlandla lesibili ozadlalelwa kibo eZanzibar ngempelansonto ezayo.
Kolunye udaba olufanayo iqembu le Dynamos lithuthukise amathuba alo okufinyelela kusigaba esilandelayo esomncintiswano we Caf Champions League ngemva kokunqoba ele Mochudi Centre Chiefs elase Botswana nge 3 ka nya emdlalweni wehlandla lakuqala kusigaba se preliminary round. | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umphathintambo wezamankampani kahulumende uMnu. Gorden Moyo uthi kuleziphathamandla zikahulumende ezithatha imali kumankampani laloba nje zithola ama allowances lokunye kungatsha zikahulumende.
Izenzo zeziphathamandla lezi zibikwa zivezwe kungwalo ezijulileyo zokusetshenziswa kwemali yamankampani kahulumende ezisahlolisiswa luhlangothi luka Comptroller and Auditor General.
UMoyo uthi okumangalisayo yikuthi iziphathamandla lezi zithatha imali kungatsha zikahulumende zibe sezithatha eyinye njalo yama allowances, amafutha ezimota lokunye kumankampani elizwe.
Uthe okwenziwa yiziphathamandla lezi yikwephula umthetho we Public Finance and Management Act.
Uhulumende we Zimbabwe ngoZibandlela wathatha isinqumo sokuthi wonke amankampani elizwe angalungisi kahle ingwalo zokusebenzisa imali ezitshengisa leholo lalabo abalezikhundla eziphezulu akusamelanga athole imali kugatsha lwezemali.
UMoyo utshele iVOA Studio 7 ukuthi idale le cabinet lathatha isinqumo lesi ukwenzela ukuthi amankampani la ehlise iholo labalezikhundla abahola inkulungwane ezilitshumi zamadollar ngenyanga.
Iholo leli libikwa selehliswa okwenza ukuthi abaqondisi bamankampani la batshontshe imali yamankampani kahulumende.
Imali eyayiholwa ngabaqondisi bamankampani lawa yayimangalisa ngoba yayingaholwa ngabaqondisi bamankampani azimele wodwa emhlubulweni wezansi yezwekazi le Africa.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Gorden Moyo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Izizalwane zeZimbabwe zithi zethuswe kakhulu yimifanekiso ephume kuphephandaba leDaily Sun eveza isizalwane seZimbabwe sibulawa ngocuku yizakhamizi zemkhukhwini yeZandspruit esenyakatho yeGoli. OweZimbabwe lo ubikwa ebulewe ngemva kokuswelakala komfowabo obedingwa lixuku lezakhamizi ngamacala okuntshontsha.
Imifanekiso izitshiye izizalwane zeZimbabwe zilokwesaba okukhulu okuzathatha isikhathi ukuphela. Leli phephandaba lethule imifanekiso yowesilisa weZimbabwe oleminyaka engamatshumi amabili ebulawa ngesihluku yizakhamizi zeZandspruit phandlenje kweGoli.
Umfanekiso wakuqala utshengisa owesilisa lo esenqunuliwe, elele phansi, umzimba wonke uvuzigazi, izandla zona zizama ukuvikela ikhanda. Owesibili uveza etshaywa ngocuku ekhanda ngenkalakatha yesigodo kantike kowesithathu kubonakala sekuyisidumbunje esivuza igazi.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uBenedict Nhlapho osethulela lolu daba eseJohannesburg kwele South Africa.
Udaba lukaBenedict Nhlapho lokubulawa koweZimbabwe eGoli | isiNdebele |
Lokhu Kubangelwana Izikhundla KuAPEX Council
I-ZIMTA Ithi ngabe i-APEX Council eyayikhokhelwa nguNkosikazi Chikowore iyaqedisa umsebenzi wokukhulumisana lohulumende ngodaba lweholo
WASHINGTON—
Inhlanganiso elwela amalungelo ezizisebenzi zikahulumende,eye APEX Council ithi isiqoqa umhlangano wesiphange-phange owokuxazulula udaba lokuthi yiphi inkokheli yomanyano walinhlanganiso ezakhulumisana lohulumende ngodaba lokukhutshulwa kweholo lezisebenzi.
Lokhu kulandela imbiko ephume kuphephandaba le The Herald lapho owayengumkhokheli walinhlanganiso, uNkosikazi Tendai Chikowore, obikwa esithi izisebenzi zikahulumende zivumelene ukuthi iAPEX Council owayeyikhokhela yena iqhubeke ikhulumisana lohulumende ngodaba lweholo njengoba yayisivele isiqalisile lumsebenzi.
I-APEX Council eyakhethwa kutsha ngomnyaka odluleleyo ngemva kokudonselana okukhulu, ekhokhelwa nguMnu. David Dzatsunga yona ibikwa ifanele idedele endala okwenyanga ezintathu.
Kodwa umkhokheli wenhlanganiso ye Progressive Teachers’ Union of Zimbabwe UMnu. Takavafira Zhou utshele iStudio 7 ukuthi inhlanganiso yakhe imangele ukubona loludaba kumaphephandaba ngoba lungakavunyelwana ngokupheleleyo. Amazwi kaZhou agcizelelwe nguMnu. Dzatsunga kungxoxo ayiqhube le Studio 7.
UMnu. Sifiso Ndlovu, isiphathamandla se ZIMTA utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi ngabe izisebenzi zikahulumende ziyavuma ukuthi i-APEX Council eyayikhokhelwa nguNkosikazi Chikowore iqedise lumsebenzi njengoba ekhokhelwa nguDzatsunga ingakemukelwa ngokusemthethweni nguhulumende.
Ingxoxo LoMnu. Sifiso Ndlovu | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uhlangothi lwe Zimbabwe National Statistical Agency, iZIMSTAT ithi isilinganiso sokugugudeka komnotho welizwe, i-Inflation sehle sisuka kokwedlula kancane okuthathu ekhulwini, 3,38%
sayathi gwaqa phose kokuthathu ekhulwini-2,99%
ngenyanga kaLwezi nxa kuqathaniswa lesenyanga kaMfufu.
Lokhu kutshengisa ukuthi ilizwe lilakho ukuthi lifeze injongo yokuthi kuphela umnyaka lesi silinganiso sibe sesiphansi kokubili ekhulwini.
Kodwa ingcwethi ecubungula ezenotho yelizwe, uMnu. Masimba Kuchera utshele uChris Gande weStudio 7 ukuthi intengo yempahla ezitolo ilakho ukukhuphuka ngalesi sikhathi sekhefu lekhisimusi ngoba abantu bezadinga ukuthenga ukudla okunengi okokuzijabulisa lezihlobo labangane.
Ingxoxo loMnu. Masimba Kuchera | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Inhlanganiso ekhankasela ukulondolozwa kwamalungelo oluntu emhlabani jikelele eye Human Rights Watch (HRW) ithi iAfrican Union leSadc kumele zithumele abantu abazabona ngokuqhutshwa kokhetho eZimbabwe kusalesikhathi ukuthi ukhetho lolu lwenziwe.
Inhlanganiso le ithi lokhu kuzaphathisa ekuvimbeni udlakela kanye lokwethuselwa kwabantu ngaphambili kwalolukhetho.
Embikweni ewethule ngoLwesine, iHRW ikhuthaze njalo iSadc ukuthi ijezise iziphathamandla zikahulumende ezephula amalungelo oluntu.
Yengeze yathi ukuze ukhetho lube ngolukhululekileyo, kumele uhulumende eguqule imithetho efana leAippa, Posa leCriminal Law Cordification and Reform Act.
Ithi njalo uzulu wesabela ukuthi ukhetho lwalonyaka luzakuba lodlakela njengokhetho luka2008.
Isiphathamandla seMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube uMnu Qhubani Moyo uthi ibandla lakhe livumelana lokukhulunywa yiHRW.
Ingxoxo LoMnu Qhubani Moyo
Ukuhlaziya loludaba uNtungamili Nkomo owe Studio 7 uxhume ingcwethi kwezombusazwe uMnu Jaston Mazhale yena ofundisa ekolitshini leJoshua Mqabuko Nkomo.
Ingxoxo LoMnu Jaston Mazhale | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
IZimbabwe isikhangelelwe ukuqalisa ukwemba lokuthengisa amadayimana kungelabemazweni lenhlanganiso ezizimeleyo ezihlolisisa okwenzakala eMarange.
Lokhu kubikwa kuphuma emhlanganweni omkhulu wamadayimana owe Kimberley Process (KP) ose Washington DC.
Umhlangano lo ukhangelelwe ukwethula umbiko oqakathekileyo ngoLwesihlanu ngokwembiwa kwamadayimana eZimbabwe okhangelelwe ukubuyisela ilizwe enholanganisweni ye KP.
Lokhu kubikwa kuzapha iZimbabwe ilungelo lokwenza santando loba nje amabhuku ayo etshengisa ukuthi ukuthengiswa kwamadayimana kumele kuhlolwe yiKP, njengalokho okwenzakala emazweni wonke.
Umnu. Farai Maguwu osemhlanganweni lo uthi kuliqiniso ukuthi ele Zimbabwe selisemba amadayimana ngendlela ehloniphekayo loba kungaziwa ukuthi imali enengi iyangaphi.
Uthi iKimberley Process ilamandla amalutshwane ngezokuhlolisa ukuthengiswa kwamadayimana.
Ngakho-ke uthi nxa ingathatha isinqumo sokuthi ele Zimbabwe lembe njalo lithengise amadayimana lilodwa, uzulu kasoze athole lutho ngokwenjiwa eMarange.
Ukuze sihlaziye loludaba sixoxe loMnu. Liberty Bhebhe obona ngezokuthuthukisa inotho kazulu njalo okunhlanganiso ye National Development Trust loMnu. Walter Mbongolwane ingcwethi kwezenotho owenkampani ye The Expert Factor.
Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Liberty Bhebhe LoMnu. Walter Mbongolwane | isiNdebele |
BULAWAYO—
Iqula elakhethwa ukuhlolisisa udaba lokuthengiswa kwemidlalo yenguqu ezwekazi leAsia liqembu elimela ilizwe emdlalweni wenguqu elama Warriors seliphe inhlanganiso yeZIFA impumela yalinhlolisiso yona ekhuthaza ukuba abalecala bajeziswe kanzima abanye babo ngokwaliswa ukudlala umdlalo wenguqu okwempilo.
Iqula leEthics Committee libikwa linqume ukuba abadlali leziphathamandla ezifika itshumi lantathu kuzamele zijeziswe ngokuvinjwa ukuphatheka emidlalweni wenguqu okwempilo yabo yonke ngoba kuyibo ababehamba phambili kulelihlazo elaziwa ngokuthi yiAsiagate.
Amabizo alaba bantu awakavezwa kodwa kucatshangelwa ukuba ababeyiziphathamandla zenhlanganiso yeZIFA ngesikhathi kuqoqwa inhambo zokuyadlala eAsia uHenrietta Rushwaya kanye lo Jonathan Musavengana bayingxenye yalololuhlu olungagoqela njalo abadlali abafana loMethod Mwanjali, uThomas Sweswe kanye loNyasha Mushekwi.
URushwaya lo Musavengana yibo okuthiwa babengemva kwayo yonke imisebenzi yokuyathengiswa kwemidlalo eAsia kuthi uMwanjali loSweswe yibo abadlali abahambe kanengi kulezinhambo ikanti uMushekwi yena ufela lokuba wayala ukusebenzelana leqembu elaliqhuba inhlolisiso phezu kwaloludaba.
Udaba luka Joseph Njanji lweAsiagate | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Uzulu wakoBulawayo usole ugatsha lweJomic esithi alwenzi imizamo eyaneleyo yokuqeda ukufuthelana lodlakela phakathi kwamabandla akuhulumende womanyano.
Ekhulumisana leziphathamandla zeJomic emhlanganweni oqoqwe yiBulawayo Agenda koBulawayo ngolweSihlanu, uzulu uthe lolugatsha kumele lusebenze gadalala luqede udlakela elizweni ngaphambilini kokhetho.
Kodwa iziphathamandla zeJomic, ezigoqela uMnu Abednico Bhebhe oweMDC-T ekhokhelwa yinhloko kahulumende uMnu Morgan Tsvangirai loMnu Ngqabutho Dube oweMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube bathe ugatsha lwabo lwenza konke okusemandleni alo ukuletha ukuthula elizweni.
Umhlangano lo uyingxenye yemihlangano eqoqwe yiBulawayo Agenda, eye-Ideas Festival, eqale ngolweSine njalo ephela ngoMgqibelo. Inhlanganiso ezizimeleyo zixoxisana ngezinto ezitshiyeneyo ezigoqela udaba lwesisekelo sombuso esitsha lokhetho olukhangelelwe ukuqhutshwa ngomnyaka ozayo oka2013.
Kusenjalo, umphathintambo wenhlelo zamanzi uMnu. Samuel Siphepha Nkomo uchasisele umhlangano ofanayo ngohambo lwakhe lomsekeli kamongameli uMnu. Morgan Tsvangirai eBotswana, kanye lamalungiselelo okumanyana lalelolizwe ekuthuthukiseni inhlelo zamanzi emazweni womabili.
UMnu. Nkomo uchasisele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ngohambo lwakhe kanye losokufezwe lugatsha lwakhe kunhlelo zamanzi.
Ingxoxo LoMnu. Samuel Siphepha Nkomo | isiNdebele |
WASHINGTON DC—
Umanyano wamazwe womhlaba oweUnited Nations (UN) uthi uzathumela iqula lawo eZimbabwe ngeviki ezayo ukuyacwayisisa indingeko ze-Referendum yesisekelo esitsha kanye lokhetho.
I-UN ithethe inyathelo leli kulandela ukucelwa kwayo nguhulumende ukuthi iphathese ngemali yokhetho le-Referendum lapho uzulu azakutsho ukuthi uyasamukela isisekelo sombuso esitsha na kumbe hatshi.
Encwadini ayilobele iUnited Nations kumaviki amabili edluleyo, uhulumende uthe ulezigidi ezingamatshumi amabili lanhlanu zamadollar-$25 million kuphela khona kufuneka izigidi ezingamakhulu amabili lamatshumi amahlanu zamadollar-$250 million.
Uhulumende ucele njalo amankampani asebenzela elizweni ukuthi aphathise ngemali, njalo akhona ambalwa abikwa eseveze ukuthi azimisele ukuncedisa.
Ingcwethi kwezombusazwe uDr. Nkululeko Sibanda, ofundisa eHuddersfield University kweleBhilithani uthe ubona iUN isenelisa ukupha eleZimbabwe imali ethe xaxa.
Ingxoxo LoMnu Nkululeko Sibanda | isiNdebele |
Kodwa uzulu weZimbabwe, ikakhulu abesifazane, uthi asikho isizatho sokuluthakazelela lolusuku lwe Africa Day olunanzwa mhlaka 25 Nkwenkwezi, ngoba, eqhubeka edubeka.
Inhlanganiso ye Afro Barometer yethule impumela yocwaningo olutshengisa ukuthi inengi lezwekazi leli lifuna omongameli bengabusi okwamahlandla amabili aweminyaka emihlanu.
Obesaphethe isikhundla sokukhokhela iMDC Renewal Team uNkosikazi Sekai Holland selandule imbiko ethi utshiye isikhundla lesi ngenxa yokulwisana kukaBiti loMangoma.
Le ngeminye yemizamo yokugcwalisa izimiso zokulwisana lokumemetheka kokuthelelanwa igcikwane lengculaza kusiyafika umnyaka ka 2020 ezibizwa kuthiwa yi 90-90-90.
Ukudliwa kweqembu lenguqu labesifazane lesizwe lelamajaha aleminyaka engaphansi kwamatshumi amabili lantathu ama Under-23 asengozini yokwehluleka ukudlulela phambili
Live Talk
Indaba Ndebele
AWULA SMART PHONE LOBA I-IPHONE?
UNGAZIKHATHAZI!
KLIKA LAPHA download I-VOA app kumakhalekhukhwini wakho. | isiNdebele |
User:Nickshanks
Umnumzana Nicholas George Shanks wazalelwa mhlaka 1 May ngo 1981 esibhedlela sase Queen's Medical Centre esigabeni edolobheni lase Nottingham. Ubaba wakhe yena udabuka eScotland, unina udabuka eHungary. Umnumzana Nicholas wakhulela e West Bridgford wase qhubekela phambili waya enuvesi yase Hertfordshire lapho enza khona izifundo ze astrophysics, eseleminyaka elitshumi lasitshiyangalombili, wahlala edolobheni lase Hatfield.
Okwamanje ungumkhokheli we Cognition Games Ltd, njalo uloba amasoftware e Apple Macintosh njalo uqeda isikhathi sakhe ebala izindaba ku BBC news njalo efunda indimi ezehlukeneyo. Ngaphandle kokufunda indimi, i astrophysics kanye lama computers okunye akuthandayo kugoqela, archaelogy, palaentology, paleonthropology, human le robotic spaceflights, terraforming, omama, lokuzamazama komhlaba, lezinye nje izinto ezinenginengi. Kwezomculo uthanda abahlabaleli abgoqela u Bruce Springteen, The Police, Die Prinzen, Chris Isaak, Jefferson Airplane, Peter Gabriel, The Steve Miller Band, le U2 labanye abanengi. | isiNdebele |
Subsets and Splits