text
stringlengths
231
804k
language
stringclasses
9 values
WASHINGTON D.C — Ngempela sonto uMongameli Donald Trump weMelika wethule umthetho omutsha owenza kube nzima ukuthi abadabuka emazweni alabanengi abangamakholwa esiMoslem bangene kwele Melika okwenyanga ezine ezilandelayo. Lokho sokutshiye uzulu waseMelika lemhlabeni jikelele edanile okwamagama. Leli nyathelo lenze inengi labazalelwa kwamanye amazwe asebelengwalo zokuhlala eMelika labasendleleni yokulungiselela ukuthola ingwalo zokuba yizizalwane batshengisela enkundleni zendizamtshina emadolobheni amanengi elizweni lonke. Ukuhlaziya inyathelo likaTrump leli, uMnumzana Lungile Tshuma, oyisizalwane seZimbabwe olengwalo ezimvumela ukuhlala lokusebenza okusemthethweni kwele Melika, uthe isenzo sika Trump sadalwa yikwesaba amalwecatsha anjenge Islamic State. UTshuma uphinde wathi isenzo lesi sika Mongameli Trump siyisibonelo sobandlululo kwele Melika. “Kumele amalungelo omuntu wonke olengwalo ezimvumela ukuhlala lokusebenza okusemthethweni kwele Melika, iGreen Card, ahlonitshwe. Nxa sebesithi umuntu ole Green Card akasoze avunyelwe ukungena kweleMelika sokusitsho ukuthi umthetho kweleMelika kawulandelwa.” uTshuma uthe ithuba likhona lokuthi umthetho lo kaTrump uthinte ngendlela ezitshiyeneyo izizalwane zeZimbabwe ezihlala kweleMelika.
isiNdebele
KULIMELE abazalwane abane okubalwa loMbhishobhi webandla iSoul Harvest Life Changing Centre ngesikhathi ilunga lomphakathi waseWoodlands livulela ngenhlamvu libhekise ngaphetsheya komuzi walo lapho kade besontela khona. Kusolwa ukuthi umsolwa ubadubule ngombhobho wenyoni ecunulwa yikuthi babanga umsindo ophazamisa ingane yakhe ebifuna ukulala ngoMgqibelo ntambama. UMbhishobhi uNelly Mkhize (43) waseSherwood, eThekwini odutshulwe isiphongo, uthe lamanje usazibuza ukuthi kungani umsolwa evele wavulela ngenhlamvu engazange akhulume labo. “Besigoqa umkhankaso webandla wokuhambelana ezindlini ngesikhathi silenkonzo ezitolo kwaNyakanyaka, eWoodlands emgwaqeni uBale Avenue. Inkonzo yethu ibisesidlangalaleni lapho ebesixhume khona izipikha le-organ. Bekumele idonse ihola elilodwa kodwa alizange lisaphela. Ngizwe into ingitshaya esiphongo ngazitshela ukuthi yilitshe ngoba besiseduze lomgwaqo lezimota zidlula. Ngibone sengisopha bathi abazalwane babheka lokho, satsho isibhamu kubafana abathathu ebesihamba labo. Ababili badubuleke eqolo oyedwa wadutshulwa emlenzeni,” kutsho uMbhishobhi Mkhize. Uthe omunye wabazalwane uqonde ngqo emzini kamsolwa ukuyobuza ukuthi badutshulelwani. “Ngivele ngatshaqeka uma esebuya esitshela ukuthi unkosikazi womlungu uvele esangweni wathe yingoba sibanga umsindo. Uthe siphazamisa ingane yakhe efuna ukulala. Angazi noma ubone izilwane ezingeke zizwe uma ekhuluma lazo, wabona kungcono ukuthi akhulume lathi ngenhlamvu. Umuntu ucitshe wafa,” kuqhuba uMbhishobhi uMkhize. Umfundisi webandla uNksz Fikile Shandu, uthe: “Ukuthathaphi ukuthi avele asidubule engazange asixwayise noma okungenani asibizele amapholisa. Kusamele achaze kahle ngesenzo sakhe sobulwane. Ayikho into emvimbile ukuthi eze kithi ngoba bekungabantu besifazane abanengi lokuthi besingaphethe zikhali, besiziphathele amaBhayibhili.” UCaptain Nqobile Gwala uthe amapholisa aseMontclair aphenya icala lokutshaya ngenhloso yokulimaza. — Ubulembu
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abalandeli benguqu sebeveze imbono etshiyeneyo ngempumela yomdlalo obuphakathi kweqembu leZimbabwe leleCameroon ngoLwesibili, ophele zingutshikilobhanqa 1 ka 1. Umdlalo lo ubunguwokuzwana amandla ngaphambilini komncintiswano weAfrica Cup of Nations. Abanengi bathi ngabe kungayisuye Nyasha Mushekwi oyehluleke ukuhlohla lanxa eke wathola ithuba elisobala, iqembu abafana beZimbabwe Warriors ngabe banqobile. Kodwa ingcwethi kwezemidlalo uMuziwethu Hadebe kavumelani lalokhu. Uthi yinto engalunganga ukusola umdlali oyedwa. “Okwakuqala ngibona angathi nxa benqoba, banqoba beliqembu,” kutsho uHadebe. “Ngakho, ukuthi abantu baqale ukusola umdlali oyedwa kusuke kube yilokhu abakuthi ngesilungu ‘it’s unfortunate.’ Okuqakathekileyo yikuthi batholile ithuba lokuzilolonga.” Iqembu leZimbabwe likusibaya sinye lamaqembu angomaqhuzu kwezenguqu agoqela eleAlgeria, eleTunisia leleSenegal. Lizadlala umdlalo walo wakuqala leqembu leAlgeria ngeSonto. UHadebe uthi ubona umdlalo lo uphela zingutshiki lobhanqa 1 ka 1. Emdlalweni wayo wesibili iZimbabwe izadlala leSenegal mhlaka 19 kuthi umdlalo wayo wokucina ukhona mhlaka23 lapho elizadibana khona leleTunisia.
isiNdebele
BULAWAYO — Idale likamantshi eKezi ngoMvulo lilahle icala lezakhamizi ezingamatshumi amabili lasithupha ezadilizelwa imizi zathathelwa lamasimu ezibotshwe zitshengisela enkambeni yamapholisa eMaphisa ngomnyaka ophelileyo. Umantshi uthe bekungelabufakazi obugcweleyo obuveza sobala ukuba batshengisele okungekho emthethweni. UMantshi weKezi, uMnumzana Jimmy Ntonga, uthe izakhamizi azilacala elazidalayo ngokutshengisela ngakho-ke kumele zikhululwe. UNtonga uphinde wathi ubufakazi obethulwe edale abukhombisi ukuba izibotshwa zatshengisela okungekho emthethweni njalo lengoma ababeyihlabela ayibophisi ngoba lamapholisa abacalayo abayazi ukuthi itshoni. “Lamagwaliba ababelawo awephuli lungelo loluntu ngakho akusizi ukuthi idale liqhubeke ngecala leli. Kungaleso sizatho lokuthi abafakazi ababalisa uDube Levy, uChopper Chaster, uHebert Madyise loEzekiel Nyungu bebephikisana ngobufakazi ababuphe edale.” UMnunzana Prince Bhutshe-Dube, oweMathonsi Ncube Law Chambers, nguye obemele izibotshwa lezi. UMtshutshisi bekunguMnumnzana Tafireyi Smart ovumileyo ukuba ngempela icala likhanya lingekho. Izakhamizi zeMahetshe, eQinisela kanye le Zwehamba eMaphisa ezigoqela uSenator Sithembile Mlotshwa, uMember Ndlovu, uDugmond Munzeyi, uBishop Dube, uDouglas Ngwenya, uAlvet Nsingo, uGift Nsingo, uNathaniel Maduna, uNosizo Ndlovu, uJuliana Ncube labanye, zibikwa ukuba zatshengisele mhlaka 23 Mpandula bethwele amagwaliba abhalwe ukuthi: ‘Abantwana beBhalagwe bahlupheka’, ‘Police stop killing us we want our land’, ‘Chinyayi must go sifuna umhlabathi wethu’, lokunye okunengi nengi. Amapholisa athesa icala izakhamizi ngokutshengisela esithi kuletha ukuxokozela kanye lokudala inzondo kuARDA leTREK kanye lamapholisa ngoba behlukanisa imihlobo phakathi kwabesiShona lamaNdebele. UMnumnzana Elvis Ncube, uthi balokudana kakhulu noma icala lilahliwe sebephila njengayizolo ngenxa yokuthi akusakhanyi abakuphilelayo. UNcube uphinde wathu bacela ukuhlawulwa impahla yabo edilizwe nguhulumende ngesikhathi bebathathela umhlabathi. Izakhamizi ezadilizelwa imizi zithi zikhangelele ukuphanyeka udaba lwazo emthethwandaba waphezulu ukuze uhulumende lenkampani yeTrek ibahlawule impahla yabo.
isiNdebele
HARARE — Umumo wezamalungelo oluntu uqhubeka usiba mubi ikakhulu ngalesis’ikhathi ilizwe likhangelela ukhetho lomnyaka ozayo. Amalungelo oluntu avame ukuphazamiswa ngesikhathi sokhetho nxa kuqhutshwa imihlangano yokukhankasa yamabandla ezombusazwe. Igqwetha elilwela amalungelo oluntu, uMnu. Tendai Biti, okhokhela njalo ibandla eliphikisayo ele People’s Democratic Part, uthi ilizwe likusimo esidanisayo kakhulu ngoba inkokheli zamabandla zikhetha ukungananzi umthetho lesisekelo sombuso welizwe ngesikhathi sokhetho. Konke lokhu kwenzakala ilizwe selilesisekelo sombuso esitsha esinikeza uzulu amalungelo atshiyeneyo. Elinye njalo igqwetha, uMnu. Thomas Gamure, uthi okudingakalayo yikuthi kulandelwe imithetho yelizwe nxa kusenziwa ukhetho. UMnu. Trust Nhubu, osebenzelana lenhlanganiso zabatsha, uthi ilungelo eliqakathekileyo kuzulu okwedlula wonke lilungelo lokuphila. Uthi okuhluphayo yikuthi uhulumende nguye owephula ilungelo likazulu mahlayana. Lokhu kusekelwe ngezinye izakhamizi zeHarare ezithi kuyayangisa okwenziwa nguhulumende, ibandl leZanu PF laliphikisayo. Uhulumende uhlala ephika ukuba utshaphaza amalungelo oluntu esethesa icala inhlanganiso ezizimele zodwa lamabandla ezombusazwe aphikisayo othi yiwo athwalise nzima uzulu.
isiNdebele
BULAWAYO — Umculi osacathulayo uJaphet “Hwabaraty” Mlauzi wethule okusemthethweni indlikizane yedlalade elibizwa Woza Nhlanhla ngoLwesine ntambama edolobheni lako Bulawayo. Bekukuncane indawo ngoLwesine endaweni ye National Art Gallery esedolobheni lako Bulawayo, lapho izinyane lengonyama uJaphet Mlauzi, yena owaziwa kwezomculo ngegama elithiwa Hwabaraty, abekade ephakulela khona uzulu idlalade lakhe elitsha elivutha amalangabi alethe igama elithiwa Woza Nhlanhla. Ijaha lakoMlauzi lona elikhulele elokitshini laseNjube liqeqetshwe ngumculi olodumo uJeys Marabini kusukela ngomnyaka ka 2010 lapho eliqale khona ukusebenza leqembu leKoze Kulunge. “Angilahlekanga ngenxa kaJeys Marabini. Nguye obeyisibonelo esikhulu ekutheni ngihambe ngaluphi unyawo kwezomculo njalo uyangiphathisa ukuba ngenze kanjani njengoba yena engumuntu owahamba phambili.” Kudlalade lakhe leli uHwabaraty usebenze labaculi abagoqela uQeqeshiwe Mntambo, uNoma Nkwali, uSandra Ndebele, uAshleigh Manyakaidze, uPercy, uJeys Marabini, uVusa Mkhaya Ndlovu kanye lo Gazelimnyama laye olilunga leqembu le Kozekulunge njalo abaphathisane kungoma ethiwa Amakhwelintaba. Ekhuluma emkhosini wokwethulwa okusemthethweni idlalade lika Hwabaraty, uJeys Marabini uthe yena kwelakhe iqembu abaculi abacathulayo bavele bayaphiwa ithuba lokuba bazimele bodwa. “UHwabaraty ngumfana osenhliziyweni yami kakhulu njalo ngambuza ukuba nxa uJeys Marabini ngeyinye imini engasekho wena uzaziphilisa ngani. Yikhoke ngimtshela ukuba azimele njalo bayakwazi bonke eqenjini lami ukuba akekho umuntu ongaphiwa ithuba.” Lo Jeys Marabini uHwabaraty ucule ingoma okubizwa ngayo idlalade lakhe ethiwa Woza Nhlanhla.
isiNdebele
Uhambo lukaPhawuli lokucina lwaphelela eJerusalema. Wafika wabotshwa wavalelwa ejele. Ngobunye ubusuku uJesu watshela uPhawuli embonweni wathi: ‘Uzakuya eRoma uyetshumayela khona.’ UPhawuli bamsusa eJerusalema bamusa eKhesariya lapho ahlala khona iminyaka emibili ejele. Ngesikhathi ethonisiswa nguMbusi uFestu, uPhawuli wathi: ‘Ngidlulisela icala kuKhesari eRoma.’ UFestu wathi kuye: ‘Usudlulisele icala kuKhesari yikho uzaya kuye.’ UPhawuli wagadiswa umkhumbi owawusiya eRoma futhi abazalwane ababili uLukha lo-Aristakhu bahamba laye. Sebephakathi kohambo kwaba lomoya omkhulu elwandle owavunguza okwamalanga amanengi. Bonke basebecabanga ukuthi kwasekuyikufa kwabo. Kodwa uPhawuli wathi kubo: ‘Madoda, ebusuku ngibone ingilosi yathi kimi: “Ungesabi Phawuli. Uzakuyafika eRoma futhi akula muntu emkhunjini ozakufa.” Ngakho lingesabi. Asisoze sife.’ Ngelanga lesi-14 babona isihlenge. Isihlenge leso kwakuthiwa yiMalitha. Umkhumbi watshayeka etshebetshebeni ephakathi kolwandle wahle wephuka. Kwakulabantu abangu-276 emkhunjini njalo bonke bafika esihlengeni bephila. Abanye babhukutsha ikanti abanye babambelela emaplankeni ayehlephuke emkhunjini. Abantu beMalitha babaphatha kuhle njalo bababasela umlilo ukuze bakhudumale. Ngemva kwenyanga ezintathu amasotsha athatha uPhawuli agada laye omunye umkhumbi owawusiya eRoma. Wathi efika khona wathola abazalwane bemlindele. UPhawuli wathi ebabona wabonga uJehova njalo waba lesibindi. Lanxa wayeyisibotshwa wavunyelwa ukuthi ahlale kweyinye indlu ayeyibhadalela, kodwa wayehlala elindwe lisotsha. Wahlala lapho okweminyaka emibili. Abantu babebuya bezombona njalo wayebafundisa ngoMbuso kaNkulunkulu langoJesu. Elapho wabhalela amabandla ase-Asiya leJudiya izincwadi. UJehova wamsebenzisa kakhulu uPhawuli ukuthi atshumayele izindaba ezinhle kwabezizwe. “Njengezisebenzi zikaNkulunkulu sizethula ngazo zonke izindlela: ngokubekezela okukhulu; ekuhluphekeni, ebunzimeni kanye lasezinsizini.”—2 KwabaseKhorinte 6:4
isiNdebele
“Bantu bami, phumani kuyo.” IZINGOMA: 10, 45 1. Sikwazi njani ukuthi abantu bakaNkulunkulu babengasoze baqhubeke bethunjwe yiBhabhiloni Enkulu kokuphela njalo yiphi imibuzo esizaxoxa ngayo? ESIHLOKWENI esidlulileyo sifunde ngokuthi amaKhristu athembekileyo athunjwa yiBhabhiloni Enkulu. Kodwa okujabulisayo yikuthi abantu bakaNkulunkulu babengasoze baqhubeke bekulesosimo kokuphela. Phela uJehova wakhipha umlayo eLizwini lakhe othi: “Bantu bami phumani kuyo.” Umlayo lo wawungeke usebenze nxa abantu bakhe babengagoqa izandla baqhubeke bephakathi kweBhabhiloni Enkulu. (Bala iSambulo 18:4.) Siyafisa sibili ukwazi ukuthi baphuma nini ngokupheleleyo ekuthunjweni yinkolo yamanga. Kodwa singakaxoxi ngayo indaba le asiqaleni ngokuphendula imibuzo elandelayo: ABafundi beBhayibhili batshengisa njani ukuthi basebezimisele ukuphuma eBhabhiloni Enkulu kungakafiki umnyaka ka-1914? Abazalwane babekhuthele yini emsebenzini wokutshumayela ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala? Kambe kukhona yini ababekuphambanisa ngalesosikhathi okungabe kwabangela ukuthi bathunjwe yiBhabhiloni Enkulu? UKUDILIKA KWEBHABHILONI 2. Kuyini okwenziwa ngaBafundi beBhayibhili ngokuphathelane lenkolo yamanga? 2 Eminyakeni eminengi kungakafiki iMpi Yomhlaba Yokuqala, uCharles Taze Russell labangane bakhe bananzelela ukuthi izinkolo ezinengi ezazikhona ngalesosikhathi zazingafundisi iqiniso. Lokhu kwabenza bazimisela ukuthi bangadlelani lazo ngoba basebekubonile ukuthi zifundisa amanga aluhlaza tshoko! Ngo-November 1879 iNqabayokulinda eyayisabizwa ngokuthi yi-Zion’s Watch Tower yakubeka kwacaca ukuthi iMibhalo ithini. Yabika ukuthi loba yiphi inkolo ezibiza ngokuthi ingumlobokazi kaKhristu othembekileyo kodwa yona imanyene njalo isekelana labohulumende bomhlaba, layo iyingxenye yeBhabhiloni Enkulu, ebizwa ngokuthi yisiphingi eBhayibhilini. 3. Kuyini okwenziwa ngaBafundi beBhayibhili okutshengisa ukuthi basebekuzwisisa ukuthi akumelanga badlelane lenkolo yamanga? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) 3 Amadoda labesifazane ababethembekile kabazange baphozise amaseko ngoba basebenanzelele ukuthi babengasoze bathole isibusiso sikaNkulunkulu nxa belokhu bephakathi kwenkolo yamanga. Masinyane nje bahle babhala izincwadi ezazibika ukuthi sebephuma emasontweni ababekuwo. Kwezinye izikhathi babebala izincwadi zabo zokuvalelisa phambi kwebandla lonke. Lapho ababengavunyelwa khona ukwenza lokhu, babebhala ezinengi banike wonke umuntu esontweni. Basebezimisele sibili ukuphuma baphele enkolweni yamanga. Kodwa aluba bakwenza lokhu eminyakeni eminengi eyayidlulile lalingabatshonela emini. Sekusiyaphela iminyaka yabo-1800 emazweni amanengi ohulumende babengasawasekeli kangako amasonto. Lokhu kwenza abantu abanengi kulawomazwe bakhululeka ukuxoxa ngeBhayibhili kanye lokuphikisa lokhu okwakufundiswa ngamasonto ayedumile ngalesosikhathi. 4. Okwakusenziwa ngabantu bakaNkulunkulu ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala kusitshengisani? 4 ABafundi beBhayibhili bakubona ukuthi kwakungenelanga ukuphongutshela izihlobo, abangane kanye labanye ababesonta labo ukuthi bona sebetshiya inkolo yamanga. Basebezimisele ukwenza kube segcekeni kubo bonke abantu emhlabeni ukuthi iBhabhiloni Enkulu iyisifebe. Ngokwesibonelo kusukela ngo-December 1917 kusiya ekuqaliseni kuka-1918 aBafundi beBhayibhili bahambisa amaphetshana angu-10 miliyoni ayelesihloko esithi: “The Fall of Babylon.” Umlayezo owawusemaphetshaneni la waveza lokho inkolo eyayiyikho futhi lokhu kwenza abakhokheli bezinkolo bazonda babila. Kodwa lokhu akuzange kubabuyisele emuva aBafundi beBhayibhili, baqhubekela phambili ngomsebenzi lo oqakathekileyo. Babezimisele sibili ‘ukulalela uNkulunkulu kulokulalela abantu.’ (ImiSeb. 5:29) Manje lokhu kusitshengisani? Kusitshengisa ukuthi abafowethu labodadewethu abazange bathunjwe yiBhabhiloni Enkulu ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala kodwa babelokhu bephuma eBhabhiloni Enkulu futhi babencedisa labanye ukuthi benze njalo. BABEKHUTHELE NGESIKHATHI SEMPI YOMHLABA YOKUQALA 5. Yibuphi ubufakazi obutshengisa ukuthi abazalwane babetshiseka ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala? 5 Eminyakeni edlulileyo besikholwa ukuthi uJehova wabazondela abantu bakhe ngenxa yokuthi basebevilapha emsebenzini wokutshumayela ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala. Sasichaza lokuthi lokhu yikho okwenza uJehova wavumela ukuthi bathunjwe yiBhabhiloni Enkulu okwesikhatshana. Kodwa umbiko owakhitshwa ngabafowethu labodadewethu ababekhona kusukela ngo-1914 kusiya ku-1918 uveza ukuthi ngalesosikhathi bonke abantu beNkosi benza okusemandleni abo ukuze baqhubekele phambili ngomsebenzi wokutshumayela. Bunengi ubufakazi obutshengisa ukuthi lokhu kuliqiniso. Ngokwesibonelo inhlanganiso yethu isinike ulwazi olunengi mayelana lezinto ezazisenzakala kuBafundi beBhayibhili ngalesosikhathi olusinceda ukuthi sizwisise kuhle ezinye izenzakalo ezilotshwe eBhayibhilini. 6, 7. (a) Yibuphi ubunzima aBafundi beBhayibhili ababephakathi kwabo ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala? (b) Nika izibonelo ezitshengisa ukuthi aBafundi beBhayibhili babekhuthele ngalesosikhathi. 6 Iqiniso elikhona yikuthi aBafundi beBhayibhili ababekhona ngo-1914 kusiya ku-1918 babekhuthele kakhulu emsebenzini wokutshumayela. Kodwa kulezizatho ezabangela ukuthi umsebenzi lo ube nzima ngalesosikhathi. Ake sixoxe ngezimbili zakhona. Esokuqala yikuthi umsebenzi wokutshumayela ngalezonsuku wawusenziwa ngokuhambisa amabhuku asekelwe eBhayibhilini. Yikho ngesikhathi iziphathamandla zikahulumende zisenqabela ukuthi ibhuku elithi The Finished Mystery linikwe abantu, kwaba nzima ukuthi abazalwane abanengi batshumayele. Babengakafundi ukutshumayela besebenzisa iBhayibhili lodwa futhi ibhuku leli yilo elalibakhulumela nxa befika emizini yabantu. Isizathu sesibili esabangela ukuthi inkonzo ibenzima yikuthi ngo-1918 kwaba lomkhuhlane wefuleza (Spanish Influenza) owahlasela abantu abanengi. Umkhuhlane lo owawuthanyela abantu wenza ukuthi kube nzima ukuthi abamemezeli batshumayele bekhululekile. Lanxa aBafundi beBhayibhili babehlangana lobunzima lobu kanye lobunye obutshiyeneyo baqhubeka bebambelele emsebenzini wokutshumayela. 7 Ngo-1914 iqembu elincane laBafundi beBhayibhili ladlalela abantu abedlula 9 miliyoni ibhayisikopo okuthiwa yi-“Photo-Drama of Creation.” Ibhayisikopo le yayilandisa imbali yabantu kusukela ekudalweni kwabo kuze kuyefika ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu. Basebenza sibili abafowethu ngalesosikhathi! Phela inani labantu ababukela ibhayisikopo le ledlula inani labamemezeli abakhona namuhla emhlabeni wonke. Ubufakazi buveza lokuthi ngo-1916 abantu abangu-809 393 e-United States babengena imihlangano njalo ngo-1918 inani leli laqansa lafika ku-949 444. Kuyacaca ukuthi aBafundi beBhayibhili babekhuthele ngalesosikhathi! 8. Abafowethu abakhokhelayo babebaqinisa njani abanye ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala? 8 Ngesikhathi iMpi Yomhlaba Yokuqala isidla ubhedu abafowethu ababekhokhela baqhubeka bekhuthaza aBafundi beBhayibhili futhi bebanika ukudla okwakuzaqinisa ukholo lwabo. Lokhu kwanika abazalwane idlabuzane lokuthi baqhubekele phambili ngomsebenzi wokutshumayela. Omunye wabazalwane ababekhuthele ngalesosikhathi okuthiwa nguRichard H. Barber wathi: “Senelisa ukukhuthaza ababonisi abahambelayo abathile ukuthi baqhubeke ngomsebenzi wabo futhi iNqabayokulinda yaqhubeka idindwa njalo ithunyelwa laseCanada lapho eyayingavunyelwa khona. Ngathola lesibusiso sokuthumela abanye abangane bethu ibhuku elithi The Finished Mystery elaselenziwe laba lincane (pocket-size) ngoba basebelithathelwe. Umfowethu uRutherford wasicela lokuthi sihlele ukuthi kube lemihlangano emikhulu emadolobheni atshiyeneyo asentshonalanga ye-United States lokuthi kuthunyelwe izikhulumi ukuze ziyekhuthaza abazalwane.” BABEDINGA UKUQONDISWA 9. (a) Kungani abantu bakaNkulunkulu babedinga ukuqondiswa kusukela ngo-1914 kusiya ku-1919? (b) Lanxa babekudinga ukuqondiswa kuyini okungamelanga sikutsho ngendaba le? 9 Lanxa aBafundi beBhayibhili babezimisele ukunamathela eqinisweni kusukela ngo-1914 kusiya ku-1919, zikhona ezinye izinto ababezenza ngalesosikhathi ezazingahambelani lezimiso eziseMibhalweni. Babezimisele sibili ukuhlala bethembekile kodwa babengazwisisi ukuthi iMibhalo iyabe isitshoni nxa isithi bazithobe kubohulumende ababusayo. (Rom. 13:1) Ngakho bonke nje kwezinye izikhathi babengenela ezindabeni zempi. Ngokwesibonelo lapho umongameli wase-United States ekhupha umlayo wokuthi mhlaka-30 May 1918 abe lilanga lokuthandazela ukuthula, iNqabayokulinda yakhuthaza abazalwane ukuthi labo bakwenze lokho. Abanye abazalwane bakhupha izimali besekela impi njalo abalutshwana bangena esisotsheni bathwala izikhali baya empini. Kodwa akuqondanga ukuthi sithi lesi yiso isizathu esabangela ukuthi uJehova avumele ukuba aBafundi beBhayibhili bathunjwe yiBhabhiloni Enkulu ukuze abaqondise. Esikunanzelelayo yikuthi ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala abafowethu labodadewethu basebekuzwisisa ukuthi akumelanga bazihlanganise lenkolo yamanga. Kanti njalo kwasekusele kancane ukuthi bayitshiye ngokupheleleyo. 10. ABafundi beBhayibhili batshengisa njani ukuthi babekuqakathekisa ukuphila? 10 Sibonile ukuthi aBafundi beBhayibhili babengayizwisisi ngokugcweleyo indaba yokungangeneli kwezombusazwe. Loba kunjalo babekwazi mhlophe ukuthi iBhayibhili alikuvumeli ukubulala. Yikho labazalwane abalutshwana ababethwala izikhali baye empini ngalesosikhathi abazange bavume ukuzisebenzisa ukudubula abanye. Abanye ababesala ukubulala babethunyelwa phambili lapho impi eyayitshisa khona kukhangelelwe ukuthi bazahle babulawe masinyane. 11. Iziphathamandla zikahulumende zathini ngokwala kwaBafundi beBhayibhili ukuya empini? 11 USathane wazonda wadla inja ngesinqumo esathathwa ngabazalwane sokungangeneli empini. Ngemva kwalokho waqalisa ukudala uhlupho esebenzisa ‘umthetho.’ (Hubo. 94:20, The Holy Bible in Ndebele) Undunankulu webutho lase-United States uJames Franklin Bell wathi ekhuluma lomfowethu uJ. F. Rutherford loW. E. Van Amburgh waveza ukuthi uHlangothi Lokwahlulela beluzama ukuthi kufakwe umthetho omutsha ePhalamende ozavumela ukuthi bonke abangafuniyo ukuya empini bagwetshelwe ukufa. Indoda le yayivele iqophe bona aBafundi beBhayibhili. Yathukuthela yatshela umfowethu uRutherford yathi: “Umthetho lo awusamiswanga ngoba [uMongameli waseMelika] uWilson walile kodwa siyakwazi ukuthi sizalibamba njani futhi sizakwenza loba sekutheni!” 12, 13. (a) Kungani abafowethu abangu-8 bavalelwa ejele? (b) Ukubotshwa kwabenza behlukela yini ukulalela uJehova? Chaza. 12 Lakanye icebo leziphathamandla lezi lacina liphumelela ngoba abafowethu ababengabameli beWatch Tower Society babotshwa. Abafowethu labo nguRutherford loVan Amburgh kanye labanye abayisithupha. Umahluli owayethonisa icala labo wathi: “Inkolo eqhutshwa ngamadoda la iyingozi kakhulu ukwedlula amabutho eGerman . . . Kumele bajeziswe kabuhlungu ngoba kabadelelanga iziphathimandla zikaHulumende lezikhulu zebutho kuphela kodwa baphikisane labo bonke abakhokheli bamasonto.” Amazwi la aphuma ekhasini 99 ebhukwini elithi Faith on the March, elalotshwa ngu-A. H. Macmillan. Abafowethu laba abangu-8 bagwetshelwa ukuyapika okweminyaka eminengi ejele enkulu ye-Atlanta eGeorgia. Kodwa kwathi impi isiphelile abazalwane labo bakhululwa ejele njalo lesigwebo sabo sesulwa. 13 Langesikhathi besejele abafowethu laba baqhubeka bezimisele ukunamathela kulokho okutshiwo yiMibhalo. Lokhu sikubona emazwini ayesencwadini abayibhalela umongameli wase-United States becela ukukhululwa. Bathi: “Umlayo weNkosi oseMibhalweni ucacile, uthi ‘Ungabulali.’ Ngakho loba ngubani olilunga lenhlanganiso yaBafundi beBhayibhili ozinikeleyo eNkosini ongephula isithembiso sakhe sokuzinikela kuNkulunkulu kasoze awuthole umusa wakhe njalo uzabhujiswa. Yikho amalunga enhlanganiso yethu kawasoze ahlanganyele ekubulaleni abanye abantu.” Amazwi la enza sibone sibili ukuthi abazalwane laba babezimisele ukuhlala beqotho kuNkulunkulu. EKUCINENI ABANTU BAKANKULUNKULU BAKHULULWA! 14. Chaza okutshiwo yiMibhalo mayelana lalokho okwenzakala ngo-1914 kusiya ku-1919. 14 UMalaki 3:1-3 (Bala.) ukhuluma ngesikhathi sokuhlanjululwa ‘kwabaLevi’ okwakuzakwenzala kusukela ngo-1914 kusiya ekuqaliseni kuka-1919. Ngalesosikhathi uJehova uNkulunkulu loJesu Khristu ‘oyisigijimi sesivumelwano’ babuya ukuzahlola “abaLevi” okutsho amaKhristu agcotshiweyo. Ngemva kokuba uJehova eseqondise abantu bakhe futhi wabahlambulula, basebekulungele ukwamukela omunye umsebenzi omutsha. Ngo-1919 kwabekwa ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ ukuthi inike zonke izisebenzi zalapha ekhaya ukudla ngesikhathi esifaneleyo. (Mat. 24:45) Ngalowomnyaka abantu bakaNkulunkulu bahle baphuma ngokupheleleyo eBhabhiloni Enkulu. Kusukela ngalesosikhathi uJehova ubelokhu ebancedisa ukuthi bazwisise intando yakhe futhi lokhu kwenze ukuthi basondele kakhulu kuye. Siyambonga kakhulu uJehova ngalesisibusiso! [1] 15. Kuyini okungamelanga sikukhohlwe? 15 Siyathokoza kakhulu ukuthi sesakhululwa ebugqilini beBhabhiloni Enkulu. USathane uyangekile ngoba imizamo yakhe yokutshabalalisa amaKhristu eqiniso emhlabeni yehlule. Kodwa akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova wasikhulula eBhabhiloni Enkulu ngenxa yokuthi ufuna bonke abantu basindiswe. (2 Khor. 6:1) Inkolo yamanga ilokhu ibathumbile abantu abanengi abafisa ukwazi iqiniso. Yikho kumele sizame ngamandla wonke ukubasiza ukuthi baphume baphele kuyo. Nxa singenza njalo siyabe silingisela lokho okwenziwa ngabazalwane bethu eminyakeni engu-100 edlulileyo. ^ [1] (indima 14) Ukuthunjwa kwamaJuda ngabaseBhabhiloni okwathatha iminyaka engu-70 kuhambelana ngezindlela ezinengi lalokho okwenzakala kumaKhristu lapho kuvela abahlamuki ngemva kokufa kwabaphostoli. Kodwa kasingeke sithi ukuthunjwa kwamaJuda kwakuyisiphrofetho esasikhomba lokho okwakuzakwenzakala kumaKhristu ngesikhathi esizayo. Ngokwesibonelo ubude besikhathi sokuthunjwa kwamaJuda lokuthunjwa kwamaKhristu sitshiyene. Ngakho akumelanga sizame ukuqathanisa zonke izinto ezenzakala kumaJuda ngesikhathi ethunjiwe sizitshela ukuthi lezozinto zazingabe ziyisithunzi salokho okwakuzakwenzakala kumaKhristu agcotshiweyo eminyakeni eminengi kungakafiki u-1919.
isiNdebele
AMAVIDIYO OKUFUNDISA Amavidiyo la amafitshane asitshela okumunyethwe ngamabhuku eBhayibhili. Sebenzisa amavidiyo la ngesikhathi ufunda iBhayibhili uwedwa. UJehova ugcina isithembiso sakhe sokukhulula abantu bakhe ekuthunjweni eBhabhiloni ukuze abuyisele ukukhonza kweqiniso eJerusalema. Ibhuku likaNehemiya lilezifundo eziqakathekileyo ezinceda zonke izikhonzi zeqiniso lamuhla. Lokho okwenzakala ngezinsuku zika-Esta kuzaluqinisa ukholo lwakho ekuboneni ukuthi uJehova uyenelisa ukukhulula abantu bakhe nxa bephakathi kobunzima. Bonke abathanda uJehova bazalingwa. Indaba kaJobe isenza siqiniseke ukuthi singenelisa ukuhlala siqotho kuJehova futhi sisekele ubukhosi bakhe. AmaHubo asekela ubukhosi bukaJehova, ayabanceda futhi abaduduze labo abamthandayo njalo atshengisa ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uzawuntshintsha njani umhlaba. Thola uncedo kukho konke okwenzakala empilweni okugoqela izindaba eziphathelane lezokuthengiselana lezemuli. Inkosi uSolomoni iveza izinto eziqakathekileyo empilweni ibisiziqathanisa lezinto eziphikisana lentando kaNkulunkulu. Uthando umShulamithi alutshengisa umalusi luchazwa ngokuthi “lilangabi likaJah.” Kungenxa yani? Ibhuku lika-Isaya lileziphrofetho ezingakwenza uthembe ukuthi uJehova uzazigcwalisa iziphrofetho zakhe futhi unguNkulunkulu wensindiso. UJeremiya wanamathela emsebenzini ayewuphiwe lanxa kwakunzima. Cabanga ukuthi isibonelo sakhe siwafundisani amaKhristu lamuhla. Ibhuku leZililo elabhalwa ngumphrofethi uJeremiya liveza izililo ezabakhona ngenxa yokubhujiswa kweJerusalema njalo liyatshengisa ukuthi ukuphenduka kwenza sithethelelwe. UHezekheli wayethobekile njalo elesibindi, wenza konke uNkulunkulu ayemthume khona lanxa kwakunzima. Singafunda okunengi kakhulu kuye. Zitholele ulwazi oluphathelane lebhuku leli elingelokuqala emaVangelini amane aseBhayibhilini. IVangeli elifitshane kulawo wonke elabhalwa nguMakho litshengisa lokho uJesu azakwenza nxa esebusa njengeNkosi yoMbuso kaNkulunkulu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Izakhamizi zeHarare ezinengi zidlalele ikhefu leKhisimusi emnyameni ngemva kokuba amagetsi ecitshwe ngoMgqibelo ntambama azophenduka ngoMvulo ekuseni. Umphathintambo wezemfundo yaphezulu, uMnu. Jonathan Moyo, ngomunye wabantu abaphume enkundleni zebulenjini ezitshiyeneyo ezigoqela iTwitter leFacebook bekhala ngalokhu. IStudio 7 ayenelisanga ukuzwa kunkampani yeZesa ukuthi ukucitsha kwamagetsi lokhu kubangelwe ludubo oluvele lukhona kumbe kubangelwe lizulu elibikwa liwise izihlahla zaqamula intambo zamagetsi. Isakhamuzi seHarare uMnu. Charles Nyoni uthi babe lekhisimusi embi kakhulu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Imidlalo yeAfrica Cup of Nations (AFCON) iyaphela ngeSonto lapho iqembu leCameroon elizangqikilana khona leleEgypt emdlalweni we-final yalinkezo okhangelelwe ngabanengi. NgoMgqibelo khona eleBurkina Faso lizadibana leleGhana emdlalweni wokudinga iqembu elizaqeda umncintiswano lihlezi kuzinga lesithathu. EleZimbabwe lona kudala laphuma kulumncintiswano ngemva kokunqotshwa nge2 ka 0 yiSenegal, lazobhuqwa njalo nge4 ka 2 yiTunisia. Le yinto eyacunula njalo yadanisa kakhulu abalandeli bomdlalo wenguqu elizweni. Abanengi babesithi umqeqetshi weZimbabwe Warriors uCalisto Pasuwa kumele axotshwe umsebenzi. Kodwa inhlanganiso yeZifa ayikusekelanga lokhu. Ingcwethi ecubungula ezemidlalo uMuziwethu Hadebe utshele iStudio 7 ukuthi ubona iEgypt isenelisa ukuthatha inkezo yeAfcon ngeSonto. “IEgypt yona isithethe iAFCON ka2017 okutshengisela ukuthi ingaba lethuba elihle lokubana lithathe inkezo le okwesi8,” kutsho uHadebe.
isiNdebele
Cornelius Luphahla ZIMADOLONZIMA izakhamizi zesigabeni esingaphansi kwenduna uChireya eGokwe ngemva kokuba elinye inina lakule indawo liveze ukuthi undofa elamthatha kwesinye isakhamuzi nguye obulele abantwabalo abathathu langa linye, uMthunywa uyakuveza lokhu lamhlanje. Isiga lesi esihlasimulisa umzimba senzakale kunyanga ephelileyo lapho uNkosazana Monica Mazayi afelwe khona ngabantwabakhe abathathu uLivion Mazayi, Edwin Mazayi kanye loJerald Mazayi engozini yemota okudale ukuthi abikele uzulu ukuthi babulewe ngondofa bakhe abayisithupha. UMthunywa ukhulumisane loNkosazana Agnes Moyo oyisakhamuzi sakule indawo wathi izelamani lezi zafa engozini yemota zivela eGoli. “Abantwana bakaMazayi bafa ngesikhathi besiza ekhaya bevela kweleSouth Africa. Ekufeni kwabo kuthiwa imota yabo yangena iganga yatshaya isihlahla khonale eGoli bahle baphela bonke khonapho. “Okungimangalisayo yikuthi uyise wabo laye wafa kabuhlungu engozini yenqola,” kutsho uNkszn Moyo. Omunye umfakazi owayekhona esililweni lesi njalo oyisihlobo sikaMazayi, uMnumzana Peter Gamanya uthe wazizwela ngezakhe indlebe uMazayi esithi abantwabakhe babulewe ngondofa bakhe. “Mina ngangikhona emngcwabeni wakoMazayi njalo lokhu ngingelankani lengakuzwayo. Kwathi ngesikhathi izidumbu zifika ekhaya uMazayi walahlela phansi ingubo ayeyembethe wagijima ekhala ethi kasakwazi ukuthi enzeni ngoba abantwabakhe babulewe ngondofa bakhe asebemhlamukele abayisithupha. “Sithe simbuza ukuthi ondofa labo wabathatha ngaphi wathi wabathenga kuMakhakhi Mbano esinye isakhamuzi esesabhubhayo. Wabuya wathi ondofa laba kabasenzi imisebenzi abathuma yona yikho sebemqedele abantwana,” kulandisa uMnu Gamanya. Ebuzwa ngale indaba uNkkz Mazayi uthe yena usakhalela abantwabakhe ngeke akhulume lutho. “Mina akulalutho engingalukhuluma ngoba ngisakhalela abantwabami. Nxa ungibuza ngokufa kwabo uyangithunuka,” kutsho uNkkz Mazayi. Induna yakule indawo uChireya ebuzwa ngale indaba uthe laye wayizwa njalo yamethusa kakhulu. “Indaba yesakhamuzi esathi ondofa baso sebesiqedele abantwana ngayizwa njalo yangethusa kakhulu ngoba ngangingazi ukuthi ukhona umuntu olesibindi sokugcina ondofa abayisithupha,” kuphetha Induna uChireya.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abasakhulayo babamandla aphikisayo aphansi komanyano weNera, oweCode lenhlanganiso yeTajamuka/Sesijikile bathi ukutshengisela ekade bekuqoqile ngoLwesibili kuphanjaniswe ngamapholisa eHarare. Abasakhulayo laba bathi bazatshengisela okwamalanga amahlanu alandelayo besola umbuso webandla leZanu PF. NgoLwesibili bahambe emahofisini ekomishini yezokhetho iZEC eHarare ngenjongo yokuyakhulumisana lomgcinisihlalo wayo uNkosikazi Rita Makarau ngamalungiselelo okhetho kodwa bavinjwa ngamapholisa. Unobhala jikelele weNera uMnu Tatenda Chigwada utshele iStudio 7 ukuthi bazaqhubeka ngohlelo lwabo lokutshengisela endaweni ezitshiyeneyo ngoLwesithathu.
isiNdebele
UJobe wayelokholo lokuthi uNkulunkulu wayezamvusa kwabafileyo 14:7-9, 13-15 UJobe wasebenzisa umzekeliso wesihlahla ukuze atshengise ukuthi wayelokholo lokuthi uNkulunkulu ulamandla okumvusa. Kungenzeka ukuthi isihlahla ayekhuluma ngaso ngesama-oliva Izimpande zesihlahla sama-oliva ziyakhula okuzwayo njalo ziyasabalala zigcwale emhlabathini. Lokhu kwenza ukuthi ngitsho lanxa isihlahla lesi singaganyulwa singaphinda sihlume ingqe nje izimpande ziyabe zilokhu zisaphila Nxa izimpande zesihlahla sama-oliva zingezwa amanzi isidindi siyahluma “sikhuphe izingatsha njengesihlahla esitsha.” Lokhu kuyenzakala ngitsho lanxa kudlule isikhathi eside izulu lingani
isiNdebele
HARARE — Uzulu weHarare, uthi akumangalisi ukubona uMongameli Robert Mugabe esiba ledili lokuthakazelela usuku lwakhe lokuzalwa njengaye wonke umuntu okubi yikubamba abantu ngamandla ukuba babhadalele idili leli. Uzulu ukhulume lokhu ngesikhathi uMugabe efikise ngoLwesibili iminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lantathu (93). Ekhuluma limsakazo weZBC, uMugabe uthe kayindawo njalo kaboni kulomuntu ongathatha isikhundla sakhe kubandla leZanu PF. Leyinkulumo echothozwe ngabantu abanengi abathi lokhu kutshengisa ukuthi uMugabe kalandaba lenhlupho zikazulu. Osakhulayo uFarai Chimhete wasemzini weSouthlea Park uthi kulilungelo lakhe uMugabe ukuthi athakazelela usuku azalwa ngalo kodwa okubi yikubamba uzulu ngamandla ukuba abhadalele okufunakala edilini lelo elizwekwenzelwa eRhodes Estates Preparatory School esabelweni seMatabeleland South. UChimhete uthi kunje isimo ezibhedlela sibi kakhulu ngoba odokotela bakhalale umsebenzi befuna imali kodwa umongameli ucabanga ukuzikholisela ngokwenza idili elikhulu eMatobo. Omunye wabaphatheke kumikhankaso yokulwela ilungelo loluntu, uMnu. Ostallos Gift Siziba, uthi kubuhlungu kuye ukubona uMugabe esiba ledili elinje engelani lesimo esibi somnotho welizwe. USiziba uthi kumele kube lilanga lokukhala kubontanga bona asebathathelwa ilifa labo bengelakho okokwenza ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi. Lamuhla lokhu ubesenzelwa idili ngabe hofisi yakhe, lapho abazizitike ngezifela emlonyeni ngesikhathi ilizwe libhekane lobunzima obehlukeneyo, obubalisa ukuswela imali emabhanga, ukulahlekelwa yimpilo ngemva kwempopoma zamanzi ezilethwe lizulu elilisiqhoto kanye lokuswela ukudla ikakhulu emaphandleni.
isiNdebele
Thokozile Mbedzi INHLANGANISO yeZimbabwe Commercial Farmers’ Union ikhuthaza abalimi ukuthi bafuye inkukhu zesintu ngoba ukudla ezikudlayo akula mithi eminengi ebangela imikhuhlane. Ekhuluma loMthunywa umgcinisihlalo wenhlanganiso le, uMnumzana Winston Babbage uthe ukufuya inkukhu zesintu kulenzuzo enengi kumlimi kukanti labo abazidlayo baba lempilakahle engcono ngoba inkukhu lezi kazidli ukudla okulemithi eminengi. “Inkukhu zesintu kazilamithi eminengi eziyiphiwayo engacina ibangela imikhuhlane kuzulu, lokhu kwenza inyama yazo ihlabuse ngoba zisidla ukudla kwemvelo,” kutsho uMnu Babbage. UMnu Babbage uqhubekele phambili wathi ukufuya inkukhu zesintu kulula njalo akula msebenzi omnengi owenziwayo ekuzifuyeni. Uthe inkukhu zesintu zilenzuzo njalo akudingeki imali enengi kumlimi ukuthi aqalise ukuzifuya. “Lanxa indawo incane abalimi balakho ukufuya inkukhu zesintu ngoba kazilani lokuthi indawo incane. Bakhona abalimi abangelandawo ezinkulu kodwa nxa befisa ukufuya inkukhu balakho ukuzifuyela kulezondawo abalazo. “Okunye okuhle ngokufuya inkukhu lezi yikuthi kazilamsebenzi omnengi njengokuhlala belungisa lapho ezihlala khona lezidlelo zazo kodwa zona ziyaziphandela ukudla, ngeke abalimi bathole sezifile nxa bethe bakhohlwa ukutshiya beziphe ukudla,” kutsho uMnu Babbage. UMnu Babbage uqhubekele phambili njalo wathi abalimi kundawana zonke zelizwe kabasukumele phezulu bafuye inkukhu zesintu. “Abalimi kabafuye inkukhu zesintu ngoba zilenzuzo enkulu kakhulu lomkambo. Siyancedisana njalo abalimi ngolwazi langendlela abangafuya ngazo inkukhu lezi lalokho abangakwenza nxa sezithe zahlaselwa yimikhuhlane,” kuphetha uMnu Babbage.
isiNdebele
UZamcolo esedlulile, amadodana kaNowa labomkawo baba labantwana abanengi. Imuli zawo zaba zinkulu futhi abantu baqalisa ukugcwala emhlabeni njengoba nje uJehova wayethe benze njalo. Kodwa abanye abantu abazange bamlalele uJehova. Bathi: ‘Kasizakheleni idolobho sihlale kulo. Umphongolo walo uzafika emazulwini ukuze sizenzele ibizo.’ UJehova kazange akuthande okwakusenziwa ngabantu labo, yikho wabenza bama ukwakha. Uyakwazi ukuthi wakwenza njani lokhu? Wenza ukuthi baqalise ukukhuluma izindimi ezitshiyeneyo. Lokhu kwenza bayekela ukwakha ngoba babengasazwanani. Idolobho ababelakha lacina lisaziwa ngokuthi yiBhabheli okutsho ukuthi ‘Ukusangana.’ Abantu baqalisa ukuyahlala ezindaweni ezitshiyeneyo zomhlaba. Kodwa babelokhu besenza izinto ezimbi. Babekhona yini ababelokhu bemthanda uJehova? Sizabona esifundweni esilandelayo. “Lowo oziphakamisayo uzakwehliswa, lozehlisayo uzaphakanyiswa.”—ULukha 18:14
isiNdebele
“UNkulunkulu nguye okwaziyo sthandwa sami. . . . Ungakhali. . . ” La ngamazwi anyenyezelwa owesifazana okuthiwa nguKathy * emngcwabeni kayise owayefe engozini yemota. Amazwi la aphezulu wawanyenyezelwa ngumngane wakhe oseduze, kulokuthi amduduze wona ahle amthunuka ngoba yena loyise babengamathe lolimi. Amazwi ayehlala ewaphindaphinda ngathi “ubaba ufe kabuhlungu.” Lanxa kwasekudlule iminyaka, ezingxoxweni zakhe kwakulokhu kuzwakala ukuthi inxeba lokufelwa lalingakapholi. Iqiniso esingeke silibalekele elabonwa languKathy ngelokuthi kuthatha isikhathi ukuthi amanxeba okufelwa aphole ikakhulu nxa belizimbila zantabanye lalowo oyabe esetshonile. IBhayibhili likuveza mgceke ukuthi ukufa ‘yisitha sokucina.’ (1 KwabaseKhorinte 15:26) Ukufa ngeke sikubalekele, kungena ekhaya abantu belibele kusithathele abantu esibathandayo. Akula ngitsho loyedwa ongathi yena kakaze abuzwe ubuhlungu bokufelwa. Akumangalisi ukuthi sizizwe siphelelwa size siswele lokuthi sibambe ngaphi nxa ukufa sekufikile. Engxenye lawe wawuke uzibuze ukuthi: Kuthatha isikhathi esingakanani ukuze ubuhlungu lobu buphele? Kuyini okunganginceda ukuthi ngingadabuki kakhulu? Ngingabaduduza njani abafelweyo? Ngizaphinda ngibabone yini ngawami la? ^ Isigaba 4 Amabizo antshintshiwe
isiNdebele
BULAWAYO — Izakhamizi zeKezi ezedlula amatshumi amabili ezathathelwa amasimu zadilizelwa lemizi nguhulumdende esebenzelana lenkampani yamafutha eyeTrek Oil, zibhekane lendlala lonyaka ngoba zingayenelisanga ukulima. Lezi zakhamizi zisola inkokheli zomdabu zisithi kayizange izihluphe ukuzobona ubunzima ezibhekane labo. Izulu liyana phose nsukuzonke eZimbabwe jikelele kodwa imuli lezi zizidla izibindi ukuba zizaphila njani nanko imizi lamasimu kuthethwe nguhulumende zingalimanga njalo lezifuyo sezintula leganga. UNkosikazi Sibongile Ncube, esinye salezi zakhamizi, uthi ulokudana okukhulu akazi ukuba abantwana useyababhadalela ngani esikolo ngoba ubesithi engalima athengise izilimo ezinye aphilise imuli yakhe. Esinye njalo isakhamuzi esathathelwa amasimu lomuzi, uMnunzana Member Ndlovu, ukhala ngokuthi uma besola ngokubehleleyo bayabotshwa njalo inkokheli zomdabu ziyababalekela. Lokhu kugcizelelwe nguNkosikazi Rabecca Songo othi wathathelwa lamadlela ngakho kuzakuba nzima ukuthi aphandele imuli yakhe lonyaka. Uthi abatholanga nhlawulo empahleni zabo ezadilizwa nguhulumende. Wengeze esithi lomganga utshabalele lonyaka abasoke benelisa ukugola amacimbi kanye lokuthola izithelo zeganga. Izakhamizi lezi zikhangelele ukukhweza udaba lwazo kudale laphezulu zisola indlela abaphathwa ngayo nguhulumende.
isiNdebele
INCWADI yokuzalwa ibaluleke kakhulu ekulungiseleleni ikusasa lawo wonke umntwana, kodwa-ke abanye abazali bakuthatha lula ukungathathisi abantwana izincwadi zokuzalwa ngezikhathi ezivumelekileyo (early birth registration). Ngakho-ke abantwana yibo abakhangelana lobunzima nxa sebekhulille. ITrinity Project njengenhlanganiso eqakathekisa amalungelo abantwana okugoqela ukuba lencwadi yokuzalwa kwabantwana, ukufunda kwabantwana lokungancindezelwa kwabantwana isinanzelele izizatho zokungabi lencwadi zokuzalwa kwabantwana abanengi. Kuleli iviki sixoxisane loNomsa Phiri ohlala eNtabazinduna. UNomsa Phiri ngumama okhubazekileyo, oyisiphofu oseqede umnyaka ebhudula ezama ukuthathela umntanakhe uSimilo Phiri incwadi yokuzalwa. Kwehlula ukuthi amthathise ngenxa yokuthi kazange aphiwe i-birth record eMpilo ngoba elesikwelede sesibhedlela esabakhona mhla ebeletha. Ngokukhathazeka uNomsa uzule wazula waze wazotheleka eTrinity Project ukuthi enelise ukuncediswa ukuze uSimilo athole incwadi yokuzalwa. Ekuboneni lo umama ongazange avumele isimo sakhe ukuthi simehlule ukuthi alungiselele ikusasa lomtanakhe, satshisekela ukumncedisa uNomsa ekuthathiseni incwadi yomntwana. ITrinity Project yakhulumisana lesibhedlela seMpilo ukuthi basize bamnike i-birth record. Lakanye eMpilo baba lozwelo olumangalisayo ngenxa yesimo sikaNomsa, bamnika i-birth record lanxa kwakulesikwelede. Samncedisa njalo lumama ngokumhambisa esibhedlela seMpilo ngemota yenhlanganiso ukuthi ayenikwa i-birth record, wabhalelwa njalo lencwadi yokuthi athole uncedo (referral letter). Ngemva kwalokho samthumela emahofisini kaHulumende, okuthathiswa khona incwadi zokuzalwa koMsitheli ukuthi ayothathisa umntwana incwadi yokuzalwa. KoMsitheli bamtshela ukuthi kufuneka i-health card yomntwana, i-birth record, lesithupha sikamama womntwana. Wakukhipha-ke lokho wamthathisa umntwana incwadi yokuzalwa bathi kaphenduke ngemva kweviki azothatha i-birth certificate. Walinda ngesineke uNomsa, kwadlula iviki wasesiya koMsitheli, wanikwa-ke incwadi yomntwana yokuzalwa. Akazange wathemba amahlo akhe uNomsa, kwangani uyaphupha nxa ehlangabeza incwadi yokuzalwa kukaSimilo ngoba phela yayimudla indaba yokuthi umntwana kalancwadi yokuzalwa futhi kungumlandu wakhe ukuthi umntwana abe lekusasa elihle. Ekujabuleni kwakhe UNomsa wathembisa ukuthi uzatshela abanye ngoncedo aluthole eTrinity Project. Lathi abe Trinity Project siyamhalalisela uNomsa ngokuzimisela okukhulu kangaka edinga uncedo ukuze alungiselele ikusasa lomntwana. Ngakho-ke ngalokho ngithi mina ukukhubazeka komzali kungavimbeli umntwana ukuthi athole amalungelo akhe. Abazali kumele bazame ngamandla wonke ukuthi balungiselele ikusasa labantwana kungelani lokuthi umuntu ukhubazekile emzimbeni. Ukhozi kudobha oluzulayo, ngokudinga kwakhe uncedo uNomsa lamhlanje isifiso sakhe sifezekile. Umlobi utholakala kukheli ethi www.trinityaid.org, laku facebook page @Trinity Project loba kunombolo zocingo ezithi: 0773195055.
isiNdebele
USATHANE ukufuna phansi phezulu. Ufuna ukukuhlasela njalo usebenzisa isikhali esilamandla kakhulu. Yisiphi lesosikhali? Usebenzisa inkulumo ezingamanga ehlose ukuhlasela ingqondo yakho. Umphostoli uPhawuli wayekwazi ukuthi inkulumo ezingamanga zivela kuSathane njalo ziyingozi kakhulu. Kodwa akhona amaKhristu ayengayiboni ingozi yezinkulumo ezinjalo. Ngokwesibonelo abanye abazalwane eKhorinte babezitshela ukuthi baqine kakhulu ekukhonzeni okokuthi kwakungelalutho olwalungabawisa. (1 Khor. 10:12) Ngakho uPhawuli wabaxwayisa wathi: “Ngiyesaba ukuthi njengo-Eva owakhohliswa yibuqili benyoka, izingqondo zenu zingaphambuka kancane ekuzinikeleni kwenu kuKhristu okuqotho lokungelasici.” Amazwi la atshengisa ukuthi akumelanga sizithembe kakhulu kodwa kumele sivikele ingqondo zethu emangeni kaSathane. Kodwa ziyingozi kangakanani inkulumo ezingamanga njalo singazivikela njani kuzo? Ake sibone. ZIYINGOZI KANGAKANANI IZINKULUMO EZINGAMANGA? Inkulumo ezingamanga esikhuluma ngazo lapha kungaba ngezibhalwe phansi loba ezikhulunywayo ezenzelwe ukuntshintsha indlela abantu abacabanga ngayo loba abenza ngayo izinto. Elinye ibhuku lithi inkulumo ezinjalo ‘zimbi njalo ziyingozi.’ Abanye bathi amanga anjalo enzelwe ukuqila abantu lokuntshintsha indlela abacabanga ngayo. Ziyingozi kakhulu inkulumo ezingamanga ngoba zingantshintsha kancane kancane indlela esicabanga ngayo. Singazifanisa lomoya oyingozi loba igasi esingeke siyibone ngamehlo loba sizwe ukunuka kwayo. Esinye isikhwicamfundo esihlola indlela abantu abenza ngayo izinto sibika ukuthi inkulumo ezingamanga ziyantshintsha ukwenza kwethu singananzeleli. Esinye njalo isikhwicamfundo sibika ukuthi inkulumo lezi sezenze abantu baba yingozi futhi benza izinto ezingazwisisekiyo. Ngokwesibonelo zibangele ukuthi babulalane, bahlukuluzane njalo babandlululane ngenxa yokutshiyana kwemihlobo loba inkolo. Nxa abantu besenelisa ukuqila abanye ngenkulumo ezinjalo, kukhulu uSathane angakwenza. Phela useleminyaka eminengi kakhulu elokhu ebona indlela abantu abenza ngayo. Kanti njalo iBhayibhili lithi “umhlaba wonke” usemandleni akhe. Ngakho angasebenzisa loba yini esemhlabeni lo ukuze amemethekise amanga akhe. (1 Joh. 5:19; Joh. 8:44) Useyingcitshi yokukwenza lokhu ngoba ‘unqunde izingqondo’ zabantu njalo ‘udukisa umhlaba wonke.’ (2 Khor. 4:4; Isam. 12:9) Kodwa ungazivikela njani ezinkulumeni lezi ezingamanga? ZIVIKELE NGOKUQINISA UKHOLO LWAKHO UJesu wakhuluma amazwi angasisiza ukuthi sizivikele enkulumeni ezingamanga. Wathi: “Lizalazi iqiniso, njalo iqiniso lizalikhulula.” (Joh. 8:31, 32) Kuqakathekile ukuthi amasotsha asempini angalaleli konke akuzwayo ngoba isitha singamemethekisa amanga ukuze siwaqile. Kufanele akwazi ukuthi angalithola ngaphi iqiniso. Pho thina singaluthatha ngaphi ulwazi lweqiniso? UJehova usinike iLizwi lakhe iBhayibhili elisinceda ukuthi singathatheki ngezinkulumo ezingamanga ezivela kuSathane. USathane ukwazi mhlophe ukuthi sileBhayibhili. Ngakho usebenzisa izinto ezikhona lamuhla ukuze asenze sivilaphe ukulibala lokucabangisisa ngalo. Ungavumi ukuthi akuqile! (Efe. 6:11) Zimisele ukuqhubeka ugebha ujule ukuze ‘uqedisise’ iqiniso eliseBhayibhilini. (Efe. 3:18) Lokhu kutsho ukuthi kuzamele usebenze nzima sibili. Omunye umlobi okuthiwa nguNoam Chomsky wathi: “Akulamuntu ongafaka iqiniso engqondweni yakho. Kumele uzidingele.” Ngakho lidinge iqiniso ‘ngokuhlola iMibhalo nsuku zonke.’ USathane ufuna ukuphambanisa indlela esicabanga ngayo. Ngenxa yani? Ngoba uyakwazi ukuthi nxa angenza njalo kuzakuba lula ukuthi asiqile ngamanga akhe. Ngakho akumelanga siphongukholwa loba yini esiyizwayo singaqalanga sacabangisisa ngayo. (Zaga. 14:15) UNkulunkulu wasinika isipho esihle sokucabanga njalo ufuna sisisebenzise ukuthi siqinise ukholo lwethu. MANYANA LABANYE Amanga amemethekiswa yisitha empini enza amasotsha esabe njalo aphelelwe lidlabuzane lokulwa. Kwesinye isikhathi amanga la angabangela ukudabukana eqenjini elithile lamasotsha loba ukuthi alwe wodwa. Esinye isikhulu sebutho leGerman sathi okwenza ilizwe labo lanqotshwa eMpini Yomhlaba Yokuqala yikuthi abantu bethuswa ngamanga esitha basebephelelwa lidlabuzane lokulwa. USathane laye usebenzisa icebo elifananayo. Ngokwesibonelo uphosela izinto ezingenza singazwanani labafowethu labodadewethu ebandleni besekubangela ukudabukana phakathi kwethu. Kwesinye isikhathi wenza abanye bacabange ukuthi inhlanganiso kaJehova iyaphambanisa besebebona kungcono ukuyitshiya. Akumelanga silivumele loba sekutheni icebo lakhe leli. Kufanele sivume ukuqondiswa liLizwi likaNkulunkulu. Ngokwesibonelo endabeni yokuhlala simanyene labafowethu labodadewethu iBhayibhili lisikhuthaza ukuthi ‘sithethelelane’ njalo silungise masinyane loba yikuphi ukungazwanani okukhona. (Kol. 3:13, 14; Mat. 5:23, 24) Lisikhuthaza lokuthi singehlukani labanye. (Zaga. 18:1, The Holy Bible in Ndebele) Hlala uzimisele ukumelana lenkulumo ezingamanga ezivela kuSathane. Nxa uke waphanjaniswa ngomunye ebandleni zibuze umbuzo lo: ‘Indlela engenze ngayo ithokozisa uNkulunkulu yini loba uSathane?’ BATHEMBE ABAKHOKHELAYO Isotsha elingamthembiyo umkhokheli walo kalilwi ngenhliziyo yonke. Ngakho izitha empini zingasebenzisa inkulumo ezingamanga ukuze zenze amasotsha angabathembi abakhokhelayo. Ngokwesibonelo zingaveza amaphutha enziwa ngabakhokheli abathile besezisithi emasotsheni: “Lingabathembi abantu laba!” kumbe zithi “Lingabavumeli balithele emanyaleni!” Yikho kanye okwenziwa nguSathane lamuhla. Ufuna lathi singabathembi labo ababekwe nguJehova ukuthi bakhokhele enhlanganisweni. Yikho singazivikela ngokunamathela enhlanganisweni kaJehova kumnyama kubomvu langokuzimisela ukulalela labo abakhethwe nguJehova ukuthi bakhokhele lanxa bephambanisa kwezinye izikhathi. (1 Thes. 5:12, 13) Akumelanga sethuswe yilokho okukhulunywa ngabahlamuki lanxa kungakhanya angani kuliqiniso. (2 Thes. 2:2; Tit. 1:10) Kufanele sihlale sikhumbula amazwi atshelwa uThimothi athi: “Qhubeka ngalokho okufundileyo njalo wakukholwa, ngoba uyabazi labo okufunde kubo.” (2 Tim. 3:14, 15) Namuhla silobufakazi obunengi obusenza singathandabuzi ukuthi uJehova usebenzisa inceku ethembekileyo ukuthi isikhokhele. Phela inceku le isileminyaka ephose ibe ngu-100 isifundisa iqiniso. UNGESABI Kwezinye izikhathi uSathane angasiphosela ezinye izinto ezingenza sesabe. Elinye ibhuku liveza ukuthi ukwethusela yindlela endala kakhulu yokuqila abantu. Kanti njalo esinye isikhwicamfundo saseBritain sathi abantu base-Asiriya babejayele ukwethusela izitha zabo ukuze bazenze ziphele amandla. USathane angasebenzisa ukwesaba abantu, ukwesaba ukuhlukuluzwa, ukwesaba ukufa loba ukwesaba ezinye izinto ukuze asihlasele njalo asenze sitshiye ukukhonza uJehova. Ungamvumeli uSathane ukuthi akwethusele uze utshiye ukukhonza. UJesu wathi: “Lingabesabi labo ababulala umzimba kungabikhona okunye abangakwenza ngemuva kwalokho.” (Luk. 12:4) Ngakho mthembe uJehova ukuthi uzakuvikela njalo akunike ‘amandla amakhulukazi’ ukuze ulwisane laloba yini engaphambanisa ukholo lwakho. Kungenzakala ukuthi uhlangane lezinto ezingakwesabisa empilweni njalo zikuqede amandla. Lanxa kunjalo hlala ukhumbula amazwi uJehova awatshela uJoshuwa athi: “Qina ube lesibindi ungethuki njalo ungalahli ithemba, ngoba uJehova uNkulunkulu wakho uzakuba lawe loba kungaphi lapho oya khona.” (Josh. 1:9) Yikho nxa ungafikelwa yikukhathazeka khuleka kuJehova umtshele konke okusenhliziyweni yakho. Ungenza njalo uzathola amandla okumelana lawo wonke amanga asetshenziswa nguSathane futhi ‘ukuthula kukaNkulunkulu . . . kuzalinda inhliziyo yakho lengqondo yakho.’ Usawakhumbula yini amazwi akhulunywa yisikhulu sebutho lase-Asiriya sisethusela abantu bakaJehova? Sasifuna bakholwe ukuthi akulamuntu owayengabavikela esandleni sabo saze sathi loJehova wayengasoze abakhulule. Ngemva kwalokho isikhulu lesi sabatshela ukuthi uJehova nguye owayebathume ukuthi bazohlasela. Kodwa uJehova watshela uHezekhiya wathi: “Ungesabi ngenxa yamazwi owezwileyo izinceku zenkosi yase-Asiriya ezingithuke ngawo.” (2 AmaKho. 18:22-25; 19:6) Ekucineni uJehova wathuma ingilosi eyodwa yabulala ama-Asiriya angu-185 000 ngobusuku obubodwa nje. ZIMISELE UKUHLALA ULALELA UJEHOVA Sewake wathi ubukele ifilimu ethile wabona umuntu eqilwa libalele? Awuzange ufise yini ukumtshela ukuthi angavumi ukuqilwa egcekeni? Khathesi zama ukubona ngelihlo lengqondo izingilosi zisithi kuwe: “Ungavumi uSathane ekuqila!” Ngakho zimisele ukungalaleli amanga amemethekiswa nguSathane. (Zaga. 26:24, 25) Kodwa lalela uJehova njalo umthembe kukho konke okwenzayo. (Zaga. 3:5-7) Hlala ukhumbula amazwi la athi: “Hlakanipha, ndodana, ulethe intokozo enhliziyweni yami.” (Zaga. 27:11) Ungenza njalo uzayinqoba impi yokuvikela ingqondo yakho!
isiNdebele
Singemukelwa ngumntwana sisekutshumayeleni kumele sicele ukukhuluma labazali bakhe. Lokhu kutshengisa ukuthi siyabahlonipha. (Zag 6:20) Umntwana engasivumela ukuthi singene kufanele siyale. Nxa abazali bengekho kumele sibuyele ngesinye isikhathi. Nxa engosekhulakhulile kumbe eleminyaka engu-15 kusiya ku-19 kuhle ukuqala sibuze ukuthi bakhona yini abazali. Nxa bengekho singambuza ukuthi abazali bakhe bayamvumela yini ukuthi abale loba yiliphi ibhuku alifunayo. Nxa bemvumela singamnika loba simlayele ku-jw.org. Nxa sesiphindela kosakhulayo olesifiso sokufunda kumele sicele ukubona abazali bakhe. Lokhu kuzasinika ithuba lokubachazela inhloso yokuza kwethu kanye lokubatshengisa umlayezo otholakala eBhayibhilini onceda izimuli. (Hu 119:86, 138) Singabahlonipha ngendlela enjalo abazali sizenelisa ukunika ubufakazi obuhle njalo sizathola lethuba lokubatshela izindaba ezinhle beyimuli.
isiNdebele
Izigaba ngezigaba zilobukhokheli bemvelo ezilokwenza ngokulondolozwa kwamalungelo abantu ababakhokhelayo. Kusukela endulo lobubukhokheli obugoqela osobhuku bukhangelelwe ukugcina imvelo lamasiko belondoloza njalo ilungelo loluntu. Isikhathi esesiphila kuso osobhuku lezinduna sebesenza ngokuvumelana lamakhansila ndawonye labameli bePhalamende ukuthuthukisa izigaba abazikhokhelayo. Inkosi yinkosi ngabantu, ngakho kuqakathekile ukuthi izinduna labosobhuku basebenze ndawonye ngokubambana labantu ukuze bahlonipheke esigabeni. Ukukhokhela abantu ezigabeni kuza lemilandu eminengi njalo kudingeka lezonkokheli ukuba zibe lolwazi lokucubungula inhlupho ezehlela izakhamizi. Izakhamizi zehlelwa zinhlupho ezehlukeneyo ikakhulu ekuthathiseni abantwana incwadi zokuzalwa. Ngokunanzelela ukuqakathekiswa kobukhokheli bemvelo nguHulumende, izinduna labosobhuku balemilandu yokuncedisa izakhamizi ngezincwadi ezifunakalayo emahofisini. Kuliviki sizathi ukunanzelela ukuthi iqakatheke ngani incwadi ebhalwa ngusobhuku lezinduna ekuthathiseni kwabantwana incwadi zokuzalwa. Abantwana abazalelwe eZimbabwe balelungelo lokuthola incwadi zokuzalwa kusiya ngezindawo abazalelwe kuzo. Umntwana wonke ozalelwe emaphandleni esekhaya kumbe endleleni esiya esibhedlela kudingakala incwadi evela kusobhuku kumbe induna yalapho azalelwe khona. Incwadi le kumele ibhalwe ngusobhuku kumbe induna iyibufakazi obuveza obala ukuthi unina womntwana wabelethela esigabeni sakhe njalo ifakaza ukuthi unina womntwana wancendiswa ngobani. Okunye okutholakala kule incwadi zinombolo zesithupha salowo owabelethisa unina womntwana. Kuqakathekile ukuba lincwadi idindwe ukuze ibesemthethweni. Incwadi kasobhuku kumbe yenduna iyadingeka ekuthathiseni abantwana incwadi zokuzalwa ngoba iyibufakazi obuswelakalayo emahofisini. Ngakho okuqakathekileyo yikuthi omama abahlala emaphandleni bangabelethela ezindlini kudingeka ukuthi bathole incwadi lezi ngesikhathi esifaneleyo ukuze abantwana benelise ukuthola incwadi zokuzalwa, ama-birth certificates. Ezinye izinto ezifunakalayo nxa kuthathiswa umntwana incwadi yokuzalwa obelethelwe endlini zigoqela ikhadi lesibhedlela, uyise kanye lonina womntwana, isithupha somtshado nxa betshadile labantu ababelethisa unina womntwana bephethe izithupha zabo. Omama sebekhuthazwa ukubelethela ezibhedlela kumbe emakilinika ukuze kwehliswe inani labomama abafa ngesikhathi bebeletha. Ukubelethela esibhedlela kuhle kakhulu ngoba kulapho okulabomongikazi abalolwazi ngokubelethisa. Ukubelethela esibhedlela kwehlisa amathuba okuthi osobhuku lezinduna bebhale izincwadi ezifakazela abantwana ababelethelwe emakhaya abo. Umntwana obelethwele esibhedlela kumbe ekilinika uhle athole i-birth confirmation record. Ngezinye indlela incwadi ebhalwa ngusobhuku isebenza umsebenzi ofana lowe-birth confirmation record ifakazela abantwana ababelethelwe ezindlini kuphela. Kwezinye izindawo zelizwe osubhuku kunye lezinduna sebeqinisa umthetho wokuthi omama kumele babelethele emakilinika kumbe ezibhedlela ukuze kwehliswe inani labantwana labomama abafa ngesikhathi bebeletha. Abantu abaphikisana lalumthetho kumbe abangenelisi ukukwenza lokhu bandise ukuhlawuliswa imbuzi kumbe okunye okutshiyeneyo enkudleni zezinduna. Lokhu kuyinto enhle ngoba kwenza omama abazithweleyo bakhuthalele ukuyabelethela ezibhedlela kusaselesikhathi. Ngakho kuyisikhuthazo bazali elihlala emaphandleni ukuthi nxa lithe labelethela ezindlini qakathekisani ukuthi libelencwadi evela kusobhuku nxa lisiyathathisa abantwana ababelethelwe ezindlini incwadi zokuzalwa. Ngakho izinduna labosobhuku zilomlandu wokuphathisa bonke omama ababelethelwe ezigabeni zabo ukuze kwehliswe inani labantwana abangelancwadi zokuzalwa. Abantwana abahlala emaphandleni abangelazo incwadi zokuzalwa babangumthwalo onzima kakhulu kusobhuku njalo behlisa amathuba okuthi izigaba zibelentuthuko. Abantwana abalencwadi zokuzalwa benza kubalula kubosobhuku ukuthi bebaphathise nxa kulehlanganiso ezincedisa intandane ngempahla, ukudla kumbe imali zokubhadala ezikolo. Asihlanganeni kuviki elandelayo. -Umlobi utholakala kukheli ethi [email protected] kumbe kunombolo zocingo ezithi 0773195055 laku website ethi www.trinityaid.org laku Facebook page ethi Trinity Project PVO
isiNdebele
“Ilizwi lakho ngilifihlile enhliziyweni yami.” IZINGOMA: 142, 47 1-3. (a) Kuyini okumele sonke esiyizikhonzi zikaJehova sikwenze lanxa sihlala siphathekile ngemisebenzi ethile? (b) Abantu abafunda olunye ulimi bahlangana labuphi ubunzima njalo yiphi imibuzo ebakhona? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) LAMUHLA kulezinkulungwane zabantu bakaJehova abazinikela ukuncedisa ekugcwaliseni isiphrofetho esiphathelane lokutshumayela izindaba ezinhle ‘ezizweni zonke, lasezizwaneni, lasezindimini kanye lasebantwini.’ (Isam. 14:6) Abanye babo ngabanali, abanye bancedisa kwamanye amazwe alesidingo, ikanti abanye bangena lamabandla akhuluma olunye ulimi elizweni lakibo. Mhlawumbe lawe ungomunye walabo abafunda olunye ulimi. 2 Sonke esiyizikhonzi zikaJehova kumele sibe leqiniso lokuthi siqinile ekukhonzeni futhi sincedise lezimuli zethu ukuthi zibe lokholo oluqinileyo. (Mat. 5:3) Kodwa kwezinye izikhathi kungabanzima ukuthi sigebhe sijule eLizwini likaNkulunkulu ngenxa yokuthi siyabe silokunengi esikwenzayo. Loba kunjalo abantu abancedisa kwezinye izindawo bona bahlangana lobunye ubunzima. 3 Lanxa kumele abantu laba bafunde ulimi olutsha kufanele bazame lokuhlala beqinisa ukholo lwabo ngokufunda izinto ezizikileyo eziseLizwini likaNkulunkulu. (1 Khor. 2:10) Manje bangakwenza njani lokhu uma bengaluzwisisi kuhle ulimi olusetshenziswa ebandleni asebekhonza kulo? Njalo kungani kumele abazali abangamaKhristu baqiniseke ukuthi iLizwi likaNkulunkulu liyafinyelela ezinhliziyweni zabantwababo? IZINTO EZINGAXEGISA UKHOLO LWETHU 4. Kuyini okungaxegisa ukholo lwethu? Nika isibonelo. 4 Ukungenelisi ukuzwisisa kuhle iLizwi likaNkulunkulu ngolunye ulimi kungaluxegisa ukholo lwethu. Ngokwesibonelo uNehemiya wathi ebuyela eJerusalema wakhathazeka kakhulu lapho ethola ukuthi abanye abantwana bamaJuda ayevela ekuthunjweni eBhabhiloni babengenelisi ukukhuluma isiHebheru. (Bala uNehemiya 13:23, 24.) Ukwehluleka kwabantwana laba ukukhuluma isiHebheru kwakuzakwenza ukuthi bangayizwisisi iMibhalo besekubangela ukuthi bangabi lobuhlobo obuhle loNkulunkulu kanye labantu bakhe. 5, 6. Kuyini abanye abazali abakhonza kwezinye izindawo asebekunanzelele futhi kungani kunjalo? 5 Abanye abazali abakhonza kwezinye izindawo sebekunanzelele ukuthi abantwababo abasakukhwabithi njengakuqala ukukhonza uJehova. Okwenza kube njalo yikuthi bayabe bengakuzwisisi kuhle okuyabe kufundwa emihlanganweni yebandla futhi lokhu kubangela ukuthi iqiniso lingafiki ezinhliziyweni zabo. Omunye ubaba okuthiwa nguPedro [1] owasuka eSouth America lemuli yakhe baya e-Australia wathi: “Izinto eziphathelane lokukhonza kumele zingene zijule enhliziyweni lasengqondweni yakho nxa uzifunda.” 6 Nxa umuntu angabala ulutho ngolimi olungayisilo lwakhe alusoze lumthinte, kodwa nxa angalubala ngolimi lomdabuko wakhe luhle lungene luthophele enhliziyweni yakhe. Kanti njalo ukwehluleka ukukhuluma kuhle olunye ulimi kungamenza adane aphinde adonse nzima lasekukhonzeni. Yikho kuhle ukuthi sihlale siqinisa ukholo lwethu nxa sifuna ukuqhubeka sikukhwabitha ukukhonza uJehova sisebandleni elikhuluma olunye ulimi. BAHLALA BELOKHOLO OLUQINILEYO 7. AbaseBhabhiloni benzani ukuze bazame ukwenza uDanyeli alandele amasiko kanye lenkolo yabo? 7 Ngesikhathi uDanyeli labangane bakhe bethunjiwe, abaseBhabhiloni bazama ukubenza ukuthi balandele amasiko abo ngokubafundisa ‘ulimi lwaseBhabhiloni.’ Kanti njalo lenduna yezikhulu eyayinikwe umsebenzi wokubaqeqetsha yabetha amabizo aseBhabhiloni. (Dan. 1:3-7) UDanyeli waphiwa ibizo elalithethwe kunkulunkulu omkhulu wakuleyondawo owayethiwa nguBheli. Kungenzakala ukuthi iNkosi uNebhukhadinezari yayifuna uDanyeli akholwe ukuthi unkulunkulu waseBhabhiloni ulamandla amakhulu ukwedlula uJehova uNkulunkulu. 8. Kuyini okwanceda uDanyeli ukuthi ahlale elokholo oluqinileyo lanxa wayekwelinye ilizwe? 8 Langesikhathi uDanyeli enikwa ithuba lokudla izibiliboco zasesikhosini kazange avume, “wazimisela” enhliziyweni yakhe ukuthi “angazingcolisi” ngalokho kudla. (Dan. 1:8) Okwamenza wahlala elokholo oluqinileyo lanxa ekwelinye ilizwe yikuthi wayeyifunda kokuphela imibhalo engcwele ngolimi lwakhe lomdabuko. (Dan. 9:2) Yikho langemva kweminyaka engu-70 eseBhabhiloni wayelokhu esaziwa ngebizo lakhe lesiHebheru. 9. IHubo 119 litshengisa njani ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lamnceda umlobi wehubo leli? 9 Umlobi weHubo 119 wayegconwa ngamanye amalunga ayehlala esigodlweni. Lanxa kunjalo ukubala iLizwi likaNkulunkulu kwamnceda ukuthi abekezelele ubunzima lobu ayephakathi kwabo. (Hubo. 119:23, 61) Walivumela ukuthi limqondise kukho konke ayekwenza. HLALA ULOKHOLO OLUQINILEYO 10, 11. (a) Kumele silifunde silayiphi inhloso iLizwi likaNkulunkulu? (b) Singenelisa njani ukukwenza lokhu? Nika umzekeliso. 10 Kufanele sizame ngamandla wonke ukuba lesikhathi sokutaditsha sisodwa loba esokukhonza kwemuli lanxa silokunengi esikwenzayo emsebenzini kaJehova loba emisebenzini yethu yokuziphilisa. (Efe. 5:15, 16) Lanxa kunjalo akumelanga siphongudlulisa amehlo nje kumbe sikwenze sidinga impendulo esizayitsho emihlanganweni. Inhloso yethu kumele ibe yikuvumela iLizwi likaNkulunkulu lifinyelele izinhliziyo zethu njalo liqinise ukholo lwethu. 11 Izikhathi ezinengi sandise ukungayisebenzisi ekuphileni kwethu imicijo esiyithola nxa silungiselela imihlangano, izinkulumo kumbe ukuya ekutshumayeleni. Yikho akumelanga ukuthi nxa sibala sicabange ukuthi esikutholayo kungabasiza njani abanye kodwa kumele sizame ukudingisisa ukuthi kusisiza njani thina ngokwethu. (Flp. 1:9, 10) Cabanga ngesibonelo lesi: Umuntu osebenza ukupheka wandise ukulabila ukudla engakakuphakuleli abantu. Lanxa kunjalo kasoze aphile ngokulabila nje kuphela. Kuqakathekile ukuthi laye aziphekele okwakhe ukudla okwakha umzimba ukuze ahlale ephilile. Ngakho lathi kumele sihlale sibala iBhayibhili. Singenza njalo ukholo lwethu luzaqina futhi sizahlala silobuhlobo obuhle loJehova. 12, 13. Kungani abanengi abakhonza kwezinye izindawo kubasiza ukufunda ngolimi lwabo? 12 Abanengi abakhonza kwezinye izindawo bathi kuyabanceda kakhulu ukufunda iBhayibhili nsuku zonke ‘ngolimi lwabo.’ (ImiSeb. 2:8) Labanali labo bayakunanzelela ukuthi ukuze bahlale belokholo oluqinileyo belapho abakhonza khona akumelanga basuthiseke ngemfundo abayithola emihlanganweni yebandla ngolimi olungayisilo lwabo. 13 U-Alain oseleminyaka engu-8 efunda ulimi lwesiPersian uthi: “Nxa ngilungiselela imihlangano ngolimi lolu engiyabe ngikubala kakungeni kangako enhliziyweni yami ngoba ngiyabe ngizihlupha kakhulu ngolimi. Izikhathi ezinengi ingqondo yami iyabe inamathele kakhulu emabaleni. Yikho ngandise ukuthi nxa ngibala iBhayibhili kanye lamanye amabhuku ethu ngisebenzise ulimi engalumunya kumama.” BAZALI FUNDISANI NGENDLELA EPHUMELELAYO 14. Abazali kumele benzeni futhi kungani kumele benze njalo? 14 Abazali abangamaKhristu kumele bazame ngamandla wonke ukugcizelela iLizwi likaNkulunkulu ezinhliziyweni lasezingqondweni zabantwababo. Ngemva kweminyaka emithathu bekhonza ebandleni elikhuluma olunye ulimi uSerge lomkakhe uMuriel bananzelela ukuthi indodana yabo eyayileminyaka engu-17 yayingasakuthandi njengakuqala ukwenza imisebenzi ephathelane lokukhonza. UMuriel uthi: “Kwasekumcaphula ukutshumayela ngolunye ulimi kodwa kudala wayekuthanda ukutshumayela ngolimi lwakhe isiFrench. Yikho sabona kungcono ukuthi sibuyele ebandleni esasikulo kuqala ngoba wayengasathuthuki ekukhonzeni.” 15. (a) Yiziphi izizatho ezingabangela ukuthi abazali bakhethe ukubuyela ebandleni elisebenzisa ulimi oluzwisiswa ngabantwababo? (b) Yisiphi isixwayiso esinikwe abazali esitholakala kuDutheronomi 6:5-7? 15 Yiziphi izizatho ezingabangela ukuthi abazali bakhethe ukubuyela ebandleni elisebenzisa ulimi oluzwisiswa ngabantwababo? Esokuqala, nxa bangathola ukuthi kubathwalisa nzima ukuqinisa ukholo lwabantwababo ngapha bebafundisa olunye ulimi. Esesibili, bangathola ukuthi abantwababo kabasakukhwabithi ukwenza imisebenzi ephathelane lokukhonza loba ukuba sebandleni elisebenzisa olunye ulimi. Izizatho ezinjengalezi yizo ezingabangela ukuthi abazali bakhethe ukubuyela ebandleni elisebenzisa ulimi abantwababo abaluzwisisa kuhle. Bangakhetha ukubuyela ebandleni elikhuluma olunye ulimi nxa sebebona ukuthi abantwababo sebelibambisisile iqiniso. 16, 17. Abanye abazali baqeqetsha njani abantwababo lanxa besemabandleni asebenzisa ezinye izindimi? 16 Kodwa abanye abazali bayenelisa ukuthola izindlela zokufundisa abantwababo ngolimi lwabo ngapha bengena lebandla kumbe iqembu elisebenzisa olunye ulimi. Ngokwesibonelo omunye ubaba okuthiwa nguCharles ulamantombazana amathathu aleminyaka ephakathi kwengu-9 kusiya kwengu-13. Yena lemuli yakhe bangena leqembu elikhuluma ulimi lwesiLingala. Uthi: “Sahlela ukuthi sisebenzise ulimi lomdabuko wethu nxa sifunda labantwabethu loba nxa sisenza ukukhonza kwemuli. Kanti njalo siyalungiselela imihlangano kanye lenkonzo ngesiLingala futhi senze lemidlalo ethile ukuze abantwabethu bafunde ulimi lolu ngapha sizikholisela nje.” 17 UKevin ulabantwana ababili abangamankazana, omunye uleminyaka emihlanu omunye uleminyaka eyisitshiyagalombili. Laye wabona kungcono ukuthi afunde labantwabakhe ngolimi abaluzwisisayo ngenxa yokuthi babengayizwisisi kangako imihlangano ngoba isenziwa ngolunye ulimi. Uthi: “Mina lomkami siyazinika isikhathi sokufundisa abantwabethu ngesiFrench ngoba yilo ulimi lwabo. Kanti njalo kanye ngenyanga siyahamba siyengena lebandla lesiFrench futhi siyangena lemihlangano yesabelo eyenziwa ngolimi lolu.” 18. (a) Yisiphi isimiso esikuRoma 15:1, 2 esingakunceda ukuthi wenze isinqumo esizasiza abantwabakho? (b) Abanye abazali bathini ngendaba le? (Khangela amabala asekucineni.) 18 Abazali yibo okumele bakhethe ukuthi bazakwenzani ukuze abantwababo bahlale belobuhlobo obuhle loJehova. [2] (Gal. 6:5) UMuriel esike sakhuluma ngaye uthi lanxa yena lomkakhe babekuthanda ukungena lebandla elikhuluma olunye ulimi bakhetha ukusuka kulelobandla ukuze bancede umntanabo ukuthi athuthuke ekukhonzeni. (Bala uRoma 15:1, 2.) USerge ucabanga ukuthi benza isinqumo esihle. Uthi: “Kusukela ngesikhathi esabuyela ngaso ebandleni lesiFrench, indodana yethu yathuthuka ekukhonzeni njalo yacina isibhaphathizwa. Khathesi isiliphayona lesikhathi sonke futhi isicabanga lokubuyela eqenjini elikhuluma olunye ulimi.” VUMELA ILIZWI LIKANKULUNKULU LITHOPHELE ENHLIZIYWENI YAKHO 19, 20. Singatshengisa njani ukuthi siyalithanda iLizwi likaNkulunkulu? 19 UJehova uyabathanda kakhulu abantu bonke. Ngakho wenze ukuthi iLizwi lakhe iBhayibhili litholakale ngezindimi ezinengi ngoba ufuna ‘bonke balazi iqiniso.’ (1 Tim. 2:4) Uyakwazi ukuthi abantu bangaba lobuhlobo obuhle laye nxa bengabala iLizwi lakhe ngolimi lwabo lomdabuko ngoba lokhu kwenza abakubalayo kungene kujule ezinhliziyweni zabo. 20 Kungelani lokuthi izimo zethu zinjani, kumele sizimisele ukugxilisa ezinhliziyweni zethu lonke ulwazi esilunikwa nguJehova. Ukuyifunda nsuku zonke iMibhalo ngolimi lwethu kuzasinceda ukuthi sihlale siqinile ekukhonzeni lokuthi izimuli zethu zihlale zilobuhlobo obuhle loJehova. Singenza njalo kuzakhanya ukuthi siyaliqakathekisa iLizwi likaNkulunkulu.
isiNdebele
Abantu bakaNkulunkulu babekusekela ngezindlela ezitshiyeneyo ukukhonza kweqiniso 10:28-30, 32-39; 11:1, 2 Isizwe salungiselela uMkhosi weZihonqo njalo sawenza ngendlela eqondileyo Abantu babebuthana imihla ngemihla ukuze balalele ukubalwa koMthetho kaNkulunkulu futhi lokhu kwakubenza bathokoze kakhulu Abantu bavuma izono zabo, bathandaza njalo bacela ukuthi uNkulunkulu ababusise Bonke bavuma ukuzethesa umlandu wokuphathisa kukho konke okwakusenziwa ukuze kuqhutshekiselwe phambili ukukhonza kweqiniso Lokho abakwenzayo ukuze basekele ukukhonza kweqiniso kwakugoqela: Ukutshada lalabo ababekhonza uJehova kuphela Ukunikela ngemali Ukugcina iSabatha Ukuletha inkuni ezazizasetshenziswa e-alithareni Ukunika uJehova izithelo zakuqala zamabele kanye lamazibulo emihlambi yabo
isiNdebele
WASHINGTON DC — Usibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe uMnu. John Mangudya uthi umnotho weZimbabwe usesimeni esihle lonyaka ngenxa yesivuno esiphezulu esizatholakala kulandela ukuna kuhle kwezulu. Esethula umbiko wakhe weMonetary Policy ngoLwesithathu, uMangudya uthe ilizwe lizathola umumbu ongamathani aphakathi kwayisigidi lengxenye lezigidi phose ezimbili. Uveze njalo ukuthi izizalwane zeZimbabwe ezigcine imali phandle kwelizwe zilemali eyizigidi ezingamakhulu ayisithupha, i$600 million, okuyinto athe iphazamisa kakhulu umnotho weZimbabwe. Uphinde wathi uyathokoza ngendlela imali yama-bond notes esebenza ngayo. UMangudya wehlisile njalo imbadalo yokuboleka imali emabhanga isuka ku15 percent yaya ku12 percent. Ingcwethi kwezenotho uMnu. Masimba Kuchera utshele iStudio 7 ukuthi ngempela umnotho ulakho ukuba nganeno lonyaka ngenxa yesivuno esihle. Kodwa uthe kuyadingeka ukuthi uhulumende eguqule imithetho yakhe eyenza abakwamanye amazwe besabe ukuzevula amabhisimusi abo eZimbabwe. "Uqinisile ukuthi isivuno salonyaka sizanceda ukuthi abantu bengafi ngendlala kodwa okudingakalayo yikuthi imithetho kahulumende kumele ihunge abantu abazabuya lemali elizweni," kutsho uKuchera.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli Robert Mugabe uthi umongameli weleMelika, uMnu. Donald Trump, kumele aphiwe ithuba andubana abonakale ukuthi ubukhokheli bakhe bunjani. Ekhuluma lomsakazo we Zimbabwe Broadcasting Corporation (ZBC) phambilini kosuku lokuzalwa kwakhe njengenhlalayenza, uMugabe uthe ulethemba lokuthi uMnu. Trump engesula izijeziso zenotho ezafakelwa yena labanye bakhe abebandla le Zanu PF. Izijeziso zenotho zethulwa phansi komthetho we Zimbabwe Democratic and Recovery Act (ZDRA), owafakwa ngomnyaka ka 2001. Lokhu kutsho ukuthi nxa zingesulwa lezi zijeziso kuyabe kufunakala ukuthi amadale womabili ele Senate leHouse of Representatives avumelane ukuthatha lelinyathelo. Kodwa okwazakalayo yikuthi eleMelika njengamazwe wonke awentshonalanga awethesa uMugabe izijeziso zenotho, lithi kuqale kugulwe indlela uhulumende weZimbabwe aphatha ngayo elelungelo loluntu. UMugabe uphathe njalo udaba longangena esikhundleni sakhe wagcizelela imbiko ethulwe ngunkosikazi wakhe ngeviki edluleyo esithi akulamuntu olobukhokheli obuqotho okwamanje ongenelisa ukungena esikhundleni lesi. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Max Mkandla, oyisiphathamandla njalo sebandla le Zimbabwe People First. "Kunzima ukuthi akhethe ozamelama ngoba khonaphana akula ngitsho loyedwa amfunayo kumbe ongenelisa umsebenzi ngaphandle kokuba abize uMnu. Simba Makoni," kutsho uMnkandla.
isiNdebele
Kungani uJesu wabiza abantu ababethengisa ethempelini ngokuthi “ngabaphangi”? IVANGELI likaMathewu lisitshela ukuthi “uJesu wangena esigcawini sethempeli wabaxotsha bonke ababethenga lababethengisa khona. Wagenqula amatafula alabo ababentshintshela abanye izimali lezihlalo zabathengisa amajuba. Wathi kubo, “Kulotshiwe ukuthi, ‘Indlu yami izabizwa ngokuthi yindlu yokukhuleka,’ kodwa lina seliyenza ‘ubhalu lwabaphangi.’” Amabhuku ezembali aveza ukuthi abathengisi ababesethempelini babeqila abantu ngokubathengisela ngentengo ephezulu kakhulu. Ngokwesibonelo amajuba lenkwilimba kwakutshiphile okokuthi labayanga babesenelisa ukukuthenga nxa befuna ukunikela. Kodwa amabhuku ezembali alotshwa ngamaJuda abika ukuthi ngemva kweminyaka ethile uJesu esukile emhlabeni umuntu wayesebhadala udenariyu wegolide ukuze athenge amajuba amabili. Le kwakungasimali yokudlala ngoba kwakudinga ukuthi isisebenzi sisebenze amalanga angu-25 ukuze siyihole. Intengo yamajuba leyenkwilimba yayisisemba eqolo okokuthi abayanga babengeke bayenelise. (Levi. 1:14; 5:7; 12:6-8) Lokhu kwamcaphula uRabi okwakuthiwa nguSimeon ben Gamaliel. Ngemva kwalokho wehlisa inani leminikelo okwakumele amaJuda ayenze futhi lokho kwenza intengo yamajuba lenkwilimba yehla kakhulu. Indaba le esikhulume ngayo lapha itshengisa ukuthi uJesu wayeqondile sibili lapho esithi abathengisi labo ‘ngabaphangi’ ngoba babeyizihwaba futhi bedlelezela abantu.
isiNdebele
lbandla leZAPU ngoLwesibili liphe isipho senhlanyelo lempahla zokugqoka immuli ezadilikelwa yimizi engozini yokuna kwezulu lesikhukhula ngoMpalakazi eCabatsha duzane lakoBulawayo. lzakhamizi ezedlula amakhulu amabili ezadilikelwa yimizi engozini yokuna kwezulu lesikhukhula zijabule okumangalisayo ngesikhathi zithola inhlanyelo lempahla zokugqoka. ZIcela inkokheli yeZAPU ukuba ihlale ibakhumbula ngoba bayaswela njalo imisebenzi ayitholakali. Esinye isakhamuzi seCabatsha, uMnunzana Innocent Milazi, uthe bebefisa ukulima kodwa bebengela nhlanyelo ngenxa youkuthi kabasebenzi. UMnu. Milazi ubongekakhulu abeZAPU ngesipho asitholileyo senhlanyelo lempahla zokuqgka wacela ukuba bangabalibali. UNkosikazi Grace Luphahla laye uveze intokozo esithi kungenele uNkulunkulu. Uthe ubefisa ukuba ngabe bathola amatalakitha okulima ukuze balime uqhobo kodwa uyajabula ngoba isifiso sikamuyi uMnu. Joshua Nkomo sokulima ngoLwesibili sifezekile nanku sebethole inhlanyelo. UMnu. Lazarus Masuku, ongomunye wabalwa impi yenkululeko, uthe kubuhlungu ukubona abantu abanjengaye abazinikela impilo yabo ukulwela ilizwe behawula ezweni abalikhululayo. Osakhulayo okhokhela abatsha beCabatsha kuZAPU, uCaroline Dube, laye ubonge kakhulu wakhuthaza abasakhulayo ukuba bayebhalisa ukuvota bavote ukuze impilo zabo ziguquke. UMnunzana Cosmas Mafa inkokheli yeZAPU koBulawayo ubike ukuba bakhangelele ukungena embusweni njalo bazaphatha abantu ngenhlonipho hatshi okwenzakala manje. Eyinye njalo inkokheli yeZAPU koBulawayo, uMnunzana John Zolani Dlamini, uthe amalunga eZAPU akwele South Africa laphetsheya kolwandle yiwo ahlanganise imali yosizo le.
isiNdebele
Ama-Israyeli asuka entabeni iSinayi adlula ePharani aze ayafika endaweni ethiwa yiKhadeshi. UJehova wasetshela uMosi wathi: ‘Thuma amadoda angu-12 ukuthi ayehlola ilizwe laseKhenani engizalinika ama-Israyeli.’ Amadoda la athunywa nguMosi kuthiwa zinhloli. Esewakhethile wathi kuwo: ‘Hambani elizweni laseKhenani liyekhangela ukuthi singalima ukudla yini. Likhangele lokuthi abantu bakhona balamandla yini kumbe hatshi lokuthi bahlala emadolobheni kumbe ematendeni.’ Izinhloli ezingu-12, ezihlanganisa uJoshuwa loKhalebi zasuka zaya eKhenani. Ngemva kwamalanga angu-40 izinhloli lezi zaphenduka zithwele izithelo. Zathi: ‘Indawo yakhona inhle kakhulu kodwa ilabantu abalamandla. Amadolobho akhona makhulu futhi avikelwe ngemiduli emide.’ UKhalebi wathi: ‘Kufanele sihambe elizweni lelo ngoba sizabanqoba.’ Ubona angani yindaba uKhalebi watsho njalo? Kungenxa yokuthi yena loJoshuwa babethemba uJehova. Kodwa ezinye izinhloli ezingu-10 zathi: ‘Hatshi akumelanga sihambe ngoba abantu bakhona baqinile kulathi.’ Lokhu kwenza ama-Israyeli esaba. Aqalisa ukuthi: ‘Kungcono sikhethe omunye umkhokheli asibuyisele eGibhithe kulokuthi siyefela eKhenani.’ UJoshuwa loKhalebi basebesithi: ‘UJehova ulathi ngakho yenzani lokho akutshoyo futhi lingesabi.’ Kodwa ama-Israyeli awazange alalele ngoba acina esefuna ukubulala uJoshuwa loKhalebi. Manje uJehova wathini? Wathi kuMosi: ‘Abantu laba ngibenzela izinto ezinhle kodwa bona kabangilaleli. Bazahlala enkangala okweminyaka engu-40 futhi bazafela khona. Kodwa abantwababo loJoshuwa loKhalebi yibo abazafika elizweni lesithembiso.’ “Lina bokukholwa okuncane, kungani lisesaba kangaka?”—UMathewu 8:26
isiNdebele
Silo Ophezulu Stinta kugwalo SIYAQHUBEKA sikhangela abalingiswa bethu bogwalo abachazwa yizenzo ababezenza endaweni ezitshiyeneyo kunanzelelwa indlela ababeziphatha ngayo. UMaMsie inhliziyo yakhe yayimbi okwamagama, indlela ayephatha ngayo uKhotso yayibuhlungu. Wayengamzweli lokuthi yayiyintandane engelabani. Kazange amphathe kuhle uKhotso. Wayesehluleka nje khona lokuthanda izihlobo zakhe zegazi ngenxa yolunya ayelalo, ulunya lwakhe lwamenza angabi lezihlobo. (i) Wayengelanhlonipho wehluleka ukuhlonipha umuzi wakhe loba umkakhe wayemenzela konke ayekudinga. Wayekhonza ubudlelwano bangasese loJoza wakhe. Wayengelandaba lokuthi abantu babezakuthini ngomkakhe, wakhetha ukumlulaza. Labakibo wayengabahloniphi ngesenzo esinje kwakusiba sengathi yibo ababemvumela kumbe abamkhulisa ngaloluhlobo olubi kangaka, lokuziphatha njengenyamazana. (ii) Ulenkani, uNgonyama wayemxwayisile ngokuthi kayefundela ukutshayela esikolo esiqondileyo kodwa konke lokhu kazange akwenze. Uthathana loJoza ngemota kaNgonyama engayicelanga bayeyicobodisa loJoza wakhe. (iii) Likhikhitha uMaMsie wayebhoda lamatshabhini wonke edakwa egida ejayiva engaziboni ukuba linina. Ezemgido wayezithanda okwedluleyo. (iv) Kathembekanga uthanda uNgonyama nje emhuga ngamanga kazange avezele uNgonyama iqiniso ngempilo yakhe. Waziveza engumuntu ohluphekileyo owayezondwa yizihlobo ebhixa izihlobo ngodaka ezingalwaziyo. (v) Isiwula wayengaboni lalapho uJoza edlala ngenhliziyo yakhe. Amehlo akhe ayevalekile ngci ebona sengathi uJoza lo wayemthanda. Wayengaboni lokuthi uJoza wayemudla imali, leyo mali okwakufanele ukuthi alungisele ngayo imuli yakhe ikusasa labo, isiwulandini sabona kufanele idliwe nguJoza. Wayengakunanzeleli lokuthi umkakhe wayesebenza nzima ukuze itholakale leyo mali, yena wakhetha ukuyitshaphaza. Indlela ayeziphatha ngayo yokuswela lesineke yayibulalela abantwana ikusasa yabo. (vi) Wayezithathela phezulu, abanye abantu empilweni wayengababoni ngitsho. Umuntu ozwayo kwakunguye kuphela ngombono wakhe, kakulamuntu owayegqoka emuhle njalo ephezulu njengaye. Wayeseyisa kanye sibi sababalisi ababenceda impilo yakhe. (vii) Akalaleli kazange alalele usisi Khethi emkhuza ngendaba yokuthanda imithi. Waqhubekela phambili ngenhloso yokudlisa uNgonyama lokufakela uJoza okwacina kuyimbangela yokuhanjelwa ngumphefumulo wakhe. Ingqondo yakhe yayimbi akukho lokukodwa okuhle ayekucabangele loba ekufisela umuntu. Lokho okuhle ayekuveza wayehuga qha ehugela ebubini.
isiNdebele
Bafowethu Abathandekayo: Siyalithanda iBhayibhili ngoba siyizikhonzi zikaJehova. Siyaqiniseka ukuthi lilembali eliqiniso lokuthi lisitshela indlela engcono yokuphila kanye lokuthi lilobufakazi obutshengisa ukuthi uJehova uyabathanda abantu. (IHubo 119:105; ULukha 1:3; 1 UJohane 4:19) Siyafisa ukunceda abanye ukuthi balazi iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu. Yikho siyathaba kakhulu ukulethulela ibhuku leli elithi Izifundo Esizithola Ezindabeni EziseBhayibhilini. Sicela ukukuhlephunela okunye okusebhukwini leli. Ibhuku leli lenzelwe abantwana kodwa linganceda labantu abadala abafisa ukwazi okunengi okuseBhayibhilini. IBhayibhili lenzelwe wonke umuntu yikho akuthandabuzwa ukuthi sonke sizasizakala ngokubala izifundo ezitholakala kulo ezingenza sibe lentokozo yeqiniso. Ibhuku leli lilezindaba eziseBhayibhilini ezisilandisela ngembali yabantu kusukela ekudalweni kwabo. Kwenziwe umzamo wokuthi izindaba lezi zibhalwe ngendlela ezilandelana ngayo eBhayibhilini. Izindaba lezi zicacile njalo zilula. Ibhuku leli kaliphongulandisa izindaba zeBhayibhili nje kuphela. Indlela elilandisa ngayo kanye lemifanekiso yalo yenza umuntu abone okwakusenzakala njalo azwisise lemizwa yabalingiswa. Ibhuku leli liyasinceda sibone ukuthi iBhayibhili likhuluma ngabantu ababelalela uJehova lalabo ababengamlaleli. Lisikhuthaza lokuthi sifunde kulokho ababekwenza. (KwabaseRoma 15:4; 1 KwabaseKhorinte 10:6) Lilezingxenye ezingu-14. Ingxenye ngayinye iqalisa ngokufinqa lokho esizakufunda ezifundweni ezisengxenyeni leyo. Nxa ungumzali bala isifundo lomntanakho beselixoxa ngemifanekiso esesifundweni leso. Ngemva kwalokho lingabala amavesi asesifundweni leso. Nceda umntanakho abone ukuthi lokho akufunda eBhayibhilini kuhambisana njani lalokho okusebhukwini. Lokhu ungakusebenzisa lalapho usiza umuntu omdala ukuthi azi lokho okumunyethwe liBhayibhili. Isifiso sethu yikuthi ibhuku leli lincede bonke abantu ukuthi bazi okuseLizwini likaNkulunkulu lokuthi bakusebenzise ezimpilweni zabo njalo bamkhonze. Abafowenu, IQula Elibusayo LaboFakazi BakaJehova
isiNdebele
“Ngakho lindani ngokuba kalilwazi usuku loba isikhathi.” 1, 2. (a) UJesu wavezani mayelana lezinsuku zokucina? (b) Sizaxoxa ngayiphi imibuzo? UPHETRO, u-Andreya, uJakhobe kanye loJohane babethe gwaqa eNtabeni yama-Oliva eyayikhangelane lethempeli elaliseJerusalema. Babethiye indlebe belalele uJesu ebalandisela isiphrofetho esimangalisayo esasiphathelane lekusasa. Kumele ukuthi babengeke balikhohlwa lelolanga. Wabatshela izinto ezinengi ezazizakwenzakala ezinsukwini zokucina zomhlaba lo omubi lapho ayezabe eseyiNkosi eMbusweni kaNkulunkulu. Wabatshela ukuthi ngesikhathi leso inceku yakhe “ethembekileyo lehlakaniphileyo” yayizammela njalo yayizafeza umsebenzi wokupha abalandeli bakhe ukudla ngesikhathi esifaneleyo. 2 UJesu kazange acine khonapho kodwa wathi esabatshela isiphrofetho leso wasengenisa lomzekeliso wezintombi ezilitshumi. (Bala uMathewu 25: YISIPHI ISIXWAYISO ESISEMZEKELISWENI WEZINTOMBI? 3. Kudala umzekeliso kaJesu wezintombi ezilitshumi ubuchasiswa njani emabhukwini ethu, njalo lokhu kungabe kwakubangelani? 3 Esihlokweni esidlulileyo sibonile ukuthi eminyakeni esanda kwedlula indlela obekuchasiswa ngayo iMibhalo ibilokhu intshintsha kancane kancane. Inceku ethembekileyo isigcizelela kakhulu ukuthi sifundani, hatshi ukuthi okutshiwo yiMibhalo kumelani. Kudala amabhuku ethu ayechasisa lezinto ezincane nje ezisemzekelisweni kaJesu wezintombi ezilitshumi. Kwakuchazwa ukuthi izibane, amafutha, amagabha kanye lokunye okunengi kwakumelani. Kodwa kungenzeka yini ukuthi indlela ebesichasisa ngayo umzekeliso lo ibisenza ukuthi umcijo oqakathekileyo ucine ungasakhanyi? Isihloko lesi sizasitshengisa ukuthi impendulo yombuzo lo iqakatheke kakhulu. 4. Singabona njani ukuthi (a) ngubani umyeni okukhulunywa ngaye emzekelisweni? (b) izintombi ngobani? 4 Ake sikhangele ukuthi yiwuphi umcijo owavezwa nguJesu emzekelisweni lo. Kasiqaleni ngokukhangela abantu okukhulunywa ngabo emzekelisweni. Umyeni ngubani? Ngelinye ilanga uJesu wake wathi yena ungumyeni. (Luk. 5: 5. UJesu wasiveza njani isikhathi ayekhuluma ngaso emzekelisweni lo? 5 Khathesi kasixoxeni ngokuthi uJesu wayekhuluma ngokwakuzakwenzakala ngasiphi isikhathi. Wathi esezawuphetha umzekeliso wakhe wakhuluma okuthile okungasinceda ukuthi sisazi isikhathi leso. Wathi: “Umyeni wafika.” (Mat. 25: 6. Yisiphi isixwayiso esisemzekelisweni kaJesu? 6 Yisiphi isixwayiso esisemzekelisweni lo? Khumbula ukuthi uJesu wayevele ekhuluma ngani. Wayesanda kukhuluma ngenceku yakhe ethembekileyo lehlakaniphileyo. Inceku le yayizabunjwa liqembu elincane lamadoda agcotshiweyo ayezakhokhela abalandeli bakaKhristu ezinsukwini zokucina. UJesu waxwayisa amadoda la ukuthi kwakuzamele ahlale ethembekile. Ngemva kwalokhu walandisa umzekeliso wezintombi ezilitshumi exwayisa bonke abalandeli bakhe abagcotshiweyo ababezaphila ngezinsuku zokucina ukuthi bahlale ‘belindile’ ukuze umvuzo wabo wokuya ezulwini ungabaphunyuki. (Mat. 25: ABAGCOTSHIWEYO BASISEBENZISE NJANI ISELULEKO ESISEMZEKELISWENI WEZINTOMBI? 7, 8. (a) Yiziphi izinto ezimbili ezasiza izintombi ezihlakaniphileyo ukuthi zihlale zilindile? (b) Kukhanya njani ukuthi abagcotshiweyo bazilungiselele? 7 Umzekeliso kaJesu utshengisa ukuthi ngesikhathi umyeni efika izintombi ezihlakaniphileyo zazilindile kodwa eziyiziwula zazingalindanga. Kuyini okwasiza ezihlakaniphileyo ukuthi zilinde? Yikuthi zazizilungiselele njalo zaziphapheme. Zonke izintombi ezazilindele umyeni kwakumele zigcine izibane zazo zibhebha futhi zihlale ziphapheme ubusuku bonke umyeni aze afike. Ezinhlanu ezazihlakaniphile kazenzanga njengabosowabo ababeyizithutha, kodwa zona zazilungiselela zabuya lezibane kanye lamanye amafutha okwengezelela. Manje abagcotshiweyo abathembekileyo bona bazilungiselele yini njengezintombi lezi? 8 Bazilungiselele sibili! Ezinsukwini zokucina amaKhristu agcotshiweyo abelokhu esenza njengezintombi ezihlakaniphileyo. Azimisele ukufeza umsebenzi awuphiweyo kuze kube sekucineni. Ayakunanzelela ukuthi ukuze aphumelele emsebenzini wawo kumele atshiye izinto ezinengi ezisemhlabeni lo obuswa nguSathane futhi ayakwazi ukuthi ukuthembeka kwawo kuzakwenza athole umvuzo. Ayamthanda uJehova njalo aqotho kuye laseNdodaneni yakhe yikho ezinikela ukuthi akhonze yena kuphela. Kamkhonzeli ukuthi ayakwazi ukuthi ukuphela sekusemnyango. Aqhubeka eqotho njalo kawalandeli izenzo zabantu bomhlaba lo omubi abathanda inotho, abangaziphathanga njalo abangelandaba lomunye umuntu. Konke lokhu kuwasiza ukuthi ahlale elindile, eqhubeka ecwebezela njengezinkanyezi futhi kawakhathali lanxa kungakhanya angani uMyeni usephuza ukufika. 9. (a) Emzekelisweni kaJesu sithola siphi isixwayiso mayelana lokuwozela? (b) Kuyini obekulokhu kusenziwa ngabagcotshiweyo okutshengisa ukuthi bayezwa kumenyezelwa kuthiwa, “Nangu umyeni”? (Khangela lamabala angaphansi.) 9 Okunye okwasiza izintombi lezo ukuthi zihlale zilindile yikuthi zaziphapheme. Kungenzakala yini ukuthi umKhristu ogcotshiweyo awozele ngesikhathi esalinde ukuthi uMyeni afike? Kungenzakala sibili. Nanzelela ukuthi uJesu wachaza ukuthi izintombi “zonke zaze zawozela zathathwa yibuthongo” ngesikhathi sekukhanya angani umyeni usephuza ukufika. Wayekwazi mhlophe ukuthi lanxa umuntu elesifiso njalo ezimisele ukulinda, angaphanjaniswa yikuba buthakathaka emzimbeni. Abagcotshiweyo abathembekileyo bayakunanzelela ukuthi uJesu wayebaxwayisa yikho besebenza gadalala ukuze bahlale bephapheme futhi belindile. Emzekelisweni lo zonke izintombi zaphaphama ngesikhathi zisizwa kumenyezelwa phakathi kobusuku kuthiwa: “Nangu umyeni!” Kodwa ezazihlakaniphile yizo kuphela ezama zaqina kwaze kwaba sekupheleni. (Mat. 25: ABAHLAKANIPHILEYO BATHOLA UMVUZO KODWA ABAYIZIWULA BAYAJEZISWA 10. Ingxoxo ephakathi kwezintombi ezihlakaniphileyo leziyiziwula yenza kube lawuphi umbuzo ophicayo? 10 Okungabe kuphica kakhulu yingxoxo ebakhona phakathi kwezintombi ezihlakaniphileyo leziyiziwula esiyithola nxa umzekeliso ususiyaphela. (Bala uMathewu 25: 11. (a) Kuyini okuzakwenzakala ukuhlupheka okukhulu kungakaqalisi? (b) Impendulo eyanikwa izintombi eziyiziwula lapho sezicela amafutha ebusuku isitshengisani? 11 Kuyakhanya-ke ukuthi ukuhlupheka okukhulu kungakaqalisi, bonke abagcotshiweyo abathembekileyo abayabe besemhlabeni bazabe sebebekwe uphawu okokucina. (Isam. 7: 12. (a) Ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu, abagcotshiweyo abathembekileyo bazakwenelisa yini ukusiza abagcotshiweyo abayabe bengathembekanga? Chaza. (b) Bazaphetha ngani labo abazakwenza njengezintombi eziyiziwula? 12 Ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu abagcotshiweyo abathembekileyo ngeke benelise ukuphathisa ogcotshiweyo ongazange athembeke. Kuyabe kungasela abangakwenza. Ayabe esechithekile engasabutheki. Pho bazaphetha ngani laba abangazange bathembeke? UJesu wachaza ukuthi kwahamba njani lapho izintombi eziyiziwula ziyedinga amafutha phakathi kobusuku. Wathi: “Umyeni wafika. Izintombi ezazizilungiselele zangena laye edilini lomthimba. Umnyango wase uvalwa.” Ngesikhathi uKhristu efika enkazimulweni yakhe ukuhlupheka okukhulu sekusiyaphela, uzaqoqa abagcotshiweyo bakhe abathembekileyo baye ezulwini. (Mat. 24: 13. (a) Kungani kungamelanga sihle siphethe ngokuthi inengi labalandeli bakaKhristu abagcotshiweyo kalisoze lithembeke? (b) Kungani isixwayiso sikaJesu singabe sitshengisa lokuthi uyabathemba abagcotshiweyo? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) 13 Pho sesingaphetha ngokuthini nxa sikhangela esesixoxe ngakho? Kambe uJesu wayesitsho ukuthi izinceku zakhe ezinengi ezigcotshiweyo zizaphambuka yini besekubangela ukuthi kucine kugcotshwa abanye? Hatshi. Khumbula ukuthi wayesanda kuxwayisa ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ ukuthi ingantshintshi ibe yinceku embi. Lokhu akutsho ukuthi wayekhangelele ukuthi izantshintsha. Yikho-ke umzekeliso lo uyisixwayiso esiqakathekileyo. Sibonile ukuthi izintombi ezinhlanu zaba yiziwula kodwa ezinhlanu zahlakanipha. Lokhu kutshengisa ukuthi umuntu munye ngamunye ogcotshiweyo ulethuba lokuzikhethela lokho afuna ukukwenza. Omunye angakhetha ukuzilungiselela lokuphaphama, kodwa omunye angakhetha ukuba yisiwula futhi angathembeki. Ngakho-ke kungani sisithi isixwayiso esisemzekelisweni kaJesu laso sitshengisa ukuthi uyabathanda abagcotshiweyo lokuthi uyabathemba? Umphostoli uPhawuli laye waphefumulelwa ukuthi atsho isixwayiso esifanana lalesi lapho ebhalela amaKhristu agcotshiweyo. (Bala uHebheru 6: “EZINYE IZIMVU” ZIKAKHRISTU ZONA ZINCEDAKALA NJANI? 14. Kungani umzekeliso wezintombi ezilitshumi ungasiza ‘lezinye izimvu’? 14 Sesibonile ukuthi uJesu wayekhuluma ngabalandeli bakhe abagcotshiweyo lapho elandisa umzekeliso wezintombi ezilitshumi. Manje sesingathi indaba le kayizincedi ngalutho “ezinye izimvu” zikaKhristu yini? (Joh. 10: Ukucela amafutha kwezintombi eziyiziwula kusifundisa ukuthi kumele sithembeke njalo sihlale silindile, singathembeli kwabanye 15. Kungani wonke amaKhristu eqiniso ewulindele ngabomvu umtshado kaKhristu lomlobokazi? 15 Okulandiswa nguJesu emzekelisweni lo mayelana lomtshado kungawanceda wonke amaKhristu. Abagcotshiweyo bazabe sebesezulwini, njalo bazakuba ngumlobokazi kaKhristu ngemva kwempi ye-Amagedoni. (Isam. 19: ^ ndima 9 Emzekelisweni lo kuqala kumenyezelwe kuthiwe, “Nangu umyeni!”(ivesi 6) besekudlula isikhathi esithile, umyeni abesefika (ivesi 10). Kusukela kwaqala izinsuku zokucina abagcotshiweyo abaphaphemeyo bebekunanzelela ukuthi uJesu usekhona okutsho ukuthi usebusa eMbusweni. Yikho-ke kumele bazimisele ukuhlala belindile aze afike.
isiNdebele
BULAWAYO — Amaqembu amele ilizwe le Zimbabwe aphumelele ukudlulela kubanga elilandelayo elomncintiswano wokudinga intshantshu zezwekazi lase Africa ngemva kokunqoba emidlalweni ebikhona ngempelaviki edluleyo. Iqembu le Ngezi Platinum linqobe ele Pamplemousse elase Mauritius nge 1 ka nya ngoMgqibelo kuhlandla lesibili ele Caf Confederations Cup preliminary round. Lokhu kutsho ukuba nxa sekuhlanganiswa lempumela eyomdlalo wehlandla lakuqala owaphela zingutshiki lobhanqa 1 ka 1 kwele Mauritius iqembu le Ngezi Platinum linqobe nge 2 ka 1. Kubanga elilandelayo elomncintiswano iqembu le Ngezi Platinum lizahlangana lele Recreativo do Libolo elase Angola ngenyanga ezayo. Kumncintiswano we Caf Champions League iqembu le Caps United lalo lenelise ukudlulela kusigaba esilandelayo esomncintiswano ngemva kokuba litshaye ele Lioli elase Lesotho nge 2 ka 1 ngeSonto. Umdlalo wehlandla lakuqala odlalelwe kwele Lesotho uphele zingutshiki lobhanqa kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni. Iqembu le Caps United lizahlangana lele TP Mazembe kusigaba esilandelayo esomncintiswano ngenyanga ezayo. Sikhangele umdlalo kakhilikithi: Iqembu elimela ilizwe emdlalweni kakhilikithi kuzamele libophe ziqine kusasa emdlalweni walo wesithathu elizawudlala lele Afghanistan owohlobo lwe One Day International njengoba lidliwe kumidlalo emibili eyakuqala edlalwe ngempelasonto edluleyo. Emdlalweni wakuqala odlalwe ngoLwesine iqembu le Afghanistan linqobe ngama runs alitshumi lambili selisetshenziswa umthetho we Duckworth Lewis ngemva kokuba lumdlalo uphazamiswe lizulu. NgeSonto iqembu le Zimbabwe linqotshwe ngama runs angamatshumi amahlanu lane. Kusasa ayadibana njalo lawamaqembu emdlalweni wesithathu njalo abafana beZimbabwe kumele benqabele ukudliwa ngoba lokhu kuyabe sekusitsho ukuba iqembu le Afghanistan liyabe selinqobile njengoba lumncintiswano ulemidlalo emihlanu. Yonke limidlalo idlalelwa esigodlweni iHarare enkundleni ye Harare Sports Club. Sikhangele umdlalo we rugby: Iqembu lako Bulawayo ele Matabeleland Warriors linqotshwe nge 17 ka 5 liqembu le Red Arrows elase Zambia emdlalweni oqhutshelwe enkundleni ye Hartsfield ngoMgqibelo. Lo bekungumdlalo wokuzwana amandla njalo iqembu lase Zambia lidlulele esigodlweni iHarare lapho elikhangelwe ukungqikilana lamaqembu abalisa ele Harare Sports Club Under-21 kanye lele Police Defenders emidlalweni ehlelwe ukuba idlalwe phakathi kweviki yonale. NgoMgqibelo ozayo iqembu lezethekeli leli likhangelelwe ukudibana leqembu le Harare Sports Club.
isiNdebele
BULAWAYO — Kumele linqobe nomakanjani iqembu lama Warriors ukuze lithuthukise amathuba alo awokudlulela kusigaba esilandelayo esomcintiswano we Africa Cup of Nations oqhutshelwa elizweni le Gabon. Abafana beZimbabwe kumele benqobe emdlalweni wabo wokucina owesibaya sika Group B abazawudlala leqembu le Tunisia namhla ebusuku ukuze beyale belokhu belethuba lokuyadlala kuma quarter – finals omncintiswano we Africa Cup of Nations. Iqembu le Zimbabwe lihlezi emsileni wengalane yemiklomelo ngemva kwemidlalo emibili lilomklomelo owodwa. Endaweni yakuqala engalaneni kuhlezi iqembu le Senegal lona elilemiklomelo eyisithupha ngemva kokunqoba emidlalweni yalo yomibili okutsho ukuba selifinyelele kusigaba esilandelayo esomncintiswano. Iqembu le Senegal linqobe ele Tunisia nge 2 ka nya emdlaweni walo wakuqala kwathi kowesibili litshaye ele Zimbabwe ngempumela efanayo. Iqembu le Tunisia lihlezi kundawo yesibili engalaneni yesibaya sika Group B lilemiklomelo emithathu kuthi endaweni yesithathu kuleqembu le Algeria lona elilomklomelo owodwa njengele Zimbabwe kodwa lona liphezulu ngoba lihlohlwe kathathu kwathi ele Zimbabwe selihlohlwe kane. Umqeqetshi weqembu elimela isizwe emdlalweni kakhilikithi uHeath Streak, ukhuthaze abalandeli beqembu leZimbabwe ukuba behlale belethemba. “Kunzima ngoba amaqembu lawana aqinile so ukuthi iqembu lethu lalo likhule yikuba bebe bedlala emidlalweni efana lale. Emdlalweni wokucina nxa singenelisa ukunqoba asazi kungenzakalani.” Kumncintiswano eyabakhona ngomnyaka ka 2004 lango 2006 iqembu le Zimbabwe lidliwe kumidlalo yalo emibili eyakuqala eyezibaya laze lenelisa ukunqoba emdlalweni wesithathu njalo abalandeli bomdlalo wenguqu balinde ukubona ukuba kuzakuba njalo na lalonyaka. Umlandeli weqembu lama Warriors uSibonakaliso Ndlovu uthi ukuze iqembu leli linqobe kumele umqeqetshi weqembu lesizwe uKallisto Pasuwa aguqule ukwenza kwakhe ekukhetheni abadlali. “Kulomjiko ekukhethweni kwabadlali ngoba kulabadlali abahle bakhanya emdlalweni wakuqala ukuba ibhola kalaziwa kodwa baqalisile sesidlala le Senegal. Kuzamele uPasuwa aphe ithuba abanye abadlali emdlalweni wokucina wezibaya ngoba engaqina ngokupika ngomjiko singaphenduka singazange sinqobe ngitsho lowodwa umdlalo.” Komunye umdlalo wesibaya sika Group B iqembu le Senegal lizadibana lele Algeria njalo ukuze iqembu le Zimbabwe lidlulele phambili kumele linqobe ele Tunisia kuthi ele Senegal lona linqobe ele Algeria. Amanye amaqembu asefinyelele kusigaba se quarter – final ngabalisa ele Cameroon kanye lele Burkina Faso wona aphumelele kusibaya sika Group A ikanti ilizwe eliqoqe umncintiswano we Afcon ele Gabon liphelelwe ngumphako ndawonye lele Guinea Bissau.
isiNdebele
GABORONE, BOTSWANA — Osomabhizimusi beZimbabwe abathengisa impahla kweleBotswana sebamukele ngenjabulo inyathelo likahulumende lokubanikeza imbasela eyesilinganiso sokuhlanu ekhulwini - 5% - yemali abaphenduka layo elizweni besithi izabakhuthaza ukugcina imali yabo ekhaya. Uhulumende weZimbabwe, ngendlela yokuzama ukuthuthukisa isikhwama sakhe njalo engenisa imali yakwamanye amazwe, wethule umbiko othi abathengisa imphahla phandle kwelizwe bazanikezwa okuhlanu ekhulwini kwemali abayigcinisa emabhanga. Uhulumende uthatha leli nyathelo ekhangelele ukuthi kuzakhanga abaninibhizimusi ukuthi bagcinise imali yabo emabhanga eZimbabwe bengakayisebenzisi phandle kwelizwe. Inyathela leli kukhanya lihamba kahle abantu abafana loMnu. Rodney Moyo yena othengisa imithi yezifuyo eBotswana esithi kuyabancedisa ngoba besenelisa ukufaka, noma kukuncane, imbasela, esikhwameni. "Kuyasinceda ngoba ibhanga leZimbabwe liyasinika imbijana yokuthi sikubhizimusi njalo kuyasisiza uma sifika kulabo esibathengiselayo sisenelisa ukubehlisela intengo ukuze sibakhange ngoba sikwazi ukuthi sizathola okuncane siphenduka ekhaya." Uthi njalo lelinyathela lizanceda ukukhipha, noma kungasoke kuqede, labo abathengisa imphahla phandle kwelizwe ngundlu kumbe bagcine imali bengayibuyiseli emabhanga. "Lokhu kuyasikhathaza ukuthi sihambise imphahla ngaphandle kwelizwe, okuhle yikuthi okuhlanu ekhulwini lokhu sikuthola ngemali yeMelika. Kuzancedisa ukuthi abanye labo bangene kubhizimusi. Ungahambisa okunengi, i5% icina idlula iholo labanye abasebenzayo." Noma kunjalo, kubikwa amanye amabhanga engahlawuli okuhlanu ekhulwini lokhu, osekudale ukuthi ibhanga elikhulu lesizwe eleReserve Bank of Zimbabwe (RBZ) likhumbuze amabhanga ukuthi abantu kanye lamakampani angenisa imali evela phandle kwelizwe kumele bathole okubafaneleyo. Ngakhoke iRBZ ithi izaxhwayisisa imbiko yokuthi abanye abayitholi imbasela kwamanye amabhanga.
isiNdebele
BULAWAYO — Abenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eye Zimbabwe Chamber of Informal Economy Associations (ZCIEA) basola inyathelo elithethwe yikhansili yeHarare esibambisana lamapholisa ukwenzela ukubasusa ezitaladini lapho okuthiwa bamemethekisa khona umkhuhlane wesihudo. Amalunga enhlanganiso la abasinanzi isinqumo lesi ngoba bathi kumele ikhansili lohulumende alungisa konke okudala umkhuhlane wesihudo. Ikhansili yeHarare yethule umbiko wokuthi isizama ngamandla wonke ukubambisana lamapholisa ukwenzela ukususa labo abathengisa inyama lezithelo ezitshiyeneyo ezikhanya engani yizo ezimemethekisa i-typhoid. Umkhokheli we ZCIEA, uNkosazana Lorraine Sibanda, utshele intathelizindaba eMedia Centre ukuthi sebehlukuluzwa yikhansili lamapholisa. Wengeza esithi bamangaliswa yikuba ikhansili lokhe isebenzisa umthetho wakudala wokunqabela umkhuhlane edolobheni leli. Umsekeli wakhe, uNkosazana Olivia Songore, ugcizelele esithi kuyamangalisa ukuthi ikhansili okumele inanze amalungelo ezakhamizi itshona ixotshana labo kulokuthi iyethulele uzulu inhlelo ezilohlonzi. Abaphila ngokuthengisa bathi okwenziwa ngumanisipala lohulumende ayisikho okuzaqeda udubo lweZimbabwe. Bayemba phansiabaphila ngokuthengisa laba besith kabasoze basuke ezitaladeni lapho abaphandela khona imuli zabo.
isiNdebele
Umnyaka ngamunye sidinda futhi sisakaze izigidi zamaBhayibhili lamabhuku asekelwe eBhayibhilini. Siyakha siphinde sinakekele amawofisi egatsha lezakhiwo ezisetshenziselwa ukudinda amabhuku ethu emhlabeni wonke. Izinkulungwane zamabandla zihlangana ezindaweni ezingaduliyo kodwa ezibukekayo ezibizwa ngokuthi ngamaWolu oMbuso. Siyithatha ngaphi imali yokwenza konke lokhu? Wonke umsebenzi wethu usekelwa ngeminikelo yokuzithandela. (2 KwabaseKhorinte 9:7) Ku-Nqabayokulinda yesibili eyaphuma ngo-1879 kwakulamazwi la: “ ‘I-Zion’s Watch Tower’ [okwakulibizo lemagazini le kudala] isekelwa nguJEHOVA ngokwakhe, lokhu kutsho ukuthi kayisoze lanini icele imali ebantwini.” Kulokhu kunjalo lalamuhla. Iminikelo ithunyelwa emagatsheni kumbe ifakwe emabhokisini omnikelo asemaWolu oMbuso. Kodwa kasikhiphi okwetshumi, kasithathi nkongozelo, njalo kasibhadalisi inkonzo yethu kumbe sithengise amabhuku ethu. Kasibhadalwa ukutshumayela, ukufundisa ebandleni kumbe ukwakha izindawo zethu zokukhonzela. Angithi uJesu wathi: “Lamukelisiwe kungelambadalo, lani phanini kungelambadalo.” (UMathewu 10:8) Bonke abasebenza emawofisini egatsha lasemawofisini ethu amakhulu, okugoqela amalunga eQula Elibusayo laboFakazi bakaJehova, kabawuholeli umsebenzi abawenzayo. “Yonke imisebenzi eyenziwa ngoFakazi bakaJehova isekelwa ngeminikelo abantu abayikhupha ngokuthanda kwabo, munye ngamunye uyazikhethela ukuthi angancedisa ngemalini lokuthi ‘anganikela’ kangaki.” Iminikelo le iphinda isetshenziswe lokunceda abehlelwe yizingozi. AmaKhristu ekhulu lokuqala kwakuwathokozisa ukunceda abanye ababesehlelwa yizimo ezinzima. (KwabaseRoma 15:26) Lathi siyabanceda abantu abanjalo ngokubakhela kutsha izindawo zabo zokukhonzela, izindlu zabo, ngokubanika ukudla, okokugqoka kanye lemithi abayabe beyidinga.
isiNdebele
Sowake waphelelwa waswela amazwi okududuza umuntu ofelweyo? Kwezinye izikhathi ungadinga uswele amazwi ucine usuvala owakho ugoqe lezandla. Kodwa kukhona ongakwenza okungamnceda ofelweyo. Okuqakatheke kakhulu yikuthi ubekhona njalo umtshele ukuthi ulusizi ngokumehleleyo. Kwezinye indawo ukuyabamba izandla loba ukumbambatha ofelweyo yindlela yokududuza esebenzayo kakhulu. Nxa ofelweyo efuna ukukhuluma, mnike indlebe. Njengoba abafelweyo bengaphela amandla singabancedisa ngemisebenzi enjengokupheka, ukukhangela abantwana loba ukubancedisa ngamalungiselelo omngcwabo. Lokhu kungabaduduza kakhulu ukwedlula amazwi obungawatsho. Ngokuya kwesikhathi mhlawumbe ungaqalisa ukuxoxa ngobuntu obuhle lezinye izinto ezithokozisayo umufi ake wazenza. Izingxoxo ezinjalo zingamthoba ofelweyo aze acine esebobotheka. Lokhu kwake kwenzakala kuPam oseleminyaka engu-6 wafelwa ngumkakhe u-Ian. Uthi: “Abanye bayake bangixoxele ngezinto ezinhle engingazaziyo u-Ian ake azenza, khonokhu kwenza ngichelese emoyeni wami.” Abachwayisisayo babika ukuthi inengi labantu abafelweyo liyancediswa kusanda kwenzakala umonakalo kodwa ngemva kwesikhathi abantu bayakhohlwa ngabo. Woba leqiniso lokuthi uhlala uthintana lowafelwayo. * Abantu abanengi abalahlekelweyo bayabonga kakhulu nxa sisenza njalo ngoba kuyawathoba amanxeba abo. Owesifazana waseJapan okuthiwa nguKaori wafelwa ngunina kwathi ngemva kwezinyanga ezingu-15 waphinda wafelwa ngudadewabo, lokhu kwenza ukuthi adabuke kakhulu. Okuthokozisayo yikuthi abangane bakhe abazange bake bamkhohlwe. Omunye wakhona nguRitsuko, yena umdala ngeminyaka kuloKaori wamcela ukuthi abe ngumngane wakhe oseduze. UKaori uthi: “Sengikhuluma iqiniso, angizange ngikuthande ayekutsho. Ngangingafuni kube lomuntu othatha isikhundla sikamama, njalo ngangizitshele ukuthi akula ongenelisa. Kodwa indlela umama uRitsuko ayengiphatha ngayo yangenza ngabaseduze kwakhe. Maviki wonke sasihamba ndawonye ekutshumayeleni lasemihlanganweni yethu yebandla. Wayengicela ukuthi sizonatha itiye emzini wakhe, engiphathela ukudla njalo wayehlala engibhalela izincwadi lamakhadi. Uthando lukaRitsuko lendlela ayengiphatha ngayo kwangiduduza kakhulu.” Sekudlule iminyaka engu-12 uKaori wafelwa ngunina, kodwa khathesi yena lomkakhe bazinikela ukuthi isikhathi sabo esinengi basichithe betshumayela. UKaori uqhubeka esithi: “Lakhathesi umama uRitsuko ulokhu engithanda. Angekeli ukuyambona nxa ngivakatshele ekhaya njalo ngiyakholisa kakhulu ukuxoxa laye.” UPoli ohlala eCyprus onguFakazi kaJehova ngomunye owahlala ethola uncedo. UmkaPoli, uSozos owayekhokhela ebandleni wayelomusa njalo eyisibonelo esihle ngoba wayehlala enxusa izintandane labafelokazi ukuthi bazokudla bezikholisela emzini wakhe. (UJakhobe 1:27) Okuzwisa ubuhlungu yikuthi uSozos wafa eseleminyaka engu-53 ebulawa ngumkhuhlane ohlasela ubuchopho okuthiwa yi-brain tumor. UPoli uthi: “Ngalahlekelwa ngumkami owayengithanda okwasekuleminyaka engu-33 sindawonye.” Ngemva komngcwabo uPoli lesicino sakhe uDaniel esileminyaka engu-15 bathuthela eCanada. Bekhonale baqalisa ukungena lelinye ibandla laboFakazi bakaJehova. UPoli uthi: “Abazalwane esasingena labo babengazi lutho ngobunzima esasidlule phakathi kwabo. Kodwa khonokho akuzange kube ngumgoqo owawubavimba ukuthi basiduduze ngamazwi alomusa njalo basincedise. Lokhu kwamnceda kakhulu umfana wami ngoba ngaleso sikhathi wayemdinga sibili uyise. Ababekhokhela ebandleni bamfaka ekhwapheni umntanami. Omunye wabo wayesiba leqiniso lokuthi kamkhohlwa uDaniel nxa besiyazilibazisa labanye loba besiyadlala ibhora.” Bobabili uPoli lendodana yakhe baziphilele kuhle. Zinengi izindlela esingaduduza futhi sincedise ngazo abafelweyo. IBhayibhili liyasiduduza ngokusitshela ngethemba elihle esikhathini esizayo. ^ Isigaba 6 Abanye bayalibhala kukhalenda ilanga okwenzakala ngalo umonakalo ukuze bakhumbule ukuyaduduza owafelwayo ngamalanga akhona.
isiNdebele
Wonke amaWolu oMbuso aboFakazi bakaJehova alebizo likaNkulunkulu elingcwele. Ngakho sikubona kuyisibusiso njalo kuqakathekile ekukhonzeni kwethu okungcwele ukuwagcina ehlanzekile, ekhangeleka njalo lokuba leqiniso lokuthi zonke izinto zisebenza kuhle. Sonke singakwenza lokhu. Zama ukuhlanza labanye nxa umhlangano usuphelile. Abafowethu labodadewethu bayakuthanda ukuhlanza iWolu loMbuso ukuze lisale lilihle nxa imihlangano isiphelile. Iviki ngalinye kuyahlanzwa okuzwayo. Umdala kumbe inceku ekhonzayo iqondisa umsebenzi lo, izikhathi ezinengi belandela iphepha elibhalwe izinto okumele zenziwe. Kusiya ngokudingakalayo, abantu bangathanyela, bakorobhe kumbe bakhiphe uthuli, balungise izitulo, bahlanze besebefaka umuthi wokubulala amagciwane ezambuzini, bangagezisa amafasitela lezibuko njalo bangalahla ingcekeza kumbe bahlanze phandle egumeni. Kanye ngomnyaka kuba lelanga lokuhlanza okuzwayo. Sifundisa abantwana bethu ukuthi bahloniphe indawo yethu yokukhonzela ngokwenza labo eminye imisebenzi eWolu loMbuso. Ncedisa ekulungiseni loba yini edinga ukulungiswa. IWolu loMbuso liyahlolwa ngokugcweleyo phandle laphakathi umnyaka ngamunye. Nxa selihloliwe, kwenziwa umsebenzi wokulungisa okuyabe kungasamanga kuhle ukuze iwolu lihlale lisesimweni esihle njalo kubalekelwe izindleko ezingahle zibe khona. (2 ImiLando 24:13; 34:10) Sikhonza uNkulunkulu wethu eWolu loMbuso elihlanzekileyo njalo eligcinwe kuhle. Ngokwenza imisebenzi le, sitshengisa ukuthi siyamthanda uJehova njalo siyayiqakathekisa indawo yethu yokukhonzela. (IHubo 122:1) Lokhu kwenza umphakathi ubone ukukhonza uJehova njengento enhle. Kungani kungamelanga siyekele ukunakekela indawo yethu yokukhonzela? Yiwaphi amalungiselelo akhona okugcina iWolu loMbuso lihlanzekile? Funda Okunengi IMIHLANGANO Thola indlela esikhonza ngayo.
isiNdebele
Emhlabeni wonke kulabantu abangaba ngu-1, 5 miliyoni abasebenza ezikepeni. Pho oFakazi bangabatshumayeza njani abantu laba njengoba behlala behamba? Nxa isikepe sifika ekhunjini, oFakazi bakaJehova bayacela ukutshumayeza labo abahamba ngesikepe njalo babanike amabhuku abhalwe ngendimi abazifunayo. Kodwa indlela le yokutshumayela iyaphumelela yini? UFakazi okuthiwa nguStefano otshumayela ekhunjini leVancouver, eCanada uthi: “Abanye abantu bacabanga ukuthi labo abasebenza ezikepeni ngabantu abalukhuni futhi abalolaka. Kodwa ayisibo bonke abanjalo ngoba inengi labo liyafuna ukufunda njalo lithobekile.” UStefano uqhubeka esithi: “Abanegi bayakholwa kuNkulunkulu futhi bajayele ukusamukela ngazo zombili.” Kusukela ngoSeptember 2015 kusiya ku-August 2016, oFakazi bakaJehova eVancouver batshumayela ezikepeni ezedlula 1 600. Bahambisa inkulungwane zamabhuku ngendimi ezinengi njalo abangu-1 100 baqalisa ukufunda iBhayibhili. Siqhubeka njani isifundo seBhayibhili labantu abasebenza ezikepeni? Osebenza esikepeni angacela ukuthi oFakazi abasekhunjini ayabe esiya kulo bafunde laye iBhayibhili. Ngokwesibonelo ngoMay 2016, oFakazi bakaJehova abaseVancouver bahlangana lendoda esebenza esikepeni okuthiwa nguWarlito. Bamtshengisa ividiyo ethi Kungani Kumele Ulifunde IBhayibhili? basebeqalisa isifundo seBhayibhili laye besebenzisa ibhukwana elithi Izindaba Ezinhle Ezivela KuNkulunkulu! UWarlito kwamthokozisa kakhulu lokhu njalo wayefuna ukuqhubeka efunda kodwa uhlupho lwaba yikuthi wayesesiya ekhunjini lweParanaguá oluseBrazil. Wathi efika ekhunjini lweParanaguá ngemva kwenyanga wamangala ebona oFakazi ababili befika esikepeni bemdinga njalo bemqamba ngebizo. Bamtshela ukuthi babelayelwe ngoFakazi abaseVancouver. Lokhu kwamthokozisa kakhulu uWarlito njalo wabonga wangaqedi ngokuthi kwakwenziwe inhlelo zokuthi aqhubeke efunda iBhayibhili. Wavuma ukuthi kutshelwe oFakazi abasekhunjini ayesiya kulo ukuthi baqhubeke befunda laye iBhayibhili. Funda Okunengi UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI Emhlabeni wonke jikelele oFakazi bakaJehova basebenzisa lindlela ukucela ukufunda labantu iBhayibhili mahara. Khangela ukuthi isebenza njani. Zwisisa iBhayibhili lakho. IZINDABA EZINHLE EZIVELA KUNKULUNKULU! Funda ukuthi izindaba ezinhle ezivela kuNkulunkulu ziyini, kungani zidingakala masinyane, futhi kumele wenzeni.
isiNdebele
WASHINGTON D.C — UMongameli Donald Trump wele Melika ngoLwesithathu ntambama wethule umbiko wakhe oqakathekileo okwakukuqala edale le Congress eWashington D.C lapho akhuthaze ukumanyana lokusebenzelana ndawonye kungakhathalekile ukuthi umuntu nngowaliphi ibandla lezombusazwe. "Ngilapha lamhlanje ukuzokwethula umbiko oqakathekileyo wokuthi kumele sisebenze ndawonye ... Lokhu kuvela enhliziyweni yami." uTrump uphinde wathi, "Isikhathi sesiside silokhe sibona isigaba sabangatholi iholo elikhulu abe middle class babhekane lenhlupho thina njengelizwe sisisa imisebenzi kwamanye amazwe singanaki izizalwane zakuleli. "Sesifikile isikhathi sokulalela izikhalazo zezizalwane zeMelika zokuthi kuqiniswe imithetho ephathelane labokuza lezomvikela. Ngale indlela kuzakhokhelela ekukhuphukiseni iholo lezizalwane zakuleli. Sifuna abantu beMelika babuyele esimeni sabo sokuthuthuka okungeke kwenzeka nxa kungalandelwa imithetho." Ukuhlaziya loludaba uMnumzana Dan Moyo, ingcwethi ecubungula ezombusazwe njalo oyisiphathamandla sebandla le Movement for Democratic Change (MDC-T kwele Melika, uthe kunkulumo yakhe, uTrump usekhanya engani usekhuluma ngendlela umongameli afanele ukukhuluma ngayo. UMoyo uphinde wathi ngendlela akhulume ngayo, ukhanya eqinisile uTrump ukuthi izizalwane zeMelika ezinengi zijabuliswa indlela akhuluma ngayo njalo sebebheke ukubambisana laye kunhlelo ezitshiyeneyo. UMoyo uphinde wathi noma uTrump angaqhubeka enquma usizo lokunikeza amanye amazwe imali, ithuba likhona lokuthi iZimbabwe ithole usizo ngoba bakhona abantu abaphila kwele Melika abakhangelele ukusiza ukuthuthukisa umnotho weZimbabwe. “Mina ngokwami ngibone engathi uTrump angajikisa iObama care, lokho kungaba kuyinto engqlunganga, ngoba ekuqaleni laba abantu abadinga iObama Care abanelisi ukuthi bathenge i-insurance kumankampani atshiyeneyo." UMoyo uphinde wathi uTrump angaqubeka ngesifiso sakhe sokuxotsha abokholo lwesi Moslem njalo abantu abadabukela bakwamanye amazwe, lokhu kuzalimaza umnotho welizwe leMelika.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abaphathintambo bakahulumende ngoLwesihlanu bebecwayisisa umonakalo obangelwe lizulu lesikhukhula lona eselibulele abantu abangamakhulu amabili lamatshumi amane lasithupha, 246. Umphathintambo obona ngokwakhiwa kwezabelo, uMnu. Savior Kasukuwere, lomphathintambo okhangelane lezamabutho, uMnu. Sydney Sekeramai, bethekelele eMasvingo leMatabeleland. Ababili laba babhode ezabelweni zombili ngehelicopter lommeli weUnited Nations Development Program (UNDP), uMnu. Bishow Parajuli. I-UNDP incedisa uhulumende weZimbabwe ukudinga imali edlula izigidi ezilikhulu ezancedisa abantu abakhukhulelwe imizi kanye lokwakha amabholoho lemigwaqo edilizwe lizulu. Ekhuluma leStudio 7, umphathintambo obona ngokulungiswa kwemigwaqo, uMnu. Joram Gumbo, uxwayise uzulu ukuthi engeqi imfula egcweleyo. Amazwi kaGumbo agcizelelwe ngummeli weBinga North edale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, oveze ukuthi njengamalunga eMDC-T eMatabeleland North, sebeqoqe uncedo lokudla abazaluhambisa eTsholotsho. ITsholotsho ngesinye sezigaba zeMatabeleland ezibe lomonakalo omkhulu ngenxa yezulu lesikhukhula. Ezinye zigoqela iHuwana, ePlumtree, iFilabusi leMberengwa.
isiNdebele
Sewake waphathwa ngodlakela yini? Likhona ilunga lemuli yangakini elake laphathwa ngodlakela? Kukhona okukwenza uhlale usesaba ukuthi ngelinye ilanga ziyalala ngawe? Udlakela luchazwa ngokuthi “ngumkhuhlane omemethekayo osukhathaze abantu emhlabeni.” Ake sihlole okunye. UDLAKELA EZINDLINI LOKUHLUKULUZWA KWEZEMACANSINI: I-United Nations ibika ukuthi: “Owesifazana oyedwa phakathi kwababili kulesikhathi lapho ayake atshaywe khona kumbe ahlukuluzwe kwezemacansini ngumuntu omthetheyo.” Okubuhlungu yikuthi “kucatshangelwa ukuthi emhlabeni wonke phose owesifazana oyedwa phakathi kwabahlanu usengozini yokubanjwa iganyavu kumbe ukuhlukuluzwa kwezemacansini.” UBUGEBENGU: Kubikwa ukuthi e-United States kulamaqembu ezigelekeqe adlula 30 000. ELatin America oyedwa phakathi kwabathathu useke wayamangala ngemva kokuba ehlaselwe yizigebengu. UKUBULALANA: Kucatshangelwa ukuthi kufe abantu abangadlula 500 000 ngomnyaka owodwa bebulawa ngabanye okulinani elidlula elalabo ababulewe yizimpi. ESouthern Africa laseCentral America kulamanani aphezulu abantu ababulalanayo. Kulabantu abadlula 100 000 ababuleweyo ngomnyaka owodwa eLatin America kanti eBrazil bangaba yi-50 000. Ikhona yini indlela engaluqeda nya udlakela? LUNGAQEDWA YINI UDLAKELA? Kuyini okubangela ukuthi lusabalale kangaka? Okunye okunanzelelweyo yikuthi lubangelwa yikwehla kwezomnotho, abantwana abakhuliswa endaweni elodlakela, ukudakwa lokunatha imithi edakayo, ukungabi lendaba labanye abantu kanye lokuthi ngezinye izikhathi izigebengu azijeziswa. Kwamanye amazwe bayazama ukuthi bavimbele ubugebengu. Eminyakeni edlulileyo eSão Paulo, eBrazil ukubulalana kwabantu kunciphe ngamaphesenti angaba ngu-80. Lanxa kusenziwa njalo udlakela lulokhu luqhubekela phambili ngoba abantu abangaba ngu-10 phakathi kwe-100 000 bayahlaselwa. Kungenziwani ukuze udlakela luqedwe nya? Ukuze udlakela luphele nya kumele abantu balungise indlela abacabanga ngayo labaziphatha ngayo. Lokho kutsho ukuthi kumele batshiye ukuzigqaja, ubugovu lokuzenzisa babe lothando lenhlonipho njalo bakhathalele abanye. Kuyini okungenza ukuthi umuntu olodlakela enze untshintsho olungaka? Cabanga ngalokho okutshiwo liBhayibhili: “Ukuthanda uNkulunkulu yilokho: ukulalela imilayo yakhe.”—1 UJohane 5:3. “Ukwesaba uJehova yikuzonda ububi.” *—IZaga 8:13. Ukuthanda uNkulunkulu lokwesaba ukumthukuthelisa kungafuqa umuntu obeyisigebengu ukuthi antshintshe indlela abephila ngayo aze antshintshe ngitsho lobuntu bakhe. Kuyenzeka yini lokhu? Asikhulume ngo-Alex, * owayesejele laseBrazil okweminyaka engu-19 ngenxa yamacala obugebengu. Wafundiswa iBhayibhili ngoFakazi BakaJehova kwathi ngomnyaka ka-2000 laye wabanguFakazi. Usentshintshile yini? U-Alex uyazisola ngezinto ezimbi ayezenza. Uthi: “Sengimthanda uNkulunkulu ngoba wangithethelela. Ukubonga lokuthanda uJehova kungenze ngantshintsha izindlela zami.” Okweminyaka engaba ngu-15 uCésar oseBrazil wayephila ngokugqekeza ehlomile. Kuyini okwamenza wantshintsha? Waqalisa ukufunda iBhayibhili laboFakazi BakaJehova ngesikhathi esejele. UCésar uyalandisa uthi: “Kwakungokokuqala empilweni ukwazi ukuthi ngiphilelani. Ngafunda ukuthanda uNkulunkulu lokumesaba okutsho ukwesaba ukuphinda ngenze okubi ngidanise uJehova. Ngangifuna ukumbonga ngomusa ayengenzele wona. Uthando kanye lokumesaba kwangifuqa ukuthi ngintshintshe sibili.” Sifundani ezibonelweni lezi? Sifunda ukuthi iBhayibhili lilamandla okuntshintsha ukuphila komuntu lendlela acabanga ngayo. (Kwabase-Efesu 4:23) U-Alex esike sakhuluma ngaye uphinda athi: “Engakufunda eBhayibhilini kwaba njengamanzi athelwe phezu kwami akhukhula imicabango emibi esengqondweni yami. Kwakuyizinto engangingacabangeli ukuthi ngingaziyekela.” Yikho singagcwalisa izingqondo zethu ngomlayezo ohlanzekileyo oseBhayibhilini konke okubi esikucabangayo kuyakhukhuleka. ILizwi likaNkulunkulu lilamandla okusihlambulula. (Kwabase-Efesu 5:26) Liyenelisa ukwenza umuntu obelesihluku futhi engelandaba labanye ukuthi abelomusa lokuthula. (KwabaseRoma 12:18) Kanti njalo uba lokuhlaliseka uma esebenzisa izimiso zeBhayibhili.—U-Isaya 48:18. OFakazi BakaJehova abadlula 8 miliyoni emazweni angu-240 bathole indlela abanganqoba ngayo udlakela. Kungelani lokuthi badabuka ngaphi lokuthi bakhuliswe njani abantu laba bayathandana futhi bahlalisana ngokuthula. Bonke bayamthanda njalo bayamesaba uNkulunkulu. (1 UPhetro 4:8) Indlela abaphila ngayo ifakazela ukuthi ungabakhona umhlaba ongelalo udlakela. UMHLABA ONGELALO UDLAKELA USUSEDUZE! IBhayibhili lisitshela ukuthi sekuseduze ukuthi uNkulunkulu ahlambulule umhlaba lo ogcwele udlakela. UNkulunkulu uselumisile “usuku lokwahlulela lokubhujiswa kwabantu abangamesabiyo.” (2 UPhetro 3:5-7) Uzasusa abantu abalodlakela abasiqhobisa ukhethe ngamazinyo. Kuyini okungasenza sithembe ukuthi uNkulunkulu uzangenela aqede lonke udlakela? IBhayibhili lithi uNkulunkulu uyabazonda abantu “abathanda udlakela.” (AmaHubo 11:5) UMdali ulokuthula njalo ulungile. (AmaHubo 33:5; 37:28) Yikho uzabasusela amanqe abantu abathanda udlakela. Umhlaba ogcwele ukuthula ususeduze. (AmaHubo 37:11; 72:14) Funda okunengi ngokuthi ungenzani ukuze uphile emhlabeni ongelalo udlakela.
isiNdebele
UDavida waba yinkosi ngemva kokufa kukaSawuli. Wayeleminyaka engu-30. Esebuse okweminyaka ethile, wathi ephezu kophahla ngobunye ubusuku wabona owesifazana omuhle. UDavida watshelwa ukuthi owesifazana lo kwakuthiwa nguBhathisheba lokuthi wayetshade lesotsha okuthiwa ngu-Uriya. UDavida wathi uBhathisheba alethwe endlini yakhe. Walala laye, uBhathisheba wasesiba lesisu. UDavida wazama ukufihla ayekwenzile. Watshela owayekhokhela amabutho akhe ukuthi afake u-Uriya phambili empini ukuze abulawe. U-Uriya esefile, uDavida watshada loBhathisheba. UJehova wakubona konke okubi okwenziwa nguDavida. Wenzani ngakho? Wathuma umphrofethi okuthiwa nguNathani kuDavida. UNathani wathi kuDavida: ‘Kwakulendoda enothileyo eyayilezimvu ezinengi lendoda enganothanga eyayilezinyane lemvu eyayilithanda kakhulu. Indoda enothileyo yathatha izinyane lendoda enganothanga.’ UDavida wazonda wathi: ‘Indoda enothileyo kumele ibulawe.’ UNathani wathi kuDavida: ‘Nguwe indoda enothileyo!’ UDavida wazisola kakhulu ngayekwenzile. Wathi kuNathani: ‘Ngonile kuJehova.’ Isono leso senza uDavida lemuli yakhe bahlupheka kakhulu. UJehova wamjezisa uDavida kodwa kazange ambulale ngoba wavuma isono sakhe futhi wayethobekile. UDavida wayefuna ukwakhela uJehova ithempeli kodwa uJehova wakhetha indodana kaDavida uSolomoni ukuthi kube yiyo emakhela ithempeli. UDavida waqoqa izinto ezazizasetshenziswa nguSolomoni ekwakheni ithempeli. UDavida wathi: ‘Ithempeli likaJehova kumele libe lihle kakhulu. USolomoni usesemncane, yikho ngizamncedisa ekudingeni izinto zokwakha.’ UDavida wakhipha imali enengi eyayizasetshenziswa ekwakheni. Wadinga abantu ababekwazi ukwakha. Waqoqa igolide lesiliva futhi wathi kulethwe izigodo zomsedari zivela eThire laseSidoni. Esezakufa, uDavida wanika uSolomoni umdwebo wesakhiwo sethempeli. Wathi: ‘UJehova uthe ngikubhalele lokhu. Uzakuncedisa. Ungesabi. Qina wenze umsebenzi lo.’ “Lowo ofihla iziphambeko zakhe kayikuphumelela, kodwa lowo ozivumayo azitshiye ufumana umusa.”—IZaga 28:13
isiNdebele
Dawuniloda Esikhathini esiphila kuso, inhlanganiso yaboFakazi bakaJehova yaqalisa ngekhulu lesi-19. Ngaleso sikhathi, iqembu elincane elabafundi beBhayibhili ababehlala eduze lePittsburgh, ePennsylvania, e-United States laqalisa uhlelo lokufunda iBhayibhili. Babeqathanisa izimfundiso zamasonto lalokho okutshiwo liBhayibhili. Lokho ababekutholile babekufaka kumaphephandaba njalo bakudinde emabhukwini kanye lakumagazini esibizwa ngokuthi INqabayokulinda—Ebika NgoMbuso KaJehova. Eqenjini lelo laBafundi beBhayibhili kwakulendoda okuthiwa nguCharles Taze Russell. Lanxa uRussell wayekhokhela ezifundweni zeBhayibhili ngalesosikhathi futhi engumhleli we-Nqabayokulinda, wayengasomsunguli wenkolo le. Injongo kaRussell leyaBafundi beBhayibhili yayingeyokuthi balandele okwafundiswa nguJesu Khristu futhi benze lokho okwakusenziwa libandla lamaKhristu ekhulu lokuqala. Njengoba uJesu enguMsunguli wenkolo yobuKhristu, nguye owaqalisa inhlanganiso yethu.—KwabaseKholose 1:18-20.
isiNdebele
BULAWAYO — Umdlali osakhulayo uTendai Zimuto onqobe kucele labesilisa emncintiswaneni we Liquor Hub 10km Fun Run oqhutshwe ngeSonto edolobheni lako Bulawayo. UZimuto, ogijimela iqembu le Black Rhinos Athletics Club, utshikilisane kakhulu lo Wellington Varevi oweqembu le Blanket Mine, yena oqede ekundawo yesibili kwathi uPhathisa Ngwabi oweqembu le Hwange Athletics Club nguye ophutshe ekundawo yesithathu. Ekhuluma ngemva komjaho, uNgwabi uthe uzwe sekutshisa esiswini phakathi laphakathi komjaho okuyikho okudale ukuba asale njengoba eke wancintisana lo Zimuto lo Varevi. “Ekuqaleni bengigijima kahle kahle kodwa ngemva kwamakhilomitha amathathu besengisizwa ukutshisa esiswini yikho besengisenza okokuqinisela nje ukuze ngiphutshe umjaho. “Ukulolonga bengololongile sibili njalo inyawo zami bezivuma kodwa ngazi yikuyini okwenze isisu satshisa.” Kucele labesifazane kunqobe uPatience Murove kuthi uAnne Chirisa nguye ophutshe esendaweni yesibili kwathi uLinnet Tomu nguye oqede esendaweni yesithathu. Kusenjalo, kucacile ukuba iqembu le Caps United yilo intshantshu zalonyaka esigabeni se Castle Premier Soccer League ngemva kokuba imvimbi yaleliqembu uHardlife Zvirekwi ekhethwe ukuba yi Soccer Star of the Year, kwathi umgadli uLeonard Tsipa nguye othethe isicoco seGolden Boot esomdlali ohlohle okwedlula abanye. Umqeqetshi weqembu le Makepekepe uLloyd Chitembwe ukhethwe ukuba nguCoach of the Year ngempelansonto edluleyo. UTsipa uphinde waba ngowesibili ngemva kuka Zvirekwi kuthi endaweni yesithathu kulo Petros Mhari unozinti weqembu le FC Platinum. UMhari uphinde njalo waba nguye uGoalkeeper of the Year kuthi umgadli osakhulayo uPrince Dube nguye obe yi Most Promising Player. Unompembe okhethwe ukuba nguye otshaye kuhle lonyaka ngu Ruzive Ruzive kuthi iqembu elitshengisele ukuba lembeko ngele How Mine. Abanye abadlali abangene kuluhlu lwabadlali abadlale kuhle lonyaka ngababalisa uLiberty Chakoroma oweqembu le Ngezi Platinum, uClemence Matawu oweqembu le Chicken Inn, uGift Mbweti oweqembu leHwange, uWinstone Mhango oweqembu le FC Platinum, uWalter Musona oweqembu le FC Platinum, uPeter Muduhwa oweqembu le Highlanders, uGodknows Murwira oweDynamos, kanye loRonald Pfumbidzai oweqembu leCaps United.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Inkuthazo yokuthi amabandla aphikisayo kumele emanyane phambilini kokhetho iqhubeka isemilonyeni yabanengi abathi le yiyo yodwa indlela ibandla leZanu PF elinganqotshwa ngayo. Abasakhulayo bamabandla aphikisayo labo bathi kulesidingo sokumanyanisa amabandla la ukuze ethuthukise amathuba awo okunqoba kukhetho luka2018. Kodwa bakhona abanye abathi umanyano lo awusoze ufezeke kalula. Omunye wabo ngolwela amalungelo oluntu uMnu. Charles Nyoni. “Abantu bengatsho njalo ukuthi amabandla kumele ebambane kodwa kulakho ukuba lodubo phambili nxa sesifika kukhetho sokubangwa ukuthi ozamela ibandla ngubani,” kutsho uNyoni. Amabandla abikwa eseqalise inkulumo zokumanyana ngeleMDC-T, iMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube kanye lebandla likaNkosikazi Joyce Mujuru eleZimbabwe People First.
isiNdebele
Nanzi izindaba ezivela emazweni asentshonalanga ezitshengisa ukuthi okumunyethwe liBhayibhili akuphelelwa yisikhathi. Nciphisa Ukukhathazeka —Ungakhangeli Kokuphela Ama-Imeyili Ukuchwayisisa okwenziwe e-Vancouver, eCanada kutshengisa ukuthi abantu banganciphisa ukukhathazeka nxa bengakhangela ama-imeyili abo kathathu ngelanga kulokuthi bahlale bewakhangela kokuphela. UKostadin Kushlev obehamba phambili ngohlelo lolu uphetha ngokuthi: “Inengi liyehluleka ukumelana lesilingo sokukhangekhangela ama-imeyili, kodwa ukwenelisa ukumelana laso kunganciphisa ukukhathazeka.” ONGACABANGA NGAKHO: Siphila ‘ezikhathini ezinzima,’ yikho kukuhle ukuthi sizame ukunciphisa okungasenza sikhathazeke.—2 KuThimothi 3:1 Ukwanda Kwezisilayo Emanetheni Inhlanganiso ebona ngokulondolozwa kwemvelo i-Wildlife Conservation Society (WCS) nxa ikhuluma nge-Belize langezinye izindawo eziseCaribbean ithi: “Kulemibiko etshengisa ukuthi sekulokwanda kweminenke labomankala kanye lezinhlanzi ezindaweni lapho uhulumende angavumeli khona ukuthi kuthiywe.” Iphinde ithi: “Ukuze zande ezindaweni lezi kungathatha umnyaka owodwa kusiya kwengu-6 kodwa ukuze zibe nengi sibili kungathatha amatshumi eminyaka.” Nxa ebika nge-Belize, uJanet Gibson umkhokheli wohlelo lwe-WCS uthi: “Kusegcekeni ukuthi ukuvinjelwa kokuthiywa kwezinhlanzi kwezinye izindawo kungenza izinhlanzi lezinye izinanakazana eziphila emanzini zande.” ONGACABANGA NGAKHO: Ukwenelisa ukuzivuselela kwemvelo akutshengisi yini ukuthi kuloMdali ohlakaniphileyo? Ubudlwangudlwangu KweleBrazil Umthombo wezindaba i-Agência Brasil ubika ukuthi ubudlwangudlwangu buyanda kweleBrazil. Ngomnyaka ka-2012 inani labantu ababuleweyo likhuphuke ladlula i-56 000, okulinani elikhulu kakhulu elake labikwa ngabogatsha lwezempilakahle. Ingcitshi yokuvikeleka komphakathi uLuís Sapori ukholwa ukuthi lokhu kungabe kubangelwa yikwehla kokuziphatha. Nxa abantu sebengasayihloniphi imithetho ebekiweyo uthi, “kulapho abaqalisa khona ukuba lodlakela ukuze baphumelele.” UBUKWAZI YINI? IBhayibhili lakhuluma ngokuthi kuzafika isikhathi lapho “uthando lwabanengi luzaphola” lobubi bande.
isiNdebele
WASHINGTON D.C — Sonke isikhathi nxa kuqala umnyaka omutsha, abantu abanengi bathanda ukuthi baziphathe kahle ukwenzela ukuthi umzimba uzace ngemfanelo. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi lokho kuyaguquka ngoba kunzima kakhulu ukuphila impilo efuna ukuthi umuntu ahlale egijima njalo adle ukudla okulungileyo. Konke lokhu kufuna imali. UMnumzana Lucky Sithole ongumdlali we Rugby uthe ukudla ukudla oku-organic kuyabiza esikhwameni. Lokho kuyenza ukuthi kube lula ukuziphatha kahle ukwenzela ukuthi umzimba uzace ngemfanelo. USithole uphinde wathi, ngombono wakhe kungcono ukuthi laba abangelayo imali enengi kodwa basafuna ukuthi umzimba uzace ngemfanelo kumele baqale ukudla ukudla okwadliwayo abadhala bethu. Laba abadlayo ukudla kwanamhla kumele badle kancane. “Kumele unanzelele lokho okudlayo. Uma usisithi awulayo imali yokungena ejimini kumele uqale usuvuka ekuseni ugijime,” kusho uSithole, lapho ubenikeza isiluleko kulabantu abadla ukudla okubi ngoba abalayo imali yokuthenga ukudla okulungileyo okuzobasiza ukuthi bazace umzimba. USithole uphinde wathi indlela ezibizayo imali engaphansi zokuzaca umzimba zinengi, amadoda bangazidlalela ibhola njalo abomama bangazidlalela i-netball.
isiNdebele
OFakazi bakaJehova baziwa kakhulu ngenkonzo yabo yokutshumayela endlini ngendlu njalo khathesi bayabonakala bemi ezindaweni zomphakathi belezinqola zamabhuku. Indlela le yokutshumayela isiqakathekiswa kakhulu. NgoNovember 2011, iqembu laboFakazi bakaJehova eNew York City laqalisa ukutshumayeza abantu lisebenzisa amatafula lezinqola zamabhuku. Indlela le yokutshumayela yaphumelela kakhulu okokuthi yaze yasabalala lakwamanye amadolobho. Kusukela ngoMarch 2015, kuthunyelwe izinqola ezingu-165 390 emabandleni aboFakazi bakaJehova emhlabeni jikelele. Sekusetshenziswa amatafula kanye lokunye okunengi. Inkonzo yendlini ngendlu lokhe kuyiyo indlela eyisiqokoqela oFakazi abatshumayela ngayo, kodwa ukusebenzisa izinqola zamabhuku lakho kuyaphumelela kakhulu. Ake ubone ezinye izibonelo. EPeru, Indoda ethile okuthiwa nguRaul yalanda oFakazi ababelenqola yamabhuku yathi: “Belicatshe ngaphi? Sengileminyaka emithathu ngidinga oFakazi! Ngithe ngibona inqola yenu ngahle ngabonga uNkulunkulu.” Lanxa oFakazi babefika kanengi endaweni ayehlala kiyo, uRaul wayengatholakali endlini. Wathi wayeke wafunda iBhayibhili laboFakazi njalo wayefisa ukuphinda aqalise ukufunda. Yikho-ke kwahlelwa ukuthi kube lothile ozafunda laye. EBulgaria, indoda ethile lomkayo bafika kwenye inqola bathatha ibhuku elithi The Secret of Family Happiness. Baphenduka ngeviki elandelayo baphinda bathatha ibhuku elithi: IBhuku Lami Lezindaba ZeBhayibhili lelithi Learn From the Great Teacher. UFakazi owayekhonapho wababuza ukuthi balabantwana abangaki. Baphendula bathi: “Kasikabi labo, kodwa nxa singaba labo, sifuna ukubafundisa ngoNkulunkulu. La yiwo kanye amabhuku esiwadingayo.” Enye indoda e-Ukraine eyayigqoke ezesisotsheni yalanda oFakazi ababelenqola yamabhuku yathi kubo, “Ake lingitshele bosisi, i-Amagedoni izafika nini?” Indoda le yayihlanganyele kakhulu ekulweni okwakusanda kuba khona e-Ukraine. Eyayikubona kusenzakala emhlabeni kwenza yangathandabuzi ukuthi i-Amagedoni isiseduze, njalo yayizibuza ukuthi kungani uNkulunkulu elokhu ephuza ukuletha i-Amagedoni. Abamemezeli basebenzisa iBhayibhili ukuchazela indoda le ukuthi uNkulunkulu ulesizatho esihle esenza ukuthi angangeneli ezintweni ezenziwa ngabantu lokuthi sekuseduzane ukuthi abhubhise bonke abantu ababi. Indoda le yamukela i-Nqabayokulinda le-Awake! kanye lebhuku elithi Is There a Creator Who Cares About You? Ijaha elithile laseMacedonia latshela oFakazi ababelenqola yamabhuku ukuthi laliwajayele amamagazini abo kodwa lalifisa ukuthola ibhuku elithi IBhayibhili Lifundisani Sibili? Lathi lalizahle liqonde elayibhulali lihle lilisukele ibhuku leli. Ngemva kwamahora aphose abe mabili, ijaha leli laphenduka selibale amakhasi angu-79 kusukela ekuqaliseni kwebhuku leli. Lathi, “Ibhuku leli liyakuntshintsha ukuphila! Nginanzelele ukuthi isikhathi sonke lesi bengikholwa izinto ezinengi ezingayisizo. Konke okuchazwe ebhukwini leli kuzwakala kulengqondo. Kuyayintshintsha sibili indlela engibona ngayo ukuphila!” Funda Okunengi UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI IBhayibhili linceda izigidi zabantu emhlabeni wonke ukuthi zithole izimpendulo zemibuzo ehluphayo ekuphileni. Ungathanda ukuthi lawe uthole izimpendulo? UHLELO LWESIFUNDO SEBHAYIBHILI Emhlabeni wonke jikelele oFakazi bakaJehova basebenzisa lindlela ukucela ukufunda labantu iBhayibhili mahara. Khangela ukuthi isebenza njani. Zwisisa iBhayibhili lakho. IMIBUZO EJAYELE UKUBUZWA NGABANTU Sicela ubone ukuthi kungani singafanani labanye ababizwa ngokuthi ngamaKhristu.
isiNdebele
NGESIKHATHI lifunda iBhayibhili, ubona umuntu ofunda laye emangala lapho ezwisisa ukuthi ivesi elisanda kulifunda litshoni. Engaselankani ubuza athi, “Utsho ukuthi iBhayibhili lifundisa ukuthi singaphila ePharadayisi kuze kube nini lanini khonapha emhlabeni?” Ohamba laye ekutshumayeleni uyabobotheka abesembuza athi, “Ukuzwe njani lokhu osanda kukubala eBhayibhilini.” Esetshe lamathe, ofunda laye unikina ikhanda athi, “Uyazi angikukholwa ukuthi kangikaze ngifundiswe into elula kangaka!” Usukhumbula ukuthi ofunda laye uke watsho amazwi afananayo emavikini amalutshwana adlulileyo aze afunde okokuqala ukuthi ibizo likaNkulunkulu nguJehova. Sekwake kwenzakala kuwe yini lokhu? Izikhonzi zikaNkulunkulu ezinengi sezike zakubona kusenzakala. Lesi ngesinye sezenzakalo ezilutshwana ezisikhumbuza ukuthi ulwazi lweqiniso luyisipho esiqakathekileyo esisiphiweyo. Kodwa ake ume nje unakane, uzibuze ukuthi: Isipho lesi safika njani kimi? Umbuzo lo uzaphendulwa engxenyeni le. Indlela uNkulunkulu akhanyisele ngayo abantu bakhe iqiniso kancane kancane iyibufakazi obucacileyo bokuthi uMbuso kaNkulunkulu ungokoqobo. Sekuleminyaka elikhulu iNkosi yawo uJesu Khristu iqiniseka ukuthi abantu bakaNkulunkulu bafundiswa iqiniso. ENGXENYENI LE ISAHLUKO 3 Ekuqaliseni uNkulunkulu wayehlose ukuthi kube loMbuso kaMesiya yini? UJesu wawukhanyisa njani uMbuso? ISAHLUKO 4 Kuyini uMbuso osukufezile mayelana lebizo likaNkulunkulu? Kuyini ongakwenza ukuze ungcwelise ibizo likaJehova? ISAHLUKO 5 Zwisisa ngoMbuso kaNkulunkulu, abazabusa labazabuswa, lokuqakatheka kokuthembeka.
isiNdebele
WASHINGTON DC — EleMelika selilandule umbiko othi uMongameli Donald Trump seyethule umthetho ovumela izizalwane zeZimbabwe ukungena kulelolizwe zingela ma-visa. Umbiko lo uqale ukumemetheka ebulenjini beInternet lasenkundleni yeWhatsApp ngoLwesithathu usithi izizalwane zeZimbabwe sezivunyelwa ukungena lokuhlala eMelika zingela ma-visa okwenyanga ezintathu. Kodwa umbiko oyethulwe yisigodlo sommeli weleMelika eHarare ngoLwesine enkundleni yeFacebook ukulandule lokhu usithi ngamanga aluhlaza tshoko. Kunjalo nje, isigodlo seMelika sisole kakhulu ukubotshwa kukamfundisi Evan Mawarire sisithi kumele akhululwe ngokuphangisa. Sikhuthaze uhulumende weZimbabwe ukuthi ehluniphe amalungelo oluntu.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Izizalwane zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa ezilubhekise ekhaya kukhefu leKhisimusi sezilamalanga amabili emngceleni weBeitbridge okwenza zicabange ukuthi kungenzeka iKhisimusi iphele zisendleleni ngenxa yokugcwala kwabantu. Zithi loku kubangelwa yinkohlakalo kanye lokusebenza ngokungazimiseli kwezisebenzi zomngcele ikakhulu kucele leZimbabwe. Kwabakhulume leStudio 7 kukhona abeseqeda insuku ezimbili besemngceleni weBeitbrige kodwa belokhu bengakalungiselwa amaphepha okuthi impahla zabo zingene eZimbabwe. Inengi-ke lithi kulungiselwa kuphela abakhipha imali yesifumbathiso okuyinto esiyenze beqede isikhathi eside belindele ukusizwa yizisebenzi zemngceleni. Umnumnzana Adamu Ncube, ongumalayitsha, uthi abanye sebeze bakhalala ukufola, sebelinde-nje ukuthi bazaqala nxa kungaphela lingxabangxoza ekhona. “Isimo siyabheda eborder. Khona bekudluleka ekuqaleni manje akusadluleki. Sekuleyinye iqueue so akuyenzi. Akuhambi. Kuslow kakhulu eZimbabwe nempahla ama declaration akhona. Ma umile lana uyabona ubizwa ngomunye umuntu awusoze ubekwazi yiCID or yini. Sokufanele kwazakale ukuthi emoteni kufuneka imali.” Umnumnzana Sifelani Sibanda, olubhekise eMbembeswana eKezi, ufike emngceleni weBietbriedge ngoLwesithathu emini kodwa kuze kwaba emini ngoLwesine elokhe elindele ukuthi iziphathamandla zomcele weZimbabwe zihlole impahla zakhe zimuphe imvumo yokwedlula. “Kungani yi go-slow ngoba udwendwe lwakhona lude ende kakhulu.” Le yinto egcizelelwa nguNkosazana Lydia Dube othi kabasazi kumbe bazabe sebefikile ekhaya ngekhisimusi. UMnumnzana Sibanda uthi okubephula inhlizipho yikuthi bathathelwa ukudla okuqalathekileyo okufana lamafutha lesepa, kantike yizo izinto eziqakatheke kakhulu ezihlotsheni zazo. UNkosikazi Dube uthi okwenza isimo singalawuleki yikuthi inengi leziphathamandla bachitha isikhathi bezingela imali yesifumbathiso ebantwini kusuka emngceleni uze uyefika koBulawayo. “… Amapholisa eZimbabwe afuna imali, ahamba edizisa indlela yonke.” Loba kunjalo, uSibanda ukhuthaza abatshayeli ababanjelelwe emngceleni lasendleleni ukuthi babekezele, bengabi lodlakela kantike lendleni bengagijimi bedlulise amalawulo. Abanyeke bakhala ngokuthi ngemva kokuhlolwa kwempahla zabo emngceleni, zibuye zihambe zisehliswa futhi endleni kudingwa lezo ezingavezwanga emngceleni okuyinto abathi yenza kuthathe amalanga ukuthi umuntu ayefika ekhaya.
isiNdebele
HARARE — Amagqwetha amela uMfundisi Patrick Mugadza athi bayehluleka ukukhweza udaba lwakhe edale laphezulu le High Court ukuyadinga ukuthi atholiswe ithuba lokuhlawula imali yesibambiso sebail ngoba kuthiwa umantshi owaphatha loludaba ekuqaleni kasawaboni amaphepha ecala leli. Umfundisi Mugadza ubotshwe ngemva kokuprofita ukuthi uMongameli Robert Mugabe uzabhubha mhlaka 17 Mfumfu lonyaka. Ukwenza kwedale leli kusolwe kakhulu ngabenhlanganiso ye Christian Voice Zimbabwe Trust abathi asikho isizatho sokube lokhe evalelwe uMugadza okulilungelo lakhe elokuthi atsho umbono wakhe phansi kwesisekelo sombuso welizwe. Umqondisi we Christian Voices Zimbabwe Trust, uMfundisi Tapfumaneyi Clement Zenda, uthi akula sizatho sokub’Elokhe evalelwe uMugadza esalelwa ukuhlawula imali yesibambiso se-bail. “Kungani uhulumende engalindi lelo langa lize lifike elabethwa nguMugadza anduba ambeke icala?” kubuza uZenda. Umiswe phambi kwedale likamantshi Barbra Chimboza othethe isinqumo sokuba aqhubeke evalelwe, ladluliselwa phambili udaba lwakhe, kusengezelelwa yikuba abatshutshisi bathe kabakalungeli ukuba liqale ukuthethwa icala lakhe. Amaqgwetha amela uMugadza atshengise ukukhathazeka ngokwenza kwabatshutshisi asebesithi basafuna ukuluphenya loludaba amapholisa wona etshele idale ukuba sebelabo bonke ubufakazi. Umelwa ngamagqwetha awenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu awe Zimbabwe Lawyers for Human Rights abalisa uMnu. Gift Mtisi, uJeremiah Bhamu lo Obey Shava.
isiNdebele
HARARE — Abalandeli bebandla leTransform Zimbabwe (TZ), eliphikisa umbuso kaMongameli Robert Mugabe, bathi bazaqhubekela phambili bethanyela izitalada loba nehlaselwe ngempelaviki ngabacabangelwa ukuthi ngabalandeli bebandla leZanu PF. Bathi injongo yabo yikubha kuhlanzeke lapho abahlala khona okwesabelwa ukuba kungaqhamuka umkhuhlane wesihudo nxa kungabuthwa izibi ezitaladini. Esinye seziphathamandla seTZ, uMnu. Rodney Takaruza, utshele intathelizindaba ukuba baqale lumsebenzi emzini we Glenview kumaviki amathathu adluleyo. UTakaruza uthe isimo esesikhona sesifuna ukusebenzela ndawonye kwenhlangothi zonke zempilo labezombusazwe kanye lozulu wonke weHarare. Uthe kungenzakala lokhu, idolobho leli lizahlanzeka okumangalisayo. UNkosikazi Erizeti Muzimu, omunye wabasekeli beTransform Zimbabwe njalo eyisakhamuzi sakoBulawayo, uqonqosela ukuba kumele idolobho lihlanzeke ukwenzela ukuba kungaqhamuki umkhuhlane wesihudo. Lokhu kugcizelelwe ngumsekeli kamongameli webandla leli, uMnu. Reason Ngwenya, othe ibandla lakhe lenza kahle ukuba yisibonelo kuzulu ukuzenzela kulokuthi kumelelwe abanye abantu ukuthi benze umsebenzi ongamanjiswana. Ibandla leli liqalise ukuthanyela izitalada eGlenview, laya eSt. Mary’s leMakoni Shopping Center eChitungwiza lapho abalandeli balo abahlaselwe khona ngabasekela ibandla le Zanu PF. Kukhanya abasekela ibandla le Zanu PF kabafuni ukubona amanye amabandla ephumelela endwaweni ezitshiyeneyo ngesikhathi kulungiselelwe ukhetho oluqakathekileyo oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
isiNdebele
Ibhukwana elithi Lalela UNkulunkulu lenzelwe ukusincedisa ukuthi sifundise abantu abangenelisi ukubala kuhle. Lisinceda lokuthi sifundise abantu izimfundiso zeBhayibhili eziyisisekelo sisebenzisa amapikitsha. Ingxenye ngayinye ingamakhasi amabili futhi kulophawu empikitsheni ngamunye olutshengisa ukuthi alandelana njani. Ibhukwana elithi Lalela UNkulunkulu Uphile Kuze Kube Nini Lanini lilamapikitsha afanana lalawo asebhukwaneni elithi Lalela UNkulunkulu. Kodwa lona lilamabala amanengi futhi lingasetshenziswa ngumfundi owenelisa ukubala. Izikhathi ezinengi abamemezeli bakhetha ukusebenzisa lona, ngapha umfundi esebenzisa elithi Lalela UNkulunkulu. Amakhasi amanengi asebhukwaneni leli alebhokisi elingaxoxa ngalo kusiya ngokuthi umfundi uzwisisa okunganani. Amabhukwana la ungawahambisa loba nini lanxa kungayisiwo ahanjiswayo kuleyo nyanga. Sebenzisa amapikitsha ukuze uchasise indaba elifunda ngayo. Buza imibuzo ezakwenza umfundi aveze okusenhliziyweni yakhe ukuze ubone ukuthi uyakuzwisisa lokhu elikufundayo. Balani futhi lixoxe ngemibhalo esekucineni kwekhasi ngalinye. Lingaqeda ukufunda ibhukwana leli, fundani ibhuku elithi IBhayibhili Lifundisani Sibili? ukuze umfundi athuthuke aze abhaphathizwe.
isiNdebele
Bonke abantu okugoqela lalabo abajayele ukuphuza bayakwazi ukuthi ukubamba isikhathi kuqakathekile. Kukhona esikutshelwa liBhayibhili ngendaba le okungasinceda. Kuqakatheke ngani ukubamba isikhathi? OKWENZA KUQAKATHEKE Abanye sebakunanzelela ukuthi ukubamba isikhathi kuyanciphisa ukukhathazeka. Ukugcina isikhathi kwenza umuntu ahlonitshwe. Njani? Ukubamba isikhathi kutshengisa ukuthi uhlelekile. Nxa ungavumi ukuthi ezinye izinto eziseceleni zikuphambanise njalo usibamba isikhathi salokho okumele ukwenze kutshengisa ukuthi ungumuntu ohlelekileyo. Ukubamba isikhathi kwenza uthenjwe. Abantu bayamthanda umuntu othembekileyo ngoba lamuhla inengi alilandaba lokugcwalisa izithembiso. Abantu abathembekileyo bayahlonitshwa yizihlobo kanye labangane babo. Abaqhatshi bayazithanda njalo bayazithemba izisebenzi ezifika njalo ziqede umsebenzi ngesikhathi esibekiweyo. Izisebenzi ezinjalo zingaholiswa imali enengi. OKUTSHIWO LIBHAYIBHILI Kulamavesi aseBhayibhilini asincedayo endabeni yokubamba isikhathi. Ngokwesibonelo, iBhayibhili lithi: “Izinto zonke kumele zenziwe ngendlela efaneleyo lehlelwe kuhle.” (1 KwabaseKhorinte 14:40) Nxa abantu bevumelene isikhathi lendawo abazahlangana khona, kuhle ukuthi bobabili basibambe isikhathi. IBhayibhili liphinda lithi: “Zonke izinto zilesikhathi sazo, konke okwenziwayo ngaphansi kwelanga kulesibanga sakho.” (UmTshumayeli 3:1) Ivesi elandelayo ithi kulesikhathi “sokuhlanyela lesikhathi sokusiphuna.” (UmTshumayeli 3:2) Abalimi bahlanyela ngesikhathi esiqondileyo ukuze bayitshaye inala. Lokhu kutsho ukuthi ukubamba isikhathi yikho okwenza umlimi aphumelele. IBhayibhili liphinda liveze ukuthi kuqakatheke kakhulu ukubamba isikhathi ngoba kutshengisa ukuthi siyabahlonipha abanye kanye lesikhathi sabo. (KwabaseFiliphi 2:3, 4) Kodwa umuntu ojayele ukulindisa abanye kufanana lokuthi ubantshontshela isikhathi. “Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.”—KwabaseFiliphi 2:4. Ongakwenza ukuze ubambe isikhathi OKUTSHIWO LIBHAYIBHILI IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sihlele izinto kuseselesikhathi. (IZaga 21:5) Nxa uhlala uphuza kungenzeka ukuthi ulezinto ezinengi ofuna ukuzenza ngasikhathi sinye. Mhlawumbe kungakunceda ukuyekela okungaqakathekanga kangako. Ungahleli izinto ezinengi kakhulu ngesikhathi esincane uze uswele isikhathi sokuphefumula. Lokhu kuzakwenza ukuthi wenelise ukusibamba isikhathi lanxa kungaba lokunye okuvukayo loba okukuphambanisayo endleleni. IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sithobeke. (IZaga 11:2) Lokhu kutsho ukuthi ube kwazi ongenelisa ukukwenza. Qala uhlele ubone ukuthi uzenelisa yini ukwenza okuthile ungakavumi. Nxa ungavuma ukwenza izinto ongeke uzenelise kuzakwenza ukuthi wena labanye likhathazeke kakhulu. IBhayibhili lisitshela lokuthi kumele sisebenzise kuhle isikhathi. (Kwabase-Efesu 5:15, 16) Qala ngokwenza izinto eziqakatheke kakhulu. (KwabaseFiliphi 1:10) Ngokwesibonelo nxa usemoteni loba umelele abanye ungasebenzisa isikhathi leso ukuthi ubale okuthile loba uhlele lokho ofuna ukukwenza. “Amalungiselelo abakhutheleyo anika umvuzo.” —IZaga 21:5.
isiNdebele
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela. E-Indonesia Saksi Saksi Yehuwa Indonesia Jl. Kelinci Raya No. 36 JAKARTA PUSAT 10710 INDONESIA +62 251-8240534 Izinsuku lezikhathi zokwethekelela NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-11:00 ekuseni lango-1:00 emini kusiya ku-4:00 ntambama. Kuthatha ihora elilodwa lengxenye Okunye okwenziwa egatsheni leli Kuhunyutshwa amabhuku asekelwe eBhayibhilini ngesi-Indonesia langolimi lwezandla lwase-Indonesia. Kurekhodwa amavidiyo lama-audio.
isiNdebele
BULAWAYO — Amadamu amahlanu phakathi kwayisithupha awekhansili yakoBulawayo asegwcele njalo asechitha. Kusele elilodwa elibizwa ngokuthi yi Inyankuni elilamanzi ayisilinganiso sokungamatshumi ayisificaminwe mbili lanye ekhulwini - 81% nomanje idolobho labo Bulawayo libhekane lokusilela kwedola leMelika osekuphazamisa ukuthengwa kwemithi yokuhlanza amanzi engakafiki empompini zezindini. Lokhu kuvezwe ngesikhathi iziphathamandla zedolobho leli zisethekelela amadamu abalisa idamu leMzingwane, iLower le Upper Ncema asegcwele njalo asechitha. USibalukhulu wedolobho lakoBulawayo, uMnu. Christopher Dube, uthe loba amadamu esegcwele babhekane lodubo lokuthola imali yokuthenga imithi yokuhlanza amanzi. UMgcinisihlalo wekhomithi ebona ngezamanzi, uMnunzana Norman Hlabano, uvumelane loDube esithi besebenza nzima ngokungatholi imali ngemfanelo ebhanga elikhulu lelizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe. UMsekeli womqondisi kamanjinela wekhansili, uMnu. Mente Ndlovu, uthe ikhansili isiqalisile njalo ukudonsa amanzi esuka edamu le Insiza, eselichitha, esiyathela kuInyankuni emizameni yokuvuna amanzi ethi akumelanga agelezele egangeni. UMayor wakoBulawayo, uMnunzana Martin Moyo, ubonge uNkulunkulu ngokugcwala kwamadamu lokuthi asechitha. Ikhansili isebenzisa inkulungwane phose amatshumi ayisithiyagalolunye amadollar - $87,600 – ngenyanga yokuthenga imithi yokunhlanza amanzi. UBulawayo uvame ukubhekana lokusilela kwamanzi njalo amadamu acina ukugcwala efika esibangeni akiso okwamanje ngomnyaka ka2000 lango 2014. Amakhansila acele uhulumende ukuba aqalise khonamanje ukwakha aqede idamu le Gwayi-Shangani ukuze udubo lokusilela kwamanzi luphele koBulawayo.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Umphathintambo wezenzakala elizweni le South Africa, uMnu. Malusi Gigaba, ngoMvulo ubhodabhode edolobheni le Johannesburg ekhulumisana lezakhamizi labokuza kulandela udlakela oluqhamuke ngeviki edluleyo lapho okutshaywe khona abokuza. Udlakela lolu belubambe kakhulu edolobheni le Rosenttenville lapho okutshiswe indlu zabokuza ezedlula itshumi. Udlakela lolu lubikwa luqale ngemva kokuba umeya wedolobho le Johannesburg, uMnu. Herman Mashava, ekhuthaze izizalwane zakwele South Africa ukuba zixotshe abokuza. Izizalwane zakwele South Africa zikhala ngokuthi abokuza bayabathathela imisebenzi ngoba besebenza kungakhathalekile ukuthi bathola malini. Sixoxe lesizalwane seZimbabwe esihlala edolobheni le Rosettenville, uMnu. Walter Nsununguli Mbongolwane, ukuze sizwe okunengi ngaloludaba. "Kunzima sibili ngoba sikhuluma nje kulezindlu ezilitshumi lambili ezitshisiweyo ziyizindlu zabavela kwele Nigeria," kutsho uMbongolwane.
isiNdebele
Izinto zakudala ezivunjululwa ngabezembali ziyavumelana yini lalokho okutshiwo liBhayibhili? Ngo-2014 enye imagazini okuthiwa yi-Biblical Archaeology Review yakhuluma ngombuzo othi: “Bangaki abantu ababhalwe eMibhalweni yesiHebheru okulobufakazi obavunjululwayo obutshengisa ukuthi bake baphila?” Impendulo yathi: “Bangu-50.” Enye indoda engazange iqanjwe emabizweni lawa nguThathenayi. Ake sihlole imbali yakhe eseBhayibhilini sibone ukuthi wayevele engubani. IJerusalema yake yaba ngaphansi koMbuso wePhesiya. Idolobho lelo lalakhelwe endaweni amaPhesiya ayeyibiza ngokuthi Ngaphetsheya koMfula, entshonalanga kweYufrathe. Ngemva kokunqoba iBhabhiloni, amaPhesiya akhulula amaJuda ayethunjiwe njalo awavumela ukuthi akhe kutsha ithempeli likaJehova eJerusalema. (U-Ezra 1:1-4) Kodwa izitha zamaJuda ezazingafuni ukuthi akhe kutsha ithempeli zawethesa icala lokuthi ahlamukela amaPhesiya. (U-Ezra 4:4-16) UDariyu Wokuqala wabusa ngo-522 kusiya ku-486 B.C.E., * njalo ngalesosikhathi umbusi wasePhesiya okuthiwa nguThathenayi wadingisisa ukuthi amaJuda ayephiwe ngubani imvumo yokuthi akhe kutsha ithempeli. IBhayibhili limbiza ngokuthi ‘ngumbusi wangaphetsheya kweYufrathe.’ Kulamatshe amanengi atholwe ngabezembali alebizo elithi Thathenayi njalo kukhanya amatshe la ayebhalwe ezosendo lwemuli yakoThathenayi. Ilitshe elihlanganisa ilunga lemuli le loThathenayi yincwadi yesivumelwano eyayiphakathi kwabantu abathile eyabhalwa ngomnyaka wesi-20 wokubusa kukaDariyu Wokuqala, ngo-502 B.C.E. Incwadi le iqamba owayengufakazi esivumelwaneni lesi ngokuthi yisigqili ‘sikaTattannu, umbusi Waphetsheya KoMfula.’ UTattannu otshiwo lapha nguThathenayi okukhulunywa ngaye eBhayibhilini ku-Ezra. Wenzani uThathenayi? Ngo-535 B.C.E., uKhurosi wahlukanisa umbuso wakhe waba yizabelo. Esinye sasithiwa yiBhabhiloni Laphetsheya KoMfula. Isabelo lesi saphinda sehlukaniswa saba yizabelo ezimbili, njalo esinye sasibizwa ngokuthi Ngaphetsheya koMfula. Sasigoqela iCoele-Syria, iFenike, iSamariya kanye lesizwe sakoJuda njalo kukhanya isigodlo saso sasiyiDamaseko. UThathenayi wayengumbusi wesabelo lesi kusukela ngabo-520 kusiya ku-502 B.C.E. UThathenayi waya eJerusalema ukuze adingisise ukuthi amaJuda ayephiwe ngubani imvumo yokwakha kutsha iJerusalema. Esedingisisile wabhalela uDariyu incwadi emtshela ukuthi amaJuda ayesithi uKhurosi nguye owayewanike imvumo yokwakha. Ukuphenya okwenziwa ezincwadini zesikhosini ezaziqoqwe ndawonye kwakufakazela lokho. (U-Ezra 5:6, 7, 11-13; 6:1-3) Yikho uThathenayi watshelwa ukuthi angaphambanisi umsebenzi wokwakha njalo walalela. Imbali kayikhulumi lutho ‘ngoThathenayi umbusi wangaphetsheya kweYufrathe’ ngoba kenzanga lutho abezembali abalubona luqakathekile. Kodwa iBhayibhili liyakhuluma ngaye njalo limnika lesikhundla esiyiso. Lobu ngobunye ubufakazi obutshengisa ukuthi izinto zakudala ezivunjululwa ngabezembali ziyakuveza ukuthi izindaba eziseBhayibhilini ziliqiniso. [Amabala angaphansi] ^ indima 3 U-B.C.E., umela ukuthi “Before the Common Era,” okutsho isikhathi uJesu engakabuyi emhlabeni. Funda Okunengi IZINDABA EZINHLE EZIVELA KUNKULUNKULU! Nxa iBhayibhili labhalwa nguNkulunkulu akufanelanga lifanane laloba yiliphi elinye ibhuku. INQABAYOKULINDA Alikho elinye ibhuku elintshintshe ukuphila kwabantu. Kodwa singalithemba yini iBhayibhili?
isiNdebele
Abaphostoli bawulalela umlayo kaJesu wokuthi batshumayele izindaba ezinhle emhlabeni wonke. Ngo-47 C.E. abazalwane be-Antiyokhi bathuma uPhawuli loBhanaba ukuthi bayetshumayela ezindaweni ezikhatshana. Amadoda la ahamba ayafika ezindaweni ezikhatshana njengeDebhe, eListra le-Ikhoniyami. UPhawuli loBhanaba babetshumayeza wonke umuntu. Abantu abanengi bakukholwa ababekufundiswa mayelana loKhristu. Indoda eyinyanga yazama ukuvimba uPhawuli loBhanaba ngesikhathi betshumayeza usibalukhulu weKhuphro uSegiwu Phawuli. UPhawuli watshela inyanga leyo wathi: ‘UJehova uzakutshaya.’ Inyanga leyo yahle yaba yisiphofu. USibalukhulu uSegiwu wathi ebona lokho wahle waba likholwa. UPhawuli loBhanaba babetshumayela ezindlini zabantu, emamakethe, emigwaqweni lasemasinagogeni. Ngelinye ilanga belapha indoda eyisigoga eListra njalo abantu ababelapho bacabanga ukuthi bangonkulunkulu basebefuna ukubakhonza. Kodwa uPhawuli loBhanaba bayala besithi: ‘Khonzani uNkulunkulu kuphela! Thina singabantu njengani.’ Kusenjalo kwafika amaJuda abangela ukuthi abantu baphendukele uPhawuli. Bamkhanda ngamatshe, bamhudulela ngaphandle kwedolobho bamtshiya sebecabanga ukuthi usefile. Kodwa uPhawuli wayengafanga. Abazalwane bafika bamthatha bambuyisela edolobheni. Ngemva kwalokhu uPhawuli wabuyela e-Antiyokhi. Ngo-49 C.E. uPhawuli waqalisa olunye uhambo lokuyatshumayela. Waqala wayabona abazalwane ezindaweni ayehambe kuzo kuqala. Esuka lapho wayatshumayela e-Athene, e-Efesu, eFiliphi, eThesalonika lakwezinye izindawo ezise-Europe. USila loLukha lejaha elalithiwa nguThimothi bahamba laye. Basebenza ndawonye beqalisa amabandla njalo bewaqinisa. UPhawuli wahlala eKhorinte okomnyaka olezinyanga eziyisithupha eqinisa abazalwane. Wayetshumayela, efundisa futhi ebhalela amabandla izincwadi. Wayesenza lamatende. Ngemva kwesikhathi uPhawuli wabuyela e-Antiyokhi. Ngo-52 C.E. uPhawuli waqalisa uhambo lwakhe lwesithathu. Wahamba waze wayafika enyakatho eFiliphi njalo wehla wayafika eKhorinte. UPhawuli wahlala e-Efesu okweminyaka ethile efundisa, esilisa abantu futhi encedisa ibandla. Nsuku zonke wayetshumayeza abantu ababebuya bezobuthana kwesinye isikolo. Abanengi balalela njalo baphenduka. Esetshumayele izindaba ezinhle emazweni amanengi uPhawuli waya eJerusalema. “Ngakho hambani lenze abafundi ezizweni zonke.”—UMathewu 28:19
isiNdebele
‘Imilayo Le Kumele Ibe Senhliziyweni Yakho’ Yisiphi isifundo esiqakathekileyo ongasithola kuDutheronomi 6:6? Izimuli zenzani ukuze zibe loKukhonza Kwemuli okulohlonzi zikhathi zonke? Kuyini okuqakatheke kulakho konke okumele abazali bakwenzele abantwababo? Bukela ividiyo le ubone ubaba osebenza gadalala ezama ukusiza imuli yakhe. Nxa izimuli zisiba lesikhathi sokuxoxa ngezinto eziseBhayibhilini iviki yinye ngayinye, ziyasondela kuJehova futhi zizwanane kakhulu. Funda Okunengi KUNGENZAKALA YINI UKUTHI IMULI YENU ITHOKOZE? Ungakukhwabitha njani ukukhonza kwenu kwemuli?
isiNdebele
HARARE — Abesifazane bakhuthaza ukulungisiswa kwemithetho eqinileyo ejonge ukuvikela lokuthuthukiswa kwabo emizameni yabo yokuthola amathuba afana labesilisa njengokumumethwe yisisekelo sombuso welizwe. Lokhu kuphume emhlanganweni wokuhlolisisa isisekelo sombuso lamathuba okulinganiswa kwabesilisa labesifazane owenzelwe eHarare ngoLwesibili owe AMH Conversations. Abesifazane basole kakhulu udlakela lwezombusazwe besithi yiyo imbangela eyenza ukuba bahlale bebalutshwana ezikhundleni eziqakathekileyo kwezombusazwe. Bathe kudingakala umthetho ozalawula amabandla ezombusazwe kuloludaba ngengokwenzakala kwele Rwanda lase Kenya. Usomabhizimusi, uNkosikazi Nobuntu Ndlovu, uthe lokhe kudingakala ukuba abesifazane bephatheke ngendlela engcono bezimele. UNkosikazi Miriam Sibanda, osebenza lamantombazana kwezemidlalo, uthe amathuba akekho kwezemidlalo kumantombazana ngoba bengaqakathekiswa kangako ikakhulu kwezenguqu. Uthe ulahlekelwe ngumsebenzi ezama ukulwela ilungelo lamantombazana. Uphinde wathi kulamantombazana edlula amakhulu amabili azalahlekelwa ngamathuba leholo emdlaleni wenguqu ngomnyaka ozayo ngoba kuthiwa abasifazane abaqoqekanga kundlela abasebenza ngayo. UNkosikazi Ndlovu uthe kuyadingakala ukuba abesifazane baphathisane kulokudonselana phansi. AbeHivos, eyinye yenhlanganiso eqoqe mbuthano lo, ilenhlelo ezijonge ukwengezelela amathuba abesifazane ukuba ezikhundleni zaphezulu kusiya fika umnyaka ka 2020. Isigaba 80 sesisekelo sombuso welizwe sinikeza amathuba alinganayo phakathi kwabesifazane labesilisa.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Indizamtshina zebutho ngoLwesithathu ziqhubeke zihlenga izakhamizi zeTsholotsho ezidilizelwe imizi lizulu lesikhukhula eline ngempelaviki. Abahlengiweyo laba bahanjiswe endaweni eziphakemeyo esigabeni sakoSipepa. Ummeli weTsholotsho North edale lephalamende uMnu Jonathan Moyo uthi ngoLwesibili ntambama besokuhlengwe abantu abedlula amakhulu amahlanu. Izulu leli libangele umonakalo omkhulu endaweni ezitshiyeneyo zelizwe ezigoqela yona iTsholotsho, eFilabusi, ePlumtree kanye leMberengwa. Isakhamuzi seTsholotsho esigabeni seTamuhla uMnu Sigwazi Ndlovu utshele iStudio 7 ukuthi izakhamizi sezihlalela evalweni ngoba izulu liqhubeka lisina ngamandla. "Lapha esikhona sokunganeno kodwa ukhona omunye odilikelwe ngumuzi esigabeni khonapha," kutsho uMnu Ndlovu.
isiNdebele
Kwakulentombazana encane engum-Israyeli eyayihlala khatshana labangakibo eSiriya. Amasotsha aseSiriya ayithatha emulini yangakibo futhi yayisisebenza endlini yomlawuli wamasotsha okuthiwa nguNamani. Intombazana le yayimkhonza uJehova lanxa abantu ababehlala kuleyo ndawo babengamkhonzi. UNamani wayelomkhuhlane okuthiwa yibulephero. Umkhuhlane lo wawubuhlungu kakhulu. Intombazana le yayifuna ukumnceda uNamani. Yathi kumkaNamani: ‘Ukhona umuntu engimaziyo ongamsilisa umkakho. Ngumphrofethi kaJehova ohlala ko-Israyeli okuthiwa ngu-Elisha.’ UmkaNamani watshela umkakhe ukuthi intombazana leyo yayitheni. UNamani wayezimisele ukwenza loba yini ukuze asile, yikho wahamba ko-Israyeli wayabona u-Elisha. UNamani wayefuna ukuthi u-Elisha amphathe njengomuntu oqakathekileyo. Kodwa u-Elisha kazange aphume ayekhuluma laye, wathuma inceku yakhe yafika yathi kuye: ‘Hamba uyegeza kasikhombisa emfuleni uJodani ukuze usile.’ UNamani wadana kakhulu. Wathi: ‘Bengicabanga ukuthi umphrofethi lo uzabiza uNkulunkulu wakhe abesengisilisa ngendlela eyisimangaliso. Kodwa yena ungitshela ukuthi ngiyegeza emfuleni wako-Israyeli. Imifula yakithi ingcono kakhulu kuleyako-Israyeli. Akungcono yini ukuthi ngiyegeza kiyo?’ UNamani wazonda wasesuka endlini ka-Elisha. Izinceku zikaNamani zamnceda ukuthi acabangisise ngalokho ayekutshelwe ngu-Elisha. Zathi kuye: ‘Awufuni yini ukusila? Umphrofethi lo ukutshele ukuthi wenze into elula. Kungani ungenzi lokho akutshoyo?’ UNamani wazilalela izinceku zakhe. Wahamba wayageza kasikhombisa emfuleni uJodani. Wathi ephuma emanzini esesilile. Wathaba kakhulu wasesiyabonga u-Elisha. UNamani wathi: ‘Sengikwazi ukuthi uJehova nguye uNkulunkulu weqiniso.’ Ubona angani intombazana engum-Israyeli yezwa njani ibona uNamani ephenduka esesilile? “Ezindebeni zabantwana lezinsane uyimisile indumiso.”—UMathewu 21:16
isiNdebele
KUNGUWE UBUZAKWENZANI? Cabanga ngesimo lesi: Nxa uSicelo ezikhangela esibukweni, uzibona eyisifuqufuqu. Lanxa abazali labangane bakhe behlala bemtshela ukuthi uzacile, yena uzitshela ukuthi kumele azame ukuba lomzimba omncane. USicelo ucabanga ukuthi ehlise umzimba wakhe nge-2kg kuphela, kodwa izindlela afuna ukuzisebenzisa zingaba yingozi kuye. Ucabanga ukuthi azincitshe ukudla okwamalanga amalutshwana nje . . . Ubuzakwenzani ngabe usesimeni esinjengesikaSicelo? QALA UCABANGE! Akukubi ukuthi ube lendaba lokuthi ubukeka njani. Phela iBhayibhili likhuluma ngobuhle babantu abanjengoSara, uRakheli, u-Abhigeli uJosefa, loDavida. lBhayibhili lithi owesifazana othile okwakuthiwa ngu-Abhishagi ‘wayemuhle kakhulu.’—1 AmaKhosi 1:4. Kodwa abanye abasakhulayo bakhathazeka baze badlulise amalawulo ngendlela abakhangeleka ngayo. Lokhu yikuzithezela olulenkume. Cabanga ngalokhu: Kwathi kuhlolwa kwatholakala ukuthi amantombazana angamaphesenti angu-58 ayesithi alemizimba emikhulu, kodwa amaphesenti angu-17 yiwo kuphela ayelemizimba emikhulu. Kokunye ukuhlola okwenziwayo kwatholakala ukuthi abesifazana abangamaphesenti angu-45 babesithi balemizimba emikhulu kodwa bona bezacile. Abanye abasakhulayo abafuna ukuba lemizimba emincane sebelomkhuhlane oyingozi okuthiwa yi-anorexia. Abantu abalomkhuhlane lo bayabe bezincitsha ukudla njalo lokhu kwenza bacine sebezace kakhulu. Dinga uncedo nxa ubona angani ulomkhuhlane lo kumbe okunye okuhambelana lawo. Qalisa ngokutshela abazali bakho loba umuntu omdala omthembayo. IBhayibhili lithi: “Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.”—IZaga 17:17. OKUMELE UKUQAKATHEKISE KAKHULU Ubuntu bomuntu yibo obuqakathekileyo hatshi indlela abukeka ngayo. Cabanga ngomntakaDavida u-Abhsalomu. IBhayibhili lithi: “Kakho umuntu owayebatshazwa kakhulu ngobuhle bakhe. . . . Kwakungekho sici kuye.” —2 Samuyeli 14:25. Kodwa wayengumuntu ozigqajayo, othanda izikhundla futhi olimenemene. IBhayibhili kalitshayi inja lifihla umphini, litshengisa ukuthi u-Abhsalomu wayengumuntu ongathembekanga futhi olenzondo eyesabekayo. Yikho iBhayibhili lisinika iseluleko lesi: ‘Yembathani uqobo olutsha.’ —KwabaseKholose 3:10. “Ubuhle benu kabungaveli ekuziceciseni kwangaphandle, . . . kodwa kumele bube ngobangaphakathi kwenu.” —1 Phetro 3:3, 4. Akukubi ukuthi ufune ukuba muhle, kodwa okuqakatheke kakhulu yibuntu bakho. Ngokuhamba kwesikhathi, ubuntu obuhle yibo obuzakwenza ukuthi abantu bakuthande hatshi ukuthi uqinile kumbe ulomzimba obumbekileyo. Intombazana okuthiwa nguPhylicia ithi, “Ubuhle bungakhanga abantu okwesikhatshana, kodwa okuzahlala kukhunjulwa ngabantu yilokho oyikho ngaphakathi kanye lobuntu bakho obuhle.” INDLELA OKHANGELEKA NGAYO Uyake uzizwe ucatshulwa yindlela okhangeleka ngayo yini? Wake wacabanga ngokwenza okuthile yini njengokugcoba amafutha athile ukuze ube bomvu kumbe ukuzincitsha ukudla ukuze ukhangeleke ngcono? Kuyini ongafisa ukukuntshintsha endleleni okhangeleka ngayo? (Gombolozela konke ongafisa ukukuntshintsha.) UBUDE IWEYITHI INWELE UKUBUMBEKA KOMZIMBA UBUSO UMBALA Nxa uphendule wathi ye emibuzweni yokuqala emibili futhi wagombolozela okuthathu kusiya phezulu embuzweni wesithathu, nanku okungamelanga ukukhohlwe: Kungenzakala ukuthi abanye abasoli lutho ngendlela okhangeleka ngayo. Kulula ukukhathazeka udlulise amalawulo ngendlela okhangeleka ngayo.
isiNdebele
HARARE — Ibandla eliphikisayo elibusayo kwele Zimbabwe eleMovement for Democratic Change lithi selizangena kukhetho lomnyaka ka2018. Ibandla leli liguqule lokhu ekade lilokhe likutsho ukuthi kalisoze lingene kukhetho lwesizwe eZimbabwe kuze kulungiswe indlela okuqhutshwa ngayo ezokhetho elizweni. Ibandla leMDC-T liqhubeke lisithi lilakho ukubambana lamanye amabandla kukhetho oluzayo, ikakhulu lawo alombono ofanayo lowalo. IMDC-T ekunhlanganiso elonda ukuthi kuguqulwe indlela okwenziwa ngayo ukhetho kwele Zimbabwe eyeNational Electoral Reform Agenda (NERA), ithi umanyano wamabandla aphikisayo ongenziwa sokuncintiswa ukhetho lomnyaka ka2018, kumele uphume lomuntu ozancintisa kukhetho lukamongameli, abazamela idale lephalamende labeziqintinti ezitshiyeneyo. Umkhokheli weMDC-T, uMnu. Morgan Tsvangirai, utshele intathelizindaba eHarare ngoLwesibili ukuthi amadale ebandla leli iNational Executive Committee le National Council athethe izinqumo zokuthi kumele kungenwe kukhetho oluzayo njalo kubekulwiswana lokuguqula indlela yokuqhuba ukhetho kwle Zimbabwe. UMnu. Morgan Tsvangirai uthe akula ngenye indlela ngaphandle kokuphatheka kukhetho luka 2018. Wengeza esithi ibandla lakhe liyajabula ngalokho osekusenzakala kwamanye amazwe kuzwekazi leAfrica lapho ukhetho oluqhutshwa khona kulandelwa izifiso zikazulu. Uphinde wathi sebelubambile ukhophe lokuba eseqalile uMongameli Robert Mugabe lenkokheli yakhe ukwenza amalungiselelo wokufuna ukuqilibezela kukhetho luka 2018. Amazwi la asekelwe ngobona ngenhlelo zebandla leaMDC-T, uMnu. Abedinigo Bhebhe, othe bayawazi umkhuba kaMugabe lebandla lakhe le Zanu PP wokungena embusweni ngokuqilibezela. Kungakho-ke uBhebhe uthe kumele abamabandla aphikisayo babophe ziqine ngomnyaka ka2017 belungiselela ukhetho lolu. UBhebhe uthe kuzamele kube lokukhulumisana kwamabandla aphikisayo akumanyano we Coalition ukuba azoncintisa njani kukhetho luka 2018. Abe MDC T bathi umnyaka ka 2017 uzabumumethe inhlelo ezinengi okubalisa imfundiso yokhetho kubalandeli babo ukuze bazwisise ukuqakatheka kokubhalisa amagama kugwalo lwabalelungelo lokuvota njalo lokubakhuthaza ukuba baphatheke kukhetho.
isiNdebele
Alwehlanga lungehlanga, namhla ubunyonyo buyikutulile indlovu sonke sibhekile abakaMthwakazi mamo nanso indwangu idobha ijekiseni isihamba ihlaba konke ekubonileyo kunye lamadwala lodokotela uqobo.Wonke umlandeli ufisa ukukhohlwa ngosuku lwanamhla oluqale luthembisa ukuthi sizoqhubekela phambili ngokudlala okuhle ebesikwenza imidlalo engamatshumi amabili lantathu edlulileyo, kuhle kwavukela phezu kwethu okungabafanyana sekuncedwe yikuthi iqembu beselidabule ilizwe kambe umango wasemalahleni lowokuya esigodlweni asowokudlala kungaphunyulwanga endleleni. Besiqalise kuhle sibili umdlalo uMaphosa loRio bezibambile phakathi laphakathi kwenkundla abafana benikana ibhola santando abemtapa begijimisa izithunzi zabo kodwa ngemva kwemizuzu elitshumi lanhlanu imonos iphiwe ibhola lokutshaywa limile phandle nje kwebhokisi lethu wahle walisukumisa unkabi lahlangabezwa ngekhanda ngumgadli wemtapa walithela phakathi kwajabula abasizondayo, ngomzuzu ongamatshumi amane umaphosa uthathelwe ibhola ngumfana wemonos ogijime wangena ebhokisini wakhulula imamba walivimba uAriel kwazekwabakathathu imvimbi zethu bezilokhu zikhangelele ukuthi unompembe uzotshaya ethi umdlali wemtapa umi kubi kodwa phinde kwazihlohlela elesibili, sihambe ekuphumuleni behlohle amabili thina singela. Ngehlandla lesibili sizamile kodwa amadino ebesesenzela bakithi sihlasele kakhulukazi kwathi ishoti lika Rio lakhutswha emzileni sesiseqa sitholile lamabhola la atshaywa nxa invimbizeqembu eliphikisayo ethe akhabela phandle kodwa phinde silibone igedi. Umqeqetshi uKK ungenisile abanye abadlali abanjengo Heriten oguqule umdlalo kakhulu lochikaka lomfana olekusasa enhle kuBosso uOzizi yena ophume wabhekana lonozinti wemtapa kodwa bamvimbela. Ihlohle elesithathu imonos singalindelanga ngemva kokuba umfana wabo odlala kwesokudla ephiwe ibhola wazidlulela nje eciitshile phakathi kwemvimbi zethu wasikiza uAriel wahle walala phansi, waphakamisa ikhanda wabona omunye wakhe obegijima wahle wamupha walithela emambuleni elesithathu bahle baziphumela abantu enkundleni sokusobala ukuthi sesitshonile, sizamile ukudinga eyokudla umuthi kodwa kwehlule Kesikhangele ukuthi badlale njani abafana Ariel nguye obengcono kulabo bonke usisizile kakhulu beziyongena zilandelana namhla 7 Atlast bekusala ubebhayiza bezidlulela nje abafana bemtapa uTshuma uyafuneka laphana 5 Kangwa ubengayisuye esimaziyo 6 Inno uzamile 6 Eric udlale kuhle kodwa kwesinye isikhathi bebembhoda 6 Mthulisi uqale kuhle waphela amabhola ubelahla 5 Rio kabofunda ukupha abanye ibhola isikhathi sikhona bevulisile 6 Bheki bekumsinda 4 Munawa kudingeka ukuthi afake idlabuzane emdlalweni wakhe 5 Mambare bebemhleli ngapha bemnyathela bemlimaza bengafuni ukuthi adlale bemazi ukuthi yingozi ucine ephunyuzwa 6 Milton ubengumgadli wethu kodwa kwalile 4 Abangenileyo Heriten ungene waguqula umdlalo sicela ukuthi aphiwe amathuba amaningi okudlala 6 Ozizi ulekusasa enhle kaqhubekele phambili 4...The Big Dog By Sbue Sent from my BlackBerry® wireless device
isiNdebele
Kasibazondi abantu ababhaphathizwayo baba ngoFakazi bakaJehova kodwa abangasafezi inkonzo futhi bengasahlanganyeli lebandla. Kodwa siyazama ukubavuselela ukuze baphinde bakhonze. Umuntu owenza isono esikhulu kasiphongumsusa nje. Kodwa nxa uFakazi obhaphathiziweyo angaqhubeka esenza isono esinjalo futhi engaphenduki uyasuswa. IBhayibhili liyakucacisa lokhu nxa lisithi: “ Mxotsheni umuntu omubi phakathi kwenu.”—1 KwabaseKhorinte 5:13. Kwenzakalani nxa indoda isusiwe kodwa umkayo labantwabayo belokhu bengoFakazi bakaJehova? Ubunhloko bayo kabuntshintshi kodwa okuntshintshayo yikuthi kayisakhokheli ezindabeni zokukhonza. Inkosikazi iyaqhubeka imthanda umkayo futhi labantwana labo bayaqhubeka bemthanda uyise. Abasusiweyo bayavunyelwa ukuthi bazongena imihlangano yethu yobuKhristu. Nxa befuna usizo bangayakhuluma labadala bebandla. Konke lokhu kwenziwa ngenjongo yokuthi labo abasusiweyo baphinde bafanele ukuba ngoFakazi bakaJehova. Abasusiweyo abatshiya okubi futhi batshengise ukuthi bayafuna ukuphila belandela lokho okutshiwo liBhayibhili bayavunyelwa ukuthi baphinde babe ngamalunga ebandla.
isiNdebele
Imincintiswano yezemidlalo yebhola esungulwe eMatshudula eTsholotsho eminyakeni emihlanu edluleyo isiphathise kakhulu intsha yale indawo ukutshiyana lezidakamizwa loba eminye imisebenzi yobugangi ebangelwa yikusilela kwemisebenzi elizweni. Abasunguli baloluhlelo uMthabisi Mlingo loMthoniselwa Mlalazi abasebenza kweleSouth Africa bakhuthaza osowabo ukuthi labo benze njalo endaweni abavela kuzo. Izakhamizi zakoMatshudula eTsholotsho, zithi imincintiswano kanobhutshuzwayo eyeThuthukisani Intsha Tournament, esungulwe eminyakeni emihlanu edluleyo kule indawo isibe lusizo olukhulu kakhulu entsheni. Omunye wabasungule imincintiswano le esilamaqembu amane uMthabisi Mlingo, uthi minyaka yonke limidlalo iqoqa umphakathi wonke kwakule indawo kube lithuba lokuthi lamaqembu aqwaqwazane kutholakale umaqhuzu. Uthi okubajabulisayo njengezakhamizi zale indawo yikuthi akudlalwanje kuphela kodwa kuyalaywana, kukhuzwane kanye lokucetshiswana kule imidlalo. “Sasibize kakhulu nabafundisi nabaholi bendabuko bekhuze okubi okwenzekayo, bencome okuhle okwenzekayo. Isihloko semidlalo yethu salonyaka sithi ‘Vuselela Isimilo’. Ma kungaba loyedwa ozavuseleleka siyabe sisebenzile.” Omunye njalo umsunguli uMthoniselwa Mlalazi, uthi ithalenta elikhonjiswa yintsha yeMatshudula kule imidlalo lizwisa usizi ngoba liphelela emoyeni. “Ithalenta linengi kakhulu mntakababa. Isikhalo sami esikhulu kakhulu yikuthi nxa kungathiwa bayeza abantu angazi bangeza bebangaki, laphana ngikutshela ukuthi yonke iteam engingabe ngiyifakile ungakhetha bonke bongu 11 ngisale ngingelalutho ngiqale phansi, ngendlela ihalenta elikhona.” Lobanje ababili laba kuseyibo bodwa abaxhasa imidlalole, bayenelisa ukupha amaqembu labadlali imivuzo egoqela impahla abadlala ngazo, amabhola, imali lokunye okubakhuthazayo. Esinye isakhamizi sakulo umango Gerald Ncube, uthi inkulu inguquko asebeyibonile eminyakeni emihlanu, ikakhulu enstheni efika amakhulu amabili ephatheka kule imincintiswano. “Kuyasisiza ebantwaneni, bekutholakala phambilini abantwana uthole ukuthi bayatholakala etshwaleni nekubhemeni into ezinjengabombanje kodwa ngenxa yebhola akusekho konke lokhu. Abantwana sesikwazi ukubaphatha babe sebholeni. Isikhathi salezi izinto ezingafunekiyo asisekho.” UGerald ukhuthaza osowabo abasemazweni ukuthi labo benze okufanayo ezigabeni zabo ukuze intsha engasebenziyo ingachithi isikhathi isenza izinto ezingalunganga. UMthoniselwa yena uthi lusaselunengi uxhaso abaludingayo njenge Thuthukisani Intsha Tournament ukuze intshale ingapheleli koMatshudula kodwa ichaphe ulwandle ngalamathalenta. “Amaphupho ami yikuthi omunye wabo phakathi kwabo ngimbone esiyadlala overseas, kumbe ezodlala la eSouth Africa, kumbe eyodlalela iHighlanders, kumbe eyodlalela iDynamos, whatever team. But engikufisayonje yikuthi oyi 1, angaphuma ngibone sekuthiwa usesiyadlalela iteam ethize, ngizacela lapha ezakhamizini lami ngicele uku retire ngibukele ngisesitulweni lami ngingasacoach.” Uthi baphakathi kokunxusa abadlali lenkokheli zamaqembu aziwayo okubalisa iHighlanders ukuze funa bacentele intshale indlela ezakwenza yaziwe umhlaba wonke.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Inhlanganiso ephathisa amazwe womhlaba ngemali eye International Monetary Fund ithi eleZimbabwe kumele liguqule indlela elihlela ngazo ezomnotho welizwe kulokwethula imali yohlobo lwama bond notes. Obona ngenhlelo zezwekazi le Africa kunhlanganiso le, uMnu. Abebe Aemro Selassie, utshele intathelizndaba esigodlweni seMelika, iWashington DC, ukuthi umnotho welizwe leZimbabwe umele uphathiswe ngenhlelo ezijulileyo ngoba usumi nganxele. Kuviki edluleyo umphathintambo wezemali, uMnu. Patrick Chinamasa, ubesemhlanganweni wenhlanganiso le kanye le World Bank owenziwa kanye ngomnyaka. Kodwa iWorld Bank le IMF zithi kazisoze ziphathise eleZimbabwe nxa lingalungisisanga umumo wezenotho okugoqela lowelungelo likazulu.
isiNdebele
Izimo zingantshintsha loba nini njengoba siphila ezinsukwini zokucina. (1Khor 7:31) Kwesinye isikhathi izimo zingantshintsha singalindelanga njalo zingasithokozisa kumbe zisitshiye sidanile futhi zingasiphambanisa ekukhonzeni. Kuyini okungasinceda ukuthi sihlale siphapheme njalo sikhuthele ekukhonzeni nxa sekube lontshintsho? Bukelani ividiyo ethi Ukuhlala Siqinile Ekukhonzeni Ngesikhathi Sithutha, beseliphendula imibuzo elandelayo: Umfowethu othile wamcebisa njani ubaba wemuli le? Amazwi akuMathewu 7:25 ayinceda njani imuli le? Imuli le yahlelani ingakathuthi njalo lokho kwayinceda njani? Kuyini okwanceda imuli le ukuthi ijayele ibandla elitsha lensimu entsha? Yiziphi izinto ezisanda kuntshintsha empilweni yami? Ngingakusebenzisa njani engikufunde kuvidiyo?
isiNdebele
Minyaka yonke oFakazi bakaJehova bakhumbula ukufa kukaJesu belandela indlela alaya ukuthi kwenziwe ngayo. (ULukha 22:19, 20) Siyakunxusa ngenhliziyo emhlophe ukuthi ube khona embuthanweni lo oqakathekileyo. Uzafunda ukuthi ukuphila lokufa kukaJesu kungakunceda njani. Funda Okunengi IZINDABA EZINHLE EZIVELA KUNKULUNKULU! Funda ukuthi izindaba ezinhle ezivela kuNkulunkulu ziyini, kungani zidingakala masinyane, futhi kumele wenzeni.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Uhulumende lokhe esithi ukusungula imali yohlobo lwama bond notes kwaphathisa ilizwe ngoba imali le ilokhe ilesisindo esilingana lesedola leMelika. Kodwa ukucubungula okwenziwe yi Studio 7 kuveze mgceke ukuthi lokhu akusiloqiniso ngoba isisindo semali le sesisiya ngokuthi uthengani njalo ngaphi. Njengesibonelo emgwaqweni nxa umuntu efuna idola leMelika elama bond notes uphiwa ama bond eyisisindo esiphansi kancane kodwa nxa uthenga esitolo isisindo siyabe silingene lesedola. Usibalukhulu webhanga lesizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe, uMnu. John Mangudya, utshele intathelizindaba ukuthi usezakwethula imali yama bond notes ayisilinganiso samadola amahlanu. Ukuhlaziya loludaba sixoxe losomabhizimusi wakoBulawayo, uMnu. Albert Mhlanga, othi imali le isiyehle isisindo kakhulu kodwa uhulumende kafuni kuvuma. "Lapha ungakhangela kithi koBulawayo abantu abanengi abafuna ukuyawoda impahla phandle kwelizwe bafuna ama USA kumbe ama Rand kodwa amabond notes kawatholakali," kutsho uMhlanga.
isiNdebele
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela. E-Ukraine Lvivska Street 64 Briukhovychi 79491 LVIV UKRAINE +38 032-240-9200 Izinsuku lezikhathi zokwethekelela NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-10:30 ekuseni lango-1:00 emini kusiya ku-3:30 ntambama. Kuthatha ihora lengxenye Okunye okwenziwa egatsheni leli Igatsha leli likhangela umsebenzi owenziwa ngamabandla adlula i-1 700 kanye lomsebenzi wokwakha amaWolu oMbuso e-Ukraine. Kuhunyutshwa amabhuku asekelwe eBhayibhilini ngolimi lwase-Ukraine.
isiNdebele
Kulula yini ukulalela abazali bakho?—Kunzima kwezinye izikhathi. Ubukwazi yini ukuthi uJesu wayehlala elalela abazali bakhe kanye loJehova?—Okwenziwa nguJesu kungakunceda ukuthi ulalele abazali bakho lanxa kunzima. Asifunde okunengi ngalokhu. UJesu engakabuyi emhlabeni wayehlala ezulwini loYise, uJehova. Kodwa eselapha emhlabeni wayelabo abazali. Amabizo abo kwakunguJosefa loMariya. Uyakwazi yini ukuthi kwahamba njani ukuthi babe ngabazali bakhe?— UJehova wathatha ukuphila kukaJesu ezulwini wakufaka esiswini sikaMariya ukuze uJesu azalwe abesehlala emhlabeni. Lokhu kwakumangalisa sibili! UJesu wakhula esiswini sikaMariya njengabantwana bonke abakhula eziswini zabonina. Wazalwa sekudlule izinyanga ezingu-9. Yikho okwenza uMariya loJosefa baba ngabazali bakaJesu khonapha emhlabeni. Eseleminyaka engu-12, uJesu wenza into eyayitshengisa ukuthi wayemthanda kakhulu uYise uJehova. Lokhu kwenzakala lapho uJesu labazali bakhe behamba umango omude belanda iPhasika eJerusalema. Sebephenduka ekhaya uMariya loJosefa babengasamboni uJesu. Ubona angani wayengaphi?— UJesu wayesenzani ethempelini? UMariya loJosefa baphangisa babuyela eJerusalema bafika badinga uJesu yonke indawo. Bethuka ngoba babelokhu bengamboni. Baze bamthola ethempelini ngemva kwamalanga amathathu. Uyakwazi yini ukuthi kungani uJesu wayesethempelini?—Ngoba kulapho okwakufundwa khona ngoyise uJehova. Wayethanda uJehova njalo efuna ukufunda ngokuthi angamthokozisa njani. Eseyindoda ekhulileyo, uJesu wayelokhu elalela uJehova lanxa kwakunzima njalo ehlupheka ngenxa yokulalela kwakhe. UJesu wayebalalela yini oMariya loJosefa?—IBhayibhili lithi wayebalalela sibili. Wena ufundani kuJesu?—Kumele ubalalele abazali bakho lanxa kunzima ukwenza njalo. Uzakwenza njalo yini?— BALA EBHAYIBHILINI LAKHO ULukha 1:30-35; 2:45-52 Kwabase-Efesu 6:1 KumaHebheru 5:8
isiNdebele
Umbono wethempeli owabonwa nguHezekheli wawusenza amaJuda athembekileyo ayethunjiwe abe leqiniso lokuthi ukukhonza okumsulwa kwakuzabuyiselwa. Kanti njalo wawakhumbuza izimiso zikaJehova eziphakemeyo zokukhonza okumsulwa. • Abaphristi babezafundisa abantu bakaJehova imithetho yakhe 44:23 Bhala ezinye izibonelo ezitshengisa ukuthi inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo iyasifundisa ukwehlukanisa phakathi kokungcolileyo lokuhlanzekileyo. (kr 110-117) • Abantu babezasekela abakhokhelayo 45:16 Yiziphi ezinye izindlela esingatshengisa ngazo ukuthi siyabasekela abadala bebandla?
isiNdebele
KUNGANI KUQAKATHEKILE: Lanxa izintshumayelo eziyisibonelo ezibhalwe kugwalo lomhlangano zisinceda akutsho ukuthi kumele sizilandelele njengoba zinjalo. Kumele uzame ukukhuluma ngamazwi akho. Ungakhetha ukusebenzisa esinye isihloko obona ukuthi abantu abanengi ensimini yenu bangasithanda. Ikanti kwesinye isikhathi ungantshintsha indlela owethula ngayo intshumayelo yakho. Okungakunceda yikuqala ngokubala imagazini bese ukhangela izintshumayelo eziyisibonelo lamavidiyo akhona. Ngemva kwalokho ungazama ukuzibumbela eyakho intshumayelo usebenzisa imicijo elandelayo. INDLELA YOKUKWENZA: Ungazibuza ukuthi, ‘Ngiyafuna yini ukusebenzisa intshumayelo ebhalwe kugwalo lomhlangano?’ YEBO Lungiselela amazwi okwethula intshumayelo yakho. Ngemva kokubingelela umninimuzi ngendlela ejayelekileyo emphakathini tshono ngamafitshane isizatho sokufika kwakho. (Ngokwesibonelo ungathi: “Ngilapha ngenxa . . . ”) Lungiselela ukuthi uzawethula njani umbhalo ngemva kokubuza umbuzo, lokuthi uzakuthini nxa usumnika imagazini. (Ngokwesibonelo: Nxa usethula umbhalo ungathi “Impendulo yombuzo lo ungayithola lapha.”) HATSHI Khetha isihloko osithandayo kumagazini loba obona ukuthi abantu abanengi bangasithanda emphakathini wakini Cabanga ngombuzo ozakwenza ukuthi umninimuzi atsho umbono wakhe futhi akhululeke ukuxoxa hatshi umbuzo onzima ozamehlula ukuphendula. (Ngokwesibonelo: Ungasebenzisa umbuzo osekhasini 2 laloba yiphi imagazini.) Khetha umbhalo ozawubala. (Nxa uhambisa i-Awake! kukuwe ukuthi uyawufunda yini umbhalo kumbe hatshi, ngoba imagazini le ilungiselwe abantu abalolwazi oluncane ngeBhayibhili labangayithembiyo inkolo.) Bhala umutsho owodwa loba emibili echaza indlela umninimuzi azancedakala ngayo nxa angabala imagazini LOBA Lungiselela umbuzo ozatshiya umphosele wona ukuze lixoxe ngawo nxa usuphindela Bhala phansi ukuze ungakhohlwa oyabe ufuna ukukutsho nxa usuphindela
isiNdebele
Abantu abanengi bayakwazi ukuthi oFakazi bakaJehova bayatshumayela emphakathini. Kodwa uyakwazi yini ukuthi silohlelo lokufunda labantu iBhayibhili emhlabeni wonke? Ngo-2014, oFakazi abedlula i-8 000 000 emazweni angu-240 baqhuba izifundo zeBhayibhili ezedlula i-9 500 000 inyanga yinye ngayinye. * Inani labantu esifunda labo iBhayibhili ledlula inani labantu abasemazweni angaba ngu-140. Okunceda oFakazi bakaJehova ukuthi benze umsebenzi lo wokufundisa abantu iBhayibhili yikuthi umnyaka munye ngamunye badinda amaBhayibhili, amabhuku, amamagazini kanye lokunye okunengi okuphathelane leBhayibhili. Izinto lezi ezidindwayo zingaba yi-1,5 bhiliyoni njalo zidindwa ngezindimi ezingaba yi-700. Umsebenzi lo omkhulu kangaka unceda abantu ukuthi bafunde iBhayibhili ngolimi abalufunayo. IZIMPENDULO ZEMIBUZO EJAYELE UKUBUZWA NGABANTU MAYELANA LOHLELO LWETHU LOKUFUNDA IBHAYIBHILI. Kufundwa njani? Sixoxa ngezindaba ezitshiyeneyo eziseBhayibhilini besesihlola amavesi acacisa esikufundayo. Ngokwesibonelo iBhayibhili liphendula imibuzo enjengale: Ungubani uNkulunkulu? Unjani? Ulebizo yini? Uhlala ngaphi? Singasondela kuye yini? Kodwa uhlupho olubakhona yikuthi singaqalisela ngaphi ukudinga izimpendulo zemibuzo le eBhayibhilini. Ukuze sincede abantu ukuthi bathole izimpendulo sijayele ukusebenzisa ibhuku elilamakhasi angu-224 elithi IBhayibhili Lifundisani Sibili? * Ibhuku leli lenzelwe ukunceda abantu ukuthi bazwisise izimfundiso zeBhayibhili eziyisiqokoqela. Lilezifundo ezikhuluma ngoNkulunkulu, ngoJesu Khristu, ngokuhlupheka kwabantu, ngokuvuswa kwabafileyo, ngokuthandaza kanye lezinye ezinengi. Kufundwa nini njalo ngaphi? Lingafunda ngesikhathi okhululeke ngaso lasendaweni oyifunayo. Kufundwa okwesikhathi esinganani? Abanengi bazinika isikhathi esingaba lihora iviki yinye ngayinye ukuthi bafunde iBhayibhili. Kodwa wena uyazikhethela ukuthi ufuna ukufunda okwesikhathi esinganani njalo isikhathi lesi singantshintshwa ukwenzela ukuthi sihambelane lesikhathi okhululeke ngaso. Abanye bafunda okwemizuzu engu-10 kumbe engu-15 ngeviki. Kuyabhadaliswa yini? Akubhadaliswa futhi amabhuku lokunye elizakusebenzisa uyakuphiwa mahala. Lokhu kuhambelana lomlayo uJesu awunika abafundi bakhe othi: “Lamukelisiwe kungelambadalo, lani phanini kungelambadalo.” Ngiyabe ngizafunda kuze kube nini? Kuya ngawe. Ibhuku elithi IBhayibhili Lifundisani Sibili? lilezihloko ezingu-19. Yikho-ke ungakhetha ukuthi ufuna ukufunda izihloko zonke kumbe ezinye zakhona. Nxa sengifunda sekumele ngibe nguFakazi kaJehova yini? Hatshi. Esikunanzelelayo yikuthi umuntu ulelungelo lokuzikhethela ukuthi ukholwa kuphi njalo siyakuhlonipha lokho akukhethayo. Kodwa umuntu angenelisa ukukhetha kuhle nxa angathola ulwazi oluthe xaxa oluseBhayibhilini. Ngingaluthapha ngaphi olunye ulwazi? KuWebhusayithi okuthiwa yi-jw.org, uzathola iqiniso eliphathelane lalokho oFakazi bakaJehova abakukholwayo kanye labakwenzayo. Ngingenzani nxa ngifuna ukufunda iBhayibhili? Ngena kuwebhusayithi yethu i-www.jw.org ufake isicelo sakho. - Ungakhuluma laboFakazi bakaJehova abaseduzane lalapho ohlala khona.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abasakhulayo sebeveze imbono ehlukeneyo phezu kwamazwi kaMongameli Robert Mugabe awokuthi akekho omunye olungele ukukhokhela ilizwe ngaphandle kwakhe. Ekhuluma emkhosini wokuthakazelela ilanga lakhe lokuzalwa eMatobo ngoMgqibelo, uMugabe uthe uzaqhubeka esembusweni ngoba uzulu emthanda njalo engekho ongabusa njengaye. Uthe uhulumende wakhe uyabaqakathekisa abasakhulayo ngoba yibo insika yobukhokheli bakusasa, okungamazwi amukelwe ngenjabulo ngosakhulayo weZanu PF, uMnu. Andifasi Banda. “Ukusikhuthaza kwakhe kuyasipha intshukuntshu njengabasakhulayo ukuthi lathi singene ezikhundleni sibe ngamakhansila kumbe sibe ngemaMP,” kutsho uMnu. Banda. Umbuzo odida ingqondo zabanengi ngothi kanti ontanga abasekela uMugabe, kuyini abenzela khona lona ilizwe limi manzonzo lemisebenzi ingatholakali? “Okokuqala okwenza simsekele yikunikeza kwakhe abantwana beZimbabwe umhlabathi lokusipha imisebenzi,” kuchasise uBanda. Kodwa umkhokheli wenhlanganiso yeEducation and Unemployed Youth Forum of Zimbabwe, uMnu. Zenzo Nyoni, uthe abasakhulayo laba akulalutho abalutholayo ngaphandle kokusetshenziswa nje yiZanu PF. “Usizi yikuthi ontanga bebandla leZanu PF yilabana abangelanto yokwenza,” kutsho uNyoni. Wengeze wathi umbuso kaMongameli Mugabe ngumbuso omubi ofundisa ontanga into ezingalunganga ezizakwenza ukuthi labo babe ngabakhokheli ababi kwelakusasa. Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu. Nkululeko Sibanda yena utshele iStudio 7 ukuthi abasakhulayo bebandla leZanu PF basekela uMugabe ukuthi aqhubeke ebusa ngoba nguye yedwa umkhokheli abamaziyo. UMugabe ukhuthaze njalo uhulumende wakhe ukuthu evuselele uhlelo lweNational Youth Service lona olusolwa kakhulu nguzulu esithi injongo ngeyokulongonga ontanga laba ukuthi bahlukuluze abantu ngesikhathi sokhetho.
isiNdebele
UMosi lo-Aroni baya kuFaro bamtshela lokho uJehova ayebathume ukuthi bakutsho: ‘Nxa ungafuni ukuthi abantu bami bahambe ngizathumela impukane ezilumayo eGibhithe.’ Impukane lezo zangena ezindlini zamaGibhithe wonke. Zazigcwele yonke indawo. Kodwa zazingekho eGosheni lapho ama-Israyeli ayekhona. Uhlupho lolu lwaba ngolokuqala ukwehlela amaGibhithe kuphela. UFaro wancenga uMosi lo-Aroni wathi: ‘Celani uJehova asuse impukane lezi. Ngizalivumela ukuthi lihambe.’ UJehova wazisusa impukane, kodwa uFaro waphinda wala ukuthi ama-Israyeli ahambe. Wayezantshintsha yini uFaro? UJehova wathi: ‘Nxa uFaro engafuni ukuthi abantu bami bahambe, izifuyo zamaGibhithe zizagula zife.’ Ngelanga elalandelayo izifuyo zamaGibhithe zaqalisa ukufa. Kodwa izifuyo zama-Israyeli azizange zife. Lanxa kunjalo uFaro wayelokhu esala ukuthi ama-Israyeli ahambe. Ngemva kwalokhu uJehova watshela uMosi ukuthi abuyele kuFaro afike aphosele umlotha emoyeni. Umlotha lo waba luthuli olwagcwala emoyeni lwafika lwahlala phezu kwamaGibhithe wonke. Uthuli lolu lwenza ukuthi amaGibhithe lezifuyo zawo kube lezilonda ezibuhlungu. Kodwa uFaro wayelokhu esala ukuthi ama-Israyeli ahambe. UJehova wamthuma futhi uMosi kuFaro. UMosi wafika wathi: ‘Ulokhu ungafuni ukuthi abantu bami bahambe? Kusasa ngizakwenza ukuthi kube lesiqhotho elizweni.’ Ngelanga elalandelayo kwaba lesiqhotho esasilomdumo wezulu lomlilo. Kwakungakaze kube lesiqhotho esinjalo eGibhithe. Isiqhotho satshaya sabhuqa okwakusemasimini njalo saphundla izihlahla zonke. UFaro wathi: ‘Cela uJehova ayekele ukunisa isiqhotho lesi! Ngizaliyekela lihambe.’ Isiqhotho lezulu kwama, kodwa uFaro kazange avume ukuthi ama-Israyeli ahambe. Ngemva kwalokho uMosi wathi: ‘Khathesi intethe zizadla okuseleyo ezihlahleni lasemasimini okutshiywe yisiqhotho.’ Kwaba lentethe ezinengi njalo zadla konke okwakusele emasimini lasezihlahleni. UFaro wancenga uMosi lo-Aroni wathi: ‘Celani uJehova asuse intethe lezi lapha.’ UJehova wazisusa intethe, kodwa uFaro wala ukuthi ama-Israyeli ahambe. UJehova wathi kuMosi: ‘Phakamisela isandla sakho emayezini.’ UMosi uthe esekwenzile lokhu kwaba mnyama tshu. AmaGibhithe ayengaboni lutho okwamalanga amathathu. Kodwa ama-Israyeli ayelakho ukukhanya ezindaweni ayehlala kuzo. UFaro wathi kuMosi: ‘Wena labantu bakini lingazihambela. Kodwa tshiyani izifuyo zenu.’ UMosi wathi: ‘Kumele sihambe lezifuyo zethu ukuze siyenikela ngazo kuNkulunkulu wethu.’ UFaro wazonda kakhulu. Watshingela uMosi wathi: ‘Suka phambi kwami! Ungaphinda ufike lapha ngizakubulala.’ “Lizawubona umahluko phakathi kwabalungileyo lababi, phakathi kwalabo abamkhonzayo uNkulunkulu lalabo abangamkhonziyo.”—UMalaki 3:18
isiNdebele
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela. E-Argentina Roseti 1084 C1427BVV CDAD. AUT. DE BUENOS AIRES ARGENTINA +54 11-3220-5900 Izinsuku lezikhathi zokwethekelela NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-11:00 ekuseni lango-1:30 emini kusiya ku-4:30 ntambama. Kuthatha amahora amathathu Okunye okwenziwa egatsheni leli Kuhunyutshwa amabhuku ngolimi lwezandla lwase-Argentina langezinye izindimi ezine ezakulelo lizwe. Kudindwa amamagazini, amabhukwana, amaphetshana lokunye nje okwe-Argentina le-Uruguay.
isiNdebele
Siyathaba ukuncedisa labo abafuna ukufunda iBhayibhili loba abawuthandayo umsebenzi wethu owenziwa emhlabeni wonke. Sebenzisa okunye kwalokhu okulandelayo ukuze uthintane laboFakazi bakaJehova abaseduze lalapho ohlala khona. Sitshayele ucingo loba usibhalele usebenzisa okubhalwe ngaphansi EMoldova Organizatia Religioasa a Martorilor lui Iehova din Republica Moldova PO Box 472 MD-2005 CHISINAU REPUBLIC OF MOLDOVA +373 22-22-86-26 Izinsuku lezikhathi zokusebenza NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-5:00 ntambama.
isiNdebele
BULAWAYO — Izikolo zikahulumende lezizimele zodwa zesigabeni seMaNdebeleni sezithole umbiko osuka kugatsha lwezemfundo ozibamba ngamandla ukuba zivalwe ngoLwesine langoLwesihlanu ukwenzela ukulungiselela kahle idili lokuzalwa kuka Mongameli Robert Mugabe elizwakwenzelwa eRhodes Estate Preparatory School esiqintini seMatobo. Kuphinde kwaba lombiko othi uhulumende uthi akumelanga zivalwe izikolo ngoba abazabe besiya edlinili leli bazakuya khona kuqalisa emini yantambama. Umkhosi wokuzalwa kuka Mugabe uqoqwa yinhlanganiso ekhangelane lelanga lakhe lokuzalwa ebizwa ngokuthi yi 21st February Movement. Kubikwa ukuba yibo laba abacele ukuthi kuvalwe izikolo ukwenzela ukuba abantwana besikolo benanze ilanga lokuzalwa likamongameli welizwe. Abafundi bavela kukhefu laphakathi kweterm oluqale NgoLwesihlanu kuviki edlule lwaphela NgoMvulo kuyonale iviki, kusasa langoLwesihlanu bayakukhefu njalo lokulungiselela idili lika Mugabe. Lokhu sokucaphule abantu abanengi abathi kubi kakhulu okwenziwa yilababantu ababambisana lohlangothi lukahulumende olubona ngezikolo. Inengi labazali lithi lokhu kuzaphazamisa umsebenzi wezemfundi ezibhekane lezenzo ezingaqedakaliyo ezenziwa ngumphathintambo wohlangothi lwezemfundi, uMnu. Lazarus Dokora, osanda kuguqula okunengi kwezemfundo. Umzali olomntwana ofunda eCoghlan Primary School, uNkosikazi Nyembezi Ncube, uthi ukuvalwa kwezikolo lokhu kuyadanisa ngoba ngoba kulabantu abazakhulumela eceleni besithi abantu beMaNdebeleni kabenelisi kwezemfundo. USenator weMatobo, uNkosikazi Sithembile Mlotshwa, laye uthi siyadanisa isinqumo sokumisa abafundi ukuthi bengayi esikolo. UMnu. Mbuso Fuzwayo, olwela amalungelo oluntu, uthi ibandla leZANU-PF selidelela njalo abazali bengahambisi abafundi kudili ngoba lezulu liyana. UMbalisi wesinye sezikolo owale ukukhuluma ibizo lesikolo sakhe uthe ngempela batsheliwe ngumphathisikolo ukuba bengezi esikolo kodwa balungiselele ukuya edilini ngoMqgibelo. Uthe kalaso isikhathi sokudlalisa ngoba engaholi njalo ehola imali ephansi umakuqathaniswa lemali yekhekhe elilodwa eliyadliwa edilini. Obambe isikhundla somqondisi wezemfundo koBulawayo, uNkosikazi Ollicah Kaira, uthe ngempela abafundi bavalile izikolo belungiselela idili likamongameli. Walile ukukhuluma okunengi ngaloludaba esithi usemhlanganweni omkhulu. UMugabe uzathakazelela ilanga lakhe lokuzalwa ngoMgqibelo. Useleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lantathu (93).
isiNdebele
“Omunye udade osebandleni wangiqambela amanga esithi ngamntshontshela imali. Abanye ebandleni bathi bekuzwa lokhu baqalisa ukumkholwa. Ekucineni, udade lo wangitshela ukuthi wayesethole ubufakazi obabutshengisa ukuthi ngangingelacala. Waxolisa sibili, kodwa enhliziyweni yami ngangizitshele ukuthi ngangingasoze ngafa ngamthethelela ngenxa yokuthi wayengizwise ubuhlungu obukhulu.” SEWAKE wakhutshwa ngomunye okhonza laye yini njengoLinda? Kuyadanisa ukuthi abanye abakhubekayo ebandleni basala besizwa ubuhlungu kakhulu baze bacine sebebuyela emuva ekukhonzeni. Yikho yini okwenzakala kuwe? Ukhona Yini ‘Ongasehlukanisa Lothando LukaNkulunkulu’? Kuliqiniso ukuthi ngezinye izikhathi singakuthola kunzima kakhulu ukuthi sithethelele esikhonza laye osizwise ubuhlungu. Kodwa siyakwazi ukuthi amaKhristu kumele athandane. (UJohane 13:34, 35) Ukudana lobuhlungu obungabangelwa ngumuntu esikhonza laye osiphambanisileyo kungasiqeda amandla. IBhayibhili liyakuvuma sibili ukuthi ngezinye izikhathi umKhristu angaba ‘lensolo ngomunye.’ (KwabaseKholose 3:13) Kodwa nxa sekuthe kwenzakala kithi singakuthola sekunzima kakhulu ukuthi sikuphathe njani. Kukhona yini okungasisiza? Nanzi izimiso ezintathu eziseMibhalweni: UBaba wethu osezulwini ubona konke. UJehova uyakubona konke okwenzakalayo, okugoqela ukuphathwa kubi kwabantu bakhe kanye lobuhlungu abasala bebuzwa. (KumaHebheru 4:13) Okuhle kakhulu yikuthi uJehova uyasizwela usizi nxa siphakathi kokuhlupheka. (U-Isaya 63:9) Kavumeli loba yini ukuthi ‘isehlukanise lothando’ lwakhe kungelani lokuthi ‘yikuhlupheka kumbe ukudubeka,’ loba enye nje inceku yakhe. (KwabaseRoma 8:35, 38, 39) Lathi kasimlingiseleni uJehova, singavumeli loba yini laloba ngubani ukuthi asehlukanise laye! Ukuthethelela akutsho ukuthi wenza angani akwenzakalanga lutho. Nxa sithethelela labo abasiphambanisileyo, kasitsho ukuthi kasikusoli lokho abakwenzileyo loba sesikunciphisa kumbe sikuthele amanzi senze angathi yinto encane nje. Okumele sikukhumbule yikuthi uJehova uyasizonda isono, kodwa uyathethelela nxa kulesizatho sokwenza njalo. (IHubo 103:12, 13; UHabakhukhi 1:13) Nxa uJehova esikhuthaza ukuthi sithethelele abanye uyabe esitsho ukuthi simlingisele. Yena “kagcini ulaka lwakhe kokuphela.” Ukungagcini izikhwili kunceda thina. Kungani sisitsho njalo? Cabanga ngesibonelo lesi. Ake sithi udobhe imbokodo yelitshe, ubusuqhubeka uyithwele ingalo zakho zeluliwe. Mhlawumbe bekungeke kukukhathaze ukuyithwala okwesikhatshana. Kodwa nxa ubungaqhubeka uyithwele okwesikhathi eside ke? Ubungayiphakamisa okwesikhathi eside kangakanani? Okwemizuzu, okwehora loba ukwedlula lapho yini? Iqiniso yikuthi ingalo zakho bezizadinwa! Isisindo sembokodo siyabe singantshintshanga. Kodwa nxa uqhubeka ulokhu uyiphethe, iyabe ilokhu isiya isinda ngamandla. Ukugcina izikhwili lakho kunjalo. Nxa siqhubeka silokhu sigcine isikhwili, yithi esicina silimele kungelani lokuthi sincane kangakanani. Yikho kungamangalisi ukuthi uJehova usikhuthaza ukuthi singahlali sithukuthele loba sigcine izikhwili. Kunceda thina sibili ukungagcini izikhwili loba ulaka. “Ngezwa Angathi KwakunguJehova Ngokwakhe Owayekhuluma Lami” Kuyini okwanceda uLinda ukuthi amthethelele udade ayekhonza laye lanxa wayemphathe kubi? Okunye okwamncedayo yikucabangisisa ngezizatho eziseMibhalweni zokuthi kungani kwakumele amxolele. (IHubo 130:3, 4) Okwamnceda kakhulu yikwazi ukuthi nxa sithethelela abanye, uJehova laye uyasithethelela. (Kwabase-Efesu 4:32–5:2) Ngemva kokucabangisisa ngemibhalo le, wachaza indlela ayezizwa ngayo wathi: “Ngezwa angathi kwakunguJehova ngokwakhe owayekhuluma lami.” Ngokuya kwesikhathi, uLinda wayekela ukugcina isikhwili. Wamthethelela ngokukhululekileyo udade owayemzwise ubuhlungu, njalo khathesi sebengabangane. ULinda uqhubeka emkhonza uJehova. Woba leqiniso lokuthi lawe uJehova ufuna ukukusiza ukuthi wenze njalo.
isiNdebele
“ZONKE izimpi ezake zaba khona ngeke zilinganiswe lempi le enkulu elokhu isidla ubhedu kwele-Europe.” Lo ngumbiko owakhutshwa yi-Nqabayokulinda ka-September 1 1915 mayelana lempi yomhlaba yokuqala eyayisimemetheke yaze yafika emazweni angu-30. INqabayokulinda yabika lokuthi impi le yayisiphambanise ingqubelaphambili yomsebenzi wokutshumayela ngoMbuso ikakhulu elizweni leGermany leleFrance. Ngalesosikhathi abazalwane babengakakuzwisisi ukuthi kumele bayiphathe njani indaba yokungangeneli kwezombusazwe. Lanxa kunjalo kabazange bayekele ukuqhubeka betshumayela izindaba ezinhle. Omunye umzalwane okuthiwa nguWilhelm Hildebrandt wayezimisele ukutshumayela, ngakho wawoda amaphetshana athi The Bible Students Monthly ngolimi lwesiFulentshi. Kayisikho ukuthi wayelande ukuyatshumayela eFrance kodwa wayesiyakulwa impi. Kwabamangalisa abantu beFrance ukubona isotsha leGerman libatshumayeza ngoMbuso kaNkulunkulu. Izincwadi ezaphuma ku-Nqabayokulinda zatshengisa ukuthi abafundi beBhayibhili abanengi eGerman babelokhu betshumayela izindaba ezinhle lanxa babengamasotsha. Ngokwesibonelo umzalwane okuthiwa nguLemke wayelisotsha esebenzela ezikepeni zempi. Umzalwane lo wayetshumayeza amasotsha ayesebenza lawo njalo amahlanu akhona alamukela iqiniso. Wabhala wathi: “Lanxa ngiphakathi kwesikepe lesi ngiyamdumisa uJehova ngenxa yenkonzo engiyenzayo.” UGeorg Kayser wahamba empini waphenduka eseyinceku kaNkulunkulu. Kwenzakala njani lokhu? Wathi ekhonale wabala elinye ibhuku elalidindwe ngabafundi beBhayibhili futhi wakuthanda lokho ayekubala. Iqiniso ayaselitholile lamfuqa ukuthi atshiye ukuba lisotsha. Ngemva kwalokho wayesesenza imisebenzi kahulumende eyayingelani lokulwa impi. Impi isiphelile waba liphayona okweminyaka eminengi. Ngalesosikhathi abafundi beBhayibhili babengayizwisisi ngokugcweleyo indaba yokungangeneli kwezombangazwe. Lanxa kunjalo indlela ababeziphatha ngayo ezindabeni zempi yayitshiyene kakhulu leyabantu abanengi ababesekela impi. Abezombusazwe labafundisi bamasonto babeyisekela impi kodwa abafundi beBhayibhili babesekela “iNkosana yokuThula.” (Isaya. 9:6) Abanye babo babephatheka kwezinye izinhlelo eziphathelane lempi kodwa babeqiniseka ngalokho okwatshiwo ngomunye wabo okwakuthiwa nguKonrad Mörtter owathi: “Ngikwazi mhlophe ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lithi umKhristu akumelanga abulale.”—Eks. 20:13. * Elizweni laseGerman umthetho wawusithi umuntu ongafuniyo ukuya empini kumele abotshwe. Lokhu kwabangela ukuthi abazalwane abangu-20 babotshwe. Abanye babo kwakuthiwa bayahlanya besebehanjiswa esibhedlela sabagula ingqondo. Lokhu yikho abakwenza kuGustav Kujath, wahanjiswa esibhedlela lesi futhi bafika bamnika amaphilisi adakayo. UHans Hölterhoff laye wala ukuya empini wasehanjiswa ejele futhi esekhonale kazange avume ukwenza imisebenzi ephathelane lokusekela impi. Abalindi bejele bamjezisa kabuhlungu ngokumbopha izandla lenyawo waze wabanjwa yinkantsho umzimba wonke. Ngemva kwalokho bamkhulula bamthembisa ukuthi uhlamvu luzakhala ekhanda. Lanxa kunjalo uHans kazange avume ukwenza intando yabo, waqhubeka ebambelele kulokho akukholwayo. Abanye abazalwane ababekhethiwe ukuthi babe ngamasotsha bala ukuthwala izikhali bacela ukwenza eminye imisebenzi engelani lokulwa. * UJohannes Rauthe wahanjiswa emsebenzini wokulungisa injanji. UKonrad Mörtter yena kwathiwa ayekuba ngu-odali esibhedlela esithile njalo uReinhold Weber wayakuba ngumongikazi. U-August Krafzig wathokoza kakhulu ngoba imisebenzi ayeyiphiwa yayingelani lokuthwala inkafulakufa empini. Abazalwane laba bazimisela ukungangeni kwezempi ngoba babemthanda uJehova futhi befuna ukuhlala beqotho kuye. Ukungangeneli kwabafundi beBhayibhili kwezempi kwabangela ukuthi iziphathamandla zibakhangele ngelenyoka. Eminyakeni eyalandelayo abafowethu eGermany babetshitsha kokuphela emithethwandaba besiyathonisiswa amacala okutshumayela izindaba ezinhle. IGatsha laseGermany labumba uhlangothi lomthetho olwaluzaphathisa abazalwane endabeni le. Ngokuya kwesikhathi indaba yokungasekeli ezombusazwe yaqhubeka icaciswa. Kwathi kulumatha impi yomhlaba yesibili abazalwane basebekwazi okumele bakwenze, kabazange bavume ukuba ngamasotsha. Lokhu kwabangela ukuthi bahlukuluzwe kakhulu eGermany ngoba kwasekuthiwa bayizitha zikahulumende. Indaba yokuhlukuluzwa kwabazalwane baseGermany ngempi yomhlaba yesibili ibanzi, yikho sizayihlafuna ngelinye ilanga.—Ezembali yethu ezivela eCentral Europe. ^ ndima 7 Khangela indaba ephathelane lalokho okwakusenziwa ngabafundi beBhayibhili eBritain ngesikhathi seMpi yoMhlaba Yokuqala esihlokweni esithi, “Ezivela Enqolobaneni Yethu—Bama Baqina ‘Ngehora Lokuvivinywa’” ku-Nqabayokulinda yesiZulu ka-May 15 2013. ^ ndima 9 Lokhu abakwenzayo yikho okwakukhuthazwa emqulwini wesithupha webhuku elithi Millennial Dawn (1904) futhi kwaphuma laku-Nqabayokulinda yesiGerman ka-August 1906. INqabayokulinda ka-September 1915 yahle yakucacisa ukuthi abafundi beBhayibhili akumelanga babe ngamasotsha. Kodwa isihloko lesi kasizange siphume ku-Nqabayokulinda yesiGerman.
isiNdebele
UHitoshi wayesenza umsebenzi wokukhangela izimali kwenye inkampani edingela abantu imisebenzi eJapan. Ngesikhathi behlola ukuma kwezimali, esinye isikhulu senkampani samtshela ukuthi kumele abhale umbiko ongamanga. UHitotshi wamchasisela ukuthi umzwangedwa wakhe awumvumeli ukuthi enze ubuqili obunjalo. Ngenxa yokwala kwakhe wamthembisa ukumxotsha umsebenzi futhi lakanye wacina exotshiwe. Ezinyangeni ezalandelayo, uHitoshi wayengasabuquthi ubuthongo ezibuza ukuthi uzafa awuthola yini umsebenzi. Ngokwesibonelo, ngelinye ilanga wabizelwa umsebenzi kwenye indawo kodwa wahle wabatshela abantu labo ukuthi wayengeke enze umsebenzi olokungathembeki phakathi. Bona bamphendula bathi: “Indlela ocabanga ngayo ndoda ayijayelekanga!” Lanxa abangane bakaHitoshi kanye lemuli yakhe babemkhuthaza ukuthi ahlale ethembekile, waqalisa ukuthandabuza. Wayesezibuza ukuthi, “Ukuthembeka ngizama ukulandela ukholo lwami kuzanginceda yini?” Isibonelo sikaHitoshi sitshengisa ukuthi ayisibo bonke abantu abakuqakathekisayo ukuthembeka. Abanye bathi ukungathembeki kuyadlisa ikakhulu nxa usenza ibhizimusi. Omunye umama osebenza eSouth Africa uthi: “Lapho engisebenza khona kugcwele abantu abangathembekanga futhi lami ngicina ngilingeka ukuthi ngifune ukwenza njengabo.” Okunye ukungathembeki osekubhahile kulezi nsuku yikuqamba amanga. Ukuchwayisisa okwenziwa e-University of Massachusetts Amherst nguRobert S Feldman ohlola ukusebenza kwengqondo kwaveza ukuthi amaphesenti angu-60 abantu abadala kabayiqedi imizuzu elitshumi bengaqambanga amanga nxa bexoxa. UFeldman uthi: “Lokhu kwasimangalisa kakhulu. Besingakukhangelelanga ukuthi abantu baqambe amanga kangaka.” Kuyamangalisa ukuthi abantu abanengi bayakuzonda ukuqanjelwa amanga kodwa bona bayawahulula aluhlaza tshoko! Kungani ukuntshontsha, ukuqamba amanga kanye lezinye izindlela zokungathembeki kubhahile kangaka lamuhla? Ukwenza lokhu kuyawunceda yini umphakathi? Kanti njalo singenzani ukuze lathi singathatheki ngezindlela lezi zokungathembeki?
isiNdebele
INQABAYOKULINDA Umbuzo: Sonke siyakufuna ukududuzwa. Kodwa ucabanga ukuthi singayithola ngaphi induduzo? Umbhalo: 2Khor 1:3, 4 Ongakutsho: INqabayokulinda le isitshela ngendlela uNkulunkulu asiduduza ngayo. INQABAYOKULINDA (ikhasi lokucina) Umbuzo: Abanye abantu bacabanga ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yinto esenhliziyweni kanti njalo abanye bacabanga ukuthi yimizamo yabantu yokwenza ukuthi kube lokuthula emhlabeni. Wena ucabangani? Umbhalo: Da 2:44 Ongakutsho: IBhayibhili lisitshela ukuthi uMbuso kaNkulunkulu nguhulumende okhona sibili. Isihloko lesi sikhuluma ngokunye okufundiswa liBhayibhili mayelana loMbuso kaNkulunkulu. FUNDISA IQINISO Umbuzo: Singaba kwazi njani ukuthi uNkulunkulu ulendaba lathi? Umbhalo: 1Phe 5:7 Iqiniso: UNkulunkulu usicela ukuthi sikhuleke kuye ngoba ulendaba lathi. ZIBUMBELE EYAKHO INTSHUMAYELO Sebenzisa izibonelo lezi ukuze uzibumbele ezakho izintshumayelo.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Izizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa sesikhuthaze izihlobo zazo ezisekhaya ezihlela ukuzongena kweleSouth Africa ngokungekho emthethweni ukuthi zingaqali ukuzama ukuchapha umfula uLimpopo ngoba banengi asebefele khona. Linkuthazo ilandela imbiko yokuthi sokutholakele izidumbu zalabo abagalulileyo, abanye abalenhlanhla bahlengwa besaphila. Isikhulumeli samapholisa eLimpopo, uBrigadier Motlafela Mojapelo, utshele abezindaba ukuthi izizalwane zeZimbabwe ziyingxenye yezidumbu zalabo abagalule bezama ukuchapha uLimpopo bengena kweleSouth Africa ngokungekho emthethweni. Uthi liyanda inani labantwana labadala abahlengwa sebegalula. Inengi labeZimbabwe laba ngabangelamaphasipoti asebebuyela emsebenzini ngemva kokuya kukhefu leKhisimusi lezihlobo eZimbabwe. Umculi weZimbabwe wezokholo, uNombeko Khahlela, upha isixwayiso esikhulu kulabo abasendleleni yokuza kweleSouth Africa. “Kubuhlungu ukuthi abadala behleli ekhaya bezwe sekuthiwa umtanabo kasafikanga, umtanabo usehambe lomfula. Ezinye izidumbu zigcina zingasabonakalanga. Isimningi imphefumulo esihambe lamanzi. Bantu bakithi siyalicela siyalixwayisa ukubana lingangeni emfuleni, lingangeni emanzini.” Esinye isizalwane seZimbabwe, uNkosazana Nomaqhawe Moyo, ukhuthaza abafuna ukuza kweleSouth Africa ukuthi bathathe amaphasipoti kuqala. “Kanti vele abantu bekhaya bona bavele badingani emanzini ngesikhathi lesi amaphasipoti esetshiphe kangaka. Akusathathi inyanga ezimbili ukuthi aphume kodwa abantu lokhe bengena emanzini. Okunye njalo yikuthi izulu liyana okumagalisayo kulez’insuku. Kade laqalisa ukuna umuntu ayengena emanzini ewakhangele.” Lesi yisikhalo esigcizelelwa ngumculi uNombeko. “Imani isibindi lithathe amaphasipoti lingene ngendlela efaneleyo, lingene ngendlela elungileyo hayi ukuhamba emanzini. Cabangela umphefumulo wakho, cabangela ifamily yakho, cabangela abakini, ma ngabe lesidumbu sakho singasabalulekanga bakithi ukujaha akusikho kufika.” Isizalwane seZimbabwe esizalwa eGwanda, uMnumnzana Carnicious Nkala, uthi usizi yikuthi banengi abafuna amaphasipoti kodwa abangela ncwadi zokuzalwa ngenxa yokuthi kabalabazali kanti abanye abazali incwadi zatshiswa ngesikhathi seGukurahundi. “Siyilutsha sithi kuyichallenge kakhulu kithi, ngibuye ngicela kulabo abalamaphapha okuzalwa ukuthi abathathe amaphasipoti bathathe ama ID ngoba khona yebo kunzima kodwa bazacrosser phela babuye bezosebenza ngoba phela lelo lizwe esisuka kilo aliselamisebenzi, selifile vele kalisekho ngoba umuntu oliphetheyo ngomuntunje osegugile ongaselanto yokwenza.” Amapholisa eLimpopo athi alezidumbu ezimbili zabesilisa ezingakaziwa ukuthi ngezabobani. Ngeviki ephelileyo kube lemifanekiso ebithunyelwana kuWhatsApp abanye besithi yizizalwane zeZimbabwe ezigalula kuLimpopo, lobanje kungalabufakazi bokuthi leyo mifanekiso ibingeyeqiniso kumbe hatshi. Amapholisa axwayisa ngelithi lobanje amanzi alo umfula phezulu ebonakala ethule zwi sengathi ahamba kancane, ngaphansi kwawo alamandla amakhulu lezikhukhula ezinzima.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli Robert Mugabe, okukhefu, usemise ikhefu waya emsebenzini kwele Mali lapho okulomhlangano wamazwe ezwekazi leAfrica ayebuswa ngele France. UMugabe ubengasayi kulumhlangano kuminyaka embalwa edluleyo esithi amazwe angentshonalanga amthwalele ubhulo afuna ukumsusa esihlalweni ngendlela ezingekho emthethweni. Lumhlangano ufana lowe Commonwealth, owamazwe ayebuswa ngele Bhilithane lapho ilizwe leZimbabwe elasuka khona ngemva kokuba uMugabe ethe linhlanganiso kayincedi ngitsho lakancinyane ngoba ilizwe lafakelwa izijeziso zenotho. Iphephandaba le The Herald lithi lumhlangano lo ukhangelelwe ukuhlaziya ukuthula lokukhumisana umlotha. Kodwa okumangalisa abanye yikuthi umhlangano lo awuphathisi eleZimbabwe ngoba lona lalibuswa ngele Bhilithane hatshi ele France. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya. "Yikho okutshengisela ukuthi imithetho ye Zanu PF igokekile ngoba nxa kulo Vice President omele uMongameli nguye ofanele ehambe emhlanganweni wakhona kumbe uMinister oqondane lodoba lwakhona oluku conference," kutsho uNgwenya.
isiNdebele
Silo C Dube kugwalo SIMTSHIYE esengenile exhibeni lesangoma uMahaqaza Ncube uKhumalo khonale koSiwundula. Usenyangeni nje ngoba ulohlupho olukhulu. Uvelelwe yisiga emzini wakhe ngoba umkakhe umzalele isilima esimethusayo. Inyanga uMaqaza iyakubona lokhu ngoba yiyo ekulandisayo ingamelelanga impendulo evela kuKhumalo. Uyalandisa uMahaqaza ukuthi kakuzwisisi ukuthi kuhambe njani uKhumalo kanti njalo ucabanga ukuthi uloywa ngomakhelwane bakhe. Uyavuma uKhumalo konke lokho akutshelwa nguMahaqaza ethi yikho okumsuse phansi. Uyaqhubeka uMaqaza njengoba satsho ngeviki ephelileyo etshela uKhumalo ukuthi umfazi wakhe uyikhonzile ingane yakhe le uKhumalo ayibona iyisiqalekiso egumeni lakhe. Wavuma uKhumalo ethi uMahaza wayeyitshaye ekhaleni ngoba kwakungasela kuzwanana phakathi kweguma. Inyanga uMahaqaza iyambuza ukuthi yena uKhumalo ukufuna kufile okungumntwana lokho na? UKhumalo njengoba kunguye olandisayo lapha uthi wayigagasa kanengi impendulo esejuluka izithukuthuku khona kungatshisi okuya ngaphi. Waphinda ethi umbuzile uKhumalo ukuthi angithi wayefuna afe umntwana lowo. Waqhubeka uMahaqaza ethi uyaboniswa ukuthi uKhumalo wayengamthandi lakancane njalo wayemesaba umntwana lowo. Uyavuma uKhumalo ethi lokho okwakutshiwo nguMahaqaza kwakuliqiniso njalo wayelapho ngokuzodinga uncedo. UMahaqaza wambeka isibindi uKhumalo ethi lapho kukoqedankani yabathakathi. Wathi yena umthakathi kamthathi mango loba eselenkani enjani. Wathi umuthi kanye juqu. UKhumalo uthi esizwa lokho wamamatheka kwathi asukume agide abonge amadlozi ngokumkhokhela emletha khona koMahaqaza. UKhumalo uthi wasuthiseka ukuba wayezakuthola ngempela ukubangulwa ameva lawo abuhlungu kangako enyameni yakhe. Wabona ngelihlo lenhliziyo ukhulu, uMahaqaza ekuthi juqu okuyinto kwakhe. Wambona njalo esejuqula lalowo mthakathi omdalele uhlupho ayephakathi kwalo. Wayelethemba lokuthi wayezakuthi efika ngekhaya athole sekuyizililo kuphela. Imicabango emihle kangaka kwamusa kwelebuthongweni waphaphama sekuqhubeka yena ukhulu. Ukhulu, uMahaqaza, wathi bayala bayalandula abadala ukuthi uKhumalo wayeloyiwe. Wathi umntwana owayesithi kabulawe wayengelacala njalo kaloywanga. UMahaqaza watshela uKhumalo ukuthi nguye olomlandu yikho ayesemncweba amadlozi. Yabuza inyanga ukuthi wayecine nini ukubenzela amahewu esitso ukuthi wayecine nini ukubenzela utshwala okuyikuthi wayecine nini ukuthethela? Wavuma uKhumalo ukuthi kwakucine ngoyise ukuthethela yena ngokwakhe wangakaze akwenze lokho. Nxa inyanga uMahaqaza ibuza uKhumalo ukuthi kungani edelela amasiko yena uphendula ethi ungumKrestu njalo izinto ezinjalo kazivunyelwa ebandleni. Esizwa lokho, inyanga uMahaqaza iyambuza uKhumalo ukuthi pho nxa elikholwa kungani efuna ukuchitha igazi lengane yakhe kanye lelabathakathi ayesithi bayamloya. Wabuza ukuthi kuvunyelwe yini ebandleni ukwenza lokho ayefuna ukukwenza. UKhumalo uthi ufuqwa ludubo. Inyanga ibuza ukuthi sizo bani azaluthola kuye njengoba esemtshelile ukuthi kaloywanga. Wamkhumbuza njalo ukuthi labadala babesala. Inyanga imtshela ukuthi umntanakhe lowo oyisigoga ayedinga ukumbulala wancwetshwa ngamadlozi akibo efuna ukumphaphamisa ebuthongweni lobo ayebhukutsha kubo. Yilandele njalo lindaba kunsuku ezizayo.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ngempelasonto ezayo kulomhlangano eCillas Conference Center koBulawayo obizwa ngokuthi yi-Winning in Life, Love & Finance lapho okuzabe kulegcwethi ezixwayisa uzulu ngokutshiyeneyo. Ingcwethi lezi zigoqela uMnu. Njabulo Moyo obhala amabhuku njalo ophiwe kwezokukhuluma phakathi kukazulu loMnu. Mkhululi Ndlovu laye owenza okufanayo zizakwethulela amacebe okukhuthaza abantu ngendlela zokunqoba empilweni, indaba zemali lazothando. UMoyo uthi bazabe bethengisa ingwalo zabo njalo bexwayisa uzulu ngokuthuthukisa umnotho wabo. Uphinde wathi yena lo Ndlovu bakhethe ukwenza loluhlelo koBulawayo ngoba ngombono wakhe isimo somnotho edolobheni leli usutshiye izakhamizi zilahle ithemba lokuthi impilo yabo izaguquka loba hatshi. “Mina lo Ndlovu siyalinxusa. Wozani ngokunengi sizoxoxisana. UBulawayo ngowethu njalo ikusasa ngelethu.” Uhlelo lolu lukhangelele ukuvuselela ithemba le zakhamizi zako Bulawayo ezithwele nzima ngokuziphandela ngesikhathi ilizwe le Zimbabwe lilomnotho ogugudeka okumangalisayo. Abafisa ukungena kuloluhlelo kumele bakhokhe i$5 kuphela njalo abafisa ukusebenzelana labo balakho ukubaxhuma kunombolo ezithi 0773 269 824.
isiNdebele
GABORONE, BOTSWANA — Inengi labeZimbabwe lithi inhlanganiso yeSouthern African Development Community (SADC) kumele layo iqale ukuveza amazinyo, ilume ngemva kokuba inhlanganiso yeEconomic Community for West African States (ECOWAS), egoqela amazwe angentshonalanga kweAfrica iyenelise ukukhipha owaye ngumongameli eGambia, uMnunzana Yahya Jammeh, okade esefuna ukuyalela esihlwaleni. Inengi lisele litshayela iECOWAS ihlombe ngemva kokuba inhlanganiso le yenelise ukunceda ukufaka umfutha ukuthi owaye ngumongameli weGambia, uJammeh atshiye isikhundla. UJammeh kade esefuna ukwalela esikhundleni noma nje wanqotshwa kukhetho lwanyakenye ngosezathatha isikhundla sakhe umnunzana Adama Barrow. Kodwa inhlanganiso ye ECOWAS yatshela uJammeh ukuthi ahlehlele uBarrow, ngoba uma kungenjalo bazangenela ngebutho. Leli linyathela elitshiye inengi lilesiqiniseko sokuthi inhlanganiso yeECOWAS iyaluma, kusenza beyiqhathanise lenhlanganiso yeSADC. UMnunzana James Ndlovu uthi Isadc, ngaphandle kukamongameli Ian Khama weBotswana, iyehluleka ukuxazulula ingxaki zayo, ikakhulu uma kufika kuZimbabwe. "Kuyadanisa, udubo olukhona eZimbabwe kade lulokhe luqhubeka, kulomuntu owadliwayo kukhetho ngo2008 kodwa wala ukuphuma esitulweni iSADC ayenzanga lutho." Uthi ubungane obukhona eSADC obasungula kudala ngesikhathi sama Frontline States, yibo obenza ukuthi baphathane njengamaqanda bengafuni ukuchothozana. "Ibhangela yikuthi iSADC ikhokhelwa ngamabandla aletha uzibuse, angeke bachothozane, bahlala bevumelana kuphela, kungaze kube ludaba olukhangelane lelizwe elicane njenge Lesotho, akula ofuna ukuphuma egcekeni." Kukanti uJoel Phiri uthi kaboni iSADC intshintsha ngendlela eyiyo yona iyinhlanganiso yabangane nje kuphela. "ISADC ikhutha ithuba lokuthi ikhangele inswelo zabantu bangezansi kweAfrica. Kungaze kungene inkokheli entsha efana lekamongameli Khama ezama ukuntshintsha indlela okusentshenzwa ngayo, bazithola beme bodwa bengelasekelo." Abanye njalo bathi iSADC kumele izame ukuziguqula ukuze izinikeze amandla okuzama ukulungisa indubo zomhlubulo ingesabi ukuchitheka kobungane.
isiNdebele
“Ungazikhathazi . . . loba uhawukele labo abenza okungalunganga” 37:1, 2 Ungavumeli ukuphumelela kwabantu ababi kukuphambanise ekukhonzeni uJehova. Hlala ucabanga ngezibusiso ozitholayo ekukhonzeni langalokho ohlela ukukwenza “Themba uJehova wenze okulungileyo” 37:3 Methembe uJehova ukuthi uzakuncedisa kumnyama kubomvu. Uzakusiza ukuthi uhlale uthembekile Khuthala emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu “Zithokozise kuJehova” 37:4 Hlela isikhathi sokubala lokucabangisisa ngeLizwi likaNkulunkulu ulenhloso yokuba mazi kakhulu uJehova “Nikela ukuphila kwakho kuJehova” 37:5, 6 Themba ngenhliziyo yonke ukuthi uJehova uzakuncedisa kuloba yiluphi uhlupho ongaba lalo Qhubeka usenza okulungileyo lanxa uphikiswa, uhlukuluzwa kumbe abantu bekhuluma kubi ngawe “Chuma phambi kukaJehova umlindele ngesineke” 37:7-9 Ungenzi izinto ungazange uqale ucabange ngoba lokhu kungabangela ukuthi ucine ungaselaso isivikelo sikaJehova njalo ungasathokozi “Abathobekileyo bazakudla ilifa lelizwe” 37:10, 11 Thobeka njalo usilindele ngesineke isikhathi lapho uJehova azakhupha khona bonke ububi ohlangana labo Ncedisa futhi ududuze abahlulukelweyo okhonza labo ngokubakhumbuza ngesithembiso sikaNkulunkulu somhlaba omutsha osuseduze
isiNdebele
HARARE — Usuvuselelwa umkhankaso weZimbabwe Freedom From Hunger Campaign ngemva kweminyaka eyisitshiyagalombili wamiswayo. Uhlelo lolu lwamiswa kulandela ukungezwani phakathi kukahulumende weZimbabwe lamazwe ayephathisa ngosizo lwemali ngaleso sikhathi. Lokhu kuvezwe ngoLwesibili emkhosini wokuphawula okusemthethweni ukuvuselelwa kwalomkhankaso owenzelwe emawofisini eZimbabwe Freedom From Hunger Campaign, elokitshini leMount Pleasant, eHarare. Umqondisi walumkhankaso, uDr. Lamiel Phiri, uthe ukumiswa komkhankaso lo kwaphambanisa abanye abantu kwele Zimbabwe. Obengumhlonitshwa kulomkhosi, engummeli wenhlanganiso yeFood and Agricultural Organisation eZimbabwe, uDr. David Chimimba Phiri, uthe kuqakathekile ukuthi umkhankaso lo uvuselelwe. Omunye wabakuBoard yalomkhankaso, umfundisi Lindani Dube, utshele intathelizindaba ukuba ukuvuselelwa kwawo kuhambelana lokutshiwo ngumbhalo lapho uNkulunkulu aqonqosela ukunakekelwa kwabayanga lokutholiswa kukazulu wonke ukudla okwanelayo. Umkhankaso lo ukhangelelwe ukuqhutshwa ngokusebenzelana kwenhlangothi zikahulumende, inhlanganiso ezikumanyano wamazwe womhlaba okubalisa eye FAO kanye lezinye ngenhloso yokulwisana lokuqeda indlala eZimbabwe.
isiNdebele
Sewake wazibuza yini ukuthi ezulwini kunjani lokuthi ngobani abahlala khona? Nxa kunjalo kawuwedwa. Sekulezinkulungwane zeminyaka abantu bebindana lodaba lolu. Abanye bakholwa ukuthi okhokho bahlala emoyeni njalo kumele bahlonitshwe. Abanye bathi izulu yindawo engcwele elokuthula ehlala izingilosi kanye labantu abalungileyo abafayo. Kanti njalo abanye bathi ezulwini kuhlala izigidi lezigidi zabonkulunkulu. Abantu abanengi bathi akulalutho esingaba lwazi ngezulu ngoba akulamuntu owavela khonale ezositshela ukuthi kunjani. Lo ngumcabango oliphutha. Phela uJesu Khristu wake waphila ezulwini engakabuyi lapha emhlabeni. Wakuveza egcekeni lokhu ngesikhathi etshela abakhokheli benkolo bekhulu lokuqala ukuthi: “Ngokuba ngehlile ezulwini, hatshi ukuzakwenza eyami intando kodwa ukwenza intando yalowo ongithumileyo.” Ngakho uJesu wayekhuluma into ayaziyo lapho etshela abaphostoli bakhe ukuthi: “Emzini kaBaba kulezindlu ezinengi.” UBaba kaJesu nguNkulunkulu olebizo elithi Jehova njalo ‘umuzi’ wakhe usezulwini. (IHubo 83:18) Lokhu kutsho ukuthi akula omunye umuntu ongasichazela ngcono ngezinto ezisezulwini ukudlula uJehova uNkulunkulu loJesu Khristu. Basembulele okunengi ngezulu besebenzisa imibono emangalisayo abayitshengisa izinceku zabo. Isihloko esilandelayo sixoxa ngezingxenye zeBhayibhili ezichaza lokho okwabonwa ngamadoda athile emibonweni. Nxa ubala ngemibono leyo, khumbula ukuthi izulu kalifanani lomhlaba, kalilazinto ongazibamba kumbe uzibone ngamehlo. Kulokuthi asichazele ngezulu esebenzisa izinto esingazaziyo ezisezulwini kuphela, uNkulunkulu wenza imibono leyo yaba lezinto esizaziyo ukuze sizwisise ukuthi khonale kungabe kunjani. Imibono le izakunceda uzwisise ukuthi ngobani abahlala ‘ezindlini ezinengi’ ezisezulwini.
isiNdebele
BULAWAYO — Iqembu le Tsholotsho linqotshwe ngele Highlanders nge 2 ka 1 ngoLwesithathu emdlalweni odlalelwe enkundleni ye Dulivhadzimu edolobheni le Beitbridge. Abahlohlele iqembu le Highlanders ngabagadli uPrince Dube kanye lo Roderick Mutuma kuthi iqembu le Tsholotsho lihlohlelwe ngu Lucky Nyathi. Womathathu lawa magoli ahlohlwe ngehlanda lesibili elomdlalo njalo limpumela itsho ukuba iqembu le Tsholotsho linqotshwe okwakuqala kumidlalo yalonyaka njengoba emidlalweni elandelwe yilo owanamhlanje belihlala lisiba ngutshiki lobhanqa. Ngakwelinye icele, uRoderick Mutuma ulitshayele okwakuqala emambuleni selokhu waba yingxenye yeqembu le Highlanders. Iqembu le Ngezi Platinum lele CAPS United abe ngutshiki lobhanqa 2 ka 2 emdlalweni oqhutshelwe enkundleni ye Baobab njalo ohlohlele iqembu le Ngezi ngu Donald Teguru yena olitshayele kabili emambuleni kuthi abahlohlele iqembu le CAPS ngabathi uTafadzwa Rusike kanye lo Abbas Amidu. Emdlalweni obusenkundleni ye Luveve, iqembu le Bantu Rovers linqotshwe nge 3 ka 2 ngele Hwange kuthi iqembu le Harare City libe ngutshiki lobhanqa kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni lele Bulawayo City. Kube lempumela efanayo emdlalweni obuphakathi kweqembu le FC Platinum lele Triangle enkundleni ye Maglas lawo ophele zingutshiki lobhanqa 0-0 kuthi iqembu le Chapungu lele Yadah wona abe ngutshiki lobhanqa 1 ka 1 enkundleni ye Ascot ikanti emdlalweni obusenkundleni yeNyamhunga eKariba iqembu le ZPC Kariba linqobe ele Shabanie nge 2 ka 1. Imidlalo iqhubekela phambili kusasa lapho iqembu le Chicken Inn elizadibana khona lele Black Rhinos enkundleni ye Luveve kuthi iqembu le Dynamos lizemukela iqembu le How Mine enkundleni ye National Sports.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli Robert Mugabe uthi isithembiso asenza phambilini kokhetho lukamnyaka ka 2013 esokuthi uhulumende wakhe uzasungula imisbenzi eyizigidi ezimbili, i2 million, ilokhu izakuba khona. Umbiko le wethule kumabonakude ngamva kokuhlala phansi lentathelizindaba ye ZBC, uMnu. Tazeen Mandizvidza. Ekhuluma lomsakazo lo uMugabe uthe uzulu kumele atshiyane lomkhuba wokudinga umsebenzi sonke isikhathi kodwa abe nguye oqatshayayo. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lolwela amalungelo abasakhulayo, uMnu. Gift Siziba othi udaba lwemisebenzi seluphenduka ngenxa yokuthi ukhetho lalo seluseduze. "Okwakuqala mina njengosakhulayo ngithi mina leli lilanga eliqakathekileyo ukuthi sithakazelele ukufa kwelizwe mhlaka 1976 lapho athola khona isikundla," kutsho uSiziba.
isiNdebele