text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso ezimela ababalisi zithi ababalisi abayisilinganiso samatshumi amathathu lanhlanu ekhulwini kabenelisanga ukuya ezikolo ekuvulweni kwazo ngoLwesibili ngenxa yokuswela imali.
Abafundi abafika kumatshumi amahlanu ekhulwini labo babikwa bengayanga esikolo ngoba abazali bengakayitholi imali ye-fees.
Imbiko le ivela kunhlanganiso yeProgressive Teachers Union of Zimbabwe leAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe.
Inhlanganiso lezi zithi njalo liphansi inani labantwana abahambe ezikolo zama-boarding.
EleZimbabwe libhekane lokusilela kwemali emabhanga njalo sokutshona kuphithizela emabhanga abantu besendwendweni bedinga imali.
Isiphathamandla seAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe, uMnu Nqobizitha Nyathi, uthi uhulumende kumele elungisise udubo lwemali lolu lokunye okunengi-nengi okuhluphayo kwezemfundo.
“Ukudingisisa esikwenzileyo kuveze ukuthi ababalisi abanengi kabayanga ezikolo ngoba betshone besemabhanga bemelele imali yokugada amabhasi,” kutsho uNyathi. | isiNdebele |
VUKANI!
Umbuzo: Ucabanga ukuthi iBhayibhili lalotshwa nguNkulunkulu yini kumbe libhuku eligcwele imicabango yabantu?
Umbhalo: 2Tim 3:16
Ongakutsho: I-Vukani! le ikhuluma ngezinto ezintathu ezenza sibone ukuthi iBhayibhili livela kuNkulunkulu sibili.
FUNDISA IQINISO
Umbuzo: Kumele sikuqakathekise yini ukuphila?
Umbhalo: Isam 4:11
Iqiniso: Njengoba impilo siyiphiwe nguNkulunkulu kumele siyihloniphe. Kumele sizame ukuhlala sivikela impilo zethu njalo singafaki ukuphila kwabanye engozini. Singenza njalo siyabe sisiqakathekisa isipho sokuphila.
KUYINI OKUNGENZA IMULI ITHOKOZE?
Umbuzo: Ngicela ukhangele umbuzo osephetshaneni leli ubone lezimpendulo zakhona. Ungawuphendula usithini umbuzo lo?
Umbhalo: Luk 11:28
Ongakutsho: Iphetshana leli liyasitshengisa indlela imuli engancedakala ngayo lokuthi kungani kumele sikukholwe lokhu okufundiswa liBhayibhili.
ZIBUMBELE EYAKHO INTSHUMAYELO
Sebenzisa izibonelo eziphezulu ukuze uzibumbele ezakho izintshumayelo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umkhokheli weMDC-T, uMnu. Morgan Tsvangirai, ugqibe uhlelo lwakhe lokukhulumisana labasekeli bebandla lakhe ezabelweni zonke zelizwe ngomhlangano awenzele eChinhoyi ngoMvulo.
Injongo yemihlangano le ibingeyokudinga imbono yabasekeli bebandla leli phezu komanyana wamabandla aphikisayo ngaphambilini kokhetho lomnyaka ozayo.
UTsvangirai uzakwazisa amalunga eNational Executive yebandla lakhe ngoLwesine ukuthi bathini abasekeli ngodaba lolu.
Umqoqi wenhlelo zeMDC-T, uMnu. Abednico Bhebhe, utshele iStudio 7 ukuthi abasekeli bebandla bathi bayawufuna umanyano.
Kodwa bathi amanye amabandla aphikisayo kumele ekunanzelele njalo evume ukuthi ibandla likaTsvangirai yilo elilosekelo olunengi ukwedlula wonke amanye amabandla.
“Abantu bathi umanyano bayawufuna kodwa phela njengoba ibandla lethu selileminyaka engu17 lilwisana leZanu PF, bathi amanye amabandla kumele akunanzelele khonokho,” kutsho uBhebhe. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
AbeZimbabwe abakhonona ngokuncitshwa ingwalo zokuhlala kumbe ukusebenza kwele Botswana, sebelethemba ngemva kokuba uhulumende wakulelozwe, elalele izikhalo zabo. Kulabe Zimbabwe phose inkulungwane eziyisikhombisa abahlala njalo besebenza eBotswana okusemthethweni.
Umphathintambo obona ngemisebenzi, kanye lokuhlala eBotswana, uMnu. Edwin Batshu, uthi ulalele izikhalo zokuthi abokuza bancitshwa amaphepha okusebenza kanye lokuhlala kulelizwe kwesinye isikhathi kungelasizatho.
Uthi ngokunjalo, uhlangothi obe lukade lukhangele ngezicelo zencwadi zokuhlala lokusebenza eBotswana, soluntshintshiwe, sekungene amalunga amatsha.
Amalunga amatsha azaqala umsebenzi mhla ziku 1 Mfumfu, kukhangelelwe ukuthi izikhalo ebakade zikhona zizakhangelwa ngelihlo elitsha.
Lelinyathela zindaba ezimnandi kwabanengi beZimbabwe abakhala ngokuncitshwa amaphepha uma befisa ukuthola incwadi ezintsha kumbe bevuselela eseziphela (ama renewals).
UMnu. Dumi Ncube ulamukele inyathela likahulumende weBotswana esithi abantu beZimbabwe, abahlutshwa yikuswelakala kwemisebenzi, sebezwile yikuloba becela lezincwadi kodwa bengazitholi.
"Linyathela elincomekayo, besesithwele nzima ngokuncitshwa amaphepha.
Sijabulela ukuthi bafake uhlangathi oluzakhangela imsebenzi ngemsebenzi ngokutshiyana kwayo. Asiboneni ukuthi kuzahamba njani."
Kukanti uMnu. Andreas Ndlovu yena uthi uhlupho lulo beseludala ukuthi abantu bacine bezihlalela bengelamaphepha okuhlala kumbe okusebenza elizweni.
"Ukufakwa kwengamalunga amatsha sekulethe ithemba kwabeZimbabwe, ikakhulu inengi abakade bekhala ngokuncitshwa. Ube usuthola ukuthi inengi beselibona kungcono ukuthi lizihlalele lingelamaphepha."
Umphathintambo uBatshu uthi amalunga amatsha azabona ukuthi abalolwazi olusilelayo elizweni abancitshwa amaphepha okuhlala elizweni, kutshengisa ukuncibilika kukahulumende weBotswana ngodaba lwe ncwadi lezi.
Inani labeZimbwabwe abasebenza eBotswana ukusemthethweni selehle kusuka kunkulungwane ezilitshumi lambili ngomnyaka ka2012, kusiyangaphansi kweyisikhombisa lonyaka.
Kodwa kulenkulungwane lenkulungwane ezingena njalo zihlala eBotswana okungekho emthethweni, bexotshwa ngumumo olukhuni ekhaya. | isiNdebele |
SOUTH AFRICA —
Iqembu lomculo kaMaskandi elaBafana BakaMzilikazi selethule indlikizane yeDVD elesihloko esithi Usizi.
Omunye wabasunguli beleliqembu, uDoit Nkomo, uthi uhlonzi lwemigido yesintu ekuleli DVD luzabayisibonelo esihle kakhulu kubaculi abasacathulayo.
Lobanje abadala besithi kusinwa kudedelwane, akekho odedela omunye kuDVD le yabafana BakaMzilikazi njengoba kuhlangene intshantshu zodwa emigidweni yesintu.
Zivunule zaphelela ngezembatho zomdabu lezi insizswa ezikhokhelwa ngumfana waseTsholotsho uDoit Keith Nkomo encedisana loNewman Tshuma.
Lobanje kukunengi abakhuluma ngakho kulezi ingoma, unyabo lwabo lulodwa imigido yamaNdebele lamaZulu.
UDoit uthi njengensizwa ezikholwa ukuthi ukujaha akusikho kufika, balipheke lavuthwa busu iDVD labo leli besenzela ukuthi labangalamazinyo labo balimumuze. Laphake utsho lalabo abangawuthandiyo umculo kaMaskandi.
UDoit uphinde wathi la kuBafana bakaMzilikazi noma ungathatha from iCD lakuqala, la esaqala khona ulokhu ubusy uwalandelela wonke, uyabona ukuthi ukhona umehluko kulokukhula kakhulu. Yena kuyamujabulisa lokhu ngoba uyabonga ukuthi laye kukhona lapho engazama khona ukuthi laye akhule khona.
Lobanje asemanengi amaqembu kaMaskandi eZimbabwe, uDoit uthi bona abaqakathekisi ukuthi komakhelwana kuphekweni kodwa okusemqoka yikuthi abakuphekayo bona kunambithe okoluju.
“Thina yikuthi into esiyiqakathekisayo kakhulu amculweni yikuthi asifuni ukuthi sijampe esinye istep. Sifuna ukuthi uma sisuka ku 1 siye ku 2, 3 sise sifike lapho esiyakhona. Asifuni ukuthi mhlawumbe sijampe esinye istep sisahamba ngendlela encane, slow but sure ngesilungu batshonjalo,” kusho uDoit.
Zonke ingoma ezikuleli DVD uthi akusizo zomcintiswano kodwa abangazama ukuncintisana lazo vele sebencintiwe.
UDoit uphinde wathi, ukuze leliDVD lihlabuse imifanekiso yalo lathathelwe emalokitshini atshiyeneyo kwelaseSouth Afriica abalisa iTembisa, iSowetho, iDiepsloot, iGermiston lenzikini yaseGoli.
Umkhuluke umsebenzi owenziwe kule iDVD njengoba iphekwe ngabalitshumi lesithupha abanye besina, abanye becula kantike abanye yibo abathwalise nzima iziginci lezingungu.
Abafana bakamzilikazi bathike zitholele elakho leliDVD elihamba ledlalade lakhona, hatshi ukuyalizwela koMakhelwane. | isiNdebele |
Dawuniloda
Hatshi. Siyatshumayela zikhathi zonke endlini ngendlu kodwa lokhu akusenzi sicabange ukuthi yikho okuzakwenza sisindiswe. (Kwabase-Efesu 2:8) Ngani?
Cabanga ngomzekeliso lo: Ake sithi kulendoda elomusa enxuse abantu ukuthi baze endaweni ethile futhi yabatshela lelanga okumele baze ngalo. Indoda le ithembise ukuthi izanika bonke abazabuya isipho esidula kakhulu. Nxa kuyikuthi uyayithemba indoda le, akuthandabuzwa ukuthi uzalalela konke ekutshela khona. Akuthandabuzwa lokuthi uzatshela izihlobo labangane bakho ngaleso sithembiso ukuze labo benelise ukuthola lesosipho. Kodwa okuzakwenza usithole isipho lesi yikuthi indoda le iyabe ivele ifisa ukukunika sona hatshi ukuthi uyabe ulandele lokho ekutshele khona.
Yikho-ke, oFakazi bakaJehova bayasikholwa isithembiso sikaNkulunkulu sokupha bonke abamlalelayo ukuphila okungapheliyo. (KwabaseRoma 6:23) Siyazama ukutshela abanye lokho esikukholwayo silethemba lokuthi labo bazancedwa yizithembiso zikaNkulunkulu. Kodwa kasiziyengi ngokucabanga ukuthi ukutshumayela yikho okuzakwenza sisindiswe. (KwabaseRoma 1:17; 3:28) Akula lutho umuntu angalwenza ukuze afanele ukuthola isibusiso lesi esivela kuNkulunkulu. “
Wasisindisa, hatshi ngenxa yezinto ezilungileyo esasizenzile, kodwa ngenxa yesihawu sakhe.”—KuThithusi 3:5, Holy Bible in Ndebele. | isiNdebele |
HARARE —
Ngesikhathi umhlaba jikelele unanza ilanga lenkululeko ekwethulweni kwezindaba ele World Press Freedom Day, inhlanganiso ezilwela amalungelo abonozindaba kanye labosowabo beZimbabwe bathi bakhathazeke kakhulu ngokwanda kokuhlukunyezwa kwentathelizindaba.
Bathi lokhu kwenziwa yikusetshenziswa kwemithetho yesisekelo sombuso esidala. Inhlanganiso yentathelizindaba eye Zimbabwe Union of Journalists ithi inani lentathelizindaba ezihlukunyeziweyo loba ukubotshwa zisemsebenzini wazo likhwele ngokuphindwe kabili ngo 2016.
Ngesikhathi amanye amazwe ezitshayela ihlombe ngenguquko lentuthuko enhle esibe khona kwezokwethulwa kwemibiko ngenkululeko, mkhulu umkhosi ohlatshwa eZimbabwe.
Isiphathamandla senhlanganiso yabezindaba eyeZimbabwe Union of Journalists (ZUJ) uFoster Dongozi, uthi ngo 2016 inani lentathelizindaba ezihlukunyeziweyo loba ukubotshwa zisenza umsebenzi wazo likhwele ngokuphindwe kabili (100%).
UFoster utshele iStudio 7 ukuthi okubakhathazayo yikuqhubeka kwamapholisa lohulumende bebopha, ukutshaya, ukwalisa lokulawula umsebenzi wentatheli zindaba besebenzisa imithetho efana leAIPPA lePOSA engekho kusisekelo esitsha.
Umhleli wephephandaba lebulenjini eleSouthern Times News uMxolisi Ncube uthi sinye kuphela isizatho esenza uhulumende alele emthethweni omdlala kwezokwethulwa kwemibiko.
EZimbabwe silombuso lowana okhangelele ukuthi abantu kumele bathole lokhu okufunwa yilowo mbuso. Kungabi khona okuvela kumacele angabe ephikisa kumbe elokunanzelela kakhulu lokusola izinto ezenzakalayo. Silohulumende ongathandiyo ukuba amaqiniso avele. Uhulumende olezinto ezinengi ofuna ukuthi azifihle zingafinyeleli ebantwini.
Ngokutsho kwenhlanganiso emela indingeko zokwethulwa kwemibiko eye MISA Zimbabwe, ngo2016 kwaba lezehlakalo ezinengi zokutshaywa kwentatheli, ukubotshwa kwazo, ukwethuselwa kanye lokuhlukunyezwa ngendlela ezitshiyeneyo.
AbeZimbabwe Association of Community Radio Stations (ZACRAS) bona bakhala ngokuthi sekuleminyaka engamatshumi amathathu lesithupha ilizwe lithole uzibuse kodwa akukabi ngitsho lowodwa umsakazo wezigaba osuphiwe imvumo yokusakaza.
Intatheli yeZimbabwe ezimeleyo kweleSouth Africa uStanley Karombo uthi kuyamangalisa ukubona uhulumende ephitshekile ngokwenqabela ukwethulwa kwezindaba.
Embusweni okhululekileyo ngeqiniso akusiwo msebenzi kahulumende ukutsho ukuthi ngubani okufuze athole imvumo yokusakaza kumbe ukungayitholi. Kungumsebenzi womphakathi ukuzitsholo ukuthi umsakazo siyawudinga loba hatshi. Umsebenzi kahulumende yikuncedisa ukugcwaliseka kwezifiso zikazulu nxa efuna ukusungula imisakazo eZimbabwe.
Ngakwelinye icele enye njalo intatheli yeZimbabwe uNdumiso Mlilo ukhala ngokuthi lobanje sekuleminye imisakazo ezimeleyo, kukhanya yonke kugoqela leye ZBC yethula indaba ngokuzithiba ukungakhulumi lokho okungafunwa nguhulumende.
Ungaze uthole icontent, manje mina ma ngingahamba eZBC ngithi ngile product enje, sebezaqala ukungitshela ukuthi khiphalokhu. Sesike sakubona kusenzakala ebantwini abanengi abafana labo Conti Mhlanga. Uhulumende weZimbabwe yena kufanele azihluphe ngokuthi abantu kumele bathole ilungelo lokuthi bakhulume umbono wabo as long bengathethisi muntu, bengephuli umthetho.
Inhlanganiso ye Amnesty International ithi eZimbabwe inhlanganiso zezindaba ezizimeleyo zithwaliswe nzima nguhulumende. Ingcitshi kwezombusazwe umnumnzana Pedzisai Ruhanya uthi isisusa sonke senhlupho ezibhekane leZimbabwe ikakhulu kwezamalungelo oluntu, ngumkhuba wokuthi wonke ophiwe isihlalo usefuna ukufela khona, okwenza azibiyele ngameva ukuze angakhitshwa.
Uhlupho lokufuna ukubusa kokuphela alutholakali kuphela kuZanu PF, lukhona enhlanganisweni zikazulu lemabandleni aphikisayo. Lobumba inhlanganiso kamasingcwabisane ufuna ukufa layo. AKusuye yedwa uMugabe ofuna ukufela esikhundleni sekungumkhuba eZimbabwe.
Intathelizona zithi ziyesabela ukuthi imithetho ephakathi kokubunjwa nguhulumende elawula ezokusetshenziswa kwe internet,izakupha uhulumende amanye amandla okuvimba ukwethulwa kwemibiko ngokukhululekileyo abantu besebenzisa ofacebook, WhatsApp, Twitter lamakheli ebulenjini. | isiNdebele |
KUNGANI KUQAKATHEKILE: Imihlangano isinika amathuba ‘okuhlabelela uJehova’ lawokumnika “indumiso.” (Hu 149:1) Emihlanganweni yebandla sifundiswa ukwenza intando kaNkulunkulu. (Hu 143:10) Abantu abathanda ukufunda bajayele ukuthuthuka masinyane bangavele baqalise ukubuya emihlanganweni yethu.
INDLELA YOKUKWENZA:
Phangisa ukunxusa umuntu. Ungameleli ukuthi lize liqalise ukufunda iBhayibhili ngendlela ehlelekileyo.—Isam 22:17
Ngesikhathi umnxusa wohle umchazele ukuthi imihlangano yethu yenziwa njani futhi umtshengise okuzafundwa emhlanganweni olandelayo. Okungakunceda ukwenza lokhu nanku: isimemo semihlangano yebandla levidiyo ethi Kuyini Okwenzakala EWolu LoMbuso? kanye lesifundo 5 lo 7 ebhukwaneni elithi Intando kaJehova.
Nxa omnxusileyo efuna ukuncediswa ngenyawo ezilula kumbe ukukhetha kuhle impahla zokugqoka emihlanganweni yethu zama ukwenza njalo. Hlala laye emhlanganweni futhi ubambe laye amabhuku akho. Methule kwabanye. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Inhlanganiso zikazulu lezilwela amalungelo oluntu ezeZimbabwe, ezeSouth Africa lezakwamanye amazwe ngoMvulo ziphe uMayor weJohannesburg, uMnumnzana Herman Mashaba, ugwalo lwezikhalazo zifuna ukuthi axolise ngamazwi akhe okuthi bonke abavela kwamanye amazwe abasedolobheni lelo bengalamvumo yokungena elizweni yizigebenga okufuze zibuyele kibo.
Lezi inhlanganiso zifuna uMashaba ethule lokhu kuxolisa kungakapheli inyanga.
Kugwalo lwalezi inhlanganiso, eziluhambise ehofisini kaMashaba, zithi zifuna axolise ngamazwi akhe la ukuze kungacini kusiba labanye abawabona njengesizatho sokuhlasela abakwamanye amazwe.
UMashaba watshela abezindaba ukuthi okubambezela ithuthuko edolobheni leJohannesburg ngabakwamanye amazwe abaselizwenin ngokungekho emthethweni. Waphinda njalo wathi bonke bayizigangi okufanele zibuyiselwe kubo.
Lezi inhlanganiso ebezigoqela lezeZimbabwe zithi zifuna uMashaba aqoqe umhlangano lazo kungakapheli inyanga ukuze kukhulunywe ngaloludaba. Zithi linkulumo yenza sengathi abakwamanye amazwe yibo kuphela abadala amacala okungamanga.
UNkosazana Lubelihle Bandla, isizalwane seZimbabwe esililunga le African Diaspora Forum uthi ugwalo lwabo lolu lukubeka sobala ukuthi kubi lokhu okwakhulunywa nguMashaba ngakho kuqakathekile ukuthi atshele uzulu ukuthi waphambanisa.
“Istatement sakhe asikhulumayo ma singaqhubeka kanjalo singaqala amaxenophobic attacks okuzokwenza ukuthi abantu ababuya ngaphandle bangabi lokuhlaliseka la eMzansi Africa. Uma umuntu engu leader isikhathi esinengi elabalandeli, into ayikhulumayo abalandeli bakhe bayidigester ngenye indlela. So sekungasuka kube lama violent attacks ngento le eyikhulumileyo.”
Omunye njalo oweZimbabwe, uMnuu. Mandla Masuku oweMigrant Workers’ Union of South Africa, uthi lamazwi agcwalisa umbono wabanengi wokuthi iDA libandla elilwela ukuthi umuntu omnyaka ahlale encindezelwe ngamakhiwa.
“Kuyasiphazamisa thina njengabahlali abasuka kwamanye amazwe, ngicabanga ukuthi inkulumo yakhe mhlawumbe uyenze engacabangisisanga kahle ngayo. Kubuya kuchaze futhi leyonto mhlawumbe abanye abantu akade beyikhuluma bethi mhlawumbe iDA imele ama interests abamhlophe,” kusho uMasuku.
UMnu. Nqabutho Mabhena, ongumgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zimbabwe Community in South Africa, uthi baphe uMashaba inyanganje kuphela ukuthi ethule ukuzisola kwakhe ngala amazwi.
“UMashaba kumele axolise ngenkulumo embi eyikhulumileyo. Okwesibili uMashaba kumele alwe labantu abagangileyo kodwa lokho akutsho ukuthi ubugebenga benziwa ngabantu bangaphandle kodwa benziwa nguye wonke umuntu.”
Inhlanganiso zakweleSouth Africa ezikazulu lezilwela amalungelo oluntu lazo bezikhona zisekela abakwamanye amazwe laba.
UMnu. Trevor Ngwane, olilunga le United Front uthi umhlangano abafuna ukuwuqhuba loMashaba ngowokufundisa izinto angazaziyo ngabakwamanye amazwe abahlala eJohannesburg.
“Cha thina singabe United Front asihambisani lokuthi abantu bangaphandle baphathwe kabi ngoba sibona engathi ngabafowethu labo dadewethu. Futhi umzabalazo wethu uwodwa, sincindezelwe yi colonialism le-capitalism so kufanele sibambaneni silwele into eyodwa yokuthi wonke umuntu aphile kangcono,” kusho uNgwane.
Lezi inhlanganiso zithi kungaphela inyanga zingatholanga mpendulo, zizathatha amanyathelo agoqela ukumangalela uMashaba ebandleni lakhe le DA lokuzotshengisela eMahofinisi akhe. | isiNdebele |
UMNIKAZI webhawa esigabeni sePhola eMasoyi, phandle kweWhite River, eMpumalanga, uvele emthethwandaba ngoLwesine esetheswa icala lokuzama ukubulala owayeyisisebenzi sakhe.
Isisebenzi sakhe, uMnumzana Carlos Ntimba oleminyaka engu-20 wathunjwa ngemva kokuthenjiswa umsebenzi omutsha.
UMnumzana Ntimba utshele iqula leSun esembhedeni wakhe wesibhedlela ukuthi mhlaka 28 Nhlolanja wemukela ucingo luvela emuntwini owayemtshela ukuthi semtholele umsebenzi omutsha eMalahleni.
“Owafonayo waze wathumela le R130 koShoprite eyendleko zokuhamba. Unkosikazi wami nguye owahamba wayayithatha,” kutsho uMnu Ntimba.
“Ngathi ngifika eNelspruit sokutshaya ihola lesithupha ntambama, owafonayo wathi ngeke esaphumelela ukuzongilanda ngoba sokuntambama. Wangicela ukuthi ngiye KoNyamazane wathi abangane bakhe bazangihambisa kuye ekuseni. Ngamkholwa.”
Kodwa lokho akuzange kwenzakale, wathi esamile esitaladeni wabanjwa ngamadoda amathathu amngenisa kuToyota Corolla eluhlaza itshayelwa ngumqhatshi wakhe wakudala!
“Amadoda la amane abopha izandla kanye lenyawo zami ngentambo.
“Baqalisa ukungitshaya ngesando esikhulu bengingqinda ngezibhakela. Bangigcona besithi bengiseba utshwala bomqhatshi wami ebhawa. Baqhubeka bengitshaya bangithela nge-acid ngaze ngaqaleka,” kwatsho uMnu Ntimba.
Isikhulumi samapholisa ukaputeni Jabu Ndubane uthe, “kulendoda ebilaliswe esibhedlela ngemva kokutholwa ngamapholisa ilahlelwe egangeni ilimele kakhulu kungxenye yaphezulu yomzimba.
“Kulosomabhizimusi obotshiweyo wamiswa emthethwandaba eNelspruit Regional Court esetheswa icala lokuzama ukubulala.” — Ubulembu | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umbuthano wokuthakazelela ilanga lokuzala kukaMongameli Robert Mugabe ukhangelelwe ukuba labantu abedlula inkulungwane ezingamakhulu amathathu lanhlanu.
Kodwa abanye ngabathi kabayi ngoba bengathakazeleli indawo ekhethwe ukwenzelw khona, eMatobo.
Abanye njalo ngabathi inyathelo lokuvala izikolo okwamalanga amabili esigabeni se Matabeleland akubaphathanga kahle.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lelilunga lebandla leZanu PF, uMnu. Joseph Tshuma endawonye lelunga lebandla le People’s Democratic Party, uMnu. Edwin Ndlovu esiqale ngokumbuza ukuthi ulibona njani inyathelo leZanu PF elokuthakazelela ilanga lokuzalwa kukaMongameli Mugabeuthi eMatobo duze leBhalagwe lapho okwabulawa khona abantu ngesikhathi sombhuqazwe we Gukurahundi.
"Kunjalo kukabili," kutsho uNdlovu. "Okwakuqala indawo abayikhethileyo eMatobo kukithi kulapho engizalwa khona akukuhle ngoba umbhuqazwe we Gukurahundi owaqeda khona abantu ubaphosela emine yeBhalagwe."
UNdlovu uthi okwesibili yikuthi kuvalise isikolo yikho engakuthakazeleli.
Kodwa uTshuma yena uthi: "Into ekhona nansi, ukuvalwa kwezikolo asikoqiniso, kuke kwabakhona isinqumo esinjalo kodwa uminister wasephuma emarediyweni lema TV esithi abantwana kabaye esikolo."
Kodwa uNdlovu ulandule lokhu esithi yena ubesemhlanganweni wesikolo somntwana wakhe lapho okukhulunywe ukuthi abantwana bengayi esikolo.
Kukhangelelwe ukuba labantu abazinkulungwane ezingamatshumi amathathu lanhlanu kusetshenziswe imali engamadola ayizigidi ezimbili lanhlanu, $2.5 million, kuhlatshwe inkomo ezilukhulu lengxenye, 150. | isiNdebele |
BULAWAYO —
NgoLwesihlanu kuhlelo Woza Friday besileqembu le ‘Ukukhanya Kwezwe’ lona elisanda kuhwatsha iDVD elilengoma ezikumadlalade alo amabili agoqela elithiwa Ngilindele Umalindelwa kanye lelithiwa Mhlaba Hlangana.
Iqembu leli libunjwe ngomnyaka ka2013 endaweni yeMbembeswana eKezi esabelweni seMatabeleland South. Kuthe ngokuhamba kwesikhathi leliqembu libhekise amabombo edolobheni lako Bulawayo lizodinga indawo zokucindela ingoma zalo.
Omunye wabo, uMayibongwe Madihwa uthi, “Sikhuphe idlalade lethu lakuqala elithiwa Ngilindele Umalindela ngo 2015 sazocindezela njalo elinye idlalade nyakenye elithiwa Mhlaba Hlangana. Lonyaka ke esikukhangeleleyo yikuba abantu sebewazwile amaphimbo sebefisa ukuba babone lapho esigida khona yikho esikuletha lonyaka li DVD elihlanganisa uMhlaba Hlangana lo Ngilindele Umalindelwa.”
Umfoka Madihwa uthi ngemva kokuphakela uzulu amadlalade amabili bayakunanzelela ukuba umphakathi usukhwabitha imisebenzi yabo.
“Khathesi sesiyamukelwa kuhle ngoba abantu sebekubonile ukuba lumculo uyaphambili ikanti emuva le sithe lathi siqala besikubona ukuthi abantu bebengawuthathi kahle besithi ngumculo wakudala kodwa khathesi sesikubona ukuba loba kungumculo wakudala sebeqala ukuwuphakamisa.”
Idlalade labo lakuqala balicindezele eHouse of Rising Sound besebenza ndawonye lo Joe Maseko kuthi elesibili balicindezele e10th District Music Studios besebenza lo Tswarelo Mothobe.
Imisebenzi yeqembu le Ukukhanya Kwezwe iyatholakala ebulenjini ngaphansi kwegama elithi ukukhanyakwezwe.com ikanti labo abafuna ukuxhumana laleliqembu balakho ukuthintana lalo ekhasini lalo leFacebook ngaphansi kwegama elithi ukukhanyakwezwe. | isiNdebele |
ULUNGISELELA ukuya enkonzweni ekuseni mhla ungayanga emsebenzini. Uyadonda okwesikhatshana ngoba uzizwa angathi udiniwe. Kumnandi phela ukuphumula kancane ekuseni! Kodwa uyathandaza ngakho ubusubona kungcono ukuthi uhambe. Ekutshumayeleni ufika usebenze lodade othembekileyo osekhulile njalo indlela akhuthazela ngayo lomusa wakhe kuyakukhuthaza. Njengoba liqhubeka limemezela izindaba ezinhle endlini ngendlu, kuyafika engqodweni yakho ukuthi yizo izindaba abafowenu labodadewenu abazimemezelayo emhlabeni wonke, besebenzisa amabhuku owasebenzisayo lawe, njalo bonke baqeqetshwa ngendlela lawe oqeqetshwa ngayo. Lapho ubuyela endlini, uzizwa uvuselelekile. Uyazibonga ngokuthi kawusazange utshone uthe kho endlini!
Khathesi inkonzo yamaKhristu ingumsebenzi omkhulu kulayo yonke owenziwa nguMbuso kaNkulunkulu. UJesu waphrofetha ukuthi umsebenzi wokutshumayela wawuzakwenziwa ngendlela enkulu okumangalisayo ezinsukwini zokucina. (Mat. 24:14) Isiphrofetho lesi sigcwaliseke njani? Engxenyeni le, sizaxoxa ngabantu abenza umsebenzi lo, sihlole izindlela zokutshumayela kanye lezinto eziqakathekileyo ebezisetshenziswa enkonzweni yamaKhristu. Lokhu yikho osekuncede izigidi zabantu emhlabeni wonke ukuthi uMbuso kaNkulunkulu ube ngokoqobo kuzo.
ENGXENYENI LE
ISAHLUKO 6
Kungani uJesu wayeqiniseka ukuthi wayezakuba lebutho labantu elalizatshumayela ngokuzithandela ezinsukwini zokucina? Ungatshengisa njani ukuthi ufuna uMbuso kuqala
ISAHLUKO 7
Funda ngezindlela ezintsha ebezisetshenziswa ngabantu bakaNkulunkulu ukuze batshumayeze wonke umuntu ngezindaba ezinhle ukucina kungakafiki.
ISAHLUKO 8
Umsebenzi wethu wokuhumutsha utshengisa njani ukuthi uJesu uyasisekela? Kuyini okuphathelane lamabhuku ethu okukutshengisa ukuthi uMbuso ungokoqobo?
ISAHLUKO 9
UJesu wafundisa abafundi bakhe izifundo ezimbili eziqakathekileyo mayelana lokuvuna okungokomfanekiso. Izifundo lezi zisifundisani lamuhla? | isiNdebele |
Silo ophezulu Stinta
SILOKHU siqhubeka ngokunanzelela ukubizwa kwenkomo ngendlela ezitshiyeneyo kusiya ngokuthi leyo nkomo isetshenziswa ngaphi kumbe vele itholakale njani.
Inyembezi zikababa
Izikhathi ezinengi egumeni kungadlula ubaba abantwana baphiwa ilifa, ilifa leli kwande ukuthi kukhangelwe abantwana abangabafana kuphela.Sekuvamile ukuthi amantombazana wona asezazwelwa ngabafowabo lokhu kuvelela ekuthini amantombazana asekhangelwa njengabantu bemzini lapha ekhaya. Ngemvelo epheleleyo amantombazana alalo ilungelo lokuthola ilifa ngemva kokutshiywa nguyise yiyo inkomo le okuthiwa ngeyenyembezi zikababa. Yinkomo yelifa ephiwa abantwana abangamankazana, nxa kungela nkomo baphiwa imbuzi, isimiso esibekwayo ngesifuyo lesi yikuthi bazakwahlukaniselana ingazala.
Inkomo yamadlozi
Silandela imvelo lensika yesiNtu inkomo yamadlozi yayitholakala njalo isekhona futhi kwamanye amaguma singananzeleli ngokwenkolo ezitshiyeneyo. Le yinkomo eyayibekwa umnikazi muzi owabhubhayo, kwakuyindlela yokunika umuntu obhubhileyo inhlonipho enkulu.Inkomo le yayisiba ngemnyama tshu engelasici ngitsho, babeyisebenzisa kakhulu ngesikhathi sokuthethela.
Inkomo zamasiso
Lezi zinkomo eziphanjulwa emhlambini wekhaya ziyegciswa kwenye indawo emzini. Zihlala lapho zize zande kuthi mhlazana umnikazi ezilanda atshiye etshayele umazigcina ithokazi ukuze laye asale esandisa esakhe isibaya. Kwakuqakathekile ukuthi umuntu atshengise ukubonga hatshi nje ukuhluthuna umhlambi wakhe nje. | isiNdebele |
Children's books in Southern African Languages
Showing all 11 results
A practical bilingual Ndebele-English dictionary
UMusa loThoko bacela ugogoMabhena ukuthi kumbe bangapenda njalo bafake imibala etshiye tshiyeneyo lamapetheni emdulwini ngaphandle kokuthi yonke into kayisahanga ngendlela obekumiswe ngayo kulendaba ehlekisayo.
Waze wahlupheka uZebby idube! Weqela edakeni walahlekeklwa ngamabala akhe. Umngane wake uNtundla ucabanga ukuthi uwabonile njalo uyazi lapho akhona…kodwa akubonileyo bekuyiwo yini?
Audio narration in Ndebele of Ayengaphi Amabala kaZebby to accompany ebook and hardbook editions
Yini enza umsindo lowo phakhathi kobusuku. Indaba ehlabusayo ephathelane ngezinto ezenziwa nguDonkana ubabhemi.
Oh mina. Umntwana ulentwabi engapheliyo , noma yini uGogo lemuli yonke ekuzamayo ngaphandle kukaBaba ongabalempendulo kanye…
The definitive Ndebele general dictionary
Landela uThemba ehambweni lwakhe lomama wakhe khanye lodadewabo uSuku besiyabona ubaba wakhe eGoli kukhisimusi. Kholisa ubumnandi bo hambo lobu ekuqaleni behamba ngenqola, kuze beseKombini ekucineni ngesitimela.
UGundwane ucabanga ukuthi uNwabu uzaphuza ukubalekela uMangoye lokho angakwenza.. Njalo amehlo akhe akhangeleka ehlekisa. Kodwa uNwabu uyamangalisa uGundwane ngamabala akhe atshiye tshiyeneyo njalo lokhu ucina ephephise impilo yakhe kuMangoye. Kodwa njani?
Oh maye mina! Elinye lamazinyo kaNgwenya elibukhali libuhlungu. Akula ngitsho cebo elincedayo awaboniswe ngabangane bakhe…ngaphandle kwelilodwa eliphuma endaweni engajayelekanga.
Umntwana uBusi ulele ngasemfuleni ngapha umama wakhe esebenza emaasimini. Endabeni ehlabusayo ephela ngendlela emangalisayo uginywa lixoxo lalo eliginywa yinyoka kusiya phambili kuze kufike imvubu enkhulu ebaginya bonke. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukusilela kwemali kuqhubekela phambili amanye amadolobho amancane ebikwa esiba lamalanga amabhanga engela ngitsho yona indibilitshi.
Kuthi abanye babikwa sebehamba bethwele amakhadi emabhanga ukuze abayabe befuna ukuthenga ezitolo babathengele ngamakhadi besebephiwa imali isilomthelo we 50cents emalini engange $10.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lesakhamuzi sako Bulawayo, uNkosazana Dorcas Sibanda njalo elilunga ledale lephalamende engowebandla le Movement for Democratic Change ekhokhelwa nguMorgan Tsvangirai.
"Into engingayitsho mina yikuthi engikubonayo yikuthi abantu abala mali. Lalabo abalamabhizimusi abalayo imali ngoba akulamuntu othengayo," kutsho uMpofu. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izihambi ezingena eZimbabwe ngomgqwaqo zilokhe ziqhubeka zibhekana lobunzima obufanayo obunjengokuthi kugcwele amapholisa yonke indawo, imigwaqo ilamagodigodi njalo ziphiwa intshintshi engama bond notes uma behlawula kuma toll gates.
Noma nje uhulumende weZimbabwe esithi amapholisa kakumelanga ahlukuluze izihambi, kumbe bafake imigoqo eminengi nengi yama road blocks, lokhu kuqhubeka kuyikudla kwansuku zonke kuzihambi emigwaqweni eminengi engena kweleZimbabwe.
Kusukela emngceleni weKazungula uqonda eVictoria Falls, akula mapholisa amanengi ngenxa yenyamazana zasendle ezigcwele kulomango ngakho amapholisa engafuni ukufaka impilo zabo engozini.
Abatshayeli kulomango bahamba besesaba ukuma kusaziwa ukuthi inyamazana ezifana lendlovu azikho khatshana. Kodwa endleleni le, okutshiyeneyo lakucele leBotswana, akulazixwayiso ngengozi engabangwa zinyamazana zasendle.
UMGWAQO UGCWELE IZIGAMBA
Udubo luqala uma abatshayeli sebesuka eVictoria Falls belubhekisa koBulawayo, okungumango ongaphezulu nje kwamakhilomitha angamakhulu amane.
Umgwaqo lo ugcwele izigamba uhulumende ezama ukuvala amagodi godi amanengi, njalo awulamahlombe okufanele ayenze ukuthi kube lendawo yokuvikana kwezimota.
Lo ungomunye yemigwaqo eyisiphithiphithi izivakatshi ziphuma kwamanye amazwe bezobona imphophoma zazeVictoria Falls. Kodwa kukhanya uhulumende kakutshayi ndiva lokhu, umgwaqo sewagcwala amagodi godi.
Noma nje lokhu kuyingozi, kungathi ibancane uma sekuqhathaniswa lamapholisa agcwele indlela yonke. Intatheli yeStudio 7, ibale amaroad blocks amapholisa afika itshumi lane ukusuka eVictoria Falls kusiya koBulawayo, bonke bebuza kumbe bedinga okufanayo.
AMAPHOLISA KAWALAMUSA
Inengi lamapholisa awalamusa njalo kukhanya adinga umlandu hatshi ukuphathisa izihambi, bengaphuzi njalo ukuloba itikiti.
“Yikho sibabona njenge police force hatshi ipolice service. Badinga amacala njalo abancedi ibizo lelizwe uma bephatha kubi izethekeli eziletha imali yakwamanye amazwe," kutsho omunye walabo akade betshayela emgwaqweni.
Akupheleli lapho kuzihambi, ngoba kulapho okuhlawulwa khona ukusebenzisa umgwaqo, ama toll gates, noma nje kungakakhanyi ukuthi imali yakhona isebenzani ngoba imigwaqo ikusimo esibi. Njalo izethekeli ziyahlawuliswa imali yokusebenzisa umgwaqo emngceleni, iroad access fee engamatshumi amadola eMelika.
Okucunula izihambi yikuthi kungani ziphiwa intshitshi ngama bond notes, zona zihlawule ngamadola eMelika kuma toll gates.
“Akulanqodo ukuthi wena usebenzisa imota yakwelinye ilizwe uphiwe ama bond notes. Noma usuphuma usubuyela bayakuntshitsha ama bond notes uzibuze ukuthi bathi uwasebenzise ngaphi.”
Kukhanya uhulumende okwakhathesi uzimisele ukusenga noma inkomo engasela chago, ngoba lemngceleni imphahla ngitsho ecane iyaliswa ukungena kuthiwa ikhona iyathengiswa eZimbabwe, noma idula okungakanani ekhaya. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umqeqetshi weqembu lomdlalo wenguqu ele Bulawayo City, uMandla Mpofu, uthi isifiso sakhe ngesokuba befinyelele ukuyadlala ku-final ngemva kokuphumelela kwabo esigabeni se quarterfinal ngempelaviki edluleyo.
Iqembu le Bulawayo City lifinyelele ukuyadlala kusigaba se semi-final eyenkezo ye Chibuku ngemva kokunqoba ele Yadah Stars nge 1 ka nya emdlalweni oqhutshelwe enkundleni ye Barbourfields ngeSonto.
Loba benqobile abafana be Bulawayo City badonse kanzima ukuze batshaye abe Yadah kodwa umqeqetshi weqembu le Bulawayo City uMandla Mpofu uthi indlela abadlale ngayo ngokuzimisela imupha ithemba elokuba bengafinyelela kufinal yalumncintiswano.
“Ngibona angathi lokhu abakubiza bethi yi-fighting spirit yikho okwenze sanqoba kulumdlalo ngoba abafana balwile kakhulu. Lapho esesikhona akusela ngeyinye indlela sesikhangelele ukuba siqhube size siyefika ku final okunengi sizakubona nxa sesikhonangale.”
Amanye amaqembu lawo aphumelele kumidlalo ye Quarter – final edlalwe ngempelaviki eyedluleyo ngagoqela ele Harare City lona elinqobe ele Black Rhinos nge 1 ka nya ngoMgqibelo kanye lele How Mine lona elitshaye ele Chapungu nge 2 ka 1.
Iqembu lesine elizaphatheka kusigaba se semi – final kumncintiswano wenkezo ye Chibuku lizakwazakala ngemva kokuba inhlanganiso ye Premier Soccer League isithethe isinqumo ngomdlalo ongasafikanga emaphethelweni obuphakathi kweqembu le Shabanie Mine kanye lele CAPS United.
Lumdlalo umiswe ngemva kokuba sekulobudlwangudlwangu abalandeli beqembu le CAPS United sebephosela izikhali enkundleni becunulwe yikuba umsekeli kanompembe uThomas Kusosa ethe umgadli weqembu leMakepekepe uJohn Zhuwawo uhlohle okungekho emthethweni. Ngaleso sikhathi iqembu le Shabanie Mine belikhokhela nge 1 ka nya kulemizuzu engamatshumi amabili umdlalo ungene kuhlanda lesibili.
Lokhu ngokwesibili ukuba umdlalo ungafiki emaphethelweni kuhle kumncintiswano walonyaka njengoba kuhlandla lakuqala iqembu le Chicken Inn likhalale ukudlala ngemva kokuba iqembu le Yadah Stars seliphiwe umbekwa umdlalo usuvele ususiyafika komlindi uyacina. Inhlanganiso ye PSL idlulisele iqembu le Yadah phambili yajezisa ele Chicken Inn lona elihlawuliswe inkulungwane ezimbili zamadola ikanti njalo ngomnyaka ozayo alisoze liphatheke kulumncintiswano. | isiNdebele |
Kwathi sekudlule amalanga alitshumi uJesu ebuyele ezulwini, abafundi bakhe bamukela umoya ongcwele. Kwakulilanga lePhentekhosti ngomnyaka ka-33 C.E. futhi abantu abavela ezindaweni ezitshiyeneyo babeseJerusalema belande umbuthano lo. Abafundi bakaJesu abangaba ngu-120 babebuthene kweyinye indlu. Belapho kwenzakala isimanga. Babona okwakungathi ngamalangabi omlilo phezu kwamakhanda abo futhi bonke baqalisa ukukhuluma ngezindimi ezehlukeneyo. Kwazwakala lomsindo onjengokuvunguza komoya.
Izethekeli ezazivela kwamanye amazwe zezwa umsindo lo zasezigijimela endlini eyayilabafundi zisiyabona okwakusenzakala. Zamangala zisizwa abafundi bekhuluma izindimi ezitshiyeneyo. Zasezisithi: ‘Phela abantu laba ngabeGalile. Pho kuyini okwenza bakhulume ngezindimi zethu?’
UPhethro labanye abaphostoli basebesima phambi kwabantu. UPhethro wabalandisela indlela uJesu abulawa ngayo lokuthi uJehova wamvusa. Wabatshela wathi: ‘Khathesi uJesu usezulwini ngakwesokudla sikaNkulunkulu njalo usinike umoya ongcwele ayesithembise wona. Yikho kusenzakala izimanga zonke lezi.’
Amazwi kaPhethro angena ezinhliziyweni zabantu yikho babuza bathi: ‘Manje kumele senzeni?’ Wabaphendula wathi: ‘Tshiyani izono zenu njalo libhabhathizwe ebizweni likaJesu. Nxa lingenza njalo lizakwamukela umoya ongcwele.’ Mhlalokho kwabhabhathizwa abantu abangaba ngu-3 000. Kusukela lapho inani labafundi eJerusalema lalikhula nsukuzonke. Ngoncedo lomoya ongcwele abaphostoli babumba amabandla amanengi ukuze kube lula ukufundisa abafundi abatsha konke uJesu ayebatshele khona.
“Uma uvuma ngomlomo wakho usithi, ‘uJesu uyiNkosi,’ njalo ukholwa enhliziyweni yakho ukuthi uNkulunkulu wamvusa kwabafileyo, uzasindiswa.”—KwabaseRoma 10:19 | isiNdebele |
Umkhokheli webandla lezombusazwe eleAlliance for National Salvation uMnu. Moses Mzila-Ndlovu uthi ibandla lakhe lizaphatheka kukhetho luka2018.
Ekhuluma lentathelizindaba eMcDonald Hall elokitshini leMzilikazi koBulawayo, uMzila-Ndlovu, uthe kunengi okubenze bangena kukhetho lolu.
Uthe uhulumende obusayo usephathe ilizwe butshapha wenza sengathi abanye abantu asibantu ngakho-ke sesifikile isikhathi sokuthi abantu bebone ukuthi uzulu uyalingana eZimbabwe.
Ubike ukuba uyesaba ukuba lozangena embusweni ulakho ukubusa njengoMugabe kodwa bona bajonge ukuvusa isizwe njalo abancindezeli kumele bazi ukuthi sesifikile isikhathi sokuxwayana lokuncindezela eminye imihlobo ezweni.
Uchaze ukuba bazimisele ukuyangena ekhethweni ngo2018 kungenani lomumo wezombusazwe ezweni kumnyama kunzima bazaya ekhethweni lolu.
Utshalimani weZAPU eZansi yeMaNdebeleni, uMnu. Mathew Sibanda, uthi uyasekela umbono weANSA ngoba uzulu uphakathi kokubambana ukuze bakhuphe umncindezeli ngo2018.
Ibandla leMRP lalo lethule umbiko lisekela abeANSA lisithi lelibandla lize ngesikhathi esihle njalo bazasebenzenzelana lalo ngoba indikimba yabo isobala njalo kulilungelo labo ukuba baqale ibandla benze abakufunayo ezweni labo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umsakazo wezindaba owe Voice of America ngoLwesithathu unanze iminyaka engamatshumi ayisikhombisa lanhlanu (75), isakaza ngendimi ezitshiyeneyo emazweni womhlaba.
UNkosikazi Amanda Bennet, owethule loludaba njalo ongumqondisi weVoice of America, uthe eminyakeni engamatshumi ayisikhombisa lanhlanu edluleyo, “inhlanganiso yethu yezindaba eye Voice of America yaqala ukusakaza emazweni alihlekana womhlaba. Kodwa-ke lamhlanje, sesisakaza ngendimi ezingamatshumi amane lanhlanu - 45, emhlabeni jikelele.”
UBennet uphinde wathi iVoice of America isakaza ngendlela ezitshiyeneyo, emsakazweni we radio, kumabonakude, enkundleni zebulenjini ezehlukeneyo ezigoqela ezokuzilibazisa ezifana leFacebook, Twitter lezinye.
“Inhloso yethu igxile ekwethuleleni uzulu emhlabeni jikelele indaba ezimqotho, ezingasekeli cele, ezingephuli umthetho, ezihlonipha ilungelo loluntu kanye lokwethula ulwazi oluqakathekileyo kulabo abangenelisi ukufinyelela lolo lwazi lula emazweni abo.
“Sizimisele ukulinikeza indaba eziliqiniso njalo ezingathathi hlangothi kanye lokuxazulula lokulandisa udaba lweMelika, kuxoxisanwa ngendaba eziphathelane lezenotho, ezombusazwe ezamalungelo oluntu ezemfundo, ezempilakahle, ezabadabuka kwamanye amazwe abazophila eMelika lezinye.”
UNkosikazi Bennet, oqale umsebenzi wokuba yinthathelezindaba eminyakeni engamatshumi amahlanu edluleyo, uthe ngoLwesithathu usesebenza eVoice of America, nxa ebheka emuva ukhangela ukuthi kuyini okwayenza ukuthi akhethe ukuba yinthathelezindaba, njalo ujabuliswa yikuba ngomunye wabasebenzela inhlanganiso elohlonzi kangaka eye Voice of America ngalesi sikhathi. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abasakhulayo sebekhuthazwe ukuthi babhalisele ukuvota ngobunengi kukhetho lomnyaka ka2018 njalo baphatheke kwezombusazwe ngokugcweleyo.
Inkuthazo le iphuma kunhlanganiso ezizimeleyo lakumabandla ezombusazwe, ikakhulu aphikisayo.
Eyinye yalezinhlanganiso yiWomen for Women Zimbabwe yona esisungule uhlelo olukhuthaza abasakhulayo besifazana ukuthi bavote kukhetho oluzayo olubizwa ngokuthi yi#Shevotes2018.
Abasakhulayo abagoqela abafundi bemakolitshini labo basungule uhlelo lwabo ngoLwesibili olubizwa ngokuthi yi#LeaveNoYouthBehind2018.
Sixoxe lomunye wabasakhulayo oselobe ugwalo olumayelana ngokuphatheka kwabasakhulayo kwezombusazwe uMnu. Pluto Ntabende othi kuqakathekile ukuthi umuntu wonke avote kukhetho oluzayo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Kambe njengelizwe leZimbabwe yizifundo bani esizithole ekuphathekeni lokubukela imidlalo ye Africa Cup of Nations efike emaphethelweni kwele Gabon ngempelaSonto edluleyo?
Intathelizindaba yethu yezemidlalo uJoseph Njanji usethulela loludaba ngokugcweleyo.
Umncintiswano we Africa Cup of Nations obuqhutshelwa elizweni lase Gabon ufike komlindi uyacina ngeSonto njalo ilizwe le Cameroon yilo eliphakamise inkezo ngemva kokunqoba ele Egypt nge 2 ka 1 ku final.
Phambilini kokuqala kwemidlalo yeAFCON iqembu le Zimbabwe like ladlala umdlalo wobungane leqembu le Cameroon khonale elizweni le Cameroon njalo lumdlalo uphele zingutshiki lobhanqa 1 – 1.
Umlandeli womdlalo wenguqu uAnthony Nakamba, onguyise womdlali weqembu lama Warriors u Marvelous Nakamba, uthi iqembu le Zimbabwe belingenelisa lalo ukufinyelela ku final yomncintiswano we Afcon aluba amalungiselelo alo ebeqhutshwe ngemfanelo.
“Ithimu kayihlale ndawonye okseikhathi eside yenze amalungiselelo ngemfanelo njengokwenziwe liqembu elinqobileyo ele Cameroon. Ungakhangela indlela esidlale ngayo asidlalanga kubi okokuthi ngabe salungisisa emuva mhlawumbe ngabe lathi singenile ku final.
Inkinga yethu yikuba sesikhohlwe ngakho sizethuka sekumele siqale ukudlala ngoNhlangula. Kodwa nxa singenza amalungiselelo ethu ngemfanelo akula mehluko phakathi kwethu lamazwe adlale kuhle kuAFCON.”
Iqembu le Zimbabwe liphelelwe ngumphako ngemva kokuphutsha imidlalo yalo lijeke ingalane yesibaya sika Group B lilomklomelo owodwa ngemva kwemidlalo emithathu.
Isikhulumeli senhlanganiso ye Zimbabwe Football Association iZifa, uXolisani Gwesela uthi njengenhlanganiso ye Zifa kunengi abakufunde kulumncintiswano we Afcon ikanti labadlali bonke kanye labaqeqetshi babo baphiwe zonke imfanelo zabo.
“Amaphutha ayatholakala lapha lalaphayana kodwa khathesi amaphutha ethu abe malutshwane. Sifundile njalo ukuba ibhola le Africa selitshintshile okokuthi lathi njengelizwe le Zimbabwe elikhangelelwa phansi singadlala kuhle singayiphakamisa inkezo ye Africa Cup of Nations.”
Intathelizindaba yezemidlalo esebenzela edolobheni lako Bulawayo uThandiwe Masiye uthi ulethemba lokuba abaqeqetshi bafunde isifundo esokuba kumele amambule abo agole abadlali kumagumbi amane omhlaba njengoba izizalwane zelizwe leZimbabwe zisabalele umhlaba wonke jikelele.
“Isifundo esingasithola ngemva kokuphatheka kumidlalo yeAfcon yikuba nxa kukhethwa abadlali singakhangeli hlangothi lunye ngoba kunje silabadlali abadlala emazweni aphetsheya abangabe bengazake bephatheke kumidlalo yeAfcon kodwa asebeke bangena kumncintiswano yezinga laphezulu.”
Umkhankaso wokudinga amaqembu azakuyaphatheka kumncintiswano olandelayo owe Africa Cup of Nations uyaqala phakathi laphakathi komnyaka njalo iqembu le Zimbabwe lifakwe kusibaya sika Group G ndawonye lele Democratic Republic of Congo, ele Congo Brazzaville kanye lele Liberia. | isiNdebele |
HARARE —
Inhlanganiso ezisekela imisebenzi yokwethulwa kwezindaba eZimbabwe zithi zikhathazekile ngokwenza kukahulumende oqhubekela phambili emadolonzima ekulungiseni imithetho yokusetshenziswa kwemisakazo lamaphephandaba kahulumende ngesikhathi sokhetho oluzayo.
Uhulumende, osoleminyaka embili ethembisa ukuhlolisisa isimo somthetho we Acess to Information and Protection of Privacy Act (AIPPA) lowe Broadcasting Services Act (BSA) wazise amalunga edale lephalamende kunsukwana ezisanda kwedlula ukuba lokhe ezinikele njalo esebenzela ukuthi lokhu kwenzakale.
Umqondisi we Media Institute of Southern Africa (MISA) Zimbabwe, uMnumzana Nhlanhla Ngwenya, uthi ithemba alisekho sibili lokuthi kungaba khona okukhanyayo okungenziwa.
Uthi sikhuluma kanje uhulumende obekhangelelwe ukufeza umsebenzi wokulungisa ukusakaza okuphezulu kuhlelo lwe ‘digitalization’ nyakenye phansi kweziqondiso zenhlanganiso yamazwe angezansi kwezwekazi leAfrica eye Southern African Development Community, kasenelisanga njalo sesithi lokhu kubangelwa yikusilela kwemali.
UMnumzana Loughty Dube, umqondisi wenhlanganiso yeVoluntary Media Council of Zimbabwe, uthi kade lwenziwa uphenyo olwakhokhelwa yintathelizindaba elodumo uGeoff Nyarota oluthiwa yi ‘Information and Media Panel of Inquiry’ kodwa imicijo eyaphuma kulo lokhe ingalandelwa.
UDube uthi lokhu kudanisa kakhulu intathelizindaba eZimbabwe.
UNgwenya uthi inhlanganiso yakhe izaqinisa imizamo yokuvikelwa kwentathelizindaba lonyaka ngesikhathi kulungiselelwa ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Uhulumende wenelise ukunikeza imvumo yokusebenza kumisakazo ethile esebenzela kundawo ezifana le Harare, Gweru, Mutare, Masvingo, Zvishavane lako Bulawayo isebenza izimele .
Intathelizindaba zithi lokhu akweneli ngoba kufunakala ukuba kubelemisakazo lamaphephandaba amanengi kakhulu ukwenzela ukuthi uzulu ethule imlayezelo etshiyeneyo ngesikhathi sokhetho. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Idolobho lakoBulawayo ngoMvulo liqale ukufaka amabhakane amatsha emiqwaqweni kulandela iziqondiso ezintsha zenhlanganiso yomanyano wamazwe angezansi yezwekazi leAfrica eyeSouthern African Development Community (SADC). Abatshayeli koBulawayo bebebonakala bethwele nzima lapho osekufakwe khona amabhakane amatsha la, ngoba sebejwayele iziqondiso ebezivele zikhona.
Abatshayeli bedolobheni lakoBulawayo bayawamukela amabhakane aleziqondiso ezintsha zokutshayela emigwaqweni kodwa bakhala ngokuthi abakawejayeli njalo lokhu sokusipha amapholisa ithuba lokubahlukumeza.
Amapholisa eZimbabwe adume ngokuhlukumeza abatshayeli befuna imali yefayini khonapho khonapho kumbe ukufumbathiswa.
Ekhuluma leStudio 7, umtshayeli weTaxi phakathi kwedolobho lakoBulawayo, uMnu. Phineas Sibanda, uthi lokhu sokubathwalise nzima kakhulu ngoba amapholisa esebacathamela.
Omunye njalo umtshayeli we taxi, uMnu. Marko Moyo, ugcizelele wathi yena bekungcono ukuthi baqale ngokubhala phansi emigwaqweni kulokuthi bamise amabhakane angabonakali kuhle.
Umansipala wakoBulawayo ulokhe engakaphenduli imbuzo yestudio 7 ukuthi aveze ukuthi uhlelo lokuguqula amabhakane aleziqondiso ezintsha lule ndleko yemalini.
Ensukwini ezisanda kwedlula abohlangothi olubona ngokutshayela ngonanzelelo emigwaqweni olweTraffic Safety Council of Zimbabwe baxwayise uzulu ukuthi afunde iziqondiso zemigwaqo ezintsha lezi ukuze azivikele engozini.
Izikolo ezifundisa ukutshayela lazo seziqalile ukufundisa zilandela amabhakane aleziqondiso lezi. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Izakhamizi zakoBulawayo seziveze imbono ehlukileyo ngokujabulela iKhisimusi yalonyaka abanye bathi akulamali njalo lalabo abalayo bathi amabhanga awalamali kuthi laleyo evela emazweni kunzima ukuthi bayithole.
UNkosisikazi Doreen Sibanda, obesesilwindweni samabhasi eRenkini osebenzela eBostwana, uthe iKhisimusi uyilungiselele nomanje isimo eZimbabwe siqhubeka singasihle.
UMnumzana Meluleki Mlilo okubhizimusi lokufuqa inqola eRenkini uthe ibhizimusi ayikhombisi ukuthi kulekhefu bazakwenza imali njengakwesinye isikhathi seKhisimusi.
Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Ntando Magijima, laye osebenzela eBotswana obhekise amabombo lapho adabuka khona eKezi, uthe iKhisimusi bayilungiselele kodwa umumo ekhaya unzima abazi ukuthi bazakhona ukubuyela kahle emsebenzini.
Uthe intengo yempahla kunye lamabhasi konke kukhuphukile. Wengeze esithi imali yohlobo lwebond kayazisisi yena uze lePula elithola uma ethe wathenga basebemntshintsha ngalo.
UMnu. Thandanani Mpofu, osebenza njengomncedisi kamtshayeli webhasi, uthe abantu bayahamba sibili emakhaya kodwa babhadala nzima ngoba bayehluleka ukuthola imali emabhanga.
UMebby Nxumalo, osuka eNyathi eMahlabathini osebenzela eSouth Africa, uthe ikhisimusi yalonyaka ingcono njalo osiphatheleni babapha kuhle imali umakuqathaniswa lomnyaka odlule.
UHleziphi Nxumalo udadewabo KaMebby yena uthi ikhisimusi yalonyaka ayimphathi kahle ngoba imali ayikho.
Indwendwe ezinde lokhe ziqhubekela phambili emabhanga akoBulawayo abantu belala emabhanga sekusele amalanga amabili ukuya kukhisimusi.
Abathunyezelwe imali ivela kwamanye amazwe ngeWestern Union labo babhekane lokusilela kwemali kodwa abanye abalayo imali babonakala bethenga impahla lokudla emavinkilini kuthi abanye basa abasakhulayo ekujabuleni kwemidlalo ehlukeneyo eBulawayo City Council Mall ekuJason Moyo lo 8th Avenue kusiya esithombeni sikamuyi uJoshua Nkomo. | isiNdebele |
Um-Israyeli okuthiwa nguNehemiya wayehlala edolobheni leSusa futhi eyisisebenzi seNkosi u-Athakisekisi. Umfowabo kaNehemiya weza evela koJuda elezindaba ezimbi, wathi: ‘Abantu beJerusalema basengozini ngoba imiduli eyadilizwa ngabantu beBhabhiloni lokhu ingakakhiwa.’ Lokhu kwamdanisa uNehemiya. Wakhuleka kuJehova ecela ukuthi inkosi imvumele ukuthi ahambe ayencedisa eJerusalema.
Inkosi yananzelela ukuthi uNehemiya wayedanile. Yabuza yathi: ‘Kungani udanile? Kulolutho olukukhathazayo yini?’ UNehemiya wathi: ‘Imiduli yedolobho lakithi yadilika.’ Inkosi yabuza yathi: ‘Ufuna ngikuncede njani?’ UNehemiya wahle wakhulekela enhliziyweni, wasesithi: ‘Ngicela ungivumele ngiyekwakha imiduli yedolobho leJerusalema.’ INkosi u-Athakisekisi yamvumela ukuthi ahambe njalo yaba leqiniso lokuthi kasoze ahlaselwe ngabantu endleleni. Yenza uNehemiya waba ngumbusi wakoJuda njalo yamupha lezigodo zokwenza amagedi edolobho.
UNehemiya wafika wahlola imiduli yedolobho leJerusalema. Wasebiza abaphristi labadala wathi kubo: ‘Lokhu kuzwisa usizi, kasihleni siqalise ukwakha.’ Bavuma bahle baqalisa ukwakha.
Kodwa izitha zabo zaqalisa ukubahleka zisithi: ‘Nxa ikhanka lingakhwela phezu komduli lowu uyadilika.’ Izisebenzi kazizange zibe lendaba lokwakutshiwo yizitha. Zaqhubeka zisakha futhi umsebenzi wawuhamba kuhle.
Izitha zacabanga ukuthi zihlasele abantu beJerusalema belibele. AmaJuda ethuka esizwa lokho. Kodwa uNehemiya wathi: ‘Lingesabi, uJehova uzasisiza.’ Wafaka abalindi ukuthi bavikele izisebenzi ukuze zingahlaselwa yizitha.
AmaJuda aqeda ukwakha imiduli lamasango ngemva kwamalanga angu-52 kuphela. UNehemiya wanxusa amaLevi wonke ukuthi baze edilini lokujabulela ukuphela komsebenzi wokwakha. Wabahlela baba ngamaqembu amabili. Elinye iqembu lalihamba lo-Ezra njalo elinye lihamba loNehemiya. Bakhwela phezu komduli basebebhoda idolobho. Badlala umculo njalo bahlabelela uJehova. Amaqembu la ahlangana ethempelini. Abantu bonke benza iminikelo kuJehova bethokoza. Umsindo wokuthokoza kwabo wawuzwakala khatshana.
“Akulasikhali esikhandelwe wena esizaphumelela.”—U-Isaya 54:17 | isiNdebele |
Sibhala amabhuku ngezindimi ezidlula i-750 ukuze simemezele izindaba ezinhle ngendlela engcono kakhulu ‘ezizweni zonke, lasezizwaneni, lasezindimini kanye lasebantwini.’ (ISambulo 14:6) Siwenza njani lo msebenzi onzima kangaka? Siwenza sincediswa ngabalobi abasemhlabeni wonke leqembu labahumutshi abazinikeleyo, bonke abangoFakazi bakaJehova..
Okuhunyutshwayo kuyabe kubhalwe ngesiNgisi. IQula eliBusayo likhangela umsebenzi woHlangothi lokuLoba ewofisini lethu elikhulu lomhlaba wonke. Lolu hlangothi luhlela umsebenzi wabalobi abasebenza ewofisini elikhulu kanye lakwamanye amagatsha athile. Ukuba labalobi abasendaweni ezitshiyeneyo kwenza senelise ukubhala ngezihloko ezithinta abantu abalamasiko lemikhuba etshiyeneyo, ukuze amabhuku ethu akhange abantu bezizwe ezinengi.
Osekubhaliwe kuthunyezelwa abahumutshi. Nxa lokho okubhaliweyo sekuhloliwe kwabonwa ukuthi kulungile, kuthunyezelwa kubahumutshi abasemhlabeni wonke ngekhompiyutha, abahumutshayo baphinde bahlole abakubhalileyo. Bazama ukukhetha ‘amabala aqondileyo njalo aliqiniso’ okuzakwenza abakuhumutshayo kufanane xathu lalokho okusesiNgisini.
Amakhompiyutha enza ukuthi umsebenzi lo wenziwe ngokuphangisa. Ikhompiyutha ngeke yenze umsebenzi owenziwa ngabalobi labahumutshi. Kodwa umsebenzi wabo uyaphangisa nxa besebenzisa inhlelo ezikukhompiyutha ezifanana lezichazamazwi lokokuchwayisisa. OFakazi bakaJehova benza uhlelo okuthiwa yi-Multilanguage Electronic Publishing System (MEPS). Lolu hlelo lubanceda ukuthi babhale ngamakhulu ezindimi, bafake okubhaliweyo ndawonye lemifanekiso ekhona, njalo benze lokho okubhaliweyo kulungele ukudindwa.
Kungani sisenza umzamo ongaka wokuthi sihumutshe lezindimi ezikhulunywa ngabantu abazinkulungwane ezilutshwana? Ngoba kuyintando kaNkulunkulu ukuthi ‘abantu bonke basindiswe njalo balazi iqiniso.’
Umsebenzi wokuloba amabhuku ethu wenziwa njani?
Kungani sihumutshela amabhuku ethu ezindimini ezinengi kangaka? | isiNdebele |
HARARE —
Iqhubeka isengozini impilo yabantu ngemva kokuvalwa kwezinye indawo zezibhedlela ezibalisa iParirenyatwa Group of Hospitals, eHarare.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi amadokotela ekhalala umsebenzi ekhonona ngokuphathwa kabi nguhulumende.
Esinye sezikhalazo zabodokotela laba yikuthi kumele baqhatshwe nxa besanda kugqiba izifundo hatshi ukubabambela izithupha.
Phezu kwalokho, bafuna njalo imali enikezwa odokotela nxa besebenza ngezikhathi ezifana lebusuku lanxa bebiziwelwe inkinga.
Bafuna imali le ikhuphuke isuka phose kumadola angamakhulu amathathu - $288,00 isiya kumadola edlula amakhulu ayisikhombisa-$720,00 kanye lokuba bangaze bahlawuliswa imali zomthelo nxa bethenge imota kwamanye amazwe.
Umkhokheli wenhlanganiso yabodokotela eye Zimbabwe Doctors for Human Rights, uDr. Fortune Nyamande, ukhuthaza inhlangothi zonke ukuba zikhulumisane ngokushesha, lulungisiswe loludaba uzulu angaze aqhubeka ebhekane lobunzima bokuswela ukwelatshwa ezibhedlela.
UNyamande uthi kulilungelo lakhe uzulu ukuba athole okudingakalayo ukulondolozwa kwempilakahle yakhe, kungakho kumele aluhluzisise laye loludaba lokukhalala umsebenzi kwabodokotela.
Odokotela laba baqale ukukhalala umsebenzi ngoLwesithathu ezibhedlela ezinkulu ezigabeni zonke zelizwe okubalisa eseMpilo Central Hospital le Parirenyatwa.
Ukutshengisela kwabo kuqhubekela phambili. | isiNdebele |
Iqembu lenguqu ele Highlanders ligqibe inhlelo zokuthakazelela ukufikisa kwalo iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye-90 labunjwayo ngempelaviki edluleyo.
Emkhosini lo, umculi odla ubhedu kulezinsuku uClement Magwaza ethokozise abakade bekhona ngokuhaya iqembu le Highlanders ngeSonto phambilini komdlalo walo leqembu le Dynamos emcimbini owokugqiba inhlelo zokunanza ukufikisa kweqembu le Bosso iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye.
Imidlalo phakathi kweqembu le Highlanders lele Dynamos ivame ukuba lobudlwangungwangu lokufuthelana kodwa umdlalo wangeSonto udlalwe ngesihle kulokujabula nxa zombili.
Umdlalo ufike emaphethelweni iqembu le Highlanders linqotshwe nge 3 ka 2 ngele Dynamos ngemva kokutshaywa kwembekwa ngemva kokuba isikhathi siphele zingutshiki lobhanqa 2 ka 2.
Lumdlalo ube ngowokucina kunhlelo eziqhutshwe liqembu le Highlanders ezokunanza ukufikisa kwalo iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye ezisungulwe ekuqaleni kwalonyaka ngenyanga kaNhlolanja.
Njengengxenye yokuthakazelela kwalo ukufikisa iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye, inkokheli zeqembu le Highlanders zivakatshele emathuneni eNkosana uRhodes Lobengula Khumalo kwele South Africa kanye lo Albert Khumalo eGwatemba.
UAlbert le Rhodes babumba iqembu le Highlanders ngomnyaka ka 1926.
Kusenjalo, kolunye udaba olumayelana lomdlalo wenguqu, iqembu le ZRP Bulawayo yilo eliphakamise inkezo ye Joshua Mqabuko Nkomo Trukumb Top 8 ngemva kokunqoba ele Bosso 90 nge 3 ka nya ngoMgqibelo enkundleni ye White City koBulawayo.
Iqembu le ZRP Bulawayo lithole inkulungwane ezimbili lamakhulu amane zamadola aseMelika ngokunqoba kwalo kwathi ele Bosso 90 lithole inkulungwane eyodwa lamadola angamakhulu amahlanu.
Ekhuluma ngemva komdlalo umqeqetshi weqembu le Bosso 90 uMelusi Sibanda uthe yena akumdanisi ukudliwa abakwenziwe ku final ngoba iqembu lakhe belivele lingekho kumncintiswano kodwa libizwe ngoba ele Technosphere seliyale ukudlala.
“Ungakhangela ukuba besilamaviki amabili sama ukuzilolonga saphongu dobhana sesizodlala imidlalo leyi ngisuthisekile ngalapho esifike khona.”
Umncintiswano we Joshua Mqabuko Nkomo Trukumb Top 8 uqalwe ngusomabhizimisi uKhumbulani Nkomo owe Trukumb Mining Enterprise othi yena wangena kwezokumba amatshe aligugu ngemva kokucetshiswa ngumuyi uDokotela Joshua Mqabuko Nkomo. | isiNdebele |
Manengi kakhulu amacebo ongawathola ngendaba le. Lanxa kunjalo ayisiwo wonke angakunceda. Abanye bangakutshela ukuthi ungakhali njalo ungazitshengiseli ukuthi uzwa njani. Ikanti abanye bathi khala ungafeli ngaphakathi. Kodwa kukhona iBhayibhili elisitshela khona okungasinceda ngendaba le, lezinye izifundiswa ezikuvumayo ukuthi kuliqiniso.
Amasiko amanengi athi izinyembezi zendoda zehlela esifubeni besitsho ukuthi indoda akumelanga ibonakale ikhala. Kumele siyangeke yini ngokwehlisa izinyembezi nxa siphakathi kwabantu? Izingcitshi ezikhangela ngokusebenza kwengqondo zithi, ukukhala ngeyinye yezindlela okukhanya ngayo ukuthi sidabukile. Ukukhala kungakunceda ukuthi uqhubeke ngempilo kungelani lokuthi udabuke kangakanani. Ukukuvalela ngaphakathi kungabangela inkalakatha yesilonda esingeke siphole. IBhayibhili alikuvumi ukuthi indoda ikhalele ngaphakathi nxa idabukile. Ake ucabange ngalokho okwenziwa nguJesu ngesikhathi kufe uLazaro umngane wakhe. Lanxa wayelamandla okuthi amvuse wakhala izinyembezi.—UJohane 11:33-35.
Ngezinye izikhathi umuntu ofelweyo angaba lolaka ikakhulu nxa ukufa kufike elibele. Zinengi izinto ezingenza umuntu ofelweyo afikelwe lulaka. Okunye kwakhona yikuthi umuntu ayabe emthembile aphongukhuluma engacabanganga amazwi abuhlungu. Eyinye indoda okuthiwa nguMike eyeSouth Africa nxa ilandisa ithi: “Ngangileminyaka engu-14 ngesikhathi ubaba etshona. Sisemngcwabeni umfundisi wama-Anglican watshumayela esithi uNkulunkulu uyabathatha masinyane abantu abalungileyo lanxa isikhathi sabo singakafiki.” Kwangicaphula ngoba phela wayengasekho ubaba onguye obesinakekela. Khathesi sekudlule iminyaka engu-63 kodwa kusangifuthela.”
Kuthiwani pho nxa ulokhu uzithonisela? Kujayelekile ukuthi umuntu angafelwa engalindelanga ahlale ekhuluma izinto ezinjengokuthi, ‘Ngabe ngamenzela ukuthi lokuthi aluba kafanga.’ Kwesinye isikhathi kungenzakala ukuthi mhla licinana lavusana kwathunqa uthuli. Izinto ezinjengalezi zingenza uhlale ulokhu uzithonisela kokuphela.
Nxa ulokhu uzidla izibindi njalo ufikelwa lulaka ungakuvaleli esifubeni. Kuqakathekile ukuthi uxoxe lomngane wakho omthembayo ozakulalela njalo akududuze ngokukuqinisekisa ukuthi imicabango enjalo ijayele ukubafikela abafelweyo. IBhayibhili lisitshela ukuthi: “Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.”—IZaga 17:17.
Umngane omkhulu ongaba laye nxa ufelwe nguMdali wethu uJehova uNkulunkulu. Thandaza umtshele konke okusenhliziyweni yakho ngoba ‘uyakukhathalela.’ (1 UPhetro 5:7) Ungenza njalo uzathola “ukuthula kukaNkulunkulu okudlula ukuqedisisa konke,” okuzathoba ubuhlungu obuzwayo ngoba yikho akuthembisayo. (KwabaseFiliphi 4:6, 7) Mvumele uNkulunkulu ukuthi apholise amanxeba akho ngokubala iLizwi lakhe iBhayibhili elisiduduzayo. Bhala phansi imibhalo eduduzayo. (Khangela ibhokisi.) Okunye ongakwenza yikuzama ukuyibamba ngekhanda. Ukwenza njalo kungakunceda ikakhulu ebusuku nxa uwedwa ubuthongo sobusala ukwehla.—U-Isaya 57:15.
Kulendoda esizayithi nguJack eleminyaka engu-40 esanda kutshonelwa ngumkayo obebulawa yimvukuzane. UJack uthi ngezinye izikhathi isizungu siyake simkhulele, kodwa ukuthandaza yikho okumncedayo. Nxa elandisa uthi, “Ngingakhuleka kuJehova isizungu sihle siphele. Ngiyake ngiphaphame ebusuku ubuthongo sobungiphelele. Kodwa ngingabala ngicabangisise ngamavesi aduduzayo bese ngithandaza ngikhulume indlela engizwa ngayo ngaphakathi ngizizwa sengingcono njalo sengihlalisekile engqondweni lasenhliziyweni. Ngingenza njalo ngizwa lobuthongo sobusehla.”
Kulomunye owesifazana okuthiwa nguVanessa owatshonelwa ngunina. Laye wazibonela ukuthi umthandazo ulamandla sibili. Uthi: “Nxa ngasengifikelwa yimicabango ebuhlungu ngangibiza ibizo likaNkulunkulu besengibihla. UJehova wayeyilalela imithandazo yami njalo wayenginika amandla engangiwadinga.”
Abasebenza ukweluleka abafelweyo baye bakhuthaza labo abayabe belokhu besehluleka ukuthoba amanxeba okufelwa ukuthi bazame ukwenza imisebenzi enceda abanye. Ukwenza njalo kungakwenza ujabule njalo uzizwe usungcono. (ImiSebenzi 20:35) AmaKhristu amanengi afelweyo lawo kuwaduduzile ukwenza njalo.—2 KwabaseKhorinte 1:3, 4. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ikhomidi yedale lephalamende ebona ngokwethulwa kwemithetho yamalunga, eye Standing Rules and Orders Committee, isivumelane ukuthi amalunga edale labaphathintambo bakahulumende sokuzamele baveze inotho abalayo.
Lanxa lokhu kukhona phansi kwesisekelo sombuso welizwe bekungakaze kwemukelwe.
Phansi komthetho lo kuzakuba loluhlu lapho okuzafakwa emphakathini ukuthi amalunga alenotho enganani ukuze uzulu abekwazi. Lokhu kwenzelwa ukunqabela ukungethembeki kokuhuquluza inotho.
Lumthetho uzamele uqale uhanjiswe edale lephalamende uhlaziywe andubana kube ngumthetho.
Kodwa amalunga edale lephalamende ayathandabuza ukuthi kuyini okumele bakuvezele njengoba bengenelisi ukusebenzisa izikhundla zabo ukubuthelela inotho.
Omunye wamalunga le nguMnu. Prince Dubeko Sibanda, owebandla leMDC-T, esixoxe laye ngaloludaba.
"Angila budget engiyikhangeleyo mina, akula ukungethembeki engingakwenza njengelunga ledale lephalamende," kutsho uSibanda. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lenguqu ele Highlanders lize lanqoba ngemva kwesikhathi eside liqhuba nzima esigabeni se Castle Premier Soccer League lapho libhaxabula ele Chicken Inn nge 4 ka nya ngeSonto.
Limpumela ibingalindelwanga ngabalandeli bomdlalo wenguqu abanengi njalo umqeqetshi waliqembu uErol Akbay uthi yisifiso sakhe ukuba isikhathi sokuhlala bekhala ezimathonsi sibe sesidlulile.
“Ngilethemba ngokunqoba kwethu sihle sesula umnyama ebesilawo okuzakwenza ukuba sinqobe kumidlalo yethu elandelayo. Ngibatshelile abafana namhla ukuba asisenelisi ukunqoba kuloba yiphi inkezo ngalapho esikhona ngathi sekumele omunye lomunye azidlalele ngoba umnyaka usiyaphela ama contract ayaphela ngakho kumele badlale kuhle ukuze bathole njalo ithuba elokuba bedlalele iqembu le Highlanders ngomnyaka olandelayo.”
Iqembu le Highlanders likhuphuke layahlala endaweni yetshiyagalo mbili lilemiklomelo engamatshumi amathathu lesikhombisa kuthi ukunqotshwa kwele Chicken Inn kutsho ukuba selitshiywe ngemiklomelo emihlanu liqembu elihlezi phezu kwengalane ele Dynamos.
Iqembu le Dynamos lilemiklomelo engamatshumi amahlanu lesithupha njalo linqobe ele Harare City nge 2 ka 1 ngeSonto. Endaweni yesibili kuleqembu le Ngezi Platinum elilemiklomelo engamatshumi amahlanu lantathu okulinani eliphethwe liqembu le FC Platinum.
Ngaphansi kwengalane ikhuba liyala lilokhu litshona kuqembu le Bantu Rovers lona elinqotshwe nge 3 ka 1 nge Shabanie Mine ngeSonto kodwa njengoba kusasele imidlalo eyisikhombisa ukuba imidlalo iyefika emaphethelweni lalo libalelwa kumaqembu alakho ukusinda ekugunyulweni.
Amaqembu ahlezi emsileni wengalane ngemva kwemidlalo yeviki lamatshumi amabili lesikhombisa ngabalisa ele Tsholotsho, ele Hwange kanye lele Shabanie Mine kodwa kahle kahle wonke nje amaqembu angakafikisi imiklomelo engamatshumi amahlanu lanye asengozini eyokugunyulwa kusigaba saphezulu ngoba elihlezi kundawo yesine usuka ngaphansi ele Shabanie lilemiklomelo engamatshumi amathathu.
Isimo sengalane yemiklomelo siveza ukuba amaqembu ahlezi endaweni ezine eziphezulu abalisa ele Dynamos, ele Ngezi Platinum Stars, ele FC Platinum Kanye lele Chicken Inn yiwo kuphela asefikise imiklomelo engamatshumi amahlanu lanye. | isiNdebele |
“Ake ubuze, . . . izinyoni zemoyeni, zizakutshela. Yikuphi kwalezi zinto okungaziyo na ukuthi yisandla sikaJehova esikwenzileyo lokhu?”
EMINYAKENI engu-3 000 eyadlulayo uJobe wakunanzelela ukuthi kunengi izinyoni ezisifundisa khona ngemisebenzi kaNkulunkulu. Indlela izinyoni ezenza ngayo yenza kube lula ukuthi sibumbe imifanekiso lezingathekiso ngazo. Nxa iBhayibhili likhuluma ngezinyoni izikhathi ezinengi kuyabe kulezifundo esingazisebenzisa empilweni kanye lasebudlelwaneni bethu loNkulunkulu. Ake sikhangele izibonelo ezilandelayo.
INKONJANE ZAKHELA NGAPHI IZIDLEKE?
Inkonjane zazijayelekile ezakhamuzini zaseJerusalema ngoba zazandise ukwakha izidleke zazo ngaphansi kophahla lwezindlu. Ezinye zazakhele ethempelini elalakhiwe nguSolomoni. Kufanele ukuthi umnyaka ngamunye inkonjane lezi zazithola indawo evikelekileyo yokukhulisela amaphuphu azo.
Umlobi weHubo 84, ongowosendo lukaKhora wayesebenza ethempelini iviki eyodwa ngemva kwezinyanga ezingu-6, ekhonale wayezibona izidleke lezi. Laye wayeze afise ukuhlala endlini kaJehova njengenkonjane. Wababaza wathi: ‘Yeka ubuhle bendlu yakho, O Jehova Somandla! Umphefumulo wami uyalangazela, uze ungathi uyaphela, [ngenxa] yamaguma kaJehova . . . Intaka layo ilizuzile ikhaya, lenkonjane isidleke sayo, lapho ingazalela khona abantwana bayo indawo eduze kwe-alithare lakho, O Jehova Somandla, Nkosi yami loNkulunkulu wami.’ (IHubo 84:1-3) Thina labantwabethu silaso yini isifiso esisuka enhliziyweni sokuhlala sibuthana labantu bakaNkulunkulu?
INGABUZANE LIYAZAZI IZIKHATHI ZALO
Kungenzeka ukuthi umphrofethi uJeremiya wayejayele ukubona amangabuzane ephapha edlula eLizweni Lesithembiso, yikho waze wabhala wathi: “Lengabuzane emoyeni liyazazi izikhathi zalo zomnyaka.” Amangabuzane amhlophe adlula 300 000 ajayele ukubonakala edlula eSigodini saseJodani ngesikhathi sentwasa esuka e-Africa eqonda eNyakatho ye-Europe. Indlela adalwe ngayo yiyo ebangela ukuthi asazi isikhathi esiqondileyo sokubuyela lapho avela khona. Njengazo zonke izinyoni ezithutha ngezikhathi zomnyaka lengabuzane ‘liyasigcina isikhathi salo sokuthutha.’
Elinye ibhuku elikhuluma ngokuthutha kwezinyoni lithi, “okumangalisayo yikuthi izinyoni ziqondiswa yimvelo nxa zithutha.” UJehova uNkulunkulu wenza ukuthi izinyoni ezithuthayo zibe lomuzwa ozitshela isikhathi sokuthutha kodwa abantu wabenza benelisa ukuzwisisa izikhathi kanye lezigaba zomnyaka. (ULukha 12:54-56) Abantu kabaqondiswa ngumuzwa wemvelo njengamangabuzane ukuze bazwisise umumo wesikhathi abaphila kuso. Kodwa ulwazi oluvela kuNkulunkulu yilo olubenza bazwisise. Ama-Israyeli ayephila ngesikhathi sikaJeremiya ehluleka ukunanzelela isikhathi ayephila kuso. UNkulunkulu wachasisa uhlupho lwawo wathi: “Njengoba belalile ilizwi likaJehova, balenhlakanipho bani na?”
Lamuhla kulobufakazi obunengi obutshengisa ukuthi siphila ‘ezinsukwini zokucina’ ezakhulunywa liBhayibhili. (2 KuThimothi 3:1-5) Uzawalingisela yini amangabuzane ukuze ubone isikhathi esesiphila kuso?
UKHOZI LUYAKUBONA OKUKHATSHANA
IBhayibhili likhuluma ngokhozi izikhathi ezinengi njalo kukhanya lwalujayelekile kakhulu eLizweni Lesithembiso okokuthi babelunanzelela lanxa lukhatshana. IBhayibhili lithi ukhozi lusuka khonale esiqongweni ‘ludinga ukudla kwalo, amehlo alo abona okukhonale.’ (UJobe 39:27-29, NW) Amehlo okhozi abukhali okokuthi ayenelisa ukubona ngitsho lomvundla okhatshana ngebanga elingaba yi-1 km.
Njengoba ukhozi lusenelisa ukubona izinto ezikhatshana, uJehova laye uyenelisa ukubona izinto ezingakenzakali. Yikho waze wathi: “Mina ngenza isiphetho sazakale kusukela ekuqaleni; lokuzakwenzakala kusukela ezikhathini zasendulo.” (U-Isaya 46:10) Nxa singalalela esikutshelwa nguJehova singancedakala kakhulu ngoba yena uhlakaniphile njalo uyakwazi okuzakwenzakala kusasa.
IBhayibhili liphinda lifanise abantu abathemba uNkulunkulu lezinkozi, lithi: “Labo abathemba uJehova bazawavuselela amandla abo. Bazaqonga ngezimpiko njengezinkozi.” (U-Isaya 40:31) Ukhozi lusebenzisa umoya okhudumalayo oyaphezulu ukuze luqonge. Lungathola lapho okulomoya okhudumalayo luyavula amaphiko alo beselufuqwa ngumoya lo owenza luqonge luye phezulu. Yikho ukhozi alusebenzisi amandla alo kuphela nxa luqonga. Abathemba uJehova labo bakhangelele kuye ukuthi abanike ‘amandla amakhulukazi.’
ISIKHUKHUKAZI SIYAWAQOQA AMATSHIYANE ASO
Kwathi uJesu esezabulawa, wama wakhangela isigodlo sakoJuda wasesithi: “Hawu Jerusalema, wena obulala abaphrofethi ubakhande ngamatshe labo abathunywe kuwe, sekukanengi ngilangazela ukuqoqa ndawonye abantwabakho, njengesikhukhukazi siqoqa amatshiyane aso ngaphansi kwamaphiko aso, kodwa wena wawungathandi.”
Kuyimvelo ukuthi izinyoni zibe lesifiso sokuvikela abantwana bazo. Izikhukhukazi lezinye izinyoni ezingahlali ezihlahleni zithwala nzima endabeni le ngoba zihlala zizulelwa yizingozi. Ngakho isikhukhukazi singathi tshazi uhelwane luzula emoyeni sihle sikhale sibiza amatshiyane ukuthi azocatsha ngaphansi kwamaphiko aso. Kanti njalo nxa kutshisa loba kulezulu amatshiyane acatsha ngaphansi kwamaphiko esikhukhukazi. UJesu wayefuna izakhamuzi zaseJerusalema ziye kuye ukuze azivikele njalo azincedise ezindabeni zokukhonza. Lalamuhla, uJesu uyasinxusa ukuthi siye kuye ukuze sithole ukuphumula kanye lesivikelo kulokho okusikhathazayo empilweni.
Kusegcekeni ukuthi kunengi esingakufunda ezinyonini. Nxa uzibukele, zama ukucabanga ngezingathekiso eziseBhayibhilini ezikhuluma ngazo. Ukucabanga ngenkonjane kuzakunceda ukuthi uqakathekise indlu kaJehova yokukhonzela. Ukucabanga ngokhozi kuzakunceda ukuthi uhlale uthembele kuJehova ukuthi akunike amandla. UJesu uyakunxusa ukuthi uze kuye ukuze uthole iqiniso elizakuvikela ngendlela isikhukhukazi esivikela ngayo amatshiyane aso. Kanti njalo ingabuzane kumele lihlale likukhumbuza ukuthi unanzelele izenzakalo zomhlaba ezitshengisa ukuthi siphila kusiphi isikhathi. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Izizalwane zeZimbabwe sezitshayele ihlombe umngcinisihlalo wekomishini ye African Union uNkosazana Dlamini-Zuma ngokwethesa ezinye inkokheli zezwekazi leAfrica umlandu wokubangela ukuhlupheka kwabantu.
Kodwa zimsola ngokwehluleka ukuqamba uMongameli Robert Mugabe njengesibonelo salezo nkokheli ezingalunganga.
Abamtshayele izandla uNkosikazi Dlamini-Zuma bathe ukhuluma iqiniso ukuthi inkokheli zeAfrica yizo ezibangela ukuhlupheka kwabantu bazo hatshi amazwe entshonalanga njengalokho okuhlala kukhulunywa nguhulumende weZimbabwe.
Esethula umlayezelo wakhe womnyaka omutsha, uNkosikazi Dlamini-Zuma uthe umkhuba wezinye inkokheli zeAfrica wokuhlukumeza lokubangela ukubulawa kwezigidi zabantu kufanele uphele du.
Uthe inkokheli zilomlandu wokuvikela abantu bazo hatshi ukubahlukumeza lokubabulala.
Emazwini akhe uqambe njengesibonelo inkokheli zamazwe afana le South Sudan lapho osokufe khona ingxenye yesigidi sabantu ngenxa yezombusazwe.
Ubuye wasola njalo iBurundi, iCentral African Republic leGambia esithi lakula amazwe abantu badliswa imbuya ngoluthi ngohulumende bawo.
AbeZimbabwe laba bathi iphutha lika Dlamini-Zuma kube yikwehluleka ukuqamba uMugabe njengesibonelo esikhulu njengoba laye usebangele ukuhlupheka okumangalisayo lemfa yezinkulungwane elizweni leZimbabwe.
Isizalwane seZimbabwe, ongomunye wentsha ebandleni le ZAPU, uMnu. Carnicous Nkala, uthi, icala elikhulu elidalwe nguhulumende kaMongameli Mugabe yikuguguda umnotho welizwe abawuthole unone usesabeka.
“Ilizwe leliyana bekuyilo ilizwe esazi ukuthi thina ngumchilo wamakhosikazi, irainbow nation, ngoba konke bekukhona bekungekho okungekho. Bekusaziwa ukuthi iBulawayo yi-industrial city, iGweru ibileyayo istatus. Ungaze ukubheke lamanje lamakhansili abenga philiswa nguhulumende … Konke lokho akusekho.”
Kanti-ke isiphathamandla sebandla le United Democratic Front njalo owalwa impi yenkululeko, uMnu. Andrew Nyathi uthi ucuku olukhulu lwenkokheli zeZimbabwe yikubulawa kwezinkulungwane zabantu kugoqela ngesikhathi seGukurahundi, lokuphathwa njengezichaka kwalabo abasola indlela okubuswa ngayo.
Esinye isizalwane seZimbabwe uMnu. Washy Mabizela uthi akusakhulunywa-ke ngendlela inkokheli zeZimbabwe ezephula ngayo amalungelo oluntu.
“Umuntu emthethweni uyavunyelwa ukuthi enze i-strike but siyashaywa nxa singakwenza …”
UMnu. Mabizela uthi icala elikhulu likahuluemde weZanu PF yikuthi ngesikhathi uzulu ethwele amagabha avuzayo ngomnotho obulewe zinkokheli zaleli bandla bona bazihlupha kuphela ngokulwela izikhundla.
UMnu. Nyathi uthi kayikho enye indlela yokulungisa umonakalo osudalwe zinkokheli zeZanu pf eZimbabwe ngaphandle kokuthi abadala amacala babhekane lomthetho.
“Ukuthi ubulele abantu abangu 2, kumbe ubulele 1, or ubulele 20,000, kumele uthonisiswe ukuthi ukwenzeleni lokhu uchazele isizwe. Kwenzelwani? Kwenzelwa ukuthi kungabi lomunye ozabuyakwenze futhi khonokhuyana.”
Inengi lithi ngesikhathi uMugabe ethatha intambo zombuso eZimbabwe lelilizwe belivuna ukudla obekuthenjwe ngamazwe onke asezansi yezwekazi leAfrica kodwa khathesi selize libalekelwa layiziphofu ngenxa yendlala, inhlupheko, locuku lukahulumende. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umfundisi Evan Mawarire owomkhankaso weHashtag This Flag, ubotshiwe ngoMvulo ekolitshini le University of Zimbabwe ngemva kokutshengisela kwezifundi ezifundela ubudokotela.
UMawarire uvalelwe estokisini se Avondale njalo akwaziwa ukuthi wetheswa cala bani.
Kodwa izifundi zithi uMawarire uthandaze lezifundi eziduduza engakabotshwa ngamapholisa ekolitshi leli.
UMawarire wenelise ukuthumeza ebulenjini be Facebook umfanekiso kamabonakude esemapholiseni esithi ubotshelwe ukuthandaza.
Kubikwa kulezifundi ezihlaselwe ngamapholisa ekolitshini zatshaywa kabuhlungu.
Iziphathamandla zekolitshi leli zithi kusukela ngesigaba semfundo esilandelayo sekuzamele zibhadale imali engamadola angamakhulu ayithoba munwe munye - $900 - ezinye zibhadale inkulungwane eyodwa lamadola angamakhulu amahlanu - $1,500 kusukela kumadola angamakhulu ayisikhombisa - $700.
Ukuze sizwe okunengi ngaloludaba sixoxe lesiphathamandla senhlanganiso yezifundi, eye ZINASU, uMnu. Alistar Pfunye. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inengi labantu abafuna ukubhalisa ukuvota kusukela ngoLwesibili ngaphansi kohlelo lweBiometric Voter Registration (BVR) blitz olwenziwa yikhomishini ebona ngezokhetho elizweni eye Zimbabwe Electoral Commission (ZEC) edolobheni lakoBulawayo, libuyela emakhaya lingabhalisanga inengi labo kuyilabo abahlala emkhukhwini.
Abantu laba ngabahlala endaweni ezigqagqele uBulawayo lapho okungelamvumo yokuhlala khona ezinjenge Ngozi Mine, Killarney leCabatsha squatter camps.
Bonke abalancwadi eziveza ukuthi bahlala ngaphi njengoba bengelalungelo lokuhlala kulozondawo.
Loba kunjalo, uhlelo lokubhalisa ukuvota kulungiselelwa ukhetho lomnyaka ozayo oluqhutshwa ngesiqubu luqhubekela phambili koBulawayo njalo ihlandla lakuqala lokubhalisa likhangelelwe ukuthatha amalanga alitshumi lasithupha.
Inhlanganiso elwela amalungelo oluntu, eye Abammeli Human Rights Lawyers Network, iyakusola kakhulu ukuxotshwa kwabantu laba.
Ithi bazathatha inyathelo lokubona ukuba akulamuntu ozabuyiselwla emuva kusukela ngoLwesine.
UMnu. Tineyi Mukwewa, igqwetha elibona ngokuqhutshwa kwenhlelo kunhlanganiso le, uthi iZEC kumele ibone ukuba wonke umuntu uyabhaliswa ngoba akusimfihlo ukuthi abantu abahlala emikhukhwini akulandlela zokuthi bathole isiqiniseko sekheli.
UMongameli weMRP, uMnu. Mqondisi Moyo, uthe okwenziwa yiZEC, yikuganga njalo yikuqala kokuqila kukhetho oluzayo.
UMandlenkosi Muhlwa, esinye isakhamuzi sakoBulawayo, uthi wehlulekile ukubhalisa ukuvota ngoba ubengela ncwadi ekhombisa ikheli lapho ahlala khona kanye lencwadi esekela eyekheli.
Osakhulayo, uCelani Moyo, osuka eSilobela esabelweni seNkabazwe, uthi esigabeni sakibo bakhangelele ukubhalisa ngenyanga ezayo.
Uthi ngendlela abantu ababuyiselwa ngakhona emadolobheni kukhombisa ukuba emakhaya kuzaba phambili.
Olwela ilungelo loluntu, uMnu. Mbuso Fuzwayo, uthi kulusizi ukuthi iZEC ibuyisela abantu emuva ngoba ayifuni abantu ukuba bavote.
Uthi abanye abalancwadi eziveza lapho abahlala khona ngoba uhulumende wababhidlizela izindlu ngohlelo lweOperation Murambatsvina lokunye okufanayo.
Kulandela ukubhalisa kutsha abantu ukuvota ngaphansi kohlelo lweBVR ukuze ikhomishini yeZEC ibe loluhlu lwabantu abazavota, inengi labantu lithi uhlelo lolu lwenziwa ngesikhathi esihle kodwa ukubuyiselwa kwabantu emuva ngoba bengela ncwadi isiqiniseko sekheli eyalapho abahlala khona kuzakwenza kukhanye angathi uhlelo lolu lubi. | isiNdebele |
WASHINGTON —
(Umbiko owethulwe nguhulumende weMelika)
Kusukela lamuhla kuze kuyefika mhlaka 7 ngenyanga ezayo, uhulumende weMelika ozabe eqhuba uhlelo olubizwa ngokuthi yi2019 Diversity VISA Program.
Uhlelo lolu luzavulela amathuba abantu abazinkulungwane ezingamatshumi amahlanu – 50,000 – ukuthi bazehlala eMelika okusemthethweni.
Abantu laba bakhangelelwe ukuthi bavele emazweni lapho okulabantu abalutshwana abethekelela ele Melika.
Ilizwe leMelika lilizwe lezihambi. Lokhu yikho okwenza ukuthi kubelabantu abehlukeneyo kangaka abalithuthukisa bekhululekile.
Okusobala yikuthi kuleminye imihlobo yabantu okukhanya bebalutshwana kwele Meliki. Uhlelo lwe Diversity VISA Program luzama ukuthi kulungiswe lokhu ukwenzela ukuthi kubelemihlobo yabantu eminengi kwele Melika.
Ukuze kulungiswe lokhu, ilizwe leMelika kalisoze lithathe abantu ngaphansi kohlelo lolu abavela emazweni agoqela ele Bangladesh, Brazil, Canada, mainland China, Colombia, Dominican Republic, El Salvador, Haiti, India, Jamaica, Mexico, Nigeria, Pakistan, Peru, Philippines, South Korea, United Kingdom ngaphandle kwe Northern Ireland leVietnam.
Abafuna ukungena kuhlelo lolu ngenani ebulenjini beInternet kukheli elithi dvlottery.state.gov
Kuzakuthatha imizuzu elitshumi lanhlanu kuphela ukuthi ubhalise ibizo lakho lokunye okufunakalayo. Ungenza njalo kumele ugcine okuthiwa yi- confirmation number.
Nxa ufuna ukubakwazi ukuthi uphumelela kumbe hatshi, kumele ukhangele incwadi ye email ozayithunyezelwa ngo Nkwenkwezi kukheli le email elithi dvlottery.state.gov.
Linanzelele ukuthi akulamali okumele liyibhadale nxa lingena kuhlelo lolu njalo akumelanga lamukele incwadi evela kwezinye indawo ngaphandle kwe dvlottery.state.gov
Silifisela inhlanhla kuhlelo lolu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Uhlelo lukahulumende olokulima oluthiwa yiCommand Agriculture lubikwa soluhlaselwe zinkinga ezimbalwa ezibalisa ukungaphiwa inhlanyelo kwabalimi lokwebiwa kwayo lemvundiso.
Loluhlelo lukhangelelwe ukuba lesivuno esingamathani ambalwa kubalimi abaphiwa inhlanyelo lemvundiso kungelambhadalo besebebhadala ngengxenye yesivuno sabo.
Uhulumende wethula loluhlelo ngenyanga kaNtulikazi wazisa ukuba abalimi abazinkulungwane ezimbili bazapiwa inhlanyelo lemvundiso ukuze balime bengavuna baphathise isize.
Phansi kohlelo lolu abalimi bazalima amasimu ayisilinganiso sama hectare azinkulungwane ezimbili.
Uhulumende uyalandula imbiko yokuthi loluhlelo ngolokuhuga abavotayo esithi injongo yakhe ngeyokuphathisa uzulu nje kuphela.
Ukuze sihlaziye impumela yohlelo lolu, iStudio 7 ixoxe lengcwethi ecubungula ezokulima, uMnu. Mandla Nkomo, othi uhlelo lolu alusoze luphumelele.
"ICommand Agriculture singathi yinganekwane ngoba sesike sadlula kiyo. Nxa usakhumbula ngeminyaka yabo 2006 kwaba lohlelo lapho okungene khona iReserve Bank lebutho le Zimbabwe National Army elalithiwa liphathisa abalimi ukulima," kutsho uNkomo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umthethwandaba we High Court eHarare ngoLwesine unqume ukuba udaba olukhwezwe libandla le MDC-T olokuthi uhlelo lokubhalisa amagama abavoti lumiswe alumelanga luthethwe ngokuphazima kweso njengalokho okade kufunwa libandla leli.
Umtshutshisi, uMnu. Davison Moses Foroma, utshele umthethwandaba ukuthi loludaba luzahluzwa ngesikhathi esilandelayo njengazo zonke indaba mahlayana.
Ibandla le MDC-T, ebelimelwe nguMnu. Eric Matinenga, lithi uhlelo lokubhalisa amagama abavoti kumele lumiswe andubana kulungisiswe ingxaki ezimbalwa ezifana lokungasebenzi kuhle kwemitshina, ukusilela kwamaphepha okusebenzisa lokunye okuluhlaseleyo selokhu lwasungulwa ngeviki edluleyo.
Umsekeli wesikhulumeli sebandla le MDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, uthe, "Ukwala kwe court akutsho ukuthi sesimile, lathi sesizadina eminye imizamo yokuthi sibone ukuthi udaba lolu bayalulungisa."
Kolunye udaba olufanayo, izizalwaze zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa sezizithola ziphakathi kodubo lokuthi ziye ekhaya ziyobhalisa amagama azo kuluhlu lwabavoti kumbe zingayi zilwisane lokubhalisa kakutsha amaphepha okuhlala okusemthethweni kulelo lizwe.
Amaphepha okuhlala lokusebenza okusemthethweni eSouth Africa athiwa ngama Zimbabwe Exemption Permits asemele avuselelwe kungakafiki umhlaka 30 Lwezi.
Kuthi ukubhalisela ukuvota khona lakho sokwaqala eZimbabwe.
Isizalwane seZimbabwe esisebenza kwele South Africa, uMnu. Anglistone Sibanda, uthe, "Yinto enhle eyokuthi abantu bayaphiwa amaphepha kodwa mina engikusolayo yikuqondanga kwakhona ukuthi abantu kumele babuyele emakhaya baye rejesta." | isiNdebele |
UDESIDERIUS Erasmus (phose ngo-1469-1536) wayedumile ngezinsuku zakhe. Abantu baqalisa bembabaza besithi ukhaliphile ukudlula zonke izifundiswa ze-Europe kodwa ngokuya kwesikhathi basebemgcona ngokuthi uligwala njalo ungumhlamuki. Ngesikhathi kulempikiswano ngezimfundiso zenkolo, waveza egcekeni amaphutha lobuqili obabusesontweni yamaKatolika lakulabo ababefuna ukuhlamuka. Khathesi nguye osebalwa njengoyingqungquthela ekuntshintsheni kwezindaba zamasonto kwele-Europe. Ngenxa yani?
UKUHLOLA IZIMFUNDISO
Ukwazi kuka-Erasmus isiGiriki lesiLathini kwamnceda ukuthi enelise ukuxeganisa amaBhayibhili ayehunyutshwe ngesiLathini, anjenge-Vulgate, lemibhalo yakuqala yesiGiriki eyaziwa ngokuthi liThestamente Elitsha. Lokhu kwamenza wananzelela ukuthi ulwazi lweBhayibhili luqakathekile kakhulu. Kanti njalo wakubona kufanele ukuthi kuhunyutshwe iMibhalo Engcwele ngezinye izindimi ezazikhulunywa ngabantu abanengi.
U-Erasmus wayelesifiso sokuthi kuhlolisiswe izimfundiso zamaKatolika ukuze zintshintshwe, ngoba wayekholwa ukuthi umuntu okhonzayo kumele akhanye ngendlela aphila ngayo hatshi ngokugcina imikhuba yesonto nje. Lokhu kwabangela ukuthi amaKatolika amcabangele ukuthi laye wayebambisana labahlamuki abasebekhona esontweni labo.
U-Erasmus wabuveza mgceke ubuqili obabusenziwa ngamaKatolika lalabo abasebehlamukile esontweni lamaKatolika
Kulokho akubhalayo, u-Erasmus wabuveza mgceke ubuqili obabusenziwa ngabakhokheli besonto lokuthanda kwabo impilo ephezulu kanye lokusekela kwabopapa izimpi. Yena wayetshiyene labakhokheli laba ababesebenzisa imikhuba yesonto egoqela ukuvuma izono, ukukhulekela abangcwele, ukuzila ukudla kanye lokuya ezindaweni ezitshiyeneyo ukuze baqile amakholwa. Okunye njalo yikuthi wayengavumelani lezinye izinto ezazisenziwa esontweni ezinjengokubhadalisa umuntu imali ukuze angajeziselwa izono azenzileyo lokubamba ngamandla umuntu ukuthi angatshadi.
ITHESTAMENTE ELITSHA LESIGIRIKI
Ngo-1516 u-Erasmus wethula iThestamente Elitsha lesiGiriki elaba ngelokuqala ukudindwa. IBhayibhili leli lalilamanothi kanye leThestamente Elitsha ayelihumutshe ngesiLathini kodwa elalingafanani le-Vulgate. Ngokuya kwesikhathi wayilungisisa imibhalo le, okwenza ukuthi ethule eyayehlukene kakhulu le-Vulgate yesiLathini.
Ngokwesibonelo, omunye umehluko utholakala ku-1 Johane 5:7. Njengoba babefuna ukusekela imfundiso engekho emibhalweni eyokuthi uNkulunkulu umthathu emunye, i-Vulgate yangezelelwa ngamazwi abizwa ngokuthi yi-comma Johanneum. Athi: “Ngoba bathathu abafakazayo ezulwini, uYise, uLizwi, loMoya oNgcwele; laba abathathu banye.” U-Erasmus kazange awafake amazwi la eThestamenteni Elitsha alihumutshayo lalapho eselilungisisa ngoba kazange awathole emibhalweni yesiGiriki ayeyisebenzisa. Wathi esephinda ukulilungisisa, isonto lambamba ngamandla ukuthi awafake amazwi la.
AmaThestamente Amatsha ka-Erasmus ayeselungisisiwe enza kwaba lula ukuthi kuhunyutshwe amanye ngezinye izindimi ezazikhulunywa e-Europe. Amanye amadoda anjengoMartin Luther, uWilliam Tyndale, u-Antonio Brucioli loFrancisco de Enzinas bawasebenzisa ngesikhathi behumutsha iThestamente Elitsha ngesiJelimane, isiNgisi, isiNtaliyane lesi-Spanish.
U-Erasmus waphila ngesikhathi kulezingxabano emasontweni njalo labo abahlamuka esontweni lamaKatolika babesithi iThestamente Elitsha lesiGiriki ayelenzile laliluncedo. Abantu abanengi babesithi u-Erasmus ungumhlamuki kodwa iqiniso labacacela ngesikhathi kuqalisa ukuhlamuka. Wakhetha ukungazingeni izimpikiswano zamasonto ezacina zivuka. Eminyakeni edlula 100 eyadlulayo isifundiswa okuthiwa nguDavid Schaff sabhala ukuthi u-Erasmus “wafa ezimele yedwa, kazange athathe cele. Yikho amaKatolika ayengeke athi ngowabo, lalabo abahlamuka esontweni lamaKatolika babengeke bathi ngowabo.” | isiNdebele |
Iqembu lomdlalo wenguqu ele Kombani yilo eliphakamise isicoco somncintiswano walonyaka owe Jonah Football Tournament oqhutshelwe eNyabane, eBulilima, ngeSonto ngosuku lwekhefu leKhisimusi.
Iqembu le Kombani linqobe ele Nyabane Azzuri nge 3 ka 1 ku final ngemva kokutshaywa kwembekwa. Lawa maqembu aze ehlukaniswa yimbekwa ngoba isikhathi besiphele zingutshiki lobhanqa 2 ka 2.
Kumidlalo yezibaya iqembu le Kombani liqede lihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo eyisikhombisa ngemva kokunqoba ele Plumtree Chiefs nge 2 ka 1, laba ngutshiki lobhanqa 0 – 0 lele Nyabane laphinda latshaya ele Marula nge 1 ka nya.
Iqembu le Nyabane Azzuri lona liqede lilemiklomelo eyithoba munwe munye ngemva kokunqoba kuyo yonke imidlalo yalo emithathu yezibaya. Abafana be Nyabane Azzuri batshaye iqembu le Hlangulani nge 2 ka nya kwathi emidlalweni yalo lamaqembu abalisa ele Bangani lele Manda linqobe nge 3 ka nya.
Kusigaba se semi – final iqembu le Nyabane Azzuri linqobe ele Plumtree Chiefs nge 2 kanya kwathi ele Kombani lalo litshaye ele Hlangulani ngempumela efanayo.
Ekhuluma phezu kwalimidlalo usomabhizimusi osebenzela elizweni le South Africa uJonathan Ndlovu uthe yena othi inhloso yakhe ngeyokupha ithuba abadlali abasacathulayo ukuba bebonwe ngamaqembu amakhulu.
“Imidlalo le sileminyaka emine idlalwa njalo injongo yethu ngeyokuthi sikhulise abantwana bazibonakalise ithalenta labo njalo siyamema amaqembu amakhulu ukuba ezobona limidlalo.”
Lonyaka uNdlovu ubememe iqembu elibunjwa ngabadlali abadla ubhedu kudala ukuba lizodlala leqembu labadlali base Plumtree njalo leliqembu libunjwa ngabanye abadlali asebengabaqeqetshi kumaqembu amakhulu.
Laba baqeqetshi bebekhangelelwe ukuba besize ekukhetheni abadlali abatshengisa ukuba lekusasa elihle emdlalweni wenguqu abazabumba iqembu elizancintisa kuligi yesigaba sangaphansi edlala ngaphansi kokuqondisa kwenhlanganiso yeZifa.
Umncintiswano we Jonah Football Tournament uqhutshwa minyaka yonke ngekhefu lekhisimusi njalo iqembu le Kombani lithole inkulungwane ezingamatshumi amabili ngokunqoba elikwenze kumdlalo we final.
UNdlovu ulokuphatheka njalo ekusekeleni imidlalo yabantwana bezikolo esigabeni se Plumtree. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
UMongameli Robert Mugabe ngoLwesine usungule umsebenzi wokulungiswa lokuqheliswa komgwaqo osuka eBeitrbidge usiya eHarare.
Ekhuluma emkhosini oqhutshelwe eNkabazwe esigabeni seChirumanzu, uMugabe uthe ukulungiswa kwalumgwaqo kuqakathekile kakhulu ngoba ulezimota ezinengi njalo uxhumanisa eleZimabwe lamanye amazwe.
Umgwaqo lo ulungiswa yinkampani yakweleAustralia ngemali efika phose ibillion elilodwa lamadola.
Banengi abantu abafela emgwaqweni lo ngengozi zezimota mnyaka ngomnyaka.
Esuka emkhosini lo uMugabe ulubhekise eMasvingo ukuyavula ngokusemthethweni idamu leTokwe-Mukosi lona ebeselileminyaka eminengi lisakhiwa.
UMugabe ukhonone ngezijeziso zenotho ezafakelwa uhulumende wakhe ngamazwe afana leMelika leBhilithani esithi zenqabela eleZimbabwe ukuthi lilungisise imigwaqo yalo njalo lithuthuke.
Ummeli weNkayi South edale lephalamende, uMnu Abednico Bhebhe, utshele iStudio 7 ukuthi uMugabe uvika ngezijeso. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Ngesikhathi eleSouth Africa lithakazelela ilanga labatsha ngoLwesihlanu, abeZimbabwe labo bebethe gwaqa endaweni ezitshiyeneyo bethakazelela leli langa ngokuhlomisana enhlutsheni ababhekane lazo emazweni.
Kwakumhlaka 16 Nhlangula ngo 1976, elokitshini leSoweto kweleSouth Africa lapho amapholisa kahulumende wamabhunu efafaza ngenhlamvu abantwana besikolo ababekhonona ngomthetho wokuthi bafunde izifundo zabo besebenzisa ulimi lwamabhunu olweAfrikaans.
NgoLwesihlanu intsha yeZimbabwe imanyene leyakwele South Africa bekhumbula ukuzinikela kwentshale ka 1976 okungenye yezinto ezaletha inkululeko kweleSouth Africa.
Emkhosini obuseNaledi eSoweto intsha yeZimbabwe labosowabo kweleSouth Africa bebedlala imidlalo etshiyeneyo, ngendlela yokuthi bazane ngcono bengacwasani.
Intombazana yeZimbabwe uNosisa Ncube uthi bakhethe ukunanza leli langa ngokwenza okuhle hatshi ukuyadakwa njengokwenziwa ngabanye abantwana besikolo.
“Sikhethe ukuthi lamhlanje sizohlanganyela sonke and have isikhathi esinaso sonke. Kakhulu kuye kufike izinto empilweni and ungazi ukuthi ujikele kubani ukhulume nobani. Uma ukwazi ukuhlanganyela nabantu lidlale ibhola lazane uthola ubungane nobudlelwane lapho uyazi ukuthi ukhona umuntu ongakhuluma naye if ever uzithola usesimeni.”
Inhlanganiso elwela amalungelo abomama eyeZim iMbokodo layo ibibuthanise intsha labomama eHilbrow kujatshulwa lokufundisa amantombazana ngekusasa. Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zim Imbokodo unkosazana Victress Mathuthu uthi babone kufanele ukuthi basigoqe sisemanzi ukuze isizwe singatshabalali.
“Injongonje yeMbokodo okokuqala yikuthi si adivayizane la amantombazana amancane sibafundise ukuthi lemali is not everything. Lokuthi lapho abahamba khona behambe beqaphela ngoba sesiphila esikhathini esinzima lapho abakidinetshwa khona sizwe kuthiwa abantwana bathathiwe. Njengabantwana abangamantombazana sithi sibakhulise sibalaye ukuthi bahlale beqaphele.”
Laphake bekungafundwa kuphela, kodwa bebeziqhunsa begida kuluthuli ngitsho lezokholo.
EHilbrow njalo imuli yeZimbabwe yakoPhambuka ibibizene yonke yathi gwaqa labantwabayo kuthakazelelwa leli langa.
Osakhulayo wale imuli uJulile Makhulela uqede iMatric yakhe ngo2014. Uthi impilo ayikho lula emazweni njengoba bengekho obabakazi labo gogo abangabafundisa amasiko lemvelaphi yabo.
Uthi okunye okubahlukumeza kakhulu emazweni yikungatholi uxhaso lukahulumende olwemali yokuya ezikolo zemfundo ephezulu.
Loba kunjalo inengi lale intsha lithi ikusasa yabo iyathembisa njengoba befisa ukuthi bengaqeda ukufunda, nxa isimo sesikahle babuyele ekhaya bayevuselela ilizwe labokhokho babo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukusuka elizweni kukaMongameli Robert Mugabe ngoLwesibili elubhekise kwele Singapore sokudale imibuzo eminengi.
Isikhulumeli sikamongameli, uMnu. George Charamba, utshele intathelizindaba ngoLwesibili ukuthi uMugabe uyekhangelwa ngabodokotela abamelaphayo okuthiwa ngesilungu yi-review.
Imuli yakoMugabe ibikwa isuke ngoMvulo yayaqoqa indizamtshina yokuzothatha uMugabe.
UCharamba uther osaphethe isikhundla sikamongameli nguMnu. Phelekezela Mphoko.
Okunye osekudale inkulumo yikuthi uMugabe ubekhonale eSingapore kumaviki amalutshwana asanda kwedlula njalo usuka elizweni ngesikhathi odokotela labomongi bephakathi kokukhalala imisebenzi.
Umsebenzi kahulumende kucatshangelwa ukuba uyama nxa umongameli engekho elizweni.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi kwezombusazwe, uMnu. Thandeko Zinti Mkandla, lowake waba ngumeya wakoBulawayo engowebandla leZanu PF, uMnu. David Ndlovu.
UNdlovu uthe, "Umongameli lanxa eqatshwa kulalokhu okuthiwa ngama conditions of service, angiwazi ukuthi athini kodwa mhlawumbe ayatsho ukuthi engagula kumele ayelatshwa phandle kwelizwe."
Uthe lanxa kungabe kubhaliwe kumele alandele umzawangedwa ngoba uyabe ebona ukuthi amadokotela ase strayikile.
"Ukhokhela nje kumele ube lo nembeza uzwele abantu ngoba labo bazakuzwela kwelinye ilanga kulokuphongukusuka nje ngesikhathi esingafanelanga. Nxa kunjalo ngcono ehle ayohlala eSingapore abesiza ukuzosivakatshela," kutsho uMkandla. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso yeAmnesty International (AI) isiphe uMnu. Itai Dzamara isicoco sokuba ngomunye wabantu abaphatheke kabanzi emkhankasweni wokulwela amalungelo oluntu engakanyamalali.
UDzamara wathunjwa ngabantu abanakanelwa ukuthi ngabacuphi kumbe abasekeli bebandla leZanu PF mhlaka 9 ngenyanga kaMbimbitho ngo2015.
Lanamuhla lokhu, akwaziwa ukuthi waya ngaphi lokuthi uyaphila na. UDzamara ufikisa iminyaka emibili enyamalele ngeviki ezayo.
IAmnesty International ithi uDzamara liqhawe lamaqhawe ebelilwela amalungelo oluntu lingelakwesaba.
Omunye owayevame ukutshengisela loDzamara besola umbuso kaMongameli Robert Mugabe eAfrica Unity Square eHarare, uMnu. Charles Nyoni, uthi bayathokoza ngalesi sicoco.
“Kuyasijabulisa kakhulu okwenziwe yiAmnesty International lokhu ngoba kuveza sobala ukuthi lanxa wanyamalala uDzamara, imisebenzi yakhe lokhe inanzwa,” kutsho uNyoni. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abongi ababelethisa omama esibhedlela seParirenyatwa eHarare labo bakhalale umsebenzi ngoLwesithathu bekhonona ngeholo eliphansi kanye lokwandelwa ngumsebenzi.
Ababelethisi laba babambana labodokotela labongi bezibhedlela zikahulumende abaqale ukukhalala umsebenzi kumaviki amabili edluleyo.
Bathi ukukhalala umsebenzi kwabodokotela labongi sokwenze bayandelwa ngumsebenzi, osokubangela ukuthi behluleke ukuqhuba umsebenzi wabo ngemfanelo.
Abazi ngokwenzakalayo bathi ababelethisa omama kwezinye izibhedlela zikahulumende labo balakho ukukhalala umsebenzi yiloba nini.
Umfundisi Useni Sibanda utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kumele elungisise udaba lolu ngokuphangisa izigulane zingakafi mahlayana.
“Ungakhangela, uMongameli Mugabe usebenzisa imali enengi lezinye ingatsha zikahulumende. Le yimali emele isetshenziswe ezibhedlela abantu bengakafi ngobunengi,” kutsho uMnu Sibanda. | isiNdebele |
BULAWAYO —
UPeter Mpofu kumbe uPalolo waziwa kakhulu edolobheni lako Bulawayo njengengcitshi eye freestyle football kumbe iball juggling.
UMpofu wenza izimanga ngebhola lokukhahlela ngoba engaqala ukulikhahlela elisa emoyeni kuyabe angani ulibophe ngentambo ukuze lingawi lapho elitshaya ngezitho ezitshiyeneyo zomzimba wakhe.
Engathanda uyalingqikila ngekhanda aze aliqabuje ibhola lingazange liwele phansi.
Lokhu akusiwo masalamusi kodwa kungoba umfoka Mpofu eseleminyaka eminengi waqala ukwenza ifreestyle football.
UMphofu uthe, uqale eleminyaka elitshumi lambili ekwenza lokhu. Waedlala e Rutz Celtics lapho walimala waseqala ukwenza ifreestyle soccer.
UMpofu uphinde wathi, kwamanye amazwe abalisa ele South Africa kuyaqhutshwa imncintiswano ye freestyle football kodwa kwele Zimbabwe uMpofu nguye yedwa oziphilisa ngokwenza lumdlalo esedolobheni lako Bulawayo kuthi esigodlweni iHarare kulo Desire Mbidzo ongumfowabo wabadlali abake badla ubhedu bedlalela amaqembu atshiyeneyo abathi uJohn, uFarai kanye lo Davies Mbidzo.
UMpofu uthi iphupho lakhe ngelokuyancintisa kwamanye amazwe nxa engathola abangamxhasa.
“Mina into engiyifisayo yikuba lami ngiyencintisana labanye abakwenzayo lokhu. Ikhona imincintiswano eyezizwe zonke zomhlaba njalo ngidinga abangangisiza ukuze lami ngiyekhonale ngiyemela ilizwe leZimbabwe,” kusho UMphofu.
UMpofu uleminyaka engamatshumi amabili lathoba munwe munye eyokuzalwa njalo uthi umdlali oyisizalwane selizwe le Brazil uRonaldinho nguye umdlali owamenza waqala ukwenza iball juggling.
Ifreestyle football yiyo aziphilisa ngayo loba nje ekhala ngokuba imali ayitholayo incane okuyikho okumenza abe lentshukuntshu yokuyancintisa kwamanye amazwe lapho umdlalo lo oqakathekiswa khona. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Inhlanganiso yeHeal Zimbabwe ithi sokuqhamuke ukuhlukuluzwa kwabantu esigabeni seBikita West okwenziwa ngamalunga eZanu PF ngaphambilini kokhetho lweby-election mhlaka 21 kulinyanga.
Embikweni ewethule ngoMvulo, inhlanganiso le ithi esikhathini esinengi abancintisa kulolukhetho bemele amabandla aphikisayo kabavunyelwa ukwenza imihlangano yebo bekhululekile.
Iziphathamandla zebandla leZanu PF zibikwa njalo zithenga amavoti ngokudla. Abasekela amabandla aphikisayo babikwa bengakuphiwa lokhu kudla.
Isiphathamandla senhlanganiso yeHeal Zimbabwe uMnu Rollings Magede utshele iStudio 7 ukuthi okwenzakalayo lokhu kukhomba sobala ukuthi ukhetho lolu alusoze lube ngolukhululekileyo.
UMnu Magede wengeze wathi uzulu weBikita West sehlalela evalweni njalo ngokwethuselwa ngabasekeli bebandla leZanu PF.
Isigaba seBikita West sisele singasela osimelayo edale lephalamende ngemva kokutholakala kukaMnu Munyaradzi Kereke elecala lokubamba iganyavu. | isiNdebele |
Kasifunde ngomfana owanceda umalumakhe ukuthi angabulawa. Umalumakhe kwakungumphostoli uPhawuli. Kasilazi ibizo lomfana lo kodwa esikwaziyo yikuthi wenza okuthile okwatshengisa ukuthi wayelesibindi. Uyafuna ukwazi ukuthi wenzani?—
UPhawuli wayesejele eJerusalema. Wayebotshelwe ukutshumayela ngoJesu. Amanye amadoda alomoya omubi ayemzonda uPhawuli, yikho asesenza icebo lokumbulala. Athi: ‘Asiceleni ukuthi umkhokheli wamasotsha athume amasotsha akhe ukuthi alethe uPhawuli emthethwandaba. Sizamcathamela emgwaqweni njalo nxa esedlula sizahle simbulale!’
Umzukulu kaPhawuli walizwa icebo leli. Wasesenzani? Waqonda ejele wayatshela uPhawuli. UPhawuli wahle wamthuma ukuthi ayetshela umkhokheli wamasotsha. Ucabanga ukuthi kwakulula ukuthi umzukulu kaPhawuli ayekhuluma lomkhokheli wamasotsha?—Hatshi, ngoba umkhokheli wayelesikhundla esikhulu. Kodwa umzukulu kaPhawuli wayelesibindi yikho wakhuluma laye.
Umkhokheli wamasotsha wahle walungiselela. Wabuthanisa amasotsha aphosa abe ngu-500 ukuze avikele uPhawuli. Wawatshela ukuthi ahle asuke ebusuku ahambise uPhawuli eKhasariya. Ubona angani uPhawuli wabulawa yini?—Hatshi, amadoda alomoya omubi ehluleka ukumbulala. Icebo lawo elibi kalisaphumelelanga.
Ufundani endabeni le?—Lawe ungasithola isibindi njengomzukulu kaPhawuli. Kumele sibe lesibindi nxa sitshela abanye ngoJehova. Uzaba laso yini isibindi sokuhlala ukhuluma ngoJehova?—Nxa ungenza njalo unganceda omunye umuntu ukuthi angafi.
BALA EBHAYIBHILINI LAKHO
ImiSebenzi 23:12-24
UMathewu 24:14; 28:18-20
1 KuThimothi 4:16 | isiNdebele |
Izinhloli zako-Israyeli zafika zahlala endlini yowesifazana okuthiwa nguRahabi ngesikhathi zisedolobheni leJerikho. Inkosi yaseJerikho yatshelwa lokho yasithuma amasotsha endlini kaRahabi. Wacatshisa izinhloli lezo phezu kophahla wasetshela amasotsha ukuthi zasezisukile endlini yakhe. Wathi kuzo: ‘Ngizalinceda ngoba ngiyakwazi ukuthi uJehova ulani lokuthi lizalinqoba ilizwe leli. Ngicela lingithembise ukuthi alisoze liyibulale imuli yangakithi.’
Izinhloli zathi kuRahabi: ‘Siyakuthembisa ukuthi asisoze sibabulale abantu abazabe besendlini yakho.’ Zaphinda zathi: ‘Ungabophela intambo ebomvu ewindini lakho asisoze siyibulale imuli yangakini.’
URahabi wehlisela izinhloli phansi ngentambo eyayisewindini lakhe. Zacatsha ezintabeni okwamalanga amathathu zasezibuyela kuJoshuwa. Ama-Israyeli asechapha uMfula uJodani njalo alungiselela ukuthatha iLizwe Lesithembiso. Aqala ngokunqoba iJerikho. UJehova wawatshela ukuthi abhode idolobho. Lokhu kwakumele akwenze kanye ngelanga okwamalanga angu-6. Ngelanga lesi-7 abhoda idolobho ka-7. Ngemva kwalokho abaphristi batshaya uphondo njalo amasotsha amemeza kakhulu. Imiduli yedolobho yadilika! Kodwa indlu kaRahabi kayizange idilike. URahabi wathembela kuJehova yikho imuli yangakibo yasinda.
‘Ngokunjalo, loRahabi konje kabalwanga njengolungileyo ngalokho akwenzayo lapho anika izinhloli indawo yokulala wabuya wazikhupha ngenye indlela na?’—UJakhobe 2:25 | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abalwela amalungelo oluntu bathi uhulumende weZanu PF uqhubeke ehlukuluza uzulu lonyaka njalo engawahloniphi amalungelo oluntu.
Bathi ukubotshwa lokutshaywa kwabantu betshengisela ezitaladeni kuveze mgceke ukuthi uMongameli Mugabe kazimiselanga ukuwaqakathekisi amalungelo.
Izehlakalo zokuhlukuluzwa kukazulu lokwephulwa kwamalungelo akhe ngo2016 zigoqele ukubotshwa lokubotshwa kwamalunga emikhankaso etshiyeneyo egoqela iTajamuka/Sesijikile le#This Flag.
Isiphathamandla sebandla lePeople’s Democratic Party (PDP), uMnu. Edwin Ndlovu. utshele iStudio 7 ukuthi akulathemba lokuthi kungaba lenguquko kwezamalungelo oluntu ngomnyaka ozayo.
Amazwi kaNdlovu agcizelelwe yingcwethi kwezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya, othe ukwephulwa kwamalungelo abantu yiZanu PF kulakho ukudlondlobala ngamandla ngomnyaka ozayo.
“Umnyaka ka2017 weyame ukhetho, okutsho ukuthi sizabona ibandla leZanu PF lilola amahloka lezikhali zonke lihlukuluza uzulu ukuze alivotele,” kutsho uMnu. Ngwenya. | isiNdebele |
SOUTH AFRICA —
Inhlanganiso yezamalungelo oluntu eye Amnesty International isisole kakhulu ukumemetheka komkhuba woncindezelo, ukwethusela, ukuchithwa kwelungelo lokutshengisela lelungelo lokwethula imbono emazweni asezansi yezwekazi le Africa kugoqela laseZimbabwe.
Umqondisi wale inhlanganiso ezansi yezwekazi le Africa, uMnu. Deprose Muchena, utsho lokhu eJohannesburg ngesikhathi esethula umbiko wale inhlanganiso oka 2016.
Lumbiko olesihloko esithi ‘Umumo wezamalungelo oluntu emhlabeni jikelele', uthi umnyaka ka2016 ngumnyaka obe loncindezelo olukhulu emazweni amanengi.
Ukwenqatshelwa lokuchitha ngochuku ukutshengisela okusemthethweni eZimbabwe, kanye lokubotshwa mahlayana kwalabo abafuna uhulumende abuse ngcono ngezinye zezinto linhlanganiso ethi luncindezelo olukhulu olube khona ngo 2016.
Ukubotshwa kukamfundisi Evan Mawarire ngamacala okuzibazela ngenye yezinto linhlanganiso ethi zikhombise sobala ukuthi awahlonitshwa amalungelo oluntu eZimbabwe.
UMuchena uxwayisa ngelithi uma umkhuba wokubotshwa, ukutshaywa, lokuvinjwa kwenkululeko yabangahambisani lohulumende eZimbabwe kungaphelanga, kuzenza impilo yabantu ibe nzima kakhulu lonyaka ngesikhathi iZimbabwe ilungeselela ukhetho.
ABANTU KABAVIKELE ILUNGELO LABO
UMuchena uphinde wathi ngalesi sikhathi abezombusazwe bezimisela ukucindezela amalungelo oluntu, sekuqakathekile ukuthi abantu basukume bavikele amalungelo oluntu. "Ohulumende bethu bengaqhubeka besenza kube licala ukulwela ilungelo lakho, lokucindezela ilungelo lenkululeko, impumela yakhona izabambi kakhulu."
Kayisiyo yodwa iZimbabwe eyetheswa umlandu wokwephula amalungelo oluntu.
Amapholisa eSouth Africa asolwa ngokuqinisa kakhulu isandla ekuchitheni ukutshengisela obekukhona kanti njalo lokuthi kulabantu abedlula amakhulu amathathu abafele ezandleni zamapholisa.
Ele Angola lona letheswa umlandu wokubopha labo abangavumelani lohulumende lokusebenzisa umthetho ukubancindezela.
IMozambique yona isolwa ngokubulawa kwababotshelwa ukuvukela umbuso kungalandelwanga umthetho, iDRC isolwe ngokubopha abaphikisana lohulumende kanti iSwaziland yona yetheswa umlandu wokusebenzisa imithetho yoncindezelo.
Obona ngezocwaningo enhlanganisweni ye Amnesty International ezansi yezwekazi leAfrica umnumnzana Netsanet Belay, uthi loba kunjalo bathokoziswa yikuthi ngo 2016 kube lenhlanganiso zikazulu ezinengi, ezi fana le Tajamuka le This Flag ezibonakale zisukuma ziphikisana lokwephulwa kwamalungelo oluntu.
UTHWELE NZIMA UZULU
UBelay uphinde wathi kusukela ekutshengiseleni kwezifundi kwele South Africa kusiyafika ekulweleni inkululeko kwabantu baseGambia, abantu sebezimisela ukuphikisana lokwenqabelwa kokutshengisela okusemthethweni kungakhathalekile ukuthi bayahlukumezwa ngamapholisa.
Lelinyathelo lokusukuma ngesibindi abantu bephikisana lokwephulwa kwamalungelo yinto epha ithemba elikhulu yekusasa lezwekazi le Africa.
UMuchena yena uxwayisa ohulumende beAfrica ukuthi bekele ukuthwalisa nzima abantu abakhonona ngezimo emazweni kodwa bachithe isikhathi belungisa okuhluphayo.
“Izwekazi liyehluleka ukuthuthukisa umnotho. Siyizwekazi elilezenjiwayo lezemvelo ezinengi kodwa kayikho intuthuko empilweni kazulu. Yizwekazi elilabantu abanganakwayo, elilentsha engelamisebenzi,” kusho uMuchena.
Lumbiko ogoqela amazwe edlula ikhulu lengxenye, ukhuthaza uzulu emhlabeni jikelele ukuthi aphikisane laloba yiwuphi umkhuba ohlose ukunyathelela phansi amalungelo ache. | isiNdebele |
HARARE —
UMnu. Elisha Singano, umantshi wedale lomthethwandaba, ngoLwesine uthethe isinqumo sokuthi kumele uMfundisi Evan Mawarire owenhlanganiso ye #ThisFlag movement owabotshwa ngoLwethathu avalelwe kuzekube mhlaka 17 ngoNhlolanja.
Isinqumo lesi siyenziwe kulandela ukuhanjiswa kuka Mawarire emthethwandaba okokuqala kulandela ukubotshwa kwakhe eHarare Airport ephenduka ekhaya.
Usebehlale okwenyanga eziyisithupha eMelika lapho abalekela khona esesaba ukuthi uzabulawa nguhulumende kaMongameli Robert Mugabe owamethesa icala lokuthi wayefuna ukususa uhulumende lo embusweni okungekho emthethweni.
USingano uveze ukuba uMawarire engakhweza udaba lwakhe edale le High Court ecela ukuba atholiswe ithuba lokuhlawula imali yesibambiso sebail njengoba elikamantshi lingelawo amandla nxa kukhangelwa ubukhulu becala lakhe.
Utshele idale ukuba likhulu kakhulu icala eletheswa uMawarire kungakho idale likubone kufanele ukuthi avalelwe okwamaviki amabili lize lifike ilanga elibekiweyo.
UMawarire wetheswa icala lokutshotshozela uzulu ukuba avukele uhulumende owakhethwa ngokusemthethweni esebenzisa indlela zokukhulumisana zakulez’insuku zenkundleni zebulenjini ezifana leFacebook.
Igqwetha lakhe, uMnu. Harrison Nkomo, uthe akala cala alidalileyo uMawarire njengoba konke akwenzayo kungaphambani lesisekelo sombuso esimnika ilungelo lokutsho umbono wakhe lokukhonona ngendlela ezehlukeneyo okugoqela ukutshengisela.
Ngakho-ke uNkomo uthe sebezokhweza udaba lokuba atholiswe ithuba lokuhlawula imali yesibambiso se-bail njengokutshiwo ngumantshi.
Kodwa abaze ukuzakuzwa ethonisiswa uMawarire, abafana loNkosazana Monalisa Sharara, batshengise ukukhathazeka ngalesi sinqumo sikaMantshi.
UMawarire wetheswa icala lokuthi wakhanga abantu eZimbabwe kanye leNew York uMugabe esemhlanganweni weUnited Nations General Assembly ukuthi bahlamukele uhulumende weZimbabwe.
Kolunye udaba olufanayo, uMfundisi Patrick Mugadza, owe Remnant Church, owabotshelwa ukwethula isiprofita sokuba uMugabe uzabhubha mhlaka 17 ngoMfumfu, kasalethwanga emthethwandaba njengalokho akade kukhangelelwe.
Lokhu kusolwe kakhulu ngabenhlanganiso ye Christian Voice Zimbabwe.
Umqondisi wenhlanganiso le uMfundisi Clement Tapfumaneyi Zenda wase Masvingo, uthe kasikho isizatho sokub’elokhe evalelwe uMfundisi Mugadza ngoba engelacala alidalileyo.
UMfundisi Mugadza wetheswa icala lokweyisa uMugabe.
Kakaphiwa ithuba lokuhlawula isibambiso se-bail. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Usuku lweValentine’s Day lusuku olwabekelwa ukukhuthaza uthando emhlabeni jikelele.
Uzulu emazweni phose wonke uyavumelana ukuthi usuku lweValentine’s Day lusuku lokutshengisa umunye wakho ukuthi uyamthanda ngempela ngokusebenzisa indlela ezitshiyeneyo ezigoqela ukupha izipho, amaluba lokunye.
UMnu. Jabulani Ncube, isizalwane seZimbabwe esesihlala kwele South Africa, uthi usuku lwe Valentine’s Day, lusuku lokutshengisa umunye wakho ukuthi uyam’thanda ngendlela ezitshiyeneyo.
UNcube uphinde wathi akulandaba ukuthi abantu bebethandana nsuku zonke, ngosuku olwe Valentine’s Day, umuntu kumele ayenze okungavamanga ukwenzela ukutshengisa omunye wakho ukuthi uqakathekile.
UNkosikazi Sitheni Ncube Badza uthi ebantwini abangomama uthando kumele lubonakale nsuku zonke, kodwa lolusuku olwe Valentine’s Day luqakathekile njalo kumele kube lomehluko kulokwansuku zonke.
Kodwa uBadza akavumelani lombono ka Ncube esithi akathandi amaluba labo dolly. Uphinde wathi yena ufuna ukuthi omunye wakhe amtshengise ukuthi uyamuthanda ngendlela ezitshiyeneyo, hatshi ukum’thengela amaluba labo dolly.
UBadza uphinde wathi uma imali ingekho, akuqakathekanga kuye ukuthi omunye wakhe athenge izinto ukuze am’tshengise ukuthi uyamthanda.
Omunye ovumelana lombono ka Badza nguMnu. Liberman Mpofu othi noma ungelayo imali ithuba likhona lokuthi ungamthumezela umlayezelo ecingweni.
UMpofu uphinde wathi njengo baba akafuni okunengi kulolusuku. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izizalwane zeZimbabwe ezinhlanu ekade zikuhlelo lokuthuthukisa inkokheli yenhlanganiso ezizimele zodwa olwe Community Solutions eMelika ziyabuyela ekhaya lamuhla. Zigqibe izifundo zemakolitshini lokusebenzelana lenhanganiso ezitshiyeneyo izolo ntambama.
Omunye wabo kasenelisanga ukuqeda izifundo lezi ngenxa yokuthi wayezithwele eqalisa uhlelo lolu oluthatha inyanga ezine.
Uhlelo lolu lungemwa yinkokheli yenhlanganiso evela emazweni atshuyeneyo ekhangelane lezombangazwe, ezokuguquka kwesimo somkhathi, ezemvele lezabesifazane.
Omunye walabo akade bekuhlelo lolu, uMnu. Njabulo Moyo, oyimbongi lomlobi osathuthukayo, uthe konke kuhambe kahle njalo ukhangele ukuthi uzasungula uhlelo lwakhe lokuthuthukisa umsebenzi wezandla wabasakhulayo.
Uthe usebenze gadalala lenhlanganiso ezitshiyeneyo ngakho-ke uyajabula kakhulu ngokucola izicoco zokufunda okutshiyeneyo kwele Melika.
“Sisidibene njalo lapho ekade sithola khona izicoco zokuqeda uhlelo lokunye nje ekade sikwenza okugoqela ukufundisa ngalokho esikufundileyo lapho ekade sisebenzela khona.”
Uthe uzazama ukusungula uhlelo lokusebenza labasakhulayo kunhlelo zezandla loba nje kungela mali kwele Zimbabwe. | isiNdebele |
Siyathaba ukuncedisa labo abafuna ukufunda iBhayibhili loba abawuthandayo umsebenzi wethu owenziwa emhlabeni wonke. Sebenzisa okunye kwalokhu okulandelayo ukuze uthintane laboFakazi bakaJehova abaseduze lalapho ohlala khona.
EHong Kong
Watch Tower Bible and Tract Society
22/F, 1 Hung To Road
KWUN TONG
KOWLOON, HONG KONG
+852 3950-3500
Izinsuku Lezikhathi Zokusebenza
NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu
Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-5:00 ntambama | isiNdebele |
Ngesikhathi inani labalima igwayi eZimbabwe liqhubeka liqonga njalo khathesi bephakathi kokulithengisa, ingcwethi kwezempilakahle zithi igwayo liyingozi kumpilakahle yomuntu ngendlela ezehlukeneyo.
Uhulumende uthi lanxa liqhubeka liqansa inani labalima igwayi nesilinganiso esijabulisa uhulumende, balutshwana abalibhemayo elizweni.
Umphathintambo wezempilakahle, uDr. David Parirenyatwa, uthi lanxa bebalutshwana abalibhemayo, kumqoka ukubalimukisa ngengozi ekhona.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi kungakhathalekile ukuba umuntu ubhema wuphi umhlobo wegwayi, liyingozi enkulu kumpilakahle.
Zisithi kungenye yemikhuba kazulu ebangela ukuqansa kwamathuba wokuhlaselwa yimikhuhlane yenhliziyo, amaphaphu lemihlobo yemvukuzane.
UDr. Bernadette Ndoro, ingcwethi esebenzela endaweni lapho okwelatshwa khona abalemihlobo eyehlukeneyo yemvukuzane, eOncocare, uthi liyakhuphuka inani labantu abagula imikhuhlane ehambelana lokubhema igwayi.
UDr. Annie Ndlovu Hlongwane, eyinye njalo yengcwethi kwezokwelatsha kwemvukuzane endaweni ye Oncocare, uthi igwayi liyingozi ikakhulu kwabesifazana.
Abenhlanganiso ye Zimbabwe Civil Liberties and Drug Network ngabanye abasebenzisana lozulu ukutholisa ulwazi lwengozi edalwa ngezidakwamizwa lokubhema igwayi.
Umnumzana Centre Bravo, ohlala emzini weMufakose eHarare, ngomunye wabasebenzelana lenhlangniso le.
Yena-ke uthi ungomunye obethatha okudakayo okubalisa ukubhema igwayi lensango.
Uhulumende uxwayiswa ukuthi adinge ezinye indlela zokuthola ngayo imali yakwamanye amazwe etholakala emsebenzini wokulima lokuthengisa igwayi ngoba iza lengozi kwezomnotho.
Ungaphumelela umkhankaso we United Nations wokuba lingaze lathengiswa igwayi, kuzophazamisa umnotho welizwe.
Kodwa abenkampani ebona ngezokuthengiswa kwegwayi elizweni eye Tobacco Industries and Marketing Board (TIMB ), bathi siphansi kakhulu isilinganiso sabalibhemayo lelogwayi elizweni njengoba kasedluli okubili ekhulwini.
Bathi inengi yaleligwayi lithengiselwa abakwamanye amazwe okubalisa ele China, Belgium, Korea, Russia lamanye. | isiNdebele |
Cornelius Luphahla UMCULO werumba uvungama ngomfutho nanko phela phela abaculo bawo banda ngamandla njalo bajabulisa uzulu kusa kwamalanga ngomculo wabo. Angithi nje kule iviki iphephandaba lodumo lize lomunye umculo walo umculo odlalisa unyawo kwethuke ngitsho lekati. Kambe kungaba ngubani umculi lo ngaphandle kukakaAnswer Nkomo ijaha mdabuko. Kayidlalisi nje unyawo lindoda yenza amanga. Ezimnandi mayelana […] | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
EleZimbabwe ngoMvulo limanyane lamanye amazwe omhlaba ekunanzeni ilanga lokuqakathekisa imisakazo, eleWorld Radio Day.
Abakumsebenzi wokusakaza lababona ngokwethulwa kwemibiko bananze lelilanga ngendlela ezitshiyeneyo ezigoqela ukukhuthaza uhulumende ukuthi evumele imisakazo eqondane lezabelo, ama-community radio stations.
Usuku lolu lwahlelwa lugatsha lomanyano weUnited Nations olukhangelane lezemfundo olweUNESCO ngomnyaka ka2013 ngenjongo yokuchaya sobala umsebenzi omkhulu oqhutshwa ngumsakazo we-radio.
Ingcwethi kwezokusakaza uMnu. Zenzele Ndebele usole kakhulu uhulumende ngokwehluleka ukuvumela imisakazo yezabelo esithi lokhu kwenqabela intuthuko.
“Ilanga leli liqakatheke kakhuu ikakhulu eAfrica ngoba kulapho umsakazo we-radio osalalelwa khona ngabantu abanengi, ikakhulu abantu bemakhaya,” kutsho uMnu Ndebele.
“Kodwa kuyadanisa ukuthi ngemva kweminyaka engi37 iZimbabwe yathola uzibuse, silokhe singelawo ama-community radio stations eZimbabwe.” | isiNdebele |
WASHINGTON —
Abantu abanengi eZimbabwe bathi bathwale nzima lonyaka ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi, ukugugudeka komnotho, ukubhaxabulwa kwabantu abalwela ilungelo likazulu lokuswelakala kokudla.
Ibandla elibusayo lithi okunye okuhluphayo eZimbabwe kwenziwa ngamazwe emtshonalanga ayefuna ukuthi ibandla leZanu PF lisuswe embusweni ngokutshengisela kukazulu ezitaladini.
Abantu esixoxe labo bathi kabasoze bakhohlwe ukubhaxabulwa kwabalwela ilungelo loluntu labaphikisa uhulumende kaMongameli Robert Mugabe okwenziwa lonyaka ngamapholisa lawensitha.
Bathi okunye njalo okubathwalise nzima yikuswelakala kwemisebenzi, ukugugudeka komnotho okwenze ukuthi ilizwe lethule imali yohlobo lwama bond notes, ukuswelakala kokudla njalo lokomela kukaMugabe esikhundleni.
UMnu. Joseph Tshuma, omele iPelandaba-Mpopoma edale lephalamende ekubandla leZanu PF, uthi abanye abantu bayala ukusetshenziswa ngamazwe entshonalanga ukuthi kususwe ibandla lakhe embusweni.
UTshuma uthi kuyamangalisa ukuthi inhlanganiso ezinjenge Tajamuka-Sesijikile Campaign, ThisFlag lezinye eziphikisa uhulumende kaMugabe zazingafuni ukuthi kube lodlakela eZimbabwe.
Kodwa ingcwethi kwezenotho lezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya, uthi uhulumende wangcindezela uzulu okumangalisayo lonyaka njalo lokhu kuzaqhubekela phambili.
Uthi kumele kube lenguquko ngomnyaka ozayo.
“Sezikhangelane lokhetho luka2018. Kufanele ukuthi sibesikhangelane lokuguqulwa kwemithetho yokhetho ukwenzela ukuthi icoalition eyebe isikhulunywa iqine silungiselela ukukhipha uMugabe embusweni.”
Ugcizelele esithi kwezomnotho ilizwe leZimbabwe liyehlulekile okumangalisayo lonyaka njalo kaboni lokhu kuguquka ngomnyaka ozayo.
Lokhu kusekelwa nguMnu. Israel Moyo, ingcwethi kwezombusazwe lezomnotho othi uhulumende waqila uzulu ngokwethula imali yohlobo lwama bond notes.
Uthi okuzwisa ubuhlungu yikuthi amabandla aphikisa eleZanu PF ayehlulekile ukwenza umanyano ozalwisana lebandla leli kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ka2018.
Kambe kulethemba lokuthi kuzabalenguquko na ngomnyaka ozayo? UMnu. Everson Ndlovu, ingcwethi kwezokulima, uthi izulu litshaya phansi okuzwayo ngakho kukhangelelwe ukuthi abantu bazathola ukudla okwaneleyo badonse-ke ndawonye kwezombangazwe.
Akwaziwa ukuthi umnyaka ozayo uphatheleni abantu beZimbabwe. Abadala bathi sizayicela isivuthiwe. | isiNdebele |
AKE sithi uhamba emgwaqweni othile phakathi kobusuku. Khonokho nje ubususizwa izisinde zomuntu okulandelayo. Ungama laye uyama, utshitshe laye athi khonapho ezithendeni zakho. Njengoba ubona ukuthi ingozi isikuhahabela, uhle usibathele uqonde emzini womngane wakho oseduze lalapho okhona. Nxa umngane wakho esithi gwabu umnyango uzwa kusithi hu!
Mhlawumbe wena awukaze uhlangane lakho lokhu, kodwa zingaba khona izinhlupho ohlangana lazo empilweni ezingakwenza ukhathazeke kakhulu. Ngokwesibonelo kungabe kulomkhuba ongawuthandiyo olwisana lawo ukusa kwamalanga kodwa kusehlula ukuthi uwutshiye. Loba mhlawumbe usubhode ilizwe lonke udinga umsebenzi kodwa ungawutholi. Kungenzakala lokuthi ukhathazekile ngempilakahle yakho ngenxa yokuthi usukhangelane lokuguga. Engxenye kukhona okunye okukukhathazayo esingakuqambanga lapha.
Kungelani lokuthi uphakathi kwaluphi uhlupho, akuthandabuzwa ukuthi ungathokoza nxa ungathola umuntu ongambikela izinto ezikukhathazayo futhi ongakuphathisa nxa udinga usizo. Ulaye yini umngane onjalo? Ye ulaye sibili, nguJehova! Ungumngane omuhle kakhulu njengoba nje u-Isaya 41:8-13 esitshengisa ukuthi wayenjalo ku-Abhrahama. Kuvesi 10 lakuvesi 13 uJehova usitshela amazwi la athi: “Ungesabi, ngoba ngilawe; ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho. Ngizakuqinisa, ngikusize; ngizakusekela ngesandla sami sokudla esiqotho. Ngoba mina nginguJehova uNkulunkulu wakho, okubamba ngesandla sakho sokudla athi kuwe: Ungesabi; ngizakusiza.”
“NGIZAKUSEKELA NGESANDLA SAMI”
Amazwi la ayaduduza sibili. Zama ukukubona ngengqondo yakho lokho uJehova akutshoyo lapha. Lanxa kungaba ngumcabango omuhle ukuzibona uhamba loJehova ekubambe isandla, kayisikho okuchazwa emavesini la. Aluba belihamba libambene izandla, bekuzakutsho ukuthi isandla sakhe sokudla sibambe esakho esokhohlo. Kodwa uJehova welula ‘isandla sakhe sokudla esiqotho’ abambe ‘esakho esokudla’ ukuze akophule ebunzimeni ongabe uphakathi kwabo. Nxa esekubambe njalo uyakuqinisa ngamazwi la athi: “Ungesabi; ngizakusiza.”
Uyakubona yini ukuthi uJehova nguBaba olothando futhi unguMngane ozimisele ukukusiza nxa usebunzimeni? Uyakuthanda, uyakukhathalela futhi uzimisele ukukuncedisa. Kafuni ukuthi uthwale imikhono ekhanda nxa usuphakathi kobunzima ngenxa yokuthi ulendaba lawe. UJehova ‘ulusizo oluhlezi lukhona nxa kulohlupho.’—Hubo. 46:1.
UKUZISOLA NGEZONO ZAKUDALA
Abanye kababuquthi ubuthongo ngenxa yokucabanga ngezono abazenza kudala njalo bayazibuza ukuthi uNkulunkulu angabe wabathethelela yini. Nxa kusenzakala kuwe lokhu cabanga ngoJobe. Indoda le eyayithembekile yazivuma ‘izono zobutsha bayo.’ (Jobe. 13:26) Umhubi uDavida laye wake wakhathazeka ngezono ayezenze kudala waze wacela uJehova wathi: “Ungakhumbuli izono zami zobutsha lezindlela zokuhlamuka kwami.” (Hubo. 25:7) Phela sonke ‘sonile njalo siyasilela enkazimulweni kaNkulunkulu.’—Rom. 3:23.
Amazwi aku-Isaya 41 ayebhalelwe abantu bako-Israyeli. Abantu laba babewonile kakhulu okokuthi uJehova wabajezisa ngokuvumela ukuthi bathunjwe ngabaseBhabhiloni. (Isaya. 39:6, 7) Lanxa kunjalo uNkulunkulu wayesiloyisa isikhathi ayezakhulula ngaso abantu bakhe ababezaphenduka ezonweni zabo babuyele kuye. (Isaya. 41:8, 9; 49:8) Lalamuhla uJehova ulokhu ebatshengisa umusa abantu abaphenduka ngenhliziyo yonke futhi bezimisele ukumthokozisa.—Hubo. 51:1.
Ngokwesibonelo umzalwane okuthiwa nguTakuya * wayezama ukutshiya umkhuba wokubukela iphonogirafi lowokutshaya ibhonyaponya. Lanxa wayelwisa kanenginengi, imikhuba le yayimkhulela futhi lokhu kwakumzwisa ubuhlungu. Uthi: “Ngasengizizwa ngingelancedo, kodwa ngangisithi ngingathandaza kuJehova ngimcela ukuthi angithethelele ngizwe angathi ungikhiphe egodini ebengikulo.” UJehova wamnceda njani? Abadala bebandla bamkhuthaza ukuthi abobafonela nxa imikhuba le ingamkhulela. UTakuya uyavuma ukuthi kwakungalula ukubafonela, kodwa wayesithi angabafonela azizwe eseqinile. Abadala bahlela ukuthi umbonisi wesiqinti amvakatshele uTakuya. Wafika wamtshela wathi: “Ngilapha ngoba ngithunywe nguJehova. Abadala bakukhethile ukuthi uvakatshelwe ngumhambeli.” UTakuya uthi: “Mina yimi engangisenza isono, kodwa uJehova welula isandla sakhe ukuze angisize esebenzisa abadala.” UTakuya wenelisa ukuyitshiya imikhuba le futhi wathuthuka waze waba liphayona lesikhathi sonke. Sikhuluma nje usebenza eBhetheli. Lawe uJehova uzakusiza njengoba wasiza umzalwane lo.
UKUKHATHAZEKA NGOKUSWELA UMSEBENZI
Ukuswelakala kwemisebenzi kuyabakhathaza abantu abanengi. Abanye baphelelwa yimisebenzi njalo kuba nzima ukuthi bathole enye indlela yokuziphilisa. Kubuhlungu sibili ukutshona udinga umsebenzi kodwa ungawutholi. Abantu abanengi abasesimeni esinjalo bacina bezibona bengabantu abangelancedo. UJehova angakunceda njani esimeni esinjalo? Kungenzakala ukuthi ungawutholi masinyane umsebenzi owufunayo kodwa uJehova angakusiza ukuthi ukhumbule amazwi akhulunywa yiNkosi uDavida athi: “Ngangimutsha, manje sengiluphele, kodwa angizange ngibone abalungileyo bedelwa loba abantwababo becela isinkwa.” (Hubo. 37:25) Lokhu kutshengisa ukuthi uligugu kakhulu kuJehova futhi ‘ngesandla sakhe sokudla esiqotho’ angakunceda ukuthi uthole okudingayo ukuze uqhubeke umkhonza.
Udadewethu ohlala eColombia okuthiwa nguSara wakubona ukuthi uJehova ulamandla okunceda abantu bakhe. Wayesebenza kwenye inkampani enkulu eyaziwayo futhi ehola imali ezwayo. Kodwa wayefuna ukwenza okunengi enkonzweni kaJehova, yikho wawutshiya umsebenzi lowo waseqalisa ukuphayona. Lanxa kunjalo kwaba nzima ukuthi athole umsebenzi owawuzamenza enelise ukufeza inkonzo yakhe. Wenza ibhizimusi encane yokuthengisa ama-ice cream kodwa wacina eseyivalile ngoba wayengaselamali. USara uthi: “Yadlula iminyaka emithathu kodwa ngenelisa ukuphila ngoba uJehova wayengisekela.” Wafunda ukwehlukanisa phakathi kwezinto eziqakathekileyo lezingaqakathekanga kanye lokuthi angakhathazeki ngelakusasa. (Mat. 6:33, 34) Ngemva kwesikhathi esithile umqhatshi wakhe wakuqala wambiza wamtshela ukuthi angaphinda azosebenza kuleyonkampani. USara watshela umqhatshi wakhe ukuthi uzawamukela umsebenzi lowo nxa emvumela ukuthi asebenze amalanga athile kuphela futhi athole lesikhathi sokutshumayela lesokungena imihlangano. Lanxa uSara engasatholi imali ayeyithola kuqala, uyenelisa ukuziphayonela kuhle. Uthi: “Ngakubona sibili ukuthi uJehova kabatshiyi abantu bakhe.”
UKUKHATHAZEKA NGOKUTHI USUZAGUGA
Okunye njalo okukhathaza abantu yikuguga. Abantu abanengi asebezathatha impentsheni bayazibuza ukuthi bazayithola yini imali eneleyo ezabaphilisa baze bayekufa. Okunye abakhathazeka ngakho yikugula okungabangelwa yikuguga. Kungenzakala ukuthi nguDavida owancenga uJehova wathi: “Ungangilahleli kude nxa sengiluphele; ungangifulatheli lapho amandla ami esephelile.”—Hubo. 71:9, 18.
Manje kuyini okungenza abantu bakaJehova bahlaliseke lanxa sebeluphele? Kumele baqhubeke beqinisa ukholo lwabo kuNkulunkulu futhi babe lethemba lokuthi uzabanika abakudingayo. Kuliqiniso sibili ukuthi bangabe babephakathi komhlane lembeleko kudala, kodwa kungadingakala ukuthi benze untshintsho ekuphileni kwabo njalo bafunde ukusuthiseka ngalokho abalakho. Bangathola ukuthi kungcono ‘ukudla imibhida’ kulokudla ‘inyama enonileyo’ ngoba kungabenza baqhubeke belempilakahle. (Zaga. 15:17) Nxa ungazimisela ukuthokozisa uJehova uzaqhubeka ekusekela lanxa usuluphele.
Cabanga ngesibonelo sikaJosé lomkakhe uRose asebeleminyaka edlula 65 besenkonzweni yesikhathi esigcweleyo. Phakathi kweminyaka yonke le bebehlangana lobunzima obuthile. Bake bagulelwa nguyise kaRose futhi wayedinga ukunakekelwa ubusuku lemini. UJosé laye wabanjwa umkhuhlane wemvukuzane njalo kwakumele abekezelele ukuhlinzwa kanye lezinye izindlela ezibuhlungu zokwelapha umkhuhlane lo. UJehova waselula yini isandla sakhe sokudla esiqotho ukuze asize imuli le? Ye waselula! Njani? Wasebenzisa uTony lomkakhe uWendy ababengena bandla linye laboJosé njalo imuli le yabanika indawo yokuhlala. UTony loWendy babefuna ukuthi indlu yabo ihlale amaphayona esikhathi sonke. Ngesikhathi uTony esafunda wayejayele ukubona uJosé loRose nsuku zonke besiya ekutshumayeleni. UTony wayithanda indlela ababesenza ngayo futhi lokhu kwamenza wafisa ukwenza into efananayo. Yena lomkakhe uWendy bakubona ukuthi asebekhulile laba babekhethe ukusebenzela uJehova okwempilo yabo yonke futhi lokhu kwabafuqa ukuthi babanike indawo yokuhlala. UJosé loRose sebeleminyaka edlula engu-80 ubudala njalo sekuleminyaka engu-15 uTony lomkakhe bebaphathisa ngezinto abazidingayo. UJosé lomkakhe bathi okwenziwa nguTony loWendy yisipho esivela kuJehova.
Lakuwe uNkulunkulu uyaselula ‘isandla sakhe sokudla esiqotho’ ukuze akusize. Uzamnika yini lawe esakho njengoba esithi kuwe: “Ungesabi; ngizakusiza”?
^ Isigaba 11 Amanye amabizo antshintshiwe. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho ngoMvulo ihlangane lamabandla amathathu alamalunga edale lephalamende phezu kwenguquko emele yenziwe phambilini kokhetho lomnyaka ozayo.
Amabandla ahlangana leziphathamandla zeZEC la abalisa eleZanu PF, eleMDC-T leMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube njalo umhlangano lo, oqhutshwelwa koBulawayo uphela ngoLwesibili.
Okukhulunywa emhlanganweni lo kugoqela ingxaki ezihlangana lozulu ozama ukubhalisa kuluhlu lwabantu abazavota kukhetho oluzzayo.
Abakhulume leStudio 7 baveze ukuthi iZEC lokhe ithatha isikhathi eside ukubhalisa umuntu munye kanti njalo bakhona abehluleka ukubhalisa ngezizatho ezitshiyeneyo.
Isikhulumeli seMDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, uveze ukuthi abantu abanengi koBulawayo baqhubeka besehluleka ukubhalisa, okuyinto athi kumele ilungiswe ngokuphangisa.
"Kunengi okungahambi kuhle okumele kulungisiswe; yikho nje sikhulumisana leziphathamandla zeZEC lamanye amabandla," kutsho uNkosazana Khumalo. | isiNdebele |
GABORONE —
Abakubhizimusi yokuthwala imphahla ababizwa ngokuthi ngomalayitsha sebethwele gadalala ngemva kokuba amapholisa eBotswana esebahlawulisa uma bethwele impahla badlulisa amalawulo njengenhlalayenza.
Lokhu kuza ngesikhathi sekhefu leKhisimusi lapho omalayitsha abavame ukuthola ibhizimusi enengi khona.
Umnumzana Obert Mguni, ungomunye okubhizimusi lokulayitsha impahla phakathi kweGaborone lakoBulawayo, uthi usebhekane lomgoqo omutsha kubhizimusi lakhe ebelivele selikhangelane lobunzima ngemva kokuba uhulumende uvalise ukungenisa impahla ethile esetshenziswa endlini ukuthi iphuma phandle kwelizwe.
UMguni ukhala ngokuhlawuliswa ngamapholisa eBotswana umango wonke.
“Yisikhathi seKhisimusi lathi sikhangele ukuthi senze imali kodwa sesithwele nzima ngamapholisa eBotswana asephongu sihlawulisa noma udlulise amalawulo noma hatshi.”
Abatholakala belayitshe kakhulu bahlawuliswa inkulungwane zamapula kusiya phezulu ngemva kokuba amapholisa eBotswana ecele ukuthi akhuphukise lenhlawulo ekuqaleni komnyaka.
Omunye wakhe, umnu. Jameson Ndiweni, uthi njengabo malayitsha kumele badle ngenani lempahla abayithweleyo uma isisehliswa kutsho ukuwa kwebhizimusi.
“Ubunengi bomthwalo kutsho inzuzo ngakho impahla ingaba yingcosana kutsho ukulahlekelwa.”
Uthi okunye okubathwalise nzima yikuthi bengazama ukungenisa amafutha ezimota wona aseqala ukuswelakala ekhaya bayabotshwa kucina kusenza ukuthi bazame ukuwafohlisa nsitha.
"Sithwele nzima ngoba singazama ukungenisa amafutha ezimota kuthiwa kufuneka incwadi, lokhu sekwenze abanye bethu ukuthi bazame ukuwangenisa ngundlu okufaka impilo zabo engozini.”
Inhlupho zabo malayitsha azipheleli khonapho ngemva kokuba uhulumende afake imitshina yokuhluza imphahla ethwelwe yizimota, ama X-ray scanners emngceleni. Lokhu kutsho noma yimphahla engakanani iyabanjwa behlawuliswe umthelo weduty uma bezama ukweqa layo ngomkoto. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amalungiselelo okukhumbula abalwa impi benkululeko yeZimbabwe asefike esibangeni esiphezulu elizweni kodwa inhlanganiso yeIbhetshu LikaZulu imanyene labalweli benkululeko beZPRA Freedom Fighter, sebethe bavumelana ukukhumbula amaqhawe alwela ilizwe kodwa uhulumende wabancitsha inhlonipho yobuqhawe abalele emathuneni kazulu mathupha eLady Stanley Cemetery koBulawayo.
IZimbabwe iphakathi kobushishi bokulungiselela ilanga lokukhumbula amaqhawe alwela ilizwe alele kundawo ezehlukeneyo umhlaba jikelele behluthuna umbuso kwabamhlophe abasebewuthumbile.
Phakathi kwawo wonke amaqhawe asakhothamayo alwela ilizwe, akhona afa ilizwe lingakathathwa lalapho selithethwe kodwa uhulumende wabangcitsha inhlonipho yobuqhawe kabalalanga emathuneni amaqhawe aziwayo kodwa bangcwatshwa endaweni ezehlukeneyo.
Isikhumbuzo lesi siqhutshwa ngaphansi kwendikimba esithi, 'Commemorating the Sacrifices of the Unsung Heroes: Truth: Our Tool, Our Pride.'
Umabhalane weIbhetshu Likazulu, uMnu. Mbuso Fuzwayo uthe umcimbi wabo uyoqala emathuneni eLady Stanley Cemetery koBulawayo ekuseni ngehola lesificamunwe munye uyephelela eStanley Square eMakokoba.
Uthe uNcwabakazi 14 lilanga elikhulu kibo ngoba bayabe bekhumbula amaqhawe alwela ilizwe ngakho abantu baze ngobunengi.
Ilunga leZAPU elalwa impi likuviyo lebutho leZPRA, uMnu. Cetshwayo Sithole, uthe kulilanga eliqakathekileyo lokukhumbula imiqondo lenjongo yokulwela ilizwe ethi bafuna ukutshiya ilifa kwabasakhulayo.
Uthe NgoMvulo bazakhumbuzana ngenjongo yabo yokukhulula ilizwe njalo betshengisela ukuba basakhona abaphilayo bavuselele injongo yabo bebambene njengemuli.
Ibhetshu likaZulu lebutho leZPRA basungule uhlelo lokukhumbula lawo maqhawe inengi lawo alele eLady Stanley Cemetery KoBulawayo, abalisa uLookout Masuku, uSwazini Ndlovu, Richard Dube, Masala Sibanda, Charles Grey, Rueben Dingani, Luke Mhlanga, Amos Patrick Ngwenya, Welshman Mabhena Isaac Nyathi ,Grey Bango, Abel Siwela, Solomon Tshuma lo Philimon Mabuza.
Emathuneni ePelandaba kulele uLazarus Nkala, Shelton Ngcebetsha, Mhlongelwa Ndlovu, Samuel Ndebele, Jini Ntutha, kuthi uBrigadier General Sigoge wathi atshiswe umlotha wakhe uyelahlelwa kumfula uZambezi labanye abehlukeneyo abalele endaweni ezehlukeneyo ababalisa uThenjiwe Lesabe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ikhomishini ebona ngelungelo likazulu eyeZimbabwe Human Rights Commission ikhuthaza uhulumende lebandla leZanu PF ukuba liyekele umkhuba wokunika ukudla lenhlanyelo abantu abasekela umbuso kaMongameli Robert Mugabe.
Inkuthazo le yenziwe nguMnu. Japhet Ndabeni-Ncube, omunye walabo abakukhomishini le, othe abanye abantu bayalamba ngenxa yokuthi ukudla akunikwa abantu abasekela amabandla aphikisa eleZanu PF lohulumende.
Ilunga ledale lephalamende, uNkosikazi Sithembile Mlotshwa, wengezelela esithi uhulumende osembusweni wephula amalungelo oluntu ngokubalenkethabetshabi ekupheni abantu ukudla lenhlanyelo.
Banengi abantu esabelweni seMatabeleland South abathi ukudla lenhlanyelo inikwa labo abasekela ibandla leZanu PF kuphela.
Umculi osakhulayo olodumo, uNdux Mala Junior, uthe kubi kakhulo okwenziwa nguhulumende.
Lokhu kugcizelelwe yisakhamuzi sakoDzembe, eKezi, uMnu. Mncedisi Mavuso Tshabalala, othe loba abatholi inhlanyelo enikezwa nguhulumende ngoba kabasekeli uhulumende obusayo.
Ikhomisheni ebona ngelungelo likazulu, eye Zimbabwe Human Rights Commission, ikhuphe imbiko yokuthi inhlanyelo iyafika endaweni ezitshiyeneyo zelizwe kodwa itholwa yilabo abasekela ibandla leZanu PF. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Ingcwethi kwezokulungisa ezokugqoka koBulawayo zithi idolobho leli liyakhokhela kwezokulungiswa kwezokuswenka eze fashion.
Lokhu yikho osekwenze ukuthi inhlanganiso ezinjenge Hunnar Management Agency imanyene leye iBumba Festival baqoqe umkhosi weFashion Festival wokubukisa izembatho zakulez’insuku ngoMgqibelo eNational Gallery.
“I-Fashion Festival inhlangene le iBumba Fashion Festival lapho kuzobe kuhlanganiswa khona ama designers ako Bulawayo lamanye ama designers aphuma ngaphandle kwe Bulawayo.”
USanah Mamthue, oyingwethi kwezokulungisa kwezembathi ezilohlonzi wako Bulawayo, uthe iFestival le izama kakhulu ukukhuthaza ingcwethi zase Zimbabwe ezilungisa izigqoko.
UMamthue uphinde wathi idolobha lako Bulawayo seliqume okumangalisayo endabeni zezigqoko (fashion).
“Kuma fashion shows isikhathi esinengi abantu ababalulekileyo yibo abatshengisa izinto zabo. Kuhambisana ngokuthi kubizwe abantu abasele isikhathi esinengi kanjani ku industry yona leyo.”
UMamthue uphinde wathi kuFestival le abasaqalayo kundaba zokulungisa izembatho ezilonhlonzi labo bazothola ithuba lokubukisa izigqoko zabo. | isiNdebele |
HARARE —
Izakhamizi zeHarare ziqhubeka zikhonona ngohlelo lokubhalisa amagama azo kuluhlu lwabavoti oluqale ngoMvulo zisithi indlela zokuyafika endaweni zokubhalisa ziyahlupha njalo izisebenzi zeZimbabwe Electoral Commission (ZEC) zisebenza kancane kancane ukwenza uhlelo lolu luthathe isikhathi eside.
Lokhu kuvezwe yizakhamizi zeHarare ebezibhalisa amagama azo kuluhlu lwabavoti elokitshini leMbare. Abanengi bathi kunzima ukuthi benelise ukubhalisa ngoba besuka endaweni ezikhatshana lalapho ababhalisela khona.
Ekhuluma lentathelizindaba zeStudio 7 omunye wabakade bebhalisa, uMnu. Jeffius Moyo, uthi yena kumthethe amahola amathathu ukuthi enelisi ukubhalisa ethi lokhu kuzavimbela abanye ukubhalisa.
Ezinye zezakhamizi zeHarare zithi ukungalungiseleli kweZEC sokusobala ngoba lemibiko yezokubhalisa kayikafinyeleli ebantwini bonke okwenza abantu bengabhalisi ukuvota ngobunengi.
Isakhamuzi se Harare, uMnu. Leonard Msipa, uthi yena kumthethe isikhathi eside ngenxa yobandlululo lweziphathamandla zeZEC ezikhanya zisipha kuqala ithuba abantu abazakalayo kulozulu mathupha.
Esinye njalo isakhamuzi seHarare, uMnu. Michael Mhara, uthi sekumele iZEC iphangise ukuletha imitshina yeBVR okuthiwa izalandela ethi abantu beZimbabwe akumelanga bedinwe ukuyabhalisa ukuvota.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu. Bekezela Gumbo, usebenza kunhlanganiso yeZimbabwe Democracy Institute (ZDI) uthi indlela iZEC ebhalisa ngayo abantu emadolobheni ikhanya ijonge ukwekethisa inhliziyo zabantu abahlala emadolobheni okuyikho okulosekelo lwamabandla aphikisayo.
Iziphathamandla zeZEC endaweni zokubhalisa zalile ukukhuluma lentantelizindaba ukuthi ziphendule insolo zezakhamizi.
Inhlanganiso yeZEC seyathola amakits angamakhulu amane - 400, kodwa khona kukhangelelwe azinkulungwane ezintathu – 3,000, afunakalayo ukuba abantu benelise ukubhalisa amagama abo kuluhlu lwabavoti.
Ibandla eliphikisayo eleMDC-T selisole loluhlelo lalusa emthethwandaba ukuthi lumiswe andubana kulungisiswe ingxaki ezikhona.
Kodwa umthethwandaba weHigh Court eHarare ngoLwesine unqume ukuthi udaba lolu alumelanga luthethwe ngesiphangiphangi. | isiNdebele |
HARARE —
UMongameli Robert Mugabe kulabantu abafuna ukumsusa esikhundleni sakhe, ikakhulu abakubandla lakhe abasebenza lezitha ekuphuphuleni intengo yempahla kanye lokutshintsha isisindo semali besenzela ukuthi kuqhamuke umvukela eZimbabwe.
UMugabe wethule lokhu ngoLwesine emathuneni eNational Heroes Acre lapho obekungcwatsha khona umuyi uNkosikazi Maria Msika umka muyi uJoseph Msika.
UMugabe uthe kasoze atshiye isikhundla lesi ngoba wakhethwa ngabangu ngakho-ke ofuna ukuthi asuke esikhundleni lesi kumele alandele okufunwa nguzulu.
Bekusobala ukuthi uMugabe uqondise amazwi la kumsekeli wakhe, uMnu. Emmerson Mnangagwa, abanye abakubandl leZanu PF abathi ufuna ngamehlo abomvu isikhundla sikaMugabe oseluphele.
UMnangagwa, obengekho emgcwabeni lo, ucatshangelwa ukuthi ukhokhela icele lebanda leli elibizwa ngokuthi yiTeam Lacoste kuthi-ke umkaMugabe, uGrace, ulelakhe elaziwa ngokuthi yiGeneration 40.
Abazi ngokwenzakalayo bathi amacele la alwela ukuthi uMnangagwa kumbe uNkosikazi Grace Mugabe athathe isikhundla sikaMugabe engasuka embusweni.
Abababili laba bayalandula ukuthi bafuna isikhundla lesi.
Umuyi uGogo uMsika obhubhe ngoLwesihlanu ngeviki ephelileyo ngemva kokugula okwesikhathi eside elwisana lomkhuhlane wetshukela le High Blood Pressure, ubeseleminyaka engamatshumi engamatshumi ayisitshiyagalolunye lasitshiyagalolunye yokuzalwa (89 years).
Utshiye ingane ezintathu, izizukulwane eziyisitshigalombili (8) kanye lezizukulwane ezintathu.
Amaqembu amachoir abecula kulomngcwabo kamuyi uGogo uMusika, aqhubeke ehaya ingoma ebeziphakamisa uMongameli Mugabe. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Highlanders bekumele lingqikilane lele FC Platinum kumdlalo wesigaba sama semi-final kunkezo ye Commander Zimbabwe National Army Charities ngeSonto enkundleni ye Barbourfields kodwa lumdlalo udluliselwe phambili ngemva kokuba kunanzelelwe ukuba isimo senkundla asilunganga njengoba kugcwele amanzi yonke indawo.
Umbiko othunyelwe onozindaba yisikhulumeli sebutho uLieutenant Brian Muchero, uthi iqembu le Highlanders lele FC Platinum asezadibana ngenyanga ezayo mhla zilitshumi lambili khona njalo enkundleni ye Barbourfields.
Kusenjalo, umdlalo ofanayo ohlelwe ukuba udlalwe phakathi kweqembu le Dynamos lele Caps United wona uzaqhubekela phambili enkundleni ye National Sports Stadium ngeSonto.
Iqembu elizanqoba phakathi kwele Dynamos lele Caps United lizalinda elizaphumelela phakathi kwe Highlanders le FC Platinum sekudingwa intshantshu zalonyaka. Nyakenye iqembu le Highlanders yilo elaphakamisa inkezo ngemva kokunqoba ele Harare City.
Ukungadlalwa komdlalo obekumele ube phakathi kwe Highlanders le FC Platinum sekudale ukuba usuku obelubekwe ukuba yikho lapho okuzadlalwa khona ifinal eyomncintiswano walonyaka owenkezo ye Commanders ZNA Charities lalo ludluliselwe phambili.
Aluba yonke into ibihambe ngemfanelo ifinal yalonyaka bekumele idlalwe mhla zinhlanu ngenyanga kaMbimbitho kodwa isizakuba khona mhla zingamatshumi amabili lesithupha ngenyanga kaMbimbitho.
Iqembu elizaphakamisa inkezo lonyaka lizathola inkulungwane ezilitshumi lambili zamadola aseMelika kuthi elizadliwa kufinal lizathola inkulungwane eziyithoba minwe mbili.
Izulu lina kakhulu esigabeni semaNdebeleni kulezinsuku njalo ensukwini ezedluleyo liphazamise umdlalo wokuzwana amandla obuphakathi kweqembu le Highlanders lele Bulawayo City wona ongasafikanga emaphethelweni.
Umncintiswano we Commanders ZNA Charities Soccer Shield uyingxenye yemizamo yebutho lelizwe le Zimbabwe eyokuphathisa abafelokazi kanye lentandane zamalunga abo asadlula emhlabeni ngosekelo lwemali. | isiNdebele |
Kungani UJesu Wafa? Kungani UJesu Wafa? IBhayibhili lithi ukufa kukaJesu kwakuqakathekile. Ukufa kwakhe kwakuqakatheke ngani? Siyaxolisa, i-media player yehlukile ukuqalisa. Dawuniloda Ividiyo Le Okudlulileyo Okulandelayo Funda Okunengi INQABAYOKULINDA—EYOKUFUNDA Ukuvuswa KukaJesu Kwenzakala Yini? Kungani singathandabuzi ukuthi okutshiwo ngamaVangeli ngoJesu kuliqiniso? IBHAYIBHILI LIFUNDISANI SIBILI? Inhlawulo—Isipho Esiqakatheke Ukwedlula Zonke Esivela KuNkulunkulu Inhlawulo kuyini? Ingakunceda njani? Printa Thumeza Thumeza IZINDABA EZINHLE EZIVELA KUNKULUNKULU! Kungani UJesu Wafa? Ndebele (Zimbabwe) Kungani UJesu Wafa? https://assetsnffrgf-a.akamaihd.net/assets/m/502016853/univ/art/502016853_univ_sqr_xl.jpg | isiNdebele |
UBUNZIMA
Sekumele lithuthe ngenxa yokuthi uyihlo usesiyasebenzela kwenye indawo.
Umngane wakho usethuthela endaweni ekhatshana.
Umfowenu usesuka ngekhaya ngoba usetshada.
Ungajayelana njani lezimo esezintshintshile?
Isihlahla esivuma ukugoba nxa kulesiphepho yiso esingasala simile. Njengesihlahla leso, lawe kumele ufunde ukugoba nxa usuvelelwe yizimo ongelawo amandla okuzintshintsha. Singakaxoxi okunengi ngendaba le ake siqale sikhulume ngezinto okumele sizazi ngontshintsho.
OKUMELE UKWAZI
Untshintsho ngeke ulubalekele. Elinye iqiniso elitshiwo liBhayibhili yileli: “Isikhathi lesehlakalo kwehlela bonke.” (UmTshumayeli 9:11, TBS) Amazwi la angagcwaliseka kuwe loba nini. Kuliqiniso ukuthi asehlelwa yizinto ezimbi kuphela singalindelanga. Kwesinye isikhathi untshintsho olungakhanya angani lunzima lungaba luncedo ekucineni. Abantu abanengi bayazama ukulandela uhlelo abalalo empilweni kodwa izimo zingantshintsha bayaswela lokuthi babambe ngaphi.
Untshintsho lungabakhathaza kakhulu abasakhulayo. Ngenxa yani? U-Alex * oleminyaka engu-24 uthi: “Nxa ukhula kuyabe kuvele kulezinto ezinengi ezenzakala emzimbeni wakho. Lezi esezithutsha zihle zengezelele ukukhathazeka ovele ulakho.”
Nansi esinye isizathu: Abantu abadala bangehlelwa luntshintsho bahle basebenzise isiphala solwazi abaluthole empilweni ukuze babone ukuthi lokho osekubehlele bangakuphatha njani. Abasakhulayo bona abakabi lalo ulwazi olunjalo abangalusebenzisa.
Ungalujayela untshintsho. Abanye abasakhulayo sebayifunda indlela yokujayelana lontshintsho. Bayazibekezelela izimo ezintsha njalo bayenelisa ukubona okuhle kulokhu okungakhanya kunzima. Abasakhulayo abanjalo kunzima ukuthi bacine besebenzisa izidakamizwa loba sebenatha utshwala nxa izinto sezibawomele.
ONGAKWENZA
Lwamukele untshintsho. Kuliqiniso ukuthi lawe uyafisa ukuthi izinto zikuhambele ngendlela ofuna ngayo, kodwa kakuhlali kunjalo. Izinto zingagaya ngomunye umhlathi, abangane bangathutha loba batshade, abafowenu bayakhula bayehlala bodwa, imuli yangakini ingathutha uhlukane labangane lendawo obusuyijayele. Kulokuthi uzibulale ngokucabanga ngobunzima kungcono ukuthi ulwamukele untshintsho.—Isimiso seBhayibhili: UmTshumayeli 7:10.
Khangela phambili. Ukucabanga ngezinto esezedlule kufanana lokutshayela imota ukhangele esibukweni sayo kokuphela. Ukuhamba usithi thala esibukweni sayo kuyanceda kodwa kumele ukhangele lapho oya khona. Lawe yenza njalo nxa usukhangelane lobunzima, cabanga kakhulu ngempilo ephambili. (IZaga 4:25) Ngokwesibonelo zibuze ukuthi kuyini ongahlela ukukwenza ngenyanga elandelayo loba ezinyangeni eziyisithupha ezizayo.
Khangela okuhle. ULaura oleminyaka engu-21 uthi: “Dinga okuhle kulokho osekukwehlele. Ungenza njalo kuzakuba lula ukuthi ujayelane lalo untshintsho.” Dinga okukodwa okuhle okulethwe luntshintsho olukwehleleyo.—Isimiso seBhayibhili: UmTshumayeli 6:9,The Holy Bible in Ndebele.
UVictoria oleminyaka engu-21 uthi ngesikhathi esakhula bonke abangane bakhe bathutha. Ulandisa esithi: “Isizungu sasingibulala, ngangifisa lokuthi ngabe akubanga njalo. Nxa ngicabanga ngakho ngibona ukuthi kulapho engaqalisela khona ukukhula. Kwathi dlwe kimi ukuthi izinto ziyantshintsha nxa umuntu ekhula. Kulapho engaqalisela khona ukubona ukuthi bakhona abanye abangaba ngabangane bami.”—Isimiso seBhayibhili: IZaga 27:10.
Ukucabanga ngezinto esezedlule kufanana lokutshayela imota ukhangele esibukweni sayo kokuphela
Ncedisa abanye. IBhayibhili lithi: “Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.” (KwabaseFiliphi 2:4) Ukuncedisa abanye ngumuthi omuhle wokwelapha ezakho inhlupho. U-Anna oleminyaka engu-17 uthi: “Ngakunanzelela ukuthi ukuncedisa omunye olesimo esifanana lesami kumbe othwele nzima kulami kwakungenza ngibe ngcono.”
^ ndima 11 Amabizo antshintshiwe. | isiNdebele |
Nsukuzonke umzimba wakho ulwisana lezitha ezingabonakaliyo njalo eziyingozi. Kulamanye amagciwane angahlasela umzimba wakho akugulise. * Izikhathi ezinengi ngeke ukwazi ukuthi uke wahlaselwa ngoba amasotsha omzimba wakho ahle awaxotshele khatshana loba awabulale amagciwane la kungakakhanyi ukuthi abesekuhlasele. Kodwa ngezinye izikhathi amagciwane la ayawakhulela amasotsha omzimba. Nxa sekunjalo kuyabe sekumele unathe imithi ukuze uqinise amasotsha omzimba wakho.
Kwadlula izinkulungwane zeminyaka abantu bengazi lutho ngezingozi ezibangelwa ngamagciwane. Kwathi ngeminyaka yabo-1800 abesayensi bakunanzelela ukuthi imikhuhlane ibangelwa ngamagciwane, lokhu kwenza abantu badinga izindlela zokuzivikela. Kusukela lapho abahlolisisa ngezokwelapha sebalwisa njalo bazama ukunciphisa eminye imikhuhlane eyingozi egoqela i-smallpox le-polio. Kodwa sekuleminye esiphinde yaba luhlupho njenge-yellow fever le-dengue. Kubangelwa kuyini khonokho? Nanku okunye kwakhona:
Minyaka yonke izigidi zabantu ziyavakatsha zibhode umhlaba okwenza ukuthi zithwale amagciwane abangela imikhuhlane. Elinye ibhuku elikhuluma ngemikhuhlane ethelelwanayo lithi: “phose yonke imikhuhlane eyingozi ethelelwanayo” ingamemethekiswa ngabantu abavakatshela kwamanye amazwe.
Amanye amagciwane kasawezwa amaphilisi. Inhlanganiso ekhangela ngezempilakahle okuthiwa yi-World Health Organization ithi: “Umhlaba usulengela esikhathini lapho imikhuhlane eyabe ingaselapheki khona, ngitsho lemikhuhlane ejayelekileyo . . . iyabe isibulala.”
Iziphithiphithi emphakathini kanye lobuyanga kwenza ohulumende behluleke ukunqanda ukumemetheka kwemikhuhlane.
Abantu abanengi abakwazi okumele bakwenze ukuze bazivikele emikhuhlaneni.
Lanxa kunjalo, kunengi ongakwenza ukuze uzivikele lemuli yakho. Isihloko esilandelayo sizakhuluma ngezinto ezilula ukuzenza okokuthi lanxa uhlala elizweni elisathuthuka ungenelisa ukuzenza ukuze uzivikele emikhuhlaneni
^ ndima 3 Ayisiwo wonke amagciwane abangela imikhuhlane. Izihloko lezi zikhuluma ngalawo angaba yingozi kithi njalo abangele imikhuhlane. | isiNdebele |
HARARE —
Ingcwethi kwezempilakahle zithi impilakahle yengqondo kungeyinye yemikhuhlane eqhubeka ibandlululwa eZimbabwe okugoqela izabelo emaphandleni lakuzo zonke inhlangothi, kubangelwa yikusilela kolwazi kanye lenkolo uzulu azilandelayo.
Lokhu kubikwa kungokunye kokuphazamisa inhlelo zokulwisana lokusabalala kwemikhuhlane engathelelanwayo efana lowengqondo.
Ngenxa yalolubandlu lulo, inengi liyehluleka ukuyadinga usizo ezibhedlela nxa sebegula ikanti-ke kuludubo olunganakekelwa nxa luthe lwaziwa isikhathi sisesekhona.
Umsekeli womqondisi obona ngokuqhutshwa kwenhlelo enhlanganisweni yabodokotela abangela mingcele eye Medecins Sans Frontieres (MSF), UMnu. Emmerson Gono, uthi kungalesi sizatho bakubona kumqoka ukusebenzelana lozulu kwezokulondolozwa kwabalemikhuhlane yenqondo.
Lokhu uthi bekwenza phansi kohlelo lwe Community Mental Health Model of Care kumakilinika alitshumi lantathu.
UNkosikazi Sandra Ndiweni, omunye wabongikazi abafundela umsebenzi kwezokwelatshwa kwemikhuhlane yengqondo esebenzela ko Bulawayo, uncome indlela esisungulwe ngabe MSF, yokusebenzelana labalemikhuhlane yengqondo bekuzabelo zabo, esithi ngeyinye yemizamo ezophathisa ukulwehlisa ubandlululo.
UNkosikazi Thokozile Ngwenya, onguMatron esibhedlela seNgutsheni Hospital koBulawayo, uthi kuzwisa usizi ukuthi kuyabandlululwa abantu abalomkhuhlane wengqondo.
Uthi luqhubeka lukhula loludubo lokubandlululwa kwabatholakala belemikhuhlane yengqondo elizweni.
Abogatsha lwezempilakahle bathi bakhathezekile ngalolubandlulo kwabalemikhuhlane yengqondo elizweni.
Umsekeli womqondisi wohlangothi olubona ngezempilakahle yengqondo lokusetshenziswa ngendlela engayisiyo kokudakayo, uNkosikazi Shelly Dorcas Sithole, uveza ukuba okungaziwa nguzulu yikuba kulobudlelwano phakathi komkhuhlane wengqondo leminye okubalisa isimo sokuba umuntu elegciwane.
Lokhu kusekelwe nguMnu. Amos Shindi, umongi omkhulu esibhedlela se Ngomahuru Psychiatric Hospital.
Ngenxa yodubo lobandlululo kwabalemikhuhlane yengqondo, lokhu kutholakala lasemisebenzini.
Bayakhuthazwa abamankampani ukuba basungule inhlelo zokubanakekela.
Lesi sicelo sihambelana lokutshiwo yindikimba yalonyaka, yosuku lapho kunanzwa khona ezempilakahle yengqondo, olwe World Mental Health Day, yona ethi "Mental Health in the Workplace ".
Abezempilakahle babika ukuba oyedwa phakathi kwabantu abane (1 in 4) eZimbabwe, batholakala behlaselwa yimikhuhlane yengqondo. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu eye Zimbabwe Lawyers for Human Rights (ZLHR) sebezama ukuvimbela ukuthi inkampani ye WellCash Collectors ukuthi inike uzulu incwadi zokuthi ikhansili ibhadalwe izikwelede ezitshiyeneyo.
Amagqwetha eZLHR atshele intathelizindaba ukuba athethe lelinyathelo ngoba afisa ukunceda uzulu ongenelisi ukubhadala izikwelede ngenxa yesimo esibi somnotho welizwe leZimbabwe.
Elinye lamagqwetha awe ZLHR, uMnumzana Sharon Hofisi, utshele izakhamizi ezidinga uncedo ukuthi kuqakatheke kakhulu ukuthi babalisisi incwadi ezivela kukhansili yeHarare.
Isikhulumeli sikamanisipala weHarare, uMnumzana Michael Chideme, uthe basebenzisa inkampani ye WellCash Debt Collectors ukwenzela ukuthi izakhamizi zeHarare zibhadale izikwelede zekhansili.
Umqondisi wenhlanganiso yezakhamizi eye Harare Residents Trust, uMnumzana Precious Shumba, usole kakhulu okwenziwa yikhansili le.
Banengi abantu asebethole incwadi lezi abazinikezwa yinkampani ye WellCash Debt Collectors.
Izakhamizi zona zikhala ngokuthi ziyalelwa ukuhlawula lezi zikhwelede kukhansili lokuncitshwa ithuba lokukhulumelana lale inkampani yezikwelede ukuze zihlawule kancane kancane ize iphele ngoba inengi labo kabalamali. | isiNdebele |
“Utshani buyabuna, amaluba ayakhithika, kodwa ilizwi likaNkulunkulu limi kuze kube nininini.”—ISAYA. 40:8.
IZINGOMA: 43, 48
1, 2. (a) Impilo yethu ibizakuba njani ngabe kasilalo iBhayibhili? (b) Kuyini okungenza silizwisise iBhayibhili?
IMPILO yethu ibizakuba nzima kakhulu ngabe kasilalo iBhayibhili. Besingeke simazi uNkulunkulu njalo besingasoze sizithole izimpendulo zemibuzo ephathelane lokuphila kwethu kanye lekusasa lethu. Bekuzakuba nzima lokuthi siyazi indlela uJehova ayephatha ngayo abantu endulo futhi besizakuba ngumhlambi kazelusile ngoba kungelamithetho esiqondisayo.
2 Siyambonga uNkulunkulu ngoba usinike iLizwi lakhe njalo ku-Isaya 40:8 wathembisa ukuthi lizahlala likhona kuze kube nini lanini. Lanxa umbhalo lo ungakhulumi ngeBhayibhili ngokwalo, isimiso esikuwo singasetshenziswa nxa kukhulunywa ngalo. Umphostoli uPhetro wayisebenzisa ivesi le ngesikhathi eloba enye incwadi yakhe. (Bala u-1 Phetro 1:24, 25.) Abanengi abalithandayo iLizwi likaNkulunkulu sebakubona ukuthi kulula kakhulu ukulizwisisa nxa ulibala ngolimi oluzwisisayo. Lanxa kunjalo abahumutshi beBhayibhili badlule ebunzimeni obukhulu ngesikhathi belihumutsha njalo belidinda ukuze lifikiswe ebantwini. Umsebenzi wabo wafeza injongo kaNkulunkulu ngoba kuyintando yakhe ukuthi “abantu bonke basindiswe njalo balazi iqiniso.”—1 Tim. 2:3, 4.
3. Sizaxoxa ngani esihlokweni lesi? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)
3 Esihlokweni lesi sizaxoxa ngokuthi iLizwi likaNkulunkulu lidlule njani ebunzimeni (1) bokuntshintsha kwezindimi, (2) ukuntshintsha kwemibuso, (3) lokuhlukuluzwa kwabantu ababelihumutsha. Ukuxoxa ngemicijo le kuzasinceda ukuthi simthande kakhulu uBaba wethu osezulwini futhi siliqakathekise iLizwi lakhe.—Mik. 4:2; Rom. 15:4.
UKUNTSHINTSHA KWEZINDIMI
4. (a) Yiluphi untshintsho olubakhona ezindimini ezikhulunywa ngabantu? (b) Kuyini okutshengisa ukuthi uNkulunkulu uthanda bonke abantu njalo wena uzizwa njani ngakho?
4 Izindimi ziyantshintsha ngokuhamba kwesikhathi. Mhlawumbe lawe uyake ukunanzelele kolwakho ulimi ukuthi amabala ayesetshenziswa kudala awasasebenzi khathesi. Kunjalo langezindimi ezasetshenziswa ukuloba iBhayibhili. Ngokwesibonelo isiHebheru lesiGrikhi esikhulunywa lamuhla sitshiyene lesasisetshenziswa ngesikhathi kulotshwa iBhayibhili. Ngakho abantu abakhuluma izindimi lezi lamuhla kuyadingakala ukuthi bathole iBhayibhili elihunyutshwe ngendlela abakhuluma ngayo khathesi. Loba kunjalo abanye bacabanga ukuthi kungcono bafunde isiHebheru lesiGrikhi sakudala ukuze benelise ukuzwisisa iBhayibhili ngolimi elalotshwa ngalo. Kodwa iqiniso elikhona yikuthi ukwenza njalo akusoze kubancede kangako. * Khathesi iBhayibhili selitholakala ngezindimi ezedlula 3 000. Kuyakhanya ukuthi uJehova ufuna abantu ‘bezizwe zonke lezizwana kanye lezindimi’ zonke balithole iLizwi lakhe. (Bala iSambulo 14:6.) Kumele ukuthi ukuzwa lokhu kukwenza usondele kuNkulunkulu wethu ongelalo ubandlululo.—ImiSeb. 10:34.
5. Kuyini okwenza abantu bayithanda kakhulu i-King James Version?
5 Ukuntshintsha kwezindimi kwenze kwaba lontshintsho lasemsebenzini wokuhumutsha iBhayibhili. Ngokwesibonelo iBhayibhili elalingabe lizwisiseka kudala lingacina lingasazwisiseki ngenxa yokuntshintsha kolimi. Ake ucabange ngeBhayibhili lesiNgisi okuthiwa yi-King James Version elahunyutshwa ngomnyaka ka-1611. Ngalesosikhathi lalizwisiseka futhi abantu babelithanda kakhulu okokuthi lamabala ayekulo babewasebenzisa ekukhulumeni kwansuku zonke. Kodwa iBhayibhili leli lalisebenzisa ibizo likaNkulunkulu emavesini amalutshwana kuphela. Ikanti eMibhalweni eminengi yesiHebheru lapho okwakutholakala khona ibizo likaNkulunkulu abahumutshi balo babefaka ibala elithi “nkosi” belibhale ngamabala amakhulu. Ngokuya kwesikhathi basebekwenza lokhu laseMibhalweni yamaKhristu yesiGrikhi. Ngokwenza lokhu abahumutshi beBhayibhili leli batshengisa ukuthi bayakuvuma ukuthi ibizo likaNkulunkulu kumele libe khona lakuThestamente Elitsha.
6. Kuyini okwenza uyikhwabithe i-New World Translation?
6 Ngokuhamba kwesikhathi amabala amanengi ayesetshenziswe ku-King James Version ayesemadala futhi engasazwisiseki ebantwini abakhuluma isiNgisi. Lokhu kwenzakala lakwamanye amaBhayibhili ayehunyutshwe ngezinye izindimi. Ngakho siyayibonga kakhulu inhlanganiso yethu ngokusilungisela i-New World Translation of the Holy Scriptures ka-2013. IBhayibhili leli selitholakala ngezindimi ezedlula 150 njalo lokhu sekuncede abantu abanengi ukuthi bakholise ukulibala ngolimi lwabo. (Hubo. 119:97) Okuhle yikuthi abahumutshi balo balifaka ibizo likaNkulunkulu kuzo zonke izindawo elalitholakala kuzo eMibhalweni yakuqala.
UKUNTSHINTSHA KWEMIBUSO
7, 8. (a) Kuyini okwabangela ukuthi amaJuda amanengi angayizwisisi iMibhalo yesiHebheru? (b) Kuyini i-Septuagint?
7 Ukuntshintsha kwemibuso lakho kwenze ukuthi kube lenguquko ezindimini ezikhulunywa ngabantu abanengi. Lanxa kunjalo uNkulunkulu ube leqiniso lokuthi untshintsho lolu kalwenzi ukuthi abantu bangasalizwisisi iLizwi lakhe. Ngokwesibonelo iMibhalo yesiHebheru yalotshwa ngama-Israyeli futhi yibo ‘ababephathiswe amazwi kaNkulunkulu’ ngalesosikhathi. (Rom. 3:1, 2) Ngokuhamba kwesikhathi amaJuda amanengi ayengasasizwisisi isiHebheru ngoba u-Alexander owayengumbusi weGreece wathumba izindawo ezinengi emhlabeni zaba ngaphansi kombuso wakhe. (Dan. 8:5-7, 20, 21) Ngakho isiGrikhi yilo ulimi olwaselukhulunywa ngabantu abanengi kuhlanganisa lamaJuda amanengi ayesezindaweni ezitshiyeneyo. Njengoba amaJuda ayesekhuluma isiGrikhi kwasekunzima ukuthi ayizwisise iMibhalo eyayilotshwe ngolimi lwesiHebheru. Pho yalungiswa njani indaba le?
8 Kusasele iminyaka engaba ngu-250 ukuthi uJesu abuye emhlabeni amabhuku amahlanu esiHebheru ahunyutshwa ngolimi lwesiGrikhi. Ngokuya kwesikhathi yonke iMibhalo yesiHebheru yayisitholakala ngolimi lolu. IBhayibhili leli lalibizwa ngokuthi yi-Septuagint futhi yilo elokuqala elahunyutshwa ngolimi lwesiGrikhi lisuselwa kusiHebheru.
9. (a) Kwabanceda njani abantu ukuthola amaBhayibhili ayehunyutshwe ngezindimi abazizwisisayo? (b) Yiphi ivesi oyithanda kakhulu eMibhalweni yesiHebheru?
9 IBhayibhili leli okwakuthiwa yi-Septuagint laba lusizo kakhulu kumaJuda ayekhuluma isiGrikhi lakwabanye abantu. Kumele ukuthi kwabathokozisa kakhulu ukuthola iLizwi likaNkulunkulu ngolimi ababeluzwisisa. Ngokuhamba kwesikhathi iBhayibhili laselitholakala langezinye izindimi ezazikhulunywa ngalesosikhathi ezigoqela isiLathini, isi-Aramayikhi lesiGothikhi. Njengoba abantu basebebala iMibhalo engcwele ngolimi lwabo kwasekulula ukuthi bayizwisise njalo babe lamavesi abawathandayo njengathi lamuhla. (Bala iHubo 119:162-165.) Kuyakhanya ukuthi untshintsho olubekhona ezindimini ezitshiyeneyo aluzange lwenze ukuthi iLizwi likaNkulunkulu litshabalale.
UKUHLUKULUZWA KWABAHUMUTSHI
10. Kungani abantu abanengi babengelalo iBhayibhili ngesikhathi sikaJohn Wycliffe?
10 Ngezinye izikhathi kwakusiba labantu ababengafuni ukuthi iBhayibhili libe sezandleni zabantu abanengi. Lanxa kunjalo bakhona abanye ababemthanda uNkulunkulu abangazange bakuvume lokhu. Omunye wabo nguJohn Wycliffe owayehlala eNgilandi ngeminyaka yabo 1330 kusiya ku-1384. Indoda le yayikholwa ukuthi wonke umuntu kumele athole iLizwi likaNkulunkulu ukuze limsize. Loba kunjalo abantu abanengi eNgilandi ngalesosikhathi babengelawo amaBhayibhili futhi kwakungalula ukuwathola. Lokhu kwakubangelwa yikuthi ayebhalwa ngesandla futhi edula kakhulu. Kanti njalo abantu abanengi babengakwazi ukubala. Lanxa iBhayibhili lalingabe libalwa emasontweni abo kumele ukuthi babengalizwisisi ngenxa yokuthi lalibalwa ngesiLathini. Balutshwana kakhulu abantu ababesazi isiLathini ngalesosikhathi ngakho kwakunzima ukuthi balizwisise iBhayibhili.—Zaga. 2:1-5.
11. Umsebenzi wokuhumutsha owenziwa nguJohn Wycliffe wabanceda njani abantu abanengi?
11 Ngo-1382 uJohn Wycliffe labanye bakhe bahumutsha iBhayibhili ngolimi lwesiNgisi. IBhayibhili leli laqalisa ukusetshenziswa liqembu labantu ababebizwa ngokuthi ngamaLollards ababekuthanda ukufunda iBhayibhili. Abantu laba babehamba bebhoda ezindaweni ezitshiyeneyo eNgilandi betshumayela. Babesithi bangafika emizini yabantu babafundele iBhayibhili leli njalo babatshiyele ezinye izingxenye zalo ezazibhalwe ngesandla. Umsebenzi wabo wanceda abantu abanengi ukuthi balazi iBhayibhili.
12. Umsebenzi owenziwa nguWycliffe labanye bakhe wabaphatha njani abafundisi besonto?
12 Lokhu okwenziwa nguWycliffe labanye bakhe akubaphathanga kuhle abafundisi besonto. Ngakho baqalisa ukuhlukuluza amaLollards njalo badinga amaBhayibhili ayehunyutshwe nguWycliffe futhi abawatholayo bawatshisa. Babiza uWycliffe ngokuthi ngumuntu oyingozi ofundisa amanga. Lanxa kunjalo kwaba nzima ukuthi bamjezise ngoba wayesefile, ngakho bagebha amathambo akhe bawatshisa futhi baphosela umlotha wakhona emfuleni. Abakhokheli laba kabazange baphumelele ukuvimba abantu ababelesifiso sokubala iBhayibhili lokulizwisisa. Ngeminyaka eyalandelayo abantu be-Europe lakwezinye izindawo emhlabeni baqalisa ukuhumutsha iBhayibhili njalo balidinda ngezindimi ezazikhulunywa ngabantu.
“OKUFUNDISA LOKHO OKUHLE KAKHULU KUWE”
13. Kuyini esileqiniso lakho njalo ukwazi lokho kusinceda njani?
13 IBhayibhili liphefumulelwe nguNkulunkulu kodwa lokhu akutsho ukuthi ukuhunyutshwa kwamaBhayibhili esikhulume ngawo esihlokweni lesi lakho kwaphefumulelwa. Loba kunjalo nxa sikhangela umsebenzi owenziwa ngabahumutshi bamaBhayibhili la kanye lamanye akhona kusegcekeni ukuthi iLizwi likaNkulunkulu limi kuze kube nini lanini. Ukwazi lokhu kusenza sibe leqiniso lokuthi zonke izithembiso zikaJehova zizagcwaliseka loba sekutheni.—Josh. 23:14.
14. ILizwi likaNkulunkulu lisinceda njani?
14 Ukubona indlela uJehova alondoloze ngayo iLizwi lakhe kuyaluqinisa ukholo lwethu futhi kwenza simthande kakhulu. * Khumbula ukuthi okwenza wasinika lona yikuthi uyasithanda njalo ufuna lisincede ukuze sithokoze empilweni. (Bala u-Isaya 48:17, 18.) Lokhu kumele kusifuqe ukuthi simthande njalo silalele imithetho yakhe.—1 Joh. 4:19; 5:3.
15. Sizaxoxa ngani esihlokweni esilandelayo?
15 Nxa silithanda iLizwi likaNkulunkulu kufanele sizimisele ukugebha sijule kulo ukuze sithole amagugu angasinceda. Kuyini okungakusiza ukuthi uncedakale nxa ubala iBhayibhili? Ungenzani ukuze usize abantu ukuthi balithande nxa usekutshumayeleni? Abafundisayo ebandleni bangenzani ukuze kukhanye ukuthi abakufundisayo kuvela eLizwini likaNkulunkulu? Imibuzo le sizaxoxa ngayo esihlokweni esilandelayo. | isiNdebele |
IHubo 51 labhalwa nguDavida ngokwakhe ngemva kokuba umphrofethi uNathani esesiveze egcekeni isono ayesenze loBhathisheba esasingababulalisa. Isazela samudla uDavida, wasesivuma isono sakhe.—2Sa 12:1-14.
UDavida wayewonile sibili kodwa wayengaphinda abe lobudlelwano obuhle loNkulunkulu
51:3, 4, 8-12, 17
Isazela sasimthwalise nzima ngesikhathi engakasivumi isono sakhe
Kwakumzwisa ubuhlungu obukhulu ukuthi wayengaselabo ubuhlobo obuhle loNkulunkulu waze wathi wayesizwa angani amathambo akhe ayecoboziwe
Wayekufisa ukuthethelelwa, ukuba lobudlelwano obuhle loNkulunkulu kanye lentokozo ayelayo engakawoni
Ngokuthobeka wancenga uJehova ukuthi amsize abe lesifiso sokulalela
Wayeleqiniso lokuthi uJehova uzamthethelela | isiNdebele |
BULAWAYO —
Abasakhulayo koBulawayo bamanyene labanye kuzwekazi leAfrica ukunanza usuku lwabo olwe International Day of the African Child phansi kwwesihloko esithi ‘Accelerating protection, empowerment and equal opportunities for children in Africa by 2030’ ngesikhathi bebhekane lenhlupho zendlala lobuyanga eZimbabwe.
Ukubulawa kwabasakhulayo eSouth Africa eSoweto NgoNhlangula 16, 1976, kwadala ukuba umhlaba jikelele unanze lelilanga. Abatsha koBulawayo bananze lelilanga ngabadume ngakho ikakhulu ezemidlalo lokucula.
Bekungabizwa ozwayo ngoLwesihlanu eNdlovu Youth centre elokitshini leTshabalala koBulawayo lapho osakhulayo uDuduzile Gumbo, olitshatshazi lakoBulawayo elidumileyo, oqoqe khona umbukiso wamatshatshazi kanye labaculi abehlukeneyo ngenjongo yokunanza ilanga labantwana beAfrica.
Osakhulayo, uSizalobuhle Mhlanga, uhaye abantwana beAfrica esithi abasukume balwele amalungelo abo.
Omunye njalo osakhulayo, uNkosilathi Nkomo, uthe loba abasakhulayo bonke beAfrica jikelele bedubeka eZimbabwe, khona kuphambili ngoba balutshwana abantwana abafinyelela ukuthola usizo kuhulumende.
Inengi labantwana beZimbabwe babhekane lendlala, ukuhamba umango omude besiya esikolo, ubuyanga njalo lokwephulwa kwamalungelo abo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Kuqhamuke inkalakatha yomlilo kwesinye isakhiwo edolobheni lakoBulawayo ngoLwesithathu kwatsha izimota eziyisithupha ebezipakwe phandle.
Isakhiwo lesi sake sasetshenziswa yinkampani ethengisa izimota, iToyota njalo siduzane lesigodlo sabacuphi kulelidolobho, iMagnet House, esitaladeni sikaJoshua Mqabuko Nkomo lo11th Avenue.
Iziphathamandla zikamanisipala zifakazele iStudio 7 ukuthi umlilo lo ungaba ubangelwe yimihambuma ebalekela amakhaza esihlala kusakhiwo lesi, etshona ibase umlilo.
Akula mpahla ebigcinwe kuleli bhilidi, kutsho umanisipala.
Ababona ngokucitsha umlilo, abeFire Brigade bawacitshile lawa malangabi benelisa ukuwavimba ukulumatha kwezinye izakhiwo eziseduzane.
“Mina bengiku building eseduzane, basebengitshela ukuthi ngiphume ngiyekhipha eyami imoya ngoba sokulomlilo,” kutsho omunye wababone isehlakalo lesi uMnu Paul Masuku,osebenza duzane lesakhiwo esitshileyo lesi. | isiNdebele |
HARARE —
Ibandla leMovement for Democratic Change elikhokhelwa nguProfessor Welshman Ncube lithi kuqakathekile ukubambana lamanye amabandla ukuze kususwe ibandla leZanu PF embusweni.
Lesi ngesinye sezinqumo esithethwe lidale lebandla leli eleNational Council ekade lithe gwaqa eHarare ngoLwesithathu.
Ibandla leli lithi kuvumelwene njalo ukuthi kuguqulwe indlela okuqhutshwa ngayo ukhetho eZimbabwe ukwenzela ukuthi uzulu abuse ngemfanelo.
Abalandeli bebandla leli bathi kufanele njalo ukuthi kulungiswe udaba lwenkokheli yamabandla abusayo eyalela ezikhundleni nxa ikhe phansi kukhetho njengalokhu okwenzakala kwele Gambia lapho umongameli waleli lizwe uMnu. Yahya Jammeh oseyala ukusuke embusweni kulandela ukunqotshwa kwakhe ngophikisayo.
UNcube utshele intathelizindaba ukuba inkokheli ebandleni lakhe ivumelane ukuthi kumqoka ukuthi ikhulumisane lamanye amabandla aphikisa ele Zanu PF ukwenzela ukuthi ayenze umanyano wokulwisana lebandla leli kukhetho oluzayo.
Unobhala jikelele wohlangothi lwabesifazane kulelibandla, uNkosikazi Monica Ngwenya, uthe bazosekela yiloba ngubani ozakhethwa ukuncintisa kulolukhetho emele lumanyano, kungakhathalekile ukuba ngowesifazane loba ngowesilisa.
Inkokheli kulelibandla ithi kayivumelani lalolodaba oselukhulunywa ngabamanye amabandla lokuba kubunjwe iqula elizothatha intambo zombuso okwakhathesi ele National Transitional Authority kulungiselelwa ukhetho oluzakwenziwa ngomyaka ka2018. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izibhedlela ezikhulu elizweni ngoLwesithathu bezivale ezinye ingatsha zazo kulandela ukukhalala umsebenzi okwenziwe ngodokotela abasanda kuqalisa umsebenzi, ama junior doctors ngeSilungu.
Inhlanganiso yabodokotela eye Zimbabwe Hospital Doctors’ Association ithi ukutshengisela lokhu kuphumelele kakhulu ngoba izibhedlela ezifana le Mpilo, Parirenyatwa le Harare zivale ingatsha ezelapha abantu kwavulwa ezinye ingatsha zezibhedlela kodwa kulabodokotela abalutshwana akade beselapha abangene kungozi yesiphangiphangi, iemergency ngeSilungu.
Odokotela laba balezikhalazo ezimbalwa ezigoqela ukuqatshwa nxa beqeda izifundo, ukungezelelwa kwemali yama allowance lokuphiwa imvumo yokungenisa impahla elizweni kungelamthelo we duty.
Sokuyinhlalayenza ukuthi odokotela bakhalale umsebenzi ngezikhalazo ezifanayo uhulumende angazilungisisi.
Imizamo yokukhuluma lohulumende ngaloludaba yehlule. Kodwa ilunga lenhlanganiso elwela ilungelo labodokotela, eye Zimbabwe Doctors for Human Rights, uNkosazana Sikhulilwe Ngwenya, utshele iStudio 7 ukuthi bayalisekela inyathelo elithethwe ngabodokotela.
"Thina njengabo dokotela abaphansi kwenhlanganiso ye Zimbabwe Doctors For Human Rights siyavumelana lokwenziwa ngodokotela la ngoba ukuthi babe besebenza bethola imali engahambelani leholo labo yikwephula amalungelo abo lokho." | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Iziphathamandla zikahulumende ngoLwesibili zingene emafekitali lezitolo zehlisa intengo yempahla ethengwa nguzulu.
Lokhu kulandela imbiko kaMongameli Robert Mugabe ngoMvulo lapho athe ukukhuphulwa kwentengo yempahla ezitolo kuzamele kuphele kumalanga amalutshwana alandelayo esithi kwenziwa ngabomu ngabafuna ukumgenqula esikhundleni sakhe.
Kodwa abanye, abagoqela abalungisa amafutha okupheka, bathi ukusilela imali yeMelika yikho okubangela ukuthi amafutha okupheka asilele.
Okunye okubikwa kubangela ukusilela kwamafutha yikuthi abaqatshi abangela mali besebesenzisa amafutha okupheka njengemali besipha izisebenzi ukuthi zithengise ukuze zithole iholo lazo.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yabalwela ilungelo labathengi, esigabeni seMaNdebeleni, uMnu. Comfort Muchekeza, uthi uzulu kumele engethuki athenge impahla ngobunengi.
UMuchekeza uthi ukuqonga kwentengo yempahla ezitolo kuqale ngempelasonto.
“Nxa sikhangela ukukhwela kwentengo siyabona ukuba abalungisa impahla bebengakhwezanga intengo kodwa abathenga bethengisa yibo abakhweze intengo,” kutsho uMuchekeza.
UMuchekeza uthi impahla enjengamafutha okupheka, iMazoe lokunye intengo ibisikhweziwe khona amafutha ezimota engakhuphukanga.
Uthi uyavumelana kancane loMangameli Mugabe othi kungaba lesandla sabanye abantu abale njongo yezombusazwe abakhuphula impahla ezitolo.
“Kungaba lesandla sabantu kodwa imbangela ezinye zikhona ezengezelelwa ngabezombusazwe,” kutsho uMuchekeza.
Uthi abantu bengathengi impahla ngobunengi ngoba akusoze kufane lomnyaka ka 2008 ngoba okwakathesi ilizwe lilamabele. | isiNdebele |
UDon loMargaret * babejabula ngokuthi babevakatshelwe yindodakazi yabo kanye lemuli yayo. UMargaret owayeyingcitshi ekuphekeni wayethe uzapheka imakharoni efakwe umhluzi wetshizi, ukudla okwakuthandwa ngabazukulu bakhe ababili.
Kuthe bonke sebehlezi phansi uMargaret waletha ukudla wakuthi qithi etafuleni. Watsha amathe ngesikhathi evula imbiza ngoba kwakulomhluzi kuphela. Wayekhohlwe ukufaka imakharoni ngesikhathi epheka.
Sonke siyawenza amaphutha kungelani lokuthi sileminyaka emingaki loba silesikhathi esinganani sisenza okuthile. Kwesinye isikhathi singakhuluma amazwi ahlabayo, senze into enhle kodwa siyenze ngesikhathi esingayisiso, sekele kumbe sikhohlwe ukwenza into eqakathekileyo. Kuyini okubangela ukuthi kube lamaphutha? Kumele senzeni angenzakala? Singawabalekela yini? Ake sibone okuqondileyo esingakwenza nxa kube lephutha.
UMBONO WETHU LOKANKULUNKULU
Sonke siyathaba nxa abanye besibuka ngokuhle esikwenzileyo njalo akusihluphi ukuvuma ukuthi yithi esiyenze leyonto. Kufanele senze okufananayo nxa senze iphutha lanxa siyabe singalenzanga ngabomo loba abanye bengaliboni. Kumele sithobeke ukuze senelise ukuvuma iphutha esilenzileyo.
Nxa sizikhukhumeza singacina sizama ukulenza likhanye lilincane, silesulele kwabanye loba siphike ukuthi silenzile. Ukwenza njalo kulempumela emibi ngoba iphutha alisoze lilungiswe njalo abanye abantu bangasolwa ngento abangayenzanga. Kwesinye isikhathi singenelisa ukubalekela iphutha esilenzileyo kodwa kumele sikhumbule ukuthi ekucineni “omunye lomunye wethu uzabika akwenzayo kuNkulunkulu.”—KwabaseRoma 14:12.
UNkulunkulu uyakwazi ukuthi siyawenza amaphutha. Kodwa ibhuku lamaHubo liveza ukuthi uNkulunkulu “ulesihawu njalo ulomusa,” liphinda lithi “kahlali ebeka imilandu njalo, futhi kagcini ulaka lwakhe kokuphela.” Uyazwisisa ukuthi sizalwa silesono njalo “uyakhumbula ukuthi siluthuli.”—IHubo 103:8, 9, 14.
Njengoba enguBaba olesihawu uNkulunkulu ufuna lathi simlingisele. (IHubo 130:3) ILizwi lakhe liyasipha amacebo amanengi angasinceda nxa kuyithi loba kungomunye owenze iphutha.
OKUMELE SIKWENZE NXA SEKUBE LEPHUTHA
Abantu bajayele ukudlalisa isikhathi esinengi belokhu besola abanye loba bezama ukuzigeza ngephutha abayabe belenzile. Nxa ukhulume amazwi acaphule omunye okungcono yikuxolisa lilungise udaba njalo liqinise ubungane benu. Uyake uphambanise yini izinto zicine zingasakuhambeli kuhle loba ziphambanise omunye? Nxa kunjalo, kulokuthi uzithonisise kumbe usole abanye zama ukulungisa iphutha. Ukusola abanye kungenza lihlale licaphulene njalo kungenza kucine sekunzima ukulungisa uhlupho. Zama ukufunda ephutheni lakho, ulungise lapho ophambanise khona ubusuzama ukwenza okuqondileyo.
Nxa omunye engenza iphutha kulula ukuthi simcaphukele. Yikho kuqakathekile ukulandela amazwi kaJesu Khristu athi: “Kuzo zonke izinto yenzani kwabanye lokho elifuna bakwenze kini.” (UMathewu 7:12) Nxa wenze iphutha loba lilincane uyabe ufuna abanye bakuzwele kumbe bangakhulumi ngalo. Lawe zama ukwenza okufananayo kwabanye.—Kwabase-Efesu 4:32.
UNGAWANCIPHISA NJANI AMAPHUTHA?
Esinye isichazamazwi sithi amaphutha abangelwa “yikwahlulela kubi, ukungabi lolwazi, loba ukuthatha izinto lula.” Iqiniso yikuthi sonke siyake sikwenze lokho. Lanxa kunjalo singenelisa ukunciphisa amaphutha ngokuhlola amanye amavesi aseBhayibhilini.
Okunye okungasinceda sikuthola kuZaga 18:13 othi: ‘Lowo ophendulayo engaqali alalele lobo yibuwula bakhe lehlazo lakhe.’ Ukuzinika isikhathi sokuqala ulalele indaba yonke njalo ucabange ungakakhulumi kunganceda kakhulu ukuthi ungacini ukhuluma loba wenze into ozazisola ngayo. Lokhu kuzakunceda lokuthi ungenzi iphutha ngokwahlulela kubi.
Enye ivesi ithi: “Uma kusenzakala, kusiya mayelana lokubona kwenu, hlalani ngokuthula labantu bonke.” (KwabaseRoma 12:18) Zama ngazo zonke izindlela ukuthi uhlale ubambisana njalo ulokuthula labantu bonke. Woba ngumuntu olozwelo futhi ohloniphayo njalo uncome okuhle abanye abakwenzayo uphinde ubakhuthaze. Ungenza lokhu kuba lula ukuxolela nxa omunye ekuphambanisile futhi lephutha liyalungiseka masinyane.
Zama ukufunda okuthile ephutheni oyabe ulenzile. Kulokuthi uzame ukuzigeza ngokukhulumileyo loba okwenzileyo dinga lapho ongathuthukisa khona ubuntu bakho. Mhlawumbe kumele ulwele ukuba ngumuntu obekezelayo, olomusa, ozithibayo, omnene, olokuthula njalo olothando. (KwabaseGalathiya 5:22, 23) Iphutha olenzileyo lingakufundisa lokungamelanga ukwenze esikhathini esizayo. Zama ukungahlali uzithonisisa ngokwenzakeleyo. Kwesinye isikhathi ukudinga into ehlekisayo nxa kube lephutha kunganceda wena kanye labanye.
UKUBA LOMBONO OMUHLE KUYANCEDA
Lanxa senze iphutha singenelisa ukuqhubeka silokuthula labanye njalo singazisoli kakhulu. Singazama ukufunda emaphutheni ethu sizaba ngabantu abahlakaniphileyo njalo labanye bazasithanda. Kasisoze sidane kakhulu kumbe sizibone siyizehluleki. Ukunanzelela ukuthi abanye labo balwisana lamaphutha abo kuzasinceda ukuthi sihlale singabangane labo. Kanti njalo okuqakathekileyo yikuthi singafunda okunengi ngokulingisela uNkulunkulu wethu olothando njalo othethelelayo.—KwabaseKholose 3:13.
Iphutha elenziwa nguMargaret esikhulume ngalo ekuqaliseni lahle laphambanisa ilanga lemuli yini? Hatshi, bonke bahleka ngakho ikakhulu yena uMargaret futhi bazikholisela ukudla lanxa imakharoni yayingekho. Ngemva kweminyaka eminengi abazukulu bakaMargaret ababili baxoxela abantwababo ngokwenzakala mhlalokho kanye lezikhathi ezimnandi ababa lazo logogo lokhulu wabo. Phela ugogo wabo wayengenzanga ngabomo.
^ indima 2 Amabizo antshintshiwe. | isiNdebele |
NGABO-1930 umama lobaba, uJames loJessie Sinclair bathutha eScotland bayahlala eBronx eNew York. Umngane omutsha abafika baba laye endaweni le nguWillie Sneddon laye owayedabuka eScotland. Bathi beqala ukubonana loWillie baxoxaxoxa ngezomndeni. Mina ngangingakazalwa kusenzakala konke lokhu.
Ekuxoxeni kwabo umama watshela uWillie ukuthi uyise lomnewabo bafela elwandle bebulawa libhomba eladubuka latshaya isikepe sabo. UWillie waphendula wathi: “Uyihlo usesihogweni!” * UWillie wayenguFakazi kaJehova futhi kulapho umama aqalisa khona ukuzwa iqiniso eliseBhayibhilini.
Okwatshiwo nguWillie kwamkhathaza umama ngoba wayekwazi ukuthi uyise wayengumuntu olungileyo. UWillie waphinda wathi: “Uyakwazi ukuthi iBhayibhili lithi uJesu laye waya esihogweni?” Umama wakhumbula imfundiso ayejayele ukuyizwa esontweni ephathelane lokuthi uJesu waya esihogweni wasevuswa ngelanga lesithathu. Ngakho waqalisa ukuzibuza ukuthi, ‘Nxa isihogo siyindawo okutshiselwa kuyo abantu abenza okubi, uJesu wayesiyadingani endaweni enjalo?’ Ingxoxo le yenza umama waba lesifiso sokufunda iqiniso. Yikho waqalisa ukungena imihlangano ebandleni leBronx njalo wabhabhathizwa ngo-1940.
Ngalesosikhathi kwakungakhuthazwa kangako ukuthi abazali bafunde iBhayibhili labantwababo. Ngakho ngisesemncane ubaba wayesala enginakekela nxa umama esiya emihlanganweni loba ekutshumayeleni. Kodwa ngemva kweminyaka ethile mina lobaba saqalisa ukuhamba lomama emihlanganweni. Umama wayekhuthele kakhulu ekutshumayeleni njalo wayefunda iBhayibhili labantu abanengi. Abanye ayefunda labo babehlala eduzeduze ngakho wayebahlanganisa ukuze afunde labo bendawonye. Ngangijayele ukuhamba lomama ekutshumayeleni nxa izikolo zivaliwe futhi lokhu kwanginceda ukuthi ngiyazi iMibhalo lokuthi ngenelise ukufundisa abanye iqiniso.
Kuyadanisa ukutsho ukuthi ngisesemncane ngangingalikhwabithi kangako iqiniso engangilifunda eBhayibhilini. Kodwa ngathi sengileminyaka engu-12 ngaba ngummemezeli njalo ngasengikuthanda ukutshumayela. Ngathi sengileminyaka engu-16 ngazinikela kuJehova ngasengibhabhathizwa mhlaka 24 July ngo-1954 emhlanganweni owawuseToronto eCanada.
UKUSEBENZA EBHETHELI
Ebandleni lethu kwakulabazalwane ababeseBhetheli labanye ababeke basebenza khona. Abazalwane laba bangikhuthaza kakhulu. Okunye engakuthandayo yindlela ababefundisa ngayo lababechaza ngayo iMibhalo. Lanxa ababalisi bami babefuna ngiye eyunivesithi mina ngasengizimisele ukuya eBhetheli. Ngakho ngafila ifomu lokuyasebenza eBhetheli ngesikhathi ngisemhlanganweni owawuseToronto. Ngaphinda ngathumela elinye futhi ngo-1955 emhlanganweni owawuseYankee Stadium eNew York. Ngemva kwesikhathi esithile ngamukela incwadi eyayingazisa ukuthi ngizoqala ukusebenza eBhetheli eBrooklyn mhlaka 19 September ngo-1955. Ngangileminyaka engu-17 ngalesosikhathi. Ngelanga lesibili ngifike eBhetheli ngaqalisa ukusebenza kuhlangothi lokudinda amabhuku ku-117 Adams Street. Ngangisebenza emtshineni owawuhlanganisa amakhasi amabhuku ukuze alungele ukufakwa emtshineni wokuthunga.
Ngathi sengilenyanga ngisebenza kuhlangothi lolu ngantshintshelwa kuHlangothi Lwabomagazini ngoba ngangikwazi ukuthayipha. Ngalesosikhathi abafowethu labodadewethu babethayipha amakheli abantu ababefuna iNqabayokulinda le-Vukani! Ngemva kwezinyanga ezithile ngantshintshwa futhi ngayasebenzela kuhlangothi lokuthumela amabhuku emabandleni. Kwelinye ilanga umzalwane owayekhokhela uhlangothi lolu okuthiwa nguKlaus Jensen wangicela ukuthi ngisebenze lomtshayeli weroli eyayihambisa amabhuku lapho okufikela khona izikepe ukuze ahanjiswe kwamanye amazwe. Amanye sasiwahambisa eposo ukuze athunyelwe emabandleni atshiyeneyo e-United States. Ngalesosikhathi ngangicakile futhi ngangilesisindo esingamakhilogramu angu-57 kuphela. Yikho umfowethu uJensen wangikhuthaza ukuthi ngenze umsebenzi lo ngoba wawuzanginceda ukuthi ngiqine. Lakanye kwanginceda ukwenza umsebenzi lo.
Okunye esasikwenza kuHlangothi Lwabomagazini yikulungisa ama-oda ayevela emabandleni. Lokhu kwangenza ngabona ukuthi eBrooklyn kwakudindwa omagazini ngezindimi ezinengi besebethunyelwa kwamanye amazwe. Ngangingakaze ngizwe ngezinye izindimi ezazidindwa lapho kodwa kwakungithokozisa ukubona omagazini bethunyelwa lasezindaweni ezikhatshana kakhulu. Ngokuhamba kwesikhathi ngathola isibusiso sokuvakatshela lezozindawo lanxa nje ekuqaliseni ngangingacabangi ukuthi ngizake ngifike kuzo.
Ngo-1961 ngatshelwa ukuthi ngiyesebenzela kuhlangothi olubona ngezimali olwalukhangelwa ngumfowethu uGrant Suiter. Ngemva kweminyaka ethile ngikuloluhlangothi ngabizwa ngumfowethu uNathan Knorr owayekhokhela enhlanganisweni ngalesosikhathi. Wafika wangitshela ukuthi ngasengizasebenzela ewofisini yakhe ngoba umzalwane owayesenza lowomsebenzi wayesiya eSikolo Senkonzo SoMbuso njalo nxa angaphenduka wayesezasebenzela kuHlangothi Lwenkonzo. Ngafika ngasebenza lomfowethu uDon Adams njalo nguye owamukela ifomu lami leBhetheli ngo-1955. Abanye abazalwane esasisebenza labo nguRobert Wallen loCharles Molohan. Ngasebenza labazalwane laba abathembekileyo okweminyaka edlula 50 futhi ukusebenza labo kwangisiza kakhulu.—Hubo. 133:1.
Kusukela ngo-1970 nganikwa umsebenzi wokuhambela amagatsha atshiyeneyo okwamaviki athile ngomnyaka loba ngemva kweminyaka emibili. Umsebenzi lo wawugoqela ukuvakatshela abazalwane abasebenza eBhetheli labanali ababekulawomazwe kanye lokukhangela amarekhodi aphathelane lomsebenzi owenziwa kulawo magatsha. Kwangithokozisa kakhulu ukuhlangana labanye abanali ababengene emakilasini okuqala eSikolo seGiliyadi lokubona ukuthi babelokhu besebenza gadalala. Sengifike emazweni adlula 90 ngisenza umsebenzi lo.
NGATHOLA UMNGANE OMUHLE
Bonke abafowethu labodadewethu ababesebenza eBhetheli eBrooklyn babefakwe emabandleni asedolobheni leNew York. Mina ngahanjiswa ebandleni leBronx futhi ngalesosikhathi ibandla lelo laselikhule kakhulu laze laqunywa phakathi. Elokuqala lalibizwa ngokuthi yi-Upper Bronx njalo yilo engangingena kulo.
Ngo-1960 kwafika enye imuli ebandleni lethu edabuka eLatvia. Indodakazi yakhona elizibulo okwakuthiwa nguLivija yathi iqeda isikolo yahle yaqalisa ukuphayona. Ngemva kwezinyanga ezithile uLivija wasuka eBronx wayancedisa eBoston lapho okwakulabamemezeli abalutshwana khona. Ngaqalisa ukumbhalela izincwadi ngimtshela okwakusenzakala ebandleni lethu futhi laye wayengitshela ngenkonzo yakhe.
Ngemva kweminyaka ethile uLivija waba liphayona eliqakathekileyo. Kodwa ngenxa yokuthi wayefuna ukwenza okunengi enkonzweni wafila ifomu lokuyasebenza eBhetheli wasebizwa ngo-1971. Kwakungani uJehova ungitshela okuthile ngentombi le. Lakanye satshada mhlaka 27 October ngo-1973 futhi inkulumo yomtshado wethu yenziwa ngumfowethu uKnorr. UZaga 18:22 uthi: “Lowo ozuza umfazi ufumana okuhle, athole umusa kaJehova.” Mina lomkami uLivija sesisebenze eBhetheli ndawonye okweminyaka edlula 40 futhi silokhu sisebandleni leBronx.
UKUSEBENZA LABAZALWANE BAKAKHRISTU
Ukusebenza lomfowethu uKnorr kwangithokozisa kakhulu. Umzalwane lo wayekhuthele emsebenzini kaJehova futhi wayebathanda abanali ababesemazweni atshiyeneyo. Abanye abanali babengoFakazi bokuqala kulawomazwe. Kwangizwisa ubuhlungu ukubona umfowethu uKnorr ehlaselwa ngumkhuhlane wemvukuzane ngo-1976. Ngesinye isikhathi engasenelisi ukubuya emsebenzini wangicela ukuthi ngimbalele amanye amabhuku ayeselungela ukudindwa. Wangicela ukuthi ngibize umfowethu uFrederick Franz ukuze laye abekhona ngesikhathi ngibala. Ngokuhamba kwesikhathi ngezwa ukuthi umfowethu uKnorr nguye owayejayele ukubalela umfowethu uFranz ngoba wayesehlutshwa ngamehlo.
Umfowethu uKnorr watshona ngo-1977 kodwa okwasiduduzayo sonke esasimazi yikuthi wahlala ethembekile kwaze kwaba sekufeni. (Isam. 2:10) Ngemva kwalokho umfowethu uFranz nguye owayesekhokhela enhlanganisweni.
Ngalesosikhathi ngaba ngumabhalani kamfowethu uMilton Henschel owayesebenze lomfowethu uKnorr okweminyaka eminengi. Umfowethu uHenschel wangitshela ukuthi umsebenzi esengizawenza ngowokuncedisa umfowethu uFranz ngakho konke akudingayo. Ngakho yimi engasengimbalela konke okulotshiweyo kungakayidindwa. Umfowethu uFranz wayekubamba konke engangimbalela khona ngoba wayelengqondo ebukhali. Kwakuyisibusiso esikhulu kimi ukuncedisa umfowethu lo waze watshona ngo-December 1992.
Sengisebenze eBhetheli okweminyaka engu-61 futhi isikhathi besigijima kakhulu. Abazali bami bafa belokhu bethembekile kuJehova njalo ngikhangelele ukuphinda ngihlangane labo emhlabeni omutsha. (Joh. 5:28, 29) Akulalutho olukhona emhlabeni lo engingaluqathanisa lobuhle bokusebenza lamadoda labesifazane abathembekileyo ukuze sisize abantu bakaNkulunkulu emhlabeni wonke. Engingakutsho yikuthi okweminyaka yonke le sisenkonzweni yesikhathi sonke lomkami, ‘ukuthokoza kukaJehova kube ngamandla ethu.’—Neh. 8:10.
Esengikubonile yikuthi akulamuntu oqakathekileyo enhlanganisweni, umsebenzi kaJehova uyaqhubeka loba sekutheni. Kube yisibusiso esikhulu kimi ukusebenza labafowethu labodadewethu abakhutheleyo njalo abathembekileyo. Abanye abagcotshiweyo engasebenza labo sebathola umvuzo wabo ezulwini. Ngiyathokoza kakhulu ngokuthi ngathola ithuba lokusebenza labantu ababemthanda uJehova.
^ indima 5 Ibala lesiHebheru elithi Sheol lelesiGrikhi elithi Hades atsho ithuna loba ingcwaba. Kodwa amaBhayibhili amanengi asebenzisa ibala elithi “isihogo” esikhundleni samabala la. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Amazwe amanengi womhlaba asesebenzisa imitshina yangalezi nsuku yamacomputer ukuqhuba imisebenzi eyehlukeneyo.
Kunjalo lakunhlelo zokuqhuba ukhetho emazweni angomakhelwane anjengabo Zambia, aseqale ukusebenzisa uhlelo lwakulez’insuku olwe-Biometric Voting System.
Njengoba ukhetho lomnyaka ozayo lokudinga umongameli lamalunga edale lephalamende solusondela, abantu sebebuzana ukuthi kambe ngokonakala komumo womnotho lezombusazwe elizweni uhlelo lokuvota olwe-Biometric Voting System luzafinyelelwa na lapho kusiya fika ukhetho luka 2018.
Echasisa kabanzi mayelana le Biometric Voting System, uMnumzana Hannibal Ndlovu, oyingwethi emsebenzini wemitshina yangalezi nsuku yama computer, uthe iBiometric Voting System ngumtshina osetshenziswa ukukhetha umongameli lamalunga edale lephalamende.
UNdlovu uphinde wathi akukaphumeli egcekeni ukuthi umtshina lo uzasetshenziswa ngomnyaka ozayo.
“Ukuze sikwamukele lesi simiso kuzobiza imali enengi kakhulu ngoba bakhona abantu abanengi abamele bafunde ukuthi lo mutshina usetshenziswa kanjani.”
Ehlaziya ngalokho okuqakathekileyo ngemitshina le, uNdlovu uthe abantu abazovota kumncitiswano ozayo bazabe bengabantu bangempela, hatshi laba abadingwayo kumbe abafileyo ababekugwalo olujulileyo lokuvota. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ikhomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho ithi siyenelise ukubhalisa abantu abazinkulungwane phose ezilitshumi lanye, 10,999 abazavota kukhetho lomnyaka ozayo.
IZimbabwe Electoral Commission (ZEC) iqale ukubhalisa uzulu mhlaka 14 kulinyanga isebenzisa imitshina yamaBiometric Voter Registration kuhlelo oluphela ngoZibandlela.
Embikweni ewethulele intathelizindaba, ikomishini le ithe lanxa ekuqaliseni ibithatha isikhathi eside ukubhalisa umuntu oyedwa, kathesi isithatha imizuzu emihlanu kuphela.
Ithi umtshina owodwa wenelisa ukubhalisa abantu abaphakathi kwabangamatshumi ayisitshiyagalombili lekhulu.
Ikomishini le izaqala ukubhalisa umuntu wonke, okugoqela uzulu wemaphandleni, ngenyanga ezayo.
Umqondisi wenhlanganiso yamagqwetha ephatheke kuhlelo lokukhuthaza uzulu ukuthi abhalisele ukuvota ngobunengi, iAbammeli, uMnu. Tineyi Mukwewa, uthi umkhulu umsebenzi osamele wenziwe yiZEC nxa ilokubhalisa wonke umuntu. | isiNdebele |
(Reuters) – UMongameli Robert Mugabe useyedinga uncedo lokwelatshwa eSingapore ngesikhathi esanda kwenza idili lokuthakazelela ilanga lokuzalwa kwakhe.
Uhamba njalo ngesikhathi odokotela labongi bekhalala imisebenzi eZimbabwe bekhonona ngokungananzwa nguhulumende owehluleka ukukhuphula imali yabo yama allowances, ukubhadala amabhonasi anyakenye lokunye okutshiyeneyo.
Isikhulumeli sakhe, uMnu. George Charamba, utshele iReuters ukuthi uMugabe, osehamba kancane kancane ngenxa yokuluphala njalo osethwele nzima nxa esethula imbiko yakhe emphakathini, uyekhangelwa umkhuhlane omhluphayo.
"Umhlonitshwa umongameli uhambe eSingapore ngoLwesithathu lapho okuvele kade kumele ayehlolwa khona ngendlela okukade kuhlelwe ngamadokotela akhe. Sikhangelele ukuthi uzaphenduka eZimbabwe ekuqaleni kweviki ezayo.”
Isikhulumeli sakhe satshela uzulu ukuthi uMugabe ubulawa ngamehlo kodwa-ke abakwazi okwenzakalayo bathi uhlutshwa ngumkhuhlane wemvukuzane.
UMugabe, oseleminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lantathu, usanda kwethekelela ilizwe leSingapore lapho ayekukhefu lakhe lomnyaka.
Usebuse ilizwe leZimbabwe okweminyaka phose engamatshumi amathathu lasikhombisa. | isiNdebele |
HARARE —
Abenhlanganiso yabokholo lwesiKristu emhlabeni jikelele eye World Council of Churches, baveze ukukhathazeka ngesimo somnotho eZimbabwe, osokubangele ukusabalala kwezigidi lezigidi zezizalwane zaleli lizwe, zisiya kwamanye amazwe, ukuyadinga okungaziphathisa ukuzinakekela. uMavis Gama, usethulela loludaba.
Inkokheli yamabandla okholo lwesiKrestu emhlabeni jikelele eye World Council of Churches, iselizweni inxunswe ngabe Zimbabwe National Council of Churches.
Unobhala jikelele we-WCC, umfundisi Dr.Olay Fykse Tvet utshele umhlangano lentathelizindaba, owenzelwe eweteleni ye Holiday Inn, ukuba bakhathazekile ngesimo esiselizweni.
Waxwayisa inkokheli kahulumende, ukuba alungisise isimo somnotho, ukuze uzulu ahlaliseke elizweni.
Unobhala jikelele wenhlanganiso ye Zimbabwe Council of Churches, uMfundisi Kenneth Mtata, uchasisa abakuphathe emhlanganweni lomsekeli kamongameli welizwe, umnumzana Emmersom Munangagwa.
Wengeza ethi kungumlandu wabo njengenhlanganiso, ukuphatheka ekulondolozweni kwamalungelo oluntu elizweni ngoba kuyiwo mthwalo wabo omkhulu.
Wengeza ethi kungaqali lamuhla lokho abakwenzayo,bakwenza kusukela ngesikhathi ilizwe lingakatholi uzibuse lalapho kuxoxisanwa emhlanganweni owaletha uzibuse weZimbabwe owe Lancaster House.
Ephendula umbuzo wokuba kungani bethule lapho abanye babafundisi elizweni beqhubeka behlukunyezwa, uthe besayicubungula ngokwaneleyo leyo mibiko, kwazakale ukuba babotshelwa ukukhuluma iqiniso na loba hatshi.
Abe World Council of Churches bathembise ukungena imihlangano labamanye amabandla aphikisayo kanye lenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu anduba baphindele emuva, beqale ngokuhlangana lohulumende. | isiNdebele |
silo Pumulani Mpofu
Ngenxa yokuguquka kwezinto ukusa kwamalanga sesibona okunye okutsha okhokho bethu abangazange bakubone ngesikhathi besadla amabele. Abadala babesazi ukuthi intombi kayihlali kibo kajaha okomnyaka owodwa nje zwi ingazakali ukuthi ingabe iganwe ngaphi ngabazali bayo kunye lezinye izihlobo zayo eziseduze. Obabakazi labogogo bebelomlandu omkhulu kakhulu owokufundisa amantombazana ukuthi aziphathe njani njalo lokuthi kusasa bengakhula benelise ukuphatha kuhle amaguma abo.
Ngenxa yokuguquka kwesikhathi ogogo labobabakazi sebelithola nzima lelothuba ukuthi balaye amantombazana njalo intsha enengi ehlala emadolobheni ayisakukhwabithi ukuyethekelela abadala abahlala emaphandleni ukuze bathaphe ulwazi ngempilo ngoba inyathi ibuzwa kwabaphambili.
Ukukhula kwamadolobho, ukutholakala kwemfundo enhle, imisebenzi lezinye nje izinto ezinhle zikhanga abantu ukuthi basuke emaphandleni babuye emadolobheni ngakho ngenxa yezizatho lezi abanye abantu abasakunaki ukulandela indlela yokuthathana.
Ukungalandeli indlela zendulo zokuthathana sekubangela ukuthi abanye abantu bangakuqakathekisi ukulobola iloba ukwaziwa ngakibo kwejaha kumbe kwentombi. Ukungaqakathekiswa kokulobola kudala ukuthi abantu bamane bahlalisane nje bengakhanga ubudlelwano obuhle lezihlobo zangakibo kwentombi.
Ngithanda njalo ukucebisa abesilisa ukuthi bahloniphe njalo baqakathekise izihlobo zangakibo kwentombi ngoba kusasa kungavela uhlupho izihlobo lezo uzazidinga ungazitholi. Izihlobo zangakibo kwentombi ezifanana lomamazala, umalume, omama omncane lezinye nje izihlobo eziseduze ziqakathekile kakhulu ngoba yizo ezilelungelo lokuthathela abantwana incwadi zokuzalwa nxa unina wabantwana sowatshona kumbe engabonakali.
ETrinity Project ngike ngathola ithuba lokuxoxisana loNtandoyenkosi Ncube. Uhlupho lwakhe yikuthi eminyakeni elitshumi edluleyo wahlangana lentombi yakhe, uKwanele yena owafika enkomponi yepulazini lomunye umlungu ayemsebenzela ezithengisela impahla zokugqoka kuzisebenzi zasepulazini lelo ngakho basebesiba lobudlelwano bahlalisana baze babalabantwana ababili.
UKwanele eminyakeni edluleyo ubezinathela amaphilisi egcikwane leHIV ama-antiretroviral drugs kodwa kazange abikele umkakhe ngakho. Ngemva kokunanzelela ukuthi wayesethelele umkakhe umkhuhlane wahle wanyamalala. Ebaleka nje uKwanele utshiya umkakhe elalisiwe esibhedlela kunye labantwana ababili abangalazo incwadi zokuzalwa. UNtandoyenkosi ufike eTrinity Project emadolo nzima ngokuthi angathola njani unina wengane zakhe ngoba yena akula ngitsho esisodwa isihlobo somkakhe asaziyo.
UNtandoyenkosi useke wavakatshela emahofisini kaHulumende ukuze athole incwadi zokuzalwa zabantwana kodwa uziphendukele ezithwalele izandla ngoba bemchazele kabanzi ukuthi umuntu ongathathisa abantwabakhe incwadi zokuzalwa ngumkakhe kuphela kumbe izihlobo zomkakhe eziseduze. UmfokaNcube nxa ephetha udaba lwakhe uveza ukuthi yena wazama imizamo yonke ukuthi azane lezihlobo zangakibo kamkakhe kodwa kwehlula ngoba umkakhe kazange akuqakathekise lokhu.
UNtandoyenkosi lomkakhe babehlalisene nje, kungakho khathesi sokumkhathaza ukuthi athole umkakhe kunye lezihlobo zakhe ngoba engazi lapho abazalwa khona. Ngenxa yomkhuhlane wengculazi uNcube uhlezi etshitsha esibhedlela okungapheliyo njalo okwakhathesi indlebe zakhe sezizwela khatshana ngakho nxa esiya endaweni eziqakathekileyo usehamba eqhubana lonina omdala ukuze ezwe lokhu okuyabe kukhulunywa yilabo adinga usizo kibo.
Ngakho inkuthazo ekhona yikuthi bazali xwayini umasihlalisane ngoba uletha ubunzima ebantwaneni nxa abazali bengayehlukana. Bobaba umlandu ngiwutshiyela lina owukuthi akelizimisele ukwazana njalo lokwakha ubudlelwano lezihlobo zangakibo kamama wabantwabakho ukuze abantwana bengahlupheki kusasa.
Ukwazana lezihlobo zakomkakho kuvikela inhlupho ezinengi ezingavela kusasa. Yazana lezihlobo zangakibo kamkakho ngoba ukuthathana kwakha ubuhlobo phakathi kwemuli zababili abathetheneyo.
Umlobi utholakala kukheli ethi [email protected] kumbe kunombolo ezithi 0773195055 | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Kuwoza Friday yakuqala ku2017 silethulela umculo ohlabusa impela weqembu lamaZayoni eligxile kweleSouth Africa elizibizwa ngokuthi ‘Ukuthula Kwabangcwele’.
Kudlalade labo elitsha elitshisa bhe laba bacula bathi Kulungile Somandla.
Leliqembu elikhokhelwa nguPhilani Moyo, insizwa yaseSt. Anna eKezi, ezalwa ngumuyi uLameck Moyo, owayekhokhela iqembu laMabhubesi, selihwatshe idlalade elitsha tsha elithi Kulungile Somandla.
Laphake umfoka Moyo uthi kungenzeka uqala Umnyaka ka2017 udangele ngeziphithiphithi odlule kuzo kumnyaka ka2016, bheka phezulu uthi kulungile baba uma kuyintando yakho.
“I-CD leli liphethe intshumayelo yonke ekhona. Ukududuzeka uyakuthola kuleli CD. Kukhombisa ukuthi ungafika kwezinye indawo ufike lapho wenze into ezingafanelanga, usulahlekelwa lukholo sibe sesikubona usuhamba udobha ema dust bin kanti kufanele baye ezinkonzweni kakhulu bathembe kuNkulunkulu.”
Leli lidlalade lesine laleli qembu. Ngo 2012 bathe Khanyisa Nkosi, 2013 bathi Baba Mangilahlekayo, ngo 2014 bathi UJesu usezelwe kantike lamhlanjeke bathi Kulungile Somandla.
Kuyacacake ukuthi bayibamba ngenhliziyo ingoma, bayidlithize ngomlomo besebeyilolozela ngo Khushukhushikhushi - Khushukhushikhushi –Khushukhushikhushi, kanti ngapha beyinyathela kuzwele.
Idlalade labo leli lilengoma ezilitshumi lantathu. Kukhona uWangidala, Unothando olunjani, Akehlulwa lutho, Sifuna indlela, Uyindlela baba, lezinye. Kuleke yona ethi eMqamlezweni, aboKuthula Kwabangcwele bathi, kuzozonke ezisindayo ozohlangana lazo ngo 2017, bheka eMqamlezweni.
UPhilani uthi Makhulu amaphupho eqembu lakhe.
“Ngithi hayi ngiyabonga kakhulu from ekuqaleninje lithenga la ama CD ethu. Likhona I CD elizayo elihle kakhulu elithi ungabanaki abantu bazokhuluma bampempethe. Lelo sithe hayi ungabanaki abantu, akesenzeni lento umsebenzi wethu. Sicela lisi sapote kakhulu lingapheli umoya.”
La malunga ebandla le African Baptist Apostolic Church of Zion athi nxa ufuna umculo ozakuqinisa ezindongeni lemaweni ka 2017, thintana labo kuface book kulo igama elithi Ukuthula kwabangcwele.
Baphumake enkundleni ngayo eyesihloko sedlalade ethi Kulungile Somandla. Thinake kuStudio 7 sithi 2017 olitshukela, onambithayo kodwa kungaba nzima ithi, Kulungile baba uma kuyintando yakho. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Black Rhinos linqobe ele Bantu Rovers nge 3 ka nya emdlalweni we Castle Premier Soccer League odlalwe ngoLwesihlanu enkundleni ye National Sports Stadium.
Abalitshayele emambuleni kuqembu le Black Rhinos ngababalisa uMilton Kureva kanye lo Sydney Linyama bona abahlohle ngehlandla lesibili lomdlalo kwathi elesithathu livele kuFarai Banda yena ohlohle ngehlandla lesibili elomdlalo.
Imidlalo yesigaba se PSL iqhubekela phambili kusasa ngoMgqibelo njalo iqembu le Bulawayo City lizangqikilana leqembu le FC Platinum enkundleni ye Barbourfields koBulawayo, komunye umdlalo ozakuba sedolobheni lakoBulawayo iqembu le How Mine lizemukela ele Chapungu enkundleni ye Luveve kuthi iqembu le Yadah lizadlala leqembu le Ngezi Platinum enkundleni ye National Sports esigodlweni iHarare.
NgeSonto iqembu le Highlanders lizemukela iqembu le ZPC Kariba enkundleni ye Barbourfields eMagumeni.
Ekhuluma lentathelizindaba zemidlalo ngoLwesine umqeqetshi weqembu le Highlanders, uErol Akbay, uthe bazabopha ziqine ngoba kalitshiphanga ngitsho lakancane iqembu leZPC Kariba.
“Iqembu le ZPC Kariba akusiloqembu elidleka lula njalo nxa belokhu belabadlali engababona nyakenye kutsho ukuba baliqembu eliyingozi. Thina silabadlali abambalwa abalimeleyo kodwa sikhangelele ukuba omunye wabo uRahman (Kutsanzira) kuliviki uyabe ekhona ngoba esepholile.”
Kweminye imidlalo ezadlalwa ngeSonto, iqembu leTriangle lizemukela ele Chicken Inn enkundleni ye Gibbo, iqembu le Hwange lizadibana leqembu le Dynamos enkundleni ye Colliery, iqembu le CAPS United lizatshayana leqembu le Tsholotsho enkundleni ye National Sports Stadium kuthi iqembu le Shabanie Mine lizangqikilana leqembu le Harare City enkundleni yeMandava.
Sikhangele ukuba amaqembu azadlala njani kulimpelaviki kuviki elesibili elesigaba se Southern Region Soccer League:
NgoMgqibelo kulemidlalo emibili ezaqhutshelwa enkundleni ye White City njalo owakuqala ozadlalwa ngehola letshumi lambili uzakuba phakathi kweqembu le Talen Vision leqembu le Chiwororo kuthi owesibili ozadlalwa ngehola lesithathu emini uzakuba phakathi kweqembu le Zim Leopards lele Bosso 90.
Kweminye imidlalo ezadlalwa kusasa iqembu le ZRP Bulawayo Province lizadlala lele Victoria Falls Tigers enkundleni ye Fairbridge kuthi iqembu le Casmyn lizemukela ele Amagagasi enkundleni ye Turk Mine.
NgeSonto kulomdlalo owodwa njalo iqembu le Bulawayo Chiefs lizadlala lele ZPC Hwange enkundleni yeHartsfield. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Bekulemidlalo yenguqu ngoLwesithathu yesigaba seCastle Lager Premier Soccer League.
Kade iyimidlalo okwakumele idlalwe ngeviki lesithathu. Enkundleni ye White City bekudibene iqembu le Chicken Inn lele FC Platinum.
Abafana beFC Platinum bathethe yomithathu imiklomelo ngemva kokunqoba abe Chicken Inn nge 1 ka nya njalo ohlohlele iqembu le zivakatshi ngu Agrippa Murimba ngehlandla lesibili elomdlalo.
Ekhuluma lentathelizindaba ekupheleni komdlalo obeziphethe esidukwini namhla kuqembu le FC Platinum uLizwe Sweswe uthe yena bekungekho lula ukuze benqobe.
“Bekungumdlalo onzima ngoba amaqembu womabili adlale kuhle njalo sibe lawo amathuba okuhlohla esingenelisanga ukuwasebenzisa okudale ukuba sibe lomhedehede kodwa sikhulume labo abafana baphenduka kuhlandla lesibili sebedlala ngcono.”
Limpumela itsho ukuba iqembu le FC Platinum selilemiklomelo elitshumi lesithupha okulinani elilingana lelileqembu elihlezi phezu kwengalane ele Ngezi Platinum njalo abafana be FC Platinum bahlezi endaweni yesibili ngoba bona behlohle kalutshwana.
Komunye umdlalo we PSL odlalwe namhla esigodlweni iHarare enkundleni ye National Sports Stadium iqembu le Harare City libe ngutshiki lobhanqa leHighlanders kungela qembu elenelise ukulitshayela emambuleni.
Iqembu le Highlanders likhuphuke layahlala endaweni yesine ngemva kwalimpumela lilemiklomelo elitshumi lane kuthi ele Harare City liyale lilokhu lisendaweni yetshumi lanhlanu njalo lilemiklomelo eyisikhombisa.
NgoLwsine, imidlalo iqhubekela phambili njalo iqembu le Dynamos lizadlala lele Black Rhinos enkundleni ye National Sports kuthi enkundleni ye Nyamhunga iqembu le ZPC Kariba lizangqikilana lele CAPS United. | isiNdebele |
USARA wayemi endlini yakhe ethalaza ngapha langapha. Ake umbone ngelihlo lengqondo owesifazana lo, ubukeka edanile yini? Nxa kunjalo, kungaba lula ukuthi simzwisise ukuthi yindaba enjalo. Yena lomkakhe u-Abhrahama basebelesikhathi eside behlala ndawonye endlini le futhi bekulikhaya labo sibili. *
Babehlala e-Uri, idolobho elalinothile lilabantu abazingcitshi ekwenzeni imisebenzi yezandla labalamabhizimusi. Kufanele ukuthi labo babekhomba ngophakathi. Umuzi wabo wawungasindawo yokugcina impahla kuphela kodwa kulapho uSara lomkakhe ababesiba lezikhathi ezimnandi lezibuhlungu bendawonye. Kulapho futhi ababethandaza khona izikhathi ezinengi kuJehova uNkulunkulu wabo ababemthanda. Yikho uSara wayelezizathu ezinhle zokulithanda ikhaya lakhe.
Lanxa kunjalo uSara wayezimisele ukukutshiya konke lokhu ayeqalisa impilo entsha. Mhlawumbe wayeleminyaka engaba ngu-60 njalo wayezahamba izindawo ayengakaze azigxobe, ahlalele evalweni futhi engasoze abuyele emzini wakhe. Kuyini okwenza impilo yakhe yantshintsha? Thina sifundani endleleni atshengisa ngayo ukholo?
“TSHIYA ILIZWE LAKINI”
Kungenzakala ukuthi uSara wakhulela e-Uri futhi imuli yangakibo yayihlala edolobheni lelo. Khathesi idolobho lelo kalisekho, selingamanxiwa kuphela. Kodwa ngezinsuku zikaSara imikhumbi yabathengisi yayitheleka ngoMfula uYufrathe iletha izimpahla eziligugu ezivela phetsheya. Kwakungasibantu ezitaladini ze-Uri kulitshebetshebe, ngapha izikepe lazo zingena ziphuma kungathi zimpolompolo. Akumcabange uSara ekhulela edolobheni elinje futhi esazi phose wonke umuntu ngebizo. Laye wayesaziwa ngoba wayemuhle okwelanga liphuma.
EBhayibhilini kukhulunywa kakhulu ngokholo lukaSara. Wayengakhonzi unkulunkulu wenyanga owayekhonzwa ngabanengi e-Uri, lapho okwakulomphongolo kankulunkulu lo wawumude utshaya khonale. Kodwa uSara wayekhonza uNkulunkulu weqiniso uJehova. IMibhalo ayisitsheli ukuthi waluthola ngaphi ulwazi ngoNkulunkulu. Uyise wayeke wakhonza izithombe. USara watshada lo-Abhrahama indoda eyayindala kulaye ngeminyaka engu-10. * (UGenesisi 17:17) Ngemva kwesikhathi esithile u-Abhrahama waba ‘nguyise wabo bonke abakholwayo.’ (KwabaseRoma 4:11) Bendawonye bakha umtshado oqinileyo futhi babehloniphana, bekhulumisana kuhle njalo bebambisana lanxa babephakathi kobunzima. Okuqakathekileyo yikuthi babemanyene ngoba bonke babemthanda uNkulunkulu.
USara wayemthanda kakhulu umkakhe futhi bobabili babehlala lezihlobo zabo e-Uri. Kodwa njengoba ungekho umuzi ongathunqi intuthu, iBhayibhili lisitshela ukuthi uSara “wayeyinyumba; wayengelabantwana.” (UGenesisi 11:30) Ngalezonsuku kwakulihlazo ukuswela inzalo. Lanxa kunjalo wahlala ethembekile kuNkulunkulu lakumkakhe. ULothi umntanomnewabo ka-Abhrahama owayeyintandane wayesengani yindodana yabo. Babezikholisela impilo kodwa ngelinye ilanga izinto zathi phendu!
U-Abhrahama wafika kuSara ethabe emanzi te! Wayengakukholwa lokhu okwakwenzakele. UNkulunkulu wayekhulume laye esebenzisa ingilosi. Akumcabange uSara esekhangele umkakhe embuza esithi: “Utheni kuwe? Ngicela ungitshele.” Engxenye u-Abhrahama wahlala phansi ukuze ayicacade kuhle indaba yakhe. Wamchathekela lokho uJehova ayemtshele khona: “Tshiya ilizwe lakini labantu bakini uye elizweni engizakutshengisa lona.” (ImiSebenzi 7:2, 3) Ukuthaba konke sekuphelile baqalisa ukucabangisisa ngalokho uJehova ayethe bakwenze. Kwasekumele batshiye impilo yabo entofontofo bayephila emathenteni. USara wathini? Kungenzakala ukuthi u-Abhrahama wayemkhangele ngelokhozi efuna ukubona ukuthi uzathini. USara wayezamsekela yini umkakhe?
Thina asikaze senze isinqumo esifanana xathu laleso okwakumele senziwe nguSara. Lanxa kunjalo sonke empilweni kumele senze izinqumo. Siphila emhlabeni olabantu abagijimisana lenotho, abaqakathekisa impahla abalayo lokuphila impilo entofontofo. Kodwa iBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sifake uMbuso kuqala futhi sithokozise uNkulunkulu hatshi thina. (UMathewu 6:33) Kumele sicabangisise ngesinqumo esenziwa nguSara futhi sizibuze ukuthi, ‘Ngizakhethani empilweni yami?’
‘BASUKA ELIZWENI’
USara wayetshaywa likhanda ngesikhathi epakitsha impahla zakhe, ezibuza ukuthi athatheni njalo atshiyeni. Wayengasoze athathe izinto ezinkulu ezazingeke zithwalwe ngobabhemi lamakamela lezinto ababengasoze bazisebenzise sebehlala emathenteni. Kungenzakala ukuthi ezinye impahla zabo ezinengi bazithengisa kumbe bazinika abanye. Babezatshiya impilo yedolobheni lapho ababehlala duze lemakethe, bethenga izilimo, inyama, izithelo, izigqoko lokunye ababekudinga.
Kungenzakala ukuthi kwakunzima ukuthi uSara atshiye umuzi wakhe. Nxa kuyikuthi umuzi wabo wawufanana lezakhiwo ezinengi zase-Uri ezatholwa ngabavumbulula izinto zembali, wayengabe elahlekelwe sibili. Eminye imizi yakhona yayilezindlu ezinengi, ilamanzi ampompozayo kanye lezimpompi. Ngitsho labayanga babengenelisa ukuba lendlu elemiduli, uphahla kanye lesivalo. Kodwa ithente lalingeke libavikele nxa izigebengu sezibahlasela. Kanti njalo babengathwaliswa nzima yizilwane, ingwe, amabhere lamakhanka ngoba yizo izinyamazana ezazijayelekile.
Pho kuthiwani ngezihlobo zabo? USara wayezatshiya obani? UNkulunkulu wabalaya ukuthi ‘batshiye ilizwe lakubo labantu bakibo’ futhi lokho kwakuzakubanzima kakhulu kuSara. Njengoba uSara wayengowesifazana owayelomusa lothando kufanele ukuthi wayengazithontisi izihlobo zakhe. Kwakubuhlungu kakhulu ukuzitshiya ngoba wayengasoze aphinde azibone. Lanxa kunjalo uSara wabalesibindi waqhubeka elungiselela uhambo lwabo.
Lanxa kwakunzima uSara wayeseziqoqile impahla zakhe eselindele ilanga ababezasuka ngalo. UThera wayesegugile kodwa laye wayezahamba lo-Abhrahama loSara. (UGenesisi 11:31) Lokhu kwakuzenza uSara abe lomsebenzi omkhulu wokunakekela umzali wakhe osekhulile. ULothi laye wahamba labo. Bamlalela uJehova ‘basuka elizweni lamaKhaledi.’
Baqala baqonda eHarani umango ongamakhilomitha angaba ngu-960 enyakatho ntshonalanga belandela uMfula uYufrathe. Bafika bahlala khona okwesikhathi esithile. Kungenzakala ukuthi uThera wayesegula kakhulu engasenelisi ukuqhubeka ngohambo. Bahlala lapho uThera waze wafa eseleminyaka engu-205. Belapho uJehova waphinda wakhuluma lo-Abhrahama emtshela ukuthi asuke elizweni lelo aye elizweni azamtshengisa lona. UNkulunkulu wakhuluma esinye isithembiso esithi: “Ngizakwenza ube yisizwe esikhulu.” (UGenesisi 12:2-4) Kodwa bathi besuka eHarani u-Abhrahama wayeseleminyaka engu-75 uSara esele-65 futhi babelokhu bengelamntwana. Manje isizwe sasizakuba khona njani ku-Abhrahama? Wayezathatha omunye umfazi yini? Engxenye uSara wayesecabanga ngesithembu ngoba sasijayelekile ngalezonsuku.
Basuka eHarani baqhubeka ngohambo lwabo. Kodwa nanzelela ukuthi ngobani abasebehamba labo. IBhayibhili lisitshela ukuthi imuli ka-Abhrahama yasuka lenotho ababeyitholile kanye “labantu ababebatholile eHarani.” (UGenesisi 12:5) Babengobani abantu laba? Kungenzakala babeyizisebenzi zabo. Kusegcekeni ukuthi u-Abhrahama loSara babetshumayeza labo ababefuna ukulalela. Amanye amaJuda akudala athi ivesi le ikhuluma ngabantu abasebephendukele enkolweni yeqiniso, sebefuna ukukhonza uJehova. Nxa kunjalo kutsho ukuthi ukholo oluqinileyo lukaSara lwamenza wakhuluma ngokuqiniseka lapho exoxela abanye ngoNkulunkulu kanye lethemba ayelalo. Kuqakathekile ukuthi sicabangisise ngokholo lwethu ngoba siphila labantu abangelakholo lethemba. Uzimisele yini ukuxoxela abanye okuhle okufunda eBhayibhilini?
‘BAYA EGIBHITHE’
Kungenzakala bachapha uMfula uYufrathe ngo-Nisani 14, 1943 B.C.E., basebeqonda eningizimu elizweni uJehova ayebathembise lona. (U-Eksodusi 12:40, 41) Akumbone ngelihlo lengqondo uSara ethalaza ngapha langapha ekhangwa yibuhle bendawo le kanye lomkhathi omuhle. Eduzane lezihlahla ezinkulu zaseMore eShekemu, uJehova waphinda wabonakala ku-Abhrahama wathi kuye: “Lelilizwe ngizalinika isizukulwane sakho.” Ibala elithi “isizukulwane” lalisitsho okukhulu ku-Abhrahama. Kungenzakala ukuthi lamkhumbuza esivandeni sase-Edeni lapho uJehova akhuluma khona ngenzalo eyayizachoboza uSathane. UJehova wayemtshelile u-Abhrahama ukuthi isizwe esasizaphuma kuye sasizakwenza ukuthi abantu bonke emhlabeni babusiswe.
Lanxa kunjalo imuli le yahlangana lobunzima. Indlala yayisibhahile elizweni laseKhenani yikho u-Abhrahama wabona kungcono ukuthi ahambe lemuli yakhe baqonde eningizimu, eGibhithe. Kodwa kukhona okwasekunuka santungwana kulesosabelo. Yikho wakhuluma loSara wathi: “Ngiyazi ukuthi ungumfazi omuhle kakhulu. AmaGibhithe azakuthi ekubona athi, ‘Lo ngumkakhe.’ Lapho-ke bazangibulala wena bakuyekele uphile. Ubokuthi ungudadewethu, ukuze ngiphathwe kuhle ukuze kukulungele lempilo yami isindiswe ngenxa yakho.” (UGenesisi 12:10-13) Yindaba u-Abhrahama wenza isicelo lesi esingajayelekanga?
Abanye abaphikisi bacabanga ukuthi u-Abhrahama wayeqamba amanga futhi eligwala kodwa lokhu akusiloqiniso ngoba uSara wayengudadewabo sibili. Icebo u-Abhrahama alenzayo lalilihle kakhulu. Bobabili babekwazi ukuthi injongo kaNkulunkulu yokuthi inzalo lesizwe kuphume ku-Abhrahama yayiqakathekile. Ngakho ukuze kwenzakale lokhu kwakumele u-Abhrahama avikelwe. Kanti njalo ubufakazi obuvezwa yilabo abavumbulula izinto zembali butshengisa ukuthi kwakujayelekile ukuthi ababusi baseGibhithe bathathe umfazi womuntu babulale umkakhe. Yikho u-Abhrahama wenza ngokuhlakanipha futhi uSara wazithoba, walalela.
Kwathi u-Abhrahama efika eGibhithe, ezinye izikhulu zikaFaro zabona ukuthi uSara wayengumfazi omuhle kakhulu. Yikho zahamba zayatshela uFaro ngaye, yena wasebalaya ukuthi bamlethe kuye. Akucabange ubuhlungu u-Abhrahama abuzwayo ngalesosikhathi, lokwesaba uSara ayeselakho. Kukhanya uSara kazange akhahlanyezwe njengesibotshwa kodwa waphathwa njengesivakatshi esihlonitshwayo. Engxenye uFaro wayesenza lokhu efuna ukumncenga lokumhuga ngenotho yakhe ukuze abe ngumkakhe, abesehamba esiyamcela kumnewabo.
Akumbone ngelihlo lengqondo uSara ebuka indawo yaseGibhithe esewindini kumbe evulandini. Wayesizwa njani esephakathi kobuntofontofo, elezibiliboco phambi kwakhe? Wathatheka yini ngobunkanyankanya ayebubona esikhosini obabudlula obase-Uri? Akucabange indlela uSathane ayezathokoza ngayo aluba uSara wakhetha ukutshiya umkakhe waba yindlovukazi kaFaro. Kodwa uSara kazange akwenze lokhu, waqhubeka ethembekile kumkakhe lakuNkulunkulu. Bonke abantu abatshadileyo kumele bathembeke ngaleyondlela lanxa siphila emhlabeni ogcwele abantu abangaziphathanga. Uzamlingisela yini uSara, uthembeke kotshade laye lasebanganeni bakho?
UJehova wehlisela izifo ezimbi kuFaro lendlu yakhe ukuze avikele uSara. Kwathi uFaro edobha udletshana lokuthi uSara ngumka-Abhrahama wahle wambuyisela njalo walaya ukuthi u-Abhrahama lemuli yakhe baphume baphele eGibhithe. (UGenesisi 12:17-20) U-Abhrahama wathaba wafa ngesikhathi ethola umkakhe. Khumbula ukuthi wayemtshele amazwi la: “Ngiyazi ukuthi ungumfazi omuhle kakhulu.” Kodwa ubuhle ayebuqakathekisa kakhulu kuSara yibuhle bangaphakathi, lobo obuligugu kakhulu emehlweni kaJehova. (1 Phetro 3:1-5) Sonke kumele sibe lobuhle lobu. Singamlingisela uSara ngokufaka uMbuso kuqala, ngokutshela abanye ngoNkulunkulu langokuhlala sithembekile kuNkulunkulu lanxa sihlangana lezilingo zokuthi siziphathe kubi.
^ indima 3 Ekuqaleni amabizo abo kwakungu-Abhrama loSarayi kodwa baziwa kakhulu ngamabizo abawaphiwa nguJehova.
^ indima 8 USara wayengudadewabo ka-Abhrahama ngoba bobabili babezalwa nguThera kodwa belabomama abatshiyeneyo. (UGenesisi 20:12) Kuqakathekile ukuthi sikhumbule ukuthi izinto kudala zazingafanani lalamuhla ngoba khathesi akuvunyelwa ukutshada lesihlobo. Kudala abantu babeseduze lempilo eyalahlwa ngu-Adamu lo-Eva, yayingafanani laleyo esilayo lamuhla. Babelemizimba eqine saka yikho ukutshada lesihlobo kwakungabangeli ingozi ebantwaneni. Ngemva kweminyaka engu-400 impilo yayisifanana laleyo esilayo lamuhla. Yikho ngalesosikhathi uMthetho kaMosi wawungasavumeli ukuthi umuntu ahlangane lesihlobo sakhe emacansini. | isiNdebele |
GABORONE —
Abaphila ngokuthenga impahla kwele Botswana besiyathengisa eZimbabwe bakhala ngokuthi ibhizimusi yabo isilimele kulandela ukuswelakala kwemali elizweni.
Bathi lokhu kwenziwa yikugugudeka kwemali yohlobo lwama bond notes lokunye okufanayo.
Uhulumende weZimbabwe usele ezama ukuvimba lapha la laphayana ngemva kokusilela kwemali, kanye lokukhuphuka kwentengo, ikakhulu kuyonale iviki.
Lokhu sokutshiye abanye abathenga impahla kwele Botswana bekhala ngokuthi impilo yabo isizabalukhuni ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi eZimbabwe.
Kade bethembele ekuthengiseni impahla.
UNkosazana Ireen Moyo uthi njengoba inengi seliphila ngokuthenga lithengisa, ukuswelakala kwemali kuzatshiya inengi lingelandlela ebalulekileyo yokuziphilisa.
"Inengi liphila ngokuthenga lithengisa ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi, ngakho ukuswelakala kwemali, kuza limaza ibhizimusi. Nxa uthola imali (yamaPula) ngentengo ephezulu, kutsho lentengo yokuthengisa imphahla izakhuphuka, njalo emngceleni kulemithelo okufanele ihlawulwe."
Kukanti ophila ngokuthengisa okufana lemithi yenkomo eBotswana njalo ethenga imphahla yokuyathengisa emkambo weFlea Market koBulawayo, umnunzana Rodney Moyo uthi uhlobo lwemali yama bond notes lukhithike isisindo esinengi, uma kuqathaniswa lepula leBotswana.
Lokhu, uMoyo uthi kubulala ibhizimusi lakhe.
"Imali ayitholakali ekhaya. Encane oyitholayo iyabe ingama bond notes, wona angasebenziyo eBotswana. Uma uwa tholile sekumele uqonde kubosiphatheleni, bona bazakutshela ukuthi isisindo sama bond notes siwe ngenxenye yalokhu esikujayeleyo. Manje imphahla oyithengileyo uyithengisa ngemalini ungafika ekhaya."
Kusenjalo, ukuthenga amafutha ezimota eBotswana ngabeZimbabwe kuyakuqonga inengi lisiyathengisa emkambo omnyama. Amafutha ezimota aseqalile ukuswelaka eZimbabwe, kodwa uhulumende uyala ukuvumela ukuthi abantu bawathenge phandle kwelizwe esithi ayatholakala ekhaya, umnunzana Moyo esithi uhulumende kantshintshe isinqumo lesi.
"Sekugcwele abantu bekhaya abathenga ngamagalani. Uhulumende uyalahlekelwa ngumthelo ngokwala ukuthi abantu bengene layo okusemthethweni. Kavume uhulumende ukuthi sehlulekile, ayekele abantu bangene lamafutha. Njalo asikwazi ukuthi yonaleyo enganiswa ngabantu ngundlu iqondile yini ezimoteni zethu."
Inengi eZimbabwe lisele libambe owangaphansi, njalo lethukile ukuthi okwenzakala ngalowana mnyaka ka2008, lapho okwakusilela imphahla enengi, kungabe sekuphendukile.
Impahla enengi iqongile ezitolo, noma nje uhulumende esethumele inhloli ukuthi zibone ukuthi intengo ziyayehliswa, kodwa ukungahlaliseki ngekusasa kuya kukhula elizweni. | isiNdebele |
INKANTOLO yaseSweden isigwebe umdlali webhola waseGhana odlalela iqembu leSweden elisesigabeni se-second division iminyaka emibili ebhadla ejele ngokudlwengula kanye lokutshaya unkosikazi wakhe.
Ngemva kokudonsa isigwebo sakhe, uKwame Bonsu, owayedlalela iGefle IF, uzaxotshwa elizweni leSweden lapho abesehlale khona kusukela ngomnyaka ka-2013, kutsho iGavle District Court.
IGefle, ngoLwesihlanu ithe uBonsu uxotshiwe kuleliqembu ngokuphangisa.
Ngaphezu kwalokho kuzodingeka lokuthi akhiphe imali engange-$28 000 yokuphambanisa unkosikazi wakhe, odabuka elizweni leSweden.
Wahlangana lonkosikazi wakhe okokuqala ngomnyaka ka-2014 esadlala edolobheni eliseningizimu leSweden, iMjolby. Babe sebetshada ngomnyaka olandelayo.
Ezinyangeni ezimbalwa ngemuva komtshado, wasayina leqembu laseGavle, elisebangeni elingamakilomitha angu-300 leMjolby.
UNkosikazi kaBonsu ubefuna ahlale ukuze ezoqhubeka lezifundo zakhe.
Isisulu sathi lesi sigameko sokudlwengula kanye lokutshaya senzeka emzini wabo ngobusuku ngenyanga kaLwezi ngomnyaka ka2015 ngesikhathi efuna ukuthi amvulele aphume.
UBonsu ubelokhu ewaphika amacala, kodwa ubufakazi bezihlobo zikankosikazi wakhe benze ukuthi inkantolo ikholwe wuhlangothi lwesisulu. Kusenjalo, iPlatinum Stars isikuqinisekisile ukuthi ifuna uCavin Johnson aqeqetshe leli qembu emidlalweni emibili elandelayo yeCAF Confederations Cup, phezu kokuthi ngaphambilini ithe inkontileka yakhe angeke ize ivuselelwe.
UJohnson watshelwa ngaphambilini kuleli sonto ukuthi awusadingeki umsebenzi wakhe kuDikwena kulisizini, futhi angeke aze avuselelelwe inkontileka yakhe.
Kusabalale imbiko yokuthi lumqeqeshi oleminyaka engu-57 ubudala ukhonjwe indlela afika ngayo, kodwa-ke, iStars isidalule ukuthi akunjalo futhi ngokusempeleni ulesivumelweno kuze kube ukuphela kukaJuni.
Le kilabhu izotholana phezulu neCS S’faxien yaseTunisia enkundleni yezemidlalo iRoyal Bafokeng Sports Palace ngoLwesithathu, 21 Nhlangula, ngemva kwalokho bese idlala ngaphandle eMouloudia Alger, e-Algeria, mhlaka 30 Nhlangula.
Ngenxa yalokhu, iChief Executive Officer yeStars, uSenzo Mazingiza, ufuna uCavin kube uyena othatha izintambo kule midlalo.
Utshele iSowetan wathi “Kumele sikubeke kucace ukuthi uCavin akaxoshwanga, inkontileka yakhe engazange ivuselelwe.” — Ubulembu | isiNdebele |
YiNtatheli kaMthunywa
ZITHITHIBELE njalo zisamangele izakhamizi zesigabeni seMabobolo eBinga ngemva kokuba esinye isalukazi lexhegu betholakale begcine inkalakatha yohalabezi lwenyoka okubikwa besoluqeda abantwana bakule indawo lusidla amalusu abo.
Imbedumehlwane le yenzakale kuviki ephelileyo uNkosazana Joyce Ndlovu lomkakhe uMnumzana Dennis Zikomo abathutshe bethwele inyoka ekhala njengembuzi okubikwa ibibulala abantwana esigabeni isidla amalusu ibanika inyama.
Kuzwakale ukuthi ababili laba batshiyelwa induku nguyisezala eyiyo eyaphenduka yaba yinyoka le esibathwalele ubhulo.
UMthunywa uvakatshele kule indawo wakhulumisana loMnumzana Lameck Sibanda oyisakhamuzi sakule indawo wachaza ngendaba le ethi kalankani ngayo.
“Kwabizwa inyanga lapha esigabeni eyathi isibuyile usobhuku wabiza izakhamizi zonke ukuze ziyehlolwa ubuthakathi. Sithe sifika inyanga le yathi uZikomo lomkakhe bayethatha inyoka yabo kabazange baphikise kodwa bahle baphanga bayayithatha.
“Inyoka le yayisesabeka kodwa isimanga yikuthi yayikhala angathi yimbuzi. Kwavela njalo ukuthi bayisebenzisa ukubulala abantwana abancane idle amalusu bona ibaphe inyama ukuze baqine. Kukhanya inyoka le bayitshiyelwa nguyise kaZikomo owabhubhayo,” kuchaza uMnu Sibanda.
UMthunywa uzwe ukuthi inyoka le yabulawa yatshiswa.
Ebuzwa ngale indaba uNkszn Ndlovu uvumile ukuthi bebelenyoka ebihlala esiphaleni abayitshiyelwa nguyisezala iyinduku.
“Kuliqiniso sibili ukuthi sasigcine inyoka esiphaleni kodwa yayingayisiyo yethu yatshiywa ngubabazala. Besiswele ukuthi sizayilahla njani ngoba yayisithembisa ukusibulala. Ngiyayibonga inyanga esikhuphe kulamalangabi ngoba limqotho futhi ukuthi ibibulala abantwana esigabeni.
“Noma kunjalo ukuthi thina besisidla abantwana babantu kangikwazi mhlawumbe yayisidlisa singakwazi inyoka le njengoba ibizenzela umathanda,” kutsho uNkszn Ndlovu.
UMnu Zikomo ubikele intatheli ukuthi inyoka le wayitshiyelwa iyinduku nguyise ethi ngeyokumqinisa.
“Inyoka le ebisisihluphile ngayitshiyelwa ngubaba iyinduku wathi ngeyokungiqinisa. Kwathi ngemva kwenyanga ezimbalwa ebhubhile ngathola sokuyinyoka ngeke ngikhulume okunengi ngayo ngoba yayingayisiyo yami,” kutsho uMnu Zikomo.
Umlisa wakule indawo uMnumzana Brighton Mumpande uthe isiga lesi simzwisa ubuhlungu ngoba abantwana bahlala besifa esigabeni sakhe wabuya wabonga inyanga le.
“Indaba yenyoka kaZikomo lomkakhe ngiyayazi sibili njalo ngangikhona mhla beyibisa. Ngokunjalo indaba le ingizwisa ubuhlungu kakhulu ngoba abantwana sebephelile esigabeni okuyikho okudala ukuthi ngikholwe ukuthi yinyoka le ebibabulala ngoba ngeke kumane kufe abantwana kungelalutho.
“Ngalokhu siyayibonga inyanga le ngoba usesisize sonke ngokukhipha inyoka le,” kuphetha uMnu Mumpande. | isiNdebele |
YiNtatheli kaMthunywa
UWICKELL Chivayo ufunga ijoyi, uthi kafuni bumbulu!
Usomabhizimusi lo ubika ukuthi isingadlala ikhululekile ekaMzilikazi nanko usethe uzabhadala i$4 000 yesijeziso esaphiwa iHighlanders kulandela ubudlwangudlwangu obenziwa ngabasekeli bayo.
NgoLwesithathu ekuseni, uChivayo uvukele ukubingelela abalandeli bakhe ekhasini lebulenjini beFacebook wabika ukuba uzimisele ukubhadala imali yonke.
UChivayo ozitshaya isifuba ngokuthi ulilunga eligcweleyo leHighlanders ubike ukuba uzwa ubuhlungu ngokuthi iqembu alisekelayo lithwale nzima ukukhipha imali elingelayo.
Kukhasi lakhe leFacebook okuthiwa “Sir Wicknell” usomabhizimusi lo uthe ubelomhlangano loModern Ngwenya osabambe isikhundla sikamgcinisihlalo weBosso lapho aphume lomqondo wokunceda iqembu.
“BOSSO NGE NKANI . . . , ngixoxe lomhlonitshwa wethu uModern Ngwenya ngempelaviki. Umbono wakhe wokuthi impumela yenguqu iphuma enkundleni ingithinte kwamancane. Uthe ukuphumelela kwethimu akuveli kuma-boardroom.
“Ngimthembise ukuthi nxa engavuma, ngomlayezo wefoni kumbe atshaye ucingo ngizayibhadala i$4 000 kuPSL ngokuphazima kweso.
“Ngimtshele ukuthi ngizahamba ngiyebhadala nge-cash ukuze babone umsekeli uqobo ongafuni ubumbulu,” kutsho uChivayo.
Kulandela ukuphuma kombiko wakhe, inengi labasekeli beHighlanders limtshayele ihlombe uChivayo.
UHarold Mthunzi Nkiwane uthe: “Yikho ungusomabhizimusi ophumeleleyo. Siyabonga ngesenzo sakho. Utshengisa ukuthi ungumntwana womhlabathi.”
Omunye wabasekeli beBosso uAddie Ntshinga Tshabangu laye wengeze ngesibongo sakhe.
“Siyabonga Sir, silethemba konke kuzahamba kuhle.”
Umsekeli odume kakhulu koBulawayo uTeekay Ncube uthe isithembiso sikaChivayo kumele silandelwe linengi labasekeli baleliqembu.
“Okwenziwe nguWickell silethemba kuzagcwaliseka. Labanye bethu abalemali abancedise. Kuyathabisa ukuthi bakhona abalozwelo leqembu.
“Sicela labo abalengqondo ezimbi, abajonge ukubulala iHighlanders ngobudlwangudlwangu bayicine into yabo. Asifuni bumbulu.”
IHighlanders yathola isijeziso mhla idlala leDynamos eBarbourfields lapho abasekeli bayo abajikijela umsekeli kanompembe ngoba bethi uyaqila.
Lokhu kwadala ukuba umdlalo lo umiswe ngemizuzu engamatshumi amane lambili.
Ngenxa yalokhu, iqula lePremier Soccer League lanikeza iBosso isijeziso se$4 000.
Kumdlalo wayo leFC Platinum eMandava, abasekeli beHighlanders batholakala belecala lokungena enkundleni.
Iqembu laphiwa isijeziso se$2 000. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Odokotela baqhubeke ngokukhalala umsebenzi ezibhedlela zikahulumende ngoLwesithathu lanxa uhulumende ethusele ukubaxotsha.
Odokotela laba baqale ukukhalala umsebenzi ngoLwesibili besithi bafuna uhulumende engezelele iholo labo njalo ethuthukise indlela abasebenza ngayo.
Inhlanganiso yabodokotela abalwela amalungelo oluntu, iZimbabwe Association of Doctors for Human Rights (ZADHR) yethule umbiko isekela odokotela laba.
Ikhuthaze uhulumende kaMongameli Robert Mugabe ukuthi elungisise izikhalazo zabo ngoba ukukhalala umsebenzi lokhu kusitsho ukuthi izigulane ziswela abelaphi ezibhedlela.
Ibandla leMDC-T lalo lethule umbiko ofanayo.
Umsekeli walelibandla uNkosazana Thabitha Khumalo utshele iStudio 7 ukuthi izigulane ezingamelanga zife zilakho ukufa nxa udaba lolu lungasalungisiswanga ngokuphangisa.
“Lokhu kutshengisa sobala ukuthi uhulumende weZanu PF seyehlulekile ukubusa. Kumele elungisise izikhalazo zabodokotela laba,” kutsho uMakhumalo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ugatsha lwezokulima olwabalimisi olweMatabeleland North iAgricultural Extension Services (AREX) solwethule imbiko ethi amabele amanengi alinywe kusukela kuMfumfu kusiya kuMbimbitho nyakenye asesimeni esihle kakhulu.
Ugatsha lolu luthi lokhu kungabe kuphathiswa yikuthi izulu lina phose malanga wonke.
Umqondisi weAREX eMatabeleland Noth, uMnu. Dumisani Nyoni, utshele iStudio 7 ukuthi isimo sezilimo sihle kakhulu esigabeni sakhe.
UNyoni ukhuthaza abalimi ukuba baqhubeke benakekela izilimo zabo ngokuzihlakulela ngemfanelo kanye lokufaka imvundiso ngesikhathi esiqondileyo.
UMlimisi weAREX osesiqintini seBubi, uNkosikazi Zanele Brenda Dube, uthe izililmo ezinengi zinhle kakhulu njalo ezalinywa etshebetshebeni sezidinga imvundiso kuthi-ke lezo esezihlaselwe yibudli abalimi sebeqalisile ukufaka imithi enqabela ukumemetheka kwalokhu.
Uma kuqathaniswa lomnyaka wokulima odlule, lonyaka abalimi abanengi bakhangelele ukuyitshaya inala ngoba izulu lina phose malanga wonke kuthi abalima masinya abanye belima ngokuthelezela sezivuthiwe izilimo ezinjengomumbu, ibhobola lezinye ezitshiyeneyo.
Abanye abalimi sebeqalile ukuthengisa umumbu omanzi, ulude, amakhowa lamakhomane emkambo wembida koBulawayo. | isiNdebele |
KULOVALO emphakathini weMbangweni, eMatimatolo emva kokutshiswa kwabayisitshiyagalombili bakoSibiya, ngoLwesibili ebusuku.
Abesifazane ababili abakhulileyo lezingane eziyisithupha kusolwa ukuthi badutshuliwe base betshiswa ezindlini abakade belele kuzo.
UNkosazana Nanazi Sibiya (58) lodadewabo uNkosazana Sindisiwe Sibiya (60) babulewe emizini yabo eyehlukaniswe ngama-mitha angu-100, labazukulu abaleminyaka engaphansi kwengu-10 uSdudla, Olwethu, Thembeka, Londeka, Ziyanda loLindo wemzini wendodakazi yakoSibiya, obehlala kulo muzi.
Ngokuthola kweSolezwe, omakhelwane bezwe ukuqhuma kwesibhamu kanengi ngehola lika-9 ebusuku ngoLwesibili kwase kubonakala kusitsha.
USindisiwe utshone labantwana abane endlini akade belele kuyo.
Udadewabo uNanazi, obelamanxeba okudutshulwa lawokutsha kuthiwa utshonele endlini yakhe kanti abantwana ababili abelele labo ebaleminyaka elinganiselwa kwemibili bebelamanxeba okutsha kuthiwa batshonele esibhedlela.
Ingane abakwaze ukuyihlenga okuthiwa ayikabi lomnyaka, isesimeni esibucayi esibhedlela esiseMgungundlovu.
Imbangela yokuhlaselwa kwalimuli akukaziwa.
Umfowabo wababulewe, uMnumzana Fanozi Shaik uthe akukho odadewabo abake bambikela khona okwenza adideke ukuthi kungani behlaselwe.
“Kuyacaca ukuthi bekuqondiwe ukuba babulawe. Okudidayo yikuthi babulawelweni ngoba akukho engike ngezwa kuthiwa bakwenzile,” kutsho uShaik, othe bazalwa uMaSibiya.
Unina wababulewe ubekhona endaweni yesigameko esehluleka lokukhuluma. Laye ulomuzi eduzane.
UShaik uthe uthole ucingo ngo-11 ebusuku luthi kutshiswe imizi yabodadewabo.
“Angikaze ngisibone isihluku esinjena, umdeni wami ubulewe wonke. Lamanje kungathi liphupho. Kutshiswe lezingane ezincane pho, ezigqokiswa izitshubo?” kutsho uShaik.
Emlilweni kukhitshwe iphakethe lezitshubo ebelisagcwele.
UShaik uthe odadewabo bebondliwa yizingane zabo ezisebenza eGoli laseThekwini, omunye ehola impentsheni.
Izinsolo zokuthi bebethakatha uzichithile wathi odadewabo bazalwa endaweni bakhulela khona, abakaze basolwe ngomuthi.
“Ngaphandle kokuthi ngodadewethu akukho engikwaziyo okwake kwakhulunywa ngabo. Noma ngabe bebesolwa ngokuloya, sebengaloya bobabili? Umuntu uma ethakatha kungaba yinto azenzela yedwa, ngeke afake lodadewabo kulelo qembu. Noma kulalezo zinsolo izingane zona zingena ngaphi?” kubuza uShaik.
Bekusolwa lengane yasemzini wendodakazi kaSindisiwe evela eMsinga, okuthiwa layo ibulewe, ngokuthi kakwaziwa ukuthi isukeleni lapho ebihlala khona.
Amalungu omphakathi akhulume leSolezwe acela ukungadalulwa athe asesaba lokulala.
“Ngicabanga lokuthutha. Asazi ukuthi ngubani ozolandela njengoba kubulewe omakhelwane bethu. Asiphephile lathi,” kutsho ilunga lomphakathi.
Okhulumela amapholisa KwaZulu-Natal uCaptain Nqobile Gwala uthe kuphenywa amacala okubulala abayisitshiyagalombili.
UNgqongqoshe wezokuPhepha KwaZulu-Natal, uMnuz Mxolisi Kaunda uthe ngeke baphumule abasolwa bengakabotshwa. Unxuse umphakathi ukuba uyekele konke emapholiseni wathi azoqinisekisa ukuthi abasolwa bayabanjwa. — Ubulembu | isiNdebele |
Subsets and Splits