text
stringlengths 231
804k
| language
stringclasses 9
values |
---|---|
WASHINGTON —
Abantu abanengi eZimbabwe bathi kabasoze benze amadili ngekhefu leKhisimusi ngenxa yesimo somnotho esingamanga kuhle lokusilela kwemali elizweni.
Indawo zonke zelizwe zikhala ngokusilela kwemali ngesikhathi kulungiselelwe ilanga leKhisimusi. Abanye abantu balala phandle kwamabhanga bemelele ukuthatha imali yabo.
UMfundisi Josias Mudenda, wenhlanganiso yabokholo lwesiChristu eye Zimbabwe Council of Churches, uthi kalisoze libe lihle ikhefu leKhisimusi lonyaka.
Lokhu kugcizelelwe nguNkosikazi Nobuhle Sally Mlambo, isakhamuzi sakoBulawayo.
Ngekhefu leKhisimusi abantu bajayele ukupheka ezifela emlonyeni badle lezihlobo labangane emadolobheni lemaphandleni lapho okugidwa khona kuze kuse.
Ingcwethi kwezenotho, uMnu. Masimba Kuchera, uthi lokhu akusoze kwenzakale lonyaka endaweni ezinengi zelizwe.
Uthe konke lokhu kwenziwa yikuthi uhulumende uyehluleka ukuhlenga ilizwe edakeni lwezomnotho.
Inengi labantu lisebenza lingaholi osokubangele ukuthi kubelokuhlupheka okumangalisayo eZimbabwe.
UMnu. Japhet Moyo, unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Unions, uthi izisebenzi ezinengi kazisoze zithole imali yeKhisimusi.
Uthi akumangalisi ukuthi ezinye izisebenzi kazisoze zibuyele emsebenzini ngomnyaka ozaya ngenxa yesimo esibi somnotho welizwe.
Ibandla leZanu PF lithi lisebenza gadalala ukuthi liguqule isimo esibi somnotho welizwe ngaphansi kohlelo lwe Zimbabwe Agenda for Sustainable Socio-Economic Transformation. Kodwa inengi labantu elizweni lithi okunganceda ilizwe yikuthi batshiye umbuso abakhona manje ngoba sebehlale iminyaka eminengi njalo beyibo asebedale umonakalo elizweni. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Usibalukhulu webhanga lesizwe, ele Reserve Bank of Zimbabwe, uMnu. John Mangudya uthi usethumele izisebenzi zebhanga lakhe ukuthi ziye ezitolo zikhangela ukuba akuthengiswa impahla ngentengo ezitshiyeneyo.
Ngenxa yokusilelwa kwemali lokusetshenziswa kwemali yohlobo lwama bond abanye osomabhizimusi babhadalisa imali ehlukeneyo kusiya ngokuthi uthenga ngemali yohlobo luphi.
Nxa uthenga ngedola leMelika intengo inganeno kuthi nxa uthenga nge bond intengo iyaqansa besekusiba labathenga ngokuthumezela ngobulembu be Internet, lapho manje intengo ihle ikhuphuke okuzwayo.
UMangudya uthi izisebenzi zehofisi yakhe zizabe zihlolisisa lokuthi osomabhizimusi bayasa imali emabhanga hatshi ukuyitshwathika phansi komqhamelo.
Konke lokhu kwenzakala iqula lenhlanganiso eboleka amabhanga omhlaba imali, iIMF, liselizweni ukuzocwayisisa ukuthi inhlelo zomnotho welizwe ziqhutshwa njani.
Linhlanganiso yethula imbiko esola ukwethulwa kwemali yohlobo lwama bonds, isithi limali kayisoze iphathise umnotho welizwe.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lelunga lekhomidi yedale lephalamende ebona ngezemali, uMnu. Prince Dubeko Sibanda owebandla le MDC-T.
"Sesibuyele njalo kusikhathi sabo 2008 lapho usibalukhulu we Reserve Bank, uMnu. Gideon Gono ayeqhuba umsebenzi wokuthuthukisa umnotho welizwe ngokuboha abantu," kutsho uSibanda. | isiNdebele |
Ngokuhamba kwesikhathi, uBhelishazari waba yinkosi yaseBhabhiloni. Ngobunye ubusuku wenzela izikhulu zakhe eziyinkulungwane iphathi. Watshela izisebenzi zakhe ukuthi zilethe amankomitsho egolide ayethethwe nguyise uNebhukhadinezari ethempelini likaJehova. UBhelishazari lezikhulu zakhe banathela emankomitshini lawo njalo badumisa onkulunkulu babo. Khonokho nje kwathutsha isandla saqalisa ukubhala izinto ezingazwisisekiyo emdulini.
UBhelishazari wethuka kakhulu. Wabiza ababesenza amasalamusi wathi kubo: ‘Loba ngubani ongabala umbhalo lo angitshele ukuthi utshoni uzaphiwa isikhundla sesithathu sokuba ngumbusi eBhabhiloni.’ Bonke bazama kodwa abenelisanga ukuchasisa umbhalo lowo. Indlovukazi yangena yasisithi: ‘Kulendoda okuthiwa nguDanyeli eyayichasisela uNebhukhadinezari amaphupho, yiyo engakutshela ukuthi umbhalo lo utshoni.’
UDanyeli weza enkosini. UBhelishazari wathi kuye: ‘Nxa ungabala njalo uchasise umbhalo lo, uzagqokiswa iketane yegolide entanyeni futhi ubekwe esikhundleni sokuba ngowesithathu embusweni.’ UDanyeli wathi: ‘Angizifuni izipho zakho kodwa ngizakutshela ukuthi amazwi la atshoni. Uyihlo uNebhukhadinezari wayezigqaja futhi uJehova wamthobisa. Uyakwazi konke okwenzakala kuye kodwa ukhethe ukudelela uJehova ngokunathela iwayini emankomitshini egolide ayesethempelini lakhe. Yikho uNkulunkulu ubhale umbhalo lo othi: Mene, Mene, Thekheli, Pharisini. Umbhalo lo utsho ukuthi amaMede lamaPhesiya azanqoba iBhabhiloni lokuthi wena awusoze usaba yinkosi.’
Kwakukhanya angani akula muntu owayenganqoba iBhabhiloni. Idolobho leli lalilemiduli emikhulu futhi ligonjolozelwe ngumfula otshonayo. Kodwa ngobusuku lobo amaMede lamaPhesiya alihlasela iBhabhiloni. Inkosi yasePhesiya okuthiwa nguKhurosi yaphambukisa amanzi omfula ukuze amasotsha ayo enelise ukuchapha. Athi efika athola amagedi edolobho evuliwe! Amasotsha angena alinqoba idolobho futhi abulala lenkosi. UKhurosi wasesiba yinkosi yaseBhabhiloni.
Ngomnyaka wakhe wokuqala ebusa, uKhurosi wathi: ‘UJehova ungitshele ukuthi ngakhe kutsha ithempeli lakhe eJerusalema. Loba ngubani ebantwini bakhe ofuna ukuyancedisa angahamba.’ Yikho amaJuda amanengi abuyela eJerusalema ngemva kweminyaka engu-70 njengoba nje uJehova wayethembisile. UKhurosi wabuyisela amankomitsho egolide lawesiliva kanye lazo zonke izinto uNebhukhadinezari ayezithethe ethempelini. Uyakubona yini ukuthi uJehova wamsebenzisa njani uKhurosi ukuze ancede abantu bakhe?
“Idilikile! Idilikile iBhabhiloni eNkulu! Isibe likhaya lamadimoni.”—ISambulo 18:2 | isiNdebele |
EleBotswana seliqale ukukhuthaza amakampani ukuthi ayebukisa impahla zawo embukisweni omkhulu wezokuthengiselana owe Zimbabwe International Trade Fair (ZITF) ozakwenziwa ngenyanga ezayo koBulawayo.
IBotswana ithi le ngeyinye yezindlela zokuthi ilizwe leli likhuphule isilinganiso sempahla eliyithengisela iZimbabwe.
IBotswana ithi ikhangelele ukuthi amakampani amanengi, ayenza imisebenzi efana lokulungiswa kwenyama, utshwala, amafutha, okokwakha kanye lamalembu ezigqoko, ahambe koBulawayo ayephatheka embukisweni weZITF.
Inhlanganiso yeBotswana Investment Trade Centre ithi noma nje kule bhizimusi elibiza izigidi ezedlula ezilikhulu - i$114million - phakathi kwamazwe womabili, inengi yempahla ngeyedlula, engenziwa eBotswana.
Kodwa khathesi iBotswana isikhangelele ukuthi ithengise imphahla eyipheka phakathi elizweni ukuthi iyethengiswa eZimbabwe, okugoqela amafutha okupheka kanye lotshwala uqobo.
IBotswana ifuna ukuthi ithathe amathuba ngesikhathi ugatsha lokupheka imphahla, olwemanufacturing eZimbabwe, ludonsa kanzima ngenxa yobunzima bomumo womnotho.
Lokhu, ababona ngezomnotho besithi yikho okuzavulela amazwe anjengeBotswana ukuthi angene athengise imphahla eZimbabwe.
“Uma umumo unjengoba unje eZimbabwe, kuvula isikhala, ngoba imphahla isuke iswelakale. Ungakhumbula iZimbabwe ayisalungisi imphahla enengi okutsho kuvuleka amathuba ikakhulu kwamanye amazwe alo mumo womnotho ongcono.”
Kodwa ingcwethi zithi iBotswana kumele inyathele ngokunanzelela ikakhulu uma ithengisela uhulumende.
"Singakhohlwa ukuthi iBotswana yazama ukuthengisela iZimbabwe inkomo eziphilayo, ezahanjiswa eCSC, lalamuhla azikabhadalelwa. IZimbabwe ikusimo sokuthi iyehluleka ukubhadala izikwelede zaphandle (external debts).”
Noma kunjalo inhlanganiso yeBITC, ithi izaqhubeka ihambisa inyama kanye lenkomo eziphilayo eZimbabwe, kukhangelelwe ukuthi kuthengiselwe abamabhizimusi hatshi uhulumende.
Kulemithetho eqondisa ukudlelana kwezamabhizimusi phakathi kwamazwe womabili, eyenza kubelula ukungenisa imphahla kungahlawulwa umthelo weduty. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibandla le Zimbabwe People First (ZimPF) lithi umhlangano webandla leli obumele wenziwe eBikita West phambilini kokhetho oluzenziwa ekupheleni kwenyanga umisiwe ngamaphalisa esithi kuleminye imihlangano esivele ihleliwe kuleyondawo.
Umongameli webandla leli, uNkosikazi Joice Mujuru, obekhangelelwe ukukhokhela lumhlangano usezakuya ngoLwesine. Kuthi ngoLwesibili ibandla leZanu PF lona lizakuba lomhlangano kules'isigaba ozakhokhelwa ngumsekeli kamongameli, uMnu. Phelekezela Mphoko.
Lolukhetho luzakuba ngolwakuqala selokhu ibandla leZimPF lasungulwayo. UMnu. Kudakwashe Gopo nguye ozamela ibandla leli kuthi uNkosikazi Beauty Chabaya uzamela ibandla leZanu PF.
UMnu. Maddock Chivasa uzamela ibandla le National Constitutional Assembly kuthi owake wamela lesi sigaba edale lephalamende, uMnu. Heya Shoko, uzancintisa ezimele.
UMnu. Morgan Tsvangirai, umkhokheli webandla le MDC-T wayenxusiwe ukuyaphathisa ibandla le ZimPF kodwa uthi kaseyi kuya. Sixoxe lesikhulumeli sebandla le ZimPF, uMnu. Methuseli Moyo, ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.
"Kuhamba kuhle, siya campigner njalo sikhangelele ukuthi sizangqoba kukhetho lolu," kutsho uMoyo. | isiNdebele |
HARARE —
Uhulumende ukhuthazwa ukuba ahloniphe abayanga emadolobheni abaphila nzima bethengisa impahla etshiyeneyo ezitaladini ngenxa yesimo somnotho esibi.
Umqondisi weHarare Residents Trust, uMnu. Precious Shumba, uthi kuzwisa ubuhlungu ukuthi uhulumende uthi abantu laba yibo abamemethekisa umkhuhlane wesihudo.
“Uhulumende abobahlonipha lababantu. Akalalo ilungelo lokubethesa umlandu laba bantu abayibo abamtholisa imali. Uhulumende akazake aye ebantwini laba ukuyabanika amanzi kumbe ukudla. Abantu laba abaphila ngokuthengisa bayaziphandela ngendlela ezitshiyeneyo ezenza ukuthi bahambise abantwana babo ezikolo.”
UShumba usole inkokheli yebandla le Zanu PF esithi kumele yehlukane lomkhuba wokweyisa izakhamizi.
Unikeze umzekeliso wenkulumo kamphathintambo wezempilakahle, uDr. David Parirenyatwa, otshele umphakathi ngeviki ephelileyo owethule inkulumo elulaza abantu abaziphandelayo.
Wethule amazwi atshaya inhliziyo ngesikhathi ekhuluma ngomkhuhlane wesihudo othe kukhanya engani umemethekiswa ngabantu abathengisa inyama lokunye okufanayo ezitaladini.”
“Ukhulumene eceleni uDr. Parirenyatwa njengoba engani ubesithi abantu bangcolile. Engathi kabahlanzekanga njani umanisipala engatholiswa mali eqondiswa kuhlangothi lwezempilakahle?”
Abantu ababili sebebulewe ngumkhuhlane wesihudo eHarare. Umkhuhlane lo ubangelwa yingcekeza.
Inhlanganiso ezizimele zodwa zithi uhulumende kumele alungise konke okuhambelana lokuqhamuka komkhuhlane lo kulokuthi akhulumele eleceleni ngalabo abathenga bethengisa impahla ezitaladini. | isiNdebele |
Umfanekiso lo othethwe yinhlanganiso yentathelizindaba eye Associated Press utshengisa ijaha elizalwa eGabon elitholakale liphakathi kwe-suitcase emngceleni weSpain obizwa ngokuthi yiCeuta.
Amapholisa emngceleni lo aseke abopha abantu ababili abavela kwele Morocco okukhanya engani bathwala abantu okungekho emthethweni befuna ukubachaphisa umngcele weCeuta kwele Spain. Abantu abathwalwayo yilabo abafuna ukuya kwamanye amazwe.
Ujaha lo olokhe esezandleni zamapholisa uleminyaka phose engamatshumi amabili - 19. Kade ephakathi kwe-suitcase ekade idonswa ngumuntu wesifazane emngceleni we Spain mhlaka 30 ngoMpalakazi. (AP Photo/Spanish Interior Ministry, via AP) | isiNdebele |
GABORONE —
Kuphunyuke izibotshwa ezilitshumi lasitshiyangalo mbili (18) okugoqela abathathu beBotswana kanye labalitshumi lanhlanu beZimbabwe.
Lokhu kwenzakale ngesikhathi sokudla kwemini endaweni egcina abangena elizweni okungekho emthethweni eyeCentre For Illegal Immigrants eFrancistown.
Isikhulumi samapholisa eFrancistown uMnumnzana Edward Leposo uthi kukhanya izibotshwa zadabula ucingo ngesikhathi inqondo yenengi isekudleni kwemini.
Abathathu abeZimbabwe babanjwe besendleleni yokubeyela ekhaya kodwa abanye abalitshumi lambili lokhe bedingwa ngamehlo abomvu, amapholisa esefake imigoqo emigwaqweni kanye lokusebenzisa indiza ukudinga abantu laba.
Amapholisa axwayise uzulu ukuthi izigebengu lezi yingozi ngoba kade bephakathi ejele ngenxa yamacale ayesabekayo afana lokudlwengula, ukugqekeza besebenzisa izikhali kanye lokubulala.
AbeZimbabwe yibo abahamba phambili ngokudala amacala eBotswana, inengi livuma ukuthi leli lihlazo elingadingakaliyo kukanti abanye bafuqelwa yisimo esibi somnotho, ikakhulu abadala amacala amacane afana lokweba.
"Kuyayangisa ukuthi ibizo leZimbabwe selisaziwa ngento ezimbi, ngitsho lekudaleni amacala eBotswana abeZimbabwe yibo abahamba phambili."
Kulabe Zimbabwe abadlula amakhulu ayisikhombisa abasemajele eBotswana bephakathi ngokudala amacala atshiyeneyo njalo beyiyo inani ephezulu kuzizalwane zakwamanye amazwe, ngaphandle kwabeBotswana. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Intshantshu yomdlalo wokuntsheza uKirsty Coventry uthi uyathokoza ngenhlelo zokuthuthukisa lumdlalo eziqhutshwa elizweni.
UKirsty Coventry ubengumhlonitshwa emkhosini wokuvula okusemthethweni ibhukustho elitsha eliyakhiwe esikolo sePetra High esisedolobheni lako Bulawayo ensukwini ezisanda kwedlula.
Ekhuluma labafundi kanye lezethekeli ebezimenywe kulumkhosi uCoventry uthe ukusebenzelana okube khona phakathi kwabazali lesikolo se Petra kumupha idlabuzane lokwala elokhu ekwele Zimbabwe.
“Nxa ngibona izehlakalo ezinjengalezi kwenza ngisuthiseke ngesinqumo engasithathayo lomkami esokuba siphenduke ekhaya ngoba kuyatshengisa ukuba kulabantu abazimiseleyo ukuba umphakathi uthuthuke.”
Isiphathamandla senhlanganiso ye Matabeleland Swimming Board uNokuthula Cyprianos uthi ukuba khona kwebhukutsho le Petra kukhombisa ingqubelaphambili emdlalweni wokuntsheza.
“Thina njengenhlanganiso yokubhukutsha kweleMandebeleni siyathokoza kakhulu ngokubakhona kwebhukutsho esikolo sePetra ngoba ukuba khona kwalo kutsho ukuba lizakhula inani labantwana abathola ithuba lokuntsheza.”
Umqeqetshi weqembu elimela ilizwe emdlalweni kakhilikithi uHeath Streak, ubeyingxenye yabamenywe kulumkhosi wokuvula ibhukutsho le sikolo sePetra, njalo indodana yakhe uHarry ngomunye wabantwana abancintisane lo Kirsty ekupheleni komkhosi wokulivula okusemthethweni.
“Bengizobukela umfanami ofunda ePetra Primary ebhukutsha. Namhla bekulilanga labo lokuncintisana lo Kirsty Coventry njalo ngicabanga ukuba yinto enkulu ukuba athole ithuba lokuncintisana lo Kirsty Coventry ongumuntu owathola ama mendulo amanengi kumidlalo yama Olympics.”
UKirsty Coventry nguye umdlali ophuma kuzwekazi laseAfrica ophethe imendulo ezinengi azithole kumidlalo yeOlympics.
Lumdlali uthole imendulo eziyisikhombisa ngemva kokuphatheka kumidlalo embalwa eyeOlympics. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izakhamizi zeMatobo esabelweni seMatabeleland South lapho okuzenzelwa khona idili lokunanza ilanga lokuzalwa kukaMongameli Robert Mugabe zithi sezithwelenzima ngokuhlukunyezwa ngamapholisa ensitha phambilini kombuthano lo.
Lokhu kulandela imbiko ethi ibandla leZanu PF selizakwenza idili leli phansi komkhankaso we 21st February Movement esikolo seRhodes Estate Preparatory School hatshi eMatopos National Park kulandela ukukhalaza kwezakhamizi.
Kodwa ilunga lekhomidi eqoqa lumbuthano walumnyaka, uMnu. Never Khanye, utshele intathelizindaba ukuthi baguqule indawo ngoba iMatopos National Park ibingakalungeli ukwamukela inkulungwane zabantu ezikhangelelwe ukuya embuthanweni lo.
"Isizatho sokuguqula indawo yokwenza lumbuthano yikuthi sibone ukuba akusela sikhathi sokulungisa indawo ye Matopos National Park ukuze isetshenziswe ngabantu abanengi sathi ngcono siye esikolo se Rhodes Estate ngoba kuvele kulegceke elilungisiweyo," kutsho uKhanye.
Kodwa isakhamuzi seMatobo, uMnu. Dingilizwe Ncube, utshele iStudio 7 ukuthi izakhamizi zalumango zicunulwe yikuthi lapho kade kumele kwenziwe idili leli bekuseduze kakhulu lase Bhalagwe lapho okwaphoselwa khona izidumbu zababulawa ngesikhathi sombhuqazwe we Gukurahundi.
"Izakhamizi aziphathekanga ngeze ngoba ungacabanga kuhle uzakhumbula ukuthi akukudala izakhamizi bezithathelwa indawo njalo nxa usiza eMatopo usuka koBulawayo silokhu sisasebenzisa umgwaqo ka Smith okubonisa ukuthi intuthuko kayikho," kutsho uNcube.
Wengezele esithi esigabeni lesi kwafa abantu abanengi bebulawa yiGukurahundi ngakho uMongameli Mugabe akumelanga azokwenzela idili lakhe khona.
"Abanengi angiboni besiya emthimbeni lo ngoba bayakhala, babuhlungu bathwelenzima ngoba esesikubona lapha yikuhlukunyezwa ngamapholisa labantu abavela kwezinye indawo," kutsho uNcube. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Kulombukiso wemifanekiso etshengisa imbali yeqembu lomdlalo wenguqu ele Highlanders osungulwe endaweni ye National Art Gallery esedolobheni lako Bulawayo.
Lumbukiso usungulwe okusemthethweni ngoLwesine ntambama njalo obengumhlonitshwa kulumkhosi nguMayor wedolobho lako Bulawayo uKhansila Martin Moyo.
Ubekhona njalo obona ngokulondolozwa kwembali yamaNdebele uPhathisa Nyathi yena olandise imbali yabazukulu benkosi uLobengula, uAlbert lo Rhodes Khumalo, okuyibo abadlala indima enkulu ekubunjweni kweqembu le Highlanders ngomnyaka ka 1926.
Umkhokheli wequla ebeliqoqa inhlelo zokuthakazelelwa kokufikisa kweqembu le Highlanders iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye, uLuke Mnkandla, uthe umbukiso wemifanekiso ose National Art Gallery uyingxenye yenhlelo zokulondoloza imbali yeqembu leBosso.
Lumbukiso wemifanekiso uzafika emaphethelweni ngomnyaka ozayo ekupheleni kwenyanga kaZibandlela.
Abadlali abadlalela iqembu le Highlanders kudala abaphatheke emkhosini wokusungula okusemthethweni kombukiso wemifanekiso yeqembu leli ngabagoqela uBarry Daka, uLawrence Lofty Phiri, uDouglas British Mloyi, uSuper Netsai Moyo, uBilly Sibanda, uJohannes Tshuma, uCosmas Zulu kanye labanye.
Obengumqondisi wohlelo nguNdumiso Gumede kuthi imbongi kazulu uDumisani Mhlanga nguye obe thokozisa abalandeli beqembu le Bosso ngenkondlo ebezihaya leliqembu. | isiNdebele |
HARARE —
Ingcwethi kwezempilakahle zithi ubunzima obebubhekane labantu ngomnyaka ka2016 kwezempilakahle izibhedlela ziswela okudingakalayo okufana lemithi, uhulumende esehluleka ukudala imisebenzi, ngokunye okuphazamise ukuqhutshwa komsebenzi kwezempilakahle lonyaka.
Zithi kaziboni kusiba lenguquko ekhanyayo lonyaka ngenxa yokugugudeka komnotho welizwe leZimbabwe.
Uhulumende uthi uzabumba isikhwama sezempilakahle eseNational Health Fund lonyaka ejonge ukubuthanisa imali ezathuthukisa ezempilakahle.
Isikhwama lesi sibunjwe nguMnu. Patrick Chinamasa, obonga ngezemali kuhulumende, othe imali le izadingwa kulabo abathenga isikhathi sokufona sabomakhalekhukhwini okuthiwa ngeSilungu yi airtime.
Lokhu kuza ngesikhathi uhlangothi lwezempilakahle luqhubeka luswela imali yokusebenzisa osokubangele ukudubeka kwabantukazana abanganelisi ukuyadinga usizo kwezinye izibhedlela ezisebenza zizimele ngoba ezikahulumende zingelakho okudingakalayo.
Kulunhlu lwendleko zikahulumende lomnyaka ka2017, uhulumende unikeze uhlangothi lwezempilakahle izigidi phose ezifika amatshumi ayisithupha samadola eMelika - $59.1 million.
Uzulu uthi imali le kayisoze yenele okudingakala kwezempilakahle.
LUYANCOMEKA UHLELO LWE HEALTH FUND
Umgcinisihlalo wekhomidi yedale lephalamende ekhangela ezempilakahle, uDr. Ruth Labode, uthi kulinyathelo elincomekayo eselithathwa nguhulumende.
Uthi lelinyathelo lizosiza izibhedlela ukuthi zisebenze ngendlela eqondileyo.
Kodwa uSenator wesabelo seMatabeleland North, uNkosikazi Sibusisiwe Budha-Masara, uthi kathenjwa uhulumende njengoba elenhlelo ezinengi ezingasuthisi uzulu.
Uthi akukhanyi ukuthi uzakwenzani ngohlelo lweNational Health Fund.
Umnyaka ka2016 uveze ukuba kube lokuqonga kwenani labahlaselwe yimikhuhlane yesihudo okufana le Typhoid kanye le Cholera.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi okwethusayo yikuba lokhe luqhubekela phambili udubo lwemikhuhlane yesihudo, ikakhulu edolobheni leHarare, kungekho okwenziwayo ukulungisisa imbangela.
AKUNQABELWE UMKHUHLANE WESIHUDO
Umqondisi wohlangothi lwezokwenqatshelwa kokuqhamuka kwemikhuhlane kugatsha lwezempilakahle, uDr. Portia Manangazira, uthi le ngenye yemikhuhlane engenqabeleka nxa imali ikhona eneleyo.
UDr. Manangazira uthi zike zaba khona izehlakalo zokuqhamuka komkhuhlane wesihudo se cholera ekuqaliseni komnyaka ngoZibandlela loNhlolanja ngomnyaka ka2016.
Kuthi eMwenezi bekungesifanayo ngoba uqhamuka kokuphela lumkhuhlane wesihudo se cholera.
Kungalesi sikhathi-ke, uDr. Manangazira uthi kumele kudingwe indlela zokuvikela uzulu kulomkhuhlane kakhulukazi kulezo ndawo lapho owande ukuqhamuka khona.
Abezempilakahle bathi luke lwaqhubeka udubo lokuqhamuka kwemikhuhlane yesihudo ebantwaneni abaleminyaka ephansi kwemihlanu. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Uzulu usesole amazwi kaMongameli Robert Mugabe awokuthi umsekeli wakhe, uMnu. Emmerson Mnangagwa, angabe waloywa aze agule eseGwanda esabelweni seMatabeleland South kumaviki amabili adluleyo.
UMugabe ubekhuluma emangcwabeni amaqhawe esizwe, awe National Heroes’ Acre, lapho obekungcwatshwa khona amaqhawe amabili, uNkosikazi Maud Muzenda loMnu. George Rutanhire.
UMnangagwa, owelatshwa kwele South Africa ngemva kokuqala ukugula eGwanda, ubengekho emngcwabeni uMongameli Mugabe athe kubangelwe yikuthi kakaqini njengoba elokhe eselatshwa.
UMugabe ubikwa eqale wathi Mnangagwa wagula ngoba wadla ukudla okuletshefu kodwa waphinda wathi ngumsebenzi wobuthakathi.
Uthi abantu baphongukwethesa abanye icala lobuthakathi bengalabufakazi esithi laye uqobo lwakhe uyake etheswe icala lokuloya.
Wabuza esithi kanti vele yena wabulala abantu abangaki. Okumangalise abanye yikuthi uphinde wathi akulabuthakathi obukhona esithi ukwethesa abanye ubuthakathi yibuwula nje kuphela ngoba usiko lwesintu kaluvumi lokhu.
Sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Max Mkandla, ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba.
“Umuntu omdala ulamazwi. Amazwi akhe mahle ubekhuluma indlela zakhe abona ngazo, akhulule kuzo kumbe angene ngazo ipolitics. Kodwa ke ubugxangu engibubonileyo ukuthi umuntu omdala ubeka imizekeliso kaMnangagwa hayi ayisinto ekhangelelwe ukupha emlonyeni womuntu ongumkhokheli welizwe.” | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Kumaviki phose amathathu edluleyo sibike ngokunyamalala kukaMthabisi Mhambi, indodana yowake waba yisikhulumeli seMovement for Democratic Change ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uMnu. Joshua Mhambi, eseSouth Africa.
Abomdeni kaMhambi besebebhudule ezibhedlela, emajele lasemamotshari eJohannesburg bamswela umfana.
NgooLwesihlanu uMthabisi, yena oleminyaka yokuzalwa engamatshumi amabili lanye, utholakale ephila lanxa elaliswe esibhedlela ngemva kokwehlelwa yingozi yomgwaqo.
Sixoxe loyise uMhambi othe uyajabula ukuthi umntwana wakhe usetholakele loba nje ubesesibhedlela. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Inhlanganiso yokulondolozwa kwamalungelo ezemacansini, eyeSexual Rights Center (SRC), ngoLwesithathu koBulawayo inanze iminyaka elitshumi yasungulwayo.
Yenze lokhu ngelanga le International Day Against Homophobia and Trans-phobia ngaphansi kwesihloko esithi ‘Celebrating Diverse Families and a Decade of Championing Sexual Rights’.
Bekungabizwa ozwayo ngesikhathi kuthakazelelwa lolusuku lwe SRC lapho abantu abasebenzelana labo kunhlangothi ezehlukeneyo bebethakazelela amalungelo abo emacansini.
UMqondisi weSRC, uMnunzana Humphrey Ndondo, uthe yebo bayajabula ukuthakazelela iminyaka elitshumi belwisana lokuqakathekiswa kwamalungelo abantu emacansini kodwa lokhe kulobunzima obuthile.
UMfundisi Loveness Khanye, obesemkhosini lo, uthe abantwana abazalwa belobulili obungacaciyo kumele basekelwe hatshi ukubathathwa njengabantu ababi ngoba abazidalanga kumbe abakhethanga ukuba yilokho abayikhokhona.
Umzali olomntwana olobulili obungacaciyo, uNkosikazi Patience Siwela, uthe njengomzali sewakwamukela lokhu njalo usefunde okunengi ukuba amkhulise kanjani umntanakhe.
Osakhulayo obengafihli ukuba yena ulobulili obungacaciyo, uTineyi Marozwa, uthe ngemva kokusebenzelana leSRC usewazi amalungelo akhe njalo akesabi ukukhuluma ngesimo sakhe.
UNkosikazi Memory Papa, okade esemkhosini lo, uthe yebo bananza iminyaka elitshumi, kodwa isisekelo sombuso lokhe singacaci okwenza bazizwe bebandlululwa.
Ophila ngokuthengisa ucansi, uNkosikazi Nonqaba Jamela, uthe sebesebenza kahle ngemva kokufundiswa ngamaqgwetha mayelana ngamalungelo abo.
EZimbabwe abantu abaphila ngokuthengisa ucansi bathwala nzima kubhizimusi labo ukudlula labo abathengayo kuthi abazalwa belobulili obungacaciyo labo bakhula nzima. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amagqwetha alwela amalungelo oluntu seyamukele ukukhethwa kukaMnu. Luke Malaba ukuba ngumahluli omkhulu weZimbabwe, uChief Justice.
Athi alethemba lokuthi uMalaba uzalondoloza umthetho ngendlela ehlonipha njalo ethuthukisa amalungelo kazulu.
Omunye walawa magqwetha nguMnu. Kucaca Phulu olilunga lenhlanganiso yeAbammeli Lawyers for Human Rights.
“UMalaba yindoda ewaziyo umsebenzi. Sifisa ukuthi alandele iConstitution yeZimbabwe ayibale ngendlela evumela ukuthi abantu baphiwe amalungelo abo,” kutsho uMnu. Phulu.
Amazwi akhe agcizelelwe ngelinye njalo igqwetha uMnu. Lucas Nkomo yena othi uMnu. Malaba ukulungele ukuba esikhundleni lesi ngoba engumahluli olesithunzi njalo ohloniphekayo.
“Ulesisindo njalo uyahlonipheka,” kutsho uMnu. Nkomo. Ngakho-ke silethemba lokuthi uzazama ukuqhubeka ebambe ugatsha lwabehluli ngendlela ezagcina ukuhlonipheka kwalo.”
Isisekelo sombuso welizwe sithi umahluli omkhulu ukhethwa ngumongameli welizwe phakathi kwabantu abathathu ayabe ephiwe amabizo abo lugatsha lweJudicial Service Commission (JSC).
Le yiyo indlela uJustice Malaba akhethwe ngayo.
Kodwa umphathintambo wezemithetho uMnu. Emmerson Mnangagwa ukhokhela imizamo yokuguqula isisekelo sombuso ukupha umongameli amandla aphezulu awokuzikhethela umuntu amfunayo.
Uhulumende uthi uyaqhubeka ngalinguquko lanxa nje ingasoze isebenze khathesi.
UJustice Malaba ngumuntu wesintwini njalo wathola isithupha sakhe sobugqwetha esakuqala ngomnyaka ka1974 ekolitshini leWarwick, wazothola elesibili eUniversity of Zimbabwe ngo1982. | isiNdebele |
Amacele womabili eMDC athi kasoze avume ukuthi ugwalo lwesisekelo sombuso esitsha luguqulwe njengokufunwa libandla leZanu PF.
Ngemva kokuhluza ugwalo lolu ngeviki edluleyo, iZanu PF yazise ukuthi kukhona engavumelani lakho okugoqela udaba lokukhethwa kwabosibalukhulu bezabelo kanye labasekeli bakamongameli.
Lelibandla lizahlangana njalo ngoLwesithathu lapho elikhangelelwe ukunquma ukuthi kalisoze lamukele isisekelo lesi singaguqulwanga. Kodwa abeMDC bathi kabasoze bakuvumele lokhu.
Omela iMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube kukomidi eloba isisekelo lesi uMnu Edward Mkhosi uthi ibandla lakhe lizaphuma lesinqumo salo phezu kwalolugwalo ngoLwesithathu.
Kodwa uthi akala kuthandabuza ukuthi ibandla lakhe lizasamukela lesisisekelo. UMkhosi wengeze wathi okufunwa yiZanu PF kayisoze ikuthole.
IMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvagirai layo ithi iyasamukela lesisisekelo njalo ithi kayisoze ikuvume okufunwa yiZanu PF.
Ukuhlaziya loludaba sixhume umqondisi weMatabeleland Constitutional Reform Agenda uMnu Effie Dlela Ncube yena othi injongo yeZanu PF ngeyokudiliza. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Okhulume emele uMongameli Robert Mugabe lohulumende nguNkosikazi Mirriam Chikukwa umphathintambo obona ngokwenzakala eHarare. UChikukwa uncome imisebenzi kamuyi esithi wasebenza gadalala ukuthi ilizwe likhululwe.
Obemele abalwa inkululeko, uMnu. Victor Matemadanda uthe kungenani lokuthi uChinx uncitshwe inhlonipho yeqhawe lesizwe imisebenzi yakhe iyazikhulumela yodwa ukuthi ubeliqhawe elinjani.
UMnumzana Zenzele Ndebele oyingcwethi ecubungula ezombusazwe uhlaziye loludaba esithi ukhethwa kwamaqhawe sekumele kube lendlela ebalulekileyo.
UNdebele uphinde wathi akalalo ulwazi lokuthi abantu babecabanga ukuthi uCde Chinx uzangcwabwa eHeroes acre ngenxa yokuthi kungathi enengi labantu abangcwabwe khona bangabalandeli abe bandla eleZANU-PF.
“Mina angazi ukuthi abantu nxa bade becabanga ukuthi uCde Chinx uzaba iHero babesebenzisa criteria bani, generally iHeroes acre ngeyeZANU-PF, bayafaka umuntu ababona ngani uyihero khona ngale.”
UNdebele unikezile izibonelo esetshenzisa uNkosikazi Sabhina Mugabe lo Mnumzana Boarder Gezi, ababekwa khona eHeroes Acre kodwa bengahambanga empini, esithi yikho lokho okutshengisa uzulu ukuthi kumele ube ngemuntu othakazelelwa ngabammeli abebandla eleZANU-PF ukuthi bakubeke khona.
“I think amaZimbabweans azammele ahlale azibuze ukuthi kuqakathekile yini ukuthi umuntu nxa efile kuthiwe uyiHero kumbe akasi hero. How does that contribute ukuthi umnotho oweZimbabwe uhambe phambili? Nxa kuyikuthi abantu babona ngani kuqakathekile ukuthi kulabantu abakumele besebe ngamaqhawe esizwe sebemmele bebhale phantsi ukuthi kuyini iqhawe lesizwe,” kusho uNdebele, lapho echasisa ukukhethwa okuqondileyo kwalabo abamele baphiwe inhlonipho yeqhawe lesizwe ngabe ibandla leZANU-PF alikho embusweni. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Inkampani yeChina eye Laxton Group Limited isiphiwe imvumo yokuthengisela ilizwe leZimbabwe imitshina yeBiometric Voter Registration yokubhalisa abantu kugwalo lokuvota kukhetho oluzakwenziwa ngomyaka ozayo.
Lokhu kwethulwe liphephandaba leSunday News elikhulume loJustice Rita Makarau, umgcinisihlalo weZimbabwe Electoral Commission, othi sebezama ukulungisa indlela zokusebenzelana leLaxton.
UMakarau uthe uhlangothi lukahulumende olubona ngezokuthenga lokuthengiselana kuhulumende olwe State Procurement Board lukhethe inkampani le ngenxa yokuthi ibize imali ephansi kulenkampani yakwele German iDemalog Identification Systems.
ILaxton ifuna phose izigidi ezine zamadola – 3,9 million – ukuthi isebenzelane leZEC kwathi-ke eye German kade ifuna phose izigidi eziyisithupha zamadola – 5,5 million.
Kodwa-ke ibandla leMDC-T elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tvangirai lithi iLaxton iphiwe umsebenzi lo ngendlela engaqondanga.
Loba kunjalo, ibandla leli lithi kumele abantu babhalise ukuvota kukhetho oluzakwenziwa ngomyaka ozayo.
Sizalethulela okunengi ngodaba lolu ngoMvulo ... | isiNdebele |
Kulendizamtshina entsha yenkampani ethiwa yiFresh Air, ephaphe isuka eJohannesburg ngoLwesihlanu isiya eHarare, yazogqiba uhambo lwayo ngokuya eVictoria Falls, qede yaphindela kweleSouth Africa.
Uhambo lolu belungolokuvivinya lokulinga linkampani ukuthi ibonakale ukuba ngempela izilungiselele njengokufunwa ngumthetho nxa inkampani etsha ithe yanikezwa ilayisensi yokungena kulumsebenzi.
IFresh Air isungulwe ngumanyano wamankampani amabili athi iNu-Aero eyeZimbabwe kanye le1 Time, yona elendizamtshina ezisebenzela kweleSouth Africa zibhadalisa imali ephansi.
Umqondisi weFresh Air uMnu Chakanyuka Karase utshele intathelizindaba eJohannesburg ukuthi bakhangelele ukusebenza gadalala bagcwalise izifiso zikazulu.
Indizamtshina zalinkampani zikhangelelwe ukuqala umsebenzi ngenyanga ezayo zisuka eOliver Tambo Airport kweleSouth Africa zisiya eHarare kanye leVictoria Falls.
Lanxa singenelisanga ukuzwa ukuthi zizahlawulisa malini, iFresh Air iba ngeyakuqala ukubhadalisa imali ephansi kulehlawuliswa ngamankampani afana leSouth African Airways, kulandela ukuvalwa kweFly Kumba ngomnyaka odluleyo.
Inyathelo leli liza ngemva kokuba amankampani amakhulu athi iKLM leUnited Arab Emirates eveze ukuba lawo sephenduka eZimbabwe.
Ingcwethi kwezenotho njalo esebenza lenkampani yeZimbabwe Coalition on Debt and Development uMnu Masimba Kuchera uthi yamukelekile iFresh Air. | isiNdebele |
Arnold Ndlovu
KULANDELA ukuphumelela kuhambo lwabo lwakuqala kweleZimbabwe ngenyanga kaMpandula iqembu leDistruction Boys liyaphenduka ngoMgqibelo kuleli.
Iqembu leDistruction Boyz lizabe litshaya eClub Connect ngoMgqibelo ntambama ngemva kokukhalelwa ngabalandeli balo bakuleli.
Iqembu leli lihambela phezulu kulezinsuku ngemva kokukhipha idlalade labo lakuqala ngenyanga edlulileyo elithi Gqom is the future.
Ekhuluma loMthunywa uBiggie Chinoperekwei weClub Connect uthe njengabanini ndawo yokuzithokozisa le benza okufunwa ngabantu yikho bebize iqembu leli okwesibili.
“Sebebanengi abantu abalokhu besicela ukuthi siphendukise abafana be-Distruction Boys ukuzothokozisa abantu ngoba ukudla kwendlebe abatshiya bekwenzele abantu ngenyanga kaMpandula kwatshiya abanengi bengakholwanga ngakho kumele bazophinda umphehlo.
UChinopekwerei ugcizelele wathi indlela iqembu leli elenelisa ukujabulisa ngayo abantu iyamangalisa.
“Sikhangele ukukhula kweqembu leli kusukisela emnyakeni ophelileyo kuze kube khathesi uhambo lwabo luhle njalo lonyaka yilo iqembu elihamba phambili kwezomculo ngakho yikho sibaletha eZimbabwe ukuzozwisa abantu abangakulindela ngekhefu likaMpalakazi.”
UMthunywa uzwe udletshana lokuba ngendlela iqembu leli elijabulisa ngayo abalandeli lilakho ukunxuswa kumkhosi weKalawa Home Coming. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ababengabadlali bomdlalo wenguqu kuminyaka esanda kwedlula bakhuthaza ukuba kuhlalwe kuqoqwa imidlalo enjengalowo obekhona ngempelaviki edluleyo lapho abadlali bakuleli abake badla ubhedu abadlale bezwana amandla labosowabo ababedlalela iqembu le Barcelona.
Ekhuluma lentatheli ngemva kwalumdlalo oqhutshelwe enkundleni ye National Sports Stadium ngeSonto njalo ophele zingutshiki lobhanqa 2 ka 2, osengumqeqetshi esebenzela elizweni lase Botswana uMadinda Ndlovu utshayele ihlombe abaqoqi balumdlalo esithi benze into eqakathekileyo kakhulu.
“Bayenze into eqakathekileyo kakhulu elizweni lethu lonke njalo basenze sahlangana singabaphilayo ekujabuleni – ezake zadlala ubhedu. Yikho ke ngibona angathi into eqakathekileyo, njengoba abantu bebanengi kangaka, yikubathandazela ukuba beyenze into efana laleyi lakusasa.”
Umdlali okhalelwe ngabanengi ukuba abe yingxenye yeqembu lamakhehla leli elidlale lele Barcelona uRonald Gidiza Sibanda, uthi ukholise kakhulu njalo ulethemba elokuba labantu ababukele lumdlalo bajabule kakhulu bembona esenza adume angakho.
“Sikholisile njengoba kade kuthiwe sizodlala lama legends eBarcelona yikho ngibona laba abantu ababuyileyo babhadala bakholisile ukusibona sidlala. Lokhe ngikwenza lokhu akumangalisi vele mina ngiyakwazi ukuthi ukupha abanye ibhola yikho engikwenelisa kakhulu.”
Owayengukaputeni weqembu le Highlanders osengumsekeli kamqeqetshi weqembu le How Mine uBekithemba Ndlovu uthi yena isifiso sakhe ngesokuba imidlalo efana lalo owangempelaviki iqhutshwe minyaka yonke.
“Nxa ungumuntu webhola ibhola kalipheli emuntwini kodwa ungabe usudinwa masinya. Ngokubona kwami kumele kwenziwe lokhu phose minyaka yonke ngoba yinto enhle kakhulu elizweni lethu kanye lakubadlali asebathatha umhlala phansi.”
Sikhangele ezinye indaba ezimayelana lomdlalo wenguqu: Iqembu le Harare City yilo eliphakamise inkezo ye Chibuku Super yalonyaka ngemva kokunqoba ele How Mine nge 3 ka 1 ngoMgqibelo okuyimpumela etsho ukuba liqembu yilo elizamela ilizwe le Zimbabwe kumncintiswano we Caf Confederations Cup ngomnyaka ozayo.
Kusenjalo iqembu elimela ilizwe emdlalweni wenguqu kucele labesilisa linqotshwe nge 3 ka 1 ngele Namibia emdlalweni oqhutshelwe khonale kwele Namibia ngoMgqibelo. Limpumela itsho ukuba iqembu le Zimbabwe linqotshwe kuyo yonke imidlalo emibili eyokuzwana amandla eliyidlale ensukwini ezedluleyo njengoba phakathi kweviki edluleyo linqotshwe nge 1 ka nya ngele Lesotho. | isiNdebele |
Copyright
© 2014 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, Inc. All rights reserved.
Iwebhusayithi le ngeye-Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. (“Watchtower”). Konke okulotshwe lapha ngokwe-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania ngaphandle nxa kuphawuliwe.
Izimpawu Zamabhizimusi
I-Adobe, uphawu lwe-Adobe, i-Acrobat lophawu lwe-Acrobat zimpawu zamabhizimusi e-Adobe Systems Incorporated. I-iTunes le-iPod zimpawu zamabhizimusi e-Apple Inc. Zonke ezinye izimpawu lezimpawu ezibhaliswe okusemthethweni ngezabanikazi.
IMithetho Lemvumo Yokusetshenziswa KweWebhusayithi
Nxa usebenzisa iwebhusayithi le kumele ulandele iMithetho yokusetshenziswa kwayo. Ukusebenzisa kwakho iwebhusayithi le kutshengisa ukuthi uvumelana layo yonke iMithetho le. Ungayisebenzisi iwebhusayithi le nxa kuleminye iMithetho ongavumelani layo.
Kugoqelani ukuyisebenzisa kuhle iwebhusayithi le? Kugoqela ukudawuniloda lokuprinta imifanekiso, amabhuku, izingoma, lamavidiyo ukuze uzisebenzisele hatshi ukukusebenzisela ukuthola imali. Lokhu kuhambisana leMithetho elapha. Kawuvunyelwa ukwenza okulandelayo:
Ukuthatha izinto kuwebhusayithi le uzifake ku-inthanethi (kuloba yiphi iwebhusayithi, ingaba ngeyokuthumelana amafayili athize kumbe ibe iyi-social network);
Ukuthatha amafayili kuwebhusayithi le ubusuwasakaza usebenzisa elakho ibizo kumbe elenkampani yakho;
Ukukopa okulapha ngenjongo yokuthi ukuthengise (lanxa ungasoze uthole inzuzo), okuhlanganisa lokusakaza izinhlelo zekhompiyutha ezisetshenziswa kuwebhusayithi le;
Ukungena kuwebhusayithi le ukuze uthathe ulwazi oluphathelane layo oluyimfihlo ngenjongo yokulusakaza kumbe ukuthi wenze kube lula ukuthi loba ngubani azithathele lona (lokhu kuhlanganisa i-data mining, i-data extraction, le-data harvesting);
Ukusebenzisa kubi iwebhusayithi le kumbe ukungena kuyo ngendlela engekho emthethweni;
Ukusebenzisa iwebhusayithi le ngendlela eyingozi kumbe ukwenza loba kuyini okungaphambanisa ukusebenza kwayo, ukuyisebenzisa ngokungekho emthethweni loba ukwenza kube nzima ukuthi abanye abantu bangene kuyo, kumbe ukwenza ubugwelegwele;
Ukusebenzisa iwebhusayithi le ukuze ukhangise lokho okuthengisayo.
Okungenzakala Nxa Ungeqa IMithetho Yokusetshenziswa KweWebhusayithi
Nxa ungeqa loba yiwuphi uMithetho wokusetshenziswa kwewebhusayithi le, i-Watchtower ingathatha inyathelo elisemthethweni elibona lifanele. Ingavala ikhompiyutha elekheli lakho ukuze ungenelisi ukungena kuwebhusayithi le. Kanti njalo ingakhuluma le-Internet service provider oyisebenzisayo ukuze ingasakuvumeli ukuthi ungene kuwebhusayithi le loba ingathatha elinye inyathelo elisemthethweni.
Ukuntshintsha KweMithetho
Kungenzakala ukuthi i-Watchtower intshintshe iMithetho Yokusebenzisa iwebhusayithi. IMithetho emitsha Yokusebenzisa iwebhusayithi le iyabe izaqalisa ukusebenza kusukela ngelanga efakwa ngalo kuwebhusayithi. Sicela uhlale ukhangela ikhasi leli ukuze ubone nxa kungaba lontshintsho oluthile.
Ezomthetho
IMithetho yokusebenzisa iwebhusayithi le iqondiswa ngokuvumelana lemithetho yeNew York e-U.S.A., kungelani lokutshiyana kwemithetho ekwezinye izindawo. Loba yiliphi inyathelo elisemthethweni elizathathwa eliphathelane leMithetho le Yokusebenzisa lithethwa ngokuvumelana lemithetho yeNew York, U.S.A.
Nxa Ezinye Izingxenye Zomthetho Lo Zingasebenzi
Nxa umthethwandaba ungathi eminye iMithetho yokusebenzisa iwebhusayithi le kayisebenzi elizweni layo kumbe ukuthi ayikho emthethweni, akutsho ukuthi yonke eminye imithetho iyabe ingasasebenzi. Nxa umthethwandaba ungathi eminye iMithetho efakwe yi-Watchtower kayisebenzi, lokhu kakumelanga kubonwe angani i-Watchtower kayilalungelo lokufaka imithetho le.
Isivumelwano
IMithetho le Yokusebenzisa iyisivumelwano phakathi kwakho le-Watchtower sendlela okufanele usebenzise ngayo iwebhusayithi le. Lokhu kutsho ukuthi imithetho emidala yokusebenzisa iwebhusayithi le kayisasebenzi kodwa sekusebenza leyi emitsha. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Ngezi Platinum yilo elihlezi phezu kwengalane yemiklomelo lilemiklomelo engamatshumi ayisithupha lantathu okulinani elilingana leliphethwe liqembu elihlezi kundawo yesibili engalaneni ele FC Platinum kodwa ele Ngezi lihlezi phezulu ngoba lihlohle kanengi.
Kusele imidlalo emithathu ukuba imidlalo yesigaba se Castle Lager Premier Soccer League ifike emaphethelweni njalo kulamaqembu amane alethuba lokuphakamisa isicoco kodwa umqeqetshi weqembu le Ngezi Platinum Stars uTonderai Ndiraya utshele intathelizindaba ngemva komdlalo weqembu lakhe lele Bantu Rovers wona ophele ele Ngezi linqobe nge 1 ka nya ukuba kusemandleni eqembu lakhe ukuphakamisa inkezo.
"Kusasemandleni ethu ukuphakamisa isicoco. Into okumele siyenze yikunqoba emidlalweni eseleyo sibe zintshantshu zalonyaka. Umbuzo usekuthini sizakwenelisa yini lokhu."
Emdlalweni walo olandelayo iqembu le Ngezi lizadlala lele Chicken Inn kuthi kolandelayo lizadlala lele FC Platinum okungamanye amaqembu alamathuba okuphakamisa isicoco lonyaka okutsho ukuba nxa lingawanqoba liyabe selizifake esimeni esihle kumkhankaso walo owokuba zintshantshu zalonyaka.
Emdlalweni walo wokucina iqembu le Ngezi lizadibana lele Triangle.
Ngaphansi kwengalane impi yokusinda ekugunyulweni kusigaba saphezulu iqhubekela phambili njalo amaqembu abalisa ele Shabanie Mine lele Hwange alokhu elethemba elokusila ngesikhala senalithi ikanti iqembu le Tsholotsho lele Bantu Rovers yiwo asephelelwe ngumphako.
Iqembu le Hwange lithuthukise amathuba alo awokusinda ekugunyulweni ngokubhaxabula ele Highlanders nge 3 ka nya ngeSonto.
Manengi amanye amaqembu asengozini eyokuphuma kodwa asesimeni esibi ngabalisa ele Bulawayo City, ele Harare City, ele Yadah kanye lele Black Rhinos. | isiNdebele |
INYOSI azithwali nzima ukufika zihlala phezu kolutho oluthile. Kuyini okwenza zenelise ukwenza lokhu?
Cabanga ngalokhu: Inyosi kumele yehlise isiqubu sayo ukuze ifike ihlale kuhle entweni ethile. Bekungabalula nxa ibingaqala ibone isiqubu ephapha ngaso ikhangele lokuthi lapho efuna ukuyahlala khona kukhatshana okunganani ibisisehlisa-ke isiqubu. Kodwa amehlo ezibungu ezinengi awenelisi ukubona umango okhona phakathi kwalapho ezikhona lalapho ezifuna ukuyahlala khona.
Inyosi kayiboni njengathi abantu ngoba thina siyenelisa ukubona ukuthi into ethile ikhatshana okunganani lalapho esikhona. Yona isebenzisa indlela elula yokuthi into nxa isibankulu kutsho ukuthi isiseduze. Indawo eyabe ifuna ukuyahlala kiyo iyabe ilokhu isibankulu nxa isondela. Ukuhlolisisa okwenziwa e-Australian National University kwatshengisa ukuthi inyosi iyehlisa isiqubu sayo nxa ibona ukuthi lapho efuna ukuyahlala khona kulokhu kusiba kukhulu. Nxa ifika lapho efuna ukuhlala khona iyabe isiyehlise kakhulu isiqubu ukuze ingathwali nzima nxa isihlala.
Ibhuku elikhuluma ngezesayensi elithi Proceedings of the National Academy of Sciences lithi: “Indlela le elula inyosi eyenza ngayo nxa isiyahlala phansi . . . inganceda kakhulu nxa ingasetshenziswa emitshineni ephaphayo.”
Ucabangani? Indlela inyosi ehlala ngayo phansi yazivelela yini kumbe yadalwa? | isiNdebele |
Cornelius Luphahla loGladmore Ncube
KUBE yisisanasana ubukhwa bezinja esitaladeni sakoBulawayo buqamama lebhawa yeMadlodlo lapho abantu abathathu abathengisa kulindawo abagiqane khona bebanga ukuthengisa amaphenti akoKhothama.
Impi le yenzakale ngoLwesibili kuyonale iviki lapho uNkosazana Rachael Chikari loNkosazana Litha Mashiri ababhuqane khona loNkosikazi Moyo bebanga ukuthi kungani laye esethengisa amaphenti koKhothama.
Kuzwakale ukuthi uNkkz Moyo uqalise ukuthengisa amaphenti la ngemva kokunanzelela ukuthi alenzuzo enkulu kulempahla zonke okuyikho okucaphule uNkszn Chikari lomngane wakhe bethi ubabulalela ibhizimusi.
UMthunywa uvakatshele kule indawo wakhulumisana loMnumzana Elias Ndlovu omunye wabathengisa amaphenti kule indawo wathi yena usola uNkkz Moyo ngoba ulomhawu.
“Mina ngangikhona mhla kusilwa amanina la njalo ngisola uMaMoyo ngoba ulomhawu. Ngitsho ngoba yithi esaqala ukuthengisa amaphenti lapha abantu bonke bethi kuyayangisa kodwa kathesi sebebona ukuthi kuyadlisa yikho sebewathengisa.
“Ngalokhu mina ngiyabasekela sibili abamtshayileyo ngoba uyasidelela njalo usibulalela ibhizimusi,” kutsho uMnu Ndlovu.
Ebuzwa ngale indaba uNkszn Chikari uthe okwenza batshaya uNkkz Moyo yikuthi bathi bembuza ngendaba le wabathethisa.
“Thina okwenza satshaya uNkkz Moyo yikuthi sathi simbona esethengisa amaphenti sambuza ukuthi kungani ekwenza lokhu wasesithethisa ethi singamdeleli. Lokhu kwenza sazonda samtshaya ngoba yithi esaqala ukuthengisa amaphenti lapha.
“Ngalokhu ngeke ngamxolisa ngoba nguye owasiqalayo,” kutsho uNkszn Chikari.
UNkkz Moyo ebuzwa ngale indaba uthe yena uzwa ubuhlungu ngoba bamtshaya engelacala njalo indaba le kayikapheli.
“Mina ngizwa ubuhlungu ngoba bangitshaya ngingelacala njalo ngilelungelo lokuthengisa impahla engizifunayo. Ngalokhu indaba le kayikapheli sisazoyilungisa sibili ngoba kangenziwa njalo,” kuphetha uNkkz Moyo. | isiNdebele |
Njengoba ibizo elithi iWolu loMbuso lisitsho, eWolu loMbuso kufundiswa imfundiso yeBhayibhili eqakatheke kakhulu ephathelene loMbuso kaNkulunkulu oyiwo uJesu ayefundisa ngawo.
Ayizindawo zokukhonza kweqiniso emphakathini. AmaWolu oMbuso ayizindawo lapho oFakazi bakaJehova abahlelela khona umsebenzi wokutshumayela endaweni abakiyo. (Mathewu 24:14) AmaWolu oMbuso ayatshiyana ubukhulu lendlela akhiwe ngayo kodwa awakho makhulu kakhulu njalo kawaceciswanga kakhulu. Amanengi asetshenziswa ngamabandla adlula elilodwa. Ukuze amabandla labamemezeli abandayo benele, esikhathini lesi kwakhiwa amatshumi ezinkulungwane zamaWolu oMbuso (okutsho ukuthi amaWolu angu-5 ngelanga). Lokhu kwenzakala njani?
Akhiwa ngeminikelo eya ohlelweni lokwakhiwa kwamaWolu oMbuso. Iminikelo le ithunyelwa ewofisini legatsha ukuze imali le inikwe amabandla afuna ukwakha kumbe ukulungisa kutsha iWolu loMbuso. Kodwa limali ayizali.
Akhiwa yizisebenzi ezizinikeleyo ezingabhadalwayo ezivela ezimulini ezitshiyeneyo lasezimweni ezitshiyeneyo. Kuye kwahlelwa Amaqembu oKwakha amaWolu oMbuso emazweni amanengi. Amaqembu ezinceku zokwakha lezisebenzi ezizinikeleyo ahamba emabandleni atshiyeneyo elizweni elilodwa kanye lasemaphandleni ukuze ancedise amabandla la ukuthi akhe amaWolu oMbuso awo. Kwamanye amazwe, oFakazi abalolwazi lwezokwakha babekwa ukuthi bakhangele umsebenzi wokwakha lokulungisa kutsha amaWolu oMbuso. Lanxa esabelweni esithile kulabanengi abalobuciko bezokwakha abazinikela ukusebenza lapho okwakhiwa khona, amalunga ebandla lakuleyo ndawo yiwo ayenza umsebenzi omnengi. Umoya kaJehova lemizamo yabantu bakhe eyenziwa ngenhliziyo yonke yenza konke lokhu kwenzeke.
Kungani indawo zethu zokukhonzela kuthiwa ngamaWolu oMbuso?
Kuyini okwenza senelise ukwakha amaWolu oMbuso emhlabeni wonke? | isiNdebele |
Imbongi nguBernard D Ndlovu
Isihloko senkondlo — Ukholo lwami
SINGABANTU sinje silokukholwa okutshiyeneyo. Sihlezi siguquka kulokhu esikukholwayo kungoba kasizinikeli kukholo lwethu. Balutshwana abantu abazinikela ngokupheleleyo kulokho abakukholwayo. Lapha sithola ukuthi imbongi isitshela ngomuntu ozonikeleyo ekukholweni kwakhe.
Kasithandabuzi ukuthi kungaba yimbongi le ezinikele kangaka kukholo lwayo ngoba iyaphindaphinda isitshela ukuthi iyakholwa njalo itshela oyilaleleyo ukuthi kayiyekele ikholwe ekukholwayo ngoba yikho ekukholwayo.
Kusobala emazwini ayo la imbongi ukuthi ilokholo lwayo ezinikele kuyo njalo kayiyikuguquka lanxa sekutheni.
Zwana amazwi embongi acacileyo:
“Ngiyakholwa, ngiyakholwa, ngiyakholwa. Ngiyekela ngikholwe engikukholwayo Ngoba yikh’engikukholwayo. Ungangikholis’engingakukholwayo, Ngoba kayisikh’engikukholwayo.”
Izinikele imbongi kukholo lwayo njalo kayisoze itshede loba sekutheni. Iyamtshela imbongi lowo ongabe ezama ukuthi amsuse kulokho ekukholwayo ukuthi kuhle lokho akukholwayo lowo muntu kodwa imbekela sobala ukuthi lanxa kunjalo yona kayisikho ekukholwayo.
Imbongi kayisuye lowo muntu ohamba ekhuluma ngokholo lomunye umuntu ngoba nanku iyamtshela lowo ekhuluma laye ukuthi kayifuni ukukhuluma ngokholo lwakhe ngoba luqondile kuye lowo muntu hatshi kuyo imbongi. Ikuveza mgceke imbongi ukuthi ikholwa ukholo lwayo ngoba kulapho okulenkolo yakhe khona. Izibusiso zayo imbongi zivela kulolo kholo njalo kulapho okulensika yakhe khona. Yikho lapho okubulomina bakhe bonke khona.
Iyaluqakathekisa ukholo lwayo imbongi ngoba sesizwile ukuthi ithi yikho lapho okulensika yayo khona. Imi nje imbongi ngoba kukholo lwayo yikho okulamathambo ayo khona, yikho lapho okulothando lwayo khona njalo kulapho okulobuhle bayo khona. Iyagcizelela imbongi ukuthi kukholo lwayo lolo yikho lapho okulenziki yeminakano yayo khona kanye lobubanzi bempilo yayo khona. Ngayonale imbono yembongi kusobala ukuthi ibambelele kumbe ngithi inamathele kukholo lwayo. Kungaba nzima ukuyixexebula kulokho ekukholwayo imbongi.
Iyagcizelela imbongi ukuthi ikholwa ukholo lwayo lalo ekhuluma laye ukholwa ukholo lwakhe. Iyamveza khathesi lowo emkholwayo imbongi imbiza ngokuthi nguNyawolunye njalo imchaza ngamagama amnandi ithi uyibo bonke ubuhle bempilo yayo yonke njalo lobobuhle yibo obuyinika leloqhono lobumina bakhe. Lowo Nyawolunye uqondile kiyo imbongi kodwa kaqondanga kulowo ekhuluma laye ozama ukuyiguqula kukholo lwayo.
Ileqhono ngempela imbongi ngoNyawolunye lo emkholwayo ngoba ithi kuyo wethula umthwalo osemahlombe njalo aphinde ayiphe impilo elokukhanya. Ngalokho-ke imbongi itshela lowo ekhuluma layo ukuthi kayiyekele injalo angayithinti ngoba lukholo lwayo.
Kayiyekele ikholwe ekukholwayo njalo ilombuzo ukuthi kanti uzikhathazelani bo ngokholo olungasilwakhe? Iyambuza njalo lo imbongi ukuthi ngubani owamtshela amanga ethi ukholo lwakhe luzamngenisa okunaphakade, yona ijikijelwe esihogweni esilokuhawula lokuhlupheka; ngoba kulelangabi lomlilo?
Sekungathi isithukuthela imbongi izama ukuthi umuntu lo ozama ukuyiguqula kukholo lwayo kaxwayane layo.
Isaqhubeka linkondlo, sizaqhubeka ngayo kwelizayo. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amankampani alungisa ukudla iCairns Foods leBlue Ribbon Foods yiwo wodwa asebuyele ekusebenzeni ezimele, phakathi kwamankampani adlula ikhulu aphansi kokuqondiswa luhlelo lomthethwandaba olwe Judicial Management.
Lokhu kuvezwe ngumphathintambo wezamafekithali, uMnu. Mike Bimha, othe uhulumende uphakathi kokuvuselela amankampani akoBulawayo wona angasasebenzi kahle kuthi amanye avalwa ngenxa yokuma manzonzo kwesimo somnotho elizweni.
UBimha uthe phakathi kwamankampani afakwa phansi kohlelo lomthethwandaba olweJudicial Management, mabili kuphela athi iCairns Foods leBlue Ribbon Foods abekhokhelwa nguReggi Sarucherwa oweGrant Thornton, aphume ekugaluleni okwamanje asesebenza ezimele njalo bakhangelele ukuba akhuphuke impela.
Ngomnyaka ka2014 uhulumdnede wasungula isikhwama semali yokuvuselela amankampani akoBulawayo yezigidi ezinamatshumi amane amadollar - $40 million - phansi kohlelo lwe Distressed and Marginalized Areas Fund kodwa akula ngitsho leyodwa inkampani yakoBulawayo eyathola leyomali.
Uhlelo lukahulumdende lwe Zimbabwe Agenda for Social And Economic Transformation lokuvuselela umnotho welizwe solusiya emaphethelweni kodwa alukavezi ukuba lwavuselela amankampani amangaki.
Ukudonsa nzima kwamankampani akoBulawayo kuvezwe langumbukiso weZimbabwe International Trade Fair osanda kudlula lapho amankampani angamatshumi amahlanu lasifizamunwe munye ekhulwini avele eHarare, kuthi angamatshumi amathathu ekhulwini abengawakoBulawayo.
Isiphathamandla sewofisi yommeli weSouth Africa eZimbabwe, uMnu. Frank Stevens, uthi kunzima ukuthi uhulumende wakhe abambe ngamandla abamankampani elizwe lakhe ukuba bazosungula amabhizimusi eZimbabwe.
UMnunzana Sengezo Tshabanagu, ohlaziya ngendaba zezisebenzi, uthe koBulawayo leZimbabwe jikelele izisebenzi ezingaphansi kwamankampani aqondiswa yiJudiciary Management abhekane lobunzima, aziholi.
Uthe kunsukwana ezedluleyo inkampani yeCold Storage Commission icine ithengisa imitshina izama ukuthi iholise izisebenzi.
Ukungamanga kuhle kwesimo somnotho lokhe kusiyaphambili eZimbabwe njalo lezikwelede zelizwe ziyesabeka akulamabhanga afisa ukutshala imali kumankampani akuJudicial Management noma befisa ukusebenzelana kubanzima. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Izigaba zebandla le Zanu PF zonke ezilitshumi sezivumile ukuba kwenziwe umhlangano we-congress owesiphangiphangi ukuze kukhethwe owesifazana ukuthi abe ngomunye wabasekeli bakaMongameli Robert Mugabe.
Kodwa okulokhe kungacacanga yikuthi kuzaxotshwa yini oyedwa wabasekeli bakamongameli ngoba bengabesilisa, uMnu. Emmerson Mnangagwa loMnu. Phelekezela Mphoko.
Akwaziwa ukuthi ngubani owesifazana ozakhethwa ukuba angene esikhundleni somsekeli kamongameli.
Kodwa nxa kukhangelwa okwenzakala ebandleni leli kukhomba ukuba uMnu. Mnangagwa nguye ongaxotshwa kungene uNkosikazi Grace Mugabe esikhundleni sakhe.
Kodwa bakhona njalo abanye abebandla leli abathi kungabunjwa esinye isikhundla sabasekeli bakamongameli babebathathu.
Kuminyaka esanda kwedlula, isisekelo sebandla leZanu PF sasikubeka sobala ukuba omunye wabasekeli baka mongameli kumele abe ngowesifazana kodwa lokhu kwaguqulwa okukhangelelwe ukubuyiselwa njalo.
Sixoxe lelunga lelunga ledale le Central Committee yebandla le Zanu PF, uMnu. Joseph Tshuma, othe, “UBulawayo laye, njengamanye ama provinces uvumile laye ukubana umnyaka lowu njengoba sikhangelele ukuya ekhethweni siyokwenza icongress yethu."
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. George Mkhwananzi, olilunga lebandla le People's Democratic Party.
“Ungabhekisisa ukwenza kwe Zanu PF, nxa kulento abafuna ukuyifeza bayaguqula imithetho yabo kube lento abaqala ukubanga umsindo ngayo,” kutsho uMkhwananzi. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Kulabasakhulayo abanengi eZimbabwe abahlalele evalweni besesabela ukuthi ngeke bathole ithuba lokuyobhalisa kugwalo lwabalelungelo lokuvota ukuze bavote kukhetho lomnyaka ozayo ngenxa yokuthi abalazithupha loba ingwalo zokuzalwa ama birth ceritficates.
Inhlanganiso yabasakhulayo eye The Education and Unemployment Youth Forum of Zimbabwe, ithi isikubone kufanele ukuthi kukhuthazwe ukusetshenziswa kwemithetho emunyethwe yisisekelo sombuso ukuze bancedwe abantu ababhekane lodubo lolu ikakhulu labo abakhula sebezintandane.
UMnu. Zenzo Nyoni, ongumunye abakumsebenzi wokulwela amalungelo abasakhulayo koBulawayo oyisiphathamandla njalo se-The Education and Unemployment Youth Forum of Zimbabwe, yena-ke uthi inhlanganiso yabo ibona engani okuqakathekileyo yikuthi umuntu wonke owazalwa ngenyanga kaNkwenkwezi 1999 kumele asebenzise ilungelo lakhe lokuyobhalisa kugwalo lokuvota.
UNyoni uphinde wathi inengi labatsha abasemaphandleni babhekane lodubo lokuthi abalazo ingwalo zokuzalwa, ama birth certificates. Lokho yikho okwayenza ukuthi njengenhlanganiso bangene ezigabeni ezitshiyeneyo, ikakhulu ngasemaphandleni ukuze basize labontanga ababhekane laloludubo.
“Njengenhlanganiso sike sazama ukubambisana labosobhuku besigaba kuhlelo lapho besikhangelele ukuthi bazabhala incwadi ezitsho ukuthi umuntu lo ngempela uyisizalwane seZimbabwe, ukuze isizalwane leso esingela sithupha sithole ithuba lokuyobhalisa.”
UMnu. Kudakwashe Hove, oligqwetha leVeritas, uthe kulezinto ezimbili eziqakathekileyo okumele ukuthi abantu abasemaphandleni bangathole ithuba lokuyothatha izithupha. Eyokuqala ngeyokuthi ngesikhathi seGukurahundi abazali abanengi babhubha batshiya abantwana ngakho-ke okwamanje sokuswelakala abantu abangabakhulumela emawofisini okuthola ingwalo zokuzalwa.
Okwesibili yikuthi nxa umzali yena ngokwakhe engelazo ingwalo zokuzalwa, kuzaba nzima ukuthi umntwana wakhe abe lazo.
Okunye njalo okuthinthwe nguHove yindaba yokuthi laba abalesifiso sokuyokhulumela omunye umuntu oyisizalwane seZimbabwe, umthetho ongaphansi kwesihloko esithi Birth and Death Registration Act, uyatsho ukuthi kumele abe leminyaka eyedlula itshumi latshiyagalombili, 18, laphezulu.
Abalesifiso sokuthola usizo kuloludaba, bangathitha inhlanganiso yabasakhulayo ye-The Education and Unemployment Youth Forum of Zimbabwe kunombolo ezithi 0713142273. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Uhlangothi olubuthanisa imali kahulumende olwe Zimbabwe Revenue Authority luphakathi kwemizamo yokubhadalisa abaphila ngokuthengisa ezitaladeni labenza imisebenzi yezandla.
Umphanthintambo wezenotho, uMnu. Patrick Chinamasa nyakenye wazise ukuthi uhulumende uzathatha lelinyathelo ngoZibandlela wonalo umnyaka kodwa kuze kube namhla lokhu kungakaqali ukuthathwa imithelo le.
Amafekitali amanengi sewavalwa njalo alokhu esebenza kawabhadali izisebenzi ngemfanelo osekubangele ukuthi abanengi bazisebenze, abayibo uhulumende afuna babhadale imithelo.
Ingcwethi zenotho zithi kuzakubanzima ukuthi uhulumende abhadalise imithelo abaphila ngothengisa ezitaladeni ngoba bengelawo maphepha angafakaza ukuthi ngempela bathola malini ngenyanga.
Enye yalezi ngcwethi nguMnu. Rejoce Ngwenya esixoxe laye.
"Uyazi iZanu PF iqonda imithetho yokuhlawulisa kuphela. Okubangelwa yikusilela kwemali esiphaleni sikahulumende yikuthi amankapmani amanengi amakhulu awasekho," kutsho uNgwenya. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ibandla leMovement for Democratic Change elikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai lithi lidane kakhulu ngokulahlekelwa ngumgcinisihlalo walo eMatateleland North uMnu. Thembinkosi Sibindi, obhubhe ngoMgqibela.
USibindi ubhubhele esibhedlela seHwange lapho agijinyiselwe khona ngemva kokubhewuka ngemota duzane leCross Dete elubhekise eVictoria Falls.
Umabhalane obona ngokuqoqwa kwenhlelo zalelibandla uMnu. Abednico Bhebhe uthi balahlekelwe yindoda emadodeni.
“USibindi yindoda ebidonsa umsebenzi wesizwe ngendlela eqondileyo. Ngakho silahlekelwe sibili njenge MDC njalo sikhala ndawonye lemuli yakhe,” kutsho uMnu. Bhebhe.
USibindi uzabekwa emzini wakhe eSilobela ngoMgqibelo. | isiNdebele |
|Next Page|
Okumele Kulandelwe Ngosebenzisa Isichazamazwi
Kuqakathekile kosebenzisa isichazamazwi ukuthi alandele leziziqondiso ukuze kubelula kuye ukuthi athole lokho ayabe ekudinga. Lapha sizachaza ngamafitshane impawu ezihamba legamanhloko.
(i) Sizathatha isibonelo ngegamahloko elithi amachaphaza:
amachaphaza [amachaphazi] bz 6. Izibungwana ezimhlophe ezingakabi zinyosi ng amachaphaza.
Nanzi izinto esizinanzelelayo lapha:
Igamanhloko lilotshwa ngokugqamile.
Uma kulenye indlela abanye ababiza ngayo igamanhloko, lelogama lifakwe ezibayeni phambi kwegamanhloko [ ].
Igamanhloko ngalinye lichaziwe ukuba liyini ngohlelo lwesiNdebele, ngakho njengokuba leli kulibizo kusetshenziswe isifinqo bz.
Uma igamanhloko kulibizo, isigaba salelobizo ngohlelo lwesiNdebele sichaziwe, njengalokhu amachaphaza ekusigaba 6.
Ibala lakuqala lengcazelo libalakhulu ngoba phela yikuqala komutsho.
Uma igamanhloko lisetshenzisiwe njalo engcazelweni, lilotshwe ngama ayitaliki.
(ii) Nansi esinye isibonelo ngegamanhloko -bala :
-bala sz mwa. 1 Uku bala yikufunda okubhaliweyo. FAN -funda. 2 Nxa umuntu e bala uyabe eqamba izinto nganye nganye ukuthi zingaki. Bala imali leyo sibone ukuthi yimalini.
Lapha njalo nanzelela lokhu:
Uma igamanhloko liyisenzo liqala ngophawu udeshi.
Igamanhloko lichaziwe ukuthi liyisenzo ngesifinqo sz
Zikhona izenzo ezifanele zilandelwe ngumenziwa ngakho zichaziwe ngesifinqo mwa.
Kuthi ezingazimela nje zingelamenziwa azilalutho kumbe zichazwe ngesifinqo gmwa.
Uma igamanhloko lilengcazelo elemiqondo etshiyeneyo, ingcazelo ngayinye iyaphiwa inombolo kusuka ku 1, 2 , njalonjalo.
Uma kulelinye njalo igama elitsho okufanayo legamanhloko lalo lilotshiwe phambi kwesifinqo FAN
Uma ingcazelo ilesibonelo kumbe umzekeliso ulotshwe ngama ayitaliki: Bala imali leyo sibone ukuthi yimalini.
(iii) Qaphela Ngokuphunyiswa Kwamabala:
Njengokuba lesisichazamazwi singachazanga ukubana amagamanhloko aphunyiswa njani lapha umuntu ekhuluma, kuqakathekile ke ukulandela ukubana igama liyuluphi uphawu lwenkulumo. Lokhu kumele kunanzelelwe ikakhulu emabaleni alezipele ezifanayo kodwa engamabala ehlukeneyo. Inengi lalawomabala anjalo ingcazelo zawo zisekelwe yizibonelo.
Osebenzisa isichazamazwi kumele ananzelele ukubana kulamabizo ikakhulu awokwebolekwa ahluphayo ukuhlelwa ngezigaba zamabizo esiNdebele. Amanye amabizo angangena nje ezigabeni ezimbili.
(iv) Amabala Angafaniyo Kodwa Esitsho Okufanayo
Osebenzisa lesisichazamazwi uzananzelela ukuthi kwamanye amabala endaweni yengcazelo kumane kwathiwa BONA ibala elithile. Lokhu kwenzelwe ukwenqabela ukuphindaphinda ingcazelo kanti futhi kunceda ekulondolozeni indawo ukuze kungene amanye amagama ogwalweni.
Nansi isibonelo ngesandiso lugugube :
lugugube sd. BONA lugege.
Ukulayela umsebenzisi walesi sichazamazwi kwelinye ibala kwenziwe endaweni ezinjengalezi ezilandelayo:
Lapho amagama atsho ntoyinye emanengi bekukhethwa elivamileyo ngokubona kwabahleli langokucwaninga kukhophasi besekuba yilo eliphethe ingcazelo.
Okulamabala apelwe ngendlela ezitshiyeneyo kodwa wona evele esitsho nto nye.
Lapho okulamabizo ande ukusebenza esebunengini enkulumeni ingcazelo ikulelogama elikhomba ubunengi kwasekusithi kulelo elikhomba ubunye kwathiwa BONA lelo elisebunengini.
(v) Uma Kuthiwa BONA
Osebenzisa lesisichazamazwi uzananzelela ukuthi kwamanye amabala endaweni yengcazelo kumane kwathiwa BONA ibala elithile kusichazamazwi. Lokhu kwenziwe njengendlela yokwenqabela ukuphindaphinda ingcazelo.
Ukulayela osebenzisa isichazamazwi kwelinye ibala kwenziwe endaweni ezinjengalezi ezilandelayo:
Lapho okulamabizo apelitshwa ngendlela ezitshiyeneyo kodwa wona evele esitsho ntonye. Lapho lamabala engawomdabu womabili abahleli bachaze elejayelekileyo phakathi kwawo kwathi ke lapho okumele kube lengcazelo yalelo elingejayelekanga kwathiwa BONA ingcazelo yalelo elejayelekileyo. Njengomzekeliso, kumabala la atsho nto nye,
kuchazwe umbhobho, umbane, ibizo , kwathi kwamanye kwathiwa bona lawo achaziweyo. Lokhu kwenziwe njalo lapho okulamabala esiNdebele omdabuko atsho into eyodwa lamanye athathelwa kwezinye indimi. Lapha ke kuchazwe ibala lomdabuko kwathi ke kwelokuza kwathiwa BONA ingcazelo kwelomdabuko. Lokhu kwenzakale kumabala anjengala:
Lapha ke kuchazwe umkhongi legama umongikazi.
Ukulayela umsebenzisi wesichazamazwi kwelinye ibala kwenziwe njalo lapho okulamabala atsho into eyodwa kodwa ehlukana kancane nje kuzipele. La amabala agoqela anjengala:
Kumabala anjengala abahleli bachaze yiloba yiliphi abalikhethileyo kwathi ke kulelo elingachazwanga kwathiwa BONA ingcazelo kulelo elichaziweyo. Kumabala alezipele ezehlukana kancane kodwa engawokuza njengala:
Abahleli bachaze lelo elengcikene kakhulu lendlela okulotshwa ngayo isiNdebele. Ngakho kula aphezulu ingcazelo iku- umanisipalathi .
Lapho okulamabizo ande ukusebenza esebunengini njengala; ameva , amantshontsho, kuchazwe wona kabanzi kwathi ngaphansi kwalawo asebunyeni angajayelekanga ukusetshenziswa kwathiwa BONA ingcazelo kulawo asebunengini. Njengomzekeliso, ngaphansi kwebala, iva kuthiwe BONA ameva . | isiNdebele |
Ingcwethi kwezempilakahle zikhuthaza ukusabalaliswa kemfundiso yokuzivikela kusifo soqhuqho ese malaria ngesikhathi kungakatholakali umuthi wokuvikela lumkhuhlane.
Abalungisa umuthi obizwa ngokuthi yi-vaccine bathi sebelengqubela phambili ekuphumeni lawo. Kukhangelelwe ukuthi uzaqalisa ukusetshenziswa okusemthethweni emazweni afana le Ghana, Malawi lamanye amazwe ngomnyaka ozayo.
Isikhuthazo lesi senziwe ngesikhathi amazwe wonke womhlaba ngoLwesibili enanza usuku lwe World Malaria Day.
UDokotela Pasipanodya Nziramasanga, ofundisa izifundo zobudokotela ekolitshini le University of Zimbabwe, uthi uzulu kumele abelomkhuba wokudinga ulwazi olujulileyo mayelana ngesifo soqhuqho.
Osakhulayo ocubungula ngesifo soqhuqho uthi ulwazi olunje lungaphathisa abantu abanengi lezingani zabo kundawana abahleli kizo kulandelwa indlela yokuzivikela ukubamba lumkhuhlane ungakahlaseli eyePreventive Care.
Lesi sifo sihlasela abantu phose abafika kunxenye yesigidi ngomnyaka njalo sihlasela iziqinti ezedlula amatshumi amane eZimbabwe, ikakhulu indawo ezisemingceleni lamazwe afana le Zambia le Mozambique.
Odokotela bathi kuqakathekile ukuba abantu bazi ukuba noma kungela vaccine okwamanje lesi sifo silemithi njalo sisenelisa ukwelapheka ngakho-ke abantu bakhuthazwa ukusiphangisela ukuyadinga usizo lokwelatshwa nxa sebehlaselwe yiso.
Ngonyaka ka 2015 abantu abangaba yizigidi ezedlula amakhulu amabili - 214 million - bahlaselwa ngumkhuhlane woqhuqho emhlabeni wonke jikelele, abangaba phose ingxenye yesigidi – 430,000 - babo babulawa yiso inengi labo bengabezwekazi le Africa.
Inhlanganiso ebona ngezempilakahle emhlabeni jikelele eye World Health Organisation ikhankasela ukwesulwa kwesifo soqhuqho kungakafiki umnyaka ka2020. | isiNdebele |
Nomthandazo Ndlovu
INHLANGANISO yeZimbabwe Commercial Famers’ Union ikhuthaza abalimi ukuthi balime i-green beans ngoba ziyavuma ngesikhathi sokutshisa.
Ekhuluma loMthunywa uNkosazana uBridget Masikasi onguRegional Co-ordinator wenhlanganiso le, esabelweni seMatabeleland South uthe ukulima i-greens beans khathesi licebo elihle ngoba zilula ukulima njalo lesi isikhathi yiso esizilungeleyo.
“Umhlobo wendumba lo uvuma ngalesi isigaba somnyaka ngoba umqando uyazibulala. Isikhathi esihle sokulima indumba lezi kulapho umqando usanda kuphela ngoba izinanakazana ziyabe zingakabi zinengi,” kutsho uNkszn Masikasi.
“Okuhle ngokulima indumba lezi yikuthi azilahlupho ngitsho, okuqakathekileyo yikuthi umlimi athenge intanga ezilungileyo ezingakaboli ngoba kwezinye izikhathi umlimi nxa esezigcine isikhathi eside ziyabe zikhangeleka zilungile kodwa phakathi zibolile,” kuchaza uNkszn Masikasi.
UMnumzana Jabulani Ncube wePrime Seedco ugcizelele wathi ubuhle ngokulima i-green beans yikuthi ziyaphangisa ukuvuthwa.
“I-green beans ziyaphangisa ukuvuthwa, zithatha inyanga ezimbili nje kuphela, zivuthwa kuphela umlimi ahle azithengise ngoba zilomkambo omuhle kakhulu, ngakho umlimi uba lenzuzo ephezulu,” kuchaza uMnu Ncube.
UMnumzana Ncube uqhubekele phambili wathi indumba lezi azidingi mithi eminengi ukuze zikhule kuhle.
“I-green beans azidingi mithi eminengi ukuze zikhule, okunye okuhle ngazo yikuthi impande zendumba zile-nitrogen edingeka kakhulu emhlabathini ngakho akusadingeki ukuthi umlimi abefaka eminye imithi ele-nitrogen ngoba ivele sikhona efakwe zimpande lezi,” kuphetha uMnu Ncube. | isiNdebele |
HARARE —
Uzulu ophila ngamaphilisi ukhuthazwa ukuba angaze ayekela ukuwanatha loba kulabafundisi ababatshela ukuthi sebesilile.
Iziphathamandla kwezempilakahle zithi zikhathazekile ngenani labaqhubeka belahlekelwa yimpilo sebeyekeliswe ukunatha amaphilisi ngemva kokuthandazelwa ngabazithi ngamaprofita.
Umgcinisihlalo wekhomidi ebona ngezempilakahle edale lephalamende, uDr. Ruth Labode, uthi kuqakathekile ukuhlala phansi labazithi ngamaprofita, akhuthazwe ukunikeza imfundiso eqondileyo kubazalwane, babaxwayise ngokumele kwenziwe ngemva kokubathandazela.
UDr. Labode uthi amaprofita alomlandu okwenza amalunga amabandla abo okholo azwisise ukuqakatheka kokubuyela kubodokotela ukuyatholiswa isimo esiyiso.
UMnu. Jeffery Moyo, oyintathelizindaba eloba izimele, uthi kungumsebenzi wabenhlanganiso yeNational Aids Council ukuqhuba imikhankaso yokufundisa uzulu phezu kwengozi ekhona lapho umuntu ethe wama ukunatha amaphilisi anjengama Anti-Retrovirals.
UMoyo ukhuthaze uhulumende ukuba ngabe ubeka umthetho olukhuni. wokujezisa abayenga uzulu ophila ngamaphilisi ukuba ayekele ukuwanatha.
UMfundisi Patrick Mapfumo we Royal Impact Church uthi kumqoka ukuba uzulu awufunde um’bhalo kakuhle, awuzwisise ukuthi uthini lapho kukhulunywa ngezokwelatshwa ngomoya ongcwele.
Ngemva kokuthandazelwa, uthi kumele abazalwane bayehlolwa njalo ukuba ngempela usuphelile umkhuhlane emizimbeni yabo, hatshi ukuphelela emithandazweni kuphela.
Inani labahlangana lodubo lokulahlekelwa yimpilo ngoba kuthiwe bayekele ukunatha amaphilisi ngabelapha ngendlela yomoya okubalisa ama propfita, libikwa liqansa osekudida iziphathamandla ukuba kuyini okungenziwa ukukwenqabele lokho.
Lalabo abasindayo, kakhulukazi abaphila legciwane, bacina sebephila nzima ngoba amaphilisi okumele bawanathe, ebiza intengo ephezulu, atholiswa nguhulumende mahala engasawabasebenzeli ngoba beke bama ukuwanatha. | isiNdebele |
Uhulumende uthi omanisipala lokhe bengazinikelanga ukulandela iziqondiso abaziphiwayo eziphathelane lokulondoloza amanzi kanye lezokuhlanzeka. Ngakho uhulumende uthi nxa zingasazilandelwanga lezo ziqondiso uzakwethula umthetho obamba ngamandla omanisipala ukuba bazilandele lezo ziqondiso zikahulumende.
Lanxa ekhona lawo manzi uzulu ukhala ngokuba akalungelanga ukusetshenziswa ukunatha ngoba engcolile.
Lokhu kube sobala ngomnyaka ka 2008 lapho uzulu we Harare eke wabhekana lodubo olubi lokusilela kwamanzi. Loludubo obelubhahe kakhulu emizini ehlala abanengi enjengeBudiriro eHarare lubangele ukuqhamuka komkhuhlane wesihudo sohlobo lwe cholera. Kubika intathelizindaba yeStudio Seven uMavis Gama.. | isiNdebele |
Kwezemidlalo ngoLwesithathu sixoxe lomdlali wokugijima uJethro Thebe oleminyaka efika phose amatshumi amathathu ephatheke kumdlalo wokugijima kwele Zimbabwe.
UThebe ngumdlali wokugijima ozafikisa iminyaka engamatshumi ayisithupha lanhlanu eyokuzalwa ngenyanga kaNhlangula.
Lumdlali uqale ukuncintisa ngomnyaka ka 1988 okutsho ukuba uleminyaka phose engamatshumi amathathu waqala ukudlala umdlalo wokugijima.
Ekhuluma leStudio 7 ngemva komdlalo we PPC Matopos 33 Miler oqhutshelwe edolobheni lako Bulawayo ensukwini ezisanda kwedlula uThebe uthe yena ukugijima wakuqala evele esekhulile.
“Ukugijima ngangena kumncintiswano ngo 1988 kodwa ebutsheni bami ngangivele ngingumdlali wenguqu ngidlalela iqembu le Blue Bombers ngazodlalela iContex lapho engangidlala khona lomuyi uTitus Majola kanye lo Maphepha (Ernest Sibanda). Kuthe iqembu le Contex selibambana lele Highlanders ngemva kokuba sekubunjwe iqembu le Olympics ngasengiyekela ukudlala.”
Ebuzwa ukuba kuyini imfihlo yakhe eyokuba eqhubekele phambili encintisana labasakhulayo emgwaqweni njengoba yena ethanda ukugijima imijaho eyohlobo lwe marathon uThebe uthe yena uziphethe kuhle.
“Anginathi, angibhemi, ngiyakhonza njalo kangenzi okungafanelanga.”
UThebe uthi uvele usephila ngakho ukugijima njengoba eseleminyaka wamiswa umsebenzi njalo uzaqhubekela phambili egijima nxa umzimba wakhe ulokhu usamvumela.
“Mina nxa impukane isangithanda ngizaqhubeka ngigijima, kuyangiphilisa.
Amankampani asimisa ngingakafikisi iminyaka engamatshumi ayisithupha lanhlanu.”
Unqobe kucele lama grandmasters kumncintiswano we PPC Matopos 33 Miler ikanti ngenyanga ka Nhlolanja unqobe kucele lama grandmasters kumncintiswano we Old Mutual Relay Challenge oqhutshelwe esigodlweni iHarare.
Abancintisa kusigaba sama grandmaster ngabaleminyaka engamatshumi ayisithupha kusiyafika kuminyaka engamatshumi ayisithupha lathoba munwe munye. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu le Bulawayo City libe ngutshiki lobhanqa lele CAPS United emdlalweni weCastle Lager Premier Soccer League odlalelwe enkundleni yeHartsfield ngoLwesithathu.
Iqembu leBulawayo City yilo eliqale ukuhlohla ngehlandla lakuqala elomdlalo njalo lihlohlelwe nguIshmael Wadi kwathi iqembu leCAPS United lona lilinganise ngomzuzu wakuqala owehlandla lesibili njalo lihlohlelwe ngu John Zhuwawo.
Ekhuluma lentatheli ekupheleni komdlalo umqeqetshi weqembu leBulawayo City, uMandla Mpofu, uveze intokozo ngokuthola kwabo umklomelo owodwa kulumdlalo.
“Ngokubona kwami umdlalo uhambe kuhle njengoba ngavela ngatsho phakathi kweviki ukuba iqembu esidlala lalo akusilo iqembu elincane elilula, ukuze sithole yonke imiklomelo emithathu bekumele sisebenze gadalala. Sisebenzile gadalala njalo wonalowo owodwa umklomelo esiwutholileyo ungcono ngoba sesisiya emaphethelweni eligi njalo sekusiba nzima, okokuthi nxa udobha kungcono yikho ke ngithabe kakhulu ngomklomelo esiwutholileyo.”
Iqembu leBulawayo City linqobe ele ZPC Kariba nge 3 ka 2 emdlalweni olandelwe ngowanamhla njalo ngempelansonto lizadlala lele Black Rhinos esigodlweni.
Umsekeli kamqeqetshi weqembu le CAPS United uMark Mathe laye uthi benze kuhle kakhulu ngokuthola umklomelo owodwa.
“Umdlalo lo siwudlale kuhle njalo ubungumdlalo ongekho lula kodwa sibona ukuthi ngendlela ebesiqoqe ngayo sense kuhle lanxa uphele ungutshiki lobhanqa. Asisoli ngoba kasidliwanga njalo besisuka ekunqotshweni liqembu leDynamos yikho kuzamele sibuyele esigodlweni silungiselela umdlalo weBantu Rovers ongekho lula.”
Iqembu leCAPS United lizaphenduka njalo ko Bulawayo ukuzodlala lele Bantu Rovers emdlalweni walo olandelayo.
Kusenjalo, imidlalo iyaqhubekela phambili kusasa lapho iqembu leHwange elizadlala khona lele Bantu Rovers enkundleni ye Colliery. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
EleBotswana selinikeze iZimbabwe okuzimbondlela kwemithi okuzinkulungwane ezingamakhulu amahlanu $500,000 doses, wokulwisana lomkhuhlane womlomo lamasondo ezifuyweni owefoot and mouth.
IZimbabwe iyehluleka ukubhadalela eyinye yemithi eyayithenga kwele Botswana, yikho ilizwe elingumakhelwane libone kungcono ukupha kungela mbadalo.
IBotswana ithi ukunikeza iZimbabwe imithi yokulwisa umkhuhlane womlomo lamasondo oweFoot and Mouth, yindlela yokuthi eleZimbabwe lenelise lalo ukwenqabela ukumemetheka komkhuhlane lo, okunganceda hatshi lona lodwa kodwa lemazweni angomakhelwane lasemhlubulweni wonke wangezansi yezwekazi leAfrica.
EleBotswana lihlala njalo nje ligcona iZimbabwe ngomkhuhlane womlomo lamasondo, ohlasela inyamazana, isithi abeqa umngcele okungekho emthethweni kanye lezifuyo ezisuka eZimbabwe yizo ezidala ukumemetheka kwa lo mkhuhlane.
IZimbabwe yona ayilamali yokuqhuba umkhankaso oqinileyo okwenqabela ukumemetheka kwalomkhuhlane. Kungakho eleBotswana libone kufanele ukuthumela imbhodlela zemithi engaba yingxenye yesigidi - 500,000 kungelambadalo.
EleZimbabwe likweleda iBotswana phose isigidi samadola eMelika ngemva kokuthatha imithi yokulwisa umkhuhlane womlomo lamasondo ngesikwelede.
Omunye owe Zimbabwe ehlala eGaborone uthi iBotswana icine ibona kungcono ukuthi incedise iZimbabwe ngoba yiyo elahlekelwayo uma umkhuhlane womlomo lamasondo umemetheka.
"Ungakhumbhula ukuthi iBotswana ithengisa inyama yayo kumkambo weEuropean Union, ukuqhamuka komkhuhlane womlomo la masondo utsho ukuthi eleBotswana lilahlakelwa yizigidi lezigidi zemali yakwamanye amazwe. Yikho bebone kungcono ukupha imithi le mahala, kungenjalo, iBotswana ibi ngasoke izihluphe."
UNkosazana Sipho Dewa yena uyabuza ukuthi kuyoze kubenini iZimbabwe iyinhlekisa kwamanye amazwe, ngoba kumgceke ukuthi isipho semithi le siyakhuluma.
"Kambe kuyoze kube ninis silokhe sisiba yinhlekisa kwamanye amazwe.
Sesize siphiwa imithi ngoba iBotswana iyabona ukuthi siyehluleka ukuzithenga, kambe inkokheli yakithi ayikuboni lokhu?"
Ugatsha olubona ngezokulima kweleBotswana luthi bekuqakathekile ukinikeza iZimbabwe imithi ngoba imizamo yokulwisana lomkhuhlane womlomo lamasondo ingacina ibuyela emuva.
Izihambi ezingena eBotswana zivela eZimbabwe kumele zigxamuze inyawo emanzini athelwe imithi yokulwisa umkhuhlane lo, njalo konke ukudla okulungiswa ngokuvela enyamazaneni ezilamasondo, okufana lenyama, chago, amasi lokunye akuvunyelwa ukungena elizweni lelo.
EleBotswana lizuza izigidi lezigidi zamadola eMelika ngomnyaka ngokuthengisa inyama yenkomo emikambo yamazwe akumanyano wezwekazi leEurope oweEuropean Union, kodwa uma kulomkhuhlane womlomo lamasondo, akulanyama ethengwayo. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
UMnangagwa wethule lamazwi eJohannesburg lamhlanje enkulumeni yakhe yokuvula umhlangano wamalanga amabili ohlose ukukhanga osomabhizimusi ukuthi bayesungula inhlelo zabo eZimbabwe.
Esethula inkulumo yakhe kulo umhlangano, uMnangagwa uthe iZimbabwe isikulungele ukuthi osomabhizimusi bazosungula inhlelo zabo kwezokulima, ezenjiwayo, ezokuthutha, ezokwethulwa kwemibiko, ezemali, ezamanzi lezinye inhlelo zentuthuko endaweni zonke zelizwe.
Esekhuluma ngentuthuko yezamabhizimusi edolobheni lakoBulawayo, uMnangagwa unxuse osomabhizimusi ukuthi basungule inhlelo zabo kwezokwenziwa kwezigqoko, impahla zezikhumba, ezamaluba kanye lezezifuyo.
Akhona amathuba okuvuselela amankampani abevele ekhona loba ukuwahlanganisa lamatsha okulinyathelo elizavuselelwa ezamabhizimusi edolobheni lakoBulawayo. Inhlelo ezidingeka koBulawayo zigoqela ukulethwa kwemitshina lobuciko bezamabhizimusi konke lokhu kusekelwa likhono lemisebenzi elithokala kuzisebenzi zakoBulawayo
Ubuye wathi uhulumende ufuna inhlelo zamabhizimusi azathuthukisa ezokwethekelela eVictoria falls kuntuthuko ezihlanganisa iHwange, Binga, Kariba le Lower Zambezi.
Ngenxa yala amathuba asegcekeni enhlelweni lwezokwethekela, nxa zingenziwa eVictoria Falls zilakho ukuletha intuthuko engasiza kakhulu emnothweni welizwe jikelele. Lokhu kungaba yiyo insika yezokusungulwa kwamabhizimusi ezokwethekela lezemali hatshi eVictoria falls kuphela kodwa kuluhlu lonke lwamazwe eSADC.
Umeli weSouth Africa eZimbabwe umnumnzana Mphakama Mbete, yena ukhuthaze somabhizimusi bamazwe womabili ukuthi bancedisane labohulumende babo kuntuthuko yamazwela womabili.
Ubunzima bomnotho obubhekane lamazwe ethu butsho ukuthi intela esiyitholayo incane okwenza kube nzima ukuqhuba inhlelo zokusiza uzulu. Sonke ke kufanele sisukume senze, sitshiyane lomkhuba wokumelela ukuthi uhulumende kube nguye osenzela konke.
Kodwa isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Tshabalala uthi akusiqiniso ukuthi uhulumende weZimbabwe uzimisele ukuthi kusungulwe amabhizimusi.
Okwakuqala kufuze siqale sizibuze ukuthi okwenze abantu basuka eZimbabwe bangainvest kuyini. Akukabi right kuzabaright mhla iZanu ingaphuma esihlalweni yikho abantu bazabuya khona bezo investor. Ngoba wonalayo amapolicies abo abo 1980 yiwo abalokhu bewasebenzisa ebantwini bakithi.
Ngakwelinye icele umkhokheli wenhlanganiso ye Zim-SA Forum umnumnzana Anele Ndlovu, okuyibo abaqoqe lumhlangano, uthi asikho esinye isiqiniseko esedlula ukuthi umsekeli kamongameli usukume phansi esiyaqinisekisa osomabhizimusi ukuthi beze eZimbabwe.
Into ebaluleke kakhulu yikuthi ma uhulumende esephakama ngokwakhe esithi sesikulungele ukuthi sesingemukela abantu bazoncedisa ukuthi bakhe izwe lakithi, yimessage ebalulekile leyo okufuneka ukuthi sonke sibone ngempela ukuthi uhulumeni uzimisele mpela ukulungisa isimo somnotho wakithi kweleZimbabwe.
Ezinye iziphathamandla zikahulumende weZimbabwe ezingene lo umhlangano zigoqela umphathintambo wogatsha lwezomnotho umnumnzana Obert Mpofu, owezemali umnumnzana Patrick Chinamasa lomphathintambo wezamabhizimusi lezokuthengiselana umnumnzana Mike Bimha. Lumhlangano uphela ngoMgqibelo. | isiNdebele |
Inhlanganiso ekhankasela uzwelo kweziphathelane lezikwelede zamazwe womhlaba eye Jubilee Debt Campaign ithi isiqalisile ukuxoxisana lamalunga amadale ephalamende kwele Bhilithane leZimbabwe ukuthi ancedise ukuthi kuhlolisiswe isikwelede se Zimbabwe esesisinda.
Umnu. Tim Jones umqoqi wenhlelo zeJubilee utshele iStudio 7 ngoLwesithathu ukuthi amalunga asebehlangane lawo atshengisa idlabuzani lokuthi azasebenza gadalala ukuthi isikwelede lesi sihlolisiswe.
UJones uthi sebebambisane njalo lenhlanganiso ebona ngezikwelede eye Zimbabwe Coalition on Debt and Development ekhangelelwe ukuthi ibe yiyo ezaqhuba umkhankaso lo.
Uphinde wathi ukuhlolisisa isikwelede lesi kuzakwenza kube sobala ukuthi yasetshenziswa njani imali eyayibolekwa yi Zimbabwe ibandla le Zanu PF lisabusa lodwa.
Uqhubeke wathi kuyenzakala ukuthi isikwelede seZimbabwe silahlwe zinhlanganiso ezitshiyeneyo nxa singahlolisiswa zinhlanganiso ezizimele zodwa lohulumende.
Isikwelede lesi sikhangelelwe ukufika kumabillion ayisitshiyangalombili amadollar eMelika – $8 billion - kusiya phela umnyaka.
Unkosazana Nomalanga Moyo wenhlanganiso yeJubilee Debt Campaign uthe umkhankaso lo ulakho ukuphumelela. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Owake waba ngumphathintambo wezamabhizimusi lokuthengiselana kuhulumende weZanu PF, uMnu. Nkosana Moyo, uhlangane labenhlanganiso ezizimeleyo ezilwela amalungelo oluntu koBulawayo, wabethulela isifiso sakhe sokufuna ukuncintisa kukhetho lokudinga umongameli oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
UMoyo utshele abakade besemhlanganweni lo ukuthi kakholwa ukuthi ukungena kumanyano lamanye amabandla aphikisayo elizweni kungasusa iZanu PF embusweni.
Intathelizindaba yeStudio 7 uTaurai Shava obesemhlanganweni lo wenelise ukuxoxa labanye abakunhlanganiso lezi abathe bayajabula ukuthi uMoyo wenza ukuthi abantu babe lamathuba ambalwa okukhetha umongameli abamfunayo.
Abanye bathe bavumelana lomgqondo kaMoyo wokuvuselela umnotho welizwe lokunye okufanayo.
Bathe sesifikile isikhathi sokuthi umuntu onjengoMoyo amelane lomongameli Robert Mugabe engxenye engamuwisela phansi nanku abamanye amabandla afana leMDC-T sebeleminyaka edlula elitshumi lanhlanu bezama kodwa besehluleka.
Baphinde bethi langomnyaka ozayo akuthembisi ukuthi kungaba lomuntu ongamsusa uMugabe ngakho-ke akuzanywe yenalo omutsha. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
UCollen Moyo ngumculi odabuka eNkayi esigabeni seGonye njalo ucula leqembu le Firm Foundation Gospel Movers. Ezomculo uziqale ngomnyaka ka 1999 esanda kuqeda izifundo ze O’ level esikolo se Khomayanga Secondary.
Bengikuthanda ukucula ngisesikolo ngasengicindezela idlalade lami elakuqala ngo 2000 elalilesihloko esithiwa Makabongwe.
Ngo 2004 ukhiphe idlalade lakhe lesibili elithiwa Udumo KuJesu alenza endawonye lomama uRivonia Khumalo, ulandele ngelithiwa Uyafuna Na Ukuya Ekhaya alikhuphe ngo 2008. Amanye amadlalade alandela lapho ngagoqela elithiwa Oh Mhla Walelolanga, Ekucineni Lizovela Iqiniso kuthi elilandelwa ngelitsha ngelithiwa Makajeziswe uSathane.
Umfoka Moyo uthi umculo wakhe uyamukelwa kuhle nguzulu kodwa okusilelayo lusekelo lwemali oluvela kumankampani.
Umculo uyamukelwa kakhulu ngabantu kodwa kubesekusilela izandla zimfitshane ngoba konke engikwenzayo ngikwenza ngizenzela mina angikatholi umuntu ongincedisayo ngikwenza ngoba umculo ungaphakathi kwami.
UMoyo labanye abaculi abako Bulawayo sebaqala isu elokuthengisa imisebenzi yabo ezitaladeni zako Bulawayo befuqa inqola eziyabe ziqhunsa ingoma zabo besebenzisa igenerator. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C. —
Uhlelo lokuthuthukisa abasakhulayo kwezobukhokheli lakumabhizimusi oluqhutshwa minyaka yonke luletha abadabuka emazweni awezwekazi leAfrica kwele Melika, olwe Mandela Washington Fellowship, olwalonyaka luqalisa ngenyanga ezayo.
Njengawo wonke amazwe kuzwekazi leAfrica aletha izizalwane zawo kulolu hlelo, eleZimbabwe lalo lilezizalwane ezimbalwa esezikhethwe ukuza eMelika ukuzofunda okwama viki ayisithupha bese makholitshi atshiyeneyo.
UNkosazana Nkanyeziyethu Malunga, owasungula inkampani engaphansi kwegama elithi Ganu njalo oyingcwethi kwezokuthunga izigqoko koBulawayo, ongumunye wabasakhulayo abadabuka eZimbabwe osengene kuhlelo lolu.
UNkosazana Malunga ozabe esekolitshi le leHigh University e Pennsylvania, uthi ukuthola ithuba lokuba kuhlelo lolu kuyinto emlethela injabulo.
Uphinde wathi usebenza labantu abatshiyeneyo abanjengalabo asebekhulile ukwenzeala ukuthi kuthungwe impahla elohlonzi.
“Mina ngiyathanda ukusebenzelana labantu abadala ngoba balolwazi olujulileyo. Ulwazi lwabo luthuthukise umsebenzi wami wokuthunga izigqoko. Phambili kwalokho ngiyasebenzelana labantu abaphila ngobugoga. Ngombono wami izinto lezi ezimbili yizo ezayenza ukuthi ngikhethwe ukuba ngibe ngomunye okuhlelo lolu.”
UNkosazana Malunga uthi ithuba leli lizamsiza emsebenzini wakhe ngoba uzathola ithuba lokufunda ukuthi abanye baphatha amabhizimusi abo njani njalo ukuthi bayethunga izigqoko zabo njani. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Iqembu leWarriors lilakho okuloba imbale entsha yomncintiswano weCOSAFA Castle Cup nxa linganqoba ele Zambia ngeSonto kuhlandla le-final.
Okwamanje iqembu leZimbabwe selathatha isicoco somncintiswano lo kane njengamaqembu abalisa eleZambia, Angola leSouth Africa.
Okwamanje iqembu leli selihlohle okumangalisayo kumncintiswano lo lobanje kukhanya engani ziyanetha kunozinti weZimbabwe ohlohlwe kathathu ngabadlali beLesotho kuhlandla lama semi-finals ngoLwesithathu.
Akwaziwa ukuthi kozalwa nkomoni emdlalweni weChipolopolo leWarriors.
Umqeqetshi weqembu leli, uSunday Chidzambwa, uthi abadlali bakhe kade bedelela iqembu leLesotho okwenze ukuthi bahlohlwe kathathu.
Uthi usekhulume labadlali beZimbabwe abathembise ukuthi bazapopha ziqine emdlalweni olandelayo. | isiNdebele |
Iqembu lomdlalo wenguqu ele Black Rhinos yilo eselikhokhela phezu kwengalane yemiklomelo ngemva kwemidlalo eyithoba munwe munye esidlalwe kusigaba se Castle Premier Soccer League.
Iqembu le Black Rhinos lilemiklomelo engamatshumi amabili ngemva kokunqoba emidlalweni eyisithupha laba ngutshiki lobhanqa kabili lanqotshwa kanye.
Ngempelaviki edluleyo iqembu le Rhinos litshaye ele Hwange nge 3 ka nya njalo limpumela iza ngemva kokuba abafana beChipembere benqobe iqembu le Dynamos nge 1 ka nya phakathi kweviki edluleyo.
Iqembu le Black Rhinos liphenduke lonyaka kusigaba sePSL ngemva kokugunyulwa ngomnyaka ka 2014 njalo lake laphakamisa isicoco seligi kabili kudala ngo 1984 lango 1987.
Ngemva kweqembu le Black Rhinos kuleqembu le Ngezi Platinum Stars lele FC Platinum wona alemiklomelo elitshumi lathoba munwe munye kuthi endaweni yesine kuleqembu le ZPC Kariba elilemiklomelo elitshumi lathoba minwe mbili.
Iqembu le Highlanders lihlezi endaweni yesihlanu lilemiklomelo elitshumi lesikhombisa njalo linqobe ele Bantu Rovers nge 2 ka 1 ngoMgqibelo.
Limpumela itshiye iqembu le Bantu Rovers lihlezi endaweni yesibili nxa usuka ngaphansi kwengalane lilemiklomelo eyisithupha kodwa umeneja waleliqembu uAgent Sawu uthi uyathokoza ngendlela abafana babo abadlale ngayo leqembu le Highlanders.
“Okuhle yikuba senelise ukuhlohla njalo kuzamele sizifundise ukuvala isango lethu ukuze senelise ukuthatha imiklomelo emidlalweni elandelayo.”
Ngemva kweqembu le Highlanders kuleqembu le How Mine elilemiklomelo elitshumi lane kuze ele Chicken Inn elilemiklomelo elitshumi lambili kuthi iqembu le Triangle lisendaweni yethoba minwe mbili njalo lilemiklomelo elitshumi lanye okulinani eliphethwe liqembu le Bulawayo City elisendaweni yethoba munwe munye.
Elinye iqembu eliphenduke lonyaka ngemva kokugunyulwa ngomnyaka ka 2014 ele Shabanie Mine lisendaweni yetshumi lilemiklomelo elitshumi njalo. Endaweni yetshumi lanye kuleqembu le CAPS United elilemiklomelo eyithoba munwe munye okulinani eliphethwe liqembu le Yadah kulandele iqembu le Dynamos lele Hwange alemiklomelo ayithoba minwe mbili.
Kundawo yetshumi lanhlanu kuleqembu le Harare City elilemiklomelo eyisikhombisa okulinani eliphethwe liqembu le Chapungu elihlezi ngaphansi kwalo kuthi iqembu elijeke amanye engalaneni yemiklomelo ngele Tsholotsho lona elilemiklomelo emine njalo eseliyehlukane lomqeqetshi uFarai Tawachera yena otshiye umsebenzi ngemva komdlalo waleliqembu lele Bulawayo City lapho elinqotshwe khona nge 2 ka 1.
Sikhangele okwenzakale kwamanye amazwe emdlalweni wenguqu.
Imncintiswano yeligi ifike emaphethelweni emazweni aphetsheya kolwandle njalo elizweni leNgilandi iqembu le Chelsea yilo eletheswe inkatha eyokuba zintshantshu kuthi elizweni le Spain iqembu le Real Madrid yilo eliphakamise isicoco ikanti kwele Italy kunqobe iqembu le Juventus.
Elizweni le South Africa iqembu le Bidvest Wits yilo eliphakamise isicoco seligi njalo lokhu ngokwakuqala kumbali yaleliqembu ukuba liphakamise linkezo. Umgadli oyisizalwane selizwe le Zimbabwe uCuthbert Malajila udlalela iqembu le Wits. | isiNdebele |
Inhlanganiso ehlaziya okuphuma ezindabeni eyeMedia Monitoring Project of Zimbabwe (MMPZ), sisole imisakazo lamaphephandaba kahulumende ngokuqhubeka ehlambaza iMDC njalo eloba indaba zamanga ngamacele womabili alelibandla.
IMMPZ ithi okudanisa kakhulu yikuthi lanxa kungaze kuvele sobala ukuthi indaba eziyabe zethulwe ngamaphephandaba afana leHerald lemisakazo yeZBC ziyabe zingezamanga, inhlanganiso lezi kazihluphi ngokuxolisa.
IHerald yona ibike ngoLwesine ukuthi uNkosikazi kaMnu Morgan Tsvangirai ubephume elizweni esiya eSouth Africa leIndia ukuyathenga indandatho azayiqgoka emtshadweni wakhe lokunye okuzasetshenziwa ngalelolanga.
Kodwa ngoLwesihlanu uTsvangirai wabonakala eBudiriro elomkakhe, uElizabeth Macheka, okuvele sobala ukuthi leliphepha belilobe imbiko yamanga. NgoMgqibelo iphephandaba leli lilobe njalo oluye udaba lisithi uhambo lukaNkosikazi Macheka beselumisiwe.
Omunye wabahlaziya okuphuma ezindabeni kuMMPZ, uNkosazana Busi Dube uthi uhulumende kumele aguqule indlela intathelizindaba zakhe ezethula ngayo izindaba ngeMDC.
Isivumelwano esasungula uhulumende womnayano eseGlobal Political Agreement sithi umsakazo weZBC lamaphephandaba afana leHerald, Chronicle, Sunday News leSunday Mail kamelanga athathe uhlangothi.
Isikhulumeli secele leMDC elikhokhelwa nguTsvangirai, uMnu Douglas Mwonzora utshele iStudio 7 ukuthi bakhangelele ukuguqula indlela abezindaba abaphansi kukahulumende abasebenza ngayo, kusisekelo sombuso esitsha.
Le yimbiko egcizelelwe yisikhulumeli seMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube, uMnu Nhlanhla Dube. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Abenhlanganiso ezizimeleyo labamabandla aphikisayo sebesole umlayo osuyethulwe yikomishini yezokhetho othi abantu abahlala emadolobheni kumele baveze ubufakazi balapha abahlala khona ukuze benelise ukubhalisela ukuvota.
Ubufakazi lobu buvame ukuba yincwadi yembadala yefoni, amagetsi lokunye elekheli yendlu umuntu ahlala kuyo.
IZimbabwe Electoral Commission (ZEC) ithi ongelabufakazi lobu kasoze enelise ukubhalisa, okutsho ukuthi lokuvota kasoze avunyelwe.
Kodwa inhlanganiso ezimeleyo, iZimbabwe Election Support Network (ZESN) ithi udubo yikuthi abantu abanengi abahlala emadolobheni ngamaloja njalo kabalazo incwadi ezifakaza ukuthi bahlala ngaphi.
Ngokunjalo, iZESN ithi abantu abanengi kabasoze benelise ukubhalisela ukuvota. Le yimbono esekelwe ngumsekeli wesikhulumeli seMDC-T uNkosazana Thabitha Khumalo.
“Nxa sikhangela indlela abantu abahlala ngayo, lokuthi abantu abanengi badilizelwa izindlu zabo yiZanu PF, inengi kalisoze libhalise ngoba kalisoze libuthole ubufakazi,” kutsho uMaKhumalo.
Amazwi akhe agcizelelwe ngumabhalane obona ngokuqoqwa kwenhlelo zeMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube uNkosikazi Rita Ndlovu.
UMaNdlovu utshele iStudio 7 ukuthi le yimizamo kahulumende weZanu PF yokwenqabela uzulu wemadolobheni ukuvota ngoba esekela amabandla aphikisayo esikhathini esinengi. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Umhlangano wemfundiso osanda kuqhutshwa yingcwethi yezokulima ekhokhela inhlanganiso yomsebenzi wokulima eye Agrimix, uMnu. Lovemore Nyakazela, koBulawayo kunsukwana ezedluleyo, utshiye idlabuzane elenze ukuthi inengi labasakhulayo koBulawayo bafisa ukuthola ulwazi olujulileyo lokuqhuba umsebenzi wokulima.
IStudio7 ixoxe lo Mnu. Mandlethu Ngwenya, ongumunye wabatsha obekhona emhlanganweni wemfundiso ohle wathathela phezulu lumcabango wokungena emsebenzini wokulima.
Uthe uhlelo luka Nyakazela lulohlonzi njalo luzanceda abantu abanengi okumangalisayo nxa bengalalela ukuthi kulinywa njani.
uNgwenya uphinde wathi ukuba yingcwethi kwezokulima ngumsebenzi osuthisayo.
Utsho kanjalo ngoba ngombono wakhe, ezokulima yiyona insika kwezomnotho kwele Zimbabwe.
“Idolobha le Bulawayo, yilona idolobha elikhulayo kakhulu kwele Zimbabwe. Sokulabantu abanengi. Nxa uyingcwethi kwezokulima utshengisela eBulawayo, uzoba le nhlanhla yokuthi uzothengisa izinto ezinengi.”
Uphinde wathi into ehluphayo kakhulu phambili kokungatholakali kwemali kwele Zimbabwe, yikungatholakali kwabantu abanengi abalolwazi mayelana ngendaba zokulima.
Kunjalo nje, uNgwenya ukhuthaza abatsha kwele Bulawayo ukuthi bahambe kuhlelo olufana loluka Nyakazela. | isiNdebele |
BULAWAYO —
lzakhamizi zakoBulawayo leVictoria Fall sezalile umthetho obunjwayo wokukhumisana umlotha owe National Peace and Reconciliation besithi unika amandla umbulali kulabawonelwayo.
Zithi lumthetho wabhalwa ngumphathintambo obona ngezemithetho onakanelwa ukuba waba lesandla ekubulaweni kwabantu ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi.
Inengi labantu abethule imbono yabo emhlanganweni wokuhlafuna umthetho lo koBulawayo bathe kubi lokhu okwethulwa lidale lephalamende ngoba akusoze kusize abalezihlobo ezibulawa yiFifth Brigade eNkabazwe leMatabeleland kusukela ngomnyaka ka1983 kwaze kwayafika umnyaka ka1987.
Abakhulume emhlanganweni lo bagoqela uMnu. Felix Magalela Mafa, owayelilunga ledale lephalamende eMagwegwe, osukume wadabula amaphepha amumethe umthetho wokukhumisana umlotha.
Uthe umthetho ubunjwayo lo uyinhlamba ebantwini abafelwa yizihlobo ngoba kawusoze wethese muntu icala lokubulala abantu abafika amatshumi amabili – 20,000 ngesikhathi seGukurahundi.
Omunye njalo otshengise ukufuthelana nguMnu. Pheneas Ndlovu othe akulakuxolelana kudaba lolu ngoba udaba lwe Gukurahundi kalubekwa sobala kuziqondiso zomthetho lo obunjwayo.
Uthe okwenziwa lidale lephalamende lohulumende yikuthunuka abantu amanxeba alokhe ebhibhidla ubomvu.
UNkosikazi Sithabile Hlongwane, owasila kuGukurahundi, uthe kuhle babuyile abazekhuluma ngomthetho lo kodwa umbulali lokhe esembusweni usesithi axolelwe.
UHlongwane uthe badinga ukuxoliswa njalo umbulali uma esiza ngesihle ulakho ukuxolelwa.
UGogo uMaNcube, oyisakhamusi laye oyisakhamuzi sako Bulawayo, uthe uyathunukala kakhulu njalo inxeba lakhe kazi ukuthi liyaphela nini ngakho umanxebanxeba ngeGukurahundi.
Uthe uzulu ufuna ukukhulumisana ngodaba lolu loMongameli Robert Mugabe ngoMabasa.
Ekhuluma ngemva komhlangano obukhokhelwa nguSenator Damian Mumvuri eLarge City Hall, uNkosikazi Priscilla Musihairambwi Mushonga, okudale lephalamende ekubandla leMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uthe eVictoria Fall bayalile ukuthi umthetho lo ubunjwe besithi uyinhlamba kulabo abalezihlobo ezibulawa yiFifth Brigade.
Uthe besuka koBulawayo bazakwenza umhlangano ofanayo ePlumtree.
UBulawayo uthe ilizwe lifile kulenzondano phakathi kwabakhuluma indimi ezehlukeneyo, ikakhulu abaphuma ngentshonalanga lempumalanga yelizwe. Abasakhulayo labo bathe kumele abadala balungise udaba lolu ngoba lungahlupha okumangalisayo emnyakeni ezayo.
Abanye bathe inengi labomama abadlwengulwa ngabebutho leGukurahundi bazala abantwana abangela zibongo asebekhulile kodwa abangela ncwadi zokuzalwa.
Umthetho ohlafunwayo lo, waliwe nguzulu ngomnyaka odluleyo ngoba ungacaci ngokuzakwenziwa ngodaba lweGukurahundi lokunye okutshiyeneyo.
Uzulu uthi okwamanje iziqondiso zomthetho lo ziqakathekisa umawona lezisebenzi ezizabangaphansi kwekhomishini yokukhumisana umlotha kodwa zithule ngalabo abafelwayo labadlwengulwayo.
UBulawayo uthe akwenzi ukukhuluma ngokukhumisana umlotha lapho umbulali esasembusweni njalo ebamba abantu ngamandla ukuba axolelwe.
Abacuphi emhlanganweni lo kade behlukuluza abantu abakhulumayo okuphose kwadala umsindo. | isiNdebele |
JOHANNESBURG, SOUTH AFRICA —
Uhulumende weSouth Africa usememezele ukuthi amapermit ezizalwane zeZimbabwe ohlobo lweZimbabwe Special Permit (ZSP), aphelelwa yisikhathi mhlaka 31 Mpalakazi, asezakwengezelelwa eminye iminyaka emine.
Isimemmezelo somphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa unkosikazi Hlengiwe Mkhize esokuthi amapermit eZSP azakwengezelelwa eminye iminyaka sesilethe intokozo enkulu kuzizalwane zeZimbabwe.
UNkosikazi Mkhize utshele abezindaba ePretoria lamhlanje ukuthi izizalwane zeZimbabwe eziphose zifike izinkulungwane ezingamakhulu amabili (197,941) ezilamapermit eZSP sezizathola la amatsha abizwa ngokuthi Zimbabwean Exemption Permits (ZEP), azasebenza okweminyaka emine.
“Ngiyathemba ukuthi ama ZEP azosiza amaZimbabwean ukuthi bakhe impilo, ma belungiselela emsebenzini, kwezamabhizimusi lasendaweni zokufundela belungiselela ukubuyela elizweni labo maduzane.”
Loluhlelo luzavulwa mhlaka 15 ngeviki ezayo luvalwe mhlaka 30 Lwezi. AbeZimbabwe laba kuzafuze bafake izicelo zabo ekhelini yebulenjini eye VSF global okuyiyo ezababiza sebeletha okunye okufunakalayo.
Bonke abangena kuloluhlelo kufanele bebe belephasipoti, ipermit yeZSP kanye lemali engange R1090.
Unkosikazi Mkhize uthi umuntu kuzafuze abelobufakazi bokuthi uyasebenza uyafunda kumbe uqhuba ibhizimusi.
“Ivumela umuntu onayo ukuthi asebenze, afunde njalo abe nebhizimusi. Ayivumeli ukuthi umuntu onayo a apulayele ipermanent residency kungakhathalekile ukuthi usehlale isikhathi esingakanani kweleSouth Africa. Ayisoke iguquleke or ingezeleleke.”
Leyinto esisethusa abanengi asebaphelelwa yimisebenzi. Kodwa umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi basemukela ngeza zombili lesi simemezelo.
“Sitshayela izandla uMinister weHome Affairs we South Africa kanye lohulumende weSouth Africa ukuthi basinike lelithuba ukuthi sibuye futhi sibe seSouth Africa okweminyaka emine.”
Kusenjalo isiphathamandla sehofisi yomeli weZimbabwe kuleli umnumnzana Tamuka Robert Muranga, laye ulincome kakhulu inyathelo likahulumende wakwele South Africa.
“Ngithanda ukutshela abanye bakithi abalama ZSP ukuthi beze bazofaka izicelo zabo ukuze babalekele ukugijima nxa kungaselasikhathi.”
Laboke abangazange bangene ehlelweni lweZSP bathi bedangele njengoba bebecabanga ukuthi labo bazavunyelwa ukungena kuloluhlelo. | isiNdebele |
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela.
EKorea
Sindumangok-ro 73, Gongdo-eup
Anseong-si, Gyeonggi-do
REPUBLIC OF KOREA
+82 31-690-0033
Izinsuku lezikhathi zokwethekelela
NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu
Ngo-8:00 ekuseni kusiya ku-11:00 ekuseni lango-1:00 emini kusiya ku-4:00 ntambama.
Kuthatha amahora amabili
Okunye okwenziwa egatsheni leli
Kudindwa amamagazini angu-18 miliyoni ngezindimi ezingu-6 umnyaka ngamunye njalo ngomnyaka igatsha leli lithumela amabhuku kanye lamamagazini angamathani ayi-850. Kuhunyutshwa amabhuku ngesiKorea langoLimi Lwezandla lwaseKorea. Kurekhodwa amavidiyo oLimi Lwezandla lwaseKorea. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Uhulumende wakwele Bhilithani usola uhlelo lokuthenga imitshina yakulez’insuku yokubhala amabizo abantu abazavota olwe Biometric Voter Registration, ezanceda iZimbabwe kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Ibhilithani ithi kuzabanzima ukuba lolukhetho luqhutshwe ngolukhululekileyo njalo kungelansolo.
Ekhuluma ekoBulawayo ngoMvulo ngemva kokupha isipho semitshina yokucitsha umlilo eFamona Fire Station, omele iBhilithani eZimbabwe, uNkosikazi Catriona Laing, uthe sebethiye ilihlo lokhozi ekuqapheleni ukuba uhulumende weZimbabwe kaphambanisi uhlelo lolu ngoba esefake imigoqo ethize evalela inhlanganiso zomanyano wamazwe awezwekazi leAfrica ezinjenge SADC leAU ukukhangeleisisa ukuthi ukhetho luqhutshwa kahle.
UAmbassador Laing uthe ilizwe lakhe leZimbabwe livele lilobudlelwano obuqhulayo. Ugcizelele esithi iSADC leAU zenza izimiso ukuze kubelokhetho olumsulwa esithi inguquko kundlela yokuthenga limitshina ayisekho mngceke njalo lamabandla ezombusazwe aphikisayo lawo ayasola loluhlelo.
Abenhlanganiso yeBhilithani ebona ngezokucitsha imlilo, iOperation Florian Fire and Rescue Services Humanitarian Charity, baphe uBulawayo imota yokucitsha umlilo, imota yokuthwala izigulane lezinye impahla zokusebenzisa malanga onke.
Lesi sipho sivele kubudlelwano obuqinileyo bokusebenzelana phakathi kweScotland lekhansili yakoBulawayo
UManjinela wezokucitshwa kwemililo koBulawayo, uMnunzana Richard Petersen, uthe bayabonga isipho seOperation Florian ngoba sebenelisa ukuvula izindlu zokucitsha umlilo ezasezivaliwe ethi njalo baphakathi kokuqala ikolitshi elizafundisa omanjinela ngokucitsha umlilo.
UMayor wedolobho lakoBulawayo, uMnu. Martin Moyo, ubonge kakhulu usizo olusuke kwabe Operation Florian ngoba luvuselela luphinde njalo lwengeze ulwazi olulabomanjinela beZimbabwe ngoba sebebanengi befundiswa lumsebenzi.
Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Sheperd Ndlovu, owasasungula uhlelo lokuthuthukisa izindlu zokucitsha umlilo, ongumbalisi eUniversity of Central Lancashire eBhilithani okhokhela omanjinela beOperation Florian, uthe baze njalo lonyaka ukuzofundisa lokupha isipho esithi uyajabula ngoba amadolobho ambalwa aphakathi kokufundiswa ngezokucitsha umlilo kuhlanganisa labomanjinela beZambia.
Ngokuma manzonzo kwezomnotho eZimbabwe, izithitshi ezimbili zokucitsha umlilo koBulawayo zasezivalile kodwa ngosizo lweOperation Florian oseluleminyaka eyisikhombisa izithitshi lezi sezatholiswa imitshina eyeneleyo ngoba ngaphambilini izakhamizi zaleli dolobho besezisengozini yokuqhamuka kwemililo kungela motha zokuyayicitsha.
Kodwa laloba sokunganeno khathesi, ikhansili ithi isaselokusilela ukucitsha imlilo emalokitshini abalisa iCowdray Park ngoba ikhatshana lezithitshi ezicitsha umlilo kodwa baphakathi kokuzama ubungcono babo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umkhokheli webandla leZimbabwe Economic Freedom Fighters uMnu Innocent Ndibali utholakale emsulwa ngumthethwandaba ngoLwesine kucala lokwephula imigoqo yevisa yakhe ekade eletheswa.
UMnu Ndibali ubotshwe kumaviki amathathu edluleyo ngemva kokuhlangana lentathelizindaba zakoBulawayo ezichasisela ngebandla lakhe.
Ekugqitshweni kokuthonisisiwa kwakhe kunsukwana ezedluleyo, amagqwetha akhe acele umthethwandaba ukuthi ulahle lelicala.
Esipha isinqumo sakhe, umantshi uvumelane lamagqwetha kaNdibali ekuthini akulacala alidalayo.
UNdibali yisizalwane seZimbabwe esilobuzwe obumbaxambili; obeZimbabwe lobeNgilandi, idual citizenship.
Omunye wamagqwetha akhe oyisiphathamandla senhlanganiso yeZimbabwe Lawyers for Human Rights uMnu Lizwe Jamela uthi bekuvele kungelasidingo sokubopha uNdibali. | isiNdebele |
HARARE —
Abohlangothi olubona ngendaba eziphathelane lokuvimba ukumemetheka kokuthelelanwa kwegciwane lengculaza eZimbabwe, iNational Aids Council (NAC), bakhuthaza uhulumende ukuba athathe amanyathelo alukhuni kulabo abatshela abantu amanga ukuba bayanelisa ukwelapha ingculaza abanjemanga profita abathi belapha ngomthandazo.
AbeNAC bathi livuka ngolaka leligciwane nxa umuntu obethatha amaphilisi ama ARVs, eke wama ukuwanatha, athi esebuyela, uyamele adinge alamandla aphindiweyo ngoba lawo abekade ewanatha ekuqaleni, engasamasebenzeli.
Umqondisi wohlangothi lwezokukhulumisana lozulu eNAC, uNkosazana Madeline Dube, uthi amaphilisi alamandla aphindiweyo abiza intengo ephezulu, okusuka kube nzima ukuthi uhulumende awathengele uzulu, yena evele ebhekane lodubo lokusilela kwemali.
UMaDube ukhuthaze uhulumende ukuba adinge indlela zokwenza behlukane lalomkhuba wokuqambela uzulu amanga bezithi bayanelisa ukwelapha ingculaza abazithi ngamaprofitha.
Ayisibo bodwa abeNAC abakhala ngala maprofita amanga. Omunye wabo yisakhamuzi semzini weNketha 9 koBulawayo, uNkosikazi Chipo Chikwature.
Uqhubeke esithi ulomngane wakhe angathandanga ukumbetha ngegama owaphenduka kwabafileyo ngoba etshiyiswe ukunatha amaphilisi.
UMnu. Elphort Moyo, ngomunye wezakhamizi zeHarare, othi banengi abaziyo asebehlangane lalokhu kuyengwa.
UMoyo uthi ukudlelezelwa lokhu kusuke kube ngokuphindiweyo nxa lowo olegciwane engokhubazekileyo.
Umgcinisihlalo wekhomidhi yedale lephalamende ebona ngezempilakahle, uDr. Ruth Labode, uthi kumqoka ukuba kukhulunyisanwe lamaprofita la ukwenzela ukuthi kundingwe indlela yokuyixazulula linkinga.
Abanengi balahlekelwa yimpilo eminyakeni yabo 1990s uhulumende engakatholi indlela yokusiza abaphila legciwane ngokuphathisa ngemithi enza baphile okwesikhathi eside abalalo okwenzakala kulezi nsuku.
Phose isigidi sabaphila legciwane elizweni, baphila ngala maphilisi ama ARV’s, inengi lithengelwa ngemali yosizo, evela kwabenhlanganiso yamazwe womhlaba eye Global Fund. | isiNdebele |
LUPANE —
Abesifazana abakubhizimusi yokuthunga bethengisa impahla yezandla abase Lupane bakhala ngemithetho eZimbabwe eyimigoqo ekuqhubeni umsebenzi wabo besithi kuyadula ukuyathengisa impahla kwamanye amazwe.
Bathi ukungacaci kwemithetho eZimbabwe kubabisela muva ngoba bayabe bengakwizi ukuthi benzene elizweli lakwamanye amazwe nxa befuna ukuthenga njalo lokuthengisa impahla yabo.
Lokhu kuphume ekwethekeleleni kwabenhlanganiso ephathisa amaqembu lamakilabbu aqhuba imisebenzi yezandla eye-MC World Wide labe Applied Arts Sub Sector in Zimbabwe endaweni abaphathisa ngoncedo lwemali lolwazi lokubahlomisa ukuqhelisa imisebenzi yabo.
Umqondisi weLupane Women’s Centre, uNkosikazi Hildigard Mufukare, uthe ibhizimusi lamabhasikiti lihle lobanje impahla zithi sezifika emkambo phandle kwelizwe sezidula ngenxa yemithelo.
Usomabhizimusi uNkosikazi Khayelitsha Sibanda ugcizelele esithi andubane uyethumela impahla phandle kwelizwe kumele uqale uyecela imvumo ebhanga lesizwe.
Uthe lomthetho weForestry Produce ubadalela inhlupho njalo ibhanga lesizwe liyababhadalisa ukubhalisa ukuyathengisela phandle kwelizwe.
Osakhulayo okubhizimusi lokubaza amathambo, uMatthew Ndlovu, osebenza kakhulu amabhonzo lempondo zenkomo lembuzi ukubaza impahla.
ELupane inengi labesifazana labasakhulayo sebephila ngokuthunga izitsha, amacansi lokubaza impahla ezehlukeneyo kodwa bakhala kakhulu ngokuthi imithelo yeZimbabwe idala ukuba impahla zabo zidule uma kuqathaniswa lamanye amazwe eseAfrica.
Abantu abanengi eZimbabwe abala misebenzi ngakhoke sebegcwele emisebenzini yezandla kodwa bakhala ngokuthi bayehluleka ukuthengisa impahla zabo kwamanye amazwe ngoba uHulumende sewaphuma lemithetho eminenginengi eyenza bahlawule imali enengi okucina kusenza impahla ezilungiswa eZimbabwe zidule. | isiNdebele |
HARARE —
Abasinda ekuthatheni okudakayo elizweni bakhalaza kuhulumende ukuba avuselele ukusetshenziswa kwemithetho eyayilondoloza abantwana ukuba bangaze bathatha okudakayo elizweni ngoba isimo saso sibikwa siqhubeka sisiba sibi elizweni.
UCentre Bravo, osebenza labenhlanganiso ye Zimbabwe Civil Liberties and Drug Network, ngomunye wabasinda kwezokuthatha okudakayo.
Uthi ukuyekethiswa kwalemithatho ingasasetshenziswa ngokufaneleyo, ngokunye kosekubangela ukuqonga kokuthathwa kokudakayo kubontanga.
Imithetho, uCentre uthi kumele yiyo eqondisa ukuvimba ukusabalala kwaloludubo lokuthathwa kokudakayo.
UNkosazana Lillian Ndlovu, isakhamuzi semzini weHatcliff, eHarare, omunye laye osinde kwezokuthatha okudakayo, uthi zinengi izizatho ezibangela ukuba umuntu, ikakhulu abasakhulayo njengaye, bathathe okudakayo. uMaNdlovu, uqale ukukuthatha ngemva kokulahlekelwa ngunina ngomnyaka ka2000.
Sibikwa siqhubeka sisiba sibi, isimo sokuthatha okudakayo eZimbabwe, ikakhulu kwabasakhulayo, kungenani ukuba basemadolobheni loba emaphandleni.
Umsekeli wohlangothi olubona ngezabahlaselwa yimikhuhlane yenqondo elizweni, uNkosikazi Shelly Dorcas Sithole, uthi njengohulumende bakhathazekile ngalesi.
Unkosikazi Sithole uthi lemithi okumele ithengwe ngokulotshelwa ingcwadi ngodokotela ama Prescribed medicines, ngokunye osekusetshenziswa ngendlela engayisiyo, ngabasakhulayo laba.
Lanxa sebelatshiwe, uNkosikazi Sithole uthi babuyela kokuphela esibhedlela njengoba bezophinde bakuthathe njalo okudakayo lokhu, lapho sebelatshiwe, baqonqoselwa ukuba behlukane lakho. Okusuka kube ngumthwalo omkhulu kuhulumende, oqhubeka esiba lendleko yokubelapha, ikanti leyo mali kungebikade izosetshenziswa kokunye.
Abezempilakahle bathi, liqhubeka liqansa inani labasakhulayo, ikakhulu abesilisa, abathatha okudakayo ngezizatho ezehlukeneyo, okubalisa ukuswela okokwenza lalapho besanelisa.
Abohlangothi olubona ngezokuthathwa kokudakayo lokudalwa kwamacala enhlanganisweni yomanyano wamazwe omhlaba, i-United Nations Nations Office on Drugs and Crime, bebika ukuba phose amakhulu amabili ezigidi zabantu umhlaba wonke, besebenzisa okudakayo ngokungekho emthethweni, okubalisa imbanje, cocaine, mandrax lokunye okutshiyeneyo. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Umkhuhlane wenkukhu obangelwa ligciwane le H5N8 oqale eZimbabwe kumaviki ambalwa edluleyo usuqhamuke kwele South Africa.
Iziphathamandla zalelo lizwe zona zisola amadada aweZimbabwe ngokuza lalo umkhuhlane owe bird flu virus.
Ugatsha lwezokulima kweleSouth Africa luthi lumkhuhlane uqhamuke epulazini elifuya inkukhu esabelweni seMpumalanga le Free State wabulala inkukhu ezizinkulungwane ezinhlanu. Lokhu kubangele ukuthi kubulawe inkukhu ezizinkulungwane ezingamatshumi amabili lane (24,000).
Isiphathamandla senhlanganiso yebafuya inkukhu kweleSouth Africa umnumnzana Kevin Lovell, uthi lobanje kusenziwa inhlolisiso ejulileyo ngesisusa salo umkhuhlane, kabathandabuzi ukuthi amadada eZimbabwe yiwo aza lawo.
“Kubonakala ukuthi lumkhuhlane wenkukhu eZimbabwe wabangelwa ngamadada abehlala edamu eliseduze lamapulazi afuya inkukhu. Nxa kunjalo-ke kutsho ukuthi amadada lawo engaphapha aze afike kuleli. Yikho okwenza kube nzima ukwenqabela umkhuhlanelo ngoba awuhambi phansi kodwa uyaphapha.”
Ngenxa yalokhu uhulumende usemise ukuthengiswa kwenkukhu eziphilayo ezitaladeni okuyinto evame okwenziwa kakhulu emalokitshini ahlala inengi lezizalwane zeZimbabwe. Inengike selisesaba ukudla inyama yenkukhu ngenxa yalo umkhuhlane. Kodwa isiphathamandla sogatsha lwezokulima unkosikazi Mpho Maja, uthi lumkhuhlane obangelwa ligciwane lohlobo lwe H5N8 awungeni ebantwini.
“Sekube lobufakazi benhlanganiso yezempilakahle emhlabeni jikelele eye World Health Organisation bokuthi umkhuhlane we H5N8, awungeke uhlasele abantu. Kodwa-ke abafuya inkukhu kufanele bakhathazeke ngoba uyazibulala inkukhu.”
Ngesikhathi kuqhamuka lo umkhuhlane eZimbabwe emavikini ambalwa edluleyo, iSouth Africa yahle yenqabela ukuthengiswa kwenkukhu lamaqanda okuvela eZimbabwe. IZimbabwe ke layo isithethe amanyathelo afanayo ngemizamo yokuvimba kokuza kwalo umkhuhlane usuqhamuka kweleSouth Africa.
Kwele Zimbabwe lumkhuhlane wabangela ukuthi kubulawe inkukhu ezedlula izinkulungwane ezilikhulu (142,000).
Unkosikazi Maja uthi sebexwayise abalimi bonke ukuthi bevalele inkukhu zabo ukuze lumkhuhlane ungamemetheki.
“Sithemba ukuthi akusoke kube lamanye amapulazi afuya inkukhu asefinyelelwe yilo umkhuhlane, okusipha ithemba lokuthi sizakwenelisa ukuwuqeda. Yebo sisanda kuwubamba lo umkhuhlane kodwa silethemba lokuthi awukamemetheki kakhulu.”
Ingcitshi zithi kuthatha amalanga amane kusiyakwayisikhombisa ukuthi inkukhu ehlaselwe yileli gciwane iqale ukubonakala iphefumula nzima, ukukhala lokufa. Zithi kodwa ikhona eminye imihlobo yamagciwane ebird flu ahlasela abantu. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ngesikhathi sokusele inyanga ezingaphansi komnyaka kuphela ukuthi kwenziwe ukhetho eZimbabwe, ikhomishini lwezokhetho olwe Zimbabwe Electoral Commisssion (ZEC) ithi isizaqalisa ukubhalisa abantu kuluhlu lwabavoti njalo isizimisele lokuqhuba ukhetho.
Ekhuluma emhlanganweni obuqoqwe yinhlanganiso ye National Youth Development Trust eSmall City Hall ngoLwesine koBulawayo, omunye wezikomitshi zeZEC, uMnu. Qhubani Moyo, uthe inhlanganiso yeZEC ilandela isisekelo sombuso ekwenzeni konke lokhu.
Uthe njalo uhlelo lokukhetha inkamapani ezabathengisela imitshina yokubhalisa ukuvota eyeBiometric Voter Registration kit yakhethwa yiZEC leUNDP njalo sebelinde ukumemezela inkampani eqobileyo ukuze baqale ukubhalisa abantu ukuvota besebenzisa impawu zeminwe kumbe inhlamvu zamehlo.
UMoyo uthe uma abantu abangaphandle kwelizwe befuna ukuvota kumele baze elizweni ukuzobhalisa ukuvota ngoba okwamanje umthetho wokuvota awubavumeli njenge ZEC ukubhalisa abantu abaphandle kwelizwe.
Abasakhulayo abanengi bangenile lumhlangano kodwa bebengavumelani lenkulumo kaCommisioner Moyo besithi iZEC ngumntwana webandla elibusayo ngakho iziqondiso zivela kulo ngoba bavele bengasacaci ngokuthi ukhetho luzaphathwa njani.
Omunye obesemhlanganweni lo, uMnunzana Marvelous Ndiweni, uthe kalaqiniso lokuthi iZEC izaqhuba kahle ukhetho kanye lokubhalisa abantu ukuvota.
Uthe lokhu abafuna ukukwenza kukhanya engani yindlela yabo yokweba ukhetho luka 2018.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Sengezo Tshabangu, uthe kaboni ukuthi iZEC izakwenelisa umsebenzi wokubhalisa lokuvotisa uzulu.
Uthe badlala ngesikhathi sabantu njalo kaboni ukuthi baleqiniso ngoba sebetshiywe yisikhathi.
UNkosikasi Theresa Thaka, laye oyisikhamuzi sako Bulawayo, uthe iZEC ilamanga aluhlaza tshoko njalo iziqondiso bazithatha kubandla le Zanu PF.
Uphinde wathi ukungabhalisi izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwamanye amazwe yibuqili njengoba besazi ukuthi abantu abaphandle kwelizwe abalifuni ibandla elisembusweni.
UNkosikazi Christabell Sibutha uvumelane loThaka esithi iyamangalisa iZEC ngokuthi ayenelisi ukubhalisa abantu abaphandle kwelizwe.
Ezinye izikhulumi kulumbuthano bezigoqela abantu abanjengo Mnu. Kucaca Phulu owebandla lePeople’s Democratic Party, uMnu. David Coltart oweMDC, Colonel Khutshwekhaya (ZAPU), Moses Mzila-Ndlovu (ANSA) loBishop Mhlanga.
Ibandla leZANU-PF leMDC-T bebenxusiwe kodwa abenelisanga ukungena umhlangano.
Amabandla ezombangazwe bathe abathembi ukuba iZEC izaqhuba kuhle ukhetho besithi kanti vele kungani bengasoze babhalisa izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwamanye amazwe ukuze zivote. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Iqembu lenguqu ele FC Platinum yilo eselikhokhela engalaneni yemiklomelo ngemva kwemidlalo yeviki lamatshumi amabili lathoba munwe munye edlalwe ngoLwesithathu kwele Zimbabwe.
Iqembu le FC Platinum linqobe ele Shabanie Mine nge 2 ka nya okuyimpumela elitshiye selilemiklomelo engamatshumi amahlanu lathoba munwe munye (59) ikanti ngemva kwalo kuleqembu le Dynamos lona elibe ngutshiki lobhanqa 1 ka 1 lele Tsholotsho njalo elilemiklomelo engamatshumi amahlanu lathoba minwe mbili (58).
Endaweni yesithathu kuhlezi iqembu le Ngezi Platinum lalo elibe ngutshiki lobhanqa 1 ka 1 lele Chapungu njalo elilemiklomelo engamatshumi amahlanu lesikhombisa (57).
Kweminye imidlalo edlalwe ngoLwesithathu emini iqembu le How Mine linqotshwe nge 2 ka 1 ngele Bulawayo City, ele Hwange libe ngutshiki lobhanqa kungela elenelise ukulitshayela emambuleni lele Yadah kuthi ele Bantu Rovers linqobe ele ZPC Kariba nge 2 ka nya.
Yomibili limidlalo iqhutshelwe enkundleni ye Luveve esedolobheni lako Bulawayo.
Umphathi weqembu le Bantu Rovers, uAgent Sawu, utshele intathelizindaba zemidlalo ukuba isifiso sabo ngesokuba benqobe kuyo yonke imidlalo emihlanu abasele layo kusizini yalonyaka.
“Umdlalo ubumuhle kakhulu njalo besivele sinxwayele imiklomelo emithathu sathi sidliwe nge 5 ka nya liqembu le Harare City bangibuza bathi seligunyuliwe kusigaba saphezulu ngabatshela ukuba thina kuBantu asikhulumi ngokugunyulwa kodwa okuqakathekileyo kithi yikuba sithole imiklomelo yonke kumidlalo eseleyo kanye lokufundisa abafana bethu izinto eziqondileyo.’
Imidlalo iqhubekela phambili kusasa lapho iqembu le Triangle elizadlala khona lele Highlanders ngase Gibbo kuthi enkundleni ye Luveve iqembu le Chicken Inn lizadlala lele Harare City ikanti esigodlweni iHarare iqembu le Black Rhinos lizemukela ele CAPS United enkundleni ye National Sports Stadium. | isiNdebele |
Inani lezehlakalo zokungethembeki kwabasebenza kwezemithetho libikwa seliqanse okumangalisayo njalo okwethusayo, osekubangele ukuthi inhlanganiso yamagqwetha eye Law Society Of Zimbabwe icele abahluli ukuthi baqaphele lobu bugilikiqi.
Encwadini ethunyelwe umkhokheli wabahluli, uMnu. George Chiweshe linhlanganiso ithi isinanzelele ukuthi umsebenzi wamanye amagqwetha kawukho kusimo esivunyelwa yinhlanganiso le.
Ilunga lenhlanganiso ye LSZ uMnu. Matshobana Ncube utshele uChris Gande weStudio 7 ukuthi lenani labazithi ngamagqwetha bona bengela malayisensi liya liqonga. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
UNkosazana Vanessa Machasi, omunye wabasakhulayo ofuna ukuvula ibhizimisi koBulawayo, usesebenzisa inkundla yebulenjini eye Facebook ukwenzela ukuzithuthukisa.
UMachasi Usungule uhlelo lwemfundiso ngezamabhizimusi kule inkundla ekhansili eliphansi kwegama elithi “Bulawayo Women in Business” lapho abesifazana abahlangana khona bexoxisana njalo bephana amacebo ngokuzithuthukisa kwezebhizimusi.
Kuloluhlelo, uMachasi uthe abesifazana abakumabhizimisi badlala indima enkulu ukuthuthukisa umnotho wakoBulawayo lelizwe leZimbabwe.
Uthe bangathola usizo likhona ithuba lokuthi babe ngabosomabhizimisi abaphakeme.
“Omama abanengi babhekane lenkinga eyokuthi balamabhizimusi athengisa impahla emakhoneni khonapho bengela lwazi lokuba lebhizimusi lendlela okuphathwa ngayo imali. Lokhu kuyinto eyenza ukuthi kube nzima ukuthi ibhanga imboleke imali ukuze athuthukise ibhizimusi yakhe.”
UMachasi uphinde wakhuthaza abatsha abesifazana ukuthi balandele abanye babo abalandela ikhasi lakhe ukwenzela ukuthi labo bazame ukuzithuthukisa ngendlela ezitshiyeneyo.
Abafisa ukuxoxisana lo Machasi landelani ikhasi labo elibizwa ngokuthi “Bulawayo Women in Business” ebulenjini bokuzilibazisa obe Facebook. Lilakho umumthinta njalo kumbe kuWhatsApp kunombolo ezithi 0771 333 419. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amakhulu lamakhulu abantu babuthene eAmphitheatre koBulawayo emthandazweni wokuvalelisa umuyi uSenator Naison Khutshwekhaya Ndlovu obhubhe ngoMvulo.
Ngemva kwenkonzo isidumbu sakhe sithwelwe ngendizamtshina sisiwa eHarare lapho azabekwa khona kusasa emathuneni aamaqhawe esizwe awe National Heroes Acre.
Bonke abakhulume kulumbuthano bachaze uNdlovu njengomuntu obele hlonipho njalo obesebenza nzima kodwa elenkani uma kulo lutho abelufuna.
UMnu. Edward Nkomo, uthe wahlangana lomuyi ngomnyaka ka1955 ezofundela ezezikhumba eMpandeni Mission.
Uchaze umuyi njengendoda uqobo njalo ahlangana layo kulwelwa ezelizwe esebenza lomnewabo umuyi uJoshua Mqabuko Nkomo kuqala ezombangazwe.
Uthe uNdlovu wayengumhlonitshwa kubandla leZAPU.
Umngane kamuyi, uRichard Ndlovu, uchaze umuyi njengomuntu obemela iqiniso njalo elenhlonipho.
Umgcinisihlalo weBulawayo Residents Association eyasungulwa ngumuyi, uMnu. Winos Dube, uthe uNdlovu wayeyindoda eyamelana labamhlophe noma kwakunzima.
Uthe idolobho lakoBulawayo lilahlekelwe kakhulu yindoda emadodeni.
Umphathintambo obona ngezikahulumende osebenzela koBulawayo, uNkosikazi Eunice Sandi Moyo, uchaze umuyi njengendoda eyayimela iqiniso njalo otshiye isibhedlela seMpilo sesilemitshina yokwelapha umkhuhlane wemvukuzane ngoba wamcela ukuba ayekhuluma lomongameli welizwe mayelana lodubo olubhekane loMthwakazi osephelile ngesifo semvukuzane.
Usomlomo wedale lephalamende, uMnu. Jacob Mudenda, uchaze umuyi njengomuntu owaqala ezombangazwe empandeni yesihlahla waya waqansa ngomzimba wesihlahla kazange afane labangena kwezombangazwe ngengatsha zezihlahla njengendwangu lenkawu.
Inkokheli zebandla leZanu-PF ezigoqela uMnu. Obert Mpofu, uMnu. Absalom Sikhosana lezinye bezikhona. Isidumbu sikamuyi sithwalelwe eHarare lapho akhangelelwe ukubekwa khona ngoMgqibelo emathuneni awe Heroes Acre.
Amadodakazi akhe abonge iZimbabwe ngokupha uyise inhlonipho yeqhawe lesizwe besithi umkhuhlane wemvukuzane yiwo omthetheyo.
Babonge lonina ngesineke sokumonga ngesikhathi egula.
USenator Ndlovu ubhubhele emzini wendodakazi yakhe eSuburbs ngoMvulo njalo utshiye umkakhe, uNkosikazi Sithokozile Ndlovu, amadodakazi amabili uSifiso loEve labazukulu abambalwa. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Kulosakhulayo oweZimbabwe, uMnu. Herbert Knight Ganje, owakhalala isikolo esesemncane, wafika wadubeka okwesikhatshana kwele Botswana, kodwa osengusomabhizimusi onothe okwamagama.
UGanje uselenkampani ebamba izigidi lezigidi zamodala ngomnyaka.
Wasuka eZimbabwe ngomnyaka ka2004 eleminyaka elitshumi lasikhombisa ngemva kokukhalala isikolo ekubanga lakuqala lesikolo senfundo yesecondary ekuForm One eLord Malvern High School eHarare.
UGanje uthi wabona ukuthi wayengenzi kahle esikolo njalo engasithandi watshela unina ukuthi okwesikolo ayisikho kwakhe, wathembisa kodwa ukuthi uzaphinda abuyele eklilasini.
“Ngathola ukuthi isikolo sasingakhwabitheki njalo ngangibona inthuthu esikolo. Ngakhuluma lomama ukuthi ngitshiye isikolo kengizule lamazwe. Nganxuswa ngumngane wami eBotswana, yikho ukuthi ngizame ukuvula ibhizimusi.”
Lalamuhla uGanje kakabuyeli esikolo kodwa osekwenzakele yikuthi sowasungula inkampani engumaqhuzu kuhlangothi lomkambo wokumemezela amabhizimusi, iadvertising agency. Umalawofisi emazweni alitshumi lanthathu kuzwekazi leAfrica.
Uthi bekungelula ekuqaleni ngoba wathi efika eBotswana elala evinkilini le Tuckshop njalo esenza imsetshezanyana efana lokupenda okwayenza ukuthi ayenelise ukulondoloza imali yokubhalisa inkampani.
“Ngathi ngifika eBotswana ngahlala evinkilini leTuckshop okumnyaka ngile mattress kanye lokubhayana kwengubo kodwa ngangilokhe ngicabanga ukuthi ngizakwenza njani ukuthi ibhizimusi lami liphumelele.”
Uthi noma nje engaqedanga isikolo, angeke akhuthaza abantu ukuthi bangayi esikolo. Uthi khathesi katholi isikhathi sokufunda ngoba ehlala esendleleni.
Kodwa uthi okuqhakathekileyo yikuthi ulolwazi olupheleleyo ngebhizimusi yakhe.
“Noma nje ngingafundanga okuyangaphi, kodwa ngiyakwazi konke ngebhizimusi ngingenza nje noma yiwuphi umsebenzi ekampanini yami.”
Ibizo lenkampani yakhe - H & G Advertising - liphuma kumpawu zakuqala kubizo lesibongo sakhe uHerbert Ganje.
Inkampani yakhe ilabayisebenzisayo abanengi abagoqela amankampani amakhulu womhlaba afana labo Coca Cola, iUnilever, iEmirates, I-CA Sales kanye le bhanga leStandard Chartered. Ibhizimusi kaGanje Ibiza izigidi lezigidi zamadola eMelika noma nje engazange afune ukutsho intengo yayo.
UGanje uthi uzimisele ukuncedisa osomabhizimusi abasakhulayo njalo ebakhuthaza ukuthi bangalahli ithemba uma kungahambi kahle.
Uthi kwamangalisa ukuzithola ekuluhlu lwe Forbes Africa Magazine lwabatsha abalitshumi lantathu abakumabhizimusi athembisayo kweleAfrica.
UGanje ukhulele emzini weWaterfalls eHarare lapho afunda khona esikolo seprimary eFrank Jonhson, ngaphambi kokuba aqhubekele phambili esiya kusecondary eLord Malvern lapho afunda umnyaka owodwa wahle watshiyana lemfundo.
UGanje lokhe eyimphohlo kodwa uthi ukhona osethandana laye njalo ukufaka indandatho akusekhatshana. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Sesifikile isikhathi ebesimelelwe ngabanengi!
UMongameli Robert Mugabe wazise ngoLwesihlanu ukuthi uhlelo lokubhalisa abantu abazavota kukhetho lomnyaka ozayo luzaqala ngeviki ezayo mhlaka 14 luyeqgitshwa mhlaka15 ngoZibandlela.
UMugabe wethule isimemezelo lesi kugwalo lwezaziso zikahulumende olweGovernment Gazette.
Umuntu wonke osefikise iminyaka elitshumi lasitshiyangalombili uyakhuthazwa ukubana abhalise kuluhlu lwabalelungelo lokuvota olutsha ngoba oluvele lukhona alusasebenzi. Ikomishini ebona ngokuqhutshwa kokhetho, eyiyo njalo ebhalisa abantu, iZimbabwe Electoral Commision ithi uhlelo lolu lulakho ukungaqali mhlaka 14 njengokuhlela kukaMugabe ngoba bengakatholi imitshina yokubhalisa abantu eyaneleyo. Abamabandla aphikisayo bathi bayakwamukela ukuqala kweZEC ukubhalisa abantu abazavota.
Kodwa bathi bayasola ukuthi ikomishini le izakwelenisa ukubhalisa wonke umuntu ngesikhathi esihleliweyo.
UNkosikazi Rita Ndlovu, umqoqi obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zeMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube, uthe isikhathi esibekwe nguMugabe sincane kakhulu ngakho-ke abantu abanengi kabasoze benelise ukuvota. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
NgoMgqibelo ewetheleni yeHilton eseCoventry eNgilandi kuzabe kulomkhosi wokubuthanisa imali yokusiza inhlelo zokunceda abasakhulayo eZimbabwe.
Lumkhosi wokulibazisa uzulu kudliwa njalo kugiya, owe Dinner Dance/Disco Fundaraising Event, wenziwa yizizalwane zeZimbabwe zikhokhelwa nguMnu. Dumie Moyo, owenza inhlalo ezinceda abaswelayo eZimbabwe.
UMoyo uthe inhlanganiso ekhangelane lomkhosi lo eye Dumi International Aid Charity ikhangelele ukusebenzisa imali ezobuthaniswa ukuthi basize abafundi beNkankezi Secondary School ngokubayakhela indlu zokufundela njalo lokulungisa iWard B6 esibhedlela seMpilo koBulawayo.
UMoyo uphinde watshela umsakazo weStudio7 ukuthi ulesicelo sokuthi wonke umuntu ophila duzane le Coventry lezinye indawo eBhilithane abuye emkhosini lo owenzelwa ukunceda abantu abaswelayo kwele Zimbabwe.
Abafisa ukuthintha uMoyo,bangamthola kukhasi lakhe ebulenjini bokuzilibasiza ngaphansi kwegama lakhe njalo bangamthintha ecingweni lukamakhalekhukhwini kunombolo ezithi +44 79 854 69 535 | isiNdebele |
BULAWAYO —
Ikhomishini ebona ngezokhetho iZimbabwe Electoral Commission (ZEC), ibambisane lenhlanganiso ebona ngokulondolozwa kwelungelo loluntu eye ZimRights labaculi ngoLwesithathu ukusungula uhlelo lokufundisa abantu ngezokhetho bebakhuthaza ukuba bayebhalisa ukuvota ngaphansi kohlelo lweBiometric Voter Registration (BVR) oselungene kudlandla lwesibili.
Amabandla ezombusazwe lezinye inhlanganiso ezizimeleyo seziphume ijumo zayakhuthaza abantu ukubhalisa ukuvota kanye lokuthi bavote ngomnyaka ozayo.
Inhlanganiso yeZimRights ibambene lomculi uKhuxman le Victory Siyanqoba bangena kulanga lesithathu bebhoda koBulawayo ngemota bekhankasela ukuthi abantu bayebhalisa ukuvota.
Izilindo zamabhasi koBulawayo eGodini, eRenkini, eNtumbane leNkulumane Mall kanye lamalokitshi ambalwa ngezinye zezindawo ezithe zafinyelelwa ngaphansi kwalo umkhankaso.
Umgciningcebo weZimrights, uMnu. Themba Chiveya, uthe uhlelo lokukhankasela ukuthi abantu bayebhalisa ukuvota lujonge ukuthi wonke umuntu ayebhalisa kungakhathalekile ukuthi sewake wavota kumbe hatshi.
Umculi uKhuxman Khulekani Bethule ugcizelele esithi kumele abantu baphume ngobunengi babo ukuyabhalisa kugwalo lokuvota.
UNkosazana Easter Zitha, oweqembu lomculo weMbube eleVictory Siyanqoba, uthi nxa abantu besiyabhalisa kumele bahambe labaphila lobugoga.
Osakhulayo uJacquline Ndlovu uthe esikolo seMpumelelo Primary eMpopoma akukhombisi ukuba iZEC iyabhalisa abantu.
Usole kakhulu lokuthulisa kwayo emisakazweni lakumabona kude mayelana lohlelo lolu.
USikhululekile Moyo laye uvumelane loMaNdlovu esithi abantu baphuzile ukwaziswa kodwa esithi uhlelo abaluqalileyo lukhanya luzaba lempumela.
Uhlelo lokubhalisa ukuvota lungene kuhlandla lesibili ngeSonto edluleyo kodwa koBulawayo lakwezinye indawo zeMaNdebeleni jikelele kubelenani eliphansi labantu ababhalise ukuvota uma kuqathaniswa lezinye izigaba zelizwe.
Umkhankaso wokubhalisa ukuvota awukatholi ukubukiswa kumabonakude kanye lokusakazwa osekutshiye inengi labantu lingazi ngohlelo. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Impahla eqakathekileyo empilweni kazulu efana lamafutha okupheka lesepa lokhe isilela kwele Zimbabwe kulandela ukuthengwa kwayo ngobunengi okwenziwe nguzulu ekupheleni kwenyanga edluleyo.
Amadolobho amancane lasemaphandleni yiwo abikwa elodubo olukhulu.
Abanye abakhulume le Studio 7 bathi lukhanya selusabalala okokuthi lulakho ukufinyelela lasemadolobheni amakhulu.
Isakhamuzi sako Bulawayo, uMnu. Edwini Ndlovu, oyisiphathamandla sebandla le People's Democratic Party, uthi loludubo lungabe solwengezelelwa yikusilela kwemali emabhanga.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yabahluza amafutha okupheka, eye Oil Producers’ Association, uMnu. Busisa Moyo, uthi udubo lokusilela kwamafutha okupheka solunganeno njalo bakhangelele ukuluqeda kunsukwana ezilandelayo.
Umkokheli wenhlanganiso yabaphila ngokuthenga kwamanye amazwe bethengisa elizweni, uMnu. Dennis Juru, uthi sokulabanengi abathenga impahla kwele South Africa bethumela izihlobo labangane.
Kodwa umphathintambo wezamabhizimusi amancane, uNkosikazi Sithembsio Nyoni, uthi impahla ethengwa phandle kwelizwe ibingasandanga elizweni ngenxa yomthetho owenqabela impahla yakwamanye amazwe.
Ekupheleni kwenyanga edluleyo okunye obesekusilela ngamafutha ezimota kodwa okwakathesi abikwa esetholakala lanxa osekuhlupha yintengo eyehlukaniswa ngokuthi umuntu uthenga ngayiphi indlela.
Nxa uthenga ngemali yakwele Melika intengo inganeno kodwa nxa uthenga ngokuswayipha ikhadi lebhanga intengo yakhona ithe xaxa. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Amalunga edale lephalamende ngoLwesine apasise umthetho ohlela indlela azasebenzisa ngayo imali yokuthuthukisa izigaba zawo phansi kwesikhwama seConstiutuency Development Fund (CDF).
Ngakolunye uhlangothi, uhulumende wazise ukuthi useze wenelisa ukubhadala amalunga edale ingxenye yemali yeholo kanye leyama allowances ekade ewakweleda yona.
Imali le ifika kuzigidi eziyisitshiyagalombili. Kodwa uhulumende wenelise ukuwahlawula izigidi ezine kuphela. Umabhalane wedale uthe uhulumende uzabhadala imali eseleyo mhlaka 15 ngoMpalakazi.
Isaziso lesi siza ngemva kokuba amalunga ephalamende evuke ubhova ngoLwesithathu phezu kokungabhadalwa, okubangele ukuthi idale lichitheke isikhathi singakafiki.
Imali yeConstiutuency Development Fund izaphiwa amalunga edale alezigaba azimelayo kuphela, okutsho ukuthi amalunga aphansi kweProportional Representation kasoze ayithole.
Lokhu kucunule amalunga la, wona athi imali yokuthuthukisa izigaba leyi kumele iphiwe umuntu wonke olillunga lephalamende.
Isikhwama sokuthuthukisa izigaba lesi silemali eyizigidi ezinhlanu, njalo ilunga ngalinye lizathola inkulungwane ezingamatshumi amahlanu.
Omunye wamalunga alelidale uMnu. Abednico Bhebhe, omela iNkayi South edale utshele iStudio 7 ukuthi uzasebenzisa limali ukuncedisa izakhamizi eziqhuba inhleo zentuthuko esigabeni sakhe. | isiNdebele |
HARARE —
Abatsha abakubandla leZanu PF abasekela uMnu. Emmerson Mnangagwa bathi ngemva kokuxotshwa kwabantu abaqakathekileyo kubandla leZanu PF sebezakhuthaza ibandla labo ukuthi lingavoteli uMongameli Mugabe kukhetho lomnyaka ozayo.
Abakhulume lentathelizindaba namhlanje eHarare abatsha abangaphansi kwenhlanganiso ye Zimbabwe Youth Action Platform (ZYAP) bathe uMongameli Mugabe usedelelwe ngumkakhe, uNkosikazi Grace Mugabe, ofuna isikhundla sikaMnu. Emerson Mnangagwa oxotshwe nguMugabe ngoMvulo.
Omunye wabale inhlanganiso, uMnu. Innocent Mhlanga, uthe kabasoze bagoqe izandla bayekele okwenzakala kubandla leli.
Ugcizelele esithi sokuyikhathi sokuthi umuntu wonke abambane ukwenzela ukususa uMugabe esikhundleni.
Omunye njalo osakhulayo wale inhlanganisa, uMnu. Tonderai Chidawa, uthe bona njengenhlanganiso kuyabadanisa ukuthi ibandla leZanu PF selimi manzonzo nanko omafikizolo sebezitaphuzela uluju ilizwe limi manzonzo.
EKhuluma ngokufanayo, omunye walabo akade bekhuluma kulomhlangano, uGabriel Togarepi, uthe ukuxotshwa kukaMnangagwa sokufuze kutshengise abantu ukuthi uMugabe akwaziyo yikusebenzisa abantu hatshi ukwenza ukuba liphumelele ilizwe leZimbabwe.
Ekhuluma le Studio 7 eHarare, uMnu Bathabile Tlou, ohlaziya ezombusazwe, uthe ukuxotshwa kukaMnangagwa kunikeza amathuba kulabo abafuna ibandla leZANU PF likhitshwe esikhundleni ngoba phela sokusele udokoza kuphela.
Ingcwethi kwezombusazwe, uMnu. Methis Tshuma, uthe ukuxotshwa kukaMnangagwa sokutshengise ukungathembakali kuka Mugabe yena owathi ekhipha uMujuru wlesikhundleni esifanayo wathi kuzaphela ukulwa kuZANU kodwa nanko kasathembi muntu.
Eyinye njalo ingcwethi kwezombusazwe eyale ukusipha igama layo ithe okwenzakalayo kutshengisela ukuthi uNkosikazi Grace Mugabe usezibusela ilizwe lakubandla leZANU PF esithi lokhu akusoze kuguqulwe ngumsindo walabo abasekela uMnangagwa.
Ukulwa okukubandla leZANU PF kwaqala ngemva kokuphela kokhetho luka 2013 lapho okwaxotshwa khona umsekeli kaMongameli uNkosikazi Joice Mujuru kwafakwa uMnangagwa.
Amalunga ebandla leZANU PF asekhuthaze uNkosikazi Mugabe afakwe esikhundleni sika Mnangagwa. | isiNdebele |
WASHINGTON —
UMongameli Robert Mugabe uthi uzasusa umsekeli wakhe, uMnu. Emmerson Mnangagwa, esikhundleni nxa engaqhubekela phambili esenza kubelokuxokozela kubandla leZanu PF.
UMugabe wethule lokhu ngoMgqibelo enkundleni yeWhite City Stadium lapho obekulomkhosi webandla leli owe Presidential Youth Interface Rally owokukhankasela ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Ubezonde egan’unwabu esethule lokhu kulandela ukukhonona okumngceke emkhosini lo okwenziwa ngamanye amalunga ebandla leli uNkosikazi Grace Mugabe ekhuluma enkundleni le.
“Silapha koBulawayo lapho esidinga khona usekelo lwabantu abalakho ukusivotela kukhetho oluzayo. Idolobho lakoBulawayo yilo phela elilandele eleHarare ngobukhulu ngakho-ke akusoze kulunge nxa singanqotshwa lapha. Okumangalisayo yikuthi kulabantu ababuye lapha bejonge ukwenzela phansi ikhosikazi lami. Besengikuzwile phambilini lokhu. Ulelungelo lokukhuluma intando yakhe.
“Siyakwazi ukuthi kulabantu beMasvingo leNkabazwe abathi indawo lezi kazisizo zami ngezika Mnangagwa. Sengizwile ukuthi konke lokhu kwenziwa nguMnangagwa. Ngaphambanisa naukuthi ngimkhethe ukuba abengumsekeli wami na?
UMugabe uqhubekele phambili esethula amagama aqathat ngoMnangagwa esithi nxa efuna kumele abumbe ibandla lakhe hatshi ukwenza kube lokuxokozela kubandla leZanu PF, lapho acatshangelwa ukuba ulecele elifuna athathe isikhundla sikamongameli elizibiza ngokuthi yi-Team Lacoste. Elinye elithiwa yi-Generation 40 licatshangelwa ukuba likhokhelwa nguNkosikazi Grace Mugabe.
Ubesidla amahabula uMugabe ngathi kwenziwa ngumsekeli wakhe. “…Ngaphambanisa na ukuthi ngimnike isikhundla lesi? Nxa ngaphambanisa kumele ngimsuse esikhundleni lesi kungakatshoni ilanga kusasa. Nxa efuna labasekeli bakhe kababumbe elabo ibandla. Singeke saphila ngokuthukwa langokuxokozela kubandla lethu. Kuyayangisa ukuthi ngesikhathi sesigqiba umkhosi wethu lo kubesokusiba lamanyala la. Angikufuni lokhu.”
Umkakhe ubeyitshukele ebandla indaba kaMnangagwa esithi abesifazana sebefuna ukuthi kube lomunye wabasekeli bakamongameli ongowesifazana.
Uthe sebesifuna isikhundla esatshiywa nguNkosikazi Joice Mujuru, owaxotshwa kubandla leli esetheswa icala lokuthi wayefuna ukususa uMugabe esikhundleni okungekho emthethweni,
Unobhala jikelele wohlangothi lwabasakhulayo kubandla leli, uMnu. Kudzayi Chipanga, usekele okwethulwe ngumongameli loNkosikazi Mugabe esithi sokumele kuguqulwe isisekelo sombuso webandla leli ukwenzela ukuba kubelowesifazana ozasekela uMugabe.
Kasenelisanga ukukhuluma loMnangagwa ngodaba lolu. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amabandla ezombusazwe athi ukuswelakala kwemali kuzakwenza kube nzima ukuthi baqhube ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Lokhu bakwethule ngesikhathi abantu abanengi okumangalisayo bengenelisi ukuthatha imali yabo emabhanga ngenxa yokusilela kwamali eZimbabwe.
Amabandla la athi ukuzwelakala kwemali kukhanya kuzaphazamisa inhlelo zabo ngesikhathi sokukhankasela ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
Imali yebulenjini inengi labosomabhizimusi abasavumi ukuthi abantu bayisebenzise ngoba bathi amabhanga awalamali ngakho kuyabahlupha ukuyithola.
Amabandla atshiyeneyo athi nxa kungelamali akwenzakali ukuthi baqhube inhlelo zabo ngoba kuyahlupha ukwenza abakufunayo bengelamali.
Isikhulumi sebandla leZAPU, uMnu. Iphithule Maphosa, uthe kunzima ukulungiselela ukhetho ngoba kudingeka imali kodwa ayikho elizweni lemabhanga.
Olwela amalungelo oluntu, uMnu. Mbuso Fuzwayo, laye uthe kuzabanzima ukuba abantu bayebhalisa ukuvota ngoba abalamali njalo lelizwe alilamali.
Umsekeli kamongameli wePeople’s Democratic Party, uMnu. Kucaca Phulu, uvumelane loMaphosa esithi abantu balala emabhanga njalo kaboni ukuba bazazinika isikhathi sokuyabhalisa ukuvota okuzadala uhlupho lwabathenga abantu ukuba babavotele.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Josphat Mzaca, uthe kuzabanzima ukuba abezombusazwe balungiselele ukhetho lomnyaka ozayo ngenxa yokuswelakala kwemali.
Inengi labantu emadolobheni lemaphandleni sebephila nzima ngenxa yokuswelakala kwemali. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Umanisipala wako Bulawayo usevuselele umsebenzi wokuqhubekela phambili ngohlelo lokufaka izibane ezisebenza ngamandla elanga awe solar.
Uhlelo lolu lwaqala ngomnyaka ka 2015 kodwa lokhe lusenziwa kancane kancane.
Izibane lezi zigoqela ezomgwaqo, ezamawofisi kanye lezokuqondisa ukuhamba kwezimota.
Izibane ezikuFife Street loLeopold Takawira lezikuRobert Mugabe loLeopold Takawira yizo esezifakiwe lawo mandla elanga.
Uhlelo lolu luhambelana lokuguqulwa kweziqondiso zemigwaqo ezintsha kulandela imithetho emitsha yomanyano wamazwe angezansi kwezwekazi leAfrica eyeSouthern African Development Community lokwamukelwa kwayo nguhulumende weZimbabwe.
Abatshayeli bako Bulawayo bakhanya besamukela ngenjabulo izibane eziqondisa ukuhamba lokuma kwezimota emigwaqweni.
Umtshayeli wemitshova, uMnu. Sipho Masina, uthi lokhu kuzakwenza ukuthi ingozi ziphunguke nxa kungela magetsi.
Omunye njalo umtshayeli, uMnu. Gerald Dube, ugcizelele esithi lokhu kuzanceda ngoba izibane lezi ziyabe zingasacitshi njengokuvame ukwenzeka nxa amandla kagetsi engavalwa yinkampani yeZimbabwe Electricity Supply Authority.
Uhlelo lolu lukhangelelwe ukwehlisa ukusentshenziswa kukagetsi njengoba amawofisi amakhulu kamanisipala wako Bulawayo eseleminya phose eyisikhombisa engela magetsi kodwa esebenzisa amandla amafutha awe generator.
Umtshina lowu usebenzisa amafutha angaba ngamalitha angamatshumi ayisikhombisa lanhlanu ngehola elilodwa (75 liters per hour) okudula kakhulu nxa kuqathaniswa lomlilo kagetsi. | isiNdebele |
WASHINGTON —
Abalwa impi yenkululeko abahlanu - uMnu. Douglas Mahiya, uFrancis Nhando, Victor Matematanda, Headman Moyo loHoyini Samuel Bhila – kade besemthethwandaba lamuhla bekhonona ngokuqhatshwa komele umtshutshisi welizwe, uMnu. Ray Goba, abathi akumelanga abesewofisini yomqondisi wabatshutshisi.
Abahlanu laba, abetheswa icala lokuthethisa uMongameli Robert Mugabe, bathi uhulumende kwakungamelanga aqhatshe uGoba ngakho-ke akumelanga ababophisele ukuthi babhala ugwalo olujulileyo besithi kabasasekeli inhloko yelizwe esibhidlize umnotho weZimbabwe.
Kulabanye njalo abamelwe nguNkosikazi Beatrice Mtetwa labanye bakhe abafuna uGoba akhitshwe esikhundleni besithi wake wagwetshelwa ukuvimba amacala kwele Namibia.
Ukuze sihlaziye udaba lolu, iStudio 7 ixoxe legqwetha elibona ngamalungelo oluntu, uMnu. Job Sibanda, othe kukhanya engani abalwa impi yenkululeko bafuna axotshwe uGoba obambe isikhundla esasingesika Mnu. Johanes Tomana owaxotsha umsebenzi kuthiwa kalandeli izinqumo zomthethwandaba.
“Umthetho uyamtshela lowo okumele amkhethe lapha sikhuluma ngomongameli welizwe. Umthetho ukubeka sobala ukuthi okhethwayo kumele abengumuntu onjani. Ngingazi ukuthi abalwa impi yenkululeko lapha bakhweze kuphi emthethwandaba kumbe bathi kalamaphepha afunakalayo loba ngokunye nje okunjengalokho esikesakuzwa okokuthi wagwetshelwa ukuvala amanye amacala eNamibia.
“… Nxa kuyiyonaleyo ndaba yebo sibili kungenzakala ukuthi umuntu olecala kumbe owagwetshwa kwelinye ilizwe elinjenge Namibia ngiyakwazi ukuthi izisebenzi zikahulumende ezinengi akumelanga aqhatshwe nxa elamacala emazweni athize.”
Uphinde wathi icala leli lizaqumbaqumba amagwetha nxa kuyikuthi uGoba engaxotshwa ngumthethwandaba njengoba sokuzamele kuhlolisiswe wonke amacala awahambisa emthethwandaba.
“Engibona kungenzakala yikuthi kuyiwe edale lephalamende lapho okuzalungiswa khona umthetho ozalungisa konke okwenziwa ngesikhathi uGoba esesikhundleni.” | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Umphathintambo omutsha obona ngezemithetho uMnu. Happyton Bonyongwe ubesedale lephalamende okwakuqala ngoLwesithathu lapho abuzisiswe khona ngamalungiselelo okhetho.
UMongameli Robert Mugabe uxotshe omunye wabasekeli bakhe uMnu. Emmerson Mnangagwa esikhundleni lesi kunsukwana ezedluleyo wafaka uBonyongwe.
Amalunga edale lephalamende abuze uMnu. Bonyongwe imibuzo eminengi egoqela ephathelane lohlelo lokupha abantu izithupha.
Osanda kungena esikhundleni sikamphathintambo obona ngendaba zasekhaya, uMnu. Obert Mpofu, laye ubephendula imibuzo yamalunga ephathelane lokusebenza kogatsha lwakhe.
Ummeli weBinga North edale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, utshele iStudio 7 ukuthi batshele uBonyongwe ukuthi kumele uhulumende akhangelisile uhlelo lokupha abantu izithupha ngoba bebanengi abalokhe bengelazo. | isiNdebele |
GABORONE, BOTSWANA —
Imizamo yokuthi kube lendizamitshina ethwala abantu lempahla phakathi kweZimbabwe le leBotswana iqhubeka isehlula ngemva kokuba eyinye inkampani ebephiwe imvumo yokuphapha ingasabanga lesifiso sokwenza umsebenzi lo.
Inkampani yendizamtshina eyeFast Jet bekumele iqale inhambo phakathi kwe Harare leGaborone lonyaka. Kodwa sekwehlule kusitsho ukuthi indlela yeHarare kanye leGaborone izahlala ingela ndizamitshina.
Lokhu kutsho ukuthi izihambi ezifisa ukuphapha kumele ziqale ziyejika eJohanesburg kwele South Africa ukuze zithole indizamtshina ezazifikisa eGaborone noma eHarare.
Kulokukhathazeka ukuthi ukuswelakala kwendizamitshina ephapha phakathi kwamazwe womabili kulakho ukulimaza amathuba okuvula amabhizimusi.
Omunye obona ngezomnotho ongafunanga ukuthi siveze igama lakhe uthi lokhu kulakho ukunyampisa inhliziyo zabafisa ukuthatha inhambo zebhizimusi.
"Ungakhangela abantu abakubhizimusi baqakathekisa isikhathi. Omunye ufuna ukufika ekuseni asuke ngalolelo langa, manje ukuyaqala bedlule eJohannesburg kungabachithela isikhathi.”
Ayisibo abakubhizimusi kuphela abangafisa ukusebenzisa indiza, kulabantu abafisa ukuphapha uma besiya eZimbabwe bevakatshela izihlobo labangane.
“Uyathola ukuthi abanye abantu badiniswa yikuya dlula emngceleni ofana lePlumtree okutshona kugcwele njalo endleleni kulama road blocks. Ngokunjalo kungabangcono ukuphapha, manje ukuyadlula eJohannesburg kutsho ukuthi intengo yokuphapha icina idula okumangalisayo."
EleBotswana lithi inkampani yeFast Jet yanikezwa imvumo yokuqala ukuphapha isiya eHarare ekuqaleni komnyaka, kodwa ukuphuza kokufika kwendizamtshina eziqondileyo, kanye lomumo womnotho ongamanga kahle, ubone inkampani le isehluleka ukuqala ukuphapha.
Kodwa kukhangelelwe ukuthi iFast Jet iqale inhambo phakathi kweHarare leGaborone emnyakeni ozayo, ithatha indawo yeAir Botswana yona eme ukuphapha kulomango nyakenye. | isiNdebele |
Ibhukwana elithi Ngobani Abenza Intando KaJehova Lamuhla? lenzelwe ukuthi silisebenzise ekuqaliseni kwesifundo kumbe ekupheleni kwaso. * Izifundo 1 kusiya ku-4 zinceda esifunda labo iBhayibhili ukuthi bazwisise ukuthi singabantu abanjani. Izifundo 5 kusiya ku-14 zibatshela ngemisebenzi yethu njalo izifundo 15 kusiya ku-28 zibachasisela ngokuthi inhlanganiso yethu isebenza njani. Izifundo lezi kumele zifundwe ngokulandelana kwazo ngaphandle nxa ubona kulesidingo sokuthi leqe liyefunda esinye. Isifundo ngasinye silikhasi elilodwa njalo lingasifunda ngemizuzu engu-5 kusiya kwengu-10.
Buza umbuzo osesihlokweni
Balani isifundo. Lingasibala sonke kumbe libale indima ngendima
Xoxani ngeliyabe likubalile. Mbuze imibuzo engaphansi kwekhasi njalo xoxani ngamapikitsha. Khetha imibhalo elizayibala lelizaxoxa ngayo. Veza ukuthi izihlokwana ziwuphendula njani umbuzo osesihlokweni
Balani ibhokisi elithi “Thola Okunengi” nxa likhona njalo khuthaza ofunda laye ukuthi akwenze elikufunde ebhokisini
^ indima 3 Ibhukwana eliku-inthanethi lilezinto ezintsha. | isiNdebele |
HARARE —
Uzulu weZvishavane esabelweni seNkabazwe ulethelwa izithelo ezilohlonzi yinhlanganiso yeBethany Project ebona ngenhlelo ezigoqela ukubambanisa abantu lokunye okutshiyeneyo.
Inhlanganiso le iqalise ukuzebenzelana lozulu ngomnyaka ke1998 ize ithole usizo kunhlanganiso ezimele yodzwa eye OXFAM.
Umqondisi wayo, uNkosikazi Rebecca Gumbo, uthi iBethany Project ibafundise ukuvimbela ukumemetheka kwegcikwane leHIV lokunye okutshiyeneyo.
Uthi bakubona kumqoka ukusebenzelana labasakhulayo, ikakhulu abazelwe belegciwane lengculaza, ukubabonisa kwezokuqakatheka kukunatha amaphilisi anjengama ARV ngokufaneleyo njalo bengeqisi ukuwanatha.
Inhlanganiso le isebenza njalo labesifazana ukubasiza ngokwehlisa inani lababamba ingcikwane lengculaza.
IZvishavane ngesinye seziqinti ezibhekane lenkinga ezinengi okubalisa ukusilela kokudla osokudale ukuthi kube lobuyanga obesabekayo. | isiNdebele |
Amalunga enhlanganiso yabasakhulayo edlelana lebandla le Zanu PF aseqalisile ukwethekelela amadolobho atshiyeneyo eZimbabwe lapho abafuna ukuthi kuthathwe amabhizimusi asezandleni zabantu bemazweni.
Abamele iUpfumi Kuvadiki – Inotho Kwabatsha athi asehlolisise amabhizimusi athengisa impahla enzikini yedolobho lakoBulawayo okutshengisa ukuthi asezandleni zabantu abavela eChina, Nigeria le India.
Inhlanganiso le ithi isanda kuthola okufanayo kumabhizimusi ase Harare athengisa izicathula, izigqoko, amaplanka, iphenda, ukudla layo yonke imfukufuku engatsho lutho.
Ithi akumelanga osomabhizimusi bakwamanye amazwe bavule amabhizimusi la eZimbabwe.
Iphinde yathi kumele benze amabhizimusi amakhulu kulokuthi bangene kulawo athengisa impahla kumbe apheka isitshwala lokukhanzinga amagqwili.
Amalunga enhlanganiso le akhangelelwe ukuthi azakwethekelela amadolobho anjenge Gweru, Kwekwe, Mutare lamanye atshiyeneyo kusukela ngeviki ezayo.
Umnu. Matson Hlalo omele iMzilikazi kudale le Senate njalo ongusomabhizimusi koBulawayo uthi akulunganga okwenziwa yinhlanganiso le. | isiNdebele |
UJehova usinika ukudla okunengi okuqinisa ukholo lwethu. Ufanana lomuntu olesandla esivulekileyo opha izethekeli zakhe ukudla okunengi.
“UJehova uSomandla uzakwenzela abantu bonke idili”
25:6
Ngezikhathi kubhalwa iBhayibhili ukudla ndawonye kwakutshengisa ukuthi abantu ngabangane njalo bayazwanana
‘Idili lokudla okumnandi, idili lenyama enhle kakhulu lewayini elihle kakhulu’
Ukudla okumnandi lewayini elihle kumela konke esikuphiwa nguJehova okuqinisa ukholo lwethu | isiNdebele |
Mmemezeli WoMbuso Othandekayo:
AKE uzicabange uyisisebenzi saseBhetheli yeBrooklyn kungoLwesihlanu ekuseni ngo-October 2, 1914. Uhlezi endaweni yakho yansuku zonke etafuleni elidlela kuyo ekuseni, limelele ukuthi uMfowethu u-C. T. Russell afike. Lisalibele lizwe gwabu isivalo, thutshu uMfowethu uRussell. Uyama kancane njengenjayelo, alibingelele ngentokozo esithi: “Livuka njani lonke?” Kodwa esikhundleni sokuthi ayehlala endaweni yakhe utshaya izandla abasenika isaziso esithokozisayo, athi: “Izikhathi zabeZizwe seziphelile, amakhosi azo asebuse kwenela!” Kuyakwalela ukuthi uyivalele ngaphakathi intokozo yakho, akulamuhla wasilindela isikhathi lesi! Lonke eliseBhetheli liyazamukela izindaba lezi ngokuqakeza ngentshiseko okwesikhathi eside.
Sekwedlule iminyaka eminengi kakhulu kusukela uMfowethu uRussell wanika isaziso lesi esasivusa usinga. UMbuso kaNkulunkulu usufezeni kusukela khonapho? Ngeke sikubale sikuqede! Esebenzisa uMbuso, uJehova usehlambulule njalo waqeqetsha abantu bakhe, kusukela beseseyizinkulungwane ezilutshwane nje ngo-1914 kuze kufike khathesi lapho asebesedlula khona i-7 500 000. Ukuqeqetsha lokhu sekukusize kangakanani wena?
Lamuhla sijayele ukuzwa abafowethu besithi, “Inqola kaJehova yasezulwini iyagijima!” njalo aliqiniso lawomazwi. Kodwa iqiniso elikhona ngelokuthi kusukela ngo-1914, inqola yasezulwini emela ingxenye engabonakaliyo yenhlanganiso kaJehova, ibilokhu igijima ngesiqubu esikhulu njengoba uzabona ekufundeni kwakho ibhuku leli. Ukuze abamemezeli boMbuso batshumayele izindaba ezinhle emhlabeni wonke, basebenzise izindlela ezitshiyeneyo ezintsha ezigoqela amaphephandaba, ukuhamba bethwele amabhakane, amabhayisikopo, amakhadi okufakaza, amagilamafoni, njalo basebenzise irediyo le-Internet.
Ngenxa yokuthi uJehova uwubusisile umsebenzi lo, khathesi sesisenelisa ukudinda amabhuku ethu amahle asekelwe eBhayibhilini ngezindimi ezedlula 670 lokuthi siwanike abantu mahala. Izisebenzi ezizidelayo ziyancedisa ukwakha amaWolu oMbuso, amaWolu eMihlangano eMikhulu kanye lamawofisi egatsha kokubili emazweni anothileyo lasemazweni athuthukayo. Nxa kungaba lengozi abafowethu labodadewethu abathandekayo bayagijima bayencedisa labo abaphakathi kohlupho, betshengisa ukuthi ‘bazalelwe izikhathi zenhlupheko.’—Zaga. 17:17.
Kwezinye izikhathi abafundisi labaphikisi baletha “izinhlupheko ngezimemezelo” kumbe ngomthetho, kodwa kuyasiqinisa ukholo ukunanzelela ukuthi imizamo yabo engaqondanga ijayele ukuphetha incedise “ekuqhubeleni ivangeli phambili.”—Hubo. 94:20; Flp. 1:12.
Kuyisibusiso sethu ukusebenza kanye lani njengoba sonke ‘siyizisebenzi zalapha ekhaya.’ Siyalithanda kakhulu lonke. Sithandazela ukuthi okumunyethwe libhuku leli kulenze liqakathekise ilifa lenu elivela kuJehova ukwedlula loba nini.—Mat. 24:45.
Silifisela konke okuhle
Abafowenu,
IQula Elibusayo laboFakazi bakaJehova | isiNdebele |
WASHINGTON —
Ibutho leZimbabwe lisanda kwethusela abakhokheli bebandla leZanu PF ukuthi lilakho ukungenela kwezombusazwe nxa kungamiswanga ukuxotsha kwalabo abacatshangelwa ukuba basekela uMnu. Emmerson Mnangagwa osanda kuxotshwa kuhulumende.
Kambe bakhona abebutho abasekela uMongameli Mugabe na? Bakhona abathi uMongameli Robert Mugabe kasala masotsha amsekelayo kulandela okwethulwe nguGeneral Constantino Chiwenga izolo.
Omunye walabo abathi uMugabe kasasekelwa libutho nguRetired Colonel Thomas Ngwenya, owake wakhokhela ibutho leZIPRA ngesikhathi sempi yenkululeko.
Abazi ngokwenzakala eZimbabwe bathi uMugabe usekelwe ngababalisa uBrigadier General Douglas Nyikayaramba labanye abalihlekana.
Bathi uNyikayaramba labanye abambalwa balakho ukuvikela ukuba kuhluthunwe umbuso libutho.
Kodwa-ke, uMnu. Max Mnkandla, owayekuvuyo leZIPRA ngesikhathi sempi yenkululeko uthi uMugabe usezimele yedwa. Uthi uMugabe wafakwa libutho okumele ukuthi ngabe uyalihlonipha.
UMnkandla uthi ibutho lilelungelo lokumsusa esikhundleni nxa enganzi kahle. Uthi osokufanele yikuthi uMugabe asuke esikhundleni ngoba kasela sekelo lwebutho.
Kasenelisanga ukuxoxa lesiphathamandla zikahulumende kanye labaphathintambo bebandla le Zanu PF ngodaba lolu. | isiNdebele |
BULAWAYO —
Amakhosikazi eZimbabwe alokhe ebhekane lohlupho lobudlwangudlwangu akhuthaza uhulumende lamalunga edale lephalamende ukuba baphume lemithetho yokubavikela ngoba kuvimba intuthuko yesizwe.
Emhlanganweni oqoqwe yinhlanaganiso elwela amalungelo abesifazane ngoLwesihlanu, koBulawayo eyeVoice of the Voicelesss (VOVO) omama bathe ubudlwangudlwangu buqhubekela phambili njalo inkundla ezinengi ezebulenjini sezivame ukukhupha imibiko lezithombe ezikhombisa omama behlukuluzwa.
UNkosikazi Miles Moyo, umqondisi weVOVO, uthe ucwaningo abaluqhube ngoNhlangula lonyaka luveze ukuba omama abangamatshumi amahlanu lane ekhulwini bayadlwengulwa kodwa kubanzima ukuyamangala emapholiseni ngoba lakhona bafika bengaphathwa kahle kumbe baphinde badlwengulwe.
UNkosazana Thando Gwinji, okhokhela inhlanganiso yeYouth for Innovation Trust, uthe abasakhulayo emhlabeni jikelele abayisilinganiso sokungamatshumi amahlanu lanye ekhulwini yibo abaphatheka kudlakela baphinde lubahluphe ngakho umhlaba jikelele kumele uphume lamasu okulungisisa lesi simo.
ABATHENGISA IMZIMBA
Omama abaphila ngokuthengisa Imzimba labo baveze inkinga ababhekana lazo emsebenzini wabo besithi amapholisa abathwalele ubhulo lalabo abazenza abathwala abantu ebusuku ngoba labo balakho ukubadlwengula.
UNkosikazi Audrey Moyo uthe zinengi inkinga ababhekana lazo njalo njengabesifazana kunzima ukuzivikela.
UNkosikazi Amanda Nkosi, owe Populations Services International (iPSI) osebenzela esiqintini seBubi lamantombazana athengisa ucansi, uthe kulezi insuku banengi abasakhulayo abangene kulelibhizimusi njalo kabazazi indlela zokuzivikela ukungabambi imikhuhlane losizo lokwelatshwa ukuba lutholakalaphi.
UNkosikazi Sikhanyisiwe Ndlovu, oyisitabane ohlala koBulawayo, ubike ukuba ngendlela umhlaba obabheka ngayo kunzima ukuphila kumbe ukumangala nxa bengadlwengulwa.
Inhlanganiso yeUnited Nations Population Fund ithi eZimbabwe phakathi kwabantu abathathu oyedwa wabo oleminyaka elitshumi lanhlanu kusiya kwabaleminyaka engamatshumi amane lasitshiyangalonye sewake wabhekana lokuhlukunyezwa, kuthi oyedwa kwabane sewake wadlwengulwa esaseleminyaka elitshumi lanhlanu.
Ekuzameni ukwehlisa loludubo, inhlanganiso yeUNFPA, isiqalisile ukusebenzelana lohulumende weZimbabwe kugatsha lweWomen Affairs, Gender and Community Development lezinye inhlanganiso ezizimeleyo ngemizamo yokwehlisa udubo lobudlwangudlwangu elizweni. | isiNdebele |
|Next Page|
Kuqakathekile ukuthi ofundayo azwisise ukuthi uhlelo lolimi lwesiNdebele lumi njani ukuze aphathiseke ekusebenziseni isichazamazwi. Kungadingeka ugwalo olugcweleyo ukuchaza uhlelo lolimi ngakho lapha sichaze nje kuphela ngamafitshane ukuze ofundayo aphathiseke ekusebenziseni isichazamazwi. Kuqakathekile njalo ukuzwisisa amagama asetshenziswayo lapha ngoba asimagama owathola enkulumeni yansukuzonke. Nanzi impawu zenkulumo eziyizo esizichazileyo lapha ngamafitshane:
Ibizo
Ibizo ligama elikhomba into esingayibona loba engeke sayibona. Emutshweni ibizo lingaba ngumenzi kumbe umenziwa. Amabizo esiNdebele akhiwe ngeziqalo kanye leziqu.
Iziqalo zamabizo
Iziqalo yizo eziveza ukubana ibizo likhomba ubunye loba ubunengi, njegalokhu:
Amabizo ahlelwe ngezigaba zawo kusetshenziswa iziqalo zamabizo njengalokhu okuvezwe ngaphansi.
Uhlelo Lwezigaba Zamabizo
Loluluhlu lweziqalo zamabizo lwasungulwa yingcwethi yezindimi zabaNsundu uCarl Meinhorf onguye owaqala ukuhlela amabizo ngezigaba zawo. Izigaba 16, 17 lo 18 ayisimabizo kodwa yizandiso zendawo.
Iziqu Zamabizo
Loba nje iziqu zingavezi ukubana ibizo lichaza ubunye loba ubunengi njalo zingaphathisi ekuhlelweni kwamabizo ngezigaba zawo, iziqu yizo eziqukethe ingcazelo yebizo. Kodwa ingcazelo ekhonjwa libizo icaca kuphela nxa sekufakwe isiqalo esifaneleyo. Isiqu singathatha-ke iziqalo ezehlukeneyo sikhomba amabizo ahlukeneyo kodwa elobudlelwano obuthile kungcazelo.
Isakhi sokunciphisa
Iziqu zamabizo zingajobelela isakhi sokunciphisa esingu -ana loba
-anyana njengalokhu:
Kumele sinanzelele ukuthi wonke amabizo acina ngonkamisa -a, -e, -i bayasuswa onkamisa sijobelele u-ana, kuthi acina ngo -o, loba -u bayasuswa besekufakwa isakhi -wana. Kwamanye amabizo lesisakhi sokunciphisa sikhokhelela ekulwangiseni njengalokhu:
Isakhi sesikhuliso -kazi
Amabizo amanengi angajobelela isakhi sesikhuliso njengalokhu:
Isakhi sobulilikazi -kazi
Amabizo akhomba izinto eziphilayo angajobelela isakhi sobulilikazi njengalokhu:
Amabizo Avela Kwezinye Incezu Zenkulumo
Amabizo ayakhiwa kusetshenziswa ezinye incezu zenkulumo njengalokhu:
Amabizombaxa
Akhona amabizo akhiwa ngokusebenzisa incezu ezehlukeneyo zenkulumo abizwa athiwe ngamabizombaxa. Nanzi izibonelo zawo:
Isabizwana soqobo
Isabizwana ligama elisetshenziswa esikhundleni samabizo, lime njalo lenze umsebenzi webizo. Silakho ke ukuthi sithi isabizwana ligama elisabizo. Isabizwana soqobo luhlobo lwesabizwana esilakho ukusibona ngesijobelelo saso u-na. Nanzi izibonelo zawo:
Kuqakathekile ukuthi siphawule ukuthi isabizwana lesi sisisebenzisa kakhulukazi emtshweni uma sifuna ukugcizelela inkulumo.
Isenzo
Isenzo ligama elikhomba okwenziwa ngusobizo. Izibonelo zezenzo emutshweni nanzi:
Umntwana uya khala
Umsuka Wesenzo
Umsuka wesenzo yiyona nsika yesenzo lapho izakhi ezinjengezijobelelo lezivumelwano ezixhunywa khona. Umsuka wesenzo yiwona oqukethe okukhonjwa yisenzo. Nanzi izibonelo zemisuka yezenzo:
Isiqu Sesenzo
Ungafaka unkamisa wokucina -a kumsuka wesenzo wakha isiqu sesenzo njengalokhu:
Isiqu sesenzo sipha ingcazelo egcweleyo yesenzo kukanti umsuka ukhomba nje kuphela ukuthi isenzo sitshoni.
Izivumelwano
Ubudlelwano phakathi kwesenzo losobizo budalwa yizakhi ezithiwa yizivumelwano zenhloko, nanzi izibonelo zezivumelwano zenhloko:
Abadala bahamba kancinyane
Sizananzelela ukuthi isakhi sesivumelwano senhloko sifana lesiqalo sebizo.
Kwesinye isikhathi siyasebenzisa lesivumelwano sikamenziwa njalo lesisivumelwano siza phambi kwesivumelwano senhloko. Isivumelwano sikamenziwa sivumelana lesiqalo sebizo elingumenziwa njengalokhu:
Umfana uyalikhaba ibhola
Impambosi Zesenzo
Impambosi zesenzo yizijobelelo ezingena phambi komsuka wesenzo lonkamisa wokucina ongu -a. Impambosi zesenzo zipha imiqondo etshiyeneyo engakhonjwa yisenzo kusiya ngokuthi kusetshenziswe yiphi impambosi.
Inkathi
Inkathi esiNdebeleni siyithola ezenzweni ngoba kulapho izakhi zenkathi ezixhunywa khona. IsiNdebele silenkathi yamanje lenkathi edluleyo lenkathi ezayo. Nanzi ezinye zezakhi zenkathi:
Inkathi Ezayo: -za-, -ya- -zo-, -yo-
Inkathi Edluleyo: -a-
Inkathi Yamanje Esaqhubeka: -ya-
Inkathi Esanda kudlula: -ile, -e.
Izakhi zenkathi silakho ukuzehlukanisa kabili. Kukhona izakhi zenkathi ezivumayo [+ve] lezakhi zenkathi ezilandulayo [-ve]. Nanzi izibonelo ezilandelayo eziphawula lokhu:
Izibanjalo
Kulamagama asebenza njengezenzo emutshweni kodwa wona engasizenzo njengalokhu:
Umfowabo ulisela
Amagama la athiwa yizibanjalo. Nanzi izakhi zezibanjalo:
Uzananzelela ukuthi izibanjalo zakhiwa zithathelwa emabizweni, ezabizwaneni lezichasisweni.
Izenzukuthi
Isenzukuthi siyisilandiso emutshweni njengesenzo lesibanjalo kodwa sona sehlukile kulalezizimpawu zenkulumo ngenxa yokubunjwa kwaso lendlela esilandisa ngayo. Isenzukuthi siyagcizelela njalo sipha umfutho walokho esikuchazayo njengalokhu:
kuluhlaza tshoko
Singasehlukanisa kabili isenzukuthi ngokwakhiwa kwaso sinanzelela ukuthi kulezenzukuthi zemvelo esingake satsho ukuthi zithathelwe kuziphi impawu zenkulumo. Ezinye zezenzukuthi zemvelo zigoqela lezi:
Inengi lezenzukuthi ngezibunjwa ngezinye incezu zenkulumo ikakhulu amabizo lezenzo. Izakhi zezenzukuthi yilezi: -iyani(e) lo -i . Nanzi izibonelo zezenzukuthi ezibunjwa emabizweni lezenzweni:
Izichasiso
Isichasiso ligama elichaza ibizo noma isabizwana emtshweni. Kufanele njalo ukuthi isichasiso sandulelwe libizo kumbe isabizwana elisichazayo kulowo mutsho. Kukhona ukuthi izichasiso zizihambele zodwa kungela mabizo noma izabizwana. Zonke izichasiso zakhiwe ngezakhi ezimbili, ezithi isivumelwano kanye lesiqu. Uhlobo lunye ngalunye lwesichasiso lulezivumelwano zalo. Nanzi inhlobo zesichasiso esilazo:
isiphawulo, isibaluli, inani, ubumnini
Isiphawulo
Njengezichasiso zonke, isiphawulo silezakhi ezimbili, isivumelwano lesiqu. Izivumelwano zesiphawulo sizakha ngokuqalisa ngesakhi sokuchasisa u a eziqalweni zamabizo. Nanzi izibonelo:
Nanzi iziqu esilakho ukuzisebenzisa lezivumelwano zesiphawulo:
Kuqakathekile ukuthi unanzelele ukuthi isiphawulo sisetshenziswa emtshweni losobizo esimchazayo njalo esimlandelayo njengalokhu:
(a) Abafana abakhulu bonke sebekhonjiwe.
Silakho njalo ukusebenzisa isiphawulo lesijobelelo sesinciphiso -ana loba -anyana, kanti njalo isiphawulo esiyisinciphiso siyalandela ibizo eliyisinciphiso. Nanzi izibonelo:
(a) EHarare izipatsha sezinenganyana .
Silakho njalo ukusebenzisa isakhi sesikhuliso u-kazi leziphawulo ezimbalwa kanti futhi iziphawulo ezilalesi sijobelelo zingalandela ibizo eliyisikhuliso njengalokhu:
(a) Sekulobhinya lapha othi engumahlekehlathini aphinde athwale ingwane enkulukazi .
Isiphawulo silakho ukuguqulwa senziwe isabizwana sokuchasisa kanye lokuba yisibanjalo. Nanzi izibonelo zombili:
(a) Omncane nguye ototozwayo.
Nxa isiphawulo sesenziwe isibanjalo njengaku (b) silakho ukusebenzisa isiphawulo ngokulandula ngokusebenzisa isivumelwano sesibaluli kanye lesakhi sokuphikisa u- nge . Khangala isibonelo esilandelayo:
Umkadadewethu wayefuna umfazi ongemdala .
Nanzelela ukuthi kuzozonke izibonelo ukuhambelana phakathi kukasobizo lesichasiso kuvezwa yizivumelwano. Isiphawulo siyamchaza usobizo noma esephenduke waba yisibanjalo kumbe isandiso.
Isibaluli
Isibaluli njengesiphawulo laso sichaza usobizo. Isibaluli sisetshenziswa losobizo esimchazayo njalo siyamlandela emtshweni. Isibaluli siyamchaza usobizo loba esephenduke waba yisibanjalo kumbe isandiso. Isibaluli laso, njengesiphawulo, sakhiwe ngezingxenye ezimbili, isivumelwano lesiqu. Isivumelwano yiso esikhombisa ubudlelwano phakathi kwesibaluli losobizo esimchazayo.
Izivumelwano zesibaluli ziyafana lezivumelwano zesiphawulo ngaphandle kokuthi ezesibaluli kazilabo omankankana. Nansi isibonelo sokwakhiwa kwezivumelwano zesibaluli zesigaba 1. lesigaba 9:
Kukhona izinhlobo zeziqu esingazisebenzisa lezivumelwano zesibaluli. Nanzi iziqu esilokuzisebenzisa lesivumelwano zesibaluli. Zehlukaniswe zabayimihlobo elandelayo:
a) Kukhona iziqu zesibaluli ezomdabuko ezihlanganisa lezi:
-qotho, -qatha, -banzi, -ngcono, -munyu
b) Izivumelwano zesibaluli zingasetshenziswa njalo leziqu ezikhomba imibala ezihlanganisa lezi:
-mhlophe, -mnyama, -nsundu, -mpofu.
Nanzelela ukuthi emabizweni eyimibala yezinkomo kweqiwa unkamisa wakuqala bese kuqalwa ngesivumelwano sesibaluli njengalokhu:
c) Izivumelwano zesibaluli zingasetshenziswa futhi leziqu zamabizo:
-manzi, -makhaza, -buhlungu, -buthundu.
Phakathi kwemihlobo yeziqu zesibaluli esesizikhangele ngaphambilini, kukhona ethize engasetshenziswa lezijobelelo zesinciphiso u-ana,
-anyana. Nanzi izibonelo:
Upheke utshwala obumunywana .
Nanzelela njalo ukuthi kukhona ukulwangisa ekwakheni izinciphiso emagameni athize njenga ku (a) lo (b) kuzibonelo eziphezulu.
Silakho ukusebenzisa iziqu ezithize zesibaluli lesakhi sokukhulisa
UThemba ubehamba lesihlophekazi sentombi.
Izivumelwano zesibaluli silakho ukuzisebenzisa futhi lezenzo, iziban-jalo, izandiso, izabizwana zenani -dwa ezikhomba ubunye njengalokhu okulandelayo:
Ungaphi unkanzana osebenzayo ?
Izivumelwano zesibaluli silakho njalo ukuzisebenzisa leziqu ezihlanganisa lezi ezilandelayo:
Nanzi izibonelo ezimbalwa:
Umntwana ongaka ophendulana labadala!
Nanzelela ukuthi kukhona iziqu ezithize zesibaluli okungathiwa yiziqu-mbaxa. Nansi isibonelo:
Umongikazi onhliziyo-mhlophe.
Nanzelela ke ukuthi isibaluli, njengesiphawulo, singamchaza usobizo noma eseguquke waba ngolunye ucezu. Zikhona njalo ezinye ingcezu ezihlanganisa amabizo, izabizwana kanye lezibanjalo esingazakha ngezibaluli.
Inani
Inani lalo lilengxenye ezimbili, isivumelwano lesiqu, njengezinye izichasiso. Lakunani ukuhambelana kukasobizo lenani kuvezwa yisivumelwano. Zine iziqu zenani esiNdebeleni.
-phi? -ni? -mbe -nye.
Nanzi izibonelo zesiqu -phi? lesiqu -nye kusigaba 1. lo 4.
Izivumelwano zenani zakhiwa ngokususa unkamisa wakuqala wesiqalo sebizo, ngaphandle kukasigaba 1, 1a lo 6 lapho esiqala khona ngonsingankamisa w - esikhundleni sokuqala ngondebembili u m - okwenziwa esiZulwini.
Nanzi izibonelo zokusetshenziswa kweziqu zenani esiNdebeleni:
Ukhatshwe yiphi idonki?
Silakho ukwakha izabizwana lezibanjalo ngenani njengalokhu okulandelayo:
Isabizwana Þ wuphi? ziphi?
Ubumnini
Ubumnini yisichasiso esichaza usobizo okumele sihambe laye njalo siyamlandela. Enkulumeni indlela yokulandela kwamagama ilakho ukuguquka isichasiso sandulele usobizo kumbe njalo usobizo atshiywe ngaphandle. Lapho-ke ubumnini buba yisabizwana sokuchasisa. Njengazozonke izichasiso, ubumnini bulengxenye ezimbili, isivumelwano lesiqu. Zonke izivumelwano zobumnini zigcina ngonkamisa -a. Kukhona ke ukulumbana kwabo nkamisa njengalokhu okulandelayo:
Ikhanda la umuntu Þ ikhanda lo muntu.
Nanzelela ukuthi kukhona inguquko ethize kubonkamisa. Inguquko le yenzeka ilandela indlela enje:
u a ulumbana lo a kuvele u a : a + a Þ a
Izivumelwano zesibaluli sizisebenzisa leziqu ezahlukeneyo. Silakho ukuqalisa ngazo emabizweni njengakuzibonelo eziphezulu u(a) lo (b). Singaqalisa ngazo njalo eziqwini zobumnini ezithathelwa ezabizwaneni. Nanzi izibonelo:
Inkomo yakhe ingene emasimini akithi.
Silakho njalo ukusebenzisa isivumelwano sobumnini lesabizwana sokukhomba kanye lesabizwana sokuchasisa njengalokhu okulandelayo:
Umntwana walapha useluhlupho.
Isivumelwano sobumnini silakho futhi ukusebenza lesandiso. Nansi isibonelo:
Izibungu zaphansi ziyaluma. Þ ( za - phansi ).
Kukhona njalo ezinye izivumelwano ezisetshenziswa uma ngabe ibizo elimele umnini lingelesigaba 1a ubunye. Lezi zivumelwano zakhiwa ngokujobelela isakhi sobumnini - ka esivumelwaneni senhloko. Nanzi izibonelo zesigaba 1. lesigaba 11.
Sinanzelela ukuthi izivumelwano lezi kuqaliswa ngazo emabizweni akhomba umnini, noma nje zona zivumelana lalokho okungokomnini njenga kuzibonelo lezi:
Imfuko kagogo ingaphansi komqamelo.
Izandiso
Izandiso zandisa lokho okwenziwa yisenzo ngokuveza indlela okwenziwa ngayo, lendawo lapho okwenzakala khona kanye lesikhathi lapho lesosenzo esenzakala ngaso. Ngaleyondlela sizehlukanisa kathathu izandiso njengokulandelayo:
Izandiso zendawo
Izibonelo zezandiso zendawo nanzi:
Ngakho izakhi zesandiso sendawo yilezi,
e-.ni
Izandiso zenkathi
Izibonelo zezandiso zenkathi nanzi:
Ngakho izakhi zezandiso zenkathi yilezi:
e-..ni
Izandiso zesimo
Izibonelo zezandiso zesimo nanzi:
Ngakho izakhi zezandiso zesimo yilezi:
ng-, njenga-, nganga-, la-,
Kumele unanzelele ukuthi kukhona izandiso zemvelo esingeke satsho ukuthi zathathelwa ngaphi njengalezi:
ntambama, phakade, phakathi, phandle, nini? njani? njalo, nje, impela.
Izihlanganiso
Izihlanganiso zimpawu zenkulumo ezihlanganisa imitsho loba imiqondo emibili ledlula lapho uma isemutshweni munye. Izihlanganiso zimpawu zenkulumo zemvelo ngoba asingeke satsho ukuthi zithathelwa ngaphi kanti futhi loluhlobo lwempawu zenkulumo aluguquki lula. Nanzi izibonelo zezihlanganiso:
kodwa, futhi, kumbe, mhlawumbe, njalo. | isiNdebele |
Amabandla amancane aphikisayo athi kumele avunyelwe ukupha imbono yawo ekulotshweni komhlahlandlela wokhetho njalo abe lamalunga kukomidi yeJomic.
Amabandla la, agoqela iZapu, MDC99, Zanu Ndonga leMavambo/Kusile ethule isicelo lesi kuzithunywa zikaMongameli Jacob Zuma weleSouth Africa emhlanganweni oyenzelwe eHarare ngoMvulo.
UZuma ngumlamulankunzi kudaba lweZimbabwe, okungumthwalo awuphiwa ngumanyano weSadc.
Amabandla la athi engaba lamalunga kuJomic, kuzaphathisa ekuthini loluhlangothi lulwisane lodlakela kanye lokufuthelana okukhona elizweni.
IJomic ikhangelelwe njalo ukuba lamalunga avela kuSadc Troika agoqela uAmbassador David Katye oweTanzania loColly Muuyu oweZambia. EleSouth Africa lalo lizakhetha ilunga lalo.
Abantu laba bazavezwa kuJomic mhlaka 25 kuyonale inyanga. UMnu Gideon Chinogurei, umabhalane obona ngokwenzakala ewofisini kaMnu Job Sikhala, umkhokheli weMDC99 uthi iqula likaZuma lamukele izikhalazo zabo kuhle.
Kunjalo nje, iJomic ithi ngoLwesithathu eHarare izakuba lomhlangano wabagcinisihlalo bayo ezigabeni besethula imbiko ephathelane lomumo wodlakela endaweni zabo.
Nyakenye ugatsha lolu lubumbe amakomidi ezabelweni zelizwe ezilitshumi agoqela inhlanganiso ezizimeleyo, inkokheli yomdabu kanye leyezinkonzo emizameni yokulungisisa uhlupho lodlakela.
Udlakela kwezombusazwe lubikwa soluqonga ngesikhathi uMongameli Robert Mugabe esithi ufuna ukhetho lwenziwe lonyaka.
Ilunga leJomic, uNkosazana Thabitha Khumalo oweMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai uthi udaba lodlakela yilo oluzaphathwa kakhulu emhlanganweni wangoLwesithathu. | isiNdebele |
Idale le Management Committee ebona ngokulotshwa kwesisekelo sombuso esitsha, iCOPAC ithi isikhangelele ukuqedisa ugwalo lwakuqala, iDraft, olwesisekelo sombuso esitsha kunsukwana ezilutshwana ezilandelayo.
Abazi ngokwenzakalayo ku khomidi le batshele iStudio 7 ukuthi sebevumelene kuko konke kade kusele kulenga. Bathi likomidi ivumelene ukuthi izizalwane zeZimbabwe ezihlala ngaphandle kwelizwe zilakho ukuphiwa imvumo yokuba yizizalwane zeZimbabwe lamanye amazwe, iDual Citizenship.
Okunye okuvunyelenweyo kugoqela ukwabela izabelo amandla okuzibusa, iDevolution. UChris Gande weStudio 7 uxoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Brilliant Mhlanga opha imbono yakhe ngaloludaba. | isiNdebele |
GWANDA —
Isizalwane sakwele Sweden UNkosazana Kersti Palmberg kunsukwana ezedluleyo uphe uncedo lwesipho senjini yamanzi esebenza ngamandla elanga iSolar Powered Water Engine kuzakhamizi zeTshanyawugwe eGwanda.
UPalmberg ukhuthaze izakhamizi ukuthi zithathe lelithuba ukuthi zilime ngamandla ukuze ziguqule impilo zemuli zabo.
UPalmberg utshele izakhamizi zeTshanyawugwe ezansi yeMaNdebeleni ukuthi yena kayisiso sinothi kodwa wathintheka lapho ebona imifanekiso yabomama beSibambene Garden Project bethwala inkonxa ngamakhanda njalo behamba umango omude ukuze bayethelela izivande zabo.
UPalmberg ebekhuluma lapho ezophawula ngokusemththweni ukusebenza kwalinjini yamanzi esebenza ngamandla elanga awesolar esivandeni seSibambene Garden Project phansi kwesikolo seTshanyawugwe embuthanweni obulezakhamizi, osobhuku, amakhansila kanye labantwana besikolo.
Imifanekiso ayibonayo uthi yamthinta waqala ukuthunga izikhwama ezilikhulu azithengisileyo njalo encediswa ngabangane bakhe wenelise ukuqoqa amadola wasethenga ngayo injini le.
UPalmberg uthi isifiso sakhe yikuthi omama balime izilimo abazazithengisa bathole imali yokuphilisa imuli zabo ukuze labantwana bakhule bezigqaja ngokulima .
“Into eyodwa nje abantu abakhohlwa ukukhuluma ngayo yikuthi ungahlanyela imbhida uthengise uthole imali kodwa into eqakathekileyo kakhulu engqondweni yami yilokhu yikuthi uyenelise ukunika abantwana ulwazi lokuthi wena ungakwanisa ukubenzela olunye ulutho.”
UMnu. Jackson Ndlovu owe Edward Ndlovu Memorial Trust, onguye owathatha imifanekiso yabomama beSibambene wayithumezela uPalmberg, uthi inengi labomama beSibambene ngomama abadala kakhulu abadinga ukuphathiswa.
“Sihlangene-ke lamhla sikhangele yonaleyo injongo yokuthi abeSibambene kumele bakhule njengeminyaka yabo, iaverage age yabo ngiyabona it’s about 72 years futhi ngabantu abalokhe beswela ukuthi badle izinto ezingcono ukuzama ukucongolozela ukuthi imizimba iqine, abanengi babo balabazukulu ababagcinileyo, abanengi babo abakaze bezwe ngento okuthiwa yipension kumbe ukuhola, abanengi babo abazange baqhatshwe ngaphandle kokuthi balotsholwa abanye njalo kabazange balotsholwe.”
Omama beSibambene balima izilimo ezibalisa imbhida, amatamatisi, ihanyanisi kanye lamacarrot njalo umgcinisihlalo wabo, uNkosazana Shuna Ndlovu, wamukele lesisipho ngenjabulo enkulu esithi bazasebenza gadalala.
“Shuwa isolar leyi letanka leyi isihlumise amandla emzimbeni, amandla emzimbeni esesilawo asemanengi kakhulu. Ingadi leyi sifuna ukuthi siyilime liyithole yonke ibophile sithengise izilimo zethu sokungani laboZezane High School khonale labo Manama ezibhedlela leboarding babuye bezothenga khonapha ukuthi sithuthuke lathi.”
Obengumhlonithswa kulumbuthano usikhwicamfundo wezokulima, uNtombizakhe Mlilo, yena ucele obaba ukuthi bancedisane labomama beSibambene ukuze isivande sikhule.
“Obaba bakhona la, ngiyathaba ukuthi obaba bakhona la kwezinye izikhathi kwezinye indawo esihamba khona asize sababona obaba, bobaba buyanini lisekele omama lisebenze labo libone ukuthi isizwe siyathuthuka ngoba akulamuli engela baba lomama. Ikhona na? So nxa sokuthutsha omama emsebenzini obaba bengasakhanyi imuli yenaleyana sihamba njani ingasela baba ingasela mama.”
ITshanyawugwe ingamakhilomitha edlula ikhulu usuka edolobheni leGwanda ulubhekise ezansi. Njengazo zonke indawo zezansi yeMaNdebeleni kayitholi izulu elinengi osekudale ukuthi kusungulwe indlela zokulima ngokuthelezela.
UNkosazana Palmberg uphinde wapha omama beSibambene esinye sezikhwama azithungayo kanye lesibane sokusebenzisa lapho bethe gwaqa befunda ingwalo. | isiNdebele |
Kusukela kudala, oFakazi bakaJehova bebelokhu bethola imfundo evela kuNkulunkulu. Abazinikelayo ukuthi benze umsebenzi wokutshumayela ngoMbuso okwesikhathi esigcweleyo bangena izikolo ezithile eziqakathekileyo ukuze ‘bayifeze yonke imisebenzi yenkonzo yabo.’
ISikolo seNkonzo samaPhayona. Iphayona lesikhathi sonke lingena isikolo samalanga ayisithupha nxa selifikise umnyaka lisenza inkonzo yalo yesikhathi esigcweleyo. Isikolo lesi singenzelwa eWolu loMbuso eliseduze lalapho elihlala khona. Senzelwe ukunceda iphayona ukuthi lisondele eduze loJehova, lithuthuke ekwenzeni umsebenzi walo wokutshumayela kanye lokuthi liqhubeke lisenza inkonzo yalo ngokuthembeka.
ISikolo Sabavangeli BoMbuso. Isikolo lesi sithatha izinyanga ezimbili njalo senzelwe ukuqeqetsha amaphayona aselesikhathi esenza inkonzo yawo. Kumele kube ngazinikele ukutshiya amakhaya awo ukuze ahambe loba ngaphi lapho okufuneka khona abamemezeli. Esasemhlabeni, uJesu Khristu wayengumVangeli omkhulu kulabo bonke. Yikho-ke amaphayona la amlingisela ngokuvuma ukuthunywa loba ngaphi, njengo-Isaya owathi: “Ngilapha. Thuma mina!” (Isaya 6:8; Johane 7:29) Ukusuka emakhaya abo kungatsho ukuthi sekumele bantshintshe ukuphila kwabo, baphile bengelazinto ezinenginengi. Bangabe bengawajayelanga amasiko endawo abayabe sebekuyo, kugoqela lomumo womkhathi kanye lokudla kwakhona. Kungadingeka lokuthi bafunde olunye ulimi. Isikolo lesi singenwa ngamaKhristu atshadileyo, abafowethu abangatshadanga kanye labodadewethu abangatshadanga. Abasingenayo kumele babeleminyaka engu-23 kusiya kwengu-65. Sibanceda ukuthi babe lobuntu obuhle kakhulu obuzakwenza benze ngcono imisebenzi abazayiphiwa lokuthi babe lobuciko obuzabanceda ukuthi basetshenziswe nguJehova kanye lenhlanganiso yakhe ezintweni ezitshiyeneyo.
ISikolo seBhayibhili se-Watchtower saseGileyadi. NgesiHebheru, ukuthi “Gileyadi” kutsho ukuthi “Inqwaba yobuFakazi.” Kusukela isikolo lesi sasungulwa ngo-1943, sekuthunywe abafundi abedlula i-8 000 ukuthi babe ngabanali ukuze bayefakaza “emikhawulweni yomhlaba” njalo bayaphumelela. (ImiSebenzi 13:47) Ngokwesibonelo, ababevela esikolo lesi bathi befika ePeru, kwakungelamabandla kodwa khathesi asedlula i-1 000. Lapho abanali bethu befika eJapan, kwakulaboFakazi abaphansi kwe-10, kodwa khathesi sekulabedlula i-200 000. Esikolo lesi saseGileyadi esithatha izinyanga ezinhlanu kuyabe kufundwa iLizwi likaNkulunkulu njalo lichwayisiswa sibili. Abangangena isikolo lesi ngamaphayona aqakathekileyo, abanali, abasemaBhetheli kumbe ababonisi besiqinti ukuze bayeqeqetshwa okuzwayo besebencedisa ukuthi umsebenzi owenziwa emhlabeni wonke uhambe kuhle njalo uthuthuke.
Senzelweni iSikolo seNkonzo samaPhayona?
Isikolo Sabavangeli BoMbuso senzelwe obani? | isiNdebele |
BULAWAYO —
Kuhlanganwa koBulawayo enkundleni ye White City ngoMgqibelo lapho okuyabe kuthe gwaqa khona abahlabeleli abatshiyeneyo abagoqela umhlabeleli olodumo uThemba Ndlovu yena owaduma umhlaba wonke jikelele ngeculo lakhe elithiwa Meet Me In Zimbabwe.
Likhonsathi ephiwe igama elithi ‘We Honour Our Music Legends’, ikhangelelwe ukuqala ngehola lesibili emini ngoMgqibelo isiyaphela ngehola lesithupha ekuseni ngeSonto.
Umculi uJeys Marabini ngomunye wabaqoqi balikhonsathi njalo uthi injongo yabo ngeyokunanza lokukhumbula imisebenzi yabaculi abaphamise ezomculo kweleMandebeleni kusukela kudala.
“Bonke nje abaculi bakithi ongabacabanga yibo esibakhumbulayo sibanikeza inhlonipho ukuthi umsebenzi abawenzayo umkhulu kakhulu ngoba sinjenje thina sibonele kubo ngakho sithatha imisebenzi yabo siwuse phambili ukuze abasemuva kwethu labo bafunde kithi umculo wakithi ungafi.”
Abaculi abalodumo asebadlula emhlabeni ababalisa oSolomon Skuza, uNdux Malax, uDon Gumbo kanye lo Martin Ndlovu labo bazananzwa kulumcimbi njalo kukhona amaqembu azacula ingoma zabo ndawonye lezabanye abaculi abadabuka kwelemaNdebeleni asebehlala phandle kwelizwe.
Kuzakuba khona njalo abaculi abadla ubhedu kulezinsuku abagoqela iqembu le Iyasa, DJ Mzoe kanye lo Clement Magwaza oweStambo Sami.
Umkhokheli weqembu le Black Umfolosi, uSotsha Moyo, laye ongomunye wabaqoqi bekhonsathi, uthi uzulu wako Bulawayo kumele abuye ngobunengi azozibonela ukudla kwamehlo.
“Bakithi lingesabi lutho ngoba isecurity iyabe itight njalo okudliwayo lokunathwayo kuyabe kugcwele ngentengo ephansi yikho libuye ngobunengi benu.”
Abadala bazehlukana lamadola amabili ukuze bangene enkundleni kuthi abantwana bazabhadala idola elilodwa. Abantwana abagqoke iunifomu yesikolo bazehlukana le 50 cents ukuze bangene enkundleni ikanti ku VIP kuyabe kungenwa ngamadola alitshumi.
Abaculi bako Bulawayo bahlezi bekhala ngokuba abaphiwa amathuba njalo ikhonsathi ye ‘We Honour Our Music Legends’ iza ngesikhathi kulokukhonona phezu kwemibiko ethi lonyaka kubizwe abaculi base Harare emcimbini we Kalawa Homecoming owenziwa ekupheleni komnyaka lapho okuza khona abaculi be South Africa ukuzotshaya koBulawayo. | isiNdebele |
BHALAGWE —
Umgwaqo osuka koBulawayo usiya eBhalagwe ubuvalwe ngamapholisa ahlomileyo ngoMgqibelo kanye longena eBhalagwe, lapho obekuzakwenziwa khona isikhumbuzo sababantu abaphoselwa emigodini abanye bephila libutho leGukurahundi kulesikhatshana ilizwe leZimbabwe lisanda ukuthola uzibuse.
Amapholisa athaye phansi ngentonga esithi ozakweqa umlayo wabo wokungena eBhalagwe bazamsusela amanqe.
Lesi sikhumbuzo besisenziwa ngaphansi kwesihloko esithi 'Dispossessed in Life, Dishonored in Death, Bhalagwe Victims'.
Kube lokudonselana phakathi kwamapholisa ahlomileyo efuqana labantu bebadudula emgwaqweni weBhalagwe ekhabela kude amakhandlela akade emele alumathiswe nguMnu. Dumiso Dabengwa esithi kababuyele lapho abavela khona ngoba akuvunyelwa muntu eBhalagwe.
UDumiso Dabengwa, ongumkhokheli webandla leZapu, uzamile ukukhulumisana lamapholisa la kodwa amalela ukungena wacina ekhulumisana lossekeli kamphathintambo wendaba zasekhaya uMnu. Obedingwa Mnguni.
Umabhalane wenhlanganiso yeBhetshu LikaZulu, uMbuso Fuzwayo, uthe kulusizi ukuthi bamisiwe ukuyakhumbula izihlobo zabo ezajikelwa eBhalagwe.
UMlweli wenkululeko owasila eBhalagwe, uMnu Patrick Dube, uthe lokhu akusoke kubalalise njalo umabefuna benze ngenkani bazakwenza.
Lokhu kusekelwe nguMnu. Mathew Sibanda, othe kusobala ukuba uhulumende ulokhe elovalo ngokubulala kwakhe abantu abangahlomanga ebaphosela bephila emigodini eBhalagwe.
UMongameli weMthwakazi Republic Party, uMnu. Mqondisi Moyo, uvumelane loSibanda esithi badabuke kakhulu ngesenzo samapholisa njalo iGukurahundi ikhanya iqhubekela phambili.
UMongameli weAlliance for National Salvation, uMnu. Moses Mzila-Ndlovu, uthe yinhlamba enkulu eyenziwe nguhulumende.
IBhalagwe yindawo okwakujikelwa abantu bephila abanye sebefile ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi, njalo lokhe kwabalalesi siga, uhulumende uhlala evimba abantu ukuthi bayefika kuleyo ndawo osekutshiye abantu besola ukuthi kusafihlwani.
UMongameli Robert Mugabe wathi ebuzwa ngakho wathi kwakuyisikhathi sobuhlanya kodwa uZulu ngemva kokuvinjwa NgoMqgibelo uthe kukhanya sengathi lokhu kuhlanya kukhanya kulokhe kuqhubekela phambili.
Inhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition, isikhuphe umbiko isola isenzo sikahulumende, isithi ngeyinye indlela uhulumende uyalandula lesi sehlakalo abasenza bemanyene lebutho elalihlomile eleFifth Brigade elalolongwa lilizwe leNorth Korea. | isiNdebele |
HARARE —
Uhulumende wakwele Melika emanyene lowe Zimbabwe basungule uhlelo lweminyaka emihlanu lokulondoloza ukusabalala kwegciwane elibangela umkhuhlane wofuba kuzisebenzi zesibhedlela okubalisa amadokotela labongikazi.
Kunje uhulumende weleMelika usephe uhulumende imali eyedlula kancinyane amadlola ayisigidi ukuba iqale ukusebenza emnyakeni wakuqala ngaphansi kwesikhwama sakhe se President’s Emergency Plan for Aids Relief ( PEPFAR
Liqembu labongi abafundela umsebenzi esibhedlela se Harare Central Hospital, ngesikhathi belibazisa uzulu ngengoma ebezimumethe imibiko ekhankasela ukulondolozwa kwabasebenza ezibhedlela kanye laye uzulu, ukwenqabela ukusabalala kwegciwane elibangela umkhuhlane wofuba i TB.
Loluhlelo lweminyaka emihlanu,oluphawulwe okusemthethweni emkhosini owenzelwe eweteleni ye Rainbow Towers ngoLwesihlanu, luzaqhutshwa ngabe Centers for Disease Control kusikhwama se PEPFAR besebenzelana labe Biomedical Research and Training Institute ( BRTI ) labenhlanganiso ye International Union Against Tubercolosis and Lung Disease eyaziwa ngelokuthi the UNION.
Lokhu ngokwakuqala ukuqakathekisa abasebenza esibhedlela, ababikwa besengozini ephindiweyo ekubambeni limkhuhlane, okumele balondolozwe labo njengaye wonke umuntu.
Ingcwethi kwezempilakahle zibika ukuba bukhona ubufakazi obuveza ukuba liqhubeka liqansa inani labathola leligciwane elibangela umkhuhlane wofuba, selisanda lakuloluhlangothi, kulabo abasebenza ukulondoloza izigulane ( Health Care Workers ).
Kumazwi akhe afundwe ngophethe uhlangothi lokwenqabela ukuthelelwa kwegciwane ebantwaneni livelela kubonina, u Dr Angela Mushavi, unobhala jikelele kugatsha lwezempilakahle lokulondolozwa kwabantwana, u Brigadier General, Dr Gerald Gwinji, utshele abaze emkhosini lo ukuba kumqoka ukubanakekela abasebenza ezibhedlela laba, isikhathi esinengi bezibona ingani bona abahlaselwa yimikhuhlane minye ehlaselwa abaza esibhedlela okubalisa owofuba.
Osebenza phansi koluhlelo lwe HATIPP – Zimbabwe ( Technical Advisor, HATIPP – ZIM ), uNkosazana Alethea Mashamba uthi kungalesi sizatho ke ohulumende ababili laba bekubone kufanele baqhube uhlelo lwaloluhlobo lokundoloza impilo yabasebenza ezibhedlela, ukubavikela kumkhuhlane wofuba ngoba kuyibo abahlala bebonana lezigulane sikhathi sonke, okusuka kubabeke engozini ephindiweyo.
UMashamba uthi kumele kube lendlela kanye lemithetho esetshenziswayo.
EleZimbabwe ngelinye lamazwe amatshumi lane alenani eliphezulu elabantu abahlaselwa ngumkhuhlane wofuba emhlabeni jikelele.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi lesi simo siyingozi ephindiweyo kwabanakekela lezi zigulane ezibhedlela. Lezi ngcwethi zithi kulula ukuba bathole igcikwane leli ngesikhathi beqhuba umsebenzi wabo.
Zithi njalo kuqakathekile ukudinga indlela zokubavimba ekuthini balithole leligciwane elibangela ufuba.
Ingcwethi zithi njalo kulobudlelwano obukhona phakathi kwamagciwane, okubalisa ele HIV lelibangela umkhuhlane wofuba. Lokhu kubikwa kubangele ukuba abezempilakahle bethi ngokunye osekubangele ukuqansa kwenani labalahlekelwa yimpilo ngoba esehlaselwa yikho kokubili ogulayo.
Abafundela umsebenzi wokuba ngabongi bebcula ingoma ethi balomsebenzi omkhulu abasebenza ezibhedlela owokulondoloza izigulane. Kungakho abamelanga bakhohlakale lapho kuqhutshwa inhlelo zezempilakahle okubalisa olokwenqabela ukusabalala kwegciwane elibangela umkhuhlane wofuba. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Izihlobo zabotsheketsha abadilikelwe ngumgodi wegolide ongasasebenziyo owe George Harrison Park, eLanglaagte eJohannesburg, inengi labo kungabe Zimbabwe bathi bazimisele ukufaka impilo zabo engozini bengena kulo umgodi ukuyadinga izidumbu zezihlobo zabo, kulandela ukumiswa kohlelo lokuhlenga laba bantu.
Kugcwale usizi, amadoda ehlisa izinyembezi, omama behlaba umkhosi omkhulu emgodini odilikele otsheketsha eLanglaagte eJohannesburg ngoLwesibili ngesikhathi ngesikhathi uhlelo lokubahlenga luvalwa ngokusemthethweni.
Owesifazana weZimbabwe ongathandanga ukuvezwa igama uwuhlabe wawulawula ngesikhathi amapholisa ebalisa ukuthi bazingenele bodwa emgodini. Owesifazana lo uthi umnawakhe uNjabulo uphakathi kwalo umgodi.
Iziphathamandla zabahlengi kweleSouth Africa zimise uhlelo lokuhlenga abagebha igolide ngokungekho emthethweni laba ngoba zisithi akuselamuntu oseleyo emgodini. Kodwake inengi lezizalwane zeZimbabwe zethule intukuthelo enkulu, zitshaya phansi ngentonga zisithi zifuna ukungena ngenkani kulo umgodi ngoba izihlobo zazo ziphakathi.
Kuthe ngemva kwamahola, athize uhlelo lokuhlenga luvaliwe kwaphuma kulo umgodi abeZimbabwe ababili, okuyinto esiphe izihlobo zabangakaphumu intshukuntshu yokungena ngodli ukuyadinga izihlobo zabo kumbe izidumbu zazo phansi emgodini.
Lamhlanje inengi labo besebefuqana lama pholisa besola ukuthi yindaba ebopha labo abaphume kulo umgodi njengoba kuyikho okwenza abaphakathi besabe ukuphuma.
Omunye weZimbabwe laye ongathandanga ukwaziwa uthi akulunganga ukuthi babotshwe njengoba bezizamela imali bengahluphani lomuntu.
“Yikudinga imali siyabe siding’ukuphila emhlabeni. Isimo sokuthi anginamsebenzi yiyo into eyenza ukuthi ngiye emgodini.”
Kantike omunye weZimbabwe njalo ozazise kuphela ngokuthi kuTiro, uthi kabasuke basuke kulo umgodi bengazibonanga izidumbu zabafowabo abagqitshelwe yilo umgodi.
Abanye baze banxusa izangoma ukuthi zizoba siza ukudinga izihlobo zabo emgodinilo kodwa lokho akuzange kusize. Kusenjalo izihlobo zabasemgodini zithi ngeke zisuke kulo umgodi izidumbu zazo zize zibonakale. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Kulezizalwane zeZimbabwe ezisemhlanganweni obona ngokwabesifazana eNew York eMelika ohlolisisa isimo sabesifazana lonhlelo abangazingena ukuze bathuthukise impilo yabo.
Umhlangano lo ukhangelelwe ukuba uzaphendlela abesifazana amathuba wokuthatha izikhundla zobukhokheli kungatsha zonke zempilo zingaba kwezombusazwe, ezenotho, kwezamabhizimusi lokunye, ikakhulu ukuhlomiswa kwamantombazana lokukhuthazwa kwawo ukuba lesibindi sokumisana labesilisa emisebenzini.
UNkosazana Anna Sango, okunhlanganiso ye Zimbabwe Young Positive, ngomunye wabasakhulayo osemhlanganweni lo eUnited Nations.
Uthe uhlelo lo wenze ukuthi ananzelele ukuthi abantu abesifazane abadabukela indawo ezitshiyeneyo kweleAfrica bahlanganisana lodubo olufanayo.
USango uphinde wachasisa ukuthi okuhlupha abantu abesifazane abasakhulayo yikuthi kabalamathuba okuya esikolo njalo labo abalethuba kabenelisi ukuqeda isikolo sabo.
“Esifuna ukukuqakathekisa yikuthi sikhangelele ukulingana … Umuntu akumelanga aqhatshwe ngenxa yosimo somzimba wakhe.” | isiNdebele |
Ingcwethi kwezempilakahle zithi amanzi ahlanzekileyo aqakathekile empilweni yabantu ukuze ilizwe lenelise ukufeza izinqumo zama Millenium Develoment Goals kundaba zezempilakahle. Lezi ngcwethi zithi uzulu angatholiswa amanzi okusebenzisa kuzaphathisa ukwehlisa ubuyanga obuyibona mgoqo kudaba lokuba uzulu anelise ukuyadinga uncedo kwezemplakahle.
Amanzi ahlanzekileyo emaphandleni lemadolobheni abikwa esilela kakhulu. Lamanzi akasebenzi ukunatha kuphela kodwa lakwezokulima. Ingcwethi kwezempilakahle zibika ukuba imisebenzi yokulima ingathuthuka uzulu ulakho ukukhuphuka kundlela aphila ngayo.
Kubika intathelizindaba yeStudio 7 uMavis Gama eseHarare. | isiNdebele |
JOHANNESBURG —
Abesifazana beZimbabwe laba bathi basungule loluhlelo ngemva kokuba kulabomama beZimbabwe labantwababo abasele egcekeni ngemva kokutshelwa yisitezi abebehlala kuso edolobheni lePretoria
Elinye ilunga lale inhlanganiso, uNkosazana Chichi Moyo, uthi ngemva kwalesi sehlakalo bakunanzelele ukuthi banengi omama labantwana beZimbabwe abahlala etshatshalazini lakulezi izitezi ezadelwa ngabaninizo inengi lazo ezingelamagetsi lamanzi.
Uthi lokhu kwenza impilo ibe nzima ikakhulu ngesikhathi lesi esebusika.
"Igroup le sayenzela ukuba njengabomama beZimbabwe abaseSouth Africa, sazane sibelobudlelwano obuhle, sincedane lapho esiyabe sidubeka khona, lokunceda labo abayabe besiza befuna uncedo lwethu, sibanceda ukubana izinto zibahambele kuhle, zibahambele kangcono.
Elinye ilunga leli inhlanganiso ezibiza Zimbabwe Women with a Vision, uNkosazana Blessing Moyo, uthi inhloso yikusiza yiloba nguphi umama kumbe umtnwana odinga usizo kungelabandlululo. Uthi bafuna njalo ukuthi benelise lokusiza abakwele South Africa abahluphekayo.
Uthi kuqula lalabo abatshelwe yisitezi abagoqela omama labantwana kunengi abakudinga ngesiphangiphangi njengoba kuyinhlekelele ebehlele bengalindele.
Uhulumende weSouth Africa ulohlelo lokuholisa imali yeqolo kubomama abalabantwana kodwa bengasebenzi futhi bengendanga.
Kodwa-ke abeZimbabwe abalutholi lolusizo ngoba bengayisizo zizalwane zakuleli.
Inengi laboke baphila ngokucela labantwababo ezitaladeni. Nxa sekubuya ekuhlaleni bacina behlala ezitezi ezatshiywa ngabaninizo lapho uthola khona phose belitshumi endlini eyodwa kwezinye indayo kusetshenziswe amabhokisi ukwehlukaniselana indawo zokulala.
Isizalwane seZimbabwe unkosazana Thabi Gumbo uthi lolu luhlelo oluhle kakhulu ngoba ukusilela kwemisebenzi kweleSouth Africa sekwenze kwanda inani labantwaba beZimbabwe abangasafundiyo inengi labo othola sebencedisana labonina ukucela usizo emigwaqweni.
Inhlanganisole ngeyesibili eyeZimbabwe ukubunjwa kweleSouth Africa ngenjongo yokusiza abesifazana labantwana.
Ngenyanga ephelileyo kwethulwe ngokusemthethweni eyeZim Imbokodo yona ehlose kakhulu ukulwela amalungelo abesifazana kanye lokuxhasa labo abafuna ukusungula amabhizimusi. | isiNdebele |
HARARE —
Abasakhulayo bebandla le Zanu PF baqoqa umhlangano wokuxolisa kumongameli welizwe lomkakhe uNkosikazi Grace Mugabe phezu kokwenzakale emhlanganweni wako Bulawayo lapho abanye babalandeli bebandla behoze umkamongameli.
Bathathe lelithuba abasakhulayo laba bemanyene labohlangothi lwabesifazane, ukusekela ukubekwa kukaNkosikazi Grace Mugabe ukuba athathe isikhundla sokuba ngumsekeli kamongameli, esesitshiywe nguMnu. Emmerson Munangagwa, osanda kuxotshwa umsebenzi nguMugabe.
UMugabe utshele abasemhlanganweni owenzelwe eHarare ukuthi kuzaxotshwa bonke abantu abasekela uMnangagwa.
UNkosikazi Mugabe utshele lumbuthano ukuba ubukhokheli buvelela kunkulunkulu hatshi umuntu, kungeke kube yinto eguqulwa nje.
Umgcinisihalo wesigaba sakoBulawayo, uMnu. Dennis Ndlovu, uthembise ukuthi ukuhozwa kukaNkosikazi Mugabe okwenzakala koBulawayo akusoze kwenzakale futhi.
Lokhu kugcizelelwe nguMnu. Richard Moyo, umgcinisihlalo webandla le Zanu PF esabelweni seMatabeleland North, othe inkokheli yendawo le izaqhubekela phambili besekela ibandla elibusayo.
Abenhlangothi zonke zeZanu PF babikwa bevumelene ukuba kube nguNkosikazi Mugabe othatha isikhundla esitshiywe nguMnangagwa, okuyinto umongameli athe izolungiswa emhlanganweni weExra Ordinary Congress, okhangelelwe ukwenziwa ngenyanga ezayo.
Kuvunyelenwe njalo ukuba baxotshwe bonke abaziwayo ukuba bebesekela uMunangagwa, ebandleni lakunhlangothi zonke zengatsha zikahulumende lebandla. | isiNdebele |
WASHINGTON DC —
Ukuphoselana aqatha phakathi kukaMongameli Robert Mugabe lonobhala jikelele webandla elibusayo kwele South Africa, ele African National Congress, uMnu. Gwede Mantashe, kuqhubekela phambili.
UMongameli Mugabe wasola owayengumongameli weSouth Africa, uMnu. Nelson Mandela esithi wehluleka ukuletha inkululeko epheleleyo kulelo lizwe ngoba wayefuna nje ukuphuma entilongweni.
Amazwi la kawaphathanga kahle ibandla le ANC okwenza uMantashe athi uMongameli Mugabe uphosisile njalo kumele angangcolisi igama likaMandela.
Kodwa ngoLwesine uMugabe uphindile futhi esesigodlweni sakhe se State House wathi uMantashe uyawumana ngoba yena wakhuluma lowayekhokhela ibandla le ANC, uMnu. Oliver Tambo, owamtshela ukuthi bona ababekufuna yikuqeda ubandlululo lwabelungu nje kuphela.
Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. George Mkhwananzi, olulinga njalo lebandla le People's Democratic Party.
“Kusuka kusithelele amahloni ukuthi umuntu ongumkhokheli okuzinga elikamongameli Mugabe ethuka kumbe ehlambalaza umuntu onjengo Mandela laye obengumkhokheli njalo engumongameli welinye ilizwe. Lokhu akubonisi ukuvuthwa kwenqondo. Kutshengisa ukuthi usaziphatha njengomfana omncane osemncintiswaneni,” kutsho uMkhwananzi.
UMkhwananzi uthi uMugabe ubona kumele aqale ahudulele phansi igama lika Mandela ukuze abonakale engumuntu oqhaqhaze akhwele phezu komhlane kaMandela ukuze abonakale.
“Konke lokhu akubonisi ukuthi ngumuntu omdala, ovuthiweyo, ogoqekileyo, obuthekileyo ongapha abantu imbono lenkombandlela ukuthi kuyiwaphi,” kutsho uMkhwanzi.
Uthi uMugabe usekwenze kanengi lokhu sonke isikhathi athuke uMandela eqathanisa ilizwe le Zimbabwe ikakhulu kwezomnotho esithi ngoba kusaphethe abalungu elizweni lase South Africa. | isiNdebele |
WASHINGTON D.C —
Umculi womdumo we HipHop, uMgcini Nhliziyo Moyo, owaziwa ngegama lokucula elithi Cal_vin, usebenze nzima nyakenye okwenze waba ngomunye wabadume okwamagama kulelo dolobho.
Ngenyanga edlulileyo, uCalvin uhwatshe idlalade elilesihloko esithi “Uthando.”
UCalvin uthi wenza lelidlalade ngoba wayesemathandweni kodwa njengoba okuchasiswe kulelidlalade walahlekelwa luthando.
“Ngemva kokuhwatsha idlalade lami ngaqala ukulithengisa ezitaladini, libiza $2. Okwamanje ngisasebenza kulo umculo wami omutsha kodwa uma sengiqedile uzongibona ngigoduka ngiyothengisa idlalade lami.”
Njengoba uCalvin ungomunye wabaculi asebedumile kwele Zimbabwe, ukusebenza nzima kwakhe sokumsize kakhulu ukuze abe ngomunye ozabehlabela lomunye umculi olodumo owe HipHop kweleSouth Africa, uNtokozo Mdluli, owaziwayo ngabanengi njengo K.O noma Mr. Cashtime.
Bakhangelele ukuthi bazakwenza umdlalo wabo bobabili mhlaka 29 Mabasa koBulawayo.
UCalvin uphinde wathi ulethemba lokuthi ithuba likhona lokuthi kuzaba lobudlelwano obude phakathi kwakhe lo K.O ngoba bazabe behlabela ndawonye.
Uphinde wathi kulokuxokozela phakathi kwakhe lo P.O.Y, ongumunye umculi olodumo owe HipHop wako Bulawayo.
UCalvin uthe uP.O.Y wazondiswa yilengoma ekhitshwe nguye kunsuku ezimbalwa ezedluleyo elesihloko esithi “Ngibatshil' Umoya.”
Kuleyongoma, uCalvin uthi “abantu bafuna i-beef kimi bathi ngingu P.O.Y.”
UP.O.Y. usebenza ukuthengisa inyama.
Izenzo zika Calvin sezenze ukuthi uP.O.Y akhulume okunengi okubi ngoCalvin esithi uzahwatsha ingoma emnandi okumangalisayo ngesikhatshana esilandelayo. | isiNdebele |
Subsets and Splits