text
stringlengths
231
804k
language
stringclasses
9 values
Abadala bathi ukuhlehla kwenqama akusho ukuthi iyabaleka, isuke iyothatha amandla. Ngemva kokuba iqembu elicula umculo wetshibilika irhumba phela, lingakwazanga ukupheka nyakenye lithi lonyaka ku lonyaka liza ngomfutho. Iqembu lika Big 5 & T.K Brothers lidabuka eTsholotsho eKalane ngaphansi kwenduna uTategulu. Kusenjalo selilamadlalade ayisithupha. Ekhuluma leSwitchbod Arts Magazine uMkhululi Ztikeni Nkomo oyisikhulumeli seqembu ukubeke kwacaca ukuthi leliqembu kudala lisemculweni sibili ngoba selilamadlalade ambadlwana kanye le DVD. “Iqembu leli kudala lisemculweni ngikhuluma nje aseyisithupha amadlalade leDVD eyodwa eyedlalade lokuqala elithi Kulel’izwe kuphela esalenzela iDVD kodwa ayithengiswanga ngendlela esasifisa ngayo, kunjalo nje kwakungeyokuqala ngomnyaka ka 2005. Kuthe ngomnyaka ka 2006 senza elesibili elithi ‘Umuzi awakhiwa kanye.’ Ngo 2008 sakhipha elesithathu elithi ‘Akelivul’ingqondo.’ Lapho ke sasesicabanga ukuma kancani ngenxa yezinkinga ezasuke zabakhona, kodwa sibuye sathwala izikhali zethu ngomnyaka ka 2010 sakhiqiza elesine elithi ‘Ibhetshu phansi kwesembatho.’ Saqhubekela phambili ngomnyaka ka 2013 sikhuphe elesihlanu elithi ‘Mhlaba lokufa,’ lona elatshisa kakhulu sibili ngoba kuze kube yikhathesi abantu abanengi abayivali imilomo ngalo. Kuthe ngomnyaka ka2015 senza elesithupha ‘Insimu engelathango’ Sithe ukuhlehla futhi kancane sayothatha amandla yikho nje sesibuya lelinye elitsha elithi ‘Uhlanya olugqhokayo,’ kunengi ke okuphakathi kwalelidlalade kukhona kilo izingoma ezikhuzayo kanye lezakhaya uzobhema ukholwe.” UNkomo uthe lanxa nje sebe sebenze kangako kodwa abakaze bayithole indondo, ngaphandle kwendoma ethi Insimu engelathango egijime kakhulu ku Radio Zimbabwe Top20. “Sesisebenzile sibili kodwa asikaze siqhudelane lamanye amaqembu kumincintiswano, njalo asikaze sinominetwe ezindondweni, kodwa sesidlale lezimkantsho bomvu kwezomculo sesike sadlala futhi ku Tsholotsho Festival okuyikho okusiphe ulwazi lamava kwezomculo kwaphinda kwasipha lenkuthazelo ngoba sihlezi sifuna ulwazi kwabaphambili. Esikufisayo nje yikuthi sinominethwe ezicocweni mhlambe kukhona esingakuzuza ngoba abantu sebetshengisile ukusixhasa, ” kuqhuba uNkomo. Ukuzimisela kanye lenkuthalo yaleliqembu itshengisa impumelelo ngekusasa yaleliqembu. UNkomo uqhubeke le phambili wasitshela ukuthi bazimisele ukusebenzisana lawo wonke amaqembu afisa ukusebenzisana labo. “Sizimisele ukusebenza labo bonke abafuna ukubambisana lathi ngoba sikholelwa ukuthi ngumsebenzi esawuphiwa nguNkulunkulu ukwenza umculo. “ Kusenjalo leliqembu lithi lizatshaya inyoni ezimbili ngelitshe ngoba phela bezokwethula idlalade elitsha kanye kanye le DVD. Okwamanje sibhekane lomsebenzi wokwethula kweqoqo leDVD ezoba ihlanganiswe ingoma zamadlalade ambalwa Izoyethula ngokusemthethweni mhla zingamatshumi amabili lesitshiya ngalombili enyangeni kaMfumfu kuwonalo umnyaka (28-10-2017, eHilbrow Theatre lapho sizobe sitshiyelana inkundla loMagwaza kanye leMlambosi Express band. Njalo mhlaka 5 November izotholakala eBocksbug lapho uBig 5 & T K Brothers azoba edlala etshiyelana inkundla le Extra Cat Family.” Isitsho sabadala sithi Udubo alulankosi, ngokunjalo leliqembu lalo lilezinkinga zalo ezigoqela izithuthi kanye lokunye okokusebenzisa kanti futhi limema noma ngubani ofisa ukufaka izadla akhululeke aphosele lokho afisa ukukuphosela. “Izinkinga esilazo yimitshini yokusebenza okwamanje asiselayo ngoba iyatsha sisemsebenzini besekubanzima ukuthola eminye ngenxa yentengo yayo manje ayisafani langesikhathi siqala kwakuthengeka, kulowo olesifiso sokuncedisa wamukelekile kulolohlangothi ngoba sesisebenza ngokuqhatsha imitshini ama amplefire lamaspeaker” kuphetha uNkomo. Ngokuthola ulwazi olugcweleyo ngalapho ongathola khona I CD noma iDVD ungaxhumana nalaba, bazokusiza ngoseduze lawe ongakusiza. S.A Big 5 +27 73 344 6675 Ztikeni +27 71 824 6963 Magoba +27 78 322 1903 Botswana Onesimo Ncube +267 71 549 204 Zim Maziya +263 73 378 2086 Mlamuli Moyo +263 77 607 6665
isiNdebele
HARARE — Luqhubekela phambili uhlupho lokuswelakala kwemali eZimbabwe lapho okulendwendwe ezinde phandle kwamabhanga atshiyeneyo. Abanye abadinga imali yilabo abayiswelayo kungakafiki ikhefu leKhisimusi. Inhlolisiso eyenziwe yiStudio 7 iveze ukuba amabhanga abalisa ele FBC, ECOBANK, ZB Bank, POSB, CABS, CBZ, Sterward kanye le NMB Bank, yiwo abelendwendwe ezinde okumangalisayo. Amabhanga anjenge Barclays Bank, Stanbic Bank, Standard Chartered Bank le Banc ABC bezinganeno indwendwe phandle kwawo. Ebhanga le Ecobank bekuxokozela uzulu ekhala ngesiphatho esibi abasitholayo, kungela ochasisa ukuba kuyini inkinga lanxa bevuke emadabukakusa ukuyadinga leyo mali. Ingcwethi kwezemali zona zithi lesi yisibonelo sokwehluleka kwabamabhanga kanye lebhanga elikhulu lelizwe le Reserve Bank of Zimbabwe elihlezi lithembisa ukuba ukulethwa kwama bond notes kuzaqeda indwendwe lezi. Enye yalengcwethi kwezemali, uMnumzana Masimba Kuchera, uthe lokhu akusoze kuphela kuze kulungiswe okuhambelana lezombusazwe eZimbabwe. Umnumzana Mlondolozi Ndlovu, ongomunye wabehluleke ukuthola imali ngaphambilini kwekhefu, uthe akaboni luphela loludubo kungakafiki umnyaka ka2017. Uzulu uthi kusekude phambili ukuthi kulungiswe konke okuhluphayo ukuze eleZimbabwe libe lenhlalakahle.
isiNdebele
SIQHUBEKA ngokunanzelela imvelo eyindlela njalo yokuphilisana kwabantu bayizolo lalamuhla. Silokhu sixoxa ngemihlobo yezulu etshiyeneyo. Izulu leli babelazi ngokuziphatha kwalo kukhangelwa ukuthi lizulu elilesiphepho kumbe njalo lizulu elizinela kuhle. Isiqhotho: leli lizulu elina ngenkobe, nxa sikhuluma ngenkobe kulapho lisina likhithiza amatshe amancinyane angumqando omileyo. Lande ukuba lesiphepho izulu leli. Izikhathi ezinengi linganetha izilimo kumbe amabele uyathola amahlamvu esevuthukile amatshe lawana kuyiwo avuthuza amahlamvu kusale sibili kungancomeki emasimini lapha. Isiphepho: leli lizulu elilomoya omkhulu izikhathi ezinengi lina ngesiqotho, njengokusinanzelela ngaphezulu. Endaweni ezinengi izulu leli lande ukwephula izihlahla kanye lezilimo.Izolo-ke lalithi lapho line ngesiphepho ngelanga elilandelayo babezila ukuya emasimini, lapha-ke babenanzelela ngezenkolo ukuthi umhlobo lo wezulu wawubika ukuthi ikhona impambaniso eyayithe yenziwa ngabantu njalo-ke lona laselibuya ngendlela eyisijeziso. Ukuzila lokhu kwakuyindlela yokuhlonipha kanye lokwamukela iziphambeko. Siyananzelela njalo ukuthi lalamuhla izulu lisekhona kuthi-ke ngokukhuphuka kwezinga lemfundo sezinengi ingcazelo abantu abalazo ngokuna kwemihlobo yezulu etshiyeneyo kodwa isiqokoqela siyikuthi lina lapho okulabantu khona, liyingxenye yempilo yabantu. Imbolisamahlanga: leli lizulu elina ebusika, liyisixwayiso kwabaphendula amasimu ukuthi baqalise ukuwaphendula.
isiNdebele
UMphoko ubuyele eZimbabwe ngoLwesihlanu ngemva kokubalekela eBotswana esithi impilo yakhe isengozini ngenxa yesimo esitsha sezombusazwe. Umnumnzana Stanley Ndlovu obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zeqembu le asakhaneni ngomunye wabakhokhela inhlelo zaleli qembu labantu abalomfutho wokulwisana lengculaza kusapho lweZimbabwe phakathi laphandle kwelizwe. Ungezelele esithi uhulumende ngowe Zanu PF njalo uzaqhuba injongo ze Zanu PF okungenza ukuthi abafuna ukungena kuhulumende lo bengayisibo beZanu PF bazazithola sebeqhuba inhlelo zalelobandla
isiNdebele
BULAWAYO — Iqembu lamajaha aleminyaka engaphansi kwamatshumi amabili elimela ilizwe emdlalweni wenguqu, elama Young Warriors, liselizweni le Zambia ukuyaphatheka kumncintiswano we COSAFA Undeer-20 Youth Championships wona oqale ngoLwesithathu edolobheni le Kitwe. Iqembu le Zimbabwe eliqeqetshwa nguBekithemba Ndlovu, umsekeli wakhe enguMark Mathe, likusibaya sika Group C ndawonye lamazwe abalisa ele Angola, iLesotho kanye lele Namibia. Umsekeli kamongameli wenhlanganiso ye Zifa, uOmega Sibanda, uthi amalungiselelo aleliqembu ahambe kuhle kakhulu njalo bakhangelele ukuba liqhube kuhle kulumncintiswano. “Ama Young Warriors asefikile eKitwe njalo namhla bafike bazilolonga. Umqeqetshi wabo uke wangifonela esithi konke kulungile. Thina sikhangelele ukufika kufinal ngoba iqembu lethu liqine kakhulu njalo lamalungiselelo ahambe kuhle kakhulu ngitsho labaqeqetshi basuthisekile ngawo.” Iqembu le Zimbabwe lilabadlali abambalwa abakade bedlala kusizini esanda kuphela kusigaba saphezulu ese Premier Soccer League abagoqela uBukhosi Ncube oweqembu le Highlanders, uLeeroy Mavunga oweqembu le Yadah, uShadrack Panashe Nyahwa oweqembu le Bantu Rovers, uClive Rupiya oweqembu le Bulawayo City, uKing Nasama oweqembu le Dynamos kanye lo Delic Murimba oweqembu le Hwange. Abafana beZimbabwe bazadlala umdlalo wabo wakuqala kusasa ngoLwesine lapho abazadibana khona leqembu le Lesotho kuthi komunye umdlalo wesibaya sika Group C iqembu le Namibia lizadlala lele Angola. Imidlalo yona iqale namhla kodwa njalo emdlalweni wakuqala owesibaya sika Group A iqembu le Malawi linqone ele Swaziland nge 3 ka 2 kuthi kowesibili owesibaya sika Group B iqembu le Egypt linqobe ele Mozambique nge 1 ka nya. Amanye amaqembu akusibaya sika Group A ngagoqela ele Zambia kanye lele Uganda kuthi amanye akusibaya sika Group B ngabalisa ele South Africa lele Mauritius.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Ikhomithi yenhlanganiso yeUnited Nations eqoqa ukudla kosizo emazweni asezansi yezwekazi le Africa iRegional Inter-Agency Standing Committee (RIASCO), ithi idinga usizo lwesiphangiphangi lwemali yokudingela izinkulungwane zabantu abalambayo ukudla.emazweni asezansi yezwekazi le Africa. Linhlanganiso ithi abadinga uncedo lokudla eZimbabwe sebesedlula izigidi ezine. Ekhuluma emhlanganweni wabezindaba obuse Johannesburg ngoLwesibili, obona ngezosizo lokudla emazweni asezansi yezwekazi le Africa enhlanganisweni ye United Nations, uMnumnzana Timo Pakkala, uthe indlala ebangelwe ngumkhathi odalwa yikutshisa phezu kwamanzi olwandle, owe El Nino, isitshiye abantu abedlula izigidi ezilitshumi lesithupha besendlaleni emangalisayo emazweni asezansi yezwekazi le Africa. UPakkala uthe eZimbabwe lakho indlalale idla amahabulo. Izizalwane zeZimbabwe ezedlula izigidi ezine (4,3 million) zidinga usizo lokudla ngesiphangiphangi. Uthe emalini abayifunayo ekulwiseni indlala eZimbabwe kusasilela amadola edlula izigidi ezilikhulu ($140,395,910). “EZimbabwe lonyaka besikhangelele abantu abayi 1,6 million abadinga uncedo lokudla. Lelo nani selengezelelekile laya fika ku 3.1 million okulinani labantu abadinga usizo. Kodwake sicabangela ukuthi bonke abadinga usizo bayedlula lelinani.” Uthe iZimbabwe ngelinye lamazwe ahamba phambili kwezokusilela kokudla okwakha umzimba lamanzi ahlanzekileyo. Phakathi kwamazwe alitshumi lanhlanu abhekwe yile inhlanganiso, iZimbabwe ngelinye lamazwe amahlanu adinga usizo ngokuphangisa okwedlula la amanye. Ngokutsho kombiko owethulwe yile inhlanganiso isimo sendlala lesi sesitshaye kwazwela ebantwaneni okokuthi kudingeke ukuthi abantwana abedlula izinkulungwane ezingamatshumi amabili (23,000) badingelwe usizo lokudla. Umcebisi enhlanganisweni yeUNICEF unkosikazi Karen Allen utshele istudio 7 ukuthi indlala ka El Nino iqala ukuhlukumeza abantwana bezalwa baze babe bedala. “Omama abazithweleyo abatholi ukunakakelwa ngokugcweleyo okuyinto ebangela ubunzima nxa sebebeletha beseke kuphazamisa impilakahle yabantwana abazalwayo. Abantwana besikolo labo bacina bengasayi esikolo ngenxa yendlala kanti bacina besenza izinto ezifaka impilo zabo engozini ukuze bathole ukudla.” Kusenjalo i RIASCO ithi lindlala ayihluphi bantu kuphela kodwa idlisa izifuyo imbuya ngoluthi eZimbabwe. Leyinto egcizelelwa ngobona ngezokulima enhlanganisweni ye United Nations umnumnzana Sina Luchen. “Kudingela ukudla kwezifuyo ikakhulu lezo ezimithiyo. Kulemizamo njalo yokulethela izifuyo lezi amanzi.” Inhlanganiso lezi ezilwisa isimo sendlala zithi loluncedo eziludingayo nxa lungasatholakalanga isimo singaba sibi ngo 2017.
isiNdebele
Tshela uJehova izifiso zakho Themba uJehova ngokumtshela konke okusenhliziyweni yakho Ukutshela uJehova okusenzikini yenhliziyo kwenza umthandazo ube lohlonzi Imithandazo yethu nxa icacile kuba lula ukunanzelela indlela uJehova asiphendula ngayo UJehova uyayizwa imithandazo yalabo abamlalelayo UJehova uyabalalela “bonke abantu” abafisa ngenhliziyo yonke ukuba mazi lokwenza intando yakhe Singakhuleka kuJehova loba yisiphi isikhathi Bhala phansi ofuna ukukutsho emikhulekweni yakho:
isiNdebele
Umoya ongcwele waqhuba uJesu wamusa enkangala ngemva kokubhabhathizwa kwakhe. Kazange adle lutho okwamalanga angu-40 yikho wayeselambe kakhulu. USathane wamlinga wathi: ‘Nxa uyiNdodana kaNkulunkulu, tshela amatshe la abe yisinkwa.’ Kodwa uJesu wamphendula esebenzisa iMibhalo, wathi: ‘Kulotshiwe ukuthi umuntu kaphili ngokudla kuphela kodwa kumele alalele konke okukhulunywa nguJehova.’ USathane wasemisa uJesu phezu kwethempeli, wathi: ‘Nxa uyiNdodana kaNkulunkulu ziphosele phansi. Kulotshiwe ukuthi uNkulunkulu uzathuma izingilosi zakhe zikugame.’ UJesu waphinda waphendula esebenzisa iMibhalo, wathi: ‘Kulotshiwe ukuthi akumelanga ulinge uJehova.’ Ngemva kwalokho uSathane watshengisa uJesu yonke imibuso yomhlaba lenotho yayo kanye lenkazimulo yayo wasesithi: ‘Ngizakunika yonke imibuso le lenkazimulo yayo nxa ungakhothama kanye nje ungikhonze.’ Kodwa uJesu wathi: ‘Suka kimi Sathane! Kulotshiwe ukuthi kumele ukhonze uJehova kuphela.’ USathane wamtshiya uJesu. Izingilosi zeza kuJesu zamnika ukudla. Wathi esuka lapho wahle waqalisa ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso. Yiwo umsebenzi ayethunywe ukuthi azowenza emhlabeni. Abantu babekuthanda ababekufundiswa nguJesu njalo bamlandela loba ngaphi lapho ayesiya khona. “[USathane] uthi nxa ewaqamba amanga, akhulume ulimi lomdabuko wakhe ngokuba ungusomangase loyise wamanga.”—UJohane 8:44
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abazali abalabantwana ababelethwa belegciwane leHIV asebekhulile sebekhuthazwe ukuthi baphumele abantwababo egcekeni ngesimo sabo ukuze kwenqabelwe ukumemetheka kwegciwane leli. Inkuthazo le iphuma ngesikhathi ugatsha lweNational AIDS Council lusithi ukuthelelwana kwegciwane leli kuyaqhubeka ngezinga eliphezulu ikakhulu kwabasakhulayo. Osebenza lenhlanganiso yeCulture Shock Trust, uNkosikazi Nqobile Munzara, uthi uhulumende laye ulomlandu omkhulu amele awufeze ukuze kwehliswe umkhuhlane wengculazi elizweni. “Okukhona yikuthi abasakhulayo abanengi bacina besenza imisebenzi yokuthengisa imizimba ngoba bedinga indlela zokuziphilisa,” kutsho uNkosikazi Munzara. Wengeze wathi ukungaziphathi kwabasakhulayo lakho ngokunye okubangela ukumemetheka kwegciwane leHIV elizweni.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli weMelika omutsha, UMnu. Donald Trump, uthi abantu kumele badonse ndawonye ukwenzela ukuthi kuthuthukiswe ilizwe. Esethula amazwi akhe okugcotshwa ngoLwesihlanu eWashington DC, uTrump uthe ilizwe leMelika longeke lathuthuka ngemfanelo nxa abantu bengabambananga. "Akulanto engenzakala eMelika nxa abantu bambeme. Kusukela lamuhla asibambaneni ngoba ilizwe leli ngelethu sonke." Uphinde wathi sesibiyile isikhathi sokuthuthukisa ilizwe leMelika. "Konke elikudingayo kumele kwenzakale. Sizasebenza ngamandla ukwenzela ukuthi kube lemisebenzi njalo sizasebenza ndawomye ukwenzela ukuthi kuthuthukiswe umnotho wezisebenzi." UTrump uthe abantu bonke kumele bangabandlulani njengoba behlonipha iflag efanayo njalo behlezi elizweni elakhululwa ngegazi. Uthe bazalwisa ngamandla ukuthi kuvalwe imgcele yelizwe ukwenzela ukuthi abantu bokuza bengangeni eMelika mahlayama. UTrump uthe eleMelika lizalwisa okumangalisayo amalwecatsha ohlobo lwesiMuslim okumele besuswe emhlabeni. "Sizawathwalisa nzima amalwecatsha ama Islamic terrorists." Ugcizelele esithi kuzamele iMelika idlelane lamazwe atshiyeneyo ngendlela ezalethela iMelika ingqubekela phambili.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Uzulu weMelika namuhla ukukhefu lokuthakazelela ukuzalwa kowayelwela amalungelo abensundu uDr. Martin Luther King. Ilanga leli liza kulokufuthelana phakathi kolwela amalungelo abensundu owasebenza loDr King, uMnu. John Lewis lozaqala ukuba nguMongameli weMelika ngoLwesihlanu uMnu. Donald Trump. Ukufuthelana lokhu kuqhamuke ngemva kokuba uLewis echothoze uTrump ngeviki edluleyo esithi kakhethwanga ngemfanelo. Ephendula enkundleni yeTwitter, uMnu. Trump uthe uMnu. Lewis katshiyane laye akhangelane lomsebenzi wokuthuthukisa isigaba asimela edale lephalamende eseGeorgia. ULewis lamalunga ebandla lakhe lamaDemocrats edlula amatshumi amabili bathi kabasoze baphatheke emkhosini wokufungiswa kukaMnu Trump ukuqala umsebenzi ngoLwesihlanu. Khona liqakatheke kanganani ilanga leMartin Luther King Jr. Day kuzulu weMelika? “Ilanga leli liqakathekile kakhulu ngoba likhumbuza uzulu weMelika ngomzabalazo wokulwela uzibuse wabantu abamnyama,” kutsho isizalwane seZimbabwe esihlala eMelika uMnu. Muzobanzi Ncube.
isiNdebele
Arnold Ndlovu INHLANGANISO ekhangela ngezifuyo eyeVeterinary Services ikhuthaza abalimi ukuthi bavikele inkomo zabo kumkhuhlane we-bovine mastitis nanko phela usuqede izifuyo. I-mastitis yiwo umkhuhlane ohlasela kakhulu inkomo zochago njalo wenza abalimi balahlekelwe yinzuzo yabo. UDokotela Khumbulani Sibanda oweVeterinary Services uveze ukuthi umkhuhlane lo uhlasela amasotsha omzimba esifuyo okwenza izibungwana zawo zisabalale emzimbeni. “Umkhuhlane lo uhlasela kakhulu amasotsha omzimba nxa esilwa lezibungwana eziyabe zingene embeleni wenkomo. “Inyama eyiyo evikela imbele enkomeni yiyo ehlaselwa kakhulu yi-bacteria okucina kubangela ukuthi inkomo nxa zisengwa kuphume igazi. Kubikwa umkhuhlane lo ulakho ukubangelwa yikulimala kwenkomo ngenxa kokusetshenziswa kwemitshina yokusenga. Inkomo esezihlaselwe ngumkhuhlane lo zingelatshwa kukanti lezingakabi lawo zilakho ukudozwa ngemithi yama-antibiotics, kodwa uchago oluvela kunkomo ezihlaselweyo aluthengiseki. Uqhubekele phambili uDkt Sibanda wathi abalimi kumele behlukanise inkomo esezihlaselwe ngumkhuhlane lo njalo bahlale besiyazihlolisa kubodokotela bezifuyo ukuze babe lesiqiniseko sokuthi umkhuhlane usuhlasele okungakanani. “Inkomo ezelatshwa ngomkhuhlane lowu kumele zehlukaniswe lezingela, abalimi kufanela bafake inkomo ezelatshwayo uphawu olungaba yindlela yokunamathisela imbele, uchago lwenkomo lezi aluthintwa. “Ama-vaccinations omkhuhlane lo akhona kodwa asebenza ukwehlisa ingozi engadalwa ngumkhuhlane lo kuphela, njalo awavikeli ukuphenduka komkhuhlane lowu emhlambini. Ezinye zezindlela zokuvikela izifuyo kumkhuhlane lowu yindlela yokukhangela ukuthi zithola ukudla okwaneleyo, indawo yokuhlala ehlanzekileyo lendlela yokusenga esetshenziswayo. “Abalimi kumele bakhangele ukuthi indawo lapho okulala khona inkomo akulamanzi kuyavikela inkomo kumkhuhlane lowu lokuthi zithelelane, izisebenzi nxa zisenga sizikhuthaza ukuthi zigqoke amagilovosi awe-rubber, labasebenzisa imitshina kufanele behlale beyigezisa imitshina yabo,” kuphetha uDkt Sibanda.
isiNdebele
Kwesinye isikhathi kubanzima ukuthi sizithethelele ngenxa yamaphutha esawenzayo lanxa uJehova eyabe esesithethelele. Emhlanganweni Wesabelo ka-2016 owawulesihloko esithi “Hlala Uqotho KuJehova,” kwakulenkulumo kanye levidiyo eyayikhuluma ngendaba le. Bukela ividiyo le ku-JW Library ubusuphendula imibuzo elandelayo: USibonile wahlala isikhathi esinganani esusiwe? Abadala babalela uSibonile wuphi umbhalo futhi wamnceda njani? Abanye ebandleni bamamukela njani uSibonile ngesikhathi esebuyiselwe? Kuyini okwakulokhu kukhathaza uSibonile njalo uyise wamsiza njani?
isiNdebele
Nomthandazo Ndlovu ABALIMI bakhuthazwa ukuthi njengoba sokuyisikhathi sezulu bavune amanzi ngoba kuyanceda nxa izulu seledlule. Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Jabson Nare ongumlimisi uthe ukuvuna amanzi kuqakathekile ikakhulu kubalimi abalima ezivandeni kanye lakuma-irrigation. “Ukuvuna amanzi kutsho ukuthi nxa lapho izulu lisina umlimi agcine lawo manzi ukuze awasebenzise ngesikhathi lapho sokungasela zulu njalo lamanzi sesilela, lokhu kuqakathekile kakhulu ngoba isivande somlimi sihlala siluhlaza ngaso sonke isikhathi,” kutsho uMnu Nare. “Balutshwana abalimi abavuna amanzi, inengi likhangelele ukusebenzisa amanzi abawathola ngesikhathi izulu lisina, ikanti umlimi angawavuna amanzi lawa awasebenzise ngelinye ilanga sengatshaya inala njalo athole lenzuzo noma yisiphi isikhathi kulokumelela ukuthi izulu line,” kuchaza uMnu Nare. UMnu Nare uqhubekele phambili wathi ukuvuna amanzi kuqakatheke ngoba kwehlisa lezinga lokugugudeka komhlabathi kanye lezikhukhula. “Ukugugudeka komhlabathi yinto engalunganga njalo ebisela inhlelo zokulima emuva ngoba kuyingozi, izikhukhula zona ngamanzi amanengi angacina sekhukhula izilimo ezilinyiweyo ngakho nxa umlimi evuna uyabe esehlisa izinga lalokhu,” kuqhuba uMnu Nare. UMnu Nare ukhuthaze abalimi ikakhulu abasemadolobheni abalezivande zamaluba lemibhida ukuthi bavune amanzi ngoba kuyasiza kakhulu. “Ukuvuna amanzi kuyasiza ikakhulu abalimi abasemadolobheni ngoba nxa umlimi elamanzi akhe awagcinileyo, lokhu sokusehlisa lendleko zemali yekhansilini ngoba uyabe elokhu ethelela ngamanzi akhe awavune ngesikhathi sezulu,” kutsho uMnu Nare. “Indlela enhle yokuvuna amanzi yikuthi umlimi athenge amatanka lawa amakhulu awomhlobo weJojo loba yiwuphi nje umhlobo wamatanka amakhulu azakhongozela amanzi amanengi, nxa umlimi engafaka amatanka lawa akhongozele amanzi avela ephahleni kumbe emazengeni uyathola amanzi amanengi,” kuphetha uMnu Nare.
isiNdebele
HARARE — Abesifazane beZimbabwe abaphakathi kwelizwe lasebehlala emazweni bakhuthazwa ukuthi bakhokhele kumkankaso wemvuselelo kaNkulunkulu elesihloko esithi ‘Zimbabwe back to God … Wail for Zimbabwe’. Lokhu kucelwe nguMfundisi Lukiah Borerwe webandla lenkonzo ele Harvest Breakthrough Ministiries, alikhokhela ese Cape Town kwele South Africa. UMfundisi Borerwa ukhokhele uzulu weHarare ngoLwesibili ekuqhubeni imithandazo ezakwenziwa okwensuku ezimbalwa eHarare Gardens. Abaphatheke kulumbuthano benze lokho begqoke okuthungwe ngamasaka. Lokhu bathi bazokwenza kuyo yonke imihlangano ezoqhutshwa ilizwe lonke. Ukuqhuba limbuthano abantu begqoke impahla ethungwe ngamasaka kubikwa kusenziwa kulandelwa umbhalo lapho abantwana baka Israel babethi bengananzelela ukuba sebonele uMdali, ngokukhonza abanye onkulunkulu, babewagqoka ukubonisa ukuzinikela lokuzehlisa kwabo kulokho ababengakho. UNkosikazi Borerwe utshele intathelizindaba ukuba le yiyo kuphela indlela ezoziqeda inkinga ilizwe elibhekane lazo. Inkokheli yomkhankaso lo ithi abesifazane kumele kube yibo abakhokhela lumkhankaso, ngoba kuyibo ababhekana lenkinga ngokuphindiweyo, okwenza uNkulunkulu aphanga ukubezwa lapho bekhala kuye.
isiNdebele
Nkosilathi Sibanda “IMBUZI zami ngizithengisa nge$150 inye ngayinye. Isikhathi sokufuyela ukubukwa sesedlula ngakho kubalulekile ukuthi abalimi bakhuthalele ukufuya bethengisa ukuze baziphilise . . .” La ngamazwi kaMnumzana Wayne Brebner oyingcitshi kwezokufuywa kwembuzi esigabeni seMguza eMatabeleland North. UMnu Brebner, uphinda abengomunye wabalimi abafuya imbuzi ababizwa ngokuthi yiMzilikazi Kalahari Reds. Ubatshazwa kakhulu ilizwe lonke ngokuba yingxenye yabalimi abaphumelelayo ngokugcina imbuzi ezithengiselwa phetsheya. Iqula leMzilikazi Kalahari Reds lidume ngokufuya imbuzi zombala obomvu ezitholakala eCape Town laseBotswana. Imbuzi lezi zinkulu njalo azihlaselwa lula yimikhuhlane. Nxa impongo ezinkulu lezi zingahlanganiswa lembuzi zemakhaya, kuphuma uhlobo lweKalahari olukhwabithwa kakhulu kwamanye amazwe. Kuhlelo lolu, uMnu Brebner obizwa ngelithi nguMajubeyembe, usebenza loMnu Chris Grant laye olezibaya zembuzi ezesabekayo. Kumaviki amabili adluleyo uMnu Brebner ebambene lenhlanganiso yeHealth Excellence ufundise abalimi abavela endaweni ezitshiyeneyo indlela eqondileyo yokufuya imbuzi. IHealth Excellence, etholakala koBulawayo, ingenise abalimi laba ekilasini ibazisa ngamaqhinga ehlukeneyo okufuya imbuzi njengebhizimusi. Kuzifundo lezi, abalimi bathole ulwazi lokugcina uhlobo lwembuzi olukhwabithwa ngabathengi abagcwele phetsheya kwelizwe. Ekhuluma labalimi esepulazini lakhe eMguza, uMnu Brebner uthe usenanzelele ukuthi ukufuya imbuzi kulenzuzo engcono. UMnu Brebner ubike ukuba usephile ngokuthengisa imbuzi impilo yakhe yonke. “Inkuthazo yami yikuthi abalimi abasemaphandleni bekhuthalele ukugcina imbuzi. Ngitsho kanje ngoba imbuzizibiza imali enengi kumakethe zaphetsheya. “Isikhathi sokufuyela ukubukwa sesedlula ngakho kubalulekile ukuthi abalimi bakhuthalele ukufuya bethengisa ukuze bathole impilakahle,” kutsho uMnu Brebner. UMnu Brebner ubike ukuba imbuzi azifuyileyo uzithengisa nge$150 inye ngayinye. Ubike ukuba uyahlanganisa uhlobo lwembuzi yemakhaya lempongo ezibizwa ngokuthi yiMzilikazi Kalahari “Isizatho salokhu yikuthi ngifuya ngendlela yaphezulu. Ngithenga impongo ezinkulu, ezombala obomvu engizihlanganisa lembuzi ezinsikazi. Ngemva kwalokhu ngikhiphe uhlobo oluzwayo. Kubalulekile ukuthi umlimi athole imbuzi zombala owodwa. Imbuzi lezi azihlaselwa kalula yimikhuhlane.Ziqinile njalo zibiza imali enengi,” kuchaza uMnu Brebner. Umqondisi weHealth Excellence uMnu Dingaan Ndlovu uthe baqhubekela phambili benika abalimi abasemaphandleni ulwazi kanye lokubancedisa ukuthi basebenzelane ndawonye labalimi abaphumelelayo njengoMnu Brebner. “Abalimi abaphatheke kuloluhlelo bathole ulwazi olujulileyo kuMnu Brebner loGrant abadume ngokufuya imbuzi bezithengisa. Abalimi laba batshelwe ukuthi batshiyane lomkhuba wokufuya imbuzi okokukholisa nje. “Phezulu kwalokhu, besinxuse ingcitshi zogatsha lwe-Veterinary, Livestock labahloli beMatopos Research Centre,” kutsho uMnu Ndlovu. UMnu Ndlovu uthe inkinga ekhangelane labalimi basemaphandleni yikuswelakala kwemakethe yokuthengisela. Uthe icebo abaphume lalo ngemva kokufundisa abalimi ngelokuthi kubunjwe amaqula lapho abalimi abazahlanganisa imbuzi zabo bezithengise ndawonye. “Inkinga ekhona yokuthi abalimi bethu baswela lapho abangathengisela khona imbuzi zabo ngentengo efaneleyo. “Nxa abalimi bengabumba amaqembu abo, kuzamele benqabele ukuthengisa ngentengo ephansi. Kumele bavale ukungcindezelwa ngamabhutsha labanye abantu abandise ukuqilibezela abafuyi bembuzi. Injongo yethu kuHealthExcellence yikuthi siphakamise abalimi bethu.” UMnu Ndlovu uthe okwamanje isizwe silembuzi ezingu-5 miliyoni. “Kumele sifuye imbuzi ezinengi ngoba inani esilalo linlutshwane. Kuzifundo zethu sikhuthaze ukuthi umlimi munye ngamunye afuye imbuzi ezinsikazi ezilitshumi ukuze senelise ukukhweza inani.”
isiNdebele
Owayengumphathintambo wezemfundo lezemidlalo kuhulumende womanyano, uMnu. David Coltart, uthi inkokheli yizo ezidala ukuba ezemidlalo zingaphumeleli kweleZimbabwe. Umnumzana Coltart ubekhuluma phezu kokudlala kweqembu elimela isizwe emdlalweni wenguqu elamaWarriors lona ebeliphatheke kumncintiswano wamazwe akuzwekazi laseAfrica eye Africa Cup of Nations eqhutshelwa elizweni leGabon. Iqembu le Zimbabwe liphutshe imidlalo yalo eyesibaya sika Group B lisemsileni wengalane ngemva kokuba libe ngutshiki lobhanqa 2 ka 2 leqembu le Algeria emdlalweni wabo wakuqala, kwathi emdlalweni wesibili litshaywe nge 2 ka nya ngele Senegal, kuthi emdlalweni wesithathu libhaxabulwe nge 4 ka 2 ngele Tunisia ngoMvulo ebusuku. UColtart uthi iqembu leZimbabwe lilabadlali abalesiphiwo kodwa kabatholi usekelo okuyinto ebhekane labezemidlalo bonke nje elizweni. “Kuhle ukuba senelise ukuathi singene kumncintiswano weAfcon kodwakuhlala kuyinkinga kwezemidlalo kwele Zimbabwe endabeni yenkokheli. Silabadlali abanengi abalezipho kodwa inkokheli ziyehluleka ukusekela abezemidlalo. “Ungakhangela abadlali abakuqembu leZimbabwe bengenelisa ukuncintisana loba ngubani kuzwekazi lase Africa kodwa amalungiselelo yiwo ahlala ebaphazamisa ukuba bedlale kuhle.” Ngokwakuqala ukuba iqembu leZimbabwe liphutshe imidlalo yalo kumncintiswano weAfcon lingazange linqobe njengoba ngomnyaka ka 2004 langomnyaka ka 2006 laqeda linqobe kumdlalo walo wesithathu owezibaya. Umqeqetshi weqembu leZimbabwe uKallisto Pasuwa yena osolwa ngabanengi ngemva kokudliwa kweqembu lama Warriors ukhale ngonompembe obatshayele emdlalweni wabo leTunisia. “Sisuke salibala ekuqaliseni komdlalo. Lokho kwenze sadliwa ngoba sisuke sabanika amathuba okutshayela egedini bengamakwanga. Kuhlandla lesibili siqale kuhle kodwa ukwenza kukanompembe kusuke kwangena emakhanda abafana kwenza ukuba bengenelisi ukuphakamisa umdlalo wabo.” Umlandeli weqembu lama Warriors uSibonakaliso Ndlovu, akavumelani lomqeqetshi weqembu lama Warriors athi uzama ukucatsha ngomunwe. “Mina ngokubana kwami uPasuwa nguye osuke waba lamaphutha amanengi njalo kumele ahlale phansi aqale ukuhlela ukuba engalungiselela njani ukuphatheka kumncintiswano ezayo.” Iqembu le Senegal kanye lele Tunisia yiwo afinyelele kusigaba se quarter – final kusibaya sika Group B kuthi ele Algeria lele Zimbabwe asebhekise amabombo ekhaya. Namhla kulemidlalo yesibaya sika Group C lapho iqembu le Morocco elizadibana khona lele Ivory Coast kuthi ele Togo lizadlala lele Democratic Republic of Congo. Lawa maqembu angina kumidlalo yanamhla ele DRC lihlezi phezu kwengalane lilemiklomelo emine, ngemva kwalo kuleqembu le Morocco eliulemiklomelo emithathu kuthi ele Ivory Coast lilemiklomelo emibili ikanti emsileni kuleqembu le Togo elilomklomelo owodwa.
isiNdebele
BULAWAYO — Uhlangothi olubona ngezomumo womkhathi olwe Meteorological Services Department (MSD) luthi izulu elilomoya lesikhukhula leyezi leCyclone Dineo selifikile eZimbabwe njalo okwamanje lisemhlubulweni wangezansi kwesabelo seNkabazwe. Uhlangothi lweMSD luthi luzaqhubeka lubheke umumo njengoba izulu lokhe liwohloka. Ingcwethi yezomumo womkhathi eZimbabwe, uMnunzana Tich Zinyemba, uthi iCyclone Dineo ize lezulu elinengi nomanje etshiye umonakalo kwezinye indawo zelizwe. UZinyemba uphinde wathi uhlangothi lwakhe luqhubeka luthola imbiko yesilinganiso sezulu elinayo izwe lonke njalo lizaqhubeka langempelaviki. Isakhamuzi sakoBulawayo sithi bayamukela ngenjabulo izulu eline lonyaka lalobanje sebesesabela ukuthi lingacina lidala umonakalo lingaqhubeka lisina ngale indlela. ICyclone Dineo koBulawayo ifike ekuseni ngehola lesithathu. Ilethe izulu elinengi elilokhe liwohloka njalo lizelomoya lombani. Amanya amabele emasimini alele phansi ngenxa yomoya ochitshe lomlilo wamagetsi endaweni ezinengi eZimbabwe.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Olwela amalungelo oluntu uMnu. Itai Dzamara ufikisa iminyaka emibili kuliviki enyamalele njalo kungaziwa ukuthi uyaphila na kumbe hatshi. UDzamara uthunjwe ngabantu abanakanelwa ukuthi ngabacuphi bakahulumende kumbe abasekeli beZanu PF eHarare mhlaka 9 ngoMbimbitho, 2015. UDzamara ubedume ngokuhlala etshengisela labanye bakhe eAfrica Unity Square besola ubukhokheli bukaMongameli Robert Mugabe njalo besithi kumele esuke embusweni. Inhlanganiso ekhankasela ukulondolozwa kwamalungelo oluntu, iAmnesty International (AI), iphe uDzamara isicoco sobuqhawe kundaba zamalungelo kunsukwana ezedluleyo. Omunye wababevame ukutshengisela loDzamara, uMnu. Charles Nyoni. utshele iStudio 7 ukuthi ulokudana ngoba amapholisa kala lutho alwenzayo ukudinga uDzamara. “Sike saba lamapholisa izolo sisiyacela imvumo yokutshengisela mhlaka 9, sawabuzake ukuthi sengaphi ngodaba luka Dzamara,” kutsho uNyoni. “Kodwa impendulo asiphe yona ngeyokuthi idocket kayibonakali, okutsho ukuthi akulalutho alwenzayo ngodaba lolu.”
isiNdebele
ILIZWE lase-Kyrgyzstan lise-Central Asia. Ligqagqelwe yi-Kazakhstan, i-Uzbekistan, iTajikistan leChina kanti njalo ligonjolezelwe yizintaba ezinde ezileziqongo ezisibekelwe ngungqwaqwane. Phose amaphesenti angu-90 elizwe leli yizintaba. I-Kyrgyzstan igwaba ngokuba lesiqongo sebhanti lezintaba ezithiwa yi-Tian Shan, eside ngamamitha angu-7 439. Kanti igusu lona lithatha indawo engaba ngamaphesenti angu-4. Okunye okukhona ngamagusu amakhulu ezihlahla ze-walnut. Abantu bakhona baziwa ngokuba lomusa lenhlonipho. E-Kyrgyzstan basebenzisa amabala enhlonipho nxa bekhuluma labantu abadala njalo bayabasukumela ukuze babanike indawo yokuhlala engcono kakhulu kungaba sebhasini loba kwenye indawo. Imuli ijayele ukuba labantwana abathathu loba abadlula lapho. Kanti njalo omncane ebafaneni nguye oqhubeka ehlala labazali futhi ebanakekela lanxa esethethe. Abantwana abangamankazana bahle baqale ukufundiswa besesebancane imisebenzi ezakwenza ukuthi bebengamanina azwayo. Nxa esanda kudlula iminyaka engu-15 uyabe esengawumela umuzi. Nxa esesiya emendweni umakoti ulungiselwa izipho. Izipho lezi zigoqela ingubo lezigqoko lamacansi. Umkhwenyana yena ulobola ngemali langezifuyo. Nxa kulemidlalo loba imingcwabo kuhlatshwa imvu loba ibhiza. Bangahlinza bayayihlukanisa ngoba kulezingxenye ezaziwayo ukuthi kumele zidliwe ngobani. Lalapha inhlonipho iyakhanya ngoba isikhundla lobudala yibo obuzakutsho ukuthi uphiwa enjani. Ngemva kwalokho sekubuya-ke ukudla kwabo okujayelekileyo okuthiwa yi-beshbarmak abakudla ngezandla.
isiNdebele
VUKANI! No. 1 2017 | Ukuhlulukelwa Kwabasakhulayo— Kubangelwa Yini? Kungenziwani? Imibiko itshengisa ukuthi ukuhlulukelwa kwabasakhulayo sekwande kakhulu. Ucabanga ukuthi kungenziwani ngohlupho lolu? Imagazini le ikhuluma ngokunganceda abasakhulayo ukuthi banqobe ukuhlulukelwa kanye lendlela abazali abangabancedisa ngayo. ISIHLOKO ESISEKUQALISENI Bala ngezimpawu kanye lokunye okungabangela ukuhlulukelwa. Bala ngokuthi abazali labanye abantu bangenzani. Umngane loba umuntu ongamaziyo—angabobotheka lawe—uyabobotheka njalo uyathokoza. UMBONO WEBHAYIBHILI Kukhitshwa izisu eziyizigidi umnyaka ngamunye. Umuntu angazikhethela yini ukukhipha isisu kumbe yinto embi? NgoMgqibelo mhlaka 25 April 2015 kwaba lokuzamazama komhlaba okukhulu eNepal. Ngemva kwesehlakalo lesi oFakazi bakaJehova batshengisa ukuthi balothando lweqiniso. OKUNCEDA IMULI Nxa indoda lomkayo bangazama ukunanzelela okuhle okwenziwa ngomunye kungaba lokuthokoza emulini. Kuyini okungakunceda ukuthi uhlale ubonga omunye wakho? KWAZENZAKALELA YINI? Ubunyonyo lobu buyenelisa ukumela ukutshisa ukwedlula ezinye izinyamazana. Kuyini okwenza ukuthi ubunyonyo lobu benelise ukumela ukutshisa kwelanga? Okunengi okutholakala ku-Internet Thola ukuthi sibasiza njani esikhonza labo kanye labanye abayabe behlelwe ngumonakalo.
isiNdebele
WASHINGTON — Izifundi esigabeni seMatabeleland North zihamba umango omude zisiya esikolo osokwenze abazali bacele uhulumende ukuba ayakhe izikolo ezinengi ngoba lokhu sokuphazamisa abantwana ezifundweni zabo. NgoLwesine izikolo zivaliwe eZimbabwe abafundi sebephakathi kwekhefu bakhangelele ukuvula ngemva kwamaviki amane, kodwa ayisibo bonke abathakazelela lelikhefu ngoba impumela yezifundo ayikhombisi uhambo abaluhambayo behambela ezemfundo. Inengi labafundi bahamba amakhilomitha edlula amahlanu besiya esikolo bavuka emathathakusa bebhekise amabombo esikolo baphenduka emakhala izifuyo sezivalelwe esibayeni. UNkosikazi Ntombiyolwandle Ngono oweMzola 3 eLupane uthi izikolo zikhatshana kakhulu njalo abanye sebeze behamba kanye ngeviki kuthi abemfundo yaphezulu abaqhubekeli phambili ngoba izikolo zikude lemakhaya. Ngakhoke uthi bacela izikolo eduze ngoba labo abenelisa ukuyafika esikolo bafika sebediniwe bengasaqaphelisi ezifundweni zabo. Ujaha ofunda eThokozani Secondary School, uEmmanuel Sibanda, okuform 1 uthi uhamba amakhilomitha amahlanu esiya esikolo. UMnu. Nkanyiso Ngulube oseNkayi olwela amalungelo oluntu eMatabeleland North uthi uHulumende weZimbabwe katshengisi ukuzihlupha ngokwakha izikolo ikakhulu emhlubulweni weMaNdebeleni. UMnu. Thomas Sithole oyakhele ePlumtree elwela amalungelo oluntu uthi laseMatabeleland South babhekane lodubo olufanayo. Inani labafundi abaphumelela ezifundweni liphansi kakhulu ezigabeni zonke nje zeMandebeleni bebhekane lendubo ezimbalwa ezigoqela izikolo ezilutshwana, ukusilela kwababalisi abafundele umsebenzi, amandla kagesti, izindlu zokufundela kunye lamanzi. Ukuhamba imango emide yikho okuludubo oluphambili, kuthi ngesikhathi sendlala abafundi bahle bengayi esikolo.
isiNdebele
Uhulumende uthi ulakho ukucela ukuxolelwa yiWorld Bank leIMF ukuthi engabhadali isikwelede alaso kunhlanganiso lezi Umgcini ngcebo we MDC uMnumzana Roy Bennet uthi ibandla leli lizachithiza ingatsha zalo zonke ezikwamanye amazwe Amagqhwetha enhlanganiso le eseBhilithani athi amapholisa azakwenza umsebenzi omuhle nxa uNkosazana Makoni engatshiya umsebenzi I ZNNP+ ithi izakhuthaza uhulumende ukuthi akhuthalele loluhlelo ngoba kanenginengi kuqakathekiswa olwabadala Abanye bathi kubengcono ekupheleni komnyaka njalo bakhangelele ukuthi lumnyaka ube ngcono
isiNdebele
Njengoba ukuhlupheka okukhulu sekuseduze, sekumele sibambe ziqine emsebenzini wokutshumayela. (Zag 24:11, 12, 20) Ukuze sincede abantu singasebenzisa amakhadi e-jw.org ukuze sibaqondise eLizwini likaNkulunkulu lakuwebhusayithi yethu. Ikhadi leli lilekhodi ehambisa umuntu kuvidiyo ethi Kungani Kumele Ulifunde IBhayibhili? lalapho angagcwalisa khona ifomu lokucela ukuzofundiswa iBhayibhili. Abanye abantu abawathandi amabhuku ethu kodwa bangakuthanda ukungena kuwebhusayithi. Abanjalo wohle ubanike ikhadi. Kodwa labo abangafuniyo ukuxoxa lawe ungabaniki amakhadi la. Nxa ufuna ukuqala ingxoxo lomuntu usebenzisa ikhadi le-jw.org ungathi: “Kulento engifuna ukukunika yona. Ikhadi leli likulayela kuwebhusayithi elolwazi lwamahala kanye lamavidiyo atshiyeneyo.” (Joh 4:7) Ngenxa yokuthi amakhadi la mancane ungahlala ulawo ukuze uwasebenzise loba nini.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Amabandla aphikisayo sechothoze umsekeli kamongameli welizwe, uMnu Emmerson Mnangagwa, phezu kwamazwi akhe okuthi uhulumende weZanu PF seyenelise ukusungula imisebenzi edlula izigidi ezimbili kusukela ngesikhathi sokhetho luka2013. Iphephandaba leNewsDay libike ngoMvulo ukuthi uMnangagwa ukhulume amazwe la eseMidlands lapho ethekelele khona inkampani egebha ichrome, eyeAfrica Chrome Fields. UMnangagwa uthi imisebenzi le ivele kugatsha lwezokulima lakumankampani atshiyeneyo. Ibandla leZanu PF lathembisa ukusungula imisebenzi edlula izigidi ezimbili ngaphambilini kokhetho luka2013. Kodwa iqiniso elisobala yikuthi ayikho imisebenzi ekhulunywa nguMnangagwa, kutsho umsekeli wesikhulumeli seMDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo. "Okukhona yikuthi uMnangagwa ukhuluma into engekho," kutsho uNkosazana Khumalo. "Sezama nje ukudinga usekelo ngaphambilini kokhetho kodwa uzulu kamelanga amlalele."
isiNdebele
Ngemva kokuthenga ezifela emlonyeni ngekhefu lekhisimusi, kuvamile ukuthi umnyaka omutsha uthi uqalisa abantu abanengi babe sebebhobokelwe yizikhwama. Esethula umbiko wakhe wokwamukela umnyaka ka 2015, umeya wakoBulawayo ukhansila Moyo, uthi bangena ku2015 kulokunengi okungahambi kuhle kodwa uthemba kuzolunga Imbadalo yehle isukela kumasenti angamatshumi amabili lamathathu, 23 cents yaya ku 15 cents ngesilinganiso somzuzo munye nxa utshayela osebenzisa inkampani inye. Lokhu kwenzakala uhulumende weSouth Africa eseqedise uhlelo lokulungisela izizalwane zeZimbabwe incwadi zokuhlalakulelolizwe.
isiNdebele
BULAWAYO — Isiphawulwe okusemthethweni inhlanganiso ye Royal Cup Trust ehlose ukuthuthukisa ezamasiko isebenzisa ezemidlalo. Umkhosi wokwethulwa okusemthethweni inhlanganiso ye Royal Cup Trust uqhutshelwe endaweni yeZimbabwe International Trade Fair esedolobheni lako Bulawayo ngoLwesihlanu. Umgcinisihlalo walinhlanganiso yinduna uChief Khayisa Ndiweni othi injongo yabo ngeyokuvuselela ezamasiko besebenzisa ezemidlalo hatshi kwele Zimbabwe kuphela kodwa kuzwekazi lase Africa jikelele. Lona nje bekumenywe abaphathintambo abatshiyeneyo abagoqela owezemidlalo uMakhosini Hlongwane kanye lomongameli wekhansili yezinduna uChief Fortune Charumbira kulumkhosi, bona kabasenelisanga ukubuya, induna uNdiweni utshayele ihlombe ihlekana labantu abathe gwaqa bezozibonela mathupha ukusungulwa ngokusemthethweni linhlanganiso. “Bantu benkosi siyajabula namhlanje. Siyalibonga kakhulu njalo silitshayela ihlombe ngokuza lapha abanye benu lingelaqiniso ukuba kahle kahle kuyini okuthatha indawo. Namhlanje lapha eTrade Fair lokhu esikuqalileyo kusegazini lethu ngoba okhokho bethu babengamaqhawe njalo lathi kumele silandele enyaweni zabo.” Inkezo ye Royal Cup iqale nyakenye lapho iqembu le Highlanders elingqikilane khona lele Gilport Lions kuyingxenye yenhlelo zokuthakazelela ukufikisa kweqembu le Highlanders iminyaka engamatshumi ayithoba munwe munye labakhona. Lonyaka ke abaqoqi bayo inkezo ye Royal Cup bakubone kufanele ukuba bahle babumbe inhlanganiso ezaqhubekisela phambili lumsebenzi abawuqale nyakenye yikho ke ukubunjwa kwe Royal Cup Trust okuyiyo ke ebisethulelwa uzulu okusemthethweni. Usomabhizimisi wako Bulawayo uKenneth Mhlophe nguye ophe isibongo ekupheleni kwalumkhosi njalo utshayele ihlombe linhlanganiso ngokuthatha inyathelo elokuthuthukisa ezamasiko elizweni. “Inkosi isebenzisa inkezo le ukuthuthukisa amasiko ethu yikho ke siyakubonga kakhulu lokhu. Amasiko ethu kukhanya angathi asavakatsha yikho nxa kusenzakala izinto ezifana lalezi siyathokoza kakhulu.” Lonyaka inhlanganiso ye Royal Cup Trust ilenhlelo ezokuba iqembu le Highlanders lidlale lele Manzini Wanderers elase Swaziland loba nje kungakacaci ukuba lumdlalo uzaqhubekela phambili yini. Kulemibiko ethi iqembu le Highlanders lifuna ukubona ubufakazi bokuba lizathola imbadalo yalo eyokuphatheka kulumdlalo kuqala ikanti isiphathamandla seRoyal Cup Trust uNkosinathi Ndiweni yena uthi bangamema yiloba yiliphi iqembu ukuba liphatheke emdlalweni we Royal Cup nxa iqembu le Highlanders litshila izikeyi. Ngokuhamba kwesikhathi linhlanganiso ikhangelele ukuba igoqele leminye imidlalo etshiyeneyo hatshi ukwala ilokhu iqhuba imncintiswano yomdlalo wenguqu kuphela.
isiNdebele
Copy and paste the embed code below. The code changes based on your selection. The code has been copied to your clipboard. Video size https://www.voandebele.com/a/3733912.html Uzulu uthi okwenziwa nguMongameli Robert Mugabe kutshengisa ukuthi unguntando kayiphikiswa ngoba wenza idili lokunanza ukuzalwa kwakhe ngesikhathi ele Zimbabwe libhekane lobunzima bokuswelakala kwemali lokunye okufanayo.
isiNdebele
BULAWAYO — Ibandla lePeople’s Democratic Party (PDP) lithi selixotshe umkhokheli walo uMnu. Tendai Biti labanye abambalwa abangene kumanyano wokukhankasela ukhetho oluzayo lwamabandla aphikisa elibusayo oweMovement for Democratic Change Alliance. Lokhu kwethulwe nguMnu. Gorden Moyo, unobhala jikelele, webandla leli othe isikhundla sikaBiti sesithethwe nguNkosikazi Lucia Matibenga obengumgcinisihlalo webandla lePDP. UMoyo uthe uMatibenga uzasekelwa nguMnu. Sikhumbuzo Ndiweni. Uthe uBiti labanye bakhe bephula isisekelo sombuso webandla lePDP baze bangene kumanyano weMDC Alliance. UMoyo uthe kwakungamelanga benze lokhu ngoba amabandla anjenge MDC kawakhuthazi inkululeko phakathi kwabalandeli balo. Uthe ibandla lePDP lifuna ukungena kumanyano obalulekileyo hatshi ukuginywa ngamanye amabandla njengalokho okwehlela ibandla leZapu lize lingene kubandla leZanu PF. UMatibenga wamukele ngenhliziyo ekhululekileyo isikhundla lesi esithi uzasebenza gadalala ukuthi kususwe ibandla leZanu PF embusweni. Ukhansila kaWard 2 koBulawayo, uNkosazana Sithabile Moyo, uthe uyajabula ngokungena komuntu ongumama esikhundleni sobukhokheli. Isinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Njabulo Moyo, uthe ukuxokozela kwamabandl aphikisayo kuzanika ibandla leZanu PF ithuba lokubuyela embusweni kukhetho oluzayo. IZimbabwe iphakathi kokulungiselela ukuyakukhetho ngomnyaka ozayo. Abantu sebeqalile ukubhalisa kutsha ukuvota kusetshenziswa imitshina yakulezi insuku eyeBiometric Voter Registration. Amabandla aphikisayo afuna ukuya ekhethweni emanyene kodwa kulokudonselana kubangwa izikhundla lokungavumelani kubizo lomanyano osekutshiye amanye amabandla engavumelani leMDC Alliance besithi abafuni kuginywa lokweyiswa. UMnu. Jacob Mapfume, isikhulumeli sebandl lePDP, uthe akulaqiniso okwethulwe nguMoyo labanye bakhe asebephule isisekelo sombuso webandl leli. UMapfume uthe bazakwenza umhlangano ngoLwesihlanu lapho abazakhuluma khona ngodaba lolu.
isiNdebele
BULAWAYO — Amalunga amabili awedale lephalamende amiswe phambili komthethwandaba kamantshi eGwanda ngoLwesibili labanye abantu abathathu besetheswa icala lokuhluthuna okungekho emthethweni ipulazi leArtherstone Ranch lomhlophe owaya kwelaphisa ingane yakhe phandle kwelizwe. Izakhamizi ezahlaliswa kutsha epulazini leArtherstone zithi zilokudana okukhulu ngesenzo samalunga edale lephalamende abagoqela uMnu. Malaki Nkomo loMnu. Andrew Langa ngokufuna ukubathathela inhlelo ezisepulazini leli abaphila ngazo ezokulima. Bathi kulihlazo okwenziwa nguNkomo loLanga. Umnikazi wepulazi leli, uMnu. Darren Maughan, ubikwa wayetshiye uyise elikhangele ngesikhathi esiyakwelaphisa umntanakhe emazweni. Wabhubhu watshiya izisebenzi ziqhubeka ngomsebenzi zikhokhelwa nguMnu. Rodgers Clinton osebotshisiwe nguNkomo othi usethumbe ipulazi leli. UDarren ubikwa engomunye wabamhlophe ababhadalwa nguhulumende bahlalisa kutsha abantu wahlawulwa lempahla yakhe lapho okwahlaliswa khona kutsha abantu laye watshiyelwa indawo yokulima ethelezela kanye lokufuya inkomo njalo esebenzelana labahlaliswa kutsha osekubangele ukuba uNkomo loLanga bangazwani labo ngoba sebebaphazamisa. UMnu. Norman Dlamini, owahlaliswa kutsha njalo eyisisebenzi sikaDarren, uthi uNkomo usekewamtshaya njalo waqgekeza lendlu ahlala kiyo esithi udaba lolu sebeluphanyeke emthethweni. Wengeze esithi uNkomo babonke kubandla elibusayo kodwa indlela abaphatha ngayo uzulu ayilunganga. UMnu. Milton Ncube, esinye njalo isakhamuzi salindawo, uthi okwenzakala eArtherstone kavumelani lakho ngitsho lakancane. UNkomo yena uthi ulencwadi emvumela ukuthi ahlele eArtherstone njalo labo abathi usethumbe ipulazi leli balamanga. Ukhulume amagama athukayo esingeke sawethula kumsakazo kazulu. Abahlanu asebezihlalise epulazini ngokusebenzisa incwadi zamanga nguLanga, uNkomo, uMqondisi Sibanda okwele South Africa, uZenzo Jele okuthiwa ngumanyamalalisa impahla ezanikwa izakhamuzi nguDarren, uSibusiso Ncube umnawakhe kasikomitshi weGwanda ongutshalimani kwezomhlabathi kanye loSheilla Nazome omele uLanga. Phakathi kwezakhamizi ezilikhulu lambili, ezilitshumi lasificaminwembili zibikwa zizaxotshwa nguNkomo labanye bakhe. Izakhamizi zithi zisalinde uMnu. Kembo Mohadi ukuba azoxazulula udaba lolu ngoba uNkomo labanye bakhe baqamba amanga ukuze bathole incwadi ezibavumela ukuyahlala epulazini leli. ULanga uphike wemba phansi ukuthi usengene epulazini leli.
isiNdebele
HARARE — Sokufumanwe ukuba abesifazane balendima enkulu okumele bayidlale ekulondolozeni impilakahle yemmuli zabo kungakho kumqoka ukubatholisa amathuba aphathisa ekubathuthukiseni, banelise ukunakekela izimmuli zabo, kusize ekuthuthukiseni isizwe. Lokhu kuvezwe yiziphathamandla zenhlanganiso eziphatheke emisebenzini yokusiza kuntuthuko yabesifazane elizweni ezikubeke sobala ukuba nguye oyinsika kuntuthuko yezempilakahle yakhe, eyemmuli kanye lelizwe lonke jikelele. Omunye wabavumelana lalombono, nguMnu. Rodwel Nkobi, ophethe uhlangothi lwezemali enhlangnisweni ye Maranantha Orphans Care Trust, eMaphisa esabelweni seMatebeleland South. Lanxa zinengi inhlelo eziqhutshwa ngabenhlanganiso yakhe ukuthuthukisa impilo yabesifazane, uNkobi uthi inkinga yikusilela kosizo lwemali. Kungales’isizatho abe Women Development Association yaseGwanda bakhetha ukubambisana labesifazane, kunhlelo zabo zokuzikuthuthukisa. Umqondisi wayo,unkosikazi Juliet Nkiwane, uthi kumqoka ukuba atholiswe amathuba owesifaznae, ukuze lempilakahle yemhuli lesizwe,ithuthuke. Ethi abenhlanganiso yakhe bakubona kumqoka ukuba basize owesifazane, ngazo zonke indlela. Lenkokheli yomdabu iyakujabulela ukuthuthukiswa kwabesifazane ezigabeni, sebezibona lezithelo zakhona, sebesanelisa ukunakekela imhuli zabo kwezempilakahle. Omunye walenkokheli kungu uMnumzana Promise Tshabangu, ongusobhuku, eGwanda. Ingcwethi kwezentuthuko ziveza ukuba zisesekhona inkinga kwezokuthuthukiswa kwabesifazane okungasiza ukulondoloza hatshi impilakahle yabo kuphela kodwa eyesizwe sonke saseZimbabwe. Abezempilakahle bona bathi kulobudlelwano phakathi kwentuthuko yowesifazane kanye lempilakahle yakhe, eyemmuli kanye leyesigaba ngakhoke kuqakathekile ukuthi baphathiswe ngazo zonke indlela.
isiNdebele
GABORONE, BOTSWANA — Uhulumende weZimbabwe useqalisile ukuvumela izihambi ezingena elizweni zivela phandle kwelizwe ukuza zithenge amafutha ezimota ngoba asesilela elizweni. Bekungavunyelwa ukuthenga amafutha ezimota phandle kwelizwe, ethathwa emngceleni kulabo abakade bezama ukungena lawo. Noma nje kungakaphumi imbiko endaweni ezinengi, sekulotshiwe emngceleni efana lePlumtree ukuthi izihambi ziyavunyelwa ukungena lesilinganiso esithile samafutha ezimota. Lokhu kuza ngesikhathi iZimbabwe isiqala ukubhekana lokusilela kwamafutha ezimota kwezinye indawo. UMnunzana Anias Ndlovu ngomunye wabathokoziswe linyathela likahulumende lokuba vumela ukungena lamafutha ezimota ethi yena wayevele ephila ngokuthengisa amafutha ephethulo ngesikhathi esilela ngamandla, ngakho usephendukile njalo kule ibhizimusi. "Kuhle, nanko lathi sesiphendukile kubhizimusi, njalo sesebalutshwane inengi alikabikwazi ukuthi sekuvunyelwa ukungena lamafutha ezimota." Kukanti omunye obe ngenisa amafutha ngundlu uthi kunzima ukungena lawo emngceleni, ngakho babaleka ukuhlawula imthelo yikho bengena layo ngenganga. "Kunzima, amafutha emota yiwo esiphila ngawo, zingena inganga ngoba bafuna ukusihlawulisa emngceleni, kumbe ukuthi ube lencwadi ekuvumela ukuyithenga inengi." UMnunzana Augustine Mpofu yena uthi kuqondile ukuthi amafutha ezimota avunyelwe ngoba edula eZimbabwe uma kuqathaniswa lamazwe anje ngeBotswana. "Ngumcabango okahle ngoba uma ukhangela intengo zamafutha eZimbabwe uqathanisa leBotswana iphezulu kakhulu." Ukuvala ukungena kwamafutha ezimota kwasekudale ukuqonga kwabawathengisa ngundlu. Ugatsha lokubutha imali yesikhwama sika hulumende olweZimbabwe Revenue Authority, nyakenye lwakhala ngokuthi luyakhutha ukuthola umthelo ngabangenisa amafutha emota elizweni ngomkoto.
isiNdebele
WASHINGTON — Amapholisa aseqalisile ukususa abathenga bethengisa impahla etshiyeneyo ezitaladini zeHarare. Amapholisa ahlomileyo asuse abantu abanengi ezitaladini kusukela ekuseni ngoLwesini kulandela umbiko owethulwe nguMongameli Robert Mugabe othe abathengisa ezitaladini bangcolisa idolobho leli. Kubikwa ukuthi kubotshwe abanye abathengisa ezitaladini kwathi abanye bagijimisana lamapholisa bekhonona ngokuthi kabasoze benelise ukuphandela abantwana babo ukudla lokunye okutshiyeneyo. Abantu laba bangena ezitaladini bethengisa okutshiyeneyo ngenxa yokugugudeka komnotho welizwe okumangalisayo. UMongameli Mugabe lebandla lakhe bathembisa uzulu ukuthi bazakwenza kube lemisebenzi edlula izigidi ezimbili bekhankasa kukhetho olwenziwa ngomnyaka ka2013. Umnotho welizwe usudilike okumangalisayo kusukela ngaleso isikhathi kuze kufike lamhlanje njengoba sokwavalwa amankampani lamafekithali amanengi kakhulu, ikakhulu koBulawayo.
isiNdebele
BULAWAYO — UJustice Luke Malaba uthi kuqhakathekile ukuba izisebenzi zemthethwandaba labobonke abasebenza ezomthetho abagoqela amapholisa lamagqwetha balwisane lokufumbathisana okumemetheka okumangalisayo eZimbabwe. Ekhuluma ekuvulweni kwedale laphezulu eleHigh Court KoBulawayo ngoMvulo, uChief Justice Malaba uthe kuqakathekile ukuba izisebenzi zeJudicial Services Commission zisebenzelane lohulumende ukulwisana lokungethembeki kwecorruption elizweni Uthe ukungathembeki kuyaphambanisa impilo kazulu ikakhulu abayanga ekuthonisisweni kwamacala abo. Ugcizelele esithi iJSC iphakathi kokusebenza lamapholisa kanye lewofisi yomtshutshisi omkhulu eZimbabwe ekuphumeni leziqondiso zokuqeda ukungathembeki. Inengi lamagqwetha elizweni amukele ngenjabulo amazwi kaMalaba. Omunye wabo ligqwetha uMnu. Kucaca Phulu, ongene kumcimbi wokuvulwa kwenkundla yeHigh Court ochaze kahle ukuba i-corruption kayifuneki. Uthe amagqwetha azazama ukusebenza kahle lozulu. Umqondisi wenhlanganiso yamagqwetha alwela ilungelo loluntu eye Abammeli Human Rights Lawyers Network, uMnumzana Tineyi Mukwewa, uthe uyajabula ngoba amandla ezabelo asekhona emadale. UMukwewa ubonge kakhulu inhlanganiso yeDanida esithi njengamagqwetha bazazama ukusebenza kahle lozulu. Ukuvulwa okusemthethweni kweHigh Court yakoBulawayo kuqale ngokufola kwamagqwetha kahulumende, labasebenza bezimele, omantshi, labanye abasebenza emadale bekhatshwe liqembu lomculo ele Zimbabwe Prison and Correctional Services. Uzulu ophatheke ekuvulweni kwedale leHigh Court uveze injabulo esithi amazwi kaMalaba abanika ithemba kundaba zokusebenza kwamadale.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Kazithokozi ngitsho lakancane izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa ngohlelo lokubhalisela ukuvota olusungulwe mhlaka 10 Mfumfu. Inengi lithi ngemva kweminyaka eminengi kukhankaselwa ukuthi abasemazweni labo bavunyelwe ukuvota, bebelethemba lokuthi bazaphiwa ithuba lokubhalisa ukuvota emawofisini omeli weZimbabwe kwele South Africa. Ukwehluleka kukahulumende ukugcwalisa isifiso sabo lesi kuzavalela phandle abanengi njengoba abaqhatshi babo bengeke bavume ukubapha ithuba lokuya ekhaya besiyabhalisela ukuvota, kanti kuzabuya kudingeke njalo ukuthi babaphe ithuba lokuyavota. Isizalwane seZimbabwe esikhethe ukwaziwa ngokuthi ngumalayitsha eJohannesburg ngomunye wabanengi abathi sebezwile ngokuqala kwaloluhlelo eZimbabwe. Yena-ke uthi kangeke ayebhalisa ngoba kukhanye uhulumende evele engafuni ukuthi abasemazweni baphathake. “Ngeke siyekhona. Konke lokhu okuthiwa kuvotwa nge electronic ngeke ngikukholwe ngoba angikwazi ukuthi kwenziwa njani ngecomputer. Thina sasisazi ukusayina phansi uX. Konke lokhu yiburobani kuphela.” Kodwa-ke akusibo bonke asebedelile ukuyabhalisela ukuvota. Bakhona abathi ukukhalala ngezenzo zikahulumende akusoke kubasize ngalutho ngakho bazenza konke abakwenelisayo ukuthi bayebhalisa ukuze bangakhuthwa lukhetho luka 2018. Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Edgar Ndlela, uthi wavota ekhethweni olwedlulayo ngakho lakhathesi uzaqinisekisa ukuthi uyabhalisa. Impicabadala kwabanengi ludaba lokuvota ngohlelo lweBiometric Voter Registration (BVR). Abanye bathi loluhlelo yibuqili obusegcekeni. Abanye njalo bathi umangoye uyasola ngokuthi lukhokhelwa yinkampani yakweleChina abathi ilobudlelwano besingundengunde lohulumende weZimbabwe. Intathelizindaba yeZimbabwe, uNdumiso Mlilo, uthi okunye okwengeza ukungathenjwa kwaloluhlelo yikuthi sekulobufakazi ukuthi emazweni athile alusebenzanga ngendlela esuthisayo. “Inhlelo ezifana lale vele azithembakalanga njengoba sesike sakubona eUnited States of America njalo sikubonile eKenya ukuthi kuyatholakala ukuthi kuyabe kungaqhutshwanga ngendlela eqondileyo.” Omunye wenkokheli zentsha kubandla leMDC-T kwele South Africa, uNkosazana Vimbai Mavherudze, uthi sebeze leqhinga elizasiza abalutshwana ngemva kokubona ukuthi uhulumende uzimisele ukuthi abasemazweni bangaphatheki kulolukhetho. “Udaba lolu lokuregister ukuvota besicabanga ukuthi sizathola idiaspora vote, asizange sikwazi ukuyithola. So, okwamanje siyahamba ngobunengi bethu siye eBeitbridge, siye eGwanda or eMasvingo lapha eduze neborder siye register ukuvota.” Ngakwelinye icele, bakhona abathi ukuvota eZimbabwe yikudlalisa isikhathi njengoba selokhu kwavotwa kusukela ngo1980 akulanguquko esibe khona. Bakhona-ke abathi lobanje bona bengazukuyabhalisela ukuvota, baphakathi kokukhuthaza izihlobo zabo eziseZimbabwe ukuthi ziyebhalisa ukuze funa amavothi abo adale utshitsho abalufunayo ngemva kokhetho luka2018.
isiNdebele
Igqwetha lakhe, uMnu. Harrison Nkomo, labasebenzelana laye abagoqela igqwetha elihlala eMelika, uMnu. Doug Coltart, bathi uMawarire ubotshwe esanda kwehla indizamtshina eHaarre Airport ekade ivela kwele South Africa. Inkulumo kaGigaba le isiyethuse inengi lezizalwane zeZimbabwe ezisebenza kula mankampani. Lumkhankaso uhlose ukutholisa abasakhulayo ulwazi phezu kokuqakatheka kokuphatheka enhlelweni zokuthuthukisa ilizwe okugoqela ukuphatheka kukhetho. Ibandla leMDC elikhokhelwa nguMnu Welshman Ncube lithi lanxa kulembiko ethi ezinye iziphathamandla zeMDC-T azifuni ukuthi amabandla womabili amanyane, belingakaziswa ngokusemthethweni ngalokho yiMDC-T. Lumkhankaso ubikwa ungapheleli kukhetho luka 2018 kuphela kodwa lelomnyaka ka2023 kusiya phambili.
isiNdebele
Khumbula UmkaLothi Sekuleminyaka edlula 2 000 uJesu waxwayisa ukuthi sikhumbule umkaLothi. Bukela ubone ukuthi uBhebhe loMaNleya bafunda njani ukuthi bavikele abantwababo kulokho uJesu axwayisa ngakho. Kuyini okwenza enye imuli izithole isithanda inotho ngapha izama ukukhonza uJehova? Kuyini okungenza umKhristu acine esebona angani ukuziphatha kubi kuhle? Nxa singayisebenzisa indaba yomkaLothi ingasisiza lathi. UmkaLothi wacina efile, asifuni ukuba sesimeni esinjengesakhe.
isiNdebele
HARARE — Uzulu ukhuthaza abezempilakahle ukuthi bananzelele nxa bekhulumisana labantu ngokusoka ukuze bengakhuthazi ukungaziphathi kwabesilisa abasokileyo sebecabanga ukuthi bavikelekile kungakhathalekile ukuthi baziphatha ngandlela bani. Lokhu kuza ngesikhathi kulokukhonona ngengoma yokukhuthaza ukusoka ethi ‘Kalyfe Kemaboss’ ethi owesilisa osokileyo yindoda emadodeni olakho ukuthola yiloba yiwuphi owesifazana amfunayo. Lingoma ibikhangelelwe ukukhuthaza abesilisa abasakhulayo ukusoka ukuze kukhwezwe inani labesilisa elizasoka ukuze ilizwe ligcwalise inani lesigidi lamakhulu amathathu enkulungwane -1.3 million kusiyaphela umnyaka ka 2017. Lingoma, uzulu ukhonona ngayo ethi inika abesilisa igunya lokuya emacansini labesifazana abanengi bengavikelanga ikanti ukusoka kuvikela ukuthola ingculaza lapho kusetshenziswa lezinye indlela ezitshiyeneyo. Umongikazi, Nkosikazi Progress Dube, uthi kuqakathekile ukuthi imbiko yokusoka inike ulwazi olugcweleyo njalo oluqondileyo ukuze abantu bengaphambuki endleleni kucine sokukhwela inani labathelelwa igcikwane bona besokile. Osowasoka njalo ekhankasela ukusoka kuPSI - amabrand ambassadors, umculi uAlbert Nyathi, uthi kuqakathekile ukuthi abantu bahambe endaweni zokusoka ngoba yikho abathola khona ulwazi oluqondileyo njalo bazwisise ukuthi kungani behlolwa ingculaza anduba basokwe. Ethi minengi imbuzo kulabo abafuna ukusokwa kodwa yonke impendulo iyatholakala endaweni zokusoka. UNyathi uthi kuqakathekile ukuthi labo abasokayo bazi ukuthi lokhu akubaniki mvumo yokungaziphathi kodwa kuyabe kulokhu kusadingeka ukuthi lowo osokileyo aziphathe njalo avikele omunye wakhe. Isakhamuzi, uMnumzana Michael Ndlovu laye ugcizelele ukuqakatheka kokuziphatha ngemva kokusoka. Ethi lanxa bekhona abasoka ngenxa yesiko, khathesi kumele kulandelwe izixwayiso zalabo abazingcwethi ukuze kulwiswe ukumemetheka kwegcikwane lengculaza. Lingoma edale linkulumo ihlatshelwa ngabaculi uJunior Brown, uTytan, uYagidojo loShasha. Ibikhangelelwe ukuthi ikhwabithwe ngontanga abayibo abakhuthazwa ukusoka ngemva kokunanzelela ukuthi inhlelo ezinengi zokukhuthaza ukusoka zikhulumisana lasebekhulile kuphela. Ugatsha lwezempilakahle luthi ngomnyaka odluleyo inani elinengi labantu lasoka esigabeni seMatabeleland South, kulandela iMatabeleland North, iBulawayo kuthi iHarare yaba ngeyesine.
isiNdebele
IBhayibhili kalifanani lamanye amabhuku enkolo njalo yilo lodwa elenelisa ukuntshintsha ukuphila kwabantu. Kanti njalo alikho elinye ibhuku eliye lahlolisiswa laphinda lachothozwa njengeBhayibhili. Ezinye izifundiswa ziyakuthandabuza ukuthi amaBhayibhili esiwasebenzisayo lamuhla ayahambelana yini lemibhalo yakuqala. Esinye isikhwicamfundo sezenkolo sathi: “Asilalo iqiniso lokuthi esilakho yikho kanye okwakusemibhalweni yakuqala. AmaBhayibhili esilawo khathesi agcwele amaphutha. Amanengi awo abhalwa sekulamakhulu eminyaka imibhalo yakuqala itshabalele, yikho etshiyene kakhulu lemibhalo yakuqala.” Indlela abanye abakhule befundiswa ngayo yenza bacine besola ukuthi iBhayibhili lileqiniso. Ngokwesibonelo uFaizal owakhulela emulini engayisiyo yamaKhristu wafundiswa ukuthi iBhayibhili libhuku elingcwele kodwa elaselintshintshwe ngabantu. Uthi: “Lokhu kwabangela ukuthi ngingabathembi abantu ababefuna ukuxoxa lami ngeBhayibhili. Phela iBhayibhili ababelalo lalivele selintshintshiwe, lingasafanani lemibhalo eyayikhona kuqala.” Kodwa kulendaba yini ukuthi iBhayibhili lantshintshwa loba alintshintshwanga? Cabanga ngemibuzo le: Ungazithemba yini izithembiso eziduduzayo eziseBhayibhilini nxa ungelaqiniso lokuthi zazikhona yini emibhalweni yakuqala? (KwabaseRoma 15:4) Aluba amaBhayibhili esilawo ebegcwele amaphutha kuphela ubungazisebenzisa yini izimiso eziseBhayibhilini ezindabeni zemuli yakho, ekukhetheni isonto loba umsebenzi ongawenza? Lanxa singaselayo imibhalo yeBhayibhili yakuqala, kulemibhalo yeBhayibhili yasendulo eminengi kakhulu esingayikhangela. Kuyini okwenza imiBhalo le yangatshabalaliswa yikubola, yikuhlaselwa ngabantu loba ukuntshintshwa? Lokhu kungakunceda njani ukuthi uwathembe amaBhayibhili akhona lamuhla? Khangela izimpendulo zemibuzo le ezihlokweni ezilandelayo.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Ibandla leMDC-T lithi abasekeli balo sebehlalela evalweni esigabeni seMashonaland East endaweni ezifana leMutoko leMurehwa ngenxa yokwethuselwa ngamalunga eZanu PF. Ngalokho, lithi abasekeli balo kulezi ndawo besabela ukuthi kungaqhamuka udlakela batshaywe njalo batshiselwe imizi ngaphambilini kokhetho lomnyaka ozayo. Ukwesaba lokhu kuphume emhlanganweni oqhutshwe ngumkhokheli weMDC-T uMnu Morgan Tsvangirai ngempelaviki. “Abafundisi, izinduna, osobhuku, abalwa impi yenkululeko, abesifazana lozulu jikelele baveze ukwesaba abathi kubangelwa yiZanu PF ezigabeni zabo,” kutsho lelibandla embikweni eliwethule ngoMvulo. UTsvangirai yena ukhuthaze abasekeli bebandla lakhe laba ukuthi bengaze bavuma ukwethuselwa njalo bahambe bayevota ngobunengi kukhetho lommnyaka ozayo ukuze kususwe ibandla leZanu PF embusweni. La ngamazwi agcizelelwe ngumsekeli wesikhulumeli seMDC-T uNkosazana Thabitha Khumalo kungxoxo ayenze leStudio 7 ngoMvulo.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Usomabhizimusi, uMnu. Donald Trump uzagcotshwa ukuba ngumongameli weMelika Wesimatshumi Amane Lanhlanu namhla. UTrump uthi ilizwe leMelika lizemukela isimanga ngoLwesihlanu lapho egcotshwa. UMnu. Trump uthembise ukumanyanisa ilizwe leMelika aphinde enze lelolizwe lithuthuke njalo. Ngemva komkhosi owenzwe ngoLwesine duze lesithombe sowayengumongameli, uMnu. Trump utshele uzulu ukuba umhlaba wonke ubheke ilizwe leMelika. Ebusuku bangoLwesine abatshengiselayo badibane lamapholisa phandle kwendawo yabonozindaba, iPress Club esiodlweni iWashington DC. Abatshengisselayo laba bebesithi kabamfuni uMnu. Trump ukuthi abenguMongameli. Abanye abatshengiselayo baphosele amapholisa kwalumathiswa umlilo. Amapholisa athele abantu laba ngentuthu ehitshayo. Edolobheni le New York, inkulungawane zabantu zibuthene egcekeni le Central Park duze lamahofisi kaTrump betshengisela labo besithi kabamfumi uTrump. Ozaba yisikhulumeli sikaTrump esibona ngokwethulwa kwemibiko, uMnu. Sean Spicer, uthi uTrump usalolonga imbiko azayethula emkhosini wokugcotshwa kwakhe. Uthi imbiko le izatshengisa isimo sikaTrump lokuthi ufuna ukuthi ilizwe leMelika liqonde ngaphi kwelakusasa.
isiNdebele
WASHINGTON — UNkosikazi Grace Mugabe uthi uzulu ulakho ukuvotela uMongameli Robert Mugabe loba engabhubha. UNkosikazi Mugabe, oqale njalonje imihlangano yokubhodabhoda eZimbabwe ngoLwesihlanu, utshele umphakathi eBuhera esabelweni seManicaland ukuthi ngendlela abantu abathanda ngayo uMongameli Mugabe lanxa engafa bazasivotela isidumbu sakhe. UNkosikazi Mugabe uthuke uNkosikazi Joice Mujuru wachothoza umsekeli kamongameli uMnu. Emmerson Mnangagwa, lanxa engambethanga ngegama, esithi bonke abakhangele isikhundla sikamongameli welizwe kumele bakhohlwe ngoba leso sikhundla asikho. “Izigidi lezigidi zabantu bajayele ukuvotela uMugabe. Abanye njalo abayizigidi ezinengi kulalokho abajayele ukumvotela bazamvotela kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo. Nxa umlimu engamthatha kulumhlaba sizafaka ibizo lakhe emaphepheni okuvota. Abantu bazavotela isidumbu sakhe. Lokhu kuzabe kuyindlela yokutshengisa uzulu ukuba abantu bayamthanda. Ngakho-ke, khohlwani ngokufuna ukumsusa esikhundleni.” Ngemva komhlangano lo abantu baphiwe impahla lokudla obekukunengi kakhulu kuthwelwe zimota ezine ezinkulu. UNkosikazi Mugabe uthe impahla lokudla lokhu kwathathelwa abantu emngceleni yelizwe abayabe bengabhadalanga imithelo. Uphinde wathi intathelizindaba ziyethuselwa ngokubulawa nxa zingalobanga indaba zokukhuthaza ukudonselana amandla okusebandleni le Zanu PF. Umhlangano kaNkosikazi Mugabe ubikwa ubusungula umkhankaso wokudinga usekelo phambilini kokhetho lukamongameli owomnyaka ozayo. IStudio 7 ixoxe lomsekeli wesikhulumeli sebandla le MDC-T, uNkosazana Thabitha Khumalo, othe akumangalisi okukhulunywa nguMugabe.
isiNdebele
NEW YORK — Umhlangano wosuku olulodwa ophathelane lobudlelwano babosomabhizimusi labohulumende babo ngokuphathelane lokuguquka komkhathi, oqoqwe ngabenhlanganiso yabezindaba eyeBloomberg uphele ngoLwesithathu edolobheni le New York eMelika. Lumhlangano abawubize ngokuthi yiGlobal Business Forum, wenziwe sikhathi sinye eNew York kuphithizela kugcwele inkokheli yamazwe womhlaba elande umhlangano oweUnited Nations General Assembly. Inhloso yalu mhlangano ibingeyokuhlaziya ukuthi osomabhizimusi bangasebenzelana njani ukulungisisa inhlupho ezibhekane lamazwe abo ikakhulu lapho kuqamuke imikhuhlane loba ingozi ezidalwa yikuguquka komkhathi zokungani kuhle kwezulu loba ukuna kwalo kakhulu lize ngolaka lesavunguzane kudale umonakalo wempompoma zamanzi ezidiliza imizi lokubulala abantu, abayithi yi-global warming. Ungenwe ngabosomabhizimusi abalodumo lenkokheli yamazwe womhlaba. UMnumzana Strive Masiiwa, umninibhizimusi wenkampani kamakhalekhukhwini eZimbabwe eyeEconet Wireless, ngomunye wabakade bekhona behlaziya udaba lokuguquka osokusenza umkhathi emhlabeni jikelele osokudala umonakalo abayithi yi-climate change. Inholisiso athi wayenza eMali kuhlelo lokulima ehamba loMnu. Kofi Annan uthi bafumana ukuthi abesifazane yibo ababhekana laloluhlupho kakhulu ngoba beyibo abaselela imuli ngokulima. UMasiiwa uqhubelke ethi okudanisayo ekusebenzelelani labohulumende yikuthi abanye babo kabakholwa ukuthi kulengozi ezidalwa yikuguquka komkhathi ngakhoke abaqakathekisi ukudinga indlela zokwehlisa ingozi ezidalwa yilesi siga. UNkosazana Teresa Dangwa, umqondisi wenhlanganiso eye Dangwa Initiative ohlala edolobheni leNew York, uthi ngempela udubo lokuguquka komkhathi aludingwa lumgceke ngoba luvezwa yimonakalo edalwa lizulu elina ngolaka kumbe ukungani kuhle kweulu kudale indlala. Uqhubeke ekhuthaza ohulumende womhlaba ukuthi bathathe amanyathelo wokwehlisa ingozi edalwa yilesi simo. Abakade bekhona emhlanganenweni lo oqoqwe ngabenhlanganiso yezindaba eye Bloomberg owe Global Business Forum bagoqela uMnu. Michael Bloomberg ngokwakhe owake waba ngumayor wedolobho le New York, owake waba ngumongameli weMelika uMnu. Bill Clinton, uMnu. Bill Gates, usomabhizimusi oyisinothi emhlabeni jikelele odume ngozemitshina yangalezi nsuku eyama computer loMnu. Alicko Dangote, usomabhizimusi odumemileyo wasezwekazi le Africa oncede okwamagama lapho kuqamuke umkhuhlane weEbola kuleli zwekazi. Abanye njalo bekuyinkokheli yamazwe labohulumende abagoqela uMongameli Ali Bongo Ondimba weleGabon, uMongameli Nana Ado Dankwa Akufo-Addo owe Ghana labanye.
isiNdebele
ISIZWE lesizwe silamasiko aso njalo amasiko la aqhutshwa ngendlela ezehlukeneyo kusiya ngalesosizwe. Kukhona njalo amasiko aphathelane lomdeni kubuye njalo kube khona imikhuba ephathelane lesizwe kanye lephathelane lomdeni thize. Konke lokhu noma nje kuvame ukuthi kwehlukane kodwa kuyabe kulokuhambelana okuthile. Ungalibali phela ukuthi noma nje kulenduna eyodwa esigabeni kodwa umdeni munye ngamunye uyabe ulemikhuba kanye lamasiko awo. Kunjalo-ke lapha siphatha eyamasiko kanye lemikhuba ephathelane lokukhuliswa kwamajaha akoMthwakazi ngesikhathi kusadliwa ngoludala isizwe sisame ngezinyawo. Yiyo-ke imbilaphi esolwa yisilonda kule iviki. Khumbula ukuthi kwakuthi ngesikhathi umfana esakhula eluse inkomo aze aqwahele. Ekweluseni lapha kwakusiba lengqwele yabo bonke abafana eyayibathuma ukuthi bayeyikhela amanzi ngozipho yona izilalele emthunzini. Phela uzipho lolu kwakubutshani kwakungayisilo lolu oluba eminweni kumbe emazwaneni. Kwakuthi-ke ekweluseni lapha amajaha athubulane ikhale imfumbatho kuthunqe uthuli. Oyehluliweyo wayethula elatshelwe egangeni lapha angayithi vu ebadaleni ukuthi utshayiwe ngoba wayengawusutha umzaca ngesikhathi ebika lokhu. Kwakuthi-ke ngesikhathi ijaha selithombile laphekelwa imbiza yokuliqinisa ahlanganiswe-ke amajaha wonke akule indawo asethombile aphekelwe isitshwala lesitshebo kufakwe emeveni. Ukudla lokhu munye ngamunye kwakuthiwa kakudle ngomlomo emeveni la izandla ezigoqile. Phela ameva la kwakuvame ukuthi kube yisanqawe, iwohlo kumbe umsasani. Luzakhala-ke ukhwelo ezibayeni bedliswa isitshwala lesi kuthi nxa besiyaqeda imilomo isibomvu gebhu igazi ngokuhlatshwa ngameva la. Ngemva kwalokho babethathwa kubizwe okungabafanyana okuncane okungakathombi kuphiwe inswazi zamaphane kuthiwe bakhweleleni bafana. Bazazithunza-ke inswazi emhlane yala majaha kungabi ndabazalutho. Ekutshayweni lapha amajaha ayengavunyelwa ukuthi abisele ayemane abhense kuphela okukababhemi wakoNkohlo owabonwa ngabantu. Angithi nje kwakusenziwa lokhu ingqwele zizimele laphana zilindele ozathi klwe. Pho ngubani owayengawuvula umlomo njengoba babezazela bonke ukuthi ingqwele lezi ngolonyovu ngokwabo. Ngemva kwalokho amajaha la azathathwa kudingwe isangoma esikhulu esizabasebenza ngombengo. Singatholakala kuzathiwa kababambe inkunzi bayikhwexule umkhono iphila ukuze kwenziwe umbengo lo. Bengakwenza lokhu izayobayoba-ke inkunzi le umkhono lo uphiwe isangoma lesi ufakwe izanzoco ezilezibungu ezifana lolonyovu kanye lezinye njalo izinyamazana ezifana lolinda. Lokhu kwakusenzelwa ukuthi amajaha la akhule elezibindi njalo elolaka njengoba nje kudala kwakuphilwa ngempi. Kungenziwa lokhu uhlaka lwesangoma luzabe lukhonapho kubaswe owekhanka uthiwe futhuthu umkhono lo qede kuthwe, “ayikhale bafana”. Azayisukela ke amajaha la owakuqala engayithi dlithi ayiphosele phezulu olandelayo ayiqage laye ayithi dlithi ayiphosele phezulu. Kuzakwenziwa njalo-ke aze ayidle wonke amajaha la alapha. Njengoba kwakungafanelanga umbengo lo uwele phansi ngalokhu owayengawuwisela phansi kwakungeke kumangalise ukuthi ayekwelusa amadada ngoba kuyabe kuzikhanyela sobala ukuthi kasoqhawe. Ngalokhu kwakuthi nxa lokhu sokwenzakele amajaha la azabe eseqinile sibili. Ukuze athathe kwakuyabe kufanele ukuthi abe esejoqe waphelela sibili njalo kwakungavunyelwa ukuthi ijaha lazi intombi ngemva kokuba livunyelwe ukuthi selingathatha. Yikho phela kwakuthi amajaha nxa evuka ekuseni uthole ukuthi phose wonke alezikhananda emncwadweni. Lokhu kwakuveza sobala ukuthi imizimba yawo iphilile njalo kawasoze ehlulwe yimizi yawo noma nje engathatha isithembo sabafazi abahlanu. Kwakunjalo-ke endulo, amajaha ayethi engenziwa lokhu kuzabe kungasamangalisi ukuthi afundiswe ukuba zingwazi. Lapha-ke kuzabe sokuphelile ukukhuliswa kwawo asengaya ngitsho lempini kodwa kuzafanela adingelwe induna yawo. Induna le yayikhethwa yinkosi kanye lezinye izinduna. *** *** *** Mlobi siyabonga umsebenzi osenzela wona owokusivusela isizwe sethu kwezamasiko ngokusifundisa ngokwakusenzakala endulo. Ngalokhu ngithi qhubekela phambili ngomsebenzi lo ungadeli. — Dingani Thebe, Tshangane, Lupane. Mina ngithanda ukuncoma umsebenzi wakho mlobi osenzela wona ngoba uyasisiza kakhulu empilweni. Ngibonga njalo indlela owachaza ngayo ngendlela umuntu ohlutshwa ngamadlozi obanakala ngayo. Ngitsho ngoba ngilomfowethu obesesiswele ukuthi simelaphise ngaphi kodwa sithe ngemva kokuthola ulwazi lwakho khathesi simhambise abantwini bafika bathi uhlutshwa ngamadlozi. Ngikhuluma nje usengcono noma nje esala ukuyathwasa. — Mbonisi Mkhwananzi, Gwanda. Mlobi mina ngibonga indlela obhala ngayo ulimi lwesiNdebele ngoba iyahlabusa kakhulu njalo ijulile. Ngokunjalo ngicela uqhubekele phambili ngoba imibhalo yakho ilondoloza ulimi lwethu. — Sibonokuhle Thwala. Ngithemba uphilile mlobi. Mina isifiso sami yikuthi ngabe kuyatholakala ithuba ufundise intsha ngezamasiko kanye langolimi lwethu ngoba kulezinsuku balutshwana abakwaziyo lokhu. Ngibuya njalo ngibonge indlela owacacada ngayo ngendlela zokuqiniswa kwemizi ngithi qhubekela phambili ngomsebenzi wakho. — Nkanyiso Mhlanga, Mganwini, Bulawayo. Siyabonga umsebenzi wakho mlobi, qhubekela phambili ukhuthaza uzulu ngezamasiko. Ngibonga njalo indlela ofundisa ngayo uzulu ngokuziphatha kanye langezamasiko. Ngalokhu ngijabulela ukuthi waloba ngendlela oMandulo ababelahlisa ngayo abantu abafayo okuyinto eyayisisihluphile njengomdeni kodwa salandela izixwayiso zakho khathesi sesihlezi kuhle akusela ngitsho osahlutshwa ngabafayo emdenini. — Ndunduzo Khumalo, Lupane.
isiNdebele
BULAWAYO — Kuhlelo Woza Friday silomculi uMartin Sibanda ongumkhokheli wolunye uhlangothi lweqembu le Ndolwane Super Sounds olungiselela ukukhipha idlalade lakhe lesibili selokhu leliqembu ladubukana phakathi. Sokuleminyaka emihlanu uMartin Sibanda leqembu lakhe le Ndolwane Super Sounds bacina ukuphakulela uzulu ingoma ezintsha kodwa uSibanda ensukwini ezedluleyo umeme intathelizindaba waba lomhlangano lazo lapho athembise ukuba uledlalade elitsha azalethulela uzulu. “Sesiside isikhathi ngacina ukukhipha idlalade lethu uBakhuzeni. Abantu besebekhala besithi sengihlezi isikhathi eside abanye sebezebesithi mhlawumbe sengitshaye phansi ngenkamanzi. Sesifikile manje isikhathi ukuba ngitsho ukuba idlalade elitsha lizophuma ekupheleni kukaMabasa.” USibanda uthi idlalade lakhe elitsha libizwa ngokuthi Konke Sizokulungisa njalo liqukethe ingoma eziyisithupha ezigoqela ezibalisa ethi Milenje, Abantwana, Milandu kanye lethi Green World. USibanda uthi isizatho sokuhlala engakhuphi ingoma yikuba ubehamba amagumbi amane elizwe etshayela abalandeli bakhe okuyinto ababengayenzi ngesikhathi iqembu le Ndolwane Super Sounds lingakahlamukelani. Ebuzwa ukuba kanti vele kuyini okwamxabanisa lo Charles Ndebele yena osekhokhela olunye uhlangothi lweqembu le Ndolwane Super Sounds oluzibiza ngokuthi Amangwe Part 1, uSibanda uthe yena akalankinga loNdebele. “Leyana indaba mina ngokwami yangisinda, ngangifuna ukuze ikhulumeke ilunge sibizwe sonke ukuze abantu babuze izinto abafuna ukuzibuza. Yena uke waba lenkinga eyokuba ubengafuni ukuhlangana lami kodwa mina angila nkinga laye kungaba kuhle nxa singahlanganiswa ukuze kuvele iqiniso ngoba nxa lingibuza ngingedwa ngizalipha elami icele phezu kokuba yikuyini okwathatha indawo njalo lokho kuyabe kungalunganga.” Iqembu le Ndolwane Super Sounds likhuphe amadlalade edlula itshumi ngesikhathi lisabambene njalo eyinye yezingoma zalo eyadla ubhedu yile ethiwa uHluphile.
isiNdebele
ISikhumbuzo sisinika ithuba lokucabangisisa ngezibusiso esizazithola ngesikhathi esizayo. Okuzakwenza sithole izibusiso lezi yikuthi uJesu wasifela. Esinye isibusiso esizasithola yikuvuswa kwabafileyo. UJehova wayengahlosanga ukuthi abantu bafe. Yikho namuhla sisizwa ubuhlungu obukhulu nxa singafelwa ngumuntu esimthandayo. (1Khor 15:26) UJesu laye wadabuka kakhulu ngesikhathi ebona abafundi bakhe bekhala ezimathonsi ngemva kokufa kukaLazaro. (Joh 11:33-35) Indlela uJesu ezwa ngayo isifundisa ukuthi uJehova laye uzwa ubuhlungu nxa singalahlekelwa ngumuntu esimthandayo. (Joh 14:7) UJehova ulesifiso esikhulu sokuvusa abantu abafileyo yikho lathi kumele sisilindele ngabomvu isikhathi leso.—Job 14:14, 15. Njengoba uJehova enguNkulunkulu ohlelekileyo singaba leqiniso lokuthi uzabavusa ngendlela ehlelekileyo abantu abafileyo. (1Khor 14:33, 40) Esikhundleni sokuthi kube lemingcwabo singabe sesibuthana sisemukela abavusiweyo. Nxa uphakathi kobuhlungu bokufelwa wawuke unakane yini ngethemba lokuvuswa kwabafileyo? (2Khor 4:17, 18) Uyambonga yini uJehova ngelungiselelo lenhlawulo kanye lokusembulela eMibhalweni ukuthi abafileyo bazavuswa?—Kol 3:15. Yiziphi izihlobo labangane bakho ofisa kakhulu ukuphinda ubabone? Yibaphi abantu okukhulunywa ngabo eBhayibhilini ofuna ukuxoxa labo bangavuswa?
isiNdebele
UNkosikazi Stephanie Sullivan, okuhlangothi lukahulumende weMelika olwe Department of State uthe akutsho ukuthi sokumele okwamanje kwesulwe izijeziso zenotho ezafakelwa uhulumende kaMugabe labanye bakhe. Izisebenzi sezikhuthazwe ukuthi lazo zisebenze gadalala, ikhefu labaphathintambo bakahulumende limisiswe njalo uMnangagwa ubonakale esebenza ngeSonto. Umhlangano lo uzabe uqhutshwa ngaphansi kwe Subcommittee on Africa and Global Health Policy edlelana leSenate Committee on Foreign Relations. Uhulumende uthi ababalisi bengavunyelwa ukuthi befundise abantwana izifundo zokwengezelela ngoba kungabangela ukuthi bengasafundisi ngokuqinisileyo ezikolo kodwa bemelele ukuthola inzuzo kuma extra lessons. Ibandla le MDC-T lithi kuyadanisa ukuthi kulabantu abathi umkhokheli walo adedele abanye ubukhokheli ngoba eselatshwa njalo esehlale isikhathi eside engumkhokheli walelibandla. Abasakhulayo ikakhulu yibo ababhalisela ukuvoter endaweni eziphithizelayo. Inhlanganiso yeAbammeli Lawyers For Human Rights isiphume lendlela zokusiza lababantu ngokubalobela ingwalo. Kubikwa kuzakwakhiwa izitolo zabathengisa bezimele eziyinkulungwane elekhulu-1,100 kuphela kukanti bona bedlula inkulungwane ezimbili. Ugatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa luthi luzasebenza nzima ngaleli khefu leKhisimusi ukubopha abasebenzisa incwadi zakweleSouth Africa abazithole ngokungekho emthethweni Ingcwethi kwezempilakahle ziveza ukuba inengi labantu besemnyameni ngodaba lokuba isifo setshukela silakho ukuphazamisa impilakahle kwezamacansini, okusuka kudale inkinga kuzithandani labatshadileyo. UDistrict Elections Officer wakoBulawayo, uNkosikazi Sithokozile Khuphe, uthe laloba inani lilokhe liphansi sebefake imizamo eminengi yokuthi bahuge abantu ukuthi babhalise ukuvota kukhetho lomnyaka ozayo. UMnangagwa ngomunye weziphathamandla zeZanu PF ezetheswa icala lokuphatheka kulumbb\huqazwe, wona owabulala abantu abedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili, 20,000. Inhlanganiso le isungulwe ngoMvulo eNational Art Gallery koBulawayo njalo iziphathamandla zayo zikhuthaze uhulumende ukuthi egcwalise isisekelo sombuso ngokulinganisa zonke indimi. Esigabeni seMandebeleni inengi labantu elingelazo lezincwadi zatshabalala ngesikhathi sombhuqazwe wegukurahundi. Kuthi abantwana balabo bantu labo kuyehlula ukuba bazithole ngitsho lezizukulwane zabo. USolani Moyo ubikwa waphoselana aqatha lomakhuphe kulandela umhlangano owenziwa esigabeni sakhe esithi uMakhuphe wayengamtshelanga ukuthi uyeza. UMnu. Owen Ndlovu uthi amasotsha kumele azame ukungachithi isikhathi sezihambi njengalokho obekusenziwa ngamapholisa. Abakhukhulume lomsakazo lo bathe kuhle kakhulu ukuthi inkampani yeTearracotta izakwakha isithombe lesi lapho ekhangelelwe ukuthi izethulela khona uzulu isihonqo esikhulu samavinkili ese Godini Mall. UMnu. Qobo Mayisa uthe kamkhanuki uMugabe ngoba umkhumbula ngokubhidliza isizwe kanye lezikolo, izibhedlela lamakhampani ngenxa yombangazwe. UMnu. Joseph Tshuma, omele iPelandaba-Mpopoma kudale lephalandende ekubandla leZanu PF, laye uthi uNkosikazi Mugabe wadonsela umkakhe edakeni. UNkosazana Julieth Nkiwane, umqondisi weWODAZ, uthe bamanyane lezinye inhlanganiso zabomama edolobheni leGwanda ukuze bavezele uzulu ngodlame abahlangana lalo ezindlini. Konke sekuhleliwe ukuthi ngoZibandlela kumnyaka ozayo bazanika indawo yokwakha ivinkili lamabhizimusi kunkampani yeTearracotta,eyiyo eyakhayo. Umanyano wamabandla aphikisayo, oweMDC Alliance usole uluhlu lwendleko zikahulumende inational budget. Kulabantu abathi amabandla agoqela eleMDC-T, ele MDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube eleNational People’s Party kaNkosikazi Joice Mujuru lamanye kungani atshaywe yisithuli ... Ukwengezelela
isiNdebele
Umanisipala wedolobho leHarare useyethule isinqumo sokwehlisa inhlawulo yemithelo yama rates yezakhamizi okuzakwehlisa inhlawulo zamanzi lezabamabhizimusi ngesilinganiso esiphakathi kwamatshumi amabili lanhlanu ekhulwni kusiya kumatshumi amahlanu ekhulwini – (25 % - 50%). Lelinyathelo limunyethwe kuluhlu lwendleko lokubuthaniswa kwemali yedolobho leHarare kubudget yomnyaka ka2018. Okumqoka kulezo zinqumo yikwehliswa kwenhlawulo yamanzi kanye lama licence anikezwa abamabhizimusi ukuthi basebenze. UMnu. Gilbert Hadebe, omele izakhamizi zeWard 38 ekhansilini yeHarare, uthe lelonyathelo lijonge ukuhuga abangazasungula amabhizimusi kilo ngesikhathi kubhekwe ukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo. Esinye njalo isakhamuzi seHarare, Mnu. Jefferey Moyo, loMnu. Mfundo Mlilo okunhlanganiso ye Combined Harare Residents Association, bathe kuyamangalisa okwenziwa yikhansili yeHarare. Ngesikhathi sokhetho amabandla ezombusazwe eZimbabwe avame ukuthabisa abantu ngokwehlisa indleko zamanzi lokunye ukwenzela ukuthi bathole amavoti. Ngakho-ke abantu abanengi bathi leli ngelinye lamanyathelo asethathwa ngabezombusazwe abakukhansili ukutholela amabandla abo usekelo njengalokho okwake kwenziwa ngowake waba ngumpathintambo wezabelo lamadolobho, uMnu. Ignatious Chombo, ngokhetho luka 2013. Kodwa umayor weHarare, uMnu. Bernard Manyenyeni, ukuthi konke lokhu bekwenzela ukuthi bathole amavoti ngesikhathi sokhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.
isiNdebele
Mina yimi iNduna uAlbert Zwelibanzi Gumede bengithanda ukwazisa labo abangaziyo ngale indaba ngoba kulabosiyazi asebekhuluma izinto abangazaziyo besebesithi bona bangisayinisa incwadi eyokuthi ngizaba yinduna for three years angikwazi lokho mina. Uma ikhona leyoncwadi ngayisayina ngisazi ukuthi abazi lutho ngezinto zomdabu lalamhlanje leyonto ilokhu iqhubeka abazazi ukuthi bavelaphi, bangobani, bayaphi, abazi lutho ngezamasiko kungcono bathule kwenze abantu abaziyo. Nansi indaba eyiyo ephilayo. Laba abakwazi ukukhuluma bekhuluma ngami, mina ngababona ngelanga ngigcotshwa becula njengabanye bonke ababekhona. Pho ke mina abantu engibabongayo kulaba abahloniphekayo abaziyo ngalendaba izinduna zakwaZulu ngiyababonga, labakithi abaqotho abahloniphekayo abako Mthwakazi yibo abantu abaziyo ngobuduna bami. Ngagcotshwa yiSilo Samabandla wonke sakwaZulu singigcobela abantwana bakwaZulu abavela koMthwakazi abaka Mthwakazi ngoba besebekubonile ukuhlupheka kwalapha. Isisusa sendaba ngangihamba imihlangano lezinduna zakwaZulu koMayimayi kwasekubuzwa ukuthi abantu ngibamela njani ngihamba lezinduna mina ngingesinduna. Bonke laba oNqama, labo Bornwell abayazi indaba. Of nayo akabuye azobuza kimi. Thina asisebenzisi amanga. Behluleka lokukhipha igama lokuthi ngiyinduna kumigubho yonke yaseMhlahlandlela. Bakususela lapha ukulwa lami becabanga ukuthi lento ayingeke isebenze, iyasebenza kakhulu. Bakwethu akufuneki ukuthi sikhiphe zonke kodwa sinazo ngaphakathi. Esivala ngakho yikuthi abantu ababambane bahloniphane ukuze sithole esikufunayo. Yimi INduna uAlbert Zwelibanzi Gumede. All articles and letters published on Bulawayo24 have been independently written by members of Bulawayo24's community. The views of users published on Bulawayo24 are therefore their own and do not necessarily represent the views of Bulawayo24. Bulawayo24 editors also reserve the right to edit or delete any and all comments received. About Article Author Chuka is an experienced certified web developer with an extensive background in computer science and 18+ years in web design &development. His previous experience ranges from redesigning existing website to solving complex technical problems with object-oriented programming. Very experienced with Microsoft SQL Server, PHP and advanced JavaScript. He loves to travel and watch movies.View More Articles
isiNdebele
UThimothi wayelijaha elalithanda ukunceda abantu. Waya ezindaweni ezinengi ukuze ayenceda abanye. Lokhu kwenza wajabula kakhulu. Uyafuna yini ukuzwa ngempilo yakhe?— Unina kaThimothi kanye logogo wakhe bamfundisa ngoJehova UThimothi wayehlala edolobheni okuthiwa yiListra. Ugogo wakhe uLoyisi kanye lonina uYunisi baqalisa ukumfundisa ngoJehova esesemncane. UThimothi wahle wakhula efuna ukunceda abanye ukuthi bafunde ngoJehova. UThimothi eseselijaha, uPhawuli wamcela ukuthi ahambe laye ukuyatshumayela kwezinye izindawo. UThimothi wavuma ngoba wayefuna sibili ukuyanceda abanye. UThimothi wahamba loPhawuli edolobheni laseMakhedoniya okuthiwa yiThesalonika. Kwakumele baqale bahambe umango omude ngenyawo besebegada isikepe. Bathi sebefikile khonale banceda abantu abanengi ukuthi bafunde ngoJehova. Kodwa abanye abantu bazonda basebezama ukubalimaza. Yikho uPhawuli loThimothi bacina besuka besiyatshumayela kwezinye izindawo. Sekudlule izinyanga ezithile, uPhawuli wacela uThimothi ukuthi abuyele eThesalonika ayebona abazalwane. Kwakumele abe lesibindi ukuze abuyele edolobheni lelo elalisesabisa. Kodwa uThimothi wahamba ngenxa yokuthi wayefuna ukuyanceda abazalwane ababekhonale. Waphenduka kuPhawuli elezindaba ezinhle. Abazalwane baseThesalonika babesenza izinto ezinhle. UThimothi wasebenza loPhawuli okweminyaka eminengi. UPhawuli wake wabhala ukuthi uThimothi wayengumuntu ongcono kulabo bonke ayengamthuma ukuthi ayenceda amabandla. UThimothi wayemthanda uJehova njalo ethanda abantu. Uyabathanda yini abantu njalo uyafuna yini ukubancedisa ukuthi bafunde ngoJehova?—Nxa ubathanda ungathokoza kakhulu futhi ukholise njengoThimothi.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Isikhulumeli senhlanganiso ekhuthaza umbuso okhululekileyo, eye Tajamuka – Sesijikile, uMnu. Promise Mkhwananzi, usetshiye isikhundla sakhe esithi usamele ageze igama lakhe kudaba lokutshaphaza imali yalinhlanganiso aletheswayo. Kulesizalwane seZimbabwe, uNkosikazi Fadziso Doyce-Jena, ohlala kwele Melika obikwa enguye obephathisa linhlanganiso ngoncedo lwemali othi imali ibitshaphazwa. UMkhwananzi ubeqale wathi ubethandaba loJena yena olandule lokhu esithi ngamanga kaMkhwananzi kodwa wathi usesuka esikhundleni okwesikhatshana ukuze azigeze kuqala. Lokhu kwenzakala ngesikhathi linhlanganiso iphakathi kohlelo lokutshengisela isola ukusilela kwemali lokungami kuhle komnotho welizwe. Inhlanganiso ezilwela ilungelo likazulu lezikhuthaza umbuso okhululekileyo zihlezi zisetheswa icala lokutshaphaza imali evela kwabaziphathisayo. Sixoxe lengcwethi kwezombusazwe, uMnu. Zenzele Ndebele, othe sokulesikhathi eside abenhlanganiso ezizimeleyo besetheswa amacala okutshaphaza imali yalezinhlanganiso. “Kujwayele ukubakhona kusenziwa mhlawumbe ngumumo welizwe kumbe yibuhwaba nje kuphela,” kutsho uNdebele.
isiNdebele
Thokozile Mbedzi ASEHAMBA eze amanina akoChireya eGokwe ngenxa yendoda okubikwa iwatshontshela amaphenti njalonje qede yenze ucansi lawo. UTapiwa Kumalo Bhunu oleminyaka yokuzalwa engu-22 wesiqintini seMashame umiswe enkundleni yenduna uChireya ngempelaviki esetheswa icala lokutshontshela amanina amaphenti enze ucansi lawo. Okumangalise inkundla le yikuthi uBhunu sewangenwa ngumkhuba wakhe lo omubi okokuthi useze etshontshela lonina amaphenti enze lawo ucansi. Kubikwa uBhunu umkhuba wakhe lo wawuqalisa ngomnyaka ka2015. Kubikwa ubethi angakhandwa esenza ucansi lamaphenti adliwe ngumswenya aqede inyanga ezimbalwa engabonakali. Kubikwa isenzo esimenze waze wadonselwa edale lenduna yikuthi watshontsha amaphenti kanina bamkhanda esenza ucansi lawo. UMthunywa uxhumane loyise kaTapiwa, uMnumuzana Frank Kumalo Bhunu oleminyaka engu-54 oveze ukuthi kumtshwaqise umzimba ukubona indodana yakhe ikhefuzela phezu kwephenti likanina. “Ngididekile ngesenzo somntanami ngilapha. Sengize ngasukuma ngabuya enduneni ukuzazethula ukuba bangincedise ngodubo engilalo ngomntanami. Ngikhuluma nje izolo uthethe impahla yangaphansi kanina waya emacansini layo. Ngimkhande esenza lokhu yikho lapho engibize khona abanye obaba ukuba bangincedise ngibuye laye enduneni,” kulandisa uyise kaTapiwa, uMnu Bhunu. “Besengilenyanga ezinhlanu singazi ukuthi ungaphi ngemva kokuba simfice njalo esemambathweni lempahla yangasese yomntwana wakomakhelwane. “Umfana lo ubesithi engakwenza lokhu engabonakala ahle abaleke ahambe ezihlobeni zami ayecatsha khonale manje khathesi lezihlobo zami kazisamfuni ngoba lakhonale uyakwenza lokhu okokulala lamaphenti. “Umntwana lo kasathandwa muntu lapha esigabeni, okubuhlungu yikuthi katshengiseli ukuhlanya lemisebenzi yonke yangekhaya uyayenza. Sengithwele nzima angisakwazi ukuthi ngithini ngomntwana lo ngidinga usizo mahlabezulu,” kutsho uMnu Bhunu. Ebuzwa yinduna uChiya Chireya uTapiwa ukuthi ukwenzelani lokhu uthe uzwa nje kusithi athathe amaphenti abomama aye lawo emacansini. “Angenelisi ukuzithiba, ngingabona iphenti ngiyabe sengibone owesifazane kungakho ngizwa kusithi ngilithathe ngiye lalo emacansini ngizwe ngisuthiseka sibili,” kutsho uTapiwa ekhangela phansi edlalidlalisa iminwe. Induna uChireya ibuzwa ngodaba lolu ivumile yathi lwenzakele esigabeni. “Udaba lomfana olala lamaphenti sike saluhlafuna edale, sizama ngazo zonke indlela ukuba sithole usizo kwabezempilakahle kanye lakubosiyazi ukuze sazi ukuthi kuyini okukhathaza umfana lo. “Ngikhuthaza uzulu ukuba engabona umntwana esenza into embi engafihli ngoba abazali laba sebelesikhathi esingafika phose iminyaka emithathu besazi ukuba indodana yabo intshontsha amaphenti amanina isiya lawo emacansini kodwa bengakhulumi. “Njengomphathi wabantu ngizazama ngawo wonke amandla ukuba ngincedisane lemuli le ngoba lami kuyangimangalisa lokhu kangikaze ngikuzwe,” kuphetha induna uChireya.
isiNdebele
HARARE — Abenhlanganiso ebona ngabesifazana eye Institute for Young Women Development (IYWD), imanyene lezinye inhlanganiso, sebesungule umkhankaso wokukhuthaza abesifazana abasesebatsha ukuthi baphatheke kwezombusazwe. Inhanganiso le iyethule umkhankaso olesihloko esithi ‘Her Right of Way Give Way’ okhuthaza abatsha laba ukuba bethathe izikhundla eziphezulu kwezombusazwe. Lumkhankaso uza ngemva komhlangano wabenhlanganiso ezilwela amalungelo abesifazane abasesebatsha ongenwe yiziphathamandla ezivele ezigabeni zonke ezilitshumi zelizwe. Emazwini akhe ngesikhathi ekhulumisana lentathelizindaba emhlanganweni owenzelwe eMedia Centre, umqondisi we IYWD, uNkosazana Glanis Changachirere, uthe kungemva kwalomhlangano lapho kwaphuma khona lumbono wokukhuthaza abesifazane ukuba baphatheke labo kwezombusazwe. Omunye wabaze emhlanganweni lo, ngumqondisi we Women Development Association in Zimbabwe yaseGwanda, uNkosikazi Juliet Nkiwane, othe abesifazana asebekhulile njengaye, balendima enkulu okumele bayidlale ukuthuthukisa asesebatsha ukuze baqunge isibindi sokuphatheka labo kwezombusazwe. Lanxa lumkhankaso uqondane lokuthuthukiswa kwabesifazane, abe IYWD bathi bakubona kumqoka ukusebenzisana labenhlanganiso ezisebenzisana labesilisa. Enye yalezinhlanganiso kungekhokhelwa nguMnu.Thomas Sithole, eye Plumtree Development Trust, esebenzela eziqintini ezibalisa iBulilima, Mangwe laphakathi kwedolobho lePlumtree. Umqondisi wenhlanganiso yeMission to Live Trust esebenzelana leye Godlwayo Community Development Trust, uMnu. Nkululeko Tshuma, laye uthe kumqoka ukuba basekelwe kwezokuphatheka kwezombusazwe abesifazane asesebatsha. Kunengi abafisa ukuba ngabe kuyalandelwa, kutsho umqondisi wenhlanganiso ye Community Youth Development Trust, emela ontanga emangweni weGwanda, esabelweni seMatabeleland South, uNkosazana Sichasisile Ndlovu. Okumqoka, umaNdlovu uthi yikufunda okuhle okuthe kwenziwa yilabo asebengene kulezi zikhundla zaphezulu, okubi kungaze kwalandelwa. UNkosazana Jacqueline Nkomo, isiphathamandla se Community Tolerance Reconciliation and Development (COTRAD), ugcizelele esithi uyajabulela laye lumkhankaso. Lumkhankaso wokukhuthaza ukuphatheka kwabesifazane abatsha kwezombusazwe, wenziwa ngaphansi kwendikimba ethi “Young Women Participation is Not a Priviledge But a Right ”.
isiNdebele
UHLUPHO: Ngesikhathi abalobi labomabhalani bebhala iBhayibhili babebhalela ezikhumbeni kanye lasemaphepheni enziwe ngolunye uhlobo lomhlanga okuthiwa yi-papyrus. (2 KuThimothi 4:13) Izinto lezi zazingenza njani ukuthi iBhayibhili litshabalale? Amaphepha enziwe ngemihlanga ayajujuka njalo ayaphangisa ukudabuka abe esevuthuka. URichard Parkinson loStephen Quirke abahlola imbali e-Egypt bathi: “Iphepha leli liyabola kusale sekuzintambontambo loba sekuyimpuphu. Nxa ligoqiwe lingakhunta kanti nxa ligqitshelwe lingadliwa ngamagundwane loba yizibungu ikakhulu umuhlwa.” Amanye amaphepha avunjululwayo agugiswa yikuba sendaweni elokukhanya lokuba sendaweni emanzi. Izikhumba zona ziqinile kulamaphepha la kodwa lazo ziyaguga nxa zingaphathwa butshapha loba zingabekwa endaweni elokukhanya loba emanzi. * Kanti njalo zingadliwa yizibungu. Ibhuku elithi Everyday Writing in the Graeco-Roman East liveza ukuthi lezi ngezinye izizatho ezenza imibhalo eminengi yakudala ingatholakali lamuhla. Aluba iBhayibhili labola ngabe konke elikumumutheyo lakho sokwanyamalala. OKWENZA LANGATSHABALALI: Umthetho owawuphiwe amaJuda wawusithi inkosi ngayinye kwakumele ‘izilobele umthetho,’ okutsho amabhuku okuqala amahlanu eBhayibhili. (UDutheronomi 17:18) Kanti njalo omabhalane benza amakhophi amanengi emibhalo le okokuthi ngekhulu lokuqala C.E. *, iMibhalo yayisatholakala emasinagogeni ako-Israyeli laseMakhedoniya. (ULukha 4:16, 17; ImiSebenzi 17:11) Kodwa kuyini okwenza eminye imibhalo eyalotshwa ntolontolo itholakale lalamuhla? Esinye isifundiswa sezenkolo okuthiwa nguPhilip W. Comfort sithi: “Ukuze amaJuda alondoloze iMibhalo ayefaka incwadimgoqwa phakathi kwezimbiza zebumba.” AmaKhristu lawo aqhubeka esenza njalo. Yikho kutholakale eminye imibhalo yeBhayibhili eyabhalwa kudala ezimbizeni zebumba, ezimbalwini lakwezinye izindawo ezilugwadule. IMPUMELA: Izinkulungwane zemibhalo yakuqala yeBhayibhili ezingaba leminyaka engu-2 000 zilokhu zikhona lalamuhla. Ayikho eminye imibhalo yakudala elondolozwe ngalindlela! ^ Isigaba 5 Ngokwesibonelo, incwadi eyasayinwayo okuthiwa yi-U.S. Declaration of Independence yabhalelwa esikhumbeni. Sekuleminyaka engaba ngu-250 yabhalwa kodwa isiguge okokuthi ayisabaleki. ^ Isigaba 6 U-B.C.E. umela ukuthi “Before the Common Era,” okutsho isikhathi uJesu engakabuyi emhlabeni njalo u-C.E. umela ukuthi “Common Era” okutsho ukuthi uJesu esebuyile emhlabeni.
isiNdebele
“Ngangiwatshova kubi amakhasi. Ngangithandazela ukuwina inkalakatha yemali. Kodwa akuzange kwenzakale.” —USamuel * waseKenya. “Esasikwenza esikolo yikuphindaphinda imithandazo esasifundiswa ukuyibamba ngekhanda.” —UTeresa wasePhilippines. “Ngithandaza nxa izinto zingangihambeli kuhle. Ngithandazela lokuthi izono zami zithethelelwe kanye lokuthi ngibe ngumKhristu ongcono.” —UMagdalene waseGhana. USamuel, uTeresa, loMagdalene batshengisa ukuthi abantu balezizatho ezitshiyeneyo zokuthandaza, futhi ezinye zilengqondo ukwedlula ezinye. Imithandazo yabanye ivela enhliziyweni, kodwa abanye baphongukhuleka nje. Lanxa kunjalo, izigidi zabantu ziyavuma ukuthi abantu kumele bathandaze kungelani lokuthi bathandazela ukuphumelela ezifundweni zesikolo, ukuthi iqembu lezemidlalo abalithandayo linqobe, ukuthi uNkulunkulu akhokhele imuli yabo loba ezinye izizatho ezinengi. Ukuchwayisisa kutshengisa lokuthi ngitsho labantu abangahambiyo emasontweni bayathandaza izikhathi ngezikhathi. Wena uyathandaza yini? Nxa kunjalo, wandise ukuthandazelani? Kungelani lokuthi ukujayele ukuthandaza loba hatshi, mhlawumbe uyake uzibuze ukuthi: ‘Vele kuyanceda yini ukuthandaza? Kulomuntu oyabe elalele yini?’ Omunye umlobi wathi umthandazo “uyindlela yokwenza ukuthi uzizwe ngcono,” waze wakufanisa lomuntu okhuluma lomangoye wakhe. Ezinye ingcitshi zempilakahle ziyavumelana laye, ngoba zithi umthandazo “ungasetshenziswa njengephilisi” lokwehlisa ubuhlungu. Lokhu sekusitsho ukuthi abantu abakhulekayo benza into engelamsebenzi yini, loba ukuthi bakwenzela ukuthoba ubuhlungu? IBhayibhili lona litshengisa ukuthi umthandazo kawusindlela yokuthoba ubuhlungu kuphela. Lithi ukhona sibili umuntu oyilalelayo imithandazo yethu nxa siyenza ngendlela eqondileyo futhi sithandazela izinto eziyizo. Kuliqiniso yini lokhu? Ake sikhangele ubufakazi obuseBhayibhilini. ^ ndima 3 Amanye amabizo antshintshiwe.
isiNdebele
Cornelius Luphahla KULEZINSUKU uzulu uhlala ejabula kuphela maviki wonke njengoba nje iphephandaba likazulu lidume ngendaba ezimnandi. Angithi kule iviki lize lazo njalo ngokuvumbulula ijaha elicula umculo we-kwaito kuzwele. Lelijaha nguShadreck Syatonga Sibanda odume ngokuthi nguMabura kwezomculo. Kayiculi nje lindoda ingena kunyakaze ngitsho losane. Zizwele indaba ezimnandi lezi kungxoxo ejulileyo phakathi kwentatheli yephephandaba likazulu uCornelius Luphahla (CL) lomculi wodumo lo uShadreck Sibanda (SS). CL: Chaza ukuthi kungani wakhetha ukucula umculo we-kwaito njengoba iminengi kangaka imiculo? SS: Mina okwenza ngakhetha ukucula i-kwaito yikuthi ekukhuleni kwami ngangiyithanda kakhulu njalo lanxa ngiyihlabela ngizwa ngijabula. Lokhu kwenza ukuthi ngihlabele ngohlonzi oluphezulu ngoba ngijabula. CL: Njengomculi chaza ukuthi waqalisa nini ukungena kwezomculo njalo sowakhipha amadlalade amangaki? SS: Ukucula ngaqalisa ngomnyaka ka 2014 noma nje ngangingakakhiphi idlalade. Ngokunjalo sengakhipha ama-single ayisithupha agoqela elithi Kudala Kwami, Never Give Up, Kumnandi Ekasi, Kwaito Never Die, Sidl’ubutsha Bethu kanye lethi Tipple Dogs engayikhipha ngiloDJ Mawoz kanye lo Speczan. Ngokunjalo idlalade sengikhiphe elilodwa engilikhiphe lonyaka elithi Iphupho Lami. CL: Lifundisani idlalade lakho osulikhiphile njalo likhuluma ngani? SS: Idlalade lami engilikhiphileyo lifundisa ngokuqakatheka kokugcwalisa izifiso zakho nxa ungumuntu kanye lokuzethemba lokusebenza gadalala ukuze uphumelele empilweni. Lelidlalade lichaza njalo ngezifiso zami engizethule njengephupho ukuthi ngazifisa kudala njalo kufanele ngizigcwalise. Izifiso lezi yikuthuthuka ngisize abahluphekayo. CL: Abantu bathini ngomculo wakho njalo ukhangelele ukubenzelani lonyaka? SS: Abantu bayawuthakazelela kakhulu umculo wami njalo ngikhangelele ukuqhubekela phambili ngezomculo ngijabulisa uzulu ngingadeli noma kunzima. Ngalokhu uzulu ngimthembisa ukumvakatshela endaweni ezehlukeneyo ngimzwisa umculo wami kanye lokuqhubeka ngimhwatshela amadlalade amnandi. CL: Wandise ukudlalela ngaphi ingoma zakho njalo uzavakatshela nini kwelakini? SS: Ingoma zami ngivame ukuzidlalela kweleSoweto kanye lakwezinye izindawo ezehlukeneyo ezigoqela eSouth Africa lakithi koMthwakazi. Ngalokhu lonyaka ngizavakatshela koBulawayo amahlandla atshiyeneyo njalo ngizakwazisa uzulu ngingakafiki kule indawo ukuthi ngiyabuya ukuze ahlale elindele. Ngikhululekile njalo ukuthi ngidlale ingoma zami emtshadweni, emadilini atshiyeneyo kanye lakwezinye indawo abantu abadinga ukuthokoziswa khona ngezomculo. Ubunzima engiyake ngihlangane labo kwezomculo yikuthi abanye abantu bayangitshonsthela umculo wami bawuthengise ngendlela engekho emthethweni okuyikho okungiwisayo. Okunye njalo yikuthi ngisaswela imali yokuzithuthukisa ngoba kwezomculo kudingakala imali ukuze uphakame. Ngalokhu kubaculi abasacathula ngithi kababambelele ngamandla bengadeli noma behlanganana lobunzima ukuze bathuthuke ngoba vele kunzima kwezomculo.
isiNdebele
Silo C Dube kugwalo INDABA yokugulelwa kumbe ngithi ukungagulelwa komkaKhumalo kuyanyenyezwa. Sizwa ababalisi abafundisa esikolo seTotololo, uDickson Nkomo loMzamo Dube bephikisana ngendaba ezenzakala emzini kaKhumalo umphathisikolo wabo. UDickson Nkomo uyakwala lokho okokuthi uKhumalo uyagulelwa ethi uzihlalele nje ngekhaya bona bephethe betshelwa amanga nguVundla umsekeli wakhe ethi kuyagulwa ngakoKhumalo. UDube uyamkhumbuza uDickson ukuthi uVundla wabika ukuthi umdala uyagulelwa. Waqinisa njalo ukuthi hlezi mkhulu umkhuhlane kwabozala. Wambuza njalo uDube, uDickson, ukuthi kanti ukugula akusavunyelwa na? Kodwa uDickson waphikelela ethi yiwo phela lawo athi ngamanga abantu abadala. Waqhubeka ethi akulamkhuhlane, yena wayedobhe udletshana oluthi umkadala wayezele umntwana ogogekileyo. Kwabanzima ukuthi uDube akukholwe lokho. Watshela uDickson ukuthi kadakwe kuhle. Wamtshela ukuthi angathi angasutha utshwala abesewumana. Wambuza ukuthi uKhumalo wayengaqamba amanga athi uyagulelwa,loVundla akufakaze lokho, khona kungamanga. Wambuza ukuthi yayimingaki iminyaka besebenza labadala labo? Wayaphambili ebuza ukuthi basebengaqala lamuhla ukuthi baqambe amanga bona sebecutha olumhlophe okuyikuthi basebeluphele, sebenwele zimhlophe. UDube nguye owaqina ngokuthi owayelamanga kwakunguye uDickson. UDickson yena utshela uDube ukuthi uhlutshwa yikuthi lapha ahamba khona sonke isikhathi uyabe egcike indlebe ngci ngengcino langengcotho. Wathi bona bayazigubha izikholokotho zonke ukuze bezwe yonke into enyenyezwayo. Waqinisa ukuthi nanko phela wayeyizwile imfihlo kamphathisikolo kaDube. UDube laye wawabisela amazwi afanayo ethi khonokho ukugubha kwabo indlebe yikho okwakusenza baqambe amanga aluhlaza anjengalawo ayemethulele wona. UDube waqhubekela phambili ephikisa inkulumo kaDickson leyo ebuza ukuthi isilima leso esazalwa ngumkaKhumalo wayesizalele ebhasini na uMaNdlovu njengoba wayesemkhuhlaneni kwabo? UDickson uyakuveza ukuthi uMzamo wayembuza konke lokho nje ngoba wayembona eqamba amanga. Iyaphambili indaba akula ofuna omunye amnqobe kulokhu kuphikisana. UDickson ucala uDube ethi kafuni kumnika ithutshanalokuthi ezwe lokho akuzwileyo. UDickson ubuza ukuthi kambe uyamazi yini ugogo uMaKhuphe lowana owangakoTshabalala. UDube uyaseyisa leso salukazi ngoba uthi ngaso, “Utsho isalukazi lesi abathi sidlalela ebhawa yeMacansini, khonale eDemugudu lapha esinatha khona sidakwe size sizikhohlwe? Siwahulula sisithini-ke sizazithezela olulenkume nje kuKhumalo? Kusobala ukuthi uDube uyaseyisa leso salukazi etshengisa ukuthi yena angaze asikholwa esikutshoyo ngoba sisenza izinto eziyangisayo. Kunjalo empilweni esiyiphilayo ukweyisa abantu ngendlela abaphila ngayo lanxa kukhona abanceda ngakho. UDickson Nkomo kavumi ukunqotshwa nguDube mahlayana ngoba nangu uyaphambili ebuza ukuthi uDube usiphoxelani isalukazi sabantu nxa sizidlela amabele sithokozisa umzimba waso? Wayaphambili ethi okokudakwakwaso size sizikhohlwe, kakwazi njalo wayengelandaba lakho. Into ayeyazi yikuthi wayekhona ugogo uMaKhuphe lomunye usalukazi owayengasaqondi ukuthi wathi ungubani. Wathi yibo labo ogogo ababelethisa umkaKhumalo leso silinyana. Ufaka isawudo kuleyo ndaba uNkomo lapho ethi kuthiwa umdala Khumalo wathi ekuthi nje nhlo okuyinto kwakhona, wabopha ubuso wathi abakubulale kungakabonwa ngabantu. Uthi kuthiwa bala oMaKhuphe bathi nxa yena engumbulali kazibulalele okuyinto kwakhe. Sibona njalo sizwa okunengi ngodaba lukaKhumalo lokungayi emsebenzini ezinike ikhefu ngenxayokuzalwa kwesilima emzini wakhe.
isiNdebele
Ngenye imini kungeSonto uKenneth loFilomena abahlala eCuraçao bavakatshela imuli ethile ukuthi bayefunda layo iBhayibhili. UKenneth uthi: “Sathi sifika umnyango wawuvaliwe lemota yayingekho, kodwa ngezwa kusithi ngifonele umama walapho ekhaya.” Umama lo watshela uKenneth ukuthi umkakhe wayesemsebenzini. Wathi esizwa ukuthi uKenneth lomkakhe bamvakatshele wahle wabangenisa. UKenneth lomkakhe bananzelela ukuthi umama lo wayekade ekhala. UKenneth uthe eqalisa ukuthandaza ukuze bafunde, umama lo wakhala futhi. Yikho uKenneth loFilomena bambuza ukuthi wayekhathazwa yini. Umama lo wabatshela ukuthi mhlalokho wayefuna ukuzibulala lokuthi wayebhala incwadi yokuvalelisa umkakhe ngesikhathi uKenneth emfonela. Wabatshela ukuthi wayelomkhuhlane wokuhlulukelwa. UKenneth loFilomena bamduduza ngokumbalela amavesi athile njalo khonokho kwamnceda kakhulu umama lo ngoba kasazange acabange ukuzibulala. UKenneth uthi: “Sambonga uJehova ngokusinika ithuba lokunceda umama lo owayehlulukelwe kodwa esasikubonga kakhulu yikuthi wenza ukuthi simfonele. Mhlawumbe wasebenzisa ingilosi kumbe umoya wakhe ongcwele.” * Kambe uKenneth lomkakhe baqondile yini ngokucabanga ukuthi uNkulunkulu wabaqondisa kumama lo esebenzisa umoya wakhe ongcwele kumbe ingilosi, loba kwaphongutshayisana nje? Asingeke sitsho. Kodwa esileqiniso lakho yikuthi uNkulunkulu uyazisebenzisa izingilosi zakhe ukuthi zincede abantu bakhe ezindabeni zokukhonza. Ngokwesibonelo iBhayibhili lithi uNkulunkulu wasebenzisa ingilosi ukuthi ikhokhele umvangeli ongumKhristu okwakuthiwa nguFiliphu esikhulwini esasingumTopiya esasifuna ukuchasiselwa ngoJesu.—ImiSebenzi 8:26-31. Amasonto amanengi afundisa ukuthi kulezidalwa zomoya njalo ezinye zakhona ziyabe zisenza ezikuthunywe nguNkulunkulu. Aphinda afundise lokuthi umuntu ngamunye ulengilosi yakhe emvikelayo. Abantu abanengi bakholwa ukuthi izidalwa lezi ziyabanceda kodwa abanye kabakholwa vele ukuthi kulezingilosi. Kodwa zikhona yini izingilosi? Nxa zikhona, zavela ngaphi? Zinjani izingilosi? Zingakunceda yini? Imibuzo le izaphendulwa ezihlokweni ezilandelayo.
isiNdebele
WASHINGTON D.C. — Kungxoxo ephathelane lezifundo ebiqoqwe ngumsakazo weVoice of America kumaviki ambalwa edluleyo ekolitshini leGeorge Washington University ebigxile kwabadabuka kwamanye amazwe abalesifiso sokufunda eMelika, ingcwethi ebezikhona ziphe amacebo athile lokuveza inhlupho abangabhekana lazo. Okunye kokuphume kulingxoxo kugoqela amacebo okuthola imali yokubhadalela indleko yokufunda eMelika lokukubeka mgceke ukuthi abafundi bazabhekana lobunzima obuthile njengabantu abayabe besuke emakhaya abo okulemikhuba lempilo eyehlukeneyo leyeMelika, bangacabangi ukuthi kuzoba butshelezi sikhathi sonke kodwa kumele baqinisele bekhangele abazokuthola emaphethweni ezifundo zabo. UNkosazana Andile Nobuhle Mpofu, osanda kugqiba izifundo zakhe eziphathelane lezamabhizimusi ekolitshini leGeorge Washington State University eMelika, uyajabula ngethuba alitholileyo empilweni lokuzafunda kuleli lizwe. Kulomehluko na phakathi kokufunda kweleMelika lokufunda eZimbabwe? UMaMpofu uthi umahluko okhona yikuthi nxa uqalisa ukufunda eMelika amathuba akhona okuthi ungatshintsha izifundo ngokuhamba kwesikhathi. Uqale efunda izifundo zokuhlolisisa imicabango yabantu wasetshintsha wenza okubhekane lezamabhizimusi. UMaMpofu uphinde waphatha udaba lomahluko okhona phakathi kwamasiko abantu beZimbabwe labeMelika. Uthe indlela yokuhlonipha likuphila itsheyene kakhulu ngenxa yokuthi abantu beZimbabwe bayahlonipha okumangalisayo kwezamasiko lokunye okufanayo. UNkosazana Tanya Nyathi, esinye njalo isizalwane seZimbabwe esisanda kugqiba izifundo eziphathelane lezokuba yintathelizindaba ekholitshini le University of Columbia eMelika, uvumelana lombono kaMaMpofu, ikakhulu kwezamasiko esithi ngempela atshiyene kakhulu. “Indlela yokuxoxisana kwabantu abaleminyaka etshiyeneyo kwele Melika itshiyane lendlela yokuxoxisana eZimbabwe. Isiluleko enginganikeza kuyikuthi kwele Melika umbalisi oseklasini, uzakutshela ukuthi umbize ngegama lakhe hatshi ukuthi umbize ususithi mnumzana noma nkosikazi kumbe nkosazana. Ngombono wami lokho kuhambisana ngalendlela ephathwa ngayo amalungelo abantu kweleMelika.” UMaNyathi uphinde waphatha udaba lokukhetha kahle ikholitshi lapho umuntu afisa ukuyafunda khona. Uthi abantu kumele babelolwazi oluthile mayelana lokuthi ikolitshi ozolikhetha lisesimeni esinjani njalo ukuthi lizakusiza na emfundweni yakho. Ukutholakala kosizo lwemali yokuhlawulela izifundo ngolunye udaba oluthwalise abantu nzima kakhulu kwele Melika nxa kungumuntu odabuka kwelinye ilizwe. Kodwa uMaNyathi uthi usizo lukhona ngempela ungadinga kahle. Isibonelo luhlelo lwe James M. Manyika Fellowship olwaqaliswa yisizalwane eseZimbabwe, esinceda izizalwane zeZimbabwe lezinye ezilesifiso sokufunda ekolitshi leHarvard.
isiNdebele
Ngilesiki engapheliyo KHULU: Ngilohlupho. Ngike ngagula isiki okwesikhathi lomkami sabona odokotela basincedisa manje kuyala ukuphela. Sesisebenzisa amakhondomu nxa sisiya emacansini. Nxa singaqeda nginanzelela ukuthi ngiyabe ngichame igazi elinengi elingcolisa lombheda njalo silomnyaka sisonke kodwa asilabantwana, nceda Khulu. Ngingelatshwa njani ngesintu? Impendulo Nxa kuyithontisa ikuwe sibili indoda. Angazi ukuthi ngingakubona njani ngikuxwayise ngoyikho khona. Fona kuMthunywa. Lingaqhubeka ngesibhedlela uzacina ungaselayo inzalo. Bathundubeza ubuhlungu kuphela. Umthambo wakho wenzalo awupholanga. Lingelapheka lobabili lomkakho, hlanganisani inkulumo kwelatshwe kuphele lokhu. Uzonda abazukulu bakhe NGINGUMAMA oleminyaka engu-35 ngilezingane ezingu-3. Ngiphila legcikwane leHIV njalo ngihlala lomama ngoba ngiyagula kangizwa endlebeni. Ngilomuzi wami kodwa umama uhlukumeza ingane zami, uyazizonda noma kufuneka i10c esikolo nxa mina ngingelayo kabaniki lokudla kabalinganisi labanye abantwana bakamnewethu ngenzenjani? Impendulo Lapha sokudinga abafundisi, omama bebandla noma isihlobo sakho siqonde umama wakho bakhulume laye bathi uyazi ukuthi yena ulithemba lakho lokuqala lelokucina pho wena usuphakathi kosizi lokufa lokuphila kodwa uyabona ubika ukuthi wena ufuthelwa zinhlungu ezintathu lezi: ukungezwa endlebeni, ukuphila legcikwane, lokuhlukuluzwa okubona kusenziwa abantwabakho. Bamtshele ukuthi utsho ubandlululo kuwe labantwabakho, mbhalele incwadi emi kanje baqhubele unyoko. Mama othandekayo, wangizala ngothando lweNkosi, wabekezelela kusimo sami ngicela ubekezelele abantwana bami baze bakhule basigcine wena lami sesigugile. Mama wami ngicela ukuthi nxa kuyikufa ngitshiye abantwana bami ezandleni zakho. Lasesifubeni sakho kungelabandlululo, wena ulithemba lami yikho ngiphila kuwe emhlabeni izihlobo labangane sebengidelile kodwa mina kuwe ngithembe ngiphelele. Ngivumela ngife abantwana bami besesifubeni sakho mama, ngivumela ngilale kuhle, thanda abantwana bami njengokungithanda kwakho. Isitho sami siyaphela amandla KHULU: Ngileminyaka engu-31. Ngilomfazi njalo ngiyatshada lonyaka. Udubo lwami yikuthi isitho sami siyaphangisa ukuphela amandla. Ngazama kubosiyazi kwala. Ngithini ngoba ngingabalekelwa ngunkosikazi sengisehluleka ukumsuthisa? Impendulo Zama ukuguqula ukudla okudlayo. Dlana ukudla okomdabuko, enyameni udle ezitshisayo ezidabula inselo. Ungadli ukudla ngemfundiso yabantu, dlana okudliwa ngabayanga benkosi owawuvele ukuphiwa ngabazali bakho. Vele umuntu ophucukileyo kuthiwa ngumyanga ngoba iqiniso lomzimba lifanana lamagetsi ngoba wona ukuvutha kwawo athi negative without positive there is no spark ngenxa yokudla mhlobo munye wokudla ngemva kwalokho ngozwelo ngithi thatha ihloka lakho ungene igusu ubelesawudo elicholiweyo ugamule isihlahla senkamasane kanye sizavuza uchago uluphosele isawudo khonapho ogamule khona. Uchago lwenkamasane lungaba lesawudo ulukhothe uginye ufulathele ungakhangeli emuva. Lokhu kuyaqeda lokukhefuzela kokuthi ngasalela maye babo. Zama khonalokhu uphinde futhi ungazise ukuthi ususizwa njani, landela iziqondiso zami, xwaya zonke izinto ezifubisa umzimba: izidakamizwa igwayi, utshwala bonke lemihlobo yakhona funda lokugabha.
isiNdebele
Siyakunxusa ukuthi uzovakatshela amawofisi ethu kanye lalapho okudindwa khona amabhuku ethu. Thola amakheli ethu kanye lezikhathi zokwethekelela. EParaguay Asociación Torre de Vigía de Biblias y Tratados San Roque González 234 Ruta 1, Km. 17 B° 25 de Mayo PY - 2560 CAPIATA PARAGUAY +595-21-578-698 Izinsuku lezikhathi zokwethekelela NgoMvulo kusiya ngoLwesihlanu Ngo-9:00 ekuseni kusiya ku-10:30 ekuseni lango-2:30 emini kusiya ku-4:00 ntambama. Kuthatha ihora lemizuzu engu-15 Okunye okwenziwa egatsheni leli Igatsha leli likhangela umsebenzi wokutshumayela owenziwa ngaboFakazi bakaJehova abaseParaguay. Kuhunyutshwa amabhuku kanye lamamagazini ngesiGuarani langoLimi Lwezandla lwaseParaguayan njalo kurekhodwa amabhuku lokunye ukuthi kube ngama-audio lamavidiyo.
isiNdebele
Silo Ophezulu Stinta kugwalo SIQHUBEKA ngendatshana elesihloko esithi Kuyozwakala, lapho esitshiye khona uDumazile esengogila imikhuba esedinga amaqhinga angasondeza uSithole eduze ukuthi inhliziyo yakhe incibilike ayehlawula kwabo kaDumazile. USithole laye ngokukholelwa okukhulu uyasibona isidingo sokuba ayehlawula inhlawulo thize ngakibo kukaDumazile. Lafika ilanga ayeselimisile uSithole wayesehlome waphelela wayengaba yini kodwa ukuthutsha elengise izandla emzini wabantu phezu kwecala ayeselenze phakathi komuzi wabantu. Kwakungathi icebo likaDumazile lisebenzile njengoba nje uSithole wathi esizwa ngosana lolu olwalugonwe nguDumazile, watshinga wadla amalahle. USithole lo wayevele nje etshengise ukungahloniphi umuzi kaKheswa ngezinga eliphezulu loba wayelemali kodwa kwakuqakathekile ukuthi atshengise inhlonipho alondoloze nje isiko kanye lobuntu. Loba isizatho sikaDumazile sokuya ekhaya sasiphuthuma kangakanani kwakufanele nje aziphe ithuba lenhlonipho athumele umuntu owayengaqhuba uDumazile ngakibo yena-ke alandele ngemva kwesikhathi. UKheswa laye sinanzelela ukuthi wazehlisa kakhulu, kwakulilungelo lakhe ukuthi ahlawulise ngengane yakhe njalo acaphuke ngokuyibona ithutsha ekhaya igodle usana, lokwenza iqhubana lowesilisa onguye oyonileyo njalo wayelelungelo lokumgamula langehloka sibili kodwa kuyadanisa ukubona uKheswa simbona sengothambileyo lapho esezwe elenhlawulo kuhle kube sobala ukuthi ubevele ekhangelele ngamehlo abomvu ukuthola ulutho thile egcwalisa isaga esithi zithiywa ngezikudlayo. UDumazile njengoba wayesethethe isinqumo sokubuyela esikolo wayesedinga umuntu wokumsiza njengoba wayeselosana. Wakhulumisana lonina ngokuhamba loLerato, OmaJwara abathandizindaba bathi bebona imota kaSithole isegumeni bahle bazidlulisa, ezidlisa satshayana bahle baphambana laboDumazile sebevele sebengabahambayo. Kabazange nje bayilibale indaba kaDumazile yokunyamalala kanti sehlala lendoda yomnikazi, phezu kwenkulumo eyayisegudwini ngomkhuhlane ongumatshaya bhuqe. Babenanzelela mhlawumbe isiqubu sikaDumazile ukuthi wayesedlalela engozini njengoba nje oSithole kade bayihamba indlela yempilo kunengi abangabe sebahlangana lakho empilweni ngakho ulutsha olufana loDumazile lwalungazithola seluphakathi komjibila waleli gcikwane. Laba ababili bayakhalaza ngelithi intsha ngabe iyalalela zonke izeluleko abaziphiwayo mayelana legciwane leli umkhuhlane lo babengawunqoba.
isiNdebele
Ubuzibala yini izihloko ezisanda kuphuma ku-Nqabayokulinda? Nxa kunjalo ungenelisa yini ukuphendula imibuzo elandelayo: Ababonisi beziqinti labadala bebandla kumele benzeni nxa besamukela iziqondiso ezivela enhlanganisweni kaNkulunkulu? Kumele baphangise ukulalela njalo bazibuze imibuzo le: ‘Ngiyabakhuthaza yini abanye ukuthi bahlale beqotho? Ngiyaphangisa yini ukulalela iziqondiso esiziphiwa ngabazalwane abakhokhelayo? AmaKhristu eqiniso athunjwa nini yiBhabhiloni Enkulu? Lokhu kwenzakala ngemva kokufa kwabaphostoli. Ngalesosikhathi kwavela iqembu labafundisi bamanga ebandleni. Isonto kanye lohulumende weRoma baba zimbila zantabanye futhi babephikisa amaKhristu eqiniso ayefana lengqoloyi. Kodwa sekusiyafika umnyaka ka-1914 abagcotshiweyo basebeqalisile ukuphuma emasontweni amanga.—w16.11, amakhasi 23-25. Kungani umsebenzi owenziwa nguLefèvre d’Étaples wawuqakathekile? Ngabo-1520 uLefèvre wahumutsha iBhayibhili lesi-French ukuze ancede abantukazana ukuthi bazwisise iLizwi likaNkulunkulu. Indlela ayechaza ngayo iMibhalo ethile yanceda uMartin Luther loWilliam Tyndale kanye loJohn Calvin.—wp16.6, amakhasi 10-12. Yiwuphi umehluko okhona phakathi kokugxilisa ingqondo kulokho okufiswa yimvelo yesono lokugxilisa ingqondo ezintweni zomoya? (Rom. 8:6, NW) Umuntu obeke ingqondo yakhe ezintweni zemvelo yesono uqakathekisa izinkanuko zakhe futhi uhlala ekhuluma ngalokho akufisayo. Kodwa lowo obeka ingqondo yakhe ezintweni zomoya uqakathekisa izinto ezithandwa nguNkulunkulu futhi ukhokhelwa ngumoya ongcwele. Obeka ingqondo yakhe ezintweni zemvelo yesono uphetha ngokufa kodwa ogxilisa ingqondo ezintweni zomoya uzathola ukuphila lokuthula.—w16.12, amakhasi 15-17. Ungalwisana njani lokukhathazeka? Faka izinto eziqakathekileyo kuqala njalo uvume ukuthi kulezinto ongeke wenelise ukuzenza, woba lesikhathi sokuphumula, buka indalo kaNkulunkulu, zinike isikhathi eseneleyo sokulala, zinike isikhathi sokuqeqetsha umzimba futhi uhlale ungumuntu ojabulayo.—w16.12, amakhasi 22-23. Kutshoni ukuthi “u-Enoki wasuswa kulokhu kuphila ukuze angakuzwa ukufa”? (Heb. 11:5) Kungenzakala ukuthi uNkulunkulu wamlalisa wasesifa ukuze angabuzwa ubuhlungu bokufa.—wp17.1, amakhasi 12-13. Kungani kuqakathekile ukuzithoba? Ukuzithoba yikungabi ngumuntu oziphakamisayo loba oyisiqholo futhi umuntu onjalo uyananzelela ukuthi zikhona izinto angeke enelise ukuzenza. Ukuzibona angathi ungcono kulabanye kungabakhuba abanye ngakho kumele sizame ukuba ngabantu abazithobayo.—w17.01, ikhasi 18. Yibuphi ubufakazi obutshengisa ukuthi uNkulunkulu wayeqondisa iqula elibusayo ngekhulu lokuqala lokuthi nguye oqondisa iQula Elibusayo lamuhla? Umoya ongcwele wanceda abazalwane labo ukuthi bazwisise iMibhalo. Babekhokhela emsebenzini wokutshumayela bencediswa zingilosi futhi babevumela ukuthi iLizwi likaNkulunkulu libaqondise. Lokhu yikho kanye okwenzakalayo lalamuhla.—w17.02, amakhasi 26-28. Yiziphi izizathu ezenza siqakathekise isipho senhlawulo? Kulezizatho ezine ezenza senze lokhu: Esokuqala yikuthi ngubani owasinika isipho lesi, esesibili yikuthi kungani wasinika sona, esesithathu yikuthi wenzani ukuze sithole lesisipho ikanti esesine yindlela thina esincedakala ngayo. Kuqakathekile ukuthi sihlale sicabangisisa ngezizatho lezi ezine.—wp17.2, amakhasi 4-5. UmKhristu angasintshintsha yini isinqumo nxa esenzile? Kumele sikwenze sibili lokhu esiyabe sikukhethile. Kodwa kwezinye izikhathi kungadingeka untshintshe isinqumo oyabe usenzile. Khumbula ukuthi abantu beNinive bathi bephenduka uNkulunkulu kasazange ababhubhise. Kwesinye isikhathi ukuthola ulwazi olutsha loba ukuntshintsha kwezinto kungabangela ukuthi untshintshe isinqumo sakho.—w17.03, amakhasi 16-17. Kungani ukunyeya kuyingozi? Kungenza indaba ibe lukhuni kakhulu. Lanxa ungabe ungonanga lutho ukunyeya omunye umuntu akuyilungisi indaba kodwa kwenza ibe lukhuni ngamandla.—w17.04, ikhasi 21.
isiNdebele
YiNtatheli kaMthunywa UMCULI wakuleli ocula ezikamaskandi uPosslet Khumalo odume ngokuthi nguGqishamnkantsha usethethe indondo yesine yengoma etshisa kulazo zonke njalo usekhethwe ukuba angene emncintiswaneni weBest Song of the Year. Umculi lo, ubeyintshantshu phakathi kwabaculi bomculo loKwaZulu Natali kweleSouth Africa. Igqishamnkantsha lithethe indondo ezintathu kumnyaka ophelileyo ezigoqela iStayela Award eNew Castle, eyeBest Maskandi Newcomer, Kwazulu Natal Maskandi Awards, leye Best Song of the Year ku-Umgeni Maskandi Awards ePietermaritzburg kwathi kuyonale inyanga lathatha Indondo yeBest Song of the Year ngengoma yalo ethi Baphehlamanz’amnyama. UMthunywa uxhumane loGqishankantsha wachaza ukuthi uzwa ejabula ngokukhethwa emncintiswaneni lo wabuya walandisa ngokuthola kwakhe indondo emnyakeni ophelileyo ebonga njalo ekhuthaza uzulu ukuthi amsekele ngokumvotela. “Ngizwa ngijabula kakhulu ngokuthatha indondo le eyeBest Song of the Year ngoba ngomnyaka ophelileyo ngithole indondo ezintathu ngedlalade lami elithi; Mina Nawe. Emncintiswaneni lo besingabaculi abangu-17 kuthi abaphuma koMthwakazi sibabili. “Ingoma yami enqobileyo ngethi Baphelamanz’amnyama ekudlalade lami elithi Mina Nawe. Ngalokhu ngikhuthaza abalandeli bami ukuthi baqhubekele phambili ngokungivotela njengalokhu abahlala bekwenza njalo ngibathembisa ukubakhiphela elinye idlalade elitshisayo lonyaka,” kutsho Igqishamnkantsha. UMduduzi Mkhwananzi omunye wabacula leGqishamnkantsha ubikele intatheli ukuthi ulethemba lokuthi bazayithatha indondo yesihlanu abancintisana kuyo. “Mina ngilethemba lokuthi abalandeli bethu bazasisekela siyithathe njalo indondo yesihlanu okuyiyo esikhethwe ukuthi sincintisane kuyo labanye abaculi bakamaskandi. Ngokunjalo uzulu sisazomdlalela ingoma zethu ngohlonzi oluphezulu ukuze ahlale ejabulile sibuye simhwatshele idlalade elitshisa bhe,” kuphetha uMduduzi Mkhwananzi.
isiNdebele
BULAWAYO — Izizalwane zeZimbabwe sezivuse umhlonga zisola inyathelo likahulumende lokufuna ukusebenzisa umthetho weCyber Crime Bill ophakathi kokubunjwa ozakhangela ngokulawula uzulu ngokusebenzisa indlela zangalezi insuku zokukhulumisana ezebulenjini labomakhalekhukhwini. Zithi lowomthetho ubunjwayo kusobala ukuthi udinga ukubathathela amalungelo abo akusisekelo sombuso, okukhululeka ukutsho imbono yabo lalapho besola uhulumende. Lokhu kulandela ukuphuma kwemibiko kamphathintambo wendaba zasekhaya uMnu. Ignatius Chombo othi labo abazafunyanwa bengxele bazabotshwa. Inengi labeZimbabwe lemhlabeni jikelele bachaza umbuso kahulumende weZimbabwe njengombuso olongcindezelo ukudlula umbuso wabamhlophe bethi akusaphileki ezweni ngoba lobuyanga sebubhahile. Uzulu weZimbabwe usesebenzisa indlela ezehlukeneyo zokukhulumisana ezigoqela ezebulenjini be Internet lakubomakhalekhukhwini ekwenzeni ingqe yini kusukela ekuhambiseni imibiko kwezamabhizimusi, ukuzijabulisa lokwenza okungekho emthethweni kodwa uhulumende weZimbabwe uphakathi kokupheka umthetho wokungqanda abasebenzisa ubulembu nendlela ayithi iphazamisa inhlalakahle elizweni. Uhulumende engavimba na okwenzakala kuWhatApp? Imbiko kaChombo itshiye abantu bethukuthele bethi amalungelo abo akusisekelo sombuso angahluthunwa yimithetho engacaciyo ngoba isisekelo sombuso sibapha lawo malungelo. UMnu. Sikhululekile Moyo kaWard 17 KoBulawayo uthe uChombo kayeke ukubethusela ethi imithetho isibangcindezela njalo ibaphilisanzima. Olwela amalungelo oluntu, uMnumzana Thomas Sithole uthe inkulumo kaChombo ibuyisela muva inthuthuko ekhona ezweni kwezamalungelo. Uthe uChombo ukhuluma into engeke ibekhona ngoba abantu sebekhululekile ukusebenzisa ubulembu njalo abantu abasebenzise ubulembu ekuthuthukiseni izabelo zabo bengavumi ukwethuselwa zinkokheli ezikuhulumende. Isikhulumeli sebandla leZAPU, uMnu. Iphithule Maphosa, uthe kusobala ukuba umbuso kaMugabe ngowongcindezelo. Obona ngezokusakaza lobulembu eMISA Zimbabwe, uNkosazana Koliwe Nyoni-Majama uthe sebephume lohlelo kuWhatsapp lapho iNtathelizindaba ezithi zingabotshwa kumbe zihlukuluzwe nguHulumende loZulu batshaye ucinge okungelambadalo bebazisa. Uthe ngemva kwalokho uma iNtathelizindaba zibotshiwe bahle bangene kuhlelo lokudingelwa igwetha lokubamela bebona njalo ukuba imuli igcinekile. IMISA Zimbabwe iphinde yakhupha imibiko isola uHulumende bethi uChombo kayisuye wakuqala ukukhupha imibiko elakho okwephula isisekelo sombuso bethi umphathintambo u Patrick Chinamasa, Samuel Undenge, Mike Bimha lo Chris Mushowe ngabanye labo abakhuphe imibiko eyephula isisekelo sombuso umakusiza kudaba lwebulenjini okuleFacebook, iWhatsapp, iTwitter lezinye ezehlukeneyo. Kukhona njalo okwenziwa nguzulu ebulenjini beTwitter. IMISA Zimbabwe ithe kukhona okutshaya amanzi kuhulumende osembusweni ngoba inkulumo zabo zonke zephula usahluko 61 lo 62 wesisekelo sombuso, bethi lokhu kujonge ukwenqaba ukukhulukela kukazulu lentathelizindaba ekusebenziseni ubulembu bekhuluma ngezomnotho lezombangazwe. IMISA Zimbabwe ithe uZulu leNtathelizindaba zilelungelo ebulenjini langaphandle kobulembu ukukhuluma ngokwenzakala ezweni bengela kwesaba ngoba kulilungelo abalalo elikusisekelo sombuso. Ingcitshi kwezobulembu, uNomthandazo Ngwenya uthe uhulumende ulakho ukuvimba ukuba abantu bangene ebulenjini ngendlela ezehlukeneyo ngoba enguye njalo ogcine amagagasi ezweni kuthi lamankampani omakhala ekhukhwini asebenzisa amagagasi abawathenga kuhulumende. Uzulu uhlalele evalweni ukuthi engathumeli imibiko elakho ukusolwa nguHulumende kumbe ukwamukela. Kodwa inengi labantu lithi alisoze livume ukwephulelwa amalungelo abo. Amazwe abalisa iSpain, Cameroon, Iran, Uganda bayavimba ukusetshenziswa kobulembu nguHulumende, osekutshiye abantu bethi loHulumende weZimbabwe ulakho ukuvimba ubulembu.
isiNdebele
Abeqembu elaziwa ngokusekela ibandla leZanu PF, eleChipangano abikwa eqhubeka ngokuhlukuluza uzulu lanxa ugatsha lweJomic lulaye amapholisa ekuqaleni kweviki ukuthi ebophe amalunga aleliqembu nxa ethe abangela udlakela. Kulabantu abathathu abathi batshaywe ngamalunga eChipangano ngeSonto esilindweni esikhulu samabhasi eMbare. Abathathu laba bahlala eWarren Park njalo bathi ngesikhathi betshaywa, bebephelekezela unina wabo, kufakaze omunye wabantu laba, uTaona Marova. Uthi batshaywe kabuhlungu ngamalunga eChipangano esebenzisa amapulanka aqatha okwemizuzu engamtshumi amathathu. Omunye njalo otshayiweyo uMnu Bigboy Tadzimirwa uthi batshayelwe emawofisini ebandla le Zanu PF, okusobala ukuthi lelibandla lilobudlelwalo leChipangano. Kunjalo nje, uMongameli Mugabe segcizelele insolo yakhe phezu kodlakela esithi abantu kumele bahlalisane ngokuthula kungelani lokuthi bavela kuliphi ibandla. Kodwa inengi lithi ukwehluleka kwakhe ukusola ukubulawa kwelunga leMDC ngabanakanelwa ukuthi ngabasekeli beZanu PF ngeviki edluleyo kuveza sobala ukuthi kazimiselanga ukuqeda udlakela kwezombusazwe. Ekhuluma emngcwabeni kasobhuku weZvimba uMnu Enoch Chimbamauro ngoLwesithathu, uMugabe uthe uzulu kumele alondoloze ukuthula. Kodwa kazange aphathe udaba lodlakela olwenzakale eMudzi ngeviki edluleyo, okufe khona isiphathamandla seMDC ekhokhelwa nguMnu Morgan Tsvangirai, uMnu Cephas Magura. UMagura ubikwa ecobodiswe ngabasekeli beZanu PF, njalo bayisithupha asebebotshiwe ngodaba lolu. Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Dumisani Nkomo uthi uMugabe ubemele asole ukubulawa kukaMagura emazwini akhe.
isiNdebele
Cornelius Luphahla ZIDIDEKILE njalo zinkemile izakhamizi zesigabeni seSikabula eBinga ngemva kokuba enye indoda yakule indawo iziveze emphakathini yathi yiyo esiqede abantwana kulesisigaba ngokubabulala isidla ulimi. Insindabaphenduli le yenzakale kuviki ephelileyo lapho uMnumzana Rueben Mukombwe abikele izakhamizi zakule indawo ukuthi nguye obulala abantwabazo esidla ulimi. Kubikwa izakhamizi zakule indawo zathi zibona abantwana besifa kokuphela zabiza otsikamutanda okuyibo abachele uMnu Mukombwe ngamanzi abo waseveza ukuthi nguye oseqede abantwana esigabeni efuna ulimi nje kuphela. UMthunywa uxhumane loMnumzana Edison Nyoni oyisakhamuzi sakule indawo walandisa ngendaba le ethi wayekhona mhla isenzakala wabuya waveza ukuthi abantwana bafa ngendlela engazwisisekiyo lapha. “Mina ngangikhona mhla uMukombwe eziveza ukuthi nguye oseqede abantwana esigabeni. Otsikamutanda bafika baveza ukuthi kulomuntu odla abantwana yikho bephela. Ngalesosikhathi izakhamizi zonke zahlolwa ngotsikamutanda laba bezichela ngamanzi. “Kwathi ngemva kokuchela uMukombwe wahlaba umkhosi wathi nguye oseqede abantwana esidla ulimi. Bathi bembuza ukuthi wakufundiswa ngubani wathi wazibona sekwenza njalo uncedisana labantu abahlala emfuleni uZambezi ngaphansi kwamanzi. Lokhu kwangethusa kakhulu njalo ngakukholwa sibili ngoba abantwana besebephelile esigabeni besifa ngendlela ezingacaciyo,” kutsho uMnu Nyoni. Ekhuluma lentatheli uNkosazana Judith Mudenda uthe indaba le imzwisa ubuhlungu ngoba laye wabhujelwa ngabantwana ababili okuchaza ukuthi badliwa nguMukombwe. “Mina ngizwa ubuhlungu obukhulu kakhulu ngoba ngabhujelwa ngabantwabami ababili begalula echibini khonapho kulamanzi amancane kakhulu. Lokhu kwangisolisa ngoba babejwayele ukuthiya khona inhlazi kusukisela kudala amanzi emanengi kodwa bagalula amanzi esephela. “Ngokunjalo ngiyakholwa sibili ukuthi uMukombwe nguye owangidlela abntwabami. Okungimangalisayo yikuthi ngemva kokuveza kwakhe ukuthi nguye oseqede abantwana wahle wagula sokuze kulamuhla lokhu egula,” kutsho uNkszn Mudenda. UMnu Mukombwe ebuzwa ngale indaba uthe kazizwanga ekukhuluma lokhu futhi kadli muntu. “Mina kangizizwanga ngikhuluma ngokuthi yimi engibulala abantwana njalo kangidli muntu kodwa ngezwa abantu sebengitshela bethi ngithe yimi engibabulalayo ngisidla ulimi. Noma kunjalo kusukisela khonapho kangizwa kuhle ngitshona ngilele,” kutsho uMnu Mukombwe. Usobhuku omkhulu wakule indawo uMnumzana Elvis Mudimba ebuzwa ngale indaba uvumile ukuthi uyayazi wathi kalankani ngayo ngoba iyisimanga esikhulu. “Kuliqiniso sibili ukuthi uMukombwe wathi nguye oseqede abantwana esigabeni ebabulala esidla ulimi ngoba lumnandi kakhulu. Lokhu kuyangimangalisa kakhulu ngoba kangikaze ngizwe indaba enje lokhu ngazalwayo. “Ngokunjalo ngiswele ukuthi ngiyithini indaba le ngakho ngizakwenza umhlangano ngizwe izakhamizi ukuthi zithini ukuze sithathe inyathela,” kuphetha uMnu Mudimba.
isiNdebele
WASHINGTON — Abalwela amalungelo oluntu sebamukele ngenjabulo umbiko wekomishini ebona ngamalungelo, iZimbabwe Human Rights Commision, ochothoza amapholisa ngokutshaya abantu abatshengiselayo ngokuthula. Embikweni ewethule ngempelaviki, ikomishini le ithe okwenziwa ngamapholisa lokhu lihlazo elikhulu njalo yikwephula amalungelo kazulu. Ithe njalo ubufakazi ebuthole ngemva kwezehlakalo zeviki edluleyo buveza sobala ukuthi amapholisa atshaya abantu mahlayana ebajikela ngentuthu ehitshayo ngitsho labantwana abangelacala. Ngalokho, ikomishini le ithi amapholisa ahulukuza uzulu kumele ebotshwe njalo ithi abantu abangaba behlukuluzwe ngamapholisa kumele baze kiyo ukuzemangala. Ikhuthaze njalo uMongameli Mugabe ukuthi avumele abantu batshengisele ngoba belelungelo leli phansi kwesisekelo sombuso. Igqwetha elilwela amalungelo oluntu uMnu Lucas Nkomo utshele iStudio 7 ukuthi iZimbabwe Human Rights Commission yenze kuhle ngokusola ucuku lwamapholisa.
isiNdebele
Gladmore Ncube INHLANGANISO ekhangela ngezokulima iZimbabwe Farmers’ Union ikhuthaza abalimi ukuthi basebenzise umvundiso wefethalayiza ngendlela eyiyo ngoba kwesinye isikhathi iyabulala izilimo lomhlabathi. Intatheli yephephandaba likazulu ikhulumisane loNkosazana Bridget Masikasi ongu-Regional Coordinator wesabelweni seMatabeleland South eZFU othe ukulima yibhizimusi ngakho-ke abalimi kumele babe lolwazi oluqotho ekulimeni ukuze bathole inzuzo. “Emazweni angaphetsheya abalimi bayavula amabhizimusi abo amahle bethola imali enzuzweni abayabe beyitshayile ngokulima ngolwazi oluqotho. “Umvundiso ufakelwa izizatho ezimbili ukuthi; izilimo zikhule ngendlela eqondileyo lokuthi njalo incedise izilimo zizale kuhle. “ICompound D yiyo eyokukhulisa izilimo sekusithi i-top ngeyokuncedisa izilimo ukuthi zizale kuhle. Kusenjalo abalimi kumele bananzelele ukuthi umvundiso usebenza ukukhulisa izilimo lokuzala kwazo kuphela kodwa ngenye ingxenye ubulala umhlabathi,” kuchaza uNkszn Masikasi. UMthunywa ukhulumisane njalo lomunye umlimi osebone ububi bokusebenzisa ifethalayiza ngendlela engayisiyo. UMnumzana Mxolisi Siziba uthe umhlabathi uyafa kungasetshenziswa umvundiso omnengi. “Abalimi bayabe belomhlabathi wabo ovundileyo kodwa bafaka i-fertiliser enengi besenzela ukuthi izilimo zabo zikhule njalo zizale kuhle okwenza ukuthi umhlabathi nxa ungasafakwanga umvundiso le awukhulisi izilimo kakuhle. “Mina ngalima kakhulu ngisebenzisa umvundiso eNsuza lapho engile-irrigation khona. Ekulimeni kwami ngananzelela ukuthi i-fertiliser iyabulala umhlabathi ngoba singalima ezinye izilimo eziyabe zingayidingi azikhuli kuhle ngoba ukuvunda komhlabathi kuyabe sekudliwe yi-fertiliser okutsho ukuthi umhlabathi nxa ungalayo uyabe usubulala izilimo. “Okunye njalo okuqakathekileyo okumele kwaziwe ngabalimi yikuthi i-fertiliser ifuna endaweni elezulu elinengi ngoba nxa lingaba lilutshwana iyatshisa izilimo. Okunye njalo nxa ifakwa emhlabathini akumelanga ifakwe ibenengi ngoba iyatshisa izilimo. “Okungenziwa ngabalimi nxa befuna ukuthola inzuzo enhle yikuvundisa umhlabathi wabo ngomquba ngoba awuhluphi kangako, utshisa izilimo ungafakwa ube mnengi kuphela,” kuphetha uMnu Siziba.
isiNdebele
Silo Pumulani Mpofu LIYATSHO iBhayibhili encwadini kaMarko 12: 31 ukuthi “thanda umakhelwana wakho njengokuba uzithanda lawe”. Bakhona phakathi kwethu abalalo uthando kwabanye bethu nxa sihlezi njengezakhamizi esigabeni. Kodwa-ke kwesinye isikhathi lokho esikwenza ngothando lwethu lonke sikhululekile kusuka kube lobunzima nxa sekuvela okunye okungaphezu kwamandla ethu noma ebesingakwazi okumele sikwenze. ETrinity Project kule iviki sixoxisane loMpho Sebata ovela eGwanda. UMpho ngumama oleminyaka engamatshumi amahlanu (50) uhlala eNkulumane 12, usivakatshela nje ukhathazekile akasakwazi ukuthi enzeni ngesimo asehlangane laso mayelana lomntwana okumele athathiswe incwadi yokuzalwa. Ekuxoxisaneni loMpho sathola ukuthi eminyakeni elitshumi edluleyo kade eyakhisane lomakhelwane wakhe uMelody Ndou. UMelody Ndou ubehlala labantwana bakadadewabo abangamantombazane ababili. Laba bantwana kade batshiywa ngunina ethi uyadinga umsebenzi eSigodini kusukela lapho akazange alugxobe lapho. Basala nje kanjalo abantwana lencwadi zokuzalwa kabalazo. Dukuduku lonina omncane wabantwana ngosekuthwa useye eGoli etshiya laba bantwana bebodwa endlini. Ngaleso sikhathi umntwana omdala ubeleminyaka elitshumi lanhlanu okuthiwa nguSihle Ndou, omncane yena eleminyaka emithathu nje okuthiwa nguSanele Ndou. USihle loSanele babezazela uMaSebata nje ukuthi nguye ongabasiza ngokuya ethunjini ngoba phela enguye ababecela kuye impuphu lesawudo lanxa unina omncane engakayi eGoli. Waqala esabacuphela ukudla ngemiganu uMaSebata, kodwa-ke wabona kungcono ukuthi ahle ahlale labo ngoba phela lo omncane kwesinye isikhathi wayesala yedwa endlini omkhulu ezama ukudinga ababengakudla ngokuwatshela abantu ezindlini. Lesikolo wahle wekela uSihle. Ekuhlaleni labo uSihle njengomntwana oyinkazana waqala ukuba ngoselamajaha. Akuphelanga nyanga ngaki waduha lejaha bamzwela kweleNkayi. UMaSebata wasala lalo omncane. Useleminyaka eyisikhombisa uSanele, esikolo wenzakahle njalo ukhethwe yinhlanganiso yeBEAM ukuze bambhadalele imali yesikolo (school fees) kodwa ke kufuneka incwadi yokuzalwa. Emahofisini kaHulumende okuthathiswa khona incwadi zokuzalwa bafuna umama womntwana noma isihlobo sikamama womntwana, incwadi yokuzalwa komntwana, ukuthi umntwana wazalelwa ngaphi, konke lokhu akula muntu okwaziyo. Usedidekile uMaSebata kakwazi ukuthi enzeni ngoba isifiso sakhe yikuthi umntwana athole uncedo, afunde abe lekusasa elihle. Sixoxisane laye uMaSebata obehlengezela inyembezi ethi “umusa wami usungidingele inkathazo empilweni yami ngoba phela kangitholi kuphumula emoyeni nxa ngingenelisanga ukunceda lo umntwana.” Ngalokho-ke siyaxwayisa kini lonke bazali ukuthi lingaba sesimeni sokuthi ligcine abantwana elingahlobani labo yazini ukuthi izihlobo ezikhona yiziphi njalo zihlala ngaphi, yazini ukuthi abantwana bazalelwa ngaphi njalo lencwadi zesibhedlela zingaphi (health cards), ukuze kungalisindi kangako ukubanceda bathole incwadi zokuzalwa kwabo. Umlobi utholakala kunombolo zocingo ezithi 0773 195 055 lakukheli ethi [email protected] lakuFacebook page ethi Trinity Project PVO kanye lakuwebsite ethi www.trinityproject.biz
isiNdebele
Arnold Ndlovu ISIKHATHI sentwasa yisikhathi esihle ukuthi abalimi balime i-spinach ngoba senza kuhle kakhulu. Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uNkosazana Treggy Mpofu ongu-Horticulture Specialist kunhlanganiso yeAgritex uthe umhlobo lo wemibhida ungalinywa ngabalimi abalima endaweni ezincane kanye lezinkulu. “Imibhida ye-spinach iyalimeka ezivandeni zalabo abahlala emadolobheni kunye lalabo abalendawo ezinkulu kanye lalabo abalima okokuthengisa bangalima umhlobo lo wemibhida. UNkszn Mpofu uphinde wagcizelela ukuthi imibhida ye-spinach iyisilimo esikhula kuhle emkhathini otshisayo. “I-spinach siyisilimo esiphangisayo ukukhula, ngoba siba lamahlamvu ngemva kwesikhathi esifitshane. I-spinach singumhlobo wezilimo ezivuma emhlabathini ovundileyo. “Nxa kuyikuthi kweyakho indawo akuvundanga ungadinga umvundiso ukuze umbhida lo uthole ukudla,” kuchasisa uNkszn Mpofu. Isilimo se-spinach silakho ukutholakala umnyaka wonke okuyinto enhle kubalimi abalimela ukuthengisa ngoba bezahlala belaso isilimo esimelele ukufakwa emkambo ukuze sithengiswe. “Kulemihlobo etshiyeneyo yemibhida ye-spinach abalimi abangakhetha kiyo kodwa evame ukusetshenziswa kakhulu ngebizwa ngokuthi yi-giant nobel okungumhlobo wamahlamvu alombala owodwa. Kulomhlobo njalo obizwa nge-Winter Bloomsdale, lo ngumhlobo olamahlamvu angani atshwabhene njalo iyazakala ngokuthi iyenelisa ukuzivikela emikhuhlaneni eminengi engayihlasela,” kutsho uNkszn Mpofu. Imibhida ye-spinach ilakho ukuhlaselwa yimikhuhlane etshiyeneyo eyimihlobo yama-virus ikakhulu umkhuhlane we-mosaic virus kodwa ilakho ukuvikeleka emkhuhlaneni lo ngokuhlanyela ama-radishes ndawonye le-spinach. Lokhu kwenzelwa ukuthi izibungwana ezidla amahlamvu e-spinash zidle amahlamvu ama-radishes, i-spinach singaze sadliwa UNkszn Mpofu uphethe ngokuthi njengenhlanganiso yezokulima bakhuthaza abalimi ukuthi balime izilimo ezingahluphiyo. “Isilimo esifana lemibhida ye-spinach ayikhathazi kakhulu ukulima lokuyikhangela ngoba kayila msebenzi omnengi,” kuphetha uNkszn Mpofu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Abezombangazwe labalwela amalungelo oluntu sebechaze ukuba labo abahlukuluzwa labasila ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi abaphiwe ithuba lapho abazakhuluma mayelana labahlangana lakho ngesikhathi sombuqazwe. Bathi le yindlela yakuqala yokukhumisana umlotha kudaba lokubulawa kwabantu besigaba seMatabeleland le Midlands abangahlomanga libutho leviyo leFifth Brigade. Lokhu kuphume kungxoxo mpikiswano engenwe zinkulungwane zabantu koBulawayongoLwesihlanu ntambama eRainbow Hotel eqoqwe yinhlanganiso ezizimeleyo zimnanyene ezibalisa iWILD, iChristiannAlliance, iSAPES Trust leCITES kuhlafunwa udaba lombhuqazwe weGukurahundi. Lumbuthano ulandela omunye owenzelwe eHarare ngoLwesine. Izikhulumi bezibalisa uMongameli webandla leZAPU uDumiso Dabengwa, abalwela amalungelo oluntu ababalisa igqwetha, uMnu. Sipho Malunga, oyindodakazi kamuyi owayemela iMakokoba edale lephalamende, uMnu. Sydney Malunga, umlobi, uNkosikazi Elinor Sisulu, uMfundisi Ray Mosti lolwela ilungelo likazulu, uMnu. Martin Rupiya. UMalunga uthe abaphepha kumbhuqazwe kumele baphiwe ithuba lokukhuluma kwazakale ukuthi abadala amacala ngobani baxolise. Uthi umthetho osusayinwe nguMongameli uzabamuhle nca ungalandelwa. UMongameli weZAPU, uMnu. Dumiso Dabengwa uthi uhulumende weBritain lebandla leZANU baqala ukuqoqa uhlelo lombhuqazwe ilizwe lingakathathi uzibuse njalo kuqakathekile ukuthi loludaba lulungiswe masinya. Ilunga leMRP, uBrighton Thuthang Sibanda uthi kusadlalwa ngengqondo zabantu njalo lokhe iqhubeka iGukurahundi ngendlela eziphansi. Umgcinisihlalo weZPRA Veterans Association uMnu. Ben Ncube uthi kumele kubelokuxolelana njalo kufanele kubelenthuthuko bathole lokuhlawulwa ngokonelwa ababhekana lakho. Evumelana loNcube umabhalane wenhlanganiso elwela ilungelo likazulu wakoMthwakazi, eye Bhetshu likaZulu uMnu. Mbuso Fuzwayo uthi kunengi okuphathelane lodaba lolu lombuqazwe weGukurahundi okumele kulungiswe. Omunye wabasekeli bakaMongameli weMDC-T uDokotela Thokozani Khuphe uthi yebo sekulomthetho wokukhumisana umlotha kodwa akusoze kusize uma kungasoke kwalunga lutho ngoba kukhangelelwe ukhetho ethi bafuna iqiniso. Ethi uhulumende weZANU, kumele atsho ukuthi kwakutheni njalo babulalelani abantu njalo kumele axolise. UNkosikazi Elinor Sisulu uthe okwabhekana labesifazna ngesikhathi se Gukurahundi kuqhubekela phambili emhlabeni jikelele abasefazana bahlukumezekile. Udaba lombhuqazwe weGukurahundi luvuke lwabalutsha kulandela ukungena embusweni kukaMongameli Emmerson Mnangagwa ongomunye oqanjwe nguDokotela Dabengwa ukuba laye waphatheka kumbhuqazwe lo. Lokhu sikudaba lunye, imihlangano yonale eyokuhlaziya udaba lwe gukurahundi isihlaselwe ngabanye abayiphazamisayo bekhanya bengafuni ukuthi kukhulunywe ngaloludaba. EHarare ngoLwesine kube lokuxokozela ngemva kokuba abanye abasakhulayo abae Zanu PF beqale ukubuza imibuzo engaqondakaliyo. Kwathi ngoLwesihlanu kube lokuxokozela njalo ngemva kokuba omunye osakhulayo we Zanu PF esukume waqala ukubuzisisa okungaqondakaliyo kwaxokozela waze waxotshwa. Ke sizwe ukuxokozela kobulawayo okwenzkale engakaxotshwa osakhulayo weZanu PF obefuna ukuphazamisa lumhlangano: Ukuhlaziya loludaba sixoxe lolwela amalungela kazulu, uMnu. Bekezela Maduma Fuzwayo.
isiNdebele
LONDON — Ezra Sibanda Izizalwane zeZimbabwe ezingamatshumi amabili ngoLwesine zitshengisele esigodlweni seZimbabwe kwele Bhilithane lapho ezethule khona umbiko wokuthi uMongameli Robert Mugabe sokumele atshiye isikhundla sakhe ngoba useyehlulekile ukubusa ilizwe. Amalunga enhlanganiso eyeziwa ngokuthi ‘Yes We Can Zimbabwe’ labamabandla wezombusazwe agoqela eleZapu leMDC atshengisele phandle laphakathi kwesigodlo siZimbabwe eLondon besithi abantu sebekhathele ngombuso kaMugabe. Bangene emawofisini esigodlo lesi behlabela bathethisana leziphathamandla zesigodlo seZimbabwe bengakakitshwa kuleyo ndawo ngamapholisa. Omunye wabo nguMnu. Peter Sidindi othe bafike bawisa amatafula bazama lokuthatha ngenkani izithombe zikaMugabe ezisemawofisini lawo. UMnu. Sidindi uthe lokhu bekwenze benanzelela ukuthi sokunzima ekhaya lapho osokusilela khona amafutha ezimota lokuthenga impahla enengi ezitolo ngenxa yemibiko ethi sokuzasilela impahla etshiyeneyo. “Namuhla singene kuEmbassy yeZimbabwe esitshengisele ukungathabi ngokwenzeka ekhaya eZimbabwe. Singene sabona ukuthi senze upside down amachair, sabona ukuthi phezulu lapho okufakwe khona amapikitsha kaMugabe konke sakhipha lokhu kuyikutshengisela ukuthi abantu bayadubeka and akula ipetrol akula okokudla ... Le yinto yokuthi malanga wonke ngoLwesithathu siyabe sihamba khonangale senza sibili ukubatshengisela ukuthi iZimbabwe isisukumile ukwenzela ukulwisana lokwenzakalayo.” Omunye njalo obesendaweni leyo nguNkosazana Rosina Ncube owebandla leZapu othe kabasoze bekela ukutshengisela kuleyondawo uMugabe aze aphume esikhundleni. “Besiyibambile eEmbassy singabomama bonke abamaphathi atshiyeneyo iMDC, iZHRO, iZapu bonke nje abantu bekhaya besihlangene sayibamba saze sangena phakathi kwe Embassy. Bekulabantu ababili akade bezolungisa into zabo savela sangena labo njengendlovu iyangenampela. Omama bathathe imifanekiso kaMugabe bawalahlela phansi. “Sihlabele sazesazokhitshwa ngamapholisa phakathi abakade bephakathi babaleke bangena phakathi kwezindlu, angazi kumbe kulezindlu kumbe kulani phakathi khonaphana.” Kasenelisanga ukukhuluma leziphathamandla zesigodlo seZimbabwe eziyalileyo ukuxoxa ngodaba lolu lomsakazo weStudio 7. Amapholisa eBhilithane lawo ayelile ukukhuluma ngodaba lolu.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Umculi wezokholo kweleSouth Africa obedume ngengoma ethi ‘Kulungile Baba’, uS’fiso Ncwane kasekho. UNcwane ubhubhele esibhedlela ngoMvulo ekuseni ngemva kokulaliswa ngeSonto ebusuku ehlanza igazi. Imbiko ephuma emzansi ithi ubulewe ngumkhuhlane wezinso. UNcwane ubedume kakhulu ngengoma ezigoqela yona ethi ‘Kulungile Baba’, u‘Hallelujah’ Kanye lethi ‘Yingakho Ngicula.’ USifiso Ncwane ubeleminyaka yokuzalwa engamatshumi amathathu lasikhombisa, 37. Imbongimhlabeleli elodumo uMzwakhe Mbuli utshele iStudio 7 ukuthi uzulu ulahlekelwe ngumhlabeleli obekwazi ukududuza abadabukileyo. “Sihlaqekile kakhulu mani, sibuhlungu kakhulu,” kutsho uMbuli. “USifiso ubethi ma kudlula abantu emhlabeni besikwazi ukuthi omunye umuntu olomculo oqiileyo ekududuzeni, nguye uSifiso. Manje sokudlule yena.” UMongameli weleSouth Africa uMnu Jacob Zuma laye ukhalele imuli yakoNcwane ngokuthumela amazwi enduduzo esithi ilizwe leSouth Africa lilahlekelwe kakhulu.
isiNdebele
Uhulumende uthi uzakwemba izibhorane ezizinkulungwane lengxenye-1,500, ilizwe lonke emaphandleni, aphinde alungisise lezo ezingasasebenziyo ngenjongo yokwehlisa udubo lokusilelala kwamanzi. Kodwa uzulu we Tsholotsho kweleMandebeleni uthi ngabe uhulumende ubakhela amadamu ukwehlisa udubo lwamanzi ezigabeni ezomileyo. Uhulumende uthi amanzi angumthambo wempilo, eyiwona njalo insika yokubakhona kwabantu emhlabeni. Uthi ngakhoke kuqakathekile ukuba izakhamuzi zemaphandleni kumele ziwatholiswe ikakhulu ezigabeni eziwaswelayo. Isiqinti sePhikelela ku Ward six eTsholotsho ngesinye seziqinti esizatholiswa uncedo phansi kohlelo lwe Water, Sanitation and Hygiene olusanda kusungulwa. Ingamatshumi ayisitshiyagalombili lanhlanu imizi kulesi siqinti eSiyaphambili lapho udubo lokuswelakala kwamanzi lulukhulu kakhulu. Kubika intatheli yeStudio Seven uMavis Gama.
isiNdebele
Indodana kaMnu Welshman Ncube, umkhokheli welinye lamacele eMDC, uNtabiso, yena obhubhele engozini yemota ubekwe ngoLwesibili emathuneni eWestpark koBulawayo. UNtabiso ubhubhe ngemva kokuba imota ayeyitshayela iphume emgwaqweni emadabukakusa ngoMgqibelo yayatshayelela egumeni lenye indlu eHarare. UNtabiso ubengujaha osakhulayo oleminyaka elitshumi lathobamunwe munye, 19, njalo ubefundela ukuba ligqwetha njengoyise ekolitshini leRhodes University kweleSouth Africa. Esehlelwa yingozi le, ubeyethekelele abazali bakhe njalo ubemele aphindele ekolishini ngempalaviki. Uzulu wakoBulawayo ubambane lemhuli yakoNcube ngobunengi ekubekeni indodana yabo. Abezombusazwe abamabandla ehlukeneyo labo babeke ezombusazwe eceleni babambisana labakoNcube. Ezinye zeziphathamandla ebezikhona ngezithi uMnu Patrick Chinamasa oweZanu PF, uMnu Tendai Biti, uElton Mangoma, uMnu Sam Sipepa Nkomo loMnu Gorden Moyo abeMDC-T labanye. AbeMDC ekhokhelwa nguNcube ngabathi uMnu Moses Mzila Ndlovu, uMnu Edwin Mushoriwa, uMnu Edward Mkhosi, uPaul Themba Nyathi, uDavid Coltart, uMnu Siyabonga Malandu Ncube labanye abanenginengi. UMnu Qhubani Moyo, laye obekhona, njalo oyisiphathamandla kuMDC kaNcube uveze ukuthi ibandla lakhe litshayela abezombusazwe ihlombe ngokukhala ndawonye labakoncube kungelani lokuthi bavela kuwaphi amabandla.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Oxotshwe esikhundleni sikamsekeli kaMongameli welizwe uMnu Emmerson Mnangagwa uthi sebalekile elizweni ngoba esesabela impilo yakhe lemuli yakhe. Embikweni awethule ngoLwesithathu ekweleSouth Africa lapho abalekele khona, uMnu Mnangagwa uthe uzaphenduka maduze ukuzekhokhela eleZimbabwe kanye lebandla leZanu PF. Wengeze wathi akasoze avume ukuxotshwa kuZanu PF, esithi uMongameli Mugabe lomkakhe uGrace yibo abamele baxotshwe ngoba sebethethe lelibandla balenza elabo. UMnangagwa ulandule icala alixotshelwe nguMugabe elokuzama ukumkhipha embusweni ngodlame esithi kusobala ukuthi uMugabe nguntandokayiphikiswa ofuna ukufela esikhundleni. Umbuzo omkhulu nanku: “Yebo uzaphenduka na azemelana loMugabe uMnangagwa njengokutsho kwakhe? “UMnangagwa ligwala elikhulu njalo amazwe akhe la ngamazwi esesike sabona ekhulunywa ngamantu abanengi abaxotshwe kubandla leZanu PF,” kutsho ingcwethi kwezombusazwe uMnu Brilliant Mhlanga. Enye njalo ingcwethi uMnu Dumisani Nkomo, oyisikhulumeli senhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition utshele iStudio 7 ukuthi lanxa engelaqiniso lokuthi mpela uMnangagwa uzamelana loMugabe, utshengise isibindi esikhulu ngamazwi akhe. “Ngamazwi sibili ayethusayo atshengisa isibindi esikhulu,” kutsho uMnu Nkomo. UMnangagwa ukhuthaze uzulu ukuthi ebambane akhe ilizwe leZimbabwe kungelani lokuthi ngowaliphi ibandla. Uthe ibandla leZanu PF akuseyilo ibandla abalibumbayo labomuyi uJoshua Mqabuko Nkomo ngoba uMugabe lomkakhe sebelenza elabo. Kodwa uMnu Mhlanga uthi kuyamangalisa ukuthi uMnangagwa nguye ongakhuluma kanjalo ngoNkomo ngemva kokukhokhela umbuqazwe weGukurahundi. Kolunye uhlangothi, ababengabalweli bempi yenkululeko abeZimbabwe Liberation War Veterans Association, bekhokhelwa nguMnu Christopher Mutsvangwa bathi kabemukeli ukuxotshwa kukaMnangagwa kuhulumende. Bathi njalo sebexotshe uMongameli Mugabe kubandla leZanu PF.
isiNdebele
JOHANNESBURG, SOUTH AFRICA — Umongameli wakweleSouth Africa umnumnzana Jacob Zuma usexotshe umsebenzi umphathintambo wogatsha lwezemeli kanye labanye abane, okulinyathelo elitshintshe ezikhundleni abaphathintambo labasekeli babo abangamatshumi amabili. Lobanje inguqukole eyenziwe ngumongameli Zuma kumalunga edale labaphathintambo ibikhangelelwe ngabanengi, ingcitshi kwezombusazwe lezomnotho zithi yinguquko ezatshiya umnotho welizwe uguqe ngamadola. Kule inguquko kuxotshwe umphathintambo wezemali obesenza umsebenzi oncomekayo kakhulu, esikhundleni sakhe kwafakwa umphantintambo wogatsha lwendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba, owaziwa kakhulu ngokusekela umongameli Zuma. Ingcitshi kwezombusazwe umnumnzana Justice Malala uthi ikusasa yelizwe isibuvilibana. “Izizalwane zakuleli kufanele zazi ukuthi ilizwe selithunjiwe, umongameli walo usethunjiwe njalo kayikho into ezathuthuka konke kuzabhidlika.” Njengoba kucatshangelwa ukuthi kulezizalwane zeZimbabwe ezifika izigidi ezimbili kweleSouth Africa, lazo zizathintwa kakhulu yile inguquko. Kusethulwa isimemezelo senguquko lesi amabhanga ahle alahlekelwa ngamarandi angamabhiliyoni angamatshumi ayisitshiyagalombili lesithupha (R86 billion) emkambo wemali. I-Randi lalo lilahlekelwe ngamandla ngemva kwalesi simemezelo. Ingcitshi kwezomnotho zithi lelinyathelo lizakwenza kube nzima ukuthi abasungula amabhizimusi beze kwele South Africa, ngenxa yengxabangxoza esibangelwe yile inguquko. Ezinye ingcitshi zithi kungenzeka labanye abalamabhizimusi kuleli bawase kwezinye indawo lapho abacabangela ukuthi inguquko enje kayiphombukwenziwa kungelazizatho ezibambekayo. Ingcitshi kwezombusazwe uNkosikazi Judith February uthi akekho umuntu oselizweni ongasoke athintwe yimpumela yale inguquko. “Umongameli Zuma uzimisele ukufaka umnotho, ezemali lekusasa yelizwe engozini. Konke lokhu ukwenzela ukusuthisa izifiso zabangane bakhe kanye lenjongo zakhe zenkohlakalo.” Enye inguquko esitshiye izizalwane zeZimbabwe zingazi ukuthi iyozalwankomoni ngeyokususwa kukamphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba kwangena unkosikazi Hlengiwe Mkhize. Umnumnzana Gigaba ubephakathi kokuhluza udaba lokuthi kuzakwenziwa njani nxa amapermit eZSP ezizalwane zeZimbabwe ezifika izinkulungwane ezingamakhulu amabili ephelelwa yisikhathi ngoMpalakazi lonyaka. Lobanje inkulumio zikaGigaba ngaloludaba besezisipha ithemba kuzizalwane zeZimbabwe elokuthi mhlawumbe zizakwengezelelwa iminyaka, isizalwane seZimbabwe umnumnzana Tony Drinkwater uthi ukungena komphathintambo omunye sekwenze lelithemba lafiphala. “Lomama ongenayo omutsha asikwazi ukuthi uyisimakanjani lokuthi inhlelo zakhe uzozihlela kanjani ngoba uGigaba usitshiye endleleni. Besesilethemba ukuthi mhlawumbe singakhulumisana sizwane sibe newayforward kodwa okwamanje asikwazi ukuthi sizoyiqalaphi, We hope ukuthi uzofika ethekhe over lapha uGigaba acina khona” Kulokwesabela njalo ukuthi njengoba uhulumende weSouth Africa efuna ukubonakala edala amathuba omsebenzi ngesikhathin kulungiselelwa ukhetho luka 2019, kungenzeka umphathintambo omutsha enze kube nzima ukuthi abakwamanye amazwe basebenze lula kuleli. Kusenjalo inguquko kamongameli Zuma kumalunga edale labaphathintambob selilethe ukuphikisana okukhulu ebandleni elibusayo eleANC. UNobhala jikelele waleli bandla umnumnzana Gwede Mantashe uthi akuvumelani lale inguquko ngoba esithi ucabangela ukuthi umongameli Zuma uyithethe kwabanye abantu abangekho kuhulumende njalo abangekho kuleli bandla. Umsekeli kamongameli umnumnzana Cyril Ramaphosa laye wethule umbiko esithi ukuxotshwa umsebenzi kukamphathintambo wogatsha lwezemali yinto engalunganga njalo angasoke ayemukele.
isiNdebele
NJENGOBA kuqala ithemu entsha yezifundo kuviki ezayo, uMongameli welizwe uKhomuredi Mugabe kuviki ephelileyo uveze ukuba laye uyasekela indlela yokufundisa entsha eyalethwa nguMphathintambo wogatsha lwezemfundo uDokotela Lazarus Dokora. UMongameli welizwe uncome indlela le yokufundisa abantwana ethi ibenza benelise ukuvula amabhizimusi abo azavula amathuba emisebenzi kanye lokuthi basungule impahla ethuthukisa impilo kazulu. UHulumende uveze lokhu ngemva kokunanzelela ukuthi ababalisi endaweni ezinengi badonsa inyawo nxa kukhulunywa ngendlela yokufundisa entsha ebekwe lonyaka. Isinqumo sokulandela indlela yokufundisa entsha (new curriculum) sathathwa ngenhloso yokuthi wonke umntwana kungakhathalekile isimo somnotho wemuli yakhe, enelise ukuthola imfundo ezamenza enelise ukuziphilisa. Kuyadanisa ukuba ngasosonke isikhathi abakhokheli bezikolo bagijimela ukuxotshela abantwana imali zesikolo kodwa nxa sokumele baqakathekise indlela esemthethweni yokufundisa abafundi bahambela emuva. Indlela abafundi akade befundiswa ngayo kudala kubikwa ibisenza bafunde ukuze baqhatshwe kukanti le entsha izakwenza ukuthi abafundi nxa beqeda isikolo babe behlonyiswe ngolwazi oluzabaphathisa ukuthi baziphilise ngasikhathi sinye bathuthukise umnotho welizwe. Lokhu yikho okwenza njalo ukuthi uHulumende angenele ngokusekela indlela yokufundisa entsha ngoba sekunanzelelwe ukuthi kulabafundi abanengi abaqeda emakolitshini kanye lemanyuvesithi abangenzi lutho ngenxa yokuswela imisebenzi. Kukanengi uMphathintambo wogatsha lwezemfundo ebika ukuthi ababalisi abalandele indlela entsha yokufundisa kodwa badonsele emuva bathi kabalampahla yokwenza lokhu kungakho kubalulekile ukuthi njengoba ubaba wesizwe ongumkhokheli welizwe njalo, esekhulumile ukuthi indlela le sokumele ilandelwe kungakho bonke ababalisi sokumele badonse kanye kanye. Ngalokhu kungumbono wephephandaba leli ukuthi ababalisi abangasoze balandele isinqumo lesi kumele bajeziswe njalo kumele kuhle kuhlahlulwe indlela zokujezisa ngitsho labakhokheli bezikolo abazatholakala besekela ababalisi abangaphansi kwabo bengafundisi ngendlela entsha ngoba lokhu bakwenza ngabomo umthetho bewazi mhlophe. Siyazi ukuthi ngeqiniso kukhona ezinye izikolo lapho imali ehlupha khona ngoba abazali basuka babe lukhuni ekubhadaleni indleko zesikolo okwenza kube nzima ukuthi impahla yokufundisa efunekayo ithengwe. Kungakho kuyadngeka ukuthi abazali labo balandele isinqumo sikaHulumende ngokudlala eyabo indima ngokuphathisana lezikolo ukudinga impahla efunakalayo ukuze abantwabethu babe lekusasa ekhanyayo.
isiNdebele
U-ARACELI umnawami oyinkazana wangitshingela wathi: “Ungasakhulumi lami futhi. Angisafuni lakuzwa ngesonto yakho. Iyanginenga. Lawe ngiyakuzonda!” Lanxa sengileminyaka engu-91, ngilokhu ngisawakhumbula amazwi la ngoba ahlaba ephukela. Kodwa-ke njengoba umTshumayeli 7:8 esitsho, “isiphetho sendaba singcono kulokuqala kwayo.” Kwaba njalo phakathi kwami lodadewethu.—UFelisa. UFelisa: Ngazalelwa emulini eyayikuthanda ukusonta. Izihlobo zami ezingu-13 zazilezikhundla esontweni yeRoma. Omunye umzawakhe kamama wayengumphristi futhi efundisa esikolo samaRoma. Wathi esefile uPapa uJohn Paul wesibili wambusisa esithi usengomunye wabangcwele. Ngakithi sasizidubekela, ubaba wayengumkhandi wensimbi umama engumlimi. Mina ngangilizibulo ebantwaneni abangu-8. Ngathi ngileminyaka engu-12 kwaba lempi yokulwisana kwemihlobo elizweni laseSpain. Ngemva kwempi ubaba wabotshwa ngenxa yokuthi wayengavumelani lohulumende owayenguntando kayiphikiswa owayebusa ngalesosikhathi. Umama wayesedonsa nzima ukuthi ondle imuli ngakho umngane wakhe wamtshela ukuthi ahambise abanawami abathathu abangamankazana endaweni okuhlala khona osista beRoma eyayiseBilbao, eSpain. Abanawami laba kwakungu-Araceli loLauri kanye loRamoni. Wamtshela wathi okungcono yikuthi endaweni leyo babengasoze balale ngendlala. U-Araceli: Sobathathu sasileminyaka ephakathi kwengu-10 kusiya kwengu-14 ngesikhathi sisehlukana lemuli yangakithi futhi kwakubuhlungu kakhulu ukwehlukana. EBilbao safika sanikwa umsebenzi wokuhlanza. Ngemva kweminyaka emibili osista basihambisa kwenye indawo yamaRoma okwakugcinwa khona abagugileyo eyayiseZaragoza. Safika saphiwa umsebenzi wokuklina ikhitshi futhi wawunzima okwamagama kithi ngoba sasisesebancane. UFelisa: Ngesikhathi abanawami sebeseZaragoza, umama kanye lomalume owayengumphristi bathi kungcono lami ngiyesebenza lapho okulabanawami khona. Babecabanga ukuthi lokhu kwakuzakwenza ngibe khatshana lomunye umfana owayesezidlisa satshanyana kimi. Lokhu okwakutshiwo ngumama lomalume kwangithokozisa kakhulu ngoba ngangimthanda uNkulunkulu. Ngangihamba nsuku zonke kuMasi njalo ngasengicabanga lokuyakuba ngumnali njengomzawami owayese-Africa. Osista kabazange bangikhuthaze ukuthi ngiqhubekele phambili ngesifiso sami sokuba ngumnali njalo impilo engaseyiphila endaweni le yangenza ngazizwa angathi ngiyisibotshwa. Ngakho ngemva komnyaka ngacabanga ukubuyela ngekhaya ngiyenakekela umalume owayengumphristi. Ngangimenzela imisebenzi yangekhaya njalo sasikhuleka ngeRozari nsuku zonke ntambama. Ngangithanda lokulungilungisa amaluba etshetshi kanye lesithombe sikaMariya “lezabangcwele.” U-Araceli: Ngokuya kwesikhathi impilo yethu yantshintsha eZaragoza. Ngenza izifungo zami zokuqala ezenziwa yilabo abafuna ukuba ngosista futhi ngemva kwalokho sehlukaniswa. URamoni wasala eZaragoza, uLauri wahanjiswa eValencia njalo mina ngahanjiswa eMadrid lapho engafika khona ngenza izifungo zesibili. Indawo le engasengikuyo yayihlala abantwana besikolo, kugcinwa abagugileyo njalo kulendawo yezivakatshi. Lokhu kwakusenza ukuthi umsebenzi ube mnengi kakhulu. Mina ngafika ngasebenza esibhedlela sakhona. Iqiniso yikuthi ngangicabanga ukuthi ukuba ngusista kumnandi kakhulu. Ngangizitshela ukuthi sizahlala sibala iBhayibhili ukuze silizwisise. Kodwa isimanga yikuthi kakho loyedwa owayekhuluma ngoNkulunkulu loba uJesu njalo sasingalisebenzisi iBhayibhili. Esasikwenza nje yikufunda isiLatin, ukufunda ngezimpilo “zabangcwele” kanye lokukhonza uMariya. Isikhathi esinengi sasisichitha sisebenza gadalala. Ngaqalisa ukukhathazeka kakhulu ngaze ngayakhuluma losista omkhulu. Ngamtshela ngathi kwakungelangqondo ukuthi ngisebenzele ukunothisa abanye abantu ngapha abangekhaya behawula. Wangivalela endlwaneni encane ecabanga ukuthi ngizantshintsha ingqondo. Osista bangivulela kathathu befuna ukubona nje ukuthi ngiyafuna yini sibisibili ukusuka. Bathi bebona ukuthi ngizimisele ukuhamba basebesithi ngibhale amazwi la, “Ngifuna ukusuka ngoba ngifuna ukukhonza uSathane, hatshi uNkulunkulu.” Ngakhamisa umlomo ngazibuza ukuthi kambe bangafuna ngenze into enjalo. Lanxa ngangifuna ukusuka ngangingasoze ngafa ngawabhala lawomazwi. Ngacina ngicela ukubonana lomphristi esasivuma kuye izono zethu ngamlandisela okwakwenzakele. Wakhuluma lobhishopu wamtshela ukuthi angibuyisele eZaragoza lapho engangivele ngikhona kuqala. Ngemva kwezinyanga ezithile bangivumela ukuthi ngihambe. Ngokuya kwesikhathi uLauri loRamoni labo bacina sebetshiyile. IBHUKU “ELALINGAVUNYELWA” UFelisa: Ngokuhamba kwesikhathi ngatshada ngasengithuthela eCantabria. Sengikhonale ngangilokhu ngisiya esontweni nsuku zonke njalo ngenye iSonto ngezwa umphristi esenza isaziso emi phambi kwabantu. Wamemeza etshinga wathi, “Khangelani ibhuku leli!”ekhombela ibhuku elithi The Truth That Leads to Eternal Life. Waqhubeka wathi, “Nxa kulomuntu owakunika ibhuku leli, lilethe kimi kumbe ulilahle!” Mina ngangingelalo kodwa ngasengilifuna. Ngemva kwensuku ezimbili kwafika oFakazi ababili endlini yami banginika ibhuku leli “esasingavunyelwa” ukuba lalo. Ngahle ngalibala mhlalokho njalo oFakazi bathi bephenduka ngavuma ukufunda iBhayibhili. Ngalithanda iqiniso engalifunda ebhukwini leli. Ngasuka ngamthanda kakhulu uJehova kanye lomsebenzi wokutshumayela. Ngakho ngabhaphathizwa ngo-1973. Ngangizama lokutshumayeza abangakithi loba nini lapho engangithola khona ithuba. Njengoba ngitshilo ekuqaliseni, babengafuni lakuzwa ngeqiniso engasengilifundile ngoNkulunkulu, ikakhulu udadewethu u-Araceli. U-Araceli: Ngenxa yokuthi ngangiphethwe kubi kakhulu lapho engangikhona eZaragoza ngasengiyizonda inkolo le. Kodwa ngangingalovi esontweni futhi ngangikhuleka ngisebenzisa iRozari nsuku zonke. Ngangilokhu ngilaso isifiso esikhulu sokulizwisisa iBhayibhili njalo ngangithandaza kuNkulunkulu ngimcela ukuthi angincede. Kodwa lapho udadewethu uFelisa engitshela ngalokho ayesekufundile wayekhanya ethokoza kakhulu ngakho ngaze ngacabanga ukuthi usehlanya. Ngangimphikisa kakhulu. Ngemva kweminyaka ethile ngabuyela eMadrid ngisiyadinga umsebenzi futhi ngafika ngatshada. Ngokuya kwesikhathi ngaqalisa ukuba lensolo. Ngananzelela ukuthi abantu ababejayele ukuya kuMasi nsuku zonke babengakusebenzisi lokho ababekufunda emaVangelini. Ngacina ngingasayi esontweni njalo ngangingasakholwa “kwabangcwele,” ekuvumeni izono kumbe ukuthi kulesihogo. Ngalahla lezithombe zami zonke engangilazo. Ngangizibuza ukuthi engangikwenza kuqondile yini. Ngazizwa ngidanile kakhulu kodwa ngaqhubeka ngithandaza kuNkulunkulu ngisithi: “Ngifuna ukwazi ukuthi ungubani. Ngicela ungincedise.” Engikukhumbulayo yikuthi oFakazi bakaJehova babefika endlini yami kanengi kodwa kangizange ngibangenise. Kwakungaselasonto engiyithembayo. ULauri loRamoni labo baqalisa ukufunda iBhayibhili laboFakazi ekuqaliseni kwabo-1980. Omunye wabo wayehlala eFrance, omunye ehlala eSpain. Ngacabanga ukuthi labo basebeqiliwe njengoFelisa. Sekwedlule isikhathi esithile ngahlangana lomunye owesifazana okwakuthiwa ngu-Angelines owayengumakhelwana wami futhi sacina singamathe lolimi. Umama lo laye wayenguFakazi kaJehova. Yena lomkakhe babehlala bengicela ukuthi ngifunde labo iBhayibhili. Babekunanzelela ukuthi lanxa ngangilokuthandabuza, ngangifuna ukulizwisisa iBhayibhili. Ngacina ngibatshela ukuthi: “Kulungile-ke, ngizafunda kodwa ngizakwenza kuphela nxa lingangivumela ukusebenzisa elami iBhayibhili!” Ngangisitsho iBhayibhili engangilalo okwakuthiwa yiNácar-Colunga. UKUFUNDA IBHAYIBHILI KUYASIMANYANISA UFelisa: Ngathi ngibhaphathizwa ngo-1973 kwakulaboFakazi abangu-70 kuphela eSantander idolobho elisesabelweni seCantabria, eSpain. Sasihamba ezindaweni ezikhatshana ukuze siyetshumayeza abantu abanengi ababehlala ezigabeni ezitshiyeneyo ezazisesabelweni sethu. Umango wonke lo sasiwuhamba ngebhasi njalo ngemva kwesikhathi sasesihamba ngemota singena isigaba ngesigaba sitshumayela. Sengafunda iBhayibhili labantu abanengi kakhulu njalo kwabhaphathizwa abangu-11. Abanengi kulabo ababhaphathizwayo babengena iRoma. Ngangikwazi ukuthi kwakumele ngibabekezelele abantu laba ngenxa yokuthi lami ngake ngayitshisekela inkolo le. Ngananzelela ukuthi babedinga isikhathi esithe xaxa ukuthi bantshintshe abakukholwayo lokuthi iBhayibhili kanye lomoya ongcwele kaJehova kuguqule izinhliziyo zabo balamukele iqiniso. (Heb. 4:12) Umkami uBienvenido owayelipholisa laye wabhaphathizwa ngo-1979 njalo umama laye waqalisa ukufunda iBhayibhili kodwa wacina etshona. U-Araceli: Ngangingabathembi oFakazi ngesikhathi ngiqalisa ukufunda labo iBhayibhili. Kodwa ngemva kwamaviki nje, lokhu kwaphela du. Okwenza ngabathanda kakhulu oFakazi yikuthi babekulandela lokho ababekutshumayela. Ngaqalisa ukuba lokholo futhi lwaqeda ukuthandabuza engangilakho lwangenza ngajabula. Abanye omakhelwana baze bathi kimi, “Qhubeka uhamba endleleni osuhamba ngayo Araceli.” Ngikhumbula ngikhuleka ngisithi, “Ngiyabonga Jehova ngokungangikhalali lokunginika ithuba lokuthi ngithole ulwazi lweqiniso oluseBhayibhilini engangiludinga.” Ngacela udadewethu uFelisa ukuthi angixolele ngamazwi abuhlungu engamtshela wona. Kusukela lapho sasesingasaphikisani kodwa sasesihlala sixoxa ngemicijo emihle eseBhayibhilini. Ngabhaphathizwa ngo-1989 ngileminyaka engu-61. UFelisa: Khathesi sengingumfelokazi oleminyaka engu-91 njalo angisaqinanga njengakudala. Kodwa ngilokhu ngilibala nsuku zonke iBhayibhili, njalo ngilokhu ngingena imihlangano ngisiya lasekutshumayeleni nxa umzimba uvuma. U-Araceli: Ngiyakuthanda ukutshumayeza abaphristi labosista beRoma mhlawumbe ngenxa yokuthi lami ngake ngaba ngusista. Sengabanika amabhuku amanengi njalo ngaba lezingxoxo ezimnandi labo. Ngikhumbula omunye umphristi engathi sengimvakatshele okwesikhathi esithile wathi kimi: “Ngiyavumelana lawe sibili Araceli, kodwa ngingaya ngaphi sengimxhiliba nginje? Kambe bazakuthini abanye esontweni lezihlobo zami zizakuthini? Ngamphendula ngathi: “UNkulunkulu yena uzathini?” Wanikina ikhanda esedanile kodwa ngalesosikhathi wayengelaso isibindi sokuqhubeka edinga iqiniso. Angisoze ngafa ngalikhohlwa ilanga lapho umkami angitshela khona ukuthi ufuna ukuhamba lami emhlanganweni webandla. Lanxa wayeseleminyaka engu-80 ngalesosikhathi, kazange aphinde aphuthe futhi emihlanganweni. Wafunda iBhayibhili njalo waba ngummemezeli ongabhaphathizwanga. Ngilokhu ngizikhumbula izikhathi ezimnandi esasisiba lazo ekutshumayeleni. Kodwa-ke watshona sekusele izinyanga ezimbili ukuthi abhaphathizwe. UFelisa: Okunye okwangithokozisa kakhulu kwaba yikubona abanawami abathathu besiba ngoFakazi lanxa baqala bengiphikisa. Khathesi sesimanyene njalo nxa sindawonye siyakuthanda ukuxoxa ngoJehova uNkulunkulu wethu esimthandayo langeLizwi lakhe! Sonke sesikhonza uJehova uNkulunkulu weqiniso. * ^ Isigaba 29 URamoni useleminyaka engu-83, uFelisa engu-91, u-Araceli ulengu-87, njalo bonke balokhu bekhuthele ekukhonzeni uJehova. ULauri watshona ngo-1990 elokhu ethembekile kuJehova.
isiNdebele
WASHINGTON DC — Okhankasela ukuba ngumgcinisihlalo weqembu le Highlanders uKenneth Mhlophe uthi uzavuselela leliqembu libe yiBosso yakudala nxa engakhethwa kukhetho oluzaqhutshwa ngenyanga ezayo. UMhlophe uthi isikwelede esibhekane leqembu le Highlanders yiso esimenze wezwa etshiseka ukuba athathe isikhundla sikamgcinisihlalo weqembu le Highlanders ngoba kudingakala umuntu olamaqhinga okuqeda isikwelede lesi esifika phose isigidi samadola. Kutsho uMhlophe: “Eyinye into eyangenza ngiphakame ngingene kukhetho lokuba ngumgcinisihlalo yisikwelede sonalesi esiyala silokhu sikhula ngoba kungelamizamo eyokusiqeda. Nxa ngilesikwelede sakho esenkulungwane yamadola kumele ngibe lamaqhinga okusiqeda njengokuthi ngingakupha amadola alitshumi ngiyabe sengisele lesikwelede senkulungwane eziyithoba munwe munye lamakhulu ayithoba munwe munye lamadola ayithoba munwe munye.” UMhlophe uthi nxa kungenzeka ukuba akhethwe ukuba ngumgcinisihlalo omutsha oweqembu le Highlanders uzakhulumisana labo bonke abakweledwa liqembu le Highlanders ukuzwe abonisane labo ngesimo esibhekane leqembu ngoba labo abavele bengabalandeli beqembu bengaba lozwelo bacine besesula ingxenye yezikwelede. UMhlophe ngusomabhizinisi ophumelele kakhulu edolobheni lako Bulawayo njalo uthi iqembu le Highlanders lidinga inkokheli elokuhlakanipha kwezamabhizimusi. “Inkokheli yeqembu le Highlanders esifunakala khathesi ngabantu abalengqondo ekhaliphileyo kwezamabhizimusi. Yebo senza okwebhola kodwa okuqakathekileyo khathesi yikukhalipha kwezamabhizimusi lobukhokheli obuqotho njalo lokhu kungaba khona yonke into iyahlangana,” kutsho uMhlophe. UMhlophe uvele uhlezi encedisa iqembu le Highlanders ngosekelo lwemali njalo ubephathisa kakhulu iqembu elidlala kusigaba se Southern Region Soccer League elaziwa ngegama elithiwa Bosso 90 ngoba esithi ukholwa ekutheni iqembu le Highlanders kumele lisebenzise abadlali elizikhulisele bona. Uqhubekele phambili wathi loba evele ehlezi ephathisa iqembu le Bosso ukuphatheka kwakhe kwezamabhizimusi kumbeka esimeni esihle esokuba etholele iqembu le Highlanders usekelo lwemali kwezinye inhlanganiso. Kutsho uMhlophe: “Kulenkampani engisebenzisana lawo yikho ke inkokheli zalawo mankampani sesijwayelene kakhulu okokuthi bayambona sengithelekile nje emahofisini abo ngingazange ngiqale ngicele ukubabona njalo yibo labo abantu engithi bazangincedisa.” Ukhetho lokudinga umgcinisihlalo omutsha oweqembu le Highlanders ndawonye lo nobhala jikelele kanye lelunga lekhomithi luzaqhutshwa ngenyanga kaNhlolanja njalo uMhlophe kukhangelelwe ukuba uzancintisana lo Ernest Maphepha Sibanda yena ongakaphumeli egcekeni ukuba uyasifuna yini lesisikhundla sikamgcinisihlalo. Abanye abakhankasela izikhundla ngabagoqela uLawrence Phiri kanye lo Nkululeko Ndlovu abafuna ukuba ngunobhala jikelele weqembu kanye lo Wisdom Mabhena kanye lo Peacot Hadebe abafuna ukuba lilunga lekhomithi. UMabhena nguye ophethe isikhundla sokuba lilunga lekhomithi kuthi ophethe isikhundla sika nobhala jikelele nguEmmett Ndlovu yena osetshiya isikhundla ikanti isikhundla sika mgcinisihlalo asilamuntu ngemva kokuba uPeter Dube wamiswa ukuphatheka kwezemidlalo yinhlanganiso ye ZIFA ngomnyaka ka 2016.
isiNdebele
Inhlanganiso ebona ngezokhetho elizweni eye Zimbabwe Electoral Commission (ZEC) isiveze indawo zokubhalisa ukuvoter kusetshenziswa imitshina yakulezi insuku eyeBiometric Voter Registration elizweni lonke jikelele. Uhlelo lokubhalisa ilungelo lokuvota, kusetshenziswa imitshina eyeBVR lukhangelelwe ukuqala okugcweleyo mhlaka 10 Mfumfu isimemethekiswe ezigabeni zonke zelizwe njalo luzakwenziwa ngamahlandla amane. Ekhuluma leStudio 7 esinye seziphathamandla sekhomishini yeZEC UDokotela Qhubani Moyo, uthe imitshina elikhulu lasikhombisa izabe iqondane loBulawayo njalo uhlelo lolu lukhangelelwe ukubhalisa abantu abafika inkulungwane ezedlula amakhulu amane - 444, 000. Olwela amalungelo oluntu ekhangele ezokhetho koBulawayo umnumzana Mthokozisi Ndebele, usole IZEC esithi uhlelo lolu luzakhipha impumela efana loluhlu lwamabizo abantu abazavota oludala. Omunye wabakhangelele ukubhalisa ukuvoter uMnumzana Nkosikhona Mathe uthi uhlelo lolu luhle kakhulu laloba luphuze ukuqalisa. Abantu ilizwe lonke jikelele bamatasatasa bezama ukuthatha ingwalo eziqondileyo zokuzalwa kumbe izithupha ukuze benelise ukuyabhalisa ukuvota. Kodwa laba abasebenzela inhlanganiso ezizimele zodwa bathi lolu hlelo lukaHulumende solusenza engani abantu bebesehluleka ukuthatha amaphepha aqondileyo ngenxa yemali khona okwehlula abantu kulubandlululo kanye lezindingo ezinengi nengi ezifunwa yihofisi yokuthatha amaphepha. IZEC ikhuthaze inhlanganiso ezizimele zodwa ukuthi zisebenze kabanzi ekumemethekiseni ilizwi lokubhalisa ukuvoter.
isiNdebele
WASHINGTON DC — UMongameli Robert Mugabe usesukile njalo elizweni elubhekise kwele Swaziland lapho okulomhlangano wenkokheli yamazwe alumanyano. Umhlangano lo ukhangelelwe ukuhlaziya udaba oluphathelane lokuthuthukisa amafekithali alesisigaba sezwekazi ye Africa njalo lokumanyanisa umnotho wamazwe eSouthern African Development Community (SADC). Isikhulumeli sikaMongameli Mugabe, uMnu. George Charamba, utshele intathelizindaba zeHerald ukuthi udaba lolu lwasungulwa nguMongameli Mugabe esangumgcinisihlalo womanyano lo ngomnyaka ka 2015. Abanye bayamsola kakhulu uMugabe besithi utshaphaza imali ngenhambo zakhe zomhlaba jikelele yena engathumela iziphathamandla kumbe abasekeli bakhe. Kubikwa esebenzisa imali edlula izigidi ezintathu, i$3 million ngohambo lunye. Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Nkululeko Sibanda. "Udubo esesilalo yikuthi uMugabe usehlala engekho elizweni, nxa engekho kwelinye ilizwe uyabe sebuyele eSingapore," kutsho uSibanda.
isiNdebele
Abasakhulayo abafuna ukubhalisa amagama kuluhlu lwabalelungelo lokuvotha bathi belokhu bebhekana lobunzima ngoba kudingakala amaphepha amanengi abangelawo. La maphepha ngagoqela incwadi efakaza ukuthi bahlala esigabeni abafuna ukubhalisa khona. Ibandla leZanu PF libikwa lingafuni ukuthi abasakhulayo belobise amagama abo ngobunengi ngoba besazakala ngokusekela amacele eMDC hatshi iZanu PF. UChris Gande weStudio Seven uxoxe lonobhala wezokhetho kucele leMDC elikhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uMnu. Paul Themba Nyathi opha imbono yakhe ngaloludaba.
isiNdebele
Okudingakalayo -Amankomitsho amabili e-rice -Amankomitsho amane amanzi -Izigaqa ezintathu ze-garlic eziqunywaqunyiweyo -Ukhezo oluncane (teaspoon) ye-ginger. -Ingxenye yokhezo oluncane lesawudo -Ukhezo oluncane olugcweleyo lwe-curry powder -Ihanyanisi esikelelweyo -Umqwente (carrot) -Amafutha okupheka Ukupheka -Lungisa konke okudingakalayo. -Faka amafutha embizeni. -Faka i-garlic le-ginger, khanzinga okwemizuzu emibili. -Ngezelela umlilo ubusufaka ihanyanisi le-curry powder, khanzinga okomzuzu owodwa nje. -Faka ama-carrots uqhubeke ukhanzinga njalo. -Sungafaka i-rice ke uphendule njalo, kwenze lokho okwemizuzu emithathu uphendula ukwenzela ukuthi i-rice ayinamatheli embizeni. -Faka amanzi lesawudo, goqoza kancane ubesuvala imbiza. -Kwekele kuxhwathe ube susehlisa izinga lomlilo i-rice ize ivuthwe. Ukudliwa I-garlic le-ginger rice imnandi nxa ungayidla lenyama ikakhulu leyo ekhanzingwe yawoma njalo sungayidla iloba ngasiphi isikhathi.
isiNdebele
Silo C Dube kugwalo Kuviki edluleyo sitshiye uMaNdlovu etshengisa ukumthemba kakhulu umyeni wakhe uSwabide Khumalo. Lokhu sikubona kakhulu kungxoxo yakhe lomnawakhe uNothando owayemvakatshele ebabaza ukuthi kungani uSwabide Khumalo wayekhethe ukuyahlala esikolo watshiya imuli ngekhaya. Wayekubona kungalunganga lokhu uNothando ezama ukulimukisa udadewabo ukuthi amamisi ayengamthathela indoda khonangale esikolo yena elokhu ehlezi ngekhaya. UNothando wayesebenzise ulimi olujiyileyo esebenzisa izaga ezinjengokuthi indoda libhetshu lomziki, etsho ukuthi indoda ilakho ukukhohlwa ngomfazi osendlini ikhombise abanye abafazi. Ebona ukuthi udadewabo kavumelani lombono wakhe wokuthi bayehlala bonke loKhumalo esikolo usebenzisa esinye isaga esithi, “Isalakutshelwa sibona ngomopho.” Lapha uNothando wayeqinisa udaba lokuthi nxa udadewabo esala ukuthatha umbono wakhe wayezazibonela sebemthathele indoda amamisi. UMaNdlovu ngumama wesiNtwini ozibekileyo emendweni ngoba utshela umnawakhe ukuthi angazake adele umuzi wakhe ayekwelusana lendoda emsebenzini. Ngabakudala omama ababephila limpilo ngoba abakhathesi abavumi ukuyahlala ekhaya indoda isemsebenzini. Balandela isiLungu sona esithi indoda kumele ihlale lomfazi wayo lapho esebenzela khona. UMaNdlovu lanxa engasolwa ukuthi kungani engafuni ukuyahlala lendoda, unika abanye omama isifundo esiqakathekileyo lapho athi, “Umuntu uyazelusa yena ngokwakhe, Nothando. Ungamgadela uyamlola.” Imfihlo yomuzi kaKhumalo iyaphumela ngaphandle. Sekudliwe kwakwejiswa, kwayiwa lalwa. UNothando walala loS’kholiwe, owathatha lelothuba lokuba bobabili waxoxa lonina omncane. US’kholiwe ubuza unina omncane ethi, ‘Mayinini, kanti lawe uyamthanda uNkosi?” UNothando ngulowana mama ongafuniyo ukuthi ulimi lwakwabo luphanjaniswe ngoba uhle eqondise uS’kholiwe okiliza ulimi. Uhle aqondise uS’kholiwe ethi, “Ungabokiliza, mntanami. Yini leyo ethiwa ngumayinini? Ngingumama omncinyane. Angithi uyezwa, S’kho.” Uyavuma uS’kho lokho akutshelwa ngunina omncinyane, ethi kasezukuphinda ethi mayinini. Lokhu kuyisibonelo esihle kakhulu ebantwini bonke abafuna indimi zabo zingafi ngokuhle baqondise labo abakilizayo. Ukwekela abantu bekiliza bephambanisa indimi kwenza ezinye indima zife. US’kho ubuza unina omncinyane ukuthi laye kamzondi uNkosiphile na? Uyaphambili uS’kho etshela unina omncinyane ukuthi uyise waqala emzonda uNkosi kodwa khathesi usemthanda. Uyambuza uS’kho uNothando ukuthi wazi njani ukuthi uyise wayemzonda uNkosi? Uyacaca uS’kho ethi wayengamphathi, engamkhulumisi njalo engamdlalisi kodwa khathesi usemthanda. UNothando ngumuntu owakhayo katshengisi ukuthi uyezwa ukuthi uS’kho uveza imfihlo yalapha ekhaya eyokuthi usibare wakhe kamthakazeleli umntwana uNkosi. UNothando uvala ngokuthi obaba bonke bavele ababaphathi abantwana nxa besesebancane. Yikho loyise wayengamphathi ubhudiza. Akusikho ukuthi wayemzonda. UNothando uyavuma ukuthi wazama ukulahlisa kodwa wayeseyifunde ivaliwe. Yaphambana imibuzo ekhanda. Wambona umkhwenyabo ethutha ngekhaya esiyahlala esikolo ebalekela ingane eyisilima. UMaNdlovu uthi sekunjalo uNothando wabona ukuthi umgadisile ngoba engathandi ukuzembula amakhwapha, wamxolela. Unjalo umama owakhayo, kahambi ezivula amakhwapha, echaza izinto ezenzakala emzini wakhe.
isiNdebele
UMongameli Robert Mugabe usuke elizweni ngoMvulo esiya eSingapore ukuyahlolwa ngodokotela bakhe. Uhambo lwakhe lubangele ukuthi abize umhlangano wedale lecabinet ekuseni engakasuki. Umhlangano lo ubumele wenziwe ngoLwesibili njengemvama. UMugabe ukhokhele lumhlangano okwemizuzu engamatshumi amathathau wasephuma sesiyagada indizamtshina watshiya umsekeli wakhe uNkosikazi Joyce Mujuru ewuqedisa njalo ephethe intambo zokuba ngumongameli welizwe. Imihlangano yecabinet yenziwa maviki wonke ngoLwesibili, kodwa nxa engekho elizweni, uMugabe kavumi ukuthi yenziwe, yikho nje owaliviki ewenze ngoMvulo ekuseni engakasuki. Imisakazo kahulumende ibika ukuthi uMugabe ulanda ukuyahlolwa nje impilakahla yakhe okungakhangelananga lomkhuhlane othize. Kunyanga ezedluleyo uMugabe ubetshitshela kweleSingapore kulembiko yokuthi ubulawa ngumkhuhlane wemvukuzane, iprostate cancer. Kodwa uyayilandula limbiko. Kwezinye inhambo zakhe, abakuhulumende bebengavamanga ukuphumela egcekeni ukuthi ulanda ukuyahlolwa ngodokotela. UNtungamili Nkomo weStudio Seven uxhume ngcwethi kwezombusazwe uMnu Nkululeko Sibanda yena utho ekuphendukeni kwakhe, uMugabe kumele azise uzulu ukuthi odokotela bathole impilakahle yakhe imi njani.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Iziphathamandla zakweleSouth Africa sezixwayise abantu abangena kulelo lizwe bengelancwadi ezisemthethweni ukuthi batshiyane lomkhuba lo ngoba bazabotshwa. Isixwayiso lesi siphuma ngesikhathi izizalwane zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa, ezinye zazo ezingelancwadi ezifaneleyo, sezibuyela emsebenzini ngemva kwekhefu lekhisimusi. Amapholisa omgwaqo kweleSouth Africa asele engelankani ngemva kokuthola umtshova ovela eZimbabwe okhangelelwe ukuthwala abantu abalitshumi lanhlanu, uthwele abangamatshumi amathathu lanye. Abalitshumi lane bebengene elizweni lelo ngaphandle komthetho njalo bahle babizelwa abogatsha lwendaba zasekhaya ukuze babuyiselwe emuva, kwathi umtshayeli wekhombi wayavalelwa esitokisini. Isikhulumeli sogatsha lwezokuthutha eLimpopo uMnu Joshua Kwapa usekubeke kwacaca ukuthi kabasoke bagoqe izandla kusephulwa imithetho yemigwaqo lokungena elizweni. Umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya uMnu Malusi Gigaba laye uthe izephulamthetho zizabotshwa. Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa uMnu Ngqabutho Mabhena yena uxwayise izizalwane zeZimbabwe ukuthi zithole amaphasipoti okungena njengoba esetholakala lula eZimbabwe.
isiNdebele
WASHINGTON — Isiphathamandla sakweleBhilithani esibona ngobudlelwano phakathi kwalelolizwe lamanye amazwe uMnu Simon McDonald uhlangane losowabo weZimbabwe uMnu. Sibusiso Moyo eHarare ngoLwesithathu bekhulumisana ngokuvuselela ubudlelwano phakathi kwamazwe womabili. Embikweni awethule enkundleni yeTwitter, uMcDonald uthe bakhulume njalo ngokuthi eleZimbabwe kumele lidlelene kuhle lamanye wonke amazwe womhlaba ukuze liphumelele. UMcDonald ufike eZimbabwe ekuqalei kwaliviki wahlangana leziphathamandla zenhlanganiso ezizimeleyo ezitshiyeneyo labosomabhizimuso. EleBhilithani like lathumela isiphathamandla salo njalo eZimbabwe ngoLwezi kulandela ukugenqulwa kukahulumende kaMnu Robert Mugabe libutho. Amanye amazwe angentshonalanga asethumele iziphathamandla zawo eHarare ngenjongo efanayo kunyanga ezisanda kwedlula agoqela eleMelika. Kodwa iyaphumelela na limizamo? Akula bufakazi obukhomba lokho, kutsho ingcwethi kwezombusazwe uDr Nkululeko Sibanda.
isiNdebele
Ngesami yini isisu lesu? NGATHANDANA lowesifazane ngo-2013. Sacina ukubonana ngawo lowomnyaka kodwa ngowedlule ngezwa ngaye esengithinta ethi asibonane. Ngamtshela ukuthi ukhona umuntu esengithandana laye. Waphinda ekuqaleni kwawonalo umnyaka. Ngacina ngivumile sahlangana lapho engihlala khona okwaphela ngokuthi sizithokozise ngocansi. Ngemva kwamaviki amalutshwane sibonene wangithinta futhi kodwa esithi usekhulelwe. Ngimelwe yingqondo ngoba ngacina ukumbona mhla sisiya emacansini futhi asikaze sikhulume ngemva kwalokho. Kungenzeka yini ukuthi ubezongithwalisa isisu engingasaziyo? Kungani ubefuna kangaka ukuthi sihlangane? Mhlawumbe kayisiwo wami umthwalo. Impendulo Iyodwa nje indlela ozakwazi ngayo ukuthi umntwana ngowakho loba cha. Kumele liyokwenza iDNA nxa umntwana esezelwe ukuze ube lesiqiniseko. Mazise ukuthi ngoba lingabantu ababonana kanye nje kuphela uyafuna ukuba lesiqiniseko ukuthi lumntwana ngowakho. Lolu cwaningo ungalwenza esibhedlela esiseduze lawe futhi aluthathi isikhathi eside. Okunye okubalulekileyo yikuthi umazise lo othandana laye ngendaba yengane, ikakhulukazi nxa usulobufakazi bokuthi ngumntanakho. Ngile siki Khulu ngilijaha elileminyaka engu-20. Ngalala lentombazana yami ngathola isiki. Ngiyesaba ukutshela ubaba ngalokhu kodwa ngiyakholwa ukuthi anganginceda. Ngenzeni? Impendulo Lokhu okwenzayo yikho kanye okutshengisa ukuthi uyamhlonipha umzali wakho. Kuyabongeka lokhu, iqiniso yikuthi dinga omunye owazi ukubeka amazwi kuhle loba engowesifazana okumele amtshele uyihlo kumbe umlobele incwadi. Akasoze abelolaka kodwa uzabona inhlonipho olayo abesekuphathisa futhi uzathokoza ngoba intontisa iyabulala. Utsho lokutsho uthi baba ngiyaxolisa futhi ngiyesaba ukufa wena ungazi lutho ngesifo engilaso. Uzakwamukela akuphathise. Phangisa wenze lokhu. Ukuvikela kungcono kulokubana uqumeke imizwa. Abanye bazinyumba ngenxa yalumkhuhlane. Uthi ngiyehlala ekhaya Khulu ngingumalukazana osakhulayo njalo ngihlala edolobheni kobabazala. Inkinga yikuthi umkami ufuna ngiyegcina abazali bakhe ekhaya, kodwa ngiyesaba ukuthi ngingahamba umkami uzasala esegila imikhuba lezinye izintombi njengoba laye esamutsha njengami. Ngenzeni Khulu? Impendulo Uphezu komqolo weqiniso. Sesadlula leso sikhathi akufaka kuso. Mcele uthi kungabanjani sithumele ukudla lemali kubazali. Lilomntwana yini? Nxa lilabantwana kuphose kuzwakale, umbonise ngelizwi elipholileyo ukuthi kuqakathekile ukuthi lihlale ndawonye ukuze kungacini sekulomunye ozadinga ugawulwayo. Lilenkomo yini? Vuma ngezizatho funa abazali abasenelisi ukukhangela impahla yenu esekhaya.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Inkokheli zenhlanganiso zikazulu labalwela amalungelo oluntu bezihlangene ngoLwesibili eJohannesburg ngenjongo yokuthola isisombululo enhlutsheni ezinengi ezibhekane leZimbabwe. Indaba ebezisegudwini kulo umhlangano zigoqela imali yama bond notes ezakwethulwa eZimbabwe, ukungasuthiseki kukazulu ngendlela uhulumende obusa ngayo, umbango wesikhundla sikaMongameli Robert Mugabe ebandleni lakhe kanye locuku lwamapholisa lohulumende ebantwini. Izikhulumi zonke ezethule inkulumo yazo kulo umhlangano zikhuthaze izizalwane seZimbabwe ukuthi zisukume zibonise uhulumende weZanu PF ukuthi sezihlupheke kwanela sezifuna inkululeko. AbeZimbabwe laba bethule ukuthukuthela okukhulu ngenyathelo likahulumende lokuqhubekela phambili ngohlelo lwama bond notes okuyinto abathi izahle ichobodise umnotho welizwe. Isakhamizi seSigodini uNkosazana Joyce Dube ukhuthaze uhulumende ukuthi azwele umphakathi osesimeni sendlala esesifike kubanga lokuthi abantu sebephila ngomusa wenkosi. Uthi usizi yikuthi abantu balokwesaba okukhulu ukulungisa indaba ezibahluphayo. “Ungazama ukukhuluma ngepolitics vele njengakithi eMatabeleland uyazi ukuthi iGukurahundi yenzani. Kutsho ukuthi ungazama uku introducer leyo topic uyasala usuhlezi wedwa. Bayaphuma abantu one by-one abafuni kuba involved ngitsho.” Esethula inkulumo yakhe kulo umhlangano, ingcitshi kwezombusazwe uMnumnzana Pedzisai Ruhanya uthe uhlupho olukhulu okufanele lulwiswe eZimbabwe yinkohlakalo yalabo abakuhulumende. Ubuye njalo wathi umbango wesikhundla sikaMongameli Mugabe, usuwenze isimo saba sibi kakhulu njengoba iziphathamandla zikahulumende seziqeda isikhathi sonke zilwisana. Isiphathamandla senhlanganiso ye Zimbabwe Congress of Trade Union, uNkosazana Vimbai Zinyama ukubeke kwacaca ukuthi amabond notes kawangeke aluqede uhlupho lweZimbabwe, kodwa kudingeka inguquko kwezomnotho. Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zebandla leMDC-T kweleSouth Africa uMnumnzana Trust Ndlovu uthi osekufuneka akusikho kukhuluma kuphela kodwa yikuthi izizalwane zeZimbabwe zithathe amanyathelo azaletha inguquko abayikhalelayo. “Abantu beZimbabwe masibambaneni, masiqineni, masilwiseni umbuso okhona ma silwiseni umbuso kaMugabe. UMugabe, Zanu PF, ne system. Kungaphuma lezo zinto lezo, indlala, namabond notes ngeke sisakhuluma ngayo ngoba I inflation esikhuluma ngayo idalwe yisimo sombuso esilawo eZimbabwe.” Isiphathamandla seNational Vendors Union of Zimbabwe, uMnumnzana Stan Zvorwadza uthe usizi yikuthi ngemva kokubulala yonke imisebenzi ebikhona uhulumende uselandelela abaziphilisa ngokuthengisa ebajezisa ngocuku olukhulu. Obona ngokuqoqwa kwenhlelo zenhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition okuyiyo inhlanganiso eqoqe lo umbuthano uMnumnzana Joy Mabhenge uthi kuqakathekile ukuthi kusiyafika ukhetho luka2018 inhlanganiso zikazulu labantu makhaza sebekwazi abakufunayo labangakufuniyo. “Sesifika esikhathini esiqakatheke kakhulu embalini yeZimbabwe okuyisikhathi sokhetho luka 2018. Singekela ukulungiselela khathesi sizozisola futhi kungakho siqhuba imihlangano efana Lalo.” Inengi labakhulume kulo umbuthano ligcizelele ukuthi kufanele uzulu amanyane, abezwilinye kukho konke akufunayo langakufuniyo, ukuze isimo siguquke.
isiNdebele
JOHANNESBURG — Inyathelo likahulumende weZimbabwe lokwenqabela impahla ethile ukuthi ingene elizweni kubikwa selilimaze kakhulu amabhizimusi edolobheni leMusina kwele South Africa. Lokhu kwethulwe luncwaningo oluqhutshwe luhlangothi lwezomnotho esabelweni seLimpopo. AbeZimbabwe abaphila ngokuyathenga impahla kweleSouth Africa ziyethengiswa eZimbabwe bahlabe omkhulu umkhosi nyakenye ngemva kokuba uhulumende ethule inqwaba yemphahla engasavunyelwayo ukungena emngceleni kungelancwadi evumela lokho. Khathesike sekuvele ukuthi inengi lamabhizimusi edolobheni leMusina lapho obekuthenga khona abeZimbabwe laba aseguqe ngamadolo. Umcwaningi ehlangothini lwezomnotho esabelweni seLimpopo, uMnumnzana Moloko Mapata, uthi ucwaningo lwabo luveza ukuthi lelinyathelo selilimaze nhlangothi zombili, abeZimbabwe labakweleSouth Africa. “Limigoqo esiyehlise inzuzo yamabhizimusi amanengi ngesilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini. Amabhizimusi abesenza R1 million ngelanga asesenza R400,000. Ngokufanayo amabhizimusi amancane abesenza R3,000 ngelanga asesenza R1,200.” Ngakolunye uhlangothi, ilunga lenhlanganiso yeBulawayo Vendors and Traders Association, uNkosikazi Debra Mukasa, uthi laseZimbabwe imizi eminengi omangoye sebebhazalele eziko ngenxa yale imigoqo. Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa, uMnumnzana Nqabutho Mabhena, uthi lelinyathelo libulala imnotho yamazwela womabili. “Ukufakwa kwalo umthetho ukuthi singabuyi lezinto ezivela ngaphandle kwamanye amazwe, sekubulala umnotho eLimpopo Province njalo leZimbabwe …” UMnumnzana Mapata uthi ingozi ekhona yikuthi asebewelwa ngamabhizimusi laba, lezinye izizalwane zeZimbabwe balakho ukuqala ukukhombana ngeminwe ngenhlupho esezibangelwe yimiqole empilweni zabo. “Limigoqo kunganzeka imemethekise inhlupho esesivele sibhekane lazo ezifana lobugebenga le xenophobia. Lokhu yikho okusenza sesabe njengesabelo.” Ukuze wenelise ukungenisa elizweni impahla lezo ezenqabelweyo sekufuze ubelencwadi ekuvumela ukuthenga lokuthengisa lezo mpahla okuyinto enzima kakhulu kunengi eliphila ngokuthengisa.
isiNdebele
YiNtatheli kaMthunywa OWAYETHI iBosso ngeyenguqu kuphela wayengazi ngoba iqembu leli lilemidlalo eminengi engaphansi kwalo. Lonyaka kusungulwa umdlalo wokugijima ozakhokhelwa ngaphansi kweHighlanders Athletics Club. Kubikwa ukusungulwa kwalumdlalo kuzaphendla ukuqoqwa komjaho wamakhilomitha angu-10 ozancintiselwa koBulawayo. Ukusungulwa kwe-Highlanders Athletics Club kuza ngesikhathi kulisizini iHighlanders ithakazelela ukufikisa iminyaka engamatshumi ayisitshiya galombili lanye. Ekhuluma loMthunywa ngoLwesibili mayelana lokusungulwa kwekilabhu entsha le, uLawrence Phiri owake wabangumdlali weBosso kudala, uthe umdlalo wokugijima usungaphansi kweHighlanders ngemva kokuhlolisisa ukuba lumdlalo ulabalandeli abanengi njalo kuvunyelwe kusisekelo seqembu ukusungula umdlalo onjengalo. Ithimu yokugijima le isiyengeze inani lemidlalo esebenzisa ibizo leHighlanders ebalisa i-volleyball, i-basketball, ukuqaga, ama-darts lokubhaqa. UPhiri uthe iHighlanders ayisilo iqembu lenguqu kuphela kodwa lisiko. Uthe intshukuntshu yokusungula ezokugijima kuBosso yavela kumsebenzi owenziwa nguSidney Zimunya. UZimunya lo ngumdlali weBosso owathi etshiya umdlalo wakhetha ukuphatheka kwezokugijima. “Silequla lethu elihlanganise amakhanda lakubona ukuthi sisungule umdlalo wokugijima ngaphansi kweHighlanders. “Salandela omunye wethu uSidney Zimunya owaphatheka kwezokugijima ngesikhathi etshiya umdlalo wenguqu. Mina ngokwami ngakhuthaza amanye amalunga kuHighlanders ukuthi sisungule i-athletics. Sikholelwa ukuba umdlalo lo uzanceda kulabo abafuna ukuqinisa imizimba yabo lokutshengisela ithalenta. Kusenjalo inhlanganiso yeBulawayo Athletics Board (Bab) isitshayele iHighlanders ihlombe ngokusungula umdlalo wokugijima. UManuel Mpofu umgcinisihlalo weBab uthe iHighlanders isinikeze amanye amaqembu ezemidlalo ingqobe. “Sithanda ukwamukela iqembu leHighlanders kunhlanganiso yeBulawayo Athletics Board. Lokhu akube ngumzekeliso kwamanye amaqembu ukwenzela ukuthi umdlalo wokugijima ukhule koBulawayo.
isiNdebele
Umnu. Jameson Timba osebenzela ewofisini yenhloko kahulumende uthi isisekelo esitsha sombuso welizwe sikhangelelwe ukuthi sethulwe ngeviki ezayo njengoba amabandla akuhulumende womanyano asevumelene ngokunengi okumele kube kusesekelo lesi. UTimba wethule lokhu ngoLwesibili eWashington DC lapho akade esemhlanganweni obuqoqwe yi National Endowment for Democracy okade ulabanye abavela eZimbabwe abaqogela uMnu. Lovemore Madhuku umqondisi we National Constitutional Assembly loMnu. Chris Mutsvangwa oweZanu PF. UMadhuku utshele lumhlangano ukuthi akumelanga uzulu akhangele ngokukhipha uMongameli Robert Mugabe esikhundleni njengoba kukunengi okuhlasele ilizwe le Zimbabwe. UMutsvangwa yena uthi okuhlupha ele Zimbabwe yikuthi kulemisakazo esemazweni elokhe isebenza ikwamanye amazwe khona kumele ukuthi isebenzele kwele Zimbabwe. Ugcizelele esithi imsakazo le yephula okumumethwe yisivumelwano esenziwa ngamabandla abusayo akuhulumende womanyano.
isiNdebele
Uhlangothi lweZimbabwe National Statistics Agency soluqalisile ukulungiselela uhlelo lokubalwa kwabantu, iPopulation Census, ngenyanga ezayo. Loluhlelo luzaqala mhlaka 18 luyephela mhlaka 27. Uhulumende uphakathi kokufundisa abazaqhuba lumsebenzi. Ukubalwa kwabantu akulani lendaba zombusazwe; kuphatha wonke nje umuntu oselizweni. Uhlelo lolu lwenziwa ngemva kweminyaka elitshumi. Oluka2002 luveze ukuthi eleZimbabwe belilabantu abayizigidi ezilitshumi lane, 14 million ngaleso sikhathi. Kodwa inani leli lingaba selehlile ngoba liqongile inane labantu abasuke elizweni eminyakeni elitshumi edluleyo besiya kwamanye amazwe bebalekela umumo wezombusazwe lokubhidlika komnotho. Ingcwethi kwezombusazwe lakwezenotho uMnu Rejoice Ngwenya uthi ukubalwa kwabantu kuqakathekile ngoba kuncedisa uhulumende ukuthi aphume lenhlelo ezanela uzulu.
isiNdebele
BULAWAYO — IzakhamIzi zakoSigola zikhuthaza ikhansili yalumango ukuthi ihlelele ukulungisela isigaba ikilinika yokubelethela. Lokhu bakwenzela ukwehlisa indleko abahlangana lazo nxa besiyabelethela koBulawayo lokuthi omama bengabeletheli emizini yabo. Izakhamuzi zakoSigola eMzingwane, esabelweni seMatabeleland South, sezihlanganise amakhanda lobukhokheli babo bavumelana ukuthi bakhe indlu yokulindela nxa omama sebezabeletha. Indlu le isiyakhiwe sokusele nje ukuthi ifulelwe. Izakhamizi kanye lenkokheli bahlanganisa imali efika amadola amahlanu umuzi ngomuzi ukuze isakhiwo siphele. UNkosikazi Christine Chitewe, ekhuluma emele ukhansila uNkosikazi Christine Ndebele, uthi omama bathwele nzima ngoba kungela ndawo zokubelethela njalo bahamba imango emide besiyabeletha. Evumelana loNkosikazi Chitewe, uNkosikazi Smolly Sibanda, uthi omama baphatheka kabi kakhulu ngokuswela indawo zokulindela okwenza abanye bacine bebelethela emakhaya. Ekhuluma emele ontanga, osakhulayo uNkosazana Sanele Ndlovu uthi isakhiwo sendlu yokubelethela yinto ehlanganelwe yizakhamuzi zonke kanye lekhansili yabo laloba sokusilela uphahla. Indawo ezinengi emaphandleni ziyasilela indlu zokubelethela njalo amakhansili kawenelisi ukuthi akhe lez’izindlu. Izakhamizi ezinengi sezibona kungcono ukuthi bathathe amanyathelo afana lokuhlanganela ukwakha lezindawo ukwenzela ukuthi behlise indleko abahlangana lazo njalo omama babelethele endaweni ezifaneleyo. Inengi labomama kanye labantwana balahlekelwa zimpilo ngenxa yokuswela indawo eziqondileyo zokubelethela.
isiNdebele
Ingcwethi kwezenotho zithi isinqumo esisanda kuthathwa yi Zimbabwe sokuba leziqondiso emsebenzini wokwemba amadayimana – iZimbabwe Diamond Policy – asisoze sincede ilizwe. Ingcwethi lezi kanye lenhlanganiso ezizimeleyo zithi kuzaba nzima ukuthi iziqondiso lezi ziguqule okwenziwa eMarange njengoba amankampani asebenzela kuleyondawo elamasotsha alezikhundla eziphezulu kubutho. Bathi kumele uhulumende amise umsebenzi wamankampani la besokuvulwa amatsha azabe ezimele wodwa engalabantu abakhethwe ngamabandla abusayo. Iziqondiso ze Zimbabwe Diamond Policy zikubeka sobala ukuthi kumele kuhlolisiswe ukwenjiwa kwamadayimana, kukhangelwe ukuthi athengwa ngubani lokuthi athengiswa njani. Uhulumende uthi kungenziwa lokhu kuyenzakala ukuthi ilizwe lithole imali ethe xaxa ekuthengiseni amadayimana. Okwamanje akubonakali ukuthi imali iyangaphi njengoba ele Zimbabwe selithole izigidi ezingamatshumi amathathu amadollar eMelika - $30million kusukela ngoZibandlela lonyaka. Bekukhangelelwe ukuthi kuzatholakala izigidi ezidlula amakhulu amabili amadollar – $230 million. Umnu. Buletsi Nyathi okunhlanganiso ye Youth in Mining Council of Zimbabwe uthi iDiamond Policy le ingeke yaguqula okwenzakala eMarange. Kusenjalo, inhlanganiso ebona ngokwenjiwa kwamadayimana emhlabeni wonke iRapaport ithi ele Zimbabwe likhangelelwe ukuqhuba umhlangano omkhulu ngenyanga ezayo wokuhlolisisa ukwenjiwa kwamadayimana eMarange esabelweni seManicaland Province.
isiNdebele
HARARE — UMnu. Patson Dzamara, okhankasela ukuthi kube lohulumende woqobo njalo engumfowabo kaItai Dzamara oselesikhathi wathunjwa ngabantu abangaziwayo, uthunjwe emadabukakusa ngoLwesihlanu ngabacabangelwa ukuthi ngamapholisa eZimbabwe ensitha. Abamthumbileyo bamtshaye bamtshiya ethe daca duzane ledamu elikhulu eliduzane leHarare iLake Chivero. UDzamara uthe abamthumbileyo bamtshaye okumangalisayo besithi kade kumele bambulala kodwa bacina bemqunula bamtshiya ehlathini duzale ledamu lelo. Ulandisele intathelizindaba okumehleleyo esesibhedlela seAvenues Clinic. Ulemvimvinya ezimangalisayo emzimbeni wonke okutshengisa ukuthi ubetshaywa ngenswazi ezinjengemvubu. Uthe uthunjwe elabanye bakhe lapho okuhlangana khona umgwaqo okuthiwa yiHighglen Road loMukonono Avenue, emzini weNew Marimba. Ubelabanye bakhe uDzamara ethunjwa lapho okukhale khona umbobho kwatshiswa lezimota akade behamba ngazo. UDzamara labanye bakhe kade besiyabonisana labanye ngokutshengisela okukade kumele kwenziwa ngoLwesihlanu lapho uzulu obefuna ukungena ezitaladini ekhonona ngemizamo yokuletha imali yama bond notes eZimbabwe. Abazali bakhe bahle bagijimela esibhedlela ngemva kokuba sokuzwakele ukuba kulapho akhona. Unina, uNkosikazi Benhildah Dzamara, ubephelelwe ngesikhathi ekhulumisana lentathelizindaba eAvenues Clinic. Abanye bakhe uDzamara bathe kusobala ukuthi ubethunjwe ngabakhangele umvikela lokwenziwa nguzulu elizweni kanye lamapholisa ensitha awe Central Intelligence Organization. Kasenelisanga ukukhulumisana labo ngodaba lolu. Akade beloDzamara babalisa uNathan Matadza, Ishmael Kauzani lo Nashe Benson Salani. Lokhe kungakaziwa ukuthi uSalani lo Nathan bangaphi. UMnu. Charles Nyoni wenhlanganiso yeOccupy Africa Unity Square utshele iStudio 7 ukuthi kusobala ukuthi uhulumende kafuni abantu abatshengisela ezitaladini bekhonona ngokubahluphayo. Ngesikhathi loludaba lulotshwa, besokulembiko ethi kubotshwe abantu abedlula amatshumi amahlanu akade beyebuthana eAfrica Unity Square. Ababotshiweyo laba babalisa iqgwetha uAdvocate Fadzai Mahere kanye lamalunga omkhankaso owe #This Flag. UMfundisi Mugadza, okade etshumayela lapho okade kumele uzulu ahlangane khona eCleveland House, ucele enyaweni ebona amapholisa elubhekise eAfrica Unity Square.
isiNdebele
UMDLALI wasemuva we-Orlando Pirates, uHappy Jele, usexolise kubalandeli beqembu ngemva kokubotshwa kwakhe etshayela imota. NgoMvulo kubikwe ukuthi kubotshwe umdlali webhola lenyawo ngecala lokugijima ngesiqubu esikhulu kwesivunyelwayo emgwaqeni. Kubikwa ukuthi ubehamba ngemota yohlobo lwe-BMW 135i ngesiqubu se-223km/h endaweni ka-120km/h eSandton ngoMvulo ekuseni. Ubanjwe ngamapholisa omgwaqo eGauteng. Umdlali lo ukhulume ngokubotshwa kwakhe lokuthi uxolelwe ngebheyili. Uphinde waxolisa kubalandeli ngokufaka ibizo lethimu ehlazweni. Kumbiko ophume ebulenjini beBhakabhaka, uJele uthe ‘uyavuma’ ukuthi wenze okuphambene lomthetho futhi uyaxolisa ngalokhu. Kusenjalo, iqembu le-Ajax Cape Town libika ukuba selisayine umdlali wasemuva, uTercious Malepe, ngesivumelwano sokubolekisa sesizini evela ezinkunzini zeSoweto, i-Orlando Pirates. UMalepe ungumdlali weBafana Bafana njengoba eseke wamela iSouth Africa emidlalweni yomqhudelwano we-Cosafa Cup wangomnyaka ka-2016 kanye lo-2017. Uphinde waba yingxenye yeqembu ebeliqeqetshwa ngumqeqetshi uStuart Baxter sokuhlungela imidlalo ye-2018 African Nations Championship. Ngaphezu kwalokho, umdlali oleminyaka engu-20 ubudala usekhombise ukuba lekhono lokukhokhela njengoba eseke waba ngukaputeni weqembu lama-U20 kanye lama-U23 kumqhudelwano we-U20 Africa Cup of Nations. Umdlali lo waqala lomunye wakhe kwesobunxele, uRivaldo Coetzee, kumqhudelwano wemidlalo yama-Summer Olympic eBrazil ngomnyaka odluleyo. UMalepe kungenzeka ukuthi adlale uma ngabe i-Ajax isibhekene leBucs emdlalweni wePremiership. — Ubulembu
isiNdebele
WASHINGTON DC — Amalunga ekhomishini ebona ngokukhumisana umlotha lokuthula elizweni eye National Peace and Reconciliation Commission kanye labenhlanganiso ezizimeleyo bemukele ngenjabulo ukusayinwa nguhulumende komthetho omutsha wokukhumisana umlotha lokuxolelana owe National Peace and Reconciliation Act, ngoLwesihlanu lweviki edluleyo mhlaka 5 Zibandlela 2018. UNkosazana Jestina Mukoko, umqondisi wenhlanganiso ebona ngokulondolozwa kokuthula langokwethulwa kwezehlakalo zodlakela elizweni, eyeZimbabwe Peace Project, uthi bayemukela ngengabulo enkulu ukuba uhulumende useze wasayina lumthetho ophathelane lokuxolelana lokukhumisana umlotha. "Siyathokoza kakhulu ngoba uhulumende usetshengisele ngesenzo lesi, ukuthi usezimisele ukuthoba amanxeba abantu abahlukuluzwayo ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi esedluleyo," kutsho uNkosazana Mukoko. Ubuye wathi osokusele khathesi yikuthi abekomitshi ezakhethwa ebona ngokuthula lokuxolisana ibhode ilizwe lonke laseZimbabwe jikele, ukwenzela ukuthi ifinyelele bonke abantu abalokhe befuthelwa yizilonda ezitsheyeneyo ezingakapholi, ezasala zifutha ngemva kombhuqazwe weGukurahundi, lokunye ukuhlukunyezwa osokwenzakalayo kule imnyaka eyedluleyo kweleZimbabwe.
isiNdebele