text
stringlengths
1
314k
evarainaa eppudaiana 2009loo vidudalaina telegu cinma. e.v.yam. prodakctions pathakama em.saravanan, em.yess.guhan, arunhaa guhan, aparna guhan lu nirmimchina yea cinimaaku marthand kao.shekar darsakatvam vahinchaadu. ali, brahmaandam, giribabu. vimalaraman pradhaana taaraganamgaa natinchina yea cinimaaku manisharma sangeetannandinchaadu. katha yea katha vibhinna swabhaavaalu, viruddhamaina aalochanalatho koodina pradhaana jatha chuttuu tirugutundi. venkata (varun) swaarthaparudu, madhumita (vimla raman) tana jeevithanni itarulaku sahayam cheyadanki ankitham chese vyakti. madhumitanu choosinappudu idi modati choopulone preemaloo paddadu. athanu propose cheyabotunnappudu, madhumita tana thandri tana choose ooka sambandam chusi angeekarinchinatlu cheppindhi. madhumita nischitaartham cheskovalani venkata oohistaadu. nischitaarthaanni vicchinnam cheyadanki tana vantu prayathnam chestad. ayithe, ola chosen taruvaata, adi madhumita nischitaartham kadhani, aama akka nischitaartham ani telsukuntadu. ippudu, athanu tanu chosen tappunu sarididdukovalanukum. deeni choose athanu chese prayatnamlo migilina katha nadustudi. taaraaganam varun sandesh venkata gaaa vimla raman madhumitagaa ramaaprabha bammaga giri badu madhumita tandrigaa ollie shivum, madhumita yokka baava rashmi gautham madhumita soodari vaenu maadhav dr bhargava gaaa brahmaandam kutumabarao (pratyeka pradarsana) aadars balkrishna rajaga duvvasi mohun surekha vaani paatalu aakaasamloo, rachana:krishnachaitanya , gaanam.tippu malli mallhi , rachana: rahamaan , gaanam. rahul nambiar , reata namanase , rachana.bhasker bhatla ravikumaar, gaanam.renjith Mathura yaatana, rachana: veturi sundhara ramamoorthy, gaanam. reata varevva , rachana:rehaman , gaanam. reata neelaalu caaru , rachana: vannelakanti rajeswara prasad, gaanam. hemachandra, malavika vanemo tadisi , rachana:krishnachaitanya , gaanam. varun sandesh nara naratiantiva , rachana: krishnachaitanya , gaanam.rahul nambiar saankethika vargham darsakatvam: marthand kao. shekar studio: Una.v.yam nirmaatalu: em.saravanan, em.yess.guhan, arunhaa guhan, aparna guhan sangeetam manisharma moolaalu baahya lankelu kota srinivaasaraavu natinchina cinemalu brahmaandam natinchina cinemalu
ననుమాస స్వామి తెలంగాణకు చెందిన కవి, రచయిత. ఇతడు 1952, జనవరి 1న వరంగల్లు జిల్లా, చెన్నారావుపేట గ్రామంలో ఒక వ్యవసాయ కుటుంబంలో జన్మించాడు. ఇతడు ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం నుండి తెలుగు, చరిత్రలలో ఎం.ఎ. పట్టాలు పుచ్చుకున్నాడు. మాలపల్లి - గోదాన్ నవలల తులనాత్మక పరిశీలన అనే అంశంపై ఎం.ఫిల్, తెలుగు నవల - అస్పృశ్యతా సమస్య అనే అంశంపై పి.హెచ్.డి చేశాడు. రైల్వేడిగ్రీ కాలేజి, ఎ.వి.కాలేజిలలో అధ్యాపకుడిగా పనిచేశాడు. రచనలు దృక్సూచి (వ్యాస సంపుటి) మాలపల్లి-గోదాన్ నవలల తులనాత్మక పరిశీలనం (సిద్ధాంతగ్రంథం) జానపద పురాణాలు - పటం కథలు మడేలు పురాణం (సంక్షిప్త పటం కథ) గౌడ పురాణం : పటం ప్రదర్శన - యక్షగానం దండోరా (ఉస్మానియా దళిత బహుజన కవిత) అస్పృశ్యతా సమస్య - తెలుగునవల దిశ గౌడ పురాణం - ద్విపద కావ్యం కంఠ మహేశ్వర పటం కథ మేము మీకోసమే (గేయకథా సంపుటి) మోహిని దళిత నవల మూలవాసి పాటలు శాలివాహన శకంలో గౌడులు కైఫీయతుల్లో గౌడనాడులు సురాభాండేశ్వరం రూపకం తెలుగు సాహిత్యంలో అత్యాధునిక ధోరణులు సంవీక్షణము Cultural Reflections in Scroll Narratives in Telangana A Study సాధించిన ఘనత ఇతడు 13 గంటలపాటు నిర్విరామంగా "ఊసెత్తితే చాలు ఉలిక్కిపడే వృత్తి పురాణాలు" అనే అంశంపై ప్రసంగించి వండర్ బుక్ ఆఫ్ రికార్డ్స్ లో పేరు నమోదు చేసుకున్నాడు. మూలాలు ననుమాస స్వామి పుస్తకాల జాబితా 1952 జననాలు తెలుగు రచయితలు వరంగల్లు గ్రామీణ జిల్లా రచయితలు తెలంగాణ రచయితలు
nimmalapalem, alluuri siitaaraamaraaju jalla, rampachodavaram mandalaaniki chendina gramam.. idi Mandla kendramaina rampachodavaram nundi 11 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina rajahmahendravaram nundi 66 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 124 illatho, 392 janaabhaatho 121 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 212, aadavari sanka 180. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 369. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587145. pinn kood: 533288. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam turupu godawari jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala rampachodavaramlonu, praathamikonnatha paatasaala vaadapallilonu, maadhyamika paatasaala vaadapalliloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala busigudemlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu rampachodavaramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala kakinadalonu, polytechnic eerlapalliloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala rampachodavaramlonu, aniyata vidyaa kendram kakinadalonu, divyangula pratyeka paatasaala rajahmahendravaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo4 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. ooka embibies doctoru,embibies kakunda itara degrees chadivin daaktarlu iddharu, degrey laeni daaktarlu iddharu, iddharu naatu vaidyulu unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu.chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi  gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali.pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi.  Pali. angan vaadii kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam nimmalapaalemlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 14 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 17 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 88 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 45 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 43 hectares neetipaarudala soukaryalu nimmalapaalemlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 43 hectares utpatthi nimmalapaalemlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu chintapandu, sompu, sheekaaya paarishraamika utpattulu tehene utpattulu, vistallu chetivruttulavaari utpattulu cheepullu moolaalu
pakki hegdae bharatadesaaniki chendina cinma & television nati. aama 2004loo dwara sineerangamloki adugupetti hiindi serials, bhoja‌puri, tulu & maraatii cinemallo natinchindi. natinchina cinemalu television moolaalu bayati linkulu bhartia cinma natimanulu
బదినేహళ్ ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, కర్నూలు జిల్లా, కౌతాలం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కౌతాలం నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆదోని నుండి 19 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 958 ఇళ్లతో, 4986 జనాభాతో 3250 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2530, ఆడవారి సంఖ్య 2456. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1268 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 96. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 593803. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, సమీప జూనియర్ కళాశాల కౌతాలం లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం ఆదోని లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, సమీప వైద్య కళాశాల , కర్నూలు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం బదినేహళ్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక డిస్పెన్సరీలో ఒక డాక్టరు, ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం .ప్రస్తుతం మూడు మందులు దుకాణాలు ఉన్నాయి తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు బదినేహళ్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం బదినేహళ్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 183 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 3067 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 2734 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 332 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బదినేహళ్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 332 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బదినేహళ్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, పత్తి, జొన్నలు,మిరప,సజ్జలు గ్రామ జనాభా 2001 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మొత్తం జనాభా 3,481 - అందులో పురుషుల సంఖ్య 1,737 -స్త్రీల సంఖ్య 1,744. గృహాల సంఖ్య 605 మూలాలు
aaron james finch (aamglam: Aaron James Finch; jananam 1986 nevemberu 17) parimitha ovarla cricket‌loo australina cricket jattuku capten‌gaaa unna ooka australina antarjaateeya cricqeter. aaron finch prasthutham twanty 20 internationals loo athyadhika vyaktigata score‌lalo remdu recordulanu saadhimchaadu, julai 2018loo zimbabwepai atani scoru 172 scoru 2013loo inglaand‌pai atani munupati 156 parugula recordunu adhigaminchaadu. juulai 2018 natiki adhikarikamgaa antarjaateeya cricket consul (ICC) T20I rankings‌loo 900 raetimg paayint‌lanu chaerukunna modati aatagaadigaa aaron finch nilichaadu. aayana aktobaru 2018loo austrelia tharapuna testullo arangetram chesudu. faaks cricket‌loo part tym vyakhyaatagaa kudaa vyavaharinchaadu. aaron finch desheeyamgaa viktoriya, sarre, mell‌born renegades tarafuna aadtadu. aayana tap aurdar bats‌man, alaage left aarm orthodox spinner kudaa. aaron finch tana antarjaateeya cricket‌ kereer‌loo loo 19 senchareelu chesudu. 17 oneday internationals Dum remdu twanty 20 internationals‌loo chesudu. 2022 septembaru 10na aaron finch newzilaand‌thoo jarigee moodo vass dee internationale ki mundhu vass dee internationale cricket‌ku retirement prakatinchaadu, ayithe T20Ilalo aadaalani yochistunnadu. vyaktigata jeevitam aaron finch 2018loo ami griffith‌nu vivaham chesukunadu. yea jantaku ooka kumarte Pali. aayana australina fut‌bahl leaguue jattu geelong cats‌ki maddatudaarudu. moolaalu 1986 jananaalu ockland cricketarlu austrelia test cricketarlu austrelia vass dee internationale cricketarlu austrelia twanty20 antarjaateeya cricketarlu australina cricket keptenlu australina cricketarlu 2015 cricket prapancha kup cricketarlu 2019 cricket prapancha kup cricketarlu viktoriya (austrelia) cricketarlu Delhi capitals cricketarlu Gujarat layans cricketarlu melbourne renegades cricketarlu Pune warriers india cricketarlu Rajasthan rayals cricketarlu ruhuna rayals cricketarlu shone‌raijars Hyderabad cricketarlu Punjab knight cricketarlu royale chalenjars Bengaluru cricketarlu qohl‌kataa nyt ridars cricketarlu
kanthi saasanasabha niyojakavargam Bihar rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam mujaphar‌puur jalla, vaisali lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni aaru saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Bihar saasanasabha niyojakavargaalu
trilinga sangameswaraswamy deevaalayam, Telangana raashtram, rajanna sircilla jalla, boyinapalli mandalam mandalam, vilasagar gramamlo unna deevaalayam. turupu, Uttar, dakshinha mukhangaa unna ooka deevaalayamloo muudu garbhagudulatho muudu limgaalu kaligina ekaika puraathana shivaalayaalalo idi okati. yea deevaalayam Karimnagar pattanham nundi 23 kilometres dooramlo, vemulavadaku 23 kilometres dooramlo Pali. charithra kaakateeya raju rendava prola (usa.sha. 1115-1157) kaalamlo nirminchabadina yea deevaalayamloo pravesa dwaram, lopala muudu garbhagudulatho muudu vaipulaa muudu antaraalayamtho ooka mandapam Pali. prathi antaraalamlooni amtargata garbhalayala kolatalu 8 adugula 8 angulaalu, 8 adugulu okelaa unnayi. mukha mandapam 24 adugulu, 24 adugulu kolatalalo Pali. lopaliki muudu garbhagudulalo 5 adugula 5 angulhaala ettuto (paanipattam, lingam kalipi) muudu shivalingaalu okevidhamgaa unnayi. mukha mandapamloo edama vaipuna paarvatii divi, Kandla vaipuna lakshmi ganapathy vigrahalu unnayi. prathi lopaliki garbhagudipai shikaram nirminchabadindi. pratidaaniki padi metlu untai. prathi shikaram piena kalasham nirminchabadindi. utsavaalu ekkadi praamganamloo seethaaraamachandraswaami deevaalayam kudaa umdadamtoe yea devaalayaanni harihara kshethram ani kudaa antaruu. sivate, vaishnavate pandugalu rendoo vaelaadimamdi bhaktulache jarupabadutaayi. yea deevaalayam mahashivratri jathara pradhaanamainadikaagaa, shreeraama navmi rendava pradhaana panduga. mahashivratri panduga sandarbhamgaa mahaa lingarchana, lingodbhavakaala mahanyasa puurvaka ekaadasa rudrabhishekam spaarta aagama shaastram prakaaram nirvahinchabaduthundi. tharuvaathi roejuna sheva kalyaana mahotsavam jarudutundhi. hanumanji jainti, ganesh navarathrai, divi navaratrotsavalu, shravana masotsavam, kaarthika masotsavam, gtaa jainti modalaina pandugalu ikda jarupabadutaayi. moolaalu rajanna sircilla jalla punyakshethraalu Coordinates on Wikidata shaiva divyakshetraalu vyshnu devalayas
కల్లూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సూర్యాపేట జిల్లా, నేరేడుచర్ల మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నేరేడుచర్ల నుండి 7 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మిర్యాలగూడ నుండి 21 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1004 ఇళ్లతో, 3791 జనాభాతో 1176 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1903, ఆడవారి సంఖ్య 1888. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1360 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577518.పిన్ కోడ్: 508218. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల నేరేడుచర్లలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల సోమవరంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల సోమవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నేరేడుచర్లలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మిర్యాలగూడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నార్కట్పల్లి లోను, పాలీటెక్నిక్‌ నల్గొండలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల మిర్యాలగూడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం మిర్యాలగూడలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నల్గొండ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కేఫ్ / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కల్లూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 33 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 73 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 187 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 882 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 74 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 995 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కల్లూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 531 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 409 హెక్టార్లు* చెరువులు: 54 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు ఇదే పేరుతో మరి కొన్ని గ్రామాలున్నాయి. వాటి లింకులకొరకు అయోమయ నివృత్తి పేజీ కల్లూరు చూడండి.
rushingi Srikakulam jalla, vangara mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina vangara nundi 7 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina raajaam nundi 28 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 281 illatho, 1195 janaabhaatho 145 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 593, aadavari sanka 602. scheduled kulala sanka 70 Dum scheduled thegala sanka 90. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580783.pinn kood: 532461. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali. balabadi vangaraloonu, maadhyamika paatasaala emm.yess.puram|emm.yess.puramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala madduvalasalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu raajaamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala srikaakulamlonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu raajaamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala rajamlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu rushingilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam rushingilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 20 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 124 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 61 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 63 hectares neetipaarudala soukaryalu rushingilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 55 hectares baavulu/boru baavulu: 7 hectares utpatthi rushingilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
durgasamudram (chaudepalle) aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, chaudepalle mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina chaudepalle nundi 6 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina punganuru nundi 22 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 733 illatho, 2991 janaabhaatho 1588 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1495, aadavari sanka 1496. scheduled kulala janaba 448 Dum scheduled thegala janaba 98. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596523.pinn kood: 517257. ganankaalu 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba- - motham 2,844 - purushulu 1,293 - strilu 1,351 - gruhaala sanka 581 vistirn 1588 hectaru. sameepa gramalu veerapalle 2 ki.mee> settipalle 3 ki.mee. nekkanti 4 ki.mee. turlapalle 5 ki.mee. chaudepalli5 kimi. dooramulo unnayi. upagraamaalu butakapalle, di.rajuluru, dadepalle, ketanapalle, gandlapalle, chinnanaganapalle, bandameedapalle. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu aaru, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi choudepallelo Pali.sameepa juunior kalaasaala choudepallelonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala punganuuruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala tirupatilonu, polytechnic‌ palamanerulonu, maenejimentu kalaasaala madanapalleloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala punganurulonu, aniyata vidyaa kendram choudepallelonu, divyangula pratyeka paatasaala Tirupati lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi muguru unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu durgasamudram (chaudepalle)loo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. railu ravaanhaa yea gramaniki 10 ki.mee lopu railu vasati ledhu. ikadiki daggarilooni pradhaana railway staeshanu katpadi 74 ki.mee dooramulo Pali. roddu margam. ikadiki sameepamulo somala buses staeshanu, chaudepalle buses stationulu unnayi. punganuru ikadiki daggari townu 21 ki.mee. ikkadinundi anek praantaalaku AndhraPradesh rodduravana samshtha anek buses nadupuchunnadi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam durgasamudram (chaudepalle)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 270 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 604 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 55 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 93 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 212 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 5 hectares banjaru bhuumii: 82 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 264 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 255 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 97 hectares neetipaarudala soukaryalu durgasamudram (chaudepalle)loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 97 hectares utpatthi durgasamudram (chaudepalle)loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu cheraku, mamidi, verusanaga paarishraamika utpattulu bellam moolaalu
ముహమ్మద్‌ (అరబిక్ : محمد), (మొహమ్మద్‌, మహమ్మద్ అని కూడా పలకవచ్చు), అరబ్బుల మత , రాజకీయ నాయకుడు , ఇస్లాం యొక్క చివరి ప్రవక్త. ముస్లింలు ఇస్లాంను, ఏకేశ్వరోపాసక మతముల ప్రకటనలో చివరి మెట్టుగా భావిస్తారు. ఇస్లాం పరంపర ఆదమ్ ప్రవక్తతో ప్రారంభమయినది. అనేక ప్రవక్తల గొలుసుక్రమంలో ముహమ్మద్ చివరివాడు. ముహమ్మద్ ప్రవక్త బోధనలకు ముందస్తుగా మూసా (మోజెస్) , ఈసా (యేసు) యొక్క బోధనలు ఉన్నాయి. ముస్లిమేతరులు సాధారణంగా ఇతనిని ఇస్లాంమత స్థాపకునిగా భావిస్తారు. కానీ ఇస్లాం మతం ప్రారంభమయినది ఆదిపురుషుడయిన ఆదమ్ ప్రవక్తతో. సాంప్రదాయిక ముస్లిం జీవితకర్తల ప్రకారము c.570 మక్కాలో జన్మించాడు , జూన్‌ 8, 632లో మదీనాలో మరణించారు. మక్కా , మదీనా నగరములు రెండూ అరేబియన్‌ ద్వీపకల్పములో ఉన్నాయి. పేరు ఖురాన్లో " ముహమ్మద్ " అని వ్రాయబడింది. ముహమ్మద్ అనే పదానికి మూలం అరబ్బీ పదం "హమ్ద్" (హ మ్ ద్), అర్థం: "శ్లాఘన" లేదా "కీర్తించుట". ఈ "హమ్ద్" అనే పదానికి Prefix 'ము' (మ్ ఉ) చేర్చిన "ము హ మ్ మద్" ('మ్' ను వత్తి పలికి) అగును. అర్థం "శ్లాఘించబడినవాడు" లేదా "కీర్తించబడిన వాడు". ఈ పేరును, ముహమ్మద్, మొహమ్మద్, మహమ్మద్, , మహమ్మదు (తెలుగులో సాధారణంగా నకారం పొల్లు వచ్చినచో, దానిని 'కొమ్ము' చేరుస్తారు.) వ్రాస్తారు. అరబ్బీలో సరియైన గ్రాంధిక పదము 'ముహమ్మద్'. వ్యావహారికంలో 'మొహమ్మద్' అని కూడా పలుకుతారు. అరబ్బీ, ఉర్దూ భాషేతరులూ, ఈ పేరును 'మహమ్మద్' అని పలకడం వ్యావహారికంగా సాధారణం. టర్కీ వాసులు ముహమ్మద్ ను Mahmet (మహ్మెట్ లేదా మహమెట్) అని, అహ్మద్ ను Ahmet అనీ పలుకుతారు. ఇది మధ్య ఐరోపాలో ఉచ్ఛారణా శైలి. English Wikipedia లోని "Muhammad" వ్యాసంలో "Names and appellations in the Quran" చూడండి. సారాంశము ముహమ్మద్‌ విస్తృతముగా ప్రయాణించిన వర్తకుడు. తొలి ముస్లిం మూల నివేదికల ప్రకారము 611 లో, 40 ఏళ్ళ వయసులో మక్కాకు సమీపములోని హిరా గుహలో ధ్యానము చేయుచుండగా, దివ్య దృష్టిని పొందాడు. తరువాత తన అనుభూతిని సమీప వ్యక్తులకు వర్ణిస్తూ దేవదూత జిబ్రయీల్, తనకు కనిపించి ఖురాన్ ప్రవచనాలను గుర్తుపెట్టుకొని ఇతరులకు బోధించమని అల్లాహ్ ఆదేశించినాడని చెప్పాడు. తదనంతరం తన విద్యుక్తధర్మాన్ని మతపర కర్తవ్యాన్ని వ్యాప్తి చేస్తూ, దైవ సందేశాలను ప్రజలకు ఉపదేశిస్తూ, కఠోర ఏకేశ్వరోపాసన, విగ్రహారాధన విడనాడడం, ప్రళయదినం పై విశ్వాసం, విశ్వాసుల ప్రథమకర్తవ్యమని బోధించాడు. అతను అరబ్బులకు తెలిసిన ఇతర రెండూ ఏకేశ్వరోపాసక మతములు జుడాయిజము (యూదమతము) ను కానీ క్రైస్తవ మతమును గానీ పూర్తిగా తిరస్కరించలేదు; ఇబ్రాహీం ప్రవక్త అవలంబించిన ఈ మతముల చివరి మెట్టైన ఇస్లాం మతమును ప్రకటిస్తున్నానని చాటెను. అతి తక్కువ సమయంలోనే అనేకుల విశ్వాసం పొందిననూ విగ్రహారాధనావలంబీకులైన అరబ్ తెగల ద్వేషాన్ని తప్పించుకొనుటకు, తాత్కాలికంగా 622లో మక్కా నుండి వలసపోయి తన సహచరులతో కలసి యస్రిబ్‌ (ఇప్పుడు మదీనాఅని పిలవబడే) లో స్థిరపడినాడు. ఇక్కడ ఆయన తొలి ముస్లిం సముదాయము స్థాపించి దానికి నాయకుడయ్యెను. తరువాత ఖురేషులు (అరబ్బు జాతి తెగ) , మదీనాకు చెందిన విశ్వాసులకు మధ్య జరిగిన యుద్ధంలో మహమ్మద్‌ , అతని అనుచరులు విజయం సాధించారు. ఈ పోరాటములో సంపాదించిన యుద్ధ ప్రావీణ్యాణ్ణి ఇతర అరేబియా పాగన్ తెగలను జయించడానికి ఉపయోగించారు. మహమ్మద్‌ చనిపోయే నాటికి అరేబియా ద్వీపకల్పమును సమైక్యము చేసి ఉత్తరమున సిరియా , పాలస్తీనా ప్రాంతములలో ఇస్లాంను వ్యాపింపజేశాడు. ముహమ్మద్‌ తర్వాత వచ్చిన ఖలీఫాల నేతృత్వములో ఇస్లామీయ సామ్రాజ్యము పాలస్తీనా, సిరియా, ఇరాక్ (మెసపొటేమియా), ఇరాన్, ఈజిప్టు, ఉత్తర ఆఫ్రికా, , స్పెయిన్ లకు వ్యాపించింది. ఈయన తరువాత జరిగిన దండయాత్రలు, ముస్లింలు , ముస్లిమేతరుల మధ్య వర్తక సంబంధాలు, మతప్రచారణా కార్యకలాపాలు మహమ్మద్ ప్రవచించిన మతాన్ని భూమి నలుమూలలా వ్యాప్తి చెందడానికి దోహదపడ్డాయి. ముహమ్మద్ (స అ సం) గురించి మనకెలా తెలిసినది? ముహమ్మద్ జీవితాన్ని గురించి మనం ఉన్న వనరులలో ఖురాన్, సీరత్ జీవితచరిత్రలు , హదీస్ సేకరణలు ముఖ్యమైనవి. ఖురాన్ ముహమ్మద్ జీవితచరిత్ర కానపట్టికీ ఇందులో కొంతసమాచారము ఈయన జీవితం గురించి తెలుపుతుంది. ఇప్పటివరకు లభ్యమైన జీవిత చరిత్రలలో ఇబ్నె ఇస్ హాఖ్ (మ.768) రచించిన, ఇబ్నె హిషాం (మ.833) చే కూర్చబడిన దైవప్రవక్త యొక్క జీవితం, , అల్-వఖీదీ(మ. 822) రచించిన ముహమ్మద్ జీవితచరిత్ర అత్యంత పురాతన మైనవి. ఇబ్నె ఇస్ హాఖ్ ముహమ్మద్ మరణించిన 120 నుండి 130 సంవత్సరాల తర్వాత జీవితచరిత్రను రచించాడు. ఇక మూడవ వనరైన హదీసుల సేకరణలు ఖురాన్ లాగే ఆయన జీవితచరిత్ర కాదు కానీ అందులో ముహమ్మద్ , ఆయన శిష్యుల మాటలు, చేసిన పనులను గురించిన కథనాలు ఉన్నాయి. కొంతమంది పండితులు (గోల్డ్ జిహర్, ష్కాట్, వాన్స్ బరో, కుక్, క్రోనే, రిప్పిన్, బెర్గ్ తదితరులు) ఈ మూలాలు, ముఖ్యంగా హదీసుల సేకరణల యొక్క నిబద్ధత గురించి సందేహాలు లేవనెత్తారు. మౌఖిక సంప్రదాయాలు సేకరించేనాటికే ముస్లిం సమాజము అనేక పరస్పరవిరుద్ధ తెగలు, సాంప్రదాయ శాఖలుగా ముక్కలైనదని; ముహమ్మద్ , అతని అనుచరులు ఏమి చెప్పారు? ఏమి చేశారు అన్న విషయాలపై ప్రతి తెగకు లేదా శాఖకు తమదైన సొంత, కొన్నిసార్లు పరస్పర విరుద్ధమైన సంప్రదాయాలు ఉన్నాయని వీరి వాదన. ఈ సంప్రాదాయాలు రానురాను పెరిగిపోయినాయి. సాంప్రదాయ ముస్లిం పండితులు వారు ఉబుసుపోక కథలుగా భావించిన వాటిని ఏరివేయటానికి కఠోరకృషి చేశారు. సాంప్రదాయవాదులు ఈ ముస్లిం పండితుల కృషిపై ఆధారపడతున్నారు కానీ విమర్శకులు ఈ సమస్యను ఆధునిక పద్ధతులతో తిరిగి పరిష్కరించవలసిన అవసరం ఉందని భావిస్తున్నారు. హదిత్ (హదీసుల) సేకరణలలో ముహమ్మద్ జీవితానికి సంబంధించి అనేక అప్రామాణికమైన సంప్రదాయాలు ముస్లిం , ముస్లిమేతర పండితులందరూ ఏకగ్రీవముగా అంగీకరిస్తారు. (ముస్లిం పండితగణము ఈ సంప్రదాయాలలో చాలా మటుకు ప్రామాణికము కావనీ, కేవలం కొన్ని హదీస్ సేకరణలు మాత్రమే సహీ లేదా నమ్మదగివని ఒప్పుకుంటారు). "ఖురాను మాత్రమే ముస్లింలు" అనే ఒక అల్పసంఖ్యాక వర్గము హదిత్ మొత్తం నమ్మదగినద కాదని భావిస్తారు. అయితే పై సారాంశపు విభాగములో ఉన్న ముహమ్మద్ యొక్క చారిత్రక , జీవిత విశేషాలు మాత్రం సాధారణంగా అందరూ అంగీకరిస్తారు. ముస్లిం , ముస్లిమేతర సాంప్రదాయ వాదులు మాత్రము ముహమ్మద్ యొక్క జీవిత విశేషాలను మరింత వివరణాత్మకముగా ఈ క్రింద విధముగా వర్ణిస్తారు. సీరా (సీరత్) ప్రకారము ముహమ్మద్ జీవితము ముహమ్మద్(సం.అ.వ) గారి వంశము ముహమ్మద్ యొక్క వంశాన్ని ఇబ్రాహీం ఆదమ్ వరకు తీసుకెళ్ళవచ్చు. . ఆదమ్ (ఆదాము) నుండి ఇబ్రాహీమ్ (అబ్రహాము) వరకు : ఆదమ్ + హవ్వ - షీస్ (షేతు) - ఇద్రీస్ (ఎనోషు) - కెయినా - అఖ్నోక్ - లెమక్ - నూహ్ -రావూ -షారూక్ -నాహోరు - తారహు - ఇబ్రాహీమ్ ఇబ్రాహీమ్ నుండి ముహమ్మదు వరకు ఇబ్రాహీమ్ + హాజరా - ఇస్మాయిల్ - కేదారు - అద్నాను - ఖుసై - అబ్దుల్ మునాఫ్ - అబ్దుల్ ముత్తలిబ్ - అబ్దుల్లా - ముహమ్మద్. బాల్యం మక్కా లోని ఒక సంపన్నమైన ఇంట్లో జన్మించాడు. ఇతని జన్మ తారీఖు 20 ఏప్రిల్, 570, షియాల ప్రకారం 26 ఏప్రిల్, ఇతరత్రా 571 అని భావిస్తారు. సంప్రదాయాల ప్రకారం "ఏనుగు యొక్క సంవత్సరం" ఈ సంవత్సరమే జరిగింది. మహమ్మదు ప్రవక్త పుట్టకమునుపే తండ్రి అబ్దుల్లా కళ్ళు మూసాడు, తన తాతయైన అబ్దుల్ ముత్తలిబ్ (ఖురైష్ తెగల నాయకుడు), వద్ద పెరుగుతాడు. బెదూయిన్ దాయి అయినటువంటి హలీమా వద్ద పాలపోషణ జరుగుతుంది. 6 సంవత్సరాల వయసులో తల్లి ఆమినా పరమపదిస్తుంది. 8 సంవత్సరాల వయస్సులో తాత అబ్దుల్ ముత్తలిబ్ మరణిస్తాడు. తన పినతండ్రి, హాషిమ్ కుటుంబ నాయకుడైన అబూ తాలిబ్ (మక్కాలో శక్తిమంతమైనవాడు) వద్ద పెరుగుతాడు. మక్కా అరేబియాలోనే ప్రముఖ వాణిజ్యకేంద్రం. కాబా గృహం కలిగివున్నందున ధార్మికపరంగాకూడా ప్రముఖక్షేత్రం. పుణ్యక్షేత్రదర్శనాకాలంలో దూరప్రాంతాలనుండి ధర్మపారాయణులూ, వర్తకులూ తరచూ మక్కాను సందర్శిస్తూవుండేవారు. అన్నిరంగాల్లోను మక్కా విరాజిల్లుతూయుండేది. యుక్త వయస్సులో ముహమ్మద్ తన పినతండ్రితో వాణిజ్య ప్రయాణాలెన్నో చేశాడు. 'షామ్' (సిరియా) వరకూ ప్రయాణాలు చేశాడు. అంతర్జాతీయ వ్యాపారాలు, ప్రయాణాలను బాగా ఔపోసనపట్టాడు. మధ్య కాలం ఖదీజా మక్కానగరానికి చెందిన సంపన్నురాలు విధవ, 40 సంవత్సరాలవయస్సు, ఈమెదగ్గర వర్తకసామాగ్రితీసుకొని చాలామంది వర్తకాలు చేసేవారు, ప్రముఖంగా దుస్తులవ్యాపారం, మహమ్మదు ప్రవక్తకూడా ఈమెదగ్గర దుస్తులు గైకొని అమ్మేవాడు. మహమ్మదు ప్రవక్త వయస్సు 25 సంవత్సరాలు, మహమ్మదు ప్రవక్త గుణగణాలు తెలుసుకొని ఖదీజా (ఖతీజా) పెళ్ళిప్రస్తావన 595 తీసుకురాగా ముహమ్మదు ప్రవక్త అందుకు అంగీకరించాడు. ఇబ్న్ ఇస్ హాఖ్ ఈ విధంగా రాశాడు: మహమ్మదు ప్రవక్త , ఖదీజాల సంతానం ఐదుగురు, అందులో ఒక కుమారుడు నలుగురు కుమార్తెలు. వీరందరూ ముహమ్మదు ఇస్లాం గురించి ప్రకటనకు మునుపు పుట్టారు. కుమారుడు ఖాసిం తన రెండో యేటయే మరణించాడు. నలుగురు కుమార్తెలు జైనబ్, రుఖయా, ఉమ్-ఎ-కుల్సుమ్, , ఫాతిమా. మొదటి అవతరణలు మక్కా పొలిమేరల్లో హిరా గుహ యందు ముహమ్మద్ ప్రవక్త ధ్యానముద్రలో గడపడం సాధారణం. 610లో తన దైనందినచర్యలో భాగంగా హిరా గుహయందు ధ్యానం చేయుచుండగా జిబ్రయీల్ దూత ప్రత్యక్షమై సందేశమిచ్చాడు "చదువుము అల్లాహ్ పేరున, మీ ప్రభువు , సృష్టికర్త అతడే. అల్లాహ్ మానవుణ్ణి గడ్డకట్టిన రక్తపు ముద్దనుండి సృష్టించాడు. చదువుము, మీ ప్రభువు పరమదయాళువు, కలంతో మానవుణ్ని (తెలియని) విద్యను నేర్పాడు." ఖురాన్ 96:1-6. జిబ్రయీల్ మొదటిసారి ప్రత్యక్షమైనందున ముహమ్మదు ప్రవక్త కలవరపడ్డాడు, పత్నియైన ఖదీజా ముహమ్మదు ప్రవక్తకు 'ఇవి అల్లాహ్ వాక్కులు, ఇది సత్య దృష్టి' యని చెప్పి తన సంపూర్ణవిశ్వాసాన్ని ప్రకటించింది. తన పినతండ్రి కుమారుడైన అలీ (10 సంవత్సరాల వయస్సు) , అబూబక్ర్ కూడా తమ సంపూర్ణ విశ్వాసాన్ని ప్రకటించి ఇస్లాంను స్వీకరించారు. మరణాంతము వరకూ 'అవతరణలను' పొందుతూనేవచ్చారు. మొదటి అవతరణ తరువాత రెండో అవతరణకు చాలా సమయం పట్టింది. ఈ విషయమూ మహమ్మద్ కు కలవరపరచింది, చివరికి అద్-దుహా సూరా అవతరించింది, అపుడు మాత్రమే ముహమ్మదు ప్రవక్త మనస్సు కుదుటపడింది. 613 లో, ముహమ్మదు ప్రవక్త తన సందేశాన్ని ప్రజలవద్దకు చేర్చడం ప్రారంభించాడు. చాలా మంది ఇతని సందేశం చెవినవేసుకోలేదు. కొందరు మాత్రమే గంభీరంగా స్వీకరించారు. కొద్దిమంది మాత్ర విశ్వాసాన్ని ప్రకటించి ముహమ్మద్ ప్రవక్త సహాబా లయ్యారు. తిరస్కారము ముహమ్మదు ప్రవక్త అనుయాయులు పెరిగేకొద్దీ, ఈవిషయం ప్రాంతీయ తెగలవారికి , నగర పరిపాలకులకు సింహస్వప్నంగా మారింది. వీరి సంపద అంతా కాబా గృహంలోనే వుండినది, ఈ కాబా గృహం 'విగ్రహ స్థలి' , మక్కా ప్రజల ధార్మిక కేంద్రం. ముహమ్మదు ప్రవక్త ప్రవచించినట్లు విగ్రహాలను త్యజిస్తే కాబా గృహ ప్రాశస్తం పోతుంది, తీర్థయాత్రికులు ఉండరు, మక్కా వ్యాపారకేంద్ర ప్రాముఖ్యత తగ్గిపోతుంది, ఆఖరుకు సంపద లేకుండా పోతుంది. ముహమ్మదు ప్రవక్త ప్రవచనం అయిన బహుదేవతారాధనా , విగ్రహారాధన ల నిషేధం వారి తెగలలోనే (ఖురేషులు) భయాందోళనలు తెచ్చిపెట్టింది, కారణం కాబా గృహానికి వారే పోషకులు , పాలకులు కూడా. ముహమ్మదు ప్రవక్త , అనుయాయులు వీరి కోపానికి గురయ్యారు, కొందరైతే (సహాబీలు) సత్యవాక్కులు , విశ్వాసాలు త్యజించలేక, ఖురేషులు పెట్టే బాధలు భరించలేక అబిసీనియాకు వలస వెళ్ళారు. అచట కాలనీలు ఏర్పాటు చేసుకొని జీవించసాగారు. 619లో ముహమ్మదు ప్రవక్త పత్ని ఖదీజా , పినతండ్రి అబూ తాలిబ్ మరణించారు; ఈ సంవత్సరాన్ని శోక సంవత్సరంగా అభివర్ణించారు. ముహమ్మదు ప్రవక్త తెగలే మహమ్మదు ప్రవక్తకు రక్షణ కల్పించడానికి వెనుకడుగు వేశాయి. ముస్లింలు పస్తులుంటూ బాధలకు తట్టుకుంటూ హృదయవిదారకంగా జీవించారు. ఈ సమయం వీరికి చాలా కఠోరంగా మారినది. 620లో మహమ్మదు ప్రవక్త తన ఇస్రా , మేరాజ్ ప్రయాణం గూర్చి ప్రకటించాడు. ఈ ప్రకటన ఇంకనూ శత్రువులను తయారుచేసింది. హిజ్రత్ 622లో మక్కానగరంలో ముస్లింల జీవనం కఠినంగా మారింది, అందుకొరకు మహమ్మదు ప్రవక్త తన అనుచరగణంతో వలస వెళ్ళడానికి నిశ్చయించాడు. మక్కా నగరం వీడి మదీనాకు వలస వెళ్ళాడు. మదీనా ఆ కాలంలో 'యస్రిబ్' గా పిలువబడుతూండేది. ఈవలసవెళ్ళిన తేదీతోనే ఇస్లామీయ కేలండర్ యొక్క మొదటి సంవత్సరం ప్రారంభమౌతుంది. ఈ శకానికే హిజ్రీ శకం అంటారు. మహమ్మదు ప్రవక్త మదీనా నగరానికి వెళ్ళి అక్కడి తెగలైన 'బనూ ఆస్' , 'బనూ ఖజ్రజ్' ల మధ్య వైషమ్యాలను తొలగించాడు. ముస్లింల మధ్య శాంతి సౌభ్రాతృత్వాలను పెంపొందించాడు. ఈ కాలంలోనే ప్రథమ ఖిబ్లా బైతుల్-ముఖద్దస్ , రెండవ ఖిబ్లా కాబా ఏర్పడింది. యుధ్ధములు మక్కా లోని ఖురేషులు , మదీనా లోని ముస్లింల మధ్య యుధ్ధవాతావరణం నెలకొన్నది. మక్కా వాసులకు మదీనా వాసుల ఇస్లామీయ సరళి నచ్చలేదు. అందుకే యుద్ధాలైన బద్ర్ యుధ్ధం, ఉహద్ యుధ్ధం, ఖందఖ్ యుధ్ధం, హునైన్ యుధ్ధం జరిగాయి. కొద్ది ఫలితాలు మక్కావాసులు పొందగా సంపూర్ణవిజయాలు మదీనావాసుల వశమయ్యాయి. మహమ్మద్ పరిపాలనా స్థిరత్వం బద్ర్ యుధ్ధంలో లభించిన విజయం నిజంగానే ఆశ్చర్యజనకమైనది, కొద్దిపాటి ముస్లింలు పెద్ద సైన్యాన్ని ఎదుర్కోవడం, ఈ అసాధారణ విజయం ముస్లింలందరూ మహమ్మదు యొక్క ప్రవక్తగారి ప్రవక్తా ప్రకటనను అంగీకరించడానికి సందేహంలేకుండా చేసింది. అందరూ అమితానందపరులయ్యారు. దీని పర్యంతం యూదులతో జరిగిన ఒప్పందం యూదులు నిలుపుకోలేదు, యూదతెగ యైన బనూ ఖైనుఖాను బహిష్కరించారు. దాదాపు మదీనా అంతటా ప్రజలు ఇస్లాం స్వీకరించారు. ఖదీజా మరణం తరువాత మహమ్మదు ప్రవక్త అబూబక్ర్ (మహమ్మద్ మరణం తరువాత మొదటి రాషిదూన్ ఖలీఫా అయ్యాడు) కుమార్తె ఆయెషా సిద్దీఖాతో మదీనాలో వివాహం చేసుకొన్నాడు, (అప్పుడు ఆమె వయస్సు 9 సంవత్సరాలని, 14 సంవత్సరాలని, కాదు 21 సంవత్సరాలని విభిన్నవాదనలున్నాయి). వాస్తవానికి దాదాపు 18 నుండి 21 సం. లనే అభిప్రాయాలే ఎక్కువ. ఈ వివాహాలతో మహమ్మదు ప్రవక్త , ఇతర ప్రముఖ సహాబాలతో సంబంధబాంధవ్యాలు బలీయమైనాయి. మహమ్మదు ప్రవక్త కుమార్తె ఫాతిమా యొక్క వివాహం అలీ (ఉస్మాన్ మరణం తరువాత నాలుగవ రాషిదూన్ ఖలీఫా అయ్యారు) తో జరిగింది. ఇంకో కుమార్తె ఉమ్-ఎ-కుల్సుమ్ యొక్క వివాహం ఉస్మాన్ (ఉమర్ మరణం తరువాత మూడవ రాషిదూన్ ఖలీఫా అయ్యాడు) తో జరిగింది. మహమ్మదు ప్రవక్త అనుయాయులు సహాబీలు, వారసులు చాలా పలుకుబడి, స్థితిమంతులు, , శక్తిమంతులైనందున పరిపాలన స్థిరమైంది. వీటన్నిటికంటే మహమ్మదు ప్రవక్తను ప్రాణాలకంటే మిన్నగా చూసుకొనే అనుయాయులు, మహమ్మదు ప్రవక్త ప్రకటించిన సత్యవచనాల బలం, అల్లాహ్ కారుణ్యంవల్ల ఈ స్థిరత్వం ఏర్పడింది (అని ముస్లింలు భావిస్తారు). సమరాల పరంపర ఇక్కడ ఓ నిర్దిష్టమైన విషయం తెలుసుకోవాలి. ముహమ్మద్ ప్రవక్త ఎవరిపైనా దండయాత్రలు చేయలేదు. ముహమ్మద్ ప్రవక్త మదీనాలో నివసిస్తున్నపుడు, మక్కా నగరానికి చెందిన కురైషీయులు మదీనాలో నివసిస్తున్న ముహమ్మద్ , వారి అనుచరగణానికి , ఇస్లాంలో చేరినవారిపై యుద్ధం ప్రకటించి మదీనాపై దండయాత్ర చేశారు. ముహమ్మద్ ప్రవక్త తన అనుచర గణాలతో కురైషీయులను ఎదుర్కొన్నారు తప్ప దండయాత్రలు చేయలేదు. 625లో మక్కా నాయకుడు అబూ సుఫియాన్ 3,000 మందీమార్బలంతో మదీనా వైపు దండయాత్రకు సాగాడు. మార్చి 23 న ఉహద్ యుధ్ధం జరిగింది. ఈ యుధ్ధంలో మక్కావాసులకు విజయం, మదీనా వాసులకు అపజయం కలిగినది. కాని అబూసుఫియాన్ కు తీరని నష్టం జరిగింది. పెక్కుమంది మరణించారు. మక్కా నుండి మదీనాకు తరలి వచ్చి విజయం సాధించికూడా వట్టి చేతులతో మక్కా తిరుగుప్రయాణమయ్యాడు. ఏప్రిల్ 627లో అబూ సుఫియాన్ ఇంకో సారి మదీనా పై దండయాత్ర చేశాడు. మదీనాలో అబూసుఫియాన్ సానుభూతిపరులు (యూదులు) బనూ ఖురైజా తెగ, మహమ్మదు ప్రవక్తతో ఒడంబడిక చేసుకొనికూడా కట్టుబడక, అబూసుఫియాన్ తో కుమ్మక్కై, మదీనాలోని ముస్లింలకు వెన్నుపోటు పొడవడానికి సిద్ధమయ్యింది. ఈ విషయం తెలుసుకొన్న మహమ్మదు ప్రవక్త , ముస్లింలు ముందు జాగ్రత్తచర్యగా మదీనా నగరం చుట్టూ కందకం "ఖందఖ్"ను తవ్వారు. అందుకే ఈ యుధ్ధానికి ఖందఖ్ యుధ్ధం అని అంటారు. అబూసుఫియాన్ సేనను సునాయాసంగా తిప్పికొట్టారు. ఈ యుధ్ధం తరువాత, బనూఖురైజా తెగవారు యుధ్ధఖైదీలుగా పట్టుబడ్డారు. వీరిలో ముదుసలులకు, స్త్రీలకు, పిల్లలకు క్షమాభిక్షప్రసాదించి, సేవకులుగానుంచారు. వెన్నుపోటుదార్లందరికీ సాద్ ఇబ్న్ ముఆద్ ఆదేశాన మృత్యుదండన విధించబడింది. ఖందఖ్ యుధ్ధం తరువాత ముస్లింల శక్తి బలీయమైనది, ధార్మికపరంగా ప్రజలంతా తండోపతండాలుగా ఇస్లాంను స్వీకరించారు. సైన్యం బలీయమైంది. ప్రాంతాలపై పట్టు ఏర్పడింది. ప్రముఖంగా వివిధ తెగలమధ్య వైషమ్యాలు తొలగాయి, సౌభ్రాతృత్వాలు వెల్లివిరిశాయి. మక్కా వశం 628లో ముస్లింల పరిస్థితి కుదుటబడింది, మహమ్మదు ప్రవక్త మక్కా నగరానికి తిరిగి వెళ్ళడానికి నిశ్చయించారు, ఈ సారి తీర్థయాత్రికులుగా ముస్లింలందరూ మక్కా వెళ్ళాలని నిర్ణయించారు. మార్చినెలలో మక్కానగరానికి బయలు దేరారు. తీర్థయాత్రికుల సమూహం 1,600 సంఖ్యగలది. మూర్ఖులైన మక్కా వాసులు ఈ తీర్థయాత్రికులకు మక్కానగరంలో ప్రవేశం నిషిధ్ధపరచి, మక్కానగర పొలిమేరల్లోనే ఓ ఒడంబడిక చేసుకొన్నారు. దీనిని హుదైబియా సంధి అంటారు. తీర్థయాత్ర మరుసటి సంవత్సరానికి వాయిదా పడింది. ఈ ఒడంబడిక రెండు సంవత్సరాలు మాత్రం నిలువగలిగినది, 630లో ఒప్పందం నీరుగారింది. మహమ్మదు ప్రవక్త 10,000 మంది ముస్లింలను తీసుకొని మక్కా వైపు ప్రయాణమయ్యారు. మక్కావాసులు ఈ భారీ సమూహాలను, మందీ మార్బలాన్ని, ముస్లింల , ఇతర తెగల మధ్య సౌభ్రాతృత్వాలను చూసి, అచేతనంగా వుండిపోయారు. ఎలాంటి నిలువరింపూ లేకుండా ముస్లింలు మక్కాలో ప్రవేశించారు. నిజానికి మక్కావాసులు ముస్లింలను చూసి భయపడ్డారు, వారు మక్కానగరాన్ని కొల్లగొడతారనీ, మక్కావాసులను చీల్చి చెండాతురాని, పగతీర్చుకొంటారని భావించారు. కానీ అంతా దీనికి భిన్నంగా జరిగింది. మక్కా వాసులందరూ క్షమింపబడ్డారు, ఒక్క రక్తపు చుక్కా పారలేదు. అంతటా శాంతి వెల్లి విరిసింది. ఇస్లాం అనగా శాంతి అనే బోధనే గాక ఆచరణా జరిగింది. దీనిని చూసి ఇస్లాంపట్ల ద్వేషంతోవున్నవారు నిశ్చేష్టులయ్యారు, తమ కీడు భావనలపట్ల పశ్చాత్తాప పడ్డారు. మహమ్మదు ప్రవక్త కాబాలో గల విగ్రహాలన్నీ తొలగించారు. కాబాను తన ప్రాశస్తం కోల్పోకుండా చూశారు. కాబా ముస్లింల పవిత్రక్షేత్రమైనది. మక్కావాసులందరూ విశాలతత్వాన్నీ, శాంతినీ చూసి ఆనందపడ్డారు. బహువిగ్రహారాధనా, , ఇతర సాంఘిక దురాచారాలలో తామెంత కోల్పోయినదీ మక్కావాసులు గ్రహించారు. మక్కావాసులందరూ ఇస్లాంను స్వీకరించారు. మహమ్మదు ప్రవక్త తమను గాఢాంధకారాలనుండి విముక్తి ప్రసాదించినందుకు అతనిపై గర్వపడ్డారు. అరేబియా ఏకీకరణ మక్కా పై రక్తరహిత విజయం, హునైన్ యుద్ధ విజయాలు ముస్లింలకు అరేబియాలో సంపూర్ణ ఇస్లామీయ సామ్రాజ్యం ఏర్పాటు చేయుటకు దోహదపడ్డాయి. చిన్న చిన్న తెగల ప్రాంతాలన్నీ ఏకీకృతమై అరేబియా దేశం ఏర్పడింది. ఈ పరిణామాలన్నీ మహమ్మదు ప్రవక్త నాయకత్వంలోనే జరిగాయి. ముస్లింలు అరేబియా మొత్తం పై అధికారం చెలాయించే స్థాయికి చేరుకొన్నారు. మిగతా తెగలన్నీ మహమ్మదు ప్రవక్త ముందు తలదించాయి. యోధుడిగా మహమ్మద్ 63 సంవత్సరాల వయస్సు పొందిన మహమ్మదు ప్రవక్త, చాలా సంవత్సరాలు వర్తకుడుగాను, ప్రబోధకుడి గానూ గడిపారు. తాను కరవాలాన్ని చేబట్టింది కేవలం 10 సంవత్సరాలు మాత్రమే. అదియూ స్వీయ , ముస్లింల రక్షణకొరకు మాత్రమే యుధ్ధాలు చేశాడు. కొద్దిమంది గల సేనతో, అదియూ అరకొర ఆయుధాలతో యుధ్ధాలు చేసి విజయం పొందడం వీరి విశ్వాస పటుత్వానికి , అల్లాహ్ దయకు ప్రతీక. గుర్తుంచుకోవలసిన విషయాలు: మక్కావాసులు మాత్రమే మదీనాపై దండెత్తారు గాని మదీనావాసులు మక్కాపై దండయాత్ర చేయలేదు బద్ర్ యుధ్ధం, ఉహద్ యుధ్ధం, ఖందఖ్ యుధ్ధం, హునైన్ యుధ్ధం , ఇతరాలు మదీనాకు దగ్గరలో జరిగాయి, మక్కా దగ్గర జరగలేదు. అనగా మక్కావాసులు మదీనా దగ్గరకు వచ్చి యుధ్ధాలు చేశారు గానీ మదీనా వాసులు మక్కా దగ్గర పోయి యుధ్ధాలు చేయలేదు. మదీనా వాసులు (ముస్లింలు) మక్కా వైపు రెండు సార్లు వెళ్ళారు. మొదటిసారి తీర్థయాత్రకొరకు వెళ్ళి, మక్కా వాసుల అనుమతిలేక హుదైబియా సంధి జేసుకొని, తీర్థయాత్ర వాయిదా వేసుకొని మదీనా తిరిగొచ్చారు. మదీనావాసులు ఇంకో సారి మక్కా వైపు వెళ్ళారు ఈ సారి ఏలాంటి రక్తపాతం లేకుండా, అసలు యుధ్ధమనేదే లేకుండా మక్కాను స్వాధీనం చేసుకొన్నారు. పశ్చిమ దేశపు విమర్శకులు ఉబుసుపోక పోకడలతో మహమ్మదు ప్రవక్తపై విమర్శించేందుకు ఎల్లప్పుడూ సిధ్ధంగా వుంటారు. 20 , 21 వ శతాబ్దంలో ఈ పోకడ ఇంకా ఎక్కువైంది. పశ్చిమదేశాలలోనే ఈ వైఖరి ఎక్కువ కనిపిస్తోంది. తూర్పుదేశాలు ఆధ్యాత్మికతను కలిగిన దేశాలు, పశ్చిమ దేశాలు భౌతిక వాద దేశాలు. భౌతికవాదం తీవ్రమైన పోకడలతోనూ, దైనందిన జీవితాలలో ఎలాంటి కళ్ళేలూ లేకుండా జీవించడంలో ఆనందం పొందుతున్నాయి. తూర్పు దేశాలు ఆధ్యాత్మిక వాదం, శాంతి, ధర్మం, , భగవంతుని యెడ భయం భక్తి గల్గి ఉన్నాయి. ఈ దేశాలలో భూతదయ, జీవితంలో కట్టు బాట్లు ఎక్కువగా కానవస్తాయి. ఇవి రుచించని వారు, ఈ విషయాల బోధకుల పట్ల ఎల్లప్పుడూ విమర్శనాత్మక వ్యంగ్య దృష్టితోనే చూస్తారు. కాలమే అందరి కళ్ళూ తెరిపిస్తుంది. భగవంతుడు (అల్లాహ్) అందరినీ గమనిస్తుంటాడు, సహనంతో వేచి చూడడం సత్యసంధుల పని. ముహమ్మదు (స.అ.సల్లం) వారి భార్యలు పిల్లలు పదకొండు మంది భార్యలు : ముహమ్మదు ప్రవక్త తన 25 వ ఏట 40 సంవత్సరాల వయసు గల ఇద్దరు అబ్బాయిలు ఒక అమ్మాయికి తల్లి అయిన ఖదీజా అనే వితంతువును మొదట పెళ్ళి చేసుకున్నారు. ఆమెకు అప్పటికే ఇద్దరు భర్తలు చనిపోయారు. ఖదీజా మక్కానగరానికి చెందిన సంపన్నురాలు. ఈమె మరణం తరువాత, ముహమ్మదు ప్రవక్త పెళ్ళి చేసుకున్న భార్యలు పది మంది. వీరికి భార్య హోదా మీద ఇప్పిటికీ భిన్న వాదనలు ఉన్నాయి. 1.ఖదీజా బింత్ ఖువాలిద్ 2.సౌదా బింత్ జమా 3.అయేషా బింత్ అబూ బకర్ 4.హఫ్సా బింత్ ఉమర్ 5.హింద్ బింత్ అబి ఉమయ్యా 6.జేనబ్ బింత్ ఖుజేమా 7.జువైరియా బింత్ అల్-హారిత్ 8.రేహనా బింత్ జైద్ 9.మారియా అల్-ఖిబ్తియ్యా 10.మైమూనా బింత్ అల్‌-హారిత్ 11.సఫియ్యా బింత్ హుయాయ్ ఏడుగురు పిల్లలు :.ఖదీజా వలన ఆరుగురు,మారియా వలన .ఇబ్రహీం అనే ఒకరు. నలుగురు ఆడపిల్లలు: 1.జైనబు 2.రుఖయ్యా 3.ఉమ్మెఖుల్సూమ్ 4. ఫాతిమా ముగ్గురు మగ పిల్లలు:1.ఖాసిం 2.అబ్దుల్లా 3.ఇబ్రహీం . ఈ ముగ్గురు మగ పిల్లలు చిన్నవయసులోనే చనిపోయారు. ముహమ్మదు (స.అ.సల్లం) యొక్క సహాబాలు (అనుయాయులు) సహాబి అనగా ముహమ్మద్ (స.అ.సల్లం) ను చూసినవారిలో, అతని సహచరులలో ఎవరయితే అతనిపై విశ్వాసముంచి, ఇస్లామును స్వీకరించి, ముస్లిముగా మరణించారో వారే సహాబీలు. వేలకొలది సహాబీలు గలరు గాని వారిలో అతిముఖ్యమైన సహాబీల సంఖ్య 50 నుండి 60 వరకూ గలదు. హదీసులలో గల ఉల్లేఖనాలన్నీ ఈ సహాబీలద్వారా చేరినవే. హదీసుల ఉల్లేఖనాలు నమ్మకస్తులైన సహాబాల ఇస్ నద్ ద్వారా ఇస్లామీయ సంప్రదాయాలకు లభ్యమయినవి. కొందరు సహాబాల పేర్లు క్రింద ఇవ్వబడినవి. అబూబక్ర్ రజి అలీ రజి హమ్ జా రజి ఉమర్ రజి ఉస్మాన్ రజి సాద్ రజి సయీద్ రజి సాద్ ఇబ్న్ అబీ వఖ్ఖాస్ రజి సల్మాన్ ఫార్సీ రజి తల్హా రజి జుబేర్ రజి ఆమిర్ రజి అబ్దుల్లా ఇబ్న్ అబ్బాస్ రజి అబ్దుల్ రహ్మాన్ రజి ముహమ్మదు ( స.అ.సల్లం) మరణము ముహమ్మదు ప్రవక్త కొన్నిరోజులు అనారోగ్యం పాలయ్యారు, తదనంతరం 63 సంవత్సరాల వయస్సులో మదీనా నగరంలో 8 జూన్ 632 సోమవారం పరమపదించారు. ముహమ్మదు( స.అ.వసల్లం) వారసులు కుమారుడు ఖాసిం తన రెండో యేటయే మరణించాడు. నలుగురు కుమార్తెలు జైనబ్, రుఖయా, ఉమ్-ఎ-కుల్సుమ్, , ఫాతిమా. ముహమ్మదు ప్రవక్త వారసులు ఫాతిమా , జైనబ్ లు. ముహమ్మదు యొక్క చారిత్రక ఆవశ్యకత మరణానికి ముందు 632లో ముహమ్మదు ప్రవక్త అరేబియా అంతటా సుస్థిరమైన సామాజిక రాజకీయ ఇస్లామీయ సామ్రాజ్యాన్ని స్థాపించారు. వీరిమరణం తరువాత ఇతని వారసులు అరేబియా అంతటినీ ఏకీకరించారు, , ఇరాన్, ఇరాక్, ఈజిప్టు, పాలస్తీనా, సిరియా, ఆర్మీనియా , ఉత్తర ఆఫ్రికా ప్రాంతాలను జయించారు. 750 లో ఇస్లాం ఏకేశ్వరవాద మతధార్మిక వాదనగల మతంగా దక్షిణ స్పెయిన్, , మధ్యాసియా లోను విస్తరించింది. ఘజ్ఞవీడుల కాలంలో 10 వ శతాబ్దంలో భారతదేశంలోనూ ఆగ్నేయాసియాలోనూ విస్తరించింది. 150 కోట్ల జనాభాతో ప్రపంచంలో రెండవస్థానంలో నిలుస్తూంది. ముహమ్మదుపై ముస్లింల గౌరవం దాదాపు ప్రతిముస్లిం మహమ్మదు ప్రవక్త పట్ల అమిత ప్రేమ గౌరవాలు ప్రకటిస్తాడు, ఈ ప్రకటించడం అనేక విధాలుగా కానవస్తుంది. ముహమ్మదు ప్రవక్త పేరు ఉచ్ఛరించినపుడుగాని వ్రాయునపుడు గాని వినినపుడుగాని; ముహమ్మదు ప్రవక్త పేరు తరువాత "సల్లల్లాహు అలైహి వసల్లమ్" (అతనిమీద శాంతికలుగునుగాక) అని పలుకుతారు. ముస్లింల కార్యక్రమాలలో ముఖ్యంగా సూఫీ ధార్మిక సంగీతంలో ముహమ్మదు ప్రవక్త ప్రాశస్తాన్ని వివరిస్తూ కవితలు, పాట (నాతేషరీఫ్)లు ఖవ్వాలీ రూపంలో పాడుతారు. ముస్లింలు ముహమ్మదు ప్రవక్త జన్మదినాన్ని మీలాద్-ఉన్-నబిగా జరుపుకొంటారు. ముహమ్మదు ప్రవక్త గూర్చి ఎవరైనా విమర్శిస్తే వీరికి కొన్ని ఇస్లామీయ దేశాలలో మరణదండన విధిస్తారు. ముహమ్మదు ప్రవక్తకు గౌరవ బిరుదులతోనే పలుకుతారు. ముహమ్మదు ప్రవక్తకు సంబంధించిన వస్తువులైన ప్రవక్త గారి కేశం, సమాధి, ఖడ్గం, ధరించిన / వాడిన వస్త్రాలు మొదలగునవి అమితంగా గౌరవింపబడుతాయి. అమూర్తీకృతులు (మూర్తుల, చిత్రాల ద్వారా కాకుండా) ఇస్లామీయ లిపీ కళాకృతులు ద్వారా ఉదాహరణకు ప్రవక్తగారి నామం గల చిత్రం, మస్జిద్ ఎ నబవి చిత్రం, వారి వంశవృక్ష చిత్రం వగైరాలు కూడా అమితంగా గౌరవింపబడుతాయి. హదీసుల ద్వారా తెలిసిన ముహమ్మదు ప్రవక్త జీవనగాధను , కథలను గౌరవంగా ఆలకిస్తారు. ఇవీ చూడండి ఇస్లాం , ముహమ్మదు పట్ల గౌరవం సీరత్ ఇస్లాం హదీసులు ముహమ్మద్ ప్రవక్త వంశవృక్షం మత స్థాపకులు ఇస్లామీయ ప్రవక్తలు మూలాలు బయటి లింకులు Non-sectarian biography: Public Broadcasting System program on Muhammad Encarta Encyclopedia 1911 Encyclopedia article of Muhammad Sunni biography: Ar-Raheeq Al-Makhtum (The Sealed Nectar)- Memoirs of the Noble Prophet The Life of Muhammad Muhammad Husayn Haykal Translated by Isma'il Razi A. al-Faruqi Islamonline About Muhammad Muhammad Biography and more Shia biography: A Restatement of the History of Islam and Muslims by Sayed Ali Asgher Razwy The Life of Muhammad The Prophet by Syed Saeed Akhtar Rizvi Beacons of Light by Abu Ali al Fadl Critical perspectives: The Quest for the Historical Mohammed Trends in Biographies of Muhammad Miscellaneous: Swords of the Prophet Muhammad ఇస్లామీయ ప్రవక్తలు ముస్లింలు అరబ్ ప్రజలు ఇస్లాం ముహమ్మద్ 570 జననాలు 632 మరణాలు మత స్థాపకులు అరేబియా ఈ వారం వ్యాసాలు
pedaballi, shree sathyasai jalla, nambulapoolakunta mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina nambulapulakunta nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina kadhiri nundi 39 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 803 illatho, 3250 janaabhaatho 2823 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1613, aadavari sanka 1637. scheduled kulala sanka 223 Dum scheduled thegala sanka 568. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 595236.pinn kood: 515571. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu 8, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi rekkamaanulonu, maadhyamika paatasaala sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala nambulipulikuntaloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic kadiriloonuu inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu Anantapur lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam pedaballilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu pedaballilo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo atm, vaanijya banku unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 6 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam pedaballilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 162 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 1221 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 9 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 82 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 26 hectares banjaru bhuumii: 6 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1306 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1214 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 125 hectares neetipaarudala soukaryalu pedaballilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 80 hectares baavulu/boru baavulu: 45 hectares utpatthi pedaballilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu verusanaga, vari, kandi moolaalu velupali lankelu
అంబాజోగై భారతదేశంలోని మహారాష్ట్ర రాష్ట్రంలో బీడ్ జిల్లాలో ఒక నగరం, మునిసిపల్ కౌన్సిల్, తాలూకా, ఉపవిభాగం (సబ్ డివిజన్) గా ఉంది. అంబాబాయి యోగేశ్వరి ఆలయం అనే ఈ దేవాలయం అంబాబాయి దేవతగా పిలువబడే యోగేశ్వరి, దీని వారసత్వ ఆలయం ఇక్కడ ఉంది, కొంకణ ప్రాంతం నుండి ఎక్కువగా మహారాష్ట్ర నుండి వచ్చిన ప్రజలు సందర్శిస్తారు. ఈ పట్టణం అనేక వారసత్వ ప్రదేశాలు కలిగి ఉంది, ఈ పట్టణాన్ని మరాఠ్వాడ ప్రాంత సాంస్కృతిక రాజధానిగా పిలుస్తారు. సాంస్కృతిక దేవాలయాలు ఈ పట్టణంలో దాసోపంత్ స్వామి సమాధి, (సకలేశ్వర్) 12 ఖంబి, ఖోలేశ్వర్, కాశీవిశ్వనాథ్, అమృతేశ్వర్ వంటి ఇతర సాంస్కృతిక దేవాలయాలు ఉన్నాయి.శివినేని గుహలు (హత్తిఖానా) లేదా జోగై మండప్ అనే పురాతన భూగర్భ గుహను మహారాష్ట్రలోని పురావస్తు ప్రాంతంగా ప్రకటించారు. ఇక్కడ లార్డ్ శంకర్, నంది, ఏనుగులు రాయిలో చెక్కబడ్డాయి. సా.శ.13 వ శతాబ్దంలో స్వామి ముకుంద్‌రాజ్ మరాఠీ కవి 'వివేక్‌సింధు' (అనగా వివేకం మహాసముద్రం అని అర్థం) కవిత్వాన్ని అంబాజోగైలోనే వ్రాశాడు. ఈ రచన దాని సాహిత్య నాణ్యత, తత్వసంబంధ విషయాలకు విస్తృతంగా ప్రశంసించబడింది. మరాఠీలో ఇప్పటివరకు నిర్మించిన అత్యుత్తమ సాహిత్య రచనలలో ఇది మొదటిది కాకపోయినా ఉత్తమమైన వాటిలో ఒకటి ఇది. చరిత్ర తన జన్మస్థలం (జోగై) ద్వారా అంబా దేవత (పార్వతి / దుర్గ) చేత నామకరణంతో ఏర్పడిన అంబాజోగై నందు, దంతాసురుడు (ఒక రాక్షసుడు) ను చంపి క్రియను పూర్తి చేసేందుకు ఈ ప్రదేశంలో కనిపించింది.ఇది కింగ్ (రాజా) జైవంత్ పేరుతో జైవంతినగర్ అని కూడా పిలుస్తారు, జయవంతి నది పేరు, ప్రత్యేక రాష్ట్రం ఉంది.నిజామ్ పాలనలో (నిజాంషాహి) దీనిని మొమొనాబాద్ పేరుగా మార్చారు, దీనిని తిరిగి 1948 లో అంబాజోగైగా మార్చారు. హైదరాబాద్ రాష్ట్రంలో నిజాం పాలనను ముగియడానికి రజాకర్లు (హైదరాబాద్) వ్యతిరేకంగా పోరాడిన స్వామి రామానంద్ తీర్థ్, బాబాసాహెబ్ పరంజపే, దిగంబరరావ్ దేశ్ పాండే (హర్బాజీ గురూజీ) వంటి భారత స్వాతంత్ర్య సమరయోధులకు, ప్రస్తుత రాజకీయ నాయకులకు ఈ పట్టణంతో అనుబంధం ఉంది. భారతీయ జనతా పార్టీ [బి.జె.పి.] నాయకుడు ప్రమోద్ మహాజన్ అంబాజోగై నుండి ప్రాతినిధ్యం వహిస్తున్నారు. మూలలు వెలుపలి లంకెలు హిందూ పుణ్యక్షేత్రాలు మహారాష్ట్ర హిందూ దేవాలయాలు
మౌలిక సమాచారము బెరిలీయం ఒక రసాయనిక మూలకము.మూలకాల ఆవర్తన పట్టికలో 2 వ సముదాయము, S బ్లాకు, 2 వ పెరియడుకు చెందిన మూలకం.సంకేత అక్షరం Be. ఇది క్షారమృత్తిక లోహాల సమూహానికి చెందిన మూలకం. దీని యొక్క పరమాణు సంఖ్య 4. విశ్వంలో అరుదుగా లభించే మూలకం ఇది. ఇది ద్విసంయోగసామర్థ్యం (Divalent) ఉన్న మూలకం.ఇది ప్రకృతిలో ఇతర మూలకాలఖనిజాలతో కలిసి లభిస్తుంది.ఇది విలువైనరత్నాలు, వైడూర్యం (Beryl) (ఆక్వామరైన్, మరకతం (Emerald) ఒకజాతి నీలం (chrysoberyl) లు బెరీలియాన్ని కలిగియున్నవి. చరిత్ర , సా.శ.మొదటి శతాబ్ది నాటికి, ఈజిప్టు టోలెమీవంశీయుల పాలన కాలం నాటికి బెరీలియం యొక్క ఖనిజం బెరెల్ (వైడూర్యం) వాడుకలో ఉన్నట్లు తెలుస్తున్నది.రోమనుకు చెందిన ప్లిని ది ఎల్డర్ తన “నాచురల్ హిస్టరీ “ అనే విశ్వకోశంలో బెరెల్ (వైడూర్యం), (మరకతం) emerald ఒకటే నంటూ పేర్కొన్నారు.సా.శ.మూడవ శతాబ్దిలో వ్రాసిన “Papyrus Graecus Holmiensis, ”లో కృత్తిమంగా మరకతం/పచ్చడాన్ని, వైడూర్యాన్ని ఎలా తయారు చెయ్యవచ్చునో వ్రాయబడి యున్నది.1828 లో మొదటిగా బెరీలియం అనుపదాన్ని Wöhler ఉపయోగించాడు. పద ఉత్పత్తి బెరీలియం యొక్క మూలం చాలా భాషలలో కనిపిస్తుంది. లాటిన్ పదం: Beryllus; ఫ్రెంచ్ పదం: Béry, గ్రీకు పదం:berullos, βήρυλλος (a 'beryl') ప్రాకృతపదం : veruliya (वॆरुलिय‌) ; పాళి పదం: veḷuriya (वेलुरिय), veḷiru (भेलिरु) viḷar (भिलर्) అనగా పాలి పోయిన అని అర్థం . ఆవిష్కరణ Friedrich Wöhler, Antoine Bussy లు విడివిడిగా 1828 లో మెటాలిక్ పొటాషియంను బెరీలియం క్లోరైడుతొ చర్యజరుపుట వలన బెరీలియాన్ని వేరుచేయ్య గలిగారు . BeCl2 + 2K → 2KCl + Be Paul Lebeau అనునతడు 1898లో బెరీలియం ఫ్లోరైడ్, సోడియం ఫ్లోరైడ్‌ల మిశ్రమాన్ని నేరుగా విద్యుద్విశ్లేషణచేసి శుద్ధమైన (99.5 -99 .8 %) బెరీలియాన్ని సృష్టించగలిగాడు . లభ్యత సూర్యునిలో దీనియొక్క గాఢత 0.1 ppb (అనగా బిలియనులో 0.1 వంతు). భూ పటలంలో 2-6 ppm వరకు ఉంది. దీని ఉనికి నీటిలో కన్న భూమి మీదనే అధికం. సముద్రజలంలో ఇది ట్రిలియనులో 0.2 వంతు ఉంది. భూ వాతావరణంలో కుడా బెరీలియం యొక్క ఆనవాళ్ళు ఉన్నాయి. సముద్ర నీటిలో కన్న, సెలయేర్ల నీటిలో బెరీలియం లభ్యత ఎక్కువ. బెరీలియాన్ని దాదాపు వందకు పైగా ఇతర ఖనిజాలలో గుర్తించడం జరిగింది. సాధారణంగా తగిన పరిమాణంలో బెరీలియం కలిగిన ఖనిజాలు బెట్రాండైట్ (Be4Si2O7 (OH) 2), బెరెల్ ( Al2Be3Si6O18, క్రిసో బెరెల్ (Al2BeO4), పెనకైట్ (Be2SiO4). బెరీలియం లభించు ప్రదేశాలు బెరీలియం యొక్క ముఖ్యమైన ఖనిజాలు బెరెల్, బెట్రాం టైట్‌లు అర్జెంటినా, బ్రెజిల్, ఇండియా , మడగాస్కర్, రష్యా ,, సంయుక్త రాష్ట్రాలు. ప్రపంచ వ్యాప్తంగా ఉన్న బెరీలియం నిల్వలు 400,000 టన్నులు. ఉత్పత్తి ముడి ఖనిజంనుండి బెరీలియాన్ని వేరు చెయ్యడం చాలా క్లిష్టమైన ప్రక్రియ, ఆక్సిజనుతో ఇది రాసాయనికాకర్షణము కలిగి యున్నది.అందుచే అధిక ఉష్ణోగ్రత వద్ద అతివేగంగా ఆక్సిజనుతో చర్య జరుపు లక్షణము కలిగి యుండటము,, బెరీలియంయొక్క ఆక్సైడ్‌పూతను తొలగించినప్పుడు నీటిని క్షయికరించేగుణం కలిగి ఉండటమే ఇందుకు కారణం. అందుచే కేవలం ప్రస్తుతం మూడు దేశాలు సంయుక్త రాష్ట్రాలు, చైనా, కజకస్తాన్లు మాత్రమే బెరీలియాన్ని పారిశ్రామికస్థాయిలో ఉత్పత్తి చేస్తున్నాయి. భౌతిక ధర్మాలు ఉక్కు వంటి బూడిద రంగుకలిగిన, గట్టియైన, గది ఉష్ణోగ్రత వద్ద పెళుసుగా ఉండు లోహం బెరీలియం.అణువు ఆరు భుజాలా సౌష్టవం కలిగి ఉండును.లోహము యొక్క కఠినత్వము, యంగ్స్ మోడులుస్ 287.ఈ మూలకం యొక్క ద్రవీభవన స్థానం ఎక్కువే .ద్రవీభవన స్థానం 1287౦C. బెరీలియాన్ని అల్యూమినియం, ఇనుము, రాగి, నికెల్ ] వంటి వాటికి కలిపి నప్పుడు ఏర్పడిన మిశ్రమ ధాతువుల భౌతిక ధర్మాలు పైన తన ప్రభావం చూపిస్తుంది. బెరీలియం-రాగి యొక్క మిశ్రమ ధాతువు దృఢముగా, కఠినంగా ఉంటుంది.ఈ మిశ్రమ లోహాన్ని బలంగా ఉక్కు ఉపరితలం మీద కొట్టినను నిప్పు రవ్వలు వెలువడవు.కావున నెరుసు అభేద్యమైన (spark proof) పరికారాలను చేయుటకు వాడెదరు. తక్కువ సాంద్రత, మంచి ఉష్ణ వాహక తత్త్వం,, ఉష్ణ స్థిరత్వం కలిగి యుండటచే, బెరీలియాన్ని విమాన భాగాలను, క్షిపణులలో,, అంతరిక్ష నౌకలలో ఉపయోగిస్తారు. బెరీలియం యొక్క తక్కువ సాంద్రత, పరమాణు ద్రవ్యరాశి వలన, ఇది ఎక్సు కిరణాలకు కాంతిభేదకం/పారదర్శకం. అనగా ఎక్సు కిరణాలను బెరీలియం లోహం గుండా ప్రసరింపచేసినప్పుడు, లోహం కిరణాలను అడ్డుకొనదు. కావున దీనిని ఎక్సుకిరణాల పరికరాలలో, పార్టికిల్ ఫిజిక్సు ఎక్స్‌పెరిమెంట్స్ పరికరాలలో వినియోగం సాధారణం. భౌతిక ధర్మాల పట్టిక ఐసొటోపులు(isotopes) బేరిలియం చాలా ఐసోటోపులను కలిగి ఉన్నప్పటికి9Be మాత్రమే ఎక్కువ స్థిరత్వమున్న ఐసోటోపు.10Beఐసోటోపు, విశ్వకిరణాలు వాతావరణంలోని ఆక్సిజన్, మరు నైట్రోజన్ లమీద పడి వికిరణం చెందటం వలన ఏర్పడును.10Beఐసోటోపు భూమియొక్క నేల పైపొరలలో నిక్షిప్తమై యుండును. దీనియొక్క అర్ధజీవితకాలం చాలా ఎక్కువ, అందువలన చాలా కాలం తరువాత 10B గా రూపాంతరం పొందును.అందువల10Be ఐసోటోపు నేలను, సౌర కార్యశీలతను లెక్కింఛూతకు/పరీక్షించుటకు ఉపయోగపడును., సౌరసంబంధిత కార్యశీలత 10Be యొక్క ఉత్పత్తికి విలోమానుపాతంగా సంబంధం కలిగియున్నది.10Be కాకుండగా ఇతర13Be ఐసోటోపులు తక్కువ అర్ధజీవితాన్ని కలిగిఉన్నాయి బెరీలియం సమ్మేళనాలు బెలీలియం ఆక్సైడ్ (BeO) బెలీలియం ఆక్సైడ్‌ను పరమాణు సంబంధియ పరిశ్రమలలో, పింగాణి పరిశ్రమలలో ఉపయోగిస్తారు; బెరీలియం హైడ్రోక్సైడ్ (Be (OH) 2[S]: బెరీలియం హైడ్రోక్సైడ్‌ ద్విశ్వభావయుత (Amphoteric) సమ్మేళనం.అనగా ఇది అమ్లాలతో, క్షారాలలో కూదా రసాయనిక చర్యలో పాల్గొనును.సాధారణంగా పదార్థాల హైడ్రోక్సైడులు కేవలం ఆమ్లాలతో రసాయనిక చర్యలో పాల్గొనును.కాని బెరీలియం హైడ్రోక్సైడ్‌ అమ్మ్ల, క్షారాలరెండింటి తోను సమానంగా చర్య చెందును. ఆమ్లంతో చర్యం: Be (OH) 2[s]+H2SO4[aq] → BeSO4[aq]+2H2O[i] క్షారంతో చర్య: Be (OH) 2[s]+2NaOH[aq]→Na2Be (OH) 4[aq]<sub> వినియోగం/ఉపయోగాలు బెరిలియానికి రాగి, నికెల్ లోహాలను కలిపి తయారు చేసిన మిశ్రమధాతువులను స్ప్రింగులు, భ్రమకభ్రమణదర్శని (Gyroscope) లను, ఎలక్ట్రికల్ కాంటాక్ట్సులను, స్పాట్ వెల్డింగు విద్యుత్‌వాహక ధ్రువము (electrode) లను నుప్పురవ్వలను పుట్టీంచని/అగ్నికణ అభేద్య పనిముట్టలను తయారుచేయుదురు ఇవికూడా చూడండి ఆవర్తన పట్టిక మూలకాలు క్షారమృత్తిక లోహాలు మూలాలు మూలకాలు రసాయన శాస్త్రము క్షారమృత్తిక లోహాలు
karampudi, palnadu jalla, karampudi mandalamlooni gramam.idi adae paerutoe unnamandalaaniki kendram. idi sameepa pattanhamaina piduguraalla nundi 17 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 3492 illatho, 14385 janaabhaatho 1726 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 7651, aadavari sanka 6734. scheduled kulala sanka 1844 Dum scheduled thegala sanka 1657. graama janaganhana lokeshan kood 589870.pinn kood: 522614, yess.ti.di.kood = 08649. graama bhougolikam karampudi, gurajaalaku 18 ki.mee.l, maacharlaku 35 ki.mee.l dooramlo Pali.karampudi bhaugoollika suuchikalu- akshaamsam: Surat 16.421 rekhaamsam: turupu 79.731949 sameepa gramalu naramalapadu 3 ki.mee,, petasannigandla 4 ki.mee,, pedakodamagundla 8 ki.mee,, chinakodamagundla 8 ki.mee,, garikapadu 10 ki.mee. graama charithra rakshasabanda karampudi daggarlooni 'rakshasabanda'nu puraavasthushaakha rakshith pradaesamgaa prakatinchanundi. yea niluvuraatisila creesthu poorvam 1000-500 shataabdaala Madhya vilasillina lohayugapu naatidigaa tenaaliki chendina autsaahika puraavastu parisoodhakudu kadiyala venkateswararao veluguloki techhaadu. karampudi-dachepalli rodduku renduvaipula pratyekamgaa kanipincha 100-150 ekaraallo madhygala etthayina pradeesamloo 'rakshasabanda' kanipistundhi. deeni etthu 19.2 adugulu. vedalpu 4.2 adugulu, mamdham edu angulaalu. pratyekamgaa pratishtinchinattunda ilanti niluvuraatini puraavastu paribhaashalo 'man‌heer‌' antaruu. puraavastu parisoodhanalanu anusarinchi ilaantivi prapanchavyaapthamgaa aadhima maanavula smasaanavaatikala oddha, varu nivasinchina itara pradeeshaalloonuu Wokha, samuhaluga erpatai unnayi. konnichotla varusaga, marikonnichotla vruttaakaaramloonoo paati kanipistaayi. inumutho chekkina bommalu undatam deeni pratyekata. vitini 'petroglypse‌' ani pilustharu. petro antey 'roy', glips‌ antey 'teerchididdina kalaakruti' ani ardham. palaka aakaaramlo gala yea man‌heer‌pai sagam nunchi dhiguvaku inumutho chithrinchina anek bommalu, muggulu, piirlanu polinattugaa vaarasatvaparamaina pitrudevatalu, janthuvulanu chithrinchi untai.'ivi aadhima maanavula jeevanasailiki prathibimbaalu. aati mathaparamaina nammakalu. vaarasatva pitrudeevataaraadhana. vaari unikini yea silaa chitraalatho recordu cheskunnaru. karampudi man‌heer‌ prantham aati karmakandalaku sambamdhinchina saamuuhika prardhana sdhalam. samadhula madyalo man‌heer‌lanu unchatam will ikda pitrudevatala aathmalu sancharistuntaayani, avi thamanu rakshistaayane viswaasam aadimamaanavullo undani charithrakarula Bodh. kaarampuudilooni man‌heer‌ diguvana shmashanam unattu 1870-71loo veluguloki vacchindi. apati kalektaru jas bass‌vel‌.. megalit‌ (lohayugapu) kalamnati raatitoe nirmimchina samaadhulanu gurtincharu. palu samaadhulanu tavvinchi parisilincharu. mrutadehaalanu mundhuga dhahanam chessi avasheeshaalanu kundallo unchi samadhullo bhadraparichi, golaakaaramgaa mattini paerchi chuttuu bandaraallanu unchaarata. 140 ella kindata apati kollektor‌ swayangaa parisoedhana chessi aa samadhulu, 'sythian‌/ turanian‌ jatula samskrithiki sambamdhinchina puraathana avasheshaalu'gaaa paerkonnaaru. megalit‌ nirmaanaalu saadharanamga turupu disaga suuryudiki edhurugaa vumchuthaaru. karampudi man‌heer‌nu turupu, Uttar disalugaa nilipi unchaaru. megalit‌ nirmaanaalu kevalam prardhana mandiraalugaane kakunda grahaala gamanaala kanugunamgaa rutuvulu, kalagamananni telusukuneenduku aadimajaatulu man‌heer‌lanu upayoegimchukuni untaruu. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, praivetu praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva maadhyamika paatasaala okati, praivetu maadhyamika paatasaalalu remdu unnayi. ooka praivetu juunior kalaasaala Pali. sameepa prabhutva aarts, science, degrey kalaasaala piduguraallaloonu, inginiiring kalaasaala alugurajupallilonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu alugurajupallilonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram maacharlaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Guntur lonoo unnayi. aadarsapaatasaala prabhutvamvaaru yea paatasaalalo ru.6.5 lakshala vyayamtho, 5 ki.waa. saamardhyangala soura vidyuttu parikaraalanu andajesinaru. vitini 2014,aktobaru-28na praarambhinchaaru. yea pathakam valana paatasaalaloni 6 nundi intaru tharagathulu nirvahinche gadulatopatu, kampyuutaru, prayogasaala gadulaku nirantara vidyuttu saukaryam andatame gaaka, vidyuttu billulu taggadamtopatu migulu nidulanu vidyaarthula avasaraalaku, paatasaalalo merugaina vasatula kalpanaku viniyoginchedaru. palnadu praanthamulo yea vidhamina soukaryalu kaliginchadam idhey prathamam. Mandla parishattu praadhimika paatasaala suddaguntala colonylo Pali. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam karempudilo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu, 10 mandhi paaraamedikal sibbandi unnare.remdu praadhimika aaroogya vupa kendrallo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka dispensarylo ooka doctoru, iddharu paaraamedikal sibbandi unnare.okapasu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.gramamlo ooka ayurveda asupatri Pali. praivetu vydya saukaryam gramamlo 11 prabhutwetara vydya soukaryaalunnaayi. embibies daaktarlu iddharu, aaruguru degrey laeni daaktarlu, muguru naatu vaidyulu unnare. nalaugu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. gramamlo erpaatuchesina ene.ti.orr. sujala sravanti pathakaaniki srichakra simemtu karmagaramvaru amdimchina aardika sahakaramtho remdu roopaayalake swachchamaina suddhichesina traaguneeru andinchuchunnaaru. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwarakuda pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru.gramam sampuurnha paarishudhya pathakam kindaku raavatledu.saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu.intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu.saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu karempudilo postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu unnayi. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier modalaina soukaryalu unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses, praivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo atm, vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam, granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi.assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam karempudilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 350 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 140 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 18 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 6 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 20 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1190 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 918 hectares vividha vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhuumii: 292 hectares neetipaarudala soukaryalu karempudilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.prabhuthvam pratishtaatmakamgaa chepattina neee-chettu kaaryakramamlo bhaagamgaa, karampudi tandaalooni guravammakuntalo 2016 loo pudika teesaaru. kaluvalu: 56 hectares baavulu/boru baavulu: 236 hectares pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu graama panchyati karampudi panchyati 1931 phibravari 28na erpadindi.1976loo mazer panchayatiga marindi.panchayath paridhiloo 2019 natiki 9 mandhi sarpanchulu panichaesina kaalamlo kotladi roopaayalatho abhivruddhi panlu chepattaaru. 1964loo apati mukyamanthri kaasu brahmanandareddy chetula meedugaa utthama panchyati puraskara andhukundhi.1980loo 1.36 lakshala liitarla saamardhyamto neetityaankuni nirminchaaru.2013 juulailoo yea graama panchaayatiiki jargina ennikalallo kaluva rattaiah (esuratnam), sarpanchigaa ennikainaadu.mandalamlo modatisari yerpadina, karampudi Mandla sarpanchila sanghaaniki upaadhyakshudugaa panichesadu. darsaneeya pradheeshaalu/devalayas shree chennakesava swaamivaari alayam ikda brahmanaayudu kattimchina chaarithraka chennakesava swamy alayam Pali. palnaati yuddamlo upayoginchina aayudhalu ikda jagrataga bhadraparachi unnayi. aa yuddha veerula smruthi smaarakamugaa prathi etaa ikda jarigee utsavamnaku yea prantham nalumuulala nundi sandarsakulu darsistaaru shree aankaalamma ammavaru alayam palnaati ilavelupu aankaalamma ammavaru aalayamloo sraavanamaasam sandarbhamgaa, rendava sukravaaram nundi, prathi sukravaaram, saamaajika vargaalavaareegaa ammavaariki bonalu samarpinchadam aanavaayitiigaa Pali. gramadevatalu poleramma, paatapaateswarii ammavaarala alayalu:- yea devalaya dviteeya vaarshikotsavam, 2014,decemberu-8, margashira bahulha vidiya, soomavaaram nadu, ghananga nirvahincharu. gramadevataluga prasiddhichendina yea deevaalayamloo ammavarlaku graamasthulu kunkumabandlu, bonalu samarpincharu. yea sandarbhamgaa ammavarlaku, potarajuku pratyeka alankaranalu chesaru. yea meraku alayanni sarvaamgasundaramgaa teerchididdinaaru. vudayam nundi aalayamloo pratyeekapoojalu nirvahinchi, anantaram bhakthulu samarpinchina bonalanu ammavaariki nivedinchaaru. shree ganges paarvatii sameta sureshwaraswamivaari alayam yea alayam padhava sataabdaaniki puurvamae Pali. yea aalayamloo prathi savatsaram mahashivratri parvadhinaana alayamloni swaamivaariki pratyeekapoojalu, abhishekaalu nirvahinchedaru. shree vasavi kanyakaa parameshwari ammavaru alayam. veerladevaalayam. veerladevaalayam 11va sataabdamloo palnaati iddam mugisina taruvaata brahmanaayudu aasayasiddi choose yudhdamlo maranhinchina 66 veeranaayukulaku gurthuluga 66 veerakallunu pratishtinchi veeraachaarapeetham sthaapinchi, danki pidugu vamsamvaarini peethaadhipatigaa neyaminchaadu aa veerakallulu, veeraachaarapeetham unnade veerulagudi (veerladevaalayam).yea gidi odduna Pali.yuddamlo maranhinchina veerulaku daivatvaanni aapaadinchi, varu upayoginchina aayadhaalaku poojala chessi utsaavaalu jarapatam aney saampradaayam prapanchamloo rome taruvaata okka kaarampuudilooni veerlagudilone jarudutundhi.12va sataabdamnaati veerladevaalayam (karampudi) palnaati chaarithraka chihnalalo okati. shree sharda saayibaabaa alayam yea aalaya 12va vaarshikotsavam sandarbhamgaa, 2015, juun-19va tedee sukravaaram vudayam alayaml, pratyeekapoojalu, abhishekaalu, saichalisa, vishnusahasranaama paaraayanha, pallaki utsavam modhalagu kaaryakramaalu nirvahistaaru. graama pramukhulu goli venkatarama subrahmanyasarma- karampudi mandalamlooni patlaveedu gramaniki chendina ithanu, Tirupati shree venkateswara vedavidyaalayamlo akadamik deane, vedha vidya aacharyulugaa panicheystunnaadu. guruprabodhamtho sampadanaku asapadakunda addhyapaka vruttini chaepatti, velamandiki akkashare prabodham Akola.ithanu puraskaralu pondadu.intaniki sishyulu 2017 juun 25na bapatlalo svarna kankanam pradanam chessi satkarincharu.yea kaaryakramamlo bhaagamgaa, sankara vidyaalayaaniki chendina puurva vidyaarthulu, shree sarma dampatulanu gurrapu rathampai bapatlalo nagarotsavam nirvahincharu. bellamkonda subbaaraavu: pramukha rangastala natudu, nyaayavaadi.eeyana 1902loo karampudilo janminchaadu.narasaraavupeeta pattanhamloo perigadu. ithanu 1952 nevemberu 21na paramapadinchaaru. parisramalu karampudi graama shivaarulo "matricks" paerutoe ooka vidyudutpatti karmagaram Pali. yea karmagaramlo vari,sanagapottu, pamayilu gelala vyardhalu modhalagu vatini mandinchi, vidyuttu utpatthi chestaaru. moolaalu velupali lankelu
galiveedu mandalam, AndhraPradesh rashtramloni annamaiah jillaku chendina mandalam. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu aaraveedu eguvagottiveedu galiveedu garugapalle gopanapalle gundlacheruvu korlakunta nooliveedu pandikunta pulikunta pyarampalle talamudipi thoomukunta veligallu revenyuyetara gramalu gandlapally kamalamarri moolaalu velupali lankelu
పొట్టిరెడ్డిపల్లె , ప్రకాశం జిల్లా, కొమరోలు మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. ఈ ఊరు, గిద్దలూరు మండల పరిధిలో క్రిష్ణం రాజుపల్లె, పొదలకొండపల్లె గ్రామాలతో కలసిపోయి వుంటుంది. ఈ గ్రామాలను తంబళ్లపల్లె గ్రామానికి వెళ్లే రహదారి రెండు మండలాలుగా వేరు చేస్తుంది. పొట్టిరెడ్డిపల్లె గ్రామంలోని 311 మంది ఓటర్లు, కొమరోలు మండలంలోని 3 కి.మీ దూరంలో ఉన్న ద్వారకచర్ల పోలింగ్‌ బూత్‌కు వెళ్లి ఓటేస్తారు. క్రిష్ణంరాజుపల్లె, పొదలకొండపల్లె గ్రామాల్లోని 1,950 మంది పొదలకొండపల్లె గ్రామంలో ఓటేస్తారు. మూలాలు
tungabadra nadi krishna nadhiki mukhyamaina upanadhi. raamaayana kaalamlo pampaanadigaa piluvabadina tungabadra nadi karnaatakaloo padamati kanumalalo janminchina tunga, badra anu remdu nadula kalaika valana erpadinadi. bhougolikamgaane kakunda chaaritrakamgaanuu yea nadhiki praadhaanyata Pali. dakshinha bharatadesa madhyayuga charithraloo velisina vijayanagar saamraajyam yea nadi oddune velisindi. humpi, mantraalayam lanty punyakshethraalu yea nadi odduna velisai. peddalu tungabhadranu bharathadesamlooni panchagangallo okatiga paerkonnaaru. kaavaerii tungabhadraacha krushnaveenicha goutami bhaagiiratiiti vikhyatah panchagamgaah prakiirtitaah nadhii prayanam tungabadra nadi Karnataka rashtramlo paschima kanumalaku turupu valulo pravahinchae koodli oddha tunga nadi mariyu badra nadi sangaman dwara yerpadutundi. yea remdu nadulu Karnataka Chikkamagaluru jalla mudigiri taaluukaaloo nethravati (padamati vaipu pravahinchae nadi, Mangaluru sameepamlo arabian samudramloo cherutundi) naditopatu pudataayi, tunga mariyu badra nadulu woah parvatam paschima kanumalaloni gangamoola oddha 1198 meetarla etthulo pravahistayi (samse gramam daggara). hinduism puraanaala prakaaram, hiranyakshudu aney rakshasudini chanpina tarwata, woah swamy (vishnhuvu yokka mudava avataaram) bagaa alasipotadu. athanu ippudu woah parvatam ani pilavabade praanthamlo vishraanti teeskunnadu. athanu aa sikharampai koorchunnappudu, atani netthi nundi chemata pravahinchadam prarambhamaindi. atani nettiki edama vaipu nundi pravahinchae chemata tunga nadhigaa marindi, atani Kandla vaipu nundi pravahinchae chemata badra nadhigaa marindi. muulam nundi vudbavimchina taruvaata, badra nadi kudremukha parwatta prantham, tarikere taaluukaa mariyu paarishraamika nagaramina Bhadravati gunda pravahistundi. tunga nadi shrengeri taaluukaa, teerthahalli taaluukaa mariyu Shivamogga taaluukaala gunda pravahistundi. 100 kante ekuva upanadulu, pravahalu, vaagulu, yea remdu nadhulaloo chaerutaayi. shivamogga nundi sumaaru dooramlo, holehonuru sameepamloni koodleelo, sumaaru 610 mee. etthulo, yea remdu nadulu ekamoutayi. aa chootu varku tunga mariyu bhadrala prayanam, varusaga, mariyu . tunga mariyu badra nadulu rendoo oche muulam (gangamoola) oddha praarambhamainappatiki, avi kontha dooram vidividiga pravahistayi, taruvaata avi kuudali gramamlo okadaanito okati kalisipotayi. anevalla akada nundi, misrama peruu, tungabadra vacchindi. ola tungabadra maidaanaala gunda payanistundi. sangaman taruvaata, saktivantamaina tungabadra nadi Davangere jillaaloni honnali, harihara taaluukaala gunda pravahistundi. tarwata bellari jillaaloni harapanahalli, hoovina hadagali, hagaribommanahalli, hospet mariyu siruguppa taaluukaala gunda pravahistundi. bellari jillaaloni siruguppa taaluukaaloo dani upanadaina vedavathi nadini andukuntundi. yea nadi bellari mariyu koppal jillala Madhya taruvaata bellari mariyu rayachur jillala Madhya sahaja sarihaddunu erparustundi. Kurnool jalla kauthaalam mandalam oddha AndhraPradesh‌loki praveshinchina taruvaata, adi mantraalayam gunda taruvaata Kurnool gunda pravahistundi. idi Kurnool sameepamlo dani upanadhi hindri nadini andukuntundi. Telangana raashtram, jogulamba gadwala jillaaloni gundimalla graama sameepamlo tungabadra krushnalo kalisipotundi. tungabadra mariyu krishna nadula sangaman ooka pavithra punhyakshetram - sangameswaram deevaalayam. shivamogga, Uttar qannada mariyu haveri jillala gunda pravahinchae varada nadi, karnaatakaloni Chikkamagaluru, Chitradurga mariyu bellari jillalalo pravahinchae vedavathi, AndhraPradesh‌loni Kurnool jillaaloo pravahinchae handrile tungabhadraku pradhaana upanadulu. anek upanadulu mariyu pravahalu yea upanadulalo cheratayi. kannadaloo "tunga paana, ganges snaana" aney prasidha sametha Pali, antey "ruchikaramgaa, tiipigaa umdae tunga neetini tragandi, pavithramainadani ganges nadhiloo snanam chaeyamdi" ani ardham. tungabadra nadi thoorpuku pravahistundi, telanganalo krushnaanadiloo kalustundi. ikda nundi krishna thoorpuku konasaagi bangaalaakhaatamlo kalustindi. tungabadra mariyu krishna Madhya tungabadra nadhiki uttaraana unna bhuubhaagaanni rayachur dob ani pilustharu. tungabadra pushkaralu pushkaralu hindus pavithramainadani punhyadinaalu. 12 samvathsaralaku okasari jarigee tungabhadranadi pushkaralu 2008 dissember maasamloo tungabadra nadi yokka pramukha teerapraantaalalo jarigaay. aandhra Pradesh loo Kurnool, telanganalo mahabub‌Nagar‌ jillalalo Bara nadi pravahistundi. yea nadi odduna unna pramukha praantaalaloo pushkarghat‌lu erpatuchesi paryatakula sandarsanaaniki vasatulu kalpinchi rashtra prabhuthvam pushkaralu nirvahimchimdi. Kurnool, mantraalayam, alampur taditara praantaalaloo pushkaralu ghananga nirvahinchabaddaayi. devalayas karnaatakaloni koppal jillaaloo tungabadra nadi odduna huligema alayam Pali. karnaatakaloni koppal jalla shivapur gramamlo tungabadra nadi odduna sivudiki ankitham cheyabadina markendeshwara alayam Pali. karnaatakaloni chick‌magaluru jillaaloo tunga nadi odduna shree shrengeri saradamba alayam Pali. tungabadra nadi odduna anek puraathana, pavithra sthalaalu unnayi. harihara oddha harihareshwaruni alayam Pali. adhunika humpi pattanham chuttuu vijayanagar shidhilaalu unnayi, idi saktivantamaina vijayanagar saamraajyam yokka rajadhani Kota, ippudu prapancha vaarasatva pradeesam. vijayanagar aalaya complexes shidhilaalatho sahaa yea pradeesam punaruddharinchabaduthonda. guruvu raghavendar swamy muula brindavanam AndhraPradesh loni Kurnool jalla mantraalayam oddha tungabadra nadi odduna Pali. alampur‌loo dakshinha kaasi gaaa piluvabadee shree jogulamba alayam Kurnool nundi 25 ki.mee. dooramlo Pali, ikda, tungabadra nadhiki Uttar odduna, praarambha chalukyas devalayala samuuhaanni nirminchaaru. nava braham devalayala samudaayam bhaaratadaesamloe aalaya nirmananiki sambamdhinchina tholi namuunaalaloo okati. AndhraPradesh loni Kurnool jalla sangameshwaramlo, anek pavithra nadulu kalise yea pradeesamloo, sivudiki ankitham cheyabadina sangameswaram alayam Pali. puraanaala prakaaram, okasari pandavas thama vanavasa samayamlo karnooluku vachcharu. srirsailam mallikarjun devaalayaanni sandarsinchina tarwata varu yea praanthamlo sivalimgaanni pratishtinchaalani nirnayinchukunnaru.kavuna dharmaraji (yudhishtirudu) tana sodharudu bheemunitho kaasi nundi ooka sivalimgaanni thisukuravalani cheppaadu. taruvaata varu, krishna, tungabadra mariyu itara iidu upanadula sangaman oddha lingaanni pratishtinchaaru. anevalla, linganiki sangameshwarudu (nadulu kalise sangaman) annana perochindi. aanakattalu Shivamogga nundi pravaahaaniki dadapu 15 ki.mee. edhurugaa gajanuru oddha tumo nadi meedugaa ooka aanakattanu nirminchaaru. lakkavalli oddha Bhadravati nundi sumaaru 15 ki.mee. pravaahaaniki edhurugaa bhadra nadi meedugaa maroka anicut nirminchabadindi. avi bahulaardhasaadhaka aanakattalu mariyu Shivamogga, Chikkamagaluru, davanagere, haveriloni bhoomulaku saaguneetini andistaayi. tungabadra nadi meedigaa tungabadra aanakattanu nirminchaaru. yea anicut karnaatakaloni hosapate pattanhaaniki sameepamlo Pali. idi bahulaardhasaadhaka anicut (bahulaardhasaadhaka aanakattalu vidyut utpatthi,neetipaarudala, varadhala nivaarana mariyu niyanthrana modalaina vatiki sahaayapadataayi). deeni nilwa saamarthyam 135 tmclu. ondru cheeradam kaaranamgaa, saamarthyam 30 tmclu taggindi. kaalaanuguna mariyu aalasya varshalu padithe, anicut 235 tm‌seela neetini vidudhala chesthundu. varshaakaalamlo kaaluvalloki neee cherinappudu adi nindipotundi. anicut pradhaana vaastusilpi madraasuku chendina tirumalai ayangar, viiru ooka inhaniir; ooka sadarana-priyojana haaluki atani peruu pettabadindi. idi gta samvatsaraalalo paryaataka pradaesamgaa marindi. tungabadra anicut vaarasatva pradaesamaina hampiki sameepamlo Pali. yea aanakattatho mudipadi unna pradhaana samasyalalo okati ondru cheeradam. deeni kaaranamgaa nilwa saamarthyam taggutondi. mro pradhaana samasya perugutunna kaalushyam, falithamgaa cheepala janaba taggutumdi. idi nadhipai aadhaarapadi jiivinche matsyakaarulanu teevramgaa prabhaavitam chestondi. Kurnool nagaranaki sameepamloni poduvaina sunkeshula aanakattaraayalaseemaku bhagiirathadugaa prasamsinchabade british inhaniir sar arthur cotton dwara 1860 loo tungabadra nadimeedigaa nirminchabadindi. vaasthavaaniki dinni britisherla samayamlo naukaayaanam choose nirminchaaru. Kadapa jillaku saguniti sarafara andinchadaaniki kotla vijayabhaskara reddy tungabadra barragini punarnirminchaaru. roddu mariyu railu ravaanhaa periginanduna, idi ippudu kesi kaluva dwara Kurnool, Kadapa jillalaku neetini sarafara chestondi. yea anicut dadapu neetini nilwa chesthundu. Kurnool, Kadapa jillaalalooni sumaaru bhoomiki saaguneetini andistundi. samasyalu paarishraamika kaalushyam tungabadra nadini debbateesindi, teestundi. karnaatakaloni Chikkamagaluru, shivamogga, Davangere, haveri, bellari, koppal, rayachur jillaalu mariyu AndhraPradesh loni Kurnool jillaaloo tungabadra odduna unna parisramalu,mainingulu apaaramaina vyarthaalanu utpatthi chestaayi. prathi savatsaram dadapu muudu kotla liitarla vyardhaalu shivamogga nundi tungalo vidudalavutunnaayi. idi Bhadravati, hospet lanty paarishraamika Kota kanni shivamogga nunchi vidudhala avutuna kaalushyam. tungabadra desamlo athantha kalushitamaina nadhulaloo okati. parisramala nundi pravaahaaniki kindigaa gamaniste, neee muduru gooddhuma ranguloki maari tiivramaina vasana kaligi untai. pariivaahaka praanthamlo chaaala gramalu nadi neetini taagadaaniki, snanam cheyadanki, pantalaku neee pettadaniki, chepalu pattadaniki mariyu pasuvula nitiki upayogistaayi, tungabadra nadi kaalushyam ilanti 10 lakshala mandhi prajalanu prabhaavitam chesindi. kramamga sambhavistunna cheepala maranala will tungabadra matasya sampadha tarigipoyindi, graama matsyakaarula jeevanopadhi dhebbathindhi. chitralahari moolaalu AndhraPradesh nadulu Karnataka nadulu mahabub Nagar jalla nadulu Kurnool jalla nadulu krushnaanadi upanadulu
రఘునాథ్‌పూర్ శాసనసభ నియోజకవర్గం పశ్చిమ బెంగాల్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పురూలియా జిల్లా, బంకురా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు పశ్చిమ బెంగాల్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
Gopalpura (245) (37490) భౌగోళికం, జనాభా Gopalpura (245) అన్నది అమృత్‌సర్ జిల్లాకు చెందిన Amritsar -I తాలూకాలోని గ్రామం, ఇది 2011 జనగణన ప్రకారం 230 ఇళ్లతో మొత్తం 1173 జనాభాతో 146 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. సమీప పట్టణమైన Majitha అన్నది 5 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 628, ఆడవారి సంఖ్య 545గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 673 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 37490. అక్షరాస్యత మొత్తం అక్షరాస్య జనాభా: 781 (66.58%) అక్షరాస్యులైన మగవారి జనాభా: 436 (69.43%) అక్షరాస్యులైన స్త్రీల జనాభా: 345 (63.3%) విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ బాలబడులుఉందిగ్రామంలో 1 ప్రైవేటు బాలబడులుఉంది గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలఉందిగ్రామంలో 1 ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలఉంది గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాలఉందిగ్రామంలో 1 ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాలఉంది గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాలఉందిగ్రామంలో 1 ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాలఉంది సమీపసీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాలలు (Jethuwal) గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప"ఆర్ట్స్, సైన్స్, కామర్సు డిగ్రీ కళాశాలలు" (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు (Jethuwal) గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపవైద్య కళాశాలలు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపమేనేజ్మెంట్ సంస్థలు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపపాలీటెక్నిక్ లు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపవృత్తివిద్యా శిక్షణ పాఠశాలలు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపఅనియత విద్యా కేంద్రాలు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపదివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపఇతర విద్యా సౌకర్యాలు (Amritsar) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యాలు సమీపసామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రంగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపమాతా శిశు సంరక్షణా కేంద్రాలు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపటి.బి వైద్యశాలలు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపఅలోపతీ ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది గ్రామంలో 1 ఆసుపత్రిఉంది సమీపపశు వైద్యశాలలుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపసంచార వైద్య శాలలు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపకుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలు గ్రామంలో 2 డిగ్రీలు లేని వైద్యుడుఉన్నాయి గ్రామంలో 2 మందుల దుకాణాలుఉన్నాయి తాగు నీరు శుద్ధిచేసిన కుళాయి నీరుగ్రామంలో లేదు శుద్ధి చేయని కుళాయి నీరుగ్రామంలో ఉంది మూత వేసిన బావుల నీరుగ్రామంలో లేదు మూత వేయని బావులు నీరుగ్రామంలో లేదు చేతిపంపుల నీరుగ్రామంలో ఉంది గొట్టపు బావులు / బోరు బావుల నీరుగ్రామంలో ఉంది ప్రవాహం నీరుగ్రామంలో లేదు నది / కాలువ నీరుగ్రామంలో ఉంది చెరువు/కొలను/సరస్సు నీరుగ్రామంలో లేదు పారిశుధ్యం మూసిన డ్రైనేజీగ్రామంలో లేదు. తెరిచిన డ్రైనేజీగ్రామంలో ఉంది. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా నీటి వనరుల్లోకి వదిలివేయబడుతోంది . పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం వస్తుంది. స్నానపు గదులతో కూడిన సామాజిక మరుగుదొడ్లుగ్రామంలో లేదు. స్నానపు గదులు లేని సామాజిక మరుగుదొడ్లుగ్రామంలో లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసుగ్రామంలో లేదు.సమీపపోస్టాఫీసు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది గ్రామ పిన్ కోడ్ టెలిఫోన్లు (లాండ్ లైన్లు) గ్రామంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసుగ్రామంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ కవరేజిగ్రామంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాలుగ్రామంలో లేదు.సమీపఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాలు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది ప్రైవేటు కొరియర్గ్రామంలో లేదు.సమీపప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసుగ్రామంలో ఉంది. ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు గ్రామంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్లుగ్రామంలో లేదు.సమీపరైల్వే స్టేషన్లుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ఆటోలుగ్రామంలో ఉంది. టాక్సీలుగ్రామంలో ఉంది. ట్రాక్టరుగ్రామంలో ఉంది. గ్రామం జాతీయ రహదారితో అనుసంధానం కాలేదు.సమీపజాతీయ రహదారి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రామం రాష్ట్ర హైవేతో అనుసంధానమై ఉంది. గ్రామం ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానమై ఉంది. గ్రామం ఇతర జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానమై ఉంది. సమీపనీటితో బౌండ్ అయిన మెకాదం రోడ్డు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది సమీపప్రయాణానికి అనువైన నీటి మార్గం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు ఏటియంగ్రామంలో లేదు.సమీపఏటియంగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. వ్యాపారాత్మక బ్యాంకుగ్రామంలో లేదు.సమీపవ్యాపారాత్మక బ్యాంకుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సహకార బ్యాంకుగ్రామంలో లేదు.సమీపసహకార బ్యాంకుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. వ్యవసాయ ఋణ సంఘంగ్రామంలో లేదు.సమీపవ్యవసాయ ఋణ సంఘంగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. స్వయం సహాయక బృందంగ్రామంలో లేదు.సమీపస్వయం సహాయక బృందంగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. పౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణంగ్రామంలో ఉంది. వారం వారీ సంతగ్రామంలో లేదు.సమీపవారం వారీ సంత గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీగ్రామంలో లేదు.సమీపవ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది "ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు" ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం) గ్రామంలో లేదు.సమీపఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం) గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం) గ్రామంలో ఉంది. ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం) గ్రామంలో లేదు.సమీపఇతర (పోషకాహార కేంద్రం) గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త) గ్రామంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామంలో ఉంది. సినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామంలో లేదు.సమీపసినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది గ్రంథాలయంగ్రామంలో ఉంది. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూంగ్రామంలో ఉంది. వార్తాపత్రిక సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్గ్రామంలో ఉంది. జనన & మరణ రిజిస్ట్రేషన్ కార్యాలయంగ్రామంలో ఉంది. విద్యుత్తు 16 గంటల పాటు (రోజుకు) గృహావసరాల నిమిత్తం వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 20 గంటల పాటు (రోజుకు) గృహావసరాల నిమిత్తం చలికాలం (అక్టోబరు-మార్చి) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 16 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 17 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం చలికాలం (అక్టోబరు-మార్చి) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 16 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 20 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం చలికాలం (అక్టోబరు-మార్చి) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 16 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 14 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ చలికాలం (అక్టోబరు-మార్చి) లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. భూమి వినియోగం Gopalpura (245) ఈ కింది భూమి వినియోగం ఏ ప్రకారం ఉందో చూపిస్తుంది (హెక్టార్లలో) : వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 36 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 110 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల భూ క్షేత్రం: 110 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో) : కాలువలు: 95 బావి / గొట్టపు బావి: 15 తయారీ Gopalpura (245) అన్నది ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి చేస్తోంది (ప్రాధాన్యతా క్రమంలో పై నుంచి కిందికి తగ్గుతూ) : Wheat, Tractor troly, Rice, Maize మూలాలు అమృత్ సర్ జిల్లా గ్రామాలు
antada, alluuri siitaaraamaraaju jalla, koyyuru mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina koyyuru nundi 31 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 50 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 149 illatho, 516 janaabhaatho 1034 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 253, aadavari sanka 263. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 516. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585678.pinn kood: 531087. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi. balabadi rajendrapalemlonu, praathamikonnatha paatasaala rajupetalonu, maadhyamika paatasaala errinaayudu paakaaluloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala koyyurulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narseepatnamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic narseepatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narseepatnamlonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu antaadalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. assembli poling steshion gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam antaadalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 65 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 787 hectares banjaru bhuumii: 69 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 113 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 167 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 15 hectares neetipaarudala soukaryalu antaadalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. itara vanarula dwara: 15 hectares utpatthi antaadalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jeedi, minumu moolaalu
కోరుట్ల, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, కోరుట్ల మండలానికి చెందిన గ్రామం. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. ఇది జిల్లాలోని ప్రధాన పట్టణాలలో ఒకటి. నూతనంగా చేయబడిన నియోజక వర్గాల పునర్వ్యవస్థీకరణ ప్రకారం ఇది శాసనసభ నియోజకవర్గానికి ప్రధాన కేంద్రం. 1988లో కోరుట్ల పురపాలకసంఘంగా ఏర్పడింది. 2010లో 2వ గ్రేడ్ పురపాలకసంఘంగా మార్చబడింది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం జనాభా - 1,08,346  • మగ- 53724 • ఆడ- 54622. చరిత్ర ఇంతకుముందు ఈ వూరి పేరు "కొరవట్టు" లేదా "కొరవట్లు" అనీ, నిజాం పాలన కాలంలో "కోరుట్ల"గా రూపాంతరం చెందిందనీ అంటారు. కోరుట్ల కోనేరులో సా.శ.1042-1068 కాలంనాటి శిలాశాసనం లభించింది. కోరుట్లకు వేయి సంవత్సరాల పైబడి చరిత్ర ఉందని తెలుస్తుంది. జైనులు, కళ్యాణి చాళుక్యులు, వేములవాడ చాళుక్యులు, రాష్ట్రకూటులు ఈ ప్రాంతాన్ని వివిధ దశలలో పాలించారు.ఈ పట్టణం కోట చారిత్రికంగా ఆరు బురుజుల మధ్య నిర్మించబడిందని అంటారు. వాటిలో ఐదు బురుజులు ఇప్పటికీ ఉన్నాయి. ఈ బురుజులను కలిపే పెద్ద గోడ ఉండేది. ఆ గోడపై ఒక కారు వెళ్ళవచ్చును. గోడ వెలుపల మరింత రక్షణ కోసం ఒక కందకం ఉండేది. ఆప్రాంతం ఇప్పటికీ "కాల్వగడ్డ" అని పిలువబడుతుంది. కోట మధ్య ఆవరణలో రాతి గట్టులతో త్రవ్వబడిన ఒక కోనేరు ఉంది. అక్కడి వెంకటేశ్వరస్వామి, వేణుగోపాలస్వామి మందిరాలు ఇప్పటికీ ఉన్నాయి. చూడ దగినవి కోరుట్లలో సాయిబాబా మందిరం, అయ్యప్ప గుడి, నాగేశ్వరస్వామి గుడి, రామాలయం, వెంకటేశ్వరస్వామి గుడి, అష్టలక్ష్మి దేవాలయం వంటి పలు మందిరాలు ఉన్నాయి. దేవీ నవరాత్రులు, దీపావళి, శ్రీరామనవమి, సంక్రాంతి వంటి పండుగలు ఘనంగా నిర్వహిస్తారు. శ్రీ మార్కండేయ మందిరం నిజాం కాలంలో, 1925లో కట్టబడింది. ఇటీవల అదే స్థలంలో కోటి నవదుర్గాశివ మార్కండేయ మందిరం నిర్మించారు. ఈ నిర్మాణంలో కోటి దుర్గామాత ప్రతిమలను వాడారు. ఆ ప్రక్కనే శివమార్కండేయ మందిరాన్ని కట్టారు. ప్రతి సంవత్సరం ఇక్కడ దేవీ నవరాత్రి మహోత్సవాలను పెద్దయెత్తున నిర్వహిస్తారు. వాసవి మాత ఆలయం కూడా ఉంది. కోరుట్ల బస్‌స్టాండుకు 2 కి.మీ. దూరంలో కోరుట్ల వాగు (సాయిరాం నది) వడ్డునషిర్డీ సాయిబాబా గుడి కట్టారు. 20 ఎకరాల స్థలంలో కట్టబడిన ఈ అందమైన మందిరాన్ని అక్కడ రెండవ షిరిడి అంటారు. షిరిడిసాయి పుణ్యతిథినాడు వేలాది భక్తులు ఇక్కడికి వచ్చి సాయిబాబాను దర్శించుకొంటారు. ఈ ఆలయ ప్రాంగణంలో ఒక గ్రంథాలయం, ఫంక్షన్ హాల్, ధర్మశాల, ధునిశాల, అర్చకుల గృహాలు, ఇతర నిర్వాహక భవనాలు ఉన్నాయి. కోరుట్లకు 5 కి.మీ. దూరంలో నాగులపేట గ్రామం వద్ద పెద్ద సైఫన్ (ఆసియాలో రెండవ పెద్దది కావచ్చును ఉంది. శ్రీరాంసాగర్ ప్రాజెక్టు కాలువ కోరుట్ల వాగును క్రాస్ చేయడానికి వీలుగా అండర్‌గ్రౌండ్ కల్వర్ట్ నిర్మించారు. శ్రీరాంసాగర్ ప్రాజెక్టు కాలువ నీరు కోరుట్ల వాగులు లంబంగా ప్రవహించి సైఫన్ ద్వారా బయలువెళుతుంది. 1953-1973లో కట్టబడిన ఈ సైఫన్ విశిష్టమైన డిజైను చేసిన ఇంజినీరు పేరుమీద దీనిని "పి.ఎస్.రామకృష్ణరాజు సైఫన్" అంటారు. కోరుట్లకు 7 కి.మీ. దూరంలో పైడిమడుగు వద్ద పెద్ద మర్రి చెట్టు ఉంది. ఈ చెట్టు 7 ఎకరాల స్థలంలో విస్తరించి ఉంది. ఇది 200 సంవత్సరాల పైబడిన వృక్షమని అంటారు. కోరుట్ల సమీపంలో వేములవాడ వెళ్లేదారిలో ఉన్న "అల్లమయ్య గుట్ట" అనే చిన్న కొండపై ఒక గుడి, ఒక మసీదు ప్రక్కప్రక్కనే ఉన్నాయి. ఇది మత సామరస్యానికి ప్రతీకగా భావిస్తారు. అల్లమయ్య గుట్టపైన అయ్యప్ప గుడి, జ్ఞానసరస్వతి గుడి ఉన్నాయి. అయ్యప్ప గుడిని రెండవ శబరిమల అంటారు. నవంబరు-డిసెంబరు మాసాలలో అయ్యప్ప దీక్ష, భజన, అయ్యప్ప జాతర వంటి కార్యక్రమాలు వైభవంగా జరుగుతాయి. అయ్యప్ప గుడి ప్రక్కనే పెద్ద మసీదు ఉంది. రంజాన్, బక్రీద్ వంటి ప్రత్యేక దినాలలో ఇక్కడికి పెద్దసంఖ్యలో ముస్లింలు వచ్చి ప్రార్థనలు చేస్తారు. ఇంకా కోరుట్ల సమీపంలో వేములవాడ (45 మైళ్ళు), ధర్మపురి (30 మైళ్ళు), కొండగట్టు (20 మైళ్ళు) వంటి ప్రసిద్ధ క్షేత్రాలున్నాయి. విద్యా సౌకర్యాలు వందల సంవత్సరాలుగా కోరుట్ల ఒక విద్యాకేంద్రంగా వర్ధిల్లింది. సేనాపతి నృసింహాచారి అనే పండితుడు ఇక్కడ కాళ్వగడ్డ వద్ద ఒక సంస్కృత పాఠశాలను, వేదపాఠశాలను నెలకొలిపాడు. కోరుట్లలో ఉన్న విద్యాలయాలు సిద్దార్ధ ఉన్నత పాఠశాల శ్రీ సరస్వతి శిశుమందిరం నవజ్యోతి హై స్కూల్, కల్లూర్ రోడ్, కోరుట్ల ప్రభుత్వ డిగ్రీ కాలేజి ప్రభుత్వ జూనియర్ కాలేజి ప్రభుత్వ పాలిటెక్నిక్ కళాశాల. ప్రభుత్వ పశువైద్య కళాశాల ప్రభత్వ వృత్తి విద్య కళాశాల బాలుర జిల్లా పరిషత్ ఉన్నత పాఠశాల. బాలికల జిల్లా పరిషత్ ఉన్నత పాఠశాల. రష్మి ధర్తేజా డిగ్రీ కాలేజి, బి.ఎడ్. కాలేజి. అరుణోదయ డీగ్రీ కలశాల కలశాల పొతని రాజెష్ బాబు జూనియర్ కాలేజి శ్రీ విద్యార్థిజూనియర్ కాలేజి శివనందిని ఉన్నత పాఠశాల సాయి జీనియస్ ఉన్నత పాఠశాల సహృదయ్ ఉన్నత పాఠశాల మహాత్మ విద్యాలయం ఆదర్శ విద్యాలయం గౌతమి ఉన్నత పాఠశాల S.F.S (e/m) గౌతమ్ మోడల్ ఉన్నత పాఠశాల (e/m) లిటిల్ జీనియస్ ఉన్నత పాఠశాల రవాణా సౌకర్యాలు రాష్ట్ర రాజధాని హైద్రాబాదు మహాత్మాగాంధీ బస్ ప్రాంగణం 55వ నెంబరు ప్లాటుఫారం నుండి రోడ్డు రవాణా సంస్థ బస్సులు సౌకర్యం ఉంది. సికింద్రాబాదు జూబ్లి బస్ ప్రాంగణం నుండి సిద్దిపేట, కరీంనగర్, జగిత్యాల్ మీదుగా కోరుట్ల చేరుకోవచ్చు. సికింద్రాబాదు జూబ్లి బస్ ప్రాంగణం నుండి రామాయంపేట, కామారెడ్డి, ఆర్మూర్, మెట్ పల్లి, మీదుగా కోరుట్ల చేరుకోవచ్చు. సికింద్రాబాదు జూబ్లి బస్ ప్రాంగణం నుండి సిద్దిపేట, వేములవాడ, రుద్రంగి, కత్లాపూర్ మీదుగా కోరుట్ల చేరుకోవచ్చు. గ్రామ ప్రముఖులు గోనె రాజేంద్ర ప్ర‌సాద్.- ప్ర‌ముఖ మోటివేష‌న్ కౌన్సెల‌ర్. ఎండి అలీముద్దీన్ - ప్రముఖ సామాజిక కార్యకర్త రుద్ర శ్రీనివాస్ - జగిత్యాల పద్మశాలి సంఘ జిల్లా అధ్యక్షుడు వైద్య సౌకర్యాలు కోరుట్ల పట్టణంలో ఐదు ప్రవేటు హాస్పటల్స్ ఉన్నాయి. సురేఖ నర్శింగ్ హోమ్, గోవిందగిరి నగర్, ముత్యాలవాడ. న్యూ లైఫ్ హాస్పిటల్,న్యూ మునిసిపల్ ఆఫీస్,దగ్గర కోరుట్ల. కోరుట్ల నర్శింగ్ హోమ్, హాజీపూర, కొత్త బస్సుస్టాండు దగ్గర, శివసాయి హాస్పటల్, ప్రకాశం రోడ్డు, పాత మునిసిపల్ కార్యాలయం వధ్ద. డాక్టరు దిలీప్ రావు చిల్డ్రన్స్ హాస్పటల్, ప్రకాశం రోడ్డు. డాక్టరు రవి చిల్డ్రన్స్ హాస్పటల్, ఇందిర రోడ్డు, ఆనంద్ సెలెక్షన్ సెంటర్ వధ్ద. విజయా హాస్పిటల్. కొంతం హోమియో క్లినిక్ మూలాలు వెలుపలి లింకులు తెలంగాణ నగరాలు, పట్టణాలు
తురకపాలెం గుంటూరు జిల్లా, గుంటూరు మండలం లోని రెవెన్యూయేతర గ్రామం. గ్రామ చరిత్ర ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాజధాని ప్రాంత అభివృద్ధి ప్రాధికార సంస్థ (సీఆర్‌డీఏ) పరిధిలోకి వస్తున్న మండలాలు, గ్రామాలను ప్రభుత్వం విడిగా గుర్తిస్తూ ఉత్తర్వులు జారీచేసింది. ప్రస్తుతం గుర్తించిన వాటిలోని చాలా గ్రామాలు వీజీటీఎం పరిధిలో ఉన్నాయి. గతంలో వీజీటీఎం పరిధిలో ఉన్న వాటితోపాటుగా ఇప్పుడు మరిన్ని కొన్ని గ్రామాలు చేరాయి. సీఆర్‌డీఏ పరిధిలోకి వచ్చే గుంటూరు, కృష్ణా జిల్లాల్లోని మండలాలు, గ్రామాలను గుర్తిస్తూ పురపాలక శాఖ ముఖ్య కార్యదర్శి ఉత్తర్వులు జారీ చేశారు. గుంటూరు జిల్లా పరిధిలోని మండలాలు తాడేపల్లి, మంగళగిరి, తుళ్లూరు, దుగ్గిరాల, తెనాలి, తాడికొండ, గుంటూరు మండలం, చేబ్రోలు, మేడికొండూరు, పెదకాకాని, వట్టిచెరుకూరు, అమరావతి, కొల్లిపర, వేమూరు, కొల్లూరు, అమృతలూరు, చుండూరు మండలాలతో పాటు ఆయా మండలాల పట్టణ ప్రాంతం కూడా సీఆర్‌డీఏ పరిధిలోకి వస్తుంది. గ్రామ పంచాయతీ 2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో నక్కా నాగేశ్వరరావు సర్పంచిగా ఎన్నికైనాడు. మూలాలు చిత్రమాలిక ఆంధ్రప్రదేశ్ సీఆర్‌డీఏ గ్రామాలు గుంటూరు మండలం లోని రెవిన్యూయేతర గ్రామాలు
"మున్నావారిపాలెం" గుంటూరు జిల్లా బాపట్ల మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. ఈ గ్రామం పట్టణంలో కలిసిపోయింది. గ్రామములోని దర్శనీయ ప్రదేశములు/దేవాలయములు శ్రీ గోపయ్యస్వామి సమేత శ్రీ లక్ష్మీతిరుపతమ్మ తల్లి ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో 2015, మార్చి-5వ తేదీ, ఫాల్గుణ పౌర్ణమి, గురువారం నాడు అమ్మవారి కల్యాణోత్సవం నిర్వహించెదరు.మరుసటిరోజు శుక్రవారం నాడు తిరునాళ్ళు నిర్వహించెదరు.
kawach vyvasta anede reesearch desines & standerds aarganyjeshan (RDSO) dwara bhartia railway desheeyamgaa abhivruddhi chosen automatic railu rakshana (ATP) vyvasta. yea train kolijan avoidance sistom (tcac) ni 2011-12loo amaluloeki techhaaru. 2019loo deeniki ‘kawach’ aney peruu pettaaru. railway vibhaagam 2022loo deeni abhvruddhini porthi chesindi. pramaadaalanu purtiga nivarinchadam yea vyvasta lakshyam. kawach vyvasta bhadrataa samagratha stayi 4. stayi 4 antey 10 vaela samvatsaaraallo okka porpatu Bara jarigee avaksam untundani anchana. kawach yerpatuku kilometeruku roo. 54 lakshalu karchu avuthundi. lakshanhaalu rudd signal padesinappudu railu munduku vellakunda niroodhinchadam. athi vaegaanni niroodhinchadam choose swayamchaalakangaa brakes vaeyadam. leval crossing sameepinchinappudu swayamchaalakangaa harass moginchadam. kawach vyavasthalu kaligi unna remdu raillu dheekonakunda nivarinchadam. atyavasara paristhitilo sos messejulu pampinchadam. nett‌varey maniter sistom dwara railla kadalikalannintipainaa kendreekruta paryavekshan. paniteeru kawach vyvasta sameepamloni raillu, trac‌lato samanvayam cheyadanki high-freequency rdi signal‌lanu upayogistundi. idi elctronic parikaraalu, locomotive‌lalo, signalling sistom‌loo alaage trac‌lalo in‌stall cheyabadina rdi freequency identification (RFID) parikaraala samithi. railu crosse-trac dheekonakunda nirodhinchadaaniki 5 ki.mee paridhilooni anni itara raillanu yea vyavasthani upayoginchi nilipivestaaru. train drivar eppudaiana signal jump cheestee idi atyavasara heccharikanu pampistundi. pogamanchu unnappudu sarigaa kanipinchakapoyina yea vyvasta pania chesthundu. oche trac pai remdu raillu gurtinchabadite, sos comaand rendintikee stationary kawach dwara sos nu pampistundi. raillu,.stationary kawach unit nundi atuvanti loekoe nirdishta sos ni svikarinchina tarwata, svayamchalaka brake‌l dwara raillu aapiveyabadataayi. signal passes ayyi pramaadamloo unna railunu, tin (trac identification nambar) sahayamtho railu dheekonadaanni nirodhistundi. pradhaana Jalor ippatike railunu kaligi unna, lupe Jalor‌ loo mro railu aagi unna, each railu lupe Jalor‌loki praveshinchadaniki mundhey alaaramlanu pemchi, brake‌lanu vaysi railunu aaputundi. pradarsana 2022 marchi 4na sikindraabaad deveeson‌loni gullaguda, chittigidda railvestationla Madhya dinni tolisari parikshinchaaru. okavaipu nunchi bayaludaerina railulo railvemantri aswini vaisshnav kurchoni undaga, adae trac‌pai mro vaipu nunchi vachey railulo railway boardu chhyrman, sioo viney kumar tripathi prayaaninchaaru. athi vaegamgaa prayaanistunna remdu raillu sariggaa 400 meetarla dooramlo driverla prameeyam lekundane swayamchaalakangaa brake‌lanu vartimpajeyadam, tadwara dheekonadam nivaarinchabadindi. vistarana kawach, dakshinha Madhya railway zoan‌loo 65 locomotive‌lu, 1445 ki.mee margam, 134 steshion‌lalo amalu cheyabaduthoondhi, ayithe 1200 ki.mee Bara amaluloo Pali. bhartia railway mishan raftar projekt‌loo bhaagamgaa newdilli-Mumbai pradhaana maargamu, haora-Delhi main Jalor 3000 ki.mee margamlo amalu cheyadanki mundhu kawach automatic protection sistom 160 keempihech garista vaegamtho roopondinchabadutundi. efvai 2022-23 choose bhaaratadaesam union budgett‌loo 2000 ki.mee trac‌loo kawach vyavasthanu tvaritagatina amalu cheyadanki nidhulu ketayinchabaddayi, golden chaturbhuji railu margam 34,000 ki.mee trac‌pai amalunu manjuru chesindi. kotthaga nirmimchina dableugi-9hecheh kawach automatic protection sistom‌thoo amarchabadi umtumdi, yea locomotive‌lu 120 keempihech garista vaegamtho ruupomdimchabaddaayi. moolaalu bhartia railvelu railu rakshana vyavasthalu
చెవిపోగు వెలుపలి చెవికి కుట్టించుకొనే ఒక విధమైన ఆభరణము. ఇవి ఎక్కువగా స్త్రీలు చెవి తమ్మికి ధరిస్తారు. కొన్ని చెవిపోగులు వేలాడుతున్న చిన్న గొలుసు మాదిరిగా గాని లేదా రింగు మాదిరిగా ఉంటాయి.తెలుగు సంప్రదాయంలో మొదటి సారిగా చెవి కుట్టించుకోవడం ఒక శుభకార్యం (కర్ణ భూషణ)లాగా చేస్తారు. సాధారణంగా పుట్టిన శిశువుకు మొదటిసారిగా కేశఖండన (తలనీలాలు తీయడం) చేసేటప్పుడు దీనిని కూడా కలిపి చేస్తారు. ఎక్కడ కుట్టించాలి భారతదేశంలో ఎక్కువగా చెవి తమ్మెకి ధరిస్తారు. కాని పాశ్చాత్యులు వీటిని చాలా ప్రదేశాలలో కుట్టించుకొంటున్నారు. ఆభరణాలు
peeyush jha Uttar Pradesh ku chendina cinma dharshakudu, skreen play rachayita. tholi jeevitam peeyush jha Uttar Pradesh rashtramloni jhaanseelo janminchaadu. mumbailoo tana paatasaala vidyanu, Mumbai vishvavidyaalayanloo psychologylo byaachilar degreeni porthi Akola. keje somaiah institut af manage‌ment stuudies und reesearch nundi mba chesudu. vyaktigata jeevitam jhaaku vartha-media pramukhuraalu priyaanka sinhaato vivaham jargindi. cinemalu rachana, darsakatvam siconder (2009) king af biollywood (2004) chhalo America (1999) tv/otiti/webb sholu chakravyuh – ooka in‌spector virkar crime dhrillar (2021) - yea emx originally webb siriis peeyush jha raasina mudava pustakam "anty-social nett‌varey" aadhaaramga, atani in‌spector virkar crime-dhrillar siriis pusthakaala nundi ruupomdimchabadimdi audeo-fiction/pad‌caaste sholu bombay strangler ke khouf‌nock tapes (2021) - peeyush jha iteevale yea 8-episode‌l porthi-caaste amejaan audible originally audeo-fiction siriis‌ni vraasi srujanaatmakamgaa darsakatvam vahinchaadu. rachanalu navalale mumbaisthan (2012) compasses boxes kiler: inspektaar vikrar crime dhrillar (2013) anty social nett‌varey: in‌spector wickrer crime dhrillar (2014) rakshas: bharathadesapu nambar 1 seeriyal kiler (2016) gurles af mumbaistan (2020) kadhalu "dhi greeat eandian bovel move‌ment" (2017) "dhi urinationalist" (2019) fillm festivals chalo America : internationale fillm festival af india, 1999loo eandian panorama vibhaagam; sanggai, kairo, shaan diyaagoo, dhaka, atlanta antarjaateeya chalana chithrotsavaalu. king af biollywood : yukeloni braad‌faired‌loo antarjaateeya chalana chithrotsavaalu (bite dhi mango festival); tel avive, izrael; nuyaark Kota; toranto, kanada; melbourne, austrelia. siconder : antarjaateeya chalanachitrotsavaalu, dubaayi, canadalooni edmanton, nuyaark‌,jarmaneelooni stut‌gaart awardee prathipaadanalu siconder 2010 starr skreen awaards‌loo 'movies dhath mek Una differences' choose ramya‌nath goenka avaarduku empikayyadu. parjan dastur 2010 starr skreen awaards‌loo siconder‌ cinemalo paathraku utthama balanatiga empikayyadu. parjan dastur dhi makas starr‌duust awaards 2010loo brake‌throu per‌formans - natudu choose naamineet cheyabaddaadu. tata litt lyv breast phast boq award-2012 choose mumbaistan chalakalampatu jaabithaa cheyabadindhi. moolaalu bayati linkulu piush jha Goodreads Mumbai vishwavidyaalayam puurvavidyaarthulu jeevisthunna prajalu Uttar Pradesh rachayitalu Uttar Pradesh vyaktulu hiindi cinma darshakulu hiindi cinma rachayitalu
kao, viswanatha darsakatvamlo. loo vidudalaina ooka telegu cinma 1992indhulo chrianjeevi. meenakashi seshadri, jandyala pradhaana paatralu poeshimchaaru, yea chitranni puurnoodaya moviie creeations pathakama edida nageshwararao nirmimchaadu. em. em. keeravani yea chithraaniki sangeetam amdimchaadu. chrianjeevi indhulo ooka sunnitamaina patra poeshimchaadu. idi boxoffice oddha antha vijayavantam kaledhu. ayithe manchi kathaachitramgaa peruu tecchukondi. chiranjeeviki yea cinemalo paathraku nandy awardee labhinchindi. chitra katha. maadhavudu chrianjeevi (ooka palleloo pasuvula kaapari) ooka upaadhyaayudi. jandyala (intiki nammakamaina thoodu) upaadhyaayuni koothuru haema. meenakashi seshadri (ki maadhavudu manchi dostu)maadhavudu pasuvulanu kaastuntaadu. natakalalo veashaluu kudaa vestuntaadu. haema thandri manchi kavi. conei kavithwaniki aadarana lenanduna aatani kavitvaanni prachurinchalekapotadu, haema akka ooka jameendaari kutumbaaniki kodaluga velluthundhi. aa vivaahaniki maadhavudu variki theliyakunda kontha sahayam chestad. taruvaata tana pasuvulannintini ammesi. jandyala kavithalanu mudrimpajestaadu, atani abhimananiki sanhooshinchi aa kavi tana rachanalaku maadhavunni kruthibhartagaa chestad. garbhavatigaa unna akkaku saayamgaa vellina haema baava atyaachaaraaniki gurai pichidaipotundi. amenu kaapaadadaaniki maadhavudu pichivanila natinchi aama unna pichchaasupatrilo cry anno baadhalanu sahistaadu. pichi kudhirina haema thama Madhya antarleenamgaa unna premanu grahinchi atanini pellaadaalani korukuntundi. thama Madhya unna antaraala kaaranamgaa maadhavudu adi chaaala anuchitamainadani bhaavistaadu. ayithe hemanu pelli chesukovalanukonna yuvakudu. sharath badu (vaari madhyanunna premanu grahinchi varini oppisthadu) taaraaganam. chrianjeevi maadhava .... jandyala schul teachar .... haema thandri (jandyala yea okka cinemalone natinchaadu) - meenakashi seshadri. haema .... sharath badu sripathy .... aallu ramalingaiah sripathy thandri .... giitha lalita .... nirmalamma brahmaandam kaikaala satyanarayna shilpa pichchaasupatrilo narsu....... kalpanaa ray pichchaasupatrilo narsu........ suttivelu vijaya chandar bhabha...........prasad badu pichchaasupatrilo guardu........paatalu athala vitala paataala gayakudu (yess: p.balasubramanian.aura) ammaka chellaa, bapure brahmaku chellaa! chukkallara chupullara ekkadamma jabilli!! chukkallara chupullara ekkadamma jabilli 1 gayakudu 2 (yess: p.balasubramanian.puvvu navvae guvva navvae) gayakudu (yess: p.balasubramanian.odi odi odiyappa) gayakudu (yess: p.balasubramanian.nandy utthama chithraalu) chrianjeevi natinchina cinemalu kao vishwanaadh darsakatvam vahimchina cinemalu. brahmaandam natinchina cinemalu aallu ramalingaiah natinchina chithraalu suthi velu natinchina cinemalu satyanarayna natinchina chithraalu kalpanaa ray natinchina cinemalu nirmalamma natinchina cinemalu apanindalu aadavaallakenaa cinma drama entertainer chitram
పోకలగూడెం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, భద్రాద్రి కొత్తగూడెం జిల్లా, చంద్రుగొండ మండలంలోని గ్రామం. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం అవిభక్త ఖమ్మం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. ఇది మండల కేంద్రమైన చంద్రుగొండ నుండి 9 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కొత్తగూడెం నుండి 28 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 944 ఇళ్లతో, 3628 జనాభాతో 1888 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1828, ఆడవారి సంఖ్య 1800. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 87 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 2897. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 579485. పిన్ కోడ్: 507116. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఆరు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి కొత్తగూడెంలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల అన్నపురెడ్డిపల్లిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు కొత్తగూడెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఖమ్మంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు కొత్తగూడెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల చంద్రుగొండలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం కొత్తగూడెంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఖమ్మం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పోకలగూడెంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామం సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం కిందకు రావట్లేదు. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోకలగూడెంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పోకలగూడెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 403 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 500 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 244 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 40 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 400 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 300 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 657 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 82 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పోకలగూడెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 8 హెక్టార్లు చెరువులు: 73 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పోకలగూడెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి, మిరప మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
హిరియూరు శాసనసభ నియోజకవర్గం కర్ణాటక రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం చిత్రదుర్గ జిల్లా, గుల్బర్గా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఎనిమిది శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు కర్ణాటక శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
కొభాయి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, ఆదిలాబాద్ జిల్లా, బేల మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన బేల నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆదిలాబాద్ నుండి 36 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు, ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 199 ఇళ్లతో, 876 జనాభాతో 297 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 452, ఆడవారి సంఖ్య 424. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 17 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 297. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 569082.పిన్ కోడ్: 504309. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు బేలలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల బేలలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు ఆదిలాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ ఆదిలాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఆదిలాబాద్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కొభైలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొభైలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 49 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 15 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 25 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 206 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 206 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కొభైలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, సోయాబీన్, కంది మూలాలు
mrunmayee godbole, mahaaraashtraku chendina cinma nati. paresh mokashi darsakatvam vahimchina chi waa chi sou caa aney maraatii cinemalo natinchi prashamsalu andhukundhi. jananam mrunmayi mahaaraashtraloni puunheeloo janminchindhi. eeme thandri srirang godbole maraatii nataka-tivi-cinma natudu, dharshakudu, rachayita, nirmaatagaa raaninchaadu. vyaktigata jeevitam mrunmayiki 2017loo nikhil mahajan thoo vivaham jargindi. natanarangam mrunmayi, raj‌wade und sons‌ cinemalo tolisariga natinchindi. tarwata chintuu, chi waa chi sou caa vento palu cinemalalo vividha paatralu pooshinchindi. cinma tiichaa bop tyacha bop (2011) chintuu (2012) rajwade und sons (2015) weiss mhmje weiss (2015) crd (2016) chi waa chi sou caa (2017) dier moli (2018) pyaad human (2018) yee Rae yee Rae paisa 2 (2019) avvanchit (2021) zimmah (2021) viswanatha (2021) dier moli (2022) webb siriis vans e iar (emx player‌, 2019) high (emx player 2020) moolaalu bhartia cinma natimanulu jeevisthunna prajalu maraatii cinma natimanulu Maharashtra mahilalu Maharashtra cinma natimanulu
1994 నాటి ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర శాసనసభ ఎన్నికలు 1994 డిసెంబరులో 294 నియోజకవర్గాలలో జరిగాయి. ఆంధ్రప్రదేశ్‌లో ఐదేళ్లపాటు పాలించే ప్రభుత్వాన్ని ఎన్నుకునేందుకు ఈ ఎన్నికలు జరిగాయి. తెలుగుదేశం పార్టీ 226 స్థానాల్లో గెలిచి భారీ మెజారిటీ సాధించింది. భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ 26 సీట్లు మాత్రమే గెలుచుకుంది. రాష్ట్ర ముఖ్యమంత్రిగా ఎన్టీఆర్ 3వసారి ప్రమాణ స్వీకారం చేశాడు. సంయుక్త ఆంధ్రప్రదేశ్‌ శాసనసభలో 294 నియోజకవర్గాలుండేవి. 1994 ఎన్నికల నాటికిషెడ్యూల్డ్ కులాల అభ్యర్థులకు 39 నియోజకవర్గాలు, షెడ్యూల్డ్ తెగల అభ్యర్థులకు 15 నియోజకవర్గాలు రిజర్వ్ చేసి ఉన్నాయి. ఫలితాలు నియోజకవర్గం వారీగా ఫలితాలు మూలాలు ఆంధ్రప్రదేశ్ శాసనసభ ఎన్నికలు
katikapalli, vis‌orr jalla, duvvuru mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. moolaalu velupali lankelu
కాంభోజ రాజు కథ 1967లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. అనంతలక్ష్మి ప్రొడక్షన్స్ పతాకంపై దగ్గుబాటి భాస్కర రావు, కోసరాజు భానుప్రసాద్ లు నిర్మించిన ఈ సినిమాకు కమలాకర కామేశ్వరరావు దర్శకత్వం వహించాడు. శోభన్ బాబు, గుమ్మడి, రమణారెడ్డి ప్రధాన తారాగణంగా రూపొందిన ఈ సినిమాకు టి.వి.రాజు సంగీతాన్నందించాడు. తారాగణం శోభన్ బాబు గుమ్మడి వెంకటేశ్వరరావు టి.వి.రమణారెడ్డి బాలయ్య మన్నవ అంజలీ దేవి ఎల్. విజయలక్ష్మి రాజశ్రీ వాణిశ్రీ చలం రాజబాబు బాలకృష్ణ, ధూళీపాళ పాటలు: అందాల రవలితో పొందైన నడకలు(పద్యం) ఘంటసాల రచన:కొసరాజు. ఓ రమణీయ గాత్రి చెలి (పద్యం). ఘంటసాల.రచన: కొసరాజు మందోయమ్మ మందు . ఘంటసాల.రచన:కొసరాజు. ఊగని మాను ఆకుగావలే ఘంటసాల, బృందం.రచన: కొసరాజు . రావే రావే రావే చెలి ఘంటసాల. రచన: సి నారాయణ రెడ్డి గాఢ నిద్రలో సైతం ఘంటసాల, సుశీల.రచన: కొసరాజు. సాంకేతిక వర్గం దర్శకత్వం: కమలాకర కామేశ్వరరావు స్టూడియో: అనంతలక్ష్మి ప్రొడక్షన్స్ నిర్మాత: దగ్గుబాటి భాస్కర రావు, కోసరజు భానుప్రసాద్; ఛాయాగ్రాహకుడు: ఎస్.వెంకట రత్నం; కూర్పు: అక్కినేని సంజీవి రావు; స్వరకర్త: టి.వి.రాజు; గేయ రచయిత: కోసరాజు రాఘవయ్య చౌదరి, సి.నారాయణ రెడ్డి విడుదల తేదీ: డిసెంబర్ 29, 1967 మూలాలు బాహ్య లంకెలు శోభన్ బాబు నటించిన సినిమాలు గుమ్మడి నటించిన చిత్రాలు
ఖ్వాజా అహ్మదుద్దీన్ తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన వాగ్గేయకారుడు. జీవిత విశేషాలు అహ్మదుద్దీన్ 1905వ సంవత్సరంలో షేక్ బాలె సాహెబ్, ఫఖ్రున్నిసాబేగం దంపతులకు నాగర్‌కర్నూల్ జిల్లాలో వసంతాపురం గ్రామంలో జన్మించాడు. పదకొండేళ్ళ వయసులో అల్లాజీ అవదూత దర్శనం, పన్నెండేళ్ళ వయసులో అల్లాజీ అనుగ్రహం లభించాయి. రచనా ప్రస్థానం ఈయన రాసిన కృతులు అహ్మదుద్దీన్ ఆత్మతత్త్వములు పేరుతో ఐదు భాగాల గ్రంథంగా మొదటి ప్రచురణ 1952లో, రెండవ ప్రచురణ 1997లో వెలువడింది. ఈ తత్త్వాలన్ని పాడుకునేందుకు వీలుగా ఉండడమేకాకుండా, వినడానికి శ్రావ్యంగా ఉంటాయి. ఉర్దూలో దాదాపు 32 గజల్స్ రాశాడు. మరణం ఈయన 1970, అక్టోబరు 20న మరణించాడు. మూలాలు వాగ్గేయ కారులు 1905 జననాలు 1970 మరణాలు నాగర్‌కర్నూల్ జిల్లా కవులు నాగర్‌కర్నూల్ జిల్లా వ్యక్తులు
తాష్కెంట్ ఫైల్స్ అనేది 2019 సంవత్సరంలో భారతీయ భాష హిందీలో దరర్శకుడు వివేక్ అగ్నిహోత్రి నిర్మించిన ఉద్రేక చలనచిత్రం. ఈ చిత్రంలో భారత మాజీ ప్రధాని లాల్ బహదూర్ శాస్త్రి మరణం వెనుక ఉన్న కుట్రలు, కారణాలపై విశ్లేషణను చిత్రించారు. వివేక్ అగ్నిహోత్రి రచన, దర్శకత్వం వహించిన ఇందులో శ్వేతా బసు ప్రసాద్, నసీరుద్దీన్ షా, మిథున్ చక్రవర్తి ప్రధాన పాత్రలు పోషించారు. ఈ చిత్రం 2019 ఏప్రిల్ 12న విడుదలైంది, దీనికి విమర్శకుల నుండి మిశ్రమ సమీక్షలు అందాయి. ఈ చిత్రం బాక్సాఫీస్ స్లీపర్ హిట్ అయింది . తారాగణం శ్యామ్ సుందర్ త్రిపాఠి పాత్రలో మిథున్ చక్రవర్తి పి కె ఆర్ నటరాజన్‌గా నసీరుద్దీన్ షా రాగిణి ఫూలేగా శ్వేతా బసు ప్రసాద్ ఇందిరా జోసెఫ్ రాయ్ పాత్రలో మందిరా బేడీ ఐషా అలీ షా పాత్రలో పల్లవి జోషి ఓంకార్ కశ్యప్‌గా రాజేష్ శర్మ ముక్తార్‌గా వినయ్ పాఠక్ గంగారం ఝా గా పంకజ్ త్రిపాఠి జస్టిస్ కురియన్ అబ్రహం పాత్రలో విశ్వ మోహన్ బడోలా న్యూస్ ఛానల్ ఎడిటర్‌గా ఆసిఫ్ బస్రా అనంతసురేష్‌గా ప్రకాష్ బెలవాడి శ్రీమతిగా అచింత్ కౌర్. నటరాజన్ మిస్టర్ బక్షిగా యూసఫ్ హుస్సేన్ విశ్వేంద్ర ప్రతాప్ సింగ్ రాణాగా ప్రశాంత్ గుప్తా ఇమ్రాన్ ఖురేషిగా అంకుర్ రథీ ఫ్రాన్సిస్కో రేమండ్ వాసిలి నికిటిచ్ మిత్రోఖిన్‌గా ఆర్ యెన్ చుగ్‌గా కౌశిక్ చక్రవర్తి ఈ జి ఎర్మెంకో గా అలీనా బెజెనారు నటించారు. నిర్మాణం ఈ చిత్ర నిర్మాణం గురించి మొదటగా 2018జనవరి నెలలో మొదటిసారి ప్రకటన విడుదల చేశారు. అదే నెలలో చిత్ర నిర్మాణం ప్రారంభించారు. ఈ చిత్ర దర్శకుడు వివేక్ అగ్నిహోత్రి 2018 ఫిబ్రవరిలో, తాష్కెంట్‌లో లాల్ బహదూర్ శాస్త్రి మర్మమైన మరణానికి సంబంధించిన సమాచారాన్ని సేకరించడం మొదలెట్టాడు. భారత మాజీ ప్రధానమంత్రి మరణం చుట్టూ ఉన్న 'దశాబ్దాల పాత రహస్యాలను' పరిష్కరించడంలో అతనికి సహాయపడటానికి వివిధ నిపుణుల సహాయం తీసుకున్నాడు. కెఆర్ మల్కనీ రచించిన పొలిటికల్ మిస్టరీస్, గ్రెగొరీ డగ్లస్ రాసిన కాకితో సంభాషణలు అలాగే వాసిలీ మిత్రోఖిన్ రచించిన మిత్రోఖిన్ ఆర్కైవ్ వంటి పుస్తకాలు ఈ చిత్రానికి ప్రధాన వనరులుగా నిలిచాయి. ప్రశంసలు మూలాలు బాహ్య లింకులు భారతీయ సినిమాలు 2019 సినిమాలు హిందీ-భాషా చలనచిత్రాలు
doraguda paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. doraguda (anantagiri) - Visakhapatnam jillaaloni anantagiri mandalaaniki chendina gramam doraguda (arakulooya) - Visakhapatnam jillaaloni arakulooya mandalaaniki chendina gramam
శ్వేతా మీనన్ భారతదేశానికి చెందిన సినిమా నటి, మోడల్, టెలివిజన్ యాంకర్. ఆమె 1994లో ఫెమినా మిస్ ఇండియా ఆసియా పసిఫిక్ టైటిల్ విజేతగా నిలిచింది. శ్వేత మీనన్ మలయాళం, హిందీ, తెలుగు, తమిళ భాషా సినిమాల్లో నటించి ఉత్తమ నటిగా రెండు కేరళ రాష్ట్ర చలనచిత్ర అవార్డులను గెలుచుకుంది. ఆమె బిగ్ బాస్ మలయాళం సీజన్ 1 లో పాల్గొంది. జననం, విద్యాభాస్యం శ్వేతా మీనన్ కేరళలోని మలప్పురం జిల్లాలోని వాలంచేరి లో టీవీ నారానంకుట్టి, శారదా మీనన్‌ దంపతులకు జన్మించింది. ఆమె తల్లి గృహిణి కాగా తండ్రి భారత వైమానిక దళంలో పని చేశాడు. ఆమె కోజికోడ్‌లోని ఈస్ట్ హిల్‌లోని కేంద్రీయ విద్యాలయ నం. 1లో విద్యాభాస్యం పూర్తి చేసింది. వివాహం శ్వేతా మీనన్ బాలీవుడ్ మోడల్, బాబీ భోంస్లేను వివాహం చేసుకొని కొంతకాలం తరువాత విడాకులు తీసుకున్నారు. ఆమె 18 జూన్ 2011న త్రిసూర్‌కు చెందిన శ్రీవల్సన్ మీనన్‌ని కేరళలోని వాలంచేరిలోని నేతళప్పురత్ శాస్తా అయ్యప్ప ఆలయంలో వివాహం చేసుకుంది. వారికీ 27 సెప్టెంబర్ 2012న ముంబైలోని నానావతి హాస్పిటల్‌లో కుమార్తె సబైనా మీనన్ కు జన్మించింది. సినిమాలు డబ్బింగ్ ఆర్టిస్ట్ ఆమె 2017లో విలన్ సినిమాలో రాశి ఖన్నా పోషించిన పోలీస్ ఆఫీసర్ పాత్ర కోసం ఆమె తన గాత్రాన్ని అందించింది. టెలివిజన్ అవార్డులు 2009 – ఉత్తమ టీవీ యాంకర్‌గా ఆసియా టెలివిజన్ అవార్డు 2009 – ఇంటర్నేషనల్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ ఆఫ్ కేరళలో జ్యూరీ ఛైర్మన్, బహ్మాన్ ఘోబాడిచే మధ్యవేనల్ లో నటన గురించి ప్రత్యేక ప్రస్తావన 2010 – అమృత టీవీ – మాతృభూమి స్పెషల్ జ్యూరీ అవార్డు – పాలేరి మాణిక్యం: ఓరు పతిరకోలపథకథింటే కథ 2010 – ఉత్తమ సహాయ నటిగా ఆసియానెట్ ఫిల్మ్ అవార్డ్ – పలేరి మాణిక్యం: ఒరు పతిరకోలపథకథింటే కథ 2012 – నటిగా సైమా అవార్డు – ప్రత్యేక ప్రశంసలు – రథినిర్వేదం 2013 – ఉత్తమ సహాయ నటిగా సైమా అవార్డు – ఓజిమూరి 2013 – ఉత్తమ పాత్ర నటికి ఆసియానెట్ ఫిల్మ్ అవార్డ్స్ – ఓజిమూరి 2013 – ఆసియావిజన్ అవార్డులు – అత్యుత్తమ ప్రదర్శన – కలిమన్ను 2018 : మిలన్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ 2018 - ఉత్తమ సహాయ నటి -నేవల్ ఎన్నా జ్యువెల్ మూలాలు బయటి లింకులు తమిళ సినిమా నటీమణులు భారతీయ సినిమా నటీమణులు తెలుగు సినిమా నటీమణులు
Sangna (270) (37585) భౌగోళికం, జనాభా Sangna (270) అన్నది అమృత్‌సర్ జిల్లాకు చెందిన అమృత్‌సర్- II తాలూకాలోని గ్రామం, ఇది 2011 జనగణన ప్రకారం 737 ఇళ్లతో మొత్తం 4051 జనాభాతో 607 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. సమీప పట్టణమైన అమృత్‌సర్ అన్నది 9 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2099, ఆడవారి సంఖ్య 1952గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1749 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 37585. అక్షరాస్యత మొత్తం అక్షరాస్య జనాభా: 2398 (59.2%) అక్షరాస్యులైన మగవారి జనాభా: 1324 (63.08%) అక్షరాస్యులైన స్త్రీల జనాభా: 1074 (55.02%) విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ బాలబడి ఉంది. గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఉంది. గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఉంది. గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఉంది. సమీప సీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాలలు (అమృత్‌సర్) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యాలు సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. * గ్రామంలో 1 పశు వైద్యశాల ఉంది. గ్రామంలో 1 సంచార వైద్య శాలలుఉంది. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలు తాగు నీరు శుద్ధిచేసిన కుళాయి నీరు లేదు శుద్ధి చేయని కుళాయి నీరు లేదు చేతిపంపుల నీరు లేదు గొట్టపు బావులు / బోరు బావుల నీరు లేదు నది / కాలువ నీరు లేదు చెరువు/కొలను/సరస్సు నీరు ఉంది. పారిశుధ్యం డ్రైనేజీ సౌకర్యం ఉంది. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా మురుగునీటి శుద్ధి ప్లాంట్లోకి వదిలివేయబడుతోంది . పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం రావట్లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు లేదు. . పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు లేదు. సమీప పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు లేదు. సమీప ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ లేదు. ఆటోల సౌకర్యం గ్రామంలో కలదు గ్రామం జాతీయ రహదారితో అనుసంధానం కాలేదు. గ్రామం రాష్ట్ర హైవేతో అనుసంధానం కాలేదు. సమీప రాష్ట్ర హైవేగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. గ్రామం ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానం కాలేదు. సమీప ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు సమీప ఏటియం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. వ్యాపారాత్మక బ్యాంకు లేదు. సమీప వ్యాపారాత్మక బ్యాంకుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సహకార బ్యాంకు లేదు. పౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణం ఉంది. వారం వారీ సంత లేదు. సమీప వారం వారీ సంతగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. * వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ లేదు. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం) లేదు. అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం) ఉంది. ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త) ఉంది. . సినిమా / వీడియో హాల్ లేదు. సమీప సినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం లేదు. . . విద్యుత్తు విద్యుత్ సౌకర్యం ఉంది. 9 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరా ఉంది. 17 గంటల పాటు (రోజుకు) వ్యవసాయావసరాల నిమిత్తం వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబరు) లో విద్యుత్ సరఫరా ఉంది. 1. భూమి వినియోగం Sangna (270) ఈ కింది భూమి వినియోగం ఏ ప్రకారం ఉందో చూపిస్తుంది (హెక్టార్లలో) : అడవులు: 83 వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 0 "వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి": 0 "శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూములు": 0 ఇతర చెట్ల సాగులో ఉన్న భూమి: 0 వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి : 0 ప్రస్తుత బీడు భూములు కాని ఇతర సాగుచేయని భూములు: 0 ప్రస్తుత బంజరు భూమి: 0 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 524 మొత్తం నీటి సౌకర్యం లేని భూ క్షేత్రం: 0 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల భూ క్షేత్రం: 524 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో) : కాలువలు: 450 బావి / గొట్టపు బావి: 74 తయారీ వస్తువులు, పరిశ్రమలు, ఉత్పత్తులు Sangna (270) అన్నది ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి చేస్తోంది (ప్రాధాన్యతా క్రమంలో పై నుంచి కిందికి తగ్గుతూ) : గోధుమలు, బియ్యం, మొక్కజొన్న మూలాలు అమృత్‌సర్ అమృత్ సర్ -2 తాలూకా గ్రామాలు
కిలారిపల్లె (189 కొత్తపల్లె ), చిత్తూరు జిల్లా, గుడిపాల మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
sidam shambhu ummadi adilabad jillaku chendina aadivaasii nayakan, aadivaasii hakkula poraata samithi (tudundebba) vyavasthaapaka sabhyudu. ithanu 1970 epril 6na adilabad jalla utnoor mandalamlooni mattadiguda gramamlo janminchaadu. aadivaasula hakkulu, samskruthi sampradayalanu kaapaaduthoo vaari samasyalapai udyamaalu chosen aadivaasii girijanulanu udyamanaayakudu sidam shambhu. intani tallitandrulu sonerao jangubai. sidam shambhu girijanulanu chattaalu amalu choose anno udyamaalu chesudu, tudum dhebba vyavasthaapakulalo adhyakshudu, tudum debbaka naayakatvam vahinchaadu. praarambha jeevitam sidam shambhu chaduvu patla aasaktito 10 va tharagathi varku chaduvukunnaru. intaniki iddharu bharyalu mual mothi, kausalya 6guru kumaarula santhaanam. chinnathanam nunche gondu girijan prajala paidaadulu, vaddi vyaapaarula shram dopidilanu chusi chalinchipoyevadu. kumuram bheem sphuurtitoe jal jangal jameen hamara saardhakatanu saadhinchaalani graamamlooni prajalu, yuvakulanu udyama chaitanyam chesthu aksharaasyulu cheyalane lakshyamtho chinna suddaguda gramamlo upaadyaayudigaa panichesaadu udyama jeevitam seedam shambhu aadivaasii hakkula poraata samithi (tudundebba) vyavasthaapaka sabhyudu mukhyamgaa adilabad (ummadi) aadivaasii udyamaalaku naayakatvam vahinchaadu. adilabad nundi Srikakulam varku 5va shedule bhoobhaagam antataa tirigi rashtra vyaaptangaa aadivaasii hakkula choose udyaminchaadu. 1/70 chattaanni amalu cheyalana pisa chattaanni graama sabhalanu amaluku poonukoovaalani, 2006 atavi hakkula chattaanni aacharanalo pettadaniki, raajya nirbandhaaniki vyatirekamga prajala pakshaana aadivaasii prajala koraku gta 25 sam॥raluga avirama krushi chesudu. jalla roy senter adhyakshuduga, tudundebba adhyakshuduga, aadivaasii aikyavedika, rashtra adhyakshuduga kudaa panini konasaaginchaadu. 1996 loo tudum dhebba aadhvaryamloo adilabad jalla utnoorulo dadapu 20 vaela  peddha bahiranga sabha jargindi. 5va, 6va shedule prakaaramgaa 1/70 chattam amalucheyaalani graamaalaloo aadivaasulapai dhadulu aapaalani poedu bhoomulaku pattalu ivvaalani sabha jargindi. danki seedam shambhu naayakatvam vahinchaadu. jalla nalumuulala tirigi peddhethuna prcharam jaripinchadu. nirvaasita vudyamamloo kudaa churukugaa palgonnadu. 2013na hyderabadlo jargina sabhaku adhyakshatanu vahinchaadu. adilabad jillaaloni singareni open castulaku vyatirekamga kawval tigor jonku vyatirekamga - aadivaasii prajala pakshaana gattiga nilabadi naayakatvam vahinchaadu. 'ranchi declaration' sabhalo paalgoni mukhya bhuumika vahinchaadu. aadivaasii yuvati, yuvakulu, udyogulato 1997 janavari 23 utnoorlo 2vaela manditho sadhassu jargindi. 1/70 chattaanni kachitanga amalu cheyale. aadivaasii praantaallo 5, 6 scheduled amalucheyali. atavi bhuumii sariki saagu cheestunna prajalaku pattalivvali. nirudyooga yuvati, yuvakulaku upaadhi avakasalu kalpinchaali. bootakapu ene counterlanu nilipiveyali. aadivaasulapai pooliisulu atyaachaaraalanu nilipiveyali. aadivaasulapai prabhuthvam akramangaa pettina kesulannintini ettiveyaali. ai.ti.di.Una. avineetini arikattaali. avineetiki palpadda adhikaarulapie carya teesukoovaali. taditara demands meedane 1997 janavari 29na utnoor loni 60 vaela mandhi aadivaasulatoe brahmaandamiena uregimpu, mariyu bahiranga sabha jargindi. deeniki kaaranam seedam shambhu naayakatvam vahinchaadu. ummadi rashtramlo indhravelli amarula dinotsavam nadu paalakulu amarula sthuupam vadaku nivaalarpinchenduku yevarini anumatinchani sthithullo thaanu okkade prathi savatsaram. pooliisula valayanni chedinchukoni vellhi nivaalarpinchi tana dhairyaanni chatukunnadu. 2004loo charchala kaalamlo indhravelli oddha epril 20 nadu bhaaree bahiranga sabha jargindi. dadapu jalla amtati nundi ooka laksha mandhi prajalu hajarayyaru. aa sabhanu vijayavantam cheyadamlo kaaranam seedam shambhu mukhya patra vahinchaadu. 1996 nundi 2018 varku  seedam shambhu udyama samayamlo anek nirbandhaalaku, himsalaku guraina nirbhayamgaa tudiswasa varku prajala paksham unaadu. 2004 decemberu adilabad espy maheshs bhagavath, Una.yess.p.stipane ravinder kalisi aadivaasii naayakula medha ottidi chessi mavoistu paarteeki vyatirekamga prakatanalu ippimchaaru. conei  seedam shambhu mathram dhairyamga, maanasikangaa undi prakatana evakunda tiraskarinchaadu. aa vidhamgaa aadivaasii prajala pakshaana peeditha prajala pakshaana gattiga nilabadinaadu. 1997loo parti sabhyudigaa gurtimchadam jargindi. parti pilupu vacchina ventane - paartiini kalisi karyakram roopondinchukoni ventane andarini kalupukoni amalucheyadaaniki pratyakshamgaa aacharanalo digi aaryakramaanni amalu cheeseevaadu. adilabad jalla parti naayakulu amarulaina  ramesh, suuryam, seshannala thoti chaaala daggara sambandhaalu konasaaginchaadu. aa comrades yokka abhimaanaanni chuuragonnaadu. kontamandi aadivaasii naayakulu nirbandhaaniki bhayapadi prabhuthvaaniki longipoyina - seedam shambhu mathram chivari varku prajaapakshaana nilabadinaadu. udyama samayamlo anek aardika ibbandulu unna chirunavvutho edurkonnadu. kutumbaparamaina aardika ibbandulu unnappatikee praja udyamaalaku modati praadhaanyata icchadu. ayah rajakeeya partylu aemalyae, empi tiketlu isthamani cheppina  aa margamlo prajala samasyalu parishkaaram kaavani bhaavimchi paduvulakanna praja udyamaalake ankitamayyaadu. adilabad jillaaloo aadivaasii praja nayakuduga edigi vachadu. 'prajaasvaamika Telangana' koraku vudyamamloo gattiga nilabadinaadu. 20 yella vayassu nunchi aadivaasii girija nula hakkulu, chattaalu rakshana choose krushi chesudu sidam shambhu, samprada yaalanu paatistuu bhaavitaraalaku theama tiney vidhamgaa aadivaasii girijanulanu pandugalanu erpaatu chesthu vachadu. aadivaasii girija hakkulakosam rashtramloni aadivaasii girijanulu erpaatu cheskunna tudum debbaka naayakatvam vahistu poraataalu nirvahincharu. poedu vyavasaayam cheestunna girijanulaku atavi hakkulu kachalpinchaalani poraataalu chosen sidam shambhu hayamlone rashtra girijan sankshaema kaaryadarsi mattadiguda cherukoni girijanulaku aatavi hakkulu kalpinche karyacharana mattadiguda nunche praarambhinchaaru. chaduvukunnadi padhava tharagathi varake ayinava girijanulu andaru prabhutva sankshaema padhakaalu andukoni abhivruddhi pathamlo payanim chaalani korukone vaadu. antey kakunda aadivaasii hakkula choose pesa chattaanni amalu cheyaalantoo adhikaarulanu korevadu. poedu vyavasaayam cheestunna girijanulandariki aatavi hakkulu kalpistene girijanulanu bhoomulaku rakshana untundani koruthoo deesha raajadhaanilo aamdolana kaaryakra malaku sreekaaram chuttaaru. deesha rajadhani dhelleeloo atavi hakkula choose thupaakulu, kathulu. goddallu patkoni aadivasi latho ryalilu chepattaaru, imdira ghandy mundhu gussadi nrutya brundaamto gussadi nruthyaanni cheinchi imdira gaandheekee gussadi topi ny bahumatigaa bahuukarinchaaru sidam shambhu kevalam Telangana AndhraPradesh aadivasi girijanulanu girinchi Bara kakunda aadivaasila janaba ekkuvaga vunna chhattisgad, eeshaanya raastrallo, nepalki kudaa velli akada aadivasi samskruthi sampradaayaalato paatu akkadi aadivaasila jevana sditigatulu amalu avutuna aadivasi chattala girinchi telusukunevaadu saampradaayaalaku vedhika mattadiguda aadivaasii girijanulanu sampradhaayalaku mattadiguda vedhika umtumdi. ummadi jillaaloni girijan praantaala prajala saamskruti, sampradaayalu telise vidhamgaa kaaryakramaalu chepattevaaru sidam shambhu yeta aakaadi panduga modhal kooni heuuli. vedukala sandarbhamgaa jarupukone aachara pandugalanu nirvahinchadamtopaatu bhaavi taralaku telise vidhamgaa krushi chese varu. mattadigudalo deepawali dandari vaedukalu angaranga vaibhavamgaa nirvahinchadamlo shambhu krushi chese varu. itda peevothopaatu jalla adhikaarulu, prajaapratinidhulanu ahvaninchi deepawali vedukalanu variki chuinche varu. ingland praans vento deeshaala varu dandari gussadi vedukalanu tilakinchadaaniki shambhu mattadigudaku vachey vaallu amarulaku tholi nivaali aatanide 1961 epril 20na indravellilo jari gina pooliisu kaalpullo vandalaadi mandhi girijanulu chanipovadamto vaari gnaapakaardham indravellilo nirmimchina amara veerula stuupaaniki yeta epril 20na modhata nivaalulu sidam sambhuto paatu kumra eshwaribaayilu nirvahinche varu. mavoistulapai prabhuthvam nishaedham vidhim china samayamlo pooliisulu addukone prayatnalu chesinappatiki amaraveerula stupam vadaku chaerukoni nivaalulu arpinche varu. Telangana prabhuthvam adhikaaramlooki vacchaaka aarpinchadaaniki avaksam kalpinchadamtho girijanulu indhravelli mrutha veerula poraata committe aadhvaryamloo nivaalulu arpistu nnaaru. jal, jangal, jameen choose pora taalu chessi amarudaina kumram bheem aasaya saadhana choose kerameri mandalam jodegha tlo jarigee aaryakramaanni shambhu nirva histuu aadivaasii girijanulanu samasyalanu prabhuthvaaniki teliyajeyadamlo mundunde varu. seedam shambhu 2018 juulai 19 nadu anaaroogyamtoo ratri chivari swaasa vadilinadu moolaalu Telangana saamaajika kaaryakartalu
cheetakodur, Telangana raashtram, janagam jalla, janagam mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina janagam nundi 4 ki. mee. dooramlo Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jalla loni idhey mandalamlo undedi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 381 illatho, 1509 janaabhaatho 808 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 753, aadavari sanka 756. scheduled kulala sanka 29 Dum scheduled thegala sanka 3. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578239.pinn kood: 506167. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali. ooka prabhutva vrutthi vidyaa sikshnha paatasaalaundi.balabadi janagaamalonu, maadhyamika paatasaala choudaaramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala janagaamalo unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala janagaamalonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu varamgalloonuu unnayi.sameepa aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala Warangal loo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu cheetakodurlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. mobile fone, internet kefe / common seva kendram modalaina soukaryalu unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam cheetakodurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 131 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 37 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 60 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 114 hectares banjaru bhuumii: 214 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 248 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 357 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 221 hectares neetipaarudala soukaryalu cheetakodurlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 221 hectares utpatthi cheetakodurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, kandi moolaalu velupali lankelu
జైరా వసీమ్ జమ్మూ కాశ్మీర్ రాష్ట్రానికి చెందిన హిందీ సినిమా నటి. ఫిల్మ్‌ఫేర్ అవార్డు, జాతీయ చలనచిత్ర అవార్డుతో సహా అనేక ప్రశంసలు అందుకుంది. 2017లో ప్రధాన మంత్రి రాష్ట్రీయ బాల్ పురస్కార్ (గతంలో అసాధారణమైన విజయానికి జాతీయ బాలల పురస్కారం)తో సత్కరించబడింది. జననం, విద్య జైరా వసీమ్ 2000, అక్టోబరు 23న జాహిద్ - జర్కా వసీమ్‌ దంపతులకు జమ్మూ కాశ్మీర్ రాష్ట్రంలోని శ్రీనగర్ లోని కాశ్మీరీ ముస్లిం కుటుంబంలో జన్మించింది. తండ్రి శ్రీనగర్‌లోని జె&కె బ్యాంక్‌లో ఎగ్జిక్యూటివ్ మేనేజర్‌గా పనిచేస్తున్నాడు, తల్లి ఉపాధ్యాయురాలు. శ్రీనగర్‌లోని సోన్వార్‌లోని సెయింట్ పాల్స్ ఇంటర్నేషనల్ అకాడమీ నుండి పదో తరగతి పూర్తిచేసింది. సినిమారంగం 2016లో క్రీడా నేపథ్యంలో వచ్చిన దంగల్ సినిమాలో యువ గీతా ఫోగట్ పాత్రతో సినిమారంగంకి వచ్చింది. ఈ సినిమా ప్రపంచవ్యాప్తంగా ( ) కంటే ఎక్కువ వసూలు చేసి అత్యధిక వసూళ్లు చేసిన భారతీయ చిత్రంగా నిలిచింది. ఈ సినిమాకు ఉత్తమ సహాయ నటిగా జాతీయ చలనచిత్ర అవార్డును అందుకుంది. తర్వాత 2017లో వచ్చినసీక్రెట్ సూపర్‌స్టార్ సినిమాలో ఔత్సాహిక గాయకురాలిగా నటించింది, ఈ సినిమా మహిళా కథానాయికతో అత్యధిక వసూళ్ళు చేసిన భారతీయ చిత్రంగా నిలిచింది. ఈ సినిమాకు ఉత్తమ నటిగా ఫిల్మ్‌ఫేర్ క్రిటిక్స్ అవార్డు అందుకుంది. 2019లో ది స్కై ఈజ్ పింక్ సినిమాలో చివరిసారిగా నటించింది. ఈ సినిమాకు ఉత్తమ సహాయ నటిగా ఫిలింఫేర్ అవార్డును అందుకుంది. పదవీ విరమణ తన మత విశ్వాసాలు, విశ్వాసాలకు విరుద్ధంగా తన నటనా వృత్తిని నిలిపివేస్తున్నట్లు 2019 జూన్ 30న వసీమ్ ప్రకటించింది. 2020 నవంబరులో వసీమ్ తన జీవితంలో కొత్త అధ్యాయాన్ని ప్రారంభించడానికి ప్రయత్నిస్తున్నందున సోషల్ మీడియా నుండి తన ఫోటోలను తీసివేయమని అభిమానులను అభ్యర్థించింది. సినిమాలు అవార్డులు మూలాలు బయటి లింకులు ఇన్‌స్టాగ్రామ్‌లో జైరా వాసిమ్ జీవిస్తున్న ప్రజలు 2000 జననాలు హిందీ సినిమా నటీమణులు భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కార విజేతలు
badang‌peta nagarapalaka samshtha, Telangana raashtraaniki chendina 13 nagarapalaka samsthalalo idi okati.idi rangaareddi jalla paridhiloo, haidarabadu mahaanagarapaalasamsthaku sameepamlo Pali. idi 2013 marchi 26 na 1. badang‌hospet 2. almas‌guuda 3. nather‌gal 4. kurmal‌guuda 5. gurram‌guuda 6. balapur (bhaagam) 7. venkatapur, 8. mamidipally yenimidhi puurva gramalu viliinamtoe nagara panchayitiga erpadindi. nagarapanchayati stayi nundi munsipal corparetion‌gaaa erpadindi. yenimidhi gramala ul‌b vaishaalyam 74.56 cha. ki.mee. deeni mukhya pattanha badang‌hospet . janaba ganankaalu 2011 janaba lekkala prakaaram motham janaba 64579. prasthutham idi 100000 janabhaga anchana vaeyabadindi.badang‌peta aney peruu dhakkan sultanet kaalamlo yea praantaanni paripaalinchina badangi aney palakudi nundi vachinatlugaa telustundhi. puurvapu gramamlo button gutha (kavalikota) kota godalu, kashibugga aney puraathana sheva - vyshnu alayam, itara andamina chaarithraka kattadalu unnayi. paripalana nirvahanha kotthaga yerpadina nagarapalaka samsthaloo paripalana nirvahanaku vividha prabhutvashaakhalaku chendina aiduguru unnanatha adhikaarulunu neyaminchaaru.nagarapalaka samsthaloo vividha shaakhalalo panicheyataaniki avut sorsng vudyogulu 170 mandini neyaminchaaru.nagarapalaka samsthaku 2020 janavarilo jarigee sadarana ennikalaku nagarapalaka samshthanu 32 vaardulugaa vibhajinchaaru. pourasangham kindha 98,038 mandhi voterlu unnare. meyer , dipyooti meyer 2020loo jargina sadarana ennikalallo mayoru padhaviki (yu.orr.dablyu rijarvudu) Telangana rashtra samitiki chendina chigirinta paarijata narasimhareddy ennikayyadu. alaage dipyooti mayoru padhaviki Telangana rashtra samitiki chendina ibram sekhar ennikayyadu. abhivruddhi panlu nagara shivaaru praantaalaina maheswaram, ibrahiimpatnam, medchel‌, rajendranagar‌ niyojakavargamlo roo. 1200 kotlatho 250 kilometres meraku nirminchanunna manchineeti pipeline‌ loo bhaagamgaa badang‌hospet nagarapalaka samshtha paridhi 28va deveeson‌loni saptagiri colonylo pipeline‌ panulaku 2022 marchi 14na rashtra vidyaasaakhaamantri sabita indrareddy sankusthaapana chesindi. yea kaaryakramamlo meyer‌ chigirinta paarijaata narsimhareddy, dipyooti meyer‌ ibram sekhar‌, stanika corporator‌ suurnaganti arjan‌, corporatorlu, munsipal‌ corporate‌ adhikaarulu, vaatar‌ works‌ adhikaarulu taditarulu paalgonnaru. moolaalu velupali lankelu Telangana nagara paalaka samshthalu
సర్వాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, మల్యాల మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన మల్లియల్ నుండి 4 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జగిత్యాల నుండి 14 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 374 ఇళ్లతో, 1449 జనాభాతో 653 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 712, ఆడవారి సంఖ్య 737. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 437 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 17. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572066.పిన్ కోడ్: 505452. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి మల్లియల్లో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల మల్లియల్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు జగిత్యాలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కరీంనగర్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం జగిత్యాలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సర్వాపూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం సర్వాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 60 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 73 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 519 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 427 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 91 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు సర్వాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 91 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి సర్వాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, పసుపు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
aaravedu aandhra Pradesh raashtram, shree potti sreeramulu nelluuru jalla, atmakuru mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina atmakuru nundi 19 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nelluuru nundi 41 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 327 illatho, 1397 janaabhaatho 1688 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 721, aadavari sanka 676. scheduled kulala sanka 191 Dum scheduled thegala sanka 86. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591810.pinn kood: 524307. sameepa gramalu gandlaveedu 4 ki.mee. karatampadu 5 ki.mee, doobagunta 6 ki.mee, turupu doobagunta 6 ki.mee vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi aatmakuuruloonu, maadhyamika paatasaala raajavoluloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala aatmakuuruloonu, inginiiring kalaasaala vinjamuuruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic nelloreloo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram aatmakuuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala nelluuru lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu aaravedulo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam aaravedulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 293 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 511 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 201 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 121 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 35 hectares banjaru bhuumii: 77 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 438 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 304 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 246 hectares neetipaarudala soukaryalu aaravedulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 117 hectares cheruvulu: 129 hectares utpatthi aaravedulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, minumu, battayo moolaalu
kutumba katha chitram 2017loo vidudalaina telegu cinma. bhasker groupe‌ af‌ media baner pai dasari bhaskar yadav nirmimchina yea chithraaniki vs vaasu darsakatvam vahinchaadu. katha caran (nandhu), pallavi (sreemukhi) bhaaryabharthalu. iddharu kudaa udyogastule kaavadamthoo okaritoo marokaru samayam gadipe avaksam dorakadu. yea godvalu chusi vaari inti waatch‌human (kimmel kaamaraaju) jaali padutuntaadu. pallavi, caran Madhya samasyaku yelanti kaaranam dorkindi? anedhey migta cinma katha. nateenatulu nandhu sreemukhi kimmel kaamaraaju suryah baby samskruthi saankethika nipunhulu baner: bhasker groupe‌ af‌ media nirmaataa: dasari bhaskar yadav darsakatvam: vs vaasu sangeetam: suniel kashyap aditing : praveena poodi simimatography: malhar‌ bhatt‌ joshiy moolaalu 2017 cinemalu 2017 telegu cinemalu
రేవా - జబల్పూర్ ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ భారతీయ రైల్వేలులో ఒక ఎక్స్‌ప్రెస్ రైలు. ఈ రైలు రేవా రైల్వే స్టేషను, జబల్పూర్ రైల్వే స్టేషను మధ్య నడుస్తుంది, సంఖ్య, నామకరణం రైలు నంబరు: 11452 రేవా - జబల్పూర్ ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ రైలు నంబరు: 11451 జబల్పూర్ - రేవా ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ అనగా భారతీయ రైల్వేలు లోని ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ రైళ్ళ యందు చైర్ కారు (కుర్చీ కారు) తరగతి సేవలు అందుబాటులో ఉంటాయి అని అర్థం సూచిస్తుంది. జోను, డివిజను ఈ ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ రైలు భారతీయ రైల్వేలు లోని పశ్చిమ మధ్య రైల్వే జోన్ పరిధిలోకి వస్తుంది. రైలు సంఖ్య : రైలు నంబరు: 11452, తరచుదనం (ఫ్రీక్వెన్సీ) : ఈ రైలు వారానికి ఏడు రోజులు నడుస్తుంది. విరామములు : 8, ప్రయాణ సమయము : సుమారుగా గం. 4.25 ని.లు, బయలుదేరు సమయము : గం. 06:00 ని.లు., చేరుకొను సమయము : గం. 10.25 ని.లు, దూరము : సుమారుగా 239 కి.మీ., వేగము : సుమారుగా 54 కి.మీ./గంట, తిరుగు ప్రయాణము రైలు సంఖ్య : రైలు నంబరు: 11451 జబల్పూర్ - రేవా ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ మూలాలు బయటి లింకులు మధ్య ప్రదేశ్ రైలు రవాణా బిలాస్పూర్ రవాణా జబల్పూర్ రవాణా భారతీయ ఎక్స్‌ప్రెస్ రైళ్ళు భారతీయ రైల్వేలు ప్రయాణీకుల రైళ్లు పశ్చిమ మధ్య రైల్వే ఎక్స్‌ప్రెస్ రైళ్లు పశ్చిమ మధ్య రైల్వే జోన్ భారతీయ రైల్వేలు ఇంటర్‌సిటీ ఎక్స్‌ప్రెస్ రైళ్లు
2 20వ శతాబ్దం (సినిమా) 4 420 (సినిమా) 47 రోజులు 9 9 నెలలు అ అంకితం అంకురం అంకుల్ అంకుశం అంగడిబొమ్మ అంగరక్షకుడు అండమాన్ అమ్మాయి అంతం అంతం కాదిది ఆరంభం అంతఃపురం అంతస్తులు అంతా ఇంతే అంతా పెద్దలే అంతా మన మంచికే (1972 సినిమా ) అంతా మన మంచికే (2000 సినిమా ) అంతా మనవాళ్లే అంతిమతీర్పు అంతులేని కథ అంతులేని వింతకథ అంతులేని హంతకుడు అంతేకావాలి అందం కోసం పందెం అందగాడు అందగాడు (2005 సినిమా) అందగాడు (2017 సినిమా) అందడు ఆగడు అందమె ఆనందం అందమైన అనుభవం అందరికంటే ఘనుడు అందరికంటే మొనగాడు అందరికి మొనగాడు అందరూ అందరే అందరూ దొంగలే అందరూ బాగుండాలి అందరూ మంచివారే అందరూ హీరోలే అందాల రాముడు (2006 సినిమా) అందాల రాముడు (1973 సినిమా) అందాలరాజు అందాలరాశి అందీఅందని ప్రేమ అక్క పెత్తనం చెల్లెలి కాపురం అక్కమొగుడు అక్కమొగుడు చెల్లెలి కాపురం అక్కా చెల్లెలు అక్కా తమ్ముడు అక్కా బాగున్నావా అక్కాచెల్లెళ్లు (1957 సినిమా) అక్కాచెల్లెళ్లు (1993 సినిమా) అక్కుంబక్కుం అక్బర్ సలీం అనార్కలి అక్షింతలు అఖండుడు అగ్గిదొర అగ్గిపిడుగు అగ్గిబరాటా అగ్గిమీద గుగ్గిలం అగ్గిరవ్వ (1981 సినిమా) అగ్గిరవ్వ (1968 సినిమా) అగ్గిరవ్వలు అగ్గిరాజు అగ్గిరాముడు (1954 సినిమా) అగ్గిరాముడు (1990 సినిమా) అగ్గివీరుడు అగ్ని (సినిమా) అగ్ని సంస్కారం అగ్నికెరటాలు అగ్నిగుండం అగ్నిజ్వాల అగ్నినక్షత్రం అగ్నిపరీక్ష (1951 సినిమా) అగ్నిపరీక్ష (1970 సినిమా) అగ్నిపరీక్ష (1981 సినిమా) అగ్నిపర్వతం అగ్నిపుత్రుడు అగ్నిపుష్పం అగ్నిపూలు అగ్నిప్రవేశం అగ్నిసమాధి అగ్నిసాక్షి అగ్రిమెంట్ అజాతశత్రువు అజేయుడు (1979 సినిమా) అజేయుడు (1987 సినిమా) అడవి దివిటీలు అడవి దొంగ అడవి పిల్ల అడవి మనుషులు అడవి యోధుడు అడవి రాజా (1970 సినిమా) అడవి రాజా (1986 సినిమా) అడవి రాముడు అడవి వీరుడు అడవి సింహాలు అడవిచుక్క అడవిదొంగలు అడవిదొర అడవిలో అన్న అడవిలో అభిమన్యుడు అడవిలో అర్ధరాత్రి అడుగు జాడలు (1966 సినిమా) అతడు (సినిమా) అతని కంటే ఘనుడు అతనెవరు అతిరధుడు అత్తకియముడు అమ్మాయికిమొగుడు అత్తకు కొడుకు మామకు అల్లుడు అత్తగారి పెత్తనం అత్తగారు కొత్తకోడలు అత్తగారు జిందాబాద్ అత్తగారూ స్వాగతం అత్తను దిద్దిన కోడలు అత్తపోరు అత్తమెచ్చిన అల్లుడు అత్తలు కోడళ్లు అత్తవారిల్లు అత్తసొమ్ము అల్లుడుదానం అత్తా ఒకింటి కోడలే అత్తా నీకొడుకు జాగ్రత్త అత్తాకోడళ్లు అత్తింటి కాపురం అత్తింట్లో అద్దెమొగుడు అత్తిలి సత్తిబాబు ఎల్కేజీ అదిగో అల్లదిగో అదిరింది అల్లుడు అదిరింది గురూ అదృశ్య హంతకుడు అదృష్ట జాతకుడు అదృష్ట దేవత అదృష్టం అదృష్టదీపుడు అదృష్టవంతుడు (1980 సినిమా) అదృష్టవంతుడు (1989 సినిమా) అదృష్టవంతురాలు అదృష్టవంతులు అదృష్టవతి అద్దాలమేడ (1981 సినిమా) అద్దాలమేడ (1964 సినిమా) అనంతరాగాలు అనగనగా ఒక అమ్మాయి అనగనగా ఒక తండ్రి అనగనగా ఒక రాజు అనసూయ (1935 సినిమా) అనసూయ (1936 సినిమా) అనసూయమ్మగారి అల్లుడు అనాదిగా ఆడది అనార్కలి అనుకున్నది సాధిస్తా అనుగ్రహం అనుబంధం అనుబంధాలు అనుభవించు రాజా అనుభవించు అనుమానం అనుమానం పెనుభూతం అనుమానాస్పదం అనురాగ దేవత అనురాగం అనురాగబంధం అనురాగాలు అనూరాధ (1971 సినిమా) అన్న (సినిమా) అన్నదమ్ముల శపధం అన్నదాత అన్నపూర్ణ అన్నపూర్ణమ్మగారి అల్లుడు అన్నమయ్య (సినిమా) అన్నయ్య అన్నవరం (సినిమా) అన్నా చెల్లెలు (1960 సినిమా) అన్నా చెల్లెలు (1988 సినిమా) అన్నా చెల్లెలు (1993 సినిమా) అన్నా తమ్ముడు (1958 సినిమా) అన్నా తమ్ముడు (1990 సినిమా) అన్నా నీ అనురాగం (1988 సినిమా) అన్నాతమ్ముడు అన్నాతమ్ముల కథ అన్నాతమ్ముల శపధం అన్నాదమ్ముల సవాల్ అన్నావదిన అన్వేషణ అపనిందలు ఆడవాళ్లకేనా? అపరిచితులు అపవాదు అపూర్వ సహోదరులు (1950 సినిమా) అపూర్వ సహోదరులు (1986 సినిమా) అపూర్వ సహోదరులు (1989 సినిమా) అప్పగింతలు అప్పుచేసి పప్పుకూడు (1959 సినిమా) అప్పుచేసి పప్పుకూడు (2008 సినిమా) అప్పుల అప్పారావు అబ్బాయిగారి పెళ్ళి అబ్బాయిగారు అబ్బాయిగారు - అమ్మాయిగారు అభినందన అభిమన్యుడు (సినిమా) అభిమానం అభిమానవంతులు అభిమానవతి అభిలాష అభిషేకం అభిసారిక (సినిమా) అమర ప్రేమ అమర సందేశం అమరకవి అమరజీవి (1956 సినిమా) అమరజీవి (1983 సినిమా) అమరదీపం అమరశిల్పి జక్కన అమాయక చక్రవర్తి అమాయకుడు అమాయకుడు కాదు అసాధ్యుడు అమాయకురాలు అమావాస్య చంద్రుడు అమూల్య కానుక అమృతకలశం అమెరికా అబ్బాయి అమెరికా అమ్మాయి అమెరికా అల్లుడు అమెరికా రాముడు అమ్మ (1939 సినిమా) అమ్మ (1975 సినిమా) అమ్మ ఎవరికైనా అమ్మ అమ్మ మనసు అమ్మ రాజీనామా అమ్మకడుపు చల్లగా అమ్మకొడుకు అమ్మకోసం అమ్మదొంగా అమ్మనా కోడలా అమ్మమాట అమ్మలక్కలు అమ్మా అమ్మను చూడాలనివుంది అమ్మా దుర్గమ్మ అమ్మా నాగమ్మ అమ్మా నాన్న కావాలి అమ్మానాన్న అమ్మాయి కాపురం అమ్మాయి కావాలి అమ్మాయి పెళ్ళి అమ్మాయి మనసు అమ్మాయికి మొగుడు మామకు యముడు అమ్మాయిల శపధం అమ్మాయిలూ జాగ్రత్త అమ్మో అల్లుడా అమ్మో ఒకటోతారీఖు అమ్మో పోలీసోళ్లు అమ్మోరు అయినవాళ్లు అయోధ్య రామయ్య అయ్యప్పస్వామి మహత్యం అయ్యయ్యో బ్రహ్మయ్య అరణ్యం అరణ్యకాండ అరబ్బీ వీరులు రబాక్ అరుంధతి అరుణ కిరణం అర్జున గర్వభంగము అర్జున్ (1987 సినిమా) అర్జున్ (2004 సినిమా) అర్ధరాత్రి అర్ధరాత్రి స్వతంత్రం అర్ధాంగి (1955 సినిమా) అర్ధాంగి (1977 సినిమా) అర్ధాంగి (1996 సినిమా) అలజడి అలా అలెగ్జాండర్ (1992 సినిమా) అల్లరి అమ్మాయిలు అల్లరి అల్లుడు అల్లరి కృష్ణయ్య అల్లరి పాండవులు అల్లరి పిల్లలు అల్లరి పెళ్లాం అల్లరి పెళ్ళికొడుకు అల్లరి పోలీస్ అల్లరి ప్రియుడు అల్లరి ప్రేమికుడు అల్లరి బావ అల్లరి బుల్లోడు (1978 సినిమా) అల్లరి బుల్లోడు (2005 సినిమా) అల్లరి మొగుడు అల్లరి వయసు అల్లరిపిల్ల అల్లరోడు అల్లావుద్దీన్ అల్లుడా మజాకా అల్లుడి కోసం అల్లుడిపోరు అమ్మాయిజోరు అల్లుడు గారూ జిందాబాద్ అల్లుడు దిద్దిన కాపురం అల్లుడు పట్టిన భరతం అల్లుడుగారు అల్లుడుగారు వచ్చారు అల్లుడే మేనల్లుడు అల్లుడొచ్చాడు అల్లూరి సీతారామరాజు (సినిమా) అవేకళ్లు అశోక చక్రవర్తి (1989 సినిమా) అశోక్ అశ్వత్థామ అశ్వని (సినిమా) అశ్వమేధం (1992 సినిమా) అష్టలక్ష్మి వైభవం అష్టా చమ్మా అసలే పెళ్ళైనవాణ్ణి అసాధ్యుడు (1968 సినిమా) అసాధ్యుడు (1985 సినిమా) అసాధ్యుడు (2006 సినిమా) అసాధ్యులకి అసాధ్యుడు అసాధ్యులు అసెంబ్లీరౌడీ అస్త్రం అహ! నా పెళ్ళంట! (1987 సినిమా) అహ నా పెళ్ళంట (2011 సినిమా) అహంకారి అహల్య (సినిమా) అహోబ్రహ్మ ఒహోశిష్య ఆ ఆ ఒక్కటీ అడక్కు ఆంటీ ఆంధ్రకేసరి (సినిమా) ఆకలి (సినిమా) ఆకలి రాజ్యం ఆకాశ వీధిలో ఆకాశరాజు ఆకాశరామన్న ఆక్రందన ఆఖరి క్షణం ఆఖరి పోరాటం ఆగష్టు 15 రాత్రి ఆగ్రహం (1985 సినిమా) ఆగ్రహం (1991 సినిమా) ఆజన్మ బ్రహ్మచారి ఆజాద్ ఆట బొమ్మలు ఆటగాడు ఆటోడ్రైవర్ ఆడ జన్మ ఆడ బ్రతుకు (1965 సినిమా) ఆడంబరాలు - అనుబంధాలు ఆడజన్మ (1970 సినిమా) ఆడదంటే అలుసా ఆడదాని అదృష్టం ఆడది ఆడది గడప దాటితే ఆడదే ఆధారం ఆడపడచు ఆడపడుచు (1967 సినిమా) ఆడపిల్ల ఆడపిల్లల తండ్రి ఆడపిల్లలు అర్ధరాత్రి హత్యలు ఆడపిల్లలే నయం ఆడపెత్తనం ఆడబిడ్డ ఆడబొమ్మ ఆడబ్రతుకు ఆడవారి మాటలకు అర్థాలే వేరులే ఆడవాళ్లు అపనిందలు ఆడవాళ్లే అలిగితే ఆడాళ్లా మజాకా? ఆడాళ్లూ మీకు జోహార్లు ఆణిముత్యం ఆణిముత్యాలు ఆత్మ బంధువులు ఆత్మకథ ఆత్మగౌరవం ఆత్మబంధం ఆత్మబంధువు ఆత్మబలం (1964 సినిమా) ఆత్మబలం (1985 సినిమా) ఆత్మీయుడు ఆత్మీయులు ఆదర్శ కుటుంబం ఆదర్శ పెళ్ళిల్లు ఆదర్శ వీరులు ఆదర్శ సోదరులు ఆదర్శం (1952 సినిమా) ఆదర్శం (1992 సినిమా) ఆది దంపతులు ఆది పరాశక్తి ఆదిత్య 369 ఆదిమానవులు ఆదివారం అమావాస్య ఆదివారం ఆడవాళ్లకు సెలవు ఆనంద తాండవం ఆనందజ్యోతి ఆనందనిలయం ఆపద్భాందవుడు ఆపేక్ష ఆప్తమిత్రులు ఆమె (సినిమా) ఆమె ఎవరు? ఆమెకథ ఆయనకిద్దరు ఆయనగారు ఆయుధం (సినిమా) ఆరంభం ఆరని మంటలు ఆరాధన ఆరాధన (1962 సినిమా) ఆరాధన (1976 సినిమా) ఆరాధన (1987 సినిమా) ఆరోప్రాణం ఆర్తనాదం ఆలయం ఆలయదీపం ఆలయశిఖరం ఆలాపన ఆలీబాబా 40 దొంగలు (1940 సినిమా ) ఆలీబాబా 40 దొంగలు (1956 సినిమా) ఆలీబాబా 40 దొంగలు (1970 సినిమా ) ఆలీబాబా అద్భుతదీపం ఆలీబాబా అరడజనుదొంగలు ఆలుమగలు (1957 సినిమా) ఆలుమగలు (1959 సినిమా) ఆలుమగలు (1977 సినిమా) ఆలుమగలు (1995 సినిమా) ఆలోచించండి ఆల్‌రౌండర్ ఆవారాగాడు ఆవిడా మా ఆవిడే ఆవిడే శ్యామల ఆవేశం (1980 సినిమా) ఆవేశం (1994 సినిమా) ఆశయం ఆశలసందడి ఆశాజీవులు ఆశాజ్యోతి ఆషాడం పెళ్ళికొడుకు ఆస్తికోసం ఆస్తిపరులు ఆస్తిమూరెడు ఆశబారెడు ఆస్తులు అంతస్తులు (1969 సినిమా) ఆస్తులు అంతస్తులు (1988 సినిమా) ఆహా ఆహుతి ఆహ్వానం ఇ ఇంగ్లీషు పెళ్లాం ఈష్టు గోదావరి మొగుడు ఇంటి కోడలు ఇంటి గౌరవం ఇంటి దొంగ (1964 సినిమా) ఇంటి దొంగ (1987 సినిమా) ఇంటి దొంగలు ఇంటింటి కథ ఇంటింటి దీపావళి ఇంటింటి భాగోతం ఇంటింటి రామాయణం ఇంటికి దీపం ఇల్లాలే ఇంటికో రుద్రమ్మ ఇంటిగుట్టు ఇంటిని దిద్దిన ఇల్లాలు ఇంట్లో ఇల్లాలు వంటింట్లో ప్రియురాలు ఇంట్లో పిల్లి వీధిలో పులి ఇంట్లో రామయ్య ఇంట్లో రామయ్య వీధిలో కృష్ణయ్య ఇంద్రజిత్ ఇంద్రధనుస్సు (1978 సినిమా) ఇంద్రధనుస్సు (1988 సినిమా) ఇంద్రభవనం ఇంద్రుడు చంద్రుడు ఇకనైనా మారండి ఇదండీ మావారి వరస ఇదా లోకం ఇది కథ కాదు ఇది పెళ్లంటారా? ఇది మా కథ ఇదెక్కడి న్యాయం ఇదే నా సమాధానం ఇదేం పెళ్లాం బాబోయ్ ఇదేనా న్యాయం ఇదేనా ప్రపంచం ఇదో చరిత్ర ఇద్దరు అమ్మాయిలు ఇద్దరు కిలాడీలు ఇద్దరు దొంగలు ఇద్దరు పెళ్లాల ముద్దుల మొగుడు ఇద్దరు పెళ్లాలు ఇద్దరు మిత్రులు (1961 సినిమా) ఇద్దరు మిత్రులు (1985 సినిమా) ఇద్దరు మిత్రులు (1999 సినిమా) ఇద్దరు మొనగాళ్లు ఇద్దరూ అసాధ్యులే ఇద్దరూ ఇద్దరే (1976 సినిమా) ఇద్దరూ ఇద్దరే (1990 సినిమా) ఇన్స్‌పెక్టర్ ఇన్స్‌పెక్టర్ అశ్విని ఇన్స్‌పెక్టర్ ఝాన్సీ ఇన్స్‌పెక్టర్ ప్రతాప్ ఇన్స్‌పెక్టర్ భార్య ఇన్స్‌పెక్టర్ రుద్ర ఇరుగిల్లు పొరుగిల్లు ఇరుగు పొరుగు ఇలవేల్పు ఇల్లంతా సందడి ఇల్లరికం ఇల్లాలి అదృష్టమే ఇంటికి భాగ్యం ఇల్లాలి కోరికలు ఇల్లాలి ప్రతిజ్ఞ ఇల్లాలి ముచ్చట్లు ఇల్లాలికో పరీక్ష ఇల్లాలు (1940 సినిమా) ఇల్లాలు (1965 సినిమా) ఇల్లాలు (1981 సినిమా) ఇల్లాలు (1996 సినిమా) ఇల్లాలు (1997 సినిమా) ఇల్లాలు వర్ధిల్లు ఇల్లాలే దేవత ఇల్లు ఇల్లాలు ఇల్లు ఇల్లాలు పిల్లలు ఇల్లు పెళ్ళి ఇల్లే స్వర్గం ఈ ఈ కాలం దంపతులు ఈ కాలపు పిల్లలు ఈ చరిత్ర ఇంకా ఎన్నాళ్లు ఈ చరిత్ర ఏ సిరాతో ఈ తీర్పు ఇల్లాలిది ఈ దేశంలో ఒకరోజు ఈ పిల్లకి పెళ్ళి అవుతుందా ఈ ప్రశ్నకు బదులేది ఈ సమాజం మాకొద్దు ఈకాలం మనిషి ఈడు జోడు ఈతరం నెహ్రూ ఈతరం మనిషి ఈనాటి బంధం ఏనాటిదో ఈనాడు (1982 సినిమా) ఈనాడు (2009 సినిమా) ఈశ్వర్ అల్లా ఉ ఉండమ్మా బొట్టు పెడతా ఉక్కు మనిషి ఉక్కు సంకెళ్ళు ఉక్కుపిడుగు ఉగాది (సినిమా) ఉగ్ర నరసింహం ఉగ్రనేత్రుడు ఉత్తమ ఇల్లాలు ఉదయం ఉద్దండుడు ఉన్మాది ఉపాయంలో అపాయం ఉమా చండీ గౌరీ శంకరుల కథ ఉమాసుందరి ఉమ్మడి కుటుంబం ఉమ్మడి మొగుడు ఉయ్యాల జంపాల ఉల్టా పుల్టా ఉష ఉషాపరిణయం ఊ ఊయల (సినిమా) ఊరంతా గోలంట ఊరంతా సంక్రాంతి ఊరికి ఉపకారి ఊరికి మొనగాడు (1981 సినిమా) ఊరికి మొనగాడు (1995 సినిమా) ఊరికి సోగ్గాడు ఊరికిచ్చిన మాట ఊరుమ్మడి బ్రతుకులు ఊర్మిళ ఊర్వశి ఊర్వశీ నీవే నా ప్రేయసి ఊహ ఊహాసుందరి ఋ ఋణానుబంధం ఋష్యశృంగ ఎ ఎం. ఎల్. ఏ. ఏడుకొండలు ఎంకన్నబాబు ఎంకి నాయుడు బావ ఎంత ఘాటు ప్రేమయో ఎగిరే పావురమా ఎత్తుకు పైఎత్తు (1958 సినిమా) ఎత్తుకు పైఎత్తు (1978 సినిమా) ఎదురింటి మొగుడు పక్కింటి పెళ్లాం ఎదురీత (1963 సినిమా) ఎదురీత (1977 సినిమా) ఎదురులేని కథానాయకుడు ఎదురులేని రాముడు ఎన్.టి.ఆర్.నగర్ ఎన్‌కౌంటర్ ఎమ్ ధర్మరాజు ఎం. ఏ. ఎమ్మెల్యే ఎర్ర మందారం ఎర్ర మట్టి ఎర్రకోట వీరుడు ఎర్రమల్లెలు ఎర్రసూర్యుడు ఎర్రసైన్యం ఎర్రోడు ఎవడబ్బ సొమ్ము ఎవడైతేనాకేంటి ఎవరికివారే యమునాతీరే ఎవరిని నమ్మాలి ఎవరీ పాపాయి ఎవరు దేవుడు ఎవరు దొంగ ఎవరు మొనగాడు ఎస్.పి.తేజ ఎస్.పి.పరశురాం ఎస్.పి.భయంకర్ ఏ ఏంటిబావా మరీనూ ఏకలవ్య ఏకవీర ఏజెంట్ గోపి ఏడంతస్తుల మేడ ఏడడుగుల అనుబంధం ఏడడుగుల బంధం (1979 సినిమా) ఏడడుగుల బంధం (1985 సినిమా) ఏది కాదు ముగింపు ఏది ధర్మం ఏది న్యాయం ఏది నిజం ఏది పాపం? ఏది పుణ్యం? ఏప్రిల్ 1 విడుదల ఏమండీ పెళ్ళి చేసుకోండి ఏమండోయ్ శ్రీమతి గారు ఏవండీ ఆవిడ వచ్చింది ఏవండీ మనమ్మాయే ఐ ఐ లవ్ యూ ఐతే ఒ ఒంటరి పోరాటం ఒక ఊరి కథ ఒక చల్లని రాత్రి ఒక చిన్న మాట ఒక చిన్నమాట ఒక తల్లి పిల్లలు ఒక దీపం వెలిగింది ఒక నారి – వంద తుపాకులు ఒక రాధ – ఇద్దరు కృష్ణులు ఒక రోజు రాజు ఒకే కుటుంబం ఒకే మాట ఒకే రక్తం ఒక్కడు ఒక్కడు చాలు ఒక్కడున్నాడు ఒరేయ్ రిక్షా ఒసేయ్ రాములమ్మ ఒక ఊరిలో -- మొదలైన ప్రేమకథ ఓ ఓ అమ్మకథ ఓ ఆడది ఓ మగాడు ఓ ఇంటి కాపురం ఓ ఇంటి భాగోతం ఓ తండ్రి తీర్పు ఓ తండ్రి – ఓ కొడుకు ఓ పనై పోతుంది బాబు ఓ ప్రేమ కథ ఓ మనిషి తిరిగి చూడు ఓ సీత కథ ఓ స్త్రీ రేపురా ఓంకారం (సినిమా) ఓటుకు విలువ ఇవ్వండి ఓసి నా మరదలా ఓహో నా పెళ్ళంట క కంచికి చేరని కథ కంచు కవచం కంచుకోట కంటే కూతుర్నే కను కక్ష కక్ష శిక్ష కక్ష సాధిస్తా కచ దేవయాని కటకటాల రుద్రయ్య కడప రెడ్డెమ్మ కత్తికి కంకణం కత్తిపట్టిన రైతు కత్తిపోటు కత్తుల కాంతయ్య కత్తులకొండయ్య కథానాయకుడు (1969) కథానాయకుడు (1984) కథానాయకుని కథ (1975 సినిమా) కథానాయకురాలు కథానాయిక మొల్ల కదలడు వదలడు కదలి వచ్చిన కనకదుర్గ కనకతార కనకతార (1937 సినిమా) కనకదుర్గ పూజామహిమ (1960 సినిమా) కనకదుర్గ పూజామహిమ (1973 సినిమా) కన్నకూతురు కన్నకొడుకు (1961) కన్నకొడుకు (1973) కన్నకొడుకులు కన్నతల్లి (1953 సినిమా) కన్నతల్లి (1972 సినిమా) కన్నయ్య కిట్టయ్య కన్నవారి ఇల్లు కన్నవారి కలలు (1974) కన్నుల పండుగ కన్నెపిల్ల కన్నెమనసులు కన్నెవయసు కన్యకా పరమేశ్వరి కథ కన్యాకుమారి (సినిమా) కన్యాదానం (1955) కన్యాదానం (1998) కన్యాశుల్కం (సినిమా) కబీర్ (సినిమా) కమలమ్మ కమతం కయ్యాల అమ్మాయి కలవారి అబ్బాయి కరాటే కమల కరుణామయుడు కరుణించిన కనకదుర్గ కర్ణ కర్తవ్యం కర్పూర దీపం కర్పూర శిల్పం కర్పూర హారతి కలలు కనే కళ్ళు కలవారి కుటుంబం కలవారి కోడలు కలవారి చెల్లెలు కనక మహాలక్ష్మి కలవారి సంసారం కలసి ఉంటే కలదు సుఖం కలసిన మనసులు కలసొచ్చిన ఆదర్శం కలహాల కాపురం కలికాలం కలికాలం ఆడది కలిమిలేములు కలియుగ అభిమన్యుడు కలియుగ కృష్ణుడు (1986 సినిమా) కలియుగ కృష్ణుడు (1988 సినిమా) కలియుగ పాండవులు కలియుగ భీముడు కలియుగ మహాభారతం కలియుగ రాముడు కలియుగ రావణాసురుడు కలియుగ విశ్వామిత్ర కలియుగ స్త్రీ కలియుగం (1993 సినిమా) కలిసుందాం రా కలిసొచ్చిన కాలం కలెక్టర్ గారి అబ్బాయి కలెక్టర్ గారి అల్లుడు కలెక్టర్ గారు కలెక్టర్ జానకి కలెక్టర్ విజయ కల్పన (సినిమా) కల్యాణ చక్రవర్తి కల్యాణ జ్యోతి కల్యాణ తాంబూలం కల్యాణ తిలకం కల్యాణ ప్రాప్తిరస్తు కల్యాణ మండపం కల్యాణ వీణ కల్యాణం కల్యాణి (1960) కల్యాణి (1979) కళారంజని కళ్ళు కవల పిల్లలు కవిత (1975) కవిత (1976) కష్టసుఖాలు కాంచన (సినిమా) కాంచన గంగ కాంచన సీత కాంతయ్య - కనకయ్య కాంభోజరాజు కథ కాడెద్దులు ఎకరం నేల కానిస్టేబుల్ కూతురు కాబోయే అల్లుడు కాయ్ రాజా కాయ్ కారు దిద్దిన కాపురం కార్తవరాయని కథ కార్తీక దీపం కార్తీక పౌర్ణమి కార్మిక విజయం కాలం మారింది (1965 సినిమా) కాలం మారింది (1972 సినిమా) కాలచక్రం కాలచక్రం (1940 సినిమా) కాలయముడు కాలాంతకుడు కాలాంతకులు కాలేజీ కాలేజీ బుల్లోడు కాలేజీ స్టూడెంట్ కాళరాత్రి కాళరాత్రి 12 గంటలు కాళరాత్రిలో కన్నెపిల్ల కాళహస్తి మహాత్యం కాళి కాళిదాస (1940 సినిమా) కాశ్మీరు బుల్లోడు కాష్మోరా కాసుల పేరు కిరాతకుడు కిరాయి అల్లుడు కిరాయి కోటిగాడు కిరాయి దాదా కిరాయి మొగుడు కిరాయి రౌడీలు కిరాయిగూండా కిలాడి సింగన్న కిల్లర్ కిల్లాడి శంకర్ కిల్లాడి సీఐడి 999 కిష్కింథాకాండ కీచురాళ్ళు కీర్తి కాంత కనకం కీలుగుర్రం కీలుబొమ్మలు కుంకుమ తిలకం కుంకుమ బరణి కుంకుమరేఖ కుంతీపుత్రుడు కుక్క (సినిమా) కుక్క కాటుకు చెప్పు దెబ్బ కుచేల (సినిమా) కుటుంబ గౌరవం (1957 సినిమా) కుటుంబ గౌరవం (1984 సినిమా) కుటుంబ గౌరవం (1997 సినిమా) కుట్ర కుడి ఎడమైతే కుమారరాజా కురుక్షేత్రం కురుక్షేత్రంలో సీత కుర్రచేష్టలు కుర్రది-కుర్రాడు కుర్రవాళ్ళ రాజ్యం కుర్రాళ్ళ రాజ్యం కులగోత్రాలు కులగౌరవం కులదైవం కులమా గుణమా కులాల కురుక్షేత్రం కూతురు (సినిమా) కూతురు కాపురం కూతురు కోడలు కూలన్న కూలీ కూలీ నం 1 కృష్ణ గారడీ కృష్ణ గారి అబ్బాయి కృష్ణ తులాభారం కృష్ణ పరమాత్మ కృష్ణ ప్రేమ కృష్ణ ప్రేమ (1943 సినిమా) కృష్ణ బాబు కృష్ణ లీల (1959 సినిమా) కృష్ణ లీల (1987 సినిమా) కృష్ణ వేణి కృష్ణార్జునులు కృష్ణావతారం కెప్టెన్ కెప్టెన్ కృష్ణ కెప్టెన్ నాగార్జున కెప్టెన్ రాజు కేటు డూప్లికేటు కేటుగాడు కేడి రౌడి కేడి. నెం. 1 కొంగుచాటు కృష్ణుడు కొంగుముడి కొంటె కుర్రాళ్ళు కొంటె కోడళ్ళు కొంటెకాపురం కొంటెపిల్ల కొంటెమొగుడు పెంకిపెళ్ళాం కొండపల్లి రత్తయ్య కొండవీటి దొంగ కొండవీటి దొంగ (1958 సినిమా) కొండవీటి నాగులు కొండవీటి రాజా కొండవీటి రౌడీ కొండవీటి వీరుడు కొండవీటి సింహం కొక్కొరో కో కొడుకు కోడలు కొడుకులు కొత్త అల్లుడు కొత్త కాపురం కొత్త కోడలు కొత్త జీవితాలు కొత్త దంపతులు కొత్త పెళ్ళికూతురా రా కొత్త పెళ్ళికూతురు కొత్త బంగారు లోకం కొత్తదారి కొత్తనీరు (1982) కొత్తపేట రౌడీ కొదమ సింహం కొబ్బరిబోండాం కొరడా వీరుడు కొరడారాణి కొల్లేటి కాపురం కోకిల (సినిమా) కోకిలమ్మ కోటలోపాగా కోటికొక్కడు కోటిగాడు కోటివిద్యలు కూటికొరకే కోటీశ్వరుడు (1970 సినిమా) కోటీశ్వరుడు (1984 సినిమా) కోడరికం కోడలు కావాలి కోడలు దిద్దిన కాపురం (1970 సినిమా) కోడలు దిద్దిన కాపురం (1997 సినిమా) కోడలు దిద్దిన కాపురం (1997 సినిమా) కోడలు పిల్ల కోడళ్ళొస్తున్నారు జాగ్రత్త కోడెత్రాచు కోడెనాగు కోతల రాయుడు కోదండ రాముడు కోనసీమ కుర్రోడు కోయంబత్తూరు ఖైదీ కోయిలమ్మ కూసింది కోరికలే గుర్రాలైతే కోరుకున్న ప్రియుడు కోరుకున్న మొగుడు కౌబాయ్ నెం. 1 కౌరవుడు క్రాంతి (1979 సినిమా) క్రాంతి (1981 సినిమా) క్రిమినల్ క్లాస్‌మేట్స్‌ క్షణక్షణం క్షేమంగా వెళ్ళి లాభంగా రండి కథానాయకుడు (2008) ఖ ఖడ్గవీర ఖడ్గవీరుడు (1962 సినిమా) ఖతర్నాక్ ఖైదీ ఖైదీ ఇన్‌స్పెక్టర్ ఖైదీ కన్నయ్య ఖైదీ కాళిదాసు ఖైదీ కృష్ణుడు ఖైదీ నాగమ్మ ఖైదీ నెం. 786 ఖైదీ నెం: 77 ఖైదీ పెళ్ళి ఖైదీ బాబా ఖైదీ బాబాయ్ ఖైదీ బుల్లోడు ఖైదీ రుద్రయ్య ఖైదీగారు ఖైదీరాణి గ గంగ (సినిమా) గంగ మంగ గంగ యమున సరస్వతి గంగా గౌరీ సంవాదం గంగా భవానీ గండర గండడు గండికోట రహస్యం గండిపేట రహస్యం గందరగోళం గంధర్వ కన్య (1957 సినిమా) గంధర్వ కన్య (1979 సినిమా) గజదొంగ గజదొంగ గంగన్న గజలక్ష్మి గడసరి అత్త సొగసరి కోడలు గడుగ్గాయి గడుసు అమ్మాయి గడుసు పిల్లోడు గణపతి (సినిమా) గణేష్ గన్ షాట్ గమ్మత్తు గూఢచారులు గమ్యం గయ్యాళి గంగమ్మ గర్జన గరుడ గర్వభంగం గలాటా పెళ్ళిళ్లు గాంగ్ మాస్టర్ గాంగ్ లీడర్ గాంగ్‌వార్‌ గాండీవం గాంధారి గర్వభంగం గాంధీ పుట్టిన దేశం గాంధీనగర్ రెండవ వీధి గాజు బొమ్మలు గాజుల కిష్టయ్య గాడ్‌ఫాదర్‌ గాయం గాలిపటాలు గాలిమేడలు గాలివాన గిరిజా కళ్యాణం గిల్లికజ్జాలు గీత సంగీత గీతా గీతాంజలి (1948 సినిమా) గీతాంజలి(సినిమా) గుంటూరు గుండమ్మ కథ గుండమ్మ కథ గుండమ్మగారి కృష్ణులు గుండెలు తీసిన మొనగాడు గుడిగంటలు గుణవంతుడు గుణసుందరి కథ గుప్త శాస్త్రం గుప్పెడు మనసు గుమస్తా గురు గురు దక్షిణ గురు బ్రహ్మ గురు శిష్యులు (1981 సినిమా) గురు శిష్యులు (1990 సినిమా) గురుకాంత్ గురువుని మించిన శిష్యుడు గురుశిష్యులు గులాబి (సినిమా) గులేబకావళి గులేబకావళి కథ గుళ్లో పెళ్ళి గువ్వల జంట గూండారాజ్యం గూటిలోని రామచిలక గూడుపుఠాని గూఢచారి 003 గూఢచారి 115 గూఢచారి 116 గూఢచారి 117 గూఢాచారి నెం.1 గృహప్రవేశం (1946 సినిమా) గృహప్రవేశం (1977 సినిమా) గృహలక్ష్మి (1938 సినిమా) గృహలక్ష్మి (1967 సినిమా) గృహలక్ష్మి (1984 సినిమా) గొప్పవారి గోత్రాలు గొప్పింటి అమ్మాయి గొప్పింటి అల్లుడు గొల్లభామ గోకులంలో సీత గోదావరి గోదావరి పొంగింది గోపాలకృష్ణుడు గోపాలరావు గారి అబ్బాయి గోపాలరావు గారి అమ్మాయి గోపాలుడు భూపాలుడు గోమాత వ్రతం గోరంత దీపం గోరింటాకు (సినిమా) గోలనాగమ్మ గోల్కొండ అబ్బులు గోల్కొండ గజదొంగ గోల్‌మాల్ గోవిందం గోవా సి.ఐ.డి 999 గోవిందా గోవిందా గోవుల గోపన్న గౌతం గౌరమ్మ గౌరవం గౌరి (1974 సినిమా) గ్యాంగ్ లీడర్ గ్రహణం (సినిమా) గ్రహణం విడిచింది గ్రామదేవతలు గ్రీకువీరుడు ఘ ఘటన ఘటోత్కచుడు ఘరానా అల్లుడు ఘరానా గంగులు ఘరానా దొంగ ఘరానా దొంగలు ఘరానా బుల్లోడు ఘరానా మొగుడు ఘరానా రౌడీ ఘరానా హంతకుడు చ చంటబ్బాయి చంటి చండశాసనుడు చండిక చండీప్రియ చండీరాణి (1953 సినిమా) చండీరాణి (1983 సినిమా) చందన (సినిమా) చందమామ (సినిమా) చందమామ రావే చంద్రలేఖ చంద్రవంక (1951 సినిమా) చంద్రహారం చంద్రహాస (1941 సినిమా) చంద్రహాస (1965 సినిమా) చక్రధారి చక్రపాణి (1954) చక్రవర్తి(సినిమా) చక్రవాకం చక్రవ్యూహం చట్టంతో చదరంగం చట్టంతో పోరాటం చట్టానికి కళ్లులేవు చట్టానికి వేయికళ్లు చదరంగం (1967 సినిమా) చదరంగం (1984 సినిమా) చదువు సంస్కారం చదువుకున్న అమ్మాయిలు చదువుకున్న భార్య చరణదాసి చరిత్ర హీనులు చలాకీ చెల్లెమ్మ చలాకీ మొగుడు చాదస్తపు పెళ్లాం చలాకీ రాణి కిలాడీ రాజా చలిచీమలు చల్ మోహనరంగా చల్లని తల్లి చల్లని నీడ చల్లని రామయ్య చక్కని సీతమ్మ చల్‌ మోహనరంగా చాణక్య చంద్రగుప్త చాణక్య శపధం చాదస్తపు మొగుడు చామంతి (సినిమా) చాలా బాగుంది చింతామణి (1933 సినిమా) చింతామణి (1956 సినిమా) చిక్కడు దొరకడు (1967 సినిమా) చిక్కడు దొరకడు (1988 సినిమా) చిటపట చినుకులు చిటికెల పందిరి చిట్టి చెల్లెలు చిట్టి తమ్ముడు చిట్టి తల్లి చిట్టెమ్మ చిలకమ్మ చిట్టెమ్మ మొగుడు చిత్తూరు రాణీ పద్మిని చిత్రం చిత్రం భళారే విచిత్రం చిత్రనళీయం చినబాబు చిన్న కోడలు (1952 సినిమా) చిన్న కోడలు (1990 సినిమా) చిన్ననాటి కలలు చిన్ననాటి స్నేహితులు చిన్నబ్బాయి చిన్నబ్బులు చిన్నమ్మ కథ చిన్నరాయుడు చిన్నల్లుడు చిన్నాన్న శపధం చిన్నారి చిట్టిబాబు (1971 సినిమా) చిన్నారి చిట్టిబాబు (1981 సినిమా) చిన్నారి దేవత చిన్నారి పాపలు చిన్నారి ముద్దులపాప చిన్నారి స్నేహం చిన్ని కృష్ణుడు చిన్ని చిన్ని ఆశ చిన్నోడు పెద్దోడు చిరంజీవి (1969 సినిమా) చిరంజీవి (1985 సినిమా) చిరంజీవి రాంబాబు చిరంజీవులు చిరుత చిరునవ్వుతో చిలక జోస్యం చిలకపచ్చ కాపురం చిలకమ్మ చెప్పింది చిలకా గోరింక చిలక్కొట్టుడు చిలిపి కృష్ణుడు చిలిపి మొగుడు చిలిపి వయసు చిల్లర దేవుళ్లు చిల్లర మొగుడు అల్లరి కొడుకు చిల్లరకొట్టు చిట్టెమ్మ చివరకు మిగిలేది చీకటి వెలుగులు చీకటి సూర్యులు చీమలదండు చుక్కల్లో చంద్రుడు చుట్టరికాలు (సినిమా) చుట్టాలబ్బాయి చుట్టాలొస్తున్నారు జాగ్రత్త చూడామణి చూడాలనివుంది చూపులు కలసిన శుభవేళ చూసొద్దాం రండి చెంగల్వ పూదండ చెంచులక్ష్మి (1943 సినిమా) చెంచులక్ష్మి (1958 సినిమా) చెట్టుకింద ప్లీడరు చెన్నపట్నం చిన్నోళ్ళు చెప్పింది చేస్తా చెయ్యెత్తి జైకొట్టు (1969 సినిమా) చెయ్యెత్తి జైకొట్టు (1979 సినిమా) చెరపకురా చెడేవు చెలికాడు చెల్లెలి కాపురం చెల్లెలి కోసం చెవిలో పువ్వు చెవిలో రహస్యం చేతిలో చెయ్యేసి చెప్పు చేసిన బాసలు చైతన్య చైతన్యం చైతన్యరధం ఛ ఛండీ చాముండీ ఛత్రపతి ఛలో అసెంబ్లీ ఛాంపియన్ ఛాయ ఛాలెంజ్ ఛాలెంజ్ రాముడు ఛైర్మెన్ చలమయ్య జ జంగిల్ రాణి జంతర్ మంతర్ జంతుప్రపంచం జంబలకిడిపంబ జగత్ కంత్రీలు జగత్ కిలాడీలు జగత్ జెంత్రీలు జగత్ జెట్టీలు జగత్ మొనగాళ్ళు జగదేక సుందరి జగదేకవీరుడు జగదేకవీరుడు- అతిలోక సుందరి జగదేకవీరుని కథ జగద్గురు ఆది శంకరాచార్య జగన్ జగన్నాటకం (1960 సినిమా) జగన్నాటకం (1991 సినిమా) జగన్నాధ రథచక్రాలు జగన్నాధం & సన్స్ జగన్మాత జగన్మోహిని (1953 సినిమా) జగన్మోహిని (1978 సినిమా) జగమేమాయ జగమొండి జగ్గు జడగంటలు జడ్జిగారి కోడలు జడ్జిమెంట్ జతగాడు జననీ జన్మభూమి జనరల్ చౌధరి జన్మజన్మల బంధం జన్మభూమి జన్మహక్కు జమదగ్ని (సినిమా) జమీందారు జమీందారు గారి అమ్మాయి జయ విజయ జయ సింహ జయం మనదే జయం మనదేరా (1956 సినిమా) జయం మనదేరా (2000 సినిమా) జయప్రద (1939 సినిమా) జయభేరి జయమ్ము నిశ్చయమ్మురా జయసింహ జయసుధ (సినిమా) జరాసంధ జరిగిన కథ జరుగుతున్న కథ జలదీపం జల్సా జల్సారాయుడు జస్టిస్ చక్రవర్తి జస్టిస్ చౌదరి జస్టిస్ రుద్రమ దేవి జాకీ జాక్పాట్లో గూఢచారి జాతక ఫలం జాతకరత్న మిడతంభొట్లు జాతర జానకిరాముడు జాని జాబిలమ్మ పెళ్ళి జాలీ జీవన గంగ జీవన చదరంగం జీవన జ్యోతి (1940 సినిమా) జీవన జ్యోతి (1975 సినిమా) జీవన జ్యోతి (1988 సినిమా) జీవన తరంగాలు జీవన తీరాలు జీవన పోరాటం జీవన ముక్తి జీవిత ఖైదీ జీవిత నౌక (1951 సినిమా) జీవిత నౌక (1977 సినిమా) జీవిత బంధం జీవిత రంగం జీవితం జీవితం (1973 సినిమా) జీవితంలో వసంతం జీవితచక్రం జీవితమే ఒక నాటకం జీవితమే ఒక సినిమా జీవితరధం జీవితాలు జీవితాశయం జీసస్ (సినిమా) జూ లకటక జూదగాడు జేగంటలు జేబు దొంగ (1961 సినిమా) జేబు దొంగ (1975 సినిమా) జేబు దొంగ (1987 సినిమా) జేమ్స్ బాండ్ 777 జేమ్స్ బాండ్ 999 జై జవాన్ జై భజరంగబలి జై భేతాళ్ జైత్రయాత్ర జైలర్ గారి అబ్బాయి జైలుపక్షి జోకర్ జోకర్ మామ సూపర్ అల్లుడు జ్ఞానేశ్వర్ జ్యోతి (1954 సినిమా) జ్యోతి (1976 సినిమా) జ్యోతిలక్ష్మి జ్వాల జ్వాలాదీప రహస్యం ఝ ఝాన్సీ రాణి ట టక్కరి దొంగ చక్కని చుక్క టాక్సీ డ్రైవర్ టాక్సీ రాముడు టాప్ లెచిపోద్ది టాప్ హీరో టార్జాన్ సుందరి టింగురంగ టింగురంగడు టీనేజ్ టూ టౌన్ రౌడీ టెర్రర్ టైం టైగర్ టైగర్ రాముడు టోపీ రాజా స్వీటీ రోజా డ డప్పు సాయిగాడు డబ్బారాయుడు సుబ్బారాయుడు డబ్బు డబ్బు డబ్బు డబ్బు భలే జబ్బు డబ్బుకు లోకం దాసోహం డబ్బెవరికి చేదు డాకూ రాణి డాక్టర్ అంబేద్కర్ డాక్టర్ ఆనంద్ డాక్టర్ గారి అబ్బాయి డాక్టర్ చక్రవర్తి డాక్టర్ బాబు డాక్టర్ భవాని డాక్టర్ మాలతి డాక్టర్ సినీ యాక్టర్ డాడీ డాడీ డామిట్ కథ అడ్డం తిరిగింది డిటెక్టివ్ నారద డియర్ బ్రదర్స్ డిస్కో కింగ్ డూ డూ బసవన్న డేంజర్ లైట్ డ్రైవర్ బాబు డ్రైవర్ మోహన్ డ్రైవర్ రాముడు డాడీ డార్లింగ్ డుండుం డిగాడిగా డాన్ డైనామైట్-Vishnu Manchu ఢీ డిక్టేటర్ డుం డుం డుం- Madhavan , Jyothika ఢ ఢీ త తండ్రి (సినిమా) తండ్రీ కొడుకుల ఛాలెంజ్ తండ్రులు కొడుకులు తపస్సు తమ్ముడు (సినిమా) తరం మారింది తరంగాలు తరంగిణి తలంబ్రాలు తల్లా పెళ్ళామా తల్లి గోదావరి తల్లి బిడ్డ తల్లిదండ్రులు (1970 సినిమా) తల్లిదండ్రులు (1991 సినిమా) తల్లిదీవెన తల్లిప్రేమ తల్లిప్రేమ (1941 సినిమా) తల్లీ కూతుళ్ళు తల్లీ కొడుకుల అనుబంధం తల్లీ కొడుకులు తల్లే చల్లని దైవం తాండవ కృష్ణుడు తాండ్ర పాపారాయుడు(సినిమా) తాంబూలాలు (సినిమా) తాజ్ మహల్ (సినిమా) తాత మనవుడు తాతమ్మకల తాతయ్య పెళ్ళి మనవడి శోభనం తాతయ్య ప్రేమలేఖలు తాతా మనవడు తాయారమ్మ తాండవ కృష్ణ తాయారమ్మ బంగారయ్య తారక రాముడు తారకప్రభుని దీక్షామహిమలు తారాశశాంకం తారాశశాంకం (1941 సినిమా) తాళి తాళిబొట్టు తాసిల్దార్ గారి అమ్మాయి తాహసీల్దార్ తిక్క శంకరయ్య తిరగబడ్డ తెలుగు బిడ్డ తిరుగుబాటు (1950 సినిమా) తిరుగుబాటు (1985 సినిమా) తిరుగులేని మనిషి తిరుపతమ్మ కథ తిరుపతి (1974 సినిమా) తిరుమల తిరుపతి వెంకటేశ తిలోత్తమ తీర్పు (1975 సినిమా) తీర్పు (1994 సినిమా) తుకారాం తులసి (1974 సినిమా) తులాభారం తూఫాన్ మెయిల్ తూర్పు పడమర తూర్పు వెళ్ళే రైలు తెగింపు తెనాలి రామకృష్ణ తెనాలి రామకృష్ణ (1941 సినిమా) తెలంగాణ (సినిమా) తెలుగునాడు తెలుగువీర లేవరా తెల్ల గులాబీలు తేజ తేనె మనసులు (1965 సినిమా) తేనె మనసులు (1987 సినిమా) తేనెటీగ (సినిమా) తొలికోడి కూసింది తొలిపొద్దు తొలిప్రేమ తొలిముద్దు తొలిరేయి గడిచింది తోకలేని పిట్ట తోట రాముడు తోటలో పిల్ల కోటలో రాణి తోడికోడళ్ళు (1957 సినిమా) తోడికోడళ్ళు (1994 సినిమా) తోడు నీడ (1965 సినిమా) తోడు నీడ (1983 సినిమా) తోడుదొంగలు (1954 సినిమా) తోడుదొంగలు (1981 సినిమా) తోడుదొంగలు (1993 సినిమా) తోబుట్టువులు త్యాగయ్య (1946 సినిమా) త్యాగయ్య (1981 సినిమా) త్రినేత్రుడు త్రిమూర్తులు(సినిమా) త్రిలోక సుందరి త్రివేణి సంగమం త్రిశూలం ద దండోరా దక్షయజ్ఞం (1941 సినిమా) దక్షయజ్ఞం (1962 సినిమా) దగాకోరులు దత్తపుత్రుడు దయామయుడు దయ్యాల దర్బార్ దర్జా దొంగ దళం దశ తిరిగింది దశావతారములు (1962 సినిమా) దశావతారములు (1976 సినిమా) దశావతారాలు(సినిమా) దసరా బుల్లోడు దాంపత్యం (1957 సినిమా) దాంపత్యం (1985 సినిమా) దాగుడు మూతల దాంపత్యం దాగుడు మూతలు (1964 సినిమా) దాగుడు మూతలు (1986 సినిమా) దాడి దాదా దాన వీర శూర కర్ణ దానవుడు దారి తప్పిన మనిషి దాసి దీక్ష (1951 సినిమా) దీక్ష (1974 సినిమా) దీనబంధు దీపారాధన దీపావళి (సినిమా) దీర్ఘ సుమంగళి దీర్ఘ సుమంగళీ భవ దున్నేవాడిదే భూమి దుబాయ్ శీను దుర్గ దుర్గాదేవి (సినిమా) దెబ్బకు ఠా దొంగల ముఠా దెబ్బకు దెబ్బ దెయ్యం దేవకన్య దేవత (1941 సినిమా) దేవత (1965 సినిమా) దేవత (1982 సినిమా) దేవతలారా దీవించండి దేవదాసు (1953 సినిమా) దేవదాసు (1974 సినిమా) దేవదాసు (2006 సినిమా) దేవదాసు మళ్లీ పుట్టాడు దేవసుందరి దేవా దేవాంతకుడు దేవాలయం (సినిమా) దేవి (సినిమా) దేవీ దర్శనం దేవీ లలితాంబ దేవీ శ్రీదేవి దేవుడమ్మ దేవుడిచ్చిన కొడుకు దేవుడిచ్చిన భర్త (1968 సినిమా) దేవుడిచ్చిన భర్త (1976 సినిమా) దేవుడిచ్చిన భార్య దేవుడు (సినిమా) దేవుడు చేసిన పెళ్ళి దేవుడు చేసిన బొమ్మలు దేవుడు చేసిన మనుషులు దేవుడు మామయ్య దేవుడు మావయ్య దేవుడున్నాడు జాగ్రత్త దేవుడులాంటి మనిషి దేవుడే గెలిచాడు దేవుడే దిగివస్తే దేవుని గెలిచిన మానవుడు దేవుని రూపాలు దేవుళ్లు దేశంలో దొంగలు పడ్డారు దేశద్రోహులు (1964 సినిమా) దేశద్రోహులు (1995 సినిమా) దేశమంటే మనుషులోయ్ దేశముదురు దేశింగురాజు కథ దేశోద్ధారకుడు (1986 సినిమా) దేశోద్ధారకులు దైవ శాసన దైవబలం దొంగ (సినిమా) దొంగ కాపురం దొంగ కోళ్లు దొంగ గారూ స్వాగతం దొంగ దొర దొంగ నోటు దొంగ మొగుడు దొంగ రాముడు (1955 సినిమా) దొంగ రాముడు (1988 సినిమా) దొంగ రాస్కెల్ దొంగను పట్టిన దొర దొంగను వదిలితే దొరకడు దొంగల దోపిడీ దొంగల వేట దొంగలకు దొంగ (1966 సినిమా) దొంగలకు దొంగ (1977 సినిమా) దొంగలకు సవాల్ దొంగలరాజ్యం దొంగలు బాబోయ్ దొంగలు దొంగలున్నారు జాగ్రత్త దొంగలున్నారు జాగ్రత్త (1958 సినిమా) దొంగల్లుడు దొంగల్లో దొర (1957 సినిమా) దొంగల్లో దొర (1985 సినిమా) దొంగల్లో మొనగాడు దొంగా పోలీస్ దొంగాట దొంగోడొచ్చాడు దొర బిడ్డ దొరగారికి దొంగ పెళ్లాం దొరబాబు (1974 సినిమా) దొరబాబు (1995 సినిమా) దొరలు దొంగలు (1969 సినిమా) దొరలు దొంగలు (1976 సినిమా) దొరవారింట్లో దొంగోడు దొరికితే దొంగలు (1965 సినిమా) దొరికితే దొంగలు (1989 సినిమా) దోపిడీ దొంగలు దోషి దోషి నిర్దోషి ద్రోహి (1948 సినిమా) ద్రోహి (1970 సినిమా) ద్రోహి (1995 సినిమా) ద్రౌపదీ మానసంరక్షణం ద్రౌపదీ వస్త్రాపహరణం ధ ధనమా దైవమా ధనమే ప్రపంచలీల ధనవంతుడు గుణవంతుడు ధర్మ (సినిమా) ధర్మ దేవత (1952 సినిమా) ధర్మ దేవత (1970 సినిమా) ధర్మ నిర్ణయం ధర్మ పరీక్ష ధర్మ పోరాటం ధర్మ యుద్ధం (1979 సినిమా) ధర్మ యుద్ధం (1989 సినిమా) ధర్మం దారి తప్పితే ధర్మక్షేత్రం ధర్మచక్రం (1980 సినిమా) ధర్మచక్రం (1996 సినిమా) ధర్మతేజ ధర్మదాత ధర్మపత్ని(1941 సినిమా) ధర్మపత్ని(1969 సినిమా) ధర్మపీఠం దద్దరిల్లింది ధర్మమే జయం ధర్మవడ్డీ ధర్మవిజేత ధర్మాంగద ధర్మాత్ముడు (1977 సినిమా) ధర్మాత్ముడు (1983 సినిమా) ధాన్యమే ధనలక్ష్మి ధృవ ధృవ నక్షత్రం ధృవ విజయం ధైర్యవంతుడు న నకిలీ మనిషి నక్షత్రపోరాటం నగ్నసత్యం నడమంత్రపు సిరి నమస్తే అన్న నమ్మకద్రోహులు నమ్మిన బంటు నరనారాయణ నర్తనశాల నలదమయంతి నల్లత్రాచు (సినిమా) నల్లపూసలు నవగ్రహ పూజా మహిమ నవభారతం నవమోహిని నవయుగం నవరాత్రి నవోదయం నవ్వితే నవరత్నాలు నవ్వులాట నా ఇల్లు నా ఇల్లు నా వాళ్ళు నా ఇల్లే నా స్వర్గం నా చెల్లెలు నా తమ్ముడు నా దేశం నా పిలుపే ప్రభంజనం నా పేరే భగవాన్ నా మాటంటే నా మొగుడు నాకే సొంతం నా మొగుడు బ్రహ్మచారి నా హృదయంలో నిదురించే చెలీ నాంది నాంపల్లి నాగు నాకూ పెళ్ళాం కావాలి నాకూ స్వతంత్రం వచ్చింది నాగ కన్య నాగ జ్యోతి నాగ దేవత (1963 సినిమా) నాగ మోహిని నాగ శక్తి నాగకన్య నాగదేవత (1986 సినిమా) నాగపంచమి నాగపూజా మహిమ నాగబాల నాగమల్లి నాగమోహిని నాగమ్మ నాగార్జున (1962 సినిమా) నాగాస్త్రం నాగు నాగులచవితి (సినిమా) నాగులమ్మ నాటకాల రాయుడు నాడు –నేడు నాదీ ఆడజన్మే నాదే గెలుపు నాని నాన్నగారు నామాల తాతయ్య నాయకుడు – వినాయకుడు నాయకురాలు నాయకులకు సవాల్ నాయనమ్మ నాయుడుగారి అబ్బాయి నాయుడుగారి కుటుంబం నాయుడుబావ నారద నారది నారి నారి నడుమ మురారి నాలాగ ఎందరో నాలుగిళ్ళ చావడి నాలుగు స్తంభాలాట నిండు కుటుంబం నిండు దంపతులు నిండు నూరేళ్ళు నిండు మనసులు నిండు మనిషి నిండు సంసారం నిండు హృదయాలు నిక్కీ అండ్ నీరజ్ నిజం నిజం చెబితే నమ్మరు నిజం చెబితే నేరమా నిజం నిద్రపోదు నిజం నిరూపిస్తా నిజరూపాలు నిత్య కళ్యాణం పచ్చ తోరణం నిత్య సుమంగళి నిధి నిన్ను చూసాక నిన్నే పెళ్ళాడుతా (1968 సినిమా) నిన్నే పెళ్ళాడుతా (1996 సినిమా) నిన్నే ప్రేమిస్తా నిప్పుతో చెలగాటం నిప్పురవ్వ నిప్పులాంటి నిజం నిప్పులాంటి మనిషి (1974 సినిమా) నిప్పులాంటి మనిషి (1986 సినిమా) నియంత నిరీక్షణ నిరుపేదలు నిర్ణయం నిర్దోషి (1951 సినిమా) నిర్దోషి (1967 సినిమా) నిర్దోషి (1984 సినిమా) నిలువు దోపిడి నివురుగప్పిన నిప్పు నిశ్శబ్ద రాత్రి నీ కోసం నీకు 16 నాకు 18 నీకు నాకు పెళ్ళంట నీడ (సినిమా) నీడలేని ఆడది నీతి నిజాయితి నీరాజనం నీలి మేఘాలు నువ్వా నేనా నువ్వు వస్తావని నువ్వే కావాలి నెంబర్ వన్ నెలవంక (1983 సినిమా) నేటి గాంధీ నేటి చరిత్ర నేటి దౌర్జన్యం నేటి భారతం నేటి యుగధర్మం నేటి సావిత్రి నేటి స్వతంత్రం నేనంటే నేనే నేను ప్రేమిస్తున్నాను నేను – నా దేశం నేనూ మనిషినే నేనూ మాఆవిడ నేనే మొనగాణ్ణి నేనే రాజు – నేనే మంత్రి నేనేరా పోలీస్ నేరం నేరం నాది కాదు నేరం నాదికాదు – ఆకలిది నేరము – శిక్ష నేరస్తుడు నైస్ రాజా నోట్‌బుక్ నోము నోముల పంట న్యాయం కావాలి న్యాయం కోసం న్యాయం మీరే చెప్పాలి న్యాయరక్షణ న్యాయానికి శిక్ష ప పంచ కళ్యాణి పంచ కళ్యాణి దొంగల రాణి పంచదార చిలక పంచభూతాలు (1979 సినిమా) పంచాయితీ పంజరం పంజరంలో పసిపాప పండంటి కాపురం పండంటి కాపురానికి 12 సూత్రాలు పండంటి జీవనం పండంటి సంసారం పండుగ (1998 సినిమా) పంతాలు పట్టింపులు పంతులమ్మ (1943 సినిమా) పంతులమ్మ (1978 సినిమా) పందిరి మంచం పక్కలో బల్లెం పక్కింటి అమ్మాయి (1953 సినిమా) పక్కింటి అమ్మాయి (1981 సినిమా) పగ సాధిస్తా పగబట్టిన పడుచు పగబట్టిన సింహం పగసాధిస్తా పచ్చతోరణం పచ్చని కాపురం పచ్చని సంసారం (1970 సినిమా) పచ్చని సంసారం (1993 సినిమా) పటాలం పాండు పట్టాభిషేకం పట్టిందల్లా బంగారం పట్టుకుంటే పదివేలు పట్టుకుంటే లక్ష పట్టుకోండి చూద్దాం పట్టుదల పట్నం పిల్ల పల్లెటూరి చిన్నోడు పట్నం వచ్చిన పతివ్రతలు పట్నవాసం పడమటి సంధ్యారాగం పతిభక్తి పత్ని పదండి ముందుకు (1962 సినిమా) పదండి ముందుకు (1985 సినిమా) పదహారేళ్ళ అమ్మాయి పదహారేళ్ళ వయసు పద్మవ్యూహం (సినిమా) పద్మవ్యూహం (సినిమా) పద్మావతీ కళ్యాణం పన్నెండు సూత్రాలు పబ్లిక్ రౌడీ పరదేశి (1953 సినిమా) పరదేశి (1998 సినిమా) పరమశివుడు పరమానందయ్య శిష్యుల కథ (1950 సినిమా) పరమానందయ్య శిష్యుల కథ పరమేశ్వరి మహాత్యం పరశురాముడు (సినిమా) పరాశక్తి పరివర్తన (1954 సినిమా) పరివర్తన (1975 సినిమా) పరిష్కారం పరుగో పరుగు పరువు ప్రతిష్ఠ (1963 సినిమా) పరువు ప్రతిష్ఠ (1993 సినిమా) పరోపకారం పర్వతాలు పానకాలు పలనాటి పౌరుషం పల్నాటి పులి పల్నాటి యుద్ధం (1947 సినిమా) పల్నాటి యుద్ధం (1966 సినిమా) పల్నాటి రుద్రయ్య పల్నాటి సింహం పల్లె పడుచు (1954 సినిమా) పల్లె పడుచు (1974 సినిమా) పల్లెటూరి చిన్నోడు పల్లెటూరి పిడుగు పల్లెటూరి పిల్ల పల్లెటూరి పెళ్ళాం పల్లెటూరి బావ పల్లెటూరి మొగుడు పల్లెటూరి మొనగాడు పల్లెటూరు పల్లెసీమ పవిత్ర పవిత్ర ప్రేమ (1979 సినిమా) పవిత్ర ప్రేమ (1998 సినిమా) పవిత్ర బంధం పవిత్ర హృదయాలు పవిత్రబంధం పసి హృదయాలు పసిడి మనసులు పసిడి మొగ్గలు పసివాడి ప్రాణం పసివాని పగ పసుపు కుంకుమ (1955 సినిమా) పసుపు కుంకుమ (2000 సినిమా) పసుపు పారాణి పసుపుతాడు పాండవ వనవాసం పాండురంగ మహత్యం పాడవోయి భారతీయుడా పాడిపంటలు పాడుతా తీయగా పాతబస్తీ పాతాళ భైరవి పాతాళనాగు పాదుకా పట్టాభిషేకం ( జెమిని) పాదుకా పట్టాభిషేకం (1932 సినిమా) పాదుకా పట్టాభిషేకం (1966 సినిమా) పాపం పసివాడు పాపకోసం పాపికొండలు (సినిమా 1986) పాపే నా ప్రాణం పాపే మా ప్రాణం పారిజాత పారిజాతం (సినిమా) పారిపోయిన ఖైదీలు పార్ధుడు పార్వతీ కళ్యాణం పార్వతీ కళ్యాణం (1941 సినిమా) పార్వతీ పరమేశ్వరులు పాలమనసులు పాలు నీళ్ళు పాశుపతాస్త్రం పిచ్చి పుల్లయ్య (1953 సినిమా) పిచ్చి పుల్లయ్య (1991 సినిమా) పిచ్చిపంతులు పిచ్చిమారాజు పిచ్చోడి చేతిలో రాయి పిచ్చోడి పెళ్ళి పిట్టల దొర పిడుగురాముడు పిన్ని (1967 సినిమా) పిన్ని (1989 సినిమా) పిల్లజమిందారు పిల్లజమీందార్ (2011 సినిమా) పిల్లనచ్చింది పిల్లలు తెచ్చిన చల్లని రాజ్యం పిల్లలు దిద్దినకాపురం పిల్లా-పిడుగు పీటలమీద పెళ్ళి పీపుల్స్ ఎన్ కౌంటర్ పుట్టింటి గౌరవం (1975 సినిమా) పుట్టింటి గౌరవం (1996 సినిమా) పుట్టింటి చీర పుట్టినిల్లు - మెట్టినిల్లు (1973 సినిమా) పుట్టినిల్లు - మెట్టినిల్లు (1994 సినిమా) పుట్టిల్లు పుణ్య దంపతులు పుణ్యం కొద్దీ పురుషుడు పుణ్యభూమి కళ్ళు తెరిచింది పుణ్యభూమి నాదేశం పుణ్యవతి పుణ్యస్త్రీ పుత్తడి బొమ్మ పునర్జన్మ (1963 సినిమా) పునాదిరాళ్ళు పున్నమి చంద్రుడు పున్నమి రాత్రి పున్నమినాగు పులి (సినిమా) పులి బెబ్బులి పులిజూదం (సినిమా) పులిదెబ్బ పులిబిడ్డ పుష్పకవిమానం పూజ (సినిమా) పూజకు పనికిరాని పూవు పూజాఫలం పూల పల్లకి పూల మాల పూల రంగడు (1967 సినిమా) పూల రంగడు (1989 సినిమా) పృద్వీ రాజ్ పృధ్వీపుత్ర (సినిమా) పెంకి పెళ్ళాం పెంకిపిల్ల పెండ్లి పిలుపు పెంపుడు కూతురు పెంపుడు కొడుకు పెత్తందార్లు పెదరాయుడు పెద్ద కొడుకు పెద్దక్కయ్య పెద్దన్నయ్య (1976 సినిమా) పెద్దన్నయ్య (1997 సినిమా) పెద్దమనుషులు (1954 సినిమా) పెద్దమనుషులు (1999 సినిమా) పెద్దరికం పెద్దరికాలు పెద్దలు మారాలి పెద్దింటల్లుడు పెద్దిల్లు చిన్నిల్లు పెళ్లికూతురు పెళ్ళినాటి ప్రమాణాలు పెళ్లీడు పిల్లలు పెళ్ళంటే నూరేళ్ళ పంట పెళ్ళాం చెబితే వినాలి పెళ్ళాం వచ్చింది పెళ్ళాంచాటు మొగుడు పెళ్ళాడి చూపిస్తా పెళ్ళానికి ప్రేమలేఖ ప్రియురాలికి శుభలేఖ పెళ్ళామా మజాకా పెళ్ళాల రాజ్యం పెళ్ళి (సినిమా) పెళ్ళి కాని పిల్లలు (1961 సినిమా) పెళ్ళి కాని పిల్లలు (1977 సినిమా) పెళ్ళి కానుక (1960 సినిమా) పెళ్ళి కానుక (1998 సినిమా) పెళ్ళి గోల పెళ్ళి చూపులు పెళ్ళి చేసి చూడు పెళ్ళి చేసి చూపిస్తాం పెళ్ళి చేసుకుందాం పెళ్ళి నీకు అక్షింతలు నాకు పెళ్ళి పందిరి పెళ్ళి పీటలు పెళ్ళి పుస్తకం పెళ్ళి మీద పెళ్ళి పెళ్ళి రోజు పెళ్ళి సందడి (1959 సినిమా) పెళ్ళి సందడి (1996 సినిమా) పెళ్ళి సంబంధం (1970 సినిమా) పెళ్ళి సంబంధం (2000 సినిమా) పెళ్ళికాని ఇల్లాలు పెళ్ళికాని తండ్రి పెళ్ళికొడుకు పెళ్ళికొడుకు అమ్మబడును పెళ్ళిగోల పెళ్ళిచేసి చూడు పెళ్ళితాంబూలం పెళ్ళినీకు శుభం నాకు పెళ్ళిళ్ళ పేరయ్య పెళ్ళిళ్ళోయ్ పెళ్ళిళ్ళు పెళ్ళైనకొత్తలో పేకాట పాపారావు పేద రైతు పేదరాసి పెద్దమ్మ కథ పేదల బ్రతుకులు పేరంటాలు పైరానా పైలా పచ్చీస్ పొగరుబోతు పొట్టి ప్లీడరు పొట్టేలు పొన్నమ్మ పొదరిల్లు పొరుగింటి పుల్లకూర పోకిరి పోకిరిరాజా పోకిళ్ళరాయుడు పోరాటం పోలీస్ పోలీస్ అల్లుడు పోలీస్ ఆఫీసర్ పోలీస్ బ్రదర్స్ పోలీస్ రిపోర్ట్ పోలీస్ లాకప్ పోలీస్ వెంకట స్వామి పోలీస్ స్టోరి పోస్ట్ మేన్ పౌర్ణమి (సినిమా) ప్రచండ భారతం ప్రచండ భైరవి (1985 సినిమా) ప్రచండ భైరవి ప్రజలమనిషి ప్రజా నాయకుడు ప్రజా ప్రతినిధి ప్రజా రాజ్యం ప్రజా శక్తి (సినిమా) ప్రజాతీర్పు ప్రజారాజ్యం ప్రజాసేవ ప్రజాస్వామ్యం (1987 సినిమా) ప్రణయ గీతం ప్రతిఘటన ప్రతిజ్ఙ (1982 సినిమా) ప్రతిజ్ఞ (1953 సినిమా) ప్రతిజ్ఞ (1996 సినిమా) ప్రతిజ్ఞా పాలన ప్రతిధ్వని (1977 సినిమా) ప్రతిధ్వని (1986 సినిమా) ప్రతిభావంతుడు ప్రతిష్ఠ ప్రతిస్పందన ప్రతీకారం ప్రపంచం (సినిమా) ప్రమీలార్జునీయం ప్రయత్నం ప్రయత్నం (2005 సినిమా) ప్రయాణంలో పదనిసలు ప్రళయ గర్జన ప్రళయ సింహం ప్రళయరుద్రుడు ప్రాణ స్నేహితులు ప్రాణం ఖరీదు ప్రాణదాత ప్రాణమిత్రులు ప్రాణానికి ప్రాణం ప్రార్ధన ప్రియ బాంధవి ప్రియతమా ప్రియమైన శ్రీవారు ప్రియరాగాలు ప్రియా ప్రియా ఓ ప్రియా ప్రియురాలు ప్రెసిడెంట్ గారి అబ్బాయి ప్రెసిడెంట్ గారి అల్లుడు ప్రెసిడెంట్ గారి పెళ్ళాం ప్రెసిడెంట్ పేరమ్మ ప్రేమ (1952 సినిమా) ప్రేమ (1989 సినిమా) ప్రేమ అండ్ కో. ప్రేమ ఎంతమధురం ప్రేమ కథ ప్రేమ కానుక ప్రేమ కిరీటం ప్రేమ కోసం ప్రేమ ఖైదీ ప్రేమ చిత్రం పెళ్ళివిచిత్రం ప్రేమ చేసిన పెళ్ళి ప్రేమ జీవులు ప్రేమ తపస్సు ప్రేమ దీపాలు ప్రేమ నక్షత్రం ప్రేమ నాటకం ప్రేమ పంజరం ప్రేమ పల్లకి ప్రేమ పిచ్చోళ్ళు ప్రేమ ప్రయాణం ప్రేమ బంధం ప్రేమ మందిరం ప్రేమ మూర్తులు ప్రేమ యుద్ధం ప్రేమ విజేత ప్రేమ సంకెళ్ళు ప్రేమ సామ్రాట్ ప్రేమ సింహాసనం ప్రేమ-పగ ప్రేమంటే ఇదేరా ప్రేమకానుక ప్రేమకు వేళాయెరా ప్రేమతరంగాలు ప్రేమద్రోహి ప్రేమనగర్ ప్రేమపుస్తకం ప్రేమలు - పెళ్ళిళ్ళు ప్రేమలేఖలు (1953 సినిమా) ప్రేమలేఖలు (1977 సినిమా) ప్రేమలో ప్రమాదం ప్రేమవిజయం ప్రేమశిఖరం ప్రేమాభిషేకం ప్రేమాయణం (1976 సినిమా) ప్రేమాయణం (1988 సినిమా) ప్రేమించానునిన్నే ప్రేమించి చూడు (1965 సినిమా) ప్రేమించి పెళ్ళి చేసుకో ప్రేమించిచూడు ప్రేమించు పెళ్ళాడు ప్రేమించుకుందాం రా ప్రేమించేది ఎందుకమ్మా ప్రేమించేమనసు ప్రేమే దైవం ప్రేమేనాప్రాణం ప్రేయసి రావే ప్రేరణ ప్రైవేటు మాస్టారు ఫ ఫిబ్రవరీ 14 నెక్లెస్ రోడ్డు ఫిల్మ్ నగర్ ఫ్యామిలీ బ బతుకమ్మ (2008) బంగారం (సినిమా) బంగారక్క బంగారు కలలు బంగారు కుటుంబం (1971 సినిమా) బంగారు కుటుంబం (1994 సినిమా) బంగారు కొడుకు బంగారు గాజులు బంగారు చిలుక బంగారు చెల్లెలు బంగారు తిమ్మరాజు బంగారు పంజరం బంగారు పతకం బంగారు పిచ్చుక బంగారు బాబు (2009 సినిమా) బంగారు బాబు (1973 సినిమా) బంగారు బావ బంగారు బుల్లోడు బంగారు బొమ్మలు బంగారు భూమి (1954 సినిమా) బంగారు భూమి (1982 సినిమా) బంగారు మనసులు బంగారు మనిషి బంగారు మామ బంగారు మొగుడు బంగారు సంకెళ్ళు బంగారుగుడి బంగారుతల్లి బంగారుపాప బంగారుబాట బంగారులక్ష్మి బంట్రోతు భార్య బండరాముడు బండోడు గుండమ్మ బందిపోటు (1963 సినిమా) బందిపోటు (1988 సినిమా) బందిపోటు దొంగలు బందిపోటు భయంకర్ బందిపోటు భీమన్న బందిపోటు ముఠా బందిపోటు రుద్రమ్మ బందీ బంధం బంధువులు బాంధవ్యాలు బంధువులొస్తున్నారు జాగ్రత్త బజారు రౌడీ బడాయి బసవయ్య బడి బడిపంతులు (1958 సినిమా) బడిపంతులు (1972 సినిమా) బదిలీ బద్రి బభృవాహన బభ్రువాహన బలరాం బలరామ శ్రీకృష్ణ కథ బలరామకృష్ణులు బలవంతపు పెళ్ళి బలిదానం బలిపీఠం బలిపీఠంపై భరతనారి బస్తీ కిలాడీలు బస్తీ బుల్‌బుల్ బస్తీపిల్ల భలేదొంగ బస్తీమే సవాల్ ఏజెంట్ 007 బస్తీలో భూతం బహుదూరపు బాటసారి బాంధవ్యాలు బాగున్నారా బాగ్దాద్ గజదొంగ బాగ్దాద్ వీరుడు బాచి బాచిలర్స్ బాటసారి బాడ్ బాయ్స్ బాబాయి అబ్బాయి బాబాయి హోటల్ బాబు బామ్మమాట బంగారుబాట బాయ్‌ఫ్రెండ్ బారిష్టరు పార్వతీశం (సినిమా) బాల భారతం బాల యోగిని బాల సన్యాసమ్మ కథ బాలగోపాలుడు బాలచంద్రుడు బాలనాగమ్మ (1942 సినిమా) బాలనాగమ్మ (1959 సినిమా) బాలనాగమ్మ (శాంతా 1942 సినిమా) బాలమిత్రుల కథ బాలమురళి ఎం.ఏ బాలరాజు బాలరాజు కథ బాలరాజుగారి బంగారుపళ్లెం బాలాజీ బాలానందం బావ దిద్దిన కాపురం బావ బావమరిది బావగారు బాగున్నారా బావలు అనుభవాలు బావా మరదళ్ల సవాల్ బావాబావా పన్నీరు బావామరదళ్లు బికారి రాముడు బిగ్‌బాస్ బిల్లా రంగా బీదల ఆస్తి బీదలపాట్లు (1950 సినిమా) బీదలపాట్లు (1972 సినిమా) బుచ్చిబాబు (1980 సినిమా) బుజ్జిగాడి బాబాయ్ బుద్ధిమంతుడు బుర్రిపాలెం చిన్నోడు బుర్రిపాలెం బుల్లోడు బుల్లబ్బాయి పెళ్ళి బుల్లెట్ బుల్లెట్ బుల్లోడు బుల్లెమ్మ బుల్లోడు బుల్లెమ్మ శపధం బృందావనం (1992 సినిమా) బెజవాడ బెబ్బులి బెబ్బులి బెబ్బులి వేట బేతాళ మాంత్రికుడు బొంబాయి (సినిమా) బొంబాయి ప్రియుడు బొట్టు కాటుక బొబ్బిలి దొర బొబ్బిలి పులి బొబ్బిలి బుల్లోడు బొబ్బిలి బ్రహ్మన్న బొబ్బిలి యుద్ధం బొబ్బిలి రాజా బొబ్బిలి రౌడి బొబ్బిలి వంశం బొబ్బిలి సింహం బొమ్మరిల్లు (1978) బొమ్మరిల్లు (2006) బొమ్మల కొలువు బొమ్మల పెళ్ళి బొమ్మలు చెప్పిన కథ బొమ్మా బొరుసా బొమ్మా బొరుసే జీవితం బోండాం పెళ్ళి బ్రతుకుతెరువు బ్రతుకే ఒక పండగ బ్రహ్మ (సినిమా) బ్రహ్మచారి బ్రహ్మచారి మొగుడు బ్రహ్మనాయుడు (సినిమా) బ్రహ్మపుత్రుడు బ్రహ్మముడి (1976 సినిమా) బ్రహ్మముడి (1985 సినిమా) బ్రహ్మరధం (1947 సినిమా) బ్రహ్మరధం (1949 సినిమా) బ్రహ్మరుద్రుడు బ్రహ్మర్షి విశ్వామిత్ర బ్రహ్మాస్త్రం బ్లాక్ టైగర్ భ భక్త అంబరీష భక్త కనకదాసు భక్త కబీర్ భక్త జయదేవ భక్త జయదేవ (1961 సినిమా) భక్త తుకారాం భక్త తులసీదాస్ భక్త ధృవ మార్కండేయ భక్త పోతన (1942 సినిమా) భక్త పోతన (1966 సినిమా) భక్త ప్రహ్లాద (1942 సినిమా) భక్త ప్రహ్లాద (1967 సినిమా) భక్త మార్కండేయ భక్త రఘునాథ్ భక్త విజయం భక్త శబరి భక్త శిరియాల భక్తప్రహ్లాద (సినిమా) భక్తిమాల భక్తుడు భగవంతుడు భగత్ భగవద్గీత (సినిమా) భగవాన్ భట్టి విక్రమార్క భద్రం కొడుకు భద్రకాళి భయంకర్ గూడాచారి భయంకర్ బడా చోర్ భలే అబ్బాయిలు (1969 సినిమా) భలే అమ్మాయిలు (1957 సినిమా) భలే అల్లుడు భలే ఎత్తు చివరకు చిత్తు భలే కృష్ణుడు భలే కోడళ్ళు భలే ఖైదీలు భలే గూఢచారి భలే తమ్ముడు (1969 సినిమా) భలే తమ్ముడు (1985 సినిమా) భలే దంపతులు భలే దొంగలు భలే పెళ్లాం భలే పెళ్ళి భలే పోలీస్ భలే బావ భలే బుల్లోడు (1981 సినిమా) భలే బుల్లోడు (1995 సినిమా) భలే భయం భలే మామయ్య భలే మాష్టారు భలే మొగుడు భలే మొనగాడు భలే మోసగాడు భలే రంగడు భలే రాముడు భలే సోగ్గాడు భలేదొంగ భలేపాప భలేరాజు భవాని భాగస్తులు భాగ్యచక్రం భాగ్యదేవత భాగ్యరేఖ భాగ్యలక్ష్మి (1943 సినిమా) భాగ్యలక్ష్మి (1984 సినిమా) భాగ్యవంతుడు భాగ్యవంతులు భానుమతిగారి మొగుడు భామాకలాపం భామావిజయం భారత నివాస్ భారతం భారతంలో అర్జునుడు భారతంలో ఒకమ్మాయి భారతంలో బాలచంద్రుడు భారతనారి భారతరత్న (సినిమా) భారతి భారత్ బంద్ భార్గవ రాముడు భార్గవ్ భార్య భార్యాబిడ్డలు భార్యాభర్తల భాగోతం భార్యాభర్తల సంబంధం భార్యాభర్తల సవాల్ భార్యాభర్తలు భార్యామణి భావిపౌరులు భీమాంజనేయ యుద్ధం భీష్మ భీష్మ (1944 సినిమా) భీష్మ ప్రతిజ్ఞ (1965 సినిమా) భువనసుందరి కథ భువనేశ్వరి భూకైలాస్ (1940 సినిమా) భూకైలాస్ (1958 సినిమా)‌ భూపోరాటం భూమి కోసం భూలోక రంభ భూలోకంలో యమలోకం భైరవద్వీపం భైరవి భోగభాగ్యాలు భోగిమంటలు భోళా శంకరుడు మ మంగమ్మ శపథం మంగమ్మగారి మనవడు మంగళ మంగళ గౌరి మంగళ తోరణాలు మంగళ విజయం మంగళసూత్రం మంచి కుటుంబం (1967 సినిమా) మంచి కుటుంబం (1989 సినిమా) మంచి కోసం మంచి చెడు మంచి దొంగ మంచి బాబాయి మంచి మనసు మంచి మనసుకు మంచి రోజులు మంచి మనసులు (1962 సినిమా) మంచి మనసులు (1986 సినిమా) మంచి మనిషి మంచి మనుష్యులు మంచి మిత్రులు మంచి రోజు మంచి రోజులు వస్తాయి మంచి రోజులొచ్చాయి మంచి వాడు మంచికి మరోపేరు మంచికి స్థానం లేదు మంచితనం లేదు మంచిని పెంచాలి (1977 సినిమా) మంచిని పెంచాలి (1980 సినిమా) మంచిరోజు మంచివారు మావారు మంచివాళ్ళకు మంచివాడు మంచు పల్లకి మంజరి (సినిమా) మండలాధీశుడు మండే గుండెలు మంత్ర దండం (1951 సినిమా) మంత్ర దండం (1985 సినిమా) మంత్రవాది మంత్రాల మర్రిచెట్టు మంత్రాలయ రాఘవేంద్ర మంత్రాలయ శక్తి – దైవ భక్తి మంత్రాలయ శ్రీ రాఘవేంద్ర వైభవము మంత్రి గారి వియ్యంకుడు మకుటం లేని మహారాజు మగధీరుడు మగమహారాజు మగరాయుడు మగవారి మాయలు మగాడు మగువ మనసున్న మనిషి మజ్ను మట్టి మనుషులు మట్టిలో మాణిక్యం మదన గోపాలుడు మదన మంజరి (1961 సినిమా) మదన మంజరి (1980 సినిమా) మదనకామరాజు కథ మదర్ ఇండియా మదాలస మద్రాస్ టు హైదరాబాద్ మధుమాసం మధుర స్వప్నం మధురానగరిలో మధ్యతరగతి మహాభారతం మన ఊరి కథ మన ఊరి పాండవులు మన ఊరి మారుతి మన ఊరి రాముడు మన దేశం మన మహాత్ముడు మన సంసారం మనవడి కోసం మనవరాలి పెళ్ళి మనసిచ్చాను (1960 సినిమా) మనసిచ్చాను (2000 సినిమా) మనసిచ్చి చూడు (1971 సినిమా) మనసిచ్చి చూడు (1998 సినిమా) మనసు - మమత మనసు మాంగల్యం మనసు-మాంగల్యం మనసున్న మారాజు మనసుపడ్డాను కానీ మనసులో మాట మనసే మందిరం మనస్సాక్షి మనిషి మృగము మనిషి రోడ్డున పడ్డాడు మనిషికో చరిత్ర మనిషిలో మనిషి మనీ మనీ మనీ మనువు - మనసు మనుషులు - మట్టిబొమ్మలు మనుషులు మమతలు మనుషులు మారాలి మనుష్యులంతా ఒక్కటే మనుష్యులు - దేవుడు మనుష్యులు చేసిన దొంగలు మనుష్యులు మారాలి మనోరమ మనోహర మనోహరం మన్నెంలో మొనగాడు మన్మధ లీల మన్మధ లీల – కామరాజు గోల మన్మధ సామ్రాజ్యం మమ-అల్లుడు మమకారం మమత మమతల కోవెల మమా బాగున్నావా మమ్మీ, మీ ఆయనొచ్చాడు మయూరి మరణ మృదంగం మరణ శాసనం మరదలి పెళ్ళి మరదలు పిల్ల మరపురాని కథ మరపురాని తల్లి మరపురాని మనిషి మరియా మై డార్లింగ్ మరో కురుక్షేత్రం మరో క్విట్ ఇండియా మరో చరిత్ర మరో ప్రపంచం మరో ప్రేమకథ మరో మలుపు మరో మాయాబజార్ మరో మొనగాడు మరో సీత కథ మర్డర్ మర్మయోగి మల్యన రాముడు మల్లమ్మ కథ మల్లీశ్వరి మల్లీశ్వరి(2004 సినిమా) మల్లె మొగ్గలు మల్లెపువ్వు (సినిమా) మల్లెల పందిరి మల్లెల మనసు మళ్ళీ పెళ్ళి (1939 సినిమా) మళ్ళీ పెళ్ళి (1970 సినిమా) మహర్షి మహా పురుషుడు మహా మనిషి మహా యజ్ఞం మహా వీర భీమసేన మహా వీర మయూర మహా శక్తి (1979 సినిమా) మహా శక్తి (1986 సినిమా) మహా శక్తి మహిమలు మహా సంగ్రామం మహాకవి కాళిదాసు మహాకవి క్షేత్రయ్య మహాజనానికి మరదలుపిల్ల మహాత్మాగాంధీ (1941 సినిమా) మహాత్ముడు మహాదేవి మహానంద మహానగరంలో మాయగాడు మహానుభావుడు మహాప్రస్థానం (సినిమా) మహాబలుడు మహాభారతం (సినిమా) మహామంత్రి తిమ్మరుసు మహారథి మహారధి కర్ణ మహారాజశ్రీ మాయగాడు మహారాజు మహారాశి మహాలక్ష్మి (1980 సినిమా) మహాలక్ష్మి (1986 సినిమా) మహాలక్ష్మి మహిమ మహాశక్తి మహిషాసుర మర్దిని మహేశ్వరీ మహత్యం మా అన్నయ్య (1966 సినిమా) మా అన్నయ్య (2000 సినిమా) మా ఆయన బంగారం మా ఆవిడ కలెక్టర్ మా ఇంటాయన కథ మా ఇంటి ఆడపడుచు మా ఇంటి కథ మా ఇంటి కోడలు మా ఇంటి జ్యోతి మా ఇంటి దేవత మా ఇంటి దేవుడు మా ఇంటి ప్రేమాయణం మా ఇంటి మహాలక్ష్మి (1959 సినిమా) మా ఇంటి మహాలక్ష్మి (1987 సినిమా) మా ఇంటి వెలుగు మా ఇంటికి రండి మా ఇద్దరి కథ మా ఇలవేల్పు మా ఊరి అమ్మాయి మా ఊరి గంగ మా ఊరి దేవత మా ఊరి మగాడు మా ఊరి మొనగాళ్ళు మా ఊళ్ళో మహాశివుడు మా గోపి మా తల్లి గంగమ్మ మా తెలుగుతల్లి మా దైవం మా నాన్న నిర్దోషి మా నాన్నకు పెళ్ళి మా పల్లెలో గోపాలుడు మా పెళ్ళికి రండి మా బంగారక్క మా బాబు మా బాలాజీ మా భూమి మా మంచి అక్కయ్య మా మొగుడు బ్రహ్మచారి మా వదిన మాంగల్య బంధం మాంగల్య బలం (1974 సినిమా) మాంగల్య బలం (1985 సినిమా) మాంగల్య భాగ్యం మాంగల్యం మాంగల్యబలం మాంగల్యమే మగువ ధనం మాంగల్యానికి మరో ముడి మాకు స్వతంత్రం వచ్చింది మాట కోసం మాణిక్యం మాతృ దేవత మాతృ భూమి మాతృ మూర్తి మాతృదేవోభవ మాతో పెట్టుకోకు మాధవయ్యగారి మనవడు మాధురి మానవతి మానవుడు - దానవుడు (1972 సినిమా) మానవుడు - దానవుడు (1999 సినిమా) మానవుడు - మహనీయుడు మానవుడే మహనీయుడు మానవులు మమతలు మానసవీణ మామకు తగ్గ అల్లుడు మామకు తగ్గ కోడలు మామగారు మామా అల్లుళ్ళ సవాల్ మామా కోడలు మామా కోడలు సవాల్ మామాశ్రీ మాయ పిల్ల మాయగాడు మాయదారి అల్లుడు మాయదారి కుటుంబం మాయదారి కృష్ణుడు మాయదారి మనుషులు మాయదారి మరిది మాయదారి మల్లిగాడు మాయదారి మోసగాడు మాయని మమత మాయలమారి మాయలాడి మాయలోకం మాయలోడు మాయా బజార్ (1936 సినిమా) మాయా మందిరం మాయా మశ్చీంద్ర మాయామశ్చీంద్ర (1961 సినిమా) మాయా మచ్చీంద్ర మాయా మహల్ రహస్యం మాయా మోహిని (1962 సినిమా) మాయా మోహిని (1985 సినిమా) మాయా రంభ మాయాబజార్ మాయాబజార్ (1995 సినిమా) మాయాబజార్ (2006 సినిమా) మాయామశ్చీంద్ర మాయామశ్చీంద్ర (1945 సినిమా) మాయావి మారణహోమం మారని మనుష్యులు మారిన మనిషి మారుతి మార్కండేయ మార్చండి మన చట్టాలు మార్పు మాల పిల్ల మాలతీ మాధవం మాలపిల్ల మావా బాగున్నావా? మావారి గోల మా వారి మంచితనం మావారికి పెళ్ళి మావిచిగురు మావిడాకులు మావూరి పెద్దమనుషులు మావూరి మహారాజు మాస్ మాస్టరమ్మాయి మాస్టర్ మాస్టర్ కిలాడి మాస్టారి కాపురం మినిస్టర్ మహాలక్ష్మి మిర్చీ (2007 సినిమా) మిస్ 420 మిస్ జూలియా ప్రేమ కథ మిస్టర్ పెళ్ళాం మిస్టర్ భరత్ మిస్టర్ మాయగాడు మిస్టర్ రజనికాంత్ మిస్టర్ విజయ్ మిస్టర్ హీరో మిస్సమ్మ మీ ఆయన జాగ్రత్త మీనా (1974 సినిమా) మీరా బాయి ముందడుగు (1958 సినిమా) ముందడుగు (1983 సినిమా) ముక్కు పుడక ముక్కోపి ముఖ్య మంత్రి ముగ్గురమ్మాయిల మొగుడు ముగ్గురమ్మాయిలు ముగ్గురమ్మాయిలు మూడు హత్యలు ముగ్గురు అత్తల ముద్దుల అల్లుడు ముగ్గురు కొడుకులు (1952 సినిమా) ముగ్గురు కొడుకులు (1988 సినిమా) ముగ్గురు మరాటీలు ముగ్గురు మిత్రులు (1967 సినిమా) ముగ్గురు మిత్రులు (1985 సినిమా) ముగ్గురు మూర్ఖురాళ్ళు ముగ్గురు మూర్ఖులు ముగ్గురు మొనగాళ్ళు ముగ్గురు మొనగాళ్ళు (1994 సినిమా) ముగ్గురు వీరులు ముగ్గురూ ముగ్గురే ముచ్చటగా ముగ్గురు ముఠా మేస్త్రి ముత్తయిదువ ముత్యమంత ముద్దు ముత్యాల పల్లకి ముత్యాలముగ్గు ముద్ద మందారం ముద్దబంతి పువ్వు ముద్దాయి ముద్దాయి ముద్దుగుమ్మ ముద్దు పాప ముద్దు బిడ్డ (1956 సినిమా) ముద్దు బిడ్డ (1987 సినిమా) ముద్దు ముచ్చట ముద్దుల కృష్ణయ్య ముద్దుల కొడుకు ముద్దుల చెల్లెలు ముద్దుల ప్రియుడు ముద్దుల మనవడు ముద్దుల మనవరాలు ముద్దుల మావయ్య ముద్దుల మేనల్లుడు ముద్దుల మొగుడు (1983 సినిమా) ముద్దుల మొగుడు (1997 సినిమా) మునసబు గారి అల్లుడు ముని మురళీకృష్ణ మురిపించే మువ్వలు ముళ్ళ కిరీటం ముళ్ళ పువ్వు మువ్వగోపాలుడు ముసుగు దొంగ ముసుగు వీరుడు ముహూర్త బలం మూగ జీవులు మూగ నోము మూగ ప్రేమ మూగ మనసులు (1961 సినిమా) మూగ మనసులు (1964 సినిమా) మూగ వాని పగ మూగకు మాటొస్తే మూడిళ్ళ ముచ్చట మూడు పువ్వులు ఆరు కాయలు మూడు ముక్కలాట మూడు ముళ్ళ బంధం మూడు ముళ్ళు మూఢ నమ్మకాలు మృగం మృగతృష్ణ మెకానిక్ అల్లుడు మెకానిక్ మావయ్య మెరుపు మెరుపు దాడి మెరుపు వీరుడు మేఘ సందేశం (సినిమా) మేజర్ చంద్రకాంత్ మేడమ్ మేన కోడలు మేన మామ మేనత్తకూతురు మేనరికం మేమూ మనుషులమే మేమూ మీలాంటి మనుషులమే మేమే మొనగాళ్ళు మేరీ మాత మేలుకొలుపు (1956 సినిమా) మేలుకొలుపు (1978 సినిమా) మైనరు బాబు మైనర్ రాజా మైరావణ మైరావణ (1940 సినిమా) మొండిఘటాలు మొండిమొగుడు పెంకి పెళ్ళాం మొగుడా- పెళ్ళామా మొగుడు కావాలి మొగుడు గారు మొగుడు పెళ్ళాల దొంగాట మొగుడు పెళ్ళాలు మొదటి అనుభవం మొదటి రాత్రి (1950 సినిమా) మొదటి రాత్రి (1980 సినిమా) మొనగాడు మొనగాడొస్తున్నాడు జాగ్రత్త మొనగాళ్ళకు మొనగాడు మొనగాళ్ళు మోసగాళ్ళు మొరటోడు మొరటోడు నా మొగుడు మొహమ్మద్ బీన్ తుగ్లక్ మోసగాడు మోసగాళ్ళకు మోసగాడు మోసగాళ్ళకు సవాల్ మోహన రాగం మోహినీ భస్మాసుర మోహినీ భస్మాసుర (1936 సినిమా) మోహినీ రుక్మాంగద (1937 సినిమా) మోహినీ రుక్మాంగద (1962 సినిమా) మోహినీ విజయం మోహినీ శపధం మౌన గీతం మౌన పోరాటం మౌనం య యజ్ఞం (సినిమా) యమగోల యమజాతకుడు యమదూతలు యమధర్మరాజు యమపాశం యమలీల యమలోకపు గూఢచారి యముడన్నకి మొగుడు యముడికి మొగుడు యముడు (1980 సినిమా) యముడు (1985 సినిమా) యవ్వనం కాటేసింది యశోదాకృష్ణ యస్ నేనంటే నేనే యుగంధర్ యుగకర్తలు యుగపురుషుడు యుగళగీతం యుగాంతం యుద్ధం యువకుడు యువతరం కదిలింది యువరత్న రాణా యువరాజు (1982 సినిమా) యువరాజు (2000 సినిమా) యూనియన్ లీడరు యోగి (2007 సినిమా) యోగివేమన (1947 సినిమా) యోగివేమన(1988 సినిమా) ర రంగవల్లి (సినిమా) రంగులకల రంగులపులి రంగులరాట్నం రంగూన్ రౌడీ రంగేళీ రాజా రంభ ఊర్వశి మేనక రంభ-రాంబాబు రంభలొస్తున్నారు జాగ్రత్త రంభలొస్తున్నారు జాగ్రత్త రక్త కన్నీరు రక్త సంబంధం రక్త సంబంధాలు రక్త సింధూరం రక్తజ్వాల రక్తతర్పణం రక్తతిలకం రక్తసంబంధం (1962 సినిమా) రక్తసంబంధం (1984 సినిమా) రక్తసింధూరం రక్తాభిషేకం రక్షణ రక్షరేఖ రగిలే జ్వాల రగిలేగుండెలు (1980 సినిమా) రగిలేగుండెలు (1985 సినిమా) రగులుతున్న భరతం రఘురాముడు రచయిత్రి (1984 సినిమా) రణం రణభేరి రణరంగం రతి మన్మధుడు రతిలయలు రత్నమాల రధయాత్ర రమా సుందరి రహస్యం రహస్యగూఢచారి రాంబంటు రాకాసి లోయ రాకాసిలోయ రాక్షస సంహారం రాక్షసరాజ్యం రాక్షసుడు రాఖీ (1988 సినిమా) రాఖీ (2006 సినిమా) రాగం రాగదీపం రాగలీల రాఘవయ్య గారి అబ్బాయి రాజ (1976 సినిమా) రాజ (1999 సినిమా) రాజ విక్రమ రాజకీయ చదరంగం రాజకుమారుడు రాజకుమార్ రాజకోట రహస్యం రాజగురువు రాజధాని (సినిమా) రాజనందిని రాజపుత్ర రహస్యం రాజమండ్రి రోమియో రాజమకుటం రాజమలయసింహ రాజమహల్ రాజయోగం రాజసింహ రాజసింహమ్ రాజహంస రాజా రమేష్ రాజా విక్రమార్క రాజాధిరాజు రాజీ నాప్రాణం రాజు రాణీ జాకి రాజు వెడలె రాజు-పేద రాజేంద్రుడు-గజేంద్రుడు రాజేశ్వరి రాజేశ్వరి కళ్యాణం రాణి ప్రేమలత (సినిమా) రాణి రంగమ్మ రాణి రత్న ప్రభ రాణీకాసుల రంగమ్మ రాత్రి (సినిమా) రాధ కృష్ణ రాధ మై డార్లింగ్ రాధమ్మ పెళ్ళి రాధమ్మ మొగుడు రథసారధి రాధా కళ్యాణం రాధాకృష్ణ రాధిక (1947 సినిమా) రామకృష్ణ రామకృష్ణులు రామచిలుక రామదండు రామదాసు (ఈస్టిండియా ఫిలిమ్స్) రామదాసు (కృష్ణా ఫిలిమ్స్) రామదాసు(సినిమా) రామబాణం రామరాజ్యం రామరాజ్యంలో భీమ రాజు రామరాజ్యంలో రక్త పాతం రామరాజ్యంలో-రాబందులు రామలక్ష్మణులు రామసక్కనోడు రామాపురంలో సీత రామాయణం (సినిమా) రామాయణంలో పిడకలవేట రామాయణంలో భాగవతం రామాలయం (సినిమా) రాము (1968 సినిమా) రాము (1987 సినిమా) రాముడు కాదు కృష్ణుడు రాముడు భీముడు రాముడు-పరసురాముడు రాముడు-భీముడు రాముడు-రంగడు రాముడుకాదు కృష్ణుడు రాముడే దేముడు రాముడొచ్చాడు రాముని మించిన రాముడు రామ్-రహీమ్ రామ్-రాబర్ట్-రహీవ్ రాయలసీమ రామన్న చౌదరి రాయుడు రాయుడుగారు-నాయుడుగారు రారా కృష్ణయ్య రారాజు రావణ రావణబ్రహ్మ రావణుడే రాముడైతే రావు - గోపాలరావు రావుగారింట్లో రౌడి రావుగారిల్లు రావోయి చందమామ రిక్షా రాజి రిక్షా రుద్రయ్య రిక్షావాలా రిక్షావోడు రిటర్నింగ్ సోల్జర్ రియల్ స్టోరి రియల్ హీరో రివాల్వర్ రాణి రుక్మిణి (సినిమా) రుద్రనేత్ర రుద్రవీణ రుస్తుం రూపవతి రెండిళ్ళ పూజారి రెండు కుటుంబాల కథ రెండు రెళ్ళ ఆరు రెండుజెళ్ళ సీత రెండుజెళ్ళసీత రెండో కృష్ణుడు రేచుక్క (1954 సినిమా) రేచుక్క (1985 సినిమా) రేచుక్క-పగటిచుక్క రేణుకాదేవి మహత్యం రేపటి కొడుకు రేపటి పౌరులు రేపటి రౌడీ రేపటి స్వరాజ్యం రేపు నీదే రైతుకుటుంబం రైతుబిడ్డ రైతుబిడ్డ (1939 సినిమా) రైతుభారతం రైతురాజ్యం రైలుదోపిడి రోజుకో రోజా రోజులు మారాయి (1955 సినిమా) రోజులు మారాయి (1984 సినిమా) రోషగాడు రోహిణి (సినిమా) రౌడీ రౌడీ అన్నయ్య రౌడీ అల్లుడు రౌడీ ఇనస్పెక్టర్ రౌడీ ఎమ్.ఎల్.ఎ. రౌడీ దర్బార్ రౌడీ నెం.1 రౌడీ పోలీస్ రౌడీ బంగారు రౌడీ రంగమ్మ రౌడీ రాజకీయం రౌడీ రాముడు రౌడీగారి టీచర్ రౌడీగారి పెళ్ళాం రౌడీమొగుడు రౌడీయిజం నశించాలి రౌడీరాణి రౌడీలకు రౌడీలు ల లంకాదహనం లంకె బిందెలు లంకేశ్వరుడు లంచావతారం లంబాడోళ్ళ రామదాసు (1978 సినిమా) లంబాడోళ్ళ రామదాసు (1991 సినిమా) లక్కీఛాన్స్ లక్షాధికారి లక్ష్మణ లక్ష్మణ రేఖ (1975 సినిమా) లక్ష్మమ్మ లక్ష్మి (1953 సినిమా) లక్ష్మి (1980 సినిమా) లక్ష్మి (1981 సినిమా) లక్ష్మి నిర్దోషి లక్ష్మీ కటాక్షం లక్ష్మీ కల్యాణం లక్ష్మీ పూజ లక్ష్మీనిలయం లక్ష్మీనివాసం లవకుశ లవకుశ (1934 సినిమా) లవ్ ఇన్ ఆంధ్రా లవ్ ఇన్ ఖజురహో లవ్ ఇన్ సింగపూర్ లవ్ గేమ్ లవ్ మ్యారేజ్ లవ్ స్టోరీ 1999 లాఠీ లాఠీ ఛార్జ్ లాయర్ భారతీదేవి లాయర్ విశ్వనాథ్ లాయర్ సుహాసిని లారీ డ్రైవర్ లాల్ సలాం లింగబాబు లవ్‌స్టోరీ లిటిల్ సోల్జర్స్ లీడర్ లేడీ బాస్ లేడీస్ టైలర్ లేడీస్ డాక్టర్ లేడీస్ స్పెషల్ లేత మనసులు (1960 సినిమా) లేత మనసులు (1966 సినిమా) లైఫ్ లో వైఫ్ లైలా లైలా మజ్ను లోకం చుట్టిన వీరుడు లోకం మారాలి లోగుట్టు పెరుమాళ్ళకెరుక వ వందేమాతరం (1939 సినిమా) వందేమాతరం (1982 సినిమా) వందేమాతరం (1985 సినిమా) వంశ గౌరవం వంశవృక్షం వంశానికొక్కడు వంశీ (2000 సినిమా) వంశోద్ధారకుడు వంశోధ్ధారకుడు వచ్చిన కోడలు నచ్చింది వజ్రం (సినిమా) వజ్రాయుధం (సినిమా) వదిన (సినిమా) వదిన మాట వదినగారి గాజులు వదినగారి గాజులు (1955 సినిమా) వద్దంటే డబ్బు వద్దంటే పెళ్ళి వద్దు బావా తప్పు వధూవరులు వనజ (చలన చిత్రం) వనజ గిరిజ వనరాణి వన్ బై టు వన్స్ మోర్ వయసు కోరిక వయసు పిలిచింది వయసొచ్చిన పిల్ల వయ్యారి భామ వయ్యారి భామలు వగలమారి భర్తలు వరకట్నం వరలక్ష్మీ వ్రతం (సినిమా) వరవిక్రయం వరుడు కావాలి వరూధిని వసంత (1998 సినిమా) వసంత గీతం వసంత సేన వసుంధర వస్తాడే మా బావ వస్తాద్ వాఅమ్మో వాఅత్తో వా పెళ్ళామా వాగ్దానం వాడనిమల్లి వాడే వీడు వారసత్వం (1964 సినిమా) వారసత్వం (1993 సినిమా) వారసుడు వారసుడొచ్చాడు వారసురాలు వారాలబ్బాయి వార్నింగ్ వాలి సుగ్రీవ వాలుజెడ తోలు బెల్టు వాల్మీకి (1945 సినిమా) వాల్మీకి (సినిమా) వింత ఇల్లు సంత గోల వింత కథ వింత కాపురం వింత దంపతులు వింత దొంగలు వింత సంసారం వింతకోడళ్ళు వింతమొగుడు వింధ్యరాణి విక్కీదాదా విక్రం విక్రమార్క విజయం విక్రమార్కుడు విచిత్ర కుటుంబం విచిత్ర జీవితం విచిత్ర దాంపత్యం విచిత్ర వివాహం విచిత్రం విచిత్రప్రేమ విచిత్రబంధం విజయ (సినిమా) విజయ రామరాజు విజయం మనదే విజయగౌరి విజయదశమి (సినిమా) విజయశంఖం విజయసింహ విజయానికి సంకెళ్ళు విజయ్ విజృంభణ విజేత విజేత విక్రం విధాత విధివిలాసం వినాయక చవితి (సినిమా) వినోదం విప్రనారాయణ విప్రనారాయణ ( అరోరా) విప్లవ శంఖం విమల విముక్తి కోసం వియ్యాలవారి కయ్యాలు వియ్యాలవారి విందు వివాహ బంధం వివాహ భోజనంబు వివాహబంధం విశాల హృదయాలు విశాలి విశ్వనాధ చక్రవర్తి విశ్వనాధ నాయకుడు విశ్వమోహిని విశ్వరూపం విష కన్య విష్ణు విష్ణుమాయ వీడు సామాన్యుడు కాడు వీడెవడండీ బాబూ వీణ (సినిమా) వీరకంకణం వీరపూజ వీరప్రతాప్ (1958 సినిమా) వీరప్రతాప్ (1987 సినిమా) వీరభద్రుడు వీరభాస్కరుడు వీరవిహారం వీరాంజనేయ వీరాభిమన్యు వీరాభిమన్యు (1936 సినిమా) వీరుడు వీలునామా వెంకటేశ్వర వైభవం వెంకటేశ్వర వ్రత మహాత్యం వెంకన్నబాబు వెలుగు నీడలు వెలుగునీడలు వేగుచుక్క పగటిచుక్క వేటగాడు (1979 సినిమా) వేటగాడు (1995 సినిమా) వేడుక వేమన చరిత్ర వేములవాడ భీమకవి వైకుంఠపాళి (సినిమా) వైజయంతి వైఫ్ ఆఫ్ వి. వరప్రసాద్ వైభవం శ శంకరాభరణం శంఖారావం శంఖుతీర్థం శకుంతల (1966 సినిమా) శకుంతల (సినిమా) శక్తి (1983 సినిమా) శక్తి (1989 సినిమా) శత్రువు శభాష్ గోపి శభాష్ పాపన్న శభాష్ బాబు శభాష్ రాజా శభాష్ రాముడు శభాష్ వదిన శభాష్ సత్యం శభాష్ సూరి శశిరేఖ శపథం శాంత శాంతి శాంతి నిలయం శాంతి నివాసం శాంతి-క్రాంతి శాంతినివాసం శాంభవి శారద (1973 సినిమా) శారదాంబ శిక్ష శిలాశాసనం (సినిమా) శివ (1989 సినిమా) శివన్న శివమెత్తిన సత్యం శివయ్య శివరంజని శివరాత్రి (సినిమా) శివశక్తి శివాజీ (2007 సినిమా) శివాజీ (సినిమా) శివుడు శివుడు శివుడు శీలానికి శిక్ష శుక్రవారం మహాలక్ష్మి శుభమస్తు శుభముహూర్తం (1983) శుభముహూర్తం (1997) శుభలగ్నం శుభలేఖ శుభలేఖలు శుభవార్త శుభవేళ శుభసంకల్పం శుభాకాంక్షలు (సినిమా) శుభోదయం శృంగార పురుషుడు శృంగార రాముడు శృతిలయలు శోభ (1958 సినిమా) శోభనరాత్రులు శ్రద్ధాంజలి శ్రావణ మేఘాలు శ్రావణ సంధ్య శ్రీ ఏడుకొండలస్వామి శ్రీ కనక మహాలక్ష్మి రికార్డింగ్ డాన్స్ ట్రూప్ శ్రీ కృష్ణావతారం శ్రీ గౌరీ మహత్యం శ్రీ చాముండేశ్వరి మహిమ శ్రీ తాతావతారం శ్రీ తిరుపతి వెంకటేశ్వర మహత్యం శ్రీ దేవీకామాక్షీ కటాక్షం శ్రీ రాజేశ్వరీ విలాస్ కాఫీక్లబ్ శ్రీ లక్ష్మమ్మ కథ ( ప్రతిభ) శ్రీ వాసవీ కన్యకా పరమేశ్వరి మహత్యం శ్రీ వినాయక విజయం శ్రీ వీర బ్రహ్మేంద్ర స్వామి శ్రీ వెంకటేశ్వర మహత్యం శ్రీ శ్రీ శ్రీ మర్యాద రామన్న శ్రీ శ్రీమతి సత్యభామ శ్రీ షిర్డీ సాయిబాబా మహత్యం శ్రీ సత్యనారాయణ మహత్మ్యం శ్రీ సాయిబాబా శ్రీ సాయిమహిమ శ్రీ సింహాచల క్షేత్ర మహిమ శ్రీ సీతారామ జననం శ్రీ సీతారాముల కల్యాణం చూతము రారండి శ్రీకట్నలీలలు శ్రీకాకుళ ఆంధ్ర మహావిష్ణువు కథ శ్రీకారం శ్రీకృష్ణ కుచేల శ్రీకృష్ణ గారడి శ్రీకృష్ణ తులాభారం (1955) శ్రీకృష్ణ తులాభారం (1966) శ్రీకృష్ణ పాండవీయం శ్రీకృష్ణ మాయ శ్రీకృష్ణ రాయబారం శ్రీకృష్ణ లీలలు (1935 సినిమా) శ్రీకృష్ణ విజయం శ్రీకృష్ణసత్య శ్రీకృష్ణాంజనేయ యుద్ధం శ్రీకృష్ణార్జున యుద్ధం శ్రీకృష్ణార్జున విజయం శ్రీజగన్నాథ మహాత్యం శ్రీదత్త దర్శనం శ్రీదత్త దర్శనము శ్రీదేవి (సినిమా) శ్రీదేవి నర్సింగ్ హోం శ్రీనాథ కవిసార్వభౌముడు శ్రీనివాస కల్యాణం శ్రీనివాస కళ్యాణం (1987 సినిమా) శ్రీమంతుడు శ్రీమతి శ్రీమతి ఒక బహుమతి శ్రీమతి కానుక శ్రీమతి కావాలి శ్రీమతి శోభనం శ్రీమతీ వెళ్ళొస్తా శ్రీమద్విరాటపర్వం శ్రీరంగనీతులు శ్రీరస్తు శుభమస్తు శ్రీరామ పట్టాభిషేకం శ్రీరామకథ శ్రీరామచంద్రుడు శ్రీరామదాసు (సినిమా) శ్రీరామబంటు శ్రీరామరక్ష శ్రీరామాంజనేయ యుద్ధం (1958) శ్రీరామాంజనేయ యుద్ధం (1975) శ్రీరాములయ్య శ్రీలక్ష్మీనిలయం శ్రీవారంటే మావారే శ్రీవారి చిందులు శ్రీవారి ప్రియురాలు శ్రీవారి ముచ్చట్లు శ్రీవారికి ప్రేమలేఖ శ్రీవారు శ్రీవారు మావారు శ్రీశైల భ్రమరాంబికా కటాక్షం ష షంషేర్ శంకర్ షావుకారు షో ష్ గప్‌చుప్ స సంకల్పం (1957 సినిమా) సంకల్పం (1995 సినిమా) సంకీర్తన సంక్రాంతి (1952 సినిమా) సంగీత సంగీత లక్ష్మి సంగీత సామ్రాట్ సంగ్రామం సంఘం సంఘం చెక్కిన శిల్పాలు సంఘర్షణ సంచలనం సంచలనం (2000) సంతానం (1955 సినిమా) సంతానం (1984 సినిమా) సంతోషం సంతోషం (1955 సినిమా) సంధ్య (1980 సినిమా) సంపత్ సంపూర్ణ ప్రేమాయణం సంపూర్ణ రామాయణం సంపూర్ణ రామాయణం (1936 సినిమా) సంపూర్ణ రామాయణం (1971 సినిమా) సంప్రదాయం సంబరాల రాంబాబు సంభవం సంసార బంధం సంసార నారది సంసారం (1950 సినిమా) సంసారం (1975 సినిమా) సంసారం (1988 సినిమా) సంసారం ఒక చదరంగం సంసారం ఓ సంగీతం సంసారం-సాగరం సంసారం-సౌభాగ్యం సంసారంలో సరిగమలు సంసారవీణ సంసారాల మెకానిక్ సకుటుంబ సపరివార సమేతంగా సక్కనోడు సక్కుబాయి(సినిమా) సగటు మనిషి సజీవ మూర్తులు సతీ అనసూయ (1957 సినిమా) సతీ అనసూయ (1971 సినిమా) సతీ అరుంధతి సతీ తులసి (1936 సినిమా) సతీ తులసి (1959 సినిమా) సతీ తులసి (1967 సినిమా) సతీ సక్కుబాయి (1954 సినిమా) సతీ సక్కుబాయి (1965 సినిమా) సతీ సావిత్రి (1957 సినిమా) సతీ సావిత్రి (1978 సినిమా) సతీ సుకన్య సతీ సుమతి సతీ సులోచన సతీ సులోచన (1936 సినిమా) సత్తెకాలపు సత్తెయ్య సత్య హరిశ్చంద్ర సత్యం శివం సత్యం శివం సుందరం సత్యనారాయణ వ్రతం సత్యభామ సత్యమే జయం సత్యాగ్రహం సత్యానికి సంకెళ్ళు సదారమ సన్నాయి అప్పన్న సప్తపది సప్తస్వరాలు (సినిమా) సమరం సమరసింహారెడ్డి సమర్పణ సమాజం సమాజంలో స్త్రీ సమాజానికి సవాల్ సమాధి కడుతున్నాం చందాలివ్వండి సముద్రం (సినిమా) సమ్మక్క-సారక్క సరదా బుల్లోడు సరదా రాముడు సరదాల సంసారం సరసాల సోగ్గాడు సరిగమలు సర్కస్ కింగ్ సర్కస్ కిలాడీలు సర్కస్ రాముడు సర్కస్ సత్తిపండు సర్కార్ ఎక్స్‌ప్రెస్ సర్కార్ ఎక్స్‌ప్రెస్ సర్దార్ సర్దార్ కృష్ణమనాయుడు సర్దార్ ధర్మన్న సర్దార్ పాపారాయుడు సర్దుకుపోదాం రండి సర్పయాగం సర్వర్ సుందరంగారి అబ్బాయి సర్వాధికారి సవతి కొడుకు సవతి పోరు సవాల్ సహనం సహస్ర శిరచ్ఛేద అపూర్వ చింతామణి సాక్షి సాగర సంగమం సాఫ్ట్ టచ్ నా హృదయంలో నిదురించే చెలీ సామ్రాట్ సామ్రాట్ అశోక్ సారంగధర సారంగధర (1937 సినిమా) సార్వభౌముడు సావాసగాళ్ళు సావిత్రి(ఈస్టిండియా)(సినిమా) సావిత్రి(కృష్ణా ఫిలిమ్స్)(సినిమా) సాహస పుత్రులు సాహస సామ్రాట్ సాహసం (1952 సినిమా) సాహసం (1992 సినిమా) సాహసం చేయరా డింభకా సాహసమే జీవితం సాహసమే నా వూపిరి సాహసవీరుడు - సాగరకన్య సి.ఐ.డి సి.ఐ.డీ.రాజు సింగన్న సింగారి సింధూరం సింహ గర్జన (1978) సింహ గర్జన (1995) సింహ స్వప్నం సింహం నవ్వింది సింహపురి సింహం సింహబలుడు సింహస్వప్నం సింహాసనం సితార(సినిమా) సిద్ధార్థ సినీ వైభవం సినీగోల సినీమా పిచ్చోడు సిపాయి కూతురు సిపాయి చిన్నయ్య సిరిపురం మొనగాడు సిరిమల్లె నవ్వింది సిరివెన్నెల సిరిసంపదలు సిరిసిరిమువ్వ సిసింద్రీ సీత గీత దాటితే సీతక్క సీతమ్మ పెళ్ళి సీతమ్మ సంతానం సీతాకల్యాణం సీతాకళ్యాణం (సినిమా) సీతాకోకచిలుక (సినిమా) సీతాదేవి సీతాపతి చలో తిరుపతి సీతాపతి సంసారం సీతారత్నం గారి అమ్మాయి సీతారామ కల్యాణం సీతారామ జననం సీతారామ వనవాసం సీతారామకల్యాణం సీతారామయ్యగారి మనవరాలు సీతారామరాజు సీతారాములు సీతాలు సీతే రాముడైతే సీను సుందరకాండ (1992 సినిమా) సుందరవదన సుబ్బలక్ష్మి మొగుడు సుందరి సుబ్బారావు సుఖదుఃఖాలు సుగుణసుందరి కథ సుజాత (సినిమా) సుడిగుండాలు సుపుత్రుడు సుప్రభాతం (1976 సినిమా) సుప్రభాతం (1998 సినిమా) సుబ్బరాజుగారి కుటుంబం సుబ్బారాయుడి పెళ్ళి సుబ్బారాయుడు సుబ్బలక్ష్మి సుబ్బారావుకు కోపంవచ్చింది సుమంగళి (1940 సినిమా) సుమంగళి (1965 సినిమా) సుమంగళి (1989 సినిమా) సుమతి సుల్తాన్ సువర్ణమాల సువర్ణసుందరి సుస్వాగతం సూత్రధారులు సూపర్ సూపర్ ఎక్స్‌ప్రెస్ సూపర్ పోలీస్ సూపర్ మేన్ సూపర్ మొగుడు సూపర్ హీరోస్ సూరిగాడు సూర్య ఐ.పి.ఎస్ సూర్య పుత్రిక సూర్య వంశం సూర్యచంద్రులు సూర్యపుత్రులు సూర్యుడు (సినిమా) సృష్టి రహస్యాలు సెక్రటరీ సేతుబంధనం సైనికుడు (1997 సినిమా) సైనికుడు (2006 సినిమా) సొంతవూరు సొగసు చూడతరమా సొమ్మొకడిది సోకొకడిది సోగ్గాడి కాపురం సోగ్గాడి పెళ్ళాం సోగ్గాడు సోమరిపోతు సోమవార వ్రత మహత్యం సౌదామిని సౌభాగ్యవతి స్టాలిన్ స్టూవర్టుపురం దొంగలు స్టూవర్టుపురం పోలీసుస్టేషన్ స్టేట్‌రౌడి స్టేషన్‌మాస్టర్ స్ట్రీట్ ఫైటర్ స్త్రీ (1973) స్త్రీ (1995 సినిమా) స్త్రీ గౌరవం స్త్రీ జన్మ స్త్రీ సాహసం స్నేహ బంధం స్నేహం స్నేహం కోసం స్నేహమేరా జీవితం స్నేహితులు (సినిమా) స్పీడ్ డాన్సర్ స్రవంతి స్వతంత్ర భారతం స్వప్న స్వప్న సుందరి స్వప్నలోకం స్వయం ప్రభ స్వయంకృషి స్వయంవరం (1982 సినిమా) స్వయంవరం (1999 సినిమా) స్వరకల్పన స్వరాజ్యం స్వర్గం స్వర్గం నరకం స్వర్గసీమ (1945 సినిమా) స్వర్గసీమ (1978 సినిమా) స్వర్గానికి నిచ్చెనలు స్వర్ణకమలం స్వర్ణక్క స్వర్ణగౌరి స్వర్ణమంజరి స్వర్ణముఖి స్వాతంత్ర్యానికి ఊపిరి పొయ్యండి స్వాతి స్వాతి కిరణం స్వాతి చినుకులు స్వాతి ముత్యం స్వాతిముత్యం స్వామి వైభవం స్వామిద్రోహులు హ హంగామా హంతకుడి వేట హంతకుడెవరు హంతకుని హత్య హంతకులు దేవాంతకులు హంతకులొస్తున్నారు జాగ్రత్త హనుమాన్ పాతాలవిజయం హనుమాన్ పాతాళ విజయం హరవిలాసం హరిజన్ హరిశ్చంద్ర హరిశ్చంద్ర (1935 సినిమా) హరిశ్చంద్ర (1956 సినిమా) హరిశ్చంద్రుడు (1980 సినిమా) హరే కృష్ణ హలో రాధ హలో అల్లుడు హలో ఐ లవ్ యూ హలో గురు హలో డార్లింగ్ హలో నీకు నాకు పెళ్లంట హలో పార్టనర్ హలో ఫ్రెండ్ హలో బ్రదర్ హలో యమ హాండ్సప్ హానెస్ట్ రోగ్ హాయ్ సుబ్రహ్మణ్యం హారతి (సినిమా) హిందుస్తాన్ ద మదర్ హిట్లర్ (సినిమా) హీరో 76 హృదయమున్న మనిషి హెచ్చరిక హేమా హేమీలు హై హై నాయకా హైక్లాస్ అత్త లోక్లాస్ అల్లుడు తెలుగు సినిమాలు జాబితాలు సినిమా జాబితాలు
రుబ్బురోలు నీటిలో నానబెట్టిన లేదా మెత్తటి ఆహార పదార్థాలను పచ్చడి లేదా ముద్ద చేయడానికి ఉపయోగించే సాధనం. దీనిని ఒకే ఒక రాతి ఫలకం నుండి తయారుచేస్తారు. ఇది వేల సంవత్సరాల క్రితంనాటి నుంచి మనిషి నిత్యజీవితంలో కీలక సాధనాంగా మారిపోయిన రాతి పనిముట్టు. రోకలి ఉపయోగించి పదార్థాలను దంచటం ద్వారా పదార్థాలను కావలసిన రీతిలోకి మార్చడానికి, పొత్రం లేక రుబ్బురాయిని ఉపయోగించి రుబ్బటం ద్వారా అవసరమయిన వస్తువులపై ముఖ్యంగా ఆహార పదార్థములను ఒత్తిడి కలిగించి కావలసిన రీతిలోకి మార్పు చేసుకోవడానికి రోలు ఉపయోగపడుతుంది. రోలు చాలా బరువుగా నిశ్చలంగా ఉంటుంది. దీనిని రాయితో తయారుచేస్తారు. భూమిపై నిశ్చలంగా ఉన్న ఈ రోటిలో అవసరమయిన వస్తువులు వేసి వాటిపై రోకలితో పైకి కిందకి ఆడించడం లేక దంచడం ద్వారా లేదా రోకలిని అటు ఇటు కదుపుతూ నూరటం ద్వారా ఒత్తిడిని కలిగించి వస్తు రూపాన్ని కావలసిన విధంగా మలచుకుంటారు. అలాగే రుబ్బురాయిని గుడ్రంగా తిప్పుతూ లేక అటు ఇటు కదుపుతూ రుబ్బటం ద్వారా వస్తు రూపాన్ని కావలసిన విధంగా మలచుకుంటారు. ధాన్యాన్ని, బియ్యాన్నేకాక, పప్పుదినుసులను పిండి చేసేందుకు, ఆయుర్వేద మూలికలను నూరేందుకు వీటిని ఉపయోగించేవారు. ఆయుర్వేద వైద్యంలో ఇప్పటికీ విరివిగానే ఉపయోగిస్తున్నారు. రోలు, తిరగలి వాడకం వల్ల శరీరం గట్టిగా ఉండేది. వ్యాయామంలా ఆరోగ్యానికి తోడ్పడేది. ఈ వ్యాయామం వల్ల అరవై ఏళ్లు పైబడినవారూ ఎంతో ఉత్సాహంగా పనులు చేసుకునేవారు. నేటికీ వివాహ వేడుకలలో వధువును తయారుచేసే సమయంలో, పసుపు కొమ్ములను రోట్లో దంచడం చూస్తుంటాం. దీని తయారీకి నల్లరాయి రకానికి చెందిన రాళ్లు మాత్రమే వాడతారు. ఒక రోలు తయారు చేయడానికి అడుగున్నర మందం ఉన్న రాయి అవసరం. ఎంత పరిమాణంలో అవసరమో అంతవరకూ సమ్మెట సాయంలో రాయిని బద్దలు కొట్టి, తర్వాత సుత్తి, ఉలి సాయంతో రాయికి ఒక ఆకారాన్ని తెస్తారు. ఇది తయారు చేసేటప్పుడు ఉలి కొట్టే సమయంలో సుత్తి చేతివేళ్లుకు తగిలే ప్రమాదం ఉంది. అలాగే రాయి తుంపర్లు కళ్లకు తగిలితే చూపును శాశ్వతంగా కోల్పోవలసి వస్తుంది. గ్రైండర్ ప్రవేశంలో రుబ్బురోలు ప్రాముఖ్యత తగ్గిపోయినది. ఆధునికత సంతరించుకున్న జీవన విధానం శారీరక శ్రమను తగ్గించేస్తుంది. మిక్సర్లు, గ్రైండర్ల రూపంలో రాతి పనిముట్ల వినియోగం తగ్గిపోయేట్లు చేస్తున్నాయి. ప్రమాదాలు అనుభవం లేకుండా ఉపయోగించిన చేతివేళ్ళు రోటిలో పడి నలిగిపోతాయి. ఇవి కూడా చూడండి రోలు, రోకలి, తిరగాలి,ఇసురు రాయి మూలాలు గృహోపకరణాలు
వేలూరి సహజానంద తెలుగు రచయిత. జీవిత విశేషాలు వేలూరి వంశంలో జన్మించిన వేలురి సహజానంద ఆకాశవాణి హైదరాబాదు కేంద్రంలో ఒక దశాబ్ది పంచవర్ష ప్రణాళిక ప్రొడ్యూసర్ గా పనిచేశారు. పంచవర్ష ప్రణాళికల ద్వారా దేశాభివృద్ధిని గూర్చి ప్రచారాలు రూపొందించడములో ఆయన కృతకృత్యులయ్యారు. 1979 ప్రాంతంలో ఆయన అకాలమరణం చెందారు. రచయితగా అతను గుర్తింపు పొందాడు. కథల జాబితా ఇతని రచనలు ఆంధ్రజ్యోతి, ఆంధ్రపత్రిక, యువ, భారతి మొదలైన పత్రికలలో ప్రచురించబడ్డాయి. అజ్ఞాత శిశువు అనధీన అబల ఇంట గెలిచి ఉజ్జీలు ఉత్సవరాత్రి కొత్తకోడలు జనని జీవిక పరాధీన బలగం మనుష్యులం విడుదల సర్వస్వం స్వాధీన మూలాలు 1979 మరణాలు తెలుగు రచయితలు ఆకాశవాణి కళాకారులు
madduluru -1, alluuri siitaaraamaraaju jalla, maredumilli mandalaaniki chendina gramam..idi Mandla kendramaina maredumilli nundi 25 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Rajahmundry nundi 115 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 3 illatho, 10 janaabhaatho 3 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 4, aadavari sanka 6. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 10. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 586556, pinn kood: 533295. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam turupu godawari jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu maaredumillilonu, praadhimika paatasaala gujjumamidivalasalonu, praathamikonnatha paatasaala kundaadaloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala maaredumillilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu rampachodavaramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kakinadalonu, polytechnic‌ rampachodavaramlonu, maenejimentu kalaasaala rajamandriloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala rampachodavaramlonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu rajamandriloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. vaarthapathrika gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum, assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam maddulurulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: nikaramgaa vittina bhuumii: 2 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 2 hectares moolaalu
pamban vanthena (tamilam: பாம்பன் பாலம்) bharathadesamlooni samudrampai nirmimchina mottamodati vanthena. idi srilankaku bharat ku Madhya gala pock jalasandhi pai Pali. yea vanthena pamban dveepam, rameshwaram pattanaalanu kaluputundi. yea bridje roddu, railu vanthena kaligivundhi. idi 1914 loo praarambhinchabadindhi.yea vanthena 2010 varku bharathadesamlooni anni vantenalalo peddadiga nilichimdi. 2.3 kilometres unna yea vanthena nirmimchi 2014 phibravari 24 natiki vandellu puurtaimdi. charithra yea railu vanthena podavu kaligi Pali. dheenini 1914 loo praarambhinchaaru. yea railu margam vanthena double-leaf baskul vanthena. idi yea margamlo bridje kindha nundi vachey odalaku daarinichevidhamgaa vesulubatu Pali. chaaritraatmakamgaa yea railu vanthena meater gage raillaku nirdesimbadindi. conei bhartia railvelu braad gage raillanu dhaanipai poyevidhamgaa 2007 augustu 12 na roopondinchaaru. remdu bhaagaalugaa (too leaves) manshulu vidadeese vidhamgaa rupakalpana chesar. 10 odalavaraku, caargo careers, coast guardu ships, finishing vessels, oily tankers yea bridje krindhi nundi vellae vidhamgaa ruupomdimchina bridje idi. adae vidhamgaa remdu varusalu gala roddu vanthena yea railu vanthenaku samaantaramgaa Pali. yea railway vanthena meetaru gage gaaa roopondina tarwata pamban staeshanu nundi mandapam varku railu margam undi achata remdu bhaagaalugaa vidipotundi. ooka margam sumaaru thoo rameshwaraniki kalupabadi vunte, rendava margam thoo dhanushkoti varku vistarinchabadi Pali. yea bhaagam 1014 loo prarambhamaindi. 1915, 1964 lalo gurthinchadagina boats mail madraasu-egmuru nundi dhanushkoti varku jargindi. dheenivalla sileen loni talaimannaru nundi prayaaneekulu ravataniki avaksam kaligindi. pamban junkshan nundi dhanushkoti varku vachey meetaru gage Jalor "1964 dhanushkoti roanu" muulangaa nasanam ayindhi..yea vanthena tirigi 46 rojulalo i.sridharan adhwaryamlo punah praarambhinchabadindhi. moolaalu itara linkulu Barge cross Pamban rail bridge Strengthening of Pamban Railway Bridge Ship collides into century-old rail bridge pock jalasandhi 1914 sthaapithaalu TamilNadu loni vantenalu samudrampai nirmimchina vantenalu
జాతకర్మ హిందూమతంలోని ప్రధాన సంస్కారాలలో ఒకటి. ఇది శిశువు పుట్టినపుడు జరిపే వేడుకను జరుపుకునే విధానం గురించి చెబుతుంది. తల్లిదండ్రులు, శిశువు బంధువులు, సన్నిహితులూ జరుపుకునే వేడుక. వ్యుత్పత్తి జాతకర్మ అనేది జాత, కర్మ అనే మూలాలతో ఏర్పడిన మిశ్రమ సంస్కృత పదం. జాత అనే పదానికి "పుట్టిన, పుట్టింది, ఉద్భవించింది, ఏర్పడింది, కనిపించింది" అని అర్థం. కర్మ అనే పదానికి అర్థం "చర్య, విధి, ఆచారం, సాధన" అని. రెంటినీ కలిపిన జాతకర్మ అంటే "పుట్టినప్పుడు జరిపే ఆచారం" లేదా "జన్మ వేడుక" అని అర్థం. వివరణ జాతకర్మ అనేది హిందూ మత ప్రాచీన గ్రంథాలలో నవజాత శిశువుకు జరిపే మొదటి ఆచారం. శిశువు పుట్టుకతో పాటు, తండ్రికి బిడ్డతో ఉన్న బంధాన్ని ఈ వేడుకలో జరుపుకుంటారు. జాతకర్మ ఆచారం సమయంలో తండ్రి, తేనె, నేతితో శిశువు పెదవులను తాకించి శిశువును ప్రేమగా స్వాగతిస్తాడు. కొన్నిసార్లు, వేద శ్లోకాలను పఠిస్తారు. స్తోత్రాల మొదటి భాగం గృహసూత్ర గ్రంథాలలో తల్లి కడుపులో శిశువు శరీరం రూపుదిద్దుకున్న తర్వాత ఏర్పడే శిశువు బుద్ధి వికాసాన్ని- మేధాజననం - వివరిస్తుంది. శ్లోకాల రెండవ భాగం శిశువు దీర్ఘాయువును కోరుకుంటుంది. మూలాలు హిందూ ఆచారాలు
టి.శివశంకరం పిళ్లె అనంతపురం జిల్లా పెనుకొండ లో నివసించాడు. న్యాయవాదిగా పేరు సంపాదించాడు. మంచి రచయిత. మంచి వక్త. ఇతడు గుత్తిలో డాక్టర్ సుబ్బయ్య పిళ్లె పెంపుడు కొడుకు. డాక్టర్ సుబ్బయ్య గుత్తి నుండి పెనుకొండకు బదిలీ అయ్యాడు. పెనుకొండలో ఉండగా శివశంకరం పిళ్లెను పెంచి పెద్ద చేశాడు. ఎలిమెంటరీ విద్య పెనుకొండలో చదివాడు. ఆ కాలంలో పెనుకొండలో ఉన్నత పాఠశాల లేదు. దానితో శివశంకరంపిళ్లెను బళ్లారికి పంపించి మెట్రిక్యులేషన్ చదివించాడు. తరువాత పెనుకొండలో రెవెన్యూ ఆఫీసులో గుమాస్తాగా చేరాడు. భారత,భాగవత పురాణాలన్నీ బాగా చదువుకున్నాడు. తెలుగు సాహిత్యంలో పాండిత్యం సంపాదించాడు. ఆ కాలంలో బహుళ ప్రచారంలో ఉన్న కందుకూరి వీరేశలింగం సాహిత్యం చదివి ప్రభావితుడై పెనుకొండలో ఉన్న విధవరాలైన ఒక మధ్వ బ్రాహ్మణస్త్రీని పునర్వివాహానికి అంగీకరింపజేసి బెంగళూరులోని తన మిత్రుడితో విధవావివాహం జరిపించాడు. గుమాస్తా ఉద్యోగం వదిలి వకీలు పరీక్షకు కట్టి ప్యాసై వకీలు వృత్తిని చేపట్టాడు. శివశంకరం పిళ్లె ఒక మరాటి అమ్మాయిని వివాహం చేసుకున్నాడు. కొంతకాలానికే ఆమె మృతి చెందింది. ఇతడు తాలూకా బోర్డు ప్రెసిడెంటుగా చాలా కాలం పనిచేశాడు. 1913లో బాపట్లలో జరిగిన మొదటి ఆంధ్ర మహాసభకు హాజరయ్యాడు. హిందూ పత్రికకు పెనుకొండ నుండి విలేఖరిగా ఉండి వార్తలు, వ్యాసాలు పంపేవాడు. కృషి పేరుతో ఒక పత్రికను కూడా నడిపాడు. రచనలు అళియ రామభూపాలుడు 1932లో ఆంధ్రగ్రంథమాల,మద్రాసు 20వ కుసుమంగ వెలువడింది. శ్రీ వేంకటపతి దేవమహారాజు రాజత్వపౌరత్వము ఆంగ్లదేశాటన చరిత్ర భగవద్గీత స్థానిక కూటములు దేశమాతాస్తవము(National Anthem) - ఇది ఒక దేశభక్తి గీతము. 1883నాటికే దీనిని వ్రాశాడు. The Pearl of Citizenship ఉల్‌సత్తుఖాజాకంగళ్ (తమిళగ్రంథం) రాళ్లపల్లి అనంతకృష్ణశర్మ గాథాసప్తశతికి ఆంగ్లానువాదం మూలాలు రాయలసీమ రచయితల చరిత్ర - నాలుగవ సంపుటి - కల్లూరు అహోబలరావు - శ్రీకృష్ణదేవరాయ గ్రంథమాల,హిందూపురం వార్త దినపత్రిక అనంతపురం జిల్లా ప్రత్యేక సంచిక అనంతనేత్రంలో జి.రామకృష్ణ వ్యాసం అనంతపురం జిల్లా రచయితలు అనంతపురం జిల్లా న్యాయవాదులు
మూటకొండూరు మండలం. తెలంగాణ రాష్ట్రం, యాదాద్రి భువనగిరి జిల్లా లోని మండలం. మూటకొండూరు, ఈ మండలానికి కేంద్రం. ఇది సమీప పట్టణమైన భువనగిరి నుండి 24 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2016 లో జరిగిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో భాగంగా ఈ మండలాన్ని ఏర్పరచారు. దానికి ముందు ఈ మండలం నల్గొండ జిల్లా లో ఉండేది. ప్రస్తుతం ఈ మండలం భువనగిరి రెవిన్యూ డివిజనులో భాగం. పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు కూడా ఇదే డివిజనులో ఉండేది.ఈ మండలంలో 11 రెవెన్యూ గ్రామాలు ఉన్నాయి. నిర్జన గ్రామాలు లేవు. కొత్త మండల కేంద్రంగా గుర్తింపు లోగడ మూటకొండూరు గ్రామం నల్గొండ జిల్లా భువనగిరి రెవెన్యూ డివిజను పరిధిలోని ఆలేరు మండల పరిధిలో ఉంది. 2014 లో తెలంగాణా ప్రత్యేక రాష్ట్రంగా ఏర్పడిన తరువాత మొదటిసారిగా 2016 లో ప్రభుత్వం నూతన జిల్లాలు, రెవెన్యూ డివిజన్లు, మండలాల ఏర్పాటులో భాగంగా మూటకొండూరు గ్రామాన్ని నూతన మండల కేంద్రంగా కొత్తగా ఏర్పడిన యాద్రాద్రి భువనగిరి జిల్లా, భువనగిరి రెవెన్యూ డివిజను పరిధి క్రింద 1+10 (పదకొండు) గ్రామాలుతో నూతన మండలంగా ది.11.10.2016 నుండి అమలులోకి తెస్తూ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వులు జారీ చేసింది. 2016 లో జరిగిన పునర్వ్యవస్థీకరణలో ఏర్పడిన ఈ మండల వైశాల్యం 156 చ.కి.మీ. కాగా, జనాభా 24,324. జనాభాలో పురుషులు 12,281 కాగా, స్త్రీల సంఖ్య 12,043. మండలంలో 6,249 గృహాలున్నాయి. మండలంలోని రెవిన్యూ గ్రామాలు వార్టూరు మూటకొండూరు దిలావర్‌పూర్‌ అమ్మనబోలు ఇక్కుర్తి మాటూరు దుర్సగానిపల్లి చండెపల్లి చాడ చమపూర్ తెర్యల మూలాలు 2016 లో ఏర్పాటైన తెలంగాణ మండలాలు
dharsi mandalam, prakasm jillaku chendina mandalam. janaba ganankaalu 2001 bhartiya janaba lekkalu prakaaram Mandla paridhilooni motham janaba 74,862 -andhulo purushulu 38,088 - strilu 36,774.aksharasyatha raetu motham 49.84% - purushulu aksharasyatha 63.70% - streela aksharasyatha 35.52% mandalam loni gramalu revenyuu gramalu abbayapalem tummedalapadu chandaluru chalivendra venkatachalampalli taanam chintala pothavaram devavaram thimmayapalem dharsi lankojanapalli ke.yess.paalem jammigampala bandiveligandla yerrobanapalli ganeswarapuram turupu venkataapuram raamachandhraapuram rajampally turupu chautapalem turupu veerayapalem cheruvukommapalem potakamuru samantapudi jamukuladinne annvarapu lakshminarayanapuram kothapally korlamadugu tripurasundaripuram krishnapuram peda uyyalwada china uyyalwada revenyuyetara gramalu boppidivaripalem botlapalem basireddipalli kottareddipalem papireddipalem moolaalu
kothapalle aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, airala mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina airala nundi 15 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Chittoor nundi 13 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 751 illatho, 2912 janaabhaatho 1215 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1462, aadavari sanka 1450. scheduled kulala janaba 882 Dum scheduled thegala janaba 34. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596494.pinn kood: 517131. ganankaalu 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba- motham 2,848 - purushula 1,453 - streela 1,395 - gruhaala sanka 66 vidyaa soukaryalu yea graamamulo 3 prabhutva praadhimika paatasaalalu, unnavi.sameepa maadhyamika paatasaala, sameepa maadhyamika paatasaala kanipakam loo, yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi. yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo unnayi. sameepa balabadi, sameepa aniyata vidyaa kendram airala loo sameepa seniior maadhyamika paatasaala, sameepa inginiiring kalashalalu , sameepa polytechnic, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, sameepa divyangula pratyeka paatasaala Chittoor loo, sameepa vydya kalaasaala, sameepa management samshtha Tirupati loo , yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo unnayi. prabhutva vydya saukaryam yea graamamulo 1 praadhimika aaroogya vupa kendram, unnadi.sameepa alopati asupatri, sameepa asupatri, sameepa pashu vaidyasaala, yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa saamaajika aaroogya kendram, sameepa praadhimika aaroogya kendram , sameepa samchaara vydya shaala, sameepa pratyaamnaaya aushadha asupatri , meepa maathaa sisu samrakshanaa kendram, sameepa ti.b vaidyasaala , sameepa kutumba sankshaema kendram yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo unnayi. traagu neee graamamulo rakshith manchi neee vunnadhi. gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki neetipaarudala vasati Pali. cheruvu neeti saukaryam Pali. paarisudhyam terichina drainaejii gramamlo Pali. drainagy neee neerugaa neeti vanarulloki vadiliveyabadutondi. porthi paarishudhya pathakam kindaku yea prantham osthundi. snanapu gadulato koodina saamaajika marugudoddi saukaryam gramamlo ledhu. snanapu gadhulu laeni saamaajika marugudoddi saukaryam gramamlo ledhu. samaachara, ravaanhaa soukaryalu yea graamamulo telephony (laand Jalor) saukaryam, mobile fone kavarejim , piblic baasu serviceu, privete baasu serviceu, auto saukaryam, taaxi saukaryam, tractoru unnavi.sameepa piblic fone aphisu saukaryam, sameepa internet kephelu / common seva centres saukaryam, sameepa praivetu korier saukaryam , yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa postaphysu saukaryam , sameepa railway steshion, yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo unnayi.sameepa jaateeya rahadari gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.. sameepa rashtra rahadari gramaniki 10 kilometres kanna dooramlo Pali. . graamampradhaana jalla roddutho anusandhaanamai Pali. gramamitara jalla roddutho anusandhaanamai Pali. marketingu, byaankingu yea graamamulo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, unnavi.sameepa sahakara banku , sameepa vyavasaya rruna sangham, sameepa vaaram vaaree Bazar, yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa etium, sameepa vaanijya banku, sameepa vyavasaya marcheting sociiety yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu yea graamamulo yekikrita baalala abhivruddhi pathakam (poshakaahaara kendram), angan vaadii kendram (poshakaahaara kendram), itara (poshakaahaara kendram), vaarthapathrika sarafara, assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnavi.sameepa aashaa karyakartha (gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha), sameepa cinma / veedo haaa , yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa aatala maidanam, sameepa granthaalayam, sameepa piblic reading ruum , yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo unnayi. vidyuttu yea graamamulo vidyut sarafara vidyuttu unnadi. bhuumii viniyogam gramamlo bhuumii viniyogam ila Pali (hectarlalo): vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 74.87 vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 224.6 vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 21.85 saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 13.76 banjaru bhuumii: 7.69 nikaramgaa vittina bhu kshethram: 872.23 neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 798.17 neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhu kshethram: 95.51 neetipaarudala soukaryalu gramamlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi (hectarlalo): baavulu/gottapu baavulu: 95.51 thayaarii yea gramam yea kindhi vastuvulanu utpatthi chestondi (pai nunchi kindiki taggutunna kramamlo): cheraku, bellam, verusanaga, vari moolaalu
మల్లెల గురవయ్య తెలుగు కవి, రచయిత. అతను విభిన్న సాహిత్య ప్రక్రియలు చేపట్టి, ఎందరిచేతనో ప్రశంసలు పొంది, ఎందరికో మార్గదర్శకులయ్యాడు. జీవిత విశేషాలు అతను నెల్లూరు జిల్లా, పిగిలం గ్రామంలో 1939, జూలై 2న జన్మించాడు. ఇతడు మదనపల్లె బి.టి.కళాశాలలో తెలుగు శాఖ అధిపతిగా పనిచేశాడు. మదనపల్లె రచయితల సంఘం (మరసం) ను స్థాపించి దానికి అధ్యక్షుడిగా కొనసాగాడు. రచనలు శ్రీసీతారామరాజీయము అగ్నిపరశు శ్రీ వేంకటేశ విలాసము శ్రీ శివానంద సరస్వతి వైభవము తిరుమల మాహాత్మ్యము సద్గురువాణి శ్రీ రామకృష్ణ కర్ణామృతము - 1985-86 అతను కవిత్వం చాలావరకు సంప్రదాయబద్దం. అతను ఏ ప్రక్తియను చేపట్టినా అందులో ప్రాచీన సంప్రదాయ ప్రభావంతో పాటు దైవభక్తి, దాన్ని మించిన దేశభక్తి ప్రత్యక్షంగానో, పరోక్షంగానో రచనల్లో కనిపిస్తుంది. 1991లో భార్యా వియోగం సందర్భంగా "సతీస్మృతి" అనే కరుణ రస భరిత గ్రంథం వెలువడింది. జంటకవిగా అతను "అగ్ని పరశు" అనే ఖండ కావ్యాన్ని మేడవరం వేంకట నారాయణ శర్మ గారితో కలసి రచించాడు. అతను షేక్ దావూద్ కృతులకు ఎంతో సంతోషించి అందులో గల సాహిత్యాన్ని కొంత చర్చింది "శ్రీ షిర్డీ సాయీ లీలా విభవము" అనే పేర రచించాడు. మరణం ఇతడు 2016, మార్చి 22న మదనపల్లెలో మరణించాడు. మూలాలు 1939 జననాలు తెలుగు కవులు తెలుగు రచయితలు 2016 మరణాలు చిత్తూరు జిల్లా ఉపాధ్యాయులు చిత్తూరు జిల్లా రచయితలు
gangaaram, Telangana raashtram, mancherial  jalla, chennoor mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina chennoor nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina mancherial nundi 48 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 393 illatho, 1505 janaabhaatho 725 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 732, aadavari sanka 773. scheduled kulala sanka 1045 Dum scheduled thegala sanka 2. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570674.pinn kood: 504201. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu chennoorlo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chennoorlonu, inginiiring kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala aadilaabaadloonu, polytechnic‌ bellampallilonu, maenejimentu kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram manchiryaalalonu, divyangula pratyeka paatasaala naspur lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam gangaaramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam gangaaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 170 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 92 hectares banjaru bhuumii: 40 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 419 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 385 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 74 hectares neetipaarudala soukaryalu gangaaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 74 hectares utpatthi gangaaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi moolaalu velupali lankelu
కర్నాల్ శాసనసభ నియోజకవర్గం హర్యానా రాష్ట్రంలోని శాసనసభ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం కర్నాల్ జిల్లా, కర్నాల్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని తొమ్మిది శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు 1957: అర్జున్ అరోరా, కాంగ్రెస్ 1962: సర్దార్ మాధో సింగ్, సీపీఐ 1967: రామ్ లాల్, బీజేఎస్ 1968: శాంతి ప్రసాద్, స్వతంత్ర 1972: రామ్ లాల్, బీజేఎస్ 1977: రామ్ లాల్, జనతా పార్టీ 1982: శాంతి దేవి, కాంగ్రెస్ 1987: లచ్మన్ దాస్, బీజేపీ 1991: జై ప్రకాష్, కాంగ్రెస్ 1996: శశిపాల్ మెహతా, బీజేపీ 2000: జై ప్రకాష్, స్వతంత్ర 2005: సుమితా సింగ్, కాంగ్రెస్ 2009: సుమితా సింగ్, కాంగ్రెస్ 2014: మనోహర్ లాల్, బీజేపీ 2019: మనోహర్ లాల్, బీజేపీ మూలాలు హర్యానా శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
ఓజిలి మండలం ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, తిరుపతి జిల్లాలోని మండలం. జనాభా గణాంకాలు 2001 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండలం లోని జనాభా మొత్తం 34,966 -అందులో పురుషులు 17,692 మందికాగా - స్త్రీలు 17,274 మంది ఉన్నారు. అక్షరాస్యత రేటు మొత్తం 62.20% పురుషులు అక్షరాస్యత రేటు 70.68%, స్త్రీలు అక్షరాస్యత రేటు 53.48%. మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు అత్తివరం అరిమనిపాడు ఆచార్లపార్లపల్లె ఇనుగుంట ఏనుగువాడ కరబల్లవోలు కరూరు కర్జమేడు కుండం కురుగొండ కొండవల్లిపాడు కొత్త చెరువు కొత్తపేట గుర్రంకొండ గ్రద్దగుంట చిల్లమానిచేను జోస్యులవారి ఖండ్రిక తిరుమలపూడి నెమళ్లపూడి పాలెంపాడు పినపరియపాడు పున్నెపల్లె పెదపరియ పోలిపాడు బండరుగుంట భట్లకనుపూరు భాతలాపురం భువనగిరిపాలెం మనమల మనవలి మాచవరం ముమ్మాయపాలెం రాఘవరెడ్డిపాలెం రాచపాలెం రాజుపాలెం రావిపాడు రుద్రాయపాలెం లింగారెడ్డిపల్లె వాకాటివారి ఖండ్రిక ఓజిలి వీర్లగునపాడు వెంకటరెడ్డిపాలెం సగుటూరు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
రాయగడ నందలి జనాభాలో ఎక్కువమంది హిందువులుగా ఉంటారు. మతపరమైన సంప్రదాయానికి సంబంధించినంత వరకు ఆలయాలు హిందూమతంలో కళ, మతం సంశ్లేషణ మాత్రం ప్రతిబింబిస్తాయి. పరిచయం ఒడిశా ఆలయాల భూమి ప్రాంతం, రాయగడ మాత్రం మినహాయింపు కాదు. వివిధ దేవాలయాలు దాని సుందరమైన సౌందర్యాన్ని పెంచుతాయి, సంవత్సరం పొడవునా పర్యాటకులను ఆకర్షిస్తాయి. రాయగడ, చుట్టుపక్కల హిందూ దేవాలయ జాబితా చాలా పొడవుగా ఉంటుంది. శ్రీ రామ ఆలయం, రాయగడ శ్రీ వినాయక ఆలయం, రాయగడ షిరిడి సాయి ఆలయం, రైల్వే కాలనీలో ఉన్నది, రాయగడ స్వామి అయ్యప్ప ఆలయం, రాయగడ ఓంకార్‌నాథ్ ఆలయం, చెకాగుడా (రాయగడ) కన్యాకా పరమేశ్వరి ఆలయం, గుణుపూరు గణేష్ ఆలయం, గుణుపూరు గాయత్రి ఆలయం, రాయగడలోని మిట్స్ కళాశాలలోనిది గాయత్రి ఆలయం, రాయగడ గిరి గోబర్థన్ ఆలయం, రాయగడ చాటికోన శివ ఆలయం జగన్నాథ ఆలయం, గుణుపూరు జగన్నాథ ఆలయం, దుర్గి-ఒడిషా జగన్నాథ ఆలయం, రాయగడ త్రినాథ్ ఆలయం, పద్మాపూర్ త్రినాథ్ ఆలయం, రాయగడ దక్షిణ కాళి ఆలయం, గుణుపూరు నీలకంఠేశ్వర దేవాలయం, పద్మాపూర్ నీలమణి దుర్గ ఆలయం, గుణుపూరు పైకాపాడ శివ దేవాలయం బాలంకేశ్వర్ ఆలయం, రాయగడ భీమశంకర జ్యోతిర్లింగ ఆలయం భీమ్‌పూర్ మా కాళి ఆలయం, రాయగడ మా బాణదుర్గ ఆలయం, రాయగడ మా మంగళ ఆలయం, గుణుపూరు మా మంగళ ఆలయం, రాయగడ మా మఝిఘరియాని ఆలయం, రాయగడ మా మాణికేశ్వరి దేవాలయం, కాశీపూర్ మా మానికేశ్వరి ఆలయం, గుణుపూరు మా మార్కమా ఆలయం, బిస్సాం కటక్ లోనిది మా సంతోషి ఆలయం, రాయగడ, రోజువారీ మార్కెట్ సమీపంలో ఉన్నది ముత్యాలమ్మ ఆలయం, రాయగడ రాధా కృష్ణ ఆలయం, దుర్గి రాధా కృష్ణ ఆలయం, లిహూరి, గుణుపూరు (ఈ ఆలయం ఆంధ్రప్రదేశ్‌లో ఉంది, కాని రాయగడ జిల్లాలోని బోర్డరులో ఉంది) రాధాకృష్ణ ఆలయం, మిట్స్ క్యాంపస్‌లో ఉన్నది రాధాకృష్ణ ఆలయం, బ్రాహ్మణ వీధి, రాయగడ రాధాకృష్ణ ఆలయం, గుణుపూరు రామ ఆలయం, గుణుపూర్ లక్ష్మీనారాయణ ఆలయం, తెరుబలి లార్డ్ రామ టెంపుల్, రాయగడ (కస్తూరి నగర సమీపంలో ఉంది) వెంకటేశ్వర ఆలయం, రాయగడ వెంకటేశ్వర ఆలయం, రాయగడ శంకేశ్వరి ఆలయం, సంకెష్, రాయగడ శతభూని ఆలయం, రాయగడ శిరిడి సాయి ఆలయం, గుణుపూరు శివ ఆలయం, రాయట్ కాలనీ, రాయగడ శివ ఆలయం, గుణుపూరు శివ ఆలయం, జ్యోతిమహల్ చౌక్ వద్ద , రాయగడ శివ ఆలయం, రాయగడ (కస్తూరి నగర) శివ ఆలయం, రోహితా కాలనీ,రాయగడ శివ దేవాలయం (బాగువ డూలా), గుణుపూరు శ్రీ మృత్యుంజయ, మీనాక్షి ఆలయం, గుణుపూరు శ్రీ రామ ఆలయం, రాయగడ శ్రీ వాసవి కన్యాక పరమేశ్వరి ఆలయం, రాయగడ సంతోషి మా ఆలయం, రాయగడ సత్య నారాయణస్వామి ఆలయం, రాయగడ సత్య సాయి ఆలయం, గుణుపూరు స్వామి ఆయప్ప ఆలయం, బైపాస్ రోడ్, గుణుపూరు వద్ద ఉన్నది హనుమాన్ ఆలయం, గుణుపూరు చర్చి రోడ్డు వద్ద ఉంది హనుమాన్ ఆలయం, రాయగడలోని రోజువారీ మార్కెట్ సమీపంలోనిది ఇవి కూడా చూడండి భారతదేశంలోని హిందూ దేవాలయాల జాబితా ప్రముఖ హిందూ దేవాలయాలు మూలాలు చిత్రమాలిక రాయగడ జిల్లాలో హిందూ దేవాలయాలు దేవాలయాలు జాబితాలు
badsi, Telangana raashtram, Nizamabad jalla, mugpal mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina nizamabad nundi 18 ki. mee. dooramlo Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Nizamabad jalla loni nizamabad south mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen mugpal mandalam loki chercharu. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 581 illatho, 2514 janaabhaatho 1666 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1214, aadavari sanka 1300. scheduled kulala sanka 401 Dum scheduled thegala sanka 172. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570949.pinn kood: 503230. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi nizaamaabaadlo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala nizaamaabaadlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu nijaamaabaadloonoo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala nizaamaabaadlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam badsilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare.sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo4 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. naluguru naatu vaidyulu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu badsilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 20 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam badsilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 886 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 336 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 128 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 50 hectares banjaru bhuumii: 50 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 215 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 164 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 151 hectares neetipaarudala soukaryalu badsilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 151 hectares utpatthi badsilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari paarishraamika utpattulu beedeelu moolaalu velupali lankelu ''''
ఇజ్రాచిట్టెంపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, వికారాబాదు జిల్లా, మోమిన్‌పేట్‌ మండలంలోని గ్రామం. ఇది పంచాయతి కేంద్రం. ఇది మండల కేంద్రమైన మోమిన్‌పేట్‌ నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన సదాశివపేట నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 లో చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 232 ఇళ్లతో, 1230 జనాభాతో 587 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 625, ఆడవారి సంఖ్య 605. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 11 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1192. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574010 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం మొత్తం జనాభా 960 మంది. అందులో పురుషుల సంఖ్య 500, స్త్రీలు 460., గృహాలు 173, విస్తీర్ణము 587 హెక్టార్లు. ప్రజల భాష. తెలుగు. ఉపగ్రామాలు పల్లగుట్ట తండ. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక మండలపరిషత్ ప్రాథమిక ఉన్నత పాఠశాలలు ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మోమిన్‌పేట్‌లో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల మోమిన్‌పేట్‌లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సదాశివపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వికారాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వికారాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఈ గ్రామానికి సమీపములోని రైల్వే స్టేషను సదాశివపేట. 27 కి.మీ. దూరములో ఉంది. . ప్రధాన రైల్వే స్టేషను హైదరాబాదు ఇక్కడికి 69 కి.మీ.దూరములో ఉంది. ఈ గ్రామమునుండి అన్ని పరసర ప్రాంతాలకు రోడ్డు వసతి కలిగి బస్సుల సౌకర్యము ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ఇజ్రాచెట్టెంపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 54 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 112 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 16 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 20 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 22 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 48 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 312 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 355 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 28 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ఇజ్రాచెట్టెంపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 28 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి ఇజ్రాచెట్టెంపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు మొక్కజొన్న, జొన్న, ప్రత్తి, పెసర, కంది గ్రామములో రాజకీయాలు 2013, జూలై 31న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా రుక్కమ్మ ఎన్నికయింది. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
ఝరి అనగా తెలుగు భాషలో జలపాతం అని అర్థం. ఝరి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: ఝరి (కెరమెరి) - అదిలాబాదు జిల్లాలోని కెరమెరి మండలానికి చెందిన గ్రామం ఝరి (నార్నూర్‌) - అదిలాబాదు జిల్లాలోని నార్నూర్‌ మండలానికి చెందిన గ్రామం
మోడమీదిపల్లె (గ్రామీణ), వైఎస్‌ఆర్ జిల్లా, ప్రొద్దుటూరు మండలానికి చెందిన జనగణన పట్టణం. గణాంకాలు మొదమీదిపల్లె వైఎస్ఆర్ జిల్లా, ప్రొద్దుటూరు మండలంలో ఉన ఒక జనాభా లెక్కల పట్టణం. 2011 జనాభా లెక్కల ప్రకారం మోదమీదిపల్లె పట్టణంలో మొత్తం 2,826 కుటుంబాలు నివసిస్తున్నాయి. మోడమీదిపల్లె మొత్తం జనాభా 11,397 అందులో పురుషులు 5,743, స్త్రీలు 5,654 మంది ఉన్నారు. పట్టణ సగటు లింగ నిష్పత్తి 985. మోడమీదిపల్లె నగరంలో 0-6 సంవత్సరాల వయస్సు గల పిల్లల జనాభా 1410, ఇది మొత్తం జనాభాలో 12%. 0-6 సంవత్సరాల మధ్య 733 మంది మగ పిల్లలు 677 , మంది ఆడ పిల్లలు ఉన్నారు. బాలల లింగ నిష్పత్తి 924, ఇది సగటు లింగ నిష్పత్తి (985) కంటే తక్కువ.పట్టణ అక్షరాస్యత మొత్తం రేటు 65.1%. వైఎస్ఆర్ జిల్లా 67.3% అక్షరాస్యతతో పోలిస్తే మోడమీదపల్లె తక్కువ అక్షరాస్యతను కలిగి ఉంది. పట్టణంలోని పురుషుల అక్షరాస్యత రేటు 75.53%, స్త్రీల అక్షరాస్యత రేటు 54.59%. మూలాలు వైఎస్ఆర్ జిల్లా జనగణన పట్టణాలు జనగణన పట్టణాలు వెలుపలి లంకెలు
marlava, Kakinada jalla, peddapuram mandalaaniki chendina gramam.. idi Mandla kendramaina peddapuram nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Kakinada nundi 30 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3,170. indhulo purushula sanka 1,573, mahilhala sanka 1,597, gramamlo nivaasa gruhaalu 758 unnayi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 865 illatho, 3012 janaabhaatho 241 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1539, aadavari sanka 1473. scheduled kulala sanka 210 Dum scheduled thegala sanka 15. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587344. pinn kood: 533437. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, praivetu praadhimika paatasaala okati  unnayi.  praathamikoonnatapaatashaaaaaa, maadhyamika paatasaala‌lu kandrakotalonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala divililoonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu tirupatiloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala peddaapuramloonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu kakinadalonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala peddaapuramloonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu kakinadalonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam marlavalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu marlavalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam marlavalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 35 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 9 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 196 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 4 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 191 hectares neetipaarudala soukaryalu marlavalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 167 hectares baavulu/boru baavulu: 23 hectares utpatthi marlavalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, cheraku moolaalu
పెద్దమల్లిపురం శ్రీకాకుళం జిల్లా, పాతపట్నం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పాతపట్నం నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పలాస-కాశీబుగ్గ నుండి 42 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 143 ఇళ్లతో, 503 జనాభాతో 215 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 238, ఆడవారి సంఖ్య 265. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 3 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 33. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580171.పిన్ కోడ్: 532213. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల పాతపట్నంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల గంగువాడలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల గంగువాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పాతపట్నంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల టెక్కలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల టెక్కలిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పెద్దమల్లిపురంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పెద్దమల్లిపురంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 31 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 183 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 50 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 132 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పెద్దమల్లిపురంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 132 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పెద్దమల్లిపురంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మినుము, పెసర మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
మన భారత దేశానికి స్వాతంత్ర్యం వచ్చిన తరువాత మొదటి పుష్కరాలు. అన్ని పుష్కరాల విధంగానే ఈ పుష్కరాలకు కూడా అధికారికంగా తేదీలు నిర్ణయించారు. అయితే ఆ తేదీలు సరైనవి కావని పండితులు మరో తేదీలు ఖరారు చేశారు. కనుక 24 రోజులు పుష్కరాలు చేయడం తప్పనిసరి అయింది. వేద సండితులు నిర్ణయించిన ప్రకారం మే 3 నుంచి 14 వ తేదీ వరకు పుష్కరాలు జరిగాయి. అధికారులు మే 22 నుంచి జూన్ 2 వరకి పుష్కరాలను జరిపించారు. 1956లో వేసవికాలంలో పుష్కరాలు వచ్చాయి. దీంతో స్నానాలు చేయడానికి తగినంత నీళ్లు లేక భక్తులు చాలా ఇబ్బందులు పడ్డారు. అప్పటి లెక్కల ప్రకారం ఈ పుష్కరాలలో మొత్తం 22,55,675 మంది స్నానాలాచరించారని అధికారికంగా ప్రకటించారు. ఈ పుష్కరాలను అప్పటి దేవాదాయశాఖ మంత్రి కల్లూరి చంద్రమౌళి ప్రారంభించారు. పుష్కరాలకు ఏపి పేపర్ మిల్ వెనేక ఉన్న ప్రాంతంలో తాటాకు పాకల్లో పుష్కరనగర్ నిర్మించారు. తడికలు, పందిళ్లు వంటివి ఏర్పాటుచేయడంతో యాత్రికులు బసచేయడానికి అక్కడికి వెళ్లేవారు. అక్కడ ఆ పేపర్ మిల్లు దుర్గంధం ప్రయాణికులను బెంబేలెత్తించింది. అధికారికంగా పుష్కరాలు ప్రరంభమైన మే 22 సాయంత్రం పెద్దగాలివానతో కూడిన తుఫాన్ వచ్చింది. గోదావరి రైల్వేస్టేషన్ వద్ద నిర్మించిన అదనపు వసతి రేకుల షెడ్ గాలికి ఎగిరిపోయింది. కరెంట్ సరఫర కూడా నిలిచిపోయింది. రాజమండ్రిలో చాలా ప్రాంతాలలో ఆయుర్వేద వైద్య శిబిరం ఏర్పాటుచేసి, యాత్రికులకు వైద్య సదుపాయం అందించారు. జీవ కారుణ్య సంఘం కుష్టు రోగులకు, అనాథ వృద్ధులకు ప్రత్యేక వైద్య శిబిరాన్ని నిర్వహించారు. కోనాల నూకరాజు లేఅవుట్ లో ప్రత్యేక వసతి, ఉచిత అన్నదాన కేంద్రాన్ని నిర్వహించారు. యాత్రికులు నగరంలో తిరగకుండా వారిని పాత సీ.పీ.ఆర్.ఐ. ఎదురుగా ఉన్న స్థలానికి తీసుకువెళ్లి అప్పటి పుష్కర కమిటీ ప్రత్యేక ఏర్పాట్లుచేసింది. నాగులచెరువు ప్రాంతంలో ఏర్పాటుచేసిన సినీ ఎగ్జిబిషన్ ను అప్పటి మున్సిపల్ చైర్మన్ గా ఉన్న పోతుల వీరభధ్రరావు ప్రారంభించారు. పిలిప్స్ కంపెనీ వారు తొలిసారిగా టీవీని ప్రదర్శించి ఐదు రూపాయలు టికెట్ గా వసూలుచేశారు. అప్పట్లో కొత్తగా వచ్చిన టీవి చూడడానికి అధిక సంఖ్యలో తరలివెళ్లేవారు. గోదావరి పుష్కరాల రద్దీని దృష్టిలో ఉంచుకొని గోదావరి రైల్వేస్టేషన్లో రెండవ రైల్వేలైనుకు కూడా ఈ పుష్కరాలలోనే నిర్మించారు. పోలీసులకు వసతి ఏర్పాటుచేసిన లూధర్ నగర్ లో కాట్రాక్టర్ నిర్లక్ష్యం కారణంగా భొజనాల్లో సాంబారుతోపాటు కప్పలు వచ్చాయి. దీంతో సుమారు 500 మంది పోలీసులు రెండురోజులపాటు భోజనం మానేసి నిరిహారదీక్ష చేశారు. స్వాతంత్ర్యం వచ్చిన తర్వాత జరిగిన ఈ పుష్కరాలు కొన్ని చేదు అనుభవాలను మిగిల్చాయి. పుష్కరాల నిర్వాహక కమిటీ బెజవాడ గోపాల రెడ్డి, (ముఖ్యమంత్రి) కల్లూరి చంద్రమౌళి, ( దేవాదాయ శాఖా మంత్రి) కళా వెంకట్రావు, ( ప్రజారోగ్య, ప్రణాళికల శాఖా మంత్రి) ఎ.బి .నాగేశ్వరరావు, (మద్యపాన నిషేధ, స్థానిక స్వపరిపాలనా మంత్రి) ఎ. కృష్ణస్వామి, ( తూ.గో జిల్లా కలెక్టర్) వింజమూరి శ్రీనివాసాచారి (రాజమండ్రి సబ్ కలెక్టర్) పోతుల వీరభద్రరావు ( రాజమండ్రి మునిసిపల్ ఛైర్మన్) మూలాలు ఆంధ్రప్రభలో కొండ్రెడ్డి శ్రీనివాస్ వ్యాసం_ ఏప్రిల్ 18, 2015 గోదావరి నది గోదావరి పుష్కరాలు
కుల్లినాన్ డైమండ్ (Cullinan Diamond) అనేది 3,106.75 క్యారెట్ల (621.35 గ్రా) బరువును కలిగి ఉండిన ఒక పెద్ద జెమ్-క్వాలిటీ డైమండ్, ఇది 26 జనవరి 1905 న దక్షిణ ఆఫ్రికా లోని కుల్లినాన్ లో ప్రీమియర్ నెం. 2 గని వద్ద కనుగొనబడింది. దీనికి తరువాత గని యొక్క చైర్మన్, థామస్ కుల్లినాన్ పేరు పెట్టబడింది. ఇది యునైటెడ్ కింగ్‌డం యొక్క కింగ్ ఎడ్వర్డ్ VII కు తన 66వ పుట్టినరోజు సందర్భంగా బహుకరించబడింది. ఇది సానపెట్టి తీర్చిదిద్దిన అనేక రత్నాలలో అతిపెద్దది, సానపెట్టి తీర్చిదిద్దిన ఈ వజ్రానికి 530.4 క్యారెట్ల (106.08 గ్రా) వద్ద కుల్లినాన్ I లేదా స్టార్ ఆఫ్ ఆఫ్రికా అని పేరు పెట్టబడింది, ఇది ప్రపంచంలో అతిపెద్ద క్లియర్ కట్ వజ్రం. వజ్రాలు
సంతోషపురం,ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, పార్వతీపురం మన్యం జిల్లా, గరుగుబిల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన గరుగుబిల్లి నుండి 12 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పార్వతీపురం నుండి 11 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 434 ఇళ్లతో, 1772 జనాభాతో 502 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 906, ఆడవారి సంఖ్య 866. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 124 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 38. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582102.పిన్ కోడ్: 535525. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి సుంకిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల నాగూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పార్వతీపురంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కోమటిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్‌ పార్వతీపురంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల పిరిడిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పార్వతీపురంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం జియ్యమ్మవలసలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సంతోషపురం (గరుగుబిల్లి)లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం సంతోషపురం (గరుగుబిల్లి)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 73 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 11 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 6 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 43 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 369 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 62 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 307 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు సంతోషపురం (గరుగుబిల్లి)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 262 హెక్టార్లు* చెరువులు: 45 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
మహాసముంద్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం భారతదేశంలోని 543 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో, ఛత్తీస్‌గఢ్ రాష్ట్రంలోని 11 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలో ఎనిమిది అసెంబ్లీ స్థానాలు ఉన్నాయి. లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలో అసెంబ్లీ స్థానాలు ఎన్నికైన పార్లమెంటు సభ్యులు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు ఛత్తీస్‌గఢ్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గాలు
lankalakalavagunta, krishna jalla, pedana mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina pedana nundi 15 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 284 illatho, 906 janaabhaatho 657 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 448, aadavari sanka 458. scheduled kulala sanka 403 Dum scheduled thegala sanka 2. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589625. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala pedanaloonu, praathamikonnatha paatasaala penumallilonu, maadhyamika paatasaala penumalliloonuu unnayi. sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala machilipatnamlonu, juunior kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu pedanaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala vijayavaadalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu machilipatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram machilipatnamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vijayawada lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam lankala kalavaguntalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu lankala kalavaguntalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion Pali. granthaalayam, piblic reading ruum, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam lankala kalavaguntalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 83 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 573 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 573 hectares neetipaarudala soukaryalu lankala kalavaguntalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 573 hectares utpatthi lankala kalavaguntalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu/devaalayamulu shree vijaya kodandaramaswamivari alayam yea gramaniki chendina divangata maajii karnam ayina shree kalavagunta venkatasuryaaraavu vamsiyulu nirmimchina yea aalayamloo sitaramachandramurthy, venkateswaraswamy, lakshminarasimhaswamy koluvai unnare. 2014,mee nela 5va tedee soomavaaram nadu, dhvajasthambha, sikhara pratishtalu kannula panduvagaa jariginavi. veetithopaatu, dwaarapaalakulu, vighneshwara, jantanaagulanu pratishtinchinaaru. yea karyakramaniki deesha, videsalalo sthirapadina venkatasuryaaraavu vamseekulu, vishesha sankhyalo paalgonnaru. [2] desavidesalalo umtunna divangata karnam, kalavagunta venkatasuryaaraavu vamseekulu, prathi savatsaram parvadinaalalo yea aalayaniki vicchesi, shree chenchulakshmi adilakshmi sameta shree narasimhaswaamivaari kalyanam nirvahinchuchunnaaru. [3] gramamlo pradhaana vruttulu vyavasaayam ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 949. indhulo purushula sanka 457, streela sanka 492, gramamlo nivaasa gruhaalu 252 unnayi. moolaalu velupali linkulu [2] eenadu krishna; 2014,mee-6; 8vpagay. [3] eenadu krishna; 2016,phibravari-19; 4vpagay.
రాం మనోహర్ లోహియా (1910-1967) భారత స్వాతంత్ర్య ఉద్యమ నాయకుడు, సోషియలిస్టు రాకకీయ నాయకుడు. ఇతను మార్చి 23, 1910 న అక్బర్ పూర్ గ్రామం, ఫైజాబాద్ జిల్లా ఉత్తరప్రదేశ్లో జన్మించాడు. గౌరవాలు "డా.రాంమనోహర్ లోహియా న్యాయకళాశాల" ఇతని పేరు మీదుగా యున్నది. ఢిల్లీ లోని రాంమనోహర్ లోహియా హాస్పిటల్ ఇతని పేరున ఉంది. ఇవీ చూడండి కాంగ్రెస్ సోషియలిస్టు పార్టీ సోషియలిస్టు పార్టీ రాంమనోహర్ లోహియా హాస్పిటల్ బయటి లింకులు freeindia.org biography Views Unplugged article Dr. Rammanohar Lohia (1910-1967) Lohia Picture Album at Kamat.com Ram Manohar Lohia Hospital Homepage 1910 జననాలు 1967 మరణాలు భారతీయ రాజకీయ నాయకులు ఉత్తర ప్రదేశ్
ఆదిలాబాద్ జిల్లా, తెలంగాణా రాష్ట్రంలోని 33 జిల్లాలలో ఒకటి.పూర్వం ఎద్దుల పురం అని పిలుసేవారు దీని ముఖ్యపట్టణం ఆదిలాబాద్..బీజాపూర్ సుల్తాన్ ఆదిల్ షా పేరు మీద ఈ పట్టణానికి ఈపేరు స్థిరపడింది. అంతకు ముందు ఆదిలాబాదును 'ఎడ్లవాడ' అని పిలిచే వారు.తెలంగాణ ప్రత్యేక రాష్ట్రంగా విడిపోక ముందు, ఉమ్మడి రాష్ట్ర ఆదాయంలో 20% కలిగి, ఉమ్మడి ఆంధ్రప్రదేశ్‌లో ఉన్న సంపన్న జిల్లాలలో ఇది ఒకటి. తెలంగాణ 10 జిల్లాలతో ఏర్పడిన ప్రత్యేక రాష్ట్రంలో ఇది ఆదిలాబాద్ జిల్లాకు పరిపాలనా కేంద్రం. జిల్లా పేరు వెనుక చరిత్ర ఆదిలాబాద్ జిల్లాకు ఈ పేరు ఎలా వచ్చిందన్న విషయంలో భేదాభిప్రాయాలు ఉన్నాయి. ఈ ప్రాంతాన్ని ఒకప్పుడు పాలించిన బీజపూరు సుల్తాను అయిన మొహమ్మద్ అదిల్ షాహ్ పేరు మీద వచ్చింది. మొహమ్మద్ అదిల్ షాహ్ తన ఆర్థిక మంత్రి సేవలకు మెచ్చి ఆదిలాబాదు జిల్లా ప్రాంతాన్ని జాగీరుగా బహూకరించాడు. ఆర్థికమంత్రి మొహమ్మద్ అదిల్ షాహ్ మీద కృతజ్ఞత చూపిస్తూ ఇక్కడ ఒక గ్రామాన్ని నిర్మించి దానికి ఆదిల్ షా బాద్ అని నామకరణం చేసాడు. క్రమంగా అది ఆదిలాబాదుగా అభివృద్ధి చెందింది. మరో కథనం ప్రకారం ఈ ప్రాంతంలో ఒకప్పుడు ఎద్దుల సంత జరిగేదని ఆ కారణంగా ఇది ఎదులాపురం అని పిలువబడేదని ముగలాయ్ పాలనా కాలంలో అది ఆదిలాబాదుగా మారిందన్నది భావించబడుతున్నది. తొలి తెలుగు యాత్రాచరిత్రకారుడు ఏనుగుల వీరాస్వామయ్య తన కాశీయాత్రలో భాగంగా ఈ ప్రాంతాన్ని సందర్శించిన వివరాలు వ్రాస్తూ ఈ నగరాన్ని ఎదులాబాదుగానే ప్రస్తావించారు. ఈ జిల్లా పెరు ఎదులపురంగా పిలుస్థారు జిల్లా చరిత్ర చారిత్రకంగా ఆదిలాబాద్ జిల్లా పలు సంస్కృతులకు పుట్టిల్లు. దక్షిణభారతదేశ సరిహద్దులలో ఉపస్థితమై ఉన్న కారణంగా ఇది ఉత్తరభారతదేశ సామ్రాజ్యాధినేతలైన ముగలాయిలు, మౌర్యులు, దక్షిణ భారతదేశ సామ్రాజ్యాధినేతలైన శాతవాహనులు, చాళుక్యులు, గోండ్ రాజులు పాలించారు. ప్రస్తుతం ఈ జిల్లా ప్రజలలో పొరుగున ఉన్న మరాఠీ సంప్రదాయం రాష్ట్ర తెలుగు సంప్రదాయంతో గుర్తించ తగినంతగా కలిసి ఉంటుంది. ఏది ఏమైనప్పటికీ, ఈ జిల్లాలో, పలు సంస్కృతులకి చెందిన వారైన బెంగాలి, మలయాళీ, గుజరాతీలు,పరస్పర సహకార జీవనం సాగిస్తున్నారు. భౌగోళిక స్వరూపం ఆదిలాబాద్ జిల్లాకు ఉత్తరంలో మహారాష్ట్రంలోని యవత్మాల్ జిల్లా, చంద్రాపూర్ జిల్లాలు ఉన్నాయి. తూర్పున చంద్రాపూర్ జిల్లా ఉంది, దక్షిణాన నిజామాబాద్ జిల్లా, పశ్చిమంలో నాందేడ్ జిల్లాలు ఉన్నాయి. నదులుపరంగా దక్షిణాన గోదావరి నది, తూర్పున ప్రాణహిత నది, ఉత్తరంలో వార్ధా నది, పెల్ గంగా ఉన్నాయి. జిల్లా వైశాల్యం 16203.8 చదరపు కిలోమీటర్లు. వైశాల్యం పరంగా రాష్ట్రంలో ఐదవ స్థానంలో ఉంది. జిల్లాలో 40 శాతం ఉండే అడవులు క్రమంగా క్షీణిస్తున్నాయి.జిల్లాలో 75% భూభాగం ఉష్ణమండల తేమతోకూడిన అడవులతో నిండి ఉంది. ఇది ఆంధ్రప్రదేశ్ లోని అటవీప్రాంతం కలిగిన జిల్లాలలో రెండవ స్థానంలో ఉంది. అదిలాబాదు జిల్లాలో కుంతల జలపాతాలు, సహ్యాద్రి కొండలు మరియూ సత్మాల కొండలు అనేక సుందరమైన ప్రదేశాలు ఉన్నాయి. 600 మిలియన్ టన్నుల మేలిరకం సున్నపురాయి నిల్వలు జిల్లాలో ఉన్నాయి. పింగాణి పాత్రలు, సానిటరీ పైపులు, ఇటుకలు, బెంగుళూరు పెంకుల తయారీకి పనికి వచ్చే బంకమన్ను విస్తారంగా లభిస్తుంది. ఈ జిల్లాలోని ప్రధాన నదులు ప్రాణహిత, పెన్‌గంగ, వార్థా. జిల్లా సరిహద్దులు ● ఉత్తరం- యావత్మాల్, మహారాష్ట్ర. ● ఈశాన్యం- చంద్రపూర్, మహారాష్ట్ర. ● దక్షిణ- నిర్మల్ ● ఆగ్నేయం-మంచిర్యాల ● తూర్పు- కుంరం భీం ఆసిఫాబాద్ ● పశ్చిమం- నాందేడ్,మహారాష్ట్ర. ఆర్ధిక స్థితిగతులు వ్యవసాయం ఆదిలాబాద్ జిల్లాలో అధికంగా సాగుచేయబడే ఆహారపు పంట జొన్నలు, వడ్లు, మొక్కజొన్నలు, కందులు, మినుములు, సోయాబీన్, ఇతర పప్పులు, మిరపకాయలు, గోధుమలు, చెరకు. వాణిజ్యపంటలు పత్తి, పసుపు. నిర్మల్, లక్షింపేట్, ఖానాపూర్ సమీప మండలాలలో నీటిపారుదల వసతులు లభ్యం ఔతున్న కారణంగా వ్యవసాయం ఎక్కువగా చేస్తున్నారు. 3.5% భూమిలో సాగుచేయబడే ఉద్యానవన సాగుబడి వలన విదేశీమారకం వంటి ఆదాయం, ఉపాధి లభిస్తుంది. సాధారణ వర్షపాత ప్రాంతం అలాగే నీటిపారుదల వసతులు స్వల్పంగా కలిగిన ఎగువ భూములలో ఉద్యానవన సాగుబడికి అనుకూలంగా ఉండి కూరగాయలు, పండ్లు, కూరగాయలు అలాగే సుగంద ద్రవ్యాలు, పూలు వంటి పంటలు కూడా పండుతున్నాయి.పట్టుపురుగుల పెంపకం కూడా జిల్లాకు కొంత ఆదాయం సమకూరుస్తుంది. పట్టుపురుగుల పెంపకం కొరకు 1000 ఎకరాలలో మలబరీ చెట్లు పెంచబడుతున్నాయి. జిల్లాలో పట్టుపురుగుల పెంపకం కొరకు అనుకూల వాతావరణం ఉంది కనుక పట్టుపురుగుల పెంపకం అభివృద్ధికి ప్రయత్నాలు జరుగుతున్నాయి.ప్రభుత్వ ప్రణాళిక కారణంగా జిల్లాలో పెంపుడు జంతువుల పెంపకం వలన ఆదాయం, ఉపాధి లభిస్తుంది. జిల్లాలోఆవులు, బర్రెలు, గొర్రెలు, కోళ్ళు పెంచబడుతున్నాయి. జిల్లాలో భూపరిస్థితి పెంపుడు జంతువుల పెంపకానికి అనుకులంగా ఉంది. జిల్లాలో 87 పశువుల ఆసుపత్రులు ఉన్నాయి. ఆదిలాబాదు జిల్లాలో ఉన్న పచ్చిక నిండిన కొండ ప్రాంతాలు గొర్రెలు, మేకలు పెంచడానికి అనుకూలంగా ఉంది. పరిశ్రమలు ఆదిలాబాదు జిల్లాలో బియ్యపు మిల్లులు, నూనె శుద్ధి కర్మాగారాలు, మొక్కజొన్న పిండి, శక్తినిచ్చే ఆహారపదార్థాలు, మినపప్పు మిల్లులు, సుగంధద్రవ్య పొడులు, బేకరీలు, ఐస్ క్రీం, అల్లం ముద్ద, సేమ్యా, మిరపకాయల కారం, నూడుళ్లు, బిస్కత్తులు, కాగితపు రుమాళ్ల తయారీ, ఊరగాయలు, అప్పడాలు, వేరుశనగ బర్ఫీ, పశుగ్రాసం, వ్యవసాయం, వ్యవసాయ సంబంధిత పరిశ్రమలు జిల్లాలో ఉపాధి కల్పిస్తున్నాయి. ముడి, నాణ్యత పెంచబడిన తోలు, తోలు సంచులు, తోలు చెప్పులు, తోలు వస్తువులు తయారీ ఉపాధిని కలిగిస్తున్నాయి. చేనేత వస్త్రాలు, అల్లికలు, పాఠశాల సమవస్త్రాలు, ఉపయోగానికి సిద్ధమైన దుస్తులు, స్క్రీన్ ప్రింటింగ్, వస్త్ర పరిశ్రమ సంబంధిత పరిశ్రమలున్నాయి. ప్లాస్టిక్ సంచులు, ఎలెక్ట్రానిక్ పరికరములు, గాజులు పూసలు, టైర్లు తయారీ పరిశ్రమలున్నాయి. సిమెంటి ఇటుకలు, మట్టి ఇటుకల తయారీ పరిశ్రమలు కూడావున్నాయి. బ్లాక్ & వైట్ ఫెనిలిజ్, బట్టలుతుకు పొడి తయారీ చేస్తున్నారు. పుస్తకాలు, ఆభినందన పత్రికలు, వివాహ పత్రికలు తయారు చేస్తున్నారు. శుద్ధనీరు తయారీ, డేటా ప్రొసెసింగ్, అల్యూమినియం పాత్రలు, ఫర్నీచర్, సైబర్ కేప్స్, యంత్రాలు మరమ్మత్తు పనులు వంటివికూడా వున్నాయి పరిపాలనా విభాగాలు ప్రభుత్వం నూతన జిల్లాలు, రెవెన్యూ డివిజన్లు, మండలాల పునర్య్వస్థీకరణకు ముందు భౌగోళికంగా అదిలాబాద్ జిల్లా పరిధిలో 52 మండలాలు ఉన్నాయి.పునర్య్వస్థీకరణ ముందు 52 మండలాలుతో కలిగియున్న జిల్లా రేఖా పటం → పునర్య్వస్థీకరణ తరువాత రెండు రెవెన్యూ డివిజన్లు (ఆదిలాబాద్, ఉట్నూరు), 18 రెవెన్యూ మండలాలు, 508 రెవిన్యూ గ్రామాలు ఉన్నాయి. అందులో 31 నిర్జన గ్రామాలు ఉన్నాయి.ఐదు కొత్త మండలాలు ఏర్పడ్డాయి. స్థానిక స్వపరిపాలన జిల్లాలో ఏర్పడిన కొత్త పంచాయితీలుతో కలుపుకొని 467 గ్రామ పంచాయితీలు ఉన్నాయి. పునర్య్వస్థీకరణకు ముందు జిల్లా పరిధిలో పట్టణ ప్రాంతాలు ఆదిలాబాదు, మంచిర్యాల్, బెల్లంపల్లి, మందమర్రి, నిర్మల్, భైంసా, కాగజ్‌నగర్ ఏడు పురపాలక సంఘాలున్నాయి. కొత్తగా ఏర్పడిన జిల్లాలలో చేరిన మండలాలు 2014 లో తెలంగాణా ప్రత్యేక రాష్ట్రంగా ఏర్పడిన తరువాత మొదటిసారిగా 2016 లో ప్రభుత్వం నూతన జిల్లాలు, రెవెన్యూ డివిజన్లు, మండలాల నిర్మాణం / పునర్య్వస్థీకరణ చేపట్టింది. అందులో భాగంగా అదిలాబాద్ జిల్లా పరిధిలో పునర్య్వస్థీకరణ ముందు ఉన్న 52 పాత మండలాల నుండి 14 మండలాలుతో మంచిర్యాల జిల్లా, 13 మండలాలుతో నిర్మల్ జిల్లా, 12 మండలాలుతో అషిఫాబాద్ పరిపాలన కేంద్రంగా కొమరంభీమ్ జిల్లా కొత్తగా ఏర్పడ్డాయి.ఈ జిల్లాలు 11.10.2016 నుండి అధికారికంగా అమలులోకి తెస్తూ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వులు జారీచేసింది. మంచిర్యాల జిల్లాలో చేరిన మండలాలు. చెన్నూర్‌ మండలం జైపూర్‌ మండలం కోటపల్లి మండలం లక్సెట్టిపేట మండలం మంచిర్యాల మండలం మందమర్రి మండలం జన్నారం మండలం దండేపల్లి మండలం కాసిపేట‌ మండలం బెల్లంపల్లి మండలం వేమన్‌పల్లి మండలం తాండూర్ మండలం నెన్నెల్‌ మండలం భీమిని మండలం నిర్మల్ జిల్లాలో చేరిన మండలాలు నిర్మల్ గ్రామీణ మండలం దిలావర్ పూర్ మండలం కడం పెద్దూర్ మండలం మామడ మండలం ఖానాపూర్ మండలం లక్ష్మణ్‌చాందా మండలం సారంగపూర్‌ మండలం కుంటాల మండలం కుబీర్‌ మండలం బైంసా మండలం ముధోల్ మండలం లోకేశ్వరం మండలం తానూర్‌ మండలం కొమరంభీమ్ జిల్లాలో చేరిన మండలాలు సిర్పూర్ (టీ) మండలం జైనూర్ మండలం తిర్యాని మండలం ఆసిఫాబాద్‌ మండలం కెరమెరి మండలం వాంకిడి మండలం రెబ్బెన మండలం బెజ్జూర్‌ మండలం కాగజ్‌నగర్‌ మండలం కౌటల మండలం దహేగాం మండలం సిర్పూర్ (యు) మండలం పునర్య్వస్థీకరణ తరువాత జిల్లాలో మండలాలు ఆదిలాబాద్ జిల్లాలో పునర్య్వస్థీకరణ తరువాత 18 మండలాలు ఉన్నాయి.అందులో 13 పాత మండలాలుకాగా 5 కొత్తగా ఏర్పడిన మండలాలు. ఆదిలాబాద్ పట్టణ మండలం గుడిహత్నూర్ మండలం బజార్‌హత్నూర్‌ మండలం బేల మండలం బోథ్ మండలం జైనథ్ మండలం తాంసీ మండలం తలమడుగు మండలం నేరడిగొండ మండలం ఇచ్చోడ మండలం ఇంద్రవెల్లి మండలం నార్నూర్‌ మండలం ఉట్నూరు మండలం ఆదిలాబాద్ గ్రామీణ మండలం* మావల మండలం* భీంపూర్ మండలం* సిరికొండ మండలం* గాదిగూడ మండలం* గమనిక:వ.నెం.1 నుండి 13 వరకు పాత మండలాలు కాగా, వ.నెం.14 నుండి 18 వరకు గల (ఐదు) మండలాలు కొత్తగా ఏర్పడినవి. లోక్‌సభ,శాసనసభ వివరాలు ఆదిలాబాద్ లోకసభ స్థానం: ప్రస్తుత ప్రతినిధి: గెడం నగేష్ శాసనసభ స్థానాలు (10): రవాణా వ్యవస్థ 2003లో విభాలుగా విభజించిన రైల్వేశాఖలో దక్షిణమధ్య రైల్వే లోని హైదరాబాదు విభాగానికి చెందిన ముద్ఖేదు స్టేషను అదిలాబాదులో ఉంది. హైదరాబాదు రైల్వేశాఖను రెండు భాగాలుగా విభజించిన తరువాత అదిలాబాదు నాందేడ్ విభాగంలో చేరుతుంది. ఇక్కడి నుండి హైదరాబాదు, నిజామాబాదు, నాందేడు, విజయవాడ, నెల్లూరు, రేణిగుంట, తిరుపతి, పాట్నా, నాగపూరు, నాసిక్, ముంబాయి, వరంగల్, ఖమ్మం, తెనాలి, ఒంగోలు, ఔరంగాబాదు, మన్మద్, గుల్బర్గా, బీదర్, బీజపుర్, షోలాపూరు మొదలైన ఊర్లకు హైదరాబాదు ద్వారా నేరు రైళ్ళు ఉన్నాయి.కృష్ణా ఎక్స్ ప్రెస్ అదిలాబాదుకు ఒక ప్రధాన రైలు. దేశంలోనే అతి పొడవైన జాతీయ రహదారి 44'' అదిలాబాదు జిల్లా వాసుల రహదారి ప్రయాణాలను సులభతరం చేస్తూ ఉంది. ఇది మిగిలిన మిగిలిన భారతదేశాన్ని అనేక రహదారి మార్గాలతో కలుపుతూ జిల్లావాసుల రహదారి ప్రయాణాలకు సహకరిస్తుంది. ఇక్కడ వాయుమార్గం 1948లో జరిగిన పోలీస్ ఏక్షన్ ''' భారతీయ వాయు సేనలచేత నాశనం చేయబడింది. అతిసమీపంలో ఉన్న విమానశ్రయం నాగపూరులో ఉన్నా హైదరాబాదు విమానాశ్రయం మరింత ఉపయోగకరమైనది. జనాభా లెక్కలు 1981 జనాభా లెక్కల ప్రకారం ఈ జిల్లా జనాభా-16,39,003, వీరిలో స్త్రీ పురుషుల నిష్పత్తి 990:1000, అక్షరాస్యత:18.97 శాతం. (మూలం: ఆంధ్రప్రదేశ్ దర్శిని. 985) 2011 జనాభా గణాంకాలను అనుసరించి ఆదిలాబాద్ జిల్లా జనసంఖ్య 27,37,738. వీరిలో పురుషులు 51%, స్త్రీలు 49%. అదిలాబాదు సరాసరి అక్షరాస్యత 80.51%. ఇది జాతీయ అక్షరాస్యతకు అధికమైనది. పురుషుల అక్షరాస్యత 88.18%. స్త్రీల అక్షరాస్యత 72.73%. ఆరు సంవత్సరాలకంటే తక్కువ వయసు ఉన్నా వారి శాతం 14%. అధికారిక భాష తెలుగు. తెలుగును ఎక్కువ మంది మాట్లాడుతారు. ఇక్కడ వాడుకలో ఉన్న ఇతర భాషలు మరాఠీ, ఉర్ధూ. జిల్లాలో అత్యధికులు హిందూ మతానికి చెందిన వారు. ముస్లిముల సంఖ్య గుర్తించతగిన స్థాయిలో ఉంది. సంస్కృతి ఆదిలాబాద్ జిల్లాలో అడవులు అధికంగా ఉన్నాయి కనుక ఇక్కడ గిరిజన సంస్కృతి నేటికీ వర్ధిల్లుతూనే ఉంది. ప్రధాన్‌, గోండు లంబాడీలు,కొలాం, తోటి,అంద్ వంటి గిరిజన జాతులు ఇక్కడ నివాసం ఉంటున్నారు. ఒకప్పటి సంస్కృతిని చాటి చెప్పే కోటలు, కట్టడాలు, గుళ్ళూ, చెక్కిన రాళ్ళు, ఇంకా సాక్ష్యాలుగా నిలిచి ఉన్నాయి. నిర్మల్ బొమ్మలు ప్రసిద్ధి గాంచినవి. పశు పక్ష్యాదులు ఆదిలాబాద్ జిల్లా అరణ్యాలను రెండు విభాగాలుగా ఉంటుంది. ఎగువ భాగంలో తాలుక్, నల్లమద్ది, బిజసల్, చైర్మను, విప్ప, జిత్రేగి, ముష్టి వంటి వృక్షసంపద ఉంది. దిగువ భాగంలో ఉసిరి, మారేడు, మౌదుగు, వెదురు, సారపాపు వంటి వృక్షసంపద ఉంది. ఆదిలాబాదు జిల్లా దట్టమైన అరణ్యప్రాంతంలో పులులు, చిరుతపులులు, ఎలుగుబంట్లు, హైనాలు, తోడేళ్ళు, అడవి కుక్కలు వంటి జంతువులు నివసిస్తున్నాయి. అలాగే అరణ్య మైదానాలలో అలాగే పక్షి జాతులలో నెమలి, పావురాళ్ళు, అడవి కోళ్ళు, రామ చిలుకలు, మైనాలు ఉన్నాయి. నీలి ఆవులు, చుక్కల జింకలు, సంబార్ వంటి సాధు జంతువులు నివసిస్తున్నాయి. జలపాతాలు 1.కుంటాల జలపాతం-నేరడిగొండ, మండలం 2.పొచ్చెర జలపాతం-నేరడిగొండ, మండలం 3.గాయత్రి జలపాతం- ఇచ్చోడ మండలం. 4.కనకాయి జలపాతం- బజాహాత్నుర్ మండలం. 5. సహస్ర కుండ్ జలపాతం, కోరటికల్. జాతరలు 1.నాగోబా జాతర- కేస్లాపూర్,ఇంద్రవెల్లి మండలం 2.బుర్నుర్ జాతర-బుర్నుర్, ఉట్నూరు. 3.బుడందేవ్ జాతర- శ్యామ్ పూర్, ఉట్నూరు. 4.ఖందేవ్ జాతర-నార్నుర్- గాదిగూడ. దర్శనీయ ప్రదేశాలు 1.నాగోబా దేవాలయం-కేస్లాపూర్, ఇంద్రవెల్లి. 2.లక్ష్మీ నారాయణ ఆలయం- జైనథ్. 3. ఉట్నూరు రాజ్ గోండుల కోట విద్యా వ్యవస్థ జిల్లాలో మొత్తం 4,826 పాఠశాలలు ఉన్నాయి. వీటిలో ప్రాథమిక పాఠశాలలు 3,354, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు 700, ఉన్నతపాఠశాలలు 772 ఉన్నాయి. దాదాపు 500278 మంది విద్యార్థిని, విద్యార్థులు ఈ పాఠశాలల్లో విద్యనభ్యసిస్తున్నారని ఒక అంచనా. వీరికి 14,850 మంది ఉపాధ్యాయులు, 5031 మంది విద్యావాలంటీర్లు పాఠాలు బోధిస్తున్నారు. ఆకర్షణలు జిల్లాలోని బాసర పుణ్యక్షేత్రం నిర్మల్ పట్టణానికి 70 కి.మీ దూరంలో ఉంది.తెలంగాణలో కల ఏకైక సరస్వతీ ఆలయం ఇక్కడే ఉంది. భారతదేశంలో గల రేండే రెండు సరస్వతీ దేవాలయాల్లో ఒకటి కాశ్మీరులో ఉండగా, రెండవది ఇదే. కుంటాల జలపాతం చాలా ఆకర్షణీయమైంది. పులి, మొసళ్ళు, దుప్పి వంటి అడవి జంతువుల సంరక్షణకోసం "ప్రాణహిత సంరక్షణ కేంద్రం" ఏర్పాటు చేయడం జరిగింది. దర్శనీయ ప్రదేశాలు: బాసర, పోచంపాడు నిర్మల్, కుంటాల జలపాతం, కడెం ప్రాజెక్టు, బెల్లంపల్లి, మందమర్రి, సిర్పూర్, బుగ్గ రాజేశ్వరాలయం, కొకసమన్నూరు హనుమాన్ ఆలయం. ఇచోడా నారాయణస్వామి ఆలయం, జైనాధ్, నగొబా జాతర అదివాసులకు చాలా ప్రత్యేకం. దీక్షభూమి కొత్తపల్లి లంబాడీలు సేవాలాల్ దీక్షలు ఇచ్చటనే తీసుకుంటారు ప్రముఖ వ్యక్తులు కొమురం భీమ్ రాంజీ గోండు కొమురం సూరు కొండా లక్ష్మణ్ బాపూజీ సామల సదా శివ సముద్రాల వేణుగోపాలచారి రాథోడ్ రమేష్ జోగు రామన్న సోయం బాపూరావు - ఆదిలాబాద్ పార్లమెంటు సభ్యులు రాథోడ్ జనార్దన్ - ఆదిలాబాద్ జిల్లా ప్రజా పరిషత్‌ ఛైర్మన్‌ ఇవి కూడా చూడండి జిల్లా గ్రామాల జాబితా మూలాలు వెలుపలి లింకులు తెలంగాణ జిల్లాలు
మణిమేల శివశంకర్ ముఠా కూలీ, చారిత్రిక పరిశోధకుడు. గుంటూరు జిల్లాలోని 500 అదృశ్య గ్రామాల చరిత్రను వెలికితీసి గ్రంధం ప్రచురించాడు. జీవిత విశేషాలు అతను గుంటూరు జిల్లా పొన్నూరు మండలం మామిళ్ళపల్లి లో జన్మించాడు. ఐదో తరగతి వరకు చదివాడు. అతనికి శాసనాల పట్ల ఆశక్తి ఎక్కువ. అతను అనేక శాసనాలను పరిశీలించి, అందులోని విషయాలను అర్థం చేసుకోవటానికి ప్రయత్నించాడు. కాలగర్భంలో కలిసిపోయిన 500 గ్రామాల చరిత్రను వెలికితీశాడు. ఎలాంటి డిగ్రీలు లేకపోయినా పరిశోధకుల కన్నా మిన్నగా శ్రమించి అదృశ్య గ్రామాల చరిత్రకు అక్షరరూపం ఇచ్చి ఓ పుస్తకంగా మార్చారు. జీవనోపాథి కోసం ముఠా కార్మికునిగా గుంటూరులో స్థిరపడ్డాడు. దైవ దర్శనాల సమయంలో ఆలయ చరిత్రలను తెలుసుకుంటూ అక్కడ ఉన్న శాసనాలను పరిశీలిస్తూ పరిశోధనలు సాగించాడు. తన పని అయిపోయిన తర్వాత శాసనాల అన్వేషణ కోసం తిరిగేవాడు. ఆర్కియాలజీ విభాగం అందుబాటులోకి తెచ్చిన శాసనాలను చదవడం, కొత్త శాసనాలను సేకరించడం చేస్తుండేవాడు. కొన్నాళ్ళకు తెలుగు శాసనాలను చదవడం పై పట్టు సాధించాడు. సంస్కృత శాసనాలపై ఇతరులపై ఆధారపడేవాడు. గుంటూరు గ్రామాల పరిశోధన అతను గుంటూరు జిల్లాలోని అనేక అదృశ్యమైన గ్రామాలకు కాలినడకన వెళ్ళేవాడు. అందుబాటులో ఉన్న రికార్డుల్ని తిరగేసి, గ్రామంలో పెద్దలను కలసి వివిధ అదృశ్యమైన గ్రామాల జాడను తెలుసుకున్నాడు. ఆ గ్రామాల పుట్టూపూర్వోత్తరాలు, చరిత్ర, సంస్కృతిని సేకరించగలిగాడు. ఈ వివరాలతో అతను "గుంటూరు జిల్లా అదృశ్య గ్రామాలు" అనే పుస్తకాన్ని ప్రచురించాడు. జాతీయ పతాకం రూపకర్త పింగళి వెంకయ్య స్వగ్రామం "పింగళి" గురించి అతను ఇచ్చిన వివరణ చరిత్రకారులను ఆకట్టుకుంది. రెంటాల బ్రహ్మీ శాసనంలో ప్రస్తావించిన "నిడిగల్లు" సా.శ 2వ శతాబ్దం నాటి ఇక్ష్వాకు రాజధానిగా నాగార్జునుని కోట విజయపురిలో ఉన్నదనే ఆధారాన్నిచ్చాడు. దుర్గి మండలంలోని అదృశ్య గ్రామం "దద్దనాలపాడు" ఒకప్పుడు రాజ స్త్రీల సతీగమనం చేసిన ప్రదేశమని వివరించాడు. తెనాలి రామలింగని స్వగ్రామం గార్లపాడు తెనాలి మండలం గ్రామం కొలకలూరు సమీపంలోని అదృశ్య గ్రామమని తెలిపాడు. పురస్కారాలు అదృశ్య గ్రామ చరిత్రలను అందించిన అతనికి "అయ్యంకి-వెలగా పురస్కారం" లభించింది. మూలాలు గుంటూరు జిల్లా వ్యక్తులు గుంటూరు జిల్లాకు చెందిన చరిత్రకారులు ఆంధ్రప్రదేశ్ రచయితలు జీవిస్తున్న ప్రజలు
1819 గ్రెగోరియన్‌ కాలెండరు యొక్క మామూలు సంవత్సరము. సంఘటనలు జనవరి 29: థామస్ స్టామ్ఫోర్డ్ రాఫెల్స్ సింగపూరు పట్టణాన్ని కనుగొన్నాడు. ఏప్రిల్ 6 – జూన్ 21: బానసలను తీఓసుకెళ్ళే ఫ్రెంచి ఓడ లే రెడ్యూర్ పశ్చిమ ఆఫ్రికా నుండి గ్వాడలోప్ కు ప్రయాణం చేస్తూండగా ఓడలో బానిసలు చాలామందికి కళ్ళు పోయాయి. 30 మంది బానిసలను సముద్రం లోకి తోసేసారు. మే 22: ఎస్‌ఎస్ సవానా ఓడ అమెరికా లోని జార్జియా నుండి బయలుదేరి జూన్ 20న ఇంగ్లాండు చేరింది. అట్లాంటిక్ మహాసముద్రాన్ని దాటిన తొలి ఆవిరి ఓడ ఇది. జూన్ 16: కచ్ రాన్ భూకంపంలో 1,543 మంది మరణించారు. ఈ భుకంపం వలన భూమి పైకి ఉబికి వచ్చి, 80 -150 కి.మీ.. పొడవైన 6 మీ. ఎత్తున్న కట్ట ఏర్పడింది. దీన్ని అల్లా బండ్ (దేవుడి ఆనకట్ట) అంటారు. జూలై 1: జర్మను ఖగోళవేత్త యోహన్ జార్జ్ ట్రాలెస్, గ్రేట్ కామెట్ ఆఫ్ 1819 తోకచుక్కను కనుగొన్నాడు. అక్టోబరు 13: కచ్ రాజాకు ఈస్టిండియా కంపెనీకీ కుదిరిన ఒప్పందం ప్రకారం కచ్ రాజ్యం కంపెనీ హస్తగతమైంది నవంబరు 2: బర్మా చక్రవర్తిగా బాగ్యీడా పట్టాభిషేకం జరిగింది. డిసెంబరు 17: సైమన్ బొలివర్ అధ్యక్షుడిగా గ్రాన్ కొలంబియా లాంచనంగా ఏర్పాటైంది తేదీ తెలియదు: అస్సామీ భాషలో బైబిలు ప్రచురించడంతో అస్సామీ భాషలో ఆధునిక ప్రచురణా యుగం మొదలైంది. తేదీ తెలియదు: రావిపాటి గురుమూర్తి రచించిన "ద్వాత్రింశతి సాలభంజికలు", "విక్రమార్కుని కథలు" ప్రచురితమయ్యాయి. జననాలు మే 24: బ్రిటన్ రాణి విక్టోరియా, బ్రిటీషు మహారాణి. (మ.1901). సెప్టెంబర్ 18:లీయాన్ ఫోకాల్ట్, ప్రాన్స్ కు చెందిన భౌతిక శాస్త్రవేత్త. (మ.1868) నవంబరు 22: జార్జ్ ఎలియట్, బ్రిటిషు నవలా రచయిత (మ. 1880) తేదీ తెలియదు: సి. వి. రంగనాథ శాస్త్రి, ప్రభుత్వ అధికారి, బహుభాషా కోవిదుడు, సంస్కృత పండితుడు. (మ. 1881) మరణాలు ఆగస్టు 25: జేమ్స్ వాట్, ఆవిరి యంత్రాన్ని తయారు చేసిన ఇంజనీరు (జ. 1736) పురస్కారాలు మూలాలు 1810లు
yea grandhaalayamu. aktobaru 1918 nadu ootukoori venkatarama shreshti stapinchadu 15 adusumilli srinivaasaraavu pantulu granthalaya abhivruddhiki krushi chesudu. swaatantryamu raaka mundhu sthapinchabadina yea grandhaalayamu modati nundi praivetu kutumbamu nirvahinche grandhaalayamugaane Pali. charithra. aktobaru 1918 nadu ootukoori venkatarama shreshti sthaapinchina yea grandhaalayamunaku gandheyudu gorantla venkanna 15 modati dhasaloo bhoori viraalamu icchadu deeni kothha bhawananiki. loo mahathmaa ghandy sankusthaapana chesudu 1929 loo babuu rajendra prasad dinni sandarsinchaadu. 1935 deeni bhavanaalanu seth jamnalal bajaz. tangutoori prakasm pantulu praarambhinchaaru, yea grandhaalayamulo paata pusthakaalu. vartha patrikalu, megajinlu, pathrikala vistaaramaina sekarana Pali, konni varthapathrikalu. va samvatsaramunundi unnayi 1909 ku paigaa sekaranalu unna yea grandhaalayamulo chaaala matuku sekaranalu arudainavi. 70,000deshamu nalumuulala nundi. America, jjapan, austrelia modalaina videsalanundi paluvuru parisodhakulu thama parisoedhanaa projectula koraku ikda basachesi granthalaya vanarulanu upayoginchukonnaru, granthaalayam abhivruddhilo konni mukhya ghattalu. aktobaru 1918 nadu oo 15 vem.shreshti. hinduism yuvajana sangham granthalayaanni stapinchadu F.A.R.U., ooka penkutillunu swaadheenam cheskunnaru 1924 yea granthalayaanni taruvaata. saraswata niketanam 'ani naamakaranam chesar' yea bhawanaanni jamnalal bajaz. chee praarambhinchabadindhi loo yea granthaalayam. 1927 sociiety chattam crinda resistaru kaabadindi, 1927 crotha bhavantiki sankusthaapana. 1929 mahathmaa ghandy, Akola, taruvaata yea bhavantini prakasm pantulu praarambhinchaadu. yea granthaalayam. 1930 jalla kendra grandhaalayamgaa gurthimpu pomdinadi, babuu rajendra prasad. 1935 granthalaya praamganamloo dhwajastambhanni sankusthaapana chesudu, idho ghnaanamandiramgaa abhivarnimpabadindi. gaandheegaaru rendo saree vicchesaadu. 1936 Guntur jalla gramdhaalayaala sabha jargindi. 1942 antarjaateeya sahakara vudyamam. 1943 va dakshinha bhartiya yuvatha vidyaa sadhassu jargindi. 1949 6journalism koraku tharagathulu. 1950 vaavilala gopalkrishna pradhaanachaaryulugaa vyavaharinchi, jaripinchaaru, kalakathaa vaariche ivvabadina matching. 1985 RRLF, grantu sahayamtho-crotha wing nu erpaatu gaavinchaaru, vandella panduga sandarbhamgaa. 2018 granthalaya bhavanam chitramlo postal cover‌ vidudhala‌ bhougolikamu. chirala nundi ki 8 mee dooramlo vetapalemlo vunnadhi.patam chudandi. (OSM apurupamaina pusthakaalu) saraswata niketanamlo anno apurupamaina athantha arudaina pusthakaalu, undatam valana telegu sahithya charithraloo charitrarachanaku upyogam, telugulo tholi yaatraacharitragaa paerondhina enugula veeraaswaamayya kaasiyaatracharitra grandhaanni. praantaallo moodavasankalanam koorpuchesi punarmudrinchenduku pramukha charithra parisoodhakudu 1940 pustakapriyudu digavalli venkatasivarao prayatninchagaa vettapalem grandhaalayamlone manchi prathi doriki punarmudrana saadhyamaindi, chithramaalika. moolaalu bayati linkulu thellupu "webb" saitulo saraswata niketanam girinchi‌granthalayaalu vettapalem
purini aandhra Pradesh raashtram, shree potti sreeramulu nelluuru jalla, alluru mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina alluru nundi 9 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nelluuru nundi 33 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 897 illatho, 3001 janaabhaatho 1365 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1516, aadavari sanka 1485. scheduled kulala sanka 898 Dum scheduled thegala sanka 660. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591887. sameepa gramalu indupuru 2 ki.mee, dandigunta 3 ki.mee, alluru 3 ki.mee, dampuru 4 ki.mee, vaavilla 6 ki.mee vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu 8, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu allurupetalo unnayi. sameepa juunior kalaasaala allurupetalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala alluruloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala kodavalurulonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu nellooruloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala nelloreloo unnayi. paerondhina vyaktulu mamidipudi venkatarangayya mamidipudi ramakrishnayya vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam purinilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu purinilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. gramamlo janminchina pramukhulu mamidipudi venkatarangayya:1889 janavari 8na loo purini gramamlo janminchaadu. tallidamdrulu venkatesam, narasamma.ithanu rachayita, vidyaavetta, aardika, raajaneethi saastra paarangatudu. sayed nasheer ahamad .naastikudu . sarejahase accha india pathrika sampadakudu. bhartiya swaatantroodyamam loo muslimlu, aksharashilpulu taditara grandhaala rachayita. bhuumii viniyogam purinilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 280 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 4 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 3 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 33 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1044 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 45 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 1031 hectares neetipaarudala soukaryalu purinilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 1031 hectares utpatthi purinilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
ayiram legg shastry gaaa praacuryam pondina gunupudi vishwanatha shastry haasyanatudu. palu chitralloo purohituni patra poeshimchaadu. 150 ki paigaa chitralloo natinchaadu. modatlo cinma kaaryakramaalaku pourohityam chese eeyananu dharshakudu i.v.v.satyanarayna appula appaaraavu chitram dwara natudigaa parichayam chesudu. prema khaidee, appula appaaraavu, evandi aavida vacchindi, aavida maa aavide, pekata paapaarao modalaina cinemalu ayanaku natudigaa peruu tecchina chithraalu. 2006 juun 19na chanipoye mundhu arthikamga ibbandulu paddadu. aayana kutumba sabyulu thamanu arthikamga adukomani prabhutwaanni ardhinchaaru. jeevita visheshaalu eeyana asalau peruu gunupudi vishwanatha shastry. svasthalam tadepalli gudem. braahmanha kutumbamlo janminchaadu. modatlo cinemala praarambhootsavaalaku pourohityam vahincheevaadu. dharshakudu i. v. v. satyanarayna ayanaku cinemallo natudigaa avaksam icchadu. 1991 loo aayana natinchina appula appaaraavu chitramlo patra peruu ayiram legg shastry. tarwata ayanaku aa paerae sthirapadipoyindi. eeyana koduku prasad em.b. Una chadhivi udyogam chesthu adapadadapa cinemallo natistunnadu. cinemalu maranam 2006 nunchi gundeku sambamdhinchina vyaadhitoe baadha paddadu. juun 19, 2006loo tana svasthalam tadepalli goodemlo maranhichadu. chivari roojulloo ayanaku pacha kaamerlu kudaa sookindhi. chanipoye mundi arthikamga ibbandulu paddadu. aayana kutumba sabyulu thamanu arthikamga adukomani prabhutwaanni ardhinchaaru. vaari kutumba paristhitini gamaninchina sampurnesh badu 25000 rupees sahayam chesudu. natudu sundeep kishen kudaa kontha aardika saayam andajesadu. moolaalu telegu cinma hasyanatulu 2006 maranalu
ఉద్దరాజు రామం, రైతు ఉద్యమ నిర్మాతలు, దేశభక్తులు, నరసాపురం లోక్‌సభ నియోజకవర్గం ఎన్నికైన పార్లమెంటు సభ్యులు. క్రొవ్విడి రామం, ప్రముఖ తెలుగు సాహితీవేత్త.
ది స్క్వేర్ రింగ్ అనేది 1960 ఆస్ట్రేలియన్ టీ వి నాటకం, ఇది ఆస్ట్రేలియన్ రాల్ఫ్ పీటర్‌సన్ రంగస్థల నాటకం ఆధారంగా ఇంగ్లాండ్‌ లోని పలు వేదికల పై విజయవంతంగా ప్రదర్శించబడింది,ఇది 1953లో చిత్రీకరించబడింది.ఇది సిడ్నీలో ప్రత్యక్షంగా రికార్డ్ చేయబడింది. కథ ఇంగ్లండ్‌లోని బాక్సింగ్ రింగ్‌లో ఒక రాత్రి బరిలోకి దిగే ఆరుగురు యోధుల కథ. మాజీ ఛాంప్ డాకర్ స్టార్కీ తిరిగి రావడానికి ప్రయత్నిస్తున్నాడు; ఎడ్డీ బర్క్ అప్పుడే పైకి ఎదుగుతున్న కొత్త అబ్బాయి; హ్యారీ కూంబర్స్ ఒక మంచి భవిష్యత్ ఛాంపియన్; రిక్ మార్టెల్ ఒక పోరాటానికి రమ్మని ఆహ్వానిస్తూ ప్లాన్ చేస్తున్నాడు; నావికుడు జాన్సన్ బద్దలు కొట్టిన వ్యక్తి; రాలింగ్స్ పోరాటానికి ముందు పుస్తకాలు చదవడానికి ఇష్టపడతారు.వాళ్లందరితో కలగలిసిన డ్రెస్సింగ్ రూమ్ అటెండెంట్ డానీ ఫెల్టన్ ఫైటర్స్ వచ్చి వెళ్లడం చూసి వాళ్లను ఎలా అర్థం చేసుకుంటాడు అనేది అంశం స్టేడియం మేనేజర్ వంటి అనుబంధ పాత్రలు కూడా ఉన్నాయి. తారాగణం ఎడ్డీ బర్క్‌గా డాన్ బర్ఖమ్ హ్యారీ కూంబ్స్‌గా గై డోల్‌మాన్ డాకర్ స్టార్కీగా జాక్ ఫెగన్ సెయిలర్ జాన్సన్‌గా కెన్ గుడ్లెట్ రౌడీ రాలింగ్‌గా జో జెంకిన్స్ రిక్ మార్టెల్‌గా ఓవెన్ వీన్‌గోట్ ఎడ్వర్డ్ హెప్లే, హ్యాండ్లర్‌గా డానీ ఫెల్టన్‌గా నటించారు స్టేడియం మేనేజర్‌గా అల్ థామస్ బెన్ గాబ్రియేల్ జో స్టేడియం డాక్టర్‌గా లూయిస్ విషార్ట్ మాక్స్ ఓస్బిస్టన్ వాటీగా ఫోర్డ్‌గా జాన్ యునికోంబ్ నిర్మాణం సిడ్నీ బాక్సింగ్ ట్రైనర్ ఎర్న్ మెక్‌క్విలన్ కథకు సాంకేతిక సలహాదారుగా ఉన్నారు. డ్యాన్సర్‌గా టెలివిజన్‌లో తరచుగా కనిపించిన జో జెంకిన్స్, రౌడీ రాలింగ్స్‌గా తొలిసారిగా నటించాడు. ది ఎంపరర్ జోన్స్ , టూ-హెడెడ్ ఈగిల్ ,ది ఎండ్ బిగిన్స్ వంటి అనేక ఆస్ట్రేలియన్ టీ వి నాటకాలలో కనిపించాడు. మూలాలు బాహ్య లింకులు స్క్వేర్ రింగ్ ఐ ఎం డి బి వద్ద స్క్వేర్ రింగ్ ఆస్టేజ్ నేషనల్ ఆర్కైవ్స్ ఆఫ్ ఆస్ట్రేలియాలో 1960 TV ప్రొడక్షన్ నుండి సమాచారం టీ వి నాటకాలు ఆస్ట్రేలియన్ టీ వి సిరీస్ లు
ప్రియదర్శిని గోవింద్ భరతనాట్య కళాకారిణి. విశేషాలు ఈమె 1965, ఫిబ్రవరి 1వ తేదీన చెన్నైలో జన్మించింది. ఈమె తొలుత తన 6వ యేటి నుండి ఉష వద్ద భరతనాట్యం అభ్యసించింది. తరువాత ఎస్.కె.రాజరత్నంపిళ్ళై వద్ద, కళానిధి నారాయణన్ వద్ద తన విద్యను మెరుగులు దిద్దుకుంది. ఈమె మద్రాసు విశ్వవిద్యాలయం నుండి బి.కాం పట్టాపుచ్చుకుంది. మాస్ కమ్యూనికేషన్‌లో డిప్లొమా చదివింది. వృత్తి ఈమె 1974లో తన భరతనాట్య తొలి ప్రదర్శన గావించింది. అది మొదలు ఈమె అనేక సభలలో, నృత్యోత్సవాలలో తన నృత్యప్రదర్శనను ఇచ్చింది. మద్రాసు సంగీత అకాడమీ ఉత్సవాలు, ఖజురహో ఫెస్టివల్, సంగీత నాటక అకాడమీ స్వర్ణసమారోహం, నృత్య సంగం, రవీంద్ర ప్రణతి మొదలైన ఉత్సవాలలో నృత్యం చేసింది. ఇవి కాక టునీషియా, బ్రిటన్, ఫ్రాన్స్, జపాన్, సింగపూర్, అమెరికా మొదలైన దేశాలలో జరిగిన భారతీయ ఉత్సవాలలో తన భరతనాట్య ప్రదర్శనను గావించింది. ఈమె సోలో ప్రదర్శనలే కాక బాంబే జయశ్రీ, గౌరీ రామనారాయణ్, లీలా శాంసన్, టి.ఎం.కృష్ణ, ఉమయల్పురం కె.శివరామన్ వంటి కళాకారులతో కలిసి అనేక ప్రదర్శనలు చేసింది. వందేమాతరం, నేత్రు లుద్రు నలై, శృంగారం, శ్రీరంగం, శివశక్తి, ఓం నమో నారాయణ వంటి అనేక నృత్యనాటికలకు రూపకల్పన చేసింది. ఈమె దూరదర్శన్‌లో తిరుప్పావై పాశురాలకు భరతనాట్యాన్ని ప్రదర్శించింది. ఈమె అనేక సెమినార్లలో పాలుపంచుకుంది. నృత్యంపై అనేక సి.డి.లను విడుదల చేసింది. పురస్కారాలు ఈమె అనేక పురస్కారాలను, గౌరవాలను పొందింది. వాటిలో ముఖ్యమైన కొన్ని: 1998లో తమిళనాడు ఐయల్ ఇసై నాటక మన్రం వారిచే కళైమామణి 1998లో శ్రీకృష్ణ గానసభ వారిచే "నృత్యచూడామణి" 2000లో భారత్ కళాకార్ వారిచే "యువకళాభారతి" సుర్ సింగార్ సన్సద్, ముంబై వారిచే "శృంగారమణి" శ్రీ భరతాలయ, చెన్నై వారిచే "కె.వి.మహదేవన్ అవార్డ్" 2012లో కేంద్ర సంగీత నాటక అకాడమీ వారిచే భరతనాట్యంలో సంగీత నాటక అకాడమీ అవార్డు మూలాలు 1965 జననాలు భరతనాట్య కళాకారులు కళైమామణి పురస్కార గ్రహీతలు సంగీత నాటక అకాడమీ అవార్డు గ్రహీతలు జీవిస్తున్న ప్రజలు నృత్యదర్శకులు
ఆర్.డి. ముండా (23 ఆగస్టు 1939 – 30 సెప్టెంబర్ 2011) గా పిలువబడే రామ్ దయాళ్ ముండా ఒక భారతీయ విద్వాంసుడు, ప్రాంతీయ సంగీత వ్యాఖ్యాత. కళారంగానికి చేసిన కృషికి గాను ఆయనకు 2010 సంవత్సరం పద్మశ్రీ పురస్కారం లభించింది. ఆయన రాంచీ విశ్వవిద్యాలయం వైస్ ఛాన్సలర్,భారత పార్లమెంటు ఎగువ సభలో సభ్యుడు. జీవిత చరిత్ర రామ్ దయాళ్ ముండా రాంచీ జిల్లాలోని గిరిజన గ్రామం దియురిలో జన్మించారు. రామ్ దయాళ్ ముండా అమ్లేసాలోని లూథర్ మిషన్ పాఠశాలలో ప్రాథమిక విద్యను పొందాడు. అతను ఉప డివిజనల్ పట్టణమైన ఖుంటిలో తన మాధ్యమిక విద్యను పొందాడు. బ్రిటిష్ సామ్రాజ్యంలో స్వయంప్రతిపత్తి కోసం చారిత్రాత్మక బిర్సా ఉద్యమం హృదయభూమిగా, ఖుంటి ప్రాంతం ప్రపంచం నలుమూలల నుండి, ముఖ్యంగా మానవశాస్త్ర క్రమశిక్షణ నుండి పండితులను ఆకర్షించింది. ముండా, తన ఇతర స్నేహితులతో కలిసి, తరచుగా విశిష్ట సందర్శకులకు మార్గదర్శిగా వ్యవహరించాడు. నార్మన్ జిడే మార్గదర్శకత్వంలో ఆస్ట్రోయాసియాటిక్ భాషల ఇండిక్ సమూహంపై చికాగో విశ్వవిద్యాలయం ప్రతిష్టాత్మక పరిశోధన ప్రాజెక్ట్ నుండి, అంతర క్రమశిక్షణా వాతావరణంలో భాషాశాస్త్రంలో ఉన్నత విద్యను పొందడానికి ముండాకు అవకాశం లభించింది. ముండా చికాగో విశ్వవిద్యాలయం నుండి పి.హెచ్.డి పొందాడు. తరువాత దక్షిణాసియా అధ్యయనాల విభాగం అధ్యాపకుడిగా నియమించబడ్డాడు. జార్ఖండ్ ఉద్యమ నిర్వహణకు "ఆల్ జార్ఖండ్ స్టూడెంట్స్ యూనియన్" (ఎజెఎస్ యు) అనే సంస్థను ఏర్పాటు చేశారు. ఇది పరోక్షంగా 1985లో రాంచీ విశ్వవిద్యాలయం వైస్ ఛాన్సలర్ గా ముండా నియామకానికి దోహదపడింది. ఫలితంగా ఆయన రాష్ట్రానికి, ప్రజల ఉద్యమానికి మధ్య రాజకీయ చర్చల మాధ్యమంగా మారారు. అందువల్ల జార్ఖండ్ కొత్త రాష్ట్ర ఏర్పాటును ప్రారంభించడానికి జార్ఖండ్ విషయాలపై కమిటీని ఏర్పాటు చేశారు. 2007లో సంగీత నాటక అకాడమీ పురస్కారం అందుకున్నారు. అతను 30 సెప్టెంబర్ 2011 న రాంచీలో మరణించాడు. అవార్డులు సంగీత నాటక అకాడమీ( 2007 ) పద్మశ్రీ అవార్డు( 2010) మూలాలు Biography with signature కేంద్ర సంగీత నాటక అకాడమీ పురస్కార గ్రహీతలు 2011 మరణాలు 1939 జననాలు పద్మశ్రీ పురస్కార గ్రహీతలు
రావిమాను గదబవలస,ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం విజయనగరం జిల్లా, తెర్లాం మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన తెర్లాం నుండి 18 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన బొబ్బిలి నుండి 43 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 122 ఇళ్లతో, 460 జనాభాతో 199 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 238, ఆడవారి సంఖ్య 222. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582571.పిన్ కోడ్: 535136. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు నెమలాంలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల తెర్లాంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల బొబ్బిలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్‌ బొబ్బిలిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల బొబ్బిలిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం తెర్లాంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం రావిమాను గదబవలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 26 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 15 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 4 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 5 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 149 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 115 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 42 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు రావిమాను గదబవలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 42 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి రావిమాను గదబవలసలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, వేరుశనగ మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
vartur, Telangana raashtram, yadadari buvanagiri jalla, mootakonduru mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina motakonduru nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina buvanagiri nundi 28 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata nalgonda jalla loni yadagirigutta mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen mootakonduru mandalam loki chercharu. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 356 illatho, 1326 janaabhaatho 623 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 664, aadavari sanka 662. scheduled kulala sanka 33 Dum scheduled thegala sanka 9. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576530.pinn kood: 508286. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi yaadagiriguttaloo Pali.sameepa juunior kalaasaala yaadagiriguttaloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu bhuvanagiriloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ yaadagiriguttaloonu, maenejimentu kalaasaala bhuvanagiriloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram bhuvanagirilonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu, ooka naatu vaidyudu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu vartoorlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam vartoorlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 91 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 85 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 15 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 12 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 11 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 87 hectares banjaru bhuumii: 142 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 180 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 362 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 47 hectares neetipaarudala soukaryalu vartoorlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 47 hectares utpatthi vartoorlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, kandi moolaalu velupali lankelu
మట్టిగాజులు 2019, జూలై 1న జెమినీ టీవీలో ప్రారంభమైన ధారావాహిక. భవన్ కమ్మిలి దర్శకత్వం వహించిన ఈ ధారావాహిక సోమవారం నుండి శనివారం వరకు మధ్యాహ్నం 2 గంటలకు ప్రసారంచేయబడుంది. ఈ ధారావాహికలో సిద్ధార్థ వర్మ అడ్డూరి, ప్రగతి, నవీన యాట, శ్వేత శాలిని, షీలా సింగ్, అవినాష్ తదితరులు ముఖ్యపాత్రల్లో నటించారు. కథా సారాంశం సంపన్న కుటుంబానికి చట్టబద్ధమైన వారసురాలిగా ఉన్నప్పటికీ మట్టిగాజులు అమ్మే కుటుంబంలో పెరిగిన పద్మావతి అనే అమ్మాయి చుట్టూ ఈ కథ తిరుగుతుంది. ఈ కథ ప్రధాన ప్రతినాయకురాలైన కామాక్షి,ఆస్తిని దక్కించుకోవాలని చూస్తుంటుంది. తన తల్లి మల్లీశ్వరి ద్వారా ఆమె ఆస్తి పత్రాలను సంపాదించాలని పద్మావతి ప్రయత్నిస్తుంది. మల్లీశ్వరి తన కుమార్తెను వెతుక్కుంటూ కామాక్షి నుండి తప్పించుకోవడానికి ప్రయత్నిస్తుంటుంది. కామాక్షి కుమారుడు విష్ణు, పద్మావతిని ప్రేమిస్తుంటాడు. పద్మావతికి తన తల్లి ఎవరో తెలుస్తుందా, విష్ణు పద్మావతిలు ఒక్కటవుతారా అన్నది కథాంశం. నటవర్గం సిద్ధార్థ వర్మ అడ్డూరి (విష్ణు) ప్రగతి (పద్మావతి-విష్ణు ప్రేయసి) నవీన యాట (కామాక్షి-విష్ణు తల్లి) షీలా సింగ్ (మల్లీశ్వరి-పద్మాపతి తల్లి) చిన్నికృష్ణ (విష్ణు తండ్రి) శ్రీప్రియ (మీనాక్షి-కామాక్షి సోదరి) అవినాష్ (చిట్టిబాబు-పద్మావతి సోదరుడు) శ్వేత షాలిని (రంగమ్మ-చిట్టిబాబు భార్య) ప్రభాకర్ (దొరబాబు-విష్ణు మామయ్య) సాత్విక్ (శంకరం) అనూష (హనీ, విష్ణు బంధువు) క్రాంతి (భరత్-విష్ణు బంధువు) రాజా శ్రీధర్ (పద్మావతి తండ్రి) నీలిమ (సుప్రియ తల్లి) సాంకేతికవర్గం దర్శకత్వం: భవన్ కమ్మిలి సృజనాత్మక దర్శకత్వం: కన్యాధర కృపా చౌదరి నిర్మాతలు: వినోద్ బాల, పల్లె ప్రేమ్‌సాగర్ రెడ్డి, కన్యాధర కృపా చౌదరి ఎగ్జిక్యూటివ్ నిర్మాతలు: కడియాల శ్రీనివాస్ రచయిత: శ్రీ మార్నేని ప్రొడక్షన్ టీంవర్క్ (మాటలు), అంజాన్ మేగోటి (1-87), వివిఎస్ వరప్రసాద్ (88- ప్రస్తుతం) సంగీతం: మీనాక్షి భుజంగ్ (పాట) పాట: "మన్నుకు మిన్నుకు ఊయలేసి" - మోహన భోగరాజు (గానం), ముకుంద (రచన) కూర్పు: సుబ్రహ్మణ్యం పోశెట్టి, బుజ్జి. బి నిర్మాణ సంస్థ: శ్రీ మార్నేని ప్రొడక్షన్ మూలాలు తెలుగు ధారావాహికలు
నాంపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, హైదరాబాదు జిల్లా నాంపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది హైదరాబాదు నగరంలో అభివృద్ది చెందిన పట్టణ ప్రాంతాలలో నేడు ఇది ఒకటి.ఇది హైదరాబాదు జిల్లాలోని నాంపల్లి మండలానికి ప్రధానకేంద్రం ఒక మండలం. చరిత్ర కుతుబ్‌షాహీల కాలంలో నాంపల్లి ఒక చిన్న కుగ్రామం. మెయజ్‌-ఇ-నాంపల్లిగా పిలిచేవారు. ప్రస్తుతం నాంపల్లిగా రూపాంతరం చెందింది. నగరంలో రద్దీ కేంద్రాలలో ఒకటి. నిజాం రాష్ట్రంలో 1670 AD సమయంలో దివాన్ ఆఫ్ నిజాంగా పనిచేసిన రజా అలీ ఖాన్ కు రాసిచ్చిన జాగీర్ పై అతని పేరు నేక్ నామ్ ఖాన్ అని ఉంది. చివరాఖరకు ఆ పేరు నేక్ నాంపల్లిగా, చివరకు నాంపల్లిగా స్థిరపడింది. రైల్వే స్టేషన్ నిర్మాణం నాంపల్లి రైల్వే స్టేషన్ 1907 లో హైదరాబాదు చివరి నిజాం ఒస్మాన్ అలీ ఖాన్, అస్సాఫ్ జా 7 చే నిర్మించబడింది. దీనిని హైదరాబాదు రైల్వే స్టేషను అని కూడా అంటారు. రవాణా సౌకర్యం నాంపల్లి ప్రాంతం రోడ్డు, రైలు మార్గాల ద్వారా బాగా అనుసంధానించబడి ఉంది.తెలంగాణ రోడ్డు రవాణా సంస్థ నడిపే బస్సులు ఈ ప్రదేశం నుండి పలు ప్రదేశాలకు అనుసంధానించబడి ఉన్నాయి.హైదరాబాదు ప్రధాన రైల్వే స్టేషన్ రాష్ట్రం, దేశం వివిధ ప్రాంతాలకి అనుసంధానిస్తూ నాంపల్లి రైల్వే స్టేషన్ గా పిలువబడుతుంది. హైదరాబాద్ మల్టీ-మోడల్ ట్రాన్స్పోర్ట్ సిస్టం నాంపల్లి రైల్వే స్టేషన్ నుండి స్థానిక నగర రైలు సేవలను నగర ముఖ్యమైన ప్రాంతాలకు అనుసంధానిస్తుంది. ఆటోలు, టాక్సీలు ఏడు సీటర్ కలిగిన మోటారు వాహనాలు నగరంలోని వివిధ ప్రాంతాలకు రవాణా చేసే సదుపాయాన్ని అందిస్తున్నాయి. కార్యాలయాలు తెలంగాణ రాష్ట్ర ఇంటర్మీడియట్ బోర్డు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు నాంపల్లి మండలంలోని గ్రామాలు
paschima bengal rashtra 20 jillalalo Hugli jalla okati. yea jillaaloo pravahisthunna Hugli nadi kaaranamgaa jillaku yea peruu vacchindi. jillakendramga Hugli-chinsura Pali. jalla 4 upavibhagaluga vibhajinchabadi Pali: Hugli-chinsura (chinsura sadar), chandannagar, serampore, arambagh. idi qohl‌kaataa metropalitan praanthamlo bhaagamgaa Pali. charithra Hugli nadi paschima teeramlo unnanduna yea jillaku yea peruu vacchindi. idi kolakattaaku 40ki.mee dooramlo Pali. 15va sataabdamloo yea pattanham nadiitiira revupattanamgaa Pali. yea jillaku velaadi samvatsaraala mundhu unna greeat bengal saamraajyaaniki chendina sampradhaya charithra Pali. portugeesu vaari pravesam yea praantaaniki vacchina modati eurapian naavikudu vaskodigama. 1536loo portugeesu vyaapaarulu sulthan mohd shaah oddha yea praanthamlo vyaapaaram cheyadanki anumatini pondhaaru. puraathana kaalamlo Hugli nadeepravaahaalu pradhaana vasturavaanaa margaluga sahakarinchaayi. konni dasabdhaalugaa paschimabengaalulo Hugli vaanijyaparamgaa pradhaana kendramga abhivruddhi chendhindhi. alaage pradhaana revupattanamgaa kudaa abhivruddhi chendhindhi. 1579-80loo akbar chakraverthy portugeesu capton‌ku bengaalulo ooka pattanham nirminchadaniki anumati icchadu. 1599loo portugeesu vyaapaarulu bandel oddha ooka comvent, charchi stapincharu. pradthutham bandel charchi anabadee idi bengaalulooni modati charchigaa gurthimpu pondindi. eurapianla pravesam ayinappatikee portugeesu varu vaari aadhikaraanni durupayoga parustuu, banisa vyaapaaram, doopidii, matamaarpidiki upayoginchukunnaru. taruvaata kramamga varu mogalu saamraajyaaniki pannulu chellinchadam manukunnaru. falithamgaa shahjahan bengal pratinidhiki khasinkhan juvaayniki Hugli adhikaaraanni radducheyaalani aadesam jaarii Akola. falithamgaa jargina yuddamlo portugeesu variki vision labhinchindi.hugleelo praveshinchina eurapian shakthulalo datch, denmaarc, britton, french,belgian, geramny modalaina varu praddhaanulu. datch vyaapaarulu vaari kaaryakramaalaku Hugli (chuchuraanu) kendramga cheskunnaru. idi hooghlyki dakshinamgaa Pali. french varu chandannagar‌nu thama vaanijya sthavaranga marchukunnaaru. alaage nagaranni thama aadheenamloki (1816-1950) teeskunnaru. denmaarc varu thama sthavaranni Shrirampur‌loo yerparachukunnaru. yea nagaraalannii Hugli nadhiki paschima teeramlo unnayi. ivi annii revupattanaalugaa unnayi. kramamga eurapian shakthulalo britton saktivantamainadigaa marindi. britton prabalyam arambamlo britton thama sthavaraanni itara eurapianla vale Hugli, dani parisara praantaalaloo yerparachukunnaru. ayinappatikee 1690loo jab charnak britton sthavaranni Hugli-chinsura nundi qohl‌kaataaku maarchaalani nirnayinchukunnaadu. ndhuku kaaranam surakshita pradeesam, bangaalaakhaatam sameepamlo undadam. falithamgaa bengal vaanijyakendram Hugli nundi kolakattaaku marindi. phalitanta Hugli tana vaanijya mukhyatva vaibhavanni kolpooemdhi. " baatil af buxar " taruvaata yea prantham thama purtiga british adhinam loki marindi.1947loo bharatadesaaniki swatamtram labhinche varku yea prantham british aadheenamne Pali. swatantrayam vacchina taruvaata yea prantham paschima bengal‌loo kalupabadindi. Hugli Kota Hugli Kota 500 samvatsaraala puraathanamainadhi. Hugli pattanham kendramga jalla 1795loo ruupomdimchabadimdi. taruvaata jillakendram Hugli churachuraaku marchabadindhi. 1843loo Hugli jillaaloni dakshinha praantaannii haora jillaga roopondinchaaru. 1872loo Hugli vaayavya praantaanni medinapur jillaaloo mishritam cheyabadindhi. yea praantaaniki chivari maarpu 1966loo jargindi. jeellaalo antpur pramukha paryaataka kendramga gurthimpu pondindi. singur tata nano vivaadham singur tata nano vivaadham bhougolikam jalla chaalaavaraku chadunaina bhubham kaligi Pali. jillaaloo bhuubhaaga vyatyaasam 200 mee etthu Bara Pali. jalla turupu sarihaddulo hugleenadi, bankura, dakshinha sarihaddulo haora, Uttar sarihaddulo bardhaman, vaayavya sarihaddulo medinipur jillaalu unnayi. aardhikam paschima bengal rashtramlo abhivruddhi chendina jillalalo Hugli jalla okati. jalla pradhaanamgaa janapanara panta, janapanara parisrama, janapanara vartakaalaku kendramga Pali. jillaaloo paarishraamika samuuhaalu (industrial complexes) lu unnayi. uttaraparaalo desamlo athipedda kaarlatayaarii samshtha ayina " hindooshtaan motors " plantu Pali. Hugli nadiiteeramloo unna tribeni, bhadreshwar, champadani, Shrirampur oddha janapanara palu parisramalu unnayi. vibhagalu upavibhaagaalu Hugli jalla 4 upavibhagaluga vibhajinchabadindhi: -chinsura, chandannagor, Shrirampur, arambaaglo: jillaanu nalaugu upavibhagalunnayi vunadaru ; mogra, dhaaniyakhaali, panduya, polba, dadpur (balaghar), chinsura. chinsura upavibhaagam remdu munsipaalitiilu (hugli- chuchura, bamsberia), 5 community abhivruddhi kootamulu unnayi. chandannagor upavibhaagam:- chandannagar munisipal corparetion, 3 munsipaalitiilu (bhadreshwar ( Hugli ), champadani, tarakeshwar), muudu samaja vikasa abhivruddhi kootamula: haripal, singur, tarakeshwar. shreeraam puur upavibhaagam:- 6 munsipaalitiilu (serampore, uttarapara cotrong, dankuni, konnagar, rishra, baidyabati ), nalaugu community abhivruddhi blaacks unnayi: chanditala-1, chanditala-2, jangipara, Shrirampur, uttarapara. arambaaglo upavibhaagam arambagh purapaalaka, aaru community abhivruddhi blaacks unnayi: arambagh, khanakul -1, khanakul-2, goghat-1, goghat-2,, pursura. Hugli- chuchura jillaku kendramga Pali. jillaaloo mothama 23 plays staeshanlu, 18 develepmentu blaakulu, 12 purapaalakaalu, 210 graamapanchaayiteelu, purapaka prantham kaaka okkoka upavibhaagam grameena pranthalu, pattanamtokudina community develepmentu blaakulu untai. chinsura upavibhaagam remdu munsipaalitiilu: Hugli-chuchura, bamsberia badhagachi: graama panchaayiteela ooka janaba ganana pattanham; balagarh community development black:- 13 grameena praantaalanu kaligi Pali. chinsura mogra community development black:- 10 graama panchaayiteelu kaligina grameena praantaalunnaayi: 9 pattanhaalu: kodalia, raghnatha ( magra), madhusudhampur , amodghata, shankaranagar, chuuck bamsberia, kulihanda, Shimla ( vest bengal) , dharmapur (bhaaratadaesam), saptagram, mogra. dhaaniyakhaali community development black:- 18 grameena pranthalu unnayi. panduya community development blacka:- 16 graama panchaayitiilatoo grameena pranthalu, ooka pattanham: panduya ( Hugli),polba. dadpur community development black:- 12 grameena praantaalanu kaligi Pali. chandannagor upavibhaagam chandannagor munisipal kaarporeshana:- muudu munsipaalitiilu: bhadreshwar( Hugli ) , champadaani , tarakeshwar. haripal community abhivruddhi black:- 15 graama panchaayitiilatoo grameena praantaalanu kaligi Pali. ooka pattanham; singur singur community development black:- 16 graama panchayatilato grameena praantaalanu kaligi Pali. tarakeshwar community development black:- 10 grameena praantaalanu kaligi umtumdi. serampore upavibhaagam aaru munsipaalitiilu: serampore, uttarpara kottang , konnagar, rishra, dankuni , baidyanath. chanditala-1 community development black:- antey 9 graama panchaayitiilatoo koodina grameena praantaalanu kaligi Pali. (ania, bhabatipur, gangadharpur, haripur, krishnarampur, kumirmora, mashat, nawabpur, sheekala. chanditala -2 community development black:- 11 graama panchaayilatho koodina grameena pranthalu , 10 sensus pattanaala unnayi: begampur (bhaaratadaesam), kharsarai, puurbhaa tajpur, chicrond, pairagaccha, manoharapur, barijati, garalagaccha, crishnapur ( chanditala) , mrigala. jangipara community abhivruddhi black:- 10 graama panchaayitiilatoo koodina grameena praantaalanu kaligi Pali. Shrirampur- uttarapara (community development black) community abhivruddhi black:- 6 graama panchaayitiilatoo koodina 6 pattanhaalu grameena praantaallo unnayi: raghnatha (dankuni ), dakshinha rajyadharpur, bamunagari, bamunagari, rishra, nabagram , kanajpur. arambaaglo upavibhaagam okati munsipaalitee: arambagh. graama panchayatila. arambagh community development black Bara 15 grameena praantaalanu kaligi Pali. khanakul graama panchaayiteelu community development black 13 grameena praantaalanu kaligi Pali. khanakul graama panchaayiteelu community development black 11 grameena praantaalanu kaligi Pali. goghat 1 graama panchaayiteelu community development black 8 grameena praantaalanu kaligi Pali. goghat 2 graama panchaayiteelu community development black 9 grameena praantaalanu kaligi Pali. pursurah community development black kevalam 8 grameena pranthalu , graama panchaayiteelu. assembli niyojakavargaalu Hugli jalla 19 assembli niyojakavargaalu unnayi:- scheduled jaati , scheduled kulala resarvation niyojakavargaalu scheduled jaati , scheduled kulala resarvation niyojakavargaalu:- balagar, dhaaniyakhaali, khanakul , goghat . haora jalla nundi 2 assembli niyojakavargaalato cherchi. serampore paarlamemtarii niyojakavargam nundi jangipara, chanditala, uttarapara, serampore , champadaani assembli niyojakavargaalu. hooghly paarlamemtarii niyojakavargam nundi chadrannagor, singur, haripal, chinsura, bamsberia, polba , dhaanyakhaali. arambag paarlamemtarii niyojakavargam nundi tarakeshwar, pursura, khankhul, arambagh , goghat. paschima madinapur jalla nundi 2 assembli niyojakavargaalato cherchi. assembli niyojaka vargalu. katwa paarlamemtarii niyojakavargam nundi balaghar , paduya , bardhaman jalla nundi 2 saasanasabha niyojakavargaalato cherchi. saasanasabha niyojaka vargalu. niyojakavargaala punarvibhajana taruvaata pashimabengal delimination af consistancys siphaarusutoe delimination commisison " aadesaanusaaram Hugli jillaaloni niyojakavargaala punarvibhajana taruvaata jalla 18 assembli niyojakavargaalugaa vibhajinchabadindhi. uttarapara (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 185), Shrirampur (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 186), chanmpadaani (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 187), singur (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 188), chandananagar (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 189), chunchura (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 190), balaghar (vidhaana sabha niyojakavargam) (essie) (assembli niyojakavargam e 191), pandu.Una (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 192), sapragram (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 193), chanditala (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 194), jangipara (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 195), haripal (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 196), dhanekali (vidhaana sabha niyojakavargam) (essie) (assembli niyojakavargam e 197), tarakeshwar (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 198), pursurah (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 199), arambag (vidhaana sabha niyojakavargam) (essie) (assembli niyojakavargam e 200.), goghat (vidhaana sabha niyojakavargam) (essie) (assembli niyojakavargam e 201) , khanakul (vidhaana sabha niyojakavargam) (assembli niyojakavargam e 202.). scheduled jaati , scheduled kulala resarvation niyojakavargaalu scheduled jaati , scheduled kulala resarvation niyojakavargaalu:- balagar,dhanekali, arambagh , goghat, haora jalla nundi 2 assembli niyojakavargaalato cherchi. sririrampur paarlamemtarii niyojakavargam nundi uttarapara, Shrirampur, champadaani, chanditala , jangipara . Hugli paarlamemtarii niyojakavargam nundi singur, chandannagar, chunchura, balagarh, paduya, saptagram , dhanekali. arambagh paarlamemtarii niyojakavargam nundi haripal, tarakeshwar, pursura, arambagh, gohat , khankul , paschima medineepur jalla nundi 1 assembli niyojakavargaalato cherchi. assembli niyojaka vargalu. plays staeshanu Hugli jalla bardwan plays rage‌loki cherutundi. superintendant af polis jalla plays chieph‌gaaa vuntadu. 23 plays staeshanlu panicheeyadaaniki districk intellisms branch, districk emphorchmentu saakha , districk rijarv plays fores 3 aditional superintendant af polis adhikaarula saayamtho sahakaristhundhi. prayaanasoukaryaalu railu jillaaloo suubuurban railway chakkaga abhivruddhicheyabadi Pali. jillaku railway hd quuarter‌gaaa bandel junkshan Pali. jillaaloo bandel junkshan athipedda , athantha raddi ayina railway staeshanu‌gaaa gurthimpu pondindi. desamloni pradhaana railu jankhanlalo idi okatiga kudaa gurtinabadutundi. bandel dankuni kaamar‌kund sioraphuli haora railway staeshanu heritage staeshanu‌gaaa gurtinchabadutundi. jalla railway vibhaagam haora vibhaganiki chendhindhi. ekkadi nundi turupu railwayku chendinadi tholi railu Hugli , haora madya prayaaninchindhi. 2001 loo ganankaalu vidya Hugli jillaaloo jillaaloo 2992 praadhimika paatasaalalu, 408 highschools, 127 haiyyar secondery skuuls, 22 kaalejeelu, 6 technical institutelu unnayi. veetilo gurthimpu pondina vidyaa samshthalu:- Hugli mohasin collge chandanagor collge Hugli collegiate schul Hugli gourhari harijanudiki vidyamandir chatra nandlal institution duff high schul dawn basco schul bandel sahaya kendram convent schul Hugli branch schul Hugli binodini gurles high schul goswami malipara high schul dwarbasini kumar rajendra high schul Durgapur primari schul dumupur primari schul maheshs high schul paryaataka aakarshanalu bandel Kota bandel churchiki prasidham. sharath‌chandra chatopaadyaayaku idi janmasthalam. tarakeshwar yaatraasthalamgaa pekhyaati chendinadi. antekaka paschima bengal saivasampradaayaaniki idi pradhaana kendraga Pali. chandannagar idi hugleelo pramukhamainadi, anadamainadigaa gurtinchabadutundi. ikda jagaddhaatri puuja, vidyaddipaalankaranaku prasiddhichendinadi. jalla pradhaana kendramga chinsura pattanham Pali. antekaka idi charthraathmaka pattanamgaa Pali. chimsuraalo " bakin‌chandra chatopadyaya " desheeyageetaaniki sangeetam samakuurchadu. jorghat, mandalam bari oddha unna datch Rajmahal (mondal bari) prasthutham mondal raajakunteebeekulu aadheenamlo Pali. ikda mukhadvaaramlo adbuthamaina alankarana cheyabadina dwaram, dwaaraaniki iruvaipula aakarshanheeyamaina datch simhaaluu unnayi. charthraathmaka nepathyam kaligina datch bhavanam pradhaana bhaagam toungard roddu oddha Pali. ikda okappudu jaateeya congresses neethalu sabhalu, samavesalu nirvahinchabaddaayi. yea bhaagam pradthutham padagottabadi bhavananirmaanadaarula aadheenamloki marindi. venuka unna jarghat mondal house datch gerakachihnamgaa migili Pali. vaarasatvam vamsaavali balaheenamgaa unnanduna yea charthraathmaka bhawananiki satvara rakshana, vaarasatva sampadaga gurthimpu avasaramani bhaavinchabadutundi. " comperpucur " srisree ramakrishnadev janmasthalam idhey. " maheshs- serampore " radhayaatra puurii radhayaatra taruvaata puraathana rathayaathralalo okatiga bhaavinchabadutundi. gallery ivi kood chudandi brahmabandhav upadhyay brijendra nath siel moolaalu velupali linkulu Hooghly District official homepage Hooghly specific information on West Bengal Portal Hooghly District map Hooghly District information paschima bengal jillaalu
raanaa naayar (jananam 1957) puunjabi kavitvaanni aanglamloki anuvadistaadu. athanu nalabhaiki paigaa kavita sampuutaalu, anuvaada rachanalu Akola. athanu thiatre artiste kudaa. anek pradhaana porthi-nidivi nirmaanaalaloo palgonnadu. athanu sint bhabha pharid yokka puunjabi bakthi kavithwaniki chosen aamgla anuvaadaaniki gaand sahithya akaadami golden jubili bahumatini andukunnadu. jeevitam, sahithya krushi rana naayar 1980 nundi 1990 varku simlaalooni sint bede kalashalaloo aamgla saahithyaanni bodhimchaaru. 1990loo athanu Punjab universiti, chandiigadlo cheeraaru, akada athanu english, culturally stuudies vibhaganlo professor, hd ayadu. athanu pieter wal in‌stitute far advances‌d studieslo visiting professor‌gaaa kudaa panichesaadu. rana naayar puunjabi sahityam nundi anek classic‌l aamgla anuvaadamlo maargadarsakudu. athanu anuvadhinchina pramukha puunjabi rachayitalalo gurdial sidhu vento sahithya diggajaalu unnare, raghubir dand, mohun bhandari, biba balwant itara vyaktulu. athanu gurdial yokka remdu navalale, "nyt af dhi haaph-muun", "parsa" lanu anuvadinchaadu. athanu gurdial dwara 14 chinna kathalanu Ëarthy Tones" paerutoe anuvadinchaadu. athanu Punjab nundi amritha preetam, ajith cour, daleep cour tiwana vento mahilhaa rachayitala rachanalanu, gurdial sidhu raasina navalale, chinna kathalanuu anuvadinchaadu. atani modati kavita sankalananiki (taanee swaraparachinadi) breathing spaces aney peruu pettadu. idi bhartia sahithya circle‌loo vimarsanaatmaka sameekshalanu, prasamsalanuu pondindi. puraskaralu, gurthimpu raanaa naayar charless wallace (india) trustee awardee graheeta. british consul nundi anuvaadaaniki prashamsa puraskaralanu geluchukunnaru. 2007loo athanu sahithya akaadami vaari bhartia sahithya swarnotsava sahithya anuvaada bahumatini geluchukunnadu. raanaa naayar pratishtaatmakamaina lake‌view internationale journal af literatuure & aarts editorial boardulo kudaa unnare. gramtha pattika nyt af dhi haaph muun, (1996), mock‌milan publishers parsa (2000), naeshanal boq trustee artli tones (2002), fiction house dhi ai af Una doo und adhar stories (2003), sahithya akaadami melting moments (2004), unistar tale af Una cursed trey (2004), ravi sahithya prakashan dhi survivours (2005), katha slies af life (2005), unistar shivoham (2007), roopa publicetions, gurdial sidhu - Una reader (2012), sahithya akaadami, alms in dhi nem af Una blinded hors, roopa publicetions, ivi kudaa chudandi sahithya akaadami tapan kumar pradhaan prastaavanalu puunjabi rachayitalu anuvaada rachayitalu
చక్రంపేట, అన్నమయ్య జిల్లా, రాజంపేట మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. మూలాలు
pellikaani pellaam avuthundi 2005 janavari 1na vidudalaina telegu cinma. al india entor‌tine‌ment pathakama se.hetch.sudhakar badu nirmimchina yea cinimaaku venkatarama ganesh darsakatvam vahinchaadu. delip, venumaadhav, muntaz, radhikaa chaudhary pradhaana taaraaganamgaa natinchina yea cinimaaku kao.baapu sangeetaannandinchaadu. yea cinimaaku janathaa entor prises samarpinchagaa, ti.moehana reddy saha nirmaatagaa vyavaharinchaadu. taaraaganam delip jayant tanuray muntaz raathika venumaadhav moolaalu baahya lankelu telegu haasyachitraalu telegu kutumbakatha chithraalu venumaadhav natinchina chithraalu
sinivaaram anede telanganaloni sinii kalaakaarulu, autsaahika pratibhaavantulanu prothsahinchenduku Telangana rashtra basha samskruthika saakha prathi shanivaaram nirvahisthunna karyakram. 2016, nevemberu 12na haidarabaduloni raveendrabhaaratilo praarambhamiena yea sinivaaram vedikalo vardhamaana darshakulu thama pratibhaku padunu pedutuu srujanathmakathka kathaamsaalatho ruupomdimchina laghu chithraalu, documentarylanu prathi shanivaaram raveendrabhaaratilooni pydi jairaj preview thiatre loo uchitamgaa pradarsistunnaaru. uddhesyam "telamgaanala mattini muttukunte katha vasthadi.. manishini muttukunte cinma ayithadhi" "We are not going to make parallel cinema.. But to create ALTERNATIVE CINEMA" "10 percent cash, 90 percent creativity, 100 percent NATIVE CINEMA" rupakalpana Telangana sakala kalalaku kaanaachi. vaarasatva kalala harivillu. Telangana raashtram erpaddaka telanganaloni kalalaku punahrvikasam kaliginchae disaga Telangana prabhuthvam aduguluvestuu, andamina rangula jaanapadha, vaarasatva, samskruthika kalalanu prothsahistundi. andhulo bhaagamgaa basha samskruthika saakha sanchaalakulugaa mamidi harikrishnanu niyaminchindi. aanaatinundi vividha kalalaku thanavanthu sahakaaram andistuvastunna harikrishnaku Telangana sinimaapai drushtipadindi. Telangana darshakulu, nirmaatalu, technicianlu adbuthamaina kathaa, kathanaalathoo cinemalu teesthunaru. aa cinemallo kottadanam ravadamkosam kottataraanni prothsahinchaali. e proothsaham lekapoyinna laghuchitraalanu theesi yootyuub‌loo app‌loaded chesthu veedo kindha vachey commentlanu chusukuni tamani taame prothsahinchukuntunna yuvakulu chaalaamandi unnare. alaanti variki oa vedhika kalpinchi, naluguru nipunulatho salahaalu, suchanalu ippiste elaa untundanna aalochanaku rupame yea sinivaaram. laghuchitraala darsakulanu repati cinma darsakulugaa chudalanna aasayamto yerpadina sinivaaramlo vardhamaana darshakulu teesina laghuchitraalanu pradarsimpajestunna. antekakundaa anubhavagnulaina sinii darshakulu, technicianlu, nirmaatalanu pilipinchi pradarsana tarwata sinii pramukhulu, chusina prekshakulato darsakudiki, natulaku mukaamuke nirvahistunnadi. taac‌ @ sinivaaram prathi nela rendava shanivaaram ‘taac‌ @ sinivaaram’ paerutoe nirvahimchina kaaryakramamlo sekhar‌ kammula, harisankar‌, vamshee paidipalli, emle‌. sreenath‌, praveena‌ sattar‌, nag‌ aswin‌, tharunh‌ bhaskar‌, sankalp‌ reddy, sundeep‌ reddy taditara cinma pramukhula vachi vaalla anubhavaalanu panchukunnaaru. fillm @ Telangana Telangana grameena praantaalaku chendina fillm makers vaarivaari graamaallo, varikunna lemited sources thoo cinemalu, shortt fillm, webb siriis lu teestuu Telangana grameena nepathyaanni prapanchaniki parichayam chesthunnaaru. atuvanti Telangana grameena praantaala fillm makers ki proothsaham andhichayndhuku 2023 septembaru 2na 'fillm @ Telangana' karyakram praarambhinchabadindhi. indhulo bhaagamgaa 2023 septembaru nelaloe 5 varalu 'fillm @adilabad' paerutoe adilabad jillaku chendina fillm makers ruupomdimchina shortt fillms, webb siriis lanu pradarsinchanunnaaru. pradharshanalu ‘pellichoopulu’ cinma dharshakudu tharunh bhaskar teesina ‘sainma’ aney shortt fillm thoo yea sinivaaram karyakram praarambhinchabadindhi. aarellu porthi cheskunna sineevaaramloo ippativaraku dadapu 3000ki paigaa chithraalanu pradharshinchaaru. velamandi sineekalaakaarulni abhinandinchi satkarincharu kothha darshakulu 2022 natiki yea sinivaaram vedhika dwara 11mandhi kothha darshakulu telegu sinimaaramgaaniki parichayamyaru. aa darsakula photolanu pydi jairaj preview thiatre haaa af fame loo erpatucheyadam jargindi. tharunh bhaskar (pellichoopulu) kvr mahender (dorasani) sahit motkuri (savari) uday gurrala (mail) badugu vijay kumar (tamasoma jyotirgamaya) vaenu mulkala (vishwak) sampat kumar (surapanam) gangadhar adwaita (surabhi 70emem) dhruva (kirosene) jeanne jakki (2020 gol malls) suryateja (focus) moolaalu Telangana basha samskruthika saakha Telangana prabhuthvam
బెంగుళూరు కేంద్రంగా పనిచేస్తున్న ఇంఫర్మేషన్ టెక్నాలజీ రంగంలో సేవలందిస్తున్న ఎంఫసిస్, హ్యూలెట్-ప్యాకార్డ్ కో.కి చెందిన ఒక విభాగము. భారతీయ ఐటీ సంస్థలలో ఏడవ స్థానంలో నిలచిన ఎంఫసిస్ ని ఫార్చ్యూన్ ఇండియా 500 2011వ సంవత్సరానికి 165 వ స్థానంలో గుర్తింపబడింది. 2011 నాటికి 38,000 ఉద్యోగులు గల ఎంఫసిస్ కి భారతదేశం, శ్రీలంక, చైనా, ఉత్తర అమెరికా, ఐరోపా మొదలగు పధ్నాలుగు దేశాలలో 29 కార్యాలయాలు గలవు. చరిత్ర 1998 లో స్థాపించబడిన అమెరికా కేంద్రంగా పనిచేస్తున్న ఎంఫసిస్ కార్పొరేషన్ 1992 లో స్థాపించబడిన భారతీయ సంస్థ అయిన బి ఎఫ్ ఎల్ సాఫ్ట్ వేర్ లిమిటెడ్ ని విలీనం చేసుకొని జూన్ 2000 లో ఎంఫసిస్ బి ఎఫ్ ఎల్ లిమిటెడ్ గా 1998 లో క్యాలిఫోర్నియాలో స్థాపించబడింది. జూన్ 2006 లో ఎలెక్ట్రానిక్ డాటా సిస్టంస్ (ఈ డీ ఎస్) ఎంఫసిస్ ని $380 మిలియన్ లకి కొన్నది. 2008 మే 13 న్ హ్యూలెట్ ప్యాకర్డ్ ఈ డీ ఎస్ ని $13.9 బిలియన్ లకి కొన్నది. ఈ విలీనం 2008 ఆగస్టు 26 కి పూర్తి అయినది. సేవలు ఇంఫర్మేషన్ టెక్నాలజీ బిజినెస్ ప్రాసెస్ ఔట్ సోర్సింగ్ ఇంఫ్రా స్ట్రక్చర్ టెక్నాలజీ, అప్లికేషన్ సర్వీసెస్ (డెవలప్ మెంట్, సపోర్ట్, మెయింటెనెంస్) కార్యాలయాలు బెంగుళూరు, రాయ్ పూర్, చెన్నై, పూణె, ముంబయి, నోయిడా, ఇండోర్, పాండిచ్చేరి, అహ్మదాబాదు, భువనేశ్వర్, మంగళూరు సంస్థలు
shabhav thackray (1922 augustu 15 - 2003 decemberu 28) bhartia janathaa paarteeki chendina bhartia rajakeeya nayakan,paarlamentu sabhyudu. praarambha jeevitam kushabav thackray madhyapradesh‌loni dhar‌loo chandrasenia kaayastha prabhu kutumbamlo sundar‌raao sripatirao thaakre (thandri) shantabai sundar‌raao thaakre (talli) dampathulaku janminchaadu. athanu dhar, Gwalior‌lalo chaduvukunnadu. orr‌yess‌yess‌loo patra 1942loo athanu rastriya swayamsevak sangh dwara pracharak‌gaaa niyaminchabaddadu. aa tarwata Ratlam deveeson (Ratlam, ujjatini, Mandsaur, Jhabua, chittaur, kota,bundi, jhalawad, banswada (raj sthan)ki dahod (Gujarat )ki maaradu.), aa samayamlo orr‌yess‌yess‌ rajakeeya vibhaagam ayina janasamgh‌loo, ataruvata partylu vileenamainappudu janathaa partylo cheeraadu. rajakeeya jeevitam praarambha rajakiyalu (1956–1967) 1956loo bhartia janasamgh madhyapradesh samshtha kaaryadarsi ayadu. athanu bhartia janasamgh, orissa akhila bhartiya kaaryadarsigaa, 1967loo Gujarat‌ku adanapu badhyathala nirvahakudugaa neyaminchaaru. praarambha rajakiyalu (1970–1979) 1974loo akhila bhartiya (samshtha) kaaryadarsigaa niyamitulayyaadu. 1975-1977 emergency samayamlo, athanu itara prathipaksha rajakeeya naayakulathoo kalisi 19 nelalu jailuloo unaadu. athanu 1979loo madhyapradesh‌loni khandwa nundi vupa ennikaloo lok‌sabhaku ennikayyadu. 1980loo jargina saarvatrika ennikallo khandwa nunchi odipoyadu. ayithe ataruvata athanu chaaala varku ennikala raajakiyaalaku dooramgaa unaadu. sthapinchabadina rajakeeya nayakan (1980–2000) 1980loo bhartia janathaa paartiini sthaapinchaadu, Gujarat, Odisha, madhyapradesh‌laku kaaryadarsigaa,in‌chharge‌gaaa niyamitulayyaadu.1984 varku aa padaviloe konasagadu. tirigi konni samvatsaraalugaa,athanu ooka nirdishta raashtraaniki jaateeya pradhaana kaaryadarsigaa, upaadhyakshudigaa ledha "in‌charges"gaaa vidhulu nirvahimchaadu. parti adhyakshudu bhartia janathaa parti adhyakshudigaa 1998 epril 14na thackray ennikayyadu. 2000 augustulo,athanu yea padavi nundi vaidoligadu. drhushti dm bilder thaakre, chhattis‌gath‌loo samshthanu nirminchadamlo nijamaina dooradrushti, samardhavantamaina pradhaana sahakaaram amdimchaadu. maranam thaakre moothrapindaala cancer‌thoo deerghakaalamgaa baadhapadutuu, 81 samvatsaraala vayassuloe akhila bhartiya vydya vijnana samshtha, nyoodhilleelo 2003 decemberu 28na maranhichadu. vaarasatvam atani paerutoe pradeeshaalaloo konni journalism kushabhahu dhaakarae vishwavidyaalayam, masses comunication ray‌puur loo, kushabhahu dhaakarae narsingh kalaasaala, kushabhahu dhaakarae inter state buses terminal bhoopal loo, kushabhahu dhaakarae community haaa Ahmadabad loo, shahdollo kushabhahu dhaakarae jalla asupatri, Indore‌loo kushabhau thaakre roed ila unnayi. moolaalu velupali lankelu 2003 maranalu 1922 jananaalu
telamgaanaalo vishwavidyaalayaala jaabithaa : haidarabadu jalla aachaarya ene.g.rangaa vyavasaya vishwavidyaalayamu - Hyderabad daa.b.orr. ambekar saarvatrika vishwavidyaalayam - Hyderabad javaharlal nehru technological vishwavidyaalayam - Hyderabad javaharlal nehru arkhitekture und fine aarts vishwavidyaalayam, Hyderabad moulaanaa aazaad naeshanal urdoo vishwavidyaalayam - Hyderabad osmania vishwavidyaalayam - Hyderabad potti sreeramulu telegu vishwavidyaalayam, Hyderabad Hyderabad vishwavidyaalayam - Hyderabad internationale institut af inparmeeshan teknolgy - Hyderabad Warangal jalla kaakateeya vishwavidyaalayam - Warangal Nizamabad jalla Telangana vishwavidyaalayam - nizamabad basaraku triple ito nalgonda jalla mahathmaa ghandy vishwavidyaalayam - nalgonda Karimnagar jalla sathavahana vishwavidyaalayam - Karimnagar kurram vishwavidyaalayam - Hyderabad mahabub‌Nagar jalla paalamooru vishwavidyaalayam ivi chudandi bharathadesamlooni vishwavidyaalayaala jaabithaa AndhraPradesh loni vishwavidyaalayaala jaabithaa Telangana Telangana vishvavidyaalayalu telamgaanhaku sambamdhinchina jaabitaalu
janavari 14, gregorian‌ calander‌ prakaramu samvatsaramulo 14va roeju. samvatsaraamtamunaku enka 351 roojulu migilinavi (leepu samvatsaramulo 352 roojulu). sanghatanalu 1690: jarmaneelooni neuremberg‌ku chendina jeanne‌ sea. denner‌ 'clarinet‌' vaadyaanni roopondinchaaru. 1760: phrenchi vaari adhinamlo unna paandicherini british‌ capten‌ irekut‌ (Sir Eyre Coote) swaadheenam chesukunadu. 1761: maraataaluu afganla Madhya moodo paanipattu iddam jargindi. yea yuddamlo ahamad‌shaw abdali saena vision saadhinchindi. 1892: 'grams‌ old‌human‌ af‌ eandian‌ cricket‌'gaaa paerondhina dinker‌ balwant‌ devdhar‌ jananam. aayana peruu meedhey devdhar‌ troophee nirvahistaaru. 1964: inglandutho jargina oa testmatch‌loo bhartiya bowlar‌ bapoo naadakarni varusaga 21 maiden‌ ovarlu visiri recordu srushtinchaadu. viketlemy teesukokunna aa match‌loo athanu 32 ovarlu vaysi iidu parugulu Bara icchadu. 1969: madraasu raashtram perunu tamilanaadugaa marcharu. 1987: dooradarshan‌ telegu prasaaraalu puurtisthaayiloo haidarabadu nunche prarambhamayyayi. rashtramloni 16 praantaalaloo unna trance‌mitarlanu upgraha saankethika parignanam sahakaramtho Hyderabad‌ dooradarshan‌ kendraaniki anusandhaaninchaaru. antaku mundhu Delhi nunchi prasaaramayyae hiindi kaaryakramaalanuu Hyderabad‌ kendram nunchi roojuloo koddisepu Bara prasaaramayyae telegu prasaaraalane preekshakulu chuuseevaaru. 1998: ganakokila em.yess.subbalakshmiki bharataratna puraskaaraanni prakatinchaaru. 2005: bharat sanchar nigam lemited (b.yess.ene.emle) bengaluru, Chennai, Hyderabad, qohl‌katha lalo braad‌band sevalanu modhal pettimdi. maroka 198 nagaralaku yea sevalanu vistaristaamani prakatinchindhi. jananaalu 1856: nyaapati subbaaraavu, swatantrya samarayodudu, samskaranavaadi, saahityavetta, paathrikeeyudu. (ma. 1941] 1888: muttaraju subbaaraavu , nataka rachayita, srikrushnatulabharam , padyaalu, prasiddi(ma.1922). 1896: sea.di.desh‌mukh, bhartiya aardhikavetta, durgabai desh‌mukh bharta. (ma.1982) 1912: tilly alsen, amarican rachaitri (ma.2007) 1926: kao.b. thilak, swatantrya samarayodudu, dharshakudu, nirmaataa. (ma.2010) 1926: mahaa swetadevi, navalaa rachayita, saamaajika karyakartha. (ma2016) 1930: chittajallu varahalarao, naastikayugam maasapathrika sampadakavarga sabhyuluga panichesaaru 1937: raao gopaalaraavu, telegu cinma natudu. (ma.1994) 1937: shobhan badu, telegu kathanayakudu. (ma.2008) 1938: endira nath, bhartia mahilhaa shaastraveettha 1951: jandyala, telegu cinma dharshakudu, matala rachayita. (ma.2001) 1956: nagabhairava jaiprakash‌ narayan‌, lok‌satthaa parti adhyakshudu 1977: narayan kartikeyan, bharatadesaaniki chendina modati phaarmulaa vass motaar racing draivaru. 1977: nimisha vedanti, bhugarbha chamuru nilvalapai parisoedhana chosen shaasthrajnuraalu. maranalu 1937: jayasankar prasad, adhunika hiindi saahityavetta. 1960: hetch em.reddy , telegu sinii dharshakudu.(ja.1892) 1973: naru naaga naarya, 1949nundi saahityamvaipu drhushti maralinchaadu. intaniki vaidyavidyaloo pravesam Pali. 1979: kesanapalli lakshmanakavi, sahajakavi, pandithudu, vimarshakudu, pouranikudu. (ja.1902) 1980: mudigonda lingamurthy, paata tharaaniki chendina natudu. haasyam, krouryam, shokam lanty anni paathralaloo raaninchina adbuthamaina sahaya natudu. 2016: moulaanaa abdoul‌ raheem karayshe al india muslim personel laaw boardu nayakan. ramudu ayoodhyaloo kadhu, paakisthaan‌loo puttinatlugaa urdulo pustakam rasi samchalanam srushtinchaadu. (ja.1935) 2017: surjeet sidhu barnala, rajakeeya nayakan, Punjab maajii mukyamanthri. (ja.1925) 2019: kattaa rangarao telegu cinma dharshakudu. (ja.1957) 2022: malladi chandrasekharasastri, pramukha pandithudu, puraanha pravaachakudu. (ja.1925) pandugalu , jaateeya dinaalu prapancha lajic dee - bayati linkulu bbc: yea roejuna t.ene.emle: yea roeju charithraloo charithraloo yea roeju : janavari 14 janavari 13 - janavari 15 - dissember 14 - phibravari 14 -- anni tedeelu janavari tedeelu