text
stringlengths
1
314k
శివమొగ్గ సుబ్బన్న (1938 డిసెంబరు 14 - 2022 ఆగస్టు 11) కన్నడ భాషలో భారతీయ లైట్ మ్యూజిక్ నేపథ్య గాయకుడు. ఆయన కాడు కుదురే చిత్రంలో కాడు కుదురే ఒడి బండిట్టా పాట పాడినందుకు 1978లో జాతీయ అవార్డు అందుకున్నాడు. నేపథ్యగానంలో జాతీయ అవార్డు పొందిన తొలి కన్నడిగ ఆయనే. ఒక ఆదర్శవంతమైన సంగీతకారుడుగానే కాకుండా, అతను ఒక న్యాయవాది. అవార్డులు, సన్మానాలు సుగమ సంగీతంకి చేసిన కృషికి శివమొగ్గ సుబ్బన్న అనేక అవార్డులు, గౌరవాలను అందుకున్నారు. వాటిలో కొన్ని.. 1978లో ఉత్తమ నేపథ్య గాయకుడిగా జాతీయ చలనచిత్ర అవార్డు 2006లో కన్నడ కంపు అవార్డు 2008లో కువెంపు విశ్వవిద్యాలయం నుండి గౌరవ డాక్టరేట్ మరణం ఆసుపత్రిలో ఛాతీలో నొప్పికి చికిత్స పొందుతూ 2022 ఆగస్టు 11న 83 సంవత్సరాల శివమొగ్గ సుబ్బన్న గుండెపోటుతో మృతి చెందాడు. ఆయనకు ఒక కూతురు, కుమారుడు ఉన్నారు. మూలాలు 1938 జననాలు 2022 మరణాలు కర్ణాటక నుండి గాయకులు కన్నడ నేపథ్య గాయకులు శిమోగా నుండి ప్రజలు కర్ణాటకకు చెందిన చలనచిత్ర సంగీతకారులు 20వ శతాబ్దపు భారతీయ గాయకులు జాతీయ చలనచిత్ర అవార్డు గ్రహితలు 21వ శతాబ్దపు భారతీయ గాయకులు
కథ కంచికి మనం ఇంటికి 2022లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. యమ్.పి ఆర్ట్స్ బ్యానర్‌పై మోనిష్ పత్తిపాటి నిర్మించిన ఈ సినిమాకు చాణక్య చిన్న దర్శకత్వం వహించాడు. అరుణ్ అదిత్, పూజిత పొన్నాడ, మహేష్ మంజ్రేకర్, వినోద్ కుమార్ ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమా ఫస్ట్‌ లుక్‌ పోస్టర్‌ను అరుణ్ అదిత్ పుట్టినరోజు సందర్భంగా జూన్ 10న విడుదల చేసి, సినిమాను డిసెంబర్ 15న విడుదల చేశారు. కథ ప్రేమ్ (అరుణ్ అదిత్) తన పేరులో తప్ప జీవితంలో ప్రేమ లేదని, పెళ్లి కావడం లేదని ఫీలయ్యే యువకుడు. బెట్టింగ్ అంటే చాలు ఎంత రిస్క్ అయినా టేకప్ చేసే అమ్మాయి అమ్మాయి దీక్ష (పూజితా పొన్నాడ). కన్నయ్య ('గెటప్' శీను) దొంగ. నంది ('మిర్చి' హేమంత్) రైటర్. వేర్వేరు కారణాల చేత ఈ నలుగురూ ఓ రాత్రి స్మశానానికి వెళతారు. భయపడుతూ ఒకరికొకరు పరిచయం అవుతారు. తర్వాత స్మశానం పక్కనున్న బంగ్లాలోకి వెళతారు. అక్కడ ఒక అమ్మాయి ఉంటుంది? ఆమెలోకి ఎవరెవరి ఆత్మలో ప్రవేశిస్తూ ఈ నలుగురినీ ముప్పు తిప్పలు పెడతాయి. అసలు, ఆ అమ్మాయి ఎవరు? ఆమెలో ఆత్మలు ఎవరివి? ఆత్మల పగ ఎవరి మీద? ఆ ఆత్మల నుంచి, బంగ్లా నుంచి ఆ నలుగురూ ఎలా బయటపడ్డారు? అనేది మిగతా సినిమా కథ. నటీనటులు అరుణ్ అదిత్ పూజిత పొన్నాడ మహేష్ మంజ్రేకర్ వినోద్ కుమార్ ఆర్జే హేమంత్ గెటప్ శ్రీను సప్తగిరి శ్యామల సాహితి సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్: యమ్.పి ఆర్ట్స్ నిర్మాత: మోనిష్ పత్తిపాటి కథ, స్క్రీన్‌ప్లే, దర్శకత్వం: చాణక్య చిన్న సంగీతం: భీమ్స్ సిసిరోలియో సినిమాటోగ్రఫీ: వైయస్ కృష్ణ మాటలు: శ్రీనివాస్‌ తేజ మూలాలు 2021 తెలుగు సినిమాలు 2022 సినిమాలు
samskruthi sanjays balgude, mahaaraashtraku chendina tivi, cinma nati. sarva Jalor vyastaa ahethaane cinematho manchi gurthimpu pondindi. 2011loo g maraatheelo prasaaramaina pinjara aney maraatii tv shotho arangetram chesindi. jananam samskruthi 1992 decemberu 19na mahaaraashtraloni Pune nagaramlo janminchindhi. thandri sanjays balgude, talli sanjvani balgude. cinemalu television moolaalu bayati linkulu in‌stagram‌loo samskruthi 1992 jananaalu Maharashtra vyaktulu jeevisthunna prajalu hiindi cinma natimanulu bhartia cinma natimanulu maraatii cinma natimanulu Maharashtra mahilalu television natimanulu
పాస్‌ ఓవర్‌/ పాసోవర్‌. Pesakh (పెసాఖ్‌) అని కూడా అంటారు. ఇది యూదుల పండుగ. ఈజిప్టు నుంచి మోసెస్‌ (మోషె) సలహా ప్రకారం యూదులు తరలి వెళ్లిన (ఎక్జొడస్‌) సందర్భాన్ని జ్ఞాపకం చేసుకొనే పెద్ద పండుగ. (ఎగ్జొడస్‌ అంటే నిర్గమనం అనే పదం వాడుకలో ఉంది. ఎగ్జొడస్‌ పుస్తకానికి నిర్గమన కాండ అంటున్నారు). ఈజిప్టులో అతి భయంకరమైన ప్లేగు వ్యాధి ప్రబలిన సందర్భమది. మృత్యువు ప్రతి ఈజిప్టు గృహంలో మొదటి మగ శిశువును కబళిస్తుండే వాడు. యూదులను కాపాడే ఒక ఉపాయాన్ని దైవం మోసెస్‌ (మోషె) ద్వారా తెలియజేశాడు. ఈజిప్టు వదలి వెళ్లే ముందు సాయంత్రం ఒక గొఱ్ఱె పిల్లను ఆహారంగా త్వరితగతిని తీసుకోవలసిందనీ, చంపిన గొఱ్ఱెపిల్ల రక్తాన్ని తమ ఇంటిపై ఒక గుర్తుగా వ్రాసి ఉంచితే మృత్యుదేవత దానిని చూసి ఆ ఇంటిని వదలి వేరే ఇంటికి వెడతాడని మోసెస్‌ (మోషె) చెప్పిన ఉపాయం. ఇంటిని తప్పించి మరొక ఇంటికి వెళ్లడం ‘‘పాస్‌ ఓవర్‌’’. పెసాఖ్‌ అనేది ఇదే అర్థం కలిగిన హీబ్రూ పదం. ఈజిప్టు వదలి వెళ్లిన సందర్భాన్ని యేటా పండుగ చేసుకొనమని కూడా దైవ సందేశంలో ఉంది. యూదులు అలాగే చేశారు. ఈజిప్టు వదలి వెళ్లిపోయారు. ఇది జరిగింది యూదు సంవత్సరం ఏడవ నెల అయిన నిసాన్‌ మాసం 14వ రోజున. (ఏప్రిల్‌ మాసం 12వ తేదీకి కాస్త అటూ ఇటూగా వచ్చే రోజు). అది వసంత కాలం. అప్పటి నుంచి యూదులు ఈ దినాన్ని పండుగగా జరుపు కొంటున్నారు. యూదులలో సనాతనవాదులు ఈ పండుగను ఇజ్రాయిల్‌ బయట ఎనిమిది రోజులు చేస్తారు. సంస్కరణ వాదులైన యూదులు ఇజ్రాయిల్‌లోనే ఏడు రోజులు జరుపుతారు. [పారమార్థిక పదకోశం (పొత్తూరి వేంకటేశ్వరరావు) 2010 ] పండుగలు క్రైస్తవుల పండుగలు
viiri moolaalu, va shataabdilo sint thomas chosen mataprachaara phalitaallo unnayi 1sint thomas kraistava samajam prapanchavyaapthamgaa athantha prachina kraistava samajallo okatiga perupondindi. yea samajam chaaritrikangaa naayakatvamloonuu. mathaparamaina karyakalapallonu aikyamgaa vyavaharinchindhi, aithe, va shataabdilo vividha churchila aadhipatyaalu 17sampradhaayala crinda vidipoyindi, chaaritrikangaa sint thomas samajam paeshiya kendramga nelakonna siriyan sampradhaya charchi. ledha church af eest (loo bhaagamgaa undedi)kondaru bishops. ooka vamsapaaramparya aarak, decon sevalandinche ecclesiastical praavins af india aney matasamsthasaakha‌va shataabdilo varini vyavastheekrutam chesar 8va sataabdamloo sint thomas kraistavulanu kaadhalik charchi kindaku thisukuravalani portguese padrodo. 16portugeesu rajyaniki(kaadhalik mataguruvulaku madhyanunna oa padavi, chosen pratipaadana) prayatnamuu sint thomas kraistava samaakamloe thottatholi vibhaedaalaku beejamayyaayi, deeni kaaranamgaa kaadhalik. malankara churchilu erpaatayyaayi, appatinunchii marinni verpaatlu jarigi. prasthutham sint thomas cristavulu turupu kaadhalik, orientel orthodox, itara swatanter saakhalugaa vidipooyaaru, okko vibhaganiki vaervaeru sampradaayalu. aachaaralu unnayi, sint thomas cristavulu prasthutham oche jaati. ethnik groupe(ni pratibimbistunnaar)sint thomas kraistava samskruthi pradhaanamgaa moolaallo hinduism samskrutigaanuu. turupu siriyan, paschima siriyan, yoodu, tarvaatikaalamlo iropiya prabhaavaalatoonuu Pali, vaari bhaasha keralalo vistaaramgaa matlade maalaayaalaam Dum aachara vyavaharaalloe sairiak vadathara. sairiak anede creesthu matladinattuga bhavinchee armanic bashalo ooka maandaleekam. prasthutham kevalam chainaa, malbar coast praantaallooni siriyan kraistavullo mataachaaraala bhaashagaane vyavahaaramlo Pali, moolaalu. kraistava mathamu turing
praakrutika sambogam sambhavam kanappudu, itara apraakrutika sambogam istham lennappudu, trushna teeradaaniki velasubaatulo unna ekaika margam svayantrupti. deeninay hastaprayogam ani kudaa antaruu. magavallalo hastha prayoogam dwara skalanam jariginappudu trupthi kalugutundhi. streelaloo z spotu gaani clitaris gaani prerepimpabadi, bhavaprapti (aargajam) kaligi trupthi pondadam jarudutundhi. swayam trupthi koorukuney janthuvuluu unnayi antey ascharyamgaa umtumdi gaani adi nijam! kayara jantuvulloonuu, saadhu jantuvulloonuu svayantrupti pravartana unattu parisodhanalalo telindhi. svayantrupti paddatulu strilu sthree svayantrupti pomdadaaniki enchukune palu maargaallo tana yonini ruddukuni rapidi kaliginchadam, mukhyamgaa tana clitoris ni, chuupudu, Madhya vaellaatho prerepinchi bhawa praapthi chenduthundi. tana vellu yoniloniki choppinchi padeepadee looniki bayataku oogistuu, yoni lopala goodalaku rapidi kaliginchi z spatni prerepinchadam dwara swayam trupthi chenduthundi. svayantrupti koorukuney mahilhala choose ippudu anno parikaraalu andubaatuloki vacchai. udaharanaku:wibrator, dildoo, benwa balls modalainavi. yea parikaraalu yoni kandaraalato paatu, clitorisni utteja parichi, udrekaaniki usigolpi, dravinchi, skalimpa jesthayi. kontamandi, thama stanaalanu stanamonalanu pindukuntuu, sukhiste marikontamandi gudadwaranni prerepistuu trupthi chendutaaru. ippudu svayantrupti neerpinchee websitelu anno vacchai. udaharanaku:guuide tu masterbation modalainavi. purushulu mogavaadiki svayantrupti pondadam chaala suluvu. chetho angaanni patukuna aadinchadam dwara skalinchi, svayantrupti chendutaadu.alaage tana kishtamaina varini talachukuntu tana angamunu pattukovadam. sthree vakshojaalanu sahakara padhathi aanga pravesam chaeyakumdaa salipe kamakrida (Non-penetrative sex) sahakara svayantrupti. asalau aapadame vindaniki vintagaa vundhi!. iddharu (ledha antakanna ekuva) vyaktulu sahaja sambhogamlo palgonakunda, hastaprayogam dwaaraagaanii, angachushana dwaaraagaanii, itharathraa paddhatuladwara gaani okarinokaru prerepimpajesi, udreka parachi, trupthi padadam sahakara swayam trupthi anipimchukumtumdi. okkosaari asalau ratiki aarambhamgaa, sambhogamlo palgonadaniki prerepanalo bhaagamgaa kudaa yea paddathi navalimpavachhu. garbham vastundanna bhayamtogaanii, pelliki mundhu rathi tappani talachina jantagaani, ledha marea kaaranaala will kanni, sahaja sambogam vaddanukunna, kaamodrekaanni teerchukoovadaaniki kontamandi yea paddhatinavalistuu vundaali. sahakara svayantrupti, anede ooka moga-aada janta Madhya jaragavacchu, ledha moga-moga Madhya jaragavacchu ledha aada-aada jantala Madhya kudaa jaragavacchu. maroka wasn aemitante, yea sahakaaram sprusimpu/samparkakam dwara kaavachhu ledha asalau okarinokaru muttukokunda kudaa jarupavacchu. samparkaka paddhatilo okari angaalani okaru sprusistuu, udreka parachi skalimpacheyadam. srushimpuleni /samparkakam laeni paddhatilo okari eduta/samakshamlo okaru hastaprayogam dwara edutativaarini udreka parachadam. yea rendoo samuhikamga (gumpugaa) kudaa jaragavacchu. sahakara paddhatilo angachushana pramukhamainadi. krutrima saadhanaalu maanavulalo prakruthi siddhangaa kalayikaku avaksam lenappudu marikonni paristhitulaloo kontamandi krutrima saadhanaalanu upayogistunnaru. ivi paaschaatya deeshalaloo virivigaa vaadakamloo unnayi. viiti ammakam bhaaratadaesamloe nishedhinchabadindi. yoniki sambamdhinchina saadhanaalu : dildo (Dildo) purushaamgaaniki chendina saadhanaalu : krutrima yoni sareera dharm sastramu rathi bhangimalu
పెళ్లి కూతురు వి. రామచంద్రరావు దర్శకత్వంలో శ్రీ ప్రొడక్షన్స్ బ్యానర్‌పై పి.బాబ్జీ నిర్మించిన తెలుగు సినిమా. 1970లో విడుదలైన ఈ సినిమాలో కృష్ణ, షావుకారు జానకి ప్రధాన పాత్రలను పోషించారు. నటీనటులు కృష్ణ రేలంగి నాగభూషణం కృష్ణంరాజు ప్రభాకర్ రెడ్డి రాజబాబు అల్లు రామలింగయ్య చంద్రమోహన్ రావి కొండలరావు జి.ఎస్.ఆర్.మూర్తి కాకరాల చలపతిరావు షావుకారు జానకి రాజశ్రీ గీతాంజలి విజయనిర్మల (అతిథి పాత్రలో) ఛాయాదేవి బృందావన్ చౌదరి ఉదయలక్ష్మి టి.జి.కమల సుబ్బలక్ష్మి సాంకేతిక వర్గం మూలకథ : లక్ష్మీకళ్యాణం మాటలు : భమిడిపాటి రాధాకృష్ణ పాటలు : కొసరాజు, ఆరుద్ర, దాశరథి, సి.నా.రె., అప్పలాచార్య సంగీతం : ఎస్.పి.కోదండపాణి నేపథ్యగాయకులు: పి.సుశీల, ఎల్.ఆర్.ఈశ్వరి, ఎస్.పి.బాలసుబ్రహ్మణ్యం, మాధవపెద్ది, పిఠాపురం నృత్యం: చిన్ని, సంపత్ కళ:ఎస్.కృష్ణారావు కూర్పు: ఎన్.ఎస్.ప్రకాశం ఛాయాగ్రహణం: వి. ఎస్. ఆర్. స్వామి సంక్షిప్త చిత్ర కథ ఆ పల్లెటూరికి గబ్బిలాల సుబ్బన్న మునసబు. అతడు ఆ ఊరికి తులసి వనంలో గంజాయి మొక్కలాంటి వాడు. అతడికి ఆడపిల్లలంటే మోజు. లక్ష్మిని పెళ్ళి చేసుకుందామనుకున్నాడు. కాని పార్వతికి ససేమిరా ఇష్టం ఉండదు. తల్లిలేని భూషయ్య కొడుకు సూర్యాన్ని పార్వతి చిన్నప్పటి నుండి కన్నతల్లిలా పెంచింది. పార్వతి కూతురు లక్ష్మి అంటే సూర్యానికి తీరని ప్రేమ అభిమానం. లక్ష్మికి మంచి వరుణ్ణి తెచ్చి పెళ్ళి చేస్తానని పార్వతికి మాట ఇస్తాడు. భద్రకాళి తన కొడుకు అంజికి లక్ష్మిని ఇచ్చి పెళ్లి చేయాలని ప్రయత్నిస్తుంది. భర్త పరమయ్య ఎంత నసుగుతున్నా పుట్టినరోజు పండగకి అందరినీ పిలుస్తుంది. కాంట్రాక్టర్ చలపతిరావు కొడుకు మధు ఆ గ్రామానికి వస్తాడు. వాళ్ళు కూడా దూరపు చుట్టమైన భద్రకాళి ఇంటికి పుట్టినరోజు పండగకి వస్తారు. మోహన్, లక్ష్మి ఒకర్నొకరు ఆకర్షించుకుంటారు. సూర్యం సంతోషిస్తాడు. మారువేషంలో వచ్చిన స్వాములవారిని తన భర్త అని పార్వతి గుర్తుపడుతుంది. రహస్యంగా తన భర్తని పార్వతి ఊరిబయట కలుసుకుంటుంది. ఇది సుబ్బన్న పసిగడతాడు. భద్రకాళి లక్ష్మికి అంజిని ఇవ్వాలన్న కోరిక తీరకపోగా లక్ష్మీ మోహన్‌ల వివాహం నిశ్చయమైంది. సుబ్బన్న భద్రకాళిని కలిసి పార్వతి కుటుంబం మంచిది కాదని చలపతిరావుకి నచ్చచెప్పి నమ్మిస్తారు. చలపతిరావు పీటలమీది పెళ్ళిని ఆపేస్తాడు. సూర్యం పట్నం వెళ్ళి పెళ్ళిళ్ళ పేరయ్య సాయంతో నిత్యానందం అనే లక్షాధికారిని, అతని తల్లిని పెళ్లి చూపులకు తీసుకువస్తాడు. కానీ పెళ్లికొడుకు పచ్చితాగుబోతు అని తెలుసుకుని రాజు వాళ్ళని చావబాదుతాడు. సుబ్బన్న ఆనందంతో వాళ్ళని బండెక్కించి సాగనంపుతాడు. రాజు పెళ్ళిళ్ళు ఆగిపోవడానికి తానే కారణమని పోలీసులకు లొంగిపోయి నిజం చెబుతానంటాడు. పార్వతి రాజుదగ్గర ప్రమాణం తీసుకుంటుంది. సూర్యం మళ్ళీ పట్నంవెళ్లి తన బాల్యస్నేహితుడు కుమార్‌ని కలుసుకుంటాడు. పెళ్ళికి ఒప్పిస్తాడు. తను కుమార్ చెల్లెలు అంధురాలైన కల్యాణిని పెళ్ళి చేసుకుంటానంటాడు. సరిగ్గా తాళి కట్టే సమయానికి కుమార్‌ను పోలీసులు అరెస్టు చేస్తారు. ఇదంతా మోహన్ పెళ్ళి పీటల మీద నుండి లేచిపోవడం వల్ల వచ్చిందనే కోపంతో సూర్యం మోహన్ని చంపివేస్తానంటూ బయలుదేరుతాడు. మోహన్ని ఒప్పిస్తాడు. ఇద్దర్నీ హాల్లో తుపాకీతో ఎదిరిస్తాడు చలపతిరావు. ఇంతలో అక్కడికి వచ్చిన రాజు నిజం బయటపెడతాడు. చలపతిరావు పశ్చాత్తాపపడి మోహన్ పెళ్ళికి అంగీకరిస్తాడు. రాజు కోసం పోలీసులు చుట్టుముడతారు. పారిపోతున్న రాజుని కాలుస్తారు. అద్భుతమైన ధైర్యసాహసాలతో సూర్యం దెబ్బతిన్న రాజును భుజాలపై మోసుకుని ఇంటికి చేరుస్తాడు. మోహన్‌కి లక్ష్మికి పెళ్ళవుతుంది. కొనప్రాణంతో ఉన్న రాజు కూతురిని, అల్లుడ్నీ దీవిస్తాడు. పార్వతి సుమంగళిగా రాజు ఒడిలో మరణిస్తుంది. రాజు ఆమెను అనుసరిస్తాడు. పాటలు మూలాలు ఘట్టమనేని కృష్ణ నటించిన సినిమాలు రేలంగి నటించిన సినిమాలు నాగభూషణం నటించిన సినిమాలు కృష్ణంరాజు నటించిన సినిమాలు ప్రభాకర్ రెడ్డి నటించిన చిత్రాలు రాజబాబు నటించిన సినిమాలు అల్లురామలింగయ్య వంశవృక్షం చంద్రమోహన్ నటించిన సినిమాలు రావి కొండలరావు నటించిన చిత్రాలు కాకరాల నటించిన సినిమాలు చలపతి రావు నటించిన చిత్రాలు ఛాయాదేవి నటించిన చిత్రాలు విజయనిర్మల సినిమాలు
vellelavaari khandrika vaiesar jalla, kodooru mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina kodooru nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina rajampet nundi 42 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 353 illatho, 1485 janaabhaatho 953 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 769, aadavari sanka 716. scheduled kulala sanka 435 Dum scheduled thegala sanka 353. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 593713.pinn kood: 516101. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam vis‌orr jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi. sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu railway kodurulonu, praathamikonnatha paatasaala chaanyalurulo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kodurulonu, inginiiring kalaasaala tirupatiloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala tirupatilonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu rajampetalonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram rajampetalonu, divyangula pratyeka paatasaala Kadapa lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam vellelavaari khandrikalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrees chadivin daaktarlu muguru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu vellelavaari khandrikalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam vellelavaari khandrikalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 47 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 126 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 320 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 40 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 40 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 80 hectares banjaru bhuumii: 123 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 174 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 77 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 301 hectares neetipaarudala soukaryalu vellelavaari khandrikalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 176 hectares cheruvulu: 125 hectares utpatthi vellelavaari khandrikalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mamidi, arati pradhaana pantalu vari, aparaalu, kaayaguuralu pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu
సత్యేంద్రకుమార్ తెలుగు చలనచిత్ర నటుడు. ఇతడిని ఎం.బాలయ్య అన్నాతమ్ముల కథ చిత్రం ద్వారా కథానాయకుడిగా పరిచయం చేశాడు. ఇతడు నటించిన తెలుగు సినిమాల పాక్షిక జాబితా: తెలుగు సినిమా నటులు
hanumanthapuram, alluuri siitaaraamaraaju jalla, paderu mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina paderu nundi 28 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 60 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 7 illatho, 21 janaabhaatho 0 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 9, aadavari sanka 12. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 21. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 584775.pinn kood: 531024. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi gangaraaju maadugulalonu, maadhyamika paatasaala maadugulalonu, praadhimika paatasaala, praathamikonnatha paatasaala‌lu devapuramlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala V.maadugulalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala maadugulaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vaarthapathrika gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam hanumantapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali moolaalu
auritra gosh bhartia nati, nartaki. lav breakups zindagii, emm kreem, dharam sankat mee vento chithraalalo tana antanatho aama prassiddhi chendhindhi. alaage, awardee geluchukunna digitally science fiction dhrillar Una.ai.shaw mai varchuval gurl‌friend, vai-fillms prodakshan ladys room vento vividha webb siriis‌lato aama manchi gurthimpu pondindi. gugle serch: reunion prakatanaloonuu aama natinchindi. yea aadd fillm‌loo aama paathraku vistrutamgaa, vyaktigatamgaa prashamsalu andhukundhi. kereer aama 16 samvatsaraala vayassuloe kalalatho tana vruttini praarambhinchindi. bengali vamsamnaku chendina aama dhelleeloo pergindhi, srujinathmakatha patla unna abhiruchitho pradarsana kalaloo naipunhyaalanu pempondinchukundi. filmography cinemalu television und webb moolaalu bhartia cinma natimanulu hiindi cinma natimanulu
Santipur saasanasabha niyojakavargam paschima bengal rashtramloni 294 assembli niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam nadhiya jalla, ranaghat lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni edu saasanasabha niyojakavargaallo okati. Santipur niyojakavargam paridhiloo Santipur munisipality, Santipur community develope‌ment black‌loni babla, bagan‌chra, belgoria I, belgoria II gayesh‌puur, haripur graama panchayatilu unnayi. ennikaina sabyulu moolaalu paschima bengal saasanasabha niyojakavargaalu
di.ene.Una. antey doaccriby centric aamlam mukhyamgaa chromosomullo umtumdi. mytocondriayalalo chaaala koddhiga kanipistundhi. jeevulannintilo di.ene.Una. mukhyamaina genyu padaarthamgaa vyavaharistundi. jeevullo anuvamsikaaniki di.ene.Una. muladharam. di.ene.Una. nirmaanam watson, cricq l namoonaa prakaaram di.ene.Una. anuvu janta pena (double helix, double helix) aakaaramlo umtumdi. dheenilo remdu pochalu prathi samaantaramgaa amari undi kudivaipuku melitirigi, anthara bandhitamai untai. kundali vyasam 20A0 varku umtumdi, kanni di.ene.Una. anuvu podavu mathram anischitamgaa umtumdi. idi tana aksham chuttuu thaanu sarpilamgaa chuttukoni chromosome baahuvulo imidi umtumdi. melikalu lekunda sarichesthe di.ene.Una. anuvu nichhena ruupamloe kanipistundhi. di.ene.Una loo prathi pocha anek yep neukilitid erpaadina palimar. neukilitaid loo muudu bhaagaalu untai. 1) fasphate samudaayam. 2)deaxky rtebos chekkara. 3) natrajani sharalu. natrajani sharalu 4gu rakaalu avi:-1)adineen 2)ganin 3)stetosin 4)thymine aamlalu jiva sastramu
దేశీయ విమానం (Domestic flight - డొమెస్టిక్ ఫ్లైట్) అనగా అదే దేశంలో రాక పోకలు జరిపే పౌర విమానయాన పరిధిలో గల వాణిజ్య విమానం యొక్క రూపం. దేశీయ విమాన సేవలు అందించే విమానశ్రయాలను దేశీయ [[విమానాశ్రయాలు]] అని పిలుస్తారు. దేశీయ విమానాలు తరచుగా నాన్-స్టాప్ విమానాలు, కానీ తప్పనిసరేమి కాదు. దేశీయ విమానాలు అత్యధికంగా అంతర్జాతీయ విమానాల కన్నా తక్కువ ఖరీదుకే సేవలు అందిస్తాయి. కొన్ని అంతర్జాతీయ విమానాలు దేశీయ విమానాల కంటే తక్కువ ధరకే సేవలు అందించగలవు, కారణమేమంటే విభిన్న దేశాలలోని నగరాల మధ్య దూరం తక్కువగా ఉండటం. మూలాలు విమానాలు
vakshojaala sveeya pariiksha (Breast self-examination) : mahilalu evarki vaare thama rommulanu swayangaa pareekshinchatam anede rommu cancer nu tolidasalone ventane gurtinchataaniki chakkani margam. cancer samasya vayassutoe sambandam lekunda osthundi, kanuka, anni vayassula mahilalu thama rommula sveeya pariiksha prathi nela cheyale. prathinelaa rutuchakram tarwata yea pariiksha jarapatam utthamam, endhukante, aa samayamlo rommulu mruduvugaa undi, gaddalu evaina vunte suluvugaa kanukkone avaksam umtumdi. mutlu aagipoyina (rutukramam nilichipoyina) mahilalu, hysterectomy (pellala sanchi toligimpu) aapareshan jargina mahilalu, rutukramam nelanela varusaga jaragani mahilalu, tamaku anukuulamaina samayanni enchukovali. sweeyapareeksha vidhaanam deeniki avasaramaina saamaagri: ooka dhindu, ooka addam. modati mettu rommulo marpulu emana unnadee lenidi tesusukovali. modati bangimalo mee remdu chethulanu pyki ettandi. rendo bangimalo mee chethulanu tuntipai Panna. moodo bangimalo mee remdu chethulanu swechchagaa mee mundhu bhagamlo velaadetatlu vadileyandi. yea muudu bhangimalanu addamlo chusthu okko rommulo yea crinda paerkonna maarpulanu gamanimchamdi. rommu aakaram, saiju, kuduru ledha aakriti, rommupaina charmam rangu vivarnam kaavatam / kandi povatam ledha sottalupadatam, bodipelu / gaddalu, pundlu ledha charmam polusu baratam, chanumonala nunchi plu kaaratam ledha chanumonalapai pagullu yerpadatam, rommupai sottalu, kurupulu levatam. rendava mettu manchampai vellakila padukondi. mee rommulo gaddalemaina unnaayo prathi angulaanni pariikshinchi, vetakandi. edama vaipu rommuku Kandla cheyyini, kudivaipu rommuku edama cheyyini upayoginchandi. mee chethi madyana muudu vaella kosabhaagaalato rommu pai gattiga adumutuu bodipelu, gaddalu emana tagulutunnaya gamanimchamdi. chanumonalatho sahaa mee rommu prantham motham pareekshinchataaniki veeluga meeru chese pariikshanu vrutthakaramlo gaanii, pai nunchi kindaku gaanii chaeyamdi. mee pariikshanu rommu grandhulu unna chanka krindhi varku vistarinchandi. chanumonalaku atu, itu bhagalapie mee chethini taakutuu, kadilistuu rommu prantham mothanni meeru thadimi chudaali. meda emuka kindha, dani chuttutha thadimi, gaddalu, bodipelu emana thaakinatlu anipistundaa gamanimchamdi. chethini marchi each vaipu rommunu kudaa piena porkonna vidhamgaa pareekshinchandi. vydya parikshalu
kumbhal‌garh saasanasabha niyojakavargam Rajasthan rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam raj‌samand jalla, raj‌samand lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Rajasthan saasanasabha niyojakavargaalu
దశావతారాలు 1937, ఏప్రిల్ 11న విడుదలైన తెలుగు చలనచిత్రం. ఎం.వి. రమణమూర్తి దర్శకత్వం వహించిన ఈ చిత్రంలో పారుపల్లి సత్యనారాయణ, దొమ్మేటి సత్యనారాయణ, తీగెల వెంకటేశ్వర్లు, ఎం. సుబ్బారావు, రాధాకృష్ణమూర్తి తదితరులు నటించగా, వి.జె. గోపాల్ సింగ్ సంగీతం అందించాడు. కథ తారాగణం పారుపల్లి సత్యనారాయణ దొమ్మేటి సత్యనారాయణ తీగెల వెంకటేశ్వర్లు ఎం. సుబ్బారావు రాధాకృష్ణమూర్తి సాంకేతికవర్గం దర్శకత్వం: ఎం.వి. రమణమూర్తి నిర్మాణం: నిడమర్తి సూరయ్య సంగీతం: వి.జె. గోపాల్ సింగ్ పాటలు: వి. కాళిదాసు నిర్మాణ సంస్థ: క్వాలిటీ పిక్చర్స్ పాటలు కలకత్తా వెలిసావా కలకత్తా వెలిసావా కాళికా జగదాంబా - బి. అప్పలస్వామి బృందం నిలునిలు నిలుపు ఒలి నిలవర పూజారి పలికించి - బి. అప్పలస్వామి బృందం అన్యాయమే సేయరా నే నన్యాయమే సేయరా నీ యాననే తాళనే ఇందుగలడందు లేడని సందేహము వలదు చక్రి ఎంతపాప జాతినైతి నేనేమి సేతు ఆహా నా బ్రతుకెంత క్షణ మాగుమా మామా క్షణ మాగుమా తడవేలనే బాల ఖలుడా జడుడా యిక వదరుకుమా నీ గతి గనరా తిమిరముబా పియంబుజతతిన్ వికసింపగజేసి చక్ర దేవకీ నందనా నతజన సమధిక నందనా నిగమనుత జగదీశ నీ దివ్యచరణములే గతిగదరా కరుణాకరా నిరయంబైన నిబంధమైన ధరణీ నిర్మూలనంబైన నీవే గతిగదా చరాచరములను లోక త్రయమును కాపాడగా పాపము సేయ నొండెనతి బంధుర ధర్మము సేయనొండె పాహి సదయా పాహి వరదా జాల మేలా శ్రీ ముకుందా ప్రియసఖియా ముదమాయే యీ నాటికి మాయను బాసి విమోచనగనుమా కాయము మాయా మాయామేయా లోకాతీతా వేదాంతవేద్యా కమలబాంధవా రావేలా బ్రోవగా యిక రావేలా బ్రోవగా తలచిన గనబడి వేడుకగాదే శ్యామసుందరనారి చాలుర చాలు శ్రీధర సుభకర శ్రితజన పోషక శ్రీ సామ గానలోలా సాధుతో సఖీ నీకిదేల వనవాసము పరాగాది శోభాయుతా స్వస్తి జగత్ర యీ భువన శాసన కర్తకు హాసమాన హా రఘువీరా నీ దయ రాదా ఏగతి ఇడుముల బడగల మూలాలు బయటి లంకెలు
anduru, Telangana raashtram, adilabad jalla, boath mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina boath nundi 15 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nirmal nundi 55 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu, yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 218 illatho, 1012 janaabhaatho 1272 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 512, aadavari sanka 500. scheduled kulala sanka 4 Dum scheduled thegala sanka 932. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 569704.pinn kood: 504304. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, praivetu praadhimika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala bothlonu, praathamikonnatha paatasaala dhannoorlonu, maadhyamika paatasaala dhannoorlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bothlonu, inginiiring kalaasaala nirmalloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala aadilaabaadloonu, polytechnic nirmalloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala nirmallonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu aadilaabaadloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam anduuruloo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. assembli poling steshion gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam anduuruloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 595 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 151 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 139 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 385 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 385 hectares utpatthi anduuruloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi, soyabeen, mokkajonna moolaalu
bailampudi 2019loo vidudalaina telegu cinma. thaara creeations baner pai brahmanandareddy nirmimchina yea cinimaaku aneel‌ peeje raj‌ darsakatvam vahinchaadu. harshith‌ viney‌, ta‌nishka tiwari, brahmanand reddy, suchithra, gani, govindh‌, nataraj‌, na‌ri, nagarjuna‌, sebastin pradhaana paatrallo natinchina yea cinma 27 julai 2019na vidudalaindi. katha bailampudi gramamlo graama peddha guru narayan‌ (brahmanandareddy) oorlovaarandariki bhayamtoe koodina gouravam. guru narayan‌ daggara perugutunna kalyani (tanishq‌ rajen‌) adae ooriloo auto nadipee ravi (harshith‌ viney‌) ni ishtapadutundi. yea kramamlo ravi snehitullo okaru hathyaku guravutaadu. asalau ravi snehitudni champindevaru ? aa tarwata emi jargindi? anede migta cinma katha. nateenatulu harshith‌ viney‌ ta‌nishka tiwari brahmanand reddy suchithra gani govindh‌ nataraj‌ na‌ri nagarjuna‌ sebastin saankethika nipunhulu baner: thaara creeations nirmaataa: brahmanand reddy katha, skreen‌play , darsakatvam: aneel‌ peeje raj‌ sangeetam: subhsh‌ anand‌ cinimatography: aneel piji raj‌ matalu: saiee editer‌: janakiram‌ fites‌: krishnan raj‌ art‌: utham‌kumar‌ choreography: ghora, paatalu: ramarao, prvo: vangaala‌ kumarswamy moolaalu
రాజా 1976 లో కె. రాఘవేంద్రరావు దర్శకత్వంలో వచ్చిన చిత్రం. ఇందులో శోభన్ బాబు, జయసుధ ముఖ్య పాత్రలు పోషించారు. ఈ చిత్రాన్ని ఎ. లక్ష్మీ కుమార్ మారుతీ ప్రొడక్షన్స్ పతాకంపై నిర్మించాడు. ఈ చిత్రానికి సలీం-జావెద్ కథ నందించగా సత్యానంద్ మాటలు రాశాడు. వి. ఎస్. ఆర్ స్వామి ఛాయాగ్రహణం, కోటగిరి గోపాలరావు కూర్పు బాధ్యతలు నిర్వహించారు. కె. చక్రవర్తి సంగీతాన్నందించగా ఆచార్య ఆత్రేయ, సి. నారాయణ రెడ్డి, ఆరుద్ర పాటలు రాశారు. పి. సుశీల, ఎస్. పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం, వాణీ జయరాం పాటలు పాడారు. తారాగణం శోభన్ బాబు జయసుధ అంజలీదేవి రోజారమణి సత్యనారాయణ రావు గోపాలరావు జగ్గయ్య (అతిథి పాత్ర) కాంతారావు (అతిథి పాత్ర) అల్లు రామలింగయ్య (అతిథి పాత్ర) జయమాలిని అపర్ణ బేబి రోహిణి సుచిత్ర రమామాలిని వరలక్ష్మి కల్పనా రాయ్ గిరిబాబు శరత్ బాబు సాక్షి రంగారావు కొమ్మినేని శేషగిరిరావు గోకిన రామారావు చలపతిరావు కె.కె.శర్మ చిడతల అప్పారావు సూర్యచంద్రరావు లలిత బాబు సీతారాం సంగీతం కె. చక్రవర్తి ఈ చిత్రానికి సంగీతం సమకూర్చాడు. ఆచార్య ఆత్రేయ, సి. నారాయణ రెడ్డి, ఆరుద్ర పాటలు రాశారు. పి. సుశీల, ఎస్. పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం, వాణీ జయరాం పాటలు పాడారు. మూలాలు శోభన్ బాబు నటించిన సినిమాలు జయసుధ నటించిన సినిమాలు కె.రాఘవేంద్రరావు దర్శకత్వం వహించిన చిత్రాలు రోహిణి నటించిన సినిమాలు జయమాలిని నటించిన సినిమాలు రోజారమణి నటించిన సినిమాలు
agni-3 bharat abhivruddhi chosen madhyantara paridhi balistic kshipani. agni shrenilo vacchina yea mudava kshipaniki 3,500 ki.mee. - 5,000 ki.mee. paridhi Pali. porugu deeshaala sarihaddula nundi bagaa dooramlo gala lakshyalanu idi chedinchagaladu. yea kshipani vartula dhosha paridhi 40 meetarla lope. yea paridhi kshipanulalo prapanchamlokella athantha padhunina kshipani idi. 2011 juun‌loo agni-3 nu saayudha balagaalloki tisukuni moharinchinatlugaa varthalu veluvaddayi. parichayam bharat yokka kaneesa anvastra nirodha kaaryakramamlo anutrayam ooka bhaagam. anutrayamlo suduura paridhi kshipani okati avsaram. desamlo e muula nundaina, deeshaaniki chendina dveepaala nundaina, prapanchamloo  e muulana  unna bhartiya naukaadala yuddha noukala nundaina  prayoginchagalige saamarthyam vundali. yea avasaralanu dhrushtilo unchukuni, ekuva pelodutho, ekuva paridhitho, lavuga pottigaa umdae agni-3 kshipanini roopondinchaaru.  sathruvu yokka balistic kshipani vyatireka vyavasthalaku andakundaa daadi cheyyagalige saamarthyam kudaa yea kshipaniki vundali. alaanti saamarthyam undalanta, yea kshipaniki MIRV vento saamarthyam vundali. vivaralu bhartiya rakshana parisoedhana abhivruddhi samshtha abhivruddhi chosen agni-3, anvastraalanu prayoginchae saamarthyam kaligina remdu dasala balistic kshipani. DRDO ku chendina advan‌sd systams laboratory loo agni-3 ni ruupomdimchi, abhivruddhi chesaru. yea samshthanu 2001 septembarulo bhaaree rockett motarlanu tayyaru chese dhyeyamtho erpaatu chesaru. ghana endhanna motarla choose propulsion plaantunu ASL tayyaru chesindi. yea remdu dasala ghana endhanna kshipani, chinnadigaa, pondikagaa undi, teelikagaa ekkadikainaa teesukellagalige vidhamgaanu, bhoomipaina, bhuumii lopala kudaa teeligaa moharinchagaligelanu umtumdi. yea kshipanilo adhunika dishaanirdesha, niyanthrana vyavasthalu, kampyuutaru vyavasthalu untai. yea vyavasthalannitini prakampanaalanu, ushnaanni, motalanuu tattukunela roopondinchaaru. 2010 phibravari 7 na jaripina parikshalo, reeng lesaru gyro aadhaaramga panichaesae dishaanirdesha vyavasthanu parikshinchaaru. agni-3, 2 meetarla vyasam kaligi umtumdi. yea vyasam kaaranamgaa yea kshipanini bharat abhivruddhi chosen 2.3 mee. vyaasangala lanch vyavasthala nundi prayoginchavacchu.  kshipani rupakalpana chosen tholinaalhlhaloo modati dhasha 7.7 mee. podavutho, 32 tannula baruvu kaligi undedi. rendava dhasha 3.3 mee. podavu, 10 tannula baruvuu kaligi undedi. yea kshipani vividha paridhi-pelodu kalayikalanu prayoginchavacchu. 4,500 ki.mee. athyadhika paridhi, 2490 ki.gra. athyadhika paelodunuu kaligi umtumdi. baruvunu tagginchi tirigi rupakalpana DRDO agni-3 rupakalpanalo visthrutamaina merugudhala caryalu chaepattimdi. injanu vyavasthanu tirigi ruupomdimchimdi. maraging steelunu vaadaaru. composite rockett motarunu vaadaaru. yea charyalathoo, agni-3 baruvu 22 tannulaku taggindi. propulsion  agni-3 loo remdu ghana endhanna dasaluntaayi. modati dhasha boostarunu composite padaarthaalatho tayyaru chesaru. rendava dhasha maraging steelutho tayaaraindi. rendava dhasaloo vectoring naajillu unnayi. ivi, kshipani  gamana dhishanu niyantristaayi. punahpravesha vaahanam agni RV Mk 4 agni-3 anek takala aayudhaalanu mosukupogaladu. deakay‌lu, kshipani nirodha vyavasthala nundi tappinchukune parikaraalato sahaa idi 600 ki.gra nundi 1,800 ki.gra. varku pelodunu teesukupogaladu. agni-3 punahpravesha vaahanam vega niyantraka, dishaanirdeshaka, punahpravesha niyanthrana vyavasthalu kaligi svayamsamruddhamgaa umtumdi. teelikagaanu, drudamgaanuu umdae punahpravesha vaahanaaniki corbon compojitlatho koodina ushna kavacham umtumdi. ivi 6000 degreela celsius vushnogratanu thattukogalavu. kao-4 jalaamtargaami prayogita balistic kshipani kao-4, kao kshipanula shrenilo bhaagamgaa abhivruddhi chosen kshipanulalo okati. agni-3 yokka jalaamtargaami kuurpunu abhivruddhi cheyyadampai DRDO drhushti pettimdi. deenitho bharat‌ku samudram nundi anvaayudhaalanu prayoginchagala edurudaadi saamarthyam kalugutundhi. 3,500 ki.mee. paridhi gala kao-4 kshipanini 2016 marchi 31 na  Visakhapatnam oddha arihant jalaamtargaami nundi vijayavantamga pryogincharu. 5,000 ki.mee. paridhigala kao-4 kshipani abhivruddhi dhasaloo Pali. pariksha prayoogaalu 2006 juulai 9 na modatisari agni-3 pariiksha jargindi. abdoul kalaam dveepam nundi yea pariiksha jargindi. kshipani lakshyanni cheraledu, samudramloo padipoyi,  prayoogam  viphalamaindhi. vaedi vayuvulu kshipani kavachamloki velli modati dasaloni elctronic parikaraalanu nasanam cheyyadamtho  yerpadina lopam valana, yea prayoogam viphalamaindani DRDO velladinchindi. kshipani prayaaninchavalasina 15 nimushala kalaniki gaand 5 nimushale prayaaninchadam valana yea prayoogam pakshika vision saadhinchindani  bhartiya  rakshana manthri pranab mukherjee prakatinchaadu. 2007 epril 12 na chosen rendava prayoogam vijayavanthamaindi. bhartiya prabhutva rakshana vyavaharaala kebinet committe "3,000 ki.mee. dooraana unna lakshyalanu kachitanga chedinchagala yea kshipanitho bhartiya anunirodhaka saamarthyapu vistruthi niroopitamaindi" ani prakatinchindhi. 2008 mee 7 na jargina agni-3 mudava pariiksha kudaa vijayavanthamaindi. orissaalooni balasore nundi chosen yea prayogamlo kshipani sekanduku 5,000 meetarla vaegamtho prayaaninchindhi. kshipanilo amarchina kothha saphtuveru, dishaanirdeshaka vyavasthalu marinta kacchitatvaanni, marinta vinaasakasaktinii kaliginchaayi. yea vision, 5,000–6,000 kimi. paridhi gala khandantara kshipani, agni-5 abhivruddhiki thalupulu terichindi . 2009 augustulo talapettina agni-3 pariikshanu aapesaaru. kaaranaalu teliyaraaledu. 2010 phibravari 7 na agni-3 ni nalugosari vijayavantamga pryogincharu. kshipani prayooga dhyeyaalannitini cherukuni, lakshyanni chakkati kachchitatvamto chedinchindi. lakshyaaniki daggarloo unchina remdu noukalu kshipani tana lakshyanni  chedistuundagaa gamaninchayi.  yea pariiksha dwara anvaayudhaanni triggeru chese mechanizanni parikshinchaaru. bhartiya sainyamloki agni-3 ni cherchukune mundhu chaepattae pareekshallo bhaagam yea pariiksha. agni-3 moharimpuku siddhangaa undani 2010 augustulo bhartiya rakshana manthri prakatinchaadu. yea kshipanini saayudha balagaalloki cherchaarani 2011 juun‌loo varthalu vacchai. agni-3 kshipanulatho koodina ooka kshipani balaganni erpaatu chestunnaarani 2012 septembarulo varthalu vacchai. 2012 septembaru 21 na vyuuhaathmaka balagaala comaand tana sikshnhaa prayogaallo bhaagamgaa agni-3 nu railu mobailu lancharu dwara prayooginchindhi. utpatthi chosen kshipanulalonchi okadaanni encukuni,  yea prayoogam chesaru. kshipani anni dhyeyaalanuu andukuni, lakshyanni rendakela kachchitatvamto chedinchindi. 2013 decemberu 23 na vyuuhaathmaka balagaala comaand agni-3 nu vijayavantamga pareekshinchindi. 2015 epril 16 na vyuuhaathmaka balagaala comaand malli pareekshinchindi. abdoul kalaam dveepam nundi chosen prayoogam vijayavantamaindani interim test renji dairektaru em v kao v prasad teliparu. moolaalu bayati linkulu CSIS Missile Threat - Agni 3 Bharat-Rakshak Home Bharat-Rakshak Missiles Section: AGNI – Strategic Ballistic Missile Video of Agni-III test All articles with unsourced statements
kho kho (Kho kho) bhartiya upakhandamloe audae saampradaayaka aata. idi pannendu mandhi aatagaallatho audae jattu cree charithra khokho yokka puttuka girinchi kacchitamaina Datia ledhu. conei caritrakarulu idi parigeththi pattukovatam nundi udbhavinchindani bhaawistaaru. pratuta Maharashtra praanthamulo udbhavinchindani bhavistunna yea aatanu puurvamu rathaalatho aadevaaru. dinni rathera ani pilichevaaru. 20va shataabdapu tolinaallaloo khokhonu kramabaddeekarinchenduka niyamaalu tayaaruchaesaaru. 1914loo poona jinkhaanaalo khokhoku niyamaalu tayaarucheyyataaniki ooka kameety erpadinadi. mottamodati saarigaa khokhoku sambamdhinchina niyamaavalini 1924loo baroda gymkahana prachurinchindi. 1959-60loo mottamodati jatiyasthayi khokho poteelu vijayavaadalo nirvahincharu. bhaaratadaesamloe bhartia khokho samakhya 37 rastralu, praantaalanu sabhyuluga chaerchukoni jaateeyasthaayilo, asiya khandapu sthaayiloo khokho kridalanu nirvahisthundhi. ata vivarana prathi jattu 12 creedakaarulu kaligi, conei Bara 9 creedakaarulu rangamloo paduthundi. vaaridhe chaging kaligi, 9 nimishaala prathi malupulu amalu, prathi inninglotho remdu innings umtumdi. vass jattu / sarasana mukhaalalo prakkanae sabhyulato kortu madyalo praakutaadu varusaga koorchuntundi. ranners \, chi,. ooka samayamlo fiield, 3, tag / rangamloo anni pratyarthulu kaarchu takuva samayam paduthundi aa jattu nkto, vijayaalu. prathi chivara ooka pol Pali, ranner malupula sastrachikitsa paddhatilo kurchoni iddharu aatagaalla Madhya vellae conei vetagadu parigedutundagaa venaka cheyyi, kreedaakaarula Madhya velladaaniki anumati ledhu. conei vetagadu pol vellhi touuch, tirigi vellandi ledha itara vaipu vellae. moolaalu telegu saampradaayika aatalu jattu kridalu
narlapuram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. narlapuram (kollapur) - mahabub Nagar jillaaloni kollapur mandalaaniki chendina gramam narlapuram (veldurthy) - Kurnool jillaaloni veldurthy mandalaaniki chendina gramam
ఎవరు దేవుడు 1981లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. మ్యూజికల్ ఫిలింస్ లిమిటెడ్ పతాకంపై నిర్మించిన ఈ సినిమాకు ఎ. భీమ్‌సింగ్ దర్శకత్వం వహించాడు. నందమూరి తారక రామారావు, జమున ప్రధాన తారాగణంగా రూపొందిన ఈ చిత్రానికి కె.వి.మహదేవన్ సంగీతాన్నందించాడు. గుడిలో రాయి దేవుడా? దైవత్వం గల మనిషి దేవుడా? అనేది ఈ సినిమాలో ముఖ్య కథాంశం. తారాగణం ఎన్.టి.రామారావు జమున రాజబాబు రమాప్రభ సాంకేతిక వర్గం దర్శకత్వం: ఎ.భీమ్‌ సింగ్ స్టుడియో: మ్యూజికల్ ఫిలింస్ లిమిటెడ్ సంగీతం: కె.వి.మహదేవన్ విడుదల తేదీ: 1981 మార్చి 4 మూలాలు బాహ్య లంకెలు ఎన్టీఆర్‌ సినిమాలు నాగయ్య నటించిన సినిమాలు
జి.మేకపాడు,ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, శ్రీ పొట్టి శ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా, కందుకూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కందుకూరు నుండి 18 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 256 ఇళ్లతో, 1237 జనాభాతో 460 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 634, ఆడవారి సంఖ్య 603. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 653 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591526. 2001 వ.సంవత్సం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 1,164. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 587, మహిళల సంఖ్య 577, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 226 ఉన్నాయి. సమీపగ్రామాలు నరిసింగోలు 1.8 కి.మీ, చిర్రికూరపాడు 2.1 కి.మీ, జిళ్లెలమూడి 2.5 కి.మీ, విక్కిరాలపేట 4.5 కి.మీ, కొండికందుకూరు 5.2 కి.మీ. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి కందుకూరులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల తాళ్ళూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కందుకూరులో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు కందుకూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం కందుకూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల చీమకుర్తి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం జి.మేకపాడులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 81 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 70 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 16 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 10 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 35 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 17 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 5 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 223 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 170 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 75 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు జి.మేకపాడులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 75 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి జి.మేకపాడులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, కంది, ప్రత్తి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
manasu kasta kalatapadithe paata 1995loo vidudalaina sreekaaram chitramlooni paata. yea paataku sirivennela siitaaraamasaastri ki rashtrasthayilo utthama giitha rachayitagaa nandy bahumati vacchindi. illayaraja sangeetam amdimchina yea paatanu jesudasu paadaadu. paata nepathyam atyaachaaraaniki gurai, manasika vedanaku loonie aatmahatya chesukobotunna kathaanaayakaku, kathanayakudu dhairyam cheppi amenu odaarche sandarbhamlo vachey paata idi. paatalooni sahityam pallavi: manasu kasta kalatapadithe mandu immani maranaanni adagaku kanula neee tuduchuvaaru yevaru lerani chiti odiki cheraaku praanamannadi bagare pennidhi noorellu ninduga jeevinchamannadi vetaduvelalo poraadamannadi ||manasu kasta|| charanam 1: kalsi raani kaalamenta kaatestunna – chali chidimestunna koolipodu vary unna taruvedhainaa – tanuve modaina maanu janmakanna – humanity entha minna oopirini poosee aadadaanivamma belavai nuvu koolithe – naelapai praanamundadamma ||manasu kasta || puraskaralu sirivennela siitaaraamasaastri- utthama giitha rachayitagaa nandy puraskara -1994 moolaalu telegu cinma paatalu sirivennela siitaaraamasaastri rachinchina paatalu
patinivalasa Srikakulam jalla, sompeta mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina sompeta nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina ichchaapuram nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 135 illatho, 509 janaabhaatho 60 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 258, aadavari sanka 251. scheduled kulala sanka 75 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580519.pinn kood: 532264. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi maamidipallilo Pali. sameepa juunior kalaasaala korlaamloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala baaruvaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala srikaakulamlonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu tekkaliloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala palaasaloonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu srikakulamlonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu patinivalasalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam patinivalasalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares banjaru bhuumii: 18 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 39 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 38 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 19 hectares neetipaarudala soukaryalu patinivalasalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 19 hectares utpatthi patinivalasalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pesara, minumu moolaalu
స్టీవ్ స్మిత్ ఆస్ట్రేలియా క్రికెటరు, ఆస్ట్రేలియన్ జాతీయ జట్టు మాజీ కెప్టెన్. 2023 జూన్ నాటికి స్మిత్, ఆస్ట్రేలియా తరపున 99 టెస్టులు, 142 వన్డే ఇంటర్నేషనల్ (వన్‌డే) మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. ఆ ఫార్మాట్లలో 32, 12 సెంచరీలు చేశాడు. అతని బ్యాటింగ్ సగటు 58.94. టెస్టు క్రికెట్ చరిత్రలో ఇది ఏడవ అత్యధికం. 2010 జూలైలో లార్డ్స్‌లో పాకిస్థాన్‌పై స్మిత్ తన తొలి టెస్టు ఆడాడు. 2013 యాషెస్ సిరీస్‌లోని ఐదవ మ్యాచ్‌లో అతను 138 పరుగులతో నాటౌట్‌గా నిలిచి తన మొదటి టెస్టు సెంచరీ సాధించాడు. పెర్త్‌లోని WACA గ్రౌండ్‌లో 2017–18 సిరీస్‌లో అదే జట్టుపై అతని అత్యధిక స్కోరు 239 చేసాడు. స్మిత్ పద్దెనిమిది వేర్వేరు క్రికెట్ గ్రౌండ్‌లలో టెస్టు సెంచరీలు సాధించాడు. ఇందులో ఆస్ట్రేలియా వెలుపల ఉన్న పదమూడు వేదికలు ఉన్నాయి. సెంచరీల పరంగా ఇంగ్లండ్ (12), భారత్ (9)పై అత్యధికం సాధించాడు. 2023 జూలై నాటికి అతను టెస్టుల్లో అత్యధిక సెంచరీలు చేసిన ఆస్ట్రేలియన్ల జాబితాలో సమాన-రెండవ స్థానంలో ఉన్నాడు. 2015, 2016, 2017 సంవత్సరాల్లో అతను అత్యుత్తమ బ్యాట్స్‌మెన్‌గా ICC టెస్టు ర్యాంకింగ్స్‌లో అగ్రస్థానంలో ఉన్నాడు. 2017 డిసెంబరు 30న అతను 947 రేటింగు సాధించాడు. ఇది డాన్ బ్రాడ్‌మాన్ తర్వాత ఇదే అత్యధికం. 2018 ఆస్ట్రేలియన్ బాల్-టాంపరింగ్ కుంభకోణంలో అతని ప్రమేయం ఫలితంగా, స్మిత్ తరువాత 2018 మార్చిలో క్లబ్ స్థాయి మినహా అన్ని రకాల క్రికెట్ నుండి ఒక సంవత్సరం పాటు నిషేధించబడ్డాడు. స్మిత్ 2010 ఫిబ్రవరిలో వెస్టిండీస్‌పై వన్‌డే రంగప్రవేశం చేసాడు. ఈ మ్యాచ్‌లో అతను బ్యాటింగ్ చేయకపోయినా 78 పరుగులిచ్చి రెండు వికెట్లు తీశాడు. ఈ ఫార్మాట్‌లో అతని మొదటి సెంచరీ 2014 అక్టోబరులో షార్జా క్రికెట్ స్టేడియంలో పాకిస్తాన్‌పై చేసాడు; ఆ మ్యాచ్‌లో 101 పరుగుల మ్యాచ్ విన్నింగ్ ఇన్నింగ్స్‌కు గాను మ్యాన్ ఆఫ్ ది మ్యాచ్‌గా ఎంపికయ్యాడు అతని అత్యధిక వన్‌డే స్కోరు 164, 2016 డిసెంబరులో సిడ్నీ క్రికెట్ గ్రౌండ్‌లో న్యూజిలాండ్‌పై చేసాడు. ఆస్ట్రేలియా 68 పరుగుల తేడాతో గెలిచిన ఆ మ్యాచ్‌లో అతను కెప్టెన్‌ కూడా. స్మిత్ తన వన్‌డే సెంచరీలను ఎనిమిది వేర్వేరు క్రికెట్ గ్రౌండ్‌లలో సాధించాడు, ఇందులో ఆస్ట్రేలియా వెలుపల రెండు వేదికలు, పాకిస్తాన్, భారతదేశం, దక్షిణాఫ్రికాల్లో ఒక్కొక్కటి ఉన్నాయి. వన్డేల్లో పన్నెండు సెంచరీలు చేసి ఆస్ట్రేలియా తరఫున వన్డే సెంచరీల జాబితాలో ఐదో స్థానంలో ఉన్నాడు. స్మిత్ 63 ట్వంటీ20 ఇంటర్నేషనల్ (T20I) మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. ఒక్క శతకం కూడా చెయ్యలేదు. ఆ ఫార్మాట్‌లో అతని అత్యధిక స్కోరు 90. 2023 జూణ్ నాటికి, అంతర్జాతీయ క్రికెట్‌లో అత్యధిక సెంచరీలు సాధించిన ఆటగాళ్ల జాబితాలో అతను పదమూడో స్థానంలో ఉన్నాడు. సూచిక * నాటౌట్ † మ్యాన్ ఆఫ్ ద మ్యాచ్ ఆ మ్యాచ్‌లో ఆస్ట్రేలియా కెప్టెన్ టెస్టు సెంచరీలు అంతర్జాతీయ వన్డే సెంచరీలు గమనికలు మూలాలు
20 vasataabdam bharathanaatyaaniki suvarnayugam. atu kuleena kutumbamlo janminchina rukmini arandale, itu devadasi kutumbamlo janminchina ti.baalasaraswathi bharatanaatyakala prapancha lalitakalala patamloo pramukhasdhaanam alankarinchataaniki tamavantu krushi chesar. manamundu taraalavaaru sahithya, sangeeta, naatyaramgaalalo telegu bhaashan susampannam cheestuunee srungara saahityaaniki gatti punaadi vesthe, baalasaraswathi (baala) adae saahityaaniki tana abhinayamtho roopam ichi tharuvaathi taraalavaariki maarghadarshi ayindhi. Karnataka sangeethaaniki, aa sangeetamtho mudivadina bharathanaatyaaniki telugubhasha paripushtata chekurchindi. naatyamlo bhagamaina, ‘ilistrated veeklee af india’ku ichina inter‌vyuuloo bhaaratanaatyam neerchukoevaalanukonee prathi vardamaana yuvati thalamaanikamaina abhinayaniki telegu jaavaliilu, padealu thirugu laeni saadhikaaratanu chekuurchaayi. baalasaraswathi, samskrutam, telegu vidhigaa nerchukuni tiiraalani nillaki cheppaaru. paaschaatyulu, dakshinha desheeyulu vividha rakaluga mana telegu jaatini jaagrutam chesar. brown, cotton‌dora, Thanjavur neelina maraataa raajulu mo।। varu. alanay tanjaavuurulo janminchina baalasaraswathi tana naatyaabhinayamtho telugupadaalu, jaavaliilu pradarsinchi aa samskruthi marugunapadakunda tarvati taraala variki andichaaru. baalasaraswathi janminchinadi sangeeta, natya kalaakaarulavamsam. varidwara lalitakalalanu jeerninchukunna vaarasatvam manaku teliyavachindi. aaru taralanunde papammal, Thanjavur aasdhaanamlo pradharshanalu icchaaru. taruvaata varusaga rukmanamma – kamakshi – (1810-1890) sundarammal - (1830-1880) ammamma veenadhanammal - (1867-1938) talli jayammal - (1890) - veerandaroo sangeetamloonu, naatyamlonu aanadu prasiddule!baalasaraswathi tana tolinatya pradarsana kancheepuramlo ichchinaa, tarwata madrasulo aaaat atiradha, maharadhula samakshamlo pradarshinchina naatyame tana arangetram. ‘veenadhanammal manumaraalu pradarsananu janam viragabadi chusharani, baalasaraswathi abhinayinchina havabhavalu aama eeduku minchinavani anatu, idi balamedhavulake sadhyam’ ani prastutinchaaru. ennovadidudukulunna, sampradaayam paatistuu aama naatyakalaku ankitamayindi. ooka devadasi kevalam naatyakalaku parimitamavvadam ooka vargham variki mingudupadaledu. arayakkudi ramanuj aiyer, daa.v. raaghavan ichina protsaahamto naatyakalalo thaanu yeppudu vidyaardhineenani nammi munduku pogaligaaru. chivaraloo vedantam lakshmi narasimhaashaastri oddha kuchipudi abhinayam dheekshatho nerchukunnaru. aakaasavaani direcdor genaral, kendra sahithya akaadami chhyrman narayanameenan vivarana prakaaram baalasaraswathi cheeyagala natya ansaalu apoorvam vatilo konni: alarippu– 5. jaatiswaram– 9. shabdam- 8. varnaalu– 15 (andhulo 12 telegu). padm- 97 (67telegu). jaavaliilu– 51(anniteluge). tillaanaalu- 8. ivikaka bhamakalapam, kuravanji, slokaalu, padyaalu, viruttam mo।। marikonnivandala sankhyalo adhbhuthanga natyam cheeseevaaru.japaanlo tana pradarsha tilakinchina eral af haard dee, ‘thaanu chusina apuurva nartakimanulu muggurilo ti. baalasaraswathi okaru’ ani prasamsimchaaru. 1962loo americaaloo tana pradarsana chusina preekshakulu aarojunu ooka chaarithraka dinamgaa bhaavinchaarata. aa kshanam tamanta charitrakusakshulamayya anubhuuti chendaarata. ‘‘kueen af daawns’’(naatyalokaaniki raanee) ani andaruu aapyaayamgaa harshadhwaanaalu chesar. yea wasn noorusaatam teluguvaaru, ‘ilistrated veeklee af india’ aney inglishu vaarapatrikaku tholi bhartia sampadakudu ayina daa.Una.yess.raman (avadhaana seetaramudu)thoo 60 sam।। tarwata teliyajesaru. baalasarasvatito raman gaarki Madhya chivari varakuu uttarapratyuttaraalu telegu bhashalone nadastuu undevi. baalasarasvatipai ooka documentaary teeyadaaniki bharataratna satyajit Rae ni bhaarathaprabhutvapu ‘naeshanal senter far performing aarts’ varu sampradinchadamtho satyajit Rae konni nelalu madrasulo undi kalaatmakamaina documentaary tayyaru cheeyadam mro chaarithraka ghattam. charchala samayamlo studiolo, yeppudu aa natya saraswathitho matladina samayaalaloe tanu entho chinnavadiga bhaavistuu undevaadinani ray vinayamtho anevaru. baalasaraswathi 1935loo modhatisaarigaa kol kataalo naatyapradarsana icchaaru. danki prapancha prasidha chitradarsakulu satyajithe Rae hajarayyaru. 1936 loo amenu uttarabhaaratadesamlo pradharshanalu ivvataniki prakyatha natyakarudu udayshankar ahvanincharu.1937loo varnasiloo aama karyakramaniki vishvakavi rabindranath thaaguur hajarayyaru. amenu karyakramaniki Shantiniketan ku ahvanincharu.1957 loo kalarangamlo padmabhushan andukunnaru. yea puraskara amdukunna mahilalu muggurilo aama okaru. jjapan, America vento palu deeshalaloo pradharshanalu ichi, puraskaralu andukunnaru. 1973loo chennai loo music akaadami varu jaripina satkaaram kalaanidhigaa naatyamlo yea puraskaaraanni amdukunna modati vyakti. 1977 loo bhartiya prabhuthvamu vaariche padhma vibhushan puraskara. reference. nartanam, bhartia natyam pai traimaasika pathrika, samputi-9, samchika.4 vishishtapuraskaaraalu 1955 - sangeeta nataka aakaadami felooship. 1957 - padmabhushan puraskara. 1961 - eest vest ene couture, tokio. 1962 - ted shans jakob pillo pestival varidwara 16 kendraalalo pradharshanalu, USA, englandu – edimbaro music pestival. 1974 - madraasu music aakaadamii puraskara ‘sangeeta kalanidhi’. 1977 - padmavibhushan puraskara. 1978 - Shantiniketan viswabhaarati vaari ‘‘desikottam’’. moolaalu velupali lankelu BALASARASWATI, by Dr. V.K Narayana Menon, Inter-National Culture Center, 16 Hailey Road, New Delhi 1, INDIA India’s 50 Most Illustrious Women (ISBN 81-88086-19-3) by Indra Gupta Balasaraswati: Her Art and Life, by Douglas M. Knight Jr., Wesleyan University Press (June, 2010) Bala (1976), a documentary by Satyajit Ray, online "Hasta As Discourse on Music: T. Balasaraswati and her Art", by Kay Poursine, Dance Research Journal, Vol. 23, No. 2, Autumn, 1991 "Bala in the US", by Kay Poursine, Nartanam - Vol. IX - No. 4 1918 jananaalu 1984 maranalu padmavibhuushanha puraskara pondina mahilalu nruthyakalaakaarulu padmabhuushanha puraskara graheethalu
ప్రభా ఆత్రే (జననం 1932 సెప్టెంబరు 13) ఒక కిరాణా ఘరానాకు చెందిన ఒక హిందుస్తానీ గాయని. ఈమెకు 2022 సంవత్సరానికి గాను పద్మ విభూషణ్ పురస్కారం లభించింది. ప్రారంభ జీవితం, నేపథ్యం ఈమె పూణే నగరంలో అదాసాహెబ్, ఇందిరాబాయి ఆత్రే దంపతులకు జన్మించింది. బాల్యంలో ఈమె, ఈమె సోదరి ఉషలకు సంగీతం పట్ల ఆసక్తి ఉండేది కానీ ఇద్దరూ సంగీతాన్ని వృత్తిగా స్వీకరించాలని భావించలేదు. ఈమె 8 యేళ్ల వయసులో ఈమె తల్లి ఇందిరాబాయి అనారోగ్యంతో బాధ పడుతుండగా ఆమెకు ఎవరో శాస్త్రీయ సంగీతం ద్వారా ఆ రుగ్మతలను తొలగించవచ్చని ఇచ్చిన సలహాను పాటించి కొంత సంగీతాన్ని నేర్చుకున్నది. ఆ సంగీత పాఠాలను విని ఈమెకు శాస్త్రీయ సంగీతం పట్ల మక్కువ ఏర్పడింది. ఈమె శాస్త్రీయ సంగీత శిక్షణ గురుకుల పద్ధతిలో నడిచింది. ఈమె ప్రారంభంలో విజయ్ కరందీకర్ వద్ద శాస్త్రీయ సంగీతాన్ని అభ్యసించింది. ఆ తర్వాత సురేష్ బాబు మానె, హీరాబాయి బరోడేకర్ ల వద్ద ప్రత్యేక శిక్షణను పొందింది. ఈమెపై ఆమీర్ ఖాన్, బడే గులామ్‌ అలీఖాన్ ల ప్రభావం ఉంది. ఈమె ఒక వైపు సంగీతం నేర్చుకుంటూనే సైన్సు, న్యాయశాస్త్రాలలో డిగ్రీ పూర్తి చేసింది. ఆ తరువాత సంగీతంలో పి.హెచ్.డి చేసింది. విద్యార్హతలు ఫెర్గూసన్ కాలేజి, పూనే విశ్వవిద్యాలయం నుండి బి.ఎస్.సి. లా కాలేజి, పూనే విశ్వవిద్యాలయం నుండి బి.ఎల్. గంధర్వ మహావిద్యాలయా మండలం నుండి సంగీత్ అలాంకార్ (మాస్టర్ ఆఫ్ మ్యూజిక్) డాక్టర్ ఆఫ్ మ్యూజిక్ ట్రినిటీ కాలేజి ఆఫ్ మ్యూజిక్, లండన్ నుండి వెస్ట్రన్ మ్యూజిక్ థియరీ గ్రేడ్ -4 ఉత్తర భారత శాస్త్రీయ గాత్ర సంగీతంలో కిరణా ఘరానా నుండి సురేష్ బాబు మానె, హీరాబాయి బరోడేకర్‌ల వద్ద శిక్షణ వృత్తి ప్రభా ఆత్రే తొలి రోజులలో మరాఠీ నాటకాలలో పాటలు పాడే పాత్రలను ధరించింది. ప్రస్తుతం ఈమె దేశంలోని కిరాణా ఘరానాకు చెందిన అనుభవజ్ఞులైన గాయకులలో మొదటి వరసలో ఉంది. ఈమె మొదటి ఎల్.పి.రికార్డు "మరు బిహాగ్" ఈమెపై ఆమిర్‌ఖాన్ యొక్క ప్రభావాన్ని స్పష్టంగా తెలుపుతుంది. భారతీయ శాస్త్రీయ సంగీతాన్ని విశ్వవ్యాప్తం చేయడంలో ఈమె పాత్ర ఎన్నదగినది. ఈమెకు ఖయాల్, టుమ్రీ, గజల్, దాద్రా, గీత్, నాట్య సంగీత్ మొదలైన ప్రక్రియలలో ప్రవేశం ఉంది. ఈమె 1969 నుండి విద్యార్థులకు సంగీత శిక్షణను ఇస్తున్నది. గీతావళి ఈమె ఈ క్రింది ఆడియో రికార్డులను విడుదల చేసింది. మరు బిహాగ్, కళావతి, ఖమజ్, టుమ్రీ నిరంజని - పురియ కళ్యాణ్, శంకర, బసంత్ అనంత్ ప్రభ - లలిత, భిన్న షడ్జ, భైరవి, టుమ్రీ భాగ్యశ్రీ, ఖమజ్ టుమ్రీ జోగ్ కౌశ్, తోడి, టుమ్రీ మాలకౌశ్, దాద్రా చంద్రకౌశ్ మధుకౌశ్ మధువంతి, దేశి యమన్, భైరవ్ శ్యాం కళ్యాణ్, బిహాగ్, రాగశ్రి, టుమ్రీ గజళ్ళు, భజనలు స్వరకల్పనలు ఈమె స్వయంగా అపూర్వ కళ్యాణ్, దర్బారీ కౌశ్, పత్‌దీప్ - మల్హర్, శివ్ కాళి, తిలంగ్-భైరవ్, రవి భైరవ్, మధుర్ కౌశ్ వంటి రాగాలను సృష్టించింది. "నృత్యప్రభ" అనే నృత్యరూపకానికి సంగీతాన్ని సమకూర్చింది. నెదర్‌ల్యాండ్ కు చెందిన సుసానె అబ్యూల్ జాజ్ సంగీతానికి స్వరకల్పన చేసింది. పలు సంగీత నాటకాలకు స్వరకల్పన చేసింది. స్వరంగిణి, స్వరాంజని అనే సంగీత పుస్తకాలను వ్రాసింది. సంగీత సంబంధమైన కార్యకలాపాలు ప్రభా ఆత్రే భారతీయ శాస్త్రీయ సంగీతం గురించి అనేక వ్యాసాలు వ్రాసింది. ఉపన్యాసాలు ఇచ్చింది. పలువురికి సంగీతం నేర్పించింది. ఆల్ ఇండియా రేడియోలో సంగీత కార్యక్రమాలకు సహ నిర్మాతగా వ్యవహరించింది. మరాఠీ, హిందీ భాషలలో ఆకాశవాణి ఎ - గ్రేడ్ కళాకారిణి సంగీత నాటకాలలోను, నాటికలలోను ప్రధాన స్త్రీ పాత్రలను ధరించింది. ఈమె నెదర్లాండ్స్, స్విట్జర్లాండ్, కెనడా, కాలిఫోర్నియాలలోని పలు విశ్వవిద్యాలయాలకు విజిటింగ్ ప్రొఫెసర్‌గా పనిచేసింది. ముంబైలోని ఎస్.ఎన్.డి.టి. మహిళావిశ్వవిద్యాలయం సంగీత శాఖకు అధిపతిగా, ప్రొఫెసర్‌గా పనిచేసింది. 1992 ప్రాంతాలలో ఈమె "పండిట్ సురేష్ బాబు మానె & హీరాబాయి బరోడేకర్ సంగీత సమ్మేళనం"ను ఆరంభించింది. ప్రతియేటా డిసెంబరు నెలలో ఈ సంగీతోత్సవం ముంబై నగరంలో జరుగుతుంది. 1981 నుండి "స్వరశ్రీ రికార్డింగ్ కంపెనీ"కి మ్యూజిక్ డైరెక్టర్‌గా ఉన్నది. 1984లో కేంద్ర ఫిలిమ్ సెన్సార్ బోర్డు సలహా మండలి సభ్యురాలు. గత 22 సంవత్సరాలుగా పూణేలో పేరు పొందిన గాన్ వర్ధన్ అనే సంస్థకు అధ్యక్షురాలు. ఈమె 2000లో "డాక్టర్ ప్రభా ఆత్రే ఫౌండేషన్"ను స్థాపించింది. ఈమె పూణేలో స్వరమయి గురుకులాన్ని స్థాపించి సాంప్రదాయ పద్ధతులలో సంగీత శిక్షణను ఇస్తున్నది. పురస్కారాలు 1976 - ఆచార్య ఆత్రే సంగీత పురస్కారం. జగద్గురు శంకరాచార్యులచే గానప్రభ బిరుదు. 1990లో భారత ప్రభుత్వం చేత పద్మశ్రీ, 2002లో పద్మభూషణ్ పురస్కారాలు. 1991 - సంగీత నాటక అకాడమీ పురస్కారం. కాళిదాస్ సమ్మాన్ 2011లో సంగీత నాటక అకాడమీ నుండి టాగూర్ అకాడమీ రత్న అవార్డు. దీనానాథ్ మంగేష్కర్ అవార్డు. హఫీజ్ అలీ ఖాన్ అవార్డ్ గోవింద్ లక్ష్మి అవార్డ్ గోదావరి గౌరవ పురస్కారము ఆచార్య పండిట్ రామనారాయణ్ ఫౌండేషన్ అవార్డు ఉస్తాద్ ఫయాజ్ అహ్మద్ ఖాన్ స్మారక పురస్కారము కళాశ్రీ -2002 సంగీత్ సాధన అవార్డ్ పూణె విశ్వవిద్యాలయం నుండి జీవన సాఫల్య పురస్కారం 2011లో ఈమె పేరు మీద "స్వరయోగిని డా.ప్రభా ఆత్రే రాష్ట్రీయ శాస్త్రీయ సంగీత పురస్కారం" ప్రారంభించబడింది. మూలాలు బయటి లింకులు అధికారిక జాలస్థలి India's 50 Most Illustrious Women (ISBN 81-88086-19-3) by Indra Gupta The Great Masters: Profiles in Hindustani Classical Vocal Music by Mohan Nadkarni List of Padma Bhushan recipients. Retrieved 2009-06-28. 1932 జననాలు హిందుస్థానీ సంగీత గాయకులు జీవిస్తున్న ప్రజలు పద్మభూషణ పురస్కార గ్రహీతలు సంగీత నాటక అకాడమీ అవార్డు గ్రహీతలు పద్మశ్రీ పురస్కారం పొందిన మహిళలు భారతీయ సంగీతకారులు భారతీయ మహిళా గాయకులు మహారాష్ట్ర వ్యక్తులు మరాఠీ వ్యక్తులు కిరాణా ఘరానా కాళిదాస్ సమ్మాన్ గ్రహీతలు
జెడ్.కొత్తపట్నం, అనకాపల్లి జిల్లా, రావికమతం మండలానికి చెందిన గ్రామం..ఇది మండల కేంద్రమైన రావికమతం నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 55 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 485 ఇళ్లతో, 1747 జనాభాతో 131 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 849, ఆడవారి సంఖ్య 898. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 297 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 54. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 585836.పిన్ కోడ్: 531114. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి కొత్తకోటలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల రావికమతంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చోడవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్‌ నర్సీపట్నంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల అనకాపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నర్సీపట్నంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం జె.కొత్తపట్నంలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఒక డాక్టరు, నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు.ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు జె.కొత్తపట్నంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 6 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 6 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం జె.కొత్తపట్నంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 20 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 110 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 40 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 69 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు జె.కొత్తపట్నంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 40 హెక్టార్లు* చెరువులు: 29 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
mansa endluri vardhamaana telegu rachaitri. aameku 2020 samvatsaranike pratishtaatmaka kendra sahithya akaadami puraskara labhinchindi. aama milinda kadhalu rachanakugaanu yuva sahiti puraskara dakkindi. maraatii navala ‘oa’ ni 2015loo ‘ooruki dakshinhaana’gaaa theluguloki anuvadinchaaru. jeevita visheshaalu aama nelloreloo telegu rachayithalaina endluri sudhakar, putla hemalata laku janminchindhi. rajamandrilo pergindhi. Eluru sint‌ theressalo english‌ literatuure‌, psychologylo degrey chesindi. Hyderabad‌ kendriiya vishvavidyaalayanloo bhaashaashaastramlo pg chesindi. tallidamdrulu telegu rachayitalu. aama bharta navin. aama thandri udyogareethyaa aama rajamandrilo perigina aameku nelluuru, Hyderabad‌ praantaala maandalikaalato anubandam ekuva. aama tallidandrula nundi pondina sphurthe aama sahithya srujanaku preranha. chinnathanam nundi aameku rachanalu chadavadam abbimdi. intikochevaarandaruu ekkuvaga saahitiikaarulainanduna inta bayata ekkuvaga sahithya churchley jarigeevi. calam raasina "maidanam" nu aama thandri yedava taragatiloo chadivinchaadu. highschool chaduvutunnappuudu aama yandamoori navalanu chadivindi chinnathanamlo yevo haikuulu, kavithalu rasedi. perigee koddi pragatiseela sahityam, saamaajika amsaalapai rachanalu chaduvuthu vacchindi. aama tholi katha 'gauthamy' 2014loo 'vihanga' webb‌ patrikalo prachuritamaimdi. aama anek kathalanu rasindi. thaanu chese rachanallo vividha saamaajika amsaalanu sprusinchadam yea yuva rachaitri pratyekata. mukhyamgaa sthree purusha sambandhaalu, swalinga premalu-samasyalu, dhalitha kraistava jevana nepathyamlo rastundi. prasthutham ooka blaagu kudaa naduputunna eeme palu amtarjaala pathrikalathoo paatoo patrikalaku kudaa kadhalu rastundi. aama Mon modati katha ‘gauthamy’ vihanga (mahilhaa sahithya pathrika) loo prachuritamaimdi. aama talli vutla hemalata baadhita streela patla nilavaali annana utsukatato 2010loo "vihanga" pathrikanu sthaapinchindi. 2019 phibravari 9na aama talli maraninchinanduna vihanga sampaadaka baadhyatalu kumaartegaa aama teesukundi. aama palu puraskaralu andhukundhi. sahithya akaadami nirvahimchina kathaa pathanamlo rastriya, jaateeya sadassullo paalgomdi. rachanalu milinda kadhalu kadhalu bottu bottkukka donga bottu bottu bhojanaalu corrective rape antimam ammako laekha abadham adae prema arthajeevi nateenatulu aviti penimiti maidaanamloo neenu gauthamy merci prishuddha parinayam moolaalu telegu rachayitrulu kendra sahithya akaadami yuva puraskara graheethalu
సీతారాంపురం (మహానంది) కర్నూలు జిల్లా,మహానంది మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. మూలాలు వెలుపలి లింకులు
టెన్నిస్ ప్రపంచవ్యాప్తంగా ప్రసిద్ధి చెందిన క్రీడ. దీనిని సాధారణంగా ఇద్దరు ఆటగాళ్ళు ఆడుతారు. కానీ కొన్ని పోటీలలో ఇద్దరు ఆటగాళ్ళు ఒక జట్టుగా కూడా ఆడుతారు. చరిత్ర ఆట నియమాలు ఈ ఆటలో సర్వీస్ నిలుపుకోవడమం చాలా ముఖ్యమైన అంశం. అలా సర్వీస్ నిలుపుకొంటే ఒక పాయింట్ వచ్చినట్లే.అలా ఒక సెట్ లోఆరు (6) పాయింట్లు ముందుగా చేసినవారు ఆ సెట్ గెలిచినవారౌతారు. అలా పురుషులకు ఐతే ఐదు సెట్లు, మహిళలకు ఐతే మూడు సెట్లు ఆడవలసి ఉంది. ఆ సెట్లలో ఆధిక్యంలో ఉన్నవారు ఆట గెలిచినవారౌతారు. ప్రపంచ ప్రసిద్ధి పోటీలు ఈ క్రింది నాలుగు పోటీలను కలిపి గ్రాండ్ స్లామ్గా వ్యవహరిస్తారు. ఆస్ట్రేలియన్ ఓపెన్ ఆస్ట్రేలియన్ ఓపెన్ - 2018 యూ.ఎస్. ఓపెన్ వింబుల్డన్ ఛాంపియన్‌షిప్స్ వింబుల్డన్ ఫ్రెంచ్ ఓపెన్ క్రీడాకారులు రుష్మి చక్రవర్తి బయటి లింకులు అంతర్జాతీయ టెన్నిస్ సమాఖ్య వెబ్సైటు ఎ.టి.పి టెన్నిస్ డబ్ల్యు.టి.ఎ టెన్నిస్ USTA: అమెరికా సంయుక్త రాష్ట్రాల టెన్నిస్ సమాఖ్య ప్రసిద్ధ టెన్నిస్ సైటు అధికార టెన్నిస్ పత్రిక టెన్నిస్ గ్రాండ్ స్లామ్ పోటీల చరిత్ర క్రీడలు టెన్నిస్ భారతదేశం ప్రాతినిధ్యం వహిస్తున్న ఒలింపిక్ క్రీడలు ఒలింపిక్ క్రీడలు ఆసియా క్రీడలు
గంగరాజు మాడుగుల మండలం, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రములోని అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లాకుచెందిన ఒక మండలం.మండలం కోడ్: 4848 ఈ మండలంలో 36 నిర్జన గ్రామాలుతో కలుపుకుని 328 రెవెన్యూ గ్రామాలు ఉన్నాయి. మండల ప్రధాన కేంద్రం గంగరాజు మాడుగుల. గణాంకాలు 2011 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండల జనాభా మొత్తం 53,884 మంది కాగా, అందులో పురుషులు 26,966 మంది, స్త్రీలు 26,918 మంది ఉన్నారు. మండలంలోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు కులుపాడు మద్దులబండ చిన్న ఉరుము పెదలంక పెద ఉరుము దర్లంగొంది గొద్దుబుసులు పీ.జీ.మడుగుల రొలంగిపుత్తు మచ్చ్యపురం సంగం బండవీధి కే.కొదపల్లి గన్నెరుపుత్తు చింతలగొంది గద్దెరై ఉర్లుమెత్త అండంగిసింగి జీ.ఎం.కొటూరూ కే.జీ.మడుగుల జొగులపుత్తు బుసిపల్లి-3 బలమనుసంక వరిగెలపాలెం కొటూరూపాడు పెదపాడు ఉదపలం ములకైపుత్తు అండనపల్లి ఉల్లికల్లలబండ గొందిమెలక ములగరువు-1 గెమ్మెలి చిన్నకొటూరూ బొద్దగొంది-2 చిత్తంపాడు జీ. కొటూరు వర్లమామిడి రమచంద్రపాలెం కొలంబొర సంపంగి పుత్తు బొబ్బంపాడు కునెతి వత్తివగిస గొలగొండ యెనుగుగొంది సింగరాజుపేట దెగలరై తొతలగొంది చిన కంతవరం గొందిపాడు వంజంగిపాడు గొందురు గుర్రయి కుంబిదిసింగి చిన్నలొచలి మందిగరువు పెదకంతవరం సొలభం భీమలొయ గొదుగుమామిడి ఎస్.కొటూరూ రల్లపుత్తు కొండభీమపాలెం బర్సింగిమెత్త గొంపం గద్రయి చినపొర్లు మంగతపాలెం గదుటూరూ పచినపల్లి గొద్ద పెద్దలొచలె రచపనుకు వంతల తియ్యమామిడి జర్రై కుద్దంగి చిన్న పినపాలెం గంగదెవిగుది వెదురుపల్లి బరిసింగి గొద్దుకురలబండ వంతలమామిడి-2 కొత్తగరువు అద్దులు పెదవలస పిసుమామిడి కజ్జపల్లి పచెలి దబ్బగరువు వనభరంగిపాడు గంజిగెద్ద పెద్దపినపాలెం గనుగురొలు వసమామిడి బొందులపనుకు సీతబండ గొద్దలికర్ర గుర్రలగుమ్మి పెద్దబయలు-2 జొలంపుత్తు మొందికోట వలసపాడు పొర్లు ఇందుగుల కుమ్మరగుంట చుత్తుకోట కొత్తకుండలు గొర్రిలపుత్తు లక్కపాడు పెదపొర్లు అంబలమామిడి గెమ్మెలిబరు బొద్దపాడు అకుతొత ఝెరాయి సదంగి లబ్బర్ల పిట్టగుల్లు నిత్తమామిడి నెయ్యలబండ పెదగెద్ద బొద్దుమామిడి తళ్లిమామిడి పలమామిడి చిలకల మామిడి రొప్పులు గుంటపల్లి బగరుగుది మల్లిపాడు తోక చిలక కరెబండ గుమ్మదిగొంది పెదబయలు-2 తోటమామిడి తరబుసింగి పెదవలస కుంతుపల్లి బుత్తకోట కొత్త కొండలు పెద్దపొలం యెదులగరవు రచకనుకు గరిసింగి సూర్తిపల్లి రెయ్యలగడ్ద మదటకొండ బురదవీధి కప్పలు కొడిమామిడి కురిదిలు కే. బంధవీధి సంకులమద్ది వణుకూరు కిల్లంకోట సరియపల్లి వలసపనస వడ్రంగిపాడు మానేపల్లి బుసిపల్లి చిలకలపాలెం సురిమెట్ట అలగం యెస్తల కిల్లుపల్లి తర్తలు పొర్లుగుంట సొపలు సిరసపల్లి జములవీధి జీలుగులగొయ్య పుతికమెత్త రాచవీధి గొందిపల్లి మందిభ సుబ్బులు బొఇతెల చాపగెద్ద పెద్దగరువు సింగం వలస మద్దిగరువు బుసులకోట యెగరపల్లి పనసపల్లి పులుసుమామిడి దిగరపల్లి పినజగీరు కుంబుర్ల వంద్రంగుల గదిగుంట వకపల్లి దిప్పలగొంది వంతలమామిడి-1 వరదమామిడి యెర్రగొప్పు నూగుమామిడి నుర్మతి మొసైదిపనుకు కొత్తూరు మద్దివీధి బొద్దగొంది-1 తియ్యగుండం వయ్యంపల్లి పినలువ్వసింగి సంగులొయ అరగదపల్లి పెద లువ్వసింగి తరబుసింగి కందులగదె అ.బండవీధి పలమామిడి సిర్లబండ వంచెబు కరకపల్లి బొండపల్లి బొద్దపుత్తు ములగరువు-2 చిత్తంపుత్తు రెగది చిత్తుగుమ్మి వలసమామిడి సుర్తిపల్లి తగ్గిమెట్ట మందివనం బీరం సలిమెరంగి తదివీధి అనర్భ పెదజగీరు కితుములు కొరపల్లి రుదిబయలు బరం సదెకు రొలంగిపుత్తు ఎం.నిత్తపుత్తు పలకొండ పులగొంది పెదకొండ గన్నెల్బ వన్నెలభ అగంపాడు వెమరాజుకొదపల్లి ఉబలగరువు తుమ్మెదల నెరెదు జన్నెర వెన్నెల బురుగువీధి చెపల్లి జీ.నిత్తపుత్తు కర్నికలంక సింగర్భ రాచపల్లి యెగరచ్చపల్లి రీమలి మధురమామిడి వల్లంగుల లక్కులు కొక్కిరపల్లి చీకుంబండ వనభంపాడు వెన్నెలకోట దెవరాపల్లి ఏడుచావల్లు మర్రిపాలెం తొక రై పద్మపురం సరియ బొర్రమామిడి బుసిపల్లి-2 గొయ్యిగుంట బలిజిపేట గేదలబండ ఉల్లివరపాడు పిన కిల్తరు సువ్వపాడు కృష్ణాపురం సంగంబండ కినగరి కుంటలం గలిపాడు కొర్రపాడు పెద్ద కిల్తరు వంజరి పొర్లుబండ మిత్తలపాడు తాటిపాలెం లువ్వపల్లి చీమకురపాలెం కిముదుపల్లి తెర్లమామిడి చిలకపనస మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
1556 gregorion‌ kaalenderu yokka leepu samvathsaramu. sanghatanalu janavari 16: charless I, pavithra romman chakraverthy padavi nunchi tappukunna taruvaata, tana kumarudu phillippe II ku anukuulamgaa speyin rajyaniki raajeenaamaa chessi, ooka asramaniki vellipoyaadu. janavari 23: charithraloo athantha goramaina bhukampam ayina shansi bhukampam, chainaalooni shansi praavins‌loo sambhavinchindi; 8,30,000 mandhi maranhinchi vumdavacchu. phibravari 5: vaselless yokka sandhi : phraans, speyin l Madhya poraatam taatkaalikamgaa mugusthundi. phibravari 14: 13 ella vayasuloe akbaru moghul samrajya simhaasanaanni adhirohinchaadu; athanu 1605 loo maranhinche varku paalana Akola. aa samayaaniki bhartiya upakhandamloni Uttar, madhyabhagam chaalaavaraku atani niyantranalo unnayi. ivan dhi terrible astrakhan‌nu jayinchi, volga nadini rashyan traaphic‌ku, vaanijyaaniki terichaadu. bharatadesampu mottamodati mudhranaa yantraanni govaloni sint pauls collegeelo jesuutlu praveshapettaaru. jananaalu tedee theliyadu: rendava ebrahim adhil‌shaw adhil shaahee vamsaaniki chendina beejapuru sultaanu. (ma. 1627) maranalu puraskaralu
తిరుఅన్నారం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సూర్యాపేట జిల్లా, అనంతగిరి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కోదాడ నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జగ్గయ్యపేట నుండి 35 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 111 ఇళ్లతో, 383 జనాభాతో 466 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 205, ఆడవారి సంఖ్య 178. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577559.పిన్ కోడ్: 508206. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లా లోని కోదాడ మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన అనంతగిరి మండలం (సూర్యాపేట జిల్లా) లోకి చేర్చారు. విద్యా సౌకర్యాలు సమీప బాలబడి కోదాడలోను, ప్రాథమిక పాఠశాల, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు అనంతగిరిలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోదాడలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల అనంతగిరిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఖమ్మంలోను, పాలీటెక్నిక్‌ తమ్మరబండపాలెంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల అనంతగిరిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కోదాడలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం జగ్గయ్యపేటలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఖమ్మం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 7 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం తిరు అన్నారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 2 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 71 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 19 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 15 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 316 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 35 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 316 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు తిరు అన్నారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 16 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 125 హెక్టార్లు* ఇతర వనరుల ద్వారా: 175 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి తిరు అన్నారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మామిడి, చెరకు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
gidugu.... idi veduru baddalatho allina athi peddha gampa landidi. deeni paibagana gaalani pova daaniki peddha peddha randraaluntaayi. gorrelu, mekalu pagalu methaku vellagaane bayta tiraga laeni vaati pillalanu yea gidugu crinda moosu vunchu tharu. okko gidugu crinda sumaaru padi pillalanu petta ochhu. gidugu : telegu vaariloo kondari inti peruu. gidugu venkatarama ramamoorthy gidugu venkatarama seetapati gidugu raajeshwararaavu
బసివిరెడ్డిపల్లె-1, చిత్తూరు జిల్లాకు చెందిన శ్రీరంగరాజపురం మండలం లోని గ్రామం.ఇది సమీప పట్టణమైన చిత్తూరుకు 26 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 జనగణన ప్రకారం 109 ఇళ్లతో మొత్తం 476 జనాభాతో 126 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 238, ఆడవారి సంఖ్య 238గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 138 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 22.గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 596636. విద్యా సౌకర్యాలు ఈ గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల, ఉంది. సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల చినతయ్యూరులో, సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల అరిమాకులపల్లె లో, గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపున ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, సమీప సీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాల కొత్తపల్లె లో, గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరములో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల తిరుపతి లో, సమీప మేనేజ్మెంట్ సంస్థ, సమీప పాలీటెక్నిక్, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, సమీప దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల సమీప ఆర్ట్స్, సైన్స్, కామర్సు డిగ్రీ కళాశాల, సమీప ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు చిత్తూరు లో, గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప మాతా శిశు సంరక్షణా కేంద్రం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప టి.బి వైద్యశాల గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప అలోపతీ ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప ఆసుపత్రి గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. సమీప పశు వైద్యశాల గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప సంచార వైద్య శాల గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం బసివిరెడ్డిపల్లెలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 33 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 14 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 3 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 2 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 7 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 13 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 50 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 21 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 50 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బసివిరెడ్డిపల్లెలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 50 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బసివిరెడ్డిపల్లెలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు చెరకు, వేరుశనగ పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బెల్లం మూలాలు వెలుపలి లంకెలు వికీ గ్రామ వ్యాసాల ప్రాజెక్టు
పొన్నుటూరు, శ్రీకాకుళం జిల్లా, కొత్తూరు మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కొత్తూరు నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పర్లాకిమిడి (ఒరిస్సా) నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 389 ఇళ్లతో, 1672 జనాభాతో 345 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 826, ఆడవారి సంఖ్య 846. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 178 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 110. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580102.పిన్ కోడ్: 532457. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి. బాలబడి కొత్తూరులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల మత్తల|మత్తలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కొత్తూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల శ్రీకాకుళంలోను, పాలీటెక్నిక్ కొత్తూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కొత్తూరులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పొన్నుటూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 102 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 243 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 110 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 132 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పొన్నుటూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 132 హెక్టార్లు మూలాలు
jolaputtu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, munchamgapputtu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina munchingiputtu nundi 20 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 80 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 144 illatho, 819 janaabhaatho 10 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 581, aadavari sanka 238. scheduled kulala sanka 7 Dum scheduled thegala sanka 576. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583306.pinn kood: 531040. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi , sameepa juunior kalaasaala munchingiputtulo Pali. prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram jaipuuruloonu, unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam jolaputtulo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu, naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam jolaputtulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 5 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 2 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 1 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 2 hectares moolaalu
మేడపల్లి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: మేడపల్లి (నల్లబెల్లి) - వరంగల్ జిల్లాలోని నల్లబెల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం మేడపల్లి (ముదిగొండ) - ఖమ్మం జిల్లా జిల్లాలోని ముదిగొండ మండలానికి చెందిన గ్రామం మేడపల్లి (వేలేరుపాడు) - ఖమ్మం జిల్లా జిల్లాలోని వేలేరుపాడు మండలానికి చెందిన గ్రామం
నరవ, విశాఖపట్నం జిల్లా, పెందుర్తి మండలానికి చెందిన గ్రామం. మూలాలు విశాఖపట్నంలోని ప్రాంతాలు పెందుర్తి మండలం లోని రెవెన్యూయేతర గ్రామాలు
గుహ్యేశ్వరి ఆలయం (నేపాలీ: गुह्येश्वरी मन्दिर)ను, గుహేశ్వరి లేదా గుహ్జేశ్వరి ఆలయం అని కూడా పిలుస్తారు. ఇది నేపాల్‌లోని ఖాట్మండులో ఉన్న పవిత్రమైన హిందూ దేవాలయాలలో ఒకటి. ఈ ఆలయం గుహ్యేశ్వరి లేదా ఆది శక్తి (దుర్గా దేవి)కి అంకితం చేయబడింది. ఈ ఆలయం నేపాల్లో ప్రసిద్ధ శక్తి పీఠంగా విలసిల్లుతుంది. ఇది పశుపతినాథ్ ఆలయానికి తూర్పున ఒక కిమీ దూరంలో, బాగమతి నది దక్షిణ ఒడ్డున ఉంది. ఈ ఆలయాన్ని పశుపతినాథ్ ఆలయానికి శక్తి పీఠంగా నమ్ముతారు. ఇది హిందువులకు, ముఖ్యంగా తాంత్రిక ఆరాధకులకు ఒక ముఖ్యమైన తీర్థయాత్ర ప్రదేశం. 17వ శతాబ్దంలో రాజు ప్రతాప్ మల్లా ఈ ఆలయాన్ని నిర్మించాడు. ఇక్కడి దేవతను గుహ్యేకలి అని కూడా పిలుస్తారు. వ్యుత్పత్తి శాస్త్రం గుహ్య అంటే రహస్యం లేదా దాగి ఉంది అని అర్థం. ఈశ్వరి అంటే దేవత అని అర్థం. ఈ విదంగా సంస్కృత పదాల నుండి ఆలయం పేరు ఉద్భవించింది. సాహిత్యపరంగా, "గుహ్యేశ్వరి" అనే పేరు గుహ దేవతని సూచిస్తుంది. సతీ దేవ దక్ష యజ్ఞంలో విశ్వ శక్తి దేవత అయిన ఆదిశక్తిగా మారినప్పుడు ఆమె స్వీయ దహనం చేస్తుంది. లలితా సహస్రనామంలో దేవి 707వ నామం గుహ్యరూపిణిగా పేర్కొనబడింది. ఈ పేరు దేవత అసాధారణ రూపం అయిన ఆమె మానవ గ్రహణశక్తికి అతీతమైంది అని తెలియజేస్తుంది. షోడశీ మంత్రాలలో పదహారవ అక్షరం అని కూడా ప్రజలు నమ్ముతారు. ఉదాహరణలు లలితా సహస్ర నామం లోని 137వ శ్లోకం: సరస్వతీ శాస్త్రమయి| గుహాంబ గుహ్యరూపిణీ||. గుహ్యేశ్వరి ఆలయ ప్రాంగణాలు, దేవతకు అంకితం చేయబడిన ప్రధాన స్తోత్రాలు: గుహ్య కాళీ సహస్రనామ స్తోత్రం, గుహ్యకాలీ గద్య సంజీవన స్తోత్రమ్ గుహ్యకాలీ మహావజ్ర కవచ స్తోత్రమ్ శక్తి పీఠంగా ఆలయం ప్రాచీన సంస్కృత సాహిత్యాన్ని రూపొందించడంలో దక్ష యాగం, సతీదేవి స్వీయ దహనం అనే పురాణాలు అపారమైన ప్రాముఖ్యతను కలిగి ఉన్నాయి. అలాగే భారతదేశ సంస్కృతిపై కూడా ప్రభావం చూపాయి. ఈ సంఘటన శక్తి పీఠాల అభివృద్ధికి దారితీసింది, తద్వారా శక్తిమతం బలపడింది. శివుడు తన మామ (అనగా, దక్షుడు) చేత అవమానించబడినప్పుడు, అతని భార్య సతీదేవి చాలా కోపంగా ఉంది, ఆమె యాగ (పవిత్రమైన అగ్నికి నైవేద్యాలతో కూడిన ఆచారం) మంటల్లోకి దూకింది. శివుడు దుఃఖానికి లోనై ఆమె శవాన్ని ఎత్తుకుని తిరగటం ప్రారంభించాడు, ఆమె శరీర భాగాలు భూమిపై పడిపోయాయి. ఇలా పడిపోయిన ప్రతీ చోట శక్తి పీఠాలు వెలిశాయి. ఇలా మొత్తం 51 శక్తి పీఠాలు ప్రతిష్టించబడ్డాయని ప్రజలు నమ్ముతారు. ఈ 51 శక్తి పీఠాలు కూడా సంస్కృత వర్ణమాలలోని 51 అక్షరాలకు అనుగుణంగా ఉంటాయి. ఇక్కడి ప్రత్యేకత ఏమిటంటే, గుహ్యేశ్వరి ఆలయం సతిదేవి తుంటి లేదా వెనుక భాగం పడిపోయిన ప్రదేశాన్ని సూచిస్తుంది. గుహ్య అనే పదాన్ని తరచుగా యోనిని సూచిస్తున్నట్లుగా పొరబడతారు. అస్సాంలోని "కామరూప-కామాఖ్య" పేరుతో పూజించబడుతున్న మరొక శక్తి పీఠంలో సతీదేవి జననాంగాలు పడిపోయాయని చెబుతారు. మరొక సంస్కరణ ఏమిటంటే, గుహ్యేశ్వరి ఆలయం దేవత రెండు మోకాళ్ళు పడిపోయినట్లు చెప్పబడిన ప్రదేశాన్ని సూచిస్తుంది. ప్రతి శక్తి పీఠం ఒక శక్తికి, ఒక కాలభైరవుడికి అంకితం చేయబడి ఉంటుంది. ఆలయం మధ్యలో వెండి, బంగారు పొరతో కప్పబడిన కలశం (నీటి కూజా)లో అమ్మవారిని పూజిస్తారు. ఈ కలశం ఒక రాతి పునాదిపై ఉంటుంది, ఇది భూగర్భ సహజ నీటి బుగ్గను కప్పి ఉంచుతుంది, దాని నుండి నీరు పునాది అంచుల నుండి బయటకు వస్తుంది. ఈ ఆలయం ప్రాంగణం మధ్యలో ఉంది, చివరి పైకప్పును అలంకరించే విదంగా నాలుగు పూతపూసిన పాములు ఉన్నాయి. ఈ ఆలయం తాంత్రిక అభ్యాసకులచే గౌరవించబడుతూ, ఆలయంలో తాంత్రిక పూజలు నిర్వహిస్తారు. ఈ ఆలయం గురించి కాళీ తంత్రం, చండీ తంత్రం, శివ తంత్ర రహస్యాలలో కూడా ప్రస్తావించబడింది. తంత్ర శక్తిని పొందేందుకు అత్యంత ముఖ్యమైన ప్రదేశాలలో ఒకటిగా ఈ ఆలయం పరిగణించబడుతుంది. గుహ్యేశ్వరి దేవి విశ్వరూపం ఆమెను అసంఖ్యాకమైన చేతులతో విభిన్న రంగుల తలలు కలిగి ఉంటుంది. దశైన్, నవరాత్రి సమయంలో ఈ ఆలయం చాలా రద్దీగా ఉంటుంది. వజ్రయాన బౌద్ధమతం నెవారి వజ్రయాన బౌద్ధులు గుహ్యేశ్వరి దేవిని వజ్రవారాహి రూపంలో వజ్రయోగినిగా పవిత్రంగా భావిస్తారు. స్వయంభూనాథ్ స్థూపం ఉన్న పౌరాణిక కమలంను మూల స్థానంగా భావిస్తారు, టిబెటన్ భాషలో, ఈ ప్రదేశాన్ని పాక్మో న్గుల్చు (వారాహి గర్భ ద్రవం) అంటారు. ఆలయ బావిలో ఉన్న నీటి బుగ్గ నుండి ప్రవహించే నీటిని యోని స్రావాలుగా, ఉమ్మనీటి ద్రవాలుగా లేదా వజ్రవారాహి జలాలుగా నమ్ముతారు. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు దేవాలయాలు నేపాల్ లోని దేవాలయాలు
aavancha, Telangana raashtram, medhak jalla, narasapur mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina narasapur nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina sangareddi nundi 23 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata medhak jalla loni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 267 illatho, 1130 janaabhaatho 327 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 556, aadavari sanka 574. scheduled kulala sanka 383 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 573775.pinn kood: 502313. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi narsapurlo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala narsapurlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala sangaareddilonu, polytechnic‌ gomaramlonu, maenejimentu kalaasaala narsaapuurloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala hathnooralonu, aniyata vidyaa kendram sangaareddilonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam aavancha (narasapur)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 48 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 17 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 40 hectares banjaru bhuumii: 82 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 138 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 156 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 104 hectares neetipaarudala soukaryalu aavancha (narasapur)loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 65 hectares* cheruvulu: 38 hectares utpatthi aavancha (narasapur)loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, cheraku paarishraamika utpattulu bellam moolaalu velupali lankelu
చేగొమ్మ, తెలంగాణ రాష్ట్రం, ఖమ్మం జిల్లా, కూసుమంచి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కూసుమంచి నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఖమ్మం నుండి 20 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 లో చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఖమ్మం జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1162 ఇళ్లతో, 4123 జనాభాతో 1848 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2051, ఆడవారి సంఖ్య 2072. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 667 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 82. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 579634.పిన్ కోడ్: 507170. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి కూసుమంచిలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల కూసుమంచిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు ఖమ్మంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ ఖమ్మంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కూసుమంచిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు ఖమ్మంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో6 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఐదుగురు, ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు చేగొమ్మలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చేగొమ్మలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 150 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 103 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 45 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 41 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 227 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1282 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 990 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 560 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చేగొమ్మలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 453 హెక్టార్లు చెరువులు: 107 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చేగొమ్మలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి, మిరప విశేషాలు ఈ గ్రామంలోని ప్రజల ప్రధాన జీవనాదారం వ్యవసాయం. ఈ గ్రామం ఖమ్మం నుండి హైదరాబాదు రహదారి యందు ఖమ్మానికి 20 కిమీ దూరంలో ఉంది.ఈ గ్రామంలో 2400 ఓటర్లు కలరు. అక్షరాస్యత 70%పైగా ఉంది.ఈ గ్రామంలో సుమారు ఎక్కవ ప్రభుత్వ ‍ఉద్యోగులు కలరు.ఈ గ్రామ ప్రజల ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, మిరప, వరి. ఈ గ్రామం కూరగాయలకు బాగా ప్రసిద్ధి చెందినది. గ్రామ శివారులో శివాలయం ఉంది. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
vengapuram (aamglam: Vengapuram),AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, balijipeta mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina balijipeta nundi 1 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bobbili nundi 20 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 623 illatho, 2486 janaabhaatho 544 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1231, aadavari sanka 1255. scheduled kulala janaba 377 Dum scheduled thegala janaba 176. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582294.pinn kood: 535557. vidyaa soukaryalu gramamlo moodupraivetu baalabadulu unnayi. prabhutva praadhimika paatasaala okati, praivetu maadhyamika paatasaalalu muudu unnayi. ooka praivetu juunior kalaasaala Pali.ooka praivetu vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala Pali.sameepa praathamikonnatha paatasaala balijapetalo Pali.sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala bobbililo unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu bobbililoonuu unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram balijipetalonu, divyangula pratyeka paatasaala vijaynagaramlonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam vengaapuramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi iddharu unnare.sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. ooka embibies doctoru, embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru, degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. remdu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam vengaapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 47 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 23 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 112 hectares banjaru bhuumii: 45 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 303 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 269 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 192 hectares neetipaarudala soukaryalu vengaapuramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 45 hectares* cheruvulu: 146 hectares utpatthi vengaapuramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, gogu, vari pramukhulu cheekati parasuraamanaayudu moolaalu velupali lankelu
చిరాయింకీజు శాసనసభ నియోజకవర్గం కేరళ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం తిరువనంతపురం జిల్లా, అట్టింగల్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. స్థానిక స్వపరిపాలన విభాగాలు ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు కేరళ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
జంతు ప్రదర్శనశాల అనేది, జంతువులను ప్రజలు సందర్శనార్థం బంధనాలలో ఉంచే ప్రదేశం. జలచర ప్రదర్శనశాల అనేది కనీసం ఒక వైపు పారదర్సకము కలిగి నీటిలో నివసించు మొక్కలు, చేపలు మొదలైన జీవులను ఉంచే ప్రదేశం.. నెహ్రూ జంతుప్రదర్శనశాల భారత దేశంలోని అతిపెద్ద జంతుప్రదర్శనశాల. ఇందిరా గాంధీ జంతుప్రదర్శనశాల ప్రదర్శనశాలలు
పొన్మగల్ వందాళ్ 2020 లో విడుదలైన తమిళ సినిమా. 2డి ఎంటర్‌టైన్‌మెంట్ బ్యానర్ పై సూర్య, జ్యోతిక నిర్మించిన ఈ సినిమాకు జె.జె. ఫ్రెడ్‌రిక్ దర్శకత్వం వహించాడు. జ్యోతిక, పార్తీబన్, భాగ్యరాజా, త్యాగరాజన్, ప్రతాప్ పోతన్ ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమా లాక్‌డౌన్‌ కారణంగా థియేటర్స్ లో విడుదల కాకపోవడంతో అమెజాన్ ప్రైమ్ ఓటీటీలో 29 మే 2020న విడుదలైంది. కథ ఊటీలో పదిహేను సంవత్సరాల క్రితం ఎన్‌కౌంటర్‌లో చనిపోయిన సైకో జ్యోతి కేసును న్యాయవాది వెన్బ (జ్యోతిక), పిటిషన్ పేతురాజ్ (భాగ్యరాజ్) సాయంతో తిరిగి ఓపెన్ చేస్తుంది. లాయర్‌ వెన్బా ఈ కేసును ఎందుకు వాదించాల్సి వచ్చింది? న్యాయశాస్త్రంలో ఉన్న లొసుగులను అడ్డం పెట్టుకుని ఈ కేసును ఎలా నీరుగార్చారు. చివరకు వరుస హత్యల వెనుక నిజానిజాలు బయటపడ్డాయా? లేదా? అనేదే సినిమా కథ. నటీనటులు జ్యోతిక ఆర్. పార్థిబన్ భాగ్యరాజా త్యాగరాజన్ ప్రతాప్ పోతన్ వినోదిని సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్: 2డి ఎంటర్‌టైన్‌మెంట్ నిర్మాత: సూర్య, జ్యోతిక కథ, స్క్రీన్ ప్లే, దర్శకత్వం: జె.జె. ఫ్రెడ్‌రిక్ సంగీతం: గోవింద్ వసంత సినిమాటోగ్రఫీ: రామ్‌జీ ఎడిటింగ్: రూబెన్ మూలాలు 2020 సినిమాలు
paalamooru jillaku chendina pramukha rajakeeya nayakudaina naagam janardhana reddy mee 22, 1948na janminchaadu. aayana svasthalam naagar karnool mandalamlooni Nagpur gramam. aa voori paerae aayana intiperu ayindhi. mahabub Nagar jalla naagar‌karnool assembli niyojakavargam nunchi 5 sarlu gelupondinaadu. telugudesam prabhutvamloo palu mantripadavulu nirvahimchaadu. telamgaana nepathyamlo telugudesam paarteeki, padhaviki raajeenaamaa samarpinchi Telangana nagaraanu stapincharu. 2012 vupa ennikalallo indipendentugaa bariloki digi mro saree vision sadhincharu. balyam, vidyaabhyaasam viiri kutunbam aa gramamlo unnanatha kutunbam. aayana thandri aa roojulloo exaiju contractulu nirvahinchevaadu. aayana thandri peruu venkateswami, talli narayanamma. moodo tharagathi dhaaka oorlone chadivaadu. taruvaata pcu dhaaka naagar karnool loo jargindi. tarwata osmania vydya kalashalaloo vydya vidyanabhyasinchaadu. apatlo thelangaanaa vudyamam prabhalamgaa undatamtho paatu vishwavidyaalayam kendramga nadustundatamto aayana yea vudyamam vaipu aakarshitudayyaadu. chaaala sarlu arrest kudaa ayadu. rajakeeya jeevitam vydya vidya poortayyaka 1976loo naagar karnool loo vaidyunigaa praaktiisu modhal pettadu. taruvaata telugudesam partylo cry 1983loo assembli ennikalaku pooti chesudu. 52 otla thaedaatho odipoyadu. malli 1985loo jargina vupa ennikallo potichesi gelichadu. 1989 loo telugudesam parti tikket dakkakapovadamto swatanter abhyarthiga poty chessi odipoyadu. malli 1994 loo malli telugudesamlo cry tikket sampaadhinchi vision saadhimchaadu. apati nunchi ippati dhaaka varusaga nalaugu sarlu mottampai 5 sarlu naagar Kurnool saasanasabha niyojakavargam nunchi gelupondinaadu. naagam janardhana reddy 1995 nundi  2004 varku aarogyamantrigaa pania chesudu. telugudesam parti vyatirekha kaaryakramaalu cheeyadam, parti adhyakshudine vimarsinchadam dwara parti nunchi 2011loo bahishkaranaku guri ayaru. 2012loo Telangana vishayamlo naagam janardhana reddy tidipiki raajeenaamaa chessi aa tarwata ''Telangana nagara samithi''ni erpaatu chesudu. 2013 juun 3na haidarabadulo jarigee bahiranga samavesam dwara bhartia janathaa partylo cheeraaru. naagam janardhana reddy 2014 ennikallo mahabub Nagar parlament sthaanam nundi empeegaa pooti chessi odipoyadu. bijepi theeru patla asantruptigaa unna aayana a paarteeki raajeenaamaa chessi 2018 epril 25na nyoodhilleelo congresses jaateeya adhyakshudu rahul ghandy samakshamlo congresses partylo cheeraadu. naagam janaradan‌reddy 2022 dissember 10na Telangana Pradesh congresses egjicutive‌ committe sabhyudigaa niyamituraalayyaadu . naagam janardhana reddy 2023loo jarigee saasanasabha ennikallo naagar‌karnool tikket aasinchagaa, emmelsy koochukulla damodhar reddy kumarudu rajesh reddyki congresses parti hycomand tikket ketayinchadamto asantrupti gaaa unna aayana congresses paarteeki raajeenaamaa chessi oktober 31na Telangana bhavan‌loo mukyamanthri kcr samakshamlo brs‌loo cheeraadu. nirvahimchina padavulu rashtra mantrivargamlo prohibition, excise, atavi, vydya aaroogya, pouura sarafara, panchayath raj taditara shaakhalanu nirvahimchaadu. telugudesam parti polite beuro sabhyudu. ennikala charithra moolaalu bayatilinkulu bhartia janathaa parti rajakeeya naayakulu 1948 jananaalu jeevisthunna prajalu telugudesam parti rajakeeya naayakulu naagar‌karnool jalla rajakeeya naayakulu naagar‌karnool jalla nundi ennikaina AndhraPradesh saasana sabyulu naagar‌karnool jillaku chendina AndhraPradesh rashtra manthrulu naagar‌karnool jalla vaidyulu AndhraPradesh saasana sabyulu (2009)
jasan frederick kid (jananam marchi 23, 1973) ooka amarican professionally basket‌bahl cooch , naeshanal basket‌bahl associetion (NBA) dalas maverics‌ku pradhaana cooch ayina maajii atagadu. NBAloo paayint gaurd play chesthu, kid 10-sarlu NBA al-starr, aidusaarlu al-NBA phast dm sabhyudu, tommidhi sarlu NBA al-defensive dm sabhyudu. athanu dalas maverics sabhyunigaa 2011loo NBA champian‌ship‌nu geluchukunnadu 2000 , 2008loo US jaateeya jattutho olimpics‌loo remdusaarlu bagare pataka vijethagaa nilichaadu. athanu naismit memooriyal basket‌bahl haaa af fame‌loo aatagaadigaa cherchabaddaadu. aktobaru 2021loo, NBA 75va vaarshikotsava jattuku peruu pettedam dwara kid leaguue‌loni atythama aatagaallalo okarigaa gowravinchabaddadu. tholi dhasaloo kid shaan fraansiskooloo janminchaadu mariyu ooklaand‌loni unnanatha madhyataragathi vibhaganlo perigadu. atani thandri, stiv, african-amarican, atani talli, annae, irish-amarican. yuktavayasulo, kid AAU jatlu , torneela choose chaaala scout cheyabadi, vividha al-starr mariyu MVP avaardulanu sampaadinchaadu. athanu eest ooklaand yooth develope‌ment senter‌ku haajarayyaadu ok‌laand city kortulaku tarachu vellevaadu, akada athanu tarachugaa bhavishyath NBA haaa af famour garry payton‌thoo potipadevadu alamedaloni sint josep notre dam high schul‌loo, cooch franc laporte maargadarshakatvamlo, kid pilat‌lanu varusaga 25 Ballari, 10 asstt‌lu, 7 rebound‌lu mariyu 7 tana seniior seeson‌nu dongilinchi varusaga rashtra champian‌ship‌laku nadipinchaadu. aa samvatsaramlo, athanu desamloni atythama haiskool player‌gaaa naismit avaardutoe sahaa anek vyaktigata gowravaalanu kudaa andukunnadu PARADE , USA Today dwara player af dhi iar‌gaaa empikayyadu. asstt‌lalo al-tym preparation leader (1,155) , rashtramlo yedava athyadhika kereer scorer (2,661 Ballari), kid rendavasari kaliforniaa player af dhi iar‌gaaa meck‌donalds al-amarican‌gaaa empikayyadu. janavari 31, 2012na, kid 35 gratest meck‌donalds al americanlalo okarigaa gowravinchabaddadu. athantha prcharam pondina recruiting procedure tarwata, kid sameepamloni universiti af kaliforniaa, barkileelo cheeradam dwara chaaala mandhi abhimanulanu panditulanu aascharyaparichaadu—yea paatasaala 10-18 seeson‌loo konasaagutoondi 1960 nundi conferences taitil‌nu geluchukoledu. university af kaliforniaa, losses englees, universiti af arizona, universiti af kentuki, universiti af kaansas mariyu ohiyo state universitiitoe sahaa agrashreni collegiate prograamme‌lu. kereer‌ purdue glain rabinson venuka dukes granta hill kante komchem mundunna dalas maverics dwara kid rendava empikagaa empikayyadu. atani modati samvatsaramlo, athanu sagatuna 11.7 Ballari, 5.4 rebound‌lu , 7.7 asstt‌lu saadhimchaadu triple doubles‌loo NBAni nadipinchaadu, 1995 NBA rookie af dhi iar gowravaalanu hill af dhi detroit pistance‌thoo panchukunnadu. maverics kid‌nu roopondhinchadaaniki mundhu savatsaram, varu NBAloo 13–69 oddha chethha rikaardutoe seeson‌nu muginchaaru. maverics‌thoo kid modati seeson tarwata, vaari recordu 36–46ki merugupadindi, idi 23 game‌lalo, NBAloo athipedda merugudhala. tharuvaathi seeson‌loo kid 1996 al-starr game‌loo starter‌gaaa empikayyadu. maverics‌thoo atani modati remdu samvatsaraalalo, chaaala mandhi vyaktulu atanitho anubandhinchabadina kadalika "beys bahl passes". kid jim jaaksan , jamal mash‌burn‌lato paatu dalas‌loni "tree jes"loo sabhyudu. aasaajanakamaina prarambham tarwata, mugguri Madhya vishayalu pullagaa maaraayi. jattuloni aparipakva naayakula Madhya ksheeninchina vyaktigata sambandhaalato paatu mash‌burn gaayam kaaranamgaa maverics marinta abhivruddhiki badhuluga ooka adgu venakki vesindhi. cooch‌lato kid nirantara samasyalu leaguue‌loo atani mudava seeson‌lonae thama yuva starr‌nu varthakam cheyalane maverics nirnayaanni prabhaavitam chesaayi. jaateeya jattu kereer USA basket‌bahl‌loo kid modati palgonadam kalashalaloo atani modati seeson tarwata vacchindi. dm USA yokka 10 mandhi sabhyula dm‌loo palgonadaniki empikaina ekaika fresh‌human athanu. jattu airopaalo iidu game‌lu aadidi 3-2thoo rikard‌thoo muginchindhi. kid 4.0thoo prathi game‌ku asstt‌lalo jattu garista sthaayiki cheeraadu 1.4thoo prathi game‌ku stells chesudu. athanu ooka game‌ku sagatuna 8.4 Ballari mariyu okko game‌ku 4.2 rebound‌lanu kudaa kaligi unaadu. USA basket‌bahl‌thoo kid tadupari dhasha 1999loo jargindi, akada athanu USA olympique qualifieing tornament‌loo palgonnadu. jattu 10-0thoo ajeyamaina rikaardutoe muginchindhi, falithamgaa bagare pathakaanni saadhinchindi, 2000 olimpics‌loo berth sampaadinchindi. kid sagatuna 7.4 PPG, 6.8 APG, 4.4 RPG, 2.7 SPG malli APG , SPGlalo jattuku naayakatvam vahinchaadu. player profile kid NBA charithraloo jeanne stoke‌tun venuka asstt‌lu rendintilonu al-tym rendava sthaanamloo nilichaadu. athanu aidusaarlu asstt‌lalo NBAki naayakatvam vahinchaadu. atani 107 kereer triple-doubles al-tym naalgava sthaanamloo unnayi, russell vest‌brooke , haaa af famours ascar raabart‌shone majik johnson‌lanu venukanjalo unchaaru. kid 1,391 regular seeson game‌lalo sagatu 12.6 Ballari, 8.7 asstt‌lu, 6.3 rebound‌lu, 1.9 steals‌thoo tana kereer‌nu muginchadu. athanu tana khachitamaina passes‌lato atani sahacharulanu cherchukovadam dwara game‌lanu prabhaavitam chesudu; scoring atani drhushti kadhu. athanu leaguue‌loo adina atythama rebounding gaurd‌lalo okarigaa chaaala mandhi pariganinchabaddaadu, ESPN atanni "NBA charithraloo atythama passing mariyu rebounding paayint gaurd‌lalo okadu" ani perkondi. moolaalu 1973 jananaalu sajeevulu african-amarican basket‌bahl cooch‌lu african-amarican basket‌bahl creedakaarulu al-amarican kalaasaala purushula basket‌bahl creedakaarulu amarican purushula basket‌bahl creedakaarulu irish santatiki chendina amarican prajalu kaliforniaa nundi basket‌bahl cooch‌lu 2000 veasavi olimpics‌loo basket‌bahl aatagaallu 2008 veasavi olimpics‌loo basket‌bahl aatagaallu ooklaand, kaliforniaa nundi basket‌bahl aatagaallu shaan francisco nundi basket‌bahl aatagaallu brooklyn nets hd cooch‌lu brooklyn nets yajamaanulu kaliforniaa golden bears purushula basket‌bahl creedakaarulu dalas maverics draft pix dalas maverics pradhaana shikshakulu dalas maverics players losses angels lakers assistent cooch‌lu meck‌donalds high schul al-americans 2000 veasavi olimpics‌loo pataka vijethalu 2008 suummer olimpics‌loo pataka vijethalu milwauuke bucks hd cooch‌lu naismit memooriyal basket‌bahl haaa af fame cherinavaaru naeshanal basket‌bahl associetion al-stars retired nambar‌lato naeshanal basket‌bahl associetion players nyuu jersey nets players nuyaark nix players basket‌bahl‌loo uunited stetes choose olympique bagare pataka vijethalu pared high schul al-americans (baalura basket‌bahl) upper saddle river, nyujersy nundi prajalu phenix sons players paayint gards bergen county, nyujersy nundi creedakaarulu uunited stetes purushula jaateeya basket‌bahl jattu aatagaallu
aandhra Pradesh raashtraaniki chendina ooka rajakeeya nayakan saasanasabha sabhyudu, athanu. lalo jargina aandra Pradesh saasanasabhalalo saasanasabhyunigaa praatinidhyam vahinchaadu 1957. 1962, 1967, 1978 jeevita visheshaalu. athanu pedakuurapaadu saasanasabha niyojakavargam nundi saasanasabhyunigaa loo gelichadu 1962athanu bhartiya jaateeya congresses abhyarthiga. pooti chessi sipipi abhyardhi puthumbaaka venkatapati pai vision saadhimchaadu yea ennikalallo athanu. otlu saadhinchagaa 17720 atani pathyarthi venkatapati, otlu saadhimchaadu 15444 athanu aandhra rashtra modati saasanasabhaku praatinidhyam vahinchaadu. athanu pedakuurapaadu niyojakavargam nundi nalaugu sarlu emmelyegaa gelichadu. nunchi. 1952 varku pedakuurapaadu emmelyegaa panichesaadu 1972 saanasabhyunigaa. moolaalu AndhraPradesh saasana sabyulu AndhraPradesh saasana sabyulu (1957) AndhraPradesh saasana sabyulu (1962) AndhraPradesh saasana sabyulu (1967) rabha eeshaanya bharathadesamlooni chainaa (1978)
viswanadhapuram, Srikakulam jalla, kotabommali mandalaaniki chendina gramam . idi Mandla kendramaina kotabommali nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Srikakulam nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 406 illatho, 1488 janaabhaatho 466 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 741, aadavari sanka 747. scheduled kulala sanka 342 Dum scheduled thegala sanka 128. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581066. pinn kood: 532195. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, praivetu praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi kotabommalilonu, maadhyamika paatasaala jarjangiloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala jalumurulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narasannapetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic srikakulamlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narasannapetalonu, aniyata vidyaa kendram jarjangilonu, divyangula pratyeka paatasaala Srikakulam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu viswanaadhapuramlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam viswanaadhapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 156 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 46 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 3 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 251 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 83 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 168 hectares neetipaarudala soukaryalu viswanaadhapuramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 14 hectares cheruvulu: 153 hectares utpatthi viswanaadhapuramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari paarishraamika utpattulu graniteS moolaalu
సోమాజీగూడ, తెలంగాణ రాష్ట్రం,హైదరాబాద్ జిల్లా,అమీర్‌పేట్ మండలం పరిధిలో ఉంది. ఇది తెలంగాణ రాష్ట్ర రాజధాని హైదరాబాదులోని ఒక ప్రాంతంనిజాం కాలంలోని రెవెన్యూ విభాగపు ఉద్యోగైన సోమాజీ అనే వ్యక్తి ఈ ప్రాంతంలో నివసించడంవల్ల, ఈ ప్రాంతానికి సోమాజీగూడ అనే పేరు వచ్చింది. గవర్నరు యొక్క అధికారిక నివాసంమైన రాజ్ భవన్ సోమాజిగూడలోనే ఉంది. బేగంపేట, పంజాగుట్ట ఖైరతాబాదులకు సమీపంలో ఉన్న కారణంగా సోమాజిగూడకు ప్రాముఖ్యత వచ్చింది. పరిసర ప్రాంతాలు సోమాజిగూడ, రాజ్ భవన్ రోడ్డు శివారు ప్రాంతంలో ఉంది. ప్రశాంతమైన నివాసప్రాంతంగా ఉంటే సోమాజీగూడా, ప్రస్తుతం హైదరాబాదులోని ఆధునిక వ్యాపార కేంద్రాలలో ఒకటిగా రూపాంతరం చెందింది. ఇక్కడ నగల దుకాణాలు, ఆటోమొబైల్, బ్యాంకింగ్ సంస్థలు తమ వ్యాపార కార్యకలాపాలు నిర్వహిస్తున్నాయి. రాజ్ భవన్ రోడ్ జఫర్ అలీ బాగ్ దుర్గ నగర్ కాలనీ ఆసిఫ్ అవెన్యూ కపాడియా లేన్ గుల్మోహార్ అవెన్యూ మాతా నగర్ కాలనీ బిఎస్ మఖ్టా ఎంఎస్ మఖ్టా అంబేద్కర్ నగర్‌ ప్రభుత్వ కార్యాలయాలు అడ్మినిస్ట్రేటివ్ స్టాఫ్ కాలేజ్ ఆఫ్ ఇండియా లేక్ వ్యూ గెస్ట్ హౌస్ రాజ్ భవన్ గవర్నమెంట్ నర్సింగ్ స్కూల్ దిల్కుషా గెస్ట్ హౌస్ ఆంధ్రప్రదేశ్ మిల్క్ డెవలెప్మెంట్ కార్పొరేషన్ లిమిటెడ్ నేషనల్ ఇన్స్టిట్యూట్ ఆఫ్ అమెచ్యూర్ రేడియో (HAM) ఆసుపత్రులు యశోదా ఆసుపత్రి దక్కన్ ఆసుపత్రి మాట్రిక ఆసుపత్రి మాక్సివిజన్ ఆసుపత్రి విజయ డయోగ్నస్టిక్స్ జోయి ఆసుపత్రి డబుల్ బెడ్రూమ్ ఇళ్ళు పేద ప్రజల సొంతింటి కలను నెరవేర్చాలనే లక్ష్యంతో తెలంగాణ ప్రభుత్వం ప్రవేశపెట్టిన డబుల్ బెడ్ రూమ్ ఇళ్ళ పథకంలో భాగంగా సోమాజీగూడ పరిధిలోని అంబేద్కర్‌ నగర్‌ లో నిర్మించిన 330 డబుల్‌ బెడ్‌ రూం ఇండ్ల నిర్మాణ సముదాయాన్ని 2021, జూన్ 26న తెలంగాణ రాష్ట్ర ఐటీ-మున్సిపల్‌-పరిశ్రమల శాఖామంత్రి కల్వకుంట్ల తారక రామారావు ప్రారంభించి, లబ్ధిదారులకు అందించాడు. ఈ కార్యక్రమంలో రాష్ట్ర హోంమంత్రి మహమూద్‌ అలీ, మంత్రి తలసాని శ్రీనివాస్‌ యాదవ్‌, ఎమ్మెల్సీ సురభి వాణి దేవి, జీహెచ్‌ఎంసీ మేయర్‌ గద్వాల విజయలక్ష్మి, డిప్యూటీ మేయర్‌ మోతె శ్రీలతా శోభన్‌రెడ్డి ఇతర ప్రజాపతినిధులు, అధికారులు పాల్గొన్నారు. 28 కోట్ల రూపాయలతో 330 డబుల్‌ బెడ్‌ రూం ఇళ్లు నిర్మించడంతోపాటు వాటర్‌ ట్యాంక్‌, విద్యుత్‌ సౌకర్యం, దుకాణాలు వంటి మౌలిక సదుపాయాలు కల్పించబడ్డాయి. ఒక్కొ ఇళ్ళు 560 చదరపు అడుగుల విస్తీర్ణంలో 8.50 లక్షల రూపాయలతో నిర్మించబడింది. చిత్రమాలిక మూలాలు ఇతర లంకెలు హైదరాబాదు జిల్లా హైదరాబాదులోని ప్రాంతాలు హైదరాబాదు
krishnapuram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. AndhraPradesh raashtram krishnapuram (garladinne) - Anantapur jillaaloni garladinne mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (bukkapatnam) - Anantapur jillaaloni bukkapatnam mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (nagalapuram) - Chittoor jillaaloni nagalapuram mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (renigunta) - Chittoor jillaaloni renigunta mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (shantipuram) - Chittoor jillaaloni shantipuram mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (ti.narasapuram) - paschima godawari jillaaloni ti.narasapuram mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (nidamarru) - paschima godawari jillaaloni nidamarru mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (atmakuru) - Kurnool jillaaloni atmakuru mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (tondangi) - turupu godawari jillaaloni tondangi mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (chintakommadinne) - Kadapa jillaaloni chintakommadinne mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (kanigiri) - prakasm jillaaloni kanigiri mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (yelamanchili) - Visakhapatnam jillaaloni yelamanchili mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (gangaraaju maadugula) - Visakhapatnam jillaaloni gangaraaju maadugula mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (padmanaabham) - Visakhapatnam jillaaloni padmanaabham mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (pusapatirega) - Vizianagaram jillaaloni pusapatirega mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (bobbili) - Vizianagaram jillaaloni bobbili mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (shrungavarapukota) - Vizianagaram jillaaloni shrungavarapukota mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (pondhuuru) - Srikakulam jillaaloni pondhuuru mandalaaniki chendina gramam krishnapuram (lakshminarasupeta) - Srikakulam jillaaloni lakshminarasupeta mandalaaniki chendina gramam
yea yedaadhi 7 chithraalu vidudhala ayyaayi. sea.pulayya darsakatvamlo shobhanaachala samshtha nirmimchina gollabhama ( shobhanaachala) brahmaandamiena vision saadhinchindi. yea chitram dwara anjaleedevi kathaanaayaki‌gaaa parichayamayyaaru. gudavalli ramabrahman maranaanantaram emle.v.prasad puurinchina 'palnaati iddam' kudaa prajaadaranha pondindi. kao.v.reddy 'yogee vemana' goppa chitramga prashamsalu pondina, tagina prajaadaranha pondaleka poindhi. banumathi, aama bharta ramkrishna kalsi 'bharani samshtha'nu sthaapinchi, tholi prayatnanga 'ratnamala' chitranni nirminchaaru. brahmaratham ( srivenkatrama) gollabhama ( shobhanaachala) palnaati iddam (1947 cinma) radikaa yogivemana(1947 cinma) cinemalu telegu cinemalu
smena (aamglam: Smena (camera)) 1939 nundi 1991 varku soveit union ku chendina lomo samsthachae ruupomdimchina chavakaina 35 em em philim camerala shraeniki. rashyan loo Смена anagaa yuvataram ani ardham. charithra 1939-1941 yudhaaniki mundhu thayaaryna smena cameraalo 35 em em philim upayoginchabadedi. katakam yokka kataka naabhi 6.8 gaaa, 50em em sookshmarandhram kaligi undedi. 1/50 sekanu, bulb maud shattaru veegam kaligina yea smena perlu lilliput, baby ani undevi. yuddam tarwata iddam tarwata thayaaryna anni smena l lakshanhaalu oche vidhamgaa undevi. plaastic thoo thayaarii 35 em em philim (smena rapid tappa) jelinjovi shattaru. 1/10 nundi 1/250 varku, bulb maud shattaru vaegaalu shattaru biginchatam, philim advancing okadhaniki okati anusandhanam lekapovatam ivi kudaa chudandi lomo emle sea-e lomography daayanaa (caamera) lubitel holga moolaalu caamera
chennekottapalli mandalam, AndhraPradesh rashtramloni shree sathyasai jillaku chendina mandalam. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu mushtikovela nyaamaddala chennekottapalli nagasamudram pyaadindi medapuram puletipalli kanumukkala veldurthy ganginepalli brahmanapalle revenyuyetara gramalu basampalli damajipalli Mandla kendram yea mandalaaniki kendram chennekottapalli. dhi sameepa pattanhamaina darmavaram nundi 26 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1764 illatho, 7387 janaabhaatho 2928 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3752, aadavari sanka 3635. scheduled kulala sanka 829 Dum scheduled thegala sanka 307. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 595310.pinn kood: 515101. gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu aaru, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka praivetu juunior kalaasaala Pali.ooka praivetu vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala Pali. sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala darmavaram loanu, unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, inginiiring kalaasaala, puttaparthilo unnayi. moolaalu velupali lankelu
doli (z), Telangana raashtram, muligu jalla, venkataapuram mandalamlooni gramam idi Mandla kendramaina venkataapuram nundi 50 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina manuguru nundi 80 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Khammam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen jayasankar jalla loki chercharu. aa taruvaata 2019 loo, kotthaga muligu jillaanu erpaatu cheesinapudu yea gramam, mandalamtho paatu kothha jillaaloo bhaagamaindi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 5 illatho, 23 janaabhaatho 62 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 12, aadavari sanka 11. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 23. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578762 vidyaa soukaryalu sameepa praadhimika paatasaala mallapuramlonu, balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu venkataapuramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala venkataapuramlonu, inginiiring kalaasaala bhadraachalamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala khammamloonu, polytechnic‌ bhadraachalamloonu, maenejimentu kalaasaala paalvanchaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala venkataapuramlonu, aniyata vidyaa kendram paalvanchaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramam sampuurnha paarishudhya pathakam kindaku raavatledu. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu swayam sahaayaka brundam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaarthapathrika gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam doli (z)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 22 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 10 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 28 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 28 hectares utpatthi doli (z)loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna chetivruttulavaari utpattulu veduru buttalu, tadikalu, visanakarralu moolaalu velupali lankelu
gajjapathinagaram paerutoe okati kante ekuva pejeelunnandu valana yea peejee avasaramaindhi. yea paerutoe unna pegilu Vizianagaram jalla gajjapathinagaram mandalam choose gajjapathinagaram peejee chudandi. gajjapathinagaram (choodavaram mandalam), Visakhapatnam jalla, choodavaram mandalaaniki chendina gramam gajjapathinagaram (lakkavarapukota mandalam), Vizianagaram jalla, lakkavarapukota mandalaaniki chendina gramam gajjapathinagaram (polaki mandalam), Srikakulam jalla, polaki mandalaaniki chendina gramam
voditala satish kumar, Telangana raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan, vidyaavetta. prasthutham bharat rashtra samithi parti tharapuna husnabad saasanasabha niyojakavargam saasana sabhyudigaa praatinidhyam vahistunnadu. singapur‌loni kitts vidyasamstha kaaryadarsigaa, vis nirvahisthunna paatasaala, juunior, degrey, inginiiring kalaasaalala nirvaahakudigaa kudaa unaadu. jananam, vidya satish kumar 1965, septembaru 30na capten v. lakshmikaantaraavu, saraladevi dampathulaku Telangana raashtram, Karimnagar jalla, zahirabad mandalamlooni singapur gramamlo janminchaadu. tana thandri militarylo capten gaaa panichesadu. kaajeepetalo sint gabrielle paatasaalalo padotaragati varku chadivaadu. hanmakondaloni prabhutva juunior kalashalaloo intarmediate, mahaaraashtraloni rantech loni thama kutubaniki chendina kitts injariring kalashalaloo inginiiring (entech) chadivaadu. chaduvu poortayina taruvaata kutumba paranga vacchina vidyaasamsthala nirvahanhaa, vyavasaayam, vyavasaya kshethra  baadhyatalu chepattadamtopatu, vyapara rangamloonuu praveshinchadu. vyaktigata jeevitam haidarabaduku chendina neeti paarudala saakha esii gaaa unna paraankusaraavu kumarte daa. samitatho satish vivaham jargindi. variki ooka kumarudu ooka kumarte. kumarudu americaaloo ms porthi chessi akkade udyogam chestundagaa, kumarte poojita Khammam mamatha medically collegeelo medicin chaduvutondi. rajakeeya visheshaalu satish kumar dhi rajakeeya nepathyam kaligina kutunbam. satish pedanaanna oditala rajeshwar emmelyegaa, emmelsiga, raajyasabha sabhyudigaa panichesaadu. thandri capten v.lakshmikanta raao emmelyegaa, mantrigaa kudaa sevalandinchaadu. pv narasimharao 1989loo rantech nundi empeegaa potichesinappudu satish tana snehitulato kalisi peeveeki prcharam Akola. 1995loo satish singapuram graama sarpanch gaaa ekagreevamgaa ennikayyadu. 2001loo t.orr.yess.loo cheeraadu. Telangana vudyamamloo churugga panichesadu. 2002loo t.orr.yess. huzurabad Mandla parti adhyakshuniga ennikayyadu. 2005loo tummanapally singel vindo praadhimika vyavasaya sahakara parapati sangham adhyakshuniga ennikayyadu. 2006, 2011 lalo Warangal urbane koo operative Banki dirctor gaaa ekagreevamgaa ennikayyadu. 2012loo husnabad niyoojakavarga incharjiga niyaminchabaddadu. stanika samsthala ennikallo 73 mandhi sarpanchulanu, aiduguru jedpeeteeeleenu, 32 mandhi empeeticiilanu, muguru singel vindo adhyakshulu gelavadamtho keelakapatra poeshimchaadu. 2014loo jargina Telangana saarvatrika ennikallo bhaagamgaa Telangana rashtra samithi parti pai husnabad saasanasabha niyojakavargam nundi potichesi sameepa congresses parti abhyardhi aligireddy praveena reddy pai 34,269 otla adhikyamtho gelupondaadu. 2018 loo jargina Telangana mundastu ennikallo Telangana rashtra samithi parti tikket pai husnabad saasanasabha niyojakavargam nundi potichesi cpi parti abhyardhi chadha venkatreddy  pai 70,530 otla adhikyamtho gelupondaadu. itara vivaralu phraans, malaysian, simgapuur, srilanka, swaziland, uunited king‌dum, uunited stetes af America modalaina deshalu paryatinchaadu. moolaalu jeevisthunna prajalu Telangana rajakeeya naayakulu Telangana rashtra samithi rajakeeya naayakulu Telangana saasana sabyulu (2014) Telangana saasana sabyulu (2018) 1965 jananaalu Karimnagar jalla vyaktulu Karimnagar jalla rajakeeya naayakulu Karimnagar jalla nundi ennikaina saasana sabyulu
ఇది తెలుగు సినిమా నటుడు, నిర్మాతగా పేరుగాంచిన బేతా సుధాకర్ వ్యాసం, ఇతర వ్యాసాల కొరకు సుధాకర్ చూడండి. సుధాకర్ చలనచిత్ర నటుడు, నిర్మాత. ఇతడు నటుడుగా, హాస్య నటుడుగా కొన్ని తెలుగు, తమిళ చిత్రాలలో నటించాడు. జీవిత విశేషాలు సుధాకర్ స్వస్థలం ప్రకాశం జిల్లాలోని మార్కాపురం, తండ్రి గంగమాల రత్నం డిప్యూటీ కలెక్టర్. తల్లి కటాక్షమ్మ. ఏడుగురు మగ సంతానమున్న ఈ కుటుంబంలో సుధాకర్ చివరివాడు. తండ్రి ఉద్యోగ విధుల వలన రాష్ట్రమంతటా పనిచేశాడు. సుధాకర్ కర్నూలు జిల్లా కోయిలకుంట్లలో పుట్టాడు. బాల్యం కోయిలకుంట్ల, కోడుమూరు, ఆదోని, కర్నూలు, బోధన్ నుండి కాకినాడ వరకు వివిధ ఉళ్లలో గడిచింది. ఏలూరు లో, గుంటూరులలో విద్యాభ్యాసం పూర్తి చేసాడు. నట ప్రస్థానం ఆయన నటుడు చిరంజీవి, హరిప్రసాద్, నారాయణరావులతో కలసి ఒకే గదిలో ఉన్నారు. ఆయన ఒకసారి అప్పటికి సహాయ దర్శకుడిగా ఉన్న దర్శకుడు భారతీరాజాను కలవడం ఆయన సుధాకరును కిళుక్కెమ్ పోంగెమ్ రెయిల్ సినిమాకి సిఫారసు చేయడం అది విజయవంతం అవడం జరిగింది. దాదాపు నలభై అయిదు తమిళ చిత్రాలలో సుధాకర్ నటించాడు. నటి రాధికతో పద్దెనిమిది సినిమాలలో నటించాడు. తమిళ సినిమాలలో విజయవంతమైన పలు చిత్రాలలో నటించి, పెద్ద నటుడిగా పేరు తెచ్చుకున్నా, తమిళ సినీ పరిశ్రమలోని రాజకీయాల వల్ల అక్కడినుండి తెలుగు పరిశ్రమకు వచ్చి సహాయ నటుడిగా, హాస్యనటుడిగా స్థిరపడాల్సి వచ్చింది. తెలుగులో ఇతడి మొదటి చిత్రం సృష్టి రహస్యాలు. అయితే అతనికి పేరు తెచ్చిన చిత్రాలు ఊరికిచ్చిన మాట, భోగి మంటలు. అనారోగ్యం ఆయన 2010 జూన్ 29న అనారోగ్యం కారణంగా ఆస్పత్రిలో చేరిన సుధాకర్ జూలై 4 2010 నుండి కోమాలో చేరినట్లు హైదరాబాద్‌లో బంజారాహిల్స్ కేర్ ఆస్పత్రి వైద్యులు తెలిపారు. కానీ కొంతకాలానికి వైద్యసహాయం అందిపబడి కోలుకున్నారు. ఆయన 2015 జూన్ 8 న తన జీవిత విశేషాలను, తదుపరి చిత్రాలలో నటన గురించి ఇన్.టి.వికి ఇంటర్వ్యూ ఇచ్చాడు. చికిత్స తరువాత కోమా నుండి బయటకి వచ్చాడు. పురస్కారాలు శుభాకాంక్షలు (సినిమా) సినిమాకు గాను నంది పురస్కారం వచ్చింది. స్నేహితులు సినిమాకు మరొక నంది నంది పురస్కారం వచ్చింది. నిర్మాతగా సుధాకర్ మూడు చిత్రాలు నిర్మించాడు. అవి తాతయ్య పెళ్ళి మనవడి శోభనం పరుగో పరుగు యముడికి మొగుడు ఇతర విశేషాలు సుధాకర్ ప్రముఖ నటుడు చిరంజీవికి మిత్రుడు. చెన్నైలో నటనలో శిక్షణ తీసుకున్నప్పటి నుంచీ వీరిద్దరికీ పరిచయం. ఇతడు చిరంజీవి కలసి యముడికి మొగుడు చిత్రాన్ని మరొక మిత్రుడు నారాయణరావుతో కలసి నిర్మించారు. పేరు పడ్డ సంభాషణలు పితుహు (యముడికి మొగుడు) బిళ్ళలు తిప్పుతున్నావా కిట్టూ (అల్లరి ప్రేమికుడు) నటించిన సినిమాలు సుధాకర్ నటించిన తెలుగు సినిమాల పాక్షిక జాబితా. భార్గవ్ (1981) అజేయుడు (1987) యముడికి మొగుడు (1988) అత్తకు యముడు అమ్మాయికి మొగుడు (1989) అగ్నిప్రవేశం (1990) మా ఇంటి మహరాజు (1990) గోల్‌మాల్ గోవిందం (1992) పెద్దరికం (1992) అసాధ్యులు (1992) ఆశయం (1993) పచ్చని సంసారం (1993) మెకానిక్ అల్లుడు (1993) అల్లరి ప్రేమికుడు (1994) ముగ్గురు మొనగాళ్లు (1994) శుభమస్తు (1995) సాహసవీరుడు - సాగరకన్య (1996) లిటిల్ సోల్జర్స్ (1996) ఆహ్వానం (1997) గోకులంలో సీత (1997) పెళ్ళి చేసుకుందాం (1997) శుభాకాంక్షలు (1997) హిట్లర్ (1997) పవిత్రప్రేమ (1998) పెళ్ళికానుక (1998) సుస్వాగతం (1998) సూర్యవంశం (1998) ఇద్దరు మిత్రులు (1999) యమజాతకుడు (1999) రాజా (1999) పోస్ట్‌మాన్ (2000) చిన్నా (2001) డార్లింగ్ డార్లింగ్ (2001) ఫ్యామిలీ సర్కస్ (2001) శివుడు (2001) ఎంత బావుందో! (2002) గోల్‌మాల్ (2003) ఫూల్స్ (2003) ఐతే ఏంటి (2004) పుట్టింటికి రా చెల్లి (2004) అల్లరి పిడుగు (2005) సంక్రాంతి (2005) దోషి (2008) మూలాలు బయటి లింకులు Comedian Sudhakar Special Interview | Weekend Special | Part 1 | NTV- ఇంటర్వ్యూ టాలీవుడ్ టైమ్స్ లో సుధాకర్ బేతా వివరము సివీఆర్ న్యూస్ ఛానల్ తో సుధాకర్ ముఖాముఖి Flashback - Past life of Chiranjeevi, Betha Sudhakar & Hari Prasad | ABN News No-1 Comedy Actor, His Life in Tragedy - Sudhakar - Health Condition Critical-యూట్యూబ్ లో బయోగ్రఫీ 1956 జననాలు తెలుగు సినిమా తెలుగు సినిమా నటులు తెలుగు సినిమా హాస్యనటులు తెలుగు సినిమా నిర్మాతలు తమిళ సినిమా నటులు నంది ఉత్తమ హాస్యనటులు జీవిస్తున్న ప్రజలు
manju malhi (jananam: 1972) british- eandian  chef. eeme aangloo-eandian vamtakaalaloo pratyekata kaligi Pali. eeme tallitandruladi bharathadesamlooni Punjab raashtram. aama puttakamunde vaallu landon ki valasa veltaru. malhiki bhartia samskruthi, sampradaayalu, viluvalu teliyaalani aama tallitandrulu konthakaalam Punjab lonae unchaaru. 1999loo 'phud und drinq' aney bibisi teevi kaaryakramamlo vijethagaa nilichimdi antekakundaa andhulo malhi "brit-indi" style vamtakaalu bagaa prassiddhi pondadamtho ippayiki bibisilo vantala kaaryakramaalu chesthundu. rachanalu 1. brit spies -2002 2. india vith pyashan - 2004 3. eejee eandian cook‌boq - epril 2008 covid sevalu landon loo covid samayamlo illalo vamta chesukolekapotunna vayovruddhula choose 'open aj' aney karyakram modhalupetti veedo conferences dwara vallaki vamta elaa chesukovalo nerpindi. eeme chosen sevalakuganu landon prabhuthvam 'british impiyar medal' bahukarinchindi. teevi kaaryakramaalu 1. dis marning 2. open house 3. dhi terry und gabby sho 4. greeat phud lyv 5. satarde kichen. 6. cooks - itv1 7. bloo pieter - bibisi vass 8. tast- sqy vass 9. phud an‌cuut - yuke tivi phud 9. urbane icons- bibisi tree 10. bibisi brake phaast - bibisi vass charless III pattabhisheka 06-mee-2023na landon‌loni vest‌minh‌stur abbelo jargina king charless III pattaabhishekaaniki hajaraina 2000 athidhulalo bhartia santatiki chendina chef british impiyar medal (BEM) graheeta manju malhi kood Pali. moolaalu Punjab vyaktulu 1972 jananaalu jeevisthunna prajalu paakasaastra nipunhulu
nateenatulu chandhramohan maadhavi satyanarayna aallu ramalingaiah mister raju nirmalamma nageesh jayamaalini saankethika nipunhulu darsakatvam : kommineni sheshagirirao sangeetam: j.v.raghavulu matalu: jandyala paatalu: veturi nepathyagaanam: yess.p.balasubramanian, p.sushila nirmaataa: yu.yess.orr.mohanarao katha taatala aastini anubhavistunna ganapatirao tana 12 endla putraratnam rajaku pedavarante aatabommalani, vaari medha dayaadaakshinhyaalu chepdam manchidhi kadhani nooripostaadu. petrolu bankulo udyogam oodipoyina pannu aney ammay, degrey chethabattukuni udyogam choose bajaarulo padina harikrishnan aney abbai kalusukuntaaru. gharaanaa dongathanaalu chesthu pattubadataaru. jail nundi tirigivachina harry ganapathy bommala dukanamlo udyogam sampaadistaadu. bommala choose vacchina raza harini chusi muchatapadi atadini pettelo petti pyaak cheinchi intiki teesukuvelataadu. karate veeruditho harini chitakkottistadu. kopamto tittina hariki hanumanthudi vesam veeyinchi veedhullo tripputaadu. eethakolanulo throistaadu. harry raajaanu naanaamaatalu ani paaripothaadu. conei raza aa taruvaata harry choose maramu chestad. ganapathy vellhi harini atani snehituralu pannoonu teesukuvastaadu. harry, pannu kalisi raza medaduki padunu pedatharu. paatalu anadala srustiki muulam aaaat edam anandam srushtistondi - p.sushila - rachana: veeturi amma anede accha telugumaataraa janma janmakade - yess.p.balasubramanian, p.sushila - rachana: veturi ucc chuck ucc chuck vyaapaaram gup chup gup chup - yess.p.balasubramanian, saayibaabaa - rachana: veturi vinte bharatame vinali thinta garele thinali - yess.p.balasubramanian, p.sushila - rachana: veeturi moolaalu bayati linkulu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, haidarabadu - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga) maadhavi natinchina cinemalu chandhramohan natinchina cinemalu jayamaalini natinchina cinemalu nirmalamma natinchina cinemalu j.v.raghavulu sangeetam amdimchina cinemalu
కొత్తగూడెం,దెందులూరు, ఏలూరు జిల్లా, దెందులూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన దెందులూరు నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఏలూరు నుండి 17 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 777 ఇళ్లతో, 2869 జనాభాతో 1069 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1431, ఆడవారి సంఖ్య 1438. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 695 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 24. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588449 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల భీమడోలులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వట్లూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఏలూరు లోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం దెందులూరులోను, ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కొత్తగూడెంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా, చెరువు ద్వారా కూడా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు కొత్తగూడెంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొత్తగూడెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 106 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 50 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 56 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 51 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 805 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 28 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 884 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కొత్తగూడెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 654 హెక్టార్లు చెరువులు: 229 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కొత్తగూడెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 2978. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 1473, మహిళల సంఖ్య 1505, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 740 ఉన్నాయి. మూలాలు
ooka nomarski pattikam yea bhedaatmaka antarayaaniki viruddhamgaa suukshmadarshini upayogistaaru aa volastan pattakam ooka savaranagaa cheppavacchu.idi dani srushtikarta, poelish bhautika shaastraveettha georges "nomarski" ani' peruu pettaaru. volastan pattakam vale nomarski pattakaaniki kood remdu birifringent crystal maidaanamulu kaligi (udaa quartz ledha calcite) karnam kalisi susthiram (udaa kanada thailam thoo) umtumdi. maidaanamulo okati ooka sampradayaka cheelika poli umtumdi,pattakam yokka uparitalam samantara aadaarita uptical aksham Pali.pattakam rendava cheelika optically aksham pattakam yokka Phek uparithal sambandhinchi valuga aadhaaritamainadi alaanti ooka paddhatilo crystal kating chivari maarpu moolaalu itara linkulu Nomarski Prism Action in Polarized Light Wavefront Shear in Wollaston and Nomarski Prisms pattakam
రామంచ పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: రామంచ (చిగురుమామిడి) - కరీంనగర్ జిల్లాలోని చిగురుమామిడి మండలానికి చెందిన గ్రామం రామంచ (చిన్న కోడూరు) - మెదక్ జిల్లాలోని చిన్న కోడూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం
భూజాస్థి (Humerus) పూర్వాంగంలొ భుజం లేదా పైచేయికి సంబంధించిన పొడవైన ఎముక. అన్ని అంగాస్థికలలో మాదిరిగానే దీని మధ్యకాండాం, రెండు వైపులా రెండు కొనలుంటాయి. దీని పైభఅగంలో ఉండే గుండ్రని తల ఉరోమేఖలలోని అంసకుహరంతో బంతిగిన్నె కీలు సంబంధం కలిగి ఉంటుంది. క్రిందిభాగంలో వెడల్పైన తల, దానికి మధ్య ఒక గిలక మాదిరి ఢమరుకం ఉంటాయి. దీనికి రెండు వైపులా ఉండే సంధితలాలతో రత్ని, అరత్ని కీలు సంబంధం కలిగి ఉంటాయి. మూలాలు జంతుశాస్త్ర నిఘంటువు, తెలుగు అకాడమి, హైదరాబాదు. శరీర నిర్మాణ శాస్త్రము
మా ఊరి సిన్మా 2023లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. శ్రీ మంజునాథ సినిమాస్ బ్యానర్‌పై జి.మంజునాధ్ రెడ్డి నిర్మించిన ఈ సినిమాకు శివరాం తేజ ద‌ర్శ‌క‌త్వం వ‌హించాడు. పులివెందుల మహేష్, ప్రియ పాల్, మంజునాథ్ రెడ్డి, మహేష్ విట్టా ప్రధాన పాత్ర‌ల్లో నటించిన ఈ సినిమా ట్రైలర్‌ను సెప్టెంబర్ 29న విడుద‌ల చేయగా, సినిమాను అక్టోబ‌రు 12న విడుదల చేశారు. నటీనటులు పులివెందుల మహేష్ ప్రియ పాల్ మంజునాథ్ రెడ్డి మహేష్ విట్టా నవనీత్ నేహా రెడ్డి ముకేశ్ రమణి అనంత లక్ష్మి కృష్ణ మోహన్ రాజు మైఖేల్ సింధు కథ మహేశ్ (పులివెందుల మహేశ్) డైరెక్టర్ అవ్వాలనుకుంటాడు. అతను పుట్టి పెరిగిన పల్లెటూరిలో సినిమా తీయాలని అనుకుంటాడు మహేశ్ కలను నెరవేర్చేందుకు బుల్ రెడ్డి (నిర్మాత మంజునాథ్ రెడ్డి) స్నేహితులు సహాయం చేస్తారు. మహేశ్ తల్లిదండ్రులు కులాంతర వివాహం చేసుకుంటారు. వాళ్ల పెళ్లి వల్ల మహేశ్ జీవితంలో కొన్ని అనుకోని పరిణామాలు సంభవిస్తాయి. వాళ్ల పెళ్లి ఇతని జీవితం మీద ఎలాంటి ప్రభావం చూపించింది ? మహేశ్ సినిమా తీయగలిగాడా ? ఆ సినిమా రిలీజ్ అయ్యిందా లేదా ? అనేదే మిగతా సినిమా కథ. సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్: శ్రీ మంజునాథ సినిమాస్ నిర్మాత: జి.మంజునాధ్ రెడ్డి కథ, స్క్రీన్‌ప్లే, ఎడిటర్, దర్శకత్వం: శివరాం తేజ సంగీతం: ఎస్ .కే బాజీ సినిమాటోగ్రఫీ: ధర్మ ప్రభ మూలాలు బయటి లింకులు 2023 తెలుగు సినిమాలు
గోవిందాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, వికారాబాదు జిల్లా, మోమిన్‌పేట్‌ మండలంలోని గ్రామం. ఇది పంచాయతి కేంద్రం. ఇది మండల కేంద్రమైన మోమిన్‌పేట్‌ నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన సదాశివపేట్ నుండి 16 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 లో చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 204 ఇళ్లతో, 894 జనాభాతో 599 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 448, ఆడవారి సంఖ్య 446. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 459 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574015. 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం మొత్తం జనాభా841మంది. అందులో పురుషుల సంఖ్య 417, స్త్రీలు 424., గృహాలు 174, విస్తీర్ణము599 హెక్టార్లు. ప్రజల భాష. తెలుగు. గ్రామములో రాజకీయాలు 2013, జూలై 31న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా జి.పోచయ్య ఎన్నికయ్యాడు. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక మండలపరిషత్ ప్రాథమిక ఉన్నత పాఠశాల ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మోమిన్‌పేట్‌లో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల మోమిన్‌పేట్‌లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు వికారాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వికారాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వికారాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు గోవిందాపూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.ఈ గ్రామానికి సమీపములోని రైల్వే స్టేషను సదాశివపేట 15 కి.మీ. దూరములో ఉంది. . ప్రధాన రైల్వే స్టేషను హైదరాబాదు ఇక్కడికి 69 కి.మీ.దూరములో ఉంది. ఈ గ్రామమునుండి అన్ని పరసర ప్రాంతాలకు రోడ్డు వసతి కలిగి బస్సుల సౌకర్యము ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గోవిందాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 155 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 45 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 22 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 14 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 56 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 304 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 287 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 73 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గోవిందాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 73 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గోవిందాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, మొక్కజొన్న, జొన్న, కంది మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
మార్పు ఫౌండేషన్ ఒక లాభాపేక్షలేని స్వచ్ఛంద సంస్థ. ఇది తెలంగాణ సొసైటీస్ రిజిస్ట్రేషన్ ఆక్ట్ 2001 ప్రకారం గుర్తించబడిన హైదరాబాద్ కి చెందిన సంస్థ. యువత సాధికారత, పర్యావరణ పరిరక్షణ, విపత్తు నిర్వహణ వంటి సామాజిక అంశాలపై మార్పు ఫౌండేషన్ పని చేస్తుంది. ఇది ప్రైవేటు సంస్థలతో, వ్యక్తులతో కలిసి సామాజిక సేవ అంశాలపై దృష్టి సారిస్తుంది. పరిచయం "మార్పు" అనగా "పరివర్తన" అనే అర్థం వచ్చేటట్లు ఈ సంస్థకి నామకరణం చేయటం జరిగింది. ఈ సంస్థ వ్యవస్థాపకులు రఘు వంశీ, ఐఐటి ఢిల్లీ కార్యక్రమంలో ఇంటర్నేషనల్ కాన్ఫెడరేషన్ ఆఫ్ ఎన్జిఓ చేత ఐక్యరాజ్యసమితి భాగస్వామ్యంతో వంశీకి కర్మవీర్ చక్ర అవార్డు లభించింది. కార్యక్రమాలు ప్రాజెక్ట్ బేబీ ట్రీస్ ప్రాజెక్ట్ బేబీ ట్రీస్ అనేది పర్యావరణ సంరక్షణ ఇంకా అవగాహన కోసం మొదలు పెట్ట బడింది. విపత్తు నిర్వహణ విపత్తు నిర్వహణ కార్యక్రమాలలో భాగంగా మార్పు ఫౌండేషన్ కరోనా విపత్తు కాలంలో ప్రజా సేవ చేపట్టింది. కోవిడ్ మొదటి లాక్ డౌన్ సమయంలో 16000 మందికి బోజనాలను సమకూర్చింది. కార్పోరేటు సంస్థలతో అలాగే కార్పోరేటు సామాజిక బాధ్యతలో భాగంగా ఎస్ & పి గ్లోబల్ కలిసి గ్రామీణ తెలంగాణాలో విద్యుత్ దీపాలను సమకూర్చింది. టాటా కమ్యూనికేషన్స్ తో కలిసి పది వేయిల సీడ్ బాల్స్ ని పంపిణి చేసింది. మూలాలు తెలంగాణలో 2019 స్థాపనలు భారతదేశంలోని హైదరాబాద్ కేంద్రంగా ఉన్న సంస్థలు భారతదేశంలో ఉన్న లాభాపేక్షలేని సంస్థలు
duppelli, Telangana raashtram, yadadari buvanagiri jalla, valigonda mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina valigonda nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina buvanagiri nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 563 illatho, 2041 janaabhaatho 1511 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1020, aadavari sanka 1021. scheduled kulala sanka 419 Dum scheduled thegala sanka 9. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576719.pinn kood: 508111. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi aatmakuuruloo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala bhuvanagirilo unnayi. sameepa vydya kalaasaala narcut palliloonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu bhuvanagiriloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram bhuvanagirilonu, divyangula pratyeka paatasaala nalgonda lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam duppellilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu duppellilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam duppellilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 101 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 20 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 320 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 4 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 127 hectares banjaru bhuumii: 747 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 188 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 898 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 165 hectares neetipaarudala soukaryalu duppellilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 161 hectares* cheruvulu: 4 hectares utpatthi duppellilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi chithramaalika moolaalu velupali lankelu
galimedalu b.orr.pantulu darsakatvamlo 1962, phibravari 9na vidudalaina telegu cinma. idhey cinemaanu galigopura paerutoe raj‌kumar, leelaavathi jantaga kannadabhashalo idhey nirmaanasamstha teluguto paatu yekakaalamlo nirminchindi. paatralu saanketikavargam dharshakudu, nirmaataa: b.orr.pantulu matalu: di.v.narasaraju paatalu: samudrala, kosaraazu, aadiseshaareddy, ramya‌chandh sangeetam: ti.z.lingappa chayagrahanam:doubleu.orr.subbaaraavu sabdagrahanam: p.v.koteswararaavu katha okanoka gramamlo ranganaatham, panakalaswamy aney mitradvayam umtumdi. ranganaatham kshayavyaadhitho baadhapadutuntaadu. chikitsakai aasupatrilo chaerutuu tallileni tana kumaaruni jagrataga pemchi peddavaanni cheyavalasindhigaa korutadu. andukosam padivaela rupees istaadu. aa dabbulu tisukuni chowkagaa bhoomulu konukkuni vyavasaayam cheyalane aasatoo paanakaala swamy rangoon vedutunnaanani oa pedd abaddhancheppi telamgaanaaku poeyi kontha bhuumii koni kontha kouluku teesukontaadu. peddha motubari rautu avthadu panakalaswamy. santhaanam laeni paanakaalaswaamiki oa pillavaadu kudaa janminchaadu. thaanu penchina krushnunni vyavasayamlo petti kannakoduku mohun‌nu haidarabadulo chaduvu cheppistuu vachadu. chaduvu sandhyalu lekunnaa krishnudu buddhimanthudu. chaduvukuntunna mohun thaanu lakshaadhikaariani natakamadi oa jamindaru kumarte nirmalanu valalo veskuntadu. gramamlo aaganna aney rautu tana koothuru lakshmini mohun‌ku ichi pelli cheyalanukuntadu. danikem bhagyamani panakalaswamy aaganna daggara mohun chaduvukosamani renduvelu gunjutadu. ayithe lekshmi krushnulu antaku mundhey preminchukunna sangathi telisina panakalaswamy krushnudini intinundi vellagodataadu. adae samayamlo jamindaru kumarteto aa gramaniki bhoomula vyavaharaalu chusukovadaniki osthadu. aa samayamlo vaarithoo paatu mohun kudaa undadam chusi, mohun vaesina ettugadaku aanandinchina panakalaswamy aaganna bedada vadilinchukunenduku pathakam vesthadu. krishnuni anveshanakai lakshmini haidarabaduku pampistaadu. jamindaru aastinanta kaajeyaalane aasatoo tana aastini aravai velaku ammivesi aadabbunu kharchupetti nimmi,mohun‌l pelli jaripistaadu. kumarte lakshmini vedukukuntu vacchina aaganna mohun evarainadii jameendaaruku velladistaadu. jamindaru agrahodagrudai paanakaala swaamini, aayana bhaarya santammanu intinundi vellagotti trosivestadu. aa gharshanalo panakalaswamy medameeda nundi krindapadi kaaluviruga kottukuntaadu. aasti antha poeyi boot polising vruttigaa cheskuntadu. aasupatrilo rooga vimukthi pomdi vacchina ranganaatham panakalaswamy rangoon vellinatlu thelusukununi akkadaku velli vyaapaaramlo lakshalu gudinchi tirigi swadesaniki vachi haidarabadulo sthirapadataadu. ooka sandarbhamlo krishnuni manchitanaanni grahinchi tanuku noukarugaa petkuntadu. kannakodukuni pogottukonna vicharam taggatam choose ooka anaathasaranaalayaanni kattinchadamlo ranganaatham krishnunne mestriigaa niyamistaadu. akkadike panikosam vacchina santammanu krishnudu gurtistadu. ranganaatham sangathi thelusukunna mohun tanae atani koduku ani natakamadabotadu. ranganaatham intiki osthadu. krishnudu eeka mohun daushtyam sahinchaleka akkadi nundi vellipommani hecharistadu. tellavaaragaane vellipotanani cheppina mohun ranganaatham dabbunu ettukupovadaniki chosen prayathnam thudhi kshanamlo ranganaatham melukovadamto viphalamoutundi. krishnudu mohun kalabadi kottukontunna samayamlo santamma, panakalaswamy, lekshmi akkadaku raavadamtho ranganaatham krishnudu tana koduke ani grahisthaadu. lekshmi krushnula pellitho katha sukhaantamavutundi. paatalu aashe virise manasae tanise navajeevaname phaliyinchenule - p.b.shreeniwas, p.sushila yea muuga chupela baavaa maatadagaa nerava - renuka, ghantasaala . rachana: samudrala. oa rayudo janapdhaalu vesukuntu eelapata paadukuntu - madhavapedhi, yess. janaki brundam kalamanta manadhi kadhu yeduru tirugunura ninnu kannakoduku - j.v.raghavulu t shapuloni pillaa shokaina kontepilla yea kontechoopulu - pitapuram, kao. raanee mamatalu laeni manujulalona evarki yevaro thandri tanayudu yevaro - ghantasaala . rachana:samudrala manchi matera rara cheliya manasu teluskora pilupu vinarara - renuka navaraagaalu padindi yela madhie naatyaalu aadidi chaaala - p.b.shreeniwas, sushila moolaalu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, haidarabadu - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga) bayati linkulu entaaa‌ cinemalu jaggaya natinchina cinemalu ramanaareddi natinchina cinemalu rajanala natinchina chithraalu nagaiah natinchina cinemalu deevika natinchina chithraalu yess.v.rangarao natinchina cinemalu
రాఘవ కొందరి పేరు. బళ్ళారి రాఘవ, తెలుగు నాటకరంగం అందించిన అతిగొప్ప నటులు. తాడేపల్లి రాఘవ నారాయణ శాస్త్రి, లలితా త్రిపుర సుందరీ ఉపాసకులు. రాఘవరావు (అయోమయ నివృత్తి పేజీ)
paatalu anadala ranivai aaduma .. anandapu vindhulu seyuma - ghantasaala, p.leela - rachana: aarudhra edhigo edhigo itu chuudu yevaro ninne pilicheru - sushila, ghantasaala - rachana: aarudhra yea bhoomipaini raale - ghantasaala - rachana: samudrala juunior oa vannela vayari chusevu evari dhaari madiloona medalu - kao. jamunarani dalludallu dallu antha dallu lokamanta - ghantasaala, sushila brundam - rachana: kosaraazu mana aanandamayavamaina samsaarame prema sukhasaaramu anaku - sushila matimali cheyituli vagachevu neelakuuli- ghantasaala corus - rachana: samudrala juunior lokana dongalu vaerae lerayya doorana ekkadnincho raraiah - sushila - rachana: kosaraazu vidanadanela neethi nedela paapabheeti neetammudanna mate - ghantasaala - rachana: samudrala juunior vinodam korevu vishaadham pondevu valadoi najoli popovoi - sushila vayasika ledhe valapika ledhe yevaru kadanalede - yess. janaki, madhavapedhi - rachana: kosaraazu moolaalu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, Hyderabad - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga) akkineeni nageshwararao natinchina cinemalu relangi natinchina cinemalu naghabushan natinchina cinemalu deevika natinchina chithraalu raajasuloochana natinchina cinemalu
madakasira nagara panchyati,AndhraPradesh raashtram,anantapuranjillaku chendhindhi.yea nagara panchyati hindupur loekasabha niyojakavargam loni,madakasira assembli niyojakavargam paridhiki chendhindhi. charithra madakasira nagarapanchayiti, andhrrapradesh raashtram, Anantapur jillaku chendina pattanha stanika samshthalaku chendina ooka nagara panchayath.idi nagara panchayitiga 2011 loo erpadindi.idi AndhraPradesh rajadhani amaravatiki 467 ki.mee dooramloonuu, jalla pradhaana kendram 130 ki.mee. dooramlo Pali. janaba ganankaalu 2001 bhartiya janaba lekkala prakaaram 20205 unna pattanha janaba 2011 loo 21695 ku pergindhi. gta dasabdamlo 7.37% pergindhi. ling nishpatthi 1000 mandhi purushulaku 981 strilu unnare. aksharasyatha raetu 71.38% undaga purusha janaabhaalo 79.07%, sthree janaabhaalo 63.53% aksharaasyulu unnare. pratuta chair‌person, wise chariman prasttuta chair‌person‌gaaa p. prakash,wise chariman‌gaaa b.obanna panichesthunnaru. itara vivaralu yea purapaalaka sangamlo 20 revenyuu vaardulu, 20 ennikala vaardulu unnayi.yea purapaalaka sangamlo 35 murikivadalu unnayi. ooka prabhutva asupatri, 2 unnanatha paatasaalalu,15 praadhimika paatasaalalu,21 prabhutva paatasaalalu,1 kuuragaayala maarket unnayi. moolaalu velupali lankelu
loo vidudalaina cinma 1988 dheenini sr fillms pathakama relangi narasimharao darsakatvamlo sakhamuri ramachandrarao nirmimchaadu. indhulo shobhan badu. jayaprada, saradha, rajendra prasad, rajni pradhaana paatrallo natinchaaru, raj. koti sangeetam samakurcharu-yea chitram tamila chitram taiku oru talaattu. ku reemake (1986) adi malli malayaala chitram oru peyinkilikaatha. ku reemake (1984) yea chitram baxafis oddha suupar hitt. gaaa namodaindi‌katha. rajasekharam shobhan badu (kramasikshanaku praanamicchae vyakti) bhaarya lekshmi. saradha (muguru pillalathoo santoshamgaa jeevithanni gaduputuuntaadu), atani peddha kumarudu harry. harry prasad (kumarte radha), varalaksmi (atani margamlo nadustaaru) rendava koduku ravi. rajendra prasad (mathram tana thandri karmagaramlo karmikuduga panichestuntadu) athanu anatha ammay gauri. rajni (ni preemistaadu) vaari sroeyoebhilaashi gopalam. gollapoodi maruthirao (sahayamtho) ravi amenu sevakuraaligaa nilabettadataadu, rajasekharam raadhaku kumar. sudhakar (aney bagaa chaduvukunna vyaktitoe pelli chestad) aa samayamlo. rajasekharam ravi prema vyavahaaraanni grahinchi, atanni inti nundi vellagodataadu, konnallaku. rajasekharam karmagaramlo karmika vivaadaalu talettutaayi, union nayakan seshagiri. sheshu / prasad badu (ravini madyalo laagi tandree kodukula Madhya vyram srushtistaadu) samsyanu parishkarinchenduku prabhuthvam. padmavathi, jayaprada (aney pratyeka karmika adhikarini niyamistundi) rajasekharam. tana maajii preeyasi padmaavatini akada chusi shake avthadu, taruvaata. athanu gataanni lakshmiki theliyajesthaadu, tana kalaasaala roojulloo rajasekharam padmavathi praeminchukuntaaru. ayithe ooka dusthithilo atadu lakshmini pelli chesukovalsi osthundi. ventane. lekshmi padmaavatini kalustundi, tana bharta girinchi aamdolana chendi. chanipothundi, aa taruvaata. rajasekharam Wokha vuntadu, padmavathi kudaa baytiki pothundhi. prasthutham. rajasekharam tana peddha koduku harry vadaku veltadu, kanni athanu pattinchukonanduna. rajasekharam tirigi vachestaadu, aa samayaaniki. kumar atani intini aakraminchi, atanini baytiki tosestadu, aa samayamlo. ravi atadiki rakshanagaa osthadu, rajasekharam athadi gunanni ardham cheskuntadu. chivaraga. rajasekharam ravi gowreelatho santoshamgaa undaga yea chitram mugusthundi, natavargam. raza sekharamgaa shobhan badu padmaavatigaa jaya prada lakshmiga saradha ravibabuga rajendra prasad gaureegaa rajni gollapoodi maruti raao gopalam kumar gaaa sudhakar seshagiri sheshugaa prasad badu / harry babuga harry prasad manger dharmaraogu shakshi rangarao lalitagaa rajalakshmi radhaga varalaksmi rajasekharam manavaraluga baby rasi paatalu raj koti sangeetam samakurcharu-audeo kompany dwara sangeetam vidudalaindi. LEO moolaalu. shobhan badu natinchina cinemalu rajendra prasad natinchina cinemalu kona prabhakararao aandhra Pradesh rashtra maajii saasanasabha sabhaapathi
చిదంబరం శాసనసభ నియోజకవర్గం తమిళనాడు రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం కడలూర్ జిల్లా, చెన్నై దక్షిణ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఆరు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు మద్రాస్ రాష్ట్రం తమిళనాడు రాష్ట్రం మూలాలు తమిళనాడు శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
కంచు కాగడా ఎ.కోదండరామిరెడ్డి దర్శకత్వంలో కృష్ణ,శ్రీదేవి జంటగా నటించిన తెలుగు సినిమా. సినిమా స్కోపులో తీసిన ఈ సినిమా 1984, సెప్టెంబరు 28న విడుదల అయ్యింది. నటీనటులు కృష్ణ - విక్రమ్‌ శ్రీదేవి - దుర్గ రావు గోపాలరావు ప్రభాకరరెడ్డి నిర్మలమ్మ అల్లు రామలింగయ్య కాంతారావు జగ్గయ్య గిరిబాబు గుమ్మడి రాళ్ళపల్లి - శివుడు కె.కె.శర్మ శ్రీధర్ నగేశ్ సుత్తి వీరభద్రరావు సుత్తివేలు శ్రీలక్ష్మి పద్మ అనురాధ చిట్టిబాబు భీమరాజు ప్రసాద్ బాబు సిలోన్ మనోహర్ మాస్టర్ అర్జున్ టెలిఫోన్ సత్యనారాయణ మదన్ మోహన్ రాజవర్మ రాంజీ చిడతల అప్పారావు వీరమాచినేని ప్రసాద్ పొట్టి వీరయ్య సాంకేతికవర్గం దర్శకుడు: ఎ.కోదండరామిరెడ్డి మాటలు: మహారథి సంగీతం: చక్రవర్తి ఛాయాగ్రహణం: వి. ఎస్. ఆర్. స్వామి నిర్మాత: నందిగం రామలింగేశ్వరరావు కథ: సత్యమూర్తి పాటలు: వేటూరి, సత్యమూర్తి, అదృష్ట దీపక్ నేపథ్యగానం: ఎస్.పి.బాలసుబ్రహ్మణ్యం, పి. సుశీల, శైలజ కూర్పు: కోటగిరి వెంకటేశ్వర రావు కళ: భాస్కర రాజు నృత్యం: సలీం, తార పబ్లిసిటి: లంక భాస్కర్ ఎక్జిక్యూటివ్ నిర్మాత: బూరుగుపల్లి బుల్లి సుబ్బయ్య మూలాలు బయటి లింకులు ఘట్టమనేని కృష్ణ నటించిన సినిమాలు అల్లు రామలింగయ్య నటించిన చిత్రాలు సుత్తి వీరభద్రరావు నటించిన సినిమాలు గుమ్మడి నటించిన చిత్రాలు సుత్తి వేలు నటించిన సినిమాలు రావు గోపాలరావు నటించిన చిత్రాలు శ్రీదేవి నటించిన చిత్రాలు రాళ్ళపల్లి నటించిన సినిమాలు నిర్మలమ్మ నటించిన సినిమాలు
ధన్‌బాద్, జార్ఖండ్ రాష్ట్రం, ధన్‌బాద్ జిల్లా లోని నగరం, ఈ జిల్లా ముఖ్యపట్టణం. జంషెడ్‌పూర్ తరువాత, రాష్ట్రంలో అత్యధిక జనాభా కలిగిన నగరం ధన్‌బాద్. ఇది భారతదేశంలో 42 వ అతిపెద్ద నగరం. 10లక్షలకు పైగా జనాభా గల పట్టణ సముదాయాల్లో భారతదేశంలో 34 వ స్థానంలో ఉంది. ఇది ప్రపంచంలో వేగంగా అభివృద్ధి చెందుతున్న నగరాల్లో 96 వ స్థానంలో ఉన్నట్లు సిటీ మేయర్స్ ఫౌండేషన్ గుర్తించింది. పశ్చిమ బెంగాల్ లోని పశ్చిమ బర్ధమాన్ జిల్లా ధన్‌బాద్ జిల్లాకు సరిహద్దుగా ఉంది. భారతదేశంలోని అతిపెద్ద బొగ్గు గనులకు కేంద్రంగా ఉన్న ఈ నగరాన్ని 'కోల్ క్యాపిటల్ ఆఫ్ ఇండియా' అని పిలుస్తారు. ప్రతిష్టాత్మకమైన ఇండియన్ స్కూల్ ఆఫ్ మైన్స్ (ఇప్పుడు ఐఐటి ధన్‌బాద్ ) సంస్థ ధన్‌బాద్ లోనే ఉంది. బొగ్గుతో పాటు, ఇది సమాచార సాంకేతికత రంగంలో కూడా ఎదిగింది. 2019 స్వచ్ఛ సర్వేక్షణ్ సర్వే ప్రకారం ధన్‌బాద్ భారతదేశంలో 56 వ పరిశుభ్రమైన నగరం. 2018 స్వచ్ఛ సర్వేక్షణ్‌లో అత్యంత మురికి నగరంగా పరిగణించబడిన ఈ నగరం ఒక్క ఏడాదిలో గొప్ప పరివర్తనను చూపించింది. ధన్‌బాద్ మునిసిపల్ కార్పొరేషన్ నగరంలో పచ్చదనాన్ని పెంచడానికి పనిచేస్తోంది. భారతీయ రైల్వేలోని రైల్వే డివిజన్లలో, ధన్‌బాద్ రైల్ డివిజన్ ముంబై డివిజన్ తర్వాత వార్షికాదాయంలో రెండవ స్థానంలో ఉంది. ఓపెన్‌సిగ్నల్ సంస్థ చేసిన సర్వేలో భారతదేశంలో అత్యధికంగా 4G మొబైల్ ఫోన్ నెట్‌వర్క్ లభ్యతతో ధన్‌బాద్, భారతదేశంలో అగ్ర నగరంగా నిలిచింది. ప్రస్తుత జిల్లా మంభుమ్ ప్రాంతంలో భాగంగా ఉండేది. సా.శ. ఏడవ శతాబ్దం లో హ్యూయన్‌ త్సాంగ్ రాసిన యాత్రా చరిత్రలో దీని ప్రస్తావన ఉంది. ఇది శశాంక పాలనలో ఉంది. బ్రిటిష్ పాలనలో తూర్పుభారతంలోని జిల్లాలలో మన్భుమ్ ఒకటి. మన్భూమ్ సెటిల్మెంట్ రిపోర్టులో (1928) సర్వే సెటిల్మెంట్ కార్యకలాపాల సమయంలో రాతి శాసనాలు, రాగి పలకలు లేదా పాత నాణేలు కనబడలేదని, రాగి రేకులుగానీ, తాళపత్రాలు గానీ ఒక్కటి కూడా కనబడలేదనీ పేర్కొనబడింది. పురాతన ప్రామాణికమైన పత్రాలు అన్నీ కూడా కాగితంపై ఉన్నవే. అన్నీ కేవలం వంద సంవత్సరాల లోపు వయస్సు కలిగినవే. ధన్‌బాద్ నగరం 1928 నుండి 1956 వరకు మన్భూమ్ జిల్లాలో ఉంది. అయితే, 1956 అక్టోబర్ 24 న, రాష్ట్రాల పునర్వ్యవస్థీకరణ కమిషన్ సిఫార్సు నోటిఫికేషన్ 1911 ప్రకారం ధన్‌బాద్ జిల్లా ఏర్పడింది. జర్నలిస్ట్ సతీష్ చంద్ర నాయకత్వంలో ఇది జరిగింది. 2006 సంవత్సరంలో, ధన్‌బాద్ స్వతంత్ర జిల్లాగా, ధన్‌బాద్ దాని ముఖ్యపట్టణంగా 50 సంవత్సరాల వేడుక జరుపుకుంది. 1956 నుండి 2000 నవంబర్ 14 న జార్ఖండ్ రాష్ట్రం ఏర్పడే వరకు, ఇది బీహార్ రాష్ట్రంలో ఉంది. ఈ ప్రాంతంలో బొగ్గు యొక్క గొప్ప నిక్షేపాల వలన నగరం ఆర్థికంగా అభివృద్ధి చెందింది, భౌగోళికం వాతావరణం ధన్‌బాద్‌లో శీతోష్ణస్థితి తేమతో కూడిన ఉపఉష్ణమండల స్థితి (కోపెన్:Cwa), ఉష్ణమండల తడి, పొడి శీతోష్ణస్థితుల (Aw) మధ్య మారుతూంటుంది. వేసవి మార్చి చివరి వారంలో మొదలై జూన్ మధ్యలో ముగుస్తుంది. వేసవిలో గరిష్ట ఉష్ణోగ్రత 48 ° C కి చేరుకుంటుంది. ధన్‌బాద్‌లో వర్షపాతం ఎక్కువగానే ఉంటుంది. శీతాకాలంలో, కనిష్ట ఉష్ణోగ్రత 10 °C చుట్టూ ఉంటుంది. గరిష్టంగా 22 °C ఉంటుంది. జనాభా 2011 జనగణన ప్రకారం, ధన్‌బాద్ నగర జనాభా 11,62,472. జనాభాలో పురుషులు (6,14,722) 53%, స్త్రీలు (547,750) 47%. లింగనిష్పత్తి 891. ధన్‌బాద్ సగటు అక్షరాస్యత 79.47%. ఇది జాతీయ సగటు 74.04%కంటే ఎక్కువ. పురుషుల అక్షరాస్యత 86.14%, స్త్రీల అక్షరాస్యత 71.96%. జనాభాలో 10.57% 6 సంవత్సరాల కంటే తక్కువ వయస్సు గలవారు. ఆర్థిక వ్యవస్థ ధన్‌బాద్ ఈ ప్రాంతం లోని పురాతన, అతిపెద్ద మార్కెట్‌లలో ఒకటి. పరిశ్రమలకు కేంద్రం. ఇది బొగ్గు గనులకు, పారిశ్రామిక సంస్థలకూ ప్రసిద్ధి చెందింది. నగరం చుట్టుపక్కల 112 బొగ్గు గనులు ఉన్నాయి ఈ గనుల్లో మొత్తం బొగ్గు ఉత్పత్తి 2.75 కోట్ల టన్నులు. బొగ్గు వ్యాపారం ద్వారా ఏడాదికి 700 కోట్ల రూపాయల ఆదాయం లభిస్తుంది. అక్కడ అనేక బొగ్గు వాషరీ లున్నాయి. భారత్ కోకింగ్ కోల్ (బిసిసిఎల్) ప్రధాన కార్యాలయం ధన్‌బాద్‌లో ఉంది. స్టీల్ అథారిటీ ఆఫ్ ఇండియా (సెయిల్), టాటా స్టీల్, ఈస్టర్న్ కోల్‌ఫీల్డ్స్ (ముగ్మా వద్ద) కూడా తమ స్వంత బొగ్గు గనులను నిర్వహిస్తున్నాయి. ఓం బెస్కో రైల్ ప్రోడక్ట్స్ లిమిటెడ్ అనే పబ్లిక్ లిమిటెడ్ రైలు బండి తయారీ సంస్థ హిందూస్థాన్ జింక్ లిమిటెడ్ (ప్రస్తుతం వేదాంత రిసోర్సెస్ ), మైథాన్ పవర్ లిమిటెడ్, హిందుస్థాన్ మల్లేబుల్స్ & ఫోర్గింగ్స్ లిమిటెడ్ వంటి పలు సంస్థలు ధన్‌బాద్ చుట్టుపక్కల పనిచేస్తున్నాయి. ఫెర్టిలైజర్ కార్పొరేషన్ ఆఫ్ ఇండియా లిమిటెడ్ ఇప్పుడు సింద్రీ ప్రాజెక్టును మళ్ళీ మొదలుపెడుతోంది. సౌత్ ఈస్టర్న్ రైల్వే జోన్ కు చెందిన 5 డివిజన్లలో ఒకటి ధన్‌బాద్‌లో ఉంది. విద్య విశ్వవిద్యాలయాలు, కళాశాలలు ఇండియన్ ఇనిస్టిట్యూట్ ఆఫ్ టెక్నాలజీ (ఇండియన్ స్కూల్ ఆఫ్ మైన్స్), ధన్‌బాద్, 1926 లో బ్రిటిష్ వారు స్థాపించారు. బిర్సా ఇనిస్టిట్యూట్ ఆఫ్ టెక్నాలజీ, సింద్రీ పురాతన ప్రభుత్వాలలో ఒకటి. SSLNT మహిళా కళాశాల 1956 లో స్థాపించబడిన తూర్పు భారతదేశంలోని పురాతన మహిళా సైన్స్, ఆర్ట్స్ కళాశాలల్లో ఒకటి. K. K. కాలేజ్ ఆఫ్ ఇంజనీరింగ్ అండ్ మేనేజ్‌మెంట్, గోవింద్‌పూర్ పాటలీపుత్ర వైద్య కళాశాల, ఆసుపత్రి, 1971 లో స్థాపించబడింది ధన్‌బాద్ లా కళాశాల 1976 లో స్థాపించబడింది. గురు నానక్ కళాశాల రాజా శివ ప్రసాద్ కళాశాల, 1949 లో రాజా రాజా స్థాపించారు పి.కె. రాయ్ మెమోరియల్ కళాశాల, 1977 లో స్థాపించబడింది. అల్ ఇక్రా టీచర్స్ ట్రైనింగ్ కాలేజ్, గోబింద్‌పూర్ B.S.S మహిళా కళాశాల భోలారం శిబాల్ ఖార్కియా కళాశాల, మైథాన్ బినోద్ బిహారీ మహతో కోయిలాంచల్ విశ్వవిద్యాలయం, 2017 లో స్థాపించబడిన ప్రభుత్వ విశ్వవిద్యాలయం. రవాణా రైలు ధన్‌బాద్ నుండి ఢిల్లీ, ముంబై, పాట్నా, కోల్‌కతా, భాగల్పూర్, ముంగేర్, గయ, చెన్నై, అహ్మదాబాద్, హైదరాబాద్, కొచ్చి, ఇండోర్, భోపాల్, గ్వాలియర్, జబల్పూర్, జైపూర్, విశాఖపట్నం, జోధ్పూర్, నాగపూర్, పూణే, వారణాసి, గౌహతి, బెంగళూరు వంటి ప్రధాన ప్రాంతాలకు చక్కటి రైలు సౌకర్యం ఉంది. ముంబై రైల్వే డివిజన్ తర్వాత భారతదేశంలో రెండవ అతిపెద్ద ఆదాయ ఉత్పత్తిదారు ధన్‌బాద్ రైల్వే డివిజన్. ధన్ బాద్ రైల్ డివిజన్ తూర్పు మధ్య రైల్వే జోన్ పరిధిలోకి వస్తుంది. హౌరా న్యూఢిల్లీని కలిపే గ్రాండ్ కార్డ్ రైలు మార్గం ధన్‌బాద్ జంక్షన్ గుండా వెళుతుంది. CIC రైలు మార్గం ధన్‌బాద్ నుండి ప్రారంభమై మధ్యప్రదేశ్‌లోని సింగ్రౌలి వద్ద ముగుస్తుంది. జిల్లా గుండా మరో రైలు మార్గం ఉంది, ఇది ఖరగ్‌పూర్‌లో మొదలై గోమోహ్ వద్ద ముగుస్తుంది, ఈ రైలు మార్గం సౌత్ ఈస్టర్న్ రైల్వే పరిధిలోకి వస్తుంది. 2011 అక్టోబరు 1 న, హౌరా ధన్‌బాద్‌ ల మధ్య భారతదేశపు మొట్టమొదటి AC డబుల్ డెక్కర్ రైలు మొదలైంది. దీనితో మల్టీ-డెక్ రైళ్లను నడిపే ఐరోపా, ఉత్తర అమెరికాల సరసన భారత్ చేరింది. 2011 అక్టోబరు నాటికి, ఆదివారం తప్ప ప్రతిరోజూ రైలు నడుస్తోంది. దీని గరిష్ఠ వేగం . రోడ్లు జాతీయ రహదారి 19, జాతీయ రహదారి 18 ధన్‌బాద్ గుండా వెళ్లే ప్రధాన రహదారులు. NH 19 స్వర్ణ చతుర్భుజి హైవే నెట్‌వర్క్‌లోని ధన్‌బాద్ ఢిల్లీ - కోల్‌కతాలో మార్గంలో భాగం. NH19 ఆరు లేన్ల ఎక్స్‌ప్రెస్‌వేగా మార్చబడింది; NH 18 ధన్‌బాద్ నుండి బొకారో, జంషెడ్‌పూర్‌ని కలుపుతుంది. గాలి ధన్ బాద్ విమానాశ్రయాన్ని ప్రైవేటు విమానాలకు, చిన్న విమానాలు, హెలికాప్టర్లకూ వినియోగిస్తున్నారు. ఇక్కడి నుండి షెడ్యూల్డు విమాన సేవలు లేవు. ధన్ బాద్ కు సమీపం లోని వాణిజ్య విమానాశ్రయాలు కాజీ నజ్రుల్ ఇస్లాం విమానాశ్రయం, అసన్సోల్ - దుర్గాపూర్ బిర్సా ముండా విమానాశ్రయం, రాంచీ గయ విమానాశ్రయం నేతాజీ సుభాష్ చంద్రబోస్ అంతర్జాతీయ విమానాశ్రయం, కోల్‌కతా లోక్ నాయక్ జయప్రకాష్ విమానాశ్రయం, పాట్నా మూలాలు వెలుపలి లంకెలు జార్ఖండ్ నగరాలు పట్టణాలు
జారుట్ల రాంపురం, అనంతపురం జిల్లా, వజ్రకరూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వజ్రకరూరు నుండి 25 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన గుంతకల్లు నుండి 41 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 272 ఇళ్లతో, 1096 జనాభాతో 3209 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 559, ఆడవారి సంఖ్య 537. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 89 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 185. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 594880.పిన్ కోడ్: 515841. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల, సమీప జూనియర్ కళాశాల, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వజ్రకరూరులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు, సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల గుంతకల్లులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల అనంతపురం లోను ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం జారుట్ల రాంపురంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జల వనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు జారుట్ల రాంపురంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 7 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం జారుట్ల రాంపురంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 80 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 1776 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 9 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 95 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 113 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1135 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 1224 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 24 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు జారుట్ల రాంపురంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 24 హెక్టార్ల ఉత్పత్తి జారుట్ల రాంపురంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వేరుశనగ, వరి, పొద్దుతిరుగుడు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
ముండ్లపహాడ్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నల్గొండ జిల్లా, వేములపల్లి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వేములపల్లి నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మిర్యాలగూడ నుండి 8 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 6 ఇళ్లతో, 19 జనాభాతో 777 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 9, ఆడవారి సంఖ్య 10. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577053.పిన్ కోడ్: 508217. విద్యా సౌకర్యాలు సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల వేములపల్లిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మిర్యాలగూడలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నార్కట్ పల్లిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు మిర్యాలగూడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం మిర్యాలగూడలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నల్గొండ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వార్తాపత్రిక, శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ముండ్లపహాడ్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 13 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 10 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 91 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 92 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 571 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 183 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 571 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ముండ్లపహాడ్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 510 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 61 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
chikkaballapur, ledha chick‌ballapuru (aamglam:Chikkaballapur) bhaaratadaesam rashtralaloni carnatic rashtramlo chikkballapur kotthaga ruupomdimchina jalla pradhanakendram. deeniki 3 ki.mee. lopu muddanehalli (inhaniir raajaneetignudu mokshagundam vishweshwarayya janmasthalam) chikkaballapur‌loo 400 mallan dollars formasutical sez rabotondi. 325 ki.mee, bhaaratadaesamloe idhey modhatidhi. enka, traveler banglonu atyaadhunika buses steshion sthithiki maarustunnaaru. jillallo 5 millionla vyayamtho kothha jalla prabhutva pradhaana kaaryaalayam pooliisu pradhaana kaaryaalayam nirmistunnaaru. adanamga, nagaranni abhivruddhi cheyadanki bhugarbha paarishudhya vyavasthalanu vistarimchadaaniki rashtra prabhuthvam 10 millionlaku paigaa vidudhala chestondi. idi praamtiya ravaanhaa vidyaa kendramga Pali dhraaksha, dhanyam pattu saaguku pradhaana pradeesam. itivali abhivruddhotoe, chikkaballapur "grater Bengaluru" loo bhaagamavutundani vistrutamgaa nammutharu. peruu praamtiya bhaasha, kannadaloo, yea nagaranni chikkaballapura ani uchchharistaaru. kannadaloo "chikka" antey "chinnadi", "balla" antey aahaara dhanyaalanu lekkinche kolatha, "pura" antey "pattanham" ani ardam. anevalla, puraathana kaalamlo aahaara dhanyaalanu lekkinchadaniki prajalu chinna kolatalanu upayoegimchae pradeesam idi. yea prantham allappuduu yea praantaaniki vyavasaya kendrangaamukhyamainadi chendhindhi. charithra avati mallabiregouda kumarudu marigouda paalakudu kodimanchanahalli adavirashtramlo ooka roeju vetaadutunnaadu. ooka kundelu bayam lekunda bhayankaramaina vaeta kukkal mundhu nilabadindhi. idi chusina paalakudu ullasanga tana kodukuku kundelu balm yea praanta pourula shouryam will undani cheppaadu. anduakni paalakudu vijaynagar raju nundi anumati tesukoni visthrutamaina kootanu nirmimchi ooka nagaranni erpaatu chesudu, dheenini ippudu chikkaballapur ani pilustharu. mysur raju baichegouda taruvaata kotapai daadi chesudu, kanni chikkaballapura pourula saahasopeta prayatnalu maraataala sahayam kaaranamgaa upasamharinchukovalasi vacchindi. baichegouda bhumini swaadheenam cheskunna taruvaata adhikaaramlooki vacchina shree dodda bairegouda, mysur raju swaadheenam chesukunadu. 1762 loo chikkappanayaka paalanaloe, hydar ollie 3 nelala kalaniki pattanhaanni swaadheenam chesukunadu. appudu chikkappanayaka 5 lakshala pagodalu cheyllinchadaaniki angikarinchaaru, taruvaata sienyaanni tirigi teeskunnaru. deeni taruvaata, guttirashtranki chendina murarayara sahayamtho chikkappa nayaka tana adhikaralanu punaruddharinchadaaniki prayatninchaadu. athanu chikkappa naayakatho paatu nandy kondalaloo daakkunnaadu. ventane, hydar ollie chikkaballapur itara pradheeshaalanu swaadheenam cheesukuni chikkappa nayakanu arrest chesar. appudu lard korn wallis jokyamtho, chikkaballapur narayanagoudaku appaginchabadindi. yea wasn thelusukunna tippu sulthan malli chikkaballapur nu sontham chesukunadu. 1791 loo british varu nandini aakramincharu pattanhaanni paalinchadaaniki narayanagoudanu vidichipettaaru. yea drooham kaaranamgaa, britisherlu tippu sultanla Madhya godava jargindi. narayanagouda tana paripaalananu kolpoyadu. taruvaata, british varu tippunu cheedu yuddamlo odimchaaru, idi remdu vaipulaa vipareethamaina praananashtaaniki dhaaritheesindhi. chikkaballapur pourulu ayithe, longadeesukoovadaaniki nirakarincharu. vaari yodula ahankaaraanni konasagincharu. chikkaballapur taruvaata maisuurmukhyamainadi vadayarla paripaalanalo vacchindi, taruvaata varu pratuta Karnataka rashtramlo vileenam ayaru. janaba bhartiya janaba lekkala prakaaram, chikkaballapur janaba 1,91,122. janaabhaalo purushulu 51%, strilu 49% unnare. chikkaballapur sagatu aksharasyatha raetu 64%, idi jaateeya sagatu 59.5% kante ekuva. janaabhaalo 11% 6 samvatsaraala kante takuva vayassu galavaaru, bhaugoollika, ravaanhaa chikkaballapur pattanham sumaaru 56 ki.mee. bhaaratadaesam mukyamainadhi. silikaan peethabhoomi (gatamlo Bengaluru) bengaluruku uttaraana chikkaballapur nandy hills praantaaniki madyalo ettaina pradeesam Pali. "panchagiri" chikkaballapurmukhyakhya. sadarana varnana, deeni chuttuu 5 sundaramaina kondalu unnayi, veetilo nandy kondalu prasiddhamainavi (iidu kondalanu nandy giri, chandra giri, skandagiri, braham giri haema giri ani pilustharu). kalavara halli konda kalavara betta, kondapaiki chaerukoovadaaniki trekking kaaranamgaamukhyamaina chendhindhi. Uttar-dakshinha sixes leann jaateeya rahadari NH-7 alaage turupu-padamara NH 234 (gatamlo rashtra rahadari 58) Kota gunda velluthundhi. yea Kota ooka kothha pradhaana basu steshion railu steshion pradhaana kaaryaalayaalato koodina ravaanhaa kendramga Pali. idi mukhyamaina pattanaalaku raashtram bassulatho paatu privete taxilu, aatolu anusandaaninchabhadi Pali. sameepa vimaanaashrayam 20 kilometres dooramlo Bengaluru antarjaateeya vimaanaashrayam Pali. nandy kondalu iidu nadula janmasthalam, antey penneru chitravati dakshinha paleru itara remdu unnayi. sandarsinchaalsina pradheeshaalu nandy kondalu sameepamlo chikkaballapur jalla paridhiloo unnayi. puraanha inhaniir sar mokshagundam vishweshwarayya janmasthalam muddanehalli sameepa prantham. hosoor dr janmasthalam hosoor narasimhaiah, goppa vidyaavetta bhavakudu. chikkaballapur‌loo chinna, sahajamaina kandavara sarus Pali. yess. gollahalli gramam shree anjaneya swamy alayam sandarsinchavalasina mukhyamaina pradeesam. pinakini nadi bhoomulalo gouribidanur taaluukaaloo "vidurashwata" Pali. "viduraashvatta" aalayaniki prassiddhi. dheenini minii jalianwalabag ani kudaa pilustharu. yea praanthamlo anek prasidha vidyaa samshthalu unnayi. SJCIT anede 1986 loo sthapinchabadina inginiiring samshtha degrey graduyaet vidyanu andistundi. shree bhagavan sathyasai bhabha paatasaala, vishwavidyaalayam asupatri sumaaru chikkaballapur jillaaloo taaluukaalu (toun‌ship‌lu) unnayi: chikkaballapur, gouribidanur, bagepalli, sidlaghatta, gudibanda, cintamani chikkaballapur nundi 3 ki.mee. Pali.. ivi kood chuudu addagal (chick ballapur) adigarahalli ajjavara, chick ballapur moolaalu baahya linkulu jalla paripalana dwara adhikarika webb‌cyte chikkaballapura adhikarika munisipal webb‌cyte Karnataka bhartia nagaraalu pattanhaalu
bhramaramu (aamglam Carpenter bee) ooka rakamaina eega. ivi jailokopine (Xylocopinae) upakutumbamloni jailokopa (Xylocopa) prajaatiki chendina peddha igalu. ivi prapanchavyaapthamgaa vistarinchaayi. veenilo sumaaru 500 jaatulunnavi. veetanninti yokka pradhaanamiena lakshanhamu kalapa, veduru modalaina vatiki boriyalu (burrows) chessi andhulo gudu kattukoni nivasinchadam. visheshaalu mahaa bhaaratamlo -viluvidya neerpina guruvae karnudini sapinchadaaniki kaaranamindhi idhey. kummari purugu ruupamloe vacchina indrudu, karnudi todanu tolustaadu. guruvae karnudini sapinche paristiti kalpistaadu. mahaabhaaratamlooni oa ghattamlone deeniki okinta chootu dorkindi. conei, inta peddha bhoomandalam medha chotuleka idi antarinchipotondata. konella kritam varakuu kanipinchina kummari purugu -kramamga antarinchipoyindi. mattilo batike yea purugulu -pantalaku vaduthunna krimi samhaaraka mandula kaaranamgaanae antarinchaayani antunaru saastavrettalu. manishiki maelu cheyadame tappa, keeru cheeyadam erugani kummari purugulanu malli vruddhi cheyadanki eeshaanya jarmaneelooni fuer‌steen‌walde garden jagratthalu teesukuntondata. indukosam kriminasana mandulni vaadataanni kudaa nishedhinchaarta. gallery moolaalu itara linkulu kiitakaalu
madnapur,Telangana raashtram, adilabad jalla, talamadugu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina talamadugu nundi 9 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina adilabad nundi 19 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu, yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 53 illatho, 231 janaabhaatho 454 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 119, aadavari sanka 112. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 206. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 569144.pinn kood: 504308. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala talamadugulonu, praathamikonnatha paatasaala , maadhyamika paatasaala bharampurlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala talamadugulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu aadilaabaadloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic aadilaabaadlo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala aadilaabaadlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam madnapurlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu, ooka naatu vaidyudu unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam madnapurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 42 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 10 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 17 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 383 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 378 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 5 hectares neetipaarudala soukaryalu madnapurlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 5 hectares utpatthi madnapurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi, jonna, kandi
ప్రియమణి ప్రముఖ దక్షిణాది నటి. పరుత్తివీరన్ లోని నటనకు 2006 లో జాతీయ ఉత్తమ నటి పురస్కారమును పొందింది.తెలుగు, తమిళ, కన్నడ, మళయాళ భాషలలో దాదాపు 20 చిత్రాలలో నటించింది. రావణ్ చిత్రం ద్వారా హిందీ చిత్రసీమ లోకి అడుగు పెట్టింది. ఎవరే అతగాడు ప్రియమణికి మొదటి సినిమా. నేపధ్యము ప్రియమణి జూన్ 4న కేరళలోని పాలక్కడ్‌లో జన్మించింది. తండ్రి వసుదేవ మణి అయ్యర్. తల్లి లతా మణి అయ్యర్. ఆమె అసలు పేరు ప్రియ వసుదేవ మణి అయ్యర్. దాన్నే పొట్టిగా ప్రియమణి అని స్క్రీన్ నేమ్ పెట్టుకుంది. నటజీవితము బీఏ చేసిన ప్రియమణి సినిమాలపై ఆసక్తితో ఈ రంగంలో అడుగుపెట్టింది. తెలుగులో మొదట 2003లో 'ఎవరే అతగాడు?' సినిమాతో తెరంగేట్రం చేసినా.. ప్రేక్షకులకు చేరువ కాలేకపోయింది. తర్వాత తమిళంవైపు కొన్నాళ్లు దృష్టి పెట్టి మళ్లీ 'పెళ్ళైనకొత్తలో..' అంటూ హీరో జగపతి బాబుతో జతకట్టింది. ఈ సినిమాతో ప్రియమణి సుడి తిరిగిపోయింది. ఒకేసారి తెలుగులో మూడు అవకాశాలు వచ్చి చేరాయి. ఆ తర్వాత 'యమదొంగ'లో జూనియర్ ఎన్టీఆర్ సరసన నటించి తెలుగు ప్రేక్షకుల మనస్సులో మంచి స్థానాన్ని సంపాదించుకుంది. అప్పటి వరకూ తెలుగింటి అమ్మాయిలా సంస్కారవంతంగా ఉన్న ప్రియ ద్రోణాతో గ్లామర్ డాల్ అవతారమెత్తింది. అలా నటిగా బాగా బిజీ అయ్యింది. అప్పట్నుంచి మిత్రుడు, ప్రవరాఖ్యుడు, శంభో శివ శంభో, సాధ్యం, గోలీమార్, రగడ, రాజ్, రక్తచరిత్ర.. ఇలా చాలా చిత్రాల్లో నటించి మంచి ప్రశంసలు పొందింది. కేవలం హీరోల సరసన హీరోయిన్ క్యారెక్టర్లే కాకుండా హీరోయిన్ ఓరియెంటెడ్ సినిమాలవైపు దృష్టి సారించింది. ఒక రకంగా చెప్తే ప్రయోగాలు చేసిందనే చెప్పాలి. అలా వచ్చినవే క్షేత్రం, చారులత, చండి. ఈ రెండు సినిమాల్లోనూ చక్కటి నటనా చాతుర్యాన్ని ప్రదర్శించింది. విమర్శకులు సైతం వహ్వా అనేలా చేసింది. అందుకు ఉదాహరణ చారులతకు వచ్చిన అవార్డులే. తెలుగు చిత్రాలతో పాటు మలయాళం, కన్నడ చిత్రాల్లో కూడా నటిస్తోంది. అటు తమిళంలో కూడా మేటి హీరోయిన్స్‌లో ఒకరిగా స్థానాన్ని సంపాదించుకుంది. ప్రియకి నార్త్ ఇండియన్ వంటకాలంటే చాలా ఇష్టం. ముఖ్యంగా రవ్వదోశ. తీరిక సమయంలో సంగీతం వినడం, నృత్యం చేయడం ఈమె హాబీలు! ఇంకా చాక్లెట్స్, ఐస్‌క్రీమ్స్, కుక్కపిల్లలు, పిల్లి పిల్లలంటే ఈ కేరళ కుట్టికి చాలా ఇష్టం. కేవలం హీరోయిన్‌గానే కాకుండా రగడ సినిమాలో గెస్ట్ అప్పియరెన్స్ కూడా ఇచ్చింది. కలెక్షన్ల వర్షంతో రికార్డులు సృష్టించిన చెన్నై ఎక్స్‌ప్రెస్ సినిమాలో కూడా గెస్ట్‌గా ఒక పాటలో ఓ వెలుగు వెలిగింది.మలయాళంలో ఓ డ్యాన్స్ షోకి న్యాయనిర్ణేతగా కూడా వ్యవహరించింది. నటించిన చిత్రాలు తెలుగు కస్టడీ (2023) సిరివెన్నెల (2021) నారప్ప (2021) విరాట పర్వం (2021) మనఊరి రామాయణం (2016) చండీ (2013) రగడ (2011) క్షేత్రం (2011) రాజ్ (2011) క్షేత్రం (2011) శంభో శివ శంభో (2010) గోలీమార్ (2010) సాధ్యం (2010) ప్రవరాఖ్యుడు (2010) ద్రోణ (2009) టాస్ హరే రామ్ పెళ్ళైనకొత్తలో ఎవరే అతగాడు తమిళము పరుత్తివీరన్ (2006) కన్నడ రామ్ (2010) ఎనో ఒంతర విష్ణువర్ధన కో కో అన్న బాండ్ చారులత లక్ష్మి అంబరీష మళయాలం 'పడి నెట్టం పడి' \ తెలుగులో గ్యాంగ్స్ ఆఫ్ 18 హిందీ రావణ్ (2010) మైదాన్ (2022) సలామ్ వెంకీ (2022) జవాన్ (2023) బయటి లింకులు మూలాలు 1984 జననాలు తెలుగు సినిమా నటీమణులు జీవిస్తున్న ప్రజలు భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కార విజేతలు కళైమామణి పురస్కార గ్రహీతలు
మందులు.కె (మే 1, 1944 - మే 22, 2002) ప్రముఖ రంగస్థల నటుడు, దర్శకుడు. నాటకరంగంలో చేసిన కృషికి పలు కళాసంస్థలు ఈయనకు నటకాగ్రేసర, నటవిరాట్, నటశేఖరుడు, రంగస్థల నటబ్రహ్మ వంటి బిరుదులు ఇచ్చి సత్కరించాయి. జననం మందులు 1944, మే 1న తాతయ్య, ముత్యాలమ్మ దంపతులకు పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా, రాయకుదురు గ్రామంలో జన్మించాడు. విద్యాభ్యాసం - ఉద్యోగం రాయకుదురులో ప్రాథమిక విద్యను పూర్తిచేసిన మందులు, వీరవాసరంలో ప్రాథమికోన్నత విద్య, భీమవరంలో పియుసి విద్యను పూర్తిచేసాడు. రంగస్థల ప్రస్థానం బి.ఎన్. సూరి రచించిన పనిమనిషి నాటకం ద్వారా నాటకరంగంలోకి అడుగుపెట్టిన మందులు అనేక నాటకాల్లో నటించాడు. 1984లో అర్.కె. ప్రొడక్షన్సు అనే సంస్థను స్థాపించి, ఆ సంస్థ నుండి అనేక నాటకాలు ప్రదర్శించాడు. నటించిన నాటకాలు కీలుబొమ్మలు అడవి ఎవరిని నమ్మకు ఉద్ధరింపు చిల్లరకొట్టు చిట్టెమ్మ ఐపీసీ 302 ఛైర్మన్ సమర్పణ పాపం లాటరీ కాలం వెనక్కి తిరిగింది మృత్యుంజయుడు నటన ఎంతెంత దూరం ఆకాశరామన్న రాగరాగిణి తరంగాలు ఆరణి మనిషి సావకూడదు కిం కర్తవ్యం వయసు - మనసు మరోమొహెంజదారో దర్శకత్వం వహించిన నాటకాలు పలుకే బంగారమాయె రాజసూయ యాగం ఓ అమ్మాయి కథ అనగనగా ఒకరాజు రచించిన నాటకాలు మందులు కె.జి. వేణుతో కలిసి పంచతంత్రం అఖండ విప్లవజ్యోతి, అంబేద్కర్ వంటి నాటకాలు రచించాడు. మరణం ఈయన 2002, మే 22న మరణించాడు. మూలాలు తెలుగు రంగస్థల నటులు 1944 జననాలు 2002 మరణాలు తెలుగు రంగస్థల దర్శకులు పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా రంగస్థల నటులు
vemana anede vemana jeevitam girinchi visheeshamaina parisoedhana chessi rallapalli anantakrishnasarma rachinchina telegu pustakam. dheenini andhra universiti pressu, valteru vaariche 1929 samvatsaramlo modhatisaarigaa mudrinchabadindi. tadupati idi 1945, 1971 samvatsaraalalo punarmudrana pomdinadi. yea tholi upanyaasamlo vemana padhya sanka, prakshiptaalu pariharinche paddathi, vividha pratulalooni paathabhedhaalu, sadarana padyaalaku vyaakhyaatalu chese chitra vyakhyaanaalu prastaavinchaadu. vemanaku prajalapai vunna premanu athanu ila stapinchadu. kaviki itarulakuu each teedaa Pali. kaviki yea lokamante brahmaandamiena anuragam. adi lekapote kavi kaane kaadu. dwesham srushtinchaledu. prema srustistundi. idee vemana kavitatma. tana edu upanyasalalo rallapalli varu yea kavitatmani saktimantamgaa aavishkarinchaadu. upanyaasaalu rallapalli anantakrishnasarma garu tana upanyaasaalanu raghupathy venkataratnamu gaari audaaryamunu, aandhra vishwakalaaparishattu vaari abhimaanamunu pradhanakaaranaalugaa paerkonnaaru. 1 upodghaatamu 2 vemana kaala deeshamulu 3 vemana samsara sthithigathula 4 vemana kaalamandili matadharmamula sthiti 5 vemana yogasiddhi mataprachaaramu 6 vemana vento varu 7 vemana kavithvamu, hasyamu, niitulu vimarsa rallapallivari vemana grandhampai chaaala vimarsa Pali. raallapallivaaru sea.p.brown girinchi chebuthoo, manavaaratanini (memananu) kaviga dalapakapoyinanu, atani padyamulanannitini bahu shramache sampaadhinchi, diddinchi, vraayinchi, taanee ingleeshuna teeka vraasi, prakatinchi, saswata keerti sampaadinchina brownu dora kudaa etanini kaviyanaledani antaruu. deeniki aarudhra ‘brownu dora akkadaa spashtangaa poit aney padhamthoo vemana gaarini perkonaledu. nijame. ayithe vemanagaarini doragaaru auther aney epigramatist aney perkonnaadu anatu donka tirugudugaa vemananu kavi ani pratishtinchadaaniki tantaalu paddadu. ani telipaadu moolaalu baahya lankelu 1929 pusthakaalu telegu pusthakaalu
ఓడరేవు (వాడరేవు), బాపట్ల జిల్లా, చీరాల మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. విద్యా సౌకర్యాలు కస్తూర్బా బాలికల పాఠశాల. గ్రామ పంచాయతీ 2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి నిర్వహించిన ఎన్నికలలో ఎ.రమణ సర్పంచిగా ఎన్నికైనాడు ప్రధాన పంటలు వరి, అపరాలు, కాయగూరలు ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం, వ్యవసాయాధారిత వృత్తులు ప్రముఖులు పులుగు ధనంజయ శ్రీనివాస్ - జాతీయ, అంతర్జాతీయ స్థాయిలో 25 బంగారు, 4 రజత, 3 కాంస్య పతకాలు సాధించాడు. జూలై 2013లో రష్యాలో జరిగిన ప్రపంచ స్థాయి విశ్వవిద్యాలయాల స్థాయి పోటీలలో భారత్ తరపున పాల్గొని, 13 వ స్థానం కైవసం చేసుకున్నాడు. ఆ పోటీలలో అథ్లెటిక్స్ లో, రాష్ట్రం నుండి పాల్గొన్న ఏకైక క్రీడాకారుడితడు. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు ఆంధ్రప్రదేశ్ ఓడరేవులు
జయంత్ సిన్హా (జననం 21 ఏప్రిల్ 1963) భారతదేశానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు. ఆయన 2014 పార్లమెంట్ ఎన్నికల్లో జార్ఖండ్‌లోని హజారీబాగ్ స్థానం నుండి లోక్‌సభకు ఎన్నికై నరేంద్ర మోడీ మొదటి మంత్రివర్గంలో ఆర్థిక, పౌర విమాన‌యాన శాఖ సహాయ మంత్రిగా పని చేశాడు. రాజకీయ జీవితం జయంత్ సిన్హా 1998 నుండి తన తండ్రి ఎన్నికల ప్రచారానికి సహాయం చేస్తూ హజారీబాగ్‌లో చురుకుగా పాల్గొన్నాడు. ఆయన 2014 ఎన్నికల ప్రచారంలో భాగంగా ఫిబ్రవరి 2014లో మిస్టర్ మోడీతో అంతర్జాతీయ వ్యాపారవేత్తల ఫోరమ్‌ను నిర్వహించడం, హోస్ట్ చేయడంతో సహా జాతీయ ఆర్థిక విధానాన్ని రూపొందించడంలో ప్రధానమంత్రి నరేంద్ర మోదీతో కలిసి పని చేశాడు. జయంత్ సిన్హా 2014లో జరిగిన లోక్‌సభ ఎన్నికల్లో జార్ఖండ్‌లోని హజారీబాగ్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం నుండి బీజేపీ అభ్యర్థిగా పోటీ చేసి 1,59,128 ఓట్ల మెజారిటీతో గెలిచి తొలిసారి ఎంపీగా ఎన్నికయ్యాడు. ఆయన ఆ తర్వాత పబ్లిక్ అకౌంట్స్ కమిటీ, ఫైనాన్స్‌పై స్టాండింగ్ కమిటీ, లెజిస్లేషన్‌పై సబార్డినేట్ కమిటీ, కమ్యూనికేషన్స్ అండ్ ఇన్ఫర్మేషన్ టెక్నాలజీ మంత్రిత్వ శాఖ కన్సల్టేటివ్ పార్లమెంటరీ కమిటీలలో సభ్యుడిగా ఉన్నాడు. జయంత్ సిన్హా 9 నవంబర్ 2014న కేంద్ర ఆర్థిక శాఖ సహాయ మంత్రిగా ప్రమాణ స్వీకారం చేసి, ఆ తరువాత 6 జూలై 2016న పౌర విమానయాన శాఖ సహాయ మంత్రిగా భాద్యతలు చేపట్టాడు. అభివృద్ధి పనులు జయంత్ సిన్హా 23 ఫిబ్రవరి 2017న జార్ఖండ్ ముఖ్యమంత్రి శ్రీ రఘుబర్ దాస్‌తో కలిసి దుమ్కా, పలమావు మరియు హజారీబాగ్‌లలో మూడు వైద్య కళాశాలలకు శంకుస్థాపన చేశాడు. మూలాలు 1963 జననాలు భారతీయ జనతా పార్టీ రాజకీయ నాయకులు
ios.muppavaram, paschima godawari jalla, chagallu mandalaaniki chendina gramam.. moolaalu chagallu mandalamlooni gramalu
maddipatlapalle , Chittoor jalla, airala mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. manchineeti vasati unnadi. vidyuddeepaalu ikda vidyut soukaryamu, vidyuddeepaala soukaryamunnadi. thapaalaa saukaryam unnadi. pradhaana pantalu cheraku, vari, mamidi, vary shanaga kuuragayalu ekkadi pradhaana pantalu. pradhaana vruttulu ekkadi pradhaana vruttulu, vyavasayamu, vvavasaayaadaara panlu. sameepa gramalu 45 kothapalle 3 ki.mee. chigarapalle, 3 ki.mee. pulluru 3 ki.mee baitapalle 4 ki.mee. sameepamulo unnayi. ravana saukaryam yea gramaniki itara graamaalato rodduravana vvavastha kaligi vundi artici buses tirugutunnavi. yea gramaniki puutalapattu railway staeshanu daggaralo Pali. velupali lankelu moolaalu
narasaramayyapalle Kadapa jalla chintakommadinne mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. graama visheshaalu Kadapa-pulivendala rahadaaripai, fatima kalaasaala oddha loopalaku unna yea gramam chaerukoovadaaniki sariyain rahadari ledhu. yea gramaniki chendina shree mallikarjun yadav Khammam loo jointu kalektarugaa panicheyuchunnaaru. viiru swantagraamampai mamakaaramtho, Kadapa jalla kalektaru shree kona shashidhar thoo maatladi gramaniki ru. 21 lakshala vyayamtho, simemtu rahadari nirmimpajesinaaru. yea rahadaariki renduvaipula mokkalu naatinchinaaru. moolaalu
ఎల్లుపల్లె, ప్రకాశం జిల్లా, గిద్దలూరు మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. విద్యా సౌకర్యాలు మండల పరిషత్తు ప్రాథమిక పాఠశాల:- ఈ పాఠశాలో ఉపాధ్యాయులుగా పనిచేయుచున్న శ్రీ జె.ఎం.శివప్రసాదు, సివిల్ సర్వీస్ జాతీయస్థాయి పోటీలలో పాల్గొనుటకు ఎంపికైనారు. వీరు మధ్యప్రదేశ్ రాజధాని భోపాల్లో 2014,నవంబరు-10 నుండి 18 వరకు జరుగనున్న జాతీయస్థాయి పోటీలలో పాల్గొంటారు. వీరు ఇంతకుముందు సివిల్ సర్వీస్ కళాశాల, ఆల్ ఇండియా ఇంటర్ యూనివర్శిటీ స్థాయి పోటీలలో పాల్గొని బహుమతులు అందుకున్నారు. వ్యవసాయం, సాగునీటి సౌకర్యం రేగడికుంట:- ఇది ఎల్లుపల్లె గ్రామంలో రంగస్వామి గుండం వెళ్ళే రహదారిలో ఎడమవైపున ఉన్నది. గ్రామ పంచాయతీ 2013,జులైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి నిర్వహించిన ఎన్నికలలో పేరం హరనాధరెడ్డి సర్పంచిగా ఎన్నికైనాడు. ప్రధాన పంటలు వరి. అపరాలు, కాయగూరలు ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం, వ్యవసాయాధారిత వృత్తులు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
chukkavaripalle , Chittoor jalla, airala mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. ravana saukaryam yea gramaniki itara graamaalato rodduravana vvavastha kaligi vundi artici buses tirugutunnavi. yea gramaniki 10 ki.mee lopu sameepamulo railvestationu ledhu. vidyuddeepaalu ikda vidyut soukaryamu, vidyuddeepaala soukaryamunnadi. thapaalaa saukaryam unnadi. pradhaana pantalu vari, cheraku, mamidi modhalagunavi pradhaana pantalu. pradhaana vruttulu ekkadi pradhaana vruttulu, vyavasayamu, vvavasaayaadaara panlu. moolaalu
ధారా వెంకట సుబ్బయ్య (1866 మే 12 - 1946 జూన్ 12) సుప్రసిద్ధ రంగస్థల నటుడు. జీవిత విశేషాలు వీరు 1866లో ప్రకాశం జిల్లా సింగరాయ కొండలో జన్మించారు. చిన్న వయస్సులోనే తండ్రి చనిపోవడం వలన తల్లితో పాటు నైజాం వలస వెళ్ళారు. అక్కడ ఉర్దూ భాష పర్షియన్ భాషలలో పరిచయం ఏర్పడింది. అక్కడ కొంతకాలం ఉండి తిరిగి ఒంగోలు వచ్చి ఎ. బి. ఎమ్. ఉన్నత పాఠశాలలో స్కూల్ ఫైనల్ వరకు చదివారు. ఆంగ్ల సాహిత్యంలో పరిచయం ఏర్పరచుకొని, తర్వాత సంస్కృతం, గ్రీకు, లాటిన్ భాషలను నేర్చుకున్నారు. వేదాలు, ఉపనిషత్తులను కూడా అధ్యయనం చేశారు. పెదగంజాంలో కొంతకాలం లాక్ సూపరెంటెండెంటు ఉద్యోగం చేశారు. రంగస్థల ప్రస్థానం వీరికి నాటక కళాభిరుచి మెండుగా ఉండడం మూలాన వివిధ నాటకాలలో విభిన్న పాత్రలు పోషించేవారు. భక్త ప్రహ్లాద, వేణీ సంహారం, భీష్మ నిర్యాణం, గయోపాఖ్యానం, పాండవోద్యోగ విజయాలు మొదలైన నాటకలను రసవంతంగా ప్రదర్శించేవారు. హిరణ్యకశిపుడుగా, గాంగేయుడుగా, గయుడుగా, హరిశ్చంద్రుడుగా వైవిధ్యమున్న పాత్రల్ని పోషించి ప్రేక్షకుల మన్ననలను అందుకున్నారు. హరి ప్రసాదరావు గారితో సన్నిహిత మైత్రి చేత తమ నటనపై ప్రసాదరావు ప్రభావం ఎక్కువగా కనిపిస్తూ ఉండేది. వెంకట సుబ్బయ్య గారు ఆనాటి ప్రసిద్ధ హరికథకులైన గొల్లపూడి రామలింగశాస్త్రితో కలిసి కథా రచన, స్వరకల్పన చేసేవారు. పీష్వా నారాయణరావు మొదలైన హిందీ భాష నాటకాలను ప్రయోక్తగా వ్యవహరించారు. మరణం వీరు 1946 జూన్ 12 తేదీన పరమపదించారు. మూలాలు తెలుగు రంగస్థల నటులు 1866 జననాలు 1946 మరణాలు ప్రకాశం జిల్లా రంగస్థల నటులు
క్రీ.పూ. 6వ శతాబ్దంలో గ్రీసులో నగర రాజ్యాలు ఉండేవి. వీటిలో ప్రధానమైంది ఏథెన్స్. సోక్రటీస్, అరిస్టాటిల్ వంటి తత్వవేత్తలు, నాటక రచయితలు ఏథెన్స్ వారే. గ్రీకు నాటకరంగం పుట్టుక గ్రీకు నాటకరంగం పుట్టుకకు ఆధారాలేవి లభించలేదు. ఏథెన్స్ లో నాటకం మత ఉత్సవాల నుండి పుట్టిందని చరిత్రకారులు చెబుతున్నారు. గ్రీకులకు వ్యవసాయమే ముఖ్య వృత్తి. ఆ వ్యవసాయం పంచభూతాలపైనే ఆధారపడి ఉంటుంది కాబట్టి, ఆ పంచభూతాలనే వారు దేవులగా పూజించడం మొదలెట్టారు. యజ్ఞాలు, కత్రువులు (కర్మకాండలు) నిర్వహించేవారు. వాటిలోనుండే గ్రీకు నాటకం పుట్టిందని పాశ్చాత్య విమర్శకులు నిర్ధారించారు. క్రమంగా గ్రీకులు దేవుళ్లకు, దేవతలను మానవ రూపాలు కలిపించుకొని, వారి చుట్టూ ఎన్నో కథలు అల్లుకున్నారు. వారి దేవుడికి 'డయోనిసస్' అని పేరు పెట్టుకొని, ఆ దేవత ప్రీతికోసం ఉత్సవాలు, కత్రువులు చేసేవారు. ఆయా కత్రువులలో స్తుతి గీతాలు గానం చేసేవారు. నాట్యం చేసేవారు. ఈ ఉత్సవాలలో డయోనిసస్ పుట్టుక గురించి, అతనికి యితర దేవుళ్లతో గల సంబంధాన్ని గురించి అనేక విషాద కథలు గానం చేసేవారు. మొదట్లో నోటికొచ్చినట్లు పాడేవారు. ఏథెన్స్ ప్రభావం వల్ల వీటికి ఒక పద్ధతి వచ్చింది. పాటలు కవిత్వ రూపాన్ని సంతరించుకున్నాయి. దేవతాగృహం ముందు ఒక ఎత్తైన వేదికను అమర్చి, దానిముందు 50 మంది కూర్చొని లేదా నిలబడి బృందంగా స్తుతి రూపంలో పాడేవారు. వీరికి కోరస్ లేక బృంద గాయకులు అని పేరొచ్చింది. ఆయా దేవతల పుట్టు పూర్వోత్తరాలను మహినులను వర్ణిస్తూ కథల రూపంలో గానం చేసేవారు. ఈ బృందం గానం చేసే గీతాలను డిథిరాంబ్స్ అంటారు. డయోనిసస్ జనన వురణ స్తూచనగా, ఈ ఉత్సవాలు వసంతకాలంలో ఒకటి, శీతాకాలంలో ఒకటి మొత్తం రెండుసార్లు జరిగేవి. బృందగాయకులు మేకతోలు కప్పకునేవారు. ఈ బృందానికి ఒక నాయకుడు ఉండేవాడు. అతనిని కరిపైకప్ అనేవారు. ఈయన మన సూత్రధారుడు లాంటి వాడు. థెస్పిస్ ను మొదటి బృందగాన నటునిగా పేర్కొంటారు. ముఖానికి కరాళాలు (Masks) ధరించే పద్ధతి కూడా థెస్పిస్ తోనేఆరంభమైంది. గాయకుల నుంచి మొదటిసారిగా ఒక నటుడ్ని కలించారు. పిసిస్టాటస్ అనే ఒక క్రూర పాలకుడు డయోనిసస్ ఉత్సవాన్ని ఏథెన్స్ నగరంలో క్రీ.పూ. 535లో జరిపించాడని తెలుస్తున్నది. ఈయన వల్లే హోమర్ రాసిన ఇలియడ్ ఒడిస్సీ కావ్యాలలో నాయకులైన అగమెమ్మన్, ఒడీసియస్ వంటి పాత్రలు కీర్తన గీతాల్లోకి ప్రవేశించాయంటారు. ఆ పరిణామక్రమం నుంచి 'డిథిరాంట్ మూడు విధాలుగా రూపొందింది. 1. ట్రాగోస్ సాంగ్స్ - శోకభక్తిసమ్మిు గీతాలు. ట్రోగోస్ అంటే మేక అని అర్థం. కనుక పేుక గీతాలు అని కూడా అనవచ్పు. 2. కోమెూస్ సాంగ్స్ - ఆనందోత్సవ గీతాలు, 3. సాటిర్ సాంగ్స్ - భావావేశ గీతాలు. ట్రూగోస్ గీతాలనుంచి ట్రూజడీలు (విషాదాంత నాటకాలు), కోమోస్ గీతాల నుంచి కామెడీలు (సుఖాంత నాటకాలు), సాటిర్ గీతాల నుంచి సాటిర్ నాటకాలు ఉత్పన్నమయ్యాయని కొందరి ఊహ. థెస్పిస్ తర్వాత్ర విషాద నాటకానికి ఒక అస్తిత్త్వాన్నిచ్చి ఉన్నతస్థాయికి తీసుకెళ్లిన వ్యక్తి ఎస్కిలస్. గ్రీకు విషాదాంత నాటక రచయితలుగా ప్రఖ్యాతి చెందిన వారు ముగ్గురు ఎస్కిలస్, సోఫోక్లిస్, యూరిపిడిస్. విషాద నాటకాలకు పితామహుడు ఎస్కిలస్ అని పండితుల అభిప్రాయం. క్రీ.పూ. 499లో మొదటిసారి నాటక పోటీల్లో ప్రవేశించి 13 సార్లు బహువుతులు అందుకున్నాడు. అప్పటి నాటకరంగంలో కొన్ని మార్పులు ప్రవేశపెట్టాడు. థెస్పిస్ ప్రవేశపెట్టిన మొదటి నటుడికి తోడుగా రెండో నటుణ్ణి ప్రవేశపెట్టడం అత్యంత ప్రధానమైన మార్పు కడుమాట్లాడితే అది ఉపన్యాసం లేదా స్వగతం అవుతుంది. ఇద్దరు మాట్లాడితే అది సంభాషణ అవుతుంది. ఆ విధంగా ఎస్కిలస్ బృందగానాలకు సంభాషణలను ఇద్దరు నటుల ద్వారా జోడించటంతో నాటకీయత ఏర్త్పడింది. కోరస్ సంఖ్య 50 నుండి 15కు పరిమితం చేయడం వల్ల కోరస్ ప్రాముఖ్యం తగ్గి పాత్రల ప్రాధాన్యం పెరిగింది. ఇది ఎస్కిలస్ ప్రవేశ పెట్టిన రెండో మార్పు. ఎస్కిలస్ దృష్టిలో మానవ జీవితం విషాదమయం. దేవత్తల అపార శక్తి సామర్ధ్యాల ముందు మానవుడు తల వంచవలసిందేనని, దేవుడు పాపులను శిక్షిస్తాడని, పాపం నుంచి పాపం పుడుతుందని, విధిని ఎవరూ త్రప్పించుకోలేరని, మానవుల పతనానికి మానవులే కారణమని ఎస్కిలస్ సిద్ధాంతీకరించాడు. ఈయన రాసిన ఎనభై నాటకాలలో ఏడు మాత్రమే లభ్యమవుతున్నాయి. ది సప్లయంట్ ఈయన రాసిన మొదటి నాటకం. రెండోది ది పర్షియన్స్ మూడోది ప్రోమోధియస్ బౌండ్ మొదలైనవి. సోఫోక్లిస్ క్రీ.పూ 496లో ఒక సంపన్న వ్యాపార కుటుంబంలో జన్మించాడు. వందకు పైగానాటకాలు రాశాడంటారు కాని ఏడు మాత్రమే లభ్యమవుతున్నాయి. నాటక పోటీలలో ఎస్కిలస్ నే ఓడించాడు. పోటీలలో 18 సార్లు గెలుపొందాడు. సంభాషణలున్న మూడో నటుడిని ప్రవేశ పెట్టి, నాటక సంభాషణల్లో క్లుప్తత పాటించాడు. ప్రాత్ర చిత్రణలో నైపుణ్యం ప్రదర్శించాడు. బృందగానం, నాటక నటుల మధ్య సమన్వయాన్నిసమకూర్చాడు. సీన్ పెయింటింగ్ ప్రవేశపెట్టిన ఖ్యాతి ఇతనిదే. సోఫోక్లిస్ రచనలో రెండు రకాల విషాదాలు కన్పిస్తాయి. ఒకటి విపరీతమైన మోహం నుంచి పుట్టిన విషాదం (మోహఫలం). రెండవది విధి సంకల్పం వల్ల పుట్టిన విషాదం. సోఫోక్లిస్ కు దేవుళ్లపై విశ్వాసం ఉంది. విధి అనివార్యతపై కూడా విశ్వాసం ఉంది. అందుకు బలమైన ఉదాహరణ ఈడిపస్ నాటకం. ఈడిపస్ ది కింగ్, ఈడిపస్ ఎట్ కలోనస్, ఆంటిగొని, ఫిలాక్టిటస్, ఎలక్ట్రా, ఆజాక్స్, ది ట్రకినేయ్ మైుదలైన నాటకాలు రచించిన, సోఫోక్లిస్ క్రీ.పూ. 406లో మరణించాడు. గ్రీకు నాటకరంగంలో సోఫోక్లిస్ వారసుడు యురిపిడిస్. ప్రవృత్తి రీత్యా సోఫోక్లిస్ కి పూర్తిగా విరుద్ధ స్వభావం. 92 నాటకాలు రచించిన యురిపిడిస్ నాటక ప్రోటీల్లో అయిదు సార్లు బహుమతి గెలుచకున్నాడు ఈయనకు మత విశ్వాసాలపై, గ్రీకు దేవతలపై విశ్వాసం లేదు. యురిపిడిస్ నాటకాలపై ఇతని సమకాలికులు కొన్ని విమర్శనాస్త్రాలు సంధించారు. వాటిలో ప్రధానమైనవి రెండు. యురిపిడిస్ సంప్రదాయ విలువలకు, పురాణ కథలకు భిన్నమైన వ్యాఖ్యానాలు చేశాడని, తద్వారా సమాజ పునాదుల్ని కించపరచాడనేది ఒక అభియోగం కాగా, అతని నాటక రచనలో స్పష్టత లేదనీ, అన్వయక్లిష్టత హైచ్పుగా ఉందనేది రెండో విమర్శ. యురిపిడిస్ తన నాటకాల్లో బృందగాన ప్రాముఖ్యాన్ని తగ్గించి నాటకీయత్రకు ప్రాధాన్యం ఇచ్చాడు. ఈయన రచించిన నాటకాలలో వాస్తవికతకు ఎక్కువ ప్రాముఖ్యం యిచ్చినట్లు కొంతమంది విమర్షకుల అభిప్రాయం. యురిపిడిస్ సమాజ శ్రేయస్సుకు అవసరమైన మతం, నీతి మైుదలైన సమస్యల కంటే వ్యక్తుల ప్రేమ, ద్ర్వేషం ప్రతీకారం మొదలైన రజోగుణాలను ఉద్వేగాలను ఎక్కువగా చిత్రించాడు. ఈయన నాటకాలలో స్త్రీ ద్వేషం కనిసిస్తుంది. 92 ඝණ් నాటకాలో ఇప్పుడు 18 మాత్రమే లభ్యమవుత్తున్నాయి. వాటిలో సైక్లోప్స్, ఆలెస్టిన్, హిపోలిటస్, మోడియా, ఆగమెమ్నన్, ది සී ట్రోజన్ ఉమైన్, సప్లయంట్స్, హెలెన్, ది బాకీ మొదలైనవి సుప్రసిద్ద నాటకాలు. యురిపిడిస్ మరణంతో గ్రీకు విషాద నాటక రచయితల శకం ముగిసింది. యురిపిడిస్ తరువాత గ్రీకు నాటకరంగంలో చెప్పకోదగిన నాటకకర్తలు లేరు. అయితే 4వ శతాబ్దంలో నాటక విమర్శకు ప్రాధాన్యం పెరగడం ప్రత్యేకంగా పేర్కొనదగిన అంశం. అరిస్టాటిల్ (క్రీ.పూ. 384-322) రాసిన కావ్య శ్రాస్త్రం (Poetics) అనే గ్రంథం నేటికీ నాటక లక్షణాల పరిశీలనకు ప్రామాణికంగా నిలిచి ఉంది. తన పూర్వులు వేసిన నాటకాలననుసరించి నాటక లక్షణాలను సూత్రీకరించాడు. అరిస్టాటిల్ సూత్రాల ప్రకారం సహజంగా జరిగే ఒక క్రియకు ప్రతిరూపం నాటకం. కనుక నాటకంలో కథకు (ఇతివృత్తానికి) ఆది, మధ్యాంతాలు ఉండాలి. ఒక సంఘటన మరొక సంఘటన పుట్టుకురావాలి. సంఘటన తర్కానికి నిలిచేవిగా ఉండాలి. అయా పాత్రల నైతిక ప్రవర్తనను అనుసరించి పాత్రచిత్రణ జరగాలి. నాటక నిర్మాణంలో కాల, వస్తు, ఐక్యతలను విధిగా పాటించాలని అరిస్టాటిల్ సిద్దాంతం. విషాద నాటక లక్షణాలను వివర్తిస్తూ అరెస్టాటిల్, నాయకుడు ప్రేక్షకుల సానుభూతి పొందే మంచి లక్షణాలున్న వ్యక్తిగా ఉండాలనీ, అతనిలో ఏదో స్వల్ప లోపం వల్ల అతని జీవిత్రం విషాదం అయ్యేలా ఉండాలని తెలిపారు. ఈ లోపాన్ని అరిస్టాటిల్ గ్రీకు భాషలో హామర్షియా అని పేర్కొన్నాడు. కెథారిసిస్ అనే మరొక సిద్ధాంతాన్ని కూడా అరిస్టాటిల్ ప్రతిపాదించాడు. జాలి, భయం లాంటి ఉద్వేగాలను విషాదం, శోకం పరిశుద్ధం చేస్తుంది. అందువల్ల ఈ అనుభూతుల్ని ప్రేక్షకుడు, రంగస్థలంపై నటుని బాధను తన బాధగా అనుభవిస్తాడు. ఆ తన్మయత్వంలో తన బాధల్ని మరిచిపోతాడు. అందుకే, ప్రేక్షకుడుని పాత్రలో లీనం చేసేలా నటన ఉండాలని ఈ సిదాంత సారం. గ్రీకుల కామెడీ నాటకాలు సాటిర్ నాటకాలకు ఇంచుమించు సమాంతరంగా కామెడీ నాటకాలు ఆరంభమయ్యాయి. ఇవి సంగీత ప్రధానాలు. కమ్యూసెస్ (comuses) అన్న గ్రీకుపదం నుండి కామెడీ (comedy) పదం వచ్చింది. కామెడీ అంటే ఆంగ్లంలో రెవెల్ సాంగ్ (revel song) అని అర్థం. దీనినే కొందరు కేరింత గీతం అని ఆంధ్రీకరించారు. డయోనిసిస్ ఉత్సవాలలో కామెడీ కూడా ఒక భాగం. ఇది స్త్రీ పురుష లైంగిక సంబంధమైన ఒక క్రతువు. నటులు, పక్షులు, కోళ్లు, గుర్రాలు ఆనవాలు గల ముసుగులు ధరించి పాటలు పాడుతూ నృత్యం చేసేవారు. స్త్రీ పురుష సంపర్కమే సృష్టికి ఆధారం. పిల్లలు పుట్టాలన్న కోరిక ఈ సంప్రదాయానికి మూలం. కామెడీలను చాలకాలం వరకు ఎవరూ పట్టించుకోలేదు. వాటిని ఉత్తమ తరగతి నాటకాలుగా పరిగణించలేదు. ట్రాజెడీ నాటకాల పోటీ ప్రారంభమైన 50 సంవత్సరాల తరువాత గాని కామెడీ (సుఖాంత) నాటకాల పోటీలు ప్రారంభంకాలేదు. కామెడీలను మధ్యాహ్నం పూట ప్రదర్శించేవారు. తొలి కామెడీ నాటకాలు ఏవీ లభ్యం కాలేదు. ఈ నాటకాలు అవహేళనాత్మకంగా ఉండేవి. సా.శ. 5వ శతాబ్ది ద్వితీయార్థంలో కామెడీలకు గుర్తింపు వచ్చింది. అందుకని కామెడీని పాతకామెడీ (Old comedy) మధ్య కామైడీ (Middle comedy), నవీన కామెడీ (New comedy) గా విభజించారు. పాత కామెడీ: క్రేటినస్ (Cratinus), యుపోలిన్ (Eupolis) లను తొలి కామెడీ కర్తలుగా పరిగణిస్తారు. ది క్లౌడ్స్ (The clouds) అనే నాటకాన్ని యుపోలిస్ రాశాడు. అరిస్టోఫెన్స్ కాలంలో కామెడీ ఉచ్ఛస్థితికి చేరుకుంది. మధ్య కామెడీ (Middle comedy) : మిడిల్ కామేడికి కూడా అరిస్టోఫెన్స్ పేరు ప్రసిద్ధం. చివరి దశలో ఈయన రాసిన నాటకాలు మిడిల్ కామెడీకి చెందినవే. నాలుగవ శతాబ్దపు చివరి మూడు పాదాలలో ప్రేమ, కుట్రలకు సంబంధించిన ఇతివృత్తాలు గల నాటకాలు వెలువడినట్లు తెలుస్తుంది. నవ్య కామెడీ (New Comedy) : నాలుగో శతాబ్దపు ప్రథమ పాదానంతరం యూ నవ్య కామెడీ నాటకాలు మొదలయ్యాయి. అప్పటికి ఏథెన్స్ నగరం మెసడోనియా పాలన కింద్రికి వెళ్లింది. రచయితలు సెంటిమెంటల్ కామెడీల వైపు దృష్టిని సారించారు. వీటిని డొమెస్టిక్ కామెడీలు, కామెడీ ఆఫ్ మేనర్స్ అని పిలుస్తారు. అంటే గృహ వాతావరణ సంబంధమైన నాటకాలన్నమాట. వీటిలో మనుషుల స్వభావాలు, ప్రవృత్తులు చిత్రించబడ్డాయి. గృహసంబంధమైన ఇతివృత్తాలతో, నవ్య కామెడీ నాటకాలు రాసిన వారిలో మోనాండర్ (క్రీ.పూ. 342-241) అగ్రగణ్యుడు. ఈయనే నవ్య కామెడీ పితామహుడు. షేక్స్పియర్, మోలియర్ చాలా తెలుగు నాటకాలలో కూడా ఇతని కామెడీ శైలిఛాయలు కనిపిస్తాయి. మోనాండర్ ఏథెన్స్ నగరంలో క్రీ.పూ. 342లో జన్మించాడు. అప్పటికే గ్రీస్ లో పెరిక్లస్ యుగం సమాప్తమయింది. అలెగ్జాండర్ తూర్పు దండయాత్రలు విజయాలు మోనాండర్ ని బాల్యంలో ఆకర్షించాయి. ఎపిక్యురస్ (క్రీ.పూ. 341-270) అరిస్టాటిల్, థియోఫ్రాస్టస్ లాంటి పండితులు ఆ రోజుల్లో ఏథెన్స్ లో ఉండేవారు. వీరిలో థియోఫ్రాస్టస్ మూలాలు గ్రీకు నాటకరంగం, నాటక విజ్ఞాన సర్వస్వం, పొట్టి శ్రీరాములు తెలుగు విశ్వవిద్యాలయం ప్రచురణ, హైదరాబాదు, 2008., పుట. 129. ఇతర లంకెలు Ancient Greek theatre history and articles Drama lesson 1: The ancient Greek theatre Ancient Greek Theatre The Ancient Theatre Archive, Greek and Roman theatre architecture – Dr. Thomas G. Hines, Department of Theatre, Whitman College Greek and Roman theatre glossary Illustrated Greek Theater – Dr. Janice Siegel, Department of Classics, Hampden–Sydney College, Virginia Searchable database of monologues for actors from Ancient Greek Theatre Logeion: A Journal of Ancient Theatre with free access which publishes original scholarly articles including its reception in modern theatre, literature, cinema and the other art forms and media, as well as its relation to the theatre of other periods and geographical regions. వివిధ ప్రాంతాల నాటకరంగాలు నాటకరంగం
బాలసముద్రం ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, తిరుపతి జిల్లా, వెంకటగిరి మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వెంకటగిరి నుండి 5 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 111 ఇళ్లతో, 379 జనాభాతో 428 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 190, ఆడవారి సంఖ్య 189. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 107 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 592320.పిన్ కోడ్: 524132. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కొత్తూరులో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల వెంకటగిరిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రేణిగుంటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ తిరుపతిలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం వెంకటగిరిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల తిరుపతి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం బాలసముద్రంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 56 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 61 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 12 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 38 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 1 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 17 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 5 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 238 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 21 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 222 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బాలసముద్రంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 10 హెక్టార్లు* చెరువులు: 212 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బాలసముద్రంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, వేరుశనగ మూలాలు
jyeshtha sudhad saptami anagaa jyeshtamaasamu loo sukla pakshamu nandhu saptami thidhi kaligina 7va roeju. sanghatanalu jananaalu 1961 plava : rallabandi kavitaprasad - kavi, rachayita, dvisataavadhaani (ma.2015). maranalu 2007 pandugalu, jaateeya dinaalu bayati linkulu moolaalu jyeshtamaasamu