text
stringlengths
1
314k
ponugutivalasa, Srikakulam jalla, santhakavati mandalaaniki chendina gramam. ganankaalu 2011 bhartiya  janaganhana ganamkala  prakaaram janaba motham - motham 3,272 - purushula sanka 1,650 - streela sanka 1,622 - gruhaala sanka 789 moolaalu velupali lankelu
కలిగిరి కొండూరు ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, శ్రీ పొట్టి శ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా, సంగం (నెల్లూరు జిల్లా) మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సంగం నుండి 18 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన నెల్లూరు నుండి 40 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1 ఇళ్లతో, 1 జనాభాతో 451 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1, ఆడవారి సంఖ్య 0. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591940.పిన్ కోడ్: 520306. విద్యా సౌకర్యాలు ఒక ప్రభుత్వ అనియత విద్యా కేంద్రం ఉంది. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల సంగంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల మర్రిపాడులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల మర్రిపాడులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సంగంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల నెల్లూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ నెల్లూరులో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నెల్లూరు లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూంవార్తాపత్రిక గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కలిగిరి కొండూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 231 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 122 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 74 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 5 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 12 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 9 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 12 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కలిగిరి కొండూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 12 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కలిగిరి కొండూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
రాఘాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సంగారెడ్డి జిల్లా, న్యాల్కల్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన న్యాల్కల్ నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన బీదర్ (కర్ణాటక) నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మెదక్ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 248 ఇళ్లతో, 1277 జనాభాతో 492 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 651, ఆడవారి సంఖ్య 626. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 335 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 26. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 573309.పిన్ కోడ్: 502156. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు చల్కిలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల జహీరాబాద్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల సంగారెడ్డిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల సంగారెడ్డిలోను, పాలీటెక్నిక్ రంజొలెలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల న్యాల్కల్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు బీదర్లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం రఘాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 168 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 323 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 323 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి రఘాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు జొన్న, కంది, వరి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
జొనగ పార్వతీపురం మన్యం జిల్లా, సీతంపేట మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సీతంపేట నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆమదాలవలస నుండి 51 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 122 ఇళ్లతో, 555 జనాభాతో 20 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 274, ఆడవారి సంఖ్య 281. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 553. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580021.పిన్ కోడ్: 532443. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు సీతంపేటలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల సీతంపేటలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఆమదాలవలసలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల శ్రీకాకుళంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు ఆమదాలవలసలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం సీతంపేటలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల శ్రీకాకుళం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు, ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది.ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం జొనగలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: నికరంగా విత్తిన భూమి: 19 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 14 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 4 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు జొనగలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. ఇతర వనరుల ద్వారా: 4 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి జొనగలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
pelli koothuru v. ramachandrarao darsakatvamlo shree prodakctions baner‌pai p.babji nirmimchina telegu cinma. 1970loo vidudalaina yea cinemalo krishna, shavukari janaki pradhaana paatralanu poeshimchaaru. nateenatulu krishna relangi naghabushan krishnanraju prabhaakar reddy raajabaabu aallu ramalingaiah chandhramohan raavi kondalarao z.yess.orr.muurti kaakaraala chalapatirao shavukari janaki rajashree geethaanjali vijayanirmala (athidhi paathralo) chaayaadeevi brindavan chaudhary udayalakshmi ti.z.kamala subbulakshmi saankethika vargham moolakatha : lakshmikalyanam matalu : bhamidipaati raadhaakrhushnha paatalu : kosaraazu, aarudhra, daasarathi, sea.Mon.re., appalacharya sangeetam : yess.p.kodandapani nepathyagaayakulu: p.sushila, emle.orr.eswari, yess.p.balasubramanian, madhavapedhi, pitapuram nruthyam: tiny, sampat kala:yess.krishnarao kuurpu: ene.yess.prakasm chayagrahanam: v. yess. orr. swamy sankshiptha chitra katha aa palletooriki gabbilaala subbanna munasabu. atadu aa ooruki thulasi vanamlo ganjai mokkalanti vaadu. atadiki aadapillalante moju. lakshmini pelli chesukundamanukunnada. kanni paarvatiki sasemira istham undadhu. tallileni bhushaiah koduku suuryaanni parvathy chinnapati nundi kannatallila pemchimdi. parvathy koothuru lekshmi antey suuryaaniki theerani prema abhimaanam. lakshmiki manchi varunni techi pelli chestanani paarvatiki maata istaadu. bhadrakali tana koduku anjiki lakshmini ichi pelli cheyalana prayatnistundi. bharta paramaiah entha nasugutunna puttinaroju pandagaki andarinee pilustundi. kontraktor chalapatirao koduku madhu aa gramaniki osthadu. vaallu kudaa doorapu chuttamaina bhadrakali intiki puttinaroju pandagaki vastharu. mohun, lekshmi okarnokaru aakarshinchukuntaaru. suuryam santoshistaadu. maaruveshamlo vacchina swaamulavaarini tana bharta ani parvathy gurthupaduthundi. rahasyamgaa tana bhartani parvathy ooribayata kalusukuntundi. idi subbanna pasigadataadu. bhadrakali lakshmiki anjini ivvaalanna korika theerakapogaa lakshmi mohun‌l vivaham nischayamaindi. subbanna bhadrakaalini kalisi parvathy kutunbam manchidhi kadhani chalapatiraoki nachacheppi nammistaaru. chalapatirao peetalameedi pellini aapestaadu. suuryam putnam velli pellilla paerayya saayamtho nityanandam aney lakshaadhikaarini, atani thallini pelli chuupulaku teesukuvastaadu. conei pellikoduku pachitagubothu ani thelusukununi raju vallani chaavabaadutaadu. subbanna aanandamto vallani bandekkinchi saaganamputaadu. raju pellillu aagipovadaaniki taanee kaaranamani pooliisulaku longipoyi nijam chebutanantadu. parvathy rajudaggara pramaanam teesukuntundi. suuryam malli patnamvelli tana balyasnehitudu kumar‌ni kalusukuntadu. pelliki oppisthadu. tanu kumar cheylleylu andhuraalaina kalyanini pelli chesukuntanantadu. sariggaa taali katte samayaaniki kumar‌nu pooliisulu arrest chestaaru. idantha mohun pelli peetala medha nundi lechipovadam will vachindane kopamto suuryam mohanni champivestanantu bayaludaerutaadu. mohanni oppisthadu. iddarnee hallo tupaakeeto ediristaadu chalapatirao. imtaloe akadiki vacchina raju nijam bayatapedataadu. chalapatirao paschaattaapapadi mohun pelliki angikaristaadu. raju choose pooliisulu chuttumudataru. paaripotunna raajuni kaalustaaru. adbuthamaina dhairyasaahasaalato suuryam debbathinna raajunu bhujaalapai mosukuni intiki cherustaadu. mohun‌ki lakshmiki pellavutundi. konapraanamtoo unna raju koothurini, alludney deevistaadu. parvathy sumangaligaa raju odiloo maranistundi. raju amenu anusaristaadu. paatalu moolaalu ghattamaneni krishna natinchina cinemalu relangi natinchina cinemalu naghabushan natinchina cinemalu krishnanraju natinchina cinemalu prabhaakar reddy natinchina chithraalu raajabaabu natinchina cinemalu alluramalingayya vamsavruksham chandhramohan natinchina cinemalu raavi kondalarao natinchina chithraalu kaakaraala natinchina cinemalu chalapati raao natinchina chithraalu chaayaadeevi natinchina chithraalu vijayanirmala cinemalu
మహిమా చౌదరి భారతదేశానికి చెందిన మోడల్, సినిమా నటి. ఆమె 1997లో విడుదలైన పర్డేస్ సినిమా ద్వారా సినీరంగంలోకి అడుగు పెట్టి తెలుగులో మనసులో మాట సినిమాలో నటించింది. వివాహం మహిమా 2006 సంవత్సరంలో బాబీ ముఖర్జీని వివాహం చేసుకుంది. వీరికి 2007లో అరియానా కుమార్తె జన్మించింది. ఈ జంట 2013లో విడాకులు తీసుకున్నారు. నటించిన సినిమాలు మూలాలు బయటి లింకులు హిందీ సినిమా నటీమణులు 1973 జననాలు
సంగోజీవాడి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కామారెడ్డి జిల్లా, తాడ్వాయి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన తాడ్వాయి నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కామారెడ్డి నుండి 14 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 267 ఇళ్లతో, 1034 జనాభాతో 753 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 517, ఆడవారి సంఖ్య 517. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 104 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571522.పిన్ కోడ్: 503111. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల తాడ్వాయిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బ్రాహ్మణపల్లిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బ్రాహ్మణపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల తాడ్వాయిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు కామారెడ్డిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కామారెడ్డిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం సంగోజీవాడిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 43 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 595 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 41 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 74 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 68 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 47 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు సంగోజీవాడిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 47 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి సంగోజీవాడిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బీడీలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
guuduputaani 2021loo roopondutunna telegu cinma. yess‌.orr‌.orr‌. prodakctions‌ baner pai parupati shreeniwas‌ reddy, katary ramesh‌ yadav‌ nirmimchina yea cinimaaku kao.em. kumar‌ darsakatvam vahinchaadu. saptagiri, neehaa solanki, raghukunche pradhaana paatrallo natinchaaru. chitra nirmaanam guuduputaani phast‌ucc‌ moshan‌ poostar‌nu natudu krishna julai 4, 2021na chesudu.yea cinemaloni ‘neeliningi taakaalani’ paatanu julai 12, 2021na vidudhala chesar. nateenatulu saptagiri neehaa solanki raghukunche saankethika nipunhulu baner: yess‌.orr‌.orr‌. prodakctions‌ nirmaataa: parupati shreeniwas‌ reddy, katary ramesh‌ yadav‌ katha, skreen play, darsakatvam: kao.em. kumar‌ sangeetam: prathap‌ vidya cinimatography: povan‌ chenna editer:bontala nageshwar reddy fites: solin mallesh moolaalu 2021 telegu cinemalu
వేములవాడ భీమకవి, 1976 లో వచ్చిన జీవితచరిత్ర చిత్రం. ఎన్‌టి రామారావు తన రామకృష్ణ సినీ స్టూడియోస్ బ్యానర్‌లో నిర్మించాడు డి. యోగానంద్ దర్శకత్వం వహించాడు. ఇందులో ఎన్.టి.రామారావు, నందమూరి బాలకృష్ణ ప్రధాన పాత్రలలో నటించగా, పెండ్యాల నాగేశ్వరరావు సంగీతం అందించాడు. కథ ఈ కథ 9 వ శతాబ్దపు ప్రసిద్ధ తెలుగు కవి వేములవాడ భీమకవి జీవితం ఆధారంగా రూపొందించబడింది. మూఢనమ్మకాలతో సమాజం చెడిపోయిన చోట, మతం పేరిట నేరాల స్థాయి పెరిగిపోయినపుడు, భక్తిని కాపాడటానికి సమాజాన్ని సంస్కరించడానికి గొప్ప వ్యక్తులు పుడతారు. వారిలో ఒకరు వేములవాడ భీమకవి. మాచమ్మ బాల వితంతువు. పిలల్ల కోసం ఆమె వృద్ధ భర్త ఆమెను పెళ్ళి చేసుకుంటాడు. కాని ఆ కోరిక నెరవేరక ముందే చనిపోతాడు. మాచమ్మ తన సోదరుడి ఇంట్లో బానిసలా నివసిస్తుంది. మాచమ్మ ఒకసారి వేములవాడలోని భీమేశ్వర ఆలయానికి వెళ్లి అమాయకంగా తన భర్త కోరిక తీర్చమని ప్రార్థిస్తుంది. భీమేశ్వరుడు ఆమె అమాయక కోరిక పట్ల సంతోషించి, ఆమె ఒక అబ్బాయికి జన్మనిస్తుందని వరమిస్తాడు. మాచమ్మ గర్భవతి అయినప్పుడు, సమాజం ఆమెను ఛీత్కరిస్తుంది. ఆమె భీమకవికి జన్మనిస్తుంది. సమాజం భీమకవిని తరిమివేస్తుంది. అతను ఎటువంటి విద్యనూ పొందలేకపోతాడు. అతను తన, తోటి బహిష్కృతుల వెతలను గమనిస్తాడు. మనుషులంతా సమానమేనని వీధుల్లో చర్చలు మొదలుపెడతాడు. ప్రజలు అతన్ని చట్టవిరుద్ధమైన కుర్రవాడిగా జమకడతారు. ఒకసారి అతను కాళిపూజ వద్దకు వెళ్లగా అతన్ని బయటకు గెంటేస్తారు. భీమ తన తండ్రి గురించి చెప్పమని తల్లిని అడగ్గా, ఆమె వెళ్లి భీమేశ్వరుడినే అడగమని సమాధానం ఇస్తుంది. భీమ ఆలయానికి వెళ్లి నిజం చెప్పకపోతే అక్కడే ఆత్మహత్య చేసుకుంటానని అంటాడు. శివుడు ప్రత్యక్షమై, అతను తన తల్లికి దేవుడు ఇచ్చిన బహుమతి అని చెప్తాడు. అతని వాక్కు నిజమవుతుందని అతనికి ఒక వరం ఇస్తాడు. బీమా కర్మ మైదానానికి వచ్చి, ఒక పద్యం పఠించి, అన్నం సున్న మవుతుందని, అప్పం కప్పగా మారుతుందని అంటాడు. అతను అన్నట్లే జరుగుతుంది. కవులు పూజారులు అందరూ అతని కాళ్ళ మీద పడతారు. మాచమ్మ ఒక గొప్ప మహిళ అని అంగీకరిస్తారు. అతడిని వారి సమాజం లోకి స్వీకరిస్తారు. భీమకవి అనేక రాజ్యాలను సందర్శించి అద్భుతాలు చేస్తాడు. ఒక రాజ్యంలో, రాజు తన కుమారుడు కళింగ గంగుకు పట్టాభిషేకం చేసే ముందు మరణిస్తాడు. రాజ్యంలో అశాంతిని సృష్టించే నేరపూరిత అంశాలు చాలా ఉన్నాయి. ప్రజలు తిరుగుబాటు చేసి కళింగ గంగును హత్య చేయడానికి ప్రయత్నిస్తారు. ఈ సమయంలో, భీమకవి రాజు ఆస్థానంలోకి ప్రవేశిస్తాడు. అయితే రాజు అతన్ని తరువాత రమ్మని అడుగుతాడు. భీమకవి కోపంగా ఉండి 32 రోజుల్లో తన రాజ్యాన్ని కోల్పోతాడని శపిస్తాడు. అది జరుగుతుంది. కొంత సమయం తరువాత, భీమకవి కళింగ గంగును వీధుల్లో చూస్తాడు. అతని పట్ల సానుభూతి చూపించి వచ్చే పౌర్ణమి నాటికి తన రాజ్యాన్ని తిరిగి పొందుతాడని భరోసా ఇస్తాడు. అది ఎలా జరుగుతుందనేది మిగిలిన కథ నటీ నటులు ఎన్‌టి రామారావు నందమూరి బాలకృష్ణ సత్యనారాయణ రాజనాలా కాంతరావు త్యాగరాజు రవి కొండల రావు కె.వి.శాలం కెకె శర్మ షావుమారు జానకి విజయలలిత గిరిజా హేమలత సాంకేతిక సిబ్బంది కళ: గోఖలే నృత్యాలు: వెంపటి సంభాషణలు: సముద్రాల జూనియర్. సాహిత్యం: సముద్రాల జూనియర్, కొసరాజు నేపథ్య గానం: వి.రామకృష్ణ, ఎస్.జానకి, పి.సుశీలా, మాధవపెద్ది సత్యం, తులసి దాస్, మాధవపెద్ది రమేష్ సంగీతం: పెండ్యాల నాగేశ్వరరావు కూర్పు: జె.సత్యనారాయణ ఛాయాగ్రహణం: జిడి జోషి కథ - చిత్రానువాదం - నిర్మాత: ఎన్.టి.రామారావు దర్శకుడు: డి. యోగానంద్ బ్యానర్: రామకృష్ణ సినీ స్టూడియోస్ విడుదల తేదీ: 1976 జనవరి 8 పాటలు జగదీశా పాహి పరమేశా అనుకుంటున్నాను నేనూ అనుకుంటున్నాను సైరా మగాడా ... రాజు వేడలే సభకు.... లేరా లేరా తేలుగు బిడ్డ.... ఈసాన నేను నీదాన ... చిలకల కొలికినిరా నీచేతిలో చిక్కాను రా... చందమామ నీతొటి .... మూలాలు నందమూరి బాలకృష్ణ సినిమాలు ఎన్టీఆర్‌ సినిమాలు రావి కొండలరావు నటించిన చిత్రాలు సత్యనారాయణ నటించిన చిత్రాలు
వాల్మీకి నగర్ శాసనసభ నియోజకవర్గం బీహార్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పశ్చిమ చంపారణ్ జిల్లా, వాల్మీకి నగర్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఆరు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలో పిప్రాసి, మధుబని, థక్రాహన్, భితాహ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్‌లు, సిధావ్ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్‌లోని వాల్మీకి నగర్, లక్ష్మీపూర్ రాంపూర్వా, సంత్‌పూర్ సోహరియా, చంపాపూర్ గొనౌలి, నౌరంగియా దర్దారి, మహువా కతరావా, హర్నాటాండ్, బలువా ఛత్రౌల్, దేవరియా తరువాన్వా, భరాచీ, బెలాహవా మదన్‌పూర్, బకులీ పంచగ్వా, బిన్వాలియా బోధ్‌సేర్, నయా మన్‌కురానా రాంపూర్‌వాల్, నయా అయ్యా, యమునాపూర్ తడ్వాలియా, జిమరీ నౌటనావా, ధోల్బజ్వా లక్ష్మీపూర్ గ్రామ పంచాయతీలు ఉన్నాయి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు బీహార్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
aqib jaavaed (jananam 1972, augustu 5) pakistan cricket cooch, maajii cricqeter. kudicheti vaatam kaligina phaast-meediyam pace bowlar gaaa raaninchaadu. banthini remdu vaipulaa swing cheeyagaladu. 1988 - 1998 madhyakaalamloo pakistan tharapuna 22 tests, 163 oneday internationals aadaadu. 1992 cricket prapancha kup gelichina pakistan jattulo sabhyudigaa unaadu. prasthutham cricket operations dirctor‌gaaa, pakistan suupar leaguue jattu laahoor khalanders‌ku pradhaana cooch‌gaaa panicheystunnaadu. antarjaateeya kereer antarjaateeya match‌lalo bharat‌piene atythama aatatiiru kanabarachadu. tana kereer oneday sagatu kante 24.64 - 6.79 parugula sagatutho bharat jargina tana 39 vandelalo 54 wiketlu teesaadu. aaru oneday human af dhi match avaardulaloo bharatadesampaine nalaugu avaardulu unnayi. 1991 aktobaru 25na 19 ella 81 rojula vayassuloe bharat‌thoo jargina vandelo hyaatrik saadhimchaadu. vandello hyaatrik sadhinchina athi pinna vayaskudaina aatagaadigaa nilichaadu. 1992 cricket prapancha kup gelichina pakistan jattulo keelaka sabhyudigaa unaadu. aqib jaavaed antarjaateeya cricket kereer 26 ella vayasuloe akaala mugimpuku chaerukumdi. coaching kereer gatamlo laahoor‌loni naeshanal cricket akaadameeki chieph cooch‌gaaa unaadu. pakistan computers haard‌ware kompany ayina dhi computers house‌thoo kudaa anubandhaanni kaligi unaadu. 2004 undar-19 cricket prapancha kup‌loo pakistan undar-19 jattuku sikshnha icchadu. gatamlo, aafghanisthaan jaateeya cricket jattu abhivruddhiki kudaa sahayam chesudu. pakistan cricket jattuku bowling cooch‌gaaa kudaa panichesaadu. wakar unis‌thoo pradhaana cooch, intikhab aalam manger, conei 2012 phibravari 10na pakistan bowling cooch padhaviki raajeenaamaa chesudu. uunited arrab emirates jaateeya cricket jattuku bowling, pradhaana cooch‌gaaa maaradu, yea padaviloe 2016 varku konasagadu. 2016 nundi, pakistan suupar leaguue‌loo laahoor qualanders‌ku cricket operations dirctor, bowling consaltent‌gaaa unnare. 2017 decemberulo, jattuku pradhaana cooch‌gaaa niyamitudayyaadu. moolaalu baahya linkulu pakistan cricket creedakaarulu pakistan oneday cricket creedakaarulu pakistan test cricket creedakaarulu jeevisthunna prajalu 1972 jananaalu
mamidigudem chalka Telangana raashtram, bhadradari kottagudem jalla, carla mandalamlooni gramam.. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam avibhakta Khammam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. idi Mandla kendramaina carla nundi 40 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina manuguru nundi 8 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 56 illatho, 228 janaabhaatho 41 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 102, aadavari sanka 126. scheduled kulala sanka 22 Dum scheduled thegala sanka 166. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578912. pinn kood: 507133. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, praivetu praadhimika paatasaala okati unnayi. balabadi tegadalonu, praathamikonnatha paatasaala devarapallilonu, maadhyamika paatasaala kudunuruloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala charlalonu, inginiiring kalaasaala bhadraachalamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala khammamloonu, polytechnic‌ etapaakalonu, maenejimentu kalaasaala paalvanchaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala charlalonu, aniyata vidyaa kendram paalvanchaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam mamidigudem chalkalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramam sampuurnha paarishudhya pathakam kindaku raavatledu. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu mamidigudem chalkalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion Pali. angan vaadii kendram, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam mamidigudem chalkalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 20 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 20 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 2 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 17 hectares neetipaarudala soukaryalu mamidigudem chalkalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 17 hectares utpatthi mamidigudem chalkalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mirapa, pogaaku, aparaalu, kaayaguuralu gramamlo pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu velupali lankelu
చీకట్‌పల్లె, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నిజామాబాద్ జిల్లా, రుద్రూర్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన రుద్రూర్ నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన బోధన్ నుండి 12 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని కోటగిరి మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన రుద్రూర్ మండలం లోకి చేర్చారు. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 301 ఇళ్లతో, 1075 జనాభాతో 319 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 505, ఆడవారి సంఖ్య 570. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 128 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571021.పిన్ కోడ్: 503188. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి బోధన్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల రుద్రూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల కోటగిరిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు బోధన్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్‌ కోటగిరిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల బోధన్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల బోధన్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చికట్పల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 50 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 1 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 105 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 158 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 122 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 141 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చికత్‌పల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 100 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 41 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చికత్‌పల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, సోయాబీన్ మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
yess.bandapalle (bandapalle) Chittoor jalla, venkatagarikota mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina venkatagarikota nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Chittoor nundi 28 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 229 illatho, 1025 janaabhaatho 323 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 496, aadavari sanka 529. scheduled kulala sanka 377 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596798.pinn kood: 517127. graama janaba 2001 bhartiya janaba lekkalu prakaaram yea graama janaba - motham 922 - purushula 436 - streela 486 - gruhaala sanka 182 vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi. balabadi venkatagirikotalonu, praathamikonnatha paatasaala chintamakulapallelonu, maadhyamika paatasaala boyachinnagannepalle unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, aniyata vidyaa kendram venkatagirikotalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala kuppamlonu, polytechnic, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala palamanerulonu, divyangula pratyeka paatasaala Chittoor lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu yess.bandapalle (bandapalle) loo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam yess.bandapalle (bandapalle) loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 48 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 29 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 25 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 19 hectares banjaru bhuumii: 9 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 191 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 83 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 118 hectares neetipaarudala soukaryalu yess.bandapalle (bandapalle) loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 118 hectares utpatthi yess.bandapalle (bandapalle) loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu verusanaga, vari moolaalu
మేడిపల్లి మండలం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లాకు చెందిన మండలం. ఇది సమీప పట్టణమైన జగిత్యాల నుండి 11 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 లో జరిగిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ మండలం కరీంనగర్ జిల్లా లో ఉండేది. ప్రస్తుతం ఈ మండలం కోరుట్ల రెవెన్యూ డివిజనులో భాగం. పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఇది జగిత్యాల డివిజనులో ఉండేది.ఈ మండలంలో  19  రెవెన్యూ గ్రామాలు ఉన్నాయి. మండల కేంద్రం మేడిపల్లి గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం మండల జనాభా- మొత్తం 51,209 - పురుషులు 25,268 - స్త్రీలు 25,941 2016 లో జరిగిన పునర్వ్యవస్థీకరణ తరువాత, ఈ మండల వైశాల్యం 205 చ.కి.మీ. కాగా, జనాభా 51,209. జనాభాలో పురుషులు 25,268 కాగా, స్త్రీల సంఖ్య 25,941. మండలంలో 13,283 గృహాలున్నాయి. కరీంనగర్ జిల్లా నుండి జగిత్యాల జిల్లాకు మార్పు. లోగడ మేడిపల్లి గ్రామం/ మండలం కరీంనగర్ జిల్లాలో, జగిత్యాల రెవిన్యూ డివిజను  పరిధిలో ఉంది.2014లో తెలంగాణా ప్రత్యేక రాష్ట్రంగా ఏర్పడిన తరువాత మొదటిసారిగా 2016 లో ప్రభుత్వం నూతన జిల్లాలు, రెవెన్యూ డివిజన్లు, మండలాల ఏర్పాటులో భాగంగా మేడిపల్లి మండలాన్ని (1+18) పద్నెనిమిది గ్రామాలుతో కొత్తగా ఏర్పడిన జగిత్యాల జిల్లా,కొత్తగా ఏర్పాటైన మెట్‌పల్లి రెవెన్యూ డివిజను పరిధిలో చేర్చుతూ ది.11.10.2016 నుండి అమలులోకి తెస్తూ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వు జారీచేసింది. మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు భీమారం మండలం 2022లో నూతనంగా ఏర్పాటయ్యాక 29,847 జనాభాతో, 10 రెవిన్యూ గ్రామాలతో ఏర్పాటైంది. కట్లకుంట పోరుమల్ల తొంబర్రావుపేట మేడిపల్లి కొండాపూర్ వల్లంపల్లి మాచాపూర్ ధమ్మన్నపేట కల్వకోట కాచారం మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
byanking‌ vyvasta dwara raithulaku vaari swalpakaalika utpattulanu saadhinchadam choose avasaramayyee panimutlu taditara avasaraalaku cavalsina sarainamottaalu, sarainasamayaallo andinchadame kisaan‌ credit‌ card‌ mukhyoddeshyam. dheenivalla raithulaku kharchuku taggattuga runalanu chellinche vesulubatu kalugutundhi. kisaan‌ credit‌ card‌ pathakam will labhalemiti? saralikrutamaina runala pampinhii vidhaanam. dabboo girinchi raithulu ibbandhi padanavasaram ledhu prathi pantaki runam choose aplai chesukonakkarledu. khachchitamgaa runam dorukuthundi kabaadi raithuku vaddi bhaaram taggutumdi. vittanalanu, eruvulanu tamakishtam vachinapudu, thaamu enchukonnavaatini konukkone vesulubatu umtumdi. dabbichi konukkovadamvalla vachey discount‌lanu dealerlanunchi pomdavacchu. 3ellapaatu runa saukaryam - prathi seejanukee evariki cheppanakkarledu. vyavasaya aadaayaannibatte garista runa parimithi garista runa parimitiki lobadi yenni sarlaina dabbunu vith‌dra chesukovachu. pantakota ayyake runanni tirigi chellinche avsaram. vyavasaya advansuku vartinche vaddii rete deenikee vartistundi. vyavasaya advansuku vartinche sekyuuritii, daakyumenteshan‌ sharatule deenikee vartistaayi. kisaan‌ credit‌ card‌ pondadam elaa? sameepa piblic‌ sector‌ banku nundi. arhatagala prathi raitukoo ooka kisaan‌ credit‌ card‌, passes‌boq‌ ivvadam jarudutundhi. andhulo rautu paeruu, chirunaamaa, bhuumii vivaraaluu, runa garista parimithi, kaalavyavadhi, photo - anni undi ooka identity card‌gaanuu, laavaadeveelaku rikaardugaanuu panikostundi. runanni pomdinavaaru aa card‌nu, passes‌boq‌nu runanni pondhee samayamlo choopaali. vividha leading‌ bankuliche kisaan‌ credit‌ card‌l perlu alahaabaad‌ Banki‌ kisaan‌ credit‌ card andhra Banki‌ - Una.b. kisaan‌ greene‌ card Banki‌ af‌ baroda - b.kao.sea.sea. Banki‌ af‌ india kisaan‌ samadhan‌ card kenara Banki‌ kisaan‌ credit‌ card - kao.sea.sea. corparetion‌ Banki‌ kisaan‌ credit‌ card -kao.sea.sea. dheenaa Banki‌ kisaan‌ goald‌ credit‌ card orientel‌ Banki‌ af‌ commerce‌ orient‌ greene‌ card Punjab‌ naeshanal‌ Banki‌ krishs‌ card state‌ Banki‌ af‌ Hyderabad‌ -kao.sea.sea. state‌ Banki‌ af‌ india -kao.sea.sea. sindiqet‌ Banki‌ - ios.kao.sea.sea. viajaya Banki‌ viajaya kisaan‌ card prabhutva padhakaalu
మురమండ, తూర్పు గోదావరి జిల్లా, కడియం మండలానికి చెందిన గ్రామం.. ఇది మండల కేంద్రమైన కడియం నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మండపేట నుండి 20 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. కడియం మండలంలో పెద్ద గ్రామం మురమండ.దీనికి దగ్గరి పట్టణాలు రాజమండ్రి:14 కి.మీ, మండపేట:10 కి.మీ దూరంలో ఉన్నాయి. గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 6,825. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 3,338, మహిళల సంఖ్య 3,487, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 1,768 ఉన్నాయి. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1916 ఇళ్లతో, 6566 జనాభాతో 756 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3202, ఆడవారి సంఖ్య 3364. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1398 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 45. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 587554. పిన్ కోడ్: 533126. పరిసర గ్రామాలు తూర్పున:సీతా నగరం (3.0 కి.మీ, ఏడిద (6 కి.మీ) పడమర:మాధవరాయుడు పాలెం3.0 కి.మీ, రామిరెడ్ది పల్లి (3.0 కి.మీ) దక్షిణం:దుళ్ళ (3.0 కి.మీ) ఉత్తరము:మెర్నిపాడు, జేగురుపాడు, వెలగతోట గ్రామం-అన్ని ఇంచుమించు 3.0 కి.మీ దూరం విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో రెండుప్రైవేటు బాలబడులు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఆరు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.ఒక ప్రభుత్వ జూనియర్ కళాశాల ఉంది.సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల మండపేటలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వెలుగుబండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల రాజమహేంద్రవరం లోనూ, పాలీటెక్నిక్ బొమ్మూరులోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల ఢవళేశ్వరంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం కడియంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రాజమహేంద్రవరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం మురమండలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.  ఒక డిస్పెన్సరీలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. విద్య విద్యాసౌకర్యం వున్నది, ప్రభుత్వ, ప్రవేటు విద్యాలయాలు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ, మండల ప్రజా పరిషత్ పాఠశాలలు మండల పరిషత్ పాఠశాలలు 4 గలవు.ఇందులో విద్యాబోధన ఒకటినుండి ఐదవ తరగతి వరకు బోధించెదరు. తమ్మన సూర్య ప్రకాశం &బాబ్బా జానకిరామయ్య జిల్లా ప్రజాపరిషత్ ఉన్నత పాఠశాల పిచ్చుగ కోటయ్య జూనియర్ కాలేజి ప్రవేటు పాఠశాలలు హోప్ స్కూలు:LKg నుండి 5 వతరగతి వరకు విజ్ఞాన్ పబ్లిక్ స్కూల్:నర్సరి నుండి 7 వ తరగతి వరకు ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఒక మందుల దుకాణం ఉంది.ప్రాథమిక స్థాయిలో వైద్యసదుపాయం అందుబాటులో ఉంది.గవర్నమెంటు వారి ప్రాథమిక వైద్యకేంద్రం (P.H.C) ఉంది.పశువులకై ప్రభుత్వ పశువైద్యశాల ఉంది. ప్రవేటు ప్రాక్టిసనర్సు రాంబాబు (ఆర్.ఎం.పి),,సత్తిబాబు ( (ఆర్.ఎం.పి), భానుప్రకాశ్ ( (ఆర్.ఎం.పి) తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది.గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.జాతీయ గ్రామీణ యోజన పథకం ద్వారా M.P.lands ద్వారా గోదావరి మిగులు జలాలనుండి త్రాగునీటిని అందించుటకై లక్షా యాభైవేల లీటర్ల నిల్వసామర్థ్యంవున్న రెండు టాంకులను నిర్మించినప్పటికి నిరుపయోగంగా ఉన్నాయి. గోదావరి పరీవాహక ప్రాంతం కావటం వలన 30-40 అడుగులలోతుననే మంచినీరు లభిస్తున్నందున, పై పథకంపై ప్రజలు అంతగా అసక్తి కనపరచలేదు.ఇక్కడి మాజీ గ్రామ సర్పంచి గ్రామ ప్రజలకు పరిశుభ్రమైన త్రాగునీరును అందించే వుద్దేశ్యంతో స్వర్గీయ ఈదర కొండలరావు మెమోరియల్ ట్రస్టుద్వారా నామమాత్రపు ధరకు ఫిల్టరు నీటిని అందించుచున్నారు. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.సరియైన పారిశుద్ధ వ్యవస్థ లేదు.ఎక్కువ జనాభా బహిరంగ బహిర్భూమినే ఉపయోగిస్తారుసరియైన మురుగునీరు వెళ్ళుకాలువలు లేవు, వర్షాకాలం పరిస్థితి మిక్కిలి దారుణము. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు మురమండలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి.ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి  గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.గ్రామంలోని వీధులలోని రోడ్ద్లన్ని సింమెంటు రోడ్లే.ప్రధాన వీధిరోడ్దు మాత్రం తారు రోడ్డు.ఈ గ్రామం మారుమూల గ్రామమైనప్పటికి 1980 నుండి 2002 వరకు ఆర్.టి.సి., ప్రవేటు బస్సుల సౌకర్యము చాలా బాగుడేది.2003 నుడి ఆటోల సంఖ్య గణనీయంగా పెరగడంతో, బస్సుల అదాయము తగ్గడంతో, బస్సులను త్రిప్పడం ఆపేసారు.ప్రస్తుతం (2013) రాజమండ్రినుండి కాకినాడకు కడియం, మురమండ మీదుగా వుదయం 7.45 కు ఒకసారి, సాయంత్రం 2.45కు మరిక బస్సు సౌకర్యం ఉంది.కాకినాడనుండి సర్వీసులు లేవు.కావున ఏదైన అత్యవసరంగా ప్రయాణించవలెనన్న ఆటోలను ఆశయించవలస్సిందే.దీని వలన ప్రక్క గ్రామాలలో వుద్యోగం చేసేవారికి, చదువుకొనేవారికి ఇబ్బందిగా ఉంది.ప్రక్క గ్రామాలనుండి ఈ గ్రామాన్ని కలిపే రోడ్లుకూడా అద్వాన్నస్థితిలోవున్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో ఆంధ్రా బ్యాంక్, సహకార సంఘం, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి.ఏటీఎమ్, గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.గ్రామంలో ఆంధ్రా బ్యాంకు ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, ప్రభుత్వ నిధులతో నిర్మించిన కళ్యాణ మండపం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం మురమండలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 29 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 727 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 83 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 644 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మురమండలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 600 హెక్టార్లు బావులు/బోరు బావులు: 44 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి మురమండలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, చెరకు పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బియ్యం, వస్త్రాలు వృత్తులు ఇచ్చటి అధిక జనులవృత్తి వ్యవసాయము.వరి, చెరకును అధికంగా సాగుచేయుదురు.నీటిపారుదల సౌకర్యము ఉంది. ప్రార్ధనామందిరాలు ఈ గ్రామంలో హిందువులు, క్రైస్తవ మతస్తులు అధికం.రెండు మతాలకు చెందిన అనేక ఆలయాలున్నాయి. హిందూ దేవాలయాలు గ్రామంలో 3 రామాలయాలున్నాయి. బసవేశ్వర స్వామి ఆలయము:ఈ ఆలయం దేవాంగుల వీధిలో ఉంది.అతిపురాతనమైన ఈ మందిరం శిథిలమైపోగా, దాని స్థానంలో క్రొత్త అలయాన్ని నిర్మించారు. గనపతి ఆలయము:వడ్రంగి, కంసాలి కులాలవారు నిర్మించింది. వేంకటేశ్వర ఆలయము ; ఈ మందిరం ధర్మకర్తల అధీనంలో వున్నది శ్రీరామాలయము :పురాతన ఆలయం, శిథిలమైపోగా, నూతన ఆలయం నిర్మాణంలో వున్నది (2013 నాటికి)రామాలయం:చాకలి, గౌడ కులస్తులు నిర్మించింది.రామాలయం:కుమ్మరి, బోగం కులస్తులు నిర్మించింది.ఈశ్వరాలయం:దేవాదాయశాఖ ఆద్వర్యంలో నున్నది.ప్రాచీనమైన, పెద్ద ఆలయం.దీనిని స్థానికులి దేవునిగుడి అనిఅంటుంటారు.ప్రతిసంవత్సరం ఏప్రిల్-మే నెలలలో రథతీర్థం జరుగుతుంది.అభయాంజనేయ స్వామి ఆలయం:పెద్ద ఆంజనేయుని విగ్రమున్న గుడి.దుర్గాదేవి ఆలయము :రిక్షాకార్మికులు, తాపీకార్మికులు నిర్మింపజేసిన గుడి.సాయిబాబా మందిరం: చుట్తుప్రక్కల గ్రామాలకన్న సుందరంగా నిర్మించిన ఆలయం ఇంకను జట్లమ్మ, ముత్యాలమ్మ, కనకదుర్గ, వినాయకుని గుడులున్నాయి. క్రైస్తవ ప్రార్ధనామందిరాలురక్షకుని లూథరన్ దేవాలయం''':క్రైస్తవమతానికి ఈ గ్రామంలో ఈ మందిరం ద్వారానే బీజం పడింది.తూర్పుగోదావరి జిల్లాలో ఈ దేవాలయామే మొదటి క్రైస్తవ మందిరంగా భావిస్తారు.ఇది మొదట 10-02-1847 లో సర్ అర్థర్ కాటన్ దొర సహకారంతో ఆంగ్లేయులచే కట్టబడింది. మొదట దేవాలయంతో పాటు ఒక పాఠశాలను కూడా చాలా ఏండ్లపాటు నిర్వహించారు.కాని ప్రస్తుతం (2013 నాటికి) ఈ పాఠశాలను మూసిచేసారు.ఈ పాఠశాల ద్వారా ఆర్థికంగా వెనుకబడివారికి విద్య సులభంగా అందుబాటులోకి వచ్చింది. ఈ ప్రాంతంలో.మొదట నిర్మించిన దేవాలయం శిథిలమై పోగా 1990 లో నూతన దేవాలయాన్ని పునర్నిర్మించడం జరిగింది. బైబిలు మిషను ప్రవచన దేవుని సంగం యేసు కృపాలయం పెనుయేలు మందిరం క్రీస్తు సంఘం దేవుని స్వర మందిరం పరిశ్రమలు ప్లాస్టిక్ గ్లాసుల పరిశ్రమ ఉంది. P.V.C.పైపుల పరిశ్రమ ఉంది. మూలాలు
kudiri tippa khandrika AndhraPradesh raashtram, Tirupati jalla, sullurupeta mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina sullurupeta nundi 7 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina guduru nundi 67 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 70 illatho, 300 janaabhaatho 620 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 159, aadavari sanka 141. scheduled kulala sanka 3 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592758.pinn kood: 524121. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu soolloorupetalonu, praathamikonnatha paatasaala kudiriloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala soolloorupetalonu, inginiiring kalaasaala ene.v.kandrigaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nelloorulonu, polytechnic‌ guuduuruloonu, maenejimentu kalaasaala ene.v.kandrigaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala tadaloonu, aniyata vidyaa kendram guuduuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala nelluuru lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. laand Jalor telephony, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion Pali. angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kudiri tippa khandrikalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 42 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 322 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 40 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 16 hectares banjaru bhuumii: 47 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 151 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 27 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 186 hectares neetipaarudala soukaryalu kudiri tippa khandrikalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 35 hectares* cheruvulu: 151 hectares utpatthi kudiri tippa khandrikalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
అలీమ్-ఉద్-దిన్ (1930, డిసెంబరు 15 - 2012 జూలై 12) పాకిస్థానీ క్రికెటర్. 1954 - 1962 మధ్యకాలంలో పాకిస్తాన్ తరపున 25 టెస్టులు ఆడాడు. ఇతని పేరు కొన్నిసార్లు అలీముద్దీన్ అని పిలువబడుతుంది. ఫాస్ట్ స్కోరింగ్ గా, కుడిచేతి ఓపెనింగ్ బ్యాట్స్‌మన్ గా, అప్పుడప్పుడు కుడిచేతి లెగ్ బ్రేక్ బౌలర్ గా రాణించాడు. 12 సంవత్సరాల 73 రోజుల వయస్సు గల ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లో కనిపించిన అతి పిన్న వయస్కుడైన ఆటగాడు. అంతర్జాతీయ క్రికెట్‌లో రెండు సెంచరీలు, ఏడు అర్ధసెంచరీలూ 25.37 సగటుతో 1,091 పరుగులు చేశాడు. 1954లో, అతను ఇంగ్లాండ్‌లో పర్యటించిన పాకిస్తానీ జట్టులో సభ్యుడిగా ఉన్నాడు. పాకిస్తాన్ యొక్క మొదటి టెస్ట్ మ్యాచ్ విజయాన్ని నమోదు చేశాడు. ఫస్ట్ క్లాస్ కెరీర్ ఇతని కెరీర్‌లో అలీమ్-ఉద్-దిన్ 140 ఫస్ట్-క్లాస్ మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. 14 సెంచరీలు, 38 అర్ధసెంచరీలూ 32.77 సగటుతో 7,275 పరుగులు చేశాడు. 40 వికెట్లు కూడా తీశాడు. కేవలం 12 సంవత్సరాల 73 రోజుల వయస్సులో రాజస్థాన్ తరపున అరంగేట్రం చేసాడు, ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్ ఆడిన అతి పిన్న వయస్కుడిగా నిలిచాడు. 1942-43లో, రంజీ ట్రోఫీలో తన తొలి మ్యాచ్ ఆడాడు. రెండు ఇన్నింగ్స్‌లలో 13, 27 పరుగులు చేశాడు. 1948లో వెస్ట్ ఇండియన్స్, సింధ్ జట్ల మధ్య జరిగిన మ్యాచ్‌లో పాక్ గడ్డపై అంతర్జాతీయ బౌలర్ వేసిన బంతిని ఎదుర్కొన్న మొదటి పాకిస్తానీ బ్యాట్స్‌మన్ గా నిలిచాడు. పాకిస్తాన్ 1954 ఇంగ్లాండ్ పర్యటనలో మొదటి రెండు మ్యాచ్‌లలో రెండు సెంచరీలతోపాటు 700 కంటే ఎక్కువ పరుగులు చేశాడు. 1961-62 సమయంలో 12 మ్యాచ్‌లలో 51.00 సగటుతో 1,020 పరుగులు చేశాడు. అదే సీజన్‌లో కరాచీకి కెప్టెన్‌గా వ్యవహరించాడు. క్వాయిడ్-ఎ-అజం ట్రోఫీ, అయూబ్ జోనల్ ట్రోఫీలో జట్టును విజయాల వైపు నడిపించాడు. ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లో చివరి సీజన్ 1967–68. అంతర్జాతీయ కెరీర్ తన కెరీర్‌లో పాకిస్థాన్ తరపున 25 టెస్టు మ్యాచ్‌లు ఆడాడు. అంతర్జాతీయ క్రికెట్‌లో 25.37 సగటుతో 1,091 పరుగులు చేశాడు. రెండు సెంచరీలు, ఏడు అర్ధసెంచరీలు చేశాడు. టెస్ట్ మ్యాచ్‌లలో హనీఫ్ మొహమ్మద్‌తో సమర్థవంతమైన ఓపెనింగ్ భాగస్వామ్యాన్ని నెలకొల్పాడు. 1954 జూన్ లో ఇంగ్లండ్‌పై లార్డ్స్ క్రికెట్ గ్రౌండ్‌లో 19 పరుగులతో తన అంతర్జాతీయ కెరీర్‌ను ప్రారంభించాడు. 1954-55లో, పాకిస్తాన్ మొదటి స్వదేశంలో జరిగిన టెస్ట్‌లలో భారత్ తో ఆడాడు. 332 పరుగులతో అత్యధిక స్కోరర్‌గా సిరీస్‌ను ముగించాడు. మూడు అర్ధసెంచరీలు చేసాడు. ఐదవ మ్యాచ్‌లో కరాచీలోని నేషనల్ స్టేడియంలో 103 పరుగులు చేసి నాటౌట్ గా నిలిచాడు. ఇది మొదటి అంతర్జాతీయ సెంచరీ. మైదానంలో అంతర్జాతీయ సెంచరీ చేసిన తొలి బ్యాట్స్‌మెన్‌గా నిలిచాడు. 1962లో ఇంగ్లాండ్‌తో జరిగిన స్వదేశీ సిరీస్‌లో ఐదవ టెస్టులో, నేషనల్ స్టేడియంలో తన కెరీర్‌లో అత్యుత్తమ 109 పరుగులు చేశాడు. ట్రెంట్ బ్రిడ్జ్, నాటింగ్‌హామ్‌లో ఇంగ్లాండ్‌తో తన చివరి మ్యాచ్ ఆడాడు. మరణం అలీమ్-ఉద్-దిన్ 2012 జూలై 12న లండన్, హారోలోని నార్త్‌విక్ పార్క్ హాస్పిటల్మరణించాడు. గుండె, ఊపిరితిత్తుల వ్యాధులతో బాధపడ్డాడు. కిడ్నీ ఫెయిల్యూర్ కూడా వచ్చి డయాలసిస్ చేయించుకున్నాడు. పాకిస్థాన్ క్రికెట్ బోర్డు (పీసీబీ) అలీం-ఉద్-దిన్ కుటుంబానికి సంతాపం తెలియజేస్తూ, సంతాపాన్ని తెలియజేస్తూ పత్రికా ప్రకటన విడుదల చేసింది. కెరీర్ గణాంకాలు టెస్టు సెంచరీలు మూలాలు బాహ్య లింకులు Alimuddin at CricketArchive (subscription required) రాజస్థాన్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు పాకిస్తాన్ టెస్ట్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు పాకిస్తాన్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు గుజరాత్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు 2012 మరణాలు 1930 జననాలు
బేలూరు శాసనసభ నియోజకవర్గం కర్ణాటక రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం హసన్ జిల్లా, హసన్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఎనిమిది శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు కర్ణాటక శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
ఛింద్వారా శాసనసభ నియోజకవర్గం మధ్య ప్రదేశ్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం ఛింద్వారా జిల్లా, చింద్వారా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఛింద్వారా నియోజకవర్గం 2008లో నియోజకవర్గాల పునర్విభజనలో భాగంగా నూతనంగా ఏర్పడింది. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు మధ్య ప్రదేశ్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
ramya ooka 2006 loo vidudalaina telegu comedee drama chitram. ene.shekar rachana darsakatvam vahinchadu. nitin, genilia, hrishita bhatt, krishnanraju pradhaana paatrallo natinchaaru. nitin thandri sudhakar reddy nirmimchina yea chithraaniki yuvan shekar raza sangeetam amdimchaadu. manchi spamdhanalaku 2006 marchi 30 na vidudalaina yea cinimaaku manchi spandana vacchindi. atupai sumeeth‌ aarts varu 2008 loo yea chitranni hiindi loki lett liv: jeene dhoo paerutoe anuvadinchaaru. katha ramya ( nitin ), Hyderabad‌loo happi-goo-luckyi vyakti. athanu kaboye cykil champian. ooka potilo vision sadhinchi atadu, mumbailoo jarigee chivari roundku veltadu. ayithe, mumbailoo athadi jeevitam oohinchani malupulaku lonautundi. athanu tana kutunbam, mukhyamgaa tana taatha dasarata ramya ( krishnaraju ) ku sambamdhinchina chikkumudulanu vipputaadu. taaraaganam nitin genilia hrishita bhatt krishnan raju prasad badu rajalakshmi sana brahmaandam\ ali kovy sarala em yess naryana thelangaanaa shakunthala vaenu maadhav ziva avs dharmavarupu subramanya paatalu yea chitram loni patalanu tiny caran, chandrabose, bhuvanachandra raashaaru. yuvan shekar raza swaraparichaadu. 2006 marchi 10 na Hyderabad loni thaaj banjaralo sangeetam vidudalaindi moolaalu krishnanraju natinchina cinemalu telegu premakatha chithraalu ene. shekar darsakatvam vahimchina chithraalu genilia natinchina chithraalu venumaadhav natinchina chithraalu ali natinchina cinemalu brahmaandam natinchina cinemalu dharmavarupu subramanya natinchina chithraalu Una.v.yess. natinchina chithraalu em.yess.naryana natinchina cinemalu
turayipuuvalasa, parvatipuram manyam jalla, seethampeta mandalaaniki chendina gramam. turayipuuvalasa parvatipuram manyam jalla, seethampeta mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina seethampeta nundi 1 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina raajaam nundi 33 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 79 illatho, 434 janaabhaatho 92 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 157, aadavari sanka 277. scheduled kulala sanka 42 Dum scheduled thegala sanka 269. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580026.pinn kood: 532443. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu seethampetalo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala seethampetalonu, inginiiring kalaasaala raajaamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala srikaakulamlonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu raajaamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram seethampetalonu, divyangula pratyeka paatasaala raajaam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo ooka praivetu vydya saukaryam Pali. ooka embibies doctoru, degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum, saasanasabha poling kendram gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam turaayipuuvalasaloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 10 hectares banjaru bhuumii: 54 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 27 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 68 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 13 hectares neetipaarudala soukaryalu turaayipuuvalasaloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. itara vanarula dwara: 13 hectares utpatthi turaayipuuvalasaloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
tennessin (Ts) paramaanhu sanka 117 kaligina synthetic rasayana moolakam. idi rendava athantha bhaaree moolakam, aavartana pattikalo 7va piriyad loni chivari moolakam . 2010 epril‌loo rashyan-amarican sahakaramtho rashyaaloni dabnalo tennessin aavishkarananu adhikarikamgaa prakatinchaaru. idi 2022 natiki athantha thaazaaga kanugonna moolakam. dani utpanna isotop‌lalo okadaanni neerugaa 2011loo srushtinchaaru. idi prayoogam yokka phalithaalanu pakshikanga nirdhaaristundi. yea prayoogam adae brundamto 2012 loanu, ummadi jarman-amarican brundam 2014 melonu malli chessi vision sadhincharu. 2015 decemberulo, internationale union af pure und applied chemistri (IUPAC), internationale union af pure und applied fysics (IUPAP) yokka jaint varking partylu yea kothha muulakaanni gurthinchi deeni aavishkaranalo rashyaa America brundaaniki praadhaanyatanichindi. aavishkartalu America loni tennessey, paerita deeniki tennessin aney perunu suuchinchaaru. IUPAC 2016 juun‌loo chosen ooka prakatanalo idi teliyajestu yea perunu adhikarikamgaa 2016 navambaruloe sweekarinchindhi. naamakaranam kotthaga kanukkune muulakaalaku mendeleave naamakarana paddathi prakaaram peruu pedte yea moolakam 117 ku peruu eka-astatin ani pettali. internationale union af pure und applied chemistri (IUPAC) 1979 sifaarsulanu upayoginchi, yea muulakaaniki saswata perunu enchukune varakutaatkaalikamgaa unun‌septium (simbal Uus ) ani peruu pettaaru. yea taatkaalika peruu laitin moolaalu "okati", "okati" "edu" nundi vacchindi - idi moolakam yokka paramaanhu sanka 117 ku suuchana. yea rangamloni chaaala mandhi shaasthravetthalu dheenini "moolakam 117" ani, chihnam E117, (117), ledha 117 ani pilicharu. aavishkarana aamodam samayamlo chellubaatu ayee IUPAC maargadarshakaala prakaaram, kothha muulakaala saswata perlu "-ium"thoo mugisi vundali; yea moolakam hologen ayinappatikee alaage undi vundali. saampradaayakamgaa helogenla paerlaku chivara "-ine" umtumdi; ayithe, 2016loo prachurinchabadina kothha sifaarsulaloo groupu 17 loni anni kothha muulakaalakuu chivara "-ine" aney undaalani nischayinchaaru. 2010loo tholi samshleshana tarwata, LLNL ku chendina dawn shagnessi, oganessian‌lu peruu pettedam ooka sunnitamaina vyavaharam ani prakatistuu veelynanta varku daanni nivaarinchaam ani cheppaaru. ayithe, aa savatsaram haamilton ila prakatinchaadu, "yea brundanni okachota cherchadamlonu, aavishkaranhaku avasaramaina 249Bk lakshyanni saadhinchadam lonoo neenu keelakamaina vyaktini. anchetha nene yea muulakaaniki peruu pettabotunnanu. neenu ippudu peruu cheppalenu gaanii, adi yea praantaaniki pratyekatanu testundi." (haamilton, America loni tennessey raashtram naash‌ville loni vaandar‌built vishvavidyaalayanloo aachaarydudu). 2015 interviewlo, oganessian, prayoogam yokka kadhanu cheppina tarwata, "amerikanlu dheenini tourer di fores‌gaaa paerkonnaaru, thaamu dinni lopalemi lekunda cheyagalamani varu pradharshinchaaru. sarae, tvaralo varu 117va muulakaaniki paeruu pettanunnaru." 2016 maarchilo discovary brundam, vividha paarteela pratinidhulatoe koodina conferences kaal‌loo yea muulakaaniki "tennessin" aney peruu pettadaniki angikarinchindi. juun 2016loo, IUPAC 115, 117, 118 aney kothha muulakaalaku perlu pettedam choose kanugonna vaari suchanalu tamaku andinatlu prakatinchindhi. andhulo 117 ku "tanessi prantham" paerita Ts chihnamtho tennessin ani vacchindi. novemeber 2016loo, tennessin‌thoo sahaa aa paerlanu adhikarikamgaa aamodinchaaru. arganik chemistrylo upayoginchina tosil samuuhaaniki sambamdhinchina sangnaamaanamtho pratipaadita chihnam Ts gharshana padutundane vaadanlanu tiraskarinchaaru. ippatike alaanti dwandwa ardhaalunna chihnaalunnaayani cheppaaru: Ac (actinium, acetyl ), Pr ( praaseyodaimayam, propyl ). maskovium, tennessin, oganeson‌laku naamakarana karyakram 2017 marchi 2 na maskoloni rashyan akaadami af sciences‌loo jargindi; tennessin choose vidigaa 2017 janavari loo ORNLloo maroka pratyeka vaeduka jargindi. uuhinchina lakshanhaalu anhu lakshanhaalu kakunda, tennessin ledha dani sammelanaala lakshanhaalu vaetinee enka kolavaledu; idi chaaala parimitamaina, khareedaina utpatthi kaavadam, idi chaaala twaraga kshayam chenduthundi kaabati. tennessin lakshanhaala anchanalu Bara andubatulo unnayi. paramaanhu, bhautika lakshanhaalu tennessin aavartana pattikalo samuham 17loo fluorine, chlorin, bromine, ayodin, astatin aney iidu hologen‌l crinda untundani bhavistunaaru; veetilo prathi okkati aakruteekaranato edu valens elctron‌lanu kaligi untai. tennessin, aavartana pattikalo yedava piriyad‌loo undatam valana, aa trend‌ kinasaagite , yokka valence elctron configuration‌nu untundani anchana veyavachu. yea elctronic sthithiki sambamdhinchina anek amsaalaloo hologen‌l maadirigaane pravartistundani kudaa anchana veyavachu. ayithe, groupe 17 loo kindiki vellekoddii, muulakaala lohatvam perugutundhi; udaharanaku, ayodin ippatike ghana sthithilo loeha merupunu pradarsistundi, astatine lakshanhaalu pienunna nalaugu hologen‌l kante chaaala bhinnangaa undatam will daanni ardhalohamgaa (metaloid‌) vargeekaristaaru. alaage, aavartana dhoranulapai aadhaarapadina ex‌trapolation‌nu batti tennessine‌nu asthiramaina poest-transition lohamgaa anchana veyavachu. rasayana dharmaalu  293Ts, 294Ts aney tennessin isotop‌lu rasayana prayoogaalu cheyyalenanta swalpakaalikamainavi. ayinappatikee, tennessin yokka anek rasayana lakshanaalanu lekkinchaaru. groupu 17 loni thelikaina muulakaala vale kakunda, tennessin hologen‌laku saadharanhamaina rasayana pravarthananu pradarsinchakapovachhu. udaharanaku, fluorine, chlorin, bromine, ayodin lu nobul gaas yokka marinta sthiramaina elctronic configuration‌nu saadhinchadaaniki ooka elctron‌nu saadharanamga sweekarinchi, vaati valence shale‌lalo eduki badhuluga yenimidhi elctron‌lanu ( actet ) pondutaayi. grupulo muulakaala anhu baruvu perigee koddi yea saamarthyam balaheenapadutundi; elctron‌nu theesukodaaniki tennessin, groupu 17 loo athantha vimukhamgaa umtumdi. anchana vaesina aakseekarana sthithulaloo, −1 athi takuva saadhaaranamainadigaa anchana vesaaru. gamanikalu moolaalu muulakaalu halojanulu
asarwa saasanasabha niyojakavargam Gujarat rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam Ahmadabad jalla, ahmadabadu paschima lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni edu saasanasabha niyojakavargaallo okati. yea assembli niyojakavargam paridhiloo Ahmadabad city taaluukaa (part) - Ahmadabad munisipal corparetion (part) ward nem. - 17, 18, 19, 20, asarva (OG) ward nam. - 44. dudheshwar ward‌thoo sahaa shahibaug‌thoo sahaa Delhi chakla varku unnayi. ennikaina sabyulu Gujarat assembli ennikalu, 2022:asarwa Gujarat assembli ennikalu, 2017:asarwa moolaalu Gujarat saasanasabha niyojakavargaalu
yadadari buvanagiri jalla sahithya charithra, Telangana raashtram, yadadari buvanagiri jillaku sambamdhinchina sahithya charitranu telipae pustakam. pramukha kavi, rachayita, upaadhyaayudu, parisoodhakudu daa. poreddy rangayya raasina yea pustakamlo vividha sahiti prakriyalanu srujinchina vaarithoo patuga indhulo jillaaloni devalayas, shasanalu, prasidha pradeshaala, jaatarala vivaraalatopaatugaa anekamandi sahiti prasiddhula vivaralu unnayi. pustakam nepathyam 2017loo Telangana sahithya akaadami yerpadina taruvaata Telangana rashtramloni mupphaimudu jillala sahithya charitranu grandharoopamloki teesukuvachhe aaryakramaanni chaepattimdi. jillala vaarigaa sahithya charitranu veluguloki tevalanna sankalpamtoe jillalaku chendina pramukha kavulaku ayah jillala sahithya charitranu raase badhyatanu appaginchindi. andhulo bhaagamgaa, yadadari buvanagiri rachayitala sangha adhyakshudu daa. poreddy rangayya yea pusthakaanni raashaadu. vishayasuuchika jalla bhaugoollika swarupam samskruthika visheshaalu • devalayas • matham pandugalu • jaataralu • darsaneeya sthalaalu • bhaasha • aachara vyavaharaalu • kotalu • bhudanodyama spurthi • buuddha vigraham • ramanandatirtha grameena samshtha • aachaarya koorella granthaalayam • cinma rangam charithra - shasanalu • charithra • shasanalu • nijam raashtram • andhramahaasabha (buvanagiri) prachina sahityam • saasana kavi panditulu • praacheenakavulu • rajakavulu • jaina sahityam adhunika sahityam • padhya sahityam • shathaka sahityam • bakthi kavitvam • vachana kavitvam • jaanapadha sahityam • gayou kavitvam • katha-navala • yakshagana-natakam • harikadha-burrakadha • jyoothisha vaastu vidyalu • parisoedhana vimarsa • aamgla sahityam • urdoo sahityam • deergha kaavyaalu • laghuroopa kavitvam • jeevita charithra-sveeya charithra • baala sahityam • anuvaadham • Telangana udyama kavitvam • avadhaanam • rachayitalu, sahithya poeshakulu mari kondaru • janta kavulu - rachayitalu • itara praanta rachayitalu • yea jalla ayah rangaala pramukha vyaktula girinchi • kavita sankalanaalu patrikalu sahithya sangeeta sabhalu • yadagirigutta brahmotsavaalu-dharmika pratyeka abhinamdana samchikalu sahithya, kalaa samshthalu • sahithya samshthalu • kalaa samshthalu muginpu • upayukta grandhaalu moolaalu yadadari buvanagiri jalla charithra pusthakaalu sahityam
బైనరీ కోడ్ అనేది సాధారణ పాఠ్యాన్ని గానీ (text), కంప్యూటరుకు ఇచ్చే ఆదేశాలను (Computer instructions) గానీ, లేదా ఇతర డేటాను కేవలం రెండు చిహ్నాలతో సూచించే పద్ధతి. సాధారణంగా ఈ రెండు చిహ్నాలు ద్విసంఖ్యామానంలో ఉపయోగించే 0, 1 లతో సూచిస్తుంటారు. బైనరీ కోడ్ పాఠ్యంలోని ప్రతి అక్షరానికి (character), ఆదేశానికి గానీ బిట్స్ అనబడే 0, 1 లతో ఒక నిర్మాణ క్రమాన్ని (pattern) నిర్దేశిస్తుంది. ఉదాహరణకు 8 బిట్లతో కూడిన ఒక వరస (బైట్) (string) 256 అక్షరాలను సూచించేందుకు సరిపోతుంది. దీంతో ఇంగ్లీషు భాషలోని అక్షరాలు కాక కొన్ని ప్రత్యేకమైన చిహ్నాలు సూచించడానికి ఒక బైట్ సరిపోతుంది. బైనరీ కోడ్  అనేది కోడ్ రూపంలో డేటాను సూచించే ఒక మార్గం, దీనిలో ప్రతి బిట్ రెండు సాధ్యమైన విలువలలో ఒకదాన్ని తీసుకుంటుంది, సాధారణంగా దీనిని 0 1 సంఖ్యలచే సూచిస్తారు. ఈ సందర్భంలో బిట్‌ను బైనరీ బిట్ అంటారు . "0" "1" సంఖ్యల ద్వారా హోదా విషయంలో, బైనరీ అంకె యొక్క సాధ్యమయ్యే స్థితులు "1"> "0" అనే గుణాత్మక నిష్పత్తి "0" "1" సంఖ్యల పరిమాణాత్మక విలువలతో ఉంటాయి . బైనరీ కోడ్ నాన్-పొజిషనల్ పొజిషనల్ కావచ్చు . ఆధునిక బైనరీ కోడ్ బైనరీ సంఖ్య వ్యవస్థ యొక్క ఆధారం, ఇది ఆధునిక డిజిటల్ టెక్నాలజీలో విస్తృతంగా ఉపయోగించబడుతుంది .బైనరీ కోడ్ ప్రతి అక్షరం, సూచన మొదలైన వాటికి బైనరీ సంఖ్యల ( బిట్స్ ) నమూనాను కేటాయిస్తుంది. ఉదాహరణకు, 8-బిట్ బైనరీ స్ట్రింగ్ 256 విలువలతో దేనినైనా సూచించవచ్చు, తద్వారా బహుళ అంశాలను సూచిస్తుంది. కంప్యూటింగ్ టెలికమ్యూనికేషన్లలో, బైనరీ సంకేతాలు తీగలను వంటి వివిధ మార్గాల్లో డేటాను ఎన్కోడింగ్ చేయడానికి ఉపయోగిస్తారు. బైనరీ కోడ్‌లో, ప్రతి అక్షరం, సంఖ్య లేదా ఇతర అక్షరాలు ఒకే పొడవు యొక్క బిట్ అక్షరంతో సూచించబడతాయి. అంటే, ద్వారా ప్రాతినిధ్యం బిట్ అక్షరాలు బైనరీ నంబర్లు సాధారణంగా ఉంటాయి వ్యక్తం అష్టాంశం , దశాంశ , హెక్సాడెసిమల్ కోడ్ పట్టికలు. వీటి కోసం అనేక అక్షర సమితులు అనేక అక్షర ఎన్‌కోడింగ్‌లు ఉన్నాయి . బైనరీ సంఖ్యలుగా సూచించబడే బిట్ అక్షరాలను దశాంశ సంఖ్యలుగా మార్చవచ్చు . ఉదాహరణకు, ప్రామాణిక ASCII కోడ్ పట్టికలో ఉన్నట్లుగా బిట్ అక్షరం 01100001 గా వ్యక్తీకరించినప్పుడు చిన్న అక్షరం a దశాంశ సంఖ్య 97 గా వ్యక్తీకరించబడుతుంది. చరిత్ర ఆధునిక ద్విసంఖ్యామానం, దానిని ఆధారంగా చేసుకున్న బైనరీ కోడ్ గాట్ ఫ్రెడ్ లీబ్నిట్జ్ 1689 లో Explication de l'Arithmétique Binaire పేరుతో రాసిన ఒక పేపర్ లో ప్రస్తావించబడింది. ఇది "Explanation of the binary arithmetic" పేరుతో ఆంగ్లం లోకి అనువదించారు. ఇందులో కేవలం 0, 1 అంకెలను మాత్రమే వాడటం వల్ల ఉపయోగాలు తెలియజేశాడు. అలాగే దీనికి చైనీయుల సంజ్ఞామానమైన ఫు క్జి (Fu Xi) కి గల సంబంధాన్ని గురించి కూడా కొంత వివరించాడు. మూలాలు కంప్యూటర్ సంబంధిత వ్యాసాలు
సబర్మతి శాసనసభ నియోజకవర్గం గుజరాత్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం అహ్మదాబాద్ జిల్లా, గాంధీనగర్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఈ అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం పరిధిలో అహ్మదాబాద్ నగర మండలంలోని కాళి (M), రాణిప్ (M), చంద్లోడియా (M), అహ్మదాబాద్ సిటీ మండలంలోని అహ్మదాబాద్ మునిసిపల్ కార్పొరేషన్ (పార్ట్) వార్డ్ నం. 15 ఉన్నాయి. ఎన్నికైన సభ్యులు గుజరాత్ అసెంబ్లీ ఎన్నికలు, 2022: సబర్మతి గుజరాత్ అసెంబ్లీ ఎన్నికలు, 2017: సబర్మతి గుజరాత్ అసెంబ్లీ ఎన్నికలు, 2012: సబర్మతి మూలాలు గుజరాత్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
ఒడిషా రాష్ట్రం లోని జిల్లాలలో కటక్ జిల్లా ఒకటి. కటక్ పట్టణం జిల్లాకు కేంద్రంగా ఉంది. 2011 గణాంకాలను అనుసరించి జనసాధ్రత పరంగా ఈ జిల్లా రాష్ట్రంలో 2వ స్థానంలో ఉంది. మొదటి స్థానంలో గంజాం జిల్లా ఉంది. మాధ్యమం ఉత్కల మణి గోపబంధు దాస్ " ది సమాజ ", మహారాష్ట్ర గత గవర్నర్ , గత ఒడిషా ముఖ్యమంత్రి హరేకృష్ణ మహాతాబ్ స్థాపించిన " ప్రజాతంత్ర ", ఎం.డి. వాక్వర్వ్ యూసఫ్ స్థాపించిన " ఒడిషా ఈవెనింగ్ ఎడిషన్ " మొదలైన పత్రికలు అందుబాటులో ఉన్నాయి. భౌగోళికం జిల్లా వైశాల్యం 3932 చ.కి.మీ. 2001 గణాంకాలను అనుసరించి జిల్లా జనసంఖ్య 2,341,984. విభాగాలు విభాగాలు ఈ జిల్లా 15 తాలుకాలు 14 రెవెన్యూ బ్లాక్స్ ఉన్నాయి:- తాలూకాలు:- కటక్, నైలి, సాలేపూర్, చౌద్వర్, మహంగ, కుషన్ నగర్.అథగాడ్, బరంబ, నరసింగపూర్, తిరిర, బెంకీ (ఒడిషా), బరంగా, కాంతపద, నిశ్చింతకొయిలి, దమపద. సంస్కృతి పర్యాటక ఆకర్షణలు కటక్ జిల్లాలో ఒకదానికి ఒకటి సమీపంలో పలు మతపరమైన భవనాలు ఉన్నాయి. కటక్ చండి ఆలయం :- నగరంలో ప్రఖ్యాతి చెందిన ఆలయాలలో కటక్ చంఢీ ఆలయం ఒకటి. ఆలయప్రధాన దైవం చంఢీదేవి. ఆలయప్రాంగణంలో ఇతరదేవతలకు సంబంధించిన పలు ఉపాలయాలు ఉన్నాయి. ఇక్కడకు సమీపంలో బార్బతి కోటలో గడచంఢీ ఆలయం ఉంది. మహానదీతీరంలో ఉన్న శివాలయం , కోట సమీపంలో ఉన్న గడా గాడియా ఆలయం ఉంది. పరమహంసనాథ్ ఆలయం:- పరమహంసనాథ్ ఆలయం కటక్ పట్టణానికి కేంద్రం నుండి 14 కి.మీ దూరంలో బిరిబతి వద్ద ఉంది. ఇక్కడ ఉన్న భట్టారికా ఆలయం, ధబలేశ్వరాలయం, పంచముఖి హనుమాన్ ఆలయాల కంటే పరమహంసనాథ్ ఆలయం పురాతనమైనది. బరాబతి కోటలో గడచంఢీ ఆలయం ఉంది. ఇది కటక్‌లో అతిపురాతనమైన ఆలయంగా భావించబడుతుంది. ధబలేశ్వరాలయం మహానది నదీ ద్వీపంలో ఉంది. ఇక్కడి నుండి ప్రధాన భూభాగం హాంగింగ్ వంతెన ద్వారా అనుసంధానితమై ఉంది. దేశంలోని స్తంభం లేని వంతెనలలో ఇది ఒకటి. దాతన్ సాహెబ్ గురుద్వారా ఒక చారిత్రకాత్మకం , పవిత్రమైన సిక్కు ఆలయం. మొదటి సిక్కు గురువు గురునానక్ పూరీ వెళ్ళే మార్గంలో విశ్రమించిన ప్రదేశమే దాతన్ సాహెబ్ గురుద్వారా. గురునానక్ దంతధావనం చేదిన మూడు పుల్లలు ఇక్కడ భద్రపరచబడి ఉన్నాయి. కటక్‌లో రోసరీ చర్చ్, ఒరియా బాప్టిస్ట్ చర్చ్ వంటి చర్చిలు కూడా ఉన్నాయి. కటక్ ప్రాంతం దీర్ఘకాలం ముస్లిముల పాలనలో ఉంది. అందువలన ఇక్కడ ముస్లిముల స్మారక చిహ్నాలు నిర్మించబడ్డాయి. ఇక్కడ క్వాడం - ఈ- రసూల్, జుమా మసీదు మొదలైన మసీదులు కూడా ఉన్నాయి. జమా మసీదు :- జమా అంటే పెద్ద అని అర్ధం. కటక్ నగరంలో ఇది అతిపురాతనమైన , పెద్ద మసీదుగా గుర్తించబడుతుంది. 10 సంవత్సరాల నుండి ఇక్కడ నుండి మదరసా తరలించబడింది. జమా మసీదు పరిసరాలలో హిందువులు , ముస్లిములు నివసిస్తున్నారు. పండుగలు కటక్‌ నగరంలో పలు మతాలకు చెందిన పండుగలు , ఉత్సవాలు ఉత్సాహభరితంగా భక్తి శ్రద్ధలతో నిర్వహించబడుతున్నాయి. 'దసరా , దుర్ఘాపూజ :- కటక్‌లో దుర్గాపూజ కోలాహలంగా నిర్వహించబడుతుంది. నగరమ్ంతటా వీధివీధిలో పలు దుర్గాప్రతిమలను ప్రతిష్ఠించి ఆరాధనలు చేస్తుంటారు. దుర్గాప్రతిమను పెద్ద ఎత్తున బంగారు , వెండి ఆభరణాలతో అలంకరిస్తారు. అలంకరణ చేయడంలో ఒకరితో ఒకరు పోటీ పడుతుంటారు. అష్టమి,నవమి , దశమి పూజ తరువాత రావణుని ప్రతిమను దహిస్తారు. ప్రజలు దుర్గా ప్రతిమలను ఊరేగింపుగా తీసుకుపోయి నిమజ్జనం చేస్తారు. కాళీ పూజ :- దుర్గాపూజ తరువాత కొన్ని రోజులకు కటక్‌లో కాళీ పూజకు ప్రయత్నాలు ఆరంభం ఔతాయి. దీపావళి నాడు మహానదీ తీరంలో గాడ్గాడియా ఘాట్ వద్ద టపాసులు కాల్చడం ఒక ఆనవాయితీ. తరువాత చెడు మీద మంచి సాధించిన విజయానికి గుర్తుగా కాళీమాతను ఆరాధిస్తారు. కటక్‌లో బలియాత్రా ఉత్సవం అత్యంత ప్రాముఖ్యత సంతరించుకున్న ఉత్సవాలలో ఒకటి. బలియాత్రా ఆసియాలో పెద్ద ట్రేడ్ ఫెస్టివల్‌గా గుర్తుంచబడుతుంది. పురాతనకాలంలో వ్యాపారులు ఈ ప్రాంతం నుండి దక్షిణాసియా దేశాలతో వ్యాపరసంబంధాలు ఏర్పరచుకునే వారు. దక్షిణాసియా వ్యాపారులు తీసుకువచ్చిన వస్తువులను ఇచ్చి వ్యాపారుల నుండి ఓండ్రదేశ వస్తువులను బదులుగా తీసుకునే వారు. ఈ వస్తుమార్పిడి అప్పటి రాజధాని కటక్‌లో జరుగుతూ ఉండేది. ఆనాటి సంప్రదాయం ఇప్పటి వరకు కొనసాగుతూ ఇప్పటికీ బలియాత్ర నిర్వహిస్తూనే ఉన్నారు. రాష్ట్రమంతటి నుండి ప్రజలు కటక్‌కు వచ్చి వస్తువులను కొనుగోలు చేస్తుంటారు. ఈ ఉత్సవం నవంబరు మాసంలో మహానది తీరంలో జరుగుతుంది. బలియాత్రను పురాతనకాలంలో బలిద్వీపంలో నిర్వహించే వారు. ఇక్కడ ప్రాంతీయ , విదేశీయ వస్తువులు అనేకం విక్రయించడానికి సిద్ధంగా ఉంచేవారు. ఒడిషా అంతటి నుండి ప్రజలు వసుతువులు అమ్మడానికి కొనడానికి ఇక్కడ చేరేవారు. అలాగే ఇక్కడ అధికంగా వస్తుమార్పిడి జరుగుతుంది. కార్తికేశ్వర్ పూజ :- పూజా బృందాలు బాధ్యత తీసుకుని కటక్‌లోని కార్తికేయేశ్వర్ పూజను నిర్వహిస్తారు. ఈశ్వరునికి కార్తికేయుడు చిన్న కుమారుడు. శబరిమలలో తప్ప ఇంకెక్కడా కటక్ కార్తికేయేశ్వర్ పూజలా ఘనంగా నిర్వహించబడదు. గాలిపటాలు ఎగురవేయడం:- ఇది కటక్‌లో అత్యుత్సాహంగా నిర్వహించబడుతుంది. ఇది మకర సంగ్రాంతి నిర్వహించబడుతుంది. నగరమంతటా గాలిపటాల పోటీలు జరుగుతూ ఉంటాయి. గణేశ్‌చతుర్ధి, వసంత పంచమి, హోలి, ఈద్- ఉల్- ఫిత్రీద్, గుడ్ ఫ్రైడే, రథయాత్ర, దీవాలి, క్రిస్మస్ , పలు హిందూ పండుగలు జరుగుతుంటాయి. ఆర్ధికం కటక్ ఒడిషా రాష్ట్ర వ్యాపారకేంద్రంగా ఉంది. రాష్ట్రంలోని జిల్లాలలో అత్యధిక జి.డి.పి కలిగిన జిల్లాగా కటక్ గుర్తించబడుతుంది. జిల్లాలో బృహాత్తర వ్యాపార భవనాలు , విస్తృతంగా ఉన్న పరిశ్రమలు (ప్రముఖ అల్లాయ్, స్టీల్ , లాజిస్టిక్స్ టు అగ్రికల్చర్ , టెక్స్‌టైల్స్ , హస్థకళలు వంటి సంప్రదాయ పరిశ్రమలు) ఉన్నాయి. జాతీయంగా , అంతర్జాతీయంగా గుర్తింపు పొందిన పలు వ్యాపార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. పరదిప్ రేవు ఉంది. . బృహత్తర పరిశ్రమలు జిల్లాలో 11 బృహత్తర పరిశ్రమలు ఉన్నాయి. ప్రధానంగా చౌద్వర్ , అథగడ్‌లలో అధికంగా ఉన్నాయి. పరిశ్రమలలో ప్రధామైనవి స్టీల్, విద్యుత్తు, ఆటోమొబైల్, అల్లాయ్స్, ఫిర్‌క్లే మొదలైనవి. చౌదర్ (కటక్) వద్ద దేశంలో అధ్యధికంగా ఫెర్రో అల్లాయ్స్ తయారు చేస్తున్న " ఇండియన్ మెటల్ & ఫెర్రో అల్లాయ్స్ ఉంది. నగరం వెలుపల ఒక " మెగా ఆటో కాంప్లెక్స్ " నిర్మించడానికి ప్రయత్నిస్తున్నారు. సంప్రదాయ పరిశ్రమలు సంప్రదాయ పరిశ్రమలకు కటక్ ప్రసిద్ధి చెందింది. రాయపూర్ తరువాత తూర్పు ఇండియాలో రెండవ వస్త్రతయారీ కేంద్రంగా కటక్ గుర్తించబడుతుంది. నగర సంవత్సర టెక్స్‌టైల్ ఆదాయం బిలియన్ డాలర్ల కంటే అధికంగా ఉంటుంది. నగరం వెలుపల టెక్స్‌టైల్ పార్క్ ఏర్పాటుచేయడానికి ప్రయత్నిస్తున్నారు. సిల్వర్ ఫిలిగ్రీ హస్థకళకు కటక్ ప్రఖ్యాతి చెందింది. సాటిలేని పనితనం కలిగిన ఈ పరిశ్రమ ప్రాంతీయ ఆదాయాన్ని అధికరిస్తుంది. ఇతర పరిశ్రమలు ఒడిషాలోని మిగిలిన నగరాలకంటే అధికంగా మద్యతరహా , చిన్నతరహా పరిశ్రమలు కటక్‌ను కేంద్రంగా చేసుకుని ఉన్నాయి. కటక్ లోపల , వెలుపల 8 ఇండస్ట్రియల్ ఎస్టేట్లు ఉన్నాయి. వీటిలో అధికంగా ఒడిషాలోని పలు ఇతర పరిశ్రమలకు సహాయంగా ఉన్నాయి. జగత్‌పూర్ , ఖపురియా పరిశ్రమలు నగరంలోనే ఉన్నాయి. దేశంలో కటక్ గుర్తించతగిన నగరాలలో ఒకటిగా ఉంది. ఎగువన ఉన్న మినరల్ జిల్లాలను , రాష్ట్రాలను కొలకత్తా , చెన్నై కారిడార్‌తో అనుసంధానిస్తుంది. పరదీప్ రేవు సమీపంలో ఉండడం అభివృద్ధికి మరింత సహకరిస్తుంది. దేశీయఖ్యాతి చెందిన ఒ.ఎస్.ఎల్ గ్రూపు, ప్రధానకార్యాలయం కటక్‌లోనే ఉంది. కటక్ రాష్ట్రంలో ప్రధాన వ్యాపారకేంద్రగానూ , రవాణా కేంద్రంగానూ అభివృద్ధి చెందుతూ ఉంది. జిల్లాలోని మాల్గోడౌన్ , చత్రబజార్ లలో హోల్‌సేల్ కేటరింగ్‌కు కేంద్రంగా ఉంది. సేవారంగం కటక్ ఆర్ధికరంగానికి వ్యవసాయం ప్రధానంగా దోహదం చేస్తుంది. సమీపంలో ఉన్న గ్రామాలలో నాణ్యమైన పంటలు, కూరగాయలు , పండ్లు విస్తారంగా పండుతున్నాయి. ఇవి చత్రబజార్‌లో ఉన్న అతిపెద్ద మండిలో విక్రయించబడుతున్నాయి. ఇక్కడ ఉన్న " సెంట్రల్ రైస్ రీసెర్చ్ ఇంస్టిట్యూట్ " ఆసియాలో అతిపెద్ద మండిగా గుర్తించబడుతుంది. ఇది కటక్ దేశీయవ్యవసాయ రంగంలో అతి ముఖ్య స్థానం అందిస్తుంది. రాష్ట్రానికి మునుపటి రాజధానిగా , వ్యాపార కేంద్రంగా గుర్తించబడుతున్న కటక్‌లో ప్రభుత్వ , వ్యాపార కార్యాలయాలు అధికంగా ఉన్నాయి. సమీపప్రాంతాలలో ఉన్న ప్రజలు వారి ఉపాధి కొరకు కటక్ మీద ఆధారపడుతున్నారు. ప్రజలు అధికంగా సేవారంగం మీద ఆధారపడుతున్నారు. అందువలన నగరంలో ప్రజల సంఖ్య దిదినాభివృద్ధి చెందుతున్నారు. ఒడిషా హైకోర్ట్ , ఎస్.సి.బి మెడికల్ కాలేజ్ (రాస్ట్రంలో అతి పెద్ద మెడికల్ కాలేజ్) కటక్‌లోనే ఉన్నాయి. అధిక సంఖ్యలో విశ్వవిద్యాలయాలు, కాలేజీలు , పాఠశాలలు , కోచింగ్ సెంటర్లతో కటక్ విద్యాకేంద్రంగా గుర్తించబడుతుంది. ప్రముఖులు పూడిపెద్ది కాశీవిశ్వనాథ శాస్త్రి 2001 లో గణాంకాలు పర్యాటక ప్రదేశాలు ధాబలేశ్వర్ భట్టారిక ఆలయం అంషుపా సరోవరం చర్చిక ఆలయం జిల్లాలో పలు పర్యాటక ఆకర్షణలు ఉన్నాయి. రాజకీయాలు అసెంబ్లీ నియోజకవర్గాలు The following is the 9 Vidhan sabha constituencies of Cuttack district and the elected members of that area మూలాలు వెలుపలి లింకులు Cuttack District in eOdissa.com కటక్ ఒడిషా రాష్ట్రంలోని అతి పెద్ద నగరం , జిల్లా.ఇక్కడ పలు జాతీయ పరిశోధనా కేంద్రములు ఉన్నాయి. ఈ నగరం పూర్వపు కళింగ దేశానికి రాజధాని. కటకం అంటే కవచం లేదా గోడ అని అర్థం. పూర్వం రాజులు కోటల చుట్టు ఎత్తైన గోడలు కట్టేవాళ్ళు. అందుకే ఈ నగరానికి కటక అని పేరొచ్చింది. రవాణా సౌకర్యములు విమానాశ్రయము : సమీపములోనిది బిజూ పట్నాయక్ విమానాశ్రయము, భువనేశ్వర్, దాదాపు 28 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉంది. కటక్ నగరం ఒడిషాలోని ప్రముఖ రైలు కూడలి. తాల్చేర్ , పరదీప్ వెళ్ళు రైలు మార్గాలు కటక్ కూడలి వద్ద హౌరా-చెన్నై ప్రధాన రైలు మార్గాన్ని కలుస్తాయి. చిత్రమాల రెఫరెన్సులు బయటి లింకులు అధికారిక వెబ్సైటు కటక్ అభివృద్ది ప్రాధికార సమితి(CDA) వెబ్సైటు జాతీయ పునరావాస శిక్షణా కేంద్రము, కటక్ జాతీయ వరి పరిశోధనా కేంద్రము, కటక్ జాతీయ న్యాయ విశ్వవిద్యాలయము, కటక్ పేజీ శ్రీ శ్రీ విశ్వవిద్యాలయము ఒడిశా జిల్లాలు
బహుజనపల్లి సీతారామాచార్యులు (1827 - మార్చి 20, 1891) ప్రముఖ తెలుగు రచయిత. వీరు ద్రవిడదేశ వైష్ణవులు. సీతారామాచార్యుల వారి పేరు వినగానే అందరికీ స్పురించునది. శబ్దరత్నాకరము. అచ్చ తెలుగులో (తెలుగు-తెలుగు) న వెలువడిన గ్రంథం. దీని తర్వాత శ్రీ సూర్యరాయాంధ్ర నిఘంటువు. వీరు చెన్నపురి (ప్రస్తుత చెన్నై) లోని పాఠశాల నందు1864లొ తెలుగు పండితులుగా ఉద్యొగమారంభించి ప్రథమ పండితులుగా కొనసాగారు. రచించిన గ్రంథములు సౌందర్యరాజస్వామి శతకము 1849-వైకృతదీపిక, పదార్థనామకోశము, బాలచంద్రోదయము, 1871- ఆలఘుకౌముది 1872-నీతిమాల 1872- సతీధర్మసంగ్రహము, ప్రపన్న పారిజాతము 1887-ఆంధ్రశబ్దమంజరి, ఉపాధ్యాయబోధిని, వినాయక శతకము, త్రిలింగ లక్షణశేషము, శబ్దరత్నాకరము 1855. సాహిత్య సేవ సీతారామాచార్యులుగారి పేరు చెప్పినంతనే శబ్దరత్నాకరము, ప్రౌడ వ్యాకరణము జ్ణప్తికి వచ్చుచుండును. శబ్దరత్నాకరప్రాశస్త్యమును గనిపెట్టి చెన్నపురిలోని దేశభాషాగ్రంధకరణసభ వా రాచార్యులుగారి కైదువేలు సన్మానముగా నిచ్చిరి. నిజమాలోచించినచో నైదులక్ష లిచ్చినను దెలుగువారు వారియప్పు దీర్చుకొనలేరు. "శరీరకష్టమును విత్త నష్టమును నించుకేనియుం బాటింపక" రేలుంబవళ్లు శ్రమించి రచించిన నిఘంటువని నిఘంటుకారులు వ్రాసికొనియేయున్నారు. శబ్దరత్నాకరములోని శబ్దములరూపనిర్ణయము సర్థనిర్ణయము శాస్త్రసమ్మతమైనది. పూర్వ నిఘంటువులకంటె నిది బహువిధముల మేలైనది. అక్షరక్రమముగా రచింపబడిన నిఘంటువులలో నిదిశ్రేష్టము. తెలుగున నీరకమైన నిఘంటువులకు దారితీసినవారు ఎ.డి.కాంబెలు పండితుడు, సి.పి.బ్రౌను పండితుడును. వీరిర్వురు నాంగ్లేయులే. అక్షరక్రమ నిఘంటువులు తెలుగులో వెలయుట కాంగ్లేయులదే యాదిభిక్షము. తరువాత బరవస్తు చిన్నయసూరిగా రాంధ్రజనసామాన్యమునకందు బాటులో నుండునటు లొక తెనుగుపదముల నిఘంటువును రచింప దలచి పదములు స్రామాణికగ్రంధములనుండి యెత్తివ్రాసికొని యచ్చటచ్చట గొన్నిపదముల కర్థనిర్ణయము చేసికొని యీమహోద్యమము తుద ముట్టకుండగనే పరమపద మలంకరించిరి. వారియనంతరము సీతారామాచార్యులవారు సంస్కృతాంధ్రపదములు తదర్థములు కొన్నిప్రయోగములు చేర్చి శబ్దరత్నాకరము సంధానించిరి. ఇది 1885లో వెలువడినది. శబ్దరత్నాకరము తరువాత 'శ్రీ సూర్యరాయాంధ్ర నిఘంటువు' వెలువడిన విషయము తెలుగువారికి దెలిసినదే. చిన్నయసూరి వెనుక లాక్షణికులలో సీతారామాచార్యులుగారు ముఖ్యులు. ఈయన సూరికి శిష్యుడ నని వ్రాసికొనలేదు. కాని శిష్యుడైనట్లు జనశ్రుతి. ఆచార్యుల వారు కొండొకచో నిటులనుచున్నారు. "ఫరవస్తు చిన్నయసూరిగారి కాంధ్రమునందును దదుపయుక్త సంస్కృత ప్రాకృతములయందును దలస్పర్శియగు పరిజ్ణానము కలదని వారుచేసిన లక్ష్యలక్షణగ్రంధములే నిరూపించుచున్నవి. మేము వారితో జిరకాలము సావాసము చేసియుంట వారిపాండిత్యము మాకనుభవసిద్ధము." ఇది చూచి వీరి శైష్యోసాధ్యాయిక తెలిసికొన వచ్చును. ఆచార్యులవారు పండితోత్తముడు సజ్జనాగ్రేసరుడునగు తమ తండ్రిగారికడ విద్యాభ్యాసము చేసిరి. కవితారసథార యథోచితముగ బసినాటనే కలిగినది. అప్పుడు బాలవయోవష్టాకాల వాసస్థానమైన నాగపట్టణములో నున్న సౌందర్యరాజ స్వామిపై శబ్దాలంకారభరితమైన శతక మొకటి రచించిరి. ఈ శతకము శతక కవిచరిత్ర కారులకు దొరికినది. కవిత ప్రాథమికమైనను నిటులు మాధురీభరితముగ నున్నది. హరశూల నామశరదా శరదాసితగాత్ర భక్తజనహితసరదా ! వరదామరుచిర సురదా మరక్షాస్య మహిత సురాజ సుందరరాజా ! మలయజ శిశిర తనురుచిర జలరుహదళ సదృశనయన జలనిధిశయనా ! కలరవ కలిత కటకయుగ సులలిత మృదుపద పయోజ ! సుందరరాజా ! ఇది వ్రాయునాటికి గవియీడు ఇరువది రెండేడులు. అప్పటికి జిన్న సాహితియు గవితాధోరణియుగల యాచార్యులుగారు, ఇంక నిచట కూపమండూకమువలె నుండరాదని సమీపమునగల మదరాసునకు వచ్చెను. వచ్చి యానాడు చెన్నపురిలో మంచి వ్యుత్సన్నుడై ప్రామాణికుడైయున్న పరవస్తు చిన్నయసూరిని జేరి యతనితో ననేకవిషయములు చదివెను. సూరి రాజధానికళాశాలలో బ్రధాన పండితుడు. పురాణము హయగ్రీవశాస్త్రిగారు రెండవపండితులు. ఈయిర్వుర సాహచర్యము సీతారామాచార్యులుగారికి విద్యాసంగ్రహణమున జాల నుపకరించింది. 'శబ్దరత్నాకర' నిఘంటురచనాబీజ మాచార్యులవారి హృదయకేదారమున బడినది యీసమయమే. సూరి యహోరాత్రము లదేపనిగా విశ్వనిఘంటురచనోపయోగి పరికర సంగ్రహణ మొనరించుచున్న సమయమది. పాపము! అతనితలచినపని పూర్తికాకుండగనే 1862 మ్రింగి వైచింది. సూరి తత్సమపదములకర్థము వ్రాయవలయునని తలపెట్టలేదు. మన యాచార్యులుగారు తత్సమ పదములుచేర్చి, సూరినిఘంటువు నాదర్శముగా దీసికొని సర్వప్రశస్తముగా "శబ్దరత్నాకరము" నావిష్కరించిరి. సూరి గతించిన 1862 లో నారంభమై యించుమిం చిరువదిమూడేడుల వఱకు సాగి 1885 లో నీనిఘంటువు బయటికివచ్చినదని చరిత్రజ్ణానువులకు దెలివిడి. శబ్దరత్నాకరరచన సాగుచున్న కాలముననే యాచార్యులవా రనేకకృతులు వ్రాసిరి. నిఘంటునిర్విఘ్న పరిసమాప్తికి 'వినాయక శతకము', రచించిరి. దానిలోని పద్యములు సొగసుగా నున్నవి. వంకర తొండము చేటల సొంకము గలచెవులు పెద్దపొట్టయు దగ ని ర్వంకల వందులు వొగడగ బింకముతో దాల్తువయ్య వేర్వెనకయ్యా! తల్లిని పరిగొన భక్తుల కుల్లాసము పుట్టజేసి యురు మదధారల్ వెల్లిగొన సొంపుసూసెడు బల్లిదు నిను గొల్తునయ్య భవు వెనకయ్యా ! మూలాలు బహుజనపల్లి సీతారామాచార్యులు, ఆంధ్ర రచయితలు : మధునాపంతుల సత్యనారాయణ శాస్త్రి, 1950, పేజీలు: 90-3. ఆర్కీవులో ఆంధ్ర శబ్దమంజరి మొదటి భాగము 1921 ప్రతి. తెలుగు రచయితలు 1827 జననాలు 1891 మరణాలు నిఘంటుకారులు శతక కవులు
dasnapur paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: Telangana dasnapur (mavala) - adilabadu jillaaloni mavala mandalaaniki chendina gramam dasnapur (indhravelli) - adilabadu jillaaloni indhravelli mandalaaniki chendina gramam dasnapur (wayman‌pally) - adilabadu jillaaloni wayman‌pally mandalaaniki chendina gramam
pedagondi, alluuri siitaaraamaraaju jalla, chintapalle mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina chintapalle nundi 25 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 102 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 10 illatho, 43 janaabhaatho 47 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 21, aadavari sanka 22. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 43. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585177.pinn kood: 531111. vidyaa soukaryalu balabadi chintapallilonu, praadhimika paatasaala gosaigondilonu, praathamikonnatha paatasaala lakshmeepuramlonu, maadhyamika paatasaala lothugeddalonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintapallilonu, inginiiring kalaasaala maakavarapaalemloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintapallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu.== paarisudhyam == gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. Pali. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam pedagondilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 1 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 22 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 23 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 23 hectares moolaalu
మొసలిపల్లి, డాక్టర్ బి.ఆర్. అంబేడ్కర్ కోనసీమ జిల్లా, అంబాజీపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రం అంబాజీపేట నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అమలాపురం నుండి 12 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 2,267. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 1,148, మహిళల సంఖ్య 1,119, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 609 ఉన్నాయి. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 580 ఇళ్లతో, 1927 జనాభాతో 263 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 970, ఆడవారి సంఖ్య 957. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 729 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 26. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 587804.పిన్ కోడ్: 533239. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి  ఉన్నాయి. బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు ఇరుసుమండలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల పుల్లేటికుర్రులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల మాచవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల అమలాపురంలోను, పాలీటెక్నిక్ ఐనవిల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల ముక్కామలలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం మాచవరంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కాకినాడ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం మొసలిపల్లిలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు మొసలిపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. పండుగలు జగ్గన్నతోట కొబ్బరితోటలో కనుమనాడు ప్రభల తీర్థం నిర్వహిస్తారు.అత్యంత ప్రాచీనమైనది.కోనసీమ చుట్టుపక్కనున్న 90 గ్రామాల ప్రభలు ఈ తీర్థంలో పాలుపంచుకుంటారు. భూమి వినియోగం మొసలిపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 37 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 225 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 61 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 163 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మొసలిపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 78 హెక్టార్లు బావులు/బోరు బావులు: 85 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి మొసలిపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, కొబ్బరి మూలాలు కోనసీమ
ఆంధ్ర జానపద గేయ సాహిత్యంలో హరి హరీ పదాలు కూడా ప్రముఖ స్థానాన్ని అలంకరిస్తున్నాయి. అందర్నీ ఆనంద పర్చిన హరి హరీ పదాలు. హరి హరీ నారాయణ ఆది నారాయణా కరుణించి మమ్మేలు - కమల లోచనుడ ........ || హరి || హరి హరీ పదాలన్నీ ఈ పల్లవితోనే నడుస్తాయి. ఒకో ప్రాంతంలో, ఒకో పాటా, ఒకో ఆటా, ఒకో కథా, బహుళ ప్రచారంలో వున్నట్లే ఈ హరి హరీ పదాలు కూడా విశాఖపట్టణం, శ్రీకాకుళం, తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో విశేష ప్రచారాన్ని కలిగి ఉన్నాయి. ఈ పేరుతోనే అనేక కథలూ, సుద్దుల రూపంలోనూ చెపుతూ వుంటారు. వీటినే జంపెలని కూడా అంటారు. హరిహరీ పదాల్లాంటి పాటలే మన యక్ష గానాల్లో కూడా చాల వరకు వ్రాయ బడి ఉన్నాయి. పదాల ల్నడక ప్రారంభం నుంచీ చివరి వరకూ ఒకే వరుసలో నడుస్తుంది. మధ్య మధ్య కథా గమనాన్ననుసరించి వచనంలో తేట తెల్లంగా కథ యొక్క అర్థాన్ని చెపుతారు. సన్ని వేశాలను బట్టి ఇంకా కీర్తనలు కూడా పాడుతూ వుంటారు. కథకుడు పదం పాడితే, ప్రక్కనున్న వంత దారులు ఆ.............. అంటూ శ్రుతిలో దీర్ఘంగా సాగ దీసి శ్రుతి పక్వంగా ఒక గమకాన్ని జత కలుపు తారు. హరి హరీ పదాలు కేవలం ఎవో జానపద గేయాల్లాగా కాకుండా మన కళా రూపాల్లో అదీ ఒక కళా రూపంగా వెలుగొందుతూ ఉంది. వీటి కథల్లో చాలవరకు రామాయణ, భారత కథలే ఎక్కువగా ఉన్నాయి. భారతం నుంచి నలచరిత్ర, శశి రేఖా పరిణయం, విరాట పర్వం; ఉత్తర గోగ్రహణం మొదలైనవే కాక పాతాళ హోమం శతకంఠ రామాయణం, కుశలాయకం మొదలైనవీ, శివ గాతలూ, గంగా వివాహం, సారంగధర చరిత్రా రాణిస్తూ వుంటాయి. ప్రాంతీయ కళా రూపం హరి హరీ పదాలు ఎక్కువగా విశాఖ జిల్లాలోనే ప్రచారం పొందాయి. ఇతర జిల్లాలకు ఏమాత్రం వ్వాపించలేదు. అందుకు కారణం కూడా లేక పోలేదు. విశాఖ మండల ప్రాంతీయ భాష మనలకు చాల భిన్నంగా వుంటుంది. వారి మాట తీరు ప్రత్యేకంగా అదోలా వుంటుంది. మాండలిక మైంది. అందువల్ల ఆ పదాలు ఇతరులు వ్రాయడం కూడా కష్టమే అందువల్ల ఆ మండలం వారే వారి ప్రజలకు అర్థమయ్యే భాషలో, అర్థమయ్యే శైలిలో వ్రాస్తారు. ఇప్పటికీ వ్రాయబడిన పదాలన్నీ కూడా అటువంటివే. చీపురు పల్లి -- రాజా - పాలకొండ - వీరఘట్టం ఆముదాల వలస, శ్రీకూర్మం, విజయనగరం, శ్రీకాకుళం, మొదలైన ప్రాంతాల్లో ఈ కథలను రకరకాలుగా చెపుతారు. అన్ని కళా రూపాల కన్న ఈ హరి హరీ పదాలు - జముకుల కథలు ఎక్కువ ప్రచారంలో ఉన్నాయి. 1862 ప్రాంతంలో పూరి రామ చంద్ర రాజు కుశలాయక పదాన్ని రచించాడు. అలాగే 1874 ప్రాంతంలో పూరి నారాయణ రాజు ధర్మాంగద చరిత్రను రచించాడు. 1922 లో మంధా సుబ్బరాయ శాశ్రీ పాతాళ హోమం అనే పదాన్ని 1925 లో పొడుగు రామ బ్రహ్మ కవి గయోపాఖ్యానం వైకుంఠ మహాత్యం రచించాడు. అయ్యగారి కూర్మనాథం 20 వ శతాబ్దంలో విరాట పర్వాన్ని పదంగా రచించాడు. ఇలా పైడిగొండ అప్పన్న సుభద్రా కళ్యాణం చంద్రగిరి తాతయ్య ఉత్తర గోగ్రహణం ముడుంబ లక్ష్మణాచార్యులు శ్రీ రామ కథను 1895 లో రచించాడు. చిత్రాడ కామేశంసోంపుర వాసి - త్రినాథుని చరిత్ర - నడిమింటి రామ యోగి 1864 లో బాణాసుర యుద్ధం కటోజు వీరాచారి భల్లాణ రాయపదం చెర్విరాల బాగయ్య గారి పదం కొమిరెల్లి మల్లకథ ఉన్నాయి. ఈ విధంగా అనేక హరి హరీ పదాలున్నాయి. పైన ఉదహరించిన హరి హరీ పదాల రచనలన్నీ, మన జానపద కళారూపా లైన హరి కథలలోనూ, ల్యక్షగానాలలోనూ, వీధి నాటకాలలోనూ, బుర్ర కథలలోనూ ఉదహరింపబడే ఉన్నాయి. అందు వల్లనే మన జానపదులకు పూర్వ పురాణ గాథలన్నీ తేట తెల్లంగా తెలిసి పోయాయి. ఈ హరి హరీ పదాల విషయంలో టేకు మళ్ళ కామేశ్వర అరావు గారు ఎక్కువ కృషి చేసి వ్రాశారు. కిన్నెర పత్రికలో వారి అనుభవాల నుంచీ సేకరణల నుంచీ కొన్ని ఉదహరిస్తాను. మనకు దొరికే పదాలన్నీ ఇటీ వలవే కాబట్టి, ఇవన్నీ చాలవరకు ఆధునిక పదాలు. ఈ పదాల వరస లక్షణం ఒకటే. ఈ రకం పదాలలో స్వకపోల కల్పితాలు ఇంచు మించుగా నున్న ఇవన్నీ ఇతర రచనలను చూచి రంచినవేననీ, దీనికి కారణం చదువుక్క వారు పురాణాలను ప్రబంధాలను చదివి ఆనందించ గలరనీ నిరక్షరాస్యుల కది సాధ్యం కాదనీ, కాబట్టి వీరి అంతస్తుకి తగిన రచనలు అవసరమనీ అందువల్ల జానపద కవులు ప్రాకృఅ జనుల కోసం పెద్ద గ్రంథాల లోనికి కథలనూ, భావలనూ అనుసరించి పదాలుగా రచించారనీ, తామూ అలాగే చేస్తున్నామనీ కొందరు కవులు తెలియ చేసారనీ కామేశ్వర రావు గారు అంటు కొందరు కవులను పేర్కొన్నారు. అందుకు వుదాహరణగా పూరు రామ చంద్ర రాజు కుశలాయక పదాన్ని వివరించారు. తఠినంబు కాంచితే, కాపులకు తెలియది మరుగులుంచుట మాన మాటలుంచితిని గంగా వివాహం గంగా వివాహ పదాన్ని పనగాడ సయాసి రాజు గారు 1856 వ సంవత్సరంలో రచించాడు. ఇది స్కాంద పురాణం లోని కథ. కాని ఈ పద కవి, ఈ కథను తెలుగు దేశానికి అన్వయింప చేశాడు. ఏలూరులో శంభు దేవుడనే జాలరి పున్నాడస్నీ అతనికి గంగ జన్మించిందనీ శివుడు వచ్చి ఆమెను వలచి వివాహం చేసుకున్నాడనీ వ్రాశారు. గంగ వివాహ కథ, పొంగి పారుతున్న గంగ తుంపరలు ఈశ్వరుని వెండి కొండ మీద పడగా ఈశ్వరుడికి కోపం వచ్చి, గంగను భూమిమీద పుట్టనమి శపించాడు. భూలోకంలో శంభుదేవుడు చక్రమ్మ అనే దంపతులకు గంగ జన్మించింది. కయ్యాల మారి నారథుడు ఎరుకత వేషంలో వచ్చి గంగకి శివుణ్ణి గురించి చెప్పగా ఆమె శివుణ్ణి వలసింది. ఆసంగతి తిరిగి వెళ్ళి శివుడికి చెప్పాడు. శివుడు జంగం వేషం ధరించి వస్తాడు. ఆ విధంగా గంగకూ శివునికి వివాహం జరుగుతుంది. అమె తలను ధరించి వెండి కొండకు వెళ్ళాడు శివుడు. కాని పార్వతికీ విషయం తెలుస్తుందేమో నని భయం. రహస్యం బయట పడించి. పార్వతికి కోపం వ్చింది. శివుడు బ్రతిమాలాడు. అప్పుడు గంగకు కోపం వచ్చి పుట్టింటికి వెళ్ళింది. ప్రపంచంలో ఎక్కడా నీటి చుక్క లేదు. పార్వతికి ఏ దారి దొరకక గంగను బ్రతిమలాడింది. అందరూ వెండి కొండకు చేరారు సుఖంగా ఉన్నారు. సన్యాసి కవి గంగా వివాహంలో ఎన్నో వర్ణనలు వర్ణించాడు. ఈ కథలో సంభాషణలు అతి సహసంగానూ, సంవాదాలు చాల చమత్కారంగానూ ఉన్నాయి. గంగా గౌరుల సంవాదంలో కవి తెలుగు మాఆటల్ని చాల చమాత్కారంగా వర్ణించాడు. ఉధారణకు గౌరి|| ఉన్న చోటను నున్న ఉండమన్నందుకు తప్ప కను నీ జిహ్వ తరిగింతు గంగ గంగ|| నీవు తరిగిన కూర నేను తరిగిన కూర వండి వడ్డింతుమే వనిత గౌరమ్మ గౌరి|| చెంప కాయలు గొట్టి చెవులూడదీతుగా జగడ పోతుల మారి జాలారి గంగ గంగ|| నీవు గొట్టిన కాయ నేను గొట్టిన కాయ గంప నింపింతుమే కాంత గౌరమ్మ. గౌరికి కోపం రాగా శివుడు అర్థ నారీత్వాన్ని చక్కగా తెలియ చేశాడు. గంగకు మంగళ సూత్రం కట్టాడు. సన్యాసి రాజు రచనలో నిండుగా లోకోక్తులు, నానుళ్ళు, జాతీయాలు ఉన్నాయి. శివుడు భార్య గురించి చెప్పిన వాక్యాలు ఈ నాటి వారికి కూడా ఆదర్శ ప్రాయంగావున్నాయి. ఎందరో హరి హరీ పదాలను రచించారు ఈ విధంగా హరి హరీ పదాలను ఎందరెందరో రచించారు. వారిలో కలగర్ల వేంకట కామౌయ్య లక్ష్మణ మూర్ఛనూ 1850 లో పసగాడ సన్యాసి రచించిన పదాలు సారంగధర చరిత్ర శతకంఠ యుద్ధం (శతకంఠ రామాయణం గంగావివాహం మొదలైనవి రచించేడు. మూలం: తెలుగు విశ్వవిద్యాలయం, హైదరాబాదు వారు 1992 సంవత్సరంలో ముద్రించిన డా. మిక్కిలినేని రాధాకృష్ణ మూర్తి గారు రచించిన తెలుగువారి జానపద కళారూపాలు. జానపద కళారూపాలు
ఫిరోజ్‌పూర్ రైల్వే డివిజను భారత రైల్వేల లోని ఉత్తర రైల్వే జోన్ (ఎన్ఆర్) క్రింద ఉన్న ఐదు రైల్వే డివిజన్లలో ఒకటి. ఈ రైల్వే డివిజను 14 ఏప్రిల్ 1952 న స్థాపించబడింది. దీని ప్రధాన కేంద్రం పంజాబ్ రాష్ట్రంలోని ఫిరోజ్‌పూర్ వద్ద ఉంది. ఢిల్లీ రైల్వే డివిజను, అంబాలా రైల్వే డివిజను, లక్నో ఎన్ఆర్ రైల్వే డివిజను, మొరాదాబాద్ రైల్వే డివిజను లు ఉత్తర జోన్లో ఉన్న ఇతర రైల్వే డివిజను విభాగాలు. రైల్వే స్టేషన్లు, పట్టణాల జాబితా ఈ జాబితాలో ఫిరోజ్‌పూర్ రైల్వే డివిజను నందు ఉన్న స్టేషన్లు, వారి స్టేషను వర్గం వారీగా ఉన్నాయి. ప్రయాణీకులకు స్టేషన్లు మూతబడ్డాయి - మూలాలు భారతీయ రైల్వేలు డివిజన్లు 1952 స్థాపితాలు ఉత్తర రైల్వే డివిజన్లు
kamavarappadu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, gangavaram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina gangavaram nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Rajahmundry nundi 45 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 30. indhulo purushula sanka 16, mahilhala sanka 14, gramamlo nivaasagruhaalu 11 unnayi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 8 illatho, 19 janaabhaatho 68 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 11, aadavari sanka 8. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 14. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587108. pinn kood: 533285. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam turupu godawari jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu  unnayi. sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu gokavaramlonu, praadhimika paatasaala donelapallilonu, praathamikonnatha paatasaala nellipoodiloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala gokavaramlonu, inginiiring kalaasaala rampachodavaramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala rajanagaramlonu, polytechnic gokavaramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram rampachodavaramlonu, divyangula pratyeka paatasaala Rajahmundry lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee  gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi  gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi  gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. swayam sahaayaka brundam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. assembli poling steshion gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. vaarthapathrika gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kamavarappadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 48 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 20 hectares utpatthi kamavarappadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, jeedi moolaalu
శ్రీ కృష్ణుడు -- ఒక హిందూ దేవుడు కృష్ణుడు (నటుడు) - తెలుగు సినీ నటుడు
bailapudi singavaram, anakapalle jalla, cheedikada mandalaaniki chendina gramam..idi Mandla kendramaina cheedikada nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 31 ki. mee. dooramloonuu Pali. janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 222 illatho, 911 janaabhaatho 111 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 452, aadavari sanka 459. scheduled kulala sanka 25 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585939.pinn kood: 531028. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 838. indhulo purushula sanka 407, mahilhala sanka 431, gramamlo nivaasa gruhaalu 198 unnayi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala cheedikaadaloonu, praathamikonnatha paatasaala appalarajupuramlonu, maadhyamika paatasaala appalaraajupuramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chodavaramlonu, inginiiring kalaasaala anakaapallilonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala anakaapallilonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu visaakhapatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chodavaramlonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam bailapudi singavaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 17 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 2 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 5 hectares banjaru bhuumii: 6 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 79 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 29 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 61 hectares neetipaarudala soukaryalu bailapudi singavaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 28 hectares* cheruvulu: 33 hectares moolaalu velupali lankelu
కౌముది టీచర్ (1917 జూలై 16, వయక్కర - 2009 ఆగస్టు 4) గాంధేయవాది, కేరళలోని కన్నూర్కు చెందిన భారత స్వాతంత్ర్య సమరయోధురాలు. 1934 జనవరి 14న మహాత్మా గాంధీ కేరళ రాష్ట్రం లోని వయక్కరకు వచ్చినప్పుడు అతని పిలుపు మేరకు తన ఆభరణాలను స్వచ్ఛందంగా స్వాతంత్ర్యోద్యమం కోసం విరాళంగా యిచ్చింది. మహాత్మా గాంధీ ఆమె త్యాగాన్ని గుర్తించి యంగ్ ఇండియాలో "కౌముది పరిత్యాగం" అనే వ్యాసం రాసాడు. ఆమె 2009 ఆగస్టు 4న మరణించింది. ప్రారంభ జీవితం కౌముది టీచర్, స్వాతంత్ర్య పోరాటం కోసం 1934 లో మహాత్మాగాంధీకి తన బంగారు ఆభరణాలను త్యజించిన స్వచ్ఛందమైన గాంధేయవాది . కౌముది 1917 మే 17న వటక్కర లోని రాజకుటుంబానికి చెందిన ఎ.కె.రామార్మ రాజా, దేవకీ కెట్టిలమ్మ లకు జన్మించింది. ఆమె తరువాత భారతదేశ స్వాతంత్ర్య పోరాటంలో ఆసక్తి చూపడం మొదలుపెట్టింది. 1934 లో హరిజనుల కోసం ఆమె తన ఆభారణాలు త్యజించిన తర్వాత ఆభరణాలు ధరించనని ప్రతిజ్ఞ చేసింది. జీవిత విశేషాలు మెట్రిక్యులేషన్ తర్వాత, ఆమె హిందీని అభ్యసించి మలబార్ జిల్లా లోని ప్రభుత్వ బాలికల ఉన్నత పాఠశాలలో మొదటి హిందీ టీచర్‌గా నియమితులరాలైంది. ఆమె వినోభా భావే శిష్యురాలిగా భూధాన్ ఉద్యమంతో కూడా సంబంధం కలిగి ఉంది. ఆమె 1972 లో హిందీ ఉపాధ్యాయినిగా ఉద్యోగ బాధ్యతల నుండి పదవీ విరమణ పొందింది. తరువాత ఆమె తిరువనంతపురంలోని వినోభా భావే ఆశ్రమంలో పనిచేసింది. ఆమెకు సేవాగ్రామ్, పౌనార్ ఆశ్రమాలను తరచుగా సందర్శించేది. తరువాత ఆమె ఖాదీ ప్రచారానికి, హిందీ బోధించడానికి తన కాలాన్ని వినియోగించింది. ఆమె ఆభరణాలు ధరించకూడదని నిర్ణయించుకుంది. కౌముది టీచర్ యొక్క వీరోచిత త్యాగం పాఠ్య పుస్తకాలలో కూడా చేర్చబడింది. ఆమె అవివాహితురాలిగా ఉండిపోయింది. ఆమెను వివిధ గాంధేయ సంస్థలు సత్కరించాయి. కౌముది పరిత్యాగం హరిజన సహాయ సమితి నిధుల సేకరణకు సంబంధించి గాంధీ 1934 జనవరి 14 న వటకర సందర్శనలో ఉన్నారు.  విరాళం కోసం గాంధీ చేసిన విజ్ఞప్తికి సమాధానమిస్తూ, భారత స్వాతంత్ర్య ఉద్యమానికి కౌముది టీచర్ తన బంగారు ఆభరణాలను అతనికి ఇచ్చింది. ఆ సమయంలో ఆమె వయస్సు కేవలం 17 సంవత్సరాలు మాత్రమే. ఆమె త్యాగం, 'కౌముది పరిత్యాగం, ' అనే పేరుతో రాసిన వ్యాసంలో మహాత్మా గాంధీ ఆమె త్యగాన్ని ప్రశంసించాడు. అది యండ్ ఇండియా పత్రికలో ప్రచురించబడింది. తరువాత అది అన్ని భాషలలోకి అనువదించబడింది. తరువాత అది పాఠశాల సిలబస్‌లో భాగం చేయబడింది. గాంధీ యంగ్ ఇండియా పత్రికలో రాసిన వ్యాసంలో "కౌముది టీచర్ పరిత్యాగం" చేసిన రోజు జరిగిన సంఘటనల గురించి పేర్కొన్నాడు. బడగరలో గాంధీ తన ప్రసంగాన్ని ముగించిన తర్వాత, హరిజన సహాయ నిధికి నిధుల సేకరణ కోసం ఆభరణాలను విరాళంగా ఇవ్వవలసినదిగా సమావేశానికి హాజరైన మహిళలకు హేతుబద్ధమైన విజ్ఞప్తి చేశాడు. ప్రసంగం తరువాత కౌముది తన చేతికి ఉన్న ఒక బంగరు గాజును తీసి గాంధీకి ఆటోగ్రాఫ్ ఇస్తారా అని అడిగింది. అతను ఆటోగ్రాఫ్ ఇవ్వడానికి సిద్ధమౌతున్నప్పుడు ఆమె మరొక బంగారు గాజు తీసింది. ఇప్పుడు ఆమె రెండు చేతులలో రెండు గాజులు ఉన్నాయి. దీనిని చూసిన గాంధీ, "మీరు నాకు రెండూ ఇవ్వనవసరం లేదు, నేను మీకు ఒక గాజు కోసం మాత్రమే ఆటోగ్రాఫ్ ఇస్తాను" అని చెప్పాడు. ఆమె తన బంగారు నెక్లెస్‌ని తీసివేయడం ద్వారా ప్రత్యుత్తరం ఇచ్చింది, ఆమె తన పొడవాటి జుట్టులో చిక్కుకున్న నక్లెస్ ను వేరుచేయడానికి కష్టపడుతూ దానిని తీసి అందించింది. ఆ సంభలో పురుషులు, మహిళలు పెద్ద సంఖ్యలో హాజరైనప్పుడు ఆమె అలా చేసింది. ఆభరణాలను దానం చేయడానికి తన తల్లిదండ్రుల అనుమతి ఉందా అని గాంధీ అడిగినప్పుడు, ఆమె ఎటువంటి సమాధానం ఇవ్వలేదు. ఆమె చెవిపోగులు కూడా ఇవ్వడంతో ముందుకు సాగింది. ఆమె తండ్రి కూడా ఆమెలాగే ఉదారంగా ఉంటారని, వాస్తవానికి అతను కూడా సమావేశంలో పాల్గొన్నాడనీ, గాంధీ వేలం వేసే పిలుపు మేరకు వేలం వేయడంలో కూడా సాయం చేస్తున్నాడని గాంధీ తరువాత పేర్కొన్నాడు. గాంధీ ఆమె కోసం "తుమ్హారా త్యాగ్ తుమ్హార భూషణ హోగా" అని రాస్తూ ఒక ఆటోగ్రాఫ్‌ ఇచ్చాడు. అతను ఆమెకు ఆటోగ్రాఫ్‌ని అందజేయడంతో, "మీరు విస్మరించిన ఆభరణాల కంటే మీ పరిత్యాగం నిజమైన ఆభరణం" అనే వ్యాఖ్యను రాసాడు. మరణం, వారసత్వం కౌముది టీచర్ ఆరోగ్యం సరిగా లేనందున 92 సంవత్సరాల వయసులో 2009 ఆగస్టు 4 న కన్నూర్‌లో మరణించింది.  వయస్సు సంబంధిత ఆరోగ్య సమస్యలతో పోరాడిన ఆమె కడచిరాలోని తన సోదరుడి నివాసంలో మరణించింది. అంత్యక్రియల రోజున, ఆమెకు నివాళులు అర్పించడానికి చాలా మంది వచ్చారు. 92 ఏళ్ల గాంధేయవాది మృతదేహాన్ని అంత్యక్రియల కోసం తీసుకెళ్లే ముందు పోలీసు సిబ్బంది కూడా తుపాకీ వందనం చేశారు. వేడుకను గమనించినప్పుడు, అదనపు జిల్లా మేజిస్ట్రేట్ సుధీర్ బాబు కూడా ముఖ్యమంత్రి విఎస్ అచ్యుతానందన్ తరపున పుష్పగుచ్ఛం ఉంచాడు. మూలాలు గాంధేయవాదులు మలయాళీ పౌరులు 2009 మరణాలు 1917 జననాలు కేరళ స్వాతంత్ర్య సమర యోధులు
Karnal lok‌sabha niyojakavargam bharathadesamlooni 543 paarlamemtarii niyoojakavargaalaloo, Haryana rashtramloni 10 lok‌sabha niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam paradhilooki tomidi assembli sdhaanaalu ostayi. lok‌sabha niyojakavargam paridhiloo assembli sdhaanaalu ennikaina paarlamentu sabyulu moolaalu Haryana lok‌sabha niyojakavargaalu
ubbasamu (aamglam: Asthma) ooka tiivramaina swaasakosha vyaadhi. idi deerghakaalamgaa manishiki vupiri andakundaa chesthundu. idi pillalaloonu peddavaariloonu kudaa kanipistundhi. ayithe iddarilonu kaaranaalu veruverugaa untai. yea vyaadhi pradhaana lakshanam aayasam. yea vyaadhi muulangaa swaasa naalaalu sankochinchi vaapu muulangaa shleshmam ekkuvaga tayaarai oopiriki addukuntaayi. ayithe ila jaragadaniki saadharanamga vaataavaranamlooni ellergy kaliginchae padaardhaala kaaranamgaa cheppavachchunu. pogaaku, challani gaalani, sugandhaalu, penpudu jantuvula dhooli, vyayamam, manasika aamdolana modalainavi induku pradhaana kaaranaalu. pillalalo jalubu vento vyrus Morbi pradhaana kaaranamu. yea vidhamina swaasa naalaala sankocham valana pilli koothalu, aayasam, chaathie pattinatlugaa undadam, daggu ostayi. swaasa naalaala vyaakochaanni kaliginchae mamdulu (Bronchodilators) saadharanamga manchi upasamanaanni kaligistaayi. ayithe tagginatlugaane taggi malli tirigi vacheyadam ubbasam yokka pradhaanamiena lakshanam. indumoolamgaa viiru mamdulaku alvatu padipoye pramaadam Pali. kontamandilo yea vyaadhi praanaantakam kudaa kaavachhunu. abhivruddhi chendina, chendutunna dheshaalaloni pattanha praantaalaloo ubbasam vyaadhi ekuva avtundani gurtincharu. deeni muulangaa nalugurilo okaru pillalu yea vyaadhi baarina padutunnatlu ganankaalu chebutunnayi. amduvalana pattanaalalooni vaataavarana kaalushyam niyanthrinchendhuku prajalni jaagrutulni cheeyavalasi Pali. kaaranaalu swaasakoosaalu, jeevitapu manugadaku avasaramaina praanavaayuvunu swaasaprakriya dwara andistaayi. pratiroju mana swaasakoosaalu, palurakaala vaataavarana paristhitulu, elerjainlu, rasayanalu, poga, dummu, dooli taditara amsaalaku lonavutuntaayi. veetivalla vividha takala deerghavyaadhulu ostayi. alaanti deerghakaalika vyaadhullo aasthamaa okati. mana mukkuloki, oopiritittulloki, sareeraaniki saripadani suukshmapadaarthaalu (elergines) gaalani dwara ledha aahaaram dwara pravesinchinappudu vatiki praticharyagaa shareeram spamdimchi konni takala rasaayanaalanu vidudhala chesthundu. viiti prabavam will mana swaasanaalaalu kunchinchukupotayi. falithamgaa swaasateesukoovadam kashtamavutundi. aasthamaa unna vaariloo tharuchuu aayasam raavadam, pillikoothalu, daggu, chaathie baruvugaa undadam, vyayamam cheyalekapovadam vento lakshanhaalu kanipistaayi. veetitho paatu kontha mandilo tharuchuu tummulu raavadam, mukkununchi neee raavadam, tharuchuu jalubu cheeyadam vento lakshanhaalu kudaa untai. aasthamaa raavadaaniki gala kaaranaalu chaalaane unnappatikee vatilo janyusambandhita kaaranaalu chaaala pradhaanamienavi. veetitho paatu vaataavarana paristhitulu, intilopala, bayata gala vividha kalushya kaaranaala will kudaa aasthamaa raavacchu. ledha appatike aasthamaa vunte yea kaaranaalatoo marikasta peragavacchu. jagratthalu aasthamaa unna varu samasya marinta teevram kakunda dhumanananiki dooramgaa vundali. dummooduuliki dooramgaa vundali. sheetla paaniiyaalu, ais‌kreemulu, friz‌vaatar vento padani padhaarthaalaku dooramgaa vundali. intloo buuju dulapadam vantivi aasthamaa unnavaru cheyakudadhu. aastamaanu pemchae kaaranaalu chalikaalam, penpudu janthuvulu, vaati vunni, gaalilooni rasayanalu,, ghaatu vaasanalu, athiga chese saareeraka shram, puppodi renuvulu, evanni aasthamaa thivratha peragadaniki kaaranamavutaayi. homeyo chikitsa yedhithe ooka vyaadhiki kaaranamavutundo adae aa vyaadhiki chikithsaku vupayogapaduthundi aney prakruthi siddhaantam pai homeyo vydya vidhaanam aadhaarapadi Pali. dheennee laitin bashalo 'similia similibus curentar ' antaruu. idi inchuminchu 'ushnam ushnena sheetalam' annana sutram lantide. prakruthini nishithamgaa parisilinchadam, anukarinchadam dwara anni vijnana saastraalloonuu ilanti anno goppa vishayalu kanugonnaru. homiyopati kudaa alaanti vijnana shaastrame. aastamaanunchi porthi upasamanam kaliginchae mamdulu homiolo unnayi. ayithe yea vidhaanam kevalam aasthamaa lakshanaalanu tagginchadaanike parimitam kakunda, aa lakshanaalanu kaliginchae kaaranaalanu kudaa tolagistundi. roogi sareera dharmanne kakunda manasika thathvani kudaa purtiga vislaeshinchi homeyo vaidyulu mamdulu suchistaru. alaanti mandulloe akalifa indica, elianthus gandyulopa, aralium resiopa, blata orientalis, bromium, aarsanikam albam, antimonium tartaricom, calicarb, ipicock, pulsatilla vento mamdulu pramukhamainavi. ayithe nipunulaina homeyo vaidyula paryavekshanalo Bara vitini vadavalasi umtumdi. [[cheepa mandu]] ubbasam vyaadhikoosam battina sodharulu gta konnellugaa veasthunna chepamandupai natudu dr raajasheekhar spandinchaaru. vydya shaasthramlo cheepa manduvalla taggipoye jabbu edhee ledani aayana annatu. ubbasaniki iidu aaharaalu aastmaaku iidu aaharaalu aasthmaa gala varu winter seeson‌loo ekuva ibbandhi padthuntaaru . atuvantivaaru aahaaramu vishayamulo thaginantha shradda teesukute samasya thivrathanu kontha tagginchukovachhunu . atu vento iidu padaarthaalapai avagaahana . ayurveda, prakruthi chikithsaa nipunhulu cheppina prakaramu yea krindhi konni padaardhamulu upayogamu ...-> 1.palakura : megneeshayaaniki palakura manchi aadharamu . aasthmaa lakshanaalanu tagginchadamulo bagaa sahakaristhundhi. aasthamaa galavariki raktamu lonoo, tishyoolaloonu megneesiamu sthaayilu thakkuvaga untai. deerghakaalamu megnicium sthaayilu penchukovadamu valana aasthmaa attacks taggutaayi. 2.rudd capsicum : dheenilo " sea " vitamins‌ ekuva . in‌plumation‌ tagginchadamulo bagaa dohadapadutundi. ayithe migta vitamitan‌ sea unna aahaarapadaardhaalu astmaki manchi chaeyavu . rudd miripakaayalooni escorbic yaasid " phosphodil sterez " aney enzyme‌ utapattini addukuntundi. chaaala aasthmaa mandulalo idhey jarudutundhi . 3.ulli : veetilo kudaa anty - in‌plumatory, anty asthmatic prabhaavaalunnaayi. ulli thinadamu will ' histamin‌ ' vidudalanu addukuntundi. deenivala bronchial ab strexction‌ taggutumdi. 4.orange : kamalaa, narinja, nimmalalo umdae vitamins‌ ' sea ' ubbasa lakshanhaalu taggimstumdani anek parisoedhanalu unnayi. mukhyamugaa chinnapillalo yea lakshanhaalu bagaa tagginatlu adharalu unnayi. 5.appal : veetilo umdae ' phytochemicals ' asthmaatho ibbandhi pade vaari oopiritittula paniteerunu meruguparustaayi. appal pai tokka mudura ranguloo ' lycophine‌' ekkuvaga unnanduna yanti-ocshident gaaa aastmarogulamu meluchestundi. ivi chadavandi prapancha aasthamaa dinum moolaalu swaasakosha Morbi
pottelu punnamma 1978loo vidudalai vision sadhinchina telegu chitram katha taaraaganam muralimohan sripriya padmapriya jayamaalini nageesh mohun badu aallu ramalingaiah raao gopaalaraavu devar prabhaakar‌reddy mukkamala krishnamoorthy rajanala kaalaeswararaavu haribabu prasad badu sunkara lekshmi lakshmipriya saanketikavargam paatalu yea daaham theerindi aa daaham teerchave paidibomma - yess.p. balasubramanian, p.sushila - rachana: atrya endukesavu chinnayya cheruku thoota nannu chusetanduku - p.sushila, yess.p. balasubramanian - rachana: atrya galagala jalajala parray chitteru neenu nuvu okatetiru - p.sushila - rachana: atrya tenegudu maa yera timmirekkipotundi thagi chuudu - p.sushila - rachana: atrya moolaalu bayati lankelu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, Hyderabad - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga)
బండమీద కమ్మ పల్లి చిత్తూరు జిల్లా యెర్రావారిపాలెం మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. మూలాలు
tukaram (Tukaram) (1608 - 1649) mahaaraashtraku chendina mahabhaktudu. vitobaanu poojinchee vaadu. ithadu 17va sataabdamloo jiivinchaadu. ithadu parama punyaprathamaina pandareeni mrokkubadigaa darsinche bhakthulaina varakari laku chendinavadu. tukaram puurvulu raithulu. tarvaativaaru vyaapaaram chesaru. intani thandri balhoba gramaadhikaarigaa panichesaaru. bhayankaramaina caruvu muulangaa intani modati bhaarya pillavaadu maranhichadu. shivajee ivvajoopina sampadanu tukaram niraakarinchadu. bhagavath saakshaatkaaram choose pattudalatoe dekshith saaginchaadu. chivariki pandaripuram cheeraadu. ithadu rachinchina bakthi geethaalanu abhamgaalu antaruu. "manavasevaye madhavaseva" ani tukaram bhaavinchaadu. jeevitam tukaaram tana jeevitamlo ekuva bhagamlo dehoo aney gramamlo nivasinchaadu. idi mahaaraashtraloni poonaaku daggarlooni chinna pattanham. tukaram modati bhaarya vaari pellayina koddhi rojulake maraninchindi. aayana rendo bhaarya jeejeebhoy. variki naluguru santhaanam. mahadevudu, vitobaa, naryana aney muguru kodukullu, bhgirathi aney koothuru unnare. konni suuktulu saadhuvulu deepawali, dusshera pandugalaloo mana indlaku vastharu. vaari raaka vaikuntam kalivachinatle vuntundi. manasuku konchengaa daivabhakti ruchi ganuka choopisthe adi dhaanini imka vadalane vadaladu. vigrahaanni manassuloo pratishtinchu, adi akkade poojalandukuntundi. dasaratha putrudu ramudu monnativaadu Dum, aatmaaraamudu saswatudu. moolaalu bayati linkulu tukaram aan Jalor. tukaram katha maraatii bashalo tukaram (1608-1649), dakshinaadi bhaktapaarijaataalu, shyamapriya, ios.v.ios.graphics, haidarabadu, 2003. Maharashtra
ఉత్తర అమెరికా (ఆంగ్లం :North America) ఒక ఖండము, ఇది అమెరికాల ఉత్తరాన గలదు. ఇది దాదాపు మొత్తం పశ్చిమార్థగోళంలో గలదు. దీని తూర్పున అట్లాంటిక్ మహాసముద్రం, పశ్చిమాన పసిఫిక్ మహాసముద్రం, ఉత్తరాన ఆర్క్‌టిక్ మహాసముద్రం, దక్షిణాన దక్షిణ అమెరికా గలవు. ఉత్తర అమెరికా 24, 709, 000 చదరపు కిలోమీటర్ల విస్తీర్ణంతో సంపూర్ణ భూభాగంలో 4.8%, భూభాగంలోని నేలలో 16.5% ఆక్రమించుకుని ఆసియా, ఆఫ్రికాల తర్వాత మూడవ అతిపెద్ద ఖండముగా ఉంది. జనాభా లెక్కల రీత్యా ఆసియా, ఆఫ్రికా, ఐరోపాల తర్వాత నాలుగవ అతిపెద్ద ఖండముగా ఉంది. ఇవీ చూడండి ఖండం వనరులు ఖండాలు ఉత్తర అమెరికా
ఖరగ్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కామారెడ్డి జిల్లా, మద్నూర్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన మద్నూర్ నుండి 13 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన డెగ్లూర్ (మహారాష్ట్ర) నుండి 8 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 91 ఇళ్లతో, 399 జనాభాతో 227 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 206, ఆడవారి సంఖ్య 193. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 170 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571067.పిన్ కోడ్: 503309. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మద్నూర్లో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల మద్నూర్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల బిచ్కుందలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్‌ కోటగిరిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల బోధన్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల బోధన్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ఖరగ్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 7 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 197 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 22 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 197 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 22 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ఖరగ్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 22 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి ఖరగ్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, సోయాబీన్ జనాభా (2011) - మొత్తం 399 - పురుషుల సంఖ్య 206 - స్త్రీల సంఖ్య 193 - గృహాల సంఖ్య 91 మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
కోరట్కల్ పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: కోరట్కల్ (నేరడిగొండ) - అదిలాబాదు జిల్లాలోని నేరడిగొండ మండలానికి చెందిన గ్రామం కోరట్కల్ (నేరడిగొండ) - అదిలాబాదు జిల్లాలోని నేరడిగొండ మండలానికి చెందిన గ్రామం
కూనంనేని వారి పాలెం, ప్రకాశం జిల్లా చీమకుర్తి మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. గ్రామ పంచాయతీ 2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో రాయపూడి కోటయ్య, సర్పంచిగా ఎన్నికైనారు. ఉప సర్పంచిగా కూనంనెని శ్రీనివాసరావు ఎన్నికైనారు. దర్శనీయ ప్రదేశాలు/దేవాలయాలు శ్రీ ప్రసన్నాంజనేయస్వామివారి ఆలయం ఈ ఆలయంలో స్వామివారి వార్షిక తిరునాళ్ళు, ప్రతి సంవత్సరం వైశాఖమాసం (మే నెల) లో వైభవంగా నిర్వహించెదరు. బొడ్డురాయి ప్రతిష్ఠ ఈ గ్రామంలో 2014, ఆగస్టు-9వ తేదీ నుండి 11వ తేదీ వరకు పూజలు, హోమాలు నిర్వహించి, 11వ తేదీ సోమవారం ఉదయం, బొడ్డురాయి ప్రతిష్ఠా మహోత్సవం నిర్వహించెదరు. అనంతరం భక్తులకు అన్నదానం నిర్వహించెదరు. ఈ గ్రామములో శీతలాంబ, నాభిశిల ప్రతిష్ట వేడుకలు నిర్వహించి మూడు సంవత్సరాలయిన సందర్భంగా, 2017,ఆగష్టు-13వతేదీ ఆదివారంనాడు, ఉత్సవాలు నిర్వహించినారు. ముందుగా మహిళలు పొంగళ్ళతో నాభిశిల వద్దకు చేరుకుని, పూజలు నిర్వహించినారు, నైవేద్యాలు సమర్పించినారు. ఈ కార్యక్రమంలో భక్తులు అధికసంఖ్యలో పాల్గొన్నారు. శ్రీ మడియాలమ్మ తల్లి విగ్రహం ఈ గ్రామములోని చాకలికుంట వద్ద, రజకుల ఇలవేల్పు అయిన మడియాలమ్మ తల్లి విగ్రహ ప్రతిష్ఠా కార్యక్రమం, 2016, ఫిబ్రవరి-11, గురువారంనాడు వైభవంగా నిర్వహించారు. చీమకుర్తి నుండి విగ్రహాన్ని గ్రామంలోనికి ఊరేగింపుగా తీసుకొని వచ్చి, ప్రత్యేక పూజలు నిర్వహించారు. ఈ కార్యక్రమానికి పరిసరప్రాంతాలనుండి అధికసంఖ్యలో భక్తులు తరలి వచ్చారు. సాగు/త్రాగునీటి సౌకర్యం నాయుడు చెరువు:- ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం ప్రతిష్ఠాత్మకంగా చేపట్టిన నీరు-చెట్టు కార్యక్రమంలో భాగంగా, 2015, ఆగస్టు-11వ తేదీనాడు, ఈ చెరువులో పూడికతీత పనులు చేపట్టినారు. జే.సి.బి.యంత్రం పూడికతీయుచుండగా రైతులు ట్రాక్టర్లతో పూడిక మట్టిని తమ పొలాలకు తరలించుకొనుచున్నారు. ఈ విధంగా చేయుట వలన, చెరువులో నీటి నిలువ సామర్ధ్యం పెరుగుటయేగాక, తమ పొలాలకు వేయవలసిన రసాయనిక ఎరువుల ఖర్చు గణనీయంగా తగ్గుతుందని రైతులు సంతోషం వ్యక్తం చేస్తున్నారు. ప్రధాన పంటలు వరి, అపరాలు, కాయగూరలు ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం, వ్యవసాయాధారిత వృత్తులు గ్రామ విశేషాలు ఈ గ్రామానికి చెందిన శ్రీ నల్లూరి వెంకటశేషయ్య, చిన్నప్పటినుండి ఎంతో కష్టపడి, ప్రభుత్వ పాఠశాలలో చదివి, విదేశాలలో స్థిరపడి సాఫ్ట్ వేర్ కంపెనీ అధినేతగా ఎదిగినా, తన జన్మభూమిని మర్చిపోకుండా, గ్రామాన్ని దత్తత తీసుకొని, వి.ఎస్.నల్లూరి ఫౌండేషను ద్వారా గ్రామాభివృద్ధికి తోడ్పడుచున్నారు. మూలాలు వెలుపలి లింకులు
శ్రీధర్ పేరుతో ఉన్న వ్యాసాల జాబితా: సూరపనేని శ్రీధర్ - తెలుగు సినిమా నటుడు శ్రీధర్ (చిత్రకారుడు) నల్లమోతు శ్రీధర్ పసునూరు శ్రీధర్ బాబు దుద్దిళ్ళ శ్రీధర్ బాబు
togg anede 2018loo jaint venture‌gaaa sthapinchabadina tarkish carr thayaridaru. kompany tana kothha karla utpattini 2023 natiki praarambhinchaalani bhavistunaaru. bayati linkulu adhikarika webb‌saitu
eke-47 (AK-47) nu modhatisaarigaa 1947loo upayoginchaaru, andhuke AK-47 ani peruu vacchindi. AK anede rashyan avtomat kalashnikov yokka sankshiptha roopam. dheenini rashyaaku chendina izewac mechanically works unit tayyaru chesindi. dheenini mikhail kalashnikov roopondinchaaru. rendava prapancha iddam samayamlo geramny assault raifils‌nu upayoginchindi. appudu vaadukalo unna thupaakulu 100 meetarla dooraanni cherukogalavu. kabaadi geramny thupaakulanu marinta meruguparachadaniki prayatnalu chesindi. appudu eke-47 siddhamaindi. deeni baruvu 4.3 kilolu, yea bhaaree thupaaki dadapu 300 meetarla varku kacchitamaina daadi cheeyagaligindi. tarwata eke siriis‌loo 74, 101, 102, 103, 107, 108 thupaakulanu upayoginchaaru. moolaalu aayudhalu
బుల్లెట్ బుల్లోడు 1972 ఫిబ్రవరి 12న విడుదలైన తెలుగు సినిమా. శ్రీ గురుదేవ ప్రొడక్షన్స్ పతాకం కింద హీరాలాల్ ఎం. షా నిర్మించిన ఈ సినిమాకు టి.ఎన్.బాలు దర్శకత్వం వహించాడు. రవిచంద్రన్, భారతి, నగేష్ బాబు, విజయలలిత లు ప్రధాన తారాగణంగా నటించగా, ఎం.ఎస్. విశ్వనాధన్ మరియు జె.వి. రాఘవులు సంగీతాన్నందించారు. తారాగణం రవిచంద్రన్, భారతి, నగేష్ బాబు, విజయలలిత, మనోహర్, S. వరలక్ష్మి, సుందర్ రాజన్, జయ కుమారి, తెంగై శ్రీనివాసన్, సురేఖ, V. గోపాలకృష్ణ, శ్యామల, అంగముత్తు, పెరుమాళ్ రాజ్, మాస్టర్ ప్రేమ్ కుమార్, మాస్టర్ జోకర్, బేబీ ఉషా రాణి సాంకేతిక వర్గం దర్శకత్వం: టి.ఎన్. బాలు స్టూడియో: శ్రీ గురుదేవ ప్రొడక్షన్స్ నిర్మాత: హీరాలాల్ ఎం. షా; సినిమాటోగ్రాఫర్: కె.ఎస్. ప్రసాద్; ఎడిటర్: కె. బాలు; స్వరకర్త: M.S. విశ్వనాథన్, జె.వి.రాఘవులు; గీత రచయిత: ఆరుద్ర కథ: టి.ఎన్. బాలు; సంభాషణ: ఆరుద్ర గానం: S.P. బాలసుబ్రహ్మణ్యం, L.R. ఈశ్వరి, ఎల్.ఆర్. అంజలి, జె.వి.రాఘవులు ఆర్ట్ డైరెక్టర్: సెల్వరాజ్ పాటలు ఉండాలి మనలో మంచి మనసు కల్లాకపటంలేని - ఎల్.ఆర్. ఈశ్వరి, అంజలి బృందం ఒక్కసారి కళ్ళువిప్పు విప్పిచూడు లోకాన్నిబొమ్మక్క - ఎల్.ఆర్. ఈశ్వరి, జె.వి. రాఘవులు పాలపొంగుల ఆడపిల్లపరువం జలకాలే ఆడాలి - ఎస్.పి. బాలు, ఎల్.ఆర్. ఈశ్వరి బృందం రూపం హుషారట ఈ పరువం మిఠాయట తొలి మైకం - ఎల్. ఆర్. ఈశ్వరి వలపే గుండె పట్టి లాగింది నా పరువం వెన్ను తట్టి సాగింది - ఎల్.ఆర్. ఈశ్వరి వాటమైనవాడ వగకాడ సిన్నయ్య సిన్నారి సిలక నిలిసింది - ఎల్.ఆర్. ఈశ్వరి మూలాలు బాహ్య లంకెలు
కొంపెల్ల విశ్వంప్రముఖ రచయిత. ముఖ్యంగా సినిమాలకు, టి.వి.సీరియళ్లకు రచనలు చేశాడు. ఇతడు ముమ్మిడివరంలో జన్మించాడు. ఇతడు ఐ.ఎ.ఎస్. అధికారిగా కాశ్మీరులో పనిచేశాడు. పిమ్మట హైదరాబాద్ కోర్టులో పనిచేశాడు. చామంతి, సక్కనోడు, ఉమ్మడి కుటుంబం, కొంగుముడి మొదలైన సినిమాలకు రచయితగా ఉన్నాడు. ఎ.వి.ఎం. బ్యానర్‌పై నిర్మించబడిన కొన్ని టి.వి.సీరియళ్లకు ఇతడు సంభాషణలు వ్రాశాడు. ఇతడు చివరి దశలో ఆధ్యాత్మికంవైపు ఆకర్షితుడైషిర్డీ సాయిబాబా భక్తుడిగా మారిపోయాడు. ఇతడు సాయి సేవా సత్సంగ్ అనే ట్రస్టును స్థాపించి సంఘసేవా కార్యక్రమాలు నిర్వహించాడు. ఇతడు 2013, అక్టోబరు 1న చెన్నైలో తన 62వ యేట గుండెపోటుతో మరణించాడు,. రచనలు కథలు ఇతని కథలు ఆంధ్రప్రభ, రచన, జ్యోతి, కడలి, ఆంధ్రజ్యోతి, స్వాతి, చుక్కాని, స్రవంతి, పుస్తకం, ప్రగతి, యువ, ఆంధ్రపత్రిక, పుస్తకప్రపంచం, ఇండియాటుడే, విపుల, చతుర, ఆంధ్రపత్రిక, స్వప్న, ప్రజాతంత్ర, అనామిక, వనిత తదితర పత్రికలలో ప్రచురింపబడ్డాయి. కొన్ని "కొంపెల్ల విశ్వం కథలు" అనే పుస్తకంగా వచ్చింది. కథానిలయంలో లభించే ఇతని కథలు కొన్ని: 'కాలం' కథ అక్షింతలు అబద్ధం అబ్బాయిగారు-అమ్మాయిగారు అభిమాన పాఠకుడు అమ్మలూ! నువ్వునాదగ్గరకు రావద్దులే ! ఆకలి కథ ఆమెకు ఇద్దరు ఆరాధన ఇష్టం ఈ పిల్లులు పాలు తాగవు ఊరు అంటుకుంది ఎన్జీవో భార్య ఎన్నికలు కాళ్ళు కొండముచ్చు-మల్లెపువ్వు కోర్టు గొలుసు గౌరవం చచ్చుకథ చేటపెయ్య చేదు మిఠాయి తోడు నీతి లేని ఆడది పడవ పిచ్చితల్లి పేదవాడికి జై ప్రతిపక్షం ప్రపంచం దేనిమీద నడుస్తోంది? ప్రాణంలేని ప్రాణి ప్రియురాలు బచ్చీ బీమార్ హోయీ మంట మగజాతి కథ మానవత్వానికి మారణహోమం మామూలుమనిషి మిడిల్ క్లాస్ ముందుచూపు ముద్దుగుమ్మతో ముగ్గురబ్బాయిలు ముసుగు మౌనరాగం రాజహంస రాజ్యహింస లంగరు దొరకని నౌక లంచం లెక్కల మాస్టారు లోకాన పిచ్చోళ్లు వీళ్లూ మనుషలే వ్యవస్థ శాకాహారి సత్యవతి సీటు సుందరి మొగుడొచ్చాడు స్వప్నకిరీటం ఇతరములు శ్రీ శిరిడీ సాయి ఆరతులు బ్రతుకు (నవల) సినిమాల జాబితా ఇతడు రచయితగా పనిచేసిన కొన్ని సినిమాలు: త్రివేణి సంగమం (1983) జననీ జన్మభూమి (1984) శ్రీమతి కావాలి (1984) కొంగుముడి (1985) సక్కనోడు (1986) ఉమ్మడి మొగుడు (1987) పూల రంగడు (1989) చామంతి (1992) మా ఇంటి ఆడపడుచు (1996) మూలాలు తెలుగు కథా రచయితలు తెలుగు సినిమా రచయితలు 2013 మరణాలు
sundaram mister gaaa paerugaanchina shekar mantappan mallappa ooka pramukha nrutya dharshakudu, natudu. anni dakshinha bhartia bhaashallo sumaaru 1200ki paigaa cinemalaku nrutya darsakatvam vahinchaadu. ene. ti. orr, Una. ene. orr, em. z. orr taram nunchi chrianjeevi, balkrishna, nagarjuna, venkateshs varku andari kathaanaayakulatho panichaesina anubhavam aayanakundi. eeyana kumaarulu prabhudheva, raju sundaram, nagender prasad kudaa nrutyadarsakulu, natule. balyam sundaram mister ku peddalu pettina peruu shekar mantappan mallappa. aayana svasthalam mysuru. tallidamdrulu sundhara ani pilichevaaru. nrutya darsakudaina tarwata adi sundaram mister gaaa marindi. rendo tharagathi dhaaka chaduvukunnadu. vrutthi modatagaa chennailooni vauhini stodios loo unna chandmama presse loo veelarugaa cheeraadu. sinimaalloki raavalane thapanatho dansu nerchukovadam choose ooka guruvu daggara cheeraadu. aayana udyogam chese pakkane cinma chithreekaranalu jaruguthu undevi. appudappuduu akadiki veluthuu dancerla brundamlo okadigaa ennikayyadu. 1962 praanthamlo groupu dancelu bagaa taggipovadamto eeyanaku avakasalu bagaa taggipoyaayi. adae samayamlo bharat chainaa iddam jargutondhi. militarylo khaaliila bhartiki notification vidudalaindi. daamtoe militariiki vellalanukunnadu. andukosam empika kudaa ayadu. conei aa tarwata malli avakasalu raavadam prarambham kaavadamthoo sainyamloe chaerae prayatnaanni viraminchukunnadu. pramukha haasyanatudu nageesh eeyananu dharshakudu kao. balachander ku parichayam chesudu. tarwata tangappa aney mister daggara sahayakudiga cheeraadu. tarwata ene. ti. orr, Una. ene. orr, em. z. orr lato parichayam erpadindi. chinna kumarudu prasad heeroga manasanthaa nuve cinemaanu kannadaloo nirmimchaadu. tarwata sinii nirmaanam joliki vellalaedu. moolaalu bayati lankelu telegu cinma nrutyadarsakulu
ముల్లమంగళ పరమేశ్వరన్ భట్టారిపాడ్ (23 సెప్టెంబరు 1908 - 10 ఆగస్టు 1998), ప్రేమ్‌జీ అని కూడా పిలుస్తారు. సామాజిక కార్యకర్త, రచయిత, నటుడు. పిరవి సినిమాకు ఉత్తమ నటుడిగా జాతీయ చిత్ర అవార్డును గెలుచుకున్నాడు. జీవిత విషయాలు ప్రేమ్‌జీ 1908, సెప్టెంబరు 23న కేరళ రాష్ట్రం, మలప్పురంలోని వన్నేరిలో జన్మించాడు. ఇతని పెద్ద సోదరుడు ఎంఆర్ భట్టారిపాడ్, మలయాళ నాటకరంగంలో పేరొందిన వ్యక్తి. నంబుదిరి సమాజంలో ఉన్న కులతత్వం, సాంప్రదాయ వాదంకు వ్యతిరేక పోరాటంలో వి.టి.భట్టారిపాడ్, ఈయెమ్మెస్, అతని సోదరుడు ఎంఆర్ భట్టారిపాడ్‌తో కలిసి పనిచేశాడు. ప్రేమ్‌జీ 40 ఏళ్ళ వయసులో త్రిస్సూరులోని కంజనిలోని కరువత్ ఇల్లంకు చెందిన ఆర్య అంతర్జనమ్ (28 సంవత్సరాలు)ను వివాహం చేసుకున్నాడు. ఆర్య అంతర్జనమ్ 17 సంవత్సరాల వయస్సు నుండి వితంతువుగా ఉంది. నంబుదిరి సమాజంలో వితంతు వివాహాలను పూర్తిగా నిషేధించినప్పుడు ఈ వివాహం జరిగింది. అంతకు తొమ్మిదేళ్ళ క్రిందట ఉమా అంతర్జనమ్ తో తన సోదరుడు ఎంఆర్‌బి వితంతు వివాహం తర్వాత ఆధునిక కేరళ చరిత్రలో ప్రేమ్‌జీది రెండవ వితంతు వివాహం. ప్రేమ్‌జీ తన 19 ఏళ్ళ వయసులో త్రిస్సూరులోని మంగళోదయం ప్రెస్ లో ప్రూఫ్ ఎడిటర్‌గా తన వృత్తి జీవితాన్ని ప్రారంభించాడు. విటి భట్టారిపాడ్ రచించిన అడుక్కలయిల్ నిన్ను అరంగతక్కు నాటకంలో తొలిసారిగా నటించాడు. అటుతరువాత అనేక నాటకాల్లో నటించాడు. ఎంబిఆర్ రాసిన మరక్కుదక్కుల్లిలే మహానరకం, మూతిరింగోడ్ భవత్రతన్ నంబూతిరిపాడ్ రాసిన అఫాంటే మకల్, చెరుకాడ్ నమ్మలోను, స్నేహిబింబంగల్, పిఆర్ వారియర్ రాసిన చవిట్టిక్కుజచ మన్నూ వంటి నాటకాల్లో నటించాడు. కలకౌముడి నాటక కూట్టైమా నిర్మించిన షాజహాన్ నాటకంలో తన నటనకు కేరళ ప్రభుత్వం నుండి బంగారు పతకం అందుకున్నాడు. కేరళ సంగీత నాటక అకాడమీ నుండి ఫెలోషిప్ కూడా అందుకున్నాడు. నాటకరంగంలో రాణించిన తరువాత సినీరంగంలోకి అడుగుపెట్టాడు. మిన్నమినుంగు సినిమాలో తొలిసారిగా నటించి తచోలి ఒతెనెన్, కుంజాలి మరక్కర్, లిసా, యాగం, ఉత్తరాయణం, పిరవి వంటి 60 సినిమాలలో నటించాడు. 1989లో షాజీ ఎన్. కరుణ్ దర్శకత్వం వహించిన పిరవి (1989)లో తప్పిపోయిన తన కొడుకును వెతకే తండ్రిగా నటించి ఉత్తమ నటుడిగా జాతీయ చిత్ర అవార్డుతోపాటు కేరళ రాష్ట్ర చలనచిత్ర పురస్కారాన్ని, ఉత్తమ మలయాళ నటుడిగా ఫిలింఫేర్ అవార్డును గెలుచుకున్నాడు. అనేక ప్రశంసలు పొందిన రితుమతి నాటకంకోసం సపక్త్ని, నాల్కలికల్, రక్త సందేశం, ప్రేమ్జీ పదన్ను అనే శ్లోకాలు సేకరించాడు. మరణం 1998, ఆగస్టు 10న తన 90 సంవత్సరాల వయస్సులో మరణించాడు. అవార్డులు జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కారాలు: జాతీయ ఉత్తమ నటుడు - 1989 - పిరవి కేరళ రాష్ట్ర చలనచిత్ర పురస్కారాలు : ఉత్తమ నటుడు - 1989 - పిరవి దక్షిణాది ఫిల్మ్‌ఫేర్ పురస్కారాలు: ఉత్తమ నటుడిగా ఫిలింఫేర్ అవార్డు - మలయాళం - 1989 - పిరవి సినిమాలు పిరవి (1988) చక్యార్ గా పాడిప్పుర (1989) భగవాన్ (1986) కొచ్చు థెమాడి (1986) అనుబంధం (1985) వాలియ నంపూతిరి మంగళం నెరును (1984) శ్రీకృష్ణ పరుండు (1984) ఓరు తీరా పిన్నియం తీరా (1982) యాగం (1982) ష్రిష్ణ (1981) శంకర్ మీనన్ సాంచారి (1981) వైద్యగా శేఖం (1980) శేఖరన్ నాయర్ విల్కేనుండు స్వాప్నంగల్ (1980) సంధ్యారం (1979) లిసా (1978) అనప్పప్పచన్ (1978) జగద్గురు ఆదిసంకరన్ (1977) తులవర్షం (1976) చెన్నే వలార్తియ కుట్టి (1976) సమస్య (1976) నీరమల (1975) ఉత్తరాయణం (1975) తుంబోలార్చా (1974) పొన్నపురకోట (1973) తీర్థయాత్ర (1972) సింధూరచెప్పు (1970) ఒథెనెంటే మకాన్ (1970) కిండున్నీ (1970) కుంజలి మరక్కర్ (1966) పాకల్కినావు (1966) థాచోలి వలేయ (1964) మూడూపదం (1963) శైమల చెచి (1965) అమ్మూ (1965) తీరా, వీండం ఓరు తీరా మిన్నమినంగు (1957) నీలకుయిల్ (1954) మూలాలు బయటి లింకులు ఎంఎస్‌ఐలో ప్రేమ్‌జీ 1908 జననాలు 1998 మరణాలు భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కార విజేతలు
కృష్ణ జమ్మాపురం ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, చిత్తూరు జిల్లా, గుడిపాల మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన గుడిపాల నుండి 6 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన చిత్తూరు నుండి 21 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 47 ఇళ్లతో, 168 జనాభాతో 96 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 88, ఆడవారి సంఖ్య 80. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 6 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 16. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 597072.పిన్ కోడ్: 517132. గణాంకాలు 2001 భారత జనాభా లెక్కల ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా- మొత్తం 218 - పురుషుల 118 - స్త్రీల 107 - గృహాల సంఖ్య 50 విద్యా సౌకర్యాలు ఈ గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల, ఉంది.సమీప బాలబడి, సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల రామాపురం లో, సమీప సీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాల బొమ్మసముద్రం లో, ఈ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం గుడిపాలలో ఈ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ దూరంలో ఉంది. సమీప వైద్య కళాశాల, సమీప మేనేజ్మెంట్ సంస్థ తిరుపతి లో, సమీప ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, సమీప పాలీటెక్నిక్, సమీప దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, సమీప ఆర్ట్స్, సైన్స్, కామర్సు డిగ్రీ కళాశాల చిత్తూరు లో, ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ కన్న దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఈ గ్రామంలో 1 సంచార వైద్య శాల ఉంది.సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, ఈ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు ఉంది. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ఈ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ దూరంలో ఉంది.సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, సమీప మాతా శిశు సంరక్షణా కేంద్రం, సమీప అలోపతీ ఆసుపత్రి, సమీప ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సమీప పశు వైద్యశాల, సమీప ఆసుపత్రి, సమీప టి.బి వైద్యశాల, సమీప కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ కన్న దూరంలో ఉన్నాయి. త్రాగు నీరు గ్రామంలో రక్షిత మంచి నీరు ఉంది. గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి నీటిపారుదల వసతి ఉంది. చెరువు నీటి సౌకర్యం ఉంది. పారిశుధ్యం తెరిచిన డ్రైనేజీ గ్రామంలో ఉంది. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా నీటి వనరుల్లోకి వదిలివేయబడుతోంది. పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం వస్తుంది. స్నానపు గదులతో కూడిన సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం గ్రామంలో లేదు. స్నానపు గదులు లేని సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం గ్రామంలో లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సౌకర్యం ఈ గ్రామంలో టెలిఫోన్ (లాండ్ లైన్) సౌకర్యం, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు సౌకర్యం, మొబైల్ ఫోన్ కవరేజి, పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు ఉన్నాయి. సమీప రైల్వే స్టేషన్, సమీప ట్రాక్టరుఈ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు ఉన్నాయి.సమీప పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సమీప ఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాల సౌకర్యం, సమీప ప్రైవేటు కొరియర్ సౌకర్యం, సమీప ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు, ఈ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ దూరంలో ఉన్నాయి.సమీప ఆటో సౌకర్యం, సమీప టాక్సీ సౌకర్యం, ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ కన్న దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప జాతీయ రహదారి గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప రాష్ట్ర రహదారి గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది.. గ్రామంప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానమై ఉంది. గ్రామంఇతర జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానమై ఉంది. సమీప పక్కా రోడ్ గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప కంకర రోడ్డు గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు ఈ గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, ఉంది.సమీప వాణిజ్య బ్యాంకు, సమీప పౌర సరఫరాల కేంద్రం, ఈ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు ఉన్నాయి.సమీప సహకార బ్యాంకు, ఈ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ దూరంలో ఉంది. సమీప ఏటియం, సమీప వ్యవసాయ ఋణ సంఘం, సమీప వారం వారీ సంత, సమీప వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ, ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ కన్న దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఈ గ్రామంలో ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం), సమీప అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం), ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం), జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం, వార్తాపత్రిక సరఫరా, ఉన్నాయి.సమీప అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, ఈ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు ఉంది.సమీప ఆశా కార్యకర్త (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త), సమీప పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, ఈ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ దూరంలో ఉన్నాయి.సమీప ఆటల మైదానం, సమీప సినిమా / వీడియో హాల్, సమీప గ్రంథాలయం, ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ కన్న దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు ఈ గ్రామంలో విద్యుత్ సరఫరా విద్యుత్తు ఉంది. భూమి వినియోగం గ్రామంలో భూమి వినియోగం ఇలా ఉంది (హెక్టార్లలో) : వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 10.6 వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 40.47 సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 1.62 బంజరు భూమి: 4.86 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 38.45 నీటి సౌకర్యం లేని భూ క్షేత్రం: 17.82 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల లభిస్తున్న భూ క్షేత్రం: 27.11 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గ్రామంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది (హెక్టార్లలో) : బావులు/గొట్టపు బావులు: 27.11 తయారీ ఈ గ్రామం ఈ కింది వస్తువులను ఉత్పత్తి చేస్తోంది (పై నుంచి కిందికి తగ్గుతున్న క్రమంలో) : వరి, చెరకు, వేరుశనగ వర్గం:చిత్తూరు వర్గం:గుడిపాల మండలంలోని గ్రామాలు) వర్గం:జిల్లా గ్రామాలు) మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
జాతీయ మైనార్టీ (అల్ప సంఖ్యాక వర్గాల) కమిషన్ మొరార్జీదేశాయ్ ప్రధానిగా ఉన్న కాలంలో 1978, జనవరి 12న మైనార్టీ కమిషన్‌ను ఏర్పాటు చేసింది. ఆ సమయంలో దీని అధ్యక్షుడు ఎం.ఆర్. మినూమసాని. 1979లో జాతీయ మైనార్టీ కమిషన్‌కు చట్టబద్ధత కల్పించారు. అప్పటి ఛైర్మన్ అహ్మద్ అన్సారీ. 1984లో దీన్ని హోం మంత్రిత్వ శాఖ నుంచి సంక్షేమ మంత్రిత్వ శాఖకు బదిలీ చేశారు. జాతీయ మైనార్టీ (అల్ప సంఖ్యాక వర్గాల) కమిషన్ చట్టాన్ని పార్లమెంటులో 1992, మే 17న ఆమోదించగా, 17 మే 1993న చట్టబద్ధమైన సంస్థగా ఏర్పడింది. మన దేశంలో అత్యధికంగా 31% మైనార్టీలు అసోం రాష్ట్రంలో ఉన్నారు.జాతీయ మైనార్టీ కమిషన్ టోల్‌ఫ్రీ నెంబర్: 1800 110 088. నిర్మాణం, నియామకం, పదవీ కాలం జాతీయ మైనార్టీ కమిషన్‌లో ఛైర్మన్, వైస్‌ఛైర్మన్‌తో పాటు మరో ఆరుగురు సభ్యులను కేంద్ర ప్రభుత్వం నియమిస్తుంది. వీరంతా మైనార్టీ వర్గానికి చెందినవారై ఉండాలి. వీరి పదవీ కాలం 3 సంవత్సరాలు. వీరి నియామకం, తొలగింపు అధికారాలు కేంద్ర ప్రభుత్వానికే ఉంటాయి. కేంద్ర ప్రభుత్వం ఆరు మతాలను అల్ప సంఖ్యాకులుగా గుర్తించింది. ముస్లీం క్రైస్తవులు సిక్కులు బౌద్ధులు పార్శీలు జైనులు అధికారాలు, విధులు జాతీయ మైనార్టీ కమిషన్ అల్ప సంఖ్యాక వర్గాల అభివృద్ధికి కేంద్ర ప్రభుత్వాలకు సూచనలు చేయడం. కేంద్ర ప్రభుత్వం మైనార్టీలకు సంబంధించి ఏమైనా ఆదేశాలు ఇస్తే అవి పాటించడం. మెనార్టీల సంక్షేమం కోసం కేంద్ర- రాష్ట్ర శాసనసభలు చేసిన చట్టాల అమలు తీరును పర్యవేక్షించడం. ఈ కమిషన్‌కు సివిల్ కోర్టు అధికారాలు ఉంటాయి. మైనార్టీ వర్గాల బాలికల విద్యాభివృద్ధికి కృషి చేయడం. అధికారిక సమాచారాన్ని అందజేయమని సంబంధిత కార్యాలయాలను ఆదేశిస్తుంది. సాక్ష్యాలను, డాక్యుమెంట్లను సమర్పించాలని సంబంధిత వ్యక్తులను ఆదేశిస్తుంది. దేశంలో ఏ ప్రాంతంలో నివసించే వ్యక్తినైనా తన ముందు హాజరు కావాలని ఆదేశిస్తుంది. మైనార్టీ కమిషన్ చేసిన కొన్ని సిఫారసులు మైనార్టీల సంక్షేమం కోసం రాష్ట్ర ప్రభుత్వాలు తక్షణమే రాష్ట్ర మైనార్టీ కమిషన్‌లను ఏర్పాటు చేయాలి. రాష్ట్ర సచివాలయంలో మైనార్టీల కోసం ఒక నోడల్ అధికారిని నియమించాలి. మైనార్టీ వర్గాల వారికి మసీదులు, చర్చిలు, ఇతర ప్రార్థనా స్థలాలు, సమాధుల కోసం ప్రత్యేక స్థలాలను రాష్ట్రాలు కేటాయించాలి. మైనార్టీల పర్వదినాల్లో ఎటువంటి పరీక్షలను నిర్వహించరాదు. వక్ఫ్ భూములు, రెవెన్యూ రికార్డుల వివరాలను పునఃసర్వే చేయించి, వాటిని భద్రపరచాలి. చైర్మన్లు మహ్మద్ సర్ధార్ అలీఖాన్ థాహిర్ మహ్మద్ ఔ మహ్మద్ షమీమ్ తర్లోచన్ మహ్మద్ హమీద్ అన్సారీ మహ్మద్ షఫీ ఖురేషి వజహత్ హబీబుల్లా నసీం అహ్మద్ సయ్యద్ గయోరల్ హసన్ రిజ్వి మూలాలు భారత రాజ్యాంగం
vandematharam (1939 cinma) vandematharam (1982 cinma) vandematharam (1985 cinma) vamsa gouravam vamsodhaarhaarakudu vakil‌ sab Barasat vasantha kookila vasantham vadhina maata vadinagaari gaajulu (1955 cinma) vaddu baavaa thappu vass by tu vayasu pilichindi vayasochina pilla varavikrayam - 1939 - banumathi modati chitram vasantha saena vastade maa baava vastad varasudu vaammo vaatto waa pellama varalabbai valujeda tolu beltu vintha illu Bazar goola vintha katha vintha kapuram vintha dampatulu vichithra vivaham vijaya ramaraju vijayaaniki sankellu vijaeta vikram vipranarayana - 1954 vimukthi choose vivaaha bandham visala hrudayaalu viswanaadha chakraverthy vishwamohini visha kanya weedu samanyudu kaadu veedevadandi babuu veerabhimanyu (1936 cinma) veerabhimanyu - 1965 - shobhan badu kathaanayakunigaa natinchina modati chitram veelunaamaa - 1965 venkateswar vaibhavam venkateswar vrata mahaatyam velugu needalu vemana charithra vaikumtha ramudu wife af v. varaprasada ( (vijaeta (chrianjeevi)
ramachandrunipeta, Telangana raashtram, bhadradari kottagudem jalla, dummuguudem mandalamlooni gramam. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam avibhakta Khammam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. idi Mandla kendramaina dummuguudem nundi 16 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina manuguru nundi 55 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 130 illatho, 521 janaabhaatho 777 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 262, aadavari sanka 259. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 518. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 579004.pinn kood: 507137. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi dummugudemlo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala bhadraachalamlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala khammamloonu, polytechnic‌ etapaakalonu, maenejimentu kalaasaala paalvanchaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala dummugudemlonu, aniyata vidyaa kendram paalvanchaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramam sampuurnha paarishudhya pathakam kindaku raavatledu. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion Pali. aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam ramachandruni petalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 401 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 21 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 353 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 353 hectares utpatthi ramachandruni petalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, pogaaku, aparaalu, kaayaguuralu pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu velupali lankelu
draakshaaraamamunaku ashtadikkula pratishtimpabadda shivalingaalanu ashta someshwaraalu ledha ashtalingaalugaa vyavaharisthaaru. vyutpattii, bhaashaavisheshaalu 'ashta' anagaa yenimidhi. somudu anagaa chandrudu. eswarudu anagaa sivudu. chandruniche pratishtimpabadda lingamulanu someshwaramulugaa pilichedaru—soma+eshwaramulu=someshwaramulu- guna sandhi. puranam puurvamu suuryabhagavaanunichee draakshaaraamamulo sivalingamu pratishtinchabadindi. deeni valana aa praanthapu ushnograta peragasaagindi. yea vushnogratanu adupu chesenduku, chandrabhagavaanudu, draakshaaraamamunaku ashtadikkulanaa shivalingaalanu pratishtinchaadu. ivae ashta someshwaraalu. pradheeshaalu thuurpuna kolanka, padamara venturu, dakshinhaana kotipalli, uttaraana vella, aagneyamloo dangeru, nairutilo korumilli, vaayuvyamlo someshwaram, eshaanyaana penumaalla praantaalaloo yea ashta somesvara alayalu unnayi. nammakalu ashtasomeshwaramulatho draakshaaraamamunu kalipi navalingaalani pilichedaru. yea tommidintinii oche dinamuna darsinchina, punyaphalamu kalugunani nammakamu. ivi kudaa chudandi draksharamam sivudu shivlingam panchaaraamaalu hindudharmam ashtadikkulu - dikpaalakulu - pattanhaalu moolaalu velupali lankelu ashta someshwaramula visheshaalu ashta someshwaramula pradheeshaalu sankhyaanuguna vyasamulu shivalayalu ashta someshwaraalu
cambridge vishwavidyaalayam prapanchamlooni athi prachina vishwavidhyaalayaallo okati. idi inglandulooni cambridgelo Pali. idi 1209 loo sthapinchabadindhi. inglishu matlade deshaallo rendava athi praciinamaina vishwavidyaalayam. aux‌phard vishwavidyaalayam loni kontamandi panditulu akkadi vaarithoo vibhedinchi yea vishwavidyaalayaanni erpaatu chesar. andhuke yea remdu samshthalaku chaaala saaroopyam umtumdi. rendintini kalipi aux‌brienz ani vyavaharinchadam paripaati. mullalu moolaalu vishvavidyaalayalu
హర్‌ 2023లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా. డబుల్ అప్ మీడియాస్ బ్యానర్‌పై రఘు సంకురాత్రి, దీపా సంకురాత్రి నిర్మించిన ఈ సినిమాకు శ్రీధర్‌ స్వరాఘవ్‌ దర్శకత్వం వహించగా సురేష్‌ మూవీస్‌ ద్వారా విడుదల చేశారు. రుహానీ శర్మ, వికాస్ వశిష్ట, సంజయ్ స్వరూప్, జీవన్ ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమాను జులై 21న థియేటర్లలో విడుదల చేసి, సెప్టెంబర్‌ 15 నుండి అమెజాన్‌ ప్రైమ్‌ వీడియో ఓటీటీలో స్ట్రీమింగ్ ప్రారంభమైంది. కథ అర్చన ప్రసాద్(రుహాణి శర్మ) ఏసీపీగా 6 నెలల సస్పెన్షన్‌ తర్వాత తిరిగి డ్యూటీలో చేరుతుంది. హైద‌రాబాద్ శివార్ల‌లో జంట హ‌త్య‌లు చోటు చేసుకుంటాయి. ఆమెకు తన ఉన్నతాధికారి ఈ హత్య కేసులను చేధించే డ్యూటీ వేస్తారు. ఇంత‌కీ ఆ జంట హ‌త్య‌లు చేసింది ఎవ‌రు? రుహానీ శర్మ ఆ కేసును కేసు చేధించే క్రమంలో ఎలాంటి పరిణామాలు ఎదురుకుంది అనేదే మిగతా సినిమా కథ. నటీనటులు రుహానీ శర్మ వికాస్ వశిష్ట సంజయ్ స్వరూప్ బెన‌ర్జి జీవన్ కుమార్ అభిగ్న్య ప్రదీప్ రుద్ర రవి వర్మ వినోద్ వర్మ చిత్రం శ్రీను సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్: డబుల్ అప్ మీడియాస్ నిర్మాత: రఘు సంకురాత్రి, దీపా సంకురాత్రి కథ, స్క్రీన్‌ప్లే, దర్శకత్వం: శ్రీధర్‌ స్వరాఘవ్‌ సంగీతం: పవన్ సినిమాటోగ్రఫీ: విష్ణు బేసి ఎడిటర్: చాణక్య రెడ్డి తూరుపు మూలాలు బయటి లింకులు 2023 తెలుగు సినిమాలు
నవంబర్ 30, గ్రెగొరియన్‌ క్యాలెండర్‌ ప్రకారము సంవత్సరములో 334వ రోజు (లీపు సంవత్సరములో 335వ రోజు ). సంవత్సరాంతమునకు ఇంకా 31 రోజులు మిగిలినవి. సంఘటనలు 1917 - తొలి రూపాయి నోటు ముద్రణ జరిగింది. జననాలు 1835: మార్క్ ట్వేయిన్, అమెరికన్ రచయిత, మానవతావాది. (మ.1910) 1858: జగదీశ్ చంద్ర బోస్, వృక్ష శాస్త్రవేత్త. (మ.1937) 1937: వడ్డెర చండీదాస్, తెలుగు నవలా రచయిత. (మ.2005) 1945: వాణీ జయరాం, గాయని. 1948: కె. ఆర్. విజయ, భారతీయ సినిమా నటి. 1957: శోభారాజు, గాయని. 1957: వెన్నెలకంటి రాజేశ్వర ప్రసాద్, సినీ గేయ సంభాషణల రచయిత(మ.2021) 1962: బాంబే జయశ్రీ , గాయనీ , సంగీతజ్ఞురాలు 1971: కొండపల్లి దశరథ్, దర్శకుడు ,రచయిత 1990: మాగ్నస్ కార్ల్‌సన్, నార్వే దేశానికి చెందిన చదరంగం క్రీడాకారుడు. 1990: రాశీ ఖన్నా , భారతీయ సినీ నటీ. 1990: నివేదా సేతురాజు, దక్షిణ భారత సినీ నటి, మోడల్. మరణాలు 1900: ఆస్కార్ వైల్డ్, నవలా రచయిత, కవి. (జ.1854) 1912: ధర్మవరం రామకృష్ణమాచార్యులు, నటుడు, నాటక రచయిత. (జ.1853) 1915: గురజాడ అప్పారావు, తెలుగు మహాకవి, కన్యాశుల్కం రచయిత. (జ.1862) 2011: ఏల్చూరి విజయరాఘవ రావు, భారతీయ సంగీతకారుడు, వేణుగాన విద్వాంసుడు, సంగీత దర్శకుడు, రచయిత. (జ.1925) 2012: ఐ.కె.గుజ్రాల్, భారత 13వ భారతదేశ ప్రధానమంత్రి, దౌత్యవేత్త. (జ.1919) 2021: సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి , తెలుగు సినీ రచయిత .(జ.1955) పండుగలు , జాతీయ దినాలు జాతీయ పతాక దినోత్సవం . బయటి లింకులు బీబీసి: ఈ రోజున టీ.ఎన్.ఎల్: ఈ రోజు చరిత్రలో నవంబర్ 29 - డిసెంబర్ 1 - అక్టోబర్ 30 - డిసెంబర్ 30 -- అన్ని తేదీలు నవంబర్ తేదీలు
జూన్ 28, గ్రెగొరియన్‌ క్యాలెండర్‌ ప్రకారము సంవత్సరములో 179వ రోజు (లీపు సంవత్సరములో 180వ రోజు ). సంవత్సరాంతమునకు ఇంకా 186 రోజులు మిగిలినవి. సంఘటనలు 1914: ఫెర్డినాండ్, ఆస్ట్రియా యువరాజు హత్య చేయబడ్డాడు.. జననాలు 1920: బొమ్మకంటి శ్రీనివాసాచార్యులు, తెలుగు రచయిత, సంపాదకులు, ఉపన్యాసకులు. 1921: పి.వి.నరసింహారావు, భారతదేశ ప్రధానమంత్రి పదవిని అధిష్టించిన మొదటి దాక్షిణాత్యుడు, ఒకేఒక్క తెలుగువాడు. (మ.2004) 1931: ముళ్ళపూడి వెంకటరమణ, తెలుగు నవల, కథ, సినిమా, హాస్య కథ రచయిత. (మ.2011) 1935: ఆచంట వెంకటరత్నం నాయుడు, నాటక రచయిత (మ.2015) 1968: తులసి , తెలుగు చలనచిత్ర నటి . 1976: పెండెం జగదీశ్వర్, బాలల కథారచయిత. (మ.2018) మరణాలు 1836: జేమ్స్ మాడిసన్, అమెరికా మాజీ అధ్యక్షుడు (జ.1751). 1909: దంపూరు వెంకట నరసయ్య - నేటివ్ అడ్వొకేట్, నెల్లూర్ పయొనీర్, పీపుల్స్ ఫ్రెండ్, ఆంధ్ర భాషా గ్రామవర్తమాని అనే పత్రికల సంపాదకుడు. (జ.1849) 1983: నల్లపాటి వెంకటరామయ్య, ఆంధ్ర రాష్ట్ర ప్రథమ శాసనసభ స్పీకర్. (జ.1901) 1964: ఎన్.ఎం.జయసూర్య, హోమియోపతీ వైద్యుడు, సరోజినీ నాయుడు కుమారుడు. (జ.1899) 2019: అబ్బూరి ఛాయాదేవి తెలుగు కథా రచయిత్రి (జ.1933) 2022: పల్లోంజీ షాపూర్‌జీ మిస్త్రీ, అంతర్జాతీయ వ్యాపారవేత్త. పద్మభూషణ్ గ్రహీత. (జ.1929) పండుగలు , జాతీయ దినాలు పేదల దినోత్సవం. బయటి లింకులు బీబీసి: ఈ రోజున టీ.ఎన్.ఎల్: ఈ రోజు చరిత్రలో చరిత్రలో ఈ రోజు : జూన్ 28 చారిత్రక సంఘటనలు 366 రోజులు - పుట్టిన రోజులు - స్కోప్ సిస్టం. ఈ రోజున చరిత్రలో ఏమి జరిగింది. ఈ రోజున ఏమి జరిగిందంటే. చరిత్రలో ఈ రోజున జరిగిన సంగతులు. ఈ రొజు గొప్పతనం. కెనడాలో ఈ రోజున జరిగిన సంగతులు జూన్ 27 - జూన్ 29 - మే 28 - జూలై 28 -- అన్ని తేదీలు జూన్ తేదీలు
aliabad, Telangana raashtram, janagam jalla, jaffar‌gath mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina jaffar gath nundi 1 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Warangal nundi 42 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 24 illatho, 96 janaabhaatho 95 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 45, aadavari sanka 51. scheduled kulala sanka 93 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578182.pinn kood: 506316. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu jaffar‌gath‌loo unnayi. sameepa juunior kalaasaala jaffar‌gath‌loanu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala ghanpoorlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala varangallonu, polytechnic raampuurloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala ghanpoorlonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu varamgalloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu aliyabadlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum, assembli poling steshion gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam aliyabadlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 9 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 2 hectares banjaru bhuumii: 40 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 40 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 66 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 14 hectares neetipaarudala soukaryalu aliyabadlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 14 hectares utpatthi aliyabadlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu velupali lankelu
గదర్ పార్టీ లేదా గదర్ ఉద్యమం, భారత స్వాతంత్ర్యోద్యమం కాలంలో పంజాబీలు స్థాపించిన భారతీయ విప్లవ సంస్థ. హిందూ, సిక్కు, ముస్లిం నాయకుల సమ్మేళనంతో ఏర్పడింది. 1913లో బ్రిటీష్ పాలనతో సంబంధరహితంగా విదేశాలనుండి భారతదేశానికి పనిచేయడం ప్రారంభమై, భారత స్వాతంత్ర విప్లవోద్యమంలో భాగంగా భారతదేశంలోని విప్లవకారులతో కలిసి పనిచేయడమేకాకుండా వారికి ఆయుధాలను, మందుగుండు సామగ్రిని అందించడానికి సహాయపడింది. ఈ పార్టీ ప్రధాన కార్యాలయం శాన్ ఫ్రాన్సిస్కోలో ఉంది. ఇందులో భాయ్ పర్మానంద్, సోహన్ సింగ్ భక్నా, హర్ దయాల్, మొహమ్మద్ ఇక్బాల్ శేదై, కర్తార్ సింగ్ శరభ, అబ్దుల్ హఫీజ్ మహ్మద్ బరకాతుల్లా, సులామన్ చౌదరి, అమీర్ చౌదరి, రష్బీరి బోస్, గులాబ్ కౌర్ తదితరులు కీలక సభ్యులుగా ఉన్నారు. ఏర్పాటు 1910 దశకంలో వాషింగ్టన్‌, ఒరేగాన్‌ రాష్ట్రాల్లోని కట్టెల మిల్లులలో, కాలిఫోర్నియాలోని వ్యవసాయ భూములలో పనిచేయడానికి పంజాబ్ రాష్ట్రం నుండి చాలమంది కార్మికులు వెళ్ళారు. అయితే అక్కడ పనిచేస్తున్న తెల్లజాతీయుల జీతంకంటే, భారతీయులకు తక్కువ జీతం చెల్లించడంతోపాటూ వివక్ష, చిన్నచూపు చూపించేవారు. అలా ఇంగ్లీషువారిపై కోపం పెంచుకున్న భారతీయులు, దేశానికి స్వాతంత్ర్యం వస్తేనేగాని తమ జీవితాలు మారవని అర్థంచేసుకున్నారు. మొదటిసారిగా 1913 ఏప్రిల్‌లో ఒరేగాన్‌లోని అస్టోయియాలో భారతీయ కార్మికులు సమావేశమై, 'పసిఫిక్‌ తీర హిందీ సంఘం' ను ఏర్పాటు చేసారు. సంఘం ప్రధాన కార్యాలయంపైన యుగంతర్‌ ఆశ్రమ్‌ (శాన్‌ఫ్రాన్సిస్కో) లో సంఘం నుండి 1913 నవంబరు 1న 'గదర్‌' అనే ఒక వారపత్రికను ప్రారంభించింది. గదర్ అనే పేరు వెనుక చాలా నేపథ్యమే ఉంది. 1857లో జరిగిన ప్రథమ స్వాతంత్ర్య పోరాటాన్ని బ్రిటిషు వారు 'గదర్‌' (తిరుగుబాటు) గా పిలిచేవారు. ఆ పోరాటాన్ని కొనసాగించి, అంతిమంగా దేశాన్ని దాస్య శృంఖలాల నుంచి విముక్తి చేయడమే లక్ష్యం కాబ‌ట్టి పత్రికకు ఆ పేరునే ఖరారు చేశారు. కాలక్రమేణా ఆ సంఘమే 'గదర్‌ పార్టీ'గా ప్రసిద్ధికెక్కింది. కార్యకలాపాలు పార్టీ వారపత్రిక ది గదర్ పత్రిక కేంద్రంగా పార్టీ ఎదిగింది. ఈ పత్రిక మాస్ట్ హెడ్‌పై శీర్షిక ఇలా ఉంది: అంగ్రేజీ రాజ్ కా దుష్మన్ (బ్రిటిష్ పాలనకు శత్రువు). "భారతదేశంలో తిరుగుబాటును ప్రేరేపించడానికి" ధైర్యవంతులైన సైనికులు కావాలి " అని గదర్ ప్రకటించింది. వాళ్ళు చెల్లించాల్సింది-మరణం; వెల-బలిదానం; పింఛను - స్వేచ్ఛ; యుద్ధ క్షేత్రం-ఇండియా ". పార్టీ సిద్ధాంతం దృఢమైన లౌకికవాదం. తరువాత పంజాబ్‌లో ప్రధాన రైతు నాయకుడైన సోహన్ సింగ్ భక్నా మాటల్లో: "మేము సిక్కులమో పంజాబీలమో కాదు. మా మతం దేశభక్తి. " ది గదర్ మొదటి సంచిక శాన్ ఫ్రాన్సిస్కోలో 1913 నవంబరు 1 న ప్రచురితమైంది. పార్టీ వ్యవస్థాపకుల్లో ఒకరైన కర్తార్ సింగ్ శరభ మొదటి సంచికలో ఇలా రాసాడు: "ఈ రోజు విదేశాలలో 'గదర్' ప్రారంభమవుతోంది, కానీ మన దేశ భాషలో, ఇది బ్రిటిష్ రాజ్‌పై యుద్ధం. మా పేరు ఏమిటి? గదర్. మా పని ఏమిటి? గదర్. విప్లవం ఎక్కడ జరుగుతుంది? భారతదేశంలో. పెన్నులు, సిరాల స్థానంలో రైఫిళ్ళూ, రక్తం వచ్చే సమయం త్వరలోనే వస్తుంది." 1914 లో కెనడా ప్రభుత్వపు భారత వ్యతిరేక వలస చట్టాలకు సూటిగా సవాలు విసిరిన కోమగట మారు ఓడ ప్రయాణం తరువాత, అమెరికాలో నివసిస్తున్న అనేక వేల మంది భారతీయులు తమ వ్యాపారాలను, గృహాలనూ విక్రయించి బ్రిటిషు వారిని భారతదేశం నుండి తరిమికొట్టేందుకు సిద్ధమయ్యారు. హర్ దయాళ్, అమెరికా అధికారులు తనను బ్రిటిషు వారికి అప్పగిస్తారనే ఆందోళనతో యూరోప్‌కు పారిపోయాడు. సోహన్ సింగ్ భక్నా అప్పటికే బ్రిటిషు వారికి చిక్కి ఉన్నాడు. నాయకత్వం రామచంద్ర భరద్వాజ్ చేతికి వచ్చింది. మొదటి ప్రపంచ యుద్ధంలో కెనడా ప్రవేశించిన తరువాత, ఈ సంస్థ అమెరికాలో కేంద్రీకృతమైంది. జర్మనీ ప్రభుత్వం నుండి దానికి గణనీయమైన నిధులు అందాయి. వారి ధోరణి చాలా తీవ్రవాద పద్ధతిలో ఉండేది. హర్నామ్ సింగ్ చెప్పిన ఈ మాటలు దాన్ని ప్రతిబింబిస్తాయి: "మాకు పండితులు, ముల్లాలూ ఎవరూ అవసరం లేదు" 20 వ శతాబ్దపు రెండవ దశాబ్దంలో పార్టీ ప్రాముఖ్యతను సంతరించుకుంది. మొదటి ప్రపంచ యుద్ధంపై భారతదేశం అసంతృప్తి కారణంగాను, భారతదేశంలో రాజకీయ సంస్కరణలు లేకపోవడం వల్లనూ దాని బలం పెరిగింది.1917 లో హిందూ జర్మన్ కుట్ర విచారణలో గదర్ పార్టీ నాయకుల్లో కొందరిని అరెస్టు చేసారు. విచారణలో వారి పత్రిక ప్రసక్తి వచ్చింది.1914 లో, హర్యానాకు చెందిన పార్టీ సభ్యుడు కాశీ రామ్ జోషి అమెరికా నుండి భారతదేశానికి తిరిగి వచ్చాడు. 1915 మార్చి 15 న అతడిని వలస ప్రభుత్వం ఉరితీసింది. గద్దర్ పార్టీకి పంజాబ్ ప్రావిన్స్‌లో నిబద్ధత కలిగిన కార్యకర్తలుండేవారు. కానీ దాని వారిలో చాలా మంది ప్రభుత్వ వత్తిడికి లోనై కెనడా, అమెరికాలకు ప్రవాసం వెళ్ళిపోయారు. దానితో గదర్ పార్టీ భారత రాజకీయాల్లో చురుకైన పాత్ర పోషించడం మానేసింది. శాన్ ఫ్రాన్సిస్కో లోని 5 వుడ్ స్ట్రీట్ నుండి పార్టీ కార్యకలాపాలు నడిచేవి. పార్టీ పత్రిక ఇండిపెండెంట్ హిందూస్థాన్ అక్కడి నుండే వెలువడేది. ఇక్కడే గదర్ స్మారకాన్ని నిర్మించారు. పార్టీకి మెక్సికో, జపాన్, చైనా, సింగపూర్, థాయ్‌లాండ్, ఫిలిప్పీన్స్, మలయా, ఇండో-చైనా, తూర్పు ఆప్రికా, దక్షిణ ఆఫ్రికా వంటి ఇతర దేశాలలో క్రియాశీల సభ్యులుండేవారు. వ్యవస్థాపక సభ్యులు సోహన్ సింగ్ భక్నా (అధ్యక్షుడు) కేసర్ సింగ్ (ఉపాధ్యక్షుడు) కర్తార్ సింగ్ శరభ (ఎడిటర్, పంజాబీ గదర్) బాబా జవాలా సింగ్ (ఉపాధ్యక్షుడు) భగవాన్ సింగ్ జ్ఞానీ బల్వంత్ సింగ్ పిటి కాన్షి రామ్ (కోశాధికారి) హర్నామ్ సింగ్ తుండిలాట్ జిడి వర్మ లాలా థాకర్ దాస్ (దురి) (వైస్ సెక్రటరీ) మున్షి రామ్ (ఆర్గనైజింగ్ సెక్రటరీ) భాయ్ పర్మానంద్ నిధాన్ సింగ్ చుఘా సంతోఖ్ సింగ్ మాస్టర్ ఉధమ్ సింగ్ బాబా చత్తర్ సింగ్ అహ్లువాలియా (జెతువాల్) బాబా హర్నామ్ సింగ్ (కరి చీర) మంగూరామ్ ముగోవాలియా కరీం బక్ష్ అమర్ చంద్ రెహమత్ అలీ VG పింగిల్ సంత్ బాబా వసాఖా సింగ్ మౌలవి బర్కతుల్లా హర్నామ్ సింగ్ సైనీ తారక్ నాథ్ దాస్ పాండురంగ సదాశివ్ ఖంఖోజే గందా సింగ్ ఫంగూరే కరీం బక్స్ బాబా పృథ్వీ సింగ్ ఆజాద్ గులాబ్ కౌర్ మూలాలు భారత స్వాతంత్ర్యోద్యమం ఎడిటథాన్ 1913 స్థాపితాలు భారతదేశం భారత స్వాతంత్ర్యోద్యమం భారతదేశ స్వాతంత్రం కోసం విప్లవోద్యమం విప్లవోద్యమాలు
telugulo mayabazaru ithivruthamtho vacchina tholi cinma. 1936loo vidudalaina yea telegu cinimaaku sasirekha parinayamani kudaa each peruu Pali. cinemalo saluri raajeshwararaavu abhimanyudi patra poeshimchaadu. yea cinma santakumari tolichitramu. chitrapu narasimharao darsakatvam vahimchina yea chitramlo ramreddy (ghatotkachudu), emm.subbulu (revathy), lakshmirajyam (sathya), madhavapedhi venkataramaiah, sriranjani seniior, yess.p.lakshmanaswamy, kanakam (banumathi), rajavadana (rukmini) natinchaaru. natavargam saluri raajeshwararaavu (abhimnyudu) santakumari (sasirekha) ramreddy (ghatotkachudu) emm.subbulu (revathy) lakshmirajyam (sathya) madhavapedhi venkataramaiah sriranjani seniior yess.p.lakshmanaswamy kanakam (banumathi) rajavadana (rukmini) saanketikavargam darsakatvam: chitrapu narasimharao nirmaanam: p.v.dhaasu sangeetam: gaalipenchala narasimharao chayagrahanam: kao.ramanath kala: Una.kao.sekhar nirmaana samshtha: whale pikchars paatalu nanu veedaga galave baala - yess. raajeshwararaavu canarava tarunii shashi - yess. raajeshwararaavu aura ; chejikki natlu (padyam) - yess.p. lakshmanaswamy ativa ny vadana (padyam) - yess.p. lakshmanaswamy varasasi vadanaa pankajanayana - yess.p. lakshmanaswamy telegu puranic chithraalu mahabharatham aadhaaramga nirminchabadina chithraalu
gd by 2022loo hindeelo vidudalaina famiily emotional drama cinma. gd koo, balaji moshan pikchars, sarasvathi enta‌r‌tine‌ment prai. li baner‌lapai ekta kapoor, shoba kapoor, viraj savant, vikash bahl nirmimchina yea cinimaaku vikash bahl darsakatvam vahinchaadu. amithaab bacchan, rashmika mnadanna, sohail mehata, shivin narang, pavail gulati pradhaana paatrallo natinchina yea cinma triler‌nu september 6na vidudhala chessi cinemaanu oktober 7na vidudhala chesar. nateenatulu amithaab bacchan rashmika mnadanna sohail mehata shivin narang pavail gulati ashsish vidhyaardhi suniel grover elli avram sohail mehata shivin narang abishek khan saankethika nipunhulu baner: gd koo, balaji moshan pikchars, sarasvathi enta‌r‌tine‌ment prai. li nirmaataa: ekta kapoor, shoba kapoor, viraj savant, vikash bahl katha, skreen‌play, darsakatvam: vikash bahl sangeetam: amith trivedi cinimatography: sudhakar reddy yakkanti paatalu: swanand kirikire editer: e. shreekar prasad moolaalu bayati linkulu 2022 cinemalu
తెలుగు సాహిత్యంలో మూడు పాదాల ఆధునిక మినీ వచన కవితా ప్రక్రియ మొగ్గలు . ఈ కవితా ప్రక్రియను మహబూబ్ నగర్ జిల్లాకు చెందిన డాక్టర్ భీంపల్లి శ్రీకాంత్ ప్రవేశపెట్టారు. ఎన్ని అక్షరాలు విత్తనాలుగా నాటానో మొగ్గలుగా కవితావనంలో విరబూయడానికి మొగ్గలు సాహిత్య క్షేత్రంలో పండే నిత్య పంట ప్రణాళికబద్దమైన ఏ కవితా ప్రక్రియ అయిన ఎక్కువకాలం సాహిత్యంలో మనుగడ ఉంటుంది. అంతేకాదు సైద్దాంతిక ధృక్పథం ; బలమైన శిల్పం ; వస్తు అనుకూలత ఇలాంటివి ఉండడమే ఏ కవితా ప్రక్రియ మనుగడకైనా అవసరం. అలాంటి మంచి కవితా ప్రక్రియనే భీంపల్లి శ్రీకాంత్ గారు సృష్టించిన " మొగ్గలు " కవితా ప్రక్రియ. మొగ్గలు మరీ కఠిన ప్రక్రియ కాదు.అర్ధం చేసుకొని సులభసాధ్యంలా రాయవచ్చు. కొత్తగా వచ్చే యువకవులకు ఇదీ మంచివేదిక లాంటి ప్రక్రియ అవుతుందనడంలో ఎలాంటి అత్యుక్తి లేదు. మొగ్గలు ఆవిర్భావ నేపథ్యం ఈ మొగ్గలు ప్రక్రియ యాదృచ్ఛికంగానే ఆవిర్భవించింది. ఒక ప్రక్రియను ప్రారంభించాలని చేసిన ప్రయత్నమేమి కాదు. మూడుపాదాలతో రెండు మూడు వచన కవితలను ఆవిష్కరించినపుడు, అందులో కవిత్వం వైవిధ్యంగా ఉండడం, కొత్త అభివ్యక్తితో ఆవిష్కరించడం వంటి లక్షణాలు ఉండడంతో ఒక కవితా ప్రక్రియగా మొగ్గలు తెలుగు సాహిత్యములో విరబూసింది. ఈ మొగ్గలు ఆవిర్భవించడానికి ప్రేరణ తన గురువులు ఆచార్య మసన చెన్నప్ప గారే అంటారు భీంపల్లి. తెలుగు కవితా ప్రక్రియలైన నానీలు, నానోలు, గజళ్ళు,రుబాయిలు రాస్తున్నప్పుడు, అనేక రకాలైన వచనకవితా ప్రక్రియల్లో కవిత్వం రాస్తున్నవాడివి. నీవే ఒక ప్రక్రియ ఎందుకు ప్రారంభించకూడదు అంటూ భీంపల్లికి ఒక చక్కని సూచన చేశారు. కానీ అప్పటికీ తెలుగు సాహిత్యంలో అనేక కవితా ప్రక్రియలు ఉండటం, మళ్ళీ ఒక కొత్త ప్రక్రియను ప్రారంభిస్తే ఆదరించేవారు ఉంటారా అనే సందేహంతో వారి సూచనను సున్నితంగానే తిరస్కరించారు. అయినా నీకా శక్తి ఉందంటూ భీంపల్లి కవిత్వాన్ని పరామర్శ చేశారు. వారు చెప్పిన ఆర్నెల్లకు గాని ఈ ప్రక్రియ విరబూయలేదు. ఇది కూడా యాదృచ్చికంగా జరిగిన సంఘటన. వారి ఆశీస్సులతోనే ఈ మొగ్గలు విరబూస్తున్నాయి. తెలుగు సాహిత్యాన్ని పరిమళింపజేస్తున్నాయి.మొగ్గలు మరింతగా విరబూయడానికి యువకవి బోల యాదయ్య మరో కారణమంటారు భీంపల్లి. అతని ప్రోత్సాహం, సహకారం వల్లే మొగ్గలు తెలుగు సాహిత్యంలో నిత్యనూతనంగా విరబూస్తూ పరిమళిస్తున్నాయంటారు భీంపల్లి. మొగ్గలు నామకరణం పూలు వికసించడానికి ముందు గల రూపం మొగ్గలు. మొగ్గ దశలో ఉన్న పువ్వులాగనే ఆనందాన్నిస్తుంది. పూలు పూసే క్రమంలో మొగ్గలనేవి ఒక దశను సూచిస్తున్నాయి. మొగ్గలు ఎప్పటికీ వాడిపోనివి. ఎప్పుడూ తాజాగా ఉంటాయి. ఈ మొగ్గలు కూడా అంతే. భీంపల్లి శ్రీకాంత్ ఆధునిక కవితా రూపాలకు తానొక స్వీయ కవితా రూపాన్ని అందించి, దానికో పేరు పెట్టడం అతని నూతన కవితా తృష్ణను తెలియజేస్తుంది. మూడు చుక్కలు పెట్టి ముచ్చటగొలిపేవే మొగ్గలు. మొగ్గలు ప్రక్రియను భీంపల్లి శ్రీకాంత్ యాదృచ్ఛికంగానే మొదలుపెట్టారు. మొగ్గలను మొదటగా సెప్టెంబర్ 2017 లో అంకురార్పణ చేసారు. భీంపల్లి వారి మొదటి మొగ్గలు కవిత కొన్ని అక్షరాలు చాలు కవిత్వాన్ని ఆవిష్కరించడానికి వాక్యం రసాత్మక కావ్యం మొగ్గలు కవితా లక్షణాలు మొగ్గలు మూడు పాదాల కవిత్వం ఎలాంటి అక్షర నియమం కానీ, ఛందస్సు కానీ లేదు. ప్రతి పాదంలో మూడు నుంచి ఐదు పదాలు ఉండాలి. ఈ మొగ్గలు మూడుపాదాల కవిత్వం అయినప్పటికీ క్లుప్తత, సరళత, సంక్షిప్తత, గాఢత దీని ప్రధాన లక్షణాలు. మూడు పాదాలలో మొదటి పాదానికి కొనసాగింపుగా రెండవపాదం వుండాలి. అంటే మొదటిపాదంలో వాక్యం అంతం కారాదు. మొదటి రెండు పాదాలు భావయుక్తంగా, అర్ధవంతంగా చెబితే,దానిని సమర్థిస్తూ, అన్వయిస్తూ, బలపరుస్తూ, మూడవపాదం ముక్తాయింపుగా ఉంటుంది. మరోవిధంగా చెప్పాలంటే కొన్నిసార్లు మొదటి రెండు పాదాలు ఒక "సంశ్లిష్ట వాక్యం"లా ఉండాలి. అంటే కవితా సౌలభ్యం బట్టీ ఉపయోగించుకోవచ్చు. ఈ మూడవపాదం ఒక నినాదంగా, సూక్తిగా, సామెతగా చెప్పబడుతుంది. ఈ మూడవపాదాన్ని చెప్పడంవల్ల కవి ఒక కొత్త నినాదాన్ని, సూక్తిని, సామెతను చెప్పినట్లవుతుంది. వస్తు అనుకూలత, బలమైన శిల్పం, నూతన అభివ్యక్తి, ఈ నూతన ప్రక్రియకు ఆలంబన. ఈ మూడు అనుకూలతలే మొగ్గలు వికసించడానికి పాదుకలు. మొగ్గలు కవితా ప్రక్రియలో మొదటి రెండు పాదాలు లోకం నుంచి గ్రహించి, మూడవపాదాన్ని తన అనుభవంలోచి వ్యక్తంచేయడం ఎంతో రమణీయపొందిక. మొగ్గల కవితా వికాసం మొగ్గలు చాలా సులభమైన, అందరు రాయదగిన కవితా ప్రక్రియ. మొదట్లో ఈ ప్రక్రియ సామాజిక మాద్యమాలైన వాట్సాప్, ఫేస్ బుక్, ఇన్స్ ట్రాగ్రామ్ మొదలైన వాటిలో విరివిగా మొగ్గలు విరబూశాయి. అంతేకాకుండా మొగ్గలు పేరిట వాట్సాప్ గ్రూప్, అలాగే ఫేస్ బుక్ లో కూడా మొగ్గలు పేరిట గ్రూప్ ఉంది. వీటి నిర్వాహకులు భీంపల్లి శ్రీకాంత్. మొదట ఈ గ్రూప్లో పోస్ట్ చేసి సరిచూసుకొని ఒకరికొకరు విశ్లేషణ చేసుకొని మొగ్గలు అనే అక్షరాల అభినందనలు తెలుపుకొని ఆ మొగ్గలు పువ్వుల్లా వికసించడానికి గ్రూపుల ద్వారా ఈ ప్రక్రియను పరిపుష్టం చేస్తున్నారు. ఇప్పటి వర్తమాన కవులనుంచి ప్రముఖ కవులదాకా వెయ్యిమందికిపైగా మొగ్గలు నేటికీ ఆవిష్కరిస్తున్నారు.ఇది చినుకులా ప్రారంభమై వరదలా పారుతున్నది. ప్రారంభించిన అనతికాలంలోనే అత్యున్నత వేగంగా ఈ మొగ్గలు విరభూస్తున్నాయి. కవుల ఆదరణతోనే ఈ మొగ్గలు పరిమళిస్తున్నాయి. ఈ మొగ్గలు సులభమైన ప్రక్రియ కావడంతో విరివిగా కవులు వైవిధ్యమైన శైలితో భిన్నమైన వస్తువుతో మొగ్గలు రాస్తున్నారు. ఇప్పుడిప్పుడే విచ్చుకుంటున్న ఈ మొగ్గలు కవితా ప్రక్రియను సహస్రాధిక కవులు రాయడం విశేషం.ప్రతి రోజూ "మొగ్గలు" గ్రూపులో మొగ్గలు ఎవరో ఒకరు రాస్తూనే ఉంటారు. పండుగలు, ప్రముఖుల జయంతులు, ప్రత్యేకమైన దినోత్సవాలను పురస్కరించుకుని ప్రత్యేకంగా మొగ్గలను రాస్తున్నారు. తెలుగు దిన, వార, పక్ష, మాస, పత్రికల్లో మొగ్గలు నమస్తే తెలంగాణ, నవ తెలంగాణ, మన తెలంగాణ, మనం పత్రిక, సాక్షి, ఆంధ్రజ్యోతి, ఆంధ్ర భూమి, ఆంధ్ర ప్రభ, సూర్య, వార్త, గణేష్, మొదలైన దినపత్రికల్లో స్వర్ణపుష్పం, సాహితి ప్రస్థానం, విశాలాక్షి, అష్టాక్షరి, మొదలైన మాసపత్రికలో మగ్గాలు ప్రచురితమయ్యాయి. అలాగే అంతర్జాల పత్రికలైన విహంగ, నవ్య మీడియా, భాగ్యనగర్ పోస్ట్, ప్రతిలిపి వంటి వాటిలో కూడా మొగ్గలు పరిమళించాయి. ఏ కవితా ప్రక్రియ అయినా వికసించాలంటే పత్రికా సంపాదకుల సహకారం ఉండాల్సిందే, వారి సహకారం ఉంటేనే, ఏ ప్రక్రియ అయినా రాణించగలదు. ఆయా పత్రికల సంపాదకుల ప్రోత్సాహంతో నేటికీ మొగ్గలు పత్రికల్లో వెలుగు చూస్తున్నాయి. అంతర్జాతీయ మాసపత్రికలో మొగ్గలు అమెరికా సిలికానాoద్ర వారి సుజనరంజని అంతర్జాల మే నెల మాసపత్రిక కవితా స్రవంతి శీర్షికలో వారి భీంపల్లి శ్రీకాంత్ వారి చదువు మొగ్గలు, ప్రచురితమయ్యాయి. రెండు నెలలకు ఓసారి వచ్చే పశ్చిమ బెంగాల్ వారి ఒరవడి ఏడవ సంచిక గ్రీష్మ సంచికలో కవి హృదయం అనే భీంపల్లి శ్రీకాంత్ వారి మొగ్గలు ప్రచురితమయ్యాయి. ఉత్తర అమెరికా తెలుగు సంఘం వారి అక్షర దీపిక మే నెల మాసపత్రికలో భీంపల్లి శ్రీకాంత్ వారి నాన్న మొగ్గలు ప్రచురితమయ్యాయి. అమెరికా వారి తెలుగు మాస పత్రికలో భీంపల్లి శ్రీకాంత్ వారి *అమ్మ మొగ్గలు* ప్రచురితమయ్యాయి.ఇంకా మధురవాణి, సంచిక, విహంగ, తెలుగుతల్లి కెనడా తదితర వెబ్ మ్యాగజైన్ లలో వీరి మొగ్గలు ప్రచురితమయ్యాయి. మొగ్గలు కవితా సంపుటాలు  "మొగ్గలు" కవితా పక్రియతో ఇప్పటివరకు ముప్పైకి పైగా కవితాసంపుటాలు వెలువడ్డవి. "మొగ్గలు నాన్న" భీంపల్లి శ్రీకాంత్ 300 మొగ్గలతో "మొగ్గలు" కవితా సంపుటిని వెలువరించిండు. ఆ తర్వాత మట్టి మొగ్గలు (బోల యాదయ్య), చిరుమొగ్గలు (ఉప్పరి తిరుమలేష్), సిరిరేఖలు (ధనాశి ఉషారాణి), శ్రీ సాయి అక్షరాంజలి (ఎ.బాబూరావు), ఆదిశక్తి మొగ్గలు (సత్యనీలిమ), బతుకమ్మ మొగ్గలు(భీంపల్లి శ్రీకాంత్), బతుకమ్మ మొగ్గలు(ఉప్పరి తిరుమలేష్), తొలి మొగ్గలు(అనుపటి హేమలత), నాన్న మొగ్గలు (భీంపల్లి శ్రీకాంత్), సాయి దీవెన (కె.రాధికా రాణి) , చేనేత మొగ్గలు ( భీంపల్లి శ్రీకాంత్), అసామాన్యుడు(భీంపల్లి శ్రీకాంత్), సింగిడి(కొలిపాక శ్రీనివాస్), ఫిలంగదళం( భీంపల్లి శ్రీకాంత్ ), అసాధ్యుడు ( భీంపల్లి శ్రీకాంత్), నేత మొగ్గలు (భీంపల్లి శ్రీకాంత్), స్వాతంత్ర్య మొగ్గలు (భీంపల్లి శ్రీకాంత్), పద్మశాలి మొగ్గలు(భీంపల్లి శ్రీకాంత్), వినాయక మొగ్గలు (కడల శ్రీమంత్) వెలువడ్డవి. అంతేకాదు "ప్రేమ" అనే ఏకాంశంతో పన్నెండుమంది కవులు రాసిన ప్రేమ మొగ్గల కవితాసంపుటాలు వెలువడ్డాయి. ప్రేమ మొగ్గలు ( భీంపల్లి శ్రీకాంత్), శిథిలస్వప్నం( బోల యాదయ్య), నీలో నేను (పులి జమున)‌, నీ ధ్యాసలోనే (ఉప్పరి తిరుణలేష్), నీ తలపుల్లోనే (సత్యనీలిమ), చెదరని జ్ఞాపకం (ఓర్సు రాజ్ మానస), చెరగని సంతకం (కొప్పోలు యాదయ్య), కేరాఫ్ అడ్రస్ (పొన్నగంటి ప్రభాకర్), నీ ఆరాధనలో (కె.శైలజాశ్రీనివాస్), దాసుకున్న లోకం (కెపి.లక్ష్మీనరసింహ), తొలి చూపులోనే (బర్క శశాంక్), నీ ప్రేమ సాక్షిగా ( పోలే వెంకటయ్య)  వెలువడ్డాయి. ఇంకా సంకలనాలు కూడా వెలువడ్డాయి. వందమంది కవులతో "బతుకమ్మ మొగ్గలు", నలభై ఆరు మందితో "బాలల మొగ్గలు" వెలువడ్డాయి. త్వరలోనే సహస్రాధిక కవులతో "సాయి మొగ్గలు", నూటయాభైమంది కవులతో "గాంధీ మొగ్గలు", వందమందితో "సురవరం మొగ్గలు‌" మరియు "పివి మొగ్గలు"వెలువడ్డవి."ఆరెకటిక మొగ్గలు" పేరిట డా. మంగళగిరి శ్రీనివాసులు వెలువరించారు. తెలుగు సాహిత్యం తెలుగు సాహిత్య ప్రక్రియలు మొగ్గలు కవులు
sathya yugam (samskrutha: सत्ययुग), hindudharma samayam prakaaram nalaugu yugaalaloo idi modhatidhi.dheenini krutha yugam ani kudaa antaruu. "sathya yugam (yugamu ledha yugam)", maanavatvam devatalache maanavatvamto paripaalinchabadinappudu, prathi vyakti aacharinche pania swachchamaina aadarsaaniki daggaraka umtumdi. maanavatvam, amtargata manchithanam kaligi paalinchataaniki sarvashreshtamaina paramaathma anumatistundi. dheenini konnisarlu "swarnayugam" ani pilustharu.sathya yugam 1,728,000 samvastaralu ledha 4800 daivika samvastaralu umtumdi.naithikathaku prateekagaa dharm Dewas (avu ruupamloe chitrikarinchabadindi) satyayugamlo nalaugu kaallapai nilabaddadu.taruvaata treta yugamloo idi muudu kaallapai, taruvaata dwapara yugamloo remdu kaallapai nilabaddadi. prasthutham jaruguchunna anaithika yugamloo (kaliyugam) idi ooka kaalu medha niluchuni paripaalistundi. vivarana prathi mataniki dani niyamaalu, bhavalu unnayi.hinduism anede matham kadhu dharmam. samayam, vishvodbhava shaastram viveka siddhaamtaalu hinduism dharmanni pratyekamainavigaa chesay.samayam srusti, vidhvamsam, chakramgaa pariganinchabaddaayi.hinduudharmasamayam prakaaram nalaugu yugaluga vibhajinchabadindhi.ivi okadhaani taruvaata okatiga anusaristaayi.vedaala prakaaram samayam gatinchipoye chakramlaga nalaugu yugaluga vibhajinchabadindhi.andhulo modhatidhi sathya yugam -- 4 * 432000 samvastaralu, treta yugam -- 3 * 432000 samvastaralu, dwapara yugam - 2 * 432000 samvastaralu, kaliyugam -- 432000 samvatsaraalugaa vedalu prakaaram nirvachinchabadindi.satyayugam nundi yugaalu gtinchekoddi yugaalu dharmam, gnanam,meedhoo saamarthyam, bhavodvegam, saareeraka balm kramamga ksheeninchadam jarudutundhi.bhagavanthudini dharmam, ammal, yogeshwar, paramaathma, avyakta paerlato pilichevaaru. sathya yugam paripalana imdu bhagavantudu naaraayanhudu, lakshmi sahitamugaa bhumini paripaalistaadu. deeni kaala parimaanamu 432000 * 4 = 1728000 anagaa padihedu lakshala iravai yenimidhi vaela samvastaralu. yea yugamloo dharmam naalugupaadaala medha nadustudi. prajalu yelanti eetibaadhalu lekunda sukhasamthoshaalatho untaruu.akaalamaranaalundavu.vaivasvata manvantaramulo satyayugam kaarthika sudhad navmi roeju prarambhamaindi.dharmam supriim. maanavani pottitanam 21 muuralugaa umtumdi.manavudu anni bhramala nundi vimukthi pondutaadu.sivudu, sathidevi vivaaha karma sathya yugamloo jargindi.dharm stambhaalannii purtiga unnayi. sathya yugamloo, prajalu manchi, utkrushtamaina panulalo Bara nimagnamayyaru.sathya yugamloo, vishnhuvu nalaugu roopalloo anagaa,matasya,kuurma,woah,narsimha avathaaralalo avatarinchaadu.sathya yugamloo maanavudi sagatu aayurdaayam sumaaru 1,00,000 samvastaralu. gnanam, dhyaanam, thapassu yea yugamloo pratyeka praamukhyatanu kaligi unnayi. ivi kudaa chudandi chaturyugaalu manvantaramu moolaalu velupali lankelu yugaalu kalamanalu
కల్లూరుపల్లె పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితాను ఇక్కడ ఇచ్చారు. కల్లూరుపల్లె (బంగారుపాలెం) - చిత్తూరు జిల్లాలోని బంగారుపాలెం మండలానికి చెందిన గ్రామం కల్లూరుపల్లె (నెల్లూరు) - నెల్లూరు జిల్లాలోని నెల్లూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం కల్లూరుపల్లె (చక్రాయపేట) - కడప జిల్లాలోని చక్రాయపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం
ippagudem (jed), Telangana raashtram, muligu jalla, venkataapuram mandalamlooni gramam idi Mandla kendramaina venkataapuram nundi 16 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina manuguru nundi 52 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Khammam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen jayasankar jalla loki chercharu. aa taruvaata 2019 loo, kotthaga muligu jillaanu erpaatu cheesinapudu yea gramam, mandalamtho paatu kothha jillaaloo bhaagamaindi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 51 illatho, 177 janaabhaatho 39 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 81, aadavari sanka 96. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 167. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578790. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi venkataapuram(z)loanu, praathamikonnatha paatasaala ramavaram lonoo, maadhyamika paatasaala venkataapuramloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala venkataapuramlonu, inginiiring kalaasaala bhadraachalamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala khammamloonu, polytechnic‌ bhadraachalamloonu, maenejimentu kalaasaala paalvanchaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala venkataapuramlonu, aniyata vidyaa kendram paalvanchaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. ooka naatu vaidyudu unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. Pali. angan vaadii kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic reading ruum, assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam ippagudem (jed)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 15 hectares banjaru bhuumii: 14 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 9 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 21 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares neetipaarudala soukaryalu ippagudem (jed)loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 2 hectares utpatthi ippagudem (jed)loo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mirapa, pogaaku gramamlo pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu velupali lankelu
నిశ్చల్ నారాయణ్ హైదరాబాద్ కి చెందిన గణిత మేధావి. ఇటీవల 132 అంకెలను ఏకబిగిన చెప్పి అందరినీ ఆశ్చర్య పరిచాడు పదమూడేళ్ల కుర్రాడు. నిమిషం వ్యవధిలో తెరపై చూసిన 132 అంకెలను గుర్తుపెట్టుకొని మళ్లీ యథావిధిగా చెప్పడమే రికార్డు లక్ష్యం. అయితే నిశ్చల్ తన అపారమైన జ్ఞాపక శక్తితో వాటిని అవలీలగా చెప్పి అందర్నీ ఆశ్చర్యచకితుల్ని చేశాడు. 2006లో 225 వస్తువులను గుర్తుపెట్టుకొని 'మోస్ట్ ర్యాండమ్ అబ్జెక్ట్ మెమొరీ' విభాగంలో నిశ్చల్ తొలిసారి గిన్నిస్ రికార్డు కెక్కాడు. రెండోసారి నిశ్చల్ ఇచ్చిన ఈ అరుదైన ప్రదర్శనను గిన్నిస్ బుక్ ఆఫ్ వరల్డ్ రికార్డు పరిశీలనకు పంపుతున్నట్లు రాష్ట్ర ప్రభుత్వం ప్రకటించింది. నిశ్చల్ తెలుగుబిడ్డ కావటం గర్వకారణమని సీఎం రోశయ్య పేర్కొన్నారు. అతడి ఆసక్తిని గమనించి ప్రోత్సహించిన తల్లిదండ్రులు నాగేశ్వరరావు, పద్మావతి, శిక్షణనిచ్చిన స్క్వాడ్రన్ లీడర్ జయసింహను అభినందించారు. మూలాలు గిన్నిస్ బుక్‌లో స్థానం పొందిన భారతీయులు గణితావధానులు హైదరాబాదు జిల్లా అవధానులు
gang ledha gyang (Gang) kontamandi vyaktula samuham. gang mister - 1995loo vidudalaina telegu cinma. gang‌vaaa‌ - 1992loo vidudalaina telegu cinma. gyang leader - 1991loo vidudalaina telegu cinma. gyang 2018loo vidudalaina telegu cinma.
kondepudi paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. kondepudi (palakoderu) - paschima godawari jillaaloni palakoderu mandalaaniki chendina gramam kondepudi (vararamachandrapuram) - Khammam jalla jillaaloni vararamachandrapuram mandalaaniki chendina gramam
tejapur, Telangana raashtram, adilabad jalla, indhravelli mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina indhravelli nundi 15 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina adilabad nundi 35 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 145 illatho, 739 janaabhaatho 316 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 343, aadavari sanka 396. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 667. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 569192.pinn kood: 504346. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu indravellilo unnayi. sameepa juunior kalaasaala indravellilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu aadilaabaadloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic aadilaabaadlo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala aadilaabaadlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. rashtra rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam tejapurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 4 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 14 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 297 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 297 hectares utpatthi tejapurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi, soyabeen moolaalu
మామ, మామయ్య లేదా మామగారు అనునది ఒక బంధుత్వ సూచక పిలుపు. భార్య లేదా భర్త యొక్క తండ్రిని మామగా వ్యవహరిస్తుంటారు. కోడళ్ళే కాక గౌరవ సూచకంగా కూడా మామ వరుస అయ్యే వారిని మామగారు అని పిలుచుట జరుగుతుంది. తల్లి లేక పిన్ని యొక్క సోదరుడు కూడా వరుసకు మామ అవుతాడు. తల్లి సొదరుడ్ని మేనమామ అనీ, మేనమామ సంతానంతో వివాహాన్ని మేనరికము అని అంటారు. మేనత్త : తండ్రి అక్క లేదా చెల్లెల్లిని మేనత్త అని పిలుస్తారు. మేనత్త భర్త మావయ్య అవుతాడు. మేన మామ కాడు. మేనమామ: తల్లి అన్నయ్య లేదా తమ్ముడు మేనమామ అని పిలుస్తారు. మేనమామ భార్య (అత్త) అవుతుంది మేనత్త కాదు. దుర్మార్గుడైన మామ, మామయ్య, మేనమామను కంసమామ అంటారు. శ్రీకృష్ణుడు మేనమామ కంసుడు. కంసుడు శ్రీకృష్ణుడుని చంపాలని ప్రయత్నించి విఫలమౌతాడు. ఇక్కడ మేన పదం మేను (శరీరం) అనే అర్ధం. మేనమామ, మేనత్తలు తమ రక్తం పంచుకుపుట్టిన వారు అని, తమ మేనులో (శరీరంలో) భాగమని భావిస్తారు చూడు: చుట్టరికాలు మానవ సంబంధాలు
mallampally umamaheshwara raao telugulo allindia raediyoeloe mottamodati vyaakhyaanakarta. eeyana "rdi tataya" suparichitudu. eeyana pramukha saahityakaarudu mallampally somashekara sarma sodharudu. jeevita visheshaalu aayana sodharudu mallampally somashekara sarma thoo kalsi tana 12va yaeta raajamandriki vachcharu. rajamandrilo konthakaalam unnare. taruvaata aayana annayya madraasu vachi aandhrapatrika loo konthakaalam editer gaanuu, bharati patrikalo kudaa panichesaaru. aayanatho paatu madraasu vacharaayana. aayana anaunsarugaa raediyoeloe panicheyadame kakunda rdi natakalalo kudaa vividha paatralanu nirvahincharu. aayana 40 samvatsaraala paatu "uma" annana paerutoe souund trac lu cheeseevaaru. cinemaanu motham recording chessi sankshiptha kathagaa marchevarayana. aayana madraasu rdi kendram adhikarikamgaa modalukaka mundhu nunche aayana akada prasaaraalaku avasaramayina rachanalaku prathulu raase udyogam chesaru. rdi kendram panicheyadam modhal pettesariki aayanne announcar gaaa panicheyamannaru. aa vidhamgaa aakaasavaani madraasu kendramlo tholi anounce ment chosen ghanata mallampally vaari khaataalo cheripoyindi. aayana 1977 mee 31 va tedeena udyoga viramanha chesar. rdi modati roojulloo aachamta janakiram garu naatakaalu roopondinchevaaru. ratri tommidinnara nunchi padinnara dhaaka natakam prasaaramayithe aa tarwata naatakamlo paalgonnavaallu, thakkina vudyogulu andaru aarubayata aayana erpaatu chosen vindhu bhojanam chesikani kadile veelu vundedi kadhu. aa vindhu kharchulanni ayane bharinchevaadu. 1942 loo iddam vachinapudu jjapan varu madraasu stationupy bombing chestarane peddha vadanti vacchindi. appudu rdi kendramloni shortu wow trance meetarunu dees‌montil chessi dhilliiki pampinchindi prabhuthvam. daanitho paatu aayananu kudaa dhilliiki pampinchaaru. aayana dhillolo savatsaram 6 nelalu unnare. aa kaalamlo aayana dhillolo timar puur oddha (yamunaanadi odduna) ooka enouncer thoo kalsi nivasinchevaaru. aa kaalamlo ayanaku roo.150 jiitam occhedi. akada ayanaku maleeriyaa vacchindi. aayana badilee choose abhyardhisthe yess. gopalam garu verokariki sikshnha isthe badilee chestanani cheppaaru. verokariki sikshnha yichaaraayana. ayinava badilee kakapoyesariki selapuvai madraasu vachesaru. aa kaaranamgaa udyogam nunchi tolaginchaaru. conei aayana avasaraanni gurthinchi marala udyogamloniki teeskunnaru. apati nundi 1977 mee 31 na padav viramanha jarigee varku udyoga prastaanaanni konasagincharu. rdi taatayyagaa baalagurumuurtigaaru karyakrama nirvaahakulugaa vunnappudu pellala karyakramaniki ooka patra kaavalasi vacchindi. andubatulo oa patra dorakaka aayana umaamaheshwararaavugaarina gontu marchi prayatninchamani cheppaaru. atla aayana tataya avataaram ettaaru. taatayyagaa chaaala prakhtaati sampaadinchaaru. rdi steshion ku vacchina valluu taatayyanu chuupamani aayanane korevallu. marikondaru ayane tataya antey nammaleka poyevallu. moolaalu itara linkulu yootyuub loo rdi thaatayyatho oleti venkatarama subbaaraavu intervio aakaasavaani anaunsarlu, nyuss readarlu, drama voice staph artistula sankshiptha jevana rekhalanu sprusistuu ‘vaachaspati’ paerutho ambadipudi muralii krishna, madipalli dakshinaamoorthi kalsi sankalanam chosen gramtham. rdi tataya eeka laeru – bhandaru srinivaasaraavu kaumudi.kaam loo "rdi tataya 2va bhaagam - gollapoodi maruthirao rdi pramukhulu
మేజా అంటే ఆంగ్ల భాషలో టేబులు (ఆంగ్లం Table). మనం పనిచేసుకోవడం కోసం వెడల్పయిన ఉపరితలం కలిగి, సాధారణంగా నాలుగు కాళ్ళుంటాయి. ఇది ఎక్కువగా కుర్చీలతో కలిపి జతగా వాడతారు. ఇవి కూర్చుంటే పనిచేసుకోవడానికి అనుకూలమైన ఎత్తులో ఉంటాయి. ఇవి ముఖ్యంగా చదువుకోవడానికి, ఆఫీసు పనికోసం, భోజనం చేయడానికి ఉపయోగపడతాయి. మేజా బల్లలు వివిధ ఆకారాలలో, విభిన్న ఎత్తులలో ఉంటాయి. ఇవి కలపతో గాని, లోహాలతో తయారుచేస్తారు. అన్నింటి ఉపరితలం చదునుగా భూమికి సమాంతరంగా ఉంటుంది. ఇవి ఒకటి అంతకన్నా ఎక్కువ సంఖ్యలో కాళ్ళు లేదా కోళ్ళుతో భూమిమీద స్థిరంగా నిలబడుతుంది. వీటి ఉపరితలం గుండ్రంగాగాని, చతురస్త్రాకారంగాని, కోడిగుడ్డు ఆకారంలోగాని ఉంటాయి. ఉపయోగాలు మేజా ముఖ్యంగా వివిధ ఆహారపదార్ధాలను భోజనం చేసేటప్పుడు పెట్టుకోవడానికి ఉపయోగిస్తారు. విద్యార్థులు వారి పుస్తకాలు, వ్రాత సామగ్రి మొదలైన వాటిని మేజా మీద ఉంచి చదువుకోడానికి, వ్రాతపని కోసం వాడుకుంటారు. చిన్న చిన్న మేజాలను తేనీరు, పలహారాలు అతిథులకు పెట్టడానికి వాడతారు. దూరదర్శిని, కంప్యూటరు లాంటి ఎలక్ట్రానిక్ పరికరాలను అందంగా అమర్చడానికి మేజా చాలా ఉపయోగపడుతుంది. కొన్ని పెద్దమేజా బల్లలను ఒకదగ్గర పెట్టి నాటక ప్రదర్శనల కోసం ఉపయోగిస్తారు. బయటి లింకులు మేజా బల్ల చరిత్ర మూలాలు గృహోపకరణాలు కార్యాలయ సామాగ్రి చెక్క వస్తువులు
Jammu kaashmeeru rashtramloni 20 jillalalo pulwama okati. charithra 2019 phibravari 14na jammu Srinagar jaateeya rahadaarilo bhartia sainikulanu teesukuveltunna vaahanaala convoy medha lethipura (avantipura sameepamlo) kaarutho aathmaahuthi bomb daadi jargindi. pulwama dhadiga pilustunna yea ugravaad daadiloo 40 mandhi central rijarv plays fores (crpf) sainikulu, ooka ugravaadi maranhicharu. palana vibhagalu pulwama jillaaloo 4 tehsils unnayi. pampore tehsil pulwama tehsil tra tehsil avantipora yea jillaaloo 5 develapment blaakulu unnayi : trail, kellar, pampore, pulwama, kakapora. okkoka blaakulo palu gramalu unnayi. rajakiyalu pulwama jillaaloo 4 assembli niyojakavargaalu unnayi : troll, pampore, rajpora 2001 loo ganankaalu paatasaalalu lisium internationale schul dalfin internationale schul heuulii mishan secondery schul jalla sarihaddulu moolaalu velupali linkulu Official site List of places in Pulwama Jammu kaashmeeru jillaalu pulwama jalla
మల్లిపూడి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: మల్లిపూడి (పెనుమంట్ర) - పశ్చిమ గోదావరి జిల్లాలోని పెనుమంట్ర మండలానికి చెందిన గ్రామం మల్లిపూడి (శృంగవరపుకోట) - విజయనగరం జిల్లాలోని శృంగవరపుకోట మండలానికి చెందిన గ్రామం మల్లిపూడి తెలుగు వారిలో కొందరి ఇంటి పేరు. మల్లిపూడి పల్లంరాజు మల్లిపూడి మంగపతి పల్లంరాజు, భారత పార్లమెంటు సభ్యుడు.
అర్లి (ఖుర్ద్), తెలంగాణ రాష్ట్రం, నిర్మల్ జిల్లా,నర్సాపూర్ (జి) మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కుంటాల నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన భైంసా నుండి 24 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని కుంటాల మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన నర్సాపూర్ (జి) మండలం లోకి చేర్చారు. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 163 ఇళ్లతో, 581 జనాభాతో 264 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 285, ఆడవారి సంఖ్య 296. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 199 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 570126.పిన్ కోడ్: 504109. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల కుంటాలలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కల్లూర్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల కల్లూర్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కల్లూర్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల నిర్మల్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఆదిలాబాద్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు నిర్మల్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నిర్మల్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం అర్ల్య్ (ఖుర్ద్)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 32 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 12 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 38 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 181 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 110 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 70 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు అర్ల్య్ (ఖుర్ద్)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 60 హెక్టార్లు చెరువులు: 9 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి అర్ల్య్ (ఖుర్ద్)లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
కూకట్‌పల్లి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: కూకట్‌పల్లి (కౌడిపల్లి) - మెదక్ జిల్లాలోని కౌడిపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం కూకట్‌పల్లి (బాలానగర్) - రంగారెడ్డి జిల్లాలోని బాలానగర్ మండలానికి చెందిన గ్రామం కూకట్‌పల్లి (మేడ్చల్ జిల్లా) - తెలంగాణ రాష్ట్రం, మేడ్చల్ జిల్లా,కూకట్‌పల్లి మండలంలోని పట్టణ ప్రాంతం. కూకట్‌పల్లి శాసనసభ నియోజకవర్గం కూకట్‌పల్లి మండలం కూకట్‌పల్లి మెట్రో స్టేషను
karabayalu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, munchamgapputtu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina munchingiputtu nundi 20 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina jaipuru (orissa) nundi 80 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 2 illatho, 8 janaabhaatho 6 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3, aadavari sanka 5. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 8. graama janaganhana lokeshan kood 583329.pinn kood: 531040. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu, sameepa juunior kalaasaala munchingiputtulonu, praadhimika paatasaala saggululonu, praathamikonnatha paatasaala baaraadaloonuu unnayi. prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, divyangula pratyeka paatasaala‌lu Visakhapatnam lonoo, unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram jaipuuruloonu, vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. vaarthapathrika, assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam karabayalulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 2 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares neetipaarudala soukaryalu karabayalulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 2 hectares moolaalu
viirgiiniia raastranni comon velth af viirgiiniia ani kudaa antaruu. idi americaaloo turupu theeram (eastcoast) loo Pali. viirgiiniia rajadhani Kota richmond. mariland, vest viirgiiniia, kentaki, tennisi, north karolina sarihaddu rastralu. viirgiiniia remdu bhaagaalugaa (Uttar viirgiiniia, dakshinha viirgiiniia ani) vuntundi. Uttar viirgiiniia America rajadhani washington di.sea.ki sarihaddu. viirgiiniia rajadhani richmond dakshinha bhaagaana vuntundi. viirgiiniia beaches ikda chaaala prassiddhi. veasavi kaalamlo chuttu pakka rastrala vallanta ikadiki vastharu. Uttar varjeeniyaalo vunna firefox (fairfax county)ki chaaala vishishtatalu unnayi. ikda dadapu 1,000,000 piena janaba vunadaru. ikda saraasari ooka inti jiitam kudaa $100,000 piena vuntundi. idi americaaloo vunna anni countyl kanna kudaa ekuva. ekkadi vidyaa samshthalu kudaa chaaala perunnavi. moolaalu America samyukta rastralu viirgiiniia
లూనా 25 (లేదా లూనా-25 ; ) 2023 ఆగస్టులో రోస్కోస్మోస్ ద్వారా విఫలమైన రష్యన్ లూనార్ ల్యాండర్ మిషన్, ఇది బోగుస్లావ్‌స్కీ బిలం సమీపంలో చంద్ర దక్షిణ ధ్రువం దగ్గర దిగాలని ప్రణాళిక వేసింది. లూనా 25 మిషన్ 10 ఆగష్టు 2023న, 23:10 UTC, రష్యా యొక్క తూర్పు అముర్ ప్రాంతంలోని వోస్టోచ్నీ కాస్మోడ్రోమ్ నుండి సోయుజ్-2.1b రాకెట్‌పై బయలుదేరింది, మరియు ఆగస్టు 16న చంద్ర కక్ష్యలోకి ప్రవేశించింది. ఆగస్టు 19న 11:57 UTCకి, ల్యాండర్ విఫలమైన కక్ష్య యుక్తి తర్వాత చంద్రుని ఉపరితలంపై కూలిపోయింది. మూలాలు లూనా -25 రాకెట్ ప్రయోగం అంతరిక్ష వాహనాలు
ramapuram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: ramapuram (gudipala) - Chittoor jillaaloni gudipala mandalaaniki chendina gramam ramapuram (gurramkonda) - Chittoor jillaaloni gurramkonda mandalaaniki chendina gramam ramapuram (veerullapadu) - krishna jalla jillaaloni veerullapadu mandalaaniki chendina gramam
యజ్ఞం యమలీల యమగోల యమకింకరుడు యమజాతకుడు యముడికి మొగుడు యమధర్మరాజు యముడు (1980 సినిమా) యముడు (1985 సినిమా) యముడు (2010 సినిమా) యశోదాకృష్ణ యువ హృదయాలు యువతరం కదిలింది యువ యువకుడు యువసేన యుగళగీతం యుగంధర్ యూనియన్ లీడరు యోగివేమన(1947 సినిమా) యోగివేమన(1988 సినిమా)
నికోలా జేన్ బ్రౌన్ (జననం 1983, సెప్టెంబరు 14) న్యూజీలాండ్ మాజీ క్రికెటర్. ఆల్-రౌండర్‌గాకుడిచేతి వాటం బ్యాటింగ్ తోనూ, కుడిచేతి మధ్యస్థంగా బౌలింగ్ తోనూ రాణించింది. క్రికెట్ రంగం 2002 - 2014 మధ్యకాలంలో న్యూజీలాండ్ తరపున 2 టెస్టు మ్యాచ్‌లు, 125 వన్ డే ఇంటర్నేషనల్స్, 54 ట్వంటీ 20 ఇంటర్నేషనల్స్ ఆడింది. నార్తర్న్ డిస్ట్రిక్ట్, ఆస్ట్రేలియన్ క్యాపిటల్ టెరిటరీ కొరకు దేశీయ క్రికెట్ ఆడింది. 2005, 2009 మహిళల క్రికెట్ ప్రపంచ కప్‌లలో ఆడింది. 2010 ఐసీసీ మహిళల ప్రపంచ ట్వంటీ20 టోర్నమెంట్‌లో ప్లేయర్ ఆఫ్ ది సిరీస్‌గా నిలిచింది. 2007లో బ్రౌన్, సారా సుకిగావా 104* పరుగులతో మహిళల వన్డే చరిత్రలో అత్యధిక 7వ వికెట్ భాగస్వామ్యాన్ని నెలకొల్పారు. 2009లో సారా మెక్‌గ్లాషన్‌తో కలిసి మహిళల ప్రపంచ కప్ చరిత్రలో 6వ వికెట్ భాగస్వామ్యాన్ని 139* నమోదు చేసింది. 2015 జనవరిలో, బ్రౌన్ అన్ని రకాల క్రికెట్ నుండి రిటైర్మెంట్ ప్రకటించింది. 2007లో బ్రౌన్ వైకాటో బే ఆఫ్ ప్లెంటీ మ్యాజిక్ నెట్‌బాల్ స్క్వాడ్‌లో చేర్చబడ్డాడు. మూలాలు బాహ్య లింకులు న్యూజీలాండ్ మహిళా క్రికెట్ క్రీడాకారులు జీవిస్తున్న ప్రజలు 1983 జననాలు న్యూజీలాండ్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు న్యూజీలాండ్ వన్డే క్రికెట్ క్రీడాకారులు న్యూజీలాండ్ టీ20 క్రికెట్ క్రీడాకారులు న్యూజీలాండ్ టెస్ట్ క్రికెట్ క్రీడాకారులు
గమ్యం (1998 సినిమా) గమ్యం (2008 సినిమా)
శ్వాస మార్గం ద్వారా ఏవైనా అవాంఛిత పదార్థాలు లోపలికి ప్రవేశిస్తున్నప్పుడు వాటిని బయటికి పంపించేందుకు మన శరీరం చేసే బలమైన ప్రయత్నమే దగ్గు (Cough). ఒంట్లో తలెత్తిన మరేదో సమస్యకు దగ్గు ఓ లక్షణం మాత్రమే. శరీరం మొత్తాన్ని అతలాకుతలం చేసే దగ్గు అయితే దాన్ని ఎలాగైనా తగ్గించెయ్యాలని నానా తంటాలూ పడటం సరికాదు. ఎందుకంటే దగ్గు అనేది మన ఊపిరితిత్తులకు మంచి రక్షణ లాంటిది. అందుకే దగ్గు వీడకుండా వేధిస్తున్నప్పుడు దుగ్గు మందు తాగేసి, దాన్ని అణిచివెయ్యాలని ప్రయత్నించకుండా అసలు దగ్గుకు కారణం ఏమిటన్నది తెలుసుకుని, దానికి చికిత్స తీసుకోవటం శ్రేయస్కరం. చాలా దగ్గు ముందులు తాత్కాలికంగా దగ్గును అణిచివేస్తాయిగానీ లోపల అసలు సమస్య అలాగే ఉండి, అది మరింత ముదురుతుంటుంది. దగ్గు రకాలు 1. కఫం లేని పొడి దగ్గు: 2. మామూలు కఫంతో కూడిన దగ్గు: 3. రక్త కఫంతో కూడిన దగ్గు: కారణాలు * చాలా రకాల ఊపిరితిత్తుల సమస్యల్లో దగ్గు ప్రాథమిక లక్షణం. దీనిక్కారణం ఊపిరితిత్తుల్లో పేరుకుపోయే రకరకాల స్రావాల్ని బయటకు పంపించేందుకు దగ్గు సహకరిస్తుంది. గాలిలోని రకరకాల కాలుష్యాలను, విషతుల్యాలను లోపలికి పీల్చినప్పుడు కూడా దగ్గు మొదలై, వాటిని బలంగా బయటకు తోసేస్తుంది. సిగరెట్‌ పొగ, దుమ్ము, పుప్పొడి, రసాయనాలు ఇలా చాలా పదార్ధాలు శ్వాస ద్వారా లోపలికి చేరినప్పుడు, వీటిని బయటకు పంపించేసేందుకు మన ఊపిరితిత్తులు దగ్గు రూపంలో వేగంగా స్పందిస్తాయి. ఇక ముక్కుల్లో ఇన్‌ఫెక్షన్‌, అలర్జీ, సైనుసైటిస్‌, గొంతు నొప్పి, కొన్ని రకాల గుండె జబ్బులు, వీటన్నింటిలో కూడా దగ్గు రావచ్చు. మనిషి దగ్గటానికి మానసిక కారణాలు కూడా ఉండవచ్చు. ఉదాహరణకు కొందరు సభల్లో మాట్లాడటానికి ముందు దగ్గి గొంతు సవరించుకొంటారు. దగ్గు మందుల్లో రకాలు దగ్గు తగ్గేందుకు వాడే సిరప్‌లను 'యాంటీ టస్సివ్స్‌' అంటారు. వీటిలో ఒకో మందు ఒకో రకంగా పనిచేస్తుంది. గొంతులో పని చేసేవి ఇవి గొంతులో చికాకు, పట్టేసినట్టుగా అనిపించటం, శ్వాస ఇబ్బంది వంటి బాధలను తగ్గిస్తాయి. పైగా లాలాజలం ఎక్కువ తయారయ్యేలా ప్రేరేపించటం ద్వారా గొంతులో హాయిగా ఉండేలా చేస్తాయి. దీంతో దగ్గు నుంచి ఉపశమనం లభిస్తుంది. మార్కెట్లో దొరికే రకరకాల 'లింక్టస్‌' రకం మందులు ఇవే. కఫం తోడేసేవి కఫం చిక్కగా వస్తున్నప్పుడు ఈ రకం మందుల్ని వాడతారు. ఇవి శ్వాస నాళాల్లో స్రావాలను పెంచుతాయి. దీంతో చిక్కటి కఫం కాస్తా.. పల్చబడి, త్వరగా బయటకు వెళ్లి పోతుంది. పొటాసియం సిట్రేట్‌ వంటివి ఈ రకం మందులు. దగ్గును అణచివేసేవి ఇవి కేంద్ర నాడీ వ్యవస్థపై పనిచేసి, ఒంట్లో దగ్గుకు సంబంధించిన సహజ స్పందనలనే అణిచివేస్తాయి. పొడి దగ్గు తగ్గేందుకు ఇవి బాగా ఉపయోగపడతాయి. కఫం వస్తుంటే మాత్రం వీటితో ఉపయోగం ఉండదు, పైగా కఫం లోపలే పేరుకుపోయి నష్టం కూడా జరుగుతుంది. బయట దొరికే 'కోడీన్‌' రకం మందులన్నీ ఇవే. మ్యూకోలైటిస్‌ ఈ మందులు చిక్కని కళ్లెను పల్చన చేస్తాయి. దీంతో దగ్గినప్పుడల్లా కళ్లె బయటకు వెళ్లిపోతుంది. దగ్గు మందులతో జాగ్రత్తలు దగ్గును అణిచివేసే మందులు నాడీ వ్యవస్థ మీద పనిచేసి మలబద్ధకం మొదలవ్వచ్చు. కొన్ని దగ్గు మందులతో మగత, అలసట వంటి సమస్యలు రావచ్చు.కొన్ని దగ్గుమందులు తీసుకున్న తర్వాత మత్తుగా అనిపించవచ్చు. కాబట్టి వీటిని అందరూ, ఎప్పుడుబడితే అప్పుడు వాడెయ్యటం అంత మంచిది కాదు. ముఖ్యంగా డ్రైవింగ్‌ చేసేవాళ్లు వీటి విషయంలో మరింత జాగ్రత్తగా ఉండాలి. కఫం వస్తుంటే వైద్యుల సలహా మేరకే దగ్గు మందులు వాడాలి. దగ్గు విషయంలో మార్కెట్లో దొరికే సిరప్‌ల కంటే ఇంటి చిట్కాలే మేలు. దగ్గుకు నీరు మంచి మందు. నీళ్లు ఎక్కువగా తాగితే కఫం త్వరగా పల్చబడి బయటకు వెళ్లిపోతుంది. నీరు తాగటం వల్ల కఫాన్ని తేలిగ్గా తోడెయ్యవచ్చు. అలర్జీ కారణంగా దగ్గు వస్తున్నవాళ్లు చల్లగాలిలోకి వెళ్లకపోవటం, రోజూ ఆవిరి పట్టటం మంచిది. వారాల తరబడి కఫం-దగ్గు తగ్గకపోతే ఒక్కసారి కళ్లె పరీక్ష చేయించుకోవటం మంచిది. తగ్గటానికి చిట్కాలు దగ్గుకి మంచి మందు క్యాబేజీ. క్యాబేజీ ఆకులని నమిలినా లేదా క్యాబేజీ ఆకుల రసం తీసి తాగినా దగ్గు మాయం.రసాన్ని నేరుగా తాగలేకపోతె చిటికెడు పంచదార కలుపుకోవచ్చు.తీవ్రతని బట్టి 2-3 సార్లు తీసుకోవచ్చు.దగ్గు ఎక్కువగా రాత్రిళ్ళు బాధిస్తుంది కాబట్టి పడుకోబోయేముందు ఒకసారి తప్పకుండా తాగాలి. దగ్గుకి ఇంకొక మందు కరక్కాయ. రాత్రిళ్ళు బుగ్గన పెట్టుకుని పడుకున్నా దగ్గు రాదు. ధనియాలు, మిరియాలు, అల్లాన్ని కషాయంగా చేసి తాగితే కూడా దగ్గు తగ్గుతుంది, లవంగం బుగ్గన పెట్టుకున్నాదగ్గు తగ్గుతుంది. తేనె చాలా ఉపయోగకరం. ఈ విషయాన్ని ఇజ్రాయెల్ పరిశోధకులు గుర్తించారు. రాత్రి పడుకునే ముందు ఒకటి లేదా రెండు చెంచాల తేనె తాగిస్తే శ్వాసకోశ ఇన్ఫెక్షన్ల నుంచి మంచి ఉపశమనం కలుగుతుందని వీరి తాజా అధ్యయనాల్లో తేలింది. ఇది సమర్థమైన ప్రత్యామ్నాయ పద్ధతి అని పరిశోధకులు అంటున్నారు. విటమిన్ సి, ఫ్లావనాయిడ్ల నుండి ఉత్పత్తయిన యాంటీ ఆక్సిడెంట్లు తేనెలో దండిగా ఉంటాయని వారు గుర్తు చేస్తున్నారు. శరీరంలో తీపిని నియంత్రించే నాడులకు దగ్గును నియంత్రించే నాడులకు దగ్గరి సంబంధం ఉండటంవల్ల తేనెలోని తియ్యదనం దగ్గును తగ్గించేందుకు తోడ్పడుతుండొచ్చని పరిశోధకులు భావిస్తున్నారు. సొంటి కషాయంలోగాని లేక అల్లం రసంలోగాని తేనె తీసుకుంటే దగ్గు, ఆయాసం, జలుబు, కఫం తగ్గుతాయి. అడ్డ సరపాకుల రసంలో తేనె కలిపి రోజుకు 5 నుండి 10 మి.లీ. వరకు 3 లేక నాలుగు సార్లు తీసుకున్నా దగ్గు, ఆయాసం తగ్గుతుంది. ఉసరికపండ్లను పాలతో ఉడకబెట్టి ఎండించి పొడి చేసి దానిని 1/4గ్రా. నుండి 1/2గ్రా. మోతాదులో పుచ్చుకుంటే ఎలాంటి దగ్గయినా తగ్గును. ట పిప్పళ్ళను నీళ్ళతో మెత్తగా నూరి నువ్వులనూనెలో వేయించి తీసి, పటిక కలిపి కషాయంతో కలిపి తీసుకుంటే కఫముతో కలిపి వస్తున్న దగ్గు తగ్గుతుంది. తాని కాయలపొడిని తేనెతోగాని, తమల పాకుల రసంతోగాని, తులసి రసంతోగాని 1/4 నుంచి 1/2 గ్రాము మోతాదులో పుచ్చుకుంటే కఫముతో కూడిన దగ్గు తగ్గుతుంది. పటికిబెల్లం పొడిలో కలిపి తీసుకుంటే పొడిదగ్గు తగ్గుతుంది ఉమ్మె త్తాకులను ఎండించి చుట్టవలెచుట్టి దాని పొగతాగితే దగ్గు, ఆయాసం తగ్గుతాయి. నేల ఉసిరిక రసాన్ని పంచదార కలిపి పుచ్చుకుంటే ఆయాసం తగ్గుతుంది. పిప్పళ్లపొడి, బెల్లం, సమభాగాలుగా తీసుకుని సేవిస్తే దీర్ఘకాలంగా వున్న దగ్గులు, ఆయాసం తగ్గు తాయి. ఒక కప్పు గోరువెచ్చటి నీళ్లలో సగం టీ స్పూన్ పసుపు, సగం టీ స్పూన్ ఉప్పు కలిపి, ఆ నీళ్లని పుక్కిలించి ఉమ్మివేయటం వల్ల దగ్గు తగ్గుతుంది. ఇవి కూడా చూడండి కోరింత దగ్గు పటిక బెల్లం రాత్రుళ్ళు బుగ్గన పెట్టుకుంటే దగ్గు నుండి ఉపసమనం కలుగుతుంది వనరులు 17 ఏప్రిల్, 2007 ఈనాడు లో వచ్చిన వ్యాసం బయటి లింకులు FamilyDoctor.org – Chronic cough: causes and cures The Chronic Cough (Habit/Tic Cough) https://web.archive.org/web/20070403190454/http://www.chestnet.org/patients/guides/cough/p8.php FASEB Journal article on theobromine effectiveness as a cough suppressant BBC Article about chocolate as cough medicine U.S. National Library of Medicine Article on Cough Causes and Home Care Coughing:Quick tips to stop a coughing fit. Remedies For Cough తేనెతో తగ్గు దగ్గు! వ్యాధి లక్షణాలు
బోయిన భాస్కర్ (జననం: ఆగస్టు 15, 1970) తెలంగాణ ప్రాంతానికి చెందిన కథ రచయిత. బాల్యం ఈయన 1970 ఆగస్టు 15 న కరీంనగర్ జిల్లాలోని పోతారం గ్రామంలో జన్మించారు. కథలు గడ్డిపువ్వు పసివాడి భయం యామిని ఆమె కన్నెమోజు దేవున్ని చూడాలని ఉంది నల్లమల్లి వలస మూలాలు 1970 జననాలు తెలంగాణ రచయితలు తెలుగు కథా రచయితలు తెలుగు కవులు కరీంనగర్ జిల్లా కథా రచయితలు కరీంనగర్ జిల్లా కవులు జీవిస్తున్న ప్రజలు తెలంగాణ కవులు కరీంనగర్ జిల్లా వ్యక్తులు జన్మస్థలం తెలియని వ్యక్తులు
జిల్లేడువలస శ్రీకాకుళం జిల్లా, పోలాకి మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పోలాకి నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన శ్రీకాకుళం నుండి 28 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 210 ఇళ్లతో, 856 జనాభాతో 192 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 415, ఆడవారి సంఖ్య 441. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 28 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 581461.పిన్ కోడ్: 532421. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు నరసన్నపేటలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నరసన్నపేటలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నరసన్నపేటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ ఉంది. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.జాతీయ రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం జిల్లేడువలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 12 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 39 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 139 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 85 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 53 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు జిల్లేడువలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 53 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి జిల్లేడువలసలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మినుము, నువ్వులు చేతివృత్తులవారి ఉత్పత్తులు చెక్క తలుపులు కిటికీల తయారీ మూలాలు
కొండపాలెం అగ్రహారం, అనకాపల్లి జిల్లా, బుచ్చెయ్యపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన బుచ్చయ్యపేట నుండి 4 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 32 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 273 ఇళ్లతో, 1151 జనాభాతో 165 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 569, ఆడవారి సంఖ్య 582. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 3 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 11. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 586251.పిన్ కోడ్: 531026. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి వడ్డాదిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బుచ్చయ్యపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల వడ్డాదిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల విశాఖపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ విశాఖపట్నంలో ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు.సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు కొండపాలెం అగ్రహారంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 4 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొండపాలెం అగ్రహారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 8 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 45 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 24 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 29 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 59 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 49 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 10 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కొండపాలెం అగ్రహారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. ఇతర వనరుల ద్వారా: 10 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కొండపాలెం అగ్రహారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, చెరకు మూలాలు
Harar ( Near Bhure Gill ) (246) (37334) భౌగోళికం, జనాభా Harar ( Near Bhure Gill ) (246) అన్నది అమృత్‌సర్ జిల్లాకు చెందిన అజ్నాలా తాలూకాలోని గ్రామం, ఇది 2011 జనగణన ప్రకారం 69 ఇళ్లతో మొత్తం 411 జనాభాతో 152 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. సమీప పట్టణమైన అజ్నాలా అన్నది 6 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 205, ఆడవారి సంఖ్య 206గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 18 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 37334. అక్షరాస్యత మొత్తం అక్షరాస్య జనాభా: 341 (82.97%) అక్షరాస్యులైన మగవారి జనాభా: 174 (84.88%) అక్షరాస్యులైన స్త్రీల జనాభా: 167 (81.07%) విద్యా సౌకర్యాలు సమీప బాలబడులు (Chamyari)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఉంది. సమీప మాధ్యమిక పాఠశాలలు (Chamyari)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల (Chamyari)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప సీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాలలు (Chamyari)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప పాలీటెక్నిక్ లు (అజ్నాలా)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యాలు సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రంగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. . ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలు గ్రామంలో 2 డిగ్రీలు లేని వైద్యులు ఉన్నారు తాగు నీరు శుద్ధిచేసిన కుళాయి నీరు లేదు శుద్ధి చేయని కుళాయి నీరు లేదు చేతిపంపుల నీరు ఉంది. గొట్టపు బావులు / బోరు బావుల నీరు ఉంది. నది / కాలువ నీరు లేదు చెరువు/కొలను/సరస్సు నీరు లేదు పారిశుధ్యం డ్రైనేజీ సౌకర్యం ఉంది. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా మురుగునీటి శుద్ధి ప్లాంట్లోకి వదిలివేయబడుతోంది . పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం వస్తుంది. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు లేదు. సమీప ఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు లేదు. సమీప పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ లేదు. ఆటోలు లేదు. సమీప ఆటోలు గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రామం జాతీయ రహదారితో అనుసంధానం కాలేదు. గ్రామం రాష్ట్ర హైవేతో అనుసంధానం కాలేదు. గ్రామం ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానం కాలేదు. సమీప ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. . మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు ఏటియం లేదు. బ్యాంకు సౌకర్యం లేదు. సహకార బ్యాంకు లేదు. సమీప సహకార బ్యాంకుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణం ఉంది. వారం వారీ సంత లేదు. సమీప వారం వారీ సంతగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ లేదు. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం) లేదు. సమీప ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం) ఉంది. ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం) లేదు. సమీప ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త) లేదు. సమీప ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సినిమా / వీడియో హాల్ లేదు. సమీప సినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం లేదు. సమీప గ్రంథాలయంగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. . జనన & మరణ రిజిస్ట్రేషన్ కార్యాలయం ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో విద్యుత్ సౌకర్యం ఉంది. . . 1 8 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబర్)లో విద్యుత్ సరఫరా ఉంది. 10 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ చలికాలం(అక్టోబర్-మార్చి)లో విద్యుత్ సరఫరా ఉంది. భూమి వినియోగం Harar ( Near Bhure Gill ) (246) ఈ కింది భూమి వినియోగం ఏ ప్రకారం ఉందో చూపిస్తుంది (హెక్టార్లలో): వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 16 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 136 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల భూ క్షేత్రం: 136 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో): కాలువలు: 35 బావి / గొట్టపు బావి: 101 తయారీ వస్తువులు, పరిశ్రమలు, ఉత్పత్తులు Harar ( Near Bhure Gill ) (246) అన్నది ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి చేస్తోంది (ప్రాధాన్యతా క్రమంలో పై నుంచి కిందికి తగ్గుతూ): గోధుమలు, Darti,Jiri,Kahi,Cotton మూలాలు అమృత్‌సర్ అజ్నాలా తాలూకా గ్రామాలు
sharman joshiy bharatadesaaniki chendina cinma natudu. aayana english, hiindi, maraatii, gujrati bhaashallo naatakaalloo natinchi, vatini nirmimchi darsakatvam vahinchaadu. aayana 1999loo hindeelo vidudalaina gaad madar cinma dwara sinii rangamloki adgu pettadu. aayana 2001loo vidudalaina style cinemalo tolisari heeroga natinchaadu. sharman joshiy rang theey basanti, gol malls, 3 idiots, mishan mangal vento chitralloo sahaya natudi paatrallo natinchaadu. natinchina cinemalu gayakudigaa moolaalu hiindi natulu hiindi cinma natulu
atmakuru, Guntur jalla, magalgiri mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. yea gramam magalgiri pattanhaaniki turupu sarihaddunaku aanukoni Pali. graama charithra cr‌dae paradhilooki vasthunna mandalaalu, graamaalanu prabhuthvam vidigaa gurtistuu uttarvulu jarichesindi. prasthutham gurtinchina vaatoloeni chaaala gramalu vgtm paridhiloo unnayi. gatamlo vgtm paridhiloo unna vaatitopaatugaa ippudu marinni konni gramalu cheeraayi. cr‌dae paradhilooki vachey Guntur, krishna jillalloni mandalaalu, graamaalanu gurtistuu purapaalaka saakha mukhya kaaryadarsi uttarvulu jaarii chesar. magalgiri mandalam loni kuragallu dani paridhilooni hamlets, krishnayapalem. navvuluru(grameena) dani paridhilooni hamlets, nidamarru, yerrabalem, bethpudi gramalu unnayi. Guntur jalla paridhilooni mandalaalu tadepalli, magalgiri, tulluru, duggiraala, tenale, tadikonda, Guntur mandalam, chaebroolu, medikonduru, pedakakani, vatticherukuru, Amravati, kollipara, vemuru, kollur, amritaluru, chunduru mandalaalatho paatu ayah mandalala pattanha prantham kudaa cr‌dae paradhilooki osthundi. gramaniki ravaanhaa soukaryalu yea gramam gunda jaateeya rahadari vellu chunnadi. graamamlooni vidyaasoukaryaalu niramala formacy kalaasaala. jalla parishattu unnanatha paatasaala. emle.i.praadhimika paatasaala. byankulu fedearl Banki:- graamamlooni ganapatinagar loo, yea Banki saakhanu, praarambhinchaaru. gramaniki saagu/traaguneeti saukaryam yea gramam gunda Guntur vaahini pravahinchuchunnadi. graama panchyati atmakuru panchyati 1938loo erpadindi. arthikamga balopetamayinadi yea panchyati. graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu/devalayas shree vinaayaka deevaalayam ganapathy Nagar loni yea alayam pramukhamainadi. shree chakrasahita vijayadurga chamundeswari alayam aatmakuurulooni ippatam rodduloni yea praamganamloo, shree vijayeswara swaamivaari vigrahapratishtaa mahotsavam nirvahincharu. vijayeswaraswamy(sivaligam)thopaatu, panchmukha aadisheshu, nandiishwarudu vigrahalanu guda pratishtinchaaru. shree ankaalamma ammavaru alayam stanika vadderapalemlomini yea aalayamloo, ammavaru varshika jaataranu, vadderasangham aadhvaryamloo, sraavanamaasam, rendava aadivaaramnaadu vaibhavamgaa nirvahincharu. shree bhadravati sameta shree bhavanarushi alayam yea aalayamloo velasina swaamivaarala varshika kalyanamahotsavam, padmasaliya bahuttama sangham aadhvaryamloo vaibhavamgaa nirvahincharu. anantaram swaamivaaralaku gramotsavam nirvahincharu. graamamlooni pradhaana pantalu vari, aparaalu, kaayaguuralu graamamlooni pradhaana vruttulu ikda chenetha karmikulu adhikam. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 6,103. indhulo purushula sanka 3,094, streela sanka 3,009, gramamlo nivaasa gruhaalu 1,447 unnayi. graama visteernamu 955 hectarulu. moolaalu AndhraPradesh cr‌dae gramalu
azra akin (jananam 8 dissember 1981) ooka tarkish-datch nati, nartaki, modal mariyu anadala raanee, aama dissember 7, 2002na landon‌loo missu world 2002 kiriitaanni pondindi. yag‌mur jamani dharavahikaku aama bagaa prassiddhi chendhindhi. aama modal‌gaaa tana kereer‌nu praarambhinchindi mariyu missu world potilo palgonadaniki mundhu anek anadala pootilanu geluchukundi. missu world taitil geluchukunna tarwata, azra akin tarkeelo pramukha vyaktiga marindi mariyu anek television sholu mariyu cinemallo kanipinchindi. aama uunited naeshans papulation funded ki gd‌will ambasider‌gaaa kudaa panichaesimdi mariyu anek swachchanda karyakramalalo paalgomdi. aama natana mariyu modaling kereer‌thoo paatu, azra akin janthu hakkula choose vaadinchedi mariyu janthu sankshaemam girinchi avagaahana penchadaaniki anek prachaaraalaku maddatu icchindi. ivi kudaa chudandi missu world moolaalu 1981 jananaalu jeevisthunna prajalu missu world vijethalu antarjaateeya anadala poteelu
eepuuru paerutoe anek pradeeshaalunnaayi. avi eepuuru - Guntur jalla mandalam eepuuru (pedapaadu) - paschima godawari jalla, pedapaadu mandalaaniki chendina gramam eepuuru (kollur) - Guntur jalla, kollur mandalaaniki chendina gramam
arasi shree(Arasi Sri).Dr.Lakshman Adimulam. auguste 26 1988 loo janminchaaru . nrutya kalaakaarulu , rachayita , pathrika editer , colomist . chaduvu degrey loo special telegu porthi chessi potti sreeramulu telegu vishwavidyaalayam nunchi yem .e , yem .pheel , p .hetch .di porthi chessi doctorete andukunnaru . nruthyam chinnathanamlo shreemathi maddanaala lekshmi jyothy gaari oddha shaastreeya nrutyaallo sikshnha praarambhinchaaru . tarwata kaalamlo aandra natyam , aalaya nrutyamlo kalaa rathna daa .sappa durga prasad gaari oddha padellu shishyarikam chesar . shreemathi sreelakshmi chintalur paryavekshanalo kuuchipuudiloo sartifi kete , diplamo porthi chesaru . sahaa sampaadakulu antarjaalamlo nadusthunna tholi telegu mahilhaa pathrika "vihanga "pathrikaku sahaa sampaadakulugaa padellugaa  vihanga payanamlo  keelaka bhuumika poshistunnaaru. vihanga mahilhaa sahithya pathrika. yea pathrika vyavasthaapakulu daa.hemalata putla 2011 -11 -11 na antarjaalamlo praarambhinchaaru.  yea patrikalo sudeergha kaalamgaa sahaa sampaadakulugaa vyavaharisthunnaaru arasisree. antarjaalamlo tholi mahilhaa pathrika. ISSN gurthimpu pondina tholi amtarjaala telegu pathrika kaavadam visaesham. daa.putlahemalata tarwata yuva rachaitri mansa endluri , daa.arasisree netrutvamlo prasthutham vihanga pathrika prathi nela antarjaalamlo veluvaduthundi. patrikalo viiru raasina pustakam sameekshalu, mukhaamukheelu,  sampaadakeeyaalu unnayi. yea kramamlo daa.arasi shree “narthana keli “ sheershikathoo  shaastreeya naatyamlo raanistunna endaro naatyaachaarinila  vijayagaadhanu, vaari antharangam visheshaalanu   teliyajesina yea shirshika vishesha aadarana pondindi. vihanga pathrika padeella vaarshikotsavam sandarbhamgaa nirvahimchina webb nar loo arasisree matladina prasamgam padeella ki mundhu tarwata antarjaalamlo telegu patrikalu , vaati nirvahanha entha kashtangaa undedi, ippudu entha sulabhatharam ayyindo  teliyajesaaru. pratinela vihanga loo vasthunna sampaadakeeyaalu vaasthava sanghatanalathoo paatu neti taram telusukovalsina mahaneeyula girinchi viiru raastunna sampaadakeeyaalu aalochinche vidhamgaa untai. colomist kontha kaalam colomist gaaa visaka samskruthi patrikalo “kamaneeyamaina kala “ paerutoe sirshikanu nirvahincharu.  . akaadami nrutya sikshnha rajamahendra varamlo " shree natya mayuri kalakshetra" daawns akaadami sthaapinchi endaro chinnarulaku sikshnha isthunnaru . natya pradharshanalu ippati varku deesha vyaaptangaa anno pradharshanalu yicchaaru . Rajahmundry , Hyderabad , Kakinada , Vijayawada , Eluru , visaka putnam ,sathupalli ,annvarapu , tanuku , kottagudem , dvaarakaa tirumal , nelluuru, vento cheyatla anno pradharshanalu icchaaru . birudulu abhinaya natya chuudaamani , sheva nandy puraskara , natya yuva kishoram ,vidya kalaratna , vihanga sahithya puraskara , natya chandrika ,natya chuudaamani, narthana vipanchi , vento anno puraskaralu andukunnaru. parisoedhana kalaratna daa .sappa durgaprasad rachinchina "premanjali chaarithraka katha medha yem pheel porthi chessi telegu vishwavidyaalayam nunchi 2013 loo yem pheel patta andukunnaru . kuchipudi , aandra natya kalaakaarula sahithya seva aney amsham pai parisoedhana chessi p .hetch di parisoedhana grandhaanni telegu vishwavidyaalayam nunchi 2017 loo doctorete andukunnaru . 2016-17 samvatsaranike CCRTandhinchay juunior felooship ki arhata sadhinchi ... 2017-19 loo telegu natakam , natika rachayitalugaa kuchipudi nartakulu aney amsham pai parisoedhana porthi chesaru. vihanga pathrika linc ....http://vihanga.com/ padeella vihanga prayanam pai vacchina sampadhakeeya vyasam .....aluperagani vihangam (sampaadakeeyam )- arasi shree......http://vihanga.com/?p=29875 nartanakeli mukhamukhi modati bhaagam  ikda  chudavachu http://vihanga.com/?p=5450 vihangalo  anni articles yikkada chudavachu http://vihanga.com/?s=%E0%B0%85%E0%B0%B0%E0%B0%B8%E0%B0%BF+ moolaalu