text
stringlengths
1
314k
lingasamudram, aandhra Pradesh rastramulooni shree potti sreeramulu nelluuru jillaku chendina gramam, mandalakendram.idi sameepa pattanhamaina kandukuri nundi 32 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1585 illatho, 6718 janaabhaatho 1216 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3507, aadavari sanka 3211. scheduled kulala sanka 1206 Dum scheduled thegala sanka 252. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591561. sameepa gramalu gangapalem : 1.2 ki.mee, timmareddy paalem: 1.8 ki.mee, viswanadhapuram: 3.6 ki.mee, malakondarayuni paalem: 4.9 ki.mee, veeraraaghavuni kota: 4.9 ki.mee. ganankaalu 2001 va .savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 5,555, indhulo purushula sanka 2,838, mahilhala sanka 2,717, gramamlo nivaasa gruhaalu 1,254 unnayi. graama vistiirnham 1,216 hectarulu. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu edu, praivetu praadhimika paatasaala okati , prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu muudu , prabhutva maadhyamika paatasaalalu remdu unnayi. ooka prabhutva juunior kalaasaala Pali.sameepa prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala kandukoorulo unnayi. sameepa vydya kalaasaala nelloorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu kandukuuruloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram kandukuuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala cheemakurthy lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam lingasamudramlo unna okapraathamika aaroogya kendramlo ooka doctoru, naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. ooka embibies doctoru, degrey laeni doctoru okaru unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu lingasamudramlo poest und telegraf aphisu Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vaanijya banku Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam lingasamudramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 401 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 66 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 25 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 61 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 95 hectares banjaru bhuumii: 44 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 521 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 515 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 50 hectares neetipaarudala soukaryalu lingasamudramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 10 hectares cheruvulu: 40 hectares utpatthi lingasamudramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pogaaku, pratthi graamamlooni darsaneeya pradheeshaalu/devalayas shree raamaalayam lingasamudram panchyati paridhilooni jangamreddy paalemlo koti rupees vyayamtho nirmimchina ramalayamlo, 2014,phibravari-19, budhavaram nadu, kodandaramuni vigraha pratishtotsavam kannula panduvagaa jargindi. tridandi chinajeeyaru swamy vedha mantrochchaaranala Madhya, kodanda ramuni, dhvajastambha, kalasa pratishtalu jariginavi. yea gramanni "ramapuram" ani piluchukovalani naamakaranam chesar. anantaram seethaaraamula kalyanotsavam vaibhavamgaa jargindi. bhakthulu adhika sankhyalo paalgoni, kalaanotsavaanni tilakinchi pulakinchaaru. moolaalu velupali linkulu
లుకలాం శ్రీకాకుళం జిల్లా, నరసన్నపేట మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నరసన్నపేట నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన శ్రీకాకుళం నుండి 27 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1085 ఇళ్లతో, 3984 జనాభాతో 958 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1971, ఆడవారి సంఖ్య 2013. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 187 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 5. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 581439.పిన్ కోడ్: 532425. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఏడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి ఉర్లాంలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నరసన్నపేటలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నరసన్నపేటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం లుకలాంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు లుకలాంలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామ ప్రముఖులు జె.వి. సోమయాజులు - (జూన్ 30, 1928 - ఏప్రిల్ 27, 2004) తెలుగుప్రేక్షక హృదయాల్లో శంకరాభరణం శంకరశాస్త్రిగా పేరుగాంచిన నటుడు. రంగస్థలం, వెండితెర, బుల్లితెర వంటి మాధ్యమాలన్నింటిలో నటించాడు. అతని పూర్తి పేరు జొన్నలగడ్డ వెంకట సుబ్రహ్మణ్య సోమయాజులు.ఇతని తల్లిదండ్రులు శారదాంబ, వెంకటశివరావులు. ఇతని సోదరుడు చలన చిత్ర పరిశ్రమలో ప్రసిద్ధ నటుడు జె.వి. రమణమూర్తి . జె. వి. రమణమూర్తి - (మే 20, 1933 - జూన్ 22, 2016) గా ప్రసిద్ధులైన జొన్నలగడ్డ వెంకట రమణమూర్తి సుప్రసిద్ధ రంగస్థల, సినిమా నటుడు. వీరు జె.వి.సోమయాజులు తమ్ముడు. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం లుకలాంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 126 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 63 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 767 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 202 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 627 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు లుకలాంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 627 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి లుకలాంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మినుము, పెసర మూలాలు
padhmaa devendra reddy, Telangana raashtraaniki chendina rajakeeya nayakuralu, Telangana rashtra tholi saasanasabha dipyooti speker. Telangana rashtra samithi paarteeki chendina padhmaa devendra reddy ramayampet assembli niyojakavargam nunchi 2004loo emmelyegaa gelcharu. 2014, 2018 assembli ennikallo medhak assembli niyojakavargam nunchi emmelyegaa gelupondhaaru. television rajakeeya charchallo tarachugaa kanipincha padhmaa devendra reddy manchi vaakpatima kalavaru. padhmaa devendra reddy 26 janavari 2022na trs parti, medhak jalla adhyakshudigaa niyamitudayyaadu. jananam padhma devendra reddy 1969, janavari 6na gundareddy - vijaya dampathulaku Telangana raashtram, Karimnagar jalla, namapur gramamlo janminchaaru. aama Karimnagar loni Shantiniketan paatasaalalo schul vidyanu chadhivi, b.Una. emle.emle.b. chesaru. vyaktigata jeevitam padhma devendra reddyki devendra reddito vivaham jargindi. variki ooka kumarudu unaadu. vrutthi jeevitam raajakiyaalaloki pravesinchaka mundhu rangaareddi jalla kortu, AndhraPradesh haikortulo 1998 nunchi 2001 varku nyayavadiga praaktiisu chesar. Telangana vudyamamloo churukugaa palgontunna eevida 2001loo Telangana rashtra samithi parti yerpadina tarwata raajakiyaalaloki praveshincharu. rajakeeya jeevitam padhma devendra reddy 2001 epril loo raajakeeyarangamloki praveshincharu. 2001loo medhak jalla parisht stanika samsthala ennikallo ramayampet nundi jed.p.ti.sea.gaaa ennikayyaru. Telangana rashtra samithi parti phoor leader gaaa panichesaaru. trs parti yerpadina taruvaata, 12,000 otla bhaaree mejartitho gelupondhaaru. ramayampet assembli niyojakavargam nundi 2004 ennikallo emmelyegaa gelupondhaaru. 2008loo saasanasabha aemalyae padhaviki raajeenaamaa chesaru. 2009loo jargina saarvatrika ennikallo odipoyaru. 2009 loo trs parti nundi suspended ayya, 2010 loo malli partylo cheeraaru. 2014loo jargina saarvatrika ennikallo medhak assembli niyojakavargam nunchi pramukha nati, rajakeeya naayakuraalaina vijayasantini odinchi emmelyegaa malli gelcharu. 2018loo adae niyojakavargam nundi gelupondhaaru. dipyooti speker padhma devendra reddy 2014, juun 12 nundi 2019, janavari 16 varku Telangana rashtra saasana sabha dipyooti speker gaaa panichaesimdi. hodaalu jed.p.ti.sea. sabhyuralu, ramayampet, medhak jalla, Telangana rashtra samithi parti phoor leader AndhraPradesh saasanasabha mahilhaa-sisu sankshaema committe sabhyuralu . AndhraPradesh saasanasabha privileges committe sabhyuralu Telangana saasanasabha dipyooti speker (12.06.2014 - 06.09.2018) Telangana saasanasabha petitionla committe chariman (29.06.2016 - 06.09.2018) Telangana saasanasabha previllage committe chariman (6. 29.06.2016 - 06.09.2018) moolaalu Telangana rajakeeya naayakulu Telangana rashtra samithi rajakeeya naayakulu Telangana rashtra samithi 1969 jananaalu rajakeeya naayakulu jeevisthunna prajalu mahilhaa rajakeeya naayakulu Karimnagar jalla vyaktulu janmasthalam teliyanu vyaktulu Telangana saasana sabyulu (2014) Telangana saasana sabyulu (2018) AndhraPradesh saasana sabyulu (2004) Karimnagar jalla mahilalu medhak jalla nundi ennikaina AndhraPradesh mahilhaa saasana sabyulu
penumatsa, krishna jalla, pamidimukkala mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina pamidimukkala nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Vijayawada nundi 37 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 499 illatho, 1492 janaabhaatho 520 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 732, aadavari sanka 760. scheduled kulala sanka 750 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589557.pinn kood: 521250.samudramattaaniki 9 mee.etthulo Pali. sameepa gramalu gudapadu 3 ki.mee, aginiparru 3 ki.mee, pedapudi 3 ki.mee. movva 4 ki.mee, teluguraopalem 4 ki.mee vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi pamidimukkalalonu, maadhyamika paatasaala vuyyuuruloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala vuyyuuruloonu, inginiiring kalaasaala vijayavaadaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic vijayavaadalo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala vijayavaadalo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam penumachalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu penumachalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. tractoru saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. auto saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam penumachalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 68 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 451 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 451 hectares neetipaarudala soukaryalu penumachalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 443 hectares baavulu/boru baavulu: 8 hectares utpatthi penumachalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, cheraku graama panchyati 2013 juulailoo yea graama panchaayatiiki nirvahimchina ennikalallo kodaali umamaheshwararao, sarpanchigaa ennikainaadu. vupa sarpanchigaa nandeti veerabhadram ennikainaadu. [1] darsaneeya pradheeshaalu/devalayas shree chennamalleshwarsavam alayam penumatsa mahayogini asramam aa asramamlo ammavaru 38va aradhana mahotsavala sandarbhamgaa, tolirojaina 2017, marchi-12vatedii aadhivaram, holipanduga roejuna, ammavaariki saastroktamgaa ekaadasa rudrabhishekam nirvahincharu. tellavaarujaamuna ammavaru melukolupa, gramotsavam, akhanda deepaaraadhana nirvahincharu. ammavaariki padapuja, pratyekapoojalun nirvahincharu. subrahmanyeshwarsav ksheeraabhishekam nirvahincharu. anantaram krishnapuram gramaniki chendinakee shee.dandamudi venkataseshayyagaari bhaarya shreemathi nagaratnammaku satavasantaalu nindina sandarbhamgaa, aama kumarudu muraliiveenugopaalaraavu dampatulu anasamaaraadhana nirva hinchaaru. yea sandarbhamgaa aameku padapuja chesaru. [2] pradhaana pantalu vari, cheruku, aparaalu, kaayaguuralu pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu velupali linkulu [1] eenadu Amravati; 2016, janavari-17; 24vpagay. [2] eenadu Amravati/pamarru; 2017, marchi-13; 2vpagay. AndhraPradesh cr‌dae gramalu
2021 లో విడుదలైన తెలుగు సినిమాలలో సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి రచించిన పాటలు కొన్ని: 2022 లో విడుదలైన తెలుగు సినిమాలలో సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి రచించిన పాట: మూలాలు జాబితాలు సినిమా జాబితాలు సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి రచించిన పాటలు పాటలు
కలకొండ, తెలంగాణ రాష్ట్రం, రంగారెడ్డి జిల్లా, మాడ్గుల్ మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన మడ్గుల్ నుండి 7 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన హైదరాబాద్ నుండి 75 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1095 ఇళ్లతో, 4735 జనాభాతో 2869 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2392, ఆడవారి సంఖ్య 2343. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 905 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 689.గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 575299. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఆరు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల మడ్గుల్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కల్వకుర్తిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ హైదరాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కల్వకుర్తిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు హైదరాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. ప్రముఖులు ఈ గ్రామంలోతగుళ్ళ గోపాల్అనే యువ కవి జన్మించాడు. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కలకొండలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు కలకొండలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కలకొండలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 109 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 41 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 15 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 24 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 4 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 20 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 436 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 857 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1360 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 2551 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 103 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కలకొండలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 103 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కలకొండలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, జొన్న, మొక్కజొన్న మూలాలు వెలుపలి లింకులు
చంద్రకళా మోహన్, కన్నడ నాటకరంగ, టీవి, సినిమా నటి. 2009లో ఋణానుబంధ సినిమాలో నటనకు ఉత్తమ సహాయ నటిగా కర్ణాటక రాష్ట్ర చలనచిత్ర అవార్డును కూడా అందుకుంది. వ్యక్తిగత జీవితం చంద్రకళ కర్ణాటక రాష్ట్రం, మాండ్యలోని హోసహళ్లిలో జన్మించింది. 13 సంవత్సరాల వయస్సులో మోహన్‌ను వివాహం చేసుకుంది. వారికి ఇద్దరు పిల్లలు ఉన్నారు. వృత్తిరంగం 10 ఏళ్ళ వయసులో రంగస్థల నటిగా తన నట జీవితాన్ని ప్రారంభించిన చంద్రకళ, ఆ తరువాత టీవిరంగంలోకి అడుగుపెట్టింది. కన్నడ సీరియల్ పుట్టగౌరి మదువేలో అజ్జమ్మ పాత్రలో గుర్తింపు పొందింది. చాలా సినిమాల్లో నటించింది. కన్నడ బిగ్ బాస్ కన్నడ (సీజన్ 8) లో పాల్గొన్నది, 28వ రోజున ఎలిమినేట్ అయింది. సినిమాలు సినిమాల పాక్షిక జాబితా ఇక్కడ ఇవ్వబడ్డాయి. భుజంగ (2016) పిలిబైల్ యుమునక్క - తుళు చిత్రం (2016) జై లలిత (2014) ప్రేమ్ అడ్డా (2012) రాజధాని (2011) రంభ (2006) అవార్డులు మూలాలు బయటి లింకులు భారతీయ నటీమణులు జీవిస్తున్న ప్రజలు
putikavalasa,aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, merakamudidam mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 206 illatho, 891 janaabhaatho 195 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 430, aadavari sanka 461. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582624.pinn kood: 535102. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala cheepurupallilonu, praathamikonnatha paatasaala garugubillilonu, maadhyamika paatasaala garugubilliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala cheepurupallilonu, inginiiring kalaasaala garividiloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu vijaynagaramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala garividiloonu, aniyata vidyaa kendram merakamudidaamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi muguru unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru, degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony Pali. mobile fone, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam putikavalasalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 78 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 6 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 109 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 82 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 27 hectares neetipaarudala soukaryalu putikavalasalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 27 hectares moolaalu velupali lankelu
gauraram, Telangana raashtram, naagar‌karnool jalla, bijinepalli mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina bijinapalli nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina wanaparty nundi 35 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata mahabub Nagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 327 illatho, 1616 janaabhaatho 448 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 778, aadavari sanka 838. scheduled kulala sanka 195 Dum scheduled thegala sanka 476. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 575745.pinn kood: 509203. 2001 lekkala prakaaram graama janaba 1283. indhulo purushula sanka 617, streela sanka 666. gruhaala sanka 293. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala bijinapallilonu, praathamikonnatha paatasaala manganoorlonu, maadhyamika paatasaala manganoorloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala bijinapallilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu naagar‌karnoolloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala mahabub nagarloonu, polytechnic‌ vanapartilonu, maenejimentu kalaasaala naagar‌karnoolloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram naagar‌karnoollonu, divyangula pratyeka paatasaala mahabub Nagar lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu gouraaramlo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam gouraaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 35 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 4 hectares banjaru bhuumii: 3 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 404 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 345 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 62 hectares neetipaarudala soukaryalu gouraaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 21 hectares* cheruvulu: 41 hectares utpatthi gouraaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna graama pramukhulu prajaakavigaa, gayakudigaa paerupondina gorati venkanna yea gramaniki chendinavadu. moolaalu velupali linkulu
గొట్టిగుండల ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, శ్రీ పొట్టి శ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా, కొండాపురం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కొండాపురం నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కావలి నుండి 52 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 945 ఇళ్లతో, 3820 జనాభాతో 3009 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1993, ఆడవారి సంఖ్య 1827. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 673 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 147. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591691. సమీప గ్రామాలు చింతలదేవి 7 కి.మీ, ఇసకదామెర్ల 10 కి.మీ, తూర్పు జంగాలపల్లె 11 కి.మీ, వింజమూరు 11 కి.మీ, వెలిగండ్ల 12 కి.మీ విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వింజమూరులో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు కావలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కావలిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు నెల్లూరులోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం గొట్టిగుండలలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు గొట్టిగుండలలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గొట్టిగుండలలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 515 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 439 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 203 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 53 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 182 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 15 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 52 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1547 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 1175 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 439 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గొట్టిగుండలలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 44 హెక్టార్లు చెరువులు: 394 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గొట్టిగుండలలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి గ్రామంలోని దేవాలయాలు శ్రీ కోటా అంకాళమ్మ అమ్మవారి ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో, అంకమ్మ అమ్మవారి వార్షిక ఉత్సవాలు, 2014,జూన్-8, ఆదివారం నుండి 12వ తేదీ గురువారం వరకు వైభవంగా నిర్వహించారు. ఈ సందర్భంగా 9వ తేదీ సోమవారం అమ్మవారి గ్రామోత్సవం నిర్వహించారు. మంగళవారం గూడా ఈ ఉత్సవాలు నిర్వహించారు. బుధవారం అమ్మవారిని పసుపు, కుంకుమలతో పూజించి, పెద్ద యెత్తున ఊరేగింపు నిర్వహించారు. ఆఖరిరోజైన 12వ తేదీ గురువారం నాడు, అంకమ్మతల్లి పొంగళ్ళు ఘనంగా నిర్వహించారు. ఈ కార్యక్రమాలకు మండలంలోని అన్నిగ్రామాల భక్తులేగాక, పరిసర మండలాలైన కలిగిరి, వింజమూరు, పామూరు మండలాలనుండి గూడా భక్తులు, పెద్ద యెత్తున ఆలయం వద్దకు చేరుకొని, ఆలయ ఆవరణలో పొంగళ్ళు పెట్టి, మొక్కులు తీర్చుకున్నారు. అమ్మవారిని దర్శించుకున్నారు. ఎడ్లబండ్లు, ట్రాక్టర్లను సుందరంగా అలంకరించి, అందులోనే ఆలయానికి చేరుకున్నారు. ఇతర ప్రాంతాలలో స్థిరపడినవారంతా తిరునాళ్ళకు, స్వగ్రామాలయిన గొట్టిగుండాల, తూర్పుయెర్రబల్లి, గరిమెనపెంట, చింతలదేవి, ఉప్పలూరు, కొండాపురం వాసులు చేరుకోవడంతో పండుగ వాతావరణం నెలకొన్నది. ఈ సందర్భంగా గ్రామంలో ఎడ్ల పందేలు నిర్వహించి, గెలిచిన ఎడ్ల యజమానులకు బహుమతులు అందజేయుదురు. గ్రామం పేరు వెనుక చరిత్ర గొట్టిగుండాల గ్రామనామం గొట్టి అనే పూర్వపదం, గుండాల అనే ఉత్తరపదాల కలయిక. గొట్టి అనే పదం వృక్షసూచి కాగా గుండాల అన్నది జలసూచి. గుండం అన్న పదానికి సరస్సు, చెరువు, పల్లపు ప్రదేశం అనే అర్థాలున్నాయి. మూలాలు వెలుపలి లింకులు
adivi shesh ,shobita doolipaalla heroheroinluga nuuthana dharshakudu shashi kiran tikka darsakatvamlo terakekkinna chitram goodachari 2018 loo vidudalaina telegu chalanachitra. katha gopi (adivi shesh‌) ‘raw’ adhikary raghuviir‌ koduku. gopi chinnathanamlo sikkimlo jargina oa aapareshan‌loo raghuviir‌ chanipotadu. raghuviir‌ snehithudu sathya (prakash raj‌), gopiki prana haani undani athadi identity marchi arjan‌ kumar‌ peruu petti kadiyapulanka vachi akkade pemchi peddha chestad. arjan‌ yenni udyogaalu vacchina reject chesthu deesha rakshanalo tana tandrila bhaagam kavalanukuntadu. cbi, aib, raw ila anni beurolaku 174 applications‌ pettukuna okkadaanikii responses‌ radhu.finally‌gaaa 175va saree thaanu maajii ‘raw’ adhikary raghuviir‌ kodukini ani mention‌ chessi aplai chestad. yea saree arjan‌ku kaal‌ osthundi. trinetra aney special teem choose arjan‌nu select chestaaru. arjan‌ thoo paatu mro aiduguru adae teemlo trains avtaru. vaariloo breast anipinchukunna arjan‌ trinetra 11gaaa appoint‌ avthadu.arjan‌ appoint‌ ayina rooje trinetra srusti kartha achari medha dundagulu daadi chestaaru.‌ yea daadiloo aachaarito paatu kontha mandhi officers‌ kudaa maranistaaru.atack chosen vyakti arjan‌ baik‌ medha raavatam, aachaarini chanpina tupac medha arjan‌ vely mudhralu undatamtho prabhuthvam arjune teevravaadulaku kovert‌ gaaa maaraadani bhaawistundi. wasn thelusukunna arjan‌ tana nirdhoshitvaanni niroopinchukunenduku akkadi nunchi tappinchukoni paaripothaadu. achari medha atack chesindievaru.? arjan‌ yea mistariini elaa chedinchaadu.? annade migta katha. taaraaganam adivi sheshu sobhita dhoolipalla prakash raj madhushalini vennala kishor jagpathi badu annish kuruvilla paatalu moolaalu 2018 telegu cinemalu
ముచ్చుమర్రి, నంద్యాల జిల్లా, పగిడ్యాల మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన పగిడ్యాల నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కర్నూలు నుండి 41 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1588 ఇళ్లతో, 6973 జనాభాతో 2170 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3461, ఆడవారి సంఖ్య 3512. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 2113 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 593940. 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 6,176. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 3,145, స్త్రీల సంఖ్య 3,031, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 1,412 ఉన్నాయి. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. ఒక ప్రైవేటు జూనియర్ కళాశాల ఉంది.సమీప బాలబడి, సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, నందికొట్కూరు లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల, సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు కర్నూలు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ముచ్చుమర్రిలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు ముచ్చుమర్రిలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 19 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. గ్రామంలో జన్మించిన ప్రముఖులు బైరెడ్డి రాజశేఖర రెడ్డి: ఆంధ్రప్రదేశ్ కు చెందినఒక రాజకీయవేత్త, రాయలసీమ ప్రాంత శ్రేయోభిలాషి.నందికొట్కూరు నియోజక వర్గానికి 1994 నుండి 1999 వరకు తెలుగు దేశం పార్టీ తరపున ఎం ఎల్ ఏ గా పనిచేసాడు. భూమి వినియోగం ముచ్చుమర్రిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 628 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 292 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1250 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 1232 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 310 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ముచ్చుమర్రిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 310 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి ముచ్చుమర్రిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, వేరుశనగ మూలాలు
పోతిరెడ్డిపల్లి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: పోతిరెడ్డిపల్లి (వీణవంక) - కరీంనగర్ జిల్లాలోని వీణవంక మండలానికి చెందిన గ్రామం పోతిరెడ్డిపల్లి (తిమ్మాజిపేట) - మహబూబ్ నగర్ జిల్లాలోని తిమ్మాజిపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం పోతిరెడ్డిపల్లి (కుల్చారం) - మెదక్ జిల్లాలోని కుల్చారం మండలానికి చెందిన గ్రామం పోతిరెడ్డిపల్లి (కోహిర్‌) - మెదక్ జిల్లాలోని కోహిర్‌ మండలానికి చెందిన గ్రామం పోతిరెడ్డిపల్లి (సంగారెడ్డి) - మెదక్ జిల్లాలోని సంగారెడ్డి మండలానికి చెందిన గ్రామం పోతిరెడ్డిపల్లి (దోమ (రంగారెడ్డి)) - రంగారెడ్డి జిల్లాలోని దోమ (రంగారెడ్డి) మండలానికి చెందిన గ్రామం
varadanapalli AndhraPradesh raashtram, Tirupati jalla, venkatagiri mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina venkatagiri nundi 8 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 135 illatho, 454 janaabhaatho 211 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 225, aadavari sanka 229. scheduled kulala sanka 63 Dum scheduled thegala sanka 135. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592325.pinn kood: 524404. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala venkatagirilonu, praathamikonnatha paatasaala ammapalemlonu, maadhyamika paatasaala ammapalemlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala venkatagirilonu, inginiiring kalaasaala reniguntalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic tirupatilo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram venkatagirilonu, divyangula pratyeka paatasaala Tirupati lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam varadanapallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 64 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 14 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 4 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 45 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 8 hectares banjaru bhuumii: 2 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 70 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 11 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 70 hectares neetipaarudala soukaryalu varadanapallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 12 hectares* cheruvulu: 14 hectares* itara vanarula dwara: 44 hectares utpatthi varadanapallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, verusanaga moolaalu
kottapalem palnadu jalla edlapadu mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. graamamulooni darsaneeya pradeeshamulu/devaalayamulu yea graamamulo, gramam nundi polaalaku vellae margamlo, mattikattapai nalaugu adugula etthayina, reddirajula kalamnati, ooka puraathana raati vinaayaka vigraham Pali. polaalaku vellae varantha yea vigrahaanni poojinchuchuntaaru. 2015,marchi-19va teedeenaadu, yea vigraham dhwamsamainatlu sdhaanikulu gamanincharu. moolaalu edlapadu mandalam loni revinyuyetara gramalu
వీరన్న పాలెం, ఏలూరు జిల్లా, బుట్టాయగూడెం మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన బుట్టాయగూడెం నుండి 27 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన తాడేపల్లిగూడెం నుండి 52 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 21 ఇళ్లతో, 95 జనాభాతో 183 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 49, ఆడవారి సంఖ్య 46. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 94. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588044. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కోటరామచండ్రపురంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కోటరామచంద్రపురంలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల కోటరామచండ్రపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కొయ్యలగూడెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఏలూరులోను, పాలీటెక్నిక్‌ కోటరామచండ్రపురంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల వేగవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కోటరామచండ్రపురంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం బుట్టాయగూడెంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఏలూరు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం వీరన్న పాలెంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు స్వయం సహాయక బృందం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం వీరన్న పాలెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 52 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 27 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 104 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి వీరన్న పాలెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు జీడి మూలాలు
gutha muniratnam nayudu Chittoor jillaku chendina saamaajika karyakartha. padamasiri puraskara graheeta. jeevita visheshaalu muniratnam tamilhanaadulooni tiruttaniki sameepamloni kanakammasatramlo rangayya nayudu, mangamma dampathulaku 1936, janavari 6 va tedeena janminchaaru. 1981loo pramukha congresses‌ naayakulu rajgopal‌nayudu, pramukha saamajaka shaastraveettha, rautu naayakudu aachaarya ene‌.z. rangaatho kalisi 'royalaseema seva samithi' samshtha erpaatu chesar. krameynaa aa samshtha rayalaseemake kakunda rashtra vyaaptangaa vistarimchimdi. dheentho aa samshtha perunu rastriya seva samitigaa marcharu. prasthutham aa samshtha shishuvihar‌, baala vihar‌, chaild‌ spanser‌ship‌ proograam, angan‌vaadii kendralu, vayo vruddhulaku punaravasa kendram, vithantu punaravasa kendram, krushi vijnana kendram, swadhar‌ homem, matthu mandu banisala punaravasa kendram taditara sevala dwara prajalaku cheruvaindi. muniratnam sevalanu gurtinchina kendra, rashtra prabhutvaalu palu avaardulanu pradanam chesindi. 1989loo indiraagandhi naeshanal‌ awardee, 1991loo shiromani, 1992loo jem‌ af‌ india, 1993loo balabandhu, 1996loo naawaab‌ mehdi nawaj‌geng‌ breast‌ velphaer‌, 1998loo pydi lakshmiah memooriyal‌, 2006loo rajiva‌ghandy manavaseva, 2010loo harijana bamdhu avaardulanu kendra prabhuthvam icchindi. 1981 nundi rastriya sevaasamiti swachchanda seva samshtha samsthaapaka gourava kaaryadarsigaa sevalandistunnadu. badugu vargalu, strilu, pillalu, vikalangulu, vruddhula sankshaemam choose vividha samshthalu stapinchadu. vividha prabhutva, swachchanda samsthallo keelaka padavulu nirvahistunnaadu. vikalaangula jaateeya commisison‌loo associetion‌ member‌, capar‌t central‌ kamitilo egjicutive‌ committe member‌gaaa panicheystunnaadu. baala bharatiki chair‌person‌gaaa unaadu. aayana sevalanu gurtistuu bhartiya prabhuthvam 2012loo padamasiri avaardunu pradanam chesindi. eeyana bramchari. maranam gutha muniratnam naayudu tana thudhi swaasa varku samaja sevalo gadipi 2021,mee nela 5va tedina maranhicharu. suuchikalu yitara linkulu muniratnam nayudu jeevita charithra telegu rathnam... muniratnam 1936 jananaalu padamasiri puraskara pondina AndhraPradesh vyaktulu jeevisthunna prajalu Chittoor jalla saamaajika kaaryakartalu
boxes anede digitally sangeethaanni aadinchutaku roopondinchabadina ooka sangeeta player‌nijaniki apple itunes nundi preranha pomdi tayaarucheeyabadindi. idi ooka phri saftuver. gnome desktop koraku gstreamer media frame varkuni vaadukuni panichesela ruupomdimchabadimdi, vishishtatalu. rhythm boxes chaaala vishishtatalanu kaligivundi‌vatilo konni. music plebyack vividha takala digitally sangeethaaniki plebyack maddhatu Pali computerulo faillu sthaanikamgaa undatam valana saadharanamga plebyack andistundi. amtarjaala rdi. pad castulaku kudaa rhythm, boxes maddhatustunnadi‌sangeethaanni digumaticheyuta. audeo cd rippingu indukoraku souund juicer packagy adanamga kavaali (ipod maddhatu) audeo cd barningu vidudhala nundi 0.9 rhythm, boxes loni patalajabita dwara audeo seedeelanu srushtinchavachchu‌albuum cover pradarsana. vidudhala nundi 0.9.5 prasthutham pradarsinchabadutunna paata yokka mukhachitraanni pradarsistunnadi, paatala lyrics pradarsana. vidudhala nundi 0.9.5 prasthutham pradarsinchabadutunna paata yokka liriksunu kudaa pradarsistunnadi, loast. efm maddhatu.vidudhala nundi 0.9.6 paatala samaachaaraanni khatha dwara loast efnku nivedinchagaladu, bhaagaswaamyam. DAAP roopaantaramlo 0.10 bhaagaswaamyam kudaa maddhatu cherchabadindi DAAP baahya linkulu. moolaalu Rhythmbox website sangeeta pradarsaka saphtuveru git anede ooka pampinhii kuurpula niyanthrana vyvasta
sangisetti veerabhadraraavu AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. ayana 1999loo jargina assembli ennikallo pitapuram niyojakavargam nundi emmelyegaa gelichadu. rajakeeya jeevitam sangisetti veerabhadraraavu congresses parti dwara rajakeeyaalloki vachi 1994loo pitapuram niyojakavargam nundi congresses parti nundi pooti chessi tana sameepa pathyarthi tidipi abhyardhi Batala nageshwararao chetilo 11628 otla thaedaatho odipoyadu. yea ennikallo Batala nageshwararaoku 43905 otlu raagaa, veerabhadraraoku 32277 otlu polayyayi. ayanaku 1999loo congresses parti tikket dakkakapovadamto swatanter abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi bgfa abhyardhi pendem dorababu pai 4413 otla mejaaritiitoe gelichi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu. yea ennikallo veerabhadraraoku 36612 otlu raagaa, veerabhadraraoku 32199 otlu polayyayi. moolaalu AndhraPradesh saasana sabyulu (2009)
బీబీనగర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, యాదాద్రి భువనగిరి జిల్లా, బీబీనగర్ మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది జనగణన పట్టణం.ఇది సమీప పట్టణం నల్గొండకు పశ్చిమాన 79 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉంది.ఇది నల్గొండ జిల్లా, రంగారెడ్డి జిల్లా సరిహద్దులో ఉంది.ఇది ఒక సెన్సస్ టౌన్ పట్టణం. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం పట్టణ పరిధిలో 1,954 ఇళ్లతో మొత్తం జనాభా 8,320. అందులో 4,246 మంది పురుషులు,4,074 మంది మహిళలు ఉన్నారు.పట్టణ జనాభాలో 0-6 ఏళ్ళ వయస్సు ఉన్న పిల్లలలో జనాభా 951, ఇది బీబీనగర్ మొత్తం జనాభాలో 11.43%. బీబీనగర్ సెన్సస్ టౌన్ లో మహిళల నిష్పత్తి 959 కు చేరుకుంది. బీబీనగర్లో చైల్డ్ నిష్పత్తి 937 గా ఉంది.అక్షరాస్యత శాతం 67.02% రాష్ట్ర సగటు కంటే 78.29% ఎక్కువ.బీబీనగర్లో, పురుష అక్షరాస్యత 86.42%, అక్షరాస్యత రేటు 69.84%. సమీప గ్రామాలు గుడూర్ 4 కి.మీ., సోమరాం 4 కి.మీ., అన్నంపట్ల 5 కి.మీ., రాఘవపూర్ 5 కి.మీ., పగిడిపల్లి 5 కి.మీ. మూలాలు బయటి లింకులు జనగణన పట్టణాలు యాదాద్రి భువనగిరి జిల్లా జనగణన పట్టణాలు
repudi paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: repudi (e.konduru) - krishna jalla jillaaloni e.konduru mandalaaniki chendina gramam repudi (firangipuram) - Guntur jillaaloni firangipuram mandalaaniki chendina gramam
yea niyojakavargam Jind jalla. Sonipat lok, sabha niyojakavargam paridhilooni tommidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati‌ennikaina sabyulu. daaa krishan 1967: congresses, daaa krishna 1968: congresses, dal sidhu 1972: congresses, maange ramya guptaa 1977: swatanter, braja mohun 1987: lok dal, parma nand 1991: lok dal, maange ramya guptaa 1996: congresses, braja mohun 1996: Haryana vikash parti, maange ramya guptaa 2000: congresses, maange ramya guptaa 2005: congresses, dr harry chandh midda 2009: eandian naeshanal lok dal, dr harry chandh midda 2014: eandian naeshanal lok dal, vupa ennika 2019 (krishan lall midda): bhartia janathaa parti, krishan lall midda 2019 : bgfa, moolaalu Haryana saasanasabha niyojakavargaalu uchana kalan saasanasabha niyojakavargam Haryana rashtramloni saasanasabha niyoojakavargaalaloo okati
చెర్లోపల్లె, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, చిత్తూరు జిల్లా, శ్రీకాళహస్తి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన శ్రీకాళహస్తి నుండి 6 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 274 ఇళ్లతో, 1148 జనాభాతో 114 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 547, ఆడవారి సంఖ్య 601. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 343 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 11. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 595863.పిన్ కోడ్: 517641. గ్రామ నామ వివరణ చెర్లోపల్లి అనే గ్రామనామాలు స్థలార్థక సూచకమని పరిశోధకుడు చంద్రశేఖరరెడ్డి పేర్కొన్నారు. గ్రామ జనాభా 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా - మొత్తం 1,116 - పురుషుల 539 - స్త్రీల 577 - గృహాల సంఖ్య 260 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు శ్రీకాళహస్తిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల శ్రీకాళహస్తిలో ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల కాపుగున్నేరి లోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు తిరుపతిలోనూ ఉన్నాయి.సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం శ్రీకాళహస్తిలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు తిరుపతి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండిప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చెర్లోపల్లె (శ్రీకాళహస్తి)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 4 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 109 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 17 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 92 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చెర్లోపల్లె (శ్రీకాళహస్తి)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 32 హెక్టార్లు* చెరువులు: 59 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చెర్లోపల్లె (శ్రీకాళహస్తి)లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, వేరుశనగ మూలాలు
సందేశ్ శాసనసభ నియోజకవర్గం బీహార్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం భోజ్‌పూర్ జిల్లా, అర్రా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఆరు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఈ అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం పరిధిలో సందేశ్, ఉద్వంత్‌నగర్ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్‌లు, కోయిల్వార్ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్‌లోని సకద్ది, కుల్హరియా, ధండిహా, భద్వార్, నర్బీర్‌పూర్, ఖంగావ్, గోపాల్‌పూర్, జల్‌పురా తపా, జోక్తా, కోయిల్వార్ గ్రామ పంచాయతీలు ఉన్నాయి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు బీహార్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
వంగోలు వెంకటరంగయ్య ఆంధ్రవిద్యావయో వృద్ధులలో గణ్యులు. వీరు బహుభాషాకోవిదులు. ఆంధ్రాంగ్ల గీర్వాణములయందును, కన్నడము, తమిళము, హిందీ, ఉర్దూ, పారసీక భాషలయందు వీరు పాండిత్యము సంపాదించారు. వీరు "భారతి" వంటి సుప్రసిద్ధసారస్వత పత్రికాముఖముల ప్రకటించిన వ్యాసములు శతాధికములు. వీరు వ్రాసిన ప్రసిద్ధ వ్యాసములు - రామాయణము లోని వానరులు నరులు కారా? నిజముగా వానరులే అగుదురా? అను విషయములను గూర్చియు, ప్రాచీన కాలమున సంస్కృతము దేశభాషగా నుండెనా? ఆంధ్రులెవరు? అను సమస్యలనుద్ధేశించియు, ఆనందరంగరాట్చందమును గూర్చియు, శ్రీ పంతులు గారు వ్రాసిన వ్యాసములు అమూల్యములు. విశేషాలు వీరు పండిత వంశములో వంగోలు శేషాచలపతి, సీతమ్మల మువ్వురు సంతానంలో కనిష్ఠ పుత్రుడిగా 1867, అక్టోబరు 18వ తేదీన జన్మించారు. వీరు నెల్లూరులోని హిందూ స్కూలు (వెంకటగిరి రాజా స్కూలు)లో మెట్రిక్యులేషన్ వరకు చదివి, తరువాత బి.ఎ. మద్రాసు క్రిస్టియన్ కళాశాలలోను, బి.ఎల్. మద్రాసు ప్రెసిడెన్సీ కళాశాలలోను చదివారు. ఇరువది రెండేండ్లలోపనే వీరు బి.ఏ, బి.యల్ కాగలిగి నెల్లూరులో న్యాయవాదిత్వములో ప్రవేశించారు. కేవలం చదువులో మాత్రమే కాక వీరు శారీరకవ్యాయామములలో ముఖ్యముగా కత్తిసాము, కర్రసాము, కుస్తీ విద్యలలో ప్రావీణ్యులు. వీరు తమ స్నేహితులు కొందరితో అమెచ్యూర్ డ్రమెటిక్ సొసైటీ అనే నాటకరంగ సంస్థను స్థాపించి ఇంగ్లీషు, తెలుగు, సంస్కృత నాటకాలను ప్రదర్శించారు. వేదము వెంకటరాయశాస్త్రిగారి ప్రతాపరుద్రీయము నాటకాన్ని మొదటిసారి ప్రదర్శించినది ఈ సంస్థే. వీరు ప్రత్యేకంగా నాటకాలలో నటించకున్నా నటులను తీర్చిదిద్దడంలో, నాటకాల ఎంపికలో ప్రధాన పాత్రను పోషించేవారు. 1917లో నెల్లూరులో జరిగిన ఐదవ ఆంధ్రజనమహాసభకు ఆహ్వానసంఘ అధ్యక్షుడిగా పనిచేశారు. ఆ సభలలో వీరి స్వాగతోపన్యాసం చాలా ముఖ్యమైనదిగా పరిగణించబడుతున్నది. వీరు గొప్ప పరిశోధకులు. బ్రాహ్మణక్రాకశాసనము, వెలిచర్ల శాసనము, మున్నగు శాసనములను వీరు ప్రకటించిరి. ఆయుర్వేదసూత్రములు అనే చిన్న గ్రంథాన్ని సవరించి సటీకతో ప్రకటించారు. చారిత్రికదృష్టితో "కొందరు నెల్లూరు గొప్పవారు" అను శీర్షికతో 'రాజమంత్రప్రవీణ - పల్లె చెంచల్రావుగారు', 'వేదము వేంకటరాయశాస్త్రులు గారు' , 'వెన్నెలకంటి దరరామయ్య గారు', 'శనగవరపు పరదేశిశాస్త్రులు గారు'వంటి మహనీయుల పవిత్రజీవిత చరిత్రములను వ్రాసి ప్రచురించారు. భరతముని ప్రణీత నాట్యశాస్త్రములోని చతుర్ధాధ్యాంతర్గత తాండవ లక్షణమును విలక్షణముగా వివరములతో ఆంగ్లేయ భాషలోకి అనువదించారు. ఈ గ్రంథము1936సం. లో అన్నామలై ఆచార్యునిగా నుండిన మాన్యులు శ్రీ. బిజయేటి నారాయణస్వామి నాయుడు గారు ప్రకటించినారు. (This book was available in Ethnological Dance centre- New York- Is the school of Natya Founded by La Meri and Ruth St. Denis). సంస్కృత రామాయణంలోని లోకోక్తులు, శబ్దరత్నాకరములో లేని కొన్ని మాటలు వాటి అర్థములు వీరి అముద్రిత రచనలలో కొన్ని. వీరు ఆజానుబాహువులు. మంచి దేహపుష్ఠి కలవారు. నిరంతరవిద్యావ్యాసంగపరాయణులు. వీరు తమ 82వ యేట 1949, జూన్ 9న మరణించారు. మూలాలు 1.1950 భారతి మాస సంచిక. ఇతర లింకులు TANDAVA LAKSANAM: OR THE FUNDAMENTALS OF ANCIENT HINDU DANCING [ THIRD EDITION ] Hardcover – 1980 1867 జననాలు 1949 మరణాలు తెలుగువారిలో న్యాయవాదులు తెలుగు రచయితలు తెలుగు పండితులు బహుభాషావేత్తలు తెలుగు పరిశోధకులు నెల్లూరు జిల్లా రచయితలు
open‌ai (OpenAI) anede motham maanavaaliki prayojanam chekurche vidhamgaa digitally intelligence‌nu abhivruddhi cheyadanki ankitamaina parisoedhanaa samshtha. idi pramukha chhath‌jipiti (ChatGPT) aney longuage modal‌nu abhivruddhi chessi sikshnha ichina samshtha. artificial genaral intelligence (AGI) aney krutrima medhassuto manavali andharikii prayojanam chekurche lakshyamtho dheenini 2015loo elon musk, saam alt‌man, greg brokk‌man, ilia suts‌caver mariyu voj‌seach jaremba stapincharu. viiru samyukthamgaa US$1 biliyanla pettubadi pettalani haamii ichukunnaru. musk 2018loo borduku raajeenaamaa chessi daatagaa migilipoyadu. micrsoft OpenAI LPki 2019loo $1 biliyan pettubadini andinchindi mariyu janavari 2023loo rendava bahulha-samvathsara pettubadini $10 biliyanlugaa nivedinchindi. open‌ai anede lothaina abhyasam, upabala abhyasam mariyu utpaadaka namuunaalu vento artificial intelligence AI yokka vividha rangaalalo atyaadhunika parisoodhanalanu nirvahisthundhi mariyu adunaatana AI haard‌ware mariyu saft‌ware‌laku praapyatatoo sahaa AI communityki vanarulanu andistundi. OpenAI yokka parisoedhana mariyu utpattulu AIloo paaradarshakata mariyu bhadratanu protsahinchadam mariyu AI saanketikata abhivruddhi cheyabadindani mariyu baadhyataayutamaina mariyu naitika paddhatilo upayoginchabadutundani nirdhaaristundi. ivi kudaa chudandi chhath‌jipiti gugle moolaalu bahulajaati companylu
మరణించిన వారిని గుర్తుచేసుకుంటూ జరుపుకునేవి వర్థంతులు వీటిని సంవత్సరికాలు అని కూడా అంటారు, ఇవి ప్రతి సంవత్సరం వ్యక్తి మరణించిన తేది నాడు జరుపుకుంటారు. వర్ధంతిని ఆంగ్లంలో డెత్ యానివర్సరీ అంటారు. అనేక ఆసియా దేశ సంస్కృతులతో పాటు భారతదేశ సంస్కృతిలో ఒక సాంప్రదాయం వర్ధంతిని జరుపుకోవడం. పుట్టినరోజు లాగానే వర్ధంతిని ప్రతి సంవత్సరం జరుపుకుంటారు, కానీ పుట్టిన తేదీ బదులుగా ఇది ఒక కుటుంబ సభ్యుడు లేదా ఇతర ముఖ్యమైన వ్యక్తి మరణించిన తేదీ నాడు జరుపుకుంటారు. హిందూ మతానికి సంబంధించి ప్రధానంగా భారతదేశంలో వర్ధంతి నాడు హిందువులు పూర్వీకులను కొలవటం, వారి సమాధులను పూజించడం, వారి ఆశీస్సులను కోరడం వంటివి చేస్తారు, ఈ రోజున పూర్వీకుల పేరున అన్నదానం చేస్తారు. వర్ధంతిని వ్యవహారికంగా ఏడేడు అంటారు. ఇవి కూడా చూడండి మరణం జయంతి - పుట్టినరోజు బయటి లింకులు భారతదేశ సంస్కృతి
sarabavaram, anakapalle jalla, rolugunta mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina rolugunta nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 51 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 670 illatho, 2444 janaabhaatho 310 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1149, aadavari sanka 1295. scheduled kulala sanka 385 Dum scheduled thegala sanka 4. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585814.pinn kood: 531114. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi roluguntalonu, maadhyamika paatasaala chenna bhuupaalapatnamloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala buchampetalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narseepatnamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic narseepatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala pedaboddepallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sarabhavaramlo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu , naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. alopathy asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sarabhavaramlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam sarabhavaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 66 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 6 hectares banjaru bhuumii: 7 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 230 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 175 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 61 hectares neetipaarudala soukaryalu sarabhavaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 61 hectares moolaalu
ekamaargam (One-way traffic) anagaa oche vaipu Bara vaahanaala raakapokalanu anumatimchae dhaari. konni veedhulalo ilanti ekamaargaanni amaluchestaaru. saadharanamga raddeegaa umdae veedhulalo paadachaarula rakshana drashtyaa, ravaanhaa vaegaanni pemchi tadwara vaahanaala kadalikalanu vaegavantham cheyadanki todpadutumdi. ayithe yea ekamaargam amalu muulangaa aa veedhilo nivasinchevaariki koddhiga asaukaryam kalugutundannadi vastavam. rahadari niyamaalu
సత్యనారాయణ ఏకారి (ఆంగ్లం. Sathyanarayana Ekari) సినిమా కెమెరా మెన్, డైరెక్టర్, నిర్మాత. జననం - విద్యాభ్యాసం సత్యనారాయణ ఏకారి సినిమా ఇండస్ట్రీలో లక్కీ ఏకారి స్క్రీన్ పేరు తో పిలవబడే ఇతను రెచిని: గ్రామము మండలం: తాండూరు జిల్లా:మంచిర్యాల తెలంగాణ రాష్ట్రంలో తల్లి లక్ష్మి,తండ్రి వెంకటయ్యల సంతానం. బాల్యం ప్రాథమిక అభ్యాసం సొంత గ్రామంలో చదవగా ఉన్నత విద్య కోసం వరంగల్ పట్టణంలో మరికొంత ఇప్పటి జిల్లా కేంద్రం మంచిర్యాలలో జరిగింది. సినీరంగ ప్రస్థానం నిర్మాత గా: 1. Okkarojulo / ఒక్కరోజులో 2. Stuvartpuram / స్టూవర్టుపురం 3. Moni / మోని 4. Insecure / ఇనిసెక్యూర్ 5. Oh! / ఓహ్! 6. Broken heart / బ్రోకెన్ హార్ట్ డైరెక్టర్ గా: 1. Nandikonda vagullona / నందికొండ వాగుల్లోన 2. Stuvartpuram / స్టువర్ట్ పురం 3. Moni / మోని 4. Insecure / ఇన్సెక్యూర్ కెమెరా మెన్ గా(dop): 1. Nandikondavagullona / నందికొండ వాగుల్లోన 2. Pakka plane / పక్క ప్లాన్ 3. Sarayu / సరయు 4. Stuvartpuram / స్టువర్ట్ పురం 5. Moni / మోని 6. Insecure / ఇన్సెక్యూర్ 7. Chitram kadu sitram / చిత్రం కాదు సిత్రం 8. Detective Sathyabama / డిటెక్టివ్ సత్యభామ 9. Mayagallu / మాయగాళ్లు బయటి లింకులు * మూలాలు మంచిర్యాల జిల్లా వ్యక్తులు సినిమా దర్శకులు సినిమా నిర్మాతలు జీవిస్తున్న ప్రజలు తెలంగాణ సినిమా దర్శకులు
penukonda nagara panchyati, AndhraPradesh raashtram, shree sathyasai jillaku chendhindhi.yea nagara panchyati hindupur loekasabha niyojakavargam loni penukonda saasanasabha niyojakavargam paridhiki chendhindhi. charithra penukonda nagara panchyati anede shree sathyasai jillaki chendinadi. jillaaloo motham muudu nagara panchayatilu unnayi. yea nagara panchaayatiini 2020loo erpaatu chesar. 20 vaardulu kaligi Pali. yea nagara panchaayatheelo 20,409 mandhi voterlu unnare.. pouura paripalana yea nagara panchyati consul ku prathi 5 samvathsaralaku okasari ennika jarudutundhi. nagara panchyati paridhilooni janaba praatipadikananusarinchi stanika samsthala ennikala prakaaram dheenini 20 ennikala vaardulugaa vibhajimpabadindi. prathi vaarduku vaardu couuncillor praatinidhyam vahisthaadu. consul borduku chair‌person netrutvam vahisthaaru. viiru ennikainanaatinundi nundi iidu samvastaralu padaviloe konasaagutaaru. moolaalu velupali lankelu
haidarabadu sarihaddu gooda Telangana rashtra rajadhani haidarabaduloni paatabasteeki sarihaddugaa kattabadina gooda. aa taruvaatikaalamlo haidarabadu Kota godanu daati vistarimchimdi. sumaaru 6 mylla (9.7 kimi) podavu, 41 mylla visteernamlo unna yea gooda Kota chuttuu samruddhigaa labhinchina peddha granite rallatho nirminchabadindi. nirmaanam qutab shaahee vamsamuku chendina chivari sulthan abul Hassan qutab shaw yea gooda nirmaanaanni praarambhinchaadu. dhakkan moghul guvernor mubariz khan aadhvaryamloo nirmaanam konasaagi, modati nijam- (nijam-vul-mulk asaph jaa I) chetha 1802loo poortayyindi. deeni nirmananiki 16 samvastaralu pattindhi. satruvulu yemathram pyki ekkakunda raallatho sumaaru 18 adugula (5.49 mee) etthu, 8 adugula (2.44 mee) vedalputho yea godanu nirminchaaru. nagaranaki rakapokalu saaginchadaaniki veeluga 13 dvaralu (darvaajaalu) erpatuchesi, aa padamuudu darvaajaalaku aanukoni kitikeelu erpatuchesi akada sakta swaroopini ayina ammavaru vigrahaanni pratishtinchaaru. nagara bhadrata choose ratrivelalo yea darvaajaalu moosevaaru. okasari ratri darvaajaalu moosthe,etty paristhitiloonuu tellavarujamu varku terichevaaru kadhu. darvaajalu chader‌ghat‌ nunchi dabir‌pura varku erpaatuchesina yea 13 dwaaraalaku ayah praantaalanu batti perlu pettaaru. vaatillo prasthutham remdu darvaajaalu (puranapul darwaza, dabir‌pura darwaza) Bara migili unnayi. puranapul darwaza (puranapul) dabir‌pura darwaza (dabir‌pura) chader‌ghat darwaza (chader ghat) yakutpura darwaza (yakut‌pura) aliabad darwaza (aliabad): rendava nijam aleekhan peruu pettabadindi. champa darwaza lall darwaza goulipura darwaza (goulipura): 1950lalo veedhulanu visaalam chese kaaryakramamlo yea darwaza kaalagatilo kanumarugayyindi. fath darwaza doodh bouli darwaza dilli darwaza miir jumla darwaza afzaal darwaza: idi aakharuna 1861loo afzaal uddaulaa kaalamlo nirminchabadindi. itara vivaralu 1908loo muusii nadhiki varadhalu vacchina samayamlo yea gooda chaalaabhaagam dhvamsamaindi. swatantrayam taruvaata prabhuthvam 1950, 1960lalo koolchivesindi. aakramanalu, adhikaarula nirlakshyam kaaranamgaa dadapu annipraantaallo porthi gooda dhvamsamavvagaa aliabad oddha kontabhagam ippatikee vaadukalo Pali. moolaalu Hyderabad raashtram nirmaanaalu kattadalu nijam paripalana
mohsin Hassan khan (jananam 1955, marchi 15) pakistan cricket cooch, natudu, maajii cricqeter. ithanu 1977 - 1986 madhyakaalamloo 48 test match‌lu, 75 oneday internationale‌lalo pradhaanamgaa opening bats‌man‌gaaa aadaadu. tholi jeevitam intani thandri pakistan neeveeloo adhikary Dum talli teachar, wise-prinsipal. mohsin praarambhamlo tennis, swimming, cricket‌loo raaninchaadu. paakisthaan‌ku chendina juunior badminton champian. antarjaateeya kereer 1982–83loo laahoor‌loo bharat‌thoo jargina match‌loo paakisthaan‌ku opener‌gaaa adina athanu paakisthaan rendo innings scoru 135/1loo natout 101 parugulu chesudu. 1983/84loo aastreeliyaaloo varusaga remdu senchareelu chesudu. lards‌loo test double centuury chosen modati paakisthaanii bats‌men‌gaaa recordu saadhimchaadu. vyaktigata jeevitam mohsin 1983loo biollywood sinii nati ryna ray‌ni vivaham chesukunadu. 1989loo batwara cinemalo tolisariga natinchaadu. biollywood‌loo vision maheshs bhatt teesina crime dhrillar saathee (1991) cinemalo aditya pancholi, varsha usgankar‌lato kalisi natinchaadu. 90va dasakamlo paakisthaan‌loo palu chitralloo kudaa natinchaadu. 1990 lalo ray‌ki vidaakulu icchadu. 1997 mahanta 1996 kudion koo daale dana 1996 ghun‌ghat 1994 biita 1994 medam X 1993 haathy mere saathee 1993 jannat 1992 lath sab 1991 saathi (black buster) 1991 pratikar 1991 gunegar cown 1991 fath 1989 batwara (naamineet: utthama sahaya natudigaa fillm‌fare awardee ) moolaalu baahya linkulu Mohsin Khan Film Career Profile – IMDb.com jeevisthunna prajalu 1955 jananaalu pakistan oneday cricket creedakaarulu pakistan test cricket creedakaarulu pakistan cricket creedakaarulu
(ఇదే పేరుగల ప్రకాశం జిల్లాలోని మరియొక గ్రామం కొరకు, పరిటాలవారిపాలెం చూడండి.) పరిటాలవారిపాలెం (పెదనందిపాడు) గుంటూరు జిల్లా పెదనందిపాడు మండలంలోని గ్రామం. గ్రామ పంచాయతీ పరిటాలవారిపాలెం (పెదనందిపాడు మండలం), ఉప్పలపాడు (పెదనందిపాడు మండలం) గ్రామ పంచాయతీ పరిధిలోని ఒక శివారు గ్రామం. మూలాలు పెదనందిపాడు మండలం లోని రెవిన్యూయేతర గ్రామాలు
శ్రీ సూర్యారాయాంధ్ర నిఘంటువు ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం తరపున ఆంధ్రప్రదేశ్ సాహిత్య అకాడమి, హైదరాబాదు వారి విశిష్ట ప్రచురణ. ఇది ఎనిమిది సంపుటములు కలిగిన ఒక పెద్ద నిఘంటువు. తెలుగు భాషలో ఇప్పటికీ ఇదే నిండైన నిఘంటువు ఇదే. ఇందులో దాదాపు ఒక లక్షా పదివేల మాటలున్నాయి. దీని మొదటి నాలుగు సంపుటాలు స్వర్గీయ రావు వేంకట కుమార మహీపతి సూర్యారావు బహద్దరుగారి అండదండలతో, సంపూర్ణ ఆర్థిక సహకారముతో, స్వర్గీయ జయంతి రామయ్య పంతులు గారి పర్యవేక్షణలో సిద్ధమై 1939 సంవత్సరములో కాకినాడ ఆంధ్ర సాహిత్య పరిషత్తు పక్షాన ప్రకటితమైనది. తర్వాత 5, 6, 7 సంపుటాలు 1957 సంవత్సరములో కేంద్ర, రాష్ట్ర ప్రభుత్వాల సహాయముతో ముద్రితమైనవి. ఏడవ సంపుటము అనుబంధము మాత్రము 1965 సంవత్సరములొ ఆంధ్రప్రదేశ్ సాహిత్య అకాడమి, ఆర్థిక సహాయము గావించి దీని ముద్రణకు తోడ్పడినది. ఇది 1974 సంవత్సరము హైదరాబాదు నగరములో, ఆంధ్రప్రదేశ్ సాహిత్య అకాడమీ వేదికపై ఆవిష్కృతమైనది. దీని ఐదవ, ఆరవ సంపుటములను 1958 జూన్ 12 తేదీన ఆంధ్ర సాహిత్య పరిషత్తు వారి వార్షిక సమావేశములో భారత ఉపరాష్ట్రపతి డాక్టర్ సర్వేపల్లి రాధాకృష్ణన్ గారు ఆవిష్కరించారు. అయిదవ, ఆరవ సంపుటాలు వీనిని పీఠికాపురాధీశుల కోరిక మేరకు గిడుగు వేంకట సీతాపతి గారు 1944-48 లో ఈ నిఘంటు నిర్మాణ పర్యవేక్షణము సాగించి గ్రంథము యొక్క ముద్రణ కావించినారు. వీటి నిర్మాణములో పాల్గొన్న పండితులు. కాశీభట్ట సుబ్బయ్యశాస్త్రి దర్భా సర్వేశ్వరశాస్త్రి ప్రయాగ వేంకటరామశాస్త్రి ఆకుండి వేంకటశాస్త్రి బులుసు వేంకటేశ్వరులు చిలుకూరి పాపయ్యశాస్త్రి దువ్వూరి సూర్యనారాయణశాస్త్రి చిలుకూరి వీరభద్రశాస్త్రి చెఱుకుపల్లి అప్పారాయశాస్త్రి సామవేదం శ్రీరామమూర్తిశాస్త్రి పన్నాల వెంకటాద్రిభట్టశర్మ ఇంద్రకంటి సూర్యనారాయణశాస్త్రి నిఘంటువులు 1982 పుస్తకాలు https://archive.org/details/ShriiSuuryaraayaandhraNighantuvu6
yea pariksha vidhanaanni nooneginjala nundi noonetheeyu millulalo,alaage ayil keku(oil cakes)lanundi nune theeyu salventu plantu parisramalloni prayogasaalallo nirvahistaaru nune vishisht gurutvamu (specific gravity nu vishishtagurutva baatil (specific gravity bottle) nu upayoginchi nirnayinchadam jarudutundhi. hydrostatic balensunu kudaa upayoginchi nirnayincha vachunu. ooka nirdishta ghanaparimanamu (volume) vunna nune dravyabhaaraaniki, antey ghanaparimanamunna neeti dravyabhaaraaniki gala nishpattine nune vishisht guruthvam antaruu nune vishishtagurutvam nirnayinchuta ikda vishisht guruthva baatilunu upayoginchi nune /kovvu yokka vishisht gurutvaanni nirnayinchadam vivarimchadam jargindi. saadharanamga noonela vishishtagurutvaanni 300C/300C oddha nirnayinchedaru. anagaa nune, neeti vushogratalu 300C vumdagaa vishishtagurutvam nirnayinchadam. ayithe kovvulu yea ushnograta oddha ghana ledha ardaghanaroopamlo vumdunu.anduche viiti vishishtagurutvaanni 950C/300C oddha lekkinchedaru. anagaa kovvu ushnograta 950Coddha, neeti ushnograta 300C oddha vumdagaa nirnayinchadam. parikaraalu 1. specific gravity baatil‍: 50 mi.lee.ghanaparimanam vundaali. nunupaina lopaliki muuti anchulanu kaligi vundaali. birada (stopper) podavugaa vundi madyalo sannani randhram kaligi vundaali. 2. vataru baaa: 300C, mariyu950C l oddha vushnogratanu kaavalsina meraku niyantranalo vunchulaa amarika Pali. 3. Kanchrapara thermamitaru: idi 0-1100C vushnogratanu kolava galiginadi, 0.1, 0.20C lanu kudaa choopagalige vidhamgaa vibhajana rekhalundaali. 4. enalitical balensu: ,200 gram.lanu thoochagaliginadi, 0.01mi, gram.varku kachitanga bharanni thoochagaliginadi. specific baatil‍loo pattu neetibharam (300Coddha): shubramgaa, podigaa vunna 50 mi.lee.l specific baatil nu teesikoni, biradaatho sahaa thoochi dani bharanni namoodhu cheyale. thaazaaga vaedi chosen shubhramaina 250Cushnograta vunna neetini baatil nindi porli poyela nimpali. nimpunappudu budagalu laeni vidhamgaa baatil loo nimpali. baatil moothiki biradaanu biginchaali. baatil bayati vaipuna vunna temanu shubhramaina podi gudda teesikoni tudachavalenu. ippudu specific baatil‍nu vataru baaa medha vumchi 300C oddha baatil nu koddisepu vedicheyyali. specipic baatil loni neee ushnograta valana vyaakochinchi, baatil biradaakunna sannanirandhram dwara bayataku vachunu. bayataku vacchina neetini guddato tudachi shubram cheyale. specific baatil nu vatarubat nundi theesi gadi ushnogrataku challarchali. ippudu specific baatil nu neetithoo sahaa thoochi bharanni namoodhu cheyale. yea neetibharam viluva yea baatil ku sdiraneeti bhaaram. yea baatil nu upayoginchi vishisht guruthvam nirnayinchutaku matimatiki neeti bharanni thoochakunda yea bharanne lekkalooki teesukovachhunu. kanni appudappudu bhaaramlo teedaa emaina vachinademo checq cheskovali. prayooga vidhaanam specific baatil loo shubhramaina, nalakalu laeni 250Cvarku challarchina nuunenu, (kovvu (fat) layinacho avi karugu varku vedichesi) specific batilunindi porlipoyela nimpali. biradani biginchaali.baatil bayataku porali poyyi baatilu bayati gooda anchuku vunna nuunenu podi battatho shubramgaa tudachi tolaginchevalenu. baatilnu vataru baaa medha vumchi nune ayyinacho 300C varku kovvu ayinacho 950C varku araganta sepu vedicheyali. vyaakochinchi birada randhram dwara bayataku vacchina nuunenu tudachi baatil nu shubram cheyale. gadiushnogrataku baatilunu challarchi, thoochi bharanni namoodhu cheyyali. saadhana vishishtagurutvam:kontha nirnita ushnogratavadda, ooka nirdhishta ghanaparimanam vunna okadravam yokka bharanni antey ghanaparimanamunna neeti bhaaramtho bhagaharinchuta <big>nune vishisht guruthvam 300C/300C oddha <big> <big> <big> vivarana A=gravity baatil+nune bhaaram, gram.lalo,300Coddha B=khaali gravity baatil bhaaram, gram.lalo C=gravity baatil+neetibharam, gram.lalo,300Coddha. nune /kovvuvishishta guruthvam 95oC/300C oddha <big> <big> vivarana A=gravity baatil+nune/kovvu bhaaram, gram.lalo,950Coddha B=khaali gravity baatil bhaaram, gram.lalo C=gravity baatil+neetibharam, gram.lalo,300Coddha. 0.000025=Kanchrapara vyakocha gunakam moolaalu/adharalu B.S.684:1958 Methods of Anylysis Of Oils And Fats.British Standards Institution. vyavasaya vutpattula parikshalu
తోట్లవల్లూరు మండలం, ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రంలోని కృష్ణా జిల్లాకు చెందిన మండలం. మండల జనాభా 2001 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండల జనాభా మొత్తం 39,685.అందులో పురుషులు 19,886 మందికాగా, స్త్రీలు 19,799 మంది ఉన్నారు.అక్షరాస్యత మొత్తం 63.56% - పురుషులు అక్షరాస్యత 68.11% , స్త్రీల అక్షరాస్యత 58.98%. మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు రొయ్యూరు చినపులిపాక బొడ్డపాడు నార్త్ వల్లూరు సౌత్ వల్లూరు కుమ్మమూరు యాకమూరు గరికపర్రు కనకవల్లి పెనమకూరు చాగంటిపాడు దేవరపల్లి గురివిందపల్లి ఐలూరు మధురాపురం ములకలపల్లి ఐలూరు రెవెన్యూయేతర గ్రామాలు వల్లూరు పాలెం పాములలంక భద్రిరాజు పాలెం జనాభా 2011 జనాభా లెక్కల ప్రకారం మండలంలోని గ్రామాల జనాభా వివరాలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
shivlingam hinduism mathamloo poojimpabade, sivudini suuchinchae ooka pavithra chihnam. saampradaayamlo lingam sakta suchikaga, daiva sambhaavyatagaa pariganimpabadutundi. saadharanamga shivlingam srujanathmakathka saktiki suchikaga pratishtimpabadi umtumdi. poorvam shivudni vigraha roopam lonae poojinchee varu (harppa shidhilaalalo dorikina pashupati vigrahaanni pariseelinchavacchu). varaahapuraanam loni venkateswara swamy avataaraaniki sambamdhinchina gaathalo bhrigu mehrishi shaapa ghattamlo bhrigumaharshi shivudni "neti nundi ny shivalingaanike conei ny vigrahaniki poojalundavu, ny prasda nindyam avuthundi" ani shapistaadu. antey antakumundu vigrahaniki poojalundevannamata. sheva lingaanni shivuni pratiruupamgaa bhaavimchi poojinchee aachaaram mathram praachiinamainadae. idi eppudi praarambhamaindo ippati dhaaka yevaru kachitanga telchaledu. shivam aney padhaniki ardham subhapradamainadi ani. lingam antey sanketam ani ardham. antey shivlingam sarva subhapradamaina daivaanni suchisthundi. prapanchamloo lingam anno roopalloo prajala gouravanni pondutondi. puraanaallo lingodbavam mahaa shivratri parvadhinaana ardharaatri lingodbava kaala puuja parama sivudini kolichendhuku athantha anukuulamaina samayam. yea lingodbhavam girinchi skanda puraanamloo vivarimchadam jargindi. mahaa pralayam taruvaata, srusti, sthiti kaarakulaina braham, vishnhuvu Madhya yavaru goppo telchukovalanna pooti vachi, adi sangraamaaniki dhaari teesindi. okaripai okaru bheekara aastraalanu prayoginchukune vaelha, mro pralayaanni nivaarinchaenduku laya karakudu rangamloki digi, aadyantaalu teliyanu mahagni sthambham ruupamloe avatarinchi darsanamicchaadu. idi jargindi maagha bahulha chaturdhashi aati ardaraatri. idhey lingodbava kaalam. eeka yea sheva lingaavataaram modalunu telusukuneenduku vishnhuvu woah ruupamloe, mugimpunu chuusaemduku braham hansa ruupamloe vellhi, thama lakshyanni cheraleka tirigi vachi shivudine sharanu kooragaa, tana nijaroopamtho variki darsanimichchi vaariloo nelakonna ahankaaraanni roopumaapaadu. sivudu tolisariga ling ruupamloe darsanamicchina samayam kabaadi lingodbava kaalam athantha praamukhyatanu santarinchukundi. andhuke, ratri 11 gantala vaelha modhalayye lingodbava kaala poojalanu bhakthulu athantha shraddato nirvahinchi paramasivudi krupaku paathrulavuthuntaaru. sheva linganirmanam sivalingamu (maanusha lingamu) loo muudu bhaagaalu untai. braham bhaagamu bhuumiloe, vyshnu bhaagam peethamlo, sheva bhaagam manaku kanipincha pooje bhagamuga shilpulu aagama shaasthraalalo suuchimchina vidhamuga sariyain raatitoe gaani itara padaardhaalato nirmistaru. sheva limgaalu - rakaalu swayambhuu lingamulu: svayamugaa vaati anthata awai velasinavi. daivika lingamulu: deevathaa pratishtitaalu. rushya lingamulu: rushi pratishtitaalu. maanusha lingamulu: ivi human nirmita lingamulu. baana lingamulu: ivi narmade nadiiteeraana dorike (tulaa parikshaku neggina) bommarallu. shanmataalu hinduism matanni anusarinche varini aaru vargaluga vibhajinchavachhu.viitinae shanmataalu antaruu. saivulu - parama shivuni aaraadhinche varu shaaktheyulu - paraasaktini aaraadhinchaevaaru. vaishnavulu - shree mahaa vishnhuvunu aaraadhinchaevaaru gaanaapatyulu - ganapathy aaraadakulu. kaumaarulu - kumaaraswaamini aaraadhinchaevaaru. sourulu - suuryunni aaraadhinchaevaaru. panchabhootalingaalu panchabhoothaalu anagaa prudhivi, jalam agni, vayu, aakaasam. sivudu yea panchabhootaala swaroopaalaina lingaroopaalato iidu kshetralalo pratishtitudai unaadu. tejo lingam: annaamalaiswarudu - [[ thiruvannamalai]] Arunachal jala lingam: jambukeshwarudu- thiruvanaikaval ledha jambukeswaram srirangapatnam daggara 2 kms aakaasa lingam: chidambareswarudu (natraja) - Chidambaram: prudhvi lingam: ekambareshwarudu - kamchi: vayu lingam: srikaalahasteeswarudu - srikalahasti: panchaaraamaalu amararamam: Amravati (Guntur jalla) shree amareswara swamy, balachamundika divi draksharamam: dhraakshaaraama (turupu godawari jalla) shree bhimeshwar swamy, manikyamba kumararamam: samarlakota (turupu godawari jalla) shree kumara bhimeshwar swamy, balatripurasundari bheemaramam: bhimavaram (paschima godawari jalla) shree somesvara swamy, unpurna kshiraaraamam: palakollu (paschima godawari jalla) shree kshiraramalingeshwara swamy, uma konni visheshaalu srikalahasti loni sivalimgaanni abhishekinchetapudu yevaru lingaanni taakaru. kevalam lingam kindha bhagamaina paanuvattaanni Bara taakutaaru. kamchi loni shivlingam mattithoo chesindi (prudhvee lingam) kabaadi linganiki abhisheka jaragadu. nuunenu Bara puustaaru. shivratri nadu jagarana chessi lingodbava dharshanam cheskunte moksham siddhistundani hindus viswaasam. ivi kudaa chudandi sivudu sivalingapushpam moolaalu himduumatam
beeramitrapur saasanasabha niyojakavargam Odisha rashtramloni 147 niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam sundar‌gath lok‌sabha niyojakavargam, sundar‌gath jalla paridhiloo Pali. beeramitrapur niyoojakavarga paridhiloo biramitrapur, kurmunda black, nugav black, bisra black‌loo kontha bhaagam unnayi. ennikaina sabyulu 2019: (10) : shekar oram (bijepi) 2014: (10) : gorge tirkey (samta kranthi dal) 2009: (10) : gorge tirkey (swatanter) 2004: (138) : nihar surin (jmm) 2000: (138) : gorge tirkey (jmm) 1995: (138) : gorge tirkey (jmm) 1990: (138) : sathya narayan pradhaan ( jagataadalh ) 1985: (138) : remis kerketa ( congresses ) 1980: (138) : junas bilung (congresses-I) 1977: (138) : prame chandh bhagath ( janathaa parti ) 1974: (138) : cristodas lugun (swatanter) ennikala phalitham 2019 2014 moolaalu Odisha saasanasabha niyojakavargaalu
Vellore Tirupati jalla, nagalapuram mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina nagalapuram nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina uttukotai (TamilNadu) nundi 15 ki. mee. dooramloonuu Pali. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 350 illatho, 1410 janaabhaatho 257 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 710, aadavari sanka 700. scheduled kulala sanka 868 Dum scheduled thegala sanka 17. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596342.pinn kood: 517589. 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba - motham 1,365 - purushula 692 - streela 673 - gruhaala sanka 334 vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu, aniyata vidyaa kendram nagalapuramlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala nagalapuramlonu, prabhutva aarts/ science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu puttur lonoo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, divyangula pratyeka paatasaala Tirupati loanu, polytechnic‌ satyaveeduloonu, maenejimentu kalaasaala puttuuruloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala pitchatur loanu, unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam velloorulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 9 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 21 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 10 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 2 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 19 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 195 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 19 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 195 hectares neetipaarudala soukaryalu velloorulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 139 hectares cheruvulu: 56 hectares utpatthi velloorulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, verusanaga, sajjalu moolaalu
koppalli, alluuri siitaaraamaraaju jalla, vararamachandrapuram mandalaaniki chendina gramam.. idi Mandla kendramaina vararamachandrapuram nundi 19 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina paalvancha nundi 114 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 63 illatho, 183 janaabhaatho 130 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 91, aadavari sanka 92. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 169. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 579235. pinn kood: 507135. 2014 loo Telangana raashtram erpadinapudu, yea gramanni yea mandalamtho sahaa Khammam jalla nundi AndhraPradesh loni turupu godawari jillaaloo chercharu. aa taruvaata 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranalo idi mandalamtho paatu alluuri siitaaraamaraaju jillaaloo kalisindi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala koonavaramlonu, praathamikonnatha paatasaala somulagudemlonu, maadhyamika paatasaala somulagudemlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala vararaamachandrapuramlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala koonavaramloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala khammamloonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu bhadraachalamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala vararaamachandrapuramlonu, aniyata vidyaa kendram paalvanchaloonu, divyangula pratyeka paatasaala Khammam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. assembli poling kendram gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam koppallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 6 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 13 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 5 hectares banjaru bhuumii: 23 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 82 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 100 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 5 hectares neetipaarudala soukaryalu koppallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. itara vanarula dwara: 5 hectares utpatthi koppallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna, minumu moolaalu
badwaha saasanasabha niyojakavargam Madhya Pradesh rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam khar‌gone jalla, khandwa lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. badwaha niyojakavargam 2008loo niyojakavargaala punarvibhajanalo bhaagamgaa nuuthanamgaa erpadindi. ennikaina sabyulu 2018 ennikala phalitham moolaalu Madhya Pradesh saasanasabha niyojakavargaalu
శర్మాజీ నమ్కీన్‌ 2022లో విడుదల కానున్న హిందీ సినిమా. రిషిక‌పూర్, జుహీ చావ్లా, పరేష్ రావల్, సతీష్ కౌశిక్ ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమాకు హితేష్‌ భాటియా దర్శకత్వం వహించగా ఫరాన్‌ అక్తర్‌, రితేష్ సిద్వానీ, హనీ ట్రెహన్, అభిషేక్ చౌబే నిర్మించారు. ఈ సినిమా అమెజాన్‌ ప్రైమ్‌ వీడియో ఓటీటీలో 2022 మార్చి 31న విడుదలైంది. ఇది రిషి కపూర్ చివరి సినిమా. ఒకే పాత్రను ఇద్దరు నటులు ధరించడం ఈ సినిమా ప్రత్యేకత. ఈ సినిమా నిర్మాణంలో ఉండగా, 2020 ఏప్రిల్ 30 న రిషికపూర్ మరణించడంతో అతను ధరించిన శర్మాజీ పాత్ర లోని మిగిలిన భాగాన్ని పరేష్ రావల్ నటించగా సినిమా నిర్మాణాన్ని పూర్తి చేసారు. ఈ పాత్రధారులిద్దరూ ఒక వరుసలో కాకుండా మార్చి మార్చి కనిపిస్తూ సినిమా నిర్మాణం కథ నడకను బట్టి జరగదనే విషయాన్ని స్పష్టంగా తెలియజేస్తుంది. నటీనటులు రిషిక‌పూర్ జుహీ చావ్లా పరేష్ రావల్ సతీష్ కౌశిక్ సుహైల్‌ నయ్యర్ తారుక్‌ రైనా షీబా చద్దా ఇషా తల్వార్ సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్లు: ఎక్సెల్ ఎంటర్‌టైన్‌మెంట్, మెక్‌గఫిన్ పిక్చర్స్ నిర్మాతలు:ఫర్హాన్ అక్తర్, రితేష్ సిద్వానీ, హనీ ట్రెహన్, అభిషేక్ చౌబే కథ, స్క్రీన్‌ప్లే, దర్శకత్వం: హితేష్‌ భాటియా సంగీతం: స్నేహ కన్వాల్కర్ సినిమాటోగ్రఫీ: పీయూష్ పుటి మూలాలు బయటి లింకులు 2022 సినిమాలు
ముడుదొండ్ల, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నల్గొండ జిల్లా, చందంపేట మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చందంపేట్ నుండి 3 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన నల్గొండ నుండి 79 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 535 ఇళ్లతో, 2255 జనాభాతో 805 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1156, ఆడవారి సంఖ్య 1099. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 288 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1302. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577209.పిన్ కోడ్: 508285. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు చందంపేట్లోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల గుంటిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల దేవరకొండలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్‌ దేవరకొండలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల నల్గొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల దేవరకొండలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు నల్గొండలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ముడుదొండ్లలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ముడుదొండ్లలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 189 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 50 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 81 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 93 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 179 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 213 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 151 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 334 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ముడుదొండ్లలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 334 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
‌కెప్టెన్ 1994లో విడుదలైన తెలుగు చిత్రము. కథ తారాగణం సాంకేతికవర్గం మూలాలు బయటి లంకెలు
boorugupalli, Telangana raashtram, nirmal jalla, pembi mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina pembi nundi 28 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nirmal nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni khaanaapoor mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen pembi mandalam loki chercharu. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 26 illatho, 129 janaabhaatho 541 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 62, aadavari sanka 67. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 128. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570436.pinn kood: 504203.kothha jillala yerpatuku mundhu, boorugupalli, aadhilaabaadu jalla, khaanaapoor mandalamlo bhaagamgaa undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi khaanaapoor loanu, praathamikonnatha paatasaala pembiloonu, maadhyamika paatasaala mandapalliloonuu unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala khaanaapuurloonu, inginiiring kalaasaala nirmalloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala aadilaabaadloonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu nirmalloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala nirmallo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam boorugpallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 528 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 3 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 7 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 5 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 2 hectares neetipaarudala soukaryalu boorugpallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi cheruvulu: 2 hectares utpatthi boorugpallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu mokkajonna, pasupu, pratthi moolaalu velupali lankelu
arada kota, alluuri siitaaraamaraaju jalla, pedabayalu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina pedabayalu nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 130 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 202 illatho, 799 janaabhaatho 241 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 507, aadavari sanka 292. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 763. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583697.pinn kood: 531040. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 903. indhulo purushula sanka 603, mahilhala sanka 300, gramamlo nivaasagruhaalu 172 unnayi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi pedabayalulo Pali.sameepa juunior kalaasaala pedabayalulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam arada kotaloo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu, naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu arada kotaloo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam arada kotaloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 85 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 40 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 115 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 115 hectares moolaalu velupali lankelu
jaint admission test far maastars (jaint admission test far emmessy, JAM,jam, (aamglam: Joint Admission Test for Masters)) enginerring, science und teknolgy, mukhyamaina vibhagallo riserch‌loo nanyamaina vidyanu andhinchaalane uddeshamtho eandian in‌stitute af science (IISc), eandian in‌stitutes af teknolgy(IIT), naeshanal institut af teknolgy (NIT)llo pg, peehech‌d koorsulanu praarambhinchaaru. veetilo praveshaala choose nirvahinche test jam. prarambham yea entrains test‌nu 2004 nunchi praarambhinchaaru. deenidwara emmessy (nalaugu semisterlu), emmessy - peehech‌d, duel degrey taditara programes‌nu iiatllo, intigraeted peehech‌deeni iisslo andistaaru. -prapanchasthaayilo nanyamaina vidya choose ruupomdimchina curriculum‌thoo yea programes‌nu roopondinchaaru. bhagaswamya vidyaasamsthalu eandian in‌stitute af teknolgy - Bhubaneshwar, bombay, Delhi, dhann‌bad, Gandhinagar, guwahati, Hyderabad, Indore, jodh‌puur, Kanpur, kharag‌puur, madraas, Patna, rourkey, roper‌thopaatu bengaluruloni eandian in‌stitute af science (iisc). pariiksha vidhaanam motham edu takala test peparlu untai. avi.. bayalajikal sciences (bl), biotechnolgy (bl), chemistri (seevai), jialogy (gg), mathametics (ma), mathematically statistics (ms), fysics (peehech). pariiksha aan‌Jalor paddhatilo nirvahistaaru. pariiksha kaalavyavadhi muudu gantalu. moolaalu vidyaarhata moosalu vidyaa samshthalu
mittra di silva vettimuni (1951, juun 11 – 2019, janavari 20) srilanka maajii cricqeter. 1983loo remdu test match‌lu, ooka oneday internationale aadaadu. jananam, kutunbam mittra di silva vettimuni (1951, juun 11na srilankaloni kolambolo janminchaadu. srilankaku praatinidhyam vahimchina muguru sodarulalo mittra vettimuni okaru (andaruu opening bats‌men). intani annayya suniel 1975, 1979 cricket prapancha kup‌lalo aadaadu. intani thamudu sidat srilanka modati test match centuury chesudu. antarjaateeya cricket 1969/70loo bhaaratadaesamloe paryatinchina vijayavantamaina silon skuuls jattuku capten‌gaaa saarathyam vahinchaadu. yea jattulo bhavishyath test keptenlu bandula varnapura, duleep mendis kudaa unnare. srilanka 1982loo test hodhanu pondindi, vettimuni motham phast-klaas cricket kereer motham 127 roojulloo nalaugu deeshalaloo tommidhi match‌lanu ponduparichindi. 1982, navambaruloe bulavayolo zimbabwepai arangetram chosen 55 parugule intani athyadhika scoru. maranam mittra di silva vettimuni 2019, janavari 20na srilankaloni kolambolo maranhichadu. moolaalu baahya linkulu 2019 maranalu 1951 jananaalu srilanka cricket creedakaarulu srilanka test cricket creedakaarulu srilanka vyaktulu srilanka oneday cricket creedakaarulu
chepu koddhiga mandagistundi. aksharaalu masagga kanabadatam praarambhistaayi. mana kantlo ooka katakam (Lens) umtumdi. adi ooka sanchila umtumdi. bayati nunchi vachey kanthi kiranaalu yea katakam dwara vellhi lopala umdae retiina medha padataayi. appudee manam dennaiyina chudagalugutam. vayasu paibadutunnappudu kantlooni kamdaraalu bigusukupotayi. katakam tana sahajamaina mrudutvam kolpoi gattipadutundi. katakaniki sambamdhinchina proteenlalo vacchina konni rasayinaka maarpula will katakam medha machhalu erpadatayi. yea sthithine suklaalu (Cataract) antaruu. yea suklaala kaaranamgaa kiranaalu looniki vellalevu. falithamgaa chepu mandagistundi. kondariki daggari chepu mandagiste marikondarilo dooram chepu mandaginchavacchu. lakshanhaalu tolidasalo Karaikal, masakatanam katakam anchullo Bara undatam will konnalla dhaaka chuupuloo peddha teedaa raakapovachhu. kramamga aa machhalu perigee koddi drhushti lopam pergutune umtumdi. ayithe kevalam cataract will chepu thaggadam tappa kannu errabaradam gaanii, kantlo noppigaanii, neee kaaradam conei undadhu. vayase pradhaanam maamoolugaa 45 nunchi 65 ella lopu vayasuloe dadapu andaruu yea samasyaku guravutaaru. 95 saatam mandiki vayassu medha padatam olle osthundi. migilina iidu saatam mandiki- aaharamloo anty accindentlu, vitamin, proteins koravadatam, ekuva samayam kallu sooryarashmiki gurikavadam, madhumeham, pogathagadam vento kaaranaala will osthundi. konni arudaina caselloo janyuparamaina kaaranaalu, styroids vaadatam will kudaa suklaala samasya osthundi. ooka saree erpadite.. kaaranamedainaa okasari suklaala samasya modalayyindii antey adi kramamga pergutune umtumdi. kondarilo peragadam aagipovachhemo conei, thaggadam mathram undadhu. kantiki tagilina gaayam kaaranamgaa vacchina suklaalu mathram aa gaayam manina taruvaata mellamellagaa aa suklaalu kudaa tagge avaksam Pali. alaage madhumeham kaaranamgaa kondarilo taatkaalikamgaa suklaalu erpadite avi chakkera adupulooki ragane kondarilo malli kanumarugaipovachhu. ivi tappa migta kaaranaalatoo vachey suklalevi shasthra chikitsa cheestee tappa povu. elaa telustundhi ? perigina vayasu kaaranamgaa yerpadina suklaala prabavam dadapu savatsaram dhaaka aemee kanipinchadu. suklaalu kanti chivarallo Bara umdadamae deeniki kaaranam. edaadi gadichaka noppemy undadhu conei, chepu thaggadam modalavuthundi. mamulu veluguloo baagane unnaa, endaloki, ekuva veluguloki vellhinappudu mathram sarigaa kanipinchadu. kondariki pagatipoota e ibbandi undadhu. conei, ratrivela vaahanaala veluguloo aemee kanipinchadu. mari kondariki ooka vasthuvu, ledha vyakti remdu muudu roopalloo kanipinchavacchu. ila kanipinchadaanni maltipul paliopia antaruu. mari kondariki kannu neee kammina Bodh kalugutundhi. chepu masakabaradame induku kaaranam. cataract unnatlu telina andharikii shasthra chikitsa cheyavalasina avsaram ledhu. rojuvaari kaaryakramaalaku ibbandigaa unnappudu kalla jodutho samasyanu chaaala varku adhigaminchavacchu. ayithe e stayi kallajodu vadina chepu spashtangaa kanipinchanappudu mathram shasthra chikitsa tappanisari avuthundi. vaidyachikitsa shasthra chikitsa prachina ayurvedamlo shushruta sumaaru cree.poo.6va sataabdamloo suklaalaku sastrachikitsa jaripanu. bhartiya desamlo yea shasthra chikithsanu ooka pratyeka suuditoe cheeseevaaru. yea soodhi chaaala sannaga undi vankara tirigi umtumdi. yea sudini " jambukhi salaaka"gaaa vyavaharinchaevaru. yea vankara suuditoe kantiloni katakanni kadilindi suklaanni bayataku toshevaaru. aa taruvaata kantiloo vaedi chosen vennanu unchi kattu katteevaaru. yea vidhaanam entho vijayavantamainappatiki, sushruthudu cheppinatlu yea chikithsanu avasaramainappudu Bara cheyyali. puraathana greeku vaidyulu, greeku vedaantulu bhartiya deeshaanni sandarsinchinappudu, varu yea vydya vidhanaanni chudatam jargindi. tadwara chainiyula saampradaayaka vydya vidhaanamloki, bhartiya deeshaaniki chendina yea vydya vidhaanam pravesapettabadindata. The first references to cataract and its treatment in Ancient Rome are found in 29 AD in De Medicinae, the work of the Latin encyclopedist Aulus Cornelius Celsus. The Romans were pioneers in the health arena - particularly in the area of eye care. The Iraqi ophthalmologist Ammar ibn Ali of Mosul performed the first extraction of cataracts through suction. He invented a hollow metallic syringe hypodermic needle, which he applied through the sclerotic and extracted the cataracts using suction. In his Choice of Eye Diseases, written in circa 1000, he wrote of his invention of the hypodermic needle and how he discovered the technique of cataract extraction while experimenting with it on a patient. Rajah Serfoji II (1777-1832), a deposed prince of the Maratha dynasty in the south city of Thanjavur in Tamil Nadu is also believed to have maintained impeccable records of the ocular conditions of his patients. Records show cataract surgeries being performed during his rule in his kingdom. When a cataract is sufficiently developed to be removed by surgery, the most effective and common treatment is to make an incision (capsulotomy) into the capsule of the cloudy lens in order to surgically remove the lens. There are two types of eye surgery that can be used to remove cataracts: extra-capsular (extracapsular cataract extraction, or ECCE) and intra-capsular (intracapsular cataract extraction, or ICCE). Extra-capsular (ECCE) surgery consists of removing the lens but leaving the majority of the lens capsule intact. High frequency sound waves (phacoemulsification) are sometimes used to break up the lens before extraction. Intra-capsular (ICCE) surgery involves removing the entire lens of the eye, including the lens capsule, but it is rarely performed in modern practice. In either extra-capsular surgery or intra-capsular surgery, the cataractous lens is removed and replaced with a plastic lens (an intraocular lens implant) which stays in the eye permanently. Cataract operations are usually performed using a local anaesthetic and the patient is allowed to go home the same day. Recent improvements in intraocular technology now allow cataract patients to choose a multifocal lens to create a visual environment in which they are less dependent on glasses. Under some medical systems multifocal lenses cost extra. Traditional intraocular lenses are monofocal. Complications are possible after cataract surgery, including endophthalmitis, posterior capsular opacification and retinal detachment. In ICCE there is the issue of the Jack in the box phenomenon where the patient has to wear aphakic glasses - alternatives include contact lenses but these can prove to be high maintenance, particularly in dusty areas. fako surgery nedunna adhunika chikitsallo suklaalu mudiredaka vaechi vumdavalasina avsaram ledhu. ayithe kallajodu dwara chuupunu pemchae avaksam lenappudu Bara yea shasthra chikitsa cheeyadam sariyain vidhaanam. ippudunna adhunika vidhanaaniki fako surgery (fako emulsification) ani peruu. yea vidhaanamlo athi suukshamyna soodhi (needle) dwara suklam sameepamlooniki ultrasonic dhwani tarangalanu pamputaaru. vaati prakampanaalu suklaala‌nu chinna chinna mukkalugaa vidagotti dravanga marchi velupaliki laagestaayi. okappudu yea shasthra chikitsa cheyadanki mundhu kannu moddubarela kannu kindha ooka injections ivva valasi occhedi. ola injections ivvadam will okkosaari nelala paryatam noppi undedi. mari konni itara samasyalu kudaa vachhevi. danki bhinnangaa ippudu kallalo chukkala mandu vaeyadam dwara kannu meddubarche vidhaanam vacchindi. dinni "topical anastheeshii" antaruu. yea vidhaanamlo chese shasthra chikitsalo kotha muudu milli meterlalope umtumdi. yea fako sarjariiloo kantiki kutlu vese avsaram undadhu. surgery kevalam 15 nimushaallo puurtavutumdi. kutlu lekapovadam will kannu medha patty vese avsaram kudaa undadhu. andhuke shasthra chikitsa ayina padi nimushala taruvaata intiki vellipovachhu. marusati roeju vachi pariiksha cheyinchukunte Basti . dr muralii krishnamaachaari aasuri rachinchina vyasam aadhaaramga... nivaaranopaayaalu suklaalu purtiga raakunda cheyadanki nivaarana saadhyamkaadu. shone glasslu upayoginchi athineelalohitha kiranaala nundi rakshana kaliginchadam dwara kontavaraku suklaala abhvruddhini niyantrinchavacchunu. entee-oxidant padardhalu (vitamins A, C, E) upayogapadatayani bhavinchina, shaastreeya parisodhanala dwara ivi aemee upayogapadavani telindhi. moolaalu https://web.archive.org/web/20100223100427/http://www.eenadu.net/specialpages/sp-health.asp?qry=sp-health1 bayati linkulu Cataract Resource Guide from the National Eye Institute (NEI). eMedicine Health Video of Cataract Surgery The Childhood Cataract Network Pediatric Glaucoma and Cataract Family Association kanti Morbi
kundaram, Telangana raashtram, mancherial  jalla, Jaipur mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina Jaipur nundi 15 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina mancherial nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 669 illatho, 2418 janaabhaatho 2368 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1189, aadavari sanka 1229. scheduled kulala sanka 871 Dum scheduled thegala sanka 29. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570642.pinn kood: 504216. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi [jaipuurlooundi.sameepa juunior kalaasaala jaipuurloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kareemnagarlonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram manchiryaalalonu, divyangula pratyeka paatasaala naspur lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam kundaaramlo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu, naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo7 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies daaktarlu muguru, embibies kakunda itara degrees chadivin daaktarlu aaruguru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu kundaaramlo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kundaaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 202 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 689 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 2 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 25 hectares banjaru bhuumii: 1135 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 313 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1305 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 168 hectares neetipaarudala soukaryalu kundaaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 168 hectares utpatthi kundaaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu velupali lankelu
cherukumalli suryaprakash (1940 - mee 22, 2019) Telangana raashtraaniki chendina chithrakaarudu. oily‌, acrylic‌, ab‌stract‌ aarts‌loo jaateeya, antarjaateeya sthaayiloo peruu sampaadinchaadu. jananam - vidyaabhyaasam suryaprakash 1940loo hanumanthaiah dampathulaku Telangana raashtram Khammam jillaaloni madhiralo janminchaadu. paatasaala, inter‌ vidya madhiralo chadivin suryaprakash 1961loo haidarabadu masab‌tanks‌loni jawar‌lall‌ nehruu fine‌ aarts‌ kalaasaala nundi degrey patta andukunnadu. chitrakalarangam kalashalaloo chadhuvuthunna samayamlone haidarabaduloni vividha galleelanu chitrikarinchevadu. chitrakalapai unna ishtamto 1964loo prabhutva udyogam vachchinaa vadulukoni, Delhi chithrakaarudu ramya‌ kumar‌ daggara 6 nelalupaatu sikshnha teeskunnadu. suryaprakash‌ 1960llo automobil‌ vyardhaalu, paata inupa vastuvulatoe vividha kalaakrutulanu roopondinchagaa vatiki jaateeyasthaayilo gurthimpu vacchindi. alanay oily‌, acrylic‌ paintings‌ vento prakriyalallo konni vandala bommalu geesaadu. eurpoean‌ art‌ku chendina dott‌ art‌loo kudaa suryaprakash‌ prayoogaalu chessi, neetipai telaadinatlu umdae italeeloni venis nagaranni chitrikarinchaadu. 1970lalo Srinagar colonylo ‘suryah art‌ gallery’ni prarambhim, anek autsaahika, vardhamaana chitrakaarulanu protsahinchaadu. ccmb parisoedhanaa samshtha praamganamloo anek art‌ campulanu nirvahinchi, aa sikshnhaa shibiralaku em.epf. huseen, chainaku chendina lyon‌ vento chitrakaarulanu aahvaaninchaadu. elviprasad‌ ai inistityuut‌ku chanipoyevaraku samsthaagata chitrakaarudigaa panichesaadu. aspatri praamganamloonae suryaprakash‌ pratyeka art‌ studionu praarambhinchaadu. suryaprakash‌ kalaaranga jeevitam girinchi ‘e ab‌stract‌ reaalty’, ‘e purse‌pective‌ ai’ paerutoe pusthakaalu veluvadadamekakunda, manmohan‌ dutt‌, sisir‌ sahana aney chitrakaarulu daakyumentariilanuu kudaa roopondinchaaru. 40ella kritame denmaarc, sweedan, naarvae, geramny, fraansu, inglandu, britton‌ taditara deshaalloni chitrapradarsanalalo suryaprakash‌ geesina bommalaku manchi gurthimpu labhinchindi. Mumbai, Delhi, qohl‌kataa vento palu jaateeya, antarjaateeya chitrapradarsanalalo palgonamekakunda dadapu debhbhaiki paigaa soeloe egjibisions‌ erpatuchesadu. puraskaralu Hyderabad‌ art‌ sociiety bagare patakam (1963) rashtra prabhutva lalitakalaa akaadami goald‌medal‌ (1966) newdilli lalita kalaa akaadami jatiyasthayi awardee (1966) newdilli lalita kalaa akaadameeche suryaprakash‌ monograph pracurana (1978) jaateeya samskruthika saakha nundi naalugellapaatu seniior‌ fellowship‌ hoda (1982) newdilli lalita kalaa akaadami eminent‌ painter‌ gurthimpu al‌india fine‌ aarts‌ und‌ cropht‌ sociiety newdilli vaari kalaa vibhuushanam awardee (1997) Telangana rashtra aavirbhava puraskara, Telangana prabhuthvam, (juun 2, 2018) maranam 2019, mee 22 budhavaaramrojuna vudayam gam. 8.30ni.laku Hyderabad‌ banjarahils‌loni tana swagruhamlo gundepotutho maranhicharu. moolaalu 1940 jananaalu 2019 maranalu Khammam jalla chitrakaarulu theluguvaarilo chitrakaarulu Telangana rashtra aavirbhava puraskara graheethalu
చిట్టిగుంకలం ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, విజయనగరం జిల్లా, డెంకాడ మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన డెంకాడ నుండి 21 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విజయనగరం నుండి 13 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 212 ఇళ్లతో, 791 జనాభాతో 167 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 386, ఆడవారి సంఖ్య 405. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 25 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583215.పిన్ కోడ్: 535005. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల విజయనగరంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల జొన్నాడలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల జొన్నాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల విజయనగరంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల జొన్నాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు విజయనగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం డెంకాడలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం ఉంది. జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చిట్టిగుంకలంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 27 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 2 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 17 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 53 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 53 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 82 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 24 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చిట్టిగుంకలంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 24 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చిట్టిగుంకలంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు HAND FANS మూలాలు
rekampalli, Telangana raashtram, Warangal jalla, duggondi mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina duggondi nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Warangal nundi 24 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen Warangal grameena jalla loki chercharu. aa taruvaata 2021 loo, Warangal grameena jalla sthaanamloo Warangal jillaanu erpaatu cheesinapudu yea gramam, mandalamtho paatu kothha jillaaloo bhaagamaindi.2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 411 illatho, 1498 janaabhaatho 331 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 761, aadavari sanka 737. scheduled kulala sanka 297 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578120.pinn kood: 506331. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.sameepa maadhyamika paatasaala duggondilo Pali. sameepa juunior kalaasaala duggondalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu narsampetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic varangallo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala varangallo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu rekampallilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam rekampallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 40 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 3 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 16 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 2 hectares banjaru bhuumii: 122 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 148 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 85 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 187 hectares neetipaarudala soukaryalu rekampallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 160 hectares* cheruvulu: 27 hectares utpatthi rekampallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, mirapa moolaalu velupali lankelu
athanu 2001loo vidudalaina telegu cinma. savera creeations pathakama p.emle.ene.reddy nirmichina yea cinimaaku sathyam badu darsakatvam vahinchaadu. saayikumaar, rachana Una.v.yess.pradhaana taaraaganamgaa roopondina yea chithraaniki chakri sangeetaannandinchaadu. taaraaganam saayikumaar rachana benarjee Una.v.yess kolisetti raveendar p.j.sarma brahmaandam saankethika vargham katha: saayisyaam chitraanuvaadam, darsakatvam: sathyam badu matalu: Una.yess.ravikumaar chaudhary paatalu:sirivennela siitaaraamasaastri, chandrabose, kao.nagendrachari, ravikumaar, kandikonda nepathyagaanam: suneetha, smita, kausalya, aadarsini, chakri,ravivarma, bajji, pramood, raghuu kunche studios: unpurna studios, ramanayudu studios, padmalaya studios dustulu: sheva - khader kala: kao.murlidhar stills: kao.vijaya kumar thrills: dhrillar manju nruthyaalu: raajasheekhar kuurpu: kolah bhaskar sangeetam chakri nirmaataa: p.emle.ene.reddy moolaalu bhahya lankelu 2001 telegu cinemalu
maanavuni jeevitamlo umdae  brahmacharya, gruhastha, vaanaprastha, sanyasa aney nalaugu aasramamulu kalavu. yea naalugintiloo mukhyamayinadi, migilina muudu aasramamulaku aadhaaramayinadi gruhastha asramam. ayithe yea gruhasthaashramamlo unna varu yagnamulu chestene variki parameshwaranugraham labisthundhi.yea yagnamulu iidu rkmulu. avi braham yagnamu, daeva yagnamu, pitr yagnamu, buthha yagnamu, nruyagnamu. vivarana puncha mahaayagnamulu anagaa hinduism dharmasaastraalananusari grhasthu aacharinchavalasina iidu yagnamulu. braham yagnamu : yea yagnamu dwara gruhastudu anek kothha vishayamulanu telsukuntadu. antekaka migilinavaariki kudaa teliyajestu vuntadu. yea yagnamlo bhaagamgaa gruhastudu jnaanamunu aarjistaadu, andarki panchi pedataadu. braham yagnamanagaa vedadhyayanamu. raamaayana, bhaagavataadyudgramthamu pathinchadam. daeva yagnamu : ivi bhagavadanugraham choose, ishtakaaryaardha siddhi choose chestaaru. gruhastulayite thama gaarhapatyaagni loo havissunu samarpistaaru. brahmachaarulayithe loukikamaina agnithone chestaaru. eeka shoodrulaku namaskarame daeva yajna falamunu estunde.  daeva yagnamanagaa aajyamu, laajalu (paelaalu) vantitho hoemam jaripinchuta pitr yagnamu : ivi thamanu vadhali paralokamunaku cherina thama pitrudevatala koraku chestaaru.  aithe thandri brathiki undaga itti  yagnamunu chaeyutaku putruniki adhikaaram ledani cheppedaru. pitr yagnamanagaa sraaddhamu, tarpanamulu modalaina kaaryakramaalu jaripi puurveekulanu santrupthi paruchuta. buthha yagnamu : tanato patuga yea bhumimeeda unna sakala caracara jeevaraashulaku upayogapadela thaanu naduchukovali. buthha yagnamanagaa sakala bhootamulaku balidaanamulu ichuta nruyagnamu : yea yagnamune atidhi yajna anikuudaa pilustharu. mana intiki vacchina atidhini gouravamga chooskovali.  yea yagnamu dwarane gruhastudu migilina muudu aasramamulavaariki aadhaaram avtunnadu. nruyagnamanagaa athidhi poojaadulu nirvartinchadam. moolaalu hinduism saampradaayaalu
కమలేశ్ డి.పటేల్ గుజరాత్ రాష్ట్రానికి చెందిన ధ్యాన గురువు. ఆయనకు భారత ప్రభుత్వం 2023లో పద్మ భూషణ్ అవార్డును ప్రకటించగా, ఆయన ఆ అవార్డును రాష్ట్రపతి ద్రౌపది ముర్ము చేతులమీదుగా 2023 మార్చి 22న అందుకున్నాడు. జీవిత విశేషాలు కమలేష్ డి పటేల్ గుజరాత్ రాష్ట్రం, అహ్మదాబాద్‌లో 1956లో జన్మించాడు. ఆయన ఫార్మసీ విద్యార్థిగా ఉన్న సమయంలోనే రాజయోగ ధ్యానం మొదలుపెట్టి గురువు రామచంద్ర (బాపూజీ) దగ్గర 1976 నుంచి సాధన ఆరంభించాడు. కమలేష్ అహ్మదాబాద్ ఫార్మసీలో గ్రాడ్యుయేషన్ చేశాక న్యూయార్క్ లో పీజీ చేసి అక్కడే ఫార్మా వ్యాపారం ప్రారంభించాడు. 1983లో గురువు రామచంద్ర (బాపూజీ) మరణంతో అధ్యక్షుడిగా పార్థసారథి రాజగోపాలాచారి(చారిజీ) బాధ్యతలు చేపట్టాక ఆయనతో కలిసి 2003 నుంచి శ్రీరామచంద్ర మిషన్ కార్యకలాపాల్లో భాగస్వామి అయ్యాడు. కమలేష్ డి పటేల్ 2014 నుంచి శ్రీరామచంద్ర మిషన్ అధ్యక్షుడిగా కొనసాగుతూ భారత్ తో పాటు అమెరికాలోని వేర్వేరు ప్రాంతాల్లో ఆధ్యాత్మిక కార్యశాలలు నిర్వహించాడు. రంగారెడ్డి జిల్లా నందిగామ మండలంలో చెగూరులో 1400 ఎకరాల్లో శ్రీరామ చంద్ర మిషన్ (కన్హా శాంతివనం) విస్తరించాడు. ఆయన రాసిన ది హార్టుల్నెస్ వే పుస్తకానికి విశేష ఆదరణ లభించింది. పురస్కారాలు పద్మ భూషణ్ (2023) మూలాలు పద్మభూషణ పురస్కార గ్రహీతలు 1956 జననాలు
varikhani,Telangana raashtram peddapalle jalla, ramagundam mandalaaniki chendina pattanham.idi ramagundam nagarapalaka samsthaloo idi ooka bhaagam godavarikhani anagane modatagaa gurtuku occhedi boggu ganulu.godawari nadi, boggu ganula samuham Pali.yea praantaaniki pratyekamgaa godawari khani ani geetla mukundareddy naamakaranam Akola.godawari nadi odduna yea boggu ganulu unnanduna godawari (nadiperu) +khani (gani ani ardham) renditi ardham vachetatlugaa naamakaranam cheyabadindhi. dheenini qohl siti ani kudaa ataru.2011 janaba lekkala prakaaram godavarikhani (ramagundam nagarapalaka samshtha) janaba 5, 50, 365. ramagundam nagarapalaka samshtha paridhi 94.8 cha.ki.mee. Pali.yea praanta paridhiloo singareni boggu ganulu, ene.ti.p.sea (2600 me.waa.) ., epf.sea.ai., Una.p. jan koo, baset Nagar simeat parisrama modalaina parisramalu unnayi. epf.sea.ai. nashtaalatho moothapadadindi. dheenini tirigi punaruddharinchabadandi.ikda 10 me.waa. soura vidyut kende kudaa uhani.singareni collieries kompany limitedlo athi peddha deveeson ramagunda deveeson.idi ramagundam commisionerate paridhi kindha osthundi yea deveeson ramagundam -1, ramagundam -2, ramagundam -3 anu muudu aeriyaalanu kaligi uhani.ikda naeshanal dharmal pvr corparetion limitedlo utpatthi ayee vidyut‌nu telamgaanaatoe paatu atharapradesh, TamilNadu, Karnataka, Maharashtra rashtralaku sarafara chesthunnaaru.tvaralo thelangaanaa prabhuthvam singareni aadhvaramlo nims taraha asupatri, medically kaalaeji erpaatu cheyanundi. bhaugoollika swarupam idi bhougolikamgaa ettena praetam.jalla kendram nudi 65 ki.mee. dooraana Pali.ikda veasavi vushogratalu 40 - 50 C untai.idi godawari nadi odduna Pali. yea nadi pai gala vaetena Karimnagar, adilabad jillalanu kaluputaedi. sameepa gramalu sudilla, pedhamepet, gunjapadugu, mutyala, laxmipuram, veerlapalli, kaman puur, mangal pally sameepa mandalaalu kaman puur‌, peddapalle vidyaa soukaryalu ikda anni takala prabhutva, praivetu vidyaa samshthalu unnayi.ikda prabhutva pattabhadra kalaasaala, sathavahana vishwavidyaalayam, unnanatha pattabhadra kalaasaala, puurva pattabhadra kalaasaala, saankethika kaalejilu, puurva saankethika kalashalalu unnayi. ravaanhaa soukaryalu godavarikhani pattanhaaniki roddu, ramagundam nundi railu margam Pali.ramagundam railway staeshanu dakshinha Madhya railway paridhiloo Pali. yea staeshanu Delhi-Chennai-sikindraabaad margamlo Pali. Delhi nundi vachemaargamlo telanganalo modhata edurayyae peddha staeshanu.haidarabadu nundi godavarikhani pattanhaaniki 4 lainla rajiva rahadari Pali. godavarikhani pattana nundi telanganaloni anni jillalaku, Telangana raashtraaniki buses saukaryam Pali.ramagundamlo vimaanaashrayam Pali. aaroogya samrakshana singareni samshtha karmikulu, vaari kutumba sabhyula aaroogya samrakshana choose hospitaal kattinchindi. antekaka 100 padakala prabhutva hospitaal, vividha takala prayivetu hospitals unnayi. manchineeti vasati manchineeti vasati choose ramagundam nagara paalaka samshtha singareni sahayamtho godawari nadi nundi neetini sarafara chesthunnaaru. roddu vasati pattanham chuttu, pattanhamloo ramagundam nagara paalaka samshtha, singareni adhwaryamlo rodlanu nirminchaaru. yea phore vee roddu vyvasta anede hyderabadunu kaluputundi. plays steshion yea pattanham paarishraamika prantham kaavadamthoo ikda neeraala sankhyathopaatu firyaaduluu ekkuvae untai. rojuku 200 nunchi 300 mandhi petitionerlu, sandarsakulu steshion‌ku vasthuntaru. rashtramlo athantha raddeegaa umdae plays‌ stationlalo okataina godavarikhani vass‌toun‌ plays‌ steshion‌nu aadhuneekarinchaaru. singareni soujanyamtho roo.3.5 kotlatho 14,290 chadarapu adugula visteernamlo 3 antastullo nirminchabadina modran‌ plays‌steshion‌ loo oksari vandamandi sandarsakulu kurchunela visiting‌ haaa‌, purushulu, mahilhalaku wash‌ roomulu, saril‌ in‌spector‌, sab‌ in‌specterlaku ververugaa gadhulu, attached‌ toiletlu, purusha, mahilhaa kaanistebullaku ververugaa hallu, daining‌ hallu, purushulaku, mahilhalaku ververugaa councelling‌ hallu unnayi. officerlaku daining‌ hallu, wash‌ roomlathopaatu gest‌ roomlu nirminchaaru. yogaaku pratyekinchi ooka haalutopaatu.. granthaalayam, sandarsakulaku visaalamaina parring‌ sdhalam kalpincharu. indhulo roo.1.50 kotlatho plays‌ athidhi griha, velphaer‌ senter‌ kudaa nirminchaaru. samshthalu vasundhara vijnana vikasa mandili pradhaana vruttulu pattanamulo singareni karmikulu adhikanga untaruu. pramukhulu korukanti chandar - Telangana udyamakarudu, rajakeeya nayakan. taagubotu rameshs - sinii natudu chilla shreeniwas - sinii vimarshakudu mogalirekulu daili seeriyal natudu Sagar mallepalli lakshmiah - jarnalistu, saamaajikavetta. ivi kudaa chudandi ramagundam nagarapalaka samshtha moolaalu velupali linkulu peddapalle jalla Telangana nagaraalu, pattanhaalu ganulu
గుల్లిపల్లి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితాను ఇక్కడ ఇచ్చారు. గుల్లిపల్లి (పాడేరు) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని పాడేరు మండలానికి చెందిన గ్రామం గుల్లిపల్లి (సబ్బవరం) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని సబ్బవరం మండలానికి చెందిన గ్రామం
bhagyalakshmi bampar dra 2006 loo niddhi prasad darsakatvamlo vidudalaina haasyabharita chitram. indhulo rajendra prasad, rishi modalaina varu mukhyapaatrallo natinchaaru. taaraaganam rajendraprasad rishi ali abhinayasree kiran rathode thanikella bharani brahmaandam vaenu maadhav kovy sarala mumait khan nagender badu moolaalu telegu kutumbakatha chithraalu telegu haasyachitraalu rajendra prasad natinchina cinemalu thanikella bharani chithraalu brahmaandam natinchina cinemalu venumaadhav natinchina chithraalu ali natinchina cinemalu emle. b. shreeraam natinchina chithraalu
rajashree (agustuu 31, 1934 - augustu 14, 1994) telegu cinma lalo anuvaada rachanaloo pramukhulu. jananam viiru agustuu 31, 1934 savatsaram vijayanagaramlo janminchaaru. viiri tallidamdrulu indukuri appalaraaju, narayanamma. viiru Vizianagaram maharaja kalaasaala nunchi b.essie. patta pondhaaru. viiru tolinunchi nataka saahityaabhilaashi. viiri 'vadhina', 'andhrashree' naatakaalu raghava smaraka kalaaparishattulo utthama rachanaluga ennukobaddaayi. visaka jalla boardu kaaryalayamlo steno typistuga konthakaalam panichesaaru. chalanachitra rangaaniki tarali velli pinishetty sriramamurthy, manapuram appaaraavu oddha sahaya darsakunniga cheeraaru. taruvaata tamila chitraseema veerini kathakunigaa parichayam chesindi. rajashree (sinii rachayita) rajushreega prasiddhulaina indukuri ramakrishnamraju pramukha sinii rachayita. 1934 agustuu 31 na vijayanagaramlo appalaraaju, narayanammalaku janminchaadu. eeyana ekkuvaga anuvaada chithraalaku matalu, paatalu raashaadu. b.yassey fizixu porthi chessi aa tarwata remdu moodellu Vizianagaram tahasildaaru oddha p.e.gaaa chessi, akada nacchaka madraasu vellipoyaru. akada em.z.orr.ni kalisi aayana choose raasina ooka kadhanu vinipincharu. adi em.z.orr. gaariki nachadamtho "tedivanda mappillai"paerutoe cinma teesaaru. adi vijayavantam ayyindi. aa tarwata dadapu 10 varku tamila chitraalaki katha, skreen play andichaaru. sumaaru 1000 chithraalaku rachana chesar. antey kakunda em‌kanna badu, mumma kodalu, pellichesi chupistam , "puthiya sangaman" aney tamila chithraaniki sangeeta darsakatvam vahinchaaru. chaduvu samskaaram, nijam nidrapodu (1976), oa prema katha (1987) chithraalaku darsakatvam vahinchaaru. manirathnam telugulo neerugaa darsakatvam vahimchina oche ooka chitram geethaanjaliki matalu raashaaru. mattilo maanikyam, bagare gaajulu chithraalaku bagare nandy bahumatulu andukunnaru. rajashree rachinchina chivari chitram preemikudu. 1994 augustu 14 na niduralone maranhichadu. atani kumarudu rajashree sudhakar avm vaari vikram natinchina jamini, suryah natinchina veedokkade, lekshmi ganapathy philims vaari arjan natinchina singamalai vento konni tamila anuvaada chithraalaku, mari konni aamgla anuvaada chithraalaku maataluu,hrithik roshen natinchina krishs , jodha akbar, dhoom-2, abbas mastan darsakatvamlo rees, vento anno hiindi anuvaada chithraalaku matalu-paatalu raashaadu. chitrasamaharam konni mukhyamaina chithraalu shree simhaachala kshethra mahima (1965) pelli pandhiri (1966) pelli roeju (1968) (geetarachana) bagare gaajulu (1968) (kathaa rachana) sattekaalapu satteyya (1969) sambaraala ramababu (1970) mattilo maanikyam (1971) bullemma bullodu (1971) (geetarachana) devudamma (1973) thulabharam (1974) chaduvu samskaaram (1975) (katha, matalu, paatalu, chitraanuvaadam, darsakatvam) arjuna garvabhangam (1979) (matalu, paatalu) (anuvaadham - qannada) svayamvaram (1982) khaidee (1983) darling Darling darling (1983) premasagaram (1983) (anuvaadham - tamilam) mouna rgam (1986) (anuvaadham - tamilam) nayakan (1987) (anuvaadham - tamilam) cyster nandini (1988) (matalu, paatalu) (anuvaadham - tamilam) vichithra sodharulu (1989) (anuvaadham - tamilam) prema paavuraalu (1989) (anuvaadham - hiindi) geethaanjali (1989) pagale vennala (1989) (anuvaadham - tamilam) suuryoedayam (1989) (anuvaadham - tamilam) yavaru kattina taali (1990) (anuvaadham - tamilam) chilipi sansaram (1990) (anuvaadham - tamilam) tigor sheva (1990) (anuvaadham - tamilam) plays adhikary (1990) (anuvaadham - tamilam) maa inti krishnudu (1990) (anuvaadham - tamilam) oa papa laali (1991) (anuvaadham - tamilam) Mon roote vary (1991) (anuvaadham - tamilam) dalapati (1992) (anuvaadham - tamilam) jantil maen (1993) (anuvaadham - tamilam) aadavaallaku Bara (1994) (anuvaadham - tamilam) preemikudu (1994) (anuvaadham - tamilam) bobbili rayudu (1994) (anuvaadham - tamilam) mikhail madan kaamaraaju (anuvaadham - tamilam) gharshana (paatadi) (anuvaadham - tamilam) vaisali ( anuvaadham- malhayaalham) aadadhaani adhrushtam (matalu) paruvu prathista kannavari kalalu bagare gaajulu konni aanimutyaalu kurisindi vaana Mon gundeloona... - bullemma bullodu yamunaatiiraana radha madiloona... - gouravam-anuvaadham simhaachalamu mahaa punhya kshetramu... - simhaachala kshetramahima malli malli padali yea paata... - mattilo maanikyam nannu yevaro takiri, kannu yevaro kalipiri... sattekaalapu satteyya mumma chandmama vina rava... sambaraala ramababu ekado dooraana kuurchunnaavu... devudamma ninnu thalachi maimaracha... - vichithra sodharulu madhuvolakabose yea chilipi kallu- kannavari kalalu raadhaku neevera praanam - thulabharam ny needagaa nannu kadalaadanii idhey Mon modati prema laekha -swapna oche kulam oche matham andaru okate -maadaivam idi paata kaane kadhu-talambraalu moolaalu 20va shataabdi telegu velugulu, potti sreeramulu telegu vishwavidyaalayam, haidarabadu, 2005. yitara linkulu http://www.suryaa.com/main/showSunday.asp?cat=1&subCat=11&ContentId=20991 telegu cinma paatala rachayitalu 1934 jananaalu 1994 maranalu telegu cinma rachayitalu 1933 jananaalu telegu kalaakaarulu telegu cinma vyaasaala vistarana prajectu Vizianagaram jalla cinma rachayitalu
duddhagonda, Telangana raashtram, sangareddi jalla, manur mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina manur nundi 35 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Bidar (Karnataka) nundi 26 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata medhak jillaaloni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 259 illatho, 1291 janaabhaatho 547 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 658, aadavari sanka 633. scheduled kulala sanka 353 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 572769.pinn kood: 502286. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi pulkurthi (maanuuru)loo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala beedarlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic beedarlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram beedarloonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. Bidar nundi rodduravana saukaryam Pali. railway saukaryam Bidar nundi Pali. pradhaana railvestation: haidarabadu 107 ki.meegraamaaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 8 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam duddhagondalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 24 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 44 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 4 hectares banjaru bhuumii: 292 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 183 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 479 hectares utpatthi duddhagondalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu kandi, pesara, mokkajonna moolaalu velupali lankelu
parupalli, Telangana raashtram, yadadari buvanagiri jalla, rajapet mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina rajapet nundi 4 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina buvanagiri nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali.parupalli, jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata nalgonda jillaaloni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 352 illatho, 1514 janaabhaatho 771 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 786, aadavari sanka 728. scheduled kulala sanka 353 Dum scheduled thegala sanka 13. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576502.pinn kood: 508105. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi rajapetalo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala rajapetalonu, inginiiring kalaasaala raayigiriloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ yaadagiriguttaloonu, maenejimentu kalaasaala raayigiriloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram bhuvanagirilonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam paarupallilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu paarupallilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam paarupallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 20 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 32 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 54 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 260 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 48 hectares banjaru bhuumii: 9 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 340 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 357 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 40 hectares neetipaarudala soukaryalu paarupallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 40 hectares utpatthi paarupallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, pratthi moolaalu gananka vivaralu
మనోజ్ ఎన్. జోషి (జననం 14 డిసెంబర్ 1965) భారతదేశానికి చెందిన సినిమా, టెలివిజన్ నటుడు ఆయన1998 నుండి 70కి పైగా సినిమాల్లో నటించాడు నటించిన సినిమాలు టెలివిజన్ సీరియల్స్ మూలాలు బయటి లింకులు 1965 జననాలు జీవిస్తున్న ప్రజలు
ఉండవల్లి గుహలు, ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, గుంటూరు జిల్లాలో ఉన్నాయి.విశ్వకర్మ స్థపతిలచే భారతీయ శిల్పశాస్త్రం ప్రకారం పెద్దశిలను తొలచగా ఏర్పడిన పురాతన గుహాలయాలకు ఇవి ఒక ఉదాహరణగా అవి ఒక గుర్తులాంటివి.ఈ గుహలు విజయవాడ నుండి 6 కి.మీ. దూరంలో, గుంటూరు నగరానికి 22 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ ప్రాముఖ్యత కలిగిన కేంద్ర రక్షిత స్మారక కట్టడాలలో ఇది ఒకటి. చరిత్ర ఈ గుహలు 7 వ శతాబ్దానికి చెందినవి.ఇందులో 4 వ -5 వ శతాబ్దానికి చెందిన గుప్తులకాలంనాటి శిలా నిర్మాణాలును చూడవచ్చు.గుప్తుల చక్రవర్తిలో ఎక్కువ మంది వైష్ణవులు కాబట్టి, నరసింహ, విష్ణు, రామాయణ కథలకు చెందిన అనేక శిల్పాలను మనం చూడవచ్చు. గుప్తుల సా.శ. 420-620 నాటి విష్ణుకుండిన రాజులతో సంబంధం కలిగి ఉన్నారు.ఈ గుహలు అనంత పద్మనాభస్వామి, నరశింహస్వామి దేవతలకు అంకితం చేయబడ్డాయి. జైనులు, బౌద్ధ సన్యాసులు తరువాత వీటిని విశ్రాంతి గృహాలుగా ఉపయోగించారు. కాలక్రమం ఈ గుహలు సా.శ. 4 నుండి 5 వ శతాబ్దాలలో ఘన ఇసుకరాయితో ఉన్న ఒక కొండపై చెక్కబడ్డాయి. ఇక్కడ అనేక గుహలు ఉన్నాయి. నాలుగు అంతస్తులు కలిగిన ఒక గుహలో, బాగా తెలిసిన గుహలలో ఒకటైన  రెండవ అంతస్తు లోపల ఒకే నల్లరాయి ఫలకంపై  విశాలమైన భంగిమలో విష్ణువు భారీ విగ్రహాం చెక్కబడింది. ఆంధ్రప్రదేశ్‌లోని అనేక బౌద్ధ కళాఖండాలు, స్థూపాలను హిందూ దేవాలయాలు, దేవతలుగా మార్చారని చెప్పటానికి  ఉండవల్లి ఒక ఉదాహరణగా పేర్కొనవచ్చు. ఇది మొదట ఉదయగిరి, ఖండగిరి నిర్మాణాన్ని పోలి ఉండే హిందూ గుహ.విష్ణుకుండిన రాజుల పాలనలో ఈ గుహలు సా.శ. 4-5 వ శతాబ్దం మధ్య చెక్కినట్లు అంచనా వేయబడింది.ప్రధాన గుహ గుప్తుల వాస్తుశిల్పానికి తొలి ఉదాహరణలలో ఒకటిగాచెప్పుకోవచ్చు. ప్రారంభంలో ప్రధానంగా ఇసుకరాయి కొండలలో చెక్కబడిన పురాతన శిల్పాలు, గుహలు ఆనవాలు జైన నివాస ఆకారంలో ఉన్నాయి.ఈ గుహలలో మొదటి అంతస్తు నివాసం ఇప్పటికీ జైన శైలిని కలిగి, విహార జైన సన్యాసులను ప్రదర్శిస్తూ, తీర్థంకరుడు శిల్పాలను కలిగి ఉంటుంది.ఈ గుహలో మొదటి స్థాయిే చెక్కిన విహార బౌద్ధ కళాకృతులు ఉన్నాయి.పురాతన కాలంలో ఈ గుహల ప్రదేశం భిక్షు సన్యాసుల నిలయానికి సముదాయంగా ఉన్నట్లు తెలుస్తుంది. గుహల గోడలుపై చెక్కిన శిల్పాలు నైపుణ్యం కలిగిన హస్తకళాకారులు చెక్కినట్లు ప్రదర్శిస్తాయి.గుహలు చుట్టూ పచ్చని గ్రామీణ ప్రాంతాలు ఉన్నాయి. ఈ పురాతన గుహాలయాల అనేక చక్కటి నమూనాలను కృష్ణా నదికి ఎదురుగా ఉన్న ఎత్తైన కొండ నుండి చూడవచ్చు. నిర్మాణం ఇది తూర్పు ముఖభాగంతో 29 మీ. పొడవు, 16 మీ. వెడల్పు కలిగిన నాలుగు అంతస్తుల గహాలయం. ప్రతి అంతస్తులో చాలా వైవిధ్యం కనపడుతుంది.క్రింది అంతస్థు అసంపూర్తిగా ఉన్న తక్కువ స్తంభాల కలిగిన పెద్దగదిగా ఉండి, ఇది 8 స్తంభాలు, ముఖభాగంలో 7 తలుపులను కలిగి ఉంది. మొదటి అంతస్తు వెనుక భాగంలో మూడు మందిరాల సముదాయ నిర్మాణంలో, మొదట ప్రతి ఒక్క మందిరం ముందు స్తంభాల హాలుకలిగి ఉంది.ఇవి త్రిమూర్తులకు (శివ, విష్ణు, బ్రహ్మ) అంకితం చేయబడినవి. గోడలపై ఉన్న శిల్పాలు వైష్ణవ దేవతలను సూచిస్తాయి. రెండవ అంతస్తులో స్తంభాల దీర్ఘచతురస్రాకార మందిరంలో, సర్పం మీద విష్ణుఆకారంలో ఉన్న విగ్రహం ఉంది. శివుడు, వైష్ణవ శిల్పాలు, వైష్ణవ అల్వార్స్ వంటి కొన్ని శిల్పాలు తరువాత చెక్కబడ్డాయి. పై అంతస్తు మూడు పుణ్యక్షేత్రంతో అసంపూర్ణంగా ఉంది. కొన్ని శిల్ప నమూనాలు చాళుక్యుల కాలానికి కారణమని చెప్పవచ్చు. ఇది 5 మీటర్ల పొడవైన బుద్ధుడి విగ్రహాన్ని కలిగి ఉంది. రవాణా గుహలకు అనుసంధాన ఏకైక మార్గం రహదారి ద్వారా మాత్రమే ఉంది.‌విజయవాడ, గుంటూరు, అమరావతి నుండి ఈ ప్రదేశానికి ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర రోడ్డు రవాణా సంస్థ బస్సు సర్వీసులను నడుపుతుంది.ఆంధ్రప్రదేశ్ రాజధాని ప్రాంత అభివృద్ధి ప్రాధికార సంస్థ, ప్రకాశం బ్యారేజ్ నుండి కృష్ణ నది గుండా టూరిస్ట్ బస్-కమ్-బోట్ సేవలను నడుపుతోంది. మూలాలు బాహ్య లింకులు ఉండవల్లి గుహలు ఆంధ్ర ప్రదేశ్‌లోని గుహలు గుంటూరు జిల్లా పర్యాటక ప్రదేశాలు గుహలు
priyaa benarjee bhartia cinma nati, modal. 2013loo telugulo vacchina qiss cinemalo tolisariga natinchina priyaa benarjee hiindi, telegu, tamila chithraalalo natinchindi. jananam - vidyaabhyaasam priyaa benarjee thandri chaaala samvatsaraala kritam kalakathaa nundi velli canadalo injaniirugaa sthirapaddadu. 1990, epril 16na canadalo janminchina priyaa benarjee, 2012loo antarjaateeya marcheting‌ vibhaganlo degreetoo paatu, computers‌ science‌ kudaa chesindi. sineerangam chinnathanam nundi natanapai aasakti penchukunna priyaa, natigaane sthirapadaalanukundi. 2011loo missu world kenadaga empikaindi. degrey puurtaina taruvaata mumbayiki vachi muudu nelalapaatu natanalo sikshnha teesukundi. atutaruvaata konnirojulu prachaarachitraalu (ads‌) loo natinchindi. prachaarachitraallo priyanu chusina adivi sheshu qiss cinimaaku teeskunnadu. natinchina chithraalu moolaalu itara lankelu 1990 jananaalu telegu cinma natimanulu hiindi cinma natimanulu tamila cinma natimanulu jeevisthunna prajalu
neelampeta, anakapalle jalla, narsipatnam mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina narsipatnam nundi 1 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 41 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 385 illatho, 1376 janaabhaatho 85 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 670, aadavari sanka 706. scheduled kulala sanka 64 Dum scheduled thegala sanka 1. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585790.pinn kood: 531116. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi narsipatnamlo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala balighattamlonu, inginiiring kalaasaala maakavarapaalemloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic narseepatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narseepatnamlonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. alopathy asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajikamaruguddadi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 8 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam neelampetalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 8 hectares banjaru bhuumii: 21 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 55 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 40 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 36 hectares neetipaarudala soukaryalu neelampetalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 35 hectares* baavulu/boru baavulu: 1 hectares moolaalu
ennikallo nilabadina abhyarthulu nacchakapote tiraskarana votu vese adhikaaraanni kalpistuu kendra ennikala commisison voterlaku avaksam kalpinchindhi. elctronic oating yantraallo abhyardhula gurtutopatu nota (nan af dhi ebav) nu erpaatu chesar. evarkaina votu veyalante sadharu abhyardhiko, partico oa gurtu vuntundi. aa gurtuku voterlu votu vesthu untaruu. ayithe, yea dafa mathram ippudu potilo vunnavallevariki neenu votu vaeyadam ledhu aney apsion‌nu eevaemlalo pondhuparichaaru. aa button nokkithe sadharu votaru votu evariki padadu. conei votu hakkunu NOTA viniyoginchukunnatta. ilanti avaksam ippatike chaaala deshaallo voterlaku andubatulo undaga, athipedda prajaasvaamyamaina bharat‌loo mathram kasta aalasyamgaa iteevale andubaatuloki vacchindi. ‘nota’nu andubaatuloki tevalanukuntunnatlu ennikala commisison 2009loo tolisariga supreenkortuku cheppindhi. prabhuthvam deeniki vyatirekinchinaa, pouura hakkula samshtha pucl deeniki madduthugaa praja priyojana vyaajyam daakhalu chesindi. ettakelaku ennikallo ‘nota’nu amaluloeki tevalantu supreemkortu 2013 september 27na ruuling icchindi. voterlaku istham unnaa lekunnaa evariko okariki otuveyaalane uddhdesamto votu veasthunnaru. ayithe prasthutham nilabadina abhyarthulu yevaru tamaku nacchakapote nota dwara thama therpunu velladinche avaksam umtumdi. okavela edaina niyojakavargamlo nilabadina abhyardhulaku padina otlakanna notaku ekuva maddatu palikithe aa niyojakavargam nunchi tirigi ennikala procedure, ennikala notification ivvavalasi umtumdi. ayithe nota anede elctronic oating yantrampai unnadane wasn kanisam otaruku theliyadu. votaru poling booth‌loki vellagaane eevaemlapai vividha paarteelaku chendina gurtule kanipistaayi. abhipraayaanni yuva voterlu vyaktham chesthunnaaru. aksharaasyulaku yelanti samasya lekapoyinna, niraksharaasyulaku idi ibbandikaramani, nota undhane wasn telise vidhamgaa edaina gurtu ketaayiste baguntundane pramukha rachayita souda arunha haikortulo ‘pil’ daakhalu chesar. dheenipai saanukuulamgaa spandinchina highcourtu, ‘nota’ku gurtu ketaayinchaalani, veelytey yea ennikallone ketaayinchaalani ennikala commisison‌ku suuchimchimdi. nepathyam America, phraans, belgian, brajil, griice, ukreyin, chiile, rashyaa, bangladeshs, columbia, speyin, sweedan taditara deshaallo ‘nota’ paddathi amaluloo Pali. californialooni santa barbora county ennikallo 1976loo tolisariga ‘nota’ vidhanaanni praveshapettaaru. nijaniki abhyardhulevaruu nachakunte thiraskaara votu vese hakkunu bhartiya rajyangam eppudo kalpinchindhi. praja praatinidhya chattamloni 49 (oa) section kindha voterlu yea hakkunu upayoegimchukunae veelundi. poling booth‌loni presiding ophphicer vadaku vellhi, deenikosam 17-e forum tisukuni, phalana abhyardhini tiraskaristunnaanani perkontoo santhakam ledha velimudra vaysi balot pettelo veyavachu. idi rahasya balot vidhanaaniki viruddhamainadani, votaru bhadrata drashtyaa idi manchi paddathi kadhani vimarsalu vacchai. ayithe, apatlo chaalaamandi voterlaku dheenipai avagaahana undedi kadhu. eevaemlu vaadukaloeki raavadamtho ennikala commisison chorava meraku supreemkortu aadesaalato ‘nota’ andubaatuloki vacchindi. dheenipai visthrutha prcharam jaragadamtho gta edaadi Delhi, Rajasthan, chhattis‌gath, madhyapradesh, mizoram rashtralaku jargina assembli ennikallo chaalaamandi voterlu ‘nota’ku votu vessaru. konnichotla geylupomdhina abhyarthiki, ootami paalaina sameepa pratyarthiki nadumanunna otla vyatyaasam kante ‘nota’ke ekuva otlu paddai. chhattis‌gath‌loo ‘nota’ku atyadhikamgaa 3.1 saatam otlu paddai. madhyapradesh, Rajasthan‌lalo 2 saatam, dhelleeloo 1 saatam otlu ‘nota’ku paddai. modati samavesam al india nota varking committe aadhvaryamloo epril 12, 2014na vudayam padi gantala nundi saayantram aaidu gantala varku Hyderabad loni pottisriiraamulu telegu vishwavidyaalayam ene.ti.orr auditoriumlo nota gurthupai medhomathanam jargindi. indhulo adhyakshulu souda arunha, munikrishna, bhaktavatsalam, bammidi jagadeeswararao marikontamandi paalgonnaru. moolaalu shakshi webb bayati linkulu None of the above in English Wikipedia. ennikalu
angarasingi Srikakulam jalla, pathapatnam mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina pathapatnam nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parlakimidi (orissa) nundi 5 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1 illatho, 5 janaabhaatho 88 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 4, aadavari sanka 1. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580145.pinn kood: 532213. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala paatapatnamlonu, praadhimika paatasaala, praathamikonnatha paatasaala‌lu chandungiloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paatapatnamlonu, inginiiring kalaasaala tekkaliloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic srikakulamlo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala tekkalilonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu srikakulamlonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu unnayi. angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaarthapathrika, assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam angarasingilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 9 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 78 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 35 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 43 hectares neetipaarudala soukaryalu angarasingilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 23 hectares baavulu/boru baavulu: 20 hectares moolaalu velupali lankelu
ఎంపైర్ స్టేట్ బిల్డింగ్ అనేది న్యూయార్క్ నగరంలో 102-అంతస్తు గల భవనం.ఈ భవనాన్ని 1931 మే 1 న నిర్మించారు. ఈ భవనం ఎత్తు1,250 అడుగులు పై ఉండే యాంటెనతో కలుపుకుంటే 1,454 తో ఎత్తుతో కలిగి ఉంటుంది.సుమారుగా పాతికసార్లు ఈ భవనంపై పిడుగులు పడ్డాయి. అయినా కొంచెం కూడా చెక్కుచెదరలేదు. ఏటా 40 లక్షల మంది పర్యాటకులు ఆ భవనం ఎక్కడానికి చాలా ఆసక్తి కనబరుస్తారు. ప్రపంచంలో 102 అంతస్తుల భవనం. ఈ భవనం రాత్రులు విద్యుత్ కాంతులతో వెలిగిపోతూ ఉంటుంది. 410 రోజులపాటు 3400 మంది ఈయనిర్మాణంలో పాల్గొన్నారు. ఈ భవనాన్ని అధికారికంగా 1931 అమెరికా అధ్యక్షుడు హెర్బల్ హువేర్ ప్రారంభించారు. భవన నిర్మాణం ఈ భవనం 6514 కిటికీలు ఉన్నాయి.73 లిఫ్ట్ ఉన్నాయిఈ భవనానికి మొత్తం మెట్లు 1872 ఉన్నాయి.ఈ భవనంలో పోటీలు సైతం నిర్వహిస్తారు. 86వ అంతస్తు 1576 మెట్లను ఎవరు వేగంగా ఎక్కితే వారిని విజేతగా ప్రకటిస్తారు. ఆస్ట్రేలియాకు చెందిన పాల్ క్రిక్ పేరిట వరల్డ్ రికార్డ్ నమోదయింది. అతడు 9నిమిషాలు 33 సెకండ్లలో 86 అంతస్తులు ఎక్కి రికార్డు నమోదు చేసాడు. న్యూయార్క్ నగరం అందాలను చూడాలంటే ఈ భవనం 86, 102 అంతస్తులో ప్రత్యేకంగా అబ్సర్వేషన్ డెస్కలు ఉంటాయి. అక్కడ నుంచి వస్తే న్యూయార్క్ అందాలను, న్యూజెర్సీ, పెన్సిల్వేనియా కనెక్టికట్ రాష్ట్రాలను చూడవచ్చు.ఈ భవనం ఖరీదు $ 40,948,900 (2016 డాలర్లలో $ 534 మిలియన్లు). చిత్ర మాలిక మూలాలు కట్టడాలు పర్యాటక ప్రదేశాలు
usa.sha. 17-18 sataabdaalaku chendina shathaka kavi guvvala chennadu. vaiesar jalla rayachoty praantaaniki chendina guvvala chennadu " guvvala chenna" aney makutamtho guvvalachenna satakaanni rachinchadu. vemana, baddhayina vento shathaka kavula vale loka neethini, reetini parisilinchi saamaajika sreyassunu kaankshistuu satakaanni rachinchadu. vemana vale apaaramaina lokanubhavanni kaligina chennadu sanghika duraachaaraalanu, durjana vruttini nishithamgaa vimarshinchadu. "ila vruttulenni unnanu kula vruttiki saatiravu guvvala chenna" antad. telegu padyam goppadananni ila vivaristaadu. gidi kuulunu nuyi puudunu vadi neellan cheruvu tegunu, vanamunu khilamon chedanidi padyam bokatiye Kandla yedamala keerti ganna guvvala chenna! kaalamu guvvala chenna shathaka kartrutvam girinchi, kavikaalaadula girinchi charithraloo nirdhishtamaina Dumka ledhu. shathaka kavula charitramu raasina vanguri subbaaraavu Dumka prakaaram yea shathakam 1600 praantamuvaadaina pattabhirama kavi krutamani nirnayinchadu. deeniki spastamaina adharalu leavu. shathaka namavali nanusarinchi guvvala chennadu yea satakaanni rasinatlu oohinchavachchunu. satakamunandu udaharinchabadina paaschaatya samskruthi teluguvaaripai dani prabavam pariseelinchina pidapa yea shathakam bahusa 18va sataabdinaatidani bhaavinchavachchu. moolaalu telegu kavulu Kadapa jalla kavulu shathaka kavulu
ఇంటిపేరు (లేదా గృహనామం) సమాజంలో ఒక మనిషి గుర్తు పట్టడానికి వీలవుతుంది. ఇంటిపేరు కులాన్ని, గోత్రాన్ని సూచించవచ్చు. పూర్వం గోత్రాన్ని బట్టే మనిషిని గుర్తించేవారు. కాలక్రమేణా జనాభా పెరిగే కొలదీ ప్రతి మనిషినీ గుర్తించడం కష్టతరమైయ్యేది కనుక మధ్య యుగంలో ఊరు పేరుని బట్టి అన్ని కులాలకు ఇంటిపేర్లు ఏర్పడ్డాయి. ఆనాటి నుండి ప్రతి మనిషి ఇంటిపేరుతో గుర్తించబడుతూనే ఉన్నాడు. కొన్ని సందర్భాలలో ఒక కులంలో ఉన్న ఇంటిపేరు మరొక కులంలో కూడా ఉండే అవకాశముంది. కనుక కేవలం ఇంటి పేరుని బట్టి కులాన్ని నిర్ధారించడం సరి కాదు. దానికి గోత్రం కూడా అవసరముంటుంది. పేరు వ్యక్తులను, వస్తువులను లేదా చెట్లు చేమలను గుర్తించేందుకు ఉపయోగించే ఒక నామవాచకము. మనుషులను మరింత ప్రత్యేకంగా గురించటానికి, లేదా వారి పూర్వీకుల గురించి తెలుసుకోవటానికి పేరుతో పాటు ఇంటి పేరు కూడా ఉంటుంది. ఈ మధ్యనే కావించిన ఒక పరిశోధనలో డాల్ఫినులు కూడా తమని తాము పేర్లతో పిలుచుకుంటాయని అవి ఈలల రూపంలో ఉంటాయని తెలుసుకున్నారు. ఈ వ్యాసంలోని మిగతా భాగము మనుషుల పేర్లు ఇంటి పేర్లు గురించి వివరిస్తూ ఉంటుంది. పూర్వ కాలంలో ప్రజలకి పేర్లే ఉండేవి; ఇంటి పేర్లు ఉండేవి కావు. వ్యాసుల వారు, కృష్ణుడు, అర్జునుడు, అశోకుడు, శంకరాచార్యులు, మొదలయిన వారు ఈ కోవకి చెందుతారు. వేదాలని నాలుగు భాగాలుగా విడగొట్టి, వాటిని ఏ విధంగా పఠించాలో సూచించేరు కనుక వ్యాసుని వేదవ్యాసుడు అన్నాం. శంకరాచార్యులు స్థాపించిన పీఠాధిపతులందరినీ శంకరాచార్యులు అనే పిలవడం మొదలు పెట్టేము కనుక మొట్టమొదటి శంకరాచార్యులవారిని ఆదిశంకరాచార్యులు అన్నాం. ఆ రోజులలో ఈ “వేద”, “ఆది” అన్న మాటలు గౌరవార్థకాలయిన విశేషణాలే కాని ఇంటిపేర్లుగా చెలామణీ అవలేదు. క్రమేపీ పేరు ఒక్కటే వాడితే ఎవరు ఎవరో తెలుసుకోవడంలో ఇబ్బందులు ఎదురయాయి. ఈ పరిస్థితి భారతదేశానికే పరిమితం కాదు. ఉదాహరణకి, నార్మనులు క్రీ. శ. 1066లో దండెత్తి ఇంగ్లండుని ఆక్రమించిన తర్వాత అక్కడ ఇంటి పేర్ల వాడకం వ్యాప్తి లోకి వచ్చింది. ఉదాహరణకి, ఎలైజా అనే పేరింటిగత్తెలు ఎంతో మంది ఉండొచ్చు. ఫలానా ఎలైజాని గురించి ఎలా వాకబు చెయ్యడం? బద్ధకిష్టి ఎలైజా అనో, తినమరిగిన ఎలైజా అనో, పనిదొంగ ఎలైజా అనో చెప్పాలి కదా. కనుక ఇంగ్లీషులో “ఎలైజా డు లిటిల్‌” అని ఉంటారు. అదే క్రమేపీ ఎలైజా డులిటిల్‌గా మారింది. ఇలాగే విలియమ్‌ అనే ఆసామి కొడుకు జాన్‌ ఉన్నాడనుకుందాం. వాడు మన ఎలైజాలా బద్ధకిష్టి బడుద్ధాయి కాడు. అటువంటప్పుడు వాడిని “విలియమ్‌ కొడుకు జాన్‌” అని పిలవచ్చు. ఇంగ్లీషు భాషా సంప్రదాయం ప్రకారం, ఈ విషయాన్ని “జాన్‌, విలియమ్స్‌ సన్‌” అని అనొచ్చు. అదే “జాన్‌ విలియమ్‌సన్‌” గానూ, తర్వాత “జాన్‌ విలియమ్స్‌” గానూ మారి ఉంటుంది. వృత్తి పేరుని ఇంటిపేరుగా వాడే అలవాటు చాల దేశాలలో ఉంది. చాకలి రంగన్న, కమ్మ వెంకన్న మొదలయిన మాటలు వాడుకలో ఉన్నా తెలుగుదేశంలో ఈ పద్ధతి అంత ఎక్కువగా లేదు. ఉత్తర భారతదేశం లోనూ, పాశ్చాత్య దేశాలలోనూ ఇది విరివిగా వాడే పద్ధతే. ఇంగ్లీషులో స్మిత్‌, బ్లేక్‌స్మిత్‌, గోల్డ్‌స్మిత్‌, టేలర్‌, రైట్‌ మొదలయినవి ఇటువంటి పేర్లే. బ్లేక్‌స్మిత్‌ అంటే కమ్మరి. గోల్డ్‌స్మిత్‌ అంటే కంసాలి. టేలర్‌ అంటే దర్జీ. రైట్‌ అంటే యంత్రాలతో పనిచేసే మనిషి; లేదా మెకానిక్‌. పార్సీలలో ఈ రకం పేర్లు ఇంజనీర్‌, కంట్రాక్టర్‌ మొదలయినవి విరివిగా కనిపిస్తాయి. మహారాష్ట్రులలో కూడా ఈ రకం పేర్లు ఎక్కువే. కర్మర్కర్‌, కరండికర్‌, మొదలయినవి. నివసించే స్థలాన్ని ఇంటిపేరుగా వాడడం చాల చోట్ల ఉంది. ఈ స్థలం ఊరు పేరేనా కావచ్చు. మరొకటేదయినా కావచ్చు. ఇంగ్లీషులో పుంత పక్కని ఉన్న ఇంట్లో ఉన్నవాడిని “ఉడ్‌” అనీ మైదానానికి ఎదురుగా ఉన్న వాడిని “గ్రీన్‌” అనీ అనుంటారు. జవాహర్‌లాల్‌ నెహ్రూ అసలు ఇంటి పేరు కౌల్‌. కాశ్మీర్‌లో కాలవ పక్క ఇంట్లో ఉండి ఉంటారు. అందుకని కౌల్‌ కాస్తా “నహర్‌” గాను, అదే “నెహ్రూ” గానూ మారేయి. బూర్గుల రామకృష్ణారావు, పదకల్లు గ్రామంలో (కల్వకుర్తి తాలూకా, మహబూబ్ నగర్ జిల్లా), తెలుగు బ్రాహ్మణ కుటుంబంలో పుట్టాడు. అతని ఇంటిపేరు 'పుల్లంరాజు'. కొంతకాలం తరువాత అతను ఉంటున్న 'బూర్గుల' గ్రామంపేరుతో, 'బూర్గుల రామకృష్ణారావు' గా పిలవటం మొదలు పెట్టారు. ఆ ఇంటిపేరే స్థిరపడిపోయింది. చూ సినిమా రంగంలో అసలు పేరు తీసేసి తెర పేరు పెట్టుకోవటం జరుగుతూ ఉంటుంది. మేరిలిన్ మన్రో అసలు పేరు నార్మా జీన్స్. రాక్ హడ్సన్‌ అసలు పేరు లిరోయ్ హేరల్డ్ షేరర్‌. తెలుగు తారలలో మగవాళ్ళు తెర పేర్లు పెట్టుకోవటం తక్కువే కాని ఆడవాళ్ళు తెర పేర్లు వాడటం ఎక్కువే. వాణిశ్రీ ఒక ఉదాహరణ. ఏ సినిమాలో అయితే పెద్ద పేరు వచ్చిందో ఆ సినిమా పేరు ఇంటిపేరుగా చలామణీ అయిన సందర్భాలు అనేకం. షావుకారు జానకి ఒక ఉదాహరణ. ఆంధ్రుల చరిత్ర క్రీ.పూ. 73 వరకు, అనగా శ్రీముఖ శాలివాహనునికి ప్రాచీనకాలంలో నివసించిన ఆదివాసులలోనైతేనేమీ ద్రావిడులలో నైతేనేమీ, యింటిపేరు వ్యవహరింపబడలేదు. శ్రీముఖ శాలివాహనుడు తరువాతివాడు కృష్ణ శాలివాహనుడు అందుచే కొందరు ఈ శాలివాహనుడు ఇంటిపేరా అని సందేహించినా, అటుపై వచ్చిన శ్రీ శాతకర్ణికి ఈపేరు వాడబడనందున ఈ శాలివాహనుడు అన్నది ఇంటిపేరు అనడానికి అవకాశం లేదు. ఇదే ప్రకారము శాతకర్ణి తరువాత చాలామందికి ఈ శాతకర్ణి పదం పేరుతో జతకూడి ఉన్నప్పటికీ దాన్ని ఇంటిపేరుగా భావింపరాదు. యేమంటే, ఈ ఆంధ్ర భృత్య వంశాంలో సా.శ.130-160 కాలంలో పాలించిన శ్రీ పులమాయికి శాతకర్ణి పదము వాడలేదు. ఈవంశం తరువాత వచ్చిన ఆంధ్ర పల్లవుల కాలంలోగాని, ఆంధ్ర చాళుక్యుల కాలంలో గాని ఇంటిపేరు వాడుకలో లేదు. చాళుక్యులలో పేరుగాంచినవాడు రాజరాజ నరేంద్రుడు. ఇతడి ఆస్థానకవి నన్నయకు గాని, ఈ రాజుకు గానీ ఇంటిపేరు లేదు. కాని ఈ రాజు చేత నవఖండవాడ అను గ్రామమును బహుమానముగా పొందినవాడు, తెలుగులో గణితశాస్త్రము ఒకటి వ్రాసినవాడు పావులూరి మల్లన కవి. ఇతను ఇంటిపేరు పావులూరి అని కొందరు అభిప్రాయపడిరి, కాని ఈతని వంశంలో పావులూరి బుచ్చన్నో, అచ్చన్నో మరి కనబడలేదు. చాళుక్యుల తరువాత కొంతకాలము పాలించిన కాలచుర్యుల వంశంలో బిజ్జలుడు కాలమైన శైవమతోద్ధారకుడైన బసవేశ్వరుడు హీంగుళేశ్వర అగ్రహారికుడగు మండంగి మాదిరాజుకు జనించినట్లు, ఈ మండంగి అన్నది మాదిరాజు ఇంటిపేరే అయితే బవవేశ్వరునికి ఎక్కడా వాడక పోవడం చేత బిజ్జలాదులగు కాలచూర్యులలో ఇంటిపేరు లేదనే భావించవచ్చును. పిమ్మట చోడుల కాలములో కూడా ఇంటిపేరు వాడుకలోలేదు. నన్నెచోడుడుకి మనుమసిద్ధికి ఇంటిపేరులేదు. తిక్కనసోమయాజికి ఇంటిపేరులేదు. పిమ్మటిది కాకతీయులు యుగం. ఈ కాకతి అనేపదం ప్రోలరాజాదులగు కొంతమందికి పేరుతో కలిపి వాడబడియుండుటచేత ఇది ఇంటిపేరా అన్నఅనుమానము కలుగును. కాని కాకతీయులలో ఈ పదం పేరుతో కలిపి వ్యవహరింపబడని రాజులు అనేకులు గోచరించడం వలన దీనిని ఇంటిపేరుగా తీసుకోలేము. అందువలన కాకతీయులకుకూడా ఇంటిపేరులేదని భావింపవచ్చును. ఈ కాకతీయులలో మొదటి ప్రతాపరుద్రుని కాలములో వుండిన పాల్కురికి సోమనాథుడికి స్పష్టంగా ఇంటిపేరు కనిపిస్తోంది. తదుపరి కమ్మవారిలో నైతేనేమి, పల్నాటి వీరులలో నైతేనేమి, వెలమలలో నైతేనేమి ఇంటిపేరు ఉన్నట్టు కనబడదు. రెడ్ల కాలములో రేచర్లవారు, అల్లడివారు, కోమటివారు ఇత్యాది ఇంటిపేర్లు కొన్ని కనబడుతున్నవి. బమ్మెర పోతనకు ఈ బమ్మెర అన్నది పైన ఉదహరించిన పావులూరి మల్లన కవి అన్వయమే అనువర్తిస్తుంది. ఏమంటే ఈతని సమకాలికుడు, బావమరిది అయిన శ్రీనాథుడికి ఇంటిపేరు లేదు. రాయల అష్టదిగ్గజాలలోనూ ఇంటిపేరు బాగా కనబడుతోంది గాని, రామరాజభూషణుడికి మాత్రము లేదు. చేమకూరి వెంకటకవికి ఇంటిపేరు ఉందిగాని రఘునాధ నాయకుడికి మాత్రము లేదు. రాయల వంశీయులలో మాగిశెట్టి అనునది ఇంటిపేరు కలదు. ఇంటిపేరు అనేది మొదట ఆంధ్రులలో లేదు. ఏదో మధ్యకాలంలో వొచ్చింది. కచ్చితమైన కాల నిర్ణయము చేయుట కష్టతరము. తెలుగు సంప్రదాయం తెలుగు దేశపు సంప్రదాయం ప్రకారం ఇంటి పేరు పూర్వభాగం లోనూ, వ్యక్తివాచకం, అంటే పెట్టినపేరు, ఉత్తరభాగంలోనూ రాసుకోవడం సర్వసాధారణం. మిగిలిన భారతదేశపు ఆచారం తెలుగు దేశపు ఆచారానికి వ్యతిరేకం. చాలామంది పేరు ముందు, ఇంటిపేరు తర్వాత రాసుకుంటారు. ఇందిరా గాంధీ, ఆవిడ కొడుకు రాజీవ్‌ గాంధీ ఉదాహరణలు. ఇక్కడ ఇందిర, రాజీవ్‌ మొదలయిన మొదటి పేర్లు వ్యక్తి నామాలు. ఇంటిపేరయిన గాంధి ఆఖరి పేరు. కాని తెలుగుదేశంలో శ్రీరంగం సత్యనారాయణ మూర్తి అన్నప్పుడు ఇంటి పేరయిన శ్రీరంగం మొదటి పేరు అయింది. సత్యనారాయణమూర్తి అన్న పేరంతా ఒకే మాటలా రాసి, దానిని ఆఖరి పేరని తీర్మానించవచ్చు. లేదా, సత్యనారాయణ అన్న మాటని విడిగా రాసి, దానిని మధ్య నామంగా భావించి, మూర్తి అన్న మాటని ఆఖరి పేరుగా వాడుకోవచ్చు. ఈ విషయం ఇక్కడ ఎందుకు ప్రస్తావించటం జరిగిందంటే తెలుగులో సత్యనారాయణమూర్తి అన్న అక్షరాలని ఒకే ఒక మాటగా రాసేవారే, అదే పేరుని ఇంగ్లీషులో రాసినప్పుడు సత్యనారాయణ అన్న అక్షరాలని ఒక మాట గానూ, మూర్తి అన్న అక్షరాలని మరొక మాట గానూ విడివిడిగా రాస్తారు. పైపెచ్చు, మూర్తి అన్న మాటని ఇంగ్లీషులోని పెద్ద బడిలోని అక్షరంతో మొదలు పెడతారు. అప్పుడు అమెరికా వాళ్ళ లెక్క ప్రకారం మూర్తి మొదటి పేరు, సత్యనారాయణ మధ్య పేరు, శ్రీరంగం ఆఖరి పేరు అవుతాయి. ఈ సందర్భంలో ఈ శ్రీరంగం సత్యనారాయణమూర్తి అమెరికా వచ్చి ఉంటే "మూర్తి ఎస్. శ్రీరంగం" అవుతాడు. విదేశ విశ్వవిద్యాలయాలలో ప్రవేశార్హత కొరకు దరఖాస్తు పెట్టే సమయంలో మొట్టమొదటి సారి పేర్లలోనూ, ఇంటిపేర్లలోనూ ఉన్న ధర్మసూక్ష్మాల అంతు ఏమిటో తేల్చుకోవాలనే బుద్ధి చాలమందికి పుడుతుంది. అమెరికా దరఖాస్తు పత్రాలలో ”ఫస్ట్‌ నేమ్‌” ఏమిటి? “మిడిల్‌ నేమ్‌” ఏమిటి? “లాస్ట్‌ నేమ్‌” ఏమిటి? అని పుంఖానుపుంఖంగా ప్రశ్నలు ఉంటాయి. కొందరు “గివెన్‌ నేమ్‌” అడుగుతారు. అంటే పెట్టిన పేరు అని అర్థం కనుక మనకి బారసాల నాడు పెట్టిన పేరే ఈ “గివెన్‌ నేమ్‌” అని తార్కికంగా ఆలోచించి తీర్మానించే లోగా, ఆ యూనివర్సిటీ వారు పక్కని కుండలీకరణాలు వేసి, వాటి మధ్య “ఇక్కడ నీ క్రిష్టియన్‌ పేరు రాయునది” అని అంటారు. క్రిష్టియన్స్‌ కానివాళ్ళ సంగతి? తరువాత్ “ఫేమిలీ నేమ్‌” ఏమిటి అని అడుగుతారు. “ఫేమిలీ నేమ్‌” అంటే కుటుంబ నామం. పక్కనే “ఇక్కడ నీ సర్‌నేమ్‌ రాయునది” అని సలహా ఉంటుంది. “సర్‌నేమ్‌” అంటే ఇంటిపేరు అని ఇంగ్లీషు వాడు చెప్పగా భారతీయులందరికీ తెలిసినదే కదా! “సర్‌నేమ్‌” (surname) అనే మాట ఎలా వచ్చిందో తెలుసా? లేటిన్‌ భాషలో “సర్‌” అంటే “ఊర్ధ్వ” అని కాని “కొసరు” అని కాని అర్థం చెప్పుకోవచ్చు. “సర్‌ప్లస్‌” (surplus) అన్న మాటలో ఈ కొసరు అనే అర్థమే స్ఫురిస్తుంది. కనుక “సర్‌నేమ్‌” అన్న మాటకి “కొసరుపేరు” అన్నది సరి అయిన తెలుగుసేత. ఈ లెక్కని రెడ్డి, శర్మ, శాస్త్రి, వర్మ, శెట్టి, నాయుడు, చౌదరి, మొదలయినవి కొసరు పేర్లుగా చలామణీ అయే సావకాశం ఉంది. కాని అవి అలా కావు. ఎందుకంటే వీటికి పట్టపు పేర్లు అని మరో పేరు ఉంది. "గివెన్ నేమ్" సంప్రదాయం మనవారిలో కూడా ఉంది.ఐతే అది ఏదైనా దీక్షను స్వీకరించినవారికి వర్తిస్తుంది. ఇటువంటివి శ్రీవిద్యా దీక్ష తీసుకొన్నవారిలో, సన్యాస దీక్ష తీసుకొన్నవారిలో కనిపిస్తుంది.త్రిపురానందనాథ, మదనానంద మొదలైనవి బారసాలనాడు పెట్టినవి కాకపోగా వారి దీక్ష సమయంలో పెట్టినవే.దీన్ని "మతనామం" అని అందామా? దీనికి దీక్షా నామమనే పేరు మొదలే ఉంది. “గివెన్‌నేమ్‌” అన్నా, “క్రిష్టియన్‌నేమ్‌” అన్నా, బారసాల నాడు పెట్టిన పేరూన్నూ, “ఫేమిలీ నేమ్‌” అంటే ఇంటిపేరున్నూ. కాని “ఫస్ట్‌ నేమ్‌”కీ “లాస్ట్‌ నేమ్‌”కీ మధ్యనున్న తేడా అర్ధం అవటం కష్టం. “ఫస్ట్‌నేమ్‌” అంటే మొదట రాసుకునే పేరు. “లాస్ట్‌ నేమ్‌” అంటే ఆఖరున రాసుకునే పేరు. మధ్యలో వచ్చేవన్ని “మిడిల్‌ నేమ్స్". తార్కికంగా ఆలోచిస్తే చందూరి మాలతి అన్నప్పుడు చందూరి "ఫస్ట్‌నేమ్‌”, మాలతి “లాస్ట్‌ నేమ్‌” అవుతుంది. ఇదే పేరుని పాశ్చాత్య సంప్రదాయంలో మాలతీ చందూర్ అని రాసినప్పుడు పెద్దలు పెట్టిన పేరు "ఫస్ట్‌నేమ్‌” అవుతుంది, వంశపారంపర్యంగా వచ్చే పేరు “లాస్ట్‌ నేమ్‌” అవుతుంది. అంటే మనం పేరు రాసుకునే వరసని బట్టి ఈ పేర్లు ఏవేమిటో నిర్ణయించ బడతాయి. అసలు తెలుగు వారికి ఈ మూడు నామాలతో పాటు మరొక నామం కూడా ఉందని చాలా మందికి తెలియదు. టంగుటూరి ప్రకాశం పంతులు, నీలం సంజీవరెడ్డి, త్రిపురనేని రామస్వామి చౌదరి మొదలయిన పేర్లలో పంతులు, రెడ్డి, చౌదరి అనేవి పట్టపు పేర్లు. ఇక్కడ గమనించవలసినది పంతులు అన్నది ఆయన తల్లిదండ్రులు పెట్టిన పేరులో ఉండుండదు; అది ప్రజలు గౌరవ సూచకంగా తగిలించి ఉంటారు. చౌదరి కూడా ఈ కోవకి చెందినదే. ఒకానొకప్పుడు రెడ్డి అనే పట్టపు పేరుని కూడా ఇలాగే పెద్ద కాపులకి వాడేవారు. దరిమిలా ఒకరు పట్టం కట్టే వరకు ఆగడం ఎందుకని అందరూ పేరులో ఒక భాగంగా పెట్టేసుకుంటున్నారని ఒక సిద్ధాంతం. ఇప్పటికి ఇంటి పేరు, మధ్య పేరు, పెట్టిన పేరు, పట్టపు పేరు, కొసరు పేరు అయేయి కనుక ఇంకేమి పేర్లుంటాయని అనుకునేరు. ఈ పేర్లన్నిటితో పాటు వేడుక పేర్లు అంటే “నిక్‌ నేమ్స్‌”, ముద్దు పేర్లు అంటే “పెట్‌ నేమ్స్‌” వగయిరా చాలా ఉన్నాయి. ఇలా ఇంటిపేరు ముందు, తర్వాత పెద్దవాళ్ళు పెట్టిన పేరు రాసుకునే అలవాటు ఒక్క తెలుగు వాళ్ళకే ఉండి ఉంటే “ఇదో తెలుగు తెగులు” అని సరిపెట్టుకోవచ్చు. కాని తమాషా ఏమిటంటే ఇదే అలవాటు జపాన్‌లోను, చైనా లోనూ కూడా ఉంది. అసలు జపాను వాళ్ళు తెలుగువారి లాగే ముందు ఇంటి పేరు, తర్వాత పెట్టిన పేరు, తర్వాత “గారు”కి బదులు “సాన్‌” అని గౌరవ వాచకం తగిలించి వాడతారు. చైనాలో పద్ధతి దరిదాపు ఇదే. చైనా చరిత్ర చదివిన వారికి “సన్‌ యట్‌ సెన్‌” అన్న పేరు జ్ఞాపకం ఉండే ఉంటుంది. ఇందులో “సన్‌” అన్నది ఇంటిపేరు. “మావ్‌ జేడుంగ్‌”లో “మావ్‌” ఇంటిపేరు. “జో ఎన్‌లై”లో “జో” ఇంటిపేరు. కాని పాశ్చాత్య సంప్రదాయపు సుడిగాలికి వీళ్ళు కూడా ఒంగి, లొంగిపోయి, పాశ్చాత్య పద్ధతి ప్రకారం పెట్టిన పేరు మొదట, ఇంటిపేరు చివర రాయడం ఈ మధ్యే మొదలు పెట్టేరు. కాని కల్చరు పేరు మీద కొట్టుకు కోర్టుకెక్కే తెలుగు వాళ్ళు అంత సులభంగా లొంగుతారా? హరి మీద గిరి పడ్డా, గిరి మీద హరి పడ్డా తెలుగువారు మాత్రం వి. వి. రావ్‌, పీ. కే. మూర్తి, యన్‌. టీ. రామారావు అనే రాస్తాం తప్ప, మిగిలిన ప్రపంచపు అడుగుజాడల్లో నడవడానికి ఇష్టపడం. అసలు యన్‌. టీ. రామారావుని “యన్టీయార్‌” అన్నప్పుడున్న మజా తల్లకిందులుగా రామారావ్‌ టీ. నందమూరి అంటే వస్తుందా? తల్లకిందులుగా తపస్సు చేసినా రాదు. కొంతమంది తమ తమ ఇంటి పేర్లు శ్రవణరంజకంగా లేవనిన్నీ, అశ్లీలార్థకాలనిన్నీ, నైచ్యార్థకాలనిన్నీ భ్రమపడో, భయపడో చెప్పడానికి ఇష్టపడరు. బొక్కా, ముష్టి, ముట్లూరు, సూద్నగుంట మొదలైనవి ఈ జాతివి. అలాగని ఎన్నాళ్ళు ఇంటిపేరు చెప్పకుండా ఉండగలరు? అందుకని కొందరు ఇంటిపేరుని సాధుసభా సమ్మతంగా ఉండేటట్లు మార్చేసుకుంటారు. ఈ ధోరణిలోనే ముట్లూరు కాస్తా ముట్నూరుగా మారి ఉండవచ్చు. బొక్కా వారు భారతం వారుగా పరిణమించి ఉండొచ్చు. పేరుని బట్టీ, ఇంటి పేరుని బట్టీ కులం ఏమిటో, ఒకే కులంలో శాఖ ఏమిటో, గోత్రం ఏమిటో కూపీ లాగడం అంత తేలికయిన పని కాదు. పేర్లకి అయ్య, మూర్తి, రావు, స్వామి మొదలైన ప్రత్యయాలని (వీటినే పట్టపు పేర్లని అంటారని చెప్పటం జరిగింది) చేర్చినప్పుడు పేరుని బట్టి ఏ కులమో చెప్పడం కష్టం. శాస్త్రి, శర్మ, రెడ్డి, చౌదరి, నాయుడు మొదలయిన ప్రత్యయాలని బట్టి కులం తెలుసుకోవచ్చు. కాని ఈ చిటకా అన్ని సందర్భాలలోనూ పని చెయ్యదు. రెడ్డిశాస్త్రి ఎవరు? పి.యల్‌. సంజీవరెడ్డి ఐ.ఎ.ఎస్‌. గారు రెడ్లు కాదు, కమ్మవారు. అలాగే కర్రా అన్న ఇంటి పేరు బ్రాహ్మణులలో ఉంది, మాల కులంలో ఉంది. కడియాల అనే ఇంటిపేరు కమ్మవారిలో ఉంది, బ్రాహ్మణులలో ఉంది. వేమూరి అనే ఇంటిపేరు బ్రాహ్మణులలో, కమ్మ వారిలో, హరిజనులలో ఉంది. గొర్తివారు కాపులలో ఉన్నారు, బ్రాహ్మణులలో ఉన్నారు. ఇలాంటి ఉదాహరణలు కోకొల్లలు. ఇంటి పేర్లు ఎక్కవగా ఊరు పేరుని బట్టి, వంశంలో ప్రముఖ వ్యక్తి పేరుని బట్టి ఏర్పడతాయి కనుక ఒక కులంలో ఉన్న ఇంటి పేరు మరొక కులంలో కూడా ఉండవచ్చు. సూరపనేని, రామినేని, అక్కినేని, త్రిపురనేని మొదలైన “నేని” శబ్దంతో అంతమయే వన్నీ సర్వసాధారణంగా కమ్మవారి ఇంటిపేర్లు. ఈ “నేని” అన్న మాట “నాయడు” అన్న మాటకి రూపాంతరం. ఈ “నాయడు” అనేది “నాయకుడు”కి క్లుప్తరూపం. నేని అంటే నాయని సంక్షిప్తరూపం (నాయని:నాయడు యొక్క) కనుక రామినేని అచ్యుతరావు అంటే రామినాయడి అచ్యుతరావు అన్నమాట. తండ్రిపేరుని వ్యక్తి వాచకాలకు తగిలించే పద్ధతిలో కొన్ని చిక్కులు ఉన్నాయి. ఊళ్ళో అయితే శ్రీనివాసన్‌ కొడుకు జయరామన్‌ అంటే పనిచేస్తుంది కాని, పొరుగూరు వెళితే ఆ శ్రీనివాసన్‌ ఎవరో అందరికీ తెలియక పోవచ్చు కనుక అంతగా ఉపయోగించదు. అప్పుడు పేరుతో పాటు స్వగ్రామం పేరు జోడించి లాల్‌గుడి జయరామన్‌ అని చెప్పడం ప్రచారంలోకి వచ్చి ఉంటుంది.తెనాలి రామకృష్ణ మరో ఉదాహరణ. తమిళ సంప్రదాయం తమిళుల పద్ధతిలో ఇంకా చాల చిక్కులు ఉన్నాయి. తాత, తండ్రి, కొడుకు, మనుమలకు వివిధమైన ఇంటిపేర్లు ఉండడంతో ఇంటిపేర్ల ప్రయోజనానికే ముప్పు. అందుకని కొందరు తమిళులు తరాల మార్పుతో ఇంటిపేర్లని మార్చకుండా స్థిరపరచి వాడుతున్నారు. అంటే రామానుజన్‌ సంతతి వారంతా ఇటుపైన రామానుజన్‌లే. తండ్రి పేరుని పెట్టిన పేరుకి తగిలించి ఇంటిపేరుగా వాడడంలో మరొక ఇబ్బంది. శ్రీనివాసన్‌ రామానుజన్‌ అన్న పేరు విన్నప్పుడు అందులో ఇంటిపేరేదో, పెట్టిన పేరేదో చెప్పుకోవడం కష్టం. ఈ తమిళ సంప్రదాయం మన పూర్వీకుల పేర్లలో కొంత కనిపిస్తుంది. నాచన సోమన, కాచన బసవన, కొమ్మయమంత్రి తిక్కడు మొదలయిన పేర్లలో ఇంటిపేరు చూస్తే వ్యక్తి నామంలా స్ఫురిస్తుంది. ఇలా ఇంటిపేరు ఉండవలసిన చోట ఇంటిపేరుతో పాటు తండ్రిపేరుని కూడా నిలపడం మరాఠీ సంప్రదాయం. ఈ ముద్ర తెలుగుదేశంలో అక్కడక్కడ కనిపిస్తుంది. ఉదాహరణకి ఇందాకా చెప్పిన డాక్టర్‌ పి. యల్‌. సంజీవరెడ్డి పూర్తిపేరు పైడి లక్ష్మయ్య సంజీవరెడ్డి. ఇక్కడ పైడి ఇంటిపేరు, లక్ష్మయ్య తండ్రి పేరు. ఇక తమిళ సోదరీమణుల పేర్లు పరికిద్దాం. మాలతీ రామచంద్రన్‌ అంటే రామచంద్రన్‌ కుమార్తె మాలతి అనేనా అనుకోవాలి, భార్య మాలతి అనేనా అనుకోవాలి. ఈవిడ డాక్టర్‌ అనుకోండి. అప్పుడు డాక్టర్‌ రామచంద్రన్‌ అంటే డాక్టరో, డాక్టరమ్మో గభీమని అర్థం కాదు. రామచంద్రన్‌ అన్న పేరు మగ పేరు కనుక డాక్టర్‌ రామచంద్రన్‌ అనగానే మగ వైద్యుడనే మనస్సుకి స్ఫురిస్తుంది. ఇంటిపేరు, పెట్టినపేరు ఏ వరుసలో రాస్తే వచ్చే నష్టం ఏమిటోనని విచారిస్తూ కొంచెం దారి తప్పేం. నష్టమో, కష్టమో సోదాహరణంగా విచారిద్దాం. పొరుగూరిలో పిల్లలమర్రి శివరామకృష్ణ ఉన్నాడు. అతని టెలిఫోను నంబరు కావాలి. డైరక్టరీలో ఎక్కడని వెతకటం? పిల్లలమర్రిలో లేదు. శివరామకృష్ణలో లేదు. రామకృష్ణలో లేదు. మహానుభావుడు పేరుని కత్తిరించేడుట; శివ ఆర్‌. పీ. కృష్ణ అని వేయించేట్ట పుస్తకంలో. తర్వాత తెలిసింది. మొదటి నామధేయం శివ ట, కడపటి పేరు కృష్ణ ట. కూతురు పేరు రేఖ కృష్ణ ట. కొడుకు పేరు ప్రవీణ్‌ కృష్ణ ట. ఈ కత్తిరింపులు, సవరింపులలో పిల్లలమర్రి అన్న ఇంటిపేరు, పంచాంగంలో తిథిలా, ఏష్యం అయి పోయింది. పాశ్చాత్య సంప్రదాయంలో మిస్టర్‌, డాక్టర్‌, ప్రొఫెసర్‌ మొదలయిన బిరుదులు ఇంటిపేరుకి తగిలించి వాడతారు. వేమూరి వేంకటేశ్వరరావు ఉన్నాడు. పాశ్చాత్య సంప్రదాయం ప్రకారం అతనిని మిస్టర్‌ వేమూరి, డాక్టర్‌ వేమూరి, లేదా ప్రొఫెసర్‌ వేమూరి అనాలి కాని మిస్టర్‌ రావ్‌, లేదా ప్రొఫెసర్‌ రావ్‌ అని అనకూడదు. చనువుగా ఉన్న వాళ్ళయితే రావ్‌ అని కానీ, వేంకటేశ్వరరావు అని కానీ పిలుస్తారు. నీలం సంజీవరెడ్డి రాష్ట్రపతి అయినప్పుడు ఆయనని (పాశ్చాత్య) న్యాయంగా ప్రెసిడెంట్‌ నీలం అనాలి. కాని ఎవ్వరూ అలా అనలేదు. అందరూ ప్రెసిడెంట్‌ సంజీవరెడ్డి అనో, క్లుప్తంగా ప్రెసిడెంట్‌ రెడ్డి అనో అనేసి ఊరుకున్నారు. తెలుగు సంప్రదాయం ప్రకారం వేమూరి వేంకటేశ్వరరావు ఇంగ్లీషులోకి తర్జుమా చేసి, కుదించి, వీ. వీ. రావు అని రాసే సరికి హిందుస్థానీ వాళ్ళు కాని, పాశ్చాత్యులు కాని చూసి, రావు ఇంటిపేరని అనుకోవడం సహజం. అప్పుడు ఈ రావు భార్య ఉమా రావు, కొడుకు సునీల్‌ రావు అవుతారు. ఇలా తిరకాసు పడ్డ పేర్లే రాధా శర్మ, రేఖా రావు, మొదలైనవి. రాధా శర్మ అంటే రాధాకృష్ణ శర్మ పేరుని కత్తిరించేడని అనుకోవాలా? శర్మ గారి భార్య రాధ అనుకోవాలా? తమాషా ఏమిటంటే ఇంగ్లండులో ప్రభుత్వం “సర్‌” (Sir) అన్న బిరుదు ఇచ్చినప్పుడు ఆ “సర్‌”ని పెట్టిన పేరుకి తగిలిస్తారు కానీ ఇంటి పేరుకి తగిలించరు. ఉదాహరణకి “సర్‌ సీ. వీ.” అనాలి కాని, “సర్‌ రామన్‌” అనరు. “సర్‌ విన్‌స్టన్‌” అంటారు కానీ, “సర్‌ చర్చిల్‌” అనరు. ఇక్కడ రాసిన “సర్‌” కీ, “సర్‌ నేమ్‌”లో “సర్‌”కీ మధ్య బాదరాయణ సంబంధం మాత్రమే ఉంది; ఉచ్ఛారణలో పోలిక ఉన్నా, వర్ణక్రమంలో తేడా ఉంది. పోకడ సంప్రదాయ విరుద్ధం అయేసరికి భాషాంతరీకరణ చేసేటప్పుడు చిక్కులు తెచ్చిపెడుతుంది. ఉదాహరణకి, ఊరి పేరు ఇంటి పేరుగా మారడం బహుళ ప్రచారంలో ఉన్న ఆనవాయితీ అని ఆందరికీ తెలుసు. మహమ్మద్‌ ఘజనీ, మహమ్మద్‌ ఘోరీ, జార్జి వాషింగ్‌టన్‌ మొదలయిన పేర్లలో మహమ్మద్‌, జార్జి మొదలైనవన్నీ పెట్టిన పేర్లు. ఘజనీ, ఘోరి, మొదలయినవి ఇంటిపేర్లుగా మారిన ఊళ్ళ పేర్లు. కాని తెలుగు వాళ్ళు ఈ పేర్లని తెలుగులో రాయవలసి వచ్చినప్పుడు ఘజనీ మహమ్మద్‌, ఘోరీ మహమ్మద్‌ అని తెలుగు సంప్రదాయంలో రాస్తారు. కాని అదే తెలుగు వాళ్ళు ఇంగ్లీషు పేర్ల దగ్గరికి వచ్చేసరికల్లా ప్లేటు ఫిరాయించి జార్జి వాషింగ్టన్‌, జాన్‌ కెన్నెడీ అన్ని అస్తవ్యస్తంగా రాస్తారు. వాషింగ్టన్‌ జార్జి అని రాయడం కనీ వినీ ఎరుగుదుమా? పాశ్చాత్య సంప్రదాయం పేరులో ఏముంది అని కొట్టిపారేయటానికి వీలు లేదు. ఈ మధ్య శాస్త్రీయమైన పరిశోధనలు చేసి కనుక్కున్నది ఏమంటే మగరాయుళ్ళ పేర్ల వంటి పేర్లు పెట్టుకున్న ఆడవాళ్ళు సైన్సు లోనూ లెక్కల్లోనూ మగవాళ్ళతో సమానంగా ప్రతిభ చూపించేరుట. అంతే కాదు. ఆడ పేరులో 'మగతనం' (మాస్కులనిటి) లేదా 'ఆడతనం' (ఫెమినిటీ) ఎంతుందో లెక్క కట్టి కూడా చూపించేరు. ఉదాహరణకి ఏనా (ఆన్న) లో ఆడతనం 1.04, ఎలిజబెత్ (ఏలిజబెథ్) లో ఆడతనం 1.02, ఎమిలీలో 0.68, ఏబిగెయిల్ (ఆబిగైల్) లో 0.48, ఏలెక్స్ (ఆలెక్ష్) లో 0.28 ఉందిట. కనుక ఏనా కంటే ఏలెక్స్ కి లెక్కలు బాగా వస్తాయిట. ఈ రకం 'పరిశోధన' తెలుగు పేర్ల మీద ఎవ్వరూ చేసినట్లు కనిపించదు. కొత్త పోకడలు తండ్రి ఇంటి పేరే పిల్లలకు రావడం సర్వ సాధారణం. ఈ విషయంలో కొందరు కొత్త సంప్రదాయాలకు తెర తీస్తున్నారు. ఆంధ్ర ప్రదేశ్ ప్రభుత్వ రవాణా శాఖ సంయుక్త కమిషనరుగా ఉన్న సి.ఎల్.ఎన్.గాంధీ, ఆయన భార్య, పబ్లిక్ ప్రాసిక్యూటరు అయిన రాధారాణిలు తమ పిల్లలకు తమ ఇద్దరి ఇంటిపేర్లు కాకుండా కొత్త ఇంటిపేరు పెట్టారు. తమ ఇద్దరి పేర్లలోని కొంత భాగాన్ని తీసుకుని దాన్నే ఇంటి పేరుగా పిల్లలకు పెట్టారు. ఆ విధంగా వారి పిల్లల ఇంటిపేరు రాధాగాంధి అయింది. ఇదే సంప్రదాయాన్ని పాటిస్తూ రాధారాణి గారి తమ్ముడు కూడా తమ పిల్లల ఇంటిపేర్లు పెట్టారు. ఈమధ్య స్త్రీ వాదులు, కొందరు అమ్మాయిలు, పెరిగిన వారి ఆర్థిక స్వేచ్ఛ, ఉద్యోగ భధ్రత, వ్యక్తిగత స్వేచ్ఛ, స్పాశ్చాత్య నాగరికతల వలన 'వివహమైన తర్వాత స్త్రీలు ఎందుకు ఇంటిపేరు మార్చు కోవాలి?' అని ప్రశ్నిస్తున్నారు. ఇది పురుషాధిక్యత అని అంటున్నారు. వివాహమైన స్త్రీలు తమ ఇంటి పేరు ఎందుకు మార్చుకుంటారు? ఒక కుటుంబములో సాధారణంగా భర్త వయస్సులో పెద్దవాడు కనుక వాడు ఇంటి యజమాని అవుతాడు. వివాహమైన తర్వాత స్త్రీ తన ఇంటి పేరు మారుట వలన, కుటుంబ సభ్యుల మధ్య గట్టి ఐక్యతా భావము ఏర్పడుతుంది. ముఖ్యముగా ఈ సంప్రదాయము 'సమాజంలో స్త్రీ తన కుటుంబ పరువు, గౌరవ మర్యాదలు భుజాన్న మోస్తానని, వాటిని పెంచుతానని' బాధ్యత స్వీకరించుట్లుగా చెబుతుంది. ఈ సంప్రదాయము స్త్రీ యొక్క వైవాహిక స్థితిని చెప్పడమే కాక, సమాజంలో ఆ స్త్రీ ఏ కుటుంబానికి చెందినది?, ఎవరి భార్య? అని చెబుతుంది. భారతీయ కుటుంబ వ్యవస్థ పటిష్ఠంగా ఉండటానికి ఈ సంప్రదాయము ఒక కారణము. తెలుగు వారి ఇంటి పేర్లను ఈ క్రింది విధంగా విభజించ వచ్చును. గ్రామ నామాలు : (ఘంటసాల, వేమూరి, కురిచేటి, ఘండికోట, గుత్తి, మురమళ్ళ, ముమ్మిడివరపు, అమలాపురపు, తణుకు, నిడదవోలు, నెమలిపురి, ఆచంట, బోడేపూడివారిపాలెం, బరూరి, వెల్లంకి) మనుషుల పేర్లు : నియోగి బ్రాహ్మణులులో - ప్రగడ, రాజు, మంత్రి అని చివర కనిపిస్తాయి ఎల్లాప్రగడ, ప్రోలాప్రగడ, రెబ్బాప్రగడ -ప్రగడ అంటే మంత్రి, సేనాని (సోదరభాష కన్నడంలో ప్రగడ-హెగ్డేగా రూపుదాల్చి ఇప్పటికీ వంశనామంగా వాడుకలో ఉంది.ఉదా:రామకృష్ణ హెగ్డే) కాగా యల్లా ఆయనకి బారసాల నాడు పెట్టిన పేరు. కోటంరాజు, తల్లమరాజు, సమయమంత్రి, మంత్రి ఈ ఇంటిపేర్లు వారి హోదాలని సూచిస్తాయి. మన శరీరం లోని అవయవాల పేర్లు : (బొజ్జా, బొడ్డు, ముక్కు, గోళ్ళ, గడ్డం,మీసాల) జంతువుల పేర్లు : (గేదెల, ఆవుల, మేకల, గొర్రెల, ఎడ్ల, దున్నపోతుల, పిల్లి, నక్కా, కుక్కల, పులి, పంది, గుర్రం, పోతుల) పక్షుల పేర్లు : కాకి, పిచ్చిక, బాతు పువ్వుల పేర్లు : మల్లెల, చామంతుల, తినే వస్తువుల పేర్లు : (పెసలు, నేతి, బియ్యం, నూనెల, ఉప్పల, పప్పు, వంకాయల, కాజా) వస్తువుల పేర్లు : (బీగాల, కత్తి) వేదాల పేర్లు : (ఋగ్వేదం, సామవేదం, వేదం, వేదుల, ద్వివేదుల, చతుర్వేదుల) వృత్తుల పేర్లు : (సోమయాజుల, అయ్యల సోమయాజుల, దొంగ, కమ్మరి) భట్టు రాజులు:వీరికి 320 గృహనామాలు ఉన్నాయి. వీరి ఇంటి పేర్లను బట్టి వీరు భట్టు రాజుల కాదా అని గుర్తుపట్టగలరు. కానీ సూర్య వంశ గృహనామాలు, బ్రహ్మణుల ఇంటి పేర్లు కూడా వీరిలాగే ఉంటాయి. పెళ్ళిళ్ళు సమయాలలో, ఈ ఇంటిపేర్లు ప్రముఖంగా చర్చకు వస్తాయి. రాజులు (ఆంధ్ర క్షత్రియులు) : వీరికి సూర్య, చంద్ర వంశాలు, 109 గృహనామాలు ఉన్నాయి. వీరి ఇంటి పేర్లను బట్టి వీరు క్షత్రియులా కాదా అని గుర్తుపట్టగలరు. కానీ భట్టరాజులు గృహనామాలు కూడా వీరిలాగే ఉంటాయి. పెళ్ళిళ్ళు సమయాలలో, ఈ ఇంటిపేర్లు ప్రముఖంగా చర్ఛకు వస్తాయి. ఆర్యవైశ్యులు మాత్రం, తమ కులంలో వున్న 101 గోత్రాల వైశ్యుల యొక్క ఇంటిపేర్లను (గోత్రాలతో సహితంగా) పుస్తక రూపంలో ప్రకటించుకుని, తెలుగు వారికి మార్గ దర్శకులయ్యారు. వారు, 101 గోత్ర నామాలు ఒక కోలంలో ఇచ్చి, మరొక కోలం లో, ఆ గోత్రంలో వున్న వారి 'ఇంటిపేర్లు' ఇచ్చారు. కమ్మ వారి ఇంటి పేర్లు: మూల పురుషులు ప్రతిభావంతులైన పురుషులకు వ్యక్తి పేరు జారి పోయి వ్యక్తి నామాలే ఇంటి పేర్లుగా ఏర్పడ్డాయి. ఉదా: 1.'నేని', 2. 'రాజు', 3.'సాని', 4.రెడ్డి మొదలగునవి. అక్కినేని నుండి అక్షర క్రమంలో స్వర్ణపనేని వరకు, కొసరాజు, గుళ్ళపల్లి, గోకరాజు, ఛలసాని, పోసాని, కామిరెడ్డి మొదలగునవి.గ్రామ నామాలు కమ్మ కుల ఇంటి పేర్లు గ్రామ నామాల నుండి ఏర్పడినవే ఎక్కువగా ఉన్నాయి. 1. ఊరు (అట్లూరు నుండి సరికూరి వరకు), 2.కంటి-గంటి-అంటి-అంకి (ఇంద్రకంటి, యాగంటి, ఎల్లంకి, యల్లంకి, వెల్లంకి), 3.కొండ-గొండ, 4.పల్లి-మల్లి-వల్లి-పెల్లి-నెల్లి, 5.పాటి-మాటి-వాటి,6.ప్రోలు-వోలు-మోలు-కోలు,7.చర్ల-చెర్ల,8.నాటి-మాటి,9.మఱ్ఱి-పఱ్ఱు-పర్రు-మర్తి-పర్తి-కుర్తి,10.మంచి-మంచిలి,11.వీటి-వీదు,12.మూడి-పూడి,13.వాడ,14.పురం-వరం-వరపు,15.గడ్డ,16.తోట,17మోతు-బోతు-గోతు రెడ్లు ఇంటిపేర్లలో, కొందరి వంశనామాలలో 'రెడ్డి' అనే పదం ఇంటిపేరుతో కలిపి కనిపిస్తుంది. మిగిలినవి గ్రామ నామాల నుండి ఏర్పడినవే ఎక్కువగా ఉన్నాయి. రెడ్ల లోని వివిధ ఉప కులాలకు లేదా వివిధ శాఖలకు అనుగుణంగా గోత్రాల బట్టి పెళ్లిళ్ల సమయంలో ఇంటిపేర్లు చర్చకు వస్తాయి. మద్దూరి సుజాత గారు వ్రాసిన "చరిత్రలో రెడ్ల ఇంటి పేర్లు-గోత్రాలు", శేషాద్రి రమణకవులు రచించిన "రెడ్డి కుల నిర్ణయ చంద్రిక"లో రెడ్ల ఇంటి పేర్లు, గోత్రాల వివరాలు పొందుపరచబడ్డవి. తెలగా, బలిజ కులం : గోత్రాల ప్రకరం వస్తే ఎక్కువగా శెట్టి, నాయుడు, రాయల్, రావు, రాజు, రెడ్డీ విరికి కుడా పెళ్ళిళ్ళు సమయాలలో, ఈ ఇంటిపేర్లు ప్రముఖంగా చర్ఛకు వస్తాయి. తెలగా, బలిజ వారి ఇంటి పేర్లు పేరు చివర ఎక్కువగా రెడ్డి, శెట్టి, గ్రామ నామాలతో ఉంటాయి. (రెడ్డి-ఉమ్మారెడ్డి, వన్నెంరెడ్డి, కొమ్మిరెడ్డి) (శెట్టి -చెన్నంశెట్టి, బైరిశెట్టి, ముత్తంశెట్టి, పినిశెట్టి, చలమలశెట్టి) ( ఊరు - కొమ్మూరి, కోసూరి, పాలూరి) మొదలైనవి. నాయిబ్రాహ్మణులు వారి ఇంటి పేర్లలో "ల" అనే పదం ఎక్కువగా కనిపిస్తుంది. (నాదేళ్ళ, నిడుముక్కల, గోట్టిముక్కల, రావులకోల్లు, పండితారాజుల) విశ్వబ్రాహణులు వారి ఇంటి పేర్లలో'నె' 'జు'అనే పదం ఎక్కువగా కనిపిస్తుంది ( నెమలిపురి, నేబిల్లి కొమ్మోజు, లక్కోజు) కాపు కోస్తాకాపు, తూర్పుకాపు, మున్నూరుకాపు, కాపులు అని ఉన్నారు. కాపులు అందరి ఇండ్లపేర్లు ఆచారాలు ఒకే విధంగా ఉంటాయి.  కోస్తాకాపులు, తెలగాలతోనూ, బలిజలతోనూ సంబంధాలు కలుపుకుంటున్నారు. ఆంధ్రజ్యోతి వారపత్రిక కొన్ని సంవత్సరాల క్రితం, ఈ 'ఇంటిపేర్లు' పై ఒక శీర్షిక నిర్వహించి, ఆంధ్ర దేశంలోని ప్రజల నుంచి, చాలా వివరాలు ప్రకటించింది. అందులో, పాఠకులు పాల్గొని, తమ తమ ఇంటిపేర్ల వివరాలు, ఆ ఇంటిపేర్లు రావటానికి గల కారణాలు, చరిత్ర వివరించారు. మరీదు ఆడవారి పేరో, మగవారి పేరో గుర్తుపట్టలేని పేర్లు మనం పెట్టే పేర్లలో కొన్ని పేర్లను, అవి ఆడ వారి పేరో, మగవారి పేరో చెప్పలేనివి ఉన్నాయి. వెంకటరత్నం -- వెంకటరవణ -- (పద్మశ్రీనివాసు)గవర్రాజు -- అచ్ఛిరాజు—బంగారం -- రత్నం -- మాణిక్యం -- బుజ్జి -- గోరా గారి సంప్రదాయం గోరా అని పిలిచే గోపరాజు రామచంద్ర రావు ప్రముఖ నాస్తికుడు. అతని పేరు క్లుప్తంగా గోరా అనే వారు. ఈ రోజున అతని భార్య పేరును సరస్వతి గోరా అని ప్రజలు, పత్రికలు పలుకుతున్నారు. ఈ తరం ఆడవారు భర్తపేరుని చివరగా పెట్టుకుంటున్నారు. అలాగైనట్లయితే, 'సరస్వతి రామచంద్ర రావు' లేదా ఇంటిపేరు చివర పెట్టుకుంటే 'సరస్వతి గోపరాజు' అని ఉండాలి. క్లుప్తంగా ఉన్న భర్త పేరు గోరా పేరుతో సరస్వతి గోరా అని పిలుచుకుంటున్నారు. కారణం, గోరా ప్రముఖ వ్యక్తి. సరస్వతి గోరా అంటేనే ప్రజలకు తెలుస్తుంది. అదే 'సరస్వతి రామచంద్ర రావు' అనో 'సరస్వతి గోపరాజు' అనో అంటే ప్రజలకు తెలియదు. ఆ సౌకర్యం కోసం సరస్వతి గోరా పేరు వాడుకలోకి వచ్చింది. భవిష్యత్తులో ఇదొక సంప్రదాయంగా ఉంటుందా, లేదా అనేది కాలమే నిర్ణయించాలి. వారి పిల్లల పేర్లు లవణం, విజయం, సమరం, నియంత. తొమ్మిదవ సంతానానికి 'నౌవ్' (సంస్కృతం లేదా హిందీ అంకె పేరు). కుమార్తెల పేర్లు: మైత్రి, మనోరమ. తెలుగు వారి పేర్లలో కూడా ఇదొక కొత్త ఒరవడి. ఈ పేర్లలో, లవణం, విజయం, సమరం, నియంత, నౌవ్ అనే పేర్లను మగవారి పేరా, ఆడవారి పేరా అని తెలుసుకోవటం కష్టం (బంగారం, రత్నం, వెంకట రత్నం, మరకతం, మాణిక్యం, మణి వంటి పేర్లను కూడా మగవారి పేరా, ఆడవారి పేరా అని తెలుసు కోవటం కష్టం). మూలాలు వనరులు వేమూరి వేంకటేశ్వరరావు, "మన పేర్లు, ఇంటిపేర్లు" ఈమాట అంతర్జాల పత్రిక, 2000 నవంబరు, http://eemaata.com/em/issues/200011/817.html తూమాటి దోణప్ప, "ఆకాశ భారతి: వ్యాస సంపుటి," సుధారా పబ్లికేషన్స్,1988 Anushka Asthana, "Names Really do make a Difference," The Observer, Sunday April 29, 2007. విప్రుల ఇండ్లపేర్లు-శాఖలు-గోత్రాలు, ముసునూరి వేంకటశాస్త్రి, పంచమ ముద్రణము, లావణ్యా పబ్లికేషన్స్, రాజమండ్రి, 1986. శ్రీ ఏమ్మెస్రాయ్ శాస్త్రి, రఛన చేసిన ఆంధ్ర విప్రుల గోత్రముల ఇండ్ల పేర్లు శాఖలు (గొల్లపూడి వీరాస్వామి సన్, రాజమండ్రి వారి ప్రచురణ). http://www.teluguthesis.com/2018/06/teluguvari-inti-perlu.html (Ph.D. సిద్ధాంతవ్యాసం) బయటి లింకులు www.searchforancestors.com/surnames/origin surnames.behindthename.com genealogy.about.com/od/surname_meaning genealogy.about.com/library/surnames/bl_meaning.htm www.familychronicle.com/surname.htm www.intl-research.com/surname.htm ఇవి కూడా చూడండి తెలుగునాట ఇంటిపేర్ల జాబితా భారతీయుల ఇంటి పేర్లు పేరు నామకరణ ఇంటిపేర్లు
విష్ణు వామన్ శిర్వాద్కర్ () (1912 ఫిబ్రవరి 27 – 1999 మార్చి 10), "కుసుమగ్రాజ్" కలంపేరుతో సుపరిచితులు. ఆయన ప్రసిద్ధ మరాఠీ కవి, రచయిత, నాటక రచయిత, నవలా రచయిత, లఘు కథా రచయిత, మానవతా వాది. ఆయన మానవతా వాదిగా న్యాయ, దారిద్ర్యం గల ప్రజల విముక్తి కోసం స్వాతంత్ర్యానికి పూర్వం ఐదు దశాబ్దాలుగా 10 సంపుటాలు కవితలు, మూడు నవలలు, ఎనిమిది సంపుటాల లఘు కథలు, ఏడు సంపుటాల వ్యాసాలు, 18 నాటకాలు, ఆరు ఏక పాత్రాభినయనాల నాటకాలు వ్రాసారు. ఆయన సాహితీ సేవలలో పాటక సంకలనం "విశాఖ" (1942) స్వాతంత్ర్యానికి పూర్వ ఉధ్యమంలో ఉద్యమకారులను, ప్రజలను స్ఫూర్తినిచ్చింది. అది ప్రస్తుతం భారత సాహితీ చరిత్రలో ఒక కళాఖండంగా నిలిచింది. ఆయన రచించిన నాటకం "నటసామ్రాట్"కు మరాఠీ సాహిత్యంలో ముఖ్యమైన స్థానం లభించింది. ఆయన అనేక రాష్ట్ర స్థాయి అవార్డులను, జాతీయ అవార్డులతో పాటు 1974 లో మరాఠీ సాహిత్య అకాడమీ అవార్డు , 1988 లో జ్ఞానపీఠ అవార్డులను అందుకున్నారు. ఆయన 1989 లో జరిగిన ప్రపంచ మరాఠీ సదస్సుకు చైర్ పర్సన్ గా పనిచేసారు. ఆయన మహారాష్ట్ర లోని పూణేలో జన్మిచారు , తన జీవితంలో అత్యధిక కాలాన్ని నాసిక్లో గడిపారు. ప్రారంభ జీవితం , విద్య ఆయన 1912 ఫిబ్రవరి 27 న పూణేలో జన్మించారు. ఆయన బాల్యనామం విష్ణు వామన్ శిర్వాద్కర్. ఆ తరువాత ఆయన తన నామాన్ని "కుసుమాగ్రజ్"గా మార్చుకున్నారు. ఆయన ప్రాథమిక విద్యను పింపాల్గన్ లోనూ ఉన్నత విద్యను నాశిక్ లోని న్యూ ఇంగ్లీషు పాఠశాల (ప్రస్తుతం జె.ఎస్.రుంగ్తా ఉన్నత పాఠశాల) లోనూ పూర్తిచేసారు. ముంబై విశ్వవిద్యాలయం నుండి మెట్రిక్యులేషన్ పూర్తిచేసారు. కెరీర్ ఆయన తన 20వ యేట నాశిక్ లోని దేవాలయాలలో బ్రాహ్మణ వర్గం దేవాలయాలలోనికి అంటరానివారిని వర్గాలను నిషేధించుటను వ్యతిరేకిస్తూ అహింసావిధానంలో నిరసన (సత్యాగ్రహం) లో పాల్గొన్నారు. అంతకు పూర్వం పూజారులు హిందూమతంలో అంటరానివారిగా భావిస్తున్న కొన్ని వర్గాలను దేవాలయ ప్రవేశానికి అనుమతినిచ్చేవారుకాదు. ఈ విధానాన్ని వ్యతిరేకిస్తూ నాశిక్ లో జరిగిన ఉద్యమాల్లో ఆయన పాల్గొన్నారు. అణగారిన వర్గాల అభ్యున్నతికి తోడ్పడ్డారు. 20 యేండ్ల వయస్సులో ఆయన మొదటిసారి "జీవనలహరి" అనే కవితా సంకలనాన్ని ప్రచురించారు. ఆ తరువాత ఆయన నాశిక్ లో "మరాఠీ సినిమా"లో కూడా పాలుపంచుకున్నారు. ఆయన పౌరాణిక చిత్రం "సతీ సులోచన"కు స్క్రిప్టు వ్రాసారు. అందులో నటించారు కూడా. ఆయన ప్రధాన రంగం అయిన కవిత్వ రచనకు ముందుగా జర్నలిజంలో కూడా పనిచేసారు. 1942 ఆయన జీవితంలో ముఖ్యమలుపు. ఆయన కుసుమగ్రాజ్ కవితా సంకలనాన్ని ప్రచురించి మరాఠీ సాహిత్యంలో పితామహునిగా వెలుగొందారు. ఆయన స్వంత ఖర్చులతో "విశాఖ" ప్రచుచించారు. ఇందులో ముందుమాటలో వ్రాసిన వాక్యాలను బట్టి ఆయన మానవతావాది అయిన రచయిత అని తెలుస్తుంది. ఆ పుస్తకం ముందుమాటలో "ఆయన మాటలు సామాజిక అసంతృప్తిని వ్యక్తం చేసాయి కానీ పురాతన ప్రపంచం కొత్తమార్గాన్ని ఇస్తుందనే ఆశావాద విశ్వాసాన్ని కలిగి ఉంటారు." అని ఉంది. ఇది క్విట్ ఇండియా ఉద్యమంలో వెలువడింది. ఈ రచన స్వాతంత్ర్యోద్యమంలో బానిస వ్యవస్థ నిర్మూలనకు ఒక సంకేతాన్ని అందించింది. ఈ రచనలోని వాక్యాలు యువతలో ప్రాముఖ్యత పొందాయి. ఈ కాలములో ఆయన రచనలు భారతీయ సాహిత్యంలో శాశ్వత వారసత్వం పొందేలా చేశాయి. 1943 తర్వాత మరాఠీ ధియేటర్లో ప్రదర్శితమవుతున్న ప్రముఖ ఆంగ్ల రచయితలైన ఆస్కార్ వైల్డ్, మోలీర్, మారిస్ మాటెర్లింక్, షేక్స్‌పియర్ ల నాటకాలలోని ముఖ్య పాత్రలను దత్తత తీసుకునుట ప్రారంభించారు. ఈ విధానాన్ని 1970క వరకు ఆయన రచన "నటసామ్రాట్" ప్రదర్శించేవరకూ కొనసాగించారు. 1950లలో ఆయన నాశిక్ లో "ఆర్గనైజేషన్ ఫర్ సోషల్ గుడ్" --"లోకహితవాతి మండల్"ను ప్రారంభించారు. ఆయన సామాజికంగా అణగదొక్కబడినవారికి సామాజిక స్ఫూర్తి కలిగించే ఉద్దేశంతో ఈ సంస్థను స్థాపించారు. కానీ ఆయన కవిత్వం , రచన రంగాలలో విశేష ప్రతిభావంతునిగా కొనసాగించారు. 1954 లో ఆయన షేక్స్‌పియర్ యొక్క రచన "మెక్‌బెత్"ను "రాజ్‌ముకుట్"గా స్వీకరించారు. అందులో నానాసాహెబ్ పాఠక్ , దుర్గా కోతేలు నటించారు. ఆ తరువాత "ఒథెల్లో" అనే నాటకాన్ని 1960 లో స్వీకరించారు. ఆయన మరాఠీ సినిమాకు పాటల రచయితగా కూడా పనిచేసారు. అవార్డులు , గుర్తింపులు ఆయన మరాఠీ సాహిత్యంలో చేసిన కృషికి ప్రతి సంవత్సరం ఆయన పుట్టిన రోజు అయిన ఫిబ్రవరి 27 వ తేదీన "మరాఠీ భాషా దినం"గా జరుపుకుంటారు. 1987 లో ఆయనకు ప్రతిష్ఠాత్మకమైన సాహిత్య అవార్డు "జ్ఞానపీఠ అవార్డు"ను అందజేసారు. ఆయన రచించిన నాటకం "నటసామ్రాట్"కు 1974 లో సాహిత్య అకాడమీ అవార్డు వచ్చింది. 1985లో ఆయనకు "గణేష్ గడ్కారీ అవార్డు" వచ్చింది. 1986లో పూణే విశ్వవిద్యాలయం ఆయనకు "డి.లిట్"ను అందజేసి సత్కరించింది. 1988 లో ఆయనకు సంగీత నాట్య లేఖన్ అవార్డు వచ్చింది. వ్యక్తిగత జీవితం ఆయన అసలుపేరు గజానన్ రంగనాథ్ సివాద్కర్ , ఆయన యొక్క మామయ్య ఆయనను దత్తత తీసుకున్నారు. ఆయన 1990 లో నాశిక్ లో "కుసుమాగ్రజ్ ప్రతిష్టాన్" అనే సంస్థను ప్రారంభించారు. ఈ సంస్థ ప్రధాన లక్ష్యం వివిధ సాంస్కృతిక కార్యకలాపాలను ప్రోత్సహించడమే. ఈ సంస్థ సమాజంలో అణగారిన వర్గాలకు అవసరమైన సహాయాన్ని అందిస్తుంది. 1972లో ఆయన భార్య "మనోరమాబాయి" మరణించారు. కుసుమాగ్రజ్ యొక్క జన్మదినాన్ని ప్రపంచ మరాఠీ దినంగా జరుపుకుంటారు. ఆయన మార్చి 10, 1999 న మరణించారు. ఆయన నివాసం "కుసుమాగ్రజ్ ప్రతిష్టాన్" సంస్థకు కార్యాలయంగా ఉంది. రచనలు కవితా సంకలనాలు విశాఖ (సంవత్సరం : 1942) హిమరేష (సంవత్సరం : 1964) చండోమయి (సంవత్సరం : 1982) జీవనలహరి (సంవత్సరం : 1933) జైచ కుంజ (సంవత్సరం : 1936) సమిధ (సంవత్సరం : 1947) కాన (సంవత్సరం : 1952) కినార (సంవత్సరం : 1952) మరాఠీ మతి (సంవత్సరం : 1960) వాడల్వేల్ (సంవత్సరం : 1969) రాసయాత్ర (సంవత్సరం : 1969) ముక్తాయాన్ (సంవత్సరం : 1984) శ్రావన్ (సంవత్సరం : 1985) ప్రవాసి పక్షి (సంవత్సరం : 1989) పాథేయ (సంవత్సరం : 1989) మేఘదూత (సంస్కృతంలోని "మేఘదూతం: నకు మరాఠీ అనువాదం) (సంవత్సరం : 1956) Swagat (సంవత్సరం : 1962) బల్బోద్ మెవ్యటిల్ కుసుమాగ్రజ్ (సంవత్సరం : 1989) సరిదిద్దిన కవితా సంకలనాల కావ్యవాహిని సాహిత్య సువర్ణ ఫూలరాణి పింపాలాపన్ చందనవెల్ రస్యత్ర, శంకర్ వైద్య, బోకార్ కవి యొక్క ఎంపిక చేసిన రచనలు కథల సంకలనాలు ఫూలవాలి ఛోటే అని మోతే సటారిచే బోల్ అని ఇటెర్ కథ కహి వృద్ధ, కహి తౌన్ ప్రేమ్‌ ఆని మంజర్ అపాయింటు మెంటు ఆహే అని నహి విరామచిహ్నే ప్రతిసాద్ ఎక్కై తారా వాటే వారల్య సావల్య షేక్స్‌పియరేచ్య శోధత్ రూపారేష కుసుమాగ్రజాంచ్య బార కథ జడోచి హోదీ (పిల్లలకు) నాటకాలు Yayāti Āni Dewayāni Weeja Mhanāli Dharateelā Natasamrāt Doorche Diwe Dusarā Peshwā Waijayanti Kounteya Rājmukut Āmche Nāw Bāburāం Widushak Ek Hoti Wāghin Ānand Mukhyamantri Chandra Jithe Ugawat Nāhi Mahant Kaikeyi Becket (Translation of The Honour of God by Jean Anouilh) ఏక పాత్రాభినయాలు Diwāni Dāwā Dewāche Ghar Prakāshi Dāre Sangharsh Bet Natak Basat Āhe Āni Itar Ekānkikā నవలలు Waishnawa Jānhawi Kalpanechyā Teerāwar అనువాద సేవలు The Saint in the Cellar: selected poems. Tr. by S. A. Virkar. New Native Press, 2003. ISBN 1-883197-18-X. కుసుమాగ్రజ్ యొక్క పనుల దృశ్యాలు The translation of Meghadūta by Kusumagraj were visualised by watercolour artist Nana Joshi. These visualisations were published in the Menaka Diwali issue in 1979. మూలాలు బయటి లంకెలు http://www.kusumagraj.org (Marathi website) https://web.archive.org/web/20190203001836/https://www.kusumaavali.org/ (Marathi website) Marathi Bhasha Diwas బయటి లంకెలు సాహిత్య అకాడమీ పురస్కారం పొందిన పుస్తకాలు భారతీయ కవులు మరాఠీ రచయితలు మరాఠీ వ్యక్తులు నాసిక్ ప్రజలు 1912 జననాలు 1999 మరణాలు పద్మభూషణ పురస్కార గ్రహీతలు భారతీయ నవలా రచయితలు భారతీయ లఘుకథా రచయితలు మానవతావాదులు భారతీయ పాటల రచయితలు 20వ శతాబ్ద కవులు మరాఠీ కవులు ముంబై విశ్వవిద్యాలయం పూర్వవిద్యార్థులు
నాడీకణం లేదా న్యూరాన్ (Neuron) విద్యుత్తు ద్వారా ప్రేరేపితమై యాక్షన్ పొటెన్షియల్ రూపంలో సంకేతాలనిచ్చే కణం. ఇవి నాడీ తంతువుల (Synapse) ద్వారా ఒకదానితో ఒకటి సమాచారం ఇచ్చి పుచ్చుకుంటాయి. స్పాంజ్‌లు, ప్లాకోజోవా మినహా అన్ని జంతువులలో నాడీ కణజాలంలో న్యూరాన్ ప్రధాన భాగం. వీటికి తోడుగా గ్లియల్ కణాలు ఉంటాయి. ఇవి నాడీకణాల పోషణ, రక్షణ కోసం ఉపయోగపడతాయి. మొక్కలు, శిలీంధ్రాలు వంటి జంతువులు కాని వాటికి నాడీ కణాలు ఉండవు. న్యూరాన్లను వాటి పనితీరు ఆధారంగా మూడు రకాలుగా వర్గీకరిస్తారు. ఇంద్రియ న్యూరాన్లు స్పర్శ, ధ్వని లేదా కాంతి వంటి ఉద్దీపనలకు ప్రతిస్పందిస్తాయి. ఇవి ఇంద్రియ అవయవాల కణాలను ప్రభావితం చేస్తాయి. అవి వెన్నుపాము లేదా మెదడుకు సంకేతాలను పంపుతాయి. కండరాల సంకోచాల నుండి గ్రంధుల స్రవించడం వరకు ప్రతిదీ నియంత్రించడానికి మోటారు న్యూరాన్లు మెదడు, వెన్నుపాము నుండి సంకేతాలను అందుకుంటాయి. మెదడు లేదా వెన్నుపాము లోని ఇతర న్యూరాన్‌లకు అంతర నాడీకణాలు న్యూరాన్‌లను కలుపుతాయి. బహుళ న్యూరాన్లు క్రియాత్మకంగా ఒకదానితో ఒకటి అనుసంధానించబడినప్పుడు, వాటిని న్యూరల్ సర్క్యూట్ అని పిలుస్తారు. నాడీ కణాలను మొదటగా ఫాసిల్, హిస్ అనే శాస్త్రవేత్తలు గుర్తించారు. నిర్మాణం ఇందులో ప్రధానంగా మూడు భాగాలు ఉంటాయి. ఒకటి కణదేహం లేదా న్యూరో సైటాన్, రెండోది ఏక్సాన్, మూడవది డెండ్రైటులు. కణదేహంలో కేంద్రకం, నిస్సల్ కణికలు ఉంటాయి. కణదేహం నుంచి పోగుల్లా ఏర్పడేవి డెండ్రైటులు. ఇవి శాఖోపశాఖలుగా ఉండి సమాచార మార్పిడిలో సహాయపడతాయి. ఏక్సాన్ అనేది కణదేహం నుండి ఏర్పడే పొడవైన నిర్మాణం. ఈ ఏక్సానులు చివర్లో అనేక చీలికలుగా చీలిఉంటుంది. వీటిని నాడీ అంత్యాలు అంటారు. ఇవి మరొక నాడీకణం డెండ్రైటులు, ఏక్సాన్ లేదా కండర కణజాలంతో అనుసంధానవడానికి వీలుగా ఉంటాయి. మూలాలు శరీర నిర్మాణ శాస్త్రము
pantakosina tarwata ginjallo unna theema sataanni tagginchi aahaaraaniki, vittna vruddhiki upayogistaaru. kosina dhaanyamulanu yantra sahayamuna ginjalanu aarabettutaku sahaja siddhamaina gaalani leka vedichesina gaalini ginjala dwara pravahimpajesi andulooni theema saatam tagginchavachhunu . ginjalalonunna theema saatamunu driyarlalanu upayoginchi tagginchavachhunu. drierlalo rkmulu pyaak dryer yea vidhaanamunandu ooka peddha gadhiloo naelapai bhagamu peddha peddha gaadulu tayyaru chessi vaatipai randhramulu kaligina steelu rekulanu amarchutaaru . bayatanundi ayil injanunu leka cuurrent motaaru dwara nadupabadu bloyaru dwara gaalini gadilooniki pamputaaru . yea gaalani vividha gaadula dwara, steelu rekula pai gala randhramula dwara samchiloo unna ginjalaku tagili ginjala theema saatamunu taggistundi. batch leka bin draiyaru yea paddathi yandu ginjalanu vidigaa kanni, ooka paddathi yandu ginjalaku chalanamunandu unchi 1 nundi 2 tannula varku aarabette draiyarulanu byachi dryerlu ani antaruu. 3 leka anthakante ekuva aarabette dryerlanu bin draiyarulu ani antaruu ., deerghachaturasrakaramu, kramapadbhuji undi vatini ooka sdhalamu nundi mariyoka sthalamunaku teesukapovutaku anuvuga “ transu porting veelsu " amarchabadi undunu. emle.yess. yu. dryer emle yess yu dryer anagaa louisiana state university dryer. yea draiyarulo mukhyamugaa ginjalanu unchutaku binnu leka haparu, drieng chaabaru ginjalanu krimdhaku pampee mconism leka paddathi, bloyaru, gaalini vedicheyu yantramu, gaalini pravahimpacheyutaku tribhujukaaramulo randhramulundunu . indhulo ginjalanu unchu binnu, drieng chambaru chaturasrakaramulo undi 1.2 x 1.2 meters, 1.5 X 1.5 meters, 1.8 x 1.8 meters 2.11 2.1 meters kolatalu kaligi yumdunu draiyaru etthu deeni kepaasitini batti undunu . drieng chaambarunaku ooka vaipu tribhujaakaaramulo vaedigaali pravahimpa chaeyutaku samaana sankhyalo mariyu samaana parimaanamugala inlett, avut channels leka pravaaha gaadulu undunu . inlet chanals anagaa vaedi gaalini bloyaruvadda nundi draingu chambaru looniki pravahimpa cheyunavi egzast leka avut lett anagaa ginjalanu touching taruvaata gaalani, drieng chambaru nundi bayataku pravahimpa cheyunadi . yea vidhamugaa modati various inlet chanals ayinava rendava various eglas chanals aagunu . yea vidhamugaa 1,3,5,7,9 various chanals in laet gaand 2,4,6,8,10 various channels avtait chanals aagunu . bloyaru nundi gaalini pravahimpa chaeyutaku anukulamga bloyaru vaipu in chanals teruvabadi yundi rendava prakka mooyabadi yumdunu . amduvalana gaalani neerugaa channel dwara baytiki podu . avtait channel loo bloyaru vaipu mooyabadi yundi rendava prakka teruvabadi untai. moolaalu vyavasaayam yantraalu panimutlu dhaanyaalu
గూడూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, యాదాద్రి భువనగిరి జిల్లా, బీబీనగర్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన బీబీనగర్ నుండి 4 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన భువనగిరి నుండి 19 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 657 ఇళ్లతో, 2751 జనాభాతో 1253 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1362, ఆడవారి సంఖ్య 1389. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 591 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 40. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 576783.పిన్ కోడ్: 508126. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. ఒక ప్రైవేటు ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఉంది.సమీప బాలబడి బీబీనగర్లో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల భువనగిరిలోను, ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు భువనగిరిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం భువనగిరిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల హైదరాబాదు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం గూడూర్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో5 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు, ఇద్దరు నాటు వైద్యులు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా, చెరువు ద్వారా కూడా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు గూడూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గూడూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 135 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 160 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 88 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 68 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 175 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 392 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 235 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 721 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 80 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గూడూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 80 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గూడూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
రాజ్యాంగం ప్రభుత్వం సంవిధానం. సాధారణంగా వ్రాతపూర్వకంగా వుంటుంది. ఈ రాజ్యాంగంలో చట్టాలు, ప్రభుత్వాలు నడుచుకునే విధానాలు, ఆదేశిక సూత్రాలు, రాజ్యాంగపరమైన విధులు, విధానాలూ పొందుపరచబడి వుంటాయి. ప్రతి దేశానికి ప్రభుత్వమనేది సర్వసాధారణం. ప్రతి ప్రభుత్వానికి రాజ్యాంగం అనేది అతి ముఖ్యమైంది. ప్రభుత్వం అనేది శరీరమైతే, రాజ్యాంగం అనేది ఆత్మ లాంటిది. ప్రభుత్వాలకు దిశా నిర్దేశాలు చూపించేదే ఈ రాజ్యాంగం. ఇవీ చూడండి భారత రాజ్యాంగం భారత రాజ్యాంగం - ఆదేశిక సూత్రాలు కంపెనీల చట్టం వివిధ దేశాల రాజ్యాంగాల జాబితా ఐక్యరాజ్యసమితి ఆంగ్ల రాజ్యాంగం - (పుస్తకం) మూలాలు Report on the British constitution and proposed European constitution by Professor John McEldowney, University of Warwick Submitted as written evidence to House of Lords Select Committee on Constitution, published to the public on 15 October 2003. బయటి లింకులు Dictionary of the History of Ideas Constitutionalism Constitutional Law, "Constitutions, bibliography, links" International Constitutional Law: English translations of various national constitutions constitutions of countries of the European Union Democracy in Ancient India by Steve Muhlberger of Nipissing University రాజ్యాంగాలు ముసాయిదాలు భారత రాజ్యాంగ వ్యవస్థ
velampalli, prakasm jalla loni tripurantakam mandalam loni ooka revenyuyetara gramam.yea gramam gundlakamma nadi odduna Pali. graama charithra yea graama sameepamloni gundlakamma nadhiloo, 2016,nevemberu-24na, remdu bauddham aanavaallu kaligina paalaraati sthoopaalu bayalpadinavi. sameepamlone chandavaram bouddhaaraamam unduta valana, yea remdu paalaraati sthoopaaluu bauddhulu yea praanthamlo unnappudu velisi untaayani bhaavinchuchunnaaru. sameepa gramalu gollapalli 6 ki.mee, chandavaram 7 ki.mee, lellapalli 7 ki.mee, kallooru 7 ki.mee, doopaadu 7 ki.mee. ravaanhaa soukaryalu yea graama sameepamlo gundlakamma nadimeeda ooka vanthena nirmaanaanikai 2007,marchi-18va teedeenaadu sankusthaapana nirvahincharu. vanthena nirmaanam inthavaraku puurtikaaledu. stambhaalu nirmimchi nirmaanam aapivesinaaru. yea vanthena nirmaanam porthi ayithe yerragondapalem nundi haidarabadu vellhutaku 50 ki.mee.dooram taggutumdi. talluru taditara mandalala prajalu, Kurnool, srirsailam, yerragondapalem, pullalacheruvu, tripurantakam modhalagu praantaalaku vachetanduku margam sugamam agutayegaaka, dooram guda taggutumdi. enka, yerragondapalem, dharsi, markapuram niyojakavargaala Madhya ravaanhaa soukaryalu merugavutavi. [2] darsaneeya pradheeshaalu/devalayas shree siitaaraamaswaamivaari alayam:- yea nuuthana alayanni graamastulantaa kalisi okkatie, chandalu vaesukoni bhaktisraddhalatho nirminchuchunnaaru. simemtu, isuka vaadakundaa motham raatitone aalaya nirmaanam chesthunnaaru. aardika stomatunu batti, unna koddipati sthalamloonae andamina alayanni nirminchuchunnaaru. praadhimika anchananubatti motham 50 lakshaladaka vyayam avtundani antunaru. pradhaana pantalu vari, aparaalu, kaayaguuralu pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu moolaalu velupali linkulu
rivaaju (Telangana katha 2018) anede singidi (Telangana rachayitala sangham) prachurinchina pustakam. Telangana kathaa siriis loo bhaagamgaa prachurinchabadina arava pustakam idi. 2018loo vividha patrikalloni aadhivaram eenubandhamlo vacchina Telangana kathalloonchi 13 kathalanu empika chessi yea pustakam prachurinchabadindhi. Telangana yerpatuku poorvam paristhitulu, erpaatu anantaramuu tappani poraatam nepathyamlo yea kadhalu rayabaddayi. sampaadakulu sangisetti shreeniwas daa. veldandi shridhar kadhala nepathyam rivaaju antey aachaaram. yea sankalanamloni kadhalu gundenu pindestaayi, charitranu chebutaayi, bhavishyath‌nu vivaristaayi, Telangana samaja mukhachitraanni kallaku kadataayi. kashtalu, kanneellu, sukhalu, santoshaalu, saarvajaneenamaina prema modalainavanni kalagalisi Telangana saahithyaanni paripushtam chosen kathalivi. Telangana asthithvaanni kapadukuntu, sagatu humanity jeevitaale itivruttaalugaa samaajika spruhatho yea kadhalu rayabaddayi. telanganaloni 1948 kaalam aati paristhithula nepathyamlo ‘ooka nadi rendutiiraalu’ (pro. rama chandramauli) katha rayabadindi. bhaaratadaesamloe kulam entha balamga paatukupoyindo, vaela endlugaa kulam nirvahisthunna patra aemito scavenger (peddinti ashoke‌kumar) katha rayabadindi. telanganalo naxalite udyamaaniki unna rendo paarsaanni girinchi natupadda varimokkalu (mudiganti sujatareddy), rendo bhaagam (puuduuru rajireddy) kadhalu rayabaddayi. neelle kadhu, thindiki dorukani paristhitulloo kannapillalni kudaa ammukovadam nepathyamlo ‘furtility’ (kommu rajitha) katha rayabadindi. ooka dhalitha yuvakudini preminche pelli cheskunna prema chivariki e tiiraalaku cherindonanna nepathyamlo ‘saibolla pilla’ (medi chaitan) katha rayabadindi. prema, pelli taruvaata saaphiigaa saagutundanukunna jeevitam madhyaloonee tegipothe, tegipoyaka elaa untundanna nepathyamlo ‘vachey poye vanala’ (afser) katha rayabadindi. taagadaaniki kudaa chukka neella dorakaka ‘paaneepattu’ yuddamlo aadapaduchulu pade penugulaata, sangharshana nepathyamlo ‘neellabinde’ (chandu thulasi) katha rayabadindi. vishayasuuchika moolaalu 2018 pusthakaalu kathaa sankalanaalu Telangana
wikipedialo vydya sambandhitha content suuchana choose Bara, vivaraala choose vydya prakatana chudandi . meeku vydya sevalu ledha nammakamaina salahaa avasaramaite, dayachesi ooka professionally‌ni sampradhinchandi. maltipul sclerocis (anek rakaluga raktanaalaalu gattipadadam) anede medadu, vennamuka, kalla yokka naraalanu debbatise oa deerghakaala vyaadhi. idi medadu, vennupaamupai prabavam chuuputundi. praarambha lakshanhaalu balaheenatha, jaladarimpu, timmiri, drhushti masakabaradam vantivi untai. itara sanketaalu kamdaraala drudatvam, alochana paramaina samasyalu, mootra samasyalu. sareera rooganiroodhaka vyvasta dani swantha kanajaalampai daadicheysina kaaranamgaa sambhavinchedhe multy sclerocis vyaadhi, andhuke idi swayam pratirakshaka vyadhiga cheppabaduthundi. medadu, vennemukalo naadii fibres chuttuu umdae mylin aney kovvu padhaarthaanni yea vyaadhi dhebba teestundi.konnisarlu tiivramaina angavaikalyam kaligisthundhi, yea mylin kovvupadaarthaanni yea rugmatha debbateeyadamvalla naadii vyavasthaloo marpulu jaragadamo ledha sandesaalu ravaanhaa kaavadam aagipoye paristhithiki daariteestundi.idi medadu, sareeraaniki Madhya unna anusandhaanaanni debbateestundi. ayithe yea vyaadhiki oche okka kaaranam ledani vaidyulu, parisoedhakula lo vistrutamgaa prcharam jargutondhi.idi anek vibhinna kaarakala kalaika falithamgaa untundani viswasinchabadutundi. yea vibhinna kaarakaalu e paathranu pooshistaai, vaati prabavam entha ekkuvaga untundho telusukovadam koraku ooka parisoedhana jargutondhi. idi saadharanamga vaari 20, 30 ellalo unnavaarilo nirdharana avuthundi, ayinappatikee idi e vayasuloonainaa abhivruddhi chenduthundi. idi purushula kante mahilalloo 2 nundi 3 retlu ekuva. chinnavaarilo vaikalyaniki athantha sadarana kaaranaalaloo maltipul sclerocis okati. yea maltipul slchirocis manishini elaa debbateestundo cheppadam kastham.2009 nundi, mee nelaloe chivari budhavaram / mee 30 prapancha maltipul sclerocis dee ( prapancha ms dee ) jarupukumtaaru. lakshanhaalu maltipul sclerocis kshanalu sareeramloni e bhaganni ayinava prabhaavitam chestaayi kabaadi, vyaadhi prarambhaniki sambamdhinchina nirdishta hechcharika sanketaalu leavu. ayinappatikee, konni lakshanhaalu itarulakanna modati sanketaalugaa kanipistaayi konni lakshanhaalu vachi pothayi yea vyaadhi lakshanaalanu praadhamika, dviteeya, truteeya vargaluga kindhi vidhamgaa vargeekarinchabaddaayi:  praadhimika lakshanhaalu  : saadhaaranamainavi  timmiri, jaladarinchatam durada manta (burning) nadavadaaniki kashtapadadam (alasata , balaheenatha, dussamkocha sthiti [spasticity], santhulanam ledha kadalikala nashtam kaaranaala will ) drhushti samasyalu malabaddakam, mootraashayam panicheyakapovadam, maikamu laingika samasyalu arudaina lakshanhaalu  mingetapudu kastham kalagadam matladetapudu aatamkaalu, swaasalo  samasya , vinikidi lopam, moorcha talanoppi dviteeya lakshanhaalu : mootra maarga antuvyaadhulu shareeram yokka jadatvam (inactivity) kadalikala nashtam. truteeya lakshanhaalu  saamaajika aamdolana vrutthiparamaina samasyalu nerchukovadamlo ibbandulu kungubatu (depression) rooganiroodhaka vyvasta porapatuna medadu ledha vennupaamuloni naralapai daadi cheeyadam will ms lakshanhaalu sambhavistayi. yea naralu sareeramloni vividha bhagalanu niyantristaayi. anevalla meeru sareeramloni anek bhagalalo maltipul sclerocis vyaadhi lakshanaalanu kalagavacchu. vyaadhi praarambhamayye mundhu telusukovadaniki prasthutham clinically trails leavu. deerghakaalika prabhaavaalanu gurtinchadamlo sahayapadataniki nirdishta lipid ( immunoglobulin M ) nu kolavadam vento vividha pratyeka padhathulu suuchimchabaddaayi kaaranaalu purushulu kante ekuva mandhi mahilalu maltipul sclerocis nu kaligi unnare maltipul sclerocis yokka kaaranam theliyadu, kanni idi genyu, paryavarana kaarakala kalaika (infection vantivi) will sambhavisthumdhani saadharanamga nammutharu . epstein-bars vyrus vento viruslu maltipul sclerocis ku sambandam kaligi unnayi thyroid vyaadhi, madhumeham ledha pregullo manta vyaadhi kaligina varu maltipul sclerocis vyaadhiki marinthagaa gurayye pramaadamundi raktamlo vitamins D sthaayilu thakkuvaga undadam. adhika akshaamsaalu  praantaallo maltipul sclerocis ekkuvaga sambhavisthumdhi , ayithe yea pampineeki minahayimpulu unnayi. adhika akshaamsaalalo nivasinche konni jaathulu saami , stanika amerikanlu , kenadiyan hatils , newzilaand mavori  mariyu kenadiyan inuit  vento takuva prabalya retunu kaligi unnayi ; bhoomadhyarekhaku sameepamlo saapekshamgaa takuva prabalyam unna janaba, udaharanaku sadinnia prajalu , sisilian  , paalasteeniyanlu, parsis kruthrimamgaa meruguparachagala paryavarana pramaada kaarakaalu prasthutham telisinappatiki, yea paryavarana kaarakaalanu tholaginchadam valana maltipul sclerocis‌nu nivaarinchavacchaa anede marinta adhyayanam cheeyavalasi Pali.shaasthravetthalu vividha rakaalaina suukshmajeevulu maltipul sclerocis‌nu prerepinchavacchani pratipaadinchaaru , kanni vatilo ekv dhruvikarinchabadaledu.maltipul sclerocis  dhumapanam ooka swatanter pramaada karakam ani prasthutham telisindhi . ottidi kudaa anaaroogya pramaadaanni penchutundi, kanni sambandhitha adharalu balaheenamgaa unnayi  . vrutthiparamaina vishapuuritha exposure (pradhaanamgaa sendriaya draavakaalu) yokka prabavam kudaa anchana vaeyabadindi, kanni spastamaina phalitham ledhu.balyamlooobakaayam mukhyamgaa yuktavayassulo maltipul sclerocis abhivruddhiki maroka kaarakangaa kanipistundhi. streelaloo ledha purushulalo santanotpattini maltipul sclerocis prabhaavitam cheeyadu charithra carswell (1838) pustakam nundi medadu vyvasta, maltipul sclerocis yokka vennupamu yokka vivaranaatmaka rekhaachitraalu 1868 loo, french neurologist ayina zean-martian charkot (1825–1893) maltipul sclerocis‌nu gurtinchina modati vyakti.  charkot tana clinically, bacteriological pariseelanalanu munupati adhyayanaalatho kalipi vyaadhini scleros Mon phalakaalu ani pilichadu tana sonta clinically, pathalajical pariseelanalanu jodinchina taruvaata modhatisaarigaa maltipul sclerocis nirdhaarananu stapincharu.swis pathologist gorge edvard English(1836-1908) microscopy  loo neural angiogenesis venta taapajanaka gayalanu kanugonnaru .char‌quote‌ku mundhu, briteesh bacteriology professor raabart cars‌vel (1793-1857), bacteriological anatami professor zean crovilhiryar (1791-1873) yea vyaadhi yokka vividha clinically sanketalanu gurtincharu, kanni dheenini pratyeka vyadhiga choodledhu. moolaalu
కొల్తూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, మేడ్చల్ జిల్లా, మూడుచింతలపల్లి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన షామీర్‌పేట్‌ నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన హైదరాబాదు నుండి 42 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.సముద్రమట్టానికి 597 మీ.ఎత్తు. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 933 ఇళ్లతో, 3791 జనాభాతో 1399 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1891, ఆడవారి సంఖ్య 1900. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 972 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 36. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574110.పిన్ కోడ్: 500078. 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం -మొత్తం 3219 -పురుషులు 1647 -స్త్రీలు 1572 -గృహాలు 666 -హెక్టార్లు 1399 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి షామీర్‌పేట్‌లో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల షామీర్‌పేట్‌లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల తురకపల్లిలోనూ లోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల హైదరాబాదులో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో5 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టర్లు నలుగురు, డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో భూగర్భ మురుగునీటి వ్యవస్థ ఉంది. మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు కొత్తూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.ఆల్వాల్ నుండి రోడ్డు రవాణా సౌకర్యం ఉంది. రైల్వేస్టేషన్; సికింద్రాబాదు 21 కి.మీ ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఆటల మైదానం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కొత్తూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 123 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 137 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 100 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 100 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 138 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 400 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 400 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 400 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 400 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కొత్తూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 400 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కొత్తూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, కూరగాయలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
dulla, turupu godawari jalla, kadiam mandalaaniki chendina gramam.. idi Mandla kendramaina kadiam nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina mandapeta nundi 20 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 8,315. indhulo purushula sanka 4,155, mahilhala sanka 4,160, gramamlo nivaasa gruhaalu 2,104 unnayi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 2398 illatho, 8133 janaabhaatho 443 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 4101, aadavari sanka 4032. scheduled kulala sanka 1296 Dum scheduled thegala sanka 42. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587555. pinn kood: 533234. vidyaa soukaryalu gramamlo rendupraivetu baalabadulu unnayi. prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa juunior kalaasaala muramandalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala mandapetalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala rajanagaramlonu, polytechnic‌ bommoorulonu, maenejimentu kalaasaala rajamahendravaramlonu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala dhavaleshwaramlonu, aniyata vidyaa kendram kadiyamloonu, divyangula pratyeka paatasaala rajahmahendravaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam dullalo unna remdu praadhimika aaroogya vupa kendrallo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare.dispensory gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. ooka embibies doctoru, degrey laeni doctoru okaru unnare. remdu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi.gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu.chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu dullalo sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu unnayi. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi.praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi  gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vaanijya banku Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali.atm, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam, cinma halu, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. graama pramukhulu bulusu sambamurthy - 1886, marchi 4 na yea gramamlo janminchaadu. thandri subbavadhanulu. vedapanditudu.deshabhaktudu, swatantrya samarayodudu.1937loo congresses manthrivarga paripaalanalo madraasu rashtra saasanasabhaku sabhaapatigaa vidhulanu sampradhaayalaku anugunamga, maryadhaga, adviteeyamgaa nirvahinchi sabhaku gourava pratishtalanu samakuurchadu. kandareddy - aadarsaraitu, raitunestam awardee puraskara graheeta bhuumii viniyogam dullalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 22 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 7 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 414 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 60 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 354 hectares neetipaarudala soukaryalu dullalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 240 hectares baavulu/boru baavulu: 114 hectares utpatthi dullalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari paarishraamika utpattulu bhiyyam, vasthraalu moolaalu
ఫకీర్ కొండాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, ఇబ్రహీంపట్నం మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన ఇబ్రహీంపట్నం నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మెట్‌పల్లి నుండి 17 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 167 ఇళ్లతో, 704 జనాభాతో 507 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 325, ఆడవారి సంఖ్య 379. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 40 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 99. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571611.పిన్ కోడ్: 505450. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు తిమ్మాపూర్లో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల ఇబ్రహీంపట్నంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల మెట్ పల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల కరీంనగర్లోను, పాలీటెక్నిక్ పొలసలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం మెట్ పల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ఫకీర్ కొండాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 132 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 126 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 13 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 34 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 22 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 20 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 158 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 82 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 118 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ఫకీర్ కొండాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 118 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి ఫకీర్ కొండాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు పసుపు, మొక్కజొన్న, వరి పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బీడీలు మూలాలు వెలుపలి లింకులు
అటారీ భారతదేశం, పంజాబ్ రాష్ట్రం, అమృత్‌సర్ జిల్లాలోని గ్రామం. ఇది ఇండో-పాకిస్తాన్ సరిహద్దు నుండి 3 కిలోమీటర్ల (1.9 మైళ్ళు) దూరంలో ఉంది. ఇది సిక్కులకు అత్యంత పవిత్ర నగరమైన అమృత్‌సర్‌కు పశ్చిమాన 25 కిలోమీటర్ల (16 మైళ్ళు) దూరంలో ఉంది. ఢిల్లీ, లాహోర్ మధ్య నడుస్తున్న సంఝౌతా ఎక్స్‌ప్రెస్ చివరి భారతీయ స్టేషన్ అటారీ. 13 ఏప్రిల్ 2012న, పాకిస్తాన్‌తో వాణిజ్యాన్ని ప్రోత్సహించే ఉద్దేశ్యంతో అటారీలో ఇంటిగ్రేటెడ్ ఆడిట్ కార్యాలయం స్థాపించబడింది. వివరణ 2007లో, శాంతిని నెలకొల్పడానికి భారతదేశం-పాకిస్తాన్ దేశాల మధ్య వాణిజ్య ఒప్పంద సంతకం చేయబడింది, రహదారి ద్వారా వార్షిక వాణిజ్యం 2007లో రూ. 6.5 బిలియన్ల నుండి 2010-11లో రూ. 15 బిలియన్లకు పెరిగింది. రహదారి వ్యాపారాన్ని మెరుగుపరచడానికి 13 ఏప్రిల్ 2012న అటారీ వద్ద ఇంటిగ్రేటెడ్ చెక్ పోస్ట్ (ICP) ప్రారంభించిన తర్వాత, ప్రతిరోజూ దాదాపు 500 ట్రక్కులు సరిహద్దును దాటుతున్నాయి. ఇది నేషనల్ హైవే 1 ప్రారంభ స్థానం, ఇది చారిత్రాత్మక గ్రాండ్ ట్రంక్ రోడ్‌లో భాగం, ఆసియా హైవే నెట్‌వర్క్ పొడవైన మార్గం అయిన ఏహెచ్1 (AH1) లో భాగం. సంఝౌతా ఎక్స్‌ప్రెస్ అంతర్జాతీయ సరిహద్దును దాటే రైలు. ఇది అటారీ రైల్వే స్టేషన్ నుండి పాకిస్తాన్‌లోని వాఘా వరకు 3 కి.మీ దూరంలో ఉన్న ఏకైక రైలు సేవ. పరిపాలనాపరంగా అటారీ అమృత్‌సర్ జిల్లాలోని ఐదు ఉప- తహసీల్‌లలో ఒకటి. అమృత్‌సర్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గంలోని తొమ్మిది విధానసభ (శాసనసభ) సెగ్మెంట్లలో ఇది ఒకటి. రాజకీయాలు ఇది అటారీ అసెంబ్లీ నియోజకవర్గంలో భాగంగా ఉంది. పర్యాటకం అటారీ-వాఘా సరిహద్దు వేడుక ‎ రవాణా ట్రాన్స్-ఆసియన్ రైల్వే ఐరోపాకు, ఆసియా నుండి వెళ్లే సరుకు సముద్రం ద్వారానే వెళుతుంది. ట్రాన్స్ -ఆసియన్ రైల్వే సింగపూర్, చైనా, వియత్నాం, కంబోడియా, ఇండియా, బంగ్లాదేశ్, మయన్మార్, థాయిలాండ్, కొరియా నుండి కంటెయినర్లను రైలులో ఐరోపాకు ప్రయాణించడానికి వీలు కల్పిస్తుంది. ట్రాన్స్-ఆసియన్ రైల్వే దక్షిణ కారిడార్ భారతదేశంలో ఉంది. ఇది చైనాలోని యునాన్, థాయ్‌లాండ్‌లను టర్కీ ద్వారా యూరప్‌తో కలుపుతుంది, ఇది భారతదేశం గుండా వెళుతుంది. ఈ ప్రతిపాదిత మార్గం మయన్మార్ సరిహద్దులోని మణిపూర్‌లోని తమూ, మోరే ద్వారా భారతదేశంలోకి ప్రవేశిస్తుంది, తర్వాత మహిసాసన్, షాబాజ్‌పూర్ ద్వారా బంగ్లాదేశ్‌లోకి ప్రవేశించి, మళ్లీ బంగ్లాదేశ్ నుండి గెడె వద్ద భారతదేశంలోకి ప్రవేశిస్తుంది. పశ్చిమం వైపున, లైన్ అటారీ వద్ద పాకిస్తాన్ లోకి ప్రవేశిస్తుంది. మూలాలు పంజాబ్ గ్రామాలు అమృత్‌సర్ జిల్లా భారతదేశం
వెంకటాపురం, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, విజయనగరం జిల్లా, తెర్లాం మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన తెర్లాం నుండి 15 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన రాజాం నుండి 12 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 86 ఇళ్లతో, 361 జనాభాతో 112 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 192, ఆడవారి సంఖ్య 169. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582592.పిన్ కోడ్: 535127. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి పెరుమలిలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రాజాంలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, పాలీటెక్నిక్‌ బొబ్బిలిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల రాజాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల బొబ్బిలిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం తెర్లాంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం వెంకటాపురం (తెర్లాం)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 15 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 3 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 90 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 71 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 25 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు వెంకటాపురం (తెర్లాం)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 25 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి వెంకటాపురం (తెర్లాం)లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, వేరుశనగ, చెరకు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
కలియాగంజ్ శాసనసభ నియోజకవర్గం పశ్చిమ బెంగాల్ రాష్ట్రంలోని శాసనసభ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం ఉత్తర దినాజ్‌పూర్ జిల్లా, రాయ్‌గంజ్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. కలియాగంజ్ నియోజకవర్గం పరిధిలో కలియాగంజ్ మున్సిపాలిటీ, కలియాగంజ్ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్, రాయ్‌గంజ్ కమ్యూనిటీ డెవలప్‌మెంట్ బ్లాక్‌లోని బారువా, బిర్ఘై గ్రామ పంచాయతీలు ఉన్నాయి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు పశ్చిమ బెంగాల్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
సుడోకు ఒక తర్క-భరితమైన, గళ్ళలో అంకెలు నింపే ప్రహేళిక. ఈ ప్రహేళికలో ఒక 9x9 గళ్ళ చతురస్రము ఉంటుంది. అందులో మళ్ళీ తొమ్మిది 3x3 చతురస్రాలు ఉంటాయి. ఈ గళ్ళలో 1 నుండి 9 వరకు నింపాలి. చిన్న చతురస్రం (3x3) లో కాని పెద్ద చతురస్రం (9x9) లో అడ్డు ‍, ‍ నిలువు వరుసలలో ఒకసారి ఉపయోగించిన అంకెలు మరోసారి ఉపయోగించరాదు. ఈ ప్రశ్నా ప్రహేళికలో అక్కడక్కడా కొన్ని అంకెలు నింపబడి ఉంటాయి. పూర్తయిన ప్రహేళిక ఒక రకమైన లాటిన్ చతురస్రము పోలి ఉంటుంది. లియొనార్డ్ ఆయిలర్ అభివృద్ధి చేసిన ఈ లాటిన్ చతురస్రాల నుండి ఈ ప్రహేళిక పుట్టింది అంటారు కానీ, ఈ ప్రహేళికను కనుగొన్నది మాత్రము అమెరికాకు చెందిన హావర్డ్ గార్నస్. ఈ ప్రహేళిక 1979లో డెల్ మ్యాగజిన్ లో నంబర్ ప్లేస్ మొదటి సారి ప్రచురితమైనది. 1986లో నికోలాయి దీనిని సుడోకు అనే పేరుతో ప్రాచుర్యానికి తీసుకొచ్చాడు. 2005లో సుడోకు అంతర్జాతీయంగా ఖ్యాతిని గడించింది. పరిచయము సుడోకు, "సూజీ వ డొకుషిన్ ని కగీరూ" అనే పెద్ద జపనీసు వాక్యానికి సంక్షిప్త నామము. అనగా జపనీసు భాషలో "ఒక్కొక్క అంకె ఒక్కొక్క సారి మాత్రమే రావలెను" . సుడోకు జపానుకు చెందిన ప్రహేళికా ప్రచురణకర్త అయిన నికోలాయి కో లిమిటెడ్ కు ట్రేడ్ మార్క్ కూడా. సుడోకు ప్రహేళికలో అంకెలు ఒక సౌలభ్యము మాత్రమే. అంకెలే కాకుండా ఇతర చిహ్నాలు కూడా వాడుకోవచ్చు. (ఉదా:- రంగులు, వివిధ రూపాలు/ఆకారాలు, అక్షరాలు, బేస్ బాల్ గుర్తులు వంటి వాటిని నియమాలు మార్చకుండా అంకెలకు బదులు వాడుకోవచ్చును) సుడోకు ప్రహేళికలో అత్యంత ఆకర్షణీయ అంశం నియమాలు చాలా సరళముగా ఉండటం. కానీ, పరిష్కారము కనుక్కోవడానికి వాడే తర్కపు సరళి మాత్రము చాలా క్లిష్టముగా ఉండే అవకాశం ఉంది. ప్రహేళిక ఎంత క్లిష్టముగా ఉండాలి అనే నిర్ణయము ప్రహేళికను తయారు చేసేవారు పరిష్కరించేవారిని బట్టి నిర్ణయించుకోవచ్చు. కంప్యూటరు సహాయముతో కోట్లాది ప్రహేళికలను తయారు చెయ్యడము చాలా తేలిక కావున, సాధారణంగా అత్యంత సులువు దగ్గర నుండి అత్యంత కఠినం వరకు విభిన్న స్థాయిలలో ప్రహేళికలను తయారు చేస్తారు. చాలా వెబ్ సైట్స్ లో ఈ ప్రహేళికలు ఉచితముగా కూడా దొరుకుతాయి. పరిష్కరించు విధానాలు పరిష్కరించే యుక్తిని సాధారణంగా మూడు పద్ధతులుగా విభజించవచ్చును. పరిశీలించడము (స్కానింగ్), చిన్న చిన్న గుర్తులు పెట్టుకోవడము (మార్కింగ్ అప్), విశ్లేషించడము పరిశీలించడము ఒక ప్రహేళిక పరిష్కారములో స్కానింగ్‌ను చాలా సార్లు చెయ్యవలసి రావచ్చును. స్కానింగులో రెండు పద్ధతులు ఉన్నాయి. క్రాస్ హాచింగ్: అన్ని అడ్డ వరుసలను చూసి ఏ 3X3 చతురస్రములో ఏ ఏ అంకెలు కావలెనో గుర్తు పెట్టుకోవలెను. ఆ తరువాత అన్ని నిలువు వరుసలను గమనిస్తే పైన గుర్తు పెట్టబడిన 3X3 చతురస్రము లలో కావల్సిన అంకెలు తగ్గును. త్వరగా పరిష్కరించుటకు, మొత్తము ప్రహేళికలో ఎక్కువగా ఉన్న అంకెలను మొదట స్కాన్ చెయ్యవచ్చును. ముఖ్యమైన విషయము ఏమంటే ఈ పద్ధతిని అన్ని అంకెల (1-9) పై క్రమములో వాడవలెను. అన్నీ అడ్డ వరుస, నిలువు వరుస, 3X3 చతురస్రములలో లోపించిన అంకెలను కనుక్కోవడానికి (1-9) లెక్కించడము: ఒక 3X3 చతురస్రములో కానీ అడ్డు లేదా నిలువు వరుసలలో లేని మొదటి అంకెతో లెక్క మొదలవుతుంది. క్లిష్టమైన ప్రహేళికలలో ఒక గడిలో అంకె కనుక్కోవడానికి ఒక ఉత్తమ విధానం ఏమంటే వ్యతిరేక పద్ధతిలోవెళ్ళడము. అంటే అ గడి ఉన్న 3X3 చతురస్రము, అడ్డ వరుస, నిలువు వరుసలను పరిశీలించి ఆ గడిలో ఏ ఏ అంకెలు ఉండరాదో నిర్ధారిస్తే, చివరికి ఆ గడిలో ఉండదగిన అంకె ఏమిటో తెలిసిపోతుంది. క్లిష్టమైన ప్రహేళికలు పరిష్కరించడానికి సామాన్య స్కానింగుతో పాటు ఇతర కిటుకులను కూడా వాడవలెను. గుర్తులు పెట్టడము కనుక్కోవడానికి అంకెలు అన్నీ అయిపోగానే, స్కానింగు కూడా ఆగిపోతుంది. ఆ తరువాత తర్కబధ్ధమైన విశ్లేషణ అవసరమవుతుంది. ఒక పద్ధతి ఏమంటే ఒక్కక్క గడిలో సాధ్యమయ్యే అంకెలను ఆ గడిలో వ్రాయడము. రెండు రకాలుగా వ్రాయవచ్చు: 1.చిన్న అక్షరాలు 2. చుక్కలు. ప్రహేళికను ముద్రించేటప్పుడు గడి చిన్నదిగా ఉంటుంది కాబట్టి చిన్న అక్షరాలు వ్రాస్తారు. లేకపోతే పెద్ద పెద్దగా ప్రింటవుటును తీసుకోవచ్చును. అనుభవజ్ఞులైన వారు 1 నుండి 9 వరకు చుక్కలు పెట్టుకంటారు. ఈ విధానము కొంచము అయోమయంగా ఉండి తప్పులు జరిగే అవకాశము ఎక్కువగా ఉంటుంది. విశ్లేషణ రెండు ముఖ్యమైన పద్ధతులు: క్యాండిడేట్ ఎలిమినేషన్ (విలోపనా పద్ధతి) : గడిలో ఉండగలిగే అన్ని అంకెలను పై గుర్తులను వాడి ఆ గడిలో వ్రాసుకుని, (సులువైన ప్రహేళికలలో ఒకొక్క గడికి రెండో, మూడో ఉండగలుగుతాయి) ఒకొక్క అంకెను పరిశీలించి గడిలో పట్టే అంకెను కనుక్కోవడము. ఒకొక్కసారి తటస్థమైన అంకెల వల్ల రెండు మూడు సార్లు స్కాన్ చెయ్యవలసి రావచ్చును. ఒక అంకెను గడిలో ఉంచడము వల్ల ప్రహేళికలో వేరే భాగాలలో అంకెలను నింపలేనప్పుడు ఆ అంకెను తీసివేయవచ్చును. అయితే-ఏమిటి (వాట్-ఇఫ్) పద్ధతి: రెండు అంకెల సంభావ్యత ఉండే ఒక గడిని మొదట ఎంచుకుని, ఒక అంకెను ఉజ్జాయింపుగా వెయ్యడము. ఇలా ఒకొక్క గడిని ఉజ్జాయింపు వేస్తూ పోతే చివరికి ఒక గడిలో వెయ్యడానికి అంకెలు ఏమీ మిగలవు. అప్పుడు మొదట మొదలు పెట్టిన గడిలో రెండో అంకెను వెయ్యవచ్చు. ఒకొక్క గడిలో అంకెలు వేసే ముందు, ''ఈ గడిలో ఈ అంకె వెయ్యడము వల్ల ఆ అంకెను ఏ ప్రదేశము లోనైనా వెయ్యకుండా నిరోధించబడతామా?' అని ప్రశ్న వేసుకోవలెను. ఒక వేళ సమాధానము 'అవును' అయితే ఆ గడిలో ఆ అంకెను వెయ్యరాదు. ఒక వేళ రెండు అంకెలూ ఒక గడిలో సంభవించే పక్షములో వేరే రెండు అంకెలను ప్రయత్నించవలెను. ఈ పద్ధతిని ఉపయోగించటానికి ఒక పెన్సిల్, రబ్బరు, మంచి జ్ఞాపక శక్తి కావలెను. మీడియాలో ప్రాముఖ్యత 1997లో ఒక 59 ఏళ్ళ పదవీ విరమణ చేసిన హాంగ్ కాంగ్ జడ్జి, న్యూజీలాండ్లో ఉంటూ, ఒక జపనీసు పుస్తకాల షాపులో సగము పూర్తి చెయ్యబడిన ఒక సుడోకు ప్రహేళికను చూశాడు. ఆ తరువాత 6 సంవత్సరాల కాలములో ఈ ప్రహేళికలను త్వరగా తయారు చెయ్యడానికి ఒక కంప్యూటర్ ప్రోగ్రామ్‌ను వ్రాశాడు. ద టైమ్స్ అను ఒక బ్రిటీష్ దినపత్రిక వారు 2004 నవంబరు 12 నుండి ఈ ప్రహేళికను రోజూ దినపత్రికలో భాగంగా ముద్రించడము ప్రారంభించారు. అప్పటివరకు అంధకారములో ఉన్న సుడోకుకు అకస్మాత్తుగా అనూహ్యమైన ఖ్యాతి రాగా, అన్ని దినపత్రికలూ సుడోకూ పై వ్యాసాలు వ్రాయడము మొదలు పెట్టినాయి. టైమ్స్, పాఠకుల మానసిక పరిధులను దృష్టిలో పెట్టుకొని 2005 జూన్ 20 నుండి, ఒక సులువు, ఒక కఠిన ప్రహేళికలను పక్క పక్కనే ప్రచురించడము మొదలుపెట్టింది. అ తరువాత ఈ ప్రహేళిక క్రమంగా అన్ని దేశాలలో ప్రసిద్ధి చెందింది. ఇవి కూడా చూడండి రూబిక్స్ క్యూబ్ నికోలాయి ప్రహేళికలో రకాలు సుడోకు వ్యావహారిక భాష కిల్లర్ సుడోకు కకురో 'అంకెలతో బొమ్మ' ప్రహేళిక రోక్సోడుకు గణిత శాస్త్రము సుడోకు గణితము సుడోకు ఆల్గోరిథమ్స్ లాటిన్ చతురస్రము లాజిక్ ప్రహేళిక వనరులు బయటి లింకులు డిమోజ్.ఆర్గ్ లో సుడోకు గురించి 21వ శతాబ్ద పోకడలు కంప్యూటర్, వీడియో ఆటలు ప్రహేళికలు తమాషా లెక్కలు ఈ వారం వ్యాసాలు
గుండారెడ్డిపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సిద్ధిపేట జిల్లా, కోహెడ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కోహెడ నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కరీంనగర్ నుండి 50 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 507 ఇళ్లతో, 1808 జనాభాతో 1591 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 878, ఆడవారి సంఖ్య 930. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 229 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 17. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572590.పిన్ కోడ్: 505473. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి శనిగరంలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోహెడలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల తిమ్మాపూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల తిమ్మాపూర్లోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు కరీంనగర్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు గుండారెడ్డిపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గుండారెడ్డిపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 647 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 237 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 420 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 79 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 208 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 597 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 110 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గుండారెడ్డిపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 110 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గుండారెడ్డిపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి ప్రముఖులు ప్రధాన వ్యాసం:సిద్దప్ప వరకవి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
జేమ్స్ బైరాన్ డీన్ (1931 ఫిబ్రవరి 8 – 1955 సెప్టెంబర్ 30) అమెరికాకు చెందిన ఒక నటుడు. రెబెల్ వితౌట్ ఎ కాజ్ అనే చిత్రంలో అతని పాత్రకు మంచి పేరు వచ్చింది. అతను నటించిన ఈస్ట్ ఆఫ్ ఈడెన్, జెయింట్ అనే రెండు సినిమాలు భారీ విజయాలు సాధించాయి. ఇతను మరణానంతరం అకాడమీ అవార్డు (ఆస్కార్) నామినేషన్ పొందాడు. మరణానంతరం ఈ నామినేషన్ పొందిన మొదటి వ్యక్తి ఆయన. బాల్య జీవితం జేమ్స్ డీన్ 1931, ఫిబ్రవరి 8 నాడు మారియన్, ఇండియానా లోని సెవెన్ గబ్లేస్ అపార్ట్మెంట్ ఇంటిలో వింటన్ డీన్, మిల్డ్రెడ్ విల్సన్ కు జన్మించాడు. ఆరు స౦వత్సరాల తర్వాత, ఆ కుటు౦బ౦ కాలిఫోర్నియాకు వెళ్లి౦ది. జేమ్స్ లాస్ ఏంజిలెస్ లోని పాఠశాలకు వెళ్ళాడు. డీన్ తొమ్మిది సంవత్సరాల వయస్సులో అతని తల్లి క్యాన్సర్‌తో మరణించింది. డీన్ తండ్రి రెండవ ప్రపంచ యుద్ధంలో పనిచేశాడు. తర్వాత మళ్లీ పెళ్లి చేసుకున్నాడు. అతని తండ్రి అతనిని ఇండియానాలోని క్వేకర్ ఇంటిలో తన అత్త మరియు మామతో కలిసి నివసించడానికి పంపించాడు. ఉన్నత పాఠశాలలో ఉండగా అతను నాటకాలు, కారు రేసింగ్ పై ఆసక్తి పెంచుకున్నాడు. అతను గ్రాడ్యుయేట్ అయిన తరువాత, అతను తన తండ్రి, సవతి తల్లితో నివసించడానికి కాలిఫోర్నియాకు తిరిగి వెళ్లాడు. అతను శాంటా మోనికా కళాశాల, యు.సి.ఎల్.ఎ.లకు హాజరయ్యాడు. కానీ పూర్తి స్థాయి నటుడుగా మారడం కోసం 1951లో కళాశాలను విడిచిపెట్టాడు. నటనా జీవితం డీన్ తొలి టెలివిజన్ పాత్ర ఒక పెప్సి కోలా టెలివిజన్ వ్యాపార ప్రకటన. ఆస్కార్-విజేత దర్శకుడు ఎలియా కజాన్ డీన్‌కు ప్రధాన పాత్రను ఇచ్చాడు. అతను జాన్ స్టెయిన్‌బెక్ రచించిన 1952 నవలకు అనుసరణ అయిన ఈస్ట్ ఆఫ్ ఈడెన్‌లో బెంగతో బాధపడుతున్న సోదరుడు కాల్‌గా నటించాడు. అనుభవం లేని యువ నటుడిని సినిమాలో నటింపజేయడం కజాన్‌కు పెద్ద రిస్క్ అయినప్పటికీ అది ఫలించింది. ఈ పాత్ర అతన్ని రాత్రికి రాత్రే స్టార్‌గా మార్చింది. అతనికి ఆస్కార్ నామినేషన్ సంపాదించింది. అతను నటించినవాటిలోనే అత్యధిక ప్రబలమైన రెబెల్ వితౌట్ ఎ కాస్ అనే చిత్ర శీర్షిక మాదిరిగానే అతని జీవితం ఉండేది. ఆ చిత్రంలో, లాస్ ఏంజిలెస్ కు చెందిన జిమ్ స్టార్క్ అనే ఒక మనశ్శాంతి లేని యువకుడి వేషం వేశాడు. అతను పోషించిన మరో రెండు ప్రముఖ వేషాలు: ఈస్ట్ అఫ్ ఈడెన్ చిత్రములో ఒంటరివాడి వేషం, జయంట్ చిత్రములో కోపిష్టి రైతు వేషం. డీన్ కీర్తి ఈ మూడు చిత్రాలు మీదే ఆధారపడింది. 1999లో, అమెరికన్ ఫిల్మ్ ఇన్‌స్టిట్యూట్ తన అమెరికన్ ఫిల్మ్ హిస్టరీలోని గొప్ప తారల జాబితాలో 18వ స్థానంలో నిలిచాడు. మరణం 1955, సెప్టెంబరు 30 న, డీన్ తన స్పోర్ట్స్ కారును రేసుకు నడుపుతున్నప్పుడు జరిగిన రోడ్డు ప్రమాదంలో మరణించాడు. అతని భౌతిక కాయాన్ని ఇండియానాలోని ఫెయిర్ మౌంట్ లో ఖననం చేశారు. చనిపోయేనాటికి అతని వయసు 24 సంవత్సరాలు. మూలాలు హాలీవుడ్ నటులు 1931 జననాలు 1955 మరణాలు అమెరికా వ్యక్తులు ఇండియానా
v.ramkrishna, (vissamraaju ramakrishnadasu) ( 1947 agustuu 20- 2015 juulai 16) ithanu 1970 va dasakamulo paerondhina telegu cinma neepadhya gayakudu. intani iravai samvatsaraala sinii jeevitamlo 200 cinemalalo 5000ku paigaa paatalu paadaadu. ramkrishna paatalu padina konni chithraalu taataamanavadu, bhaktatukaram, saradha, krushnaveni, alluuri siitaaraamaraaju, mutyala muggu, andaalaraamudu, baktha kannappa, daanaveerasura karnan, mahakavi kshetraya, amaradeepam, sreemadh‌virat‌ veerabrahmendra charithra, srishirdisaibababa mahatyam, balipeetam, gunavantudu, karunamayudu. eeyana akkineeni nageshwararao, ent ramarao, shobhan badu, krishnanraju vento natulaku paadaaru. kao.v.mahadeevan, pentala vento sangeetadarsakulato panichesaaru. apara ghantasaalagaa paerondhina ramkrishna tholutha chennailoo sthirapadinaa.. aa tarwata telegu chitra seema tharaliraavadamtho vaarithopaatu.. thaanu kudaa Hyderabad loo sthirapaddaaru. ramkrishna dadapu 5000laku paigaa paatalu paadaaru. aayana padina bhaktigeetaala albalu vishesha aadarana pondaayi. tana sumadhura gaatramtho prekshakula madhilo vishisht sthaanaanni sampaadinchukunnaaru. amaragayakudu ghantasaala sphuurtitoe sinii ranga pravesam chosen ramkrishna 200 chitralloo dadapu 5velaku paigaa geethaalanu aalapincharu. jananam ramkrishna, rangasai, rathnam dampathulaku 1947, agustuu 20 na vijayanagaramlo janminchaadu. gaayani p.sushila eeyanaku meenatta. nedunuri krishnamoorthy daggara shaastreeya sangeetamlo melhakuvalu nerchukunnaru. aakaasavaani loni yuvavani kaaryakramamlo chitharanjan darsakatvamlo lalitageetaalato padatam praarambhinchaadu. 1977loo AndhraPradesh antataa pradarsanalichi dooradarshan loo paatalu paadi, perumosina gaayani jyothy khannanu ramkrishna pelli chesukunadu. viiriki ooka kumarudu, ooka kumarte. 2001loo nuve kavaali chitramtoo paerutecchukunna yuvanatudu saiee kiran viiri abbaye. koothuru lekhaku kudaa sineerangalo avakasalu ostunnayi. maranam kontakaalamgaa cancer vyaadhitoe baadhapadina.. viiru 2015, juulai 16 na jublehils‌loni venkatagiri kaalaneeloni tana nivaasamloe tudiswasa vidicharu. cinemalu vichitrabandham (1972): vayase ooka puulatoeta valape ooka poolabaata anadala ramudu (1973) taatha manavadu (1973): anubandam aatmeeyata antha ooka bootakam palletuuri baava (1973) saradha (1973): sharadha nanu cherava emitamma sigga erupekke letabugga alluuri siitaaraamaraaju (1974): teluguveera levara (ghantasaalatho) gunavantudu (1975) mutyala muggu (1975): aedo aedo annadhi..yea masaka veluthuru baktha kannappa (1976) mahakavi kshetraya (1976) seethaa kalyanam (1976) chakradhari (1977) amaradeepam (1977): Mon jevana sandhyaasamayamlo ooka devatha udayinchindi daana viira suura karnan (1977) srimadvirat veerabrahmendra charithra (1984) shree sharda saayibaabaa mahatyam (1986) baavaa marudula sawal (1988) ivi kudaa chudandi vilson herald (pellichoopulu 2016 loo ralu puula raaga maala gayakudu) moolaalu pramukha gayakudu ramkrishna kannumoota bayati linkulu ai.emm.di.b.loo ramkrishna peejee. 1947 jananaalu 2015 maranalu bhartia purusha gaayakulu telegu cinma nepathyagaayakulu telegu kalaakaarulu Vizianagaram jalla gaayakulu shobhan badu natinchina cinemalu
velikallu AndhraPradesh raashtram, Tirupati jalla, dakkili mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina dakkili nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina venkatagiri nundi 23 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 517 illatho, 1828 janaabhaatho 1760 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 928, aadavari sanka 900. scheduled kulala sanka 609 Dum scheduled thegala sanka 295. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592272.pinn kood: 524134. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi. sameepa balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu dakkililoonu, praathamikonnatha paatasaala marlaguntaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala dakkililoonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala raapuuruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala tirupatilonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu guuduuruloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala venkatagirilonu, aniyata vidyaa kendram nelloorulonu, divyangula pratyeka paatasaala Tirupati lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam velikallulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu velikallulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam velikallulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 1035 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 130 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 17 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 30 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 161 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 125 hectares banjaru bhuumii: 59 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 202 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 184 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 202 hectares neetipaarudala soukaryalu velikallulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 24 hectares* cheruvulu: 178 hectares utpatthi velikallulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, minumu, verusanaga moolaalu
maagha sudhad dvadashi anagaa maghamasamulo sukla pakshamu nandhu dvadashi kaligina 12va roeju. sanghatanalu 2007 jananaalu 2007 maranalu 2007 pandugalu, jaateeya dinaalu bayati linkulu maghamasamu
Hajipur, Telangana raashtram, kamareddi jalla, nasurullabad mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina nasurullabad nundi 14 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bodhan nundi 30 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Nizamabad jalla loni birkur mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen nasurullabad mandalam loki chercharu. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 202 illatho, 963 janaabhaatho 1463 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 471, aadavari sanka 492. scheduled kulala sanka 117 Dum scheduled thegala sanka 492. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571173.pinn kood: 503301. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala nasrullaabaadlonu, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala bommanadev palleloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala birkoorlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bons vaadaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ nizamabadlonu, maenejimentu kalaasaala bodhanlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bodhanlonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu nijaamaabaadloonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram Pali. granthaalayam, piblic reading ruum, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam hajipurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 1205 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 24 hectares banjaru bhuumii: 5 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 227 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 157 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 74 hectares neetipaarudala soukaryalu hajipurlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 74 hectares utpatthi hajipurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, poddu tirugudu, mokkajonna moolaalu velupali lankelu
పెద యాదర, కృష్ణా జిల్లా, మచిలీపట్నం మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన మచిలీపట్నం నుండి 25 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1373 ఇళ్లతో, 4765 జనాభాతో 3212 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2467, ఆడవారి సంఖ్య 2298. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 907 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 121. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 589738. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మచిలీపట్నంలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మచిలీపట్నంలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల విజయవాడలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు మచిలీపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం మచిలీపట్నంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయవాడ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పెదయదరలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో6 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ డాక్టర్లు ఇద్దరు, ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. రెండు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పెదయదరలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.కొత్తమాజేరు, చల్లపల్లి నుండి రోడ్దురవాణా సౌకర్యం ఉంది. రైల్వేస్టేషన్: మచిలీపట్నం, విజయవాడ 72 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పెదయదరలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 2120 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 63 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 5 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1022 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 7 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 1022 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పెదయదరలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 1022 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పెదయదరలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి గ్రామంలో మౌలిక వసతులు అంగనవాడీ కేంద్రం. గ్రామ పంచాయతీ ఈ గ్రామానికి 2013 జూలైలో జరిగిన పంచాయతీ ఎన్నికలలో కంచర్లపల్లి నట రాజకుమారి సర్పంచిగా ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికైంది. [1] గ్రామంలో ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1326 ఇళ్లతో, 5147 జనాభాతో 3212 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2628, ఆడవారి సంఖ్య 2519. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు [1] ఈనాడు కృష్ణా; 2013, జూలై-18; 1వపేజీ.
Karimnagar nagarapalaka samshtha,Telangana rashtramloni Karimnagar jalla,Karimnagar paripaalananu nirvahinche ooka stanika palakamandali. munisipal corparetion‌ku meyer, prajaasvaamyayutamgaa ennukoobadina sabyulu naayakatvam vahisthaaru.1987loo Karimnagar‌ku modhata purapaalaka sangham hoda pondindi.taruvaata dheenini 2005 marchi 5 na karinngar nagarapalaka samsthagaa app‌grade chesar. meyer , dipyooti meyer 2020 janavari 29 na nagarapalaka samshtha meyer jargina ennikalallo mayoru padhaviki (ur z ) Telangana rashtra samitiki chendina vai. suniel‌raao ennikayyadu.alaage dipyooti meyer (ur) padhaviki Telangana rashtra samitiki chendina chilla swarooparaanini ennikaindi. darsaneeya pradheeshaalu/devalayas rekurti shree lakshminarasimhsavwamy alayam yea alayam Karimnagar nagarasivaarulalo Pali. meyarlu sardar raveendar sidhu - julai 2014 nundi 2019 varku yadgiri suniel raao - janavari 2020 nundi prasthutham moolaalu velupali lankelu Telangana nagara paalaka samshthalu
ఆత్మకూరు మండలం ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, శ్రీ పొట్టి శ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా లోని మండలం. జనాభా గణాంకాలు 2001భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండల పరిధిలోని మొత్తం జనాభా 59,242 -అందులో పురుషులు 29,853 - స్త్రీలు 29,389.అక్షరాస్యత మొత్తం 65.30% - పురుషులు అక్షరాస్యత 75.48%- స్త్రీలు అక్షరాస్యత 55.00% మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు ఆరవీడు ఆత్మకూరు బండారుపల్లె బత్తెపాడు బొటికెర్లపాడు బోయిల చిరువెల్ల చిరువెల్లఖండ్రిక దేపూరు గండ్లవీడు జంగాలపల్లె కనుపూరుపల్లె కరటంపాడు మహిమలూరు నబ్బినగరం నారంపేట నెల్లూరుపాలెం నువ్వూరుపాడు పడకండ్ల పమిడిపాడు వాసిలి నాగులపాడు రెవెన్యూయేతర గ్రామాలు మురుగుల్ల రావులకొల్లు చెర్లొయడవల్లి యర్రబల్లి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
yamudiki moguddu, 1988loo vidudalaina ooka telegu cinma. indhulo chrianjeevi dvipaatraabhinayam chesudu. idi bagaa vijayanamtamaindi. taruvaata rajnikanth heeroga tamilamlo punarnirmimpabadindi. ilanti kathaaneepathyamlo telugulo devantakudu, yamagola, yamadonga lanty anek cinemalu vijayanantamayyaayi. katha kaali (chrianjeevi) ooka chinna pattanhamloo chinnapaati rowdii. tana sampaadanatoo samajaniki kontha seva cheshuntadu kudaa. ola andari abhimaanam sampadinchukontadu. atani bass kotaiah (kota srinivaasaraavu). kotaiah pathyarthi kailasam (gollapoodi). kailasam koothuru (radha)thoo kaali preemaloo padataadu. varu pelli chesukondamanukontaru. idi telisina kailasam kaaliini champistaadu. chanipoyina kaali narakaniki velluthada. akada tananu anyaayamgaa techhaarani yamuditho (kaikaala satyanarayna) godava padataadu. aa taruvaata katha anek malupulu tirugutundi. paatalu andam hindolam, adharam taambuulam vaanajallu gichukunte ettagamma? no no no no no no no no no no no natyamida? kannepillathoti pillagadikochenamma peekulaata bayati linkulu ivi kudaa chudandi chrianjeevi natinchina cinemala jaabithaa chrianjeevi natinchina cinemalu gollapoodi maruthirao chithraalu suryakantam natinchina cinemalu kota srinivaasaraavu natinchina cinemalu aallu ramalingaiah natinchina chithraalu suthi velu natinchina cinemalu satyanarayna natinchina chithraalu raao gopaalaraavu natinchina chithraalu
prishuddha granthamu (Holy Bible)loo paatanibandhana (Old Testament) aadikaandamu (Genesis)loo unna aadaamu (Adam), avv (Eve) l charithra yokka adbhuta kavya rupame paradise loast (Paradise Lost). idi inglanduku chendina jeanne milton (John Milton) chee vraayabadinadi. yea kavyamu aamgla saahityamulo bahu khyaatinondinadi . pannendu pustakaalugaa vibhajimpabadina yea kaavyamulo saitaanu (Satan) mayatho bharya bhartalaina aadaamu avvalu devudiki vyatirekamga aagnaatikramana cheeyadam, falithamgaa varu edhenu vanamu (Garden of Eden) nundi bahishkarimpabadatam vento drusyalanu jeanne milton chakkaga abivarninchadu. rachayita jeanne milton (1608-1674) saransham saitaanu, atani sainyamtho naraka lokamlo unna agninadilo padivuntaaru. saitaanu odduku cry andarinee pilustaadu. nadhii teeramlo dhushta aatmalannee pendimonium (Pandemonium) aney bhawanaanni nirminchukontaayi . bhavananlo charcha mugisina tarwata pathakam prakaaram saataanu tana kumaarulaina 'papam' (Sin), 'maranam' (Death) lanu thodkoni viswamloe prayaanistuu bhumini kanugontaadu. bhumini cheruthunna saataanuni Dewas pasigadataadu. jarugaboyedi grahisthaadu. manushyudu kevalam tana krupa valana rakshimpabadunani, aa manushyudu. tana badhulu evarainaa baliyagam avvadamvalla rakshimpabadunani bhaavistaadu. dinni adhikaminchadaaniki devuni kumarude manishiga janma etthi marana siksha pomdaalani nirnayinchukontaadu. . deevaduutalu harshistaaru. bhumipai manushyuni jaada theliyaka saataanu cherab (Cherub/rekkalu gala baludu) ruupamloe eduguri devadutallo okaraina uriel (Uriel) vadaku velli manushyuni jaada telsukuntadu. modhatigaa bhoomiyokka andaalanu tilakinchi maimarachipotadu, aadaamu avvala andaalanu chuuchi aascharyapotaadu . gnaana phalamu (Fruit of Knowledge) nu thinta chastaaru anu devuni aajghna goorchi aadaamu avvalu matladukuntundaga saitaanu viny ventane padhakaanni ruupomdimchadam modalupedathaadu. cherab pai anumamaanam vachi uriel gabriyelu (Gabriel) anu dhootanu heccharinchadaaniki velluthada. ooka ratri gabriyelu sahaayakulaina ituriyelu (Ithuriel), jefranu (Zephron) Wokha unna avv chavili yedhoo chebutunna saitaanu nu bandhinchi gabriyelu vadaku teesukostaaru. gabriyelu devudi sahayamtho saitaanunu bhoommeedanundi gentivestaadu. jargina dani girinchi avv tana bharta ayina aadaamutoe cheppaga, Dewas cheppinadi vinnanta kaalam e keeru jaragadani abhayamistaadu. saitaanu veasthunna ettugadalanu vivarinchadaaniki Dewas aadaamu avvala vadaku raafelu (Raphael) anu dhootanu pampistaadu. jarugutunna tirugubatu girinchi adaamu avvalaku raafelu vivaristaadu. lucifer (aaliaas saataanu) daiva kumarudi patla asuyagaa unnanduna telivaina matala dwara sumaaru mudava vantu deevaduutalanu Uttar disaloo teesukellaadani, vaariloonundi abidiyelu (Abdiel) anu devadoota Bara devudi vaipu thiragadam jarigindani chebuthaadu. saataanu tana sainyamtoe devudini muttadinchaadani, saitaanu mikhaayelu (Michael) devadoota chee mukkalu cheyabadda chaavaledani, modatiroeju iddam tarwata saitaanu sainyamtho phirangini nirminchukonnadi. rendavarojuna pakshikanga vijayamondaarani, taruvaata devudi sainyamtho kondalanu saataanu sainyamtho meedaku visireyagaa saataanu sainyamtho aa kondalu crinda naasanamaiyyaarani, Dewas tana kumarudini ratham medha pampaadani, falithamgaa saataanu sainyamtho narakamloki throsiveyabadindani chebuthaadu. Dewas aaru roojulloo srustini srustinchina vidhanaanni mikhaayelu adaamuku vivarinchi chebuthaadu. aadaamu grahaala kadalikala girinchi prasnalu adugagaa, konni prasnalu devudi vignaanike vadileyaalani chebuthaadu. aadaamu kudaa thaanu srushtimpabadina vidhaanam, edhenu vana parichayam, avv srushtimpabadina vidhaanam vagaira annii mikhayeluku vivarinchi chebuthaadu. avvatho thaanu saaginche dampatya jeevanamlo unna madhuryanni kudaa chebuthaadu. antha vinna taruvaata raafelu aadaamuku saataanu girinchi heccharinchi akkadanundi nishkramistaadu. yenimidhi rojula tarwata saataanu manushyuni mosapuchuta koraku edhenu vananiki tirigivacchi nishidha phala vrukshaaniki cheruvalo unna jala oota oddha sarpa avataarametti vechiyuntaadu. kalisikattugaa vunte saataanu mosapuchaledani aadaamu tana bhaarya ayina avvatho chebuthaadu. aadaamu matalanu avv purushaadhikya mataluga bhaawistundi. bharta ayina adaamu aalochanaku vyatirekamga avv Wokha thoota pania cheyadanki dooramgaa velluthundhi. purushuni kante strini pralobhapettadam teelikagaa bhaavinchina saataanu avv venukaku osthadu. saataanu tana telivaina loukika maatalatho avv nishaedha falaanni tinela chessi adrushyamaipotaadu. avvaku loka reetigaa kallu teravabadataayi. thaanu saayantramlogaa intiki chaerataanani bharta ayina aadaamuku ichina matanu gurtuchesukontundi, saataanu pralobhamto thaanu chosen paapaaniki Dewas tananu sapistaadani, aadaamuku vaerae strini pradhaanam cheestaadani, aadaamuku kudaa nishaedha falaanni isthe tanato samaanamavutaadani bhaavimchi bharta ayina aadaamu vadaku velluthundhi. thaanu ghnaanaanniche falaanni tinnaanani amduvalana kallu teruvabaddaayani avv kangaarugaa cheppadamtho aadaamu vismayam chendutaadu. aadaamu tana bhaarya chosen aagnaatikrama papanni panchukoovaalani uddesyamto nishaedha falaanni avvanundi tesukoni tintaadu, tana bharyanu mohapu chuuputhoo choostadu. laingika kaaryam choose vaariddharuu podalloki paaripotaaru. okarinokaru nagnamgaa unduta chusukoni siggu padi vaari marmaamgaalanu aakulatho kappukuntaaru. okarinokaru nindinchukontaaru. humanity pathanamainatlu devalokamlo dootalu cheppukontaaru. manushyula meedanu, sarpamu meedanu tiirpu teerchutaku Dewas tana kumarudini pampistaadu. kevalam krupa dwarane manushyudu maranaanni jayinchavacchani devuni kumarudu chebuthaadu. jaalitho kumarudu aadaamu avvalaku vastramulu istaadu. papamu, maranamu bhoomiki, narakaniki Madhya ooka maargaanni srushtistaayi. narakalokamlo saataanu simhaasanampai kurchoni tana vijayaanni itara deyyaalato panchukuntadu. andaruu sarpaluga maaripotaaru. vaari Madhya kanipinchina gnaana phalamu tinagaa adi budidaipotundi. bhuumii pyki vellina papamu, maranam anu deyyaalanu Dewas naraka lokamlo bandhistaadu. aadaamu avvalu paschaattaapa padatharu. avv aadaamuku lobadi kshamaapana korukuntundi. sokasandramlo unna avvanu aadaamu odaarustaadu. aadaamu avvalanu edhenu vanamnundi bayataku pampadaniki Dewas mikhaayelu dhootanu pampistaadu. mikhaayelu aadaamunu ooka konda pyki teesukuvelli bibelu sambadhita charitranu rakshakudaina yesukristu jananam varakuu vivaristaadu. mikhaayelu aadaamu avvalanu edhenu vanamu bayataku saaganimputaadu. vaariddharuu crotha prapanchamloki adugupetti crotha jeevithanni modalupedataaru. itaravishayaalu baibilulo aagnaatikramamu anagaa Dewas cheyavaddanna pania cheeyadam. aadikaandamloo Dewas loka ghnaanaanniche falaanni tinavaddani aadaamu avvalaku agnanu jaarii chesudu. saataanu pralobhamto aadaamu avvalu nishaedha falaanni thini aagnaatikramamu chesaru. kraistavetarulu porapaatugaa manaollu laingika kaaryamlo palgonadam aagnaatikramam ani bibelu chebutondani bhaawistaaru. paradise loast loo jeanne milton baibil loo koddhiga unna aadaamu avvala charitranu kalpitamgaa podiginchi adbhuta kavya ruupamgaa chesudu. lankelu http://en.wikipedia.org/wiki/Paradise_Lost https://web.archive.org/web/20130526132314/http://www2.hn.psu.edu/faculty/jmanis/milton/pl_r.pdf https://web.archive.org/web/20130512191534/http://www.afghanjc.com/wp-content/uploads/2013/03/ParadiseLost.pdf aamgla sahityam kraistava mathamu aamgla pusthakaalu
గోకారం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నాగర్‌కర్నూల్ జిల్లా, చారకొండ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చారకొండ నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మహబూబ్ నగర్ నుండి 80 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మహబూబ్ నగర్ జిల్లా లోని వెల్దండ మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన చారకొండ మండలం లోకి చేర్చారు. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 482 ఇళ్లతో, 1924 జనాభాతో 2013 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 951, ఆడవారి సంఖ్య 973. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 469 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 10. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 575317. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు ఉంది.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కల్వకుర్తిలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల వెల్దండలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కల్వకుర్తిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల హైదరాబాద్లోను, పాలీటెక్నిక్ మహబూబ్ నగర్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కల్వకుర్తిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం హైదరాబాద్లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల మహబూబ్ నగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం గోకారంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు గోకారంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గోకారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 483 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 104 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 249 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 38 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 79 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 251 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 806 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 921 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 216 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గోకారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 110 హెక్టార్లు* చెరువులు: 105 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గోకారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, జొన్న, మొక్కజొన్న మూలాలు వెలుపలి లింకులు
barkhetri saasanasabha niyojakavargam asom rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam nalbari jalla, Guwahati lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni padi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu 1978: shiekh chandh mohd, janathaa parti 1980: shiekh chandh mohd, bhartiya jaateeya congresses 1985: pulakesh barua, swatanter 1991: bhoomidhar barman, bhartiya jaateeya congresses 1996: pulakesh barua, asom gana parisht 2001: bhoomidhar barman, eandian naeshanal congresses 2006: bhoomidhar barman, eandian naeshanal congresses 2011: bhoomidhar barman, bhartiya jaateeya congresses 2016: narayan deka, bhartia janathaa parti 2021: diganta barman, bhartiya jaateeya congresses moolaalu asom saasanasabha niyojakavargaalu