text
stringlengths
1
314k
pasumarti subramanian shastry (ja.1915) kuchipudi natyacharyudu. jeevita visheshaalu aayana mangamma, pasumarti venkateswarulu dampathulaku 1915loo janminchaadu. aayana praarambhamlo kuchipudi natya sikshanhanu vaari thaathagaaraina mahankali chalapati oddha neerchukunnaadu. aayana shishyarikamlo aayana lohitasyudu, prahladudu, lavudu, kushudu vento paathralaloo natinchetatlu malachabaddaadu. aayana yeleshwarapu satyanarayna, musthi chidambara deekhsitulu, chinta krishnamoorthy, sriramamurthy lavadda sthree vaesha dhaarana goorchi melukuvalu neerchukunnaadu. aayana sthree paathralaloo raaninchaadu. aayana sathe, usha, moehini, chandramati, subhadra vento veshadhaaranhatho sabhaasadula abhimaanaanni chuuragonnaadu. aayana mahankali vaari melam, vedantam vaari melam, vedantam naatyamandali vento kuchipudi graamamlooni samsthalalo panichesadu. aayana sarvepally loni vedasabha chee sanmaaninchabaddaadu. aayana 1937loo angaluru loo sanmaaninchabaddaadu. anek praantaalaloo pradarsanalichaadu. aayana konthakaalam paatu kuchipudi gramamlo unna naatyakalaasaala ayina siddhendra kalakshetram loo panichesadu. aayana shishyulalo bokka krishnamoorthy prasiddudu. aayana unnathamaina, aadarsavamaamaina jeevithanni gadipi kuuchipuudiloo manchi guruvugaa velugondaadu. moolaalu itara linkulu 1915 jananaalu kuchipudi nrutya kalaakaarulu
అర్జున్ దాస్ (జననం 5 జనవరి 1990) భారతదేశానికి చెందిన సినిమా నటుడు. ఆయన 2012లో తమిళ సినిమా 'పెరుమాన్' ద్వారా సినీరంగంలోకి అడుగుపెట్టి 2019లో విడుదలైన కైతి సినిమాలో అన్బు పాత్రలో నటనకుగాను మంచి గుర్తింపునందుకొని అనేక అవార్డులను అందుకున్నాడు. నటించిన సినిమాలు వెబ్ సిరీస్ షార్ట్ ఫిల్మ్స్ మ్యూజిక్ వీడియోలు టెలివిజన్ డబ్బింగ్ ఆర్టిస్ట్ అవార్డులు & నామినేషన్లు మూలాలు 1990 జననాలు
Kangra theneeru anede Himachal Pradesh rashtramloni  Kangra jillaku chendina theneeru. 19va shathabda mandhyakaalam nunchi Kangra loeyaloe black t, greene t kudaa utpatthi chesthunnaaru. 2005 loo Kangra theneeru bhaugoollika gurthimpu hodhanu pondindi. charithra 19va shataabdi madhyakaalamloo mottamodati saarigaa Kangra praanthamlo teyaku pemchadam prarambhamaindi. 1848loo saadhyaasaadhyaalu sarve cheshaka, aa sarve falithamgaa teyaku thotalaku yea prantham anuvuga untundani thelcharu. yea praamtamantataa commlea sinensis aney chinas rakam teyaku pemchadam prarambhamaindi. yea prayathnam itara pradeesaalloo viphalamaina palampur, dharamsalallo mathram vijayavantam ayindhi. 1880l natiki, Kangra teyaku itara praantaala kanna unnatamainadani, viluvainadani Dumka erpadindi. Madhya asiya, kaabul vento praantaalloonuu yea theyaakunu konevaru. aithe, 1905 aati Kangra bhukampam vaelaadimamdi maranaaniki, faaktariila vidhvamsaaniki kaaranamindhi, yea kaaranamgaa tappanisarai briteesh varu thotalanu ammukuni yea prantham nunchi vellipoyaru aapiena konni dasaabdaala varakuu kothha yajamaanulu koddhi mottamlone teyaku tayaarucheeyagaligaaru. 21va sataabdamloo marinta taggumukam pattadamtho, yea barand utpatthi perugudala chendalane lakshyamtho parisoedhanalu, vyavasaya vidhaanaaluu ruupomdutunnaayi. vivarana, varnana kaangraalo atu black t, itu greene t rentinee pandistunna, motthamloo 90saatam black teene utpatthi avtondi. mee 2015 natiki, shahpur, palampur, bize nath lalo 5,900 teyaku thotalu 2,312 hectarlalo 8.99 lakshala kejeela varshika utpattitoe nelakonnayi. Kangra teyaku vishishtamaina rangu, suvaasanaku perondindi. teyaku yokka vishishtamaina lakshanaalaku yea praanthapu bhaugoollika sthithigathule kaaranamani cheptaru. 2005loo chennailooni patents, desines, trade marks controller-genaral kaaryaalayam,  jagraphical indications af goods (reegistration und protection) chattam, 1999 prakaaram Kangra teyaakuku bhaugoollika gurthimpu tog nu manjuru chesindi. ivi kudaa chudandi Darjeeling teyaku Assam t moolaalu bharatadesa bhaugoollika gurtimpulu Himachal Pradesh bhaugoollika gurtimpulu
భైరాపూర్ పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: తెలంగాణ భైరాపూర్ (ముగ్పాల్) - నిజామాబాదు జిల్లాలోని ముగ్పాల్ మండలానికి చెందిన గ్రామం భైరాపూర్ (ఉండవెల్లి) - జోగులాంబ గద్వాల జిల్లాలోని ఉండవెల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం
patiwada aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, pusapatirega mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina pusapatirega nundi 8 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Vizianagaram nundi 25 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1002 illatho, 4109 janaabhaatho 780 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2074, aadavari sanka 2035. scheduled kulala janaba 79 Dum scheduled thegala janaba 26. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583197.pinn kood: 535213. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi pusapatiregalo Pali. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala poosapaatiregalonu, inginiiring kalaasaala vijaynagaramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu vijaynagaramlonu unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram poosapaatiregalonu, vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, divyangula pratyeka paatasaala‌lu Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam paativaadalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi iddharu unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu paativaadalo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam paativaadalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 10 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 7 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 479 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 20 hectares banjaru bhuumii: 18 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 244 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 266 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 16 hectares neetipaarudala soukaryalu paativaadalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 16 hectares moolaalu
putnam pilla 1980 loo vidudalaina telegu dabbing cinma. taaraaganam kimmel hassan sreedevi muralii mohun mazer sundar‌rajen satyapriya p. orr. varalaksmi kao. Una. tangavelu suruli rajen manorama sudhakar satish kumar paatalu moolaalu bayati linkulu telegu dabbing cinemalu kimmel hassan natinchina chithraalu sreedevi natinchina chithraalu 1980 telegu cinemalu
శిక్షణ, అనగా నిర్దిష్ట ఉపయోగకరమైన సామర్ధ్యాలకు సంబంధించిన ఏ నైపుణ్యనైనా, జ్ఞానానైనా ఇతరులు ద్వారా లేదా తనకుతానుగా నేర్చుకోవడం లేదా అభివృద్ధి చెందడం. శిక్షణ ఒక వ్యక్తి శక్తి, సామర్థ్యం, ఉత్పాదకత, పనితనాల అభివృద్ధి, నిర్దిష్ట లక్ష్యాలను కలిగి ఉంటుంది.దీని రూపాలు శిక్షణార్థులకు కీలకమైంది.టెక్నాలజీ ఇన్‌స్టిట్యూట్లలో (సాంకేతిక కళాశాలలు,పాలిటెక్నిక్ కాలేజీలు) ఇలాంటి శిక్షణ అందించబడుతుంది. వాణిజ్యం, వృత్తి లేదా వృత్తికి అవసరమైన ప్రాథమిక శిక్షణతో పాటు, పనిలో జీవితమంతా నైపుణ్యాలను నిర్వహించడానికి, అప్‌గ్రేడ్ చేయడానికి నవీకరించడానికి శిక్షణ ప్రారంభ సామర్థ్యానికి మించి కొనసాగవచ్చు.కొన్ని వృత్తులు, వృత్తులలోని వ్యక్తులు ఈ విధమైన శిక్షణను వృత్తిపరమైన అభివృద్ధిగా సూచించవచ్చు. శిక్షణ క్రీడ, మార్షల్ ఆర్ట్సు, మిలిటరీ అప్లికేషన్సు, కొన్ని ఇతర వృత్తులు వంటి నిర్దిష్ట సామర్థ్యానికి సంబంధించిన శారీరక దృడత్వాన్ని అభివృద్ధి చేయడాన్ని కూడా సూచిస్తుంది. కొన్నిరకాలు శిక్షణలు ఉద్యోగ శిక్షణ శరీర సౌస్ఠవ శిక్షణ వృత్తి నైపుణ్య శిక్షణ సాంకేతిక శిక్షణ యోగా శిక్షణ ఆసనాలు శిక్షణ వ్యాయామ శిక్షణ నృత్య శిక్షణ భోధన శిక్షణ ఉపాధ్యాయ శిక్షణ ప్రతిఘటన శిక్షణ నటన శిక్షణ వ్యవసాయ శిక్షణ జంతువుల శిక్షణ మూలాలు వెలుపలి లంకెలు శిక్షణ
comit‌ment 2021loo vidudalaina telegu cinma. foot luus enta‌r‌tine‌ment, epf tree prodakctions baner‌pai ba‌ldev‌ sidhu‌, niilima‌. ti nirmimchina yea cinimaaku l‌kshmikant chennareddy da‌rsha‌ka‌twam vahinchaadu. tejaswi madivada, amith tiwari, anveshi jain, tanishq‌ rajen, abhi, suryah shreeniwas, remya pasupuleti, simar pradhaana paatrallo natinchina yea cinma 2022 agustuu 19na vidudalaindi. nateenatulu tejaswi madivada amith tiwari anveshi jain tanishq‌ rajen abhi suryah shreeniwas remya pasupuleti simar saankethika nipunhulu baner: foot luus enta‌r‌tine‌ment, epf tree prodakctions nirmaataa: ba‌ldev‌ sidhu‌, niilima‌. ti katha, skreen‌play, darsakatvam: l‌kshmikant chennareddy sangeetam: naresh kumaran‌ cinimatography:sajeesh‌ rajendhran, naresh raanaa egjicutive‌ prodyusar : dwarkesh Jalor prodyusar : suresh polaki art‌ : supriya batte patti editer : praveena poodi consept : eshwar reddy moolaalu 2021 telegu cinemalu 2021 cinemalu telegu cinma tejaswi madivada natinchina cinemalu
చింతకుంట, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, కథలాపూర్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కథలాపూర్ నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కోరుట్ల నుండి 17 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 828 ఇళ్లతో, 3000 జనాభాతో 2002 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1402, ఆడవారి సంఖ్య 1598. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 386 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 214. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572148.పిన్ కోడ్: 505462. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి కోరుట్లలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల కథలాపూర్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోరుట్లలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కరీంనగర్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం జగిత్యాలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో4 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు నలుగురు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు చింతకుంటలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం చింతకుంటలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 802 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 77 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 19 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 23 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 233 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 245 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 603 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 782 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 299 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు చింతకుంటలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 299 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి చింతకుంటలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, పసుపు పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బీడీలు మూలాలు
srinadhapur, Telangana raashtram, nalgonda jalla, anumula mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina anumula nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nalgonda nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata nalgonda jillaaloni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 255 illatho, 955 janaabhaatho 826 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 484, aadavari sanka 471. scheduled kulala sanka 301 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 577419. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala anumulalonu, praathamikonnatha paatasaala ramadugulonu, maadhyamika paatasaala raamaduguloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala anumulalonu, inginiiring kalaasaala nalgondaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala narcut palliloonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu nalgondaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala nalgondalo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam srinadhapurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 14 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 2 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 9 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 193 hectares banjaru bhuumii: 185 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 415 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 680 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 113 hectares neetipaarudala soukaryalu srinadhapurlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 113 hectares utpatthi srinadhapurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi, kandi, mirapa moolaalu velupali lankelu
కడుతురుత్తి శాసనసభ నియోజకవర్గం కేరళ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం కొట్టాయం జిల్లా, కొట్టాయం లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఏడు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. స్థానిక స్వపరిపాలన విభాగాలు ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు కేరళ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
ఇ. తుకారామ్ కర్ణాటక రాష్ట్రానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు. ఆయన కర్ణాటక శాసనసభకు సండూర్ శాసనసభ నియోజకవర్గం నుండి నాలుగుసార్లు ఎమ్మెల్యేగా ఎన్నికయ్యాడు. రాజకీయ జీవితం ఇ. తుకారామ్ కాంగ్రెస్ పార్టీ ద్వారా రాజకీయాల్లోకి వచ్చి పార్టీలో వివిధ హోదాల్లో పని చేసి, 2008లో నియోజకవర్గాల పునర్విభజనలో సండూర్ ఎస్టీకి రిజర్వు కాగా మాజీ మంత్రి సంతోష్ ఎస్.లాడ్, అనిల్ హెచ్. లాడ్ సహకారంతో కాంగ్రెస్ అభ్యర్థిగా పోటీ చేసి తన సమీప బీజేపీ అభ్యర్థిపై 20719 ఓట్ల మెజారిటీతో తొలిసారి ఎమ్మెల్యేగా గెలుపొందాడు. 2008లో బళ్లారి జిల్లాలో భాజపా ప్రభావం, గాలి జనార్దన్ రెడ్డి హవా ఉండేది. అప్పట్లో జిల్లాలో మొత్తం బీజేపీ అభ్యర్థులే గెలవగా, సండూరులో కాంగ్రెస్ తరపున తుకారామ్ గెలిచి రికార్డ్ సృష్టించాడు. ఇ. తుకారామ్ 2013లో రెండోసారి కాంగ్రెస్ అభ్యర్థిగా పోటీ చేసి 34631 ఓట్ల మెజారిటీతో రెండోసారి ఎమ్మెల్యేగా గెలిచాడు. ఆయన 2018లో మూడోసారి ఎమ్మెల్యేగా గెలిచి హెచ్. డి. కుమారస్వామి మంత్రివర్గంలో 22 డిసెంబర్ 2018 నుండి 8 జులై 2019 వరకు వైద్యవిద్య శాఖ మంత్రిగా పని చేశాడు. ఇ. తుకారామ్ 2023లోసండూర్ నుండి బీజేపీ అభ్యర్థి శిల్పా పాటిల్ పై 35,522 ఓట్ల మెజారిటీతో వరుసగా నాలుగోవ సారి ఎమ్మెల్యేగా ఎన్నికయ్యాడు. మూలాలు రాజకీయ నాయకులు కర్ణాటక రాజకీయ నాయకులు 1967 జననాలు
ravilanka baptla jalla kollur mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. graama charithra aandhra Pradesh rajadhani praanta abhivruddhi pradhikara samshtha (cr‌dae) paradhilooki vasthunna mandalaalu, graamaalanu prabhuthvam vidigaa gurtistuu uttarvulu jarichesindi. prasthutham gurtinchina vaatoloeni chaaala gramalu vgtm paridhiloo unnayi. gatamlo vgtm paridhiloo unna vaatitopaatugaa ippudu marinni konni gramalu cheeraayi. cr‌dae paradhilooki vachey Guntur, krishna jillalloni mandalaalu, graamaalanu gurtistuu purapaalaka saakha mukhya kaaryadarsi uttarvulu jaarii chesar. Guntur jalla paridhilooni mandalaalu tadepalli, magalgiri, tulluru, duggiraala, tenale, tadikonda, Guntur mandalam, chaebroolu, medikonduru, pedakakani, vatticherukuru, Amravati, kollipara, vemuru, kollur, amritaluru, chunduru mandalaalatho paatu ayah mandalala pattanha prantham kudaa cr‌dae paradhilooki osthundi. moolaalu AndhraPradesh cr‌dae gramalu kollur mandalam (baptla jalla) revinyuyetara gramalu
కళ్ళం సతీష్ రెడ్డి ఒక వ్యాపారవేత్త, డాక్టర్ రెడ్డీస్ లాబొరేటరీస్ ప్రస్తుత ఛైర్మన్. 1993లో డాక్టర్ రెడ్డీస్ లాబొరేటరీస్‌లో ఎగ్జిక్యూటివ్ డైరెక్టర్‌గా చేరిన సతీష్ రెడ్డి, 1997లో మేనేజింగ్ డైరెక్టర్‌గా ఎదిగాడు. యాక్టివ్ ఫార్మాస్యూటికల్ పదార్థాల తయారీదారు నుండి పూర్తి మోతాదు సూత్రీకరణల విభిన్న ఉత్పత్తి పోర్ట్‌ఫోలియోతో కంపెనీకి మారడానికి నాయకత్వం వహించాడు. రష్యా, సిఐఎస్ దేశాలు, ఇతర అభివృద్ధి చెందుతున్న మార్కెట్లలో డాక్టర్ రెడ్డీస్ ఉత్పత్తుల మార్కెటింగ్ కు బాధ్యత వహించాడు. విద్య ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం నుండి కెమికల్ ఇంజనీరింగ్‌లో బిఎస్, పర్డ్యూ విశ్వవిద్యాలయం నుండి మెడిసినల్ కెమిస్ట్రీలో ఎంఎస్ పట్టా పొందాడు. సభ్యత్వాలు, సంఘాలు 2019, అక్టోబరు 10న ఇండియన్ ఫార్మాస్యూటికల్ అలయన్స్ అధ్యక్షుడిగా ఎంపికయ్యాడు. భారతదేశం అంతటా లైఫ్ సైన్సెస్ రంగంలో నైపుణ్యం లోపాలను పరిష్కరించడానికి కృషి చేస్తున్ననేషనల్ స్కిల్ డెవలప్‌మెంట్ కార్పొరేషన్ పరిధిలోని లైఫ్ సైన్సెస్ సెక్టార్ స్కిల్ డెవలప్‌మెంట్ కౌన్సిల్ కి ప్రస్తుతం అధ్యక్షత వహిస్తున్నాడు.హైదరాబాదులోని నేషనల్ ఇన్‌స్టిట్యూట్ ఆఫ్ ఫార్మాస్యూటికల్ ఎడ్యుకేషన్ అండ్ రీసెర్చ్ బోర్డ్ ఆఫ్ గవర్నర్స్ చైర్మన్, కాన్ఫెడరేషన్ ఆఫ్ ఇండియన్ ఇండస్ట్రీ సదరన్ రీజియన్‌కు డిప్యూటీ చైర్‌గా, డ్రగ్స్ టెక్నికల్ అడ్వైజరీ బోర్డ్ ఆఫ్ ఇండియా సభ్యుడిగా, కాన్ఫెడరేషన్ ఆఫ్ ఇండియన్ ఇండస్ట్రీ ఆంధ్రప్రదేశ్ చాప్టర్ ఛైర్మన్, ఫార్మాస్యూటికల్స్ నేషనల్ కమిటీకి అధిపతిగా కూడా ఉన్నాడు. 2015 మేలో భారత ప్రభుత్వ కార్మిక, ఉపాధి మంత్రిత్వ శాఖ, నేషనల్ సేఫ్టీ కౌన్సిల్ బోర్డ్ ఆఫ్ గవర్నర్స్ ఛైర్మన్‌గా నామినేట్ అయ్యాడు. లైఫ్ సైన్సెస్ సెక్టార్ స్కిల్ డెవలప్‌మెంట్ కౌన్సిల్‌కు ఛైర్మన్‌గా కూడా ఉన్నాడు. సామాజిక సేవలు డాక్టర్ రెడ్డీస్ ఫౌండేషన్ ఛైర్మన్‌గా పనిచేస్తున్న సతీష్, ఆ సంస్థ ద్వారా తక్కువ ప్రాధాన్యత కలిగిన వారికి తగిన వృత్తి విద్య ద్వారా స్థిరమైన జీవనోపాధిని కల్పించడంలో సహాయం చేస్తున్నాడు. బాలల హక్కులు, విద్య, సురక్షితమైన తాగునీరు, వ్యవసాయం ఎగుమతి మార్కెటింగ్ మద్దతు, ఇతర సాధికారత కార్యక్రమాలలో పనిచేసే నంది ఫౌండేషన్ కు ట్రస్టీగా ఉన్నాడు. అవార్డులు వరల్డ్ ఎకనామిక్ ఫోరమ్, సతీఫ్ రెడ్డిని "యంగ్ గ్లోబల్ లీడర్ ఫర్ 2007"గా గుర్తించింది. కార్పొరేట్ సోషల్ రెస్పాన్సిబిలిటీకి చేసిన సేవలకుగాను 2005లో సి.ఎన్.బి.సి. ద్వారా ఇండియా బిజినెస్ లీడర్స్ అవార్డును ప్రదానం చేసింది. మూలాలు ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం పూర్వ విద్యార్ధులు తెలుగువారు జీవిస్తున్న ప్రజలు
jananam (janavari 1949 bhartia bhashavetta 9) aama miniortiee bhashalalo pandituraalu. mukhyamgaa dakshinaasiyaaku chendina girijan bhashala punarurdharanaku aama entho krushi chesindi. basha shaasthramlo aama chosen krushiki gurtimpugaa. loo bhartiya prabhuthvam anvitanu parmashree puraskaramto gouravinchindi 2013jeevita chitrana. anvitha janavari 1949 na 9aagraalo janminchindhi, aama kutumbamlo entho mandhi hiindi basha rachayitalu. kavulu puttaru, praadhimika vidyanu stanika paatasaalalo porthi chosen aama. loo, 1968Delhi vishvavidyaalayanloo b, Una anars chadivindi.venuventane. loo, 1970adae vishwavidyaalayam nunchee basha shaasthramlo em, Una porthi chesindi.aama em. Una modati ryaankutho uttiirnata saadhinchindi.loo. 1975americaloni itakaalo carnell vishvaavidyaalayamloo p, hetch.di chesindi.aama dakshinha asiya bhaashalapai parisoedhana chesindi. senter far linguistics. schul af longuage, literatuure und kalture stuudies loo sahaya aacharyulugaa panichaesimdi, prasthutham anvitha. Delhi jawar lall vishwavidyaalayam, j (ene.yu.loni dakshinapuram compus loo untoondhi) parisoedhana vivaralu. anvitha bharatadesaaniki chendina aaru basha kutumbaalapai chosen parisoedhana gananeeyamainadi, landon vishwavidyaalayaaniki chendina yess. o.Una.yess vibhaagam aadhvaryamloo aama antarinchipotunna bhashala daakyumenteshan projekt loo bhaagamgaa vanishing voices af greeat andamanese ani ooka parisoedhana chesindi.Andaman dvipamlo antarinchipotunna stanika bhashala gurinchina parisoedhana idi. greeat Andaman ku chendina bhashalu. samskruthi girinchi kudaa yea parisoedhanaloo aama ponduparichindi, madyalo greeat Andaman girinchi aama chosen parisoedhanaloo jarawa. 2003-2004 onge aney remdu andamanese stanika bhashala vibhinna lakshanhaala girinchi prapanchaniki telisindhi, yea parisoedhanathoo greeat andamanese bhashalu bharatadesa arava basha kutumbamgaa maaraayi. taruvaata Andaman prajalapai itara panditulu chosen parisodhanala dwara. anvitha, aa praanthamlo oche jaatiki chendina remdu vaervaeru samuuhaalaina emm, emm31, lanu aama kanugondani telisindhi32 anvitha. loo tirigi Andaman bhaashalapai parisoedhana praarambhinchindi 2006antarinchipotunna muudu andamanese bhaashalalooni padalanu. artha koshanni pariseelinchindi, yea parisodhanala aadhaaramga. andamanese bhaasha bhashaparamga vaividhyamyna basha kutumbaaniki chendinadi ani aadhaaraalato sahaa rajuvu chesindi, anvitha english. greeat andamanese-hiindi dictionaryni kudaa tayyaru cheeyadam visaesham-prasthutham aama. greeat andamanese bhashala aavirbhaavam, vyaakaranam, akkadi prajala girinchi parisoedhana chestondi, jawar lall nehruu vishvavidyaalayanloo professor gaaa panichaesina anvitha tana kereer loo. mandhi p 20 hetch.di vidyaarthulu.mandhi em, 29 fill vidyaarthulu aama oddha chaduvukunnaru.puraskaralu. gurtimpulu, anvitha vividha samsthala nunchi anno puraskaralu gowrawalu pondindi, lalo jarmaneelooni lipezig loo unna makas planck institut loo visiting shaasthravetthagaa panichaesimdi. 2000, 2003, 2010loni landon vishvavidyaalayanloo yess. 2011o.Una.yess vibhaganiki lever hyuum professor gaaa kudaa chesindi aama.loo nuyaark loni carnell vishvavidyaalayanloo humaniitiies. 1990sanghika shaasthraalalo felooship chesindi, loo melbourne loni laaw trobe vishvavidyaalayanloo kudaa visiting pheloga chesindi. 2003loo aastraeliyaaloeni james cook vishvavidyaalayanloo unna cairns institut loo visiting professor gaaa panichaesimdi anvitha. 2010-2011aama itara gowrawalu. rastriya lok bhaasha sammaan: gaandhi hindusthaanii sahithya sabha - felooship - 2003 akhila bhartia adhunika adhyayam institut - Shimla, goald medal - 2001 Delhi vishwavidyaalayam - anvitha - 1970 loo 2013padamasiri puraskara kudaa andhukundhi, moolaalu. bayati lankelu padamasiri puraskara pondina mahilalu jananaalu 1949 jeevisthunna prajalu bhartia rachayitrulu mettur dyaam railway steshion
vijaeta 2018loo vidudalaina telegu cinma. katha srinivaasaraavu(muralisarma) oa manchi thandri. tana aashayaalanu, korikalanu, ishtalanu champukoni kutunbam choose batukutuntadu. ramya‌(Kalyan dev) enginerring‌ porthi chessi udyoga prayatnalu cheshuntadu. conei attesaru maarkulatoe uttiirnudavutaadu. udyogam radhu. srinivaasaraavu snehitula pillalu manchi hodhalo untaruu. conei, tana koduku eppudi edugutada? annana bengatho srinivaasaraavu vuntadu . ramya‌ mathram badhyatalevi pattakunda tirugutuntaadu. tana veedhilo unna jaitra(malavika naayar‌)nu ishtapadatadu. asalau jeevitam patla seriious gaaa laeni ramya‌ku jeevitam viluva.. naanna viluva.. badhyathala viluva elaa telisai? thanalo maarpu elaa vacchindi? anedhey migilina katha. taaraaganam Kalyan dev muralii sarma malvika naayar thanikella bharani jaiprakash reddy pavitran gundu sudershan kireeti viva harsha paatala jaabithaa koo kokkoroko , rachana: ramajoggayya shastry, gaanam.lokeshwar mee mommi, rachana: ramajoggayya shastry, gaanam. prudhvee chandra minh saare minh saare, rachana: rehaman, gaanam. caarthik salaam salaam, rachana: ramajoggayya shastry, gaanam. emle. v revanth adugadugunaa , rachana: rehaman, gaanam kaalabhairava aakaasaanni taake, rachana: rehaman, gaanam. anuraag kulakarni saanketikavargam sangeetam: harshavardhan‌ raameshwar‌ kuurpu: kaarthika shreeniwas‌ chayagrahanam: kao.kao.senthil kumar nirmaataa: rajni korrapati rachana, darsakatvam: racist‌ shashi puraskaralu saima avaardulu 2018 saima avaardulu saima utthama tolichitra natudu (Kalyan dev) moolaalu bayati lankelu *https://www.youtube.com/watch?v=SIj5qGyEnDs yootyuub loo vijaeta prachar chitram 2018 telegu cinemalu
ai.yess‌.jagannathapuram, Eluru jalla, dvaarakaa tirumal mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina dwaarakaatirumala nundi 22 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina tadepallegudem nundi 35 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 890 illatho, 3322 janaabhaatho 2005 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1728, aadavari sanka 1594. scheduled kulala sanka 873 Dum scheduled thegala sanka 2. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 588209. gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi polavaramlo Pali. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala nallajarlalonu, inginiiring kalaasaala jangareddigudemlonu unnayi. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. ikda merakathotala vyavasaayam jarudutundhi. yea ooruki, prakka uuru ai.yess‌.raghavapuranku Madhya "nrisimhagiri" aney kondameeda narsimha swamy alayam Pali. yea alayamloni swamy bhutanarasimha swamy. narasimhuni sarasana kanakavalli (mahaalakshmi) ammavaru unnare. alayam edhurugaa panchmukha aunjaneya swamy, prakkana ekakshara ganapathy, venuka sarpa srinivaasulu devatalanu pratishtinchaaru. kondapaiki kaccha roddu Pali. 2008 janavari natiki dheenini marinthagaa abhivruddhi chesar. prasthutham konda pyki vahanalu neerugaa povachhunu. daggaralo pedaga sadupaayamulu leavu. kanuka bhakthulu tamaku kaavalasina sambaaraalanu tamatho tecchukovadam manchidhi. aalayamloo swaamini darsinchukonte sakala subhaalu kalugutayani, aaroogyam chaekuurutumdani bhaktula namakam. pellikaavalasina aadapillalakosamu, pillalu laeni dampatula choose ikda pratyekamgaa pujalu chestaaru. prathi yekaadasi nadu bhakthulaku annana santarpana jaruguthunnadhi. yea alayam dvaarakaa tirumal venkateswar swamy devasthaanam vaari ajamaayisheelo nirvahimpabade ooka alayam. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3211. indhulo purushula sanka 1640, mahilhala sanka 1571, gramamlo nivaasagruhaalu 785 unnayi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi polavaramlo Pali. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala nallajarlalonu, inginiiring kalaasaala jangareddigudemlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, divyangula pratyeka paatasaala‌lu eloorulo unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram dwaarakaatirumalaloonu, unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu muguru unnare. remdu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam ai.yess.jagannadhapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 135 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 40 hectares banjaru bhuumii: 46 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1783 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1673 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 156 hectares neetipaarudala soukaryalu ai.yess.jagannadhapuramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 156 hectares vanarulu bhandaru parvatalarao rachinchina "om namo shree narasimhaya" - (pracurana: shree vedabharati, haidarabadu) moolaalu AndhraPradesh punyakshethraalu
kurumuddaali pichamma aadyatmika jogini, avdhot. jivita visheshaalu avdhot pichamma aandhra pradeshku chendina gudivaada taaluukaa loni kurumaddaali gramamlo punhya dampatulaina vadde muttaayi, veerammalaku 1870 loo janminchindhi. baalyamlo aama kattela bigusukupovadam matladalekapovadam jargindi. tallidamdrulu anek vaidyamulu cheyinchinaa phalitham lekapoindi. aama tana thalliki tanuku yevo venunaadaalu vinabadutunnatlundani, avi vininantane maimarachi poyinatlunnadani cheppayde. aameku tummalapally gramamlo neelamvaari abbayikichi vivaham jaripinchaaru. kaapuraaniki velliinaa yea lakshanhaalu kanabadutundatamto attamaamalu parihasam chesevallu. picchammaku ooka kumarte kaligindi. aa kumarteku "bhagyamma" ani naamakaranam chesar. anathi kaalamlone aama bharta swargastudayyaadu. aama kumartenu allaru muddugaa pemchimdi. kashtapadi polamloe panicheeseedi. tana kumarteku soedaruni kumaaruni kicchi vivaham chesindi.conei anatikaalamlone alludu kudaa kaalam chesudu. pichamma purarvivaha vyatireki ayinappatikee pichamma soodari pattubaddi kumarteku punarvivaham jaripinchindi. alludu bhagyanni chitrahimsalu pettevaadu. yea abadhalu padaleka kumarte aatmahatya chesukundi. yea shokamtho pichamma nirantharam yedusthu undedi. adhyaatmika gnanam okasari kurumuddaaliki ooka gosayi vachadu. pichamma shokam thelusukoni aayana gudiseloki velli aametho aadyatmika gnanam prabodhinchaadu. tadupari aama bhagavanthuni choose ankitamainadi. gruhanni vidichi tana nivaasa sthaanaanni rudrabhoomiki marchindhi. aahaaram tinedi kadhu. evarainaa teste tinedi lekapote smasaanamlo budida ledha aakulalamulatono akali teerchukonedi. aama emi chebithe adi ayyedhi. 1925 loo aameku ooka asramam nirminchaaru. aama roeju vidichi roeju samadhiloki vellhedhi. aama dhanam muttukodu. amma aishwaryanni "rotha" anipilichedi. pora patuna vendi bangaaraanni muttukunte vallantaa kaalchinattundani alladipoyedi. maamoolugaa amma nagnamgaa artha nagnamgaa vundedi. kamasankalpamu kalavaru vastunnatlayite "vaadi kantlo doshamundigaanii naakuna duppatikappandira anede. okasari sanaatana viprulokaru amma dhaggaraku vachi amma maala kulamunaku chendinadane drushtitoe dooramgaa vundi matladutunnadu. amma vaedaanta moolatatvaanni ila vivarimchimdi. " vadikina poogulu medalo vaesukuni goppa kulamani bhrama padutunnavu . vadakani poogulu neelo unnayi. vethiki chusuko dorkutayi " ani gnaana bodha cheesinadi.ila aadyatmika maargamenta kashtamainado saadhakulaku telipedi. amma padukunte aama meedugaa pamulu paaki velli pothundevi. anu kokunda amma bhartiya deesha yaatra chesindi. "yaatralakani vellaamgaanii ,kshetralalo devunikante ,naloni devude kammagaa vunnaadu" annadhi amma kaivalyamu amma 1951 janavari15na siddhi pondhaaru. moolaalu itara linkulu 1870 jananaalu aandhra yoginulu 1951 maranalu
శ్రీ వెంకటేశ్వర పశువైద్య విశ్వవిద్యాలయం (ఎస్వీవీయు), ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, తిరుపతి జిల్లా తిరుపతిలో ఉన్న రాష్ట్ర విశ్వవిద్యాలయం. పశువైద్య అధ్యయనాలు జరపడంకోసం 2005లో ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం ఈ విశ్వ విద్యాలయంను స్థాపించింది. చరిత్ర 1955లో బాపట్లలో కాలేజ్ ఆఫ్ వెటర్నరీ సైన్స్ స్థాపనతో శ్రీ వెంకటేశ్వర పశువైద్య విశ్వవిద్యాలయం ప్రారంభమైంది. 1957లో దీనిని తిరుపతికి మార్చారు. 2004, సెప్టెంబరులో జరిగిన కళాశాల స్వర్ణోత్సవ వేడుకల సందర్భంగా, అప్పటి ఆంధ్రప్రదేశ్ ముఖ్యమంత్రి విశ్వవిద్యాలయ స్థాపనపై ప్రకటన చేశారు. శ్రీ వెంకటేశ్వర పశువైద్య విశ్వవిద్యాలయ చట్టం 2005, 2005, మార్చి 30న ఆమోదించబడింది. 2005, జూలై 15న కళాశాల ప్రాంగణంలో అప్పటి ముఖ్యమంత్రి వై.యస్. రాజశేఖరరెడ్డి అధికారికంగా ప్రారంభించాడు. ఆచార్య ఎన్‌.జి.రంగా వ్యవసాయ విశ్వవిద్యాలయం నుండి వెటర్నరీ సైన్స్ అధ్యాపకుల కార్యకలాపాలను విశ్వవిద్యాలయం తన ఆధీనంలోకి తీసుకుంది. ఉప కులపతి విశ్వవిద్యాలయం మాజీ వైస్-ఛాన్సలర్లు (విసిలు): ప్రియదర్శి దాష్: 5 ఆగస్టు 2005 (స్పెషల్ ఆఫీసర్) మన్మోహన్ సింగ్: 25 మే 2006 స్పెషల్ ఆఫీసర్‌గా, 15 సెప్టెంబరు 2006 విసిగా, 12 నవంబరు 2007 విసి ఇన్‌చార్జిగా. డివిజి కృష్ణ మోహన్: 14 ఏప్రిల్ 2008 ఎండి. హఫీజ్: 12 జనవరి 2010 (ఇన్‌ఛార్జి) వి. ప్రభాకర్ రావు: 27 అక్టోబరు 2010 మన్మోహన్ సింగ్: 31 అక్టోబరు 2013 వై. హరి బాబు: 17 ఏప్రిల్ 2017 పూనం మలకొండయ్య: 17 ఏప్రిల్ 2017 (ఇన్‌ఛార్జి) వేలుగోటి పద్మనాభ రెడ్డి: 5 ఆగస్టు 2020 పూర్వ విద్యార్థులు కన్నెబోయిన నాగరాజు, ప్రొఫెసర్, బింగ్‌హాంటన్ విశ్వవిద్యాలయం ఇవికూడా చూడండి ఆంధ్రప్రదేశ్ లోని విశ్వవిద్యాలయాల జాబితా భారతదేశంలోని విశ్వవిద్యాలయాల జాబితా భారతదేశంలో విద్య మూలాలు బయటి లింకులు శ్రీ వెంకటేశ్వర పశువైద్య విశ్వవిద్యాలయ అధికారిక వెబ్సైటు ఆంధ్రప్రదేశ్ విశ్వవిద్యాలయాలు
చింతలవీధి పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితాను ఇక్కడ ఇచ్చారు. చింతలవీధి (పాడేరు) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని పాడేరు మండలానికి చెందిన గ్రామం చింతలవీధి (హుకుంపేట) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని హుకుంపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం
sukladhvajudu kamta rajyaniki chendina raju naranarayunudi thamudu, sarvasenanayakudu. intani mro peruu chilarai, deeni ardham asam bashalo galipatam rayudu. yuddharangamlo galipatamla thama sienyaanni athivegamtho nadipichana valana yea birudu sampaadinchaadu. bhutia ahom kachari lanty raajyaalapai vision sadhinchina goppa senanayakudu. jeevita charithra chilaraya thandri peruu vishwasinga. talli padmavathi gaur raajyamlo janminchindhi. chilarai srimantha sankaradevuduki sharanam icchadu. tana kutumbasadasyuraaluto pelli kudaa cheyinchaadu. chilaraya prothsaahaana valana sankaradevudu tana ‘ekasarana dharm’ vudyamam modalapettaadu. juun 1563 loo ahom rajadhanini chilarai kabja Akola. bharatadesamlo chathrapathi shivajee mundhu gerilla yuddhamtho gelichina veerudu chilarai. chilarai dayavantudu kudaa. yuddharangamlo vodinchina raajulanu aadarapuurvakamgaa vodilipetti kevalam kappamu kattamani adesinchadu. vodipoyina rajyala prajalanu Una haani kalaganivakunda chuusaadu. vodipoyina sainikulanu kudaa vodilipettaadu, avasaramunte tana rajyamlone sharanam icchadu. iddharu sodaralu bengal praantaanni kabja chesenduku yuddha rangam loki digaaru. kanni afghanistan ki chendina sulthan sulaiman karrani adduga nilabadaadu. karrani iddarinii vodinchi chilarai nu bandhinchi cooch raajyaanni kabja chessadu, idhey kakunda athi prasiddhamaina kamakhya gudini padagottadu. kanni chilarai thappinchukuni, malli tana raajyaanni gelichi kamakhya gudini malli nirmimchaadu. 1571 savatsaram ganges nadhii odduna mashoochi roogam valana maranhichadu. prastaavanalu enka chadavataniki Assam vyaktulu bengal charithra
అయ్యవారిపల్లె అనంతపురం జిల్లా, తాడిపత్రి మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. ప్రధాన పంటలు వరి వేరుశెనగ ప్రొద్దుతిరుగుడు ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయం కుమ్మరి మంగలి మూలాలు తాడిపత్రి మండలంలోని రెవిన్యూయేతర గ్రామాలు
నాగుల చెరువు ఈ గ్రామం తూర్పు గోదావరి జిల్లా, కపిలేశ్వరపురం మండలం లోని ఒక రెవెన్యూయేతర గ్రామం. ఇది మండపేట శాసన సభ స్థానానికి చెందినది. దీని జనాభా 725. మూలాలు కపిలేశ్వరపురం మండలం లోని రెవెన్యూయేతర గ్రామాలు
wyra mandalam, Telangana raashtram, Khammam jillaku chendina mandalam.2016 loo jargina jillala punarvyavastheekaranaku mundhu kudaa yea mandalam idhey jillaaloo undedi. prasthutham yea mandalam Khammam revenyuu divisionulo bhaagam. punarvyavastheekaranaku mundhu kudaa idhey divisionulo undedi.yea mandalamlo  22  revenyuu gramalu unnayi. andhulo okati nirjana gramam.idi Khammam, kottagudem, bhadraachalam, madhira, jaggaiahpet pattanaala rahadaarulaku kudaliga Pali. kanuka chuttuprakkala praantaalaku kendramga Pali.Mandla kendram wyra pattanham ganankaalu 2011 janaganhana prakaaram wyra Mandla janaba - motham 54,320 - purushulu 26,793 - strilu 27,527 2016 loo jargina punarvyavastheekarana taruvaata, yea Mandla vaishaalyam 136 cha.ki.mee. Dum, janaba 54,320. janaabhaalo purushulu 26,793 Dum, streela sanka 27,527. mandalamlo 14,899 gruhalunnayi. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu somavaram brahmanapalle (eji) siripuram (kao.z) punyapuram vippala madaka narapanenipalli puusalapaadu musalimadugu thaatipoodi gollanapadu rebbavaram kondakodima khanapuram gollapoodi astanagurti vallapuram paaladugu gannavaran dachapuram garikapadu lingannapalem gamanika:nirjana gramam okati parigananaloki teesukoledu. panchayatilu astanagurti dachapuram gannavaran garikapadu gollapoodi gollanapadu govindapuram khanapuram konda kodima kostala laxmipuram lingannapalem musalimadugu narapanenipalli paaladugu punyapuram rebbavaram siripuram(ke.g.) stages pinapaka thaatipoodi vallapuram vippala madaka moolaalu velupali lankelu
vinnakota krishnamoorthy pramukha rangastala natulu. jananam krishnamoorthy 1937loo kotaiah, kondamma dampathulaku prakasm jillaaloo janminchaaru. Guntur jalla, tenale mandalamlooni pinapadu (tenale) ki vachi sthirapaddaaru. tenaalilooni postal department loo panicheesi, padavi viramanha chesar. rangastala prastanam krishnamoorthy talligaaru kondamma paatalu, annagaru brundavana bhajna paatalu paadutundevaaru. ola varu paadutunnappudu vinna krishnamoorthy tana snehitula daggara padyaalu paadutundevaaru. lavakusa naatakamlooni sathe paatrato rangapravesam chesar. yekkuvasarlu sathe patra dhirinchadam will veerini sathe ani pilichevaaru. shree venkateswar naatyamadali vaari natakalalo natinchaaru. akula venkaya daggara cintamani naatakamlooni bhavaaneesankarudu paathranu nerchukoni Vijayawada, baptla modalaina praantaalaloo jargina naatakapotiilalo paalgoni bahumatulu andukunnaru. bandari ramarao, paturi ramakrishnamarthy vento pramukha natulatho kalisi natinchaaru. natinchina naatakaalu - paatralu lavakusa - sathe balanagamma - balanagamma, sangu rayabharam - krishnudu ramanjaneya iddam - ramudu gayopakhyanam - krishnudu cintamani - bhavaaneesankarudu sanmaanaalu 1994loo tenaalilooni ramalingeswarapetalo sanmaaninchaaru. moolaalu vinnakota krishnamoorthy, noorella tenale rangasthali, nethi parameshwasharma, puta. 334. telegu rangastala kalaakaarulu telegu rangastala natulu moolaala andajeta prajectu Guntur jalla rangastala natulu
పెద్దబొడ్డపాడు, శ్రీకాకుళం జిల్లా, వజ్రపుకొత్తూరు మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వజ్రపుకొత్తూరు నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పలాస-కాశీబుగ్గ నుండి 7 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 116 ఇళ్లతో, 416 జనాభాతో 183 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 212, ఆడవారి సంఖ్య 204. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 92 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580551.పిన్ కోడ్: 532220. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు పుండిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల గోవిందాపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు పలాసలోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల పలాసలోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పలాసలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.\ జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పెద్దబొడ్డపాడులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 35 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 19 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 15 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 112 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 71 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 76 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పెద్దబొడ్డపాడులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 76 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పెద్దబొడ్డపాడులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, పెసర, మినుము మూలాలు
మా నాన్నకు పెళ్ళి 1997 లో ఇ. వి. వి. సత్యనారాయణ దర్శకత్వంలో వచ్చిన కుటుంబ కథాచిత్రం. ఇందులో శ్రీకాంత్, సిమ్రాన్, కృష్ణంరాజు ముఖ్యపాత్రలు పోషించారు. ఈ చిత్రం ద్వారా ప్రముఖ హాస్య నటుడు ఎమ్మెస్ నారాయణ తెలుగు చిత్రరంగానికి పరిచయమయ్యారు. కథ బాలరాజు ( శ్రీకాంత్ ) రాఘవ రాజు (కృష్ణంరాజు ) కు ఏకైక కుమారుడు. సుబ్బరాజు మనవడు ( కోటా శ్రీనివాసరావు ). బాలరాజు చిన్నతనంలోనే తల్లిని కోల్పోయాడు. రాఘవ రాజు తన తల్లి లేని లోటు తెలీకుండా చాలా జాగ్రత్తగా పెంచుతాడు. అతను మరొక పెళ్ళి చేసుకునే ఆలోచన కూడా చెయ్యడు. ఎందుకంటే అందువలన కొడుకు పట్ల ఉన్న ప్రేమకు దెబ్బకొడుతుందని అతడు భావిస్తాడు. విమాన ప్రయాణంలో బాలరాజు లాహరి ( సిమ్రాన్ ) అనే అమ్మాయిని ప్రేమిస్తాడు. అతని ప్రేమను అందరూ అంగీకరిస్తారు. ఒక రోజు, అతను తన తండ్రి డైరీని చదివేటప్పుడు తన తండ్రి శ్రావణి ( అంబికా ) అనే మహిళ పట్ల ప్రేమ భావాలను అణచివేసినట్లు తెలుసుకుంటాడు. తన పెళ్ళితో పాటు తన తండ్రికి శ్రావణితో పెళ్ళి జరిపించాలని అనుకుంటాడు. లహరి అతడి ఉద్దేశాలను తప్పుగా అర్థం చేసుకోగా అతను తన ప్రేమను త్యాగం చేయడానికి కూడా సిద్ధపడతాడు. తన కొడుకు ప్రేమ కష్టాల్లో పడిందన్న సంగతి తెలుసుకున్న రాఘవరాజు, తన కొడుకు పెళ్ళి ఎలాంటి సమస్యలు లేకుండా జరిగేలా శ్రావణిని దూరంగా పంపించడానికి ప్రయత్నిస్తాడు. అయితే సుబ్బరాజు, బాలరాజు దీనిని ఆపి రాఘవరాజును ఒప్పిస్తారు. చివరగా కథ సుఖాంతమౌతుంది తారాగణం కృష్ణంరాజు రాజా కలిదిండి రాఘవ రాజుగా బాలరాజుగా మేకా శ్రీకాంత్ లహరిగా సిమ్రాన్ శ్రావణిగా అంబిక సుబ్బరాజుగా కోట శ్రీనివాసరావు సర్వారాయుడుగా చలపతి రావు అంజనేయులుగా మల్లికార్జున రావు శ్రావణి తండ్రిగా ఎంఎస్ నారాయణ బాల రాజు స్నేహితుడిగా రాజా రవీంద్ర నామాల మూర్తి పాటలు అదిరిందిరా తాతా అమ్మడి అందం (గానం: ఎస్. పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం) దేవుడి గుళ్ళో పెళ్ళికి అంతా చుట్టాలేనంట (గానం: మనో, ఎస్. పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం) పురస్కారాలు ఉత్తమ గృహ వీక్షణ చలన చిత్రంగా అక్కినేని అవార్డుకు నంది అవార్డు - ఎం. అర్జున రాజు ఉత్తమ పురుష హాస్యనటుడిగా నంది అవార్డు - ఎంఎస్ నారాయణ మూలాలు కృష్ణంరాజు నటించిన సినిమాలు కోట శ్రీనివాసరావు నటించిన సినిమాలు ఎం.ఎస్.నారాయణ నటించిన సినిమాలు
mandapalli, Telangana raashtram, Warangal jalla, duggondi mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina duggondi nundi 13 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Warangal nundi 23 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Warangal jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen Warangal grameena jalla loki chercharu. aa taruvaata 2021 loo, Warangal grameena jalla sthaanamloo Warangal jillaanu erpaatu cheesinapudu yea gramam, mandalamtho paatu kothha jillaaloo bhaagamaindi.2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1026 illatho, 3729 janaabhaatho 461 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1828, aadavari sanka 1901. scheduled kulala sanka 602 Dum scheduled thegala sanka 600. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 578118.pinn kood: 506331. vidyaa soukaryalu gramamlo rendupraivetu baalabadulu unnayi. prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, praivetu praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. sameepa maadhyamika paatasaala togarraayilo Pali.sameepa juunior kalaasaala duggondalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu narsampetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic varangallo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala varangallo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo4 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru, degrey laeni daaktarlu muguru unnare. muudu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu mandapallilo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam mandapallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 24 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 8 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 27 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 2 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 6 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 15 hectares banjaru bhuumii: 101 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 278 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 127 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 267 hectares neetipaarudala soukaryalu mandapallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 240 hectares* cheruvulu: 27 hectares utpatthi mandapallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, mirapa moolaalu velupali lankelu
1985 నాటి ఆంధ్రప్రదేశ్ శాసనసభ ఎన్నికలు, 1985 జనవరిలో ఆంధ్రప్రదేశ్‌లోని 294 నియోజకవర్గాలలో జరిగాయి. శాసనసభ గడువు 1988 వరకు ఉన్నప్పటికీ, 1984 ఆగస్టులో తనను ముఖ్యమంత్రి పదవిని తొలగించడం, ఆ తరువాత నెలలోపే తిరిగి పదవిని పొందిన సంఘటనల తరువాత మధ్యంతర ఎన్నికలకు వెళ్ళాలని రామారావు భావించి శాసనసభ రద్దుకు సిఫారసు చెయ్యడంతో ఈ ఎన్నికలు నిర్వహించాల్సి వచ్చింది. తెలుగుదేశం పార్టీ 202 సీట్లు గెలుచుకుని భారీ మెజారిటీ సాధించింది. భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ 50 సీట్లు మాత్రమే గెలుచుకుంది. ఫలితాలు మూలాలు ఆంధ్రప్రదేశ్ శాసనసభ ఎన్నికలు
gollavidipi prakasm jalla, yerragondapalem mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina yerragondapalem nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina markapuram nundi 45 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1076 illatho, 4616 janaabhaatho 2546 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2359, aadavari sanka 2257. scheduled kulala sanka 1499 Dum scheduled thegala sanka 103. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 590540.pinn kood: 523327. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 4008. indhulo purushula sanka 2076, streela sanka 1932, gramamlo nivaasa gruhaalu 872 unnayi, graama vistiirnham 2546 hectarulu. sameepa gramalu gangapalem 5 ki.mee,komarolu 10 ki.mee, lellapalli 10 ki.mee,chapalamadugu 11 ki.mee,ammanigudipadu 11 ki.mee. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu yarragondapalemlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala yarragondapaalemlonu, inginiiring kalaasaala markapuramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu markapuramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala boyalapallilonu, aniyata vidyaa kendram yarragondapaalemlonu, divyangula pratyeka paatasaala ongolu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. ruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu gollavidipilo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam gollavidipilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 122 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 721 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 176 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 97 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 238 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 300 hectares banjaru bhuumii: 348 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 541 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 792 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 397 hectares neetipaarudala soukaryalu gollavidipilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 397 hectares utpatthi gollavidipilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonna moolaalu
manuguru mandalam, Telangana rashtramloni bhadradari kottagudem jillaku chendina mandalam. 2016 loo jargina jillala punarvyavastheekaranalo bhaagamgaa yea mandalaanni erparacharu. indhulo 6 graamaalunnaayi. danki mundhu yea mandalam Khammam jalla loo undedi. prasthutham yea mandalam bhadraachalam revenyuu divisionulo bhaagam. punarvyavastheekaranaku mundhu idi paalvancha divisionulo undedi.yea mandalamlo  10  revenyuu gramalu unnayi. andhulo okati nirjana gramam.Mandla kendram manuguru Khammam jalla nundi bhadradari jillaku maarpu. logada manuguru pattanham khammanjilla, paalvancha revinue divisionu paridhiloo Pali.2014 loo thelangaanaa pratyeka rashtramgaa yerpadina taruvaata modhatisaarigaa 2016 loo prabhuthvam nuuthana jillaalu, revenyuu divisionlu, mandalala yerpaatulo bhaagamgaa manuguru mandalaanni (1+9) padi graamaalato kotthaga yerpadina bhadradari (kottagudem) jalla paridhiloo chaerchutuu dhi.11.10.2016 nundi amaluloeki testuu prabhuthvam uttarvu jarichesindi. ganankaalu 2011 janaba lekkala prakaaram manuguru mandalam motham janaba 72,117. indhulo purushulu 35,844 Dum, strilu 36,273. mandalamlo motham 18,689 kutumbaalu unnayi. Mandla sagatu ling nishpatthi 1,012. motham janaabhaalo 44.5% mandhi pattanha praantaallo nivasistundagaa, 55.5% mandhi grameena praantaallo nivasistunnaaru. pattanha praantaallo sagatu aksharasyatha raetu 73.9% Dum, grameena praantaallo 72.1% gaaa Pali. alaage mandalamlo pattanha praantaallo ling nishpatthi 1,014 Dum, grameena praantaallo 1,010gaaa Pali. mandalamlo 0-6 samvatsaraala vayassu gala pellala janaba 6913, idi motham janaabhaalo 10%gaaa Pali. 0-6 samvatsaraala Madhya vayassu gala maga pillalu 3533, aada pillalu 3380 unnare. mandalamlooni baalala ling nishpatthi 957, idi Mandla sagatu ling nishpatthi (1,012) kante takuva. motham aksharasyatha raetu 72.9%. purushula aksharasyatha raetu 71.98%, streela aksharasyatha raetu 59.92%. punarvyavastheekarana taruvaata 2016 loo jargina punarvyavastheekarana taruvaata, yea Mandla vaishaalyam 242 cha.ki.mee. Dum, janaba 72,117. janaabhaalo purushulu 35,844 Dum, streela sanka 36,273. mandalamlo 18,689 gruhalunnayi. mandalam loni chuudadagina pradheeshaalu 13 va sathabdam aati shivalayam, manuguru boggu ganulu annitikanna mukhyamaindi parnasaala: parnasaalaku manuguru nundi velladamlo ooka anandam Pali. godawari meedugaa padava prayanam cheeyadam veeluavutundi. manuguru graama kendram nundi 6 ki.mee. dooramlo rayagudem aney oorundi. akkadaku aatolu, buses velathayi. akkadanundi 1 ki.mee. lopu varku padava prayanam chessi parnasaala cheravachhu. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu manuguru gundlasingaram annaaram anantaram chinnaravigudem samithi singaram mallaram peddipalli ramanujavaram gamanika:nirjana gramalu parigananaloki teesukoledu. moolaalu velupali lankelu
latur vimaanaashrayam Maharashtra loni ooka praivetu vimanasrayamu. charithra yea vimanasrayamu 1991 loo prajaapanula vibhaagamu dwara nirminchabadinadi. tarwata Maharashtra vimanasraya abhivruddhi mandili niyantranalooniki vacchindi. laturu praanthamlo paarishraamika vrudduki 2006loo Maharashtra paarishraamika abhivruddhi mandili dheenini abhivruddhi ki pranalikalu prakatinchindhi. indhulo bhaagamgaa yea vimaanaasrayaanni relance samsthaku kattabettindi. ivi kudaa chudandi Maharashtra vimaanaashrayaala jaabithaa moolaalu bayati lankelu latur vimaanaashrayam adhikarika webb‌saitu mahaaraashtralo vimaanaasrayaalu bhaaratadaesamloe vimaanaasrayaalu vimaanaasrayaalu
erracheruvupalle aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, puutalapattu mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina puutalapattu nundi 8 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Chittoor nundi 24 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 633 illatho, 2155 janaabhaatho 871 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1057, aadavari sanka 1098. scheduled kulala janaba 794 Dum scheduled thegala janaba 36. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596459.pinn kood: 517124. gramam peruu venuka charithra yea gramam sameepamulo ooka cheruvu Pali. andulooni neee earragaa unnandhuna yea gramani aa peruu vacchindi. darsaneeya pradheeshaalu/ devalayas yea gramamlo kamma vaariloo ellanki inti peruu gala vaari kuladaivamu gurappa dheevaalayamu Pali. prathi edaadi chuttu prakkala vunna ellanki varu yea gramamlo jarigee jaataralo paalgoni thama mokkubadulanu theerchu koni, thama pillalaku tolisari tala Barauni teeyadamu vento saampradaya amaluloo Pali. ganankaalu 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba - motham 2, 095 - purushula 1, 037 - streela 1, 058 - gruhaala sanka 521 vidyaa soukaryalu yea gramamlo 2 prabhutva maadhyamika paatasaalalu, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, unnayi. sameepa seniior maadhyamika paatasaala, sameepa balabadi, sameepa seniior maadhyamika paatasaala, sameepa aniyata vidyaa kendram, sameepa balabadi (poothalapattulo), yea gramaniki 5 ki.mee kanna takuva dooramulo vunnavi, sameepa aarts, science, commersu degrey kalaasaala, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala (chittoorulo), sameepa vydya kalaasaala, sameepa polytechnic (tirupatilo), sameepa inginiiring kalashalalu, sameepa management samshtha (muttirevulalo), sameepa divyangula pratyeka paatasaala (erragudipadu), yea gramaniki 10 ki.mee kanna ekuva dooramulo vunnavi prabhutva vydya saukaryam yea gramamlo 1 samchaara vydya shaala unnayi. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram, sameepa praadhimika aaroogya kendram, sameepa pashu vaidyasaala, yea gramaniki 5 ki.mee. lopu vunnavi sameepa saamaajika aaroogya kendram, sameepa ti.b vaidyasaala, sameepa pratyaamnaaya aushadha asupatri, sameepa alopati asupatri, sameepa maathaa sisu samrakshanaa kendram, sameepa asupatri, sameepa kutumba sankshaema kendram yea gramaniki 10 ki.mee kanna ekuva dooramulo vunnavi thaagu neee rakshith manchineeti sarafara gramamlo Pali. gramamlo manchineeti avasaraalaku chetipampula neee, gottapu baavulu / boru bavula nunchi neetini viniyogistunnaaru. paarisudhyam gramamlo muusina drainaejii vyvasta ledhu. muruguneeru neerugaa neeti vanarulloki vadalabadutondi. yea prantham porthi paarisudhyapathakam kindiki osthundi. saamaajika marugudodla saukaryam yea gramamlo ledhu. samaachara, ravaanhaa soukaryalu saukaryam yea gramamlo telephony (laand Jalor) saukaryam, piblic fone aphisu saukaryam, mobile fone kavareji, auto saukaryam, taaxi saukaryam, taaxi saukaryam unnayi. sameepa piblic baasu serviceu, sameepa piblic baasu serviceu, sameepa railway steshion yea gramaniki 5 ki.mee. lopu vunnavi sameepa postaphysu saukaryam, sameepa internet kephelu / common seva centres saukaryam, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. sameepa praivetu korier saukaryam, yea gramaniki 10 ki.mee kanna ekuva dooramulo vunnavi gramanjatiya rahadaaritho anusandhaanamai Pali. sameepa rashtra rahadari gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.. graamampradhaana jalla roddutho anusandhaanamai Pali. gramam itara jalla roddutho anusandhaanamai Pali. sameepa kankara roddu gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali. marketingu, byaankingu yea gramamlo vyavasaya rruna sangham, pouura sarapharaala kendram, unnayi. sameepa vaanijya banku, sameepa etium, sameepa sahakara banku, sameepa vaaram vaaree Bazar, sameepa vyavasaya marcheting sociiety, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu yekikrita baalala abhivruddhi pathakam (poshakaahaara kendram) gramamlo Pali.angan vaadii kendram (poshakaahaara kendram) gramamlo Pali.itara (poshakaahaara kendram) gramamlo Pali. aashaa karyakartha (gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha) gramamlo Pali.aatala maidanam gramamlo Pali. cinma / veedo haaa gramamlo ledhu.sameepa cinma / veedo haaa gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.granthaalayam gramamlo ledhu. sameepa granthaalayam gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali.piblic reading ruum gramamlo Pali. vaarthapathrika sarafara gramamlo Pali. assembli poling kendram gramamlo Pali. janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramamlo Pali. vidyuttu yea gramamlo vidyuttu Pali. bhuumii viniyogam gramamlo bhuumii viniyogam ila Pali (hectarlalo): vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 64.2 vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 156.21 thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 16.42 vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 88.44 saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 82.13 banjaru bhuumii: 136.21 nikaramgaa vittina bhu kshethram: 327.39 neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 465.73 neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhu kshethram: 80 neetipaarudala soukaryalu gramamlo vyavasaayaaniki neeti paarudala vanarulu ila unnayi (hectarlalo): baavulu/gottapu baavulu: 80 thayaarii yea gramam yea kindhi vastuvulanu utpatthi chestondi (pai nunchi kindiki taggutunna kramamlo): verusanaga, mirapa moolaalu velupali lankelu
వసంతరావు వెంకటరావు ఒక సైన్సు రచయిత, శాస్త్రవేత్త, భౌతిక శాస్త్ర విజ్ఞాన ప్రచారకుడు. జీవిత విశేషాలు ఈయన 1909, ఫిబ్రవరి 21 వ తేదీన జన్మించాడు. తండ్రి పేరు తాతారావు. విజయనగరం మహారాజ కాలేజీ, బెనారస్ హిందూ విశ్వవిద్యాలయాలలో ఉన్నత విద్య (ఎం.యస్సీ) చదివాడు. ఆంధ్ర విశ్వవిద్యాలయంలో ప్రముఖ శాస్త్రవేత్త సూరి భగవంతం వద్ద భౌతిక శాస్త్ర ప్రయోగ శాలలో కొంతకాలం శిక్షణ పొందాడు. మహారాజా కళాశాల, విజయనగరంలో 1935లో భౌతిక శాస్త్ర ఆచార్యునిగా చేరి, పదోన్నతులను పొందుతూ ప్రిన్సిపాల్ గా (1956-69) పదవీవిరమణ చేశాడు. రచయితగా భౌతిక శాస్త్ర విజ్ఞానాన్ని ఉపన్యాసాలు, రచనలు ద్వారా విస్తృత పరిధిలో వ్యాపింపచేశాడు. తెలుగులో భౌతిక, రసాయనిక శాస్త్రాలకు సంబంధించిన పాఠ్యపుస్తకాలను తెలుగు భాషా సమితి తరపున రూపొందించాడు. దాదాపు సహస్ర విజ్ఞాన వ్యాసాలు రాసాడు. వీటిలో అనేకం వ్యాస సంపుటాలుగా వెలువడినాయి. ఈయన రాసిన సైన్స్ గ్రంథాలు 32 లో కొన్ని ఇంటర్మీడియట్, డిగ్రీ విద్యార్థులకు పాఠ్య పుస్తకాలుగా ఎంపిక అయ్యాయి. ఆధునిక విజ్ఞానం పేరుతో ఆయన రాసిన పుస్తకం ప్రసిద్ధి చెందింది. ఈయన సంకలనం చేసిన సూక్తిముక్తావళి అనే గ్రంథం కూడా ప్రసిద్ధి చెందింది. మానవ మానవ, పడకటింట్లో విజ్ఞానచర్చ, పారిజాతం మొదలగు అనేక పుస్తక రచనలు జన సామాన్యానికి కూడా విజ్ఞానాన్ని చేకూర్చాయి. తెలుగు అకాడమీ లో, 18 పుస్తకాలు డిగ్రీ విద్యార్థులకు వెలువరించాడు. విద్యార్థి లోకానికి సంబంధించిన భౌతిక శాస్త్ర సంబందమైన అనేక ప్రయోగాలు నిర్వహించాడు. సామాన్య శాస్త్రం మీద, మాతృభాష మీద ఈయనకు గల అపార గౌరవాభిమానాలు, జిజ్ఞాసలు తెలుగువారికి వరప్రదాతలయ్యాయి. సైన్స్ ను అతి సరళ మైన తెలుగు భాషలో విస్తృత ప్రచారం చేసిన ఈయన 1992, ఏప్రిల్ 25 న మృతి చెందాడు. సూచికలు యితర లింకులు 1909 జననాలు 1992 మరణాలు తెలుగు రచయితలు తెలుగులో సైన్సు రచయితలు విజయనగరం జిల్లా ఉపాధ్యాయులు విజయనగరం జిల్లా రచయితలు
kundalapalli, dr b.orr. ambedkar konaseema jalla, p.gannavaran mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina p.gannavaran nundi 13 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina amlapuram nundi 19 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 2,232. indhulo purushula sanka 1,134, mahilhala sanka 1,098, gramamlo nivaasagruhaalu 542 unnayi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 652 illatho, 2436 janaabhaatho 187 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1232, aadavari sanka 1204. scheduled kulala sanka 218 Dum scheduled thegala sanka 2. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587782. pinn kood: 533240. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati  Pali.balabadi udumudiloonu, maadhyamika paatasaala narendrapuramlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala p.gannavaramlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala munganda lonoo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala amalapuramlonu, polytechnic mukteshwaramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala p.gannavaramlonu, aniyata vidyaa kendram maamidikuduruloonu, divyangula pratyeka paatasaala amlapuram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam kundalapallilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlom praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu naluguru, ooka naatu vaidyudu unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu kundalapallilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi  gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kundalapallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 25 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 161 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 161 hectares neetipaarudala soukaryalu kundalapallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 121 hectares baavulu/boru baavulu: 40 hectares utpatthi kundalapallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, cheraku paarishraamika utpattulu bhiyyam, pallarasaalu moolaalu
తెలుగు నుడి ఒక ద్రావిడ భాష, కానీ ఈ భాష సంస్కృత భాష నుండి ఎన్నో పదాలను అరువు (అప్పు) తెచ్చుకున్నది.   ఇప్పుడు ఈ భాషలోని పదాలను నాలుగు రకాలుగా విభజించడం జరిగినది. గ్రామ్యములు  (ఇవి అచ్చ తెలుగు పదములు) ప్రాకృత పదములు (ఇవి సంస్కృతం నుండి అరువు తెచ్చుకున్న పదాలు) వికృత పదములు (ఇవి సంస్కృత పదాలకు కొన్ని మార్పులు చేయగా ఏర్పడిన పదాలు) అరువు పదములు (ఇవి ఉర్దూ, ఆంగ్లం మొదలగు భాషల నుండి అరువు తెచ్చుకున్న పదాలు) ఉదాహరణ:   Happy ('హ్యాపీ') ఆంగ్ల పదానికి ఈ నాలుగు రకాల పదాలు ఏమిటో చూద్దాం.    గ్రామ్య పదం ( అచ్చ తెలుగు పదం) - " అలరాటం "    ప్రాకృత పదం  ( సంస్కృతం )           -   " సంతోషం"    వికృత పదం                               -   " సంతసం "    అరువు పదం                              -   " ఖుషి " ఈ మాదిరిగా మన తెలుగు భాష లో పదాలను విభజన చెందాయి.   ఈ ప్రకృతి - వికృతి అంశం లో మనం కేవలం ప్రాకృత, వికృత శబ్దములను గూర్చి మాత్రమే  మాట్లాడతాం.   చెప్పు-సెప్పు| ముఖము - మొగము, మోము రూపము - రూపు వీధి - వీది శాల - సాల సందేహము - సందియము సపత్ని - సవతి యువతి - ఉవిద మతి - మది పినాకిని - పెన్న పీఠ - పీట పిత్తళ - ఇత్తడి దృఢము - దిటము దేవాలయము - దేవళము నిజము - నిక్కము కుమారుడు - కొమరుడు కావ్యము - కబ్బము కుఠారము - గొడ్డలి మూలాలు బయటి లింకలు తెలుగు వ్యాకరణము, వర్రే సాంబశివరావు, దేవీ పబ్లికేషన్స్, విజయవాడ, 1999. తెలుగు వ్యాకరణం
kaandregula , Kakinada jalla, jaggampet mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina jaggampet nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina peddapuram nundi 24 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 2,346. indhulo purushula sanka 1,192, mahilhala sanka 1,154, gramamlo nivaasagruhaalu 551 unnayi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 631 illatho, 2280 janaabhaatho 808 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1170, aadavari sanka 1110. scheduled kulala sanka 313 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587242. pinn kood: 533435. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati  Pali. balabadi mamidadalonu, maadhyamika paatasaala gollalaguntalonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala jaggampetalonu, inginiiring kalaasaala suurampaalemloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala suurampaalemloonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu kakinadalonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala jaggampetalonu, aniyata vidyaa kendram peddaapuramloonu, divyangula pratyeka paatasaala Kakinada lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam kandregulalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kandregulalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 20 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 43 hectares banjaru bhuumii: 424 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 320 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 320 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 424 hectares neetipaarudala soukaryalu kandregulalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 424 hectares utpatthi kandregulalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
సంఘమిత్ర అశోక చక్రవర్తి, అతని మొదటి భార్య దేవి దంపతుల పెద్ద కూతురు. ఆమె సోదరుడు మహేంద్రుడితో కలిసి బౌద్ధ మత వ్యాప్తికై సన్యాసిగా మారింది. వీరిరువురు అప్పటి శ్రీలంక దేశానికి రాజు, అశోకునికి సమకాలికుడైన దేవనంపియా టిస్సా (సా.పూ 250 – సా.పూ 210) అభ్యర్థన మేరకు బుద్ధుని బోధనలు ఆదేశంలో వ్యాప్తి చేయడానికి వెళ్ళారు. ఈమె మొదటగా మతగల్ అనే గ్రామం చేరింది. ఈ గ్రామం హిందూ మహా సముద్ర తీరంలో శ్రీలంక ఉత్తర ప్రాంతంలో ఉన్న జాఫ్నాకు 16 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉంది. ఆమె తండ్రి అశోక చక్రవర్తి ఆమెను, ఆమెతో పాటు మరికొంతమంది బౌద్ధ సన్యాసినులను అనురాధపుర లోని టిస్సా రాణి అనుల, ఇతర సభాసదులను బౌద్ధ మతావలంబకులుగా చేయమని కోరాడు. అప్పటికే మహేంద్రుడు వారిని బౌద్ధమతంలోకి మార్చి ఉన్నాడు ఆమె శ్రీలంకలో బౌద్ధ మతం వ్యాప్తి చేసి భిక్కుని సంఘాలనే పేరుతో మహిళల కోసం సన్యాసినుల సంప్రదాయాన్ని ప్రారంభించింది. కేవలం శ్రీలంక లోనే కాక బర్మా, చైనా, థాయ్ లాండ్ మొదలైన దేశాలలో కూడా ఇలాంటి సంప్రదాయాలు ఏర్పడ్డానికి ఈమె కృషి చేసింది. శ్రీలంకలోని థేరవాద బౌద్ధ మతవాలంబకులు ఈమె బౌద్ధులు పవిత్రంగా భావించే బోధి వృక్షాన్ని శ్రీలంకలోని అనురాధపురలో నాటిన మొదటి రోజును ప్రతి సంవత్సరంలో డిసెంబరు నెలలో వచ్చే పౌర్ణమి నాడు ఉడువప పోయా లేదా ఉపోసత పోయా అనే పేరుతో పండగ చేసుకుంటారు. పూర్వ రంగం సా.పూ 3 వ శతాబ్దంలో జీవించిన ప్రముఖ భారతీయ చక్రవర్తి అశోకుడి పుత్రికయైన సంఘమిత్ర, తన తండ్రి ఆదేశం మేరకు సోదరుడు మహేంద్రుడితో కలిసి బౌద్ధ మత వ్యాప్తికి పూనుకున్నది. అలా శ్రీలంకలోని మహిళలను బౌద్ధ మతంలోకి మార్చడమే తన జీవితాశయంగా భావించి అందులో సఫలీకృతురాలు అయింది. అశోకుడు బౌద్ధమతం స్వీకరించిన తర్వాత దాన్ని ఇరుగుపొరుగున ఉన్న 9 దేశాలల్లో వ్యాప్తి చేయడానికి సంకల్పించాడు. అశోకుడితో సత్సంబంధాలు కలిగిన అప్పటి శ్రీలంక పరిపాలకుడు దేవనాంపియ టిస్సా కాలంలో అనురాధపురలో బౌద్ధ మత వ్యాప్తికి బీజం పడింది. అశోకుడు బౌద్ధ మత వ్యాప్తికై చుట్టు పక్కల రాజ్యాలకు తన బృందాలను పంపకముందు ప్రముఖ బౌద్ధ గురువు మొగ్గలీపుత్త టిస్సా సలహాతో వెయ్యిమంది అర్హతులుతో మూడవ బౌద్ధ మహాసభలను ఏర్పాటు చేశాడు. ఈ సమావేశాల యొక్క ముఖ్య ఉద్దేశం అవాంఛనీయమైన బౌద్ధ సంఘాలను నిర్మూలన, హిందూమతానికి చెందిన బ్రాహ్మణుల నుండి ఎదురౌతున్న సవాళ్ళను ఎదుర్కొంటూ బౌద్ధ మత వ్యాప్తిని కొనసాగించాడానికి మార్గాలు అన్వేషించడం. మొగ్గలీపుత్త అధ్యక్షత వహించిన ఈ సమావేశంలో బౌద్ధ దర్మాన్ని వ్యాప్తి చేయడానికి 9 బృందాలను పంపడానికి నిర్ణయించారు. అశోకుడు అలా తొమ్మిది బృందాలను తొమ్మిది దిక్కులకు పంపించాడు. దక్షిణ దిక్కున ఉన్న శ్రీలంకకు ఆ దేశపు రాజైన టిస్సా అభ్యర్థన మేరకు అశోకుడు తన కుమారుడైన మహేంద్రుని నేతృత్వంలోని ఓ బృందాన్ని పంపించాడు. మహేంద్రునితో పాటు ఇత్తియ, ఉత్తియ, సంబల, బద్ధశాల, సామనేర (మహేంద్రుడి మేనల్లుడు), బంధూకుడు (మహేంద్రునికి సోదరుని వరస) అనే ఆరు మంది అర్హతులు ఉన్నారు. వీరందరూ కూడా రాజవంశానికి చెందిన వారే. ఇంత ముఖ్యమైన బృందాన్ని శ్రీలంకకు పంపడం వెనుక బౌద్ధమతాన్ని శ్రీలంకలో వ్యాప్తి చేయడం పట్ల అశోకునికి గల ప్రాముఖ్యతను గమనించవచ్చు. సాక్షాత్తూ బుద్ధుడు కూడా ఆయనకు జ్ఞానోదయం కలిగిన ఎనిమిదేళ్ళ తర్వాత శ్రీలంకకు మూడు సార్లు వెళ్ళి బౌద్ధ మత తత్వాన్ని, సూత్రాలను అక్కడికి రాజ రాజన్యులకు బోధించి వచ్చి ఉన్నాడు కాబట్టి దాన్ని మరింత బలోపేతం చేయడానికి అశోకుడు ఇదే మంచి అవకాశంగా భావించాడు. అంతే కాకుండా బుద్ధుడు తన తదనంతరం అక్కడి వారిని బౌద్ధ ధర్మాన్ని కొనసాగేందుకు వీలుగా బౌద్ధ భిక్కు, భిక్కుని సంప్రదాయాలను ప్రారంభించి కొన్ని సామాజిక కట్టుబాట్లను కూడా ఏర్పాటు చేసి వచ్చాడు. కానీ టిస్సా రాజు పాలనలో బౌద్ధ మతం క్షీణదశలో ఉండటంతో దాన్ని సముద్ధరించేందుకు భారతదేశం నుంచి వచ్చిన బృందాల ద్వారా ప్రయత్నం చేస్తే బాగుంటుందని భావించాడు. మహేంద్రుడు అనురాధపురలో అడుగు పెట్టగానే మహారాజు టిస్సా తన తమ్ముడి భార్యయైన అనుల రాకుమారి, 500 మంది మహిళలతో కలిసి మహామేఘ తోటలో స్వాగతం పలికాడు. మహేంద్రు శ్రీలంకలో బౌద్ధాన్ని పరిచయం చేయడానికి వెళ్ళిన పని దిగ్విజయంగా పూర్తయింది. అతను పురుషుల కోసం భిక్కు సంప్రదాయాన్ని ప్రారంభించాడు. కానీ మహారాజు, రాణి అనుల, ఆమెతో ఉన్న మహిళలు తమ కోసం ప్రత్యేకంగా భిక్కుణి సాంప్రదాయం ప్రారంభిస్తే బాగుంటుందని భావించారు. కానీ మహేంద్రుడు మాత్రం భిక్కుణి సంప్రదాయాన్ని ప్రారంభించాలంటే అందుకు ఓ మహిళ అర్హుతురాలు అవసరమనీ తన అశక్తతతను వ్యక్తం చేశాడు. టిస్సా రాజును ఈ పరిస్థితిని తెలియజేస్తూ తనంత ప్రజ్ఞ కలిగిన అతని చెల్లెలు సంఘమిత్రను శ్రీలంకకు పంపవలసిందిగా అశోకుడికి ఒక ఉత్తరం రాయమని చెప్పాడు. అంతే కాకుండా బుద్ధుడికి జ్ఞానోదయం కలిగిన బుద్ధగయ లోని భోధి వృక్షం యొక్క కుడివైపు కొమ్మను అక్కడికి తీసుకురావాల్సిందిగా కోరాడు. శ్రీలంక రాజు ఇందుకు తన మంత్రియైన అరిత్తుడు అందుకు స్వచ్ఛందంగా ముందుకురావడంతో అతన్ని భారతదేశానికి పంపించాడు. అరిత్తుడు తాను భారత్ నుంచి అక్కడికి తిరిగి రాగానే మహేంద్రుడి చేత తనకు సన్యాసం ఇప్పించాలని కూడా మాట తీసుకున్నాడు. రాజు కూడా అందుకు అంగీకరించాడు బాల్యం సంఘమిత్ర తల్లిదండ్రులు అశోక చక్రవర్తి, అతని మొదటి భార్య దేవి. దేవి బౌద్ధమతాన్ని స్వీకరించి ఉంది. బౌద్ధ గ్రంథాల ప్రకారం ఆమె జన్మ సంవత్సరం సా.పూ 285. ఆమె అశోకుని దంపతులకు రెండో సంతానం. ఆమె అన్న మహేంద్రుడు కూడా బౌద్ధ సన్యాసియై శ్రీలంక వెళ్ళాడు. ఆమె ఉజ్జయిని నగరం (ప్రస్తుతం మధ్య ప్రదేశ్ లో ఉంది) లో జన్మించింది. అశోకుడు చక్రవర్తి అయ్యేనాటికి ఆమె ఇంకా ఆయన దగ్గరకు వెళ్ళలేదు. తల్లి బౌద్ధురాలు కావడంతో అన్న చెల్లెళ్ళిద్దరూ బౌద్ధాన్ని స్వీకరించారు. ఆమెకు 14 సంవత్సరాల వయసులో ఉండగా అశోకుని బంధువైన అగ్గిబ్రహ్మ అనే అర్హతునితో వివాహం జరిగింది. వారికి సామనేర సుమన అనే కుమారుడు కలిగాడు. అతను కూడా అర్హతుడై మేనమామ మహేంద్రుడితో కలిసి శ్రీలంక వెళ్ళాడు. సంఘమిత్రకు గురువు ఆయుపాలుడు. 18 సంవత్సరాల వయసులో ఆమె ధమ్మపాలుడి దగ్గర థేరవాద బౌద్ధాన్ని అనుసరించి సన్యాసం తీసుకున్నది. ఆమె సోదరుడు కూడా అప్పుడే సన్యాసం తీసుకున్నాడు. బౌద్ధ ధర్మాన్ని తూచా తప్పకుండా పాటిస్తూ క్రమంగా థేరవాద బౌద్ధంలో సాధికారత సంపాదించి అర్హతురాలిగా మారింది. పాటలీ పుత్రంలో నివసించేది. ఈ ప్రదేశం ఇప్పుడు బీహార్ రాష్ట్రంలోని పాట్నాలో ఉంది. యవ్వనం మహేంద్రుడు శ్రీలంకకు వెళ్ళిన కార్యం విజయవంతమైంది. అక్కడ బౌద్ధ మతానికి మారినవారిలో ముఖ్యులు రాజు తమ్ముడి భార్యయైన రాణి అనుల. కేవలం మతం మారడమే కాకుండా తనకు సన్యాస దీక్ష ప్రసాదించమని కోరింది. రాజు టిస్సా అశోకుని కుమార్తె సంఘమిత్రను ఈ కార్యం కోసం పంపమని రాశాడు. మహేంద్రుడు కూడా ఇదే అవసరాన్ని తెలియజేస్తూ తండ్రికి ఉత్తరం రాశాడు. ఇందుకు సమాధానంగా అశోకుడు తన కుమార్తెను, ఆమెతో పాటు మరో పది మంది జ్ఞానులైన బిక్కుణిలను శ్రీలంకకు పంపి అక్కడ రాణి అనుల, కొంతమంది మహిళలకు సన్యాస దీక్ష ఇవ్వాల్సిందిగా ఆదేశించాడు. తన కుమార్తెను పంపడానికి మొదట్లో అశోకుడు పెద్దగా ఇష్టపడకపోయినా, ఆమె పట్టుపట్టడంతో చివరికి అంగీకరించవలసి వచ్చింది. మూలాలు బౌద్ధ సన్యాసులు
ఖుంగ్ అనే ఈ వాద్యపరికరం మణిపూర్, త్రిపుర, మేఘాలయ ప్రాంతములలో అధికంగా వాడుతారు. ఇది చిన్న బంతి లాంటి ఆకారంలో కల వాయిద్యం. బంతిలాంటి కాళీ బుర్ర ఎ వాయిద్యానికి గాలి అరలాగ పనిచేస్తుంది. ముందుకు పొడుచుకు వచ్చిన రీతిలో వెదురుతో అమర్చిన నాజిల్ అనే పరికరం ఊదేందుకు గొట్టంలా పనిచేస్తుంది. ఆరు వెదురు గొట్టాల సముదాయం కల పైపుకు ఒక సింగిల్ హీటింగ్ పీక ఉంటుంది. పలుచని పొరని వదిలిపెట్టి చిన్న దీర్ఘ చతురస్రాకారంలో ఒక రంధ్రం చేస్తారు. అలా వదిలిపెట్టిన పొర ప్రకంపనకారిగా పనిచేసి శభ్దాన్ని సృష్టిస్తుంది. దీనికి అమర్చిన వెదురు గొట్టంలో పార్శ్వభాగాలలో చిన్న చిన్న రంద్రాలుంటాయి. ఇవి శబ్ధాన్ని నియంత్రిస్తుంటాయి. ఈ వాయిద్యం ఈశాన్యరాష్ట్రాలలోని గిరిజన నృత్యాలలో సహకార వాయిద్యంగా వాడుతారు. భారతీయ వాద్యపరికరాలు భారతీయ సంగీతం
తాండూరు కోట తెలంగాణ రాష్ట్రం మంచిర్యాల జిల్లా తాండూరు మండలం లోని తాండూరు గ్రామంలో ఉన్న కోట. కోట చరిత్ర సా.శ. 1240 నుంచి 1750 వరకు చంద్రాపూర్ నుంచి ఆదిలాబాద్‌ జిల్లా మధ్య ప్రాంతాన్ని వీరు పాలించిన గోండురాజులు 15, 16 శతాబ్దాల మధ్యకాలంలో మంచిర్యాల జిల్లా తాండూర్‌ మండల పరిధిలో ఈ కోటను నిర్మించారు. అంతేకాకుండా ఆదిలాబాద్‌ నుంచి చంద్రాపూర్‌ వరకు కూడా ఇలాంటి అనేక కోటలను వారు నిర్మించారు. కోట విశేషాలు సముద్రమట్టానికి 507 మీటర్ల ఎత్తులో ఈ కోట నిర్మించబడింది. 1860లో గోండుజాతి అనేకసార్లు బ్రిటిషుపై తిరుగుబాటు చేసింది. కొమురం భీమ్ కూడా వచ్చి కొన్నిరోజులపాటు ఈ కోటలో తల దాచుకున్నాడు. ఇవికూడా చూడండి తెలంగాణ కోటలు మూలాలు తెలంగాణ కోటలు తెలంగాణ పర్యాటక ప్రదేశాలు
ఆసిఫ్ అలీ (జననం 1991, అక్టోబరు 1), పాకిస్తానీ క్రికెటర్. పాకిస్తాన్ జాతీయ క్రికెట్ జట్టుకు ఆడాడు. ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లో, ఆసిఫ్ నార్తర్న్‌కు ప్రాతినిధ్యం వహిస్తున్నాడు. పాకిస్థాన్ సూపర్ లీగ్‌లో ఇస్లామాబాద్ యునైటెడ్ తరపున ఆడాడు. పాకిస్తాన్ క్రికెట్ బోర్డు ద్వారా 2018–19 సీజన్ కోసం సెంట్రల్ కాంట్రాక్ట్ పొందిన ముప్పై ముగ్గురు ఆటగాళ్ళలో ఇతను ఒకడు. తొలి జీవితం ఆసిఫ్ 1991, అక్టోబరు 1న పాకిస్తాన్‌లోని ఫైసలాబాద్‌లో జన్మించాడు. క్రికెట్‌లోకి వెళ్ళడానికి ముందు, ఇనుప ఫౌండ్రీలో కూలీగా పనిచేశాడు. దేశీయ, టీ20 ఫ్రాంచైజీ కెరీర్ 2017–18 క్వాయిడ్-ఎ-అజామ్ ట్రోఫీలో ఫైసలాబాద్ తరపున ఆరు మ్యాచ్‌లలో 369 పరుగులతో అత్యధిక పరుగుల స్కోరర్‌గా నిలిచాడు. పోఖారా రైనోస్ తరపున 2017 ఎవరెస్ట్ ప్రీమియర్ లీగ్‌లో కూడా ఆడాడు. 2018 ఏప్రిల్ లో 2018 పాకిస్తాన్ కప్ కోసం పంజాబ్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. టోర్నమెంట్ సమయంలో పంజాబ్ తరపున అత్యధిక పరుగులు చేశాడు, నాలుగు మ్యాచ్‌లలో 328 పరుగులు చేశాడు. అంతర్జాతీయ కెరీర్ 2018 మార్చిలో వెస్టిండీస్‌తో జరిగిన సిరీస్‌లో పాకిస్తాన్ ట్వంటీ 20 ఇంటర్నేషనల్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. 2018 ఏప్రిల్ 1న వెస్టిండీస్‌పై పాకిస్తాన్ తరపున తన టీ20 క్రికెట్ లోకి అరంగేట్రం చేసాడు. 2018, జూలై 13న జింబాబ్వేపై పాకిస్తాన్ తరపున వన్డే క్రికెట్ లోకి అరంగేట్రం చేసాడు. 2019 మేలో 2019 క్రికెట్ ప్రపంచ కప్ కోసం పాకిస్తాన్ క్రికెట్ బోర్డు టోర్నమెంట్ కోసం వారి చివరి పదిహేను మంది సభ్యుల జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. 2021 ఐసీసీ టీ20 ప్రపంచ కప్ 2021 సెప్టెంబరులో 2021 ఐసీసీ పురుషుల టీ20 ప్రపంచ కప్ కోసం పాకిస్తాన్ జట్టులో ఎంపికయ్యాడు. ఇతని ఎంపికను మాజీ క్రికెటర్లు సహా చాలామంది విమర్శించారు. అయితే అతను న్యూజిలాండ్, ఆఫ్ఘనిస్తాన్‌లపై కీలకమైన పరుగులు చేసి తన ఎంపిక సరైనదని నిరూపించుకున్నాడు. ఆఫ్ఘనిస్తాన్‌పై 7 బంతుల్లో అజేయంగా 25 పరుగులు చేసినందుకు అతను మ్యాన్ ఆఫ్ ది మ్యాచ్ అవార్డును గెలుచుకున్నాడు. 2021 నవంబరులో టీ20 ప్రపంచ కప్ సందర్భంగా పాకిస్థాన్ తరపున మ్యాచ్-విజేత ప్రదర్శన చేసినందుకు ఆసిఫ్ అలీ ప్లేయర్ ఆఫ్ ది మంత్ అవార్డును గెలుచుకున్నాడు. ఆసియా కప్ 2022 ఆసియా కప్ 2022 కోసం పాకిస్థాన్ జట్టుకు ఎంపికయ్యాడు. 2022 సెప్టెంబరు 8న ఆఫ్ఘనిస్తాన్‌తో జరిగిన మ్యాచ్‌లో ఐసీసీ ప్రవర్తనా నియమావళి లెవల్ 1ని ఉల్లంఘించినందుకు అతనికి మ్యాచ్ ఫీజులో 25% జరిమానా విధించబడింది, అతను ఆఫ్ఘనిస్తాన్ బౌలర్ ఫరీద్ అహ్మద్‌తో వాగ్వాదానికి దిగాడు. మూలాలు బాహ్య లింకులు జీవిస్తున్న ప్రజలు 1991 జననాలు పాకిస్తాన్ టీ20 క్రికెట్ క్రీడాకారులు పాకిస్తాన్ వన్డే క్రికెట్ క్రీడాకారులు
దోనెలపాలెం, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, రాజవొమ్మంగి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన రాజవొమ్మంగి నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పెద్దాపురం నుండి 62 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 560. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 275, మహిళల సంఖ్య 285, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 155 ఉన్నాయి. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 169 ఇళ్లతో, 545 జనాభాతో 237 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 273, ఆడవారి సంఖ్య 272. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 531. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 586920.పిన్ కోడ్: 533436. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల రాజవొమ్మంగిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల , మాధ్యమిక పాఠశాల జద్దంగిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల రాజవొమ్మంగిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రంపచోడవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల కాకినాడలోను, పాలీటెక్నిక్ రంపచోడవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల రంపచోడవరంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు కాకినాడలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం దోనెలపాలెంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు దోనెలపాలెంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి  గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం దోనెలపాలెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 34 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 17 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 3 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 175 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 175 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 3 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు దోనెలపాలెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 3 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి దోనెలపాలెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి, జీడి మూలాలు
sriramavaram, Eluru jalla, ti.narasapuram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina ti.narasapuram nundi 14 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Eluru nundi 50 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 489 illatho, 1645 janaabhaatho 1012 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 842, aadavari sanka 803. scheduled kulala sanka 1188 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 588002. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala kaamavarapukotalonu, praathamikonnatha paatasaala jeelakarragoodemlonu, maadhyamika paatasaala jeelakarragoodemlonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala kaamavarapukotalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintalapudilonu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala vegavaramlonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu elurulonu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintalapudilonu, aniyata vidyaa kendram ti.narsapuramlonu, divyangula pratyeka paatasaala Eluru lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sriraamavaramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam sriraamavaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 886 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 4 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 6 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 2 hectares banjaru bhuumii: 46 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 68 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 51 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 65 hectares neetipaarudala soukaryalu sriraamavaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 65 hectares utpatthi sriraamavaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, pogaaku ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 973. indhulo purushula sanka 502, mahilhala sanka 471, gramamlo nivaasa gruhaalu 243 unnayi. moolaalu
patan kota - Punjab loni jalla patan jalla - Gujarat loni jalla
వైరా పురపాలకసంఘం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, ఖమ్మం జిల్లాకు చెందిన ఒక పట్టణ స్థానిక స్వపరిపాలన సంస్థ. వైరా పట్టణం దీని ప్రధాన పరిపాలన కేంద్రం. ఈ పురపాలక సంఘం ఖమ్మం లోకసభ నియోజకవర్గం లోని వైరా శాసనసభ నియోజకవర్గం పరిధిలో ఉంది. భౌగోళికం వైరా చదరపు కిలోమీటర్ల విస్తీర్ణంలోఉంది. ఇది అక్షాంశరేఖాంశాల మధ్య ఉంది. రాష్ట్ర రాజధాని హైదరాబాదు నుండి 221 కిలోమీటర్ల దూరంలో, జిల్లా కేంద్రం ఖమ్మం నుండి 24 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉంది. పౌర పరిపాలన పురపాలక సంఘం కౌన్సిల్ కు ప్రతి 5 సంవత్సరాలకు ఒకసారి ఎన్నిక జరుగుతుంది. పురపాలక సంఘం పరిధిలోని జనాభా ప్రాతిపదికననుసరించి స్థానిక సంస్థల ఎన్నికల ప్రకారం దీనిని 20 ఎన్నికల వార్డులుగా విభజింపబడింది. ప్రతి వార్డుకు వార్డు కౌన్సిలర్ ప్రాతినిధ్యం వహిస్తాడు. కౌన్సిల్ బోర్డుకు చైర్‌పర్సన్ నేతృత్వం వహిస్తారు. 2020 పట్టణ స్థానిక సంస్థల ఎన్నికల ప్రకారం చైర్‌పర్సన్‌గా, వైస్ చైర్‌పర్సన్‌గా ఎన్నికైనారు. వీరు ఎన్నికైననాటినుండి నుండి ఐదు సంవత్సరాలు పదవిలో కొనసాగుతారు. వార్డు కౌన్సిలర్లు మారికంటి దేదికుమారి బత్తుల గీత ఎధునూరి పద్మజ సుతకాని జైపాల్ మధినేని సునీత లగడపాతి లక్ష్మి రాజ్యం పానితి ఉష కన్నెగంటి సునీత సూర్యదేవర విన్య రాణి కర్ణాటి నందిని రాణి ధారెల్లి పవిత్ర కుమారి వనమ విశ్వేశ్వరరావు ముల్లపాటి సీతారాములు ధారెల్లి కోటయ్య గుడిపూడి సురేష్ కుమార్ చల్లగుండ్ల నాగేశ్వరరావు తడికమల్ల నాగేశ్వరరావు ధనేకుల వేణు ఇమ్మడి రామరావు గుగులోత్ లక్ష్మి బాయి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు వైరా పురపాలక సంఘ అధికారిక వెబ్సైటు ఖమ్మం జిల్లా పురపాలక సంఘాలు
nagarakuntubaayi,AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, kurupam mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina kurupam nundi 35 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parvatipuram nundi 65 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 23 illatho, 75 janaabhaatho 180 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 38, aadavari sanka 37. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 72. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582011.pinn kood: 535524. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi gummalakshmipuramlo Pali.sameepa juunior kalaasaala gummalakshmeepuramlona, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala elwyn‌paetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala gummalakshmeepuramlona, aniyata vidyaa kendram kurupaamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam nagarakuntubaayilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 106 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 73 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 73 hectares moolaalu velupali lankelu
gummagatta, aandhra Pradesh rashtramloni Anantapur jalla gummagatta mandalam loni gramam, Mandla kendram. idi Mandla kendramaina gummagutta nundi 0 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina rayadurg nundi 16 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1282 illatho, 6279 janaabhaatho 1586 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3242, aadavari sanka 3037. scheduled kulala sanka 1144 Dum scheduled thegala sanka 5. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594927.pinn kood: 515863. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka praivetu vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala Pali. sameepa balabadi, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic‌lu raayadurgamloonuu unnayi. inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala , maenejimentu kalaasaala sameepa aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala Anantapur loo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam gummagattalo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu , 10 mandhi paaraamedikal sibbandi unnare. ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu muguru unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu gummagattalo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo atm, vaanijya banku unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo granthaalayam Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 6 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam gummagattalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 155 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 802 hectares banjaru bhuumii: 256 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 372 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1365 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 65 hectares neetipaarudala soukaryalu gummagattalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 65 hectares utpatthi gummagattalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu verusanaga, vari, shanaga moolaalu velupali linkulu
bhind saasanasabha niyojakavargam Madhya Pradesh rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam bhind jalla, bhind lok‌sabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati. ennikaina sabyulu moolaalu Madhya Pradesh saasanasabha niyojakavargaalu
కొచెరిల్ రామన్ నారాయణన్ (); (1921 ఫిబ్రవరి 4 - 2005 నవంబరు 9) భారతదేశ 10వ రాష్ట్రపతి. అతను ఉఝుపూర్ లోని ఒక దళిత కుటుంబంలో జన్మించాడు. పాత్రికేయుడిగా కొంతకాలం పనిచేసిన తర్వాత, ఉపకార వేతనం సహాయంతో లండన్ స్కూల్ ఆఫ్ ఎకనామిక్స్‌లో రాజకీయ శాస్త్రాన్ని అధ్యయనం చేసాడు. నెహ్రూ ప్రభుత్వంలో భారత విదేశాంగ శాఖలో ఉద్యోగిగా నారాయణన్ తన వృత్తి జీవితాన్ని ప్రారంభించాడు. నారాయణన్ ప్రతిభను గుర్తించిన జవహర్ లాల్ నెహ్రూ ఆయనను రంగూన్ లోని భారత విదేశాంగ శాఖలో భారతదేశ ప్రతినిధిగా నియమించాడు. అతను జపాన్, యునైటెడ్ కింగ్‌డమ్‌, థాయ్‌లాండ్, టర్కీ, చైనా, అమెరికా సంయుక్త రాష్ట్రాలు దేశాలలో భారత రాయబారిగా పనిచేసాడు. అమెరికాలో భారత రాయబారిగా 1980 నుండి 1984 వరకూ నాలుగేళ్ళు పనిచేసాడు. అతనిని దేశంలో అత్యుత్తమ దౌత్యవేత్తగా నెహ్రూ పేర్కొన్నాడు. ఇందిరాగాంధీ అభ్యర్థన మేరకు రాజకీయాలలోకి ప్రవేశించి, మూడు సార్లు వరుసగా లోక్‌సభకు ఎన్నికైనాడు. రాజీవ్ గాంధీ ప్రభుత్వంలో కేంద్ర మంత్రివర్గంలో రాష్ట్ర మంత్రిగా పనిచేశాడు.1992 లో 9వ భారత ఉపరాష్ట్రపతిగా ఎన్నికైనాడు. 1997 న భారత రాష్ట్రపతిగా ఎన్నికయ్యాడు. 1997 స్వాతంత్ర్య స్వర్ణోత్సవ సంవత్సరం. ఆ సంవత్సరం ఒక దళితుడు రాష్ట్రపతిగా పదవినలంకరించడం దేశంలో ఒక మంచి మార్పుగా పేర్కొనబడింది. నారాయణన్ స్వతంత్ర, దృఢమైన అధ్యక్షుడిగా పేరుపొందాడు. అతను కొన్ని సంప్రదాయాలకు శ్రీకారం చుట్టి, రాజ్యాంగ కార్యాలయ పరిధిని విస్తరించాడు. అతను తనకు తాను "రాజ్యాంగం నాలుగు మూలల పరిథిలో" పనిచేసే "వర్కింగ్ ప్రెసిడేంట్" గా అభివర్ణించుకున్నాడు. ప్రత్యక్ష అధికారం కలిగిన "ఎగ్జిక్యూటివ్ అధ్యక్షుడు", ప్రభుత్వ నిర్ణయాలను ప్రశ్నించకుండా లేదా చర్చ లేకుండా ఆమోదించే "రబ్బర్ స్టాంపు ప్రెసిడెంట్" కు మధ్యస్థమిది. అతను అధ్యక్షుడిగా తన విచక్షణాధికారాన్ని ఉపయోగించాడు. అనేక సందర్భాల్లో సాంప్రదాయిక పద్ధతుల నుండి ప్రక్కకు జరిగి వ్యవహరించాడు. వాటిలో హంగ్ పార్లమెంట్ లో ప్రధాన మంత్రి నియామకం, రాష్ట్ర ప్రభుత్వాన్ని తొలగిస్తూ, కేంద్ర మంత్రివర్గం ప్రతిపాదనపై అక్కడ రాష్ట్రపతి పాలన విధించడం, కార్గిల్ పోరాట సమయంలో నిర్ణయాలు కూడా ఉన్నాయి. అతను భారత స్వాతంత్ర్య స్వర్ణోత్సవ వేడుకలకు అధ్యక్షత వహించాడు. 1998 లో జరిగిన దేశ సాధారణ ఎన్నికలలో, పదవిలో ఉండగా ఓటు వేసిన మొదటి భారత రాష్ట్రపతి అయ్యాడు. ప్రారంభ జీవితం కె.ఆర్.నారాయణన్ పెరుమథనం, ఉఝవూర్ గ్రామంలో పేద కుటుంబంలో కొచెరిల్ రామన్ వైద్యర్, పున్నత్తురవీట్టిల్ పాపియమ్మ దంపతులకు జన్మించాడు. అతని తండ్రి సిద్ధ, ఆయుర్వేద వైద్యం చేస్తుండేవాడు. అతని కుటుంబం ("పరవాన్" కులానికి చెందినవారు. వారు కులవ్యవస్థ ప్రకారం కొబ్బరికాయలను ఒలుస్తారు) పేదరికంతో ఉండేది. అతని తండ్రి వైద్యం చేయడం ద్వారా గౌరవాన్ని సంపాదించాడు. నారాయణన్ 1921, ఫిబ్రవరి 4 న జన్మించాడు. అతని మామయ్య అతన్ని పాఠశాలలో చేర్పించేటప్పుడు పుట్టినతేదీ సరిగా తెలియక 1921 అక్టోబరు 27 గా పాఠశాల రికార్డులలో నమోదు చేయించాడు. నారాయణన్ తరువాత ఆ తేదీనే అధికారికంగా ఉంచుకున్నాడు. నారాయణన్ ప్రారంభ విద్యను ఉఝవూర్ లోని ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలో ప్రారంభించాడు. తరువాత అవర్ లేడీ అఫ్ లౌర్డెస్ అప్పర్ ప్రైమల్ స్కూల్, ఉళవూర్ (1931–35) లో చదివాడు. తన యింటి నుండి 15 కిలోమీటర్ల దూరంలో గల పాఠశాలకు వరిపొలాల గుండా నడుచుకొని వెళ్ళేవాడు. పాఠశాల విద్యకు ఫీజులు చెల్లించలేక పోయేవాడు. తరచుగా తరగతిగది వెలుపల నిలబడి పాఠాలు నేర్చుకునేవాడు. ట్యూషన్ ఫీజులు అధికంగా ఉండటం వల్ల తరగతి గదిలోనికి అతని హాజరును నిషేధించారు. ఆ కుటుంబం పుస్తకాలు కొనడానికి కూడా ఆర్థిక యిబ్బందులు పడేది. అతని అన్నయ్య కె.ఆర్. నీలకంఠన్ ఆస్త్మా రోగం వల్ల బాధపడుతూ గృహానికి పరిమితమయ్యాడు. నీలకంఠన్ ఇతర విద్యార్థుల నుండి పుస్తకాలను తీసుకొని, వాటిని నకలు చేసి, వాటిని నారాయణ్‌కి ఇచ్చేవాడు. నారాయణన్ సెయింట్ మేరీ హైస్కూలు, కురవిలంగడ్ లో (అంతకు ముందు 1935–36 లో సెయింట్ జాన్స్ హైస్కూలు కూతట్టుకుళంలో చదివాడు) మెట్రిక్యులేషన్ (1936–37) పూర్తిచేసాడు. ఇంటర్మీడియట్ విద్యను కొట్టయం లోని సి.ఎం.ఎస్ కళాశాలలో (1938–40) పూర్తిచేసాడు. ట్రావెన్స్‌కోర్ రాజ కుటుంబం నుండి ఉపకార వేతనాన్నిపొందాడు. నారాయణన్ బి.ఎ (ఆనర్స్), ఆంగ్ల సాహిత్యంలో ఎం.ఎ డిగ్రీలను ట్రావెన్స్‌కోర్ విశ్వవిద్యాలయం (ప్రస్తుతం కేరళ విశ్వవిద్యాలయం) నుండిపూర్తిచేసాడు. విశ్వవిద్యాలయంలో ప్రథమ శ్రేణిలో (ట్రావెన్స్‌కోర్ లో డిగ్రీలో మొదటి శ్రేణిలో ఉత్తీర్ణుడైన మొదటి దళిత విద్యార్థి) ఉత్తీర్ణుడయ్యాడు. అతని కుటుంబం తీవ్రమైన యిబ్బందులు ఎదుర్కొంటున్నప్పుడు అతను ఢిల్లీ వెళ్ళి ది హిందూ, ది టైమ్స్ ఆఫ్ ఇండియా పత్రికలలో పాత్రికేయుడిగా (1944–45) పనిచేసాడు. ఆ కాలంలో అతను తన స్వంత సంకల్పంతో 1945 ఏప్రిల్ 10న బొంబాయిలో మహాత్మా గాంధీని ఇంటర్వ్యూ చేసాడు .1945లో నారాయణన్ లండన్ వెళ్ళి లండన్ స్కూల్ ఆఫ్ ఎకనమిక్స్ వద్ద హారోల్డ్ లాస్కీ అధ్యర్యంలో రాజనీతి శాస్త్రాన్ని అభ్యసించాడు. అతను కార్ల్ పాప్పర్, లియోనెల్ రోబిన్స్, ఫ్రెడిరిచ్ హైక్ ఉపన్యాసాలకు హాజరయ్యేవాడు. జె.ఆర్.డి.టాటా అందించిన ఉపకార వేతనంతో రాజనీతి శాస్త్రం ప్రత్యేకాంశంగా బి.ఎస్.సి (ఆర్థిక శాస్త్ం) డిగ్రీ ఆనర్స్ ను పూర్తిచేసాడు. లండన్ లో ఉన్నప్పుడు అతను (కె.ఎన్.రాజ్ అనే సహ విద్యార్థితో) వి.కె.కృష్ణమీనన్ అధ్వర్యంలోని ఇండియా లీగ్ లో క్రియాశీలకంగా పాల్గొన్నాడు. కె.ఎం.మున్షీ ప్రచురిస్తున్న సోషల్ వెల్ఫేర్ వారపత్రికకు అతను లండన్ విలేకరిగా వ్యవహరించాడు. కె.ఎన్.రాజ్, వీరసామి రింగాడూ (తరువాత కాలంలో మలేషియా మొదటి అధ్యక్షుడు) లతో కలసి ఒకే గదిలో ఉండేవాడు. అతనికి మరొక ఆప్త మిత్రుడు పియరీ త్రుదే (తరువాత కాలంలో కెనడా ప్రధానమంత్రి). దూత, విద్యావేత్త 1948లో నారాయణన్ భారతదేశానికి తిరిగి వచ్చేటపుడు లాస్కీ, ప్రధానమంత్రి జవహర్‌లాల్ నెహ్రూకి పరిచయ లేఖను ఇచ్చాడు. కొన్ని సంవత్సరాల తరువాత, అతను ప్రజాసేవలో తన వృత్తిని ఎలా ప్రారంభించాడో వివరించాడు: 1949లో అతను భారత విదేశాంగ సర్వీసులో (ఐ.ఎఫ్.ఎస్) నెహ్రూ అభ్యర్థన మేరకు చేరాడు. అతను దౌత్యవేత్తగా రంగూన్, టోక్యో, కెనడా , హనోయ్ లలో పనిచేసాడు. థాయ్‌లాండ్(1967–69), టర్కీ (1973–75), చైనా(1976–78) ల భారత అంబాసిడర్ గా ఉన్నాడు. 1954 లో ఢిల్లీ స్కూల్ ఆఫ్ ఎకనమిక్స్ లో బోధించాడు. అతను జవహర్‌లాల్ నెహ్రూ ఫెలోషిప్(1970–72) పొందాడు. అతను విదేశీ వ్యవహారాల మంత్రిత్వశాఖలో సెక్రటరీగా(1976) ఉన్నాడు. 1978 లో పదవీవిరమణ చేసిన తరువాత అతను న్యూఢిల్లీలోని జవహర్‌లాల్ నెహ్రూ విశ్వవిద్యాలయానికి వైస్-ఛాన్సలర్ గా 1979 జనవరి 3 నుండి 1980 అక్టోబరు 14 వరకు పనిచేసాడు. అతను ఈ అనుభవం తన ప్రజా జీవితానికి పునాదిగా అభివర్ణించాడు తరువాత పదవీవిరమణ నుండి తిరిగి వచ్చి ఇందిరా గాంధీ ప్రభుత్వ కాలంలో 1980 నుండి 84 వరకు అమెరికా సంయుక్త రాష్ట్రాలలో భారత అంబాసిడర్ గా తన సేవలనందించాడు. చైనాకు భారత రాయబారిగా నారాయణన్ పదవి, 1962 భారత-చైనా యుద్ధం తరువాత ఆ దేశంలో మొట్టమొదటి అగ్రశ్రేణి దౌత్య పదవి. 1982 లో రీగన్ అధ్యక్ష పదవీ కాలంలో అతను ఏర్పాటు చేసిన ఇందిరా గాంధీ వాషింగ్టన్ సందర్శన అమెరికాతో దెబ్బతిన్న సంబంధాలను బాగుచేయడానికి ఉపయోగపడింది. 16 సంవత్సరాల పాటు ప్రధానమంత్రిగా విదేశాంగ వ్యవహారాల మంత్రిగా ఉన్న నెహ్రూ కె.ఆర్. నారాయణన్ "దేశ ఉత్తమ దౌత్యవేత్త" అని అభిప్రాయపడ్డాడు. (1955) కుటుంబం అతను రంగూన్, బర్మా (మయన్మార్) లో పనిచేస్తున్నప్పుడు, మా టింట్ టింట్ ను కలిసాడు. తరువాత 1951 జూన్ 8 న ఆమెతో వివాహమయింది. మా టింట్ టింట్ "ప్రపంచ యువ మహిళా క్రిస్టియన్ అసోసియేషన్" లో క్రియాశీలక సభ్యురాలు. ఆమె లాస్కీ విద్యార్థిని. ఆమె తన పరిచయానికి ముందు రాజకీయ స్వేచ్ఛ గురించి మాట్లాడటానికి అతనిని సంప్రదించింది. నారాయణన్ ఐ.ఎఫ్.ఎస్, ఆమె విదేశీయురాలు అయినందున వారి వివాహానికి భారతీయ చట్టం ప్రకారం నెహ్రూ నుండి ప్రత్యేక మినహాయింపు అవసరమైంది. మా టింట్ టింట్ భారతీయ నామం "ఉషా" గా మార్చుకొని భారతీయ పౌరసత్వం తీసుకుంది. ఉషా నారాయణన్ (1923–2008) మహిళలు, పిల్లలకు సంబంధించిన అనేక సాంఘిక సంక్షేమ కార్యక్రమాలలో పనిచేసింది. ఆమె ఢిల్లీ స్కూల్ ఆఫ్ సోషల్ వర్క్ లో మాస్టర్ డిగ్రీని చేసింది. ఆమె బర్మా భాషలోని అనేక కథలను అనువాదం చేసి ప్రచురించింది. థిన్ పీ మైంట్ (బర్మా రచయిత) ద్వారా అనువదించబడిన కథల సంకలనం "స్వీట్ అండ్ సోర్" అనే శీర్షికతో 1998 లో కనిపించింది. విదేశీయ నేపథ్యం గల వారిలో భారతదేశంలో "ప్రథమ మహిళ"గా స్థానం పొందిన వారిలో ఆమె రెండవదానిగా గుర్తింపబడింది. వారికి ఇద్దరు కుమార్తెలు. వారు చిత్రా నారాయణన్ (స్విడ్జర్లాండ్, ద హోలీ సీ దేశాలకు భారత అంబాసిడర్), అమృత. రాజకీయ ప్రవేశం ఇందిరా గాంధీ అభ్యర్థన మేరకు అతను రాజకీయాలలోనికి ప్రవేశించాడు. 1984, 1989, 1991 లలో వరుసగా మూడు సార్లు పాలక్కాడ్ (కేరళ) లోని ఒట్టపాళం నియోజకగర్గం నుండి కాంగ్రెస్ అభ్యర్థిగా గెలుపొంది లోక్‌సభకు ఎన్నికయ్యాడు. అతను రాజీవ్ గాంధీ కేబినెట్ లో రాష్ట్ర వ్యవహారాల మంత్రిగా ఉన్నాడు. 1985 లో ప్లానింగ్ , 1985-86 మధ్య విదేశీ వ్యవహారాలు, 1986-89 మధ్య సైన్సు అండ్ టెక్నాలజీ మంత్రిత్వశాఖ పదవులను స్వీకరించాడు. పార్లమెంటు సభ్యునిగా అతను అతను భారతదేశంలో పేటెంట్ నియంత్రణలను అణచడానికి అంతర్జాతీయ ఒత్తిడిని అడ్డుకున్నాడు. 1989 నుండి 1991 మధ్య కాలంలో కాంగ్రెస్ పదవిలో లేనందువల్ల ప్రతిపక్షంలో ఉన్నాడు. 1991లో కాంగ్రెస్ మరలా అధికారంలోనికి వచ్చిన తరువాత అతనికి ఏ కేబినెట్ పదవీ దక్కలేదు. అతనికి రాజకీయ విరోధి అయిన అప్పటి కేరళ ముఖ్యమంత్రి కె.కరుణాకరన్, కమ్యూనిస్టు భావజాలం కలిగి యున్నందున నారాయణన్ మంత్రి అయ్యే అవకాశం లేదని తెలిపాడు. అయితే, తాను మూడు ఎన్నికలలో కమ్యూనిస్ట్ అభ్యర్ధులను ఓడించినట్లు నారాయణన్ స్పష్టం చేశాడు. 1992 ఆగస్టు 21 న నారాయణన్ భారత ఉపరాష్ట్రపతిగా ఎన్నుకోబడ్డాడు. అప్పటి రాష్ట్రపతి శంకర్ దయాళ్ శర్మ. ఉపరాష్ట్రపతి అభ్యర్థిగా నారాయణన్ పేరును మొదటి సారిగా జనతాదళ్ పార్లమెంటరీ పార్టీ నాయకుడు, పూర్వపు భారతదేశ ప్రధానమంత్రి వి.పి.సింగ్ ప్రతిపాదించాడు. జనతాదళ్ , పార్లమెంటులోని వామపక్ష పార్టీలు ఉమ్మడిగా అతనిని అభ్యర్థిగా ప్రకటించాయి. ఇది తరువాత పి.వి. నరసింహారావు ఆధ్వర్యంలో కాంగ్రెస్ పార్టీ నుండి మద్దతు పొందింది. ఇది అతని ఏకగ్రీవ ఎన్నికకు మార్గం సుగమమైంది. వామపక్షంతో తనకు గల సంబంధంపై నారాయణన్ తరువాత వివరించాడు. అతనికి కమ్యూనిజం పై భక్తి గానీ విరోధం గానీ లేదని ప్రకటించాడు. వారు తన సైద్ధాంతిక వైవిధ్యాల గురించి తెలుసుకున్నారు కానీ తనకు ఉప రాష్ట్రపతిగా మద్దతునిచ్చారని, దేశంలో ఉన్న ప్రత్యేక రాజకీయ పరిస్థితుల కారణంగా ఇలా జరిగిందని తెలియజేసాడు. అతను వారి మద్దతు నుండి ప్రయోజనం పొందాడు. క్రమంగా వారి రాజకీయ స్థానాలు ఆమోదయోగ్యతను పొందాయి. 1992 డిసెంబరు 6 న బాబ్రీ మసీదు కూల్చివేత సమయంలో "ఇది మహాత్మా గాంధీ హత్య తరువాత భారత్ ఎదుర్కొన్న గొప్ప దుర్ఘటన " అని ఆయన వివరించాడు. రాష్ట్రపతి పదవి కె.ఆర్. నారాయణన్ 1997 జూలై 17 న భారత రాష్ట్రపతిగా ఎన్నుకయ్యాడు. రాష్ట్రపతి ఎన్నికలలో అతనికి 95% ఎలక్టోరల్ కాలేజి ఓట్లు వచ్చినవి. ఈ ఎన్నికలు జూలై 14న జరిగింది. కేంద్రంలో మైనారిటీప్రభుత్వం ఉన్న సమయంలో జరిగిన ఏకైక అద్యక్షుని ఎన్నిక ఇది. అతనిని టి. ఎన్. శేషన్ ఏకైక ప్రత్యర్థి అభ్యర్థి. శివసేన తప్ప మిగతా ప్రధాన రాజకీయ పక్షాలన్నీ నారాయణన్‌కు ఈ అధ్యక్ష ఎన్నికలలో మద్దతు నిచ్చాయి. నారాయణన్ కేవలం దళిత అభ్యర్థిగా ఎన్నికయ్యారని శేషన్ ఆరోపించాడు. 1997 జూలై 25న సుప్రీంకోర్టు ప్రధాన న్యాయమూర్తి జె.ఎస్.వర్మ సమక్షంలో పార్లమెంటు సెంట్రల్ హాలులో దేశాధ్యక్షునిగా ప్రమాణ స్వీకారం చేసాడు. తన ప్రారంభోపదేశంలో ఇలా అన్నాడు: స్వాతంత్ర్యం స్వర్ణోత్సవం భారత దేశ స్వాత్రంత్ర్య స్వర్ణోత్సవ సంబరాలలో భాగంగా ఆగస్టు 14 అర్థరాత్రి పార్లమెంటు ప్రత్యేక సమావేశంలో నారాయణన్ చేసిన ప్రసంగం ప్రధాన సంఘటన. ఈ ప్రసంగంలో అతను ప్రజాస్వామ్య ప్రభుత్వం , రాజకీయాల స్థాపన స్వాతంత్ర్యం తరువాత భారతదేశ గొప్ప ఘనత అని అతను గుర్తించాడు. తరువాత రోజు ఉదయం, భారత ప్రధానమంత్రి ఐ.కె.గుజ్రాల్ జాతినుద్దేశించి ఎర్ర కోట పై నుండి ఇలా అన్నాడు: ఎన్నికలలో పాల్గొనడం 1998 సార్వత్రిక ఎన్నికలలో నారాయణన్ రాష్ట్రపతి భవన్ సముదాయం లోని ఒక పాఠశాలలో నిర్వహింపబడుతున్న పోలింగు బూత్‌లో సామాన్య ఓటర్లతో కలసి వరుసలో నిలబడి ఓటు వేసి పదవిలో ఉండి ఓటు వేసిన మొదటి రాష్ట్రపతిగా గుర్తింపబడ్డాడు. ఈ ప్రక్రియను తన పూర్వపు రాష్ట్రపతులు వదిలి వేసినప్పటికి అతను ఓటు వేయడానికి పట్టుబట్టాడు. నారాయణన్ సాధారణ ఎన్నికలలో ఓటు వేయని భారతీయ అధ్యక్షుల సుదీర్ఘమైన ఆచారాన్ని మార్చాలని ప్రయత్నించాడు. 1999 సార్వత్రిక ఎన్నికలలో కూడా తన ఓటు హక్కును వినియోగించుకున్నాడు. రిపబ్లిక్ స్వర్ణోత్సవం రాష్ట్రపతి కె.ఆర్.నారాయణన్ భారత రిపబ్లిక్ స్వర్ణోత్సవాల సందర్భంగా 2000 జనవరి 26న జాతినుద్దేశించి చేసిన ప్రసంగం ఒక మైలురాయిగా భావిస్తారు; పెరుగుతున్న అసమానతల కారణంగా దేశం భారతీయ ప్రజలకు ఆర్థిక న్యాయం అందించడానికి (ముఖ్యంగా గ్రామీణ, వ్యవసాయ జనాభాకు) విఫలమైన అనేక మార్గాలను విశ్లేషించడానికి ఒక అధ్యక్షుడు ప్రయత్నించడం ఇది మొదటిసారి. ప్రజల్లో అసంతృప్తి ఉన్నదని, సమాజంలోని అణగద్రొక్కబడిన వర్గాలలో అది హింసతో బయటపడుతుందనీ తెలిపాడు. తరువాత రోజు అతను పార్లమెంటులో చేసిన ప్రసంగంలో భారత రాజ్యంగ నిర్మాణంలో బి.ఆర్.అంబేద్కర్ పాత్రను కొనియాడాడు. ప్రభుత్వ స్థిరత్వం కోసం కంటే జవాబుదారీతనం, భాద్యతలు ముఖ్యమనే అంబేద్కర్ భావనతో ఏకీభవిస్తూ, రాజ్యాంగం మౌలిక నిర్మాణాన్ని మార్చడానికి చేసే ప్రయత్నాలకు వ్యతిరేకంగా హెచ్చరించాడు. తరువాత 2001 లోజరిగిన గణతంత్ర దినోత్సవంలో అతను ఈ బలమైన పదజాలాన్ని పునరుధ్ఘాటించాడు. అధ్యక్షునిగా విచక్షణా వ్యవహారాలు: అధ్యక్షునిగా నారాయణన్ తన వివేచనా శక్తులను ఉపయోగించి అతను తీసుకున్న వివిధ నిర్ణయాలు, ఆలోచనను దేశానికి వివరించే ముఖ్యమైన ఆచరణను ప్రవేశపెట్టాడు; ఇది అధ్యక్షుడి పనితీరులో పారదర్శకతకు దారితీసింది. ప్రధానమంత్రి నియామకం, పార్లమెంట్ రద్దు నారాయణన్ అధ్యక్షునిగా ఉన్న సమయంలో వివిధ రాజకీయ పార్టీలలో ఎవరికీ సభలో విశ్వాసం పొందవలసిన స్థితి లేదని వారితో సంప్రదింపుల ద్వారా నిర్ణయించుకున్న తరువాత లోక్ సభను రెండు సార్లు రద్దు చేయబడినది. 1997 నవంబరు 28 నాటికి ప్రభుత్వం ఏర్పాటు చేయవలసినదిగా షరతు విధించబడినపుడు ఐ.కె.గుజ్రాల్ ప్రభుత్వానికి మద్దతును అప్పటి కాంగ్రెస్ అధ్యక్షుడు సీతారాం కేసరి ఉపసంహరించుకున్నాడు. గుజ్రాల్ లోక్ సభ రద్దుకు నారాయణన్‌కు సలహా ఇచ్చాడు. లోక్ సభలో ఎవ్వరూ మెజారిటీని సాధించలేరని అధ్యక్షుడు నారాయణన్ నిర్ణయించుకొని గుజ్రాల్ సలహాను స్వీకరించాడు.(డిసెంబరు 4) తరువాత జరిగిన సాధారణ ఎన్నికలలో, భారతీయ జనతా పార్టీ పార్లమెంటులో ఎక్కువ స్థానాలు పొందిన పార్టీగా అవతరించింది. ఈ పార్టీ దాని మిత్ర పక్షాలతో కలసి నేషనల్ డెమోక్రటిక్ అలియన్స్ (ఎన్.డి.ఎ) ఏర్పరచి సంకీర్ణ ప్రభుత్వం ఏర్పాటుకు సిద్ధమైంది. ఆ సంకీర్ణ వర్గానికి అటల్ బిహారీ వాజపేయి నాయకత్వం వహిస్తూ తనకు సరైన సంఖ్యాబలం లేనప్పటికీ ప్రభుత్వ ఏర్పరచేందుకు నారాయణన్ కు కోరాడు. నారాయణన్ వారి కూటమితో సుస్థిర ప్రభుత్వం ఏర్పరచడానికి కావలసిన సంఖ్యా బలం పొందడానికి వివిధ పార్టీలు తమకు యిచ్చిన మద్దతు లేఖలను సమర్పించమని కోరాడు. ఎన్.డి.ఎ మిత్ర పక్షాల మద్దతుతో వాజ్‌పేయి ప్రధానమంత్రిగా (1998 మార్చి 15) న నియమితులైనాడు. 10 రోజులలో పార్లమెంటులో జరిగిన విశ్వాస పరీక్షలో నెగ్గాలనినిర్ణయించబడినది. ఈ మైనారిటీ ప్రభుత్వానికి మద్దతునిస్తున్న పార్టీలలో జయలలిత సారధ్యంలోని ఆన్నా డి.ఎం.కె 1999 ఏప్రిల్ 14 న మద్దతు ఉపసంహరించుకున్నట్లు రాష్ట్రపతికి లేఖ రాసింది. నారాయణన్ లోక్‌సభలో విశ్వాస పరీక్ష జరుపవలసినదిగా వాజ్‌పేయిని కోరాడు. ఏప్రిల్ 17న జరిగిన ఈ విశ్వాస పరీక్షలో వాజ్‌పేయి ఓడిపోయాడు. కొన్ని షరతులతో ప్రభుత్వాన్ని ఏర్పాటు చేయుటకు వాజ్‌పేయి, ప్రతిపక్ష నేత సోనియా గాంధీలు సిద్ధమయ్యారు. నారాయణణ్ ఎన్.డి.ఏ, కాంగ్రెస్ పార్టీలకు పార్లమెంటులో విశ్వసనీయత కోల్పోయినప్పటి నుండి మద్దతు పొందాయనడానికి కావలసిన రుజువులు చూపించమన్నాడు. ఇరు పక్షాలు సరియైన సాక్షాలను అందజేయలేకపోయాయి. పరిపాలనలో సంక్షోభాన్ని పరిష్కరించడానికి ఏకైక మార్గంగా తాజా ఎన్నికలు నిర్వహించాలని నారాయణన్ ప్రధానమంత్రికి తెలియజేశాడు. వాజ్‌పేయి సలహాతో లోక్‌సభ రద్దయింది.(ఏప్రిల్ 26). (తరువాత జరిగిన ఎన్నికలలో ఎన్.డి.ఎ కు సరిపడినంత సీట్లు వచ్చినప్పుడు వాజ్‌పేయి ప్రధానమంత్రి కాగలిగాడు. (1999 అక్టోబరు 11) ఈ నిర్ణయాలలో, నారాయణన్ ప్రధానమంత్రి నియామకానికి కొత్త రూపకల్పనలు చేసాడు - ఏ పార్టీగానీ లేదా ఎన్నికల ముందు భాగస్వాములైన కూటమి గానీ మెజారిటీ పొందినపుడు, మిత్రపక్షాల నుండి మద్దతు లేఖలను సమర్పించడం ద్వారా తాను సభలో విశ్వాసంపొందుతానని ఒప్పించగలిగిన తరువాత మాత్రమే ఒక వ్యక్తి ప్రధాన మంత్రిగా నియమితుడవుతాడు. అతడు హంగ్ పార్లమెంటు విషయంలో వివిధ ప్రధాన మంత్రుల నియామకాల విషయంలో తనకు పూర్వం ఉన్న రాష్ట్రపతులైన నీలం సంజివరెడ్డి, ఆర్.వెంకటరామన్, శంకర్ దయాళ్ శర్మ లు చేసిన చర్యలను విస్తరించాడు. తరువాత అతడు ఈ విషయంలో రెండు విధానాలను అవలంబించాడు. వాటిలో అతిపెద్ద పార్టీ లేదా ఎన్నికల ముందు జరిగిన కూటమి లలో నాయకుడు లోక్ సభలో విశ్వాసం పొందగలరనే పరిశీలన జరిగిన తరువాతనే అతనిని ఆహ్వానించాలి. రాష్ట్రపతి పాలన అధికారం అధ్యక్షుడు నారాయణన్ ఒక రాష్ట్రంలో రాజ్యాంగంలోని 356 అధికరణ క్రింద రాష్ట్రపతి పాలనను విధించేందుకు కేంద్ర మంత్రివర్గం చేసిన సిఫారసును పునఃపరిశీలించమని రెండు సార్లు కోరాడు; గుజ్రాల్ ప్రభుత్వం (1997 అక్టోబరు 22) ఉత్తర ప్రదేశ్ లోని కళ్యాణ్‌సింగ్ ప్రభుత్వాన్ని రద్దు చేయాలన్నప్పుడు, వాయ్‌పేయి ప్రభుత్వం (1998 సెప్టెంబరు 25) న బీహార్ లోని రబ్రీదేవి ప్రభుత్వాన్ని రద్దు చేయాలన్నప్పుడు అతను ఈ విధంగా పునః పరిశీలను కోరాడు. ఈ రెండు సందర్భాలలో అతను నిర్ణయం తీసుకున్నప్పుడు 1994 లో జరిగిన ఎస్.ఆర్.బొమ్మై, కేంద్ర ప్రభుత్వం పై సుప్రీ కోర్డు ఇచ్చిన తీర్పును ఉదహరించాడు. రాష్ట్రపతి సూచనను మంత్రివర్గం గౌరవించింది. ఒక అధ్యక్షుడు ఇటువంటి పునఃపరిశీలనను కోరినప్పుడు, ఈ సంఘటనలు ఫెడరలిజం, రాష్ట్రప్రభుత్వాల అధికారాలను గూర్చి ముఖ్యమైన సంప్రదాయాన్ని నెలకొల్పింది. కార్గిల్ వివాదం కార్గిల్ యుద్ధం, భారత్, పాకిస్తాన్ మధ్య మే - జూలై 1999 లో కాశ్మీర్ లోని కార్గిల్ జిల్లాలో, మరికొన్ని సరిహద్దుల వద్ద జరిగింది. ఈ యుద్దానికి కారణం పాకిస్తాన్ సైనికులు, కాశ్మీరీ తీవ్రవాదులు నియంత్రణ రేఖ దాటి భారతదేశంలోకి చొరబడడం. ఈ సందర్భంలో వాజ్‌పేయి ప్రభుత్వం పార్లమెంటులో విశ్వాస పరీక్షను వీగిపోయింది. ప్రతిపక్షం కూడా ప్రభుత్వం ఏర్పాటుకు విఫలమైంది. లోక్‌సభ రద్దు కాబడినందువల్ల ఆపద్ధర్మ ప్రభుత్వం కొనసాగుతుంది. ఇటువంటి సందర్భంలో ప్రధాన ప్రభుత్వ నిర్ణయాన్ని పార్లమెంటులో చర్చించబడి ఆమోదించబడిన తరువాత అంగీకరిచవలసి ఉన్నందున, సుస్థిర ప్రభుత్వం లేకపోవడం వల్ల ఇది ప్రజాస్వామ్య జవాబుదారీతనంతో ఒక సమస్యకు దారితీసింది. ఈ సంఘర్షణపై చర్చించడానికి సమావేశం జరపాలని అనేక ప్రతిపక్ష పార్టీల డిమాండ్ చేసిన ఫలితంగా రాజ్యసభలో చర్చించమని వాజ్‌పేయిని నారాయణన్ సూచించాడు. అయితే ఆతను రాజ్యసభను అంతరాయం కలిగించే విధంగా ఉన్న రాజ్యసభ సమావేశాన్ని ఏర్పాటు చేయలేదు. అంతేగాక, భారతీయ సైనిక దళాల ముగ్గురు సైన్యాధిపతులతో ఈ సంఘర్షణపై నారాయణన్ వివరించాడు. మరుసటి సంవత్సరం అతని రిపబ్లిక్ డే ప్రసంగం దేశాన్ని కాపాడటానికి మరణించిన సైనికులకు గౌరవించడం ద్వారా మొదలైంది. తరువాత జీవితం భారత రాష్ట్రపతిగా పదవీవిరమణ చేసిన తరువాత కె.ఆర్. నారాయణన్ తన భార్య ఉషతో పాటు తన మిగిలిన జీవితాన్ని సెంట్రల్ ఢిల్లీ బంగ్లా (34 ఫృధ్వీ రోడ్) లో గడిపాడు. ముంబై (21 జనవరి 2004) లో వరల్డ్ సోషల్ ఫోరమ్ (WSF) "ప్రత్యామ్నాయ ప్రపంచీకరణ ఉద్యమానికి" తన మద్దతును అందించాడు. అతను సిద్ధ, ఆయుర్వేదం కోసం నవజ్యోతిశ్రీ కరుణాకర గురు పరిశోధనా కేంద్రాన్ని స్థాపించడానికి ఉఝావూరు నుండి పోథెన్‌కోడ్ లోని సంతిగిరి ఆశ్రమానికి వెళ్ళాడు. కె.ఆర్.నారాయణన్ 2005 నవంబరు 9 న తన 85వ యేట న్యూఢిల్లీ లో మరణించాడు. అతనికి హిందూ ధర్మ శాస్త్రంప్రకారం దహన కార్యక్రమాలను సైనిక లాంఛనాలతో చేసారు. ఇది రాజ్‌ఘాట్ కు సమీపంలోని "కర్మ భూమి" లో జరిగింది. కె.ఆర్.నారాయణన్ ఫౌండేషన్ కె.ఆర్.నారాయణన్ ఫౌండేషన్ (K.R.N.F) 2005లో స్థాపించబడినది. ఇది కె.ఆర్.నారాయణణ్ జ్ఞాపకార్థం అతని ఆదర్శాలను ప్రచారం చేయుటకు ప్రారంభించబడింది. దీని లక్ష్యం కేరళ సమాజంలోని దుర్బల వర్గాలైన మహిళలు, పిల్లలు, అంగవైకల్య వ్యక్తులు, వృద్ధులు, ఇతర వెనుకబడిన వర్గాలకు విద్యా శిక్షణను అందిచడం, వారి ఆరోగ్యాన్ని పరిరక్షించడం, వారిజీవన పరిస్థితులను మెరుగుపరచడాం, వారి కుటుంబాలను బలోపేతం చేయడం వంటి కార్యక్రమాలద్వారా మంచి భవిష్యత్తునందించడం. ఈ ఫౌండేషన్ పధ్ధతులు ఐదు ముఖ్యమైన అంశాల చుట్టూ తిరుగుతుంది; పేదలకు పర్యావరణ అనుకూల గ్రామీణ సాంకేతిక పరిజ్ఞానాన్ని విస్తరించడం ద్వారా శాస్త్ర సాంకేతిక రంగాలలో పరిశోధన, అభివృద్ధి మానవ వనరుల అభివృద్ధి దృక్పథ మార్పు, స్వీయ నిర్వహణ పేద ప్రజల ఆర్థికాభివృద్ధి ప్రజాజీవితం, జర్నలిజం, సివిల్ సర్వీస్, మెడికల్ సైన్స్, సమాజ సేవ,సాహిత్యం, క్రీడలు, వినోదం, రాజకీయం వంటి జాతీయ ప్రాముఖ్యత ఉన్న రంగాలలోని గొప్పవారిని గుర్తించి ఫౌండేషన్ ఉత్తమంగా గౌరవించడం. ఈ ఫౌండేషన్ కె.ఆర్. నారాయణన్ జీవితంపై డాక్యుమెంటరీ (మలయళం,ఆంగ్లం) లను తయారుచేసింది. ఈ డాక్యుమెంటరీలో కె.ఆర్ నారాయణన్ జ్ఞాపకార్థం అతని అడుగు జాడలు పేరుతో అతని ఆదర్శాలను ప్రచారం చేయుటం జరిగింది. ఈ డాక్యుమెంటరీకి సీనియర్ జర్నలిస్టు సన్నీ జోసెఫ్ దర్శకత్వం వహించాడు. డాక్యుమెంటరీ కథను ఈ ఫౌండేషన్ జనరల్ సెక్రటరీ అయిన ఎబే జె.జోస్ రచించిన జీవిత చరిత్ర ఆధారంగా తీసుకున్నారు. ఈ డాక్యుమెంటరీ డి.వి.డి కాపీలను అన్ని పాఠశాలలు, కళాశాలలు, ప్రజా గ్రంథాలయాలకు అందజేసారు. ఈ ఫౌండేషన్ ప్రధాన కార్యదర్శి ఎబే జె. బోస్ కె,ఆర్. నారాయణన్ జీవిత చరిత్రను కె.ఆర్. నారాయణన్ భారతతింటె సూర్యతేజస్సుపేరుతో పుస్తకం రాసాడు. ఇది మలయాళ భాషలో రాయబడింది. మూలాలు |- భారత రాష్ట్రపతులు కేరళ వ్యక్తులు 1920 జననాలు 2005 మరణాలు
yadavnagar, vis‌orr jalla, goopavaram mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam. moolaalu
మోమన్ పురా(Momanpura) (97) (37115) భౌగోళికం, జనాభా మోమన్ పురా(Momanpura) (97) అన్నది అమృత్‌సర్ జిల్లాకు చెందిన అజ్నాలా తాలూకాలోని గ్రామం, ఇది 2011 జనగణన ప్రకారం 25 ఇళ్లతో మొత్తం 137 జనాభాతో 96 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. సమీప పట్టణమైన రామ్ దాస్ అన్నది 7 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 76, ఆడవారి సంఖ్య 61గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 37115. అక్షరాస్యత మొత్తం అక్షరాస్య జనాభా: 96 (70.07%) అక్షరాస్యులైన మగవారి జనాభా: 48 (63.16%) అక్షరాస్యులైన స్త్రీల జనాభా: 48 (78.69%) విద్యా సౌకర్యాలు సమీపబాలబడులు (రామ్ దాస్)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపప్రాథమిక పాఠశాల (మలక్ పూర్)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపమాధ్యమిక పాఠశాలలు (మలక్ పూర్)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపమాధ్యమిక పాఠశాల (థోబా)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపసీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాలలు (థోబా)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపపాలీటెక్నిక్ లు (అజ్నాలా) గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యాలు సమీపప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీపప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. . ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలు గ్రామంలో 1 ఇతర డిగ్రీలు కలిగిన వైద్యులు ఉన్నాడు/ ఉన్నారు గ్రామంలో 1 డిగ్రీలు లేని వైద్యుడు ఉన్నాడు/ఉన్నారు తాగు నీరు శుద్ధిచేసిన కుళాయి నీరుగ్రామంలో లేదు శుద్ధి చేయని కుళాయి నీరుగ్రామంలో లేదు చేతిపంపుల నీరుగ్రామంలో ఉంది. గొట్టపు బావులు / బోరు బావుల నీరుగ్రామంలో లేదు నది / కాలువ నీరుగ్రామంలో లేదు చెరువు/కొలను/సరస్సు నీరుగ్రామంలో లేదు పారిశుధ్యం డ్రైనేజీ సౌకర్యం గ్రామంలో ఉంది. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా మురుగునీటి శుద్ధి ప్లాంట్లోకి వదిలివేయబడుతోంది . పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం రావట్లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసుగ్రామంలో లేదు. టెలిఫోన్లు (లాండ్ లైన్లు)గ్రామంలో లేదు. సమీపటెలిఫోన్లు (లాండ్ లైన్లు)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసుగ్రామంలో లేదు. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామంలో లేదు. సమీపరైల్వే స్టేషన్లుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ఆటోలుగ్రామంలో లేదు. సమీపఆటోలుగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. గ్రామం జాతీయ రహదారితో అనుసంధానమై ఉంది. గ్రామం రాష్ట్ర హైవేతో అనుసంధానమై ఉంది. . . మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు సమీపఏటియం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. బ్యాంకు సౌకర్యం గ్రామంలో లేదు. సహకార బ్యాంకుగ్రామంలో లేదు. పౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణంగ్రామంలో లేదు. సమీపపౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణంగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. వారం వారీ సంతగ్రామంలో లేదు. సమీపవారం వారీ సంతగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీగ్రామంలో లేదు. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామంలో లేదు. సమీపఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామంలో లేదు. ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామంలో లేదు. సమీపఇతర (పోషకాహార కేంద్రం)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త)గ్రామంలో లేదు. సమీపఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. . సినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామంలో లేదు. సమీపసినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయంగ్రామంలో లేదు. వార్తాపత్రిక సరఫరాగ్రామంలో లేదు. సమీపవార్తాపత్రిక సరఫరాగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. జనన & మరణ రిజిస్ట్రేషన్ కార్యాలయంగ్రామంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో విద్యుత్ సౌకర్యం కలదు . 1 8 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ వేసవి (ఏప్రిల్-సెప్టెంబర్)లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. 10 గంటల పాటు (రోజుకు) అందరు వినియోగదారులకూ చలికాలం(అక్టోబర్-మార్చి)లో విద్యుత్ సరఫరాగ్రామంలో ఉంది. భూమి వినియోగం మోమన్ పురా(Momanpura) (97) ఈ కింది భూమి వినియోగం ఏ ప్రకారం ఉందో చూపిస్తుంది (హెక్టార్లలో): వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 6 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 90 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల భూ క్షేత్రం: 90 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో): బావి / గొట్టపు బావి: 90 తయారీ వస్తువులు, పరిశ్రమలు, ఉత్పత్తులు మోమన్ పురా(Momanpura) (97) అన్నది ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి చేస్తోంది (ప్రాధాన్యతా క్రమంలో పై నుంచి కిందికి తగ్గుతూ): గోధుమలు, బియ్యం,మొక్కజొన్న మూలాలు అమృత్‌సర్ అజ్నాలా తాలూకా గ్రామాలు
ఇంటర్ స్టెల్లర్ (2014) (ఆంగ్లం: Interstellar) చిత్రాన్ని ప్రఖ్యాత దర్శకుడు క్రిస్టోఫర్ నోలన్ దర్శకత్వం వహించారు. ఈ చిత్రంలో కదానాయకుడిగా "మాథ్యు మెక్ కానవె" నటించారు. ఈ చిత్రం యొక్క కథ క్లుప్తంగా " భూమి మీద మానవాళి మనుగడకు ముప్పు వాటిల్లినప్పుడు విశ్వంలొ ఇంకేదైనా పాలపుంతలొ మనుష్యులు జీవించుటకు అనువైన స్థలం ఉందేమో వెతుకుటకు బయలు దేరిన నలుగురు వ్యొమగాములు యొక్క కథ. ఈ చిత్రాన్ని పారా మౌంట్, సిన్ కాపి, వార్నర్ బ్రదర్స్ సంయుక్తంగా నిర్మించారు. ఈ చిత్రం నవంబర్ 7న ప్రపంచ వ్యాప్తంగా విడుదల అయింది. ఈ చిత్రానికి హాన్స్ జిమ్మర్ సంగీతం సమకూర్చారు. ఈ చిత్రం పూర్తిగా ఐమాక్స్ విధానం లొనె చిత్రించారు. ఈ చిత్రానికి విజువల్ ఎఫెక్ట్స్ ను "డబుల్ నెగిటివ్" సంస్థ అందించింది. ఈ చిత్ర ప్రీమియర్ ప్రదర్శన అక్టోబరు 24, 2014 నార్త్ అమెరికా లోని లాస్ ఎంజెల్స్ లో ప్రదర్శితమైంది. ఈ చిత్రం బాక్సాఫీస్ వద్ద ఘనవిజయం సాధించింది. ప్రపంచవ్యాప్తంగా $660.6 మిలియన్ డాలర్లు ఆర్జించింది. చిత్ర విమర్శకులు ఈ చిత్రం లోని వైజ్ఞానిక అంశాలతొ పాటు నటీనటుల నటనకు సంగీతానికి. ప్రశంసలు లభించాయి. ఈ చిత్రం 87వ ఆస్కార్ అవార్డుల అయిదు విభాగాలలో (Best Original Score, Best Sound Mixing, Best Sound Editing, Best Visual Effects and Best Production Design) స్థానం సంపాదించింది. విజువల్ ఎఫెక్ట్స్ లో ఆస్కార్ గెలుచుకుంది. కథ కూపర్ ఒక రైతు. పూర్వాశ్రమంలో నాసా పైలట్, అతనికి 15 ఏళ్ళ కొడుకు టామ్,10 ఏళ్ళ కూతురు మర్ఫీ. తన మావయ్యతో కలిసి జీవిస్తూంటాడు. మర్ఫీ తన గదిని ఏదొ అదృశ్య శక్తి ఆవహించిందని నమ్ముతుంది. ఒక రోజు దుమ్ము దూళీతొ కూడిన పెద్ద తూఫాను వచ్చినప్పుడు మర్ఫీ గదిలోని అదృశ్య శక్తి గురుత్వ తరంగాల ద్వారా ఒక సందేశం ఏర్పరుస్తుంది. అది కూపర్ ను, మర్ఫీని రహస్యంగా నడుపుతున్న నాసా కేంద్రానికి పంపుతుంది. డా. జాన్ బ్రాండ్ ఆద్వర్యంలో నాసా కేంద్రం పనిచేస్తుంటుంది. అప్పుడు బ్రాండ్ కూపర్కు వివరిస్తాడు, భూమి మీద ఏర్పడిన అనిశ్చిత స్థితి నుండి మానవ జాతిని కాపాడడానికి విశ్వంలో గ్రహాంతర జీవుల ద్వారా ఏర్పరచబడిన వాంహొల్స్ ఉన్నాయని వాటిని వాహకంలాగా వాడుకుని ఇతర గ్రహాలకు చేరుకునే అవకాశం ఉందని వివరిస్తాడు. ఆ విధంగా నాసా యొక్క "లాజరస్ మిషన్" అప్పటికే గార్గాంటా అనే కృష్ణబిలం (బ్లాక్ హొల్) చుట్టూ పరిభ్రమించే ఎడ్మండ్, మిల్లర్, మాన్, అనే మూడు అనుకూల గ్రహాలను కనుక్కున్నారని. ఆ గ్రహాలను కనుక్కుని వాటి సమాచారాన్ని సేకరించేందులు వెళ్ళిన ముగ్గురు నాసా వ్యొమగాముల పేర్లే ఆ గ్రహాలకు పేట్టామని వివరిస్తాడు. అయితే కూపర్ను ఆ మూడు గ్రహాల సమాచారం సేకరించి ఏ గ్రహం అనుకూలంగా ఉందొ కనుక్కుని రమ్మంటాడు. కూపర్ తొ పాటు ఆ మిషన్ లో డా. జాన్ బ్రాండ్ యొక్క కూతురు జీవశాస్త్ర నిపుణురాలు అమీలియా బ్రాండ్, ఇద్దరు వ్యొమగాములు, టార్స్, కేస్ అనే రెండు రొబొట్లు కూడా ఉన్నాయని వివరిస్తాడు. అయితే జాన్ బ్రాండ్ తన దగ్గర ఉన్న రెండు ప్రతిపాదనలు కూపర్కు వివరిస్తాడు. (ప్లాన్-ఎ) మనుషులు మనుగడ సాగించగల గ్రహాన్ని వెతకడం. భూమ్మీది మనుషులను స్పేషిప్ ద్వారా తీసుకువెళ్ళడం. (ప్లాన్-బి) ఒకవేళ మూడు గ్రహాలు అనుకూలంగా లేని పక్షంలో తమవెంట తీసుకువెళ్ళిన ఫలదీకరణం చెందిన వివిధరకాల పిండాల్ని ఆ గ్రహాల మీద మనగలిగేలా చేయడం. అయతే కూపర్కు (ప్లాన్-బి) ఇష్టం ఉండదు. తను మాత్రం ఆ మూడు గ్రహాల మీద సమాచరం సేకరించి తిరిగి భూమిని చేరుకుని తన కూతురిని కలుసుకొవాలనుకుంటాడు. జాన్ బ్రాండ్ కు మాత్రం లోలోపల (ప్లాన్-ఎ) ఫలించదని తన ఆశలన్ని (ప్లాన్-బి) మీద మాత్రమే అని నమ్ముతాడు. కూపర్ ప్రయాణం మర్ఫీకి ఏమాత్రం ఇష్టం ఉండదు. అయితే కూపర్ తాను తప్పక తిరిగి వస్తానని వెళ్ళేటప్పుడు మర్ఫీకి ఒక వాచీని ఇచ్చి వెళతాడు. మర్ఫీ దానిని విసిరేస్తుంది. అది పుస్తకాల అరలో పడుతుంది. కూతురి జ్ణాపకాలతొ బయలుదేరుతాడు. వీరు ప్రయాణిస్తున్న స్పేస్ షటిల్ ను రాకెట్ రొదసిలోకి విడిచిపెడుతుంది. అది అప్పటికే భూమి చుట్టు పరిభ్రమిస్తున్న ఎండ్యూరెన్ స్ అనే స్పేస్ షటిల్కు అతుక్కుంటుంది. అక్కడ నుండి ఎండ్యూరెంస్ రొదసీయానం వేగంగా చేస్తుంది. సౌరమండలంలోని శనిగ్రహం దాటగానే వాంహొల్ను గుర్తిస్తారు. అక్కడ నుండి స్పేష్ షటిల్ ద్వారా మొదటగా మిల్లర్ గ్రహానికి చేరుకుంటారు. గ్రావిటేషన్ టైం డైలేషన్ (గురుత్వాకర్షణ ఎక్కువగా ఉన్న చొట సమయం నెమ్మదిగా నడుస్తుంది. ఈ సిద్దాంతాన్ని ఆల్బర్ట్ ఐన్‌స్టీన్ 1907లో ప్రతిపాదించారు.) మిల్లర్ గ్రహం పైన ఒక గంట, భూమ్మీద 7 సంవత్సరాలతొ సమానం. మిల్లర్ గ్రహం పూర్తీగా సముద్రాలతొ నిండి ఉంటుంది. అక్కడ ఒక చొట దిగి సమాచారాన్ని సేకరించే క్రమంలో వందల అడుగుల ఎత్తులో అలలు రావడంతొ ఆ గ్రహం మానవుకు నివాసయోగ్యం కాదని తిరుగుప్రయాణమవుతారు. ఆ క్రమంలో ఒక పెద్ద అల ఢీకొనడంతొ డొయల్ అనే వ్యొమగామి మరణిస్తాడు. వారు తిరిగి ఎండ్యూరెన్ ను చేరుకొవడానికి 3 గంటల సమయం పడుతుంది. అప్పటికి భూమ్మిద 23 సంవత్సరాలు గడుస్తాయి. కూపర్ కూతురు మర్ఫీ పెద్దదై బ్రాండ్ దగ్గర అసిస్టెంట్గా పనిచేస్తుంది. కొడుకు టాం పెళ్ళి చేసుకుని తన సంతానాన్ని video conference ద్వారా చూపిస్తాడు. ఆ సమయంలో కూపర్ చాలా ఉద్వేగానికి లోనవుతాడు. వీలైనంత త్వరగా మషన్ను పూర్తి చేయాలనుకుంటాడు. ఎండ్యూరెంస్ లో ఇంధనం తక్కువగా ఉండటం వలన మిగిలిన రెండు గ్రహాలలో ఒకదానిని చేరుకొవడానికి మాత్రమే వీలుంటుంది. ఆ సమయంలో మాన్ గ్రహం మీదనుండి సంకేతాలు రావడంతొ ఆ గ్రహానికి చేరుతారు. దీర్ఘనిద్రలో ఉన్న మాన్ ను నిద్ర లేపుతారు. ఆగ్రహం అంతా గడ్డకట్టిన మంచులా ఉంటుంది. ఆ గ్రహంలో 67 గంటలు రాత్రి, 67 గంటలు పగలు. కూపర్ ఈ గ్రహం కూడా నివాసయొగ్యం కాదని గ్రహిస్తాడు. అయితే మాన్ కు కూడా ఈ విషయం తెలుసు. (ప్లాన్-బి) మాత్రమే ఈ మిషన్ యొక్క లక్ష్యం అని. కేవలం తనను రక్షిస్తారనే అనవసరమైన డాటాను పంపిస్తుండగా ఎండ్యూరెంస్ కు సంకేతం అందుతుంది. ఆ క్రమంలో ఒక సారి కూపర్ను చంపే ప్రయత్నం చేస్తాడు మాన్. అతని స్పేస్ సూట్ యొక్క వైజర్ను తొలగిస్తాడు. మాన్ ఎండ్యూరెంస్ ద్వారా భూమిని చేరుకొవాలనుకుంటాడు. ఈ దశలో మాన్ అమర్చిన బాంబు ద్వారా రొమిలీ అను వ్యొమగామి మరణిస్తాడు. అమీలియా ప్రాణాపాయ స్థితిలో ఉన్న కూపర్ను కాపాడుతుంది. తిరిగి వారిద్దరు ఎండ్యూరెంస్ కు ప్రయాణమవుతారు. అక్కడ మాన్ తన స్పేస్ షటిల్ను ఎండ్యూరెంస్ కు అతుక్కునే ప్రయత్నం చేస్తాడు. సరైన పాస్వర్డ్ తెలియక పొవడం వలన ఎయిర్లాక్ ప్రేలిపొయి మాన్ మరణిస్తాడు. ఎండ్యూరెంస్ కూడా ప్రమాదం సంభవిస్తుంది. దానిని కూపర్ తన కార్గొషిప్ ద్వారా తన ఆధీనంలోకి తెచ్చుకుంటాడు. ఇప్పుడు కూపర్ ముందు రెండు లక్ష్యాలుంటాయి. ఒకటి తన కూతురు దగ్గరకు చేరడం. లేదా ఎడ్మండ్ గ్రహాన్ని చేరడం. అమీలియా లక్ష్యం మాత్రం ఎడ్మండ్ గ్రహాన్ని చేరడం. ఆమె అంతర్యం అర్థం చేసుకున్నాక కూపర్ అమెనుండి విడిపొవాలనుకుంటాడు. ఎండ్యూరెంస్ లో ఇంథనం తక్కువగా ఉండడం వలన అమీలియాను ఎడ్మండ్ వైపు పయనమైయ్యేలా "స్లింగ షాట్" ఆపరేషన్ చేస్తారు. (ఇంధన శక్తిని ఉపయొగించకుండా ఒక గ్రహపు గురుత్వశక్తిని ఉపయొగించుకుని వేగంగా ప్రయాణించే ప్రక్రియే స్లింగ్ షాట్.) కూపర్ విడిపొయి టార్స్ తొ పాటు విశ్వంలో పడిపొతాడు. అలా విశ్వంలో ప్రయాణిస్తుండగా ఎక్ట్రాడైమన్ షనల్ టెస్సిరాక్ట్ (ఫొర్త్ డైమన్ షన్)లో భూత, వర్తమాన కాలాలు అందులో బంధించబడి ఉంటాయి. మర్ఫీ చిన్ననాటి నుండి పెద్దదయ్యే వరకు ప్రతీది అందులో కనబడుతుంది. అప్పుడు కూపర్కు అర్థం అవుతుంది. విశ్వంలో ఉండే గ్రహాంతర జీవులే మానవులని వారే ఈ టెస్సిరాక్ట్ ను నిర్మించారని దీని ద్వారా కూపర్ మర్ఫీకి గురుత్వ తరంగాల ద్వారా మానవజాతిని కాపాడే స్ందేశాన్ని పంపుతుంటాడు. టార్స్ ఆ సమాచారాన్ని కొడింగ్ పద్ధతిలో మర్ఫీయొక్క చిన్నప్పుడు తన తండ్రి ఇచ్చిన గడియారంలో సందేశానుసారంగా కదులుతుంది. మర్ఫీ దానిని గ్రహించి బ్రాండ్ యొక్క సూత్రాల ద్వారా క్రొడీకరిస్తుంది. ఈ విదంగా మానవ జాతిని కాపాడుతుంది. ఆ తర్వాత టెస్సిరాక్ట్ నుండి వెలువడ్డాక కూపర్ స్పృహ కొల్పొతాడు. అప్పటికి మానవాళీ స్పేస్ ఫారింగ్ సొసైటి (అంతరిక్షంలో నివసించగల సంఘం) ఏర్పడి ఉంటుంది. కుపర్ కళ్ళు తెరిచేసరికి శనిగ్రహం ఆవరణలోని స్పేస్ స్టేషన్లొ ఉంటాడు. అప్పటీకి కూపర్ వయస్సు 125 ఏళ్ళు. గ్రావిటేషనల్ టైం డైలేషన్ ద్వారా 40 ఏళ్ళ వాడిలాగా కనబడుతాడు. తనకూతురు మర్ఫీ 94 ఏళ్ళ వయసులో అవసాన దశలో కలుసుకుంటాడు. మర్ఫీ తన తండ్రిని ఎడ్మండ్ మీదున్న అమీలియాను కలవాల్సిందిగా కొరుతుంది. కూపర్ టార్స్ తొ కలిసి ఎడ్మండ్ గ్రహానికి ప్రయాణమవడంతొ సినిమా ముగుస్తుంది. ఇతర విషయాలు ఈ చిత్రానికి కథను సమకూర్చమని జానథన్ నొలన్ను ప్రముఖ దర్శకుడు స్టీవెన్ స్పీల్బర్గ్ నియమించాడు. జానథన్ విజ్ఞాన శాస్త్రానికి సంబంధించిన మరింత అవగాహనకు కాలిఫొర్నియా ఇన్ స్ట్యూట్ ఆఫ్ టెక్నాలజీలో సాపేక్షతా సిద్దాంతం లాంటి విషయాలు నేర్చుకున్నాడు. కథారచనకు హాలివుడ్ లో వచ్చిన చిత్రాలు WALL-E (2008) and Avatar (2009) ప్రేరణనిచ్చాయని తెలిపాడు. ఈ చిత్ర రచనకు సుమారు 4 సంవత్సరాల సమయం పట్టింది. అయితే స్పీల్బర్గ్ ఈ చిత్రం నుంచి తప్పుకున్న తరువాత తన సొదరుడు క్రిస్టొఫర్ నొలన్ను సంప్రదించాడు. మూలాలు ఆంగ్ల భాషా చలనచిత్రాలు 2014 సినిమాలు
neeti mokkalu (Hydrophytes) purtiga neetilogaani, tadinelalogaani perigee mokkalu. neeti mokkala rakaalu neetipai swechchagaa tele mokkalu : yea mokkalu mruttikato sambandam lekunda, neeti uparithalampai swechchagaa teelutuu untai. udaa: pistia, icarnia, ulfia, salvinia, lemna,anthara thaamara. lagneekarana chendi, neetipai tele patraalu gala mokkalu : yea rakam mokkalu veruvyavastha sahayamtho mruttikalo sthaapitamai, podavaina patravruntaalu undatam will patradalaalu neeti uparithalampai teelutuu untai. udaa: nilambo, nymphia, viktoriya regia. purtiga neetiloki munigi, avalambitamgaa umdae mokkalu : yea mokkalu neetithoo Bara sambandam kaligi, purtiga neetiloki munigi, mruttikalo naatukoni undakunda, avalambitamgaa untai. udaa: ceratophyllam, eutricularia, hydrilla. purtiga neetiloki munigi, lagneekarana chendina mokkalu : yea mokkalu purtiga neetiloki munigi undi, vary vyvasta sahayamtho neeti aduguna mruttikalo naatukoni untai. udaa: potamojitan, wallis neria ubhayachara mokkalu : yea rakam mokkalu pakshikanga neetiloonu, pakshikanga vaayugatamgaanu perugutai. udaa: rann kulas, sajittaria, limnophila. chithramaalika bayati linkulu neeti mokkalu penchevaariki salahaalu. neeti mokkalu
రాజానగరం, అడ్డతీగల, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, అడ్డతీగల మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన అడ్డతీగల నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పెద్దాపురం నుండి 20 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 70 ఇళ్లతో, 190 జనాభాతో 189 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 85, ఆడవారి సంఖ్య 105. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 145. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 586861.పిన్ కోడ్: 533428. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామనామ వివరణ రాజానగరం అనే పేరులో రాజా అనే పూర్వపదం, నగరం అనే ఉత్తరపదం కలిసివున్నాయి. రాజా పురుషనామసూచి కాగా నగరం అంటే జనపద సూచి. పట్టణం, పురం వంటి అర్థాలు వస్తాయి. గణాంకాలు విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు అడ్డతీగలలోను,  ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల వీరభద్రపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల అడ్డతీగలలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రంపచోడవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల రాజానగరంలోను, పాలీటెక్నిక్‌ రంపచోడవరంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల పెద్దాపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల రంపచోడవరంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అడ్డతీగలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కాకినాడ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి  గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది.  ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 13 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం రాజానగరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 15 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 5 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 60 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 30 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 77 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 167 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి రాజానగరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి, కాయధాన్యాలు మూలాలు
penchikalamarru, Eluru jalla, kaikalur mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina kaikalur nundi 17 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bhimavaram nundi 30 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 702 illatho, 2264 janaabhaatho 768 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1174, aadavari sanka 1090. scheduled kulala sanka 7 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589350.idi samudramattaaniki 8 mee.etthulo Pali. allapadu, akividu nundi rodduravana saukaryam Pali. railvestation: Vijayawada 75 ki.mee.dooramlo Pali. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi kaikalurulonu, maadhyamika paatasaala aalapaaduloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala aalapaaduloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kaikaluruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala elurulonu, polytechnic kalidindiloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala eloorulo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam penchikalamarrulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu penchikalamarrulo poest und telegraf aphisu Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundipraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam penchikalamarrulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 92 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 164 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 182 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 328 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 199 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 128 hectares neetipaarudala soukaryalu penchikalamarrulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 128 hectares utpatthi penchikalamarrulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 1811. indhulo purushula sanka 905, streela sanka 906, gramamlo nivaasa gruhaalu 466 unnayi. moolaalu
కుమ్మరపాలెం ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, తిరుపతి జిల్లా, చిట్టమూరు మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చిట్టమూరు నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన గూడూరు నుండి 57 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 197 ఇళ్లతో, 765 జనాభాతో 625 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 383, ఆడవారి సంఖ్య 382. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 293 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 114. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 592617.పిన్ కోడ్: 524127. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు చిట్టమూరులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బురదగాలి కొత్తపాలెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల మల్లాంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు గుడాలిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు గూడూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వాకాడులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం గూడూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నెల్లూరు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కుమ్మరపాలెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 93 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 26 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 92 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 374 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 374 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కుమ్మరపాలెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 374 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కుమ్మరపాలెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
pranera vahli ni telugulo addaaku gaaa pilustharu. addaaku vistaraakulu tayaareeloo upayoegimchae mokka. idi bhartiya upakhandaaniki chendina seesalpiniasi kutumbaaniki chendina theega. yea mokka vittanalanu kalchi tintaaru. fanera jaathulu 2-3 saravantamaina kesaraalanu kaligi untai. lakshanhaalu vistaaramgaa perigee daaruyuta egabrake poda. chuttukoni unna nuliteegalu. peethabhaagamlo hrudayaakaaramlo unna remdu nokkulu gala saralapatraalu. samasikhi nirmaanamlo amari unna kempu rangutoo koodina thellupu pushpaalu. viiti aakulu paluchaga, vistaaramgaa, naanhyatagaa undi ekuva kaalam nilwa untai. kanuka yea aakulanu poorvam nundi vistaraakula tayaareeki vagutharu. moolaalu baahya lankelu Flowers of India: Phanera vahlii Flora of Pakistan: Phanera vahlii fabaceae vruksha jaathulu
రాజీవ్ గాంధీ జాతీయ ఉద్యానవనం, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రములోని కడప జిల్లా, రామేశ్వరములో ఉన్న ఒక జాతీయ ఉద్యానవనము. దీని వైశాల్యం సుమారు 2.4 చదరపు కిలోమీటర్లు. ఇది పెన్నా నది ఉత్తర ఒడ్డున ఉంది. చరిత్ర ఈ ప్రాంతం మొదట 2005 నవంబరు 19 న "రామేశ్వరం నేషనల్ పార్క్" గా గుర్తించబడింది, 26 డిసెంబర్ 2005 న పేరును "రాజీవ్ గాంధీ నేషనల్ పార్క్" గా మార్చారు. 2017 మే 15 న పార్కు చుట్టూ 500 మీటర్ల ఎకో జోన్ గుర్తించబడింది. మూలాలు ఉద్యానవనాలు జాతీయ ఉద్యానవనాలు
డి.వి.యస్.ప్రొడక్షన్స్ తెలుగు సినిమారంగంలో నిర్మాణ సంస్థ. దీని అధిపతి డి.వి.యస్.రాజు. నేపథ్యం ఈ సంస్థ అధిపతి డి.వి.యస్ రాజు 1950 ప్రాంతంలో మద్రాసుకు వచ్చి సినీ లితీ వర్క్స్ అనే ముద్రణాశాలను నెలకొల్పి సినిమా వాల్ పోస్టర్లు ముద్రిస్తూ ఉండేవాడు. సంగీత దర్శకుడు టి.వి.రాజు అతనిని ఎన్.టి.రామారావుకు పరిచయం చేసాడు. తరువాత అతను ఎన్.టి.ఆర్ నిర్మించిన సినిమా పిచ్చి పుల్లయ్య లో భాగస్వామిగా పనిచేసాడు. తరువాత ఎన్‌.ఎ.టి. సంస్థ నిర్మించిన తోడుదొంగలు, జయసింహ, పాండురంగ మహత్యం, గులేబకావళి కథ సినిమాలకు కూడా డి.వి.ఎస్‌.రాజు భాగస్వామిగా ఉన్నాడు. ఆ తరువాత డి.వి.ఎస్.రాజు తన స్వంత నిర్మాణ సస్థ డి.వి.ఎస్‌. ను నెలకొల్పి మంగమ్మ శపథం సినిమాను నిర్మించాడు. సినిమా నిర్మాణంతోబాటు అంచెలంచెలుగా ఎదిగి జాతీయ ఫిలిం అభివృద్ధి కార్పొరేషన్‌కు ఛైర్మన్‌ కాగలిగారు నిర్మించిన సినిమాలు మా బాబు (1960) :1960, డిసెంబర్ 22న తాతినేని ప్రకాశరావు దర్శకత్వంలో వచ్చిన సినిమా. ఇందులో అక్కినేని నాగేశ్వరరావు, సావిత్రి ముఖ్యపాత్రల్లో నటించారు. ఈ సినిమా చిరాగ్ కహాఁ రోష్నీ కహాఁ అనే హిందీ సినిమాకు రీమేక్. మంగమ్మ శపథం (1965) జానపద తెలుగు సినిమా. దీనిని నిర్మాత డి.వి.ఎస్.రాజు డి.వి.ఎస్.ప్రొడక్షన్స్ పతాకంపై బి.విఠలాచార్య దర్శకత్వంలో నిర్మించారు. పిడుగురాముడు (1966) విఠలాచార్య దర్శకత్వంలో విడుదలైన జానపద చిత్రం. ఇందులో ఎన్. టి. రామారావు, రాజశ్రీ ప్రధాన పాత్రలు పోషించారు. గండికోట రహస్యం (1969) విఠలాచార్య దర్శకత్వంలో విడుదలైన జానపద చిత్రం. చిన్ననాటి స్నేహితులు (1971) కె.విశ్వనాధ్ దర్శకత్వం వహించిన ఈ చిత్రంలో నందమూరి తారక రామారావు, జగ్గయ్య, దేవిక, శోభన్ బాబు, వాణిశ్రీ తదితరులు నటించారు. ధనమా దైవమా (1973) జీవనజ్యోతి (1975) జీవిత నౌక (1977) అల్లుడు పట్టిన భరతం (1980) ముఝే ఇన్`సాఫ్ చాహియే (1983) చాణక్య శపధం (1986) జయం మనదే (1986) భానుమతి గారి మొగుడు (1987) మూలాలు బాహ్య లంకెలు https://www.closinglogos.com/page/D.V.S._Productions_(India) సినీ నిర్మాణ సంస్థలు
తిరుపతి శాసనసభ నియోజకవర్గం ఆంధ్రప్రదేశ్, తిరుపతి జిల్లా లో గలదు. ఇది తిరుపతి లోకసభ నియోజకవర్గం పరిధిలోనిది., ఇందులోని మండలాలు అక్కరాంపల్లి (సి.టి.) తిరుపతి (ఎన్.ఎమ్.ఎ.) (సి.టి.) తిరుపతి (పట్టణ) (పాక్షికం) తిరుపతి (మ+ఓ.జి.) (పాక్షికం) తిరుమల ఇంతవరకు ఎన్నుకోబడ్డ సభ్యులు {| border=2 cellpadding=3 cellspacing=1 width=90% |- style="background:#0000ff; color:#ffffff;" !సంవత్సరం !శాసనసభ నియోజిక వర్గం సంఖ్య !శాసనసభ నియోజిక వర్గం పేరు !నియోజిక వర్గం రకం !గెలుపొందిన అభ్యర్థి !లింగం !పార్టీ !ఓట్లు !ప్రత్యర్థి !లింగం !పార్టీ !ఓట్లు |- |2019 |167 |తిరుపతి |జనరల్ |భూమన కరుణాకర్ రెడ్డి | పు |వై.ఎస్.ఆర్.సి.పి |80544 |ఎం.సుగుణ |మహిళ |తె.దే.పా |79836 |- |2015 |Bye Pollఉప ఎన్నిక |తిరుపతి |జనరల్ |ఎం.సుగుణ |మహిళ |తె.దే.పా |126152 |శ్రీదేవి |M |INC |9608 |- |2014 | |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |ఎం.వెంకటరమణ | పు | టీడీపీ |99,313 | భూమన కరుణాకర్ రెడ్డి |M/పు | వై.ఎస్.ఆర్.సి.పి | 57,774 |- |2012 |Bye Pollఉప ఎన్నిక |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |భూమన కరుణాకర్ రెడ్డి | పు | వై.ఎస్.ఆర్.సి.పి |59195 |ఎం.వెంకటరమణ |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |41220 |- |2009 |286 | తిరుపతి |GEN/జనరల్ | చిరంజీవి |M/పు |PRAP/ ప్రజారాజ్యం |56309 |భూమన కరుణాకర్ రెడ్డి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |40379 |- |2004 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |ఎం.వెంకటరమణ |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |91863 |N.V.Prasad/ఎన్.వి.ప్రసాద్ |M/పు |తె.దే.పా/తెలుగుదేశం |52768 |- |1999 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |చదలవాడ కృష్ణమూర్తి |M/పు |తె.దే.పా/తెలుగుదేశం |71381 |ఎం.వెంకటరమణ |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |58299 |- |1994 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ | ఎ.మోహన్‌ |M/పు |తె.దే.పా/తెలుగుదేశం |75877 | మబ్బు రామిరెడ్డి |M/పు |INC / కాంగ్రెస్ |41282 |- |1989 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ | మబ్బు రామిరెడ్డి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |66383 |Kola Ramu/ కోలా రాము |M/పు |తె.దే.పా/తెలుగుదేశం |47040 |- |1985 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ | మబ్బు రామిరెడ్డి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |45510 |Gurava Reddy Pandraveti |M/పు |తె.దే.పా/తెలుగుదేశం |42643 |- |1983 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |N. T. Rama Rao/ ఎన్.టి.రామారావు |M/పు |IND |64688 |అగరాల ఈశ్వరరెడ్డి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |17809 |- |1978 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |అగరాల ఈశ్వరరెడ్డి |M/పు |INC (I) /కాంగ్రెస్ |23635 |Pandraveti Gurava Reddi. S./ పందర్వేటి గురవా రెడ్డి |M/పు |IND/స్వతంత్ర |21708 |- |1972 |149 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |Vijayasikhamani /విజయ శిఖామణి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |36837 |P. Muni Reddy/ పి.మునిరెడ్డి |M/పు |IND/స్వతంత్ర |22004 |- |1967 |146 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |E. R. Agarala /ఇ.ఆర్.అగరాల |M/పు |SWA/స్వతంత్ర |45931 |G. R. Pandraveti/ జి.ఆర్.పందర్వేటి |M/పు |INC/కాంగ్రెస్ |11705 |- |1962 |153 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |Reddivari Nadamuni Reddy/ రెడ్డివారి నాథముని రెడ్డి |M/పు |INC /కాంగ్రెస్ |19882 |Eswara Reddy/ఈశ్వర రెడ్డి |M/పు |SWA/ స్వతంత్ర |14889 |- |1955 |132 |Tirupati/తిరుపతి |GEN/జనరల్ |Raddivari Nathamuni Reddyరెడ్డివారి నాథముని రెడ్డి |M/పు |KLP/ కె.ఎల్.పి |28162 |K. Krishna Reddy/ కె.కృష్ణా రెడ్డి |M/పు |CPI/ సీ.ఫీ.ఐ |5865 |} 2004 ఎన్నికలు 2004లో జరిగిన శాసనసభ ఎన్నికలలో తిరుపతి శాసనసభ నియోజకవర్గం నుంచి కాంగ్రెస్ పార్టీకి చెందిన అభ్యర్థి ఎం.వెంకటరమణ తన సమీప ప్రత్యర్థి తెలుగుదేశం పార్టీకి చెందిన ఎన్.వి.ప్రసాద్ పై 39095 ఓట్ల మెజారిటీతో గెలుపొందినాడు. వెంకటరమణకు 91863 ఓట్లు రాగా, ప్రసాద్ కు 52768 ఓట్లు లభించాయి. 2009 ఎన్నికలు పోటీ చేస్తున్న అభ్యర్థులు తెలుగుదేశం:కందాటి శంకర్ రెడ్డి కాంగ్రెస్: ప్రజారాజ్యం: చిరంజీవి లోక్‌సత్తా: భాజపా: ఇవి కూడా చూడండి ఆంధ్ర ప్రదేశ్ శాసనసభ్యుల జాబితా మూలాలు
వల్లంపహాడ్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కరీంనగర్ జిల్లా, కరీంనగర్ గ్రామీణ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కరీంనగర్ నుండి 7 కి. మీ. దూరంలో ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లా లోని కరీంనగర్ మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన కరీంనగర్ గ్రామీణ మండలం లోకి చేర్చారు.  2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 392 ఇళ్లతో, 1536 జనాభాతో 284 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 756, ఆడవారి సంఖ్య 780. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 302 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572318.పిన్ కోడ్: 505002. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఎల్బోతారంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల ఆరేపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కరీంనగర్లో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కరీంనగర్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు వల్లంపహాడ్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం వల్లంపహాడ్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 8 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 64 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 6 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 4 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 12 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 25 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 163 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 97 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 103 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు వల్లంపహాడ్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 82 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 21 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి వల్లంపహాడ్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, ప్రత్తి, మొక్కజొన్న మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
gaadanki aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, pakhal mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina pakhal nundi 5 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Tirupati nundi 35 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 701 illatho, 2527 janaabhaatho 758 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1230, aadavari sanka 1297. scheduled kulala janaba 418 Dum scheduled thegala janaba 128. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596198.pinn kood: 517112. ganankaalu 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba - motham 2,586 - purushula 1,328 - streela 1,258 - gruhaala sanka 647 darsaneeya pradheeshaalu/ devalayas yea gramamlo jaateeya vaataavarana adyayana prayooga shaala sthaapincha badindhi. vidyaa soukaryalu yea gramamlo 5 prabhutva praadhimika paatasaalalu, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, unnayi. yea gramaniki 5 ki.mee. lopu vunnavi sameepa seniior maadhyamika paatasaala (pakhal loo), sameepa aarts, science, commersu degrey kalaasaala (pakhal loo), sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala (pakhal loo), sameepa aniyata vidyaa kendram (pakhal loo), yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. sameepa balabadi (pakhal loo), sameepa inginiiring kalashalalu (tirupatilo), sameepa vydya kalaasaala (tirupatilo), sameepa management samshtha (tirupatilo), sameepa divyangula pratyeka paatasaala (tirupatilo) yea gramaniki 10 ki.mee kanna ekuva dooramlo vunnavi prabhutva vydya saukaryam yea gramamlo 1 praadhimika aaroogya vupa kendram, unnayi. sameepa pratyaamnaaya aushadha asupatri, sameepa alopati asupatri, sameepa samchaara vydya shaala sa, meepa pashu vaidyasaala, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, sameepa ti.b vaidyasaala, sameepa praadhimika aaroogya kendram, sameepa maathaa sisu samrakshanaa kendram, sameepa asupatri, sameepa kutumba sankshaema kendram yea gramaniki 10 ki.mee kanna ekuva dooramulo vunnavi thaagu neee rakshith manchineeti sarafara gramamlo ledhu. gramamlo manchineeti avasaraalaku chetipampula neee, gottapu baavulu / boru bavula nunchi neetini viniyogistunnaaru. paarisudhyam gramamlo muusina drainaejii vyvasta ledhu. muruguneeru neerugaa neeti vanarulloki vadalabadutondi. yea prantham porthi paarisudhyapathakam kindiki osthundi. saamaajika marugudodla saukaryam yea gramamlo ledhu. samaachara, ravaanhaa soukaryalu yea gramamlo telephony (laand Jalor) saukaryam, telephony (laand Jalor) saukaryam, mobile fone kavareji, sameepa internet kephelu / common seva centres saukaryam, piblic baasu serviceu, privete baasu serviceu, auto saukaryam, tractoru unnayi. sameepa postaphysu saukaryam, sameepa praivetu korier saukaryam, sameepa taaxi saukaryam, sameepa railway steshion, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. sameepa jaateeya rahadari gramaniki 10 kilometres kanna dooramlo Pali. sameepa rashtra rahadari gramaniki 5 kilometres lopu Pali. . graamampradhaana jalla roddutho anusandhaanamai Pali. gramamitara jalla roddutho anusandhaanamai Pali. marketingu, byaankingu yea gramamlo vaanijya banku, swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, unnayi. sameepa etium, sameepa sahakara banku, sameepa vyavasaya rruna sangham, sameepa vyavasaya marcheting sociiety, sameepa vaaram vaaree Bazar, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu yea gramamlo yekikrita baalala abhivruddhi pathakam (poshakaahaara kendram), angan vaadii kendram (poshakaahaara kendram), aashaa karyakartha (gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha), itara (poshakaahaara kendram), vaarthapathrika sarafara, assembli poling kendram, assembli poling kendram unnayi. sameepa aatala maidanam, sameepa cinma / veedo haaa, sameepa granthaalayam, sameepa piblic reading ruum, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramulo unnayi. vidyuttu yea gramamlo vidyuttu Pali. bhuumii viniyogam gramamlo bhuumii viniyogam ila Pali (hectarlalo): vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 129 vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 68.33 saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 46.53 thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 12.95 vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 88.63 saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 0 banjaru bhuumii: 144.56 nikaramgaa vittina bhu kshethram: 268 neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 385.45 neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhu kshethram: 27.11 neetipaarudala soukaryalu gramamlo vyavasaayaaniki neeti paarudala vanarulu ila unnayi (hectarlalo): baavulu/gottapu baavulu: 27.11 thayaarii yea gramam yea kindhi vastuvulanu utpatthi chestondi: cheraku, bellam moolaalu velupali lankelu
కొన్నిరకముల పదార్థములు వాటి లక్షణాలను బట్టి మూడురకములుగా వర్గీకరింపబడ్డాయి. అవి ఆమ్లాలు, క్షారాలు, తటస్థ ద్రావణాలు.సాధారణంగా రుచికి పులుపుగా ఉండేవి ఆమ్లాలు, రుచికి చేదుగా ఉండేవి క్షారాలు. ఉదాహరణలు కొన్ని ఆమ్లములు హైడ్రోజన్ హాలైడ్లు, వాటి ద్రావణాలు: ఉదజహరికామ్లము (hydrochloric acid: (HCl) హలోజన్ ఆక్సో ఆమ్లములు: హైపోక్లోరస్ ఆమ్లము: (hypochlorous acid (HClO), క్లోరస్ ఆమ్లము: (chlorous acid (HClO2) సల్ఫ్యూరికామ్లము (Sulfuric acid: H2SO4) నత్రికామ్లము (Nitric acid: HNO3) ఫాస్ఫారికామ్లము (Phosphoric acid: H3PO4) క్రోమిక్ ఆమ్లము (Chromic acid: H2CrO4) బోరిక్ ఆమ్లము (Boric acid: H3BO3) కొన్ని క్షారములు సోడియం హైడ్రాక్సైడ్ (Sodium hydroxide: NaOH) పొటాషియం హైడ్రాక్సైడ్ (Potassium hydroxide: KOH) బెరియం హైడ్రాక్సైడ్ (Barium hydroxide: Ba (OH) 2) కాల్షియం హైడ్రాక్సైడ్ (Calcium hydroxide: Ca (OH) 2) లక్షణాలు ఆమ్లాల లక్షణాలు ఇవి రుచికి పుల్లగా ఉంటాయి. నీలి లిట్మస్ కాగితాన్ని ఆమ్లంలో ఉంచినపుడు ఎరుపుగా మారుతుంది. అమ్లాలు మిధైల్ ఆరెంజి సూచికను ఎరుపుగా మారుస్తాయి. అమ్లాలు ఫీనాప్తలీన్ సూచికను ఎరుపుగా మారుస్తాయి. క్షారాల లక్షణాలు ఇవి రుచికి చేదుగా ఉంటాయి. ఎరుపు లిట్మస్ కాగితాన్ని క్షారంలో ఉంచినపుడు నీలం రంగులోకి మారుస్తాయి. క్షారాలు మిథైల్ ఆరెంజి సూచికను పసుపు రంగుగా మారుస్తాయి. క్షారాలు ఫీనాప్తలీన్ సూచికను గులాబి రంగు లోకి మారుస్తాయి. ధర్మాలు ఆమ్లాల ధర్మాలు ఆమ్లాలు లోహాలతో చర్యపొందు హైడ్రోజన్ వాయువు నిస్తాయి. Zn +2HCl → ZnCl2+H2 ఆమ్లం క్షారంతో చర్య పొంది లవణం, నీరు లనిస్తుంది. దీనిని తటస్థీకరణము అంటారు. HCl + NaOH → Nacl + H2O ఆమ్లం కార్బొనేట్, బై కార్బొనేట్ లతో చర్య పొంది కార్బన్ డైఆక్సైడ్ నిస్తుంది. క్షారాల ధర్మాలు క్షారాలను వేడిచేస్తే లోహ ఆక్సైడ్లు, కార్బన్ డయాక్సైడ్ లుగా విడిపోతుంది. క్షారం ఆమ్లంతో చర్య పొంది లవణం, నీరు లనిస్తుంది. దీనిని తటస్థీకరణము అంటారు. NaOH + HCl → Nacl + H2O తయారు చేసే విధానం ఆమ్లాల తయారీ అలోహ ఆక్సైడ్లు నీటిలో కరిగినపుదు ఆమ్లాలు తయారవుతాయి. కార్బన్ డై ఆక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగిస్తే కార్బానికామ్లం ఏర్పడుతుంది. CO2 +H2O → H2CO3 సల్ఫర్ డై ఆక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగిస్తే సల్ఫూరస్ ఆమ్లం ఏర్పడుతుంది. SO2 +H2O → H2SO3 సల్ఫర్ ట్రైఆక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగిస్తే సల్ఫూరిక్ ఆమ్లం ఏర్పడుతుంది. SO3 +H2O → H2SO4 క్షారాల తయారీ లోహ ఆక్సైడ్లు నీటిలో కరిగినపుడు క్షారాలు తయారవుతాయి. సోడియం ఆక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగించినపుడు సోడియం హైడ్రాక్సైడ్ ఏర్పడుతుంది. Na2O +H2O → 2NaOH మెగ్నీషియం ఆక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగించినపుడు మెగ్నీషియం హైడ్రాక్సైడ్ ఏర్పడుతుంది. 2MgO +H2O → Mg (OH) 2 కాల్షియం అక్సైడ్ ను నీటిలో కరిగించినపుడు కాల్షియం హైడ్రక్సైడ్ ఏర్పడుతుంది. 2CaO +H2O → Ca (OH) 2 అర్హీనియస్ ఆమ్ల క్షార సిద్ధాంతము అర్హీనియస్ సిద్ధాంతం ప్రకారం జల ద్రావణంలో H+ అయాన్లను యిచ్చేవి ఆమ్లాలు. OH- అయాన్లను యిచ్చెవి క్షారాలు. ఈ సిద్ధాంతం ప్రకారం HCl ఆమ్లము. అది నీటిలో కరిగినపుడు H+, Cl-అయాన్లుగా విడిపోతుంది. ఈ సిద్ధాంతంప్రకారం NaOH క్షారం అది నీటిలో కరిగినపుడు Na+, OH- అయాన్లుగా విడిపోతుంది. నీటిలో H+ OH- అయాన్లు సమానంగా ఉంటాయి. అందువలన అది తటస్థ ద్రావణం. అర్హీనియస్ ఆమ్ల క్షార సిద్ధాంతం- లోపములు ఈ సిద్ధాంతం నీటిలో కరిగిన పదార్థాలకు మాత్రమే వర్తిస్తుంది. ఇతర ద్రావణాలైన బెంజీను వంటి కర్బన ద్రావణాలలో కరిగిన వాటిగూర్చి వివరించదు. HCl నీటిలో అయాన్లనిస్తుంది. కాని బెంజీన్ లో యివ్వదు. యిసుక (సిలికాన్ డయాక్సైడ్) లో H+అయాన్లు లేనప్పటికీ అది ఆమ్ల స్వభావములు కలిగి ఉంటుంది., అది నీటిలో కరుగదు. కార్బన్ డయాక్సైడ్ లో H+అయాన్లు లెనప్పటికీ అది ఆమ్ల స్వభావము కలిగి ఉండును. కాల్షియం కార్బొనేట్ నీటిలో కరగక పోయినప్పటికీ అది క్షార స్వభావాన్ని కలిగి ఉండును. కాల్షియం ఆక్సైడ్ లో OH-అయాన్లు లేనప్పటికీ అది క్షార స్వభావాన్ని కలిగి ఉండును. నీటి అయనీకరణము స్వచ్ఛమైన నీటిలో విద్యుత్ ప్రసరించదు. నీటిలో విద్యుత్ ను ప్రసరింపజేస్తే ఒక లీటరు ఘనపరిమాణంలో ఒక కోటి మోల్ అయాన్లలో ఒకటి మాత్రమే అయాన్లుగా విడిపోతుంది. దీనిని నీటి అయనీకరణము అంటారు. [H+] అనగా H+ అయాన్ యొక్క గాఢత. [OH- ] అనగా OH- అయాన్ గాఢత అనిర్థం. నీటిలో H+, OH-లు సమానంగా ఉంటాయి. అందువల్ల వాటి గాఢతలు సమానముగా ఉంటాయి. [H+]= 10−7 మోల్ అయాన్/లీటరు : [OH- ] =10−7 మోల్ అయాన్/లీటరు నీటి అయానిక లబ్దము ఒకమోల్ నీటిలో గల H+ గాఢత, OH- గాఢతల లబ్ధాన్ని నీటిఅయానిక లబ్ధం అంటారు.దీనిని Kwతో సూచిస్తారు. w= [H+] x [OH- ] ఇది ఆమ్ల క్షారాలలో ముఖ్య మైనది. ఎందువలనంటే నీటికి ఆమ్లం కలిపినపుడు H+ అయాన్ల గాఢత పెరుగుతుంది OH- అయాన్ల గాఢత తగ్గుతుంది. అయినా వాటి గాఢతల లబ్ధం మారదు. నీటికి క్షారణ్ కలిపినపుడు H+ అయాన్ల గాఢత తగ్గుతుంది OH- అయాన్ల గాఢత పెరుగుతుంది. అయినా వాటి గాఢతల లబ్ధం మారదు. H+ అయాన్ గాఢత బట్టి ఆమ్ల, క్షారములను తెలుసుకొనవచ్చును. 100 > [H+] > 10−6 అయితే ఆ ద్రావణం ఆమ్లం అవుతుంది. [H+] = 10−7 అయిన ఆ ద్రావణం తటస్థ ద్రావణం అవుతుంది. 10−8 > [H+] > 10−14 అయితే ఆ ద్రావణం క్షారం అవుతుంది. PH దీనిని సోరెన్ సన్ అనే శాస్త్రవేత్త కనుగొన్నారు. ఈ మానమును ఆమ్ల క్షారములు తెలుసుకొనుటకు ఉపయోగిస్తారు. హైడ్రోజన్ అయాన్ గాఢతకు ఋణ సంవర్గమానాన్ని PH అంటారు. PH= -log [H+] PH ఆధారంగా ఆమ్ల క్షారములను తెలుసుకోవచ్చు. PH విలువ 0 నుండి 6 వరకు గల ద్రావణాలు ఆమ్లాలు. PH విలువ 7 గల ద్రావణాలు తటస్థ ద్రావణాలు. PH విలువ 7 నుండి 14 గల ద్రావణాలు క్షారాలు. ఆమ్ల క్షారముల బలాలు బలమైన ఆమ్లము (strong acid) : 100% అయనీకరణము చెందిన ఆమ్లమును బలమైన ఆమ్లము అంటారు. ఉదా: హైడ్రోక్లోరికామ్లము (HCl) బలహీన ఆమ్లము (weak acid) : పాక్షికంగా అయనీకరణము చెందిన ఆమ్లమును బలహీన ఆమ్లము అంటారు. ఉదా: ఎసిటిక్ ఆమ్లము (CH3COOH) బలమైన క్షారము (strong alkali) :100% అయనీకరణము చెందిన క్షారమును బలమైన ఆమ్లము అంటారు. ఉదా: సోడియం హైడ్రాక్సైడ్ (NaOH) బలహీన క్షారము (weak alkali) : పాక్షికంగా అయనీకరణము చెందిన క్షారమును బలహీన క్షారము అంటారు. ఉదా: అమ్మోనియం హైడ్రాక్సైడ్ (NH4 OH) తటస్థీకరణము,తటస్థీకరణోష్ణం ఒక మోల్ ఆమ్లం, ఒక మోల్ క్షారం కలిపినపుడు లవణం, నీరు యేర్పడతాయి. దీనిని తటస్థీకరణము అంటారు. తటస్థీకరణము చెందినపుడు వెలువడు ఉష్ణాన్ని తటస్థీకరణోష్ణం అంటారు. బలమైన ఆమ్లము బలమైన క్షారంతో చర్య పొందినపుడు తటస్థీకరణోష్ణం విలువ 13.7 కి.కా/మోల్ ఉండును. మిగిలిన సందర్భాలలో దీనివిలువ 13.7 కి.కా/మోల్ కన్న తక్కువ ఉండును; ఇవి చేయండి, తెలుసుకోండి ప్రత్యమ్నాయ లిట్మస్ తయారీ: ఒక మందార పూవు తీసుకొని దానిని కాగితంపై బాగా రాయండి. అది నీలిరంగులో మారుతుంది. దీనిని నీలి లిట్మస్ కు ప్రత్యామ్నాయంగా ఉపయోగించవచ్చు. ఈ కాగితంపై వివిధ ఆమ్లాలను వేసి చూడండి. మార్పును గమనించండి. ఆకాగితం ఎరుపుగా మారుతుంది. మాజిక్ ఉత్తరాన్ని తయారు చేయుట: ఫీనాప్తలీన్ ద్రవం ఉపయోగించి ఉత్తరాన్ని తెల్ల కాగితంపై రాయండి. ఆ ఉత్తరాన్ని ఆరబెట్టండి. ఆ కాగితంపై ఏ అక్షరాలు కనిపించవు. ఈ ఉత్తరాన్ని ఒక పాత్రలో గల నిమ్మరసం ద్రావణంలో ఉంచండి. దాని పై ఎరుపు అక్షరాలు కనిపిస్తాయి. మీ ప్రాంతంలో బాబాల మోసాలు తెలుసుకోండి: ఒక కత్తిపై మొదట ఫీనాప్తలీన్ ద్రవాన్ని గాని, మందార పువ్వు రసాన్ని గాని ముందుగా పూసి ఉంచుకుంటారు. మీరు ఏదైనా సమస్య వారికి చెప్పినపుడు మీకు నిమ్మకాయలను తెమ్మని వారివద్ద ఉన్న కత్తితో కోస్తారు.అపుడు ఎర్రని ద్రవం వస్తుంది. దీనిని రక్తంగా భమింపజేస్తారు. ఆమ్ల వర్షం: ఆగ్రా వంటి పారిశ్రామక ప్రాంతాలలో కర్మాగారములనుండి విడుదలయ్యే అలోహ ఆక్సైడ్లు మెఘాలలోని నీటితో చర్యపొంది ఆమ్లములుగా తయారయి వర్షంగా కురియుట వలన తాజ్ మహల్ వంటి కట్టడాలకు నష్టం వాటిల్లుతుంది. వంట పాత్రల వల్ల నష్టం: మన యిండ్లలో ఎక్కువగా అల్యూమినియం పాత్రలను వినియోగిస్తారు. యిది లోహం. యిందులో చింతపండుతో తయారుచేసిన పదార్థాలు వండినపుడు చింత పండులో గల టార్టారికామ్లం లోహ పాత్రతో చర్య చెందడం వల్ల యేర్పడిన క్రియా జన్యాలలో హైడ్రోజన్ వాయువు పోయి మిగిలిన పదార్థాలు మన ఆహారంలో కలియుట వల్ల మన ఆరోగ్యానికి నష్టం వాటిల్లుతోంది. జీర్ణాశయంలో యేర్పడిన ఎసిడిటీ కొరకు: మనం రోజూ సరియైన సమయానికి ఆహారం తినకపోవుట వలన మన జీర్ణాశయంలో గ్యాస్ట్రిక్ ఆమ్లము ఉత్పత్తి పెరిగి ఎసిడిటీకి కారణమగును. అపుడు ఆమ్లత్వం పోవుటకు క్షారంతో కూడిన మాత్రలను వాడమని డాక్టర్లు చెవుతారు. బెలున్ లో హైడ్రోజన్ వాయువు నింపండి: ఒక చిన్న సీసాలో కొన్ని లోహపు ముక్కలు తీసుకోండి. అందులో నిమ్మరసం (సిట్రిక్ ఆమ్లం) వేసి దానిపై బెలూన్ తగిలించండి. కొంతసేపు ఉంచినపుడు ఆ బెలూన్ హైడ్రోజన్ వాయువుతో నిండుతుంది. ఆ బెలూన్ ను త్రాడుతో కట్టి వదిలితే అది పైకి పోతుంది. ఇవి కూడా చూడండి ఆమ్లం క్షారం అర్హీనియస్ ఆమ్ల క్షార సిద్ధాంతము రసాయన శాస్త్రము
పెద్ద కోడలు 1959, నవంబర్ 20న విడుదలైన తెలుగు డబ్బింగ్ సినిమా. అన్బు ఎంగె అనే తమిళ సినిమా దీనికి మూలం. నటీనటులు ఎస్.వి.రంగారావు ఎస్.ఎస్.రాజేంద్రన్ పండరీబాయి కె.బాలాజి దేవిక సూర్యకళ టి.ఆర్.రామచంద్రన్ మైనావతి మనోరమ వి.ఎస్.రాఘవన్ అశోకన్ సాంకేతికవర్గం దర్శకత్వం: డి.యోగానంద్ పాటలు, మాటలు: నారపరెడ్డి సంగీతం: మారెళ్ళ రంగారావు ఛాయాగ్రహణం: సెల్వరాజ్ కూర్పు: ఆర్.రాజన్ నిర్మాత: నల్లపరెడ్డి గోపాలరెడ్డి పాటలు ఈ సినిమాలోని పాటల వివరాలు: అంతా లేవండి ఎన్నో చేయండి ఒకటై ఉండండి - కె. రాణి బృందం అమృతయోగం వచ్చెకనుమోయి చిన్నోడా - పి.బి. శ్రీనివాస్, ఎస్. జానకి డింగిరి డింగిరి మీనాక్షి డింగిరి డింగిడి - పి.బి. శ్రీనివాస్ వెన్నెలరాదా వేదనలేనా శోధనలేలో నిలువలేని - ఆర్. బాలసరస్వతీదేవి ఆశనిండేనేలా అదిగాంచు వలపీలీల కన్నులలో - కె. జమునారాణి నా వాల్గనులే గాంచి భావించెను విరులా బ్రహ్మ- ఎస్. జానకి పూవులువంచు మోహమునించు తావుల్ - మృత్యుంజయరెడ్డి, కె. జమునారాణి మింటికి పోవు రాకెట్టు మిన్కూరుబూచి జాకెట్టు - కె. జమునారాణి లక్షలు ఉన్నా ఫలమనుకోకు నెమ్మది కోరుము ఇంటనే - పి.సుశీల మూలాలు ఎస్.వి.రంగారావు నటించిన సినిమాలు
తరువాత ఎవరు, 2018 ఆగస్టు 3న విడుదలైన తెలుగు సినిమా. హ్యాపీ ఎండింగ్ క్రియేషన్స్ బ్యానరులో లక్ష్మీరెడ్డి, రాజేష్ కోడూరు నిర్మించిన ఈ సినిమాకు జి. కృష్ణప్రసాద్, కె. రాజేష్ రెడ్డి దర్శకత్వం వహించారు. ఇందులో కమల్ కామరాజు, మనోజ్, ప్రియాంక శర్మ తదితరులు నటించగా, విజయ్ కురాకుల సంగీతం సమకూర్చాడు. కథా సారాశం చందు (మనోజ్), నిత్య (ప్రియాంక శర్మ) ప్రేమించుకుంటారు. ఒక చిన్న సమస్య కారణంగా విడిపోతారు. నిత్య తన స్నేహితులతో కలిసి రియాలిటీ షోలో పాల్గొనాలని అనుకుంటుంది. ఆ విషయం తెలుసుకున్న చందు కూడా ఈ షోలో పాల్గొంటాడు. అయితే, అందులో పోటిచేసిన వారు ఒకరి తరువాత ఒకరు చంపబడుతుంటారు. వారు అలా ఎందుకు చంపబడుతారు, చందు నిత్యను ఎలా కాపాడుతాడు అన్నది మిగతా కథ. నటవర్గం కమల్ కామరాజు భరణి మనోజ్ ప్రియాంక శర్మ ప్రశాంత్ నీల్ సాయికిరణ్ సురేష్ మధన్ అమర్ కరుణాకర్ రాధిక జ్యోతి సంతోష్ పాటలు ఈ సినిమాకు విజయ్ కురాకుల సంగీతం అందించాడు. లహరి మ్యూజిక్ ద్వారా పాటలు విడుదలయ్యాయి. హలో బేబీ (రచన: కరుణాకర్ అడిగర్ల, గానం: వేదాల హేమచంద్ర) వినదే వినదే (రచన: కరుణాకర్ అడిగర్ల, గానం: డింకర్ కల్వల, హరిణి) నిన్నని (రచన: గొల్లకోట రామకృష్ణ, గానం: విజయ్ కురాకుల) వినదే వినదే (రిపీట్) హలో బేబీ (వాయిద్యం) మూలాలు బయటి లింకులు 2018 తెలుగు సినిమాలు తెలుగు ప్రేమకథ చిత్రాలు తెలుగు థ్రిల్లర్ సినిమాలు
pipri, Telangana raashtram, nizamabad jalla, bheengal mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina bheengal nundi 9 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina armur nundi 34 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Nizamabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 444 illatho, 1834 janaabhaatho 1491 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 885, aadavari sanka 949. scheduled kulala sanka 302 Dum scheduled thegala sanka 77. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570858.pinn kood: 503307. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi bheengallo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bheengallonu, inginiiring kalaasaala chepuurloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, polytechnic‌ nizamabadlonu, maenejimentu kalaasaala aarmuurloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bheengallonu, aniyata vidyaa kendram nizamabadlonu, divyangula pratyeka paatasaala armur lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam piprilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu muguru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu piprilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam piprilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 32 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 1369 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 20 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 68 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 68 hectares neetipaarudala soukaryalu piprilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 68 hectares utpatthi piprilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, soyabeen, mokkajonna paarishraamika utpattulu beedeelu moolaalu velupali lankelu
hibat kimmel abuu nadaa (); juun 24, 1991 - 20 October 2023). aama palastina kayithri, navalaa rachaitri, poshakaahaara nipunuraalu , enka wikimedian. aama navala "axisen iss nott far dhi ded ("Oxygen is not for the dead") ku 2017loo sharza award far arrab creativity loo rendava sthaanam labhinchindi. aama 2023 loo izrael, hamas yuddha vimana daadulaloo (airstrike) gaja strep loo maraninchindi. jeevita visheshaalu abuu nadaa 24 juun 1991na macca, soudi arabialo janminchindhi..aama islaamik vishwavidyaalayam, gaja nundi jiva rasayana shaastram (biochemistry)loo byaachilar degreeni, all - azar vishwavidyaalayam nundi poshakaahaara chikitsa (clinically nutrition) loo maastars degreeni pondindi. aama 'all - amal institut far orphans' thoo anubandam kaligina 'rusul senter far creativity'loo konthakaalam panichesaaru. aama " nyayam girinchi , arrab spring tirugubatlu, aakramanalo unna palastina jeevitam vaastavaala girinchi aalochinchindi. ani all - ayyam perkonnaadu. aama anek kavita sankalanaalanu, all - uksujin lesa lill - mavta (' oksygen izz nott far dhi ded ') aney paerutoe ooka navalanu prachurinchindi. 2017loo aama tana navalaku uunited arrab emirates nirvahimchina 20va varshika sharza awardee far arrab creativitylo rendava sthaanaanni geluchukundi. yea pusthakaanni daarr divaan 2021loo tirigi prachurincharu. rachana maranam 20 oktober 2023na dakshinha gajaloni khan unis loni aama intini dheekonna izrael vaimaaniki dhalam vaimaaniki daadi samayamlo izrael - hamas iddam aama maranhicharu. aama vayasu 32 samvastaralu. aama 'literari apab' anu anline vedhika medha chivari poest 8 oktober 2023na chesindi - gaja loo ratri chikatiga umtumdi, rocketla meruputho paatu, - bambula sabdamtoo paatu nishabdam - prardhana saukaryam, amaraveerula kanthi thoo paatu bhayapette nalupu - shubha ratri, gaja. suchanalu mahilhaa wikipedianulu
బీచుపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జోగులాంబ గద్వాల జిల్లా, ఇటిక్యాల మండలంలోని గ్రామం. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మహబూబ్ నగర్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. ఈ గ్రామం 7వ నెంబర్ జాతీయ రహదారిపై ఉంది. కృష్ణానది ఒడ్డున ఉన్న ఈ గ్రామములో ప్రతి 12 సంవత్సరాలకు జరిగే కృష్ణానది పుష్కరాలు ఘనంగా నిర్వహిస్తారు. ఇక్కడ ప్రాచీనమైన ఆంజనేయస్వామి దేవాలయం ఉంది.. జాతీయ రహదారికి అతి సమీపంలో ఉండుటచే లక్షలాది భక్తులు పుష్కరస్నానం చేయడానికి తరలివస్తుంటారు. ఇది మంచి పర్యాటక కేంద్రం కూడా. కృష్ణవేణి దేవాలయం, ఇతరదేవాలయాలు, ఉద్యానవనం మున్నగునవి ఇక్కడకు వచ్చే పర్యాటకులను సంతృప్తిపరుస్తాయి. జాతీయరహదారిపై కృష్ణానదిపై కల వంతెన దాటుతున్నప్పుడు ఈ దృశ్యాలు కానవస్తాయి.పిన్ కోడ్ నం. 509 125. చారిత్రక నేపథ్యం కృష్ణ, తుంగభద్ర నదుల మధ్య ఉండటం వలన అలంపూర్, గద్వాల ప్రాంతాలను నడిగడ్డగా పిలుస్తారు. నడిగడ్డలో ప్రసిద్ధ పుణ్యక్షేత్రంగా విరాజిల్లుతున్న బీచుపల్లి మౌర్యులు, శాతవాహనులు, కాకతీయులు, విజయనగర రాజులు, సుల్తానుల పాలనలో కొనసాగింది. క్రీ, పూ. 902 సంవత్సరంలో చోడబల్లి దేవుడు అనే రాజు విశ్వనాథ దేవుడు అనే వ్యక్తికి ఈ ప్రాంతాన్ని దానంగా ఇచ్చినట్లు ఇక్కడ లభించిన శిలాశాసనం ద్వారా తెలుస్తుంది. కృష్ణానది వంతెన బీచుపల్లి వద్ద కృష్ణానది 7వ నెంబరు జాతీయ రహదారిపై కృష్ణానది మీదుగా ఒక కిలోమీటరు పొడవు కల వంతెన ఉంది. దీన్ని 1958లో 36 లక్షల రూపాయల వ్యయంతో నిర్మించారు. ఇటీవల రెండు లేన్ల రహదారిని నాలుగు లేన్ల రహదారిగా చేస్తున్న తరుణంలో మరో కొత్త వంతెన నిర్మాణాన్ని కూడా ప్రారంభించారు. దీని 15 కోట్ల వ్యయంతో నిర్మిస్తున్నారు. దేవాలయాలు బీచుపల్లిలో శ్రీఆంజనేయస్వామి ఆలయంతోపాటు కోదండరామస్వామి ఆలయం కూడా ఉంది. అంతేకాకుండా కృష్ణా నది మధ్యలో నిజాంకొండ కోట కూడా ఉంది. ఇక్కడ సినిమా షూటింగులు కూడా జరిగాయి. ఆంజనేయస్వామి దేవాలయం: 7వ నెంబరు జాతీయ రహదారి పైన కృష్ణా నది తీరాన ఉన్న ఈ దేవాలయంలోని స్వామి వారిని వ్యాసరాయలు ప్రతిష్ఠించారని ప్రతీతి. శ్రీకోదండరామస్వామి దేవాలయం: 2004లో భక్తుల విరాళాలను పోగుచేసి, 50 లక్షల రూపాయలతో కృష్ణానదికి అతి సమీపాన శ్రీకోదండరామస్వామి ఆలయాన్ని నిర్మించారు. చినజీయర్ స్వామి చే పూజలు చేయించి, విగ్రహప్రతిష్ఠ చేయించారు., సుందరంగా నిర్మించబడిన ఈ ఆలయ గోపురంపై దశావతారాల శిల్పాలు ఆకట్టుకుంటాయి. విశాలమైన ఆవరణ కలిగి ఉండటం వలన, వివాహా వేడుకలకు అనుకూలంగా ఉండటం వలన, ఈ ఆలయంలో వేసవి కాలంలో పెళ్ళిళ్ళు ఎక్కువగా జరుగుతుంటాయి. శివాలయం: కృష్ణానది ఒడ్డున ఒక చిన్న గుడి రూపంలో ఉన్నదే శివాలయం. నదిలో స్నానాలు ఆచరించిన భక్తులు మొదటగా దర్శించుకొనేది ఇకడి పరమేశ్వరుడినే. ఈ పరమేశ్వరుడిని హనుమద్దాసులు వారు ప్రతిష్ఠించారని అంటారు. నిజాం కోటకొండ బీచుపల్లి క్షేత్రం దగ్గర కృష్ణా నదిలో ఒక ద్వీపపు కొండ ఉంది. ఈ కొండపై ఒక బలిష్టమైన దుర్గాన్ని 18 వ శతాబ్దిలో నిర్మించారు. దీనిని నిజాం కొండ అని అంటారు. ఈ కోటను సుమారు 35 ఎకరాల విస్తీర్ణంలో నిర్మించారు. ఈ కోటలోపల ఆంజనేయస్వామి ఆలయం, మజీదు, బావిని ఏర్పాటుచేశారు. నిజాం నవాబులు తమ సైనిక అవసరాల నిమిత్తం ఈ కోటను నిర్మించారని అంటారు. ఈ కోటను గద్వాల సంస్థానాధీశులు నిర్మించారన్న మరో వాదన కూడా ఉంది. సినిమా చిత్రీకరణలు కె. రాఘవేంద్రరావు దర్శకత్వంలో మెగాస్టార్ చిరంజీవి కథానాయకుడుగా వచ్చిన కొండవీటి రాజా సినిమా చిత్రీకరణ ఇక్కడ జరిగింది. ఈ సినిమాకు ఈ ప్రాంతానికి చెందిన బుర్రి వెంకట్రామిరెడ్డి నిర్మాత కావడం విశేషం. సినిమా ప్రారంభమే ఇక్కడ మొదలవుతుంది. బీచుపల్లి వారథి, బీచుపల్లి ఆలయం, పరిసరాలు, నిజాం కొండపై చిత్రీకరణ జరిగింది. రాజకీయాలు 2013, జూలై 23న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా మరియమ్మ ఎన్నికయింది. పామాయిల్‌ కర్మాగారం ఈ గ్రామంలోని విజయవర్ధనే ఆయిల్‌ మిల్లు ప్రాంగణంలో 200 కోట్ల రూపాయలతో రాష్ట్ర ఆయిల్‌ఫెడ్‌ సంస్థ నిర్మించనున్న పామాయిల్‌ కర్మాగార పనులకు 2023, అక్టోబరు 3న రాష్ట్ర వ్యవసాయ శాఖ మంత్రి సింగిరెడ్డి నిరంజన్‌రెడ్డి భూమి పూజ చేశాడు. ఈ కార్యక్రమంలో అలంపూర్‌ ఎమ్మెల్యే వి.ఎం. అబ్రహం, ఆయిల్‌ఫెడ్‌ చైర్మన్‌ కంచర్ల రామకృష్ణారెడ్డి, ఉద్యానవన శాఖ అదనపు కమిషనర్‌ సరోజిని, అదనపు కలెక్టర్‌ అపూర్వచౌహాన్‌, ఆయిల్‌ఫెడ్‌ ఎండీ సురేందర్‌ తదితరులు పాల్గొన్నారు. వనరులు కపిలవాయి లింగమూర్తి రచించిన 'పాలమూరు జిల్లా దేవాలయాలు"అనే గ్రంథం మూలాలు వెలుపలి లింకులు
అమ్మగారిపల్లె (సదుం) ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, చిత్తూరు జిల్లా, సదుం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సొదం నుండి 2 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పుంగనూరు నుండి 40 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 819 ఇళ్లతో, 3247 జనాభాతో 1217 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1626, ఆడవారి సంఖ్య 1621. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 589 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 99. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 596166. పిన్ కోడ్: 517123. గ్రామ జనాభా 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా - మొత్తం 3,201 - పురుషుల 1,564 - స్త్రీల 1,637 - గృహాల సంఖ్య 754 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో 5 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు, 1 ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాల, 1 ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాల, 1 ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల, ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం, సమీప సీనియర్ మాధ్యమిక పాఠశాల, సమీప ఆర్ట్స్, సైన్స్, కామర్సు డిగ్రీ కళాశాల (సదుం లో), గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపున ఉన్నాయి. గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరములో ఉన్నాయి. సమీప ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల (పీలేరు లో, సమీప వైద్య కళాశాల, సమీప దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, సమీప పాలీటెక్నిక్, సమీప మేనేజ్మెంట్ సంస్థ (తిరుపతి లో), గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో గ్రామంలో 1 ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, ఉంది. గ్రామానికి సమీప అలోపతీ ఆసుపత్రి గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపు ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, సమీప పశు వైద్యశాల, సమీప సంచార వైద్య శాల, గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల పరిధిలో ఉన్నాయి. సమీప మాతా శిశు సంరక్షణా కేంద్రం, సమీప టి.బి వైద్యశాల, సమీప ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సమీప ఆసుపత్రి, సమీప కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్లకు మించి దూరంలో ఉన్నాయి. తాగు నీరు రక్షిత మంచినీటి సరఫరా గ్రామంలో ఉంది . పారిశుధ్యం గ్రామంలో డ్రైనేజీ వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీరు నేరుగా నీటి వనరుల్లోకి వదలబడుతోంది. ఈ ప్రాంతం పూర్తి పారిశుధ్యపథకం కిందికి వస్తుంది . సామాజిక మరుగుదొడ్ల సౌకర్యం ఈ గ్రామంలో లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు ఈ గ్రామంలో టెలిఫోన్ (లాండ్ లైన్) సౌకర్యం,ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం,, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు సౌకర్యం, మొబైల్ ఫోన్ కవరేజి, పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు,ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు, ఉన్నాయి. సమీప పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సమీప ఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాల సౌకర్యం, సమీప ప్రైవేటు కొరియర్ సౌకర్యం, గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల పరిధిలో ఉంది. సమీప రైల్వే స్టేషన్, గ్రామానికి,సమీప టాక్సీ సౌకర్యం,10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంతో జాతీయ రహదారి/ రాష్ట్ర రహదారితో అనుసంధానం కాలేదు.గ్రామంప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానమై ఉంది. సమీప ప్రధాన రోడ్డు 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప రాష్ట్ర రహదారి, గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, ఉంది. సమీప సమీప ఏటియం, సమీప వాణిజ్య బ్యాంకు, సమీప వ్యవసాయ ఋణ సంఘం, సమీప వారం వారీ సంత, గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సహకార బ్యాంకు, సమీప వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్లకు మించి దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఈ గ్రామంలో ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం), వార్తాపత్రిక సరఫరా,అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం),ఇతర (పోషకాహార కేంద్రం), ఆశా కార్యకర్త (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త), ఉన్నాయి. ఈ గ్రామంలో సమీప సినిమా / వీడియో హాల్, సమీప గ్రంథాలయం, సమీప పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, 5 కి.మీ.లోపున ఉన్నాయి. ఈ గ్రామానికి సమీప ఆటల మైదానం, 10 కి.మీ. మించి దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు ఈ గ్రామంలో విద్యుత్తు సరఫరా ఉంది. భూమి వినియోగం గ్రామంలో భూమి వినియోగం ఇలా ఉంది (హెక్టార్లలో): అడవి: 159 వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 153.78 వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 41.84 శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 8.09 తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 15.38 వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 6.88 సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 288.94 బంజరు భూమి: 244.02 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 299.07 నీటి సౌకర్యం లేని భూ క్షేత్రం: 741.79 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల లభిస్తున్న భూ క్షేత్రం: 90.24 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో): బావులు/గొట్టపు బావులు ద్వారా..... 90.24 తయారీ అమ్మగారిపల్లెలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. (పై నుంచి కిందికి తగ్గుతున్న క్రమంలో) చెరకు, బెల్లం, వేరుశనగ, మామిడి. ప్రధాన వృత్తులు ఇక్కడి ప్రధాన వృత్తి వ్యవసాయము. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
రెండవ అక్బర్ (1760 ఏప్రిల్ 22- 1837 సెప్టెంబరు 28) (రెండవ అక్బర్ షా అని కూడా పిలువబడ్డాడు) మొఘల్ చక్రవర్తిలలో చివరి నుండి రెండవవాడు. రెండవ షా ఆలం కుమారుడైన రెండవ అక్బర్ 1806-1837 వరకు పాలనసాగించాడు. ఆయన కుమారుడు " రెండవ బహదూర్ షా " కుమారుడు. బ్రిటిష్ ఈస్టిండియా కంపెనీ ఆధ్వర్యంలో భారతదేశం లోని అత్యధికభాగం యునైటెడ్ కింగ్డం స్వాధీనం చేసుకున్నందున బ్రిటిష్ అధికారం అధికమౌతూ రెండవ అక్బర్ అధికారం పరిమితంగా మారింది. ఆయన మరణించడానికి కొంతకాలానికి ముందు ఆయన రాజారాంమోహన్ రాయ్‌ను బ్రిటన్‌కు దూతగా పంపాడు. ఆయన పాలనాకాలంలో 1835లో ఈస్టిండియా కంపెనీ తనకుతాను మొఘల్ చక్రవర్తి లెఫ్టినెంట్జుగా పేర్కొనడం నిలిపివేసింది. తరువాత మొఘల్ చక్రవర్తి పేరుతో నాణ్యాలను ముద్రించడం నిలిపివేసింది. కంపెనీ ముద్రించే నాణ్యాలలో పర్షియన్ అక్షరాలను ముద్రించడం నిలుపబడింది. రెండవ అక్బర్ మరణం తరువాత ఆయన ఢిల్లీ లోని మెహరౌలి వద్ద సూఫీ సన్యాసి కుతుబుద్దీన్ బక్తియార్ కాకి సమీపంలో మొదటి బహదూర్ షా, షా ఆలం, రెండవ షా ఆలం సమాధుల సమీపంలో సమాధి చేయబడ్డాడు. ఆరంభకాల జీవితం రాకుమారుడు మిర్జా అక్బర్వ్ 1760 ఏప్రిల్ 22 న రేవా ఆస్థానంలోని ముకుంద్పూర్ వద్ద షా ఆలానికి జన్మించాడు. ఆయన జన్మించే సమయంలో తండ్రి షా ఆలం అజ్ఞాతంలో ఉన్నాడు. మిర్జా అక్బర్ 1781 మే 2న తన అన్న మరణించిన తరువాత ఎర్రకోటలో యువరాజుగా అభిషేకించబడ్డాడు. యువరాజ పట్టాభిషేకం తరువాత " వాలి అహ్ద్ బహదూర్ " బిరుద నామంతో పిలువబడ్డాడు. మిర్జా అక్బర్ చిన్నతనంలో సహ మొఘల్ రాకుమారులు, రాకుమార్తెలతో కలిసి తప్పనిసరిగా " నౌచ్" నృత్యం చేసేవాడు. ఆసమయంలో ఆయన రాకుమారుల మధ్య ఉండే విధ్వేషాలను గ్రహించాడు. నాల్గవ జహాన్ షా సింహాసనాన్ని వదిలి వెళ్ళిన తరువాత రెండవ అక్బర్ షా తాత్కాలిక మొఘల్ చక్రవర్తిగా సింహాసనాన్ని అధిష్టించాడు. ఆయన 1788 డెసెంబర్ వరకు పాలన కొనసాగించాడు. పాలన రెండవ అక్బర్ చక్రవర్తి నామమాత్రపు చక్రవర్తిగా అధికకాలం పాలించినా ఢిల్లీ, ఎర్రకోట మీద ఆయన ప్రభావం మాత్రం స్వల్పంగానే ఉంది. అయినప్పటికీ ఢిల్లీ సాంస్కృతిక జీవనశైలి వర్ధిల్లింది. అయినప్పటికీ బ్రిటిష్ ఇండియా అధికారి లార్డ్ హేస్టింగ్స్ పట్ల రెండవ అక్బర్ వ్యవహరించిన తీరు బ్రిటిష్ వారికి ఆగ్రహం తెప్పించింది. బ్రిటిష్ ప్రభుత్వం ఆయనను భరణం తీసుకుంట్జున్న రాజుగా మాత్రమే భావించింది. 1835 నుండి బ్రిటిష్ ప్రభుత్వం రెండవ అక్బర్ చక్రవర్తి నామమాత్రపు అధికారాన్ని మరింత తగ్గిస్తూ ఆయన అధికారం " ఢిల్లీ రాజా " ఢిల్లీ వరకు పరిమితం చేసింది. నాణ్యాల మీద పర్షియన్ స్థానంలో ఆగ్లం ముద్రించడం ఆరంభించింది. ఇతని దగ్గరున్న గులాం ముర్తజా ఖాన్ అనే చిత్రకారుడు మొఘల్ సామ్రాజ్యానికి సంబంధించిన ఛాయాచిత్రాలు గీశాడు. మొఘల్ చక్రవర్తుల అధికారాన్ని, అంతస్తులను మరింతగా తగ్గించడానికి బ్రిటిష్ అవధ్ నవాబు, నిజం నవాబు (హైదరాబాద్) లను రాయల్ బిరుదులను తీసుకోవడానికి ప్రోత్సహించింది. అయినప్పటికీ మొఘల్ చక్రవర్తి ప్రాభవం సింధ్ ప్రమ్ంతంలో పూర్వంలా కొనసాగింది. సింధు ప్రాంతాన్ని పాలిస్తున్న కల్హోరా పాలకులతో ఘోరయుద్ధం సాగించి విజయం సాధించిన తాల్పూర్ గిరిజనుల ప్రతినిధి " మిర్ ఫతేహ్ అలీ ఖాన్ "ను సింధు ప్రాంతానికి కొత్త నవబుగా నియమించి రెండవ అక్బర్ షా సింధు ప్రాంతం మీద తమకున్న ఆధిపత్యాన్ని నిరూపించుకున్నాడు. రెండవ అక్బర్ షా బెంగాల్ సంఘసంస్కర్త రామోహన్ రాయ్‌ను దూతగా బ్రిటన్‌కు పంపాడు. తరువాత రామోహన్ రాయ్‌ ఇంగ్లాండుకు పంపబడ్డాడు. రామోహన్ రాయ్ మొఘల్ దూతగా ఎస్.టి జేంస్ కోర్టులో ప్రవేశించి చక్రవర్తి తరఫున వాదించాడు. అయినప్పటికీ సరైన ఫలితం లభించలేదు. రెండవ అక్బర్ మరణం తరువాత ఆయన ఢిల్లీ లోని మెహరౌలి వద్ద సూఫీ సన్యాసి కుతుబుద్దీన్ బక్తియార్ కాకి సమీపంలో మొదటి బహదూర్ షా, షా ఆలం, రెండవ షా ఆలం సమాధుల సమీపంలో సమాధి చేయబడ్డాడు. వంశస్థులు రెండవ అక్బర్ (బహదూర్ షా జాఫర్) కుమారుడు మిర్జా ముఘల్ తిరుగుబాటు తరువాత రాకుమారుడు మిర్జా మొఘల్‌ను బ్రిటిష్ సైన్యాలు పట్టుకున్నారని తెలిసి రెండవ అక్బర్ తప్పించుకుని పొరుగు ప్రాంతాలకు వెళ్ళాడు. మొఘల్ వారసుడు యుద్ధంలో మరణించాడు. మిగిలిన రాకుమారులు భారతదేశంలోని పలు ప్రాంతాలలో స్థిరపడ్డారు. కొంత మంది మాత్రం బర్మా మరియ్ బెంగాల్‌లో స్థిరపడ్డారు. చక్రవర్తి రెండవ బహదూర్ షాతో రాజకుటంబానికి చెందిన పలువురు సభ్యులు రంగూంకు వెళ్ళారు. ఇవికూడా చూడండి అక్బర్ సిపాయ్ కలహం 1857 మిర్జా జలాలుద్దీన్ మిర్జా మిర్జా జాఫర్ మూలాలు The New Cambridge History of India. Akbar Shah's Rule: Coins Of India. వెలుపలి లింకులు The Eighth Section of the Series on the Mutiny in Delhi – by Khwaja Hasan Nizami THE LATER MUGHALS (1707–1858) 18వ శతాబ్దపు వ్యక్తులు 19వ శతాబ్దపు వ్యక్తులు మొఘల్ చక్రవర్తులు 1760 జననాలు 1837 మరణాలు చెంఘీజ్ ఖాన్ వారసులు భారతీయ ముస్లింలు
odisha raashtram loni jillalalo subarnapur jalla (orea:ସୁବର୍ଣ୍ଣପୁର ଜିଲ୍ଲା) okati. sonepur (odisha) jillaku kendramga Pali. dheenini sonepuri jalla, sonepuria jalla anikuudaa antaruu. charithra 10-11 sataabdhaalalo subarnapur paschimalankagaa piluvabadindani caritrakarulu abhipraaya padutunnaru. . subarnapur praantaaniki chendina somavamsaaniki chendina someshwaradeva vraayinchina taamrapatraalu induku aadhaaramga unnayi. rajakumarudu tanakutane paschimalankaku rajuga prakatinchukunnaadu. mahada tamrapatram aadhaaramga kumara somasundaradeva paalanaloe paschimalanka sameepamlo unna chitropala nadeeteerapraantham kudaa undaedani bhavistunaaru. paschima lankalo unna devatanu lankeshwareedevi antaruu. somavamsasthula palana kaalamlone yea prantham subarnapur ani piluvabadinadhi. 1993loo yea jalla ruupomdimchabadimdi. aardhikam 2006 ganankalanu anusarinchi pachaayitii raj mantritvasaakha bharatadesa jillaalu (640) loo venukabadina 250 jillalalo subarnapur jalla okati ani gurtinchindi. byaak‌verde reasen grantu phandu nundi nidulanu andukuntunna odisha rashtra 19 jillalalo yea jalla okati. divisionlu sab divisionlu: sonepur (odisha),, birmaharajapur taaluukaalu: sonepur ( odisha), binika, Rampur, birmaharajapur, tarbha, ullunda. blaacks: sonepur (odisha), binika, tarbha, dunguripali, birmaharajapur, ullunda. munsipaalitee: sonepur (odisha) ene.Una.sea., binke. 2001 loo ganankaalu samskruthi subarnapur jalla samskruthika sampadha kaligina praantamgaa gurtinchabadutundi. kalalu, hasthakalalaku subarnapur pratyekata kaligi Pali. prasthutham ikda vastraala thayaarii, ittadi vasthuvula thayaarii, tarba, binkaku chendina philigree vastuvulu, sonepur terrakota, ullunda raatichekkadaalu, dunguripalli paddi craftulu rashtramantata gurtimpunu pondaayi. prakyatha kavi mahima dharma, shanth bhima bhoi yea jillaku chendina vaare. chaitramasamlo pradarsinche mayaparamaina dandanatyam kudaa subarnapur‌ku pratyekata teesuku osthundi. charitrakangaa subarnapur prantham paschimalanka ani gurtinchabadutundi. alayam pattanham, sonepur paschima lanka lanka podi sasisena kavya sasisena alayam sureshwari alayam subarnameru alayam kosaleshwara alayam lankeshwari alayam champeshwar aalaya metakani aalaya paryaataka aakarshanha mahima peeta, khaliyapali metakani alayam, ullunda patali sriketra, kotasamalai papakshaya ghat (binka) kapileshwar alayam, charda vabagrahakunda digsira angadi mahaanadi, tel sangam oddha raameshwar shivalayam. lard swapneshwar alayam birmaharajpur black gauud‌gaad. birmaharajpur black tengo irigation projekt. (sandarsakulu paradise) sari sonepuri saree pramukhulu kailash chandra mehar, bhaarathaprabhutvam nundi prakyatha charitrakaarudigaa " padamasiri" awardee graheeta. nila madhab panda, chalanachitra nirmaataa, " ai yam kalaam " chithraaniki dharshakudu. sabhyasachi mohapatra ( orea ) chalanachitra nirmaataa, chithraaniki dharshakudu. jitamitra prasad sidhu deo vidyaa shree aurobindo sikshyakendra gauud‌gaad, poe- amarpali. rajakiyalu subarnapur jalla Balangir paarlamentu niyojakavargamlo bhaagamgaa Pali. assembli subarnapur jillaaloni odisha rashtra assembli niyojakavargaala vivarana . ennikaina sabhyula vivarana crinda pattikalooundi. ivikuda chudandi Kosalananda Kavya moolaalu velupali linkulu Iconography of the Buddhist Sculpture of Orissa Cultural Profile of South Kosal Pasayat, C. (1994), "Myth and Reality in Little Tradition: A Study of Dandanata in Odisha" in Man in India, Vol.74, kra.sam4, December 1994, pp. 413–427. Pasayat, C. (1998), Tribe, Caste and Folkculture, Jaipur/New Delhi: Rawat Publications. Pasayat, C. (2003), Glimpses of Tribal and Folkculture, New Delhi: Anmol Pub. Pvt. Ltd. velupali linkulu 1993 sthaapithaalu Odisha jillaalu
chanda jog thandri electrical inhaniir. aayana ahammadaabaadu electrical companylo panicheystuu undevaadu. tandridwara vijnana sastramu, inginiiring aama jeevitamlo chinnavayasu nundi okabhagamai undi aamekavi anandam kaliginchevi. aama thandri nundi vividha prayatnaalanu chesthu apajayala nundi paataalu neercukuntuu vision saadhinchadamlo unna anandam aemito ardhamaindi. taruvaata aameku 11 samvatsaraala vayasunnappudu aama akka " bhabha aatomic reesearch senter" (b.orr.sea) trekking schoolulo cyntistuga cherindhi. akkadwara aama gorge gamo vraasina mister tankims in wander‌laand vento pusthakaalanu chadive avaksam labhinchindi. appudee aameku fysics, austro fysics medha abhimaanam eradindi. kutumba vaataavaranam aameku swayam nirnayam chesukovadam, chinna chinna addamkulu yerpadinappudu adhigaminchadam neerchukunnadi. schoolulo chadive samayamlo sahityam patla makkuva penchukunnadi. pratyekamgaa prakruthiki sambamdhinchina kavitvam antey marinta aasakti undedi. aama dhainandhina jeevitamlo sangeetam ooka bhaagamai poindhi. prakruthi aaradhana chanda jog mahaaraashtralo unna sahyadri kondalu paadabhaagamlo unna calvey aney ooriloo nalaugu sanatsaraala (12 vayasu-16vayasu) kaalam nivasinchindi. sahajamgaa prakruthi aaraadhakuraalaina aameku aa vaataavaranam marinta preranha kaliginchindi. sahaja prakruthi madya nivasinchina kaaranamgaa vudayam manchubinduvulato aankarinchabadina gaddi, konda konalanundi jaaluvaarutunna jalapaataalu, varshalu, oosaravellulu, kappala vento ubhayacharaalu kondakacho pamulu vento anadamaina adbuthamaina janthuvulu vaari inta pravesinchevi. aameku aa vaataavaranam aasaktikaramaina drusyamgaamaarindi. aameku vaati girinchi telusukovalanna kuthuhalam kaligindi. aama tallitandrulu aameku kaligina kutuhalaanni marinthagaa prothsahincharu. aama tallitandrulu aameku swatantramgaa aaloninchadam chuttuu prapanchaanni kutuhalamtho gamaninchadam vantivi neerpaaru. vinam kevalam pusthakaalu chadivinanta maatraana raadani chuttuu unna vaataavaranam nundi parisilinchi telusukovalannadi vaari Dumka. aameku aasamayamlo jamentry, fysics antey makkuva adhikanga undedi. jamentry patla aasakti kalagadaniki aama talli kaaranamindhi. nirmaanam, lajic‌nu upayoginchi samasyalanu parishkarinchadam aameku udvegam kaliginchedi. p hetch.di chanda jog uunited stetes‌loo p.he.di chesesamayamlo paaradarshakata, sthiramgaa undadam, ankitabhaavamto panicheyadam, shaasthravetthagaa kathinamgaa shraminchadam vantivi alavaddayi. akada aama alok jain‌nu kalusukunnadi. taruvaata aama alok jain‌nu vivaham cheesukunnadi. alok jain‌ aasamayamlo stoney brock vidyaarthigaa undevaadu. chandajog bharta aama parisoedhana cheselaa proothsaham andistuu aama abhivruddhiki moolastambhamlaa sahakaaram amdimchaadu. aama austro fysics shaasthravetthagaa panicheyadalo anandam anubhavinchindi. aameku aaraadhistuu panicheyadam aney wasn enalaeni santrupthi kaliginchindi. bharatadesaaniki tirigi raaka bharatadesaaniki tirigi vacchina taruvaata aama edurkonna pradhaana samasya vayasu. aama chinnavayaskuraliga unnanduna aameku taginagurtimpu conei proothsaham andinchadam conei kalisi panicheeyadaaniki avaksam conei labhinchaleedu. aarambhakaala yea nirakshyam deerghakaala parisodhanalaku avarodhamgaa marindi. abhivruddhi chendutunna saastravettaku pratyekamgaa mahilaasaastravettalaka idi pradhaana samasyagaa maarindani yea vidhaanam parisoedhanaa paranga samajaniki kudaa nashtam kaligistundani aama abhipraayapadindhi. aascharyakaramgaa yu.yess, ariyu iropa‌loo kudaa mahilhalaku yea samasyanu edurkontunnaru. " vuman in fysics " vento charchalalo kudaa idi pradhaanaamsamgaa marindi. bhaaratadaesamloe pratyekamgaa austrophysics vibhaganlo ilanti samasyalu unnayi. idi ontari poratamani aama bhaavinchindi. ayinappatiki tanataanu aama yuvataku porthi sahakaaram andunchaalani nischayinchukunnadi. aameku iropa, bhaaratadaesamloe unna vidyaarthulu, poest doctoral fellows‌ porthi sahakaaram andinchi vaari abhivruddhiki sahakarinchaalannadi aama drudhasankalpam. vyaktigatamgaa ilanti sahakaaram andinchadam parisoedhanaa naipunhyaala vyardham kakunda kaapudutundani idi parisoedhanaa rangaaniki entho sahakaristundani aama viswasinchindi. aasakti aama atyutsaaham, kutuhalamtho panicheystuu galexilalo jarugutunnademiti ? galaxy payanum emti? nakshathram roopudiddukovadam elaa ? vento vishayalanu parisoedhinchadaaniki udvegabharitamgaa panichestunnadi. marmamaina vishayalanu sodhinchi telusukovadam telusukunnadi prapanchaniki teliyajeyadam vento lothaina saastreeyamaina vishayalu afhyayanam aameku anandam kaliginchaayi. alaage itara vijnana sastramu parisoedhanalu kudaa ilanti udvegabharitamainavani aama bhaavinchindi. aama vijnana sastramu sambandhitha pariseedhanalanu adhyayanaalanu aaraadhinchidi. velupali linkulu moolaalu yea linkulo ayah shaasthravetthalu swayangaa vraasina vyasalu unnayi. vaati nundi wikipediaku anukuulamgaa.
భీష్మ ఏకాదశి శ్రీ విష్ణు సహస్ర నామ జయంతి మాఘ శుక్ల ఏకాదశినే భీష్మ ఏకాదశి అంటాము. శ్రీ విష్ణు సహస్రనామం భీష్మపితామహుడు పాండవులకు చేసిన మహోపదేశం. భారత సంగ్రామం పూర్తి అయిన తర్వాత భీష్మపితామహుడు అంపశయ్యపైనే ఉండి పొయ్యాడు. ఎక్కడి వాళ్ళు వారి వారి రాజ్యాలకు వెళ్ళి పోయారు. సుమారు నెల రోజులు గడిచాయి, పాండవులు శ్రీకృష్ణుడు సల్లాపాలు ఆడుకొనే ఒక సమయంలో ఒక నాడు హటాత్తుగా శ్రీకృష్ణుడు పాండవులతో మాట్లాడుతూ ఆగిపోయాడు. పాండవులకు గాబరా వేసింది. ఏమైంది అని శ్రీకృష్ణుడిని అడిగారు. శ్రీకృష్ణుడు వారికి సమాధానం చెబుతూ "మాంధ్యాతి భగవాన్ భీష్మః తపోమే తద్గతం మనః" కురుక్షేత్రంలో అంపశయ్యపై పవళించి ఉన్న భీష్మపితామహుడు నన్ను స్మరించుకుంటున్నాడు. అందుకే నామనస్సు అక్కడికి వెళ్ళి పోయింది. 'హే పాండవులారా! బయలుదేరండి, భీష్ముడి దగ్గరికి. ఎందుకంటే భీష్ముడు ఆస్తికాగ్రేసరుడు, ధర్మాలను అవపోశణం పట్టినవాడు. శాస్త్రాలను పూర్తిగా ఆకలింపు చేసిన మహనీయుడు. మానవాళి తరించడానికి కావల్సిన మార్గాలను స్పష్టంగా తెలిసిన మహనీయుడు. సులభంగా జీవకోటిని తరింపజేయడం ఎట్లానో అవగతం చేసుకొన్న మహనీయుడు. ధర్మ విషయంలో ఏ సంశయాలు ఉన్నా ప్రామాణికంగా తీర్చగలిగిన ఏకైక మహానుభావుడు. ఆయన దేహం నుండి నిష్క్రమించే సమయం ఆసన్నమవుతుంది. ఆయన అస్తమిస్తే లోకంలో ధర్మ సంశయాలని తీర్చే వ్యక్తులు ఎవ్వరూ ఉండరు. అందుకే సూక్శ్మ విషయాలను తెలుసుకుందురు రండి' అని భీష్మ పితామహుడి వద్దకు తీసుకు వచ్చాడు. భీష్ముడు సుమారు నెలన్నర నుండి భాణాలపైనే పడి ఉన్నాడు. దేహం నిండా బాణాలు, శక్తి పూర్తిగా క్షీణించిపోయింది, అసలే మాఘమాసం ఎండకు ఎండుతూ, మంచుకు తడుస్తూ, నీరు లేదు, ఆహారం లేదు. స్వచ్ఛంద మరణం తెచ్చుకోగలడు, కాని ఆయన ఇన్ని బాధలు భరిస్తూ ఉండిపొయ్యాడు. ఉత్తరాయణం వరకు ఉండాలి అని అనుకున్నాడు. ఒక ఏకాదశి నాడు దేహం నుండి నిష్క్రమించాలని భగవంతుడిని తలచుకుంటున్నాడు. మనస్సులో శ్రీకృష్ణుడిని సాక్షాత్కరించు కోగలిగేవాడు ఆయన. తన హృదయ మందిరంలోనే శ్రీకృష్ణుడితో మాట్లాడగలిగే వాడు ఆయన. అంత జ్ఞానులైన మహనీయులకు ఈరోజు ఆరోజు అనే నియమం ఉండదు అని ఉపనిషత్తు చెబుతుంది. మరి అట్లాంటి వారు ఏ రోజు నిష్క్రమించినా పరమపదం లభిస్తుంది.ఎవరు కర్మ చేస్తారు అనే నియమం కూడా లేదు. భీష్ముడు తనకి "మాతా పితా బ్రాతా నివాసః శరణం సుహ్రుత్ గతిః గమ్యం సర్వం నారాయణః" అని అనుకున్న మహనీయుడు. ఆయనకు సర్వం శ్రీకృష్ణుడే అని విశ్వసించేవాడు. అందుకు ఆయన ఏనాడు మరణించినా భగవంతుడి సాయిజ్యం కలగక మానదు. మరి అన్ని రోజులు అంపశయ్య పై ఎందుకు ఉండి పొయ్యాడు ? ఆయనకు తను చేసిన దోషం ఒకటి స్పష్టంగా జ్ఞాపకం ఉంది. చేసిన ప్రతి దోషం శరీరం పైనే రాసి ఉంటుందట! అది తొలగితే తప్ప సద్గతి ఏర్పడదట. ఏ దోషం చేసాడాయన ? ద్రౌపతికి సభామధ్యంలో అవమానం జరుగుతుంటే ఏం చేయలేక పోయాడు. భగవత్ భక్తురాలికి అవమానం జరుగుతుంటే చూస్తు కూర్చుండి పోయాడు. ద్రౌపతికి శ్రీకృష్ణుడంటే అత్యంత ప్రేమ. తన గురువు వసిష్ఠులవారు చెప్పారట "మహత్యాపది సంప్రాప్తే స్మత్తవ్యః భగవాన్ హరిః" హే ద్రౌపతి! ఇత్రులు ఎవ్వరు తొలగించని ఆపద వచ్చినప్పుడు శ్రీహరిని స్మరించుకో అని. ఆనాడు సభామధ్యంలో తన అయిదుగురు అతి పరాక్రమమైన భర్తలు ఏం చెయ్యలేక పోయారు. వారు కౌరవులకి బానిసలై పోయారు. కౌరవులను ఎదురించడానికి వీలులేకుండా పోయ్యింది. వారు కేవలం సామాన్య ధర్మాన్నే పాటించారు, కాని సాటి మనిషిగా ఆమెను కాపాడాలనే విశేష ధర్మాన్ని ప్రక్కన పెట్టారు. శ్రీకృష్ణుడు తన భక్తులకి జరిగే అవమానాన్ని సహించలేడు. అలా చేసినందుకు మొత్తం వంద మంది కౌరవులను మట్టు పెట్టాడు. ఆ దోషంతో పాండవులకూ అదే గతి పట్టేది. కానీ అలా చేస్తే చివర తను ఎవరిని రక్షించాలని అనుకునాడో ఆ ద్రౌపతికే నష్టం జరుగుతుందని వారిని అట్టే ఉంచాడు. ఈ విషయం భగవంతుడే అర్జునుడితో చెప్పాడు. ఎప్పుడైతే ద్రౌపతికి అవమానం చేసారో వారందరిని అప్పుడే తీసి పాడేసాను, ఇప్పుడు వారు కేవలం కాలిపోయిన కాగితం వలె ఉన్నారే తప్ప, వారిని నేను ఎప్పుడో ఏరిపారేసాను, నీకు ఆ గౌరవం కట్టబెట్టాలని యుద్ధం చేయమని చెబుతున్న అని శ్రీకృష్ణుడు అర్జునుడితో అన్నాడు. భీష్మ పితామహుడు ఆనాడు ధర్మరాజుకు తలెత్తిన సందేహాలను తీరుస్తుంటే, ప్రక్కనే ఉన్న ద్రౌపతి నవ్వుతూ 'తాతా! ఆనాడు నాకు అవమానం జరుగుంటే ఏమైయ్యాయీ ధర్మాలు' అని అడిగిందట. అందుకు భీష్ముడు 'అవును ద్రౌపతి! నా దేహం దుర్యోదనుడి ఉప్పు తిన్నది, నా ఆధీనంలో లేదు. నాకు తెలుసు నీకు అవమానం జరుగుతుందని, కానీ నా దేహం నా మాట వినలేదు. అంతటి ఘోర పాపం చేసాను కనక, ఆ పాప ప్రక్షాళన కోసం ఇన్నాల్లూ అంపశయ్యపై పడి ఉన్నాను'అని చెప్పాడు. హస్తిన సింహాసనాన్ని కాపాడుతాను అని తాను తన తండ్రికి ఇచ్చిన వాగ్దానానికి కట్టుబడి ఉండిపోయాడు భీష్ముడు. కానీ, పరిస్థితుల ప్రభావంచే విశేష ధర్మాన్ని ప్రక్కన పెట్టాడు. ' హే ద్రౌపతీ! కృష్ణ భక్తిలో ఎట్లాంటి కల్మషం లేదు, కానీ శరీరం దుష్టమైపోయింది. దాన్ని పరిశుద్ధం చేసుకోవాలనే అంపశయ్యపై పడి ఉన్నాను, అందుకు ఈ నాడు నేను ధర్మాలను చెప్పవచ్చును' అని పాండవులకు ఎన్నో నీతులను బోధించాడు. శ్రీకృష్ణుడు భీష్మపితామహుడికి దేహబాదలు కలగకుండా వరం ఇచ్చి చెప్పించాడు. నాకెందుకు శక్తినిచ్చి చెప్పిస్తున్నావు, నీవే చెప్పచ్చుకదా అని భీష్ముడు అడిగాడు. అందుకు కృష్ణుడు నేను చెప్పొచ్చుకానీ, నీలాంటి అనుభవజ్ఞుడు చెబితే వచ్చే స్పష్టత నేను చెబితే ఉండదు. నేను చెబితే అది తత్వం, నీవు చెబితే అది తత్వ ద్రష్టం. తత్వాన్ని చూసినవాడు తత్వాన్ని చెప్పాలే తప్ప తత్వం తన గురించి తాను చెప్పుకోదు. నేల నేను ఇంత సారం అని చెప్పగలదా! ఆ నేలలో పండిన మ్రొక్క చెబుతుంది, ఆ నేల ఎంత సారమో. అలాగే నీవు అనుభవజ్ఞుడవి, నీవు ఉపదేశంచేస్తే అది లోకానికి శ్రేయస్సు. భగవంతుడు సముద్రం లాంటి వాడు, నీరు ఉంటుంది కానీ పాన యోగ్యం కాదు.అదే నీటిని మెఘ వర్షిస్తే పానయోగ్యం. అందుకే భగవత్ జ్ఞానం నేరుగా కాకుండా భగవత్ తత్వం తెలిసిన భీష్ముడి ద్వారా అది అందితే లోకానికి హితకరం. అట్లా శ్రీకృష్ణుడు వరం ఇచ్చి, భీష్ముడి ద్వారా ధర్మ సారాన్ని పాండవులకు ఉపదేశం చేయించాడు. భగవద్గీత శ్రీకృష్ణుడు నేరుగా చెప్పాడు, శ్రీవిష్ణు సహస్రనామాల్ని భీష్ముడి ద్వారా చెప్పించాడు. అందుకే శ్రీవిష్ణు సహస్రనామాల వల్ల సులభంగా తరించ వీలు ఉంది. ముఖ్యంగా విష్ణు సహస్ర నామ జపం, ధ్యానం వల్ల భయం తొలగుతుంది, శుభం కలుగుతుంది. గణపతిని, వ్యాస భగవానుని, పితామహుని, పాండవులను, తల్లి తండ్రులను, గురువులను భక్తీ పూర్వకంగా స్మరించి తదుపరి, ఈ దివ్య నామములను జపిస్తూ తేజో మయుడైన, పరమాత్ముని ధ్యానించి బాధల నుంచి విముక్తుల మవుదాం. జై శ్రీమన్నారాయణ శ్రీశ్రీశ్రీ త్రిదండి చిన్న శ్రీమన్నారాయణ రామానుజ జీయర్ స్వామివారి ప్రవచనం హిందూ పండుగలు
సికింద్రాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, నిజామాబాద్ జిల్లా, జక్రాన్‌పల్లి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన జక్రాన్‌పల్లి నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆర్మూర్ నుండి 10 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 510 ఇళ్లతో, 2208 జనాభాతో 737 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1068, ఆడవారి సంఖ్య 1140. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 289 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 106. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 570893.పిన్ కోడ్: 503175. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి డిచ్ పల్లిలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల ఆర్మూర్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్‌ నిజామాబాద్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల ఆర్మూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నిజామాబాద్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సికింద్రాపూర్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సికింద్రాపూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం సికింద్రాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 472 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 39 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 28 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 19 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 9 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 11 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 146 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 54 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 113 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు సికింద్రాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 113 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి సికింద్రాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, సోయాబీన్ గ్రామ విశేషాలు ఈ గ్రామంలోని జిల్లా పరిషత్తు ఉన్నత పాఠశాల వరుసగా ఐదుసార్లు నూరు శాతం ఫలితాలు సాధించి రికార్డులకెక్కింది.ఈ పాఠశాలలో చదువుచున్న 10వ తరగతి విద్యార్థులు 2008-09, 2009-10, 2010-11, 2011-12. 2012-13 సంవత్సరాలలో 100% ఉత్తీర్ణత సాధించి మండలంలోనే ప్రత్యేకంగా నిలిచారు.[1] మూలాలు వెలుపలి లంకెలు [1] ఈనాడు నిజామాబాదు రూరల్; 2014, ఫిబ్రవరి-10; 1వ పేజీ.
నూజెళ్ళపల్లి ప్రకాశం జిల్లా, ముండ్లమూరు మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన ముండ్లమూరు నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వినుకొండ నుండి 33 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 463 ఇళ్లతో, 1986 జనాభాతో 1290 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1015, ఆడవారి సంఖ్య 971. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 265 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 590786.పిన్ కోడ్: 523201. గణాంకాలు 2001 వ .సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 1,708. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 889, మహిళల సంఖ్య 819, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 336 ఉన్నాయి. గ్రామ విస్తీర్ణం 1,290 హెక్టారులు. సమీప గ్రామాలు సింగనపాలెం 4 కి.మీ, రామయపాలెం 4 కి.మీ, మారెళ్ల 4 కి.మీ, తూర్పు కంభంపాడు 5 కి.మీ, పోలవరం 5 కి.మీ. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు మారెళ్ళలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల ఉమామహేశ్వరపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల అద్దంకిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల గుంటూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు ఒంగోలులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం ఒంగోలులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల అద్దంకి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు నూజెళ్ళపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం నూజెళ్ళపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 92 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 324 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 20 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 161 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 195 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 96 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 399 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 621 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 69 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నూజెళ్ళపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 69 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి నూజెళ్ళపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు కంది, ప్రత్తి, పొగాకు మూలాలు
chadha venkata reddy Telangana raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan mariyu maajii aemalyae. aayana 2014 nundi 2022 september 8 varku cpi rashtra kaaryadarsigaa pania chesudu. jananam, vidyabhasyam chadha venkata reddy 1960loo Telangana raashtram, Karimnagar jalla , chigurumamidi mandalam , peddammapalli rekonda gramam loo janminchaadu. aayana osmania universiti nundi ba porthi chesudu. rajakeeya jeevitam chadha venkata reddy 2004loo husnabad‌ niyojakavargam nundi sea.p.ai abhyarthiga pooti chessi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu. aayana 2009loo jargina ennikallo pooti chessi 4va sthaanamloo nilichaadu. chadha venkata reddy 2014loo jargina ennikallo pooti cheyaladu, aayana 2018loo mahaakootamilo bhaagamgaa cpi abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi trss abhyardhi odita‌l sa‌teesh kumar chetilo otamipaalai rendo sthaanamloo nilichaadu. moolaalu Karimnagar jalla nundi ennikaina AndhraPradesh saasana sabyulu Karimnagar jalla rajakeeya naayakulu communistu parti af india rajakeeya naayakulu 1960 jananaalu jeevisthunna prajalu
daddanaala prakasm jalla, yerragondapalem mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina yerragondapalem nundi 30 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina markapuram nundi 70 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 25 illatho, 191 janaabhaatho 45 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 96, aadavari sanka 95. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 191. graama janaganhana lokeshan kood 590534.pinn kood: 523327. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu yarragondapalemlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala yarragondapaalemlonu, inginiiring kalaasaala markapuramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu markapuramlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala boyalapallilonu, aniyata vidyaa kendram yarragondapaalemlonu, divyangula pratyeka paatasaala ongolu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 9 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam daddanaalalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 42 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 196. indhulo purushula sanka 89, mahilhala sanka 107, gramamlo nivaasa gruhaalu 45 unnayi. moolaalu
nellipudi paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabitaanu ikda icchaaru. nellipudi (gangavaram) - turupu godawari jillaaloni gangavaram mandalaaniki chendina gramam nellipudi (sankhavaram) - turupu godawari jillaaloni sankhavaram mandalaaniki chendina gramam nellipudi (vaakaadu) - nelluuru jillaaloni vaakaadu mandalaaniki chendina gramam nellipudi (nakkalapalli) - Visakhapatnam jillaaloni nakkalapalli mandalaaniki chendina gramam
నాగరాజుకుప్పం చిత్తూరు జిల్లా, నగరి మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నగరి నుండి 7 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 481 ఇళ్లతో, 1844 జనాభాతో 796 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 927, ఆడవారి సంఖ్య 917. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 436 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 18. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 596399.పిన్ కోడ్: 517590. గణాంకాల వివరణ 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం - మొత్తం 1,765 - పురుషుల 892 - స్త్రీల 873 - గృహాల సంఖ్య 381 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, పాలీటెక్నిక్‌, అనియత విద్యా కేంద్రం, అనియత విద్యా కేంద్రం, సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాలు, పాలీటెక్నిక్‌ నగరిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల పరమేశ్వర మంగళంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల తిరుపతి లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పుత్తూరులోను, ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం నాగరాజుకుప్పంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం నాగరాజుకుప్పంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 123 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 77 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 14 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 6 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 63 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 511 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 392 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 188 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నాగరాజుకుప్పంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 188 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి నాగరాజుకుప్పంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు చెరకు, వరి, వేరుశనగ ప్రధాన వృత్తులు ఇక్కడి ప్రజల ప్రధాన వృత్తి: వ్యవసాయం, వ్వవసాయాధారిత పనులు. మూలాలు
payton meyer (aamgla: Peyton Meyer) ooka amarican natudu. athanu disnii channel television siriis gurl meats varaldlo lucas frear paathraku prassiddhi chendhaadu mariyu disnii chaanel yokka dag vith Una blagglo ves manning vale atani munupati punaraavruta paathraku prassiddhi chendhaadu. athanu 2021 nett‌flix chitramlo natinchaadu athanu al dhath. jeevita charithra meyer nevadaloni losses vegas‌loo janminchaaru. athanu 12 samvatsaraala vayassuloe natanaa vruttini konasaaginchaalani nirnayinchukunnaadu. ventane, athanu stanika potilaloo praveshinchadu mariyu prathiba agenseetho santhakam chesudu. vyaktigata jeevitam aktobaru 2021loo, meyer thaanu sangeeta vidvaamsudini taila vivaham chesukunnanani mariyu iddaruu kalisi thama modati bidda choose eduruchustunnarani prakatinchaaru, athanu marchi 2022loo janminchaadu. athanu aama kumarudiki savati thandri kudaa. moolaalu bayati lankelu jeevisthunna prajalu 1998 jananaalu natulu television natulu
kottaguda (udayapuram daggara) AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, kurupam mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina kurupam nundi 23 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parvatipuram nundi 54 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 15 illatho, 62 janaabhaatho 103 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 28, aadavari sanka 34. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581951.pinn kood: 535534. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu gummalakshmipuramlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala gummalakshmeepuramlona, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala elwyn‌paetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic‌ piridiloonu, maenejimentu kalaasaala bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala gummalakshmeepuramlona, aniyata vidyaa kendram kurupaamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic fone aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kottaguda (udayapuram daggara)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 8 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 3 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 6 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 5 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 80 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 80 hectares moolaalu velupali lankelu
లెగ్ కట్టర్ అనేది క్రికెట్‌లో బౌలింగులో వేసే ఒక రకమైన డెలివరీ. ఇది ఫాస్ట్ బౌలర్లు వేస్తారు. సాధారణ స్పిన్ డెలివరీలో బౌలరు, మణికట్టును కదల్చకుండా పెట్టి, మొదటి రెండు వేళ్లను బంతిపై ఉంచి, పిచ్ లెంగ్తుకు లంబంగా ఉండే అక్షం చుట్టూ తిప్పుతూ దానిని విడుదల చేస్తాడు. లెగ్ కట్టర్ వేసేందుకు, కుడిచేతి వాటం బౌలరైతే తన వేళ్లను బంతి ఎడమ వైపుకు లాగి (తన దృక్కోణం నుండి), చిటికెన వేలితో తిప్పుతూ చేతిలోంచి వదులుతారు. ఇది లెగ్ బ్రేక్ బౌలింగు లాంటిదే, కానీ వేగం చాలా ఎక్కువగా ఉంటుంది. ఇది బంతి స్పిన్నయ్యే అక్షాన్ని మార్చి లెగ్ బ్రేక్ బంతి లాగా మారుస్తుంది. బంతి పిచ్‌పై బౌన్స్ అయ్యాక, బంతి ఎడమ వైపుకు టర్నవుతుంది. కుడిచేతి వాటం బ్యాట్స్‌మెన్ దృష్టికోణంలో, ఈ విచలనం కుడివైపు లేదా లెగ్ సైడ్ నుండి ఆఫ్ సైడ్ వైపు ఉంటుంది. ఈ విచలనాన్ని కట్ అని, ఈ డెలివరీని లెగ్ కట్టర్ అనీ అంటారు. ఎందుకంటే ఇది లెగ్ సైడ్ నుండి దూరంగా పోతుంది. సీమ్‌ నేలపై తాకి తద్వారా దూరంగా వెళ్లే సీమ్-అప్ డెలివరీకి, నిజమైన లెగ్ కట్టరుకూ తేడా ఏంటంటే లెగ్ కట్టరును ఉద్దేశపూర్వకంగా వేస్తారు. లెగ్ కట్టర్లు లెగ్ స్పిన్ బౌలర్ బౌలింగ్ చేసిన లెగ్ బ్రేక్ లంత ఎక్కువగా టర్బ్ అవ్వవు. కానీ ఫాస్ట్ బౌలర్లు వేస్తారు కాబట్టి ఆ వేగం కారణంగా ఒక చిన్నపాటి విచలనం కూడా బ్యాటరుకు ఇబ్బంది కలిగిస్తుంది. బంతి కదలికకు త్వరగా స్పందించకపోతే, బంతి బ్యాట్ వెలుపలి అంచుకు తగిలి క్యాచ్‌కు పోవచ్చు. ఫాస్ట్ బౌలర్లు సాధారణంగా లెగ్ కట్టర్‌ను వేరియేషన్ బాల్‌గా ఉపయోగిస్తారు. ఎందుకంటే బ్యాటరును ఆశ్చర్యపరిచినప్పుడే దాని ప్రభావం ఎక్కువగా ఉంటుంది. లెగ్ కట్టర్ చర్యతో, బౌలర్ చేతి వేగంలో పెద్దగా మార్పేమీ లేకుండానే, మందకొడి బంతిని వేయవచ్చు. అలాంటి బంతి బ్యాటరు ఆశ్చర్యాన్ని రెట్టింపు చేస్తుంది. మరోవైపు, డెలివరీలో వేగం లేకపోవడం ప్రతికూలంగా కూడా ఉండవచ్చు. ఆస్ట్రేలియా మాజీ కెప్టెన్ ఇయాన్ చాపెల్ జెఫ్ థామ్సన్ వేసే లెగ్ కట్టర్ గురించి ఇలా వివరించాడు: "అతను ఈ లెగ్ కట్టర్‌ వేస్తాడు. అది వేసినపుడు మనకు సంతోషం కలుగుతుంది. ఎందుకంటే బంతి మన తల మీదికి గంటకు 95 మైళ్ల వేగంతో రాదు కదా" లెగ్ కట్టర్ వేసే అత్యంత ప్రముఖ బౌలర్లలో అలెక్ బెడ్సర్, ఫజల్ మహమూద్, దివంగత టెర్రీ ఆల్డెర్మాన్, కార్ల్ రాకేమాన్, వెంకటేష్ ప్రసాద్‌లు ఉన్నారు. ఇండోర్ క్రికెట్‌లో లెగ్ కట్టర్లు చాలా తరచుగా కనిపిస్తాయి, ఎందుకంటే ఆట ఆడే మైదాన విస్తీర్ణం తక్కువగా ఉండడాన బౌలర్లు బౌలింగ్ చేయగల వేగం పరిమితం గానే ఉంటుంది. బ్యాటర్లు స్కోర్ చేయకుండా నిరోధించాలంటే వారు ఇలాంటి ఇతర పద్ధతులను ఉపయోగించాలి. ఇవి కూడా చూడండి ఆఫ్ కట్టర్ క్రికెట్ పదజాలం బౌలింగు (క్రికెట్)
చెట్టి లేక చెట్టియార్ వంశస్థులు వైశ్య వర్ణానికి చెందిన గొప్ప వర్తకులు. వీరు తమిళనాడు ప్రాంతంలో అధికంగా ఉంటారు. సుమారు రెండు వందల సంవత్సరాల క్రితం ఈ చెట్టి వంశస్తులలో కొందరు ఆంధ్రప్రాంతంలో బంగారు నగల వ్యాపారం చేయుటకై ఆంధ్ర ప్రాంతానికి వచ్చారు. అయితే తరువాతి కాలంలో వీరు వ్యాపార రంగంలో పూర్తిగా నష్టపోయారు. ఈ సమయంలో కొందరు కోస్తా ప్రాంతంలో ముత్యాల వ్యాపారం చేసేవారు. ఈ క్రమంలో కొందరు ఆంధ్ర అధికారులు వీరిని అగ్నికుల క్షత్రియులుగాగా బావించి వీరిని అగ్ని కుల క్షత్రియులుగా వర్గీకరించారని పూర్వీకులు చెప్పుచున్నారు. ఆర్థికంగా తీవ్రంగా నష్టపోయిన మరికొందరు చెట్టి వంశస్తులను అప్పటి బ్రిటిష్ పరిపాలకులు క్రైస్తవ మిషనరీల ద్వారా సహాయం అందజేసారు. తరువాత వీరు క్రైస్తవులు తమపై చూపిన ప్రేమకు కారణం క్రీస్తు ప్రేమని తెలుసుకుకొని వారి ఆత్మలకు క్రీస్తే రక్షకుడని నమ్మి మనఃపూర్వకంగా క్రైస్తవ్యాన్ని స్వీకరించారు. ఈ విధంగా చెట్టి వంశస్తులలో కొంత మంది బ్రిటిష్ కాలంలోనే క్రైస్తవ్యం స్వీకరించి క్రైస్తవులుగా మారారు. మూలాలు ఇతర లింకులు [https://web.archive.org/web/20170620090821/http://keralavaisyakshemasabha.org/ www.keralavaisyakshemasabha.org About Nagarathars at PTTemple.com vaishfederation.in హిందూ కుల వ్యవస్థ కులాలు
radhikaa ghay internet vyavasthaapakuraalu, unicorn club‌loo praveshinchina bharathadesapu modati mahilha. 2011loo silikaan vyaaleelo sthapinchabadina aan‌Jalor maarket‌places shap‌clues‌ku saha vyavasthaapakuraalu. prasthutham agarawal kompany chieph businesses ophphicer‌gaaa panichestundi. vyaktigata jeevitam agarawal armi kutumbamlo janminchindhi. thandri eandian aarmiiloo undaga, talli dietician. agarawal thandri 1992 loo tana swantha aaroogya klabnu praarambhinchaalani nirnayinchukunnappu aama vyavasthaapaka venture prarambhamaindi, taruvaata 1997 loo chandiigadlo tana swantha advertising agenseeni sthaapinchindi. chaduvu sint luis loni washington universiti nunchi mba, advertising und piblic rilations loo poest graduation porthi chesindi. agarawal staun‌faired vishvavidyaalayanloo egjicutive prograamme‌loo kudaa paalkonnadi. kereer agarawal siatel loni nord strome vento kampeneelaku marcheting, goald man sachs loo stratogic plaanning loo panichaesimdi. yea-commerce, life style, fyaashan, retail vento vividha rangaallo americaaloo agarawal ku 14 ella anubhavam Pali. avaardulu, gurthimpu avut ucc businesses umen af worth ett avut ucc businesses awaards - 2016 entor preneur india awaards loo umen entor preneur af dhi iar - 2016 cmo asiya awaards - 2016loo aadarsa mahilhaa entor preneur af dhi iar cie india awaards - 2016 loo cie af dhi iar awardee assocham entor preneur af dhi iar awardee - 2017 prastaavanalu jeevisthunna prajalu bhartia mahilhaa vyaapaaravaettalu
పొట్టియల్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, మంచిర్యాల  జిల్లా, నెన్నెల్‌ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నెన్నెల్‌ నుండి 21 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మందమర్రి నుండి 22 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 75 ఇళ్లతో, 272 జనాభాతో 550 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 135, ఆడవారి సంఖ్య 137. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 45 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 84. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 569943.పిన్ కోడ్: 504204. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి మందమర్రిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కొత్తూర్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల అవదాంలోనూ ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల మందమర్రిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు మంచిర్యాలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఆదిలాబాద్లోను, పాలీటెక్నిక్‌ బెల్లంపల్లిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల మంచిర్యాలలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం బెల్లంపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల మందమర్రి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పొత్తియల్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 444 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 14 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 1 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 90 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 80 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 10 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పొత్తియల్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 10 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పొత్తియల్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, జొన్న మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
konganapalle, aandhra Pradesh raashtram, Chittoor jalla, ramakuppam mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina ramakuppam nundi 9 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina palamaneru nundi 46 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 307 illatho, 1200 janaabhaatho 348 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 604, aadavari sanka 596. scheduled kulala janaba 439 Dum scheduled thegala janaba 21. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596974. pinn kood: 517401. vidyaa soukaryalu yea gramamlo 1 prabhutva praadhimika paatasaala, 1 prabhutva maadhyamika paatasaala, unnavi.sameepa maadhyamika paatasaala, sameepa maadhyamika paatasaala chaldiganipalle loo yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa balabadi, sameepa seniior maadhyamika paatasaala, sameepa aniyata vidyaa kendram yea muudu ramakuppam, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo vunnavi.sameepa aarts, science, commersu degrey kalaasaala, sameepa inginiiring kalashalalu , sameepa vydya kalaasaala, sameepa management samshtha , sameepa polytechnic, sameepa divyangula pratyeka paatasaala, kuppam loo sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala shantipuram loo yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo vunnavi. prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya kendram, sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram, sameepa samchaara vydya shaala, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo vunnavi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, sameepa maathaa sisu samrakshanaa kendram, sameepa pratyaamnaaya aushadha asupatri, sameepa ti.b vaidyasaala , sameepa alopati asupatri, sameepa pashu vaidyasaala, sameepa asupatri, sameepa kutumba sankshaema kendram yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo vunnavi. traagu neee gramamlo rakshith manchi neee vunnadhi. gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki neetipaarudala vasati Pali. cheruvu neeti saukaryam Pali. paarisudhyam terichina drainaejii gramamlo Pali. drainagy neee neerugaa neeti vanarulloki vadiliveyabadutondi. porthi paarishudhya pathakam kindaku yea prantham osthundi. samaachara, ravaanhaa soukaryalu yea gramamlo telephony (laand Jalor) saukaryam , piblic fone aphisu saukaryam , mobile fone kavareji , piblic baasu serviceu, privete baasu serviceu, tractoru unnavi.sameepa auto saukaryam, sameepa taaxi saukaryam, yea gramaniki 5 ki.mee. lopu unnayi.sameepa postaphysu saukaryam, sameepa internet kephelu / common seva centres saukaryam, sameepa praivetu korier saukaryam, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo vunnavi.sameepa railway steshion , yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo vunnadhi. sameepa jaateeya rahadari gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali. sameepa rashtra rahadari gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali..graamampradhaana jalla roddutho anusandhaanamai Pali. gramamitara jalla roddutho anusandhaanamai Pali. sameepa kankara roddu gramaniki 5 nunchi 10 kilometres lopu Pali. marketingu, byaankingu yea gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, unnavi. sameepa vaanijya banku, sameepa sahakara banku, sameepa vyavasaya rruna sangham, sameepa vaaram vaaree Bazar, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo vunnavi. sameepa etium, sameepa vyavasaya marcheting sociiety, yea gramaniki 10 ki.mee kanna dooramlo vunnavi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu yea gramamlo yekikrita baalala abhivruddhi pathakam (poshakaahaara kendram), angan vaadii kendram (poshakaahaara kendram), itara (poshakaahaara kendram), aashaa karyakartha (gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha), vaarthapathrika sarafara, assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnavi. sameepa aatala maidanam, sameepa cinma / veedo haaa, sameepa granthaalayam, sameepa piblic reading ruum, yea gramaniki 5 nundi 10 ki.mee dooramlo vunnavi. vidyuttu yea gramamlo vidyut sarafara vidyuttu unnadi. bhuumii viniyogam gramamlo bhuumii viniyogam ila Pali (hectarlalo): vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 46 vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 2 thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 108 vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 68 nikaramgaa vittina bhu kshethram: 124 neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 80 neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhu kshethram: 44 neetipaarudala soukaryalu gramamlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi(hectarlalo): baavulu/gottapu baavulu: 44 moolaalu
boorugupalli sesharao AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. aayana nidadavolu niyojakavargam nundi remdusaarlu emmelyegaa praatinidhyam vahinchaadu. rajakeeya jeevitam boorugupalli sesharao telugudesam parti dwara rajakeeyaalloki vachi partylo jalla, rashtra sthaayilloo panicheystuu 2009loo jargina assembli ennikallo tidipi abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi congresses abhyardhi z.srinivasaa nayudu pai 5766 otla mejaaritiitoe gelichi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu. aayana 2014loo tidipi abhyarthiga pooti chessi ennikallo ycp abhyardhi yess‌. rajiva krishna pai 6359 otla mejaaritiitoe gelichi rendosari emmelyegaa ennikayyadu. sesharao 2019loo tidipi abhyarthiga pooti chessi ycp abhyardhi z.srinivasaa nayudu chetilo 21688 otla thaedaatho odipoyadu. moolaalu AndhraPradesh saasana sabyulu (2009) AndhraPradesh saasana sabyulu (2014)
ravulakollu, prakasm jalla, ponnaluru mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina ponnaluru nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina kandukuri nundi 20 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 576 illatho, 2292 janaabhaatho 2350 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1163, aadavari sanka 1129. scheduled kulala sanka 681 Dum scheduled thegala sanka 84. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591400.pinn kood: 523109. graama charithra ravulakollu aney padm ravula aney puurvapadam, kollu aney uttarapadaala nunchi vacchindi. ravula aney padm vrukshanaamasuuchi Dum kollu aney padm kolanuku roopaantaram, jalanaamasuuchi. kolanu annadhi atu mareee chinna gunta kaaka, itu mareee peddha cheruvu kaaka madhyasthamgaa umdae bhaugoollika visaesham. graama bhougolikam sameepa gramalu uppaladinne 2 ki.mee, pacchava 4 ki.mee, ponnaluru 5 ki.mee, vellaturu 5 ki.mee, vardhinenipalem 6 ki.mee, vempadu 7 ki.mee. pramukhulu (nadu/nedu) yea gramaniki chendina shree poonati malaokndaiah, Madhya tharagathi kutumbeekulu. pedaga aasipaastulu leavu. eeyana kayakashtam chessi tana kumarudaina nageshwararaonu chartered accountantu chadivinchaaru. nageshwararao vruttireetyaa bengulurulo sthirapadinaadu. ayinava swantha oorupai mamakaaramtho mana uuru charitable trustee anu swachchanda seva samshthanu sthaapinchi, gramamlo abhivruddhi kaaryakramaalu chesthunnaaru. gramamlo antyakriyalu, karmakandalu nirvartinchetanduku smasaanamlo sariyain vasati lekapovadamtho eeyana 3 lakshala roopaayalatho vishraanti bhavanam nirminchaaru. dani prakkana 50 vaela roopaayalatho ooka chetipampunu guda erpaatu chesar. idigaaka, graamastula manchineeti avasaralu teerchetanduku 8 lakshala roopaayalatho,ooka suddhajala kendram sthaapinchi, 5.00r 20 liitarla neetini andajestunaaru. yea yantram atyaadhunika saankethika parignaanamthoo nadavatam visaesham ravulakollu gramamlo vudyogulu andaruu graama abhivruddhiki krushi chesthunnaaru andharikii dhanyavaadaalu anandkumar bezawada darsaneeya pradheeshaalu/devalayas gramamlo puraathana venugopaala swamy deevaalayam Pali. idi kaakateeyulaku poorvam nirmaanam jarigindani cheptuntaaru. dheenini ttd vaari aadhvaryam loo graamastula saayam thoo punarminchaaru. vinayakudu gidi puraathanamainadhi Pali. ramalayalu remdu unnayi. yea voori loo ankamma talli gidi punarnirmaanham jarudutundhi. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 2,099. indhulo purushula sanka 1,050, mahilhala sanka 1,049, gramamlo nivaasa gruhaalu 508 unnayi. graama vistiirnham 2,350 hectarulu. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu unnayi.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu ponnalurulo unnayi. sameepa juunior kalaasaala ponnalurulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu kandukuuruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nelloorulonu, polytechnic‌ ongolulonu, maenejimentu kalaasaala kandukuuruloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram kandukuuruloonu, divyangula pratyeka paatasaala ongolu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. ooka mandula duknam Pali. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta undi. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu ravulakollulo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam ravulakollulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 61 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 73 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 114 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 1000 hectares banjaru bhuumii: 309 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 793 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 2085 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 17 hectares neetipaarudala soukaryalu ravulakollulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 3 hectares itara vanarula dwara: 14 hectares utpatthi ravulakollulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pogaaku, shanaga moolaalu velupali linkulu
బౌధ్ శాసనసభ నియోజకవర్గం ఒడిశాలోని బౌధ్ జిల్లాలోని శాసనసభ నియోజకవర్గం. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలోకి బౌధ్, 11 గ్రామా పంచాయితీలు (తెలిబంధ, ఖుంటబంధ, ముర్సుంధి, బాధిగం, ముండపాడ, బఘియపడ, బ్రాహ్మణిపాలి, అంబఝరి, టికారపడ, పద్మనాపూర్ మరియు లక్ష్మీప్రసాద్) బౌధ్ బ్లాక్, హర్భంగా బ్లాక్‌ ఉన్నాయి. ఈ నియోజకవర్గంకు 1951 నుండి 2014 వరకు పద్నాలుగు సార్లు ఎన్నికలు జరిగాయి. ఎన్నికైన శాసనసభ్యులు 2019: (86): ప్రదీప్ కుమార్ అమత్ (బిజెడి) 2014: (86): ప్రదీప్ కుమార్ అమత్ (బిజెడి) 2009: (86): ప్రదీప్ కుమార్ అమత్ (బిజెడి) 2004: (105): ప్రదీప్ కుమార్ అమత్ (బిజెడి) 2000: (105): ప్రదీప్ కుమార్ అమత్ (స్వతంత్ర) 1995: (105): సచ్చిదా నంద దలాల్ ( జనతా దళ్ ) 1990: (105): సచ్చిదా నంద దలాల్ (జనతా దళ్) 1985: (105): సుజిత్ కుమార్ పాధి (కాంగ్రెస్) 1980: (105): హిమాన్షు శేఖర్ పాధి (కాంగ్రెస్-I) 1977: (105): నటబర్ ప్రధాన్ ( జనతా పార్టీ) 1974: (105): నటబర్ ప్రధాన్ (స్వతంత్ర) 1971: (105: నటబర్ ప్రధాన్ (స్వతంత్ర) 1967: (105):హిమాన్సు శేఖర్ పాధి( ఒరిస్సా జన కాంగ్రెస్ ) 1961: (32): అనిరుధ దీప ( గణతంత్ర పరిషత్ ) 1951: (32): హిమాన్సు శేఖర్ పాధి (స్వతంత్ర) మూలాలు ఒడిశా శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
gummanampadu, palnadu jalla, bollaapalli mandalaaniki chendina gramam,idi Mandla kendramaina bollapalle nundi 15 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina macharla nundi 38 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 867 illatho, 3523 janaabhaatho 2414 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1832, aadavari sanka 1691. scheduled kulala sanka 684 Dum scheduled thegala sanka 580. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 590058. sameepa gramalu garikapadu 4 ki.mee, ayyannapalem 6 ki.mee, mellavaagu 8 ki.mee, gandiganumala 13 ki.mee, ravulapuram 13 ki.mee. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi bollapallelo Pali. sameepa juunior kalaasaala karampudi loanu, prabhutva aarts, science, degrey kalaasaala vinukondaloonuu unnayi.sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu maacharlaloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram vinukondalonu, divyangula pratyeka paatasaala guntuuruloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam gummanampadulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 2 prabhutwetara vydya soukaryaalunnaayi. iddharu degrey laeni daaktarlu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki neetipaarudala vasati Pali. cheruvu neeti saukaryam Pali. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru.gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi.saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu.intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu.saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu gummanampadulo sab postaphysu saukaryam Pali.postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi.piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalaina soukaryalu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. dooramlopu Pali.jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara byaankuvyavasaaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi.assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 9 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam gummanampadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 522 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 381 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 12 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 11 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 443 hectares banjaru bhuumii: 386 hectares nikaramgaa vittina bhu kshethram: 655 hectares neeti saukaryam laeni bhu kshethram: 1221 hectares neeti vanarula nundi neeti paarudala labhistunna bhookshetram: 265 hectares neetipaarudala soukaryalu gummanampadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi baavulu/boru baavulu: 265 hectares graamamulooni pradhaana pantalu vari, aparaalu, kuuragayalu graamamulooni pradhaana vruttulu vyavasaayam, vyavasaayaadhaarita vruttulu graama visheshaalu yea graama maseedulo 1938 aati uruduu-telegu nighantuvu labhyamayyindi. yea gramaniki chendina godaganuri shreeniwas, schweitzer laand desamloni jyoorich nagaramlo unatunaru. viiru aa desamloni telegu ene.orr.ai.fourm sabyulu. viiru 2015, augustu-23va tedee aadivaaramnaadu, akada vaari pillalaku telegu nerpetanduku "manabadi" paatasaalalu praarambhinchaaru. telegu sampradaayanni anusarinchi vinaayaka, saraswatheedevi pujalu nirvahinchi, upaadhyaayula parichayam, baalabaalikalaku aksharabhyasam nirvahincharu. maa telegu thalliki mallepudanda, gayaanni aalapincharu. yea sandarbhamgaa pillalaku byagulu panchipettinaaru. ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3,652. indhulo purushula sanka 1,905, streela sanka 1,747, gramamlo nivaasa gruhaalu 756 unnayi. graama visteernamu 2,414 hectarulu. moolaalu
oa humanity tirigi chuudu 1977loo vidudalaina telegu chitram idi black und wyatt chitram. bab, bab art pikchars pathakama dhiddi shrihari raao nirmimchina yea cinimaaku dasari narayanarao darsakatvam vahinchaadu. muralii mohun, jayasudha pradhaana taaraaganamgaa roopondina yea cinimaaku ramesh nayudu sangeetaannandinchaadu. taaraaganam murali mohun eshwar raao em. mohun badu peketi benarjee z.yess.orr. muurti gokina ramarao venugopaala raao raju jayasudha niramla kao. vijaya jaya vaani shantha malladi vijayalakshmi girija kantamma vai.suniel chaudhary swamy vai.puurnaachandra raao saankethika vargham dharshakudu: dasari narayanarao stuudio: bab, bab art pikchars nirmaataa: dhiddi shrihari raao saha dharshakudu: kao. durga nageshwararao chayagrahakudu: kao.yess. mani kuurpu: kao. baalu swarakarta: ramesh nayudu giitha rachayita: sea.naryana reddy asosiate dirctor: relangi narasimharao assistent dirctor: kodi ramkrishna, prudhvi sidhu allaadi katha, chitraanuvaadam, sambhaashanhalu: dasari narayanarao gayakudu: p.sushila, yess.p.balasubramanian, madhavapedhi ramesh, v.ramkrishna daas daawns dirctor: raju-sheshu IMDb ID: 0262659 vidudhala tedee: 1977 juun 18 moolaalu baahya lankelu jayasudha natinchina cinemalu dasari narayanarao darsakatvam vahimchina cinemalu
పరేష్ రావెల్ (జననం: మే 30, 1955) భారత చలనచిత్ర రంగానికి చెందిన నటుడు, రాజకీయనాయకుడు. 1984లో చిత్ర సీమలోకి ప్రవేశించాడు. పలు భాషా చిత్రాల్లో నటించాడు. 2014లో అహ్మదాబాద్ తూర్పు నుండి లోక్‌సభకు ప్రాతినిధ్యం వహించాడు. వ్యక్తిగత జీవితం రావల్ 1950, మే 30 న బాంబేలో (ప్రస్తుతం ముంబై) పుట్టి పెరిగాడు. ముంబైలోని, విలె పార్లెలో గల నర్శీ మాంజీ కాలేజ్ ఆఫ్ కామర్స్ అండ్ ఎకనమిక్స్ కళాశాలలో చదివాడు. ఈయన నటి స్వరూప్ సంపత్ ను వివాహం చేసుకున్నాడు. ఈమె 1979 లో ఫెమినా మిస్ ఇండియా పోటీలో విజేత. ఈ దంపతులకు ఆదిత్య, అనిరుధ్ అనే ఇద్దరు కొడుకులున్నారు. బాలీవుడ్ లో ఈయన విలక్షణ నటుడిగా పేరు పొందాడు. క్రికెట్ అభిమాని కూడా. కెరీర్ పరేష్ రావల్ 1985 లో వచ్చిన అర్జున్ అనే హిందీ చిత్రంలో ఒక సహాయ పాత్ర ద్వారా నటనా రంగంలోకి ప్రవేశించాడు. 1986 లో వచ్చిన నామ్ అనే హిందీ చిత్రంతో ఆయన ప్రతిభ వెలుగులోకి వచ్చింది. తర్వాత 1980-90 దశకాల్లో సుమారు వంద సినిమాలకు పైగా నటించాడు. వీటిలో చాలావరకు ప్రతినాయక పాత్రలే. రూప్ కీ రాణీ చోరోం కా రాజా, కబ్జా, కింగ్ అంకుల్, రాం లఖన్, దౌడ్, బాజీ కొన్ని ముఖ్యమైన సినిమాలు. ఫిల్మోగ్రఫీ హిందీ భూల్ భులయ్యా (2008) కూలీ నెం. 1 తుఫాన్ (2021) శర్మాజీ నమ్‌కీన్ పా (సినిమా) గరం మసాలా(2005 సినిమా ) తెలుగు గోవిందా గోవిందా (1994) శంకర్ దాదా ఎం.బి.బి.ఎస్. (2004) మూలాలు బాలీవుడ్ 1950 జననాలు తెలుగు సినిమా ప్రతినాయకులు హిందీ సినిమా ప్రతినాయకులు జీవిస్తున్న ప్రజలు పద్మశ్రీ పురస్కార గ్రహీతలు భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కార విజేతలు
peddamangalaaram, Telangana raashtram, rangaareddi jalla, moinabad mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina moinabad nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina haidarabadu nundi 28 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata rangaareddi jillaaloni idhey mandalamlo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1147 illatho, 4668 janaabhaatho 1762 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2392, aadavari sanka 2276. scheduled kulala sanka 929 Dum scheduled thegala sanka 21. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 574262 2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram graama janaba motham janaba 4313 mandhi. andhulo purushula sanka 2,276, strilu 2,111 gruhaalu 799 visteernamu 1762 hectares. prajala bhaasha. telegu., vupa gramalu yalkaguda, shahpur vidyaa soukaryalu yea graamamulo kao.z.b.vai skoolu Pali. ooka jillaaparishattu unnanatha paatasaala, jagruthi piblic paatasaala Pali. gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka praivetu inginiiring kalaasaala Pali.sameepa balabadi moinabadlo Pali.sameepa juunior kalaasaala himaayath nagarloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala hyderabadulonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala encapallilonu, polytechnic hyderabadulonu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadulo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam peddamangalaaramlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrey chadivin daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu peddamangalaaramlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. yea gramaniki sameepamuloni undaanagarlo railway staeshanu Pali. pradhaana railway staeshanu Hyderabad ikadiki 24 ki.mee.dooramulo Pali. yea gramamunundi anni parasara praantaalaku roddu vasati kaligi buses soukaryamu Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. gramamlo janminchina pramukhulu konda venkatarama rangaareddi: ithanu swatantrya samarayodudu, AndhraPradesh rashtra tolitaram rajakeeya nayakan. AndhraPradesh rashtra upamukhyamantrigaa 1959 nundi 1962 varku panichesaaru.intani peruu meedugaanae rangaareddi jillaku aa peruu vacchindi. marri chennareddy, aandhra Pradesh rashtra mukhyamantrigaa dhi.6.3.1978 nundi dhi.11.10.1980 varku panichesaaru. padav kaalam1959 nundi bhuumii viniyogam peddamangalaaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 22 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 96 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 32 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 40 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 255 hectares banjaru bhuumii: 856 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 458 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1303 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 265 hectares neetipaarudala soukaryalu peddamangalaaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 265 hectares utpatthi peddamangalaaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, kuuragayalu, puulu moolaalu velupali linkulu
kagithalanu, padaardhaalanu, /leka vastuvulanu patti kalipi unchadaaniki gundu suudulu upayogistaaru. dheenini saadharanamga ukkutho chestaaru. ukkunu saagadeesi sannani teegalaa chessi ooka chivara kocchegaa chessi kaagitaalalo, padaardaalaloo guchadaaniki veeluga chestaaru. maroka vaipu achutho guddadandwara pattukoovadaaniki mariyoo guchetappudu vattadaaniki anuvuga gundunu chestaaru. ayithe yea Madhya gundu bhaganni plaastic upayoginchi kudaa chesthunnaaru. charithra puurvrakaalamloe manavudu thaanu kappukuntunna charmalanu okatiga jatacheyadaaniki ooka vasthuvunu kanugonalsi vacchindi. appudu humanity vadunaina mullunu kanugonnaadu. ninna monnatidaka jipseelu noonelo udikinchi gattipadina mullanu soodulugaa vaadutuu vachcharu. Uttar americaaku chendina kontamandi rudd indiyanlu tehene midutala mullanu jatha chesenduku vaadeevaaru. eejiptuku chendina grameena strilu kudaa mullanu soodulugaa vaadeevaaru. guhallo nivasinchina puurveekulaku mannika takkuvagala mullanu elaa gatti parachaalo theliyadu. guhallo nivasisthunna okayanaku chilchina emukalanu soodulugaa vaadavacchu annana aaloochana kaligindi. yea kothha paddathi bagaa paakipoyindi. mettamodata yea emukala suudulu chaaala garukugaa undevi. yea pinnulanu varu chinna jantuvula kaali emukalatho tayaaruchesukunevaaru. appudu athukulu piena kanabadevi. kanni vitini nunupuga chessi merugu pettevaaru. chakkaga chekkabadina tala bhagamtho bhagamtho nunupuga merugutho umdae soodulanu raatiyugam chivara dhasaloo kontamandi kalaakaarulu tayyaru cheyagaligaaru. kanchu kanugonabadadamto kanchuyugam prarambhamaindi. yea kothha loeham nundi mundukante manchi chinna soodulanu tayyaru chesukovachunanna sangatini varu kanugonnaru. kanni konni peddha saiju suudulu kudaa tayyaru kabaddai. greeku strilu dharinchina jaaluvaaru vasthraalu okappudu yea kanchu suudulatoe jatha cheyabadi undevi. loeha yugaaniki chendina rowmanlu dantamto, kanchutho cheyabadina soodulanu vaadeevaaru. bagare soodulanu kudaa varu vaadeevaaru. varu tayyaru cheskunna kanchu suudulu chinnaviga najukuga undevi. varu venditho chosen soodulanu kudaa vaadi untaruu. peruvians goreelalo yea loehamtoe chaeyabadda sannani soodulanu kanugonnaru. spaaniyaardulu daanni kanugonnappudu peruvians kanchu yugamloo undadam jargindi. teegatho tayaaruchaeyabadina modati suudulu inglandulo 15va sataabdamloo tayaarucheeyabaddaayi. deeniki kaaranam 1483va samvatsaramlo soodula digumatini nishedhistuu chattam amalucheyabadadame. nishedhaagna amaluloo unnappatiki phraans, geramny desalanundi tecchina soodule ekkuvaga inglandulo vaadakamloo undevi. 8va henrii bhaarya katherine hooverd choose ittadi soodulanu inglaanduku modhatisaarigaa teppinchaarani cheppabadutondi. gloucester‌shirelo stroud oddha 17va sataabdamloo ittadi soodulanu tayaruchese yantraanni jeanne tills‌b nelakolpadu. athi tvaralo bristol, birming‌homem pattanaala oddha naanhyataku paerugaanchina soodula karkhanalu praarambhimpabaddaayi. amarican sthaavaraalaina dheshaalaku inglandu nundi suudulu egumati cheyabaddaayi. viplava kaalam varku soodulanu tayaruchese prayatnalu akada jargaledu. inglandulo tayaraye suudulatoe sarituge soodulanu tayaruchese companyki bahumatini istamanna prakatana 1775loo veluvadindi. conei yea bahumati phalana kompany geluchukunnatlu manaku dhaakhalaalu leavu. 1812va savatsaram dhaaka soodulanu tayaruchese kompany americaaloo nelakolpabadaledu. apatlo yea prayathnam vijayavantamaina prayathnam kaadanukunnaaru. 1836va samvatsaramlo hoove kompany suudulu tayaareeni kramabaddham chedamlo vijayaanni saadhinchindi. aa taruvaata americaaloo millionla suudulu tayaarucheeyabaddaayi. 19va sathabdam varku suudulu chaalaavaraku chetilone tayaarayyevi. 1824va samvatsaramlo americaaku chendina lemual dableurite soodulanu tayaruchese yantraanni kanugonnaadu. yea suudulu ghanamyna thalanu padhunina thokanu oche theega sahayamtho cheeyadam jargindi. taya yantraaniki atadu ooka petentunu inglandulo sampaadinchaadu dittamaina talagala gundu suudulu moottamoodhata inglandulo tayyaru cheyabaddaayi. taruvaata kontakaalaaniki nuyaark nagaranaki chendina vaidyudu daa||jeanne inglaand hoove saraina talagaligina gundu soodulanu tayaruchese yantraanni kanugonnaadu hoove kampeneevaaru yea yantraanni vaadaaru. kannektikatloni derby oddha thama companynu nelakolpadu. marikonni samvatsaraala taruvaata kagithalanu gattiga pattukunenduku vupayogapade gundusudulanu tayaruchese yantraanni samul slokam kanugonnaadu. samayanni podhupu chese yea yantram vijayavantam kaavadamthoo marikonni parisodhanala kaaranamgaa gundusudulu purtiga yanthraalatho cheyabaddaayi. gundusudulanu ukku, ittadi, inumu teegalatho tayyaru chestaaru. athi choukarakam gundu soodulanu inumu teegatho tayaaruchestunnaaru. manam saamanyamgaa wade pinnulu ittadito tayyaru chaeyabadutunnaayi. maelu rakam pinnulanu gatti ukku teegalatho tayyaru chesthunnaaru.. nallati pinnunu inumu teegatho tayaruchesi black jjapan aney nallati ranguloo munchi endabedataru. saadharanamga upayoegimchae gundu soodulaku tagaram puutanu puustaaru. yea puutha will gundu soodulaku tuppu pattadhu. chaaala sannani ukku gundu soodulaku rangula Kanchrapara talalanu varu kariginchina gaajutho tayyaru chestaaru. moolaalu The article is based on Chapter 4 of a book by Henry Petroski, The Evolution of Useful Things, ISBN 0-679-74039-2. kaaryaalaya saamaagri
jarjangi Srikakulam jalla, kotabommali mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina kotabommali nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina amadalavalasa nundi 26 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 279 illatho, 1051 janaabhaatho 180 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 500, aadavari sanka 551. scheduled kulala sanka 125 Dum scheduled thegala sanka 8. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581070.pinn kood: 532195. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. ooka prabhutva aniyata vidyaa kendram Pali.sameepa balabadi kotabommalilo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narasannapetalonu, inginiiring kalaasaala srikakulamlonu unnayi. sameepa vaidyakalasala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic srikakulamlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narasannapetalonu, divyangula pratyeka paatasaala Srikakulam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam jarjangilo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. alopathy asupatri gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo ooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu jarjangilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali.jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam jarjangilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 38 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 6 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 2 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 132 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 16 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 115 hectares neetipaarudala soukaryalu jarjangilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 106 hectares baavulu/boru baavulu: 9 hectares utpatthi jarjangilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari moolaalu
tummala ramaadhevi vyaapaaravettha, telegu television chhaanella nirvaahakuraalu. aama praarambhinchi nadipistunna vanita tv pratyekinchi mahilhala choose naduputunna chaanellalo bharatadesamlokella modhatidhi. entivy, bakthi tv, vanita chaanellanu nirvahisthunna rachana television networks loo aama dirctor. vyaktigata jeevitam ramaadhevi guntoorulo janminchindhi. aama double em.Una., emle.emle.b., em.b.Una. chadivindi. 2006 varku yea degrees, postu graduation korsulu chaduvukunnadi. media rangamloo panicheyadam prarambhinchaka chaduvuku viramam icchindi. bharta tummala narendera chaudhary ene tv, bakthi chhaanella vyavasthaapakudu, rachana television nett works adhineta. vaari kumarte rachana kudaa media nirvahanalone panichestunnadi. media rangam rachana television nett works 2006loo rachana television networks prarambhinchinappudu bharta narendera chowdarithoo kalisi ramaadhevi directoruga baadhyatalu sweekarinchindhi. 24 gantala nyuss chaanel ayina entivy, hinduism aadyatmika chaanel ayina bakthi teeveelu yea samshtha dwarane prarambhamayyayi. vanita chaanel 2009loo bhaaratadaesamloe mahilalake pratyekinchina tholi television gaaa vanita tv praarambhinchindi. yea chaanel nirvahanha baadhyatalu purtiga ramaadhevi vahinchimdi. vanita chaanel kaaryakramaalu palu tv nandy, unicef, ladley media puraskaralu vento avaardulu sadhinchayi. laabhanashtaalaku ateetangaa vanita chaanel naduputondi. "mahilalu kevalam vinoda saadhanaalaku aadaayamaargaalugaa Bara migilipotunna vainame... vaari choose pratyeka chaanel aaloochana kaliginchindi" annadhi vanita chaanel erpaatu venuka ramaadhevi aaloochana. sanghika seva, parisoedhana moolaalu Guntur jalla mahilhaa vyaapaaravaettalu
dasika durga prasaadaraavu bharatadesa bhoogola shaastraveettha, jaateeya remot sensing agency yokka maajii diraktaru. jeevita visheshaalu aayana 1939 loo Guntur-Vijayawada praanthamlo janminchaaru. 1998 loo bharatadesa jaateeya akaadami af sciences nundi felooship pondhaaru. ayanaku 2001loo bhartiya prabhuthvam padamasiri puraskaaraannandinchim. remdu samvatsaraala taruvaata, aayana 2003loo eandian sociiety af remot sensing nundi bhasker awardee pondhaaru. moolaalu itara linkulu padamasiri puraskara pondina AndhraPradesh vyaktulu Telangana shaasthravetthalu 1939 jananaalu jeevisthunna prajalu teluguvaaru bhartia bhoogola shaasthravetthalu Guntur jalla shaasthravetthalu
{{గ్రామం పేరు లేదు} మంత్రిపాలెం కృష్ణా జిల్లా మొవ్వ మండలం లోని గ్రామం. గ్రామ చరిత్ర గ్రామం పేరు వెనుక చరిత్ర గ్రామ భౌగోళికం సముద్రమట్టానికి 7 మీ.ఎత్తు గ్రామానికి రవాణా సౌకర్యం కూచిపూడి, పామర్రు, నిడుమోలు నుండి రోడ్దురవాణా సౌకర్యం ఉంది. రైల్వేస్ట్ఘేషన్: 56 కి.మీ సమీప గ్రామాలు మచిలీపట్నం, రేపల్లె, పెడన, గుడివాడ సమీప మండలాలు మొవ్వ, ఘంటసాల, గుడ్లవల్లేరు, పామర్రు గ్రామంలోని విద్యా సౌకర్యాలు జిల్లా పరిషత్ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, నిడుమోలు. సి.బి.సి.ఎన్.సి.పాఠశాల. మండల పరిషత్తు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మంత్రిపాలెం. మండల పరిషత్తు ప్రాథమిక పాఠశాల, సూరసానిపల్లె. గ్రామంలోని మౌలిక సదుపాయాలు గ్రామానికి సాగు/త్రాగునీటి సౌకర్యం గ్రామ పంచాయతీ మాకుల వారి పాలెం,ఈ పంచయతి పరిది లోని సివారు గ్రామం శ్రీ చిగులురి నాగెస్వర రావు గారు, 2014 లో మండల పరిషత్ ప్రాదేశిక నియోజకవర్గ సభ్యులు గా ఎన్నికైనారు. సూరసానిపల్లె, మంత్రిపాలెం గ్రామ పంచాయతీ పరిధిలోని ఒక శివారు గ్రామం. 2013 జూలైలో మంత్రిపాలెం గ్రామ పంచాయతీకి నిర్వహించిన ఎన్నికలలో, శ్రీమతి శ్యామల, సర్పంచిగా ఎన్నికైనారు. [1] గ్రామంలోని దర్శనీయ ప్రదేశములు/దేవాలయాలు శ్రీ రుక్మిణీ సత్యభామ సమేత శ్రీ వేణుగోపాల స్వామి వారి ఆలయం బాగా ప్రసిద్ధి పొందింది. 125 సంవత్సరముల సుదీర్ఘ చరిత్ర కలిగిన ప్రాచీన దేవాలయము. 100 సంవత్సరములు సిమెంట్ విగ్రహముతో పూజలందుకున్న స్వామి వారు 1991 సంవస్త్సరములో === శ్రీ కొండపల్లి రాధాకృష్ణ మూర్తి, ధనలక్ష్మి కుమారి దంపతులచే ప్రాణ ప్రతిష్ట చేయబడింది. శ్రీ కొండపల్లి సత్యన్నారాయణ రావు, కస్తూరి దంపతులచే ధ్వజస్థంభ ప్రతిష్ట జరిగినది. శ్రీ ఉప్పలపాటి శివ రామ కృష్ణ ప్రసాద్, శ్రీ లక్ష్మి దంపతులచే శ్రీ రాజ్య లక్ష్మి అమ్మవారు ప్రతిష్ట జరిగింది. శ్రీ చిగులూరి భాస్కర ప్రసాద్, శ్రీ లక్ష్మి గార్లచే శ్రీ అభయ ఆంజనేయ స్వామి వారి ప్రతిష్ట జరిగింది. శ్రీ మెజక శ్రీరాములు, అన్నపూర్నమ్మ గార్లచే ఉత్సవ మూర్తుల ప్రతిష్ట జరిగింది. శ్రీ తుమ్మల శ్రీనివాసరావు, లక్ష్మి గార్లచే శ్రీ గరుత్మంతుల వారి ప్రతిష్ట జరిగింది. ఈ ప్రతిష్ట మహొత్సవము శ్రీ వేదాంతం అనంత పద్మనభాచార్యులు వారి పర్యవేక్షణ వైఖానస శాస్త్ర ప్రకారము అత్యంత వైభవముగా జరిగినది అప్పటి దేవాలయమునకు శ్రీమతి కొండపల్లి అనసూర్యమ్మ గారు ధర్మకర్థగా వ్యవహరించారు. అప్పటినుండి ప్రతి సంవత్సరం వార్షిక బ్రహ్మొత్సవములు అత్యంత వైభవముగా నిర్వహించబడుచున్నవి. శ్రీ షిర్డీ సాయిబాబా ఆలయం మంత్రిపాలెం గ్రామ శివారు, నిడుమోలు లాకు వద్ద ఉన్న ఈ ఆలయం బాగా ప్రసిద్ధిచెందినది. గురుపౌర్ణమి సందర్భంగా ఈ ఆలయంలో 2017,జులై-6వతేదీ గురువారంనాడు, ఆలయంలో విశేషపూజలు నిర్వహించారు. భక్తుల సందర్శనార్థం, ఈ ఆలయంలో బాబావారి భూగర్భ సమాధి 9వ తేదీ ఆదివారం (గురుపౌర్ణమి) వరకు తెరచి ఉంచెదరు. [3] శ్రీ రేణుకమ్మ తల్లి ఆలయం ఈ గ్రామంలో, పామర్తివారి ఇలవేల్పు అయిన శ్రీ రేణుకమ్మ తల్లి ఆలయ ప్రతిష్ఠా మహోత్సవాలను 2016,మార్చ్-3వ తేదీ గురువారంనాడు వైభవంగా నిర్వహించారు. ఈ ఉత్సవాలకు జిల్లా నలుమూలల నుండి పామర్తి వంశీకులు వేలాదిగా తరలివచ్చారు. ముందుగా గణపతిపూజ, హోమాది కార్యక్రమాలు నిర్వహించి, అనంతరం అమ్మవారి ఆలయ ప్రవేశం, మహానైవేద్యం, నూతన దేవాలయ ప్రతిష్ఠ, పోతురాజు స్వామి గడలను ప్రతిష్ఠించి ప్రత్యేకపూజలు నిర్వహించారు. తరువాత విచ్చేసిన భక్తులకు అన్నసమారాధన కార్యక్రమం నిర్వహించారు. [2] గ్రామంలో ప్రధాన పంటలు; వరి, మినుము, పెసర,పసుపు. గ్రామంలో ప్రధాన వృత్తులు వ్యవసాయము, పశుపోషణ, పాల వ్యాపారము, కుల వృత్తులు [రజక, నాయీబ్రాహ్మణ, గౌడ ఇతరములు]== గ్రామ ప్రముఖులు శ్రీ దోనేపూడి దత్తు గారు [సి. పి. ఐ. రాష్ట్ర నాయకులు], శ్రీ కొండపల్లి సత్యన్నారాయణ గారు [దాత, ప్రముఖ వ్యపారస్తులు, విజయవాడ.]== గ్రామ విశేషాలు పచ్చని పంట పొలాలు, గ్రామానికి మూడు వైపుల కాలువలు, 2 పెద్ద చెరువులు, పక్షుల కోలాహలము, చల్లని గాలి == మూలాలు వెలుపలి లింకులు [1] ఈనాడు అమరావతి; 2015,సెప్టెంబరు-16; 27వపేజీ. [2] ఈనాడు అమరావతి/పామర్రు; 2016,మార్చ్-4; 1వపేజీ. [3] ఈనాడు అమరావతి/పామర్రు; 2017,జులై-7; 2వపేజీ.
నందిగావ్,తెలంగాణ రాష్ట్రం, నిజామాబాద్ జిల్లా, నవీపేట్ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నవీపేట్ నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన నిజామాబాద్ నుండి 34 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 375 ఇళ్లతో, 1551 జనాభాతో 812 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 798, ఆడవారి సంఖ్య 753. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 421 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 34. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 570698.పిన్ కోడ్: 503245. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి నవీపేట్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల నాగేపూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల నవీపేట్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నిజామాబాద్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా, చెరువు ద్వారా కూడా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 20 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం నందిగావ్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 56 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 264 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 59 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 431 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 388 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 45 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నందిగావ్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. చెరువులు: 45 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి నందిగావ్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బీడీలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
kutumbamu loni santaanaaniki kaarakulu tallitandrulu. veerilo strini talli, janani ledha amma (Mother) antaruu. srushtiloo prathi praanikee muula kaaranam amma. . kannatalli biddani tommidhi nelalu garbhaashayamlo pemchi, tarwata janmanichhina premamurthy. aa tarwata plu traaginchi, aahaaram thinipinchi, prematho penchutundi. andhuke thallini minchina premamurthy yea prapanchamloonee ledante atisayokti kadhu. thallini amma, maata ani kudaa antaruu. prapanchamlokella theeyanaina padm amma. amma prema kante goppa prema, amma kante goppa bhadrata akkadaa ledhu. amma prathyaksha dhaivam. amma rrunam yenni janmalu ettinaa teerchukolenidi. kanna talli: garbham daalchi biddanu kannatalli. penpudu talli: pillalni dattata cheskunna talli. savati talli: kannatalli chanipoyina ledha vidaakulu pondina tarwata, rendava pelli dwara kutumbamlo sthaanam sampaadinchina sthree pillalaki savati talli avuthundi. pettalli ledha peddhamma: amma yokka akka ledha thandri yokka annana bhaarya. talli paerukuu chootu eeka medhata AndhraPradesh loo vidyaarthula sartifiketlalo thandri paerutoe paatu talli peruu kudaa adanamga mudristaaru. talli peruu Bara undaalano leka thandri peruu Bara undaalano kudaa vidhyaardhi korukovachhu. yea vishayamlo vidyaarthiki porthi swaechcha umtumdi. amritha vakyam amma kada alaanti amma peruu vraayavalasinadi sartifiketla medha kadhu hrudayamlo ani manam andaram telusukovali . panchamaatalu dharani nayaku raniyu guru raniyu nannaraani kulakantanu ga nna ramani danugannadiyunu dharanevuru tallulanuchu dalupu kumaaraa ! raju bhaarya (raanee), annana bhaarya (vadhina), guruni bhaarya (gurupatni), bhaarya talli (aatha), kanna talli - veerini panchamaatalugaa bhaavinchavalenu ani kumara satakamu nundi padyamu. sankara sookti aadata sankaruni dhrushtilo talli : "ku puthrojaayeta kwachidapi ku maathaa na bhavathi" 'putrudu cheddavadaina, talli cheddadi kabodu ' ani thatparyam. amma girinchi telegu kavula kammani palukulu immuge jaduvani norunu ammayani pilichi yannamadugani norun dammule biluvani norunu gummarimanu dravvinatti guntara sumatii! amma vantidhi antha manchidhi amma okkate -- atrya pedave palikina matallone theeyani mate ammaa kadile devatha amma kantiki velugamma thanalo mamathe kalipi pedthundhi muddagaa tana laali paatalooni sarigama panchutundi prema madhurima manaloni praanam amma manadaina roopam amma enalaeni jaali guname amma nadipinche dipam amma karuninche kopam amma varamichhe teepi shaapam amma -- chandrabose‌ ammanu minchi daivamunnada....jagame palikae saswata satyamide andarini kane sakta amma okkate avataara purushudainaa oa ammaku koduke tappatadugulesina china nadu ayyo thandri ani gunde kaddukunnavu...ningiki nichenalese monagadine aina ny mungita adae adae pasivadine kantene amma ani antey elaa karuninche prathi devatha ammee kada kanna ammee kada kantene amma ani antey elaa kadupu teepi laeni amma bomme kada raati bomme kada kanakanalade yendaku shirasu madina manaku tala needanu andhinchay chette amma chaaredu neellaina thaanu dachukoka jagatiki sarvasvam arpinche mabbe amma prathi thalliki mamakaram paramaartham madileni ahamkaram vyardham vyardham ----....-- sea. naryana reddy yavaru raayagalaroo amma anu matakanna kammani kavya yavaru paadagalaroo amma anuragam kanna theeyani rgam ammegaa… ammegaa tolipaluku nerchukunna bhaashaki ammegaa aadiswaram praanamane pataki avataramurthy ayinava anuvanthe pudataadu amma pegu pancukunee antavaadu avthadu ammegaa chirunaamaa entati ghanacharitaki ammegaa kanagaladu antha goppa ammani noorellu edhige bratuku amma chethi neellatho nadaka neerchukundi bratuku amma chethi vaellatho dheerulaku deenulaku amma odi okkate... --sirivennela siitaaraamasaastri amma annadhi ooka kammani maata adi yennenno teliyanee mamatala moota devude ledane manishunnadu, ammee ledanuvaadu asale leedu talli prema nochukunna koduke koduku, aa talli seva cheskone brathukee bratuku ammante antuleni sommura, adi yenatiki taragani bhagyammura amma manasu amrutamae chindura amma odilona swargame undira angadiloo dorakanidi amma okkate, andharikii ilavelupu amma okkate amma unna intiloo laenidi edhee ---daasarathi krishnamacharyulu pattuparupelane panduvennelelane amma odi chaalune ninnu challanga jokottune naradadulelane nadabrahmalelane amma laali chaalune ninnu kammanga lalinchune---veturi sundararamamurthy vamsi gari kai ammatho sametalu amma kadupu chustundi, aalu veepu (jebu) chustundi ammakadupuna puttina vallantha niksheparaayulle amma puttillu menamaamaku teliyadaa? amma puttillu menamama daggara pogidinatlu amma taama pettadhu, adukkoni tinaa tinanivvadu ammaki kuudu pettanivaadu, peddammaki coca pedatanannadu, tagudunani tagavu teerchavachaadu amma kadupuloe unna vaalluu samadhullo unnavalle manchivallu amma kala gummamlone telustundhi amma gootiki ayya katiki amma chedda chetuku musugokata? amma daggara kindapadukunna okkate, ayya daggara nela padukunna okate amma manchidekaanii theddu manchidhi kadhu amma daasarlaku, ayya jangaalaku ammanu tidatavemira lanjakodaka annadata amma penchina bidda?ayya penchina bidda? ammaina adagande pettadhu ammaa ani pilavani noru kummari manu dravvina gunta ammaa noppulettutunnapp nannu lepave antey alaga padko bidda ootagaa noppulettukunte oorellaa neeve leputhavu annadata ammaa ny alludochade antey nannemi chestadamma ninne teesikeltaadu andata ammaa pettevi naaluguu pendalade pettave, dhuda gaddiki povala annadata ammaa badu picchigaanii, anaku chaduvu vasthundha? ammaa ilanti naannatoo elaa vegeve? thallitho sametalu talli ayinava edavande plu ivvadu talli orchanidi daadi orchunaa?thalliki kaanivaadu daadikavunaa?thalliki laeni muddhu daadiki kaluguna?talle rosina daadi royada? talli kadupuloe chorakamundu dayyaladevata, bhuumiloe puttina taruvaata yamadevata thalliki kakapothe tilleekaku (deepaaniki) dannam pettamannaru thalliki kottara vasantham anatlu thalliki tagina bidda, intiki tagina pandhiri thalliki thappina vaniki pinatalli shashpa samaanam thalliki vancha galigina, pillaku bokka (emuka) kalugutundhi tallikoddii bolli kode talli gandamu pilla gandamuu undigaanii madyalo mantrasani gandam undaa? talligala lanjanu tagulukonute tappaya talligaarintinunchi vachindani kukkamuutiki saddikatti pamputara? talli goonidaite talli prema goonidoutundaa? talli gunamu koothure bayta pedthundhi talli chachina menamama vunte Basti talli chachipothe thandri pinatandritho samaanam talli chasthe kadupu peddha, talalumasthe koppu peddha talli chasthe tarambase, thandri chasthe rrunam base talli chasthe naluka chachinatlu, thandri chasthe kallu poyinatlu talli Basti pillaku tapputunda? talli chevulo maddikaayalu dandugalaku, bhaarya medalo poosalu bandugulaku (bhogalaku) talli chevulu tempina vaniki pinatalli chevulu beerapuvvulu talli chelo mestay, dhuda gattuna mestunda? talli tarpanaanike takkuvaite, pinatalliki pinda pradhaanamata talidandri laeni baala tana naathune korunu talidandrulu annadammulunna polatiki Karli korave tallide valapaksham dharanide valapaksham talli daivamu thandri dhanamu thallini chuuchi pillanu, padini chuuchi barrenu konaali thallini tittakura neeyammanayala anatlu thallini namminavadu, dharanini namminavadu chedadu thallini batti pilla, vittunubatti panta, noolunu batti gudda talli plu dhuda chebutundi talli pitthi, pillameedabettindata talli pilla vannekaadu, vandipettadikkuledu talli pusthi bangaramaina kamsali dongalinchakundaaundaleda talli penchali dharani penchaaligaani peravaaru penchutara? talli maatalegaanii, pettumaatram pinatallidi (savatitallidi) talli mukham chudani bidda, vaana mukham chudani pairu talli meedakopam pillameeda pothundhi talli leka perigi dhatrinetlelera?dhilliiki rajaina thalliki koduke tallileni pilla, ullileni curry talli visham, pellam bellam talli laeni pillalu, alluleni theegalu tallileni pilla, dayyalapalu tallibidda okataina, noru kadupuu vary adagande ammaina annam pettadhu human sambandhaalu