messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolme aasta eest uuriti Tartu sõpruse silla seisukorda ja tõdeti, et sild on väsinud. Nüüd juunis valminud uuring kinnitas, et kolme aastaga on kahjustused oluliselt suurenenud. Uuringu läbi viinud sillainsener Siim Idnurm ütleb, et silla alustalad toetuvad teras kummile, mille eluiga on ammu läbi. Aga tegelikult on seal silla veel palju-palju puudusi ja sademevesi on selle 40 aastaga ikkagi tõsiselt kahjustanud ka mõningaid sillatalasi ja mis oleks tingimata vajalik, oleks aga välja mõelda sillapealne liikluse uus korraldus, see sõidutee laius ja kõnnitee laius, need vajaksid omavahel neid kooskõlastamise kõnniteedele. Võib-olla võiks rajada kergliiklustee nii et olukord on järjest ja järjest halveneb. Ja ehituskonstruktsioonidega on tegelikult niimoodi, et kui vigu õigel ajal ei paranda, siis nad suurenevad ajas eksponentsiaalselt ja ühtlasi suureneb samamoodi ka maksumus. Seetõttu on Tartu linnavalitsus tellinud silla rekonstrueerimise projekti. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tahetakse projekt valmis saada tulevase aasta lõpuks ja seejärel kohe hakata ehitama. Et me oleme täna hinnanud, et sõprussilla rekonstrueerimise maksumus, noh, meie tänase teadmise tänase tarkuse kohaselt võiks olla suurusjärgus kaheksa miljonit eurot mis arusaadavalt on nagu Tartu linna eelarve kontekstis hinnates üleüldse meie nii-öelda võimekust investeeringuid finantseerida on väga suur maht, et sisuliselt on tegemist, nagu võtame kõik valdkonnad kokku meie ühe aasta nagu poolega, investeeringute eelarvest. Kõrge hind ajendas Tartu linnavalitsust riigilt abi küsima. Tamm loodab, et riik saaks katta pool remondimaksumusest. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnik Indrek Kailan ütleb, et riik on toetanud Tartu sildasid, mille eesmärgiks on maanteeliiklust linna südamest eemale viia. Et kui vaadata sõpruse, silla rolli, siis on ta sellise kohaliku tähtsusega liikluse sild iseenesest Tartu linna nii-öelda omavalitsuse na on kohustus neid sildu nii-öelda korras siis hoida. Et see, et kas nüüd seda saaks riigieelarvest rahastada, see oleks siis sel juhul selline eraldi nagu otsustamismoment. Sisuliselt on vaja ministri otsust, et sillale riigi abi anda. Kailan pakub, et Tartu võib ka abi saada Euroopa liidult. Võibolla ei peaks see olema kaks pluss kaks autoteede sild, vaid hoopis rohkem kergliiklustee ud sild edaspidi. Et sellisel juhul võib tekkida ka sellise rohestamisprojekti näol sellele projektile nii-öelda siis Euroopa poolt ka natuke teine tähendus ja võib-olla see aitab tal ka rohkem nii-öelda siis Euroopa raha sellele peale saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti pikim sild ehk 1981. aastal Tartus valminud Annelinna ja Karlova linnaosa ühendav Sõpruse sild on lagunemise äärel. Linnavalitsus plaanib kapitaalremondi tehtud saada aastaks 2025.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRapla vallavanem Meelis Mägi ütleb, et vallavalitsus hakkas Kuusiku lennuvälja 177 hektari suurusele maa-alale haldajat otsima, kuna senised kaheaastased lepingud ei taganud. Et haldajal tekiks huvi lennuspordikeskus välja arendada. Et see lennuväli oleks korraliku väljanägemisega, et seal oleks vähemalt minimaalne teenindus ja abiruumid, selleks on vaja leida haldaja pikaajaliselt. Me soovime tegelikult selle pikaajalise lepingu sõlmida alles siis, kui pakkuja on oma kolme aasta äriplaani täitnud ja sinna investeerinud. Konkursile tehti kolm pakkumist, võitjaks kuulutati osaühing kuusiku energia, kes enne arendustegevuse algust peab tellima ala detailplaneeringu. Kuusiku energia tahab osa maast kasutada päikesejaama rajamiseks ja see ongi põhjus, miks Rapla lennuklubi vallavolikogu otsuse kohtus vaidlustas. Rapla lennuklubi juhatuse liige Jano Ressa. 177 hektarit lennuvälja ala, sellest mitte kasutatav ala on ainult 30 hektarit, 80 hektarit päiksepark paratamatult võtaks enda alla peaaegu poole lennuväljast. Kindlasti muutuvad nende arengute puhul osaliselt võimatuks langevarjuhüpped, paraplaanide tegevused ja ka mudellennundus. Võitja kuusiku energia on kolmest konkursi osalejast. See, kes tegi kõige väiksema rahalise pakkumise investeeringute mahu poolest. Osaühingu kuusiku energia juhatuse liige Andres Kivistik. Kuskil 65 protsenti maa-alast jääb ikkagi lennundustegevuse ja, ja lennuradade alla ja siin need alad, mida ei ole kunagi lennunduse jaoks kasutatud. Need me võtaksime kasutusele päikesepargi alla. Kas te ei leia, et lennundusega tegeleda, on seal tulevikus ohtlik? Lennundus on iseenesest juba kõrgendatud ohuga ala, et meie oleme rääkinud lennuametiga, oleme vaadanud muud riikide kogemusi ja, ja ei ole kusagil öeldud, et päikesepaneelid oleksid lennukitele või lennundusele ohtlikud. Kuna halduskohus rahuldas Rapla lennuklubi õiguskaitse taotluse, vald uut lepingut sõlmida ei saa ja kuniks kohtuveskid jahvatavad, peab ise kuusiku lennuvälja haldama. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rapla valla soov leida Kuusiku lennuväljale kauaaegne haldaja, kes lennuspordi harrastajate treeningpaiga korda teeks, on takerdumas kohtuvaidlustesse. Rapla Lennuklubi vaidlustas Rapla vallavolikogu otsuse anda lennuväli osaühingu Kuusiku Energia hallata, kes tahab osale lennuvälja maa-alast rajada päikeseenergiajaama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKultuuriministeerium on Eesti lennundusmuuseumi toetanud umbes 25000 euroga aastas, see on ligi kümnendik muuseumi eelarvest, mille põhiosa tuleb ettevõtjatelt. Muuseumi asutaja Mati Meos selgitab, et sponsorid toetavad harilikult suviseid lennupäevi. Ja kui hästi läheb, rahvast liigub, siis saab natukese ka koguda investeeringu jaoks. Aastaid on Meos küsinud ministeeriumilt suuremat, 170000 eurost toetust, et palgata muuseumi le kohane personal. Praegu on muuseumil kaks suvist töötajat, millele lisandub 75 aastase meose enda töö. Palgalised on ainult hooldusmeister suvel ja kassiir. Enne jõule teatas kultuuriministeerium Meosele, et tuleval aastal ei saa lennundusmuuseumi üldse toetust. Läinud aastal üle 70 miljoni eurost käivet näidanud lennukite hooldusteenuste pakkuja magnetik MRO saatis seepeale ministeeriumile murekirja. Ettevõtte tegevjuht Risto Mäeots selgitab, kui oluline on ettevõttele tööjõu pealekasv. Lennundusmuuseum on üks väga oluliseks alustalaks, kus hakkab juba noorte inimeste nii-öelda mõjutamine ja suunamine neid kätega tööd tegema, need tootmisdisaini ja hooldust läbi viima. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevatsi hinnangul tegeleb Mati Meos väga laheda asjaga, ainult et kastre valda püstitatud angaarid pole rangelt võttes muuseum. Muuseum on selline asutus, mis kogub, säilitab, uurib ja vahendab ühte või teist valdkonda, mis võiks olla seotud kuidagi nagu Eestiga. Kaevat selgitab, et kui asutus neid tingimusi ei täida, ei saa seda ka muuseumi na toetada. Näiteks teadust pole lennundusmuuseumis vist kunagi tehtud ja muresid on ka sealsete kogude haldamisel. 2020. Aastal tuvastati mitmeid olulisi puudusi selle muuseumi kogu haldamises. Tehtud on ka ettekirjutused, mida ei ole täidetud. Mati Meos tunnistab, et probleeme kahtlemata on, kuid suuresti jääb asi ikkagi tööjõu taha ja teadureid ning dokumentidega tegelevat personali ei saa palgata ilma toetuseta. Mihkel Kaevats kordab, et tema hinnangul teeb meos tänuväärset tööd, kuid raha tuleks tal selle jaoks mujalt otsida. Hiina omanikele kuuluva magneetik MRO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul nende ettevõte juba toetab muuseumit, kuid tema sõnul on oluline ka riigi panus. Ta mainib, et ettevõte kavandab Tallinna lennujaama territooriumil umbes 26 miljoni euro suurust investeeringut. Ega tõepoolest täna ongi laua peal, et kas see tuleb Eestisse, Slovakkiasse või Horvaatiasse. Põhimõtteline küsimus, eks, et kas riigil on seda vaja ja kui ei ole meil ettevõttena väga suurt vahet ei ole, me võime seda teha ka teise riiki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuuriministeerium lõpetab Eesti Lennundusmuusemi rahastamise kuna ministeeriumi hinnangul pole tegu päris muuseumiga. Eesti edukaim lennundusettevõte ütleb seepeale, et võib oma järgmise investeeringu mujale teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiiriületus läbi Narva piiripunkti on Ukraina sõja algusest saati mõnevõrra kasvanud. Oma osa on siin Narvas elavatel vene kodanikel, kes soodsat valuutavahetuskurssi kasutades Venemaalt kaupu ostmas käivad. Samas mingit massilist rännet pole ja eurosid käivad rubladeks vahetamas mõned üksikud inimesed, kes Venemaa kaupade järgi tõepoolest suurt vajadust tunnevad, räägib Narva elanik Nikolai, kes Venemaale telekantenni ostma läheb. Kuidas ma muidu telekat vaatan, kinnitan antenni seina külge ja hakkan vene televisiooni vaatama. Eesti keelest ma ju aru ei saa, ainult ETV plussi praegu näebki ja kõik. 100 euro eest sai Nikolai 11000 rubla. Võrreldes sõjaeelse ajaga on see pea kolmandiku võrra soodsam, nii et rahaline võit on märgatav. Narva elanik Natalja käib samuti jaanilinnast vaid hädavajalikke asju ostmas. Kõige vajalikum on sool, mis meil kadus siis sooda, tangud suhkur, seal on kõik väga odav, meil on aga hinnad väga kõrged. Sõiduautode piiriületust korraldava ettevõtte transservi en personalijuhi Aleksander Kasanski hinnangul on Venemaale suunduvate Ida-Viru elanike hulk mõnevõrra kasvanud, kuid seda on lisaks kaubaturismile mõjutanud ka kevade saabumine. Märtsikuus üritavad inimesed pääseda oma suvilatesse, see kasv on stabiilne, olenemata sellest, mis maailmas toimub. Inimesed elavad siin ja seal, see on elu ja sellest pole pääsu. Ilm on reaalselt soojemaks läinud. Veel nädal tagasi sellist piiriületajate hulka polnud. Politsei ja piirivalveameti andmeil ületab Narvas piiri sinna ja tagasi umbes poolteist 1000 inimest päevas. Kuu aega tagasi oli piiriületajate päevane hulk umbes 500 inimese võrra väiksem. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates Ukraina sõja algusest on rubla kurss euro suhtes kukkunud pea kolmandiku võrra. Samas suurt tungi Narva piiril pole, üle jõe käiakse vaid hädavajalikke asju ostmas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhja regiooni juht Margit Kallas ütleb, et lähikontaktsetele Tallinna õpilastele on uuel kooliaastal tehtud üle 2000 testi. Proovide, st ligi kolm protsenti osutusid positiivseteks ja õpilased pidid jääma koju. Ülejäänud õpilased peaksid uute juhiste järgi õppetööd jätkama koolimajas. Meie oleme läbirääkimisi pidanud ühe kooliga, kus kooliaasta algul kohe kis väga laialdane nakatumine kahes klassis ja rohkem ei ole me sellel teemal pidanud koolijuhtidega üldse arutelusid. Me jälgime olukorda igapäevaselt, aga me ei ole enam rääkinud sellest, et saata õpilasi distantsõppele. Siiski teeb otsuse lõpuks koolijuht. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul peab laiema viiruse leviku ärahoidmiseks sekkuma varakult. Pajula lisab, et kui testi ei saa kohe teha, ei ole mõistlik, et õpilane liigub vabalt ringi ja levitab nii viirust. Kui klassis on ikkagi üle kuue, seitsme nakatunu tegelikult siis on mõistlikum kolde likvideerimiseks minna distantsõppele ja kindlasti kõik koolid, kes seda soovivad. Haridusameti toetus on neile ka olemas ja tänaseks päevaks ka mitmed koolid on, on seda küsinud teatud klasside osas. Kaugõpe ei tohiks kesta kauem kui ühe nädala. Siis me lepime tavaliselt koolijuhiga kokku, et kui ta pühapäeva õhtul mulle helistab, et tal on näiteks seitsmendas A-klassis seitse nakatunut ja, ja kõik ei ole jõutud testida, siis me lepime kokku, et kõige mõistlikum on näiteks need lapsed jätta päevast teisipäevaks distantsõppele ja kolmapäevaks on selgunud kogu klassi pilt ja pärast seda kolmapäeval siis tehakse järgmised otsused. Tallinnas on ligi 130. klassis haigusjuhtumid, haigeid õpilasi on 200, õpetajaid 30. Kaugõppel on alla 20 klassi. Haridusministri nõunik Maario Kadastik ütleb, et nii kergekäeliselt klass kaugõppele suunata ei tohiks. Lähikontaktsete testimiseks ei tohiks ka aega kuluda. Testidena kasutame hetkel ikkagi kiirteste, mis tähendab, et selle tulemuse saab ikkagi testi võtmisest 15 minuti jooksul, ehk siis paari päeva ei ole meil vaja selle testi tulemuse jaoks, et see protseduur näeb ette. Et kui me saame teada, et on kuskil keegi positiivne, tuvastatakse lähikontaktsed, siis teostatakse mitte vaktsineeritud õpilastele kiirtestimine ja esimesel võimalusel, et me ei hakka neid õhtul kodunt välja ajama, on ju, et esimesel võimalusel tehakse neile kiirtestimine, need, kellel on kiirtestid, negatiivsed, jätkavad rahulikult õpet. Ja kolmandal päeval tehakse siis praeguse seisuga BCR testimine. Kadastik rõhutab, et klassi koju saatmine peab olema viimane abinõu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Distantsõppe vältimiseks valmis enne kooliaasta algust juhend, mis lubab negatiivse testi puhul lähikontaktsetel õpilastel koolimajas õppimist jätkata. Tallinna koolijuhid ei taha riski võtta ja suunavad mitme nakatunuga klassid ikka distantsõppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie väljendab arusaamatust asjaolu üle, et hoone omanikud on lasknud seda rikkuda. Neil ei peaks olema teadmata ja tundmata see mis asi on mälestis, kuidas tema puhul tööd ja nende tööde lubade andmine käib Tallinna linn nii iseendale kui riigi muinsuskaitseametile oma ebaseadusliku tegevusega probleeme juurde tekitanud ja kurnab niigi õhukest avalikku haldust muinsuskaitse poole pealt. Selle asemel, et panustada kordategemise vähemalt eilselt kohtumiselt märts sultsi ja töid teostanud inimestega jäi meil mulje, et see kõik ongi mõeldud ajutisena ja sellise poliitilise aktsioonina, aga kõik see teeb sellest veel vähem aktsepteeritava tegevuse. See on teadlik provotseeriv arhitektuurimälestise rikkumine. Ütleme kohe siia vahele, et nõukogu esimees Mihhail Kõlvart ei leidnud omapoolse kommentaari andmiseks täna aega. Küll aga saime kommentaari linnahalli juhatuse liikmelt Tõnu Pröömilt, kes ütleb, et ümberehituse käigus kaovad need seinad nagunii. Ma ütlen seda, et, et kahe aasta pärast ei ole seda tolomiiti seal igal juhul olemas, sest on veneaegne ehitus, meil on juba 10 aastat tagasi kukkus üks, üks seinamin sissepääsu juures alla ja ega siis vihma sajab läbi ja eks aeg teeb ka oma töö. Siim Raie kommenteerib. Igal juhul mälestise kahjustamine on lubamatu. See, et kas ta läheb töösse või ei lähe töösse, ei tähenda küll mitte midagi. Küsimus on selles, et tegemist on kultuurimälestusega mis on muinsuskaitseseadusega riikliku kaitse all ja ta peab säilima oma algsel moel. Ehk siis kõige ilusam oleks linnahall ikkagi sellisel moel oma algsel moel. Tolomiitpindadega korrastatult. Ja Tõnu Prööm omalt poolt Ei, see ei jää kohe kindlasti järgi, sest tolomiit on juba rabe ja ega ta vihma käes ei seisa. Ta on rohkem ikka niisugune siseruumide jaoks. Aga ta lisab kohe. Seadus on seadus, seadus on täitmiseks, aga noh, me oleme valmis selle maha võtma, mitte meie, aga tähendab need, kes teostasid. Ja kui palju see kõik maksma läheb? Umbes peaks minema 6000 pluss 10 käibemaks. Pühapäeval tehakse proov, kuidas mahavõtmine õnnestub, aga lõpuks Siim Raie kommentaar sellele, et kogu töö oli plaanitud kingitusena Eesti vabariigi 100.-ks aastapäevaks. See, et nad serveerivad seda kunstiteosena või kingitusena vabariigile, on ma arvan, et jama et sellist kingitust, ma arvan, et küll kellelgi vaja ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnahalli seinamaalingud pestakse maha, nagu seadus seda nõuab. Juhatuse liige Tõnu Prööm peab seda küll mõttetuseks, sest ümberehituse käigus kaovad ka seinad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii eile õhtul öösel kui ka vara varahommikul oli Tallinna lennujaamas palju sagimist. Lennukid muudkui tulid ja läksid. Varahommikul saabus ka USA välisminister Hillary Clinton. Eile hilisõhtul jõudis Tallinnasse NATO peasekretär Andres voog Rasmussen. Rasmusseni sõnul on Tallinnas toimuv välisministrite kohtumine oluliseks ettevalmistuseks sügisel toimuvale alliansi tippkohtumisele. Seal on kõne all NATO tulevik. Tippkohtumisel on kavas vastu võtta NATO uus strateegiline kontseptsioon. Ma ei taha anda juba ette hinnangut meie arutelude lõplikele tulemustele, aga võin kinnitada, et uue strateegilise kontseptsiooni üks olulisi punkte on veel kordne kinnitus, et territoriaalkaitse on NATO keskmes asutamisleppe artikkel viis, mille järgi rünnak ühe liikmesriigi vastu loetakse rünnakuks kõikide liikmesriikide vastu, on kogu alliansi alus, ütles Rasmussen. Ning loomulikult ei saada kohtumistel üle ega ümber Venemaast. USA välisminister Hillary Clinton rõhutas, et Venemaal ei ole naabrite suhtes mingeid eriõigusi. Clinton kinnitas, et USA ei tunnista mingeid mõjusfääre Venemaal ega ühelgi teisel riigil ei ole vetoõigust Euroopa riikide suhtes, kes tahavad astuda rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, näiteks NATO-sse või Euroopa Liitu. Hillary Clinton ütles, et eesmärk on head suhted Venemaaga kuid neid ei tohi saavutada kellegi teise arvel. Clinton ütles, et USA pühendumus Eestile ja teistele liitlastele on põhiprintsiip, millest iial ei loobuta. President Toomas Hendrik Ilves ütles, et Venemaa poolne retoorika on viimasel ajal muutunud. Me oleme kõik vast täheldanud, et paralleelselt USA-vene stardile lepingu läbirääkimistega on vähenenud külma sõja taoline retoorika, staari leping on USA ja Venemaa vaheline leping, see ei puuduta otseselt NATO-t, aga iga see õhkkond on paremaks muutunud. Tänapäevased puud võivad tulla väga kaugelt ja võivad tulla hoopis küberruumis, aga see on ikka primaarne on, me kaitseme oma liiki. Me ei tohi unustada ära, miks NATO on loodud ja noh, praegu küll jääb selline mulje. Pärastlõunal algas töökohtumine, mis peaks praegu juba lõppenud olema. Välisministrite pidulik õhtusöök on Estonia teatris, seetõttu suleti autodele kella neljast pärastlõunal. Estonia puiestee homne peateema on välisministritel Afganistani ning selle abistamine ning NATO välisministri ega ühinevad ka paljude teiste riikide välisministrid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimus NATO välisministrite kohtumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu väikeettevõtluse konkurentsivõime edendamise direktor Maive Rute ütles televisioonis, et üldiselt Euroopas soovitatakse suunata vahendeid majanduse elavdamiseks, kuid Eesti puhul on kontekst veidi teine, sest Eesti tahab 2011. aastal minna üle eurole ja suuri investeeringuid juurde ei tehta, pigem püütakse hoida stabiilsust. Üks olulisi teemasid on soovitustes tööjõuturg. See on praegu ka investeerijate silmis nõrk koht. Soovitatakse kiiremas korras vastu võtta siis uus tööseadusandluse pakett koos sinna juurde käivate mitmesuguste meetmetega, mis elavdaksid tööjõuturul, mis annaksid võimaluse täiendava koolituse pakkumiseks töötajatele. Ja kõik sellised aktiivsed tööjõuturu meetmed, mis tooksid inimeste kvalifikatsiooni, tõstaks, aitaks neil nagu leida ka uusi, siis võimalusi tööjõuturul, ütleme, esimene suur soovituste pakett on siis just nimelt tööseadusandlus ga seotud ja ma tean, et parlament on seda lähimal ajal ka heaks kiitma niikuinii. Selles osas on Eesti minemas väga õiget teed. Eesti koostöökogu nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on koostöökogu rõhutanud juba ammu, et tööjõud peab vastama majanduse nõuetele ning see on kõigi ühine probleem, mida ei saa lahendada riik üksi. Euroopa komisjoni nägemus oli ju see, et tegelikult Eestis nüüd katastroofi ei ole, et Eesti tegelikult nii palju, kui me oleme aru saanud, on Eesti arvatud ikkagi suhteliselt veel hästi toime tulevate praeguses majanduskriisi olukorras toimetulevate riikide hulka, erinevalt näiteks meie lõunanaabritest, lätlastest, leedulastest ja ungarlastest, ehk siis me oleme nii-öelda väiksemas riskigrupis, aga see ei tähenda, et me ei pea tegelema struktuursete probleemidega ja seal üks võtmeküsimus on ju tegelikult ekspordivõimekus, me oleme teatud määral ammendanud oma tänase võimekuse, meil on vaja nii-öelda uut hingamist. Aga ega me oleme mõistetud olema ekspordist sõltuvaks avalikuks majandusruumiks. Ega me ei saa olla väikese väiksuse tõttu juba mingi mingi teine ruum. Maive Rute sõnul ongi üks osa soovitustest seotud ekspordiga. Mis ekspordile aluse panevad? Eks ikka meie töötajate ja inimeste oskused, meie ettevõtjate julgus, turg uutele turgudele minna ja siis need head ideed, mis tulevad haridusest ja mis tulevad võib-olla ka sellisest informatsioonivahetusest, nii et konkreetsemalt ka, mis soovituste ilmselt täna läbi kumab, on see, et Eestis siis struktuurifondide vahendid ja Eesti enda riiklikke vahendeid rakendada võimalikult targasti, katsuda nad siis panna just nendesse valdkondadesse, mis kõige rohkem annaksid struktuuri muutust selles suunas, et majandus oleks järjest ekspordivõimekam ja suunatud eksporditurgudele. Siin peab ütlema, et Eesti on tegelikult väga huvitav, kui võrrelda teiste Euroopa liidu maadega ja meil on just valmimas jaanuaris peaks välja tulema üks selline hinnang, kus me võrdleme kõiki liikmesriike Euroopa keskmisega ja siin paistab Eesti väga heas mõttes silma oma ekspordivõimekuse ja oma sellise avatusega teistele turgudele minna. Ja eks ta loomulikult on tingitud sellest, et, et Eesti on nii väike, nagu ta on. Aga ma pean meie ettevõtjate kiituseks ütlema seda, et Eesti ettevõtjad on ka julgemad turgudele minema aga kindlasti on vaja juurde investeerida just nimelt oskustesse teabesse ja suunata ka riiklike ning erasektori vahendeid nii innovatsiooni kui uurimistegevus. Nii Raivo Vare kui ka Maive Rute rõhutasid eelarvetähtsust. Eelarvele juhitakse tähelepanu kindlasti veel ja veel see on see koht, kus on hirm, et teatud poliitilise konjunktuuri tõttu me ei suuda hoida fiskaaldistsipliini. Võibolla ma ütlen paar punkti, mis on siis nagu sellised murekohad, avaliku sektori palkade tõus tuleb silm peal hoida energiasäästlikkus, energiatõhusus on teine suur teema, kus kindlasti on vaja ka silm peal hoida, kolmas teema struktuurifondide kasutamise. No ütleme võimekus, et neid mitte siis ei jääks seisma ja raha, vaid ikka läheks majandusse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon avalikustab täna Brüsselis oma soovitused Eesti majanduslangusest välja tulemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel kevadel lootis Tallinna linnavalitsus, et uue suurhaigla projekti saab kätte maksimaalselt 11 miljoni euro eest. Hange kukkus läbi, sest kõik osalejad soovisid oluliselt rohkem raha. Uue hanke eeldatav maksumus kergitati kaks korda kõrgemale ja näib, et nüüd liigub linn tasapisi lepingu poole. Kaheksast pakkujast olid dokumendid korras seitsmel ja neist parimat hinda küsisid Itaalia ettevõtted ati project SRL ja 3DI roeti, kes lubavad projekteerimistööd ära teha 17 ja poole miljoni euro eest. Itaallaste kõige tugevam külg ongi odav hind, mille eest said nad tabelisse maksimaalselt 44 punkti. Tallinna linnakantsleri Kairi Vaheri sõnul jäi suurem osa pakkumisi 23 25 miljoni euro vahele. Võimalik, et võitjal on teatud eelis läbi oma suure rahvusvahelise kontori olemasolu ja kogemuste, et neil on võimalik seda projekteerimist teostada väiksemate kuludega ja teistpidi, võimalik, et osadel büroodel ei ole täpselt sellist kogemust ja ettekujutus, kui palju kulusid projekteerimine nõuab ja sellest tulenevalt oma riskide maandamiseks nad hinnastavad selle töö selle võrra kallimalt. Pakkujatele jagati punkte mitmes erinevas kategoorias, näiteks selle eest, kui pädevad on tehniliste süsteemide projekteerijad võis saada maksimaalselt kuus punkti, itaallased võtsid sealt pisut üle kolme. Ülejäänud punktid jagati nelja kriteeriumi järgi, mis kõik said endale ühisnimetaja, ruumiline ja arhitektuuriline kvaliteet. Seal noppisid itaallased 50-st punktist 31 ja saavutasid teise koha. Tegemist oli omamoodi minivõistlusega, mille võitjale anti 40000 eurone auhind. Miinivõistluse võitis Eesti ettevõtete Estkonsult ja arhitekt 11 osaühingu ühispakkumine 43 punktiga. Estkonsulti juht Heiki Meos ütleb, et võidu tõi neile parim võimalik meeskond ja selge arusaam tellija soovidest. Sellega sai no peaaegu lõpuni vaeva nähtud, et asi oleks funktsionaalne kahes mõttes, nii hoone ehitamise mõttes kui ka siis hilisema funktsioneerimise mõttes, sest ehitamise mõttes oluline see, et need tähtajad ju kõik alates projekteerimisest kuni ehitise valmimis on ikka suhteliselt lühikesed ja teisipidi siis et lõpptulemus oleks niisugune, nagu nagu lähteülesandes kirjeldatud. Lõplikus punktitabelis sai Estkonsulti veetud konsortsium ligi 74 punkti ja jäi itaallastele vähem kui viie punktiga alla. Saatuslikuks sai ligi 30 miljoni eurone hind. Heiki Meos ütleb, et alla selle ei saanud ettevõtet kuidagi küsida. Kuna me teadsime ka seda, mida tellija eeldab, ja tahab mida, mida oli päris palju seal lähteülesandes, siis tänu sellele meie hind oli päris kõrge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna haigla projekteerimine läheb maksma 17,5 miljonit eurot. Riigihanke võitsid Itaalia ettevõtted. Eesti firmad küsisid kõrgemat hinda ja jäid hanke punktiarvestuses napilt teiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi infosüsteemi amet tuvastas märtsi alguses vähemalt 80 Eesti asutuste e-postiserverit, mis võisid olla ohustatud. Küberturvalisuse juhtiv analüütik Lauri Tanklar tõdes, et kahjustatud võib-olla ka rohkem. Samas pole Rial andmeid, et Eesti riigiasutustel oleks olnud märkimisväärseid andmelekkeid. 80 asutust võib olla ainult jäämäe tipp, need on need, kelle puhul riigi infosüsteemi amet nägi skenneerides, et nende exchange'i serverid olid veel paikamata. Ja mida see meie jaoks ütleb, on see, et, et järjekordselt rõhutab üle seda teemat, et niipea kui on suure mõjuga turvanõrkused välja tulnud niipea võiksid inimesed uuendada oma arvutite erinevaid äpp, operatsiooni süsteeme ja veelgi kriitilisem, kui on mingisugune asutus, kes ise hoolitseb oma veebiserverite ja meiliserverite eest, et, et siis ka nendel saaksid võimalikult kiiresti peale turvauuendused. Et mõned on sellised, millega ei saa oodata isegi nädalavahetust. Sellepärast et nädalavahetusega võivad siis häkkerid valmis ehitada mingisuguse programmi, mis otsib üles kõik need üle maailma haavatavad serverid ja paigaldab sinna tagauksed. Märtsikuine Microsofti sangi vahejuhtum ei ohustanud neid, kes kasutavad pilvepõhist e-posti nagu seda teevad näiteks paljud kodukontoritest tegutsevad ettevõtjad. Dankleri sõnul võib tava kasutajale aidata ka sellest, kui järgida operatsiooni süsteemide saadetavaid uuendusteateid. Kui su arvuti ütleb, et oleks vaja teha uuendust, kui sinu veebibrauser ütleb, et oleks vaja teha uuendust ja sinu viirusetõrjeprogramm ütleb, et oleks vaja teha uuendust siis ainuüksi nende uuendustega on lõpptarbija kaitstud 99 protsendi erinevate rünnakute eest. Muidugi, lõpuni ei saa olla kõik kaitstud ja, ja kes teab, millistele linkidele võib-olla keegi klikib ja, ja et, et keegi avab manuse mingisuguses meilis, mida ta tegelikult ei oleks pidanud tegema. Aga et ainuüksi oma oma arvuti ja programmide uuenduste paigaldamine kaitseb sind juba väga suure hulga erinevate ohtude eest internetis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigi Infosüsteemi Ameti teatel sattus märtsis Microsofti tarkvara turvaaugu tõttu ohtu sadakond Eesti asutuste serverit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku sünnitusosakonda on praeguse seisuga sünnitajaga kaasa lubatud tugiisik, ütleb kliinikumi naistekliiniku vanememaemand Sirje Kõvermägi. Muidugi juhul, kui kaasa tulev isik on terve. Üks piirang on kõvermäe sõnul veel. Kes tuleb sünnitusosakonda, tugiisikuna peab jääma kogu sünnituse ajaks ei ole lubatud osakonnast väljas käia ja perepalatis viibiv kas siis lapse isa või muu lähedane tugiisik on siis kogu selle aja perepalatis, et sealt ka lahkuda. Vahepeal ei saa? Muid perekonna liikmeid või tuttavaid sünnitusosakonda värsket ilmakodanikku tervitama ei lubata. Samuti pole soovituslik osakonda lilli saata. Kõvermägi räägib, et vastavalt sellele, milline on riigis või regioonis epidemioloogiline olukord sünnitusosakonna piiranguid, kas siis leevendatakse või karmistatakse. Seega võib sünnitajate jaoks praegune olukord muutuda, kui mitte päeva, siis nädalaga. Kliinikumis on olemas kriisijuhtimismeeskond, kes iganädalaselt vaatab üle olukorra. Seal tehakse koostööd infektsionistidega ja nende poolt antakse alati soovitused ja meie praegu järgime seda, mis on kehtiv. Ka Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinikusse saab praeguse seisuga terve tugiisik teoreetiliselt nii osakonda kui perepalatisse kaasa tulla. Erinevalt Tartu reeglitest peab naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul arvestama ka sellega, et iga haiglasse tulevale sünnitajale tehakse koroonatest. Kui test on positiivne, peab tugiisik aga sünnitusosakonna ukse taha jääma. Vivian Arusaar. Sünnitaja ei jää kindlasti ilma meditsiinipersonali toeta. See tugi on kindlasti olemas. Peame paratamatult siiski isoleerima teistest tervetest patsientidest, et sealt sealt me ei ole pääsenud ja, ja seetõttu siis ka saadame tugiisiku koju. Ka arusaar ütleb, et valvsust kaotatud pole ja seega ei pruugi tänane olukord olla samasugune nagu homme või ülehomme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samas ütlevad haiglate esindajad, et olukord muutub iga päev.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeiste seas sai Ida-Viru keskhaigla polikliinikus täna õhtul kaitsesüstiga arst-resident elena Rosinko, kes oli 27. detsembril esimene inimene Eestis, kellele tehti koroonavastane kaitsepookimine. Uurisime kahe vaktsiini vahepeal aasta vanemaks saanud Rosinkool, kuidas vahepealne aeg möödunud on? Hästi mingeid kõrvaltoimeid ei ole olnud, et esimesel õhtul natuke valutas see õlk, aga muidu läks hästi. Kuidas see suhtumine üldse vaktsineerimise siin haiglas on? Alguses oli küll probleem, et inimesed kartsid seda, aga siis, kui hakatakse rääkima õdedega ja hooldajatega, et seletasime, kuidas see süst toimib ja siis paljud läksid ikka vaktsineerima, arstide t peaaegu kõik on juba oma süste saanud. Ida-Viru keskhaigla 1300-st töötajast on esmase vaktsineerimise läbinud 400. Keskhaigla ülemarsti Toomas Kariisi sõnul ei ole vaktsineeritutele erilisi kõrvalnähtusid täheldatud. Mingisuguseid märkimisväärseid probleeme nendega nende inimestega meil ei olnud ja selle vaktsineerimise järgselt meil ei ole olnud olulisi, nii-öelda kõnelemist väärt selliseid intsidente, mida me võiksime nüüd otseselt selle vaktsineerimise arvele kirjutada, et tavapärased asjad, et natuke süsti kohta valus ja võibolla on lihas natuke valus kuskilt ja võib-olla kellelgi kerged niisugused haiguse sümptomid, mis võivad olla ka mõne teise haiguse sümptomid, nii et ei, ei midagi erilist. Vaktsineerimine läheb nii-öelda rahulikult vastavalt sellele, kuidas inimesed on valmis vaktsineerima tulema vastavalt sellele me vaktsineerime, et meil praegu mingisuguseid raskusi vaktsiini saamisega ei ole olnud. Jao pärast on seda tellitud. Me oleme teadupärast üks, üks väga laialipaiknev asutus ja tervishoiutöötajad on vahetustega tööl erinevates kohtades, nii et logistiline töö on siin oma omajagu keeruline. Kuidas kõiki vaktsineerijaid ja vaktsineeritavaid ühel ajal ühte kohta saada? Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva hommikuse seisuga on Eestis teise Covid-19 vaktsiinidoosi saanud 66 inimest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Ida-Tallinna Keskhaiglas. Õhtul alustati Covid-19 teise vaktsiinidoosi manustamist ka Ida-Viru Keskhaiglas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taaste rahastu kinnitamine on venima jäänud, sest Euroopa parlament ja Euroopa Liidu nõukogu ei suuda omavahel kokku leppida. Eile õhtul andsid Euroopa Parlamendi eelarvega tegeleva komisjoni liikmed ülevaate liiva jooksnud läbirääkimistest. Tüliõunaks on kujunenud Euroopa Liidu pikaajaline eelarve. See on seitsmeks aastaks ette planeeritav kava, mille alusel makstakse välja erinevaid nii-öelda eurorahasid. Suvisel Euroopa ülemkogul kinnitasid valitsusjuhid selle mahuks pea 1,1 miljardit eurot. Ent lisaks ülemkogule peab selle heaks kiitma ka Euroopa parlament, kes praeguse versiooniga teps mitte rahul pole ning soovib sinna muudatusi teha. Samal ajal on kokkulepped olemas 750 miljardi eurosest taasterahastus. See on Euroopa Liidu koroonapandeemiast tingitud majanduskriisi ületamiseks loodud erakorraline fond, mille raha saab kasutada näiteks digi või rohepöördega seotud projektide toetamiseks. Eesti puhul pakub see näiteks võimaluse taotleda miljardeid eurosid põlevkiviga võrreldes puhtamale energia tootmisele üleminekuks. Ent sõlmküsimuseks on kujunemas vaidlus selle üle, kas pikaajaline eelarve ja taasterahastu tuleb koos heaks kiita. Parlamendi hinnangul võib nõukogu taasterahastu kinnitamisega edasi liikuda, kuid nõukogu soovib kinnitada mõlemat koos. Olukorra teeb kriitiliseks fakt, et kui taasterahastu vastuvõtmine venima jääb, siis hakkab iga lisanduv päev kahandama Euroopa Liidu võimet majanduskriisist taastuda sest raha lihtsalt ei tule peale. Nii nõukogu kui parlament teavad seda hästi ning seepärast on nende vahel läinud positsioonisõjaks. Eelmisel nädalal Euroopa komisjoni poolt tutvustatud õigusriigi raport lisas sellele vaid tuld. Nimelt soovib parlament eurorahade kasutamise siduda õigusriigi põhimõtete järgimisega. Ent nõukogu liikmed, Poola ja Ungari ei taha sellest midagi kuulda. Seetõttu on nad õigusriigi küsimuses kasutamas sama taktikat, mida Küpros kasutas eelmisel nädalal Euroopa ülemkogul Valgevene sanktsioone blokeerides. Eelarvekõneluste kaasraportööri Valeri Ajee sõnul on see väljapressimine. Asi pole enam ühehäälsuses, sest nõukogu ei vaja enam ühehäälsuse põhimõtet õigusriigi küsimustes. Praegu peavad nad läbirääkimisi pidama parlamendiga, aga Ungari ja Poola lihtsalt tegelevad väljapressimisega, sest nad blokeerivad teisi küsimusi, kus on vaja ühehäälset otsust. Kuigi taasterahastu hakkaks kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist, tuleb see tegelikult kibekiirelt heaks kiita. Nimelt peavad selle ratifitseerima veel ka 27 liikmesriigi parlamendid, mis võib mõnel pool kujuneda vähemalt sama keeruliseks protsessiks. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel nädalal pingestusid eelarve läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel. Kui pikaajalist eelarvet ja taasterahastut lähiajal heaks ei kiideta, võib see aeglustada Euroopa majanduse kriisist taastumise tempot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPõhiseaduskomisjoni esimees, EKRE liige Anti Poolamets istus eile hilisõhtul Riigikogus ja valmistus abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu teiseks lugemiseks. Mõni tund hiljem teatas peaminister Jüri Ratas tagasiastumisest ja mainis muuhulgas, et tema hinnangul ei peaks täna rahvahääletuse üle otsustama. Selge on see, et kui koalitsioon on lõppenud, siis selliseid suuri poliitilisi otsuseid ei tehta enam, et selleks on vaja siis panna kokku uus koalitsioon ja uued põhimõtted. Ma arvan, et mõistlik on see, et see päevakorrapunkt ei lähe hääletusse. Üks võimalus eelnõu riigikogu päevakorrast välja võtmiseks on juhtivkomisjoni ettepanek. Põhiseaduskomisjoni esimees Anti Poolamets jätkas hommikul siiski eelnõu teise lugemise ettevalmistustega. Kõigi eelduste kohaselt praeguse seisuga läheb kõik nii, nagu päevakorras on. Aga küsimuses, kas eelnõu läbiminemiseks ka piisavalt poolthääli jagub, Poolamets suurt optimismi ei näidanud. Siin on tõesti küsimärgid ju üleval, nii nagu oli enne see pingeline, siis on praegu veel veel pingelisem asjad on väga õhus ja murettekitavad. Pool tundi hiljem hakkas selgus saabuma ka EKRE ridades. Lisaks juhtivkomisjonile saab eelnõu päevakorrast välja võtmiseks ettepaneku teha ka selle algataja. Referendumi eelnõu algatasid kolm koalitsioonierakonda ehk eelnõu päevakorrast väljavõtmiseks piisab kahe fraktsiooni juhi allkirjast. EKRE esimees Martin Helme ütles, et referendumi hääletus võidakse tõesti päevakorrast välja võtta. Arvestades seda, kui napi häälte ülekaaluga me seda hääletust niikuinii pidasime pidama olukorras, kus tegelikult on segadus, ei pruugi olla vale, kui me seda hääletust edasi lükkame. Sellele, et rahvahääletuse otsus täna ei lange, viitas pärast kella ühteteist ka Keskerakonna aseesimees Mailis Reps. On kokku lepitud, et enne kella kahese riigikogu istungi algust tehakse siis vastavad korrektuurid, et suure tõenäosusega peaaegu sajaprotsendilise tõenäosusega täna sellist suurt debatti riigikogus abielu referendumi toimumise üle ei toimu. Aga kas see tähendab, et abielureferendumist me Eestis enam üldse tõsiselt ei räägi, juhul kui EKRE, Isamaa ja Keskerakond otsustavad jätkata ka uues koalitsioonis vaadatakse kindlasti üle ka koalitsioonileping, kuid et abielureferendumi punkt sellisel juhul lepingust kaoks, seda Mailis Reps ei ütle. Tänase öö jooksul ei ole ühtegi poliitilist punast joont ei üht ega teistpidi isegi mitte roosat joont maha tõmmatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänaseks Riigikogus plaanitud abielureferendumi eelnõu lõpphääletus jääb ilmselt ära. Keskerakonna aseesimehe Mailis Repsi sõnul on koalitsioonipartnerid selles põhimõtteliselt kokku leppinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMina hindan politsei tegevust väga kõrgelt ja taolistel juhtudel niisugustes situatsioonides kahju täiesti ära hoida ei ole kusagil õnnestunud. Minu meelest meie politseinikud olid väga professionaalsed ja, ja ma tunnustan väga kõrgelt nende tööd, ega vigastused ei ole tekkinud ju politsei jõukasutamise tagajärjel. Tüüpiliselt on vigastused tekkinud klaasikilluhaavadest ja need klaasikilluhaavad on on saadud akende purustamisel, see on kõige tüüpilisem vigastus ja, ja kindlasti ei ole vigastused tekkinud politsei jõulise sekkumise tagajärjel. Me teame ju seda, et üks inimene ka kakluse käigus tapeti ja kindlasti ei ole mõistlik inimestel minna tänavale, kus pruugitakse ohtralt alkohoolseid jooke ja, ja minnakse ka omavahel kaklema, võib kaotada elu. Mõrtsukas võib minna väga pikaks ajaks vanglasse, kuid ka need, kes lõhkusid aknaid või kes juba lõhutud akna kaudu omastasid teiste võõrast vara ka need võivad minna vanglasse viieks aastaks ja ja kindlasti see ei ole hea viis noortel inimestel oma eluteed alustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansip politsei tegevusest (võib minna vanglasse 5 aastaks).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReaalselt otsustab valitsuses kokku lepitud 380 lisamiljoni riigikaitsesse suunamise riigikogu ja seda järgmistes eelarvetes. Sõjaline riigikaitse peaks aga saama 340 lisa miljonit. Sellest omakorda kulub kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salmi sõnul suurem osa laskemoonale. Kõik eurod kuluvad ära järgmise paari kuu jooksul. Loomulikult tarned võtavad rohkem aega, lõviosa järgmine aasta siis veel 24. aastal, see puudutab kogu nomenklatuuri käsitulirelvad, väiksed kaliibrid, tankitõrje õhutõrje miinid ja nii edasi. Kui palju moona täpselt ostetakse, jääb saladuseks. Küll on teada, et üks päev sõjapidamist tähendaks Eestile umbes 80 miljoni euro eest laskemoona kulu. See rahasumma on muidugi muutuv ja ajas kiiresti suurenev kustisalm märgib, et kui Ukrainas läheb sõjaks, kasvab laskemoona hind tõenäoliselt hüppeliselt. See on ka üks põhjuseid, miks tasub niikuinii planeeritud moonahanked ettepoole tuua. Tehes kohe ära on odavam, kui tehes viie aasta pärast. Sõjalise riigikaitse poole pealt kulub raha veel eelhoiatusele, olgu see sõjaväeluure või välisluureamet, kuid sellest keegi lähemalt ei räägi. Seadmed teenused, tooted, tehnoloogiad. Ülejäänud rahast osa läheb kultuuriministeeriumile, mis vastutab, et raadio töötaks ka kõige suurema kriisi ajal ning välisminister umile, mis arendab saatkondade turvalisi sidelahendusi 33 miljonit eurot on aga mõeldud siseministeeriumi valdkonda. Nii näiteks soovib politsei endale uut mobiilset juhtimispunkti. Eelmine osteti pärast pronksiööd. Eilsel pressikonverentsil mainis siseminister Kristen Janika operatiivraadioside arendamist. Ses vallas on käimas kaks arengut. Esiteks tuleb uuendada praegusi seadmeid, teiseks valmistatakse tasapisi ette täiesti uut platvormi, aga päästeamet saab raha selleks, et palgata inimesi, kes hakkavad planeerima tsiviilisikute evakueerimist. Milleks kaitsepolitsei täpselt lisaraha saab, on jälle saladus rahavajadust selgitada, tõi Kristian Jaani näite Ukraina eriteenistuste tööst. Likvideeritud enam kui 30 Vene Föderatsiooni eriteenistuste agentuurvõrku kinni peetud 319 Vene Föderatsiooni eriteenistuste agenti alustatud üle 500 kriminaalasja. Riigireetmises alustatud 41 kriminaalasja spionaažis. Julgeolekueksperdid peavad tõenäoliseks, et kui Ukrainas sõjaks läheb, paiskab Venemaa meie piirile sarnase migrandilaine, nagu seda Valgevene tegi Poola ja Leeduga osa lisaraha st lähebki piiri tugevdamiseks, räägib siseministeeriumi asekantsler Viola murd. Me saame seal tugevdada vaatlusvõimekust, näiteks osta droone, me saame osta varustust inimestele, kes piiri valvavad, ja me saame mõelda selle peale, et meil oleks piiri valvamise võimalik kaasata enam inimesi ja need inimesed oleksid ka siis varustatud ja välja õpetatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeerium loodab suure osa riigikaitseks saadud lisamiljonitest paari kuu jooksul lepingutega ära katta. Reaalselt läheb raha vaja järgmistel aastatel, kui tellitud seadmed ja laskemoon kohale jõuavad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Sadama teatel mõjutasid teise kvartali tulemusi enim koroonakriisist tingitud piirangud reisijate liikumisele. Oluliselt vähenes reisijate ja reisilaevade külastuste arv. Kaubaäri samal ajal aga kasvas ja parvlaevaäri oli stabiilne. Millist mõju avaldas majandustulemustele see, et kruiisilaevade külastusi teises kvartalis ei toimunud, vastab Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. Kruiisilaevade ärajäämise mõju me päris eraldi välja ei too, aga tõesti teises kvartalis reisijate arv kukkus ju 80 protsenti ehk alates siis märtsi keskpaigast ja kruis peaaegu nullis oli teises kvartalis ja siis hakkas liinireisijate arv taastuma uuesti juunis ehk Soome reisijate näol, mis tänaseks on siis saavutanud taseme umbes 60 protsenti eelmisest aastast. Kaubaäris toimunud kasv toimus kalmu sõnul tänu vedellastile ehk kütustele ja segudele. Investeeringuplaane mõjutas koroonakriis vaid vähesel määral. Kõik suuremad objektid on töös, me otsustasime oma suuremate investeeringute edasi minna ja ehitame nii-öelda tulevikku, ehk need investeeringud on põhiliselt reisijate äris, kruiisi terminal, järgnevateks hooaegadeks renoveerisime Bterminali ja alustasime sillaehitusega üle armiiteedi kanali, et ühendada kaks terminali, nii et need objektid ja veel mitmed teised kõik on töös ja, ja liiguvad täiesti plaanipäraselt. Millal loodab Tallinna sadam jõuda mullusele tasemele? Me usume, et regulaarliinide osas, eriti Helsingi suund taastub kindlasti kiiremini, väga raske on hinnata kruiisi taastumist. Ta kindlasti ärimudelina töötab, me usume sellesse uus kruiisiterminal, mis saab nüüd järgmiseks hooajaks valmis, võimaldab väga edukalt teha reisijate kontroll. On see siis COVIDi testid, temperatuuri mõõtmised, et meil on ideaalsed võimalused tegelikult väga vastutustundlikult, et neid reisijaid vastu võtta, prognoosid kruiisiäris väga keeruline anda, see taastumine võtab kindlasti rohkem kui üks aasta aega. Liini reisijad võivad taastuda päris kiiresti. Üllatavalt kiiresti taastus tegelikult Saaremaa ja Hiiumaa reisijate arv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama teise kvartali kahjum oli 831 000 eurot, aasta tagasi oli sama ajavahemiku puhaskasum üle seitsme miljoni euro. Müügitulu oli teises kvartalis 22,4 miljonit eurot, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ligi 32 protsenti. Tallinna Sadama investeeringuplaane mõjutas koroonakriis vaid vähesel määral.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKahtlustatakse mind altkäemaksu võtmises, kuid mil viisil see täpselt on sellest olemas ka aru saada, tõsi on see, et kõrgelt haritud vandeadvokaatidel oli selgelt juriidilisi raskusi selle teksti mõistmisega ja ma pean ütlema ka endale väga-väga tõsiselt seoses sellega, ma tahan lihtsalt ütelda, et maadevahetuse tehingud toimusid avalikes huvides seaduse alusel ja teiseks ei maid, maju, raha, kortereid, autoid ega muid hüvesid, ma ei ole saanud. Ja see esitus, mis seal oli tehtud ka sealt ei selgunud, et ma neid saanud olen. Villu Reiljan ning tema advokaadid Aivar pilv ja Tarmo Sild palusid uurimisorganitele esitatud kahtlustust täpsustada. Kogu kahtlustuses tugineb siiski postulaadil, et toimunud maadevahetus oli ebaseaduslik ja vähemalt, kui me õigusteoreetiliselt loeme Eesti vabariigi karistusseadustiku oleks pidanud Villu Reiljan saama selle eest ka mingisugust hüve. Nii et õigusteoreetiliselt ta ei ole maadevahetuses kaugenenud. Aga nii, kuidas ta praegu on lahti kirjutatud, ei erine ta kvalitatiivselt sellest, mis on lehtedes juba kirjas. Ja sellisele kvaliteedile ei saa kahtlustus Eesti vabariigis vastata. Peab tunnistama, et õiguskaitseorganid on meie arvates teinud kõik selleks, et ajakirjanikud lausa reaalajas või päev ette isegi enne, kui isikud, kellel kriminaalasjas puutumust on omaks ülevaadet järgnevatest menetlustoimingutest. Kuid millistele argumentidele advokaadid tuginevad? Ajakirjanduse talenti on selles mõttes raske antud juhul üle hinnata, et esiteks osa ka siin ruumis viibivatest kolleegidest ise on öelnud, et nad on informatsiooni saanud ja teiseks, arvestades seda, et, et ka kõige talendikama käsitluse korral sellise detailsuseastmega informatsiooni saada ja kokku panna, ilma et selleks oleks kulu riigi uurimisorganite abi ei ole meie arvates võimalik. See ongi meie argument, tsioon. Ma lisan siia veel nii palju juurde, et kui enne oli see spekulatsioon, et, et järsku isikute ring, keda kriminaalasi puudutab, on ise ajakirjanduse infot lekitanud, siis isikud ei saa olla, uuritakse kriminaalasjast sellises ulatuses informeeritud, nagu seda ajakirjandus avaldab erinevate faktide osas. Ja riigiprokurör Margus Kurmi kommentaar. Selle kriminaalasja kajastamisel prokuratuur oma avaldustes on olnud väga tagasihoidlik ja, ja võin ka kinnitada, et ebaseaduslikult prokuratuurist mingit informatsiooni välja läinud ei ole. Aga kaitsepolitsei kohta võite te sama öelda või mitte? Ma ei julgeks seda öelda täna ka Kaitsepolitsei kohta. Kuidas poliitikute ja advokaatide avaldused meedia ees uurimist mõjutavad? Ma arvan, et nad ei mõjuta uurimist. Kahtlustatavatel nende kaitsjatel on, on õigus valida oma kaitsetaktika ja, ja see on nende seadusega ette nähtud ja sellega me peame arvestama ja oleme arvestanud. Villu Reiljani sõnul ei ole kogu lool rahvaliiduga midagi pistmist, aga poliitiline on asi küll, sest asjasse on kaasatud poliitikud. Igatahes on lahing alanud, ütles Reiljan. Tänaseks on lahing alanud ja me oleme selleks valmis. Kuid lahing, kellega ühel pool ehk Villu Reiljan, Ester Tuiksoo, Toomas Annus, Kalev Kangur ja teised kahtlustatavad, aga teisel pool. Vastane on hetkel nähtamatu, kindel on see, et on kantud kaotusi. Ilmselt ei ole kellelegi üllatus, et pärast seda, kui antud kriminaalasi muutus kõikidele nähtavaks on kandnud kaotusi väga konkreetsed inimesed. Ja see on mõjutanud Eesti ühiskondlikku elu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endine keskkonnaminister Villu Reiljan käis seletusi andmas Ringkonnaprokuratuuris ja selgitas käiku hiljem ajakirjanikele (lahing on alanud).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatide kantsleri kandidaat Olaf Scholz on kõigepealt suutnud end välja mängida tõelise Angela Merkeli mantlipärijana, kuigi esindab hoopis kristlike demokraatide vastasvõistkonda. Seejärel on ta suutnud rahva toetust hoida, vaatamata rünnakutele ja skandaalidele, need justkui ei hakka talle lihtsalt külge. Arvamusküsitluste järgi toetab sotsiaaldemokraate praegu 25 protsenti valijatest ja kristlikke demokraate olenevalt uuringust 21 või 22 protsenti valijatest. See on väike vahe ja suur osa valijatest ütleb ühtlasi jätkuvalt, et nad ei ole oma otsust veel langetanud. Nõnda püsib põnevus Saksamaa valimistel lõpuni välja. Eile õhtul kohtusid esinumbrid valimispäeva eel viimast korda suures teredebatis. Koroona, majanduse ja rohepöörde küsimuste kõrval tuli lõpuks pikemalt jutuks ka välispoliitika, vahendas ajaleht itsait. Poliitikud rääkisid vajadusest tugevama ja ühtsema Euroopa järele, seda hiljutise allveelaevatüli ja uute liitude valguses. Roheliste esinumbri Annalena roki sõnul tuleks Hiina suhtes sirgeselgsemat poliitikat ajada. Teised debatis osalejad tõid aga rohkem välja majandushuvid. Nord Stream kaks tuleb käiku panna, ütles kristlike demokraatide kantsleri kandidaat Armin Lashet. Liberaalide juht Kristjan Lindner vastas eitavalt Ukraina NATO-sse kutsumise mõttele. Olaf Soltz vastas küsimusele võimaliku tuumarelvade väljaviimise kohta Saksamaalt, et selliseid ühepoolseid otsuseid tema juhitud Saksamaalt oodata ei ole. Vasakpoolsete esindaja Sanin Miser ütles, et NATO aeg on täis saanud, aga et kohe ei taha nad siiski kaitsealliansi laiali saata. Küll aga ei ole vaja kahte protsenti SKP-st kaitsekuludesse panustada. Millist poliitikat Saksamaa lõpuks ajama hakkab, sõltub pühapäevastest, valimistulemustest ja sellest, milline koalitsioon lõpuks õnnestub kokku panna. Kui läheb nii, nagu arvamusküsitlused lubavad, prognoositakse, et esmalt üritavad valitsuse kokku panna sotsiaaldemokraadid, rohelised ja liberaalid. Lihtsaks koalitsioonikõnelused kindlasti ei kujune. Rahvusringhäälingu raadiouudistele ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa pühapäevaste valimiste eel on arvamusküsitluste järgi favoriit endiselt sotsiaaldemokraatlik erakond eesotsas kantslerikandidaat Olaf Scholziga. Edumaa kristlike demokraatide ees on siiski vaid mõni protsent.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii viimastel nädalatel kui ka Brexiti kaubandusläbirääkimistel pälvis palju tähelepanu kalandus. Tegemist pole just hiiglasliku majandusharuga, kuid on Suurbritannia kalameeste organisatsiooni esindaja Paul Gillsoni sõnul siiski sümboolse tähtsusega. Kalandus tähendab Suurbritanniale kontrolli oma vete ja saatuse üle oli jultunult ilmselge, et Brüssel ei teinud head tööd paljudes asjades. Sõna Killson, nii britid nüüd kalandusega suhtuvad, mis nende vetes toimub, on nende otsustada. Et Prantsusmaa kalamehed ja avalikkus neid süüdistavad, on kohalikud kalamehed üles keeranud. Nad on väga vihased, väga vihased. Mitmed meediaväljaanded on üritanud rääkida mõne minu kalamehega ja neil on palutud lahkuda vanas heas inglise keeles, ütles Gilson. South end on see sadamalinn, kus Kilsan 50 aastat töötas. On üks Inglismaa suuremaid kalasadamaid kuid hoolimata kalarohkusest Suurbritannia rannikuvetes on siinne kalatööstus kärbumas. Ühine ligipääs merele lubas liiga palju ahnust ja üle kalastamist. Kaotasime laevu, kaotasime kogukondi. Minu selja taga võib näha mitmeid sildumiskohti, mille asemel olid 20 aastat tagasi kalalaevad ja nad on järk-järgult välja surutud, lausus Kilson. Kalanduse kiratsemine pole ka ainult Southhend on see probleemiks. 200 kilomeetrit eemal lõunarannikul Portsmothis kõneleb 35 aastat kala müünud Angela Loid. Sama lugu. Viimase 10 aasta jooksul pidi firma maha müüma kõik 13 kalalaeva. Ja regulatsioonid muutusid liiga keeruliseks, et neid kalalaevadega järgida. Sinnamaani välja, et me ei saanud enam kalale minna. Nad olid nende täitmisega hõivatud ning see raiskas meie raha kindlustusele ja sildumiskohtadele. Me pidime nad maha müüma, sõnas loid. See otsus polnud just lihtsamat killast, kuid firmad päris pankrotti lasta ei soovitud. Kui väga aus olla, siis oli see südant lõhestav. Seisime kai peal ja vaatasime kolme kõige suuremat laeva ära sõitmas. Ülemus ja mina olime pisarais. See oli väga kurb. Aga me pidime muutuma. Ei saa lasta firmal lõputult kahjumis olla, tuleb üritada kasumis olla, hoida oma töötajaid. Ja liikuda teises suunas, kui see on vajalik, ütles loid. Kuid kas nüüd on lootus, et Suurbritannia kalandus tõuseb taas jalule pool Kilson Gove? Meie koostöö valitsusega on nüüd palju lähedasem, kui me töötame koos, siis suudame midagi ära teha, lausus Gilson. Joosep Värk London.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel Prantsusmaaga kalasõda pidanud Suurbritannia kalandus elab üle raskeid aegu. Kohalikus kalaäris tegutsejate sõnul tapsid selle Euroopa Liidu ahnus ja regulatsioonid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaal on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga hõlmatud 63,1 protsenti elanikest, kes on vanemad kui 12 aastat. Sellega seisame me lõpust, neljandal kohal, kus kõige halvem seis on Ida-Virumaal pisut parem Valga ja Võrumaal ja siis tuleb Pärnu. Pärnumaa vaktsineerimise koordinaator Karmen Vesselov ütleb, et viimased päevad on näidanud, et vaktsineerimine on saanud sisse suurema hoo. Tegelikult oli nii, et kui see uudis tuli, et tulevad piirangud ja tegelikult samal ajal ka hakati haiglates andma rohkem signaale, et olukord on väga väga muretteki, et siis huvi vaktsineerimise vastu tõusis, et siin eelmise nädala keskel juba oli, oli hirm, et vaktsiinid saavad otsa, aga õnneks me saime juurde ja nädalavahetusel oli ka päris palju inimesi vaktsineeris. Räägitud on, et pole see huvi kasvanud midagi. Tegemist on hoopis varem vaktsineeritutega, kes on tulnud saama oma kolmandat doosi. Karmen Veelov lükkab sellise arvamuse ümber. Pärnu maakonnas eile tehti 163 esmast doosi, mis on kindlasti siin mitme nädala peale, võib-olla isegi kuu aja peale ikka selline palju kõrgem arv kui tavaliselt. Et need kolmandad doosid tulid ka ja, ja teisi tehakse ka, aga ikkagi meil on see esimese doosi doosi soov on ikka päris suur. Pärnus on vaktsineerimisega hõlmatus 62,3 protsenti ehk pisut madalam kui maakonnas keskmiselt. Omavalitsuse võimalused vaktsineerimishuvi kasvatada on piiratud. Linnapea Romek Kosenkranius. Kohalik omavalitsus ei ole terviseteenuse osutaja, kohalik omavalitsus ei vaktsineeri, kohalik omavalitsus saab riiki toetada mingite tegevustega ja Pärnu linn on olnud erinevate kampaaniate vahendaja. Oleme teavitusident nii meedias kui ka sotsiaalmeedias ja samamoodi oleme toetanud erinevate tegevustega siis vaktsineerimistelki teie puhul, et siin ka valimiste päeval oli näiteks vaktsineerimist telk Pärnu linnas väljas ja näitena võib välja tuua, et kui eelmine nädal sai siis vaktsiin otsa, siis Pärnu linnavalitsuse transport käis siis seda vaktsiini lubatud külmikute ja kõige varustusega ära toomas. Nii Karmen Vesselov kui ka Romeko Sankranius paluvad inimestel mitte uskuda müüte, mis rahva hulgas levivad vaid usaldada oma perearsti. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal on vähemalt ühe doosi koroonavaktsiini saanud 64,6 protsenti täisealistest elanikest. Maakondade võrdluses on Pärnumaa selle näitajaga tagantpoolt neljas. Viimastel päevadel on huvi vaktsineermise vastu siiski kasvanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOlen nõus kõigiga, kes ütlevad, et neil on koroonast kõrini. Ja samamoodi olen nõus Kaja Kallasega, kes ütleb, et nakatumiskõverat ei suuda peatada valitsus üksi, sest viirust levitavad inimesed ja ainult Eesti inimesed ise saavad viiruse leviku peatada. Siit siis soovitused. Võimalusel töötage kodus piirake miinimumini, teistega näost näkku suhtlemist. Kandke siseruumides näomaski, peske käsi. Selleks ka piirangud, et võtame inimesed ringlusest välja, paneme kinni kohad, mida kinni annab panna ja millega valitsus nõustub. Nii selgitavad teadlased inimkeeli, sest üle kolmandiku nakatunutest ei tea, kus nad viiruse said. Küsimus pole ainult selles, et meil on päevas üle 1000 uue nakatunu ja üle 500 koroona patsiendi on haiglat. Probleem on ka plaanilise ravi kokkutõmbamises. Juba praegu on mitmel pool kolmandik pool või enamgi plaanilisest ravist piiratud. See tähendab, et teie lähedane, kes pidi minema tavalisele, aga samas oluliselt lõikusele ei saa sinna minna ja peab ootama. Kõik, nad ei jõua ära oodata. Ja siinsamas kõrval kärbub ettevõtlus, hangub hariduselu, kasvab peresisene närvilisus. Kuidas seda heastada ja tasandada. Õiguskantsler Ülle Madise ütles iseseisvuspäeva eel, et Eesti on koroonaproovile päris kenasti vastu pidanud, sest on õigusriiklus seni paremini kaitstud kui me vanad eeskujuriigid. Ent ta tunnistas, nõuab kõvasti söakust, et kasvõi küsida piirangute proportsionaalsuse või seaduslikkuse kohta. Küsida tulebki, kuigi avaliku arvamuse küsitlused näitavad, kuidas suur osa inimesi pooldab karmimaid piiranguid ja osatab neid, kes on piirangute suhtes skeptilised või eitavad. Samal ajal võib Tallinnas Lasnamäel, kus terviseamet saab iga päev teada paarisajast uuest koroonajuhust näha kaubakeskustes või autobussides näomaskita inimesi lõbusalt ninapidi koos suhtlemas. Nii ütleb Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis õigustatud kibedusega, et valitsuse liikmed ei pea selgitama, miks muuseumid kinni pannakse vaid miks, kaubanduskeskused, vastupidi, teadusnõukoja soovitusel jäävad avatuks. Alar Karis luges Berliini tehnoloogia instituudi äsjast uuringut, mis näitas koroonaviiruse pandeemia ajal on muuseumid kaks korda turvalisemad kui kaubanduskeskused. Ettevõtja Tiit Pruuli aga muretseb, et kui Eesti on pikalt Euroopas koroonaga halvimini toime tulev riik, siis see maine mõjutab kaua aega ka siia tulevat turismi voogu ja investeeringuid. Pruuli kardab, et see majanduslik kahju on märksa suurem kui ülemiste keskuste kuuks ajaks kinni panemine. Märts tuleb üle elada ennast ja ühiskonda mõistlikult piirates ning valitsust tagant torkides. Et vaktsineerimine paremini käima läheks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Märts on ilmselt selle aasta raskeim kuu, tõdeb poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNeljarajaliste teede ehituse ettevalmistamiseks on uues teehoiukavas kavandatud neli miljonit eurot. Plaani järgi ehitatakse Tallinna-Tartu ja Tallinna-Pärnu vahelised maanteed nelja rajaliseks täies mahus järgneva 10 aasta jooksul. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse aga pärast 2000 kolmekümnendat aastat. Kolme suurema põhimaantee neljarajaliseks ehitamine tähendab sirca 300 kuutekümmet kuut kilomeetrit ja läheb kokku maksma 1,7 miljardit eurot. Kuidas ja mismoodi seesuguseid suurprojekte rahastada, selles täit kindlust veel ei ole. Näiteks pole uues teehoiukavas praegu arvestatud P ehk eraraha kaasamise võimalusega, kuigi majandus ja taristuminister Taavi aasa sõnul võiks see siiski üks variant olla. Juhul, kui minnakse edasi PPP projekti või averusega, et siis kindlasti tuleb teehoiukava täiendavalt veel üle vaadata, selles mõttes on see kindlasti paindlik tegevus. Ma väga loodan, et sellega saab edasi minna, sest kindlasti see aitab kaasa sellele, et teedeehitust saab kiirendada. Lisaks ei ole praeguses teehoiukavas arvestatud Euroopa Liidust tulevate vahenditega, mis samuti võivad teehoiukava muuta, kui nende jaotus on selge kaks pluss kaks. Maanteede projektide ettevalmistamine on maanteeameti strateegilise planeerimise direktori Martin Lengi sõnul üks põhimõttelisemaid muudatusi võrreldes eelnevate teehoiukavadega. Lengi ütleb, et oluline on siinkohal analüüsida ja korralikult järele mõelda, milline pikemas perspektiivis on neljarajaliste maanteede ehitamise jätkusuutlik rahastusmudel. Riigiteede pikkus on circa 16 pool 1000 kilomeetrit ja nendest põhimaanteed on circa 10 protsenti sellest ja sellel põhimaanteel on pool liikluses. Kui jõuda nüüd valikute juurde, kui me vaatame täna teehoiukava mahtu ja vaatame ka siin riigieelarve strateegia viimast aastat aastat 23 riigiteede hoiuks on seal 209 miljonit, millest suures plaanis tõesti jagub niimoodi, et riigiteede hoidmiseks, säilitamiseks, remontimiseks ja arendamiseks seal tõesti on ainult 10 miljonit, ehk siis kui PPP tehingute tagasimakseid peaks sellest samast rahast hakkama finantseerima, siis tõesti on probleemiks selle 16 ja poole 1000 kilomeetrise võrgustiku nagu säilitamine. Valitsuse teine pikemaajalisem eesmärk teehoiukava järgi on 2030.-ks aastaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed muuta tolmuvabaks. See on Lengi sõnul teine põhimõtteline ja oluline muudatus. Ehk see maht, mis oli eelnevas teehoiukavas nüüd aastapõhiselt ette nähtud, siis see praktiliselt kolmekordistub, ehk siis see on päris oluline muutus ja räägime seal ikkagi katte alla viimisest nendest teedest, millel on liiklussagedus üle 50 auto ööpäevas. Edasi lükkub praegu aga näiteks Tartus Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine. Taavi Aas. Tegemist on Tartu jaoks ja ka Tartu tagamaa jaoks väga olulise objektiga ja teiseks on see ringtee täna üks Eesti ohtlikumaid ristmikke, siis kindlasti teen oma töös küll kõik selleks, et see ristmik võimalikult kiiresti saaks ka töösse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kinnitas tänasel istungil riigi teehoiukava järgmiseks kümneks aastaks. Selle järgi alustatakse 2+2 maanteede projektide ettavalmistamist ning kruusateede remonti, mille maht võrreldes eelneva teehoiukavaga kasvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPostimees vahendas, et paar aastat tagasi soovis MM Grupp osta kogu foorum Sinemase äritegevust Baltikumis, kuid konkurentsiamet i andnud siis selleks luba. Toona päädis olukord sellega, et foorum sinemase tegevjuhtkonnale kuuluv sinerokk osaühing ostis kinoketi Eesti osa ja jätkas selle opereerimist. Nüüd teatas MM Grupp, et Coca-Cola Plaza kino ostuühing ei nõua konkurentsiameti luba, sest eelmise aasta käive jääb koroonakriisi tõttu alla seaduses toodud piiri. Kino senine omanik Kristjan Kongo usub, et üleminek tehakse võimalikult kiiresti. Võimalik, et juba kuu aja jooksul. Ausalt ütlen see otsus tuli väga raske südamega ja noh, eks ta on ka minu jaoks veel värske teema, sellepärast et see otsus ei ole kaua aega tagasi tehtud. Ma olen sellega kindlasti ennast harjutanud, kas ma nüüd sellega harjunud, seda ma ei saa öelda, aga, aga noh, minu jaoks kogu oblasa, ma arvan, nii palju teiste klientide jaoks on, on siin Tallinnas, Eestis võib olla Baltikumis ikkagi tõesti lipulaeva kino ja eks ma jään edasi kinokliendiks. Kongo sõnas, et investori leidmine kogu foorum sinemase ketile Baltikumis osutus liiga keeruliseks. Ühelt poolt tingis selle koroonaviiruse, st põhjustatud majanduslik olukord. Lõpliku pitseri lõi sellele tema sõnul aga Ukraina sõda, mis põletas ka viimased investorid. Kinoasjatundja Toomas Luhats sõnas, et foorum sinemas on nüüd Eestis monopoolses seisundis. Tegelikult see tähendab seda, et meil on sisuliselt üks kinokett, see ongi Apollo, meil on võib-olla kusagil Tartus elektriteater Tallinnas Artis ja sinamoni teks eksisteerib aga kinokette. Kui selliseid on Eestis ainult üks, teades apollost Ivar Vendelini päris hästi, siis ma arvan, et see ei tähenda Eesti kinokülastajatele midagi halba, sellepärast et Apollo panustab filmikunsti, panustab kinokultuuri ja nii edasi. Aga küll see tähendab ka seda näiteks või ütleme, maailmas tähendab monopoli teke seda, et kui keegi soovib ühel hetkel kehtestada oma hinnakirja, mis siis nii-öelda on kõigile siduv siis tänase ma ei tea, seitsme euro asemel võib-olla hakkab kinopilet ühel hetkel maksma 10. Apollo kinojuht Kadri ärm ütles, et kino hinda tänase uudise valguses siiski tõsta plaanis ei ole. Toomas Luhats, kes oli enne sinamoni juhatuse liige, arvas, et sinamonil seisavad ees rasked ajad. Vaadates seda, et nad on kaotanud positsioonid Soomes sisuliselt Tallinnas, Tartus võib-olla veel hoiavad positsioone Lätis ja Leedus. Ma millegipärast ei julge väga pikka ja õitsvat tulevikku sinamoni kinoketile ennustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Linnamäe suurosalusega MM Grupp ostis osaühingu Kinoplaza, mis näitab Forum Cinemase kaubamärgi all filme Tallinna kesklinnas Coca-Cola Plazas. Linnamäele kuulub nüüd enamik pealinna kinosid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii peaministrikandidaat Laar kui ka ühenderakonna kaasesimees Taavi Veskimägi tunnistasid, et erakonnasisesed pinged on maas ning liigutakse edasi ühise eesmärgi nimel. Mart Laar. Sellest samast mustast reedest on kõik osapooled õppinud kõikides, ka väga stabiilsetes erakondades satub, tuleb ette konflikte ja ka avalikkuse ette jõudvaid konflikte. Meil tänase volikoguga saavad need probleemid otsa. Ka Veskimägi kinnitas, et vaatamata sellele, et Res Publica enamus oleks näinud peaministrikandidaadina Jaak Aaviksood, on ka nemad valmis edasi liikuma. Ja nüüd on seis sealmaal, et meil on tegelikult peaministri kandidaat kinnitatud ja nüüd loomulikult tuleb tervik terve erakonna ga tema taha koonduda, et valimistel võimalikult hea tulemus teha. Uut juhtimismudelit, mille kohaselt on ühenderakonna eesotsas kevadise suurkoguni Mart Laar, kommenteeris Taavi Veskimägi. Nii. Tekib valimiste võtmes siiski üks selge liider, kes võtab poliitilise vastutuse valimistulemuse eest ja täna on selleks Mart Laar, kes on noh, öelnud selgelt välja, et ta on seadnud eesmärgiks erakonnale viia erakond valimisvõidule, nii et kindlasti me kõik aitame teda selles vaates ja teiseks kindlasti on oluline, et ta noh, tagab, et see erakond on Isamaa ja Res Publica Liit, et nii nagu põhikirjas kokku lepitud on, et see erakond ka edaspidi toimub nii-öelda võrdsetel alustel Valimistele soovitakse minna programmiga, kus peamine eesmärk on seni saavutatud edu säilitamine ning selle eduviimine inimesteni täpsemalt, räägib vastne peaministrikandidaat Mart Laar. Kui me vaatame, millega me kindlasti välja läheb, see üldine programm meenutab sellist nähtust nagu, mis praegusel ajal Euroopas on mitmetes maades võitu käiku teinud hooliv konservativism, mis tähendab seda, et me hoiame neid Eesti saavutusi, kuid kindlasti üritame ja teeme, astume need sammud, et edu, mida me oleme saavutanud, jõuaks ka Eesti inimeseni, kui me vaatame kas või neid küsimusi, mida me tahame ette võtta inimeste tervise parandamise, mis on, saab olema väga suurel kohal. Isamaaliidu programmis, spordi tegemist, see vabastamine, see tulumaksu, selle piirangu alt ehk võimaldada siis ettevõtetel ja asutustel toetada oma inimeste spordi ja kehakultuuri harrastus selleks, et nad oleksid tervemad ja tugevamad. Ma võin kinnitada, et kogu tervishoiu küsimusele saab selles programmis, millega me välja läheme, pöörata oma väga tõsist tähelepanu. Oma poliitiliste oponentide ees peab kaasesimees Veskimägi eeliseks pikka pinki, kõrget kompetentsi erinevatel aladel ning tulevikku, suunatust. Kuidas aga jagunevad kahe erakonna vahel kohad valimisnimekirjas? Pooled kandidaadid on suurusjärgus Isamaaliidu poole pealt, pooled kandidaadid Res Publica poole pealt ja ka nimekirjas üldnimekirjas. Kandidaadid asetuvad järjestikku. Kuna Mart Laar on on number üks, siis esimene Isamaaliidu kandidaat, teine Res Publica kandidaat, ka valimisringkondade esinumbrid on pariteetsed, ehk siis ühepalju on valimisringkonna esinumbrid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liit kinnitas peaministrikandidaadiks Mart Laari. Autor Reene Leas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo nii hull, nüüd see õnneks veel ei ole, aga suhteliselt noh, niisugune ebameeldiv ja kole on see siiski et viimastel aastatel, kui me ei räägi 2005. aasta tormist vaid siin vahepealsetest aastatest siis nii nii tugevat tuult ja ikkagi nii kaugele tunginud vett seal rannahoone juures või Sanse juures ei olegi näinud, teinekord on, kui on edelatuuled, siis nagu tuleb ka vaiksema tuulega see vesi sinna, aga, aga praegu on täiesti selline, lained on kõrged ja pilk. Ta on ikka väga kohutav. Ja no muidugi võibolla praeguseks ajaks on nüüd juba politseinikud pannud sinna keelumärgid, et inimesed ei läheks randa. Aga kui meie siis Aktuaalse kaamera operaatori ga seal pärast kella nelja käisime, siis seal oli ikka tõeline laulupidu, inimesed väikeste laste ja koertega kõik tulid seda vaatama, aga nad ikkagi nii tugevat tuult ei osanud arvata, nii et nii kui nad sealt Sanseti varjust välja astusid ja ranna poole nagu said minema, siis oli selline tuul, et sa lihtsalt ei jõua minna. Lihtsalt ta puhub siin pikali ja see oli iseenesest kole tänavad autosid täis, parkimiskoht ei ole nii mõnus loodust vaadata on ju. Aga seda inimesed ei arva, et näiteks rannapargis on nii palju vanu puid Paris jalutada ringi ja et, et seal võib midagi ka murduda ja seal võivad õnnetused juhtuda. Ja, ja sellepärast siis need tänavad kinni pannaksegi ja meil on kriisikomisjon, istub koos päästeametis ja praegustel andmetel jätkub seda tuult ikka veel päris kaua, päris mitmeks tunniks ja võib-olla kas üheksa või 10 ajal on see kõrgpunkt ja äkki siis hakkab vesi ka alanema, et praegu on kuskil 163, mida muidugi tuleks veel mainida, et kui keegi mäletab, et sellise 163-ga oli tal juba nii-öelda vesi koduõues näiteks Pärnu ranna elanikel et siis arvestades praegu me räägime siis kõrgusest vee siis veetasemest Amsterdami nulli järgi, aga tollal kroonlinna null ja et see on siis 19 sentimeetrit nagu madalam vahe on 19 sentimeetrit, et praegune siis 163 on siis lahutada 19 sentimeetrit on siis toonane kroonlinna null et siis võib-olla mõni saab aru, et noh, nii suureks paanikas põhjust ei olegi, et kui kroonlinna nulli ajal oleks seda 60 olnud et siis oleks juba tõesti vesi kaugemal tänaval olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavalitsus paigaldas rannapiirkonda liikluspiirangu märgid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul ei ole Vallo Reimaa töös regionaalministrina otsest ebaõnnestumist või avalikkusele teadaolevaid probleeme olnud kuid probleemiks on eelkõige see, et ta polegi suurt midagi teinud. Praktiliselt kõikidel nendel aladel, mis on samal ajal nii Eestile kui ka meie erakonnale üsna olulised, alates e-riigi arengust edasi vaadates kõiki muid küsimusi, ei ole see töö olnud tulemusrikas ja loomulikult võib ütelda, et minister, kes midagi ei tee, võiks rahulikult ametis püsida. Res Publica liit nii ei leia, selles suhtes ei ole tema tööl olnud seda tulemust, nagu me loodame ja loomulikult on igal ministril, kes tuleb kõrvalt poliitikasse omand, katseaeg, ma ütleks, see katseaeg on, on läbi. Praeguse valitsusliidu koalitsioonilepingus on punkt, mis näeb ette regionaalministri ametikoha reorganiseerimise, liites sellele avalike teenuste, kodanikuühiskonna ja regionaalpoliitika arendamise funktsiooni. Vastavat seadusemuudatus pole ikka veel Riigikogus vastu võetud. Kui me isegi ei ole jõudnud veel siiamaani selleni, et, et oleks vastu võetud see seadusemuudatus, mis ministrile täpse pädevuse annaks, siis noh, see on lihtsalt üks näide sellest, kuidas asjad on veninud. Vallo Reimaa on nendest etteheidetest veidi üllatunud. Kui esmaspäeval oli see arutelu, siis oli täpselt vastupidine süüdistus, et mul ei olevat volitusi nii aktiivselt tegutseda tugeva omavalitsuspoliitikast lähtudes ja just seda heideti ette, kuigi, nagu omavalitsusliidu tugevdamise teema on selgelt koalitsioonilepingu punkt. Ja sellest tulenevalt läks see ülesanne regionaalministrile ka vabariigi valitsuse tegevuskavasse, et ta peab 2008. aasta teisel poolel esitama regionaalhalduse kontseptsiooni, mille sisu ongi omavalitsusliidu tugevdamine, nii et süüdistused olid just teistsuunalised. Üks asi, mida erakonna esimees on nimetanud, on näiteks see avaliku halduse pool, ehk siis regionaalministri tiitlile pidi lisanduma ka avaliku halduse ministri tiitel. Et ei ole piisavalt aktiivselt ajanud e-riigi asja ja nii edasi. Need tegevused on läbi aasta toimunud ja vabariigi valitsuse seadusemuudatus juba tükk aega läbib. Kooskõlastamisringi on lõpusirgel, see on selline teema, mida üks minister ei saa teha, vaid mis on kõikide ministrite kooskõlastamise teema, nii et see kõik on lõpusirgel. Suur hulk tööd aasta vältel on tehtud. Kui ootamatult või üllatavalt see teile nüüd tuli, et erakonna eestseisus soovib teie tagasiastumist. No see, mis esmaspäeval toimus, oli üsna järsk ja, ja ootamatu varem on olnud vaidlusi selle üle, milline peaks olema IRL-i kontseptsioon omavalitsus liidu tugevdamise küsimuses, aga ka siin see aluspaber, millega regionaal, mis koalitsioonipartnerite juurde läks, on kooskõlastatud Mart Laari poolt koos tema märkuste ja täiendustega, nii et ka siin on volitus täielikult olemas. Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse pressikonverentsil, et kavatseb ära oodata Isamaa ja Res Publica liidu ametliku taotluse. Minul isiklikult ei ole regionaalminister Vallo Reimale selliseid etteheiteid, mis peaks tingimata tagasiastumise, kuid põhimõtteliselt ma kinnitan seda, et kui erakond sellise taotluse esitab, siis loomulikult peaminister vastava taotlusega Kadriorgu viib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liit soovib regionaalministri väljavahetamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUurin linnapealt Romeko sankraniuselt kõigepealt, kuidas suvepealinn raske perioodi üle on elanud. Eks meil on olnud selline aeg, et On olnud ärevamaid momente ja raskemaid momente, aga üldjoontes on see nakatunute arv vähenenud, suurem puhang oli seotud siis hooldekoduga aprilli lõpus ka praegu jah, pinge on langemas ja ühiskond järjest avaneb, et on näha, et inimesi on järjest rohkem tänaval, aga kindlasti selle eriolukorra mõjud jäävad pikalt meid kummitama. Nendega tuleb töötada, teha, et kas või vaatame majanduse poolt või linnaeelarve enda poolt, et need asjad vajavad tähelepanu ja meetmeid, et sellest majandus likust langusest ikkagi võimalikult kiiresti üle saada ja normaalsesse rütmi tagasi jõuda. Kosenkranius ütles, et meil on ettevõtteid, mis on ennast sulgenud, on koondamisi ja need teemad jäävad meiega kogu aastaks. Turismi sektori toimetulek on Pärnule äärmiselt oluline ja kui piirangud leevenevad, jääme kõik turiste ootama. Praegu on meil ikkagi lootus sellele, et siseturism elavneb ja balti riikidest siis piiride avamine võib tähendada ka seda, et Läti poolt võib loota nagu rohkem turiste, aga ees on üsna rasked ajad ja kui on need piirangud ka massiürituste suhtes, et Pärnu suvi on ju teatavasti väga populaarne kultuuriürituste osas, et siis see kindlasti mängib ka rolli, nii et püüame siis kõik teha, et uuesti see elu siin, Pärnus ja kogu Eestis käima saada ja see majanduslik tagasilöök oleks võimalikult vähem negatiivselt mõjuv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega seotud piirangud on leevenemas ja Pärnus tuleb tõsiselt mõelda, kuidas siia meelitada eestimaiseid turiste, et majanduslik tagasilöök oleks võimalikult väike.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellest isikukaitsevahendite varust, mis hoiti Tartu üksikkompaniist on ära võetud filtreid või muutunud kasutuskõlbmatuks. 80 protsenti sellest hulgast seal hoiti. Kas te ütlete ka, kui palju seal kokku oli? Ei, ma ei saa seda teile öelda, sest et ma pean käituma vastavalt seadusele. Milleks kasutatakse gaasimaskide filtreid, miks neid üldse varastada? Ma jään vist selle vastuse võlgu, on olnud siin eelmistel aastatel kuskil 80.-te lõpus ja ka soove osta need filtrid ja ma tean, et neid on viidud ka läbi Eesti välismaale. Kuid ma eeldan seda, et see on seotud aktiveeritud söega mingisuguste komponentidega, seal. Kas need gaasimaskid on lihtsalt seisnud kasutamata selles mõttes, et noh, ütleme, milleks neid vaja läheb? Julgeolekuvaru päästevahendid, nagu me nimetame, ei ole mitte kui midagi muud, kui Nõukogude Liidu poolt üle antud või meie poolt üle võetud mobilisatsioonivaru. Need asjad, mis seal on, need on pärit külma sõja eelsest perioodist kuna nad veel on kõlblikud, osaliselt on juba kõlbmatud ja järgmise aasta keskpaigaks muutuvad kõik isikukaitsevahendid kõlbmatuks, seega need on ette valmistatud sõja ajaks. Lahing mürkainete vastu. Nad ei hoia, ei vingugaasi, nad ei hoia, ei Amoniaaki. Seega see on sõja ajaks võimalik kasutatav varu. Nii et ma saan tegelikult aru niimoodi, et materiaalset kahju meil nagu ei ole, kuna praktilist kasutusväärtust neil puudus. Kahju on selles mõttes, et lihtsalt distsiplinaarne varguse nii-öelda taas seaduste rikkumine Minu jaoks on kahetsusväärne see, et tegelikult see nagu kahju on eelkõige selles, et me näitasime, et meie riigis on niisugune asi võimalik, see tähendab keegi kurikael mõtles asja välja, teised ei teostab tema üle, kontrolli ei olnud sisekontroll nõudmisel, kolmandad ei teostanud järelevalvet. Ma arvan, et siit tulevad peale kriminaalasja veel ka igasugused teised distsiplinaarsed ja ametkondlikud järeldused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus on riigi julgeolekuvarudest kadunud suur osa gaasimaskide filtreid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n55 aastat tagasi teine maailmasõda Euroopas lõppes, nii et tänane päev ei ole mitte üksnes meile, eestlastele rahupäev, vaid see on ka meenutuspäev sellest hirmsast sõjast ja ühe väikese rahva julm tragöödia seisneski selles, et Eesti mehed olid sunnitud sõdima teine, teisel pool rindejoont ja annaks jumal, aga ärge lootke ainult jumala peale, et mitte iialgi enam sellist sigadust ei juhtuks. Nii ütles Eesti rindemeeste ühenduse juhatuse esimees Ilmar Haaviste pärast pärgade asetamist mälestusmärgi juurde. Sellele mälestushetkele kutsus Eesti laskurkorpuse Tallinna klubi ja rindemeeste ühendus ühines kutsega. Ühendus kutsus osalema ka Saksamaa ja Venemaa suursaadiku, mõlemad ütlesid ära. Tulemata jäid Haaviste sõnul ka vabadusvõitlejad ja Soome poisid, kellele kutse saadeti. Niisiis ikka tähistavad Eesti mehed sõja lõpu mitmel pool eraldi. Ilmar Haaviste. Võib küsida, kas teine maailma seda on lõppenud, ei ole, teine ilma seda veel Eesti mees või ütleme, sõjaväe mõttemaailmas kestab veel edasi. Millest see sõltub ja mis võiks teha, et see sõda lõpeks? No Eesti rindamisühendus ongi selleks loodud, et no ma ei ütleks, et lepitada, sest mingit kaklust pole ju olnud, eks ole, aga et olla üheskoos ja, ja nüüd kui me teame, kuidas see sõda lõppes ja miks pärast meile järgnes jätku okupatsioon, siis ma leian, et rahvusliku ühtsuse huvides on vaja, et Eesti mehed ja eesti rahvas ühte hoiaks. Eesti rindamiste ühendus pöördus vabariigi valitsuse poole seadusandja poole avaldusega. Et nad võtaksid ühemõttelise seisukoha teise maailmasõja kohta. Eesti ja, ja, ja eestlaste osalemisest selles sõjas. Kahjuks me saime vastused. Sellised Mart Laar vastab, et vabariigi valitsus ei ole pädev siin hinnangut andma ja riigikogu vastus on samasugune. Aga kas ülevalt poole hinnang saab midagi muuta, seda, mis meeste enda südames toimub? No kui praegu olete märganud, et surve nii läänest kui idast on rohkem nende meeste vastu, kes sõdisid saksa poolel, tõesti, eesti mehed ei läinud ju ise ssi, nendel lihtsalt pärast pandi see nimi, aga ma mõtlen, et aastate jooksul saadakse sellest aru, aga Ma veel kord rõhutan, et Eesti vabariigi valitsusseadusandja peab Eesti meeste sõjaveterani eest seisma igasuguse moraalsete rünnakute vastu, tulgu mis tahes ilma kaare poole.",
"role": "user"
},
{
"content": "55 aastat II maailmasõja lõpust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisministrid kinnitasid eileõhtusel kohtumisel ühelt poolt üle oma pühendumuse üksteise kaitsmisele ja otsisid teisalt võimalust luua koht, kus omavahel arutada poliitilisi strateegilise küsimusi. Seda selleks, et suurendada ühist pinda, dialoogi ja usaldust, mida on viimasel ajal nappima hakanud. Saksamaa tegi ettepaneku panna sellist diskussiooni vedama ekspertide komisjon. Prantsusmaa tegi Saksamaast eraldi, samuti sarnase ettepaneku. Saksamaa välisminister Haiko Maas. Me tahame täna teha ettepaneku, et palume end nõustama eksperdid NATO peasekretäri juhtimisel, et me neile väljakutsetele, mis meie ees seisavad, mis NATO ees seisavad, suudaksime ka vastata ning seeläbi hoolt kanda, et NATO edumudel püsima jääks. NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Kõigepealt kõik liitlased väljendasid väga tugevat toetust NATOle ja transatlantilisele ühtsusele. Minister Haiko Maasi ettepanek pälvis mitmete liitlaste toetuse. Mina arvan, et selles on väärtus. Me tegeleme sellega liidrite kohtumiseks valmistudes ja siis me otsustame, mida sellega teha. Eesti välisminister Urmas Reinsalu. Ma usun, et kõige tähtsam on see, et partnerid saavad aru, et teemasid tuleb arutada, omavahel tuleb arutada nii kaua, kuni leitakse, leitakse lahendused ja hästi oluline on see. Ma loodan, et ka tippkohtumisel tuleb ühene kinnitus selle üle, et ei ole mitte mingeid tingimusi selles küsimuses, kas kollektiiv kaitse põhimõtte artikkel viis toimib. Kahe nädala pärast Londonis selgub, kuivõrd elujõuliseks tarkade meeste ja naiste komisjoni idee osutub. Selge on see, et lõpuks annavad NATOle suuna ikkagi valitsusjuhid. Välisministrid arutasid läbi kõik teemad, mis detsembri tippkohtumisel jutuks tulevad alates kaitsekuludest kuni Venemaa ja Hiinaga seotud ohtudeni ja uue tehnoloogia küsimusteni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehmerüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa ja Prantsusmaa pakkusid NATO välisministrite kohtumisel välja komisjoni moodustamise, mis hakkaks arutama strateegilisi-poliitilisi küsimusi. Alliansi 70. sünnipäeva peomeeleolu varjutavad erimeelsused liitlaste vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÕpetajate esindajana tänaselt koosolekult saite midagi targemaks? Väga palju, mitte, kordasime seda, mida kõik on juba varasemalt öeldud. Küll tuli lauale edasine koostöö jätkamine, mille paralleel paralleeliks on siis ikkagi meie nõudmine veel. Et aga sealt kindlat otsust või mingit kindlat tegevusplaani ei tulnud, aga taaskord sai üle korratud kõike, mida me juba oleme mõlemad osapooled avalikult ka välja öelnud. Kas saan mu kõrvalt aru, et kõige tähtsam on see, et koolis töö toimib, et see toimib, et see ei ole praegu segatud? Jah, seda küsitakse meilt pidevalt, et kas koolis töö toimib ja see toimib alati, me teeme oma õppetööd ja õpilased õpivad ja käivad tunnis ja see kõik on tagatud. Mulle endale tekib ka selline mulje, et kas siis kaheldakse, et me siin ei tegele õppetööga, et tegeleme küll õppetöö on tagatud, aga ka õpetajaskonnana me tunneme, meil on õigus olla ka aktiivsed kodanikud. Kutsusite koolipere kokkusaamisele täitis see kokkusaamine, neid ootusi. No osaliselt, ma arvan, ikka täitnud, me leppisime vähemalt kokku, et me püüame leida koostöövormi, mis sobib mõlemale poolele, mis tähendab loomulikult, et ilmselt ka toimub veel vähemalt üks-kaks kohtumist ja põhisõnum oli see, et me peame mõlemalt poolt praegu liikuma selles suunas, et me tagame koolis töörahu õppeprotsessi ja ei kaasa noori poliitikasse ja nende aktsiooni esse ja protestides. Täna oli üks variantidest ka see, et võib-olla endine koolijuht Heidi Uustalu ja vallavanem Viktor Rauam saaks siiski omavahel kokku ja saaks vähemalt sellele kokkuleppele, et suudavad 11 kooliaasta lõpuni taluda. Arvate, on see reaalne? No kui me vaatame meedias mõlemad tegelikult nii tööandja enda poolt kui ka kooli juht enda poolt on väitnud, nad välistavad koostööd, mis ilmselt lõpeb sellega, et siin koostöövarianti ei tule välja, lihtsalt lahendus on siis milline lahendus on see, et praegu on minu teada konkursi juba üleval ja siin on mitu varianti, kas keegi kollektiivist ehk siis koolisiseselt on valmis välja tulema ja võtma enda peale seda kohustust või otsitakse kedagi väljaspoolt. Aga see on see nagu lahendus, mis praegu laua peal",
"role": "user"
},
{
"content": "Kiviõli 1. keskkooli esindus kohtus täna sealse vallavalitsuse- ja volikogu esindajatega, et arutada koolijuhi vallandamisest tekkinud segadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKirjas seisab, et heategevusliku organisatsioonina tänab ja tunnustab klubi Pärnu haiglat. Kõik teavad, milline on praegu meedikute koormus aga nende abistamiseks pole paljudel vajalikke oskusi. Seepärast antakse oma panus selle tunnustusavaldusega haiglaravijuht. Veiko Vahula ütles, et nad on kogukonna tunnustuse ja mõistmise üle tänulikud. On rõõm öelda, et jah, neid tähelepanuavaldusi on olnud viimasel ajal üha rohkem ja oleme tõesti väga tänulikud kogukonnale, kes märkab ja usub sellesse, et praegusel raskel ajal teevad meie haigla töötajad nagu kõik teised tervishoiutöötajad maailmas rasket tööd kogukonna heaks. Praegusel hetkel võib-olla materiaalne tugi ei olegi nii oluline kui just see moraalne tugimõistmine koostöö ka ütleme, erinevate intsidentide vältimine haiglas haigla territooriumil ja selline kogukonna tugi Paikuse lõviklubi liige Toomas Ollesk Aktsiooni mõte tuli koroona eitajate ja kogu selle Pahura seltskonna vastu, kes millegipärast ei pea meedikuid kellekski me omalt poolt soovisime siis vastupidi neid esile tõsta, neid tunnustada ja üks värskelt pressitud apelsinimahl võiks olla just see, mis nende võitlusvaimu tugevdab. 720. See oli just täpselt paras ports üks alus ja kuna haiglas on nii palju töötajaid, siis kindlasti kõik nad oma klaasi täie või kaks saavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paikuse lõviklubi andis Pärnu Haiglale üle tunnustuskirja ja kinkis haiglatöötajatele 720 liitrit apelsinimahla, et nad saaksid end turgutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk selgitab, et iga seadme või tarkvara põhjalikuks üle kontrollimiseks pole jõudu Eestil ega ühelgi teisel riigil. Sellepärast me peame hindama ettevõtteid, sest nemad tagavad ka läbi oma usaldusväärsuse, selle riist ja tarkvara usaldusväärsuse. Kõrge riskiga ehk sisuliselt meile sobimatute tootjate väljaselgitamiseks on valitsuse määruse eelnõusse seatud rida erinevaid kriteeriume. Näiteks see, et kui tootja juriidiline asukoht või peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, NATO või OSCD riike, siis on näiteks kriteerium see, et kui meil on teavet, et see ettevõte, kes toodab sellist riista tarkvara, allub sõltumatu kohtuliku kontrollita välisriigi valitsusele või julgeolekuasutustele või siis näiteks ei ole selle ettevõtte juhtimine juhtimisstruktuurid läbipaistvad. Ehk me ei tea, mismoodi neid otsuseid tehakse. Juba selle loetelu esimene lause puudutab otseselt Hiina tehnoloogiafirmat Huaweid, mille seadmeid kasutatakse ka meie sidevõrkudes. Me võime öelda küll seda, et Huawei tehnoloogia läheb praeguse määratluse alusel kõrge riskiga riiste tarkvara alla. See aga ei tähenda, et meie telekomifirmad peavad kohe pärast määruse plaanitavat jõustumist esimesel novembril oma sidevõrgud ümber ehitama. Määrus jagab riista tarkvara kolme grupi esimesse gruppi kuulub kriitilise tähtsusega riist ja tarkvara. Selle puhul üleminekuaega ei ole ehk iga seadme ja tarkvara jupi jaoks tuleb sidefirmal kasutusluba taotleda kohe pärast määruse jõustumist. Teipilise funktsiooniga riista tarkvara on näiteks sidevõrkude tuumikvõrk, see võrgu aju, mille kaudu siis võrku hallata se või siis ka selline funktsioon, mis võib mõjutada rohkem kui tuhandet lõpptarbijat või siis ka teise ettevõtte sidevõrku. Niisugustes eriti olulistes kohtades ei kasutata kõrge riskiga tehnoloogiat juba praegu. Teise gruppi kuulub riist ja tarkvara, mida kasutatakse viis Gvõrkude rajamiseks. Ka sellise tehnoloogia puhul tuleb luba taotleda pärast määruse jõustumist, aga keelama hakatakse hiljem. Viis G võrgud peaks riskivabad olema 2024.-ks aastaks. Me tahaksime sellist olukorda, kus ettevõte ei hangiks kõrge riskiga tehnoloogiat juurde, vaid teeks otsuse mõne teise tehnoloogia kasuks, aga me saame sellest aru, et sellise muutuse elluviimine sidevõrkude puhul, mida me igapäevaselt kasutame, võtab aega. Kõige leebemalt suhtub riik kolmandasse gruppi. Sellise riistvara puhul, mis on siis näiteks kaabelsidevõrgud või mobiilside vanemad, generatsioonid 4G kolm G, et nende puhul kuna investeeringud on tehtud, siis me näeme ette kümneaastast üleminekuperioodi, ehk siis meie eesmärk on see, et aastal 2030 meil ei ole enam sidevõrkudes kõrge riskiga tehnoloogiat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peagi algav sidevõrkude riist- ja tarkvara turvakontroll keskendub rohkem tootjate usaldusväärsusele kui mõne konkreetse seadme testimisele. Seni Huaweilt ostetud seadmeid sidevõrkudes enam kasutada ei tohi kuid segaduse vältimiseks annab riik sidefirmadele üleminekuaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel nädalal registreeriti 1766 uut töötut mis on siis veidi madalam kui nädal varem. Kuid alates eriolukorra eelse ajaga on siis ikkagi uute töötute lisandumine veidi kõrgem. Et näiteks siis eelmise aasta samal ajal aprillis registreeriti töötuna ligikaudu 1200 uut töötut nädalas, siis jah, nüüd see 1766 on, on veidi kõrgem. Tavaliselt kuu lõpus on uute registreeritud töötute arv madalam ja tõuseb uue kuu alguses. Kui nüüd vaadata uute töötute tausta, siis kes nad seekord on? Eelmisel nädalal lisandunud uutest töötutest ligi 30 protsenti olid oma viimaselt töökohalt koondatud. Et kui nüüd eelnevate nädalatega võrrelda, et siis siin suuremat muutust ei ole toimunud, aga võrreldes siis sellise tavapärase ajaga, et kui veel eriolukord ei olnud, siis see koondatute osakaal oli märksa madalam. Ja võrreldes siis üldse eriolukorra algusega on kokku registreeritud töötute arv suurenenud enam kui 11000 inimese võrra ehk siis rohkem kui 30 protsenti. Kõige kõrgem on töötuse määr Ida-Virumaal 12,9 protsenti ja kõige madalam Hiiumaal. Kuidas uute töötute puhul see on? Kui nüüd vaadata sellist kasvu, et kus siis kõige rohkem on alates eriolukorra algusest töötus kasvanud, siis võib välja tuua, et Tallinn ja Harjumaa ja Hiiumaa, et seal on siis töötute arv kasvanud võrreldes eriolukorra algusega veidi enam kui 40 protsenti. Ja üsna suur on siis töötute arv kasv olnud ka Raplamaal, Saaremaal ja Tartumaal, et seal on töötute arv kasvanud kolmandiku võrra. Eelmisel nädalal esitas kollektiivse koondamise teateid kolm asutust ja kokku puudutab see 80 nelja inimest töötasu hüvitise avalduse esitas 529 asutust. Ja kokku taotleti hüvitist 1468-le inimesele. Tänaseks hüvitist määratud, siis alates aprilli algusest on üle 6000-le asutusele ja ligi siis 32000 töötaja eest ja kõige rohkem siis on töötasuhüvitist määratud majutus ja toitlustuse valdkonna ettevõtete töötajatele sellele siis järgnevad hulgi ja jaekaubandus ja töötlev tööstus ja kogu summa siis töötasu, hüvitiste puhul on olnud üle 26 miljoni euro.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise nädala lõpus oli töötuna arvel 47 889 inimest, nädalaga lisandus 1766 töötut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n35000 elanikuga Kohtla-Järve ainsas eestikeelse õppekeelega põhikoolis Järve koolis õpib 320 õpilast. Neist 180 lapse kodukeel pole eesti keel ning selliste õpilaste osakaal on aastatega pidevalt kasvanud. Üheks põhjuseks on see, et osa piirkonna venekeelsete koolide tase ei vasta lastevanemate ootustele, räägib haridus ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. Eks me saame seda järelevalvet tõhustama ja eks see on ka osaliselt arusaadav, et, et kohapeal peab ka nad saavad lapsevanemad olema nõudlikumad ja me näeme ka seda, miks me siis täna arutame seda, et paljud venekeelsed lapsevanemad on oma lapsed Eesti kooli pannud, et ilmselt siis nad ei ole rahul selle pakutava kvaliteediga ja, ja eks me siin koos peame selle lahenduse leidma, et tõepoolest see keeleõppe tase oleks nii kõrge, et oleks kõigil võimalik edasi õppida ja see on ju peamine, mis mis peab olema saavutatud. Erineva keeletasemega õpilased vajavad koolis jõukohaseks edasijõudmiseks väiksemaid klassikomplekte see omakorda nõuab suuremat rahalist ressurssi. Seni on järve kool otsinud õppetöö kvaliteedi tagamiseks rahastamisvõimalust sisemiste reservide arvelt. Praeguseks on aga tekkinud olukord, kus raha enam ei jätku. Järve kooli direktori Anne Endjärve arvestuse põhjal vajaks kool praegu tuge umbes 100000 eurot aastas. Sellest ehk piisaks, et me saaksime kuidagi edasi minna ja tegelikult oleks ka väga tore, kui need sisse astuvad. Õpilased, kes esimesse klassi tulevad, saaksid juba ette tuge, sest hetkel meil viimaste aastate statistika on selline, et umbes üks kolmandik või üks neljandik õpilastest, kes tulevad nende emakeel, on eesti keel. Ülejäänutega algab kas suur või väga suur töö. Kuna samasugune mure on veel mitmel Ida-Virumaa Eesti koolil, siis pöörduti abi saamiseks haridus ja teadusministeeriumi poole. Et järgmise aasta riigieelarve on õigupoolest lukus, siis ministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul otsivad praegu ametnikud ministeeriumi sees võimalusi hädas olevaid koole juba järgmisel aastal toetada muu kodukeelega. Laste olukorra teeb keeruliseks seegi, et enamik piirkonna huviringe töötab vene keeles. See tähendab, et laps saab eesti keele praktikat vaid koolis. Järve kooli direktor Anne Endjärv tunnistas, et keeruline olukord põhjustab osas lastest koolistressi. Lisaressursside korral saaks kool õpiraskustega lastega põhjalikumalt tegeleda. Seni kuni raha ei leita, on koolil oht kaotada eestikeelseid lapsi. Päris otse ei ole keegi öelnud, aga olen kuulnud õpilastest, keda ei tooda siia esimesse klassi, vaid minnakse mõnda teise kooli, kus balanss võib-olla natukene parem. Ja ma väga tahan loota, et need eestikeelsed õpilased ei ole siin jäänud nagu vaeslapse ossa. Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolme Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega kooli juhid palusid riigilt lisaraha, et tagada kvaliteetne õpe olukorras, kus aina rohkem tuleb nende kooli lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Näiteks Kohtla-Järve ainsas eestikeelses põhikoolis on muukeelseid lapsi juba rohkem kui eesti keelt kõnelevaid õpilasi. Valdavalt vene kodukeelega lapsi ei tooda Eesti koolidesse ainult esimesse klassi, vaid igasse õppeastmesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKõik, mida inimesed näevad, ükskõik et kas nad näevad seda siis otse või nad näevad seda kaamera vahendusel, et see toimubki reaalajas selle meie jaoks on teinud eriti põnevaks just seesama kaamerate kasutamine, et see on võimaldanud meil minna näitlejatele väga lähedale, võiks isegi öelda, väga intiimseks on läinud see mäng. Et kõik need eelnenud tükid, mis moodustavad nagu terviku ja see nüüd lõpetab, ma saan aru, et see, mis täna esietendub, et see on kõige isiklikum, et see võtab nagu Eesti asja, siis lõpuks kokku ja see jääb viimaseks. Küll nii-öelda, et see omamoodi rida, mis naftasaaduse sai, siis risan Fal on nüüd nii-öelda finaal. Jah, ta on kõige isiklikum lavastus, kuna ta ta küsib selliste väga sügavate veendumuste ja tunnete järgi ja selles mõttes praegusel hetkel on küll tunne, sel teemal ei ole rohkem enam mitte midagi öelda ja aeg on edasi liikuda. Me oleme teinud nagu nii teatrivahendite mõttes kui ka teema mõttes kui ka emotsioonide mõttes ühe selge ringi või, või tiiru peale ja nüüd järgmised lavastused, kui need nüüd mõne aasta pärast tulevad, et seisnevad juba ilmselt milleski väga muus Kui palju sellel tänasel lool on ühist ühtse Eesti suurotu? Ma ei tea, kui palju neid inimesi seal saalis ikkagi oli, kes lootsid, et nüüd tõesti üleöö Eesti poliitika uueks muutub, et mõnes mõttes ongi ju poliitika natuke uueks muutunud, et küll väga olulistel teemadel ei räägita, aga samas ka väga paljudel teemadel räägitakse. Lavastus räägib Eestist ja räägib sellest maailmast, mis meie ümber on natuke teise nurga alt, aga sama aktuaalselt ma loodan, kui, kui tegi seda ühtne Eesti. Ma ei taha küll teatri taha kuidagi peitu pugeda, aga teatriülesanne ei ole, ei ole lahendada probleeme, teatriülesanne kunsti ülesanne üldisemalt on neid probleeme nagu erinevate rakursside alt valgustada ja lahendama seda küsimust, milline on Eesti ja mis see Eesti idee selle küsimuse peab lahendama ikkagi rahvas, ei keegi teine midagi, ta ometi ütlete midagi, me kindlasti ütleme, aga noh, samas, kuna me ütleme seda üheksa näitleja meeletu tehnikapargi pompöösse dekoratsiooni ja kahe ja poole tunni pingutamise kokku kokkuvõttena, et siis ma seda siin kahte sõnasse küll praegu ei püüagi mahutada. Et see, mida inimesed täna ja järgneval 10-l õhtul näha saavad see on suhteliselt erakordne, nii see, kuidas näitlejad mängivad, ehk siis see, milliseid vahendeid nad saavad kasutada, milliseid vahendeid nad ei saa kasutada kui lummavalt. Nii see pilt kui ka saalis toimuv tegevus mõjub, et mina olen seda lavastust nüüd täitsa mitu korda vaadanud ja mul ei ole veel igav hakanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lavastusega \"The Rise and Fall of Estonia\" lõpetatakse terve lavastustetsükkel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigireformi radari hindamine keskendus seekord koroonaviirusest tingitud kriisiolukorraga toimetulekule. E-demokraatia vanemekspert. Liia Hänni tõi välja, et riigikogu ei suutnud pikalt enda rolli leida ning parlamendi erakondade koostöö oli nõrk. Ja just selle lõhe tõttu võib öelda ka, et parlament ei olnud võimeline nii tugevalt protsessis kaasa rääkima, kui seda oleks oodanud. Nii et see jääb küll veidi kriitima, et eriolukorras ei suudetud ületada seda poliitilist lõhet, mis kokkuvõttes tähendab seda, et parlament on nõrgem, kui ta peaks olema. Kõige otsesemalt puudutas Hänni sõnul seadusloomet ja väljendus kiirustades vastu võetud eelnõudes. Eriolukorras on kiire tegutsemine mõistetav, kuid kui paketi lisatakse ka muudatusi, millel kriisiga otsest seost ei ole siis on tegemist enda poliitika pealesurumisega. Näiteks võib tuua nii aktsiiside allandamise kui teise pensionisamba reformimise puudus nii läbipaistev menetlemine kui huvigruppide kaasamine. Ja loomulikult on kirstordil see erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimise eelnõu, mis tuli menetlusse täiesti ootamatult eelnõu, mis on oma olemuselt selges vastuolus mitte ainult põhiseaduse mõttega vaid ka põhiseaduse tekstiga ja iga inimene, kes põhiseaduse ette võtab ja loeb, mis on riigikontrolli pädevuse leia sealt mingitki võimalust laiendada riigikontrolli pädevust ka kodanikuühenduste kontrollimisele. Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ivo Suursoo tõi majanduse poole pealt välja, et riigi tööjõumeetmed olid selgete kriteeriumidega ning hakkasid tööle kohe ettevõtlusmeetmete poole pealt oli tunda ka kerget peataolekut. Kriisiga toimetulekuks võetavad laenud ei tohi suursoo sõnul aga vabastada avaliku sektori vastutusest, muutuda tõhusamaks. Laenuraha peab selgelt toetama struktuurseid muutusi majanduses ning digiinnovatsiooni ja rohepööret. Need kolm asja on need, millega meil on võimalik Eesti majanduses läbi viia struktuurne muutus. Ja see võiks välja näha selliselt, et kõigepealt tuleb plaan ja siis tuleb laen. Nii et me kindlasti tahaksime näha läbipaistvat investeeringute strateegiat. Tänane selline kõhutunne või ohutunne ütleb, et väga suur osa viiest miljardist võib minna jooksvate kulude katteks. Ja see on väga-väga ohtlik trend ja see pikendab selgelt majanduse võimekust ümber kujuneda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigireformi Radar kiitis järjekordses hindamises eesliini töötajate ja vabatahtlike tööd koroonakriisi ajal. Kriitikat sai parlamendi töö ning avaliku sektori aeglane reageerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTulenevalt nendest lennupiirangutest ja veel rohkem eneseisolatsiooni piirangutest erinevates Euroopa riikides, mitte ainult Eestis on tegelikult lennuplaan niigi suhteliselt õhuke ja, ja tegelikult kõik lennufirmad nii air, Baltic, Rayanair, Wissair on oma lennuplaani põhjalikult revideerinud ja talveks jäävad ikkagi need liinid, kus on oodata vähegi mõistlikku täituvust. Ryanairi puhul konkreetselt me praegu räägime siis kolmest liinist, et Milano, London ja Küprose liin võiks jääda käima ja teiste liinide puhul nad on öelnud meile, et, et kui tekib nõudlus, siis nad on võimelised kiirelt reageerima ja liine lisama. Praegu veel sellist olukorda ei ole, et meie peamised sõlmjaamad jääksid katmata. Ma mõtlen Kopenhaageni, tõesti, Berliin, London, Stockholm, et sellega meil talvel muret ei teki. Tänasel hetkel, kui me vaatame nüüd seda nädalat, siis meil on ikkagi avatud 14 rahvusvahelist liini Tallinnast vaatamata sellele, et viimastel nädalatel on olukord Euroopas selle koroonaviirusega muutunud väga keeruliseks ja mõnedes kohtades ka ettearvamatuks ja ma julgen küll arvata, et selline minimaalne maht, liine jääb meil kenasti käima terveks talveks. Ehk siis need inimesed, kellel on vaja sõita kas ärilistel põhjustel perekondlikel põhjustel, et need kõik saavad oma reisid ära teha. Kui suur võib olla see lennureisijate arvu kukkumine võrreldes möödunud talvega, kui oli veel ka palju päikesereise inimesed käisid nädalavahetusel Euroopa suurlinnades puhkamas, tehti see sedasorti reise, mida ilmselt sellel talvel eriti ei tehta. Väga raske on midagi ette prognoosida tänasel hetkel, see kõik sõltub erinevate riikide piirangutest. Mida me näeme viimastel nädalatel, siis Tallinna puhul võime öelda, et meie reisijate arvu muutus on miinus 90 protsenti, ehk siis, kui eelmine aasta lendas meil 70000 inimest nädalas siis nüüd on meil veidi üle 7000 inimese nädalas lendamas. Eesti lennufirma Nordica on öelnud, et nemad alustavad oma kaubamärgi all lendamist siis, kui see majanduslikult ära tasub, et kui teised lihtsalt oma liinid Tallinna suunal sulgevad, kas praegu pole veel see hetk teie hinnangul käes? Ma arvan, et selle hetkega jah, tuleb tal veidi oodata, vaadata, kuidas see talv läheb tänasel hetkel. Meil on ikka 10 regulaarvedajat Tallinnast jätkuvalt alles kes soovivad võimalusel turule tagasi tulla, liini avada, aga teatud sihtkohtadega võib siin tekkida tõesti juba küsimusi, näiteks Vilnius. Mis oli meie traditsiooniline ärisihtkoht, tänasel hetkel tundub, et Vilniuse liin terveks talveks läheb kinni, nii et sinna võib tekkida vajadus isegi asenduslennufirma järgi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lennujaam on aastases võrdluses kaotanud 90 protsenti reisijatest. Kui möödunud sügisel läbis lennujaama nädalas 70 000 reisijat, siis nüüd vaid 7000. Iiri lennufirma Ryanair teatas neljapäeval, et vähendab koroonapiirangute tõttu talvist lennumahtu Euroopas mullusega võrreldes umbes kuuskümmend protsenti. Kuidas puudutab Ryanairi otsus Tallinna Lennujaama?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMitte ainult Reformierakonna allkirjad, aga meil on olemas ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete allkirjad ja ka üks saadik koalitsioonist. Saate täpsustada, kes saadik koalitsioonist on? Kas allkirjad on andnud kõik opositsioonisaadikud, et kui siin meenutada umbusaldusavaldust Jüri Ratase vastu, siis näiteks Jevgeni Ossinovski augustis ei andnud oma häält, kas nüüd on kõik hääled olemas? Jah, kõik allkirjad on olemas, sealhulgas ka Jevgeni Ossinovski allkiri. Kas järsku ei oleks hoopis mõistlik teha ettepanek riigikogu ühisavalduses, kus kinnitatakse üle, et Soome on Eesti parim sõber ja mõista hukka siseministri üleeilsed väljaütlemised, et võib-olla oleks siis rohkem lootust saada ka koalitsioonisaadikute hääli sellele taha? Sellise avalduse tegi eile väliskomisjon. Sellise avalduse tegi eile Soome Eesti parlamendi sõprusrühm, aga, aga minu jaoks on, on küsimus see, et tegelik Küsimus on Eesti riigi väärikuses, et Mart Helme on korduvalt korduvalt pannud toime tegusid ja öelnud asju, mis on Eesti riigi mainet kahjustanud ja, ja kui me laseme tal jätkata ministriametis, siis me laseme seda Eesti väärikust veelgi alandada ja, ja me vajume veelgi sügavamasse häbisse, et et see on see küsimus tegelikult praegu. See ei ole küsimus selles, et et kas antakse hinnang sellele koalitsioonile või valitsusele. See on küsimus ühe ministri ametisse sobivusest. Selliseid ministreid on varem läinud ministri kohalt minema läheb ka edaspidi. Antud juhul on küsimus ainult ühes ministriks ja selle kohta tuleb võtta selge seisukoht, et mitte häbista jääda, et me, et see häbi ei vajuks kõigi peale. Mis nipiga te ikkagi saite Viktoria Ladõnskaja Kubitsa ka allkirja andma? Sellega, et Doria La Donskaja Kubitsal on kindlasti see südametunnistus ja vastutustunne, mida rahvasaadiku mandaadi nõuab. Kui me mõtleme, millise vande me oleme andnud, siis me oleme andnud vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja teha otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest. Kui me oleme siin koalitsioonisaadikutega rääkinud, siis ju kõik või noh, väga suur enamus möönab neist, et see on probleem, aga põhjenduseks tuuakse ainult koalitsiooni püsimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsioon on saanud kokku hääled siseminister Mart Helme umbusaldamise hääletusele panekuks. Indrek Kiisler usutles sel teemal Reformierakonna juhti Kaja Kallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa selle tulemusega võib täitsa rahule jääda. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli kohalikel valimistel osalusprotsent 53,3 nii et see tulemus tundub ületatakse. Kuna kaks ja pool tundi on aega veel hääletada. No Ida-Viru maakonnas on hästi madal see osalusprotsent, kuidas sellele numbrile vaadata? Ida-Virumaal jah, tõepoolest on see osalus madalam, seal on ilmselt põhjuseks see, et valijaskond on seal all kõige kirjum, et seal on Eesti kodanike mittekodanik, mittekodanikud, ilmselt paljud ka ei ole võib-olla harjunud valimistel osalema, et see on ainult kord nelja aasta tagant. Nendel valimistel on ka nüüd see eripära, et saab muuta seda häält, mis on e-valimistel antud. Kui nüüd täna minna uuesti paberiga hääletama, kas see praegu ka kuidagi juba kajastub, kui palju neid muutmisi on olnud? Seda, kui palju neid hääli on muudetud pabersedeliga hääletades saame teada siis, kui hääletamine lõpeb pärast kella kaheksat ja seda kontrollitakse ja selle tõttu ka elektrooniliste häälte lugemine siis algab alles pärast kella kaheksat nendel valimistel E-hääletamise tulemused, siis tulevad ka vastavalt selle võrra hiljem, ütleme peale kella kümmet. Nii et see on ka üks eripära võrreldes eelmiste valimistega, kus juba hakkasid varem need hääled tulema. Ja seni tõepoolest saime need tulemused kätte juba kell kaheksa. Võib-olla keskööks on juba kõik selge. Noh, loodame, ma arvan, et läheb võib-olla natuke kauem, et mõned jaoskonnad on ikkagi sellised, kus hääl häälte arv on väga suur. Eelmistel valimistel lõpetas viimane jaoskond kell üks öösel. Et eks ta umbes läheb samamoodi ka seekord.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kella 18.00 seisuga oli valimas käinud 52,4 protsenti valijatest. Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles, et tulemusega võib rahule jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAngela Merkel rõhutab, et kahe riigi sõprus on vastu pidanud aastakümneid. Me peame seda hoidma ja ühendama ka noorte ameeriklaste ja sakslaste põlvkondi kõikide eurooplaste ja ameeriklaste põlvkondi. Me oleme NATO liitlased ja me jagame selliseid põhiväärtusi nagu üksikisiku au ja väärikus, demokraatia ja seadused. Ameeri. Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa kui osa Euroopa Liidust peavad seisma koos, et vastata meie aja suurtele väljakutsetele võitma koroonaviiruse ning võitluse globaalse kliima soojenemise ja selle tagajärgede vastu tegutsema terrorismi vastu. Me peame koos kaitsma avatud maailma majandust ja vabakaubandust, kuna see on meie õitsengu alus mõlemal pool Atlandit, ütles Angela Merkel. Ta rõhutas ka, et Ameerika on ja jääb Saksamaa ja Euroopa kõige tähtsamaks liitlaseks, kuid see eeldab meilt, et me peame oma julgeoleku nimel rohkem pingutama. Saksa majandusministril Peeter Altmeieril on suured lootused Ameerika Ühendriikide uuele administratsioonile seoses rahvusvahelise kaubandusega. Me tahame pöörduda aktiivse üle Atlandi kaubavahetuse juurde tagasi järk-järgult ja nii kiiresti kui võimalik. Meie jaoks tähendab see ka selgust terase ja alumiiniumi tollides. Loodetavasti jäävad konfliktid minevikku, meil on selles suhtes suured ootused, ütles Saksa majandusminister.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa liidukantsler Angela Merkel ütles USA presidendiks valitud Joe Bidenit õnnitledes muuhulgas, et Saksamaa ja USA peavad seisma külg külje kõrval avatud maailmamajanduse ja vabakaubanduse eest. Saksa majandusminister Peter Altmaier avaldas lootust, et kaubandusküsimustes on võimalik varasemad konfliktid selja taha jätta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPuitu arvestatakse ilma kooreta, mis moodustab puidust circa üheksa protsenti. Laias laastus jagunebki majandatavast metsast saadav materjal palgiks kütte ja paberipuiduks. Lisaks puukoorele jääb sortimendist välja ka peenike ladvaots. Tekivad kännud ja see osa puust, mis saab saeteedeks. Seega pole puidukadu majandamise tagajärjel kuigi suur, räägib Eesti maaülikooli metsakorralduse ja metsatööstuse õppetooli teadur Allar Padari. See, mis sealt ülejäänud alles jääb, ütleme 91 protsenti või isegi vähem, et sealt siis see 91 protsenti jaguneb okaspuu metsades, umbes nii, et 65 kuni 68 protsenti on palgid, paberipuit on seal 12 15 protsenti ja siis ülejäänud, mis seal siis on küttepuit. Ja kui me lehtpuid metsi vaatame, noh, seal on numbrid teistsugused hoopis, et kuna lehtpuud on kõveramad, seal on mädanikku rohkem sees ja kvaliteet on kehvem, siis see palgi osakaal on suht väike, et seal on umbes kolmandik kogusest, on paberipuit ja siis ülejäänud on ka küttepuit. Padari ütleb, et ka küttepuitu ei tasuks puidu kaoks nimetada, sest vajalikku energiat see ju annab ning Eesti kliimat arvestades puidusooja me ka kasutame. Samas vastavate tehnoloogiate abil saaks nii kütte mitte kui ka paberipuitu juba kohapeal paremini väärindada. Aga seesuguseid tehnoloogiaid Eestis veel ei ole. Puit koosneb sisuliselt kolmest osast tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniin ja kui need kõik osad korraga sealt puidust kätte saaks, siis meil see raisku minemist oleks palju vähem. Ja kui me tselluloosi emitselluloosi ja ligniini kätte saame, siis nendest on võimalik juba väga palju erinevaid materjale, ravimeid, riideid, paberit ja nii edasi, mida iganes toota. Ka riigimetsa majandamise keskuse peametsaülem Andres Sepa sõnul kasutatakse kogu puit, mis raiutakse maha vastavalt võimalustele ja tingimustele ka ära. Seega ei saa suurest puidukaost ka sepa sõnul rääkida. Puit enamalt jaolt kasutatakse ära Eesti saetööstustes mööblitööstuses ehituses küttes. Ainukene fraktsioon, mis siis välja liigub, on paberipuu sest paberitehast meil teadaolevalt ei ole ja me ei tahtnud ka uurida selle ehitamise võimalusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aastatel 2017 ja 2018 ületas Eesti raiemaht 12 miljonit tihumeetrit. Samas kasvas puitu juurde veidi üle 16 miljoni tihumeetri, millest 2 miljonit oli kaitse- ja muu piiranguga aladel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeil lubadusi ei ole, meil on pika plaani tegevused ja siis nagu lühiajalise järgmise valitsemisperioodi tegevused. Ma arvan, Eesti majandus on see teema, mida me peaksime kõik arutama ja meil on, ma arvan, see üks pikemaid osasid seal ehk siis tõsta Eesti majanduse ambitsiooni riigina tulla eest ära meie ettevõtet elt ehk siis korralik bürokraatia revisjoni. Eesti 200 jaoks on väga oluline haridusteema mitte ainult see, et eestlaste ja venelaste õpilaste lasteaiast kokku ühte lasteaeda, ühte kooli panemine, aga ka õpetajate puudus, Eesti koolivõrgu korrastamine. Me ei ole rahul sellega, et külakoolide vastu käib praegu võitlus ja me ei ole rahul sellega, et riigigümnaasiumide väljaehitamine käib liiga aeglaselt. Kolmas teema, mis on meie jaoks tähtis, on, mida me nimetame inimväärse riigi ehitamiseks või inimlähedase riigi ehitamiseks. See on see, et inimesed ikkagi päriselt ka hakkaksid kätte saama sotsiaalteenuseid, tervishoiuteenuseid, transpordivõrk oleks inimese liik misest lähtuvalt üles ehitatud, mitte see iganes transpordivõrk, mis meil täna on. Me oleme lubanud ka seda, et me teeme riigi korda, me tõsiselt läheme, vaatame üle Eesti riigieelarve. Me oleme lubanud, et me teeme riigi juht juhtimises muutusi selleks, et tegelikult hoida kokku nii ametnike kui ka seda kulu. Samas mõnes kohas tuleb ilmselt ametnike juurde palgata selleks, et teenuseid efektiivsemalt erastada, nii et riigireform, null eelarve, need on meie lubadused, selleks, et raha leida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakond Eesti 200 tutvustas täna oma valimisprogrammi peamisi teemasid ja kinnitas peaministrikandidaadiks erakonna juhi Kristina Kallase. Erakond esitab valimistele täisnimekirja, mille koosseisu avalikustab järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLisaeelarvet kaitses parlamendis rahandusminister Ivari Padar ja ta põhjendas selle tegemist nii. Me oleme õige pikka aega eiranud sellist elementaarset loogikat majanduses. Ehk siis me oleme võtnud enam kui 10 protsendilist majanduskasvu unelmana, et see ongi meie majanduskasv, arvestamata seda, et see tegelik majanduskasv ehk siis selline tegelik baas majanduse majanduse kasvuks võib-olla oli pool sellest võib-olla viis protsenti või kuus protsenti. Täna on need viljad, kus meil tulevad, kus tuleb see probleem ära lahendada. Ning konkreetselt selle eelarve kohta Valitsus on lisaeelarve koostamisel lähtunud ühest olulisest eesmärgist hoida valitsussektori eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve on tõsine ja säästlik raha, poliitiline hoiak ning lisaeelarve koostamine oli selleks ainuvõimalik samm. Kui majanduses on toimumas ootuspärane ja tõsine kohandumine, peab sellega kaas käima ka avalik sektor ning olema säästlik ja kokkuhoidlik. Lisaeelarvega vähendatakse 2008. aasta eelarvetulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Kui tegemist on raha äravõtmisega, siis pole teadagi rahul mitte keegi. Seetõttu sai täna rääkida nii sellest, et üldiselt hoitakse kokku liiga vähe, kui ka sellest, et sealt, kus võetakse, võetakse liiga palju. Umbes nii, et kuidas te saate täna ära võtta, kui te sügisel lubasite. Rahandusminister oli küsimuste risttules pea kaks tundi. Opositsiooni kriitika on arusaadav, kuid kriitiline on ka näiteks koalitsioonipoliitik. Endine rahandusminister Taavi Veskimägi. On siiski jätkuvalt kahju, et valitsus seda lisaeelarvet ette valmistades on pigem läinud sellist näilisuse teed, mis tähendab, et kindlasti lisaeelarve, et ta siin saalis on, on olulise märgilise tähendusega ja ma arvan, et on väga hea märk, aga ma arvan, et see vastus, mille me siin proovime anda, ei ole piisav, ta ei ole mahu mõttes piisav. Ehk see 3,1 miljardit krooni, mis siis justkui on kulusid kärbitud, ei ole minu hinnangul piisav, kuna ilmselt just sügis, talv see aasta saab olema päris keeruline ja riigieelarve laekumist selle tulu ja sotsiaalmaksu osas ehk nii-öelda teise ringi efekt ei ole veel kätte jõudnud. Taavi Veskimägi sõnul teeb murelikuks ka see, et suurte raskustega hoiti kokku need kolm miljardit, arvestades seda, et tegelikke kuluvahetusi oli umbes miljard. Suuta 94 miljardilise kulubaasi juures miljardi võrra tegelikke kulusid kokku tõmmata, et noh, minu hinnangul see väga muljetavaldav ei ole ja pigem muret tekitab just tulevikku vaadates, et teades, mis 2009. aastal ootab, kui palju on 10 kuni 15 miljardit, võrreldes eelmise prognoosiga on vaja tõmmata kulusid koomale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas negatiivset lisaeelarvet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Reno Laidre selgitab, et eesmärk on erinevate liiklejate vahelisi konflikte vältida. Seal, kus ratturid on võrdlemisi omapäi, võib tee laius olla vaid meeter kuid üldiselt tehakse pooleteist meetri laiusi või veel laiemaid teid. Oluline on siin vaadata ka seda, kui kiiresti tohivad kõrval autod liikuda. Kui ikkagi autode liiklus on 50 kilomeetrit tunnis kõrval või suurem, no siis peab see rattatee olema selgelt eritasandiliselt eraldatud ja ka laiem. Aga kui rattatee rajamiseks ei ole siis nii palju ruumi ei ole võimalust eritasandilist rattateed teha, siis piirame autode kiirust. Laidre tunnistab, et eraldatud rattateid võiks olla rohkem. Mure tekib just kohtades, kus liiklustihedus on suurem. Konflikte rohkem ja ruumi kõigile piisavalt ei ole. Need on ka kohad, kus tihti kasutatakse punast värvi asfaldit et selgemini ratturitele mõeldud teed eristada. Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütleb, et ka punast värvi teekatte kasutamiseks ühte kindlat eeskirja pole. Selle piir on ainult eelarve, sest selle katte maksumus on väga-väga kõrge ning seetõttu ka ka seda üldjuhul tehakse kas väga ohtlikes kohtades või sellistes kohtades, kus on väga palju jalgrattaliiklust, näiteks me oleme võtnud eesmärgiks, et me käsitleme sellise koha nagu kesklinna. Reno Laidre sõnul siiski maksumus piirav ei ole eriti kui värvida, vaid kohad nagu ülekäigurajal, kus õnnetuse oht on kõige suurem. Asfaldit võib värvida enne või pärast valamist. Esimene variant tähendab, et värv peab paremini vastu. Teist värvi asfalti kasutamine on selles mõttes kestlikum lahendus, et kui on autoliiklus intensiivne, näiteks siis need värvitud must asfalt ikkagi kulub kaunis kiiresti ära mustaks tagasi ja, ja seal tuleb iga paari aasta tagant uuendada seda katet uue lahendusena. Tõesti, me oleme hakanud kasutama värvitud asfalti. Urbanist Raul Kalvo sõnul tuleb rattateid nii planeerida, et rattur ei peaks tihti aeglustuma. Kui teel ei ole takistusi, saab jalgratas kiiruse ja mugavuse mõttes konkureerida teiste transpordivahenditega. Kalvo lisab, et Eestis pole linnades jalgrattakultuur veel korralikult välja arenenud. Mida rohkem on rattureid, seda rohkem muutub kultuuri osaks, seda võib-olla vähem peab seda märgistusega välja tooma, aga sellepärast meil on ka mõttetu võtta väga palju, kas Taanis või Hollandis asju üle kuna nendel on hoopis teised probleemid juba, millega nemad tegelevad. Võibolla lihtsalt peab, nagu iga ühiskond tegema läbi rahulikult kõik erinevad etapid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suuremad Eesti linna lubavad järjest rohkem rajada jalgrattateid. Kindlaid reegleid rattateede ehituseks ei ole, seega võivad ka tulemused olla erinevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nProkuratuur usub, et Tartu endine abilinnapea Kajar Lember pettis PRIAlt välja euroraha. Esialgu süüdistas prokuratuur Lemberit 19. kuriteoepisoodis. Kui Lemberi toimik läinud sügisel kohtusse jõudis, lõpetati kriminaalasi 10. episoodis nende aegumise tõttu. Eelmise nädala reedel saatis Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Kross kohtule taotluse, et toimikute vahelt jäetaks välja veel viis episoodi. Aga prokuratuur ei otsusta kohtu eest, kohus peab andma ka kaitsjatele aja nüüd vastata prokuratuuri taotlusele ja kui nüüd kaitsjad oma seisukoha esitavad, siis kohus teeb sellelt pinnalt erinevate seisukohalt ta teeb põhjal lahendi, kas selles süüdistuses jääb, mis osa järgi, mis osa jää Soodustuskelmuse kuritegu aegub viie aastaga, kui prokuratuur Kajar Lemberi tegemisi uurima hakkas, paluti kohtul Lemberi varale hüpoteeks seada. Prokuratuur uskus, et sellega peatub ka kuriteo aegumine, kuid hiljuti ütles riigikohus, et kuriteo aegumine peatub, kui süüdistatava vara arestitakse. Hüpoteegi seadmine ja arestimine on aga kaks täiesti ise asja. Suur soodustuskelmuse kriminaalasi hõlmab tegelikult palju rohkem inimesi ette võtta eid. Niisiis puudutab ka prokuratuuri aegumistaotlus lisaks Lemberile veel kolme ettevõtet ja ühte kohtupingis istuvat inimest. Nende kõigi puhul taotleb prokuratuur väidetavalt ühe kuriteoepisoodi aegunuks kuulutamist. Kaitsjate soovid on siiski suuremad. Kajar Lemberi kaitsja Margo Lemetti ütleb, et tegelikult pole prokuratuuri ettepanekuga rahul ka tema. Sellest alles jäänud neljast veel kolme suhtes on, on õiguslik vaidlus selgelt käimas. Nimelt prokuratuur ei ole nõustunud kaitse seisukohaga, et aegumine ei ole katkenud sellistel juhtudel, kui arestimine on tehtud juriidilise isiku vara suhtes. Missuguste kriminaalasjade, missugused episoodid tegelikult ka egunuks kuulutatakse, selgub neljandal augustil, kui kohus asja uuesti arutama koguneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lemberi kaitsja meelest peaks aegunuks kuulutama veel suurema osa väidetavast kuriteost.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPaljude Peipsi kalurite meelest ei ole praegune kalapüügikorraldus keskkonnasõbralik ega majanduslikult otstarbekas. Praegu on igal kalaliigil kindel aastane püügikvoot. Püügihooajaga algab nii-öelda olümpiapüük, kes ees, see mees. Peipsi alamvesikonna kalorite Liidu juhatuse liige Urmas Pirk ütleb, et püügiajad on sellise korralduse tõttu väga lühikeseks jäänud. Aasta esimese nädalaga on püütud juba kümnendik lubatud kohast. See tähendab, et kui praegu püük niimoodi edasi jätkub jääd ei teki, siis veebruari lõpuks on aasta kvood välja püütud. Samas teiste kalaliikide kvoot jääb paljuski välja püüdmata. Kui ühe kala kvoot on täis, ei tohi teda püüda ka kogemata. Suuresilmalised nakkevõrgud püüavad neid suuremat suuremaid soomkalu, kui ja kood täis saab, siis 90 protsendi pealt hakatakse sulgema. Siis pannakse püük kinni ja teised koodid jäävad ka välja püüdmata, nagu eelmine aasta jäi välja püüdmata isegi osa kohakvoodist eelmine aasta välja püüdmata. Mullu jäi niimoodi püüdmata kolmandik lubatud kalast. Kalurite hinnangul võiks minna üle individuaalkvootidele. Üleminek aitaks kalureil valida oma püügiaega ja tarbija saaks pikema perioodi jooksul värsket kala. Kõik Peipsi kalurid muudatusega nõus ei ole. Kategooriliselt on selle vastu Peipsi piirkonna ettevõtete ja ettevõtjat ja kalurite liit. Sassukvere sadama esindaja Boris Sumnikov ütleb, et individuaalsete kvootide kehtestamine on kasulik ainult üksikutele ettevõtetele, kes omavad enamus ajaloolisi püügiõigusi ning kes saaksid seetõttu suuremad kvoodid. Sumnikovi sõnul viiks väikesed kalapüüdjad pankroti. Maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome sõnul arutatakse kvootide jagamist kaluritega edasi. Ja ma ei ütle, et täna on siin otsus juba sündinud, et, et neid arutelusid tuleb jätkata ilmselt võtmekoht, just see, kuidas ja kui palju kellelegi jaguneb kvooti sõltub ka sellest, kui huvitatud sellest süsteemist siis üks või teine osapool on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu võistlevad kõik kalurid ühise kvoodi pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa keskpanga president Mario Draghi andis oma allkirja uuele rahatähele eilsel esitlusel Frankfurdis. Eesti Panga sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosvee näitas seda täna panga muuseumis ajakirjanikele. Mis siis uuel rahatähel teisiti on? Tegemist on tehnoloogilises mõttes, siis täiesti uue ja väga kaasaegse pangatähega siin inimestele kõige olulisem muutus on see, et uuel kasutatakse siis portreevesimärki kanal oli siin seesama aken vesimärgiga peal. Miks portree, vesimärk nii tähtis on? Põhjus on see, et seda inimesed tajuvad teise inimese nägu väga, väga täpselt seda ei osata seletada, miks see nii on. Aga ühesõnaga me saame aru või me fikseerime ja meile jääb meelde, milline see õige portree on. Nii et selle tõttu on tegemist kass, palju kindlama pangatähega. Vesimärk iseenesest on hästi-hästi vana turvaelement. Aga ta on üks väheseid turvaelemente, mis tegelikult ei ole jäljendatav siiamaani. Portree, mida kasutatakse, on sümboolne, see on Europe kuju Kreeka ajaloost ja mütoloogiast daam, kelle nime järgi on nimetatud nii Euroopa kui siis ka euro. Tema portree on lisaks vesimärgile ka hologrammi ribal, aga veel. Veel väga oluline muutus siin pangatähe servadel on niisugused jooned, aga need on kombitavad või, või tuntavad, nad on hästi reljeefsed, seda tehnikat kutsutakse intagioks, kuidas ta siia peale kantakse ja see täidab kahte väga olulist funktsiooni. Ta on abivahend vaegnägijatele, aga ühtlasi oluline turvaelement kõikidele inimestele, kui nad selle pangatähega puutuvad kokku hämaramas või isegi ka päris pimedas kohas, kus, kus ei ole võimalik seda vesimärki vaadata ja seda niisugust reljeefset osa jällegi noh, ütleme väga-väga teoreetiliselt on võltsijatel võimalik järele teha. Lisaomadusi ja muutusi on veelgi, aga oluline on see, et pangatähe kavandamisel kaasati kõikvõimalikke fookusgruppe, eakaid inimesi, mitmesuguste puuetega inimesi erinevate haridustasemetega ja testiti siis nende peale erinevaid turvaelemente ning valiti välja kõige sobivamad. Uus viie eurone läheb ringlusesse teisest maist, meie võime seda heal juhul käes hoida kolmanda hommikul. Selleks ajaks on vaja ümber häälestada sularahaautomaadid, aga ka kõik muud masinad, mis rahatähti kasutavad, et nad uue raha ära tunneksid. Praegused rahatähed jäävad ringlusesse ja nii-öelda kulutatakse ära ka siis, kui nad maksevahendina mõne aasta pärast kaovad. Vahetatavaks jäävad nad määramatuks ajaks. Nagu öeldud, plaanitakse välja vahetada kõik rahatähed igal aastal. Üks uus-kümne eurone on juba valmis ja toimub katsetootmine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Keskpank on otsustanud praegu kehtivad rahatähed järk-järgult uuemate ja turvalisemate vastu välja vahetada. Eesti Panga sularaha ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvamaja saali kogunenud umbes 30 inimese ette astusid EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Elle kullerkupp ja aseesimees Heldur Paulson, kes arendasid vestlus paljudel teemadel. Aga maaeluministrist, Mart Järvikust oli samuti juttu. Uurisin inimestelt, mida nad oleksid maaeluministrit küsinud, kui minister oleks kohal olnud. Lembit Link. Ma oleks esiteks kiitnud teda näiteks selle nõude tühistamise eest, mis oli siin kuidagi äkitselt tuli, et põllumaadel rohumaadel tuleb eksil ära koristada, et see on täiesti nõme nõue ja täitsa tubli, et see nõue ära võeti. Ja siis ma oleks natuke uurinud, kuidas on talumeeste kütusega eri kütusega, et kui see läheb hektaripõhiseks, nagu on nüüd lubatud, et see ei ole väga õiglane just väikeste talunike suhtes, et kõigi maade maad ei ole kuskil maja kõrval on natuke eemal, võib-olla mitmes tükis kaugel käies kulub naftat rohkem, erinevatel töödel kulub naftat rohkem või erinevalt. No esiteks oleks tema ära kuulanud ja ma arvan, et minul sellist konkreetset küsimust ei oleks olnud vaid no mina kui pensionär, ma olen vanaisa ja mind huvitaks, noh, tulevik ikka lihtsalt vestluse käigus. Käigul oleks muidugi tekkinud, kõigepealt ma ütleks, et vastuolud on, tema on, mis ta on? Maaelu ja põllumajandusminister, mina ütleks, et põllumajandus ja maaelu ei käi ühte jalga ja väga hea, et üks minister on võib-olla küsida, et kaua aega läheb. No mis te arvate, mis ministrit saab, nüüd? Jääb paika, ta peab jääma. Ester Vilgats, Pärnu,",
"role": "user"
},
{
"content": "Tori rahvamajas pidi eile õhtul toimuma kohtumine maaeluministri Mart Järvikuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui praegu on Keskerakonna põhikirjas öeldud, et kriminaalkaristuse saanud liige heidetakse ilma pikema jututa parteist välja, siis kuu lõpus toimuval erakonna kongressil plaanitakse seda punkti muuta. Hääletusele mineva punkti kohaselt jääb erakonna juhatusele küll õigus kurjategijaid välja visata, kuid automaatselt parteipileti äravõtmist enam ei toimu. Erakonna liikmete seisukohad lähevad põhikirja muutmise osas lahku. Paide linnavolikogu esimees Peeter Salr näiteks usub, et muudatus oleks päris mõistlik ning meenutab, kuidas läinud suvel pidi erakonnast lahkuma maadevahetuse süüasjas karistatud Ester Tuiksoo. Minul on küll sellest tuiksust, et ta pidi erakonnast välja astuma. Kahju sest, et eks teda muserdati siin mitu aastat ja igal inimesel tuleb ikka ju anda võimaluse, et inimesed on haavatavad ja ühiskond on nagu ta on. Keskerakonna asutajaliige, Abja vallavanem Peeter Rahnel on aga teisel arvamusel. Sellesse põhikirja muutmise punkti ma ausalt öelda ei suhtu nagu hästi ja mina selle poolt ei hääleta. Ühes on aga nii Salre kui Rahnel ühel meelel ja seda olenemata sellest missuguseks kujuneb Keskerakonna põhikiri. Juhul kui nädala pärast tulevas riigikohtu otsuses selgub, et partei peasekretär Priit Toobal on dokumentide võltsimises ja ebaseaduslikus jälitustegevuses süüdi, siis ta oma kohale enam ei sobi. Peeter Saldre. Ei vaata hästi, selle peale peasekretär võiks olla puhas, sellest võiks kaaluda küll ta ise siis juba enda taandamist ka selle reegli valguses. Samal arvamusel on ka Põlva vallavolikogu aseesimees Anne Noot, kelle hinnangul tuleb tähelepanu pöörata ka erakonna mainele. Noh, paraku on meil jah, seal praegu kahtlustused ju mitmel, nii et ongi päris hull meil see asi, ma ise kuulun ka erakonda ja tegelikult on puhtasse erakonda palju parem kuuluda kui lekiga erakonda nii-öelda jutumärkides. Enam kui kaks aastat tagasi pistisekuritegudes süüdi mõistetud ja Keskerakonnast välja heidetud Elmar Sepa sõnul tema uue reegli valguses parteisse tagasi ei kipu. Kuuldes Keskerakonna plaanist nüüd põhikirja muuta, hakkas sepp naer. Öelge eetris, et Elmar Seppale tegi väga palju nalja. Las igaüks mõtleb ise edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seda olenemata erakonna põhikirjast, mis plaanitava muudatuse kohaselt lubaks Toobalil partei ridadesse edasi jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli sisekliima professor Jarek Kurnitski sõnul tähendab alates 2008.-st aastast kehtiv standard, et uuemad hooned on ülekuumenemise eest kindlustatud kuni 28 soojuskraadini. Enamik elamuid on siiski ehitatud varem. Kindlasti meil on palju hooneid, kus temperatuur võib olla noh, isegi kuni 35 kraadi ja 35 kraadi on ka inimese tervise seisukohalt kriitiline piir, et siis temperatuur on ligikaudu sama mis inimese kehatemperatuur ja et inimene saaks ennast jahutada, siis saab toimuda ainult läbi higistamise, peab palju jooma. Kurnitski lisab, et tihti teevad inimesed vea, avades akna, millele paistab päike otse peale. Seal akna välispinnal võib temperatuur olla noh, kas 40 või 50 kraadi ja on selge, et see soe õhk, mis siis hoone fassaadi mööda üles tõuseb. See tuleb ka akendest sisse, nii et tegelikult aknaid tuleb avada siis, kui nendele päike peale ei paista. Ja kõige efektiivsem on see öisel ajal, et siis saab ruume hästi maha jahutada ja siis tuleb ka ruumides tekitada korralik õhuliikumine, ehk tõmbus ehk siis maja erinevatel külgedel aknad avada. Taskukohane lahendus on soetada ventilaator. Elektroonikakaupluse ekspert, turundusjuht Manuela kelt kinnitab, et kliimaseadmed müüvad praegu hästi. Kõige suuremalt reageerinud meie kaupluste näitel siis suured maakondlikud piirkonnad nagu näiteks Jõhvi ja Tartu et seal on siis tõesti see nõudlus nagu viiekordselt nagu kasvanud, aga praeguste andmete kohaselt peaks Kaupo olema, aga kliendid on ka ääretult nutikad, kuidas siis leida selliseid jahutavaid lahendusi ehk et praegu on ju üleöö kasvanud ka kõik ju jäämasina valmistamise võimalusega külmkapp, ostmine, graniitamasinad ja jäätisemasinad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tavapäratult palav ilm tähendab, et elamutes võib kõrge temperatuur lisaks ebamugavusel ka osutuda ohuks tervisele. Inimesed otsivad leevendust ostes kliimaseadmeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSelles, et Eesti riik tekkida sai ja püsima jäi, oli äärmiselt oluline roll tolleaegsetel diplomaatidel, ütles välisminister Urmas Paet juubelikonverentsi avades. Ta tuletas meelde, et läbi aegade on mitmed maailma poliitika liidrid avaldanud aeg-ajalt kahtlust, kas väikestel riikidel ikka on õigust avaldada oma arvamust suurtes rahvusvahelise elu küsimustes. Ma usun, et te nõustute minuga, öeldes, et viimased aastakümned maailmas on kinnitanud, et väärtustele ja tegelikkuse ratsionaalsetele hinnangutele rajanev välispoliitika võivad tagada nii turvalise elu kui ka järjest paraneva heaolu ka väikerahvastele ja väikestele riikidele. Ka president Toomas Hendrik Ilves rõhutas oma kõnes välispoliitika ja diplomaatide tähtsust, tuues võrdluse esimese iseseisvusajaga, mil vaadati pigem sissepoole ega peetud välisteenistust, kuigi oluliseks saadikud valiti tutvuste alusel või parteile teeneid osutanud inimeste seast. Välispoliitika või diplomaatiaalane asjatundlikkus ei olnud tähtis. Taasiseseisvumise järel seda viga ei korratud. Lennart Meri otsus avada juba iseseisvuse taastamise eel Eesti instituudi egiidi all Eesti esindusi oli kindlasti üks targemaid käike. Lähtudes vajadusest olla läänemaailmaga võimalikult tihedalt seotud. Sinna juurde kuulub ka välisministeeriumi 1996. aasta otsus avada täiendavalt viis saatkonda Euroopa liikmesriikides. Kuna eesmärk oli saada Euroopa Liidu liikmeks ja ega palju ei saa ära teha, kui sa kohal ei ole. Kolumni Sten Soosaar on veendunud, et välispoliitika on riigi selgroog. Mida nõrgem on välispoliitika, seda nõrgem on riik. Teatud paralleele võiksime tõmmata 30.-te aastate teise poolega kus meie välispoliitika ei olnud kõige paremal järjel. Aga kui me tuleme tagasi praegu tänapäeva, siis näeme, et just tänu välisministeeriumile, meie välispoliitikale, meie diplomaatidele jõudsime viie aasta eest nii Euroopa Liitu kui ka NATO-sse. President Ilvese sõnul ei tähenda NATO-sse ja Euroopa Liitu kuulumine, et Eesti seis on lõplikult kinnistatud. Pärast Vene, Gruusia sõda tuleb Eestil oma diplomaatia prioriteedid üle vaadata. Saatkondade komplekteerimise proportsioonid, personali paigutus, välispoliitika harudesse, riikide valdkondade ehk majandus, julgeolekupoliitika, Eesti promo ja nii edasi. Need on otsesed, mida tuleb üle vaadata, eriti muutunud olukorras. Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul kujunevad Eesti välispoliitika väljakutsed aegamööda ja nende puuduse pärast muretsema ei pea. Meie küsimus on see, kuidas Euroopa Liit toimiks Euroopa liiduna, kuidas kollektiivne otsustus oleks, võib olla rohkem esil võrreldes rahvuslike huvidega, praegu on aeg-ajalt tundub liiga tihti rahvuslikud huvid esiplaanil. Ma ei pea siin silmas, et ainult nüüd Eestit, vaid Euroopa Liidu tervikuna, NATO puhul operatsioonid, mis saab Afganistanist? Kuidas läheb Iraagis, millised saavad olema suhted Venemaaga, nii et ma ei oska ühtegi sellist eraldi välja tuua, ma arvan, et on kompleks on pakett, mille kõigega me peame tegelema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas toimub esinduslik konverents Eesti välispoliitika ja diplomaatia 90. aastapäeva tähistamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmise aasta juunis avatud tuuletornis käis aasta lõpuks kokku ligi 33000 külastajat. Kuna tänavu kevadel kehtisid ranged koroonapiirangud, mis hoidsid turistid eemal, on 2021. aasta külaastejate arv olnud seni kokku ligi 12000 kuid tuuletorni juhataja Kristina halla sõnul loodetakse nüüd aasta lõpuks siiski vähemalt korrata mullu seitsme kuu külastajate hulka või seda veidi kasvatada. Optimismi on süstinud juuli esimese poole tulemus jätkab elamuskeskus. Tuuletorn juhataja Kristina halla. Ja loomulikult, kõige kiirem aeg on ikkagi suvi, et, et tullakse siia meie juurde just sellisel kõige soojemal ajal ja puhkuse ajal, et tõesti näiteks juba juuli külastuste arv on selline 5000 külastust. Kõik sõltub nüüd sellest, millise hooga suvi tuuletornis jätkub ja kas turistide suurem huvi kandub edasi septembris nagu mullu. Hiiumaa tutvustavad tsiooni ja 20 meetrise ronimisseina, aga tuuletorn kuulub Hiiumaa vallale ja seda hoitakse lahti ka madalhooajal, jätkab Kristina halla. Praeguste plaanide järgi on mudel selline, kus siis just suvi on meile kõige suuremat tulutoov. Mis siis aitab aastaringselt püsida nii-öelda vee peal. Kuigi välisturiste liigub praegu veel vähe, on järgnevate aastate ootused tuuletorni äsja kasutusele võetud ka kuues keeles töötav ekspositsiooni audiogiid. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaal asuvas elamuskeskuses Tuuletorn käis juuli kahe esimese nädala jooksul 5000 külastajat, mis moodustab peaaegu poole tänavu keskuses kokku käinutest. Aasta lõikes loodetakse sarnast tulemust mullusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlustame oma reportaaži linnavalitsuse ruumides ja Tartu linnavalitsuse noorsootööteenistuse juhataja Piret Talur selgitage kõigepealt, et mida lille noortekeskusesse plaaniti ja mis nüüd EKRE-s pahameelt tekitab. Täna esimesel novembril oli lille majja õhtuks planeeritud teema õhtu aruteluring seoses noorte seksuaalsusega ja eriti rõhuasetusega siis lgbte teemal. See on selge, nüüd me oleme õues ja siin õues kogunevad tasapisi EKRE esindajad ühel pool ja neist paarkümmend meetrit eemal noored vikerkaare lippudega. Läheme, käime kõigepealt konservatiivide juures. Teie, proua, oskate ka kindlasti selgitada, et elagu Ekre valitsus, elagu perekond, kus elab isa, ema ja lapsed. Olgu, aga mille vastu te protestite? Meie ei tule protestima, vaid meie tuleme lihtsalt näitama ja ütlema kuidas on õige, perekonnaelu on ikkagi mees, naine ja kus tulevad lapsed. Nüüd ma räägin EKRE Tartu piirkonna juhatuse liikme Aare Tammega, tema jagab siin plakateid, plakatid kannavad väga head sõnumit, et eestlased peaksid rohkem pidama lugu enda kultuurist mitte võtma vastu võõrast kultuuri, mis on neile nagu pealesunnitud või kas teie siis arvate, et homoseksuaalsus on selline õpitav asi ja inimene on täiesti õppimisvõimeline, et keegi ei ole sündinud sellise väärastusega, mis te arvate, kui siis ühtemoodi saab, et ka teistmoodi saab ka õpetada? Loomulikult on teda võimalik ümber õpetada, igat vaimuhaigust on võimalik mingisugustes piirides ravida, aga samas maailmas ka kliinikud, mis sellega tegelevad ja edukalt te võite guugeldada, uurida need kliinikud välja ja kui teil on näiteks mõni selline tuttav isegi soovitada tal seda külastada silma järgi vaadates EKRE toetajaid on siin sadakond, teist sama palju on siis noori, kes nendega niivõrd ei nõustu. Miks ma olen siin, sest et mina seisan selle eest, millesse ma usun. Et ma ei tea, miks vanematel inimestel on vimm selle vastu, et kõigil on tegelikult see üks armastus, see, et sa armastad, sa oled naissoos, armastad teist naist, see on täpselt samasugune armastus nagu mehe ja naise vahel ja see on väga-väga kurb, et nad ei oska austada seda. Ja meie noored näeme, et armastus on armastus ja seda me tahamegi levitada. Ärge arvake, et me ei armasta teid, jumal ka armastama. Jumal ei armasta, pattu. On surm. Kas see, mida me teeme, on surm või seleta mulle surm, kui mehe mehega on surm ja. Ja head kuulajad, järjestik on nüüd oma kõne pidanud EKRE riigikogu liikme Ruuben Kaalep, Peeter Ernits ja Anti Poolamets ja nagu kuulete, Poolamets äsja. Lõpetas aitäh terve mõistu temindamise. Anti Poolamets, te pidasite nüüd sütitava kõne, aga tundub, et süstitasite noori palju rohkem. Noortele on mul siiras soovitus kommunismiga mitte kaasa minna, et nad on teid, ärge ärge laske end lolliks teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna korraldas EKRE Tartus meeleavalduse, et protesteerida noortekeskuses toimuma pidanud LGBT- teemalise aruteluõhtu vastu. Aruteluring koliti mujale, kusjuures täna soovitati Noortekeskusest eemale hoida kõigil seal tegutsevatel ringidel. EKRE toetajad siiski kogunesid ning Madis Hindre käis uurimas, millest nad mõtlevad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHando Runnel on öelnud, et luuletaja jaoks peaks olema eluluule ning luule elu sihipäraselt kirjutama ja harjutama hakkas Runnel kahekümneselt. Tema luulet on ilmunud nii perioodikas kui luulekogudes. Runnel on aga ka uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude teiste Eesti kirjanike loomingut. Ükskõik, kas sa koostad teise raamatuid või kirjutad ise seal nagu õiget vahet ei olegi ja võib-olla kõige täpsem oleks öelda, ma ei tea, mis luuletekstid minuga teevad, need, mis ennast sunnivad peale ja mina olen mõnes mõttes nende sõnade motiivide tööriist lihtsalt keel, kui ta elab, siis ta hoiab ühte rahvast küljes kinni. Ja selle rahva hulgas on ka mõned keeletundelisemad, keda nimetatakse kas laulikuteks või luuletajateks või prohvetiteks või õpetajateks. Aastal 1992 asutas Hando Runnel kirjastuse ilmamaa, mille tähtsaimaks väljaandeks on rahvuslik suursari Eesti mõttelugu. Rein Veidemanni sõnul on ilmamaa olemise alus mõiste. See viib meid tagasi alguse juurde, kus tuletatakse kõik olev ja väärtuslik. Kust aga algas Hando Runnel? Runne algus oli maalt linna tulek 60.-te aastate algul, kui ta läks õppima agronoomiat, aga temast maameest enam ei saanud. Temast sai luuletaja seejuures muidugi Eesti üks suurimaid luuletajaid, aga esikkogu maa, lapsed, see on samuti selle kõrval, ta rõhutab, et me oleme maalapsed ja muide, Eesti rahvas on ju alles teist või kolmandat põlve linlased, nii et põhi on ikkagi meil maal. Umbes kolmandikul Eesti inimestest on Hando Runneli ga isiklik suhe, usub Paul-Eerik Rummo, kellel tulid Runneli loomingust esimesena pähe just järgmised luuleread. Mu sünnivald on võhmuta, ma olen väsinud, võhmuta, aga noh, kindlasti ei taha ma seda luuletust lugeda Hando põhiliseks deklaratsiooniks, peale selle ma usun, et, et kõik saavad aru isegi seda luuletust raamatust lugedes ilma luuletaja nägu ja hääletooni juurde omamata, et, et see on ka ikkagi väikse muigega öeldud. Palju Hando Runneli tekste on saanud viisi pikka aega keelatud Rein Rannapi kantaat, ilus maa, kõlab nüüd laulupidudel. Ise sõnade autorina võtad seda kui uut maailma vastu lauluna, mis tähendab siis, et seal peab olema mingi jõud sees, mille vahendaja ma vana jumala tahtel olen siis olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hando Runnel tähistab käesoleval kuul 70. sünnipäeva. Ta peab end sõnade ja motiivide tööriistaks. Sel puhul kogunesid kirjandusinimesed Tallinna ülikooli ja rääkisid Runneli loomingust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi infokommunikatsiooni sihtasutuse juht Sven Heil räägib, et ohu korral saab riik inimesi teavitada televisiooni või raadio abil, kuid vaja oleks ka midagi operatiivsemat. Juba 2018. aastal otsustas valitsus, et välja tuleb arendada asukohapõhine ohuteavituse süsteem. Elanikkonna ohuteavituse süsteem on mõeldud siis eelkõige selleks, et kui suuremat või väiksemat ala Eestimaa pinnal kuskil midagi ohustab, siis see riigiametkond või asutus, kes peaks ka siis elanikkond teavitama sellest ohust, et tal oleks üks lisa võimalik tööriist või lisavahend selleks teavitamiseks. Kiireks teavituseks on võimalusi erinevaid, kuid Eesti plaanib seda teha mobiiltelefonidele saadetavate tekstisõnumite abil. Soomlased näiteks on öelnud, et nendel on see ruppurite süsteem piisavalt hästi välja arendatud, aga samas rootslased on läinud ka SMS-põhise süsteemi peale. Tänaseks on riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ära kirjeldanud, kuidas võiks sõnumit inimesteni jõuda. Süsteemi üks oluline osa on, et ohuteadet ei peaks saatma kõigile Eesti inimestele, vaid seda saaks suunata kindlasse piirkonda. Sven Heil märgib, et rootslased kasutavad oma süsteemi 20 kuni 40 korda aastas. Näiteks on olnud neid lumetorme või mingit kiirgusoht kuskil mingil põhjusel. Metsatulekahjud on klassikalised näited, kuni sinnamaani välja, et kui kuskil on mõni inimene ära eksinud. Mäletatavasti saatis riik inimestele hoiatussõnumeid pronksöö ajal, kuid paljudeni jõudis sõnum alles siis, kui kriis juba ammu läbi oli. Sven Heil selgitab, et telekomifirmad on ka praegu valmis riiki aitama, kuid iga ettevõte saadab sõnumeid sellises tempos, nagu jõuab. Aga see süsteem võimaldaks siis seda, et need on juba automaatsed liidestused, mis on juba ära arendatud. Enne kui süsteem tööle hakkab, on tarvis see valmis ehitada ning tõenäoliselt ka mõnda seadust muuta. Hiljaaegu saatis majandus ja kommunikatsiooniministeerium riigi nägemuse telekomifirmadele ning nüüd ootab nende tagasisidet. Valmis loodetakse süsteem saada järgmise aasta suveks. Ja plaanis on kõik niiöelda tüüptekstid erinevad ohutekstid juba ka ametkondadel endal välja mõelda, et kui päriselt see tüüp, olukord on käes, et siis on, võib olla pisut korrigeerimiste lausetes, aga tegelikult nagu nupuvajutusega oleks ta siis põhimõtteliselt minutite küsimus, kui see välja saad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta suveks peaks riik saama võimekuse saata inimeste telefonidele hoiatussõnumeid nii, et hoiatada saaks konkreetse piirkonna inimesi ja sõnumi koostamisest kuni inimesteni jõudmiseni kuluks vaid mõned minutid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti osaleb Euroopa Liidu eelostulepingutes seitsme ravimitootjaga. Vaktsiinid tarnib Eestisse tootja, seejärel jaotatakse see riigi sees laiali. Ettevalmistused on juba tehtud, kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik. Hetkeseisuga ei ole ükski vaktsiini tootja saanud oma vaktsiini Euroopa ravimiameti hinnangut ega ka müügiluba kuid algse nii-öelda kokkulepete alusel võime hinnata, et Eestile saabuv kogus esimese kvartali jooksul võimaldab vaktsineerimist suurusjärgus 100-le 1000-le inimesele. Loomulikult meie kogus oleks suurem, me oleme ka tegelikult vastava taotluse esitanud, aga arusaadavalt tuleb lähtuda siin Euroopa Liidu elanike arvust, erinevate toote te tootmisvõimekusest ja võimsusest. Kui me saame rohkem, siis on väga hästi. Loodame loomulikult, et see 100 100000 vähemalt täitub. Riigiasutuse tervishoiusotsiaalsüsteem, haiglad hooldekodud perearstikeskused teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega. Niipea, kui vaktsiinid Eestisse jõuavad tänase teadmise järgi siis võivad esimesed Euroopa Liidu müügiloa saada aastavahetuseks ning reaalsed tarned jõuda Eestisse hinnanguliselt jaanuaris. Aga oleme valmis ka selleks, et see juhtub varem. Vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, seejärel vaktsineeritakse hooldekodudes viibijad ja siis juba eakad ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed, räägib perearst doktor Marje Oona. Saame haigekassas ka vastavate riskirühmade inimeste nimekirjad, mille alusel me siis saame vaktsineerimisega alustada. Väga oluline riskirühm, inimesi, kes võivad põdeda suurema tõenäosusega, kellel haiguse kulg võib olla väga raske, on hooldekodude elanikud. Hooldekodudes on tegelikult juba mitmeaastane kogemus hooajalise gripi vaktsineerimisega, see on seal kulgenud üsna hästi ning hooldekodudes töötavad tervishoiutöötajad kes on saanud ka vaktsineerimisteemalisi koolitusi, nii et hooldekodudes reeglina toimub siis vaktsineerimine nende tervishoiutöötajate abil, kes niikuinii hooldekodu elanike tervisel silma peal hoiavad. Aga siin jällegi võivad siis perearstikeskuste töötajad abistada. Triin Suvi ravimiametist ütles, et Faizer i ja Moderna valmistatud vaktsiinide puhul on tegemist sellise vaktsiiniga, mille puhul ei kanta organismi mitte viiruse osa. Vaid rakku viiakse info RNA, mille järgi organism ise sünteesib antikehi. Samas pole teada, kui kaua kaitse püsib. Praegu kliinilistes uuringutes vaadati efektiivsust, eks ole, kuni seal kaks kuud hiljem. Kuid tegelikult, eks ole, me tahaksime teada, mis on aasta pärast, mis on kahe aasta pärast, aga neid andmeid ei saa ka kuidagi kiiremini tekitada, sest et me peame ootama, et see aeg oleks möödas. Mõningate haiguste puhul ei ole efektiivsus selge kõiki haigusgruppe, võib-olla ei ole selles kliinilises uuringus olnud nii palju, et saaks teha laiapõhjalisi järeldusi näiteks immuunpuudulikkusega patsiendid. Vaktsiin ei ole uuritud lastel ja seetõttu ta ei ei sobi kasutamiseks lastel hetkel. Sotsiaalminister Tanel Kiik rõhutas, et vaktsineerimine on vabatahtlik ja viiakse läbi tasuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks vaktsineerimiskava COVID-19 viirusege võitlemiseks. Valitsuse vaktsineerimisplaan näeb ette vaktsineerimise alustamist tuleva aasta esimeses kvartalis. Vaktsineerimist alustatakse tervishoiutöötajatest, kroonilised haiged vaktsineeritakse haigekassa nimekirjade alusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõistagi on kurb, et nii paljudel soovijatel tuli kõrvale jääda, ütles linnaorkestri direktor Helen nerastus. Soovijaid oli USAs, Tšehhist, Austriast ja mujaltki. Siia jõudis kaks dirigenti Soomest ja üks Inglismaalt pärit leedulane. Samuti osaleb üks noor dirigent Eestist, aga erastus leiab asjade, sellises kulus positiivset. Nimelt jagub vähestele osalejatele rohkem mägile tähelepanu. Neil on eelisolukord, et nad saavad ikkagi päris korraliku õppetunni Sasa Mäkila käest. Eile toimus töö pianistidega, tänasest on nad juba orkestri ees ja kuni niimoodi kontserdini välja, mis toimub reedel Pärnu kontserdimajas. See koostöö algas 2014. aastal juba, kui Pärnu orkester käis Mikkelis. Sel ajal oli Sass Mägila Mikeli linnaorkestri peadirigent ja kunstiline juht ja sellest ajast peale on meil tekkinud omavaheline selline koostöö. Käesolevad kursused on juba seitsmendad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba seitsmendat aastat toimuvad Pärnus Soome dirigendi Sasha Mäkilä meistrikursused. Tosinast soovijast võtab meistrikursustest osa vaid neli dirigenti, ülejäänud koroonaviiruse tõttu Eestisse ei pääsenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et selles ei ole mingisugust probleemi, et Reformierakond on olnud välispoliitika kujundamise juures juba niikaua, kui Reformierakond on eksisteerinud ehk 95.-st aastast saadik ja mingisugust kannapöördeid ei tule. Miks te ümber otsustasite, kui korra peate riigikogu aseesimehe kohta olulisemaks kui välisministri oma? Ütleme nii, et siin on tegemist teatava poliitilise loogika, aga mitte niivõrd riigiõigusliku loogikaga kui ka kuivõrd poliitilise loogikaga ja olemasolevas situatsioonis, mis teatavasti on suhteliselt sensitiivne, siis erakond pidas mõistlikumaks, et meie ministrid tulevad eelkõige meie parlamendifraktsioonist. Kui nüüd koalitsioonipartnerid on teie kandidatuuriga nõus ja nad on nagu seda juba öelnud, kas koalitsiooni sisepinged vähenevad? No sellesse on nüüd küll väga raske uskuda, need pinged on nii haripunktis praegu ja need ei puuduta ju mitte ainult seda tantsu nüüd riigisaladuse ümber välisminister umis, vaid nüüd on juba uus teema. Mis puudutab siis Taavi Veskimägi väljaütlemisi järgmise aasta eelarve suhtes, et olukord on tõesti väga keeruline, aga ütleme, et hea, kui on olemas hea tahe, siis on võimalik kõikidest keerulistest olukordadest välja tulla. Rein Lang, millal ministeeriumis koha sisse võtate? No see sõltub vabariigi presidendist ja eelkõige sõltub see nüüd peaministri, st millal ta mingisuguse ametliku paberi Kadriorgu viib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vastuolud koalitsioonis jäävad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Viru turismikoordinaatori Kadri Jaloneni sõnul on suveuudistekaardil ainult uued ja uuendatud asjad. Olulisemad on sajakohaline ja puhvetiga Narva jõetramm, mis alates juulist Narva ja Narva-Jõesuu vahel liikuma hakkab. Juunis avatav ja pikalt oodatud Kauksi uus rannahoone ning Sillamäe rannapromenaad, mis värskete meretuulte linna turistide veel avatumaks muudab. Seal on hästi tore see, et tegelikult järgmisest nädalast peaks juba mingid toitlustuskohad tekkima aga sealt tuleb välja kindlasti Sillamäe muuseum ja hakkab läbi viima linnaekskursioon. Põnev ja ilus. Uus asi. Linna ekskursioonidele panustab ka Narva muuseum lisaks juba tuntud Kreenholmi ekskursioonidele, mis sel suvel toimuvad kaks korda nädalas, pakutakse Narvat hoopis teise vaatenurga alt. Näiteks Rootsi, Narva või mööda Joalat, pargid ja aiad ja nõukogude Narva koos giidiga sedasi Narvat avasta, see on täiesti uus tase. Ida-Viru turismikoordinaatori Kadri Jaloneni sõnul reklaamib Ida-Virumaa end ka sel suvel rekordi ja seiklusmaana, mille abil loodetakse korrata mullu suvist edu, kui tänu küllakutsumiskampaaniale saadi maakonda 100000 ööbimist. Kaugem eesmärk on Tallinnale järele jõuda. Meie piirkonnal on potentsiaal tulla Tallinna järel number üks turismisihtkohaks siin 10 aasta perspektiivis ja see tähendab möödaminekut Pärnumaast, et meil on lihtsalt väga mitmekesine turismipakkumine kui Eesti pikimad rannad, kui kõige ägedamad seiklused, et kes veel ei taha väga välismaale minna, siis me oleme tegelikult ka veidi välismaa eest, et see on Eesti kõige eksootilisem piirkond. Kitsaskohtades nimetab Kadri Jalonen kohati lonkavat teavitust ja teeninduse ebaühtlast taset näiteks Alutaguse kandis eestikeelse teeninduse ga. Probleeme pole, küll aga võib seda juhtuda Ida-Viru linnades. Praegu on üldse üle Eesti kindlasti raskusi teenindusega selles osas, et pärast COVidi on raske leida tagasi teenindajaid. Siin me peame veel kindlasti tööd tegema. Jalgrattaturistile pakutakse maalilist vaadet pankrannikul ja lähinädalatel peaks täies pikkuses avanema Narva ja Narva-Jõesuu vaheline kergliiklustee Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa turismiklaster avaldas suveuudiste kaardi, kuhu on kogutud maakonna selle suve olulisemad turismiatraktsioonid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on esimene riik, kes prantslaste kutse vastu võttis. Operatsiooni eesmärk on tugevdada toetust mali Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi valitsustele tegevuses terrorivastases võitluses kõneleb kaitseminister Jüri Luik. Tõepoolest, prantsuse riigi palvel otsustas ka Eesti, et me saadame oma eriüksuse siia. Eriüksus tegeleb ühelt poolt kohalike üksuste väljaõpetamisega ja teiselt poolt toetab neid ka kõikvõimalikel operatsioonidel, nii et see on ka meie eriüksuse jaoks kindlasti väga niisugune tugev katsumus. Loodavad Akuuba missiooniga plaanib ühineda veel umbes 10 riiki, teiste seas näiteks Tšehhi, Rootsi ja Norra. Praegu tegutseb riigis juba ÜRO rahuvalvemissioon, Euroopa Liidu treeningmissioon ning prantslaste juhitud terrorivastane operatsioon. Barkan. Olukord Malis on aga järjest ebastabiilsem. Lisaks etnilisele konfliktile tegutsevad riigis kahe terroriorganisatsiooni al-Qaeda ja ISISe rakud. Mali valitsus on ka tegelikult päris nõrk ja seisab vastamisi väga tugevate jõududega, eriti arvestades, et nüüd, kus AISis on Süürias puruks löödud siis väga paljud terroristid jooksevad laiali, põgenevad ja kuhu nad põgenevad, nad põgenevadki ebastabiilsetesse riikidesse, kus neid vähem ohustab. Ja kahjuks sa heliriigid, kaasa arvatud maali, võib-olla võib isegi öelda, eriti Maali on just sellised riigid, kus terroristid loodavad peavarju saada ja meie ülesanne muidugi on tõestada, et nad eksivad selles oma kaalutluses. See 18 miljoni elanikuga merepiirita Lääne-Aafrika riik on praegu Eesti kaitseväe suurim välismissioon rahvusvahelisel tasandil kuu lõpus välja kuulutatav Takuuba missioon tähendab kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul taktika muutust. Nii ÜRO kui Euroopa Liidu treeningmissioon, aga ka Barkan on otsustanud veidi teistmoodi asjadele läheneda. Ja see seisneb peamiselt selles, et mitte lihtsalt ei õpetada enam nii distantsilt, vaid rohkem aidatakse kaasa, minnakse üksustega kaasa, mis peaks nendele kohalikele üksustele andma rohkem enesekindlust ja julgust. Takuba missiooni algus on plaanitud selle aasta suveks. Herle loonurm, Bamako Mali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Loodava Task Force Takuba tegevuse algus on planeeritud suveks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee hääletus näitas, et selle valitsuse aeg on läbi. Kui opositsioonierakonnad avaldavad ministritele umbusaldust, ei ole selles mitte midagi ebaloomulikku. Mul on hea meel, et minu valitsus oma senise tegevusega ühekski umbusaldusavalduseks opositsioonierakondade poolt põhjust ei andnud. Kui aga valitsus, erakonnad ühinevad valitsuse ministri umbusaldusavaldusega, on selge, et selle valitsuse töövõime ja koostöövõime on lõplikult kadunud. Seepärast otsustasin ma lõpetada selle valitsuse ametisoleku ja saata ta laiali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Juhan Parts teatas pärast justiitsministri Ken-Marti Vaheri umbusaldushääletust oma tagasiastumisest (hääletus 54-0).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÕige tervishoiu rahastamise mudel peaks olema selline, mis tagab elanikele tänapäevase arstiabi kättesaadavuse. Eesti on Euroopa liidus praegu tervishoiu rahastamiselt viimasel kohal. Patsient ise maksab Eestis ligi 25 protsenti oma taskust meditsiinilisele abile peale. Arstide liidu president Andres Kork leiab, et see on ebanormaalne. See on tegelikult selline taluvuse piir Euroopas küllalt kõrge omaosalus, siin peaks ikkagi riik astuma tõsise sammu, kui me tuleme nende nõudmiste juurde, mis arstide Liit läbirääkimistel esitas ja nõudmised ei olnud kõrged. Me tahtsime, et järgmine aasta tähendab aastal 2007 eraldati riik sama suure protsendi sisemajanduse koguproduktist tervishoiule, kui Läti tegi seda 2003. aastal. Meie soov oli, et 2008. aastal Eesti eraldaks sama palju kui Leedu 2003. aastal. Riik võtnud vastu riigieelarvest strateegia, mis näeb ette, et me jõuame Läti 2003. aasta tasemele aastal 2050, selle aja jooksul jõuab kaks arstide põlvkonda lahkuda ja ma ei tea, kui palju patsientide generatsiooni kaduda. Me ei pea seda mõistlikuks. Perearsti keskmine palk kevadel oli 12000 ja eriarstil 17000 krooni kuus, nädalas tuli töötada keskmiselt 60 tundi. Kui suur peaks olema palganumber, mis stimuleeriks arsti? Euroopas on see rusikareegli järgi arsti miinimumpalk on riigi kaks keskmist palka. Ta võiks olla siis 18 juures normaalse töökoormuse korral. Viimase 11 kuu jooksul on arstide liidu andmetel dokumendid välismaale tööle minekuks vormistanud keskmiselt 11 arsti kuus. Viimase abinõuna on arstid valmis streikima. Selline mõte öeldi välja ka tänasel üldkogul. Kui praegu muutust ei tule valitsuse poolt inimeste tervisesse ei muutu, jääb sama hoolimatuks, nagu on praegu. Lähema kahe kuu jooksul näeb Eesti tervishoiutöötajate streiki. Loomulikult seda ei taha ja ma vabandan ette nende inimeste eest, kes selle all kannatama peaksid. Abivajajad võiksid saada aru, et see on tegelikult selle huvides, et tervishoiutöötajate laiali jooksmine ja süsteemi lagunemine ei jätkuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Arstide Liidu üldkogul nõuti tervishoiu paremat rahastamist ja tehti juttu võimalikust streigist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜtleme nii, et reovees on see koroonaviiruse tase ikka pidevalt allapoole läinud ja kui eelmised nädalad me ütlesime, et tasemed olid kõrged, siis sel nädalal ütleksin, et tasemed on juba sellisele keskmisele tasemele jõudnud. Nii et kindlasti langus üle Eesti on täiesti selgelt näha, aga meie andmetel me ei ole nagu jõudnud selle detsembri platooni või sellest allapoole, et minna on veel siin ruumi kõvasti, aga tasapisi langeb. Nii et selles mõttes see reovesi läheb nende nakatunute näitudega kokku. Et loomulikult, kui nakatunute näidud on ikka veel nii suured, nagu nad praegu on, siis ega seal veoveest siin mingit imet oodata ei ole, et veovesi ka ütleb, et asi läheb paremuse poole, aga sellisel mõõdukas sammudega, et kuskil Eestis ei ole viirus veel täitsa ära kadunud. Kas reoveega on nagu nakatunutega, et kõige halvemad näidud on Harjumaal ja Ida- Virumaal? Ida-Virumaal enam ei ole siin Ida-Virumaal, vahepeal olid väga kõrged numbrid, aga Ida-Virumaa on nüüd ilusti alla läinud ja ka Harjumaa läheb allapoole. Aga päriselt ei saa öelda ühegi maakonna kohta, et näed, seal ongi nüüd kadunud. Ei saa öelda ühegi maakonna kohta, jah, et igal pool on, on viirusel olemas, ma ütleks, et kui ta sama tempoga jätkab siis mõned nädalad või kuu läheb ennem, kui asi hakkab nii-öelda puhtamaks minema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reoveeuuring näitab koroonaviiruse leviku kahanemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEmotsioonid eelarve ümber kestavad täiesti kindlalt jaanuari lõpuni. Volikogu on kinnitanud Tallinna visiooni, Tallinna arengukava, vabandust, arengukava kõige tähtsam punkt ehk üldine visioon, millest kõik lähtuvad, on kõige kiiremini arenev elukeskkond Läänemere piirkonnas. Kõik ülejäänud asjad, mis on ka kirjas selles samas arengukavas, mille volikogu on kinnitanud ja käskinud neid ellu viia lähtuvalt sellest visioonist visiooni elluviimiseks kõige kiiremini arenev keskkond on kindlasti vaja investeeringuid. Kui investeeringuid ei jätku oma vahenditest, siis tark inimene läheb panka ja küsib juurde. Rumal inimene hakkab oma raha sisse toppima. Jah, et Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus ja volikogu fraktsioon leidsid täna, et et praegu toimivas Tallinna võimukoalitsioonis jätkata ei ole enam võimalik kuna see koalitsioon on muutunud ebamääraseks, et seal on umbkaudu 14 osapoolt, kuna paljud inimesed räägivad ainult oma nimel, ei esita enam väga ühtki poliitilist jõudu. Lisaks ei saa me loomulikult aktsepteerida sellist üle jõu elamist, mida suur kavandatav laen endaga kaasa tooks. Et kui ka vaadata neid viimaseid raha raiskamisi, mis on tulnud ilmsiks näiteks turvalisuse integratsiooniametis, siis kus saab olla see kindlus, et kui võetakse peale suur laen, et, et kõik see raha ka otstarbekalt kulutatakse. Et noh, kõigi nende asjade sümbioos on selle otsuse toonud? Kui nüüd koalitsioonis ei jätkata, tähendab see siis opositsiooni minekut No kindlasti on meie peamine eesmärk, et Tallinna linnas tekiks töötav ja tegus koalitsioon ja linnavalitsus, kus on selgelt poliitilised jõud esindatud. Et seega me ikkagi hakkame otsima praegu võimalusi, et selline uus ja stabiilne linnavalitsus tekiks. Millal need läbirääkimised nüüd pihta hakkavad, kellega ühte heita? Eks need hakkavad nüüd kohe lähiajal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnapea Tõnis Palts rääkis pressikonverentsil linna eelarvest ja arengust. Samal ajal teatas Reformierakond koalitsioonist väljumisest. Reformierakonna Tallinna piirkonna esimehe Urmas Paeti selgitus Marit Pukile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKrakui kesklinn on põhimõtteliselt umbes, inimesed hakkasid samamoodi nagu le Varssaviski mitu tundi enne matusetseremoonia algust kohale tulema. Matuse tseremoonia plats, Euroopa kõige suurem raekoja plats on inimesi paksult täis ja ka katafalkide teekonna tänaval. Servad on inimestega palistatud. Kõik ootavad kannatlikult. Päikese käes et presidendipaarile viimast austust avaldada. Siin on ka inimesi, kes on oma riietusega rõhutanud oma rahvuslikke vaateid. On poolsõjaväeliselt rõivastatud inimesi ja ajalooliselt rõivastatud inimesi ja kui nendega juttu puhuda, siis tundub jällegi nagu ka varssavis, et et eelkõige on kogunenud just nimelt need inimesed kes oleksid ka järgmistel presidendivalimistel võib-olla pigem hääletanud eskaczynski poolt. Tulid kontrollima, mismoodi nende riigijuhid on selle matuse korraldanud. Tulid saama arvatavasti ka üksteiselt mingisugust tuge sellises olukorras, mida ükski rahvas endale ei oska ette kujutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Krakovis toimusid Poola presidendipaari matused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhja regionaalosakonna juht Ester Öpik ütles, et Tallinna kolded on enamasti alguse saanud inimestest, kes on viiruse piiri tagant sisse toonud. Arvukalt juhte tekib ikkagi nii, et, et inimene on viibinud välismaal puutunud seal võib-olla kokku haigete inimestega, saabub Eestisse, alguses ei tunnegi ennast haigena, aga hiljem haigestub ja on seetõttu nakkusallikaks nii oma leibkonna inimestele, sõpruskonnale kui kolleegidele. Siinkohal siis tuletame meelde, et oluline on kinni pidada nii-öelda punasest riigist, tulles sellest enese isolatsiooni kohustusest, et 14 päeva oldaks isolatsioonis ja jälgitakse hoolega oma tervist. Terviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma selgitas Tallinna kollete profiili täpsemalt. Meil endiselt lisandub haigeid Nõmme Kalju sportlaste sekka samamoodi Ülemiste klubi õhtule, kuid ka vanemad kolded saunapeokolle ja, ja ka kohvikukolleeg on, et sellised peokolded meil siin üle Eesti ikkagi üles kerkivad. Härma lisas, et muutunud on ka nakatunute profiil järjest enam nakatuvad koroonaviirusesse nooremad inimesed eriti vanuses 20 kuni 40 eluaastat. Millised on aga kõige suuremad riskipiirkonnad, kust viirus sisse tulla võib? Peamiselt Euroopa haigestumine tuleb siis Hispaania, Prantsusmaa ja ka Venemaa arvelt ja surmades Euroopas praegu kasvutrendi ei ole, aga peamised surmad tulevad siis hetkel Venemaa ja Rumeenia Ukraina arvelt. Hoia rakendust koroonaviiruse tuvastamiseks lähikontaktsete hulgas on praeguseks mobiiltelefoni alla laaditud üle 100000 korra. Mida rohkem me seda kasutame, seda rohkem info jõuab inimesteni, kes viibivad suurtel avalikel üritustel või, või võõraste inimeste seltskonnas kinnistes ruumides, kus on hetkel Harjumaal nakatumise risk kõrgem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviiruse kolded on kolinud Tallinnasse. Pealinnas on kõige rohkem kontakte välismaal käinutega. Viiruse saanu profiil on aga muutunud – järjest enam nakatuvad inimesed vanuses 20 kuni 40 eluaastat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPortugali peamine opositsioonipartei on viimaste arvamusküsitluste kohaselt võidulootusi üha julgemalt hellitamas, sest mida lähemale pühapäevale, seda suuremaks on toetusnumber kasvanud. Paremtsentristlikud sotsiaaldemokraadid on sel aastal liikunud aina ülespoole ning nende juht mõõdukas Rui Rio naudib 34,4 protsendilist toetust. Veel aasta tagasi oli näitaja 25. Valitsev partei ehk vasaktsentristlik sotsialistlik partei, peaminister Antonio kostaga eesotsas ei ole siiski kaugel, vaid 33,8 protsendi peal ning kui vaadata pikemat perioodi, siis on toetus olnud kogu aeg kõrge ehk üle 35. Sotsiaaldemokraatide, kelle nimesid ei tasu end häirida ja keda tuleb vaadata kui parempoolse maailmavaate esindajaid. Tõusu taga on sisevõitluse lõpetamine ja ühtse meeskonnaga töötamine pärast Rio tagasi valimist juhiks. Teiseks tugevaks toetuse põhjuseks võib pidada sotsialistide liidri Antonia Kosta pidevaid rünnakuid sotsiaaldemokraatide pihta. Valijad ei saa sellest aru ning soovivad pigem pragmaatilist lähenemist. Kuid olulisem valimisvõidust on teiste erakondade osakaal parlamendis kosta. Varasemad kaks liitlast ehk kommunistid ja vasakliit otsustasid oktoobris vähemusvalitsuse käesoleva aasta eelarvet mitte toetada. Erakorralised valimised. See tähendas poliitilist maavärinat, sest varem on demokraatlikus Portugalis vähemusvalitsus alati saanud eelarve jaoks hääled kokku. Seekordne eelarve on aga tüli põhjuseks ka seetõttu, et koroonapandeemias taastuv riik saab Euroopa Liidu ühisest taastefondist 16,6 miljardit eurot. Kommunistid ja vasakliit süüdistasid kostat nende nõudmistega mittearvestamises ehk töötajate kaitsmine, tervishoiusüsteemi muutmine ja rohkem raha, tervishoidu. Vasakliidu 6,6 ja kommunistide 45 protsendilise toetus on aga valitsemiseks vajalik. Samasuguse partnerite vajaduse ees seisab ka liberaalset konservatiivset maailmavaadet esindav Rouirio sotsiaaldemokraatidega. Võimalik, et on vaja koostööd teha uue parempoolse parteiga. Seega ehk aitab, mille toetus on väikeparteide seast suurim ehk kaheksa protsenti. Valimiskampaania on olnud inimesi tänavatele toov, aga kas see ka neid jaoskondadesse tõmbab, on küsimus, millele saab vastuse alles pühapäeval. Eelkõige tahaks näha, et eelmiste, 2019. aasta valimiste nõrgim osalusprotsent ehk 48 saaks ületatud sest valijate paatia on demokraatiale alati halb variant.",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugalis on sel pühapäeval erakorralised parlamendivalimised. Kui veel jaanuari alguses oli selge, et valitsev sotsialistlik partei võtab 230 kohalises parlamendis võidu ja võis hellitada lootust enamuseks, siis nüüd ei julge ükski küsitlusfirma kindlat võitjat pakkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa kui me Maire Joalaga kohtusime ja küsisin ta käest otse, et proua Joala, et kas te olete Viljandi linna peale väga solvunud siis ta ütles, et ta ei ole solvunud ja ei välista, et Viljandi linn võiks kasutada Jaak Joala nagu oma turunduses uuesti ära kunagi mingi uute ja paremate mõtetega. Aga kuidas jäädvustada Jaak Joala mälestus Viljandis, seal on mitu varianti, et ega me ise ka lõplikke variante ei tea, aga noh, üks variant on, kuidas teha mingi Jaak Joala nimeline noorte lauljate konkurss, teha uus ausammas, panna pinke, variante on palju, aga, aga kindlasti me tuleme selle teema juurde tagasi. No ikkagi, milline teie enda nägemus on, mis sellest sambast saada võiks, plaanite selle ära müüa? Ma arvan, et, et ta päris niimoodi oksjoni korras müüa ei ole mõtet, et see võib tuua analoogse olukorra, kus keegi ostab ta ära ja paneb ta avalikku kohta ülesse ja on jälle see tramburai lahti, et teda peaks nagu kuidagi soliidselt proovima edasi menetleda seda kogu seda teemat ja viime ta praegu ära, eks siis aeg annab arutust ja eks kirjad vaibuvad ka võib-olla aja jooksul vahekene ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusrinhäälingu raadiouudistele teadaolevalt viiakse palju eriarvamusi põhjustanud Jaak Joala ausammas praegusest asukohast Viljandis minema neljapäeva pärastlõunal. Samas pole võimuliidu moodustanud Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond loobunud mõttest Viljandis sündinud Jaak Joala mälestust mõnel muul viisil jäädvustada. Linnapea Madis Timpsoni kinnitas, et mõttega on päri ka laulja lesk Maire Joala. Teisaldatava ausamba müümist enampakkumise korras linnapea ei toeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nCalifornia osariigi kuberner Kavin Newsom ei pea vähemalt aasta aega töökoha pärast muretsema. Esialgsete andmete järgi ebaõnnestus tema tagasikutsumine suurelt ja selle vastu hääletas umbes kaks kolmandikku valijatest. Lõplikud tulemused võivad aga selguda alles paari päeva pärast, sest paljud inimesed hääletasid posti teel, räägib California kuberner, demokraat, avinam. Ma olen tänulik miljonitele ja miljonitele California elanikele, kes kasutasid oma hääleõigust. California on üks 20-st osariigist, kus kuberneri tagasikutsumine on võimalik. Viimase 60 aasta jooksul on iga kuberner pidanud vähemalt korra sellega silmitsi seisma kuid seni on neist õnnestunud vaid üks. Newsomi tagasikutsumiskampaaniale andsid hoogu juurde koroonaviiruse karmid piirangud, millest ta ise kinni ei pidanud, räägib California osariigi kuberneri kandidaat vabariiklane Lari Elder. Kuberner Cavin Newsom istus French Londri restoranis koos lobistidega, kes toetasid ta kampaaniat ja inimestega, kes koostasid korraldused, mida nad rikkusid, kui ei kandnud maske ega hoidnud suhtlusvahemaad samal ajal käskides teil seda teha. Viiruse delta tüve levik sundis aga paljusid valijaid taas kurssi muutma. Lisaks kulutas kuberner miljoneid dollareid reklaamidele, milles kutsuti tema peamist vastaskandidaat Illarry Elderit teadust eiravaks Donald Trumpi klooniks räägib California osariigi kuberneri kandidaat demokraat Kevin Bafrath. Cavinum ütles, et peale tema kavatsevad kõik teised vaktsiini ja maski kohustuse st loobuda ja inimesed kartsid, et koroona tapab neid kõiki. See oli kingitus kavinnile. Valimiste korraldamise hind küündis umbes 300 miljoni dollarini, mis tuli osariigi maksumaksjate taskust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA California osariigi kuberneri Gavin Newsomi tagasikutsumine ebaõnnestus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVälisminister Reformierakonda kuuluv Urmas Paet ei lähe Andrus Ansipi asemel Euroopa parlamenti. Jah, ma olen praegu otsustanud loobuda Euroopa Parlamendi mandaadist ja jätkata välisministrina ja peamine põhjus on see, et, et ikkagi olukord nii Euroopas kui Euroopa ümber on jätkuvalt keeruline ja, ja ma soovin aidata kaasa sellele, et Eesti rahvusvaheline positsioon oleks jätkuvalt kindel ja tugev ja samuti ka Eesti ühiskond ise oleks võimalikult terviklik ja, ja salliv, nii et see oli peamine põhjus, miks ma sellise valiku tegin ja, ja siis loobun praegu Euroopa parlamendi mandaadist. Europarlamenti mineku võimalus avaneb nüüd Igor Gräzinil, kes on nõus Minu jaoks, kui oleks tõesti valida ja nad laseksid, mul oleks õieti kaks niisugust väga tähtsat teemat. Teema number üks on on gaas ja elekter ja Eesti seepärast nüüd kogu see kombinatsioon Soome ja Leedu ja sellega jätab meid ikkagi ausalt öeldes lageda taeva alla. Tähendab see olukord on läinud hullemaks, kui ta seni olnud on. Ja ma olen sellega tegelenud tegelikult aastaid, aga teine asi muidugi, mis kahtlemata mul erialaliselt on põnev on 2018 oleme meie eesistujad ja ehk leiab üks 10 20 juristi, kes võiks kirjutada uued Euroopa alusdokumendid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Urmas Paet ei lähe Euroopa Parlamenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAastal 1997, kui praegune võhma kooli direktor Kristel Vahtra ise selle kooli lõpetas, oli õpilasi 475. Praeguseks on neid järgi jäänud 111, ehk et vana maja jäi põhjusega liiga suureks. Seda Ta oli kulukas, kuid uus maja arvestab kaasava hariduse vajadusi. Seetõttu oli paljude väikeklasside vajadus, mis tähendab seda, et juba projekteerides me pidime arvestama sellega, et, et meie õpilased saavad kõige paremad lahendused selle karbi sisse mahutatakse lisaks klassiruumidele veel abiruumid. Aula on suur fuajee, mis teenindab ühtlasi ka söögisaali eesmärki ja klassiruume kokku koos väikeklassidega 13. Mõned ruumid on siis ristkasutatavad nii klassiruumi kui ka kabinetina. Lisaks veel. Kui vanas majas oli üle 5000 ruutmeetri põrandapinda, siis uues ligi 2000. Sümboolne on seegi, et uue koolimaja ehitamist juhib valla poolt endine linnapea Aavo Põder. Tegime omal ajal sellise raske otsuse, sulgesime gümnaasiumiosa koolimaja oli lihtsalt ebamõistlikult suur ja, ja mis seal salata, ka väga energiamahukas põhieesmärk on ikkagi see, et, et saada ka energiatõhusamaks seda. Nii et tegemist ei ole sellise praeguse aja moehaigusega, et kõik nõuka ajal ehitatud hooned tuleb lammutada. Kindlasti mitte, meil oli ka tõsiselt kaalumisel see, et püüda seesama vana koolihoone osaliselt lammutada ja, ja säilitada siin mingisuguseid konstruktsioone, tegelikult alles jääb sellest hoonest ainult võimla lokk, mis on siis valminud 2007 ja on suhteliselt värske, siis esialgu säilitame ühe tiiva, et õppetöö saaks seal jätkuda ja, ja siis, kui on nii-öelda uus koolihoone valmis kolima nii-öelda vastvalminud koolimaja lammutatakse, siis alles ja osa septembris 2020 saavad lapsed uude majja. Aga kes selle lõbu kõik kinni maksab? Raha tuleb nii Põhja-Sakala valla eelarvest kui siis ka 85 protsenti on Euroopa Liidu struktuurivahenditest koolivõrgu korrastamise programmist pealt kolme miljonili ehitustööd ja lisaks tuleb veel sisustus ja, ja projekteerimised ja nii et, et ta ikka maksab. Haardeehitus on lubanud objekti üle anda järgmise aasta esimeseks septembriks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile pärastlõunal sai nurgakivi Põhja-Sakala valla Võhma kooli uus hoone, kus saavad nüüdisaegsed võimalused enam kui sada õpilast ja 35 õpetajat. Eelmine koolihoone lammutati, sest see oli liiga suur ja kehvas seisus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui me 2003 otsustasime referendumil ühineda Euroopa Liiduga, siis oli see küsimus ka üleval, et ühest liidust astusite välja ja nüüd lähete uude ja kui nii võtta, siis et suveräänsuse üheks tunnuseks on kontroll oma piiride üle täna nagu osade meie piiride üle ei ole õieti nagu mingit kontrolli, me oleme selle piiri rahulikult Schengeni süsteemile ära andnud ja oleme õnnelikud pealegi ja noh, kas keegi tahab tagasi piiriületust nii nagu ta oli, oli enne seda või kas keegi tahab tagasi piiriületust, nagu ta oli Nõukogude Liidu ajal, kus väljasõiduks pidi saama eraldi loa, nii et noh, põhimõtteliselt suveräänsuse teostamine saab olla ikkagi ainult tänapäeval niisuguse väikese riigi jaoks, nagu seda on Eesti hästi organiseeritud koostöös teiste riikidega ja seda on päris edukalt tehtud. Hinnates majandusarenguid, nentis Siim Kallas, et olukord muutub väga kiiresti. Ühesõnaga, seisukohad ja isegi prognoosid või oletused, olukorra hinnangud veel mõni kuu tagasi täna enam ei päde, selles mõttes on muutused olnud niisugused, et õieti mitte keegi ei ole osanud neid ette näha ja mis on palju olulisem on see, et ka täna, et olukord on tõsine, see on selge, aga mis suunas ta täpselt nagu edasi kavatseb minna. Selle kohta on kõik analüütikud äärmiselt ettevaatlikud, sest noh, ma ütlen, et kevadel oli juttu, et Euroopa komisjonis oli juttu, et enam-vähem selge on, kui suur on see laenukahjudest ja muudest rahaturu kahjudest tekkinud auk pankade bilanssides, et see on umbes 400 miljardit dollarit, millest umbes 300 on juba kaetud uue kapitaliga. Täna räägitakse august, mis ulatub vaata et kahe triljonini ja see on ainult pool aastat vahet. Aga siiski, ma arvan, muidugi paar nüanssi on, mida võib täna öelda, on see, et see suur auk pankade bilanssidest tundub siiski olevat enam vähem nüüd niimoodi kujunenud, et praegu, eks veel üllatusi mõne konkreetse pangaga võib tulla, aga nüüd on muidugi küsimus selles, et mis siis hakkab saama reaalmajanduses, kuivõrd näiteks on selge see, et kõik see, mis toimus panganduse, võimaldas anda väga lõtvadel tingimustel laene, see on nüüd tükiks ajaks läbi, see tähendab, et need majandusharud, mille kasv rajanes põhiliselt väga suurel laenu võtmise võimalusel eelkõige kinnisvara, autotööstus, nende kas muidugi pidurdub ja nendel tuleb kindlasti kokkutõmbamisi, aga muidu on raske nagu prognoosida, aga Ma arvan, et seda siiski ütleme, et paariprotsendiline majanduskasvu langus tuleb, võis juba ikkagi mõni aeg tagasi küll oletada ja ma arvan, et see iseendast ei ole nüüd nii midagi nii traagilist kui ise kujutate ette oma oma sissetulekutest paariprotsendilist langust, see ei ole kindlasti ülesaamatu, küsimus on see, kuidas see jaotub ja küsimus on see, kuidas selle tagajärjel hakkab ka omand ümber jaotuma ja missugused suunad hakkavad arenema ja missugused hakkavad känguma. Kui me 2003 otsustasime referendumil ühineda Euroopa Liiduga, siis oli see küsimus ka üleval, et ühest liidust astusite välja ja nüüd lähete uude ja kui nii võtta, siis et suveräänsuse üheks tunnuseks on kontroll oma piiride üle ja täna nagu osade meie piiride üle ei ole õieti nagu mingit kontrolli ja me oleme selle piiri rahulikult Schengeni süsteemile ära andnud ja oleme õnnelikud pealegi ja kas keegi tahab tagasi piiriületust nii nagu ta oli, oli enne seda või kas keegi tahab tagasi piiriületusest, nagu ta oli Nõukogude Liidu ajal, kus väljasõiduks pidi saama eraldi loa, nii et põhimõtteliselt suveräänsuse teostamine saab olla ikkagi ainult tänapäeval niisuguse väikese riigi jaoks, nagu seda on Eesti hästi organiseeritud koostöös teiste riikidega ja seda on päris edukalt tehtud. Hinnates majandusarenguid, nentis Siim Kallas, et olukord muutub väga kiiresti. Ühesõnaga, seisukohad ja isegi prognoosid või oletused, olukorra hinnangud veel mõni kuu tagasi täna enam ei päde, selles mõttes on muutused olnud niisugused, et õieti mitte keegi ei ole osanud neid ette näha ja mis on palju olulisem on see, et ka täna, et olukord on tõsine, see on selge, aga mis suunas ta täpselt nagu edasi kavatseb minna, selle kohta on kõik analüütikud äärmiselt ettevaatlikud, sest noh, ma ütlen, et kevadel oli juttu, et Euroopa komisjonis oli juttu, et enam-vähem selge on, kui suur on see laenukahjude, st ja muudest rahaturu kahjude st tekkinud auk pankade bilanssides, et see on umbes 400 miljardit dollarit, millest umbes 300 on juba kaetud uue kapitaliga. Täna räägitakse august, mis ulatab vaata et kahe triljonini ja see on ainult pool aastat vahet. Aga siiski ma arvan, muidugi paar nüanssi on, mida võib täna öelda, on see, et see suur auk pankade bilanssides, see tundub siiski olevat enam-vähem nüüd niimoodi kujunenud. Et praegu, eks veel üllatusi mõne konkreetse pangaga võib tulla, aga nüüd on muidugi küsimus selles, et mis siis hakkab saama reaalmajanduses, kuivõrd näiteks on selge see, et kõik see, mis toimus panganduses, võimaldas anda väga lõtvadel tingimustel laene, see on nüüd tükiks ajaks läbi, see tähendab, et need majandusharud, mille kasv rajanes põhiliselt väga suurel laenu võtmise võimalusel eelkõige kinnisvara, autotööstus, nende kasv muidugi pidurdub ja nendel tuleb kindlasti kokkutõmbamisi, aga muidu on raske nagu prognoosida, aga ma arvan, et seda siiski ütleme, et paariprotsendilise majanduskasvu langus tuleb, võis juba ikkagi mõni aeg tagasi küll oletada ja ma arvan, et see iseendast ei ole nüüd nii midagi nii traagilise kui ise kujutate ette oma oma sissetulekutest, paariprotsendilist langust, see ei ole kindlasti ülesaamatu küsimus on see, kuidas see jaotub ja küsimus on see, kuidas selle tagajärjel hakkab ka omand ümber jaotuma ja missugused suunad hakkavad arenema ja missugused hakkavad känguma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusraamatukogus toimub suveräänsusdeklaratsiooni aastapäeva puhul rahvusvaheline konverents. Siim Kallas: Eesti on suveräänsust edukalt teostanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki kodu on sakslaste jaoks uurimistöö põhjal kõige sagedasem nakatumise paik, ei ole seal viiruse laialdasel levikul siiski kuigi suurt rolli, sest nakatuvad ainult teised pereliikmed. Hoolde ja vanadekodudega on asi hoopis hullem ning kõige tõsisem on lugu veel põgenike varjupaikadega. Seal registreeriti puhangu puhul keskmiselt 21 nakatumisjuhtumit. Seega tuleb uurimistöö põhjal tõsiselt arvestada üksikute nõndanimetatud supernakatajate kõrval ka kodudes ja pereringis toimuva nakatumisega, ehkki seal annab üks nakatunu nakkuse edasi hoopis vähematele inimestele. Uurimistöö kinnitas varasemaid teadmisi, et õu on pandeemia ajal üks kõige ohutumaid kohti üldse sest seal on nakatumine vähe levinud. Parkidest ja loomaaedadest suuri haiguspuhanguid karta pole. Aga ka lapsed võivad rahulikult kooli minna, sest koolide avamine Saksamaal pole suuri haiguspuhanguid kaasa toonud. Koolides on seni registreeritud vaid 31 haiguspuhangut ja 150 nakatunut. Üsna ohutuks võib uurimistöö põhjal pidada ka restorane, hotelle ja kontoreid, kus samuti täheldati vaid üksikuid nakatumisjuhtumeid. Siin peab arvestama, et enamik Saksamaa koole läks märtsis üle kaugõppele. Samuti viidi kodutööle üle miljoneid kontoritöötajaid, kellest väga suur osa pole seniajani kontorisse tagasi pöördunud. Seega võivad nakatumised kontoris kasvada, kui seni veel kodutööl olevad töötajad sinna tagasi pöörduvad. Nakatumiste taset ühistranspordi teadlased kindlaks ei teinud, sest ühistranspordist on praktiliselt võimatu saada nakatunute kohta adekvaatset infot. Robert Cochi instituut hoiatab, et kaugeleulatuvaid järeldusi selle uurimistöö põhjal siiski teha ei saa sest uuriti vaid kahtekümmet seitset protsenti kõigist nakatunuist. Ehk siis neid, keda oli võimalik kindlalt siduda mingi konkreetse haiguspuhanguga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa Robert Kochi Instituut tegi ülevaate sellest, millistes kohtades on inimesed koroonaviirusega nakatunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTürgi presidendi Taip Ardoni nõunik Ibrahim Kalin ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil, et kuigi milleski kokku ei lepitud, oli siiski positiivseid signaale seoses väidetava Türgile kehtestatud relvaembargoga. Soome ja Rootsi kehtestasid 2019. aastal Türgile sissetungi tõttu Süüriasse relva embargo, kuigi Türgi kummagi ka erilist relvakaubandust ei ole. Samal ajal jäeti Türgi välja ka USA hävitajate programmist, kuna ostis USA tahte vastaselt Venemaalt raketitõrjesüsteemi S nisada. Ka kehtib Türgi nõudmiste loetelu kurdi organisatsioonide suhtes. Need ei ole terroriohud, mida Türgi võib ignoreerida, vaid terrorirühmitused, kes korraldavad rünnakuid Türgi vastu, märkis Erdoani nõunik. Türgi nõuab, et Rootsi lõpetataks igasuguse suhtlemise nende organisatsioonidega. Kui Türgi president väidab, et teatud riikide parlamendis istuvad terroristid, teab Rootsi opositsioonisaadik Amine kakaBave, kellest ta räägib muidugi temast. Kurdide õiguste eest võitlejana sundis ta Rootsi valitsust suurendama koostööd organisatsiooniga. P ID. See on Põhja-Süüria kurdide partei. Türgi peab seda ka Kurdistani töölispartei PKK haruks. Möödunud sügisel keeldus Kakabave Magdalen Andersoni kandidatuuri toetamisest seni, kuni oli saavutanud lubaduse, et Rootsi aktsepteerib põhja-Süüria kurde. See ei jäänud ankaras märkamata. Türgi suursaadik Rootsis ütles isegi, et Kakabave tuleks Türgi välja anda, kui terrorist. Diplomaadid ja eksperdid arvavad, et Türgi kasutab Rootsit tõenäoliselt hoovana laiemas poliitilises kampaanias, milles äärtoon soovib kindlustada toetust oma kodumaal ja näidata oma rahvusvahelist mõjukust. Tüli võib avada aga ka vanad haavad Türgi ja teiste alliansi liikmete vahel. Meenutame. 2009. aastal üritas Härdogan blokeerida Taani endise peaministri Anders Forasmusseni nimetamist NATO peasekretäriks ja 10 aastat hiljem vaidlustada Türgi ka plaani viia väed NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse. Mõlemal juhul nõudis Türgi seda, mida praegugi ehk et NATO riigid toetasid tema karmi joont kurdi rühmitustele. Rootsis on üsna suur kurdi kogukond, hinnanguliselt umbes 100000 inimest ning poliitiliselt aktiivsed liikmed korraldavad ka regulaarselt Türgi riigi vastu suunatud kampaaniaid ja proteste. Kurdistani töölispartei lipud on vahel lehvinud Stockholmis laiematel kurdimeelsetel meeleavaldustel. Eelseisvad päevad ja nädalad panevad aga proovile Rootsi ja NATO läbirääkimisoskused. Siiski peetakse ebatõenäoliseks, et nad täidavad Türgi nõudmised. Rootsi seisab inimõiguste ja demokraatia eest, mitte ainult kurdide eest. Rõhumine, millele paljud oma kodumaal alluvad on vastuvõetamatu. Nii seotsus välisminister an Linde Twitteris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läbirääkimised Rootsi-Soome ja Türgi delegatsiooni vahel Ankaras lõppesid pärast viit tundi tõdemusega, et konstruktiivses vaimus peetav dialoog jätkub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSeenemürgistuste arvukus on igal aastal pea samasugune. Tänavused mured on eelkõige seotud seedetrakti ärritavate seentega, mille pärast pole haiglasse pöördutud. Samas on ka erandeid, räägib terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar. Näiteks on ka selline juhtum, kus siis laps sõi kevadkogritsad ja ühe kannatanu kaebused ja kirjeldus seenest ühtisid siis neerutoksilise seene mürgistusega. Nii et üldiselt, kuigi need seenemürgistused tavaliselt on sellised kergemad ja lõppevad sellise halva enesetunde ja muude selliste väiksemate tervisemuredega, siis üldiselt kui nüüd tarbida ikkagi neid seeni, mille päritolus kindel ei olda, siis võib sealt saada ka päris tugeva tervisekahjustuse. Bioloogi Tõnu Ploompuu sõnul on kaks põhjust, miks mürgistused tekivad, näiteks korjatakse tundmatuid seeni, mis on mürgised. Mõningatel juhtudel aga tekitavad osad seened ühtedele allergiaid, kuid teistele mitte. Peamiselt korjavad eestlased siiski puraviku pilvikuid ja riisikaid. Milliseid söögiseeni võib aga mürgistega segamini ajada, on ettearvamatu. Tõnu Ploompuu. Riisikate puhul on siis eksimise võimalus väga väike, et kui piim on sees, siis kupatatult on nad kõik. Ohud pilvikutega on juba tõesti raskem, sellega tuleb seesama rohelise kärbsene variant, aga see on jällegi rohustes metsades, kus normaalne eestlane nii-öelda seenel ei käi, nende teistega tekivad kõikvõimalike segi mise võimalisel, kas ega osad on söödavad, osa on vastikumaitsega, osad on almürgised, praegusel hetkel on väga palju Narvas nutte väljas. Milline iganes võiks kõik korjata. Esmased mürgistusnähud on seedetrakti ja teadvushäired, oksendamine ning väsimus. Toimida tuleb vastavalt sümptomitele, jätkab Simo Saar. Kõik sõltub ju sellest, et kuidas inimene ennast tunneb ja millised on need sümptomid. Üks, kuus, kuus, kuus, kaks liin on siis selline liin, kus töötavad tegelikult tervishoiutöötajad, kes on spetsialiseerunud mürgistustele ehk nemad suudavad kindlasti väga kiiresti kui neile muidugi piisavalt infot anda, ära tuvastada selle, mis selle mürgistuse või nende selle halva enesetunde põhjuseks. Võib-olla, aga muidugi, kui inimesel on ikkagi nii, et, et tõsised valud, tõsised sümptomid, mis nõuavad kohest sekkumist, siis muidugi tuleb ikkagi võtta telefon ja valida üks-üks-kaks ja kutsuda välja kiirabi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seeneaeg on täies hoos, mistõttu on Terviseameti mürgistuskeskusesse pöördutud 16 korral. Valdavalt on mürgistused olnud kerged, kuid viiel korral on soovitatud ka haiglasse minna.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuuli lõpus teatas riigi haldusminister Jaak Aab, et soovitab valitsusel Tallinn Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata jätta. Valitsuse pressikonverentsil viitas aab tervele reale vastuseta küsimustele. Ebaselged on rahastamine, küsitav on projekti tasuvus ja tõenäoliselt kaasnevad riigile ka planeerimata kulud. Tunneli projekti eestvedaja finust Ba ari ja Consulting osaühing otsustas seepeale eriplaneeringu taotluse tagasi võtta. Ettevõtte esindaja, advokaadibüroo orainen, partner Paul Künnap rõhutab, et tunneli plaanist pole siiski loobutud. Eestis on sellel aastal seadusandlus muutunud ja nüüd on võimalik teostada keskkonnamõjude hindamist loamenetlustest eraldiseisvana. Künnap selgitab, et paljudele valitsuse küsimustele pidi vastama see keskkonnamõjude hindamine, mida tehaksegi riigi eriplaneeringu käigus. Nüüd plaanitakse tunneli mõjud ikkagi ära hinnata, aga ilma planeeringuta. Ja siis on vast juba märksa lihtsam edasi minna nende planeeringute ja muude asjadega. Aga miljoneid eurosid maksvad uuringud on ühtlasi ka ettevõtte äririsk. Sestap plaanib ettevõtte keskkonnamõjude hindamise tarvis taotluse esitada alles siis, kui Eesti ja Soome valitsused on allkirjastanud tunnelit puudutava ühiste kavatsuste protokolli. Ka investorite suunas oleks tegelikult parem, kui see kavatsuste protokoll oleks sõlmitud. Ühiste kavatsuste protokolli või memorandumi üle peavad Eesti ja Soome aru juba mõnda aega. Selle esimese mustandi saatis Eesti põhjanaabritele eelmise aasta sügisel. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Eva Killar selgitab, et ametnike tasandil on teksti lihvitud nii Eestis kui Soomes, aga ametlikud läbirääkimised algavad alles novembris. Ühiste kaasuste memorandum räägib tunneli ideest kui sellisest, et ja sellega kaasnevatest olulisematest aspektidest näiteks, et tunnel peab olema ühendatud ülejäänu transpordi infrastruktuuriga või siis, et kuidas näiteks pääste osas selle tunnelile vaadata. See kindlasti ei tähenda praegu, et meil oleks mingisugune väga konkreetne, alguse ja lõpuga projekt, mida nüüd riigid hakkavad tegema. Pigem tuleb memorandumi tekst üsna üldine, siis kui mõlema riigi peaministrid dokumendi allkirjastavad, läheb töö sisulisemaks. Milline peaks olema siis tunneli projekti juhtimisorganisatsioon või siis kuidas peaks olema see rahastus organiseeritud kas või kuidas näiteks riigid sinna panustada id või kuidas erasektorit sinna kaasata? Eva Killar ütleb, et ka see pole välistatud, et üks ettevõte korraldabki kogu tunneli rajamise. Kui nüüd me teeksime selle analüüsi ja sealt tuleks välja, et see ongi kõige parem mõte, siis see võiks küüni olla, aga praegu meil puudub kindlus, et see on see kõige parem mõte. Praegu on tegelikult nagu meile on kosja tuldud, aga me tahaks ise kosja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki valitsus jättis Tallinna-Helsingi tunneli eriplaneeringu algatamata, pole Soome visionäär Peter Vesterbaca plaanist loobunud. Arendaja soovib korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ja kui see tehtud, siis uuesti eriplaneeringut taotleda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTõnis Lukase sõnul tuleks ka raadi punamonumendi ümber pargis asuvad säilmed, mis on sinna nõukogude võimu ajal sõjajärgsel perioodil maetud ümbermata. Ta ütleb, et vastava otsuse saavad teha kaitseministeerium, kes tegeleb sõjahaudadega ja laseb ümbermata need matused, mis seal pargialal praegu on ja kultuuriministeerium, mis võib võtta selle monumendi muinsuskaitse alt välja. Muinsuskaitseamet kinnitab, et tegelikult ei olegi monument muinsuskaitse all. Tegemist on üksnes mälestiseks kuulutatud hauaga. Sõjaautode kaitseseadus ütleb, et ümbermatmisega ning auamonumendi või tähise teisaldamisega seotud tööde tegemiseks ei ole vaja muinsuskaitseameti luba. Mis puutub ümbermatmise, siis ütleb sama seadus, et seda võib teha säilmetega, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Ebasobivaks kohaks on eelkõige pargid, muud haljasalad ja hooned, tiheasustus aladel väljaspool kalmistuid, samuti kohad, kus toimuvad massiüritused või asuvad haudadega mitteseotud rajatised ning muud kohad, mis ei võimalda sõjaaua väärikat kohtlemist. Endine Tartu volikogu esimees Aadu Must muuseas ülikoolis ajalugu nagu ka Urmas Klaas ja Tõnis Lukas ütleb, et kahtlemata kasutas nõukogude propaganda neid sõjahaudu ära ja taoline teema on terav, mitte ainult Eestis. Aga oluline on see, et sõda monumentidega ei muutuks sõjaks langenutega. Põhiline on see, et hukkunud inimesed väärivad austust ja lugupidamist. Omal ajal prantsuse president Pompidou käis külas Venemaal, käis Stalingradis ja venelaste üllatuseks viis ka saksa sõduritele. Aga loomulikult on igal laual oma lugu. Kui haudadest hakkavad saama propagandaobjektid, kui need on mingisuguse üleoleku okupatsiooni ülistamine või midagi sellist, siis tuleb loomulikult asi normaliseerida. Sõjahaudade ohvrite haudade regulatsioon on keeruline, see nõuab delikaatsust ja seda ei saa teha ratsaväe rünnakuga paraadkorras aga seda, et, et riigivõim ja kohalik võim peab need asjad rahulikult lugupidamisega lahendama on õige. Ma ei ole hetkel oma kalli kodulinna projektiga lähemalt tutvunud, aga ma olen seda meelt, et Tartus on asjad alati tehtud läbimõeldult, rahulikult kultuurilise tunnetusega. Ja, ja ma loodan, et see ka seekord on niimoodi ja, ja tavaliselt kõik need matuste ja sõjakalmistute probleemid mõeldakse enne hästi põhjalikult, detailselt ja pieteeditundeb sealt läbi. Ja siis realiseeritakse aga seda, et probleem on olemas ja nii see on tõepoolest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile teatasid Tartu linnapea Urmas Klaas ja volikogu esimees Tõnis Lukas, et paluvad Kaitseministeeriumil ja Kultuuriministeeriumil Raadil asuv nõukogude sõjamonument ära viia.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuletame esmalt meelde, kuidas see vanne kõlab ja kuidas uus valitsus tõotab rahvast teenima hakata. Taavi Rõivas. Asudes täitma vabariigi valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Uues valitsuses on viis ministrit, kes varem pole valitsusliikmed olnud. Kogemused on erinevad. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tööpõld on lai, aga temaatika aga on ta sotsiaalkomisjonist tuttav ja teab, mis ees ootab. Koalitsioonileping on väga rikas just nimelt sotsiaalvaldkonna teemade suhtes, madalapalgaliste maksutagastus, esimest korda üksikvanemate fond, mis on poliitiliselt otsustatud. Samamoodi lastetoetuste muutmine, eriti pere kolmandast lapsest üksinda elava pensionäri toetuse suurendamine, nii et tööd on päris kõvasti, ütlen ausalt ja muidugi töövõimereform, mis tuleb rakendada, mis, mida tuleb muuta jätkusuutlikumaks ja ja kõik see suur vaidlus, mis peeti siin reformi läbisurumise ajal. Nüüd tuleb selle rakendamise käigus siis võtta kuulda eelkõige puuetega inimeste ja omaste hooldajate ettepanekuid. Maaeluminister Urmas Kruuse on minister olnud, aga sotsiaalalal küsin veidi provotseerivalt, kas jälle tuleb hakata toetusi jagama? Noh, kui me räägime maaelust, siis ega maaelu ei tähenda ainult toetused, tõepoolest, et põllumajanduses ja tootmises on olemas ka teatud toetused, aga loomulikult soovime seda, et maa elaks rohkem inimesi ja seal see elukeskkond oleks elamisväärne ja see, et inimesed maalt ära ei läheks, nii et see on kindlasti üks väga suuri väljakutseid ükskõik millisele maaeluministrile. Kui kodus te ennast selles temaatikas tunnete? No ütleme niimoodi, et maad ja elu ma olen alati armastanud ja, ja maatööd ka teinud, nii et aga ei saa öelda, et ma viimasel 10 aastat oleksin traktoriga siin ringi sõitnud. Keskkonnaminister Marko Pomerants on juhtinud sise ja sotsiaalministeeriumi, aga keskkonnateema on talle teada. Ma olen oma kõrgkoolihariduse poolest geoloog kirjutanud diplomitöö muideks Mandivere veekaitseala tsoneerimisest, et ma näen, kuidas avalikkuses hästi palju sellest räägitakse. Väga vähesed on võib-olla selle teema sisse tegelikkuses vaatanud, töötanud Lääne-Virumaal oma esimesed ülikoolijärgsed tööme aastat keskkonnateenistus juhtides, nii et mind ootab ees ka inimesi, kellega ma oma päris aegade alguses olen koostööd teinud. Eile kõlasid juba hääled sellest, kuidas koalitsioon on raha hädas ja peab hakkama kiirelt enne suve maksuseadusi vastu võtma peabki aga ühel kindlal põhjusel rahandusminister Sven Sester. Ja me võtsime eelmise koosseisu ühel viimasel istungil väga olulise otsuse vastu, mis, mis puudutab ettevõtjaid ja see nimelt on tõesti see, et, et kuus kuud peab olema vahe maksuseadustega, mis, mis omakorda ühelt poolt annab riigile selge pikema aja planeerimise võimaluse ja, ja ettevõtjatele ka siis kindluse, et, et midagi ei juhtu üleöö. Mis omakorda tähendab seda, et, et tuleb tööle hakata. Ja tööle hakatakse kohe valitsuse esimene istung on juba täna pärastlõunal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu ees astus ametivande andmisega ametisse uus valitsus eesotsas peaminister Taavi Rõivasega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavune uldmikrofoni laureaat on kindlasti eeskujuks kõigile, kes muusikast ja muusika vahele räägivad. Staas sellel alal aukartus t äratavalt pikk 57 aastat. Sinna hulka kuulub muidugi ka osalusprogrammides muusiku ja heliloojana. Maestro Valter Oja käär. Kuldmikrofoni annab üle Eesti Ringhäälingut. Liidu juhatuse esimees Toomas Vara tänavune kuldmikrofon on kujul sarnane saksofoniga mida Valter Ojakäär raadioorkestris 25 aastat mängis. Aga oma olemuselt on see mikrofon, savi, vile, nii et kui siia otsast puhuda, siis. Ja mikrofoniga käib kaasa rahaline preemia, mis vaatamata häkkerite ponnistustele liigub elektroonilisel teel. Ma võin öelda seda, et ringhääling on minu elus olnud kogu aeg nii palju, kui ma iseennast mäletan, mu isa oli suur raadioama töör ja kogu aeg, nii, kuidas arenes raadiotehnika, nii tulid meie majja uued raadioaparaadid ja no päris kindlasti tänu sellele tuli ka minu muusikahuvi. Ja kui ma siis lõpuks Eesti raadiosse tööle sain, muutus see kontakt juba täiesti vahetuks. Ma võin öelda seda, et ma olen mikrofoni ees mitte küll nii kuld sees nagu see praegune pilli mänginud ja ja rääkinud ja mikrofonilt ühe väga tähtsa tõe õppinud. Mikrofon kuuleb ära iga mängitud vale noodi ja kuuleb ära iga vale intonatsiooni rääkija kõnes. Ja sellepärast minu juhtlause on olnud see, et et jumala pärast mitte püüda teha ennast ilusamaks, targemaks, rikkamaks ja julgemaks, vaid olla mikrofoni ees nii nagu ma olen. Ja siis siis on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ringhäälingu aastapäeva puhul andis Eesti Ringhäälingute Liit üle järjekordse Kuldmikrofoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTegevus on meil see, et me üritame leida võimalikult palju ja Ida-Virumaalt ja need hävitada. Tööd käivad meil hetkel kahes lõigus on siis valast joa äärde jääv ala ja siis Sirgala ja auvere vahelises metsamassiivis on meil töö täna. Kõik tööd on maastikul ja, ja tegemist on siis reaalset lõhkekaade leidmise ja hävitamisega mõlemas töölõigus on võimalik, et me hävitame kohapeal. Kindlasti me informeerime kõiki inimesi, kes jäävad selle lõhkamise mõjualasse tavapärast, nagu elurütm see oluliselt ei tohiks segada. Vallaste lõik on kogukonna poolt välja pakutud koht, et kus kohas on leitud varem lõhkehasid ja praegu me siis kontrollime ja üritame selle ala ära puhastada. Lõhkkehadest ja auvere sirgala vaheline ala on siis puhtalt meie statistika põhjal. Praegu on Ida-Virumaale kogunenud tavapärasest oluliselt suurem demineerimisressurss et kui inimesed teavad mõnda kohta või, või mõnda kohta, kus lõhkekeha on siis kindlasti teavitada ja me jõuame kindlasti oluliselt kiiremini kohale, kui, kui tavapäraselt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal toimub neljapäevani Päästeameti demineerimiskeskuse ja Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi Pioneeripataljoni demineerijate ühisoperatsioon Ida kõmin. Esimest korda Ida-Virumaal toimunud ettevõtmisest rääkis Ida-Eesti pommigrupi juht Rauno Raidloo, kes kutsus ühtlas kõiki kohalikke elanikke andma telefonil 112 märku sellest, kui nad teavad mõne lõhkekeha asukohast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa perearstidel ei ole õnnestunud veenda piisavalt eakaid koroonaviiruse vastu vaktsineerima, mistõttu otsitakse järgmisi lahendusi. Homsest saavad Ida-Virumaal koroonavaktsiini ka nooremad, kui nad toovad endaga kaasa mõne eaka, ütles vaktsineerimise projektijuht Marek Seer. Läheme tegema seda üks pluss üks meedet, et, et 70 pluss vanur ja siis saab temaga kaasas olev nooruk ka nii-öelda süsti seda siiani tehtud ei ole, et teeme seda homsest. Kohalikud perearstid on soovitanud vaktsineerimiskampaaniat teha nagu müügitööd ja panna näiteks mõni tuntud inimene ukselt uksele käima. Valitsuse teadusnõukoja liige, psühholoog Andra Uusberg leiab, et otsesuhtlus ongi parim viis. Kuid kõige rohkem usaldavad inimesed oma perearste. Võib-olla selline mass, vaktsineerimine on kiirem, aga perearsti kaudu vaktsiinipakkumine on on teadaolevalt üks üks tõhusamaid viise, kuidas inimest julgustada. Ma arvan, teine usaldusväärne inimene on lähedane, palju potentsiaali on, on nendel skeemidel, kus vaktsineerimisvõimalust pakutakse tandemitele. Tööealine elanik tuleb oma vanema ga koos vaktsineerimisis, nad saavad mõlemad oma vaktsiini kätte. Ka kriit Reklaamiagentuuri projektijuht Konstantin Burei peab parimaks personaalset lähenemist, samuti tuntud nägude kasutamist kampaanias näiteks Mihhail Kõlvartit või Arkadi Popovi. Juba tänavapilti jõudnud plakateid popoviga peab ta aga ebaõnnestunuks. Sellise natuke nõukogudeaegse plakatiga, et ala tule vaktsineerima, et see tänasel päeval ei tööta. Puur õiges teab, kuidas venekeelsele elanikkonnale turundust teha ei välista suuri reklaamikampaaniaid, kuid need tuleb hoolikalt läbi mõelda. Ta ei pea kuigi realistlikuks Venemaal kasutatud võtet, kus pakuti vaktsineerima tulijatele kinkekaarte. Võib-olla see oleks mingiks motivatsiooniks mõnedele inimestele, aga kindlasti mõned mõtleks, et aga mis juhtub siis, kui see vaktsiin teeb mulle liiga, teeb mulle halba. Te ei meelita mind sellega, vene inimesed ei taha mängida vene ruletti. Vaktsineerimisjuht Marek Seer ei välista aga ühtegi varianti, mis inimesi vaktsineerima tooks. Ega päeva lõpuks tuleb kõik variandid lauale võtta ja kui, kui see ka aitab seda hõlmatus tõi tõsta ja aitab seda sõnumit viia siis minugi pärast mõtlen, et, et täna hetkel mul ei ole ta nii-öelda esimene optsiooni, et ma kasutaks ära selle üks pluss üks ja püüaks siis jõuda selleni, et me läheme ukse taha ja, ja kutsume nii-öelda personaalsemalt, eks, no siis saame edasi vaadata juba, et kas nii-öelda toidu pautšer on selleks kuldvõtmeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega on kõige keerulisem olukord Ida-Virumaal, kus on ka kõige vähem vaktsineerituid. Ida-Virumaal hakatakse homsest koroona vastu vaktsineerima ka nooremaid, kui nad toovad kaasa ühe eaka.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõrreldes aasta varasemaga on töövaidluskomisjonile laekunud avaldusi paarisaja võrra rohkem. Iga kolmas avaldus sisaldab rahalist nõuet, see tähendab, et põhiliselt on pöördumise sisu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning hüvitised. 313 avaldust laekus möödunud aastal tööandjatelt ja ka neil on peamine mure hüvitis töötaja tekitatud kahju eest. Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on probleemsed valdkonnad aastate lõikes samad, ehkki esikohad vahetuvad. Nendes sektorites, kus on rohkem töötajaid, on ka rohkem vaidlusi. Kõige rohkem vaidlevad ehituse kaubanduse, transpordi, majutuse ja toitlustusettevõtete töötajad ja tööandjad. Eks seal esineb probleeme kõige rohkem, mis on tingitud kindlasti ka sellest, et on rohkem lühiajalisi töösuhteid võib-olla rohkem ka sellist alusetud lubamist ja üldse deklareerimata töösuhteid, kus ei pesta ka kannet töötamise registrisse. Lisaks saamata jäänud töötasule on teine suurem pöördumiste põhjus üles öeldud tööleping. Töötajate teadlikkuse tõus toob igal aastal järjest rohkem pöördumisi ka seoses töökeskkonnaga Meeli Miidla-Vana talu. Eelmisel aastal oli päris mitmeid juhtumeid, kus töötaja ütleski töölepingu ise tööandjale erakorraliselt üles töökeskkonna tõttu ja tõi välja, et tal ei ole tagatud turvalisi töövahendeid, pole tutvustatud ohutusjuhendeid, puuduvad isikukaitsevahendid ja muud ehk see teadlikkus ka inimese enda teadlikkus töökeskkonnas ja töökeskkonna kehtestatud nõuetest järjest tõuseb ja see jõuab juba ka töövaidluse. Töökiusu ahistamise ja töövägivallaga seoses laekus mullu paarikümne avalduse ringis. Need on väga sellised nüansirohked lood, kus ilmselt ilma tõenditeta olekski raske aru saada, kummal poolel rohkem õigus on. Ei saa öelda, et igal juhul ja alati töötaja selle vaidluse võidab. Kaugeltki kõik nõuded ei lõpe pöörduja jaoks positiivselt. Kui me üldse vaatame näiteks rahalisi nõudeid, siis üldse esitati rahalisi nõudeid kogusummas 16, üle 16 miljoni miljoni euro ja neist rahuldati siis eelmise aasta jooksul täies ulatuses ainult viis miljonit eurot. Koos pöördumistega suureneb ka nende vaidluste arv, kus lõpuks kokkuleppele jõutakse. 2019. aastal lõppes niimoodi peaaegu iga viies vaidlus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel aastal esitati töövaidluskomisjonile 2947 avaldust, mida on paarisaja võrra rohkem kui aasta varem. Kui valdav osa pöördumistest on seotud saamata jäänud töötasuga, siis eelmisel aastal laekus ka paarkümmend töökiusust ajendatud pöördumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEvald Rooma on selja taha jätnud 97 eluaastat. Selle aja jooksul on ta olnud miljonär, ärimees, tööstur, taksojuht, Lainelaudur ja palju muud. Tema elu ja tegevus on siiski peamiselt olnud seotud jäätisega. Rooma rajatud on Eesti esimene jäätisetööstus ja tema Eskima kirjadega. Kiosk töötas veel mõned aastad tagasi Tartu bussijaama kõrval, nüüd on Evald rooma eluga raamatusse raiutud, nagu üks edukas mees tegema peab. Nii ütles ajaloolane Hillar Palamets tänasel raamatu esitlusel. Palamets võrdles Roomat ka Karl August Hermaniga. Ja ainult ühe viit lõpule ja Herman. Aga kui ma 100-ga peale hakkan viima 10 lõpule Evar Trova kohta ma ütleks, kui ta hakkab 10 asjaga peale, viib ta 15 asja lõpule. Evald Rooma elu on olnud nagu seiklusfilm, näiteks võib tuua loo, kuidas Rooma tahtis nõukogude aja alguses endale uut autot osta, aga auto oli Leningradis ning vajadusest sinna sõita sai ta teada sama päeva hommikul, oskamata vene keelt, tuli Rooma autoga tagasi. Selline organisaatorianne sundis Hillar Palametsa tegema ka Tartu linnavalitsusele ettepanekut, kuidas lahendada Tartu Pihkva laevaliini probleem. Tellige üle nurme eralennuk ja andke Rooma le kaasa portfell kolme pudeli vana Tallinnaga ja ta tuleb Pihkvast reisilaevaga tagasi, oskamata vene keelt, aga osates asju ajada. Evald Rooma elulooraamatu Emajõe ääres kasvanud, koostas Edakai Simmermann. Selleks kulus palju aega ja vaeva. Roomal tuli mitu korda oma elust rääkida. Simmermann nimestab siiani, et Rooma jutu aluseks oli ainuüksi tema mälu, aga ikkagi tuleb imetleda inimese mälu võimalusi ja Eva oma mälu töökorras püsimist. Evald Rooma ise oli raamatu esitlusel napisõnaline. Suur töö on tehtud. Toomas Kelt Tartu stuudio",
"role": "user"
},
{
"content": "Ilmus \"Eskimo-onu\" Evald Rooma elulugu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, tundub küll seda, et need kalkulatsioonid, mis me tegime talvel ja kevadel, ei vasta enam tegelikkusele, et Eesti potentsiaalne rahaeraldus võib jääda väiksemaks. Sellesama taastusfondi rahadega tahetakse ka ehitada Tallinna haigla t ja seal on ka projekteerimishange on läbi kukkunud, et kui suur võimalus ikkagi on, et, et seda suurehitist üldse saab Euroopa Liidu abirahadega ehitada. Neid asjaolusid, mis selle haigla ehitamise noh nii-öelda võimaldaksid, jääb järjest vähemaks, eriti siis, kui me vaatame olulisele Euroopa Liidu rahalisele panusele, et kui sellist ehitust teha, et noh, siis esiteks tundub, et see hind kipub minema algselt kalkuleeritust suuremaks ja võib-olla oluliselt suuremaks. Teiseks, ligipääs sellele Euroopa Liidu ressursile läheb napimaks. Ehk see tähendab ka seda, et tuleb vahendeid otsida muudest kohtadest. Ja noh, muud kohad on Tallinna linna eelarve ja Tallinna linna laenukoormus ja, ja siis ongi küsimus, et kas ja, ja kuivõrd riik sinna sekkub, et kõik need asjaolud muutuvad keerulisemaks Tallinna haigla jaoks võib-olla on mõttekas projekti teha näiteks väiksemaks või jagada etappideks. Millal see peab olema ikkagi otsustatud sügis läheneb? Põhimõtteliselt, mida varem, seda parem, et tähtajad ikkagi liiguvad hästi kiiresti edasi ja Euroopa tasemel Eesti nii -öelda, rahad või kavad kinnitatakse nüüd lähimate paari kuu jooksul, nii et ega siin on hästi kitsaks jäänud see ajaline aken.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti majandus on sellel suvel jõudnud koroonakriisi eelsele tasemele ja jätkab analüütikute hinnangul jõudsas tempos kasvamist. See teeb omakorda keerulisemaks Euroopa Liidu taasterahastu kasutamise, sest sealt jagatavad summad sõltuvad liikmesriigi majandust tabanud tagasilöökide ulatusest. Eesti loodab saada üle miljardi euro, aga meie head majandusnäitajad võivad seda summat sadade miljonite võrra vähendada. Rahandusministri ülesandeid täitev justiitsminister Maris Lauri ütles, et ei oska veel öelda kui suur kärbe tuleb. Tallinna haigla rahastamine Euroopa Liidu taasterahastust muutub üha ebatõenäolisemaks ehitushindade tõusu tõttu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa veab okupeeritud Ukraina aladele ja riigipiiride taha vägesid üha juurde, räägib kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. See, mis on tunnetus Eesti kaitseministeeriumis, on see, et tõenäoliselt seda tuleb, on suurem kui see, et ei tule. Kui sõda puhkeb, on selle otsene mõju ka Eestile. Muuhulgas peame me valmis olema sõjapõgenike vastuvõtmiseks. Kusti. Salm märgib, et meil elab juba praegu palju ukrainlase ning ilmselt soovivad põgenikud minna sinna, kus neil on sõbrad. Sugulased ees. Kui paljud tuleksid, võib ainult spekuleerida. Mõni päev tagasi Poola teatas, et nad on valmis võtma kuni miljon põgenikku. Noh, kui me nüüd enam-vähem üritame mingit sarnast loogikat kasutada, siis jagades selle siis Eesti rahvaarvuga, siis see võiks Eesti jaoks olla mõnikümmend 1000. Viimastel aastatel on Eesti ennast pagulaskriisideks paremini valmis seadnud, kuid mitu viisi, kuidas lääneriike nii-öelda siduda, on ka Venemaa enda varrukas. Kui Venemaa Föderatsioon on eelnevatel kordadel läbi viinud sõjalisi operatsioone, siis sellega kaasnevad regioonis hübriidrünnakud ja hübriidrünnakud kaasnevad, et halvata meie poliitilist otsustustegemist, otsessi, et meie valitsusel läheks rohkem aega, et meie avalikkus oleks rohkem polariseeritud selle suhtes, et palju inimesi mürgitataks teadmisega, et umbes Ukraina on ise süüdi ja me ei peagi neid aitama ja kõik muu jutt, mis kõik vähendab lääne toetust Ukrainale Võimalusi, kuidas inimeste tavapärane elu segamini lüüa Venemaa varem mitmel korral katsetanud sinna tööriistakasti kuuluvad küberrünnakud, valeinfolained aga üks käepärasemaid relvi, on energeetika, seda nii läbi elektriliinide kui gaasitorude. On põhjust arvata, et seda relva kasutatakse ja mõjud loomulikult hinnatõus, aga kuni sinna välja, et mingil perioodil ka ei pruugi kõigile jätkuda energiat. Võrreldes suurema osa Euroopaga tarvitatakse Eestis gaasi üsna vähe, kuid meie elektrisüsteem on ühendatud Venemaa külge. Energiavõrkude desünkroniseerimiseks on töid tehtud juba mitu aastat, aga nende tööde lõpptähtaeg on 2026. aasta jaanuaris. Mis juhtub siis, kui Venemaa meid näiteks homme välja lülitaks? Kusti salm on siiski optimistlik. No mis me oskame öelda, on see, et meie energiaettevõtted, majandus-kommunikatsiooniministeerium on selle teemaga tegelenud ja meil on need mõjud saavad olema tõenäoliselt minimaalsed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võimalik sõda Ukrainas puudutab igal juhul otseselt ka Eestit. Olgu läbi pagulaste või Venemaa korraldatud hübriidrünnakute.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLennujaama väikeses ootesaalis puhkesid omaste ovatsioonid, kui nad nägid lennukit ja sealt väljuvaid mehi. Pärast lühikest kodust ega omavahel olemist astusid vabastatud jalgratturid ka ajakirjanike ette. Nad tunnistasid, et rööv toimus 23. märtsil väga kiiresti. Neid ei häirinud isegi tavaliiklus sellel maanteel, lihtsalt inimesed, kes sealt sõitsid teel need kabu hirmus nii-öelda sõitsid kiiresti minema sealt. Juba Liibanoni piiri peal siis ühel hetkel me olime läbinud just sõjaväe kontrollpunkti, üks, kaks kilomeetrit, seni oli linnani jäänud. Mina olin neljas, mina nägin lihtsalt ettepoole, et kuidas minu ees kahele mehele lihtsalt auto küljes sõideti sisse ja kolmandale mehele lahtise uksega löödi ta, mis oli. Ja siis hüpati automaatidega välja ja käsuti kõhuli ja, ja siis tuli buss ja meid viidi mina. Kus mehi aga kinni hoiti? Mägedes tööriistapuu metallist akend, aknaluukide uksega, et sai ukse aknelokki teha, siis oli alguses, kui ei saanud, siis ei olnud. Lühikirjeldus oli selline, et 2000 meetrit 35 ruutmeetrit. Seitse eestlast, kaheksa terroristi, kaheksa Kalašnikovi kotitäis granaate kaks, kaks pommivööd kas. Need kinnihoidjad ütlesid ka teile, mis teie vabastamise eest nõuab. Sellist infot nad meile ei avaldanud ja meil ei ole ka mõtet spekuleerida selle üle, et me ei tea Röövijad andsid jalgratturitele lootust, et nad vabastatakse peatselt. Ratturite sõnul ootasid ka kurjategijad ise, et pantvangikriis kiiresti lõppeks. Mida sa ütlesid, et mitte kunagi ei võta enam eestlasi? Meil oli millegipärast lootus, et see lõpeb kiiresti, lõpeb nende jaoks kiiresti ära. Aga lõpus nad olid sama väsinud kui meie tootmis. Põhimõtteliselt tekkis nagu tunne, et kes siis lõpuks nagu vangis on, meile jäi mulje, et nemad on tegelikult vangis. Nad lootsid nii kannatamatult seda lõppu seal. Mehed tegid kokku viis-kuus videoläkitust, millest vaid kaks jõudsid avalikkuse ette ning üks lähedasteni. Tekst oli ette antud, meil ei olnud seal mingisuguseid võimalusi rääkida oma juttu. Et kõik need palved nii Jordaania kuninga või Araabia ühendemiraatide poole või Türgi presidendi poole. See oli kõik meile ette antud. Ning lõpuks eile saabus päev, kui nad vabaks lasti. Meid pandi lihtsalt autosse ja viidi Süüriast Liibanoni kuhugi iimtühja kohta. Me jõudsime sinna umbes praegusel kellaajal kell neli öösel, siis oli seal pime. Anti telefon koos ühe Eesti numbriga, öeldi, et kui päike tõuseb, siis võite helistada. Ja siis sõideti minema. Ratturite sõnul olid nende röövijad radikaalsed moslemid. Teatud rahvuste esindajad ei oleks sealt elusalt välja tulnud, nagu näiteks taanlased. See on seesama näide, kus prohvet Muhamedi kohta tehti karikatuur. Ja see selgus, et taanlas ei oleks ellu jäetud. See oli ka üks esimesi küsimusi, mida meile esitati. Välisminister Urmas Paet ütles, et sündmuste uurimine pole veel kaugeltki lõppenud. No politseiline uurimine ja prokuratuuri tegevus jätkub selles osas, et siis koostöös liibanoni vastavate võimudega ikkagi veel selgitada välja asjaolusid ja, ja kurjategijaid. Nii et otseselt nii-öelda välisministeeriumi roll on hetkel siin lõppenud, et meie kodanikud on pärast seda hirmsat sündmust Eestis tagasi, aga jah, et politseiline uurimine läheb edasi. Kas tehakse mingisugune kokkuvõte ka, kui palju see operatsioon kõik maksma läks? No eks ikka tehakse, kas see ka avalikustab? Eks on kulusid, mis on avalikud ja, ja samas muidugi eriteenistuste kulud on seaduse järgi niikuinii riigisaladus, nii et kõiki eriteenistuste kulusid detailselt ei ole võimalik avaldada. Ning lõpetuseks küsisin ühe röövitu Kalev Käosaare elukaaslaselt Pillelt mida ta pärast läbi elatud tunneb. Neid tundeid on väga raske kirjeldada selles mõttes, et see on kindlasti minu elu ilusam päev, mis algas täna hommikul viis, 37. Kalevi isa lihtsalt Kalevi isa oli esimene, kes sai teada ja ta teatas, loomulikult siis pereliikmetele, ka ostate Kalevil uue jalgratta ka või tal on olemas neid päris mitu, et on linna jalgratas, et saab tööl käia, kui soovib ja siis on maanteeratas, et tõenäoliselt homme läheb, teeb paar sõitu ka. Eksootilise ei? Ei, ei, need on välistatud antud hetkel, sellest me räägime kodus veel. Ka juhtiv riigiprokurör Heili Sepp, kes äsja Liibanonist tagasi tuli, rõhutas vikerraadio hommikuprogrammis, et pantvangide vabastamise eest tuleb tänulik olla paljudele riikidele ning et kriminaaltoimingud antud loos jätkuvad. Siin tuleb olla tänulik kõigile, Eesti tegi vaieldamatult kõik, mis siin üldse teha andis, et kui inglise keeles on niisugune väljend, et ükski kivi jäi ümber pööramata, siis selles asjas see kindlasti oli, et see on suhteliselt ainulaadne situatsioon Eesti jaoks, see ei ole kriminaalmenetlus ikus mõttes sedalaadi koostöö vorm, millega me oleme iga päev harjunud siin naaberriikidega teha, seal tuli kindlasti asju uuesti leiutada, selles menetluses ka meie jaoks Eesti tegi kõike, mis ta sai, kindlasti peamine raskus, kese läksin välisministeeriumile kaitsepolitsei ametile, teabeametile, keda ka president juba tänas, aga ilma rahvusvahelise koostööta isoleerituna ei oleks Eesti sellega kindlasti hakkama saanud. Suur-suur-suur tänu siinkohal Prantsusmaale, seda ma tundsin ka ise seal viibides, et ilma isegi nende praktilise toetuseta ei, ei oleks meil läinud nii hästi, aga rääkimata sellest sisulisest toetusest, mis nad meile andsid ja veel väga-väga palju teisi abistajaid riike. Kindlasti on see üks neid selliseid lugusid, millest tulevikus saavad õppida ka teised riigid, noh, neid erinevaid pantvangi juhtumeid, neid on ikka analüüsitud ja nende pinnalt siis lahendatakse tulevikus analoogseid olukordi. Menetlus jätkub ja puhtalt, sellepärast ma ei saagi siin detailidesse minna, aga ma usun, et Liibanoni võtab seda tõsiselt ja meie menetlus ei saa ka juba puhtõiguslikel põhjustel lõppeda enne, kui siin mingisugune lahendus on käes. Siin on veel natuke rahvusvahelist koostööd lõpetada. Loomulikult koordineerituna, Liibanoni menetlusega me ka oma menetlusotsused teeme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liibanonis eile vabastatud Eesti jalgratturid jõudsid varahommikul Tallinna lennujaama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nCovidi tõendid tunnistavad 27 Euroopa Liidu riiki lisaks Šveits, Island, Norra ja Lihtenstein tõendil oleva QR koodi. Ka tõendatakse piiril, et reisija on kas vaktsineeritud või Covidi läbi põdenud või teinud enne reisi testi, mis andis negatiivse tulemuse. See on kokku lepitud. Kuivõrd see kokkulepe kindel on, kas riikidel on võimalik ka mingeid erandeid kehtestada? Riikidel on hädapiduri tõmbamise võimalused, juhul kui on tõesti suured terviseriskid, et selleks tuleb enne siis teavitada teisi liikmesriike ja Euroopa komisjoni hetkel siiski kõik riigid Covid tõendiga sisenemist lubavad. Mingil hetkel oli juttu sellest, et need erandid, mis riikides võidakse kehtestada, et need peaksid või võiksid olla suhteliselt väikesed Nii on, et eks see põhiline hirm praegu on see delta tüve levik aga üldiselt arvan küll, et suuri erinevusi riikide vahel ei saa olema. Segadust on palju lastega siiamaani pole päris selge, mis nõudeid esitatakse lastele reisimisel sel suvel. Selge on see, et kuni 12 aastased lapsed, kes reisivad koos oma vanematega, neilt ei nõuta mingeid covid tõendeid. Selge on ka nende lastega, kes on üle 16. Nendel peab olema samuti üks sellest kolmest tõendist, et piiri Euroopa Liidu sees ületada. Nüüd on jäänud lapsed, kes on 12 kuni 16 aastased, mis Euroopa reeglid praegu ette näevad nende jaoks. Komisjoni soovitus on, on siin see, et alla kuueteistaastased lapsed ehk siis ka 12 kuni kuni 15 aastased lapsed peaksid saama reisida koos vanematega siis nendel tingimustel, mis on vanematele kehtestatud, et kui covid tõendis kasutatakse negatiivset testi, siis kõik peavad tegema negatiivse testi. Kui vanemad on vaktsineeritud, siis ka lapsed ei pea jääma isolatsiooni. Aga igaks juhuks tasub Euroopas reisides ikkagi kontrollida enne, et mis reeglid lastele täpselt on kehtestatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest kehtib Euroopa Liidu 27 riigis ametlikult vaktsiinipass, mis võimaldab vabamalt liidu riikides reisida. Tegemist on QR koodiga digitaalse Covidi tõendiga, mis on kättesaadav kõikidele ja mida vastastikku arvestatakse. Kas riigid võivad tõendile mingeid lisatingimusi esitada ja kuidas saavad reisida lapsed?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMälestusmärk loodi konkursil parimaks valitud Pille noole, Üllar ambosa ja Jaanis Lucaurase kavandi alusel. Kõndivad poskat kujutava pronksskulptuuri valmistas skulptor Elo Liiv. Elo Liiv ütles, et algne idee sai töö käigus tublisti täiendust. Abiks olid ka arhiivimaterjalid ja ajalooraamatud. Kõik see ajastu, truudus ja kuidas täpselt ta see kõnnak on ja mis seal, kumb jalg ees ja mis tal seljas on ja need nagu me koos töötasime välja, siis tahan tänada Kaisaart, kes konsulteeris rõivaste osas, ja Heldur Tamm oli Rätsep, tegi modellile spetsiaalsed riided, kevadel siis tegin selle väikese maketi, kus siis oli juba rõivaid ja asjad nagu paigas ja samm ja nii edasi, aga selle suure tööga kuskil juuli algusest kuni siis tänase päevani sisuliselt 24 seitse, et et jah, et suur, suur töö. Mälestusmärgi avamisel osalenud riigikogu esimees Eiki Nestor ütles, et Jaan Poskal on suured teened Eesti riigi saamisloos. Tema sõnul hindasid kaasaegset Poskat kui töökat ja põhjalikku meest, samuti olid tal võimeka ja korrektse administraatori jooned. Jaan Poska roll meie riikluse ühe alusdokumendi Tartu rahulepingu sündimisel on Eesti delegatsiooni juhina hindamatu kuid mitte vähem ei tohi märgata tema panust Tallinna linnapea ja ka Eestimaa kubermangu komissarina, kus laoti seda vundamenti, millele õnnestus hiljem rajada iseseisev Eesti vabariik, olgu selleks siis aluse panemine rahvuslikule ametnike kaadrile või uue korrakaitsesüsteemi loomine tol segasel ajal. Kohtuotsusel Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Edgar Savisaar rääkis Poska elust monumendi saamisloost ning selle tähendusest uute põlvkondade jaoks. Tema sõnul on meil kõigil tänuvõlg Poska kui Eesti välisministri ja Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni juhi ees. Vaadake seda meest siin meie kõrval. Ta tuleb ju tuttav ette. On tunne, et Poska on keegi hea sõber meie kõrval. Ma soovin, et Poska kuju siin Kadriorus püsiks ja innustaks meid kõiki jätkuvalt nii linna kui ka riigi huvides tegutsema Jaan Poska mälestuseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Kadriorus Luigetiigi juures avati Jaan Poska monument.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKalees on praegu orienteeruvalt 10000 põgenikku, viimati loeti inimesed siin üle kaks nädalat tagasi ja nende 10000 põgeniku hulgas on umbes 1000 ilma saatjata alaealist. See pilt siin on muserdav, nagu arvata võib, et inimesed on püsti pannud kätte juhtuvast materjalist endale erineva suuruse ja tehnikaga ehitatud hütt. Ja ma pean ütlema küll, et see tunnetus siin kõikidest nendest põgenikelaagritest, kus ma varem olen käinud, on, on üsna erinev, sest et inimesed on väga pinges ja üldiselt ajakirjanikest midagi kuulda ei taha, et mul ei ole siiani õnnestunud kaameraga ühegi põgenikuga nii-öelda näost näkku intervjuud näha, et kõik on nõus rääkima üksnes anonüümselt, mis ilmselt viitab teatud mõttes meeleheitele, milleni need inimesed siin on jõudnud, sest on nad ju kõik läbi teinud pika teekonna, kes Süüriast, kes eriti Kreast, Afganistanist, Sudaanist ja nii edasi. Ja praeguseks on nad jõudnud sellisesse surnud punkti, sest noh, Suurbritannia on väga selgelt öelnud, et nad on valmis nendest 10000-st inimesest kaaluma paarisaja saatjata alaealise vastuvõtmist, aga ka see protsess on veninud meeletult kaua. Kes need inimesed, kes siin on, tahavad jõuda Suurbritannias, aga siin, Prantsusmaal, Inglise kanali ääres ei ole neil mitte mingit võimalust esitada varjupaigaavaldust. Nad peaksid selleks jõudma Suurbritanniasse ja seetõttu tehakse siin ka meeleheitlikke katseid iga päev iga õhtu ronida mõnele veokile, kes siis siinsamas kalee sadamas laeva peale sõidab, et siis jõuda niipidi Suurbritanniasse. Prantsusmaa võimud koos inglise valitsuse rahadega näevad siin kõvasti vaeva, et neid inimesi veokite peale ronimas takistada. Siin rajatakse uut neljameetrist, toon tara. Aga ma pean ütlema küll, kogu see kalee sadama äärne piirkond, džungli, põgenikelaagri serv, kus ma praegu seisan, on kõik palistatud juba niigi neljameetriste metalltaradega, kus on peal veel okastraadist. Nii-öelda üle ronimist raskendavad eraldi traadirullid, aga põgenikud sellegipoolest ronivad sealt üle ja, ja hüppavad veokite katustele. Olukord on muserdav ja ega seda ei tee ka lihtsamaks need kuulujutud, mis siin pidevalt ringlevad. Teadagi siis president Francois Hollande on lubanud, et veel enne aasta lõppu see põgenikelaager tehakse siin maatasa. Ja spekulatsioonid, millal see laager siin maha võetakse, on iganädalased, aga praegu on väga levinud arvamus, et juba esmaspäeval ehk siis tuleva nädala esmaspäeval hakatakse seda laagrit siin maha võtma, mis loomulikult noh, tekitab inimestes suurt ebakindlust ja küsimusi, mis neist edasi saab, nii et pilt kokkuvõtlikult on muserdav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Johannes Tralla reportaaž Calais põgenikelaagrist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEt kuivõrd langes ära siis Kalev Kanguri vahistamise alus, siis muudeti ka tema suhtes kohaldatud tõkendit, et tõkend vahistamine asendati siis elukohast lahkumise keeluga. Kommentaar ka sellele, et miks ta just praegu ära langes, ühesõnaga, mis tööd lõpetatud said. Vahistamise aluseks on siis kaks alust olnud, et antud juhul oli siis vahistamise aluseks uute kuritegude toimepanemise oht. Ja kuivõrd nimetatud oht on siis käesolevaks ajaks ära langenud, siis on ka muudetud tema suhtes kohaldatud tõkendit. Tänane vabastamine ei tähenda seda. On ta süüdi või ei ole? Loomulikult mitte. Aga millal nüüd mingid edasised sündmused hakkavad toimuma? Väga raske on nagu ennustada, et mis ajaks jõuab siis kohtueelne menetlus lõpule. Midagi võiksite te niimoodi ennustada nädalad, kuud, aastad. Et järgmise aasta sees me peaksime nagu selle asjaga kohtuliku lahenduse saama. Üks asi on see, et see asi läheb, kriminaalasi läheb kohtusse, teine asi on veel, et seal ka toimub kohtulik uurimine ja kohtulik vaidlus ehk terve kohtumenetlus ja see võtab ka veel omajagu aega. Kindlasti. On veel mingi moment, mida tahaksite sellega kommenteerida, kui te nii napisõnaliseks soovitegi jääda? Ilmselt soovikski nii napi sõnaliseks jääda, et siin ei ole nagu praegu midagi sellist väga olulist rõhutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maa-ameti juht Kalev Kangur vabastati vahi alt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa rääkisin täna põgusalt siseminister Ken-Marti Vaheriga ja ta ütles, et selle analüüsiga on alustatud. Analüüsi põhjal on käesolevaks aastaks tunnistatud umbes 50 välja antud elamisluba juba kehtetuks ja ma väga loodan, et see analüüs saab olema põhjalik, sõltumata sellest, mis erakonda mingid vahendajad kuuluvad või ei kuulu, kui tegemist on kuriteoga, kui tegemist on puri tarvitamisega, siis hukkumõistu peavad pälvima nad nagunii. Iseenesest selline elamislubadega kauplemine, no see väga arenenud eetikast ei kõnele. Kas tegemist võib olla ka kuriteoga või mitte minul vara hinnanguid anda? Ma loodan, et sellele annab vastuse siseministeeriumis valmiv analees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Andrus Ansipi esimene kommentaar puhkenud elamislubade skandaalile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuna volikogu istungit pole veel kokku kutsutud, on valimata volikogu esimees ja pole ka uut vallavanemat. Kokkuleppe järgi jätkab vallavanemana Lauri luur, kes on valla eesotsas olnud kogu nüüd lõppeva nelja aastase perioodi. Luur kandideeris valimisliidus terve koduvald. Volikogu esimehe koht jääb valimisliidule Koduvald. Lauri luur. Kaks valimisliitu, valimisliit, terve koduvald ja valimisliit koduvald, kes siin siis sisuliselt ka täna võimu juures, ehk siis viimased neli aastat koalitsiooni vastutust siis kandnud, teevad siis uut lepingut, et me oleme, ütleme lõpujärgus, et mingisuguseid detaile seal viimistleme volikokku pääses Reformierakond ühe kohaga, siis EKRE viie kohaga ja Keskerakond siis kolme kohaga, erakonnad on esindatud, aga koalitsiooni läbirääkimistes me jõudsime sinnamaani, et kahel valimisliidul on 14 häält ja otseselt ro rohkem koalitsiooni moodustamiseks ka vaja ei ole. 23-st siis 14.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tori vallas sõlmivad võimuleppe valimisliidud Terve Koduvald ja Koduvald.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul toimunud Euroopa ülemkogu videokohtumisel rääkisid Euroopa riigijuhid koroonapandeemia lahendamisest. Õhtu ilmselt olulisema uudise teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien, kelle sõnul võib esimene vaktsiin heakskiidu saada juba detsembri teises pooles. On väga hea meel, et kõik liikmesriigid on ennast kirja pannud üheskoos vaktsiinide muretsemiseks. Meie vaktsiinide, mis koosneb täna juba viiest ja ma loodan, et varsti kuuest eri vaktsiinist on väga oluline sest katab nelja erinevat vaktsiini tehnoloogiat. Võib juhtuda, et erinevate tehnoloogiate kasutamine eri ühiskonnagruppide pealt toob parema tulemuse. Loomulikult kõiki meie vaktsiin kontrollib põhjalikult Euroopa ravimiamet. Meie jaoks on oluline olla ühenduses ka ravimiameti rahvusvaheliste partneritega, kui me peaksime pajo või Moderna vaktsiini hindama eriti Ameerika Ühendriikide ravimiametiga. Kui kõik protseduurid peaksid minema probleemideta, siis võivad nii Bajonte Moderna vaktsiini turule lasta nii vara kui detsembri teises pooles. Peaminister Jüri Ratase hinnangul on komisjon seni oma tööga väga hästi hakkama saanud. Eesti teeb kõik selleks, et olla valmis vaktsiini kasutusele võtma kohe, kui see valmib Euroopa ravimiametilt. Heakskiidu saab, ütles peaminister Ratas. Tema sõnul soovib Eesti esialgu tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt poolele Eesti elanikkonnast, võimaldades vaktsineerimist esmajärjekorras riskirühmadele. Sealt edasi peaks vaktsiin olema Eestis kõigile tasuta kättesaadav. Ka rääkisid riigijuhid koroonatestide kasutamise võimalustest ning testide vastastikusest tunnustamisest. Antigeeni kiirtestide toimivus on väga erinev, seega tuleks liikmesriikidel kokku leppida ühistes standardites ja kriteeriumides nende testide valikul ja kasutamisel. Eesti on alustanud antigeeni kiirtestide toimimise kontrollimist ning olema valmis oma tulemusi jagama ka teiste riikidega, selgitas ratas. Samuti räägiti videokõnes ka Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taasterahastuga seotud probleemidest. Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Michelli sõnul on neis juba korra ühehäälselt kokku lepitud. Me peame selles küsimuses jääma ühtseks, see on ülivajalik meie majanduse taastumiseks. Me peame nad vastu võtma nii kiirelt kui võimalik. Liidukantsler Angela Merkel andis meile ülevaate läbirääkimiste hetkeseisust. Õigusriigi mehhanismi tingimuslikkusega nõustub valdav enamus liikmesriikidest. Mõned liikmesriigid on andnud märku, et nad ei saa enamusega liituda ja me otsime kõigile sobivat lahendust, ütles Michell. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile toimunud Euroopa Ülemkogu videokonverentsil teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen olulise uudise. Nimelt võivad esimesed koroonavaktsiinid Euroopa Ravimiameti heakskiidu saada juba detsembri teises pooles.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValgevene riiklik lennukompanii Belavia teatas täna, et ei luba enam Iraagi, Süüria ja Jeemeni kodanikel lennata Belavia lennukitega Türgist Valgevenesse. Belavia järgis Türgi reisilennuameti korraldust, et nende riikide kodanikel ei lasta Türgi lennujaamadest Valgevenesse reisida. Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel tänas Türgit selle otsuse eest. Brüssel peab praegu läbirääkimisi mitmete rahvusvaheliste lennukompaniidega, et need katkestaksid ühe otsa pilet müügi Minskisse. Kõnelustel on ka juba tulemusi. Turkie air lines teatas täna, et ei müü piletit teid Lähis-Ida migrantidele Iraaki. Air Lines teatas samuti, et ei lenda enam Minskisse. Brüssel peab läbirääkimisi veel Liibanoni ja Araabia ühendemiraatidega. Valgevene president Lukasenka ähvardas teatavasti eile, et peatab gaasitarnet, kui Euroopa Liit Valgevenele Poola piiril korraldatud migratsiooniolukorra eest uued sanktsioonid kehtestab. Selle peale teatas Kreml täna, et Lukaženka ei kooskõlastanud oma avaldust Moskvaga ning et Venemaa on endiselt usaldusväärne tarnija. Lääneriigid nõuavad, et Valgevene president ja Venemaa president teeksid pinevale olukorrale lõpu, mida kolm osapoolt tegelikult tahavad. Kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ütles täna uudis plussi, saates selle kohta nii. Ma arvan, et Valgevene diktaatoril on üks ja selge suur eesmärk jääda võimule ja võimule jäämiseks on tal tegelikult vaja taastada 2020. aasta augusti eelne olukord, kus tal oleks võimalik mingi piirini laveerida Venemaa ja, ja lääne vahel, kui ta jääb nagu puhtalt vene mõjusfääri, siis ka see pikemas perspektiivis vähendab tema võimalust võimule jääda, kuna venelastel ei ole seda tüüpi liidreid, kes neid on aastakümneid ka lollitanud ja ta lubadusi mitte täitnud, pikas perspektiivis vaja nad leiaksid endale sobivama liidri Valgevenesse ja tõenäoliselt ta usub, et sedalaadi sanktsioonide ga, mida ta ette võtab Venemaa toetusel suudab ta mingil hetkel sundida Euroopa Liidu uuesti läbirääkimiste laua taha. Kui me võtame Venemaa, siis see on muidugi palju keerulisem. Venemaa soovib kindlasti ennast lääne jaoks näidata võimalikult tugevana, soovib säilitada kontrolli Valgevene üle ja suuremas perspektiivis kindlasti taastada kontrolli Ukraina üle. Euroliidu riikide põhilised meetodid, mida saab kasutada Valgevene režiimi korralekutsumiseks, on ikkagi eelkõige sanktsioonide ga seonduvad. Teine pool on muidugi see, et tuleb oma liikmesriike igakülgselt toetada. Kui nüüd vaadata seda gaasi peatumise asja, siis noh, seda võimalust Valgevenel tegelikult ei ole. Lukašenko mängib siin Pokkerit lihtsalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa ülemkogu eesistuja Charles Michel tänas Türgit otsuse eest keelata Iraagi, Süüria ja Jeemeni kodanike lendamine Valgevenesse. Euroopa Komisjoni pressiesindaja teatel kinnitas ka lennufirma Iraq Airlines, et lõpetab Minskisse lendamise.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSAs on koroonaviirusesse nakatunute arv viimased kuus nädalat vähenenud. Jaanuari keskel nakatus päevas pea 250000 nüüd umbes 65000 inimest. Vaatamata sellele rõhutavad riigi terviseametnikud, et ameeriklased peaksid ka edaspidi piiranguid järgima. USA haiguste kontrolli ja tõrjekeskuse juht Rochell Valenski. Eesmärk ei ole reisimist ja muud sellist taastada ainuüksi sellepärast, et suurendame vaktsineerimist. Selle valitsuse esimese 100 ametipäeva eesmärk on alati olnud jõuda olukorda, kus pandeemia on meie jaoks lõppenud. Nädalavahetusel kinnitas toidu ja ravimiamet Johnson ja Johnsoni vaktsiini kuid valge maja koroonaviiruse töögrupi liikme Jeffri Science sõnul on palju tööd vaja veel ära teha. Me suurendame jätkuvalt vaktsiinide tarnimist vaktsineerijate ja vaktsineerimiskohtade arvu. Samal ajal vaieldakse senatis president Joe Bideni kahe triljoni dollari suuruse koroonaviiruse abipaketi üle. USA senati demokraatide juht Jack Suumer. Ma eeldan tulist debatti ja hiliseid õhtuid, kuid ameeriklased on meid saatnud siia tööd tegema, mis aitaks riigil taastuda sellest enneolematust katsumusest. Vabariiklased aga ei kavatse abipaketti toetada, sest see on nende hinnangul liiga kallis. USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnel. Demokraadid on otsustanud minna täielikult erakondlikku teed pidi. Isegi kõige kuulsamad liberaalsed majanduseksperdid ja väljaanded ütlevad, et nende pealiskaudne plaan ei vasta perekondade tegelikele vajadustele. Senat hääletab abipaketi üle tõenäoliselt selle nädala keskel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on koroonaviirusesse nakatunute arv viimased kuus nädalat vähenenud. Jaanuari keskel nakatus päevas pea 250 000, nüüd umbes 65 000 inimest. Vaatamata sellele rõhutavad riigi terviseametnikud, et ameeriklased peaksid ka edaspidi piiranguid järgima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNarva varustab soojaga balti elektrijaama 11. energia plokk, mis toodab korraga nii elektrit kui sooja energiabloki suviste hooldustööde ajal, samuti ka käreda talvepakasega. Käivitatakse tipu katlamaja, mis töötab maagaasil vene gaasiga. Kütmine muutub aga aina keerulisemaks ja energeetikud otsivad Narva soojavarustuseks teisi võimalusi, räägib aktsiaseltsi Enefit Boueri juhatuse esimees Andres Vainola. Täna oleme saanud süsteemioperaatorilt eelhoiatuse, et ka torugaasi saadavus võib olla problemaatiline ja kui me näeme seda gaasi hinda, siis täna oleks mõistlik suvisel madalal koormuse pakkuda harvakatele sooja hoopis põlevkiviõli baasil. See on enam kui kaks korda odavam kui torugaasist, mille saadavuses võib tekkida tõrkeid. Põlevkiviõliga kütmiseks on balti elektrijaama tipukatlamaja tehniliselt valmis, kuid kütuse vahetuses on vaja keskkonnaameti luba. Andres Vainola hinnangul on tegemist keerulise ja aeganõudva protseduuriga. Meil on selline taotlus plaanis teha, aga selle ametlik menetlusaeg on pikk. Võibolla leiavad ka regulaatorid ka kiiremaid lahendusi. Meie peame lähtuma täna punktuaalselt meile väljastatud kompleksloast, kus põlevkiviõli on ainult reserv kütus, avariiolukordades. Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots nimetab balti elektrijaama tipukatlamaja põlevkiviõlile ülemineku mõtet õigeks hinna, kuid eriti varustuskindluse seisukohalt. Mitmed vene toru gaasi sisendid on täna juba ju tegelikult suletud ja kui tänasele olukorrale otsa vaadata, kus meil on regioonis ainukene üks kindel varustusallikas klaipeda veeldatud maagaasiterminal, siis võiks ikkagi juba lugeda, et meil on probleemid gaasivarustuses ja seoses sellega võiks anda ka loa üleminekuks põlevkiviõlile. Märt Otsa hinnangul oleneb loa andmise kiirus otsustajate tahtmisest. Hea tahtmise juures see on mõne päeva nädala aegne protsess, et siin piisab ikkagi ainult loa andmisest keskkonnaameti või siis riigi poolt ja tehniliselt on see tõesti ainult kättevõtmise asi. Keskkonnaameti teatel on tavaolukorras keskkonnakompleksloa menetluseks ette nähtud pool aastat, kuid nagu kinnitab keskkonnaameti kliima ja välisõhubüroo juhataja Meelis Mägi, on seda kindlasti võimalik eriolukorras lühendada, aga mitte mõnele päevale, sest muutmise aluseks on kvaliteetne taotlus, mis eeldab ettevõttelt arvutusi uute saasteainete osas balti elektrijaama. 11. energiaplokk läheb kuuks ajaks remonti juuli keskpaiku. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas algavad varsti Balti elektrijaama hooldustööd ning tavaliselt käivitati hooldustööde ajaks gaasikatlamaja. Sel aastal soovivad elektrijaamad maagaasist loobuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTanel Tenson, no üldised tendentsid on olnud viimastel nädalatel paaril nädalal positiivsed, kuidas on reoveeseis? No sel nädalal on ka meil tegelikult esimest korda, kui me näeme, et viirusesisaldus reovees hakkab langema ja seda ka tegelikult üle Eesti. Et mida me näeme sel nädalal, on see, et nende asulate arv, kus kohas me viirust üldse ei leia, on märgatavalt tõusnud, nii et viirus on, on siiski veel kõrgel tasemel, ei saa öelda, et ta kuhugi ära oleks kadunud. Aga langustendents on, on seekord selgelt näha. Ja kui Eesti erinevatest Et siin võib-olla hakkab see puhang tasapisi taanduma samamoodi Harjumaa ei ole enam väga kõrgel tasemel. Kas on mingid piirkonnad, kus väga uhkust tunda ka ei saa veel? No on ikka siin, paljud linnad on, on sellised, kus me näeme viirus veel kõrgel tasemel. Nii et mis siin silma hakkavad, on Tartu, Jõhvi, Rapla, Viljandi ja veel mõned teised, nii et neid suure viirusesisaldusega kohti veel veel kahjuks jagub, aga aga üldpilt hakkab paremaks minema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle mitme nädala oli COVID-19 viirust seekord reovees varasemast vähem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeile teadaolevalt on Harju maavanem tervenenud ja see tähendab seda, et et protsess jätkub nii, nagu ta oleks toimunud sel juhul, kui ta poleks haigestunud. See tähendab protsess tema vabastamiseks ametist. Teatavasti maavanemate esindav advokaadibüroo palus aega, et oma vastust kirjutada, mis selles seisis? Vastus on saabunud ja meie spetsialistid on analüüsinud seda ning ei leia alust, et me peaksime siis algatatud protsessi selle pärast peatama, et nagu ma ütlesin, me jätkame, me esitame siis uuesti vabariigi valitsuse istungi päevakorda antud eelnõu. Sellel neljapäeval Jah, kõik sõltub sellest, mida otsustab vabariigi valitsus. Kui vabariigi valitsus otsustab toetada teie ettepanekut, kuidas siis asjad käivad? Kõik protseduurid lähevad käiku, aga ühtlasi tähendab ka see seda, et me peame hakkama siis mõtlema, kes võiks olla järgmine inimene, kes täidab tühjaks jäävat kohta. Kas see kandidaat peab olema enne olemas, kui juhul, kui Värner Lootsmann vabastatakse? Ei pea, seda ei ole kuskil sätestatud, sellised arutelud algavad sellel nädalal, sest üks maavanema koht on ju täiesti vaba praegu ja me ei saa seda kauaks vabaks jätta, nii et sellel nädalal me alustame arutelusid võimalike kandidaatide üle. See maavanema koht, mis praegu vaba on, on Põlva maavanema koht. Teatavasti suundus senine maavanem Urmas Klaas tööle riigikokku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju maavanem Värner Lootsmanni vabastamisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.