messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Kersti Kaljulaid rõhutas oma tänases otsuses, et nii ulatusliku ja kogu ühiskonda puudutava küsimuse puhul, nagu on senise pensionisüsteemi ulatuslik muutmine, on oluline küsimused selgeks vaielda kõigil võimalikel tasanditel ja lõpuks saada selgus ja kõigi poolt aktsepteeritav lahendus riigikohtust. Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutva seaduse üks algatajaid, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb kommentaariks presidendi otsusele, et see oli ootuspärane. Ta on ju eelnevalt riigikogu poole pöördunud oma põhjenduste ja seletustega. Riigikogu on seda ka menetlenud omalt poolt väga põhjalikult. Siin on ka erinevatel poliitikutel ja erinevatel advokaadibüroodel juristidel ertidel olnud erinevad arvamused ja eks need erinevad arvamused peavad siis saamagi lõpuks lahenduse riigikohtus. Koroonakriisi valguses on esile tõusnud küsimus maksete peatamisest teise pensionisambasse. Seederi sõnul mingit otsust ei ole, aga see on kaalumise koht. Lõpuks võtab kogu seaduste paketi vastu riigikogu, mitte valitsus. Ja ka lisaeelarve kõikides oma detailides ei ole ju täna esitatud, riigikogule on teadustatud ainult üldisi põhimõtteid mis minu arvates on valitsusele õiged. Aga milline saab olema detailne lisaeelarve, seda me ei tea, seal kindlasti tuleb muudatusi võrreldes sellega, mida valitsus nüüd omalt poolt välja töötab. Ja sama on ka maksete peatamisega teise sambasse, et millisel kujul valitsus üldse seda on mõelnud? Kas täpselt samasugusel kujul kui eelmise kriisi ajal, mina arvan, et see täpselt samasugusel kujul ei ole väga mõistlik. Aga milline see seaduseelnõu saab olema, seda me ju täna ei tea. Seeder ütleb veel, et ei oska ennustada, kas ja kui pikalt kavandatud pensionireform venima jääb. Seal erinevate toimingute jõustumiseks nähti ette väga pikad ettevalmistusajad ja ju inimestele raha kättesaamise võimalus juhu. Juhul kui seadus oleks jõustunud, oleks tekkinud alles septembris 2021. See sõltub mõnevõrra ka riigikohtu menetluse ajast ja me ei tea täna ka ju riigikohtu otsuseid, võib-olla riigikohtu otsuse järel peab parlament uuesti selle seaduse juurde tulema ja hakkama teatud sätteid muutma. Küllaltki suur tõenäosus on, et see protsess jääb venima ja neid kuupäevasid tuleb edasi lükata.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid jättis kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus Riigikohtusse taotlusega kuulutada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Tema sõnul riivab pakutud lahendus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVäiksematest laevaliinidest olid tänase tormi tõttu häiritud Hiiumaa ja Saaremaa vaheline Sõru triigi liin ning Kihnu ja Munalaiu sadama vaheline liin, mida opereerib Kihnu veeteed. Suursaartega oli olukord selline, et alates hommikust jäi ära mitu reisi Hiiumaa ja mandril asuva rohuküla sadama vahel. Kuivastu Virtsu liinil toimis laevaliiklus aga kogu päeva mandri ja suursaarte vahel tegutseva parvlaeva operaatori laevad. Juhatuse esimees Indrek Randver selgitas, et otsust Heltermaa rohuküla vahel tormi ajal reisid ära jätta mõjutas nii tuulekiirus kui ka suund, mida peab Hiiumaa liinil arvestama. Tuule kiirus nüüd nii-öelda üldiste reeglite järgi on jämedalt selline 25 meetrit sekundis, aga see ei ole ainuke näitaja, nagu ma korra mainisin, näitaja on kindlasti ka tuule suund Heltermaa sadamas praegu, kui on nii-öelda põhja-loodetuuled, siis need ei ole meile väga sõbralikud tuuled, et, et nad ikkagi mõjutavad üsna paljuski, et, et kuidas sinna sadamasse sisse saab tulla. Laevaliiklus Hiiumaa ja mandri vahel taastus täna pärastlõunal. Laevad, juhatuse esimees Indrek Randver selgitab, kuidas paistavad homse päevaolud Hiiumaa liinil. Homne tuuleprognoos on juba hea, nii et homme ma kujutan ette ja usun, et kui midagi ei muutu, siis sõidame oma tavapärast graafikut. Laevad said õhtuks liikuma ka Kihnu veeteede poolt opereeritavatel Kihnu munalaiu ning Sõru-Triigi liinil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm häiris täna laevaliiklust Sõru-Triigi, Kihnu-Munalaiu ja Hiiumaa ning mandri vahelisel liinil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKindlasti õige on see, et me tahtsime määratleda oma positsioonid, mille baasilt läbirääkimisi pidada, sest me ei ole kunagi arvanud, et me oleme mingi täiendav häältekogus ühele või teisele fraktsioonile erakonnas. Ja on hea meel, et nii palju reaktsioone on tekkinud selle lühikese aja jooksul. See näitab, et me oleme suutnud siiski vist tabada päris paljusid seisukohti, mille eest mitmed Eesti erakonnad on valmis võitlema ja ma ütleks, et see on üsnagi niisuguse tasakaalustatud Eesti selline poliitiline manifest. No nii palju, kui mina olen aru saanud, on teil kerged erimeelsused vähemalt välja öelduna ühed on öelnud, et niipea kellegagi ei ühine ta teised ütlevad, et ühineda on vaja. No me muidugi ei hakkagi varjama, et meil on erinevaid seisukohti ja ühe ja sama inimese käsitlus on aegade jooksul erinev olnud, kuni selleni välja, et me võiksime ka kutsuda üles esialgu küll naljaga Poolaks ühinema uude loodavasse erakonda nii Isamaaliit kui kui sotsiaaldemokraate kui ka valdavat osa või, või vähemalt poolt Keskerakonnast. Aga selle manifesti mõte on ikkagi selles, et me tahtsime iseendale selgeks teha, mis on nad niisugused kõige suuremad põhimõttelised muudatused, mille eest meie ikkagi lähiajal hakkame seisma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalliberaalid avaldasid oma poliitilise manifesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve maht on 94,2 miljardit krooni, mis on neli miljardit suurem kui tänavu. Peaminister Andrus Ansip rõhutas, et riigi tulud on alates taasiseseisvumisest igal aastal suurenenud ka kriisi ajal. Eksivad kõik need, kes, kes arvavad, et nad kärpisid majanduskasvu ära ja, ja kärpisid eelarve ära ja, ja see tekitas meile siis hulganisti probleeme. Ei, suuresti me kärpisime ikkagi neid täitumatuid, unistusi, mida me siis eelarve tulude poolele kirjutasime. Eelarve defitsiit jääb siiski püsima. Valitsussektori defitsiidiks on kavandatud 1,6 protsenti, selle aasta defitsiiti prognoosime me 1,3 protsendi suuruseks sisemajanduse kogutoodangust ehk siis me näeme, et, et järgmiseks aastaks me planeerime suuremat defitsiiti. Kuid see suurem defitsiit on seletatav pensioni teise samba riigipoolsete sissemaksete taastamisega. Reservis on meil veel 23 miljardit krooni alles. Reservid endiselt ületavad suurelt valitsussektori võlakoormust valitsussektori võlga, me võime rehkendada praegu suurusjärgu 15 miljardit krooni. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et järgmise aasta eelarve põhijoon on usalduse taastamine. Me anname skeptikutele vastuse nii kodus kui ka välja välismaal, et kas me ikkagi oleme siin rahaasju ajanud euro nimel või on meil ka mingisugused sisulised kaalutlused endiselt olemas ka eurotsoonis? Tuleva aasta eelarves on ette nähtud investeeringute suurenemine 16 protsenti. Me oleme investeerimise väga palju ja see on otsene vastus siis nendele, kes küsivad, miks riik majandust ei elada, et kõige otsesem võimalus selleks on investeeringud. Riigi valitsemiskulud ei suurene, avalikus sektoris palgad ei tõuse ja valitsus tegi riigikogule ettepaneku külmutada ka kõrgemate riigiametnike, ministrite ja parlamendiliikmete palgad. Hariduskulutused suurenevad ja moodustavad ligi seitse protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Eesti kulutab haridusele suurem osa SKT-st kui enamik teisi Euroopa Liidu riike. Samas tuleneb see ka meie väiksest rahvaarvust. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et Isamaa ja Res Publica Liit on eelarve koostamise protsessiga rahul. Olen väga rahul selle koostöö vaimu eest ja me oleme rahul ka ma loomulikult selle tõttu, et meie jaoks need prioriteedid, mida me kevadel seadsime, on kenasti realiseerunud selles eelarves. Tõesti oluline on, et eelarve aitaks kaasa igal moel majanduse taastumisel. Kindlasti on oluline need ettevõtlustoetusprogrammid 10 protsenti, nad kasvavad nominaalsummas ikkagi prioriteediks. Jätkuvalt on tootearendus. Valitsus kiitis täna heaks ka sotsiaalministeeriumis ettevalmistatud seadusemuudatused, mille vastu ametiühingud hommikul Toompeal meelt avaldasid. Ametiühingud ei ole rahul, et tööturumeetmete rahastamiseks on edaspidi kavas kasutada töötuskindlustusmaksete raha, kuigi 2008. aastal sõlmitud kolmepoolses kokkuleppes kinnitas valitsus, et tööturukoolituseks eraldatakse raha riigieelarvest. Sotsiaalministri Hanno Pevkur ütles, et riigieelarvest eraldatakse raha vastavalt võimalusele ka edaspidi. Seadusemuudatused annavad võimalusi juurde. Töötukassa nõukogule ehk siis sotsiaalpartneritele koos valitsusega langeb oluliselt suurem roll tulevikus tööturuteenuste pakkumises kaasa rääkimises sealhulgas ka rahastamises, kaasa rääkimises. Töötukassa nõukogu saab endale õiguse teha ministrile ettepanek töötuskindlustusmaksetest tööturuteenuste rahastamiseks. Nii ametiühingud kui tööandjad saavad oluliselt suurema sõnaõiguse töötute abistamiseks mõeldud rahaallikate hulk väljaneb ehk kui täna on ainult Euroopa sotsiaalfond, mis on otsa saamas ja riigieelarve, siis sellele lisandub ka siis töötuskindlustusmaksed. Teised ministrid kiitsid sotsiaalministeeriumi ideed rahandusminister Jürgen Ligi. Eesmärk on ju ikkagi tööpuudust vältida, mitte maksta kinni töötust, vaid vaid vähendada ja ennetada ja see võiks olla meie arvates töötukassa üks roll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve. Ministrite hinnangul oli koostöövaim hea, kuigi nappi raha on keerulisem jagada kui külluslikku eelarvet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHärra välisminister, kas tänane päev läks libedalt, oli mingeid probleeme ka veel enne allakirjutamist Venemaa poole tänane päev, kõigepealt kohtumine Vene välisministri Sergei Lavroviga, seejärel piirilepete allakirjutamine siis kohtumise jätkumine lõunasöögi vormis, et, et kõik sujus täna hästi, mingisuguseid probleeme küll ei esinenud ja, ja tegelikult sellise kohtumise alatoon oli, oli täna selgelt positiivne. Piirilepingu allkirjastamine venis natukene vähemalt ei käinud nii nagu ajagraafikas jäite millegi teiste asjade juurde, millest pikemalt rääkisid. Kohtumine algas mõni minut hiljem, kui ta oleks pidanud algama, aga, aga me rääkisime päris põhjalikult Eesti-Vene kahepoolsetest suhetest enne piirilepete alla kirjutamist. See puudutas suhete edasist arengut, see puudutas seda, et meil on üle 10 lepingu, mis vajaksid allkirjastamist veel Eesti-Vene vahel. Enamus neist puudutab majandusalase koostööleppeid. Me puudutasime üldse majandussuhete arengut. Piiriülese koostöö arengud, sealhulgas Narva uutee, piiripuntide nii raudtee kui maantee piiripunktide väljaehitamist, Pihkva laevaliini küsimus Tartust Pihkva konsulaarkantselei ruumide küsimust, näiteks kindlasti ka keskkonnaküsimusi Läänemerel. Ja, ja samas me tõstsime esile ka ikkagi küsimuse lahendamata probleemidest kultuurivarade tagastamisel ennekõike presidendiametis raha tagastamise küsimus ja ka Tartu Ülikooli kunstimuuseumi varade küsimus. No mis puudutab presidendi ameti raha tagastamist, siis selles suhtes oli Vene välisminister Lavrov ka selgelt positiivne. Küll on veel vene riigi sees vaja mõningaid juriidilisi protseduure täita, et, et selleni jõuda. Kas tänane päev lahendas nii mõnegi Eesti-Vene riigivahelise probleemi või, või kõik, nagu öeldakse, lükati alles täna käima. Üks probleem, mis kindlasti lahenduse sai, oli seesama piirilepete allakirjutamine probleem, mis on olnud üleval 10 aastat, mille lahendamist võimalikult ruttu on soovinud kõik Eesti vabariigi valitsused selle aja jooksul. See on kindlasti üks oluline küsimus, mis, mis sai täna lahenduse, samas kõik ülejäänud küsimused said täna fikseeritud ja ma loodan, et, et näiteks kõik need majandusalased lepingud, et nende suhtes hakkab ikkagi kiire liikumine. Täna kirjutati lepingule alla, aga millal ta kehtib? Leping hakkab kehtima siis, kui mõlema poole ehk siis Eesti ja Vene parlamendid on ratifitseerinud need piirilepped ja ratifitseerimiskirjad seejärel on Eesti ja Venemaa vahel vahetatud, millal see reaalselt võiks toimuda? No ma ei hakka siin kindlasti ennustama, et selle tempo, kui kiiresti näiteks Eesti riigikogu soovib nende lepete ratifitseerimist menetleda, on, on riigikogu otsustada ja samamoodi Vene riigiduuma otsustada on see, kui kiiresti tema selle küsimusega tegeleb. See on ka selgelt meie soov ju olnud, et ikkagi Eesti julgeolek saaks tugevdatud ja, ja piirileppe riigipiiri selge fikseerimine on kindlasti tegur, mis tugevdab Eesti riigi julgeolekut. Päris pikas pespektiivis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas kirjutati alla Eesti-Vene piirileping.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstid peavad samaaegselt juhtima raskete haigustega inimeste ravi ja kaitsma neid koroonaviiruse eest. See muutub üha raskemaks, sest hospitaliseeritavaid koroonahaigeid on üha rohkem ja nad ei mahu enam haiglatesse ära. Vajadus välihaiglate järele suureneb pidevalt. Arstidele teeb suurt muret, et järjest rohkem koroona haigeid on saanud nakkuse haiglas. Koroona leviku pidurdamiseks on tehtud kõik suletud on palju haiglaruume, kuhu nakkus levinud. Erakorralise meditsiini osakonnad on tavapärasega võrreldes töö väga koomale tõmmanud. Paraku sellest kõigest ei piisa peamiselt just seetõttu, et koroona patsiente tuuakse haiglatesse juurde sellisel hulgal et neid teistest haigetest eraldada on juba praktiliselt võimatu. Haigus levib hoolimata sellest, et iga patsienti koheldakse kui nakkuskandjat. Hoolimata sellestki, et nakatunud patsiendi transportimisel isolatsiooniruumist näiteks intensiivravi osakonda tühjendatakse eelnevalt inimestest kõik ruumid, mida transporditav haige läbib. Patsientide sugulastel ei lubata enam haiglatesse siseneda, kuid paljud neist ei saa aru, miks nad oma sugulasi vaatama minna ei või. Vandenõuteooriad ja koroonaskepsis levivad rumeenlaste hulgas kulutulena ning arstid ja õed peavad haiglate juures nördinult protestivaile sugulastele selgitama, et koroonaviirus on päriselt olemas, et inimesed päriselt jäävad koroonasse, paljud põevad seda raskelt ja nii mõnigi sureb. Et piir koroona ja mitte koroona haiglate vahel tõepoolest kadunud on, kinnitavad ka seniste ainult koroona ravimiseks eraldatud haiglate arstid, kelle sõnul saabub praegu suurem osa patsiente teistest haiglatest. Koroona levib Rumeenias hoogsalt nakatumiskordaja R null, mis näitab mitut inimest üks nakkuskandja keskmiselt nakatab on Sibiu maakonnas tõusnud juba üle seitsme. Kolmes maakonnas on see üle kuue. Neist ühes tõuseb nakatumiskordaja kohe kohe üle seitsme. Üle viie on nakatumiskordaja kahes Rumeenia maakonnas ja pealinnas Bukarestis. Võrdluseks. Eestis oli nakatumiskordaja R null, viimati ühe ja 1,4 vahel. Kõige eeltoodu valgel pole imestada, et järjest enam meditsiinitöötajaid on ise koroonasse jäänud. Paraku on uus tuvi paljud neist ka hauda viinud. Koroonasse surnute hulgas on peale haigla töötajatega perearst. Pandeemia algusest peale on Rumeenias koroonasse nakatunud ligi 4500 arstiõde, neist kindlalt just sellesse haigusesse. Surnud on 50. Rumeenia s on iga 46. koroonasse haigestunu meditsiinitöötaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rumeenias on koroonaepideemia muutunud nii hulluks, et haiglaid pole enam võimalik jagada koroona- ja mittekoroonahaigete haiglateks. Koroonapatsientide rohkus ohustab tõsiselt muude haigustega patsientide ravi, kirjutatakse uudisteportaalis Pro-TV. Epideemia tõttu peavad Rumeenia haiglaarstid seisma silmitsi dramaatiliste stseenidega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJoote nägu. Mida sa teed, seganeed, mida sa ise teed? Sa hirmutasid mu jänese ära sinu järel, see. Ta oli mu kindlat kirmu. Sa tahtsid selle arve kätt maha lasta. Väikese teatrisõbra rõõmuks rännatakse unistuste ilma, otsitakse üles muinasjutumaa ja vaadatakse, kas seal elavad endiselt kuningad ja printsid, võlurid ja haldjad ning kas armastus ja headus saavad võidu ahnuse ja kadeduse üle. Lavastaja Oleg Titov ütleb, et tegemist on tuttava tuhkatriinu looga kuid tänapäevases võtmes. Tava tuua iga aasta jõulukuul Ugala suurde saali. Lastele mõeldud lavastus sündis möödunud sajandi 80.-te algul, kui esimese lavastuse nääripäev tõi lasteni Merle karusoo. Sealtmaalt on detsember olnudki Ugalas laste päralt. Dramaturg Liis. Selles lavastuses ei ole kuuske, jõuluvana mõnikord on olnud ja tuhkatriinu lugu, tegelikult ei ole ka talve lugu. Kui muidu jõulude ajal eeldakse, et mängitakse midagi väga talvist, nagu me oleme ka eelmised paar aastat teinud siis sel korral me pöördusime sellise klassikalise muinasjutumaailma juurde. Muinasjuttudega on see tore asi, et neid loetakse uuesti ja uuesti, iga põlvkond loeb uuesti. Just need vanad Perrot ja Krimmi muinasjutud on need, mis kunagi nagu meelest ei lähe ja ei tohikski minna. Miks teater nii palju pöörab? Sellepärast, et kui me lapsi teatrisse ei too, siis ei ole meil, ma arvan, umbes 15 aasta pärast ka neid täiskasvanuid, kes tahaksid tulla teatrisse teatriarmastus ja teatris käimise kogemus ja harjumus tekib ikkagi lastel, siis nad edasi vaatavad noortelavastusi ja siis äkki jõuavad ka juba ise piletit ostes suurena saali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ugala teater toob iga aasta detsembrikuus välja lastele mõeldud suure saali lavastuse, nii on see olnud juba peaaegu nelikümmend aastat. Seekordse koguperelavastuse \"Tuhkatriinu\" dramatiseeris Silvia Soro, kostüümid kujundas Yana Khanikova ja lavastas Oleg Titov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimati leiti Eesti kodusigadelt katkupisik läinud aasta septembris. Kui tänavu sügiseks uusi katkujuhtumeid ei avastata, saab Euroopa komisjonilt taotleda seakasvatajatele kehtiva kolmanda piirangute oni kaotamist. Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul on komisjoni positiivne otsus tõenäoline kuid selleks on tarvis kõigi seakasvatajate koostööd. Toimub hääletus, nii nagu ka tsoonide kehtestamisel, aga ei ole praegu ühtegi sellist teadmist, mis võiks olla teistsugune, et tõepoolest ei saa maha võtta, aga kõik sõltub sellest, kui hoolsad on seakasvatajad ja kas nad suudavad peotusnõudeid täita. See tähendab, et kui suve jooksul jääb mõni kodusiga haigeks Valgamaal, rikub see ka ilmselt Järvamaa seakasvataja lootused piirangutsoonist pääseda. Veterinaar ja toiduameti Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urmas Palloni sõnul on tema vastutusalas väga palju just väiketalunikke, kelle laudas üks-kaks siga. Ehkki just selliseid farme peetakse seakatkule kõige vastuvõtlikumaks, on pall, on kindel, et vähemalt Valgamaal käituvad talunikud heaperemehelikult optimistlikum. Ka Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo, kes siiski tõdeb, et üksikuid ettekirjutusi peab veel tegema. No on veel paar üksikut farmi, kellelegi on kehtivad ettekirjutused, on mitu loomaliiki, näiteks on veis koos seaga ühes laudas või siin ei ole aeda, need on nagu peamised Seakasvatajaid koondava Eesti tõusigade aretusühingu nõukogu esimehe Urmas lahe sõnul on kõik ühistuliikmed bioohutusnõuete täitmisel hoolsad. Siiski on Urmas Laht kolmanda piirangutsooni kadumise rääkides pessimistlik ning seda just väiksemate seakasvatuse tõttu. Ei ole mõistlik 10 20 seaga hakata tegema eraldi duširuume eraldi aedasi ümber, sa oled ikkagi majapidamisega seotud, majapidamises on sul ka pere ja lapsed, kes käivad, jooksevad metsa all, toovad paratamatu oma jalanõud ju koju ja nii edasi ja nii edasi, et see on kõik nagu inimlikult arusaadav. Neile, kes peoohutusnõudeid vaatamata ettekirjutustele täitma ei hakka, saab Inge Saavo sõnul kehtestada sunniraha nende suhtes aga, keda ka sunniraha liigutama ei pane, peab Urmas lahe sõnul olema karmim. Likvideerimine sundlikvideerimine siin ei aita mitte midagi muud, kui inimene ei saa aru sellest, siis on sundlikvideerimine julgen täitsa selgelt, nagu väita. Sama meelt on ka maaeluminister Urmas Kruuse, kes bioohutusnõudeid täita ei suuda, peab seapidamisest loobuma. Väga loodame, et selleni ei pea minema, aga kui keegi teadlikult eirab ettekirjutusi ja väga pikalt eirab, siis on ju selge see, et sellega nõustuda ei saa ja siis tuleb käivitada teised mehhanismid, aga ei saa panna kogu suurt sektori riski alla, sellepärast et keegi otsustab, mitte neid täita. Inge Saavo sõnul valmistavad veterinaarametnikele suuremat muret aga hoopis need talunikud, kes kevade saabudes endale esimese põrsad otsustavad võtta ning sellest PRIAle ei teata. Kindlasti peab nemad üles leidma ja nemad peavad täitma ka bioohutusnõuded, enne kui nad üldse sea omale võtavad, peaks olema need nõuded juba täidetud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui sügiseks enam ühtegi seafarmi katkupisik ei jõua, võivad seakasvatajad kolmanda tsooni müügipiirangutest pääseda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUus ühendus tagab riikidele parema varustuskindluse ja loob eelduse balti riikide energiasüsteemi lahtiühendamiseks Venemaast. Eesti ja Läti koostöös valminud elektriühenduse kogumaksumus on 172 miljonit eurot millest Euroopa Liidu toetus moodustab 112 miljonit ehk 65 protsenti. Eesti elektritarbijad võrgutasu kaudu uue ühenduse rahastamisse panustama ei pidanud. Eleringi juht Taavi Veskimägi See on üks oluline eeldus kogu balti riikide sünkroniseerimiseks, Mandri-Euroopa, aga Venemaast lahti ühendamiseks, et teatavasti senini kõik meie elektriliinid, mis lähevad Läti suunad, lähevad üle Valga ehk ja tulevad niimoodi Narvas. Nad on sisuliselt ühes koridoris, et, et selle liiniga nüüd, mis hakkab Varku Lihula, Sindi Kilingi-Nõmme-Riia, et me tegelikult loome sellise lääne suunalise või lääne osas oleva tugeva 330 ühenduse. Veskimägi ütleb, et meil on nüüd kaks suurt magistraalkoridori. Üks siis idas jätkuvalt Narva-Tartu, Tsirgulina Valmiera suuna ja teine on nüüd siin läänes, et see kindlasti ka riskide juhtimise võtmes nagu oluliselt meie elektrisüsteemi teeb, teeb tugevamaks ja tõesti see laiem tähendus on just läbi selle, et siit hakkabki kogu sünkroniseerimise projekt Poola poole ja sealt edasi Kesk-Euroopasse minema. Tähtsal sündmusel oli kohal ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Simson ütles, et sellised ühendused on Euroopas tähtsad. Nad on tähtsad energiajulgeoleku võtmes, paremad regionaalsed ühendused toovad tarbijatele taskukohasema hinna ja paremad ühendused annavad meile võimaluse vastu võtta rohkem taastuvenergiat. Põhjus, miks Euroopa Liidu poolt projekt kahe kolmandiku ulatuses on rahastatud on see, et paremad regionaalsed ühendused aitavad meil saavutada ka suuri kliimaeesmärke.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti peaminister Kaja Kallas ja Läti peaminister Krišjānis Kariņš avasid Kilingi-Nõmmes Eesti ja Läti elektriühenduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMärtsi lõpus kui plaaniline raviseis, kus saadeti Tallinnas tegutsevas akala hambaravikliiniku töötajad koju. Õnneks tuli appi koroonakriisi leevendamiseks mõeldud töötukassa hüvitis ja 35 inimese aprilli ning maikuise palga maksiski osaliselt töö töötukassa, aga osa töötajaid olid aprillis haiged, helistasid perearstile ja nemad said mõne päeva eest ka haigushüvitist. Juulis saatis haigekassa neile inimestele kirja ja palus haigushüvitise tagasi maksta. Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ütleb, et niisuguseid inimesi, kes said korraga mõlemat toetust, oli Eestis tuhandeid. Kui on näiteks kaks inimest, kes kuu aega ei teinud tööd ja mõlemad said töötukassast hüvitise, aga üks inimene oli ka veel lisaks sellele haiguslehel, siis see võib-olla ei ole päris õige käitumine. Ehk lihtsustatult tuhanded inimesed olid kodus tööl, ei käinud ja said osa ajast toetust. Nii töötukassa kui haigekassa Rain Laane sõnul niimoodi olla ei tohi. Sakala hambaravikliiniku juhataja Hendrik kiige aga haigekassa soovi ei mõista. Seda enam, et kevadel ei kuulnud ta võimalikust tagasinõudeohust midagi. Selline käsitlus nagu tänaseks on siis nüüd selgunud, et sama perioodi eest haigushüvitist ja töötasuhüvitist maksta ei saanud. See selgus on tekkinud hiljem. Seda informatsiooni ei avaldatud ka meil ka telefonivestluste käigus, kui me vastavate ametite infoliinidele helistasime, küsisime, et kuidas me peame tegutsema, mida me peame tegema. Võiks arvata, et õige pea küsibki haigekassa raha tuhandetelt inimestelt, aga niimoodi siiski ei lähe. Rain Laane ütleb, et iseenesest neil see õigus küll oleks, aga haldusmenetlus on pikk ja keeruline. Kui me hakkaksime kõiki inimesi trahvima, kui nad punase tulega üle tee lähevad, siis meil ei jätkuks selle jaoks ressurssi. Küll aga on teatud juhtumitel, kus see on väga teisi inimesi, riivav, see tegevus, mida nad teevad siis seal me teeme need nõuded. Rain Laane sõnul valis haigekassa välja umbes 120 juhtumit, neist poolte puhul on raha tagasi nõutud. Poolte inimestega seotud asju alles menetletakse. Kokku püüab haigekassa tagasi saada umbes 75000 eurot. Laane ütleb, et haigekassa kasutab räigemate juhtumite leidmiseks andmeanalüüsi ja otsib mustreid, mida suuremas osas ettevõtetes ei kohta. Kui ettevõttes kõik inimesed või peaaegu kõik inimesed ühel kindlal kuupäeval võtsid siis haiguslehe, siis kas see on kahtlust äratav fakt või ei ole? Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Erlich loetleb mitu võimalikku põhjust, mille puhul võiks inimestelt haigushüvitise tagasi küsida näiteks sel puhul, kui inimene tegelikult ei olnudki haige, aga kahe toetuse korraga saamine asekantsleri sõnul nende põhjuste hulka ei kuulu. Kui inimesed on teinud sel perioodil tööd, kui inimene tõepoolest oli haige, siis sellisel juhul ei saa pelgalt selle tõttu, et töötasuhüvitist inimesele maksti ajutise töönduse hüvitist tagasi küsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haigekassa nõuab korraga kaht hüvitist saanutelt valikuliselt raha tagasi. Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul lubaks seadus kõigilt neilt haigushüvitise tagasi küsida, Sotsiaalministeerium sellega ei nõustu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu välisministrid kogunesid täna välisasjade nõukogule, kus nende ees olevate teemade ring on lai. Päeva kõige pakilisem küsimus puudutab ilmselt rahutusi Ida-Jeruusalemmas. Selle kohta tegi avalduse ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Portugali välisminister Augusto Santos Silva. Stress. Ma rõhutan, et minu arvates peab olema üritus ja üritus kõigil pooltelt Jeruusalemmas olukorda deeskaleerida, et ära hoida vägivalda, mis on rahuvaenlane. Meil on vaja, et mõistlikud jõud võtaksid kontrolli olukorra üle enda kätte ja seisaksid vastu igasugusele vägivallale, sõnas silva. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seisukohast on ilmselt keskne teema suhted Venemaaga, mis viimastel kuudel märgatavalt halvenenud on. Ida-Euroopa riikide soov. Siin on suurem ühtsus üle Euroopa liidu. See tähendab, et Tšehhi Vene diplomaatide väljasaatmisele oleks pidanud reageerima kõik liikmesriigid. Seda rõhutas enne kohtumist ka Leedu välisminister Gabrielius. Landsbergis. Me peame tunnistama tõsiasja, et Venemaa on aina agressiivsem ja mitte ainult oma piiridel Ukraina, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaaniga. Vahejuhtum Tšehhi, mis toimus ühes Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigis, ei tohi jääda asjakohase vastuseta. Seepärast peab Euroopa olema ühtne vastuste. Sellistele operatsioonidele eeldaksin Euroopat rohkem ühe sellistes küsimustes, ütles ansbergi. Venemaa kõrval räägitakse ka näiteks Euroopa Liidu laienemispoliitikast Lääne- Balkanil. Albaania ja Põhja-Makedoonia on juba pikemat aega ploki uksele koputanud ning varsti peaks see neile ka avatama. Välisminister Eva-Maria Liimets. Eesti jaoks on kindlasti laienemispoliitika olnud üks olulisemaid ja õnnestunumaid Euroopa Liidu poliitikaid, millest Eesti ise on kasu saanud ning soovime vastavalt, et selline edukas poliitika jätkuks Lääne-Balkani suunal ja Albaania ja Põhja Makedoonia saaksid peagi alustada liitumisläbirääkimisi. Euroopat puudutavate teemade kõrval räägitakse ka globaalsematest küsimustest. Kuivõrd juunis toimub Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu tippkohtumine, siis on vaja välisministritel teha palju ettevalmistusi eelolevaks suursündmuseks. Samuti räägitakse ka olukorrast Valgevenes, Afganistanis, Liibanonis ning Iraani tuumaleppest. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu välisministrid kohtuvad täna Brüsselis, et arutada kuidas reageerida Venemaa agressiivsele käitumisele Tšehhis. Ida-Euroopa riigid nõuavad vastukäikudes senisest suuremat ühtsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nFenüül getonuuria ja kalaktoseemia on kaasasündinud geneetilised haigused näiteks fenüül Getonuuria korral ei tule organism toime kõikide tarbitud valkude lagundamisega mis omakorda võib viia ajukahjustuseni. Seepärast on oluline, et seesuguse diagnoosiga lapsed sööksid valguvaba toitu, mis omakorda tähendab, et näiteks Eesti poodide toiduvalikust saavad nemad süüa ainult puu ja juurvilju. Fenüülketonuuria ja kalaktoseemia diagnoosiga lapsi sünnib Eestis küll keskmiselt kaks-kolm aastas, kuid sellele vaatamata on oluline, et ka seesuguse haigusega lapsed saaksid puude, mida aja jooksul sul ka pikendatakse, ütleb Eesti fenüül getonuuria ja kalaktoseemia ühingu juhatuse liige Ann õun. Puue kui selline on iseenesest ju toetusmeetmete kogum, et üks asi on see rahaline toetus, mis nüüd küll uue kalendriaastaga tõusis, aga teine on ka see, et saab 12 päeva aastas lapsevanem täis palgaga nagu vaba päeva siis külastada vajadusel arsti ja kuna need lapsed peavad olema tiheda kontrolli all ja kolmas oluline aspekt on rehabilitatsiooni võimalus. Aastaid on fenüül getonuuria ja kalaktoseemia diagnoosiga lapsed saanud puude sündides ning iga kolme aasta tagant seda on siis ka uuendatud möödunud aastal aga sotsiaalkindlustusametis tehtud muudatus ehk puuet ei määrata enam diagnoosi põhiselt, vaid igat juhtumit vaadeldakse. Eraldiseisvana on õuna sõnul paljudele perekondadele kaasa toonud ebameeldivaid üllatusi. Puude pikendamise käigus siis alates eelmise aasta septembrist on nende lastele antud siis eitav vastus lapsevanemad on esitanud ka vaided, millele samuti on tulnud eitav vastus. Meie jaoks tõesti jäi arusaamatuks sotsiaalkindlustusameti muutunud praktika ja olles püüdnud nende poole korduvalt ka pöörduda, küsides põhjendust, siis ühtegi vastust me ei ole saanud, valdavalt nad kas üldse ei vasta või siis noh, vaidele vastatigi eitavalt. Sotsiaalkindlustusameti esindajate sõnul on oluline aspekt see, et arstlik diagnoos ei kirjelda otseselt inimesel esinevaid osalus ja soorituspiiranguid ja ei peegelda ka puude raskusastet. Puude tuvastamisel lähtutakse inimese terviseseisundist hakkamasaamisest tavapäraste igapäevatoimingutega. Täna õhtul kohtuvad osapooled tekkinud olukorrale ka võimalikult häid lahendusi välja mõelda. Seepärast ei saa ka sotsiaalministeerium teemat praegu täpsemalt kommenteerida, aga ministeeriumil on kavas veebruaris esitada valitsusele erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamise analüüs ja ettepanekud. Üheks teemaks on muuhulgas ka puude määramine ja selle seotus erinevate teenuste ja muude hüvedega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari keskel väljendas Eesti Psühhiaatrite Selts rahulolematust Sotsiaalkindlustusametis muutunud korra üle, mis seab piirangud näiteks puude saamisele psüühikahäirega lapsele. Muudatustega pole rahul ka Eesti Fenüülketonuuria ja Galaktoseemia ühing, mis seisab kaasasündinud geneetiliste haigustega laste ja nende perekondade huvide eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskaegse Pärnu linnamüüri jäänused leiti portarteri kaubakeskuse juurest aida tänava rekonstrueerimise ja Pärnu keskuse ehitustööde arheoloogilise järelevalve käigus. Ehkki ümarkividest rajatis jääb soojustorustikele projekti kohaselt ette, tehti plaanid varuga ja alles jäänud müüriosa lõhkuma ei pea. Rõngana ümber keskaegse Pärnu kulgenud kaitsemüür lammutati valdavas osas seitsmeteistkümnendal sajandil niinimetatud kuldsel Rootsi ajal, kui Pärnu muudeti paari aastakümne ga eeskujulikult kaitstud mereäärseks kindluslinnaks. Sellest ajast on veel säilinud ka jupp vallikääru ning kraavi ja Tallinna värav leiuväärtusest, rääkis arheoloog, Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. See, et linnamüür on Pärnus olemas olnud, seda me teadsime varem, aga aga aeg-ajalt ta siin paljandub ja meil on lihtsalt võimalus vaadata, et ta on ikka alles ja tekitab ka kindlustunnet. Kirjeldame seda müüri siis tolles ajas, kui ta täitis täiel määral oma funktsiooni selles ajas, ta oli ikkagi palju-palju-palju kõrgem isegi. Ta oleks meile ullatunud siin kõvasti üle peade, see, mis on alles jäänud, see on paraku ju see konts, mis jäi tänavatele ja hoonestustele veel viimasena, siis alla peaks seda müüri ka kuidagi eksponeerima. Kas see üldse võimalik on? Tegelikult neid müüre on alatasa mitte eksponeeritud, vaid mark, dakeeritud tähendab, et tähistatakse nende koht ära ja siis on inimestel hea tunne, et nad astuvad üle müüri edasi-tagasi. Mitmes kohas on seda nähtud, kui päris eksponeerida seda, siis tuleks ju viia käesolevast maapinnast nii palju allapoole, et meie tingimustes oleks see ainult lumevete prügi korjamise auguks lõpuks jääks ja praegu on selle müüri jäänuseid siis leitud juba tegelikult siin päris mitmest kohast. No siin kandis tuli ta jah, praegu viimaste päevade jooksul teist korda välja, aga veel nädal kaks tagasi oli ju terve terve linnamüüri nurga torn väljas ja kõik torustikud ja need ümberehitustööd, mis siin kandis nüüd tehakse, saavad tehtud, nii et neid müürijäänuseid ei rikuta, nad jäävad alles nii nagu nad on jah, torusid tõstetakse, tuleb välja, et neid ikka annab tõsta veel ja, ja siingi on ju näha, et torud on otse ikka müüri peale pannud, need plastiktorud ja, ja müüri lõhkumiseni ei minda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu südalinnas leiti ehitustööde käigus osa keskaegsest linnamüürist, mis kuulub säilitamisele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna lahte kavandatava hiigelsuure Kalevipoja kuju idee autor on Tauno Kangro, kes keskerakonnale lähedal seisva isikuna suutis ideega linnakoalitsioonilepingusse suruda. Nüüd on kuju suurim eestkõneleja linnapea Jüri Ratas, kelle juhitav ajutine komisjon valis täna välja kuju asukoha. Komisjon täna arvas, et see kõige parem koht, kuhu ta võiks tulla ja mis oleks jälgitav kõike kõige paremini nii maalt kui ka siis merelt, ehk need inimesed, kes tulevad laevaga Tallinnasse, näeksid ka ja me otsustasime, et see võiks tulla sinna, kus sinna alla, kus on Maarja memoriaal ja sinna lähedale vett. Ma usun, et iga kuju või iga selline atraktsioon ju aitab linna linnale kaasa ja annab linnaelanikele ja kogu kogu selle maaelanikele juurde. Ja ma väga loodan, et mitte ainult Eestimaa elanikele, vaid ka meie turistidele, nii et võiks selline üks atraktsiooni Tallinna linna juurde tulla. Millal Kalevipoja kuju konkursini jõutakse, Jüri Ratas veel täpselt öelda ei osanud. Aga ideekonkurss võiks olla välja kuulutatud selle aasta numbri sees veel, ma väga loodan, et sügise alguses Kunstnike Liidu esimees Jaan Elken ei poolda jätkuvalt Kalevipoja kuju rajamist Tallinna lahte. Eelmise aasta loomeliitude vastavale kirjale ei saanud ta isegi vastust. Nüüd leiab ta irooniliselt, et ehk on aeg küps Eestisse üks kits kunsti viljelev teemapark rajada. Kes loeb Umberto Eco teost Ameerika lõuna Lõuna-California sellistest kitsiparkidest, kus ühes pargis on siis koos nii vähendatud eifeli torn kui siis sfinks kui ka püramiidid ja, ja vabaduse sammas, et võib-olla siis ongi see aeg aeg nii kaugel, et saame ka endale taolise.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas valiti välja Kalevipoja kuju asukoht.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMis plaanid on Tallinkil, kui kaua ja kuidas megastaar järgmised kaks päeva Soome vahet liigub. Järgmised kaks päeva liigub megastaar endiselt oma tavapärases graafikus, aga lisaks oleme me selleks nädalavahetuseks nüüd ikkagi lisanud veel täiendavad neli väljumist, mida meil tavaliselt nädalavahetustel hetkel ei ole nii. Megastar teeb homme ja ülehomme, laupäeval ja pühapäeval siis kokku kuus väljumist päevas. Nagu oleme kuulnud, on ikkagi homme Soome jõudmas veel päris palju eestlasi erinevate lendudega. Üritame siis aidata nii palju kaasa, et need eestlased kõik sealt Soomest siis ka koju jõuaksid. Nädalavahetusel. No pühapäevast alates on olukord muutunud, pendelrännet enam ei ole. Jah, aga endiselt on päris palju inimesi, kes peavad kas Eestisse koju jõudma või Soome poole koju jõudma läbi meie riikide, nii et selle tagamiseks me ikkagi hetkel hoiame oma laevad Megastari vähemalt graafikus. Lisaks peavad endiselt liikuma kaubad, nii et ka selle tagamiseks. Megastar jätkab hetkel sõitmist oma tavapärasest graafikus. Kas pileteid on palju ostetud? Pileteid ikka ostetakse, ütleme ma vaatan siin ka täna õhtusel 16 30 väljumisel Helsingis näiteks on praeguseks hetkeks juba üle 400 pileti ostetud reisijate sõidukeid 121 ja, ja kaubaühikuid ka 141, nii et neid reisijaid ikka jagub. Kuidas staarile taar on nüüd teel Sasnitest peaks lähitundidel nüüd sinna Sasnitsi ka kohale jõudma, et ka homme tagasi tuua veel sealt Saksamaalt siis neid inimesi, kes on Saksamaale lõksu jäänud toob tagasi ka kaupa, siis saabub tagasi Paldiskisse ja, ja Paldiskist läheb siis uuesti Sasnetsi poole. Paldiskis Sasneisse on kaupa juba päris päris palju laevale broneeritud. Nii et huvi ka selle liini vastu paistab olevat suhteliselt suur.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mall Mälberg küsis Tallinki kommunikatsioonijuhilt Katri Linkilt, millised on Tallinki lähiaja plaanid ning kuidas Megastar järgmised kaks päeva Tallinna ja Helsingi vahel liigub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadlased ütlevad, et erivaktsiinide kasutamine võib anda isegi parema kaitse. Vaktsineerimisprotseduuride juht ütleb, et vähemasti enne suve briti vaktsineerimispoliitikas mingeid muudatusi ei tehta. Praegu jäädakse selle juurde, et kui inimene sai esimese doosi või AstraZeneca vaktsiini siis saab ta ka teise doosi sama vaktsiini ning ainult väga erakordsel juhul, kui näiteks esimese doosi vaktsiin on otsas või keegi ei tea, millist vaktsiini esimesel korral süsti. Võidakse teha erandeid. Üks põhjus, miks teadlased usuvad, et vaktsiinide segamisel võivad head tulemused olla, on see, et neil on kogemus ebolast. Siis segati immuniseerimisprogrammist teadlikult doosi ja see andis parema kaitse. Ühendkuningriigis alanud uuringus osaleb rohkem kui 800 vabatahtlikku, kes on üle 50 aasta vanad. Neile süstitakse kaheteistnädalase vahega Faizeri ja siis AstraZeneca vaktsiini või vastupidi, enne AstraZeneca ja siis Faizer. Uuringusse võib lisanduda ka uusi vaktsiine, kui need vahepeal heaks kiidetakse. Valitsus on eraldanud uuringu jaoks umbes seitse miljonit naela kuid selle tulemusi ei jagata enne suve. Seega praegu mingit infot veel ei anta. BBC tuletab meelde, et vaktsiine on segatud varemgi näiteks kollatõve, lastehalvatuse leetrite ja mumpsi puhul. Uuringu juht, Oxfordi ülikooli professor Mattus nii ütleb, et uuring on erakordselt põnev ja see võib anda eluliselt tähtsat infot vaktsiinitööstuse nii Ühendkuningriigis kui üle maailma. Tema sõnul on loomkatsed näidanud erivaktsiinide kasutamisel antikehade suhtes paremaid tulemusi kui sama vaktsiini korral. Vabatahtlikke, kes uues uuringus osalevad, jälgitakse hoolikalt kõrval nähtude suhtes ja neilt võetakse tihti vereproove, et näha, kui hästi immuunsüsteem reageerib. Ja kuigi uuring kestab 13 kuud, loodavad teadlased esialgsetest tulemustest teada anda juunis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigis alustati uuringut, et teha kindlaks, kas erinevate koroonavaktsiinide kasutamine esimesel ja teisel süstimisel annab sama tulemuse kui sama vaktsiini kasutamine kaks korda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda on kahe sõnaga väga keeruline öelda, sest et nihelemine ja erinevad vaated selle üle, kuidas lahendada koroonakriisi, on Läti valitsuses kestnud kogu selle kriisi aja ja eriti teravaks muutunud viimastel kuudel. Kas olgu siis jutuks erinevad piirangud, nende kehtestamise kiirus, tervishoiuasutuste töö või ka siis nüüd vaktsineerimise kava, nii et selles plaanis on keeruline öelda, kes kellega rohkem rahulolev või rahulolematu on, sest arvestada tuleb sellega, et Läti valitsus seisab koos viiest erinevast osapoolest, kellest enamik on parteiühendused ja ka nende sees. Kui me räägime ka nüüd terviseminister Ilse Vinile koduparteiühendusest arengule poolt, siis nende sees on ka erinevatel põhjustel väga palju erimeelsusi ja et see tagasiastumisnõue täna hommikul tõepoolest siis sai esitatud peaminister Karins on ka varem selliseid soolosid teinud, on nüüd leidnud ka ametliku kinnituse, nimelt on seda kinnitanud siis ka peaministri enda büroo ja tänane valitsuse ja kriisinõukogu. Erakorraline kaugtööistung on vähemalt kaks korda juba edasi lükatud, sel põhjusel, et parteid peavad siis omavahel aru, mida teha, kuidas selles olukorras siis edasi minna. Nii et kahtlemata on üsna terav see niisugune poliitiline pool, aga teine pool ehk see sisuline, mis puudutab vaktsineerimist, siis selle kohta on ka seis üsna ebamäärane, sest tegelikult on Läti vaktsineerimiskava kokku saanud juba eelmise aasta lõpus ja see vaktsineerimiskava on üsna põhjalik ja konkreetne. Kui nüüd peaminister leiab, et see ei ole võib-olla ühiskonnale piisavalt arusaadav, siis tõepoolest on täna ilmunud selle dokumendi niisugune täpsustus, mida siis valitsus hakkab arutama. Aga selle kava niisugune põhietteheide on see, et kogu ühiskonda võiks vaktsineerida tunduvalt kiiremini. Lätlased on teinud panuse Astra Zeneca vaktsiinile. Suures osas näeme, et selle loa saamine Euroopa liidus on veninud ja tänu sellele on siis tekkinud ka küsimus, et, et kui kiiresti ja kuidas lätlased suudavad selle plaaniga edasi minna, aga selgus nii poliitilises kui ka selle vaktsineerimiskava suhtes, peaks ehk täna õhtuks Lätis ka saabuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti peaminister Krišjanis Karinš nõuab tema hinnangul koroonakriisiga hätta jäänud tervishoiuministri Ilze Vinkele tagasiastumist, teatas Läti rahvusringhääling LSM. Ta on rahulolematu vaktsineerimise ebamäärase kavaga. Karinš teavitas partnereid oma otsusest täna hommikul suletud koalitsioonikohtumisel. Mida siis peaminister tervishoiministrile konkreetselt ette heidab?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen andis keskpäeval teada, et Euroopa Liit saab teises kvartalis Pionte Faizerilt kätte 50 miljonit koroonavaktsiini. Lisaks Eesti osa sellest oleks ligikaudu 150000 lisadoosi. Ursula von der Laien. Kuid nagu me saime näha Johnson and Johnsni eilsest avaldusest on endiselt palju tegureid, mis võivad meie tarnet ajakava segada. Seepärast on oluline tegutseda kiirelt, olla ettenägelik ja kohaneda olukorraga, kui see võimalik on. Me anname endast kõikvõimaliku, et Euroopa vaktsineerimiskava kiirendada seda ka läbi tarneahelate tugevdamise lähemate kuude jooksul. Seepärast on mul ka hea teatada, et oleme jõudnud kokkuleppele PayoonTech ffizeriga, et taaskord kiirendada vaktsiini tarneid. 50 miljonit lisadoosi saadetakse meile teises kvartalis, sõnas von der Laien. Seejuures on komisjon asunud ravimitootjatega uutesse läbirääkimistesse, et järgmiste aastate jooksul veelgi enam vaktsiini osta. Siseneme läbirääkimistesse Bayonte Faizeriga kolmandaks lepinguks. Selle lepinguga telliksime aastatel 2022 ja 2023 1,8 miljardit lisadoosi. See leping ei sisalda ainult vaktsiinide tootmist, vaid ka vajalikke komponente. Kogu tootmine toimuks ainult Euroopa liidus, sõnas von der Laien. Tema hinnangul võib tulevikus vaja minna vaktsiinide lisasüste, et tekkinud immuunsust tugevdada ja pikendada samuti olukordadeks, kui praegused vaktsiinid ei peaks olema viiruse uute tüvede suhtes niivõrd efektiivsed. Selle otsusega tehakse ka esimene vaktsiini tehniline poliitiline otsus. Nimelt keskendub Euroopa komisjon nüüd nende vaktsiinide ostmisele, mis kasutavad Mrna tehnoloogiat. See tähendab, et tulevikus võivad Euroopa liidus kõrvale jääda Astra Zeneca või Johnson and Johnson i vaktsiinid, mis baseeruvad viirusvektoril. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon saavutas Pfizer/BioNTechiga kokkuleppe, mille alusel saavad liikmesriigid teises kvartalis lisaks 50 miljonit doosi koroonavaktsiini. Eestile tähendab see umbes 150 000 lisadoosi laekumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes avatakse peatselt järjekordne tuumaenergiat tootev reaktor ning koos lisanduva tuuleenergia võimsusega peaks Soome paari aastaga importelektrisõltuvusest vabanema. Seni aga on imporditav, eriti põhjamaadest saadav elekter oluline osa Soome elektritarbimise t. Kuid hoolimata sellest, et elekter peaks Põhjamaade ja Soome vahel justkui vabalt liikuma, on Soome sattunud koos balti riikidega omamoodi hinnamulli põhivõrgu. Ettevõtte Fingrid juht Juka Rosonen seletab elektri börsihindade rekordiliselt kõrget taset lisaks üleeuroopalistele põhjustele nagu fossiilsete kütuste ja CO kahe kvootide tõusev hind muuhulgas Rootsi tegevusega. Rootsil on see probleem, et seal sulgetakse tuumareaktorid, kuid samas on põhivõrgu arendamine ajale jalgu jäänud. Rootsis on kaks pudelikaela, nii põhja-lõunasuunaline kui ka ida-läänesuunaline põhivõrk ei ole suutelised vajalikus koguses elektrit läbi laskma. Kui seal seda märgati, hakati piirama elektriliikumist Rootsi ja Soome ning Norra vahel, rääkis Jukka Ruusunen. Kuna aga suurem osa Norras toodetavast odavast elektrist imporditakse Soome läbi Rootsi, ongi Soome tema sõnul kõrge hinna lõksus koos balti riikidega. Peale Rootsi tegevuse, mille üle on Soome energiaamet ametlikult protesti avaldanud mõjutab elektri hinda ga olukord Balti riikides. Soomest imporditakse praegu kallist elektrit Eestisse, mitte odavamat Eestist Soome nagu eelmise tarbimis ja hinna tipu aegu 10 aastat tagasi. Eestiski on jaamu, mis on remondi tõttu rivist väljas. Kehv aeg on juhtunud remonditöödeks, kogu tootmisvõimsus pole kasutuses ning elektriimporti Venemaalt pole ära kasutatud, ütles Jukka. Usunen. Elektri hind püsib rusuneni prognoosi kohaselt kõrge kogu selle talve.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Balti riikidele puudutab rekordiliselt kõrge elektri hind ka Soomet. Sealse põhivõrguettevõtte Fingrid juht näeb harukordsete börsihindade taga muu hulgas Rootsi samme elektri vaba liikuvuse piiramiseks ning Balti riikide soovimatust Venemaalt elektrit osta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes hakatakse kokku panema uut valitsust pärast seda, kui peaminister Antti Rinne ametist tagasi astus. Nüüd on meil stuudios Soome korrespondent Rain kooli Rain, millised on viimased arengud Soome valitsuse kokkupanekul? Viimased arengud võib öelda, et on kummalised selles mõttes, et Soome parlamendifraktsioonid on kinnitanud ei kellegi muu, kui anti rinne enda valitsuskõneluste eestvedajaks sellest hoolimata, et justkui ühe koalitsioonipartneri Soome keskpartei usalduse kaotuse tõttu kolmapäeval ametist tagasi astus. See seda peetakse üldiselt vaatlejate silmis kummaliseks, aga sotsiaaldemokraadid, kes omavad kõige rohkem kohti praegu Soome parlamendis nii otsustasid ja ülejäänud fraktsioonid peaaegu üksmeelselt tulid siis lõpuks selle otsusega kaasa. Fakt on see, et antirinne uueks peaministriks ei saa. Peaminister tuleb kindlasti ka sotsiaaldemokraatide ridadest, aga sellele kohale on juba oma kandidatuuri üles seadnud kaks nooremat inimest. Sanna Marin, kes on erakonna aseesimees ja praegune transpordi ning kommunikatsiooniminister ja Antti Lindman kes on sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni esimees. Nende vahel langetavad Soome sotsiaaldemokraadid siis otsuse sel pühapäeval õhtu hakul. Tõenäoliselt väga palju ministreid peale peaministri siiski vahetusse ei lähe, nii et valitsus jätkab peaaegu täies koosseisus. Miks siis tehti selline otsus, et uusi valitsuskõnelusi jätkab endine peaminister ja teeb justkui teisele peaministrile valitsuse? Miks ei oodatud seni kuni on selgunud uus peaministrikandidaat ja siis tema hakkab valitsust moodustama? Raske öelda, aga igatahes sotsiaaldemokraatide ridadest ei ole seda otsust ka suuremat jagu põhjendatud. Pigem on viidatud sellele, et kumbki nendest peaministrikandidaatidest ei saa olla valitsus kõneluste eestvedaja hetkel sellepärast et see annaks justkui eelise ühele või teisele. Miks see anti rinne, see on kõige loogilisem põhjus, on see, et ta on erakonna esimees endiselt ja sellelt kohalt ta tõenäoliselt tagasi ei astu. Siiski.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuna uut peaministrikandidaati veel ei ole, hakkab uut valitsust moodustama peaminister Antti Rinne, kes alles üleeile ametist tagasi astus. Peaministriks ta aga enam ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelnõu toetajad on kindlad, et testid on palju adekvaatsemad koroona hindajad kui koroona pass. Anti Poolamets. Praeguse Covidiga seotud selektiivsete piirangute jätkumine ei ole põhjendatud. Kui piirangud ei ole põhjendatud, siis on nad ebaproportsionaalsed. Seega tuleb nad kiiremas korras ära muuta, sest põhiõiguste piiramine peab toimuma kaalutletud, mitte nagu autoritaarses riigis tunde järgi. Praegu piiratakse väga suure hulga inimeste õigusi ühiskonnaelus normaalselt osaleda ja sellele tuleb anda kohe tagasikäik. Seda ei oleks tohtinud juhtudagi. Et negatiivsed testid lükati kõrvale. EKREt toetas Isamaa fraktsioon Helir-Valdor Seeder Praegune olukord, kus me aktsepteerime küll koroonapasse inimesi, kes on vaktsineeritud ja kes võivad ka olla nakkus edasikandjad või, või lausa haiged nende üle meil kontroll ja ülevaade puudub, nendel on jäetud privileeg ühiskonnas seda haigust vabalt levitada ja samal ajal inimesed, kes on valmis oma nakkusohutust tõendama läbi vahetu ürituse eel toimuva testimise ja nad on ohutud ühiskonnale, siis nendel on võetud vabadus, elementaarne liikumisvõimalus ja, ja võimalus osaleda aktiivselt ühiskonna elus. See on mõistusevastane. See on vastutustundetu. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski ütles, et eelnõu toetamise teeb raskeks see, et libisetakse mööda põhiprobleemist, mis on vaktsineerimise aeglane tempo. Pigem õhkub, arutas elust, kus korduvalt toonitati, et valitsus püüab oma praeguse tegevusega peale suruda sundvaktsineerimist mulje, et ega seda vaktsineerimist tegelikult väga vaja ei ole. Ossinovski resümeeris oma seisukoha. Ja ongi kaks varianti, et kas me vaktsineerime ennast selleks, et ära hoida hospitaliseerimist või me seisame seal testimise järjekorras kõik järjepanu ja need, kes on vaktsineerimata, peavad minema doktor Talvingu ja teiste väljapaistvate Eesti meditsiini töötajate käe alla elu eest võitlema. Ja see, et me sellest täna ei ole rääkinud, on minu hinnangul tõsine mure ja probleem. Ka reformierakondlane Tiiu Aro rääkis pigem vaktsineerimise olulisusest. Täna haiglas 188 raske Covidiga patsienti neist 79,8 protsenti vaktsineerimata vaktsineerimisega kaitsed ennast ennekõike ennast, aga ka teisi pisut kiirtest annab hetke info, rõhutan veelkord, aga vale, negatiivne vastus võib teha palju kurja. Sõnavõttudele järgnes pikk vaidlus teemal, kas ettepanek vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, 51 häält või üksnes lihthäälteenamust. Juhatus oli toetanud esimest varianti ja nii juhtuski, et hääletamisel sai ettepanek 30 poolt häält. Seda EKRElt Isamaa ja kaks ka sotsidelt, aga kuigi vastuhääli ei olnud, ei leidnud ettepanek seega toetust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas täna EKRE ettepanekut aktsepteerida avalikes kohtades ja üritustel negatiivse Covid-19 kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUrmas Reinsalu ütles, et võimaliku abi üle pidasid aru kahe riigi kaitseväe juhatajad ja põhjaliku analüüsi viisid läbi Eesti kaitseväe eksperdid. Kesk-Aafrika vabariigi konflikti ajalugu on pikk. Seal on 50 aasta jooksul või vahetunud peamiselt riigipööretega. Flikt lahvatas eriti teravalt uuesti läinud sügisel. Prantsuse missiooni ja Aafrika liidu rahuvalveväed on suutnud mingil määral konflikti ohjeldada, kuid relvastatud kokkupõrked on igapäevased. Sisepõgenike arv on miljoni ringis. Kuus päeva tagasi loobus president võimust ja läks eksiili. Kardetakse, et vägivald võib minna üle genotsiidiks või väljuda Kesk-Aafrika vabariigi piirest. Riigis on suur vajadus humanitaarabi järele, selle võimaldamiseks on aga vaja kõigepealt anda julgeolekuabi, ütles Urmas Reinsalu. Eeldatavalt järgmisel esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite nõukogus otsustatakse algatada Euroopa Liidu sõjaline missioon Kesk-Aafrika Vabariigis. Meie valitsuskabineti tänane otsus oli esiteks toetada Euroopa Liidu välisministrite nõukogus selle sõjalise missiooni moodustamist. Teiseks meie huvi on, et see sõjaline missioon, lähtudes sellest, et nädalatega see olukord muutub kriitilisemaks, et see missioon saaks rakendatud venitusteta. Juhul, kui esmaspäeval Euroopa Liidu välisministrite nõukogu otsustab algatada sõjalise missiooni, siis järgmisel neljapäeval vabariigi valitsus esitab ettepaneku ja taotluse Euroopa Liidu missioonis osalemiseks riigikogule. Nagu öeldud, viisid kaitseväe eksperdid võimaliku missiooni suhtes läbi põhjaliku analüüsi ja seda selgitas kaitseväe juhataja Riho Terras. Hetkel seisul on Eesti kaitsevägi võimeline panustama umbes rühma suuruse üksusega soomukitel Scoutspataljonist. Sõdurid, kes selles üksuses on, saabusid Afganistanist 2012. aastal, mis tähendab, et nad on operatsioonikogemusega sõdurid ja praegusel hetkel NATO valmidusreservis. Ülesanne, mida meilt oodatakse, on kas kiirreageerimisüksusena tegutseda prantsuse vägede toetuseks või julgeoleku tagamise ülesandega praeguse lennuvälja territooriumil või tagada transporditee julgeolek tšaadist, pangiisse. Me oleme veel otsustamas, millist nendest kolmest ülesandest me täitma hakkame? Eestile läheb osalemine Kesk-Aafrika vabariigi missioonis maksma 2,7 miljonit eurot. Selle maksab kinni riik. Kaitseministeeriumi eelarvest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas teha riigikogule ettepaneku saata ühekordselt EL-i missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki neljaks kuuks kuni 55 kaitseväelast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul proovitakse õppeaastaga alustada tavapäraselt. Samas soovitatakse siiski aktusi hajutada ja teha need koolide õuedes või staadioni tel. Seega on viirusesse nakatumise oht minimaalne. Võibki öelda, et koolid on kenasti neid soovitusi kuulda võtnud ja enamuses Tartu koolides algabki õppeaasta esimesel septembril ja need aktused toimuvad siis kogu päeva jooksul erinevatel kellaaegadel vastavatele klassidele. Tartu Ülikooli avaaktus toimub peahoone ees ning seda saab vaadata ka veebis. Inimesi otseselt hajutada ei plaanita, räägib Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk. Me võib-olla ütleme selle lihtsalt suuliselt maha, et, et inimesed väga suures tropis üksteise lähedal ei seisaks ja eks see aktus saab olema ka lühike, et ei kesta tunde ja tunde, vaid pigem alla poole tunni, et võib-olla paarkümmend minutit, nii et see nakkusoht on kindlasti sellega ka vähendatud. Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumil ei olegi aula ruumi, kuhu kõik õpilased ära mahuvad. Seetõttu nad peavadki aktusi väljas, seda ka tänavu, jätkab Gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Nii nagu haridusministeerium on öelnud, et nii vähe kui võimalik koolimajas teeb suurt rahvamassi, et ta hajutada ja teeme aktuse õues, koolimajas, ise õues, 10.-te klassidele. Teised õpilased algavad klassijuhataja tunniga ja siis läheb juba koolipäev edasi, nii nagu on. Raave sõnul toimuvadki enamik aktustest väljas, kuid esimese klassi omad võivad toimuda ka siseruumis. Sellisel juhul tuleb järgida ohutusnõudeid. Tartu erakooli esimese klassi aktus toimub siiski välitingimustes, jätkab Tartu erakooli juhatuse liige Urmo Uiboleht. Prioriteediks on meil loomulikult need esimesed klassid, et neil tekiks ikkagi pidulikkuse tunne, aga ka siin me oleme pidanud tegema ikkagi teatud korrektiivi, et püüame teha aktused vabas õhus kooli ees piiratud kontaktide hulgaga, ehk siis kõik pereliikmed, lähedased nad aktusest osa võtta ei saa. Üks selline nagu oluline muutus on see, et selline traditsiooniline, et kooli kõige vanemad toovad nooremat kooli ehk siis üheksas klass sellel korral seda püha traditsiooni nii-öelda, nagu jätkata ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koolide avaaktuste formaadid on sel aastal teistsugused kui varasemalt. Paljud Tartu koolid korraldavad aktuseid välitingimustes või gruppide kaupa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValida oli kaks teed, kas muuta põhiseadust kiireloomulisena või läbi kahe parlamendi koosseisu. Kolmas variant, et vaja on rahvahääletust, oli juba varem kõrvale jäetud. Põhiseaduskomisjoni seisukoht oli, et otsustama peab kaks koosseisu. Komisjoni esindaja Evelyn Sepp. Sellel on tõepoolest kaks põhjust, et kuna riigikogu hakkab lõppema, tegemist on siiski olulise parandusettepanekuga, mis vajaks kindlasti suuremat niisugust riigikogu kindlameelsus konsensuse ja ka kahtlemata kõla avalikkuses. Ja just praktiline põhjus, et me ei saa sugugi kindlad olla, et meil on täna saalis olemas kiireloomuliseks vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Saal oli täna selles küsimuses üksmeelne, toome kaks arvamust. Kristiina Ojuland Reformierakonnast. Eesti keele eest hoolitsemine on põhiseaduslik ülesanne. Selle ülesande täitmiseks on vaja luua tingimused eesti keele tõrgeteta kasutamiseks kõikides valdkondades. Usun, et siin saalis viibijad nõustuvad sellega, et veel kunagi ajaloos ei ole Eesti rahval olnud nii häid võimalusi oma identsuse tugevdamiseks ja oma keele arendamiseks kui nüüd majanduslikult eduka, iseseisva riigi tingimustes. Me vajame eesti keele jõulist rakendamist uutes info ja kommunikatsioonitehnoloogiates ning uutes teadus harudes, et ära hoida selle keele kasutusala kitsenemine, vaid olmekeeleks. Ja põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica liidust. Kõneleda selle põhiseadusemuudatuse olulisusest, siis sellel on kaks elementi, esimene on õiguslik ja teine on poliitiline õiguslikud aspektist sellel põhiseadusemuudatusel tähendust ja sisu ei ole. Õiguslikult ta meie õiguskeskkonnas mitte, kui midagi ei muuda, teine element on poliitiline. Ja ma arvan, et mis puudutab keelekaitset, siis see põhiseadusemuudatus, see poliitiline deklaratsioon, mida parlament siit saalist välja annab, ei ole kindlasti mitte eesti keele kaitse puhul selle tegevuse päädimine vaid alles poliitiline kohustus, realiseerida see poliitiline tahe või signaal praktilisteks sammudeks, keele kaitseks keele arenguks ja tema püsimiseks. Nagu öeldud, jätkab selle küsimuse arutamist järgmine riigikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu otsustas muuta põhiseadust ja tuua sisse punkt eesti keele kaitsest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVabaduse kella idee algataja on Tallinna linnavalitsus, kelle autorid on Kristel Jaanus ja Leonhard Lapin. Kõigis Euroopa pealinnades, noh, lähme Prantsusmaale, lähme Pariisi või lähme Helsingisse, on sellised vabaduse sümbolid olemas, need rahvad, kes on võidelnud oma vabaduse eest ühel või teisel moel, on ikkagi ka Peterburis, on ja Moskvas ühesõnaga on ikkagi püstitanud endale need sellised sümbolid. Ta võib olla ükskõik mis vorm, aga see lihtsalt nii telliti ja see oli priimäe idee vist jah, et nii ta on. Kuju on neil alati erinev, mõnikord on mingisugune hüppavingel või mees, istub hobuse seljas ja nii edasi, aga noh, Tallinn oli ilma sellise väga olulise sümbolita. Loojad ei pelga, et kella võiks tõlgendada vabadusaja piirajana. Eks need kellad kõik ole kunagi seisma jäänud, kõik tornikellad on kunagi seisnud nii edasi, pannakse uuesti käima, nii nagu iseseisuski, eks ole, taastati teist korda, nii et kella juurde kuulub seismajäämine ka aeg-ajalt. Ja pealegi, eks kirikutel on ju ka kellad, ega siis sellepärast see ei vähendab kiriku tähtsust. Kui kell seisab kiriku tornis. Tuletan siinkohal kuulajale meelde, missugune kell tuleb mustal marmor alusel kõrgub kaks 12 meetrise sammast, millel on iseseisvuse saavutamisest ja taastamisest mööduvat aega ning reaalaega näitav kell. Siin on kaks sammast, üks on roostevaba terasest ja teine on paekivisammas. Üks sümboliseerib nagu Eesti mineviku paekivi on meil ürgne materjal ja teine tuleviku roostevaba terasest, me ju ehitame Tallinnas Eestisse igal pool tohutuid kolosse, praegu. Vabaduse kella ehitajaks valiti konkursil välja restor. Restori tootmisdirektori Janno Meriloo sõnul oleks ehitajal stressi vähem, kui töödega oleks saanud alustada varem. Väga lühike teostusaeg, mille sisse peavad mahtuma tegelikult päris nagu tõsised tarned, looduskivi tarne, ütleme, tõsine metallkonstruktsioon ja kuna tegemist on väliobjektiga, siis muidugi ilm tänase päevani. Õnneks on ilm meid soosinud, tui tui, tui. Vabaduse kell ehitatakse jalakäijate tunneli peale, nii et maa sammaste all on tühi. Jana Merilo kinnitas, et samba jäävad siiski kindlalt püsima. Tunneli kohta tehti ka eraldi ekspertarvamus. Me kaevasime esialgu selle tunneli pealse lahti, kontrolliti olukorda, kontrolliti vanu tööjooniseid, mille järgi see tunnel on tehtud ja selle tunneli kandevõime on väga piisav. Kas te teate ka, kust paekivi tuuakse, millest üks sammas tuleb? Kui ma ei eksi, see peaks olema orgita tolomiit orgita kaevanduses. Täna pandi vabaduse kella alla traditsiooniline kapsel, milles teave autorite ja ehitajate kohta samuti tänased lehed ja Eesti raha Vabaduse kell peab valmima 19.-ks detsembriks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Vabaduse platsil pandi nurgakivi Vabaduse kellale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue välisministrikandidaadi leidmiseks läheb aega vähemalt üks nädal. Samuti on vaja ministri ametisse nimetamiseks kutsuda erakorraliselt kokku riigikogu. Uue välisministri isikut ei soostunud rõivas veel avaldama. Meil ei ole selle teemaga päris tuli takus, aga venitada ei ole ka mõistlik, et Keit Pentus-Rosimannusel on seni kõik volitused ja ta on ametis olev välisminister, nii et ükski kord ei jää Eesti vääriliselt esindamata, et võite olla päris kindlad, et leiame Eestile parima võimaliku välisministri. Ma ei kavatse kindlasti anda mingisuguseid vihjeid enne, kui on kandidaat küps erakonna juhatusele esitamiseks ja, ja siis ka koheselt anname sellest teada. Küll toonitas rõivas, et uuel välisministril peab olema tugev valijate mandaat ja valdkondlik asjatundlikus. Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere oli võimalike kandidaatide osas aga märksa avatum. Uudis. Plussile antud intervjuus mainis Randpere muuhulgas enda ja europarlamendi liikme Urmas Paeti nimesid. Peamise eelistusena tõstaks ta ka ümber olemasolevaid ministreid. No kui ma oleksin peaminister ise ma võibolla vaataks, sin seal ümber tõstma. Näiteks miks mitte mõelda Jürgen Ligi peale kui välisministri peale, sest kui Eesti meedias on siin siiamaani käinud alati läbi, kui räägitakse Eesti välisministri kriteeriumi ja võrdlus hinnang, et oi oi oi, mis saab siis, kui ta Lavroviga kohtub, no siis ma tahaks küsida, et mis Lavroviga saab, kui ta Jürgen Ligiga kohtub? Koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid ja IRL on jätnud otsustamise kindlalt peaministri kätte. Küll ei soovi kultuuriminister Indrek Saar, et valitsus koosseisus naiste arv väheneks. Ma arvan, et Anne Sulling on kindlasti üks väga headest kandidaatidest, juhul kui ei toimu mingeid muid muudatusi valitsuses ja, ja tänane välisminister, kes on naine, peaks saama oma järglase vastassoost, siis valitsuse soolisel tasakaalul mõjub see küll väga halvasti. Anne Sullingu võimalikku kandidatuuri IRL-i esimees Margus Tsahkna kommenteerida ei soovinud. Ma jätan väga selgelt selle peaministri otsustada, et peaasi on see, et oleks kompetentne inimene, kes Eestit suudaks esindada väärikalt, sest et me oleme ju välispoliitiliselt väga keerulises olukorras.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue välisministrikandidaadi leidmiseks läheb aega vähemalt üks nädal. Samuti on vaja ministri ametissenimetamiseks kutsuda erakorraliselt kokku Riigikogu. Uue välisministri isikut ei soostunud peaminister veel avaldama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo tõepoolest, nüüd viimase tunni jooksul on toimunud Euroopa Parlamendis avalik kuulamine, kus räägivad siis suurte farmaatsiafirmade juhid koroonavaktsiinidest kõige huvitavam kindlasti on siiamaani olnud Astra Zeneca juhi Pascal Sorio esinemine, kus ta kiitis AstraZenecat. Tal on õigus loomulikult selle osas, et nende vaktsiin on hea ja sellel on teaduslikult tõestatud mõju. Samas on küsitav, kas AstraZeneca kui firma on sedavõrd usaldusväärne just sellepärast, et juba teist kvartalit järjest ei suuda nad Euroopa liidule tarnida tegelikult nii palju vaktsiine, kui nad veel sügisel lubasid. Ta nentis, et on samuti pettunud, et Euroopa liidu pinnal toimuv tootmine on sedavõrd aeglane. Aga see jutt oli tegelikult üsna sarnane juba sellele, mida ta rääkis ka jaanuari lõpus. Ja AstraZeneca viimasest teatest, et nad ei suuda teises kvartalis nii palju vaktsiini toota, räägivad kindlasti ka riigijuhid. Aga ilmselt avalikult nad seda kuidagi ei kritiseeri, sest viimastel nädalatel on näha olnud, et mitmes riigis On AstraZeneca vaktsiin hakatud nii-öelda tagasi lükkama, ehk siis rahvas ei soovi seda just sel põhjusel, et poliitikud on Astra Zenecat avalikult kritiseerinud ja see on probleem ühiskondadele ja poliitikutele loomulikult ka firmale, aga eelkõige ühiskondadele ja poliitikutele. Praeguse info pinnalt võib öelda ka seda, et ligi 70 protsenti elanikkonnast ilmselt on võimalik endiselt ära vaktsineerida selle aasta suve lõpuks. Vaktsiinidest on hetkel defitsiit, aga üsna varsti hakkab sõltuma kõik juba liikmesriikides, sest kõikidelt firmadel hakkab tulema aina enam vaktsiine peale ja sellest räägivad ka riigijuhid. Samuti räägivad nüüd reisipiirangutest, sest kuus riiki said sel nädalal Euroopa komisjonilt kirja, milles öeldi, et nende reisipiirangud on ebaproportsionaalsed ja diskrimineerivad ning nüüd peavad riigijuhid leidma lahenduse, kuidas piiranguid ühtsustada. Aga laual on loomulikult ka muud koroona teemad ja homme räägivad riigijuhid ülemkogul juba kaitsepoliitikast ja lõunanaabruses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna pärastlõunal algas Euroopa Ülemkogu, mis toimub sel korral videokonverentsi teel. Kella viie paiku algas Euroopa Parlamendis ka arutelu koroonavaktsiinide üle, kus esinevad kõikide suuremate farmaatsiafirmade juhid. Mõlemat üritust on jälginud ERR-i korrespondent Brüsselis Joosep Värk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles, et Tartu linna eelarve on raskes seisus eriti järgmise nelja aasta kavandamisel. Selge on see, et kõik objektid kipuvad kallinema ja, ja lisaks sellele on vaja ju märkida, et ega meil tulu pool ei kasva, et kohalike omavalitsuste ga võimalused tegelikult tulude kasvatamiseks eriti nii kiiresti on väga-väga väikesed. Et isegi kui me tõstame parkimistasu ja olemegi seda teinud, tõstame linnaliini bussides piletitasu. See ei kompenseeri tegelikult kogu seda noh näiteks kas või energiakandjate hinna hinda, mille võrra meil bussi teenus kallimaks läheb. Kui linna tulud ei suurene, tuleb vaadata, milliseid objekte saab ehitada ja millised tuleb edasi lükata. Me teeme suuremad kulutused erakorraliselt just selleks, et näiteks gaasiküttest vabaneda hoonetes, et tulevikus siis hoida, hoida kokku ja mitte nagu kannatada aastaid selle hindade kallinemise all. Ja ma arvan, et see on väga oluline investeering, isegi kui see tuleb mingite teiste investeeringute arvelt. Gea Kangilaski lisas, et kõik omavalitsused on sarnase probleemi ees. Tartu linna soov on ära teha kõik suuremad objektid, milleks on koolid ja lasteaiad. Aga kui nüüd näiteks rääkida sellest samast pärli koolist, siis, siis muidugi noh, siin on nüüd see küsimus, et Euroopa kaasrahastus, mis oli sellele ehitusele mõeldud, ei kata isegi selle projekti kallinemist praegu ära, et siin me pöördume küll ministeeriumi poole ka, et kas on äkki mingisuguseid võimalusi KOV idele siin appi tulla? Tartu abilinnapea Lemmik Kaplinski tõi välja, et näiteks pärli, kooli ehk endise kroonuaia koolihange läks planeeritust kaks korda kallimaks ja maksab praegu 12,3 miljonit eurot. Täna me oleme siis pöördunud riigi poole ja selgitanud neile, et meie nägemuses oleks õiglane lisanduvad kulud jagada riigiga rahasse sama proportsiooni alusel, nii nagu algselt kaasrahastamine, mõeldud oli siis vaja mõlemal partneril leida täiendavalt 3,9 miljonit eurot. Et Tartu linn on selleks valmis ja see on meile väga oluline kool. Ühest küljest sellepärast, et seal õpib üle 120 tugeva java lapse aga teisest küljest ka sellepärast, et koolivõrgu uuendamisel on kõik koolid omavahel seotud, et meil on väga raske minna edasi järgmiste koolidega, kui me ei saa täna pärli kooli ehitama hakata. Lisaks tuleb teha valikuid, millised teed ja tänavad tehakse korda esmajärjekorras tegema neid objekte, mis on ohtlikus seisus veel kord. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski. See, et sõpruse sild vajab näiteks kordategemist, seda, seda me kindlasti tahapoole lükata ei saa. Täpselt nii need prioriteedid tulevad, et mis on vältimatu, muidu ei saaks kasutada, muutub juba inimestele ohtlikuks, need tuleb kohe kindlasti esimeses järjekorras teha ja eks me siis vaatame.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linna ehituskulude kiire kasv võib mõne tähtsa objekti valmimist või renoveerimist edasi lükata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõrge koroonanakatunute arvuga Itaalia soovitab ära jätta kõik pidulikud koosviibimised. Paljud itaallased on traditsiooniliselt veetnud jõulupuhkuse ja aastavahetuse suusakuurortides. Peaminister Giuseppe Conte on aga soovitanud igasuguse lumepuhkuse ära jätta. See tähendab, et alpide ja tolomiitide populaarsed suusakeskused kaotavad miljardeid eurosid. Aastane tulu on neil umbes 11 miljardit eurot, millest kolmandik tuleb just jõuluperioodil. Konte otsib siin ka teiste Euroopa riikide toetust ja kutsus kokku leppima sektori ühistes eeskirjades. See on Euroopa probleem, ütles konte lais televisiooni le. Kui Itaalia jätab suusatõstukid seisma, aga Prantsusmaa või Austria sellega kaasa ei tule, siis riskivad Itaalia turistid sellega, et lähevad välismaale ja tulevad sealt viirusega tagasi, hoiatas konte. Siiski on ka Prantsusmaa suusakuurordid kinni. Austrias peaksid piirangud seitsmendal detsembril leevenema. Šveitsi kuurortid on juba avatud. Prantsusmaa asub aga pühapäevase nädalaid kestnud piiranguid leevendama ja jõulude ajal kaovad ka siseriiklikud reisipiirangud. Avatakse poed, teatrid ja kinod. Väärib märkimist, et Prantsusmaa on alates oktoobri lõpust olnud sisuliselt suletud ja liikumiskeeldudega. 15. detsembril asendatakse see öise komandanditunniga. Liikumiskeeld ei kehti jõululaupäeval ja uusaasta ööl. Restoranid ja koolid avatakse uuesti 20. jaanuaril, seda aga juhul, kui igapäevased nakatumisjuhud langevad alla 5000. Et Prantsusmaa ülipopulaarsed suusakeskused on kinni, on tohutu pettumus, kuid peaminister Emmanuel Macron ütles, et jaanuaris võib need soodsatel tingimustel taas avada. Macron viitas sellega Itaalia peaministri soovile Euroopas selles ühiselt kokku leppida. Saksamaa 16 liidumaa kokkulepitud suuniste eesmärk on piirata jõulude ajal toimuvaid kogunemisi. Piirangud kinnitati eile õhtul pärast videokonverentsi Angela Merkeliga. Esimesest detsembrist saavad kohtuda kaks leibkonda ja maksimaalselt viis inimest. Jõuluturg ei ole, kuid siiski mõnel väljakul on mõned putkad. Aastavahetusel ilutulestiku lasta ei tohi. Hispaania valitsus seltskondlikke koosviibimisi ei keela, kuid soovitab teha need välistingimustes niinimetatud terrassipidudena. Hispaania pered tähistavad traditsiooniliselt ka kolme kuninga päeva viienda jaanuari õhtul, kuid seekord soovitatakse see pidu ära jätta. Madridis tahetakse jõuluperioodiks luua masstestimise võimalus apteekides ja nii ka Austrias. Sealne valitsus on tellinud vähemalt seitse miljonit antigeenitesti ja loodetakse, et masstestimise programm avab austerlasetele teeisolatsioonist välja. Hea uudis on aga, et jõuluvana tuleb kindlasti, sest temale üleilmsed reisipiirangud ei kehti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nüüd jõulude eel peavad valitsused langetama karme otsused, kas kehtestama pühade ajaks piiranguid või leevendada neid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomes mõni aeg tagasi läbi viidud uuringuprogrammi NASTA tulemused näitasid, et umbes 75 protsenti Helsingi piirkonna tänavatolmust tuleneb naastrehvide kasutamisest. Ka Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika professor Heiki Unninen räägib, et tolm ja peenosakesed tõepoolest tekivad. Vahel on tekkinud peenosakesed aga niivõrd väikesed, et kulgevad õhuvooludega sisse, hingates sügavale inimeste kopsudesse, põhjustades tervisehädasid. Kuna nad on pärit, siis teepinna, mida autod on reostanud hoolega ja oma heitgaasiga poetanud, et nad sisaldavad siis kaserogeenseid aineid ja võivad siis tekitada vähki. Unine lisab, et naastrehvidega tolmu üleskeerutamine on suurem probleem linnades, kus tänavad näiteks ääristatud kõrgete hoonetega juttu õhk jääb seal nii-öelda lõksu. Seega soovitab unine võimalusel linnades ja suurtel peateedel naastrehvide kasutamist vältida. Samas kui näiteks mõnes maapiirkonnas on naastud vahepeal hädavajalikud. Ta on selline kolmetahuline probleem, üks on siis inimese turvalisus seal autos, kui hästi siis naast pidurdab versus lamell pidurdab, kui palju me siis seda pinnast teed lõhume, ehk siis, kui palju kalliks linnale maksma läheb, et me sõidame aastadega ja kui palju me reostame siis õhku? Teine suurem probleem, mis naastrehvide kasutamisega koosneb, ongi teekatte kulumine, sõnab Tallinna tehnikaülikooli tetehnika lektor Ain kendra. Eelkõige sõltub katte lõhkumine kendra sõnul sõidukiirusest. See naast lööb vastu kivi ja ta lööb selle kivi pooleks tükkideks, peenemaks ja kivi, mis on asfaldi sees. Ja nüüd teine asi, et kui kiirus on madalam, siis ta väänab asfaldist see aasta kivi välja. Soome üks uuring, see näitas, kus kuskil nelja 50 kilomeetrise kiiruse juures oli optimaalne, kui kiirus langes alla selle, siis kulumine isegi suurenes, muidu me oleme teadlikud olnud sellest, et mida suurem kiirus, seda sisuliselt ruutsõltuvusega kulumine kiireneb, aga tegelikult samuti madala kiiruse juures kulumine kiireneb sellepärast, et see naast väänab kivi asfaldist välja. Samas ütleb ka kendra, et kuigi naastude kasutamine on Eestis viimastel aastatel vähenenud, ei saa neid lumerohke talve korral näiteks välistada kohalikel kruusateedel ja vahepeal ka algajate sõitjate puhul. Soome uuringud näitavad sedasi, et on kogenud juhtidel mõistlikum kasutada lamelle ja kui on algaja juht, siis ta võiks siiski olla naastudega alguses. Et selles mõttes on siiski vahe, et naastud tõepoolest käituvad jää peal paremini, aga seda jääaega on meil Eestis väga vähe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunikuus jõustunud Soome uus liiklusseadus tõi talverehvide kasutamisse muudatusi. Talverehve on soovituslik uue seaduse järgi kasutada novembri algusest kuni märtsi lõpuni, juhul kui ilm seda lubab. Ehk teisisõnu rõhub uus seadus juhi vastutusele, sest teoreetiliselt saavad põhjanaabrid suverehvidega sõita nüüd aastaringselt. Kui kahjulikud naastrehvid siis ikkagi on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUued koroonaviiruse vastased reeglid kehtivad alates homsest, ettevõtted saadavad oma töötajad võimalusel kodukontorisse. Baarid ja restoranid sulgevad uksed kell 10 õhtul. Koolis ja ülikoolis võib käia, aga avalikus ruumis muutub näomask kohustuslikuks. Üle kuue inimese koguneda ei või. Pulmapeole lubatakse siiski 15 külalist. Siseruumides peetavad spordivõistlused jäävad ära. Trahv mistahes rikkumise eest on esimesel korral vähemalt 200 naela. Teadlased hoiatavad, et viiruse teine laine on teel ja surmade arv võib tõusta. Nakatunute arv jõuab Suurbritannias oktoobri keskpaigaks 50000-ni päevas, praegu kahekordistub see iga seitsme päeva tagant. Kui aga need piirangud nakatumiste numbrite alla ei vii, siis kui kaugele on Briti valitsus valmis viiruse ohjeldamisel minema, kus on taluvuse piir? Leiboristide juht Kiir Starmer ütles, et rangemad meetmed on vaja vajalikud, aga valitsusel pole strateegiat. Ühel päeval julgustati inimesi kontoris töötama, täna öeldakse neile vastupidist. Alles lõi valitsus populaarse skeemi söögi, et aidata, kus söögikohad pakkusid kuni 50 protsendilist soodustust, et inimesed taas restorani tuleks. Nüüd lüüakse uks kell 10 kinni. Äge poliitiline arutelu käib, mida tuleks koroona probleemi lahendamiseks teha. Ühed arvavad, et prioriteet peaks olema riigi majanduse taastamine. SKP langes selle aasta teises kvartalis 20 protsendi võrra. Majandusliku kahju ja töökohtade kaotamise mõju on pikema vinnaga ja kulukam kui viirus ise. Teised küsivad, kas päästame majanduse või inimesed. Ambitsioon on sama nagu president Kennedyl, viia mehed kuule ja tuua nad ohutult tagasi tulemust ette ei tea. Läbikukkumisel on hind kallis ka poliitilises plaanis. Sarasuv k on ülimutatiivne RNA viirus, mis levib õhu kaudu nagu kõik edukad hingamisteede infektsioonid. Hoolimata optimismist on koroonaviirused vaktsiinidele varemgi vastu pannud. Isegi kui leitakse tõhus vaktsiin, võib selle kasu olla lühiajaline. Seega lahti me sellest ei saa. Briti viroloogid ütlevad, et viiruse suhteliselt asümptomaatiline levik on hea, kuna see kiirendab liikumist kollektiivse immuunsuse poole. Vaktsineerimise või nakatumise kaudu saame viirust küll vähemaks, aga mitte sellest lahti. Seega kõlab ühe suurriigi peaministri ambitsioon hästi, kuid on poliitikana saavutamatu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurbritannia kehtestab 6-kuulised piirangud koroonaviiruse teise laine vastu. Poliitikud on aga meetmete mõju asjus eri meelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUues transpordi arengukavas lubab majandus ja kommunikatsiooniministeerium renoveerida Eesti tuletornid, järgmise 15 aasta jooksul peaks selleks kuluma 35 miljonit eurot. Veeteede ameti peadirektori asetäitja Kadi katus ütleb, et selle raha eest saaks tõesti olulisemad tuletorni korda teha. Samas on arengukava ikkagi visioon dokument ja päris raha tuleb eelarvest. Iga-aastaselt on siis veedede ameti eelarves 360000 eurot, sellest me teeme väiksemaid töid ja siis need tornid, mis nõuavad suuremat rahastust, siis ongi ühekordsed taotlused. Millele me siis loodame saada rahastusi. Riigi rahakott avanes suuremate tööde jaoks mõned aastad tagasi, ülemöödunud aastal sai uue kuue Kihnu tuletorn läinud aastal Eesti läänepoolseim Vilsandi tuletorn. Järgmisel aastal alustatakse keri-Ruhnu ja Eesti kunstimuuseumi juures asuva Tallinna alumise majaka renoveerimist. Kõige suurejoonelisemat tööd ootavad ees pisikesel keri saarel Pranglist umbes neli kilomeetrit põhja poole rajati majakas juba 300 aastat tagasi, 100 aastat hiljem ehitatud raske lubjakivist. Alusmüür püsis püsti kuni 1990. aastani, siis varises osa sellest maha ja niimoodi õnnetult seisab tuletorn tänaseni. Sellel keri suurendamise nagu mitu väärtust, et üks on ta oluline navigatsioonituli Soome lahes, ta on ka muinsuskaitse väärtus ja ta on oluline kultuuri pärand ja kui me sellega nagu kohe pihta ei hakka, siis võib juhtuda, et meil ei ole seal enam midagi taastada. Järgmise kahe aasta jooksul tehakse korda tuletorni kivimüür ja paekivist trepp. Torni ülemisel metallist osal pannakse piir vihmavee läbijooksmisele. 23. aastal võetakse ette laterna ruum ja kõik ülejäänud sisetööd. Esimene etapp maksab 2,1, teine 2,4 miljonit eurot. Veeteede amet on seadnud nimekirja 10 prioriteetsemat tuletorni, mille kõigi renoveerimine maksab umbes 12 miljonit eurot, kusjuures neist pooltega on järgmise aasta lõpuks pihta hakatud. Erituletorn on neist kindlasti kõige kulukam. Just see asukoht tõstab selle töö hinda sinna saarele ligipääs kogu selle ehitustehnika ja materjalide vedamine ja kui me räägime kuskil mandril olevast tuletornist noh näiteks seesama Tallinna alumine, et ta on ikkagi logistiliselt nagu lihtsas kohas ehitada. Kaidi Katuse sõnul pole tuletornid ainult ilusad, vaid tänase päevani ka olulised maamärgid. Õnneks väga harva, aga kui meil on vahest olnud mõne tuletorni või sihitulega mingi rike või nähtavus, probleem, siis tegelikkuses me saame kohe laevadel tagasiside, et midagi on valesti või miski ei tööta, et see näitab seda, et neid ikkagi kogu aeg kasutatakse. Puhtalt tule näitamiseks oleks muidugi tarvis miljoneid kulutada, aga Eesti tuletornide väärikas ajalugu paistab ka maailmas silma. Ta on ka merekultuuripärand, mida nagu säilitada. Ma tean, et Eestis on käinud mitmeid välismaa gruppe, kes tulevadki ainult tuletorne vaatama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuletornide uuendamiseks kulub 35 miljonit eurot. Viimaste aastate kõige kulukam projekt ootab ees Keri saarel, mille tuletorni korrastamine võtab üle nelja miljoni euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaanteeameti registris on jaanuari lõpu seisuga 1361 elektriautot. Kui eelmisel ja üle-eelmisel aastal müüdi Eestis alla 100 elektriauto, siis tänavu on olukord teine. Aasta algul jõustus riigi toetus ning mäletatavasti esitati esimese nelja tunniga taotlusi 240 auto ostuks. Peamine takistus elektriauto ostmisel ongi hind. Autode müügi ja teenindusettevõtete liidu juht Arno Sillat ütleb, et hinnavahe võrreldes bensiiniautoga muutub aga järjest väiksemaks. Premiuklassis on ta täna veel ikka 10 protsenti väiksematel autodel mõnevõrra suurem, ehk kindlasti peale toetusmeetmete lõppemist võib-olla antakse lisaeelarve, me loodame seda selleks hetkeks, ilmselt on elektriautode hinnad veelgi langenud, sest nad langevad täna enamus Euroopa Liidu riikides on veel toetused olemas. See 5000 eurot on selline keskmine näitaja. Oodatakse, et elektri ja bensiiniautode hinnad võrdsustuvad juba aastaks 2023. Kui jõustub kogu seda elektriautode liikumist lükkav keskkonnanorm tootjatele 95 grammi kilomeetri kohta CO kahe heidet, see on hästi range norm ja seda suudab tootja täita siis, kui tal on programmis suhteliselt tuntavas mahus elektriautosid. Majandusministeeriumi transpordiarengu osakonna juhataja Indrek Kailan ütles vikerraadio saates reporteritund, et lähiriikide praktikale tuginedes oleks autode ostutoetuse jätkamine mõistlik, et kiirendada elektriautode turule tulekut. See, kui kiiresti see kasv toimub nii-öelda peale seda 22 23 perioodi, ses ta mõnes mõttes on raske nagu ennustada, et kui me praegu uute autode osakaal autode müügist on niisugune 25000 siis noh, täna oleks nagu keeruline saada sealt näiteks poolt inimesi ostma elektriautosid. Raul Potisepp Elepartist ütles samas reporteritunnis, et Eestis on praegu justkui vaikus enne tormi. Sellel aastal eeldatakse, et tuleb seal suurusjärgus 300 kuni 500 täiselektrilist autot ja, ja järgmistel aastatel lähtuvalt juba Euroopa Liidu seadusandlusest. Autotootjad peavad hakkama elektriautosid müüma, muidu nad ei täida keskkonnanõudeid. Elektriauto kõige nõrgem koht on aku, millele tehas annab 10 aastat garantiid. Millal me näeme turul esimesi nii-öelda teise ringi autosid. Arno Sillat. Eks me neid esimesi juba nägime sotsiaaltöötajatele või nende käsutusse omal ajal antud nitsubissi. Niievi on tänaseks jõudnud riigivara oksjonitele suhteliselt tagasihoidliku hinnaga kahe-kolme 1000 euro vahel. Kui akupark maksab sellisele autole 10000 12000 eurot, nii et sellega peab arvestama, et elektriautode tsükkel ei ole isalt pojale või vanaisalt pojapojale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusvahelise Autotööstuse Föderatsiooni andmetel kasvas elektriautode müük Euroopas möödunud aasta viimases kvartalis 81%. Ka Eestis on elektriautode müük tõusuteel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui vaadata praamid.ee lehekülje piletimüüki, siis vahetult jaanidel eelnev esmaspäev Saaremaa suunal suurt nõudlust ei näita. Teisalt tõdeb s laevaOÜ teenindusvaldkonna juht Ave Metsla, et selle põhjal veel suuri järeldusi teha ei saa. Selle liini puhul on see eripära, et kuna seal reis on palju, siis saarele liikujad ei, ei osta pileteid pikalt ette ja pigem planeeritav pileti ost vahetult enne sõitmist reisijate mahtude osas. Kui juuni esimesi nädalaid vaadata, siis mahud on ilusasti kasvanud, nad on küll mõnevõrra praegu olnud väiksemad veel kui eelmisel aastal. Kuigi jaanide eel, praeguse seisuga Saaremaa suunal reisimiseks pileteid jagub, siis Metsla soovitas siiski võimalusel praamipääsmed ette broneerida. Vaadates nüüd seda jaanide lõppu, siis 24.-ks on juba alates lõunast suur hulk reise välja müüdud. Mis puudutab eelmist aastat, siis just nimelt seda, et kui saarele sai sõita siin mitme päeva jooksul tagasi sõita tihtipeale paljudel inimestel just ühele ajale ehk 24.-le kuupäevale, siis eelmisel aastal meile tuli 25. kuupäev suhteliselt suure üllatusena, siis ulatus näiteks kuivastu poole peal reisijate järjekord kuni Pädaste ristini välja. Visit Saaremaa turismispetsialisti Kristin Mägi sõnul võib laevade hõre täituvus olla tingitud sellest, et ühtegi suurt avalikku jaanituld välja kuulutatud pole. Mägi tõdes ka seda, et välisturistide külastust pärsib teadmatus selle kohta, kas Saar on lahti või mitte. Et Eestis see info liigub nagu paremini, eestlased teavad, et saab tulla ja kõik on nagu lahti ja toimib, aga just Läti-Leedu on need, kus on viimastel aegadel hästi palju päringuid tulnud, et oleme kuulnud, et segased ajad ja saar oli kinni, et mis olukord praegu on, et kas hotellid töötavad, kas restoranis süüa saab, kas praamid ikka sõidavad? Mägi sõnas, et eriolukorra ajal näitasid mandri inimesed Saaremaa suhtes suurt poolehoidu. Palju oli neid, kellel plaani sel suvel saart külastada ei olnud, kuid tulenevalt möödunud kriisist lubasid siiski Saaremaale minna, et anda panus kohalikule majandusele. See tõenäoliselt ei kata ära seda arvu, kes jätavad tulemata ja ettevõtjatest tõenäoliselt mõni võib sügisel jõuda selleni, et ta peab ära lõpetama oma ettevõtluse. Päris mitmed majutusettevõtjad, just ennekõike on öelnud numbri 50 protsenti, et kui nad teevad 50 protsenti eelmise aasta tulemusest, et siis nad sellega oleksid juba rahul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi jaanipäev on juba järgmisel nädalal, siis Saaremaale veel praamipileteid jagub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna kell 10 ajakirjanike lasti ikka sisse Pihkva kohtusaali ja lubati kuulda kohtuotsuse, aga filmimine ja audio salvestamine oli keelatud. Kohver kuulas väga rahulikult kohtuotsuse ja vastas, et tal on kõik selge, kui kohtunik temalt küsis. Kõik protseduur võttis, kas võib-olla 15 minutit mitte rohkem. See oli seotud sellega, et osa materjalidest koosnevad ennast vene riigisaladust 15 aastat. Mida kohver sai, nagu kohtunik ütles, see tähteeg tuli välja kolmest kuritegudest. Kokku tuli välja 15 aastat pluss 100000 rubla trahvi, mida ta sai piinaliselt illegaalse piiri ületamise eest prokuröri versiooni järgi, millega kohus oli ka nõus. Ka kohtunik ütles, et kohver on vabastatud riigilõivus ja advokaadi konoraari maksmisest. Advokaat on palgatud vene riigi poolt ja summa, mida ta sai, tema honorar on 9600 rubla ehk umbes 130 eurot kaheksa kohtuistungi eest. Vot. Praegu öelda kohal, praegu siin kohtumaja ees on ka Eesti saatkonna. Esindaja esimene sekretär Tuuli Pärnsalu, kes ütles, et Eesti mõistab küll hukka tänane kohtuotsuse kui ka terve protesti edaspidi ka nõuab. Estan Kohveri vabadus. Istun kohtusaalis. Oli ka kohal Euroopa Liidu esindaja, Euroopa Komisjoni saatkonna Moskvas esindaja Carlos Brito, kes aga ei tahtnud midagi kommenteerida ja ütles vaid, et Euroopa Komisjoni esindus, Euroopa Liidu esindus Kas sul advokaadiga õnnestus ka veel rääkida? Veel ei ole, veel ei ole ja praegu kõige tähtsam küsimus, kas tuleb apellatsioon, kas advokaat ja kohver kaebavad seda, kui kaebus tuleb, siis ta peab tulema vene ülemkohus. Räägib ta veel tema kliendiga Estan Kohveriga ja Eesti konsuliga ka. Kas oli juttu sellest kohast, kus ta karistust kandma hakkab? Ei, sellest ei ole veel midagi teada, praegu veel Eston Kohveri eest vastutab Pika oblasti kohus ja kui kaebus ei tule, siis kohtuotsus jõustub ja siis Vene vangla. Federaalkaristuse täitmise teenistus võidab kohver oma pädevusse ja siis nemad juba Vene ametnikud määravad konkreetse Colonia, kus ta peab kandma oma karistust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pihkva oblasti kohus mõistis Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri täna süüdi ja 15 aastaks vangi. Samuti peab Kohver maksma 100 000 rubla ehk ligi 1380 eurot trahvi illegaalse piiriületuse eest. Kus Kohver karistust kandma hakkab, ei ole praegu teada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Viinistu mulluse suvelavastuse peategelane oli kunstnik Konrad Mägi, siis põrguvärk põhineb Eduard Viiralt elul ja tema põrgusaamislool. Aga mõistagi on lugu laiem ja räägib kunstniku saatuse, st ja kunstnikuks olemisest üldse. Lavastaja Hendrik Toompere. Me saame siin nüüd nagu viiraldi ajast ja tema aegsetes kunstnikest nagu sellised panoraamsed, pilti, muuhulgas on siin ka juttu jutu Ferdi Sannamehest ja Starkopist ja nüüd on ka Tuglas, on meil siin sees koos oma abikaasa Eloga ja pealegi me jõuame otsaga 40.-sse aastasse, kus juba jõudsid kohale ka Nõukogude väed ja, ja loo karkass põhineb sellel. Kui Nikolai triik leiti surnuna, siis tuleb üks nõukogude miilitsa kapten seda asja uurima ja tema absoluutselt aru ei saa, mismoodi need asjad siis kunstnikel kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel Pariisis käisid? Katlamaja sobibki selle tüki jaoks paremini, arvab Hendrik Toompere. Kui on juba selline lugu nagu põrguvärk ja me enam-vähem teame nagu Viiralti mustvalget maailma siis sinise, mere ja rohelise muru ja, ja, ja kasepuude ja kollaste majade ja ja valgete pilvede taustal olekski nagu imelik seda lugu mängida, sest põrguvärk on. See on hämar. See on mustvalge, see on Telliskivi värvi, see on vasekarva. Nii et see lugu peaks siia sisse hästi klappima. Praegu tundub nii. Põrgu värki mängitakse 15 korda ja mängivad Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Tiit Sukk, Margus Prangel, Harriet Toompere, Sulev Teppart ja Raimo Pass. Aga nagu mullugi, saadab etendust näitus. Selle koostas Jaan Manitski viralti kogust Eesti kunstimuuseumi teadur Mai Levin. Manitski kogu hindab ta nii. Põhilised asjad on olemas, estambi põhivara ja, ja akti krokiisid visandeid ja ka sõjajärgseid töid, nii et siit saab päris ilusa ülevaate viirat loomingust. Ühes saalis on väljas Viiralti varasem looming ja suures saalis tööd alates Pariisi perioodist. Mulle meeldib ka see klassikaline viiralt väga, kes on oma suursaavutustest, ta on üle või, ja soovib inimestele öelda midagi muud. Viratil on muidugi oma sõnum olemas, aga suure kunstnikuna ta ei hõõru seda nii-öelda nina peale inimestele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viinistus esietendus suvelavastus \"Põrguvärk\" Viiralti ainetel. Lavastaja Hendrik Toomper jun.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseliidu Pärnumaa maleva juures tegutseb kaks küberkotkaste rühma tüdrukute ja poiste oma, aga kõik üritused ja ettevõtmised toimuvad koos. Paberil on rühmad eraldi, nagu on eraldi kaitseliidu noorteorganisatsioonid, noored kotkad ja kodutütred. Pärnu küberkotkaste rühma pealik on mai kooli IT juht Hanno Saks, kes ka ise on kaitseliitlane. Küberkotkaste rühma mõte tekkiski sellest, et oli kahju vaadata selliseid robootika ja arvutihuvilisi lapsi, kes istuvad umbses klassiruumis küürakil. Et aga võtaks arvutid ja droonid ja kõik, mis annab kaasa, läheks metsa ja teeks seda kõike vabas looduses ja seoks sellega siis isamaalise hariduse programmiga. Nii see rühm seal kaitseliidu rüpes tekkis, ütles saks. Äsja tuldi laagrist. Viimane laager oli Soomaal looduskooli lähedal ja isa ganos oli meie baas Soonta kana. Kotkad õpetasid meile skaudioskusi ja meie õpetasime neile küberoskusi ja siis oli meil ka kunstitunnid seal, nii et meil oli väga mitmekesine laager. Kolm päeva. Maikooli IT juhina on saks toonud rühma valdavalt oma kooliõpilasi. Aga meil on ka kuningakoolis, meil on sütevakas lapsi on ka mujalt, aga mitte väga palju ja selle tõttu meie koondused toimuvadki mai koolis, mai kool on meie käsutuses saanud ühe arvutiklassi. Meil on praegu 18 liiget. Rühmas antavad teadmised erinevad koolis omandatutest. Me räägime küberturvalisuse sellistest aspektidest, mida kooli õppekava iialgi ei puuduta ja lisaks sellele nad saavad tänu kaitseliidule, maikooli koostööle, nad saavad nii palju muid vahendeid, nad lennutavad droon õpivad küberturvalisust arvutis, nad õpivad erinevaid sidetehnoloogiaid, me oleme käivitanud lasketreeningud neile reaalselt sportrelvadest, teeme olümpialaskmist, seal on niivõrd palju asju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus tegutseb Eesti ainuke küberkotkaste rühm. Selle liikmed on küll arvutihuvilised noored, aga rühmas õpitakse palju enamat kui kooli arvutitunnis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValimiskogu liikmete hääletuse järel pidas valitud president Joe Biden oma koduosariigis Tel Aveeris kõne, milles rõhutas, et nüüd on ühtsuse ja tervenemise aeg. Selles lahingus Ameerika hinge eest jäi peale demokraatia. Inimesed valisid usk, meie institutsioonidesse säilis. Valimiste usaldusväärsus püsib edasi. Biden pidi koguma vähemalt 270 valimiskogu liikme hääle ja selle künnise ületas ta Eesti aja järgi südaööl, kui koguneti suurima rahvaarvuga California osariigis, räägib California valimiskogu liige Churli Veber. Demokraat Joseph Bidenile elaverist läheb 55 poolt ja mitte ühtegi vastuhäält. Valimiskogu liikmed hääletavad tavaliselt selle kandidaadi poolt, kes võitis nende osariigis. Nii läks ka seekord, kuigi tänavu oli kogunemine tavapärasest suurema tähelepanu all, sest ametis olev president Donald Trump ei ole endiselt kaotust tunnistanud. Presidendi toetajate sõnul ei ole võitlus veel läbi. Räägitud on sellest, et kui kongress koguneb jaanuaris valimiskogu hääli üle lugema, siis võivad vabariiklased üritada tulemusi vaidlustada räägib Donald Trumpi kampaanianõunik Steven Miller. Meil on piisavalt aega, et muuta õigeks nende petuvalimiste tulemused ja kinnitada Donald Trump valimiste võitjaks. Samal ajal otsustas ametist lahkuda justiitsminister William Barr, kes vaid mõni aeg tagasi rõhutas, et ministeerium ei ole leidnud ühtegi tõendit, mis viitaks laiaulatuslikule valimispettusele. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valijameeste kogu kinnitas Joe Bideni presidendivalimiste võitjaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRaporti koostasid Põhjamaade investeerimispanga asepresident Gunnar Okk ja suursaadik Jako lumberi. Mahuka dokumendi eesmärk on pakkuda ideid ja soovitusi, kuidas Eesti ja Soome suudaksid koostöös tulla paremini toime üleilmastumisest tulenevate väljakutsetega ja aidata teineteist konkurentsivõime suurendamisel. Peaministrid Andrus Ansip ja Matti Vanhanen on veendunud, et kõik 55 esitatud soovitust on võrdselt head. Eraldi märkis Ansip siiski näiteks energeetika ja turismivaldkonda käsitlevaid ettepanekuid. Ajakirjanike tähelepanu pälvis aga eeskätt ühise töörühma moodustamine tuumajaama rajamiseks Eestisse Eesti-Soome ühisprojektina. See on tulevikku arvestades ainus reaalne alternatiivenergiaprobleemidele, leiavad raporti autorid. Kas Eesti peakski võtma kindla poliitilise suuna oma tuumajaama rajamisele? Peaminister Andrus Ansip. See on üks tarkade meeste poolt tehtud ettepanek ja kindlasti see ettepanek väärib arutlemist. Meie miinimumelektri tarbimine on väga väike selleks, et ehitada head odavat elektrienergiat tootvat tuumaelektrijaama Eestisse üksi 400 megavatti on miinimumtarbimine ja keegi ei ehita kalli kapitali investeeringuga tuumaelektrit jaama, selleks et osa tema tootmisvõimsusest jääks lihtsalt reservina seisma. Seega me peaksime omama väljavaateid kesksuvel müüa siis elektrienergiat ka oma naabermaadesse. Nii et see idee on, on väga-väga hea ja intrigeeriv edasiste diskussioonide jaoks. Kuigi raporti autorid tegid ettepaneku ühise riikidevahelise töörühma moodustamiseks, leidsime meie, et see on ettevõtete asi. Muidugi on loa andmine ja otsuste tegemine Eesti riigi asi, kuid sealt edasi näiteks majanduslik tasuvus on ettevõtte asi, arvas Soome peaminister Matti Vanhanen ning lisas, et elektrijaam on ehitatud ka mujale ja mingeid takistusi Soome ettevõtete investeeringuteks välismaal ei ole. Üht raportis esitatud soovitus tõstis Eesti valitsusjuht Andrus Ansip siiski veel eraldi esile. Mulle väga meeldib idee reklaamida Helsingit ja Tallinna kui ühtset turismipiirkonda Euroopast kaugemal näiteks Aasias ja aga samas ka Euroopas endas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esitleti raportit Eesti-Soome koostöövõimalustest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA kaitse-eelarve lükkab tagasi president Trumpi plaani tõmmata Saksamaalt vägesid välja. Samuti piirab kaitseministeeriumi võimalust vähendada tegevteenistuses olevate sõjaväelaste arvu. See omakorda tekitab olukorra, et president võib kaitse-eelarvele veto panna ja seda veel viimastel nädalatel valges majas. Kaitse-eelarve on kongressis vastu võetud 59 aastat järjest ilma katkestusteta. Kuidas teie hindade seda võimalust, et president Trump paneb kaitse eelarve le veto ja mida see kõik tähendab Euroopale ja Eestile? Esiteks on hea, et seda otsust Euroopast vägesid vähendada püütakse tagasi pöörata. Selge on kindlasti see, et Ameerika Ühendriikide tähelepanu tulevikus on, on rohkem Hiina ja Aasia piirkonnal aga vägede vähendamine Euroopas oli Euroopa julgeolekule negatiivne samm ja see on tore, kui kaalutakse selle tagasipööramist. See on Eestile ja kõikidele NATO riikidele väga oluline. See ei ole ainult Saksamaa küsimus, aga loomulikult on hea ka, et suured liitlased Ameerika Ühendriigid ja Saksamaa ehk paremini hakkavad läbi saama. Mis puutub trumpi vetosse, siis ma arvan, et ju ta ikka paneb, et ta praegu on sellises meeleolus kasutab meeleheitlikke samme nagu vägede väljaviimine Afganistanist või kaitseministri vabastamine. Nii et. Ma ei välistaks seda vetot. Samas kui Trump ei pane vetot ja kirjutab alla kaitse-eelarve le, siis külmutab ta ka oma plaani vähendada vägesid Afganistanis. Ja no eks see ongi suur poliitika, vägede vähendamine Afganistanis iseenesest pikas perspektiivis oleks ju mõistlik, aga selline kiirustatud mitte läbi mõeldud ja analüüsitud otsus ka seal on väga ohtlik seal piirkonna julgeolekule, enne tuleb ikkagi leida ühiseid kokkuleppeid ka Talibani ja afgaani rahva vahel, aga meie jaoks on tähtis see, et Ameerika Ühendriigid pühenduvad Euroopas toimuvale ja hoiavad oma vägesid Euroopas. Kui ta paneb veto, mida see tähendab Ameerika Ühendriikidele ja kaitse-eelarve le, mis sellest eelarvest siis saab? Noh, eks me eelarve vaidlusi ja pingeid näeme ka siinpool Atlandi ookeani ehk et ka Euroopa Liidu või seitsme aasta eelarve ei ole saanud allkirja. Ega ta hea ei ole, aga ma usaldan Ameerika Ühendriikide demokraatliku süsteemi nii palju, et ju need õiged otsused ikka lõpuks tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA seadusandjad avaldasid viimase versiooni järgmise aasta kaitse-eelarve kavandist. See võib nurjata president Donald Trumpi plaani viia Saksamaalt välja ligi 12 000 USA sõjaväelast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKagu-Eestis said 22 kultuurimälestisena kaitse all olevat loodusliku pühapaika tähised, mis peaks aitama elus hoida nende kohtadega seotud traditsioonidel, ütles muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunik Pikne kama. No üks väga, väga oluline samm oli see, et, et me võtsime siis esmakordselt muinsuskaitse alla ristimetsi, et tegemist on väga ohustatud kultuuripärandiga, kuna igast metsalõikus teede raadamised, et see toimub väga aktiivselt ja kuna see on ka elus olev traditsioon, siis see on seda olulisem, et need paigad oleksid ka kaitstud. Ja, ja ma loodan, et nüüd on, kui ka kui ka on tähised, et siis on ka nendel ristitegijatele kindlam tunne, et see, et kui nad sinna matuse tee käigus teevad selle mälestus risti surnule, et see rist seal ka siis püsib, et see metsatukk püsib. Tõrvapalus see on siis Rõuge vallas seal seal oli suhteliselt värsket ristik. See komme siiski on olemas säilinud. Kuusemetsades kiiresti levivat üraski kahjustust võib märgata ka ristimetsades pikne kama. Täiste paigaldamise käigus, kui me vaatasime neid metsi üle, et siis eriti just sellel kevadel on palju kuuse üraski kahjustatud puid ja, ja siis ka osa nendest ristipuid, et ega me tegelikult selles mõttes looduse vastu võis astuda, aga loomulikult, kui see ristimets on nii-öelda elavas kasutuses, siis ongi lõpuks see, et need vanemad puud surevad ära, et nad seal kukuvad ümber, jäävad sinna koha peale ja, ja tekivad uued ristipuud. Et tähtis ongi ikkagi see koha säilimine ja, ja, ja ma loodan, et, et tänu sellele, et need on paigad, on meil kaitse all, et see aitab kogu seda traditsiooni elus hoida. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kagu-Eestis muinsuskaitse all olevad ristimetsad ja teised looduslikud pühapaigad said uued tähised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastaid on Eesti liiklusseaduses kehtinud põhimõte, et juhtimisõiguse saamiseks peab inimese taust olema puhas ehk inimesel ei tohi olla liiklusnõuete rikkumisi, see on kaasa toonud positiivseid külgi kui ka negatiivseid. Positiivne on see, et inimesed, kes taotlevad juhiluba, on puhtama taustaga ja õigus kuulekamad jätkab advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, vandeadvokaat Indrek Sirk. Negatiivne pool sellel piirangul on aga kahtlemata see, et teatud inimesed satuvad piltlikult öeldes surnud ringi kus nad juhtimisõigust tegelikult kunagi ei saagi, sest nad ei suuda kas kanda ära neile määratud karistust, näiteks kasuga rahatrahvi või toob elu lihtsalt kaasa neile uusi rikkumise episoode. Vandeadvokaat Indrek Sirk esitas mitu ettepanekut, mida liiklusseaduses muuta. Sul ei tohi olla kehtivat karistust juhtimisõiguseta sõitmise eest, aga juhtimisõiguste sõitmine on karistatav nii väärteona ka kuriteona. Ja see võib tähendada seda, et see, et see karistus on sul kehtiv vähemalt aasta aga ta võib teatud halvematel juhtudel olla kehtiv ka kolm-neli-viis aastat ja, ja rohkemgi veel. See aga võib omakorda kaasa tuua olukorra, kus inimesed kaotavad lootuse ja ei pruugigi enam õiguskuulekalt käituda. Teine ettepanek on seotud ühekordse juhtimisõigusega mootorsõiduki juhtimisega. Ühekordne juhtimisõiguste sõitmine, noh tavaliselt on see olukord, kus inimene õpib autokoolist, ta on juba võib-olla läbinud oma oma kursused, aga, aga ootab alles juhiloa saamise eksamite järjekorras ja on siis läinud sõidupraktika saamise eesmärgil mõnikord võib-olla ka üksinda sõitma. Et esmakordne juhtimisõiguste sõitmine ei oleks takistuseks juhtimisõiguse saamisel. See aga ei tähenda, et andestatav oleks suur kiiruse ületamine, liiklusõnnetuse põhjustamine, alkoholi tarbinuna, autorooli istumine ja muud raskemad rikkumised. Muudatuse eesmärgiks on panna inimesed liiklus kuulekamalt käituma veel kord. Indrek Sirk. See nende muudatusettepanekute põhieesmärk on see, et et inimesed siiski oleks võimalik pääseda sellest tobedast surnud ringist, kus kus ta ei saa juhtimisõiguse sellepärast, et tal on mingisugune rikkumine olnud, aga, aga samas on ta oma oma käitumist muutnud ja valmis õiguskuulekat liikluse astuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vandeadvokaat Indrek Sirk esitas Riigikogule ettepaneku, mille kohaselt võiks muuta esmase juhiloa kättesaamise tingimusi proportsionaalselt mõistlikumaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo olukord on mingil määral nüüd kontrolli all selles mõttes, et hakkab tekkima mingisugune pilt tegelikult, mis täna hommikul Londonis juhtus. Kui me hommikul rääkisime esialgu kuuest pommiplahvatusest, siis natuke natuke aega hiljem rääkisime seitsmest plahvatusest, siis nüüd on tegelikult selgunud, et plahvatus oli hoopiski neli. Segadus tekkis nimelt sellest, et paljud inimesed evakueeriti erinevate metroojaamade kaudu siis plahvatus oli üks tunnelis kahe jaama vahel ja sellest tekkis ka see segadus, nüüd on pilt selles mõttes selgem ja ka on esimesed vigastatud ja siis hukkunud arvud ametlikult välja toodud. Vähemalt 33 inimest on praegu ametlikult kinnitatud siis hukkunutena ja plahvatuses kannatada saanud vigastada saanuid. Ma võin siin tuua välja näiteks ühe suurema Ida-Londoni haiglat et Royal Londoni haiglasse toodi 190 umbes 190 vigastada saanud ja nendest 120 lasti koju tagasi, nii et 70 vajavad ravi. Paljud inimesed on kaotanud kehaosi ja saanud noh, näiteks klaasi kildudega kõvasti vigastada või on nad saanud tõsise suitsumürgituse, kuna teatavasti all metroos suits oli hingemate, aga need ei pruugi veel olla üleüldsegi lõplikud siis numbrid, kõik need võivad suureneda, eriti muidugi need hukkunud kahjuks. Kuidas linnaelanikud ennast tunnevad ja kui metroo ei tööta ja bussid ka veel ei tööta, et kuidas sitis olevad inimesed koju saavad? Jala tegelikult siin äärelinnas küll juba bussid on käima hakanud, ma käisin oma lastel koolis järgi mõningad linnaliinibussid, Londoni kahekordsed bussid juba liiguvad, aga metroo tõepoolest ei tööta ja millal see töötama hakkab, on ka kaugeltki vara praegusel hetkel öelda, aga muidugi inimesi vaadates siin tuttavad inimesed tänaval lihtsalt kooli lastele järgi minnes kallistavad teineteist, nutavad vanemad tormavad oma laste juurde ja hoiavad neist kaunis paaniliselt kinni. Nii et see selline psühhoterrorirünnak, mis siis läheb, ületab kaugelt nende inimeste piirid, kes füüsiliselt kannatada on saanud, on muidugi kaunis õnnestunud ja eks see trauma ja selle ravimine võib võtta Londonis päris pikalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Londonis toimus mitu pommiplahvatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n21. juunil lubati turismireisid Soome nendele, kes on täielikult vaktsineeritud. Tallinna sadama kommunikatsioonijuhi Sirle Arro sõnul jäi inimeste hulk Tallinn Helsingi liinidel kesiseks. Neid numbreid siiski ei anna veel võrrelda sellega, mis näiteks oli aasta tagasi, kui liikumine kahe riigi vahel oli tunduvalt lihtsam. Ütleme nädala sees on need numbrid siiski veel üsna väikesed, et siin 200 inimest ja, ja mõnikord vähem ja mõnikord rohkem Populaarsust on kogumas ka lennureisid. Tallinna lennujaama kommertsjuhi Eero Pärgmäe sõnul kogub lennuliiklus taas hoogu. Võrreldes maikuuga, me oleme lennujaamas näinud juunis ikkagi päris suurt reisijate arvu kasvu, et tänasel hetkel võib öelda, et reisimine on tagasi lendamine on tagasi. Lennujaamas on olemas ka testimispunkt reisile minejatele, kuid Eero Pärgmäe sõnul tuleb enamik reisijaid kohale juba varasema negatiivse testi tõendiga. Osad inimesed on broneerinud aja nagu samal päeval testi tegemiseks. Aga valdavalt need lennujäid, testid tehakse ära ikka 24 tundi enne või, või siis 48 tundi enne lendu. Riiki saabudes peab reisija valmis olema näitama täidetud tervisedeklaratsiooni, seda saab täita nii veebis või siis kohapeal paberkandjal. Terviseameti nakkusosakonna peaspetsialisti Kerstin Kertrud Kärblase sõnul on deklaratsioon vajalik. Piirilehte ankeedi eesmärk on aidata viiruse leviku tõkestamisel, et juhul kui inimene peaks saama positiivse testi vastusega, on meil esiteks võimalik temaga väga kiiresti ühendust võtta ja teiseks seega informeerib reisijat talle kehtivate piirangutest. Eestisse saabumisel. Deklaratsiooni täitmine on kohustuslik, kuid selle kontroll on pisteline. Kerstin Kertrud Kärblase sõnul puudub terviseametile ülevaade, kui palju deklaratsiooni piiril reaalselt kontrollitakse. Seda pistelist kontrolli teostab PPA. Kuna selle jaoks otseselt mingisuguseid kriteeriumeid hetkel ei ole sisepiiri kontrollil, siis sellist otsest numbrit on väga keeruline öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuidas on laeva ja lennuliiklus taastunud?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Kalle Laanet Venemaa on alustanud Ukraina pihta täiemahulist rünnakut, mida see Eesti julgeolekule tähendab? Hetkel ma julgen küll öelda, et Eestile sõjalist ohtu ei ole, nii et ma usun küll, et, et me saame oma aastapäeva pidustustega selles mõttes alustada, et, et kindlasti tõuseb pika Herman torni sinimustvalge lipp ja me läheme päevaga edasi. Loom loomulikult teatud mööndustega. Selgitage, mida need mööndused tähendavad meie jaoks? Tavainimese jaoks ei tähenda midagi, kuid kindlasti kõik riigi poliitiline juhtkond ja samamoodi ametnikud peavad istuma maha kokku lepime järgmised sammud, mis on meie plaanides olemas ja selle järgi tegutseme. Meil on olemas plaanid selleks samaks stsenaariumiks, mis just täna hommikul pihta hakkas ja, ja selle järgi me tegutseme. Selgitage natukenegi kuulajatele, mida riik nüüd teeb teisiti, kui ta tegi eile. Riik kõigepealt vaatab, üle, hindab, milline on täpselt see ohutase ja reaalne tulem Ukrainas, eks ju, nagu me näeme, uudistest, on tegemist laiaulatusliku sõjalise operatsiooniga sellest tulenevalt me räägime oma liitlastega läbi, kuidas me käitume. Valitsuse istung käib praegu elektrooniliste vahendite kaudu, kus me oleme küsimas NATO artikkel nelja rakendumist. Nii et, et need on need esimesed tegevused. Kas Ukrainas on ka Eesti kaitseväelasi, kes seal seni on viibinud, siis nõunike ja abistajatena? Mis nendest edasi saab? No kõigepealt me peaksime alustama sellest, et praegu peaks viibima Kiievis ka Eesti vabariigi välisminister ja, ja kõik teised Eesti ametnikud, me peame tagama nende julgeoleku, me peame vaatama seda ohutaset, et kuidas me peaksime käituma, kas me peaksime leidma võimaluse esimese võimaluse, kuidas nad tagasi tuua, et see on kõik arutelu koht, et täna ütleme siis niimoodi pool tundi peale sõja algust öelda täpselt kõigile küsimustele vastuseid noh on väga. Kas pigem on nüüd tõenäoline, et me evakueerime oma inimesed Ukrainast? Ma veel kord ütlen, et eks me peame vaatama täpselt situatsiooni otsa, mis on ka Kiievis ja siis me saame neid otsuseid teha, kuid minu arvates kõige olulisem sõnum on see, et tänasel Eesti vabariigi aastapäeval, neljandal aastapäeval Eesti inimesed peaksid ennast peaksid kokku hoidma ja, ja vaatama julgelt silma olemasolevale olukorrale. See on kõige tähtsam ja mitte omavahel kaklema. Te olete ka otsekontaktis siin läbi valitsuse istungi välisministriga, missugune on olukord Kiievis, kas on kuulda plahvatusi ja nii edasi? Pean tunnistama, et ma ei ole välisministriga ühenduses olnud, et, et ma, ma ei oska seda kommenteerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Kalle Laanet ütles, et Eesti teeb ettepaneku NATO artikkel 4 kohaste konsultatsioonide algatamiseks. Kaitseminister Laaneti sõnul Eestile otset sõjalist ohtu ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAmeerika Ühendriikide ajaloos on 13 presidenti kandideerinud veel teiseks ametiajaks, keskmiselt tõusis nende reiting valimiste päevaks vaid viie protsendi võrra võrreldes juunikuuga. Nii kerkiks president Donald Trumpi reiting novembriks praeguselt 39-lt veidi üle 40 protsendi, ennustab mõjukas uudisteportaal Five Tracom. Nii madal oli see 2018. aastal, kui trumpi partei kaotas kongressi vahevalimistel senatis. Näiteks 1948. aasta kampaania viimasel viiel kuul näitas Harrytre man 20 protsendilist tõusu ja oli presidendiametis 1953. aastani. Lindon Johnsoni reiting aga langes 64. aasta valimiste viimastel kuudel umbes 15 protsenti, aga temagi püsis ametis 69. aastani. Need näited on ka äärmused. Kui Donald Trump püsis koroonaviiruse pandeemia tõttu suuresti valges majas, siis nüüd on ta üha rahutum ja ihkab täita areenil oma toetajatega. Tema hinnangul olid just suured rahvahulgad tema 2016. aastal võidule viimisel kriitilised. Trumpiga koos käiv kaos ja ebakompetentsus võivad aga pöörduda tema vastu. See kõik sai hiljuti kokku mustanahalise mehe surmas politseiniku käe läbi. Trumpi autoritaarsus viis kaootilise ja vägivaldse sekkumiseni massilise meediakampaania ja metallist aedadeni ümber valge maja selle kaitseks. Rump pakub igapäevast õppetundi, kuidas lasta võimul raisku minna, kirjutab USA meedia. Selles valguses on Joe Biden il eelis, aga demokraadid mäletavad liiga hästi oma 2016. aasta kindlustunnet, et Hillary Clintonist saab president. Clinton oli küsitluse trumpist ees sisuliselt viimase hetkeni. Hiljem tagantjärele analüüsides leidsid arvamusküsitluste tegijad, et kahe silma vahele jäi vastajate haridustase. Trump sobis valgele keskharidusega valijale. Samal ajal osutus Clinton populaarsemaks kõrgema haridustasemega inimeste seas. Nüüd, kui valimiste peateemad on COVID 19 ja rassisuhted, pöörduvad valijad üha enam Joe Bideni poole. Hiljutine CNNi küsitlus näitas Bidenile suurt 14 protsendilist edumaad, mis põhineb aga 1100-l vastanul. Trumpi kampaania meeskond nõudis küsitluse tagasivõtmist ja vabandamist. CNN lükkas nõudmise tagasi. Panstati ülikooli Aafrika Ameerika uuringute professor Roy Blok ütleb, et märkimisväärne arv mustanahalisi valijaid võib seekord valimistel sootuks kõrvale jääda ja sellega kaotas hääli just Biden. Samas hiljutised protestid George Floydi tapmise vastu tõestavad, et mustanahaliste kogukond on selgelt poliitiliselt motiveeritud, ütles Blokk. Valijad teavad, mida nad Trumpi puhul vihkavad või armastavad aga nad ei oska sama öelda Joe Biden i kohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi reiting on langenud ohtlikult madalale. Vaid 39% ameeriklastest kiidab tema tööd presidendina, 57% nii ei arva. Valimisteni on jäänud veel viis kuud, kuid Ameerika ajaloost leiab näiteid, kus juunikuine toetus novembrikuiseks valimispäevaks oluliselt ei kasva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nUuring keskendus pooleaastasele perioodile novembrist 2018 kuni märtsini 2019 ja selles uuriti võrdlevalt, milliseid uudiseid näitas Jandex Nius, Eesti, USA ja Venemaa kodupublikule. Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituudi projektijuht, analüütik ja doktorant Heidi erpseni sõnul puudutasid 17 protsenti sisetarbimiseks genereeritud uudistest Ukraina temaatikat. Eesti ja USA puhul oli see aga alla ühe protsendi. Seega aastal 2018 ja tegelikult juba alates aastast 2014 on Ukraina Vene meedias olnud suur ja oluline teema. Samamoodi oli Vene meedias oluline naftatemaatika, mida kajastas kuus protsenti uudistest. USA ja Eesti jaoks genereeritud uudistes seda temaatikat praktiliselt ei esinenud. Kodu publikule suunatud uudiste eripärana raamistati neid lisaks viisil, mis eeldas, et lugeja on teemaga juba tuttav selle asemel, et tuua uudise puhul esile selle uudsus, rõhutasid sisetarbimiseks mõeldud uudised vanemaid narra näidates, kuidas hetkel aktuaalsed sündmused kehastavad pikaaegseid trende, mis aina uuesti esile kerkivad. Näiteks on juba mõnda aega kujutanud kohalik meedia Venemaad patuoinana, kes on jäänud truuks oma väärtustele, kuid keda kõik teised pidevalt süüdistavad, jätkab Heidi Erpsen. See lähenemine, et Venemaa on patuainas, keda lääs oma huvisid edendades süüdistab on domineerinud juba mõnda aega. Kui see levis meedias juba 2018. ja 2019. aastal, siis nüüd, neli aastat hiljem, ei olnud vaja teha pikka sammu selleks, et rõhutada, kuidas kogu maailm on Venemaa vastu ja et Venemaa inimesed peavad oma riiki toetama. Seda on Venemaa kohalik elanikkond ka teinud. Ja viimaste küsitluste järgi on riigisisene toetus Ukraina sõjale tõusutrendis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikoolis valmis uurimus, milles uuriti Vene Föderatsiooni uudisteportaalide uudiseid koondav veebiportaali Yandex News sisu. Teadusportaali Novaator toimetaja Juhan Hellerma; Tartu Ülikooli poliitikauuringute instituudi projektijuht-analüütik ja doktorant Heidi Erbsen.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaal on praegu 52000 USA sõdurit. President Trump on andnud Pentagonile käsu vähendada nende arvu nii, et Saksamaal üheaegselt viibivate USA sõjaväelaste laeks jääks 25000. Mida sellest arvata? Loomulikult igasugune vägede äraviimine Euroopas on meie vaatevinklist murettekitav ja on selge ka see, et seda võidakse võtta vale signaalina julgeolekupoliitiliselt meie oponentide poolt. Kui nüüd vaadata, milline on see konkreetne mõju, siis seda on praegu veel raske hinnata sest esiteks ma ei tea, mis saab neist Saksamaalt välja viidavatest vägedest ja me tegelikult ei tea ka, mis ajaraamidest on juttu, et kui asi läheb tõsiseks, siis niisuguste permanentsete baaside, sõjaväelaste, perekonnaliikmete infrastruktuuri logistika väljaviimine on väga pikaajaline protsess, nii et niisugust reaalset mõju on hetkel hetkel raske hinnata. Mis puudutab NATOt, siis loomulikult NATO jaoks on need väed siin Euroopas ülimalt olulised. Tuleb rõhutada, et formaalselt ei ole tegemist NATO sõjalises struktuuris olevate vägedega. Need on väed, mis on Ameerika Ühendriikide käsutuses ja Ameerika Ühendriikide juhtimise all vähemalt rahuajal. Need väed, mis president Trump on lubanud Saksamaalt välja viia, lähevad kuuldavasti või vähemasti osa neist Poolasse. Aga läbirääkimised USA ja Poola vahel on väidetavalt jõudnud mingisse surnud punkti. Ausalt öeldes on need detailid praegu väga ebamäärased ja mulle tundub, et ka ameeriklased ise alles täpsustavad selle poliitika detaile, nii et hetkel me tõesti ei oska öelda, kuhu need väed täpselt lähevad. Kas osa neist jääb Euroopas mõnda teise riiki, näiteks Poolasse või viiakse need ära kontinentaal USA-sse? Seda on praegu tõesti väga raske öelda. Poola nagu ka teised riigid, on muidugi huvitatud USA vägede kohalolekust. Need arutelud Poola ja USA vahel kindlasti käivad. Kas see küsimus tuleb arutlusele nüüd NATO kaitseministrite kohtumisel? Ma isiklikult arvan, et tuleb, kuigi ma ei ole kindel, kas see pannakse ametlikult päevakorda, aga ma olen kindel, et mitmed riigid seda ühel või teisel viisil kommenteerivad, selge on see, et sellel on ka julgeolekupoliitiline kontekst NATO mõistes. Nii et ma usun, et see kindlasti jutuks tuleb meie jaoks on ju, kui me jätame sõjalise poole kõrvale, siis meie jaoks on ka alati väga murettekitav, kui poliitiliselt tekivad pinged. Mõned Euroopa suurte liitlaste ja Ameerika Ühendriikide vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump kinnitas, et vähendab Ühendriikide sõjaväelaste arvu Saksamaal poole võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nInimsäilmed avastati Sillamäe peatänava ümberehitustööde käigus kaks nädalat tagasi, juba siis arvati, et tegemist võib olla vana kalmistuga ning nüüd, kus on leitud juba kümmekond luukere, kinnitab seda oletust matmiskohta uurima tulnud Tartu Ülikooli luuarheoloog Martin Malve. Siia on maetud nii vanu kui noori, nii mehi kui ka naisi ja lapsi, aga meil on ka üks kaksikmatus, kus on kaks meest ühte hauda pandud, võib ka tegemist olla näiteks mingid sõjamehed, kes siia maetud on, võimalik, on näiteks tegemist on mingisuguse katkuga, näiteks pigem arvaks, et tegemist on rahuaja kalmistuga ja, ja kohalikud inimesed, et laias laastus niisugune 17 18 sajand, aga kuna meil ühte ühte keset ei ole, siis on nagu keeruline öelda, see on, seda ma ütlen lihtsalt puhtalt nagu kogemusest. Eestis on vanu kalmistuid ehitustööde ajal avastatud varemgi, Sillamäe matmispaiga puhul on Martin Malve hinnangul tegemist olulise leiuga. Kuna siin ühtegi kalmistut sellest perioodist ja keskvaruust uuritud ei ole, siis on tegemist märkimisväärse leiuga. Väga hea, et, et sellest ehitajad teatasid ja ka see laiemalt, et kui meil on võimalikult palju skelette igast Eesti piirkonnast, siis saame need terve Eesti tolle aja tervise kohta rääkida ja teaduslik väärtus on väga suur. Kindlasti ma tahaks teada, kuidas nad elasid, kes nad olid kenasti kohalike elanike tervise kohta ka patoloogiate kohta, mis, mis haigused neil olid. Meie eesmärk on panna need luustikud nii palju rääkima kui võimalik. Praegu tegelevad arheoloogid matmiskoha väljakaevamise ja luude dokumenteerimisega. Hiljem uuritakse leide Tartu Ülikoolis ning peale uuringute lõppu tuleb säilmetele leida uus väärikas matmiskoht, jätkab luu. Arheoloog Martin Malve. Üritame läbi rääkida, et kohaliku kirikute kogudustega äkki saab toimivasse kirikuaeda tagasi matta. Aga mõned ka jäävad ülikooli teaduskogudesse tuleviku-uurijate tarbeks. Sillamäe peatänava rekonstrueerimist arheoloogiline leid esialgu ei takista, ehitajatel on tegelemiseks piisavalt palju teisi teelõike. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Arheoloogid asusid uurima Sillamäe kesklinnas avastatud vana kalmistut. Kalmistu võib anda olulist teavet vara-uusaja inimeste elutingimuste ja tervise kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsusel täitub homme ametisse asumisest 100 päeva, uurisime, kuidas hindavad opositsiooniparteid valitsuse esimest tööperioodi. Mõõdukate juht Ivari Padar. Polegi siin midagi hinnata, pole midagi näha. Mis hindama paneksid, ma panin kriipsu. Väga vähe on tehtud ja sahmerdaad on nagu palju ja kas või majanduskomisjoni liikmena. Riigikogus tunnen ma seda, et tuleb tööpuudus kätte, et valitsusest ei tule nagu eelnõusid. Padar arvas, et objektiivsemat hinnangut kolmikliidu valitsuse kohta saab anda alles siis, kui riigieelarve projekt Riigikokku jõuab. Ka Keskerakonna peasekretär külla arjakas leidis, et valitsus pole suutnud suurt midagi teha. 100 päeva on ära kulunud kohtade jaoks misele ja teatavale väiksemale omavahelisele laginale. Mis puudutab kohtade jagamist või ümberjagamist on läinud sellisele jooksvale valitsustööle, mida iga valitsus paratamatult peab tegema. Kui lubati uut poliitikat, siis väga paljud lootsid, et midagi juhtub. 100 päeva oleks sobilik aeg teatava vundamendi valamiseks. See töö on jäänud tegemata ja kahtlemata väga paljude inimeste ootused ja lootused vähenevad. Isamaaliidu esimees Tunne Kelam leidis, et valitsuse käivitamine on olnud aeglasem loogilisel põhjusel. Koalitsioon koosneb üsna erinevatest jõududest, eriti uus partei, Res Publica on suhteliselt kogemusteta ja üsnagi kirju seltskond, nii et see ei ole võimaldanud ilmselt valitsusel alustada hoogsalt ja tegutseda ühtse meeskonnana. Valitsuse juhtpartei Res Publica volikogu esimees Urmas Reinsalu ei olnud loomulikult opositsioonipoliitikutega nõus. Ma küsiks nendelt oponentidelt kui palju on Eestis olnud valitsusi, kes esimese 100 päevaga on suutnud tõsta pensione käivitanud riigi säästukava, käivitanud kaheksa aastat kestva haridusprogrammi 21. sajandi kool, kes on suutnud välja töötada juba haldusreformi põhialused, kes suutnud taastada sotsiaaldialoogi. Ja ma pean oluliseks ka seda, et koostöös opositsiooniga suutsime algatada põhiseaduse muutmise eelnõu presidendi otsevalimiseks. Nimetades siin üksikuid asju, ei ole see sugugi vähe. Kuid mida head leidsid opositsioonijuhid valitsuse senisest tööst külla, Arjakas kandis valitsuse tegevuse plusspoolele selle, et ei ole olnud ühtegi väga suurt skandaali või möödalaskmist, mille tulemused võiksid olla pikaajalisemad. Mõõdukas Ivari Padar tõi aga välja. Need suunad, mis on võetud perepoliitikale ja hariduspoliitikale, need on kõik, on väga õiged asjad, aga iseasi on see, et kuidas neid reaalselt rakendama hakatakse. Isamaaliidu esimees Tunne Kelam. Väärib tunnustust valitsusjuhi püüdlus viia Eestit teadmistepõhisele, majandusele ja ka eesmärk edendada koostööd opositsiooniga. Peaminister Juhan Parts ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et paneks valitsuse tööle hinde neli, et oleks võimalik kuhugi poole liikuda ja on asju, mis pole talle endale meeldinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusel saab täis 100 päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPõltsamaal on roosiaeda peetud juba 27 aastat. Praeguste omanike käes on see olnud 13 aastat. Ja nagu ütleb roosiaia üks omanikke Annela Orasi, on kätte jõudnud aeg anda roosiaia arendamine üle noorematele inimestele. Me oleme seda siis 13 aastat arendanud, jõudumööda säilitanud jätkanud traditsiooni, mis 27 aastat tagasi algas ja lihtsalt ühel hetkel jõud saab otsa ja tunneme, et oleks nooremaid inimesi tarvis, kes järgmised kas sama palju või, või ehk rohkemgi aastaid suudaksid säilitada seda loodud kollektsiooni ja ja seda ka arendada. Põltsamaa roosiaias kasvab 800 roosi sorti uut omanikku otsib osaühing Eesti roos koos kõikide varadega. Kinnisvaraportaali KV.ee andmeil on aed müügis 725000 euroga. Taas kord Annela Orasi. 2,2 hektarit maad sellest pool on täna kasutuses, teine pool ootab uusi värskeid ideid. Müüakse tootmishooned ja loomulikult roosiaed. Kõige suurem osa meie kollektsioonist on pargiroosid ja see on täna ka kõige väärtuslikum osa sorte, sirk ka 200 ringis. Ja väärtuslikud on loomulikult ka vanad Eesti sordid, mis viiekümnendatel aastatel aretati Einfelti poolt. Kevad mõrsjaroos. Neid oleme säilitanud, loodame, et nad säilivad edasi. Ja kuna tänasel päeval aretustöö Eestis on üsna vähesel määral toimiv, siis Eesti aretusi aias on vähe. Aga milliste sortide järele inimesed kõige rohkem teie juures käivad? Käesoleval aastal ehk võiks eriti esile tõsta inglise roosi? Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suure osa Põltsamaa kollektsioonist moodustavad pargiroosid, kuid aukohal on ka 1950. aastatel Eestis aretatud roosid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegusel hetkel on üsna positiivne, kuivõrd politseieksperdid andsid aagisele loa liikumiseks, hindasid selle aagise liikluse jaoks ohutuks. Teiselt poolt Poolast saabunud siis omanikfirma ekspert võttis vastutuse ning kinnitas, et, et see tsistern kannatab transportimist ka Poola ning hetkel on haagis juba poola poole teel, et ta rakendati öösel saabunud sadul veokile siis mis see omanikfirma, töökorras uus sadul veok tuli siia ja, ja loodetavasti jõuab see veok õnnelikult Poola, kus siis avarii teinud tsiternist saab selle gaasi ümber pumbata. Missugust marsruuti mööda ja millise kiirusega see veok liigub? Ta liigub, ma arvan, normaalse kiirusega juhtide otsustada, kindlasti nad arvestavad sellega, et ikkagi nende haagis ei ole võib-olla oma parimas korras ning marsruudi puhul välditakse juhtide kinnitusel suuremaid asustusi ja asustatud piirkondi. Nii et Tartust ja Valgast näiteks läbi ei minda või kust ta piiri ületab? Piiriületuskohta mina hetkel ei oska ütelda, aga ka Tartut kindlasti välditakse. Kas päästeteenistus siiski jälgib selle veoki teekonda ka? Kindlasti ollakse valmis, et meie komandod jäävad üle lõuna kõikidesse piirkondadesse ja juhul, kui midagi peaks toimuma, oleme valmis reageerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola gaasiveok saadi kraavist välja ja liigub Poola poole. Lõuna-Eesti Päästekeskuse avalike suhete büroo juhtivspetsialist Marek Kiik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTules on Moskva keskmanees, see on hoone, mis on ajaloo mälestiste hulka kuuluv ja asub vahetult Kremli müüride läheduses. Ühel pool kreml teisel pool. Moskva linna valimiskomisjon võib-olla eriliseks teebki selle tulekahju, see, kus ta paikneb, olen kuulnud siin kohapeal ka arvamus inimeste suust, et Moskva linnas ei ole kremlile nii lähedal nii suurt tulekahju olnud pärast 1800 kaheteistkümnendat aastat, mil Napoleon Moskva müüride alla tuli. Olukord on selline. Tulekahju on hõlvanud kogu selle hoone, mis on rohkem kui 100 meetri pikkune silma järgi otsustades. Tuletõrjujaid on palju kohal, aga leegid on nii suured, et vaevalt neil oluliselt midagi kustutada õnnestub, kuigi jugasid nii palju, kui paistab. Siit on ikka vähemalt paarkümmend. Üks tõstuk on tõstetud üles hoone kohale ja ka sealt püütakse veega hoonet kasta, aga tõenäoliselt sellest palju kasu ei ole, sest tuul juhib veidi seda veejuga kõrvale. Põhjuste kohta loomulikult alguses ei ole midagi teada, sellepärast et kõik see juhtus ikkagi ootamatu. Kuulsin inimeste käest seda, et alguses tuli väga väike, aga nagu ütlesin, 100 meetri pikkune hoone on lausleekides, niiet see on ainult tuletus. Muidugi tõenäoliselt tuli pidi olema ikkagi mitte ühes punktis, vaid mitmetes. Kas kas inimohvritest on ka midagi teada, sest on ju küll pühapäeva õhtu, aga ilmselt selles hoones võib-olla inimesi olnud, aga lähedal? See oli näituse hoone ja kas seal nüüd öösel valvur oli, selle kohta ma ei oska midagi öelda samas inimohvrite kohta võib-olla mingi märk on see, et siin on päris arvukalt kiirabiautosid ka kohal, aga tõepoolest, kas neid ohvreid on või mitte, seda ma siit kohapealt pealtvaatajana ei tea. Ja just praegu on näha, et kukkus sisse maja otsa fassaad. Karta on, et see hoone tuleb maha nii palju, kui siin põleda on, enne kui midagi kustutada jõutakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas põles Kremli lähedal maha ajalooline Maneeži hoone.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTšehhi peaminister Andrei Babis teatas, et talle esitati tõendid vene luureteenistuse seotuses Tšehhis 2014. aastal toimunud laskemoona lao plahvatusega. Plahvatuses hukkus kaks inimest. Julgeolekuteenistuse läbi viidud uurimise käigus ilmnes selgeid tõendeid, mis kinnitasid kahtlusi, et vene luureteenistuse GRU töötajad osalesid laskemoonalao plahvatuse korraldamisel 2014. aastal. See plahvatus tõi kaasa hiigelsuure materiaalse kahju. See seadis ohtu paljude kohalike inimeste elu. Tšehhi vabariik on suveräänne riik ja peab nendele julgeolekuga seotud tõendit adekvaatselt reageerima, ütles Tšehhi peaminister. Venemaa diplomaatidele anti 48 tundi Tšehhist lahkumiseks. Venemaa on süüdistused tagasi lükanud ja lubanud samas mõõdus vastast. Tšehhi organiseeritud kuritegevuse vastane üksus otsib taga kahte plahvatusega seotud meest, kellel on Venemaa pass. Passis olevate nimede järgi on need samad mehed, kes on ühendkuningriigis tagaotsitavaks kuulutatud seoses kunagise topeltagendi Sergei Skriballi ja tema tütre mürgitamisega. Briti välisminister Dominic Raab ütles, et ühendkuningriik toetab täielikult oma liitlast. Tšehhid Venemaa tegevuse paljastamisel. Raab mõistis hukka Venemaa luureteenistuse tegevuse. Tema sõnul on tšehhi paljastanud selle, kui kaugele Vene luureteenistus on võimeline Euroopas oma ohtlike operatsioonide ga minema. Venemaa peab hoiduma tegevusest, mis on vastuolus rahvusvaheliste normidega, toonitas Tomini. Kraab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa lubas sama karmilt vastata. BBC andmetel on 2018. aastal Ühenkuningriigis Salisbury's endise topeltagendi Sergei Skripali mürgitamises kahtlustatavad mehed seotud ka Tšehhi plahvatusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseministeeriumi kinnitusel pole veel langetatud otsust Tõnismäelt välja kaevatavate säilmete ümbermatmise täpse aja ja koha kohta, mistõttu ei saa veel ka öelda, kuhu viiakse hauatähis ehk pronkssõdur. Kaitseministeeriumi avalike suhete juhi Madis Mikko sõnul pole seetõttu hetkel alustatud ega planeeritud ka mingeid töid siselinna kalmistul ning seal saavad inimesed jätkuvalt vabalt käia ka üheksandal mail. Ühtlasi vastas Miko ajakirjanike küsimustele tuvastamist öde ajakohta Tõnismäel. See aeg sõltub nende tööde käigust ja sellest, mida täpselt me maa alt leiame. Ajalooline õiend, millest on olnud ajakirjanduses ka varem juttu viitab, et seal võib olla 14 hauda. Need võivad olla maetud erinevatesse mingid mälestused räägivad, et võib-olla mõned hauad võivad olla tühjad. See kõik tuleb väga täpselt selgitada. Lisaks võib tekkida probleem nende inimeste nii-öelda nimelise tuvastamisega. Kaevamine võib võtta kaks-kolm päeva, võib-olla rohkem, võib-olla vähem. Mis saab säilmetest edasi? Madis Mikko sõnul on Eesti riik valmis andma säilmed üle hukkunute lähisugulastele. Siis Eesti riik on valmis ja vastavalt ka Genfi konventsioonile andma need seadmed kas siis Venemaale või mis riigile tahes, lähisugulased elavad. Kui sõlmetele ei leita omakseid või kui neid on raske nii-öelda nimeliselt identifitseerida või tuvastada, siis kindlasti toimub juhul, kui on selline otsus, mingisugune matus, mis kindlasti käib vastavalt riiklikule protokollile. Tuvastamistööde eelarvet praegu koostatakse, ütles Mikko. Tema sõnul tuleb raha valitsuse reservist. Juhul kui on vaja liiklust ümber suunata, tegeleb sellega politsei. Mikko sõnul on ka Vene ametivõimudele antud kogu teave väljakaevamiste kohta ning võimalus saata toimuvat jälgima oma esindaja. Kuidas käib säilmete identifitseerimisprotsess, põhimõtteliselt rääkis Anu Aaspõllu kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskusest. Kuna konkreetselt ei teata platsil haudade paiknemist, tuleb kindlaks teha, kus võimalikud säilmed paiknevad ja selleks tehakse enne päris väljakaevamisi proovikaevamisi. Kõik need protsessid dokumenteeritakse kriminalisti ja kohtuarsti poolt. Vaadatakse, millises olukorras on need säilmed, kas nad on selgelt paigutanud niimoodi, et võib aru saada, et tegemist on ühe inimese skeletiga. Kui need sälmed on leitud dokumenteeritud, siis tõstetakse nad välja, pakitakse, pannakse oma identifitseerimisnumber, tegeletakse põhimõtteliselt korraga üheaegselt ühes elektriga. Kui need salmed on siis maapinnast välja tõstetud, transporditakse nad mordi ja morgis toimub siis ta, see hea säilmete uurimine. Ja selle uuringu käigus võetakse ka Na prool.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseministeeriumis selgitati väljakaevamiste asjaolusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud aasta jaanuaris jagas riik elektriliste sõidukite ostjatele 1,2 miljonit eurot. Toetust anti kokku 232 sõiduki ostmiseks ehk umbes 5000 eurot auto kohta. Detsembris avati uus voor, kus kiiremad taotlejad said toetust veel 75 sõiduki jaoks. Nüüd arutavad ametnikud, kuidas edasi, sest raha iseenesest on. Kolmandal detsembril otsustas valitsuse selle aasta CO kvootide müügitulust kuus miljonit kuulutatakse vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks. Seniste taotlusvoorude näitel piisaks kuuest miljonist eurost 1200 elektriauto ostutoetuseks. Päris nii lihtsalt arvutust siiski teha ei maksa. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Kailan ütleb, et enne otsustamist tuleb rääkida turuosalistega ja vaadata, missugused mõtted on uuel valitsusel. Mida me ise oleme arutanud, on see elektriautode toetusmeede iseenesest võiks ju jätkuda, seal tuleks vaadata võib-olla üle see toetuse summa trendina elektriautode hind iseenesest pikaajaliselt diisel bensiiniautodega peaks võrdsustama siis iga-aastaselt peaks ta seda summat nii-öelda siis korrigeerima, aga selle nii-öelda täpse aruteluni me ei ole veel jõudnud, et kas seda peaks tegema juba see aasta või järgmine aasta? Kütusefirmasid ühendava Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat lisab arutelusse teisegi mõõtme. Ta märgib, et paljudes teistes riikides toetatakse ka laetavate hübriidsõidukite ostmist. Nii-öelda patarei elektriautod on kõige nagu efektiivsemad just linnalises keskkonnas, samas kui pikki vahemaid sõites elektriauto efektiivsus tegelikult kaotab ja Eesti, mis on suhteliselt ajali asustatud ja kus tegelikult paljud inimesed elavad ka maapiirkondades, siis seal võiks see olla üks lahendus ka sealse inimese transpordi keskkonnajalajälje vähendamisel. Indrek Ailan arutleb, et tõesti tänapäevane hübriidsõiduk suudab puhtalt elektri jõul läbida üle 100 kilomeetri. Siin peaks tegelikult nüüd uuesti vaatama pakutava mudeli valiku üle, mis nende keskkonna näitajad on. Oluline on ka see, et tõenäoliselt ei lähe kõik kuus miljonit eurot uute sõidukite ostmiseks. Indrek Kaileni sõnul kaalutakse praegu mõtet osa sellest rahast laadimispunktide jaoks anda. Noh, seda just pigem siis äkki fookusega, kas kortermajadele, niisugustele ühiskondlike hoonete büroohoonete juurde, et need on need ideed, mis on vaja nüüd läbi rääkida tavapäraste või traditsiooniliste tanklate laadimispunktid võiks olla esialgu selles toetusmeetmest väljas, see mõte oli see, et kütuseettevõtjad ise hakkaks järk-järgult neid laadimistaristu pistikuid nii-öelda sinna traditsioonilisse tanklasse oma vahenditega rajama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu võib riik lisaks elektriautode soetamisele toetada ka laadimispunktide rajamist. Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtuks saab sel aastal kulutada umbes kuus miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNuku ja noorsooteatri direktor Meelis Pai sõnul on kõik selle teatri juhid läbi aegade unistanud nukukeskusest või nukumuuseumis. Täna on jõutud nii kaugele, et pandi nurgakivi nuku kunstikeskusele. Lapsed, kes tulevikus hakkavad teatrisse tulema, neil on võimalus käia eelnevalt muuseumis töökodades vaatamas, kuidas nukke valmistatakse, siis neil on võimalus kuulata teatriajalugu nukukunsti ajalugu, teatri eetikat ja siis lõpetuseks vaadata etendust, et ütleme, need lapsed, kes olid väljaspool Tallinna, võib-olla ühe etenduse vaatamine on liiga lühike aeg, et raisata ühte õppepäeva ära, siis seesama õppepäev on võimalik tulevikus veeta siin, aga millal esimesed lapsed selle ringkäigu teha saavad? No maja saab valmis. Esimesel novembril 2009 juba ja ekspositsiooni paigaldamine võtab natukene aega. Ma arvan, et 2010 veebruaris-märtsis me avame muuseumi juba klopite kõik nukud tolmust puhtaks, mis kusagil nüüd praegu seisavad ja panete välja, jah, meil on circa 1000 nukku ladudes seismas, ma usun, et meil ei jää puudus ekspositsioonidest, et neid vahetada. Et seda muuseumi ehitus on toetanud Euroopa Liidu struktuurfondid ja jumal tänatud. Ei ole siin teatris kuu. Olla ei ole kogu aeg ühest nurgast teise nurka kolmandasse hulka, neljandast nurka. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on nukuteatri algatus väga julge. Ja nüüd on siis tegelikult toodud Euroopast ära nii-öelda see kuldvõtmeke. Ma arvan, see üks tore niisugune luku nuku loov majanduse keskus, nukuke ja see on üks oluline haridus, ik projekt, ühe nukukooli võimalused on tegelikult piiritud. Ferdinand Veike lubas nukukeskusesse tuua nii oma nukud kui nukutegemise riistad. Mõtlete, kui nukud saavad oma kordu, millest on unistatud aastaid ja nüüd hakkab käima selline teaduslik töö, mis on vallali Meie laste arendamiseks, siin on marju, ketid vaja taas uuesti, nende tase aitavad ja väikesed lapsed, eelkooliealised, need peavad ju suhtlema. Nukukeskuse nurgakivi urni pandi Eesti vabariigi juubeliaasta kalender, peamiste toidukaupade nime ja hinnakiri, tänased lehed, nukuteatri raamat, nukuteatri pisik ja natuke raha. Urn ise müüriti kaevamistööde ajal välja tulnud keskaegsesse kaevu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Laste teatriskäik ei piirdu varsti enam ainult etenduse vaatamisega. 2010. aasta talvel avab uksed uus Nukukeskus ja nukuteatris võib veeta terve päeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nReisijate vedu jaguneb laias laastus kaheks on liinibussid, mis sõidavad üle riigi ja omavalitsuste piires ning tellimusreisid, kus bussid sõidavad vajaduspõhiselt. Näiteks veavad kruiisituriste või koolilapsi ekskursioonile. Tellimusvedudele ei ole pea kogu koroonakriisi ajal turgu olnud. Ettevõtjad on viinud kulud miinimumi, et kuidagi kriisi üle elada, ütles Eesti turismibusside ühingu juhatuse liige Uku Lindpere. Mitte ühelgi tellimusveo bussifirmal ei ole enam ühtegi töötajat palgal. Me oleme ise ka mina näiteks olen Rimi kuller. Mul on firma küll, aga, aga mina olen Rimi kuller ja, ja paljud teised on, kes on siin lihtsalt võtsid ennast töötuks, kes läksid pensionile, jäid ära, firmad lihtsalt seisavad, ootavad siis me ei saa neid firmasid lõpetada ka bussid ju on olemas. Ja praegu noh, minu bussid on lihtsalt ümber ümber linna laiali tänavate ääres seisavad juhuslikes kohtades, kuna meil ennem oli garaaž ja parkla ja kaika. Me ei jõua maksta ja kõik oleme ära andnud. Lindperele kuulub osaühing aim, mis on üks neist 27-st juhuvedajast, kes nüüd sel kevadel riigi toetusele kvalifitseerus. Rohkem ei ole nad koroonakriisis toetust saanud. Ettevõtlus ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõdes, et olukord on kogu turismisektoris keeruline kuid paratamatult tuleb teha valikuid. Me ju tegelikult soovime nagu neid ettevõtteid, kellel on valmisolek ja võimekus siis ka kriisi järgselt jätkata ja noh, mingisuguste kriteeriumide järgi me ju peame ka selekteerima. Ja ma pean ikkagi seda ka ütlema, et, et kindlasti päris kõik firmad ju ei jätka, see ei puuduta ainult juhuvedajaid, see erinevaid turismisektori ettevõtjaid Lindpere märkis, et kõige suurem mure on neil vedajatel, kes on ostnud uuemaid busse ja peavad pankadele maksma liisingut. Pangad nõuavad inimestelt majade hüpoteeke, kuidas me saame oma kodu praegu panti panna? Sutt ütles, et see mure on arusaadav. Ma üldiselt pean õigeks, et ettevõtlusriskid ja, ja noh, inimese oma eluaset, et need tuleks nagu lahus hoida, et ettevõtluse on ju piiratud vastutus ja see sel juhul kaoks ära, eks ole. Aga kindlasti on ka KredExil siin rolli täita, et, et kui pankadel on vaja täiendavat tagatist Turismibusside ühingu soov on, et neid kaasataks samadele ümarlaudadele, kuhu liinivedajaidki, kes on varem juba toetust saanud. Minister Sutt lubas, et kohtub juhuvedajatega järgmisel nädalal. Tellimusvedude tegijad ei pruugi kõik kriisi üle elada, pelgab lindpere, kes aga enda firma pärast ei muretse. Mina olen kindel, et minu firma, see on loodud juba nõukogude aja lõpus, 90. aastal ja mina olen kindel, et minu firma kehtib palju kauem kui praegused ministrid või ministeeriumi. Need poliitilised tuuled on nad ammu juba kuskile kaugusesse ja unustusse pühkinud. Kui mina veel töötan.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonakriisi tõttu on tööta bussifirmad, kes tegelevad tellimusvedudega ja sõltuvad peamiselt turistidest. Riigi pakutud toetustele ei ole suurem osa neist kvalifitseerunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜlle Müller juhtis Paide kultuurielu 11 aastat, tema ajal sai Paide kultuurikeskusest muusika ja teatrimaja alustati kohaliku rahva annetuste toel maja korrastamist. Sõlmiti koostööleping rahvusooperiga Estonia ja Eesti kontserdiga ning sündis ka Paide teater. Igal inimesel saab nagu ja jaks otsa. Ja hea on nüüd uuel tulla. Marta on olnud selle majaga seotud ikkagi väga pikka aega, ta täpselt teab, mis siin on toimunud, kes on koostööpartnerid? Ma juba tean, et kõik see jätkub. Tihe koostöö rahvusooper Estonia Eesti kontserdiga Viljandi kultuuriakadeemia, aga Eesti muusika ja teatriakadeemia, a ja nii edasi. Aastas on õnnestunud Paide muusika ja teatrimaja remontida umbes 100000 euro eest kuid Ülle Mülleri arvates vajaks maja palju suuremat rahasüsti. Niimoodi tükk tükilt teda renoveerida on väga raske siis sellist suurt rahasüsti vajaks ikkagi maja elektriolukorra parandamiseks, ventilatsiooni ja nii edasi. See on suur murepunkt täna ka. Marta Peril Grauberg loodab oma ajakirjaniku kogemusele tuginedes tõsta Paide muusika ja teatrimaja mainet ja tuntust veelgi. Direktori koha võttis ta vastu tänu kultuurikeskuse töötajatele, kes soovitasid tal kandideerida. Ma olen hästi tänulik maja eelmisel juhile Ülle Müllerile, kes väikese linna kohalikust kultuurimajast kasvatas Paide muusikateatrimaja, et siin seda sisu on aastatega hästi palju juurde tulnud. Ma pean seda maja hästi oluliseks kohaliku kogukonna jaoks. Ma ise käin siin mitmendat aastat balletistuudios, mu lapsed käivad siin laulmas samamoodi nagu mina kunagi aastakümneid tagasi siin laulmas käisin. Ma pean hästi oluliseks, et see maja elaks hingaks, et see oleks inimestele avatud. Et kohalikel inimestel oleks siin võimalus tegeleda enda jaoks põnevate kunstiliikidega laulda, tantsida, mängida pilli. Ja teiselt poolt ka see, et kõik, mis puudutab Paide teatrit, see on mulle suureks südameasjaks. Ma pean ennast üheks Paide teatri suurimaks austajaks ja ma püüan anda endast kõik, mida ma saan, et see, mida need poisid, need näitlejad siin majas teevad, et, et see jõuaks ka kaugemale, et inimesed leiaksid tee Paide teatrisse. Paide muusika teatrimajja. Ma arvan, et see on ime, et meie linnas professionaalne teater tegutseb ja see, mida nad teevad, see on tõeliselt kvaliteet, ene kunstkultuur. Ja ma väga soovin, et nii kohalikud inimesed kui ka inimesed kaugemalt sellest osa saaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Raadiokuulajatele on ta tuttav uudistetoimetusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nItaalia pole ainus Euroopa riik, kus praeguseks on koroonajuhtumeist teatatud. Austria, Horvaatia ja Šveits teatasid oma esimestest nakatunutest. Mis aga nendel juhtudel ühist on, on siis see, et haigestunud olid kõik vahetult Itaalias käinud. Miks tabas koroonapuhang just Itaaliat, mis sellest kohapeal arvatakse, miks? No hetkel ei oska võimud tõepoolest siin mingit seisukohta võtta, üheks põhjuseks on toodud see, et muidugi oli Itaalial Hiinaga otselende, aga tõepoolest, see on niisugune absurdne olukord ja, ja ikkagi väga paljud itaallased küsivadki, et miks on siis puhang niimoodi paari päevaga siin Itaalias toimunud mõned nii-öelda positiivselt mõtlevad inimesed selgitavad, et võib-olla Itaalias on see kontroll olnud väga tugev ja inimesi on kontrollitud väga tõhusalt, aga noh, teised jällegi siis ütlevad, et, et see on tõepoolest seletamatu kokkusattumus, miks siis just Itaalia tegelikult selle puhangu all praegu on? No naaberriigid on otsustanud piire mitte sulgeda, sest Itaalia tervishoiuministri sõnul viirus piire ei tunne niikuinii. Siin on olnud ka juttu tõesti sellest, et võib-olla siis Schengeni piirikontroll uuesti kehtestada. Samas on täpselt see probleem, et tegelikult liiguvad ju rongid, liiguvad lennukid, kõik kaubad, mis liiguvad tegelikult autodega läbi Euroopa, nii et kui tõhus see piiride sulgemine tegelikult võiks olla, sellele ei osata ka hetkel mingit hinnangut õieti anda. Kuidas see kõik mõjutab itaallaste elu-olu? No ütleme niimoodi, et ikkagi inimestel on suur hirm, on paanika kui näiteks siin ostukeskusesse minna, siis inimesed ostavad tegelikult kokku küll pastat, küll riisi, küll konserve ja no muidugi, rääkimata sellest, et tõepoolest apteekides On lõppenud maskid on lõppenud kõik desinfitseerimisvahendid, millega siis, eks ole geelid, millega käsi saab desinfitseerida. Praegu siis väga paljud viroloogi, väga paljud arstid räägivad sellest, et mingis mõttes on ju tegu viiruse puhanguga epideemiaga, neid on varemgi olnud ja no väga sageli on ju ka olnud sellega seoses surmajuhtumeid. Aga no loomulikult see viirus näib, et levib tõepoolest siis palju kiiremini, kui oleks osatud oletada. Aga ikkagi kõige olulisem võib-olla praegu ongi see, üritatakse siis seda paanikat ja seda hirmu inimestest siis kuidagi maandada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaaliast on saanud viimastel päevadel Euroopa kõige enam koroonaviiruse käes kannatav riik. Haigestunuid on praegustel andmetel üle 300, surnud on 11 inimest. Mall Mälberg sai Roomas telefonile seal elava ajakirjaniku Ülle Toode.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulevast aastast saab suurimaks reisirongiteenust pakkuvaks firmaks elektriraudtee, kelle käsutuses on 18 elektri ja 13 diiselrongi. Uued rongid võimaldavad läbida vahemaid kiiremini. Ring rongifirma loodab soomlaste näitel kahekordistada reisijate arvu. Tuleva aasta aprillist lubatakse Tallinn-Tartu liinil käima panna senise nelja rongi asemel mõlemas suunas kaheksa rongi. Viljandisse sõidetaks päevas kuus korda, Narva kolm, Pärnusse kaks korda päevas. Elektriraudtee juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul lüheneks uute rongide tulekuga ka sõiduaeg, kuid kasvas piletihind. Kiirus tõuseb ja Tartu näide on praegu see, et me peaksime jõudma ilusti kahe tunniga kohale Tartusse. Noh, suure tõenäosusega see perspektiiv on see, et reisirongiliikluse piletihind hakkab olema väga paljus sarnane bussipileti hindadega eriti peale seda, kui, kui me oleme kvaliteeti oluliselt parandanud. Bussifirma Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi elektriraudtee kavandatavas kvaliteedihüppes oma klientuurile erilist ohtu ei näe, seda enam, et uued bussid on kavas tuua liinidele ka Narva ja Pärnu suunal. Me oleme Sebes kahe-kolme aastaga kasvatanud reisijate arvu circa 25 protsendi võrra ja ma julgeks öelda küll, et ei ole need reisijad tulnud meile bussi mitte rongist, vaid just nimelt autost. Ma näen, et kindlasti uued rongid on Eesti ühistranspordile väga oluline samm edasi selle aasta augustis toome nii Narva suunale kui Pärnu suunal täpselt samaväärsed bussid. Nii nagu täna sõidavad Tallinna ja Tartu vahel. Väärsi sõnul on bussiliikluse eelis vähemalt Tallinn-Tartu liinil suur sõidusagedus. Kui rong sõidaks tulevast kevadest kaheksa korda päevas, siis sebibusside on graafikus 38 reisi. Suuremat sõidutihedust pidas bussieeliseks ka Tartu bussijaama Tallinna bussi oodanud hiidlane Kadri Sooääre. Kui Tallinna Haapsalu vahekorda saab, siis ma hakkan sõitma Tallinna Haapsalu ja muidu käin lennukiga, sõidan Tallinnasse kiirbussiga, tulen Tartusse lapselapse juurde. Ei no kui rongiga tun rongiga, rong tuleb umbes kiiremini ja alati kohtusid ja huvitav sõita, lihtsalt. Tudeng Karl-Erik lubas samuti bussile truuks jääda, kuna hind on üliõpilasele soodsam. Ikka bussiteenus on vist odavam, rongiliiklus on kallim ja see on kodunt kaugemal, bussiga saab viie euroga vist sõita rongid, viimased rongid sõidavad vist mingi kolme euroga aga muidu tavaliselt rongid vist on vist kaheksa eurot või kui sa arvate, see on igatas kallim ja noh, rongijaam on natuke kaugemal ka kodunt kui bussijaam. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elektriraudtee suurendab rongide arvu, bussifirma probleemi ei näe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nErakondade kampaania kulud selguvad lõplikult alles pärast valimisi, kui erakonnad esitavad oma kulude aruanded erakondade rahastamise järelevalve komisjonile. Ka sealt ei pruugi tihtipeale päris täpselt aru saada, millised kulud on nüüd täpselt kampaania kulud ja millised mitte. Neli aastat tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel kulutas kõige suuremaid summasid Keskerakond. 2000 seitsmeteistkümnenda aasta teises pooles, mil valimisvõitlus oli haripunktis, eraldas Keskerakond poliitilisele tegevusele natuke üle kahe miljoni euro. Selle alla käis raha nii reklaami, avalike ürituste kui ka suhtekorralduse eest. Sel aastal prognoosib kõige suuremaid kulutusi Reformierakond. Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo ütles, et erakonna kampaaniakulud peaksid jääma kuhugi miljoni euro kanti. Keskerakond plaanib kulutada nelja aasta taguse ajaga oluliselt vähem, räägib Keskerakonna peasekretär Andre animägi. Kampaania summadest tavaliselt nii väga ei soovita rääkida, kunagi ei, ei ole täpselt ju teada see, kui palju kandidaadid ise panustavad. Võib-olla tulevad veel viimase hetke kampaania mõtted juurde, võib olla jääb midagi ära, aga ma võin öelda, et see jääb kusagil poole miljoni ja miljoni vahepeal. Isamaa peasekretär Priit Sibul hindas kampaania kulutuste suuruseks umbes 700 kuni 800000 eurot. See on sama suurusjärk, mis ka neli aastat tagasi. Et kui vaadata nelja aasta tagust, siis tõenäoliselt kõige suurem vahe on on seda, et välimeediat on rohkem, kuivõrd nüüd tohib kampaaniat teha kuni viimse hetkeni ja välimeedia ka lubatud ja, ja telet on veidi vähem kui varasemalt. Riigikogu erakondadest kõige vähem kavatsevad raha kulutada sotsiaaldemokraadid, kelle kulutused jäävad peasekretär Rannar Vassiljevi sõnul tõenäoliselt alla poole miljoni euro. Neli aastat tagasi kulutasid sotsid poliitilisele tegevusele aga 800000 eurot. Kampaania. Kuludesse avaldab väga selgelt mõju riigikogu ja, ja, ja europarlamendi kampaaniat pärast, mida me olime üsna keerulises finantsseisus ja me seda seisu oleme siin nende valimiste eel lahendanud, saanud sellega hakkama. Aga loomulikult selle võrra on meil jäänud nii-öelda varude kogumist vähemaks, kui, kui varasematel kordadel. Umbes pool miljonit eurot plaanib kulutada ka Eesti 200 erakonna kampaania planeerija Marek Reinaas ütles, et nende arvates võiks pool miljonit eurot olla ka seadusega kehtestatud valimiskulutuste ülempiir. EKRE esimees Martin Helme ei soovinud oma erakonna eeldatavaid kampaaniakulusid avaldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade valimiskampaania kulutused jäävad poole miljoni ja miljoni euro vahele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNüüd võtame siis nii-öelda verbaalse vitsakimbu välja ja meedia ootustele vastu tulles räägime natukene nendest negatiivsematest või tõsiselt tõsiselt mõtlemapanevatest asjadest ka. Alustan Reformierakonnast. Reformierakond tundub olevat jõudnud kõigi aegade närvilisemasse faasi puhul, kui jätkub niisugune ennustuste vool. Kui hästi teil märtsivalimistel minna võiks, hakkab Reformierakonna valija oma võidus nii kindel olema, et ta ei viitsigi valimiste päeval kodust välja tulla. Seepärast paistab teile, kallid sõbrad, kevad pigem tulevad selliste valusate urvavitstega. Keskerakond tundub olevat jõudnud kõigi aegade kõige vaesemasse faasi. Tundub, et varsti pole enam kedagi, kes kaelast ära saamiseks koos võlgadega pankrotipessa pista sest varsti vanametalli hinnaklassi vajuv erakonna seni vankumatuna tundunud raskekahurvägi kipub iseendale jalgu jääma. IRL tundub olevat jõudnud oma kõigi aegade kõige kinnikiilunumasse faasi. Midagi nii lolli kui kampaania, kus küsida inimeste käest neli aastat peale valimisi, kuidas riiki juhtida. Annab imagoloogia agentuurilt sisse osta. Aga eks sellest tulebki õppida, kui tahad valijatele nii otseses kui kaudses tähenduses mütsi pähe tõmmata, siis on sul endal müts juba silmini pähe veetud. Sotsiaaldemokraadid tunduvad olevat jõudnud kõigi aegade lõhestunumasse faasi. Iial varem ei ole pidanud üks tark ja tõsiseltvõetav poliitik nii palju oma partei nime tõlkima ja tõlgendama kui värskelt valitud uus erakonna juht. Kui hundikoera ema oli hunt ja isa oli koer hobueesli ema oli hobune ja isa eesel, siis teie, sotsiaaldemokraadid, mõelge kuidas on lood sipelgakaru ja sotsiaaldemokraatiaga. Rohelised tunduvad olevat jõudnud kõigi aegade tahmasemasse faasi. Sellist rehepaplust nagu teie varjamatult oma kasupüüdlikud sehkendamised koalitsiooniga pole poliitikas ammu nähtud. Vähemalt opositsiooni meelest. Rahvaliit tundub olevat jõudnud lõppfaasi. Asi polegi nii väga selles, et väärikas ainsuse omastavas käändes oleva nimega nooruk koos viineriga adresseerijale näppu hammustas. Kurvaks teeb pigem see asjaolu, et üks ilusama nimega erakond on muutunud peegliks kuhu täna kahjuks valija enam vaadata ei taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõuluvana (Hannes Võrno) iseloomustas Riigikogus erakondi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJah, ma ütlen päris tõsiselt, et riigikogu sai täna hakkama ühe sellise radikaalse muudatusega, milleni tegemiseks kulus tegelikult rohkem kui pool aastat aega. Nende muudatustega tuli valitsus välja ja ka maaelukomisjon neid juba toetas kevadel, kuid üsna pikk vaidlus käis maaelukomisjonis kui ka siin saalis, kus poliitilise erimeelsus oli väga palju, tähendab küsimus põhimõtteliseda, kuidas oodi toimub vabade põllumajandusmaade ja vabade metsamaade erastamine. Küsimus teada on meil üldiselt selles, et praeguseni ju põllumajandustootjatel on ta siis suurtootja või väiketootja. Ei olnud kindlust oma maakasutuse suhtes, sest põhiline maakas toimub praeguseni ajutise maakaslepingute alusel, mis sõlmitakse omavalitsuse poolt kuni kolmeks aastaks. Nüüd on siis jõutud Riigikogus üksmeelel selles, et tegelikult põllumajandustootmine on selline tootmine, mis vajab pikaajalist stabiilset maakasutust just harijate poolt ja nüüd on otsustab siis selliselt seadusega, et eesõigus maa põllumajandusmaa omandamiseks on harijatel kas siis otseselt erastamise kaudu on võimalik erastada vaba põllumajandusmaad kuni 200 hektarit või siis saada pikaajalist kasutusvaldust kuni 20 aastat. Siin on ka konkreetne mehhanism välja pakutud eelnõus või seaduses juba vastu võetud kuidasmoodi. See protseduur käib, tähendab suured õigused antud kohalikule omavalitsusele, kelle ülesandeks on ära määrata ja piiritleda need vabad maatükid, mis olemas on. Et need vastaks ka makorraldusnõuetele, vastasid ka maad efektiivse kasutamisnõuetele ja siis võtta vastu taotlused kohalikel põllumajandustootjatelt, on nad siis juurdilised isikud või füüsilised isikud ja pärast seda siis teha konkreetne jaotus vastavalt taotlustele, mille kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitab ja pärast seda esitatakse kõik materjalid maavanemale, kes siis vormistab lõplikult kas siis erastamise või või kasutusvalduse seadmise. Täna hääletati sisse ka muudatusettepanek, mis on tegelikult ainult üks lause, et maa kasutus valdusesse andmise ning hilisema erastamisega seotud kulud kannab kasutusvaldaja. Kas oleks võimalik ka seda lauset natukene lahti seletada? Jah, see on seotud üldise maareformi loogikaga, sest kõik maa erastamise kulud on ka ju teada, maareformi käigus peab kandma maa erastada ja kasutusvaldus on nagu üks siiski maa reformi viise, mis annab kasutajale pikaajalise kindluse, seetõttu on ka loomulik, et ta need kulutused kannab ja see on põhjendatud ja õige. Mis nüüd puutub veel konkreetsesse sätetesse, mida lisati maareformi seaduses, siis tuleb öelda, oli üks väga tõsine probleem, mis puudutas selliseid hooneid maal, mis olid kasutamata, olid lagunenud või ütleme siis üldse hävinud vundamendid järel ja mille juurde ka üsna palju maid siiski mõõdeti välja. Ka praegu on nüüd siis fikseeritud niimoodi, et omavalitsus selliste hoonete puhul lagunenud hoonete puhul annab kõigepealt tähtaja selle korda tegemiseks ühe noh, kuni üks aasta on minimaalne tähtaeg ja kui tehakse korda, siis on võimalik sinna juurde maa erastada, kui korda ei tehta, siis maad sinna juurde üldse ei saa, tähendab, omavalitsus võib anda ka kohustus selle hoone sealt kõrvaldada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu muutis maareformi seadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästeameti Haapsalu operatiivkorrapidaja Andrus Eltmaa, mis siis praegu siin enne kella kuut Haapsalus see olukord on, et ma saan aru, et te olete siin mõned tänavad otsustanud pimeda saabumiseks saabumise eel sulgeda. Jah, et hetkel siis oleme päev läbi monitoorimit, seda sündmust või sündmusarengut ja otsustasime siis, et veetõus peaks siis tippaeg olema kuskil südaööl ja selle ennetamiseks siis panime osad tänavad juba siis nii-öelda siin enne pimedust kinni, et kinni siis lähevad Haapsalus Sadama tänav ja siis lahe tänav, et siis nii-öelda viigi äärde pääs oleks siis takistatud nii-öelda katastroofi turismi otsivatele inimestele, kes siis ennast seal ohtu paneks. Ma just märkasin ise ka seda ennem seal piirkonnas, et tegelikult väga palju autosid liikus, et tegelikult tänast ilma arvestades ilmselt ei tasuks minna oma autoga nii-öelda mere äärde siis seda asja jälgima lähemalt. Jah, et ka päästeamet on siis oma nii-öelda infoteavituses ka andnud inimestele soovitused, et palun mitte siis minna uudistama sinna mereäärsetesse aladesse ja samuti ka siis metsa vahele, kus võivad, kui puud peale kukkuda. Praegu jälgida seda, et kas on mingisugune evakuatsioon või asi ka siin jutuks olnud, et kas, kas see tundub praegu reaalne võimalus? Et meil on ka siis Pärnus on moodustatud ka siis kriisikomisjon ja nemad seda ka pingsalt siis monitoorivad. Ja hetkel on siis ka meil ka selline, ma arvan, variant olemas, et koostööpartnerid on meil kindlasti abiks, et kaitseliit, politsei, et, et ka selleks valmistume Ja ütleme, on teil mingisugune number ka, et kust maalt alates, kui kuhu veetase tõuseb, et kus siis tuleb nagu hakata inimesi ära tooma sealt väikse viigi piirkonnast. Et hetkel, siis Haapsalus on antud nii-öelda see kriitiline piir 160 sentimeetrit, siis üle Amsterdami nulli. Ja hetkel siis ilmateenistus lubab meile kuskil 170 sentimeetrit veetõusu. Et Me ise siis seda monitoorime, vaatame, et kui, kui läheb asi hulluks, siis hakkame neid nii-öelda vee alla jäävaid majasid siis evakueerima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhan Hepner uuris Päästeameti Haapsalu operatiivkorrapidaja Andrus Eltmaa käest milline oli tormi ja tõusva mereveetaseme tõttu olukord Haapsalus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMitmed lennufirmad on oma lennukites juba muutnud kohustuslikuks näomaskide kandmise. Ilmselt muutub mask lähiajal lennunduses uueks normiks ja see ei jää ainsaks muutuseks. Lennundus otsib valemit, kuidas kaitsta reisijate tervist ja teha seda sellisel moel, et see ka majanduslikult võimalik oleks. Euroopa komisjon tuleb omapoolsete soovitustega välja järgmisel nädalal. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei. Oma praeguses olukorras ei saa ühelegi konkreetsele meetmele viidata, sellepärast et midagi ei ole ka veel lõplikult kokku lepitud. Aga on selge, et, et, et teatud põhimõtte võiksid kindlasti arvesse tulla, peab olema veendunud, et inimene vähemalt oleks hea tervise juures. Ja eks selleks on ka võimalik kasutada erinevaid meetmeid. Ja, ja teiselt poolt ka seda just nimelt, et, et lennukid ei lendas tühjalt. Lennufirmadele on teinud muret ettepanekud, et lennukites peaks istmereas üks koht inimeste vahel tühjaks jääma. Ettevõtted ei pea seda otstarbekaks ega majanduslikult võimalikuks. Sellest rääkis eelmisel nädalal otsesõnu Ryanairi juht Maik liiri. Sellise meetme on välja mõelnud keegi idioodist regulaator, kes usub, et ta teeb midagi, see on lootusetult ebaefektiivne. Meie ja enamus lennufirmasid pakuvad välja, et kui me alustame taas lendamist siis kannab meeskond ja reisijad näomaske ja kontrollitakse lennujaama tulevate inimeste kehatemperatuuri. Liri rääkis ka sellest, et riikide toetusskeemid panevad lennufirmad väga ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Nii võivad kriisi eel tugevaimad ja efektiivseimad firmad kriisi käigus lõpuks enim kannatada. Euroopa Komisjoni transpordi peadirektoriaadi peadirektor Henrik Hololei. Tänane olukord, kus see toetus on mõeldud kompenseerimaks, siis turu ära kukub. Et seda kasutataks just nimelt selleks, aga mitte muudeks otstarveteks on ikkagi väga raske mõista näiteks seda, kui lennufirma, kes on tugevalt toetatud, kasutab seda positsiooni selleks, et omandada näiteks mõnda teist turul kehvemas situatsioonis olevat ja mitte sellist toetust nautivad lennufirmad. Meie jaoks on oluline, et konkurents turul säiliks. Paljud Euroopa Liidu riigid on asunud toetama seisukohta, et lennufirmad võivad praeguses erilises olukorras ära jäänud lendude eest reisijatele raha tagasimaksmise asemel vautšereid anda. Ka selles osas teeb komisjon oma ettepaneku tuleval nädalal rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand, Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennuliikluse taastudes muutuvad lennukis maski kandmine ja kehatemperatuuri mõõtmine enne lennule minekut suure tõenäosusega uueks normaalsuseks. Millised meetmed inimeste tervise kaitseks Euroopas veel kasutusele võetakse, selgub järgmisel nädalal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKits on tõesti olnud meie jaoks sellise sümboolse tähendusega skulp tuur peaaegu et kõige kuulsam Tallinnas üldse. Ja esimest korda paigaldati ta siia 1900 kolmekümnendatel aastatel, siis kui siin linnamajad, mis olid avarii ohtlikud, ära lammutati, tasandati ja tehti siia haljasala, et juba esimese Eesti vabariigi ajal oli siin haljasala ja pandi see kits siia ja siis nägi see umbes samasugune välja, nii nagu täna vastu oli, taimestus oli lopsakas, aga kits täpselt samamoodi tuli siia ojale jooma ja, ja kõik inimesed, kes siit mööda imetlesid, milline ta siin välja nägi. No nõukogude ajal vahepeal kasvas see väga võssa, siin see koht, kits pidevalt oli siin vandalismi kohaks, ka teda on varastatud, teda on lõhutud. Aga siiski oleme leidnud, et see on nüüd küll selline asi, mida tuleks alati taastada ja nagu kohale tuua. Viimane vandalism on tõesti kaks aastat tagasi ja peale parandamist me leidsime, et ühiskond ei ole momendil nii turvaline, et me julgeks seda tagasi tuua. Vahepeal on nüüd linn siin teinud uuesti haljasala korda. On nõlva kindlustanud, on siia kitsele uue koha rajanud ja leidsime, et, et vast oleks õige aeg, et me oleme saanud targemaks, me oleme saanud nagu tublimaks, ausamaks ja valvsamaks on ka naabrivalve käivitunud ja miks mitte tuua ta siia tagasi oma ajaloolisele kohale, selleks et mitte siiski inimeste peale ainult lootma jääda, paigaldasime ka turvakaamera siiasamasse, mis siis otse ööpäevaringselt vaatab meie kitse. Kits on ka valgustatud ja niipea kui mingisugune liikumine tekib siin kitse ümbruses, siis koheselt turvatöötajad näevad seda, õigemini, neile antakse häiresignaali ka see teada. Ja kõik lindistatakse, kes sellele kitsele lähenevad. Võib öelda, et see on selline ainulaadne koht üldse haljasaladest, mis on siis sellised pidevad turvajärelevalve all. Nii et sooviks sellele meie kitsele pikka iga ja loodame, et ta siin kaua saab meie silmi rõõmustama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaan Koorti skulptuur \"Metskits\" on tagasi oma ajaloolises kohas Tallinnas Nunne tänaval.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnendal aastal peaksid kohalike omavalitsuste valimised toimuma juba ühinenud omavalitsuste piirides. Regionaalminister on saanud kätte 14 maakonna ettepanekud, mis panevad paika kohalikud tõmbekeskused. Minister Siim Kiisleri sõnul erineb keskuste Eesti pilt kaardil praeguses tunduvalt. Võrreldes tänase pildiga oleks ka väga suur samm edasi, et praegu on siin neid mummusid siis 52 ja kui Harjumaa mummud juurde tulevad, siis, siis me võime tõdeda, et noh, kuni 60 omavalitsust tähendaks see testida. Muidugi siin peab ka arvestama sellega, et maakonnas on võib-olla veel arvatud niimoodi laiemalt jõutud kuidagi sellele kompromissile kas emotsionaalsetel kaalutlustel või kokkulepete tulemusena mõni koht nimetatud tõmbekeskuseks, et eks see tõde selgub ikka siis, kui küsitakse järgmises etapis omavalitsustelt, et millise keskuse suunal te ühineda tahate. Näiteks Viljandimaal oleks aastal 2017, kolm tõmbekeskust Viljandi, Suure-Jaani ja Karksi -Nuia. Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektori Jaan Looga kinnitusel pakkus kolm tõmbekeskust välja Viljandi maavanem. See on jällegi selline otsus, ma arvan, mis oli tehtud puhtalt sellepärast, et mis oleks nagu see haldusterritoriaalse reformi tulemus, et meie vaatasime omavalitsusliidu poolt ikkagi seda, et mis on nagu reaalselt näitajad ja numbrid ja selle järgi ütlesime, et mis on võimalikud tõmbekeskused, et sellepärast me pakkusime kaheksa tõmbekeskust, et see kolme omavalitsuse ga Viljandimaa on, on aja jooksul juba olnud selline 40 50 aastat tagasi ma liiga palju sellele ei keskenduks, kas Eestis peaks olema nüüd 110 või, või üks omavalitsus? Ka Abja vallavanem Peeter Rahnel oli kriitiline. Tõmbekeskustes ei ole mõtet teha nii, et lihtsalt jagama, et üks on tõmbekeskus, teine pole sellepärast, et ega administratiivse ressursi jagamine ei too sinna, ei töökohti juurde ja kui ei ole töökohti, siis ei ole ka inimesi. Nii et tuleb kõigepealt mõelda, milline see tulemus peaks olema ja kas see, mida tehakse, on millegi, eks hea või on ta lihtsalt tegevuse imitatsioon, mis peaks näitama, et, et keegi teeb ja korraldab, aga ei mõtle sügavamalt neid asju läbi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tõmbekeskuste plaani kohaselt on nelja aasta pärast Eestis kuni 60 omavalitsust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee ei ole mõistlik, see on, see on pigem niisugune pahatahtlik ja, ja, ja kiusamine, sest selle meetme nagu ebapraktilise s on ju teada, et punkt üks, ta mõjutab hinda üsna vähe, seal on jutt mingisugusest kümnendikust. Ta, ja ta raskendab tegelike põhjustega tegelemist, see tähendab siis investeerimist ja, ja, ja samas, kui rääkida, et sotsiaalpoliitikat siis maksu vähendamise kaudu, siis jälle see pigem raskendab tegelik abivajajat, siis abistamises on kohutavalt kallis, see on ikka jäme arvutuse järgi palju kallim, kui kui on näiteks läinud koroona raviks, et see ei ole mingisugune naljasumma, millest räägitakse, aga mõjutab ta väga vähe hinda, kusjuures ta on suuremad kulutajad ehk ka suuremad, siis tulusaajad. Nii et vabandage, ma ei tahaks neid nimesid nimetada, aga põhimõtteliselt siis minusugune ja minu kolleegid, kes on siin sel teemal väga palju suud täis võtnud, võidaks d poolteist ja kaks korda rohkem kui siis tavakodanik, sest nad lihtsalt tarbivad rohkem. Et meil ma ei ole kade, aga noh niimoodi sõelaga vett kanda lihtsalt on rumal ja endale krabada siis riigikassast raha, jättes võimalusi tegelike abivajajate aitamiseks vähemaks, et iseenesest peab olema ju ju, kui me ikkagi raha mängu paneme, siis me peame seda tegema ja kuidagi suunatud, et lihtsalt hindadega võitlemine on äärmiselt rumal tegelikult turumajanduses turumajanduses tuleb võidelda, tuludega investeerida ja, ja siis leevendada tegelike abivajajatele neid probleeme. Aga käibemaksu vähendamine minu teadmise järgi maksab sadades miljonites, et on veel kallim. No ei tehta niimoodi, et lihtsalt visatakse, võetakse endale rohkem abivajajatele vähem, aga, aga selge, et need ei ole siin mingisugused kõigepealt maksuseadust ei muudeta ju selliselt, et et nagu lühiajaliselt, et see kehtib nüüd ainult talvel, et siis kevadel jälle maksuseadus taastub. Oleme näinud, et ajutised asjad talletuvad kusjuures see on vastuolus kogu selle energiapoliitikaga, et meil on tulemas tegelikult energiamaksude surve, mitte energiamaksuvabastuste surve. Ja, ja see on selge, et hinna kõikumised on väga suur probleem. Aga kui me, kui me hakkame vaatama, kui suur ta on sotsiaalselt, siis me vaatame tervet aastat. Ja ja, ja kevadeks kindlasti on juba uusi tootmisvõimsusi juurde tulnud, tarbimist on vähenenud ja sellega on, on noh, see püsilahendus on jälle naeruväärseks muutunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonda kuuluv majandusminister Taavi Aas tegi eile ettepaneku, et riik langetaks elaktri käibemaksu, et leevendada tarbijatele kõrget elektrihinda. Meil pole õnnestunud saada kätte rahandusminister Keit Pentus-Rosmimannust, küll soovis oma arvamust avaldada endine rahandusminister Jürgen Ligi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIirimaa nakatumisnäitaja on 10 päevaga viiekordistunud ja hetkel üle 1400. Vaatlejad peavad selle põhjuseks suurema osa piirangute ja keeldude tühistamist jõulude ajaks. Iirimaa tervishoiusüsteemi juhid ütlevad, et uus briti koroonatüvi levib, et see on põhjus, mis teie hinnangul selle taga on. Praegu tõesti see Suurbritannias levinud tüvi, see on ka Iirimaal kõvasti levinud, aga samas muidugi enne jõule ja jõulude ajal ja vanast õhtu inimesed muidugi said ja eks need kontaktid muidugi suurendasid viiruse levikut, aga nüüd on siis ranged piirangud kehtinud juba kaks nädalat ja lootust on, ta hakkab paremaks minema, kuigi numbrid on jätkuvalt veel väga kõrged. Kas haiglates kohti jätkub veel? Jätkub praegu on haiglates ligi 1800 inimest ja loodetakse ikkagi, et jaanuari lõpuks, see tähendab siis kahe nädala pärast, kui need piirang ranged piirangud kehtivad, et need ikka langevad. Kuid öeldakse, et enne veebruari olukord ei lähe väga palju paremaks. Need, praegused karmid piirangud, mis need endast kujutavad, kas kõik kohad on kinni, koolid kinni? Jah, need kallid piirangud kehtivad kuni jaanuari lõpuni ja see tähendab, et, et koolid on kinni ja inimesed ei tohi liikuda kaugemale kui viis kilomeetrit oma kodunt. Samuti kõik, kes vähegi saavad, peavad kodus olema ja tööd tegema ja kedagi ei tohi kodus külastada. Ka suurem osa ehitusplatsi on suletud ja avatud on üksnes toidupoed. Apteegid. Küsisime ka Eesti viroloogi Irja Lutseri käest, miks tema arvates Iirimaal nakatumine jaanuaris nii kõrgele viskus. Lutseri meelest oli see just Iiri valitsuse soov jõulude ajaks inimestele heameelt teha ja kõik kohad avada. Kui ma nädalaid ma ei ole saanud paabis käia, mis Iirimaal on hoopis teise mõjuvõimuga, kui ta Eestis on ja ja ma ei ole kuskil saanud käia ja nüüd tehakse kõik lahti, siis ma pean nagu kohe täna minema. Minu iiri tuttavad on ise ka ääretult õnnetud, et siin niimoodi see asi käest ära läks. Selle puhangu juhtimine on nagu nagu ääretult ikaatne, et piiranguid saab kehtestada äkki, aga neid saab ära võtta väga-väga ettevaatlikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iirimaal oli oktoobris-novembris koroonanakatumiste tase väga madal, kui mitte kõige madalam Euroopa Liidus. Valitsus oli siis kehtestanud kuueks nädalaks väga karmid piirangud. Nüüd on olukord hoopis teine, Iirimaa on praegu kõige kiiremini kasvava nakatunute hulgaga riik Euroopas. Kui veel 1. jaanuaril oli Iirimaal nakatunute koguarv 93 000, siis 14. jaanuaril juba 163 000.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa üritab igati säilitada nõukogude aegseid vene keele positsioone Eestis. Kaitsepolitsei väitel on Moskva jaoks tänuväärset kihutustööd teinud venekeelse Gümnaasiumi säilitamiseks endine Tallinna abilinnapea Yana Toom. Praegune abilinnapea Mihhail Kõlvart on olnud veelgi aktiivsem. Kaitsepolitsei väitel on ta asunud koolireformi vastu tegutsema ka varjatult. Kaitsepolitsei peab näiteks tähelepanuväärseks Kõlvart nii avalikke kui ka varjatud kontakte. Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Svetkoviga. Aastaraamatus ongi ära toodud fotod ühest spordisaalist, kus Kõlvart teavene, saatkonna diplomaat Svedkov vahetavad omavahel Eesti koolides kasutatavaid ajaloo õpikuid. Kaitsepolitsei peadirektor Raivo aeg rõhutas, et mingit süüdistust Kõlvartil esitatud ei ole. See ongi niisugune analüüs ja hüpotees Mihhail kõrvalt ta suunab tegevust seaduse mittetäitmise suhtes, noh, erinevaid siin ühendusi luues siin lapsevanemaid koondades õpilasi koondades siis teine pool on siis ütleme, needsamad kontaktid Vene Föderatsiooni suursaatkonna inimestega. Ühest küljest loomulikult, kui me räägime pealinnast, siis võib olla vajadus ka selliste kontaktide järele teiste riikide suursaatkondadega, aga Me ei ole märganud sellist väga suurt aktiivsust härra Kõrvalti poolt, et ta teiste riikide saatkondade esindajatega tahaks kontakteeruda ja selliseid tihedaid ja aktiivseid kontakte küll aga Vene Föderatsiooniga. Ja siin tulebki lihtsalt olemasolevad faktid, need teadmised omavahel kõrvutada ja siit tuleb need järeldused teha. Küsisime kommentaari ka Mihhail Kõlvartilt. Kõik see tegevus, millega ma tegelesin viimase aasta jooksul, oli täitsa avalik. Kui kellelegi tundub, et pildid minu treeningusaalist kuhu jäi mina ja vene saatkonna töötaja, et see midagi näitab, siis ma ootangi ka kaitsekooli see kommentaari, mida see näitab ja kus on lähtudes nendes piltides varjutegevus. Milliseid raamatuid te vahetasite jurist koolile, vene saatkonnast? Ma ei usu, et ma praegu täpselt mäletan, mis raamatud need on. Aga ma arvan, et see, need võiksid olla meie õpikud. Et temal, ma arvan, oli huvitav lugeda neid õpikuid ka sellepärast, et Ta õpib eesti keelt nii palju, kui mina ei tea. Uurisin Raivo Aegilt ja kaitsepolitsei büroojuhilt Martin Arpolt, kas Keskerakonna poliitikud, kes aktiivselt venekeelse kooli säilitamiseks tegutsevad, peavad nüüd edaspidi arvestama, et neil hoitakse kaitsepolitsei poolt silma peal? Kui see tegevus on konfliktis riigi julgeolekupoliitikaga riigi seadusandlusega, siis olenemata erakonnast või mitte erakonnast või olenemata inimesest nende osas me tõesti nende tegevust jälgima. Me hoiame silma peal Venemaa mõjutustegevuse ja need, kes selle mõjutustegevusega seovad, need paratamatult jäävad nii-öelda meie pilgu ette.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei aastaraamatu väitel langeb Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti tegevus venekeelse gümnaasiumi säilitamiseks kokku Venemaa ametliku välispoliitilise joonega. Kaitsepolitsei sõnul on kahtlased ka Kõlvarti tihedad kontaktid siinse Vene saatkonnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTaavi Rõivas ütles, et algusest peale oli tema veendumus, et uus välisminister peab olema valitsuse kogemusega ning samuti inimene, kellel on välissuhtluse kogemus. Keit Pentus-Osimannuse puhul kõik need pikad kliimaläbirääkimised, mis on oma olemuselt väga sarnased nendele kohtumistele, mis toimuvad ka välisministrite ringis annab mulle väga suure kindluse, et Keitul nii välissuhtlusega kui ka välispoliitika ga laiemalt on väga tugev side. Ja kindlasti saab Keit Pentus-Rosimannusest Eestile väga hea välisminister. Ja uuest keskkonnaministrist. Mati Raidma valiku puhul oli peamiseks argumendiks pikk parlamendi kogemus ja see, kui inimene on olnud 2007.-st aastast alates mitte ainult parlamendi liige parlamendi ühe olulise komisjoni juht, siis see annab kindlustunde, et ka nende oluliste eelnõudega läheb parlamendis hästi ja, ja see napp aeg, mis on, on jäänud selle parlamendi koosseisu lõpuni, saab nendega toime tulla. Mati Raidma kasuks räägib loomulikult ka see, et ta on kokku 14 aastat juhtinud päästeametit. Kuigi peaminister ütles, et kumbki kandidaat eriti kaua ei kõhelnud ja mõlemad nõustusid kiiresti, ei olnud Keit Pentus-Rosimannus temaga päris nõus. Mina vajasin mõtlemisaega küll, et tõesti selle selles otsuses veendunud olla, et kui ma selle otsuse teen, siis see on kõige parem ja et see on ka Eesti jaoks mõistlik ja õige otsus ja, ja kui ma selle veendumuse pärast mõningast konsulteerimist ka mõnede diplomaatidega, kui ma selle veendumuse sain, siis, siis oli juba mul hea meel eile õhtul oma selline kinnitus peaministrile anda. Ning ta lisas Aga no tõesti, ma ütlen täitsa ausalt, et ma päris raske südamega keskkonnaministeeriumist lahkun, sest et see on minu jaoks üks väga-väga südamelähedane valdkond. Natukene kindlam tunne on lahkuda seetõttu, et Mati Raidma oma riigikaitsekomisjoni juhi kogemusega väga pika kogemusega kindlasti on üks väga tugev juht. Ja järgmine keskkonnaminister Mati Raidma Selgelt on praegune keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus teinud nende aastatega väga suure töö ja, ja minu peamine ülesanne on hoida neid ideid ja arenguid protsessis ja, ja viia lõpuni, mida nüüd saab teha. Väljakutseid on palju, keskkonnatasud kaitsealad ja võib-olla minu praegusest elust üks küll lihtsam, aga, aga selgelt üle tulev tegevus idapiir puhtaks ja ka siin on, on keskkonnaministeeriumil roll hoida silma peal, et see protsess läheks sujuvalt ja üks, üks julgeolekuprobleem saaks lahendatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uueks välisministriks saab senine keskkonnaminister Keit Pentus- Rosimannus ja keskkonnaministriks praegune riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuper alko Läti kaupluste juhi Lauri Uibo sõnul kukkus neil eriolukorraga käive 90 protsenti. Nüüdseks on müük taas eelmise aasta tasemel, kuigi kevade tõttu kogu aasta tulemus jääb nõrgemaks kui mullu. Kui nüüd vaadata neid käibeid ja külastatavus tegelikult on ju nädalavahetustel parklani täis, et pole parkida kuhugi peaaegu, et siis rahvas on jah, tagasi ja müügid on tegelikult väga-väga head. Et alates juunist nii-öelda, kui noh, tegelikult tehti ja pooles mais lahti, et alguses tasapisi niiöelda tulid ja juunist läks ta juba täie hooga. Möödunud aasta juulis langetati alkoholiaktsiisi eesmärgiga ohjeldada piirikaubandust alko 1000 juht Einar Visnapuu aktsiisi langetuse mõjusid ei näe. Läbi meedia andis ju riik teada, et nüüd me langetasime aktsiisi ja nüüd läheb alkohol odavamaks ja kõik nii edasi ja nii edasi. Aga kui inimesed said reaalselt aru, et ega tegelikult laias laastus mitte midagi eriti ei muutunud, siis kõik on täpselt nii nagu enne, lihtsalt riigikassasse jääb raha tulemata ja muud midagi. Siiski laekus juuliga 86 protsenti rohkem aktsiisitasu kui mullu samal ajal. Alekokijuhi Tarmo Noobi arvates on väga raske hinnata aktsiisilangetuse tõhusust, kuna koroonaviirusest tingitud eriolukord on mõjutanud oluliselt tarbijakäitumist. Praktiliselt kõikides riikides on väga tugevalt just pihta saanud restoranide pubide sektor, et mis on nagu kas oluliste piirangutega või on suletud ja see on tähendanud seda, et tarbijad on hakanud rohkem ostma, lahjasid alkohoolseid jooke ennekõike just poodides. Alekokk on piirangute tõttu tekkinud müügilanguse korvanud 57 protsendilise ekspordi kasvuga ja ennustab kasvu jätku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaatamata alkoholiaktsiisi langetusele ja reisipiirangutele läheb Läti piirikaubandusel hästi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui veel eilsel breahingul teatas Taavi Rõivas, et täna jõutakse kõnelustes kulminatsiooni ehk kõige olulisemate lahkarvamuste arutelu juurde, siis tegelikkuses midagi taolist ei toimunud. Ning kui Sven Mikser oli eile rääkinud purjede ülestõmbamisest, siis täna oli ta sunnitud nentima Noh, eile eile õhtul saabus märkimisväärne tuule vaikus, konsultatsioonid nende plenaartasemel jooksid kinni ja täna siis oleme pidanud kahepoolselt kõnelusi nii Taavi Rõivase kui teiste erakonna liidritega ja on niimoodi, et kõik on veel lahti. No kindlasti ei saa kahepoolses formaadis ju otsustada või kokku leppida asju, mis eeldavad kõigi kõneluste osapoolte nõusolekut. Vabaerakonna juht Andres Herkel ütles täna, et ta ei näe, et vabaerakonna eesmärk kide saavutamine oleks kuidagi lähemal kui enne. Läbirääkimiste juhterakond peaks tegema neid käike, mis on suuremeelsed ja loovad õhust kus teised tunnetavad, et nende soovidega arvestatakse. Senine läbirääkimiste õhustik pole näidanud, et Reformierakond millestki suurest loobuda tahaks, ütles Herkel. Ka IRL-i esimees Urmas Reinsalu on seisukohal, et edasisi samme peab kujundama Reformierakond. Nüüd minu hinnangul on põhiküsimus selles, et kui suurt julgust see kokku pandav valitsusliit peaks ilmutama põhimõttelistes reformides, mis Eesti ees seisavad nii riigireformi, haldusreformi ka madala palgaga inimeste maksukoormuse kergendamise majanduse elavdamise näol. Ja eks selge on see, et need läbirääkimised saaksid kulgeda kiiresti. Kui see lähtekoht oleks, et tegeletakse lihtsalt valitsemisega rutiinis. Kui soovitakse otsida põhimõtteliselt vastuseid, siis võtab, on vaja. Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ütles täna pärast erakonna juhatuse koosolekut, et tema pooldab endiselt läbirääkimisi nelja osapoole vahel ja et vabaerakond on taas laua taha oodatud ning erakond Reformierakond, siis on kokkulepe kondiga välja käinud. Ta loetles asju, milles on üksmeelele jõutud. Minu hinnangul ühisosa selline, et me langetame tööjõumakse, eriti madalapalgalistel, suurendame, lastetoetusi leiame ka, leiame ka võimalusi erinevateks muudeks olulisteks asjadeks, nii nii riigi formi elluviimiseks sealhulgas ka ka halduse territoriaalse reformi suhtes on juba ütleme sellised esmased aluspõhimõtted vähemasti töögrupi tasandil kokku lepitud. Suures delegatsioonis tuleb need veel küll üle käia. Aga samas ütles rõivas ka nüüd konkreetselt välja, millest Reformierakond ei loobu. Aga üks joon, kus meil on tõesti olnud niisugune põhimõttelisem erimeelsus, on olnud see, et tööjõumaksude tõstmisega, olgu selleks siis tulumaksu tõstmine, mida on välja pakutud või, või mõne muu tööjõumaksu tõstmine, et sellega me kindlasti kaasa minna ei saa. Ja me oleme kõikidelt võimalikelt partneritelt palunud, et nad mõistaksid seda, et, et see on koht, kus, kus Reformierakond kompromisse teha ei saa. Küsisin Urmas Reinsalult, mis seisus tema meelest läbirääkimised on? Ma ütleks nõnda, et need valitsuskõnelused on jõudnud sellesse faasi, kus edasiminekuks tuleb teha põhimõttelisi valikuid ja leida see julgus neid otsuseid langetada ja IRL on selleks valmis. Aga milline on meeleolu Sven Mikseril? Ma võin öelda, et ma olen ettevaatlikum kindlasti, et ega ma väga suure sellise õhina ja optimismiga ei ole neil läbirääkimistele läinud. Alati on, nagu olen päris alguses öelnud, et töövõimelise koalitsiooni moodustamisel on kindlasti kõige olulisem programmiline ühisosa see, et suudetakse kokku leppida, mida teha. Aga lisaks koalitsiooni töövõimelisuse le on kindlasti ka oluline, et oleks ühest küljest piisav enamus parlamendisaalis. Ja teisest küljest ka, et koalitsioon oleks moodustatud ilma nii-öelda liiata ehk et seal oleks minimaalne vajalik arv erakondi. Mingil tasemel jätkuvad kohtumised ka homme, aga tõelistest kõnelustest saab ilmselt taas rääkida siis, kui peaminister Taavi Rõivas on Euroopa ülemkogult tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskõnelused takerdusid ja jätkusid erakondade liidrite kahepoolsete kohtumistega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVendrel oli enne seda, kui selle omanik Peeter Hunt Meelis Milderit juhiks palus. Kolme aastaga vahetunud kolm tegevjuht. Olukord polnud siiski nii hull, kui meedias ilmunud lugude järgi võis arvata. Aga probleeme oli venra tegevjuht Meelis Milder. Peeter Hunt kutsus mind siia teatava, ütleme väikese juhtimiskriisi tulemusena ja eks mu esmane ülesanne oli siis rahu tuua ettevõttesse lisaks siis sellise võibolla natuke rahulikuma juhtimisstiili toomise ga siia vendade suvel jagunes kaheks ettevõtteks mööblitööstuseks ja, ja tekija padjatööstuses ehk et siis tuli kahte ettevõtet juhtima asuda. Ja samal ajal me rakendusse ellu uue automatiseeritud juhtimissüsteemi, mis noh, nendele, kes on selle üle elanud, on, on teada, on, on päris tõsine väljakutse ühele ettevõttele ja tema tema tööprotsessidele. Milder ütles, et meeskonnana on nad selle ajaga arenenud ja päris korralikult kokku kasvama hakanud. Juhtkonnas olid mõned kohad täitmata ja sinna tuli uued leida. Möödunud aasta suvest pole ettevõttes töötajaid lahkunud. Peeter Hundiga sõlmitud 12 kuu pikkune kokkulepe kehtib praegugi. Ma kardan, et ma kõiki Peetri kokkulepitud eesmärke selle 12 kuuga vist ei saavuta ja olen ilmselt sunnitud tema käest aega juurde küsima just nimelt need osalt meie poolt otsustatud kasvõi seesama jagunemine kas või seesama juhtimissüsteemi vahetus, pluss siis need väljakutsed, mis praegu on kogu meie tööstusharuturul ehk et tarneaead on katki ja mingil määral me näeme selles võimalust, et suured meie, Põhja-Euroopa kliendid on huvitatud rohkem oma turgude lähedalt ehitama üles nii-öelda täisväärtuslikke tarneahelaid. Noh, need on kõik võimalused, mis tuleks selle aasta jooksul ära realiseerida. Jagunemise eel oli Vendres rohkem kui kuus ja poolsada töötajat. Nüüd on tegi ja padja tootmises üle 400 ja mööbli tööstuses üle 200 inimese. Milder ütleb, et kuna elu pidevalt kallineb, siis on Vendreski otsustatud, et töötajaid palgatõusuta ei jäeta. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu mai algusest aastaks Wendret juhtima asunud Meelis Milder tõdeb, et peab paluma omanikul lepingut pikendada, sest kõike algselt plaanitut pole ta veel jõudnud ära teha. Aga varem ettevõttes kadunud töörahu on taastatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu auesimees Arnold Rüütel kinnitas tänase pressikonverentsi alustuseks, et esitab rahvaliidu pühapäevasel kongressil avalduse, milles kinnitab, et hääletab sotsiaaldemokraatliku erakonna ja rahvaliidu ühinemise vastu. Ma tunnen vastutust nende 1000 rahvaliitlaste eest, kes soovivad, et rahvaliidu missioon jätkuks. Ma leian, et Eesti ühiskond vajab rahvuslik-konservatiivset. Samas hoolivad kogu Eesti eest seisvat regionaalerakonda, kes oleks tasakaalustav jõud parem ja vasakerakondade vahel. Mind teeb sügavalt murelikuks poliitiline ärapanemine nii rahvaliidu sees kui ka erakondade vahel. Ka rahvaliidu parlamendifraktsiooni juht Mai treial kinnitas, et kuigi räägitakse ühinemisest, on see tegelikult erakonna kaotamine. Dokumentidega, kus räägitakse, liitumisest, tuleb alustada altpoolt, mitte nii, et erakonna juhatusele, volikogule, organisatsioonidele, linnades, maakondades pannakse lauale dokument stiilis võtta või jätta liitumisprotsess algas varjatult ja, ja ootamatult ja saan öelda, et rahvaliit on ärganud. Meie inimesed on muutunud palju aktiivsemaks ja meil on olemas mitte mitmed juhid, kes on valmis võtma vastutuse. Tänaseks on selge ka see, et enamik rahvaliidu liikmeid ei soovi minna kuskile teise erakonda. Ei soovi ühineda. Ei saa ju olla sel juhul praegu liitumisega tegemist, vaid erakonna ärakaotamisega võetakse ära ju nendelt inimestelt, kes tahavad iseseisvalt jätkata. Isegi rahvaliidu nimi, lipp, vapp ja ka rahvaliidu raha. Kuid meil on nii palju inimesi, et tuua uuesti erakond tagasi. Rüütel ja Treial ei välistanud, et pühapäevasel kongressil valitakse erakonnale ka uued juhid, sest praegune juhatus jätkata ei saa. Rahvaliit ei ole tegelenud sellega, et praegu välja kuulutada keegi siis esimees ja aseesimehe, et see ei oleks korrektne olevat. Kui kongress on andnud oma selge otsuse, siis tuleb küsimuse alla ka loomulikult uue juhtkonna valimine. Me püüame ilmselt jõude hoida nii kaua koos, kui see on võimalik ja otstarbekas, aga me ei lähegi sellise variandi lähema käsitlemisega välja, et me võiksime kaotada oma erakonna kongressil ja tahaksime oma erakonda ise likvideerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu erakorralise kongressi eel korraldas pressikonverentsi see osa Rahvaliidust, kelle eesmärk on jätkata iseseisva erakonnana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo üks selge muudatus toimub ju, diplomaat on mittepoliitiline isik ja minister on poliitiline. Nii et seisundi vahe on loomulikult iga inimese jaoks ju üks väljakutse. Kas te peate poliitikuametit huvitavamaks kui diplomaadiametit? See on väga hea küsimus, ma olen selle üle mõelnud, tunnistan ausalt, mismoodi, no natuke ketserlikult varasematel aastatel, sest me ju kõik teame neid täpseid juriidilisi formuleeringuid, et kuidas ametnik on lahutatud poliitikast ja nii edasi võttes on diplomaat üks riigiametnik aga nüüd inimlikult rääkida, kui mina olen diplomaat mingis riigis ja ma pean, nagu öeldakse, ellu viima Eesti välispoliitikat, aga teisest küljest diplomaadid ju, noh, Eesti välisteenistus toidavad Eesti poliitikuid informatsiooniga, see on ju vastastikune protsess. Ei ole ju võimalik kuidagi seda asja lahutada, seal ei ole piiri vahele taotlusel sa võid olla diplomaat ja mittepoliitiline, aga kogu aeg, sa oled selles poliitikas sees. Kui suure osa teie diplomaaditööst moodustab kaitsepoliitikaga tegelemine? See on lahutamatu olnud sellest kõigi selle 12 aasta jooksul ja kui mõelda nüüd viimaseid aastaid, siis noh, see Eesti välispoliitika kaks suurt eesmärki, millest Eestis on ju palju räägitud, seda on vahest ka öeldud, et ka siin sisepoliitika kaks suurt eesmärki või poliitika kaks suurt eesmärki saada Euroopa Liidu liikmeks ja saada NATO liikmeks. No see on välisteenistuses olnud A ja O, kõik need aastad, see on, see on otseses mõttes ju julgeolekupoliitika üks osa siin ÜRO-s toimub ka kogu aeg midagi ja see, millest siin räägitakse päevast päeva, on otsapidi ju kõik välispoliitiline. No vabandust, kõnekeelse väljendi pärast, aga siblimine, teisest küljest on see otsast otsani julgeolekupoliitika temaatika, mis igal hommikul igal päeval meil siit läbi käib. Nii et kaitseministri ameti vastuvõtmine ei tähenda sugugi siis pea ees vette hüppamist, see valdkond on teile küllaltki tuttav. Me keegi pole täiuslikud, oleks täiesti vale väita, et ma olen kas diplomaadina täiuslik või kirjanikuna täiuslik või, või isegi ma olen vahest seda ütelnud, et mõnikord hommikuti ei oska ma eesti keeltki korralikult rääkida, mul on niisugune tunne. Ja sellel taustal oleks väga imelik öelda, et jaa, ei, ma olen nüüd väga kompetentne kõigis kaitseministeeriumi või kaitsepoliitika või julgeolekupoliitika küsimustes, inimene õpib, kuni ta elab. Aga noh, oleks ka vale, et, et ma sellest mitte midagi ei tea.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakond esitas uueks kaitseministri kandidaadiks Jaak Jõerüüdi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõru linnapea Anti Allase sõnul on linnavalitsusel soov pakkuda soodsamatel tingimustel elamukrunte selleks, et noored ei koliks võrust kaugemale. Kruntide müügitingimused on küll veel täpsustamisel, kuid üks tingimus on see, et ostja ehitab sinna mingi aja jooksul maja ning asub sinna ka elama. Me tegelikult tahame, et meil oleks rohkem noori peresid Võru linnas, et need noored pered kolis siin kilomeetri kaugusele väljaspool Võru linna põldudele, ei ehitaks sinna kodusid, sealt algavad kohe probleemid pihta, et kuidas nüüd jõuda nende teenustena. Sest kõik enamus nii-ütelda teenuseid on ikkagi Võru linnas ja kui lapsed saavad ise liikuda nende teenuste juurde, et koolidesse huvikoolidesse vanemad saaksid oma tööle pühenduda, mitte ei peaks olema taksojuhid. Võru linnas on varemgi maakasutusprobleemidega riigi poole pöördutud, Anti Allas. Tahaks nagu kompaktselt siin keskel tugevdada seda struktuuri, et meil oleks maksumaksjaid, meil oleks maksubaasi, mille pealt ka hiljem siis häid teenuseid pakkuda, need on kõik omavahel seotud ja see on selline pilootprojekt, millega me saame ise kogemusi ja tahame ühtlasi ka läbi selle anda sõnumi riigile, kuidas võiks mõistlikult seda maapoliitikat ajada, et tegelikult noh, sealt mul nagu väike etteheide ka siiani selle maapoliitika osas riigi tasandil on, et et liiga kaua on hoitud seda maad lihtsalt kinni, et see oleks nagu üks selline ressurss, mida oleks võinud nagu nutikalt varem rohkem kasutusele anda, et neid ettepanekuid me nii tööstusalade kui ka elamu osas oleme teinud, aga kahjuks see pall ei ole nagu veerema siiani läinud. Võrus aastakümneid tegutsenud kinnisvaramaakler Helin Pähter kinnitab, et Võru linnas on huvi taristuga varustatud kruntide vastu olemas. Nõudmine kindlasti on praegusel hetkel suurem kui pakkumine kesklinnas on mõned krundid siin väike tänav Karja tänav müüa kubja teel mõned ja see ongi kogu kogu hetke turuseis. Et nõudlus on igatahes olemas, milline huvi siis on, et kas siis panna see moodulmaja sinna krundi peale nendel inimestel või nendel peredel, kes ise ise nagu ehitajad ei ole ja siis teine seltskond on see, kes, kes katsuks siis oma jõududega hakkama saada, et kaks sellist väga selget turusegmenti on nüüd viimasel ajal välja kujunenud. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Noortel peredel avaneb võimalus Võru linnas soetada elamukrunte turuhinnast soodsamalt. Võru linnavalitsus ostab riigilt maa, mida saavad noored pered linnalt kodu rajamiseks osta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nItaalia on hädas meedikutega, kes keelduvad vaktsineerimisest ja valitsus otsustas eelmisel nädalal neid selle eest karistada võttes vastu hädaolukorra seaduse, mis ka kohe jõustus ja mis sunnib tervishoius töötavaid inimesi, sealhulgas farmatseute end vaktsineerima. Kui nad keelduvad, siis suunatakse nad teisele tööle, kus ei ole nakkuse levitamise ohtu või kõrvaldatakse ta üld. Kuidas see toimub, kuidas läinud on? No tegelikult Itaalia valitsus ei saa siin praegu ühtegi tähtaega seada seetõttu et vaktsiin ei jätku ka meditsiinitöötajatele. Samas on selles uues seaduses küllaltki keeruline punkt, mille järgi peaksid kõik haiglad ja apteegid Itaalia terviseametile saatma vaktsiinist keeldunud töötajate nimekirja. Selle seaduse poolt on praegu hetkel ka Itaalia arstide liit, aga no itaallased ise on kindlasti erimeelt, sest väga suur poleemika on tekkinud just selle ümber, kuidas siis ikkagi haiglad suudavad organiseerida niisuguses pandeemia olukorras lisaks siis niisugust bürokraatlikku tegevust, kus kümned, võib-olla isegi enam inimesi arstiõdesid, sanitaare tuleks saata teisele tööle või siis tõepoolest noh, karmimatel juhtudel meditsiinitervishoiusüsteemis vallandada. Itaalia meedias on väga palju pahameelt ka seetõttu, et kellel siis ikkagi on üldse õigus sellest vaktsiinist loobuda, mis tingimustel ja kuidas peaks see olema siis reguleeritud või kontrollitud ja juba küünilisemad ajakirjanikud siin nimetavadki seda traagi vaktsineerimiskohustust tervishoiusüsteemis, karu teeneks kogu Itaalia tervisesüsteemile endale. Nii et keerulised ajad ja võib-olla siin lähiaegadel on nüüd oodata suuri meeleavaldusi tervishoiusüsteemis. Itaalias on vaktsiinide vastane liikumine olnud ju väga tugev ja mitte ainult praegu koroonavaktsiini vastu, vaid ka ajalooliselt. Kas see on nüüd veel tugevamaks läinud? No tegelikult itaallased, mõnes mõttes on ju niisugused väga seadusele alluvad inimesed, kuigi võib-olla sageli Põhjamaade arvatakse teisiti ja enamik inimesi kahtlemata on vaktsiini poolt, aga vaktsineerimise vastaseid on päris palju ja siin ei olegi midagi parata ja võib-olla sellepärast tõesti see traagi seadus nüüd lisab veel õlitulle just nimelt nende vaktsiinivastaste debatti. Kuidas nakatumise seis Itaalias praegu on? No viimastel päevadel siiski nakatumisnäitajad on vähenenud, aga üks murepunkt on siin see, et tekkimas on justkui uusi tüvesid, mida võib-olla seni ei olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Itaalia valitsus otsustas karistada vaktsineerimisest keelduvaid meedikuid. Mall Mälberg uuris Roomas elava ajakirjaniku Ülle Toode käest, kuidas itaallased sellesse seadusesse suhtuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEks need pinged Pärnus koalitsiooni sees olid ju mõnda aega üleval olid need siis Pärnu arenguga seotud eelkõige sildade temaatika, ka muud Pärnu arenguga seotud küsimused või mis puudutab ka ringkondade küsimust, kas seal on üks või kaks ringkonda ja nii edasi. Et need pinged olid mõnda aega üleval ja eks ka inimeste isiklikud suhted ja omavaheline läbisaamine alati jätab mingisuguse pitseri koalitsiooni koostööle. Aga eestseisuse tasemel erakonna juhtorganites või, või volikogus me ei ole arutanud Pärnu koalitsiooni küsimusi ja Isamaa erakonnal ei ole praktikaks arutada ja jagada juhtnööre keskusest kohalikele omavalitsustele ja piirkondades, kus meie inimesed tegutsevad. Et üldjuhul ikkagi see on kohalike inimeste oma otsus, nemad on informeeritud, nemad langetavad ka iseseisva otsuse. Mis ei tähenda, et me ei olnud kursis ja informeeritud nendest arengutest, mis seal toimusid aga juhatuse tasemel ja, ja juhtorganite tasemel erakonnas. Me ei ole neid küsimusi arutanud ega mingisuguseid otsuseid vastu võtnud ega suuniseid jaganud. Aga mida arvab seeder Meelis Kuke käitumisest? Loomulikult ei olnud see meeldiv uudis, aga päris ootamatusena see ka ei tulnud, sest ma olen ju erakonna juhtivate liikmetega ka kohtade peal ikka suhelnud, informatsiooni vahetanud ja selline noh, ütleme siis nii võimalus, et Meelis kukk sellise sammu astub. Ja see, et Pärnus Isamaa erakonna sees oli ka eriarvamusi, oli teada ja noh, ega elus ikka juhtub nii ja poliitikas ka aeg-ajalt, et üks või teine inimene vahetab poolt või vahetab erakonda. Mõnikord on see kaalukeeleks, nagu ta praegu oli ja see toob kaasa endaga suuremad muudatused. Pärnus see niimoodi ju läkski. Eks see näitab veelkord, et kuivõrd oluline on meeskonna valik, inimeste valik ja kuivõrd oluline on ka valija teada, keda ta valib teinekord ühe inimese otsusest võib sõltuda väga palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu volikogu umbusaldas senist esimeest Andres Metsoja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 50 ning vastu 46 riigikogu liiget. Ettepaneku eelnõu tagasi lükata tegi sotsiaaldemokraat Riina Sikut. Mulle tundub, et meil on siin suuresti kõik selge, selge on see, et siin on väga palju kahtlast. Eelmisel nädalal riigikogule esitatud eelnõu 118 SE on suurepärane näide sellest, kuidas asjad Eestis ei peaks käima. Varasemas otsus tehakse kannapööre. Ootamatult esitatud eelnõu me kuulsime, ei väljenda suures osas isegi algatajate tahet. Ja valdkonda juhtiv minister ei ole nõus pakutud lahendusega. Mina ravimite ostjana ei ole nõus sellega, et edaspidi saab proviisori nõu ainult viies Eesti suuremas linnas. Mina kodanikuna ei ole nõus sellega, et Eestis saab seadusi osta. Ja mina riigikogu liikmena ei ole nõus sellist eelnõud menetlema. Opositsioonilt tuli eelnõu tagasilükkamise toetuseks 43 häält. Samuti hääletasid tagasilükkamise poolt seitse Keskerakonna liiget Kalev Kallo, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Repinski Oudeki Loone, Erki Savisaar, Tarmo Tamm ning Marika Tuus-Laul. Hääletusel eelnes elav arutelu eelnõu esitajatele ja kaitsjatele, Priit Sibulale ja Tõnis Möldrile esitasid teravaid küsimusi ka koalitsioonikaaslased. Nii näiteks püüdis Andrei Korobeinik sibulalt teada saada, kelle analüüsi tulemusel ja milliste arvutuste alusel on eelnõu seletuskirja tekkinud. Väide, et juhul, kui reform rakendub, võib riik saada apteekide sundvõõrandamise tagajärjel ettevõtjatelt kaela hiigelnõuded mis ulatuvad vahemikku 75 kuni 200 miljonit eurot. Minu küsimus on selles, mis andmetel põhineb see analüüs, et kust see hind on võetud ja kes on andnud selle õigusliku riski hinnangut seadusandjale. No see eelnõu on, on algatajate poolt ja nii-öelda see on see arusaam, mis on, on kujunenud, aitäh. Kehtiv seadus näeb järgmise aasta aprillist apteekidele ette proviisori omandipiirangu vertikaalse integratsiooni keelu ning haruapteekide kaotamise üle 4000 elanikuga linnades. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdes, et valitsusliidu koostöövaim on täna erinevate hääletuse tõttu saanud tugeva löögi. Tema sõnul ei ole praegu selge, kas ja kuidas apteegireformi teemaga edasi minnakse. Hetkel riigikogu sotsiaalkomisjon seda teemat arutada ei ole plaaninud. Juhul kui me nüüd jaanuaris uuesti koguneme ja mõnelt sotsiaalkomisjoni liikmelt teine ettepanek tuleb, siis me võime kindlasti seda kaaluda, aga ma arvan, et tänane hääletus näitas ära selle, et riigikogu enamuse soov on siiski see, et selle teemaga ei tegeletaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi valitsusliidu erakondade algatatud apteegireformi tagasipööramise eelnõu ning seega langes eelnõu menetlusest välja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsuse selle kohta, et Narva elektrijaamad loobuvad põlevkiviõli kindlaksmääratud hinnaga müügist, hakkavad seda müüma oksjonil langetas üksmeelselt elektrijaamade nõukogu 13. mail. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumiga seda otsust ei kooskõlastatud. Ministeeriumi ei informeeritudki, aga selleks puudus ka seaduse järgne. Miks seda tehti, nagu protokollis on öeldud, ees märgiga, muuta põlevkiviõli müügi põhimõtteid, viia need vastavusse vaba turumajanduse põhimõtetega ja tagada aktsiaseltsile Narva elektrijaamad maksimaalne müügitulu. See oli nüüd tsitaat, siis, aga ma tahaksin öelda ka seda, et nõukogu otsus üheks oluliseks põhjuseks oli nii ajakirjanduses kui ka teiste põlevkivitootjate vahendajate korduvad avalikud süüdistused selles, et Narva elektrijaamade, põlevkiviõli müügitingimused ja ostjate valik ei ole erapooletu ja eelistatakse vaid teatud vahendusfirmasid. Kolmanda osapoole huvi suurenemise põhjuseks oli ka asjaolu, et vahendajate soov osta aktsiaseltsis Narva elektrijaamad põlevkiviõli ületas kahe teha viienda aasta kevadeks koguseliselt üle kolme korra õlitehase tegelikke tootmis, mis võimsusi. Ministeerium pöördus korduvalt juhatuse esimehe poole Eesti energias, kus me hoiatasime hinnatõusu ja selle sotsiaalsete tagajärgede eest. Ja märkisime, et põlevkiviõli hind peaks kujunema vastavalt Eesti Energia majandusstrateegias ette nähtud põhimõtetele, see tähendab lähtudes tootmiskuludest ja maagaasi hinnast. Me soovisime vältida põlevkiviõli müüki vahendajate kaudu. Aga 13. septembril saime vastuse, milles väideti, et Euroopa Liidu regulatsiooni võimalda põlevkiviõli müüki otse ja madalama hinnaga väike katlamajadele. Seejärel pöördusime valitsuse poole, taotledes väikekatlamajadele põlevkiviõli hinnatõusu kompenseerimist kasutades selleks Narva elektrijaamade poolt oksjonilt saadud ülemäärast tulu. Nii et jutt ei ole mitte sellest, et nüüd elektritarbijad peaksid selle kinni maksma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Edgar Savisaar vastas Riigikogus küsimustele põlevkiviõli kallinemisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti Pimedate raamatukogu osakonna juhataja Marja Kivihall ütles, et uues asukohas paraneb pimedate ligipääs raamatutele. Kuna me praegu paikneme Eesti hoiu raamatukogu hoones, mis on Lasnamäel Suur-Sõjamäe tänaval ja see jääb linna keskusest ikka päris kaugele, kuna rahvusraamatukogu on kesklinnas, siis on plaanis kogu see hoone renoveerida silmas pidades nägemispuudega inimeste vajadusi on teada ka see, et Tallinna linnaga on läbirääkimised seoses helisignaaliga valgusfooridega paigaldamisega. Ka kultuuriministeeriumi raamatukogu nõunik Ülle Talihärm ütles, et pimedate raamatukogu kolimine on vajalik, et parandada teenuste kättesaadavust. Eelmisel aastal kultuuriministeeriumi läbi viidud audit näitas, et praegu ei ole raamatukogus piisaval määral tugiteenuseid. Selleks, et üldse pimedatele teenust pakkuda, selleks on vaja ka heliraamatuid toota. Nii et renoveerimise protsessi nii-öelda selle kavandamise protsessi käigus on ikkagi planeeritud ruumid ka foonikale, kolmele heliraamatute salvestusstuudiole punkida trükikojale, pime või aegnägija saab tulla rahvusraamatukogusse, ta ei pea minema kuskile eraldi nurka, et ta ei pea olema kuskil eraldi. Pimedate raamatukogu teenindab Marja Kivihalli sõnul umbes tuhatkonda lugejat üle Eesti. Raamatukogu kogusse kuulub üle 6000 heliraamatu umbes 1000 punktkirjas raamatut sadakond e-raamatut, üle 100 puuteraamatu, aga ka ligi 80 kirjeldustõlkega filmi. Vähesel määral on pimedate raamatukogus ka venekeelseid raamatuid. Eesti Pimedate Liidu esimees Jakob Rosin ütles, et pimedate raamatukogu liikumine rahvusraamatukogu alla loob teoreetiliselt palju uusi võimalusi. Nii näiteks on rahvusraamatukogus palju ressursse ja teenuseid, mida saab ühendada. Üldiselt on pimedate raamatukogu näol tegu aga nägemispuudega inimestele väga olulise institutsiooniga. E-raamatut sul on võimalik lugeda tõesti läbi telefoni äpi või, või arvuti, aga siis sulle loeb ette seda robot kõnesüntesaator. Ja see ei ole kuigi meeldiv kuulamine ja, ja, ja see elamus tuleb nagu välja pingutada endast, et sealt see tuleks. Aga pimedate raamatukogu teeb väga tänuväärset tööd ja nägemispuudega inimestele ja tegelikult ka teistele lugemisraskustega inimestele on siin üks düsleksikud või, või, või, või inimesed, kellel on muud lugemispuuded ka nendele on olemas audioraamatuid, mida loevad sisse professionaalsed näitlejad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis eile heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks seadusemuudatuse, millega antakse Rahvusraamatukogule Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded. Eesti Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena on plaanis aga lõpetada. Koos hoiuraamatukogu teenustega antakse Rahvusraamatukogule üle ka Eesti Pimedate Raamatukogu senised ülesanded.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDurhami ülikoolis õppiv Mihkel naaseb Inglismaale vaid selleks, et oma üürikorter üle anda. Mihkli sõnul lähevad pärast vaheaega Turhami kohale vaid kolmandik tema tuttavatest. Ülikool ütles, et nonii, esimene veerand on, on internetis, vaatame järgmine veerand, loodetavasti saame teha magistri näost näkku, noh, nüüd on asi läinud hullemaks, kui oli. Septembris see uut infot ei ole, aga eks nad otsustavad midagi, tuleb elada lihtsalt nädala kaupa. Ilmselgelt ülikool annab võimalust teha internetis, kõik asjad peavad andma võimalust teha internetist, sest Inglismaal on kogu aeg niisugune olukord, nagu praegu Eestis. Ülikooli laborites võib füüsikat tudeeriva Mihkli sõnul viibida ainult üks inimene ja tudengitele ei jagu ruumi, kuna eesõiguse saavad tippteadlased. Nii otsustas Mihkel. Distantsõppes on mugavam osaleda kodumaalt. Sheffieldi ülikooli filosoofia kolmanda kursuse tudeng Isabel on Eestis juba märtsist saati. Sügise alguses ma pidin otsustama, et kas ma lähen Inglismaale või või jään Eestisse, et kas ma teen nii-öelda kaugõpet või mitte. Kõik oli veel üsna ebakindel, aga ma võtsin selle eelduse, et pigem nagu asjad ei lähe paremaks. Ja siis ma jäin Eestisse, rääkisin nagu ise läbi oma osakonna ga, et ma saaksin nagu kindlasti kaugõpet teha, mulle lubati seda. Ja siis, kui nädal aega olid õpikud kestnud, siis asi läks kõigil ka kaugõppeks üle vähemalt filosoofias. Isabel lisab, et ülikoolid ei anna alati selget infot. Nii on mitmed tudengid kulutanud majutuse peale suuri summasid, lootuses kontaktõppes osaleda. Väga paljud inimesed, kes oleksid tegelikult tahtnud jääda oma koduriikidesse või kes oleksid lihtsalt raha kokkuhoiu eesmärgil ka inglased ise või, või britid ise oleksid tahtnud oma vanematega näiteks jääda, siis nad olid juba need lepingud tühikatega teinud ja, ja siis nad on lihtsalt seal nagu nii-öelda ülikooli rinnakus koha peal, olgugi nad ei tohi seal midagi teha või ei saa midagi teha ja väga paljud välistudengid täpselt samamoodi, ka eestlased jäid nii-öelda natuke kinni sinna. Londonis Kings Colleges informaatikat õppiv Jasper on Eestis eriolukorra algusest Peamiselt ikka kõik on oma kodus, olgu see siis Inglismaal kohapeal nii-öelda oma vanemate kodus või siis täitsa Hiinas väljas, et täitsa üle maailma, nüüd õpitakse vähemalt vähemalt minu sõprusringkonnas, ma usun, et see on igal poolne. Ja asper ütleb, et talle distantsõpe sobib, kuid siiski kannatab hariduse kvaliteet. Peamine asi, mis ma tooksin välja, mis on puudu, on üldine suhtlus ja sotsiaalne nii-öelda keskkond. Et üks huvitav seik või lugu, miks see nii oluline on, kuidas ma oma esimese praktika sain, ongi professoriga peale loengut vestlema jäädes ja tänu tema soovitusele ma tegelikult siis saingi suvel tööle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nakkusohu maandamiseks kehtestatud piirangud on sundinud paljud üliõpilased distantsõppele. Inglismaal õppivad Eesti tudengid on sageli otsustanud jääda lausa kodumaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui te arvesse, et meil on umbes kümme-üksteist 1000 last, kes käivad esimeses, teises ja kolmandas klassis meie koolides, siis täna tulid kooli nendest klassidest umbes 300 last. Nii et ühest küljest see arv ei ole väga suur, teisest küljest me vaatame, mis hakkab toimuma siis homme-ülehomme. Ja iga kool põhimõtteliselt on valmis selleks, et neid lapsi siis vastu võtma hommikuti kahest koolist, meil vist ei ole konkreetseid andmeid selle kohta, et kui palju sinna lapsi tuli, aga ma ei usu, nagu, et see number peaks siis ka palju muutuma kahe kooli pärast, et ütleme, 300 300 pluss last siis seda teenust hakkasid kasutama. See, mis puudutab nüüd uut aastat, kas teil on praegu mingisugused plaanid paigas ka või te vaatategi jooksvalt, et kõigepealt nüüd tuleb koolivaheaeg ja siis saab see koolivaheaeg läbi ja, ja milline see koroonastatistika siis selle aja peal on? Võttes arvesse, et eelmisel nädalal see kommunikatsioon, mis vabariigi valitsuse poolt tuli, oli kohati mitmed tõlgendatav ja Meil oli päris raske nagu aru saada, kas kas me ikka oleme vaheajal, kas me oleme kõik distantsõppel, kas iga omavalitsus otsustab siis ise kuidas edasi minna, et neid signaale oli väga palju, nad tulid kiiresti üksteise järel ja vahepeal oli selline tunne, vähemalt kui me rääkisime koolijuhtide ja vanematega, et nad olid ikkagi segaduses, sellepärast et siis saab. Ma ütleks praegu niimoodi, et meie praegune plaan on täpselt see, mis oli ka enne koolivaheaega, et 10. jaanuaril siis lõpeb talve koolivaheaeg ära ja lapsed lähevad uuesti kooli. Loomulikult me ootame siis terviseametilt ja vabariigi valitsuselt mingisuguseid sõnumeid signaale ja tahaks, et nad oleksid nagu sellised hästi konkreetselt. Et mis siis hakkab saama jaanuarikuus, kui olukord on veel hullem, kui on siis praegu koroona viiruses pärast, siis kindlasti võiks mõelda selle peale, et jätkata kas osaliselt näiteks gümnaasiumi tasandil või, või siis progümnaasiumi tasandil alates kuuendast seitsmendast klassist distantsõppega või siis mõned mõtted.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linn ootab valitsuselt ja Terviseametilt jaanuariks selgemaid koolikorralduslikke suuniseid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus on võtnud endale eesmärgiks viia Tallinnast välja 1000 avaliku sektori töökohta. Siiski ei saa enamus ministeeriumi veel päris täpselt öelda, mida ja kuhu kolitakse. Näiteks kultuuriministeeriumil tuleb Tallinnast välja viia 55 töökohta ning selle tarbeks peavad kolima rahvakultuurikeskus ja integratsiooni sihtasutus. Ühtlasi luuakse Narva eesti keele maja. Kui integratsiooni sihtasutuse puhul on otsustatud, et ka see hakkab edaspidi tegutsema Narvas, siis rahvakultuuri keskusega pole ministeerium kokkuleppele jõudnud. Ministeerium soovib keskuse kolida Viljandisse keskuse enda inimesed helistasid Raplat ning sobivaim variant peaks selguma rahandusministeeriumi analüüsis, räägib kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits. Suurim mure, mis seniste arutelude käigus on välja toodud, on just see, et rahvakultuuri keskus korraldab väga palju koolitusi ja midagi ei ole teha ühistranspordiühendus. Kõige parem on ikkagi Tallinna ga kuid meie hinnangul ei ole see nüüd selline ületamatu probleem või takistus, et koolitused võib toimuda ka teistes kohtades, kus asuvad need, keda koolitatakse. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumis käib tõsisem arutelu selle üle, kas ja kuhu kolida ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskus. Algselt oli ministeeriumi ja valitsuse plaan kolida turismiarenduskeskus Pärnusse, kuid nende hoo võttis maha turismiettevõtete ühispöördumine. Sellest teatati, et keskus peab siiski asuma kliendile lähedal ehk Tallinnas. Teine suurem muudatus puudutab järgmise aasta alguses loodavat Eesti geoloogiateenistust, mille 50 töötajad hakkavad tööle raka Rakveres. Siseministeeriumist teatati rahvusringhäälingule, et 2019. aasta märtsiks on plaan võimaldada Tallinnast väljaspool ligipääs kuni 150-le uuele töökohale. Samas ei tähenda see alati olemasolevate töökohtade väljaviimist ning muuhulgas arvestatakse nende 150 hulka ligi 40 uut politseikonstaabli kohta maakondades. Sotsiaalministrium on jälle teatanud, et nemad uusi alles loodavaid töökohti Tallinnast väljaviimise tabelisse üldse kirja ei pane. Näiteks Eesti töötukassa on alates läinud aasta algusest palganud väljaspool Tallinnat 116 uut inimest kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul ei tähenda see töökohtade kolimist. 2019. aasta märtsiks peaks sotsiaalministeeriumi haldusalas pealinnast välja kolima veel 140 töökohta, ehkki kokku on lepitud, missuguseid allasutusi kolimine puudutab, pole veel teada, kuhu kolitakse. Samas on ka ministeeriumi, kus kolimisplaanid on juba päris täpselt paika saadud. Näiteks maaeluministeerium teatas, et nende haldusalas peab kolima 50 inimest Nende seas 18 Eesti taimekasvatus instituudi töötajat, kellel tuleb Tallinnast Jõgevale minna. Raplasse viiakse aga seitse põllumajandusameti ja üheksa veterinaar ja toiduameti töökohta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministeeriumid ei oma ajakava selle kohta, millal ja mis allasutuste töökohad Tallinnast välja viiakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜks samm on parlamendis nüüd tehtud, mis saab edasi ja kuidas edasi? Parlament töötas tekstiga, mille eelmisel aastal esitas komisjon parlament ka muutis komisjoni poolt esitatud ettepanekut, noh, näiteks kirjutati sinna juurde sätted selle kohta, kuidas tegutseda juhtme laadijate puhul. Samuti oli ettepanekuid ka aja suhtes, millal komisjon peaks välja töötama ühtset standardit nendele ühtsetele laadijatele. Nüüd järgnevad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel, keda esindab siis nõukogu, keda esindab praegu Prantsusmaa, kui nõukogu eesistuja Prantsusmaa on öelnud, et see on neile prioriteetne teema hakkavad sellega kohe tegelema, nii et läbirääkimised, need peaksid lähiajal algama. Aga muidugi tegemist on keerulise teemaga ja kui kiiresti see saab? No sellest saab rääkida siis, kui läbirääkimiste paar esimest vooru on toimunud. Nii et praegu sellele nagu vastata ei saa, et millal me päriselt ühtse laadi saame. Euroopa parlament on teinud ettepaneku, et komisjon peaks välja töötama ühtsed standardid 2026. aasta lõpuks ja samuti on ettepanek ka, et kui jõustub see praegu läbiräägitav kord, siis on ettevõtetel aega üheksa kuud, et uuele süsteemile üle minna. Nii et Euroopa Parlamendi ettepaneku järgi peaks see siis toimuma millalgi aastatel 2027 või 2028. Kas kõik tehnoloogiaettevõtted toetavad ühtset laadijat või on ka neid juba praegu teada, kes on kindlasti vastu? On neid, kes on vastu, sest see on keeruline küsimus ja seda küsimust ei saa lahendada ainult poliitiliselt öeldes, et nüüd me nii tahame, sest see on hea tarbijatele ja see on hea keskkonnale. Lahendus peab tulema ikkagi koostöös ettevõt. Samas ei ole see esimene kord, kus võib-olla ettevõtjad on alguses konservatiivsed lahenduste suhtes, mis tulevad Euroopa Liidu institutsioonidelt, ma meenutan kasvõi isikuandmekaitset. Mina väga ootan ja loodan, et toimuvad läbirääkimised ka ettevõtjatega, et kuulata se ka neid, et üleminek oleks võimalikult ladus, lihtne, efektiivne tarbijatele ja mõttekas ettevõtetele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mis edasi saab ja millal me ühtse laadija saame?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttearvatult pankrotistus enim ettevõtteid majutuse ja toitlustuse valdkonnas töötlevas tööstuses ja ehituses. Kreedit, info turuanalüütiku Helen Tinkuse sõnul pankrotistub enim ettevõtteid ka kriisivälisel perioodidel umbes samades valdkondades. See top kolm ei ole tegelikult läbi aegade väga palju muutunud, et need tegevusalad on alati seal topis olnud, majutuse toitlustuses on selle tabeli nii-öelda tipus olnud läbi aegade, aga viimasel aastal oli tal ka kõige kiiremini kasvav pankrotistumise tase ja seda siis nii võrdluses teiste sektoritega kui ka varasemate perioodidega, et siin võib küll siis nüüd juba koroona kriisi esimesi mõjusid näha. Kui vaadata sama näitajat maakondade lõikes, siis enim pankrott 1000 ettevõtte kohta oli möödunud aastal Harjumaal, Ida-Virumaal, Valgamaal ja Pärnumaal kuid kuna enamikes maakondades välja arvatud võib-olla Harjumaa ja Tartumaa on tegutsevate ettevõtete ja ka pankrotide arv suhteliselt väike ja näiteks enamike kondade puhul juba ühe pankrotistunud ettevõtte lisandumine või vähenemine mõjutab seda näitajat oluliselt, siis siin selliste suhtarvude muutust tee baasil väga põhjapanevaid järeldusi teha võib-olla ei saaks. Tingus lisas, et lähiaastatel on pankrottide arvu kasv oodata ka juhul, kui koroonakriis möödub. 2020. aasta pankrottide arvu kasv peegeldab meie hinnangul siiski esimesi tagajärgi. Et arvestades, et pankrotiprotsessid võtavad reeglina aega, siis jõuab enamik kriisi ajal alanud makseraskused pankrotini tõenäoliselt käesoleval järgnevad paaril aastal. Statistika järgi võib suuremat kriisi mõju ennustada, majutuse ja toitlustusest ma põgusalt ka rääkisin, juba. Kindlasti on huvitav jälgida, mis toimub ehitusvaldkonnas kuna antud sektoris on see kriisimõju avaldunud veidi teistmoodi, et kui toitlustajad ja meelelahutajad ootavad endiselt veel viimaste piirangute leevenemist, et siis keskenduda käibe taastamisele ja hinnata enda tegevuse jätkusuutlikkust siis ehituse puhul ju räägitakse hoopis võimalikust buumist. Aga siin nüüd ka täna vist uudistes läbi käinud nende ehitusmaterjalidega seotud tarneraskused ja enneolematult kiire hinnatõus paneb surve alla kindlasti käimasolevate projektide marginaalid, et siin on siis teistel alustel tingitud makseraskusi kindlasti oodata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Creditinfo pankrotiuuringu analüüsi tulemused näitavad, et möödunud aastal kuulutati välja 341 ettevõtte pankrot, mis aasta varasemaga on 26% rohkem. Viimati toimus pankrottide nii suur kasv aastases võrdluses pärast 2008. aasta majanduskriisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilsest alates on tekitanud segadust Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase väljaöeldu, et juhul, kui Siim Kallast riigikogus ei valita võib Reformierakond valimiskogus Marina kaljuranda toetada. Me ei tee mingit saladust sellest, et kui tõesti peaks ebaõnnestuma, et siis tõepoolest on meil võimalus Marina kaljuranda toetada ja see oleks väga loogiline ja minu meelest väga õige käik, sellisel juhul. Aga kui me hakkame sellest praegu rääkima, kui, kui tegelikus plaanis, siis see oleks kindlasti kohatu, sellepärast et see saab aset leida üksnes siis, kui tõesti ei õnnestu see plaan, mida me kõige rohkem soovime, ehk siis riigikogus presidenti valida. Rõivase öeldu on aga vastuolus sellega, mida reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul koosolekul otsustati. Kuna soov on valida Eestile parim president riigikogus teiseks erakonna presidendikandidaat riigikogus on Siim Kallas. Mis puudutab siis nagu seda edasist protsessi, siis formuleeriti selliselt, et juhatus koguneb vajadusel enne igat vooru arutamaks läbirääkimiste tulemusi teiste parlamendierakondadega, tuleb rõhutada seda, et see juhatuse otsus oli konsensuslik. Siim Kallase sõnul pole läbirääkimised teiste erakondadega veel alanud ning kummutab spekulatsioonid Reformierakonna toetusest Marina kaljurannale. Juhul kui riigikogus presidenti ei valita. No me oleme isekeskis ka teinud niisuguse põhimõttelise otsuse praegu, et me ei tegele nagu plaaniga B tihti on poliitikas nii et plaan B muutub automaatselt plaaniks A et kui me nüüd juba lähtume, võtame ise ka sellest, et noh, võtame nagu poole energiaga seda esimest otsa, siis see ei ole hea plaan, nii et, et paratamatult praegu kontsentreeritu sellele riigikogu valimistele ja siis vaatame, mis edasi saab. Kas te lähete valimiskogusse, juhul kui riigikogus ei osutu valituks? Kui ma saan nii palju hääli, et ma olen üks nendest, kes läheb, see on juba nagu väga keeruline, et miks ma peaks siis nagu loobuma sellest asjast ja mina olen siiamaani öelnud ja ma pole seda seisukohta muutnud. On algusest peale küsitud, kas ma lähen lõpuni, ma ütlen, ma lähen lõpuni, see on nii. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski ütleb, et oluline on hoida pilku lõpptulemusel ning liiga jäigalt oma kandidaadi taga seistes võib valituks osutuda kandidaat, keda poliitikud ja avalikkus pole soovinud. Eks see ongi nüüd see põhiküsimus ka Reformierakonna nii-öelda otsuste valguses see, et, et kui suur on nende tegelik soov riigikogus presidenti valida. Üks asi on see, et nad on ühe ühehäälselt ja justkui ühemeelselt Siim Kallase taga. Aga kui palju nad on valmis tegelikult ka omalt poolt kompromisse tegema, selleks et president riigikogus ära valida. Sest kui loomulikult, kui see strateegia on see, et tuleks öelda, öeldakse, et meil on nüüd Siim Kallas, kellel on 30 häält ja andke nüüd 38 juurde, et kui see on läbirääkimiste sisu, siis see tähendab muidugi seda, et sisulist huvi president riigikogus valida ei ole. Marina Kaljuranna üks toetajatest, Liina Kersna ütleb, et parlamendisaadikud on oma otsustes vabad. Iseenesest küsimus, kuidas üks või teine riigikogu liige presidendivalimistel hääletab, on, on iseenesest kohatu, sellepärast et valimised on salajased ja eks iga riigikogu liige valib vastavalt oma südametunnistusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Taavi Rõivas kordas oma seisukohta, et kui Riigikogus presidenti valida ei õnnestu, on õige toetada Valijameeste kogus Marina Kaljuranda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti piirivalve loomise 80. ja taasloomise 12. aastapäeva tähistamine algas täna Narvas piirivalve uute lippude õnnistamisega Narva Aleksandri kirikus. Ühtekokku said erinevad piirivalveüksused täna 13 lippu ning neid võis hiljem näha Narva Peetri platsil toimuval paraadil, millel marssis 15 rühma ja kaks orkestrit, kokku 524 meest ning demonstreeriti ka piirivalvetehnikat. Siseminister Ain Seppik märkis oma kõnes Eesti piirivalve tublidust ja valmisolekut asuma Euroopa Liidu piiride kaitsele. Vene piirilepingu puudumisest hoolimata on Eesti riik hästi kaitstud ja meie piir hästi valvatud. Peagi usaldavad oma turvalisuse Eesti piirivalve kätte kõigi Euroopa Liidu riikide rahvad. Piirid avarduvad ja varsti ütleme, Euroopa Liit algab Narvas. Piirivalveameti peadirektori brigaadikindrali Harri Heina sõnul töötab Eesti piirivalve juba kaugema sihi nimelt Schengeni viisaruumi ga. Ühinemise nimel. Tõesti teha on veel nii nii mõndagi, et me saaksime mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriigiks, aga et ühinesime ka Schengeni viisaruumiga. Miks me räägime Schengeni nõuetest, meil on ees õige mitmed-mitmed, inspektsioonid, kes tulevad vaatama, kuidas me olime valmis ja ma tahaks ütelda nii palju, tähendab vaadake meie naaberriigil Soomes peale seda, kui ta sai kutse Euroopa Liiduga ühinemiseks. Ta läks peaaegu viis aastat, enne kui ta suutis täita Sengeni nõuded. See on terve ja paks raamat, tähendab ja ma ei hakkaks täna seda nagu diskuteerima. Tähendab, tööd on palju, nii väljaõppe osas ja organisatsioon kindlasti meil muutub, muutuvad ülesanded raportites on praegu ka juba kirjas. Meie piirid peavad ja selles osas eriti suuri probleeme. Meil ei ole, aga tuleb ka aru saada, et üks asi, kui need piirid kaitsevad nii-ütelda väikest Eesti riiki ja samal ajal kui seesama piirilõik meie idapiir jääb kaitsma terve Euroopa Liidu nii-öelda liikmesmaade piirisid nende elanike turvalisust. Vaat siin siin on probleemid. Rääkides Ida-Viru piirivalvurite olmemuredest, lubas Harri Heinet. Juba järgmise aasta suvel kolivad Narva kordoni piirivalvurid soojakutest väärikamatesse ruumidesse. Piirivalve sünnipäeva. Paraadil viibis ka aukülalisena Eesti vabariigi president Arnold Rüütel. Jüri Nikolajev Eesti raadio Narva stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Piirivalve tähistas oma loomise 80. ja taasloomise 12. aastapäeva Narvas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJah, muidugi, ma olen rahul jah, kindlasti on mõned teemad, mis on südamele lähedasemad ja mis on olnud rohkem minu tegevuses olulised aga kindlasti kui liikmesriik on lähetanud sinna komisjoni, siis, siis see inimene peab töötama sellel kohal, mis talle määratakse, on siis administratsioon ehk siis eelkõige personal. Kõik see, mis puudutab inimesi komisjonis nende ametisse võtmine, nende edutamine päris kindlalt on see valdkond raske ja keeruline, kus on palju palju pingelisi ja keerulisi küsimusi ja palju ka vastuolusid siis on loomulikult kogu infrastruktuur. Siis on julgeolek väga tähtis küsimus, infotehnoloogia, siseauditi teenistus ja, ja siis on kuulus Olaf ehk siis asutus mis on loodud selleks, et võidelda igasuguste rahanduslike kuritarvituste vastu. See komisjon ja tema aparaat täna erineb üsna-üsna radikaalselt sellest, mis ta oli viis aastat tagasi terve rida asju on seal väga põhimõtteliselt ja väga ulatuslikult muudetud. Ja nüüd on küsimus selles, et panna see kõik sujuvalt toimima. Kindlasti on minu arvates Väga oluline see, et, et kogu Euroopa liit tema kolm institutsiooni 25 liikmesriigiga hakkaks sujuvalt tööle. Et praegu on väga palju selliseid lahtisi otsi ja, ja, ja lahendamata küsimusi ja minna kõigi asjadega edasi, sest terve rida asju on ikkagi veel lõpetamata. Siseturg on tegelikult ikkagi veel väga paljus osas. Lõpetamata on suletud alasid suletud sektorid. No rahaliit ja minu meelest on väga tähtis ülesanne ka kujundada veenev ühine välispoliitika välja, mis, milles on nagu selle siiamaani hästi palju eriarvamusi olnud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siim Kallas sai Euroopa Komisjoni asepresidendi koha ning hakkab vastutama haldusasjade, auditi ja pettustevastase võitluse eest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nFilm on noortest teismelistest, kelle mängud mahajäetud tootmishoones võtavad kriminaalse pöörde. Tänu prints põgeneb tonni som eest, aga vanuate ees paneme midagi suuremat. Ma võin vaim olla. Sina pead printess, kõige ilusamad riided ole ise printses. Küsisin filmirežissöörilt Jaak Kilmilt, kuidas lugu alguse sai. Ma ei mäleta, mis aasta see oli, aga ma sõitsin Viljandi folgile läbi sellise agraar Eestimaa hästi palju jäi silma selliseid vanu tööstuskomplekside varemeid silotornidega ja siis mulle tundusid nad sellises õhtu valguses muinasjutulistena siis ma mõtlesin, et kui seal elavad lapsed sealkandis, siis kindlasti käivad nad seal kolhoosi tööstuskompleksis mängimas mingisuguse lossi siis kindlasti on seal mingi täiskasvanu, kes ei luba neil seda teha ja sealt sealt hakkas lugu tulema. Ja, ja siis ma pakkusin ühele ja teisele seda filmi teha, sest aga keegi nagu päris vedu ei võtnud. Ja siis Ma mõtlesin, et ma teen selle ise. Ja siis ma hakkasin otsima stsenaristi, kui ühel hetkel mulle nagu välgatas, et aga aid Aidi on kirjutanud ju omaaegse kultusromaani, kuidas elada, on, on ju. Ja ka seal ei tegeleta mitte lihtsate asjadega, siis oli see nagu matš, mad in heaven töölastega on täitsa omaette ettevõtmine. Kuidas said lapsed ideega kaasa lastega ikkagi mängisime läbi kogu selle filmi, meil oli tõsine poolteist kuud oli prooviperiood nagu nüri järjekindlusega nõudsin ma, et me mängime, mängime läbi, kuni neil endil on selged nende suhted. Kuidas keegi kellegagi räägib, eks ole, kes on grupis alla tõugatu, kes on liider, kes hakkab oma mõjuvõimu kaotama, ühesõnaga et need asjad pidid selgeks saama mängudes. Nii et selles mõttes nagu lapsed võtteplatsil juba teadsid seda, mida nad mängima hakkavad. Nii et stsenaarium mitte ei kirjutanud ümber prooviperioodil, vaid me tegelikult leidsime selle laste kõne pruugi näiteks see on ka, ütleme, hästi-hästi selline vahetu film just elulisest olukorrast, kuhu võivad sellised varateismelised väga hõlpsasti sattuda omaette missiooniga film võib öelda tõsi minu jaoks, ta on missiooniga film ja, ja ma olen esimest korda nagu varjamatult moralist, et ma, ma tahangi rääkida lastega ja laste vanematega, kuidas võiksid kasvada head lapsed, see ei ole lihtne, need lapsed meie filmis on justkui normaalsetes perekondades justkui, eks ole. Aga kõik nad on ilma oma vanemlikust, hoolitsusest ja tähelepanust. Selleks ei ole vaja seda, et isa töötab Soomes ja ema rügab kuskil teises linnas või, või internetis ja lapsele tähelepanu ei ole, see on kõige tavalisemates. Eesti peredes on täpselt sama lugu, lastega lihtsalt ei tegeleta. Kui sa oma suud kinni ei hoia, siis sul pole enam elu kunagi. Hästi sellest kellegi. Jaak im Klementi usutles tagurpidi torni üht peaosatäitjat Nils Jaagup Englandi. Krista on selline, ütleks hästi aktiivne poiss, ta on siis selle, selle filmi kambajuht siis ja ta siis kõik nagu kamandab, et kuhu minna, mida teha ja kuidas, kuidas teha asju, neil on siis suvel igav, nende vanemad nendega väga ei saa tegeleda, sest neil pole aega. Ja nad hakkavad siis ühes sellises kompleksis käima, kus tegelikult ei tohi käia siis seal juhtub üks jama ja siis nad ei tea, mida teha. Noh, Kristjan põhimõtteliselt tahtis seda ära rääkida, mis seal juhtus vanematele ja niimoodi. Aga sõbrad siis nagu surusidki peale, et et ei tohi rääkima minna, et muidu sul pole sõpra ja. Elus ikka juhtub võib-olla sarnaseid olukordi ka, onju, et võib-olla mitte nii hirmsaid, et kas see film võib olla ise ka annab sellise õppetunni, et kuidas võib-olla ikka lõpuks nendes olukordades käituda. Ei kindlasti nagu õpetab küll, et kuidas käituda, aga noh, sellises situatsioonis vast ongi niimoodi, et ei teadnud, mida teha. Kas ise see film meeldib või oleks ta selline film, mida vaatad treilerit, mõtled, et läheks kinno vaatama küll või ta võib-olla on natuke. No näitleja maitse ei pea ju olema see film, milles ta mängib. Võtteplatsi peal näeb ainult seda stseeni, kus me filmi seda aga siis seda filmi vaadates, siis oli küll selline, et nagu suht karm värk. On see selline noh, võimas debüüt ja nüüd tuleb edasi või on, ei ole veel kindlad, kas see on see, mida tahaks ka edasi minna, tegema. Eks ta lõbus on ja sõpru saab juurde. Aga ma ei ole veel nuga mõtelnud, et äkki peaks tulevikus ka hakkama, aga ma ei tea, vaatab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmis hiilib lastekamp mahajäätud toomiskompleksi mängima. Lapsi ohtlikult mänguplatsilt peletav valvur kukub aga auku ja jääb sinna lõksu. Lapsed otsustavad juhtunut varjata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu võivad meelelahutusasutused müüa alkoholi kohapeal tarbimiseks kogu öö. Abilinnapea Irina Talviste meenutas, et enne kohalikke valimisi kohtusid kõik Pärnu poliitilised jõud politseiga ja ühiselt leiti, et alkoholiöistemüügiaega peaks piirama, et tagada öine avalik kord. Irina Talviste, see vahemik on nädalas ees on kella kahest kella kuueni reede ja laupäeval kella neljast kella seitsmeni. Eelnõu on kogunud pooldajaid, aga ka vastalisi, ütles talvise. On neid, kes arvavad, et siis Pärnusse enam puhkajaid ei tule. On neid, kes on lubanud ka linna vastu kohtusse minna. On neid, kes on väga tänulikud näiteks majutusasutused, kus siis turistid saavad tegelikult ühel hetkel ka rahulikult tööunne minna. Pärnu politseiaskonna juht Üllar Kütt loodab, et volikogu on piirangute kehtestamise poolt. Võiksime tasapisi liikuda selles suunas, kus, kus peod algavad varem ja nad ka lõppevad varem, et ööpäevas ikkagi tuleks kuskile ka sellised vaiksemad tunnid, rahulikumad tunnid, kus kohalikud elanikud, kes elavad seal ööklubide vahetus läheduses, saaksid normaalselt magada ka? Üks asi on see lärmamine, teine asi on see, et nüüd kus need piirangud maha läksid, inimesed on päris vägivaldseks muutunud, see, mis toimub seal ööklubide vahetus läheduses, näiteks eelmisel nädalavahetusel vist alustasime kuus kriminaalasja ja inimesed kaklevad mitte mingisuguste põhjuste pärast, keegi on kellelegi õlaga pihta läinud või keegi on kellegile jope järjekorras ette astunud või põhimõtteliselt mingit põhjust nagu polegi vaja, kohe minnakse kallale ja tänava peal peksmiste arv on kasvanud ja eriti just nendel hommikutundidel. Üllar Kütt ütleb, et Rüütli tänavas niinimetatud Bermuda kolmnurgas on patrullauto hommikutundidel pidevalt kohal. Me oleme seal kohapeal eelkõige selleks, et hoida ära neid korrarikkumisi, aga sellest hoolimata kaklused toimuvad ka vahest politseiautost seal 10 meetri kaugusel ja 20 meetri kaugusel, loomulikult me reageerime nendele kõigele. Kuna me oleme siin Pärnu vanalinnas päris hõivatud, siis võib-olla sinna, kuhu veel võiks minna, järelevalvet tegema, siis sinna me nädalavahetustel ei pruugi jõuda ja eelkõige, mis kõige rohkem võib olla, kannatab selle arvelt, on ka liiklusjärelevalve, et liikluses on ka endiselt palju kihutajaid, palju joobes juhte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnavolikogu arutab piiranguid alkohoolse joogi jaemüügile kohapeal tarbimiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRoheline lipp on keskkonnamärgis, millega tunnustatakse keskkonnahoidlikku tegevust koolides ja lasteaedades. Eestis lisandub iga aastaga aina rohkem haridusasutustes selle tunnustuse saavad. Üheks selliseks on virmalise lasteaed Tallinnas, räägib virmalise lasteaia arendusjuht Marju Moor. Meie üks põhiväärtustest on keskkonnahoidlikkus ja me asume siin niisuguses kesklinna rajoonis, siis me otsustasime oma aianurka, mida lapsed väga ei kasuta, teha väikese õppeaia. Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et meil on veel kaste, kuhu taimi panna ja meil on kasvuhoone, mis on alles nädal aega tagasi siia toodud. Ma arvan isegi, et homse päeva jooksul tulevad sinna tomatid, kurgid ja paprikad sisse. Ja nii me siin tegutseme. Moora sõnul löövad lapsed aiategevustes hea meelega kaasa. Muidugi nii palju me ei suuda neid kasvatada, et me saaksime päris teha mingit lõunatoitu või mida iganes, aga tomatid, eelmine aasta olid kõik laste jaoks, mis punaseks läksid, siis on meil väga vahvad maasikad, mida lapsed siin ise võivad noppimas käia, tegime salateid, tegime teed ja kõige vahvam. Minu arvates oli see, et laste kogutud tee, mille me olime ära kuivatanud, pakendasime kenasti ära ja külastades neid teisi lasteaedu, viisime neile kingituseks oma laste kasvatatud, kogutud ja kuivatatud teetaimi. Seitsmeaastasele noorele meeldib taimede kasvamisele kaasa elada. Päris kasvatanud ei ole, aga vett olen toonud ja pannud siia olen aidan pilli siis olen veel sibulat. Ja veel palju taimi. Kuue aastane Ivan loetles taimi, mida ta on kasvatanud. Piparmünt maitseb paljudele ta sõpradele. Sinu on kapsas, maasikas, piperminno ka, aga mingi päev koguaeg tuleme piparmündi juurde ja sööme sellepärast see on maitsev. Päris pole aga veel mingid lilled, taimed on mu lemmikud. Norrale ja Ivanile meeldib lasteaias käia. Mulle meeldib vaga sin olla. Sellepärast võib sõbraga mängida õlavaja planiiriga. Nii pole ime, et Nora juba oma parfüümi teeb. Mis asi praegu teed? Ja millest sa seda parfüümi teed? Piparmündi lehe, aga mis sul seal lõhnaõli sees veel on? Mingid puulehed, mis on maha kukkunud, siis veel sealt aiast toodud maha kukkunud lilleõied.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis on aina enam koole ja lasteaedu, kus tegeletakse tavaõppe kõrvalt ka aiandusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglate otsus vähendada plaanilist statsionaarset ravi parandas ambulatoorse arstiabi kättesaadavust, sest arstidel jäi rohkem aega tavavastuvõttudeks, näitavad tervisekassa andmed. Edasi lükati ainult need tööd, mida oli võimalik edasi lükata. Need inimesed, kelle terviseseisund oleks ravi edasilükkamise tõttu halvenenud, pääsesid siiski haiglasse. Tervisekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas ütles, et suur osa edasi lükatud lõikustest on siiski õnnestunud viiruselainete vahelisel ajal tasa teha. Võlgu on meil tekkinud tegelikult kaks korda, mõnevõrra jäi esimese laine ajal ja need selle aasta kevadeks suudeti ilusti ära likvideerida ja teine kogus võlgu, siis tekkis siis teise laine tagajärgselt, millest ka enamus siis õnneks suvisel perioodil ära raviti. Selle aasta kevadine ja sügisene koroonalaine mõjutasid kauaoodatud operatsioonile pääsemist erihaiglate puhul erinevalt, ütles Tähnas. Kui teine laine, mis oli siis selle aasta kevadel mõjutas ennekõike Põhja-Eestit, siis nüüd kolmas laine, selle aasta sügisel on rohkem mõjutanud Lõuna-Eestit ja rohkem siis Tartu Ülikooli kliiniku. Kui nüüd numbritest rääkida, siis jah, teise laine lõpuks, kevade lõpuks oli mitmed tuhanded inimesed, kes oma plaanilist ravi ootasid suvel tervishoiutöötajad pingutasid hoolega, jõudsid sellest tööst enamus järgi teha, nüüd kuna vaktsineerituse tase sügiseks ei olnud veel jõudnud sinna, kuhu me tahtsime ja haiglad olid ummistatud enamjaolt siis vaktsineerimata patsientide poolt, siis tuli taaskord plaanilisele tööle pidurit tõmmata ja sel korral rohkem siis Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis, tänaseks on see olukord õnneks paranenud ja juba uuesti saab plaanilist tööd peaaegu täies mahus teha. Lõuna-Eestis on veel inimesi, kes ootavad usutavasti selle aasta lõpuks enamus tööd jõutakse järgi teha. Päris kõiki edasilükatud töid ilmselt siiski sel aastal järele teha ei jõua. Osa operatsiooni ootajatest peab kannatama järgmise aastani. Tänast tõi näite ortopeedia valdkonnast. Näiteks Lõuna-Eesti inimesed, kes on oodanud põlve või puusavahetust et seal võib olla suurusjärk 50 60 inimest, kes saavad oma lõikuse uuel aastal aastas, tehakse tuhatkond lõikust. Koroona patsientide pärast on ravi edasi lükatud eelkõige kirurgilistel erialadel. Põhjus on tegelikult ju selles, et tõsisemal kirurgilisel lõikusel see inimene vajab hiljem palatiravi ja need palatid olid siis vaktsineerimata inimeste poolt enamjaolt hõivatud. Aasta pole päris läbi ja seetõttu ei saa veel täpselt öelda, kui palju plaanilise haiglaravi edasilükkamise tõttu tervisekassa raha kasutamata jääb. Esialgse hinnangu oli Marko Tähnas aga valmis andma. Tavatempost, mis võiks olla saavutatud novembri lõpuks ollakse umbes üks protsent, kaks protsenti maas. Kui seda rahasse tõlkida, siis see tähendab suurusjärk 10 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonalainete ajal on haiglad paljud plaanilised operatsioonid edasi lükanud. Lainete vahelisel ajal on jõutud suur osa lõikustest tagantjärele ära teha, aga osa lükkub Tervisekassa teatel siiski järgmisesse aastasse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaartele kehtestatud liikumispiirangu ajal saavad üle mere minna need, kelle liikumine on vajalik arsti või kiirabi otsusel või haigustunnusteta. Inimesed, kes naasevad oma alalisse elukohta, tegelevad kaupade veo, ühistranspordi juhtimise või elutähtsate teenuste osutamisega. Osaleda saab ka lähisugulase matustel. Lisaks saavad üle kõik need, kes lähevad mandrile tööle või vastupidi. Kuid nende jaoks on see ühe otsasõit, sest liikumispiirangu lõpuni nad uuesti üle mere sõita ei saa. Kärdla politseijaoskonna juht Monika Raudsepp räägib, kuidas on inimesed uuele korrale reageerinud. Üldjoontes võib öelda, et inimesed on seoses liikumisvabaduse piiranguga olnud väga-väga mõistvad ja, ja suhtunud sellesse rahuliku liikluse nii-öelda piiramise eesmärk on oma vilja kandnud. Tänane liikumine saarele on väga minimaalne. Saaremaa ja Hiiumaa vaheline liin on väga üksikud tulijad minejad, samuti lennuliiklust kasutab täna üks, kaks inimest päevas ja Helterma rohuküla liinil on siis 10 kuni kuni 20 liikuvat sõidukit, et peamiselt on seal siis kaubavedu. Et erasõidukeid on kuni viis, kuus peal, mis on siis lubatud liikuma. Liikumispiirang kehtib ka Hiiumaa ja Saaremaa vahelisel praamiliinil ja mandriga ühendaval lennuliinil. Raudsepp ütleb, et silma hoitakse peal ka väikesadamatel, mis mõeldud purjekatele ja kaatritele. Ka mereliiklus peab vastama nendele eranditele, mis on siis toodud selles korralduses ja PPA oma ressursid on nii-öelda ka mere peale suunanud seda tagamaks aga ütleme, kui näiteks Hiiumaal kohalikud kalurid tahavad paadiga merele minna, et neil on see nagu lubatud või selles mõttes selline tegevus värskes õhus on loomulikult lubatud rannikupüük, et need igapäevased elutegevused on siiski kõik lubatud ja, ja jätkuvad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saartele on eriolukorra tõttu kehtestatud liikumispiirang. Juhan Hepner uuris Kärdla politseijaoskonna juhi Moonika Raudsepa käest, kuidas hiidlased uutele reeglitele reageerinud on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa ei tahaks küll ette rutata sündmustest, aga esimeses etapis on küll see, et, et hästi palju on ühisosa, et selles mõttes on see meeldiv. Et mitmed nägemused ja positsioonid eelarves on kattuvad, et võib välja tuua haridust, teede, remonti, tee ehitust. Kuidas te ennustajate seda asjade kulgu nüüd pärast tänaseid ettepanekuid ja, ja väljaütlemisi? Täna me räägime eelarvest ja tõesti oleme sellele tasemele ainult jäänud. Kas sellest kunagi kasvab välja järgmised etapi koalitsiooniläbirääkimiste, eks seda on veel vara öelda. Millal seda öelda saab? Ma kujutan ette, et, et võib-olla järgmisel nädalal oleks reaalne hakata sel teemal rääkima. Ma usun, et kindlasti mitte varem, et meie oleme juba selgelt välja öelnud, andes juba eelmine nädal umbusalduse linnapea Edgar Savisaarele. Tema vastu juba ära, et et selgelt soovime muuta tänast linnavalitsust. Et nüüd siis kõik oleneb nagu sellest, mida arvavad teised fraktsioonid ja linnavolikogu liikmed sellest asjast. Kas Res Publica loodab, et kui on umbusaldamise hääletamise päev, on teil hääled koos? Loome kindlust veel ei ole. Ja kui peaks võimuliit muutuma, siis Res Publica nõudleb linnapea kohta. Noh, see on muidugi niisugune spekulatsioon, et, et mis siis hakkab, saab olema, aga kindlasti Res Publica oleks ka huvitatud linnapea kohast, et me selgelt oleme valmis seda vastutust endale võtma. Ultimaatumeid ei, esitate. On küll, et, et poliitikas ei olegi võimalik ultimatiivselt käituda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna võimukoalitsioon hakkab lagunema. Res Publica Tallinna piirkonna juht Sven Sester kommenteerib olukorda Riina Eentalule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeatri soov oli tuua suvelavastusena vaatajate ni muusikaline noortetükk autori Jaan Tätte sõnul nii ta näidendi kirjutamist ka alustas. See on niimoodi, et kui sa kirjutad, siis sa mõtled vahel mingit ühte asja, aga kui see asi kokku saab ja kui näitlejad seda mängivad ja kui lavastaja on teda lavastanud ja helilooja on sinna heli teinud, siis ta ei räägi enam ühest asjast, siis ta räägib väga paljudest erinevatest asjadest. Lugu ise on nagu lihtne, aga ma usun, et see, mis pärast nagu mõtlema paneb, on see, et nagu see pealkiri on, et kaotajad, et kes olid kaotajad, kas kaotajad olid head või kaotajad olid pahad või, või hoopis nemad ise kaotasid, kui nad vahepeal olid seal kas heade või halbade poolt ja nii et on niisugune väga kummaline. Mina võib-olla mõtlesin, et vaba õhk, et siis peab olema üks lihtne liin, aga, aga siis seal tegemise käigus proovide käigus näitlejad ja lavastajad. Nemad leidsid, et ei, seal on veel midagi peidus. Mul oli seal vihjed sellele, et nende pahade päritolule, aga seda on nüüd võimendatud, et nad on üles kasvanud ilma emade-isadeta. Muusika Jaan Tätte tekstidele lõi Olav Ehala. Tema muusika ei ole ainult noortele oma poegade pealt ma tean, et ta meeldib noortele ka, aga ma usun, et ta meeldib ka väga kõigile muudele inimestele, nii et siin ei ole midagi teha. Need muusikanumbrid võimendavad sellest tükist niimoodi oluliselt välja. Eile ma vaatasin seda eelesietendus ja mõtlesin, et muusika on ikka võimsam kui sõna, et eriti vabas õhus, et tundsin, et kui see muusikanumber oli, et siis see kuidagi töötas niimoodi võimsalt, aga siis kui sõnaosa olid, siis ma mõtlesin, et miks sõna ei või nii tugev olla kui muusika. Lavastust mängitakse veel 14-l õhtul juunis ning pea kõigil augustikuu õhtutel. Juunis algab etendus kell pool 11, augustis kell üheksa. Ega siin muud ei ole, eks valguse pärast, et meil on väga hea, kõik siin tükis on nagu väga head inimesed kokku sattunud, lavastajad ja kunstnikud ja heliloojad, näitlejad, aga et kunstnik on selline, kes oskab teha väga ilusat valgus, režiim, iiri Hermeliin see valgus ja vaatemängulisus ja natuke pürotehnikat võib-olla siin-seal ja et see ikkagi mõjub kokkuvõttes, kuigi ma vaatasin neid päevaseid läbimänge päikesega ja ega midagi kaotanud ka valges. Tegelikult see asi Kui näitlejad hästi mängivad, siis see valgus nende mängu muidugi ei ületa. Ma arvasin küll, kuid sel",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnateatris esietendus suvelavastus \"Kaotajad\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu kodukorra muutmise töörühma kuuluvad kõigi fraktsioonide esindajad ja kaasatud on ka eksperte. Töörühma juhi Hanno Pevkuri sõnul on püütud olla võimalikult apoliitilised. Küsimusi on palju. Alates kurikuulsatest protseduuriliste küsimuste küsimisest kuni tegelikult menetlusnormide ühtlustamiseni, sellepärast et riigikogus on väga palju erinevaid vorme, et riigikogu avalduse vastuvõtmine, välislepingute ratifitseerimine, seaduseelnõude menetlemine, seda protseduuri, ka rägastikku on väga palju ja eks meie eesmärk on, on võimalikult lihtsamaks seda teha, samas ärgitada poliitilist debatti parlamendis ja, ja ei kõlaks korduvalt seda juttu, et parlament on kummitempel, et kaugel sellest Opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku erakonna esindaja töörühmas Lauri Läänemets on sama meelt, et arutelud peavad muutuma sisukamaks. Muuhulgas peaks tõhusamaks muutuma riiklikult tähtsate küsimuste arutelu. Kui riigikogu komisjon selle arutelu algatab, siis sellele peaks eelnema ennem komisjoni raport, mis tähendab siis sellist sisulist tööd komisjoni poolt, et milline on parlamendi nägemus selles küsimuses, siis tuuakse need spetsialistid, siis toimub arutelu Riigikogus ja võibolla siis saavad ka sellised seadusandlikud muutused alguse. Kõige tulisem arutelu käib selle üle, kuidas lahendada obstruktsiooni. Lauri Läänemets rõhutas, et obstruktsioon peab kindlasti jääma, aga nii tema kui Hanno Pevkur on ühte meelt, et vastasseisu asemel peaks toimuma arutelu. Kui näiteks üks erakond esitab 10000 muudatusettepanekut mingile eelnõule, et siis põhimõtteliselt on parlamendi töö võimalik seisata, eks see on nagu kõige keerukam küsimus, mille me peame ära lahendama. Aga tahe on vähemalt kõikidel erakondadel olemas. Obstruktsioon peab jääma, no selles on kõik nõus, sellepärast et muidu opositsioonil poleks üldse mingisugust mõjutamisvõimalust. Nüüd selles on ka kõik nõus, et kui meil võimalik, oleks selline rõhuasetus koalitsiooni pealt opositsiooni peale tõsta selle obstruktsiooni juures ja lihtsalt selliste tühjade vaheaegade võtmise asemel viia selliseks sisuliseks aruteluks. Lauri Läänemets ütles, et erakondade esindajad otsivad töörühmas eelkõige ühisosa. Opositsioonikoalitsiooni lõhet seal ei ole, sellepärast et Riigikogus on põhimõte, et kui me soovime kodu ja töökorda muuta eriti veel, kui me soovime seda nii palju muuta, siis peavad kõik fraktsioonid sellega nõus olema ja lõppkokkuvõttes kõik teavad, et kord kord oled koalitsioonis ja kord oled opositsioonis. Riigikogu kodukorra muutmise ettepanekud on plaanis kokku panna sügiseks ja riigikogus arutama hakata hiljemalt jõulude paiku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu töörühm loodab sügiseks valmis saada Riigikogu töö- ja kodukorra muutmise ettepanekud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii nagu paljudes turismiettevõtetes, nii ka taevaskojas olevas puhkekeskuses on suurimaks probleemiks saanud töötajate ülekoormatus, kinnitas taevaskoja puhke ja turismikeskuse tegevjuht Triinu Vähi. Esimene aasta oli meie ellujäämise võti ikkagi kindlasti riigi toetus, et see aitas kaasa palju ja, ja me suutsime nagu selle esimese aasta üle elada. Teise aasta toetus oli kordades väiksem võrreldes meie käibelangusega. Aga täna oleme me pidanud kokku hoidma personali arvelt, et meil kõigil, kes me siin igapäevaselt töötame, on kriimsilma seitse ametit, teeme kõike koristusest alustades lõpetades ettevõtte juhtimisega. Rõuge tindioru turismitalus on pandeemia ajal hakkama saadud ilma riiklike toetusteta siseturistide arvu kasv ning piirangute tõttu tegevuse ümberkorraldamine on aidanud neid viimastel aastatel edasi tegutseda, ütles Rõuge Tindi oru talu pidav Alar Johanson. Me oleme kõik nüüd siin kaks pool aastat harjunud selle asjaga ja praegu tundub üsna igapäevane juba see. Ja me oleme endale nagu üsna-üsna kiirelt need asjad selgeks teinud. Ja, ja kliendid on ka kõik ära harjunud, sellega teavad, mis neid ees ootab ja ja üldiselt meie koht ei ole nii suur, et, et me peaksin analoogselt suurte hotellidega vastavalt neid piiranguid nii ja naa pidi tegema, et me rendime terve hoone välja ja, ja kliendid ise teavad, mis nad seal teevad, et nad puutuvad ainult oma keskis kokku. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi viimastel aastatel on siseturism hoogustunud, on osad väikettevõtted saanud oma tegevust jätkata riigi poolse toetuse abil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.