messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVeel sel sügisel kuulutatakse välja seni suurim taastuvenergia toetusvoor. Kokku pakutakse toetust 450 gigavatt-tunni elektrienergia tootmiseks aastas ja seda juba harjunud kombel ehk vähem pakub lõhkumisega teine 650 gigavatt-tunnine voor on plaanis 2023. aastal. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium loodab, et pärast seda saab turg ise hakkama ja uusi toetusvoore enam tarvis ei lähe. Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas märgib, et meretuuleparkidele ei pruugi praegu välja hõigatud toetusmeetmed veel hoogu anda. Selline 1000 megavattine tuulepark võib-olla toodab seal 3,5 kuni neli teravatt-tundi, ehk siis ütleme kolm kuni neli korda rohkem, kui need kaks oksa nüüd kokku. Taastuvenergia toetuse reaalne väljamaksmine sõltub elektri börsihinnast ehk kui börsi hind on vähempakkumisel saadud hinnast väiksem, maksab riik tootjale vahe kinni. Sellist kindlust, et rahavoog säiliks olenemata börsihinna kõikumisest vajavad tuuleparkide arendajad ka pärast 2020 kolmandat aastat. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul võiks üheks niisuguseks garantiks olla pikaajalised lepingud ja oma panuse plaanib sellesse anda ka riik. Soovime korraldada siis sellise elektri pikaajalise ostulepingu baasil tehtava taastuvelektri rohehanke, millega siis avalik sektor saaks katta osa oma taastuvelektri vajadusest. Avalik sektor tarbib aastas umbes ühe teravatt-tunni jagu elektrienergiat, kusjuures pea kõik sellest ostetakse praegu börsihinnaga. Riigihanke viib tuleval aastal läbi riigi kinnisvara aktsiaselts ja sellega saavad liituda ka kohalikud omavalitsused. Me ise oleme endale seadnud selliseks indikatiivseks eesmärgiks, et kuskil 100 gigavatt-tundi vähemalt võiks nõnda sellisel viisil rohe elektrit hankida. Avo Kärmas nõustub, et pikaajalised lepingud aitavad üha enam tuuleparke rajada. Näiteks viimane tuulepargi investeering, mille me tegime Leedus, siis suur osa sellest toodangust. Eesti energia on sõlminud pikaajalised ostumüügilepingud nii Leedu, Läti kui ka Eesti äriklientidega. Samas märgib Kärmas, et suurte meretuuleparkide rajamiseks võib pikaajalistest lepingutest väheks jääda. Tema hinnangul oleks ka pärast 2020 kolmandat aastat riiklikke toetusmeetmeid tarvis ja energiahulga mõttes ehk veel mahukamaid kui seni. Kelder märgib, et korralduslikult võiks ka tulevased toetusmeetmed olla sarnased nagu need kaks vooru, mida juba plaanitakse. Selline lahendus on sobiv nii riigile kui ka tarbijatele, kus ei ole laustoetust ja tegelikult saadakse vastu rohkem rohelist elektrit ja investoritele annab see lihtsalt kindluse, et ta teab vähemalt, et mis on see minimaalne hind, mida ta tegelikult siis saab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seni peamiselt börsihinnaga elektrienergiat ostnud riigisektor plaanib tulevaks aastaks suurt taastuvelektri riigihanget. Riigifirma Enefit Green selles päris kindel pole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee ragin oli kõigepealt ja siis maksimum viis sekundit hakkas kukkuma ja siis vajus vaikselt alla ja lõpuks oligi maas. Selle kuuse ümber inimesi ka tol hetkel ümber oli, aga põhimõtteliselt on niimoodi, et viimased inimesed said kuuse alt ära, nii et okstega said vastu selga veel. Ja siis samas oli nagu laste grupp oli seal ees all. Nemad põhimõtteliselt kuna Ragin oli õnneks ennem see hoiata, siis jõuti lapsed alt ära tõmmata grupp lapsi, jalutasin Ane rivis sealt just selle koha pealt läbi, kus kuusk hiljem pikali oli, jõuti just nagu just just absoluutselt väga õnnelik õnnetus tegelikult, kus õnnetus hetkel? No ma olin tegelikult 10 meetrit sellest hetkest. Ma kuulsin raginat, vaatasin ja kogu täies pikkuses nägin ära kõik, mis toimus. Tallinna kesklinna vanema Mihhail Korbi sõnul on tegu kahetsusväärse juhtumiga ning süüdlane tuleb välja selgitada. Korbi küsitles Marta Meril Karuberg, kuidas selline juhtuda? Raske arvata, ütlen ausalt ja ma loodan, et see on nagu niisugune juhtum, mis juhtus ja enam kunagi ei kordu. Aga kindlasti me teeme sellest olukorrast järeldused ja siis hindame üle ja kindlasti me kindlasti ka tuleb otsida süüdlast, kes kelle süüks. See kahetsusväärne juhtum juhtus? Mis te arvate, kas põhjus võib olla kuuses või just selles, kuidas see paigaldati? Mõlemad variandid on võimalikud, aga ma ei kiirustaks veel täpsemalt kedagi hakata süüdistama, kui enne, kui olukord on üle vaadatud ja alane põhjalikult analüüsitud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas puhus tugev tuul ümber jõulukuuse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie hinnangul nii minu kui ester tuiksoo hinnangul Keskerakonna hinnangul riigiprokuratuuri väited võimalikust mõjuvõimuga kauplemisest ei vasta tõele. Nii nagu riigikogu prokuratuur on seda oma pressiteates öelnud ei, nii minul kui ester tuiksool ei ole mitte mingisugust võimu ega mõju sihtasutuse Tallinn 2011. Juhtkonna ühegi otsuste langetamisel ei ole me kedagi survestanud, kedagi mõjutanud, ühtegi otsust langetama ja, ja minu eest ära märkimist või märkimisväärne on siin ka annetuste summad, millest see kogu juhtum on nii öelda. Millest see juhtum räägib, need on 200 eurot ja 300 eurot ehk siis kokku 500 eurot. Millest see, mis, mis, mis on see annetuse suurus siis, et, et see kõik on kogu see süüdistus on meie jaoks ei vasta tõele, on suhteliselt naeruväärne. Kas see oli möödalask, et Jüri Luige annetuse vastu võtsite? Oleks pidanud jah rohkem erakonna büroo kontrollima ärimehe Jüri Luige tausta, et hilisematel uurimistel on selgunud, et ta on väga musta taustaga skandaalne ärimees, kellega ükski erakond koostööd teha ei tohiks. Mis nüüd edasi saab? Ootame kriminaalasja edasi menetlemist, arutame küsimust esmaspäeval erakonna juhatuses. Erakonna juhatus arutab küsimust oma sees kõigepealt. Eks me kõik koos seal küsimust arutame ja, ja kindlasti oleme esmaspäeva õhtuks targemad kui täna, laupäeval. Kas see oli ootamatu, see, mis eile juhtus? Jah, see oli keskerakonnale ootamatu ja ma arvan, et kogu niimoodi avalikkusele ja poliitilisele maastikule ootamatu, et sellisel olematul põhjusel kogu Keskerakonna bürootundide kaupa läbi otsiti, see on üsna tavapärane ühes demokraatlikus riigis, meie. Viidi palju asju kaasa. Seda ei tohi kommenteerida, kuna kriminaalasi on, on pooleli. Riigikogu liikme koha pealt, juhul kui teile nüüd kahtlustus on esitatud, te tagasi astuda ei kavatse. Minule kahtlustust esitatud ei ole. Kui esitatakse Siis kaalun, kui asi sinnamaani jõuab, aga tänase päeva seisuga selle intervjuu tegemise ajaks mulle kahtlust esitatud ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "KAPO kahtlustab Keskerakonna liikmeid Priit Toobalit ja Ester Tuiksood mõjuvõimuga kauplemises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTapa gümnaasiumiõpilaste Anni Mar leen Saare ja Miina Matilda ristheina film ära reosta loodust võitis lisaks peaauhinnale ka filmifestivali kino maale parima Eesti teemalise filmiauhinna. Lühianimatsioonide töötubade juhendaja Sondra Lampmann tõdes, et viimastel aastatel käsitlebki aina rohkem töid keskkonnateemat. Natuke olin isegi võib-olla üllatunud, et ei olnud meil sul seda koroonateemat seekord sees, et võibolla on sellest ka kõik tüdinud, aga, aga ikka, et tegelikult sellised. No see aasta on noortel nutiaasta, et natuke seda teemat, et kuidas targalt internetis oma seadmetega ringi käia ja teisalt ma vaatan, et noored ka palju teevad just sellise looduskaitse ja, ja selliste globaalsete teemadega, mis tegelikult noori ikkagi puudutavad, et kaitske loodust ja sorteerige prügi ja olge sõbralikud ja et selles mõttes ei ole üldse meie poolt peale surutud, et et mul on tunne, et seda on aastatega rohkem. Festivali peakorraldaja Indrek Jurtšenko sõnul on üheksa aastane filmide töötubade korraldamise kogemus näidanud, et võidavad filmid, mille sisu on lihtsalt jälgitav. Lugu peab rääkima ei pea olema keeruline, ei pea olema üli-üliilus. Üliilusti joonistatud peab olema lugu lihtsasti, selles mõttes jälgitav. Ta on arusaadav, millest, mida on tahetud öelda. See on kõige tähtsam sõnum peab olema. See on konkreetselt välja toodud leping oponeeritud ja peab kohale jõudma, et see noorte laste puhul on eriti eriti oluline, et selles vanuses ei ole veel välja kujunenud käekirja, nii et selles mõttes loogiline planeerimisoskus, kuidas oma lugu üles ehitada. Ükskõik kui pisike või suur lugu see ka ei oleks? Ligemale 100 osalejat tegid sel aastal töötubades 40 lühianimatsiooni, mida saab vaadata festivali kino maale kodulehel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Filmifestivali “Kino maale” töötubades tehtud lühianimatsioonide konkursi grand prix’ võitis Tapa gümnaasiumi õpilaste looduskaitseteemaline film.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu kultuurikomisjon on valinud 11 objekti, mille seast omakorda valitakse välja kaks või kolm, mis määratakse riiklikult tähtsateks kultuuriehitisteks. Üheks on Tartu südalinna kultuurikeskus, millega tahetakse luua kaasaegsed tingimused nii Tartu kunstimuuseumile, Tartu linna raamatukogule kui ka teistele tu ja Lõuna-Eesti kultuuri korraldajatele. Ideed peab tähtsaks kunstiajaloolane Tõnis Tatar, kes aasta algusest on kogunud teiste toetajate allkirju. Kirja sisu ja mõte on, on siis avaldada toetust Tartu südalinna kultuurikeskuse ehitamiseks ja, ja, ja näidata riigikogule ja näidata noh, üldsusele seda, et, et sellele projektile on on suur ja, ja laialdane toetus ja muuhulgas toetus siis väga, väga mõjukate inimeste ja mõjukate kultuurivaldkonna esindajate hulgas Tatari sõnul vältis ta sihilikult poliitikuid. Nimekate kultuuritegelaste hulgas andsid kirjale allkirja Eesti Kunstnike Kirjaniku Liidu esimehed, kumu direktor, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor 18 Eesti Teaduste akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid Eesti kultuuri ja teaduse esindajaid. Allkirja andis ka arhitektuuriajaloolane ja Eesti kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. Suur viga oli Ermi kesklinnast väljaviimine Tartus ikkagi on ju veel sõjahaavad nii tugevad, et sinna on hädasti vaja kultuuriasutusi juurde. Kogu kesklinn ja vanalinn ei saa minna ju ka kaubanduse ja äri kätte seal. Kultuurifunktsioon, mis on Tartule iseloomulik, on vaja siin tugevdada ja tõepoolest, hädasti on vaja Tartu kunstimuuseumile moodsat maja, sest seal on suurepärased kogud Eesti kõige armastatumast kunstist. Kalm ei nõustu kriitikaga, et keskusega kaotab Tartu olulist rohelust. Tartus on ebanormaalselt ja ebavajalikult palju parke, mida linn ei jõua hooldada. Nad on kehvas seisus, et absoluutselt maju on Tartusse vaja, mitte parke. Üks poliitik ikka kirjale allkirja pani kultuurikomisjoni liige, endine Tartu Kunstimuuseumi direktor Signe Kivi ütleb, et tegi seda pigem ikka kultuuritegelase na. Oli periood, kus, kus tõepoolest nagu oma oma eelistusi ei sobinud välja näidata, aga, aga täna ma ei näe selleks enam põhjust. Nii kunstniku, nii nii endise muuseumi direktorina ma ütleksin ka valetartlasena jutumärk ja hetkel riigikogu liikmena see on kindlasti üks objekt, mille, mille eest ma seisan ja hääletan. Üheteistkümnest objektist tahab komisjon aprilli jooksul välja valida kaks või kolm. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütleb, et tänaseks käib arutelu peamiselt kuue ehitise üle. Erinevad erakonnad mis tahes erakonnast need inimesed ei ole. Mulle on jäänud mulje, et kõigil on olnud seni hea sõna Estonia juurdeehituse kohta. Kui tuleb kolm objekti, näiteks selge on see, et võib juhtuda, et isegi kaks objekti võib tulla Tallinnasse, aga siiski seda, et vähemalt üks oluline ja suur objekt peab tulema väljapoole Tallinnat. Selle selles on komisjonis konsensus. Komisjoni valiku peab kinnitama ka riigikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "508 kultuuritegelast kirjutasid alla kirjale Riigikogule, milles toetati Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamist. Riigikogu otsustab lähiajal riikliku tähtsusega kultuuriehitiste üle ja jagab nii ka toetust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan, et kui nad koos nüüd VTA ja M.V.Wool oleks rahulikult maha istunud ja otsinud kõik need lahendused ja kõik need võimalused, kuidas siis sellest probleemist välja tulla, see tulemus olnud oluliselt parem, kui seda kõike tehakse nagu avalikkuse ees, et ma arvan, et tänasel päeval ei ole. 47, vesti 87 ja nii edasi, et ühtepidi on hea, et inimesed on teadlikumaks muutunud, aga noh, seda oleks võimalik kõike nagu teistmoodi teha. Ma arvan, et siin on kusagil midagi valesti kommunikeeritud, et see kõik ei peaks toimuma nagu avalikkuses. No, mis nüüd edasi saab, see probleem on ikkagi õhus ja, ja paljud tunnevad ennast ikkagi veel ohustatud, ehk on räägitud, et otsest ohtu praegu pole? See ongi inimeste hirm, et ma ma kinnitan, et veterinaar ja toiduamet ja terviseamet teevad igapäevaselt kõik selle jaoks, et Meie poes ei oleks sellist kaupa, mis oleks inimese tervisele kuidagi ohtlik. Ja inimesed ei peaks seda nagu ostma, et Eesti toit on puhas, ta on kontrollitud ja kvaliteediga, nii et sellepärast ei tasu nüüd kusagil riiulist mööda pöörata. Aga mis võibolla mind tegi veel ka selle arutelu käigus murelikuks, et siin isegi laboratooriumid, agreeritud laboratooriumi tulemused erinevad, et see on, see on tõsine mõtlemise koht, et selles süsteemis on midagi nagu valesti, et kuidas erinevad laboratooriumid annavad erinevaid vastuseid ja need komisjoniliikmete ilmselt tekkis küsimusi palju ja ma teen küll ettepaneku, et me võiks uuesti kohtuda siis veterinaar ja toiduameti ja ministeeriumi esindajatega, et kuidas siis seda paremini kommunikeerida, kuidas riigiasutus peaks tegema nii ettevõtetega paremini koostööd, et me peame ettevõtjatel partnerid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kalatootja MW Wool andis riigikogu maaelukomisjonis aru listeeriabakteri skandaaliga seonduvast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nViimastel kuudel on nafta hind maailmaturul oluliselt langenud, mis on kaasa toonud ka bituumeni. Odavnemise bituumenit kasutatakse laialdaselt teetööde puhul asfalt betooni tootmisel, samuti pindamis ja stabiliseerimistöödel. Teedeehituse valdkonnas on Eesti üks juhtivaid ettevõtteid, aktsiaselts tre kaks grupp. Ettevõte on ka maanteeameti üks olulisemaid partnereid. Tre kaks gruppi. Juhatuse esimees Sven Pertens selgitab, milline on bituumeni hinna mõju spetsiifilisemalt just asfalteerimistööde maksumusele. Protsentuaalselt ma pakuksin umbes niimoodi, et puhta asfaldi töö puhul noh asfaldi tootmisel on selle bituumeni osakaal segu maksumusest kuskil 20 30 protsenti asfalditööde puhul selline 10 15 protsenti on, on siis bituumeni hind kogu selle töö maksumusest Maanteeameti hallata on Eestis 16 ja pool 1000 kilomeetrit riigiteid. Igal aastal teostatakse töid neist umbes 2000-l kilomeetril. Riigiteedel teostatavate tööde puhul katab bituumeni hinna kõikumisega seotud riskid ja mõnikord ka võimalused just maanteeamet ehk riik. Seega kui bituumeni hind langeb, muutub ka tellitud töö maanteeametile odavamaks. Eelnev ei tähenda siiski, et maanteeameti eelarves tänu bituumeni odavnemisele väga suur ülejääk tekiks. Teede ehitus ja hooldamine ei tähenda vaid asfalteerimist või pindamist. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk. Bituumeni osakaal noh, väga suur ei ole kogu meie mahtude juures, et võib-olla järgne ühe ühe kahe protsendi juurde siis hinna kõikumise mõju kogu meie teehoiukuludele näiteks Pärnu maanteel me teostame praegu sellist mitmeaastast ehitusprojekti, Kernu ümbersõit, kogu ehituslepingu maksumus on kuskil 21 miljonit umbes 180000 eurot. Me siis täna saame selle 21 miljoni juures tööd soodsamalt kätte ja siis kogu lepingu maksumust ta mõjutab veidi vähem kui üks protsent, aga no mingil määral siiski, et 180000 kogu ühiskonnasäästu. Ja tavaliselt me käitume nii, et kui kuskilt on sääste ja meil jääb raha veidi enam üle, siis me võtame lihtsalt järgmist aasta ja nimekinast töid ja toome ettepoole jooksvasse aastasse ja vastupidi, kui eelarvet ületatakse, siis teatud osa töid tuleb teha lihtsalt järgmisel aastal. Selles osas, kas bituumeni odavnemine võimaldab juba käesoleval aastal planeeritust rohkem töid teostada, Priit Sauk praegu vastust anda ei oska. Ma täna ei julge öelda, et kas selle tõttu saame 10 kilomeetrit rohkem pinnatud või mõne kilomeetri katet pandud rohkem, aga loomulikult me vaatame terviklikult oma eelarvet ja seda siis juhime vastavalt võimalust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nafta hinna kõikumine mõjutab ka teedeehituseks kasutatava bituumeni hinda. Samas ei moodusta bituumeni hind ehitusobjektide eelarvest siiski väga olulist osa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMargus Tsahkna sõnul on IRL täna küll inimestele tuntud, kuid lühendi taga peituv sisu jääb tihti segaseks. Just seetõttu on vajalik erakonna nimest Res Publica ja liit ära võtta ning jätkata isamaana. See omakorda võiks tõsta ka IRL-i toetust. Võib-olla inimestel pole aru saada olnud, et milline on see tegelik, see meie poliitika, mida me ajame, kuna on siin vahepeal tekkinud ka EKRE, kes ajab ühte radikaalsemat tiiba, sellest samast rahvususe küsimusest on tekkinud vabaerakond, kes on ennast positsioneerinud päris laialt. Kindlasti ma loodan, et see, meie selguse taotlus annab ka inimestele selgema pildi ja, ja need inimesed, kes ei ole aru saanud, et mille eest irlikad seisavad, saavad aru, mille eest erakond Isamaa seisab tulevikus ja, ja tulevad meie juurde meid toetamas. Seda, et nime muutus erakonnas Isamaa liitlaste ja Res Publikaanide vahel lõhe tekitaks. Tsahkna ei usu. Res Publica taustaga justiitsministri Urmas Reinsalu ütleb, et arutelu nimemuutuse küsimuses seisab erakonnas veel ees kuid ta mõistab erakonna esimehe motiive. Ma arvan, et me võtame seda kindlasti nõnda, et need asjad tuleb läbi arutada, aga ma mõistan neid selgeid motiive, mis erakonna esimees selle ettepaneku ka kutsub esile. Ja ma tahangi öelda, et nimemuutus ei saa olla eesmärk iseeneses, vaid kõige olulisem on poliitika tugevamaks ja selgemaks muutmine ja kindlasti erakond sellest arutelust võidab. Nimemuutusega peavad kaasas käima ka sisulised muutused. Margus Tsahkna sõnul on praegu valitsusseisakus ja erakond peab hakkama oma seisukohti tugevamalt ellu viima. Tsahkna sõnab, et kuigi tegeletakse peenhäälestamisega, peaks tegelikult tegema rohkem suuri otsuseid. Tema sõnul on see eelkõige kriitika iseenda suhtes, kuid rahul ei ole ta ka koalitsioonipartneritega. Ja mul on tõepoolest etteheited ka oma koalitsioonipartneri, eelkõige Reformierakonnale, et võtku julgemalt hetke, ärgu kartku tegelikke arutelusid, ärgu kartku ka sellest võib-olla koalitsioonilepingu raamis natukene laiemalt kaugemale vaatama, me oleme ju valitsuses selleks, et mõelda kaasa ja otsustada, et Eesti elu paremaks läheb. Mitte et koalitsioonileping meie nii-öelda ajusurma tekitas. Politoloog Vello Pettai sõnul on nimemuutus ja valitsuse kritiseerimine üks osa IRL-i pikemast programmist, mille eesmärk on tõsta erakonna toetust ja kindlustada oma positsiooni poliitikamaastikul. See retoorika, mis on nüüd nii tänases kõnes kui ka varasemates vihjab konkreetselt ja, ja väga sageli siis kuldsetele isamaa nii-öelda kuldsetele aegadele, ehk siis üheksakümnendatel ja, ja see loomulikult siis siis mängib selle kasuks, räägib sellest, et minnakse tagasi selle Isamaa mõtte poole ja pigem minetatakse siis Res Publica aeg ja, ja siin on lihtsalt see valik ja näis, kuidas see teistele peale läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna tegi Tartus toimunud erakonna volikogul ettepaneku muuta erakonna nimi Isamaaks ja viia ellu sisulisi muutusi ka erakonna sees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeade Tenerife sulgemise kohta tuli tõelise šokina, eile veel pakuti pileteid, täna Hispaania enam turiste sisse ei luba ja põhjusena nimetatakse koroonaviiruse elavnenud levikut. Esialgu pole teada, mis saab juba ostetud lennukipiletitest või broneeritud hotellidest. Kui palju välisministeeriumis praegu asjast teatakse? See on jah, tõesti viimase hetke uudis, aga, aga selge on jah see, et, et reedest alates turismireise enam sinna minna ei saa. Ja meie saatkond Madridis õnneks meil on kaugkonson, Tenerifel hoiavad sellel väga teravat pilku peal, et need inimesed, kes seal on, siiski ilusti ära saaksid. Kas nad peavad nüüd kohe koju tagasi pöörduma, kas Hispaania valitsus nõuab seda ja kui, siis kes seda kõike korraldama hakkab. Lennuliinid ei teadnud täna hommikul veel midagi. Keegi veel väga täpselt ei tea, kuidas seda korraldada, aga meie andmetel vähemalt on Tenerife saarel 16 inimest ja, ja mujal kanaari saartel veel kuus inimesed kokku 22 inimest ja need on siis need, kes ennast registreerinud reisi targalt ees ja mida peaks alati tegema, kui te tänapäeval kuskil reisite, sest olukord võib muutuda tundide või päevadega, et, et kohad, kuhu tundub, et on kena ja ohutu minna, võivad üleöö muutuda probleemseks. Kuidas Eesti saatkond nendega ühendust saab? Meil on, ütleme, need kõik ennast registreerinud ja kes on läinud läbi reisifirmade, nende andmed on meil olemas, me saame nendel SMSi saata ja ühendust pidada, infot neile jagada ja muidugi need, kelle kohta meil andmeid pole, kes ei ole ennast registreerinud, on ise läinud, nendega on natukene keerulisem, aga aga ma eeldan, et eks nad siis, kui tekib probleeme, võtavad ise ühendust saatkonna või meie aukonsuliga ja siis me saame juba vaadata, et see kõik ilusti laabuks Rääkides nüüd nende inimeste kojutoomisest, kes selle eest ikkagi hoolt peaks kandma. Kui nad on läinud reisifirma kaudu, siis, siis on see selle reisifirma vastutus ja, ja need, kes on läinud sinna omal käel nendel ilmselt on see ikkagi nende enda vastutus, sest noh, kõik tegelikult teavad, need on hoiatatud, et, et olukord on väga ettearvamatu, teil võib tekkida probleeme, aga kui loomulikult, kui, kui need probleemid muutuvad ületamatuks, siis tuleb Eesti riigil ikkagi oma inimestele appi minna. See nüüd veel ei ole teada, kas nad peavad kohe hakkama koju tulema või lubatakse neil seal, kuna nad juba niikuinii kohal on veel mõnda aega siis oma puhkuse lõpuni olla? Ei tea. See info, mis me oleme praegu sealt kanaari saated saanud, on see, et nad ise veel ei ole otsustanud, et nad ise ka veel alles seal arutavad, seal on nagu ikkagi kümneid tuhandeid turiste. Ja, ja kindlasti on, on ka kohalikud huvides, et nad kõik sealt ikkagi koju saaksid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tenerife sulgeb eelolevast keskööst 15 päevaks puhkajatele oma piirid. Tegemist on Kanaari saarte ühe tuntuma ja populaarsema puhkusesaarega, kuhu sai seni vabalt pileti osta ja minna, kui negatiivne koroona test tehtud. Mis juhtus?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa esindajana olen ma uhke hiljuti aset leidnud laienemise üle igapäevase stabiilsuse üle, mille Euroopa liit meie piirkonna jaoks kaasa tõi ning stabiliseeriva mõju üle, mida kiirgab Euroopa Liidust kogu maailma. Nende väidete olulisuse rõhutamiseks ei pruugi ma ümber hakata jutustama oma kodumaa ajalugu. President Barroso on määranud mind komisjoni asepresidendikandidaadiks, kelle pädevusalasse kuuluvad haldusküsimused, audit ja pettusevastane võitlus. Enne iga nimetatud valdkonna põhjalikumat käsitlemist sooviksin teha ühe üldisemat laadi märkuse. Laienenud Euroopa peab uuenema. Uuenemist on vaja selleks, et saavutada eesmärgid, mis on sätestatud asutamis lepingus, mida rõhutati Lissaboni tippkohtumisel ja mis on esitatud põhiseaduse lepingu eelnõus. Vajadus uuendamise ja reformide järele puudutab kogu ühenduse majanduspoliitikat. Siiski peab seatud eesmärkide saavutamiseks uuenema ka komisjon ise. Siim Kallas, milline on meeleolu grillimine just lõppes. Kõik olid need küsimused rasked. No ma ei oska öelda, eks muidugi oli raske, jah, ega ta nüüd midagi kerget ei olnud, sest see ala on niisugune raske ja mõnevõrra kuiv ja ja väheemotsionaalne, nagu siin keegi Eesti ajakirjanik mainis ja, ja loomulikult paljudes nendes teemades on ka väga raske anda mingisuguseid väga detailseid ja väga konkreetseid vastuseid, nii et on selline selline lugu, on. Mõnes küsimuses oli, oli kohati tunda tigedust, oli see nii? Ei usu, ma ütleksin, et tegelikult see komitee on kuulus oma oma väga terava hoiaku poolest komisjoni suhtes ja, ja mina ütleksin küll, et kõiki varasemaid jutte arvestades oli see hoiak ikka ikka üllatavalt heatahtlik. Kas mõni küsimus otse hinge ka puudutas? Eks ma olin valmis kõikideks küsimusteks, ega seal ei saa midagi hinge puudutada. Kui sa lased midagi hinge puudutada, siis sa võid kaotada nagu nagu sellise vastamise stabiilsuse ja ja veenvuse. Kas nüüd hakkab kergem aeg? Praegu on veel ikka natukene aega, kuni need formaalsused kõik läbi saavad ja ja esimene november käes on, aga ega nüüd midagi niisugust väga kerget lausa oodata ei ole, sest ala on raske. Tööd tuleb kõvasti ja muidugi, aga väljakutse on selge, selles mõttes on selge, et mis hakkab toimuma ja ja, ja mis peab saavutama ja kõik, see on niisugune jälle äärmiselt selline. Selline hea väljakutse, suur väljakutse. Siim Kallas, kas teie ala on selline, mida võidakse karta peljata? Eks ta on niisugune ebamugav kõigi jaoks. Kas just lausa kartma, peab, aga, aga hoolima peab küll. Aitäh Siim Kallas ja palju õnne Eesti raadio uudiste poolt ka.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis Euroopa Parlamendis kuulati eurovoliniku kandidaati Siim Kallast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaatus, mis meid ees ootab, on see, mida me oleme ise endale tahtnud. Niipea kui me taasiseseisvumise järel hakkasime kavandama oma oma poliitikat, siis oli üks peamisi eesmärke mitte jääda enam üksi ja nüüd me ei ole enam üksi ja nüüd me oleme ühe suure võimsa majandusliidu ja mõni aeg tagasi ka ühe kõige võimsama julgeolekuliidu osa, nii et ma arvan, et meil on põhjust olla oma tuleviku suhtes lootusrikkam kui kunagi varem. Kindlasti ei ole niisuguse suure liiduga liitumine lihtne protsess ja see ei ole ainult roosamanna õigustega kaasnevad ka kohustused, need on omavahel seotud ja tasakaalus ja ei ole ühtegi niisugust majanduspoliitilist otsust, mis oleks ainult läbinisti ühepoolselt ja ainult roosa ja hea. Kindlasti tuleb sellega kaasa ka igasuguseid detaile, mis on paratamatud. No näiteks ma pean siin silmas seda, et Euroopa Liit on ju asutatud selleks, et kaitsta oma turgu, oma tootjat see tähendab seda, et kolmandatest riikidest ei ole juurdepääs sellele turule nii hõlbus. Ja nüüd, kui me sellega ühineme ja ühelt poolt kaitseme ka sellega ka Eesti tootjad, siis me paratamatult peame leppima sellega, et et kolmandate riikide mõned tooted lähevad meie turul kallimaks, nii et kõik head ei saa korraga. Aga selle eesmärk on ikkagi see, et meie oma majandus areneks ja meie tulud kasvaksid. Ma arvan, et muretsemiseks ei ole küll vähimatki põhjust. Kui me ise ka tublid oleme, siis sellesse liitu liitumine annab meile uue võimaluse nii inimestele kui ettevõtetele kui riigile. Ja kõik need hirmud, millest praegu väga palju räägitakse, osutuvad hiljem illusoorseteks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Siim Kallas Euroopa Liidu laienemisest ja Eestist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMeditsiinikeskuse konfido juhatuse liige Kadi Lambot ütles, et kui eri vanusegruppide hõlmatus vaktsineerimise võimalusega laieneb, tekib ilmselt taas päevakorda avada sarnased ajutised vaktsineerimiskeskused nagu kevadel kuid mille tegevuse korraldus toona kõvasti kritiseeriti, kuna eakam elanikkond seda võimalust ei kasutanud. Nüüd edaspidi on küsimus selles, et kuna vanuserühmad, keda siis vaktsineerida võib, hakkavad, on ju kukkuma ehk on ju madalamaks muutuma, et mis hetkel on mõttekas jälle massvaktsineerimiskeskuse avada. Meditsiinikeskuse Medicum juhatuse liige Tõnis Allik usub, et koostöös linna ja riigiga saaks taolised massvaktsineerimiskeskused avada juba varasuvel. Mis puudutab nüüd sellise võimsama punkti avamist, siis on ikkagi seotud sellega, et kas neile suudetakse anda piisavalt vaktsiini, mille praegu selliseid koguseid pakutud ei ole. Ja teiseks, ma arvan, et see eeldab ka luba siis väheke nooremaid vaktsineerida, et niikaua, kui me vaktsineerimisiin riskirühma inimesi, kellele tuleb helistada ja aktiivselt kohale kutsuda, et siis võib-olla selliste suurte punktide pidev lahti hoidmine ei ole mõistlik. Nii et minu arvamus on, et Tallinnas võib-olla see asi juhtub mõne nädala jooksul eeldada, et see Tallinna linnaplaan, et Tallinnasse võiks sellist viis suuremat punkti tekkida, on endiselt jõus. Üleriigilises digiregistratuuri siiski nooremad kui 65 aastased inimesed endale veel enne kolmandat maid aega kinni panna ei saa. Lähipäevil tuleb veel helistada telefonile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algse plaani järgi pidi 50-aastaste ja vanemate järjekord koroona-vaktsiin saada kätte jõudma esmaspäeval. Kuna vabu vaktsineerimisaegu oli üle 2700 otsustati osadele haiglatele anda luba vanusepiiri langetada juba tänasest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEile pidi väljuma reisibüroo, Estraveli organiseeritud reis Indoneesiasse paalisaarele. Paketiga soovis paalile lennata 20 inimest, kellest enamus on reisibüroole teatanud, et külastavad sihtkohta, siis sügisel ära jäävate reiside asendamine NEstraveli tegevdirektori Anne Samliku sõnul praegu aktuaalne muidugi on ka neid, kes tühistatud reisi eest oma raha tagasi küsivad. Estraveli näitel saab reisibüroo tagasimakseid teha ainult nende pakettide puhul, mis Estraveli kokku pandud. Tagasi saab maksta seda raha, mis on meie arvele tagasi laekunud meie partneritelt, kellele me oleme selle raha edasi kandnud. Eesti turismifirmade liidu peasekretäri Mariann Luguse sõnul ei ole statistikat selle kohta, kui paljud kliendid ja millises summas tagasimakseid tahavad. Reisiettevõtjad on praegu justkui kahe tule vahel, et nemad ei saa tagasi enda tehtud ettemakseid teenusepakkujatele samal ajal kliendid soovivad oma raha tagasi saada, nii et, et olukord on kindlasti väga keeruline ja me näeme küll praegu, et kogu sektori taastumine võtab ikkagi aasta poolteist. Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse ütleb, et viimastel nädalatel on sajad inimesed abi saamiseks pöördunud ka kindlustusseltside poole. Samas pole tavaline reisikindlustus Jesse sõnul olemuselt reisibüroo või lennufirma makse jõuetuse kindlustus. Kindlustuskaitse alla reisi ära jäämisel käib ennekõike see, kui enne reisi inimene ise haigestub tema lähedasega midagi juhtub ja nendest asjaoludest tulenevalt inimene ei saa reisile minna reisi ärajäämised haiguspuhangutest siis sõja asjaolude tõttu või ametiisikute tegemised, need on rahvusvaheliselt reeglina kindlustuskaitse lt välistatud. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütleb, et riigi poolt loodud üldised toetusmeetmed on mõeldud kasutamiseks ka turismisektoris tegutsevatele ettevõtetele. Konkreetsemaid abipakette, näiteks klientidele tagasimaksete tegemiseks riik praegu aga luua ei saa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juba praegu on seesuguste ettevõtete käive kukkunud kümneid protsente. Kui paljud inimesed raha tagasi saavad ja millisesse summasse tagasimaksed küündivad, ei oska praegu aga keegi öelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttekande teevad alteeki energeetikaprofessor Alar Konist, tehnikateaduste doktor Arvi Hamburg ning EKRE esimees ja fraktsiooni liige Martin Helme. Alar Konis tõdes, et avatud elektrituru tingimustes on odav elektri hind jäädavalt mödanik, kuna energiaallikate spektri valikul tuleb silmas pidada nii seatud keskkonnaeesmärke, energeetikajulgeolekut, varustuskindlust ja muidki tegureid. Alar Konist ütles oma ettekandes, et üks viis, kuidas soodustada taastuvenergiaallikate ehk reguleerimata tootmisvõimsuste kasutamist, oleks võrgutasu diferentseerida energia liigi alusel. Praegu on see jaotatud era ja äritarbija lõikes. Reguleeritavatest tootmisvõimsusest päriselt loobuda konist võimalikuks ei pea. Selleks, et neid reguleerimata tootmisvõimsusi kasutada selleks, et neid suures mahus kasutada ja selleks, et süsteem oleks töökindel, on vaja reguleeritavaid tootmisvõimsusi, mida rohkem me panustame ka reguleeritavatesse võimsustesse, seda enam me saame ka siis reguleerimata võimsust kätte, mis siis tähendab seda, et, et kui meil täna on eesmärk näiteks taastuvenergia osakaalu märkimisväärselt kasvatada, siis me saame minna seal veel suuremate numbrite juurde, kui meil on ka reguleeritavad võimsus veel rohkem, et juhul kui need reguleeritavad võimsused kaovad ära, siis süsteem lakkab toimimast ja seda me ei taha ju, nii et ja, ja seda tänane turg tegelikult ei reguleeri ja sellepärast ma tegin ka ettepaneku, et võrgutasud võiks olla diferentseeritud, see tekitab kohalikele ettevõtetele mingisuguse motivatsiooniga reguleeritavate tootmisvõimsustega opereerida, et tegelikult me võiksime tellida seda siis teenusena sellelt, kes omab reguleeritavaid võimsuse, ta siis hoiab seda sagedust, järelikult ta hoiab ka oma tootmisvõimsusi töös, aga elektri hinnaga ta ju ei konkureeri. Aga kui me võrgutasu puhul maksaksime või näiteks, kas see võrgutasu on tal siis selle võrra väiksem, siis on see hinna kõikumine nagu ka väiksem ja ta on turul või, või ta on süsteemis sees, ehk ma olen nõus, et päikesest ja tuulest energia tootmine on odav. Aga selleks, et see meie süsteem toimiks, me peame sinna veel neid ressursse panema ja kui see selles hinnas ei kajastu, siis me arvame, et noh, et miks me ei ole varem sellega tegelenud, et näete, et see on nii odav, aga selleks, et süsteem toimiks, peab kuskil midagi asemel olema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatusel toimub olulise tähtsusega riikliku küsimuse \"Kuidas elektri hind alla saada?\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie hinnangul on praegu olukord riigis stabiilne ja samal niisugune ootusärevus on meil stabiilne, sellepärast et öösel sisuliselt läks vesi tagasi õigesse kohta rannikul ja hakati tegelema juba taastamistöödega. Öö jooksul ei olnud ühtegi väljakutset päästeteenistuse häirekeskustesse tormikahjust tulenevatele õnnetustele. Kõikides meie regioonides tegeletakse kahjustuste likvideerimisega ja ka teostatakse kahjude ja nende õnnetuse kaardistamist. Ilmselt need andmed on vaja siis ka, kui hakatakse hindama kahjusid. Kui kaugel see kaardistamine on? Praegu toimub kaardistamine maa peal ja teostati ka ka üldist kaardistamist, nagu õhust vaadata, missugune olukord on. Kuid see võtab kindlasti aega. Aga te ütlesite, et te olete ootusärevuses, miks? Jah, teine on ootusärevus, sellepärast et me oleme saanud hüdrometeoroloogiast tormi hoiatuse ootame tormi, mille parameetrid on küll nagu nõrgemad sellest, mis meil üle käisid. Arudest tähendab see seda, et, et lubatakse tuult siis maismaal siin 15 17 ja, ja rannikualal kuni 25, puhanguti ja aga tuule suund on jälle meie jaoks halb, tähendab on edelatuul, mis jälle suundub Pärnu lahte, nii et prognoosid näitavad, et vesi võib tõusta, kuid mitte nii kõrgele, kui seda juhtus üle-eelmisel ööl. Me loodame, et see olukord tuleb meile kergem, kuid kõik teenistused on valmis tegutsemiseks. Kas on olnud tänase päeva jooksul vaja kriisireguleerimiskomisjonil kuhugi eraldi abi suunata? Täiendavat ressurssi tänase päeva jooksul me eraldanud ei ole, tegelikult on täiendavat ressurssi saadetud põhiliselt kogu aeg ainult Pärnusse, teised maakonnad on hakkama saanud. Oma jõududega me oleme toonud täna helikopteriga ära hädalised jahimehed Osmussaarelt. Ja enam kuskil vist keegi hädas ei ole ka. Me väga loodame, aga kui on probleeme, siis on olemas maavalitsustes kontakttelefonid ja on olemas üks-üks-kaks. Iga niisugune katsumus paneb süsteemi proovile või testib seda, missugused kogemused sellest saite? No kõigepealt ma pean ütlema, et kogu meie kriisireguleerimissüsteem sai hakkama, me oskame Eestis vajadusel teha normaalset koostööd ja kasutada oma vähest ressurssi mõistlikult ja koopereeritud vigade parandus tuleb kindlasti. Aga midagi on, mille üle mõelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 10.01.2005 - Valitsuse kriisikomisjoni meeskonna juht Kalev Timbergi intervjuu Riina Eentalule hetkeolukorrast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKesk-Soome pealinnas on trammirööpad juba maas ning järgmisel aastal peaks uued Skoda tehastes spetsiaalselt Tampere jaoks ehitatud trammid hakkama sõitma seitsme ja poole minutiliste vahedega. Trammiliikluse käivitamine ei käi üleöö. Viimase kolme aasta jooksul on ehitatud 16 kilomeetrit trammiteed ning sel sügisel kohale jõudnud esimeste trammidega on terve oktoobrikuu proovisõite tehtud trammid on konstrueeritud spetsiaalselt põhjamaistesse oludesse sobivateks. Arvestatud on muuhulgas kõva külmaga, näiteks ukseliistud on spetsiaalse soojendusega, et sinna jääd ei koguneks. Vagunite konstruktsioon tervikuna lähtub sellest, et temperatuur kõigub aasta lõikes väga palju, märgib projektiinsener Niina oma. Kuigi kohalik rahvas oli alguses trammiliikluse suhtes skeptilisem, kui linnavõim on inimeste südames suudetud võita. Ta on muuhulgas ulatusliku kaasamisega. Tampere elanikud on saanud kaasa rääkida nii liinide kujundamisel kui ka trammivagunite disaini osas kuid kuna tegemist on Tampere jaoks täiesti uudse transpordivahendiga, siis kui palju peavad linlased trammidega koos elamist õppima? Mingil tasandil ikka palju. Küsimus pole selles, et ei tunta liikluseeskirju, vaid et trammid huvitavad inimesi. Testsõitude käigus oleme näinud, et inimesed jäävad tramme uudistama ning võivad seetõttu liiklus ohtlikke olukordi põhjustada, selgitab nii nau oma. Tampere linnarahvas saab trammiga sõita järgmise aasta aprillist, kuid tänaseks on olemas juba otsus ehitada trammiliine veel 10 kilomeetri jagu. Kokku läheb trammiliikluse toomine ülikoolilinna maksma pea 500 miljonit eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui meie ülikoolilinnas Tartus alles mängitakse mõttega trammiliikluse avamisest, siis Tartule väga sarnane Soome linn Tampere on plaani teoks teinud ning linna ajaloo esimeste trammidega tehakse juba testsõite.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBritid otsustasid, et juunikuu on see aeg, kui selgub, kas lahkutakse läbirääkimistel Euroopa Liiduga. See ühtlasi tähendab, et kaubanduslepet ei tule. Mis omakorda tähendab, et ühendkuningriigile hakkavad kehtima maailma kaubandusorganisatsiooni reeglid. Järgi saavad riigid kehtestama kaupadele tollid, kui neil pole vabakaubanduslepet. Valitsus teeb otsuse selle järgi, kas läbirääkimised Euroopa Liiduga annavad piisavalt tulemusi eriti finantsteenuste turul. Briti valitsus tahabki läbirääkimiste esimeses faasis kõigepealt tegeleda nende teemadega, mis on ühendkuningriigile eriti tähtsad. Brüssel on seni keeldunud läbi rääkimast või otsustamast selle üle, kas ühendkuningriigi finantsteenuste standardid vastavad Euroopa Liidu standarditele või kas ühendkuningriigi andmetöötlus saab hakkama elektroonilise infovooluga. Edasi ei ole Briti valitsus nõus väljavaatega, et peab kohe tegema ettevaatava majandusliku kalkulatsiooni uute kaubanduslepete kohta Euroopa Liiduga kuigi avalikud konsultatsioonid nende üle algavad kevadel. Veel on ühendkuningriigi läbirääkimiste mandaadist näha valitsuse soovi, et kaubandussuhted Euroopa Liiduga rajaneksid samasugust elepetel nagu Brüsselis on Kanada, Jaapani ja Lõuna-Korea ga. Sel juhul ei oleks Euroopa Liidu seaduste ja Euroopa kohtu pädevust ühendkuningriigis. Valitsus lubab selle saavutamise nimel kõvasti pingutada. Aga kui see ei osutu muutu võimalikuks, öeldakse mandaadis siis hakkavad kaubandussuhted Euroopa Liiduga rajanema läinud aasta lahkumisleppel ja kujunevad sarnasteks Austraalia omadega. Dokumendis rõhutatakse ka, et London tahab kalapüügis lennunduses, energeetikas ja migratsioonis igas erileppeid mitte ühte lepet, mis katab kõiki nimetatud valdkondi, nagu Euroopa liit soovib. Briti valitsus loodab, et kokkuleppe põhijooned saavad selgeks juunis ise lõplikult valmis septembris. Selle ajani valmistab valitsus ette uusi tollireegleid ja muid kaubavahetuse formaalsusi Euroopa Liiduga, mis tuleks käibele võtta tuleva aasta jaanuaris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti valitsus otsustas, et kui juuniks läbirääkimistel Euroopa Liiduga rahuldavaid tulemusi ei saavutata, võib Ühendkuningriik läbirääkimistelt lahkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõltsamaa külje all tegutseva osaühingu viraito teraviljapõldudelt koguti põua tõttu tänavu kolmandiku võrra väiksem saak mis tähendab, et oma sööda ga piimakari talve üle ei ela. Viraito juhatuse liige Riho Kens. Meil ei puudu odrast, mis on meil põhisööt, siis loomadel ja ka nisu, nisu saak oli ka ikkagi madalam kui ikkagi, muidu peame kahjuks otru juurde hakkama ostma, aga kompenseerisime omal tritikalostuga, et kuidagi peab mingi variandi leidma. Seevastu Väätsa Agro Järvamaal jäädi taliviljasaagiga rahule, kuid suvivilja saadi kõvasti üle poole vähem. Vääts Agro juhatuse liige Lenno link. Tõenäoliselt saame oma loomad toidetud, aga, aga midagi üle küll ei jää. Kui kahel varasemal aastal on Viraitos ja Väätsa piimatootmisele peale makstud, siis kuna viimastel kuudel on piima kokkuostuhind kerkinud, lubaks see juba jaanuarist piima toota kasumiga. Aga uus mure on taevasse kerkinud elektri, gaasi ja väetiste hind. Taaskord Lennolink. Väetiste hinnad on siin tõusnud 300 protsenti. Kui varem maksis hamoonium nitraad 215 eurot tonn, siis hetkel maksab 650 eurot tonn. Natukene suhtlesin ka müügiesindajatega ja ütlesid, et väetisehinnad tõusevad veel. Väetised on kevadeks valmis ostnud umbes 70 protsenti põllumajandustootjaist, nii ka Väätsagro. Kõik ülejäänud, nagu ka Viraito, peavad kevadel arvestama veelgi krõbedama hinnaga. Taaskord Riho Kens. Väetise teema ongi praegu kõige kriitilisem asi. Targem mees ostis sügisel ära, kui oli juba hind tõusnud. Mina siis veel arvasin, et kevadel on see õige aeg ikkagi osta, et aastaid ja nii ta olnud. Aga praegu jah, sundolukorras peame ostma seda kallist lämmastikuväetist. Aga teiste väetiste peale ma ei kulutagi. Me oleme vedelseinikupõhine. Elekter on viraitos kallinenud 30 protsenti. Laudas elektri pealt kokku hoida eriti ei anna, sest sõnnikut tuleb eemaldada pidevalt ja lehmad saama lüpstud. Jaanuaris jõuab piimalehma kasvatajateni valitsuse lubatud kriisiabi, mis aitab saa piimatootmise miinust vähendada. Taas kord Väätsa Agro juhatuse liige Lenno link. Üldsusele jääb mulje, et kogu aeg toetatakse nagu põllumehi, et põllumehed ei saa hakkama ja tegelikkuses on ju probleem see, et toiduhinnad on lihtsalt liiga odavad. Et piima kokkuostuhind peaks ka veelgi kasvama, siis praegu ma julgen küll öelda, et selline nii-öelda õiglane hind, mis kataks ka võib-olla paari eelmise aasta kahjumit, võiks olla seal kuskil 380 eurot tonn. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel kuudel tõusnud piima kokkuostuhind lubab piimalehmakasvatajail küll kergemalt hingata, kuid uus mure on elektri ja kütuse, eriti aga väetiste kallinemise pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei piirivalveameti kagu piiripunkti juhi Peeter Marani sõnul on olukord kagupiiril säilinud alates pandeemia algusest muutumatuna. Kagunurgas on olukord selline, nagu ta on olnud sisuliselt alates eelmise aasta märtsi lõpust, et piirangud kehtivad nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Eesti vabariigis, et piirangutest tingituna on piiriületus tavapärasest oluliselt vähem. Intensiivne kaubavedu on säilinud võrreldes Covid-eelse olukorraga samal tasemel, kuid turismivood on, võib öelda, et täielikult ära kadunud piiripunktis. Valdavalt liiguvad veokid. Sõiduautosid on vähe, jalakäijaid on vähe. Lisaks piiriülete arvu vähenemisele on ka kahanenud piiril vahejuhtumite arv. Peeter Maran. Piiriületuse madalam intensiivsus on kindlasti tingitud otseselt piirangutest Eesti vabariigis piirangutest Venemaa Föderatsiooni, st kui piiranguid ei oleks, siis ma räägiksin. Ma julgen öelda, et 80 protsenti intensiivsemast piiriületusest, kui me räägime isikute piiriületusest sellest madalamast liiklusintensiivsusest tingituna on meil ka vahejuhtumeid vähem. Et valdavalt on rikkumiseks liiklusseaduse rikkumised esineb ka välismaalaste seaduse rikkumisi ja ka relvaseaduse rikkumisi, aga üldiselt rikkumiste koha pealt on ka iga igasugused arvud langenud. Kagu piiripunkti juhi sõnul tuleb piiriületajatel hoolikalt jälgida koroonaviiruse leviku tõkestamise seadusi. Et Eestisse saabujad ja Eestist lahkujad kindlasti peaks ennast kurssi viima vabariigi valitsuse korralduste, et teadupärast kolmandatest riikidest Eestisse saabujad kui nad ei lähe mingi erisuse alla, peavad viibima teatud perioodi eneseisolatsioonis ja lihtsalt sellega peab arvestama. Raadio uudistele Võrumaalt, Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koidula ja Luhamaa piiripunktis on piiriületajate arv märgatavalt langenud. Piiriületajate arvu vähenemise on põhjustanud Eestis ja Venemaal kehtivad koroonapiirangud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse plaan saata Harju ja Ida-Virumaa gümnaasiumi koduõppele kuni 10. jaanuarini koolijuhtide seas poolehoidu ei tekita. Kohtla-Järve gümnaasium palub valitsuselt lausa erisust, kuna kooli direktori Hendrik Aguri hinnangul võimaldaks uus ja ruumikas koolimaja lastel nakkusha. Meil on koolimaja, mis on ehitatud 320-le õpilasele, meid on poole vähem täpselt. Meil on uus maja väga hea ventilatsiooniga. Teadlased on ju juhtinud tähelepanu sellele, et hea ventilatsioon on väga suur abimees viiruse leviku tõkestamisel või selle mittelevitamisel. Ja kolmandaks ka meie kogemus, kus ikkagi suur hulk õpilasi jäi väga hätta distantsõppe all, just nimelt selle tõttu, et nad ei olnud ei ole seda valmidust ikkagi täie pühendumusega õppida ja seetõttu me tegime ettepaneku valitsusel teha erisus. Tänaseks me vastust saanud ei ole. Nii Kohtla-Järve Gümnaasiumi kui ka teiste eesti keeles õpetavate koolide mure on laste keeleoskus, sest Ida-Viru koolid on tihti ka keelekeskkonna loojateks ja hoidjateks, jätkab Hendrik Agur. Kuna meil on ka ju umbes 80 protsenti vene emakeelega õpilased, siis selleks, et seda keelekeskkonda toetada ja hoida, on äärmiselt vajalik ikkagi igapäevane eestikeelses keskkonnas õppimine ja see ikkagi kahaneb olulisel määral distantsil olles. Narva gümnaasiumi juhtide hinnangul seavad piirkondlikud piirangud ebavõrdsesse olukorda maakonna lõpuklasside õpilased sellest räägiti. Eilsel Narva kooli juhtide veebikoosolekul jätkab Narva erakooli õigeusu gümnaasiumi direktor Tatjana Babanskaja. Nõuded lõpueksamitele on kõikidele gümnaasiumitele võrdsed, aga nendes valmistumine on erinev. Ida-Virumaa lipuklassi õpilastel puuduvad võimalused teistega võrdselt valmistuda. Lipueksamit. Esialgu soovis valitsus Harju ja Ida-Virumaa gümnaasiumi distantsõppele saata alates tänasest hiljem lükati koduõppe algus 30.-le novembrile. Täpsemad juhised peaksid selguma selle nädala jooksul. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru koolijuhtide hinnangul seab distantsõpe maakonna koolilõpetajad ebavõrdsesse seisu. Ida-Viru koolijuhid pelgavad distantsõppele üleminekut. Probleemiks on laste eesti keele oskus ja lõpueksamiteks valmistumine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIga riigi õigusemõistmine toimub erineva kiirusega, see võib tunduda meile aeglane, aga India riigis menetlused on pikad protsessid on keerulised. Et pooleteise aastaga on jõutud ülemkohtusse, on India mõttes. Kiire lahendus advokaadid peaksid esitama India ülemkohtule kaks taotlust, üks, mis kiirendaks menetlust ja teine, et mehed lastakse humanitaarkaalutlustel koju. Miks seda tehtud ei ole või millal seda võidakse teha või kas nüüd tõesti kiirendaks asja? See on see, mida soovitasid meile India tamiladu kohaliku omavalitsuse inimesed, politseiülem ja millest oli juttu ka India välisminister umis. Et selleks, et ülemkohus menetleks asja kiiremini, tuleb esitada sellekohane avaldus. Selle avalduse taotluse saab esitada ainult vo ja teine jah, tõepoolest, selleks, et mehed ei oleks praegu Indias, vaid nad saaksid järgmist kohtuprotsessi oodata. Kodumaal tuleb esitada teine taotlus, kus siis paluti kohut, et kohus lubaks neil humanitaarkaalutlustel riigist lahkuda. Nii palju kui ma tean, tänase päeva seisuga neid taotlusi esitatud ei ole, nad on, see küsimus on advokaadi, miks ta seda teinud ei ole ja teie ei oska öelda, miks nad seda ei tee. Ma võin ainult spekuleerida, aga advokaadid on palgatud firma Advanfort poolt ja saavad oma korraldusi instruktsiooni sellelt firmalt. Et ju siis firma ei ole pidanud seda vajalikuks. Kas asja võiks kiirendada see, kui Eesti riik pakub oma advokaati laevakaitsjatele? Ma ei oska seda hinnata, sellepärast et Eesti riik ei ole antud protsessi osaline. Antud protsessi osalised on 14 Eesti kodanikku ja advokaadi palkamine Eesti riigi poolt, sellest me täna ei räägi. Kas mehed saaksid ise palgata endise advokaadi teoreetiliselt ütleme, kui neil seda raha isegi oleks. Loomulikult saavad On sel mõtet ei oska mina seda hinnata, nad peavad rääkima advokaatidega nõu pidama ja tegema selle otsuse ise. Mul on väga raske seda hinnata. Ees on Euroopa Liidu India tippkohtumine. Kas asi võiks laheneda seal või enne seda? India Euroopa Liidu tippkohtumisel kuupäeva ei ole veel täpselt kokku lepitud, praegu on plaan jah, et see toimub võib-olla esimese poolaasta jooksul, kui selles asjas otsida midagi positiivset, siis on see see, et ka India välisministeerium, peaministri büroo kõik tunnistavad, et see protsess on läinud aeglasemalt, kui ta peaks minema ja nad on Eesti riigiga ja Eesti kodanikega sama meelt, et sellele asjale tuleb leida võimalikult kiiresti positiivne lahendus. Ja kui kõik kokku võtta, siis juba see on positiivne märk.",
"role": "user"
},
{
"content": "India Ülemkohus pole senini otsustanud, kas võtta asi menetlusse või mitte. Mall Mälberg palus välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleril Marina Kaljurannal viivitamise põhjusi selgitada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEi, selles mõttes kindlasti mitte, et ma ju teadsin ka varem, et Silver Meikar oli nimetanud, et ta tahtis oma oma probleemidest minuga rääkida, aga nii nagu ta ka on ju varem öelnud. Ta seda ei jõudnud lihtsalt. Nii et eks ma seda fakti käisin ka üle kordamas. Mida te siis politseile rääkisite? Seda mul kahjuks ei ole õigust ilma prokuröri loata avalikustada, aga ma saan öelda nii palju, et rääkisin muuhulgas ka oma kogemusest sellest, kuidas erakondadele annetatakse. Ja muuhulgas ütlesin ka seda, et see avalikkuse ees tekkinud pilt justkui oleks erakondadele annetamine kuidagi olemuslikult halb asi. Et selline pilt. On tegelikult väga vale. Minu hinnangul peaks see pigem olema auasi, et oma nime alt oma teenitud raha. Kui keegi soovib erakonnale või kuhugi ka, miks mitte ka heategevusse või, või kes soovib kirikule annetada, siis siis pigem ei peaks seda küll avalikult automaatselt hukka mõistma. Kas te peate veel korra politseisse minema? Nii et mingeid kahtlustusi politsei teile esitama ei hakka. Ei loomulikult mitte, et eks uurimise põhjalikkus eeldabki ju seda, et see tilk tilk haaval kogutakse infot, kuidas asjad tegelikult on ja see annab ka võimaluse siis vastavalt hinnata võimalikke süüdistusi või väiteid, et et eks oma väikese tilgakese sain ka mina anda ja ma väga loodan, et sellest on kasu tõe väljaselgitamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks Kristen Michalile ja Kalev Lillole (kes kommentaare ei andnud), käis KAPO-s ütlusi andmas ka Riigikogu liige Taavi Rõivas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSellega ma jäin väga rahul, et ma ei oleks oodanud sellist teostust ja üldse no ega ma kavandid ka täpselt ei teadnud. Ma tean, et filmimehele midagi omas tahetakse teha, aga niimoodi välja mõeldi. No au ja kiitus nende inimestele, kes sellega tegelesid Andres Lindamile, tema on mõttealgataja ja, ja selle asja läbi viia siis Ahto Lehtmets, eks ole, kes tegi selle projekti tegelikult, eks ole, kes selle asja välja mõtles ka niimoodi. Ja kõik need keevitajad, kes on ja, ja puusepad, see on tohutu hulk inimesi, kes sellega tegeles. Ja see on küllaltki küllaltki kallis asi. Palju te praegu vaatate oma filme ja milliseid filme, kui vaatate? Kõige rohkem vastukajasid on saanud, on, on Tallinnas, keegi teeb vasti maha, keegi ütleb, et see on kõige parem film, mida ta elus on näinud. Kummale poole te ise kaldute? Üks meeldib rohkem, teine vähem, eks ole, see on seoses sellega mingis, missugused probleemid olid selle tegemisel, sellepärast et me elasime ajas, kus olid probleemid eriti ematograafias. Nii et rahul tuleb olla kõigega, mis sa oled teinud, aga mõtteid oli ju palju, eks ole, ja soove oli igasuguseid. Mul on kahju sellest, et mina ei saanud teha tõe ja õiguse teist osa. Et see anti, võeti käest ära, ühesõnaga, sest et mina tahtsin teha nii, nagu autoril on mõeldud Tammsaare, aga partei keskkomitee tahtis partei sõdurit, kes teeks selle filmi õigesti parteiliselt. No ta sai ka selle. Aga mulle ta ei meeldinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avati Kadrinas aupink Oskar Lutsu legendaarsete teoste “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis” filmilinale toojale Arvo Kruusemendile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja koroonaviiruse töögrupi liige Anthony Fautši hoiatas osariike liiga kiire majanduse taasavamise eest. Olemas on tõsine risk, et see toob kaasa haiguspuhangu, mida ei suudeta kontrollida ja mis paradoksaalselt annab hoopis suure tagasilöögi. Tervishoiuametnike sõnul töötavad nad selle kallal, et suurendada osariikide testimisvõimekust ja aidata neil paremini välja selgitada nakatunute varasemaid kontakte. Vaktsiin võib valmida alles hilissügisel või talvel. Veel kord valge maja koroonaviiruse töögrupi liige Anthony Fautši. Meil on mitu kandidaati ja loodame leida mitu võitjat. Teisiti öeldes kavatseme teha mitu lasku sihtmärgi suunas. See on oluline, sest tähendaks head ülemaailmsele kättesaadavusele. Samas ei ole kindel, et vaktsiinile pääsevad tulevikus tasuta ligi kõik ameeriklased räägib USA toidu ja ravimiameti volinik Stepen Han. Vaktsiinide maksumuse üle otsustamine ei ole toidu ja ravimiameti pädevuses, aga ma tõstatan selle küsimuse hea meelega koroonaviiruse töögrupis. Samal ajal tegid esindajate koja demokraadid ettepaneku järgmiseks abipaketiks. Selle järgi saaksid lisaraha osariigid, kohalikud omavalitsused ja eesliinil töötavad tervishoiutöötajad. Samuti plaanitakse ameeriklastele maksta veel kodanikupalka. Osade vabariiklaste hinnangul on aga vähetõenäoline, et see eelnõu saab senati toetuse. USA senati vabariiklaste juht Mitch Mchonnell. See ei ole aeg soovunelmate seadusandluseks, see on aeg praktiliseks vastuseks. Koroonaviirusele esindajate koda arutab eelnõu tõenäoliselt reedel, kui liikmed naasevad kongressi rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui USA majandus liiga kiiresti avatakse, siis võib see kaasa tuua kontrollimatu haiguspuhangu – nii ütlesid riigi tervishoiuametnikud senati liikmetele tunnistusi andes. Samal ajal tegid esindajatekoja demokraadid ettepaneku järgmiseks abipaketiks, millega koroonaviiruse mõjusid leevendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna pidetus, mida võimendavad avaliku arvamuse küsitlused, on praegu arusaadav. Peaministripartei langemine tavaliseks erakonnaks, kes on küll endiselt valitsuses, nõuab harjumist nii nende poliitikutelt kui ka toetajatelt. Uuringufirmade tulemuste keskmine tõukab Keskerakonna kolmandale kohale. Liider on 30 protsendilise toetusega Reformierakond, teine aga 20 protsendiga EKRE. Keskerakonna keskmine toetus ulatub 18 protsendile. Reformierakond haaras liberaalse juhtkõneleja positsiooni, hindab Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts. EKRE hoiab konservatiivse pooluse juhtjõu rolli ja Keskerakond on jäänud kuhugile kõrvale. Keskerakond kaotas toetajaid nii kevadel 2019, tehes valitsuse koos EKREga kui ka jaanuaris 2021, minnes ise Reformierakonna valitsusse. Samas on keeruline öelda, milline oleks Keskpartei toetus siis, kui nad läinuks kuu aega tagasi opositsiooni. Võimalik, et see oleks veelgi väiksem. Võimalik ka, et õigus on nendel, kes ütlevad, Keskerakond tegi strateegilise vea novembris 2016, kui Jüri Ratas võttis Edgar Savisaarelt erakonna ning läks kohe sotsiaaldemokraatide ja isamaaga valitsusse. Selle otsuse oponendid arvavad, et siis pidanuks Keskerakond vaatama opositsioonis, kuidas Reformierakonna toetus muudkui kukub ja kevadel 2019 võitma. Valimised võib-olla, aga minevik on minevik ja aega tagasi ei keera. Keskerakond peab nüüd näitama, et ta on Reformierakonna kõrval samuti tegija ja samal ajal seda, et praegune valitsus ei ole saatanast. Keskerakonnal tuleb ka üles leida rooste läinud oskus rääkida Ida-Viru valijatega, kes on heitunud lõplikes saatumitest, millal põlevkivitööstus kaevandused sulgeb, ega tea, mis tuhandete inimestest saab. Edasi läheb keerulisemaks. Keskerakond peab leidma võimaluse näidata, et parteiga seotud korruptsioonijuhtumid uuritakse üksipulgi selgeks ja need jäävad selja taha. Keskerakonnal tuleb hakkama saada ka rahalises kitsikuses kohalike valimiste kampaania korraldamisega, mis on samuti tõeline kübaratrikk. Ning lõpuks Keskerakonna poliitikutel, kes ise vana valitsuse laiali saatsid ja ennast uuest valitsusest välja jätsid, tuleb üle olla pettumusest või kibedusest, et nüüd on siis nii ja Reformierakond hoiabki peaministri kohta. Kuid need, kes kiirustavad Keskerakonda maha kandma, on liiga rutakad. EKRE kui valitsusest välja tõugatud ohvrikuvand ei püsi igavesti. Ohvrinarratiiviga annab oma toetust kasvatada teatud piirini ja lühiajaliselt hoiatas ka Tõnis Saarts Tallinna ülikoolist ja pole kahtlust, et Keskerakonna püssirohukeldrites on piisavalt moona. Praegu on osa sellest lihtsalt märjaks saanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakond on küll populaarsusküsitlustes kolmandal kohal, kuid püssirohukeldris moona veel jätkub, arvab poliitikavaatleja Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiamet ja selle eelkäijaks olnud maanteeamet on tavaliselt avanud Noarootsi ja Haapsalu vahel jäätee kas jaanuaris või veebruaris. Järgmise aasta alguses seda aga ei juhtu, sest jääteed on osutunud transpordiameti eelarves kärpekohaks. Kui ei tule ametlikku jääteed, on tõenäoline, et jääkasvades hakatakse siiski ühel hetkel omavoliliselt autoga üle mere käima. Haapsalu linnapea Urmas Sukles. No siin ei pea isegi ennustaja olema, selge see, et kui jää on ja algus on uljaspead ja lõpuks on selline partisanirada sinna sisse pandud, aga noh, see on ohtlik. Transpordiamet kinnitab, et nad kavatsevad teha teavitustööd, et inimesed jääle sõitma ei läheks. Transpordiamet leiab, et praamiliikluse arengu tõttu pole enam jääteedel nii olulist rolli. Noarootsi poolsaarel leitakse aga, et seal on jäätee talvel jätkuvalt tähtis, jätkab Lääne-Nigula valla Noarootsi osavallavanem. Aivo Hirmo. Noarootsi inimestel on läbi aegade see talvine jäätee olnud nii-öelda elutee, kuna ajakulu ja kütusekulu on üle 10 korra väiksem maakonnakeskuses käimiseks. Kuna transpordiamet ei saanud enda kinnitusel eelarves investeeringuid kärpida, siis tuli majandamiskuludeks mõeldud 47,7 miljoni juures leida 3,8 miljonit eurot kokkuhoidu. Jääteede arvelt on kokkuhoidu 375000 eurot. Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktor Raido Randmaa. Tegelikult me käisime kõik oma kulud väga pingeliselt üle, kahjuks lihtsalt tuleb raskeid otsuseid langetada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu ja Lääne-Nigula omavalitsusjuhid on vastu Transpordiameti otsusele kärpida ameti järgmise aasta eelarvest koos teiste jääteedega välja ka Haapsalu-Noarootsi jäätee rajamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnipeetud isikud esmalt panid toime arvud kuritegusid erinevaid ning nende kuritegude tulemusena nad said suures ulatuses kuritegelikku raha ja selle rahaga on tehtud erinevaid finantstehinguid, et seda puhastada kuritegelikust taustast ning lõpuks on see jõudnud siis Eesti vabariiki, kus see on investeeritud juba legaalses majandustegevusse, ehk siis kas te saate ka täpsustada, kus see raha praegu siin Eestis paikneb põhiliselt kinnisvaras, et hetkel ongi piiratud 149 kinnistu kasutus kusjuures tegemist on siis erinevas väärtuses kinnistutega nii hoonestamata maatükkidega kuni büroohoonete ja kallite elamuteni välja, kellega on tegemist nende kinnipeetute näol, mis on nende taust, tegemist on vene rahvusest Neist siis kuriteo juhtfiguur on varem samalaadsete kuritegude eest ka karistatud ning need teod toime pani ta katse ajal ja mis nüüd nendest kinnipeetutest edasi saab? Jah, et paralleelselt käib menetlus nii Eesti vabariigis kui Ameerika Ühendriikides ja kuue isiku suhtes on esitatud ka väljaandmistaotlus Ameerika Ühendriikidele. Praeguse seisuga on plaanis viia Eestis kriminaalmenetlus rahapesus lõpuni need isikud kohtu alla anda ning peale seda otsustada nende väljaandmine Ameerika Ühendriikidele siis arvuti kuritegude eest süüdi mõistmiseks, kust tulid need esimesed niidid, mis selle kuriteoni viitasid? Informatsioon tuli siis ka Ameerika Ühendriikidest peale, mida siis kriminaalpolitseiosakond asus siis aktiivselt neid vihjeid kontrollima, uurima, et siin pressiteates on kirjas, et häkiti ka NASA arvutitesse, et see on päris kõrge tase? Jah, vastab tõele, et häkiti nii NASA kui ka muudesse Ameerika Ühendriikide valitsusasutuste arvutitesse sisse ja seetõttu ka see politseioperatsioon viidi läbi siis koostöös NASA ja FBIga, kui see kuriteo tase on nii kõrge, siis tõenäoliselt on ka karistused päris kõrged selle eest. Jah, karistused on väga kõrged Eesti vabariigis rahapesu ja kuritegeliku ühenduses olemise eest on võimalik siis juhtviguri karistada maksimaalselt viieteistaastase vangistusega ning teisi isikuid kuni kaheteistaastase vangistusega. Kuid Ameerika ühendriikides ootavad neid siis märksa karmimad karistused. Politseioperatsiooni kahtlustatavate kinnipidamiseks valmistati ette poolteist aastat, ütles politsei ja piirivalveameti politseikapten Kalmer Viska. Ja kulmineerus ta siis kaheksanda novembri varahommikul, kus ligemale 100 inimest alustasid hommikul kell viis liikumisi erinevatele aadressidele, ootamaks lihtsalt seda ühte märguannet, et millal nüüd alustada. Inimesed peeti korraga kinni, no pluss miinus väiksed, võib-olla sellised nihked on, aga enam-vähem jäävad nad kõik sinna poole tunni sisse. Kuidas nüüd võtta, üks koht on Eesti, keda me siin kinni pidasime, linnas oli kaks, oli Tartu ja siis oli Harjumaa, aga enamus jah, inimesed, kinnipidamised olid Tartu linnas. Kuidas koostöö sujus Ameerika võimudega? Seesama kaheksandal hommikul, kui me alustasime, olid meie töötajad on siin olemas ja täpset arvu ma ei ütle, aga siin on ka ligemale 20 Ameerika Ühendriikide erinevate agentuur tuuride töötajaid. Ain Asa riigiprokuratu. Et ka nemad olid kaasatud meil siin Eestis meie operatsiooni pluss siis loomulikult samaaegselt teatud tegevused leidsid aset ka Ameerika pinnal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja USA koostöös peeti kinni kuus meest ja üks naine, keda kahtlustatakse ulatuslikus arvutikelmuses ja ligikaudu 21,5 miljoni dollari rahapesus Kahtlustatavad nakatasid pahavaraga 4 miljonit arvutit sajas riigis, teiste hulgas nakatati USA riigiasutuste, näiteks NASA arvuteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandis rüki galeriis esitatakse tänasest Tiit Pääsukese värskemat loomingut, kus nii mõnelgi juhul kordub härja motiiv. Selgitusi jagab galerist Triinu Jürman. Tegime eelmisel suvel galerii poolt ettepaneku temale ja Tiit Pääsuka, kuna ta on Viljandimaaga seotud, tema vanemad on siit pärit siis ta oli kohe nõus tulema üle vaatama galeriid ja talle sobis see ruum ja oli nõus näitusega siia tulema. Osa neist töödest oli hiljuti väljas Tartus. Kui palju on siin selliseid maale, mida keegi pole veel kunagi näinud? Uusi maale tuli Tiit Pääsukese poolt meie juurde neli maali ja üheksa maali tuli tema suurelt ülevaatenäituselt Tartust. Nende kokkupanekut siin näebki ja see nimetus härja rukkis ja muud on ka seotud meie galerii nimetusega, mis on siis rüki galerii, et selle seose tekitas ta ka kohe endale. Võib-olla selgitame kuulaja jaoks, mida tähendab üldse rüki. Miks on galeriil selline nimi? Ja galerii on endine aidahoone ja renoveerimistööde käigus leiti seina pealt silt rüki-jahu ja rüki tähendab mulgimurdes rukki, jahu ja sellest ka nimi. Nii et kõik see on ka härgadega seotud absoluutselt härgadega, jää rukiga. No nüüd ka rukigalerii oli päris kaua aega publikule suletud. Mis on see, mis uuesti publiku siia tooks? Ma usun, et Tiit Pääsukese näitus on kindlasti, et Tartu kunstimuuseum oli samuti suletud, kus tema näitus nüüd oli, kes sinna ei jõudnud, võiksid tulla osasid töid siia vaatama ja näitusemajad on suhteliselt turvalised paigad, kus käia, et palju tunglemist siin ei ole. Kui kaua Tiit Pääsukese maale saab rükigaleriis vaadata ja ja kuidas see pääseb, see näitus on tasuta. Näitus on tasuta ja sellel suveperioodil oleme avatud ka pühapäeviti, et mujalt Eestist oleks ka lihtsam jõuda ja näitus on avatud kuni 13. juunini. Kas Tiit Pääsukese näituse siia jõudmist võib prügigalerii pidada ka väikeseks töösaavutuseks? Kindlasti on meil äärmiselt hea meel, et Tiit Pääsuk oli nõus oma töid siia tooma. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu riikliku kultuuri elutööpreemia saanud maalikunstnik Tiit Pääsuke on jätkuvalt produktiivne. Tänasest saab Viljandis Rüki galeriis tutvuda Tiit Pääsukese maalide näitusega \"Härjad rukkis ja muud\", mille neli tööd valmisid spetsiaalselt Viljandi näituse tarvis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGlasgow kohtumine hakkas küll juba eile pihta midagi põhjapanevat, sealt aga niipea oodata ei ole, sest koos ollakse kokku kaks nädalat ning suurem osa ajast kulub vaidluste peale. Põhjapanevate otsustega on aga tuli takus, sest ehkki koroonapandeemia alguses tundus, et uus haigus täpsemalt sellest tingitud piirangud on ka kliimamuutuse pausile pannud, jätkus kliimamuutus peagi täie hooga. Kliimakohtumisi pandeemia ajal aga praktiliselt ei peetud. Pariisi kliimakohtumisest, kus seati eesmärk, et ülemaailmne kliima soojenemine peab jääma alla pooleteise kraadi on möödas juba kuus aastat. Erilist edu kliimamuutuse pidurdamisel selle ajaga saavutatud ei ole ning nüüd tuleb küsida, mida tollaste eesmärkide täitmiseks mitu aastat hiljem üldse veel teha annab. ÜRO värske aruande kohaselt on riigid seni kohustanud kasvuhoonegaaside heitmeid kärpima ulatuses mis toob kaasa 2,7 kraadise soojenemise sajandi lõpuks. 2030.-ks aastaks kasvab kasvuhoonegaaside heide 16 protsenti. Valitsustevahelise kliimapaneeli hinnangul tuleks kasvuhoonegaaside heidet vähendada vähemalt 45 protsenti. Et pooleteistkraadi eesmärk saavutada. Valitsusjuhtidele avaldab survet tõik, et viimastel aastatel on kliimauudised pidevalt massimeedias ning seega ka inimeste huviorbiidis olnud. Selleks on kaks põhjust. Esiteks äärmuslike ilmaolude sagenemine ning teiseks massilised kliimaprotestid. Kliimateadlased on edastanud ka selge sõnumi. Suuremalt jaolt on kliimamuutuses süüdi fossiilkütused, mis paiskavad atmosfääri kasvuhoone gaase, mis ei lase soojusel atmosfäärist kosmosesse kiirguda ning seega muudavad kliimat. Poliitikud on selle sõnumi eri põhjustel aga kalevi alla lükanud. Nüüd üritab kohtumise korraldaja ühendkuningriigi valitsus riigijuhte suruda süsiniku saastet kiiremini kärpima. Vajalike otsuste vastuvõtmist segavad aga keerulised rahaprobleemid. Näiteks pole rikkad riigid suutnud täita oma eelmisel kliimakohtumisel Pariisis antud lubadust maksta vaesematele riikidele kliimamuutuse pidurdamiseks möödunud aastani 100 miljardit dollarit aastas. Vaesed riigid on pahased, seda enam, et mainitud summast poleks piisanud ei vajalike muutuste elluviimiseks ega ka rohelisema majanduse käivitamiseks. Samuti nõuavad vaesed riigid, et rikkad riigid maksaksid kinni kliimamuutuse põhjustatud kahjud, mis enamasti avalduvad just sealsamas vaestes riikides. Rikkad riigid on kliimamuutuse mõju vahetult tunda saanud alles paaril viimasel aastal Austraalia ülihävitavaks muutunud maastikupõlengute ja Saksamaad ning veel paari Lääne-Euroopa riiki tabanud laastavate tulvade kaudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson ütles enne kohtumist, et Glasgow tippkohtumine on viimane võimalus kliimamuutuse pidurdamiseks tähtsaid otsuseid vastu võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull kiidab Viljandi eriilmelisi ja põnevaid maitseid pakkuvaid söögikohti, mille taga on asjatundlikud kokad. Viljandi maitsete nädal aitab Krista kulli sõnul esile tõsta nende tublide inimeste tööd, aga mitte ainult. Ootame viljandlasi ja Viljandi külalisi välja sööma, sest mis saaks veel parem olla, kui ennast lasta hästi teenindada ja lihtsalt nautida neid maitseid, mida Viljandi maakond pakub. No te saatsite välja tegelikult üle 20 kirja pakkumisega selles nädalas osaleda, kui paljud ettevõtjad kaasa tulid? Tegelikult alguses oli meid selline 11 toitlustajat, aga lõpuks jäime käima seitsmekesi. Need kohad otsustasid kokku panna oma eripakkumised ja mitte ainult eesmärgiga pakkuda viljandlastele mingisuguseid omi parimaid palasid, vaid ka omavahel tuttavaks saada. Täna nad teavad 11 ja teavad omavahel ka infot jagada, kust ühte või teist kala hankida, kus tellida maitsvaid ürte ja nii edasi. Maitsete nädalas osalevate söögikohtade peakokad on koos käinud kaks kuud. Möödunud neljapäeval tegid nad proovitöö Viljandi kutsehariduskeskuse õppeköögis, mis Krista kulli sõnul näitas, et ühisesse ettevõtmisse suhtutakse väga tõsiselt. Kui pakkumises on pasta, siis on see kindlasti käsitsi tehtud pasta aga loomulikult on meil Võrtsjärve koha väga palju on ikkagi toiduaineid, mis on ikkagi siit linna või linna lähiümbruse taludest pärit. Viljandi park hotelli restorani Ormisson peakokk Teele Nüps ütleb, et tema tahab kohalike maitsete kõrval avardada Viljandlaste pilti ka maailma maitsetest. Erimenüüs on kaks rooga, mida Teele Nüpsi sõnul Viljandis mujal kindlasti ei pakuta. Pearoaks on jaapanipärane nuudliroog ehk ramen. Seda pakume pardilihaga ja pakume veganvarianti, samuti ka seaga seakõhuga. Ja magustoiduks pakume kondase ainetel tehtud marja magusat, see on siis värsketest marjadest ja külmutatud marjadest värske supp koos toreda kondentpiimakreemiga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seitse Viljandi söögikohta on kokku pannud peaasjalikult kohalikust toormest kahekäigulise erimenüü ja kõike seda pakutakse tavapärtasest soodsama hinnaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRannarootsi muuseumi teise korruse saalis asuvad nukud kannavad Vormsi, Noarootsi, Riguldi, Ruhnu ja Pakri rannarootslaste traditsioonilisi rahvarõivaid. Pakri nukud on näitusel olevatest eksponeeritud. Vanemad jätkab rannarootsi. Muuseumi peavarahoidja Anu Raagma. Ja Pakrisaalelt siis 1927. tehtud ja seal on siis mees, naine, laps ja eraldi on pakkripruut välja toodud. Mitu näitusel olevat nukku kannavad Eesti rootslaste traditsioonis tuntud peaehet nimega seppel ehk pruudikroon. Anu Raagma sõnul on muuseum näiteks Vormsi, Pakri ja Vihterpalu piirkonna pulmatraditsioone uurides tähele pannud, et pulmi peeti talvisel ajal sageli enne jõule. Pulmad peeti ikka siis, kui vili oli salves ja, ja sea sai nii-öelda ka tünni pista, et oli toit olemas. Et, et siis oli rikkalikult pulmalaud kaetud. Hoolimata sellest, et uuemate nukkude kehad on valmistatud tehases, on kõigi nende seljas olevad rõivad sündinud ehtsa rannarootslaste käsitööna. Mis on aga suurem erinevus rannarootsi ja muude eesti rahvarõivaste vahel? Anu Raagma. Peamiselt on see vist must seelik, kuigi Noarootsi tänased riided on ju punased, riivulised ja seeliku triip just. Et, aga vanemad olid mustad. Kui tuntud või populaarsed on aga rannarootsi rahvarõivad praegu Anu Raagma Tänaseks on tegelikult päris hästi seepärast, et mõni aasta tagasi päris mõni aasta tagasi tegid üks noorte tantsurühm, näiteks bakeririided. Et bakeririided olid siiani suhteliselt nagu unustatud, võib-olla või, või noh, mitte nii tuntud ja Haapsalus on tehtud ju siin vanemaid Noarootsi rõivaid, siis on Vormsi rõivaid ühel naisrühmal, et et tegelikult on päris kenasti Raagma toob mõned näited, kuidas need nukud muuseumi kogusse sattunud on. Hakkame vormsist pihta, et meil on memmede grupp siin, neljapäeviti, neljapäev, memmed käivad koos ja Agneta Tomingas, kes oli ka meil niisugune tore asutajaliige siin. Tema on teinud nendest kolm nukku riidesse pannud, kaks barbit olid just minule tuleb nii hästi meelde, kui ta tuli nendega, siis ta ise oli väga rõõmsas tujus, et lapselapse lapsel oli vedelenud paljad nukud ja siis ta pani nad riidesse, siis ta pani ühele siis vormsi, pruudiriided, teisele peigmeheriided ja üks nukk on siis tavalises naise rõivastuses. Siis ja üks vormsinuk meil veel, mis on neljapäevamemmedega seotud, on Silvi Mikeliniga. Ja temale kingiti, kui ta oli laps alles ja siis ta mängis sellega. Rahvusringhäälingule Haapsalust Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus Rannarootsi Muuseumis üles seatud näitusel saab näha rannarootsi rahvarõivaid kandvaid nukke. Vanimad näitusel olevad nukud on ligi sajandi vanused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNii pindalalt kui rahvaarvult oleks tegu Eesti suurima vallaga ja selle eelarveks võib kujuneda umbes 40 miljonit eurot. Senistes Saare maakonna valdadest jäävad edasi tegutsema Muhu ja Ruhnu saarelised omavalitsused. Ühinemisläbirääkimistest kõrvale jäänud pöide vald sundliidetakse samuti Saaremaa valla koosseisu. Kuressaare linnapea Madis Kallas ütles Margus Mullale, et eeldused väga võimekaks ja heaks omavalitsuses on loodud. Mis siis 2018.-st aastast muutub? Suur pilt saab meie ühiseks mureks saab ühiseks mureks see, kuidas meile käivad lennukid, kuidas meile käivad praamid, kuidas on korraldatud ühistransport, kuidas meil on ettevõtluse toetamisega lood, et see suur pilt saab oluliselt suurema tähelepanu ja oluliselt suurema toe kohaliku omavalitsuse poolt kohalikule inimesele, tema teenused jäävad kõik alles, midagi ära ei kaotata ja pigem läheb ainult paremaks. Aasta on ju veel aega aasta pluss üks kuu. Mis selle aastaga veel räägitakse, kui te täna allkirjastate nüüd on, nagu see otsus on tehtud, et üks vald tuleb, aga nüüd on vaja sinna valla sisse ka sisu eelnõud näol ehk põhimäärused, eelarve, projektid, struktuuri eelnõud, et see vald saaks ka füüsiliselt hakata, esimene jaanuar 2018 tööle, selleks on vaja väga väga palju tööd teha ja väga-väga palju erinevaid dokumente toota. Allkirjastamisel oli kohal ka uus riigihaldusminister Mihhail Korb. See on väga võimas, suurema territooriumiga, vaata suurema elanike arvuga, vaat see tuleb päris suur suur pähkel, päris raske pähkel, aga kui 10 valda ja üks linn saavad omavahel kokku lepida, siis ma olen kindel ka nad kõik teised probleemid ja mured saavad ilusti lahendatud. Mis siis ikkagi saab Pöide vallast, nüüd pöide vallaga ma õhtul kohtun, kuulen ka nende arvamust, aga praegune seisukoht on ikkagi, et selline üksikväike vald ei saaks ikkagi jääda. Praegu me loodame vabatahtliku ühenemise peale, me loodame, et vallad räägivad omavahel läbi ja kõik toimub sõbralikult ja niisuguse kokkulepeteni.",
"role": "user"
},
{
"content": "11 Saaremaa omavalitsuste juhti allkirjastasid ühinemisleppe, mille alusel tekib esimesest jaanuarist 2018 Saaremaale kogu saart hõlmav vald. Nii pindalalt kui rahvaarvult oleks tegu Eesti suurima vallaga ja selle eelarveks võib kujuneda umbes 40 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKunagi Vene ajal oli nii, et loomingut lugesid kõik, sest see polnud pelgalt kirjandus, ajakiri, seal sai asju teada, sealt tulid sõnumid. Teinekord oli ridade vahele midagi olulist peidetud ja kokkuvõttes kuulus looming elustiili juurde. Nüüd on looming taas, nagu ta mõeldud on, arvab praegune peatoimetaja Udo Uibo. Looming on lihtsalt oma endisesse nišši tagasi läinud, ta on muutunud kirjandusajakirjaks. Kõne ajal oli tõepoolest nii, et noh, ta oli ajalehtedega võrreldes väiksema tiraažiga ja talle võimaldati natuke rohkem. Ja siin oli ka selline ühiskondlik poliitiline osa, artiklite osa ja siin ilmus natuke rohkem kui ajalehtedes oli. Muidugi käis see ka kõik tsensuuri alt läbi, aga siiski natuke võimaldati rohkem. Aga praegu noh, loomingul enam sellist funktsiooni ei ole ja looming on muutunud tavaliseks või ütleme nii traditsiooniliseks kirjandusajakirjaks, mida ta oli ka enne sõda. Kui suur oli hiilgeaegadel loomingu tiraaž ja kui palju on praegu? Loomingu tiraaž noh, hiilgeaegadel, kui seda nii võib nimetada, see oli laulva revolutsiooni ajal, oli 32000 ja praegu on ta 1700 Sidemed kirjanikega loomingu Uudo Uibo sõnul head ja töö käib nii et looming ilmub ikka edasi. Kinni panemise kartust nagu ei ole, pole nagu selliseid mõtteid kellelgi olnud ja Eesti on jumal tänatud, mõningaid vigu suutnud vältida, mida näiteks meie naabrid on teinud ja Eesti on säilitanud küllaltki rikkaliku kultuuriajakirjade võrgustiku. Ma tean, et naabrid, lätlased kurdavad, nemad tegid selle vea, et hakkasid ka rääkima rahapuudusest ja ikka seda raha on vaja ja majanduslikud põhjused ja, ja Lätis läksid asjad natuke teistmoodi. Läti selline loomingu vastaja ilmub küll edasi, aga seal on hulk teisi kultuuriajakirju kinni pandud ja noh, lätlased kaebavad selle üle ja noh, need raha põhjused, see on tegelikult naeruväärne ettekääne, sest kui vaadata, kui vähe tegelikult kas või kultuuriministeeriumi eelarves kõigile kirjastusprojektidele läheb, see on tühine summa, see on alla ühe protsendi tegelikult aastate vältel. See kasutegur on muidugi suur. Mis see tagasi annab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajakiri Looming sai 80.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVõibolla ei pea opositsioonipoliitikud hakkama ohusaadust avaldama, vaid peaminister astub ise tagasi. Kui EKRE lubab järgmiseks laupäevaks suurt meeleavaldust, siis isamaa korraldas juba täna väikese piketi aga kriitika ei tule ainult opositsioonist. Kaja Kallase erakonnakaaslane Kristen Michal ütleb, et leibkondade sissetulekutest sõltuv energiahindade kompenseerimise meede on kohmakas. Eriti see ettekujutus, et kõik peavad taotlusi tegema, emotsionaalselt on see ka olukord, kus Eesti inimesed, kes on püüdnud terve elu ise hakkama saada, peavad nüüd ühtäkki tundma, et nad on toetuse taotlejad. Et ma ikkagi üritas sellises olukorras leida universaalsemat lahendust. Kristen Michal tegi ettepaneku maksta igale pensionärile ühekordselt 200 ning kõigile lastega peredele 300 eurot. Rääkisin sellest fraktsioonis, mõnedele see meeldib, mõned pakuvad teisi lahendusi, üks lahendus, mida ma ise ka tegelikult kaaluks, samamoodi on hinnalae kehtestamine teatud nii-öelda energia kogusele, noh seda on nii-öelda Norra mudelina viidatud. Peaminister Kaja Kallas lubas pärast tänast valitsuskabineti nõupidamist, et kõiki ettepanekuid energia hinnatõusu kiireks kompenseerimiseks arutatakse. Aga enne oleks vaja rohkem andmeid. Et keda ja kui paljusid see praegused meetmed ei aita ja kui ei aita, siis mis on need kitsaskohad, sest et see meede oli disainitud ikkagi 380000-le leibkonnale 800-le 1000-le inimesele. Mitmed omavalitsused, sealhulgas Tallinn pole veel energiatoetuse taotlusi vastu võtma hakanudki keskerakondlane, riigihalduse minister Jaak Aab, kes praeguse meetme väljatöötamist juhtis, ütleb, et mitmel põhjusel on ka see meede hea ning seda kaotada ei tohiks. Aga siiski ei anna ta tagasi Keskerakonna soovis kompenseerida ka pool kõigi inimeste elektri ja gaasi arvetest. See tunnetus on, et on hädas ka keskmise sissetulekuga inimesed, noh, kes näiteks nüüd jäävad selle piiri alla need pered, mis siis on kohalike omavalitsuste kaudu makstavas meetmes. Kaja Kallas aga ütleb nii koalitsioonipartneri kui erakonna kaaslase ettepanekute peale, et kõike võib arutada, kuid tema toetab sihitud meetmeid. Ega kõik suurpered ei ole raskustes, ega kõik pensionärid ei ole raskustes, ehk siis see ei ole sihitud meede. Kristen Michal Veel kord, et ei saa keegi peaministrile ette kirjutada, kuidas tema asju teeb ja võib-olla parlament küll pisut saab, et aga noh, ütleme nii, et me oleme andnud oma sisendi. Kaja Kallas ütleb, et tema peab vastutama selle eest, et raha oleks mõistlikult kasutatud. Et alati saab öelda, et pange 250 miljonit kuskile, igas erakonnas on populiste. Kristen Michal on populist, kas ei ole?",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki peaminister Kaja Kallas lubab arutada nii erakonnakaaslase Kristen Michali kui koalitsioonipartneri Keskerakonna mõtteid, kuidas luua uusi energiakulude hüvitamise skeeme, kinnitab ta samas, et toetab sihitud meetmeid ning Michali ja Keskerakonna ettepanekud seda ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaupäeval andis USA toidu ja ravimiamet rohelise tule uuele koroonatestile. Test annab vastuse 45 minutiga. See ei ole kiirtest, rõhutab Tartu Ülikooli kliinikumi üldlabori direktor Anu Tamm. Seda ei hakata kunagi kümnete tuhandete kaupa välja jagama. Inimese kodudes ei saa seda kasutada. Ometi oleks uut testihädasti vaja. Anu Tamm nimetab seda kiireks automaattestiks. Ta selgitab, et täna korjatakse suur hulk teste kokku. Need lähevad korraga masinasse ja siis tuleb neli tundi tulemusi oodata. Niimoodi võib testida tuhandeid inimesi, kes kriitilises seisus ei ole ja kelle perearst välja valib. Aga kui inimene erakorralise meditsiini osakonda satub, siis on iga minut tähtis. See on just haiglatele äärmiselt oluline, see muudab nagu haigete käsitlust EMOs ja teistes kliinikumi osakondades. See on nagu põhiline. Põhja-Eesti regionaalhaigla laboratooriumi juhataja doktor Marge Kütt selgitab, et uusi teste saaks analüüsida ükshaaval haiglasse saabunud insuldi või südameinfarkti. Haige COVID 19 test läheks töösse kohe, selgitab Kütt. Anu Tamm lisab, et palju lihtsamaks muutuks ka haiglasisene töökorraldus. Kui praegu käib meil väga väljaõppe personal, keda ei ole laborites nii palju seda tegemas päeval, kui öösel, siis seda testi saaks teha niimoodi seesama valvepersonal. Eile saatis Tartu Ülikooli kliinikum terviseametile ka kirja, milles seisis, et uue testi turule lubamisega on kiire. Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova selgitab aga, et suur probleem on C märgisega. See e-märgistuse taotlemine on tõesti pikk protsess, kuid reeglina need ettevõtjad, kes tulevad juba Euroopa Liidu turule, teavad, et see e-märgistus peab olema. Uuel testil seda veel ei ole. Jelena Tomassova kinnitusel ei istu terviseamet käed rüppes, vaid uute testide turule lubamisele. Pidevalt mõeldakse. Selleks peavad laboriinimesed koostöös teadlastega ja meditsiiniseadmete ohutuse eest vastutavate spetsialistidega uurima teiste spetsifikatsiooni ja läbi viidud valideerimist juhul kui me räägime mingist Eestis. Meil peavad olema andmed tootja volitatud esindaja tõesti täpse nime ja mudeli kohta. Juhul kui neid andmeid on vähe või andmed on poolikud, on väga raske võtta otsus, siis me küsime täiendavat andmeid. Toomas Soova sõnul võib kiirematel testidel ka mitu puudust olla. Neist kõige olulisem on täpsus. Testid, mida terviseamet praegu kasutab, annavad õige vastuse üheksal juhul 10-st. Erinevate testide juures on erinev usaldusväärsus, mõne testi juures on 76, mõne 86.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglad ootavad Terviseametilt uue testi turulelubamist. See lubaks EMOdes kiiresti välja selgitada, kelle mure taga on COVID-19, kellel on muud hädad. Terviseameti kinnitusel menetlus käib, kuid otsustega kiirustada ei saa - testil pole veel tähtsat CE-märgist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsustasime seda, et saatsime välja siis laenupakkumise Tallinki le selle põhiselt, siis ootame Tallinki vastust. Kas pakkumine sobib? Millised on tingimused, võib-olla kordame need üle. Loomulikult järgisime seda, mis vabariigi valitsuses otsustatud said. Ehk siis käibekapitalilaen, kuni siis 100 miljonit eurot, tähtaeg kolm aastat alates laenulepingu sõlmimisest ja intressimääraga siis 12 kuu euribor pluss kaks protsenti aastas. Ja mis nüüd edasi saab? Laenupakkumine Tallinkile saadetakse siis nõukogu otsusepõhiselt välja ja Tallinki ga algavad selle peale siis kas siis läbirääkimised või, või Tallink võtab selle laenupakkumise vastu ja sõlmitakse selle peale laenuleping. Tõenäoliselt on ka Tallinki jaoks huvi see, et sellesse laenulepingusse jõutakse võimalikult kiiresti. Nii et ma usun, et nii Tallinki poole pealt kui ka Kredexi poole pealt tehakse endast kõik olenev, et jõud laenuleping võimalikult kiiresti. Kas Kredexi otsus tuli kergelt? Jah, selles mõttes kindlasti kuna ju tegelikult sellega on tööd tehtud väga pikalt, juba mitu nädalat, nii, nii KredExi poole pealt kui, kui ministeeriumide poole pealt ja ja teema on ka käinud ju vabariigi valitsuse laua peal, et siis loomulikult põhitingimustes oli ühine arusaamine olemas. Aga siiski arutelu vajasid selle lisatingimused ja ütleme niimoodi, et ei olnud nagu probleemi sellega, et laenupakkumist ei tehtaks, vaid pigem küsimus oligi tingimustes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas anda Tallinkile 100 miljonit eurot laenu ja kinnitas laenu põhitingimused. Laenuotsuse pidi aga kinnitama ka Kredexi nõukogu. Täna oligi küsimus arutusel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViljandimaa päästeteenistusel on registreeritud praeguseks 44 ametlikku väljakutset, kuid väljakutsete üldarvu ja abi osutamise arvu saab tegelikult teada alles ehk homme pärastlõunaks. Viljandimaa päästeteenistuse direktor Jaan Sims. Kuid samas, kui näiteks mõni komando sõitis ühele sündmusele, siis tagasi tulles ta võis sattuda ka juba kahele või kolmele. Tormikahjustusi likvideerisid ka Viljandimaa päästeteenistuse tugikomandod Võhmas, Suure jaanis ja Abjas ning väljas oli 25 autot. Põhilised kahjustused olid ikkagi puude langemise teele ja siis täpselt samuti majadele üks kolmandik nendest olid siis majade katused. Tormikahjustuste likvideerimisel sai viga üks päästetöötaja, kui talle kukkus peale puu. Praegu on mehe seisund rahuldav ja ta on viidud uuringutele Tartu Ülikooli kliinikumi. Omaette õppetunni andis torm sihtasutusele Viljandi haigla, kus oli kahetunnine voolukatkestus, aga haigla jäi ka ilma veeta ilma kütteta. Haigla juht Ülle lumi ütles Eesti Raadio uudistele, et töötajad tulid selle kriisiga täna küll hästi toime, sest varutud oli nii küünlaid kui tikke. Kuid haiglas on ainult üks automaatelektrigeneraator, mis suudab teenindada ainult sundravi osakonda. Kogu ülejäänud haigla peab läbi ajama ühe käsigeneraatoriga, see nõuab haigla töötajatelt aga operatiivset tegutsemist. Haigla juht Ülle Lumi nentis, et elektrigeneraatori maksumuseks on 1,5 miljonit Eesti krooni ja tal on kavas juba homme alustada teema arutamist nii Viljandi maavanema, maakonna arsti kui ka sihtasutus Viljandi haigla nõukoguga. Piret rist, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 18.00. Ülevaade päevast Viljandis, Piret Rist ja Viljandi päästeteenistuse direktor Jaan Sims.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nToonane USA president Bill Clinton nimetas Roht Bader Ginsburg Gi ülemkohtunikuks 1993. aastal. Temast sai teine naine selles ametis. See aitab kaasa nende päevade lõpule, kui naisi, kes on vähemalt pool meie ühiskonna talentidest leidub kõrgetes kohtades vaid üksikute esinejatena. Kinsberg oli pärit New Yorgist ja õppis õigusteadust Kolumbia ülikoolis. Ta on ise rõhutanud, et karjääri tegemine oli keeruline, sest ta on naine. Ema ja juudi päritolu advokaadibürood keeldusid Kinsbergi palkama, mistõttu töötas ta kohtuametnikuna ja hiljem professorina. Ülemkohtus oli ta üks liberaalsemaid hääli ja toetas järjekindlalt kodanikuõigusi, räägib endine USA president Bill Clinton. Having peate. Ta koges diskrimineerimist, mistõttu veetis ta järgmised 20 aastat selle vastu võideldes. Viimastel aastatel esines Kinsbergil mitu terviseprobleemi. 2018. aastal eemaldasid arstid tema kopsudest kaks kasvajat. Samuti oli tal nii käärioole kui ka kõhunäärmevähk, kuid igal korral naasis ta kiiresti kohtusse. Kinsberg tõusis tööeetika tõttu popkultuuri ikooni staatuses. Ma ei oleks suutnud ka kõige pöörasemates unenägudes uskuda, et mind kutsutakse ühel päeval kurikuulsaks RPGks. President Donald Trump saab nüüd ametisse nimetada juba kolmanda ülemkohtuniku. See võib aastakümneteks muuta kohtu oluliselt konservatiivsemaks. Kandidaatide hulgas on näiteks vabariiklastest senaatorid Teet kruus, Tom Coton ja Josalli, räägib USA president Donald Trump. Nad on ühed targemad selles riigis, konservatiivsed, nad usuvad põhiseaduse se. 2016. aastal suri samuti enne presidendivalimisi ülemkohtunik Antonin skalia kelle asemele soovis toonane president Barack Obama nimetada Merik Carlendi. Vabariiklaste enamusega senat aga keeldus Karlandi kuulamisi läbi viima, rõhutades, et ülemkohtuniku kandidaadi üle peaks otsustama uus president. Praegu on vabariiklased samuti senatis ülekaalus ja nende juht Mitch McConnel on juba öelnud, et seekord samast põhimõttest ei lähtuta ja Trumpi kandidaadi üle kavatsetakse hääletada rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "87-aasta vanusena suri kõhunäärmevähki USA liberaalne ülemkohtunik ja popkultuuri ikoon Ruth Bader Ginsburg. See annab poolteist kuud enne valimisi president Donald Trumpile võimaluse nimetada ametisse juba kolmas ülemkohtunik, mis võib aastakümneteks muuta kohtu oluliselt konservatiivsemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestlanna Killeke Kalev on üks 14 ümmargusse Eesti organisatsiooni kaudu eelmise aasta septembris välismaale kooli läks, kuna vahetuspere on tore ja soov itaalia keel selgeks saada suur, siis otsustas Kalev koroonakriisi alguses, et jääb välismaale vahetusaasta lõpuni. Kalevi valitud kool asub Põhja-Itaalias, kuid koroonast tingitud piirangud ja eriolukord on tüdruku sõnul tugevalt mõjutanud nii koolis käimist, õppimist kui ka uute sõprade leidmist ja suhtlemist. Kalev jätkab. Enamused, minu sõbrad, kes on siis vahetusaastal olnud mõne teise programmiga või, või üldse kuskil teistes paikades, on koju läinud, aga mina hetkel koolis käia ei või, või noh, üldsegi siin ongi jäetud kool aasta lõpuni ära ja näiteks mina ei või kesklinna minna sellepärast et noh, vahetus õpilasel on natuke suuremad piirangud kui tavaliselt. Kalev ütleb, et kontaktõpe peatati Põhja-Itaalias juba veebruaris, kuid esimeste videotundidega koduõppe kujul alustati alles märtsis. Kui Eesti on siis e-riik, siis Itaalia ei ole nii väga arvuteid ja tehnoloogiat omandanud, seega siin võttis natuke kauem aega ja kõigil ei ole nii häid arvuteid, millega saab videotunde teha. Kalevi sõnul peaks vahetusaasta lõppema 18. juunil. Ass Eesti organisatsiooni tegevjuht Oliver Kontram ütleb, et ilmselt vahetus aasta lõpetamise ja läbimisega Kalevil enam probleeme ei teki. Küll aga võib viibida tüdruku koju jõudmine. Tänu nende lendude harvendamisele täna ju lendab Eestisse üks lennuk päevas on ja kindlasti tuleb muutusi lennuplaanidest. Lisaks gümnaasiumiõpilastele on koroonakriis mõjutamas ka üli õpilaste vahetussemestrit välismaa kõrgkoolide juures. Näiteks Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ütleb, et on tudengeid, kes õpingud katkestanud on, neid, kes tulnud tagasi ja läbivad vahetussemestri kodumaal õppe vormis. Palju on aga ka neid, kes välisriikidesse jäänud, läbides seal õpingud samuti e-keskkondade kaudu. Vastuseta on aga küsimused, kas ja mil viisil õnnestub üliõpilastele semestrit väliskõrgkoolide juures lõpetada. Ei saa praegusel hetkel olla kindlad, et kui paljudel õnnestub ka tegelikult õpingud lõpetada e-õppega see tähendab, et plaanitud ained sooritada ja soovitud ainepunktid kirja saada me tegelikku olukorda sellest, kuidas välisõpingutega läks ja kui palju plaanitust jäi tegemata, selles osas me saame parima ülevaate tegelikult sügisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi suurem osa on praeguseks vahetusaastalt – või semestrilt Eestisse tagasi pöördunud, leidub ka neid, kes otsustasid õpirände välismaal lõpuni teha või on jätkamas välissemestrit e-õppe vormis kodumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRaudtee ja sidemuuseumi juhataja talis Vare sõnul on auruveduri restaureerimishankeks plaanitud 75000 eurot millele lisandub käibemaks. 1943. aastal teise maailmasõja ajal Saksamaal Münchenis ehitatud 52. seeria nimelist marki veduri saatus on olnud kirev. Seda on kasutatud Austrias, Ungaris, Rumeenias, Ukrainas asuvas Odessas ja alates 1957.-st aastast Eestis. Siin oli see kõigepealt Valgas, vahepeal Tartus ja siis taas Valgas ja viimased 24 aastat on asunud Haapsalu raudteemuuseumis, jätkab Talis. Vare. Jah, ta hetkel on kehvas seisus, et noh, viimati teda kuskil tosin aastat tagasi korrastati, värviti, aga ilm teeb oma töö, paljud plekid on roostetanud, paljud detailid on selle aja jooksul kahjustada saanud. Ja, ja praegune mõte ongi selles, et peataks sellise korrosiooniprotsessi asendaks need detailid, mis on täiesti läbi roostetanud, auklikud ja need olemasolevad originaaldetailid, mida saab säilitada need kenasti restaureeriks konserveeriks. Talis Vare sõnul saadi restaureerimiseks vajaminev raha kokku Eesti ja Läti koostööprogrammi, militaarajaloo pärandi, projekti, erainvestori ja muuseumi enda vahendite abil. Töid on plaanis teha Haapsalus, kohapeal jätkab Talis Vare. Hange läks avalikuks ja, ja kui nüüd hange läheb korralikult, nii nagu plaanitud saame lepingusse minna, siis, siis on aega neli kuud seda teha, ehk siis suve lõpuni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid kuulutas äsja välja riigihanke, et restaureerida II maailmasõja ajal ehitatud Saksa auruvedur, mis on viimased 24 aastat kuulunud Haapsalus asuva raudteemuuseumi kollektsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nGaas lasti sisse torujuhtme esimesse lõiku, teatab gaasijuhet haldava ettevõtte Nord Stream kaks AG. Firma teatel valmistutakse gaasi laskmiseks ka juhtme teise lõiku. Enne gaasitranspordi algust peab kogu torujuhe gaasiga täidetud olema. Millise graafiku alusel juhet gaasiga täidetakse ning millal see igapäevaseks gaasitranspordimiks valmis on, firma ei teatanud. Küll väidavad eksperdid, et ilmselt veel sel kuul hakkab gaas Venemaalt Läänemere põhja kaudu Meklenburg Forommernisse voolama. Venemaa riiklikul energeetikahiiglase Gazprom on kavas veel tänavu juhtme kaudu Saksamaale pumbata 5,6 miljardit kuupmeetrit gaasi. Meglemburg Forpomerni liidumaa energeetikaministeeriumi teatel on torujuhtme kasutuselevõtuks vajalikud dokumendid valmis. Kõige viimasena saabusid sõltumatute hindajate aruanded juhtme lekkekindluse kohta. Ka teatas torujuhtme ehituse käiku erapooletult jälgima kutsutud Taani asutus, et juhtme käikulaskmise eeldusnõuded on täidetud. Nüüd peab Nord Stream kahele oma heakskiidu andma veel ka Saksamaa võrguagentuur. Siin ei ole küsimus enam mitte torujuhtmes endas, vaid seda haldavas firmas. Nimelt peab riiklik energiavõrgu agentuur tunnustama Nord Stream kaks AG sõltumatu transpordiettevõttena vastavalt Euroopa Liidu direktiivile. Varem Nord Stream kahe kaudu gaasi transportida ei saa, sest riiklik agentuur käsitleks seda haldusõigusrikkumisena ning määraks firmale tõsise trahvi. Agentuuril on otsustamiseks aga aega. Jaanuari alguseni. 1230 kilomeetri pikkune topeltjuhe valmis 10. septembril. Poole juhtme ehitamisest rahastas Gazprom, teise poole viis lääneriikide ettevõtet, nende hulgas ka kuulus ajamaine kütusegigant. Sell lääne investoritele läks torujuhtme ehitamine maksma üle 10 miljardi euro. Juhtme kaudu on Venemaalt Saksamaale ja teistesse Euroopa riikidesse plaanis tarnida aastas 55 miljardit kuupmeetrit gaasi. Torujuhtme haldusfirma andmeil peaks sellest piisama 26-le miljonile majapidamisele. Mõistetavalt ei ole vaikinud gaasijuhtme kriitikud, kes näevad ohtu, et Venemaa võib gaasijuhet geopoliitilistel eesmärkidel kuritarvitada. Eeskätt kardetakse Ukraina-vastaseid kuritarvitusi, sest uus gaasijuhe muudab Venemaa Ukraina gaasitransiidist sisuliselt sõltumatuks. Ukrainale on gaasitransiit senini aga eluliselt vajalik. Venemaa valitsus esitleb juhtme kasutuselevõttu kui katset leevendada olukorda Euroopa gaasiturul. Venemaa viitab siin rahvusvahelise energiaagentuuri palvele suurendada maagaasi eksporti Euroopa riikidesse, et leevendada praegust puudujääki ja sellega paratamatult kaasnevat hinnatõusu. Maagaasi hulgihind on aasta algusega võrreldes rohkem kui kolmekordistunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaad ja Saksamaad ühendavasse torujuhtmesse Nord Stream 2 lasti esmakordselt gaas sisse. Ekspertide hinnangul võib edukate katsetuste korral torujuhe käiku minna veel sel aastal. Püsima aga jäävad tugevad poliitilised erimeelsused torujuhtme ümber.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPaljud küll kahtlevad selles, kas see euro oli Eestile hea või mitte, aga mina olen absoluutselt veendunud selles, et eurost on Eestile väga palju kasu olnud. Euro muutis jälle Eesti atraktiivseks otsestele välisinvesteeringutele ja need on just need olnud, mis on loonud Eestisse uusi töökohti ja mis on tootnud suuri ekspordimahu ja tänu millele Eesti majandus on kasvanud esimese üheksa kuuga lõppeval aastal 8,8 protsenti. Euro on loomulikult andnud kindlustunde ka nendele inimestele, kes võtsid oma laenud krooni ajal eurodes. Ei enam mingisugust kursiriske. Et kindlasti see on väga hea aasta olnud Eestile, kuid paraku tumestab väljavaateid see määramatus, mis on Euroopas ja mis, mis on kogu maailmas. Võtmekoht oli siis ikkagi see, mis toimus euroga, mis kasu me eurole üleminekust saime või ei saanud? Hinnatõusu saime kõik muu, mis pärast seda tuleb, see on nüüd juba tulevikumuusika. Aga parteiline maastik on muidugi muutumises. Ma olen päris rahul sellega, et Keskerakond pidas vastu kevadised valimised pidas vastu kongressi järgmisesse aastasse. Mis puutub, siis ma arvan, et janoor paneb päris palju asju paika. Mis saab Irlist? Kas Res Publica võtab partei üle või mitte, ma endiselt seda veel päriselt ei välista?",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare hinnang lõppevale aastale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKildhaaval ilmuvad majanduspaketi arvud näitavad, et jah, suurimad ümbrikud ühislaenust on plaanitud saata Itaaliasse ja Hispaaniasse. Samas on raha jagamisel arvestatud ka riikide jõukusega ja nii oleksid vaesemad riigid üle Euroopa kasusaajate poolel. Eesti saaks selle arvelt juurde 1,85 miljardit eurot ja lisaks veel 400 miljonit eurot Rail Balticule. Meie tagasimakse kohustused jääksid ligikaudu miljardi euro juurde. Marta pilati mõttekojast European Polisisenter leiab, et see pakkumine annab kõigile midagi ja seal on eeldusi kokkuleppe aluseks kujuneda. Siin on hoolikas tasakaal asjadest, millega võiksid nõustuda kõik liikmesriigid. See on väga selgelt ajutine ja piiritletud kindlate reformide ning investeeringutega. See on väga oluline neile riikidele, kes ei tahtnud ühisvõlga, see võib tuua nende nõusoleku. Samas on selle maht arvestatav ja vastab sellele, mida enamus liikmesriike on soovinud. Brügeli analüütik Sort arvas leiab, et pakett võiks toetuste osas isegi ambitsioonikam olla. Madala võlatasemega riigid suudavad enda eest ise hoolitseda, aga tuleb mõelda ka kõrge võlatasemega riikidele. See oleks väga tõsine olukord, kui Itaalia, Hispaania või Kreeka raskustesse satuvad. Kõigi huvides on vältida lõhede süvenemist. Kuigi jah, need riigid oleksid pidanud varem ajama palju vastutustundlik tikumat eelarvepoliitikat. Aga me ei peaks praegu vaatama minevikku, me seisame silmitsi erakordse majandusliku šokiga ja me peame vaatama tulevikku. Taastumispaketi raha oleks eelkõige mõeldud konkreetseteks investeeringuteks rohe ja digipöördesse. Seejuures peavad riigid arvestama ka Euroopa Komisjoni majandus ja eelarvepoliitika soovitusi. Majanduse turgutamiseks plaanitakse näiteks suuremahulist, hoonete, renoveerimisprogrammi, taastuvenergeetika ja vesiniktehnoloogia arendamist, miljon laadimispunkti elektriautodele, 5G tehisintellekti ja andmemajanduse edendamist. Ühislaen on plaanis tagasi maksta 30 aasta jooksul alates 2028.-st aastast kas uutest maksudest või tavaliste eelarve sissemaksete arvelt. Selge on see, et paketi miljoni detaili üle tulised vaidlused alles algavad. Kas sellest sünnib kokkulepe, selgub suvel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamisfondi toetustest saaks komisjoni kava järgi suurima osa Itaalia, teisel ja kolmandal kohal on Hispaania ja Poola. Toetused liiguvad ettepaneku kohaselt Lõuna-Euroopa kõrval suhteliselt suures mahus ka kõikjale vaesematesse riikidesse. Eesti saaks laias laastus öeldes ühe euro kohustuste kohta kaks eurot toetusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäkski nii nagu viimastel päevadel arvati, ehk umbusalduse läbikukkumise otsustas üks hääl, see oli äsjane abilinnapea Meelis Kukk, kes ametist lahkudes volikokku tagasi tuli ja umbusalduse vastu hääletas. Nüüd on isamaa opositsioonis, Andres Metsoel tuleb volikogu esimehe koht loovutada ja Siim Suursillal abi linnapea kohaga hüvasti jätta. Andres Mets oli nüüd seda vaja. Koalitsioon lagunes ja teete opositsiooni. Alati poliitikas on nii, et võimust ei saa kinni hoida, kui on näha, et tegelikult on koalitsioonis tõsised probleemid ja värske õhk alati toob hapnikku juurde ja ma arvan, et seda on Pärnule väga vaja. Selge on see, et ega selline potiseis ei saa lõputult jätkuda ka olukord, kus tegelikult juba mõnda aega on Keskerakond ja valimisliit läbi ühe kõne isiku kõnetanud koalitsioonipartnerina. Meid ei ole paraku meile kuidagi vastuvõetav ja neid muutusi oli vaja, nagu te näete, väga palju on juhtunud ja ma arvan, et kõik tegelikult on saanud suhtumiste osas targemaks ja tegelikult ka isikute osas, kes siis toimetavad ühel või teisel pool. Alles eile tegite uuesti ikkagi valimisliidule ettepaneku koalitsioon moodustada. Ja noh, see oli väga selge, et ega algusest peale me ju arutasime nii sotsiaaldemokraadiga kui ka siis Reformierakonnaga, et meil ei ole selles mõttes punaseid jooni, et esmatähtis on saada Pärnu arengutega edasi ja noh, ei tasu seda nagu kindlasti tasandada kommunaalmajanduse või millegi objekti ehitamiseks. Me täna kuulsime siin tervet sellist viisaastaku plaani, et mida kõik on valmis on ehitada, aga omavalitsus on eelkõige ikkagi hulk inimesi, kogukond ja tegelikult seal sees saanud isikud, kes oma mandaadiga peavad ki seda omavalitsus kujundama, olgu see suhtumises või siis linnaruumi arengus konkreetses ehitise kontekstis. Järgmisel nädalal tuleb kokku linnavolikogu erakorraline istung, kus avaldatakse umbusaldust volikogu esimehele Andres Metsojale. Pärnu uue koalitsiooni moodustavad valimisliit Pärnu ühendab Keskerakond ja EKRE. EKRE saab ühe abilinnapea koha ja selle inimese lubas erakond tuua väljaspoolt, mitte võtta volikogu liikmete hulgast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnapea Romek Kosenkranius jäi ametisse. Volikogus oli umbusalduse poolt 19 ja vastu 20 volikogu liiget. Koalitsioonileppe olid uued võimupartnerid allkirjastanud juba enne volikogu istungit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMoldovast lahku löönud ning selgelt Kremlile alluv Transnistria on ammune veskikivi Moldova kaelas mis muude põhjuste hulgas takistab riigi pääsu Euroopa Liitu ja NATO-sse ning lõimumist läänemaailma ka üldisemalt. Hiljuti andis aga ka Venemaa kindralmajor Rustaminekje mõista, et Ukraina vallutamise käigus kavatseb Venemaa viia oma väed ka Transnistriasse kus Kremli teatel rõhutakse venekeelseid elanikke. Sestap avaldati pärast eilset raketirünnakut mitmel pool arvamust, et vahejuhtum on Kremli ettekääne Transnistriasse tungimiseks. Praegusel hetkel Ukrainas tegutsevad okupatsiooniväed küll Transnistriasse siseneda ei saa sest nad ei ole Moldova piirile lähedalegi jõudnud. Moldova valitsuse juures tegutsev transnistri ja tagasilõimimise büroo on vahejuhtumi pärast muidugi mures, leides, et igal juhul oli vahejuhtumi eesmärk pingestada olukorda piirkonnas, mida Moldova põhiseaduslikud võimud ei kontrolli. Tagasilõimimise büroo kutsub kõiki konfliktiosalise rahunemisele ja jälgib olukorda. Moldova luure andmeil tulistati raketid välja granaadiheitjast RPG 27 mille konkreetset mudelit kasutatakse ainult Venemaal, Transnistrias, Jordaanias ja Kaboonis. Transnistria tagasilõimimise büroo tuletab meelde, et varem on separatistlikus piirkonnas olnud palju vale pommi hoiatusi. Moldova eriüksuslased pidasid vale pommi hoiatuse andja kinni ning selgus, et tegu on Venemaa kodanikuga. Juurdlus tema tegude üle veel käib. Moldova avalikkuses ei ole äsjane vahejuhtum Transnistrias veel ulatusliku vastukaja leidnud. Küll on ühiskonna kihjama löönud Ukraina asepeaministri rõna avaldus, mille kohaselt üritab Moldova Ukraina sõja kontekstis olla lojaalne korraga nii Kiievile kui Moskvale. Ise. Iirimaal elav, kuid Moldovas väga tuntud ettevõtja ja poliitikavaatleja Tragoškalbur mõistab suki avalduse hukka leides pealegi, et Ukraina on kuni 2014. aastani otseselt kaasa aidanud Moldova vabariigi riikluse ja majanduse nõrgenemisele toetades vaikimisi Venemaa röövelliku energiapoliitikat. Kalbur möönab, et Ukraina praegused võimud selle eest vastutavad ei ole ning nendib sedagi, et Kiina ei ole teinud Ukraina toetamiseks piisavalt. Need, kes juhivad Moldova vabariiki, peavad välja astuma avaldustega Ukraina toetuseks, kes võitleb kindlalt Venemaa agressiooniga Ukraina ja meie vastu. Keinau peab olukorda ära kasutama ja keelustama Moldovas kõik venepärase. Kõik Venemaa propagandakanalid tuleb seadusega keelustada ja kes mässab, see tuleb vangi panna, kirjutab kalbur oma blogis. Kalbur soovitab praegustel võimukandjatel võtta leedulastest, lätlastest ja teistest endistest Nõukogude Liidu liikmetest õppust kellel on õnnestunud oma riigis üles ehitada stabiilne majandus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Transnistrias jätkuvad juba teist päeva tundmatute korraldatud rünnakud. Samal ajal kütab Moldovas kirgi Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki karm avaldus Moldova valitsuse aadressil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtul telekanalile Euronews intervjuu andnud Ungari välisminister Peeter Sarto sõnul ei soovi ungarlased enda pinnale NATO teiste riikide vägesid. Ajal, mil Balti riikidesse ja mujale Ida-Euroopasse saadetakse aina enam NATO vägesid, on see mõnevõrra üllatav avaldus. No ere. Os trops, territoorium? Ei, me pole nõustunud sellega ja me ei kavatse nõustuda, sest NATO väed on juba meie territooriumil. Need on Ungari sõjavägi ja relvajõud, mis on heas vormis, et riigi julgeolekut tagada. Seega meil pole vaja lisaks sõjaväelasi Ungari territooriumile, ütles. Tema sõnul tuleks praegust olukorda Venemaa ja Ukraina vahel lahendada diplomaatiliselt, mitte sõjaga. Arto hinnangul peavad olukorra lahendama Venemaa üheskoos lääne suurriikidega. Talt uuriti ka võimalike vene-vastaste sanktsioonide kohta Euroopa Liidu tasemel. Anti. Sanktsioonid peaksid tulema ainult siis, kui midagi juhtub. Esiteks ja teiseks, kui me räägime sanktsioonidest, siis need ilmselgelt ei tööta. Me ei tahtnud lõhkuda Euroopa ühtsust ja seepärast kunagi ei vetostanud neid. Oleme alati need otsused kinnitanud, aga kui me vaatame sanktsioone, siis need on olnud läbikukkumised. Nad pole edukad, sest kui te vaatate kaubavahetust Venemaa ja suurte Lääne-Euroopa riikide vahel, siis te näete, miks Prantsusmaa ja Saksamaa kaubavahetus Venemaaga on suurenenud alates sanktsioonide sisseseadmisest. Seega minu seisukoht on, et kui rääkida edasistest sanktsioonidest, siis on möödapääsmatu teha nende mõjule sisuline analüüs ütles et see vastus ei ole üllatav, sest varem on Ungari üksinda blokeerinud ka Hiina-vastaseid sanktsioone. Kuivõrd Ungari valitsus eesotsas peaminister Viktor Orbaniga on viimastel aastatel Moskvaga heades suhetes olnud, siis vaadataksegi võimalike sanktsioonide puhul just neile otsa. Seda eriti olukorras, kus Orban külastas ka eelmisel nädalal Moskva, et kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Samas pole Ungari seni uute võimalike sanktsioonide puhul oma vastuseisu väljendanud. Näiteks detsembris toimunud Euroopa ülemkogul said riigijuhid Euroopa komisjonilt võimaliku sanktsioonide paketi ülevaate ja orban seal vastuseisu ei väljendanud. Ent tõehetk tuleb siis, kui neid sanktsioone kunagi üldse peaks vaja minema. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari välisministri sõnul ei soovi riik enda pinnale teiste NATO riikide sõjaväelasi. Samuti peab Budapest seniseid Vene vastaseid sanktsioone läbikukkumiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäiteks Londoni börsil kallinesid väärtpaberid ligi 6,5 protsenti. Ka Wall Streetil tegid aktsiad järsu hüppe ülespoole. Tegemist on viimase kuue aasta kõige suurema ühepäevase kallinemisega. Investorid loodavad, et suurriikide keskpankade rahasüstid suudavad pankrotist päästa mitmeid investeerimisettevõtteid ning suurt krahhi ei tule. USA rahandusminister Henry Paulson töötab praegu kavade kallal, millega aidata raskustesse sattunud investeerimisettevõtteid. Selle kava peaks heaks kiitma ka kongress. Kava eesmärk on leida kriisile laiem lahendus, kui aidata ainult üksikuid krahi äärele sattunud rahandusettevõtteid. Hiina Shanghai börsil liikusid aktsiad üles ligi 10 protsenti, olles eile aga 22 kuu kõige madalamal tasemel. Ka Vene börs liikus hommikul kiiresti ülespoole ning börs katkestas kauplemise kohaliku aja järgi kell 11, null viis. Börsi sulgemise ajaks oli indeks tõusnud 13,97 protsenti esmaspäeval ja teisipäeval. Börs kukkus nii järsult, et paanika vältimiseks kauplemine keelustati. Kuigi Venemaa majandusnäitajad on tugevad, kardavad investorid valitsuse ootamatuid samme ning endiselt mõjutab väärtpaberiturgu ka Gruusia konflikt. Millal aga maailma rahandusturud võiks rahuneda, küsisin seda SEB kapitaliturgude üksuste juhilt Sten Sumbergilt. Mine tea, võib-olla esimene suurem rahunemine tulebki siis, kui nüüd needsamad plaanid teoks saavad, et kui tulevad mingid juba reaalsed otsused ja reaalselt näiteks mingisugune, siis praegu käib jutt, et USAs luuakse mingisugune siis institutsioon või organisatsioon, mis noh, ütleme jällegi lihtsustades kogu seda teemat tegeleb siis see nende ebalikviidsete varadega ja proovi pankadele, pankade pankasi nende realiseerimisel aidata ja luua nagu süsteemi tuua sellega rohkem likviidsust ja jällegi ka usaldust, nii et et kui ma arvan, need sammud ära tehakse sellisel kujul, nagu siin nüüd uudised liiguvad, et nagu plaanid on, siis siis võib-olla see kõige hullem. Kõige hullem on nähtud et sealt edasi tõenäoliselt tuleb uudiseid jätkuvalt, et osata osad institutsioonid ikkagi langevad, aga võib-olla ei ole need enam kõigi need suuremad ja ja, ja võib-olla ei too iga üksikjuhtum kaasa jälle ka sellist paanikat, mis aktsiaturud teevad, see on veel natukene keerulisem, et seal on ka muid asju, mis, mis on ka tegurid, sest kõik need probleemid, mis ma siin kirjeldan, on jahutavad selgelt ka majandust ja tekitavad seal teisi muid probleeme väljaspool ka finantssektorit ja, ja see omakorda siis võib vähendada kõvasti ettevõtete kasumeid ja läbi selle nende aktsiate väärtust ja nii edasi ja see võib jällegi aktsiatesse nõrkust tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maailma suuremad aktsiabörsid liikusid täna järsult ülespoole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOn viies oktoober aasta 2000 ning kellaaeg on tiksumas kohe-kohe pool viis õhtul, kui Tallinna lennujaamas on pilgel rahvast täis. Enamus on noori inimesi ning kõikvõimalikud tele ja raadiokanalid ning pildimehed ajakirjadest ja ajalehtedest ning on oodata, keda tüüpi võitjat Erki Nool, kes peaks saabuma kohe-kohe orienteeruvalt 10 minuti pärast siia melusse on sisse uppunud ilusti ka ära. Kultuuriminister Signe Kivi tagasihoidliku lillebuketiga ning Erkit on tervitamas ka Eesti meeste laulu seltsi. Meeskoor. Nagu te kuulete saabumas üldse teki kõrge linnakese peal, ma astumas liita emotsiooni selle alla, kes on siis õnnelik selle lille kimbu kätte. Erki on väga rõõmus ja leevitab kõigile. Aga üle võimas tunne on siin. Tallinna lennuväljal. Ulatab Erkile lille kultuuriministeeriumi poolt ja Eesti vabariigi valitsuse poolt. Signe Kivi kultuuriministrina. Lilledeks on ei miski muu kui Eesti rahvuslilled. Rukkililled. Armastatud armastatud Erki nool täna südame eest ennast. Täna aga sa tead, et Eesti on lipuehtes super teie pärast meie armastatud sportlased. Eki Sul oli kunagi unistus, sa tegid kõik selleks, et seda unistuse kätte saada. See oli julge mees ja sõita sid välja, mis on see unistus ja läksid siit ja ütlesid, ma tulen tagasi, medali tulid kuldse medaliga ja see kuldne medal teeb meid kõiki paremaks ja kusemaks. Tere tulemast koju, aitäh. Mis tunne on astuda olümpiavõitjana Eestimaa pinnale, on? Ma arvan, et väga head, väga hea tunne, et et iga iga päev ei, ei astu. Kas üldse seda tunnet saab kirjeldada, panna sõnadesse, mis sul oli, on, ja nüüd tuleb, kui sa lähed raekoja platsile? Kindlasti kindlasti ei saa seda seda sõnadesse panna, et seda iga inimene kogeb isemoodi ja ja mina kogen teistmoodi kui mõni teine, nii et seda on raske kirjeldada ka spordimehe. Erki Noole unelmad ja soovid on nüüd täitunud hetkel küll. Mis ma oskan ikka öelda, enam on väga-väga hea meel ja panen sinivalt üllatu nii hea vastuvõtu eest, et eks ma ilusat vastu ja ootasin, kui nii palju rahvast siin ka klassi ja, ja täna see on minu jaoks üllatus. Ma loodan, et ma pakkusin teile head emotsiooni ja head head närvi. Te olete pakkunud mulle täpselt sama palju varsti aitäh teile. Kallis rahvas tahaks tänada kõiki kodu südames kõiki kaasaelajaid, kõiki sõpru, kõiki toetajaid. Tahaks, et te elaksite kaasa veel 150 aastat kõigile meie maa poegadele tütardele ja ma arvan, et Aleksei tahab sedasama öelda praegu vene keeles. Aitäh teile. Ei, no sa ajal",
"role": "user"
},
{
"content": "Sydney olümpiavõitja Erki Noole vastuvõtt Tallinna lennujaamas ja olümpiamedalistide vastuvõtt Raekoja platsis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nLaias laastus on see kõik meile ju teada, sest ega need jutud, mis räägitakse avalikult ja see jutt, mis Vene delegatsioon rääkis, saalis minu hinnangul oluliselt ei erinenud ja NATO riigid tutvustasid oma seisukohti. NATO-l on põhimõtteliselt ühine arusaam sellest, et Venemaa peab viima väed Ukraina piiridelt ära. Venemaa peab viivitamatult asuma Ukraina konflikti reguleerimisele, mis tähendab siis ka territooriumite tagasiandmist Ukrainale samuti Gruusia, samuti Moldova osas ja loomulikult ka Eesti nimel. Mina rõhutasin ka seda, et need venelaste poolt esitatud lepingu projektid on loomulikult täiesti sobimatud ja need ei saa olla aluseks, mitte mingitele läbirääkimistele. Aga kuhu kohtumisega jõuti? Stoltenberg ütles esmaspäeval, et hea tulemus oleks siis, kui rääkimine jätkuks. Kuidas teile tundub, kas see rääkimine nüüd siis jätkub? Sellel hetkel, kui see istung lõppes, ei olnud konsensust selles osas, et rääkimine jätkub. Vene delegatsioon ütles, et kõike seda tuleb veel mõelda ja analüüsida. Tõsi see on, et peasekretär Stoltenberg usub, et tuleks läbi viia veel terve rida samasuguseid ensiisi, kus siis arutatakse ka mingeid kitsamaid Euroopa julgeolekuga seotud teemasid. Vene delegatsioon sellele istungi ajal nõusolekut ei andnud. Praegu jäi küll mulje, et nad tegelikult ei ole otsustanud oma edasist taktikat niiöelda diplomaatilisel areenil. Loomulikult homme toimub veel üks oluline kohtumine, kus on laua taga ka lisaks NATOle Ukraina, Gruusia ja kõik teised Euroopa riigid, see on siis Viini soes sees. Ma usun, et ka see kohtumine toimub ära ju venelased peale seda otsustavad, kuidas nad tõlgendavad neid toimunud kohtumisi ja kas nad jätkavad diplomaatilise kursil või lähevad sõja peale. Põhimõtteliselt see kogu selle nõupidamise käik annab Venemaale tegelikult kaks võimalust. Fakt on see, et nad välja ei marssinud. Aga nad on ju ka tegelikult öelnud, et Nad teevad ettekande president Putinile selle nädala lõpus, kus ja siis nad otsustavad, mis edasi teha. Selge on ju ka see, et need otsused tulevad muidugi kõige kõrgemalt poolt. President Putini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kolmapäeval toimus üle pika aja NATO-Venemaa nõukogu istung. Venemaa on esitanud oma nõudmised NATO-le ja on rõhutanud, et ootab nende tõsist arutamist. Eesti esindaja NATO juures, suursaadik Jüri Luik ütles pärast kohtumist, et kohtumisel Venemaa seisukohtades midagi uut ei olnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskpäeval täitus Haapsalu vanalinnas kodaniketorni esine inimestega. Pakutud roogade seas olid muuhulgas näiteks sõrnikud, pampuškad ja borss. Ürituse nimeks oli borsikatel Ukraina heaks aga suure katla asemel oli supp toodud Haapsalu vanalinna kohale. Siiski kaitseliidult laenatud termostes jätkab Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Tiina Sootalu. Valmis sai täna hommikul 240 kilo borsi suppi. Selle heaks nägi vaeva eile terve minu teine kokkade kursus, täiskasvanud kokkade kursus ja neid oli kokku äkki 13 inimest ja täna siis veel kolm inimest lõpetasid seda borši, nii et tööd jagus kõigile. Ettevõtmise idee põhineb ühe korraldaja Meeli Loki sõnul sarnasel heategevusüritusel, mis toimus Tartumaal Tähtvere naistekeskuses. Haapsalus tuli mõttega kaasa terve rida kohalikke asutusi ja inimesi, kes kõik aitasid toitu teha või panustasid korraldamisse muul moel. Heategevusürituse üks korraldaja Meeli Lokk. Ma olen lihtsalt nagu nii tänulik, nii üllatunud ja nii rõõmus, et ka Haapsalu kogukond on selline võimas ja, ja tugev. Toidu eest tasuma ei pidanud, oli vaid üleskutse teha Ukraina heaks vabas summas. Annetus lettide ääres liikus toitu uudistades pea lakkamatu voorinimesi. Kui hea ja parem käes sai istuda maha ja seda mekkida. Heategevusürituse külastaja Risto. No väga huvitavad toidud on, et niisugused kodused ja head isegi siin mõned asjad tuletavad mul lapsepõlve meelde, kuidas mu vanaema tegi siin igasuguseid asju, et olen ära unustanud isegi osad maitsed, et mõnusad kodused ja väga head. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus korraldati kohaliku kogukonna eestvedamisel täna suur heategevuslik toiduüritus, kus rahvale pakuti ukraina roogi ning kutsuti inimesi üles tegema Ukraina heaks annetust. Ettevõtmise tarbeks valmis muu hulgas hiigelkogus boršisuppi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnenda aasta suvel hakkas Tartu Ülikooli otsima ehitajat, et rajada Emajõe kaldale uus IT-keskus. Hoonete ehitamiseks kulus ligi 24 miljonit eurot, millest 13 ja pool miljonit andis Euroopa liit. Läinud aasta jaanuaris delta nime saanud keskuses juba pidu pidada, aga detsembri lõpuks valmis rahandusministeeriumis audit, mille tulemused ei rõõmustanud kedagi. Audiitorid soovitasid ülikooli tagasi maksta poolteist miljonit eurot, sellest 1,35 miljonit Euroopa liidule ja ülejäänu riigile. Ministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli märgib, et rahvusvahelises hankes peab võrdselt kohtlema nii kohalikke kui välismaiseid huvilisi. Ehk hanke tingimustes ei tohiks olla nõudeid, mida saavad täita ainult Eesti ettevõtted. Ja antud juhul me siis leidsime seda, et oli kahjuks üks siseriiklik nõue sisse unustatud, põhimõtteliselt pakkujatel pidid olema Eesti paberitega elektrikud. Täpsemalt oli riigihanke tingimustes kirjas, et elektritööde eest vastutaval isikul peab olema A-klassi pädevustunnistus. Audiitorid märgivad, et kuna niisugust tunnistust antakse välja Eestis, võib see välisfirmad hankelt eemale tõrjuda. Kaur Siruli ütleb, et pahanduste vältimiseks piisanuks, kui nõude järgi oleks kirjutatud sõnapaar või samaväärne. Tartu Ülikooli hankeosakonna juhataja Tuuli Ilula auditi järeldustega ei nõustu. Ta märgib, et kõik, mida ülikool soovis, oli see, et elektrikul oleks tarvilikud oskused ja õigused. Tingimusena oli küll öeldud, et peab oma maaklassi pädevustunnistust vastavalt elektriohutusseadusele ja majandus ja kommunikatsiooniministri määrusele, aga nüüd sellele samale viidatud elektriohutusseadusele vastavalt, kes on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, temale see ei laiene. Teisiti öeldes, ülikooli hinnangul võinuks välismaalane esitada ka mõne teise samaväärse dokumendi. Kaur Siruli aga ütleb veelkord, et samaväärne pidanuks olema kirjas juba hankes. Seda kusagilt kaude tuletama hakata, et see ei ole jällegi asi, mida siis nii-öelda teoreetiliselt pakkujad peaks tegema. Tegelikult me ootame ju kõigil ikkagi riigihankel osalejatelt tutvumist nii alusdokumentidega kui ka Eesti seadusandlusega. Kaur Siruli tõdeb seda arutelu kokkuvõttes, et ega siin suurt mänguruumi ole. Euroopa komisjon ajab hanke tingimustes näpuga järge ja 10 protsenti eurorahast ning viis protsenti riigi toetusest tuleb ikkagi tagasi maksta. Lõpliku otsuse raha tagasinõudmise kohta peab märtsi lõpus tegema riigi tugiteenuste keskus. Siiski jääb Tartu ülikoolile veel üks võimalus. Kaur Siruli ütleb, et iseenesest võib haridus ja teadusministeerium otsustada ülikooli koorma enda peale võtta ja vajaminevat raha riigieelarvest taotleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi audiitorid leiavad, et Tartu Ülikool rikkus Delta-keskuse riigihanget tehes seadust ja nüüd tuleks neil tagasi maksta ligi poolteist miljonit eurot toetusraha. Ülikooli hinnangul pole nad reegleid rikkunud ja raha nad tagasi maksta ei soovi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnatranspordi juhataja Rooman Meeksa ütleb, et mida rohkem on sõiduautodele alternatiive Tartu tänavatel, seda parem on. Elektritõukerattaid tartlastele pakub praegu veel ainult poolt kuid meeksa sõnul on ka teised ettevõtted huvi tundnud. Kui just tõukeratas sõidus ei ole, on ta tihti pargitud kõnniteele. Kui seda teha hoolimatult, võib see teistele liiklejatele ette jääda. See on väike okas silmas, aga see ei ole väga drastiline, küll me tahaksime linna ruumi poolest kindlasti, et asi oleks korrektsem ja puhtam. Ja me oleme sel teemal saanud just eelmise aasta alguses, siis kui Boldi süsteem tööle läks, siis saime kaebuse ka omajagu. Ja oleme poldiga suhelnud ka. Bolti kergliikurite osakonna juht Dmitri Pivovarov kinnitab, et tartlaste huvi on tänavu suurem. Plaanis on ka teenuse saadavust Tartus laiendada. Kui mõni tõukeratas on halvasti pargitud, saab läbi rakenduse sellest kliendi toele teada anda. Elektritõukeratas peab olema pargitud nii, et see ei takista jalakäijat. Autode eest peab see olema vähemalt pooleteist meetri kaugusel. Kui on rattahoidjad või just elektritõukerattale mõeldud parkimiskohti, peab ratas olema sinna pargitud. Lisaks sellele küsime kasutajatelt, et nad sõidu lõpetamisel teeksid pildi, et saaksime kindluse, et pargitud on õigesti. Kui on mitmeid rikkumisi, teeme trahvi kõige rängematel juhtudel, keelame teenuse kasutamise. Meka lisab, et mure põhjustavad üksikud hoolimatud kasutajad. Ma arvan, et ühelt poolt võiks leida mingisuguse soodustava lahenduse, et kasutaja saaks parkida või tahaks parkida, õigemini neid tõukerattaid linnale meeldivamal moel. Pexa toob näite, et linn saaks omalt poolt aidata, luues auto parkimiskohtade arvelt parkimiskohti elektritõukeratastele. Takistuseks võib saada, et parkimiskohti kesklinnas napib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmisel kevadel hakkas Bolt pakkuma Tartus elektritõukeratta laenutusteenust. Teenus on üha populaarsem, kuid valesti pargitud rattad jäävad ka tartlastele jalgu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLäinud kevadel koroonaaja algul loodi niinimetatud balti mull, mis kergendas naabrite vahel üle piiri liikumist ja sellest oli kasu. Miks sellel nüüd kriips peal on? Märt Volmer ütleb, et balti mulli kui sellist ei eksisteeri juba mõnda aega enam ja ainuke koht, kus see veel hinges püsis, oli Eesti suund. Ei, Läti ega Soome poolt ega ka Leedu poolt tegelikult enam ei ole ühtegi sellist erisust, mis, mis seda balti mulli väga võiks elus hoida ja Eesti poolt see tõdemus jõudis selleni, et kui me riigi sees neid piiranguid järjest tugevdame, siis piiriületamise piirangud olid meil endiselt väga liberaalsed eriti just võrreldes ka siis sellega, mis teised meil on kehtestanud. Ja sealt see vajadus kokkuvõttes kohale jõudiski. Ka Soome piiri ületamisel on Eesti kehtestanud jäigemad piirangud Eesti kordades suuremaid nakatumisnäitajaid arvestades, miks töörännet arvestades jällegi, miks see vajalik oli? Need piirangud, mis on Soome kehtestanud, on, on võrreldamatult jäigemad kui isegi Eesti piirangud pärast neid viimaseid muutusi. Aga see huvi loomulikult Eesti poolt tööränne taastada ja võimaldada meie inimestel kodus käia ei ole kusagile kadunud ja ütleme, kõige parem asi, mis seda töörände taastaks, oleks muidugi see kui mõlemal pool Soome laht oleks veendumus, et teisel pool tehakse maksimaalselt kõik, et viirust kontrolli all hoida. Ja nüüd, kui Eesti teeb liikumist natukene rangemaks ehk on rohkem kontrollitud inimesed, kes nädalases kodus käivad on piiratud isolatsioonis, ehk nende võimalus Eestis nakatuda on väiksem, siis noh, teoreetiliselt peaks seega tõstma usaldust nüüd liikumist mingil määral hakata võimalikult pea taastama. Piiriületamise tingimused rõhutab Märt Volmer on nüüd tegelikult samad kogu Euroopa ja Schengeni alal ehk siis ka Lätile ja Soomele. Erand on tehtud Valga-Valka töörändele. Ja need, kes töötavad mõlemal pool piiri, saavad ka seda jätkata, kuna seesama uus säte ütleb, et, et kui sa oled Eestis, sa võid ilma mingite takistuseta ka Läti uuesti tagasi tulla ja noh, kas või iga päev, mis on läinud natuke rangemaks, et ikkagi teatud aja tagant tuleb test teha, et tagada teatud kontroll, siis selle töörände liikumisel see on ikkagi suurem risk, eks ole, inimene, kes käib igapäevaselt üle piiri, on mingil määral suurema riskiga kui need, kes püsivad siin kodumaal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaviirusega seotud piirangud piiriületamisel jätkuvad ja on muutunud ka jäigemaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident Donald Trump pidas kõne valge maja hoovis, kuhu oli kogunenud üle 1500 inimese. Vaatamata koroonaviiruse levikule kandsid vähesed publiku liikmed maske ja istusid üsna lähestikku. Trumpi sõnul seisab USA koroonaviiruse katsumusega silmitsi ja tema kinnitusel on vaktsiin valmis aasta lõpuks. Me võidame viiruse, lõpetame pandeemia ja tuleme tagasi tugevamana kui eales varem. Trump rõhutas, et ta on nelja aasta jooksul täitnud terve hulk kampaania lubadusi, mainides muuhulgas NATO liitlaste suuremat panustamist kaitsesse kaubanduslepete muutmist, Mehhiko piirimüüri ehitamist, ülemkohtunike ametisse nimetamist, kriminaalõigus, reformi ja maksukärpeid. Presidendi sõnul on aga kõik need saavutused nüüd ohus. Joe Biden ei ole Ameerika hingepäästja, ta on Ameerika töökohtade hävitaja ja kui ta saab võimaluse, siis ta hävitab Ameerika suurepärasese CBS uudiste hiljutise uuringu järgi on vabariiklaste jaoks nende valimiste kõige olulisemad teemad majandus, politsei ja julgeolekujõududega seotud probleemid ja hiljutised meeleavaldused veel kord. USA president Donald Trump. Teie hääl otsustab, kas me kaitseme seaduskuulekaid, ameeriklasi või anname vaba voli vägivaldsetele, anarhistidele, agitaatoritele ja kriminaalidele, kes ohustavad meie kodanikke, räägib USA demokraatide asepresidendikandidaat Kamala Harris. Me peame alati kaitsma rahumeelseid meeleavaldusi ja rahumeelseid meeleavaldajaid. Me ei tohiks neid segamini ajada nendega, kes rüüstavad ja saadavad korda vägivaldseid tegusid sealhulgas tulistajaga, kes arreteeriti mõrva eest. Vabariiklaste kongressi viimasel päeval rääkis teiste seas ka endine New Yorgi linnapea ja presidendi isiklik advokaat Rudi Juliani kes on aastate jooksul trumpi häälekalt kaitsnud, kuid viimastel kuudel olnud avalikkuse tähelepanu eest eemal. Seekordses kõnes rõhutas Juliani, et demokraadid ei soovi pakkuda politseivägivallaga võitlemiseks tegelikke lahendusi sest nad tahavad valimisi võita. Erakondadeülene kokkulepe politsei vägivallavastaseks tegevuseks oleks sellele riigile väga väärtuslik, aga ühtlasi näitaks president trumpi tõhusa liidrina. Mõlema erakonna kongressid on nüüd läbi ja ameeriklased ootavad kandidaatide vahelisi teledebatte Trump ja Biden astuvad esimest korda silmitsi septembri lõpus Ohio osariigis. Presidendivalimised toimuvad kolmandal novembril. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vabariiklaste erakonnakongressil võttis Donald Trump ametlikult vastu presidendi kandidatuuri, kinnitades et ta kavatseb selles ametis jätkata veel neli aastat. Õhtu jooksul keskenduti peamiselt politsei- ja julgeolekujõududega seotud probleemidele ja hiljutistele meeleavaldustele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKarilaid ütles rahvusringhäälingule, et koroona tõendi kasutamine ei takista ommikrontüve levikut. Seda näitavad tema sõnutsi nii Eesti kui ka teiste riikide nakatumisnäitajad. Keskerakondlasest riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul tuleks aga koroonapassi kaotamisel jälgida haiglaravinumbreid. Olenemata väga täpsetest numbritest tuleks ikkagi otsa vaadata selle trendile, nagu me see nädal näeme. Noh, me räägime ju siis sümptomaatiliste Covid haigete haiglasse sattumisest või hospitaliseerimisest sellel nädalal, need numbrid on kasvanud. Aga hommikul on tüvega, on väga keeruline ennustada, kuidas need numbrid käituvad lähiajal igal juhul. Noh, me ju oleme kokku leppinud, et me vaatame 10 päeva numbreid ja kui need hakkavad langema, siis on võimalik uuesti ka arutusele võtta. See Covid trendi kaotamine Haapsõnas, et praegu tundub, et nakatumiste tipp on sel nädalal. Seejärel võivad haigla numbrid minna alla ning seda kiiremini kui eelmistes lainetes. Indrek Kiisler küsis riigihalduse ministrit aabilt ka seda, kas eesliini töötajate isolatsiooni reegleid võiks muuta, et nad saaksid sümptomite puududes tööle naasta. Nii nagu seda tehti meditsiinitöötajate puhul. Me palusime teadusnõukoja seda olukorda hinnata ja nii teadusnõukoda kui terviseamet oma hinnangu andsid ja suhteliselt resoluutse. Eks kõige suurem kartus on ikkagi haiglate koormus ja kui me vaatame seda nädalat, siis koormus on kasvanud ja siin ka mõni haigla on teatanud, et ta peab piirama plaanist. Ravi sellepärast ei teadusnõukoda ega terviseamet ei pooldanud seda, et võiks ühendada isolatsiooninõuet.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütles, et kuna koroonapassi kaotamine on poliitiline otsus, saaks selle kaotada kohe. Karilaiu sõnul on koroonapassi algne idee ammendunud. Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul tuleks siiski jälgida veel haiglaravi vajajate arvu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAin Anger ei mängi Boriss Kodunovi lavastuses kaugeltki mitte esimest korda. Küll aga oli seekordne roll tema debüüt New Yorgi metropolitanoperas. Selline esimene kogemus on küll, et väga meeldiv saal ja ei peagi midagi tegema, et, et suu lahti ja, ja kõlab ja tuleb ka tagasi, et lauljale on väga tähtis see, et oleks endal aimu, kuidas saalis kõlab, et siis tuleb selline nagu kajana tagasi või mille järgi ennast korrigeerida. Metropolita opera oli koroonaviiruse tõttu suletud poolteist aastat ja selle aja jooksul kaotati umbes 150 miljonit dollarit. Piletimüük on seni läinud aeglasemalt kui pandeemia eelsel hooajal. Angeri sõnul on esinejad avaldanud muret, et inimesed ei leia enam ooperiteed üles, kuid tema arvates see nii ei ole. Nii palju, kui ma olen rääkinud inimestega, siis see ootus on loomulikult olemas ja nad kergendanud suure sellise ohkega, nüüd ometi ometi ja läheb jälle lahti ja loodame, et, et jälle kinni panda majad ja kõik on üliõnnelikud, et järjekordselt saab nautida, nautida kunsti ja, ja, ja käia väljas. Angeri hinnangul on USA publik kindlasti teistmoodi kui Euroopas, eriti suurlinnades, kus elutempo on kiirem. Tuleb meelde Washingtonis tegin lendavat hollandlast, loomulikult tõlgiti seda ooperit ja enne seda, kui nali tuli, siis siin nad jõudsid juba lugeda, juba naersid, et no see oli nagu natuke selline ootamatu, et ja no ühest küljest nad olid koos, aga ette naerda on jah. Kas ta nüüd on kõige paremad, sellega tuli nagu harjuda ja võimalik, et ka, et noh, ütleme, et aplausid ja muud asjad on vähe, teistsugused. Angerit näeb Boriss Kodunovis seitsmeteistkümnenda oktoobrini rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, New York.",
"role": "user"
},
{
"content": "New Yorgi Metropolitan Operas esietendus \"Boriss Godunov\", milles astus munk Pimeni rollis üles ka Eesti ooperilaulja Ain Anger. Koroonaviiruse tõttu poolteist aastat suletud olnud Metropolitan Opera on Angeri sõnul valmis taas publikut tervitama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPraegu räägitakse maailmas pandeemia ga seoses kahest stsenaariumist kirjutab Sangal USA-s ja Ühendkuningriigis kallistavad vaktsineeritud inimesed oma lähedasi. Indias loevad pered surnuid kokku. Viimaseid tuleb iga päev tuhandeid juurde. Miks on just India kriisil globaalne mõju? Sangal seletab seda mitme asjaoluga. Mida rohkem viirus levib, seda rohkem on võimalusi, et see muteerub, ei allu vaktsiinidele ja teeb tühiseks teiste riikide pingud. Uus, et pandeemiat ohjes hoida. Kui me ei aita Indiat. On karta viiruse plahvatusliku levikut, ütleb Rowni ülikooli tervishoiu instituudi juht doktor Asis eia. Just seepärast on India koroonapuhang terve maailma probleem, rõhutab ka CNN-i analüütik. Kui India viirusepuhangut ei suudeta Ta hoida levimast naaberriikidesse, kus on vähe vaktsiini ja nõrk tervishoiusüsteem ei pääseta ka seal suurtes puhangutest. Eriti kui viirus muteerub ja pole kindlust, et olemasolevad vaktsiinid selle eest kaitsevad. See tähendab, et ükski riik pole päriselt kaitstud. Oma kasupüüdlikel kaalutlustel peaks iga riik kartma ma suuri puhanguid, mis kontrolli alt väljuvad, ütleb doktor Jeha. Hoolimata sellest, et India valmistab maailmas kõige enam vaktsiin teistele riikidele ei jätku seal vaktsiini endale ja kui ei suudeta peatada viiruse levikut kodus, võib see seada ohtu vaktsiinide tarnimise mujale. India uus viiruse puhang kujutab endast veel ühte vahetumat probleemi maailmale, märgib Aditi Sangal. India nimelt on peategelane vaesematele riikidele tasuta vaktsiinide jagamise programmis Goeks. India on lubanud jagada 92-le vaesele riigile 200 miljonit kovaki doosi. Kui kiirelt halvenev olukord riigis sunnib Delit Kovaki programmile oma kodanikke helistama, tähendab see, et vaktsiini saadetised mujale hilinevad. George Maysoni ülikooli teadlaste hinnangul ei ole riikide juhid veel aru saanud, mida vaktsiini saadetiste hilinemine maailmale tähendab. Sel hetkel, kui India jääb vaktsiini puudu ja olemasolevat hoitakse oma elanikele peavad Lõuna-Aafrika ja Brasiilia ootama. Terve maailma vaktsineerimine lükkub edasi, kuid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui India ei suuda peatada koroonaviiruse ägedat levikut oma riigis, võib vaktsiinide tarnimine mujale hilinema hakata. India valmistab maailmas kõige enam vaktsiine teistele riikidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoja tööd on algusest peale juhtinud Tartu Ülikooli bio ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar. Professor Lutsar ütles Indrek Kiislerile antud intervjuus, et talle oli ootamatu peaministri otsus teadusnõukoja liikmed välja vahetada. Minule jah, peaminister teisipäeva õhtul helistas ja ütles, et ta on otsustanud teadusnõukojas muutusi teha ja teadusnõukoja välja vahetada. Andres Merits ja ütles, et tema enam ei jätka, aga teised olid veel esmaspäeva õhtul nõus jätkama. Ja võib-olla nad ka uues teadusnõukojas jätkavad, seda ma ei oska nagu kommenteerida. Lutsar lisas, et ta jätkab küll koroonaviiruse teemaga tegelemist, ent teadusnõukoja uues koosseisus kindlasti ei osale. Peaminister Kaja Kallas tänas valitsuse pressikonverentsil teadusnõukoja liikmeid tehtud töö eest. Oleme otsustanud anda teadusnõukoja liikmetele nende väljateenitud puhkuse ja võimaldada neil keskenduda oma põhitööle. Ka edaspidi hakkab olema teadusnõukojas viroloogiline, immunoloogiline ja haiglate toimimise ekspertvaade. Teadusnõukoda juhtima asuv Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles vikerraadio saates uudis pluss, et peaminister tegi talle pakkumise teadusnõukoda juhtima asuda ilmselt seetõttu, et tal on kogemusi lisaks teadusele ka poliitika maailmast. Maimets ootab ühtlasi, et peaminister sõnastajaks ootused teadusnõukoja tööle. Mina ise näen seda komisjoni ikkagi eelkõige teadusliku mõttekojana, kes analüüsib nii Eesti situatsiooni kui ka maailma situatsiooni, samuti teaduslik uuringuid ja saavutusi sel alal. Ja, ja tõepoolest tekitab sellise ekspertarvamuse, mida siis edastatakse valitsusele vähem. Ma usun, et meie peaksime olema neid, kes otsustavad, kas konkreetsel liuväljal tuleb Covidi passi küsida või mitte. Teadusnõukoja kutsus 2020. aasta märtsis kokku tollane eriolukorra valitsuskomisjon. Nõukoguda kogub ja analüüsib ekspertinfot ning esitab valitsusele oma seisukohad. Otsuseid teeb valitsus. Nõukoja soovituste põhjal on muuhulgas kokku lepitud riskitasemete mõõdikud, samuti käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust koroonaküsimustes nõustavat teadusnõukoda hakkab uuest aastast juhtima Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets. Teadusnõukoda alustab tegevust uues koosseisus tuleva aasta alguses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSkulptor Mati Karmini välja pakutud monument meenutab kuulutuste tulpa, millest justkui kasvavad välja Jaak Joala näo kujutis ja mikrofoni hoidvad käed. Sambast kostuvad Eesti kuulsaima estraadi laulja laulud. Mittetulundusühing meie Viljandi, mida juhib kohalik poliitik ja ettevõtja Harri Juhan Altonen, saatis kutse konkursil osalemiseks kuuele skulptorile ja kuna kujurite ühendus oli eelnevalt kutsunud üles mitte osalema laekuski vaid üks tööskulptor Mati Karminilt. Kunstikonkursi žürii liikmed Harri Juhani Altonen ja Jaak Joala fänniklubi liige Peep Raju hääletasid Karmini kavandi poolt. Viljandi linnakunstnik Kristi Kangilaski idee aga ei toeta. See töö siis, mis lõpuks vastu sai võetud, ei saanud tänu ii koosseisule ka mingisugust sellist laiapõhjalist ekspertiisi, kuna žüriis ei olnud ühtegi skulp tuuri taustaga inimest kolme inimese vahel ära otsustada, mis tuleb linnaruumi ja mis jääb siia, ütleme, aastakümneteks või aastasadadeks see ei ole minu arust pädev ja peale selle selle kuju teostus on ka küsitav. Kuna park asub niivõrd lähedal eramajadele, siis helilahenduse peale tuleb ikka veel kõvasti mõelda, et kuidas seda teha, nii et see ei hakka mitte kedagi mitte kunagi segama. Minu meelest kõige rohkem takistusi on praegu linnakodanike poolt, sest et nii palju, kui mina olen vaadanud kommentaariumit või kui palju ma kirju olen ise saanud ja ja sõnumeid siis inimesed on pahased ja ärevil ja, ja ei soovi sellisel viisil Joala kuju, siis Viljandis. Skulptor Mati Karmin leiab, et kutsutud osalejatega konkursid on Eestis üsna levinud. Viimasel ajal siin Eestis on tegelikult ju paigaldatud üsna palju monumente nii-öelda omavalitsusrahadega, nii Põlvas oru lossi juurde küll nõmmel raudteejaama ette, seal vist polnud mingit konkurssi. Ma ei tea, miks see Viljandi lugu niimoodi halvaks läks, aga ma usun, et siin on poliitilised jõujooned taga. Monumendi püstitamise eestvedaja Harri Juhani Aaltonen ütles äsja, et kuigi ta Mati Karminiga veel lepingut sõlminud pole, ei näe ta takistusi, miks ei võiks Joala monumendi Viljandis avada juba tänavu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis vaieldakse Jaak Joala monumendi püstitamise korralduse ja ka visuaalse lahenduse üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle nelja tunni väldanud liturgia austasid patriarhi mälestus nii Venemaa president kui peaminister, samuti Valgevene, Armeenia, Moldova ja Serbia riigipead. Hea tahte märgina saatis oma esinduse ga rivalitsev Konstantinoopoli patriarhaat. Viimne teekond viis Vene õigeusu suurimast pühakojast lunastaja Kristuse kirikust Kremlist mööda jumala ilmumise kirikusse, kus patriarh teenis palju aastaid ja kus ta leidis nüüd viimse puhkepaiga. Leinajaid oli saabunud patriarhi ära saatma koguni tuhandete kilomeetrite kauguselt. Me tulime Siberis kohale, et te saate ära Aleksius, teist kõneles üks neiu. Oleme kõik väga kurvad ja leiname teda. Kuuendas kirikuid tegi ka Eesti jaoks väga palju ära, me ju teame ajalugu, kust ta pärit oli, sõnast teine ärasaatja. Olgu öeldud, et teade Aleksius teise väljaku loomisest Tallinnasse pälvis siinses muidu kriitilises meedias väga positiivse vastukaja. Kuid jutte sellest, nagu tahtuks saada, maetud Eestisse peetakse siin maksimaalselt kirikupea uitmõtteks. Lahkunu viimse tahteavalduse järgi me teame, et ta tahtis saada maetud jumala ilmumise kirikusse Moskvas, kõneleb Vitrim Zarokini fondi õigeusuekspert Mihhail Turenkov. Edasi järgneb kuni pool aastat kestev uue patriarhi valimine. Praegu on põhikandidaate kaks, üks neist patriarhi kohusetäitja. MetropoliitKirill kukkus tänasel tseremoonial suisa kokku. Teise pretendendina nimetatakse metropoliit klimenti, kellel peaks olema suurem toetus ka Kremlist. Aga kui palju see üldse loeb? Kui isegi 1990. aastal Nõukogude ajal ei suutnud nõukogude võim kirikut survestada, siis praegu 17 18 aastat pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist pole see mõistagi võimalik, usub Turenkov. Ta arvab siiski, et võitjas tuleb pigem kliment ja seda mitte Kremli pärast, vaid seetõttu, et tal on kiriku konservatiivsema osa tugev toetus. Krister Paris, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õigeusu kirikupead olid tulnud viimsele teekonnale saatma kiriku- ning riigijuhid kogu maailmast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaldusreformi ühinemisläbirääkimistesse on kaasatud 80 protsenti omavalitsustest. Praegu on käimas vabatahtliku ühinemise etapp, mis kestab detsembrikuu lõpuni. Riigihalduse minister Arto Aas paneb omavalitsusjuhtidele südamele, et läbirääkimistega ei viivitataks. Ega valitsus ei taha tingimata hakata ise ühinemise läbi viima, kuna kõik kriteeriumid on teada, preemiad on teada, seadus on vastu võetud. Ma arvan, et oluline on on teha suve jooksul ära see otsus, et milliste naabritega ühinemine läbi viiakse. Siis jääb aega veel paar-kolm kuud rahulikult see ühinemisleping sõlmida. Küsida rahva arvamust. Nii et detsembrikuuks, kui tõstetakse jõulukalkun laua peale on tegelikult töö tehtud ja otsused langetatud. Tuleb teha pisut lühem suvepuhkus sel aastal, ma arvan, omavalitsuse juhtidel. Riik pakub omavalitsustele konsultante ja projektijuhte, korraldatakse infopäevi, et ühinemisprotsessi lihtsustada. Kuni nüüd 2000 seitsmeteistkümnenda aasta lõpuni me ei näe suuri, muid sisulisi, väga radikaalseid reforme, sest omavalitsuste energia kulub praegu ühinemiste läbiviimisele aga me valmistame ette erinevaid valdkonnaseaduste muudatusi, me arutame rahastamismudeli muudatusi, aga need peaksid siis jõustuma 2018 või isegi 2019. Saue valla moodustamisel on riigieelarvest eraldatava ühinemistoetuse summa umbes 2,5 miljonit eurot. Saue linnapea Harri Pajundi. Saue linnal on päris mitu prioriteeti. Üks, mis on selle nii-öelda tekkiva ühendvalla ühiseks prioriteediks, on uus vallamaja kindlasti sest tänastes tingimustes ei, ei saa uus vallavalitsus tegutsema hakata. Lisaks on veel linnas mitmed teed tänavad, mis vajavad, vajavad uuendamist. Tõrva valla moodustamine on esimene, mis uue haldusreformi raames läbi viiakse. Riigieelarvest eraldatava ühinemist, etuse summa on 1,2 miljonit eurot. Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul tehakse piirkonda uus ujulakompleks ning parandada se kergliiklusteede olukorda. Samuti rõhutab Ruuman, et kasu saab eelkõige piirkond tervikuna ning suureneb investeerimisvõimekus. Meil toimib niinimetatud keskus tagamaasüsteem väga hästi, kus, kus tõrva siis on oma tõmbealaga selgelt määratletud inimesed käivad linna kaubandusse, kooli teenuseid tarbimas ja vastupidi, et, et linnas elavad inimesed käivad ühinevate naaberomavalitsuste aladele tööle. Nii et, et selles mõttes me oleme nii palju läbi põimunud, et kindlasti on hästi oluline ka just eelkõige inimestel ja piirkonnale arengu mõttes läbi ühinemise tulev siis investeerimisvõimekuse vastu mastaabiefekti, et kui täna väiksel omavalitsusel ei ole võimalust suuri investeeringuid ka paremal juhul ise teha, siis suuremal omavalitsusel hästi planeerida on seda kindlasti võimalik teha ja ma arvan, et need on nagu need inimese jaoks käega katsutavad ja silmaga nähtavad asjad. Tegemist on Eesti ajaloos suurima valdade ühinemisega ning reformi on planeeritud alates 1995.-st aastast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänase otsusega liituvad Saue linn ning Saue, Kernu ja Nissi vallad üheks suureks Saue vallaks, kus on elanikke ligi 21 000. Teiseks toetas valitsus Tõrva linna ning Helme, Hummuli ja Põdrala valdade liitumist ligi 6500 elanikuga ühtseks Tõrva vallaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRein Lang on Euroopa Liidu asjade komisjoni teinud ajutisest komisjonist täieõiguslikuks alatiseks komisjoniks ja sellest komisjonist käivad läbi kõik need ministrid, kes lähevad Euroopa Liidu erinevatesse nõukogudesse Eesti vabariigi erinevate positsioonidega, ehk siis see komisjon kõik Eesti vabariigi positsioonid komisjonides. See tähendab seda, et, et Rein Lang on väga hästi kursis Eesti välispoliitika detailidega Euroopa Liidu suunal, rääkimata sellest, et Rein Langil on kogu aeg olnud väga lai välispoliitiline silmaring. Rein Lang on ka olnud Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe, et ette valmistanud konvendi väga aktiivne liige. Seega ta tunneb hästi Euroopa Liidu põhiseaduslikku lepet ja ja ka selle saamislugu. Viimasel ajal on mitut puhku räägitud sellest, et võib-olla on uus välisminister hoopis diplomaat, mis oli see, mis kallutas reformi nüüd ikkagi otsustama poliitiku kasuks? Diplomaatidel on oma karjäär väga pikkadeks aastateks ette planeeritud. Need diplomaadid, kes täna resideeruvad Tallinnas välisministeeriumis need teavad oma oma elu ette, et vähemalt viieks aastaks ja hiljutised sündmused ei sisenda diplomaatides seda usku, et et see valitsus kestab kaua ja, ja seetõttu mõned diplomaadid, kellega mina rääkisin, ei soostunud hakkama ministriks, kuna nad pidasid seda liiga ajutiseks võimaluseks. Rein Lang pidas veel eile riigikogu aseesimehe ametit tähtsamaks kui välisminister ja oma. Mis põhjusel ta täna teisiti arvab? Eile ei olnud Rein Langile ettepanekut tehtud. Täna tegi Reformierakonna juhatus Rein Langile ettepaneku välisministri kandidaadiks hakkamiseks ja Rein Lang nõustus sellega. Sellega on nõustunud ka koalitsioonipartnerid. Andrus Ansip, millal te lähete uue kandidatuuriga peaministri juurde? Homme valitsuse istungil ilmselt ma annan üle siis meie seisukoha ettepaneku. Nii et nädalavahetuseks, härra Ansip, on meil uus välisminister olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna esimees Andrus Ansip kommenteerib Rein Langi asumist välisministri ametikohale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui 10 aastat tagasi oli Eestis üle 36000 gümnaasiumiõpilase, siis täna alustab uut õppeaastat vaid 21000 gümnaasiumiõpilast. Oluliselt on vähenenud ka gümnaasiumide arv ning pead on tõstmas riigigümnaasiumide ajastu. Ka täna alustab Eestis tegevust neli uut riigigümnaasiumi ja päris esimene aktus toimub täna Tartu Võru-Pärnu ja Jõhvi riigigümnaasiumis. Tartu riigigümnaasiumi direktor Ain Tõnisson ütles, et iseenesest pole riigigümnaasium omavalitsuse koolist vormi poolest mingis mõttes parem kuid kooli eelis on hariduse kvaliteedis. Ain Tõnisson. Kui õpilane tuleb kooli ja ta läheb, lõpetab gümnaasiumi, siis ta võiks tagantjärgi mõtelda, et ta sellest gümnaasiumiharidusest tolku oli ja, ja see, et mis parasjagu iga õpilase jaoks tähendab, et tolku oli, see tähendab see võib tähendada erinevaid asju ja mis see lõppkokkuvõttes niimoodi soovita või sõnumina õppetöö jaoks on see, et tuleb anda õpilasele võimalust valida ja, ja võimalust vastutada ja tegelikult sama sama ka õpetaja kohta, et õpetaja, kes on professionaal, peab saama valida, kuidas ta õpetab ja ka ühtlasi vastutab selle eest, kuidas ta õpetab, et kui sellist vabadust ja, ja, ja vastutust antakse, siis, siis meie saame hakkama ja, ja, ja siis ma loodan küll, et õpilased on pärast sellega rahul. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi ütles, et eks demograafia teeb ikka oma tööd ning sellega peab kaasas käima ka koolivõrk ja sellega seonduv. Jürgen Ligi. Lõuna ja Lääne-Eestis läheb see töö lihtsamini. Põhja-Eestis on üsna iseteadvad omavalitsused. Paraku väga on siin õpilaste tihedus suur ja see protsessid iseenesest annaksid nagu no ütleme, suurema makroefekti, aga otsuseid omavalitsustega teha on keerulisem koos, et oma koolivõrgu korrastamine on ebapopulaarne, õpilaste arv väheneb. Hariduskorraldus ei kipu sellega ühte jalga käima, aga see ei puuduta ainult üldhariduskoole. Tegelikult see probleem Samas on õpilaste arvu vähenemisel ka positiivseid külgi. Üsna vähe on maailmas riike, kus ühe õpetaja kohta on õpilase suhtarv nii madal kui Eestis. Kui veel 1990.-te aastate keskel oli Eestis ühe õpetaja kohta 20 õpilast, siis tänaseks on ühe õpetaja kohta Eestis 12 õpilast. Head kooliteed kõigile. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui kümne aasta eest oli Eestis kutsekoolide ja üldhariduskoolide õpilaste arv peaaegu 250 000, siis tänaseks on kooliskäivate laste arv kahanenud 165 000 õpilasele. Kõige valusamalt on laste arvu vähenemine tabanud gümnaasiume.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEhkki Keni ja päikeselisi päevi on leidunud juba aasta algusest peale Pole novembris garaažidesse kogutud elektrirattaid veel välja toodud sügis näitas, et jää peal kipuvad talverehvide rattad küllil libisema ja öökülmade hirmus on linn pigem ettevaatlik olnud. Tartu linnatranspordi juhataja Roman Meeksa tõdeb, et ootama sundis ka koroonaviirus. Me siin ühtlustasime selle elektrirataste väljatoomise vaheaja lõpuga, et õpilastel oleks vähem võimalust leida põhjust, miks koguneda, sest elektrirattad on noorte seas väga popid. Täna saab rattaringluse võrgus laenutada umbes kahtesadat viitekümmet tavaratast. Alates eriolukorra algusest on neid desinfitseeritud iga kord, kui mõni ratas töökohta viiakse. Samuti külastatakse korra päevas iga parklat ja desinfitseeritakse kõik parasjagu seal olevad rattad. Sama tempoga ehk korra päevas plaanib linn rataste desinfitseerimisega ka jätkata. Roman Meeksa toob näite märtsikuust, mil keskmist tavaratast laenutati päevas kolm ja pool korda rataste külge esopudelite riputamist. Linn ei plaani. Ma arvan, et see ei toimi. Meil on väga hea näide selle kohta, kui siin eraalgatusena, kui ma ei eksi, mõned aastad tagasi pandi välja jalgatuste pumbad ja tööriistad ja, ja need kadusid väga-väga ruttu ära. Inimeste ahnus kipub olema suur, et seda me ei tee. Minu lahke soovitus on pigem kasutada sellist lahendust, et pane kindad kätte ja kui sõitma lähed, on kõik hästi. Kõiki rattaid esmaspäeval välja ei tooda, töö võtab aega ja kõik 500 elektriratast jõuavad ringlusesse tuleva nädala l. Selleks aastaks plaaniti ka rattaringluse laienemine. Uued laenutuspunktid soovitakse ehitada nii linna kui kõrval asuvasse Tartu valda. Aga lootus, et tööd suve jooksul valmis saavad, muutub roman Meksa sõnul vähehaaval hägusamaks. Praegu on see veel kinnitamata, sest me oleme seotud Kanada ettevõttega vegen ja nemad on jälle seotud erinevate ettevõtetega, kes paiknevad Aasias ja nendel siiamaani pole tulnud detailide tarneid Aasiast, nii et seetõttu need asjad venivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal tuuakse Tartu laenutuspunktidesse 500 elektriratast. Kasutajatel soovitatakse nakatumise vältimiseks kindaid kanda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMul oli Eestis 18 juhtumit, kui kodusigadel avastati sigade Aafrika katk ning seetõttu hukati kokku ligi 22000 kodusiga. Seni viimane juhtum, mil katk avastati kodusigadelt, pärineb 21.-st septembrist. Katku levik metssigade seas ei näita aga vaibumise märke, rääkis veterinaar ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. Juba jaanuarikuu sees on uuritud üle kolme poole 1000 sea metsa ja ja positiivseid neist kaks, 244. Kuni eilseni olid vabad maakonnad veel Harju, Lääne, Hiiu ja Saare. Kuid eile siis avastati või kinnitati. Sigade katku esinemine ka Harju maakonna Anija vallas. Maaeluministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tõdes, et tänavu ollakse taudi tõrjeks tunduvalt paremini valmis kui mullu, kuid põhirõhk asetatakse ennetustööle. Muuhulgas tähendab see tauditõrje eeskirja ja jahimeeste peaohutusnõuete täiendamist, aga ka infopäevade korraldamist seakasvatajatele ja jahimeestele. Kebu sõnul tehakse ettevalmistusi ka juhuks, kui taudipuhang ulatub nii laialdaseks, et loomsete jäätmete töötlemise ettevõtet viren ähvardab ülekoormus. Täna on meil situatsioon selline, kus meil on kaheksa matmispaika Eestis, mis on täielikult läbi uuritud, kus kohta mille osas nii keskkonnateenistus, nii geoloogiateenistus kui ka veterinaarteenistus on andnud oma oma heakskiidu viie matmispaiga osas veel uuringud käivad ja teine teema, millega me tegeleme ja mille osas veel lõplikku otsust ei ole, aga, aga arutlus käib, on see, et, et aktsiaselts Firenile rajada lisakülmutusvõimalust, mis tähendaks seda, et niinimetatud tavajäätmed saaks panna külmutusse nii kauaks, kui, kui, siis hävitatakse need korjused, mis tulevad taudikolletest. Kodusigu oli läinud aasta lõpus 307000, aastaga vähenes nende arv 15 protsenti, langedes 10 aasta madalaimale tasemele, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Import kasvab, eksport väheneb ja isevarustatud tase halveneb, iseloomustas Josing olukorda. Sektorit on tabanud väga mitme halva teguri koosmõju, eks seakatk on üks neist asjadest. Et maailmaturg on suhteliselt depressiivne sealiha hinna osas, et hinnaprognoos ei ole praegu lähiajaks hea ja, ja Eesti tootjatel on siis 80-l protsendil oli, siis on müügitulu langus on, on kulude tõus ja 60 protsenti sealihakasvatajaid vähendab tulevikus investeeringuid, et tõmba tõmbab tagasi ja tootjate arv langeb, eriti just väiketootjaid, kes tegelikult ei suuda neid uusi peoohutusnõudeid kõiki täita, sul oma paari sea pärast ei tasu seda aeda ehitama hakata ja nii edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluministeerium kavatseb tänavu sigade aafrika katku tõrjumisel asetada põhirõhu ennetustööle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjalehe andmetel toimus valimispettus nii 2011. kui ka 13. aastal. Alles möödunud nädalavahetusel valiti Reformierakonnale uus juhatus. Kuus Lääne-Virumaa eakat kinnitasid ajalehele, et ei ole nendel valimistel osalenud. Ometigi on nad Reformierakonna andmetel andnud oma e-hääle üks hääletanutest. 88 aasta vanune Rakvere elanik Helilaine Sinijärv tunnistas Olev Kengile, et tal pole arvutit. Aga mulle helistati ja küsiti ja mina andsin nõusoleku, kes oli see helistaja ja mida ta teile rääkis? Kristiina Ojuland, et kas ma olen nõus ja ma olin nõus, te andsite oma hääle siis Kristiina Ojulandi poolt? Jah, aga tegemist pidi olema ju elektroonilise hääletamisega. Kas see suuliselt antud hääl ikka kirja ka läks? Ma ei tea, tõesti, tänavu oli ju uus juhatuse valimine, kas teile helistati uuesti? Täpselt samuti? Kristina Ojuland helistas mulle ja küsis jälle, et kas ma olen jälle nõus ja ma olin nõus tema poolt hääle anda. Sinijärv rõhutas, et mingeid paroole pole ta kellelegi jaganud. Kristiina Ojuland ütles meie uudistele, et ta esialgu kommentaare veel jagada ei saa, sest juhtunu üksikasjad vajavad veel kontrollimist. Väidetavalt oli Lääne-Virumaa piirkonna isikuandmetele juurdepääs vaid kahel inimesel. Piirkonna juhil Kristiina Ojulandil ning arendusjuhil taimi samblikul. Samblik ütles, et on asjaolude uurimiseks valmis. No täna mul tegelikult midagi sisulist öelda ei ole, sellepärast et meil konkreetsed faktid puuduvad, aga uurimisrühm koguneb meil esmaspäeva hommikul ja kindlasti teeb Lääne-Virumaa maakonna organisatsioon igakülgse koostööd, et selgust tuua siis tekkinud olukorda. Kas selline olukord tuli teile üllatuseks? Olukorda kommenteeris valitsuse pressikonverentsil ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aga tuleb ka öelda, et tõesti esimesed sellised kontrollitulemused annavad alust arvata, et tegu ei ole olnud alusetute süüdistustega, mis lehes ilmunud on, kellele konkreetsest arvutist hääl anti, seda tuvastada võimalik ei ole, seda kindlasti on võimalik tuvastada, et kas isikud, kes siis andmebaasi alusel justkui on valimistel osalenud, kas nad seda ikkagi ka tegelikult tegid, et sellega too sama erakonnast moodustatud töörühm tegeleb ja peab välja selgitama? Kas avalikkuse jaoks on saanud tagasilöögi ka üleriigilised e-valimised? Küsisin seda politoloogia e-valimiste asjatundjalt, Ivari Tallolt. Riiklike eelvalimistega ei ole mingisugust sidet, sellepärast et tegemist on hoopis teistsuguse mida kasutati valimisteks, ei ole see, mida riik välja pakub ja see, kuidas mingid organisatsioonid oma sisevalimisi korraldavad, see on nende enda asi. Iseenesest on väga hea ju, kui erakonnad kasutavad uusi tehnoloogiaid, sealhulgas interneti teel hääletamist, aga minu arvates võiks seda teha ikkagi ID-kaardi abil, sellepärast et siis selliseid probleeme nagu täna ei tekiks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaleht Eesti Ekspress avastas Reformierakonna sisevalimistel pettuse. Erakond käivitas sisejuurdluse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSüsiniku jalajälje vähendamiseks on Eesti energia võtnud eesmärgiks, et praegu peamiselt laevanduses kasutatava põlevkiviõli tootmisel hakatakse alates 2024. aasta teisest poolest lisaks põlevkivile kasutama vana plasti, räägib Eesti energia juhatuse liige Margus Vals. Täna on nii Eestis kui ka Euroopas järjest suurenev vanaplastide probleem. Meil on olemas tehnoloogia selle probleemi lahendamiseks ja koos partneritega me näeme, et me saame välja töötada lahenduse, kuidas siis ühelt poolt ära atada need vana plastid ja teiselt poolt minna siis laevakütuste tootmiselt üle keemiatööstuse le. Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuses tehtud laborikatsed näitasid, et auveres Eesti energiale põlevkiviõli tootvaid tehaseid pole uue tehnoloogia käiku võtmisel vaja vana rauda anda. Küll pole neist tehastes õlitootmisel vana plasti kasutuselevõtmisel võimalik siiski põlevkivist loobuda. Põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu. Meie praegu näeme, et põlevkivi, sellesse protsessi on vaja, mis rollis ta seal täpselt on, see on tuleviku-uuringute küsimus. Põlevkiviõli kvaliteet, plasti lisamise igal juhul ka kütusena paraneb, kuna selle kütteväärtus tõuseb. Hiljemalt 2040.-ks aastaks on Eesti energia kavas lõpetada õli müümine laevakütusekulu ua selle väärindamiseks. Keemiatööstus. Eesti energia juhatuse liige Margus Vals. Et need tooted, mida siis tulevikus toodetakse meie toodetavast toorainest, on kõik need samad asjad, mida tänagi kasutatakse, nii liimid, värvid, riiete lähteained ja nii edasi, et need on asjad, mida me kõik igapäevaselt kasutame. Eelmisel aastal müüs Eesti energia üle 450000 tonni põlevkiviõli Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energial on kavas muuta lähima paarikümne aastaga ettevõtte põlevkiviõlitööstuse osa ringmajanduse põhimõttel tegutsevaks keemiaettevõtteks. Laborikatsed on näidanud, et kvaliteetsema toodangu saamiseks pole Eesti Energia keemiatööstuses mõtet põlevkivist loobuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArstide poolt vaadates on regionaalpoliitikat vaja just nimelt selleks et inimesed saaksid endale vajalikku abi enda kodu lähedal. Et meil on kõigile teada, et suurtesse tõmbekeskustesse Tallinnasse, Tartusse on meil töötajaid suhteliselt lihtne leida. Aga väljaspool Tallinnat ja Tartut on arstide põud ikkagi suur nii esmatasandis kui ka eriarstiabis. On teil endal mingeid konkreetseid mõtteid, lahendusi, kuidas nii-öelda siis arste linnast välja ja maapiirkondadesse tuua? No elu on kahjuks näidanud, et senised meetmed või toetused ei ole olnud piisavad ja kui me oleme üritanud läbirääkimiste laua taha saada ka regionaalministrit, varasematel kordadel, kui me kollektiivlepingu läbirääkimisime oleme pidanud, siis ei ole riik seda vajalikuks nagu pidanud, et järgmisel aastal me alustame uuesti läbirääkimistega ja ma loodan, et see regionaalpoliitika teema saab nagu sellel korral ikkagi ikkagi rohkem kajastatud ja sest et vajadus on ka ikkagi tegelikult ilmnenud ja, ja kõigile selge Ehk et probleemiga ei peaks tegelema mitte ainult sotsiaalministeerium, vaid see on ministeeriumide ülene ja kahel ministeeriumil on vähemalt siin oma roll. Jah, sest ega ega arstid ja, ja haigekassa ei saa kuidagi välja mõelda seda nippi, kuidas elavdada elu maapiirkondades, et, et selleks on vaja ikkagi meie kõigi ühist pingutust. Põhjanaabritel on see näiteks nii, et mida kaugemal keskustes, seda kõrgem on arsti töötasu ja see ei ole mitte ainult nagu haigla probleem või ministeeriumi probleem, vaid ka kohalikud omavalitsused, et panevad õla alla, et see spetsialist endale leida. Ma arvan, et neid arste on puudus ikkagi võib-olla isegi mõned sajad, et täita ka need töökohad praegu, inimesed on küll olemas, aga töö käib meeletu ülekoormusega, pole vaba aega, pole puhkeaega. Et isegi kui mingi teenus kuskil on, siis see tähendab seda sageli, et seal on väga palju täitmata töökohti ikkagi olemas, et ma arvan, et see võib olla ikkagi sadades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Arstide Liit pidas täna Tartus üldkogu. Teemadest käsitleti uue kollektiivlepingu tingimusi ja läbirääkimiste alustamist järgmisel aastal. Arstide liidu presidendi Jaan Süti sõnul on järjestikused lepingud töö- ja palgatingimusi viimasel seitsmel aastal pidevalt parandanud ja arstide väljarännet tublisti vähendanud, kuid maal teeb nii pere- kui ka eriarstide puudus ikka muret.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPiebalgs on Eestis, et tutvustada jaanuaris vastu võetud Euroopa uut energiapoliitikat. See peab suurendama Euroopa Liidu energiavarustuse kindlust ja konkurentsivõimet, ühtlasi võitlema kliimamuutustega. Ettepanekute paketis määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside heitkoguste ja taastuvenergiaga seotud ambitsioonikad eesmärgid ning pakett peab looma tõelise energia. Siseturu. Andres Piepalk rõhutas, et energiapoliitikas on vaja rohkem ühiselt tegutseda. Ma arvan, et Eesti toetus on väga otsustav kõikide nende meetmete elluviimisel, mis me oleme välja töötanud. Piebalk ütles, et läbirääkimistel peaministri ja majandusministriga olid kõne all balti riikide parem koostöö ülejäänud Euroopa Liiduga. Senisest suuremad investeeringud energiaefektiivsuse ning suhted suurima tarnija Venemaaga. Viimane on tekitanud Euroopale probleeme ning sellega seoses osutas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik tarnete mitmekesisuse vajadusele. Alati on kasulik, kui energiatarned on mitmekesised, sest sa ei saa end energiamaastikul iial julgena tunda, kui energia tuleb vaid ühest kohast. See ei pea olema Venemaa, see võib olla ka näiteks Iraan või isegi Norra. Ja veel kasulikum on, kui energiat saaks omal maal ise toota, mistõttu ma pooldan alati taastuvenergiat, ütles ak. Taastuvenergia plaan näeb teatavasti ette, et seda võiks 2020. aastal olla 20 protsenti kogu kasutusel olevast energiast. Eesti Energia juht Sandur Liive arvab, et Eestil nende plaanide täitmisega raskusi ei tule. Ma arvan, Eesti on teinud väga palju tarku otsuseid juba taastuvenergia toetamiseks ja ma arvan, et Eestil ei ole probleeme nende eesmärkide täitmisega, sest meil on päris hea taastuvenergia toetus mehise paigas Eestis ja, ja kindlasti kui see toetusmehanism jätkub, siis väga palju investeeringuid ka tuleb, investeeringuid teevad, eraettevõtjad, teeb Eesti energia, riik annab oma toetusmehhanismidega signaali turule, nii et ma arvan, et see kõik toimub päris hästi ja ilusti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs on Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimise mahud ja tempo igal nädalal küll kasvavad ja eesmärk on, et aprilli lõpuks oleks kõik riskirühma kuulujad saanud võimaluse vaktsineerida, kuid nakatumisnäitajad on ikkagi kõrgel, nädalaga olulist muutust ei ole, tõdes terviseameti peadirektor Üllar Lanno pressikonverentsil. Nakatumis kordaja ise on 1,25 pealt täna jõudnud 1,07 peale, mis näitab, et üheskoos me suudame ja teiselt poolt võib öelda seda, et meil on nelja nädala jooksul kõige madalam juurdekasv uute nakatunute hulgas tänastest numbritest, kui mitte midagi ei muutu, me jõuame endiselt kahe nädala pärast 2000-ni välja. Oluline on võib-olla ära märkida siinjuures ka nüüd Tallinna numbreid, kus Lasnamäel on nakatumine 100000 kohta 2488 Maardus 3230, Anija vallas 3683 ja Saaremaa vallas 3513. Vähenenud on nakatumine 30 kuni 50 aastaste seas, kuid kasvanud kuni üheksa aastaste laste seas 13 protsenti. Iga teine laps on saanud nakkuse kodust edasi viiruse tüvedest. Vastavalt Euroopa Komisjoni soovitusele järgib Eesti eesmärki, et ta saaks viie protsendi ulatuses proovidest uuritud, millised nakkustüved levivad, ütleb Üllar Lanno. Ja tänaseks on siis sekveneeritud 1182 proovi ja tuvastatud 178 hukamutatsiooni viiruste ve ja üheksal juhul lavi mutatsioone. Kui veebruari algusest need näitajad sellise olulise märkusena meile nähtavale tulid siis juba veebruari keskel oli märgata kahekordselt tõusu ja märtsi alguseks kolmekordset tõusu kõigist positiivsetest testidest ehk et ta intensiivselt levib ja kasvab meie hulgas, mis see täpne protsentuaalne suhe on, see ei olegi antud hetkel väga suurt tähtsust, vaid küsimus on selles, et see uus viirustüvi on kiirema paljunemisvõimalusega. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk märkis, et Austria uuritava AstraZeneca vaktsiinipartiiga seoses pole Eestis tõsistest kõrvaltoimetest teatatud. Tema sõnul tingis partii kasutamise peatamise, et kaks selle partiiga seotud juhtumid toimusid ühes tervisekeskuses. Samal kuupäeval. Et täpsemalt 49 aastane naine suri Austrias raskete hüübimishäirete tagajärjel ja 35 aastasel naisel tekkis kopsutrombembolia, tema on paranemas üldse, kokku toodi Eestisse seda Tiid veebruari keskel 9600 doosi millest peatamise ajaks oli alles 486 doosi 14. tervishoiuasutuses. Eestis ei ole selle partiiga seoses teatatud ühestki tõsisest kõrvaltoimest. Praegu siis Austria ja Euroopa ravimiamet uurivad ja selgitavad asjaolusid, kas tegemist võis olla AstraZeneca vaktsiini kvaliteediprobleemiga või on rasked juhtumid seotud vaktsiinist, mitte tingitud terviseriketega. Ja esialgsel hinnangul need ei ole seotud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimase nädalaga on Eestis lisandunud 9570 registreeritud koroonakkuse juhtu. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno ütles pressikonverentsil, et nakatumiskordaja on aga langenud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigipea prokurör Norman Aas esitas õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek anda nõusolek Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks. Norman aas. Kaitsepolitsei poolt lõpule viidud uurimise kriminaalasjas on siis prokuratuuri hinnangul kogutud piisavad tõendid, et me oleme valmis siis esitama süüdistuse Priit Toobalile ja Lauri Laasile. Aga vastavalt põhiseadusele on selle eeltingimuseks ka see, et riigikogu sellega nõus on, mille jaoks me selle vastava taotluse täna esitasime ja me taotleme siis põhimõtteliselt süüdistuse esitamise luba järgnevates tegudes, et esimene puudutab siis ka avalikkuses läbi käinud Hannes Rummu meilidega seonduvalt nimelt selles osas taotlemist, siis süüdistuse esitamist Priit Toobalile ja Lauri Laasile eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises, mis siis seisnes selles, et nemad kallutasid Ivo Onksjoni sisenema Hannes Rummu Meil kontole ja seal olevaid meile meile edastama ja lisaks on siis taotlus ka veel Priit Toobali suhtes esiteks seotud võimalike dokumentide võltsimisega tegemist on siis viie Keskerakonna kassa sissetuleku orderi võltsimise kahtlusega, kus on siis erakonnakassasse võetud vastu sularaha annetusi mis siis prokuratuuri hinnangul ei vasta tegelikkusele ja seoses selle teadmata päritolu sularaha vastuvõtmisega erakonna kassasse on seotud ka teine episood ehk siis erakonna varale ja majandustegevusele kehtestatud piirangute rikkumine, kuna erakonnaseadus ei luba sellise raha kasutamist erakonna majandustegevuses. Kui õiguskantsler nüüd selle ettepaneku esitab ja riigikogu sellega nõustub, mis saab edasi? Prokuratuur on valmis pärast sellise nõusoleku saamist peaaegu koheselt ka selle süüdistuse kohtule esitama, et eeluurimine selles kriminaalasjas on lõpule viidud ja meie hinnangul ongi läbida jäänud ainult siis nii-öelda need seaduses ettenähtud protseduurid, mis veel õhus on. Ja kuidas kommenteerida seisukohta, et kahtlustus on esitatud ka Eesti keskerakonnale? Eesti karistusseaduses on põhimõte, et kui mõne juriidilise isiku juhtiv töötaja või pädev esindaja paneb kuriteo toime selle juriidilise isiku huvides, et siis on kohustus esitada süüdistus ka sellele juriidilisele isikule. Ja kuna siis prokuratuuri hinnangul me taotleme esitada süüdistus, siis Priit Toobalile selles, et need kassa, sissetulekuorderite võltsimine ja ja nende erakonnale kehtestatud majandustegevuse piirangute rikkumine on pandud toime ka erakonna huvides, et sellega seoses on ka siis kahtlustatavana üle kuulatud Eesti Keskerakond, juuli alguses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaprokurör Norman Aas taotleb õiguskantslerilt ettepanekut Riigikogule Lauri Laasilt ja Priit Toobalilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSaksamaal on viimane ööpäev olnud murranguline kui eilset otsust saata Ukrainale sõjaväelist abi peeti juba iseenesest ajalooliseks, siis liidukantsler Olav Solzi täna Bundestagis peetud kõne märkis ühe ajastu lõppu enne seda. Kõne kulutas Saksamaa kaitsjale 1,17 protsenti SKT-st, kuid sõnavõtu lõpuks juba kaks protsenti. Selle teise aasta riigieelarve annab kaitsele 100 miljardit eurot lisavahendeid. Seda raha kasutatakse vajalikele projektidele ja kaitsekuludele. Tänasest kulutame kaitsele iga aasta rohkem kui kaks protsenti SKT-st, ütles Solts. Tema sõnavõttu saatsid pidevad aplausid Bundestagi liikmete poolt kõikidest erakondadest. Sortsi sõnul peab riik tegema kõik, et tugevdada NATOt ja Euroopa liitu. Et viimased 30 aastat kestnud rahu ei oleks erand. 22 märgib veelahet meie maailma ja ajaloos. Ukraina ründamisega provotseeris Venemaa president Putin külmavereliselt sõja ainult sellepärast, et Ukraina inimesed seavad küsimuse alla tema tagakiusava režiimi. See on ebainimlik ja rahvusvahelise õiguse vastu, seda ei saa õigustada keegi ega millegagi, sõnas šols. Ta lisas, et ka Saksamaa kaitseb iga sentimeetrit NATOst. Sholtzi sooviks on näiteks hakata kõrgtehnoloogilisi sõjalennukeid tootma koostöös Prantsusmaaga. Samuti hakkab riik ehitama uusi LNG terminale, et Venemaa gaasiimpordi mõju vähendada. Bundestagi istungi käigus tunnistasid ka Saksa vasakpoolsed, et nad on eksinud Putini osas. Seda on viimastel päevadel teinud suur osa Saksamaa eliidist. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas, et Saksamaa liitub lääneriikide sanktsioonidega Venemaa vastu ja tõstab ka kaitsekulutusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui olukord Leedu-Valgevene piiril on võrreldes suvega oluliselt rahulikumaks muutunud, siis nüüd läheb põhijõud Leedus siinolevate migrantidega tegelemisele erinevates majutuskeskustes üle riigi on kokku 3300 sisserändajat. Medininkais vahetult Valgevene piiri ääres on neid ligi 800. Koos leedulastega tagavad siin turvalisust Eesti politseinikud. Asjaajamine siinsete asukatega on seni läinud ladusalt. Estpol viie meeskonna juht Erko Piirimägi. No tegelikult mingit agressiivsust ei ole, aga loomulikult peab olema nagu ettevaatlik selles mõttes, et et me ei tea, miks nad on tulnud. Me ei tea nende tausta, me ei tea neid inimesi tegelikult. Et meie isiklikult hoiame suhtlust, hoiame võimalikult minimaalsel vajadus põhiselt, suhtleme nii nii inglise kui ka vene keeles. Ja, ja siin toetame ka Leedu kolleege, et kõik vajalik info saaks vahetatud ja, ja siis ka majutuskeskuse elanike soovid saaksid nagu täidetud. Lisaks naaberriigi toetamisele saab Eesti väärtusliku kogemuse. Meil endal ei ole õnneks tulnud seni selliste olukordadega hakkama saada. Oma kogemuse saab siit ka politseikoer šaakal, kelle oskuste hulka kuulub jälje ajamine, kaitse, narkootikumide ja relvade otsimine. Estpol viie koerajuht, Andrus Liiv. Ei, aga talle sobib hästi. Ilm on sama, mis meil ja talle meeldib seal, kus olen mina. Lõhnad on uued. Seda kindlasti, eks siin on vähe, teised lõhnad ja teised kombed kui meil, et aga eks ta on harjunud. Estpool viie-kuuenda vahetuse aega jäävad nii jõulud kui ka aastavahetus. Estpol viie meeskonna juht Erko Piirimägi. Keskkonnaliikmete pered on olnud ka nagu toetavad, et on, on meile selle võimaluse nagu loonud, et me saame tulla ja, ja tegelikult meil on kõik suhtlemisvõimalused on alati olemas, et internet, telefon, et paraku nii see politseiniku elu on, et teinekord tuleb siis rahva teenimisel tuleb teha ka selliseid järeleandmisi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Leedu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti politseinikud on alates suvest olnud abis Leedus võitluses Valgevene mahitatud migratsioonirünnakuga. Juba kuues rotatsioon valvab Medininkai migrantide majutuskeskust ja jälgib drooniga piiri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLisaeelarve läbirääkimiste ajal paistis ühistranspordi ees seisev eelarve auk, nii oluline, et poliitikud mängisid koguni majandus ja taristuminister. Taavi aasa tagasiastumise nelja ja poole miljoni eurone lisataotlus jäi siiski vastuseta. Transpordiameti peadirektor Kaido Padar ütleb, et peamiselt kütusehinnast tingitud puudujääk arvutati kogu ühistranspordi peale. Kaks miljonit ongi justkui siis bussid ja ühistransport ja kaks pool on siis lennundus ja merendus. Taavi Aas lisab, et prognoos, millega ta eelarve läbirääkimistele läks, põhines tegelikult läinud aastastel sõitjate numbritel. Ma ei taha kindlasti öelda, et see auk on 4,5 miljonit, et kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis tegelikult sõitjate hulk on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 26 protsenti, me oleme praktiliselt samal tasemel, mis oli enne koroonat ja sellest johtuvalt loomulikult ka suureneb piletitulu. Aasa sõnul saakski lisaraha tulla sealt, kus tasuta ühistransporti ei ole. Ja põhjaühistranspordikeskus ei ole kõigile tasuta ühistransporti, nii et sealt ka tuleb täiendav laekumine. Kaido Padar loodab, et meretranspordi doteerimiseks ei lähegi lisaraha tarvis. Ta tuletab meelde, et tänavu tõsteti praamipiletite hindu ja sellest on oodata kaht kuni kolme miljonit eurot. See hakkas kehtima esimesest märtsist, ju see hinnatõus ja eks see mõju nüüd aasta jooksul tuleb, nii et kindlasti me selle arvelt saame katta. Taavi aasa sõnul selgub eelarveaugu tegelik suurus sügisel siiski tõde on nii Padar kui Aas, et tõenäoliselt tuleb kusagilt ikkagi raha juurde leida. Aasal on retsept olemas. Mais anname üle eelmise aasta jäägid, ka sellest tuleb kate ja kui tõesti nüüd peaks veel ilmnema, et sügisel, et meil on puudu veel, siis ilmselt vaatame üle selle aasta eelarve jäägid ja katame selle puudu oleva summa sealt, juhul kui see peaks tekkima. Kust ja kuidas jäägid täpsemalt tekivad, Aas ei täpsustanud. Alati on eelarvega nii, et mingites kohtades tekivad jäägid ja sügisel saamegi need kohad üle vaadata ja siis otsustada, et kus me, mida üle kanname. Kaido Padargi märkis, et tõenäoliselt tuleb ühistranspordi jaoks transpordiameti eelarveridasid ümber tõsta. Selleks saab teha ettepaneku sügisese nii öelda korralike lisaeelarvesse. Kus mõne investeeringu jätame tegemata ja püüame tõsta raha, siis tegevuskuludesse? Ühistranspordi jaoks lisaraha leidmine on siiski pisike ülesanne, arvestades, et lähiajal tuleb üle vaadata kogu investeeringute kava. Teede ehitus on läinud plaanitud oluliselt kallimaks ning osasid materjale pole lihtsalt saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kas ja mis tasuta ühistranspordi nimel tegemata jääb, Aas ei tea. Tema sõnul saab kasutada jääke, mis eelarves alati tekivad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänasest jätkub Šotimaal klaaskaus toimuv ÜRO kliima tippkohtumine Kop 26 ilma riigijuhtideta. Pärast kahte tihedat tööpäeva suundusid nad kodumaale tagasi tavatöö juurde. Enne seda anti aga pressikonverentse poliitiliselt kõige kaalukam, aga ka teravam oli oma sõnades Ameerika Ühendriikide president Joe Biden. Ta näitas näpuga riikidele, kes tema arvates ei panusta piisavalt. Ma märkisin, et Hiina, Venemaa ja Saudi Araabia mitte kohale ilmumine oli probleem. Meie tulime kohale ja sellel oli sügav mõju sellele, kuidas ülejäänud maailm vaatab Ameerika Ühendriikidele ja meie juhtimisele. Ma arvan, et see on suur viga Hiina jaoks ja see maksab neile kätte. Ülejäänud maailm vaatab neid ja mõtleb, et millist lisaväärtust nad siis andsid. Nad on kaotanud võime mõjutada inimesi üle maailma ja siin konverentsil sama käib Venemaa kohta, sõnas Biden. Mõneti tavatult otsekohese sõnavõtuga ei jätnud Bideni võimalust geopoliitikat teha ka kliimale pühendatud üritusel. Sõnavõtu lõpus keskenduski ta ainult vastasseisule Hiinaga. Mul on olnud tundide kaupa vestlusi siising pingiga nii näost näkku, kui ta oli asepresident ja alates sellest ajast, kui ta presidendiks sai. Meil on olnud vähemalt viis või kuus tundi vestlusi telefonis. Meie vahel on võistlus, see ei pea olema konflikt, aga olen talle ka märku andnud ja ma ei karda seda öelda, et ootame, et ta mängiks reeglite järgi. Me ei muuda oma arvamust põhiseaduse, rahvusvahelise õhuruumi, rahvusvaheliste mereliinide ja muu osas, ütles Biden. Hiina suhtes oli kriitiline ka võõrustajamaa peaminister Boris Johnson, kuid tema jäi siiski kliimateema raamesse. Võtmeküsimus on selles, et Hiina ütleb, et nad tahavad emissioonidega tippu jõuda 2030.-ks aastaks või varem. Kui kuulata, mida siising ping ütleb, siis küsimus on, kui palju varem. See on see probleem, mida me Hiina ga arutame sest on suur vahe, kas olla emissioonidega tipus 2025 või 2030. See on see, millele me rõhku paneme, sõnas Johnson. Ta hoiatas oma lõpusõnades riigijuhte ka liigse optimismi eest, mis sellistel üritustel viisakuses tekkida võib. Samas kasutas Johnson võimalust ka loetud edusamme, mida üritusel tehti metsade kaitseks ja metaani emissioonide vähendamiseks. Nende sõnavõttude järel suundusid Biden, Johnson ja teised riigijuhid taas kodu poole. Nende asemel asuvad läbirääkimistesse nüüd spetsialistid ja kliimateemadele keskendunud poliitikud. Tippkohtumine lõpeb ametlikult 12. novembril. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul andis USA president Joe Biden enne ÜRO kliimatippkohtumiselt lahkumist pressikonverentsi. Selle käigus hoiatas ta korduvalt ja otsesõnu Hiinat, et see mängiks rahvsuvahelisel areenil reeglite järgi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeisel veebruaril saadeti Maire Joalat esindavast advokaadibüroost välja kiri, milles öeldakse, et Triniti büroos toimusid sõbralikud ja konstruktiivsed läbirääkimised. Mõlema poole esindajad otsisid lahendusi. Esindajad lähevad osapoolte juurde, et saavutada mõlema huve arvestav lahendus. Kuid 15. veebruaril andis Joala advokaat mittetulundusühingu meie Viljandi juhile Harri Juhani Aaltonenile teada, et katkestab läbirääkimised, kuna tuli ilmsiks, et Altonen on kuu aega varem teinud patendiametile avalduse registreerida. Jaak Joala nimi kuues kategoorias. Väidetavalt Jaak Joala monumendi kaitseks. Eile sai Harri Juhani Aaltonen aga teada, et advokaadibüroo ei plaani katkenud kõnelusi jätkata. No hetke sees on see, et monument on kastis ja katkestatud läbirääkimisi. Maire Joala advokaatidel tulu info järgi, nemad ei taha jätkata selle monumendi muutmise osas, ehk siis seis on alg. No eile te rääkisite sellest olukorrast ka linnavolikogu istungil, kas läks ka aruteluks või mida seal arvati sellest? Tegelikult seal oli väga asjalikud küsimused. Detailid täpsustas, et tegelikult mitte mingit arvamust ei olnud, sest see oli ainult infotunde, et volikogu seda ei arutanud, selles mõttes. Aga ikkagi, mis saab nüüd edasi teie hinnangul? No minu hinnangul tuleks kasti maha ümber ära võtta ja edasi minna, kasti ümbert ära võtta ja edasi minna, millega? No eksponeerida edasi nagu normaalselt. Aga siis on ju õhus ikkagi oht, et Jaak Joala lesk kaebab linna lihtsalt kohtusse. Selline kiri nendelt on tulnud jah. Teisel veebruaril lasi linnavalitsus ehitada monumendi ümber kasti, kuid meie Viljandi sai nõudmise saavutada Joala lesega kokkulepe 28.-ks veebruariks ja kui kokkulepe ei sünni tagastamise endi mittetulundusühingule ja viimasel tuleb linnale tagasi maksta ka 50000 eurot, millega linn samba rajamist toetas. Viljandi linnapea Madis Timpson ei soovinud täna teemat intervjuu vormis kommenteerida. Ta ütles, et kuna 28. veebruar on pühapäev, siis juriidilises mõttes on meie Viljandi ausamba eemaldamiseks või Maire Joalaga kokkuleppe saavutamiseks aega esimese märtsi õhtuni. Reaalsus on Timsoni sõnul aga see, et vähemalt ametlikult linnavalitsus esmaspäeval oma istungil teemat ei kuid võib-olla jõutakse mingi otsuseni kaheksandal märtsil. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jätkub Jaak Joala lese Maire Joala ning lauljale monumendi püstitanud mittetulundusühingu Meie Viljandi ning viimase ja Viljandi linnavalitsuse vaheline vaidlus Jaak Joala momunendi ümbertegemise või teisaldamise asjus. Maire Joala esindaja teatas eile MTÜ-le Meie Viljandi, et Jaak Joala monumendi üle peetud katkenud läbirääkimisi pole plaanis jätkata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakond on kriminaaluurimise all seoses porto Franco rahastamisskandaaliga, kus ärimees Hillar Teder on lubanud väidetavalt maksta keskerakonnale ühtekokku miljon eurot. Teder on rahastanud sadade tuhandete eurodega ka mitmeid teisi Eesti erakondi. Keskerakonna esimees Jüri Ratas tuli üllatava mõttega välja vikerraadio antud intervjuus. Ma tegelikult arvan, et, et siin tuleb teha nagu põhimõtteline muudatus ja ma arvan, et siin võiks mõelda riigikogus tervikuna kõik erakonnad selle peale, et aga võib-olla on üldse õige, et kogu see füüsiliste isikute annetamine saab lõpu ja erakonnad ongi riigieelarvel ja need erakonnad, kes on riigikogust väljas, need saavad samuti toetust ja ka uued erakonnad siis nendele luuakse, ütleme süsteem, kus ka nemad võivad oma ideed ja programmist seisukohti, kui nad soovivad seda viia valijateni. Ja loomulikult seda erakonnad soovivad, et saavad ka sealt siis teha vastavaid taotlusi. Ma arvan, et see muudaks Eesti poliitilist süsteemi just rahastamissüsteemi palju selgemaks, korrektsemaks, läbipaistvamaks. Mida arvab sellest ideest aga erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni esimees Liisa Oviir? Üks asi on ju need eraisikute annetused, need, mis on olnud sellised nagu suurannetajad, kes on, kelle annetused on tähelepanu pälvinud siis ka avalikkuses on reeglina see muudab võib-olla sellist üldist seisukohta jah, et et nende annetuste näol võib olla siis mingisuguste hüvede ostmine. Selles mõttes ta kindlasti muudab pilti selgemaks, sinna peaks juurde tulema siis tegelikult väga selge loogika, et mil määral see riik toetab ja kuidas riik toetab erakondi. Et kui me võtame selle praeguse süsteemi, et jätame sealt ära ainult eraisikute õigus toetada, siis seda toetust saavad proportsionaalselt need erakonnad, kes on siis saavutanud valimistel teatud künnises siis ülemineku, mis omakorda kinnistab sedasama seisu, et see, kes sai kõige parema tulemuse, saab kõige suurema osa rahast ja, ja mõni teine saab väga väikese ehk siis tegelikult seda organisatsiooni arengut on noh, sellisel viisil see ebavõrdsus on sinna sisse kodeeritud, et et see nõuab väga põhjalikku siis arutelu, et kuidas see toetus oleks sellisel viisil, et see oleks aus ja õiglane.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul võiks Riigikogus algatada arutelu, et erakonnad saaksid tulevikus enda tegevuseks vajaliku raha riigieelarvest ning eraisikud parteidele enam annetada ei saaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMe oleme just Armeeniasse naasnud Mägi-Karabahhis latsini linnas, tegemist on lõunateega, on ka põhja tee, et mõlemad ühendavad Mägi-Karabahhi Armeenia ga. See tee on hetkel täna vähemalt keskpäeva seoses olid kinni. Aga Meie olime Latšini linnas, mis on esimene Karabahhi linn siin teel ja inimesed, kellega me jõudsime rääkida, oli väga pessimistlik. Ja ei teadnud, kuidas nad võivad edasi ka La Latsini jääda. Asi on selles, et Latsin ise on ja osa Mägi-Karabahhis, mis on rahuleppe järgi, jääbki Mägi-Karabahhis. Probleem on selles teega, mis ühendab Ladžini ja Mägi-Karabahhi, Armeenia a, seal tekib niinimetatud lasi koridor, mille võtavad oma vastutuse ja kontrolle alla Vene rahuvalva, et kes on juba saabumas praegu, aga keda ei ole võib-olla nii palju, et kaitsta Armeenia elanikkonna seal. Vaatame, mis homme saab. Täna vähemalt ei olnud mingit uudiseid sellest, et keegi kuskilt tulistas. Hea seegi. Kas teedel on juba käivitanud ka nende armeenlaste lahkumine siis Mägi-Karabahhi piirkondadest, mis jäävad Aserbaidžaani alla? See on keeruline lugu, täna tuli ametlik uudis, mida Mägi-Karabahhi vabariigi presidendilt, mida kinni kinnitas pärast ka Aserbaidžaani presidendi nõunik, et niinimetatud Kelbadžari tee mille kaudu me põgenesime eile Mägi-Karabahhis ja mis pidi olema tegelikult kinni juba alates tänasest, see tee töötab veel, on veel lahti 10 päeva kuni 25. novembrini ja see on seotud sellega, et see on praegu ainus tee, mis mis on lahti, lõunatee on kinni ja kinnita on sellepärast, et. Asi on selles, et see põhiline tee, mida meie kasutasimegi meie eelmise lähetuse käigus see tee on on praegu blokeeritud, sest see läheb mööda sushi linna, mis on aserbaidžaanlaste käes ja jääbki nende kätte. Nii et põgenikud põgenevad ja paljud on väga vihased, et see pea, see põgenemine, see evakueerimine peaks toimuma nii kiiresti ja nii ootamatult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aserbaidžaan annab Armeeniale 25. novembrini lisaaega, et Jerevan saaks välja viia oma armee Kalbajari aladelt Mägi-Karabahhis. Armeenia lahkumine vaidlusalustelt Mägi-Karabahhi aladelt, mis on juba läinud Aserbaidžaani vägede kontrolli alla, seisab Moskva vahendusel sõlmitud rahuleppes. Senini on teadmata, mis saab neil aladel elanud armeenlastest. ERRi korrespondent Anton Aleksejev andis ülevaate olukorrast Mägi-Karabahhi teedel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEestis on püha lehm põlevkivi, Soomes aga turvas. Nii Soomes kui Eestis loodavad poliitikud, et Euroopa Liidu raha abil saab senist energiatootmist valutumalt ümber korraldada. Nii et öelge otse välja. Otsuse teinud erakonna toetus ei kannataks. Eesti peaks saama Ida-Virumaa põlevkivitööstuse hääbumise leevendamiseks Euroopa Liidult 125 miljonit eurot. Ja just täna arutatakse rahandusministeeriumi esttel jõhvis, mis suunas Ida-Virumaa peaks edaspidi liikuma. Soome loodab turbapiirkondadele saada 165 miljonit. Soome tahab aastaks 2035 saavutada süsinikuneutraalsuse ja selleks on vaja kindlasti turba põletamisest järk-järgult loobuda. Soome innovatsioonifondi Sitra hiljutises raportis märgitakse, et näiteks 2018. aastal tekkis turba põletamisest 12 protsenti Soome õhusaastest. Samas kattis turvas vaid neli ja pool protsenti Soome energiavajadusest. Turba põletamine saastab õhku rohkem kui isiklike autodega ringi sõitmine. Turbast loobumisega saaks õhusaaste vähendamise eesmärk ühe hoobiga peaaegu täidetud. Turba tootmisega on aga seotud eri hinnangutel kuni 4000 töökohta ja turbamaksusoodustuste vähendamine tähendaks töökohtade kiiret vähenemist 500-ni. Praegu naudib Soome turbatööstus aastas ligi 200 miljoni euro ulatuses maksusoodustusi. Valitsusse kuuluvad rohelised ja keskusta on turba pärast riius. Rohelised tahavad, et turba kasutamine soojusenergia tootmiseks lõppeks. Roheliste esimees Maria Ohisalu ähvardas veidi aega tagasi, et erakond on valmis valitsusest lahkuma, kui kliimaotsuseid ei tule. Rahandusministeeriumi energiamaksustamise töörühma ettepaneku kohaselt peaks turbamaksud paari aastaga kolmekordistuma. Suurendada tuleks ka kivisöö ja gaasi maksustamist. Keskustesse kuuluv rahandusminister Matti Vanhanen ei taha turbamaksutoetuste kärpimisest aga kuuldagi. Reedel ütles ta, et ei kavatse teha valitsusele ettepanekud turbamaksude tõstmiseks. Vanhani sõnul väheneb ka seni kavandatud meetmetega turba kasutamine peagi poole võrra. Nädalavahetusel valis keskus ta uueks juhiks Annika Saariko, kes praegu on valitsuses teadus ja kultuuriministri ametis. Valitsuspartnerid hingasid kergendatult, kuna keskuste senise juhi Katri Kulmuni käitumine oli pingeid valitsuses pidevalt kasvatanud. Saariko aga rõhutas ka parteikongressil valitsus koostöö tähtsust. Pärast parteijuhiks saamist ütles ta intervjuusid andes muuhulgas, et turba teemal lähtub keskuste valitsus programmist. Ta lisas aga, et turbast on saanud omamoodi sümbol, samas kui kivisüsi on Soome jaoks palju suurem probleem. Ka Saariko ei välista erakonna valitsusest lahkumist. Kui näiteks majandusküsimustes koalitsioonikaaslastega kokkulepet ei saavutata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome algavatel eelarvekõnelustel on oodata tulist vaidlust turbatööstuse toetamise üle. Rohelised on ähvardanud valitsusest lahkuda kui rohepööret ei tule. Keskusta ei poolda maksutõusu ja on samuti valmis valitsusest lahkuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKriisi ajal valitsuse kritiseerimine on kahetsusväärne ja sobimatu, arvab rahandusminister Martin Helme. Kriisi ajal peaks kogu ühiskond kokku hoidma, soovitas ühtki kriisi, ei seljata virisemise ja hädaldamisega. Aga ükski kriis, mis demokraatlikku ühiskonda tabab, ei saa kaasa tuua vaikivat ajastut, kus kodanikud kaotaksid õiguse ja ajakirjanikud kohustus esitada küsimusi. Need küsimused ei ole selgelt koordineeritud valitsusvastased jutupunktid mida esitavad üsna ühenurga alt nii opositsioon kui ka meedia, nagu rahandusminister väidab. Nii on täiesti põhjendatud kõik küsimused eriolukorra kehtestamise ja sellele järgnenud piirangute kohta. Ja vastates tulebki korrata, et eriolukord koos piirangutega kehtestati selleks, et A vähendada koroonaviirusega nakatumiste hulka ja B nakatumise kiirust. Et meie haiglad ei kukuks kokku, nagu juhtus Itaalias, kui väga lühikese aja jooksul viiakse sinna sadu üliraskeid patsiente. Samamoodi on arusaadav küsimus, miks Eestis ei võeta viiruseproovi kõigilt, kes seda soovivad, sest me ju teame, et nakatunuid on palju rohkem kui neid seni avastatud. Ja saabki selgitada, et proovi võtmine ei ole vaktsiin. Täna oled puhas ja jäädki puhtaks, aga ei pruugi jääda. Juba homme võid olla nakatunu, kuid tänane proov seda näidata ei saa. Ning nõudlik küsimus, kuidas juhtus nii, et meditsiinitöötajatel, politseinikel, päästjatel, sotsiaaltöötajatel napib esmaseid kaitsevahendeid? Me ei näinud sellise ulatusega kriisi ette aga mitmes varasemas ohustsenaariumis on see ju kirjas. Hoidsime headel aegadel raha kokku, väga halb. Kas teeme sellest endale ühe õppetunni ja pärast kriisi loome vajaliku tagavara? Seda vastust tahaks küll juba praegu kuulda. Eriolukord maksab Eestis iga päev kümneid miljoneid eurosid. Kuu ajaga kaotavad kümned tuhanded inimesed töö ja veel kümned tuhanded peavad nõustuma sissetuleku olulise vähenemisega. Nüüd me teame, milline on valitsuse esmane päästeplaan. Aga kas selle üle arutleda tohib? Näiteks küsides, millist leevendust saavad majanduskriisi ajal FIE-d või millist probleemi valitsus lahendab ja milliseid ta juurde tekitab, kui tahab lõpetada sissemaksed pensioni teise sambasse. Ja miks, ütleb Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder midagi, mida saab tõlgendada ultimaatumina, et vabariigi president peab põhiseadust tõlgendama just nii, nagu valitsus seda õigeks peab. Miks küsimused on kriisi ajal olulised vastused neile aitavad inimestel kriisi paremini mõista ja mõistlikumalt tegutseda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka kriisi ajal tuleb esitada nõudlikke küsimusi, sealhulgas valitsusele, parlamendile, koalitsioonile, isegi opositsioonile, ütleb ajakirjanik Toomas Sildam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMillised on teie hinnangul lähema aja arengud Venemaal? No aus vastus on see, et ega ma ju ei tea, sest et seda planeerib Vladimir Putin suhteliselt isiklikult. Aga mis on, selge, on see, et valmistatakse ette mingi pakett, mis antakse referendumile ja märksõna tegelikult siinjuures ongi just nimelt see referendum. See on selles mõttes kõige puhtam populismi absoluutne klassika. Rõhutada seda, et rahvas teab, kuidas on paremini ja rahva kätte tuleb tagasi anda otsustamisõigus. See oli see, mida Vladimir Putin umbes kolm korda kordas oma kõnes ja mida ta nüüd ka teeb. Ehk siis mingil hetkel kuulutatakse välja referendum, mis iganes ei oleks ka selle sisuks, aga Vladimir Putin võtab sellega sellise absoluutse legitiimsuse ja viiakse läbi siis sisuliselt poliitilise korra destruktureerimine. Ehk siis presidendilt võetakse ära volitusi selleks et Vladimir Putini järglane ei saaks olema täievoliline president. Ja need volitused antakse üle sinna, kuhu parasjagu plaanid üle kolida. Vladimir Putin. Mis ajavahemikust me räägime, kas 2024 või ikka varem? Minu hinnangu kohaselt juhul kui ei ole niimoodi, et tegelikult kõik see on juba valmis, oli ainult näitemäng ja piltlikult öeldes homme kuulutatakse välja referendum. Et kui me jätame sellise täiesti erakordse stsenaariumi kõrvale, siis see tsükkel ei saa olla lühem kui aasta. Täiesti tõenäoline on see, et võidakse järgmise aasta sügisel korraga panna inimeste ette kaks asja, et valige uus parlament ja hääletage referendumil ka meie muudatuste paketi poolt. Ja siis see tagumine ots on aastal 2024, kui Vladimir Putin peab presidendiametist lahkuma, mida ta kindlasti teeb ja ta ei taha saada peaministriks, ta tahab saada mingi muu koha peal võimutäiust, nii et see ajavahemik on siis aastast kuni noh, ütleme kolme aastani. On spekuleeritud selle üle, et ta teeb endale koha riiginõukogu juhina ja sellel kohal ütleb tema järgmisele presidendile, mis poliitikat ajada. See on üks, ütleme, neljast võimalikust stsenaariumist ja selle tõenäosus on üsna suur, väga suur tõenäosus, ükskõik mida me ka praegu ei mõtleks, on see, et Vladimir Putin kui KGB ohvitser ja erioperatsioonide korraldaja tahab, et meie mõtleksime A, aga tema teeb tegelikult B ehk siis see koht kindlasti saab olema mingisugune selline koht, millel praegu ei ole võimutäiust, aga kuhu Vladimir Putin viib selle enda jaoks kaasa?",
"role": "user"
},
{
"content": "Karmo Tüür: poliitilise korra muudatused Venemaal tulevad, Putin võib liikuda absoluutse legitiimsuse poole. Võimalikud arengud Venemaal on täna teema, millest analüütikud kõige enam räägivad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaotluses, mille Pärnu linn saatis majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile 8,6 miljoni euro eraldamiseks, kirjutatakse, et linn vähendab kesklinna silla autoradade arvu üheni ja laiendab selle võrra jalakäijat ja kergliiklustee ala. Samuti muudetakse fooride tsükleid, et autoliikluse eelistus oleks raba. Laia tänava sild. Abilinnapea Meelis Kukk tõdeb, et liikumine kliima neutraalsuse suunas on maailmas valdav protsess ja seda tuleb teha Pärnulgi. Seal on väga häid lahendusi ja suuri edusamme tehtud Põhjamaades, Taanis isegi räägitakse kliima neutraalsetest linnades ja piirkondadest aastaks 2030 ja ega Eesti sealhulgas ka Pärnu ei saa olla sabassörkijad. Erilist tähelepanu pälvivad need piirkonnad, kus on liikluskoormus suur, kus CO kahe saaste on kõrge ja selleks piirkonnaks on ka praegune Pärnu kesklinn koos oma kesklinna silla või suursillaga. Kukk ütleb, et autoliiklusala kesklinna sillale ei vähene. Kahe sõiduraja võimalikkuse säilib, aga neid on kavas kasutama hakata siis, kui selleks tõesti vajadus tekib ummikut mingid liiklustõrked, uuel Pärnu kolmandal sillal ja kui minna jutuga tagasi Skandinaavia või Põhjamaade juurde, siis seal ka linnades planeeritakse niinimetatud üks pluss üks lahendust. Et üks tee laius on autodele üks teelaius, osa on jalakäijatele, üks tee laius osa jalgratturitele ja miks mitte, et siit ka ideid ja mõtteid võtta enda jaoks Pärnusse Eestisse. Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Jüri Lebedev nimetab kavandatavat liiklusskeemi siiski kesklinna silla sulgemiseks. See kaheksa miljonit tuleb Euroopa Liidust sellisest meetmest, mis eeldab tulevikus Pärnu kesklinna silla sisuliselt sulgemist, jääb üks sõidurada ühistranspordi jaoks ja ta muutub kergliiklussillaks, kui paneme ühe silla kinni ja teeme uue, teise silla, millel on kaks pluss üks rada. Kriitikute arvates liiklus koormusele enam ei pea vastu. Nii et teil ei ole plaanis seda aktsepteerida, et see raha antakse linnale. Meil on plaanis küsida palju rohkem, aga teisest meetmest mitte siduda ennast rumala kohustusega sulgeda kesklinna sild. Ester Õigats Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus pole koalitsioon ja opositsioon uue silla rahastamise küsimuses üksmeelele jõudnud, endiselt väidab opositsioon, et on Pärnu silla tarvis Euroopa Liidu raha eraldamise vastu, sest see eeldab Kesklinna silla sulgemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikaitse nõukogu järgsel pressikonverentsil rõhutas president Alar Karis sisejulgeoleku olulisust. Ehkki hetkel Eestile sõjalist ohtu pole, peaksime siiski kriisiks valmis olema. Karise sõnul oleme ühiskonnana suutnud olla üksteise suhtes lugupidavad ja ta palub seda ka hoida. Lähinädalatel. Vaadates järgmisele 10-le päevale pöördun kõigi Eesti inimeste poole. Teise maailmasõja ohvrite mälestamine ja mäletamine on iseenesestmõistetav paljudele peredele, kelle vanemad vanavanemaid ja vana vanavanemaid see sõda valusalt puudutas. Kuid sõjaohvrite mälestamine ei tohi kellelegi haiget teha, see tähendab, et need ei käituta viisil ega kasutata sümboleid, mis võivad mõjuda Venemaa algatatud Ukraina sõja õigustamisena või toetamisena. Siseminister Kristian Jaani sõnul peab igal inimesel olema kriisiroll, olgu selleks päästjad ja politseinikud või tavakodanikud. See näide, et inimene, kes elab välispiiri ääres, siis tema kriisiroll on see, et olla täiendavaks kõrvaks ja silmadeks PPA-le, kui ta näeb midagi kahtlast või siis näiteks kriisi roll, korteriühistu esimehel, kes mõtleb täna aina rohkem selle peale, et kuidas minu ühistus olevad inimesed on kriisis kaitstud alates sellest, et ka tema viib seda sõnumit, et oleks olemas tatrad ja tangud ja vesi oleks raadio, mis töötab patareidega kuni selleni välja, et kui on selline maja, mis on nõukogude ajal ehitatud, et kuidas see kelder sobiks näiteks varjumiskohaks. Jaani lisas, et Eesti on valmis saatma Ukrainasse appi demineerimismeeskonna, mida Ukraina on meilt palunud. Peaminister Kaja Kallas ütles, et lisaeelarvest saab suure osa kaitsevaldkond ehk julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks on ette nähtud 247 miljonit eurot. Sisevaldkonnas tõstame oluliselt siis politsei, piirivalve, päästjate võime toimetulekuks just sõjaolukorras siiamaani plaanid on väga palju ikkagi olnud seotud rahuajaga, aga me peame olema valmis ka teistsuguseks olukorraks tugeva tõuke elanikkonna kaitsele me anname ja näiteks siis kaardistame ja võtame kasutusele siis varjumiskohad loomega, ohuteavitussüsteemi.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Alar Karise kutsel kogunes täna Riigikaitse Nõukogu. Arutati laiapindse riigikaitse arendamisega seotud küsimusi. Nõukogu fookuses oli siseturvalisus ning elanikkonnakaitse ja strateegiline kommunikatsioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMichael Bloomberg soovib saada demokraatide presidendiks, mis on osade valijate jaoks veider. Seda põhjusel, et ta on eelkõige tuntud vabariiklasest kolmekordse New Yorgi linnapeana räägib USA demokraatide presidendikandidaat Michael Bloomberg. Ma olen sotsiaalliberaal fiskaalmõõdukas, kes on põhimõtteliselt erakonnatu. Bloomberg on vastuoluline poliitik. Ühelt poolt kiidetakse, et ta keskendus pärast 11. septembri terrorirünnakuid New Yorgi ülesehitamisele ja on agaralt pooldanud karmimaid relvaseaduseid. Teisalt kritiseeritakse teda niinimetatud peatamise ja läbiotsimise poliitika pärast räägib Howardi ülikooli õigusprofessor Justin Hansford. 90 protsenti inimestest, kes peatati ja läbi otsiti, olid tumedama nahatooniga. Vähem kui üks protsent nendest, kes peatati ja läbi otsiti, kandsid külm või tuli relva, räägib USA demokraatide presidendikandidaat Mikel Blumberg. Change. Ma ei saa ajalugu muuta, samas nüüd ma tahan, et te teaksite, et ma toona eksisin ja ma vabandan. Bloomberg on pärit Massachusettsi osariigist ja ta kasvas üles keskklassi juudi juurtega perekonnas. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta tööle Wall Streeti investeerimispangas. 1900 kaheksakümnendatel lõi ta omanimelise ettevõtte, mida võib nüüd kutsuda meediaimpeeriumiks. Bloombergi väärtus on hinnanguliselt 68 miljardit dollarit ja seda raha on ta agaralt presidendi kampaaniaks kasutanud. Väidetavalt on erinevatel platvormidel reklaamimine talle maksma läinud üle 380 miljoni dollari räägib USA demokraatide presidendikandidaat Elizabeth Waren. Valimised ei tohiks olla müügiks miljardäridele ja suurettevõtete juhtidele. Bloomberg on lubanud, et müüb presidendiks saades oma ettevõtte maha. Samas on juba praegu kritiseeritud seda, et tema meediaväljaanded on lubanud eelvalimiste ajal hoiduda nii oma ülemuse kui ka teiste demokraatide presidendikandidaatide uurimiseks räägib USA demokraatide presidendikandidaat Michel Bloomberg. Me peame lihtsalt õppima teatud asjadega elama, Nad saavad palka, aga sellega kaasnevad ka teatud piirangud ja kohustused. Üleriigilistes küsitlustes on Bloomberg demokraatide kandidaatide seas praegu kolmandal kohal. Üldvalimiste võidu korral saaks 78 aastasest Bloombergist vanim ametisse astunud USA president. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eeloleval nädalal saavad USA-s 14 osariigi valijad hääletada oma lemmiku demokraatide presidendikandidaadi poolt. Super teisipäevana tuntud eelvalimistel on esimest korda hääletussedelil ka endise New Yorgi linnapea Michael Bloombergi nimi. Teistest oluliselt hiljem kampaaniat alustanud Bloomberg on selleks kulutanud hiigelsumma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga nõukogu koosseisu probleem kerkis päevakorda suvel, kui praegune Panganõukogu esimees, Isamaa auliige Mart Laar esitas riigikogule kinnitamiseks uue panga nõukogu koosseisu praeguste franktsioonide ga konsulteerimata. Eelnõu kohaselt peaks nüüd keskpanga nõukokku kuuluma kõigi parlamendierakondade esindajad ja lisaks neli spetsialisti. Nimekirja peab nõukogu esimees esitama kuus kuud enne uue nõukogu volituste tähtaega. Nõukogu esimees ja nõukogu võivad ametis olla mitte kauem kui kaks ametiaega, seisab seaduseelnõus. Eelnõu arutelul kerkis peamiseks küsimuseks see, et kui Eesti Panga nõukogu juhib juba ühte erakonda kuuluv isik, siis kas ta tohib esitada nõukokku oma erakonnakaaslase küsimusi tõstatas Reformierakond rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Alustasite jutuga, et igal erakonnal peab olema esindaja, välja on kukkunud nii, ükskõik mis see mehhanism on, see ei puutu praegu asjasse. Et ühel erakonnal on neid kaks, sellega on rikutud tegelikult see poliitilise tasakaalu nõue ja siin ei olnud konsensust ei eestseisuses ega komisjonis. Me oleme selle eelnõuga tervikuna nõus aga mitte selle punktiga. Kas sellel on ka mingi sisuline põhjendus, miks Mart Laaril peab olema veel üks erakonnakaaslane seal mis see suur idee on? Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk andis vastuse Suure tõenäosuse jaanuaris, veebruaris kinnitame siin uue Eesti Panga nõukogu koosseisu, et ühel hetkel, kui nõukogu esimehel saab kaks perioodi täis, peab tulema Eesti vabariigi president riigikogu ette teha uue nõukogu esimehe ettepanek. Ja suure tõenäosusega võib juhtuda nii, et see ei ole Isamaa erakonna kandidaat, vaid on näiteks, ma ei tea, see on Reformierakonnast või, või üldse kellegi kolmandast erakonnast, et et siis peaks eelnõus ka arutama seda teemat, et kas siis keegi astub tagasi, kas keegi siis saab nõukogu liikmeks? Tänases eelnõus sellist varianti ei ole välja pakutud ja, ja ma toetan isiklikult täna seda ettepanekut, mis on ette loetud, et kuna nõukogu esimees on ikkagi presidendi poolt välja pakutud kandidaat ja, ja riigikogu peab selle ka kinnitama, siis ei peaks siin vaatama, kas ta kuulub kellelegi erakonda, mitte nõukogu esimees ei tohiks olla aktiivne poliitik. Selles meeles ma olen küll ma arvan, enamustega ühte meelt. Riigikogu otsustas esimese lugemise lõpetada ja määras muudatusettepanekute tähtajaks 19. novembri.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega muudetakse Eesti Panga nõukogu määramise korda. Peamiseks aruteluküsimuseks kerkis see, kas panga nõukogu esimees võib esitada nõukogu liikmeks temaga samasse erakonda kuuluva isiku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ütlesin, et eelarve ei saa täna seisuga minu nägemuse järgi minna paremaks küll, aga ta võib minna edaspidise menetluse käigus halvemaks. Ja sellest tulenevalt andsin ma tõepoolest sõbraliku vihje riigikogu liikmetele, et eelarve sellisel kujul vastu enne valimisi ja järjest ägenevate valimisvõitlust, kus nii või teisiti huvid üha rohkem ja rohkem löövad lõkkele, sealhulgas ka erinevate eelarve kulude või väga konkreetsete eelarve kulude tegemiseks oleks mõistlik olnud eelarve vastuvõtja. Selles mõttes on mul hea meel, et eelarve, sellise, nagu ta praegu on ja sai ka täna ära otsustatud. Kas sellest võib järeldada, et valitsus on eelarvega rahul, sellepärast et suurem osa muudatusettepanekutest täna läbi läinud ja need, mis läksid, nendega mängiti ümber alla 30 miljoni krooni. Ei täna tegelikult eelarve maht suurenes 12 miljonit krooni, see tähendab 10 miljonit Estonia teatrile ja kaks miljonit Muhu põhikoolile. Ülejäänud osas toimus eelarve kuluartiklite ümbertõstmine aga tervikuna, kas valitsus on eelarvega rahul või ei ole rahul, siis kahtlemata võiks öelda, et valitsus oleks olnud rahul esiteks selle eelarvega, mis valitsus esitas ja Ma rõhutan siin just ja mida valitsus korrigeeris esialgu ehk siis vähendas 719 miljonit krooni. Ma arvan, et see eelarve oleks kõige paremini vastanud reaalsetele tingimustele. Teistpidi aga vaadates katteallikat tõepoolest riigivara võõrandamist, mille arvelt eelarve kasvas küll aga kasvas ta kulu kohtade osas selgelt investeeringuteks ehk see tähendab seda, et, et tegelikult on tegemist reaalselt allikaga ja on tegemist ühekordse iseloomuga investeeringuga selle tõttu. Ma arvan, et kuigi eelarve elas üle kvalitatiivselt üsnagi nüüd olulise muudatuse, on ta täna siiski enam-vähem kaetud reaalsete allikatega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus võeti vastu 1999. aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatidel on uues valitsuses kuus ministrikohta, kõik kandidaadid andsid nõusoleku võtta neile pakutud koht vastu ja nii asuvad uues valitsuses tööle Sven Mikser kaitseministrina Urve Palo, majandus ja taristuministrina Jevgeni Ossinovski haridus ja teadusministrina, Andres Anvelt justiitsministrina, Ivari Padar põllumajandusministrina ning Helmen Kütt sotsiaalhoolekandeministrina. Ministri kogemused on neist varem Sven Mikseril, kes on olnud kaitseminister ning Ivari Padaril, kes on olnud põllumajandus ja hiljem rahandusminister. Kui küsida uute ministrite tegevuse kohta, räägivad nad pea kõik ühest suust, et ühe aastaga palju ei jõua. Aga millele keskendub kohe Urve Palo. Mis siin tulemas kohe on, on kindlasti teemaks praamiliiklus, mis saab aastast 2016, kui olemasolev leping lõpeb, et millised on need mõistlikud valikud Eesti riigi maksumaksja jaoks. Teine asi, vaatame, mis Estonian Airi ga saab, sellepärast et me ootame siiamaani, kas siis riigiabi, mida anti, oli õiguspärane või mitte Euroopa komisjoni otsust ja sellest tulenevalt on ka siis edasised sammud vaja teha. Ja mis puudutab muidugi energeetikat, siis siin me võtame ikkagi suuna sinnapoole, et rohkem soodustada tarbija jaoks soodsamat lahendust, see on siis elektri ja sooja koostootmist ja hajusalt üle Eesti, ehk siis, et ei oleks niivõrd keskendunud kogu meie energia tootmine Ida-Virumaale. Või Jevgeni Ossinovski tegemised. Ei ole tõenäoliselt mõistlik kõike siiani tehtud kuidagi lammutada, see ei ole ka põhimõtteliselt õige üks teema, mis kindlasti on alanud ja mis igal juhul jätkub, puudutab siis koolireformi ja sellega seotud see palkade küsimus. Siin on meie selgeks eesmärgiks taastada, ütleme konstruktiivse dialoog erinevate osapoolte vahel, et taastada töörahu teistes küsimustes. Kindlasti on oluline analüüsida seda, kuidas erinevad juba käivitatud reformid näiteks kõrgharidusreform, gümnaasiumide osaline üleviimine eesti õppekeelele, et kuidas need on mõjutanud haridustulemusi. Helmen Kütt alustab oma juttu lastetoetuse tõusu teemast aga lisab. Kindlasti mitmed teemad, mis puudutavad ka koolitoitu. Suure tõenäosusega tuleb selgusele saada ja vaadata üle, millises seisus on töövõimereform ja millised on selle kitsaskohad. Millised on need, kus tuleb rohkem kaasata gruppe. Ja Andres Anvelt ütleb, et mitmete seaduseelnõude vajalikkus on kirjutatud juba koalitsioonilepingusse, aga kindlasti töötatakse nii-öelda demokraatia paketiga elatisraha väljamaksmise probleemiga. Ja igal juhul peavad seadused olema üheti, mõistetavad ning arusaadavad kõigile.",
"role": "user"
},
{
"content": "SDE otsustas ministrikohad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui detsembri lõpus teatas Portugali peaminister Antonio Costa, et jõulud on aeg, mil valitsus ei tohiks otsustada, kui palju pereliikmeid ühe jõululaua taha istuma võib minna, siis täna võib öelda, et ta eksis. Valitsus tutvustas aga seda plaani jõulude päästmise nime all. Nimelt leevendas Portugali valitsus siis distantseerumise reegleid, kuid samal ajal levis ka juba uus ühendkuningriigi viiruste vi, mis oli juba siis teadaolevalt nakkavam kui seni. Tuvastatud. Poliitiku teatel võibki suur osa Portugali kõrgetes nakkusnäitajates olla seotud ühendkuningriigiga, sest hoolimata kiiretest reisipiirangutest oli ka palju neid, kes kahe riigi vahel siiski liikuda said. Hinnanguliselt võis enne jõule külastada Portugali umbes 170000 Portugal st, kes resideeruvad ühendkuningriigis ning umbes 35000 Portugalis elavat Briti võis külastada kas või mõneks päevaks. Ühendkuningriigi nakatunute tõus on aga märkimisväärne, sest jaanuaris oli võrreldes detsembriga Portugalis nakatunuid 242 protsenti rohkem ning nakkus kandis pea 1,8 protsenti riigi elanikkonnast, mida on umbes 181000 inimest. Kohaliku terviseameti teatel on pooled nakatunutest registreeritud pealinna Lissaboni piirkonnas ning neist omakorda üks kolmandik on seotud briti viirustüvega. Kahjuks kajastub kurb statistika ka surmades. Kui kogu eelmise aastaga kaotas Portugalis koroonaviiruse tagajärjel oma elu pea 7000 inimest, siis ainuüksi jaanuaris suri koroonaviiruse kätte üle 5500 inimese. Raske olukorra tõttu on ka haiglad üle koormatud ning kohalike arstide sõnul peavad patsiendid üle 12 tunni seisma uues järjekorras, et neid üldse vastu jõutakse võtta. Kuna ka hingamisaparaate pole enam piisavalt, siis küsiti abi juba ka teistelt riikidelt. Näiteks lubas pühapäeval Austria intensiivravil olevaid inimesi nende haiglatesse transportida ning Saksamaa saadab riiki sõjaväemeditsiinitöötajaid ning varustust pandeemiaga võitlemiseks. Kohaliku poliitikavaatleja Luis Markes Mendesi sõnul on Portugalis olukord praegu vähemalt sama kehv kui kevadel Hispaanias või Itaalias. 13. jaanuaril kehtestas valitsus aga uue eriolukorra. Praegu on riigis suletud koolid, piiratud on lennuliikluste, nädalavahetustel jälgitakse inimeste ülearust liikumist. Piirangud on nüüd ka pisut edu toonud, sest viimased kolm päeva on nakatumist arv riigis langenud. Samas neljapäeval registreeriti alles seni suurim nakatunute arv, mis oli üle 16000. Siiski on nädalane nakatumisnäitaja esimest korda alates detsembri lõpust väga väikeses langustrendis. Samas pole kindlat teadmist, milline mõju on hiljutistel suurtel nakatumisarvude haiglate koormuse le.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel tuleb aina uudiseid sellest, kuidas üks või teine Euroopa riik enda koroonaviiruse vastu kehtestatud piiranguid kas leevendab või karmistab. Euroopa koroonaviiruse vastase võitluse valupunktiks tõusis jaanuaris aga Portugal, kes alles detsembri lõpus ning jaanuari alguses leevendas piiranguid tuntavalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEga laagri sisu palju ei muutugi, kui riigikaitse laagrid viime läbi kaitseliidus tegevväelaste ja siis kaitseliitlastega ja riigikaitse laager on üks osa riigikaitse õpetuses ehk see praktiline pool, mida nad saavad harjutada peale seda teoreetilist osa, mis nad on läbinud oma klassitundides. Koolinoored saabuvad meie kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppe tagalale koos oma riigikaitse õpetajatega selle aja jooksul, kui nad on kahe poole päeva jooksul me anname neile teadmist, siis nii välioskustest ülevaate riigikaitse ülesehitus est kuidas siis toimub juhtimine nii kaitseliidu kui ka kaitseväes, esmaabioskusi saavad ülevaate ka relvastusest saavad ka sportrelvadest kätt proovida, ma arvan, et läbi riigikaitse õpetuse välilaagrite, mida kaitseliit korraldab käesolevast aastast leiavad ka võib-olla rohkem noori tee kaitseliidu juurde. Riigikaitseõppe valinud 6000 õpilast. Ma arvan, et see on nagu selles suhtes väga väärt aine valik, et see annab õpilastele laiapindsest riigikaitsest väga hea ja tervikliku ülevaate. Et see riigikaitseõpetuse osa ei ole ainult, ütleme nüüd sõjaline väljaõpe vaid see annab ka niisuguse laiema teadmise, et kuidas riik funktsioneerib ja, ja milline on see laiapindne, riigikaitse ja loodetavasti ka nendest tublidest riigikaitse õppe suuna valinud õpilastest siis on ka tulevikus neid laiapindse riigikaitse spetsialiste meile tulemas juurde. Kas see riigikaitse rügement, kes enne neid õppelaagrid korraldas, kas ta andis teile mingeid näpunäiteid ka? Ja me saime kokku riigikaitse rügemendi allohvitseridega, kes on varasemalt teinud neid laagreid ja andsid nagu selles suhtes meile väga hea ülevaate, kuidas on siiamaani see toimunud, kuna ütleme, tänapäeva noored ei ole, võib olla nii heade käeliste oskustega, et just need pooled, et välioskuste juures, millele rohkem tähelepanu pöörata, kuidas seal ümber käia, tule tegemisega esmaabiga sellistes valdkondades.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab esimene talvine välilaager, kus osaleb ligi 60 Tallinna ehituskooli ja Kopli ametikooli õpilast, kes on läbinud riigikaitse-kursuse õppekava. Kaitseliidu Tallinna maleva pealik, kolonel Kalev Koidumäe avaldas lootust, et laagrite kaudu leiavad ka noored tee Kaitseliitu ja vabatahtliku riigikaitse juurde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKliima neutraalsuse eesmärgi koos sooviga vähendada CO kahe heidete hulka aastaks 2030 55 protsendi võrra käis Euroopa komisjon välja juba eelmise aasta septembris. Detsembris vaidlesid selle üle ka riigijuhid varajaste hommikutundideni, kuid Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kindlal juhtimisel saavutati kokkulepe. Täna hommikul jõuti kolmepoolsetel läbirääkimistel tulemuseni, mis rahuldab ka Euroopa parlamenti. Esialgu nõudis parlament, et aastaks 2030 tuleb heiteid vähendada 60 protsendi võrra kuid öiste läbirääkimistel rahulduti siiski 55-ga. Samuti tuleb selle eesmärgini jõuda liiduüleselt, mitte igal liikmesriigil eraldi. Parlamendi soovil luuakse aga iseseisev teadusnõukogu, mis jälgib kliimaeesmärkide poole liikumist. Läbirääkijate soov tänasega kõnelused lõpetada oli ilmselgelt kannustatud USA presidendi Joe Bideni korraldatud kliimakonverentsist, mis toimub selle nädala neljapäeval ja reedel. Euroopa Liit on koos Hiina ja USAga suurimate reostajate seas ning konverentsile soovitakse minna nii-öelda moraalse majakana. Läbirääkijad ise olid pärast kõnelusi rahulolevad näiteks Portugali kliimaministri Jua Pedro Mattis. Fernandese sõnul on tegemist seaduste seadusega Euroopa parlamendi raportööri üte. Gutelandi hinnangul oli nende jaoks oluline lisada seadusesse teaduslikku lähenemist. See on tõesti ajalooline hetk ning selle ajastus on väga hea. See on oluline sõnum selle nädala kliimakohtumisele. Usun, et see muudab maailma, kui meil on kliimaseadus ja see näitab, mida me ära teeme. Minu ja Euroopa Parlamendi läbirääkijate jaoks oli väga oluline parandada senist ettepanekut. Kõige tähtsam oli see, et teaduslikku lähenemist saaks seadusesse. Rohkem ütles kuteland Euroopa Parlamendi keskkonna eest vastutava komisjoni juhi Pascal Ganfa sõnul lisab Euroopa liit nüüd tempot juurde. See kliimaseadus muudab kõike, edaspidi hakatakse eristama aega enne ja pärast seda oleme maailmas esimeste seas, kes kliima neutraalsuse eesmärgi saavad CO kahe heidete vähendamise tempo aastatel 2021 kuni 2030 kiireneb võrreldes varasema tema kümnendiga kaks ja pool korda. Me kiirendame dramaatiliselt Euroopa Liidu CO kahe heidete vähendamist, sõnas kana. Tema sõnul on seaduse üheks olulisemaks osaks nii-öelda kliimakontroll. Euroopa komisjon peab edaspidi iga uue ettepaneku tegemisel arvestama kliimakontrolliga. Edasised ettepanekud peavad olema kooskõlas kliima neutraalsuse eesmärkidega, olgu selleks järgmine pikaajaline eelarve, ühine põllumajanduspoliitika või mõni transpordi ja energeetikasektori reform. Kui mõni ettepanek kliimaseadusega kooskõlas pole, siis peavad nad seda väga konkreetselt. Õigus. Õigustama ütles Canfan. Kliimaseaduse peavad veel heaks kiitma parlamendi vastav komisjon ja täiskogu ning seejärel ka Euroopa Liidu nõukogu. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit jõudis kokkuleppele Euroopa kliimaseaduses. Sellega kinnitati ära Euroopa Liidu eesmärk jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ma julgen öelda, et olukord on läinud ka mõnevõrra kehvemaks selles mõttes, et kui eile jõudsid meieni veel läbi häda paar üksikut Eesti kodanikku ja piirati meie diplomaatide minu lahkumist saatkonnast, siis noh, täna on juba sellised juhtumid olnud, kus ajakirjanik ei lasta enam meie juurde. Ajakirjanikud on jõudnud piirdeaia taha piirdeaia taha, mida ei valva mitte miilits, vaid valvab noorteorganisatsioon Naši ja noorteorganisatsioon Naši, kes meie maja siis piketeerib. Aegvardjaga otsustab, keda nad lasevad ja keda ei lase. Praegu on nad jõudnud siis järeldusele, et nad ei lase meieni mitte ühtegi ajakirjanikku, nii et igasugune liikumine majast välja ja majja on lõppenud. Me oleme pöördunud kirjalikult Vene välisministeeriumi poole korduvalt ja juhtinud tähelepanu sellele, et see olukord on ebanormaalne. Olukord hakkas ebanormaalseks minema juba eelmisel nädalal, kui Moskvas viibis vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves Boris seltsini matustel ja eelnevalt oli välisminister ium informeeritud, et presidenti ei häiritaks. Pikettidega oli presidendi saabumise lahkumise ajal saatkonna ees pikett ja pärast seda hakkas olukord minema kehvemaks, kehvemaks kehvemaks. On rääkinud välisministrid, olen mina rääkinud välisministeeriumi kõrgete ametnikega veel eile telefoni teel. Rääkisin, olen rääkinud tuumasaadikutega. Eile käis saatkonnas praegu Tallinnas viibiv tuuma väliskomisjoni aseesimees Leonid Lutski. Temaga oleme sellest rääkinud. Kontaktid miilitsaga tänaval on täiesti mõttetud. Miilitsad laiutavad käsi ja ütlevad, et see olukord ei ole nende kontrolli all. Neile on antud käsk lubada piketeeriatel teha kõike, mida nad tahavad kella kuuest, 23-ni ja nemad suudavad teha ainult nii palju, et kui meil loobitakse kivide või värviga siis nad jooksevad loopijatele järgi, kui nad neid näevad. Kuuest 23-ni, see tähendab seda, et öösel on ikkagi rahu, siis. Ei ole ka öösel rahu, öösel võetakse muusika vaiksemaks, piketid on 24 tundi peatumata, nõnda läheb juba neljas ööpäev ja täna tuli öö läbi muusikat, aga no põhja pandi ta tõesti hommikutundidel. Nii et võib siis öelda, et see on Venemaa võimude poolt soositud tegevus. Ma ei tahaks anda hinnangut, aga aga vaadates seda, ma olen öelnud, kuidas see tegelik pilt välja näeb ja ja siit saab igaüks ise teha oma järeldused. Saatkonna võimuses ei ole midagi muuta. Me oleme rääkinud Euroopa Liidu kolleegidega praegu me valmistame ette Euroopa Liidu positsiooni, kõik Euroopa Liidu saatkonnad on sisuliselt helistanud, oma toetust avaldanud. Rääkisin just äsja ka Briti suursaadiku Antony Brentoniga, kellel oli probleeme naite tagakiusamisega pool aastat tagasi. Ja kõik Euroopa Liidu saatkonnad ja saadikud leiavad, et on muutunud juba ka Euroopa Liidu probleemiks ja valmistame ette Euroopa liidu pöördumist Vene välisministeeriumi poole. Millal see pöördumine võiks valmis saada? Noh, esimesel võimalusel, mis tähendab, et kuna täna-homme on Venemaal riigipühad, siis esimesel tööpäeval pärast seda",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik Venemaal Marina Kaljurand olukorrast Moskva saatkonna juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPlaanivälise hoolekandeasutuste tuleohutuskontrolli ajendiks oli eelmisel nädalal toimunud traagiline põleng Ida-Virumaal männikupansionaadis. Reidi tee vajaduse tingis seegi, et eelmisel aastal tehti koroonatingimustes paljuski kontrolli distantsilt, räägib päästeameti ida päästekeskuse ohutuse järelevalve büroo juhtivinspektor Karin Viitmaa. Hoolekandeasutusi kontrollime me üldjuhul ühe korra aastas, seda siis nii ette, teavitusega kui ka ilma ette teavitamata. Ja eelmine aasta tõesti oli seoses pandeemiaga keeruline, sest enamus hooldekodusid me kontrollida ei saanud. Kuid me kevadel saatsime kõikidele hooldekodudele sellise lihtsa küsitluse, kus nad said enda tuleohutus olukorra ise üle vaadata ja siis selle kohta siis märkmeid teha ja sellest siis ülevaate ka meile anda. Inspektorid on pidanud tuleohutusnõuete rängema rikkumise korral tegema ka trahvi. Kuna on tegemist selliste üldjuhul vanade suurte hoonetega, siis hoitakse evakuatsiooniteedel mööblit, aga mida meie ikkagi käsitleme ka põlematerjalina, nii et seda evakuatsiooniteedel ega ka evakuatsioonitrepikojas hoida ei või. Päästeameti ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor Karin Viitmaa pani hooldekodude töötajatele südamele, et reid ei tehta pelgalt kontrollimise pärast. Peamine vastutus langeb ikkagi asutuse juhile ja selles töötavale personalile. Tuleohutusnõudeid ei ole vaja täita inspektori jaoks või sellepärast, et seadus nõuab, vaid see kõik on ikkagi selle heaks, et hoones viibivatel isikutel oleks siin turvaline olla. Majja, mida te jälgite, mida te vaatate, mida te nõuate? Eelkõige jälgime me, et oleks täidetud esmased tuleohutusnõuded, mis on kõige olulisemad selleks puhuks, et tulekahju oleks kiirelt avastatud ja võimaliku tulekahju puhkedes oleks võimalik seda ise ka võib-olla väikest tulekahju kustutada ning kõige olulisem, et evakuatsiooniteed ja pääsud oleksid vabad läbitavad. Tuleohutuspaigaldiste puhul me jälgime, et kõik vajalikud hooldustoimingud oleksid tehtud nõuete kohaselt. Ja samuti me jälgime, et õppust peavad hoolekandeasutused läbi viima üks kord aastas, et neil oleks see õppus ka tehtud. Vaatame ka, mida nad seal õppusel teinud on, mida tuvastatud on. Ja samuti me vaatame ka pisteliselt seda, et ATSi paiknemisskeemidel oleksid siis andurid ja kellad nendes kohtades, kus nad olema peaksid, et need siis teavitaks, et ei oleks sellist korrust, kus näiteks kellasid ei ole ja kuhu pole kuulda häiret. Eestis on üle 200 üldja erihoolekandeasutuse Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal kontrollivad päästeameti töötajad Eesti hooldekodudes tuleohutusnõuete täitmist. Päästjate põhiline murekoht on majades liikumisteedele jäetavad esemed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee kalderamp on nüüd põhiosas remonditud ja, ja ta selles mõttes on turvaline. Lambikorpus on vana, seal on kontrollitud, parandatud keebisõmblused. Lambi korpus esimene ots läks vahetusele täielikult. Korrastatud on hüdraulika süsteemid, nii et suuremalt jaolt on see ramp siiski vana. Päris korras ta veel ei ole, et siin on rambi metallosa ja kai betoonosa vahel on kummivenderdus mis purunes siis samuti selle avarii käigus ja selle kummivenderduse tarneajad on väga pikad. Nii et see vahetatakse välja aasta lõpus. See seab teatud piire selle rambi kasutamisel, et praegu teda kasutatakse ainult ebasoodsates ilmastikuoludes ja, ja avariide korral, et siis kui nähakse, et see on vajalik, kuna ettevaatus peab olema tavapärasest suurem selle kasutamisel põhimõtteliselt kahju summa, on meil teada jah, see summa ületab 200000 eurot. Aga võrreldes uue ravi valmistamisega on see nüüd oluliselt madalam summa muidugi siis meie esitame selle nõude siis vedajale ja me väga loodame ja usume, et vedaja puhul siis kindlustus ka katab selle.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juulis Kuivastu sadamas parvlaeva Tõll poolt purustatud kaldaramp on taas käigus. Tallinna Tehnikaülikooli raskusmõõtmised näitasid, et kahe 32-tonnise veoki all ei toimunud mingeid anomaaliaid ja remonditud kaldarampi saab kasutada. Siiski tõstetakse kaldaramp veel aasta lõpus korraks kaldale ja vahetatakse ära paar kummivendrit. Taastamine läks maksma üle 200 000 euro.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTäna Luksemburgis tulnud otsus oli kaua oodatud ja märgiline, kuid mitte üllatav. Euroopa Liidu kohus ütles selgelt välja, et kui õigusriigi põhimõtteid ei järgita, siis on Euroopa komisjonil õigus tõkestada riikidele ühisest eelarvest tehtud makseid. Selline kokkulepe saavutati tegelikult juba 2020. aastal, kui taasterahastu loodi. Selle poolt hääletasid toona ka Poola ja Ungari, kuid eelmise aasta märtsis kaebasid nad selle määruse koos Euroopa parlamendi ja Euroopa komisjoniga kohtusse. Kusjuures komisjoni ja parlamendi poolel olid kohtus ka riigid nagu Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland, Soome ja Rootsi. Seejuures oli parlament juba ka enne tänast otsust nõudnud, et komisjon väljamaksed kahele riigile peataks, sest neil on olnud õigusriigiga probleeme. Liikmesriigid aga nõudsid, et enne kohtuotsust seda teha ei tohi. Tänasega sai aga kõik selgeks ning Euroopa komisjon kärbib edasisi makseid kahele Visegradi riigile. Poola peaminister Matteu Moravitski nägi siin aga hoopis võimu koondumise ohtu tsentralisasi struktor niEuroopas. Protsessor st. Euroopa Liidu struktuuride koondumine on ohtlik protsess. Selles ebavõrdses dialoogis üritame välja tuua ja näidata sellega seotud riske. Saan tänast otsust tõlgendada vaid selles kontekstis, ütles Moravitski krüptiliselt. Kusjuures tema alluva ehk Poola justiitsministri pigi sõnul tegi Moravitsi 2020. aasta lõpus toimunud Euroopa ülemkogul ajaloolise vea seal toona reeglites kokku lepitigi stovis. Siin on märke veast väga tõsiselt poliitilisest ajaloolisest veast, mille Poola peaminister Moravitski tegi 2020. aastal Brüsselis, kui ta avaldas toetust sellisele regulatsioonile. Täna kasutatakse seda majanduslikuks väljapressimiseks Poola vastu, sõnas Goro. Sama sõnakad olid ka Ungari ministrid, samas Euroopa komisjoni hoones oldi rahulolevat, sest sellega on võimalik kaitsta Euroopa maksumaksjate raha. Euroopa Komisjoni kõneisiku Tana spinanti sõnul tuleb lähiajal teha ära praktilised otsused. Paneme nüüd paika asjade käigu tulevikus, lähimatel nädalatel võtame vastu juhised, et pakkuda läbipaistvust selle osas, kuidas mehhanism päriselt ellu viia, sõnas spinant. Selles küsimuses oodatakse selgust ka homselt, mil Poola Konstitutsiooni kohus teeb otsuse tingimuslikkuse mehhanismi suhtes. Poola kohus riigile raha tagasi tuua ei saa, kuid peavalu kogu Euroopa liidule küll. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Kohus otsustas täna, et õigusriigi põhimõtte rikkumiste alusel on õigus peatata Euroopa Liidu liikmesriikidele ühisest eelarvest tehtavad maksed. Eelkõige puudutab see reegli kohtusse viinud Poolat ja Ungarit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeab tõesti ütlema, et see sisetarbimine on olnud meil nüüd sellel suvel väga hoogne, et ühtepidi me, ma arvan, et on, on seda mõjutanud ka see, et ilmselt ikkagi täna reisid akse vähem ja, ja võib-olla läheb siis ka rohkem tähelepanu sellele sisemise siseriiklikule nii-öelda puhkamisele ja tarbimisele ja teistpidi, mis seal salata, ka see hästi erakordne ja soe suvi on kindlasti andnud väga mitmetele tooterühmadele ka sellise väga hea müügihoo, et kui me räägime eriti karastusjoogid, jäätised ja kõik, mis sellise sooja ilmaga valmistoit on on, on väga hästi peale läinud, nii et on tõesti olnud väga aktiivne sisetarbimine siin juulikuus. Koroona ajal vähenes valmistoitude müük kauplustes, et inimesed hakkasid taas kodus ise süüa tegema. Kas see trend on nüüd pöördunud? Jaa, ma arvan, et võib küll öelda, et see trend on, on tänaseks pöördunud inimesed ostavad uuesti nii-öelda julgelt ja aktiivselt kõiki valmistoite noh, võib-olla kesklinna piirkondades, kus, kus inimesi on veel kontorites vähem, et seal on võib-olla näha mõningast veel madalamat faasi, aga tervikuna valmistoidud on, on Rimi näitel küll ka ületanud juba isegi 2019. aasta käibenumbreid, et inimestele jätkuvalt pakub rõõmu see, et sa saad mugavalt haarata ka ka kauplusest valmis toit. Loodame, et koroona aja kõige süngemad momendid on meil möödas ja selliseid suuri sulgemisi enam ei tule. Mida ikkagi koroona kriis Eesti jaekaubandusele kaasa tõi, et mis on need asjad, mis on nüüd pöördumatult muutunud või kas üldse on? No kindlasti ta andis, noh, pea kõigile Eesti suurematele kaupmeestele kogemuse noh, nii-öelda kiirelt kohandada ennast siis selle muutuva nõudlusega, et kui ma kaupluste lõikes vaatan seda trendi, siis muutus ka üsnagi palju kesklinna kauplused on, on ja, ja siin sellised turistipiirkonna kauplused on, on pigem olnud ikkagi täna ka seal ligi poole oma müügist peaaegu kaotanud väga madala müügiga. Samal ajal siis sellised elurajoonide lähedal või keskel olevad poed on näidanud väga ilusat müügikasvu ja, ja, ja regioon ja maakond tervikuna on kasvanud kiiremini kui, kui meie suuremad linnad, mis mis ma arvan, on ka hea trend, et, et meil ikkagi inimesed liiguvad Eestis ringi ja, ja ka maakonnas elu toimib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli juulis 779 miljonit eurot, mida oli võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsivhindades kümme protsenti enam. Juulis kasvas eelmise aasta võrdluses mootorikütustega kauplejate müügitulu 14 protsenti, tööstuskaupade kaupluste müügitulu 12 protsenti ja toidukaupade kauplustel seitse protsenti. Rimi Eesti juht Vaido Padumäe ütles, et kaupmeestel läheb praegu tõesti hästi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarvekärbete sisu juures pole mõtet peatuda, sellest on palju räägitud, täna pühenduti, vaata et rohkem sellele, mis saab edasi, kas jäämegi kärpima, miks pole abinõusid majanduse elavdamiseks rahandusminister Ivari Padar. Kõikideks majanduse elavdamise programmideks alus on praegusel juhul usalduse taastamine ja fiskaaldistsipliini ja fiskaaljulgeoleku tagamine. See, mis puudutab sellel järgnevad täiendavaid majanduse elavdamise meetmeid, siis need on nüüd ühel korral valitsuskabinetis arutlusel ja need teemad saavad arutusele lähiajal uuesti. Valitsuses aga vastavad eelarvelised vahendid on riigieelarves planeeritud. Sõnavõttudes midagi üllatavat polnud, koalitsioon kaitses valitsust. Opositsioon kritiseeris vilja, Savisaar Keskfraktsioonist ütles, et valitsus on kontsentreerunud kärbetele, tähelepanu tuleb suunata ette. Keskerakond paneb ette tõsta füüsilise isiku tulumaksu ja suurendada ettevõtte tulumaksu, seada emapalga ülemmääraks, Eesti keskmine palk, alandada kaitsekulusid, võtta laenu ja kasutusele reservid ja nii edasi. Aga kokkuvõtteks. Peaminister Ansip on Eesti riigi jaoks õnnetus, millest ainult ehk katk võiks hullem olla. Reformierakonna valitsemine on Eesti riigile ja inimestele toonud kaasa häda ja viletsus. Selle põhjuseks on valitsuse lõputu eneseimetus ning teadmiste ja oskuste vähesus. Et mitte öelda lausrumalus. Reformierakondlane Jürgen Ligi on teadagi teisel seisukohal esmalt reservidest ja laenudest. Tegelikult peab võtma nii laenu nii kärpima kui ka reserve kasutama. Kui tõeline langus tuleb, siis on kõik kolm varianti laual, kuid kogu selle üldine raamistik tuleb rõhutada, on siiski euro kriteeriumide täitmine. Me peame sellega alustama väga varakult, et olla järgmine aasta valmis. Ning maksupoliitika. Põhimõtteliselt oleks majanduslanguse ajal vaja maksu langetada, mitte tõsta. See on õpiku tarkus, aga me ei saanud sellega hakkama, tuleb kahetseda, aga ärme viskame last pesuveega välja, ärme ütleme, et meie maksusüsteem on põhimõtteliselt vale. Oma ettepanekud on ka Isamaa, Res Publica esindajal Mart Laaril. Käivitada viivitamatult ettevõtluse toetusprogramm, elavdada majandust riigi investeeringute kaudu, eriti infrastruktuuri suunatud investeeringute kaudu, seada prioriteediks Euroopa struktuurfondide võimalikult kiire ja efektiivne kasutamine. Käivitada need paljuräägitud struktuursed reformid, haldusterritoriaalne reform, haridusreform, sotsiaaltoetuste reform, valmistada ette 2010. aasta eelarveviisil, mis võimaldab meil täita Maastrichti kriteeriumid ning sellega tagada üleminek eurole. Roheliste erakonna kõnes rõhutas Toomas Trapido, et meie olukord pole nii hull, et oleks vaja tunda hirmu. Samuti pole vaja olukorra lahendamiseks kangelasi. Eestis ligi aasta kestnud eelarve protsess näib väga dramaatilise ja kangelaslikuna kogu aeg on eriolukord, prognoosid ei täitu, tuleb kärpida uuesti, prognoosid ei täitu, uuesti tuleb kärpida. Lõpuks on läinud olukord nii kriitiliseks, et väikesel grupil kangelastel tuleb öösiti ülal istuda ja riiki kukkumast hoida. Andke andeks, aga ma tõesti ei näe vajadust sellise kangelasliku tegutsemise järele. Viimasena esines peaminister Andrus Ansip, kelle sõnavõtt oli lühike ja konkreetne. Negatiivse lisaeelarve kiire vastuvõtmine suurendab stabiilsust meie riigis ja lisab usaldusväärsust meie riigile. Seepärast ma palun austatud riigikogul hääletada esitatud eelnõu. Ning negatiivse lisaeelarve ja ühtlasi valitsuse usaldushääletuse tulemused Ene Ergma. Eelnõu poolt hääletas 61 riigikogu liiget, vastu 35 erapooletud ei olnud, eelnõu on seadusena vastu võetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võeti vastu negatiivne lisaeelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKaitseliidu peastaabi planeerimisosakonna ülem kolonel Janno Märk andis kaitseministeeriumi igareedesel pressikonverentsil esmalt ülevaate viimastest julgeolekualastest arengutest Ukrainas. Hetkel Vene Föderatsioonil on Ukrainas kolm sõjalist suurt eesmärki esiteks siis Luganski ja Donetski oblastite hõivamine kuni administratiivpiirideni teiseks maismaa koridori hoidmine Krimmi poolsaarega ning kolmandaks siis mereblokaadi jätkamine Musta mere loodeosas. Viimastel nädalatel on Vene Föderatsioon peamise sõjalise jõupingutuse suunanud Ida-Ukraina, Severa, Donetski ja Popasna rindelõigule, kus sõjategevuse intensiivsus on olnud kõige kõrgem. Samal ajal põhja ja lõuna rünnaku suundades on rinne põhimõtteliselt seisnud. Severo Donetski Popasna rindelõigule on okupandid koondanud üle 10000 võitleja mujalt rinnetelt. Severa Donetski Popasna rindelõigul on Fene Föderatsiooni suur 10 kuni 15 kordne ülekaal kaugtulesüsteemide ja ründelennukite osas. Kui Ukraina laseb hinnanguliselt päevas suurusjärgus kuus kuni 7000 suurtükimürsku välja siis Vene Föderatsioon laseb 60 kuni 70000. Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Lauri Abel ütles, et Balti riigid soovivad NATO tippkohtumisel Madridis seda, et alliansi otsustas kõigi kolme kaitseks eraldada diviisi raamistikus vägesid. Mis see diviisi raamistik tähendab, diviisi raamistik koosneks siis liitlasvägedest, kes paiknevad alaliselt Eestis ja, ja kes oleksid täna ikkagi suurem kogus liitlasvägesid, kui on täna see EFP lahinggrupp igas Balti riigis, lisaks oleks siis diviisi juhtimiselement siin ja kindlasti oleks nüüd tugevdusjõud, kes on siis kiiresti siiratavad Balti riikidesse, kes siis lõpuks siis moodustas siis igas Balti riigis selle diviisi vajadusel, et see on nüüd meie, meie ettepanek, millega me läheme siis ka Madriidi ja otsuseid ootame siis juba Madriidi tippkohtumisel ja sellega tagame ka suurema kaitse hoiaku hoiaku NATO idatiival.",
"role": "user"
},
{
"content": "Igareedesel pressikonverentsil anti ülevaade olukorrast Ukrainas. Balti riigid lähevad juuni lõpus toimuvale NATO tippkohtumisele Madridis sooviga, et allianss otsustaks kõigi kolme kaitseks eraldada diviisiraamistikus vägesid. See tähendaks nii lisaüksusi ja juhtimiselementi koha peal kui ka kiiresti siia toodavaid tugevdusjõudusid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nValge maja kinnitusel võib koroonaviirusesse nakatuda miljoneid ameeriklasi ja surmade arv tõusta lausa 200000-ni. Seda isegi siis, kui praeguste piirangutega jätkatakse. President Donald Trump. No me nüüd tõenäoliselt rohkem inimesi, kui kaotatakse maailma sõdades, Need saavad olema väga-väga rasked paar nädalat. Kõige hullem on olukord endiselt New Yorgi osariigis, kus mitu haiglat kasutab külmutusautosid surnukambritena. Kuberner Andrew Homo sõnul üritavad nad meeleheitlikult leida vajalikke meditsiinitarbeid. Aga see kõik on nagu üks suur IB oksjon. Illi Noi teeb pakkumise, Florida teeb pakkumise, New York teeb pakkumise, California teeb uue pakkumise. Samuti on New Yorgi linnas murekohaks muutunud politseinike tervis. Koroonaviirusesse on seal nakatunud umbes 1400 politseinikku ja umbes 15 protsenti kogu meeskonnast on erinevatel põhjustel töölt eemal. Linnast mõne kilomeetri kaugusel asuva pronksvilli politseiülem Christopher Satriale ütleb, et ta on äärmiselt pahane, sest mõned inimesed ei mõista endiselt olukorra tõsidust. Kohalikud kogunevad ärikeskusesse, joovad kohvi, me levitame seda viirus sümptomiteta ja peame seda hoopis takistama. Peale selle, et paar päeva tagasi jõudis New Yorki mereväe meditsiinilaev USNS Compord, avati Javits konverentsikeskuses ka esimene ajutine haigla, räägib USA jalaväepersonaliülem James McCone vill. Selle võitluse kangelased on arstid-õed, teadlased ja meditsiiniprofessionaalid. Eile teatasid tuntud jaemüügiettevõtted app massis ja Couls, et nende kümned tuhanded töötajad jäävad mõneks ajaks koju. Paljud palgata puhkusele. Viimaste andmete järgi võib juunis töötuse määr ületada 30 kaht protsenti, mis tähendab, et järgnevate kuude jooksul kaotab töö 47 miljonit ameeriklast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigis on nakatunud juba 186 000 inimest ning surnud on 3900. Eksperdid aga arvavad, et need arvud on veel väiksed selle kõrval, mida võib oodata paari nädala pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et mõnes asjas on enam kui aasta koos käinud huvirühmad juba ühisel nõul. Näiteks selles, et metsade süsiniku ringe kohta teame me ikkagi veel päris vähe. Kogu maailmas me ju näeme seda, kuidas ka teadlased on erinevates leerides meil paistatakse kogu aeg ette nii palju infot selle süsiniku sidumise kohta ja tegelikult ei ole seal ei nende teadlaste vahel ega siis ammugi ka meil nagu seda selget pilti. Siiski olemasoleva info najal on kokku pandud neli erinevat arengustsenaariumi. Need peaksid andma pildi, missugune võiks Eesti metsandus olla 2030. aastal ja kui üks neist sihtidest detsembri jooksul välja valitakse, saab juba edasi mõelda, mida eesmärgini jõudmiseks teha tuleb. Esimene võimalik stsenaarium kannab nimetust rebane. See keskendub kohalikule kogukonnale ehk mets peaks olema rohkem mõnus olemise ja vaatamise koht. Näiteks jäetakse tee äärde puuribasid, et raielangid ei paistaks kohe silma. Lageraiel jäetakse võib-olla mingeid huvitavaid kohti või huvitavaid puid, alles loodust rismi arengule rõhutakse ja oluliselt siis erinevate puhkealade juurde loomisele metsa. Aasta keskmiseks uuendusraieks arvestatakse sel puhul ligi 12 miljonit tihumeetrit kusjuures metsade vanused võiksid muutuda ühtlasemaks. Karu stsenaarium peab kõige olulisemaks elurikkust, see tähendab, et lageraiet sisuliselt keelataks. Lubada võiks aastas umbes kuue ja poole miljoni tihumeetrilist uuendusraiet, millele nagu teistegi stsenaariumite puhul lisandub paar miljonit tihumeetrit harvendusraieks. See tähendab seda, et metsasektor peab läbima väga palju muutusi, kuna kohalikku puitu on neil vähem kätte saada. Võib-olla aitab importpuidukasutus. Ilvese stsenaarium keskendub samuti elurikkusele, aga mitte kõikjal. Selle stsenaariumi järgi tehtaks vahet pikaealistel metsamaadel, kus mets on kasvanud juba vähemalt 120 aastat ja nii-öelda esimese või teise ringi metsades, kus eelmise vabariigi ajal alles põldu hariti. Sellele vastavalt on ka nendel aladel erinevad piirangud raietele ehk siis järjepidevalt. Metsamaal on suuremad piirangud. Selle stsenaariumi puhul küündiks aastane uuendusraie umbes 12 miljoni tihumeetrini. Samas on see üsna pisku võrreldes hundi nimelise stsenaariumiga. Hunt on kõige ettevõtja kesksem ja lubaks aastas ligi 18 miljonit tihumeetrit uuendusraiet ja põhimõtteliselt võiks kõik küpsed metsad ühekorraga maha raiuda. Ja see ühtlasi tähendab ka seda, et näiteks elurikkuse säilimise peavad suures laastus tagama kaitsealad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu komisjonide ühisistungil tutvustati eesti metsanduse nelja võimalikku tulevikupilti, mille vahel valides peaks sündima otsus, missugune arengukava meie metsandusele kirjutatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvutuste järgi elab sajandi keskpaigaks linnades või linnapiirkondades 68 protsenti kõigist planeedi inimestest. Kui elanikkond paisub, suureneb ka nende elutegevuse mõju kliimale. 25 megalinna on lubanud saada 2050.-ks aastaks süsiniku neutraalseks. Selles loetelus on näiteks Rio desanero, New York, Pariis, Oslo, Melbourne, Milano, Kaplin, Kopenhaagen ja Vankover. Suurim väljakutse on transport. Mõni linn on juba loonud ülimadala heitega tsoonid. Näiteks Londoni kesklinnas on Euroopa suurim omataoline piirkond. Eesmärk on julgustada inimesi vahetama suured autod väiksemate vastu aga samas ka uurima, kui suure jälje jätab üldse selliste autode tootmine. Veel parem, kui saaks linnas üldse autota hakkama. Näiteks Pariis loob 650 kilomeetrit uusi jalgrattateid. Linnapea Anniaga on lubanud avada 2026.-ks aastaks terve linna jalgratastele. Ka Columbia pealinnas Bogotas on rajatud 75 kilomeetrit autovabu tänavaid. Et inimeste harjutamine auto asemel jalgrattaga sõitma võib võtta kaua aega, siis soovitatakse kaasata käitumist eadlasi, kes suunavad inimesi kiiremini õiges suunas mõtlema. Nüüd hooned, betooni, metalli ja klaasimassiivid muudavad linna seda ümbritsevast maastikust palju soojemaks, kuna need neelavad, eraldavad ja peegeldavad soojust hoonete ehitamiseks, hooldamiseks ja käitumiseks. Vajalik energia andis juba 2015. aastal 38 protsenti ülemaailmsest energiaga seotud CO kahe heitkogustest. Terase ja betooni asendamine puiduga pole ka hea mõte, kuna kasvavad puud neelavad atmosfäärist CO kahte Kolumbias. Medellinis on istutatud 18 tee ja 12 veetee äärde 30 rohelist koridori kus kasvab 8300 puud ja 350000 põõsast. See on vähendanud selle piirkonna temperatuuri rohkem kui kahe kraadi võrra. Medellin on kuuma kliimaga ja tiheda rahvastikuga linn, kus nii-öelda kõvad materjalid neelavad päikeseenergiat ja kütavad linnaruumi. Selle lahendamiseks võeti ka haljastatud katused ja elavad rohelised seinad. Taimestikult niiskuse aurustumine mõjub jahutavalt ja taimed ka puhastavad õhku. Näiteks Singapuris aitab hotelli Oesa hoonet jahutada just nimelt roheline sein. Fassaadi temperatuur on seal 28 kraadi, kui muidu oleks hoone pinnatemperatuur umbes 42 kraadi. Hoone fassaadil on hästi palju metalli, mis ajab selle kuumaks. Nüüd jääb see taimede alla. Kuid linnad saavad kasutada ainult oma individuaalseid ressursse. Hea, kui on juba teatavad eelised. Näiteks tahab Kopenhaageni 2025.-ks aastaks käivitada 360 tuuleturbiini, et katta linna elektrivajadust. Üks Riodeaero muuseum kasutab sisetemperatuuri alandamiseks lähedal asuva lahe vett. Oluline on töötada selle kallal, mida me reaalselt teame, mitte unistada, sest aeg hakkab otsa saama, ütlevad teadlased.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suurlinnades elab enamik maakera elanikkonnast, metropolid annavad ka süsihappegaasi heitkogustest märkimisväärse panuse, umbes 60 protsenti. Kuidas suurlinnades sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalsus saavutada?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.