messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukoda arvas, et enne kui liigutakse vanuselt järgmisse gruppi või nooremasse gruppi peaks sellest eelmisest grupist olema 70 kuni 75 protsenti vaktsineeritud. Ja, ja me tõdesime ka, et, et enam väga paljudes Eesti maakondades sinna 75 protsendi nii 80 aastaste hulgas ei olegi enam palju maad minna. Aga, aga me tõdesime ka, et Ida-Virumaal on päris pikk maa minna ja, ja et, et teised maakonnad võivad liikuda ka noorematesse populatsioonidesse ootamata järgi Ida-Virumaad ja Ida-Virumaa, aga tõenäoliselt tuleb siis nagu eraldi tegeleda, sest me teame, et nakatumine on Ida-Virumaal kõrge ja ja, ja Ida-Virumaa peaks oma vaktsineerimise numbrid küll ka ülespoole saama, sest mina isiklikult ei näe ühtegi muud võimalust selle pandeemia lõ lõpetamiseks, kui, kui laialdane vaktsineerimine",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust nõustava teadusnõukoja juht, viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles, et teadusnõukoja arvates võiks vaktsineerimise viia nooremasse vanuserühma siis, kui vanemates vanuserühmades on kaitsesüstitud vähemalt 70 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAasta lõpus algav rahvaloendus viiakse läbi peamiselt registrite alusel, aga mitme asja kohta küsitakse siiski ka inimestelt andmeid. Statistikaameti koostatud loendusankeet keskendub neljale tunnusele. Võõrkeelte oskus, murdekeelte oskus, terviseseisund ja usk selle kohta registrites teave puudub. Eesti rahvastikuteadlased soovitavad esitada küsimusi ka rände ja inimeste etnokultuurilise identiteedi kohta. Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan puur ütles, et 2015.-st aastast on toimunud rändes väga suured muutused ja infot on vaja. Me oleme nüüd umbes viis või kuus aastat olnud sisseränderiik ja selle võrra meile tulevate inimeste kohta mitmekülgse info saamine on olulisem, kui ta oli varem ja teine põhjus on see, et Eesti kasutab oma rändestatistika tegemisel suhteliselt harukordset meetodit, kus tegelikult nii sisserändajate arv kui ka nende karakteristika modelleeritakse tähendab, et neid ei mõõdeta otseselt, vaid neid tõenäosuslikult hinnatakse. Küsimus inimeste rahvuse kohta võiks anda huvitavaid andmeid identiteedimuutuste kohta. Andmekogudes ei pruugi olla puuri sõnul värskeid andmeid. Paraku võib see rahvuse info olla rahvastikuregistrisse salvestatud 10 aastat või 20 aastat tagasi ja nüüd, kui meid huvitab identiteedi muutused, et inimesed elu jooksul väike osa küll, aga siiski muudab oma näiteks rahvus ja see määratlus, siis meil kuluks väga ära värske ajakohane loendusest saadav informatsioon. Statistikaameti rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Liina Osila ütles, et rahvuse ja emakeele kohta on registrites väga hea ülevaade olemas. Seda näitas ka proovi loendus. Statistikaamet on siis leidnud, et registris olev info on piisavalt täpne ja ka väga vähesel määral siis täitmata. Et 2019. aasta prooviloendusel oma oli emakeele täitmata, siis ühe koma 37-l protsendil ja rahvusvaid ühe koma 31-l protsendil inimestest. Statistikaamet leiab ka, et ühekordne inimeste küsitlemine välisrände statistikat ei parandajaks. Statistikaamet ongi praegu analüüsimas siht ja lähteriikide info täiendamiseks siis ka teatud registrit, et hinnata, kas siis need andmed võimaldaksid meil tegelikult jälgida inimeste võimalikult rännet ja siht ja lähteriiki ja juhul kui neid andmeid siis ei ole võimalik kasutada, siis me kaalume täiendavate küsimuste lisamis siis loenduse küsimustiku, aga me väga loodame, et neid andmeid on võimalik siis kasutada. Loenduse korraldajad soovitavad ühtlasi inimestel oma andmed rahvastikuregistris üle vaadata ja vajadusel neid värskendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadlased soovitavad rahvaloendusel esitada küsimusi ka rände ja inimeste kultuurilise identiteedi kohta. Vabariigi Valitsuse loenduskomisjon peaks märtsi lõpuks langetama otsuse rahvahääletuse loendusankeedi kohta. Eesti rahvastikuteadlased soovitavad küsimused enne lõplikku otsust veel kord läbi mõelda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui akadeemia esimene number 1989. aasta aprillis ilmus, oli see sinise kaanega ning formaadi poolest samasugune selle kuu alguses trükist tulnud värske numbriga. Siiski on ajakirja peatoimetaja Toomas Kiho sõnul mööda lennanud aastad kaasa toonud muutusi nii akadeemia väljanägemisest kui veidike ka sisu osas. Shift oli natuke teistsugune, ladu oli hõredam, kui on nüüd juba aastaid olnud, sest nüüd me tahame mahutada rohkem teksti numbri sisse ja tema paber on kindlasti nüüd nüüd vaadates kolturumaa, küllap ta oli juba siiski siiski viletsam. Aga põhimõtetest, mida, mis laadi käsikirju me ootame ja avaldama, nendes alusprintsiipides olulisi muudatusi ei ole, ikka püüame üldarusaadavalt keerulistest teemadest kirjutada. Sisu poolest on kõige suurem muutus päris algusaastatega, vahest see, et veel enne, kui vene aeg polnud otsaski 30 aastat tagasi oli üks osa ajakirjast ka see, mis olid taastrükid varem ilmunud tekstid, mis polnud lihtsalt kättesaadavad, et nende avaldamisel ei ole enam ju tänapäeval mõtet, kuivõrd kõik kunagi ilmunud tähtsamad tekstid on kättesaadavad. Seda, kas ja kuidas on digiajastu mõjutamas väärika ajakirja paberil ilmumist, arutletakse täna Eesti Rahva Muuseumis toimuval konverentsil paberil või ilma. Kiho ütleb, et paber väljaannetele kuku kuulutajaid on olnud juba mitmekümne aasta eest kuid näiteks on paberil ilmuva ajakirja eeliseks parem teksti haaramine ja lehitsetavus. Samas annab e-maailma olemasolu kultuuriajakirjale võimaluse jõuda suurema lugejaskonnani. Millised on aga need inimesed, kellele akadeemia suudab lugemisnaudingut pakkuda? Selle kohta koostati Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas siin aastapäevad või juba kaks aastat tagasi ka uuring kultuuriajakirja kohta üldse. Millised on lugejad ja üllatuslikult akadeemia ei olnud sugugi mitte vanuseliselt kõige vanemate inimeste ajakirja, vaid pigem või teiste kultuuriajakirjade vahel. Torkasime pigem silma just sellega, et meid lugesid ka üliõpilased ja võib olla on põhjus selles, et mõnedki tekstid on soovituslikud õppejõudude poolt üliõpilastele. Seetõttu me oleme ka selles vanuserühmas siiski loetavad, kuigi eks see lugemise ja tekstidest arusaamise ja analüüsimise tendents tundub olevat vähemalt kuklis tundub olevat, et noortel on seda tõmmet pikemate tekstide vastu vähem kui juba haritud inimestel. Kokkuvõtlikult hindab Kiho akadeemia tervist täitsa kobedaks, kui arvesse võtta kasvõi seda, et praeguseks on ilmunud 361 numbrit, mis tähendab, et igal kuul 30 aasta jooksul on suutnud akadeemia keerulistest teemadest kirjutada üldarusaadavalt ja lugejaid köitvalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Just 30 aastat tagasi, aprillikuus ilmus esimene sinikaaneline vihik. Tänavune aprillinumber on järjekorras juba 361.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseamet tuvastas ööpäeva jooksul 33 koroonaviiruse kandjat, haiglas on praegu ravil kolm inimest, neist ühel on raskem olukord. Kõige keerulisem on haiglates aga praegu isikukaitsevahenditega, millest on tekkinud puudus ka teistes riikides, põhjuseks piiride sulgemine ja piirikontrollide tõttu pikaks veninud järjekorrad, räägib terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai. Isikukaitsevahendid on täna tervishoius kõige põletavam probleem, me oleme täna juba avanud riigi tervishoiuvaru, me oleme teinud erakorralisi hankeid kohapealse tootjatega. Me oleme saanud ka kaitseväelt siis nende isikukaitsevahendite varu ametiabi korras ja varustanud siis tervishoiutöötajaid meie võimaluste piires. Tõepoolest, kui meile on jõudnud see informatsioon, et paljud riigid, sealhulgas Euroopa Liidu riigid on kehtestanud ekspordikeelde isikukaitsevahenditele tänases teadmises, nüüd veel ravimitele keegi ekspordikeeldu kehtestanud ei ole. Aga sündmus iseenesest on selles osas pingeline. Koolides on kolmas päev koduõppes segadust on endiselt erinevate õppeplatvormide võimaluste ja ka oskustega. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter Nemvalts ütles, et koos lapsevanematega peaksid koolid koos läbi mõtlema, milline peaks olema õige töökoormus lastele. Siit ka üleskutse koolidele ja õpetajatele, et vähemalt kaks esimest nädalat mitte numbriliselt hinnata ja pigem suunata tähelepanu uues olukorras toimetulekule ja katsetamisele, et leida edaspidiseks parimad tööviisid ja selge töökorraldus. Kindlasti on kujundav hindamine tänases olukorras parim võimalik õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis kaks esimest nädalat võiks olla see aeg, kus koolid ja õpetajad võtavad aega, et mõelda, millised tagasisidestamise lahendused töötavad kõige paremini just nende õpilaste jaoks millises mahus ja millise ajalise sammuga ülesandeid üldse anda. Õpilastele kindlasti ei ole mõistlik anda selliseid ülesandeid, mida tuleb lahendada kas aja peale või ainult kindlal kellaajal. Ja õpilased ei ole kodudes ka täna kõik samades tingimustes, kodud on erinevad. Seadmete ja nende kasutajate arv on erinev ja ka interneti kasutamise internetiühenduse kvaliteet on samuti erinev, nii et seda tuleb kindlasti silmas pidada. Asekantsleri sõnul praegu koolivaheaegade edasilükkamist või õppehooaja pikendamist ei kaaluta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet tuvastas eile Eestis 33 uut koroonaviiruse kandjat. Haiglas on ravil kolm inimest, neist ühel on raskem olukord. Kõige põletavam probleem on isikukaitsevahendite puudus, sest need on kinni piiri taga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi inimeste hulgas, kes said oma arvamust avaldada, oli Põlvamaal si pea poole rohkem sai otsustavaks võrokate poole suurem aktiivsus ja tunduvalt suurem patriootlikkus. Kui nendest olid praktiliselt kõik Võrumaa koosseisu jäämise poolt, siis Põlvakatest oli viiendik nõus maakonda vahetama. Põlva maavanema Igor Taro kommentaar. Sisuliselt aktiivsed meremäelased ju otsustasid siis Mikitamäe Värska piirkonna inimeste eest ära. Ma arvan, et sellele ei maksa mingit muud hinnangut anda, kui et küsitlus tulemus ongi selline ja siin ei ole midagi vaielda. Et selles mõttes on rahva tahe selgunud, et see, kelle jaoks oli nagu küsimus, olulisem, see oli aktiivsem ja kes oli vähem aktiivsem, järelikult siis nii oluline ei tundunud. Võru maavanem Andres Kõiv ütleb, et nüüd tuleb vastuolud tunnustada ja edasi minna. Meid on siin kagunurgas ikkagi nii vähe, et siin ei saa nagu jagada kedagi meieks või teeks, et me oleme siin kõik üks kagunurk oma oma geograafilise noh, potentsiaaliga ja, ja minu arust see kõige olulisem ja tähtsam on see, rääkides maakondades Võru ja Põlva maakond suuremalt ühiseid ettevõtmisi ette võtaks ja, ja ellu rakendajaks ja läbi selle tegelikult saab võita mitte üks või teine maakond, vaid kogu Kagu-Eesti tervikuna ja läbi selle tegelikult terve Eesti riik. Igor Taro lisab, et tegelikult on maakondlikus mõttes küsimus laiem. Tegelikult oleks võinud ju haldusreformis need asjad kõik kohe läbi mõelda, et mis saab siis ja kuidas lahenevad kõik need olukorrad, kui omavalitsused ühinevad üle maakonna piiride, kas see üldse niipidi on nagu otstarbekas või mis saab nendest maakondadest, mille küljest siis tükid pudenevad, et neid näiteid ju Eestis on ka mujal Läänemaal näiteks? Et küsimus on selles, et kui siiamaani olid maakonnad sellised ka geograafiliselt võrreldavad suurused siis nüüd nad enam seda ei ole, ehk siis see loogika tuleks nüüd kõik ümber vaadata, et kuidas nagu edasi minna. Regionaalminister Jaak Aab probleeme ei eita, aga ütleb, et iga asi omal ajal Vara on ehk öelda praegu, et praegu tuleb minna lõpule siis haldusreformi ga maavalitsuste reformiga, et need protsessid ei ole kerged ja, ja tähtajad on suhteliselt ka ju lühikesed, nii et kõigepealt tuleb need reformid lõpetada ja siis muidugi tuleks otsa vaadata võimalikule riigihalduse le edaspidi. Tegelikult ei ole maakonnad ka ainult riigihalduse küsimus, siin on kultuuritraditsioonid ja nii edasi ja nii edasi, aga, aga maakondade küsimus kindlasti ka kerkib uuesti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaa rahvaküsitlus tõstatas taas küsimuse võimalikust maakondade reformist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimese kvartali majanduskasv aastal 1999 oli miinus 3,3 protsenti. Majanduskasv aasta 2000 neljandas kvartalis oli statistikaameti esialgsete arvutuste järgi pluss 5,9 protsenti. Eelarve puudujääk 1999. aasta esimeses kvartalis oli IMFi andmetel 8,2 protsenti. Praeguseks on riigieelarve taas tasakaalus ja üle jõu elada. Pere toetuste süsteem on mitmel viisil täienenud, tõstetud on tulumaksuvaba palga miinimumi. Alates kolmandast lapsest saab pere lisaks ka maksuvaba miinimumi. Kehtestatud on lapse hooldustasu ning erakorralised toetused suurtele peredele. Piima kokkuostuhind, lugupeetud põllumehed. 1999. aasta alguseks oli kroon ja 25 senti liitri eest. Täna on see kolm krooni ja 30 senti liitri eest. Kaks aastat tagasi oli mootorkütustele kehtestatud inimeste taluvuspiiri ületav aastast aastasse kasva vaktsiisimaks. Muutsime seadust, nii et praegu on meil Baltikumi odavam kütus. Meie põllumajanduse väljavaated olid tollel ajal karmid. Põllumajandussaaduste eksport oli sisuliselt kokku varisenud. Nüüd ulatus toiduainetööstuse ekspordimahu kasv Euroopa Liidu suunas möödunud aastal tervelt 527 miljoni krooni ehk 73 protsendini võrreldes 99. aastaga. Valitsuse tegevuse algusest on kaks aastat möödas, kaks aastat on veel ees. Selle aja sees tuleb alustatu lõpule viia piiratud aja tõttu nimetan vaid märksõna täna, millele valitsus edasises keskendub. Need on pensionisüsteemi ümberkorraldamine, mis võimaldab nii vabatahtlikus korras kui kohustuse igaühel inimväärse pensioni kogumises osaleda. Haldusreform, mille tulemusel inimesed hakkavad saama rohkem ja kvaliteetsemat avalikku teenust, väiksema raha ja ajakuluga. Uuendused tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse korralduses, mis kindlustavad inimestele parema ravi ja tagavad võimaluse selleks ka väiksema maksevõimega inimestele. Kutsehariduse reformi lõpetamine ja kõrgharidussüsteemi korrastamine, mille tulemusel omandatud haridusest on ka tööelus kasu. Kohalike omavalitsuste rolli ja võimaluste suurendamine kohaliku elu korraldamisel, mis suurendaks inimeste võimalusi oma elu ise rohkem korraldada. Sisekontrolli rajamine avalikus sektoris, riigi raamatupidamise korrastamine, ettevõtluse tugisüsteemi koondamise lõpetamine ja rakendamine tööle efektiivse teenindusorganisatsioonina, maaelu arengukava realiseerimine, valmistumine liitumiseks Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga keskkonnahoidu väärtustava ettevõtluse soodustamine, mille tulemusel me ei jäta tulevastele põlvedele saastatud maad, mis kahjuks meile on jäetud. See on suur töö, mida valitsusel üksi teha on raske, kui mitte võimatu. Opositsioonil kukkus läbi täna peaminister Mart Laari ja tema juhitava valitsuse umbusaldamine. Umbusaldusavaldust toetasid kõik 43, kohal olevat opositsioonipoliitikud, kõik 51. Kohal olevat kolmikliitlast olid selle vastu. Peaminister Mart Laari värske kommentaar pärast hääletuse lõppu oli järgi. No ma oleksin tegelikult natukene lootnud, et opositsioon esitab põhjalikuma ja võib-olla paremini ette valmistatud umbusaldusavalduse, sest et kui juba esimesel arutelul rõhub enamuses esitatud fakte ekslikena nagu kokku kukkusid, siis oli, oli raske, võib olla sisuliselt pateerida. Aga samal ajal oli tegemist tõsise debatiga ja küsimused ju, mida me paljuski arutasime, olid tõsised. Ja need mured, mis opositsiooni umbusaldusavalduses olid esitatud, on samuti täiesti reaalselt olemas. Küsimus ongi selles, et võrrelda erinevaid viis erinevat programme, kuidas ühe või teise probleemi lahendamisega tegeleda, see peaks olema poliitikute kohus ja ma loodan, et ja poliitika muutub natukene sõbralikumaks, et seal on rohkem asjalikku arutelu ja vähem sellist näpuga näitamist ja üksteise süüdistamist. Te rääkisite täna, et teenite Eesti riik ja rahvast ning samas ütlesite, et täidate koalitsioonilepingut, riik ja rahvas on kahe aastaga edasi arenenud. Koalitsioonileping on kaks ja pool aastat vana. Kas ei ole kartust, et läheb veel aastakene edasi ning te hoiate kümneküünega kinni dokumendist, mis on ajale väga jalgu jäänud? Eks me juba praegu tegeleme paljude asjadega, mida koalitsioonileppes tegelikult ei ole nii täpselt kirja pandud suurt osa haldusreformi sellisel kujul, nagu me seda praegu juba teostame, tegelikult koalitsioonileppes ei ole. Ja mis seal salata, aga varsti tuleb hakata juba järgmisele valitsemisperioodile mõtlema. 2003 2007 aastat vajavad samuti oma programmi ja põhimõtteliselt käivad praegu ettevalmistused, et hakata ühiselt juba siis esile kerkivaid probleeme arutama ning kaardistama. Selline oli valitsusjuhi seisukoht, opositsioon nägi tänast arutelu natukene erinevalt, kommenteerib Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Liina Tõnisson. Umbusaldatavad tundes, et nad ei ole võimelised kaitsma ei oma programmi ega oma tegematajätmise põhjuseid, läks üle ründamise meetodile ja asus opositsiooni kritiseerima, samal ajal, andmata endale aru, et opositsioon ei ole võimul, vaid nad ise on võimul ja ise vastutavad enda poolt võetud kohustuste täitmise eest. Nii et minu lühidalt kokku võetud resümee võiks olla, et asjad keerati tagurpidi. Ja täna lõppes lugu sellega, et koalitsiooni fraktsioonide esindajad kinnitasid, et nende valitsus on küll nõrguke ja väetike ma tsiteeri härra Ligit, aga palun teda ikkagi toetada. Kas see ei ole siis kurb mäng, kus Eesti riik peab läbi ajama valitsusega, mida isegi tema oma koalitsioonikaaslased ei pea võimelisena tegema kvaliteetset tööd?",
"role": "user"
},
{
"content": "Umbusaldushääletus peaminister Mart Laari vastu Riigikogus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSamal ajal kui valimisliit Pärnu ühendab Keskerakond ja EKRE, alustasid eile koalitsioonikõnelustega kogusid Isamaa ja Reformierakond allkirju, et saaks volikogu esimehele Andres Metsojale erakorralise istungi kokkukutsumise ettepaneku viia. Täna hommikul teatasid nad, et on enda hulka saanud ka volikogu ainsa sotsiaaldemokraadist liikme Kalev Kaljuste. Niisiis on umbusalduse algatajatel 20 häält valimisliidul Keskerakonnal ja EKREl on 19 häält. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Eks see käik oli ette teada, et meil oli ju teada, et kui Isamaa lahkub koalitsioonist, siis keegi peab astuma selle sammu, see koalitsioon, mis täna on, seni on toiminud, et see ei saa edasi toimida ja üks osapooltest siis, või on see opositsiooni poolt, peab tulema siis umbusaldusavalduse seda võimukriisi hakata lahendama ja selles osas on jah siis opositsioon koos meie veel praeguse koalitsioonipartner Isamaaga teinud siis avangu ja esitanud avalduse järgmine teisipäev korraldada volikogu erakorraline istung, kus on siis üks punkt. Ja selleks on umbusalduse avaldamine linnapeale. Umbusaldus algatatakse aga veel hääletamist, teisipäeval ei toimu. Jah, see on selge, et päevakorra punktis on ainult selle avalduse vastuvõtmine ja järgmine volikogu istung, mis toimub siis märtsi alguses, et seal on see küsimus, siis tegelikult päevakorras alles. Andres Metsoja isamaast ütles, et ka nende loodav koalitsioon peab oluliseks Pärnu sildade küsimust ehk siis vanasilla remonti ja uue ehitamist. Koalitsioonikõnelustega alustavad isamaa ja Reformierakond järgmisel nädalal. Ester Vilgats Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu linnapead võib oodata umbusaldusavaldus. Umbusaldamise algatamiseks palusid 20 Pärnu linnavolikogu liiget kutsuda 25. veebruaril kokku Pärnu linnavolikogu erakorraline istung.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJuba kevadel tuli Tallinna linnavalitsus välja ulatusliku toetuspaketiga ettevõtjatele. Kolm kuud ei küsitud linnapinnal tegutsevatelt firmadelt üüri ning reklaamitasusid kärbiti poole võrra. Teist abi paketi tutvustas linnavalitsus läinud nädalal kuni aasta lõpuni küsib linn kõigilt Kesklinna toitlustus-kaubandus ja meelelahutusettevõtetel kõigest viiendiku kokku lepitud üürist. Tallinna Kesklinna valitsus lootis oma 5,9 miljoni eurosest eelarvest 4,8 miljonit ise teenida. Linnaosa vanem Monika Haukanõmm ütleb, et ettevõtjatele suunatud abimeetmed võivad linnaosa oma tulusid vähendada kuni 45 protsenti. Haukanõmm usub, et ligi pool miljonit eurot õnnestub linnaosal kärpida ka eelarve kuluridadelt. Kohati aitavad kokku hoida ka viirusest tingitud piirangud. Kõige suurem üritus, mis kahjuks me olime sunnitud ära jätma, oli meie vanalinna päevad, sealt on kokkuhoid peaaegu 230000 eurot. Lisaks küsib kesklinn linnakassast umbes miljon eurot juurde. Kolmas on see, et me otsime lahendusi, et oma tulu siiski tagasi teha. Hiljuti pöördus linnaosa Tallinna transpordiameti poole ja uuris, kas reklaamipindadele võiks ruumi olla reidi tee ääres. Et teatud kohtadesse, mis ei takista vaadet erinevatele olulistele paikadele ega sega ka sadamasse liikujaid, et võiks mõned reklaamkandjad paigutada. Transpordiameti juhataja Andres Harjo vastas aga, et reidi tee kauneid vaatesektoreid reklaamkandjatega ei risustata. Monika Haukanõmm ütleb, et loodab veel transpordiametiga läbi rääkida. Ühtlasi lisab ta, et kesklinnas on ka teisi võimalikke reklaamikohti. Näiteks kas või Pärnu maanteele panna neid reklaam kandjaid ja ka Tartu maanteele? Hauka nõmme sõnul on tuluteenimise seisukohalt oluline ka see, et need linnaruumid, kust üürnikud lahkuvad, päriselt tühjaks ei jääks. Oleme toonud üüritariife allapoole, mis annab nagu sellist hingetõmbeaega ja tuua siis ka uusi inimesi vabanenud pindadele. Kõige õnnetum olukord torkab silma Raekoja platsil, ehkki kohvikud paistavad üsna tühjad, ütleb Haukanõmme, et äriruumide lepinguid kuigi palju üles pole öeldud. Küll on vähendatud mahtusid ja küll on räägitud sellest, et kas võib teatud perioodiks selle lihtsalt nagu katkestada teatud lepingu. Haukanõmm lisab, et ettevalmistusi tehakse ka tänavuseks pisut teistsuguseks jõuluturuks. Oleme arutanud, et kuidas teha sel aastal nii, et me teeme väikeseid mõnusaid nurgakesi vanalinna erinevates soppides, kus saab tagada paremini hajutatust, et sellega siis võib-olla natuke kompenseerida, võib-olla sellist väga-väga suurt jõuluturgu, kui ei tule tulla vastu nendel vanalinnas tegutsevatele ettevõtjatele, et siiski hoiame seda elu vanalinnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Kesklinna linnaosa omatulud võivad kriisisoodustuste mõjul väheneda kuni 45 protsenti. Linnaosa otsib võimalusi raha juurdeteenimiseks. Muuhulgas proovitakse üles seada rohkem reklaampindu ja arutatakse kuidas hajutada tänavust jõuluturgu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Jüri Ratas märkis, et pronkssõduriga seonduv ei ole ainult Tallinna küsimus ja pinged kõrvaldab vaid lahendus, millega on nõus kõik huvigrupid. Täna oli ka eelnõu linnavalitsuse istungil, kus linnavolikogu üks fraktsioon tegi ettepaneku selle kuju äraviimiseks, linnavalitsus võttis selle teadmiseks. Kuid ma ei pea õigeks seda, et sellist küsimust soovitakse lahendada kahe kolme, nelja nädalaga. Ma olen öelnud, et see küsimus vajab konsensuslikku otsust ja lahendust, see vajab tarka otsust. See otsus ei saa kindlasti sündida kahe päeva, kahe nädala või kahe kuuga. 15 aastat tagasi, kui Eesti sai iseseisvaks, saavutasime selle ilma ühegi püssilasuta ilma ilma vereta. Ja ma ei pea õigeks, et 15 aastat hiljem hakatakse ühe mälestusmärgi nimel ja mälestusmärgi suhtes tarvitama vägivalda. Ma toetan ka vabariigi presidendi ettepanekut teha selles küsimuses komisjon. Ja kui vabariigi valitsus näeb, et seal võiks osaleda ka Tallinna linna esindajad, siis loomulikult me oma esindajad sinna määrame. Pinged pronkssõduri ümber teravnesid taas üheksandal mail, siis õnnestus politseil kokkupõrge ära hoida. Tõsiseks kakluseks ei läinud ka 20. mail, kui rahvuslased Tõnismäel meelt avaldasid. Selle meeleavalduse korraldajate suhtes on aga politsei nüüd algatanud väärteomenetluse avaliku koosoleku seaduse rikkumise tõttu miks linnavalitsus meeleavaldust ei registreerinud, selgitas täna abilinnapea Taavi Aas. Paraku teade või taotlus selle ürituse registreerimiseks saabus linnavalitsuse elektrooniliselt, et eelmisel reedel, kui ma ei eksi, siis kell kolm ja kord näeb ette, et see oleks tulnud saata nädal aega varem. Juhul kui ta oleks tulnud elektrooniliselt, oleks ta pidanud olema ka elektrooniliselt allkirjastatud, mis ta ei olnud, ta oli lihtsalt meeliga tulnud teade, nii et paraku linn ei saanud ei sellel hetkel ega ega saa ka tagantjärgi seda avaldust registreerida. Linnapea Jüri Ratasel tuli tänasel pressikonverentsil vastata ka küsimusele, mida Tõnismäel olev monument tema jaoks isiklikult sümboliseerib. Ma ütleks nii, et personaalselt mind pronkssõdur ei sega Tallinna linnas. Ja ma ei ole mõelnud selle peale, et selle tõttu Tallinna linnast ennast välja kirjutada. Ühest teisest skulptuurist rääkis linnavalitsus täna veel nimelt Kalevipoja kujust otsustati moodustada komisjon, mille ülesanne on kõigepealt uurida, kas monumendi rajamine merre on tehniliselt võimalik ja juhul, kui on, tuleb kindlasti korraldada ideekonkurss, otsustas Tallinna linnavalitsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus arutas pronkssõduri küsimust. Linnapea Jüri Ratas (teda sõdur ei sega).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJelena Tkatšenko on moemaja omanik Peterburis. Tema abikaasa on tunnustatud metalli kunstnik. Et Jelena rahvusvahelist tunnustust pälvinud moelooming Viljandisse jõudis, on suur juhus. Ukraina sõja puhkedes tuli Jelena Eestisse kaasas kaks kohvrit moeloominguga, oodates edasipääsemist Suurbritanniasse. Kondase keskuses näha olevates kollektsioonides mängitakse valgete toonidega. Kuigi Jelena ülejäänud moeloomingus on palju värve. Ei. Nii lihtsalt juhtus, et siin on kaks heledavärvilist kollektsiooni, see valge valgel sallide kollektsioon Eva on pühendatud peenele haprale, õrnale, haavatavale, naise armastusele. Mulle tundub, et seda haprus saab edasi anda ainult valge valgel. Ja kleitide kollektsioon Laperla on samuti heledates toonides mere ja veevärvi. Ja kui te vaatate, siis siin on tõepoolest väga heledad kollektsioonid. Kus ükski ese ei sarnane teisele kunstiteadlane Eeva Laantee Reintam? Jelenaga kohtusin ma tegelikult esimest korda Peterburis, kus ma olin oma abikaasa töö tõttu ja ma sattusin tema stuudiosse ateljeesse ja vaimustusin tema töödest. Lihtsalt oli kahju, et kui Eestisse juba midagi nii unikaalset sattus, et siis see võiks olla ka kõigile nagu nähtaval. Tõsi on ka see, et Jelena pole kunagi varem oma loomingut nii väikeses linnas, nagu seda on Viljandi eksponeerinud. Arvatavasti siiski mitte. Viljandi on kaunis ja hurmav linn. Mulle meeldib selle koha atmosfäär ja mulle tundub, et ajal, kui kõik õitseb, sobib meie kollektsioon. Siia erakordselt hästi rahvusvaheliselt tunnustatud moelooja Jelena Katšenko näitus saab Kondase keskuses vaadata seitsmeteistkümnenda juulini. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kondase keskuses Viljandis avati ukrainlanna Elena Tkachenko kõrgmoe näitus. Pariisi moenädalal tähelepanu pälvinud naine tõi Viljandisse oma kaks viimast kollektsiooni, kus saab näha nii pärlikarpidest inspireeritud kleite kui ka aplikatsiooni-tehnikas siidsalle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa arvan muidugi, et iga eksimus on raske ja kahekordselt raske, on eksimus või seaduserikkumine, mida paneb toime juht, kes juhib mingit organisatsiooni. Kuid siiski ma tahan öelda, et ka Eesti riigis on olemas instantsid, kes tegelikult fikseerivad need võimalikud rikkumised ja ütlevad selle kohta oma otsustuse ja alles siis võib öelda kellegi kohta täpselt, kas ta on süüdi ja milles ta on süüdi. Mulle tundub, et praegu siin on tublisti ette rutatud sündmuste võimalikust arengust. Ja muidugi kõik see, mida kirjutavad Meie kolleegid kirjutavas pressis ja räägitakse kuluaarides, on muidugi selge kahju Eesti Raadio imidžile, kuid ma tahaksin öelda headele raadiokuulajatele seda, et Eesti Raadio töötab ju aastast 1926 ja siin on olnud peadirektoreid ja direktoreid ja komitee esimehi kes on tulnud ja läinud. Aga raadiosaated on ju jäänud ja raadiosaated ka kõlavad praegu meie kõikidel programmidel ja võib öelda, et üle Eestimaa kuulab meid ju tegelikult iga kolmas eestlane. Ja mida ma tahaksin südamele panna ka kõigile, et kui ka meie hulgas on inimesed, kes võimalikult on eksinud või rikkunud seadusi siis see ei tähenda seda, et kõik üle 400 inimese, kes meil siin raadiomajas töötab, et kõik need on mingid potentsiaalsed sulid. Meil on siin saatesarja ja tegijaid, kes on ju teinud saateid mitukümmend aastat ja hoolimata sellest, kes on võimul ja mismoodi seda asja on tehtud. Selles mõttes ongi raadio ka stabiilsuse näitas ja ühiskonnas ja integreerija raadio on. Küllalt võimas propaganda vahend ja täpselt samuti nagu on olnud ja jäävad, raadiosaated on olnud ja jääb ka poliitiline võitlus ja paljude arvates võibolla on just õige aeg riigiraadiole nii-öelda matsu panna ja võib-olla sellesse valdkonda kuulub ka kava võimalikult kiiresti võtta vastu uus ringhäälinguseadus. Jah, see võib ka nii olla, sest tegelikult igas riigis on ju nii, et kas ta siis on puhtalt riigi raadio või avalik-õiguslik raadio, seda on alati igas riigis üks ja see tähendab seda, et reeglina tal ei ole ka kunagi liitlasi, vaid alati on kõik tema vastu. Hetkel me võime ainult prognoosida, mis suunas ringhäälinguseaduse eelnõu võib muutuda. Praegune olukord, kus emotsionaalselt arutatakse ala, mis seal Eesti raadios küll sünnib tekitab igatsus kõva käe järele, kes lööks korra majja. Ma olen täiesti nõus kolleeg Peeter Sookruusiga, kes ühes oma artiklis kirjutas, et Eesti raadiol olid juba avalik-õigusliku raadio tunnused olemas. Küsimus on siin ilmselt selles, et ei ole suudetud leida piisavalt tasakaalustatud isiksust, kes oleks võinud seda avalik-õiguslikku teed jätkata, seda sõltumatut teed nii täitevvõimust kui kõigist poliitilistest grupeeringutest ja, ja see on ka ilmselt üks põhjustest, miks antud hetkel me oleme sellises olukorras, nagu me oleme. Seadusi võetakse vastu Toompeal, tegelikult pandi ka seesama peadirektor, keda praegu süüdistatakse paika Toompeal ja seejuures raadiotöötajate isegi tahte vastaselt. Millised on praegu teie kontaktid riigikoguga? Kontaktid on üsna regulaarsed, eile olid kontaktid kultuurikomisjoniga ja kultuurikomisjoni esimehe härra Alajõega ja esmaspäeval lähen ka kultuurikomisjoni et arutada Eesti raadio võimalikku tulevikku.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Raadio peadirektori väidetavad seaduserikkumised pööratud süüdistuseks kogu ringhäälingu vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nReede õhtul saabus Brüsselist Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitamise osas otsus, mida muuseumi direktor Krista Aru käsitleb erinevalt eelmistest äraütlemiskirjadest lõplikuna Krista Aru. Saabunud kiri ütleb, et meie projekt Eesti Rahva Muuseumi projekt mälestuste väli sellisel kujul ikkagi ei vasta sellele meetme raames finantseeritavatele taotlustele, nii et see suur protsess, mis meil tegelikult algas aastal 2008 on siis lõpule jõudnud. Aru sõnul heidetakse uue muuseumihoone projektile ette seda, et see on liiga kallis, liiga suurejooneline ning kõlama jääb ka soovitus mõelda muuseumi ehitamist transpordi seisukohast ja rahvaarvu osas paremasse kohta. Taas Krista Aru. Mida, nagu soovitatakse, et mõelda, kui me tahame, siis me võime põhjalikult ümber teha sellesama projekti ja siis uuesti esitada või esitada siis projekti järgmisesse vooru, mis on 2014 algamas aga sellisel kujul, nagu ta praegu on oma suures mahus 33000 ruutmeetrit raadi väljal see kindlasti sellisesse turismimeetmesse ei sobi. Muuseumi ehitamise hinnanguliseks maksumuseks oleks ligi 60 miljonit eurot. Kui siiani püsis lootus, et poole sellest saab muuseum Euroopa liidult, siis nüüd soovitab aru riigil leida alternatiivi. Kultuuriminister Rein Lang on varasemates intervjuudes korduvalt öelnud, et valitsus peab igal juhul Eesti Rahva muuseumi uue hoone ehitamist rahastama. Ka peaminister Andrus Ansip on kinnitanud, et raha muuseumi hoone ehitamiseks leitakse. Viimati kinnitas Lang seda, et Eesti Rahva muuseum saab igal juhul valmis ehitatud. Möödunud nädala kolmapäeval Riigikogus saadikute arupärimistele vastates. Rein Lang. Juhul, kui Euroopa komisjon seda objekti ei rahasta, siis rahastatakse Eesti kultuurkapitali vahenditest. Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk rääkis, et riigi kinnisvara, aktsiaselts ja kultuuriministeerium töötavad praegu läbi alternatiive Eesti Rahva Muuseumi rahastamiseks. Siku sõnul on suuremate riigi investeeringute osas sooviks otsused vastu võtta hiljemalt aprilliks, kui valitsus kinnitab eelarve strateegia. Kuna Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet peaks ehitama asuma riigi kinnisvara aktsiaselts, mille kulud ja tulud on riigi eelarve tasakaalu osa, viitas sikka sellele, et ainus muuseumile raha andmise kriteerium pole raha olemasolu, vaid jälgida tuleb ka eelarve tasakaalu. Ivarsi. No meie näeme kõige suuremat kitsaskohta just ütleme, tasakaalu ja positsiooni teemad. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon teatas Eesti Rahva Muuseumile, et nad ei saa 32 miljonit eurot uue hoone ehitamiseks. Otsus ei pruugi tähendada, et hoonet ei tule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnam kui 130 uut nakatunud Saare maakonda eile ja üleeile kokku seda on taas Saaremaa kohta väga palju. Oleme siin saarel jälle kõrgeima nakatumisnäitajaga piirkond Eestis. Aga võrreldes aastatagusega on praegune olukord siiski erinev. Esiteks, haigusest teatakse täna juba rohkem ja Saaremaal on nüüdseks vaktsineeritud ka ligi 10 protsenti elanikest ehk suurusjärgus 3000 inimest, Nende seas meedikud ja hooldekodude elanikud. Just meedikud tunnevad ennast praeguses olukorras tunduvalt enesekindlamalt öeldes samas patsientide kohta, et haigus on ikka sama, mis aasta tagasi. Perearstidel on praegu nii-öelda topeltkoormus, tegeleda tuleb koroona haigetega ja lõpuks jõudsid Saaremaale ka vaktsiinidoosid 40 doosi perearsti kohta eakate riskigrupi vaktsineerimiseks. Kuressaare perearstikeskuse juht doktor Mari oots. No eks me püüame mõlema tööga ikka hakkama saada, et me oleme kokku tõmmanud natuke plaaniliste haigete pealt, et neid me praegu väga ei kutsu aktiivselt vastuvõtule ja et neid nagu jälgida. Aga ägedate haigete ga Covid haigetega ja vaktsineerimisega püüame ikka toime tulla. Kuressaare haiglas oli eile ravi 25 Covid haiget haiglaravijuht. Doktor Edward Laane ütleb, et olukord on aastatagusega võrreldes kontrolli all ja suuresti samuti seetõttu, et haigla personal on nüüd valdavalt vaktsineeritud. Laane siiski pelgab, et praegused rohkem nakatunud võivad haiglasse sattuma hakata nädala pärast. Ma arvan, et see haiglasse tulek ongi kuskil haigestumise teisel, teisel, kolmandal nädalal, et pigem teisel nädalal, et siis me näeme seda järgmisel nädalal või ülejärgmisel nädalal, kas hakkab haigeid rohkem tulema, aga siiamaani on väga rahulik olnud. Ka perearst Mari Soots kardab, et märts võib tulla viiruste suhtes keeruline kuu. Kui organismi on juba kevadeks nagu väsinud immuunsüsteem on jäänud nõrgemaks. Et, et ma arvan, et, et see märts tuleb raske kuu ikkagi. Samas vaktsineerimisrütm on arstidel sees, kui ainult vaktsiini saaks. Siis teeme aga edasi, et teil on ka see hoog on sees nagu ja samamoodi ütlevad teised perearstid, et, et see on noh, kohe saad nagu rõõmuga teha. Lõpuks ometi oleks võinud juba ammu teha, aga, aga siis lihtsalt ei antud Saaremaa piirkonnale vastiini või. Margus Muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna täpselt aasta tagasi Kuressaares toimunud võrkpalliohtumisest sai terviseameti hinnagul alguse suur koroonpuhang Saaremaal, mille tõttu pandi ka Saaremaa pikaks ajaks lukku. Kuidas praegu Saaremaal hakkama saadakse?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReede hommikul kell 10 on Tartu politsei ja piirivalveameti teenindussaal tihedalt kliente täis Nende seas Erika, kes tuli oma dokumenti kätte saama. Näiteks mul kadus bukood ära, eks ole, niimoodi ja, ja palun väga, ma ei saagi kätte passi poolteist kuud, kui ma tahan broneerida kodus siis ma tahes-tahtmatu, ma pean siia tulema istuma siin ju. Külastuseks saab internetis aja ette broneerida, kuid kohati peab ootama aprillini. Dokumenti saab ka taotleda interneti teel, kuid kõik ei tunne ennast arvutiga selleks piisavalt mugavalt. Näiteks Eve. Aga ma ei ole nii koba, ma tahan ikka, et ei tuleks uuesti teha. Ma loodan, et siin läheb ikka kiiremini, kui on abi. Tartu politseijaoskonna teenindustalituse juhataja Angela Kahar ütleb, et aasta algul on dokumendi taotlejaid rohkem, lisaks on paljud ametnikud haiguslehega kodus. Nii tekib tihedalt täis ootesaal, kus on ka koroonaviiruse leviku oht. Palju on tegelikult inimesi, kes ei tohiks siin olla. Kes on, kas on haiged või peaksid olema isolatsioonis. Aga nad on jõudnud siia, nad istuvad, nad ootavad siin. Ja me ei saa nagu selles mõttes midagi, me väljastame neile dokumendid ära. Me loeme neile ka nii sõnad peale, et nad peavad olema kodus. PPA identiteedi ja staatuse büroo koordineerija Marit Abram tunnistab, et praegu võib sarnane mure olla ka teistes teenindustes. Tihti on kliendil vaja külastada ainult pildikeoskit, seega loodab PPA neid tuua inimestele lähemale. Digikioskid ei pea olema meil teenindussaalides, vaid need peaksidki olema seal, kus inimesed liiguvad, mis on nende nii-öelda igapäevased käiguteed. Ja inimene saakski oma igapäevaste toimingute käigus käia ära meie digikioskis, teha need pildid ja jätkata ise teeninduses. Nii nagu sõrmejäljed ja dokumendifoto saaks tulevikus teha ostukeskuses, otsib PPA ka partnerit nagu pank-pood või apteek, kes väljastaks valmis dokumendid. Mõlemad lahendused on siiski vähemalt aasta kaugusel. Seni soovitab Abram iseteenindust interneti teel. Ja inimesed, kellel siis mingil põhjusel tõesti ei ole võimalik dokumenti iseteeninduses taotleda, siis selleks, et ei peaks seal kitsukeses saalis kõik koos olema, siis on võimalik võtta mobiilne järjekorrapilet, kellel on näiteks võimalus oodata autos oma järjekorranumbrit ja samuti on siis olemas meil suurtes teenindustes välitab lood, kus siis kuvatakse järjekorranumbrit. Kui inimene näeb, et tema number on lähenemas, siis ta saab teenindussaali sisse minna ja sel ajal värske tõus oodata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Halvimal juhul peab klient tihedalt täis saalis ootama tunni või rohkem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil Eestis pole kujunenud veel sellist arusaama, mida me näeme paljudes teistes demokraatlikes riikides et riiki teenida on üks õilsamaid tegevusi. Meil puudub see mõtteviis, mida kirjeldas mulle üks kõrge USA ametnik, kelle esiisa kirjutas alla Ameerika Ühendriikide iseseisvusmanifestile ja kelle perekonnas leidus läbi 11 inimpõlve alati keegi, kes läks teenima riiki. Ta ütles. Meil on lihtsalt selline perekonna põhimõte. Igalühel võib raha teenida, riiki teenida saavad ainult kõige paremad olla hea riigiteenistuja pole naljaasi. See eeldab teatud tüüpi inimest vähemalt seni, kuni me tahame, et riik edukalt täidaks oma funktsiooni. Ametnik peab olema andekas ja andunud, ta peab olema inimene, kes mujal teeniks rohkem, aga kes siiski eelistab riiki teenida. Miks, sest see on põnevam, loovam ja õilsam. Kui riigi teenimist peetakse häbiasjaks, siis muutub riik ise häbiasjaks. Need probleemid painavad mind eriliselt täna, sest see mälestustahvel, kus kõrvuti seisavad ministrite ja masinakirjutajate saadikute ja kullerite protokolli ja poliitikaametnike nimed näitab, et kui kunagi peaks midagi siin maailmas jälle väga valesti minema ootab meidki seesama saatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeeriumis avati mälestustahvel endistele töötajatele, kes langesid repressioonide ohvriks. Lõik välisminister Toomas Hendrik Ilvese kõnest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nDigiriik Eesti on algusest peale olnud esimeste hulgas, kes digisertifikaati välja töötama hakkas ja nüüd ometi oleme nende seas, kes esimesena selle kasutusele võtavad. Milles asi? Me tahtsime olla ka kindlasti esimesed, aga, aga paraku meil jah, nädalavahetusel selgus, et osad arendused ei, ei saanud tähtaegselt valmis ja, ja mida me kindlasti ei saa omale lubada, et me ilma turvatestimata läheme süsteemiga käiku ja, ja seetõttu me siis pigem võtame selle aja, et kogu see terviksüsteem läbi testida ja olla siis valmis turvalise ja töökindla süsteemiga, järgmisest nädalast. Kui tõsised need tõrked olid? Ega ei olnudki 99 protsenti ja arendustest oli valmis, aga meil on väga keeruline terviksüsteemi hakata testima, kui mingi osa seal vahest on puudu, et, et ta võib ka väga väike osa olla, aga on vajalik ja, ja seetõttu ongi see meie jaoks ka frustreeriv, et see niimoodi on, aga, aga paraku jah, selleks, et terviksüsteemi testida, peab olema tervikuna ta valmis. Me tahaks ikkagi nädala esimesel poolel sellega live'i tulla ja siis olla tõesti valmis ka Eesti inimestele pakkuma kõiki neid tõendeid, mida Euroopa Liidu Covid tõendid võimaldavad. Kui nüüd keegi Eestist tahab minna sel nädalal veel ühte nendest seitsmest riigist, kas need riigid, mis aktsepteerib ja väljastavad vaktsiini sertifikaat, kas nemad seda praegust Eesti sertifikaati aktsepteerivad? Ja täna ei ole kellelgi reisimise sellega muret olnud ja Euroopa Liidu digitõend ju rakendub esimesest juulist ametlikult, et täna nii öelda, kui riigid on võimaldanud inimesele vaktsineerimisest tulenevalt siis isolatsiooni kohustusest vabastamist, et siis, kui Eestist tulev inimene on, on vaktsineeritud, siis ta seda hüve saab kasutada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatavasti hakkas seitse Euroopa Liidu liikmesriiki eilsest vabatahtlikult kasutama EL koroona digitõendit ehk tehnilist süsteemi, mis võimaldab tõendeid turvaliselt kontrollida. Eesti nende hulgas ei olnud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaba lava küsis kultuuriministeeriumilt käesoleva aasta tegevustoetuseks üle poole miljoni euro, kultuuriministeerium oli nõus andma veidi alla 350000 vaba lava hinnangul ei piisa sellest, et kahte teatrikeskust Tallinnas ja Narvas töös hoida ning otsustas kultuuriministeeriumi otsuse kohtus vaidlustada. Vaba lava juhi Märt Meuse sõnul hinnatakse tegevustoetuse määramisel teatrite rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ja just viimase kriteeriumi hindamisega vaba lava nõus ei ole. Regionaalses tähtsuses on vabalava üks viimaseid, me oleme siis seitsmeteistkümnendad selle kriteeriumi, üks halvemaid. Me kindlasti ei saa sellega nõustuda. Ilmselt see on natukene absurdne, aga üks väike teater peab hakkama siis vaidlema sel teemal, et kas Narva on regionaalselt tähtis või ei ole tähtis ja eriti absurdne on see praegu, kui meist siit 300 meetri kaugusel on riik kuulutanud sõja sõltumatule Ukrainale. Vaba lava on mitmel aastal saanud riigilt erakorralisi ja muid toetusi ning võrreldes mullusega on ka pakutav tegevustoetus suurem, kuid kokkuvõttes on riiklik toetussumma kahanenud, jätkab Märt Meos. Baastoetus nii-öelda sellel aastal tõsteti, aga need ühekordsed kadusid ära ja me üldkokkuvõttes saame 40 protsenti vähem toetust, kui aastal 2019. Märt Meosi sõnul sooviks vabalava kohtu kaudu tõestada, et Narvas eestikeelse teatri tegemine väärib suuremat toetust. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp enne kohtuvaidluse algust vabalava kaebuse üksikasju ei kommenteerib, kuid möönab, et seadus ei mõtesta detailselt lahti, mida regionaalse tähtsuse kriteeriumi all tegelikult mõeldakse ning ekspertkomisjoni liikmetel on hinnangu andmisel üsna suur vabadus. Samas väidab Taaniel Raudsepp, et tegelikult on vaba lava tegevustoetus viimase aastaga lausa 60 protsendi võrra suurenenud. Kui lugeda üle iga euro, siis tõepoolest võib öelda, et 2019 oli see kogusumma suurem, aga siin tuleb aru saada ka sellest, et need summad on olnud erineva sihtotstarbega, nii et kui vaadata, siis neid toetusi puhtalt, siis on olnud väga suur kasv, samuti on riik andnud väga märkimisväärse investeeringutoetuse ning toetanud ka pikaajaliselt siis tegelikult üüri toetused, mis on erandlik. Taaniel Raudsepp ei pea kohtuvaidlus vabalavaga erakordseks ja loodab, et vaidluse käigus saavad rahastussüsteemid selgemaks ja paremaks. Vabalava juhi Märt Meos sõnul tegutseb Narva teatri keskus kuni kohtuvaidluse lõpuni eraannetuste toel. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava pole nõus teatrikeskusele selleks aastaks pakutava tegevustoetusega ja kaebas Kultuuriministeeriumi kohtusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga hinnangul on nii Eesti kui ka ülejäänud maailma majanduse edasine käekäik seotud Venemaa sõjalise agressiooniga ja sellega, millise suuna sõda võtab. Praegustes oludes tehtud prognoose ümbritseb ulatuslik määramatus sest toormete hinnad ja ka tarneahela probleemide lahenemine sõltuvad olulisel määral sõja käigust ja lääneriikide sanktsioonide est Venemaale. Samas moodustab Venemaa majanduse osatähtsus maailma majandusest umbes kaks protsenti. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peaksime arvestama, et kütusehinna kõrge tase võib jääda kauemaks kestma. Kuna Venemaa majanduse tervikmaht nii maailmas kui ka Euroopa partnerina tegelikult ei ole oluline, siis ka hinnatakse, et tegelikult see vähemalt euroala majanduse puhul, et see tagasilöök on aga ka erinevate stsenaariumite puhul pigem see majanduskasv võib-olla seal kui oodati pigem niisugust nelja protsendi alust alla kasvu, siis põhistsenaariumis, siis noh, negatiivsete stsenaariumide puhul ta jääb sinna kahe protsendi kanti samal ajal siis inflatsioon võib jõuda ka seitsme protsendini. Eesti pank on võtnud eelduseks, et eksport Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse peatub. Ja see tähendaks laias laastus seda, et majanduse maht kahaneb umbes kahe protsendi võrra võrreldes, kui seda šokki ei oleks olnud, selle mõju on ka siis tööhõivele, ehk siis me räägime ka sellest, et ilmselt siis hõive kahaneb selle tõttu mudelvõrsetel tingimustel seal protsent poolteist protsendina võib-olla väga palju ei tundu, aga ka kui me räägime inimeste arvust, et siis töötajad te arv, kes võivad pihta saada ja võib sinna ikkagi suurusjärgus 10000 inimest olla. Praeguste hinnangute kohaselt jääb inflatsioon püsima kauemaks kui varem arvatud ja see võib olla tänavu sirka 10 protsenti. Ka kõrge hinnatase jääb püsima. Tööturu olukord püsib küllalt tugev ja palgakasv on seitse kuni kaheksa protsenti nii tänavu kui ka järgmisel aastal. Mõnevõrra võib kasvada ka tööpuudus, ent tervikuna hõive ei lange, jätkab Eesti Panga president Madis Müller. Võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega Eesti majandus kõigepealt suhteliselt vähem kannatas koroonakriisis ja ka meie taastumine. Eelmisel aastal oli väga kiire majanduskasv, mäletatavasti ulatus enam kui kaheksa protsendini, see on loonud ka fooni positiivse, nagu Ülo ütles et võis lausa rääkida ülekuumenemise hinnangutest Eesti majanduses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga värske majandusprognoosi andmetel väheneb tänavu inimeste ostujõud oodatust kiirema hinnakasvu tõttu. Eesti Panga hinnangul ulatub aastane hinnatõus üle kümne protsendi. Keskmine palk kasvab tänavu pea seitse protsenti ning jõuab prognoosi järgi 1670 euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringud näitavad, et neid lapsi, kes koolis tahavad käia, on enam kui neid, kes ei taha, kuid tuhanded noored üle Eesti jätavad iga-aastaselt pooleli õpingud kas gümnaasiumis või kutsekoolis. Harvad pole ka juhtumid, kus koolist lahkutakse juba põhikoolis. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ütles täna Viljandis koolirahu väljakuulutamisel, et selle kooliaasta jooksul peaks tegelikult igapäevaselt mõtlema sellele, kuidas mahajääjaid ja abivajajaid aidata. Me ei tohiks kõrvalt vaadata, kui kedagi kiusatakse. Me peaksime andma abikäe sellele, kes komistab. Anname tänase päevaga sellele võib-olla uue jõu. Ja mõtleme mitte ainult täna, vaid iga päev järgmise õppeaasta jooksul. Kõik, kes me siin täna oleme, kuidas saaks üheskoos teha veelgi paremini, kuidas saaks nii, et meil ei jää, ei oleks mahajääjaid, et kõik tunneksid ennast koolis õnnelikuna ja tahaksid sinna rõõmuga minna. Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Lele Luup ütles, et reeglina on loobujate suurimaks mureks õpimotivatsiooni puudumine, aga põhjuseid on veel lele luup. Meil on tõesti suured ainekavade mahud on väga suured, neid praegu ka vähendatakse ja liigutatakse selle poole, et õpimotivatsioon sellega suureneks ja samas on see igapäevane koolivägivald ja koolikeskkond tõesti natukene suur, et võiks olla täitsa olemata, aga see on muidugi suur ideaal. Lastekaitse liidu president Loone ots ütles, et paljud hädad saavad alguse üle paisutatud õppekavast. Loone ots. Siin tuleb endale näkku vaadata ja tõdeda, et mida kiiremini areneb infotehnoloogia, seda kiiremini ka süveneb. Lõhe eelmise põlvkonna ja järgmise põlvkonna vahel. Ja kõik meie riikliku õppekava nähtused pannakse sinna kirja sel hetkel, kui nad on kuumad ja tahetakse olla moodsad ja lastepärased ja võib-olla oleks hoopis mõistlikum rõhuda klassika peale ja rõhuda selle peale, mis on igikestvad väärtused. Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja soovitas keskenduda koolidesse raha jagades inimressursile, et õpetajatel oleks rohkem aega õpilastega tegeleda ja personaalsemalt neile läheneda. Ansori Barkalaja. Praegu tundub, et üsna palju mahvi läheb õpetajal noh, muudeks asjadeks, kui, kui olla õpetaja suure algustähega, tähendab olla eeskuju ja, ja vanem kolleeg lastele, et seal annab kindlasti me ära teha keskkond, ei tee mitte midagi iseenesest, et teevad ikkagi inimesed ja, ja just inimeste kaudu lähenemine ongi selle asja võti. Mirko Ojakivi, Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandis kuulutati välja koolirahu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaheksandal novembril allkirjastasid keskerakondlane Erki Savisaar, reformierakondlane Heiki Kranich, isamaalane Andres Metsoja ja EKRE liige Peeter Ernits eelnõu, mis muudaks oluliselt veekogude lähistele ehitamise reegleid. Praegune ehituskeeluvöönd ulatub saartel 200 meetrini merekaldast, mujal mere ääres, aga ka suuremate järvede ääres on keeluvöönd. 100 meetrine. Tiheasustusaladel lubatakse ehitada veepiirist 50 meetri kaugusele. Praegune keskkonnaminister Erki Savisaar selgitab, et tänased piirangud jõudsid seadusesse 90.-te keskel, mil kaitset vajavad loodusobjektid polnud veel kaardistatud. Tänaseks ma usun, et me oleme märksa targemad ja kõik kaitstavad väärtused on kaitse alla võetud, samuti omavalitsused on saanud võimekamaks, targemaks, keskkonnateadlikumaks ja selline laus, kaitse või laus piiramine ei tundu enam mõistlik. Ka Heiki Kranich usub, et tänasest hoopis suurem roll ehituse lubamisel ja keelamisel peaks olema omavalitsustel. Nendes kohtades, kus ei ole mitte mingisugust põhjendust, ei looduskaitselist, ei veekaitselist hoida näiteks Saaremaal 200 meetrilist ehituskella vööndit. Mis mõte sellel on? Eelnõuga ühtlustatakse tänane ehituskeeluvööndi mõiste veekaitsevööndiga, see on aga hulga kitsam ja ulatub Läänemerest Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvest ning Võrtsjärvest 20 meetri kaugusele. Ülejäänud järvedest ja jõgedest küündib veekaitsevöönd 10 meetri kaugusele. Ja kohalik omavalitsus saab kehtestada veekaitsevööndis laiema ehituskeelu vööndi. Selleks peaks omavalitsus eraldi otsuse tegema. Andres Metsoja sõnul ei maksa muretseda, et seadusemuudatuse järel olulisi loodusväärtusi kahjustataks. Ka tema märgib, et tänane seadus on ajale jalgu jäänud. Peaks olema siis need looduskaitsealad moodustatud ja noh, kui veel ei ole, siis tegelikult aasta on minna ennem, kui see eelnõu võiks siis muutuda. Seadus. Ehkki eelnõule on pannud allkirja parlamendisaadikud neljast erakonnast, ei tähenda see Kranichi sõnul, et seadus täpselt niimoodi muudetakse. Samas arutelusid on eelnõusse jõudnud mõtete üle peetud juba pikalt. Seda eelnõu ei oleks esitatud, kui mõni nendest fraktsioonidest oleks olnud vastu. Erki Savisaar allkirjastas eelnõu ajal, mil ta oli riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Nüüd on ta keskkonnaminister ja peab sama teksti kohta ametliku arvamuse kujundama. Ministeerium igal juhul analüüsib seda küsimust ja kui need teemad on siin maja sees selgeks räägitud, siis kujuneb ka arvamus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kümme päeva enne keskkonnaministriks saamist andis Erki Savisaar allkirja eelnõule, mis lubaks uued hooned veekogudele hulga lähemale. Senisest kuni 200-meetrisest kaitsevööndist jääks alles kuni 20-meetrine vöönd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTulevast aastast peab iga Euroopa Liidu liikmesriik, nende seas ka Eesti maksma liidu eelarvesse lisaraha ringlusesse võtmata pakenditelt. Üks kilogramm pakendit maksab 80 eurosenti. Eestile tähendab see ligi kaheksa miljoni euro suurust summat. Viimastel andmetel võeti Eestis ringlusesse 40 protsenti plastpakendijäätmetest. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais ütles, et praegu on Eestis sisuliselt kõik võimalused olemas pakendite liigiti kogumiseks. Seega võiks ringlusesse jõudvate plastjäätmete hulk olla suurem, kuid takistavaid tegureid on tema sõnul mitu. Probleem ongi selles, et plastpakendit ja pakendit üldse kogutakse eraldi, väga vähe. Visatakse see segaolmejäätmete hulka. See ikkagi tuleks kodus juba eraldi koguda ja kasutada kas siis pakendikotiteenust või, või, või pakendikonteinerisse lähimasse siis viia siis asja teine pool on see kokku kogutud jäätmete käitlemise võimekus. Eestis meil ringlusse võtta on võimalik vaid teatud plasti liike. Ja, ja suur osa tegelikult kokku kogutud plastijäätmetest võetakse ringlusse hoopis mujal Euroopas. Kui nüüd järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi vahendid avanevad kasutamiseks siis me kindlasti tahame suunata sealt raha selle käitlusvõimekuse suurendamiseks ka. Pakendijäätmete taaskasutusega tegeleva tootja vastutusorganisatsioon, osaühingu juhatuse liikme Kristiina Treimanni sõnul tuleks juba pakendit tootes pöörata tähelepanu sellele, et seda oleks lihtne uuesti ringlusesse võtta. Plastid on hästi sagedasti komposiitsed ehk et kasutatakse erinevaid plast koos teiste maa materjalidega mis vähendavad nende ringlussessevõtu võimalusi. Ja teise teemana on probleemiks see, et plastid on sageli ka märgistamata või neid märke pole piisavalt lihtne sorteerimisliini peal leida, et neid plaste saaks välja sorteerida. Lisaks tuleb tema hinnangul mugavamaks muuta pakendi kogumine kodude juures. Samuti rõhutas treimann eriliigiliste jäätmete eraldamise vajalikkust juba kodus. Kui seal on papp ja kile näiteks koos, siis need juba kodus eraldada ja pannagi eraldi kogumissüsteemidesse ja kui on kogumissüsteem, kus kogutakse kõiki materjale kokku, siis sinna panna, või kui on veel eriliigiline kogumissüsteem, et siis eristada vastavalt materjalile. Soomlais soovitab inimestel ka osta poest rohkem pakendita tooteid või vähem ühekordsetes pakendites tooteid. Eesti jäätmevaldkonda analüüsib praegu maailma pank, et aidata ellu viia vajalikke muutusi. Analüüs valmib järgmiseks suveks, ütles Soomlais. Seal vaadatakse samuti, et kas on mingisuguseid veel tõhusamaid, et kogumissüsteeme, kui meil täna kasutusel on, et see plastpakend siis sealt segaolmejäätmest kätte saada ja kui palju need süsteemid võiksid maksta. Ja, ja sealt edasi me saame siis juba ministeeriumi poolt ja, ja koos teiste turuosalistega seadusemuudatusi hakata läbi rääkima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestile järgmisest aastast tekkiv kohustust maksta ringlusesse suunamata plastpakenditelt tasu paneb Eesti otsima paremaid võimalusi pakendite kogumiseks ja taaskasutamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKanikiri Investi osanikud on teinud oma otsuse tulenevalt eelnevast investeeringute strateegiast. Meil oli viieaastane investeeringute nägemus ja, ja nüüd on see aeg täis ja, ja Kaniger Invest on sõlminud ühe investeerimispangaga mandaatlepingu, siis Kanigeri investi osaluse müümiseks BRS-is. Nii et see puudutab 30 kolme protsenti BRS-ist. Selline otsus on tehtud ja tehing on päris lähedal, et, et see Tallinna Sadama huvi on nüüd selline viimasel hetkel tekkinud ja kas sellest asja saab, et Tallinna sadam selle osaluse omandab, on täna veel vara öelda, et, et see eeldab sellist poliitilist konsensust selle ostu tegemiseks, et ma ise olen natuke skeptiline, et ma ei usu, et et see otsus sünnib või sünnib vähemalt sellise mõistliku aja jooksul, et niisugune tehing võiks toimuda. Te laususite sellise termini nagu Tallinna Sadama huvi, et see on ikkagi ka mingil määral olnud nende poolne huvi, mitte ainult teie pakkumine. See on ikkagi väga selgelt Tallinna sadama huvi kogu aeg olnud päris pikka aega, et lihtsalt see nende huvi viimasel tunnil läks väga aktuaalseks, nii et praegu on siis nad moodustanud seal komisjoni, et natuke kahju on see, et see asi on läinud nagu äriühingu tasand ministeeriumi tasandil, et see pikendab neid otsustusprotsesse, aga noh, riigil on oma kord asjaajamisel ja, ja võibolla see on vajalik Kas teid teeb skeptiliseks just see, et asi on läinud ministeeriumi tasandile või veel miski? Üldiselt, ega riigil ju puudub üldse kogemus osta mingeid ettevõtteid, eks ju, et äriühingul on nagu liht. Asju läbi rääkida kui ministeeriumi inimestel, kes ei ole kunagi ühegi ettevõtte ostul või, või müügil otseselt osalenud. Aga kui nagu sadamaga ärist midagi välja ei tule, olete te siis ikkagi, nagu ma aru saan, kindlalt otsustanud need aktsiad maha müüa. Kaningeri investi omanikud oma osaluse kindlasti võõrandavad, see on päris selge. Oskate te öelda ka võimalikke muid variante? Meil on ühe ostjaga, on on läbirääkimised väga lõpukorral, aga me praegu ootame aasta alguseni, sest et finantsmaailmas nagunii jõulu ja aasta ootel midagi olulisi otsuseid ei tehta ja midagi sünni. Seda teist võimalikku ostjate muidugi ei ütle. Täna veel ei ütle.",
"role": "user"
},
{
"content": "BRS-i üks osanikke Ganiger Invest on otsustanud aktsiad maha müüa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEstonia kontserdisaalis toimunud valimiskogus jäi president valimata. Esimese vooru võitis Aller Jõks ning teisena pääses teise vooru Siim Kallas. Välja jäid aga nii Mailis Reps, Marina Kaljurand kui Mart Helme. Uku toomilt esimesena päeva hommikupoolse osaülevaade. Ainuke ennustus, mis korralikult täitus, oli see, et 80 häälega pääseb teise vooru. Edasi tulid aga kaks tõelist üllatust, esimene, et Allar Jõks võitis esimese vooru ja teine, et Marina Kaljurand jäi neljandaks. Kui enne häälte lugemist ennustati üsna mitmelt poolt, et edasi pääsevad Reps ja Kaljurand ja Reps kogub kuni 90 häält siis seda kõike ei juhtunud. Ja kuigi ka 79 ja 75 häält ei ole sugugi paha, oli nende jaoks kõik läbi. Igal juhul. Mailis Reps paistis rahulolevalt. Ma kindlasti ei ole väga kaugel pettumusest, et tulemus oli väga-väga hea ja see, et häälte vahekord üks-kaks-kolm häält on otsustaja, seda me ju tegelikult teadsime. Marina kaljurannal, kes sisuliselt põletas enda taga sillad, on muidugi palju rohkem põhjust pettunud olla. Tema esimene reaktsioon. Jah, ma teadsin, et on võimalikud erinevad võimalused ja praegu valijamehed ei toetanud mind teise, teise vooru minekul, aga ma tahan, mis kõlama jääks, oleks see, et ma austan nende otsust ja ma omalt poolt tegin kõik et nende usaldust võita. Ja ma väga loodan, et ka edasi järgmises voorus. Valijamehed käituvad vastavalt oma südametunnistusele, et Eesti saaks parima presidendi. Aga mis saab edasi? Lähen koju, puhkan, mõtlen ja otsustab, kuidas edasi ei ütle täna mitte midagi. Ning milline oli esimese vooru võitja Allar Jõksi reaktsioon? Ma olen kogu aeg öelnud, et mul on võimalus teise vooru jõuda ja selleks piiriks on 80, millest ma olen kogu aeg rääkinud. Nii et ma mulle teise vooru jõudmine ei tulnud üllatusena. Aga aga võit tuli küll üllatusena. Ning kust siis ikkagi tulid hääled? Väga raske on öelda, aga, aga ma olen võib-olla üks enim Eestis ringi käinud presidendikandidaat ja laiapõhjaline toetus näitab seda, et need põhimõtted on nagu läinud inimestele korda, nii et ma arvan, et neid võib olla väga paljudest erinevatest erakondadest. Ja Uku toom on endiselt Estonias koha peal ja räägib nüüd siis, mis teine voor tõi. Uku. No nagu sa juba saate alguses ütlesid, teine voor tõi kaasa selle. Allar Jõks sai 134 ja Siim Kallas 138 häält ja 60 sedelit olid neid, mis olid kas rikutud, valged või mis iganes. Ja kui ma enne ütlesin, et esimene voor tõi üllatusi kaks üllatus, siis tegelikult oli see teine voor ikka ka üllatus, sellepärast et kõik eeldasid valgeid sedeleid. No 10, no 20, mis oleks tegelikult võinud tasavägise konkursi korras või peedi korras ka valimised ära rikkuda ja mitte lasta presidenti valima, aga et neid sedeleid tuleb 60, see oli nüüd ikka absoluutne üllatus kõigile ja üldine sõna oli siin masendav. Millega võiks kogu seda meeleolu iseloomustada, ma nägin paari rõõmsat nägu. Ja nii naljakas kui see ka ei ole, kõik nad olid EKRE, st aga võib-olla oli neid rõõmsaid inimesi veel rohkem sellepärast et miks nad ikka muidu neid sedeleid valgeks jätsid igal juhul nüüd on kõik jälle lahti ja Riigikokku tagasi. Mis saab riigikogus? Jõks ja Kallas on mõlemad öelnud, et nemad enam uut ringi ei viitsi teha. Parteid on üldiselt jah, ma olen kuulnud ka selliseid kõhklevaid hääli, et huvitav, keda siis nüüd üldse kandidaadiks panna. Aga no eks siis hakkab see debatt, aga ega väga kaua aega ei ole, sellepärast et minu meelest on esialgu välja käidud juba kolmas oktoober riigikogu vooruks, nii et siin on kohe kiirelt edasi, aga tõesti praegu ju nad hakkavad siis mõtlema nende võimalike kandidaatide peale, keda võiks välja pakkuda, kes oleks nii-öelda kompromisskandidaadi, ma arvan, et, et nüüd lähevad need läbirääkimised erakondade vahel ikka palju tõsisemalt ja sisulisemalt, kui nad siiamaani on käinud. Vajaliku häältearvu saamiseks muidugi, kas kokkuleppele jõutakse, see on jälle taas hoopis teine asi. See võib kuidagi koalitsiooni tervist ka mõjutada, et nüüd on ikka nagu täitsa tülli mindud. Ma ei tea, kas nüüd on täitsa tülli mindud, sellepärast et minu meelest on. Täna ma nägin, et võib-olla kõige suurem tüli on Reformierakonna enda sees Kaljuranna ja Kallase toetajate vahel. Mujal ma nagu seda tüli nii väga ei näegi, aga aga eks nad nüüd siis ja kaaluvad ja kas see on tüli või, või kas on eriarvamus või või kas see on igal juhul tülpinud, on praegu kõik, see on selge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia kontserdisaalis toimunud valimiskogus jäi president valimata. Esimese vooru võitis Allar Jõks 83 häälega ning teisena pääses teise vooru Siim Kallas 81 häälega. Valimiskogu teises voorus jäi president valimata. Teises voorus olid vastamisi Allar Jõks ja Siim Kallas, kuid tühjade sedelite tõttu ei kogunud kumbki kandidaati valimistel osalenud enamuse toetust. Nüüd lähevad valimised taas tagasi Riigikogusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnnast tele ja fotokaamerate ees pidulikult vaktsineerida laskvate tipp-poliitikute tegevus pole siiski sugugi kõigile meeltmööda. Kriitikuid leidub sealsamas tipp-poliitikute seltskonnaski näiteks Florida vabariiklasest senaator Brian Mast, kes materdab ajalehe Washington Post veergudel kongressi liikmeid, kes endale vaktsiini süstida lasknud. Masti sõnul peaks kongressi liikmed ometigi loobuma enda tajumisest mingi erilise poliitilise klassina. Mäst rõhutab, et kongressi saadikud pole mitte kuidagi olulisemad kui need tavalised inimesed, kes poliitikuile andsid eesõiguse kongressis teenida. Seega peaks just tavalised valijad, lihtsad ameeriklased esimesena vaktsiinisüsti kätte saama. President Biden masti kriitikale, mis küll otseselt tema pihta sihitud polnudki reageerinud pole. Küll on Biden juba varem öelnud, et tema mõte ei olnud valju meediakära saatel tavalistest ameeriklastest mööda trügida vaid vastupidi, anda isikliku eeskujuga selgelt teada, et vaktsiin on ohutu ja seda ei pea kartma. Biden kordas oma valimistõotust, et tema valitsus ja esimese 100 päeva jooksul vaktsineeritakse koroona vastu vähemalt 100 miljonit inimest. Veel valitseva presidendi Donald Trumpi puhul pole aga arstid üksmeelel, kas ta üldse tohiks vaktsiini annust saada. Põdes trumpi ise üsna hiljuti koroonat. Sellisel juhul peaks tal olema immuunsus välja kujunenud. Pole küll teada, kaua immuunsus kestab. Arstide kinnitusel aga on mõtet küll vaktsineerida inimesi, kes põdesid koroona läbi kunagi kevadel. Trumpil on koroona põdemisest aga ilmselgelt liiga vähe aega möödas. Paljusid ärritab aga kahe seni nii koroonasse kui ka sellevastastesse piirangutesse väga skeptiliselt suhtunud vabariiklasest poliitika otsus, ent kiiresti vaktsineerida lasta. Üks neist on edutult presidendiks kandideerinud Florida senaator Marco Rubio, kes alles hiljaaegu liikus suurel massiüritusel ringi ilma maskita. Kriitikute meelest on muidugi tore, et senaator end vaktsineerida laseb ning ebateaduslikult udujuttudele sellega omalt poolt hoobi annab. Samas aga peetakse seni koroonasse ükskõikselt suhtunud ruubi ja äkilist meelemuutust mõneti silmakirjalikuks ning leitakse, et kasvõi tõsise meelemuutuse märgina oleks ta võinud meditsiiniõed ja teised eesliinitöötajad endast vaktsineerimisjärjekorras mööda lasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA valitud president Joe Biden lasi end televisiooni otseülekandes koroona vastu vaktsineerida. Poliitikute sõnul peavad nad USA rahvale koroonakriisist väljumiseks oma tegudega eeskuju andma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänane NATO välisministrite kohtumine oli küll erakorraline, kuid ei sisalda ühtegi erakorralist otsust. NATO on endiselt kõrgendatud valmisolekus, kuid Venemaa rünnakuid Ukraina vastu vaadatakse siiski kõrvalt. NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas kohtumise järel, et kõige hullem on alles ees. Järgnevad päevad saavad olema veel hullemad, rohkem surma, kannatusi ja hävingut, sest venelased toovad peale rasketehnikat ja jätkavad rünnakuid üle riigi. See on president Putini sõda, tema valis ja planeeris seda ja ta peab seda rahumeelse riigi vastu. Kutsume üles Putinit seda sõda kohe lõpetama, sõnas Stoltenberg. Tema hinnangul on liitlased ühtsemad kui kunagi varem. Et allianssi kaitsta, on NATO valmis seadnud üle 200 sõjalaeva ja 130 hävituslennukit kuid neid ei kasutata Ukraina kohal. Lennukeelutsooni loomiseks. Liitlased olid nõus, et NATO lennukid ei peaks tegutsema Ukraina õhuruumis või NATO sõdurid ei peaks olema Ukraina pinnal, ütles Stoltenberg. Eesti välisminister Eva-Marie Liimets kinnitas seda üle, kuid lisas, et selle juurde võidakse tagasi tulla, kui NATO senine poliitika ei tööta. NATO ei soovi astuda Venemaaga sõtta ja seetõttu selline lahendus pakuks seda õhukaitset ei ole praegu otseselt lauas kuid loomulikult tuleb pidada siin silmas, et see sõda kestab ja areneb ja seetõttu ei saa kunagi välistada, et me peame selle küsimuse juurde tulema tagasi, kui teised meie otsused ja lahendused ei aita.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna Brüsselis kogunenud NATO välisministrid kinnitasid otsust mitte kehtestada Ukraina kohale lennukeelutsooni. NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul on raskemad päevad Ukrainas alles ees.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNiisiis on ERSO rahastamise ja juhtimisega seotud küsimustega nüüd lisaks kõigile muudele instantsidele asunud tegelema ka riigikogu kultuurikomisjon. Nädal tagasi oli komisjoni ees kultuuriminister, täna ERSO juht Andres Siitan. Komisjoni esimees Peeter Kreitzberg leiab, et informatsioon on eripalgeline ja tema väljendust mööda ots otsaga eriti kokku ei jookse. Aga ma arvan, üks asi on kindlasti väga hea, et tänu sellele laialdasele arutelule ilmselt ei ole võimalik kõiki asju ära peita ja see survestab kindlasti lahenduse leidmist tõeste faktide baasil, meie arvates ERSO peab jääma, selge on see, et ta on praegu suures miinuses. Kas direktori välja vahetamine seda miinust kuidagi päästab, ei ole mul küll mitte mingisugust kindlust. Samas võib aru saada ka siitanist, et väga tugevat orkestrantide lahkumine välismaale on enam kui reaalsus, kui hakkab tekkima selline ebastabiilne olukord ja palkade vähendamine suures ulatuses. Nii et olukord on igal juhul väga keeruline ja ei oska siin kumbagi poolele nüüd päris õigust anda, aga noh, kultuuriminister on ikkagi see, kes peaks initsiatiivi näitama praegu lahenduste leidmisel. Kultuurikomisjon kindlasti ei ütle ette, mida ta tegema peab, aga tahaksime, et ERSO saaks normaalsetes tingimustes jätkata. ERSO juht Andres Siitan on tänase aruteluga ka rahul. Mulle andis see väga palju lootust juurde, sest ükskord ometi me saame asjadest, et hakata rääkima, sisuliselt me saame hakata rääkima võimalikest lahendustest ja ma loodan, et lõpeb ära konflikti see faas, kus ainult üks osapool süüdistab teist osapoolt, kes nüüd selles eelarve puudujäägis ikkagi süüdi on, kas kas ERSO direktori juhtimisvead või siis ministeeriumi ebaõnnestunud reformid? Mul on selles mõttes tõesti väga hea ja positiivne tunne, et, et see faas on nüüd läbi, et nüüd hakkame sisuliselt rääkima, sisulise variandid on need, et loomulikult ERSO, ta ei saa ennast seada nagu väljapoole kogu muud kultuurimaastikul toimuvat. ERSO peab tegema omad need kärped, mis tal teha võimalik, on, neid ma kirjutasin lahti, kuidas need saab teha, aga mingisugune lisatoetus riigieelarvest peab tulema selleks, et ERSO saaks jätkata sellise kollektiivina, nagu ta tänaseni on. Ning ka Peeter Kreitzberg, kes nendib, et komisjoni üks rollidest on selles, et probleemi kabinetivaikusest väljas hoida lisab, et kui ERSO olukorda parlamendis teadvustatakse, ei ole päris võimatu, et ka eelarve raames veel midagi muutuda võib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjon arutas ERSO rahastamisega seotud segadusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNoh, tegelikult ausalt vastates ei ole ma neid materjale lugenud, sest ma ei taha endale negatiivseid emotsioone, minu jaoks on kõik ammu läbi mõeldud ja see raamat on suletud ja need inimesed, kes ei ole siiamaani nagu aru saanud, võib-olla siis saavad tänasest lugemisest Selle toimiku puhul tõstatub ka küsimus, milline on treeneri vastutus ja milline on sportlaste vastutus olukorras, kus toimub süstemaatiline dopingu tarvitamine. Et milline on siin suusatreeneri kogenud suusatreeneri seisukoht? Minu jaoks on täiesti mõeldamatu. Kas treeneri perspektiivis mõeldamatu sportlase perspektiivis mõeldamatu. Mõlemalt poolt selliste sportlastega ei oleks mul midagi peale hakata ja treenerina ma ei saa lihtsalt endale sellist asja lubada. Mul isegi mõte ei lähe sinna. Koondis Eesti suusatamine otsib teed edasi, kas tänane siis teadmine kuidagi muudab selle kõik raskemaks peatreenerina, kas maine on rikutud? Mis siin enam väga rikkuda on, see maine on selline nagu on, aga aga Eesti suusatamine elab. Eesti suusatamises on treenerid noored, kes tahavad edasi minna. Ja minul on ettepanek jätta see selja taha. Kui te tahate seda arutada, aru tage, võtkem sealt välja suusatamine, sport, arutage inimest kui sellist, miks nad selle teguviisiga hakkama said. Aga tahaks pöörduda kõigi Eestimaa eestlaste poole, kes armastavad suusatamist ja tahavad enda poolt panustada, siis see võimalus on teil olemas kas hea sõna või oma teoga, et meie järelkasv ei peaks kannatama selle pärast. Jaanus Teppan koondise peatreenerina on kindel, et tänasel päeval sellist pettust Eesti spordis Eesti suusatamises ei toimu. Tänasel päeval küll ja niikaua, kui mina olen eesotsas",
"role": "user"
},
{
"content": "Johannes Vedru kohtus täna Tartus Eesti murdmaasuusatamise koondise praeguse peatreeneri Jaanus Teppaniga, et küsida, kui šokeeriv oli tema jaoks Mati Alaveri kohtutoimikute materjal, mis täna avalikuks sai.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles valitsuse pressikonverentsil, et 22,5 miljonit lisaeurot idapiiri ehitamiseks võimaldab Narva-jõe piirilõigus teha töid, mis 2019. aastal kavast välja jäid. Ja see raha läheb ja lisandub siis vabariigi valitsuse sihtotstarbelise reservi juba planeeritud idapiiri väljaehitamise rahale. Siseminister Kristjan Jaani täpsustas, et piiriehitusel on praegu kavas kolm suunda. Värska ja Petseri kanti rajatakse 21 kilomeetrit piiri tara, mis peaks valmima umbes aasta pärast. Samuti on Jaani sõnul oluline Narva jõele seirepositsioonide ehitus. Narva jõgi on praegu seiretehnikaga kaetud sirgu 70 protsendi ulatuses. Narva jõe äärde ehitatakse ka patrullrajad, ütles Jaani. Mis selle raha sees on, nii, projekteerimine on ehitamine, aga näiteks maade omandamine. Kui me räägime Narva-jõe seirepositsioonide ehitamisest, siis seal selle alla käib ka maade omandamine, nii et ja need protsessid võtavad ka loomulikult aega. Kui Kagu-Eestisse saaks lisatara rajama hakata järgmisel aastal, siis Narva jõeäärne ala võtab rohkem aega sealsete maade omandamise tõttu. Rahaeralduse vajadusest räägib veel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. See on olnud selline teema, kus selline kiire otsus ja lahendus on olnud vajalik, sest et kui me vaatame neid arenguid, mis Valgevene Euroopa Liidu piiril toimuvad, aset leiavad, siis igal juhul me peame sellega ka arvestama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ministrid andsid tänasel valitsuse pressikonverentsil teada, et viivad valitsusse ettepaneku eraldada Eesti idapiiri väljaehitamiseks veel 22,5 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPõlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Piret Rammuli sõnul on uut riigimaja Põlvasse väga vaja, sest riigiasutused paiknevad erinevates hoonetes ning olemasolev Põlva riigimaja ei vasta kaasaja nõuetele. Miks selle pöördumise võib-olla tegi omavalitsuste liit Põlvamaal on just see, et näitamaks, et selle mõtte juures on kõik kolm Põlvamaa omavalitsus ja, ja et me oleme selle riigimaja poolt kõik koos. Rahandusministeeriumi riigi majade projektijuht Silver Sallo kinnitas, et Põlvasse uue hoone ehitamise plaaniga on tegeletud juba mõnda aega. See teema oli meil tõepoolest laual möödunud aastal ja, ja siis meie kinnisvaraeksperdid, riigi kinnisvara aktsiaseltsist analüüsisid seda hoonet ja selgus, et see praegune hoone on niivõrd halvas seisus, et see hoone tuleb lammutada ja kuna see niikuinii lammutada tuleb ja uus hoone ehitada tuleb, siis, siis tegelikult ongi, oleme me juba praegusel hetkel selles selles osas nagu selgusele jõudnud, et tuleb uus hoone, lahtine on ainult asukoht. Sallo kirjeldas, et otsus riigimaja ehitamise suhtes on viibinud seetõttu, et oli vaja leida uuele hoonele parim asukoht, mida nüüd Põlvamaa omavalitsused ongi välja pakkunud. Suures plaanis ongi meil tegelikult kaks valikut, et kas ehitada uus riigimaja sinnasamasse asukohta, kus praegune hoone asub või siis teha see keskväljakule, nii nagu Põlva vald ettepaneku tegi. Selle otsuse peakski valitsus tegema. Piret Rammuli arvates on inimesele parim see, kui nii valla kui ka riigi teenused oleksid koondatud Põlva linna keskväljaku äärde. Tänapäeval võiks olla teenused inimesele ikkagi kättesaadavad ühest kohast ja, ja kui nüüd uuele keskväljakule tuleks vallamaja ja sinna juurde veel ka siis riigimaja, siis inimese jaoks teeb see teenuse kindlasti kättesaadavuse palju paremaks. Uus riigimaja peaks Põlvasse valmima nelja aasta pärast. Silver Sallo. Meil on plaan see valmis ehitada ja, ja praeguses vaates sellise ajakavaga, et me alustame töödega 2023. aasta alguses, siis ilmselt arhitektuurivõistlusega ja prognoosi kohaselt oleme valmis 25. aasta lõpuks. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlvamaa kolm valda tegid Vabariigi Valitsusele ettepaneku rajada uus riigimaja Põlva keskväljaku äärde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBenjamin Netanyahu parempoolne Likuti partei sai 23. märtsi valimistel võidu ja ühtlasi mandaadi valitsus kokku panna. Aega selleks oli 28 päeva tähtaeg ööl vastu kolmapäeva, kui suur osa ummikseisust tuleneb Netanyahu enda probleemidest. Keegi ei soovi töötada korruptsioonimaineka peaministri alluvuses. President Ruven Rivlin on väljendanud kahtlust, kas parlamendis leidubki enam kedagi, kes suudaks valitsuse moodustada siiski mandaati. Selleks on küsinud kaks poliitikut, opositsioonijuht, endine teleuudiste ankur ja erakonna Jesaid juht ja ir Lapid, kes jäi märtsivalimistel teiseks samuti parempoolse usu partei jama juht naftaLibenet Bennet ütles esmaspäeval, et oleks võinud Netanyahu ka valitsuse moodustamisel käed lüüa, kuid teadis juba siis, et seda koalitsiooni ei tule. Ja Ir lapid kogub aga üha enam hääli. Praeguseks on neid 51, teda toetavad loomulikult tema enda partei ja Šadid. Samuti sinivalge allianss Tööpartei, Meretz ja Israel Betenu. Viimati lisandusid parlamendi liikmed Gi Deanza parteist. Uus lootust. Benetil on vastu panna oma Knesseti seitsme saadiku hääled. Oma eelistust pole veel teatanud seni kaks Netanyahut toetanud erakonda Knessetis on 120 kohta. Valitsuse moodustamiseks peaks saama 61 kohalise toetuse. Kui ka see ebaõnnestub, seisab Iisrael silmitsi viiendate valimistega alates 2019. aasta aprillist. Uued valimised suurendaks aga poliitilist segadust, samal ajal kui Iisrael peab tegelema Iraani tuumaprogrammi väljakutsetega ja majanduse taastamisega pärast Covid 19 vaktsiini kiiret kasutuselevõttu. Iisraeli meedia ei välista, et te lapid ja bennet lähevad edasi koos. Väidetavalt on viimastel nädalatel peetud läbirääkimisi koalitsioonitingimuste üle ja juba sõlmitud kokkulepe ei paljudes valdkondades. Seejuures on lapid lubanud Bennetil esimesena olla ühtsusvalitsuse. Peaminister Benjamin Netanyahu jätkab esialgu üleminekuaja peaministri na, aga edasi talle poliitilist tulevikku ei ennustata. Pealegi tuleb ühele poole saada käimasoleva korruptsiooniprotsessiga. Netanyahu on juhtinud viit valitsust alates 1996.-st aastast, nüüd võib tema erakondlikud esimest korda 12 aasta jooksul opositsiooni minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iisraeli president tegi Yair Lapidile ettepaneku moodustada valitsus, kuna valimiste võitjal Benjamin Netanyahul see ei õnnestunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttepaneku esitajate ehk Keskerakonna, Isamaa, sotsiaaldemokraatide ja EKRE soov on lastetoetusi tõsta alates veebruarist 2023 ehk koos järgmise aasta eelarvega. Reformierakond on lastetoetuse tõstmise poolt, aga soovib eelnõu arutamiseks aega, sest ettepanek nõuaks ligi 300 miljonit täiendavat eurot aastas ja pole selge, kust leida sellele kate. Tegemist on tuleviku püsikuluga ja seda saab katta kas mingi muu püsikulu, lälpimise või ärajätmisega või maksutõusudega. Keskfraktsiooni juhi Jaanus Karilaiu sõnul pole see kulu, vaid investeering tulevikku. Kust raha võetakse või mille arvelt Karilaid ei öelnud. Kui me selle finantsilise kohustuse ära broneerime, siis saab 23. aasta riigieelarve menetlemisel juba sellega arvestada. Igal juhul on see poliitiline valik ja, ja öelda nüüd, et laste toetamise pärast läheb Eesti riik pankrotti on küll Reformierakonna poolt väga suur liialdus. Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaeva sõnul tuleb järgida tavapärast eelarve menetlemisprotsessi. Tavaline praktika ongi see, et neid asju arutatakse siis eelarve koostamise ajal ja kuna tegemist on ka püsikuluga, siis ka samamoodi riigieelarve strateegia koostamise ajal ehk et siis suve lõpus sügisel, et siis on võimalik vaadata nii majandusprognoosi ehk et riigi tulusid ja siis teistpidi muid vajalikke kulusid, et surve, et enne jaanipäeva peaks mingi asja vastu võtma, mis toob suuri rahalisi püsikulusid ilma selle, seda eelarve kontekstis vaatamata, et noh, tegelikult seal ei ole ühtegi põhjust ega vajadust. Eelnõu esimene lugemine on kavas 30. mail ja Keskerakond loodab, et eelnõu saab seaduseks veel enne jaanipäeva. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles saatele uudis pluss antud intervjuus, et see on väga kulukas seadus, mistõttu on vaja lisaaega. Ma palusin, et antaks võimalus leida nii katteallikaid kui vaadata ka sisuliselt selle eelnõu tehniliselt, et detailid üle, et ta oleks rakendatav. Samamoodi siis käis arutelu pikalt selle üle, kas on lastega peresid vaja toetada ja, ja siin olid osapooled ühel meelel, et jah, lastega perede toimetulek on oluline. Mis puudutab raha, siis raha arutelu käib alati riigieelarve strateegia raamistikus ja sellel aastal me alustame nendega augustikuus, nii et siis arutatakse ka neid kulusid, kui need kohustused on riigile võetud. Tänane sotsiaalkomisjoni istung lõppes küll otsusega, et 30.-ks kuupäevaks veel sellel kuul planeeritakse esimene lugemine riigikogu suures saalis. Nii keeruline seadus, nagu seda perehüvitiste seadus on sinna kiiresti muudatuste tegemine, ma arvan, ei ole tark ega põhjendatud. Jaanus Karilaid vastab, et aega on olnud piisavalt, ta välistab poliitmängud ja tõi näitena, kuidas näiteks LNG terminalis on kenasti kokku lepitud ja ka lisaeelarve on valmis vastuvõtmiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks otsuse siduda lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu Riigikogus enne teist lugemist usaldusküsimusega ja teeb parlamendile ettepaneku arutada eelnõusid riigikogu 18. mai istungil. EKRE on esitanud lisaeelarvele ja sellega seotud eelnõudele üle 600 muudatusettepaneku. See võimaldab venitada eelnõude arutelu parlamendis ja blokeerida riigikogu tavapärase töö. Kokku on lisaeelarvele ja sellega seotud seaduste eelnõudele esitatud üle 700 muudatusettepaneku. Lisaks riigi selle aasta lisaeelarve seaduse eelnõule sidus valitsus usaldusküsimusega ka peretoetuste seaduse muutmise eelnõu. Peretoetuste tõstmine ja selle ajakava oli arutluse all täna ka Riigikogu sotsiaalkomisjonis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKvartali keskuse omaniku ettevõte, TTK kultuurikeskuse juhatuse liige Kaire Krevald ütleb, et sügisel vastu võetud üldplaneering lubab ellu viia juba vana plaani. Turu tänava äärde me taotleme kahe korruse peale rajamise võimalust samamoodi Aleksandri tänava poolesse nurka ja siis Riia Aleksandri nurgas oleks selline natuke kõrgem kolme korruse maht keskmine osa kvartalist jääks sellesse kõrgusesse, nagu ta on praegu. Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütleb, et lisakorrused ei tohiks naabritele muresid tekitada. Ma ei oska kommenteerida nüüd, miks varem ei lubatud, aga kui vaadata siin neid kõrval asuvaid hooneid, siis ta ju tegelikult jookseb kokku nende teiste korruselisega. Et näiteks kõlab kokku taskukeskusega ja et selles mõttes on ta nagu põhjendatud ka. Rohkem korruseid ei tähenda rohkem poode Kreevalt selgitab. Ei, kõrgustesse me poode ei ehita. Kvartal on hästi populaarne teenuste ja büroode paik, lisaks siis sellele kaubanduse le, mis meil madalamatel korrustel on ja planeeringu realiseerumisel, siis meil ongi kavas lisada keskusele circa 11000 ruutmeetrit, millest suur osa on büroomaht. Millal võib ehitusega peale hakata, Krevald öelda ei oska. Esmalt tuleb ära oodata linnavalitsuse heakskiit. Kangilaski sõnul võib seda oodata selle aasta jooksul. See sõltub nüüd nagu menetlemisest, eks ole, et me anname projekteerimistingimused, Nemad selle järgi peavad projekteerima. Kui see vastab nendele tingimustele ja, ja saab naabritelt ka kooskõlastuse ja ei teki suurt avalikku diskussiooni, vaid et see sobib see siis siis, siis võib kõik ka päris kiiresti minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel vastu võetud uus Tartu üldplaneering lubab ostukeskuse Kvartal ehitada senisest kõrgemaks. Nii jätkab keskuse omanik aastast 2020 oma aega oodanud detailplaneeringu koostamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKongressi liikmed küsitlesid sõjaväejuhte kaks päeva, et välja selgitada Afganistanist lahkumise tagamaid. Staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milli rõhutas, et tema hinnangul oleks riiki pidanud jääma 2500 sõjaväelast ja ta mainis seda korduvalt ka presidendile. Evakuatsioon oli logistiliselt edukas, aga strateegiliselt läbikukkumine. Sõjaväejuhtide sõnul võis luureinfost eeldada, et Afganistani valitsus kukub kuid mitte keegi ei osanud arvata, et see juhtub niivõrd kiiresti. Milli hinnangul oli valearvestuse põhjuseid mitu. Näiteks ei olnud ameeriklastel selget ülevaadet Afganistani sõjaväelaste moraalist. Nüüd aga muretsetakse, et al-Qaeda suudab Talibani valitsuse all uuesti võimu koguda ja olla aasta pärast oht USA-le. Veel kord USA staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milli. Võib tekkida hea pinnas al-Qaeda ja ISISe ülesehitamiseks. Sõjaväejuhid kinnitasid, et sõda Afganistani pinnal ei ole läbi ja riik on tõsises humanitaarkriisis. Peale konflikti mängib oma osaga koroonaviirus ja põud. ÜRO andmetel võib paljudel afgaanidel peagi toit otsa lõppeda ja talve lähenedes muutub olukord tõenäoliselt veelgi halvemaks. Septembri alguses pikendas ÜRO oma humanitaarmissiooni kuueks kuuks kuid selge on see, et organisatsiooni tegevused on piiratud, räägib ÜRO Eesti esinduse asejuht Andre Lipand. Osad ÜRO tegevused on olnud piiratud puhtalt sellepärast, et julgeolekukaalutlustel ei saa inimesi välja saata või siis on seatud piirangud ÜRO kohapealsetele, partneritele, kohapealsetele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kellega ÜRO koostööd teeb, kes ei ole saanud oma inimesi välja saata või kelle, kelle tegevust on takistatud selles mõttes ja piirangud on ja, ja kindlasti on see praegu raskem kui selle aasta eest. ÜRO Julgeolekunõukogus on Eesti olnud Afganistani teema üks juhte. Peamiselt on see tähendanud erinevate tegevuste koordineerimist alates resolutsioonide koostamisest kuni erakorraliste kohtumiste kokkukutsumiseni. Lipandi sõnul on julgeolekunõukogul küll keeruline midagi põhjapanevat ära teha, kuid rahvusvahelise kogukonna ühtne sõnum on endiselt oluline. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA vägede lahkumine ja inimeste evakueerimine Afganistanist oli logistiliselt edukas, aga strateegiliselt läbikukkumine – nii ütles staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley kongressi kuulamisel. Tema hinnangul ei ole sõda Afganistanis läbi ja terrorismioht kuhugi kadunud. Lisaks on paisuva humanitaarkriisi lahendamine talve lähenedes aina keerulisem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegelikult valmistuti Rakvere teatris Astrid Linkreni raamatu Mio Mumio lavastamiseks ja valmis oli tehtud juba dramatiseeringi, kuid läbirääkimisi Linkreni loo lavale toomise õiguste üle ei saatnud. Edu. Ja siis kuna mehi pidi nagu Mehis Pihla, kes on selle näitemängu autor, oli nagunii juba tol hetkel ka paadis, ta pidi olema natuke aitama inseneerida seda miinimumi, siis me otsustasime, et kõige mõistlikum on kirjutada materjal täiesti ise nullist arvestades kõiki neid olusid, mis meil siin Rakveres on näite, grupi suurust, lavatehnilisi võimalusi, enda fantaasiat ja siis meil oli selline Branstorm selline koosistumine kunstniku autori ja siis minu kui lavastaja ga. Ja siis me nii kaua veeretasime seda mõtet ja neid teemasid ja neid keskkondi, mida on võimalik luua, nii et siis tekkis selline selgroog ja see muidugi täienes ja see protsess ikka võttis mitu kuud aega ja näiteks see kuldlinn, mis on siin, see on minu ja Kristjan Suitsu suvisest reisist siis me ise sattusime suvel Maimaris kuldlinna või noh, niiugune kuld, et pagoodad on seal sellised ja siis sellest see nagu impuls ka, et näiteks võiks olla selline keskkond siin selles teekonnas. Nii rääkis lavatükivahetuse protsessist külalisena Eesti Draamateatris Rakveresse kutsutud lavastaja Kersti Heinloo. Sellise kuldid. Ja need, kus ma ei saanud seda seda lõpetada. Kuldse liilia saladuses vahelduvad hirmsad momendid helgetega näitleja Elar Vahter. See on uskumatult mitmetasandiline lugu, tegelikult sellepärast, et igal tegelase praktiliselt on mingi väga suur oma motiiv ja muutus, mille ta siin siis loo käigus läbi elab, aga, aga lugu ise tervikuna siis ilmselt ikka jah, räägib headusest ja julgusest olla hea, mis on ilmselt ka praeguses ühiskonnas või läbivalt olnud ühiskonnas inimestel probleem, et see julgus just olla hea teiste vastu, et me kõik teame seda, aga tihti on raske ennast sinna upitada, et olla hea lihtsalt ilma mingi põhjuseta. Näitleja Mari Anton tõstis lavastuse puhul esile seda, et eri osapoolte koostöö tulemusena on suudetud lavale luua imeline maailm. Minu arvates on sellise maagilise atmosfääri loomine üsna selline keeruline, et see tunduks kuidagi usutav, on ju kõik need trikid, mis tehakse ja mulle tundub jah, et siin on meie muusikaline kujundaja ja valguskunstnik ja, ja kunstnik, kes on teinud lava ja et on nagu nii palju vaeva näinud, et see päriselt mõjubki sellise maagilise ja müstilisena vähemalt mulle tundub nii. Eile turdi vaid elasime siin 100 külas. Kes keegi ei teinud kurja? Keegi ei kannatanud naine ega keegi kannatanud kõig. Rakverest raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lugu viib oma peret igatsevad lastekodulapsed vastu ohtlikele seiklustele võluriiki ja nõiamaale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa keskhaigla 1200-st töötajast on haiguslehel umbes 10 protsenti ja ainuüksi koroonasse nakatunud töötajaid on 100. Seetõttu on haigla olnud sunnitud oma tööd ümber korraldama, räägib Ida-Viru keskhaigla juhatuse liige Ksenija Verhovskaja. Reedel näiteks sulgesime taastusraviosakonna, kuna seal jäi kogu personal haigeks. Ja samamoodi reedel korraldasime siis esimese kirurgia osakonna ümber koovid osakonnas. Kas võib öelda, et jah ja ma pean seda lainet ikka kõige tõsisemaks, sest tõsine tööjõukriis on praegu haiglas. Töötajad haigestuvad koroonasse hoolimata kaitsepookimiskuuri läbimisest senja Verhovskaja. Paljud sellised nakkusallikad on ikkagi tulevad peredest ja lastest. Et paljud perekonnad, kellel ei ole lapsi, nemad ei olegi nagu haigeks jäänud. Aga jah, et hommikul on tõhustus doosidele ja vaktsiinidele kuidagi sellist kindlust ei anna ja aga õnneks põevad kergemini. Et ükski meie töötajatest ka haiglaravi ei vaja. Tihti avastatakse koroonapisikud patsientidel, kes pöörduvad haiglasse hoopis mõne muu murega, räägib Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Tohver. Inimesed, kes on siis positiivsed, neid eraldatakse eraldi nad on teistest isoleeritud ja siis juba raviarstid tegelevad nendega vastavalt siis nende probleemidele, et tavaliselt siis nendel inimestel see Covid ei ole esmane, esmane probleem, et ei ole vaja hapnikku ja mingit muud sellist sarnast ravi osutada. Ida-Viru keskhaigla teeninduspiirkonnas elab 150000 inimest Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa Keskhaiglas on koroona neljas laine kulgenud raskemalt kui eelmised kolm. Haiglas on taas kasvamas koroonapatsientide hulk ning lisaks suleti taastusraviosakond, kuna paljud töötajad on haigestunud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n31. mai seisuga on suur osa programmi tootmisest suvepuhkusele läinud. Tõenäoliselt see suvepuhkus tuleb veidi pikem kui ehk tavapärast, et ma arvan, et uue programmiga võiksime me alustada kuskil oktoobrikuus. Võib-olla mõned asjad isegi jätaks novembrisse päris aasta lõppu ja kindlasti sealt hakkab siis ka see kokkuhoid televisiooni jaoks tulema. Et paljud saated on siis läinud suvepuhkusele. Aga muidugi mõista kõik need, mis meile tegevusloast ette antud või need, mis meediateenuste seast ette antud, et seda programmi me toodame kenasti edasi. Väga palju panustame suvel just uudistetoimetuse peale, et uudistesaated on kenasti kenasti eetris ja samamoodi on ka meil tegelikult varutud terve hulk hankeprogrammi, mida siis saab näidata. Nii et ma arvan, et Tallinna televisiooni vaataja ikkagi suvel meie programmist üht-teist põnevat leiab. Kui palju koosseisu kokku tõmmatakse, mis neist tegijatest saab, kes neli kuud puhkusel on? Paljudele inimestele on, kes on koosseisulised ja neil on võtta välja päris palju puhkusepäevi, paljud inimesed leiavad rakendust uudistetoimetuse ja siis nii nagu igas teises kanalis on ka Tallinna televisioonis terve hulk selliseid tegijaid, kes töötavad meil mingite kindlate projektide raames ja, ja ega tegelikult meil on samamoodi ka kate tööd ja tegemised ja eks mõnes mõttes olid nad juba arvestanud sellega, et suvel on koormus nagunii väiksem. Kuidas suhtute kuuldustesse Tallinna televisiooni mahamüümisest või sulgemisest? Omanik võib otsustada igal hetkel, mida ta oma televisiooniga teha soovib. Ma arvan, et eks Tallinna televisioon on viimase aasta pooleteist jooksul oma koha Eesti meediamaastikul väga kenasti leidnud. Ta täidab olulist rolli, olles ERR-i kõrval ju tegelikult ainus vabalevikanal. Äsja siin mõned kuud tagasi saime vabalevi tegevusloa järgmiseks 10-ks aastaks. Kõik need sellised asjad näitavad, et tegelikult Tallinna televisioonil on, on koht olemas küll meediamaastikul, aga, aga eks muidugi lõplik sõna jääb Tallinna linnale.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna televisioon on juunikuust alates säästurežiimil, ka sügishooaja algust lükatakse edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikontroll vaatles 15 omavalitsuse teavituskulusid ja otsustas põhjalikumalt uurida kaht suuremat Tallinna ja Tartut. Auditi juht Tambet Drell ütles, et põhiosa teavitustest on tehtud avalikkuse huvides. Tallinnas tekkis siiski kahtlus 44 teavituse puhul ja need suunati edasi ekspertidele, kelle sõnul oli 11 teavituse puhul tegemist ühel või teisel viisil poliitilise reklaamiga. Tulge osalema kaheksandal septembril toimuval Baltimaade suurimal spordiüritusel Tallinna maratonil tulge osalema, Tallinn liigub. Ee teatel kulus 2013. aastal Tallinna linnaeelarvest valimisreklaamina mõistetavalt teavitustele üle 300000 euro. Tambet Drell tõi välja, et kui 2012. aastal kulutati augustist oktoobrini teavitusele 12 protsenti aastaks ette nähtud rahast, siis valimisaastal 2013. 93 protsenti. Trell lisas, et valimisaastal kulutas teavitustegevusele raha näiteks sotsiaalamet, mis teistel aastatel eriti teavitust ei tee. Tallinna sotsiaal ja tervishoiuamet rahastas eakate teenuste klipi. Kui 2012 ja 2014 see asutus teadustegevuse praktiliselt raha ei kulutanud, siis ühtäkki 2013 otsustati panna 50000 selle alla. Tartus leidis riigikontroll ühe selleaegse linnapea Urmas Kruuse pildiga Tartu triatloni plakati, mis asjatundjate hinnangul sisaldas poliitilist sõnumit. Seda ei tellitud aga otseselt linna rahast, ütles Tambet Drell. Linn andis ürituse korraldanud MTÜ-le toetust üle 12000 euro, kuid toetuse lepingu raames ei antud mingeid suuniseid. Kuidas korraldaja peab seda üritust reklaamima, et see teavitus kujunes selliseks puhtalt MTÜ ja siis toonase linnapea Urmas Kruuse vahelise suhtluse tulemusena. Riigikontroll soovitab teha seadusega selgeks avaliku teavituse reeglid ja suurendada ka erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni õigusi selliste juhtumite puhul tegutseda. Kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli. Need probleemid, mida me auditis välja toome, ei ole mingit kohalikke omavalitsuse puudutavad probleemid, need puudutavad samamoodi ka riigi tegevust. Nii et küsimus on poliitilises kultuuris. Ka Tallinna linnavalitsus avaldas lootust, et riigikontrolli audit on heaks eelduseks riigi omavalitsuste teavitustegevuse õigusliku regulatsiooni ülevaatamiseks. Abilinnapea Kalle Klandorf. Meil ei ole enne mitte millestki rääkida, kui meil ei ole seadusi, kus on öeldud, mis on valimisreklaam, mis on teavitus, kus see vahe siin on?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontroll analüüsis Riigikogu korruptsioonivastase komisjoni palvel kohalike omavalitsuste kulutusi teavitusele ja leidis, et eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus on poliitikute ja erakonna reklaamimiseks teavitustegevuse sildi all kasutatud avalikku raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeatöövõtja aktsiaselts Nordecon alustas Paide uue piimatööstuse rajamist tänavu 21. juulil. Projektijuht Marek Sööt. Hoone karkass hakkab lähenema peagi peagi ka poole peale ja järgmised tööd ongi siis juba karkassi nii-öelda välisseinade ja katuse sulgemine, et sealt edasi juba sisetöödele. Tehase omaniku, aktsiaseltsi piim, tootmine, juhatuse esimees Jaanus Murakas ütleb, et paidesse kerkib väga moodne piimatöötlemise tehas, kus hakatakse valmistama juustu ja vadakupulbrit. Tehas läheb käiku 2023. aasta suvel. Tehas on päris keeruline, tehnoloogiat tuleb siia väga palju. 25000 ruut, umbes katusealust pinda, teatud ruumides on otsast lõpuni roostevaba terast, automaatikat ja digitaalseid lahendusi täis. Loomulikult selle tehase käimajooksmine, projektmahu saavutamine ja õige kvaliteedi saavutamine on ka suur väljakutse siis juba projekti lõpufaasis. Me saame siin töödelda 1100 tonni piima ja toota siin 36000 tonni juustu ja 25000 tonni vadakupulbrit. Nordeconi projektijuht Marek Sööt jätkab Hetkel oleme hästi graafiku natuke isegi ees, aga eks külm tuli ka natuke üllatusena, et viimased talved on väga pehmed olnud ja noh, kindlasti see on ka keeruline meile. Kuna tehast arendati koroonapandeemia ajal, mis tõi kaasa hinnatõusu, tuli eelarvet kärpida, et ehitustööd ja seadmete ostmine jääks 100 miljoni euro piiresse. Jaanus Murakas kinnitab, et lepingu tehase käigus hoidmiseks vajaliku toorpiima hankimiseks on e-piimal olemas. Ühistu E-piima on Läti ühistuga ühinenud ja e-piimal on ka uusi potentsiaalseid piimatootjaid kes on potentsiaalselt valmis piima tarnima. Kui tehas on valmis. Paide piimakombinaat pakub tööd 110-le inimesele, kellest osa koolitatakse Hollandis. Jaanus Murakas ütleb, et Paide uue piimatööstuse konkurentsieelised saavad olema toodete kõrge kvaliteet ja odavad tootmiskulud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järvamaa sajandi ehitiseks nimetatud Paide uus piimatööstus kerkib jõudsasti. E-piim loodab tehase avamiseni jõuda pooleteise aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNoh, eks ikka põlvetrauma ei andnud loodetud tulemust. Ja treeneriga käisin rääkimas ja noh, see oli rohkem nagu minu otsus, kui treeneri otsus, et lõpetame ära. Mida jaapanlased pressikonverentsil teile ütlesid, selle ootamatu teate peale? Kõik oli kurb meel, aga see on minu otsus ja nad austavad mind. Ja minu otsus sellepärast et üks elu etapp see läbi Mis te edasi teete? Ei oska, ei oska praegu midagi öelda. Mõtleme, istume maha, mõtleme rahulikult, võtame aega, olen Eestis peale kahekümnendat septembrit, täpselt see paigas ei ole. Ma olen suht veendunud, et 27. septembril olen, olen oma ema, ema puhkemajas on meil üks üritus ja seal ma olen kindlasti kohal. Millised need nii-öelda teie lahkumistseremooniad seal Jaapanis välja näevad? Nüüd sain sumo föderatsioonist lõpparve, aga patsi mahalõikamise pidu peab, tuleb peale jaanuari turniiri alles järgmine aasta. Kutsutakse kõik fännid, sõbrad-tuttavad, sponsorid kutsutakse banketile ja seal igaüks saab mul juukseid natuke kärpida, et natukene käärid sisse lüüa. Juustesse see on nagu tänu minupoolne tänuavaldus neile. Kui ta oma karjäärile tagasi vaatate, oli see edukas. See oli edukas. Ei jää midagi kripeldama. Kui põlvevigastust poleks olnud, kaua te oleks jätkanud? Ma ei, ei ole ennustaja, et ma, ma ei oska teile öelda, aga noh, eks ikka paar aastat oleks, ma arvan, jätkanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaido Höövelson ehk Baruto teatas ootamatult, et lõpetab oma sportlaskarjääri.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnistul Suurjõe tänavas tegutses Pliibernihti õlletehas poolteist sajandit 1879.-st aastast kuni natsionalisteerimiseni 1940 õlletootmine aga ei katkenud, vaid jätkus Pärnu õlletehase nime all. Sel sajandil see siiski lõppes ja maja seisis tükk aega tühjana. Nüüd on Pärnu noored omanikuga lepingu sõlminud ja rajavad siia loomelinnaku. Mõte hakkas idanema mullu augustis Pärnu loovlinnaku tegevjuht Sten Õitspuu. Selle suvega on siin maalikunstnikke, on rõivaateljee, on siiditrüki, samamoodi ka fotograafiat. Terve õueala saab kindlasti ka tänavakunstis mõjutatud. Tegijad ei soovi end kuidagi piirata, sest majas on ruumi küll ja iga idee on teretulnud. Nii mõnigi tegijaist on mujalt Pärnusse kolinud või on kunagine pärnakas kodulinna naasnud loovlinnaku loovjuht. Kristo Kaljuvee. Mina olen ka, olen tegelikult Tallinnas sisse rännanud viimase kolme aasta jooksul Pärnusse ära armunud ja, ja siin ma siis siis nüüd olen ja tegelikult sõpradega oleme 11 leidnud tegelikult läbi kunsti jaja läbi performatsiooni kunsti just ja meid on suuresti sidunud nongrata kunsti liikumine ja siis kuidagi sealt on kasvanud see niisugune ühisloomevajadus ja tahe ja, ja siin me nüüd siis oleme oma suurt unistust ellu äratamas. Selgub, et loovlinnaku rahvas lükkas oma tegevuse enne käima ja siis avastas võimaluse taotleda raha kaasavast eelarvest. Kuuldavasti on nii mõnigi omavalitsuste kaasavaid eelarveid naeruvääristanud, sest ega raha sellest juurde ei tule. Aga see paneb inimesed mõtlema ja oma ideedega välja tulema. Pärnus oli see tänavu ülipopulaarne. Kui loovlinnakul sel moel toetust saada ei õnnestu, ei jää tegevus katki. Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Toomas Todu. Tähtaeg on nüüd küll möödas, hindamised on tehtud, kokku laekus 24 ideed ja 11 on siis nüüd edasi rahvahääletusele saadud ja sel aastal ei võida ainult üks idee, vaid võidab kolm-neli, nii et see 80000 jagatakse siis erinevate projektide peale ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu noored on kulutanud juba hulga töötunde, et teha korda kunagise õllevabriku ruumid ja õu, kus hakkab tegutsema Pärnu loovlinnak. Aastaid kasutuseta seisnud majas on võimalusi paljude asjadega tegelemiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas see mõte tuli, et selline pöördumine teha? See oli minu enda mõte. No mis te selle mõjus, hindate või soovite, mis mõju sellel on või peaks olema, see on võimalusel hea tahteavaldus, selged tagajärjed on, fataalsed neid muuta ei saa, sellega tuleb leppida. Kuidas teie kaitsealane muidu end praegu üleval peab vaoshoitult, tagasihoidlikult, kontrollitult, emotsionaalselt äärmiselt raskes seisundis ja kõik teod võtab omaks, absoluutselt neid ju muuta ei saa, need on ju selged kõigile. Oli tal meeles, mis ta tegi üldse? Muidugi. No kõigepealt minagi lugesin lehest eile, et, et olevat olnud 0,2 MGLi joovet, no see on ju olematu joove. Peaaegu. Mis puutub sellesse infosse, nagu oleks leitud tema teatud kehavedelikest arstirohtude jääk, siis see vastab tõele, tal on nii retseptiravimid kui igapäevased ravimid käsimüügist. Mis puutub aga narkosse, siis see oli täiesti üllatav. Küll on aga mulle teada, et seda narkojoobe näitu võis anda üks ravim, mida ta tarvitas seljavaludega seoses ja mida ta oli muretsenud käsimüügist. No kuidas see praegu edasi käib, see uurimine nüüd mingil ajal ta tuleb viia ära ka Tallinna vanglasse eeluurimisvanglasse, aga kindlasti ma arvan, et see äraviimine võib juhtuda oodatust kiiremini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lihula lähedal kaks inimest tapnud ja kolme vigastanud 32-aastane Mikk avaldas täna kahetsust ja palus vabandust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi sai täna endale üleminekuvalitsuse, kes on ametis siis uue poolt hääletamiseni, Rick stagis parlamendis, nüüd on riigipäeva esimehel neli katset esitada riigipäevale uus peaministri kandidaat, mille poolt siis peab olema mitte enamus, vaid enamus ei tohi olla vastu, selles on nagu Rootsi parlamentarismi üks sammas ja esialgu võeti siis vastu võimalus, et riigipäeva esimees siis püüab leida uut kandidaati. Kas on keegi välja öelnud, kes see uus kandidaat võiks olla? Stefan Loven ei ei väsinud kordamast, et tema on käepärast igal juhul, kui on vaja, siis tema võib olla uus juht. Praegu on küll välja käidud ainult kaks kandidaati, kas Stefan Loven või siis ulf Kristerson, moderaatide juht. Kurb loolus on muidugi selles, et Rootsi parlamendis on kaheksa parteid, kuid kaks plokki neli ja neli võrdses seisus ja see tähendab seda, et ükski partei liige ei tohi nagu alt ära hüpata. Peab olema siis oma partei liini poolt. Kui parlamendi esimehel ei õnnestu neljal korral nimetada uus valitsusjuhi, kas see tähendab, et tulevad ikkagi uued valimised? Jah, no siis Rootsi astub nii-öelda vihma käest räästa alla sest tegemist on pandeemia olukorraga ja teiseks, parteidele läheb see üsnagi kalliks erakorralised valimised ja kolmandaks toimuvad aasta pärast niikuinii korralike valimised. Stefan Loven ütles ka täna oma pressikonverentsil, et tegemist on kahe halva valikuga. Financial Times'i korrespondent küsis, et kas siis Rootsi on sisenenud juhid matu demokraatia tingimustes ja teiseks, miks mitte moderaatidega koos moodustada valitsust ja võtta siis mõni väike partei veel ühes. Stefan Löven ei välistanud nii-öelda jaatavat vastust kummalegi küsimusele, kuid ütles, et praegu ei olda veel nii kaugel, et moderaatidega läbirääkimisi pidada. Simmi okenson, Rootsi demokraatide juht ütles, et täna õhtul alustatakse parteidega läbirääkimisi, mis edasi teha. Ma arvan, et sama teevad ka ilmselt teised parteid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsi peaminister Stefan Löfven astus tagasi, ees on koalitsiooniläbirääkimised uue valitsuse üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSotsiaaldemokraatlik erakond on viisakate ja kultuursete inimeste erakond. Seega pole vaja karta, et enne kuuendal veebruaril toimuvat uue esimehe valimist algaks suuremat sorti sõnasõda või musta pesu pesemine. Ei midagi säärast, nagu Isamaa esimehe valimistel möödunud aasta juunikuus, kus parempoolsete kandidaat Lavli Perling läks hoogsalt kukuta oma senist erakonna esimeest Helir-Valdor Seederit. Seeder võitis veenvalt ning erakonna tippude sees polnud ka enne valimisi kellelgi kahtlust, et Seeder võidab. Sotsiaaldemokraatide ladvik on natukene teistsuguses olukorras. Nimelt pole neil täit kindlust, et nende soosik Riina Sikkut tõesti ikka võidab. Lauri Läänemetsa valimisvõit võib tähendada ladviku osaliste maharaiumist või vähemalt mõne olulise tagatoa niidi tõmbaja näiteks Jevgeni Ossinovski mõjuvõimu vähenemist. Läänemets on positsioneerinud ennast kui muutuste toojat. Tema trump on sotsiaaldemokraatide kehvad reitingud ja masendav valimistulemus kohalikel valimistel. Möödunud sügisel. 10 aastat tagasi oli sotside toetus Eestis üle 25 protsendi. Sellega jäädi alla ainult reformierakonnale. Sealt alates on olnud aga järjekindel kukkumine. Viimastel kuudel on toetus võinud alla 10 protsendi. Ja nüüd, aasta enne riigikogu valimisi ei oska ei sikut ega tema poolehoidjad vastata küsimusele, kuidas minna edasi, et saada vähemalt kümmegi protsenti häältest, sest senine tee on olnud ainult allamäge minek. Tegelikult ei oska sellele küsimusele täpselt vastata ka Lauri Läänemets. Ta on lubanud, et rohkem tuleb tegeleda maainimeste muredega ning leida üles ka ühiskonnas kehvasti hakkama saavad linnainimesed, kes on suuresti liikunud nüüd Ekre tiiva alla. Samas on sotsid kaotanud ka palju kõrgharidusega ja tegelikult üsna hästi hakkama saavaid valijaid Eesti 200-le. Need on olnud valijad, kes on pigem toetanud sotsiaaldemokraatide inimesest hoolivat maailmavaadet. Ehk kui Läänemets üritab teha EKREt, nagu üks sikuti pooldaja mulle väitis siis teisest otsast laieneb veelgi see värav, mille kaudu põgenetakse sotside juurest Eesti 200-sse või isegi Reformierakonna juurde. Sikkuti pooldajad rõhutavad erakonnasisestel aruteludel. Praegu tuleb valida etteotsa naissoost juht, sest peaaegu 70 protsenti sotside valijatest on naised, siis vahest jäävad erakonnale truuks ka senised valijad. Selles on tõesti oma iva, sest võrdõiguslikkuse lipukirja kandnud erakonna ainuke naisjuht on olnud Marju Lauristin. Seejärel mehed ja ainult mehed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehe juhi valimistel pole ideede võistlust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo ei ole nagu kumbagi, võib-olla pigem võiks selle olukorra kohta öelda, et olukord on stabiilne võrreldes eelmise nädalaga, et ei ole läinud ei eriti paremaks siin halvemaks ka mitte, nii et selles mõttes ei oskagi selle leviku kohta midagi välja tuua ja ja jällegi sama pilt on meil meil seekord, et ka Eestis ei ole selliseid tulipunkte, et viirus on üle Eesti selle kaardi ühtlaselt ära värvitud. Soome tervishoiuameti juht arvas, et omikron muutub juba aasta lõpuks ka Soomes valdavaks tüveks. Kas meie oleme ilmselt ka selle poole teel? Ja no tundub küll, et see niimoodi on, et ütleks tõepoolest, et kuna me seda juba eelmisel nädalal nii palju nägime, siis siis ju ta läheb ülespoole, et et sel nädalal vaatame ka veel üle ja täiustame natukene seda meetodit, kuidas olla kindel, et see on kindlasti omikrotüve, aga praegu küll tundub niimoodi, et see hommikron tuleb ja ta levib ikkagi jällegi natukene paremini kui see delta tüvi, kes meil siiani on olnud. Mis saab teie uuringust edasi uuel aastal? Terviseamet hakkab tegema seda mingisuguses mahus, ütleme, et see on kokku lepitud, et need 20 suuremat punkti tulevad siis iganädalaselt ikkagi vaatluse alla neid väiksemaid asulaid tundub, et praeguse plaani järgi ei tule. Omaette teema, mis on veel kokku leppimata, on see, et kuidas uusi tüvesid jälgida, et tegelikult maailmas on see ka suund, et et selle reoveeseire juures ikkagi see uute tüvede vaatamine ka oleks. Aga seda ei ole veel paigas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased on valmis saanud sellenädalase reoveeuuringu, mille eesmärk on saada ülevaade koroonaviiruse levikust Eestis. Kas olukord on läinud halvemaks või paremaks?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViru-Nigula suurvald moodustus endistest Viru-Nigula ja aseri vallast ning Kunda linnast. Puude istutamist alustati sümboolselt aserist vallast, mille arvelt kasvas Lääne-Virumaa suuremaks ja Ida-Virumaa jäi väiksemaks. Kokku istutati koostöös RMKga Viru-Nigula valla keskustes üle 1100 puu puude istutamisest räägib Viru-Nigula vallavanem Einar Valbaum. Kui kuulad kogu aeg, räägitakse ümber rohelisest loodusest ja looduse hoidmisest, siis tuli selline mõte, et meil saab sügisel neli aastat täis ühinenud omavalitsustest ja ega siis me täpselt ette ei tea, kas, kes meist jätkab, kes ei jätka. Et teeme sellise ühise meeskonnatöö ja istutame igasse keskusesse nagu Aseri, Viru-, Nigula, Kunda ühiselt puud, et siis nad jäävad kasvama ja tulevastele põlvedele. Ja ma loodan, et sellest saab selline hea algus, et ka järgmised vallajuhid sama jätkavad. Ja nii me saamegi korralikult omale rohelise valla. Viru-Nigula vallavanem, Lääne-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Einar Vallbaum pooldab ideed, et tulevikus võiks paljud Eesti omavalitsused veelgi ühineda. Siis meie hääl on rohkem kuulda, eks ole, aga nii sa üksiku vallavanemana jääbki siin lihtsalt kuhugile kirjutama, kuhugile rääkima ja lüüakse käega, et ah, las ta seal prääksub ja ega sellest midagi ei juhtu. Praegu see võim on läinud kuidagi Tallinnasse, Tallinnas tulevad otsused, et rohkem peaks olema kohalikule omavalitsusele otsustada või siis maakonnaülesel, et siin saaks neid asju otsustada ja teha, mis on maakonnale vajalikud, mitte Tallinna kontoritest ei oleks ettekirjutusi. Mõlemal Virumaal on praegu kaheksa omavalitsust, kokku jäi Eestis eelmise liitumise järel 213-st omavalitsusest alles 79 15 linna ja 64 valda aserist raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viru-Nigula vallas istutatakse ühinenud valla esimese võimuperioodi sümboolse tähisena puid. Vallavanem Einar Vallbaumi arvates on omavalitsuste liitmine ennast õigustanud ja ta pooldaks riigi keskvõimu jaoks partneritena senisest veelgi tugevamaid valdu ja linnu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRiigikogus tegi kuningriiklaste fraktsioon ettepaneku raadio ja televisiooni peadirektori asjus. Eelnõu oli lühike. Riigikogu peaks kinnitama ametisse raadio ja televisiooni pakutud kandidaadid. Paul Himma raadiosse ja Märt Müüri televisiooni. Vaba mikrofoni käigus kõlas nii mõnigi koalitsiooni esindaja sõnavõtt, mis kätkes püüdu näidata ajakirjandust, eriti aga raadiot ja televisiooni kui ebaobjektiivset institutsiooni. Tekstinäide end Artolt Isamaa fraktsioonist. Kõigepealt ma juhin teie tähelepanu sellele, kuivõrd nõndanimetatud erapooletu jutu märkides on meie riiklik televisioon. Kui hommikul oli siin keskfraktsiooni rünnak aktsioon, siis oli televisioon kohal. Kui on teised jõud, sõna võtavad siis televisiooni loomulikult ei ole. Ja ma usun, et raadiot ka ei ole või võib-olla on, tead, ma usun, et see stenogrammi kirjutajad siiski kohal on. Raadio oli kohal. Riigikogu tänane lahtine mikrofon kippus valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sõnasõjaks. Keskfraktsioon ründas kolmiksõnavõtuga valitsuse põllumajanduspoliitikat ja nõudis toiduainete impordi lõpetamist. Keskfraktsiooni poolt kandsid teksti ette Edgar Savisaar, Krista Kilvet ja Rein Veidemann. Edgar Savisaare ettekande oleme eetris lasknud kõlada. Nüüd on sõna kord Isamaal Meie parlamendireporter, Gunnar Paal palus kommentaari Isamaa fraktsiooni aseesimehelt. Indrek Annikult. Rünnak keskfraktsiooni poolt praeguse valitsuskoalitsiooni suhtes oli väga terav ja ma ei oskaks seda eriti konstruktiivseks pidada. Me peame kõigepealt meenutama ju seda, et praegune valitsuskoalitsioon on olnud võimul kõigest umbes poolteist kuud ja on selge, et kahe eelmise valitsuse suuri hulka möödalaskmisi on võimatu selle ajaga parandada. Teiseks on samuti selge ka see asi, et Eesti elu ei hakka praegu päevapealt paremaks minema. Rikkuse ja külluse riiki me ei jõua kindlasti kahe-kolme kuuga. Kui Eesti tahab jõuda euroopalikuks riigiks, siis see nõuab pikka ja kohati ka väga rasket tööd ja sellisel juhul võib hakata meie majanduslik olukord reaalselt paranema alles, noh, aasta-kahe pärast. Kui aga vaadata konkreetselt tänaseid süüdistusi, siis väga suur osa sellest käis just põllumajanduspoliitika aadressil praeguse valitsuskoalitsiooni põllumajanduspoliitika aadressil ja räägiti palju ka sellest raskest olukorrast, mis on maal kujunenud. Meenutagem seda, et põllumehed alustasid valitsuse ja parlamendipoliitika kritiseerimist väga teravalt just härra Savisaar enda valitsuse ajal ja tegelikult olukord maal hakkaski just halvenema Savisaar enda valitsusele. Ja kui me üldse räägime Eesti põllumajanduses, siis meil on siin kaks valikut. Eesti põllumajandus praegusel kujul tõepoolest ellu jääda ainult juhul, kui Eesti läheb ränga protektsionismi teed ja otsustab kehtestada väga suured tollimaksud kõikidele importpõllumajandustoodetele. Samas ma olen sügavalt veendunud, et see ei ole Eesti ühiskonna kui terviku huvides. See tähendaks kindlasti toiduainete hindade kiiret tõusu. Kui me välismaalt ei lubaks enam põllumajandustooteid sisse tuua, siis see tähendaks vaieldamatult seda, et toiduainete hinnad tõuseksid otsustavalt, kuna Eesti tootja jääks sisu monopoolsesse seisundisse ja hakkaks seda kindlasti ära kasutama. Ja siin ongi küsimus, kas me asetame esikohale tarbija huvid või asetame esikohale tootja huvid. Isamaa on seisukohal, et tarbija huvid tuleb asetada esikohale ja Eesti põllumajandustootjad peavad olema suutelised põllumajandust ümber struktureerima. Kui võtta ühine nimetaja paljudest kriitilistest sõnavõttudest täna siis oli see, neid tuleb tegutseda kiiresti otsustavalt ja selles mõttes ma olen tänaste ka kriitiliste sõnavõtjatega täiesti nõus. Voolikud reformide Eestis edu ei toonud. Ma arvan, et praegu tuleb kiirete ja ka otsustavate reformide teed minna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus on taas arutlusel Raadio ja Televisiooni Nõukogu. Isamaa esindaja Enn Tarto süüdistab raadiot ja televisiooni ebaobjektiivsuses. Isamaa esindaja Indrek Kannik avaldab Eesti Raadiole arvamuse Keskfraktsiooni kolmikkõne suhtes (põllumajandusest).",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSajad ISISega liitunud eurooplased peamiselt siiski naised ja lapsed, viibivad põgenikelaagrites Kirde-Süürias, mis on nüüd kurdide kontrolli all. Tuntuim on vast alhali laager, mis loodi pärast seda, kui ISIS sai 2019. aasta märtsis Süürias ja Iraagis territoriaalselt lüüa. Sellistes laagrites on eri andmetel üle 9000 välismaalasest naise ja lapse, neist umbes 900 on Euroopa Liidu kodanikud. Koju naastes ootab neid ees kohus. Reeglina mõistetakse kahe kuni kuue aastane vanglakaristus. Just julgeolekuriski pärast ei soovi Euroopa riigid oma kodanikelaagritest koju tagasi tuua kuigi inimõigusrühmitused on kutsunud valitsus selleks üles, väites, et naiste ja laste laagrisse jätmine soodustab radikaliseerumist. Eelmisel nädalal seisis Norras kohtu ees üks selline ISISe naine eile Itaalias. Mõlemaid süüdistatakse terrorismis. Oslo ringkonnakohus leidis, et olgugi, et naine oli pelgalt koduperenaine, koristas ja tegi süüa. Ta siiski osales sel moel kaudselt terroriorganisatsioonis. Itaalia naine oli kohtu sõnul teadlik sellest, kuhu ta reisis ja arvatavasti on ta üritanud oma kolme alaealist last Süürias radikaliseerida. Tema mehel oli Süürias veel kaks naist. Kõik nad viidi lõpuks alhooli. Mees on arvatavasti surnud. Aga see koduperenaiseks olemise juhtum äratas tähelepanu ka Taanis. Kui Norra kriminaalseaduse järgi tuleb süüdimõistmiseks terroriorganisatsioonis aktiivselt osaleda, siis Taani karistusseadustiku järgi peab terrorismi edendama. Aga see on väga lai mõiste, ütlevad sealsed õigusspetsialistid. Taani pole naisi Süüria vangilaagritest evakueerinud, kuid on koju toonud kaks last, kellest üks oli haige ja teine jäänud orvuks. Rootsis pole ISISe naisi karistatud. Rootsil lihtsalt ei olnud enne 2000 üheksateistkümnendat aastat vastavat seadust. Kuna paljud naised reisisid Rootsist ja Süüriasse aastatel 2012 kuni 15, ei saa neid uuemate õigusaktide järgi süüdi mõista. Siiski on üks 31 aastane naine mõistetud kolmeks aastaks vangi selle eest, et ta sõitis Süüriasse, et röövida oma laps tagasi lapse isalt. Nimelt isa viis lapse enda sõnul nädalasele puhkusele ürki kuid kulus kuus aastat, enne kui ema oma last uuesti nägi ja astuski selle meeleheitlikult röövis. Oma lapse tagasi. Praegu on käimas kohtuprotsess veel ühe naise üle, kes saabus Rootsi eelmise aasta lõpus. Teda kahtlustatakse aga oma tütarde saatmise sundabieludesse ja ta on lubanud oma alaealistel lastel võidelda ja treenida ISISe nimel ja heaks. Alates 2012.-st aastast on oma kohvrid pakkinud ja elu ISISega sidunud üle 5000 Euroopa mehe ja naise. Hinnanguliselt on umbes kolmandik Euroopast lahkunutest hukkunud, kolmandik naasnud Euroopasse või liikunud mujale ja viimane kolmandik on endiselt Süürias ja Iraagis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimastel nädalatel on põhjamaade meedias tähelepanu keskmesse tõsunud Euroopas pärit ISISe naised. Nad on kunagi reisinud Süüriasse ja Iraaki, et liituda terroriorganisatsiooniga, kuid paljud on nüüd tagasi koduriigis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee oli otsus, mida tegelikult kardeti, enne tänast arvati, et see tõenäosus, et see juhtub, on 50 50 ja, ja nii ka läks. Põhjus, miks nad seda tegid, oli õigusriigiga seotud, nimelt oleks uute eelarvereeglite järgi siis võimalik vähendada liikmesriikide eurotoetusi kui neil on probleeme õigusriigiga ja Ungari ja Poola. Täna juba hommikupoole andsid hoiatuse, et nad võivad selle veto panna ning nii ka läks ja see tähendab, et Euroopa Liidu nõukogu, kus hääletus toimus ja Euroopa parlament peavad nüüd minema uutele läbirääkimistele, varasemad läbirääkimised kestsid juba mitu kuud septembri algusest alates ja need venisid tegelikult ühe kuu võrra pikemaks, kui oleks pidanud ning juba enne tänast otsustki tundus, et taaste rahastut ja pikaajalist eelarvet ei jõuta enne aasta lõppu siis ka liikmesriikide poolt vastu võtta, et nad uuest aastast hakkaksid kehtima. Aga tänane otsus pöörab selle kõik nüüd pea peale, sellepärast et see tähendab, et nende vastuvõtmine lükkub edasi ja tõenäoliselt juba vähemalt kuu jagu. See on tegelikult läbikukkumine ka Saksamaa eesistumise jaoks Euroopa Liidu nõukogus, sellepärast et nemad on läbirääkimiste eestvedajad ja nemad pidid kindlustama selle, et kui kokkulepe Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlamendi vahel saavutatakse, siis Euroopa Liidu nõukogu hääletusel see ka läbi läheb. Täna tuli välja, et see ei läinud läbi ning karta on, et lähinädalad tulevad mõlema osapoole jaoks väga tihedad läbirääkimised. Ja on raske ette näha, et Ungari ja Poola oleksid nõus mingilgi moel õigusriigi küsimuses kompromissi tegema, nii et keegi peab siin tegema päris suure sammu tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Poola ja Ungari ei andnud heakskiitu Euroopa Liidu pikaajalisele eelarveraamistikule ja sellega seotud 750 miljardi eurosele taastepaketile. Mõlemad riigid on vastu põhimõttele, mis seob rahastuse õigusriigi põhimõtete järgimisega. Nüüd seisavad ees uued läbirääkimised.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVähem kui kolme nädala pärast algama pidava Lõuna-Eesti ralli ettevalmistused on varasemast pingelisemad. Kui tavapäraselt ralli turvanõuded on aastast aastasse samad siis koroonaviiruse leviku tõkestamise jaoks arutati täna pealtvaatajate puhumispasunate keelamist ning rallil maski kandmise kohustuse üle. Võru linnapea Anti Allas. Tänase koosoleku tulemus oli see, et osapooled istuvad uuesti maha ja räägivad läbi, et me rääkisime täna kontekstis, et, et ei saa, vaid pigem, et kuidas saaks. Ehkki otsitakse lahendusi, et ka Lõuna-Eesti ralli siis linna katsed oleks võimalikud, oleks võimalik ja, ja siis ka see idee, mida me välja käisime, et ikkagi inimesed peavad ka ise vastutama. Ralli korraldaja peab oluliseks, et pealtvaatajad täidavad terviseameti määratud nõudeid. Lõuna-Eesti ralli võistluse direktor Gabriel Müürsepp. Kõige olulisem küsimus oli linnakatsega seotud, et linna katsel rahvast hajutada. Muid küsimusi tegelikult ralli toimumise või mittetoimumise koha pealt üldse ei olnudki. Meie tagame maskid pluss see, et inimesed võiksid ise maskid kaasa võtta ja kui nad rallile tulevad, vaatama, et linna katsel saab see kindlasti üheks määravaks asjaks. Ralli korraldajad paluvad pealtvaatajatel kasutada isikukaitsevahendeid ja soovituslik on järgida ka kaks pluss kaks reeglit, et tagada ohutust nii endale kui ka teistele pealtvaatajatele. Raadiouudistele Võrumaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Augusti eelviimasele nädalavahetusele planeeritud Lõuna-Eesti ralli toimumine on planeeritud täies mahus ja praegu ei ole ükski ametkond ralli toimumisele konkreetseid piiranguid seadnud. Rallile lubatakse kuni 6000 pealtvaatajat. Pealtvaatajate jaoks mõeldud turvareeglid kujunevad vastavalt viiruse levikule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUkraina kokkuleppe praeguseks teadaolevaid punkte vaatlejad nimetanud juba julgustavateks. Samas ei oleta keegi, et asi on nüüd tehtud. Allkirjad on paberil olemas, kuid nii Saksa kantsleri Angela Merkeli kui Prantsusmaa presidendi Francois Hollandei arvates seisab ees raske töö, kuna kokkulep tuleb ellu rakendada ka sõjaväljal. Pealegi on pooltel siiani tõsiseid erimeelsusi. Julgeolekuekspert Merle Maigre on küll ettevaatlikult optimistlik, kuid tema sõnul on kokkuleppes ka palju segast. See, et nendele punktidele on oma heakskiidu andnud ka separatistide liidrid, kellega neid punkte viimastel tundidel täna hommikul konsulteeriti annab teatava garantii. See, et Putin on nüüd ise kohal olnud Minskis täidab mind mõnevõrra rohkem optimismiga, et kreml võiks ju rohkem nendest punktidest kinni pidada ja need punktid, mis praegu meedias on, on tõesti avalikud, aga samas see, milles kokku ei lepitud, millistele punktidele keelduti alla kirjutamast, me ju tegelikult ei tea, samuti tilkus sealt meediasse ju enne läbirääkimiste täieliku lõpp ka teatav president Porošenko poolne rahulolematus nende punktidega, nii et siin on veel päris palju segast ja see on väga, väga värske. Kui ma neid punkte ka vaatan, siis mulle tundub jah, usutavad need esimesed punktid relvarahust, raskerelvastuse tagasitõmbamisest, see kõlab usutavalt, aga kui ma neid punkte lõpupoole loen ja seal on näiteks punkt Ukraina kontrollist oma riigipiiri üle või konstitutsioonilisest reformist, siis ma pigem kõhklen ja kahtlen, kuivõrd selge see punkt on, mida see täpselt tähendab, kes seda garanteerib ja kas see ka reaalsuses juhtub. Euroopa ülemkogu algus on kaks tundi edasi lükatud, et Saksa kantsler ja Prantsusmaa president Brüsselisse ära oodata. Ülemkogu laual pidid täna olema uued Venemaa vastased sanktsioonid, aga olukord on muutunud ja Euroopa riigijuhtidel on palju küsimusi. Küsisin peaminister Taavi Rõivaselt, mida sanktsioonide ga nüüd ette võetakse. Kõigepealt me soovime kindlasti saada detailse ülevaate Angela Merkelit ja Francois Hollande'ilt, et kuhu siis nendel läbirääkimistel täpselt jõuti. Samuti arutame olukorda president Porošenko ga, kes samuti on juba Brüsselisse teel ja, ja seejärel siis saavad Euroopa Liidu juhid otsuse langetada. Kui me näeme, et, et see relvarahu kokkulepe on tõsiseltvõetav ja, ja usutav siis on, on võimalik asjadega edasi minna ja, ja ei pruugi sanktsioone täiendada, see ongi ju eeldus, et ikkagi reaalselt olukord mingi määral maha rahuneks. Aga muidugi me peame arvestama, et, et relvarahu, mis on väga oluline ka sellele, peab järgnema ka mitu sammu selleks, et, et Ukrainas olukord reaalselt paraneks. Prantsusmaa on Minski kokkuleppele kiiresti reageerinud ja võib juba järgmisel nädalal langetada otsuse mistraalklassi helikopteri kandja Vladivostok tarnimisest Venemaale. Sellest teatas täna Interfaxile sõjalis diplomaatiline allikas. Sündmuste selline areng lubab Prantsusmaal säilitada oma näoliitlaste ees ja samal ajal kinnitada oma mainet usaldusväärse relvatarnijana, lisas allikas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ukraina rahukõnelustel lepiti kokku, et üldine ja tingimusteta relvarahu Ukraina idaosas hakkab kehtima 15. veebruaril.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHetkel võib olla väga rahul, Tallinna tulemused ei ole veel lõplikud ju, väga palju on veel teadmatust, aga näiteks Haapsalu linn, Pärnu linn, kus olid meie ühed tugevamad kohad, on nii ka läinud. Me oleme üldse 116., nii et, et noh, ma ütlen, tulemuste kokkuvõtmine, see on omaette veel töö, et tegelikult et nii-öelda kõik kokku lüüa ja kuna me ikkagi oleme, mõtleme terve Eesti peale, siis me ei saa nagu võimendada Tallinnat meie jaoks on tegelikult igas vallas on nagu tähtis tulemus. Tallinn on siiski pealinn, praegu olete te ka teisel kohal pärast keskerakonda. Mis te arvate, kas see ka jääb nii? Ma ütlesin täna ka hommikul valimisjaoskonnas ajakirjanikele, et, et see on reaalne tulla kahe esimese fraktsiooni hulka ja praegu ei ole küll mitte mingit põhjust arvata, et, et see nii ei jää. Mis te arvate, miks selline tulemus on tulnud? No see on see, miks üldse Res Publica loodud ühelt poolt ja teiselt poolt noh, mida ma olen ka kogu aeg öelnud, et, et inimesed on, tahavad lüüa ust kinni sellisele vanale poliitikale ja, ja tegelikult see iga hääl, mis on antud täna Res Publicale, on me avame uut ust Eesti poliitikast. Kas see uus poliitika on ainult see, et see, mis praegu on, on halb või on teil ka mingi oma uus seisukoht? Ei, kindlasti mitte ikkagi tervikvaade. Ühelt poolt, kui me räägime poliitilisest stiilist, poliitilisest kultuurist see on vaatama näkku tegelike probleemidele, see on tegelik vastutuskeskkond, see on see, kus poliitikutel on tegelik järelevalve, aga see on ka teatud mõttes mõistuspärane toimetamine, mitte populistlik toimetamine. See on meie niisugune uus poliitika. Pluss muidugi ütleme need põhivaldkonnad, mis on meie jaoks olulisemad, on ikkagi haridus, inimese tervis ja turvalisus. Need on ju meie nii-öelda põhilised valimissõnumid praktiliselt igas vallas, kus me oleme esinenud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Erakondade juhtide kommentaar valimiste tulemuste kohta 24.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas Klaas ütleb, et õige ja julge samm oleks öine alkoholi müügipiirang kehtestada üle Eesti. See, et kehtestati ainult Tartumaal, on klaasi hinnangul siiski parem kui mitte midagi. Aga kui jäi valikusse kas Tartu linn või maakond, siis selles valikus on loomulikult õige vaadata seda asja maakonnapõhiselt. Klaas ütleb, et tekkinud olukord võib kaasa tuua, aga uue probleemi niinimetatud bioturismi ehk Tartumaa elanikud hakkavad rändama mõnda teise maakonda, kus praegu öiste alkoholimüügipiirangud kehtestatud pole. Olen veendunud selles, et ka see otsus tekitab ulatuslikku liikumist ja haigus viiakse laiali ja pluss veel ka muud kaasnevad probleemid. Tartu vanalinnas tegutseva pubi Illegaardi teenindus ja programmijuht Elo Pruuli ütleb, et ametlikku teavitust öise alkoholimüügi piirangu kohta pole neile veel tulnud. Plaanist piirangud kehtestada kuulis pubi meedia vahendusel. Samas pole seesugune asjade käik pruuli sõnul kuigi üllatav. Õhus olnud juba paar päeva, et me kartsime, et midagi tuleb ja ootasime lihtsalt, et mis mahus, natukene karm, tundub, et kohe kuu lõpuni võetakse päris alkoholi müük nulli kella 11-st, aga ootame nädalavahetuse ära ja siis teame juba selgemalt, kuidas see meid mõjutab. Pruuli hinnangul võiks alkoholimüügi piirang tuua meelelahutusasutustele kahju ligikaudselt samas suurusjärgus nagu kevadel kehtinud piirangud. Ma kahtlustan, et kogu meie sektor tegelikult ei ole veel korralikult jalgalegi saanud ja nüüd kohe tõmmatakse uuesti vaip ära. On küll piirangud, aga mingitest toetusmeetmetest ei ole seekord mitte mingit juttu tehtud. Ellujäämisplaanina ütleb pruuli, et pakuvad klientidele kauem võimalust menüüs toitu ja alkoholi vabu jooke tellida. Kööki hoitakse lahti öösel kella kaheni. Samuti on pubis mitmesuguseid lauamänge, mis pruuli sõnul loodetavasti ka inimesi illegaalsevad. Kas ja kuidas PPA öist alkoholimüügi piirangut rakendama hakkab, peaks selguma tänase päeva jooksul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile õhtul otsustas valitsus toetada Tartu maakonna toitlustus- ja meelelahutusasutustes alkoholi jaemüügi keeldu alates kella üheteistkümnest õhtul. Tartu baarid ütlevad, et ametlikku infot, kuidas piirang täpsemalt kehtestatakse, pole neile veel tulnud. PPA koostab praegu juhendit, kus pannakse paika, kuidas öine alkoholimüügi piirang Tartumaal toimuma hakkab ja kuidas piirangust kinni pidamist kontrollitakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTuttav üheksanda mai pilt pronkssõduri juures nelgid ja platsitäis neid, kes tähistavad üheksandat maid suure isamaasõja võidupäevana on vanu veterane ja on päris noori. Millest mõtlevad kaks vanemat naist, kui pronkssõduri juurde lilli asetavad? Mõtlevad omastest, kes sõjas või blokaadis surma said. Nad ei tea, kus nende haud on, sest nad tulevad siia. Neile meeldib, et pronkssõdur on siin. Kuid täna olid Tõnismäel ka need, kes teist meelt on. On seda meelt, et pronkssõdur tuleb teisaldada. Oma miitingu pidas Isamaaliit kuuluv Jüri pööm koos paari kaaslasega. Ma lihtsalt tahan viia sõnumiga maailma. Aga see, see on ju tegelikult nagu meie kahe kogukonna vaheline diskussioon praegu. Nemad avaldavad oma arvamust, mina ajan rahumeelselt oma arvamust. Kusagil maailmas olemas üks, teine riik, kus selle kupatsiooni on keset linna au kohal, et kuradi isamaa, mis. Sa stavad seda kusagil ja mis see teine teeb siis? Ma olen maalaps, mu pere küüditati, kõik ära, olid Siberis, on surnud, sinna. Mikspärast meie nüüd tülitseme, miks me tülitseme, austame ühte ja austame teist, et miks see mees on siin, las mees olla siin, las nad olla. Ma vaatasin juba lehe järgi, et on päris rahulik see olukord ja nüüd kuulen, tuleb üks rühm süüa ja hakkab karjuma. Vältimaks käsikähmlust, viis politsei pronkssõdurivastased piketeerijad täna Tõnismäelt ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "9. mai Tallinnas pronkssõduri juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRootsi valitsuse esindaja Mona Salin ei välista võimalust, et Rootsi püüab veenda Eestit ja Soomet uue uurimuse alustamiseks omasteorganisatsiooni Agnefi liikme Mart Til kalamniuse arvates peaks aga moodustama rahvusvaheliselt sõltumatu komisjoni test, seminare, koerad. See, mida seminar andis, on andnud või annab, on esmajoones need probleemid, mida Estonia tekitab kogu merelaevandusele, mis sisaldavad julgeolekuküsimusi merel, laevaehitusaspekte, meremeeste väljaõpet ja nii edasi. Kokkuvõttes Estonia õnnetust ei saa nii jätta. Rahvusvahelise laevahuku komisjoni lõppraport ei rahulda eksperte ega omakseid, ütleb ertil Kalamnius, kes kaotas Estonia tütre Ülo Veide. Kaksikud teise Estonia tegelike laevahuku põhjuste väljaselgitamise ühingust ütles seminari lõpus järgnevat. Vaja uut uuringut alustada. Nüüd ära inimesed täidavad paberid, kes selle poolt on, saal oli kõik selle poolt ja see on õige ka. Sellepärast, et siis kaoks igasugused spekulatsioonid ja kõik ära. Kui oleks uus uuring, oleks asi täpselt selgeks tehtud, ei oleks enam midagi vaja. Ja isegi mina arvan, niimoodi tähendab meie organisatsioon meil. Et ei oleks vaja uut uuringut ka teha, kui Rootsi vastavad organid avalikustaksid, need materjalid, mis neil on olemas, sest neil on kõik asjad olemas, seda me teame, et neil on videofilmid olemas, nad on all ära käinud ja uurinud kõik, aga lihtsalt salatakse. Ajakirjanik Heiki Tan, kelle abikaasa jäi ka Estoniale ja kes samuti viibis seminari, teeb seminarist järgmise kokkuvõtte. Väga palju küsimusi on lahtiseid ja USA esindaja, kes võttis viimati sõna, see, kelle oma on on tuukrikool, ütles, et see on väga lihtne minna alla poole tunniga, teeb kindlaks, kas oli seal lõhkemine või olnud lõhkemine. Et rootslaste ärgu üldse ajagu udu meile, et, et seda on võimalik teha ja laev tuleb üles tõsta ja selleks, et uurida, tuleb üles tõsta. Seminari tulemusena esitavad rootslaste Estonial hukkunute omaste ühing Agnev koos eestlaste vastava ühinguga Rootsi valitsusele dokumendi, milles taotletakse uue komisjoni loomist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Estonia huku tegelike põhjuste uurimise organisatsiooni liige Ülo Velde.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValge maja ametnike kinnitusel üritatakse USA sõjaväelased koju tuua juba enne üheteistkümnendat septembrit kuid see on kõige viimane tähtaeg, millal kogu meeskond peab olema lahkunud. NATO väed väljuvad koos ameeriklastega, räägib USA välisminister Antony Blinken. Me teeme järgmiste kuude ja nädalate jooksul tihedat koostööd, et vägede väljatõmbamine Afganistanis oleks turvaline, kaalutletud ja kooskõlastatud. President Joe Biden kavatseb väed välja tõmmata ilma eeltingimusteta, mis tähendab, et lahkutakse isegi siis, kui julgeolekuolukord Afganistanis muutub, räägib valge maja pressiesindaja Jen sagi. Presidendi vaade on järjepidevalt olnud, et Afganistanis ei ole sõjalist lahendust ja oleme seal olnud liiga kaua. See on olnud tema vaade juba mõnda aega. Kaitseministeerium on viimastel kuudel olukorda analüüsinud ja kaalunud erinevaid võimalusi, kuid selge on see, et rahukõnelused Afganistani valitsuse ja äärmusrühmituse Talibani vahel ei ole andnud soovitud tulemusi. Veel kord valge maja pressiesindaja Jen Saki. President on pühendunud läbirääkimiste toetamisele, mis jätkuvad järgmisel nädalal. Samuti usub ta, et peame keskenduma tänapäevaste ohtudega võitlemisele pea 20 aastat pärast sõja algust. Eelmise presidendi Donald Trumpi administratsioon lubas läbirääkimistel Talibaniga, et ameeriklased lahkuvad Afganistanist hiljemalt mai alguses. Taliban on varem lubanud, et kui kuupäevast kinni ei peeta, siis alustavad nad liitlasvägede vastu uuesti rünnakuid. Administratsiooni ametnike kinnitusel on äärmusrühmitusele rõhutatud, et sellistele sammudele vastatakse, räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch McConnell. Sellise hooletu vägede väljatõmbamisega hülgaksime Afganistani piirkonna ja NATO partnerid meie ühise võitluses terroristide vastu, mida me ei ole veel võitnud. Samuti hülgaksime Afganistani naised, kelle isikuvabadused ja inimõigused on ohus. Ametlikult peaks Afganistanis praegu olema 2500 USA sõjaväelast kuid see arv kõigub pidevalt ja on tegelikult pigem 3500 ümber. Lisaks on seal veel 7000 liitlasvägede sõdurit. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA kavatseb koos liitlastega väed Afganistanist ära tuua. Viimased sõjaväelased peaksid lahkuma täpselt 20 aastat pärast 11. septembri terrorirünnakuid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaja ehitamise idee tuli soovist aidata lahendada Pärnu ettevõtjate muret, kes vajavad spetsialiste, aga elamispinda neile Pärnus pakkuda pole. Nelja aasta eest tulnud ideest on nüüd jõutud kauni kortermaja ni, kus pool korterite st on juba üürniku leidnud. Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Tegemist on siis mitte sotsiaalmajaga, vaid ikkagi kortermajaga, kus üüritakse turuhindade alusel ja me otsustasime siis ettevõtjatele appi tulla sellega, et ehitame munitsipaalkortermaja ja võimaldame siia tulla siis nendel spetsialistidel kõrgelt ta inimestel, keda siis Pärnumaa ettevõtjad vajavad eriti Pärnu. LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütles, et spetsialistidele on see kindlasti soodus võimalus Pärnusse elama asuda. Pärnu üürituru hooajalisust on koroona küll mõnevõrra muutnud, osa on oma just väljaüürimiseks soetatud korterisse pikaajalise üürniku võtnud, aga kadunud see muidugi pole. Üürimaja vastsed elanikud on korteritega rahul. Osaühingu Merksu juhataja Kaido Raja. Kuna ma olen ise ka Pärnus üles kasvanud, siis tekkis motivatsioon ja võimalus kolida kokku tuna tagasi eelnevalt olin Tallinnas. Kuna see Covidi aeg tegi omad korrektuurid ka töökorralduses, siis selgus, et tegelikult ei ole vahet, kustkohast tööd teha, kas Ma pean ütlema, et väga väga meeldib, on väga hea planeering, väga hea kvaliteet, super luk. Scanfili kvaliteedijuht Siret Kegel Ma teadsin ette, et on elukoht, on see kõige keerulisem probleem, töökoht, töö iseenesest väga atraktiivne. Mina elan praegu Sõrve säärel on pere ja kui mees leiab Pärnus töö, siis ta tuleks ka hea meelega Pärnusse ära. Aga kuidas korter meeldib? Väga ilusad üllatusega, et siin on kõik tehnika sees, isegi kardinasiinid on olemas, nii et ainult too oma tekstiilid ja mööbel kohale. Hoone projekteeris Pärnu projekt, omaniku järelevalvet tegi Hansa arendusgrupp, ehitas Optimusehitus. Ligi 2,6 miljoni eurosest kogumaksumusest moodustas miljoni KredExi toetus. Üle poole miljoni tuli riigilt Covid, 19 investeeringutoetusena ja miljon on linna omafinantseering.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus Rääma linnaosas avati 18 korteriga linna üürimaja. Seal saavad korterit üürida Pärnu ettevõtetesse tööle asuvad spetsialistid. Linnale tuleb maksta üüri neli eurot ruutmeetri kohta. Pärnus pole üürituru hooajalisuse tõttu võimalik pikemat üürilepingut sõlmida, sest suvel eelistatakse puhkajaid. Linn sõlmib spetsialistidega kolmeaastase lepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRail Balticu trassivariantide võrdlus tulemuste põhjal on eelistatud raudteekoridor Pärnu ja Raplamaal enam-vähem paika pandud välja valitud trassi tutvustamist soovitakse võimalikult ruttu alustada, kuid praegu takistab seda keskkonnaministeerium, kes pole siiani heaks kiitnud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Indrek Sirp. Nad on küll sisuliselt öelnud, et see metoodika, mida seal kirjeldatakse ja see menetlus, kuidas seda on tehtud, on kõik õige ja, ja õiguspärane. Küll aga on siis üks tingimus, mille keskkonnaministeerium on lisanud et me peaksime Nabala Nabalat läbivad trassid eemaldama võrdluses. Harjumaal on praegu valikus laias laastus viis trassi, seejuures märgivad keskkonnamõju hindajad, et majanduslikult, tehniliselt ja inimkeskkonnamõjudelt kõige sobivamad trassid kulgevad risti üle kavandatava Nabala looduskaitseala. Seejuures puudutaks raudteemaa vaid poolt protsenti kaitsealast keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert. Heiki Kalle märkis, et nende eesmärk on anda otsustajatele tasakaalustatud hinnang kõikidest trassidest. Me saame hakkama ka sellega, kui keegi ütleb, et noh, et ülejäänud, tehke tasakaalustatult, aga, aga selle me otsustame juba enne ära. Aga meie seisukoht on olnud see, et, et me ei näe nagu takistus, miks, miks me kogu seda argument tsiooni ei peaks nagu kujundama ka protsessi sees. Kas tiimid praegu puudub tegelikult veendumus, et Nabala on sisuliselt võimalik kaugel sellest, noh, et meil on samasugused kahtlused. Aga lihtsalt on see, et, et miks see ei võiks olla nagu kasa protsessi osa. Majandus ja kommunikatsiooniminister Urve Palo tahab selle kuu jooksul kõik trassivalikud valitsusse viia siis on oodata ka otsuseid, kas üks või teine trass välistatakse ja miks Urve Palo. Iga trassi valiku juures on ära näidatud rahasumma, on ära näidatud mõju, hinnanguline mõju, sotsiaalmajanduslik mõju, aga ka keskkonnamõju. Kui kogu see informatsioon on laua peal, siis tuleb kabinetil ka otsus langetada. Mida ma tahan öelda siinjuures rõhutada, on see, et minu meelest me ei peaks välistama eos ühtegi neist. Ehk siis minu meelest oleks mõistlik, et iga valiku juures on võimalik läbi viia keskkonnauuringud sotsiaalmajandusliku mõju uuringud, et me ühtegi välistaks hetkel on üks välistatud. Ma arvan, et see ei ole mõistlik. Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei peaks välistama ka olemasolevat raudteetrassi, mis oleks kõige valutum lahendus. Trassi valik eriti just selle trassi osas, mis on valdavalt Harjumaal, aga natuke ka Raplamaal, see ongi tegelikult Rail Baltica siseriikliku arutelu kõige olulisem koht. Ma ei välistaks ka olemasolevat trassi. Ma usun, et, et selle olemasoleva trassi vähemasti arvestatavas osas kasutusele võtmine oleks kõige valutum, seda enam, et see ei eeldaks selles konkreetsest lõigust, kus trass on juba olemas ei looduskaitsealade läbimist ega ühegi hoone ega rajatise lammutamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rail Balticu meeskond andis ülevaate projektist, Projekti juht Indrek Sirp; keskkonnaekspert Heikki Kalle; minister Urve Palo; peaminister Taavi Rõivas; reporter Martha-Beryl Grauberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHommikul tassisid rahvakohtunikud lauale rasked dokumendi mapid, need peidavad endas süüdistust 10-le inimesele ja kaheksale ettevõttele. Prokuratuuri nägemus sellest, kuidas suurem osa kohtualuseid pettis PRIAlt ja EASilt välja ligi kaks miljonit eurot, kuidas vandeadvokaat Robert Sarv raha pese ja üks Tartu juuksur endisele abilinnapeale Kajar Lemberile altkäemaksu andis. Aga neid dokumendimappe täna ei avatud. Selle asemel jätkus läinud nädalal alanud vaidlus, kas Pärnumaa vihmaussi kasvatajate Ülle Lippuse ja Veiko Albergi kaitsjad on istungiks valmis. Kohtualuste senine advokaat jäi maikuus haigeks. Kohus määras talle asenduskaitsja Heiki Kuninga, kuid seda vihmaussi kasvatajad ei soovinud. Läinud nädalal palkasid nad endale uue advokaadi Mihkel kaveri. Kaver sai 76 köidet materjale kätte kolm päeva tagasi ja ütles täna, et tema pole jõudnud neid läbi lugeda. Ka Heiki kuningas, kellel kohus käskis vaatamata protestile kohale ilmuda, ütles, et on materjale ainult pinnapealselt uurinud ja sestap kinnitasid mõlemad, et Ülle Lippuse ja Veiko Albergi õigused ei ole kaitstud. Nad palusid kohtupidamise edasi lükata. Kohtunik Raina Pärn lükkas nende taotluse tagasi. Seepeale tõusis Mihkel kaver püsti ja taotles hoopis kohtuniku taandamist. Ta ütles, et Pärn hoolib küll kiirest kohtupidamisest, aga mitte kohtualuste õigustest. Sestap on kohtunik tema hinnangul erapoolik ja ei sobi protsessi juhtima. Ühekaupa tõusid siis püsti pea kõik saalis viibinud kaitsjad ja ütlesid sisuliselt sama. Robert Sarve advokaat pöördus koguni rahvakohtunike poole ja hoiatas neid, et kui kohtuniku ei taandata ja asi samas tempos edasi läheb, siis lepib kohus kaitseõiguse rikkumisega ja see võib advokaadi hinnangul tähendada, et hiljem riigikohtu põrub kogu protsess. Niimoodi tänane istung lõppeski. Rahvakohtunikud võtsid rasked dokumendi mapid uuesti kaasa ja kogunesid arutama, kas kohtunik Raina Pärn sobib õigust mõistma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kajar Lemberi protsessil hakkavad rahvakohtunikud arutama taotlust kohtunik taandada. Ligi kahe miljoni eurone soodustuskelmuse kohtuasi, kus süüpingis istuvad nii Tartu endine abilinnapea Kajar Lember kui vandeadvokaat Robert Sarv, ei saanud tänagi hoogu sisse. Rahvakohtunikud hakkavad arutama taotlust kohtunik taandada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa lähen väliskomisjoni, aga väliskomisjoni vormistamine sõltub nüüd sellest järjekorrast, mis on eespool ehk teiste sõnadega, kui kiiresti nüüd, Alar Laneman läheb ära ministeeriumisse? See sõltub nüüd jällegi siin ei saa põhiseaduskomisjoni esimeheks minna Anti Poolamets. Ja kui Anti Poolamets läheb väliskomisjonist ära, siis mina saan tema asendajana või tema asemel minna väliskomisjoni, nii et siin on niisugune toominoefekt. Et see selles mõttes võtab mõned päevad ilmselt aega. Kes fraktsiooni juhtima jääb? Ikka siin pohlak? Ei, ei, ma ei hakka kedagi siin ära kangutama kuskil küüsi taha ajama. Ma küsin selle abielu referendumi kohta, et sotside 50000 parandusettepanekut teil on plaan valmis nendele vastu astuda. Jah, noh, me oleme siin mõelnud, eks siin on riigikogu töö ja kodukord on selles mõttes välja mõeldud ju omal ajal et igasuguste le trikkidele oleks ka vastutrikid. Nii et noh, kui nad niisugust rumalust hakkavad tegema ja tegelikult avalikkust iseenda vastu meelestama sellega, et nad riigikogus obstruktsiooni tahavad arendada, siis ma arvan, et nad mängivad ka Kas te referendumile mineva küsimuse olete nüüd ära kinnitanud? No põhimõtteliselt jah, ma ei ole hetkel kursis, kas see on juba läbinud konsultatsioonid õiguskantsleriga või mitte. Et see oli plaan, et õiguskantsler temaga nii-öelda konsultatsioonide korras üle vaadata. Et mingisuguseid hilisemaid juriidilisi tõrkeid ei tekiks. Ma ei ole hetkel kursis, kas see on juba läbitud, see protseduur, et kui see protseduur on läbitud ja, ja seal on nagu kooskõlastus või selline üksmeel saavutatud siis on sellega korras. Ja see on enam-vähem seesama, mis on praegu juba avalikuks saanud ERR-i portaaliski näiteks. Jah, see on seesama variant, mis läheb tema juurde või on juba tema juurest läbi käinud. Veel kord ütlen, ma hetkeseisu ei tea. Meie tahaksime eelnõu tuua Riigikokku võimalikult kiiresti võimaluse korral sel nädalal, nii et me mingit viivituse siin ei taha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme saab Riigikogu väliskomisjoni liikmeks ning senine väliskomisjoni liige Anti Poolamets siirdub juhtima põhiseaduskomisjoni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Ekspress tõstatab oma homses ajalehes ilmuvas aga juba praegu internetis üleval olevas artiklis küsimuse politsei ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri magistritöö vastavuses akadeemilistele nõuetele, teiste sõnadega kuulutab selle plagiaadiks. Vaher otsustas teha ennetava käigu ja palus ise Tallinna ülikooli oma töö üle vaadata. Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska. Tema saatis ülikoolile tõepoolest avalduse, et kontrollida, kas see vastab akadeemilistele nõuetele tema magistritöö ja siis sellest tulenevalt meie siis otsustasime kokku kutsuda akadeemilise komisjoni, et seda siis nii-öelda vaadata üle see töö, aga noh, arvestades, et nüüd on kohe tulemas puhkused, siis suure tõenäosusega kuskil kahe-kolme nädala jooksul saab komisjon kokku, et niimoodi umbes võiks see olla. Elmar Vaher kinnitas ise äsja Kadri põlendikule, et tema magistritöö ei ole plagiaat ning ta ei ole teadlikult ühelegi allikale viitamata jätnud. Mina kirjutasin oma magistritöö heas usus ja pühendumisega. See, et Eesti Ekspress seda viitab, kasuttab ekspert, eks see on nende hinnata teadlikult midagi sellist, et ma oleksin ühelegi allikale viitamata jätnud. Sellist asja ei ole juhtunud. Seal artiklis on viidatud pikkadele lõikudele, mis on üks ühele teistest kohtadest maha kirjutatud ja seal andmeanalüütika siis ütleb, et, et ei ole see, et viited on kuidagi viletsad, vaid et need on täiesti puudu. Et seda on tegelikult väga keeruline kuidagi kaheti mõista. Eksperdid on erinevad ja ootame Tallinna Ülikooli arvamuse ära, et see on, see on kõige tähtsam koht, kus siis saada teada ja, ja anda lõplik vastus. Kas te tajute oma juhendajal ka seal mingisugust vastutust? Tallinna ülikool on väärikas ülikool ja minu juhendaja Ilmar selge on, on ülikooli dotsent õigusteaduskonna kes on väga tark mees. Ma usun küll, et juhendaja oleks ju andnud märku, kui ma olen teinud midagi sellist, mis ei ole õige. Kui nüüd peaks selguma, et see teie magistritöö on blogija, et kas te tunnete, et te peaksite oma ametist tagasi astuma? Muidugi, kui minu töö ei vasta nõuetele, sellise hinnangu annab Tallinna ülikool siis ma ei saa jätkata peadirektoriga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ekspress kirjutab, et politsei ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri magistritöö on plagiaat. Artiklit ennetades pöördus Vaher Tallinna Ülikooli poole, et see kontrolliks tema töö vastavust akadeemilistele nõuetele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva elanikud hindavad Ukrainas puhkenud sõda väga erinevalt, tihti on raske arugi saada, mis põhimõttel selles konfliktis poolt valitakse. Kas rindejoon eraldab inimesi lähtuvalt vanusest, haridusest või meediaeelistustest? Arvamusi on seinast seina. Ausalt öeldes olin pettunud, Nõukogude liidu ajal poleks pähegi tulnud, et selline asi on võimalik. See on väga ebameeldiv ja kõige rohkem on kahju inimestest, kes sõjapiirkonnas viibivad. Sõda Ukrainas on ukrainlaste ja nende valitsuse probleem. Kui Ukraina valitsus oleks olnud adekvaatsem poleks sõda alanud. Sõda oleks pidanud ammu algama, ei saa ühe riigi kannatust lõpmatult proovile panna, oleks pidanud varem alustama, oleks vähem ohvreid ja parem tulemus. Narva linnapea Katri Raik möönab, et narvakad hindavad Ukrainas toimuvat erinevalt, kuid võrreldes varasemaga on olukord siiski muutunud. Ma arvan, et neli aastat tagasi oleks sõnum olnud rohkem üks praegu on neid, kes saavad suurepäraselt aru, et Eesti on NATOs ja see on meie kaitse, kuid on neid, kes ütlevad, et Ukraina ise küsis sõda ja sai sõja. On neid, kes ütlevad, et Meie oleme järgmised inimesed peab ära kuulama, sest vabas riigis on inimestel õigus oma seisukohale. Aga eks tähelepanelikud peame me kõik olema, sest Narva on Euroopa Liidu ja NATO välispiir, kus vaieldamatult Vene mõjuruum oma mõju võib avaldada. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva elanikud hindavad Ukrainas puhkenud sõda erinevalt. Sõja puhkemist nii laidetakse kui kiidetakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKreenholm seiskas tootmise mullu neljandal novembril, selleks ajaks oli kunagisse hiigelettevõttesse jäänud tööle veidi alla 600 inimese ning seitsmest vabrikust vaid viimistlusvabrik. Kinnisvara Kreenholmil enam ei olnud, ettevõttest jäi maha seitsme miljoni euro eest võlgu ning tootmisliinid ja valmistooteid. Peaaegu aasta kestnud pankrotimenetluse käigus pole varale uut omanikku tekkinud. Huvilisi on ostjaid, aga mitte. Olukorda, selgitab pankrotihaldur Martin Grupp. Keeruliseks teeb selle paralleeliseerimine võib-olla see, et Kreenholmile ei kuulu kinnisvaraseadmed asuvad rendipinnal ja see teeb potentsiaalsed investorid ikkagi ettevaatlikuks. Kuna pooled iseenesest on valada ja amortiseerunud ilma suurte investeeringute seda tootmist jätkata on suhteliselt keeruline. Martin Kroppi sõnul uute oksjonit esialgu ei tule. Peetakse läbirääkimisi, mille tulemust peab veel ootama. Ma ise loodan, et, et selle aasta lõpuks vara müügi poole pealt on kindlasti arvas perspektiiv, aga julge nagu ja lubada, et seal ka tootmine jätkub. Kreenholmi endised töötajad uue töökoha leidmisega ei kiirusta. Septembris ütles töötukassa Narva osakonna juhataja Jelena Kuzmina meie uudistele, et suurem osa mullu koondatud enam kui 500-st Kreenholmi töötajast pole uut tööd leidnud ega ka otsinud. Kuna inimesed loodavad tekstiiliettevõtte taaskäivitumisele. Sellest, et Kreenholm taas tootmist alustab, on teatatud juba kahel korral, kuid seni alusetu. Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes aasta tagasi muretses suurkoondamise mõju pärast linnaeelarvele, ütleb täna, et Narva elas Kreenholmi kadumise üle ilma suuremate vapustusteta. Tegelikult need, kes tahtsid tööd leida, need leidsid tööd loomulikult, see oli ebameeldiv, ega siis keegi ei taha, et mingi suurettevõte kinni läheb, aga kui see niimoodi läks, siis oli nagu paratamatus, mis tuli üle elada ja ma arvan, et me oleme selle päris normaalselt üle elanud, et nagu mingit, et katastroofi ei tekkinud mingit auku linnaeelarvesse ei tekkinud. Sotsiaalset plahvatust ei tekkinud. Ma arvan, et see asi lahenes nii hästi kui üks halb asi. Laheneda saab. Kolm aastat enne pankrotti maha müüdud Kreenholmi ajalooliste hoonete kompleks elab aga oma elu edasi, seal toimub kinnisvara arendus ja kõigi eelduste kohaselt saab sellest kunagi Uus Narva äri ja elukeskus Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta tagasi lõpetas töö Kreenholmi tekstiilitööstus. Pankrotivara on siiani müümata. Endised töötajad ootavad vabriku taaskäivitamist. Narva linnavõim kinnitab, et suurettevõtte sulgemine erilist vapustust endaga kaasa ei toonud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui Eesti keskmine brutokuupalk oli mullu 1327 eurot, siis Narvas 989. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki teelahk nimetab Narva elanike madala palga põhjustaks inimeste nigelaid tööoskusi, mistõttu on neil raskem tööturul parema palga nimel konkureerida ning ka tööandjate soovimatust töötajatele rohkem maksta. No Narva nii nagu Ida-Virumaa on väga selline polariseerunud on väga head tööandjad, kes maksavad väga head palka ja on ka selliseid tööandjaid, kes ei ole võib-olla võimelised maksma või ei ole mõelnud sellele, et väga kaua ei saa hakkama sellega, et meil on ainult miinimumpalk, ei mõtle nagu sellele, et kuidas oma tööd korraldada nii, et see oleks tootlikum ja et saaks ka paremat palka maksta. Kõige väiksema sissetulekuga elanike grupp on kuni 25 aastased noored. Ida-Viru töötukassas on arvel ligi 600 noort, neist pea pooled on erialase hariduseta, viiendik valdab arvutit algtasemel ning enam kui pooltel on eesti keele oskus kehv. Sellise pagasiga tasuvat tööd ei leia. Ida-Virumaal on aastaid olnud väga populaarne iluteenindus, kõik noored kliendid tahavad õppida iluteenindajaks, aga kui mingis valdkonnas on ületootmine, siis seal seda tööd on vähe ka ja osa tehakse veel ilmselt ka mitteametlikult. Ümbrikupalgad on aga Ida-Virumaal tavaline nähtus, jätkab Anneki teelahk. Avalik saladus, et ikkagi Ida-Virumaal, sealhulgas ka Narvas on deklareerimata töötamist ikkagi palju me tunnetame seda ka me näeme, kui kliendid käituvad nii, et nad ei võta töökohti vastu või siis, et me näeme, et nad kuulutavad enda teenuseid ja töid kuskil ka sotsiaalmeedias. Aga jah, nii on. Narva tööstuspargi juhi Vladimor Lovi hinnangul on ümbrikupalkade osakaal Narvas viimaste aastatega isegi kasvanud ning seepärast ei näitagi ametlik statistika Narva elanike reaalseid sissetulekuid. Inimestele makstakse veidi üle miinimumpalga ja see on muutunud tööandjate seas selliseks üldiseks trendiks. Kuna aga töökohti on vähe, on inimesed sunnitud leppima üldiselt madala palgatasemega ja sellega, et osa töötasust makstakse ümbrikus. Vladimar lovi arvates on koroonakriisi tagajärjel ettevõtjatel üha raskem ots-otsaga kokku tulla, seepärast kasvab ümbrikupalkade osakaal veelgi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Statistikaameti andmeil maksti mullu kõige väiksemat palka Narvas. Narva on ka ainus Eesti omavalitsus, kus palgatöötaja kuu keskmine brutotulu jäi eelmisel aastal alla 1000 euro. Madalate palkade põhjuseks on nigelad tööoskused, lisaks moonutab palgastatistikat ümbrikupalkade kõrge osakaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEile õhtupoolikul jõudis oma Norrast toodud sae palgi laadungiga sadamasse noor priis. Palgivõeti olid juba rivis ootamas ja laeva hakati tühjendama kella seitsme ajal õhtul. Töö käis kogu öö, aga ka veel täna keskpäevaks polnud see lõpp. Öösel oli aga kai ääres koha sisse võtnud ka leidi Klarissa lastik, samuti saepalk aga Soomest. Mõlemad laevad mahutasid 4500 tihumeetrit saepalki. Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Heinmann. Viimasel ajal on hakatud puitu just saepalki sisse tooma, sest tööstus, mis on Eestis välja ehitatud, vajab ju toorainet ja kuna siis kohapeal teda tõenäoliselt sellises koguses ei ole, siis tuuakse sisse. Jah, võibolla need piirangud ka, mis on kehtestatud, need ongi selleni viinud talv ka kindlasti ei soosinud seda tööd metsast metsas isegi sai tööd teha. Metsas töö käis, aga just need kohalikud teed olid kinni pandud ja sealt ei saadud välja vedada. Jah. Einmann ütleb, et aprill oli Pärnu Sadamale väga hea kuu. Sadamas käis 50 laeva, nii et sadama poolsada töötajat olid kolmes vahetuses. Rakke. Välja viidi teravilja, turvast, pelletid, sisse toodi killustiku, saepalki ja vineeripakku. Nii lastitakse sadamas praegu turbalaeva ja teine sarnane ootab reidil, kuni noor priis kaikoha vabastab. Kohe see juhtubki, sest laevaagent on dokumendid juba vormistanud ja annab need kaptenile üle laevaagent. Anton Sudarenko. Ei tavaliselt agendid ei vali sadamat, pigem kaubasaatja või kaubasaaja, nemad valivad sadamat ja siis meie kohustuseks on siis broneerida kai koha laevale, siis koordineerida kõik infot jagada info kaubaomaniku vahel ja kaubasaatja vahel ja sadama vahel, et, et kogu töö laabuks hästi. Et Pärnu on kasvanud ka ikka päris arvestatavaks sadamaks praegu. Kindlasti kindlasti ja siin on palju arenguruumi ka sadamale saaks, saaks ka rohkem kaupu siit välja ja võib-olla ka siia sisse vedada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmel põhjusel on Eestist kui puidu eksportijast saanud ka puitu sisse toov riik. Pärnu sadamas näiteks lossiti ööpäevaga kaks suurt laeva, mis tõid Norrast ja Soomest saepalki.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKorraldajad on teada andnud, et arutelu idee võib arvamusfestivali programmi esitada igaüks. Uuendused oodatakse kuni kahe minuti pikkust liftikõne formaadis videot, millest nähtub, miks just see arutelu on oluline ja huvitav. Samas pole video saatmine ka kohustuslik. Arvamusfestivali eestvedaja Kaspar Tammist. Olulised on ju teemad, mis lähevadki kõikidele inimestele korda ja, ja mida inimesed ise soovivad arutada, ise kuulda ka arvamusfestivalil ja, ja selles mõttes alati on idee korjes olnud teemad läbilõige tervest Eesti ühiskonnas olulistest asjadest ja kindlasti ei pea need olema päevakajalised. Võivad olla tulevikku vaatavad, sest, sest noh, parem on ikka tulevikku vaadata, kui minevikus elada. Arvamusfestivaliga kaasneb kultuuriprogramm, mis osaliselt kandub Paide vallimäelt ka linna südamesse. Loomulikult ei ole ta ainult Paide vallimäel, nagu siis eelmisel aastal ja kõige esimesel, vaid, vaid hõlmab siis kogu telgi, Paide vallimäelt, Paide kesklinna, et me tahame, et see territoorium oleks suurem, inimestel oleks ka rohkem ruumi liikuda ja rohkem ruumi ka võib-olla lihtsalt omavahel kokku saada ja mõtteid vahetada. Sest see on ka väga oluline osa tegelikult, miks inimesed tulevad arvamusfestivalil ja, aga meie jaoks on oluline näidata siis, et arvamust ei pea avaldama ainult läbi siis arutelu, vaid ka saab läbi kultuuri on see siis kunstmuusika, mis iganes, viis, ja, ja tegelikult me paneme üha rohkem iga aasta rõhku kultuuriprogrammile. Üheksas arvamusfestival paides toimub 13. ja 14. augustil. Taaskord Kaspar Tammist. Ja et esialgu küll me korraldame teda täiesti tavapärases formaadis, nii nagu ta on siis kõik eelnevad aastad olnud, välja arvatud eelmine ja, ja loodame, et saame nõnda teha. Aga muidugi eelmisest aastast on meil ju väga hea kogemuse all, et kuidas siis ka piirangutega koos seda korraldada ja ja oleme valmis, mis iganes stsenaariumiks. Aruteluteemad valitakse välja märtsi lõpus. Arvamusfestivali programm tehakse avalikuks juuli algul rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna algab üheksanda Arvamusfestivali avalik ideekorje. Korraldajate teatel pole seekordsel Arvamusfestivalil ühte katusteemat, kuni 14. märtsini oodatakse kõiki olulisi teemapüstitusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSelleks, et sotsiaaltransport on ühel päeval loomulik osa ühistranspordi, st tuleb alustuseks välja töötada piirkondlikult sobiv sotsiaaltranspordimudel sobiv mudel on mittetulundusühingu Tartumaa ühistranspordi keskuse juhatuse liikme Tõnis Piiri sõnul see, mis arvestab nii erivajadustega hoolduskoormusega kui ka toimetuleku raskustega inimeste osalemist igapäevaelus. Piir jätkab. Ja põhiline on see, et selle tulemusel siis vabastada sotsiaaltöötajad nende siis kompetentsi mittekuuluvast, transpordi korraldamisest ja transporditeenuse osutamisest. Piir ütleb, et praegu ei ole veel Tartumaal sobiva mudelini jõutud, kuid koostöös sotsiaalministeeriumiga tehakse ettevalmistusi mudeli väljatöötamiseks. Kui mudel järgmise aasta alguseks valmib, siis testitakse lahendust kahe aastase katseperioodi jooksul. Lihtsustades võib piiri sõnul aga öelda, et soov on luua süsteem, kus näiteks üks kindel Tartumaa ühistranspordi askordikeskuse liin, mis vastavalt ka sisustatud, sõidab abivajajani ja viib ta vajalikku sihtpunkti. Need, keda me teenindama hakkame, selle sisendi ikkagi annab kohalik omavalitsus. Meile meie juba organiseerime siis vastavalt tellimusele inimese transpordi, siis temale vajalikku kohta. On see siis kliinikum, on see siis mingisugune organisatsioon, kus ta peab oma elulisi toiminguid toimetama või ka võimaldama inimesel siis tööl käimine või siis ka kooli jõudmine. Kaugemas tulevikus võiks seesama niinimetatud sotsiaaltranspordi liin laiemalt seotud olla, aga ühistranspordisüsteemiga. Etteruttavalt ma näen näiteks kui meie maakonnas 2022. aastal lõpeb praegune ühistranspordi hange, et uue hankega me juba näeme, et meie teedel sõidavad juba ilma võimekusega liinibussid Sotsiaalministeeriumi sotsiaaltranspordi katseprojekti eestvedaja Triin Raag ütleb samuti, et aastaks 2023 võiks olla saavutatud olukord, kus sotsiaaltransport on maakonna piiride ülene ja osa ühistranspordisüsteemist. Kagu-Eestis meil partneriks ongi ühistranspordikeskus, mis katab juba kahte maakonda, et seal on juba üle maakonna piirilised sõidud on juba nagu eoskoja sisse kirjutatud ja lisaks sellele, et kui nüüd Tartumaa tuli meile projekti juurde, siis neil kahel piirkonnal on kindlasti päris suured võimalused omavahel koostöö tegemiseks, et, et see on kindlasti meie suur soov, et kui me räägime ühistranspordist, räägime transpordi korraldusest üleüldiselt, et kui on sõnasotsiaal ees, et siis me ei näeks selles midagi, mida kindlasti korraldama kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, vaid et see on nagu transport, nagu iga teinegi. Tartumaa näitel läheb kahe aasta pikkune katseprojekt maksma ligikaudselt 1,1 miljonit eurot, millest 15 protsenti tuleb katta kohalikel omavalitsustel ja 85 protsenti kuludest kaetakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (TÜTK) allkirjastasid koostöölepingu inimeste vajadustele vastava transporditeenuse uue korralduse katsetamiseks. Eesmärgiks on kahe aastase katseprojekti käigus jõuda sellise lahenduseni, kus sotsiaaltransport on loomulik osa ühistranspordist. Varasemalt on Sotsiaalministeeriumiga samasuguse koostöölepingu allkirjastanud veel MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus, Pärnumaa Ühistranspordikeskus ja Saaremaa vallavalitsus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroliiduga liitumise tähistamine Tartus algas juba eile õhtul, kui Emajõel seisval laeval toimus kontsert, tervist, Euroopa tegemist oli uue Euroopa esimese ja idapoolseima kontserdiga. Samuti tervitati eile õhtul euroliitu üliõpilaste kevadpäevadel kontserdiga. Kõlab nagu Euroopa liit täna suuri Euroopa liidule pühendatud üritusi Tartus ei toimunud. Küll aga istutasid linnavalitsuse liikmed ja Tartu laulupeo üldjuhid Tartu dendroparki täna 50 uut puud. Toomas Kelt Eesti raadio, Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liiduga ühinemise tähistamisest Tartus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu käib Pärnu keskrannas juba liiva sõelumine, homme tahetakse maha panna laudteed, aga üldiselt ei takista miski inimesi juba praegu randa minemast, sest suuremat tööd on juba tehtud. Keskkonnahoolduse tööde juhataja Kalju Villota. Proovime selle nädala jooksul korda teha selle, et põhimõtteliselt suuremad tööd on tehtud, on paar kilomeetrit laudteed vaja panna veel maha ja siis ütleme liiva veel koristada, mida on päris palju, iga põhimõtteliselt teed hommikul ära ja siis, kui tuul tuleb 20 meetrit, siis hakkad hommik järgmine hommik uuesti pihta ja mis me siin ikka tegime, naisteranna tegime salaja pikemaks natuke, et rohkem naisi mahuks randa, noh, toimetame ütleme niimoodi igapäevaselt ma ei tea, leping oli linnal tehtud, et 15, aprill peab valmis olema, aga jää oli siia promenaadini välja, me ei saanud mitte kuskil, et lihtsalt see aasta on niisugune aasta külm ja rahvast on vähe. Täna on ilus ilm, eile oli ka ilus ilm. No kas sel aastal oli liiva nagunii siia promenaadi peale ajavad rohkem kui tavaliselt? Selles mõttes oli või võib-olla isegi vähem, et vaata, jää oli ka, kui jää on peal, siis ta ei, ei lenda nii palju, et kevad on kõik tuuline olnud. Põhimõtteliselt iga päev on tuul, nagu on, tuul on ka liiv lendab ja liiv lendab siin võõraste kinnistute peale, kes on pärast vihased, et liiva ei tohi sul üldse promenaadi lepingu järgi ei tohi kuskil olla, et sa pead, peab olema kogu aeg koristatud. Aga noh, ma ei tea, niisugust randa, ma ei tea, kus liiva ei ole, et noh, rannas ongi liiv.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus on tavaks, et supelrand tehakse korda 1. maiks. Tänavu oli kavas rand korda teha juba 15. aprilliks, aga sellest ei tulnud midagi välja, sest rannas oli jää.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelleks, et kohtuprotsess president Donald Trumpi üle saaks alata, peab esindajate koja demokraatide juht nii ametisse määrama prokurörid, kes hakkavad senatile varem kogutud tõendeid tutvustama. Lisaks peab elui ametlikult senatisse saatma süüdistusaktid, mida ta on seni keeldunud tegemast, sest tema hinnangul ei kavatse seal enamuses olevad vabariiklased läbi viia ausat kohtuprotsessi räägib USA esindajate koja demokraatide juht. Ansipellussi. Konstituti. Pre. Meie esiisad, kui nad kirjutasid põhiseaduse, kahtlustasid, et president võib-olla kelm. Ma ei usu, et nad mõtlesid, et samal ajal võib meil olla Kelmist president ja Kelmist senati juht. Vabariiklaste hinnangul on elusi oma pädevused ületanud ja see olukord näitab, et demokraatide süüdistused seisavad kanajalgadel räägib USA senaator, vabariiklane Lindsy gream. Meil ei saa olla selline süsteem, kus esindajatekoda tagandab presidendi ütleb senatile, kuidas kohtuprotsessi läbi viia ja hoiab tagandamise süüdistusakte presidendi pea kohal nii kaua, kuni nemad tahavad need vabastada. Senati protsessi reeglitest peavad kokku leppima ülemkoja mõlema erakonna juhid. Vabariiklane Mitch McConnel ja demokraat Jack Schumer. Seni on omavahelised läbirääkimised ebaõnnestunud. Demokraadid nõuavad, et valge maja saadaks senatisse vajalikke dokumente ja lubaks tunnistama ametnike, keda esindajate koja liikmetel ei olnud võimalik küsitleda räägib USA senati demokraatide juht Jack Suumer. Niikaua, kuni me pole tunnistajaid küsitlenud, niikaua kuni me pole dokumente saanud, eeldavad ameeriklased õigusega, et need, kes tunnistamist takistasid, aitasid kaasa kinnimätsimisele. Vabariiklased soovivad aga protsessiga kiiresti edasi liikuda ja paljud neist ei taha üldse tunnistajaid kutsuda. McConnel soovib küll selle võimaluse lahti jätta, kuid pigem otsustada pärast seda, kui esindajate koja, prokuröri ja trumpi kaitsjad on oma argumendid esitanud räägib USA senati vabariiklaste juht Mitch Machonnel. See on selge, mida meil praegu on vaja. Meil on vaja, et senad täidaks oma loomise eesmärki, milleks on institutsioonide kaitsmine hetkelise hüsteeria eest, mis teinekord meie poliitikat valdab. Senat on protsessiks kinni pannud kogu jaanuari, kuid tegelikult ei ole selge, mitu päeva see kestab. Palju sõltub sellest, kui palju antakse aega avakõnedeks ja küsitlemiseks. Trumpi ametist kõrvaldamiseks peaks selle poolt hääletama 67 senaatorit. See on aga äärmiselt ebatõenäoline, sest demokraatidega peaks ühinema 20 vabariiklast. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue aasta alguses algab USA senatis kohtuprotsess president Donald Trumpi üle, mille lõpus ta suure tõenäosusega õigeks mõistetakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaal on homme presidendivalimised ja telefonil on nüüd meie korrespondent Moskvas Vallo kelmsaar. Venemaa presidendivalimised on selle poolest omapärased, et tulemus on kõikidele kindlalt teada, võidab istuv president Vladimir Putin. Ainus, mis teda ähvardada võib, on valijate apaatsus, et inimesed ei lähe valima ja valimistest osavõtt jääb alla 50 protsendi. Kui tõsiseltvõetav see oht on? Vallo? Seda nüüd praegu raske hinnata, kui tõsiseltvõetav see on. Igatahes ametlikud kanalid ei märgi seda ohtu suure ohuna, nemad arvavad, et tuleb üle 50 protsendi. Inimesed, kellega ma tänaval olen rääkinud, ütlevad küll paljud, et nemad ei kavatse valima minna, nii et see tõenäoliselt selgub ikkagi homme. Aga ka on öeldud seda, et Vene mentaliteet on harjumus, on leppimine olukorraga ja ka sellepärast, et nad on harjunud käima valimistel vanast ajast ma mõtlen, nõukogude ajast võib siiski see protsent tulla küllaltki suur. Vladimir Putinit pooldab Moskva andmetel vähemalt 70 protsenti inimestest ja ülejäänud viis kandidaati olevat Õnnega koos, kui saavad kokku 10 protsenti. Kuidas see ennustus tundub? See tundub küll täiesti tõenäoline olevat ja ilmselt see ka paika peab. Kaks küsimust ongi tegelikult siin, üks on see, milline tuleb osalusprotsent ja teine küsimus tegelikult on see, kui palju saavad need vastaskandidaadid hääli, sest on öeldud seda, et kui vastaskandidaatidele tuleb kokku väga vähe hääli, siis ei jäta see ka välismaailmale lääneriikidele head muljet Venemaa valimistest, nii et sellele siiski püütakse tähelepanu pöörata. Ja on isegi seda väidetud, et Putin on ise organiseerinud niimoodi, et oleks ka mõni nii-öelda veidigi tõsiseltvõetavam kandidaat, kuigi samas on neid valimisi nimetatud ka täiesti tundmatut kandidaatidega valimisteks peale Putini muidugi neid konkurente on nimetatud isegi juhuslikeks inimesteks, tähendab, nende hulgas ei ole niisugust laia populaarsust omavad isikut. Kuidas siis Moskva välja näeb, kuidas turvameetmed on Lõuna-Venemaal igatahes valvatakse valimisjaoskondi ja raudtee ja lennujaamu ja tööstusobjekte ja, ja kas Moskvas on reklaami palju? Täna ma tean küll, kampaaniat enam teha ei tohi, aga, aga kuidas linn on? Praktiliselt sellist valimisreklaami, nagu me Eestis harjunud oleme, suuri isikuportreesid ei ole, ma ei ole näinud mitte ühtegi, isegi mitte Putini portreesid. On olemas sellised plakatid, mis kutsuvad inimesi valima, aga neid on ka vähe, nii et ma ütleks, et seda, et valimised on tulemas? On küll linnapildis märgata, aga kui sellele väga tähelepanu ei pööra, ega siis ei näe ka. Ja turvameetmed on küll sellised, et näiteks tunnelites Moskva kesklinnas on relvastatud miilitsad, kellel on kaasas ka metalliotsijad. Sama on metroodes ja näiteks metroodes iga natukese aja tagant korratakse ka niisugust üleskutset, et kui te märkate midagi kahtlast, siis pöörduge kohe lähima miilitsa poole ja nii edasi, nii et turvameetmed on päris tugevad, isegi kremlisse nendel päevadel ei lasta inimesi ilma saatjata, ma pean siis silmas Kremli territooriumi, kus tavaliselt turistid saavad käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaal on homme presidendivalimised. Mall Mälbergi ja kohapeal viibiva Vallo Kelmsaare vestlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalkindlustusameti Lõuna piirkonna majutusliini juhi Simone Epro sõnul jõudis varasemalt Lõuna-Eestisse paarsada Ukraina kodanikku nädalas, kuid viimastel nädalatel on siia jõudnud umbes 50 põgeniku. Peamine probleem On põgenikele pikaajaliste elukohtade leidmisega. Epro sõnul majutatakse põgenikud üldiselt hotellidesse vaid kuuks, mille jooksul saavad nad korda ajada kõik dokumendid ning siis soovivad nad edasi liikuda juba korteritesse, räägib Simon Epro. Korterid hakkavad lihtsalt otsa saama. Kui alguses pakuti ikkagi selliseid tasuta eluruume, siis need on ka tegelikult otsa saanud. Põgenike üürile võtmiseks tehakse neile range taustakontroll ning korras peavad olema kõik dokumendid, räägib Arko Vara kinnisvarabüroo maakler Liis Kurik. Omanikud on üsna valivad, et neil ongi see, et tegelikult üürikorteritest on puudus. Siis omanikel ongi võimalus valida, kui ongi näiteks kolm inimest, siis nad valivad ki ikkagi ühe välja ja pigem on see ikkagi eestlane. Siiski on nagu Ukraina põgenikud võrreldes sõja algusega läinud kavalamaks. Liis Kurik. Hakanud trikitama, et kui ütlevadki, et tavaliselt otsitakse pikaajalist üürniku, siis nad ütlevadki, et oleme ka pikaajalist üürniku, aga samas tegelikult kunagi ei tea, kui nad ära lähevad ja on olnud pigem, et nad on lühiajalised, ikkagi. Sotsiaalkindlustusamet ning Tartu linn on Ukraina peresid aidanud korterite otsimisega. Edasine plaan on aga üüritoetused, räägib Tartu sotsiaal ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak. See on see riigi vahendusel makstav üüritoetus. Mis siis, eks ole, vahendid tulevad riigilt, meie hakkame seda toetust välja maksma. Üüritoetusi saavad taotlema hakata Ukraina kodanikud, kes on endale Eestis ajutise kaitse staatuse juba saanud. Merle Liivak. Kui me räägime selle suurusest, siis eks ole, piir, on ees kuuekordne toimetuleku piir, täna on see 1200 eurot, aga me vaatame reaalseid kulusid, et kui see kulu reaalselt on see siis üürisuhte ettemaks, maakleritasu on väiksem, siis me maksame selle kulu. Kui see on suurem, siis kahjuks jääb ka osa kulu inimesele katmata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik hakkab põgenikele välja maksma üüritoetusi, kuid üürileandjad eelistavad pigem eestlasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSiseministeerium valmistas ette eelnõu, mis mureks korraga ligi tosinat seadust. Oluline osa eelnõust puudutab siin viibivaid ja töötavaid kolmandate, st riikidest pärit välismaalasi. Siseministeeriumi kodakondsuse ja rändepoliitika osakonna juhataja Rutt annus räägib, et osad plaanitud muudatustest on tarvilikud eriolukorra ajal osad pärast seda. Et eelnõuga luuakse siis riigile paremad hoovad välistööjõu kättesaadavuse kontrollimiseks, et suunata tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu ja luua mehhanismid Eesti tööturu kaitseks. Suurem osa välismaalasi töötab Eestis lühiajalise tööloaga, mille järgi võib siin tööd teha 365 päeva. Läinud aastal said niimoodi töötamiseks pikaealise viisa enam kui 8000 inimest. Muuhulgas valmistub siseministeerium ka selleks, et osad välismaalased võivad lähiajal töö kaotada. Eelnõu järgi kaotaks kehtivusega tööta jäänud välismaalase pikaajaline viisa ja inimesel tuleks koju sõita. Ministeerium eeldab, et suurem osa inimesi läheb koju vabatahtlikult aga igaks juhuks plaanitakse muuta loetelu asjadest, mille järgi võib kahtlustada, et inimene koju minemise asemel hoopis põgeneb. Eelnõu järgi võib põgenemisohuks pidada ka seda, kui välismaalasel puuduvad piisavad elatusvahendid või raha koju naasmiseks. Kui on põhjendatud alust arvata ja seda hinnangut antakse igal üksikjuhtumile eraldi, et välismaalane tõepoolest võib ära põgeneda ja jääda Schengeni alale ebaseaduslikult, siis halduskohtu loal on võimalik ka ta kinni pidada ja korraldada tema väljasaatmine. Samas on eelnõus mõeldud ka sellele, et mõni inimene ei pruugi koju saada suletud piiride pärast. Neil inimestel võib siseminister või politseiameti peadirektor lubada veel mõneks ajaks Eestisse jääda. Sisuliselt saab ta pikenduse, kuniks olukord rahuneb ja tal on tõepoolest võimalik oma päritoluriiki tagasi pöörduda. Teine suurem muudatus annaks valitsusele õiguse otsustada, mis erialadel üldse lühiajalist töötamist lubatakse. Rutt Annus selgitab, et tööandjaid tuleb suunata kohalikku tööjõudu kasutama. Juhul, kui me ühes valdkonnas vajame välistööjõudu ja teises valdkonnas, pigem on Eesti tööturul vastavaid töökäsi saada, siis me näeme jah ette, et vabariigi valitsusel oleks võimalus peatada siis võõrtööjõutaotluste registreerimine valdkondade järgi kuni kaheks aastaks. Rutt Annus kinnitab, et uisapäisa valitsus niisugust otsust ei teeks. Sellele peaks eelnema põhjalik erinevaid ministeeriumi kaasav analüüs.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseministeerium valmistas ette seaduseelnõu, mille järgi lõppeks töötuks jäänud välismaalase viisa. Ühtlasi saaks valitsus õiguse otsustada, missugustel erialadel võib ja missugustel ei või lühiajalist tööluba anda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnne seda, kui Pärnus hakati korraldama linnale palju kuulsust toonud sõud ja Jüri Jaansoni kahe silla jooksu olid jõe kaldad räämas ja miski ei kutsunud sinna jalutama ega rattaga sõitma. Kõige enne tehti korda jõe Parem kallas, aga 2014 sai juba täiesti uues kvaliteedis korda. Vasakallaski möödus veel mõni aasta ja esimesed ettevõtjad leidsid jõe kaldale tee pagariäri ja kohvik. Leivakas tegi jõe kaldal uksed lahti eelmisel aastal. Leivaka omanik Ralf Ramot. Augustis, siis avasime eelmine aasta, jah, kolisin Tallinna maanteelt ära siia Tallinna maanteel, nagu ligipääsetavus puudus ja nähes seda jõe potentsiaali ja seda ilusat ala, siis ma mõtlesingi, et see on nagu viimane asi, kas ma võin kõik oma seadmed vana rauda või, või tulen proovin veel. Tegelikult avasid leivakaga ühel ajal uksed, restoran kastrul ja veni kohvik kohvila ja neilgi pole põhjust kurta. Meie olime nagu esimesed, kes tulid hakata seda vana rehvihoonet siin ehitama ja me olemegi siin täpselt niimoodi. Aga päris vee peal ja kaldaserval teevad tegusid alohasurf ja kalatakso. Aluhasurfi omanik Tom Aloha. See on tegelikult kolmas aasta ja niimoodi võtame iga aasta natuke samm haava tagasi linnaruumi, seda jõe äärt, et see on lihtsalt aja küsimus, millal siin elu hakkab käima ja siin ongi uus Pärnu kesklinn seni kasutamata võimalus aastakümneid ja et kõik räägivad, et Tartus nii hästi on Emajõe äär läinud käima, siis sarri Tartu, aga ikka palju suuremad võimalused on siin. Kalataksoomanik Taavi Holter Lisaks talvele me tahame ka suvel ja kevadel sügisel oma selle hobi ja kõigega tegeleda ja siis me panime siia uhke sellise jõekeskuse koostöös Sansitiga, kus on siis erinevaid kaatreid, paate kõigile maitsele reaalselt viis tükki, lisaks siis lõbusõidud, et ühesõnaga kahte valdkonda, et selline kalastajatele ja samas ka selline ilus päikeseloojang ja vägev kaatrisõit ja lõbusõidud nagu Pärnu lahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jõe vasakkallas Pärnu südalinnas on viimastel aastatel ellu ärganud. Tänu kaheksa aasta eest valminud Jaansoni rajale liigub seal pidevalt rahvast ja pead on tõstnud ettevõtlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaar oli täna erakonnakaaslaste ees, esmalt toimus hommikul juhatuse istung, siis kohtumine riigikogu fraktsiooniga. Mõlemal puhul oli toetus esimehele pea üksmeelne. Aseesimees Kadri Simson. Me toetame Edgar Savisaare jätkamist erakonna esimehena, me toetame teda ka selles otsuses, et ta jätkaks Tallinna linnapeana ja me taunime eriteenistuste kaasamist poliitiliste kampaaniasse, mis paraku praegusel hetkel käimas on. Ja samuti leiame meie keskerakonna, et ühe kiriku ehitamist ei saa pidada Eesti julgeolekule julgeolekuriskiks. Tähendab saan ma nüüd õieti aru, et mingit rahaküsimist erakonnale ei ole olnud kapo manipuleeritav ja valetab. Kapo ei anna oma väidetele tõendeid, me isegi ei tea, et kas need allikad ma eeldan, et peaks olema kapo mitu allikat olemas on, aga erakonna juhatus on rahul sellega, et erakonna esimees ja ka nendes raportitest läbi käinud Deniss Boroditš on öelnud, et nemad ei ole küsinud muud raha kui õigeusu kirikule ehitamiseks. Ja samuti me teame kõik juhatuses, et ei ole selliseid müstilisi summasid planeeritud meie valimiskampaania eelarvesse. Et meie valimiskampaania eelarvesse on planeeritud ainult raha, mis on Eesti päritolu. Fraktsiooni aseesimees Ain Seppik väljendas hommikuses intervjuus meie raadiole lootust, et nad kuulavad Edgar Savisaarelt vastuseid mitmele neid huvitavale küsimusele pärisin hiljem, kas ta sai need vastused. Me saime põhimõtteliselt vastuseid jah, väga paljudele küsimustele, kuid me saime vastuse ka sellele küsimusele, mida ta kavatseb edasi teha ja mind rahuldas täiesti see, et ta kavatseb au ja väärikuse kaitseks või vähemalt kaalub pöörduda kohtusse, sest see on ainukene võimalus saada teiselt poolelt neid tegelikke tõendeid, mida nõutakse ja saada asjas selgust, noh, demokraatlikule riigile igati kohane. Sotsiaaldemokraadid ootasid ära Keskerakonna juhatuse otsuse ja tegid siis teatavaks enda oma. Sven Mikser. Otsuse langetasime tegelikult juba eile, et küsimus oli, et Edgar Savisaare suhtes võõrriigi raha kasutada, mis käsitlevad süüdistused valimiskampaanias leidsid kapo raportis meie jaoks piisavat kinnitust. Sõnastasime enda jaoks küsimuse selliselt, et kas ädgab Edgar Savisaar Tallinna linnapeana ja ja Keskerakonna esimehena või jätkame meie Tallinna koalitsioonis. Täna hommikul on Keskerakonna juhatus andnud meie küsimusele väga selge vastuse. Nad on otsustanud jätkata Edgar Savisaarega, mis tähendab, et meie jätkamine Tallinna koalitsioonis ei ole enam võimalik. Valitsuse pressikonverentsil küsiti aga peaminister Andrus Ansipilt, miks siis ei avalikustata selle Savisaare ja Raivo Aegi kohtumise linti, mida Savisaar nii väga soovib? See on Edgar Savisaarele väga, väga iseloomulik käitumine. Kui kõik räägivad aiast, siis tema tahaks rääkida aiaaugust. Kui oluline on see, et ta küsis Venemaalt erakonna tarvis raha, siis tema hakkab rääkima oma märksa hilisemast vestlusest kaitsepolitsei ametnikega. Ma saan korrata seda, mida on kaitsepolitsei amet ise öelnud. Nad ei ole kunagi kinnitanud, et see vestlus üleüldse salvestati. See oli vestlus. See ei olnud ülekuulamine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna juhatus ja fraktsioon toetab Edgar Savisaart. Sotsiaaldemokraatide mõõt sai täis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMajandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et olukord on dünaamiline, ettevõte jätkab tööd restruktureerimiskavaga selle detailidega, et see kava peab lõpuks olema selline, mis tagab ettevõtte pikaajalise finantsilise jätkusuutlikkuse. Kindlasti sõltub väga palju sellest, kui palju reisijad ja piletimüük õnnestub. Me anname aru, et see on niisugune üsna keeruline olukord, et ega kaua me ei taha, et see kestaks. Et samas me ei suuda oma varjust ette joosta. Me peame küpsetama parima otsuse täna Eesti riigi jaoks ennekõike. Jätkatakse ka läbirääkimisi Euroopa komisjoniga võimaliku riigiabi loa üle, see võib kesta kaua ja sõltub, kui hea on Estonian Airi restruktureerimiskava. Eks Euroopa komisjon praeguses riigiabimenetluses on esitanud hulganisti küsimusi, loogiline on, et nad peaks algatama avaliku uurimuse. See protsess võib kesta kas kuus kuud, kuni kaks aastat võib olla ettevõtte seisukohast vajadus langetada varasemaid otsuseid, on üks, üks keerulisemaid kohti ületamaks, aga peame leidma lahendusi, põhi, nii-öelda tuum. On ju üsna selge, et mis lennuühendusi ettevõte huvitab ja millisel moel seda teha, kuidas ta saaks efektiivsemalt oma lennukiparki kasutada. Partsi sõnul on näiteks põhjanaabrid loonud huvitava pretsedendi. Detsembris Rootsi, Taani ja Norra parlament ratifitseerisid laenugarantii viie kommertspanga laenule SAS-ile. Parlamentide kommentaar oli suhteliselt lühikene, et nad käitusid turuinvestori põhimõttel ja kui nad suudavad selle ära tõestada, siis on see igati legaalne. Küsisin ministrilt arvamust ka paari Estonian Airi juhi Jan Palmeri mainitud punkti kohta üks, mis puudutab lennukipargi vähendamist, et lahti saada neist lennukitest, millega on sõlmitud 10 aastased lepingud. Ja sellega ettevõte tegeleb, seal on ettevõttel erinevaid optsioone, erinevaid võimalusi, noh, meid huvitab ikkagi see põhiasi, et see ettevõte oleks finantseeriuutlik. Välistatud ei ole ka koostöö näiteks Lufthansa ga või või meie lennukite pardapersonali rentimine teistele lennufirmadele. Meie sellisel Estonian Airi sugusel ettevõttel on tegelikult väga suur väärtus, kui ta suudab teha koostööd erinevate noh, suuremate lennuettevõtetega, see on reisijate huvides ja see võib luua ka erinevaid ärivõimalusi täna suur koostööpartnerion SAS ja see on jällegi ettevõtte juhtkonna ülesanne luua neid võimalusi Kui majandusministeerium on arvutanud, et lennufirma aastane positiivne mõju riigi majandusele on umbes 130 miljonit eurot, siis Euroopa transpordivolinik Siim Kallas on selleks numbriks välja öelnud 320 miljonit eurot. Juhan Parts. Ma arvan, et see transpordivoliniku suust on väga kõva transpordipoliitiline signaal ja kui me mõtleme edasi, et kui sellist ettevõtet ei oleks",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas maksta aktsiaseltsile Estonian Air välja 4 ja pool miljonit eurot. Tegemist on viimase osamaksega 8,3 miljoni suurusest laenust, mille valitsus otsustas eelmise aasta lõpus reservfondi vahenditest Estonian Airile eraldada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikohus tegi kindlaks, et pensionireformi seadus riivab omandi ja võrdsustahiõigust ning ettevõtlusvabadust. Samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse, ütleb riigikohtu esimees Villu Kõve. Põhimõtteliselt igas seaduses on mingisuguseid põhiõiguse riiveid ikka kellegi omandiõigus puudutatakse või või vabadusi puudutatakse, aga mitte iga riivamine ei ole veel rikkumine, selleks peab see riive olema nii intensiivne, nii tugev ebamõistlik, et seda lugeda rikkumiseks. Riigikohus siin leidis, et riived on, need on õieti välja toodud, aga need ei ole nende prognooside pinnalt, mis täna meil on nii tõsised, et, et neid saaks lugeda rikkumiseks. Kõige keerulisemateks küsimusteks kujunesidki kõve sõnul arutelud punktide üle, millist vanaduspõlve peaks siis põhiseadus Eesti inimestele lubama ja kuivõrd pensionisambast raha väljavõtmine sinnajääjaid mõjutab. Kus siis nii-öelda seadusega lubatud pension siis ikkagi paikneb, riigikohus ütles, et see peab olema midagi enamat kui lihtsalt puuduse kõrvaldamine. Ma arvan, et see on selle lahendi üks tugevamaid tegelikult sõnumeid, et põhiseadus tagab meie inimestele riigi kohustuse neile pensionipõlves väärikas elu tagada. Samas polnud riigikohtu praegune otsus sugugi üksmeelne, mis väljendub ka otsusele lisatud eriarvamuses ja konkureerivas arvamuses. Lõppotsuses eriarvamuse jääjate halduskolleegiumi esimehe Ivo Pilvingu sõnul kaasnevad seaduse vastuvõtmisega suured riskid. Ehk pole täpset infot, kes ja kui palju teisest samba st raha välja võtma hakkavad ning sambast väljujatele ei pruugi jääda vanaduspäevadeks kaitset, mida praegu teine sammas oma eesmärgi järgi oleks pidanud tagama. Enamus nägi reformi eesmärgina vabaduse suurendamist. Vähemuse arvates vabaduse suurendamine kui selline abstraktne püüdlus ei ole tegelikult vaadeldav selle otsuse eesmärgina see on tegelikult vahend. Reformi tegelik eesmärk oli teise samba tänaste puuduste kõrvaldamine, aga praeguse vahet leitud vahend, raha väljamaksmine ei aita probleemide lahendamisele kaasa. Erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et jõustunud reformiga kaotajaid ei ole, sest kellegi õigusi ja vabadus ei piiratud, vaid anti neid hoopiski juurde. Samuti loodab seeder, et riigikohtu menetluse ajal ja ka praegu tegelevad ja jätkavad asutused ettevalmistustöödega ja on võimelised süsteemi käivitama ilma tõrgeteta ettenähtud ajal ehk uuel aastal. Seda seaduseelnõud on nii pikalt välja töötletud ja tegelikult selle pensionireformiga on tegeletud aastaid ja praegu tulla nii-öelda lõpusirgel pärast väljakuulutamist öelda, et, et me ei olnud nüüd valmis, see ei oleks aus kõigi nende inimeste suhtes, kes ootavad oma otsustusõigusi. Ma arvan, et me selle kuupäeva pikendamise teed ei lähe ja esimesest jaanuarist see kõik jõustub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikohus jättis rahuldamata president Kersti Kaljulaidi taotluse tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega muutub teise sambaga liitumine või sealt välja astumine vabatahtlikuks. Ka antakse reformiga kindlustusvõtjale õigus öelda üles enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping ning saada kätte raha pensionilepingu tagastusväärtuses.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNoh, ütleme, et kui see valik, siis esimene langes sellepärast et lihtsalt, kes on selles olukorras praegu sees olnud neid otsuseid langetanud, kes nagu olukorda tunneb et ju ta siis selle pärast selle valiku tegi või sellest ringist. Ja noh, mis mulle öelda, et kui on tegelikult erakonnale mindud valimistele, kui on moodustatud valitsus, siis see vastutus tuleb võtta, kui seda on vaja võtta, ega siin ei ole midagi parata, eks mul väike taust on olnud, minu põhieriala on õpetaja, nii et, et päris öelda ei saa, et ma haridussfääriga nagu kokku puutunud ei ole ja teine asi, ma olen ka erakonna sees, erinevate platvormide programmide koostamisel hariduspoliitikas alati osalenud ja ma olen isegi erakonna volikogu hariduskomisjoni juht, kolm-neli aastat. Mailis Reps oli liberaalse suundumuse pooldaja, mis puudutas näiteks koolide kontaktõpet. Ta arvas haridusministrina, et lapsed peaksid ikka koolimajas kohal käima. Milline see teie suhtumine on? No ega need otsused ei ole ju rõõmustavad kellegi jaoks ja selge on see, et kõige paremini toimib see õpe ikkagi kontaktõppena. Aga meile viiruslik, olukord on selline, nagu ta praegu on, eks me peame edasi mõtlema ja eks see on esimene aktuaalne küsimus ka selle posti peal, kuidas seda asja korraldada võib-olla ka vaatega tulevikku, et kuidas me saame teha seda nii, et kui ükskord, et see piirang lõpeb, kontaktõpe saaks võimalikult mõistlikult taastada, see otsus tehti siin reedel, eks ju. Kahjuks mind ei olnud tol korral kabinetis, aga ikkagi viiruslikust olukorrast, kus on selgelt näha ka noorte inimeste hulgas just nimelt ka gümnaasiumivanuses väga kiiresti levib nakkus ja kui noored selle suhteliselt kergelt läbi põevad, üldse ei põe siis sealt ta jõuab järgmiste eagruppideni, ehk siis vanemate inimesteni, kellele see võib olla saatuslik, nii et ega need otsused ongi väga rasked, tuleb leida mingi tasakaal, kindlasti, ega ma ei ütle, et ainult must ja valge on. Praegu on see otsus tehtud, vaatame, mis edasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Jüri Ratas teatas, et esitab haridusministri kandidaadiks riigihalduse ministri Jaak Aabi. Aabi asemel saaks riigihalduse ministriks praegune Riigikogu keskfraktsiooni liige Anneli Ott. Miks Aab nõustus ministriportfelli vahetama?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMälestuspäeval austatakse ja leinatakse USA sõjaväelasi. Tavaliselt külastavad ameeriklased sel ajal surnuaedu, asetavad haudadele lippe ja osalevad erinevatel mälestusüritustel. Tänavu on paljud surnuaia aga koroonaviiruse tõttu suletud ja pärgade asetamist tuleb vaadata hoopis internetist. Seetõttu otsustasid mõned perekonnad näidata tänutunnet päev varem. Texase elanik Cilian Niffen. Kui tuleme siia, me leiame, et see on oluline asi, mida oma lastele näidata. Meil ei ole ühtegi perekonnaliiget siia maetud. Ma olen uhke, et nad mäletavad seda pikka aega, räägib Jilian Nifeni poeg. See ei ole lihtsalt päev, millal saab randa minna. Me peame austama inimesi, kes olid siin ja kes surid meie riiki kaitstes. Pikk nädalavahetus ja ilus ilm meelitasid aga paljud ameeriklased kodudes välja. Rannad ja pargid olid inimestest pungil. Merilandi elanik, imberlivia. See oli väga vajalik reis, et nautida ilma pärast karantiinis olekut. Lisaks sellel nädalavahetusel on lõpuks ilus ilm, California elanik Bill hallet. See rand on täis isekaid, inimesi, kes ei hooli kellestki teisest, mitte keegi ei kanna näomaske, mitte keegi ei järgi reegleid. Kentaki elanik Nensy Walters. Ma kindlasti lähen koju tagasi ja teen koroona testi. Ma tegin ühe just enne seda, kui siia tulime ja see oli negatiivne. Ma olen esimene järjekorras, kui jõuame teisipäeval tagasi, et teha uus test. Samal ajal, kui kõik osariigid leevendavad vaikselt piiranguid, hoiatavad rahvatervise eksperdid, et see võib tähendada uut viiruspuhangut. Valge maja koroonaviiruse töögrupi liige Bor a Bergs. Wve ret The Aeta Brad Me oleme rääkinud sümptomiteta levikust ja see tähendab, et inimesed levitavad viirust endale. Teadmata. President Donald Trump veetis nädalavahetuse Virginia osariigis golfi mängides kuid oli täna tagasi pealinnas Washingtonis, et osaleda mälestusüritusel Arlingtoni surnuaias. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s on täna mälestuspäev, mis paljude ameeriklaste jaoks tähendab ühtlasi ka suve algust. Pikk nädalavahetus ja ilus ilm meelitasid inimesed randadesse ja parkidesse, kus teineteisega vahe hoidmine oli keeruline.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKell seitse, 33 kõlas ün ja sinimustvalge lipp tõusis Pika Hermanni torni. Hoolimata külmast ilmast oli rahvast rohkelt, nagu ikka. Lisaks diplomaatilisele ja mitmetele riigikogu ja valitsuse liikmetele kõlasid traditsioonilised laulud meeskooride eestvedamisel ja piirivalveorkestri saatel ja riigikogu esimees Ene Ergma mõtiskles riigi tähenduse üle. Eesti vabariik ei tohi kellelegi meist tähendada ainult poliitikat, bürokraatiat ja rahanumbreid. Ei ole olemas eraldi riigi ja rahva asju. Riik, see oleme meie kõik kodanikud võrdsete õiguste ja kohustustega oma elukeskkonna eest. Riik on rahva kodu ja igaühest sõltub see, milline on meie kodu, kui eluküps ja riigiküps Eesti rahvas tegelikult on. Meie kõigi soov on elada hästi. See kõlab imelihtsalt. Aga ometi on seda tihti raske saavutada, sest hea elu tähendab erinevate inimeste jaoks täiesti erinevaid asju. Ometi on meil kõigil just kodanikena üheskoos ja üksmeelselt võimalik anda riigile õige tähendus olla aktiivsed ja ühineda koostööks. Kaks ja pool tundi hiljem täpselt kell 10 saabus Vabaduse väljakule president Arnold Rüütel ja algas kaitsejõudude paraad. Härra Eesti vabariigi president. Iseseisvuspäeva paraadirivis on kaitseväe, kaitseliidu ja piirivallüksused ning lahingutehnika. Rivis on neli kompaniid, kuus rühma ja kaks orkestrit, kokku 712 inimest. Paraadi juhataja kriitseadmiral kõuts. Kui president oli tervitanud paraadil osalevaid väeosi, järgnes kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi kõne. Sellest tõstis ta esile Eesti sümboleid, näiteks admiral Pitkat rääkis sellest, et riigi kaitsmine toob tahes-tahtmata ka kaotusi ning riigi ja rahva ühtsuse, st. Oma riik on tõsine asi liiga tõsine selleks, et oma riigiga mängida. Riik luuakse ja riik ehitatakse põhimõttel, et riik on igavene ja ta on tugev. Vastasel korral ei oleks oma riiklusel mõtet. Rahvatoetus ja kaitse usaldusväärsus on üks Eesti olulisemaid julgeolekutegurid, sest kaitsevägi on rahvavägi. See on selge märk ühiskondlikust kokkuleppest. Ma ei tea ühtegi teist valdkonda, milles avalik arvamus oleks niivõrd üksmeelne, kui kaitse küsimuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vabariigi 87. aastapäeva tähistamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVaatamata Ukrainas lõõmavale sõjale jagus kaitsepolitsei tänavuse aastaraamatus ruumi Venemaast hulga laiemale spektrile julgeolekuohtudele. Nii näiteks märkis kaitsepolitsei, et igal aastal külastab Eestit või rändab siit läbi 40 kuni 50 terrorismi ga seotud isikut. Neist kolm peeti läinud aastal kinni, kusjuures kaks islamiriigiga seotud Iraagi kodanikku olid tõenäoliselt osalenud sadade hukkunutega massimõrvas. Kaitsepolitsei on silma peal hoidnud ka koroona meeleavaldustel. Aasta raamatust saab lugeda, et meeleavalduste elt ja nendega seotud sotsiaalmeediagruppide est on välja kasvanud väiksemad seltskonnas, kes räägivad, et tuleb valmistuda uueks maailmakorraks. Omavahel räägitakse relvade hankimisest kaitsetaktikast ja korraldatakse mat. Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kinnitab, et võimude sekkumist see tegevus veel ei vaja. Pigem need on olnud sellised üksikud äärmuslikult mõtlevate inimeste mõttevahetuse, et ükski selline tegu eraldi võttes ei ole jõudnud nii kaugele, et siin oleks alustatud kriminaalmenetlust. Edu pole saatnud ka neid inimesi, kes Eestis kremli huvides tegutsevad. Turbulentsi, mis oleks venekeelse elanikkonna kuidagi füüsiliselt häälestanud eestlaste vastu või üldse sellist rahvustevahelist konflikti Kremli ideoloogiast lähtuvalt ei ole Eestis tekkinud, kuigi see on olnud selgelt selline eesmärk. Siiski on ka Eestis inimesi, kes kiidavad avalikult hakka Venemaa sõjakuritegudele. Kuidas kodurahu säilitada, tuleb sinisalu sõnul veel mõelda. Ennetavalt siin öelda ei saa, milline saab olema nende inimeste õiguslik staatus, kuid ilmselt tulevik sinnapoole liigub, et selliseid võib oodata ka see, et nad võivad Eestis elamisloast ilma jääda. Ka üheksandaks maiks valmistub kaitsepolitsei tänavu pisut teisiti kui varem, ehkki fookuses ikkagi sellel, et võimalikke konflikte ja pahandusi eos ära hoida. No eks me kasutame kõiki meetodeid, mis meile seadusega on antud, mõnedega vesteldakse mõningaid inimesi, võib-olla tuleb ka vestlust sellel päeval niimoodi tõsisemalt ette võtta, et nendega pikemalt vestelda. Mõned inimesed nii-öelda võetakse sündmuste hoogsama arengu eel turvalise ruumi. No võib ka nii juhtuda, jah, kui palju neid inimesi on, kes potentsiaalselt tuleb üheksanda mai hommikul või enne üheksandat mai nii-öelda 12-ks või 24-ks tunniks tänavalt ära korjata ja vestlema võtta? No väga palju ei ole, räägime mõningatest inimestest, et päris meelevaldselt me kedagi 12 tundi või 24 tundi kinni ka muidugi pidada ei saa, siis peab olema mingi tõsisem õigusrikkumine, päris jah, niimoodi ei saa isikut kinni pidada. Kinni saab pidada siis just võib-olla ülekuulamiseks ja vestluseks lühemaks ajaks. Jah, seda küll.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitsepolitsei märgib oma tänavuses aastaraamatus, et kohalikud kremlimeelsed mõjuagendid pole oma eesmärke saavutanud ja suurt rahvustevahelist lõhet pole tekkinud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInglismaal asuvas Euroopa teadlasi ühendavas laboris aset leidnud tuumasünteesi katses eraldus 60 megatšauli energiat. Tartu Ülikooli plasmatehnoloogia kaasprofessor Indrek Jõe sõnul piisaks sellest, et katta viieks sekundiks Rakvere suuruse linna energiatarve jätkab Indrek Jõgi. Mis on veel olulisem, on see, et see kütuse kogus, mis selle käigus eraldusee oli ligikaudu üks milligramm, samas kui sama kogus energia jaoks oleks pidanud ühe kilogrammi maagaasi ära põletama ehk see on 10 miljonit korda vähem kütust kulub selle uue protsessi jaoks. Kuigi üks katse praegust maailma energiakriisi ei lahenda, ütleb jõgi, et katse põhjal ollakse õigel teel. See on oluline sellepärast, et nüüd tuumasüntees on sama energiaallikas, mis on ka päikesel ja tähtedel ja selle maapealne teostamine annaks meile väga piiramatu energiaallika. Praegu ehitatakse Prantsusmaale veel suuremat reaktorit, mis võiks jõe sõnul valmida kolme-nelja aasta jooksul. Kui sellega tehtavad katsed õnnestuvad, aitab uus energiaallikas lahendada ka keskkonnaprobleeme. Tuumasünteesi eelised teiste allikate ees on, et on stabiilne, ta on ohutu, et ta on mitmes mõttes sarnane tuumaelektriga, aga tal ei ole seda pikaaegset, radioaktiivsuse probleemi ja ei ole ohtu ka, et mingisugused katastroofid juhtuvad. Siiski võtab tuumasünteesi laialdane kasutuselevõtt Jõe sõnul veel aega. Vahepeal on uuringutest kasu mujalgi. Näiteks aitab eestlaste projekti raames tehtav teadustöö määrata põlevkivi kvaliteeti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa teadlased korraldasid eduka tuumasünteesi eksperimendi, mis valmistab ette uue reaktori katsetusi. Katsesse panustasid materjaliuuringute näol ka Eesti teadlased.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuse pressikonverentsil kordas peaminister Kaja Kallas üle, milles siis kokku lepiti. Hinnalagi on kodutarbijatele 12 senti kilovatt-tunni kohta elektri tarbimisele kuni 650 kilovatt-tundi ja elektrimüüja arvutab selle siis ise arvelt maha ja see kehtib siis jaanuarist märtsini teiseks hinnalagi gaasihinnale kodutarbijatele 65 eurot megavatt-tunni kohta ja seda ületava osa siis kompenseerib riik samuti 100 protsenti kuni tarbimise mahuni siis 2,75 megavatt-tundi äritarbijatele kompenseerime siis 100 protsendi ulatuses elektrivõrgutasu ja see kehtib samuti jaanuarist märtsini. Töötame siis koalitsioonipartneriga ka selle nimel, et leida gaasi osas veel ettevõtetele täiendav hinnatõusu leevendamise meede. Riigihalduse minister Jaak Aab lisas omalt poolt Kui praegu hinnata niimoodi keskmise arve põhjal selle piirini, mis on siis elektril 650 kilovatti ja gaasil 2,75 megavatti siis me saame öelda, et me selles piires hüvitame 35 40 protsenti sellest energia hinnast ja kogu arvest keskmisel arvel umbes kolmandiku ja sellega me saame inimeste igapäevast hakkamasaamist toimetulekut kindlasti päris mõjusalt toetada. Ja Aap tuletas meelde, et senised toetused jäävad kehtima. Et kui nendest piiridest, mis on siis hinnapõrand ja mahulagi, mida kirjeldas siin peaminister jäävad mingid arved kuskile poole välja ja sissetulek on väiksem keskmisest mediaanist siis ikkagi on võimalik taotleda nii gaasielektri kui kaugkütte puhul, sest kaugküttes meil sellist universaalset meedet ka ei ole ja olukord on väga erinev. Aukütte piirkondade hinnad on väga erinevad üle Eesti. Et seal, kus inimesel see arve on, ületab neid piire ja teatud mahus. Ta saab endiselt esitada kõik need järgmised kuud ka taotluse, kuidas see on töötanud, see sihitud taotlus noh eilse seisuga oli 20000 avaldust, Tallinna alles avas selle taotluse vooru. Kindlasti jõuab ta sadadesse tuhandetesse, see taotluste arv",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusliit jõudis hommikul kokkuleppele, et kodutarbijatele hakkab kehtima elektri ja gaasi hinnalagi ning äritarbijate elektri võrgutasu viiakse nulli. Valitsuse liikmed jagasid pressikonverentsil selgitusi energiahinna tõusu leevendamise täiendavate meetmete kohta. Peaminister Kaja Kallas ütles, et meetmeid rahastatakse valitsuse reservist ning selleks kulub umbes 79 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLigi 10 aastat kriisis vaevelnud riik on läbi viinud reformid ja reitinguagentuur Moudis leiab, et Kreeka väljavaade on stabiilne. Sel aastal on oodata küll üheksa protsendist majanduslangust, aga seejärel prognoositakse tugevat taastumist ja kasvu kolm ja pool protsenti aastas. Reitinguagentuur kiitis Kreeka reformide läbiviimise eest. Paranenud on maksude kogumine ja võitlus korruptsiooniga. Lähiaastatel peaks Kreeka majandusele minema hästi vaatamata sellele, et koroonapandeemia on avaldanud suurt mõju turismisektorile. Riik on pingutanud, et parandada investeerimiskliimat. Abi on ka Euroopa Liidu taastusfondi rahast. Kreeka rahandusminister on Muudise hinnanguga rahul. Positiivne sõnum tuli aga vaid päev enne seda, kui Kreekas hakkasid kehtima uued karmid koroonapiirangud. Peaminister Giriakos Mitsotakis ütles uusi piiranguid välja kuulutades, et pikad kriisiaastad on riigi tervishoiusüsteemi nõrgestanud ja Kreeka ei saa endale lubada piirangutega viivitamist nagu naaberriikides. Mitsotakis ütles, et eelistab meetmeid karmistada pigem liiga vara kui liiga hilja. Kuni novembri lõpuni on suletud kõik kauplused, välja arvatud toidupoed ja apteegid. Käivitatud on sõnumisüsteem, mille kaudu inimene saab loa kodust lahkuda, kui tal on vaja minna tööle, toitu ostma või arsti juurde. See kehtib ka turistide kohta. Majutuskohast ei tohi lahkuda, kui selleks ei ole luba saadud. Peaminister tunnistas, et otsus oli raske, aga toonitas, et meetmed on vajalikud viiruse teise lainega toime tulemiseks. Mitso takise sõnul on ta teadlik, et on olemas inimesi, kes sõltuvad palgast. See vihastas kreeklasi. Mitsotakis ise on jõukast perest sündinud nii-öelda hõbelusikas suus ja tal ei ole aimugi, kuidas miljonid perekonnad on pidanud majanduskriisi tõttu niigi püksirihma pingutama. Nüüd siis suletakse lisaks koroona tõttu ettevõtteid ja koondatakse inimesi. Paljud peavad toime tulema vaid viiesajaeurose toetusega ja eriti noored leppima töökohtadega, kus makstakse vaid paarsada eurot kuus. Pahameelt tekitas ka Mitsotakise ülestunnistus, et ühistranspordiga ei ole suudetud midagi ette võtta. Me ei suuda busse ju juurde sünnitada, viskas peaminister nalja. Seda nalja ei mõistnud tuhanded inimesed, kes kaks korda päevas rahvarohketes bussides, trollides, metroos ja lähirongides koju ja tööle sõidavad. Lohutuseks neile teatasid riigi palgal olevad epidemioloogid televisioonis, et bussist küll nakkust ei saa, kuigi teaduslikku tõestust sellele polnud esitada. Kreeklastel ei jäänud märkamata ka hiljuti majanduslehes Financial Times avaldatud pikk artikkel, kus peaministri abikaasa esitleb oma kalleid ehteid, mööblit ja hinnalist kunstikogu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reitinguagentuur Moodys tõstis ootamatult Kreeka krediidireitingut. Värsked koroonapiirangud pitsitavad aga tavalisi kreeklasi ja peaministri kõned ei tee asja lihtsamaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTööturuametis registreeritud ligi 39000 töötut moodustab kuus protsenti tööjõust vanuses 16 aastat. Kuni pensioniga üle poole töötutest on mehed, neist enamik omakorda üle 50 aastased. Võrreldes detsembriga on töötute arv kasvanud ligi 28 protsenti. Tööturuameti peadirektor Tiina Ormissoni sõnul on seis tööturul raske. Esimesel veebruaril oli tööturuametil pakkuda 1987 töökohta. Need tööd on, mida siis ettevõtjad meie kaudu otsivad, et jätkuvalt, nii kummaline kui see ka ei ole, siis ikkagi keevita masinaehituse metallitööstuse, ikkagi on vaja teenindajaid erinevatesse, kas kauplustesse või siis kokkasid, et ikkagi sellised ametid, mida on viimastel aastatel otsitud. See tähendab ka seda, et neid töötuid on vaja pisut ümber õpetada. Jaanuarikuus alustas üle 1000 inimese tööturukoolitustel, nii et, et jah, see võimalus on olemas, aga, aga kindlasti ei ole see võimalus kättesaadav väga kiiresti. Tuleb tulla tööturuametisse nõustajaga läbi arutada need inimese oskused, kogemused, mis tal olemas on ja siis ühiselt leida see lahendus, et, et mis võiks inimest aidata tööturule tagasi. Mis haridus on inimesel, kes on jäänud tööta? Läbi aegade on ikkagi üldkeskharidusega inimesed kõige-kõige enam registreeritud töötud. Töötu ei olegi nõus tegelikult selle tööga, mida, mida talle pakutakse, et ta ootab ikkagi teie käest ka sellist prestiižemat ja paremat asja, et, et kui, kui meelsasti nad võtavad teie poolt pakutud töö vastu. Jah, see ongi tegelikult kummaline, väga tihti inimesed ei saa aru, et tööturuamet ise ei loo töökohti, et meie saame vahendada ikkagi seda, mida siis tööandjad pakuvad ja eriti kui on selline situatsioon nagu täna, et vaba tööjõudu on tööturul piisavalt ja rohkemgi veel, siis on üsna tõenäoline, et need ettevõtjad, kes vajavad tööjõudu suures osas, otsivad ise sellepärast, et, et võimalused on suured ja me alati soovitame tööotsijatel ja töötutel ka ise tegeleda, vaadata erinevaid portaale. No ütleme, nüüd on kevad tulemas, kas te pakute näiteks ka sellist hooajalist tööd, haljastus või, või heakorratööd? No kindlasti hakkab kevade poole rohkem rohkem neid pakkumisi ka tulema ja, ja kindlasti noh, nagu Eestis ikka on, et selline kevad-suvi on turismihooaeg, et siis kindlasti ka just saartel ja Lõuna-Eestis tuleb tööpakkumisi selles valdkonnas rohkem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaanuari lõpu seisuga oli Tööturuametis registreeritud ligi 39 000 töötut. Töötus on kõrgeim Võrumaal ja madalaim Tartumaal. Tööturuameti kaudu otsivad ja leiavad rakendust peamiselt keskharidusega inimesed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ütleb, et ettepanekuid esitati üle-eestiliselt ja need erinevad üksteisest nii suuruse kui ka valdkondade poolest. Esitatud objektidest tuleb komisjonil välja valida kolm. Aadu Must. See on see, mis komisjon üksipulgi analüüsib, läbi, kuulab ja sätib ja esitab riigikogu täiskogule. Ma kavatsen kultuurikomisjonile teha ettepaneku, et me kutsume tegelikult kultuurikomisjoniga kohtuma siiski kõikide esitatud projektide esindajad. Lisaks komisjonile kaasatakse Musta sõnul valiku tegemiseks ka kultuurivaldkonna eksperte ning nii mõnigi esitatud taotlus vajab lisaekspertiisi. Mõnel puhul tundub, et ühest linnast on kaks osaliselt katu. Kogu see rahastamise pool on ka ülimalt tõsine asi, sellepärast et kui meil, esiteks, et objekti üldmaksumus on see, mis kultuurikapitali kaudu läheb riiklikult tähtsate objekti nimekirja konkursi kaudu loodame saada nii palju. Mõned on seletanud, et midagi on käibemaksuga, mõni on öelnud, et on veel loota kaasrahastamist. No need asjad tuleb ju kõigepealt kõigepealt paika loksutada, mis rahadest me räägime? Mõningatest näidetest, mis kultuurikomisjonile esitati, võib nimetada näiteks Eesti presidentide memoriaali, Tallinna kunstihoone ja Erso ning filharmoonia kammerkoori kontserdikeskuse. Ka Tartust on sel korral esitatud mitu ideed. Linnapea Urmas Klaas saatis kultuurikomisjonile ettepaneku Tartu südalinna kultuurikeskuse nimetamiseks riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks. Urmas Klaasi sõnul ühendaks keskus kunsti, raamatukogu ja vaba aja veetmise võimalusi. Kunagi varem ei ole kesklinnas just nimelt selliselt ühendatud avalikku ruumi ning neid kultuurivaldkondi ja väga tähtis on ka see, et just nimelt ta on tõuke ja tõmbekeskuseks tervele Lõuna-Eestile. Paneme tähele, et kui näiteks Tallinnas sai valmis kumu, siis kumu on küll Tallinnas, aga ta teenib ju tervet Eestit. Ka minevikus tuntud Arena Tartu, mis nüüd on saanud linnahalli ja perekeskuse nime, on ettepanekutes olemas. Ettepaneku üks tegija Tanel Tein viitab sarnaselt klaasile, et ka linnahall ja perekeskus oleks olulised piirkonna arengu mootorid. Pärnu linnapea Romek senkranius lähetas komisjonile aga ettepaneku ehitada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina suvepealinna südamesse. Kunstihoone arhitektuuriajaloolane Mart Kalm lisab, et valiku langetades tuleb lahti mõtestada ka see, mida ühiskonnana kultuuriks peame. Näiteks küsib kalm, kas kirik, mis vajab korrastamist, erinevad linnahallid või näiteks ka presidentide memoriaal aitavad kuidagi kultuuri funktsioonide täitmisele kaasa. Ja minu meelest veel, kui ma vaatasin seda nimekirja, et see on nagu põhimõttelised küsimused, et kas see peab olema mingi kandioosne suurehitis või meil tegelikult on palju väikseid asju järjest tegemata. Kultuurikomisjon koguneb sel teemal uuesti 14. septembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu kultuurikomisjonile esitati 29 ettepanekut riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoomlased on meie olukorda endiselt terava pilguga jälginud ja noh, nende huvi muidugi rohkem on nende enda keskne, et, et suvi tuleks, et nad saaksid oma piiranguid hakata tühistama. Nende numbrid on praegu päris head ja muidugi see valmisolek riskida nende numbritega, et need äkki lähevad üles tagasi ja suvel ei saa nii palju vabadusi. Väga suur ei ole nii et, et nad välispiiride osas on pigem ettevaatlikud ja seda vist saadab ka see info, et sisse toodud viiruste arv on Soomes on kasvanud, nii et see teeb neid veel ettevaatlikumaks töögrupis räägitud põhjal me võime nagu, ütleme, sellise järelduse teha, et see oodatav 25. mai ikkagi tööränne ei taastu. Et nad ei ole veel oma otsustaga nii kaugele jõudnud. See otsus tuleb küll nüüd Soome valitsusest, kolmapäeval, aga nii palju, kui me vähemalt selle eelinfo ja tausta põhjal võime öelda, siis paistab, et uus tähtaeg, millal tööränne võiks taastada, on pigem nagu nihkunud sinna juuni, kus või juuni keskele, Soome valitsus vaatab neid reisimise ja piirangutega seotud infot üle iga kahe nädala tagant. Jääb üle loota, et, et ühel hetkel, kui, kui me saame juba hakata rääkima ka töörände taastamisest, võib-olla jõuame ka normaalse reisimiseni tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööränne Eesti ja Soome vahel 25. mail ei taastu, uus tähtaeg on juuni keskel. Täna toimus Eesti-Soome töögrupi järjekordne istung. Küsisime Välisministeeriumi asekantsleri Märt Volmeri käest uudiseid piiriülese liikumise kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa olen jah, väga-väga rõõmus, et ma saan kaasa rääkida nii olulises projektis ja anda oma panuse, et noh, see on oluline mitte ainult Eestile vaid kogu Euroopale, et, et tõesti selline kiire raudteeühendus oleks olemas ka põhja suunas ja noh, prioriteediks kindlasti on see, et, et see projekt hoida nüüd ajakavas ja noh, sellest lähtuvalt see tagab ka sellele rahastuse, et noh, ma arvan, et see on nagu kõige tähtsam asi, et millele ma tõesti keskendun Praegusel juhul on tõepoolest kogu projekt jäänud veidi venima ja ilmselt ka kallimaks läinud. Mõneti ta on ajakavast maas, aga see ei ole tegelikult nagu ületamatu viivis, et no ühesõnaga, see projekteerimisfaas on olnud pikem, et noh, kogu see ehitusfaas ei ole veel täies hoos alanud, kuigi noh, ehitus tegelikult ju juba käib. Nii et selles osas ma usun, et on võimalik järgi jõuda, noh, on selge, et suurte infrastruktuuriprojektide puhul noh, mingi hilistus võib tekkida noh, seda maailma praktika väga harva, kui kui ei tule mingeid muutusi ja täiendusi näiteks noh, keskkonnamõjude osas, eks ole, et noh, nendega tuleb arvestada ja see võib pikendada. Mis puudutab kallinemist, siis noh, seda ei saa ka välistada. Jah, kuigi tähendab muidugi meie eesmärk ja mida ma üritan väga jälgida, on see, et me püsiksime eelarves Kuidas kolm balti riiki koostööle saada selle projekti osas? Jaa, see kindlasti on võtmeküsimus, aga ma usun, et sellega on tõesti noh, tegeleb juba valitsuste tasemel ja peaministri tasemel lausa on võetud see väga prioriteediks ka Euroopa Liidu tasemel, nii et ma usun, et me leiame sellise optimeerimisvõimaluse, et tundub, et et seal on lihtsalt selline see otsustusahelad ja, ja juhtimisahelad on natukene liiga keeruliseks aetud, et kui neid saab lihtsustada, siis ma arvan, et see projekt hakkab kenasti veerema. Millal Rail Baltic võiks valmis olla? Igal juhul on fookuses 20 26 nagu algses plaanis näha, et ikkagi esimene rong liiguks, sellest me ikkagi lähtume nagu noh, kõigi võimalustega. Noh, ja ma väga loodan, et see nii on, kuigi noh, tähendab tõepoolest, ega seda on võimatu garanteerida, et ta siiski nihkub. Aga noh, ma, ma usun, et mitte dramaatiliselt, et tähtis on ikkagi püsida noh, suures piires selles ajavööndis",
"role": "user"
},
{
"content": "Alates 1. märtsist asub Rail Baltic Estonia juhatuse esimehena ametisse seni telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsenud tippjuht Tõnu Grünberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna Lasnamäe piirkonna juhatuse valimistel osales paarsada erakonna liiget, Edgar Savisaar sai 95 häält. Piirkonna esimehena jätkab riigikogu liige Olga Ivanova, kes sai 160 häält. Indrek Kiisler küsis hommikul Iva Novalt, kas Savisaare tervis lubab tal taas poliitikasse naasta. No seda peab tema käest ise küsima, et ta oli küll eile kohal, seal konverentsil aga tema tervisliku seisundi ma küll ei oska hinnata, et selles mõttes, et küll ta oli nõus tulema ja tervitama paljud piirkonna liikmed ka seda palvet läbi minu emalae edastanud. Aga, ja ta esitas ka oma kandidatuuri juhatusse. Oli nõus kandideerima, aga noh küll tervislikku seisundi ma ei oska hinnata. Kas teil oli juttu ka sellest, et Edgar Savisaar võiks kandideerida sügisestel kohalikel valimistel? Sellist juttu ei olnud, kuna meil sõnavõtjaid oli nii palju tervitusega, et meil kulus lausa poolteist tundi selle peale, et, et ära kuulata kõiki tervitajaid, nii et Ta küll ütles sellise lause, et ta võib kandideerida, aga see sõltub piirkonna inimestest, aga rohkemat ei olnud. Keskerakonna Tallinna nõukogu nimetas eelmisel nädalal Keskerakonna esinumbriks kohalikel valimistel Lasnamäe ringkonnas Mihhail Kõlvart. Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ütles, et tema teada ei kandideeri Edgar Savisaar Lasnamäel ja abi sõnul ei ole Savisaar selleks ka ise soovi avaldanud. Me oleme oodatud endiselt nii nagu me oleme öelnud, et ta ükskord otsustas ja ütleks ise, mis ta soovib siiani ta ei ole ju selgelt soovi avaldanud need, et võimalikud avaldused on tulnud Olga Ivanova kaudu ka eilne nagu Lasnamäe konverents näitas, et Edgaril ei ole seda otsust oluline on, et kogu see nimekiri oleks tugev ja teeks tublisti tööd. Edgar ei ole viimasel ajal väga aktiivne ja ma ei näe, et ta lähiajal ka muutuks aktiivseks mis puudutab valimiskampaaniat, nii et kui ta aktiivselt tahaks sellesse sekkuda ja on valmis ka selle nimel tööd tegema, siis, siis noh, erakonna mõttes on, on kindlasti sellel mingi mõte ja ma usun, et ka Lasnamäel me teeksime tugeva tulemuse, kas siis Edgariga või ilma Edgarita ikkagi erakonnanimekirjaga ja kõik on müstifitseerinud üksikisikute tulemusi. Et kui Edgari kandideeris, siis meil 40000 häält puudu, ma ei ole sellega nõus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar valiti Keskerakonna Tallinna Lasnamäe piirkonna juhatusse. Kas ta kandideerib ka valimistel?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHääled kosmoses. Nõukogude Liidu meistersportlase Tartu raadioamatööri Karl Kallemaa aparatuurid on häälestatud kosmosele. Aparaatide juures istuvad Karl Kallema ise ning tema raadioklubi kaaslane Heino Raudsepp. Mida need hääled siis tähendavad, keda me praegu kuuleme või mida me kuuleme? Seitsmes raudselt meie praegust. Kuuleme siit kosmosest vastu kolme pardasaatjad signaali mille signaali tugevuse järgi me võime hakata nii ennustama, kuna me võime kuulda ka Seltsimees Kallemaa, teie olete oma aparatuuri häälestanud siis kosmonaudi vestlusele. Seda küll, jah. Kui eile õhtul mul esimest korda õnnestus vastuvõtt kosmosest tähendab kosmonaudi enda hääle kujul siis ma märkisin muidugi täpse kellaaja üles ja arvestasin selle põhjal välja, siis kunas võiks loota järgmisi saateid. Nüüd jõudsime otsusele, et kella kuue ja kaheksa vahel pärastlõunat. Peaks olema saated kuuldavad. Nüüd peaks siis varsti juba seltsimees Nikolajevit kuulma. Ja kell 18 40 meie prognoosi järele peaks olema saade kuulda, lülitame sisse ja vaatame, kas mis siit olen. No nagu kuulsite, kosmonaut Nikolajev ütles, et tema enesetunne on väga hea ja kõik läheb hästi ja asi laabub igatepidi korralikult ja teatas isegi kosmosest kellaaja. Jah, see oli huvitav ja peab ütlema ka, et meie arvestused läksid õnneks päris täpselt märki. Millal me võime nüüd järgmist seanssi kuulda, nii järgmine peaks olema, umbes 20 null kaheksa 20 10, selles piiris umbes. Seniks aga natukene juttu seltsimees Kallema. Teie olete raadioamatöör ja teid kindlasti huvitab see, et kosmos oleks segajatest puhas, et kosmos oleks rahuteenistuses. Ja kindlasti see on juba raadioamatööride üks põhilisemaid ülesandeid teha kõik, mis võimalik, et süveneks rahvastevaheline sõprus. Ja muidugi meie raadioamatöörid, näeksime ka seda hea meelega, et kosmos oleks täielikult rahvastevahelise sõpruse ja rahuteenistuses. See on praegu, ütleme ajaloos nüüd esimene selline sündmus, et kaks kosmoselaeva on korraga orbiidil, mõlemal on inimesed peal ja nad peavad sidet raadiotehniliste vahenditega. Muidugi, meie raadioamatöörid, oleme selle üle väga uhked. Jah, ja võib-olla ka nii enda nimel võime öelda, eks siin ole ka raadioamatööridel väike panus selles asjas tehtud, sellepärast et nagu me teame ikka, nende põhiliste mõtete algatajad on ikka olnud raadioamatöörid. Soo siin ta on. Ütles kõik hästi kuuldav meeleolu on suurepärane. Ka temal on kõik korras. Kogu aeg vestleme teineteisega. Kogu aeg on meil raadioside. Kõik läheb programmi kohaselt. Kuidas saite minust aru? Lähen vastuvõtule. Nii meie kõigi kuulajate nimel soovime muidugi kosmonautidele edukat reisi ja head maandumist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esinevad Tartu raadioamatöörid Karl Kallemaa ja Heino Raudsepp, kes vahendavad kuulajatele kosmonautide teateid kosmosest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaiglate liidu ja arstide liidu esindajate tänane kohtumine venis tundide pikkuseks. Kokkusaamise eesmärk oli saavutada üksmeel arstide töökoormuse ja palkade küsimuses, mis oleks olnud sõnum homme kogunevale haigekassa nõukogule. Pärast viis tundi kestnud läbirääkimisi väljusid Haiglate Liidu juht Urmas Sule ja arstide Liidu president Andres Kork ajakirjanike ette järgmise sõnumiga. Urmas Sule. Me katsusime siis täna arutada seda üleval olevat kollektiivlepingu projekti noh, tervik mahus, mille maht on väga suur, leppisime kokku, et katsume keskenduda ühele teemale, mis on siis arsti, õdede, üldse tervishoiutöötajate töökoormus ja arutelu käigus jõudsime siis arusaamisele, et tegelikult töökoormus ja palganumber, et ei ole iseenesest lahutatavad teemad käisime üle nii palju, kui on võimalik lepinguga, teised punktid, aga lühidalt kokkuvõttes julgen öelda, et kui me vaatame praegu haigekassa eelarve perspektiivi ja, ja ka riigieelarve perspektiivi tegelikult siis meie leppe sõlmimiseks hetkel eeldused puuduvad, see tähendab seda, et täna me ühisele seisukohale, mida oleks võimalik allkirjadele kinnitada, ei jõudnud homseks haigekassa nõukogu koosolekuks. Meil omapoolset ühist ettepanekut teha ei ole võimalik ja see tähendab tegelikult seda, et Andres Kork kutsus meid siis vastu järgmisele nõupidamisele, mis saab toimuma esmaspäeval. Andres Kork ütles, et eeldus täna kutseliidu arstide liidu ja haiglate liidu vahel kokkulepet saavutada polnudki, sest siin on mitu punkti, mis polegi haiglate liidu pädevuse piires nagu residentide tööaja ja kiirabi töötajate küsimused. Andres Kork. Me katkestame streigi siis, kui on lepitud kokku põhilistes punktides ja lepitud kokku selles, millal ja milliste tähtaegade piires arutatakse neid küsimusi, mis on tervishoius põletavad ja mis meie arvates vajavad tingimata arutamist. Suurim probleem on praegu noorarstide lahkumine. Ja kui me oleme ikka situatsioonis, et noorarstile maksame palka neli päeva viiest siis ma ei arva, et neid lepingust välja jättes oleks olnud see lahkumise probleem lahendatud. Residentide otsus, kiirabitöötajate otsus, see on riigi taseme otsus, see ei ole haiglate liidul kahjuks võimalik, kuigi ma pean tunnustama haiglate liitu, et, et täna nad ilmutasid head tahet ja minu meelest meil oli mõlemapoolseid konstruktiivne ja väga sisuline see läbirääkimine. Me saime paljud asjad selgemaks. See, et me jõudnud kokkuleppele võib tunduda, nagu oleks suured eriarvamused tegelikult väga paljudes asjades. Meie seisukohad langevad üsna lähedaselt kokku. Seega arstide streik jätkub ja laieneb järgmisel nädalal ka maakondadesse. Streigiga liitumisest on teatanud Pärnu -Narva-Kuressaare ja Viljandi haigla polikliinikud. Homme otsustavad arstid, kas streik laieneb ka Tallinna ja Tartu haiglate statsionaari?",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglate Liidu ja Arstide Liidu läbirääkimistel jäi pikale arutelule vaatamata kokkulepe saavutamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTartu linnapea Urmas klaasi sõnul ei ole pühade mõju koroonaviiruse levikule veel selge. Seega on esimene nädal pärast koolivaheaega mõistlik jätkata osaliselt distantsõppega. Praegu ju ei ole õpilasi koolis ja koolid ei tööta, on koolivaheaeg. Nii et seetõttu meil ei ole hetkel täpset informatsiooni kooliõpilaste kohta. Küll on meil terviseameti väga selge soovitus ja, ja ka kriisimeeskonna ekspertiis, mis ütleb, et praegu on õige selles olukorras, kus Tartu linn on ettevaatlikult alustada. Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Õpik ütleb, et neil tulevad koolimajja ka neljas ja üheksas klass. Või, või lähtume sellest, et see klassikollektiiv on tervik ja nemad on ikkagi koos ja kõik ülejäänud kontaktid teiste klassidega siis püüame noh, minimalis. Tartu kivilinna kooli direktor Karin Lukk tõdeb, et kuigi nad juba sügisel kaalusid võimalust ka ühe klassi õpilasi hajutada, on siiski parim sama klassi lapsed koos hoida. Lukk lisab, et nende õpetajad annavad tunde pädevalt ka juhul, kui osa õpilasi saavad kohal olla ainult virtuaalselt. Ikkagi suurem osa õpetajatest on sellist nii-öelda hübriidõpet juba teinud, kus osa õpilasi jälgivad kodust ja osa õpilasi on koolis. Kõik on nad öelnud, et see alguses kartus, et see tohutult tõstab seda töökoormust, oli suurem, kui see asi tegelikult. Terviseameti Lõuna regiooni juhataja Tiia Luht ütleb, et jõulude ja aastavahetuse mõju koroonaviiruse levikule saab neile selgeks järgmisel nädalal. Siis esitab ka terviseamet Tartu linnavalitsusele uued soovitused. Luha sõnul on oluline vaadata, mis vanusegruppide hulgas viirus levib. Vanusegrupp, mis Tartu linnas on ülekaalukalt praegu puudutatud haigusest on vanus 30 kuni 39 ehk siis need on võimalikud lapsevanemad. Ja, ja nende kaudu võib haigus siis ka koolidesse tulla noh, laste kaudu ja nii edasi, et lapsed põevad kergemalt haigust läbi, kuid samas nakatavad nad ikkagi ütleme siis kaaslasi või õpetajaid. Linnavalitsusel on plaanis järgmine nädal piirangute vajadust uuesti hinnata. Tartu kivilinna direktor Karin Lukk on päri, et praegu on meetmed mõistlikud, kuid arvab, et pikaajaline lahendus see siiski ei ole. Et sügisel me kasutasime seda süsteemi, kus õpilased käisid koolis nii-öelda vahelduvalt, et, et hajutada koolis kokku puutuvaid lende, et, et käisid näiteks kuues ja kaheksas klass ühel päeval koolis ja viis, kuus, seitse käisid teisel päeval koolis. Tõenäoliselt me leiame mingi sellise lahenduse, kus taaskord mingid grupid käivad korraga koolimajas ja teised grupid on sel ajal kodus distantsil. Et päris seda, et mingi osa õpilastest üldse õpetajatega kokku ei puutu, see süsteem ei ole hea ühe nädala, see on okei, aga edasi kindlasti mitte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kooli lähevad kindlasti esimese kooliastme ehk esimese kuni kolmanda klassi õpilased. Linnavalitsuse teatel otsustavad ülejäänud klasside osas koolid ise, mis vormis õppetöö korraldada, ning koolides tuleb tagada hajutatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUngari kõige idapoolsemat valimisringkonda esindab juba kuueteistkümnendat aastat parlamendis doktor Tilki Atila. See läbi ja lõhki Fideshi mees rääkis ka oma kampaanias homoagenda ja globalismivastasest võitlusest, aga oli ka kohalikke teemasid. Meil on Ungari külaprogramm, selle programmi abil saame me ehitada palju lasteaedu ja kohti, kus töötavad arstid ja palju kontid, kus töötavad linnapead. See hoone mu selja taga on kohaliku omavalitsuse hoone. Me saime neile raha, et see korda teha. Aga nüüd on kuus opositsioonierakonda oma hääle kokku pannud ja proovivad ühise peaministrikandidaadi Peeter Marksai abil Viktor Orbani kukutada. Siin kohapeal valisid nad kandidaadiks Monika Sapi, kes räägib samuti Fideshi korruptsiooni, st aga sai oma kuulsuse sellega, et päästis kohaliku haigla pelgalt koroonahaigla staatuses. Istvan Sentor Radik ütleb, et sapi on teinud hea kampaania, aga tunnistab, et suurt lootust tal piirkonnas pole. See valimisvõitlus on tasakaalust väga-väga väljas, kogu ajakirjandus, kogu avalik meedia, kohalikud ajalehed, on valitsuse ja Fidesi käes. 24. veebruaril tungisid Vene väed vabasse Ukrainasse ja pärast seda pöörati kogu valimiskampaania pea peale. Ühinenud opositsioon räägib sisuliselt, et Viktor Orban on Vladimir Putini käsilane. Laske. Et viimase paari aasta jooksul on ta raadios reklaami nud, et nad on väga head sõbrad ja et meil on selline asi nagu uus avanemine itta. Saate kas ühinenud opositsiooni sõnul tuleb Ungari inimestel valida ida ja lääne vahel? Viktor Orbani toetajad ütlevad, et valik on hoopis teine sõda või. Meil on siin Ukrainaga 137 kilomeetrit piiri. Meie oleme rahu poolel ja kogu opositsioon on sõja poolel, sest nende juht ütleb, et muidugi peame me relvi läbi Ungari laskma. Ma usun, et see ei ole hea mõte, paljud inimesed, kes siin elavad, usuvad, et see ei ole hea mõte. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Ungari.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ungari ühinenud opositsioon püüab kõigutada 2010. aastast riiki juhtinud Viktor Orbani tooli. Ehkki seis on tasavägisem kui varasematel valimistel, andis piiri taga puhkenud sõda Orbanile lisahoogu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti loodushoiu keskuse kalateadlane Meelis Tambets, mida tähendab Narva jõele eile õhtul paisust alla lastud saar? Lühidalt öeldes tekitab ta kaladele väga kehva olukorra ja esiteks muudab vee kvaliteeti kehvemaks, teiseks tekitab hästi palju setteid sinna ja sellega mõjub osale kalas lausa hukatuslikult. Ilmselt. Millised kalad ja teised veeloomad kõige suuremas ohus on? Näiteks jõe silm, jõe silm võiks küll arvata, et eelmine põlvkond kudes ära ja uus ei ole veel tulnud, aga häda on selles, et jõesilmu vastased veedavad Jões neli-viis aastat, võib-olla isegi ja nendele see suur settekoormuse veekvaliteedi muutus on kindlasti halb ja kui veel rääkida tuntumatest aladest, siis lõhe, keda sinna asustatakse iga-aastaselt ja osa seda väikest lõhet on seal kindlasti jões veel suvel sees ja ka see saab tugevasti kannata. Kuidas oleks pidanud Narva hüdroelektrijaam, see Venemaa pool asuv hüdroelektrijaam teie arvates käituma ja kuidas Eesti riik sellistes oludes peaks käituma? No mul on seda nüüd, kuidas riik peaks käituma, raske võib-olla kommenteerida, aga ma tean seda, et on võimalik ja on ka praktikas kasutatud niisugust meetodit, et kui mingi saar kuskil lahti tuleb ujuv saar siis on võimalik teda kinnitada ja teda üldse mitte lastagi nii kaugele ujuda, et ta siis avariiohtliku olukorra seal võiks tekitada. Saare allalaskmine tundub, et selle käigus kalad ja kalurid ka on ära unustatud, et näiteks kaluritel üks asi, et saak väheneb, aga teine asi kaluritel on püügivahendid, mis saavad kõvasti kahjustada ja tekitatakse kaluritele sellega olulist majanduslikku kahju. Rehkendatakse võib-olla, et odavam on teda alla lasta, kuid aga seal veehoidlas jännata, aga selline külg jäetakse arvestusest välja. Narva-Jõesu linnasekretär Veronika Stepanova kui suurt kahju tekitas Narva-Jõesuu puhkealale see mööda jõge tulnud saar. Täna, see ei ole võimalik täiesti hinnata, aga suurem kahju on selles, et inimesed, kes tulevad meie juurde puhkama, siis ei saa suplema täna ja kõik ettevõtted, kes töötavad, kellel on oma asutused siin rannas, siis nad ei saa täna töötada. Esmaspäeval otsustati edasi saab ja linnapea teatas mulle, et esmaspäeval toimub erakorraline linnavalitsus istung, kus linnavalitsuse liikmed arutavad võimalust esitada nõakahju hüvitamise osas. Praegu on teil abis vabatahtlikud juba praegu ja homme ilmselt tuleb neid rohkem. Ja täna neid on palju, meil suur tänu nendele selle eest ja siis homme kell kuus hommikul tuleb meie töötajad koos tehnikaga ja koristajad kõik praht. Piirivalve end võimalikus infosulus süüdi ei tunnista, vajalik teave edastati aegsasti päästeametile, räägib ida prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juhataja Juhan Voist. See ujuv saar, mis eile õhtul läbi Narva hüdroelektrit jaama tammi vesiväravate lasti näitas ennast Eesti poolel täpselt nädal aega tagasi. Aga siis tuul pöördus ja saar liikus kahe kilomeetri kaugusele tammist ja jäi sinna Vene kaldasse. Eile hakkas saar piki vene kalda äärt liikuma Ivan Gorodi hüdroelektrijaama suunas ja hüdroelektrijaama töötajad olid mures, et nende veevarustus katkeb. Ja kuna Narva paisu tammi vesiväravate juhtimine on Vene poole käes siis kell 19 51 avasid nad vesiväravat ja lasid saare tammist alla. On täiesti loomulik, et täna, kui puhub ida ja kirdetuul saare jäänused tulid Narva-Jõesuu randa. Kindlasti on Narva-Jõesuu linnavalitsuses ka selline plaan, mida teha siis, kui veetase jões tõuseb või, või midagi ohtlikku jões ujub. See need on esimesed emotsioonid. Kuigi see kahju on, on märkimisväärne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva Hüdroelektrijaama poolt jõge mööda alla lastud ujuvsaar tekitas kalateadlaste hinnangul ülisuurt kahju Narva jõe kalastikule. Kui Narva-Jõesuu supelranda on võimalik koristada, siis kalu ja jõesilmu inimesed aidata ei saa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nAjakirjanikud, Patrik Lündber, Alexander Mahmud ja Joseph seld avastasid, et Rootsi seadustes oli mõne aastakümne eest palju lünki, mis annavad võimaluse nihverdamiseks ja palju paberimajandust nõudva lapse adopteerimise asemel tema lihtsalt osta. Paljud lapsendatud on ajalehe Dins Ny eeter reportaaži järel asunud nüüd innukalt oma juuri otsima. Sotsiaalminister Lena Halingre on nõus, et valitsus peab üle vaatama, kuidas töötas lapsendamisagentuur Rootsis aastatel 1960 kuni 91 näide. 1979. aastal ootas Eva Blonkfist Arlanda lennujaamas, et võtta vastu Tšiilist pärit tütar. Kasvades teadis tüdruk, et tema bioloogilised vanemad ei soovi temast teada, sest nii oli kirjas lapsendamisdokumentides. 40 aastat kandis ta oma bioloogilise ema peale vimma kuid kõik osutus valeks. Ta oli varastatud ja lapsendatud. Rootsi. Ma tunnen end nagu mingi vidin, mille keegi tellis, ütleb ta nüüd, 40 aastat hiljem sai Jenni šepe emaga kokku, sest Tšiili käivitas 2018. aastal põhjaliku uurimise tuhandetes ebaseaduslikes lapsendamisagentuurides toimunu kohta ning asus lahutatud, vanemaid ja lapsi kokku viima. Kui Eva Blonkvist ja tema tollane abikaasa lapsendasid, olid nad kindlad, et kõik on läinud õigesti. Nüüd on ta tagantjärele tulivihane, et ta sisuliselt rahastas lastega kaubitsemist. Eelkõige on raske mõelda sellele, mida eni bioloogiline ema pidi läbi elama. Selles valguses peatas ka Holland kõik rahvusvahelised lapsendamised, kuniks riiklik uurimine kontrollib, kas senised lapsendatud lapsed on nende bioloogilise vanematelt varastatud või ostetud, uuritakse juhtumeid alates 60.-test kuni 90.-te lõpuni. Konkreetselt vaadatakse lapsendamisi Bangladeshist, Brasiiliast, Kolumbiast, Indoneesiast ja Sri Lankalt. Rootsis on rohkem lapsendatud kui Hollandis, kuid samadest riikidest Tšiilis on uurimisel üle 600 juhtumi. Neist 89 on seotud Rootsiga. Rootsi pole öelnud, et alustaks uurimist, kuid sotsiaalminister Lena Halengren märkis, et valitsus soovib esmalt oodata tšiiliaruande tulemusi, et saaks hinnata, kuidas lapsendamise küsimust edasi viia. Probleem on selles, et Rootsis lapsendamisega seotud ühendused ja ametiasutused ei tea, kas riiki saabuvad lapsed on hüljatud. Sündide surnuks tunnistatud ja seejärel röövitud. Agentuuri peadirektor Peer Pärlin tunnistab, et ei saa garanteerida, et lapsendamised Rootsis on juriidiliselt turvalised ja eetilised. Lapse teatise eest vastutab päritoluriik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu aastakümmet on Rootsis lapsendamisel ettetulnud seadustest kõrvalehiilimisi. Päevalehe Dagens Nyheter ajakirjanikud küsitlesid sadat adopteeritud rootslast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuigi majandusminister Taavi Aas on tõmmanud riigi lisaeelarve läbirääkimistel punase joone tasuta ühistranspordi kohale ning lubanud sellele lisaraha ja selle eest seista, siis tegelikkuses nii lihtne see pole. Lisaeelarve sisaldab neid otsuseid, mis on ühel või teisel moel seotud otseselt Ukrainas peetava sõja tagajärgedega ja kõik muu jääpootele. Nii on öelnud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Planeeritust oluliselt rohkem on vedajate kulutusi tõstnud aga otseselt sõja tulemusel kerkinud kütusehinnad. See kehtib nii maantee, vee kui õhutranspordi kohta, ütleb transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi. Tõepoolest, me peame transpordiameti siseselt leidma täiendavaid vahendeid, et hoida seda mahtu. Olete arvutanud ka, kui suur see lisaraha vajadus oleks. Me ei tea, milliseks need energiahinnad siin aasta lõpuks ka kujunevad, aga täna me näeme, et see lisarahastuse vajadus nüüd ühistranspordiks laienemas mõistes nii praamid, lennukid kui bussid võib jääda kuskil nelja poole miljoni kanti natukene konteksti osas käesoleval aastal transpordiameti ühistranspordi eelarve on 81 miljonit eurot. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilist teeb kütusehindade arvutused, suur puudujääk tuleb. Ma räägin diislikütuse hinnast, siis alates aasta algusest kuni tänase hetkeni on diiselkütuse hind tõusnud circa 40 protsenti ehk mis siis meiele tähendab, kui ma võtan aasta kokku selline kaks miljonit eurot puhtalt kütuse hindade peale nii-öelda puudujääki, siis on seda jämedalt niisugune kaks miljonit kilomeetrit, mida siis tuleb kas vähendada, kuidagi pidi seda katta. Tekkinud puudujäägi katmiseks saab Põhja-Eesti ühistranspordi keskuse teenindusalas ehk kolmes maakonnas seisma panna väiksema käibega liinid ehk umbes 60 liini ja jääb veel kaks varianti. Me paneme seisma kõige suurema mahuga liinid, samas on ka seal kõige rohkem reisijaid peal. Tõsi, sealt tuleb aastas pea pool miljonit piletitulu. Variant on siis see, et me kehtestame kõikidele sõitgruppidele piletihinna. Kas see tähendaks põhimõtteliselt tasuta ühistranspordi lõppu? Sellisel kujul kindlasti jah. Martin Lingi sõnul on tasuta sõit poliitiline kokkulepe. Transpordiamet on rakendusasutus, meie toimetame vastavalt sellele, kuidas see poliitiline suund on valitud ja täna see tasuta ühistransport on see, millega me oleme arvestanud. Pärnumaa ühistranspordikeskuse juht Andrus Kärpuk ütleb, et nemad ei ole otseselt veel midagi ette võtnud, kuna lisaraha on lubatud. Küll aga ütleb ta, et ühistransporti ei saa arendada ühe aasta eelarve alusel või majandusraskustest tulenevalt. Ühistranspordi vaade peab olema pikemaajalisem, peab olema jätkusuutlik ja seda ütleb ka praegune transpordi ja liikuvuse arengukava. Et tuleb vältida olukorda, kus majanduslikult rasketel aegadel võib tekkida surve ühistranspordi eelarve kärbeteks. Et täpselt selline olukord ongi meil praegu, et inimesed, kellel on niigi raske liikuma pääseda, et nende arvelt hakatakse siis mingeid kokkuhoiuplaane ellu viima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kui riigi ühistransport lisaeelarvest raha juurde ei saa, tuleb kõrge kütusehinna tõttu tekkinud augu katmiseks leida muid võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMul on hea meel tõdeda seda, et välisministeeriumi pink on küllalt pikk, et tänaste tegijate hulgast leida väärikaid kandidaate. Need nimed, kes meediast ka läbi käisid, Alar Streimann, Väino Reinart, Jaak Jõerüüt ja ka Priit Kolbre, on kindlasti kõik väärikad Eesti diplomaadid, kes omavad väga pikaajalist kogemust tööl nii välisministeeriumi peamajas kui ka välissaatkondades. Ja kindlasti see valiku tegemine ei olnudki väga kerge läbi atesteerimis ja kvalifikatsioonikomisjoni. Me jõudsime järeldusele, et Priit Kolbre on antud hetkel kõige sobiliku kandidaat välisministeeriumi kantsleri kohale. Mul on hea meel, et valitsus selle üksmeelselt kinnitas. Ja kindlasti on Priit Kolbre see inimene, kes järgmise viie aasta jooksul suudab juhtida Eesti välisministeeriumit, suudab juhtida neid protsesse, mis eelnevad meie liitumisele Euroopa Liiduga ja NATOga aga ka väga oluline. Ta suudab kindlasti kindlakäeliselt suunata neid protsesse, mis juba järgnevad siis, kui me oleme Euroopa liidus. Kui me oleme NATOs. Ning lõpetuseks ma võin ütelda, et ka isiklikult on mul olnud läbi aastate, et väga hea läbisaamine Priit Kolbrega. Ja ma loodan, et meie koostöö edasi jaisaspidi sujub kenasti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Kristiina Ojulandi hinnang.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDetsembri alguses oli Kiviõli saanud valmis esimese suusanõlva, kui tuli teade, et kogu organiseeritud sporditegevus on Ida-Virumaal keelatud. Kuna mäge pole võimalik kiviõlist üheksa kilomeetri kaugusele Lääne-Virumaale transportida, siis jäi ka kiviõlikeskus suletuks. Ida-Virumaa talikeskustele tuli leevendus omapärasel moel koroonapiirangute laienedes olukorrast, räägib üks Kiviõli seikluskeskuse eestvedajaid Madis Olt. Eks siin oli natuke segadust, et erinevatel ametkondadel oli natuke erinev arusaam nendest piirangutest ja võimalustest ja nende esimeste kui 12 detsember oli vist see aeg ja kui tulid esimesed piirangud Ida-Virumaale peale, et siis me ikkagi saime selge arusaamise terviseametilt, et me ei tohi avada. Aasta lõpus, siis kui laienesid piirangud Harjumaale ja Harjumaa välivälikeskused jäid kõik lahti, siis me hakkasime otsast peale uurima, et mis siis toimub, eks ole. Ja siis saime ikkagi kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud, jah, see talv on ju mitmes võtmes teistmoodi, et kogu see viiruse lugu, lapsed on paljud distantsõppe, eks ole, inimesed on distantstööde peal, et et eks see talv on meie jaoks ka ikkagi õppimine, et ega me tegelikult ei oska väga üldse prognoosida, et milline see külastatavuse dünaamika saab olema, et eks me õpime siin päeva ja nädala kaupa, et aga eelmine nädal oli juba nädala sees kohe rahvas peale, et näis, kuidas nüüd see nädal on. Osa teenuseid keskus uutes tingimustes pakkuda ei saa, näiteks on kinni sisekohvik. Ka ei müü keskus päevapileteid. Häid taliolusid ära kasutavate mäekeskuste hinnaralliga pole kiviõli kaasa läinud, kuigi konkurentide piletipoliitikat nad mõistavad. Madis Olt. Lõuna-Eesti käitumine on tegelikult minu jaoks ka arusaadav, et eks nad olid nii ülerahvastatud ja lihtsalt oli vaja see probleem sealt parklast kaugemale saada, eks ole, inimesed kodus otsustatakse ära, kas nad tulevad või ei tule, et, et kui, kui need tuhanded inimesed on seal parklas ja on nad seal pahased, noh ega see ei ole ka nagu lahendus, et aga me ikkagi jah, sedapidi ei läinud, et me väikse korrektsiooni küll tegime, see oli niikuinii plaanis, sest aastaid oli tegemata. Kiviõli mäel on argipäevitigi rahvast ja seda ka näiteks hoolimata tänasest tuisusest ilmast. Värskes õhus on niigi mõnus olla ja on hea, kui inimestele pakutakse õues mingit hingelekusutust andvat tegevust, sest kaua võib kodus istuda, ütles mäesuusataja Vassili Samandrula ning lumelaudur Erik Raag lisas. Oleme juba kaks tundi sõitnud, circa muljed on suurepärased, et et oli kahe mäe vahel, oli valik ja valisime selle mäe, et tundus huvitavam ja väga õigustatud valik oli, et. Koroona tingimuste tõttu on Kiviõli seikluskeskusel lubatud töötada vaid poole koormusega Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapiirangute alt osaliselt vabanenud Kiviõli seikluskeskus on kohanemas uute reeglitega. Eeloleval nädalavahetusel plaanitakse avada keskuse kõik nõlvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnapood avati 2014. aastal ning oli mõeldud eeskätt väikese sissetulekuga inimestele. Tallinna linnapea oli toona Edgar Savisaar. Praegu on lipos palgal kuus töötajat, kes koondatakse punasel tänaval asuva poe müügisaali ja kõrvalruumide suurus on kokku 260 ruutmeetrit, kõneleb Tallinna abilinnapea Betina Beškina. Aasta lõpuni saab siis toidupank kasutada lipuruumi tasuta tasude kommunaalkuulub muidugi. Lipp on avatud selle nädala lõpuni ning toidupank saab alustada ruumide kasutamist esimesel võimalusel. Toidupangale antakse üle ka lipo müümata jäänud toidutagavara ning hügieenitarbed, mida Beškina sõnul on kokku ligi 5500 euro väärtuses. Lisaks suurendas linn toidupanga toetust sel aastal 15000 euro võrra. Eelmisel aastal oli Tallinna toetus toidupangale 73000 eurot. Sel aastal on 98 ja praegune kasvav abi vajadus pani meid eraldama 15000 eurot toidupangale juurde. Toidupank rendib praegu lisaladu Jüris, mis toidupanga juhi Tiit Burafini sõnul ei ole logistiliselt mugav. Lisaks pidi toidupank laopinna eest maksma. Toidupank teenindab nädalas 550 peret, lisaks mitukümmend organisatsiooni, nagu supiköögid, sotsiaalkeskused ja turvakodud Piit. Burafin ütles, et praegusel kriisi ajal vajadus toitu koguda kasvab. Praegu olukord on väga keeruline, supermarketit annavad vehm aga jälle sama ajal näiteks restoranid ja, ja maaletoojad annavad jälle rohkem, sellepärast nende olukord on ka kiiresti muutunud ja sellepärast meil oli kiiresti vaja lisa ladu. Ja sellepärast me oleme nüüd väga tänulik, et nüüd linn pakub seda võimalus, et meil on nüüd Liisa ladu järgmised paar kuud, see, see vajadus kasvab kiiresti ja, ja palju ja ma peast olla falmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus otsustas, et Lasnamäel Punasel tänaval asuv linnale kuuluv odavpood suletakse. Linnapoe ruumid antakse Toidupangale.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRiigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, keskerakondlane Tõnis Mölder ütleb, et viis kuud, mis esimese aprillini jäänud, on lühike aeg ja puhtalt tehniliselt ei jõuta enam ligi kolmesadat kahtekümmet apteeki reformis kehtestatud nõuetele vastavaks muuta. Selleks aga, et peale 2020. aasta esimest aprilli ravimite kätte kättesaadavus ei halveneks, arutatakse praegu apteegireformi töörühmas kolme varianti. Üheks neist ongi omandipiirangu kaotamine. See tähendab, et apteegi omanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas ka näiteks väikemaapood või bensiinijaam. Tõnis Mölder toob näite. Ideel on selles mõttes jumet, et tõesti, kui on omavalitsusi, linnu, kus täna Eestis puudub ravimite kättesaadavus, siis üks variant just nimelt et me räägime ainult siiski käsimüügiravimitest, mitte retseptiravimitest võib-olla siiski see, et me lubame neid ravimeid müüa siis just nimelt toidupoodidel tanklakettidel teine aspekt, mis kindlasti tanklate puhul tuleb mängu, on see, kui me võtame üle-eestilise kaardi lahti, siis valveapteeke, mis töötavad 24 tundi järjest on üle Eesti ikkagi väga vähe. Sellisel juhul, kui me lubaksime need teenused tanklatesse, siis kindlasti selline ravimite kättesaadavus just nimelt öötundidel paraneb olulisel määral. Konkreetselt ainult väikepoodidele käsimüügis olevate ravimite müümise lubamist möldri sõnul siiski veel arutatud ei ole küll aga omandipiirangu üldisemat kaotamist, kuid ka see idee vajab täiendavaid analüüse. Näiteks infot, kuidas seesugune otsus hakkaks majanduslikult mõjutama olemasolevaid rohupoode. See tähendab sisuliselt seda, et nende kogukäibest ligemale 20 kuni 30 protsenti läheb ümberjagamisele ja kui see tekitab olukorra, et mõni apteek on seetõttu sunnitud oma uksed sulgema siis see ei ole kindlasti ei tänase riigikogu ega ka valitsuskoalitsiooni eesmärk, et mõni apteek üle Eesti jääks vähemaks. Möldri sõnul on omandipiirangu kaotamine idee, mis võiks ja peaks ka riigikogus kõige rohkem toetust leidma. Eelkõige arutatakse möldri sõnul praegu siiski seda, et reformiga minnakse edasi endisel kujul. Minister on ise siin välja pakkunud selle versiooni, et võib-olla seda reformi tuleks rakendada niimoodi, samm-sammult, maakonniti, võib-olla osade kaupa, nii et see on kindlasti üks ettepanek, mis täna laual on. Lisaks on arutuse all ka mõte, mida on avalikkusele tutvustanud näiteks apteekide ühendus ehk need apteegid, mis on rajatud enne 2000 viieteistkümnendat aastat. Neile nõuded, mis reformis sätestatud, on kehtima ei hakkaks aga apteegis, mis on rajatud pärast 2000 viieteistkümnendat aastat neile siiski rakendub nii vertikaalse integratsiooni keeld kui ka proviisori omandi nõue.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmise aasta esimesel aprillil jõustuma pidanud apteegireformi tingimustele vastab praegu ligi 170 rohupoodi. Enam kui 300 apteeki praegu aga reformis kehtestatud nõuetele ei vasta. Olukorra lahendamiseks on apteegireformi töörühm arutamas kolme versiooni, kuidas reformiga edasi liikuda. Üheks mõtteks on apteekide omandipiirangu kaotamine, mis võimaldaks näiteks ninaspreid või peavalutabletti osta ka toidupoest või bensiinijaamast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEmotsioone on hästi palju olnud ja meil on tõesti kõigil niisugune tunne, et see on meie võit sellest tundest muidugi peab katsuma kuidagi ka rahulikult üle vaadata ja, ja mõtlema juba selle peale, mis ootab meid ees nüüd, lähinädalatel ja millal algavad läbirääkimised NATO liikmeks saamiseks, sest nagu palju öeldud ja räägitud, on praegu tegemist pelgalt kutsega. Ma usun, et kõige tähtsam valitsuse ees seisab, on jätkata neid tegevuskavasid, mida ka valitsuskabinet läinud teisipäeval arutas, kus kõikide ministeeriumide raames pandi paika veel need töögraafikud, mis paikapanemist vajasid. Ning samuti me peame tegema nüüd väga selgesõnalise vastuse kirjalikult NATOle, et me tõepoolest soovime läbirääkimisi alustada ja et me soovime liikmeks saada. Need läbirääkimised, nii palju kui kuluaaridest kuulda on, võiksid Eesti puhul alata järgmise aasta jaanuari alguses ja peaksid kestma märtsikuuni välja võib-olla natukene rohkem ja, ja siis, kui kõik kokkulepped on olemas, võiksime olla valmis liitumisprotokollile alla kirjutama. Aga lisaks tippkohtumisele täna toimunud partnerluse riikide koosoleku raames räägitust võiks nimetada seda, et kõik need uued julgeolekuohud, mis täna maailmas demokraatlike riikide ees NATO riikide ees seisavad on jõudnud nii kaugele, et tõepoolest need NATO partnerid nii Kesk-Aasias kui ka Taga-Kaukaasias on enda jaoks tänaseks sõnastanud väga selgelt, kes on partnerid ja kus on partnerid ehk teisi sõnu. Nii Kesk-Aasia valitsusjuhtide riigipeade kõned, mida me siin täna kuulasime, aga ka Taga-Kaukaasia riigipeade valitsusjuhtide kõned viitasid kõik sellele, et nad on valmis NATOga koostööd tegema. Ja ma usun, et see on hea sõnum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Kristiina Ojuland hetkeseisust ja tulevikusammudest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.