messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegelikult me arutame sel neljapäeval tõesti valitsuskabinetis tavapäraselt Covid 19 teemasid nende hulgas vaatame üle ka nii-öelda valgusfoori siis erinevad riskitasemel ja kuulame ära teadusnõukoja arutelud ka teemal tõesti, et et kuidas ja millal võiksime meie jõuda piirangute vaba ühiskonnani sel teemal. Oleme varasemalt nõu pidanud tõepoolest, nii teadusnõukojaga, sotsiaalministeeriumis terviseametis põgusalt seda teemat käsitlenud ka valitsuskabineti nõupidamisel. Aga ühtegi sellist konkreetset otsust veel ei ole. Selge see, et see põhimõtte printsiip, et mida rohkem oli vaktsineerituid, seda vabam on ühiskond, seda vabam on elu. See kehtib juba täna, kehtib ka homme ja edaspidi. Kas see tähendab ikkagi ka seda, et me ei pea sättima endale eesmärgiks nagu on Soome seadnud 80 protsenti, kuna meil on ametlikult läbi põdenud peaaegu 10 protsenti Eesti elanikest ja mitteametlikult ilmselt vähemalt kaks korda nii palju, et me ei pea panema endale 80 meie jaoks piisab ka, kui näiteks on 70. Soome 80 protsenti kõigepealt on, eks ole, 12 pluss elanikkonnast ja ta on lähtuvalt ka sellest, et alla kaheteistaastase täna sobivaid vaktsiin ei ole. Taani lähtus toona kogu nii-öelda elanikkonna hõlmatuse numbritest näitajatest ja vaatas ka loomulikult riskirühma näitajat. Et see on ka meditsiinis vaates kahtlemata põhjendatud. Läbipõdenute hulk omab siin väga selgelt nii-öelda rolli riikides, kus on neid nakatunud rohkem nagu üle meie regioonis, me räägime siin Baltimaadest ja tegelikult võib öelda valdavalt Euroopast siis see kaitstud tase on mõnevõrra kõrgem just nimelt see, et vaktsineeritud, pluss läbi põdenud, omavad siis erinevaid antikehi. Ja kui me räägime ainult üle Soome riigi näiteks või siis seal on tõesti nakatumise tase olnud madalam, mis iseenesest on hea asi. Aga see tähendab ka seda, et, et läbi põdenuid, kellel oleks antikehad nii-öelda sellest tulenevalt on mõnevõrra vähem kui näiteks enamikes Euroopa Liidu riikides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teadusnõukojas jätkuvad arutelud, millistel tingimustel Eestis Põhjamaade eeskujul koroonapiirangud kaotada. Nõukoja esimees Irja Lutsar peab selle eelduseks kõrget vaktsineerituse taset.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHans Hindpere lauludepäeva peavõidu viis Elva valda naisansambel Mesi, kelle liikmed tunnistasid, et neljandal katsel toimunud Hindpere konkursi ootamise aeg oli väga raske, räägib naisansambli mesi laulja Terje retter. Me oleme küll saanud koos käia, aga, aga jah, palju esinemisi kahjuks jäi ära ja muidugi me ju valmistusime juba ammu selleks Hindpere konkursiks, et see muudkui lükkus ja lükkus edasi, siis tekkis tunne, et noh, kas siis üldse midagi, kas elu toimub, aga no nüüd vaikselt tundub, et hakkab jälle tagasi. Noh, kes siin teab, mis elu toob, aga ikka raske muidugi kõigile kollektiividele, kõigile muusikutele oli see aeg keeruline. Kui keeruline on esineda žürii ees? No ikka on, eks me oleme ju laulnud päris palju ja, ja meil juba täitus just seitse aastat kooskäimist. Aga no žürii esinemine on ikka see ikka varvas väriseb ja natuke hääleke ka, et see on ikka selline noh, see võistlus. Et see ei ole niisama, et lähed ja teed ära, see on ikka võistlus, noh ikka nii, et on. Kui eelmise aasta kevadel oli konkursile registreerunud 18 laulusõpruskonda, siis koroonaaeg kahandas nende arvu seitsmeni. Konkursist räägib selle korraldaja Heli vähk. Eks ta natukene närvesööv oli, sellepärast et juba eelmisel aastal, siis kui tuli see koroona, siis pidime me esimest korda oma ürituse edasi lükkama sügisesse sügises sügisel paraku pidime jälle kevadesse ja nüüd oleme jälle jõudnud sügisesse, et eks ta natukene niisugune närvide mäng oli. Kui olukord võimaldab siis kuues Hans indpere konkurss on plaanis 2023. aasta kevadel jõhvis raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonaaeg on keerulisse olukorda pannud muu hulgas ka laulukollektiivid. Näiteks pooleteise aastaga sulas Hans Hindpere lauluansamblite konkursist osavõtjate arv kokku rohkem kui poole võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIda-Virumaa tegusate kodanike ja vabaühenduste konkursi neljast põhikategooriast oli kõige tihedam konkurents Ida-Virumaa tegusaima kodaniku valimisel 16 kandidaadi seas võidu saanud Ksenija Klutškova veab eestloomade päästmisega tegelevad Toila vallas asuvat päiteloomaparki ja ta on tegev Narva mittetulundusühingus iga elu, kusjuures kadunud inimeste otsimise organiseeriv iga elu 100 aasta mittetulundusühingu auhinna senja Glotškovast räägib Ida-Viru ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant Marju Uustalu. Ksenja puhul oli ikka väga palju esitajaid, kes teda nii-öelda välja tõid kõike, kõike seda, mida nad siin päites on korda saatnud ja jätkuvalt saadavad, et noh, see on lihtsalt võtab sõnatuks, see osutus ka loomulikult väga määravaks pluss see, et Ksenija panustab ka iga elu tegemistest ja jõuab ka veel käia kadunud inimesi otsimas, nii et see on väga-väga-väga tänuväärne ja eeskujuks kõigile. Ida-Virumaa aasta tegusaimaks kodanikuks valitud Ksenja Glutškovale tuli võit suure üllatusena. Sest nad lihtsalt helistasid mulle ja ütlesid, no me tuleme, kingitus anda ja anname ie kõik. Aga kui sain aru, et oleme esimesed, siis suur suur rõõm. Ksenia Klotškova sõnul on temale väga oluline kodutugi Mul on suurepärane pere, kes aitab mulle. Mul on väike laps, kogu aeg ootab mind, kui näiteks me ootasime, inimesed aga suur, suur aita minu vanaisa ja minu abikaasa, nad aitavad mulle palju. Kaks auhinda läks Alutaguse valda, Need said Kiikla mittetulundusühing, maadaam ja sihtasutus Iisaku kihelkonna muuseum Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tunnustati Ida-Virumaa kodanikuühiskonna tublimaid. Vastavalt koroonaaja tingimustele viidi auhinnad nominentidele ja laureaatidele koju kätte.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiasutustel kohalikel omavalitsustel teatud varu on olemas, mõnel suuremad, mõnel vähem, nii palju, kui keegi ise hankis juurde, me ju kindlustasime neid ka kesksetest varudest ja nüüd siis selle ühe kuu varu suhtes, igaüks saab hinnata, et palju tal juurde on vaja, see terviseamet on andnudki sotsiaalministeerium oma prognoosi, mis noh, kui piltlikult öelda oleks kolm korda hullem kui aprillikuu. Kui varu peab olema, siis selline, mis on tegelikult kolm korda suurem, kui aprillikuus kulus, pluss siis täpselt sama suure ühe kuu varu, mis on kolm korda suurem kui aprilli kulu varu riik keskselt, ehk sellega tegeleb siis minu meeskond. Suurusjärk on, näiteks kui me räägime nendest kirurgilistest maskidest, mida kõige rohkem kasutatakse, seda kasutavad ju nii hooldekodud haiglad, riigiasutused, politsei, kohalikud omavalitsused, sotsiaaltöötajad, neid peab olema siis ühe kuu varuna üheksa miljonit tükki. See on siis asutustel ja kõigil nendel, kes ise neid teenuseid avad, peab olema ühe kuu varu, mis kokku teeb üheksa miljonit ja riigi keskses varus on veel üheksa miljonit. Meil on sellest kesksest varust umbes pool olemas, sest nii palju ei kulunud me erinevate hangetega hankisime, sealhulgas ka see Hiina hange. Kas praegu on rahvusvahelisel turul neid juba täiesti vabalt saadaval, kui me maskidest räägime? Me ei räägi ainult maskidest, me räägime kõigist kaitsevahenditest, kaitsekostüümid, kitlid-põlled, et ma ei saa veel detailides rääkida, aga mul on informatsioon selle hanke raames, selle raamhanke raames on tehtud pakkumised kõigi isikukaitsevahendite osas igal ühel umbes 30 tarnija või tootja poolt. Nii et see konkurents on päris kõva ja ma siis loodan, et nende konkreetsete konkursside raames juba hangete raames need hinnad kindlasti on oluliselt madalamad, kui nad olid siin aprillis või mais, kui me pidime kiiresti ja palju hankima. Ja muidugi üks asi on see, näiteks kaheksandal juulil sai sertifikaadi Jõgevatootja softcom kes siis täiesti sertifitseerimislitud kirurgimaski on võimeline tootma. Nad ise on öelnud, et miljon maski näiteks kuus on nad võimelised tootma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigihalduse minister Jaak Aab polnud nõus Terviseameti seisukohaga, et sügiseseks võimalikuks teiseks koroonalaineks pole meil piisavalt kaitsevahendeid ja ravimeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPressikonverentsil räägiti pikemalt valitsuses ja riigikogus pingeid tekitava lastetoetuse eelnõu üle, mis läheb esmaspäeval Riigikogus esimesele lugemisele. Peaminister Kaja Kallas tegi ettepaneku otsida probleemile lahendust koalitsiooni sees. Ma tõesti väga loodan, et koalitsioonipartner sedasama soovi väljendaks, aga kui, kui, kui väljenda, siis on teistsugused pildid ilmselt et et siis ei ole soovi seda koalitsiooni jätkata. Kallase sõnul pole Reformierakond saanud koalitsioonipartneritelt vastust küsimusele, kust tulevad rahasaju katteallikad. Kui 285 miljoni ligi 300 miljoni ulatuses võetakse täiendavaid kulusid aastas, siis see paneb tegelikult piiri peale kõikidele teistele riigi mõtetele. Ja seetõttu me kavatseme kindlasti teha siis kõik endast oleneva, sealhulgas on ka meil võimalus teha obstruktsiooni sellele eelnõule, et see eelnõu ei saaks seaduseks. Töö ja terviseminister Tanel Kiik Loomulikult katteallikat tuleb leida, riigieelarve protsessis on alati võimalik neid kokku leppida 300 miljonit või tegelikult 200 miljonit, kui räägime netomõjust, on suur summa, see on umbes poolteist protsenti aastas riigieelarvest, ehk et noh, me ei räägi siin sellest, et me võtame riigile midagi meeletult üle jõu käivat ehk loomulikult see on suur protsent, see eeldab läbiarutamist, see eeldab läbirääkimist. Aga sarnases mahus muudatusi on ka enne tehtud. Peaministrilt küsiti, milline on seis LNG terminali valmimise osas? Eelmise nädala teadmine on see, et erasektor võttis selle enda peale, et nad teevad, mis tähendas seda, et me ütlesime ära Soomele oma siis kokkulepped, mis meil olid Soomega sõlmitud, et erasektor siis muretseb ise selle laeva kolm osa siis sellest üks on see haalamiskai, mida teeb siis erasektor, üks on siis see laev ja, ja kolmas on siis Eleringi poolt rajatav toru on kinnitanud, et igal juhul tehakse maailmarekord nii-öelda nendes ehitustes ja selleks sügistalveks peaks see olema valmis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas ei välistanud, et Reformierakond kasutab peretoetuste eelnõu tõrjumiseks Riigikogus obstruktsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJust praeguseks hetkeks on maailm muutunud, mõni minut tagasi laekus 500.. Elurikkuse Erakonna algatusrühma liige Ansori Barkalaja ega ka keegi teine ei uskunud, kuni esimese suurkogunemise alguseni. Täna saadakse erakonna asutamiseks vajalikud liikmed kokku. Barkalaja ütleb, et teda käivitas uue erakonnaga liituma soov tegeleda hariduse uuendamisega sest uuele haridusmudelile üleminekuks on jäänud väga vähe aega. Robotiseerimine töökohtade kaotus, kõik see tuleb tegelikult väga järsku ja suhteliselt peatselt. Ja teiseks, et poliitikat on tõepoolest võimalik kujundada rahvakogu kombel kuid sel korral tahetakse seda teha palju targemalt. Mis ei nõua õpiku järgi ettevalmistamist suurte rahade sissepanemist ülalt alla ära otsustamist ja siis rahva ärameelitamist, vaid ongi võimalik jutumärgid. Metsikult jutumärgid lõppevad. Ökoloog geograafiaseltsi president Mihkel Kangur hakkas elurikkuse erakonnast liitlasi otsima augustis, kui sai selgeks, et roheliste ja vabaerakonna ühtseks jõuks liitmisest asja ei saa. Ma ei usu, et nendel valimistel saaks välja tulla ükski erakond, kellel puudub nii-öelda keskkonna aspekt enda valimislubadustest vaadates, millisesse olukorda me oleme globaalselt sattunud, milline on Eesti olukord keskkonnaküsimustes, metsade teema. Tselluloositehases langes ära endiselt Rail Baltica kaevandamised. Need küsimused vajavad lahendamist, aga roheliste a? Ma ei usu, et, et me peaksime kuidagi nägema siin vastandumist või pigem sellist. Samas suunas liikumist erinevaid radu pidi ja pigem häid koostööpartnereid. Kui meil on keskkonnavaenulike parteisid vähemalt neli viis tükki, siis keskkonnasõbralikke parteisid võiks olla vähemalt kaks. Algatusrühma liige Artur Talvik ütleb, et elurikkuse erakonna asutamise otsus on tänasega põhimõtteliselt tehtud, sest 500 inimest juba kinnitasid avalduses oma allkirjaga, et soovivad olla selle erakonna liikmed. Loodame juba esmaspäeval registrisse anda oma dokumendid sisse inimeste nimekirjad sisse programmi sisse. Ma olen täiesti veendunud, et enne seda, kui president kuulutab valimised välja, on see erakond loodud. Millal tuleb üldkoosolek üldkogu kokku? Jällegi me teeme asju teistmoodi või esimene, kus me kõiki kokku kutsume. Selline suurem koosolek tuleb meie jaoks tõenäoliselt jaanuari alguses. Kongressi sow d. Sellist me üldiselt teha ei tahaks ja see on ka meie teistmoodi toimimise üks printsiipidest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elurikkuse Erakonna tekkeks suuri takistusi enam pole, sest Türil toimunud erakonna mõttetalguteks sai loodav erakond kokku 500 liiget. Algatusrühma liikmed loodavad esitada esmaspäeval äriregistrile uue erakonna asutamiseks vajalikud dokumendid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane maaleht kirjutab, et vabaühendusi, külaseltsi ja linnaasumite seltsi on Eestis tekkinud nagu seeni pärast vihma. Nad suudavad suurepäraselt tegeleda kohalike asjadega, kuid riigi poliitika mõjutamiseks jääb nende jõud liiga väikeseks. Ent mis juhtuks siis, kui vabakonnad oma jõud ühendaks? See ongi talguerakonna idee, mille üks eestvedajaid on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktor Ansori Barkalaja. Me oleme jäänud nagu tupikusse, et olemasolevad erakonnad juba oma iseloomu tõttu ei suuda enam ühiskonna jaoks vajalikke otsuseid teha, sest on neile kahjulik. Ja tuligi edasi mõte, et, et hakkaks vaatama, et millisele, millistele tunnustele peab vastama selline erakonna tüüp, mis oleks poliitilise aktiivsuse näol sellisele eelkõige kogukondade liikumisele kasulik. Ja sealt me leidsime, et üks kindel tunnus peab olema see, et konkreetsed inimesed tulevad tegema mingit konkreetset asja, teevad selle ära, protsessid lähevad pöördumatuks ja siis inimesed naasevad oma niisuguste noh, ameti juurde või, või, või vana tegevusvaldkonna juurde tagasi. Ühesõnaga ei tekiks ühiskonnas poliitilist eliiti, mis omavahel kogu aeg võimu koondaks ja ümber jagaks. Barkalaja ideed toetab ka vabaerakonna algatusrühma liige, pikaaegne poliitik Andres Herkel. Ühiskonnas aktiivsed inimesed peaksid julgemalt sekkuma poliitikasse ja, ja küsimus, miks nad seda seda alati teha ei taha. Ja teevad võib-olla seda need, kellel see alati kõige paremini välja ei tule. See, see eeldab mingisugust vastust ja eks see vastus ongi see. Inimesed nagu tunnetavad, et poliitikute klann on esiteks sulet. Neid ei taheta seal näha, võib-olla tahetakse näha populaarsete inimeste hääli. Tallinna Ülikooli politoloog Anu Toots ütles, et temast talgutüüpi erakond vaimustust ei tekita. Anu Toots. Nimetuse põhjal võib ju eeldada, et talgu erakond on mingi ühendus, mis tuleb kokku aeg-ajalt mingi ülesande lahendamiseks ja see on põhimõte, mis jällegi erakonna olemuse ga kokku ei sobi, et erakond on ikkagi alaliselt olemasolev organisatsioon, millel on oma programm liikmeskond kindel ja, ja need on seadusega reguleeritud asjad. Nii et, et et ma ei saa ka sellest aru juba, et kui tegu on talgu erakonnaga, et kas siis ta liikmed ka vahetuvad. Tootsi hinnangul sarnaneb talguerakonna idee valimisliidu loogikale. Ta on valimisliidu moodi ja, ja sellepärast ma ei saagi aru, et miks leiutatakse jälle mingeid uusi tähistajaid. Mirjakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti võib saada uue erakonna või siis vähemasti algatuse olemasolevate erakondade muutmiseks. Riigikogus aastaid esindatud erakondade võimu murdmiseks võiksid talgute korras seljad kokku panna vabaühendused ja kogukonnad, leiavad uudse talguerakonna eestvedajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli teadur Anu Laas, kas see on siis tõesti nii, et naised ei taha võimu juurde või neid ei lasta võimu juurde? Minu arvates ei taheta naisi hästi piruka juurde lasta ja see ei tule mitte seadustest, vaid igapäevaelu korraldusest, soostereotüüpidest, sellest, kuidas naised ise peavad võimalikuks ennast jagada kodu ja avaliku elu vahel. Kas kvootidega mingite regulatsioonidega on võimalik ja mõttekas näiteks Eestis naiste ja meeste suhet võimu juures muuta? Kindlasti on võimalik muuta, aga selle küsimusega käib taga nüüd see teine küsimus, mida te küsinud, et kas me siis kaotame kompetentsis ja kelle me sinna siis saame? Uuringud näitavad seda, et tegelikult ei kaota kompetentsis, kuigi heksakümne üheksas riigis maailmas on suuremal või vähemal määral kas valimisnimekirjades või parteisisestes kokkulepetes ette nähtud kvoodid, siis tegelikult see on ekslik. Täna jäi saalist jah mulje, et Rootsi on väga õnnetus olukorras, sest noored mehed ei tule enam poliitikasse. Mina küsiksin teistmoodi, et mis siis katki on, kui ei tule noored mehed poliitikasse? Ma olen ise vaadanud riigikogu nimekirja, leidnud seal nii mõnegi noore mehe, kelle nime tean ma ainult tänu sellele, et riigikogu koduleheküljel on tema nimi olemas ja ma ei tea temast mitte midagi. Tegelikult ei juhtu midagi, kui ühte või teist gruppi ei tule. Me ei tea, mis, mis me siis kaotame, aga mida me kindlasti teame, on see, et see, kes poliitikasse tuleb, tal peaks olema oma missioon ja oma asi ajada ja ma usun, et me ei kaota kompetentsis rohkem, kui see praegu on. Europarlamendi liikme Katrin Saksa arvates aga ei ole kvootidest midagi kasu. Ja ei toeta sel põhjusel, et poole hinnaga piletit ostes tuleb ennast seal palju rohkem tõestada. Et võib-olla ikkagi selline evolutsiooniline areng oleks parem loomulikum, aga kindlasti tuleks naisi toetada selles mõttes, et eks meil jääb natuke sellest enesekindlust puudu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatliku erakonna naisteühenduse Kadri korraldatud arutelul küsiti, miks naised ei taha võimupiruka juurde. Vaieldi selle üle, kas ka Eestis oleks vaja kehtestada sookvoodid ja tõdeti, et mõnes valdkonnas, näiteks välisteenistuses on Eestis naisi kõrgel positsioonil rohkem kui paljudes teistes riikides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEt erakorraline istungjärk toimuks, peab kohal olema vähemalt 51 saadikut, sellega raskusi polnud. Kohaloleku nupule vajutajaid oli 89. Kui komisjonide sõnavõttudes püüti hoida asja juriidilisel pinnal ja räägiti sellest, kui palju saab arvestada presidendi põhjendusi siis küsimustes ja sõnavõttudes oli juttu juba kõigest omandireformi vigadest ja selle ülesannete täitmata jätmisest, sundüürnike, aga ka omanike represseerimisest. Majanduskomisjoni esindaja Sven Sester püüdis saalile selgeks teha, et ka pärast seaduseparanduse vastuvõtmist ei saa omanikud oma tahtmist mööda üüre tõsta. Juhul, kui üürnik üüritõusuga ei nõustu, siis ilma tema nõusolekuta ühepoolselt tõsta ei saa. Lisaks sellele, kui üürileandja soovib üürilepingut lõpetada, sel ajal, kui käib vaidlus Jüri suuruse üle siis võlaõigusseadusest tulenevalt see võimalik ei ole. Keskerakonna ja Rahvaliidu esindajad tõid kohe rea vastuväiteid ja pikalt, arutati tähtajalisi ning tähtajatuid üürilepinguid ja ikka läks jutt sotsiaalse õigluse teemadele. Ain Seppik Keskerakonnast. Põhiküsimus meie jaoks, nii nagu presidendi jaokski on selle eelnõu puhul selles et esiteks ei ole riik siin lähtunud sotsiaalse demokraatliku õigusriigi põhimõttest. Teiseks on selle seaduse jõustumise tähtaeg niinimetatud sundüürnike jaoks liiga lühike. Ja kolmandaks puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid nendele inimestele, kes selle paduliberaalse seadusemuudatuse tõttu peagi tänavale satuvad. Sõnavõtjad olid põhiliselt seaduse muutmise vastaste leerist. Kaitsma oli tulnud siiski minister Meelis Atonen ise ja ta püüdis selgitada, et üüride piirmäärad on aegunud. Tegu on omandireformist tuleneva abinõuga, mis oli vajalik reformi algaastatel. Tuletan meelde, omandireform käivitus 1991. aastal. Ja selle mõte oli ajutiselt kaitsta välja kujunemata korterituru tingimustes üürniku võimaliku nõutava liigkõrge üüri eest. Tänaseks hetkeks on Eestis korteriturg välja kujunenud ja tänaseks hetkeks on 13 aastat mööda sellest ajast, kui kõik teadsid, et Eestis toimus või toimub omandireform. Hääletamisel jäid jõuvahekorrad samaks, kui olid olnud kuu aega tagasi ja Ene Ergma võis teatada. Poolt hääletas 47 riigikogu liiget, vastu oli 36 riigikogu liiget, ära põletud ei olnud. Seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastu võetuks. Taas on järg presidendi käes, kas kuulutada seadus seekord välja või minna riigikohtusse?",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu arutas erakorralisel istungil taas elamuseaduse muutmist ehk üüri piirmäärade kaotamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui kevadest sügiseni on Andres Vaani limusiini tõugu veised karjamaal, aidates hooldada ka Matsalu rahvuspargi territooriumi siis praegu on nad juba varjuall kolmes suures laudas. Kokku on ettevõttel sõltuvalt aastaajast lihaveiseid kuni 400, neist ligi 170 on põhikarja moodustavad ammed, jätkab aasta põllumees, 2021, Andres Vaan. Limusiin on majanduslikult efektiivne, ta on väga lihakas tõug. Ta poegib hästi. Ta on piimakas. Teda on võimalik valikute teel rahulikuks saada. Vaani sõnul on ta karja aretamisel valinud välja rahulikuma iseloomuga loomi, mille tõttu on karjaga tegelemine lihtsam. Tõuaretuseks sobivate loomade valimisel on abiks ka koostöö ühe prantsuse organisatsiooniga. Veiste genoomi analüüsimisel jätkab Andres Vaan. Et me saame väga varakult juba teada karvaproovide abil milleks see loom on võimeline, kui hästi ta kasvab, milline on tema piimakus, kui kergelt ta poegib. Ja neid näiteid on päris mitmeid. Kui Eestis aretatud tõuloomade vastu tuntakse vaani sõnul huvi nii lähiriikides kui ka näiteks Türgis ja Kesk-Aasias, siis lihaveisesektoris tervikuna on viimase viie aasta jooksul siinsetel loomakasvatajatel olnud hinnalanguse tõttu keeruline. Jätkab Andres Vaan. Me oleme natukene võrreldes teiste põllumajandussektoritega, kui me räägime nüüd Euroopa Liidu toetustest, on lihaveisekasvatus mõnevõrra väiksemate toetusnumbritega. Aasta põllumehe tiitlit anti välja 20 esimest korda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta põllumehe tiitli pälvis Pärnumaal Lääneranna vallas tegutsev lihaveisekasvataja Andres Vaan. Ta jätkab veisekasvatuses oma isa Aldo Vaani elutööd. Rootsi külas tegutsev pereettevõte Topi Mõis on investeerinud aastate jooksul uutesse lautadesse ning teeb tõuaretuses rahvusvahelist koostööd.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti plaanib liituda kokku seitsme erineva Covid 19 vaktsiini eelostulepinguga. Kui Euroopa ravimiamet mõnele neist vaktsiinide est müügiloa annab, peaks osa vaktsiinidoosa kohe ka Eesti poole teele asuma. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarman selgitab, et kogu loa saanud vaktsiini laadung ilmselt korraga Eestisse ei jõua. See võtab rohkem aega. Ja üldiselt on niimoodi, et vaktsiinitootja pakub siis ise ka transpordikorraldust, liikmesriiki ja liikmesriigiga lihtsalt eelnevalt, siis lepitakse kokku, kus kohta tootja peaks siis vaktsiini tarnima ja sealt siis nii-öelda see Eesti pool juba korraldab üle Eesti vaktsiini laialivedamise vastavalt sellele, kuidas siis vaktsineerimine erinevates piirkondades hakkab toimuma, missugune teadmine meil on, et seal see võimekus on? Juba on teada, et osa töös olevatest vaktsiinidest vajab neil ladustamisel kui transpordil erilisi tingimusi mõnda vaktsiini tuleb hoida miinus 20 mõnda koguni miinus 70 kraadi juures. See tähendab siis sisuliselt seda, ultrasügavkülmikute vajadus on eelkõige terviseameti poole peal ja selle nii-öelda kohaliku transpordi korraldusega me tagame selle, et see vaktsiin jõuaks vaktsineerimiskohtadesse pigem siis tihedama transpordiga, sellepärast et ka need väga madalatel temperatuuridel hoida tavad, vaktsiinid tegelikult teatud aja, siis võib neid ilusasti hoida ka tavatemperatuuril. Heli Laarman ütleb, et terviseametis hoitakse erinevaid vaktsiine juba praegu. Nüüd tuleb laopindu kohendada, erinevaid seadmeid, juurde tellida ja riigihankeid selleks valmistatakse juba ette. Juba suvel pandi kokku nimekiri sihtrühmadest, keda hakatakse vaktsineerima eelisjärjekorras. Tervishoiutöötajad tervishoiuasutustes töötavad inimesed, olgu nad siis koristajad, autojuhid, töömehed, siis õendushaiglas olevad isikud, hoolekandeasutused, seal siis nii elanikud kui personal, teatud diagnooside, ka isikud, kindlasti ka vanemaealised. Heli Laarman lisab, et järgmisena võetakse ette elutähtsate teenuste töötajad, sealt edasi saaksid vaktsineerida juba kõik soovijad. Laarman loodab, et vaktsineerimisplaani raamid saavad paika lähinädalatel. Samas peab plaan olema paindlik, sest võimalikke muutujaid ja riske, millega arvestada, on omajagu. Alates sellest, et kas ja millal ikkagi need vaktsiinid siis jõuavad müügiloani, millal reaalselt tarned jõuavad Eestisse. Kui paljud Eesti elanikud soovivad ennast vaktsineerida, kui efektiivselt me vaktsineerimiskohtades siis suudame vaktsineerimist korraldada? See on vaid üks loetelu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalministeerium paneb kokku tegevusplaani selleks, et koroonaviiruse vaktsiini valmides see võimalikul kiiresti inimesteni viia. Muuhulgas tuleb luua võimalused vaktsiinide hoiustamiseks kuni seitsmekümne miinuskraadi juures.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti vaegkuuljate Liidu juhatuse liige Külliki Pode ütles, et väikebussist, kus saab teha kuulmiskontrolli, unistas liit viis aastat. Nüüd on see annetajate abi ka olemas ning juba on sõidetud külla mitmesse maakonda. Tegelikult on päris palju inimesi Eestis, kes ei tea üldse, et neil on kuulmislangus ja võib-olla nad isegi kahtlustavad, et võib-olla kuulmislangus, aga nad ei ole läinud arsti juurde. See buss on väga hea võimalus tulla ligi testida oma kuulmine, ära saada teada, kas on korras või ei ole korras. Kui ei ole korras, siis saab teada, mis nüüd edasi tegema peab. Lõppeval nädalal oli bussi üks peatuskohti Läänemaal asuv ristialevik. Kohalike seas tekitas võimalus kuulmist kontrollida elavat huvi. Jätkavad Ülo ja Maie. Peene värk, ühesõnaga ma arvasin, et kuulmine on nõrgem, aga aparaat näitas, et ei olegi nii hull, see asi. Kasutan seda võimalust, et see buss tuli, sest noh, mul on olnud varasemalt probleeme, et, et, et see kuulmisega hakkab vaikselt ära kaduma, et siis tulin täna kontrollima, et mugavam kui kusagile suurde linna just täpselt, et noh, kui just nüüd siit saadetakse, siis peab minema, aga, aga, aga see on tõesti väga mugav. Järgmise nädala lõpus, 19. septembril on kuulmisbuss Kohtla-Järvel, 25. septembril aga Saaremaal ning 30. septembril Pärnumaal rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Risti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Vaegkuuljate Liit sai endale sel suvel annetajate toel kuulmisbussi, millega on võimalik pakkuda inimestele kuulmiskontrolli teenust üle kogu Eesti. Lõppeval nädalal käis kuulmisbuss külas Läänemaal ja Hiiumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaalasest välisminister Urmas Reinsalu suhtuks üheksandal mail Moskvasse sõitmisse, kui see kutse peaks tulema ettevaatlikult. Minu hinnang on küll äärmiselt skeptiline selles osas, et me riigipea tasemel peaksime, juhul kui see kutsega tuleks kaaluma sinna idalisse konteksti asetatuna. Ma arvan, et selles küsimuses kindlasti tuleb väga põhjalikult seda küsimust analüüsida, hinnata riigi tasemel ka parlamentaarsel tasemel kuulata seisukohti ja lõpuks langetab selle otsuse president ise, aga mina, mina suhtuksin sellesse vägagi ettevaatlikult. Eesti endine välisminister, sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand soovib ennekõike, et Eesti oleks seda otsust langetades ühte meelt vähemasti koalitsioonis. Mina tahaksin näha, et Eestil on ühtne välispoliitika, et kui keegi ütleb, et president otsustab lõplikult, loomulikult otsustab, aga presidendil ei ole oma välispoliitikat, on Eesti vabariigi välispoliitika, mida viivad ellu president, peaminister, välisminister, ja ma tahaksin näha siin mingisugust ühtsust, et vähemalt koalitsioon oleks selles mõttes ühte meelt. Koalitsioon ei ole ühte meelt EKRE kindlalt eitava seisukoha presidendi Moskvasse sõidu kohta ütleb välja riigikogu esimees Henn Põlluaas. See tähtpäev, mida seal tähistatakse, üheksas mai see ei ole mitte teise maailmasõja lõppemise tähtpäev vaid sisuliselt on see ju hoopistükkis poole Euroopa okupeerimise tähtpäev. Kindlasti Eesti president ei tohiks sellisel üritusel osaleda. Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid arvab, et president peaks ikkagi üheksandal mail Moskvasse minema, aga ta seaks sellele tingimusi. Mina isiklikult arvan, et president võiks minna, aga ma prooviks seda siduda Putini võimaliku külaskäiguga Eestisse soome-uguri rahvaste kongressile 2020 suvel selleks meie diplomaatiliste korpuse ülesanne see kokkulepe saavutada, rohkem suhtlemine on kasulikum kui vähem suhtlemine. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, reformierakondlane Marko Mihkelson Väga raske oleks ette kujutada meie presidendi osalemist järgmise aasta üheksanda mai üritustel Moskvas. Tähtis on see, et kolm balti presidenti, et kui nendele tulevad kutset Moskvasse, siis nad teeksid oma otsuse läbimõeldult, koordineeritult ja mis oleks võib-olla kõige parem, kui nad teeksid seda ühiselt. Küsisime ka president Kersti Kaljulaidi käest, kes on praegu riigivisiidil Kuveidis, kas tema on oma otsuse langetanud, minna või mitte? Seda kutset ei ole. Kui see kutse tuleb, siis ma arutan seda meie partnerite ja liitlastega. Seda otsust ei tee keegi üksinda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki 9. maini on veel pool aastat aega, vaieldakse juba praegu selle üle, kas president Kersti Kaljulaid peaks sõitma sel päeval Moskvasse, kui selline kutse tuleb. Rääkisime parlamendis esindatud erakondadega, et nende seisukohta teada saada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis võetakse iga päev pangaautomaatidest välja üle 10 miljoni euro ning müügikohtades tehakse kaarditehinguid umbes 17 miljoni euro eest. Kõige selle jaoks peavad infotehnoloogilised süsteemid ladusalt töötama. Eesti pank on seaduse järgi makseteenuse ja sularaharingluse kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et kommertspangad tegelevad küberohtudega pidevalt. Samuti on nendega olukorda arutanud Eesti Panga, riigi infosüsteemi ameti ja finantsinspektsiooni esindajad. Koostöös tegelikult vaatamegi otsa erinevatele stsenaariumitele, mida annaks veel paremini korraldada ja kokku leppida, et, et kuidas oleks võimalik neid ohte siis maandada. Et ma arvan, et üks asi, mida me oleme ise ka välja toonud, võib-olla siin tavainimeste kontekstis on see, et ka praegu mingitel muudel põhjustel, kui kaardimaksed näiteks ei toimi või midagi, et siis tegelikult on alati hea, kui inimestel oleks mõningane sularaha näiteks taskus või, või kodus olemas, et et selliste elektrooniliste maksete katkestuse korral oleks võimalik ikkagi oma nagu hädavajalikud ostud võimalik sooritada, aga, aga teise poole pealt muidugi me oleme ka nii-öelda arutame ka seda, eks, kuidas oleks võimalik ennetada ja leevendada siis neid erinevaid probleeme, et tegelikult me oleme ka siin ju kommertspankadega ka teinud erinevaid teste ja ja õppusi, et, et olla niisiis olukord oleks valmis. Jaekaubandusketi Rimi Eesti tegevjuht Vaido Padumäe ütles, et ettevõttel on pidev ülevaade sellest, milliseid katseid nende IT -süsteemide vastu ette võetakse. Tema sõnul ei ole viimasel ajal midagi tõsist õnneks ette tulnud. Padumäe lisas, et Rimi IT-lahenduste standard on kõrgel tasemel ning selle hoidmiseks on tehtud ka lisainvesteeringuid. Ettevõtte sees on eraldi välja arendatud siis nii-öelda rollid ja inimesed, kes siis hoiavad seda ideturvalisust ja süsteemid, kuidas siis seda pidevalt monitoorida ja auditeerida erinevate süsteemide võimalikke turvaauke, et need kõik nõuavad nii-öelda tähelepanu, raha, sellised tegevused ka, et oleme tõesti need ettevõtnud. Ka grossi toidukaupade keti käitava elektri tegevjuht Raigo Mõlder ütles, et seni pole nende IT-süsteemide vastu midagi tõsist toimunud. Viimaste sündmuste valguses on aga küberturbeasjad üle vaadatud. Ühtlasi jääb alati võimalus kasutada vajadusel sularaha, kinnitas Mõlder. Ja süsteemid töötavad off line'is lihtsalt kui juhtub see, et peaks tulema hinnauuendused, siis need lihtsalt ei lähe peale, aga hinnad ja asjad ja arvuti kõik töötajad ilma internetita ja arvutil on back upi ühendused. Kui üks operaator peaks ära kaduma, siis teise operaatoriga on back up ühendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sõjaoht Ukrainas võib kaasa tuua küberrünnakute sagenemise meie regioonis. Seetõttu peab iga asutus ja ettevõte pöörama erilist tähelepanu küberturvalisusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMinu jaoks on see loomulikult täielik üllatus ja, ja ma usun, et neid inimesi pole küll väga palju olnud, kes on kahtlustanud, et, et seal võib-olla veel mõni auk selles laevas. See, et Barbla Estonia võis kokku põrgata mõne allveelaevaga, et see on praegu küll mul esimest korda sellist versiooni kuulata, aga kui auk laevas on, on fakt ja nüüd on see tuvastatud, siis mina olen küll seda meelt, et tuleb välja selgitada, kuidas auk sinna laeva ja missugust rolli mängis auk parvlaeva Estonia uppumises. Igasugused vabandus ed, hauarahu tagamisega minu meelest ei ole kohased, sest et me teame, et kriminaaluurimises kui keegi on maha maetud, siis võidakse teda isegi mitu korda täiendavateks uurimisteks eksumeerida. Ja kui ilmnevad täiendavad väga olulised asjaolud, mis tingivad täiendava uurimise vajaduse, siis ka hauarahu rikutakse ja nii tuleks teha ka parvlaeva Estonia puhul. Ehk siis tõde on, on kõige olulisem. 2006. aastal esitas omapoolse aruandega valitsuse kokku pandud komisjon mis kontrollis üle seda lõpparuannet, mis oli valmis saanud juba siis, 1998. aastal. Toona seda komisjoni tegevust juhtis riigiprokurör härra Kurm, kes on täna esitanud väga võimsaid teooriaid, mis võis seal juhtuda näiteks see, et ilmselt toimus kokkupõrge hoopis allveelaevaga. Ei mingeid tõendeid Barblaev Estonia ja allveelaeva kokkupõrke kohta kurv valitsusele küll ei esitanud ja isegi sellist versiooni, et Barblaev Estonia oleks võinud kokku põrgata. Allveelaevaga kuulsin mina täna esimest korda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Samas on tema sõnul laevakeres augu avastamine kaalukas põhjus, miks Estonia huku põhjusi veelkord uurida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMihhail Gorbatšov tahtis presidendina Nõukogude liitu reformida ja vähendada pingeid läänega. BBC reporter Steve Rosenberg küsis temalt, kui ohtlikuks ta peab praegu Venemaa ja Lääne vastasseisu. Tuumarelv tuleb hävitada just sellega, päästa me ennast ja ka planeedi üks Mihhail Gorbatšovi suuremaid saavutusi oli võidurelvastumise lõpetamine Ameerikaga. Tema ja president Ronald Reagan sõlmisid kokkulepe vähendada vastastikku tuumaarsenale. Aga võidurelvastamine hakkas uuesti peale. Hiljuti lahkusid kokkuleppest mõlemad, nii Venemaa kui USA. Kuidas kirjeldada praegu Lääne ja Venemaa suhteid? Kunagi me rääkisime külmast sõjast, mis nüüd? Jahe, aga ikkagi seda, vaadake kord siin, kord seal toimuvad, kokkupõrked tulistatakse, see pole see olukord, mida me tahtsime. 30 aastat tagasi langes Berliini müür ida ja Lääne-Saksamaa ühinesid. NSV Liit otsustas mitte vahele segada. Seal ei tohtinud minna veresaunaks, me ei saanud seda lubada, see oleks puudutanud mitte üksnes sakslasi, vaid ka meid, Euroopat ja kogu maailma. Seega me teatasime, et ei sekku. Gorbatšov ja Margaret Thatcher suhtlesid kunagi väga tihedalt. Gorbatšovilt küsiti. Ei hakka teile mingit nõu andma, ise otsustad, ütles Mihhail Gorbatšov, hakates koos tev Rosenberg naerma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vahendab Mall Mälberg Ise teate, tarkpead nagu te inglased olete.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta põllumees 2008 on Mati Nurm. Puide talu peremees Mati Nurm Valgamaalt kasvatab 800-l hektaril teravilja ja rapsi. Nurm alustas esivanemate talus 90.-te aastate alguses tühjalt kohalt ning on nüüd loonud eeskujuliku teraviljakasvatustalu. Ühtne põllumajanduspoliitika õnneks juba mitmendat aastat kehtib ka Eestis põllumehe toetuste tasemel ikkagi kokkulepitud see viis protsenti igal aastal kuni 2013. aastani tõusevad see on nagu seda ebaausat konkurentsi, mis ikkagi meie lähinaabrite põllumeeste ja, ja Eesti põllumehe vahel on. See natukene tasandub. Aasta põllumees Mati Nurm on üks väheseid Eesti talumehi, kes on suutnud müüa oma herneseemet Rootsi ja toidunisutaani. Taani õnnestus teravili saata tänu ühistule, mille asutaja liige ja mille nõukogu liige ma olen, nii et koos teiste põllumeestega on see võimalik panna seljad kokku, panna mõistus kokku, kui rahad kokku, tuleb lihtsalt ise olla mees, otsida neid võimalusi, neid kohti. Eesti ekspordist moodustas põllumajanduskaubandus 2006. aastal viis protsenti, Lätis oli vastav näitaja 11 ja Leedus 13 rotseni. Eesti põllumajanduses on suur ekspordipotentsiaal, leiab Tiina Vares, kes on Genfis Eesti esinduse nõunik. ÜRO, WTO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide juures. See, et meie tootjale makstakse praegu nii vähe vilja ja piima eest, näitab seda, et me ei ekspordi piisavalt sest meil on kolmandiku võrra madalamad hinnad kui Euroopas piimale näiteks. Varese hinnangul on põllumajanduse maine Eestis 10 aasta jooksul siiski paranenud ning see on hea märk. Ma tahaks küll uskuda, et see ei ole ainult sellepärast, et me Euroopa Liiduga liitusime, sest juba eelmise aasta toidukriis näitas seda, et, et hakati nagu muret tundma, sellepärast et kas me ikka toidame iseennast ära. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul on aasta põllumehe valimine üks samm selleks, et põllumajandust populaarsemaks muuta. Ministri sõnul võiksid aasta põllumehed senisest aktiivsemalt avalikkuses rääkida sellest, kui vajalik on põllumajandus ja kui hea Eesti toit. Aasta põllumehe Mati Nurme sõnul on käesoleva aasta põllumehele küll raske, kuid sellest saab üle. Tänasel aastal räägitakse, et põllumees pidi olema sõimusõna ja põllumehe tütar kindlasti pidavat mehele saama, aga ma arvan küll, et küllap tulevad ka paremad ajad, et need kehvad ajad tuleb lihtsalt üle elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Puide talu peremees Mati Nurm on üks väheseid Eesti talumehi, kes on suutnud oma toodangut eksportida. Tema on veendunud, et ka eesti põllumehel hakkab ükskord hästi minema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Panga teatel olid hinnalanguse taga peamiselt energiahinnad, sest mootorikütused odavnesid aastaga 14 protsenti. Ka teenuste hinnad on odavnenud, sest reisimine ja vaba aja veetmine on koroonaviiruse tõttu endiselt piiratud. Tarbijad eelistavad pigem säästa või kulutavad vaba raha tööstuskaupadele ja toiduainete. Viimaste hind on kasvanud 1,7 protsenti. Keskpanga arvates jätkub hinnalangus järsu majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse tõttu kogu teise poolaasta vältel. Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmeli sõnul on hindade kõikumise taga kogu maailmas olnud nafta hind. Kui mõelda nendele teistele hindadele, siis üldiselt arvatakse, et noh, jääb domineerima ikkagi niisugune nõrk nõudluse pool, mis takistab kaupmeestel ja tootjatel oma hindasid tõstmast. Aga siin võib nüüd lühiajaliselt olla ka kõikumise, sest fakt on see, et kui karantiin lõpeb inimeste kindlustunne ja võimalused teenuseid tarbida ja kaupu osta, taastuvad siis niisugust traditsioonilist täistoodetud ladude puhvrit meil antud hetkel Eestis ega ka ega ka maailmas ei ole. Luminori peaökonomist Tõnu Palm ütles, et kerge hinnalangus mõjub positiivselt, sest Eesti on aastaid olnud kiire hinnakasvuga riik. Pikemas perspektiivis hoida sellist veidi eurole keskmisest kiiremat hinnakasvu, aga, aga me oleme siin ikkagi liiga tormakalt läinud siin varasematel aastatel, nii et selles alguses tegelikult see tänane kohanemine, mis on toimumas siin läbi energia hindade mõju ja kütuse ja administratiivset reguleeritud hindade, et see tegelikult on täna kasulik tarbijaka. Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik aga lausus, et majandusanalüütikutele hinnalangus väga ei meeldi. Majandusanalüütikud näevad seda eelkõige siis majanduskriisi ühe indikaatorina, kui nõudlus väheneb, siis see toob kaasa ka hindade languse. Ja teine asi, mis meid muretsema paneb, on see, et kui hinnad siin pikka aega langevad, et siis tarbijad hakkavad oma ostuotsuseid edasi lükkama, et milleks osta midagi täna, kui sa homme saab selle odavamalt et see siis süvendaks seda majanduskriisi veelgi, et praegu me sellist olukorda ei näe, praegu me näeme ikkagi, et see hindade langus on, on lühiajaline ja järgmiseks aastaks me prognoosime jällegi hindade kasvu taastamist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga hinnangul jätkub hinnalangus järsu majanduslanguse ja kasvava tööpuuduse tõttu kogu teise poolaasta vältel. Eesti Panga ökonomist Sulev Pert ütles, et hinnalanguse taga olid peamiselt energiahinnad, sest mootorikütused odavnesid aastaga 14 protsenti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjaloolises Tartu vaksalis, kus 125 aastat tagasi tervitati esimest rongi, valitses täna tühjus. Viimaseid leinalintidega ehitud reisironge tuli saatma arvukalt igapäevaseid sõitjaid, käes leinaküünlad oli pisaraid ja nõutu. Noor pereisa Henrik Heinoja võttis viimasele oravareisile kaasa ka oma lapsed. Väiksed lapsed ei olnudki varem rongiga sõitnud ja teades, et täna on viimane päev, siis sai see kohe kindla eesmärgiga ette võetud, et seda konkreetselt Tartu-Põlva vahet siis noh, viimast korda rongi akna kaudu näha olete te sagedane Tartu ja Põlva vahet sõitja, siin on käidud koolis ja töö on ka selline, et on liikuv ja, ja noh, valdavalt ikkagi Tartu vahet tuleb mitte iga päeviti käia, kuidas nüüd hakkab elu olema pärast kolmandat märtsi siin pole palju tarkust vaja seda ette kujutada, mis tegelikult noh, nendel inimestel toimuma hakkab, kellel see otseselt sõltuvuses on, see rongisõit? Krõbedaid sõnu öeldi välja valitsuse aadressil elunäinud staažikad raudteelased ei suutnud oma tundeid vaka l hoida. Kui meie riigi tüüri juurest kaovad ära kirjanikud, ajaloolased ja tulevad riigi etteotsa majandus, teadlased, juristid, siis ma loodan, et rongiliiklus taastub. Staažikas Eesti raudtee ajaloo uurija Ilmar Adamson võttis ekstra pealinnast ette käigu, et näha, milline on reisirongiliikluse kurb finaal elu näinuna. Mees sai omal ajal tasuta tuusiku Siberi sanatooriumi, võttis ta Toompeal langetatud otsuse kokku. Nii. Ma pole 10 aastat kuulnud, et keegi vene korda kiidaks, aga vaat täna vagunis kuulsid, et kui oleks seda teadnud, et niisugune jama tuleb, siis ei oleks seda Eesti vabariiki tahtnud. Keegi ütles, teeme esimesel aprillil nalja, paneme lehte kuulutuse ja maksame kinni müüa ja erastada Toompea koos riigikogu ja valitsusega enampakkumisel saadud raha annetada reisiveotoetuseks. Kurblikult andis viimane rong vilet ja sõitis oma viimsele reisile. Ajasin Tartu vaksalis juttu Edelaraudtee Lõuna-Eesti klienditeeninduse juhi Rein Partsiga. Tema sõnul on tänasest Elva, Põlva ja Jõgeva inimestelt aara linna sõitmine oluliselt kallim. See bussiplaan, mis minule on antud praegu näitab küll seda, et täpselt sõidab El ja Tartu vahel pluss üks tund, meie rongid sõitsid seni 37 kuni 40 minutit, samas maksis meie rongipilet 10 krooni. Elvasse odavaim bussipilet maksab 17 krooni Elvasse sama lugu on ka täpselt sama Põlvaga Oravaga Jõgevaga. Tegelikult on hinnad neil ligi poole kallimad. Küsisin Rein Partsilt lõpetuseks, kas ta usub siiski reisirongiliikluse taastumisele? Ma loodan tervele mõistusele viimased otsused, mis ma natukene selles kahtlen ja samas, kui nad uuesti hakkavad siit väljuma, on see tunduvalt kallim, kui oleks olnud, kui nende liinide säilitamine. Uskumatu on Eesti riigis siiski teoks saanud Vambola Paavo, Eesti raadio Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ajaloolises Tartu vaksalis, kus 125 aastat tagasi tervitati esimest rongi, on viimased leinalintidega ehitud reisirongid. Staažikad raudteelased pole olukorraga rahul. Räägib staažikas eesti raudtee ajaloouurija Ilmar Adamson ja Edela Raudtee Lõuna-Eesti klienditeeninduse juht Rein Parts. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPealinnas Minskis ründas miilits demonstrante veekahurite kummikuulide ja šokigranaatidega. Prestis kasutati ka pisargaasi. Protestijate filmitud videosalvestustelt võib näha, kuidas siseväelased Minskis meeleavaldajaid peksavad. Seejärel ründavad siseväelasi omakorda möödakäijad. Olukord on väga segane. Sõltumatute vaatlejate hinnangul võttis Minskis meeleavaldustest osa vähemalt 100000 inimest, kes üritasid püstitada ka barrikaade. Samuti olevat miilitsa auto. Rahvahulka sõitnud. Protestijate teatel on kümned inimesed saanud vigastada ning paljud vahistatud Väiksemas asulais polevat miilits opositsiooni teatel julgenud üldse protestipaikadesse ilmuda ning meeleavaldajaid ei takistanud keegi. Valgevene siseministeeriumi teatel pole vigastada saanud keegi ja olukord on kontrolli all. Veel mitu tundi pärast valimiste lõppu ilmunud keskvalimiskomisjoni koduleheküljele esialgseid valimistulemusi. Seejärel hakkas keskvalimiskomisjoni koduleheküljel se veateadet andma. Mitu valimiskomisjoni liiget aga ilmus siin-seal meeleavaldajate hulka ning nad teatasid, et sihhanovskaja on saavutanud ülekaaluka võidu. Ka Tsihhanovskaja enda hinnangul oli enamik valijaid tema poolt. Tsihhanovskajal õnnestus mobiliseerida suur hulk valijaid, ehkki ametivõimud tema tegevuse võimalikult raskeks muutsid. Tsihhanovskaja kutsus miilitsat ja sisevägesid vägivallatsemist lõpetama. Opositsioonikandidaadi sõnul peaksid miilitsi ja julgeolekuväed hoidma rahva poole. Oma poolehoidjaid, kutsus Tsihhanovskaja üles provokatsioonidele mitte alluma. Inglise keele õpetaja Tsihhanovskaja seadis oma kandidatuuri üles alles siis, kui tema aktivistist ja Youtube eristabikaasa Siarhei sihhanovski vahistati. Kogu kampaania jooksul rõhutas ta, et ei ole poliitik ja laseb seetõttu oma võidu puhul korraldada uued valimised, kus saavad kandideerida kõik opositsioonikandidaadid. Lukašenka populaarsust on peale kauakestvate majandusraskuste väiksemaks närinud ka koroonaepideemia, mille ohtlikust on president pidevalt väiksemana näidata püüdnud. Lukašenka on hoiatanud, et ta ei kavatse vastuseisu sallida ning kallist Valgevenemaast loobuda. Ta on hoiatanud ka väljaspoolset nii Venemaalt kui ka läänest lähtuvate ohtude eest. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejaid ta valimistele ei kutsunud. Valgevenes pole vabu valimisi toimunud 1995.-st aastast peale. Lukaženka on oma vastaseid tavapäraselt maha surunud julgeolekuvägede ja pikkade vanglakaristust abil, mille tõttu lääneriigid on tema vastu kehtestanud mitmesuguseid sanktsioone.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki esialgsed valimistulemused peaksid selguma tänase päeva jooksul, on Valgevene riigimeedia juba kuulutanud Aleksandr Lukašenka kuuendaks ametiajaks võimule valituks. Sõltumatute valimisvaatlejate andmeil võitis valimised hoopis opositsiooni kandidaat Svetlana Tsihhanovskaja 70 protsendiga häältest ning valitsev president sai häältesaagist kõigest kümme protsenti. Mitmes Valgevene linnas on puhkenud kokkupõrked meeleavaldajate ja miilitsa vahel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on tõepoolest õigusrikkumisega ja õigusrikkumisega lahendamisega tegeleb aktiivselt politsei. Minu andmetel on praegusel hetkel kinni veel peetud üks inimene kellele minu teada süüdistust veel esitatud ei ole, tähendab, kontrollitakse tema seost selle sündmusega, kas see seos on olemas või mitte, seda peaks küsima politseilt. Politsei ei osuta mingit valveteenust. Politsei on täitnud oma menetluslikke funktsioone ehk selles mõttes, et avastades õigusrikkumise alustas kohe sündmuskoha vaatlust. Täpselt samamoodi võttis ta kasutusele meetmed, et õigusrikkumiseida ja, ja kinni pidada, et, et selles vaatenurgas on nad teinud normaalset tööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Siseminister Kalle Laaneti kommentaar politsei tegevusele seoses pronkssõduri intsidendiga - etteheiteid ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNarva-Jõe suudme kõrvale kavandataval muulil on mitu olulist otstarvet, kuid peamine neist on takistada liiva uhtumist jõe suudmesse. Narva-Jõesuu linnapea Maksimi lini sõnul on Narva-Jõe suudmeala viimase 10 aastaga vähemalt pooleteise meetri võrra madalamaks muutunud ja kauaoodatud rajatist on viimane aeg ehitama hakata. Keskmine vee sügavus, mis on praegu Narva jõe suume kunagi see oli kolm, neli meetrit, praegu on juba üks, poolteist me ei saa siin antud olukorras rääkida normaalsest mereturismist, kuna Pe idev sudmaala liivatamine takistab seda, aga ilma uue muulita me ei saa, kas selle eesuudne ala süvendada, kuna see ei anna vajalikku efekti. Lisaks sellele kõik uuringud on näidanud, et selle liivatamise tõttu varsti on koridor läbitav ainult Venemaa territooriumilt, mis on üsna suur oht nii Eesti kui ka Euroopa Liidu julgeolekule, eriti praeguses kontekstis. Narva-Jõesuu linnal on muuli ehitamiseks vajalikud plaanid ja isegi ehitusluba olemas. Peamine takistus on raha. Muuli ehitus maksab umbes seitse miljonit eurot, mis 11 miljoni eurose aasta eelarvega omavalitsusele selgelt üle jõu käib. Narva-Jõesuu saaks eraldada ehituseks umbes miljoni, kolm miljonit eurot loodetakse saada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest ja teist sama palju riigieelarvest. Narva-Jõesuu linnapea, Maksimi linn loodab valitsuse ministritele. Kõik nemad on öelnud, et nad hakkavad selle muuli projekti kaitsma. Nüüd, kui hakkab augustis septembris toimuma järgmise aasta eelarve arutelu, siis nemad kindlasti seisavad ka selle eest, et Narva su muul peab olema taastatud, kuna antud projekti puhul on ikkagi tegemist mitte ainult Narva su probleemiga, vaid pigem terve meie riigi on või lausa Eesti projektiga. Ja märtsis Narva-Jõesuu muuli probleemiga tutvumas käinud riigihalduse ministri Jaak Aabi seisukoht See on vajalik, keegi ei kahtle, et üritame otsida neid võimalusi ja eks minu ülesanne on läbi rääkida teiste ministritega ja võib-olla siis eelarve protsessis, aga neid allikaid on rohkem kui üks. Nii et, et kui me suudame selle kokku pakkida selle vajaliku raha, siis miks mitte, et projekt on juba valmis, et tegelikult see on ka tubli töö linna poolt, et eeltöö on tehtud ja saaks kohe startida, kui raha on olemas. Ligi 450 meetri pikkuse muuli ehituseks kulub umbes aasta Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva-Jõesuul on muuli rajamiseks vajalikud eeltööd tehtud, kuid ilma riigi abita ei tule linn ehitusega toime.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohalikud valimised on poliitikute lubaduste hullud päevad. Paremat tulevikku pudeneb siis nagu rikkis karussellilt, mis ei peatu ja kus sõitjad muudkui maha hüppavad. Palun, siin on teile õhutramm, et ühendada linnaosad ja lähivallad. Maksame pensionäridele ja lastele rohkem toetusi, renoveerimisaljud ristmikud ja ehitame muudkui kergliiklustunneleid. Ehitame kaugemalt tulnud spetsialistidele üürimajad. Ehitame neljarealise maantee naaberriigini, teeme puhkeala, välikohvikute ja välikinoga, muudame meie linnaosa koroonapiirangute vabaks, taastame mõne linna tänaval autode sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis. Imelised lubadused, paljud neist ka täiesti asjakohased, aga head valijad, ärge olge laisad. Kui näete kandidaati, kes tahab, et annaksid talle seitsmeteistkümnenda oktoobri valimistel oma hääle ja aitaksid tal nõnda jõuda volikogusse siis esitage lihtsaid küsimusi. Näiteks kui palju lähevad maksma omavalitsuse lisatoetused pensionäridele ja lastele aga ka üürimajade ehitamine ja rohkete ristmike renoveerimine, mille arvelt sinna raha võetakse ja mis siis seni plaanitus tegemata jääb. Või kuidas saab omavalitsus mõjutada neljarealise maantee ehitamist mitmekümne kilomeetri kaugusele või kuidas saab linnaosavalitsus tühistada valitsuse korralduse koroonapiirangute kehtestamiseks või kuidas mõjutab liiklusohutust linnas piirkiiruse tõstmine 20 kilomeetrit tunnis. Ja loogiline on ka küsimus, kuidas saab omavalitsus tuua eraettevõtja, et kuhugi kohvikut ja kino pidama? Või tahab uus volikogu luua munitsipaalkohvikud ja munitsipaalkino? See pole norimine, see on valija nõudlikus kandidaatide suhtes, kes tulevad teile oma lubadust ega kosja. Nende küsimuste esitamine ja vastuste kuulamine aitab mõista, kas erakonna kontoris on suured lubadused legoklotsidena kokku sätitud, et kokku tuleks uhke valimisprogramm. Või on tõesti tõsiselt mõeldud, kuidas just omavalitsus saab oma elanike elu paremaks ja mugavamaks muuta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised on poliitikute lubaduste hullud päevad, kus üksteise võidu lubatakse paremat tulevikku, räägib Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA on lubanud NATO itta, laienemisest ja muudest Venemaa julgeolekumuredest rääkida. President Vladimir Putini ja nelja juhtiva NATO riigi osavõtul rahvusvaheliste küsimustega tegeleva konsultatsioonifirma Nordic Vestovis tegevjuht Risto Pentile ütles Soome ringhäälingus üle, et kui Ukraina olukord talve jooksul veelgi enam pingestub, tuleb Soomel teha otsus NATO-ga liitumise asjus juba paari lähema kuu jooksul. Tema hinnangul kehtestatakse esialgu vastamisi sanktsioone, aga nendest ei piisa. Võtta ei minda, see on selge, aga NATO peab mingil viisil näitama oma ühtsust ja tugevust ja siis tuleb Soomele küsimus, kas osalete või mitte. See on üks stsenaarium. Ma ei ole kindel, kui tõenäoline see on, aga see on täiesti võimalik. Olukord on palju tõsisem, kui meil siin Soomes räägitakse, see võib viia selleni, et veebruaris, märtsis räägime otse Ühendriikidega NATO liikmelisusest, ütles Pentila. Rootsi Afton bladet kirjutas Vene telekanali Rossija üks telesaatest, kus visati nalja Baltimaade ja Rootsi ründamise teemal. Vene kaitseekspert rääkis naljatoonis, kuidas Venemaa lülitab välja Lääne-Euroopa radarisüsteemid võtab lennukeeldude ja allveelaevade abil enda kontrolli alla Läänemere, viib oma raketid ojamaale ja sunnib Rootsi allkirjastama igavese neutraliteedilepingu. Venemaa ekspert Oskar Junson ütles lehele kommentaariks, et tõenäoliselt esitati selline naljatlev lõik tahtlikult Rootsile hoiatuse ks sest Rootsi on Euroopa liidus seisnud aktiivselt Venemaa-vastaste sanktsioonide jätkamise eest. Tampere ülikooli professor Juha Voori ütles, et Venemaale uute sanktsioonide kehtestamine mõjutaks muuhulgas ka uue tuumajaama ehitamist. Soome kolmandik Fennovoimast kuulub vene riikliku rossatomi tütarfirmale ning uue reaktori ehitamine on tugevalt seotud Vene rahaga. Asjatundjad on hoiatanud, et Venemaa on huvitatud selle projekti kaudu siduma Soome energiasektorit veelgi enam Venemaaga. 2019. aastal tuli 64 protsenti Soome imporditud energiast Venemaalt. USAs tahetakse ka Saksamaale sanktsioone kehtestada gaasijuhtme nord Stream kaks pärast. Võib ette kujutada, et aatomienergia tootmise ja uraani ostmise asjus tuleksid samamoodi sanktsioonid, ütles Juha vooari. Soome asjatundjad tõid välja, et kui Putini ja juhtivate NATO riikide kohtumine aset leiab, annab juba see Putinile põhjust rahuloluks. Seda ei tahaks soomlased siiski uskuda, et taas tehakse kulisside taga kokkuleppeid ja jagatakse mõjupiirkondi. Kui NATO annab kasvõi mitteametliku lubaduse, et alliansita ei laiene, võtaks see otsustusvõimalusega Rootsist ja Soomelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka Soomes arutletakse selle üle, mida Vladimir Putini ja Joe Bideni videokohtumine kaasa toob. Soome asjatundjate sõnul on rahvusvahelised pinged suuremad kui Soomes üldiselt arvatakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLangenud on nii haiglaravi vajavate inimeste hulk kui ka üldine koroonaviirusesse haigestumine. Üldine nakatumiskordaja oli selle nädala alguses 0,85. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et nakatumiskorda ja on mõnevõrra kasvanud siiski Harjumaal ja Ida-Virumaal ehk siis suuremates maakondades. Seal on nakatumiskordaja 0,9. Nagu me teame, et kui neis piirkondades nakatumine hakkab kasvama, siis mõjutab see väga oluliselt ka Eesti üldiseid näitajaid. Sellegipoolest oleme üleriigilises vaates endiselt langustrendis ning riski tasemelt oleme siis kollasel ehk keskmisel tasemel. Ja kui senine trend jätkub, siis võiks oodata, et detsembri lõpuks võiksime jõuda rohelisele riskitasemele ehk siis madalale riskitasemele. Nakkushaiguste osakonna juhataja ütles, et Eestis ringleb pea sajaprotsendiliselt veel delta tüvi. Uue omikronitüvega on eileõhtuse seisuga tuvastatud 12 nakatunut. Seniste andmete põhjal on üha rohkem kinnitust saanud ka algul siis omikron tüve kohta olnud hüpoteesid. Et see tüvi võib olla siis parema leviku potentsiaaliga, seda näitavad meile ka senised Lõuna-Aafrika andmed. Samuti esialgsed andmed, et, et see tüvi on teatud juhtudel võimeline siis antikehade kaitsest läbi murdma ehk siis siis vaktsineerimise või läbipõdemise järgselt. Küll aga näitab see meile, et väga-väga oluline on enda antikehade või meie immuunsust nii-öelda ajakohasena hoida. Ehk et kui me oleme ennast hiljuti vaktsineerinud või kui meie vaktsineerimiskuurist on juba üle kuue kuu möödas ja oleme teinud endale täna lisadoosi, siis me sellega tõhustame oma kaitset ja selle viiruse tüvel on on selle võrra siis keerulisem meie immuunsusest läbi tungida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasel Terviseameti pressikonverentsil tõdeti, et koroonaviirusesse haigestumine on Eestis jätkuvalt langustrendis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Komisjoni projekti European University teise vooru kaudu saab viie miljoni euro suuruse rahastuse kuni 24 taotluse esitanud ülikoolide konsortsiumi. Taotlusi tehti veidi rohkem kui 60 ning otsus sünnib juunis, juulis. Tallinna tehnikaülikool esitas taotluse koos niinimetatud. Re konsortsiumisse kuuluvate Euroopa tehnikaülikooli ega eesmärk on luua omamoodi supertehnikaülikool. Tallinna tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. Ja re? Ülikoolide nimekirja kuuluvad siis sellised head ülikoolid nagu Taani tehnikaülikool, indhoveni, ülikool, Müncheni ülikool, Teknion Prantsusmaalt Tallinna tehnikaülikoolile kutse sai tehtud partnerite sõnutsi just, sest meie hea õppekvaliteedi ja e-kuvandi tõttu ja mida see projekt endast siis sisuliselt tähendaks, kui üliõpilane tuleb ja astub õppima Tallinna tehnikaülikooli, siis ta on täieõiguslik üliõpilane kõikides nendes partnerülikoolides, mida siin siin sai just nimetatud. Meil on vastastikku aktsepteeritud õppeprogrammid. Voll ütleb, et taotlus keskendub inseneride õppele. Konsortsiumi partnerite vahel on mitteametlik kokkulepe, et koostööd hakatakse tegema ka juhul, kui Euroopa komisjoni poolset rahastust ei tule. Koostöö esimesi vilju saab maitsta ehk juba 2022. või 23. aastal. Hendrik voll. Sellest on väga huvitatud olnud ka sellised suurfirmad Euroopas nagu Airpas ja BMW, kes siis on ka selle projekti partnerid ja, ja eeskätt siis, kui see projekt nüüd käivitub, panustaksid niisuguste praktiliste projektide pakkumises ülikooli, et teha see ülikooli õpingud sellise reaalsete projektide probleemide lahendamiseks. Sihtasutuse Archimedes sõnul on Eesti ülikoolid Euroopa Komisjoni seekordses projektis aktiivselt kaasa löönud. Üks mitmest taotlejast on Tartu ülikool, kellega ühes konsortsiumis tegid pakkumise veel kaheksa riigi kaheksa ülikooli. Tartu Ülikooli rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge. Genti ülikool Belgias, Kötingen Saksamaal, Tartu Baskimaa ülikool Hispaanias, Bordoo, Prantsusmaalt, Inglismaalt, ronigen Hollandis, kupsala Rootsist ja Patislava Slovakkiast. Kogu projekti eesmärgiks on Euroopa kõrghariduse ümberkujundamine selliselt, et üliõpilastest, eriti eelkõige nendest üheksa ülikooli üliõpilastest kujuneksid siis sellised avatud mõtlemisega maailma kodanikud. Kaasatud on kõik Tartu Ülikooli valdkonnad, kogu akadeemiline pere. Eelkõige keskendutakse tervisele, heaolule, digitaalse revolutsioonile, kliimamuutuste teemadele, energia ja ringmajandusele ning võrdõiguslikkusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit soovib tõsta liikmesriikide ülikoolide konkurentsivõimet. Ühe võimalusena nähakse ülikoolide vahelist tihedamat õppetööalast koostööd. Euroopa Komisjoni rahastusprogrammile on taotluse esitanud ka mitu Eesti ülikooli.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa praeguseks on selgunud ka valimistulemused Jõgeva linnas. Valimiste võitja on Reformierakond seitsme mandaadiga. Järgneb Keskerakond viie mandaadiga, rahvaliit viie mandaadiga ja Isamaaliit kahe mandaadiga. Reformierakonna esinumber, Jõgeva eeslinnapea, Viktor Sartosev. Palju õnne kõigepealt ja kuidas valimistulemusi kommenteerite. Millega seletate Reformierakonna edu Jõgeva linnas? Mina omakorda tänan Jõgeva linna valijat. Tänan südamest Reformierakonna nimel seetõttu, et meid on usaldatud. Me olime võimul koalitsioonis kaks pool aastat ja ju jäi meist Jõgeva linna valijale hea mulje, et me suutsime siin linna elu edasi viia. Ja ju see usaldus Meie tegemiste vastu oli see, mis aitas meid ka seekord valimistel võidu saavutada. Kuivõrd mõjutas valimistulemust see, et suvel avaldati teile Isamaaliidu, rahvaliidu ja Res Publica poolt umbusaldust ja kuni senini olite opositsioonis? Kindlasti avaldas see valimistulemustele mõju sest ega väikestes piirkondades inimestele ei meeldi sellised võimu mängud, liivakastimängud, kus antakse althõlma lööke ja kui inimesed näevad ikkagi, et inimesed teevad tööd oma linna hüvanguks ja püütakse selliseid inimesi kõrvale lükata, siis see ei lähe väikestes linnades inimestele peale. Ja ma arvan, et see oli ka põhjus, miks, miks me saime nii palju hääli, et inimesed usaldavad meie poliitikat ja samas nad ei, usaldan d neid, kes meid võimu juurest kõrvale lükkasid. Millised on nüüd need probleemid, mida Jõgeva linnakodanik ootab poliitikud, et milliste probleemide lahendamist Jõgeva linnas on esmatähtsad probleemid mis on ka poolt üles kergitatud, on ikkagi Jõgeva linna bussijaam on turvaline ülekäik. Raudteest on Jõgeva lasteaiad, koolid noh, loomulikult teed, tänavad, mis igas linnas vajavad tegemist ja me näitasime eelmise valitsusperioodi jooksul, et me oleme võimelised neid probleeme lahenda lahendama ja ka asusime neid lahendama. Kahjuks nüüd vahepeal jäid tööd seisku, aga loodame, et järgmise valimisperioodi jooksul, nüüd suudame need probleemid kõik ära lahendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohalikud valimised - Jaan Lukase intervjuu endise Jõgeva linnapea Viktor Svjatõševiga - võitnud Reformierakonnast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEuroparlamendi eileõhtusel debatil Eesti eurotsooni ga liitumise üle kiidusõnadest puudus ei tulnud. Täiskogu saalis arutati Malta eurosaadiku Edward Sikluna raportit, mis soovitab Eesti esimesest jaanuarist 2011 eurotsooni võtta. Sõna sai üle 10 eurosaadiku. Euroopa rahvapartei variraportöör, iirlane Kei Mitchell ütles, et keset eurotsooni kõige raskemat kriisi on üks väike riik Eesti, kes näitab teed, et liikmesriikide usk eurosse ei kaoks. Michell lisas, et Euroopa Liidu väikeriikidele on eurotsooniga liitumine ainus võimalus majanduslikult rasketel aegadel ellu jääda. Rootsi liberaal Ulle Smidt möönis, et Euroopa vajab rohkem Eesti-suguseid riike, kes demonstreerivad usku ühisprojektidesse, mitte ei vaata käed rüppes pealt, nagu teevad tavaliselt Rootsi või Taani. Ka Eesti eurosaadik Ivari Padar võttis debatil sõna. Liitumine tähendab, et viimastel aastatel tehtud pingutused olid õiged ja viimaste aastate arengud on näidanud ka seda, kui oluline on usaldusväärne statistika ja topeltstandardite vältimine siin. Olen kindel, et Eesti jätkab talle juba nii omast läbipaistvat ja mõistlikku fiskaalpoliitikat ka edaspidi. Me oleme mõistnud, et väikse avatud majandusega riigil pole teist võimalust. Ligi kolmveerand tundi väldanud arutelul tuli Eesti kohta vaid üks kriitiline märkus. Selle tegi Briti rahvuslane ning europarlamendi sõltumatu saadik Andrew Henry William Brons. Eesti kaotab eurotsooniga liitudes oma rahandus ja majanduspoliitilise suveräänsuse ja poliitilise suveräänsuse laiemalt. See on irooniline, sest alles 19 aastat tagasi sai see riik iseseisvaks, seletas Brons. Muidugi juhiti debatil tähelepanu ka Eesti ees olevatele ohtudele, nagu näiteks uus kiire hinnatõus, kõrge tööpuudus või suutlikkus eurokriteeriumide pikemalt kinni hoida. Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn ütles, et näeb Eestis liitlaste eurotsooni, et suruda läbi ettepanekuid, mis kohustavad liikmesriike kriteeriumidest kinni hoidma. Ma arvestan, et Eestist saab meie liitlane, et suruda läbi rahanduspoliitilist distsipliini, suurendavaid meetmeid. Me peame töötama koos, et tagada jätkusuutlik rahanduspoliitika ning uute töökohtade tekkimine Euroopas, ütles Reen rahvusringhäälingu raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament debateeris enne homset Eesti eurotsooniga liitumise raporti hääletust. Ainus kahtleja oli britt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsus on juba varem kinnitanud, et osaleb Aleksandri kirikuga seotud probleemide lahendamisel. Täna jõuti kabinetis sisuliselt otsusele ja peaminister Taavi Rõivase kinnitusel läheb see otsus järgmisel nädalal valitsuse istungile. Me ei pea võimalikuks, et see kirik läheb kuidagi juhuslikku kasutusse, tegemist on olulise sümbolväärtusega hoonega. Sellele kirikule on tulevikus võimalik näha ette ka alternatiivseid kasutusi selliselt, et ta jääks avalikku kasutusse. Mida täpsemalt, eks seda näitab aeg, arutame ka seda, et kas saab jätkata tegevust kirikuna, nii et kõik need variandid on praegu veel laual. Ja siseminister Hanno Pevkur Evangeelne luterlik kirik on lubanud, et nemad 50 protsenti sellest väljaostusummast tasuvad. Täna me saime põhimõtteliselt kokkuleppele rahandusministri ja teiste valitsuse liikmetega, et ka riik võtab omapoolse kohustuse kanda ja eks nüüd on vaja siis detailides võlausaldajatega ja pankrotitoimkonnaga kokku leppida selles, et kuidas ja mismoodi edasi minnakse. Nii et läheme edasi selle teadmisega, et kirik päästetakse pankroti, varast. Kui suurest summast siis jutt käib? Me oleme jõudnud võlausaldajatega põhimõttelisele kokkuleppele, et summa, mille eest me kiriku pankrotivarast päästame, on 375000, aga see ei ole ainult kirikuhoone, see tähendab ka tegelikult kalmistuid kalmistute osas on eelkokkulepe olemas Vaivara vallaga. Vaivara vald võtab kalmistud oma hooldamisele ja selle kiriku hoonele lisaks siis ka hulk vallasvara, noh, alates orelist, mis on Aleksandri kirikus kuni väiksemate objektideni, seal mõned peekrid, karikad ehk see, mis on loomulikult kiriku osa, muuhulgas ka see, mis on kultuurimälestis, nii et ka vallas vara on selle kokkuleppe sisu. Siseminister rõhutab, et tegu on ühekordse otsusega. Arvestades Narva eripära, arvestades Aleksandri suurkiriku ajalugu ja kui oluline objekt, see tegelikult ka Eesti riigile Narvas on, nii et siit ei peaks välja lugema seda, et iga kirik, mis võiks minna pankrotti, et seda läheb Eesti riik ostma, et ei, see oli selgelt ühekordne otsus ja siin eesmärk on ikkagi see, et nii suursugune kirik, et see oleks tegelikult avalikus kasutuses ka tulevikus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas toetada Narva Aleksandri kiriku väljaostmist võlausaldajatelt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast USA presidendi Donald Trumpi eilset telepöördumist avaldasid mitmed kongressi liikmed lootust, et pinged Iraaniga hakkavad nüüd vähenema. Samas ei ole demokraadid ja vabariiklased endiselt ühel meelel selles, kas trump ületas oma pädevusi, kui andis käsu Iraani kõrge kindrali kasem Solemaini tapmises räägib USA senaator, vabariiklane Lindsegream. Me näitasime neile, et meie mõõt on täis, kui räägime ameeriklaste ründamisest. Karistuse aeg on käes, räägib USA senaator, demokraat Chris Merthy. Mulle tundub, et see rünnak oli lihtsalt administratsiooni valik, selle läbiviimiseks oleks tõenäoliselt olnud enne vaja kongressi luba. Administratsiooni ametnikud tutvustasid Kongressi liikmetele ka luureinformatsiooni, mille põhjal trump oma otsuse tegi. Enamik presidendi erakonnakaaslasi leidis, et trooni rünnak oli õigustatud kuid leidus ka neid, kes ei jäänud selgitustega rahule. Räägib USA senaator, vabariiklane Mait Lee. The Worst Breiathing. See Meri es? See oli kõige halvem infotund, mida ma olen vähemalt sõjaväe teemal viimase üheksa aasta jooksul näinud, kui ma olen olnud USA senatis. Nii Ly kui ka teine vabariiklasest senaator Rand palle on lubanud liituda demokraatide resolutsiooniga millega üritatakse vähendada Trumpi võimu Iraani sõjaliselt rünnata. Hääletus peaks esindajate kojas toimuma juba täna, kuid kui see jõuab senatisse, siis on vähetõenäoline, et see seal läbi läheb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hulk USA kongressi liikmeid avaldas lootust, et president Donald Trump pühendub edaspidi pingete vähendamisele Iraaniga. Samal ajal valmistutakse esindajatekojas hääletama resolutsiooni üle, millega soovitakse vähendada Trumpi võimu Iraani sõjaliselt rünnata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTerviseameti peadirektori kohusetäitja Marianne Härma sõnul jätkub Eestis haigestumise langustrend. Haigestumise vaatest oleme Euroopa jaoks endiselt kõrge riskiga riik, kuid enda, Eesti enda riskimaatriksi järgi oleme juba keskmisel riskitasemel ja loodame, et aasta lõpuks jõuame ka rohelise riskitasemesse. Praeguse tempoga jätkates peaks jõulude ajal olema haiglates suhteliselt rahulik seis. Härma sõnul tähendab see, et haiglaravile on 100 või vähem koroona patsienti ning taastunud peaks olema ka plaaniline ravi. Tänase seisuga on haigestumine jätkuvalt kõrgem laste ja noorte seas, mistõttu on oluline, et lapsevanemad pööraks oma võsude sümptomitele tähelepanu. Koroonaviiruse hiljuti tuvastatud omikrontüve peetakse murettekitavaks, sest see levib vähemalt Aafrikas kiiresti ja seda eelkõige noorte seas. Eestis seda veel tuvastatud pole ning üleeuroopalist levikut pole samuti täheldatud. Küll on aga tüvi jõudnud Soome ja Rootsi, jätkab Marianne härma. Alates tänasest tuleb kõigil Aafrika riskiriikides saabujatel. Need riskiriigid on siis Lõuna-Aafrika vabariik, Potsvana Malavi, Lesot, Svaasi anamibia, Mosampika Simbabe ning lisaks nendele siis ka veel Türgist ja Egiptuses saabujatel teha Eestisse naasmise järel viivitamatult CR test. Pressikonverentsil osalenud tervise ja tööminister Tanel kiige hinnangul ei ole praegu mõistlik eksootilise kliimaga riikidesse reisida. Esiteks on risk, et uue võimaliku tüve saamiseks, teiseks on alati oht, et tekib probleeme kodumaale naasmisega, nii nagu praegugi juba tegelema inimestega. Välisministeerium tegeleb inimestega, kellel on neid muresid. Ja kolmandaks on alati see, et kui sa tõesti haigestud mõnes sellises riigis, kus võib olla väga huvitav ja põnev liikuda kahtlemata ongi, siis pead arvestama, et keset pandeemiat on võimalused saada kvaliteetset, meie standardite vastavat arstiabi veelgi väiksemad, veelgi piiratud, kui tavalisel ajal. Immuno profülaktika ekspertkomisjon aga andis loa hakata Eestis vaktsineerima ka viie kuni 11 aastaseid lapsi. Lastele manustatakse seejuures kolm korda väiksem doos kui täiskasvanutele ja selle jaoks on lastele tehtud ka täiesti eraldi vaktsiin. See peaks Euroopa liitu jõudma aasta lõpus. Ekspertkomisjoni liige Irja Lutsar. Täiskasvanutest on paljud vaktsineeritud, viirus neid enam väga nakatada ei saa ja viirus nüüd otsibki neid, neid isikuid, kellel veel immuunsust ei ole ja, ja lapsed on üks populatsiooni, mida viirus siis siis hoolega nakatab. Nii et, et ka see koolides koolide kinnipanemine, eneseisolatsiooni lõpmatud eneseisolatsioon. Et see on ka lapsele väga häiriv, lisaks raskele haigusele",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseamet prognoosib nädalaülevaates, et koroonanakatumine jätkab vähenemist ning jõuludeks võib olukord paraneda niimetatud rohelise riskitaseme piirimaile. Omikroni tüve Eestis veel tuvastatud pole. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis loa hakata vaktsineerima ka viie- kuni üheteistaastaseid lapsi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui Euroopa Liidus koheldakse saastamist karmilt, tekib oht, et näiteks Eestis pannakse põlevkivielektrijaam küll kinni, kuid piiri taga samasugune tootmine jätkub. Odavat elektrit saaks nii osta Euroopa Liidu piiri tagant. Selle vältimiseks tahab Euroopa Liidu komisjon kehtestada süsihappegaasi piirimeetme ehk sisuliselt heidet maksustada toote impordil, selgitab komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Me ei küsi oma kaubanduspartneritelt, kes toodangut Euroopa liitu müüvad, mitte midagi enamat, kui me küsime omaenda ettevõtetelt. Nüüd, kui süsiniku piirimeede tööle läheb, on nendel kaubanduspartneritel võimalik rakendada ka sise samasugune mehhanism, kus nad CO kahe heidet maksustavad. Ja sellisel juhul jääb see raha neile. Või kui nad sellist mehhanismi ei käivita, siis neile rakendub süsiniku piirimeede. Kuivõrd ei näe komisjon õiglasena küsida kolmandate riikidelt rohkem kui liikmesriikidelt, siis on ka koos meetmega kavas kaotada tasuta süsihappegaasi kvoot. Rahandusministeeriumi spetsialisti Velda Puldase sõnul võib kaasneda ekspordi konkurentsivõime langemine. Kui toodetakse siin kaupa, millele siis ettevõte heidkogustega kauplemise süsteemi kaudu maksab ära oma süsinikukulu, et siis seda nüüd ei plaanita mitte kuidagi kompenseerida? No praegu kompenseeritakse veel, kuna see tasuta kvoot, aga see tasuta kvoot siis kavatsetakse viia nulli 10 aasta jooksul ja ütleme siis 10 aasta pärast on eksportivad ettevõtted täiesti lageda taeva all, et et kulud on, aga katet neil ei ole ja nende konkurentsivõime siis välisturgudel on selle võrra halvem. Rahandusministeerium kogub meetmele Eestis tagasisidet ministeeriumid küll tunnistavad meetme vajalikkust, kuid toovad esile mitmed lahendamata küsimused näiteks ka hinnatõus tarbijale. Kuna need kaubad on valdavalt sisendkaubad teistele tootmistele nagu metallid ja väetis hinnad kanduvad siis edasi mööda muid kaupu, neid nii, et jõuavad lõpuks tarbijani läbi väga erinevate kaupade näiteks läbi toiduainete või läbi, ei tea elamispindade. Aastani 2030 kehtiks meede elektrile, terasele, alumiiniumile, tsemendile ja väetisele. Puldase sõnul ei osata hästi hinnata, kui palju tootmine kolmandates riikides saastab. CO kaks mahukus Euroopa Liidu sees on ta üks, aga kui me tahame nagu õiglust taga ajada, et siis on ta paraku seal kolmandate riikidel erinev, et Venemaa kohta olen kuulnud jälle noh, ei ole näinud ühtegi analüüsi, aga, aga olen kuulnud, et võib-olla isegi kuni seitsmekordne võrreldes Euroopa Liidu tootmisega Ka ei ole osadele importtoodetele keskkonnasõbralikumat alternatiivi. Teatud liiki väetisi meil Euroopa liidus toodetakse niivõrd vähe, et, et me ei pruugi saada asendada siis seda praegu Venemaal toodavad. Eesti valitsus hakkab tagasiside põhjal meedet arutama oktoobris. Sarnaselt kujundavad kõik liikmesriigid oma seisukoha ja lõpuks tuleb ühiselt otsustada, kas ja kuidas meede rakendub. Euroopa Liidu komisjon tahab meetmega alustada 2023. aastal. Tolli küsitakse toodetelt siiski alles 2026..",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tegi juulis ettepaneku küsida teatud importtoodetelt tolli vastavalt nende saastavale mõjule. Meetme mõju hindamisel on ka Eesti ministeeriumid toonud esile palju murekohti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAndres Herkeli sõnul on vabaerakonnal põhjust rõõmustada, sest sügisel täitub esimene tegevusaasta on olnud edukas. Uue erakonnana on jõutud Riigikokku ning erakonna toetus on küsitluste järgi riigikogu valimistest saadik kasvanud. Siiski hindab Herkel järgmist etappi erakonna arengus keeruliseks. Paika on vaja saada erakonna sisemine struktuur, täpsemalt on vaja läbi arutada erakonna ideoloogilise kuuluvus ja väärtus. Hoiakud see missugusesse Euroopa partei perekonda vabaerakonna kuuluma hakkab, vajab Herkeli sõnul veel arutelusid. Mulle ka väga meeldib see Sergei Metlevi poolt lantseeritud mõiste vabakonservatism. Põhimõtteliselt saab ka selline klassikaline parempoolne poliitika teha tugevamat rõhuasetust demokraatiale ja vabadustele kui see võib-olla mõneski Euroopa Rahvapartei liikmes parteis on olnud. Aga veel kord me peame seda sisemiselt väga tõsiselt läbi rääkima. Vabaerakond kiitis täna heaks säästliku erakonna põhimõtted. Vabaerakond, kes enda sõnul jätkab liikumist selles suunas, et erakondade riigieelarvest rahastamine väheneks poole võrra võttis täna vastu otsuse, et oma toetusest kasutatakse jooksvateks kuludeks pool. Erakonna tegevjuht Margus Maidla ütles, et sügiseks peaks olema selgeks vaieldud see, kuidas kasutada ülejäänud summat. Praegused ettepanekud jagab ta kolme rühma. Esimene, et kanda riigieelarvesse tagasi, teine kasutada küll erakonna ja poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, kuid mitte jooksvateks kuludeks ja, ja kolmas siis ettepanek grupp, mis üsna tihti laekub, käsitleb siis seda, et anda see raha nagu annetustena, erinevatesse kohtadesse, mis ei ole üldse nagu enam poliitilise tegevusega seotud, aga lihtsalt sellist üllaste eesmärkide, kas lastetoetuseks või, või vaeste perede toetuseks ja nii edasi. Kuna uut esimeest ei valinud täna mitte ainult vabaerakond, vaid ka sotsiaaldemokraadid, küsisin Andres Herkelilt arvamust ka täna Pärnus toimunu kohta, kus senine erakonna esimees Sven Mikser viimasel minutil oma kandidatuuri tagasi võttis. Sotsiaaldemokraatide uueks erakonna esimeheks valiti Jevgeni Ossinovski, kes on lubanud taotleda koalitsioonilepingu uuesti avamist. Andres Herkel. Seal on palju selliseid vastukäivaid lubadusi ja, ja võib-olla väga kontroversaalselt ka maksulubadusi, mille suhtes me oleme kriitilised. Et seda on küll ja küll, aga kuidas seda koalitsioon nüüd poole jooksu pealt tegema hakkab? See on muidugi väga huvitav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas kogunenud Vabaerakonna üldkogu valis esimeheks tagasi ainsa kandidaadina üles seatud Andres Herkeli. Herkeli poolt hääletas 172-st valijast 164.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOsta oli võrdlemisi rahutu, tulistati Tallinna tänavatel, Pae tänaval, jätkusid plahvatused ning võeti altkäemaksu. Lisaks vahetus ka politseijuht Robert Antropov on tänaseks politseitöölt lahkunud ja tema koha üle võtnud Raivo aeg. Andropovi selgitused, miks ta oma vanemaid Saaremaale pidi vedama just julgestuspolitsei autoga jätsid ta esialgu ametisse. Mina olen politseiorganisatsiooni juht, mul on politseiniku õigused ja ma kasutan neid õigused vastavalt seadusele kehtestatud korrale. Piinliku võitu lugu, kus riivatud sai kodanike õiglus unne, lõppes sellega, et siseminister Kalle Laanet andis politseijuhile nii-öelda kollase kaardi. Ja kõik oleks võinud sellega lõppedagi, kui poleks selgunud, et Andropov oma vanemad ka Saaremaalt tagasi sõidutas. Varasemad pooltõed maksid talle koha. Mul kindlasti õnnestus käivitada uuendusprotsess politseis, mis viis ka teatud mõttes politsei usaldusväärse rahvasilmis kõrgemale ja loomulikult ka politsei tulemuslikkuse. Jõuaks politseijuhiks sai Raivo aeg Robert Andropov väga põhjalikult analüüsis ja andis ise oma käitumisele hinnangu, see on tema otsus. Kogu Eestit šokeeris seitsmenda oktoobri hommiku tulistamine otse Tallinna kesklinnas Kreutzwaldi tänaval. Seni tabamata kurjategija kuul tabas kooli minevat tüdrukut, kes suri hiljem haiglas. Üha uusi leinakimpe ja küünlaid tuuakse plangu äärde praeguseni, kuid erilist selgust selles traagilises loos veel ei ole. Kõlama on jäänud variant, et taheti tulistada riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhti Tiit Ottist. Üldse oli sel aasta tumedam pool justkui rännak ajas enam kui kümmekond aastat tagasi. Novembris lasti Pirital maha eestikeelse allilma väidetav liider Kalev Kurg kelle kehal tuvastati üle 10 haava ja sellest vaid mõni päev varem tapeti ärimees Kauri Koppel. Kas olemegi uue allilma sõja künnisel? Riigiprokuratuuri eriasjade prokurör Jüri Kasesalu on ajakirjandusele öelnud, et ta ei näe seost Koppeli ja kuremõrva vahel, kuigi mõlemad tundsid teineteist ning võimalik, et olid ühise tegevuse kaudu ka seotud. Teisalt andis järele tamm, kuhu taha oli sogast vett kogunenud rohkem kui 10 aasta jooksul. Kaitsepolitsei nimelt seostab pensionäri Märt Ringmaad vähemalt viie viimase aasta plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval. 10 aastaga on pae tänaval olnud 15 plahvatust, milles on hukkunud üheksa ja saanud vigastada samuti üheksa inimest. Kas ringmaa on süüdi, selgub ilmselt lähitulevikus. Süüdimatu puudesaagi ja Tallinna liivakalmistul aga tabati otse teolt, rääkis novembrikuus Lõuna politseiosakonna kriminaalpolitsei ülemkomissar Reimo Raivet. Peeti ta kinni sellel ajal, kuidas saagis ühte puud. Ta andis meile seletuse. Meile ei tundunud ta just kõige mõistlikum ja usaldasime ta arstide kontrolli alla. Võimsa majanduskasvu ga uhkeldava riigi kodanikud ilmselt väsivad pidevast ja lõpmatuna näivast kartusest oma turvalisuse pärast. Küll on mitmed avaliku elu tegelased pättide tabamise eest välja pannud Egiptuse reise. Küll on lihtsalt palutud kurikaela kõrvad taldrikul kohale tuua. Ent see ei muuda kuidagi tõsiasja, et Eesti elanike usaldus politsei vastu on langenud aasta madalaimale tasemele. Politseiameti politseitöö osakonna direktor Indrek Tibar seostas seda viimastel kuudel päevakorras olnud altkäemaksuvõtjatest politseinike tabamisega oktoobris. Mäletatavasti selgus, et pistisevõtmise kahtlusega liikluspolitseinike arv on kasvanud 26-ni. Tänaseks on kõik kahtluse alla sattunud korrakaitsjad töölt lahkunud. Politseijuhil Raivo Aegil seisab seega ees ülesanne, mis polegi nii väheoluline püüda tagada seda, et politseis töötaks id vaid parimatest parimad naised ja mehed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei 2005. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSetomaa piirile Meremäe vallas jõudis seto raha küll kulleriga, kuid setomaale toodi raha juba hobuvankriga. Setomaa ülem George Kannel Laaneotsa sõnul täitus täna setode pikk ja ammune unistus kuningi. Raha me oleme 20 aastat oodanud ja nüüd on ta siis teost, saad sotomaal oma oma seto raha olema. Kupüüridest on setokrooni näol olemas. Ühe, viie, 10 50 ja 100 kroonine setokrooni kurss on võrdeline euroga, seal on olemas kõik nõutavad turvaelemendid ning seerianumber, mis tähendab, et tegemist on päris tõsiseltvõetava, ehtsa rahaga. Setokrooni disainer Eveli nurm räägib lähemalt, mis on setokroonidel kujutatud. Põhiliselt oli niimoodi, et esimene pool kõikidel rahatähtedel on olukord või pilt tänapäevast ja paralleel siis on tagumisel küljel vanast ajast Ühe kroonise on peal käsitööd tegev naine korviga ja teisel pool on Petseri turu peal tehtud käsitööd müüvad setod hästi palju ja põhimõtteliselt korv on sama ja järelikult käsitööd tehakse ja ka rahvariided. Seto raha võetakse käibele esimesel augustil, mil soome-ugri kultuuripealinnas Obinitsas toimub 22. seto kuningriigi päev. Sel päeval on avatud ka seto pank, kus on võimalik eurotsetokroonideks ümber vahetada. Kui palju aga setokroone täna setomaale saabus, sellest räägib nüüd lähemalt seto panga härra Reinjärvelill. Setoraha on täiesti piisavalt, et trükikojad töötavad ja, ja iga kell me võime seda raha juurde trükkida. Küsimus on lihtsalt selles, et kui palju seda käibesse tuleb ja kui palju selle vastu huvi on. Et kui on huvi rohkem, siis on seda rohkem, aga põhimõtteliselt kogu ulatus on hetkel ikkagi pangasaladus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Meremäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kahekümne teise Seto kuningriigi eel jõudis Setomaale esimene setode päris oma raha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Kunstnike Liidu president Elin Kard on kolm aastat juba ses ametis olnud ning tõenäoliselt jätkab veel kolm aastat. Selleks ajaks on ta seadnud omale eesmärgi tegeleda kolme suure teemaga. Esiteks tuleb jätkata kunstnike arengukava täitmist. Osaliselt oleme sellega juba alustanud. Annan endale täiesti aru, et, et aastaks 2025 kõik eesmärgid arengukavas kindlasti valmis ei saa. Arengukava ongi selline ajas muutuv dokument. Kart soovib tegeleda ka kunstnike õiglaste töötasude ja tegevustoetustega. See eeldab väga suurt koostööd, meil puuduvad tööandjad, puutuvad töötasud praktiliselt ja sellega kaasnevad siis ka sotsiaalsed garantiid. Kolmandaks leiab karde, et kunstnikupalga saajaid peaks olema rohkem. Arvestades seda, et me oleme üks suurimaid loomevaldkondasid et siis 15 palgalepingut inimeste õpitud erialal vabakunstnikuga töötamiseks on lihtsalt pisut ebaõiglane ja, ja kuna meil kriisi ei ole lõppenud, siis kindlasti tuleb jätkuvalt tegeleda ka loovisikute toetamisega ja see ei puuduta ainult kunstnikke, vaid ikkagi loomevaldkondi, laiemalt. Positiivne on kunstnike liidu presidendi sõnul see, et loovisikute ja loomeliitude seadus saab kaasajastatud. Koroonakriis tegelikult tõi välja need väga haprad kohad loovisikute toimetulekus, kes on siiamaani olnud ikkagi nagu võilille asfaldis, et hoolimata kõigest peavad vastu, saavad hakkama. Aga kriis tabas loomeisikuid sama valusalt kui kõiki teisi sektoreid, et õnneks riik tuli appi kriisiabi reservidest ja aitas loovisikuid. Aga see abivajadus on nüüd ajas pisut vähenenud, aga see ei ole möödas. Ja kui me iga-aastaselt kõik loomeliidud jagame siis loovisikutele, toetuseid, nii-öelda pearahast siis juba märtsi lõpuga on paljudel teistel loomeliitudel samuti need vahendid otsas. Aga taotlused järjest tulevad ja, ja taotlusi ei tehta tegelikult selleks, et kusagil on mingi raha, vaid neid tehakse selleks, et tegelikult ei ole olukord taastunud ja loovisikutel on väga keeruline oma igapäevaseid kohustusi täita. Suurkogul valitakse ka asepresident ja kunstnike liidu volikogu koosseis. Valimistulemused selguvad täna õhtuks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna toimub Kunstnike Liidu suurkogu, kus valitakse ka liidu juhtkond. Presidendi kohale kandideerib ainsana praegugi seda ametit pidav Elin Kard.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal valminud värskematest Eesti autorite lühi animafilmidest võib nimetada näiteks hilissügisel esilinastunud Anu Laura Tutelbergi Talv, vihmametsas Kaspar Jancise kosmonaut ja Riho Undi tiivad. Animafilmi režissöör Priit ender, toetades ka eelpool toodud näidetele, ütleb, et möödunud aasta pakkus animafilmide mõttes mitmekülgsust. Aga minu arust on see selline üle aastate üks väga ühtlane ja tugev nagu selline kooslus filmidest tasemelt ja, ja sisu poolest on nad minu jaokust väga-väga õnnestunud. Filme on ju ka veel teisi, lisaks nendele lühifilmidele, et see pilt on, pilt on kirju, aga põhimõtteliselt me oleme rahul selle aastaga. Ka nukufilmi produtsent Gerdi Oengo sõnul oli eelmine aasta nuku ja joonisfilmide jaoks päris hea ning õnnestunud. Kui vaadata ajas veel veidi rohkem tagasi, siis Oengo sõnul on Eesti animafilm kas või näiteks tehnoloogia mõttes läbi teinud tubli arengu ja praegu käib peen häälestamine. No suurem murrang oli üheksakümnendatel, kui tuli üleminek digitaalseks ja seal ka see kaamera vahetus ja arvuti peale üleminek. See võttis kohanemisaega päris kõvasti, praegu on sellega kõik ära harjunud, et see niimoodi peabki olema. Kuigi Eesti autorite animafilmid on Tenderi sõnul vaatajate jaoks pigem kunstilisemad filmid, mis võiksid ka inimeste meeli avardada, siis alati ei osata auditooriumi poolt seda nii vaadata. OEngo nõustub, et maailmas on Eesti animafilm ilmselt rohkem tuntud kui Eestis. Sellele on aga ka põhjendusi. Kui võtame need festival Eestis, kus neid vaadata, filme on ju vähe, aga maailmas kokku on neid palju. Ja siis tekibki see moment, et maailmas tehakse neid rohkem, aga ka festivalidel. Ja probleem ongi jah, muidugi, väga palju selles, kus on võimalik näidata neid filme näitab ju põhimõtteliselt ainult rahvusringhääling, meie filme, kommertsskaalarid ikka oluliselt vähem. Mida võiks aga käesoleva aasta animafilmide vallas kaasa tuua veel kord? Priit Ender ja Gerli Aengo. Arvatavasti praegune 2020. aasta on mõneti võib-olla lihtsam selles mõttes, et raha on veidi rohkem. Viimastel aastatel on tehtud pikki filme, kuhu peale on läinud üsna palju nagu ressurssi ja nüüd on võib-olla siis rohkem raha nende lühifilmide jaoks jälle. F-is on alles veebruari alguses on animafilmivoor, kuhu siis minnakse taotlust ga, et mis tegemiseks läheb?",
"role": "user"
},
{
"content": "Nii arvavad animafilmirežissöör Priit Tender ja Nukufilmi produtsent Kerdi Oengo.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIdee ei leidnud sugugi mitte kohe tunnustust, et öeldi küll, et jah, mõte on hea, aga tõenäoliselt seda ei ole võimalik teostada. Kuid nagu me näeme, see, ja see oli võimalik. Nii et tänu tänu kõigile nendele 50000 inimesele, aga need inimesed ei oleks saanud oma teateid teha, kui poleks olnud Raine nõrvakut tema meeskonda, kes me kõike eest võtsidd jaotaniseerisime. Nii rääkis rahvastikuminister Urve Palo, mina küsisin aga Rainer Nõrvakult, milline on vaade sellele aasta teole täna pool aastat hiljem? Praegu paistab küll nii, et oli, oli üks päev, kus me suutsime inimestes ühe lootuse kübemekese tekitada, et, et kui me üheskoos asju teeme ja, ja kui me seljad kokku paneme, siis suudame ikka Eestis üht-teist ära teha küll. Ütlesid, et see prügi tuleb asemele ja see lootusekübe noh, teatud määral tuhmub, kuidas nüüd on pilk sinna peale vaadata. On kohti, kuhu on toodud, on kohti, kus on täitsa puhas enamikest kohtadest on see prügi kadunud. Ma loodan küll seda, et rõhuv enamus meist ikka võttis seda kui kodanikuõpetuse tundi ja, ja keskkonna. Otse tund ja ja sellises mahus sellist prügikoristamist Eestis enam kunagi. Korduvalt on öeldud, et teist kampaaniat teeme ära, enam ei tule, aga head ideed ei ole ilmast kadunud. Milline võiks olla mingi järgmine üritus? Korraldustoimkonnaga oleme nüüd taastunud pool aastat ja ja puhanud ja mõelnud. Ja ja meil on neid üks paarkümmend niisugust ideed on tulnud, mida võiks proovida. Millal need rahvad jõuavad või nendest, see peaks juhtuma kuskil kevade poole siis järgmisel aastal. Nagu taustal kostvast aplausist kuulda oli, käis üritus edasi. Tunnustust jagati maakondade parimatele kodanikuühendustele. Nii mõnedki neist olid külaseltsid kohaliku elu edendamiseks, nagu ka Lääne-Virumaa parim Venevere külaselts, mille juhilt Erik lumistelt pärisin, mis on see, millega külade tühjenemise aegu selts rahvast kohal hoiab. Meil on väga palju erinevaid tegevusi, et kui me alustasime, siis me põhirõhk raudsete lastele ja noortele nende tegemiste vaba aja sisustamisega, et leiaks erinevaid erinevaid võimalusi nendega. Tegeleda näiteks on seal meil malering, on, on siis? Lauatennise laua ostsime erinevaid mänge, noh hästi palju ja suurem projekt oli ka esimesi, me tegime nagu noortele. Keeldun oli ju, saan, tähendab, et noored. Püsivad külas ma saan aru, et kool teil likvideeriti, nad käivad mujal koolis, aga nad ei koli mujale. Jah, võib nii ütelda küll, et ega noori, kui selliseid ei ole, ära läinud küll jah.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvastikuminister Urve Palo kuulutas Eestimaa aasta kodanikuks Rainer Nõlvaku, kes algatas kevadel üle-eestilise prügikoristuspäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nNo mina loodan, et see viib dialoogini, mis on nii avameelne kui vähegi võimalik ja, ja süvenev kõikidel tasanditel, mitte ainult presidendi tasandil, et on palju teisi tasandeid, kus meie inimesed võiksid ja peaksid suhtlema, lahendama neid igapäevaseid tehnilisi küsimusi saama saama üksteisest hästi aru. Aga täpsemalt, et mida muudab see kohtumine ja kas üldse midagi muudab, on täna minu arvates vara öelda, kui muud, et mina arvan, et see on hea märk, et see kohtumine aset leiab ja ma tunnen, et ma võtan niimoodi koos teiste Euroopa riigipeadega seda vastutust, mis meil kõigil on lihtsalt selle fakti ees, et meil on selline naaberriik ja me kõik ikkagi peame temaga ka suhtlema. Ma arvan, selline keskmine Eesti inimene, tavaline Eesti inimene mõtleb Venemaa puhul ennekõike just sellele, et kuidas saavutada olukord, kus Venemaa ei häiri meie julgeolekut ja stabiilsust. Meie enda julgeoleku ja stabiilsuse võti ei ole Venemaal, see on ikka meie enda käes ja, ja meie NATO liikmelisuses Euroopa Liidu liikmelisuses. Me oleme hea hea partner ja liita oma oma samameelsetele riikidele, et see oleks väga kurb lugu, kui me leiaksime ühel hetkel, et meie tuleviku võti on jälle Moskvas, et praegu see kindlasti nii ei ole ja nii tuleb seda ka hoida. Operatsioonid presidendi ametiraha, need on teemad, mis Moskvas jutuks ei tule. Ma arvan, et me püüame rääkida nendest teemadest, mis meie inimestele võiksid sellises lihtsas praktilises läbikäimises kõige rohkem täna täna kasu tuua, eelkõige tõesti need järgmise eelarveperioodi projektid, et see on üks üks valdkond, kus me saame kindlasti vestelda. Kui me lähtume kindlalt sellest raamistiku, mis Euroopa riigid on omavahel kokku leppinud, kuidas, kuidas me suhtleme ja püüame, ütleme, omaenda väärtusi väärtusi ja noh, võib ka öelda levitada, sest et tegelikult ikkagi inimõigusted, universaalsed inimõigused võiksid olla kättesaadavad kõikidele inimestele meie maakeral. Et sellest kinni pidades ei saa selle kohtumise ga midagi ka valesti minna. Mis keeles te Putiniga üldse suhtlete inglise keeles? Kas lihtsalt ei taha vene keeles suhelda või tunnete inglise keeles tugevamalt? Ma tunnen jah, inglise keeles ennast oluliselt tugevamalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Kersti Kaljulaid loodab, et tema kohtumine järgmisel nädalal Venemaa presidendi Vladimir Putiniga viib kahe riigi dialoogini ja edendab suhteid kõigil tasanditel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSelleks ja eelmiseks aastaks plaanitud investeerimisvõimekusest on Tallinna lennujaam kaotanud 30 miljonit eurot. Samal ajal on plaanis mitu investeeringut, muuhulgas lennujaama lõunaala väljaehitamine, räägib ettevõtte juht Riivo Tuvike. Täiendav investeering, mida meil vaja on, on siis teatud infrastruktuur, mis puudutab seda ligipääsetavust, sõiduautod näiteks, või, või veokitele ja teine pool on siis konkreetselt nende hoonete nagu väljaehitamine näiteks mingi lennuki hooldus, angaaride väljaehitamine või logistikakeskuste väljaehitam, mida me siis nagu rendi me siis oma rentnikele. Lennujaamal endal investeeringuks tarviliku kolmekümmet seitset miljonit eurot pole ja ka pangad ei taha seda praegu anda. Pank alati küsib, et palju sa iseenda raha sisse paned, sinna sellesse projekti ja vot meil täna puudub see omafinantseeringu osa. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium sai juba mai keskel valmis eelnõuga, millega lisatakse ettevõtte aktsiakapitali 20 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul teeks niisuguse rahasüsti ka tavaline erainvestor ja tegu pole õiguslikud mõttes riigi abiga. Järelikult ei plaanitud Euroopa komisjonilt ka riigi abi luba küsida. Rahandusministeerium nii tõtakas pole. Riigivaraosakonna analüütik Kalle Viks ütleb, et igaks juhuks küsitakse komisjonis nõu. Rahandusministeeriumi jaoks on oluline sellises küsimuses tagada selgus ja konservatiivses ja leida vastus, kas on tegemist riigiabiga või mitte. Rahandusministeerium märgib, et erainvestorid soovivad üldjuhul oma investeeringult tulu teenida, aga Tallinna lennujaam on juba varasemates laenulepingutes lubanud, et ei maksa riigile dividende. Kuni 2033. aastani. Riivo Tuvike. Pangad reeglina soovivadki, kontrollida seda, kui palju siis omanik siin dividende välja võtab, see on üsna niisugune tavapärane. Edasine sõltub konsultatsioonidest, ütleb Kalle Viks. Kui Euroopa komisjon peab seda olukorda riigi abiks ja tegemist on lubatud riigiabiga, siis tuleb selleks taotleda komisjonilt riigiabi luba. Kui kaua niisugune loamenetlus aega võtaks, ei saa Kalle viksi sõnul ennustada. Riivo Tuvike ütleb, et raha endaga tegelikult väga kiire ei olegi. Ehitus võiks käima minna järgmisel või ülejärgmisel aastal. Samas pankade ga tuleb hakata varem suhtlema. Mida varem on meil kindlus enda kapitalistruktuuri osas olemas, seda lihtsam on meil ka nagu pankadega läbi rääkida. Kui seda ei ole, siis ka pangad ei ole valmis tegema nagu otsuseid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuse plaan Tallinna Lennujaamale 20 miljonit eurot anda võib mõneks ajaks ootele jääda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEesti rahval pole paanikaks jätkuvalt põhjust, ka uue teadustöö põhjal ei tõuse merevesi siinkandis nii palju, et maapinna tõus seda kompenseerida ei suudaks. Suurema põgenike hulga ga tuleb meil ilmselt aga siiski arvestada, sest ehkki enamik riike, kes uue teadustöö põhjal oma ohuhinnangud ümber peavad tegema, on saareriigid, jääb nende hulka ka siiski mitu suurt ja väga tiheda asustusega mandririiki nagu näiteks Hiina, India, Bangladesh ja Pakistan. Kõige hullem on see, et neid inimesi, tabavaid tragöödiaid pole võimalik enam kuidagi ära hoida kui ka kohe täna. Mingid eriliselt radikaalsed meetmed kehtestataks süsihappegaasi heite piiramiseks. Meedetest oleneb vaid see, kas sajandi lõpuks nende riikide praegusele rannajoonele üldse midagi alles jääb. 200 miljoni inimese kodu võib juba lähimail aastakümneid püsivalt vee alla jääda. Uurimistöö kirjutas sõltumatu teadusasutuse Climat Central teadlase Scott Calpi juhitav rühm. Esmalt võrreldi USA kosmoseagentuuri Nasa ranniku maapinna kõrguse mõõtmist lemusi lennukeilt saadud mõõtmistulemustega. Selgus, et satelliidi andmed on süstemaatiliselt valed ning näitavad tegelikult rannaäärsete puulatvade kõrgust. See hirmus avastus tehti juba viie aasta eest. Nüüdseks aga jõuti kõik probleemsed alad teise metoodikaga üle mõõta. Tegelikult võib põgenike hulka osutuda veelgi suuremaks, sest selles uurimistöös ei võeta arvesse rahva loomulikku juurdekasvu. Ka lähtub teadustöö optimistlikust eeldusest, et Pariisi kliimaleppega seatud eesmärk hoida globaalne soojenemine väiksem, kui kaks kraadi selsuse järgi õnnestub. Kui süsihappegaasiheide aga jääb praegusele tasemele, võib tõusva veega hättajääjate hulk olla veel kordades suurem. Isegi neil tingimustel kasvab tulvadega hätta jäävate inimeste hulk Bangladeshis, Hiinas ja Tais vastavalt 19 26 ja seitsmeteistkümnendaendine nende riikide rahvastikust. Väljaspool Aasiat ähvardavad üleujutused kõige rohkem džibuti kui jana Araabia Ühendemiraadi ja 18 saare riigi rannikualade elanikke. Euroopas võiks kõige suuremas ohus olla Holland kus on aga sajandite jooksul õpitud niigi pidevalt tõusva merepinnast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seniarvatud 80 miljoni inimese asemel tuleb sajandi keskpaiku rannaalasid tabavate tulvadega tegemist teha 300 miljonil inimesel, selgub teadusajakirjas Nature avaldatud värskest uurimistööst. Töö autorite kinnitusel põhjustas senise prognoosi kosmosest tehtud maapinna kõrguse mõõtmise vale metoodika, mille asemel maapinna kõrguse asemel mõõdeti tihti hoopis puulatvade kõrgust. Korrigeeritud mõõtmiste kohaselt on maapind mitmel pool maailma rannikul hoopis madalam, mistõttu ka merevee tõus seal hoopis suuremat pahandust põhjustab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEelarve võeti vastu jah, umbes tund aega tagasi ei hakka selle sisust nüüd enam pikalt rääkima, sellest on palju räägitud, kuulame, mida arvasid fraktsioonide esindajad täna ja alustas opositsioon. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Me oleme siin väga uhked, et meil on õnnestunud headel aastatel koguda reserve ja võikski kokku leppida, et ka tulevikus neid reserve kogutakse, aga võiks ka kokku leppida, et sihtotstarbepäraselt, et siis neid ka kasutatakse, mitte nii nagu nüüd, kus siis neid reserve me kasutusele ei võtnud, eelarve tasakaalu huvides? Toomas Varek Keskerakonnast oli kriitiline nagu Keskerakond ikka ja esinemise lõpp oli juba keskerakondlaste moto. Tänase valitsuse poliitika räägib vaid eelarvedefitsiidist, inimese toimetuleku probleeme aga eiratakse. Valitsuse kärpepoliitika on rängalt tabanud kohalikke omavalitsusi. On kahju, et järgmise aasta riigieelarves ei leitud või õigem on öelda ei tahetud leida lisaraha politsei ja piirivalve ning päästeameti palgakuludeks. Eesti probleemid on jätkuvalt tööpuudus, maaelu hääbumine, kohaliku omavalitsuse alarahastus, sisejulgeolek, toosooja kõrge hind, toiduainete hinna kiire tõus ja põllumeeste kasutatava kütuse kõrge aktsiis. Kahjuks 2011. aasta eelarve sellisel kujul nende probleemide lahendust ei paku ning seetõttu Keskerakonna fraktsioon seda riigieelarvet ei toeta. Nüüd koalitsioon ja hoopis teine jutt Peep Aru Reformierakond. Järgmise aasta eelarvet iseloomustab konservatiivsus, tasakaalukus ja sotsiaalne sidusus selles eelarves ei ole viimasel paaril aastal iseloomulike kärpeid ja maksutõuse. Küll on külmutatud riigi tegevuskulud. Avalikus sektoris palgad ei kasva. Eelarve prioriteetideks olevad kultuuri, hariduse, majanduse, keskkonna ja riigikaitse valdkonnad suunavad riik edasise arengule ja püsimisele. See on uue majanduskasvu eelarve. Nagu valitsuskoalitsioon oma eelarves oleks unustanud inimesed ja tegeleks ainult eelarve tasakaaluga, mis on ka tegelikult inimeste eest hoolitsemine ei ole lihtsalt, ma ütleks tagasihoidlikult öeldes päris täpselt selle eelarve üks kahtlemata prioriteete lisaks sellele, et, et ta tõesti suundub tasakaalu poole ja vastutustundlikult tehtud on haridus tulla opositsioon. Kas te tõestite väita, et hariduskulutuste jätkuv kasvatamine ja selle prioriteediks tõstmine on midagi, mis tõendab, et valitsuskoalitsioon ei hooli inimesest? See eelarve on mõeldud Eesti arengule, see eelarve on mõeldud Eesti inimesele. Roheliste esindaja Toomas Trapido tõi välja nende prioriteedid eelarves ja oli rahul, et palju läks läbi. Inimeste toimetulek, energiatõhusus ja innovatsioon ning kodanikuühiskond. Selles mõttes on mul tõesti hea meel, et, et selline pakett või selline komplekt tegevusi saab toetust. Ja loomulikult sellega seoses me seda riigieelarvet ka toetame. Nagu öeldud, rohelised toetasid siis koalitsiooni ja hääled 55 32 ning viimane krooni eelarve ongi vastu võetud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu võttis täna vastu järgmise aasta riigieelarve.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAasta algas Aasia tsunami tragöödia mõju all 2005. aasta tõi ränkadele loodusõnnetustele nii palju lisa, et võiks arvata, nagu oleks jumal inimese peale vihane. Pakistani maavärin oktoobris võttis eri andmetel kuni 87000 inimese elu. Koduta jäi kolm miljonit inimest. Orkaanid ja üleujutused Ameerikas tegid lõpu New Olleansi särale. Terrorism vapustas meid lõppeval aastal üksjagu üldise arvamuse järgi, iseäranis pärast üheteistkümnendat septembrit 2001 pidid terroristid olema võõrad välismaalased peaasjalikult islamiriikidest. Seitsmes juuli Londonis näitas, et see ei pruugi nii olla. 56 inimest sai surma terrorirünnakutes ühes Euroopa suuremas pealinnas ja kõik moslemitest terroristid olid sündinud Suurbritannias ehk esimest korda pärast terrorismivastase sõja algust oli tekkinud uus olukord. Pommipanijad tulid omade keskelt, olid kaaskodanikud. Londonis valitses õudus ja arusaamatus. Samal ajal toimus Genigesi keks tippkohtumine ja terrorirünnaku teade tuli just selle avaistungi ajal. Otsustati, et Tony Blair lendab Londonisse tippkohtumist terroristide pärast, aga ei katkestata. Tõsi küll, tähtsa kaubandusleppeni ei jõutud, kuid maailma kõige vaesemate riikide suurele abipaketile kirjutati siiski alla. Kui sügisel puhkesid rahutused Prantsusmaa paljude linnade immigrantide linnaosades, küsiti jälle, miks, miks ei olnud immigrantide seosed uue kodumaaga kujunenud piisavalt tugevateks. Politoloog Mikael Ignatiev näeb probleemi selles, et Euroopa pole piisavalt avanud oma eliitkoole, bürokraatiat ja parteisid parimatele oma uute kodanike seast. Ühesõnaga ühiskonna kõrgkihtidesse pääsemine on võimatu. Vähemuskogukonnad tunnevad end tõrjutuna. Prantsusmaa rahutused olid rängimad peaaegu 40 aasta jooksul. Lähis-Idas ei ole ikka rahu. Tõsi küll, olukord on pisut muutunud, palestiinlastel on uus president. Iisrael lahkus Gaza sektorist, Palestiina poolel valitseb aga kaos, fata on lõhestunud ja Hamas tõuseb. Iisraelis toimub üks poliitiline maavärin teise otsa ja võtmesõna on Ar. Lahkus Likui partei eesotsas ja moodustas uue partei Kadima. Nüüd on tal vaja märtsis parlamendivalimised võita, et siis hakata oma poliitikat ellu viima. Kunagi tähendas see suur Iisraeli nüüd, arvestades demograafiat Palestiina araablaste arvu suurenemist Iisraeli kontrolli all olevatel aladel tundub Sharonile, et just see on suurim oht Iisraeli julgeolekule. Kui uskuda rahvaküsitlus, siis just sel põhjusel toetab Sharoni nii palju iisraellasi. Lähemal ajal pole ka näha kedagi, kes Sarooni asendaks ehk teiste sõnadega Sharonongi Iisraeli poliitika. Samas tuletas 77 aastase ja raskes ülekaalus oleva Sharoni hiljutine kerge südamerabandus meelde, et me kõik oleme surelikud. Kas 2006 toob rahu Lähis-Itta? Lootusi on nagu igal aastal, kui rahuprotsess algab uuesti ja kaasa üleandmine muutub pöördumatuks. Kes teab. Iraak sai sel aastal uue põhiseaduse. Detsembri keskel toimusid riigis ülikarmide turvameetmete tingimustes parlamendi valimised, millega pannakse paika esimene täieõiguslik valitsus pärast Saddam Husseini kukutamist. Valimistulemusi on oodata uue aasta algul. Iraagis jätkub ka kohus Saddami üle, mis pole suurt paigast nihkunud ja meenutab ajuti pigem tsirkust. Üle 30000 praegu Iraagis viibiva välisriikide sõduri lahkub tuleva aasta keskpaigaks. Iraagi president ennustab, et tuleva aasta lõpuks lahkuvad Briti sõdurid. USA sõnat võttis vastu resolutsiooni, mille kohaselt peaksid iraaklased hakkama järgmisel aastal julgeolekukohustusi üle võtma, mis omakorda võimaldab ka USA sõdurite järk-järgult riigist lahkuda. USAs oli Iraak üks aasta märksõnadest. Kuigi kestev operatsioon ning sellega samaaegselt toimub teine sõda, mida Ameerika peab globaalsõda terrorismiga enamuse ameeriklaste igapäevaelule otsest mõju ei avalda, on need siiski teemad, mis riigis kõige vastakamaid arvamusi tekitavad. Alates Bushi administratsiooni ja selle toetajate optimismist, et Iraagis ollakse nüüd pärast detsembris toimunud valimisi selgel võidukursil kuni opositsiooni ühe tiiva seisukohani, et väed tuleks viivitamatult koju tuua ja teisele eriarvamusele, et administratsioon ei ole sõda piisava tõsidusega võtnud ning just seepärast on Iraagis jõutud mõneti ummik seisu läinud aasta märksõnadeks olid kahtlemata ka tsunami ja orkaan. Aasta alguses vaatas Ameerika jahmunult pealt Aasias toimunud looduskatastroofi ja läinud sügisel olid paljud sama jahmunud, nähes, kuivõrd kaitsetu maailma võimsama sõjaväega superriik ise loodusjõudude vastu on. Kõige selle taustal on Ameerikas süvenenud terav killustumine presidendi aasta alguses antud lubadus, et ta soovib lõhenenud USA taas kokku tuua, ei ole tõeks saanud paljud Bushi valge maja suured poliitilised, et plaanid jäid sel aastal ellu viimata. Kongress, kus mõlemas kojas on enamuses samuti vabariiklased on korduvalt astunud valge maja vastu ning osa konservatiividest rahvaesindajaid, kes peavad tuleval aastal valimistel kandideerima, on nende rahva seas üha ebapopulaarsemaks muutunud riigipeast distantseerimas. Kõik märgid viitavad sellele, et Washingtonis on ees seismas poliitilistest pingetest taas pakatav ning president Bushi ja ta partei jaoks raske aasta. 2005 tõi võimule uusi liidreid. Kohe aasta algul sai Palestiina omavalitsuse juhiks Mahmud Abbas. Saksamaa kantsleriks sai esimest korda naine Angela Merkel. Poola presidendiks valiti konservatiivileh Kazõnski. Katoliku maailma uueks juhiks tõusis paavst Benedictus 16. Iraagi uueks esimeseks vabalt valitud presidendiks sai alal alabani peaministriks Ibrahim al a. 2005. aasta viis meie hulgast paavst Johannes Paulus, teise lahkusid siit ilmast ka kaks Ameerika kirjanikku Artur Miller ja Sal Bello. Saudi-Araabia kuningas Fat Monaco prints Rene Kolmas ja Briti üks kõigi aegade tuntuim välisminister Romin Kukk. Tapeti Liibanoni peaminister Rafik Hariri ja Tšetšeenia kunagine president Aslan Mashadov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välissündmused 2005. aastal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUuringu tellis geotehnikafirmat IPT projektijuhtimine ja Tartu Ülikooli geoloogidelt Pärnu linnavalitsus. Uuring on vajalik, et teada saada maalihke põhjus ja töötada välja vastu meetmed. Pinnaseproovidest on näha, et pärast õhukest huumusekihti tuleb umbes kuue meetri paksune liivakiht ja siis juba meetrite kaupa viirsavi, mis ongi kõige kurja juur. Uuringu tulemustest lähtutakse ka nõlva tasandamise projekteerimisel. Geoloog Tiit Hang. Ette võib öelda, et jah, lahendus on see, et, et nõlv tasandatakse, millise kallakusega, seda siis ütleb juba projekt. Me teame, et elumaja on siinsamas lähedal. Et siin on natuke nuputamist, siis ka projekteerijal. Pinnas hakkas varisema, kui osaühing puurvesi alustas jõe kaldale kaevu puurimist. Kuigi ettevõte tegi kõik õigesti ja keskkonnaameti kooskõlastus ed olid olemas, poleks geoloogiae hinnangul selles kohas puurida tohtinud. Tiit Hang. Natuke vale koha peal jah, et, et liiga selle oru terve peal oleks võinud kaugemale teha, aga samas ei olnud ka siin lähikonnas varem otseselt teada lihkeid ja laiemat lihke kaardistamist või lihate kaardistamist selles jõelõigus ei ole olnud. Tamme talu on tuntud oma ürdiaia poolest, aga perenaine Heli Viedehof rääkis, et tundis pärast maalihet, et millelgi pole enam mõtet. Aga kui geoloogid kinnitasid, et maja jääb alles, tuli optimism tagasi. Aga muret on veel küll. Mis kasu on sellest, et kogu elamine on kindlustatud, maalihkekahjusid kindlustus ei korva aga ees seisavad kulukat tööd, sest varisemisohtlik nõlv tuleb tasandada. Heli viidehov. Võib-olla kikki kirjutada mingit projekti, aga nüüd läheb aega sellega. Täna meil siin geoloogid, teevad väga põhjalikke uuringuid, et kui nemad oma otsuse ütlevad ja kõik projektid teevad ja arvutused ja siis vaatame edasi, et nemad annavad ka väga palju selles suhtes nagu nõu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnumaal on viimase aja suurimal maalihke alal käimas geotehnilised uuringud. 11. veebruaril vajus jõkke suur osa Tamme talu aiast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsimesel jaanuaril oli Eesti rahvaarv miljon 330068, teatas statistikaamet. Ameti teatel oli rahvaarv 1179 võrra suurem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis 13209 last, mis on 890 võrra vähem kui aasta varem. Eelmisel aastal aga suri 15811 inimest. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 2602 võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 võrra. Eestis asus elama 16209 inimest ja siit lahkus 12427 inimest ehk välisrände saldo oli juba kuuendat aastat positiivne. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ettel Masingu sõnul pole rände siht ega lähteriikide ega ka migrantide kodakondsuse osas suuri üllatusi. Kui vaadata sisserände järgi, siis kodakondsusest kõige rohkem Eestisse tuli Eesti kodanikke, Ukraina kodanikke, Vene kodanikke ja Soome kodanikke ja meilt välja rändas Eesti kodanikke Ukraina, vene ja Soome kodanikke ja kui vaadata, kust tuldi, siis kõige rohkem tuldi Soomest siis Ukrainast ja Venemaalt ja välja mindi kõige rohkem Soome, Venemaale ja Saksamaale. Aga kas midagi üllatavat oli ka eelmise aasta rände kohta koroona pandeemia võtmes? Ma ei oska öelda, kas koroonapandeemia mõttes, kuid kui vaadata andmeid, siis kui viimased kolm aastat oli Eesti kodanike rändesaldo positiivne, siis 2020. aastal oli Eesti kodanike ränne negatiivne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mullu oli Eestis sünde taas vähem kui surmasid, rahvaarvu kasvatas sisseränne. Statistikaameti andmeil asus läinud aastal Eestisse elama 16 209 ja siit lahkus 12 427 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraga kanalis tehti süvendustöid rohkem kui 20 aastat tagasi, selle aja jooksul on sinna kuhjunud erinevaid setteid, mis muudab laevade liikumise Emajõelt Peipsi järvel keeruliseks, jätkab transpordiameti laevateede osakonna juhataja Gert Süsmalainen. Raadio kanalis on selline olukord, et põhjast lõunasse liigub üle kanali liiva keel, mis siis on kanali osaliselt täis kandnud ja laevade liiklemiseks ole me seal tähistanud navigatsioonimärkidega siis ümber selle liiva keele võimaliku liikumist e. Transpordiamet on riigile esitanud taotluse summas 800000 eurot, millega soovitakse järgmisel aastal praaga kanalit süvendada. Rahataotluse selgub siis, kui on kindel riigieelarve strateegia. Kanalites tuleks regulaarselt teostada süvendustöid, kuid praegu on jäänud kõik rahaliste vahendite taha. Ja siin varasemast on olnud niimoodi, et kui on olnud rahalisi vahendeid ja oleme hanke teinud, siis siis jälle sisevetel ei ole olnud vastavat tehnikat. Emajõe veetase on kevadiselt kõrge ja kaluritel ei tohiks tekkida probleeme kanali läbimisega. Kanali läbimine muutub laevadel ohtlikuks suvel ja sügisel enne vihmasid Varnja sadama juhataja Aivo Kähr. Praaga ehk siis Emajõe suu on tõesti, see on juba aastaid selline küll hästi märgistatud, aga, aga seal on tõesti väga, väga järsk nii öelda väga täpselt nii-öelda pead sõitma. Nii, kui sa seal eksid, oled sa seal nii-öelda madalikul kinni ja kui juhtub seal lainetus olevas, siis see on päris päris ohtlik. Varnja sadama juhataja sõnul juhtus Emajõel möödunud aastal õnnetus, kus üks alus keeras liiga vara meremärgi vahelt välja ja jäi madalikule kinni. Seal on päris meetriste täpsusega sõitmine. Sa pead väga teadlikult seda manöövrit seal tegema, et just siis, kui on madala madal veeseis. Keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe ütles, et suurem osa Emajõe setetest pärineb Võrtsjärvest. Emajões on seted väga loomulik nähtus, suur osa nendest pärineb tegelikult Võrtsjärvest ja Emajõe suudme osas on vool väga aeglane. Ja siis eks need seted on tõesti põhja setivad. Kristjan Piirimäe sõnul on Emajõe suudmes setete väljatõstmine keeruline, sest tegemist on looduskaitsealaga. Kaitsealale kaadamine on halb mõte ja kaugemale kaadamine on jällegi väga kulukas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Emajõe suudmes ehk Praaga kanalis on kuhjunud setted teinud keeruliseks laevade liikumise Peipsi järvele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMartin Helme, milline on Eesti Konservatiivse rahvaerakonna sõnum, mida te otsustasite? Ja meie erakonna juhatus loomulikult. Saab aru, et valitsusse minekul on omad miinused või et see, see, see saab olema keeruline, aga kui on võimalik minna ja Eesti jaoks tööd teha ja mingid asjad ära teha, mingid muudatused ära teha, siis seda kindlasti tuleb proovida ja teha. Et me tegime oma läbirääkimiste delegatsiooni, kus lisaks minule on siis Mart Helme ja Rene Kokk, kes olid eelmises valitsuses valitsuse liikmed, kes on olnud eelmisel korral ka läbirääkijad ja me tegime oma nii-öelda selle nii-öelda teemade nimekirja, mida meie arvame, et kindlasti järgmine järgmine valitsus peaks tegema, et noh, seal on, ütleme laias laasus neli suurt teemat, üks neist on kindlasti toimetulek kogu selle inflatsiooni pöörisega, inimeste toimetuleku aitamine selle sisse kindlasti mahub ka lastetoetuste tõusmine aga, aga ka mingid muud toimetulekutoetused. Teiseks Meie teema on välismaalaste seadus ehk immigratsioon Eestis on täiesti käest ära läinud, massiline immigratsioon on käima läinud ja noh, see ohustab meie rahvusriiki ja ja meie turvalisust ja meie avalikke teenuseid ja kõiki muid asju, ka. Meie kolmas teema on siis riigikaitse. Tegelikult on riigikaitse väga halvas seisus, hoolimata sellest tänane valitsus ja peaminister kogu aeg räägivad sellest, nad ei ole midagi teinud. Meil on väga tõsised augud riigikaitses ja, ja neljas teema on Eesti, ütleme siis rahvusriigi kaitse ehk siis eesti keel, eestikeelne haridus, nii lasteaiast kuni põhikoolini ja keskkoolini ja, ja ülikoolideni noh, see, mis meil oli eelmisel nädalal see nii-öelda lasteaedade eestikeelse seaduse tegemise, see meie meelest nagu liikus täiesti vales suunas. Ta tegi tegelikult eestikeelseid lasteaedasid kakskeelseks. Et need on need neli, neli suurt teemat, mida meie tahame, et järgmine valitsus alati Sisuteemade kõrval EKRE juhatus otsustas ka, et EKRE võiks saada peaministrikoha uues koalitsioonis, see on see läbirääkimiste positsioon. Ja juhatus oli sellel seisukohal, et. Kui me läheme valitsusläbirääkimisi pidama, siis arvestades seda, kuidas eelmine valitsus lõppes, On põhjendatud, et peaministri koht võiks olla konservatiivse rahvaerakonna käes, aga kuna noh, see on juba osa suuremast komplektist kogu see ministrite jaotus on hoopis hoopis keeruline passiants, et siis lihtsalt me markeerime ära, et meie meelest Viimase asjana, mille poolest te oleksid parem peaminister kui Jüri Ratas? Sa ei anna mulle piisavalt aega, et seda rääkida, aga ma arvan, et minu põhiline erinevus Jüri Ratasest on see, et ma olen oluliselt kiirem otsustaja, tema väga rahulikult mõtleb asjad läbi ja siis hakkab liikuma, et ma olen nagu palju kiiremini, julgemini jõuan otsustani.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toompeal kogunes EKRE juhatus, et arutada Keskerakonda juhtiva Jüri Ratase ettepanekut naasta Keskerakonna, EKRE ja isamaa valitsusliidu juurde. Milline on EKRE sõnum?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna peaeksperdi Aivi Jürgensoni sõnul erineb algatus teistes seni käiku läinud projektides selle poolest, et kampaania on sisustanud Eesti koolide tegev õpetajad, kes on valitud professiooniga rahul ning kes suhtuvad töösse pühendunult, julgustades nii enda eeskujuga, noori kui ka karjääripöörajaid õpetajaametit valima. Paljudel inimestel on oma isiklik koolikogemus, võib jääda ka juba mõne aasta taha ja, ja see võib mõjutada kooli ja õpetaja ametiga seotud hoiakuid kõikide nende kampaaniate algatustega. Me tegelikult soovime näidata seda, et kool on üks dünaamiline koht, mis pakub erinevaid, väga palju positiivseid väljakutseid, kus õpetaja saab igapäevaselt teha väga olulist suure mõjuga tööd. Jürgensoni sõnul on Eesti koolides üha enam neid inimesi, kes jõuavad õpetajaameti juurde siis, kui varasemalt on end juba mõnes muus valdkonnas eksperdina teostatud ning uue väljakutsena soovitakse pedagoogi rollis ühiskonda tagasi anda. Õpetajatega suheldes tuleb välja, et nende kolleegide hulgas on neid üha enam. Tallinna südalinna kooli direktori Veiko Rohunurmi sõnul nende kooli kollektiivi karjääripöörajaid pole tulnud, pigem esineb neid inimesi, kes kunagi on õpetajaks õppinud, kuid õpingute järel pedagoogi ameti asemel pidanud aastaid muus valdkonnas ametit ning hiljem proovinud taas kooli tagasi naasta. Sellised inimesed käib ka meil tegelikult üsna palju ka kandideerimas, eks ta natuke paneb meid mõtlema, et kui 10 või 15 aastat on vahet, kas ta on võrdne selle kandidaadi, kes tegelikult igapäevaselt koolis töötab või, või tuleb siis koolipingist, et noh, need on niisuguse kaalumise koha peal. Nii Jürgenson kui ka Rohunurm tõdesid, et kõige suurem puudus Eesti koolides on just reaal ja loodusainete õpetajatest. Südalinna kooli direktori sõnul kulus neil füüsikaõpetaja otsinguteks kolm aastat. See oli nagu tõesti niisugune, nagu öeldakse, kullakaevamine, et no lihtsalt ei ole ja ainuke, mis nüüd päästis, oli see, et õppeala juhataja oli, on teine nagu ta matemaatik, mul, temal on teine kõrvaleriala oli füüsika ja siis soojendas oma oskused üles ja siis ligi kolm aastat andis ise füüsikat. Jürgensoni sõnul palgaga õpetajat kooli ei meelita, pigem mängivad rolli muud väärtused, näiteks töötingimused, pakutavad arenguprogrammid, asukoht või see, kui juba koolis töötav õpetaja soovitab asutust enda tuttavate.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeval alustas projekt \"Sinus elab talent. Too ta kooli! Algatusega loodetakse toetada ülikoolide õpetajakoolituse õppekavadesse sisseastumist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna tegu on ikkagi õigusliku vaidlusega, siis ma otsustasin, et selles situatsioonis ei ole õige riigikohtusse pöörduda seepärast, et selline rakendusseadus on vastu võetud. Mis nendes rakendussätetes teid veenis? No põhimõtteliselt seal ikkagi püütakse seda probleemi lahendada, ega sellel vakaatsia leegilise rikkumisel ei ole ju ideaalset lahendit, aga põhimõte on ju selles, et see menetlus riigikogus andis mulle teatud kindlustunde, et tulevikus võib loota, et selliseid suuri vigu ei tehta. See on kõige olulisem. Mille nimel õieti te seda vaidlust pidasite? Nii kaugemat eesmärke silmas pidades? On olemas sellised printsiibid, mis tulenevad põhiseadusest ja nad on väga lihtsad, et riik ei tohi käituda oma suurte muudatustega üllatuslikult ja minu laiem eesmärk ongi see, et näidata, et Eesti põhiseaduse on reaalsus ja seda peab järgima igas situatsioonis, ka siis, kui riik on mingisuguses majanduslanguses ja eriti selles situatsioonis Ei saa luua pretsedenti, et põhiseaduse võib kõrvale jätta. Jah, ei saa sellist pretsedenti luua, seepärast igasugusesse suurde segadusse või rikkuse minek on ju libisemine, et alguses tehakse üks väike, saame öelda, et siin on meil olulised kaalutlused, siis tehakse järgmine siis järgmine. Ja lõpuks meil ongi põhiseaduse ainult mingisugune pühapäevadokument, mida siis mõnikord pidulikult loetakse, aga öeldakse, ah, see meil tegelikult ju ei kehti, et seda ma ei taha lasta lubada. Ja te arvate, et selline õppetund sai antud? Eks lootma peab seepärast, et seda nüüd menetletud ja ma loodan, et see jäi ikkagi austatud seadusandjatel mällu, et ega siin ju kindel olla, midagi ei saa, aga tuleb anda oma parim. Kuidas te õieti hindate seda, et riigikogu teiega ju ei nõustunud, kuid võttis siiski need rakendussätted menetlusse? Praegu oli ju kummaline situatsioon, et vormiliselt ei aktsepteeritud õiguskantslerit, aga sisuliselt hakati viga parandama, et see on niisugune kummaline, et ütleme, et see on teatud heade tavade vastane, aga iseenesest see ei ole minu arusaamisest mööda riigikohtusse pöördumise alus, ta on kummaline asjaolu. Natuke silmakirjalik. Seda võib nii öelda, et noh, lihtsam ja pragmaatilisem oleks ju ikkagi selgelt aktsepteerida, seepärast probleem on olemas. Ja ega siis mina ei aja oma mingit isiklikku asja, ma ajan ikka üldist asja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Õiguskantsler Indrek Teder selgitab, miks ta ei pöördu käibemaksu tõstmise liiga lühikese etteteatamisajaga seotud küsimuses Riigikohtusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEnne koroona aega oli Vene turist Eesti hotellidele ja restoranidele väga oluline lisaks aastavahetusele ka jaanuari alguses, kuna Venemaal on pikad uusaasta pühad. Käiku läksid lisarongid ja bussid ning Tallinna jõuluturg töötas kuni viimase vene turisti lahkumiseni. Koroonapandeemia pani turismi lukku ja juba teine aastavahetus möödub tagasihoidlikult, räägib Eesti hotellide ja restoranide liidu tegevjuht Killu Maidla. Sellel aastal tõesti on, on ootused pigem madalad ja, ja kogu see aasta on olnud väga keeruline, me küll näeme mõningast taastumist, et ka Venemaalt tuleb rohkem inimesi võrreldes kevadega võrreldes eelmise aastaga, aga see taastumine on tõesti nii väike, et seda ei saa mingil juhul nagu pidada. Arvesta et nüüd vene turist on tagasi ja me saame neile keskenduda ja, ja teha üritusi. Killu Maidla sõnul kavandavad mõned hotellid uusaasta, õhtusööke ja lihtsamaid üritusi, kuid suuri pidusid ei tule. No täna meil ju kehtib ka see kella 20 kolmene piirang, et mis aastavahetuse suur pidu see ikka on, kui kell 11 tuleb muusika kinni keerata, kustu panna ja inimesed ära saata, et jah, selliseid pidusid ei toimu. Killu Maidla sõnul taastub Vene turism väga aeglaselt, kuna Venemaa ise piirab oma kodanike riigist väljumist. Sama kinnitab ka bussiettevõtte luksEkspress rahvusvahelise äri juht Rait Remmel. Noh, turismi kui sellist jah, ega, ega tegelikult ju ei ole, et Vene piir laseb välja ainult sellega, kui nii-öelda see põhjendus või põhjus Venemaalt lahkuda on, kui sul on nii-öelda sta pakett, millel on juurde lisatud meditsiinilised teenused, siis selle paketi saab osta ja sellega saab ka reisida, et see on lubatud, et Eesti piiri poole pealt ei ole pandud erilisi piiranguid ette. Pigem see raskuskese ongi seal, et kuidas siis nii-öelda Venemaalt välja saada, kas Venemaa oma kodanikke lubab välja sõita? Praegu teeb Luks Ekspress Peterburi ja Tallinna vahel kaks-kolm reisi päevas, kuid 23.-st detsembrist kuni 10. jaanuarini tuleb 30 lisaväljumist, jätkab Rait Remmel. Viimase paari nädala jooksul tõepoolest, rahvas on näidanud üles huvi pileteid osta ja Peterburis siis kas käia või siis Tallinnas käia. Samas pandeemia eelse olukorraga seda siiski võrrelda ei saa, sest Tallinna ja Peterburi vahel sõitvate bussireisijate hulk on võrreldes 19. aastaga langenud 75 protsendi võrra. Eesti ja Venemaa vahelist reisirongiliiklust Eesti raudtee kommunikatsioonijuhi Monika Lillese sõnul praegu pole ja lähima poole aasta jooksul ka ei tule, sest kui inimesed üle piiri ei pääse, pole mõtet tühja rongi liikuma panna. Reisirongiliiklust ollakse valmis taastama niipea, kui piiriületus leeveneb uudistele. Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene turism taastub väga aeglaselt ja ka sel aastal jäävad Eesti hotellid Vene turistidest ilma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPekingi võimud kehtestasid Sinfadi turu piirkonnas peaaegu sõja seisukorra. Kontrollimeetmed on viidud maksimumini, et viiruse levikut kuidagigi takistada. Turg asub Pekingi edelaosas ja varustab suuremat osa pealinnast värske juurvilja ja puuviljaka. Samuti müüakse seal liha ja mereande. Kohaliku võimu esindaja Lini teatas, et turg suleta. Kontrolli tugevdati kõikides koolides, mis asuvad turu läheduses. Osa klass jäeti koduõppele. Need, kes kooli lõpetama hakkavad, käivad koolis edasi. Aga neid testitakse pidevalt ja mõõdetakse nende kehatemperatuuri. Samuti puhastatakse kõik turuhooned, ütles sinfaatituru. Piirkonnas kuulutati välja sõjaseisukorra mehhanism. Kohapeal liiguvad maskides ja kaitseprillidega politseinikud 11 elamupiirkonda turu läheduses. Sule elanikel on keelatud kodust väljuda. Nende kehatemperatuuri mõõdetakse iga päev ning toit ja muu vajalik kaup toimetatakse neile koju kätte. Kõiki nakatunuid jälgitakse ka need, kel olid mingeidki kontakte turul toimetanud inimestega peavad jääma karantiini ja laskma end testida. Kokku testida ligi üheksa tuhandet inimest, kes turul töötasid. Viiruse ootamatu tagasitulek Pekingist, mida seni peeti üheks Hiina ohutumaks linnaks tekitas paraja šoki. Nagu suuremas osas riigist, nii hakkas ka Pekingis elu normaalseks minema. Ärid ja koolid tehti lahti, inimesed tulid tagasi parkidesse ja restoranidesse. Nüüd aga on teise nakatumislaine võimalikust väga kõrge, ütles Hiina asepeaminister. Tema sõnul on võimud lubanud iga hinna eest uue puhangu allika välja selgitada. Turu peremees ütles uudistele, et viirus leiti lõikelaualt, mida kasutas import lõhe müüa. Pärast seda teadet võtsid paljud toiduketid oma lettidelt lõhe ära, kirjutab gene Daily. Kuni uurimine veel käib, täpsemat infot ei jagata, aga nakkustõrje esindaja sõnul on viirus, mis sinfadi turult leiti, sarnane Euroopas leitud viirusega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiina pealinnas kardetakse koroonaviiruse teist lainet. Pekingi võimud sulgesid täielikult linna suurima toiduturu piirkonna ja alustasid massilist testimist. Nädalavahetusel avastati turul hulgaliselt uusi koroonasse nakatumisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa nüüd on meil telefonil meie Viljandi korrespondent Piret rist Piret, mis toimub Viljandis? Tere, kogu Viljandi linn on praegu elektrita, raadiojaamu kuuleb vaevalt. Ja ma olen ise praegu kagu tänaval, kus on siis tuul viinud majadelt katuseid ära ja ma olen püüdnud kätte saada ka Viljandimaa päästeteenistuse juhti, aga ta on praegu sõna otseses mõttes katusel, tal ei ole võimalik praegu meiega rääkida. Aga muidu kogu Viljandi linn on pime ja kui ma sõitsin mööda Riia maantee kalmistult, siis oli nõnda, et ka seal isegi kalmistul tuul puid välja kiskunud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Torm Eestimaal 09.01.2005 kell 9.00.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui varužürii ja mitmed arvamusküsitlused ennustasid kõige suuremat edu Riine Pajusaare Eiscol Starile, siis telefoni hääletus näitas selgelt Priit Pajusaare, Kleen Pilvre ja kreisiraadio laulu letosvet paremust. Teises voorus anti kolmele paremale loole kokku 96004 171 häält. Letosvet kogus 52518. Tandem Pilvre Pajusaar on aastaid valinud laulu esitajaks professionaalsed Eesti lauljad. Miks seekord otsustati kreisiraadio kasuks? Mind on juba vaevanud mitu aastat see, et eurovisioon on ikka jube tõsiseks muutunud, ma olen ja tõesti üks kolm aastat rääkinud seda, et mingi metssigadus kokku keerata. No ütleme, et see asi õnnestus tänu sellele, et kreisiraadio vennad olid väga kiirelt nõus selle mis laulu sõnum on, kes ma olen, ja arve palun midagi sellist vist oli sõnad, mis kreisiraadil ei. Tegelikult oli see ka niisugune ühine ponnistus sõnaraamatu abil, ütleme nii, mitu keelt seal läbi käib? Kolmepoolne letos vet on niisugune rahvaste vaheline sõnum. Reisi raadio koosseisus Hannes Võrno, Tarmo Leinatamm ja Peeter Oja olid võidu üle rõõmsad oma muhedal moel. Ma ei varja, et ma olen ikka päriselt ka ikka päris õnnelik ja väga rõõmus, et ma olen nagu võtnud enda jaoks sellise, et kui ma midagi väga tahan, siis ma teen selle ära. Et ma noh, tead, ma olen isegi riigikogus olnud ainuke, mille pärast ma tõesti südant valutan, on see, et ma ei tahaks küll inimesi alt vedada, et eurovisioonil käime ära, millega siis kreisi raadio kuuled, südame ära võlus? No vot seda peab juba rahva käest küsima, et millega ta ära võitis, kas me pääseme lõppvõistlusele sel aastal, noh, ma ei tea, ei maksa nüüd suuri lootusi, aga no samas, miks mitte, me ju teame, et kõik võib juhtuda. Eurovisiooni produtsent Juhan Paadami hinnangul ülekanne õnnestus ning Eesti sai hea eurolaulu. Ma arvan küll, kui rahvas on nii otsustanud. Tegemist on ju äärmiselt sarmikate lavaesisustega, ilmselt see, see on see võti. Eestit kaks korda lauluvõistluse lõppvoorus esindanud lauljatar Maarja leiab, et Eurovisiooni tuleks suhtuda huumoriga. Minu jaoks Eurovisioon on mingil määral juba läinud pöörasemaks ja selline trall ja kiire tempoga sõu lood, et need pääsevad, ma arvan, rohkem löögile. Minu arust tulekski Eurovisiooni pigem läbi sellise väikese huumoriprisma suhtuda. Eesti astub Belgradis üles esimeses poolfinaalis, mis toimub 20. mail.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti rahvas valis eurolaulu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nInimesed enam Toompeale kogunenud ei ole, Nad olid Vabaduse väljakul ja seetõttu pidasime mõistlikuks aiad Toompealt ka lossiplatsist ära viia. Et hetkel nende jaoks vajadust ei ole. Seal Me hoiame lossi platsil silma peal, et lossiplatsile meelt avaldama, on igal ajal oodatud kogu aeg inimesed olnud. Me oleme seda võimalust neile pakkunud. Me oleme pakkunud seda vastavalt kehtestatud reeglitele, et avalikul koosolekul võib viibida 10 inimest, nad peavad olema hajutatud ja seda võimalust ei ole mitte keegi meeleavaldajatel täna ära võtnud. Osadel avalikul koosolekul osalevatel inimestel ja nendel käitumisel on koosoleku korraldaja tunnused. Oleme alustanud päris mitu menetlust, me kogume tõendeid, me oleme nendega vestelnud ja ka menetlus võtab aega ja täna veel kedagi selle koosoleku korraldamise eest vastutusele pole võetud ja ühtegi karistust määratud ei ole. Aga nii nagu ütlesin, tunnused on olemas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Politsei viis hommikupoolikul ära Toompea lossi esisele platsile püstitatud võrkaiad, mis pidid takistama sinna kogunevaid meeleavaldajaid. Nüüd otsustati muuta politseitaktikat, ütles Põhja prefektuuri kriisistaabi juht Valdo Põder.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLõuna prefektuuri operatiivteabe talituse juht Ottomar Virk räägib juhtunud õnnetustest. Nagu ikka, kui talvised olud tulevad, siis juhtidel paraku võtab see aega, et nendega kohanduda oluliselt rohkem avariisid on jah, kui tavalistel päevadel õnneks küll, peamiselt on tegemist plekimõlkimiste ja teelt väljasõitude tagant otsasõitudega, ehk siis on näha selgelt, et veel ei ole harjutud selle libeduse ja lumelobaga. Oma sõiduvõtted on vaja kõigil kindlasti kohandada vastava talvistele oludele, sest midagi ekstreemset uut siin ei ole. Me elame sellisel laiuskraadi, et see talv tuleb meile iga aasta ehk siis kõik manöövrid praegu peaksid olema oluliselt aeglasemad sujuvamad ja, ja võtavad rohkem aega. Poolesajast juhtumist teavitati politseid, kuid ilmselt on väiksemaid ilmast tingitud õnnetusi veel. Ottomar Virk. Kindlasti on veel selliseid kergemaid teelt välja sõita või plekimõlkimisi, mille puhul politseisse ei pöördutagi, aga piirkondade osas võib-olla pisut rohkem. Teistest hetkel tuleb esile Lõuna-Eesti. Kuna lumesadu algas juba eile, siis on teede hooldajad olnud hõivatud juba ligi ööpäeva. Mitmes Eesti maakonnas teid hooldava osaühingu Verston korrashoiu juht Tarmo Lood jätkab. Meie tegevused algasid juba eile, sest lumesadu algas eile, kestis terve öö ja on jätkunud siin kuni tänase lõunani, nüüd siis on ära klaarinud. Nii et meie suuremad lumetõrjed algasid juba eile õhtul. Töötasime öö läbi, tegeleme järelkoristusega veel, et kõik bussipeatuse taskud, kergliiklusteed, kõik saaksid lumevabaks. Kuidas teil firmas töö seatud on, et kas sahamehed on kuidagi vahetustega või ongi, kes öösel tööle tulid, on siiamaani? Ei, meil on ikka vahetustega, et meil on nii, enamus masinatel on üks masin ja kaks meest, nii et me ikkagi, kui juba väsimus peale tuleb ja tööaeg täis saab, siis üle 12 tunni me meestel roolis olla ei lase. Et ikka ohutult ühest kohast teise jõuda, soovitab Ottomar Virk liiklejatel rahulikult aega võtta. Mida autojuht saab teha, on see, et tõesti mõelda need talvised sõiduvõtted uuesti läbi, et ohtlikud kohad nagu ristmikud, ringristmikud, viaduktid peale mahasõidud, seal võib olla ootamatult libedam, kui kuskil mujal siis sellised rööpad või, või valud, mis on tekkinud ja kindlasti, kui selline pikem sõit ees on väga hea portaal ontarte.ee pilk peale visata, et millised teeolud ja ilmaolud siis mingi piirkonna ees ootavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänase päeva jooksul on politseile teatatud rohkem kui viiekümnest kergemat sorti liiklusõnnetusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul viib kontserni kõige kiiremini ja kõige odavamalt süsinik neutraalsuseni taastuvelektri põhinev energiasüsteem. Põlevkivielektri kadumise ja üha kasvava elektrinõudluse kompenseerimiseks tuleb rajada palju uusi tuule ja päikeseelektrijaamu. Eriti olulised on avamere tuulepargid. Meil peab olema piisavalt rohelist elektrit, et see lubadus teoks teha ja selleks on avamere tuule parkide arendamine on üsna möödapääsmatu ja kindlasti Liivi lahe avamere tuulepark, mis võiks tööle minna enne 2000 kolmekümnendat aastat ja võiks toota kuni neli teravatt-tundi rohelist elektrit, on sellega selgelt kõige kaugemale jõudnud. Avameretuulearenduse projekt Balti riikides. Narva elektrijaamades peaks põlevkivi põletamine lõppema hiljemalt kümnendi lõpuks. Üleminekut alustatakse juba praegu, räägib Eesti Energia keskkonnateenistuse juht Hedy Klaasen. Aastani 2025 me tegeleme peamiselt sellega, et asendame elektrijaamades põlevkivi alternatiivsete kütustega, mis on siis näiteks põlevkivi õli tootmisel tekkiv uttegaas ja taastuvenergiaga, mis on siis jäätmepuit ja sinna juurde tegelikult kuulub ka teatud vanemate tolmpõletusplokkide sulgemine. Järgmine etapp on energiatööstusüksuse Enefit power i muutumine üle-euroopalise tähtsusega keemiatööstuses, mis tähendab, et ka õlitehased loobuvad põlevkivi töötlemisest. Teekonna eesmärk on tegelikult asendada põlevkivi järk-järgult teiste tarbijate jääkidega, et on need jäägid siis rehvid või on see jäätmeplast, toodame selles samas pürolüüsi tehnoloogias mitte põlevkiviõli, vaid plastiõli ja sealt plastiõlist me suudame eraldada siis monomeere ja toota edasi polümeere ja piltlikult öeldes sa saad jogurtitopsist uuesti toota jogurtitopsi, et see on selline kõrge väärtusega jäätmeplasti taaskasutamine. Täielik loobumine põlevkivist muudabki Eesti energia lõppkokkuvõttes süsinikneutraalseks jätkab Hety Klaasen. Kuna põlevkivist elektri tootmine lõpeb ära perioodil 25 kuni 30 kukub ka CO kaks tootmise intensiivsus drastiliselt ja sealt edasi aitab seda CO kaks intensiivsust veel vähendada CO kahe kinnipüüdmine ja nulli jõuame me siis aastaks 2045. Kontserni juhi Hando Sutteri sõnul põlevkivielektrijaamu siiski täielikult ei suleta, kuna 1000 megavatise varustuskindluse tagamise kohustus on Eesti energia ka edaspidi. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Põlevkivist elektri tootmine lõpetatakse 2030. aastaks, põlevkiviõli toodetakse kümme aastat kauem.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu keskkonnakomisjoni esimees, reformierakondlane Yoko Alender loodab, et juba maikuu jooksul saadab komisjon loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõu teisele lugemisele. See on järjekorras juba kolmas katse keelata Eestis karusloomakasvata Neist. Esimese lükkas parlament tagasi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal teise 2019. aastal. Kui seni seisid ministeeriumi pigem kasvatajate poolel, siis nüüd on keskkonnaministeerium meelt muuta. Keskkonnaminister Tõnis Mölder ütleb, et on kohtunud nii karusloomakasvatajatega kui nendega, kes soovivad kasvanduste sulgemist. Ma arvan, et aeg on küps liikuda selle seadusega edasi niimoodi, et see seadus saaks vastu võetud niimoodi, et tõepoolest siis karusloomafarmide pidamine Eestis saaks lähiajal keelustatud. Mölder toob ühe põhjendusena esile koroonaviiruse leviku Euroopa mingifarmides. Esimese asjana nimetab ta aga eetikat. Eetilisest piirist lähtudes oleme me jõudnud ikkagi täna sinnamaani, kus enamus Euroopa Liidu liikmesriike on oma territooriumil kas siis keelustamas või juba keelustanud kogu sellise karusloomafarmide temaatika. Eelnõu üks algatajaid Yoko Alender märgib, et üha kasvav osa Eesti inimestest ei toeta karusloomakasvatust. Tänu sellele on ka see turg iseenesest väga palju kahanenud. Meil on tänaseks circa kümmekond inimest ainult hõivatud selles sektoris. Aktsiaseltsi balti karusnahk juhatuse liige Marge Tiidus ütleb, et praegu ei kasvatatararmis ühtegi looma. Kõige enam ootab Marge Tiidus selgust. Ka karusloomakasvatuses sa pead tegema investeeringuid, aga kui sa ei tea, mis sul paari-kolme aasta pärast juhtub, siis sa ikkagi lükkab need edasi edasi, edasi. Marge Tiidus ütleb, et kui karusloomakasvatus keelatakse, peab selle ettevõtjatele kompenseerima maaeluminister. Urmas Kruuse räägib, et ministeeriumil on kogemus seakatku kriisist. Toona töötati välja meetmepakett ettevõtjatele, kes soovisid seakasvatamise mõne muu põllumajandus haru vastu vahetada. Meie oleme valmis kaasa töötama selle nimel, et välja töötada siis meetmeid nendele ettevõtjatele, kes selle tööstuses peavad väljuma, kui parlament peaks nii otsustama ja selle tõttu oleme ka maaeluministeeriumist kirjad välja saatnud ettevõtjatele, et saada teada, millised oleksid siis nende mured. Nagu öeldud, karusloomakasvatuse keelustamise üle on riigikogus hääletatud juba kaks korda. Tõnis Mölder usub, et fraktsioonid jätavad ka sel korral hääletamise vabaks. Aga täna ma julgen öelda küll, et päris suur hulk Keskerakonna enamuses fraktsioonis vähemalt toetab selle eelnõu sellisel kujul menetlemist ja lõpetamist, et oleks tagatud selline mõistlik üleminekuperiood ja siis tõepoolest ka toetus nendele ettevõtetele ja neis töötavatele inimestele just nimelt ümberõppeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Praegu töötab Eesti karusloomasektoris kümme inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti rahvas on kui mitte hävimisohus, siis igal juhul väga raskes seisus. Meie arv väheneb, sündide arv on väike iive negatiivne, keskmine eluiga, madal, vägivaldsete surmade arv, suur. Eesti elanikkond väheneb tempos 5000 6000 inimest aastas. Nüüd püütaksegi midagi ette võtta. Eestis on väljatöötamisel rahvastiku poliitika strateegia ning sellest seatakse terve rida lähemaid ja kaugemaid eesmärke. Peaminister Juhan Parts rõhutas täna Riigikogus, et oluline pole üksnes sündide arvu suurendamine vaid ka lastele ja noortele elamisväärse elu garanteerimine. Ning ta tõi välja valitsuse viis eelistust pere ja rahvastikupoliitikas. Tagada ennekõike väikese lapsega kodus olevale emale sissetulek tagada üksikvanema elatis, pöörata enim tähelepanu toimetulekuraskustega lastele, toetada noori oma kodu loomisel, soodustada emade töötamist. Opositsioon kritiseeris valitsust, et see räägib küll rahvastikupoliitikast, kuid kõik on omavahel ju seotud ja praktikas kukutab koalitsioon sellele suunatud eelnõud läbi. Enda eelnõud tal aga kriitikat ei kannata, näiteks toodi vanemahüvitise, aga ka koolieelsete lasteasutuste seadus. Vastuseks rõhutas Siim Kallas Reformierakonnast, et Eesti rahvaarvu suurendamine ja eestlaste arvu suurendamine on tegelikult kaks eri asja ning võrdsustamine ei kuulu üldse sinna juurde. Mitte üks sotsiaal ja perepoliitika otsus ega seadus ei eelista Eesti rahvust. Et kõik kehtivad Eesti alaliste elanike kohta olenemata rahvusest. Eestluse säilimine sõltub vaid kaudselt rahvastikupoliitika meetmetest toetades alalike elanike loomulikku juurdekasvu. Kolmas poliitika, mida jõuliselt ja pahatahtlikult rahvastikupoliitikaga segi aetakse, on bolševistlik võrdsustamispoliitika. Niipea kui jutt läheb rahale, astuvad mängu hoopis muud kired ja huvid. Mõistuslik arutelu taandub. Retsept on lihtne. Ära ei tohi kelleltki midagi võtta, aga juurde peab alati andma ikka rohkem, alati on vähe. Tahtmatult tuleb meelde see tõdemus, et kui valitsus annab kellelegi toetust, siis teeb ta saaja vihaseks, et nii vähe anti ja mitte saaja vihaseks, et teistele anti. Niisiis, kui me tahame ühte patta panna Eesti alalise elanikkonna kasvu soodustamine eestluse säilimise ja tulude ümberjagamise jõukatelt vaestele, siis oleme kindlasti ebaõnnestumisele määratud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus oli arutusel Eesti demograafiline olukord.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul kavatseb valitsus luua tarbijate jaoks elektri hinnašoki leevendamismehhanismi. Tõenäoliselt saab rahastamisallikana kasutada eelkõige süsinikdioksiidi kvoodi ülelaekumisest tulevat raha. Selline lahendus eeldab ministri sõnul ka Euroopa komisjoni heakskiitu. Pentus Rosimannus selgitas, et maksimaalselt oleks võimalik kasutada pisut üle 37 miljoni euro. Samas on Euroopa komisjon aga seadnud üpris jäigad reeglid kvoodiraha kasutamiseks. Esialgne hinnang ütleb, et kui me soovime kasutada CO kahe kvoodi ülelaekumisest tulevat raha, siis seda saab kasutada eelkõige madalama sissetulekuga siis inimeste sellise hinna leevendusmeetme rahastamiseks. Aga kuna tõesti detailidest on hetkel veel veel nagu pisut vara rääkida, et siis ei taha siin ka nagu ennetavalt mingit ülemäärast segadust tekitada ega siis hinna šokk ei ole tegelikult puudutanud ainult ühte gruppi Eestist, vaid vaid nagu öeldud, on ka hulk ettevõtteid, kelle jaoks see on olnud väga keerulise olukorda panev. Niisiis pole veel täpselt teada, kellele ja millal kompenseerimismeede kehtima hakkaks, kui kaua see kehtiks ning muud üksikasjad. Elektrihinna tõusu leevendava meetme puudumist kritiseerisid täna Riigikogus riigieelarve üleandmisele järgnenud sõnavõttudes nii Isamaa kui sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees. Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluva sotsiaaldemokraadi Riina Sikkuti sõnul oleks leevendusmeede hädavajalik. Neid otsuseid tegelikult oleks kohe vaja inimestele, kelle jaoks see elektriarve tasumine toimetuleku paneb löögi alla, neile tuleks esmajärjekorras hüvitis või või meede sihtida. Ka Isamaa esindaja riigikogu rahanduskomisjonis Aivar Kokk ütles, et leevendusmeedet on tarvis. Tema sõnul oleks kõige lihtsam loobuda teatud ajaks taastuvenergia tasust. Mõttekam on ikkagi toetada kõiki elanikkonna gruppe ja ettevõtjaid ühtemoodi ja, ja taastuvenergia tasu mitte võtta järgmine aasta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas mainis Riigikogule riigieelarvet üle andes, et eelarvele on plaanis lisada kõrge elektrihinna kompenseerimist võimaldavad meetmed. Kõik üksikasjad on alles väljatöötamisel ning peaksid valitsusse jõudma mõne nädala pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPortugali päritolu Jose Manuel Barroso sai liikmesriikidelt poliitilise toetuse jätkata Euroopa Komisjoni presidendina teisel ametiajal. Ühtegi tõsiseltvõetavat alternatiivi Barroso kõrvale ei tekkinud. Edasi peab Barroso kandidatuuri heaks kiitma juulis kogunev Euroopa Parlamendi täiskogu ning alles seejärel teeb ülemkogu siduva otsuse. Barroso määramiseks kõneleb Jose Manuel Barroso. Ma olen uhke selle üksmeelse toetuse üle, mille riigipead ja valitsusjuhid mulle andsid. Olen liigutatud, see näitab, et komisjon on head tööd teinud, ütles Barroso. Uue komisjoni suurus ja mõju sõltub Lissaboni leppe jõustumisest. Iirimaa on lubanud panna leppe sügisel teistkordselt rahvahääletusele, ent ootab Euroopa ülemkogult enne seadusejõuga tagatisi, et leppe jõustumine ei sunni Iirimaad muutma oma maksupoliitikat, neutraalset julgeolekupoliitikat või tühistama abordikeeldu. Sisuliselt ei ole keegi iiri tagatistele vastu, ent vaidlusi tekitab küsimus, kuidas seda juriidiliselt teha nõnda et lepe võiks jõustuda, aga seda ei tule otsast peale liikmesriikides ratifitseerida. Brüsselis kaalutakse varianti lisada Lissaboni leppe juurde Iirimaa jaoks eraldi protokoll mis tuleks liikmesriikidel küll ratifitseerida, aga alles mõne aasta pärast näiteks ühes Horvaatia liitumisega. Tšehhi euroskeptikust riigipea Vatslav. Klaus on juba öelnud, et iiri tagatiste lisamine tähendab, et Lissaboni leppe ratifitseerimine peaks algama otsast peale. Ka Suurbritannia konservatiivid lubavad leppe võimule saades rahvahääletusele panna, kõneleb tsehhi peaminister Jan Fisher. Meil on vaja selles küsimuses kokkulepet, oleme kõnelnud nii Iirimaa kui ka Suurbritannia ga ja ma usun, et meie seisukohad on lähenenud. Vaidlused ei käi sisu üle, vaid iiri tagatiste vormi üle, märkis tšehhi peaminister. Eile jõudis Euroopa ülemkogu kokkuleppele ka finantsjärelevalve korraldamises Euroopa Liidu tasemel, et ennetada edaspidi finantskriis. Kadri Kukk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu Ülemkogu toetab Barroso jätkamist Euroopa Komisjoni presidendina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiikliku lepita juures lepiti kokku selles, et hind ja palk käituvad sarnaselt ehk selles, et käesolevas palgaleppes kirjeldatud numbrid 99 krooni tunnis, arst 52 ja pool krooni tunnis õde ja 29 krooni tunnis hooldustöötaja kehtivad kuni 31. detsembrini 2007, see oli üheselt ja selgelt meil kirjalikult esitatud ja selle koha pealt ei olnud ühtegi eriarvamus ja esimesest jaanuarist hakkavad kehtima uued minimaalpalga numbrid ja siin me ei saa rääkida hetkel mingitest protsentidest, sest tänase leppe valguses haigekassa juhatus peab nüüd võtma kätte ja sisendama need numbrid oma eelarve arvestus alusesse ja see tähendab seda, et me oleme kokku leppinud, et järgmiseks aastaks planeeritav ressurss on paigas ehk täiendavalt 450 miljonit krooni. Nüüd haigekassa juhatus arvutab välja, kui palju meie poolt kokku lepitud minimaalpalga tõus mõjutab järgmise aasta eelarvet ja selle pealt. Ressurss, mis jääb üle, läheb minimaalpalga tõusuks, nii et siin me andsime haigekassa juhatusele aega et järgmiseks nädalaks arvutatakse need numbrid välja ja loomulikult need numbrid siis fikseeritakse meie selles leppes. Nii et hetkeseis on selline, me oleme leppinud kokku põhimõtted väga selgelt oleme leppinud 2007. aasta palganumbrid ja edasine protsess saab toimuma riikliku lepitaja vahendusel juba konkreetse lepingu formuleerimise ja hilisema allkirjastamiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haiglate Liidu juhataja Urmas Sõle kommenteerib tervishoiutöötajate palgakõneluste kokkulepet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnu linnavalitsuse e sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu ütles, et nii suur hulk nakatunuid tuli neile ootamatult, aga ühes niinimetatud diilimajas otsustati kõiki elanikke testida. Kui neist kaks olid Covid 19 positiivse proovi juba andnud. Tõnu Poopuu. Kahjuks küll jah, selline kahetsusväärne juhtum, et haigusnähud ilmnesid Tammiste hooldekursus ühel hooldus alusel ja siis testiti esialgu tuli välja kaks positiivset tulemust ja eilse seisuga lisandus sellele veel siis 17, kusjuures 13 nendest olid hoolealused ja neli siis töötajat. Kuigi Tiilimaja asub teistest hoonetest eraldi, testitakse homme kõik ülejäänud hooldekodu asukad, keda on 80. Hooldekodul on ka jõprasosakond, aga sinna testima ei minda. Samuti vaadatakse, kuidas tugevdada meetmeid, et rohkem nakatunuid ei lisanduks. Tõnu Pobu. Jah, koostöös terviseametiga, loodetavasti homme saame teha siis ka ülejäänud hoolealuste ja töötajate seas uuesti sellise masstestimise, et näha, kas see viirus on ka jõudnud teistesse majadesse, eks me nüüd jätkuvalt jätkame nende rangete meetmetega, et nüüd tõesti see diilimaja on suletud, jäävad ka sinna osad töötajad, vaatame üle kõik need isikukaitsevahendite kasutamised, desinfitseerimise kulud. Et loodetavasti saame ka nõustajaks ühe infektsionisti, kes siis vaatab, need tegevused seal tammistis üle, hindab olukorda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnus Tammiste hooldekodus tuvastati viimase testimisega 17 koroonaviirusega nakatunut, varem oli tuvastatud kaks, seega on hooldekodus praegu 19 COVID-19 positiivset, neist neli on hooldekodu töötajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTänane otsus tõstab ikkagi põlevkivisektori kulusid 50 kuni 60 protsenti selle 10 aasta seest, kumulateevselt on rahad väga suured, me oleme kõige rohkem mures sellega, et ega riik pani sinna ka sisse ühe lisapunkti, et tal on igal ajal õigus analüüsida ja sektori maksustamine muuta, see on väga suur stopmärk kogu sektori investeeringutele, et sisuliselt ikkagi sektor ootab nüüd ära, et millised tulevad need lähiaastate uuringud ja milline tuleb signaal riigi poolt. Tänaste hindade ja vastuvõetud otsuste raames on väga küsitav sektori areng põlevkivisektori poole peal. Noh, eelkõige jääb oodata muidugi turu stabiliseerumist. Turg stabiliseerub tõenäoliselt alla 70 dollari barrel ühel teataval põhjusel, kuna see 70 dollarit barrel on kildaõli taito õli tootmiskulu Ameerika Ühendriikides ja Saudi Araabia tahab seda õli turult tõugata. Te olete rääkinud, et praegused investeeringud On tehtud arvestusega, et nafta barrel maksab umbes 90 kuni 100 dollarit. Kui läheb alla 70, siis on asi juba suures kahjumis, eks ole. Jah, seda ei saa ühe sõnaga vastata, kuna tehnoloogiaid on palju, põlevkivisorte on palju ja omahinnad on erinevad, aga väga ebamugav on see, et täna öösel läks õli hind alla 80 dollari barreli esimest korda üle väga pika aja. Kõigil Eesti õlitootjatele on see väga ebamugav, väga ebamugav uute investeeringute puhul. Et kui on olemas veel vanu tootmisseadmeid, jah, nendega saab toota, kui on põlevkivi, on odavalt käes. Keskkonnatasude eesmärk on tegelikult sundida ettevõtjaid kasutama ressursse säästlikumalt. Kas see keskkonnatasude tõus paneb teid seda tegema? Ma arvan, et ükski tootja ei kasuta põlevkivi ressurssi tahtlikult vähe säästlikult, selline keskkonnatasude tõus iseenesest tehnoloogiliselt midagi paremaks ei muuda. Mis muudab, muudab see, et kui ettevõtetel on piisav kindlus ja rahavoog, et ta suudab viia vastavusse uute normatiividega, et normatiivide pikaajaline, et määramine on see, mis on nii maailmas kui Eestis pigem töötanud, et kui antakse ette piisavalt pika teavitamisega, et üks või teine näitaja peab olema sellele vastav, siis sektor võtab ja leiab lahendused. Kas te tahate väita, et keskkonnatasude tõus töötab eesmärgile vastu? Jaa, absoluutselt, seda on ka paljud teadusuuringud tõestanud, et tegelikult sellisel moel keskkonnatasude läbi sektori omanikutulu võtmist ei eksisteeri väga palju maailmas peaaegu et kuskil. Et eelkõige ikkagi jagatakse lauanurgal jäänud kasumit vaba rahavoogu, selline pimesi lihtsalt tasudega koormamine, see hakkab pikapeale selle sektori välja suruma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ago Gaškov küsis Viru Keemia Grupi juhatuse esimehelt Priit Rohumaalt, kuidas kaevandustasude tõus põlevkivitööstust mõjutama hakkab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimati arutati Eestis tõsimeeli mootorikütuse tootmist kolm aastat tagasi, kui Eesti energia ja Viru Keemia Grupp uurisid põlevkiviõli eelrafineerimistehase ehituse otstarbekust. Enam kui pool miljardit eurot maksva tehase toodang oleks juba nii puhas, et sellest saaks auto tankimiseks sobivat kütust valmistada. Uuring lõppes tõdemusega, et põlevkiviõli puhastamine polnud tol hetkel majanduslikult otstarbekas, räägib Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. Arvutused näitasid, et rafineerimise teel saadav lisandväärtus ei õigustanud niivõrd suurt investeeringut rafineerimistehasesse põlevkiviõlinõudlus otse laevakütuste turul oli efektiivsem toota kui täiendavalt veel investeerida rafineeritu. Ukraina sõda, ülikõrge kütusehind ja vene naftasõltuvusest vabanemine tõi põlevkivi, st mootorikütuse tootmise teema taas päevavalgele. Seda plaani toetab näiteks Eesti konservatiivne rahvaerakond. Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni hinnangul saaks eelrafineerimistehase viie aastaga valmis, kuid majanduslikult oleks tegemist väga riskantse projektiga, sest nafta hind kõigub ühest äärmuslikeise. Peamiseks takistuseks on aga rohepöördeplaan. Euroopa on võtnud selgelt suuna fossiilsete maavarade mittetöötlemisele ja kõik regulatsioonid, mis on lauale pandud, ainult halvendavad sellise ettevõte mise konkurentsivõimet, et kui rääkida nüüd rafineeritukuse tekitamisest Eestisse, siis esimesena peaks Eesti ja Euroopa Liit loobuma rohepöördeambitsioonist. Aga kas see on realistlik, siis mul on tunne, et ei ole ja noh, investor ikkagi riigi ja regulatsiooni vastu ei saa. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on eelnevad uuringud näidanud, et Eesti põlevkiviõlist saaks toota euroviis nõuetele vastavat diislikütust, kuid ettevõtte omaniku ehk Eesti riigi ootuseks on põlevkivi veel kõrgem väärindamine. Sellest samast õlist, millest saaks ka põhimõtteliselt diislit toota, on võimalik toota kemikaale, mis on veelgi väärtuslikum, kui, siis on autokütused ja see on ka kliimaga rohkem kooskõlas seetõttu, et neid kemikaale ei põletata, vaid me kasutame seda tavaelus. Margus Vals viitab ka Euroopa Komisjoni soovile keelata 13 aasta pärast sisepõlemismootoriga autode müük, nii et mõttekam oleks Vali hinnangul diislikütuse tootmise asemel suurendada elektromobiilsust ja vahetada sisepõlemismootoriga auto, elektri või hübriidauto vastu. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti õlitootjate hinnangul pole põlevkivist mootorikütuse valmistamine rohepöörde tingimustes võimalik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõige esimesena ilmuvad kongressi USA suursaadik Ukrainas Bill Taylor ja asevälisminister George Kent. Vaid mõni päev hiljem toimub endise suursaadiku Marie vanovici kuulamine, kes enda sõnul kaotas töökoha Ukrainas president Donald Trumpi liitlaste levitatud valeväidete tõttu räägib USA esindajate koja luurekomitee esimees demokraat Adamsif. Need avatud kuulamised annavad ameeriklastele võimaluse ise tunnistajaid hinnata. Samuti tehti avalikuks varasem Taylori tunnistus, mille ta andis esindajatekoja tagandamisuurimist juhtivate komiteede ees. Suursaadiku sõnul plaaniti Ukrainale mõeldud sõjalist abi hoida kinni nii kaua, kuni nende president oleks andnud lubaduse alustada erinevaid uurimise, mida trump soovis. Valge maja ja kongressi vabariiklased leiavad, et tähelepanu tuleks pöörata hoopis endise USA, Ukraina eriesindaja Gert Volkeri tunnistusele. Volker ütles, et tema ei teadnud, mis põhjustel abi andmine edasi lükati kuid eeldas toona, et tegu oli rahalise probleemiga räägib USA esindajate koja liige vabariiklane Jim Jorden. Tema on see, kes oli kogu selle asja sees, iga päev ja töötas nende probleemide kallal ja on huvitav, et see on ainukene tunnistus, millest ta rääkida ei taha. Samas rõhutas Volker oma tunnistuses, et talle tundus sõjalise abi peatamine ebatavaline. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi ja tema Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenski suvel toimunud telefonikõnest alguse saanud esindajatekoja uurimine liigub uuele tasemele. Järgmisel nädalal näevad ameeriklased esimest korda 20 aasta jooksul avalikke kuulamisi kongressis, mis võivad viia presidendi ametist tagandamiseni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseministeerium tutvustas täna riigikaitse avaliku arvamuse uuringut viimasel kümnendil uuringu läbi viinud Juhan Kivirähk ütles, et üldine trend selle aja jooksul on olnud kõrge toetus NATOle ajateenistusele ja ka sellele, et peame olema valmis end ise kaitsma. Eestlaste ja muukeelsete seisukohad neis küsimustes aga peegeldavad selgelt meedias käsitletud. Kui nüüd riigikaitsest rääkida, siis on väike vahe kogu aeg olemas. Aga näiteks arusaam sellest, et kui Eestit rünnatakse, siis tuleb kaitsta, seal on olnud suhteliselt võrdne toetus, isegi on olnud küsitlusi, kus on venekeelsete toetus sellele, et Eestit tuleb kaitsta kõrgem kui eestlastel. Tegelikult on ka valmisolek ise riigikaitses osaleda. Kui me vaatame siis ainult mehi ja ja Eesti kodanikke on küllalt lähedane nii eestlaste kui ka vene vastajate hulgas. Noh, mis puudutab suhtumist NATO-sse Eesti kaitseväkke, Eesti kaitsejõududesse, siis siin on erinevus suur sellised sündmused nagu Araabia kevad või või Ukraina kriis siis seal on ju Vene meedia otseselt süüdistanud NATO-t agressiivsuses ja, ja teiste riikide siseasjadesse sekkumises ja see on toonud kaasa ka siis venekeelsete vastajate halvema suhtumise. Ja muidugi, mis on veel väga oluline, et kui eestlaste riigikaitselisi hoiakuid kujundab see arusaam, et meil on ohtlik idanaaber, siis venekeelne vastu seda ohtu ei taju. Ja loomulikult, kui ei saada aru, milleks me siis õieti valmistume ja milleks need liitlased siin kohapeal on siis nähakse selles pigem nagu pingete genereerimist kui siis Eesti riigikaitset ja sellest tulebki see, see suhtumiste erinevus. Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk on uuringu tulemustega rahul. See peegeldab seda, et Eesti elanike usaldus riigikaitsesüsteemi suhtes on väga kõrge. Eesti elanike kaitsetahe püsib hästi kõrge. Eesti elanike usk ja usaldus nende institutsioonide vastu, kes riigikaitset peavad tagama, on väga kõrgel, sellepärast et väga oluline on mitte ainult teha nii-öelda meie arvates õigeid asju vaid saada ka kinnitus selle kohta, et need tegevused paistavad ka inimestele õiged. Teema, millega ma näiteks tahan kindlasti jätkuvalt ja pidevalt edasi töötada, on see, et kuidas vähendada mõnedes elementides olevaid lõhesid siin eestikeelsete ja muukeelsete elanike hoiakute vahel. Kuidas tagada seda, et, et need inimesed, kes ise vahetult peaksid tulema ajateenistusse näiteks et nende hoiak ajateenistuse suhtes oleks positiivsem, me näeme seal selgelt jõnksu, kus need noored, kes peaksid ajateenistusse tulema, nende hoiak on negatiivsem kui isegi paar aastat vanemate hulgas. Näiteks selliste asjadega tahaks kindlasti tegeleda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uuringu läbi viinud Juhan Kivirähk ütles, et üldine trend selle aja jooksul on olnud kõrge toetus NATOle, ajateenistusele ja ka sellele, et peame olema valmis end ise kaitsma. Eestlaste ja muukeelsete seisukohad neis küsimustes aga peegeldavad selgelt meedias käsitletut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReedel kogunevad majanduskoostöö ja arenguorganisatsiooni OECD riigid, et otsustada, mida teha ülemaailmse maksureformi ga. Reformi esimene osa ehk ülisuurde 20 miljardilise müügituluga kontsernide kasumimaks on Eestile meelt mööda reformi teisele osale ehk ettevõtete üleilmsele maksumiinimumi le oleme me aga seni vastu seisnud. Meil maksustatakse teatavasti jaotatud kasumit näiteks dividende. Reformimeelsed riigid soovivad, et tulu maksustatakse olenemata selle jaotamisest. Muudatus puudutaks suuri ettevõtteid ja nende Eestis olevaid tütarfirmasid. Rahandusministeeriumi maksu ja tollipoliitika asekantsler Helen Pahabil selgitab, et reformi esialgne mõte oli suunatud maksupettuste vastu. Nüüd ei tee suured riigid saladust, et üle maailma soovitakse lihtsalt sarnaseid maksureegleid. Me näeme, et see põhjendamatult paneb meie suhteliselt soodsat tulumaksusüsteemi, kasutavad ettevõtjad kehvemasse olukorda, kui nad siiani on. Eesti on püüdnud läbi rääkida ka erinevaid leevendusmeetmeid, muuhulgas soovisime, et meil tegutsevatel tütarettevõtetel oleks aega 10 aastat oma kasumit jaotada ja Eestile makse maksta, enne, kui ettevõtte peakontori riik enda maksunõude saadaks. Lõpuks olid teised riigid nõus nelja aastaga. Need riigid, kes seda meie süsteemi justkui nagu pelgavad, nende jaoks oli mõeldamatu esialgu, et me üldse mingi perioodi saaksime. Reedesel koosolekul tuleb Eestil ühte või teistpidi otsustada, mitte otsustamist loetakse nõustumiseks ehk erapooletuks me jääda ei saa. OECD kokkulepe pole iseenesest juriidiliselt siduv, näiteks reformi ühed eestvedajad, ameeriklased peavad seda veel oma kongressis kaitsma. Euroopa Liit jälle vajab reformi jõustamiseks direktiivi mis eeldab kõigi liikmesriikide konsensust. Ometi peetakse reedest kohtumist väga oluliseks ja seda käis meile septembris rääkimas ka Euroopa kaubandusminister Tšiina Raimondo. Räägitud on ka suurest maineriskist. Kui me ei ühine, siis on ilmselt tõesti oodata seda, et nii-öelda rahvusvaheline ajakirjandus hakkab meid igale poole sellistesse nimekirjadesse panema, kus me võib-olla olla ei taha. Pahapill tõdeb, et valitsuse ees ei seisa enam pelgalt maksutehniline, vaid hulga laiem poliitiline küsimus. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütleb, et Eesti globaalset tulumaksumiinimumi toetama ei peaks. Praeguse analüüsi järgi bürokraatia tõuseb tohutult, aga kasu nii-öelda riigieelarvele on väga küsitav, et noh, pigem seda ei ole. OECD ajakava järgi jõustuks maksureform juba 2023. aastal. Lisaks Eestile on reformi vastu seisnud ka Ungari ja Iirimaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "8. oktoobril tuleb Eestil otsustada, kas nõustume ülemaailmse ettevõtete tulumaksukokkuleppega. Seni on Eesti olnud nende väheste riikide seas, kes ettepanekuga päri ei ole. Mittenõustumisel ähvardatakse Eestit mainekahjuga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaaremaa lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm Laanet ütleb, et energia, toorme, pakendite ja tööjõu kallinemise mõju pole Saaremaa lihatööstuse toodete tarbijad veel tunda saanud. Kuid kaupmeestele on teated osade kaubagruppide hinnatõusust juba välja saadetud. Detsembri alguses kallinevad nüüd osad keedutooted, hakktooted ja poolsuitsutooted viis kuni seitse protsenti. Lisaks kõigile nendele sisendite, mis te mainisite, on logistikatasud, suurenenud on seadmete varuosade hinnad suurenenud, nii et ei ole tegelikult valdkonda, kus hinnatõus ei ole meid puudutanud. Ka E-piima juht Jaanus Murakas kinnitab, et toidutootmiseks vajalike ressursside kallinemine annab tunda juba mitu kuud. Toote omahind on tõusnud juba paari kuu jooksul väga kiiresti diiselkütus hinnatõus on olnud siin juba 40 protsenti. Baas, millega köetakse tööstusi, tehnoloogia tarbeks, toodetakse energiat, on tõusnud ju 300 protsenti, kilehinnad on tõusnud kohati 20 kuni 50 protsenti erinevate materjalide lõikes. Töötasude tõus on nii-öelda pidev ettevõtetel oma hind on tõusnud, väljamüügihinnad on veel kaubanduskettidega lepingutega seotud aga esimesel võimalusel kindlasti need hinnad peavad tõusma. Noh, vastasel juhul lihtsalt saab poodidest kaup otsa, kui väetised on tõusnud 300 400 protsenti. See tehnika täna juba ostab 30 40 protsenti kallimat kütet. Nii et ei ole üksi see hinnatõusu surve nüüd toidutööstuse poole peal, vaid ta on juba algtootmises farmi poolest alates. Kui me niimoodi jätkame, siis ma ei ütle, et meil on päris toidupuudus, aga toidu kätte ja saadavusega võivad tekkida kohati raskused. Odava toiduaine aeg on läbi ja osalt oleme me selle ise ära teeninud oma suhtumisega toidutootmisse ja maaellu. Toidutootjad leiavad, et tarbija rahakotile mõjuks soodsamalt, kui riik vähendaks toidule, eriti aga kohalikule toidule kehtestatud käibemaksu. Sellest saaksid kaudselt kasu ka toidutootjad. Taaskord Kaie Rõõm. Laanet. Kindlasti on leevendus just nimelt tarbija jaoks ja, ja kaudselt ka meie tootjate jaoks, sest kui need hinnad ikka oluliselt ei tõuse, siis ju tarbija tarbib neid samas mahus ja noh, kaudselt siis ka meie toodangumaht ei vähene. Loodetavasti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Detsembris kerkivad kodumaiste toidukaupade hinnad. Hinnad kerkivad energia, toorme ja tööjõu kallinemise tõttu. Kuigi hinnatõus tuleb tarbijatele ebameeldiva üllatusena, ei suuda toidutootjad oma kasumi arvel kaua toota.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoroonaviirus avastati ühel Itaalia arstil, kes oli tulnud Tenerifele puhkama Lombardiast, kus koroonapuhangu võtnud suure ulatuse. Itaallasest arst, kes viibis hotellis koos oma naisega, andis positiivse testi vastuse eile ja ta paigutati isolatsiooni Nuestrass Niura ülikooli haiglasse. Teda testitakse uuesti, et kinnitust saada, kas tal on viirus või ei. Sadadele hotelli külalistele LP andmetel koguni kuni 1000-le inimesele teate et nad püsiksid oma tubades, kuni neid on viiruse suhtes testi. Üks külastaja pani Facebooki üles kirja, mis talle hotellitoa ukse alt täna sisse lükati. Et hotell on terviseohu tõttu suletud ja kuni tervishoiuametnike Taani tuleb jääda oma ruumidesse. Hispaania meedia teatel takistavad julgeolekujõud inimestel hotellist lahkuda. Hiljem teatas üks külastaja BBCle, et neil on lubatud hotellis ringi liikuda. Hotell Costa pole juhtunut kommenteerinud. Tenerifi olukord võib keerulisemaks minna karnevalide tõttu, mis sel nädalal Kanaari saartel toimuvad ja kuhu tuleb kardetavasti tuhandeid inimesi. Novatursi tegevjuht Sigrid Tammes kinnitab, et eestlasi selles hotellis ei ole. Novatursil on see hotell küll müügil, aga sellel aastal ei ole ühtegi Novatursi klienti sellesse hotelli saadetud. No tegemist on hetkel vaid üksiku haigusjuhtumiga, jälgime väga tähelepanelikult Eesti välisministeeriumi soovitusi. Eesti tervishoiuameti soovitusi. Väga kõrgena seal ehk hetkel Nobatusi reisiplaanides mingeid muudatusi ei ole. Ka tes tuurist kinnitati, et kosta eestlasi praegu ei ole. Koroonaviiruse tõttu ei soovita välisministeerium reisida mitmesse Itaalia piirkonda ja tänasest alates on muutunud ka reisisoovitus Tenerifele konsulaarosakonna laua ülem Laura lilleväli. Meil on hetkel üleval Itaalia reisihoiatus, siin on üleval need piirkonnad, kus karantiin kehtestatakse, ja Hispaania osas. Meil on ka üleval hoiatus ja soovitus järgida kohalike ametivõimude korraldusi. Tenerife reisimise puhul. Kuidas on teiste kanaari saarte ga, et hetkel puudutab see ainult Tenerifet, kus siis üks hotell karantiini pandi? Teet site veel igaks juhuks ka need Itaalia piirkonnad, kuhu te ei soovita praegu reisida. Hetkel ei soovita me reisida Lombardia ja Veneto piirkondade linnadesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hotell nimega Costa Adeje Palace pandi karantiini, kuna seal avastati ühel külastajal koroonaviirus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäinud neljapäeval otsustas Tartu vallavalitsus, et koolieelsetes lasteasutustes tuleb töötasu viiendiku võrra kärpida. Vallavanem Jarno Laur ütleb, et nende 39-st lasteaia ja lastehoiurühmast töötab praegu kaks kuni kolm valverühma. Selge on see, et täna selles valdkonnas keegi täismahuga nii-öelda sajaprotsendilise koormuse ja pingega tööd teha kahjuks lihtsalt ei saa. Haridus ja teadusministeerium reageeris kiiresti. Juba järgmisel päeval sai vald kirja, kus ministeerium palus korralduse kehtetuks tunnistada. Minu hinnangul ei ole haridusministeeriumil oli selliselt sekkuda kohaliku omavalitsuse tegemistesse, kuna see valdkond on antud meie pädevusse ja ma ütleks nii, et riik on siin oma volitusi ületanud. Haridus ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna nõunik Piret Sapp räägib, et neid omavalitsusi, mis soovivad lasteaednike palkasid vähendada teisigi ministeerium seda toetada ei saa. Loomulikult on kohalikel omavalitsustel autonoomsus otsustada oma töötajate palkade osas, välja arvatud üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajate ning tugispetsialistide töötasu vähendamise osa, sest need on seatud eraldi määrustega ja need tasud tuleb tagada. Piret Sapp selgitab, et osa lasteaiaõpetajate palgast tuleb riigieelarvest. Kohalikud omavalitsused peavad täitma ka tänastes tingimustes vabariigi valitsuse kehtestatud määrust, mis ütleb, et kui nad soovivad riigi poolt antud viitteist miljonit lasteaia õpetajate töötasude kasvu motiveerimiseks kasutada, siis nad peavad tagama selle, et lasteaiaõpetaja palk oleks vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Oma kirjas vallale teataski ministeerium, et kui lasteaednike palk langeb alla 90 protsendi kooli õpetajate palgast, siis tuleb omavalitsustel palgatoetus tagasi maksta. Jarno Laur märgib, et lasteaiatöötajate palkadele kulub vallal 2,8 miljonit eurot aastas. Riigi toetus katab sellest kõigest 170000. Teine asi on see, et õpetajate palgamäärasid ei ole vald kärpinud ja loodame, et peale eriolukorda, kui kõik saavad täis mahus tööle, saavad nad ka sama palka edasi. Ehkki vallavalitsuse korralduses seda ei selgu, selgitab Jarno Laur, et lasteaedadel soovitatakse kärpida mitte töötajate palka, vaid töökoormust ehk kõik täiskohaga lasteaednikud töötaks d. Kolm kuud 0,8 kohaga. Piret Sapp. Kui vald tahab kuidagimoodi toimetada selles valguses, et ta vähendab koormust ja meie arvame, et see on jokk skeem ja see tegelikult ei lähtu heast tavast ja tegelikust olukorrast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitu omavalitsust plaanivad eriolukorras lasteaednike palgakärbet.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nParemäärmuslikuks peetavate Rootsi demokraatide esindaja sõnul hääletatakse Juhansoni ametissejäämise üle tuleval nädalal. Koos Rootsi demokraatidega tahavad justiitsministrit umbusaldada aga ka mõõdukas koonderakond, kristlikud demokraadid ja liberaalid. Ehk siis kogu Rootsi poliitika parem tiib. Nende häältest, aga ministri umbusaldusiseks ei piisa, vaid vaja läheb ka teiste opositsiooniparteide, näiteks Keskerakonna hääli. Kui Keskerakond on umbusalduse vastu, on valitsusega kõik hästi. Kui keskparteilased aga otsustavad umbusaldusega kaasa minna, saavad kaalukeeleks pisiparteide ja ka parteitute poliitikute nagu juba mainitud, ka kabavee hääled. Anderson kritiseeris teravalt opositsiooni selle tegevuse eest tundlikul. Ajal, mil Rootsi ja Soome taotlevad NATO liikmesust ja Ukrainas on käimas sõda. Samal ajal on korraliste valimisteni Rootsis ainult kolm kuud. Andersoni sõnul ei ole see olukord, kus võiks mängida poliitilisi mänge, kui seda aga siiski tehakse, on see täiesti vastutustundetu. Uskumatu ja väga ohtlik. Opositsiooni kinnitusel ei jäänud neil üle muud kui Juhansoni umbusaldusa, sest oma ülesannetega justiitsminister selgelt hakkama ei saavat. Rootsis on sel aastal olnud mitu tulistamisjuhtumit ning lihavõtte ajal toimusid mitmes Rootsi linnas vägivaldsed meeleavaldused. Rootsi rahvusringhäälingu SVT sisepoliitika kommentaatori Mats Knutsoni sõnul tahab Anderson muidugi eeskätt päästa oma valitsust kuid on ka siiralt mures, et puhkenud valitsuskriis võib otseselt mõjutada Rootsi NATO-ga liitumise protsessi. Keskne koht selles mõjutamises on just vasakpoolsete vaadetega parteitul poliitikul, kurdi päritolu Amine kakabaveel kakaba. Ve ise on muide NATOga liitumise vastu, öeldes, et tema isiklik sõjakogemus kurdina näitab, et mingitest sõjalistest organisatsioonidest, sealhulgas NATOst, pole reaalses sõjaolukorras mingit kasu eriti mitte tsiviilisikuile. Nüüd aga on saabumas olukord, kus kakabave häälest oleneb, kas Rootsi valitsus jääb püsima. Kui Türgi president Recei Ardoan rääkis, kuidas ta ei taha Rootsit NATO liikmeks sest Rootsi on terroristide pelgupaik, oli Amenne abawe üks neid inimesi, keda ta oma jutu illustreerimiseks nimepidi nimetas. Nuton selgitab, et kui nüüd peaks justiitsminister ja valitsus püsima jääma tänu väikeparteide ja parteitute poliitikute sealhulgas kakabawe häältele on ärdoanil põhjust oma retoorikat jätkata ja öelda, et just nimelt terroristide häälte najal Rootsi valitsus üldse ametis püsibki.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootsis on puhkenud valitsuskriis, sest peaminister Magdalena Andersson ähvardab tagasi astuda, kui justiitsminister Morgan Johanssoni umbusaldatakse. Eriti nördinud on peaminister tõigast, et justiitsministri umbusaldamist nõuab kogu parempoolne opositsioon. Seega oleneb valitsuse püsimajäämine isepäise, kurdi päritolu parlamendisaadiku Amineh Kakabaveh häälest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIirimaa valimistel on arvamusküsitluste põhjal oodata šokeerivat tulemust, sest esikohal on vasaktiival asuv Sinn Fein. Vanemad kuulajad mäletavad, et tegemist on Põhja-Iirimaal Briti ülemvõimu vastu tegutsenud IRA poliitilise tiivaga. Seda hoiavad meeles ka vanemad iirlased, kuid üha nooremad ei pööra ajaloole enam nii palju tähelepanu. Suhtumise muutumisel aitas kaasa sin Feini pikaajalise liidri põriseva habemiku, Gery Adamsi taandumine liidrikohalt ja nüüdseks viiekümneaastase Mery Lo McDonaldsi valimine uueks juhiks. Dublinis sündinud ja elanud naine võitis keskealiste ja nooremate poolehoiu juba paar aastat tagasi, kui toetas abordikeelu tühistamist. Valimiste peateema on aga elamumajandus. Dublinis on korteri rentimine kallim kui näiteks Tokyos või Sydneys ning kahekümnendates noored peavad seetõttu elama oma vanemate juures. 25 protsendiline toetus ei anna parteile siiski lootust saada peaministri kohta. 160 kohalise parlamenti saab saadikuid valida 39. ringkonnas. Igast ringkonnast valitakse kolm kuni viis saadikut, kuid šin Feinil on vaid 42 kandidaati. Seega jääb enamuseks vajaminevast 80-st saadikukohast tublisti puudu. Lisaks on kaks traditsioonilist parteid ehk Fine Gael ja Fianna Fail kinnitanud, et nemad ei usalda siin feini. Praegu juhibki riiki Fina Gl, kuid tõenäoliselt ei suuda vähemusvalitsuse peaminister Leo Varatkar kolmandat korda järjest valitsusjuhi kohale tõusta. Seda vaatamata konservatiivse riigi avatumaks muutmisele. Iirimaa esimene kest peaminister on kampaanias rõhunud oma eduka vahendaja rollile Euroopa Liidu ja Suurbritannia Brexiti läbirääkimistel, kuid ka see ei pruugi tagada piisavat toetust ambitsioonide täitmiseks. Küsitluste järgi on Fine keel alles kolmas ning jääb maha ka teisest tsentristlikust parteist Fjanna Felist, mille eesotsas Mihkel Martin just teda peavad. Ajalehe Eirish Times i küsitlusele vastanud kõige tõenäolisemaks peaministriks, kes võiks juhtida roheliste ja tööparteiga moodustatavat koalitsiooni. Enne pole miski kindel, kui valimistulemuse teada ja läbirääkimised saavad alata. Valimistel taotlevad mandaati 15 parteid ja üle 100 üksikisiku. Eelmisel korral võttis valitsuse moodustamine aega üle kahe kuu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Iirimaal toimuvad laupäeval parlamendivalimised, mille favoriit on viimaste arvamusküsitluste põhjal erakond Sinn Fein. Sinn Feini 25 protsendiline toetus on suurem kui kahel tsentristlikul, traditsiooniliselt võimu jaganud parteil Fine Gaelil ja Fianna Failil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSydneys on tegelikult tekkinud olukord, kus inimesed ei järgi neid korraldusi, mis on antud siis eelkõige kodus püsimiseks. Sinna saadeti appi ka väga palju politsei lisajõude, aga tõepoolest ka siis sõjavägi on appi läinud, et tagada seda korda inimese, et kannaks maski. Näiteks anti seal korraldus, et kodust ei tohi kaugemale minna teatud Sydney linnaosades viis kilomeetrit. Kui kõrge see nakatumise tase siis on? Tegelikult Eestiga võrreldes ei ole ta üldse mitte kõrge, lihtsalt kuna Austraalia on valinud selle nullstrateegia, et ka üks juhtum on halb, siis praegu aktiivseid juhtumeid on umbes 2000 502700. Ja iga päev lisandub, ütleme 200 ringis nüüd viimase nädala jooksul. Et Eestiga võrreldes need numbrid ju ei tundugi nii suured, aga lihtsalt Austraalia taktika selle viiruse kontrolli hoidmiseks on hoopis teine, kui Eestis. Austraalias on vaktsineeritud 17 protsenti elanikest, kas sellel on mingi eriline põhjus? Kuna siin ikkagi väga pikka aega oli haigestumise tase väga madal, siis inimestel ei tekkinud sellist tunnet, et ma peaks praegu vaktsineerima, et see on esimene põhjus. Teine on see, et kogu Austraalia vaktsineerimise kese oli rajatud AstraZenecale. Melbourneis pandi püsti suisa eraldi tehaset seda toota ja kui selgus, et AstraZeneca ei ole soovitav teatud vanusegruppidele siis ei olnud alternatiivseid vaktsiine kusagilt võtta. Nüüd viimastel nädalatel on see vaktsineerimise tempo väga palju kasvanud. Kuidas teiste linnadega on, kui nüüd Sydney läks sõjavägi korda majja looma, kas teistes teistes linnades on olukord parem? Teistesse sekkuti võib-olla selle, et delta tüve levikusse väga kiiresti, ehk et pandi kohe hästi range piirangud peale, mida ka Austraalia on varem teinud ja teistes linnades, praegu on olukord täiesti, ma ütleks, tavapärane ainus, mis Austraalia puhul väga palju elu mõjutab, on see, et Austraalia osariikide vaheline reisimine on väga palju sellest häiritud. Ehk et seal, kus viirus ei ole või on väga vähe siis need osariigid on väga palju piiranud reisidest teistest osariikidest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Austraalias Sydneys pandi koroonapiirangute täitmist kontrollima sõjaväelased. Inimestel võivad kodust lahkuda ainult äärmisel vajadusel – toidupoodi, apteeki ja veel mõnda kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves kinnitas eelmise aasta lõpus valmisolekut kandideerida uueks ametiajaks, seni on tema jätkamisele toetust avaldanud Riigikogus 33 saadikuga esindatud Reformierakond ja 19 10 saadikuga sotsiaaldemokraadid. Toetamist seni veel kaalunud Isamaa ja Res Publica liit kutsus president Ilvese täna erakonna volikogu ette, et kuulda tema järgmise viie aasta plaane. Ilves esines IRL-i volikogu ees 11 lehekülje pikkuse kõnega ja ütles, et soovib näiteks toetada kodanikualgatust ja arendada elukeskkonda laiemalt kinnipidamist õigusriigi põhimõtetest, pingutusi hariduse kvaliteedi tagamisse, hoolimist julgeolekust ja Eesti välispoliitika tõhustamist. Kui me mõtleme, kus me oleme, tänu sellele kriisile oleme tegelenud väga palju just kriisi lahendamisega ja nüüd Me oleme tulemas, kriisifaasis välja edasi minema selles, et tugevdada Eesti rolli Euroopa Liidus ja NATO-s ja seespoolt tuleks nüüd edasi minna nende asjadega, millega üks täiskasvanud riik tegeleb oma elukvaliteedi tõstmisega, sest olgem ausad, noh, kolm aastat oleme pidanud kärpima, nüüd on aeg hakata mõtlema sellele, mida me selle uue tõusufaasi ajal keskendume, mis on oluline. Eelkõige lubas president jääda põhiseaduse valvuriks ja lükkas ümber ka arvamuse, nagu oleks ta päevapoliitikast eemaldunud. Ma usun, et ma ei ole eriti distantseerunud päevapoliitikas, kui te loete minu kõnet ma paraku peale surutud igasugused päevapoliitilised otsused. Salajasel hääletusel toetas president Ilvest 50, vastu oli seitse IRL-i volikogu liiget. Küsisin IRL-i esimehelt Mart Laarilt, mida erakond Ilveselt ootab, milline on IRL-i ettekujutus presidendist? Aktiivne just nendel aladel, mis Breidenil on olemas, autoriteet ja volitused ka rahvusvahelises poliitikas Eesti üldises kuvandi kujundamises, ideede algatamisel, nende läbiarutamisel me eeldame, et president on nendel aladel aktiivne ühelt poolt aktiivsuse, teiselt poolelt just põhiseaduse mõtte järgimine. Selle kahe vahel liikudes ongi presidendi tegevus kõige edukam. Kahtlemata. Parlamendis vajab kandidaat valituks osutumiseks kaht kolmandikku saadikute häältest. IRL-i, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetus annab 75 häält. Mart Laari sõnul teeks riigikogu siin jälle ajalugu. Ehk täidab oma põhiseadust nii, nagu see põhiseaduse kirjutatud on, ehk valib presidendi ära esimest korda oma ajaloos esimeses voorus ja ma arvan, et see ei ole mitte negatiivne, vaid see on kahtlematult positiivne märk, kui see peaks nii toimuma. Presidendivalimised toimuvad Eestis 29. augustil.",
"role": "user"
},
{
"content": "Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu otsustas toetada Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendiametis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAastal 2012 selgitati välja, et Eestis on üle 180000 tänava valgusti, millest paljud on aatriumlambid. Elektri kokkuhoidmiseks toetas Euroopa Liit uute LED-lampide paigaldamist, selgitab keskkonnainvesteeringute keskuse projekti koordinaator Edward Sisov. Euroopa Liidu rahastusperioodiks 2014 2020 on siis eraldatud 43 miljonit tänava valgustuse rekonstrueerimiseks kohalike omavalitsuste tarbeks. Tänaseks päevaks on eelarve on kaetud, rahastatud on 76, projekti 30 on juba valmis, 46 on veel töös, kokku rekonstrueeritakse selle raha eest ja ütleme seitsme 76 projekti eest 40000 valgustuspunkti. 40000 lambi pealt hoitakse kokku rohkem elektrit, kui kulutavad 4500 keskmist majapidamist. Tallinna tehnikaülikooli valgustuslabori insener Toivo Varjas selgitab, et ledlamp annab sama palju valgust poole või veel väiksema energia kuluga. Me näeme praegu välisvalgustuses kõrgrõhunaatrium valgusteid, mis on 125 250 vatti ja, ja, ja teinekord ka kõrgema võimsusega siis LED-valgustitel. Me näeme. Kergliiklusteedel valgustavad 15 30 vatised ja sõiduteedel teinekord ka jah, võivad nad olla üle 100 vatised, aga valdavalt on ka kasutusel 50 60 vatised. Varjas toob näite, et Tallinna 65-st 1000-st lambist on välja vahetatud vaid 17000. Eduard sisov ütleb, et tõenäoliselt on 90 kuni 100000 naatrium valgustit üle Eesti siiamaani kasutusel. Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil lampide vahetamiseks enam raha ei anta. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul tähendab see, et lampide väljavahetamise tempo langeb. Kui, kui asendada lihtsalt naatriumvalgusti LED-valgustiga, et siis see kindlasti tasub ennast tõepoolest siin mõne aastaga ära, selles ei ole küsimus. Et mis on, küsimus on see, et enamasti nende valgustite väljavahetamisega kaasneb ka seal mastide ja, ja kaabelduse väljavahetamine ja, ja kui nüüd need kulud ka liita siis sinna nii-öelda lihtsalt selle valgusti väljavahetamise kulu juurde, et siis lähevad need summad juba hoopis teiseks ja ja on on ka siis nii-öelda see tasuvusaeg sootuks pikem. Kokku võib ühe valgusti vahetamisel kuluda 1000 eurot. Kui me nüüd jõuame selleni, et Tartus on kokku 15000 valgustit, millest tänaseks on noh, ütleme jämedalt ligikaudu kolmandik on välja vahetatud, ehk siis 10000 valgusti väljavahetamise hinnaklass võib olla on seal kuskil 10 miljonit eurot, mis on äärmiselt suur raha meie investeeringute eelarve mõistes. Tamm ütleb, et uued tänavavalgustid, näiteks Veeriku ja Annelinna linnaosades on paigaldatud Euroopa Liidu toel. Kui toetuse asenduseks midagi ei leita, ei kao kuldne kuma ja sellega kaasnev energiakulu linnatänavatelt kuhugi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavate valgustuseks kasutatakse peamiselt kahte tüüpi lampe - kuldse kumaga naatriumlampe ja energiasäästlike LED-lampe. Üleminekut viimastele toetas siiani Euroopa Liit. Nüüd enam toetust ei jagata, kuid pooled lambid on veel vahetamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu hoone ette oli. Reitingule kogunenud tuhatkond inimest, mõnel neist kaasas tööliste solidaarsust sümboliseerivad punased nelgiõied, mõnel loosungid lisaks ametiühingute põhinõudmistele reguleerida töösuhted eraldi seadusega ning võtta vastu ametiühingute seadus. Kajastasid loosungid Lõuna ja Kirde-Eesti töötajate kohalikke probleeme, peaministri erisisulisi sõnavõtte kodus ja välismaal rahulolematust üldise vaesusega. Üks plakat nõudis ka erakorraliste riigikogu valimiste korraldamist, kuid nagu väitis ametiühingute Keskliidu esimees Raivo Paavo, ei ole see ametiühingute nõudmine, vaid tegemist oli kellegi oma algatusliku mõtteavaldusega. Raivo Paavo märkis, et täna esitatud põhinõudmised on juba nii vanad, et nüüd oodatakse valitsuselt konkreetset vastust ja tegevust või muidu tuleb ehk hakata mõtlema radikaalsemate protestimeetmete kasutamisele. Meeleavaldajate ette ilmus korraks ka peaminister Mart Laar, kes tänas miitingul osalejaid oma arvamuse väljaütlemise eest. Rahumeelne meeleavaldus on märk Eesti ühiskonna küpsus, sest märkis valitsusjuht. Pärast meeleavalduse lõppu siirdusid ametiühingute juhid peaministrikabinetti. Kõneluste järel kinnitasid nii Mart Laar kui ka Raivo Paavo et suuremaks protestiaktsiooniks praegu põhjust ei ole ning mõlemaid pooli rahuldava lahenduse saavutamine on käe ulatuses. On selge, et parlament on see, kes otsustab, aga me teame ka seda, et koalitsioon ja valitsus saab siiski kiirendada eriti valitsuse eelnõude vastuvõtmist ja korrektset vastuvõtmist. Me saime küll peaministrilt kinnitust selle koha pealt, et valitsus ja vastavad komisjonid ja valitsuse esindaja, kes seadust kaitseb teevad tööd selle nimel, et ametiühingute seadus tõesti prioriteedina vastu võetakse. Kas ta jõutakse vastu võtta 28.-ks aprilliks ehk siis, kui toimub Eesti ametiühingute korraline kolmas kongress? Seda arvatavasti ei julge peaminister praegu välja öelda, aga suund sinnapoole on. Nüüd, mis puudutab töölepinguseadust, siis ma siiski ütlen ka siit täna positiivse emotsiooni, et peaminister on seda meelt, et tuleb töötada välja täiesti uus eelnõu. Valitsuse on vastuvõtud, poliitiline otsus mitte siduda töölepingu korda võlaõigusseaduseötada välja selleks ikkagi eraldi seadus teha esiteks seda sotsiaalse partnerluse vormis ja vastutus selle eest on pandud ka poliitilisele sotsiaalministrile. Eesti ametiühingute keskliidul ei ole küll täna päevakorras üldstreigi ettevalmistamist ja üldstreigi korraldamist, ma usun, et meil on kõige tähtsam see sõnum täna antud ja homme tahame tööandjatega tõsiselt rääkima hakata, sest tööandjad ei taha sugugi meiega korrektselt kokkulepped sõlmida sellist tõelist kollektiivilepingut ja meil on nendega nii palju tegemist, et, et ühesõnaga tahaks nagu selle streigi küsimuse küll päeva korrast maha võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ametiühingute eestvedamisel toimus Toompeal miiting.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAstudes vabariigi presidendi ametisse annan mina, Alar Karis, pühaliku tõotuse kaitsta undmata Eesti vabariigi põhiseadust ja seadusi õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja vabariigi kasuks. Oli selgelt näha, et presidendi vande andmine on ka nii karastanud inimesele katse. Ja vastne president on närvis. Aga see oli hetkeemotsioon, millel elasid saalis kaasa presidendid Rüütel ja Ilves, Eesti kõrgemad riigiametnikud, suursaadikud ja muidugi riigikogu liikmed. Aga veel enne sai lahkumiskõneks sõna sel hetkel veel president Kersti Kaljulaid, keda seekord kuulas saalis ka valdav osa EKRE fraktsioonist. Parlamentaarne Eesti toetub just oma piiratud võimuga riigi peale. Tema on see, kes peab meie kõigi jaoks sõnastama, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Seda ootab temalt rahvas. Parlamentaarne Eesti usaldab oma riigipeale järelevalve põhiseaduse mõtte ja sätte üle. Seda nõuab temalt põhiseadus. Ja lõpuks on alati nii, nagu ütles president Lennart Meri oma ametist lahkumise pöördumises Eesti rahva poole. Algul küsid endalt, kas teed liiga vähe. Siis küsid endalt, kas teid liiga palju. Etteheiteid leidub alati, ütles Kaljulaid, aga loeb rahva usaldus ja ta kutsus sedasama rahvast näitama valimistel oma valikuid. Ta rõhutas põhiseaduslikke väärtusi ja Eesti õigust oma iseseisvatele otsustele. Asjad saavad halvasti minna siis ja ainult siis, kui me ise neist väärtustest taganema peaks. Viimased viis aastat on küll olnud täidetud pingeliste aruteludega just nendesamade väärtuste üle. Aga ma olen tundnud Eesti rahva suurt toetust meie põhiseaduses sõnastatule. Lõpuks andis kaljulaid lootust, et teda võib selles saalis mingis rollis näha ka tulevikus. Ametisse astuva presidendi kõne oli tunduvalt pikem kui lahkuva presidendi oma ja ta alustas õpetussõnadest parlamendile. Parlament on kokkulepete ja kompromisside ka vastasseisude kogu kuid selles saalis peaks tundma meelehärmi siis, kui 11 ei kuulda või kuulata. Kui pauguvad uksed, kui sõna muutub müraks. Kui hääletusel puudub sisukus ja seeläbi rebeneb poliitika loomulik raamistik siis kõlavad siin tühjad, liigsed või ka üksnes kiusu pärast öeldud sõnad, mis kuhjudes matavad. Olulisem. Rahvas arvab seepeale et poliitikal puudub mõte ja sisu. Karis rõhutas nii sisemise kui välise rahu kaitset. Kaitseks sisemisele ja välisele rahule on see juhis ülesanne, mille meeles pidamine peab olema kõigile igapäevane töö. Alles pärast seda tuleb kõik ülejäänu ka Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. Sisemine rahu ei ole erinevate arvamuste tasalülitamine. Nende halvustamine või neist ülesõitmine. President ütles, et oluline on kastist välja mõtlemine, tuues näiteks tiigrihüpe ja ID-kaardi. Ta peatus kaitsevõimel majanduslikult ebavõrdsusel targa rahva mõistel kliimamuutustel ja üsna teravalt koroona teemal. Kuidas leida meelerahu, kui võitluses pandeemiaga on loodetud sprindi asemel kujunenud roiutab 50 kilomeetri pikamaa käibile kui sugeneb tunne, et teaduspõhine meditsiin asub kriisis edasi argikul kukesammul ning rahva igapäevaelu seadvad oskused ja otsused tunduvad juhusliku rapsimisena sest nende põhjendamine on abituks jäänud. Karis ütles, et püüab olla presidendiametis, erapooletu mitte valida poolt ja lõpetas. Presidendina tahan ennekõike olla, tasakaalustada ja kui vaja, ka lepitaja. Loodetavasti mõistate juba, et teadusvaldkonnast pärit inimesena häälestan oma mõtteid ja meeli ikka teadmistepõhises helistikus. See ei ole üksnes mu vabadus, vaid ka kohustus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna astus ametisse Eesti uus president Alar Karis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna õhtupoolikul lubati pronkssõduri kuju vaatama ajakirjanikud. Pronksist monument on nähtav juba kalmistu peaväravast sisse tulles ja seisab otse Venemaa saatkonna poolt tundmatule sõdurile paigaldatud mälestuskivi taga. Hauatähis on terve, kahjustamata ja korrastatud. Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko. Pronkssõduri tööd täna võtsid noh, niisuguse pool tööpäeva, see tähendab seda, et ettevalmistused muidugi olid pikemad ehk teisisõnu sõdur oli nii-öelda töökojas, kus ta siis puhastati, paigaldati vastavad ankrud, mis siis hoiavad nüüd seda sõdurit maalis kinni, tehti väike haljastus korrastatud ja ja nüüd on ta valmis. No pronkssõdur seisab praegu betoon alusel, kas see alus on kinnitatud kindlalt maa külge, et kellelgi ei õnnestuks näiteks pronkssidurit ümber lükata? No sellise mõttega on nüüd see pronkssõdur küll sinna paigaldatud, jah, kellelgi ei oleks võimalik seda ümber lükata, ma loodan väga, et ei ole neid inimesi, kes tuleksid kalmistule kaudu rüvetama või kalmistut rüvetama, nii et see esiteks, aga teiseks on ta muidugi paigaldatud nii et, et ta juhuslikust, tuuleiilist või müksust ümber ei läheks. Hauamonument pole saanud siiski veel endist kuju, sellist, nagu tal oli Tõnismäel. Puudu on kompleksi osaks olev paekivist sein, mis tuleb kaitseväe kalmistul uuesti üles laduda. Madis Mikko. Nagu on juba varemalt lubatud ja räägitud taastatakse siis hauatähis endisel kujul, sinna tuleb ka paekivi sein. Me räägime paarist nädalast, aga see laotakse kindlasti üles ja siis toimuvad ka ümbermatmised. Ametlik üritus, kuju uues asukohas, avamise tseremoonia leiab aset kaheksandal mail. Miks see kuupäev valiti ja keda te sinna sellel tseremoonial ootate? Kaheksandal mail on kavandatud tegelikult valitsuse esindajate osalusel lillede asetamine siis juba teises maailmasõjas langenud umbes see pronkssõduri jala, mida ja sinna on vaadatud siis ka teise maailmasõjas koos natsismi ja fašismi vastu võideldud võidelnud riikide, noh Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Venemaa esindajaid. Ümbermatmistseremoonia ja kogu kompleksi avamine on praegu planeeritud juunikuusse siis, kui on lõppenud kõik tuvastamistööd. Kindlasti pühitsetakse see koht juba uuesti sisse ja toimub nii-öelda ametlik kiriklik avamine. Kalmistul usutletud Tallinna veteranide liidu juhatuse liige Oleg Te ja Aleksander Zagornov kinnitasid, et monument tuleks avada auavalduste saatel. Oleg tee sõnul on võimalik pronkssõdur veteranide vastu võtta vaid siis, kui see tema sõnul rüvetatud ja öösel varastatud monument avatakse taas auavalduste saatel ja vastavalt rahvusvahelistele lepingutele ning lepingule Eesti ja Venemaa vahel ja Venemaa saadiku osalusel. Pronkssõduri hauatähis on avatud tänasest kõigile linnakodanikele vaatamiseks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pronkssõdur paigutati Kaitseväe kalmistule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui kaitseliit pidas kaks ja pool aastat tagasi sajandat sünnipäeva, saatis president Kersti Kaljulaid vabatahtlikele riigikaitsjatele videotervituse. Riigipea istus koos kaitseliitlastega lõkke ääres ja ütles kaamerasse vaadates, et ei väsi imetlemast inimesi, kes ükskõik, mis ilma või oludega on valmis vabatahtlikult õppusele tulema ning ütles sedagi, et oma kodukaitse ei ole sugugi iseenesestmõistetav ja selleks peavad oma jõupingutusi tegema kõik vabad kodanikud. Õiged sõnad ja ilusad ka kaitseliitlased, abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad. Järjest rohkem ja rohkem toetub Eesti turvalisus neile kuid seejuures on nad väärt võrdset kohtlemist elukutseliste riigikaitsjate ja korravalvuritega. Sestap räägime nüüd ebaõiglusest. Kui kaitseväelane saab teenistusülesannet täites tervisekahjustuse ja selle tagajärjel osalise või püsiva töövõimetuse, hakkab ta saama kaitseministeeriumilt igakuist töövõimetuspensioni, mis on kuni 80 protsenti tema palgast. Kui aga kaitseliitlane saab kaitseliidu õppusel tervisekahjustuse ja osalise või püsiva töövõimetuse, siis töövõimetuspensioni asemel makstakse talle ühekordset hüvitist ja tasutakse ravi kulu ja töötukassa. Lt võib ta taotleda töövõimetoetust. Vahekaitseliitlase kahjuks on mitmekordne. Sel nädalal oli rahvusringhäälingu uudistetoimetuse veebisaates otse uudistemajast kaitseminister Kalle Laanet. Ta ütles, et probleem on talle uudne ent kinnitas ka kohe, et ei ole mõistlik, kui riigikaitselist ülesannet täitvate inimeste sotsiaalsed tagatised ei ole võrdsed. Ja edasi ettepanek valitsusele seadusemuudatuse eelnõu Riigikokku, nii kirjeldas kaitseminister Laanet enda järgmisi samme. Väga õige. Aga see pole veel kõik, sest Laanet vaatas teemat laiemalt. Ta nimelt ütles, et sarnaseid ülesandeid täitvate inimeste sotsiaalsed tagatised peavad olema sarnased kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kõrval ka politseiametnike ja abipolitseinike ka elukutseliste päästjate ja vabatahtlike päästjate puhul. See tähendab juba laiemat seadusemuudatust. Väga õige. Politseinikud ja päästjad koos vabatahtlikega on samuti osa Eesti kaitsest. Neid, keda see kõik puudutab, on õnneks üksikud. Nii ei saa küsimus olla selles, et riik ei jõuaks maksta töövõimetuspensioni püsiva või osalise töövõimetuse saanud vabatahtlik jõuab küll. Kaitse ja siseministeeriumid saavad tõepoolest algatada seaduse muutmise, et kaitseliitlasi ja kaitseväelasi, politseinikke ja abipolitseinikke, päästjaid ja vabatahtlikke päästjaid koheldaks kõiki võrdselt. Väljend saavad algatada. On eksitavalt lahja. Õige on öelda, et kaitse ja siseministeeriumidel on kohustus algatada seaduse muutmine. Ilma sellise muudatuseta on õõnsad ja tühjad sõnad, kuidas vabatahtlikud aitavad kududa Eesti turvavaipa ja kuidas riik neile selle eest on tänulik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riik peaks suutma tagada töövõimetuspensioni ka Eesti kaitsesüsteemi vabatahtlikele, leiab poliitikavaatleja Toomas Sildam nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOligarhist poliitiku Aivar lembergi sattumine USA finantsjärelevalve nõndanimetatud Magnitski musta nimekirja on Lätis üks suur põhjus transiidireformide ks. Läti koalitsioon reageeris ülikiiresti ja võttis riigi kaks suuremat sadamat Venspilsi ja Riia riikliku juhtimise alla. Teisalt on muutusi toonud ka ärielu ise. Veoseid jääb vähemaks, sest Venemaa suunab suure osa neist oma sadamasse ja teisalt on muutunud kaup, mida on üldse tarvis vedada. Balti riikide sadamate kaudu veeti läinud aastal ligi 150 miljonit tonni kaupa üle 40 protsendi sellest ehk üle 62 miljoni tonni Läti sadamate kaudu. Kogused tervikuna on vähenenud ligi kuus protsenti, kuid samas oli Riia vabasadamale kui Läti suurimal ka ajalooline aasta. Esimest korda jäid naftasaadused teiste kaupadega võrreldes vähemusse. Kasvanud on puidugraanulite ja hakkepuiduosa, aga ka konteinerveod. Kauba sortimenti loodetakse muuta ka Ventspilsi sadamas ja seal töötavaid paarikümnes terminalis. Läti raudtee plaanib aga selle aasta jooksul üle vaadata nii juhtimise kui ka kogu töökorralduse. Lähikuudel kaotab töö 1500 inimest. Number on suur, kuid Läti raudteel on praegu ka töötajaid palju. Üle 6000 kogu kontsernis on need ligi 10000. Kui kaubamaht ja käive vähenevad, pole võimalik nii palju rahvast enam ametis hoida. See saab olema keeruline lahkumine, paljud raudteelased on ses ametis olnud aastakümneid. Läti raudtee on lubanud üle vaadata ka tariifid. Läti raudtee ja sadamate juhid ning ka poliitikud üritavad veosemahu säilimise eest visalt võidelda. Tihenenud on koostöö Valgevenega, kus nähakse Läti sadamate kaudu toimuval kaubaveol suurt perspektiivi. Äsja naasis Minskist Läti peaminister Krišjanis Karins ja Valgevene president Aleksandr Lukašenka, kellega Karin seal kohtus peaks peagi saabuma. Visiidile Läti ja populaarsust võidab Riia lennujaama kaudu toimuv kaubavedu. Hiljuti alustas regulaarlendudega Ukraina lennufirma Eleron Märulifilmist. Palgasõdurid kolm tuttavad, haigala meenutavad kaubalennukid An 26 lendavad Läti ja Ukraina vahel kord nädalas. Ventspilsi ja Riia sadama riiklik juhtimine on aga alles hoogu võtmas ministeeriumide esindajast juhatuse liikmed on paigas, kuid töökorraldust veel viimistletakse. Nii on valitsus otsustanud, et poliitilisest mõjust pääsemiseks määratakse juhatuse liikmed nüüd ametisse kindlaks ajaks viieks aastaks. Seni oli nende ametiaeg piiramatu. Sadamas tuleb sisse viia regulaarne sisekontrolli audit ning avaldada korruptsioonitõrjeplaan ka kodulehel. Aus majandamine peaks õige pea tulemusi andma, loodab Läti valitsus. Muudatuste tegemine sattus aga halba aega, sest just detsembris oli pooleli uue aasta lepingute sõlmimine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti sadamates ja raudteel on ees suured muudatused - Ventspilsi ja Riia sadam on nüüd riigi juhtimise all, raudtee aga koondab selle aasta jooksul 1500 töötajat.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna andis Euroopa ravimiamet heakskiidu toodetud koroonavaktsiinide, nüüd läheb kaks-kolm päeva, et vaktsiin ka müügiloa saaks, räägib sotsiaalministriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. Esimene tarne liikmesriikidesse on meile teadaolevalt 26. detsembril ja 27. detsembril on siis liikmesriigid kokku leppinud, et alustavad koos vaktsineerimisega. Mis puudutab siis tarnekoguseid, esimene kogus praeguse seisuga meil on suhteliselt väike ehk siis circa 10000 doosi aga lootus on, et edasised kogused tulevad suuremad ja et tarned hakkaksid siis juba perioodiliselt tulema. Kärt sõber ütleb, et loodetavasti jõuab teine vaktsiini kogus Eestisse veel selle aasta jooksul, aga täpset aega ja kogust Eesti veel ei tea. Ootame praegu suuniseid just Euroopa komisjonilt ja tootjalt. Kärt sõber lisab, et vaktsiinide Eestisse jõudmise eest vastutab tootja. Eesti hakkab vaktsiinidega tegelema siis, kui need terviseametis vastu võetakse. Üle piiri jõuavad esimesed vaktsiini tõenäoliselt maanteed mööda. Hetkel meile kellaaega öeldud ei ole, täpselt on antud teada, et 24, seitse peab olema valmis saadetist vastu võtma. Olenemata kellaajast, mil vaktsiiniauto terviseameti väravasse jõuab, algab kohe kibe töö, sest enne, kui saab pookima hakata, tuleb veel üht-teist ära teha. Kõigepealt tuleb see kaup üle kontrollida, tuleb vaadata, kas temperatuurid on olnud hästi säilitatud, kas saadetis on terve kõik need saatelehtede kontrollimine ja nii edasi ja selleks meil on aega tegelikult 24 tundi ja lisaks on vaja siis pärast välja saatmiseks vaktsineerimiskohtadesse on tõenäoliselt vaja ka ümber pakendamist, kuivõrd siis tuleb jaotada need erinevate vaktsineerijate vahel? Keda täpselt Eestis esimesena vaktsineeritakse, seda praegu veel arutatakse. Teada on see, et üldiselt alustatakse tervishoiutöötajatest. Me kindlasti saadame Ida-Virusse koguse ja ka teistesse piirkondadesse, et loomulikult haiglad on ühed ja ka perearstid, pereõed, kes nüüd vaktsineerima hakkavad, et haiglates, noh, muidugi see on haigla otsus, kes temal kõige kõrgema riskiga on, aga me eeldame, et need lähevad ikkagi covid osakondade töötajatele ja siis ka kiirabi emode töötajatele, et need, kellel see vajadus nii-öelda kõige kriitilisem on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Ravimiamet andis heakskiidu Pfizeri ja BionTechi koroonavaktsiinile. Kui kõik klapib, jõuavad esimesed 9750 vaktsiinidoosi Eestisse 26. detsembril. Järgmisel päev loodetakse alustada vaktsineerimisega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on kahtlemata küsimusega, mis väärib eraldi tähelepanu. Kui vaadata nüüd enesesiatsiooniperioode, siis tegelikult Eesti vabariik on neid ju korduvalt muutnud, ehk näiteks välismaalt saabudes on täna enesesiatsiooni kohustus 10 päeva või kui inimene teeb riiki saabudes ühe negatiivse testi ja nädala möödudes teise, siis piirdub see periood ühe nädalaga. Lähikontaktsed puhul tõesti on ametlik enesilatsiooniperiood jätkuvalt kaks nädalat, mis on olnud ka maailma resonatsiooni soovitus. Aga ka siin on võimalik negatiivse testi korral nii-öelda 10. päeval senisatsion lõpetada. Nii et selles vaates juba võrreldes selle algsega, kus me hakkasime pihta nii-öelda kahest nädalast mõlemal juhul nii välismaalt saabudes kui lähikontaktsena oleme teinud selgelt muudatusi lühenemise suunal ja me oleme neid alati läbi rääkinud eelnevalt loomuliku teadusnõukojaga terviseametiga infektsioonhaiguste arstidega, et veenduda, et need muudatused ei suurendataks nakkusriski ühiskonnas. Lähikontaktsete puhul teeb eriti keeruliseks nende võib-olla ühetaolise käsitlemise ja selle perioodi muutmist ja see, et, et lähikontaktsed, lähikontaktsed pole väga suur vahe, et näiteks kui inimene on puutunud pelgalt kokku kellegagi ühistranspordis, kes on osutunud hiljem COVID 19 positiivseks näiteks 15 minutit temaga juttu rääkinud või kõrvuti seisnud siis kahtlemata see on üks olukord. Ja kui inimene elab perekonnas, kus on reaalselt COVID 19 haige ja siis on temaga pidevas ühenduses ja pidevalt samades ruumides koos ja seetõttu lähikontaktne, siis see on ju tegelikult nii-öelda nakatumise riski vaates kordades erinev tõenäoliselt kümnetes kordades erinevas nakkusriskis aga kõiki neid erisusi hakata nii-öelda seaduse keelde panema või valitsuse korralduses panema, et lähikontaktsete seas teha veel eraldi kategooriaid neile viite kuute erinevat, on see siis töökond, kaaslane nii-öelda suvakontakt tänaval, on ta siis pere liige, muu taoline läheks suhteliselt käsitlematuks. Seetõttu on seni olnud tõesti ühetaoline lähenemine ja on olnud võimalus siis 10-l päeval see lõpetada. Et kui nüüd Eesti tead, Covid 19 teadusnõukoda, infektsioonhaiguste arstid, terviseamet peaksid hindama, et tulenevalt nii rahvusvahelisest analüüsidest kui ka teiste riikide kogemusest seda eneseteostusontaktuse puhul võiks muuta siis ma arvan, et valitsus on kahtlemata valmis seda arutama. Et see on koht, kus peaks eeskät, peab tulema initsiatiiv ja tulema just konkreetse sellised analüüsid ja riskihinnangud loomulikult tervise valdkonna ekspertidelt. Ehk ei saa olla nii-öelda poliitiline otsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus on valmis arutama teadlaste ettepanekuid eneseisolatsiooni lühendamise kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumi juhtimiskriis algas läinud kolmapäeval, kui kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe tutvustas eesootava struktuurireformi ajakava. 16 kliiniku juhid teatasid kaks päeva hiljem, et nemad pole kiire ajakava ja Elma juhtimisstiiliga rahul. Nõukogult paluti Priit Elme vallandamist. Täna kogunenud nõukogu arutas asja kolm ja pool tundi. Nõukogu esimees Urmas Klaas kinnitab, et Elme jääb ametisse. Nõukogu leiab, et on väga suur ühisosa kõigil osapooltel ja selleks ühisosaks on see, et reformidega tuleb edasi minna. Keegi ei kahtle reformide vajalikkuses ja me leiame, et selle ühisosa pealt on võimalik Priit Eelmäel jätkata. Struktuurireform muudaks kliinikute juhtide ametikohad tähtajaliseks senistele juhtidele pakuti vanem arst õppejõu töökohta. Kui nad soovivad juhina jätkata, võivad nad teistega samadel alustel kandideerida. Senise kava järgi pidid juhtide tänased töölepingud lõppema esimesel aprillil. Me leiame, et on tarvilik ellu kutsuda töörühm, et kõik need tähtajad ja ka muudatuste läbiviimise vormid ja viisid tuleb läbi rääkida kliinikumi töötajaid rohkem aktiivsemalt kaasata ja juhatuse esimees kindlasti peab olema senises rohkem avatud mõttevahetusteks, diskussioonideks ja arvestama tagasisidega. Probleeme oma alluvatega suhtlemisel tunnistas ka Priit Eelmäe. Ma usun, et need vead, mida mina olen teinud, on nii taktikalist laadi ja osaliselt võib-olla siis ka noh, selgesõnaline ja selline konkreetne väljendusviis on mõjunud inimestele halvasti ja sellepärast ma kindlasti olen valmis ka vabandama ja palungi siinkohal vabandust inimeste ees, keda see otseselt siis kas solvas või puudutas. Priit Eelma kinnitab, et kliinikumi struktuurireformiga jätkatakse ning aasta lõpuks tuleb reform läbi viia. Esimeseks aprilliks seatud tähtaeg lükkub ilmselt edasi. See tähendab ülemäära palju aega ei ole, aga aega hetkel tuleb võtta, sest kujunenud olukorras kiirustada ei saa. Pärast siin intervjuusid lähen kontorisse ja saadan selle sisulise teatega välja, et me asume otsima uut ajakava ja avan siis sellise diskussiooni. Priit Eelmäe ütleb, et kliinikute juhtidega ta oma umbusaldusise teemal veel suhelnud pole. Siiski usub ta, et reformi iseenesest toetatakse ja kokku õnnestub leppida ka selles, kuidas ja kui kiiresti reform korraldada. Olen ka siiamaani olnud, aga püüan paremini olla pigem sildade ehitaja. Ma arvan, et see olukord ei ole vältimatult nagu krahhiga lõppemisele mõeldud, et selles olukorras on ka võimalik mõistlikele lahendustele jõuda. Ma pigem oleks optimistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogu jättis kliinikumi esimehe Priit Eelmäe ametisse. Eelmäe vabandas senise suhtlemisstiili pärast ja lubas, et suhtleb talle umbusaldust avaldanud kliinikute juhtidega avatumalt. Plaanitud struktuurireformiga läheb kliinikum edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n39 aastane Aleksei Jevgrafov töötab Narva abilinnapeana alates 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisest. Enne seda tegutses ta ettevõtjana, kuid abilinnapeaks saades taandus oma ettevõtete juhatustest. Aleksei Jevgrafovi sõnul pole volikogu võimufraktsioon Kodulinn Narva teda veel ametlikult linnapeakandidaadiks nimetanud. See selgub neljapäevasel fraktsiooni koosolekul. Kuid suure tõenäosusega talle ettepanek tehakse ja ta kavatseb selle vastu võtta ning erinevalt oma eelkäijast Tarmo Tammistest keskenduda linna juhtimises tuttavale valdkonnale. Mina kindlasti muutun ühtemis stiili, et jätkan tegelema, linna maandus aga kindlasti just keskendunud sellele enne seda linna tegeled hoopis teiste asjadega, et see on kõige suurem erinevus meie ühtemis stiilis. Kas te võite ka öelda, mida on Tarmo Tammiste tegi valesti olles linnapea kohal? Ma ei ütleks, et tema midagi tegi valesti, lihtsalt et erinevate inimese. Mina arvan, et linnapea peab tegelema majandusele rohkem kui näiteks teiste kismustega, aga see ei tähenda seda, et mina ei hakka tegelema näiteks kultuuriga või ma ei tea. Haridusega. Küsimus kultuurist, kas Narva jätkab püüdlusi saada Euroopa kultuuripealinnaks? Kino jätkab, kas jätkab, ja selle nädala jooksul ma kirjutan ala korralduse, millega jälle moodustab emissiooni, kes hakkab või jätkab tegeleda kultuuripealinna tiitliga. No seal oli suurim küsimus kultuuripealinna taotluse koostamise rahastamine, kas näete vajadust seda raha juurde anda või piisab sellest, mis on praegu olemas? Me saame kokku, liikmed, aga, ja vaatame üle, mis endile on, mida on vaja veel juurde küsida, nagu mina saan aru, et volikogu liikmed on valmis jaoli valmis juurde lisada raha vaidlusel, aga niikuinii paneme kogu kõik on meie mõtted ja pärast vaatame Järjekordset korruptsiooniskandaali peab Aleksei Jevgrafov Narva mainele kahjulikuks, kuid enne kohtuotsust ta hinnanguid anda ei soovi. Jevgrafov on parteitu, kuid mõni kuu tagasi liitus ta Aleksei Vornovi asutatud mittetulundusühinguga kodulinn Narva, sest nii saab osaleda linna puudutavate otsuste väljatöötamises. Narva eelmine linnapea Tarmo Tammiste on varem öelnud, et peab Aleksei Jevgrafovit heaks spetsialistiks ning piisavalt iseseisvaks inimeseks, kes ei lase volikogu poliitikutel endale piltlikult öeldes pähe istuda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva linnapeaks võib saada 39-aastane Aleksei Jevgrafov, kes lubab muuta Narva juhtimisstiili ning jätkata kultuuripealinna tiitli taotlemist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome tahab teha kõik selleks, et koroonaviiruse uus tüvi Soome ei jõuaks. Tõsi, uue viirusetüvega nakatumise on avastatud juba üle 80. Rahvastiku ja sotsiaalteenuste ministri Krista Kiuru sõnul on kõige tähtsam viiruse levik juba piiridel pidama saada kaiki matkust ajad ja ta on testin, kõik reisijad suunatakse testima, ütles kiuru. Selleks aga, et jõutaks kõiki saabujaid testida, tuleb vähendada reisijate hulka. Siseminister Maria Ohisalo ütles, et edaspidi pääsevad Eestist Soome ainult need töötajad, kes on Soome riigi toimimiseks vajalikud. See tähendab näiteks kaubavedajaid, tervishoiu ja päästetöötajaid, diplomaate ja meedia esindajaid, loetles Ohisalu. Ka tähtsad perekondlikud põhjused, näiteks pulma lähevad arvesse, samuti pääseb Soomes elavat pereliiget vaatama. Toomas Lausmaa Soome piirivalvest ütles, et uued piirangud peaksid lennu ja laevareisijate hulka vähendama hinnanguliselt 75 protsenti. Ehitusettevõtete Liidu juht Alexi Randel avaldas ülele antud intervjuus lootust, et Eesti töötajad nüüd koju ei lähe. Loodame, et need töötajad, kellel on Soomes tööd, jäävad Soome ega lahku, ütles Randel. Ta lisas, et suur osa Balti riikidest pärit töötajatest on pereinimesed ja varem või hiljem lähevad nad koju pere juurde. Ta avaldas lootust, et ametivõimud kasutavad seda karmide piirangute aega testimisvõimaluste parandamiseks, et tööreisid saaksid edaspidi taas võimalikuks. Randel tuletas meelde, et ehitustööstus annab tööd igale viiendale soomlasele ja käivi on üle 37 miljardi euro aastas. Nii et kui seal reisipiirangute pärast häired tekivad, on mõju väga suur. Niisiis peamiselt keskendutakse Eesti ja Soome vahelise reisimise peatamisele. Soome põhjaosas käiakse üle piiri Rootsis tööl iga päev, aga seda liikumist on raske piirata, kuna liikujad on Soome kodanikud ja nende riigist lahkumist ega kodumaale naasmist ei saa takistada. Venemaa piirist on olnud väga vähe juttu ja äsja avati uuesti otselennud Moskvast Helsingisse. Soome valitsuse kehtestatud piirangud hakkavad kehtima ööl vastu kolmapäeva ja esialgu kehtivad 30 päeva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome lubab alates teisipäeva südaööst riiki ainult need välismaalased, kelle töö on vajalik Soome riigi toimimiseks, nagu näiteks tervishoiutöötajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSuurbritannia kaitseministeeriumi teatel võtavad Ukraina väed tagasi Kiievist ida pool asuvaid linnu, pealinna vallutada püüdnud vene väed aga taganevad väljaveninud varustusliinidele. Kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on venelastel endiselt akuutne probleem side tagamisega lahingupiirkonnas. See on tingitud mobiilsidetaristu purustamisest ja elektritaristu häiritusest. Hetkel pole teada, kui palju on jäänud Ukraina üksuseid Mariupoli kanti, sest operatiivinfot Ukraina ei jaga arengutest Iisiumi piirkonnas, räägib Toomas Tõniste. Venelased on alates operatsiooni algusest tahtnud tegelikult lõigata ära Ida-Ukrainas Donetski ja Luganski mässuliste territooriumite vastu võitlevat Ukraina väegruppi, sest see on kõige paremini sõjaks valmistunud ja tõenäoliselt kõige võitlusvõimelisema osa võib öelda Ukraina väest. Kindel on see, et nad ei ole kuu ajaga oma tegevustes õnnestunud. Kui Makalajevi oblastis on Vene vägesid kaugemale surutud, siis kuidas on olukord Kiievi ümbruses? Ukraina vastulöökidega on Vene vägesid surutud Kiievist eemale, seda nii ida kui ka siis loodesuunda viimaste asulate vallutamisega, Irpini ja teistega on tegelikult tekitatud uuesti avatud maanteekoridor läbi toomri siis Lvivi suunas, mis tähendab seda, et see maantee on kasutatav, mis ei tähenda seda, et see maantee oleks ohutu. Miks pole Valgevene relvajõud seni konflikti sekkunud? Tõenäoliselt ei ole rahva toetus Valgevenes sellele sõjale kuigi kõrge ja kui Valgevene väed, kes on ju teinud koostööd Vene Föderatsiooni relvajõududega, on näinud seda hulka kaotusi, mis sealt sõjast tuleb, siis vaevalt nende enda soov sellesse sõtta sekkuda on, kuigi kõrge. Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli tunetan ütles eilsele NATO tippkohtumisele viidates, et NATO avatud uste poliitika jääb kehtima. Samuti jätkavad liitlased Ukrainale sõjalise abi andmist. Eeskätt siis õhutõrje, tankitõrje relvade tarnimisega, aga ka erinevate droonide tarnimisega. Ukraina toetuseks mainiti ära ka seda, et laual on erinevad uued relvasüsteemid, sealhulgas siis laevatõrjeraketid, mida on plaanis Ukrainale täiendavalt saata. Mariupoli linnavalitsuse esindaja sõnul sai Venemaa õhurünnakus sealsele Draamateatrile 16. märtsil surma ligi 300 inimest. Ukraina presidendi nõunik Aleksei Arestovitš ütles, et Ukraina väed lõid tagasi Venemaa vägede esimese rünnaku Slavotõtši linnale, kus elavad Tšernobõli tuumajaama töölised. Varem reedel teatasid kohalikud võimud, et slavotõtš on isoleeritud ning Vene väed on linnapiiridest veidi kaugemal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vene relvaväed ei ole Ukrainas endiselt oluliselt edenenud. Ukraina kaitseministeeriumi teatel on vastasel osaliselt õnnestunud luua maismaakoridor Krimmi ja Donetski oblasti vahel. Ukraina üksused on teinud edukaid vasturünnakuid Kiievi lähistel. Kaitseministeeriumi pressikonverentsil anti ülevaade viimastest julgeolekualastest arengutest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna kehtestatud üks mahukamaid majandusmeetmeid on osa linna üüripindadel tegutsejaid vabastada kogu üürimaksmisest kolmeks kuuks. Erand tehakse vaid büroodele, kes saavad rendisoodustust 20 protsenti, räägib abilinnapea Aivar Riisalu. Tallinna linnal ei ole ju suuri ärihooneid ega suuri tööstushooneid. Meie pinnad on valdavalt sellised väiksemad ja eelkõige puudutavad teenusmajanduse sektorit ehk selle tõttu üüri vähendamine siis 100 protsendi võrra, nende puhul on põhjendatud. Meid on natukene ka võib-olla kritiseeritud, et me anname nagu liiga palju. Aga meie oleme seisukohal, et teenussektor on kõige rohkem pihta saanud ja tema jätkusuutlikkuse tagamine on ülioluline. Sellepärast, et teenus majanduses on tööhõive ikkagi väga kõrge. Samuti kavatseb Tallinn vähendada oma ainsat kohalikku maksu, reklaamimaksu. Et tal on tegelikult linna eelarves üsna arvestatav mõju, seda me korjame umbes viis miljonit aastas. Me oleme otsustanud kuueks kuuks langetada reklaamimaksu 50 protsenti. Ja selle mõju linnaeelarvele on umbes 120 550000 eurot kuus. Sama puudutab ka reklaamkandjate renti, mida siis valdavalt meil käsitlevad linnaosad. Tallinn püüab ka oma käitumises olla operatiivsem ja ettevõtjatele rohkem toeks, selgitas linnapea Mihhail Kõlvart. Me hakkame tasuma saadud teenuste ja kaupade eest 10 kalendripäeva jooksul. Varem oli 21 või 30 päeva ja kõikvõimalikud leppe trahvid ja viivised praegu jäävad ära. Aga loomulikult see sõltub ka konkreetsest juhtumist. Mittetulundusühingutelt ei küsi linn tagasi toetusi, mis on jagatud sündmustele, mis lükkuvad edasi. Me lähtume praegu sellest, et kõik kulud, mis on tehtud, on abikõlblikud. Kui üritus toimub hiljem, siis vahendeid ei ole vaja tagastada. Kui üritus ei toimu üldse, siis need toetused, mis on eraldatud Need, tuleb loomulikult tagastada. Aga kui mingi kulu on juba tehtud, siis seda me tunnistame abikõlblikuks. Muidugi, kui see kulu on tehtud sixt otstarbeliselt. Tallinn jätkab ka nende spordiklubide toetamist, mis saavad pearaha. Küll aga peavad nad jätkama treeninguid interneti teel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn otsustas käiku lasta oma meetmed erasektori ja kolmanda sektori toetamiseks. Neid tutvustati kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLääne ringkonnaprokurör Küllike Kask räägib Kris Matsalu tegudest lähemalt. Tegemist on 26 aastase noormehega, kellele siis kohtus oli ette heidetud päris mitmete kuritegude toimepanemist. Nende hulgas oli siis narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, siis narkojoobes, korduvalt ka mootorsõiduki juhtimine ja ka veel süstemaatilised vargused. Kriminaalasi on oluline seetõttu, et Matsalu ei teinud mingeid järeldusi sellest, et oli politseile juba mitu korda vahele jäänud, vaid jätkas auto juhtimist. Narkouimas olukord oli selline, et tegelikkuses oli Kris Matsalule juba varasemalt kahel korral narkojoobes juhtimise eest oli alustatud kriminaalmenetlus. Mis siis oli jõudnud prokuratuuri, kuid vaatamata sellele, et isik oli teadlik käimasolevas kriminaalmenetluses, ta jätkas mootorsõiduki juhtimist narkojoobes ja kuna seaduse põhimõte on selline, et ühe isiku erinev teod tuleb ära menetleda ühe korraga, siis ka need uued episoodid, mis puudutasid joobes juhtimist, olid siis liidetud selle varasema kriminaalasja juurde. Avarii põhjustamist eraldi ette ei heideta, kuivõrd tegemist oli vaid varalise kahjuga. Maakohus põhimõtteliselt nõustus kõigi nende karistustega, mida siis prokurör kohtuistungi käigus küsib ja liitkaristuseks mõistiski kohus talle neli aastat vangistust. Asja arutati lühimenetluses lühimenetluse põhimõte on selles, et kohus vähendab isikule mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplik karistus talle oli siis kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. Kohus leidis, et kuna tegemist on noore mehega, kes on varem karistamata kes on kahetsenud oma süüd tunnistanud, siis on piisav karistus reaalse vangistuse näol, mis ta tuleks ära kanda 10 kuud ja ülejäänud karistuse ehk siis üks aasta 10 kuud leidis kohus, et on võimalik kohaldada seda karistust tingimisi nelja-aastase katseajaga, mille jooksul siis Krismatsalu peab olema kriminaalhooldaja järelevalve all. Ester Vilgats, Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Neljandal korral tegi ta Pärnu Kesklinna sillal avarii ja siis viis politsei ta arestimajja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKui Tiibeti usujuhi dalai-laama Eesti visiidi eilne päev oli pühendatud vaimsetele väärtustele, siis täna räägiti poliitikast. Ennelõunasel kohtumisel president Toomas-Hendrik Ilvesega rõhutati, et toetatakse endiselt ühe Hiina poliitikat. Ilvese sõnul rikastab Tiibeti ajalugu, religioon ja kultuur ka Hiina rahvavabariigi kõige laiemal moel. Ka kohtumisel riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmetega kinnitati, et iga riigikohus on toetada tiibeti rahva püüdlusi saada oma kultuuri kohaselt ja taastada inimõigused Tiibetis. Dalai-laama kinnitas, et ei taotle Tiibeti iseseisvust, vaid autonoomiat. Kuulumine Hiina rahvavabariigi koosseisu on Tiibetile kasulik, kuid kokkulepete eelduseks Hiinaga saab olla vaid Tiibeti autonoomia. Päeva kõrghetk oli kindlasti kõne vabaduse väljakul. Kuulajaid oli väljaku otsast otsani täis. Tiibeti usujuht rõhutas oma kõne alguses Tiibeti oma lipu tähtsust. 1954. aastal Hiina rahvavabariigi juhi Madseniga kohtus des oli viimane lubanud, et Tiibeti lipp võib alles jääda, meenutas ta lailama. Kui tekivad probleemid ja Hiina võimud ütlevad, et see on separatistlik, siis võite öelda, mul on olemas luba Matse dongilt, sõnas usujuht. Samuti rõhutas ta, et tiibetlaste eesmärk pole Hiina riigi lagundamine, vaid võimalus oma kultuuri edasi kanda. Kuid siin peab Hiina rahvavabariik pöörduma oma kunagiste juhtide tehtu juurde, rõhutas Dalai laama. 1951. aastal kirjutati alla lepingule Hiina valitsuse ja Tiibeti vahel, ühelgi teisel Hiina provintsil ei ole sellist lepingut. Praegu nähakse aga seda olukorda ja autonoomiat eraldi, ütles Dalai Laama. 14. Dalai Laama Densinki atso on Eestis kolmandat korda. Küsisin Vabaduse väljakule tulnutelt, miks tuldi kas pigem vaatama või kuulama. Vaatama aga olete kursis tema tegemistega ja jälgite nii palju kui televiisorist teame, et ta enam ei ole parteika, ei tee tema nagu eraisikuna siia tulnud, tema võitleb oma riigi vabaduse eest ja et nendel see kõik kultuur ja kõik säiliks, aga et see teadvus, mis temale antud on on ikka midagi erilist. Rahvale peetud pea tunniajase kõne järel viis ta lai laama läbi liivamandala kokkupühkimise rituaali Harju tänava mandala telgis. Rituaaliga rõhutatakse üht olulisemat arusaama budismis, millel on algus, on ka lõpp. Liiv puistati kalarannas merre.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiibeti usujuht dalai-laama pidas kõne Tallinnas Vabaduse väljakul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui enne Ukraina sõda liikus läbi Narva nädalaga 1300 kuni 1400 veokit, siis praegu kuni 1900 nädalas. Eestisse saabuvate veokite ooteaeg kõigub 40-st tunnist kuni 70 tunnini. Olukorda kirjeldab maksu ja tolliameti välispiiri valdkonna juht Ants Kuti. Veokite terminal on meil täiesti täis, Valgevene ja Poola piir on kinni, tohutult on veokeid tulnud Eesti piiripunktidesse, mitte ainult Narva ga, Luhamaale ja Kuidulasse ja näiteks Narvas seoses puidu väljaveo piirangutega Venemaal on üle 50 protsendi veokitest. Puitmaterjaliga ja puitmaterjal vajab põllumajandus ja toiduameti kontrolle. Neil on ka omad ressursimured. Et see piiriületus ei ole praegu kõige kiirem, tööd on väga palju ja arvestades, et näiteks tolliressurss on vähenenud selle aasta algusest, siis järjekorrad ja ooteajad on väga pikad. Ants Kuti sõnul raskendavad tollitööd Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Kui tavaolukorras keskenduti riiki sisenevate kaupade kontrollile, siis praegu peavad tollitöötajad kontrollima ka üle poole väljuvatest veokitest. Selleks aga napib Narvas nii inimressurssi kui ruumi. Piiripunkt asub kesklinnas ja laiendada seda ei saa. Puhtfüüsiliselt me ei suuda siia juurde radu tekitada, kui ise näete, et meil on kolm rada sisse, neli rada sisse ja nad on kõik täis, siis tuleks kaks rada juurde ehitada, kõik need asjad kokku ongi pannud Eesti piiripunktid sellise surve alla ja noh, me ei tea, mis tuleb homme, kas piir pannakse kinni või mis on need valitsuse otsused ja üldine see areng, et elame üks päev korraga ja siiamaani oleme minu hinnangul üsna hästi hakkama saanud. Maksu ja tolliameti välispiiri valdkonna juhi Ants Kuti sõnul vähenes tolliressurss eelnevatel aastatel tänu koondamistele ja reorganiseerimistele ning praegu peavad tollitöötajad suurenenud kaubavoo kontrollimiseks ületunde tegema. Täiendavaid töötajaid kiiresti juurde palgata pole lihtne, sest ühe tolli töötaja minimaalne väljaõpe kestab vähemalt neli kuud. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaalt Eestisse saabuvate kaupade hulk on järsult kasvanud. Narva piiripunktis teevad tollitöötajad ületunde, ootejärjekorrad ulatuvad 70 tunnini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nStockholmi linnavalitsuses vaktsineerimise eest vastutav poliitik, kristlik demokraatliku partei liige Desire Petrus on ajalehele Dagent öelnud, et Stockholm on vaktsineerimisel arvestanud eva ja Johnson and Johnson'i vaktsiinidega, mida on Rootsi pealinn tellinud koguni pool miljonit. Kumbki neist vaktsiinidest pole seni aga isegi veel Euroopa ravimiameti heakskiitu saanud. Siiski on Stockholmis vaktsineerimine ülejäänud riigiga võrreldes üldse toppama jäänud. Veebruari esimese nädala lõpuks oli vaktsiinisüsti saanud 2,65 protsenti Stockholmi elanikest. Samas oli kogu riigis esimese süsti saanud juba 3,89 protsenti elanikest. Rootsi terviseminister Leena Hallengren kinnitas möödunud nädalal, et vaktsineerimine Rootsis edeneb hoolimata Moderna ja Be tarnehäiretest tavakohaselt ning ettenähtud tähtajaks on kindlasti kõik soovijad vaktsineeritud. Kevade jooksul pole ette näha ka koroonapiirangute leevendamist, teatab Rootsi riigiepidemioloog Anders Tegnell. Samas võivad rootslased end paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes endiselt üsna vabalt tunda. Rootslase koduseinte vahele püsima ei aeta ning nende liikumisvabadus pole ka muidu kuigi piiratud. Avalikud kogunemised on piiratud kaheksa inimesega. Poodidele ja spordisaalidele on seatud külastajate maksimummäär ning restoranides kehtib hajutamisnõue. Inimestel soovitatakse, kuid ei kästa töötada. Kodus soovitatakse ka läbi käia ainult väikse sugulaste sõprade hulgaga ning vältida rahvarohkeid kohti. Rootsi raadiole antud intervjuus ei pea Tenel usutavaks suuri muutusi kehtivad piiranguid pigem tuleb tema sõnul tagada, et olemasolevaid piiranguid järgitaks. Degneli sõnul peaks juba kehtivaist piiranguist piisama ka koroonaviiruse uute tõdede vastu. Rangemaid piiranguid on kavas kehtestada vaid piirkondlikult kohalike nakkuskollete mahasurumiseks. Selle valgele on vägagi mõistetav, miks järgnevate kuude jooksul pole ette näha ka mingit piirangute leevendamist. Tähendab see ju, et suuremas osas saavad rootslased ikkagi jätkata oma tavapärast elu. Sinna ei mahu vaid teatrikülastused jalgpallimatšidel ning muudel sedasorti suurematel üritustel käimine. Samas saavad rootslased kevadel hoopis rohkem käia külas oma vanadel sugulastel sest vanurite vaktsineerimisega loodetakse paari lähema kuuga ühele poole saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uue plaani kohaselt vaktsineeritakse kõik seda soovivad Rootsi pealinna elanikud juuli keskpaigaks. Stockholmi teade on vastuolus Rootsi valitsuse kinnitusega, et vaktsiinitarnete hilinemisest hoolimata vaktsineeritakse kõik seda soovivad rootslased esimese poolaasta jooksul. Ka pole Rootsil kavas koroonapiiranguid enne suve leevendada. Samas on Rootsi piirangud jätkuvalt ühed Euroopa leebeimad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKinnisvaraportaali City 24 teatel suurenes näiteks Tallinnas tehingute arv võrreldes augustiga lausa 32 protsenti. Samuti tõusid ka hinnad, näiteks eelmise aastaga võrreldes oli ruutmeetri hind 10 protsenti kallim. Samas oli siti 24 juhataja Karin Noppel Kokerovi sõnul augustis eelmise aastaga võrreldes 20 protsenti vähem tehinguid. Nopel Kokerov ütleb, et kinnisvaraturul on aga selged taastumise märgid. Tundub, et see soe suvi pikenenud puhkused on siis inimeste otsused kuidagi kaugemasse tulevikku lükanud, aga nüüd need siiski realiseeritakse ära. Ja noh, septembri puhul, kui me nüüd räägime tehingute arvust Tallinnas, siis on see isegi tõusus väikeses sisuliselt ikkagi nagu on Tallinna korteritehingute arvu maht sama kui eelmine aasta. Pindi kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman nõustub, et turg on taastumas ning selleks korraks on madalseis läbi. Samas ei julge ta tulevikku ennustada, sest majandus ja töötusprobleemid ei ole veel kuhugi kadunud ning veel ei saa öelda, et taastumine lõplik oleks. Pelgame natukene ka seda stsenaariumit, et ühel hetkel turg võib jälle natukene kinni kiiluda ja loiumaks minna. Pigem on praegu hetkel küsimus selles, et kui suur kahju on tegelikult praeguseks juba tehtud. Et kui palju on nendel inimestel, kes on töötuks jäänud, kui palju nendel reservi on, kui paljud tulevikus laenu hätta jäävad. Et ühesõnaga stsenaariumid on palju, ma ei tahaks ennustada üldse, sest see ennustamine on praeguses olukorras nii paganama tänamatu töö, et ükskõik, mida ma ütlen, tõenäoliselt see nii ei lähe. Eesti kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli hinnangul tuleb praegune taastumine veel eelmise aasta uusarenduste arvelt ning isegi kui hinnad on praegu jätkan d tõusu, siis edaspidi jäävad need kas samaks või lausa langevad pisut. Kinnisvarasektor muu majandusega võrreldes on alati viivises ja see on circa poolteist aastat statistikas me näeme uus arenduste oste siis, kui nad on jõudnud asjaõiguslepinguni ja need on juba kohustavad sellest perioodist ehk möödunud aastal, kui sõlmiti võlaõiguslepingud, aga kui me tõmbame nüüd pildi laiaks ja vaatame suurt pilti, siis ega majanduslanguse on ikkagi ka olnud ju tuntav, nii et ega see kõik hakkab mõjutama. Prognoosin ma siiski stabiilsuse perioodi lähiaastatel ja pigem väikest langust. Rüütel oleks oodanud ka ilma kriisita turul stabiilsust, sest turu tõus oli kestnud juba 10 aastat.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kinnisvara ettevõtete teatel on turg hakanud taastuma ning kevadine madalseis on seljatatud. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu sõnul on praegune ostulaine aga tingitud eelmise aasta ehitustegevusest ning kriisist taastumine võtab veel aega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna arengustrateegias aastani 2035 on plaan panna järgmise 15 aasta jooksul käima linna piirini või lähiümbruses se sõitvad rongiliinid. Niinimetatud pendelrongid kasutaks d enamjaolt plaani järgi juba olemasolevat raudteed. Kahe projekti hinnatav maksumus oleks aga 150 miljonit eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Kailan peab ideed huvitavaks, kuid projekti sotsiaalmajanduslik tasuvus, tehnilised üksikasjad ning rahastamise võimalused vajavad üksikasjalist kaalumist. Kui rääkida nüüd sellest Tallinna ideest ühendada Kopli ja Lasnamäe omavahel, et siis võib-olla esimeses etapis üldse, kui mõelda, siis realistlikum oleks tõesti see Koplist kuni balti jaamani või ülemisteni nii-öelda niisugune kiirühendus, et praegult selliseid balti jaama laiendusi tehakse võimekust juurde luuakse, et noh, et sealt edasi arendada niisugust linnasisese liikumise ideed, et see kindlasti nagu väärib kalkuleerimist ja planeerimist. Lasnamäe linnaosa vanema Vladimir Sveti sõnul oleks töörändeks mõeldud rong mõttekas Tallinnas Kopli ja Lasnamäe vahet käima panna, juhul kui liinid ulatuvad ka pealinnast väljapoole. Kui me ütleme, et meie eesmärgiks on see, et inimesed, kes Tallinnas ei ela, aga siin töötavad ja õpivad et nemad tuleksid linna võimalikult vähe autoga ja võimalikult palju ühistranspordiga, siis me kindlasti peame mõtlema, kuidas me saame selle eesmärgi heaks ära kasutada olemasoleva raudteetaristu. Samas oleks tema hinnangul mõistlikum hoopis Lasnamäelt kesklinna trammiliiklus tekitada. Endine majandus ja taristuminister ning praegune Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal peab ideed arutamist väärivaks kuid 2035. aasta on tema hinnangul projekti valmimiseks optimistlik. Näiteks siin olen kuulnud, on viidatud näiteks ühendkuningriigile ja Rootsile, seal on ikkagi 10 aastat planeerimine ja 10 aastat ehitus kiiret, kvaliteetset, korralikku, moodsat puhast ühistransporti arendada, just tasukski, et kui vaadata seda tasuvust liinide peal, vaadata seda rahva hulka, kes liiguks volüümi. Seda siinkandis ainult on, aga Tallinna probleem ei ole nagu linnaisad armastavad rääkida, et ta on tohutult kikilipsu kujuline vaid tegelikult probleem on ikkagi selles, et seda transporti tänavaruumi ei ole kvaliteetselt läbimõeldud. Michal ütles, et projekti peaks rahastama ilmselt välisinvestoritega, kuid koos Tallinna osalusega Svet ütles märtsi alguses, et ilma riigi abita poleks sel projektil mõtet. Indrek Kailani sõnul võiks Tallinna suur raudteeehitus osutuda võimalikuks järgmise kümnendi alguses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinn plaanib 2035. aastaks käima panna linnasisesed pendelrongid Ülemiste-Kopli ja Balti Jaama-Laagri liinil, kuid süsteemi rahastus on veel selgusetu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLähikümnenditel vajab Eestis põhjalikku rekonstrueerimist enam kui 14000 nõukogude ajal ehitatud paneelmaja. Praeguse tempoga jõuame aastas renoveerida umbes 200 niisugust maja. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi ekspert Peep Pihelo uuris oma doktoritöös, kuidas muuta paneelmajade renoveerimine senisest tõhusamaks ja kiiremaks. Selleks disainis ta teaduspõhiselt sobiva paneeli just nõukogude ajal ehitatud paneelmajade uuendamiseks. Seega oleks võimalik sobivad paneelid hoonete soojustamiseks kokku panna tehases. Ühtlasi saaks renoveerimistöö ära teha senisest kiiremini, jätkab töö autor Peep ihelu. Need lahendused, mida me täna siin näeme ja ka need lahendused, mida täna siis kapitaalse renoveerimise käigus hoonetele ette nähakse, nende eluiga ikkagi on projekteeritud ka kuni 50 aastat. Kui meil täna saab selle paneelmaja eluiga otsa 50 aastane eluiga, mis oli selle hoonele antud kasutusiga, siis me näeme ette, et see lahendus, mis me täna sinna seina peale paneme, võiks pidada vastu vähemalt teise 50 aastat. Alates 2016.-st aastast on kasvanud hüppeliselt nii raiutava metsa ulatus kui ka selle käigus eemaldatava biomassi hulk. Nii selgub satelliitidelt tehtud mõõtmistest. Kõige ulatuslikumad muutused olid Põhjamaade näiteks kogu Euroopa raiutava metsa pindala. Laienemisest sai kanda ligi 30 protsenti Rootsi arvele. Soomes oli sama näitaja 22 protsenti ja Eestis neli protsenti. Teadlased on Hiinas avastanud uut tüüpi seagripitüve, mis on võimeline vallandama üleilmse pandeemia. Praegu kasutusel olevad gripivaktsiinid uute viiruse tüvede vastu ei kaitse. Siiski oleks võimalik vaktsiini vajadusel kohandada. Esialgu on tuvastatud, et viirus kandub loomadelt üle inimestele veel aga puuduvad tõendid, kas viirus võib levida ka inimeselt inimesele. Peamised seagripisümptomid on palavik, köha ja nohu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänasest on raadiouudistes laupäeviti ka nädala teadusuudiste kokkuvõte, mille autor on Novaatori toimetaja Indrek Ojamets. Täna räägib ta nõukogude ajal ehitatud paneelmajade tõhusamast rekonstrueerimisest, kasvanud metsa raiumisest ja Hiinas avastatud uuest seagripi tüvest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti taimekasvatuse instituudi katselappidel Jõgeva külje all kasvatatakse nelja sort talirüpsi lisaks pisut alla 2000 selle taime, aretise, kauniljade ja õlikultuuride aretaja. Lea Narits ütleb, et talv oli lumerohke, seetõttu pole kevad Jõgevale õieti veel jõudnudki. Alles meil lumi läks ja talv oli tegelikult taimedele raske sulatas, 100. vihma, päris pikalt olid taimed siin põllul jääkooriku all, kusagil hinnanguliselt 10 protsenti taimedest on seetõttu hukkunud. Kuna talirüpsile ei meeldi olla jääkooriku all. Selleks, et rüpsitaim saaks kasvada, peaks ööpäevaringselt olema vähemalt viis kraadi sooja. Saatuslikuks võivad saada jätkuvad tugevad öökülmad vaheldumisi soojade päevadega. Taimekasvatuse instituudis teraviljakatsetega tegelev teadur Tiia Kangur teab talinisu kohta kõike. Tema katselapid on ilusad ja tõotavad head saaki. Jah, see aasta on talinisu hästi talvitunud, taimed on elus, on natuke lumiseent ja siin on haiguste hindaja leidnud ka tühvu loosi. Aga üldiselt on väga hea seis talinisuga. Kui jäävad päevased temperatuurid seal üle 10 kraadi ja öösel miinuskraadi ei tule, siis võib loota ka heale talinisu saagi le. Talinisu on väga ilus ka Pajusi mail. Põllumajandusettevõtte Pajusi ABF juht ja omanik Lembit Paal ütleb, et ka kevadised põllutööd on sealmail juba alanud. Käsil on kevadkünd, äestatakse oraseid ja taliviljadele antakse väetist. No ei jätku jah, et nii nutust aastat vist ei olegi pajusimail hulga aastaid olnud, et väetist on näpuotsaga, sest väetise hinnad teatavasti on, on tõusnud nelja viiekordselt ja ega me väga palju kevadel juurde osta jaksanud. Seetõttu tuli vähendada väetise külvinormi ja kõik lägalaguunid veetakse põllule tühjaks. Läga ostmise vastu tunnevad huvi juba ka naabrid. Läga ja sõnnik on hinda läinud ja sellest annab tunnistust ka see, et mitmed teraviljakasvatajad on pöördunud lausa ise ja sooviga siis läga oma põldudele osta või, või mingi vahetustehinguga saada, sest tänane lämmastiku tuhandeeurone tonni hind ilmselt paneb sõnnikut ja läga põllumeeste nagu uuesti hindama. Järvamaal osaühingus Estonia alustatakse nädala pärast kevadkülvi rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Taliviljad on paksu lume alt välja sulanud ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõldudel talvekahjustused üle vaadatud. Kui umbes kümme protsenti talirüpsist on hukkunud, siis talinisu katselapid on ilusad ja tõotavad head saaki. Lämmastikväetiste nappuse tõttu on taas hinda läinud põllurammuks kasutatav sõnnik ja läga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvusooper Estonia direktori Aivar Mäe sõnul ei ole arusaadavatel põhjustel pandeemia ajal keegi uue maja teemaga tegelenud. Praeguseks on sõelal kaks krunti, kuhu uus ooperimaja perspektiivis võiks kerkida. Mõlemad on eraomandis. Üks krunt, mis paikneb nagu kesklinnas, ehk siis seal sadama sadama territooriumil, et jah, on täiesti realistlik ja täiesti olemas, küsimus on alati maas ja maa ostus ja kindlasti, kuidas finantseerida siis uut ooperimaja, nad on eraomandis ja kui me räägime nüüd, mis on siin linnahalli kõrval, siis minu teada selle suurus on kaks ja pool hektarit, nii et igati sobilik ja, ja mahub ära ja vaadeldav igast neljast küljest ja otse mere kaldal. Teine krunt jääb mäe sõnul kesklinna piiridest välja ja oleks seetõttu logistiliselt raskemini ligipääsetav. Kuna eriolukorra ajal on olnud pakilisemaid küsimusi, millega tegeleda, siis uue maja teemat viimasel ajal arutatud ei ole. Küll aga kohtuvad rahvusooper Estonia juht ning nõukogu liikmed tuleval nädalal riigikogu kultuurikomisjoniga, et arutada ka uue maja plaane. Ühtlasi tuleb kogu aeg edasi tegeleda ka kriisist tingitud probleemidega. Mäe sõnul ei saa praegu täpsustada, kui palju koondamisi ees ootab, kuid nendest ei pääse. Mäe sõnul seisab koondamisteadete väljasaatmine ees tõenäoliselt juulis. Kärpe suurus sõltub sellest, missugune on prognoos septembriks. Täna me elame selles lootuses, et esimesest septembrist ei ole ühtegi piirangut ja me saame müüa 100 protsenti saali välja. Kui see nii kõik läheb, siis on parem seis, kui juhtub nii, et jäävad ikkagi piirangud, tuleb teine laine. Et siis on olukord märksa kehvem. Ja siis see lõige tuleb kindlasti märksa suurem. Praegu on teatrit aidanud riigi kriisi abimeetmed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusooper Estonia nõukogu liikmed kohtuvad tuleval nädalal Riigikogu kultuurikomisjoniga, et edasi arutada vahepeal külmutatud uue ooperimaja plaane.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitseminister Jaak Aaviksoo teeb valitsusele ettepaneku lükata vabadussõja võidusamba avamine 2009.-sse aastasse. Tema sõnul oleks tõsise tahtmise korral ka praegu vabadussõja võidusammas võimalik 28.-ks novembriks püstitada. Kuid see eeldab kõikidelt partneritelt suuremat koostöövalmidust, kui me võib-olla oleme, oleme viimasel ajal. Ja arvestades veel asjaolu, et erinevatel põhjustel, nii objektiivsetel kui subjektiivsetel, nii nii kunstilisel kui kui kildkondlikel emotsionaalsetel kaalutlustel on selle vabadussõja võidusamba püstitamise ümber päris palju pingeid tekkinud, siis ma arvan, et ühe niivõrd olulise mälestusmärgi püstitamine võiks vähem pingerikkas õhkkonnas sündida ja olen täna üsna kindel, et antud otsus võimaldab meil rahulikumalt ja eeldatavasti ka parema lõpptulemusena selle tööga edasi minna. Olen üsna veendunud, et vabadussõja võidusammas tuleb tuleb nii, nagu oleme kavandanud selle plaani järgi mis saavutas konkursil möödunud aastal esikoha. Meie partnerid on kinnitanud oma valmisolekut jätkata selle tööga. Kuigi ettepanek on veel saatmata, on valitsuse liikmed asjaga kursis ja Aaviksoo sõnul suhtuvad sellesse toetavalt, kuivõrd aga tähtaegade edasilükkamine samba ehitamise teel takistused kõrvaldab. Formaalseid takistusi on tegelikult kaks, Nendeks on ehitusluba, mille väljaandmiseks ekspertide hinnangul ei ole meie paremat teadmist pidi linnavalitsusel alust. Need täpsustused, mida linnavalitsus on palunud meile esitada, ületavad seaduses ette nähtud mahu. Me oleme valmis neid tegema, aga kuskil tuleb mõistlik piir ette. Nii et ehitusloa me saame päris kindlasti, mis kuupäeval ei oska mina teile täna öelda, aga küll ta tuleb ja ilmselt ei ole selleks vaja kohtuteed hakata käima. Ja lisaks sellele on vaja saada veel kasutusluba. Kasutusloa menetlemine linnavalitsuses on ka bürokraatlik protseduur, millel on omad tähtajad ja ma loodan, et küll me selle kasutusloa ka saame. Ülejäänud on tehnilised küsimused, ehitajad, tarnijad, muru, istutajad, plaatide paigaldajad. Mis puudutab muinsuskaitset, siis on kokkulepped olemas, mis puudutab looduskaitset, siis kõik load on olemas, nii et ma ei näe ühtegi ametkonda, kes võiks siia bürokraatlike tõkkeid teele veeretada. Uut samba avamise tähtaega ei ole veel määratud, kaitseministri sõnul neid jagub kasvõi näiteks 90 aastat Võnu lahingust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas pressikonverentsil, et Vabadussõja võidusamba avamine lükatakse edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaarjamäe kommunismiohvrite memoriaalist 40 meetri kaugusele teisele poole tänavat ja kuusehekki võib ehitada jalgpallihalli. Niisuguse loa andis Tallinna linnavalitsus, kui kinnitas esmaspäeval enam kui kuus aastat menetletud detailplaneeringu. Jalgpallihalli rajamise vastu on sõna võtnud nii memoriaali autorid kui ümbruskonna elanikud. Jalgpalliklubi Levadia soovib halli ehitada riigi kinnisvara aktsiaseltsi maatüki kile. Sellele viidates ütleb abilinnapea Andrei Novikov, et riigil oli kuni viimase hetkeni võimalus planeering peatada. Piisas vaid ühest kirjast, et palun lõpetada planeerimismenetlus ja planeerimismenetlus oleks lõpetatud. RKS-i kinnisvara arenduse direktori Mihkel Mägeri sõnul asi nii lihtne pole. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi ja jalgpalliklubi Levadia vahel on hoonestusõigusleping. Me ei näe nagu seda juriidilist alust, et kuidas siis me saame öelda, et palun peatage see planeering, mis tegelikult järgib kõiki kirja pandud kokkuleppeid. Andrei Novikov ütleb, et linnal tuli planeering kinnitada kõik menetlus, tähtajad olid juba ületatud ja juriidiliselt polnud mingit põhjust asjaga venitada. Ühe muutuse kauakestnud arutelu siiski tõi. RKS-i soovil peab arendaja enne halli rajamist arhitektuurivõistluse korraldama. Las siis arhitektid pakuvad välja võimalikult hea lahenduse, mis siis sobiks sinna keskkonda? Jalgpalliklubi Levadia juhatuse liige Sergei Hohlov Simson nõustub, et arhitektuurivõistlusest võib kõigil kasu olla. Ja loomulikult me ei hakka mingeid samme tegema enne, kui ei ole 30 päeva möödas, kus saab seda korraldust veel halduskohtus vaidlustada. Veel läinud sügisel ütles riigi haldusminister Jaak Aab, et otsib kõiki osapooli rahuldavat kompromissi. Nüüd tõdeb ta, et kompromiss jäi sündimata. Novikovi sõnul pakuti riigile Lasnamäel õigeusu kiriku lähedal olevat krunti, mille vastu küsiti. Midagi samaväärset sinna krundile võinuks riik lubada. Jalgpallihalli. Maarjamäele oleks saanud rajada klubi administratiivhoone. See kokkulepe ei sündinud eeskätt arendaja ja riigi vahelise kompromissi leidmise võimatusena. Hohlov Simson ütleb, et Lasnamäe krundist räägiti, aga see jutt jäi üsna kähku soiku. Ehitada ühte objekti on üks hind, ehitada kahte objekti on juba hoopis teine teema nagu nii et me oleme valmis kompromisside, kuigi tahtsime mingit kompensatsiooni selle eest, et noh, jutt käis ikkagi 600-st 1000-st. Jakab. Sellist raha kuskil eelarvereal ei ole, ei ole seda riigi kinnisvara, aktsiaseltsi real ega riigieelarvereal ja kuna need tingimused ei ole võimalik täita, siis see kokkulepe järelikult ei realiseeru.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juurde võib jalgpallihall kerkida juba järgmisel talveks. Riigi kinnisvara aktsiaselts loodab, et arhitektuurivõistluse abil rajatakse niisugune hall, mis kõikidele meeldib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHomme on riigikogus soolise võrdõiguslikkuse seaduse teine lugemine, tänasel põhiseaduskomisjoni istungil esitas Urmas Reinsalu aga nii-öelda 12. tunnil veel ühe parandusettepaneku millel on aga soolise võrdõiguslikkusega väga vähe pistmist. Me ühendame soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja muudatusettepaneku, mis puudutab kohalike omavalitsuste volikogude valimise seadust. Nõnda et tekib ühendseadus, see on erakorraline samm. Ja see on tingitud. Ma nimetasin seda seaduseülesest tegevusest ühe teise institutsiooni poolt ehk Tallinna linna poolt kavandatavat ühe partei kasuks läbi viidava linnapöördega. Parandus ütleb konkreetselt, et kui Tallinnas ei ole linnaosasid ehk teiste sõnadega, kui need kaotatakse, moodustatakse kohalikel valimistel valimisjaoskonnad ikkagi praeguste linnaosade alusel ehk seni kehtinud jaotuse järgi. Põhiseaduskomisjoni aseesimees, keskerakondlane Evelyn Sepp on loomulikult paranduse vastu ja täiesti selgelt ärritunud. No põhimõtteliselt komisjoni ette saab küll tuua igasuguseid ideid ja ettepanekuid, mis puudutab menetluses olevat seadust ja ainest ja komisjon siis häältega otsustab, kas ta on nõus algatama ühe või teise sisuga parandusettepaneku. Küll aga on Riigikogus kindlasti nii kirjutatud kui kirjutamata seadusi, mis ei luba valimiste temaatikat menetleda, siis ütleme suvaliste teiste küsimuste ja seaduste raames seda ühelt poolt teiselt poolt, kui vaadata nüüd konkreetset parandusettepanekut ja selle nii-öelda kooskõla kehtiva õiguskorra, põhiseaduse ja muude õigusaktidega, siis noh, tegemist on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus oleva parandusega taaskord sellepärast et nii kohalike omavalitsuste harta kui kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ikkagi näeb väga selgelt ette, mis on kohaliku omavalitsuse ainupädevus Evelyn Sepp nimetab seda kõike kultuurituseks, naeruväärsuseks ja kirjutamata reeglite rikkumiseks ning tegelikult on paljud koalitsioonipoliitikud temaga nõus. Aga eesmärk pühendab abinõu ja eesmärk on teha otsus enne neljapäevast Tallinna volikogu istungit. Uut seaduseelnõud pole aga selle ajaga menetleda kuidagi võimalik. Põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde võtab asja kokku flegmaatiliselt. Iseenesest see praktika võib tunduda mõne mõnevõrra mõnevõrra kiire ja, ja arusaamatu, kuid pean tunnistama ka seda, et, et teinekord mingite kiirete küsimuste oluliste küsimuste lahendamisel on riigikogu varem niisugust praktikat kasutanud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soolise võrdõiguslikkuse seadusele poogiti külge valimisseaduse parandus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonkreetsed kaitseplaanid on olemas, kehtivad nende järgi kõiki NATO liikmesriike kaitstakse ja selles mõttes ei ole siin mingiks eriliseks mureks põhjust loomulikult, et pidevalt ka NATO kaitseplaane uuendada se see on niisugune tavapärane regulaarne tegevus, selle ajal on ka kõikvõimalikke vaidlusi, arutelusid, aga need ei ole kuidagi seotud Türgi vastuseisuga Baltimaadele ja Poolale. Et Türgi ja Eesti suhted on väga head ja meil ei ole mingit kahtlust ka selles, et Türgi on igati hea NATO liitlane. Mida siis Türgi tegelikult tahab oma sellise väljaastumisega? No ma ei saa tegelikult sellesse teemasse väga sügavalt sisse minna, sest kõik, mis puudutab püükide kaitset, ei ole iseenesest avaliku arutelu teema. Ma usun, et põhiline on see, et NATO on kaitseplaan balti riikide ja Poola kaitseks ja selle järgi tegutsetakse, kõik arutelud NATO-s lõppevad mingisuguse kompromissiga, see kompromiss tehakse ühiselt kõige liikmesriikide vahel ja ma muidugi loodan, et me selleni jõuame. Viimasel ajal on NATO kõneaine olnud väga palju ja mitte heas mõttes. Miks see just praegu niimoodi on? No ma arvan, et tegu on niisuguste ettevalmistustega saabuvaks tippkohtumiseks ei ole kahtlust, et see tippkohtumine omab väga suurt tähtsust. Et seal räägitakse palju NATO tulevikust ja ühel või teisel viisil kas siis avalike intervjuudega, aga vahel ka mingite selektiivsete leketega, proovitakse siis ühiskondlikku arvamust kas ühes või teises suunas mõjutada? Selles mõttes me oleme ju ka omalt poolt avalikult kõiki NATO liidreid poliitikuid, diplomaate, kutsunud üles kommenteerima kõiki teemasid rahulikult ja mitte omalt poolt lisama veel hoogu kõigile meile kuulujuttudele ja vahel ka väga provokatiivselt avaldustele, et lähme rahulikult tippkohtumisele ja loodetavasti liidrite vahel tuleb seal avamee ja rahumeelne arutelu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Jüri Luik kinnitas, et NATO konkreetsed kaitseplaanid toimivad ja nende järgi tegutsetakse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.