messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuba mõnda aega tuhastatakse Viljandis osaühing Felkrem Krematooriumis lätlasi. Ettevõtte Läti partneril on Riia linna tuumaga leping ja selle alusel tuuakse Eestisse umbes 40 surnukeha kuus. Kui eriolukord algas, kinnitati, et kaubavahetus üle lõunapiiri peab jätkuma. Surnukehasid vedanud Läti autojuhid said selle tarbeks eriloa ja töö läks edasi, kuni ühel päeval, märtsi lõpus peeti laadung piiri peal kinni. Politsei teatas ettevõttele, et terviseamet keelas surnukehade Eestisse tuhastama toomise ära. Terviseameti kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger selgitab, et praegusel nakkusohtlikul ajal tuleb surnutega väga hoolsalt ringi käia. Et kott, kuhu surnukeha asetatakse, oleks lekekindlalt suletud surnukeha, kõik keha avaused oleksid suletud. Kott peab olema siis ka väljaspool desinfitseeritud ja meile teadaolevatel andmetel võib nakkusoht püsida pindadel 72 tundi, mistõttu peaks hoidma surnukehakülmikus kolm päeva. Osaühingu Felkrem juht Toomas Sumeri ütleb, et kõik need tingimused on täidetud. Ühtlasi lubavad krematooriumi töötajaid kaitsevahendeid kanda. Meil isegi kogu transport toimib nii et kõigepealt auto Lätis desinfitseeritakse, seejärel laetakse need surnukajad sinna peale, autojuht istub sisse, sõitis siia Viljandis se siin, tema autost tõi välja auto tagant ukse, teevad lahti, meie inimesed tõstavad selle desinfitseeritud laibakottides tegelased maha ja seejärel sulgevad auto ja juht sõidab tagasi Lätti, nii et ta Eestis isegi ei välju autost. Me ei saa olla kindlad, mis on toimunud Läti poole peal, ehk siis on tõenäosus, et toimub nakkuse edasikandus, ükskõik, kas selle autopindade ga, me ei tea, kuidas toimub pärast autopuhastus. Kui ka tekib tõenäosus, et üks inimene võib saada nakkuse läbi sellise protseduuri, siis see ei ole mõistlik lahendus, see ei ole mõistlik luba andmine. Karena Leiger lisab, et Riia linnaduuma saadab Eestisse muuhulgas ka kodutute surnukehasid ja tänavalt leitud kodutu surmapõhjust ei uuri keegi välja. Sestap tuleb olla eriti tähelepanelik ja surnukehasid tuleb käsitseda, kui nakkusohtlike. Tegelikult on sama lugu Eestis. Kui inimene ei sure haiglas, vaid näiteks kodus, siis tagantjärele ei hakka keegi kontrollima, kas tal nüüd oli koroonaviirus või mitte. Karena Leiger ütleb, et meie perearstidele, surnukuuridele ja ka krematooriumitele on antud selged juhised, kuidas kriisi ajal surnukehaga ringi käia. Leigeri sõnul nähtuki siit oluline vahe. Lätis me reeglite täitmist kontrollida ei saa, aga Eestis saame. Samas tuleb küsida, kas me seda kontrollimisvõimalust siis kasutame? Ma ei saa öelda seda, et me kontrollime, meil ei ole seda ressurssi, et kontrollida kõikide surnukehade käsitlus nii väljaspool haiglaid kõikides matusebüroodes, kui surnukoorides.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viljandi krematooriumipidaja püüab juba kaks nädalat aru saada, miks keelas Terviseamet Lätist surnute Eestisse toomise. Terviseameti kinnitusel võivad surnukehad haigust edasi kanda. Ettevõtja kinnitusel on kottidesse pakitud surnukehad ohutumad kui karastusjoogi kastid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLipu heiskamine Narva linnuses oli täna kuidagi eriti rahvarohke. Ligi 400 inimest tuli päikesetõusul isamaad õnnitlema. Kui küsida, miks tuldi siis tavaline vastus oli, et ei saanud tulemata jätta. Kuidas siis mitte tulla, öelge palun, see pole ju võimalik. Kõik hea on mul seotud Narva ja Eestiga, ma kohe ei saanud tulemata jätta. Tahaks kogeda ühtsustunnet siia kogunenud rahvaga kogu vabariigiga hinges on hea tunne. Rõõmsad näod tekitavad peotunde. See on väga tähtis sündmus ju eriti Narvas, siin ma imestasin, nii palju rahvast tuli kokku, see on Narva jaoks väga suur asi, väga tähtis. Ja meil on väga tore linnapea, kes eesti keeles räägib väga ilusti. Me oleme väga selle üle uhked. Ja killuke Narva linnapea Aleksei Jevgrafovi kõnest. Mina usun, et üheskoos saavad meie mõtted ja plaanid ka teoks ning Narva märgatavaks üle riigi. Narva on parim näide sellest, kuidas elada tänapäeva rahvaste rohkes kogukonnas. Sõbralikult ja toidava hoiti meie linna hoitki meie riigi ja lugu Eesti. Kui lipp heisatud kõned kuulatud, mida edasi tehakse? No me lähme koju, tähistame, šampus peab tingimata olema sel päeval ja kindlasti kiluvõileivad, see on ju traditsioon. Me oleme harjunud sellega. Muidugi tõstame klaasid meie suure kodumaa Eestimaa auks, et ta õitseks, sest kui sa siin kord elad, siis toetab meid uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on Eesti Vabariigi 102. sünnipäev. Esimestena tervitasid täna päikesetõusu ja Eestit sünnipäeva puhul Narva elanikud. Narvas tõuseb päike veerand tundi varem kui Tallinnas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu veel Puiestee tänaval asuv kroonuaia koolihoone on Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave sõnul oma aja ära elanud. Samuti pole koolihoone algselt ehitatud erivajadustega inimeste peale mõeldes. Need ongi kaks peamist põhjust, miks linn soovib Kroonuaia kooli Puiestee tänavalt kolida Ploomi tänavale Variku Ropka piirkonda, jätkab Riho Raave. Nüüd ongi avanenud siis hea võimalus, kuna riigil on ka olemas selline toetusmeede nagu erivajadustega laste investeeringute toetamine ja vabariigi valitsus on siis otsustanud Tartu linnale selle toetuse eraldada, siis me kindlasti võtame selle toetuse vastu ja püüame luua koroona ajale koolile, siis kaasaegse õppekeskkonna Kaasaegse õppekeskkonna loomine läheb Tartu linna 2020. aasta eelarve eelnõu järgi maksma 5,1 miljonit eurot, sellest 2,6 miljonit on linna omafinantseering ning kaks pool miljonit eurot riigi poolt saadav toetus. Ühtlasi tähendab aga kroonuaia kooli kolimine ka seda, et praegu ploomi üks tänaval tegutsev neljast rühmast koosnev lasteaed ploomike, mis viljeleb Valdorf pedagoogikat, peab oma tegevuse lõpetama. Lasteaia direktori Merike Tiimanni sõnul on praegune ajakava selline, et 2022. aasta sügisel ploomike enam uut õppeaastat ei alusta. Arengukavas on juba kirja pandud, et me lõpetame oma tegevuse 2022. aasta kevadel. Ma põhimõtteliselt enam lapsi juurde ei võta ja hakkan vaikselt töötajaid koondama. Juba rohkem kui aasta tagasi hakkasime me koostöös haridusosakonna ga otsima võimalusi, kuhu kolida, aga terviklahendusi ei ole, et ei saa võtta meie nelja rühma ja kuhugi teise lasteaia juurde panna, et linna reaalsus on ka see, et vaikselt tõmmatakse kokku hoiumajas d. Rendihooneid antakse käest ära. Lisaks ei taha ploomikese nelja rühma, Diimani sõnul ka ükski teine munitsipaalasutuse juht enda juurde liita ja ka era lasteaiad ei ole loomikese rühmade st senini huvitatud olnud. Arave sõnul on erinevaid lahendusi otsitud, aga praegu on lasteaia sulgemine siiski kõige realistlikum stsenaarium. See ei ole see linnavõimu, sest liita lasteaeda era lasteaiaga, et selleks peab olema eralasteaed või erakool, siis ikkagi valmis ja olema sellega nõus. Raave lisab, et kui ploomike uksed sulgeb, siis variku ropka piirkonnas asub veel kolm linna lasteaeda ehk selle piirkonna lastele on tagatud lasteaiakoht teistes aedades. Lasteaia ploomike tõenäoline sulgemine on kurb sõnum, aga lastevanematele, kellest nii mõnigi on öelnud, et otsustas loomikese kasuks just selle sisu ja väiksuse, mitte asukoha pärast. See, et linn liigub suurte mammutlasteaedade suunas, ei ole samuti lapsevanema hinnangul hea. Raave tunnistab, et enamus linna lasteaedu on tõesti suured lasteaiad aga lasteaia suurus ei määra raame sõnul tegevuse kvaliteeti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsusel on plaan erivajadustega lastele mõeldud Kroonuaia kool, mis praegu asub Puiestee tänaval, ära kolida teisele poole linna, ehk Variku-Ropka piirkonda. Seal asub linnale kuuluv hoone, mis peamiselt ongi kasutust leidnud renoveeritavate koolide asenduspinnana. Samas hoones on aastaid tegutsenud aga ka Ploomikese lastead, mis ümberkorralduste tulemusena peab suure tõenäosusega 2022. aasta kevadel oma tegevuse lõpetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis tehakse sellel nädalal alates teisipäevast vastuvõtueksameid. Huvi Haapsalu kolledži õppimise vastu on olnud viimastel aastatel tõusuteel. Tänavu esitati nelja eriala 77-le kohale 303 avaldust, mis on mitmekümne võrra rohkem kui mullu. Tervisejuhi erialal kandideerib ühele kohale üle kuue inimese, rakendusinformaatikas viis, käsitöötehnoloogiate ja disaini ning liiklusohutuse erialal kummaski kaks inimest. Huvilisi on nii kaugemalt kui ka Läänemaalt. Kohapealt jätkab Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas. Juba eelmine aasta algas see trend, et kutsehariduskeskuse siis Haapsalu kutsehariduskeskusele õpetanud noored on rohkem tulnud sisse astuma kolledžisse ja sellel aastal on nende hulk veelgi kasvanud peaaegu kõikidele erialadele, et kõige enam ehk võib olla rakendusinformaatikasse, aga ka disainerite ja, ja tervisejuhtide erialadele. Et see on nagu sellise kohaliku koostöö ja selline võlu, et, et me saaksime nagu selle tandemi omavahel hästi tööle. Kutsehariduskeskus ja kolledž. Nii käsitöötehnoloogiate ja disaini kui ka liiklusohutuse erialal on konkurents ühele õppekohale Heli Kaldase sõnul väiksem kui tervisejuhi või rakendusinformaatikaõppes sest tegemist on spetsiifiliste õppekavadega. Nad on väga kindla fookusega ja inimesed väga selgelt nagu arvestavad ja mõtlevad ka läbi, kui nad nendele õppekavadele õppima tulevad, et kas ma tahan, et minust saab see mootorsõidukijuhi õpetaja ja kas ma ikka tean, et minus on seda loovust ja disainimeilt nii palju, et ma, et ma saan nagu seal käsitöötehnoloogia disaini õppekaval nagu hakkama. Kaldas toonitas, et suurtest keskustest kaugemal asuvatel regionaalsetel kolledžitel on lisaks üliõpilaste koolitamisele oluline roll ka oma piirkonna kompetentsikeskustena, mis korraldavad näiteks täiendkoolitusi õpetajatele ja teevad koostööd nii omavalitsuste kui ka ettevõtjatega. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse esitati tänavu rohkem sisseastumisavaldusi kui mullu. Kolledži direktor Heli Kaldas ütles, et kõige suurem on huvi tervisejuhi ja rakendusinformaatika erialade vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu arutas täna taassoolise võrdõiguslikkuse seadust, mille president oli välja kuulutamata jätnud ja parlamenti tagasi saatnud. Põhiseaduskomisjonis valitses kaks seisukohta, ühed leidsid presidendi põhjendustest põhiliselt etteheiteeid seaduse vastuvõtmise vormilise poole suhtes. Opositsioon keskendus seisukohale, et seadus on vastuolus põhiseadusega. Komisjoni esimees Väino Linde võis siiski nentida. Ja lõppkokkuvõttes ka, kuigi nende suurtest erinevatest seisukohtadest vormus siiski välja üks seisukoht, et olenemata sellest, kas on tegemist siis nii-öelda poliitilise vetoõigusega presidendi poolt, kasutades seda või siis tõsise põhiseadusega vastuolus oleva menetlusprotseduuriga selle seaduse suhtes, igal juhul põhiseaduskomisjoni liikmed, nagu ma ütlesin, jõudsid lõppkokkuvõttes ühele seisukohale, et tuleb siis seda seadust asuda edasiselt muutma, seda välja kuulutamata jäetud seadust, millest tulenevalt siis komisjon teeb siis ettepaneku ja mitte toetada selle pika nimega seaduse muutmata kujul täna vastuvõtmist. Kuigi üldiselt valitses seisukoht, et seaduses eraldatakse juurde poogitud kohalikke valimisi puudutav osa nii-öelda põhiosast oli keskfraktsioon umbusklik ja Evelyn Sepp pidas oma sõnavõtus vajalikuks välja tulla väljendustega, mida võib üldiselt nimetada ähvarduseks. Mul on voli siinkohal välja öelda, et Keskerakonna fraktsioon ei ole jätkuvalt valmis arutama sootehnikaseaduse raames raha devalveerimise küsimusi, ei ole valmis arutama soolse võrdõiguslikkuse seaduse raames ka halduskorralduse küsimusi ja kindlasti paljud muudki, mis ei käi selle eelnõu õige suhte juurde. Ja kui koalitsioonis peaks olema selline tahe, siis ei saa me muidugi takistada teid pilastamast Eesti demokraatlikku ja parlamentarismi, aga sellel on ka omad kibedad viljad, sellel on kindlasti ka oma hind. Ja ma usun, et poliitikuna te saate aru, mida see tähendab. Ja kui see ei ole piisav signaal siin saalis istuvatele, koalitsioonipoliitikutele, siis kindlasti on meil järgmisel nädalal võimalik istuda siin pikalt kaua ja arutada väga erinevaid küsimusi väga sisuliselt. Samas toonitas sepp, et koalitsioonil on alati võimalus algatada oma soovil mis tahes eelnõuga valimiste korralduse osas ja seda siis eraldi menetleda. Rahvaliitlane Tarmo Mänd juhtis aga tähelepanu üldisemale tendentsile, mis talle muret valmistab. Kui me peame ennast riigimeesteks, siis me peame austama seadusi, see on küll elementaarne, aga märgata on üha suvenev, tahe seadusi eirata, neid tõlgendada ja õigusriigi toimimise põhimõtteid eirata. Mis on täna seadusel tõepoolest ühist soolise võrdõiguse seadusel, Tallinna linnavolikogu valimistega? No mis on temal ühist ja tekib küsimus, kus on nüüd õiguskantsler, kes teatavasti on andnud palju erinevaid hinnanguid kõikvõimalikele seadustele sealhulgas andnud tõlgendusi põhiseadustele, mis on iseenesest minu jaoks pretsedenditu, võib olla tema jaoks loomulik. Hääletamisel oli riigikogu suhteliselt üksmeelne, kui saab üksmeeleks nimetada seda, et seaduse muutmise poolt oli 46 saadikut, 40 jäi erapooletuks, vastu igal juhul ei olnud keegi. Näis, mida toovad parandusettepanekud, mida tuleb esitada homme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu asus muutma soolise võrdõiguslikkuse seadust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLäti majandusministeerium leiab kompenseerida seda suurt elektri hinna tõusu tuleks mitte ainult eratarbijatele, vaid ka ettevõtetele, et säilitada nende konkurentsivõime ja säilitada töökohad. Ja need on siis kaks põhimõtet, millest lähtuvalt on siis nüüd majandusministeerium ette valmistanud ettepanekute paketi, millest osa on juba otsustatud, osa on nüüd veel otsustamisel, praegu on kestmas just koalitsiooni koostöökogu istung. Selle tulemusi me veel ei tea, kuid kui see lõpeb positiivselt, siis on võimalik, et homme Läti valitsus teeb juba mingid otsused ära ja mis siis plaanis on? See, mis juba otsustatud on, on see, et 40 protsendi võrra väheneb siis roheenergia toetuseks mõeldud elektriostu kohustuslik komponent uuest aastast. Mis veel otsustamata on, on see, et, et langetatakse tõenäoliselt poole võrra võrgutasu ja kõige olulisem on siis nii elektrienergia kui ka maagaasi käibemaksu alandamine viie protsendini. See on meede, millest loodetakse Lätis väga palju ja see on siis üks osa sellest paketist, mis on nüüd otsustamisel. Ja eesmärk on see, et vähendada elektriarveid umbes poole võrra et need jõuaksid samale tasemele selle aasta esimese poolega. Tegelikult on mureks põhjust ju palju, sest kui vaadata kas või näiteks Latven ergo täna avaldatud andmeid, siis eelmisel nädalal tõusis elektri hind Lätis ligi 60 protsendi võrra ja Läti gaas on avaldanud täna just prognoosi tulevaks aastaks, mis näeb ette siis maagaasi hinna tõusu vahemikus 54 kuni 93 protsenti. Nii et Lätis saadakse väga hästi aru, et see pole mitte ainult konkreetsete perede toimetulek, vaid see on ka ekspordivõime, see on ka töökohad ja sellele kõigele üritatakse siis nüüd leida võimalikult kiire lahendus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läti Majandusministeerium on ette valmistanud meetmete paketi elektrihinna tõusu leevendamiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui varem on Leedu-Valgevene piiril tegutsenud stpool viie rühmadesse kuulunud kuni 10 inimest, siis sel korral on meeskonda suurendatud, selgitab Lõuna prefekt Vallo Koppel. Olukord nõuab seda, teiseks hea võimalus selles mõttes, et mida rohkem meie inimesed, seda kogemust saavad, seda parem, see viib meid välja oma tavapärasest ja igapäevasest rutiinist ja aitab mõista meil kõigil maailmas on väga erinevaid olukordi ja ohte mis on meeskonna liikmeskonnas teisiti kui varasematel kordadel. Vaata et koerad on kaasas ja püüame vastu tulla ka sellele, mida leedukad meilt on soovinud, sellise profiiliga inimesi. Ma arvan, et meeskonnad on järjest mitmekesisemad. Milline on olukord hetkel Valgevene-Leedu piiril, mida te sellest teate? Saame tegelikult igapäevaseid ülevaateid ja, ja ega olukord ei ole seal sugugi muutunud viimasel ajal palju. Teiseks, kui see on olnud kogu aeg järjepanu, on ikkagi jätkuvalt katseid üle piiri tulla ja selle tõkestamiseks me sinna läheme. Millised on meie varasemad lähetuste töövõidud Leedus? No nad on saanud kaasa lüüa kõiges selles, mis seal toimub, ma arvan, et suur töö võit on tegelikult see, et me näitame seal Eesti mundrit. Me näitame Eesti politsei kohalolu ja ma olen üsna kindel, et info jõuab tegelikult ka nendeni, kes seda asja korraldavad. Ja annab sõnumi sisserände katsetajatele. Et ollakse valmis. Neljandasse Leetu sõitvasse rühma arvatud Kaido iste töötab Tartu politseijaoskonnas vanem korrakaitseametnikuna. Tema sõidab missioonile esimest korda. Ja kui mulle see pakkumine tehti, siis minu jaoks tundus see väga huvitav, et varem ma ei ole missioonil käinud ja ja, ja miks ka mitte seda nüüd minna ja proovida ja natuke ennast harida selles valdkonnas, mis varustusega te sinna lähete? Meil on vastav varustus, mida me vajame, igasugused erivarustus, mida me kaasa võtame ja olenevalt olukorrast me neid ka kasutame. Olete saanud ka mingi eriväljaõpe? Ja kõik, kes on sinna minemas, on saanud eriväljaõppe. Estpool viie neljas rühm asub Leedu poole teele esmaspäeval. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide,",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti saadab Leedu-Valgevene piirile politseiüksuse ESTPOL-5 neljanda rühma. Rühma kooseisus on 16 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, samuti kaks koera koos koerajuhiga ning droonijuhid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nOn hea öelda, et Eesti ootab muudatusi ja kuigi Res Publicale tõotati valimisedu, siis minu jaoks on see mõnevõrra üllatav. Aga järelikult Eesti on valmis reformideks ja muutusteks. Elame-näeme, milline pannakse kokku valitsus, millised saavad reaalsed riigikogu kohad olema Reformierakonna jaoks. Tulemus on selline nagu realistlikult ka prognoositi. Kas Keskerakond sai rohkem, kas Keskerakond sai parema tulemuse või halvema tulemusega oodata oli? Ma arvan, et Eesti demokraatia pant on see, et erakondasi on piisavalt palju riigikogus esindatud ja ühe partei väga tugev domineerimine toob kaasa kindlasti ka selliseid muutusi meie ühiskonna arengus, mis ei pruugi teistele ühiskonnagruppidele meeldida. Ja kui Keskerakonna valimisvõit oleks muutunud mäekõrguseks 50 või rohkem kohta riigikogus, siis oleks minul küll tekkinud hirm sellepärast, et võib-olla need, kes koguvad, jäävad äärmisse vähemusse nendega võrreldes, kes ainult jagavad. Kuidas kommenteerida rahvaliidu edu? Rahvaliidu edu maa valimispiirkondades oli etteaimatav Jõgeva ja Tartumaa üle, üllatust hästi. Aga. Ma kaldun arvama, et rahvaliit muutub siiski rahvaliiduks sõna otseses mõttes siis kui ka suurtes linnades. Rahvaliit saab väärikalt esindatud. Kindlasti on tegemist arvestatava erakonnaga ja ilmselt rahvaliit ja Res Publica on tulevikus just need, kes kõige rohkem rahvale üllatusi pakuvad. Millised on esimesed kontaktid koalitsioonivalitsuse moodustamiseks? Täna on praegu minule väga raske seda ütelda ja ja kui me vaatame neid numbreid, siis tegelikult oleks hea, kui suudetaks siiski panna kokku koalitsioon, mis suudab lähema paari-kolme aasta jooksul stabiilselt tegutseda. See tähendab seda, et. 55 kuni 60 kohta peaks olema selles koalitsioonis, et otsustada Eesti jaoks väga põhimõttelised küsimused. Ja kahetsusega tuleb märkida, et meie praegune koalitsioonipartner Keskerakond ei ole suutnud kujundada oma seisukohta just Euroopa Liiduga liitumise küsimuses ja see seab väga suure küsimärgi alla ka selle valitsuskoalitsiooni edasise või järgmise valitsuskoalitsiooni loomise, noh, rääkimata maksupoliitikast. Aga loodame, et need tõsised riiklikud otsustused, mis Eestil ees seisavad tulenevalt NATO-ga liitumisest tulenevalt Euroopa Liiduga liitumisest tehakse ka siin kiirel valitsuste vahetamise ajal korrektselt ära ja Eesti ei pea rahvusvahelisele tasandile edastama sõnumit, et oodake, et me praegu ei saa saata välisministri ja peaministri selle dokumenti alla kirjutama, sest meil parasjagu toimub valitsuse vahetus. Loodan, et valitsus pannakse kiiresti kokku ja pannakse selline valitsus, mis suudab natukene rohkem kui aasta või kaks koos olla. Aitäh, Märt Rask. Valimistulemused on suhteliselt ootuspärased. Üllatuseks on, et Keskerakond ei näita niisugust väga head vormi ja ja Res Publica on suht kõvem, kui võis võib-olla ehk arvatagi. Ja, ja noh, ütleme Keskerakonna või tähendab, Reformierakonna rahamass on siiski meie jaoks natuke liiga suur. Kuidas hindade, seda, et Tallinna tulemused paistavad rahvaliidu üldiselt Eestis saadud head tulemust veidi alla tõmbavat? Kas see oli ka teada lõppkokkuvõttes, et ka Tallinn on ikka natukene teistsugune linn ja siin on sellised väärtused nagu ütleme, rahva elujõud ja siin räägitakse sularahast, aga mitte rahva elujõust, nii et see on hoopis teistsugune linn ja ja teistsugused kombed. Kes hakkab olema koalitsioonis, kas rahvaliidul on sinna asja? No asja teeme, küllap me mahume sinna, vaatame kõigepealt ära, kuidas need hääled siis täpselt jagunevad. Eks see on rasked kõnelused. Millal need kõnelused peale hakkavad?",
"role": "user"
},
{
"content": "Poliitikud kommenteerivad hilisõhtul Riigikogu valimise tulemuste hetkeseisu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeeter põld oli Eesti vabariigi haridusminister 1918. aasta 24.-st veebruarist kuni 28. novembrini, lisaks oli ta nii riigikogu liige kui Tartu linnavolikogu juhataja Peeter Põllu. Mälestus sai monumendiga jäädvustatud haridus ja teadusministeeriumi hoone ette parki. Praegune haridus ja teadusminister Tõnis Lukas nimetas seda Peeter Põllu koju jõudmiseks. Peeter põld on koju jõudnud mitte ainult seeläbi, et nagu esimesele Eesti vabariigi haridusministrile kohane, seisab ta tänase Eesti vabariigi haridus ja teadusministeeriumi ees vaid ka seeläbi, et tema selja taha jääb täna, kus ta ise elas ja mis kandis aastatel 1932 kuni 1949 Peeter Põllu nime. Peeter põld on selline sitke rahvuslik aatemees, nagu neid meie riigi rajajate hulgas oli, kuid kelle sarnaseid hakkab väheks jääma. Lukas tõi kõnes välja ka selle, kui sarnased olid tolleaegsed probleemid ja põllumõtted tänasel haridusmaastikul toimuva, aga praegu on haridusministeeriumis ettevalmistamisel koolivõrgu korrastamise kava, mille järgi võidakse Eestis mitmed gümnaasiumid kinni panna. Lukas tsiteeris Peeter Põllu öeldut, mis tänasest konteksti väga hästi sobib. Olen ka selles arvamises, et loomulik oleks, kui meil keskkoole vähendatakse. Seda vähendamist ei saa aga sel teel ette võtta, et tõmmatakse lihtsalt mõni kool maha vaid tuleb kogu seisukorda ka sisuliselt kaaluda. Ja siis eemaldati Tartu poistekoori laulusaatel monumendilt ka. Põld on ka eestikeelse Tartu Ülikooli rajaja, mis täna oma 80 üheksandat aastapäeva tähistab. Rektor Alar Karis tõi oma kõnes välja, et võib-olla on põldu lausa liiga vähe tunnustatud. Karis lisas, et põld oli ka visionäär ja ülikooli edasistes arengutes tuleks samuti Peeter Põllu ideede t juhinduda. Peeter põld oli just see, kes ütles. Ülikool peab olema avatud ja rahvusvaheline ja temale oli just see inimene, kes tegelikult tunnetas väga selgelt, et väikese rahvana ei ole võimalik ainult oma jõududega hakkama saada ja tema soovitas kutsuda väljast abiõudusi. Ja eks me täna püüame seda sama teha, et ülikool muutuks avatumaks, avatumaks nii ühelt poolt inimestele kui ka avatumaks uutele mõtetele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peeter Põld oli Eesti Vabariigi haridusminister 1918. aastal. Tartus tähistati emakeelse ülikooli aastapäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti rahvusvaheliste autovedude assotsiatsiooni president Jaak Kivisild nendib sissejuhatuseks, et Venemaale tuleb kahtlemata koht kätte näidata. Aga arvude kohta ütleb ta, et rahvusvaheliste vedudega võib-olla hõivatud umbes 1500 firmat Nendest Venemaa vedudega umbes 20 protsenti. Tõsi, osa nendest on väikesed ühe-kahe autoga. Mis puutub konkreetsete se vedude arvu, siis neid võib olla umbes kolm ja pool 1000 ühes kuus. Aga ta lisab. Nüüd, kui mõelda, mida kaasa tooks selle suuna vedude ärajäämine siis sellisele hulgale firmadele on see muidugi katastroof ja minu kujutluspildi järgi peaks siin ikkagi rakendama analoogseid meetmeid. Covidi kui esimene laine oli siis nendele kõige rohkem kannatanud sektoritele, et töötajate palga mingil tasemel säilitada. Aineveonduses on veokid enamasti liisingu peal, et nende liisingute ajatamine, sest veosuundade ringi muutmine see võtab ikka ikkagi mingi aja ja selleks peaks olema mingid kompensatsioonimeetmed ka tagatud, sest. Kivisild ütleb, et sanktsioonid peavad olema loomulikult sellised, et nad mõjuksid. Kui Soome näiteks oma piiri ei sulge, on asi üsna mõttetu. Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori alustab samuti sellest, et igasugune koostöö agressiivseb lõpetada. Ma pean silmas nii sõitjate kui kaubavedu midagi teha ei ole, ma saan aru, et vedajad saavad suure tagasilöögi. Aga neid tagasilööke on ju olnud ka teisi. 2008. aastal oli väga suur tagasilöök Eesti vedajatel majanduslangusega, kus osa vedajaid isegi kaheksa kuud olid sunnitud seisma, sest nendel ei olnud partnereid, kellelt tööd hankida. Siin on ka üks varjukülg veel lisaks ja see on see, et iga vene reisiga tuuakse Eestisse odavat Venemaa kütust, mille liiter maksab Venemaal 45 50 senti. Ja noh, ei ole väga palju vaja mõistust, et mõista, et see kütus kasutatakse siinsel turul teistele konkurentsi pakkumisega ära.",
"role": "user"
},
{
"content": "Autovedude katkestamine Venemaaga oleks sanktsioonide loomulik osa, aga kahju kandvatele firmadele peaks osa kahjusid kompenseerima.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTaliban on Afganistanis võimu võttes viimastel päevadel sõnades lubanud rahumeelsust, kättemaksust, hoidumist ja naistele hariduse ning tööl käimise jätkuvat võimaldamist. Uudised nende vallutatud aladelt räägivad aga juba praegu teist keelt. Afgaanid mäletavad ühtlasi veel rohkem kui 20 aasta tagust Talibani võimuaega, mil olid tavaks avalikud hukkamised kividega surnuks loopimised ja käte maha raiumised. Kui naised ei tohtinud käia tööl ega tüdrukud koolis, mehed ei tohtinud habet ajada. Keelatud olid televisioon ja muusika. Taliban tähendab pustu keeles tudengeid ja liikumise juured ongi 1900 üheksakümnendatel aastatel Pakistanis mulla Mohammad Omari ümber koondunud Afganistani õpilaste rühmas. Oma algse populaarsuse pälvisid nad korra pakkumisega pärast sõda Nõukogude Liiduga ja sellele järgnenud segaduste aega. Mündi teine pool oli aga sõna otseses mõttes karm kord ja siht kehtestada äärmuslikult range tõlgendus islami usu ja õigusnormidest. Talibani juhitud Afganistan oli terrorirühmituse al-Qaeda ja selle juhi Osama bin Ladeni baas. USA ja liitlaste vasturünnak pärast 11. septembri terrorirünnakuid viis Talibani kaheks aastakümneks võimult aga nagu näha, siis vaid ajutiselt. Praegu juhib ühendust Mavlavi Hibatulla Kunzada. Reaalseid märke sellest, et radikaalne ideoloogia oleks kuidagi mõõdukama vastu vahetatud, seni ei ole. Lähipäevad näitavad, millise korra Taliban Afganistanis seekord sisse seada, kavatseb. Ep ehand rahvusringhäälingu raadiouudistele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Talibani liider ütles, et soovib enne ümberkorralduste alustamist, et kõik välisjõud riigist lahkuksid. Tema sõnul on veel vara öelda, kes hakkab valitsust juhtima. Küll on Taliban lubanud mõõdukamat nägu kui 20 aastat tagasi, ülemäära lootust selleks siiski ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSõda on nii mõneski asjas pannud Saksamaa poliitikuid suunda muutma ning pika sammuga la varasemate punaste joonte astuma liidukantsleri partei, sotsiaaldemokraatide parlamendipoliitik Nil Schmidt lubab intervjuus rahvus ringhäälingule relvatarnete suurendamist. See, mis olukorda tegelikult muudab, on sõjaline toetus Ukrainale nad vajavad rohkem laskemoone, rohkem relvi, rohkem raskesoomusväge. Ma usun, et mitte ainult Saksamaa, vaid kõik lääneriikide saavad siin panustada. Saksamaa kavatseb anda relvatööstuse le loa otse Ukrainasse relvi tarnida. Keerulisem on asi energiaostude lõpetamisega Venemaalt. Venemaa söeimpordist on Saksamaa lubanud loobuda suveks naftast aasta lõpuks. Gaasiga on olukord kõige keerulisem, selle osta saab küll kokku tõmmata, aga täieliku loobumiseni jõuab Saksamaa paari aastaga, kui ei otsustada osa tööstust kinni panna. Sõdivate ukrainlaste jaoks loeb aga iga päev. Saksamaa parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Nil Schmidt. Jah, aga me ei peaks Venemaa agressiooni vastu võitlemisel keskenduma ainult naftale ja gaasile. Isegi kui me päevapealt selle lõpetame, siis on Putinil ikka endiselt palju raha oma sõjaväe rahastamiseks. Saksamaa parlamendi liige roheliste partei fraktsioonist jamila Schäffer. Oleks olnud õige lõpetada juba eile kogu Venemaa gaasi, nafta ja söeimport. Aga praegu oleme me sellest väga sõltuvad ja mitte ainult Saksamaa ei sõltu sellest, vaid ka näiteks gaas, mida me omakorda Ukrainasse tagasi saadame. Saksamaa parlamendi liige konservatiivide CDU fraktsioonist Roderichk iseveter. Me oleme justkui Venemaa energiapoliitika orjad, see on tõesti kohutav, sest see ei anna meile vajalikku vabadust Ukraina toetamiseks. Schöderi ja Merkeli valitsused on meid viinud sellisesse sõltuvusse ja me ei tea, kas nad tegid seda sihilikult või sinisilmsusest, aga see oli igal juhul vale. Endine sotsiaaldemokraatide liidukantsler Gerhard Schröder juhib jätkuvalt Venemaa Rosnefti. Saksamaa parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Nil Schmidt. Ta peaks loobuma nendest kohustustest koheselt, kahjuks ei ole ta seni seda teinud. Sotsiaaldemokraatlik partei on kutsunud teda üles seda kohe tegema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand Berliin, Saksamaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa kavatseb suurendada relvatarneid Ukrainale ja võimaldada Ukrainal Saksa relvatööstuselt otse vajalikke relvi tellida. Venemaa energiakandjate ostmisest lubab Saksamaa loobuda samm-sammult.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKuna meeneteärile pole riigilt tuge tulnud, on valdkond nüüd varisemise äärel, ütleb ligi 700-le poele suveniire tootva meeneto juhataja ja Eesti käsitöömessi korraldaja Madis Medri. Ma arvan, et, et Eestis on neid kuskil paar 1000 isikut, kes müüvad suveniiri ja käsitööd, need, kes töötab, seal on, on kindlasti kuskil ligi 10000 inimesi teha. Kui meil ei ole järgmised pool aastat millestki elada, siis siis me lähme kõik pankroti. Meil puudub tulu, ütleme pooled inimestest on juba kaotanud oma töö. Riik peaks meile konkreetselt raha andma, kas või august olla elus, ma, ma ei räägi üldse siin pikemast tulevikust, ma räägin siin hetkeolukorrast. Medriettevõtte käive ei ulatu praegu isegi viie protsendini eelmise aasta käibest. Nende esimene klient pärast nelja kuud oli eelmisel nädalal. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisimeetmete töögrupi juht Viljar Lubi ütleb, et suveniiripoed jäid otsetoetustest ilma, kuna nad ei kuulu otseselt turismivaldkonda. Kui statistikaameti loendi järgi võtta, siis sellised suveniirimüüjad, et nemad ümber koodi järg, turismiettevõtet ei ole, nemad on ikkagi jaemüügi. Nii et kuna ütleme, turism on väga lai mõiste, siis algul me võtsime selle kitsamas läheduses loomulikult, kui me vaatame, kuidas see aeg edasi läheb, vaatame laiemas tähenduses, et kui me nüüd tulevikku vaatame, siis kindlasti peab mõtlema selliseid nagu surniiritootjad, selliseid nagu transpordiettevõtted, kes tegelikult turismiga seotud, aga mitte ainult nende, ütleme, sissetulek ei sõltu ainult turistidest tihtipeale. Madis Metrile on arusaamatu, miks ei käsitletud kohe alguses meenepoode turismisektori osana. Ta toob näiteks, et paljud toetust saanud ettevõtted, nagu näiteks muuseumis tegutsevad ka siseturismiga samas kui toetustest ilma jäänud suveniiripoodides käivad vaid välisturistid. Ka naaberriikide piiride avanemine ei toonud meenepoodide leevendust. Mida kaugemalt on turist, seda suurema tõenäosusega ta ostab suveniire, nii et tegelikult väga hea ostja on, on on Vene turist Hiina turist ja Ameerika turist, need on kõik need riigid, millega meil on piirid kinni. Et Soome turist aitas eelkõige hotelle ja toitlustusasutusi ja jaekaupmehi, aga, aga mitte suveniiri pood. Et suveniiripoed müüvad peamiselt kohalikku käsitööd, lootsid nad toetust saada ka kultuuriministeeriumilt. Nemad toetavad aga vaid riigiasutusi. Seni on meenekauplused saanud taotleda väikeettevõtete toetust. Viljar Lubi. Üldjuhul nad on väiksed ettevõtted, et neil tegelikult laienes 12 riigipoolset toetusmeedet. Üks on töötukassa meede ettevõtetele, kellel käive kukkus palju, kellel on töötajad palgal ja teine mikro ja väikeettevõte toetus, kus siis ettevõtted kuni 40000 eurose käibega sai küsida tagastamatut abi mõne 1000 euro ulatuses, mis puudutab nagu suveneeride tootmist, siis jah, mitte sellepärast, et tootmisettevõtete tööstuskriisiilmingud sinna tulevad alati hiljem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Käsitöö ja suveniirikauplused on pankrotiveerel, sest erinevalt muuseumitest ja hotellidest on nemad turismitoetusest kõrvale jäetud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKüsimus, mis praegu koalitsioonierakondade fraktsioonides arutlusel on, kõlab. Kas abielu peaks jääma Eestis mehe ja naise vaheliseks liiduks, kui see heaks kiidetakse, vormistatakse järgmisel nädalal seaduseelnõu ning antakse see riigikogu menetlusse. Menetlus ise ootab aga kujuneda tõeliseks lahinguks, sest sotsiaaldemokraadid on lubanud teha eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et seda poleks tegelikkuses võimalik üldse menetleda. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kommenteerib seda nii. See on mängurlus ja vastuolus nende endi väidetega, kui nad ütlevad, et see ei ole Eesti ühiskonnas oluline teema, tegelegem teiste teemadega. Aga kui nad ise rakendavad niivõrd äärmuslikke samme nagu obstruktsioon selle otsuse menetlemiseks Riigikogus, siis see järelikult on neile äärmuslikult tähtis ja nad teevad kõik, et seda rahvahääletust ära hoida ja sisuliselt kardavad seda. Mis puutub sotsiaaldemokraatide taktikasse, siis seeder selles olulist takistust ei näe. Mööda on võimalik obstruktsioonist loomulikult ka minna, sest riigikogu kodu ja töökorra seadus annab võimaluse muudatusettepanekuid grupeeruda mitte neid kõiki ükshaaval läbi hääletada. Seda on riigikogu praktikas ka varasemalt kasutatud päris mitmel korral. Kauaaegne riigikogu kantselei direktor Eiki Sibul nendib, et saab esitada ka selliseid muudatusettepanekuid, mida ühendada pole võimalik. Näiteks kui sellele otsuse eelnõule esitatakse muudatusettepanek, et see peaks toimuma 25. aprillil näiteks rahvahääletus. Ja teine ettepanek on, et 25. mail ja kui neid püütaks näiteks ühendada ja riigikogu nad vastu võtab siis ei tea ju keegi, millal vabariigi valimiskomisjon seda rahvahääletust korraldab. Nii et, et siin nagu töömaad on parlamendil Sibul ütleb, et taolisi formaalseid, aga erineva sisuga ettepanekuid on võimalik teha väga palju. Ning Helir-Valdor Seeder Ma arvan, et mõnda aega võib nende muudatusettepanekute hääletamisega ka ju tegeleda. Ega see valitsuskoalitsiooni ja riigikogu tööd täielikult ei halva, sest on võimalused jooksvaid eelnõusid, mida on vaja riigielu korraldamiseks, riigikogus menetleda ja vastu võtta. Saab teha nii, et tehakse korraliste istungite vahel ka täiendavaid istungeid, mis näeks välja nii, et esmaspäevast neljapäevani riigikogu menetleb siis sotsiaaldemokraatide obstruktsiooniga seda rahvahääletuse otsuse eelnõud ja reedeks kutsutakse kokku riigikogu täiendav istung, kus siis arutatakse muid seaduseelnõusid, otsuse eelnõusid ja nii võib töötada ju riigikoguga nädalaid või kuid teoreetiliselt. Heiki Sibul arvab, et lõpuks peavad koalitsioon ja opositsioon siiski mingile kompromissile jõudma aga alati on võimalus, et lõpuks võib vaidlusesse sekkuda ka õiguskantsler, kui ta selles vägikaikaveos põhiseaduse riivet näeb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid on lubanud abieluteemalise rahvahääletuse eelnõu menetlemist Riigikogus igati takistada. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder arvab, et opositsiooni obstruktsiooni on võimalik elimineerida, kauaaegne Riigikogu kantselei juht Heiki Sibul selles nii kindel ei ole.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKaitsejõudude paraadid vabariigi aastapäeval Tallinnas Vabaduse väljakul on toimunud igal aastal pärast taasiseseisvumist. Homne paraad on esimene, mis ähvardab ära jääda. Kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna juhataja major Peeter Tali. Põhjuseks on ei, mitte midagi muud kui prognoositav külm ilm. Et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut siis prognoosib homseks selleks kellaajaks, kui paraad peaks hakkama, et siis kell 10 hommikul külma 15 16 kraadi ja kui nüüd arvestada õhuniiskust ja tuuletemperatuuri juurde, et siis on see inimesele tajutav alla miinus 20 et noh, piisab, kui öelda, et alla miinus 12 juba puhkpilliorkestängi, sellepärast vaskpillide mehaanilised osad jäätuvad hingeauru tõttu ja lisaks sellele on meil kasutada veel ilmaprognoosid, mis prognoosivad umbes sama suurusjärk külma. Tali sõnu kinnitab ka meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi sünoptik taimi paljak, kelle väitel pole külma ilma taandumist homme hommikuks oodata. Meie jääme oma kõrgrõhukonna ilma juurde, mida soomlased meile saadavad, see tähendab, et külm arktiline kõrgrõhkkond on Soome kohalt Peipsi taha laskumas külmaks see öö läheb ja, ja hommikuks jääb ka ilm külmaks ja paraku me 20 kraadi võib-olla kraad pealegi Tallinna jaoks ikkagi ikkagi ennustame selle juurde, jääme. No millal kõige külmem hetk on? Suure tõenäosusega on, see on see varahommikul viie kaheksa vahel. Sinna need miinimumid tavaliselt jäävad vahetult enne päikesetõusu. Kas on näha, et miski võib veel teie praegust prognoosi muuta? No praegu ma jääksin küll selle sellesama prognoosi juurde, sest ka Tallinnas on just iseloomulik see, et, et kagutuul, mis nüüd tänase öö jooksul peaks tõesti kindlamalt selle kagusuuna võtma kagutuulega on Tallinn just just kõige külmem. Kaitseväe määrustiku järgi madalama kui miinus 12 kraadi juures paraadi ei toimu. See oleks esimene kord, kui paraad pärast 1990 teist aastat ära jääb. Major Tali. Me mäletame, et ei ole ära jäänud nüüd peale taasiseseisvumist, et seda me nagu päris täpselt ei tea, mis juhtus enne enne neljakümnendat aastat. Kui tõenäoliseks te ise täna peate? Seda, et homne paraad tuleb ära jätta. Kahjuks ikka vaadates seda ilmaprognoos kahjuks ikkagi üsna tõenäoliseks. Varahommikune pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Pika Hermanni torni toimub ettenähtud ajal ja pikkuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vabariigi aastapäeva paraad jääb külma tõttu ära. Kaitsejõudude Peastaabi teavitusosakonna juhataja major Peeter Tali.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMõttevahetuse võtmelise tähtsusega mõisteks praegusel majanduslikult raskel ajal oli koostöö seda nii ettevõtjate ja riigi kui ka ettevõtjate endi vahel. Siinjuures ei tohi aga langeda protektsionismi, rõhutas president Toomas Hendrik Ilves foorumi avakõnes. Riigipea märkis, et palga ja hinnataseme vähendamine toob vaid ajutist leevendust. Pikemas plaanis peab aga mõtlema tootlikkuse kasvule ja töökohtade hoidmisele, mitte aga kaotamisele. Praegusest kriisipunktist ülesaamiseks ootavad Eesti ettevõtjad riigilt eelkõige eksporditoetuste jõustumist kuid räägiti ka valitsuse eelarvekärbetest. Enn Veskimägi Tööandjate keskliidust. See kaheksa miljardit on väga, no meil on väga hea meel, et, et valitsus jõudis kokkuleppele aga kahjuks on see see pool, me oleme poolel teel kindlasti mingi aja möödudes tuleb uuesti neil maha istuda ja teine pool ka ära teha, et võibolla oleks mõistlikum olnud ikkagi loobuda nendest ka nendest väikestest tõusudest, mida valitsus otsustas, see puudutas nii pensioneid kui, kui õpetajaid, et kui kõik, kui erasektor täna kärbib, kui kõik näevad seda, et tuleb kokku tõmmata siis noh, me ei pea õigeks, et siis kuskil tõstetakse see nagu niisugust õiglustunnet, nagu riivab. Majandusminister Juhan Parts kinnitas, et toetused eksportivatele ettevõtetele jõustuvad paari kuu möödudes. Mida ootab riik, aga ettevõtetelt? Ka kohanemist on ju ühtepidi kõigepealt kohaneda nende tingimustega ja mitte sattuda paanikasse. Kui üks ettevõte ebaõnnestub, siis püüda alustada uuega. Noh, me peaks vastastikku julgustama, tähendab, et ikka kui ettevõtja investeerib ja otsib uusi projekte, siis tulevad ka töökohad, on ju ja tulevad mõistlikud töökohad. Kindlasti on hästi oluline, et need ettevõtjad tegutseksid koos. Kui me räägime ekspordist, siis on täiesti selge, et üksinda on väga raske, et ütleme, et ikkagi hästi palju on võimalik leida sellist koos tegevust erinevate ettevõtjate või erinevate väärtus ahelas oleva ettevõtete vahel. Selles osas on häid näiteid, kas me näiteks me saime enam-vähem infotehnoloogia ettevõtetega, ütleme ikkagi niisuguse ekspordistrateegia enam-vähem paika, mida peaks riik tegema, mida ettevõtted üheskoos on, et leida nagu uusi võimalusi, et selline koos tegutsemine on ikka väga oluline. Foorumi moderaatoril ja ettevõtjal Raivo Varel on aga veel üks ettepanek, mis puudutab eksporti. Minu isiklik arvamus on, et meil on nii, nagu ameeriklased on autotsaar, on meil vaja eksporditsaari, kelle ülesanne on kaks asja, müüa meie eksporti ja otsida meile otseinvesteeringuid, see on ainukene lahendus, mis praegu toimib.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas peeti esinduslik majandusfoorum \"Tuulelohe lend\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoroonapandeemia tõttu lükkus tänavune muinasjutukonverents traditsioonilisest ajast suve alguses hoopis sügisesse. Kirjandus ja folklooriekspertide fookuses oli tänavu metsa kujutamine muinasjuttudes jätkab Lääne maakonna keskraamatukogu peaspetsialist Liina Valdre. Metsateema mulle tundub, on inimestel praegu väga südamel, et see on väga oluline, väga päevakajaline teema ja see paigutab väga ilusti muinasjuttude konteksti. Bioloog ja kirjanik Juhani Pütsepp on huvitunud puudega seotud pärimustest Eestis. Oma kogemuse põhjal ütleb ta, et puude kohta käivate legendide hulgas on piirkondlik erinevus. Millegipärast on neid puudega seotud lugusid lõuna pool rohkem Võrumaal. See võib olla tingitud maastikust orgude, väikeste mäekeste talude tihedusest. Bibliograafia laste kirjanduse ekspert Krista Kumberg tõi oma ettekandes välja, et mets on Eesti kõnekäändudes ja muinaslugudes olnud koht, mis peitis midagi. Seda näiteks nii sinna varju mineku mõttes, aga ka negatiivsemas plaanis, ehk siis, kui oli vaja millestki või kellestki lahti saada, saadeti see metsa. Miks me ütleme siiamaani, et õunakook läks täna täitsa metsa? Matemaatikakontrolltöö läks metsa, kuule, ta ajab oma laulujoruga ka teistel viisi metsa. Nii et jah, kõnekäändudes nii, nii mitmedki asjad lähevad metsa silma alt ära varjule. Konverentsi raames on Haapsalu raamatukogus 21. septembrini avatud Eesti köite kunstnike ühenduse unikaalsete muinasjuturaamatute näitus rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus peetud Lääne Maakonna Keskraamatukogu muinasjutukonverents tähistas oma 7. sünnipäeva. Tänavu võeti vaatluse alla metsa temaatika muinasjuttudes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRes Publica ale on ette heidetud, et keegi ei tea, mida nad teha kavatsevad. Sel ajal Res Publica töötas oma valitsemisprogrammi kallal ja nüüd on see valmis ja 50-l leheküljel huvilistele kättesaadav. Selle valitsemisprogrammi esitlusega algas ka Res Publica valimiskampaania. Maksureferendum ei ole. Valimiste põhiküsimus on Res Publica kindel, mis siis on erakonna esimees Juhan Parts. Valimiste põhiküsimus on probleemid, mis põlevad Eesti tuleviku seisukohast on haridus teine küsimus on tervise küsimus. Mitte midagi ei ole teha, see on väga tähtis küsimus ja kolmas on inimeste turvalisus. Aga Res Publica lubab tõsta tulumaksuvaba miinimumi 2000 kroonini ja võtab sihiks muuta alampalk maksuvabaks. Kui me vaatame täna Eesti vaesus, riskis elavaid elanikke, siis see on ikkagi masendavalt suur. Kuidas seda lõhet ületada, on kõige lihtsam tee rohkem eelistada. Neid, kes saavad vähem täna raha ja teine, mis on ebamoraalne, on see, et täna inimesed, kes saavad vähem palka, kui on alampalk, peavad selle pealt maksma riigist makse. See muudatus, mida ma ei loe, kõige esimeseks ja tähtsamaks, aga ta on väga oluline muudatus. Haridust tuleb muuta lapse kesksemaks, leiab Res Publica. Eesti ei saa endale lubada luksust kaotada ühtki annet 100-le andekale. Eesti noorele tagatakse igal aastal riigi toel õppimisvõimalus maailma tipp ülikoolides. Aastaks 2007 soovib erakond viia teadus ja arendustegevuse osakaalu rahvuslikust kogutoodangust 1,7 protsendini praeguse 0,7 protsendi asemel. Uue haridusdoktriini rakendamisega tahetakse vähendada koolist väljalangevust vähemalt 30 protsenti. Valimisseaduse tahetakse viia muudatus, et kõik mandaadid jagatakse ringkondades. Majanduspoliitiline põhieesmärk on saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv. See oleks 10 protsenti aastas. Mis selle alus on. Juhan Parts. Inimeste ande arukas kasutamine, mille tulemusel suureneb teadmistepõhise majanduse osakaal SKP-s mille tulemusel töötavad inimesed rohkem peal ja mille tulemusel saavad inimesed rohkem palka. Res Publica ei kavatse muuta kodakondsuse ja keelepoliitika põhimõtteid, küll aga peetakse vajalikuks keele ja eriti meelekursusi kodakondsuse taotlejatele. Meelega on Res Publica arvates seni ebapiisavalt tegeldud. Riigi juhtimisel näeb Res Publica opositsiooni ja koalitsiooni kahekõnet. Aga kes võiksid olla need, kellega koos riiki valitseda, vara konkreetselt öelda, leiab Juhan Parts. Oma head poolt nägi Parts nii mõõdukates Isamaaliidus, rahvaliidus kui ka Reformierakonna ühes näos sest sel erakonnal olevad kaks nägu. Kuid ühe asja ütles Juhan Parts välja küll, kui kutsus vaimuinimesi taas ütlema oma arvamust Eesti tuleviku kohta. Ka täna peaksid kultuuritegelased ütlema oma nägemuse selle kohta, mis on Eestile parem, kas Keskerakonna või Res Publica juhtimisel. Eesti lähiaastate tulevik. Ja lõpuks, mida tähendab Res Publica loosung, vali kord. Kord tähendab ausaid mängureegleid, hoidumist, populismist ja selgeid kavasid, mida arendada, mida muuta ja mis kõige tähtsam, mida hoida. Kord on ka sallimatus omakasu, valetamise ja rumaluse suhtes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Res Publical valmis valitsemisprogramm.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti on viis G tehnoloogia arendamisel jäänud Euroopa viimaste sekka. Täna võttis valitsus vastu sidevõrkude turbemääruse, mis on ettevõtluse infotehnoloogiaministri Andres Suti sõnul oluline samm, et tuleva aasta veebruaris sagedusalade konkurss välja kuulutada. Me peame olema 100 protsenti pluss kindlad, et see võrk on turvaline, seda võrku kasutatakse tulevikus isesõitvate autode juhtimisel koduelektroonikas kõikide torkade lahenduste kasutamisel tööstuses. Määruse suurim mõju on, et tõenäoliselt ei tohi meie sidevõrkudes tulevikus kasutada Hiina tootja Huawei seadmeid. Pärast määruse vastuvõtmist teatas helis Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu, et sõlmitud on kokkulepe Soome ettevõte Nokiaga ning Hiinast pärit seadmed vahetatakse ajapikku välja. Hiiemuu sõnul tekitab riigi otsus neile 10 aasta jooksul 50 miljonit eurot lisakulu. Kindlasti ei ole kohtuteele minek meie jaoks valik number üks, me oleme endiselt optimistlikud ja loodame seda, et riik siiski tekitab nii-öelda õiglase kompensatsioonimehhanismi. Andres Sutt seda tõenäoliseks ei pea ning usub, et määrus annab ettevõtetele piisava üleminekuaja. Mingit täiendavat hüvitamist lisaks üleminekuperioodile ei ole kavas. Turbemäärus pole aga ainus põhjus, miks viis G sageduslubade konkurss üha edasi on lükkunud. Selle taga on olnud poliitilised erimeelsused, erimeelsused ettevõtjate vahel, kohtuvaidlused. Enim on vaieldud selle üle, kas sagedusala 3410 kuni 3800 megahertsi tuleb jagada kolme või nelja ettevõtte vahel. Suti sõnul kuulutatakse tuleval aastal konkurss kolmele sagedusloale. Ta selgitab, et poolt sellest sagedusalast ei tohi ilma Venemaa loata kasutada nii et alles jäävat osa neljaks jagades tuleksid sagedusalad ebamõistlikult väikesed. Ja ei ole mingit kindlust, et nähtavas tulevikus Venemaaga see koordinatsioonileping sünniks ja oluline on just see, et, et oleks kiire ja täisfunktsionaalne kasutuselevõtt, et kindlasti ei tähenda kolm luba seda, et ei võiks konkursil osaleda rohkem kui kolm taotlejat. Riigiga on nelja loa variandi nimel kohut käinud. Levikomi juht Peep Põldsam usub, et kolm luba jagunevad ikkagi kolme suure Elisa, Tel ja Telia vahel. Kui vaadata kolme kümned aastad Eesti turul tegutsevad mobiilioperaatorit oma kliendibaasi rahavoogudega kasumiga, siis nendel see hinnapiir tuleb ette oluliselt kõrgemal. Ka Andrus iiepuu peab kellegi neljanda võitu sageduskonkursil väga ebatõenäoliseks. Elisa hakkab tema sõnul juba praegu viisk võrgu rajamist ette valmistama. Ma tahaks väga loota, et esimeste mahtudega saavad operaatorid välja tulla juba jaanipäevaks. Aga sealt edasi me ei räägi ühe aastasest sprindist, vaid me räägime vähemasti viie kuni seitsme aastasest maratonist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus võttis vastu sidevõrkude turbemääruse millega piiratakse kõrge riskiga tehnoloogia kasutamist. Seni peamiselt Huawei tehnoloogiat kasutanud Elisa sõlmis nüüd lepingu Nokiaga, kuid ootab siiski valitsuselt ligi 50 miljoni eurost kompensatsiooni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTehnikaülikooli teadusprorektor Renno Veintal ütles vahearuande tulemusi tutvustades, et komisjon tuvastas ülikooli reeglite ja konsortsiumi lepingu sätete rikkumisi. Kõige kesksemal kohal on see, et ei ole tööaja tabeleid. Projekti teise perioodi kohta puuduvad need sootuks. Uurimiskomisjon sai ülesandeks esimeseks ülesandeks kindlaks teha see, et kas on toimunud või võib olla toimunud kuritegu. Eeskätt kas on toime pandud dokumendi võltsimisi. Stegu on pettusega ja selle kohta ei leidnud uurimiskomisjon tõendeid. Uurimiskomisjoni kuuluv Tallinna tehnikaülikooli professor Jaan Raik ütles, et projektikulude ületamises pole midagi ebatavalist. Kulude ületamises ei ole mitte midagi negatiivset juriidilises ega eetilises mõttes, see on täiesti tavapraktika ja sellest ei, ei ei lõigatud mingisugust kasu. Raigi sõnul oli komisjoni põhiküsimuseks uurida, kas töömahtu on kunstlikult ülepaisutatud. Süüdistuse järgi ei töötanud kuus teadlase projekti jaoks, ent nädala jooksul kogutud tõendid ei kinnitanud, justkui oleks keegi osalenud projektis fiktiivselt. Samuti on raigi sõnul projekti juhtimiskultuurist, vajakaajamisi ja kommunikatsioon oleks pidanud olema tugevam ent skeemitamist või rikkumist komisjon ei tuvastanud. Omapoolse kokkuvõtte tegi ka tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Tänase päeva seisuga kõiki asjaolusid arvestades ei mina ega ülikool ei ole teadlikke valeväiteid avalikkusega Euroopa komisjonile esitatud. Meil on olnud intsidente sõnastuse täpsuses näiteks Euroopa Komisjoni kinnituse laekumise tähtaeg. Kuid see ei ole olnud tahtlik. Ka ülikool oma avalikus kommunikatsioonis ei ole tahtlikult ega teadlikult esitanud valeväiteid ega valed faktid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikooli uurimiskomisjon tunnistas vahearuandega, et Ragnar Nurkse instituudis rikuti tööaja-tabelite puudumise tõttu ülikooli reegleid, kuid süstemaatilist pettust, korruptsiooni ja võltsimist ei leitud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPortugali presidendivalimised toimuvad keerulises olukorras, viimaste päevade nakatumiste ja surmade arv on järsult tõusnud. Eelmisel reedel kehtestas valitsus üleriikliku liikumiskeelu. Kuigi seadus ütleb, et piirangud vaadatakse üle iga kahe nädala tagant, teatas peaminister Antonia kosta, et tõenäoliselt jäävad piirangud kehtima kuuks ajaks. Korraks tõusis arutlusel ka mõte lükata presidendivalimised edasi, kuid see kadus kiiresti, sest põhiseadus ei anna võimalust valimisi hiljem korraldada ka eriolukorra ajal. Praegune president, 72 aastane Marchelo Rebela desosa tõrjus mõtet, öeldes, et pandeemia vastane võitlus ei saa demokraatiat halvata. Seetõttu leevendas valitsus erandkorras liikumisreegleid ainult selleks, et inimesed saaksid oma kodanikukohustust täna täita. 10 miljonilise elanikkonnaga riigis on presidendi valimistel käinud tavaliselt pisut alla poole, kuid seekord jääb valimisaktiivsus ilmselt madalamaks. Võitjas ei tohiks kahtlust olla, sest president Rebela de-sousa toetus on arvamusküsitluste järgi 63 protsenti. Rahvamehena populaarsuse saavutanud riigipea toetust võib aga räsida. Valitsuse suutmatus koroonaviiruse levikut piirata. Presidendi kuue väljakutsuja toetus ei küündi eraldivõetult üle 13 protsendi kuid erandliku olukorra tõttu on osa Portugali politolooge soovitanud jälgida kaks aastat tagasi loodud paremäärmusliku partei Jeega ehk aitab kandidaati Andre Venturat. Ametlik küsitlus näitab 38 aastasele ventuurale 10 protsendilist poolehoidu, kuid nii nagu paremäärmuslike populistidega mujalgi on juhtunud, võib lõpptulemus olla suurem ja üllatavam. Arvestades, et oktoobris toimuvad kohalikud valimised, siis annaks Ventura teine koht presidendivalimistel Tšega parteile arvestava tuule tiibadesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Portugalis on täna presidendivalimised, kus ametisolev riigipea Marcelo de Sousa loodab võita juba esimeses voorus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäästja Andreas Reinbergi nälja streik pidi algama täna keskpäeval, kuid lükkus edasi, sest Reinbergiga saabusid kohtuma siseminister Marko Pomerants ja päästeameti asedirektor Ain Karafin. Reinberg ei soovinud kohtumise tulemustest rääkida enne, kui on seda arutanud oma kolleegidega. Olen saanud uut informatsiooni, me tegime siis sellise otsuse, et kumbki osapool tegeleb vahepeal selle sama teemaga ikkagi edasi ja 24 tunni pärast vahetame informatsiooni peale, mida ma saan öelda oma seisukoha välja. Siseminister Pomerantsi hinnangul ei tooks näljastreik probleemi lahendamisele mingit kasu, vaid pigem viiks lahendusest kaugemale. Erinevad valitsused on näinud igasuguseid meeleavaldusi, mõned nendest on pöördunud ka lõpuks nende meeleavaldajate vastu, eks ole, selle aasta värsked näited on õdede meeleavaldus ja ka põllumeeste meeleavaldus, et see ei tekita mingisugust sellise ühise lahenduse otsimise vaimu, vaid pigem protesti. Ja minu meelest me ei tohiks endale järelejäänud aega selleks ära raisata ja oma võimalusi mitte vähendada, pigem tuleks rahulikult selgitada, miks, kuidas ja milleks, mismoodi me saame edasi minna. Mis siis, 24 tunni pärast saab? Siseministri sõnul on kaks võimalust. Üks on see, et olukord on muutunud ja teine variant on see, et olukord ei ole muutunud. Andreas Reinberg siin ootamatul nõupidamisel ministri ja päästeameti juhtkonnaga sain tõsist kinnitust sellele, et härrad selle küsimusega tegelevad väga tõsiselt. See on minu põhiline mure, et päästjad ei koondataks, et see leiaks lahenduse. Ja veel kord Marko Pomerants Täna on ju tegemist lihtsalt ühe päästetöötaja omapoolse algatusega, et täna saab ollagi ju see kaalumise koht ainult selles, et kas riigieelarve menetlemise käigus on võimalik teha mis iganes see allikas on riide arvelt, eks ole, mingisugune poliitiline otsus, mis, nagu te aru saate, ei saa tähendada täiendavate tulude tegemist, vaid mingisuguste kulude asendamist. Minister ei saa tegutseda kas vähem või rohkem, sellepärast et üks päästja on otsustanud tulla Tallinna linna ja hakata tegema nälja streiki. Rahandusminister Jürgen Ligi kommentaar. Põhimõtteliselt saab muidugi riigi rahandus ele ka nii läheneda, et streikimisega siis võideldakse oma õiguste eest, aga sellest ühiskond rikkamaks ei lähe. Sellest on loomulikult juttu olnud, et kolmanda lugemise eel teha veel riigieelarve sees ümbertõstmisi. Eks mõnigi tänane probleem on valikutes olnud ja ajaloos ei ole ju päästeteenistuse mingi väga suur erand, vaid riigi kulud tervikuna. Buumi ajal läksid üle jõu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Päästjate koondamise vastu võitlev Türi päästekomando ametiühingu usaldusisik Andreas Reinberg lükkas näljastreigi 24 tunniks edasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nLeedu valitsus võttis vastu seaduse, mille järgi ei osta enam riik kolmandatest riikidest energiat sisse kui valmib Venemaa rahastatud Valgevenes asuv Astravetsi tuumajaam, mis Valgevene energeetikaministri sõnul peaks valmima juba sügisel. Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütleb, et 2025. aasta lõpuks on plaanis balti riikide elektrivõrgud Mandri-Euroopa ga sünkroniseerida ning pärast seda peaks niikuinii kolmandate riikidega Baltimaades elektrikauplus lõppema. Nüüd on vaja leida kompromiss, kuni siis 2025. aasta lõpuni ja meie hinnangul me leidsime täiesti sobiva ja asjaliku kompromissi tehnilisel tasemel juba veebruaris ehk et Valgevenes toodetud elekter Leetu ei jõuaks. Kahjuks see kompromiss ei ole senini leidnud poliitilist toetust, see väga palju sõltub sellest, et millist riski üks või teine riik on valmis võtma. Veskimäe sõnul pole vaja karta, et ilma Venemaa liinideta tuled ära kustuksid kuid kahtlemata on ilma nende toodanguta keeruline toime tulla. Fermi energia juhatuse liige Kalev Kallemets ütleb, et Leedule saab kolmandate riikide elektritoodangu vähendamine olema raske. Leedu on väga suures elektrienergia defitsiidis olnud viimased 10 aastat, kui nad vähendavad oluliselt importi Valgevenest, siis selle tagajärg on see, et see elekter peab iga sekundil jõudma siis kuskilt mujalt, mis kindlasti tõstab meie piirkonnas elektri hindu nii Lätis kui kui ka Eestis, sest ülekandevõimsused Soomest, isegi kui need oleksid väga suured ja Soome ise on defitsiidis ja ka Lõuna-Rootsi, kust Leedu impordib, on seal tarbimine on suur ja, ja tootmisvõimsusi on, on vähenemas, nii et ei ole piirkonnas kuskil seda energiat väga palju üle. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles täna Kuressaares ingliskeelsel pressikonverentsil, et peale Mandri-Euroopaga elektrivõrgu sünkroniseerimist on balti riikidel võimatu Venemaalt elektrit importida ning samasugune on seis ka näiteks Soomega. Ven a Interingi the Construction, Fasofthe Desentromisation, Projecic ja Radi Clost. Kui me läheneme sünkroniseerimisprotsessis ehitusfaasile, millel oleme tegelikult juba päris lähedal, siis Eesti ei plaani elektrikaubanduseks hakata sel ajal kasutama üheksat ühendust, mis meil Venemaaga on, ütles Kaljulaid. Läti president Egils Levits ütles, et praegu on riikide vahel läbirääkimised ning Läti jaoks on kõige tähtsam riigi julgeolek. Kuid vahepealset aega enne sünkroniseerimist kuni 2025. aastani ta ei kommenteerinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Leedu president Gitanas Nauseda teatas ootamatult, et ei osale täna Baltimaade riigipeade kohtumisel Kuressaares. Leedu presidendi kantselei teatel oli põhjus selles, et Balti riigid ministrite tasemel kokkuleppele, et kolmandatest riikidest ehk Valgevene uuest tuumajaamast elektrit ei osteta. Asjatundjate sõnul on ka Leedul endal raske seda nõudmist täita ja elektrienergia puudus võib tõsta hinda ka Eestis ja Lätis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna lõuna ajal võeti Narvas peeti platsil maha Vladimir Uljanov Lenini kuju. Sellekohase otsuse oli linnavolikogu langetanud oma möödunud kolmapäevasel istungjärgul. Kogu tänane toiming kestis kolm ja pool tundi ja oli omamoodi illustratsiooniks sovjetlikule asjaajamisele. Operatsiooni algus venis poolteist tundi kuna kraana nepri kohalesõidu ajal oli tal teel kütus otsa lõppenud. Ti platsile paigaldatuna ei jaksanud. 25 tonnine kraana ner Lenini post endil lahti kangutada kuna oli jäänud kujust liiga kaugele. Kraanajuhi jutu järgi kaaluvat skulptuur umbes 15 tonni, kui indikaatoreid näite uskuda. Kraana paigaldati ümber otse kuju kõrvale. Ja lõpuks mõni minut enne kella ühte õnnestus Lenini postamendil kohalt ära pöörata. Mõne minuti jooksul osutas proletoriaadi juht Edela suuna asemel Narva jõe silla suunas. Kella üheks olid tal lõpuks nii-öelda jalad maas, läks veel veerand tundi aega ja siis oli Narva Lenin mugavasti pikali vägeva kraaskalluri kastis käsi püsti, tinase taeva poole. Edasi viis tema teekond Narva muuseumi varahoidlasse. Muide, juba ennelõunal tõsteti oma postamendilt maha ka teine Narva Lenin Kreenholmi manufaktuuri väravas. Venemaa kodanik ja Narva liit eesotsas selle juhi juri Missiniga oli püüdnud küll oma liikmeid protestima koguda, kuid aktsioon kukkus haledasti läbi. Mišin ärgitas mõndakümmet uudishimuliku kooris häbi, häbi skandeerima. Kuid seltskond ei võtnud kuidagimoodi vedu. Narva beebi platsi Lenini pronkskuju oli jõudnud oma kohal seista 36 aastat ja nüüd on see linna peletav visiitkaart jutumärkides lõpuks ometi kõrvaldatud. Kas on see saatuse iroonia või ajaloo grimass, kui likvideerimisoperatsioon viidi läbi teise suure diktaatori Stalin Juhanvili 119. sünniaastapäeval?",
"role": "user"
},
{
"content": "Narvas demonteeriti Lenini kuju.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuidas Brexit eestlastele on mõjunud, et kas eestlased on hakanud siit rohkem ära minema, vähem tulema, kas on seda tunda? Meil eestlastel meil tegelikult ju need numbrid on suhteliselt väikesed, täpselt loomulikult ei tea, palju eestlasi elab Suurbritannias eelmise aasta seisuga detsembri seisuga oli siis elamisluba taotlenud 7500 Eesti kodanikku, et tegelikult võib-olla see number lähebki kusagil 10000-ni ja ei lähegi rohkemaks. Ma usun ise, et see, kas eestlased jäävad siia või hakkavad lahkuma, sõltub ikkagi sellest, milline on tööturu olukord. Nii et teie ei taju praegu seda otseselt, et eestlaste hulk siin väheneks, kogukonna hulk väheneks, inimestel oleks mure ja nad selle ebakindluse tõttu juba lahkuksid. Otseselt seda me ei taju, tajume seda, et, et noh, inimesed loomulikult küsivad, mis hakkab juhtuma, aga jah, et inimesed peavad lihtsalt olema teadlikud, et kui nad tahavad oma tuleviku nagu siis siduda Suurbritannia ga, siis ikkagi tuleb jälgida, milline on siin kujunev seadusandlus ja, ja ennast siis hetkel ka registreerida. Registreerimise osas kaks ja pool miljonit Euroopa Liidu kodanikku on taotlenud seda elamisluba ja keeldumine on antud kahele inimesele, nii et noh, see näitab ka seda, et, et ikkagi britid suhtuvad kogu sellesse protsessi teatud sellise pragmaatilise olekuga Te ütlesite, et haritud töökatel eestlastel on Suurbritannia jätkuvalt lahti, et need immigratsiooniskeemid panevad piirangud näiteks alampalga näol, mida peab siis maksma näiteks ja et kuivõrd selline lihttöö Suurbritannias muutub väljas tulijatele keerukamalt ligipääsetavaks? Lihttöö tegijaid on alati vaja, siin ka põllumehed on väga mures, et kes siis korjab ära kõik meie marjad ja ja juurikad ja samuti ka teiste lihttöö tegijate järgi on, on suur, suur nõudlus. Teine asi on nüüd see, et kas Euroopa Liidu riikides seda lihttööjõudu nii väga tahabki enam siia tulla, et me teame, et näiteks nüüd on Ukrainas on olnud mitmesugused sellised värbamiskampaaniaid, et, et ütleme, Euroopa Liidu riikide tööjõud ja eelkõige noh, me räägime Eestist, lihtsalt tööjõud on nii kallis, et võib-olla inimesed, noh, ei ei tahagi siia tulla sellise palga peale, seda ei tohi ka ära unustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna südaööl Brüsseli aja järgi lahkub Suurbritannia Euroopa Liidust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma sõnul on piiskopkondi vaja just vaimulikele pühapäevase kirikukülastaja jaoks midagi ei muutu. Piiskopid tegelevad vaimulikega ehk siis kirikuõpetajatega ja see, kui kiriku annetajaliikmete arv vaikselt on vähenemist rendis, aga samal ajal kirikuõpetajate arv on, nagu ma ütlesin juba enne Eesti ajaloo kõige suurem, mis üldse luteri kirikus on olnud siis seesama suur karjaste kari, ehk siis hingekarjaste hulk vajab ka karjatamist. Valga praost Mart Jaanson kahtleb uues struktuuris. Kirik on nii väike, et juhtimise tasandi lisamisega võivad tulla kulutused, mida oleks mõistlikum teha mujal. Igasugune juhtimisstruktuuri lisamine ju nõuab vahendeid selleks ja kui need kaks asja kokku panna, et väike püüab elada natukene üle oma jõu, siis ei ole päris kindel, mis sellest välja tuleb. Ega piiskopkond ei saa juhtida noh, lihtsalt ilma kuludeta. Viilma sõnul ei tule piiskoppidele kantseleisid ja seega suuri kulutusi. Kõige suurem kulu on ju tegelikult piiskopid, nende teenistustasu ja nendega seotud kulud. Aga need piiskopid on ka praegu olemas, ehk siis tegelik parandus, mis toimus kirikuseadustikus, oli see, et sõna piirkond asendus piiskopkonnaga. Plaani järgi valivad piiskopkonnad endale ise piiskopi. Nii loodetakse, et kohalike vaimulike ja piiskopi vahel on parem side. Tallinna praost Jaan Tammsalu seletab, et tänane praostkondade jaotus piiskopidele ei ole alati mõistlik. Kui valiti kaks piiskopi, Eesti emakeelse lotteliku kirik, kui piiskopideks Joo Luhamets ja Tiit Salumäe, siis sellele järgnes selline väike kaos, praostkonnad hakkasid siis nii-öelda kosjas käima piiskopidel, kes tahtis Tiitu, kes tahtis Joeli ja nii see Joel siis sõidab Tartust Saaremaale ja Hiiumaale. Läbi piiskop Tiidu alade ja Tiidule jäi siis seal Ida-Virumaa, tema sõidab Haapsalus sinna ja selline ütleksin lasteaiamäng, nüüd lõppes ära. Muutused jõustuvad esimesel novembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu otsustas valmistada ette õiguslik raamistik piiskopkondade loomiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKliimaolukorra parandamiseks tahab Euroopa Liit õiglase ülemineku raames anda Eestile 340 miljonit eurot, mille abil peaks Ida-Virumaa saama lahti põlevkivimaakonna staatuse est. Selle raha mõistlikule kasutamisele pole senini leitud head lahendust kuid kindlasti aitaks piirkonna arengule kaasa Eesti pealinna toomine Narva. Narva võiks saada õiglase üleminekuaja lõpuni ja veidi kauemakski ehk umbes poolesajaks aastaks Eesti administratiivseks pealinnaks, kuhu koliks nii riigikogu kui ka ministeeriumid ehk asutused, mille paljud võtmeisikud on rääkinud. Kui oluline Ida-Virumaa ikka on, seda tavaliselt küll erinevate valimiste eel, aga see selleks. Tallinn oleks edasi Eesti pealinn eelkõige turistidele ning Tallinnas võiks jätkuvalt resideeruda ka Eesti president ja Eestis asuvad saatkonnad. Riigiasutustes töötavate inimeste perede Ida-Virumaale kolimisega saaks lahenduse Kirde-Eesti suuremate keskuste keerulisim probleem ehk piirkonnakoolides oleks tänu sellele taas rohkem eestikeelse kodukeelega lapsi. See annaks ühtlasi parema võimaluse kodumaakonnas korralikku eesti keelt omandada ka neil muukeelsetel lastel, kes seda soovivad. Ehk pealinna Narva tulekuga peatuks Ida-Virumaa eestikeelse õppekeelega koolide muutumine koolideks, kus ülekaalus on venekeelsed noored. Pluss oleks pealinna Narva kolimine ka kommunaalpoliitika seisukohalt. Tänu uutele linlastele saaks riigikeelseks senini venekeelse töökeelega volikogu Narvas ja ka Sillamäel, mis tõenäoliselt saaks paljude ametnike jaoks atraktiivseks elamiskohaks. Selge on see, et kõik harjumaalastest riigiametnikud ei koliks perega Ida-Virumaale. See omakorda annaks aga tõuke Tallinna ja Narva vaheliste transporditeede arendamiseks. Küllap siis leitakse raha nii Tallinna Narva maantee täis ulatuses neljarealiseks ehitamiseks kui ka raudteeliikluse tiheduse parandamiseks. Tallinn omakorda saaks astuda suure sammu rohelise pealinna poole, sest autodega ülekoormatud sadamalinnas jääks ametkondade Narva kolimisega rattateedele praegusest palju rohkem ruumi. Kui pealinn viidaks Narva, siis võiks tõeks saada peaminister Kaja Kallase Ida-Virumaa visiidi ajal välja öeldud sõnad, et rohepööre aitaks tõsta idavirulaste heaolu ja president Kersti Kaljulaid saaks pealinna Narva viimise idee toetades anda jõudu oma väljaütlemisele, et rohepöörde eesmärgiks peab olema arendada Ida-Virumaa Läänemere pärliks Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rohepöördega kaasneva õiglase ülemineku ajaks võiks Eestis olla Tallinna kõrval pealinnaks ka Narva. See aitaks kaasa nii Eesti regionaalsele tasakaalustamisele kui ka eestlaste osakaalu suurendamisele Ida-Virumaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜhtekokku kandideerib tänavustel valimistel 79. omavalitsuses 10027 inimest, 1700 seitsmeteistkümnele volikogu kohale. Neli aastat tagasi oli kandidaate tuhatkonna võrra rohkem, siis kandideeris ühele kohale 6,4 inimest. Nii nagu ka neli aastat tagasi, on volikogu kõige ihaldusväärsem Tallinnas. Seal on kokku 79 volikogu kohta, kandidaate aga 1182. See tähendab, et ühele kohale tahab saada keskmiselt 15 inimest. Rakveres tahab ühele kohale saada 10 inimest, Saaremaal üheksa, Narvas, Tapal, haljelas ja Tartu linnas aga kaheksa inimest. Kõige vähem on populaarne poliitikuamet Muhu saarel, kus 15-le volikogu kohale kandideerib 31 inimest. Ka Ruhnus ja Kihnus peab kandidaate tikutulega otsima. Selles ei ole midagi eriskummalist. Väikesaartel oli väike konkurents ka eelmistel valimistel. Mandri-Eestis on kõige väiksema poliitilise konkurentsiga valimised Tartumaal Kastra vallas, kus ühele kohale kandideerib 2,6 inimest. Väikese konkurentsiga on ka Loksa linn, Kiili, Rakvere, Märjamaa ja Kehtna vallad. Seal kandideerib keskmiselt vaid kolm inimest ühele volikogu kohale. Tallinna Ülikooli avaliku halduse lektor Kersten Kattai ütles, et Eesti keskmine ehk 5,8 inimest kandideerimas ühele volikogu kohale on ajalugu arvestades päris hea. Alates 93.-st aastast on siis kandidaate ühele volikogu kohale kogu aeg kasvanud 93 oli see 2,5 kandidaati ühele kohale ja kui ta täna on kuus noh, siis see muutus on nagu päris suur olnud, et noh, kui ka vaadata, et see poliitiline konkurents on üks niisugune demokraatia kvaliteedi näitaja, siis see näitab, et, et me tegelikult oleme siis ka selles oma kohalikus poliitikas ja kohalikus demokraatias nagu pika sammu edasi astunud. Rohkem kandidaate on tavaliselt nendes omavalitsustes, mis on suuremad ja kus on rohkem poliitilisi vaidlusküsimusi. See, kui vallas on kandideerimisaktiivsus väike, ei tähenda aga tingimata, et ka poliitilised otsused seetõttu halvema kvaliteediga oleksid. Kui on hästi stabiilne kohalik poliitika, inimesed usaldavad oma juhte meelsasti, annavad neile hääli juhid on pikkade kogemustega, siis võib jällegi tähendada stabiilsemat ja väiksema võimuvõitlusega kohalikku poliitikat, mis siis võib ka valla nii-öelda stabiilsele arengule kaasa aidata. Kattai ütles, et Eesti kohaliku eliidi ringlus ei ole sarnaselt teistele lääneriikidele väga kõrge. Kõige populaarsematest kohalikest juhtidest vahetub tavaliselt valimistel neljandik. Kolmandik häältemagnetitest on aga samad, kes olid populaarsed ka 20 aastat tagasi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kõige suurem on konkurents Tallinnas, kõige väiksem aga väikesaartel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene küsimus, millest uus majandusminister kuidagi mööda ei saa, mis on kirjas koalitsioonileppes ning mida ministrite vahetuse puhul on korduvalt meelde tuletatud see on teede ja sideministeeriumi ning majandusministeeriumi ühendamine. Kui peaminister Mart Laar on välja öelnud isegi konkreetse kuupäeva, mis ajaks see ühendamine toimunud on, esimene jaanuar 2003 siis Henrik ololei nii resoluutne ei ole. See ühinemine ei saa mitte mingil juhul toimuda mitte mingitele emotsioonidele põhinevalt ja ainult sellepärast, et see on koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud, ta peab põhinema ka väga selgelt majanduslikul loogika analüüsil ja väga selgelt kasul ja loomulikult tuleb vaadata siin ka tulevikku ja, ja ka seda, milliseid funktsioone tuleb tulevikus täita nii mõlemal ministeeriumil, sest ei saa üle ega ümber ka sellest, et Eesti lähematel aastatel liitub ka Euroopa Liiduga, mis toob endaga kaasa ka teatud vajaduse, olemasoleva administratsiooni võib-olla mõningaid funktsioone üle vaadata ja samuti ka erinevate ministeeriumide pädevust üle vaadata. Ja ma tahaksin, et selle võimalik ühinemistulemusena tekiks uus kvaliteet ja kui seda uut kvaliteeti ei teki, siis ma ei näe mingisugust põhjust ja vajadust neid ministeeriumeid ühendada nii-öelda pelgalt deklaratiivses vormis. Majandusminister peatus täna turu järelvalvel välisinvesteeringute ja ekspordi edendamise küsimusel koostööl ettevõtjate ja ettevõtlusorganisatsioonidega, aga ajakirjanikke huvitasid selgemad ja maisemad probleemid nagu elektri hinna tõus. Kas see ikka toimub, kas ta on õigustatud ja kas poleks võimalik vähem tõsta? Hendrik olo ei. Mida võib-olla nii palju ei teata, on see, et ka algsed tariifid, mille osas hakati kooskõlastust nõudma, olid märgatavalt kõrgemad kui need, mis tasemel on praegusel hetkel kokku lepitud, kas on võimalik praeguste kokkulepitud tasemete juures seda tagasi pöörata, on suhteliselt keeruline. Kas siin on võimalik mingisugune mängumaa ja seda üle vaadata, siis ma seda igal juhul teen ja, ja ütleme, neid konsultatsioone on juba alustatud. Täna ma ei oma veel sellist informatsiooni, et ma võiksin ühte või teist asja täie veendumusega väita. Ning veel üks teema, mille kohta majandusministeerium on viimasel ajal oma seisukoha välja öelnud. Suveaja taaskehtestamine. Mida arvab uus majandusminister? Milline on seis täna ja kuidas mina seda asja näen, ma tahaksin kõigepealt saada selles küsimuses võib-olla natukene selgemat poliitilist konsultatsiooni ka valitsuskoalitsiooni erakondade käest, kuna ma arvan, et tegemist on ka väga selgelt nii-öelda poliitilise küsimusega, mis on paika pandud koalitsioonilepingu kaudu selleks, et nii-öelda lõplikku seisukohta välja kujundada, kuna tänaseks päevaks midagi muutunud ei ole, siis on praegusel hetkel majandusministeeriumi seisukoht olnud see, et, et võiks kaaluda uuesti suveajale üleminek. Ministeeriumi lõplik seisukoht kujundatakse ministri sõnul ühe kuu jooksul. Majandusminister Henrik ololei on ametis olnud veidi üle ühe ööpäeva. Kui koalitsioon püsib, võib tal neid ees olla pooleteist aasta jagu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majandusminister Henrik Hololei 1. pressikonverents.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHääleõiguslike kodanike on Võsu vallas 541 inimest. Hääletamas käis 227, registriväliselt käis hääletamas 17 inimest. Need on sellised inimesed, kes siis on seotud võsuga selles mõttes, et ela on suvila võsul või, või on mingi peatuspaik Võsu Vihula vallaga. Ühinemise poolt oli 119 inimest. Rakvere linnaga ühinemise poolt oli 71 inimest ja ühinemist ei pooldanud. Tähendab tahtis säilitada Vosu valda 37 inimest. See on nüüd, läheb volikogus kinnitamise tulemusena ja sellise pärast seda alles arutlusele tähendab homme ühinemist ei toimu. Kui pika aja peale see võiks siis venida? Mina ei ühineks üldse enne, kui aastal 2002 tähendab, enne tuleks vaadata, mis riik teeb ja mida riik välja pakub ja, ja, ja millised on riigi seisukohad ja, ja siis alles edasi mõelda. Kas enne seda rahvaküsitlus toimus ka mingisugune selgitus töö elanikkonna hulgas, umbes nagu valimis või? Ei, praktiliselt ei toimunud, see on nüüd praktiliselt siis ütleme iga inimese isiklik arvamus ilma propagandata. Olete te mingeid arvutusi ka teinud, kui suure kokkuhoiu see ühinemine siis annaks? Visu Vihula Võsu ühinemine, mitte mingisugust riigi jaoks mitte mingisugust ja isegi mitte meie jaoks mitte mingisugust, see on lihtsalt ta ütleme, Ta lahjendab natukene võib-olla teravaid probleeme, ta, ta toob jõudu ilmselt juurde ajude poole peale, selles mõttes, et eraldi võttes oleme me ikkagi natukese nõrgemad, eks ole, ja ja selle poole pealt ta nagu noh, aitab kaasa. Te ütlete, lahjendab teravaid probleeme, missuguseid teravaid probleeme? Igas väikses külas on oma probleemid, ühes kohas on auk ja teises kohas ei ole kaevu ja kui nii on see augu ja kaevuprobleem vaja ära lahendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võsu vallas hääletati võimalikku ühinemist mõne teise omavalitsusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaitseliidu Põlva maleva staabis pandi täna vaakum, pakenditesse saunavihad ja vinnutatud kala. Maleva vabatahtlik Jana Mägi ütles, et Iraagis teenivatele sõpradele saunavihtade ning toiduainete saatmise jaoks oli vaja saada ametkondlikud kooskõlastused. Helistati öeldi, et kas ma saan aidata natukene kommunikeerimist siin erinevate organisatsioonide vahel ja, ja täna siis saab lõpuks kaup teele pandud, et taksoga seda saata ei saa, kuskohast need vihad pärit on? Viha tegi ühe kohaliku kaitseliitlase ema, helistasin talle, teadsin, et tal on olemas ja, ja tema toodang, nii et samamoodi kaitseliiduga seotud. Iraagis missioonil teeniva kaitseväelase Kaido Arulepa sõnul tunnevad sõdurid kõige enam puudust pereliikmetest, aga ka saunast ning kodusest toidust. Saun ei ole valmis veel juba kuu aega pole sauna saanud, aga aga sauna materjalid on olemas, kivid on isegi kaasa võetud ja kerisekivid, nii et me ehitame ise. Jah. Meil on materjalid ja kruvid ja asjad, kõik on olemas, et me saame ise ehitada. Jaano Mägi lootis, et Iraagis teenivad rahuvalvajad saavad paki kätte kuu aja pärast. Taasiseseisvumise aastapäevaks saaksid oma paki kätte, et siis see oleks väga pidulik hetk nende jaoks. Raadiouudistele Põlvamaalt Leevi Lillemäe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna saatis Kaitseliidu Põlva malev teele paki Iraagis teenivatele kaitseväelastele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu suurim eakate ühendus kodukotus kolis hiljuti välja ajaloolisest, kuid üha enam lagunevast majast. Eakate uus kogunemiskoht on linna ääres värskes kaubandushoones, räägib kodukoduse juhataja Malle Salk. Muidugi, eks ta alguses on harjumatu olukord, sellega tuleb hakata lihtsalt harjuma, aga meeldiv on tulla uude puhtasse majja uutesse ruumidesse. 5000 eurone toetus riigieelarvest aitab maja kodusemaks muuta, aga ka paremini välja paista. Kui teised firmad näitavad, kus nad elavad ja majadel on sildid, siis kodukodus on samamoodi selle asja ära teeninud, nii et sellega me tahaks nüüd ennast nagu nähtavaks teha. Rohkem. Luunja vallas tahetakse nähtavamaks teha Hendrik Visnapuu pärandit, tuleval aastal tähistatakse seal Visnapuu 100 kolmekümnendat sünnipäeva. Suvel tuuakse lavale Visnapuu kirjutatud näidend Keisriusk, aga ilma 10000 eurose katuserahata see tõenäoliselt lavale ei jõuaks. Kuskilt me lugesime või kuulsime EKRE on öelnud, et ta soovib läbi selle katuseraha toetada Eesti rahvuskultuuri ja me nagu oma meeskonnaga mõtlesime, et mis see siis veel on, kui mitte visnapuu aasta ja tegime Peeter Ernit selle taotluse kui Tartumaa esindajale ja oligi niimoodi. Seda, et küsida ikka tasub, näitab ka mittetulundusühingu tähetund. Kogemus. Tähetundi teavad Eestis need, kes on noorena harrastusteatriga tegelenud. Jõgeval pärit kultuuriheeroste Alo Matiiseni ja Betti Alveri mälestuse säilitamiseks loodud ühing korraldab muuhulgas iga-aastaseid peti, Alveri luulepäevi, räägib ühingu, juhatas. Niimoodi, et üle Eesti tulevad kooliteatrite näitetrupid ja esitavad kahel päeval ette antud autori tekstidel põhinevaid luulelavastusi. 5000 eurone katuseraha kulub väikesele investeeringule. Äsja renoveeritud Jõgeva gümnaasiumi aulad kasutavad nii tähetunni üritused kui kohalik näitering, aga aula vajaks 100000 euro jagu valgustehnikat. Katuserahast saabki ühe prožektori suurune seeme. Ma olen pöördunud paremale vasakule, otsinud igasuguseid võimalusi ja ainukene, kes minu valvele vastas oli siis nii-öelda katuseraha. Tartu pereraadio ühingu juhatuse liige Paavo Paul Pihlak ei tea, et nemad kuhugi pöördunud oleks, aga 3000 eurot toetust saavad ka nemad. See oli minu jaoks täielik üllatus, et tahaks lihtsalt avaldada oma meeldivat emotsiooni sellest, et on üks abi tulnud. Tartu pere raadio ühing toodab suuresti annetajate toel kolme kristliku raadiojaama ühte eestikeelset ühte venekeelset Kirde-Eestisse ja ühte, mis levib kuni Volga jõeni. Missioon on üks ja see on kristliku sõnumi kuulutamine, sest see sõnum, mis läheb Venemaale, on pigem ikkagi rõõmusõnumi kuulutus, et jumala arm on igale ühele kätte saadav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tuleva aasta katuserahade abil tehakse ära asju, mis muidu taotlusvoorude ja otsustusprotsesside vahele ära kaoksid. Samas jagub neist 493 suurema ja väiksema ettevõtmise jaoks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärnumaa arengu konverentsi tänavune teema on, kas jääda raudtee alla või peale. Uurisin Pärnu abilinnapealt Rainer Aavikult, kes samuti konverentsil ettekande teeb. Millest seal täpsemalt juttu tuleb? Arutatakse Rail Balticu suuremat globaalsemat mõju arutatakse tegelikult programmi lõpus juba ka nii-öelda globaalseid trende ja seda, milline võiks maailm üldse aastal 2050 välja näha ja vahetult enne seda räägin ka mina sellest, et kuidas mina ette kujutan seda, et milline võiks Pärnu siin umbes 15 aasta pärast olla ehk siis sel ajal, mida on võimalik visualiseerida ka selle raames tuleb maailma esiettekandele ka tegelikult uus selline video sel teemal, kuidas Pärnu võiks aastal 2035 välja näha. See on siis täpselt see aasta, kui Pärnu tänane arengukava võiks lõppeda. Räägitakse ka Rail Balticu kohalikest peatustest. Ja et Rail Balticu kohalikud peatused on, on kindlasti ka üks selliseid suuremaid teemasid, millega seni võib-olla liiga palju ei ole jõutud veel tegeleda. Aga Pärnumaa arengule on see erakordselt oluline, et need kohalikud peatused ju tegelikult teenindaks piirkondi, mis võib-olla teedevõrgu mõttes ei asu muidu kõige paremates kohtades. Sellel teemal on plaanis võtta ka ühisavaldus vastu. Arutavad siis Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa esindajad kohalike peatuste teemat ja selle deklaratsiooni mõtteks on see, et kõik maakonnad annavad ühise signaali, et tegelikult selle kohalike peatuste teemaga tuleb samuti jõuliselt edasi liikuda, et, et need vajadused välja selgitada, et täna on just see õige moment ka, kui toimub põhiraudtee liini projekteerimine, et selle käigus tuleb ju kõik need pöörangud ja asjad läbi mõelda, et seda teemat ei tohi ära unustada. Väike hirm on, et kipub ununema või ei. Ma loodan, et seda hirmu tegelikult kellelgi ei ole, et teema tulebki lihtsalt päevakorda uuesti tõsta ja kuna selle konverentsi põhifookuses ongi raudtee, siis millal veel seda kõike õige teha oleks?",
"role": "user"
},
{
"content": "Olulise küsimusena tõuseb seal esile kohalike peatuste teema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAjal, mil Riigikogus ja igal pool mujal vaieldakse lõputult põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamise probleemide üle, on haridusministeerium leidnud, et õppekavade välja toomisega ei saa enam kauem oodata. Uued kavad on erinevad põhikoolile ja gümnaasiumile, kuid nende kehtima hakkamine ei nõua kindlalt uue seaduse vastuvõtmist. Samas, nagu öeldud, on rõhuasetused erinevad. Minister Tõnis Lukas. Põhikooli sihiseaded on esiteks kasvatusliku laadi tuleb tagada eakohane, tunnetuslik, kõlbeline, sotsiaalne areng ja tervikliku maailmapildi kujunemine ja seda kõigile põhikoolilastele, olenemata nende võimetest koolis. Põhiprotsessiks on noore inimese areng. Gümnaasiumi sihiseade on teistsugune. Gümnaasiumisse läheb juba üldbaasi omandanud mingi tervikliku maailmatunnetuse omandanud noor inimene. Gümnaasiumi ülesanne on noorte ettevalmistamine sotsiaalselt küpseteks, kodanikeks. Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Viive-Riina Ruus lisas ministrile Nüüd, miks seda õppekava uuendusst on vaja, Nende kõikide väärtuste vahel peab olema tasakaal ja mina väidan, et mitmetel põhjustel oleme me läinud mõnes kohas tasakaalust välja. Meie õpilaste valikud on suuresti asendanud selektsioon ehk õpilasi valitakse ja me teame väga hästi, need toimuvad juba esimesse klassi valimised. Teiseks, see on kahe kõik vähendanud võrdõiguslikkuse. See on vähendanud võimalust, et kõik anded või potentsiaal täpsemalt öeldes välja areneks. Nii et me peaksime nüüd tasakaalu uuesti tagasi minema. Ja üks keskseid momente on võib-olla just see, et see õpilase poolne ja lapsevanema poolne valik selleks oleks küllaldaselt. Ruum. Hindamisele keskendatust on uutes õppekavades tõesti vähendatud, näiteks pannakse põhikoolides hindeid nüüd mitte iga veerand, vaid kaks korda aastas. Käitumise ja hoolsus hinded on üldse kaotatud. Ministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson ütles, et kehtival õppekaval on olnud etteheiteid selles vallas, et üldosa ei ole küllalt rakenduslik. Me oleme toonud hindamisse sisse uusi õhuasetusi ja, ja need õhuasetused on just seotud sellega, et õpilane saaks sisulist tagasisidet sellest, kuidas tal läheb, aga mitte sisulist tagasisidet nüüd ainult teadmiste ja oskuste osas, mis on nii-öelda tavapärase hindega hindamise peamine aspekt, vaid sisulist tagasisidet ka selles osas, kuidas, missugused on tema hoiakud, missugused on tema õpioskused kõik see, mis kipub jääma ainealasest hindamisest välja. Päris mööda ei saadud täna ka vaidlusest gümnaasiumide eritaseme üle. Tõnis Lukas. Kui me oleksime nõus sellega, et hea küll, õppekava võimalused on näiteks Tallinna kesklinnas ühesugused äärelinnades teistsugused linnalähedasel maal veel kolmandad ja kaugemates maakohtades veel neljandat tüüpi, siis meil oleks neli erinevat haridussüsteemi. Laps sõidab 20 kilomeetrit bussiga ja on kohe teises haridussüsteemis, see ei ole võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haridusministeeriumis tutvustati uusi õppekavasid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n48 kohaline NyxAiri lennuk Atr 42 500 tegi täna hommikul oma esimese liinilennu Tallinnast Kuressaarde. Tegemist on läbi aegade suurima lennukiga, mis Tallinn-Kuressaare liinil lennanud ja seda lennukit oodati kaua, lausa 10 aastat ja ühtedeks. Suurimateks ootajateks olid just Saaremaa ettevõtjad Robert Pajusaar, Saaremaa ettevõtjate Liidu juht. Nii et tegelikult on kogu see protsess võtnud suurem lennuk on võtnud aega siis 10 aastat, tänaseks, miks seda oli vaja? Sellepärast et väikelennuk on liiga väike, saarlaste jaoks suurem lennuk on sellepärast tähtis, et meile esiteks mina reisijaid rohkem. Teiseks on see, et meil on suur probleem ikka pagasiga, et ilma pagasita ju reisijaid tegelikult ei ole. Ja kui sa saad kaasa võtta ainult väikese väikese sülekotikese, siis sellest tegelikult ei piisa meie golfiväljakule. Sellest ei piisa meie hotellidele. Oodati küll 10 aastat, aga lennuk lendas ise Tallinnast Kuressaarde ainult 32 minutiga. Üks häiri tegevjuht Jaanus Ojamets kinnitab, et 2006. aastal tehasest välja tulnud lennuk, mis eelnevalt lennanud nii Soomes kui Kolumbias on heas korras. See on meie kolmas tüüp nüüd sertifikaadi peal, et küll me oleme olnud väga aktiivsed seda koroonaperioodi ära kasutama, et et kui me koroona algas märtsi lõpus, siis meil oli neli lennukit, praegu on meil üheksa lennukit. Nii et me oleme nagu usinasti proovinud kriisi enda jaoks kasulikuks pöörata. Saarelt tahtsid uut ja suuremat lennukit, kas see nüüd on uus ja kui hea ta siis? No uuem ja suurem ta kindlasti on, et see on 2006 aasta lennuk 48 kohta, tundub, et saarlastel seda vaja oli, sellepärast et reedest andmetega on juba kkolmkümmend kolm kohta, 23.-ks detsembriks välja müüdud. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk, täitsa peomeeleolu on üleval väga-väga suur asi ja väga pikk saaga on selja taga, et on tõsiselt hea meel ja esimene reis oli lausa mitmekordselt eriline. Sellega lendas täna hommikul Saaremaale ka jõuluvana. Nii et kust jõuluvana nüüd nii suure kingituse ikkagi saarlastele lõpuks? No see on ju ikkagi ju üle 10 aasta soov ja siin noored ettevõtjad siin jätsid sussi sisse soovi ja siis ja siis nüüd täitis, võttis aega, nüüd üks vallavanem, alustas, teine viib lõpule, järg jõudis minu kätte, kohe. Võtsin kohe võtsin otsas kinni ja tõin siia. Lennuk hakkab lendama tööpäeviti Tallinn-Kuressaare-Tallinn liinil kaks korda päevas, nädalavahetustel üks kord päevas, Margus muld Eesti rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Kuressaare lennuliin jõudis uuele tasemele, sest lendama hakkas NyxAiri 48-kohaline lennuk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKõik siiski soovivad nii palju kui võimalik ühiseid tingimusi, aga sealjuures säilitada teatud paindlikkust, mida sellised kriisi ja olukorrad riikidelt tahavad? Mis konkreetsed asjad nüüd olid, et võiks edasi liikuda? Kõigepealt tuleb öelda, et see, mis kõige rohkem inimesi huvitab, ehk need piirmäärad ja numbrid, et nendest nüüd Euroopa ministrite asemel ei räägitud. See oli pigem sellise üldise juhi, Saksa sise, aga nimetati ka teatud alasid, kus kokkulepe on lähemal näiteks või kohe öelda, et üks väga oluline teema, kus, kus tuleks kokku leppida, on, on testide vastastikune tunnustamine, ehk et inimesed saaksid piire ületada, kui neil on oma riigis tehtud negatiivne test. Ja siin on Eestil ka pakkuda välja vähemalt aruteluks teistele tehniline lahendus, mille meie startup, kogukond on juba valmis teinud, teine, kus, kus tundus, et kõik tahavad edasi liikuda, on infovahetus ja, ja varane eelhoiatus, kui riigid hakkavad piire sulgema või tingimusi karmistama, selles oli suhteliselt suur üksmeel, ka need meetmed, mida siis tehakse, kui midagi peab tegema, et need oleks koordineeritud. Selleks võiks öelda, et ei olnud väga suurt vaidlust ja ka siis see, mille alusel vaadatakse, mis olukord riigis on, et kui me praegu oleme jälginud seda ühte numbrit, siis uues lahenduses peaks lisaks siis sellele uute nakkuste numbrile vaadatama ka kui palju see teste tehtud elanikkonna kohta ja kui palju nendest positiivseid teste. Et neid kriteeriumid, mille alusel hinnatakse, tuleb rohkem ka selle osas oli üksmeel ja, ja veel teema, milles enamus riike soovisid nüüd edasi minna, on see, et me ei hinda mitte riike, vaid me hindame regioone. Aga alad, kus edasi üldse ei liigutud. Noh, ilmselt, mis oli kõigile tundlik, ongi need täpselt need piirmäärade numbrid, et nendest seal laua taga ei räägitud konkreetselt. Aga, aga ma usun, et, et kui nüüd selline paindlikkuse soov ja, ja üldine nõusolek kokkuleppe jõud on olemas, siis läbirääkimiste teooria vastasel töötasandil need numbrid ka paika pannakse. Kas sellest oli juttu, et kas neid numbreid üldse vaja on? Tegelikult ei olnud niimoodi päris ei räägitud, et neid numbreid vaja ei oleks, aga, aga noh, kasvõi see Eesti olukord, kus me praegu oleme, ju tegelikult näitab, kui raske on seda numbrit paika panna, see kõigub igapäevaselt siin nädalaga võib see kuskil isegi kuni 10 numbri võrra muutuda ja see olukord on tegelikult sama peaaegu kogu Euroopas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis toimunud Euroopa Liidu üldasjade nõukogul oli kõne all ühenduse koroonapoliitika.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna võttis komisjon vastu oma poolt siis rohelise kokkuleppe finantseerimisplaani. Kuidas me hakkame rahastama seda ambitsioonikat, plaani, millega me detsembris välja tulime, kuidas teha Euroopa aastaks 2050 kliima neutraalseks, see koosneb erinevatest osadest. Kui me lööme laias laastus selle kaheks, siis võime öelda, üks on investeerimispool, millised on need investeeringud, kuidas me kaasame Euroopa raha, avaliku sektori eelarvet ja erainvesteeringuid. Ja eraldi on veel õiglase ülemineku mehhanism, mis on ette nähtud nendele regioonidele, kus on see üleminek süsinikuneutraalsele majandusele kõige keerulisem. See on see fond, kust Eesti siis kui me räägime Eesti raames Ida-Virumaal saab abi selle jaoks, et põlevkivitööstus ümber orienteeruda, et sellest välja tulla? See tähendab siis inimeste ümberkoolitamist täiendkoolitamist. Kas on teada ka näiteks, kui suur võiks olla see Eesti riigi kaasfinantseerimise kohustus? Rahastamise alused on sarnased kui ühtekuuluvuse fondide puhul, aga mis me näeme ette ka praegu, selles ettepanekus on, et antakse, tuleb uus raha, mis tuleb õiglase ülemineku jaoks sinna juurde lisatakse ühtekuuluvusfondi raha ja siis seal on omaosalus on samal tasemel kui ühtekuuluvusfondides. Mille jaoks seda kasutada. Seda konkreetset õiglase üleminekuraha ongi just nimelt väga oluline on inimeste ümberõpe, anda neile uusi võimalusi. Ettepanekus oleme välja tulnud ka võtmega, mis jagab siis laiali selle raha erinevate riikide vahel ja seal on võetud arvesse töötuse määra. On võetud arvesse, kui palju on tööstust just nimelt nii soekaevanduse kui põlevkivisektoris. Aga kas Eesti saab sellest fondist ka raha taotleda siis kui me me põlevkivist ei loobu, me jätkame uute põlevkivitehaste põlevkivi rafineerimistehaste loomist, et kas ka siis on lootust raha saada? Selle jaoks, et saada raha õiglase üleminekufondist tuleb liikmesriikidel esitada ka omad plaanid, kuidas nad omas riigis ja seal regioonis, kuhu nad seda raha taotlevad kavatsevad vähendada süsiniku ja kasvuhoonegaaside jõudmist kasvuhoonegaaside paiskumist. Selles osas kindlasti tuleb. Eesmärk selle jaoks, et saada seda raha Ida-Virumaale, tähendab, et tuleb näidata ka Eesti poolt, mida me teeme, et muuta majanduslikku olukorda seal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Komisjon tutvustab praegu Strassbouris oma ettepanekut, kuidas aidata liikmesriikidel katta kulutusi, mis kaasnevad kliimaeesmärkide täitmisega. Muuhulgas luuakse õiglase ülemineku mehhanism, mille abil saaks Eesti soovi korral ümber õpetada kõik Ida-Virumaa kaevurid. Mirko Ojakivi uuris Euroopa Komisjoni kõneisikult Vivian Loonelalt, kuidas rohelise kokkuleppe finantseerimine Eestit puudutab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nVabariiklaste esitatud resolutsiooni muudeti mõõdukamate erakonnaliikmete surve tõttu. Varasema variandi järgi oleksid mõlemad pooled saanud avakõneks 24 tundi ja see oleks jaotatud kahe päeva peale. Nüüd on aga võimalus seda aega kasutada kolme päeva jooksul, räägib USA senati demokraatide juht Jack Shumer. Me oleme väga õnnelikud, et nad nõustusid kahe päeva asemel kolmega, nii et me ei pea kuulama avakõnesid kell kaks öösel. Samuti on hea, et nad võtavad vastu esindajate kojas kogutud tõendid, aga tõeline proov on tunnistajad ja dokumendid. Senati demokraadid tegid resolutsiooni muudatusettepanekuid, millega oleks nõutud valgelt majalt ja välisministeeriumil kohtuprotsessiks vajalikke dokumente ja kutsutud uusi tunnistajaid. Mitu ettepanekut on juba ka tagasi lükatud, kuigi mõned vabariiklased on andnud märku, et nad võivad neid toetada. Pärast avakõnesid. Teised aga leiavad, et see ei ole vajalik, räägib USA senaator, vabariiklane Ted Kruuse. Me oleme näinud, kuidas esindajate koja prokurörid ja senati demokraadid teevad üleliigseid muudatusettepanekuid teineteise järel samu ettepanekuid, ettepanekuid, mis lükatakse tagasi resolutsiooni üle arutamine, andis ühtlasi võimaluse esindajatekoja prokuröridele ja president Donald Trumpi õigusmeeskonnale oma argumente esitada räägib USA presidendi Donald Trumpi õigusmeeskonna liige Jay Sekulov. See on ohtlik hetk Ameerikale, kui USA presidendi tagandamisega üritatakse kiirustada räägib USA esindajate koja prokurör demokraat Adam sit. Me ei ürita selle kohtuprotsessi ka kiirustada, me tegelikult üritame läbi viia päris kohtuprotsessi. Hoopis president üritab sellega kiirustada. Avakõned peaksid senatis algama Eesti aja järgi täna õhtul. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA presidendi Donald Trumpi kohtuasja esimene päev möödus senatis vabariiklaste pakutud resolutsiooni üle vaieldes. Sellega pandi paika edasise protsessi reeglid. Samuti viidi resolutsiooni sisse mitu muudatust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui 2020. aastal oli Tartu linnavalitsuse detsembri elektriarve 96000 eurot oli just lõppenud aasta viimase kuu arve juba 241000 eurot. Kuigi suur osa elektrist kulub tänavavalgustusele, ei ole linnavalitsus Tartus ühtegi tänavalampi välja lülitanud. Tartu teedeteenistuse tänavavalgustuse peaspetsialist Andrus Reinmann selgitab. Lihtne on välja lülitada neid valgustid, mis on elektroonselt kaugelt juhitavad Need valgustid, mis on võib-olla kuskil tupiktänaval ja, ja saaks teoreetiliselt seal ütleme kaks, kolm, neli võib olla kuni 10 valgustit välja lülitada. See eeldab montööri tõstukiga sinna saatmist mis ilmselt on natukene suurem kulu kui see energia nende 10 valgusti põlemisel, seal. Peamine põhjus, miks lampe välja ei lülitata, on siiski linlaste heaolu. Nii on ka pealinnas, ütleb Tallinna abilinnapea Vladimir Svet. Meil ei ole plaanis hakata tegema samme, mis tehti kunagi finantskriisi ajal 2008 kui osadel teedel nii-öelda lambid põlesid üle ühe või kui neid pandi nii-öelda põlema nii-öelda hiljem või midagi taolist. Tallinn kulutas 2019. aastal elektrile pea kaks miljonit, aastal 2020 soodsa elektrihinna tõttu vähem 1,4 miljonit ja möödunud aastal 3,3 miljonit eurot. Kui me vaatame seda kasvu viimase kahe aasta nagu lõikes, siis see moodustab 83 protsenti. Kui me hakkame võrdlema seda ainult viimase aastaga, siis see on lausa 152 protsenti. Sellest lähtudes on see hinnatõus väga suureks tegelikult probleemiks Tallinna linna eelarve le. Eesti linnade ja valdade Liidu nõunik Kalle Toomet ütleb, et osad omavalitsused on siiski lampide väljalülitamist kaalumas. Võib kõne alla tulla kõnniteed või kergliiklustee, mis on asulavälised ja, ja leiavad võib-olla vähem kasutamist. Toomet lisab, et omavalitsuste kulutused on energia kallinemise tõttu järsult kasvanud. Pöördume kindlasti ka vabariigi valitsuse poole, aga enne me katsume välja selgitada ikkagi need kitsaskohad mõjud ja, ja siis katsume üheskoos leida koos riigiga lahendusi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kasvanud elektrihinna tõttu on tänavate valgustamine linnadele varasemast palju kulukam. Tallinna ja Tartu linnavalitsus lampe välja ei lülita, mõned teised omavalitsused seda siiski kaaluvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTavapäraselt, et võibolla neid pisiasju on sellel aastal vähem põhjust rääkida, rohkem ikkagi suurest plaanist ja see ei ole ju meil rõõmustav, kogu aeg on läinud majandusuudised halvemaks ja prognoosi mitte kuidagi ei suuda seda kõike operatiivselt kajastada. Ega eelarve tegemine ammugi. Ma ei usu, et ükski rahanduskomisjoni liige läheks sõtta nende prognooside eest. Esiteks, meil endal puudub see võimekus võrreldes rahandusministeeriumiga samal ajal. Teiseks me tunneme, et prognoosid on võrdlemisi julged ja tehtud natukene teiselt aluselt, kui nüüd viimaste nädalate või isegi kuude uudist. Igal juhul läheb olukord eest ära ja opositsioonile sai muidugi tehtud ettepanek, et nende selle aasta muudatusettepanekud kajastajaksid siis kriitikat prognoosi suhtes, mitte ei oleks suunatud kulutuste suurendamisele. Kui olukord läheb eest ära, kas koalitsioon hakkab ka muudatusettepanekuid tegema? No see on suhteliselt lootusetu seda laeva veel pöörata. Riigieelarve tegemine on, on tohutu inertsiga ja tohutult palju dikteeritud seadustega. Nii et ma arvan, et me veel seda arutame, aga ma mu prognoos lihtsalt ütleb, et me ei saa nendest suurtest numbritest tõenäoliselt nii kiiresti jagu. Kui te ütlete, et lootus, et on seda laeva veel pöörata, siis kuhu see laev läheb? Laev läheb selles suunas, et et majandus halveneb, majanduskasv on miinuses. Me ei tea, millal ta pöörab pessimistid. Sel juhul on karta tulude alalaekumist ja, ja sel juhul tuleb langetada uusi otsuseid, aga need otsused on äärmiselt valusad ja me neid sel sügisel ära küll ei suuda teha, selleks ei ole meil enam aega. No me peame olukorda kogu aeg jälgima, loomulikult, aga ma ei usu tõesti, et me sel sügisel jõuame kaasas käia halvenevate prognoosidega, samas olla kindlad, et me teame, mis tulevikust eelkõige on ikkagi üld üldtunne on ikkagi teadmatus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi riigieelarve eelnõust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPolitsei ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo nõunik, ekspert Liis Valk selgitas, et lühiajalise töölepinguga ehk kuni aastaks saavad Eesti ettevõtjad riiki tuua võõrtööjõudu, millest hooajatöölised moodustavad vaid väikese osa. Valgu sõnul on lühiajalise töölepinguga tööliste arv olnud viimastel aastatel üsna stabiilselt üle 30000, kellest puhtalt hooajaga seotud töölisi on aga vaid paar 1000. Erandiks oli muidugi möödunud aasta. Eelmine aasta me ootasime oluliselt ja aasta alguseks olime prognoosinud oluliselt suuremat taotluste hulka, kui reaalselt tuli ja põhjuseks oligi koroonast tingitud reisimise piirangud varasema aastaga võrreldes. Nüüd me oleme pigem selles tempos nagu 2019. aastal. Valk ütles, et lühiajalise töölepinguga töölised töötavad väga erinevates valdkondades. Kõige rohkem tuleb meil taotlus just ehitussektoris töötamiseks ja see ei ole nüüd hooajaline töö ja samuti ka töötleva tööstuse valdkonnas on meil väga palju taotlusi. Hooajatöötajatest rääkides siis peamiselt tulevad nad põllumajandussektorisse. Ekspert lisas, et ka lähteriikide osas on viimased aastad olnud üsna ühesugused. Top viis riikidest on meil täna Ukraina, Valgevene, Venemaa, Moldova ja Usbekistan. Need on peamised riigid, kust lühiajalised töötajad tulevad ja, ja see oli ka sarnane eelmine aasta. Ning aasta varem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Läheneva suve eel on Eestisse oodata umbes paar tuhat hooajatöölist välisriikidest. Nagu varasematel aastatel on enim võõrtööjõudu oodata Ukrainast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene koroona ehmatus möödunud aasta kevadel avaldas äripindade hindadele rohkem mõju, ütleb LVM-i kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Lepiti kokku nii-öelda mitte päris nullüüre, aga ka 50 protsendilisi soodustusi ja, ja erinevaid kokkuleppeid maksetähtaegade osas, ütleme ka ennem seda perioodi toimus nagu see suund, kus liiguti nii-öelda parema suunas uuema maja suunas, kus on kõrvalkulud väiksemad, kus on parkimised paremad, kus on nii-öelda see töökeskkond, uuem. Kui kaubanduspindade hinnad on pigem jäänud samaks, siis laopindade hinnad on hoopis kasvanud. Rendihinnas on kõige rohkem järeleandmisi pidanud tegema vanema ärikinnisvara omanikud. Vanemate büroohoonete selline nii-öelda üüritasemed, mis on pihta saanud, on ikkagi umbes kümme-viisteist protsenti madalamad. Suurematest linnadest on viimase aasta jooksul kõige rohkem liikumist olnud Tallinnas. Pärnu ärikinnisvaraturg on suhteliselt väike ning Tartus on meditsiini ja IT-valdkonna suure osakaalu tõttu hõivatus stabiilsem. Eelkõige nii-öelda nende sektorite poole pealt, mis on siis nüüd ütleme ta kõige rohkem kannatada saanud, ma mõtlen siinjuures toitlustus esimese korruse ütleme näiteks toitlustusruumid, nende nii-öelda sihtotstarbed muutuvad siis teine pool on ütleme, turismi ja reisifirmade selline büroode vajadus, et noh, tegelikult on järjest nii-öelda suletud, samas asemel on tulnud nii-öelda meditsiini või IT tausta poole pealt nagu ettevõtmised. Uutes büroohoonetes on pinnad enamasti broneeritud, teised A-klassi pinnad leiavad uue rentniku kuupaariga, mis on suhteliselt tavapärane, ütleb Saksing. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleb, et ühelt poolt on koroonakriis justkui kinnitanud, et tõepoolest saavad inimesed paljudel elualadel töötada kodust ja kauba saab tellida internetist. Samas on ärikinnisvara tootlused olnud arendaja ja väljaüürija poole pealt väga head ja kuna vaba ja odavat raha on turul praegu palju, otsitakse võimalusi selle paigutamiseks. Mulle tundub, et see kriis on muutnud selle väikese Eesti ja väikese Tallinna kinnisvaraturu selle ärikinnisvara poole pealt ka väga nagu selliseks huvipakkuvaks ka sellistele suurtele inimestele, eritele, välismaiste pensionifondidele, selles osas jällegi nagu just nagu nõudlust on, et soovitakse investeerida siinsesse ärikinnisvarasse ja noh, selle tagajärg on see, et tegelikult on ju tekib ikkagi uusi pindu juurde. Vakantsus võib-olla natuke suureneb, tootlused lähevad alla, no aga välismaise investori perspektiivist võttes võib see siiski päris päris hea tootes olla, mis siin nagu jätkuvalt teenitakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uute pindade vastu on turul huvi endiselt olemas, suurem liikumine toimub vanematelt pindadelt uutele, nagu ka enne kriisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nParasjagu on haridus ja teadusministeeriumis tähtsad päevad, sest allkirju pannakse tulemuspalga käskkirjadele. See tähendab, et 210-st töötajast enam kui 150 võivad külluslikumale jõululauale kindlad olla. Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets selgitab, et tulemuspalka võib maksta kaks korda aastas, aga seda ei saa niisama. Preemia taga on iga ametniku tubli töö. 2014 oli haridus ja teadusministeerium esimene, kes läks üle tulemusjuhtimise süsteemide, ehk siis põhimõtteliselt selleks, et saaks tulemuspalka, tuleb läbi käia kogu see eelnõu süsteem, kus siis peetakse arenguvestlused alates altpoolt nii-öelda üles kuni kantslerini välja ja siis nende põhjal otsustatakse, et kes ja kui palju siis peaks saama. Iga aasta eraldatakse tulemuspalkadeks pool ministeeriumi kuisest palgafondist. Hiljuti ilmunud käskkirjade järgi läheb seekord jagamisele ligi 260000 eurot töötaja palgaotsuse teeb tema vahetu juht ja sestap erineb tulemuspalgajaotus osakonniti. Mõnes osakonnas saavad kõik töötajad ühepalju, mõnes erineva preemia kordades. Kuigi ka juba ülevalt allapoole vaadates tegelikult saab otsustada, kui mõni üksus ongi pidanud rohkem panustama, siis tal on juba see baas kõrgem, kui on see pool kuupalk. Kõik tulemuspalgad on käskkirjades ja ka töötajate endi seas ära põhjendatud ja palganumbriga koos jagub häid sõnu paljudele. Meil näiteks väga head tööd on teinud brüsseli esinduse teadusnõunik Ursula Tubli, kes seal oli tõepoolest palju seoses ka uue perioodi Euroopa rahade finantseerimisega. Kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm jälle otsustas enda vastutusalas tulemuspalga demokraatlikult jagada ilma jäänud ükski töötaja ja enamus sai ühesugused 1500 eurose preemia. Tuleb vastastikku 11 asendada, tuleb alati ka kolleegide teemadel kaasa mõelda, nõu anda, sest noh, mitu pead on ikka mitu pead ja head mõtted, head ideed ja plaanid sünnivad ikkagi koostöös. Samas ei tasu arvata, et tulemuspalka ainult ametnike vahel ära jagatakse. Niisama tähtsam on taustajõud ja sestap teenis ka ministeeriumi autojuht üle 1000 lisaeuro käskkirja järgi tööülesannete eeskujuliku täitmise eest. Kraad kõrgema ehk teenistus ülesannete, tulemusliku ja kvaliteetse täitmise eest võib ministeeriumis teenida 7752 eurot. Niimoodi läks üldharidusosakonna juhatajal haridus ja teadusministeeriumi kõige eesrindlikum ametnik oli aga sealt septembris lahkunud e-teenuste osakonna juht Andres ääremaa. Tema sai kokkulepitud eesmärkide ja teenistusülesannete tulemusliku ja kvaliteetse ning tähtaegse täitmise eest 8400 eurot.",
"role": "user"
},
{
"content": "Aasta lõpus saavad HTMi töötajad kokku ligi 200 000 eurot tulemuspalka. Kõige tublim osakonnajuhataja teenis välja üle seitsme tuhande euro, kuid päris ilma jäid vähesed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPresident esitas oma avalduse täna Jõgevamaal luua metsakoolis sealsete õpilaste ees esinedes. President Ilves peatus võimude lahususe printsiibil, mida tema sõnul tänane riigikogu otsus rikkus. Täna riigikogu võttis vastu seaduse, mis rikub seda kõige põhimõttelisemat sätet põhiseaduses. Et võimud Eestis on lahus parlament ei saa ette kirjutada valitsusele, kuidas ja millal ja mida tuleb teha. Sellest tulenes ka presidendi avaldus. Olen otsustanud jätta välja kuulutamata täna riigikogus vastu võetud keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse. President lisas, et riigikogu saadikud teadsid juba varem, et seadusesse pronkssõduri kõrvaldamise kohustuse sissekirjutamine on põhiseadusega vastuolus. Mis teeb mind eriti kurvaks on, et need riigikogu fraktsioonid, kes hääletasid selle seaduse poolt ja surusid selle läbi nende enda õigus, eksperdid on mulle tunnistanud isiklikult, et nad teavad, et see seadus on põhiseadusevastane ja täiesti avalikult ütles õiguskomisjoni esimees, et jah, see seadus on põhiseaduse vastane, aga avalik huvi nõuab seda. See on põhiliselt meie riigi allakäik. Kui me otsustame, et kui me väga tahame midagi teha, siis me rikume põhiseadust. Ilvese sõnul eeldati juba seaduse aruteludel, et president seda välja kuulutada ei saa, kuid miks siis seadus sellisel kujul üldse vastu võeti. President Ilves. Järelikult ajendas osasid poliitikuid soov kasutada niinimetatud pronkssõduri teemat vaid enesele tähelepanu tõmbamiseks mitte aga tegelda toimivate lahenduste leidmisega. Toomas Hendrik Ilves lisas, et ta ei usu eriti Venemaa jõulist reaktsiooni ka sel juhul, kui pronkssõdur maha võetaks, kuid siiski tuleks asi lahendada tema hinnangul nii, et probleeme üldse ei tekikski. Ilvese sõnul oleks üks võimalik lahendus selline. Ma usun, et keegi hakkaks nimetama seda enam vabastaja monumendiks kui panna sinna ette ühe kivi, ütleb, et vanemad küsitatud Siberisse. See väidetavalt on Eesti sõdur seal, kus on Eesti sõdur, kes tuli sõjast tagasi punaarmeest neid oli üsna palju, keda mobiliseeriti punaarmeesse, sest nad olid selles vanuses. Ja kui nad tulid tagasi, siis nad avastasid, et nende vanemad olid vahepeal küüditatud. Toomas Kelt Eesti raadio Tartu stuudio.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves teatas Jõgevamaal, et keelatud rajatise seadust välja ei kuuluta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolleeg Tiit Toomsalu. Ma saan aru, et ühendatud Rahvapartei fraktsiooni nimel. Tänan, härra juhataja, kinnitan teile, et Eestimaa ühendatud Rahvapartei fraktsioon on volitanud mind fraktsiooni nimel tegema siin vastavad ja vajalikud avaldused ja esimene avaldus oleks see, et Eestimaa ühendatud rahvapartei fraktsioon toetab minister Jürgensoni umbusaldamist. Austatud kolleegid, täna me arutame siin minister Jürgensoni kui minist kui riigi poliitilise ministri, mitte aga äritegelase küsimust. Siit tulenevalt on meie fraktsiooni liikmetele jäänud äärmiselt arusaamatuks see, miks härra Jürgenson räägib erastamistehingu efektiivsest toimimisest. Riigi varaga kasulikul kauplemisega riigi elu korraldamise korralduse edasimineku kindlustamisest kui tehing, mis seondub edelaraudteega, näitab kõike muud kui ainult härra ministri tegemata jätmis. Miks me julgeme seda väita? Elmisel aastal, Edelaraudtee erastamise arutelude käigus oli tõstatanud väga põhimõtteline küsimus, millistes summades ja millise ajakava alusel vajab Eesti raudtee liiklus tervikuna dotatsiooni ja see ajakava on tolle seaduseelnõus väga selgelt paika pandud. See on ka minu ees aastaks 2001 sooviti saada kogu Eesti reisi raudtee, reisi liikluse doteerime 140 145 miljonit krooni 2243 miljonit krooni 2000. aastal 151 miljonit krooni 2001. aasta eelarvega anti ja andis see kogusin minister Jürgensonile reisijate liikluse doteerimiseks. Esiteks 95 miljonit nagu Edelaraudtee otsus ette näeb Edelaraudtee infrastruktuuri reisija liikluse doteerimiseks ja 60 miljonit krooni Eesti raudtee infrastruktuuri Edelaraudtee poolt reisijate viodoteerima, peale selle veel 70 miljonit elektriraudteele ja nii edasi, tähendab härra minister sai need rahad, mis olid vajalikud reisiliikluse säilitamiseks Eesti kõikidel raudteedel. Mis juhtus edasi? Kui esialgse äriplaani kohaselt lubas investor, praegune Edelaraudtee omanik investeerida kolm miljardit krooni infrastruktuuri ning ühesõnaga siis praeguse lõpptulemusel kujunes see summa 260 miljonit. Kui Edelaraudtee varad on 100 miljonit krooni, siis müüdi Edelaraudtee 10 miljoniga, kusjuures 50 protsenti maksti erastamisväärtpaberites. Võtame kohe koefitsiendiga 0,5 0,6 korrutamise läbi. Ja nüüd me tõstatame küsimuse selle, et aasta lõpus katkestas teede ja sideministeerium toiminud. Kui ma terminit õieti kasutan operaatorlepingu ja sõlmis uue ja selle kohaselt, nagu oleks suur teene, on, nähti ette Edelaraudtee poolne kohustus kuni 15-na jaanuarini jätkata vedusid. Ma kujutan ette, kui härra minister ei oleks esinenud mitte Edelaraudtee advokaadina, vaid Eesti vabariigi poliitilise ministrina. Sel juhul ta oleks sõlminud erastamislepingu selliselt, et ka seni kehtinud operaatorleping oleks jäänud toimima. Seda enam, et vajalikud vahendid dotatsiooniks piires, mida valitsus soovis eelmine aasta ta ka parlamendilt sai. Austatud kolleegid. Minu meelest on härra Jürgenson väga hea ärimees. Esiteks ta müüs maha riigi vara niivõrd odavalt kui võimalik. Teiseks, ühesõnaga, ta avas transpordituru bussiliiklusele ja võtta üle raudteeliikluse terve turg ja kolmandaks ta raudtee sokutas inglastele ja bussiliikluse. Lõuna-Eestis läheb soomlastele see bussifirma Taisto Eesti filiaal või Eestis asutatud tütarettevõte Eesti äriseaduse kohaselt minu teada on saanud litsentsi või saab litsentsi lähiajal seal piirkonnas toimimiseks. Seega härra minister, kuna te olete käitunud ärimehena ja vastavad erakapitali ja eraettevõtlus advokaadina, mitte aga ministrina, siis me toetame umbusaldust. Tänan tähelepanu eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tiit Toomsalu sõnavõtt Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioonist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜlikooli laevanduslogistika professor Juhan Voksenius ütleb Rootsi rahvusringhäälingule SVT, et tegelikult on käimas koguni kolm kriisi korraga mis kõik mõjutavad rahvusvahelisi tarneahelaid. Ehkki Aasia päritolu tarbekaupade osakaal Euroopa peredes jagatavate jõulukinkide hulgas on aasta-aastalt vähenenud, valmistatakse paljud rootslaste le. Jõulurõõmu toovad kingitused endiselt Aasias. Aasia tehased on pandeemia algusest peale vaeva näinud, et rahvusvahelist nõudlust rahuldada. Tootmine on pandeemia ajal pigem hoogustunud, aga kaubaveod ei jõua järele. Suure osa pandeemia ajast, kas lukustuste või ka leebemate piirangute tõttu kodus istunud tarbija isu uute esemete järele on pandeemiaeelse perioodiga võrreldes oluliselt kasvanud. Samal ajal on paljud sadamad olnud pandeemia tõttu suletud ning Aasias valitseb suur puudus merekonteineritest sest suurem osa tühjadest konteineritest on Euroopas või Ameerikas. Vokseniuse hinnangul on praeguse kriisi üks põhjusi kindlasti USA raha külv mis langes aega, kus inimesed piirangute tõttu ei saanud restorani minna ega ka mitte isegi lühikesi reise ette võtta, pikkadest rääkimata. Ainus võimalus kätte sattunud raha kulutada oligi e-poodidest mitmesuguseid asju tellida. Kirjeldatu on aga kõigest esimene kriis. Teine kriis on pooljuhtide ja muude oluliste komponentide puudus, mille tõttu tehased üle kogu maailma on sunnitud tootmist lõpetama samal ajal kui nõudlus toodete järele hoopis kasvab. Kolmas kriis on tingitud energia ja tooraine hindade kiirest kasvust. Voksen just tõdeb, et kolme kriisi korraga on nii tootjaid kui müüjail väga raske hallata. Ehkki, kui mõni neist kriisidest avalduks üksinda, tuldaks sellega toime. Meile tuttava maailma lõppu voksenius siiski ei ennusta. Olukorra stabiliseerumine, normaalsuse taastamine võtab tema sõnul aga aega. Eelolevate jõulude puhul tuleb logistikateadlase sõnul aga arvestada võimalusega, et esialgu plaanitud jõulukink tuleb millegi kättesaadavama vastu vahetada. Probleemide tõttu laevaliikluses üritatakse konteinereid Aasiast Euroopasse jõudumööda saatega rongidega. Paljud rongid on ummikus Valgevene-Poola piiril. Soome logistikaekspertide hinnangul on see aga võimalus Soome jaoks, sest Aasiast saab kaupu saata mööda Venemaa raudteid kiiresti Soome, kus on boonusena ka Venemaaga sama rööpa laius. Eksperdid peavad tõenäoliseks, et tulevikus hakkab Soome ja Hiina vahel liikuma iga päev kuus kuni seitse rongi millega veetakse aastas umbes 100000 konteinerit. Logistikud aga hoiatavad, et ükskõik kui kiire või mahukas raudtee liiklus meretransporti ei asenda. Seega tuleb kaupade senisest hoopis aeglasema liikumisega harjuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rootslased võivad jääda tänavu jõulukinkideta, sest katkestuste tõttu ülemaailmsetes tarneahelates ei jõua tarbekaubad Aasia tehastest õigeaegselt Rootsi poeriiuleile. Paljud kaubakonteinerid seisavad Euroopa suurtes sadamates, suur osa kaupadest on takerdunud ka Kesk-Euroopa raudteedel. Samalaadsete probleemidega on hädas ka Soome.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJaak Joala ausamba tellinud ja püstitanud mittetulundusühingu meie Viljandi juht ja linnavolikogu liige Harri Juhani Altonen väidab, et tal on kirjalik kokkulepe Maire Joalaga sellest, millist ausammast püstitada tohib. Linnavolikogu opositsioonijuht Juhan Mart Salumäe on hakanud selles kahtlema, miks muidu pole Joala pärija ja kaubamärgi omanik ausambaga rahul. Kui linnavolikogu hakkab veebruaris teemat arutama, tuleb Salumäe hinnangul välja selgitada, kas meie Viljandi ikka on täitnud linnaga sõlmitud ausamba rahastamislepingut ehk et kas ausalt tamine oli ka juriidiliselt korrektne. Kui me vaatame sihtfinantseeringu lepingu otsust, siis seal on üheselt sõnastatud, et sellel kavandil peab olema kaubamärgi omaniku heakskiit. Tänasel hetkel on siis kaubamärgi omanik linnavalitsusele kirjutanud, et see valminud monument ei ole kooskõlas kavandiga mistõttu on tõsine küsimus, kas see leping on MTÜ meie Viljandi poolt rikutud. Nüüd pole Salumäe hinnangul teha muud, kui meie Viljandi peab saavutama kokkuleppe Jaak Joala kaubamärgi omanikuga või kui kokkulepet ei sünni, tuleb vaielda asi selgeks kohtus. Kui see tuleb koos kohtuvaidlusega, siis see ei ole kindlasti mitte tasuta. Kohtukulude katmine ei ole Viljandi linna huvides, ei ole see Viljandi linna inimestega huvides, ei ole see ka meie poliitilise kultuuri huvides. Harry Johani, Aaltonen, MTÜ meie Viljandi juhatuse esimees kas juriidilised lepingud Jaak Joala kaubamärgi omanikuga on MTÜ-l tegelikult olemas? Meil on Jaak Joala lese ehk siis Marje Joala kinnitus, et ta on nõus sellega, millist sammast ta õigupoolest tahtis, ta on ju väitnud, et välja kukkus midagi muud? Ma ei tea, sellepärast ma olen küsinud tema esindajalt, et äkki siis saadeti mulle selle pildi või eskiisi, mida ta siis väidetavalt heakskiitnud, aga kahjuks mul ei ole seda olemas. Olete üritanud Maire Joalaga kohtuda või, või temaga kokku leppida milleski? Ma olen üritanud kohtuda, ma olen temaga rääkinud. Ja nüüd järgmine teisipäev on minul kokku lepitud tema advokaatide kohtumine. Ma proovin selgeks saada, mida ta tahab ehk siis ja kompromisse otsida. Loomulikult. Aga lool on veel üks aspekt. Jaak Joala ausamba autori õigused kuuluvad skulptor Mati Karminile. Tema loata sammast muuta ei saa. Ausamba püstitamise mõtte autor, Viljandi linnavolikogu esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et Joala ausammas on küll tekitanud vastakaid arvamusi, kuid hoogustanud turismi ja toonud kasu linna majutus ja toitlustusettevõtetele. Volikogu aruteluks vaadataksegi läbi ka kogu see juriidiline pool. Täna võib seal vaielda ühe või teise asja üle, minu arvates seal suuri juriidilisi probleeme ei ole. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Jaak Joala samba ümber lahvatanud skandaalile kiiret lahendust ei paista. Kui ausamba tellinud MTÜ Meie Viljandi ei suuda laulja lese Maire Joalaga kokkulepet saavutada, võib kogu vaidlus pöörduda Meie Viljandi vastu. Siis peab Meie Viljandi volikogule tõestama, et pole rikkunud linnavalitsusega sõlmitud samba rahastamislepingut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTeadusnõukojas arutasime, et selle maski kandmisega, et võiks nagu ühtse lähinemise ühiskonnas võtta et väga raske on lastel ja ka nende vanematel aru saada, et, et kuskil tuleb maski kanda ja kuskil ei pea maski kandma. Selles mõttes teadusnõukoda tegi juba eelmine nädal ja see nädal ka kinnitab oma ettepanekut, et maski kohustuse võiks asendada maski soovite. Kindlasti jääb olukordi, kus maskid on soovituslikud, noh, kasvõi haiglad ja võib-olla mõned hooldekodud. Et aga iga selle asutuse pidaja teab ju paremini, kus on riskid ja kus neid riske ei ole, nii et et selle tõttu me nagu koolides erinevat lähenemist ei soovitanud. Mida te valitsusele veel soovitasite? No mida me soovitasime või mida me täna soovitame ka, on need, et me näeme, et epidemioloogiline olukord Eestis on kindlasti paranemas, selles ei ole kellelgi kahtlust, et Eestis on väga selgelt jäänud siis nagu kaks sellist taskut üks on, on Ida-Virumaa ja teine on Valgamaa ja, ja võib-olla Lõuna-Eestis ongi nagu suurem haigestumine praegusel ajal, kui on Põhja-Eestis. Ja me näeme ka, et haiglad ei ole enam täis, võib-olla kõige vähem jällegi on haige, et arv vähenenud just Tartu Ülikooli kliinikumis aga kliinikum väga suures osas teenindabki neid piirkondi, kus siis nakatumine on kõrge, Tallinna haiglates on olukord täiesti rahuldav. Nii et, et me soovitame, et piirangutega võiks jätkata. Me soovitame valitsusele, et, et nüüd kus meil, ütleme, haigestumine on madalam ja meil on suvine periood, et ja, ja on lootust, et vaktsiin saabub ka piisavalt riiki, me võiks ikkagi väga tugeva fookuses panna nüüd vaktsineerimisele, et mitte suvepuhkust vaktsineerimise osas võtta vaid vaktsineerida ennekõike just neid, kes on ohustatud raskest haigusest haiglasse sattumisest. Mis on siis eakamad inimesed, igaüks võib selle piiri siis panna sinna, kuhu arva, aga sisuliselt 60 pluss on, et ennekõike see põlvkond saaks vaktsineeritud, vaatamata sellele, et, et tuleb ilus suvi ja ennekõike ka nendes piirkondades, kus need protsendi on madalamad. Aga muidugi igal pool peab eakate vaktsineerimine ikkagi jätkuma täie hooga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsust nõustav teadusnõukoda arutas eile koroonaviiruse leviku olukorda ning viiruse leviku takistamiseks kasutatavaid meetmeid. Kas koolides on maskikandmise kohustus endiselt hädavajalik?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli kliinikumis on praegu 66 aparaati, millest ligikaudu kaks kolmandikku ka igapäevases kasutuses, ütleb kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravikliiniku juhataja ja kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkov. Hingamisaparaadid on seotud voodikohaga voodikohtadest 80 protsenti intensiivravis on hõivatud küll plaaniliste, küll erakorraliste haigetega. Põhja-Eesti regionaalhaigla järel on Tartu Ülikooli kliinikum teine haigla Eestis, kus suur ja arvestatav hulk hingamisaparaate. Seepärast on ka loogiline, et lõuna meditsiini staabi piirkonnas ehk Narvast, Valgani, aga ka Järva ja Viljandi puhul kehtib praegu kokkulepe, et kõik mainitud piirkondadest pärit Covid 19 positiivsed, kes aparaadi hingamist vajavad, saadetakse esmalt ravile Tartusse. Me arvame, et see on mõistlik, kuivõrd see kompetents on parim meil kliinikumis, seal saavad need haiged parima ravi, need on rasked, kriitilises seisundis haiged, nende ravi kestab kaua, intensiivravis sageli kaks nädalat. Siin on tõepoolest kompleksset käsitlust vaja ja. Arvesse tuleb võtta ka seda, et mõnes kohalikus haiglas näiteks Jõgeval pole ühtegi hingamisaparaati või on neid ainult mõni, nii nagu näiteks Valgas, Lõuna-Eesti haiglas, Võrus või Kuressaares ja nendest vähestestki on enamus juba kasutusel näiteks infarkti, ajutrauma või mõnel muul põhjusel. Sihtasutus Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule räägib aga, et vajadusel on suve pealinnas võimekus vastu võtta intensiivravisse üks kuni 20 haiget, kes hingamisventilatsiooniaparaate vajavad. Normaalses olukorras meil on üks isolaator, kus on, ütleme niisuguse väga headel tingimustel võimalik nakkushaiget isoleerida intensiivravi kui nüüd me tahame minna sammu edasi oma võimekust kasvatada, siis me peame selleks eraldi tiiva looma, see annab meile võimekust jsuurde noh, suurusjärgus kuus kuni seitse voodit. Ja kui nüüd peaks tekkima selline olukord, et üle vabariigi on intensiivvajavate Covid haigete hulk veelgi suurem, siis me oleme võimelised kuni 20 voodikohta selleks kasutusele võtma, aga see tähendab juba haigla tööd drastilist ringi tegemist. Oktoobrikuu keskpaiga seisuga on terviseameti andmetel haiglavõrgus kokku kokku 250 hingamisventilatsiooniaparaati, millest igapäevaselt kasutuses 80 protsenti. Seega on vabu aparaate haiglates, mida näiteks juhitaval hingamisel vajavad COvid 19 patsiendi jaoks kasutada 49. Kui juurde lisada erasektori võimekus ja kaitseväe varud, on vabu aparaate oktoobrikuu seisuga kogu riigis kokku veidi üle 100. Selle aasta lõpuks aparaatide hulk tõuseb, nii et saab olema 185 aparaati. Nii näiteks Tartu Ülikooli kliinikum juurde 25, Pärnu haigla aga seitse aparaati.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimaste ööpäevadega on Eestis koroonapositiivsete arv märgatavalt kasvanud. Kevadega võrreldes on aga haiglaravil ja juhitaval hingamisel praegu vähem inimesi. Kui palju on Eestis üldse hingamist abistavaid aparaate, mida saab intensiivravil olevate COVID-19 patsientide abistamiseks kasutada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKunagi levis ühes riigis jutt sellest, et metsades nähti imetabast linnu, mis toob õnne. Polina Tšerkassova sündis Tallinnas juba lapsena meeldis tal kodus mikrofoni ees makilindile muinasjutte rääkida. Pillimängu sai selgeks põhikooli ajal, kuid huvi muinasjuttude ja jutuvestmise vastu süvenes antropoloogia õpingute ajal välitöödel kui eri rahvusest inimesed hakkasid talle oma lugusid ja muinasjutte rääkima. Kohtusin inimestega, kes mängisid teisi pille ja hakkasin, et tasapisi juurde õppima, et haruldased pillid alati on kuidagi tõmmanud. Ma tahtsin neid koju tuua ja näidata siin meie inimestele, kui huvitavad pillid on meil olemas ja kui hästi selle pilli hääl toetab jutu vestmist. Täna siin kõlas torusülofon Eesti kannel, Greta, Lüra, India. Bansuuri Iraani Santur, mis on nagu selline suur kannel, mida pulkadega mängitakse. Ma ei ole neid kokku lugenud, minu uuel plaadil on neid päris palju ka vist 30 tükki või midagi sellist. Miks kolmanda plaadi kõik muinasjutud ja ka pillilood on seotud lindudega just? Mulle väga meeldib see seos, mis on olemas Eesti rahvalugudes hingelinnuga, meil igaühel on sees rinnus hingelinnuke ja ma arvan, et see inspireeris mind kõige rohkem otsida neid teisi lugusid, mis räägivad lindudest. Aga kõige rohkem meeldib mulle see tunne, kui ma teen jutuvestmist. Ja kui ma vaatan inimestele otse ja peale jutuvestmist nad täiesti muutuvad, silmad lähevad pehmemaks ja inimesed kuidagi rohkem on võib-olla natuke nagu vaiksemad enda sees. Ja mulle nii meeldib väga see seisundi muutub. Mis saab võimalikuks siis, kui õigesti kasutadki heli ja, ja sõna. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Äsja ilmus Tšerkassova kolmas heliraamat, mis kannab pealkirja \"Linnulood\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVideolõigus on taas kõik röövitud eestlased kaamera ette seatud ja lõigu alguses öeldakse kuupäevaks 16. mai 2011 üks röövitutest Kalev Käosaar räägib, et nad on vangis olemisest väsinud ja palub valitsusele survet avaldada, et neid aidataks. Me oleme vangis olnud 54 päeva, see on meile väga raske, me oleme väga väsinud ja suures ohus ja palume oma perekondi ja kõiki inimesi, kes meid tunnevad, meid siit välja aidata. Ja me palume neil avaldada survet Eesti valitsusele, et nad meid siit vangist välja aitaksid, sest Eesti valitsus on meid hüljanud ega taha meid enam aidata, öeldakse videopöördumises. Välisminister Urmas Paet. See on ikkagi järjekordne kinnitus sellest, et röövitud Eesti kodanikud on elus ja teiseks, et röövijad soovivad hoida kontakti, et need on tegelikult selle sega seotud kaks nii-öelda peamist sõnumit ei ole seni olnud ikkagi jätkuvalt ühtegi nõudmist või tingimust röövijate poolt ja, ja mingit ühendust ei ole olnud see tekst, mida röövijad annavad siis röövitutele ette lugemiseks iseenesest võib olla ju ükskõik mida, nii et noh, selge on see, et see ligi kaks kuud kestnud olukord mõjub väga kurnavalt, aga see, mis teksti seal täpselt inimesed ette lugema pannakse, et, et see võib olla röövijate mingisugune oma taktika osa või mis iganes, nii et, et ega paraku röövitud või, või meie inimesed, seal ei ole kindlasti vabad rääkima seda, mida nad ehk tegelikult tahaksid öelda. Paeti sõnul videot veel analüüsitakse, aga ilmselt on kahe video salvestamise vahel oluline ajaline vahe. Asjatundjate sõnul on hea märk seegi, et seekord nimetatakse pöördumises Eestit. Julgeolekuekspert Eerik-Niiles Krossi sõnul näitab see pantvangivõtjad on viimaks mõistnud, kelle nad röövisid. Jaanus Rahumägi avaldas arvamust, et pantvangivõtjad on saanud väga halva üllatuse osaliseks. Aru saades, et Eesti riik on väga väike. Rahvusvahelises plaanis on Eestil väga vähe võimalusi mõjutada ükskõik milliseid protsesse ükskõik kus, ütles Rahumägi Delfile ja lisas, et Eesti välisministeeriumi ei ole mõtet halvustada. Ühtegi võimalust ei ole jäetud kasutamata ja tehtud on ka oluliselt rohkem, kui oleks osanud oodata, leiab Rahumägi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Internetti ilmus uus videoläkitus Eesti pantvangudelt Liibanonis. Välisministri kinnitusel ei ole mingeid nõudmisi endiselt esitatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPärnu Mallikärus avanev pilt ehmatab sajad tuhanded viidikad, vähem särge haugi, karpkala, latikat, ahvenat ja teisi kalu katavad vett, justkui oleks jää tagasi tulnud. Lõhnki on just selline, nagu ta mitme tonni kalade mädanemisel olema peab. Hapnikusisaldus Valli käru vees oli bioloog Jüri Tensoni kinnitusel täna hommikul nullilähedane. Ma seal eespool silla juures mõõtsin ja siis ehmatasin ära, et noh, mis asi, et null koma hapnik siis läksin teiselt poolt päris vett ka, äkki on mul mõni vahest on niisugune asi, praktiliselt on ta null, seda võib praktiliselt pidada juba anaeuroopses keskkonnas. Nii palju, kui nad nüüd pealt tambivad, nii palju nad saavad. Veetemperatuur on tõusnud ja samas see mudamass ja kalad mädanevad. Kalad ise hakkasid ka juba hapniku tarvitama. Vallikäru kaldakindlustuste rajamiseks ehitati selle jõepoolsesse otsa nii vett kui kalu kinni hoidev tõke, et ehitusalal vesi vajalikul määral madalal hoida. Aga et kalade hukkumise ainuüksi see oleks põhjustanud, ei saa väita. Keskkonnainspektsiooni peainspektor nõunik Toora Kukk. Siin on mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine, et loa andmisel ei osanud keegi sellist asja ette näha, et siin on suletud süsteem, on ilmad kuumaks läinud, talvine ummuksisse jäämine lisaks, nüüd olid mitmed päevad järjest tugev äike, et kõik need asjad kokku on. Kui nüüd tagantjärele tark olla, siis mis oleks pidanud teistmoodi, et seda poleks juhtunud? No äikest ja, ja kiiret ilma soojenemist ei oska ette näha, et seda ei oleks tõenäoliselt saanud. Kui tagantjärgi tark olla, siis oleks pidanud olema valmis aereerimiseks, et kui tekib selline olukord, et oleks kohe olnud pump võtta ja oleks kohe olnud võimalik õpniku juurde anda, kas ehitajat on mõtet süüdistada? Ei ole, ehitaja on olnud väga koostööaldis, ta on ise, otsib aktiivselt võimalusi, meiega on koostööd teinud kõik kõik ettekirjutused võtab väga kiiresti arvesse. Merko Ehitus alustas täna hommikul hukkunud kalade koristamist ja keskpäeval veel väheste ellujäänud kalade päästmist Merko ehituse objektijuht Raimo Talts. No äärmiselt kahetsusväärne juhtum. Ta on kraana siin kalda peal ja tõstame pumba ringi. Hakkame talle värsket vett peale pumpama. Paneme aeraatori sisse, rikastame selle vee hapnikuga ära, mina usun, kala ujub ise siia hapnikurikkasse vette. Hapnikupuudusesse surnud kalad tuleb veest võimalikult kiiresti eemaldada, need korjatakse kokku ja kompostitakse. Keskkonnainspektsiooni hinnangul toimunud kalade populatsiooni ei mõjuta, pigem on tegu emotsionaalse kahjuga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu vallikraavis on hukkunud sadu tuhandeid kalu. Mitmed ebasoodsad asjaolud langesid kokku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöötuskindlustuse maksemäära tõstmine on vajalik selleks, et ära hoida töötukassa krahhi ja tagada töötutele ette nähtud hüvitiste väljamaksmine. Praegu on töötukassa väljamaksed suuremad kui sissemaksed. Töötajate esindusorganisatsioonid on olnud maksemäära tõstmise poolt. Tööandjad on rõhutanud, et ei nõustu maksemäära tõstmisega üle praegu seaduse järgi võimaliku piiri just sellel tasemel. Tänane kokkulepe saavutatigi, ütles töötukassa nõukogu esimees, Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga. Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku tõsta see töötuskindlustusmakse määr täna seaduses lubatud maksimaaltasemel ehk siis töötajale kaks protsenti palgast ja tööandjale üks protsent palgafondist ja loomulikult oli pikk arutelu selle üle, kuidas siis ikkagi esimesest juulist seda seadust rakendada ja noh, siin kõlas igasuguseid ettepanekuid, selge on see, et, et täna kõiki asju kokku ei lepitud, see on nüüd veel arutelu teema. Üks arutusel olev ettepanek puudutab mõningate töölepinguseaduse uute sätete jõustamist, näiteks neid isikuid, kes on töölt lahkunud omal soovil, kuid uut töökohta pole leidnud, ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. Oli ka üks ettepanek, mille kohaselt siis võiks vabatahtliku töötuse rakendamisel hakata väljamakseid tegema siis 2013.-st aastast. See muudatus tähendab tegelikult seda, et, et me hakkame seda staažiõigust lugema nüüd küll juulist, aga need väljamaksed tehakse siis hiljem. Ehk et me täna kogutud töötuskindlustusvahenditest finantseerima siiski neid neid kehtivaid hüvitisi ja uute hüvitiste finantseerimiseks me hakkame siis sissemakseid alles koguma. Niinimetatud uued hüvitised on need, mis on sätestatud uues töölepinguseaduses. Seni on ametiühing olnud seaduse osalise jõustamise vastu ja toetanud töötuskindlustuse maksemäära veelgi suuremat tõstmist. Igal juhul on selge, et tänane kokkulepe ei taga veel töötukassa toimetulekut, tõdes ka ametiühingu juht Harri Taliga. Siin ongi küsimus selles, et kas kulude kärpimiseks on võimalik vaadata ümber need kokkulepped, mis aasta tagasi saavutati. Siin ütlesime me küll praktiliselt kõik osapooled väga selgelt, et neil on oma väga konkreetsed huvid ja, ja seisukohad, millest ei taganeta, samas on mingid küsimusi, mida ollakse valmis arutama, aga noh, töötukassa juhatuse seisukoht oli, oli küll see, et kvalifikatsioonitingimusi muuta lihtsalt kulude kärpimiseks ei ole otstarbekas. Millist lahendust näeb sotsiaalminister Hanno Pevkur? Mina näen seda, et, et meil on täna töötuskindlustusseaduses erinevaid kohti, kust võib-olla annab natukene ikkagi raskel ajal tagasi tulla ja ei peaks ei töötajale ega tööandjale minema seda maksu tõstma kõrgemaks kui kolm protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Töötukassa otsustas tõsta töötuskindlustusmaksu 3 protsendini.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa riigid on koroonapandeemia teisele lainele reageerimas taas hektiliselt ning see tekitab pingeid. Näiteks Belgias on viimase nädala jooksul tõusnud keskmised nakatunute numbrid juba kevadise kõrgaja tasemele. Eelmisel reedel registreeritud 2028-st nakatunust on näit olnud kõrgem vaid korra varem, 15. aprillil. Samal ajal on riik koroona meetmete osas mõneti ujumas vastuvoolu. Kui Eestis on taas käimas elav debatt selle üle, kas maske peaks kandma, siis Belgias on seda kõikides avalikes kohtades tehtud juba augusti algusest alates. Ent üleeile teatas peaministri kohuseid täitev Sofi Vilmes, et esimesest oktoobrist alates loobutakse maskidest taas Sofi Vilmes. On mõttetu käskida maski kanda igal pool igal ajal, seepärast ei ole näomaskid enam kohustuslikud välistingimustes, välja arvatud olukordades, kus pole võimalik hoida piisavat vahemaad. Sellest hoolimata jääb maski kohustus alles suletud ruumides nagu bussid, poed ja kinod ka siis, kui seal on vähe inimesi, ütles Vilmes. Samuti lühendab riik karantiini kohustust seitsmele päevale. Lisaks sellele kehtib Belgias ka reegel, et ühe kuu jooksul tohiks inimestel olla maksimaalselt viis sõpra või sugulast, kellega ollakse lähikontaktis. Seda reeglit on ka mitmel pool kritiseeritud, sest tegelikult pole selle järgimist võimalik kontrollida. Samal ajal on belglaste põhjanaabritel hollandlastel veelgi suuremad probleemid koroonasse haigestumisega. Seal on viimase nädala aja numbrid teinud kevadele juba pea kahekordsed silmad ette. Hollandlased valisid aga erinevalt Belglastest te karmistamise tee, see tähendab, et nakatumisega rohkem kimpus olevates regioonides muutuvad näomaskid kohustuslikuks. Riigi selline reaktsioon on paljudes elanikes pahameelt tekitanud, sellele lisas vaid tuld Hollandi peaministri Mark Rüte. Sel nädalal öeldud sõnad, et jalgpallifännide soov staadionil koos laulda on ülim lollus. Vastureaktsioonina teatas mitu popstaari, et nemad enam riigi poolt peale pandud reegleid täita ei kavatse. Protestimeeleolud on tärganud ka mitmetes teistes riikides. Näiteks Soomes protestisid eile turismitöötajad, kes pole riigi uute reisipiirangutega nõus. Samal ajal avaldasid Prantsusmaal Marseis meelt kohalikud baari ja restoranipidajad. Nimelt sundis kohalik võim neid oma ärisid taas nakatumisnumbrite kasvu tõttu sulgema. Euroopa Komisjoni tervisevolinik Stella Jürike hoiatas eile riike Covid 19 suhtes tekkinud nii-öelda väsimuse suhtes. Tema sõnul peavad Euroopa Liidu liikmesriigid leidma viisi sellega toimetulemiseks, sest ainult siis on võimalik vältida eelmise kevade koroonasurmade kurba statistikat. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroona teine laine on sundinud mitut Euroopa riiki oma piiranguid taas üle vaatama. Mitmel pool on rahvas, aga ka avaliku elu tegelased otsustanud nende vastu protestida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul on kõigil kõnelustel osalejatel ühine arusaam, et energia hindade poolest seisab ees väga raske talv ja inimesi tuleb aidata nende hindadega. Toimetulekul. Erimeelt ollakse aga küsimuses, kuidas seda täpselt teha. Isamaa soovib elektrituru reformi Isamaa ettepaneku tutvustas teisipäeval nende läbirääkimisdelegatsiooni liige Urmas Reinsalu. Tekiks turgu valitseval ettevõtjal ehk Eesti Energial energia tootmises Eestis kohustust pakkuda lisaks turupõhistele pakettidele universaalteenusega fikseeritud paketti väiketarbijatele. Inimestel on võimalus valida, kas eelistada börsipakette või siis eelistada seda universaalteenuse paketti. Seda hakkaks kooskõlastama konkurentsiamet ja selle hinna moodustamise alus oleks tegelik tootmiskulu pluss mõistlik kasumimarginaal. Energeetikaküsimusi hakkab nüüd arutama ka täna õhtul kogunev eraldi töörühm, kus isamaad esindavad Sven Sester ja Aivar Kokk. Reinsalu sõnul ei ole töörühma tegevusele seatud kindlat tähtaega, aga oluline on tempokalt edasi liikuda. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid leiavad, et elektrihindade leevendamisel tuleb aidata eeskätt neid, kes kõige rohkem abi vajavad. Kallase sõnul tuleb ühtlasi ka toetuste andmise protsess sujuvamaks teha. Sellega tööga käib, et, et seda teha siis nii-öelda bürokraatia vabaks, sest et, et kui meil on väga raske talv ees, siis me peame vaatama nii nagu eelmine kord oli ka mediaansissetulekuga inimestel, aga ka siin meil ei ole tegelikult veel kokkulepet, et, et meil need arutelud käivad mulle tundub, et meil arusaam siis sellest toetusest just selles võtmes, et inimesi tuleb aidata ka nende suurte kuludega toime tulla tuleval talvel, et see arusaam on meil olemas ja, ja see valem nii-öelda vajab veel kokkuleppimist. Sotsiaaldemokraadid pooldavad nende juhi Lauri Läänemetsa sõnul niinimetatud sotsiaalse elektrisüsteemi. See tähendaks tema sõnul kokkulepet, et teatud sissetulekuga leibkondade jaoks on tagatud teatud mahus ja teatud hinnaga elekter. Põhimõte peaks olema see, et inimene teab, et sellises koguses energiat sellise summa eest tal on võimalik nagu noh, talve üle ela. Mis on need numbrid, mis on, need kogused on ju, kes need inimesed täpselt on, et neid tulebki täpsustada. Ja sellepärast me oleme plaaninud ka, et me teeme arvutused ja vaatame seda asja uuesti. Konkurentsiameti peadirektori Märt Otsa sõnul on Isamaa välja pakutud idee, et kodu ja väiketarbijatele võiks müüa elektrit universaalteenusena ehk rakendada hinnakontrolli Euroopa Liidu direktiivi alusel lubatud ning mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid sellist lahendust ka kasutavad. Ja see on tehtav, aga kas, kas see pannakse nüüd kohustus Eesti energiale, kas see pannakse kohustus kõikidele tootjatele alates teatud võimsust est, see on juba tehniline detail ja ja see sõltub täpselt, milles, kuidas seda rakendada. Aga põhimõtteliselt jah, selle teostamine on võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsusliidu moodustamise kõnelusi pidavad Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond otsustasid, et moodustavad energeetikateemade arutamiseks eraldi töörühma. See hakkab arutama nii varustuskindluse kui ka elektrituru reformiga seotut. Senistes aruteludes on välja pakutud mitmeid variante, kuidas tarbijatele kasvanud energiahindu leevendada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMittetulundusühing Vaba isamaaline kodanik ja ühendus parem Eesti leppisid kokku, et hakatakse looma uut erakonda. Ühiselt leiti, et Eesti poliitiline süsteem vajab uut energilist jõudu, mis muudaks poliitika tegemise stiili ja ärgitajaks ka olemasolevaid erakondi oma senist käekirja muutma. Vaba isamaalise kodaniku esimees, riigikogu liige Andres Herkel ütles meie uudistele, et loodav partei paigutuks pigem tsentrist paremale, kuid keskmes oleks üldised demokraatia küsimused. Ma arvan, et siin on palju probleeme, muuhulgas ka parlamendi ja valitsuse suhet. Parlamendi tähtsus on vähenenud, sedakaudu on vähenenud kogu niisugune alt ülestööta tava, esindusdemokraatia osakaal, võim on kontsentreeritud, liiga tsentraliseeritud, meid sisuliselt valitsevad neli kartellierakonda ja selles mõttes ma näen selliseid süsteemseid, poliitilisi probleeme Eestis olulisematena, kui isegi seda parem vasak skaalat. Ühenduse parem Eesti juhi Maario Laasi sõnul tegelevad erakonna loojad praegu sellega, et kõigis valdkondades paika panna, kuhu Eesti jõudma peaks. Endine Reformierakonna liige Kristiina Ojuland teatas eile, et arutas Lõuna-Eesti aktivistidega samuti uue erakonna moodustamist. Tuleb lihtsalt praegu konkreetsete sammudega edasi minna, seda poliitilist jõudu ette valmistada ja, ja olla valmis siis 15. aastal ka tegelikult seda vastutust võtma. See ümarlaudade arvud on olnud mõlemil puhul 20 inimese ringis. Kes on ütleme, reaalselt kohal käinud, aga, aga kaasamõtlejate arv on kahtlemata hoopiski laiem, et. Andres Herkel ütles aga täna, et Kristiina Ojulandiga neil praegu ühist teed ei ole, sest uus erakond keskenduks pigem sisepoliitiliste küsimuste lahendamisele ja järgmise aasta riigikogu valimistele. Kristiina Ojulandiga ma olen kohtunud tema initsiatiivil paaril korral ja minul jäi neist kohtumistest mulje, et teda huvitavad rohkem Euroopa Parlamendi valimised. Need põhjused. Üks vaba isamaaline kodanik on kokku tulnud, on väga selgelt sisepoliitilised ja see sisepoliitiline kliima vajab muutmist ja turgutamist. Uue partei tuumiku moodustaksid vaba isamaalise kodaniku liikmed, keda on praegu registreeritud 300 ning ühenduse parem Eesti inimesed veel kord. Andres Herkel. Seal on mitmeid inimesi, kellega me oleme kohtunud kas või eile, Marju Laas, endine ajakirjanik, suhtekorraldaja Indrek Lindsalu, tuntud muusik Emil Rutiku ja nii edasi. See on üks mõttekaaslaste ühendus, kes on ka juba mõnda aega südant valutanud nende probleemide pärast ja püüdnud neid ka kirjeldada. Meie arusaamad suures osas kattuvad, eks siin on ka erinevusi. Kohtumised, mis meil on olnud tegelikult, veenavad selles, et ka neil on soov sellelt tasandilt Eesti ühiskonnas kaasa rääkida ja siis on kindlasti mõttekas teha seda koos. Uus erakond registreeritakse ilmselt lähema kuu jooksul, selle nimi on alles otsustamisel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uut erakonda plaanivad luua MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik ja ühendus Parem Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTegemist on unikaalse trükisega, sest esimest korda on Stanislav Lemmi illustreeritud ka värviliselt ja raamatu 16 lugu on jagatudki võrdselt. Eesti ja Poola illustratsio kirjastuse päike ja pilvkirjastaja Katrin Reinmaa tõdes, et kirjastuse le on see esimene kord laieneda ka ulmekirjanduse ja avardada oma lugejaskonda. Jah, see lemmi robotite muinasjutud ei ole kindlasti klassikaline lasteraamat, ma soovitaks teda lugema hakata vanuses võib-olla 14 pluss ja loomulikult ta sobib kõigile täiskasvanud teadusliku fantastika austajatele. Robotite muinasjutte saadab lastekirjanduse keskuses raamatuillustraatorite näitus, kus tavapäraste reprode asemel on illustratsioonid toodud ruumi räägib Poola suursaatkonna kultuurireferents lavamira Barovska Peterson. Siin ei ole peaaegu ühtegi illustratsiooni, mis oleks nagu tervikuna esitletud nad on või ribadeks lõigatud või monteeritud sisse mini pikksilmadesse luubidega nagu seotud või kõik on nõnda näidatud, et see absoluutselt teistmoodi leida teekonna vaatajani. Näitus Stanislav Lemmi robotite muinasjuttude est on Tallinnas avatud 12. märtsini ja liigub siit edasi Haapsallu ja Tartusse, seejärel juba Leetu ja Rootsi veel kord Slav Omiral, Peterson. See raamat samamoodi, see näitus on mõeldud lastele, kelles hiilib juba täiskasvanu ja täiskasvanutele, kelles peidub laps ja tohutu igatsus tagasi minna, kasvõi korraks lapsepõlve. Kui lämm tegeles siis nagu aegruumis ilma piirideta või piiritu, nagu maailmas kus olevikuminevik ja tulevik segunevad ja kõik on väga relatiivne, et tegelikult ei tea, kumb poolt on õige kus on reaalsus, et kõik on nagu kuskil kosmoses ja me ise oleme ka tillukene osa, aga ikkagi sellesama kosmose osa siis ma arvan, et jah, see raamat ja see näitus annab meile siin meist, see on kõigile näitus, nii lastele. Kõike võib katsuda ja ka täiskasvanutele mängulist elementi on siin väga palju ja samamoodi siin ei ole ühtegi IT-vidinat aga mängida, avastada seda veel, on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tänavu möödub Poola ulmekirjaniku Stanislaw Lemi sünnist sada aastat. Kirjastusel Päike ja Pilv valmis sel puhul Hendrik Lindepuu tõlkes Lemi \"Robotite muinasjutud\". Raamat anti välja koostöös Adam Mickiewiczi Instituudiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa kardan, et see sõna on meil natukene siin ära lörtsitud, viimasel ajal, aga absoluutselt kindlasti olen ma Eesti patrioot ja soovin, et meie maal ja rahval kaasa arvatud eesti keelel ja Eesti inimestel läheks hästi, et selles mõttes kohe kindlasti. Et niisugust väga erakondlikke jooni ma ei tahaks siin tõmmata, ma arvan, et on tähtsam mõtteviis, kui, kui mingisugune päevapoliitiline kemplus Mis juhtus, miks oli vaja vahetada peatoimetajat, et kelle initsiatiiv see oli, oli see omanike või Postimehe juhtide initsiatiiv või Mart Raudsaare enda initsiatiiv? Mart Raudsaar jääb ju seotuks Postimehe kaubamärgiga ja Postimehe ringkonnaga selles mõttes, et Mart Raudsaar hakkab juhtima Postimehe fondi, et loomulikult meil siin mingisugust kaksikjuhtimist ei ole, ajalehe ja meedia mõttes aga mardi tegevus lihtsalt muutub ja ega kõik on ju väga rahul sellega, mis Mart on teinud ja algatanud, nii et mingisugust tüli ei ole kohe kindlasti. Oskate ise ka kohe öelda, mitmes peatoimetaja te olete praeguse omaniku käe all. Tegelikult ei oska ja ma ei oska seda arvu öelda. Aga eks neid peatoimetajaid ja aegu on olnud siin erinevaid, aga viimane aasta, millega ka mina olen siis koos mardiga ja teistega tegelenud, on olnud ikkagi selline töörahu taastamine ja ja ütleme, ülesehitamise periood ja niisugune ülesehitamine kahtlemata ka läheb edasi. Mis aastal Postimees, ilmselt ka teised ajalehed ikkagi paberväljaandest peavad loobuma, sellepärast et tiraažid lihtsalt kukuvad, midagi, pole teha. Tuleb välja, et vähemalt praegune hetkeolukord on selline. Kõige suurem surve ei ole mitte tiraažide kukkumine kui selline või paberlehe kasutajate ärakadumise fakt vaid see, et kojukandega on probleeme, et te olete ise ka kindlasti vahendanud neid uudiseid, mida teeb Eesti Post. Et minu otsene tööülesanne ei ole olnud nendega vaielda, aga aga pigem näib, et sealt kojukande poolelt tuleb seda survet rohkem kui lugejate ärakukkumisest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimehe uue peatoimetajana alustas tööd senine peatoimetaja asetäitja Marti Aavik. Senine Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar asub juhtima Sihtasutust Jaan Tõnissoni Postimehe Fond. Marti Aaviku sõnul on Postimees täna väga heas seisus ning tal on suur rõõm toimetuse juhi kohale asuda. Postimees on viimastel aastatel rõhutanud, et tegemist on rahvusliku väljaandega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu loomemajanduskeskuses toimunud sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogul peetud kõnes oli erakonna esimees Indrek Saar väga kriitiline praeguse valitsuse ja koalitsiooni tegevuste suhtes. Nii näiteks viitas Saar, et valitsuse tasandil on asutud nõrgestama Eesti riiklikust ja liitlassuhteid, millele sotsid otsustavalt vastu seisavad. Pikemalt peatus sotside liider aga pensionisüsteemi lõhkumisel, kus saare sõnul on valitsus ilmutanud täielikku ükskõiksust majandusteadlaste ja ekspertide hoiatuste suhtes ja et seda kõike tehakse tulevase heaolu ning laste arvelt. Enim ongi saare sõnul praeguses poliitilises olukorras puudu teadmistepõhisust. Nagu ma ka oma kõnes ütlesin, et me oleme kummalisel kombel jõudnud sellisesse aega, et piltlikult öeldes ei ole enam vahet, kas sa vaatad valitsuse, pressikonverentsi või selgeltnägijate tuleproovi. Ega see argument, tase kipub olema umbes samal tasemel ja 21. sajandil niimoodi riiki juhtida on ääretult vastutustundetu ja selles suhtes me oleme väga kriitilised. Küsimusele, kas ja kui, siis milline on sotside plaan, et praegust olukorda muuta või kui Saare enda sõnu kasutada Eesti taas õigele kursile viia siis konkreetseid näiteid esimees ei toonud. Märksõnadena mainis Saar, et tuleb jätkata konstruktiivse kriitika tegemist ja head tööd opositsioonis sest sotside liider ei nõustu väitega, justkui oleksid sotsid Reformierakonna väiksem vend, kellega ei arvestatav. Loomulikult opositsiooni nähtavus mõnevõrra on alati ju väiksem kui valitsusel, aga ma arvan, et me oleme väärikad partnerid Reformierakonna opositsioonis ja piisavalt tugev kriitiline jõud kindlasti uuel aastal. Uue hooga anname oma panuse selle jaoks, et Eesti elu mõjutada. Lisaks märkis Saar, et erakond teeb ettevalmistusi ka kohalike omavalitsuste valimiseks, milleni vähem kui kaks aastat. Samuti on Saare sõnul sotsid valmis taas valitsus vastutust võtma ja ka selle nimel töö käib. Kuidas seda saar ei täpsustanud?",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide volikogu kogunes täna Tartus, et arutada poliitilist olukorda Eestis. Samuti valiti volikogule uued juhid. Uus volikogu esimees on Eiki Nestor ja aseesimees Katre Kikkas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeel enne jaanipäeva loodab riigikogu vastu võtta riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja. Sinna jõudnud projektid saavad raha kultuurkapitalilt ning riigikogu kultuurikomisjon pakkus nimekirja ka Estonia teatri juurdeehituse, aga eile teatas Tallinna linna planeerimise amet. Tammsaare parki planeeritud juurdeehitus ei sobi. Linn tõi välja terve rea probleeme alates sellest, et Tammsaare park sai äsja korrastatud, kuni selleni, et plaanitava juurdeehituse alla jääks ajaloolised bastionimüürid, räägib Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Tänaseks ma kardan, et tegemist ei ole juba küsimärkidega, vaid on päris selge, et projekti realiseerimine sellisel kujul ei ole võimalik. Samas, kui riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekiri praegusel kujul vastu võetakse, saab kultuurkapital toetada just Estonia juurdeehitust, mitte näiteks uut maja või seda, et Estonia hoopis linnahalli kolitaks, räägib Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Komisjon analüüsis mitut paralleelset projekti ja jäi peatuma ja pidas kõige jõukohasemaks ja samas olukorda oluliselt ikkagi parandavad konkreetset Estonia juurde ehituse projekti. Estonia endine juht Aivar Mäe meenutab, et mõtet tänasele Estonial üks saal juurde ehitada arutati linna ja muinsuskaitseametiga juba tema ameti ajal. See on absoluutselt selge, et sinna seda ei ole mõtet ehitada ja tegelikult ka ruutmetraaži mõttes ega ühte korralikku ooperiteatrit sealt nii või naa välja ei tule. Mihhail Kõlvart ütleb, et nüüd tuleb hakata otsima alternatiivseid võimalusi. See tähendab seda, et tuleb veel üks kord üle vaadata teiste asukohtade võimalusi, aga ka koostöö võimalusi. Erasektori teadaolevalt üks ettepanek mitteformaalselt on tehtud Tallinna sadama poolt. Selleks, et kultuurkapital saaks toetada mitte linnahalli juurdeehitust, vaid näiteks uut maja tuleb muuta riiklikult oluliste kultuuriobjektide eelnõu Aadu Must. Kaalume läbi kõik variandid, mis on võimalik, mis ei ole aga tegelikult parlamendi töö teeb kõige raskemaks see, et ega meil ei ole rahavabrikut ja me ei saa ka, kui keegi järsku ütleb, et võtame ühe sõna ära ja korrutame eelarve, mis algselt oli mõeldud kuue või kaheksaga, siis ka ka seal tulevad seinad ja piirid ette. Aadu Musta sõnul pole välistatud ka arutelud sel teemal, kas Estonia riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirjast üldse välja jätta ja tulla asja juurde tagasi 10 või 15 aasta pärast, siis kui kokku hakatakse panema uut nimekirja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna linnavalitsus Estonia juurdeehitust Tammsaare parki ei soovi. Samas riiklikult oluliste kultuuriobjektide eelnõus on kirjas just juurdeehitus ja teiste lahenduste, näiteks uue maja jaoks, tuleks eelnõu enne teist lugemist ümber teha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n1900 kaheksakümnendatel aastatel fosforiidikaevanduse kavandamise ümber kujunenud pingelise olukorra tulemusena peatusid Eestis aastakümneteks riiklikult toetatud maapõueuuringud. Pärast pausi alustas riik Maapuue puurimist eelmisel aastal jõhvi Raua Maarda asukohas. Praegu uuritakse sealt välja võetud materjale arbaveres puursüdamike hoidlas. Samal ajal valmistub Eesti geoloogiateenistus Virumaal fosforiidi uurimiseks, räägib Eesti geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasik. Ei eelda, et me sealt midagi väga uut leiaks, et pigem nagu selle puurimise mõte ongi kontrollida olemasolevat infot. Meil on nõukogude ajas tegelikult väga palju andmeid fosforiidi ja katoliitargliidi kohta kogutud ja lihtsalt nüüd meil on vajalik uue materjali abil kontrollida, kas olemasolev info on piisavalt täpne meie jaoks, et minna edasi. Nüüd puurime värske materjali, teeme proovid, võrdleme seda vana infoga. Teine eesmärk sel puurimisel on see, et kui me saame värske materjali, me saame teha seal täiendavaid proove, mida varem ei tehtud. Et noh, näiteks uue infona nüüd on päevakorrale tõusnud, et fosforiidis on ka haruldased muldmetallid, et siis me kindlasti pöörame tähelepanu ka sellele teemale, teeme neid proovi siis sellest uuest materjalist. Põlevkivikaevandustega seotud koosolekutel võimaliku fosforiidi uurimise kohta meelsust uurides on selgunud, et maavara ENSV aegsest kurikuulsast minevikust hoolimata inimesed uuringute vastu ei ole, ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche. Nõukogude aja lõpus tõesti see oli, kus inimesed olid nii-öelda rindejoonel ja, ja püüdsid seda fosforiit ära ja sealt see Eesti ju alguse sai uuesti või uus Eesti. Aga jah, et inimestel kindlasti hirmud on suured, sellepärast et see fosforiidi hirm on ikka neil siiamaani sees ja need, kes toona lapsed olid, on ju nüüd täiskasvanud ja see hirm on jätkuvalt neil olemas. Aga Me oleme seda nagu erinevatel koosolekutel arutanud, mis puudutab põlevkivi kaevandustega, siis on inimesed tegelikult öelnud, et kuna see on riigi varu ja kui riik seda ise uurib, siis nagu ei olegi nii hull, et peaasi, et alguses kohe eraettevõtete kätte seda ei anta. Rahva vastuseisu uuringutele ei usu ka Viru-Nigula keskkonnaspetsialist Heiko Källo, sest tema sõnul ollakse nende vallas maapõueuuringutega harjunud ning fosforiidiuuringud midagi erilist ei ole. See on täiesti tavapärane protsess, et meil Viru-Nigula vallaski aastas tehakse sarnaseid auke kümneid ja kümneid, see ei ole keskkonnale, ei kujuta endast ohtu. Kindlasti igasugune uurimine on kasulik. Meile meie teadlastele väljundi. Eesti geoloogiateenistus on väga pädevad spetsialistid väga kõrgelt haritud ja kindlasti ka riigile tervikuna, et me saame teada, mahud, me saame teada kvaliteedi, me saame väärt infot, mida tulevikus siis ära kasutada. Igasugune teadmine on positiivne. Kui jõhvi rauamaardlas võeti kahest puuraugust puursüdamikke välja rohkem kui pooleteise kilomeetri jagu, siis fosforiidimaardlate uurimisaugud nii sügavad ei ole, ulatudes veerandsajast meetrit 120 meetrini. Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Teisel poolaastal plaanib Eesti Geoloogiateenistus viies Virumaa omavalitsuses teha 16 puurauku, et saada Nõukogude Liidu ajal piirkonnast hangitud infole lisaks värskemat teavet fosforiidimaardla kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIsamaaliit on oma nüüd juba peaaegu aasta tagasi välja kujundatud seisukoha juures, et me toetame valimisliitude keelustamist, see muudaks poliitilise elu tunduvalt selgemaks ja valijale arusaadavamaks. Isamaaliidu kohalolek täna ilmselt on sajaprotsendiline, kuigi praegu on teada, et Jaanus Betlem on meil juba juba olnud kolm-neli päeva haige, aga kõik ülejäänud Isamaaliidu liikmed, see tähendab seitse liiget on kohal, kuigi siin on nüüd üks mööndus. Jüri Adamson. Juba pikemat aega kritiseerinud valimisliitude keelustamist hoopis teise külje pealt, nimelt põhiseaduse seisukohalt ja sellelt seisukohalt lähtuvalt, et Jüri Adams leiab, et, et valimisliitude keelustamine ei vasta Eesti põhiseaduse vaimule, sellest lähtuvalt Jüri Adams oma poolthäält täna ilmselt ei anna või vähemalt seda on ta avalikult välja öelnud. Paljud, kes pooldavad tegelikult valimisliitude keelustamist, on siiski skeptilisel seisukohal ja ei ole väga kindlad, et see 51 häält kätte saadakse. Mida arvate? Noh, kui vaadata nüüd neid väljaütlemisi, mis erinevad erakonnad On nüüd öelnud, siis peaks olema hääli kuskil 47 48, nii et valimisliitude keelustamise saatus on tegelikult sõltumatute saadikute käes. Kuidas hääletavad nüüd need riigikogu liikmed, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni? Sellest ilmselt oleneb see hääletuse saatus. Kui nüüd summeerida kokku ühinenud opositsioon pluss rahvaerakond pluss Keskerakond siis peaks tulema kuskil 47 48, minu andmetel on ka Reformierakond täies koosseisus täna kohal. Kõigepealt ma ütleksin niimoodi, et rahvaerakond on juba mitu kuud selgelt deklareerinud, et ta toetab valimisliitude kaotamist. Sellest lähtuvalt käitume ka homsel hääletusel. Prognoosida ma ei tahaks, tõenäolisemaks pean seda, et et riigikogu ei kaota homme valimisliite. Samas tahaksin veel lisada, et, et ma arvan, et see teema kui vaadata kas või näiteks avalike arvamuse küsitlusi ei ole nagu valdava enamuse Eesti kodanike jaoks. Kuigi oluline on kümneid küsimusi, mis on inimeste jaoks olulisemad, kui see küsimus. Minu arvates on seda praegu nii poliitikute kui meedia poolt ületähtsustatud. Meil oli 16-st juhatuse liikmest kohal 13 ja mitte keegi nendest polnud valimisliitude poolt. Nii et hääletuspositsioon on selge? Enam-vähem, kas enam-vähem tähendab nüüd seda, et keegi siiski võib, kuidas nii-öelda juhatuse otsuse vastu minna? No ma arvan, et seda ei juhtu Loomulikult on kõik võimalik, ma arvan siiski, et hakkab kell üheksa fraktsiooni koosolek ja lõpliku otsuse teeme siis pärast koosoleku lõppemist ja ma arvan, et fraktsioon hääletab ühtsena. Kas poolt või vastu momendil ma seda praegu ei oska kindlalt öelda. Kongress, mis lõppes paides pühapäeval, andis selles suhtes EME fraktsioonile sisuliselt vaba käed sõltuvalt situatsioonist. Kas teie otsustus sõltub ka sellest, mida võimalikud kaaslased tulevases riigikogus või tulevases valitsuses ka teile pakuvad? Noh, see oleks väga lihtne lähenemine või liiga lihtne lähenemine asjale, aga tõenäoliselt ka see on üks noh, ütleme teguritest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu liikmete seisukohad valimisliitude kaotamise suhtes. Enne hääletamist: Isamaaliidu fraktsiooni esimees Toivo Jürgenson.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna sõlmitud lepingu maht on 950 miljonit eurot ehk enam kui 14 ja pool miljardit Eesti krooni. Selle raha eest rajatakse Eesti elektrijaama kõrvale uus ja võimas põlevkivi jõujaam. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul tähendab see otsus Eesti põlevkivienergeetika ja energiajulgeoleku jätkumist. Täna ei ole sisulist alternatiivi see otsus, et ehitada uus elektrijaam, on ainuvõimalik, et tagada Eestis elektrialane julgeolek. Ja samal teemal majanduse ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts See ei tähenda, et me ei jätka arenguid taastuvenergia osas, me ei otsi lahendusi tuumaenergia osas, aga 20 aasta osas meil on tunduvalt kindlam siit edasi minna, see tähendab ka väga olulisi töökohti järgnevateks neljaks aastaks siia piirkonda. Keevkiht tehnoloogial töötavaid energiaplokke, mis on võrreldes vanadega keskkonnasõbralikumad ja efektiivsemad, on uude jaama kavandatud kaks. Esimene 300 megavatise võimsusega energiaplokk valmib 2015. aastal. Teise samasuguse ploki rajamine otsustatakse hiljemalt 18 kuu pärast. Sandur Liive. See otsus sõltub tegelikult sellest, kuidas ja millise tempoga liiguvad võimalikud tuumaenergiaprojektid. Kui aasta 2012 on näha, et meil on aasta 2020 näiteks saada tuumaenergia osalus, mis valmib 2020 siis suured tänus teist blokki ei tuleks. Ja täna 2011 alguses ma ütlen seda, et pigem ma näen täna kahte plokki. Pea miljardi eurose lepingu rahastamise skeem pole Sander Liive sõnul veel lõplikult selge, kuid rahaallika on riik Eesti energiale lubanud leida. Me ei suuda seda finantseerida ainult siis oma vahenditest ega ka laenatavatest vahenditest. Valitsus on andnud meile kindluse, et ühel või teisel moel vajalikul hetkel oma kapitalilaiendus tuleb, paneb siis selleks riik ise kapitali juurde või mõni teine lahendus. Nii et need otsused on veel ees. Uut elektrijaama hakkab ehitama prantsuse energiafirma Alstom. Lepingu allakirjutamist jälgis prantsuse majandus, rahandus ja tööstusministeeriumi väliskaubanduse riigisekretär Bere Lush. See on Prantsusmaa jaoks tähtis leping, kuna esiteks on tegu väga suure investeeringuga ja teisalt näitab see Eesti riigi usaldust Prantsusmaa vastu ja tegemist on ka projektiga, mis tagab Eestile energiasõltumatuse järgnevaks pooleks sajandiks. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Elektrijaamas kirjutati alla uue elektrijaama ehituslepingule. Põlevkivil töötav jõujaam maksab pea miljard eurot ja seda hakkab ehitama prantsuse firma Alstom. Elektrijaama esimene järk valmib nelja aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahvaliidu seitsmeteistkümnenda kongressi avaosas kuulutati aasta rahvaliitlaseks erakonna peasekretär Kajar Lember ja erakonna senine esimees Jaanus Marandi tegi poliitilise ettekande. Mulle mingit kahtlust, et järgmisel aastal valitsus vahet, küsimus on ainult selles, kas see juhtub kevadiste eelarve raskuste Europarlamendi valimiste ja kohalike valimiste järel. Valitsusliit hoiab koos peamise kirju valitsuse juhterakonna Reformierakonna kõrge seni võib küsida järjest ea dele valetingu ees ja sobilik katatiivide puudumine. Uue valitsuse muuseumis on koostatud inimene, kes tegelikult peaks olema valitsuse kõige kujutlus. Rahvaliit sai täna ka uue esimehe, senine esimees Jaanus Marand ei kandideerinud. Oma kandidatuuri taandas ka erakonna naisühenduse ja Harju ning Valga maakonna ühenduste poolt üles seatud Ester Tuiksoo. Sellega oli selge, et erakonna etteotsa tõuseb kõigi 18 rahvaliidu maakonna ja linna ühenduse toetatud riigikogu fraktsiooni juht ja rahvaliidu aseesimees Karel Rüütli. Me peame olema eeskujuks ja oma poliitikaga eelkõige tõestama seda, et eesti rahvas leiaks tagasitee meie juurde, avastaks taas meie uue rahvaliidu programmi, milleks on hooliva Eesti programm ja järk-järgult neid ideid, mõtteid ellu viies ma arvan, et me võidame taas Eestimaa rahvas südames koha ja, ja reitingud hakkavad ka paranema. No kui me võtame nüüd seltskonna, Ansip, Savisaar, Laar, Padar, nüüd sinna lisandub ka ikkagi Karel Rüütli nimi, kuidas te end selles seltskonnas tunnete? Täna ma tunnen juba ennast, selles, see ka päris kindlalt minu eeliseks võib-olla vahest on see, et, et ma olen uuema poliitilise põlvkonna esindaja ja enda tugevus ks ma pean seda, et ma olen välja kasvanud tegelikult ju läbi kodanikuühenduste läbi kodaniku liikumise, ma olen olnud aktiivne üliõpilaste esindaja ja, ja osalenud väga paljude erinevate huvigruppide töödes, tegemistes. Ma arvan, et, et see on see minu kindel eelis, ma olen harjunud inimestega suhtlema, olen harjunud arvestama erinevate arvamustega ja, ja seda ka nii-öelda oma tegemistes töödes kasutama. Hiljem. Karel Rüütli saab detsembris kolmekümneseks talle rahvaliidu juhi tiitli üle andnud Jaanus Marandi soovitused värskele erakonna liidrile on sellised. Kõige olulisem on enese kehtestamine, teine on suuta säilitada külma verd ja tugevat närvi. Kolmas saab ikkagi olla oluline erinevaid arvamusi ära kuulata ja neist arvamustest see õige välja selgitada. Et just noorest Karel Rüütlist sai rahvaliidu juht, oli rahul ka erakonna aseesimees Ester Tuiksoo. Eesti poliitikas on aeg minna uutele põlvkondadele uutele suhtumistele. Elu on areng, inimesed arenevad koos sellega. Ja lõpetuseks veel kord Karel Rüütli, kelle arvates Eesti jaoks kõige kiiremini lahendust vajavad küsimused on sellised. Tänasel hetkel on Eesti jaoks kõige tähtsam ja olulisem see, kuidas me suudame pakkuda kindlustunnet eelkõige inimestele. Teisest küljest me loomulikult peame riigina hea seisma selle eest, et kuidas me suudame ettevõtlusmaastiku aktiivsemaks muuta, kuidas me suudame Eesti kodumaisele kapitalile pakkuda kindlustunnet ja tuge, nii väga paljud teised euroopalikud riigid, me peame ka tõsiselt läbi vaatama oma suhted lähinaabritega, sest et, et üheskoos saab ikka minna edasi ja see tähendab seda, et, et me ei tohi muutuda poliitilises ja majanduspoliitilises mõttes ummikteeks ja see tähendab seda, et me peame olema avatud suhtlema kõikide partneritega ja ma arvan, see on see, mis on, on rahvaliidule esmatähtsaks ja nendeks põhimõteteks, mida me hakkame kindlasti kohe ka ellu viima.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvaliidu kongress valis uue esimehe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEilsed 11 positiivset testi tegid Saaremaal viimase aja rekordi tegelikult küll neist 11-st seitse elab reaalselt Saaremaal. Ülejäänud neli on Saaremaa endale elukohana märkinud, aga nakkuse on saanud ka ühe Saaremaa kooli õpetaja ja seetõttu läkski Kärla kool tänasest distantsõppele, selgitab Inge Palin. Terviseameti Saaremaa vaneminspektor. Kuna seal koolis haigestus üks õpetaja koroonasse, siis tegime koos vallaga otsuse. Kool sulgetakse isolatsiooni ajaks, kuna kõik õpetajad, kes puutusid selle haige kokku, pidid jääma ka eneseisolatsiooni ja lihtsalt ei ole, kes annaks tunde või on ka teateid juba mõnest muust teisest koolist. Saaremaal. Õnneks praegu ei ole. Kui murelikuks see teid praegu Saaremaa seisukohast vaadatuna teeb? Ikka teeb murelikuks. Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ütleb, et nakatunuid võib lähipäevil Saaremaale veel juurde tulla ja ka suurusjärgus 160. Saaremaa valla ametnikust pooled teevad tänasest oma tööülesandeid kaugtöö vormis. Mis on eriti murettekitav, on see, et meie teada on seal tegelikult neid nakatunud. Arvatavasti tuleb veel, et on palju lähikontaktseid, osade lähikontaktitel on juba ka sümptomid olemas, ehk ootama ka neid testitulemusi ja saastab selle reageerime edasi. On teada, et seal lähikontaktid on ka nii tihekonnal kui ka lümandal, aga ma ütlen eile kahjuks Saaremaal testi tehtud. Täna on suur hulk inimesi testide ja homme väga hästi palju inimesi testile, et kui need tulemused hakkavad sealt ära tulema, siis saame pildi täpsemalt ette ja eks terviseamet seda väga aktiivselt ka kaardistab, mis seal täpselt toimub? Kas teil on teada, millest selline noh, ütleme siis puhang, seal võis alguse saada. Üks kooriproov oli niisugune, kust arvatavasti pihta hakkas. Eeloleval nädalavahetusel pidi Saaremaal toimuma ka üleriigiline noorte solistide konkurss solistika, mis aga arvestades viimaste päevade sündmusi ära jäetakse. Margus Muld, Eesti Rahvus ringhäälingu raadiouudistele Saaremaalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi Terviseameti stastistika järgi Saaremaale möödunud ööpäeval ühtegi tuvastatud koroonajuhtumit ei lisandunud, oli neid päev varem üle pika aja tavapärseset enam ehk 11. Tänasest läks Kärla kool tervikuna distantsõppele ja Saaremaa vald osaliselt kaugtööle. Lähipäevad võivad aga Saaremaale ühest laulukoori proovist alguse saanud nakkuspuhangu tõttu uusi haigeid juurde tuua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSihtasutus Hiiumaa sadamad haldab sadamaid Kärdlas ja Orjakul Sõru jahisadamas ning Kalana jahisadamat, mis varem tuntud ristna jahisadama nime all. Kõige kiirem aeg jõuab Kärdlas kätte juuli keskel jätkab sihtasutus, Hiiumaa sadama juhatuse liige Liina Härm. Muhu väina regatt tuleb tänavu samuti Kärdlasse. Siin on viimane lühirajavõistlus Kärdla ring ja ka siis kogu regati lõpetamine, finiš, see on siis juuli keskel 16 17. Juulil ja peale seda jäävad osad võistlejad kindlasti siia, sest kohe nädal hiljem, 23. neljandal juulil on taguregatt, mis on ümber Hiiumaa võidu purjetamine. Härm ütles, et Kärdla on sihtasutuse sadamatest kõige suurem, kuid üha rohkem Eesti põhjarannikult teele asunud purjekaid jõuab ka Orjakule ja Sõrusse. Ei minda kohe edasi järgmiste suurte sadamate juurde, kuni ütleme Pärnuni, isegi Läti oli eelmine aasta populaarne põhja poolt tulijate jaoks, siis tundub, et tänavu pööratakse sisse just väiksematesse kohtadesse käiakse läbi need sadamad, kus siiamaani ei ole veel käidud. Sihtasutus Hiiumaa sadamad haldab vallale kuuluvaid sadamaid, jätkab Liina Härm. Selge on see, et kogukonna ja ütleme laiema majandusliku kaaluosa peavad olema võimalusel tasakaalus. Me püüame arendada nii kodusadamaid, kalasadamaid, kohalikku purjetamist, olla neile toeks, et nad saaksid edeneda ja teisest küljest siis olla klassikalised külalissadamad, kuhu tuleb mereturist meresõitja, nii Eestist, endast kui lähiriikidest ja võib olla ka üksikut kaugemalt. Härm lisas, et sügisel on plaanis Sõru jahisadama laiendus ja suuremad ehitustööd Kalana jahisadamas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Hiiumaa.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaa vallale kuuluvaid väikesadamaid haldav sihtasutus Hiiumaa Sadamad loodab, et tänavu võiks saarele tulla rohkem purjetajaid kui mullu ja et nad jõuavad peale Kärdla ka saare teistesse sadamatesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnade ja valdade liidu tegevjuht Veiko Luhalaid ütleb, et ta pole midagi kuulnud, et mõni omavalitsus peaks plaani naabriga vabatahtlikult ühineda või pärast järgmisi kohalikke valimisi tekiks veel mõni maakonnaülene omavalitsus. Nii palju ma tean, et riigi poolt on teatud sammud tehtud, et need, kes ühinevad vabatahtlikult maakonna suuruseks, et on võimalik jälle täiendavat toetust saada. Aga ka selles valguses ei ole ma tõsiseid jutte kuulnud, et need plaanid kuskil laual oleks. Veiko Luhalaid lisab, et maakonna tasandi omavalitsuses ühinemise eeldused on piirkonniti väga erinevad. Täiesti absurd ju, kui Harjumaa oleks üks omavalitsus või Tartumaa puhul sama lugu, kui me vaatame näiteks Ida-Viru või Lääne-Viru, kas ta oleks loogiline üks omavalitsus või kui me veel kokku paneme Virumaa, et oleks üks Virumaa. Ja teiseks tulevad mängu kultuurierinevused, keelte erinevused, ajalooline kontekst, nii et igal pool täpselt ühe malliga nagu, et ta ei saa, et kui kuskil tundub loogiline ja mõistlik, siis seda peaks hästi palju kaaluma. Kas omavalitsuse suurendamine nii suureks, et enam ei tunneta seda kogukonda, kes kus puu taga meil elab või kus talus? See vist ei ole loogiline, minu arvates. Eelmiste kohalike valimiste eel, 2000 seitsmeteistkümnenda aasta mais lõid ettevõtluse taustaga inimesed valimisliidu suur Järvamaa, mille eesmärk oli maakonnaülese omavalitsuse loomine. Suur Järvamaa üks eestvedajaid, piimandusettevõtja Jaanus Murakas ei ütle otsesõnu, kas Suur Järvamaa jätkab oma plaani elluviimist. Me oleme nüüd näinud, et see eelmine haldusreform, mis viidi läbi, ei toonud seda tulemust, mida just ettevõtjate taustaga inimesed oleks oodanud liialt kaugenetud inimestest. Inimeste teenindamist ei ole suudetud teatud kohtades sama kvaliteediga jäta jätkata. Vallad on rohkem tõmbunud endasse ja oleme näinud, et kulude kokkuhoidu, mida me lootsime, ei ole absoluutselt tulnud, vaid vastupidi valdade eelarved on paisunud suunad, et nüüd ühinenud valla saavad efektiivsemalt toimetades rohkem investeerida oma kodanike hüvanguks. Tegelikult see valla masinaaparaat sööb lihtsalt selle raha ära. Jaanus Murakas leiab veel, et kindlasti on vaja valdade ühinemise teist vaatust, kuid seda tuleks riigi poolt rohkem reguleerida kuni valla juhtimisaparaadi suuruse ettemääramiseni välja. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Linnade ja Valdade Liidu hinnnagul aasta pärast toimuvate kohalike omavalitsute volikogude valimise järel valdade vabatahtliku ühinemise teist lainet ei tule. Kuigi riik toetab jätkuvalt maakonnatasandi omavalitsuse tekkimist, omavalitused ühinemisega maakondades ometi ei kiirusta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsikoht saab preemiaks 10000 eurot, teise koha töö märgusõna, aga lohe saab 8000 ja kolmanda koha töö pärlikee 6000 eurot. Võidutöö üks ideede st on et vee tänav muutuks Endla teatri esise aasa pargi osaks ja suletakse autoliiklusele. Liiklus suunatakse Akadeemia tänavale, silla juures oleks aga ringristmik, et sõidukid saaksid pöörata laiale tänavale. Uus Pärnu idee on ka pikale tänavale kuu kahe ja kolmekorruselise hoone ehitamine, et taastada kesklinna Hansa linnale iseloomulik tihe hoonestus. Pikale tänavale jääks neljast sõiduraja, st alles kaks üks võidutöö autoreid junn sooniste. Me ikkagi arvame, et see on tegelikult päris reaalne nagu plaan, mida teha, kui uus sild tõesti tuleb, siis see liikluskorraldus tegelikult ei pea olema linnas nii, nii tihe, tähendab, autodel ei pea olema nii palju ruumi kesklinnas, et, et selles mõttes, et see on oluline muutus ja see tegelikult annab inimestele palju rohkem ruumi, kui olla. Võistlustöö nimi oli uus-Pärnu mitte sellepärast, et me arvasime, et, et me tahame luua nüüd uut Pärnut, et noh, üks osa see on kindlasti, aga tegelikult uus Pärnu oli ta sellepärast, et, et see võistlusala kui 1200 Vana-Pärnu põletati maha leedukate poolt, siis see uus Pärnu, mis, mis ehitati, see esimene linnus on suhteliselt sellel samal võistlusalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Pärnu Keskväljaku ja Pika tänava piirkonna arhitektuurivõistluse võitis ideekavand \"Uus-Pärnu\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTegelikult oli juba ette teada, et sel nädalal külastab Brüsselit Ameerika Ühendriikide kaitseminister Loid Astin kuid et liitub ka välisminister Anthony Blinken, oli tõesti selline viimase hetke liigutus. Täna hommikul kohtusid juba Ukraina välisminister Dmitro Kuleba ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Ja just praegu käib ka nende pressikonverents, kus olukorrast ülevaade antakse. Ja pärast seda algab ka Põhja-Atlandi nõukogu kohtumine ja Austin ja Blinken kohtuvad ilmselt samuti Ukraina välisministriga ning homme samuti Brüsselis liitlastega, et olukorda arutada. Blinkeni sellist välkvisiiti võib tõlgendada, kui, et Washingtonis pani vene vägede koondumine Ukraina piiri äärde selgelt häire käima. Võib-olla on selline reaktsioon iseenesest juba üks neid asju, mis suurema eskalatsiooni ära hoiab, sest USA reageerib kohe alguses, mitte hilisemas faasis, kui sündmused seal on võib-olla kaugemale arenenud. Washingtoni hinnangul on praegu Ukraina Pirard ja Krimmi koondunud enim sõjaväelasi pärast 2000 neljateistkümnendat aastat ja ja Türgi on juba samuti teatanud, et lähipäevadel peaks siis homme-ülehomme toimuma. Liiguvad ka Mustale merele kaks Ühendriikide sõjalaeva, aga see ei ole tegelikult selle reisi ainus eesmärk, sest Blinken soovib Euroopa liitlastega rääkida ka Iraani tuumaleppest ja USA vägede lahkumisest Afganistanis. Ja Blinken, nagu ütlesin, on Brüsselis ka homme, aga tema reisiajakava pole täpselt veel teada. Oustini puhul on teada, et ta läheb veel ka Saksamaale ja Iisraeli.",
"role": "user"
},
{
"content": "Seoses Vene vägede koondumisega Ukraina piiri äärde ja Krimmi, maandusid täna hommikul Brüsselis USA välisminister ja kaitseminister. Seal kohtuvad nad Ukraina välisministri ja liitlastega, et olukorda arutada. Miks USA ministrid sellise välkvisiidi ette võtsid?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMullu, 23. novembri hommikul rünnati Tallinnas neli tiigi läheduses kaht naist, keda peksti kurikaga. Üks kannatanutest, tuntud meteoroloog Krista Odakivi suri saadud vigastustesse mõned päevad hiljem haiglas. Teine ohver pääses eluga. Politsei kohustas ründajast fotoroboti. Sellel neljapäeval peeti kinni 28 aastane Vjatšeslav, ütles põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste. On varem kriminaalkorras karistamata, temal varem kokkupuuted politseiga puudusid, mistõttu ka selle kuriteo avastamise võib öelda, oli see ka üks põhjus, miks kuriteo avastamine ei toimunud nii kiiresti nagu avalikkus meilt ootas? Ajakirjandus läbi käinud variandid, et võib-olla psüühiliselt ebastabiilse isikuga tegemist, käesoleval hetkel need andmed puuduvad. Kuid kui kohtueelses menetluses tekib vajadus, siis määratakse tele, kohtu psühhiaatristati. Praegu võib öelda tema ja kannatanud ei olnud varem tuttavad. Politsei soovi praegu veel avalikustada, mis asjaoludel mees kinni peeti ning kuidas temani jõuti. Mis võis olla aga kuriteo motiiv põhja prefektuuri prefekt Elmar Vaher. Täna rünnaku motiivi ajakirjandusele ja ühiskonnale selgitada on keeruline, uurimine on pooleli, nagu ka juhtivprokurör ütles. Täna vaatas kohus otsa tõenditele ja pidas õigeks ta vahistada kuueks kuuks. Kahtlusalune on oma ütlused andnud kohtueelises menetluses ja ta on ka oma ütlustega kinnitanud oma seotust selle kuriteoga, kui kahtlusaluse täpsemad tema ütluste täpsemat sisu saate loodetavasti kuulda avalikul kohtuistungil. Kas aga mõrvapaiga lähedalt leitud kurikas oli mõrvarelv? See kurikas leiti sealt sündmuskohalt ja ta on praegu konkreetsele kriminaalmenetlusele liidetud kui asitõend. Sealt leiti ka DNA ja kindlasti see DNA oli meile abiks kahtlustatava tuvastamisel. Ta on kahtlustatav ka kahes teises kuriteos, üks nendest on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis ja teine on siis üks vägivallaga seotud kuritegu, kuid antud juhul ka seda kuritegu täpsemalt ei kommenteeris. Ka need asjaolud saavad siis täpsemalt selgeks selle ühise kriminaalmenetluse käigus. DNA selles asjas on üks tõend. Ma ei, ma ei seaks seda tõendit või ütleme siis kohtus uurimises asi salvini jõudmise asjas esiplaanile. See saab olema kindlasti väga tugev tõend kohtus, tema eluviis tegi uurimise keeruliseks sellepärast, et tal ei olnud püsivat elukohta. Ta oli kuidas niimoodi sotsiaalselt mitte väga kindlustatud. Tema põhiline elukoht oli Tallinnas. Käesoleval hetkel me tema isikuandmetest rohkem rääkida kindlasti ei saaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harju Maakohtu otsusel võeti vahi alla 28-aastane Vjatšeslav - kas kurikamõrvar on käes?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nUSA kongressi esindajate koda hääletab kolmapäeval kahe süüdistusakti üle, mis võib viia president Donald Trumpi tagandamiseni. Nendeks on võimu kuritarvitamine ja kongressi uurimise takistamine. Eeldatavasti hääletavad kõik vabariiklased tagandamise vastu, räägib USA esindajate koja liige vabariiklane Willhurd. Võidakse hääletada tagandamise vastu ja siiski mitte nõustuda teatud poliitikaga või käitumisega, räägib USA esindajate koja liige, vabariiklane John RatClif. Tegelik küsimus on, et kui paljud demokraadid lähevad vastuollu oma erakonnaga, demokraatidel on esindajate kojas enamus, mistõttu on tõenäoline, et president seal tagandatakse. Kohtupidajaks on aga senat, mis juba valmistub võimalikuks protsessiks. Senati demokraatide juht Jack Schumer saatis oma vabariiklasest kolleegile Mitch McConnelile kirja, milles ütles, et nende erakond sooviks tunnistama kutsuda nii valge maja personaliülema Mikk Mulvani kui ka endise rahvusliku julgeolekunõuniku John Boltir. Arvatavasti jääb see aga ära, sest valgelt majalt ei saada nõusolek ja vabariiklased ei lähe nende soovide vastu räägib valge maja nõunik Bambondy W doing. Jube Wei. Worki na. Me ei teeks oma tööd, kui meil ei oleks lähedat koostööd senatiga, et mõista president õigeks selles petuprotsessis räägib USA senaator, demokraat Geret Brown. Ma olen oma kolleegides väga pettunud. Neil on selline suhtumine, et mida ei näe, seda pole ja nad ei taha näha midagi, mis läheks vastuollu nende vaatega vabariiklusesse ja sellesse presidenti. Senatis võib tagandamisprotsess alata juba jaanuari esimesel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sellel nädalal hääletab USA kongressi esindajatekoda president Donald Trumpi tagandamise üle. Demokraatide enamuse tõttu on tõenäoline, et täiskogu esitab presidendile ametliku süüdistuse. Sellel põhjusel valmistuvad senati liikmed juba praegu protsessi üle võtmiseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAlgatuse Ukraina heaks alla on koondunud kolm erinevat mittetulundusühingut ehk Eesti pagulasabi Mondo ja Ukraina kultuurikeskus. Lisaks tegelevad eraldi suuremate annetuskampaaniatega ka Eesti Punane rist ja riigikaitse edendamise sihtasutus. Reedese seisuga olid need viis organisatsiooni kogunud annetustena kokku juba 5,9 miljonit eurot ning sellele oli oodata lisa. Näiteks oli reede pärastlõunaks punasel ristil teada, et ühelt ettevõttelt on lisandumas veel miljon eurot. Eesti Punase Risti kommunikatsiooni ja turundusjuhi Liis Ermingeri sõnul jätkub rahaliste annetuste kogumine, kuid esemete annetamises peab Eesti punane rist alates reede õhtust pausi ning ootab, et kogumispunktide pidajad nüüd kraami hiljemalt esmaspäevaks Punase risti ladudesse ära tooksid. Aga praeguseks hetkeks on meie ladudes juba umbes 10 rekkatäit annetusi. Meil oli väga kindel nimekiri, mida me kogume ja seda nimekirja ei mõelnud me sugugi siin ise välja, vaid see nimekiri tuli meile Ukraina punaselt ristilt. Ja need on eelkõige kõikvõimalikud hügieenitarbed ja siis voodipesu, tekid, padjad, linad ja mida hügieenitarvetest on kõige rohkem toodud, on hästi palju toodud mähkmeid, esemetega tõesti, praegu me nimetame seda ka vahekokkuvõtteks, et me ootame Ukraina punaselt ristilt uut infot, milline on uus vajadus, mida veel on vaja? Eesti pagulasabi kaudu saab lisaks rahalisele toetusele anda teada ka võimalusest pakkuda põgenikele elu ja töökohti. Lisaks saavad inimesed pakkuda end appi vabatahtlikena, jätkab Eesti pagulasabi kommunikatsioonijuht Madle timm. Pakkumisi elukohtadele on kuskil umbkaudu 1600 pakkumist ja töökohti siis 800, neid töökohti nüüd töötukassa aitab ka seda portaali ja neid pakkumisi hallata. Ja vabatahtlike on ennast kirja pannud 1500 ringis. Lisaks loos mainitud organisatsioonidele on Ukraina toetuseks algatatud Eestis veel rida väiksemaid heategevuslikke ettevõtmisi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eilse pärastlõuna seisuga oli Eestis suuremate organisatsioonide kaudu kogutud Ukraina toetuseks ligi kuus miljonit eurot annetusi. Kuna lisaks tegutseb veel rida väiksemaid heategevusprojekte, on kogu eestlaste toetus ilmselt suuremgi ning kasvab üha.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSinimäe vaatetorn püstitati 2008. aastal ja siis arvati, et see peab vastu vähemalt 20 aastat. 10 aastat hiljem pidi omavalitsus torni lammutama, kuna lagunev ehitis muutus inimestele ohtlikuks. Nüüd kavatseb Narva-Jõesuu linn sinimäe pargimäele uut torni ehitama hakata. Linnapea Maksimi lin tunnistab, et praktilist kasu peale silmailu tornil pole. Sealt avaneb üsna ilus vaade, kui nii võtta, ega seal ei ole muud eesmärgid, tegelikult see soodustab ka turismi arendamist, sest minu juures käivad inimesed erinevatest Eesti nurkadest ja kõik küsivad, et teil oli siin torm, kas tuleb tagasi või tule, ma alati vastan, tuleb niikuinii. Maksimilini sõnul ollakse teisel katsel targemad, ehitamiseks valitakse sügavimmutatud puit, mis ilmastikutingimustele paremini vastu peab. Ja uus torn tuleb vanasti isegi mõni meeter kõrgem. Täpselt nii palju, kui riik lubab. Siin on ka ministeeriumite poolt seatud erinevad pihingud, mis on seatud radaritele projekti kohaselt. Lõplik kõrgus on siis 27 meetrit. Vaatetorni rajamine maksab koos projekteerimisega umbes 100000 eurot. Sinimäelt linnulennul 45 kilomeetri kaugusel asub Iisaku vaatetorn. Esimest korda Tärivere mäele 2001. aastal püstitatud vaatetorn pidas vastu 15 aastat, enne kui torm selle ümber ajas. Kaks aastat tagasi rajati Iisakusse uus vaatetorn, mille tipp ulatub merepinnast 122 meetri kõrgusele, räägib riigimetsa majandamise keskuse Põhja-Eesti piirkonna külastusala juht Heinar Juuse. Mida aeg edasi läheb, seda targemaks me kõik saame, näiteks Iisakul me praktiseerisime kanditud bussi ja tegime talle tugeva sügavimmutuse ja loodame, et see torn peaks noh, vähemalt 20 22 aastat vastu midagi on seal ikkagi näha, nii kuremäed kui ilusa ilmaga Peipsi järve kui kaevandusalasid ja siis metsa massiivi, mis jalutaguse endas nagu kätkeb Heinar Juuse sõnul on vaatetornide rajamist kaalunud Ida-Virumaal veel mitmed omavalitsused ja maaomanikud, kuid igale poole pole mõtet kulukat rajatist püstitada. On ta üpris kallis, tema hooldus ja ülalpidamine on parasjagu raha nõudev. Kui see tornist ikka tõesti midagi eriti näha ei ole, siis ei ole mõtet nihukest peavalu endale muretseda. Enne Sinimäe vaatetorni valmimist jääb Iisaku vaatetorn praegu ainsaks üle sajameetrise vaatega torniks Ida-Virumaal. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa vaatetornid lähevad teisele katsele. Kaks aastat tagasi taastati Iisaku vaatetorn ja tuleval aastal hakatakse uut torni ehitama Sinimäele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakond ei ole aga kasarmuerakond, kus, mille peale tõustakse ja mille peale tõstetakse, jäägu see igaühe enda südamele, millise otsuse ta langetab. Ma kutsun teid üles pikem heaks südametunnistuse eelnõu. Ma kujutan ära juba praegu vaimusilmas ette, kuidas on ajakirjandus, hakkab meid süüdistama, alguses selget seisukohta võtta. Aga mõtelge natuke, kuidas on asi tegelikult kõige vähem. Läheb vaja julgust selleks, et jah ütelda, selleks tuleb meil natukene järele anda ajakirjanduse ning valitsuse massiivsele survel. Natuke rohkem julgust läheb vaja, et öelda ei kuid seda võib teha ka lihtsalt protestivaljus. Kõige suurem julgus siin ilmas. On aga südametunnistuse julgus. See on Savisaare erakond, nii nagu ta tahab, nii tehakse ilmselt noh, mina ütlen igal pool, et see on ebaloogiline, hääletada südametunnistuse järgi on tõesti põhiseaduslik õigus. Ma arvan, et nii eitajad kui jaatajad on selle poolt, et hääletada südametunnistuse järgi, aga samal ajal nad on ka ei või jaa poolt. Nii et see ei ole ülejäänud kahte välistav variant. Ma arvan, et on spetsiaalselt sinna sisse konstrueeritud ja ma ei pea seda mitte paremaks kui seda, et me oleme taandunud sellest, et me ise viisime Euroopa Liiduga liitumas läbirääkimiste lõpuni. Ma pean seda ebajärjekindlaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna kongressil kutsus Edgar Savisaar erakonna liikmeid eurohääletusel hääletama südametunnistuse järgi, talle oponeeris Peeter Kreitzberg.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTere päevast, kell on 12 ja eetris rahvusringhäälingu pikem uudistesaade. Täna õhtul kell 18 on eetris päevakaja järjekorranumbriga 20000. Sel puhul on ka päevased uudistesaated veidi teist nägu ja oma panus on külalistoimetajatel alanud. Saadet juhivad Rein Lang ja Karri Ginter. Kooseluseadust mitte toetavate fraktsioonide esindajate sõnul paistab parlamendis olevat piisav toetus regulatsioonile, mis reguleerib vaid samasooliste suhteid. Ka vabaerakonna esimees Andres Herkel kutsub üles toetama nende paarkonna seadust. Eesti on teoreetiliselt õigusriik, kuid kvaliteetne õigusabi on luksus ja kehtiv õigus ise ei ole sageli õiglane, leiab jurist. Varro Vooglaid. Ministeerium käivitab tänasest noorte tööturule kaasamise programmist, mille sihtrühm on 15 kuni 26 aastased. Õigusrikkumise taustaga noored. Mitmel pool Eestis sajab lörtsi, päeval jääb sadu harvemaks, kuid hilisõhtul hakkab saartel uuesti sadama. Tuul tugevneb. Õhutemperatuur on null kuni pluss kaks kraadi. Parlamendis on patiseis kooseluseaduse rakendusseaduse vastuvõtmisel praegusel kujul ei suuda Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid eelnõule vaja minevat viitekümmet üht häält leida. Nii otsitaksegi parlamendis muid lahendusi. Mirko ojakivi jätkab. Laias laastus on parlamendis praegu kolm lahendust, tühistada kooseluseadus ja põhjustada seeläbi õiguslik segadus või muuta kooseluseaduse rakendusseadust nii, et see sobiks Isamaa ja Res Publica Liidu mõnedele saadikutele või ka kolmas variant leida mõni muu lahendus. Vabaerakonna esimees Andres Herkel ütles, et see muu lahendus võiks olla näiteks paarkonnaseadus mis siis asuks täpsemalt reguleerima vaid samasooliste suhteid ja tooks õigusselguse ka nende lepingulistesse suhetesse. Teisisõnu saaks lahenduse kõik see, mille pärast sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kooseluseaduse algatasid. Andres Herkel. Et kas me läheme seda teed, mida rakendusaktid on teinud ehk siis kooseluregulatsiooni maksimaalne samastamine abielu regulatsiooniga või läheme me selles mõttes tagasihoidlikumad teed, et reguleerime nii palju kui hädapäraselt vajalik, aga ka mitte liiga palju. Riigikogu õiguskomisjoni liige, keskerakondlane Toomas Vitsut ütles, et Keskerakond on otsustanud, et kooseluseaduse rakendusseadusele nemad ühtegi häält ei anna. Kui valida oleks kooseluseaduse ja paarkonnaseaduse vahel kalduks Keskerakond toetama viimast. Toomas Vitsut. Me oleme seda arutanud, me ei ole küll seisukohta võtnud, aga kindlasti see paarkonnaseadus on oluliselt selgem ja, ja paremini läbi mõeldud kui, kui see praegune seaduseelnõu ja ei ole välistatud, et, et Keskerakond seda mingil moel toetama hakkab. Raivo aeg Isamaa ja Res Publica liidust ütles, et ka temale meeldib paarkonnaseadus rohkem. Samas on tekkinud see probleem, et kooseluseadus on vastu võetud. Kooselusid on ka registreeritud ja ka heteropaaride vahel, seega tekiks õiguslik probleem. Raivo aeg. Küll, aga meil on ju võimalus, nagu ikka, seadused võetakse teinekord uuesti ette ja, ja need, mis on need sellised ebakohad seal sees, need parandatakse ära ka sellesama kooseluseadusega, on see võimalik, et ega see on see nimi, mis tal on, et me ikkagi räägime sisust, eks, et jälle kui me sisu saame seal ära reguleeritud, väga selgelt nii-öelda sihtgrupid ära määratletud. Küllap selle kooseluseadusega on ka võimalik elada. Ei kooseluseadusega ka paarkonnaseadus ei saaks aga EKRE toetust. Erakonna esimees Mart Helme paarkonnaseadusest. See on noh, niisugune väga kitsalt teatud seksuaalorientatsioonile pühendatud eelnõu ja ja noh, ma arvan, et tegelikult riigikogu ei peaks nii kitsalt asju võtma ja nii kitsalt asjadele lähenema Mirko Ojakivi, Tartu. Nii stuudios on kaks juristi, see tähendab viis arvamust. Mis sa arvad nüüd, kui kaugele see kooseluseaduse debatt nüüd välja jõuab, siis? No ma arvan, et see on meie jaoks meelelahutuslik mitmete inimeste jaoks väga isiklik. Et tuleb olla tähelepanelik. Mida sa arvad, kas tegelikult on vint üle keeratud sellega, et kooseluseadus läks reguleerima ka erisoost, isikute suhteid? Mina arvan, et vint keerati üle sellega, et seadus võeti vastu ilma kõiki küsimusi lahendamata. Ehk siis pressiteate tegemise vajadus oli suurem kui asjaajamine lahendamise vajadus. Ehk siis seadusloomeline praak absoluutselt? Nojah, paraku tuleb nõustuda, ise olin ka muide, sel ajal parlamendis aga ei hääletanud. Aga kas ei hakka nagu lõpuks villand saama sellest teemast ühiskonnas? Ma arvan, et see on kütnud üles viha, mida varem ühiskonnas ei olnud jah, et selles mõttes, et inimesed olid juba harjunud ja rõõmsameelsed ja nüüd on kuidagi debatt polariseerinud, et on, on ühed on ultraliberaalsed ja teised ultrakonservatiivsed ja vahepeal mõistlikud inimesed on lihtsalt vait, sest nad ei taha sinna hoopis vahele jääda. See nagu rahvaste pall, ütleme niimoodi, parem on nurgas istuda. Ehk parafraseerides kunagist Nõukogude Liidu peaministrit, tahtsime, et saaks parem välja, kukkus nagu alati. Võib küll niimoodi öelda jah. Edasi kuulame ära jurist Varro Vooglaiu kommentaari. Vooglaid on sihtasutuse perekonna traditsiooni kaitseks eestvedaja, aga täna ei räägita kooseluseadusest, vaid arutleb selle üle, kas Eesti on õigusriik. Kas Eesti on õigusriik? Kuivõrd õigusriigi põhimõte seisneb kokkuvõtlikult öeldes selles, et riigivõimu tuleb teostada mitte võimulolijate meelevallast lähtudes, vaid kehtiva õiguse alusel siis võib öelda, teoreetiliselt peaks ka Eesti vabariik olema õigusriik. Vastav põhimõte on selgelt sätestatud meie põhiseaduses, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Paraku ei sõltu see, kas Eesti on või ei ole õigusriik või kuivõrd ta seda on, mitte niivõrd põhiseadusesse kirja pandud põhimõtetest vaid pigem sellest, kas neid põhimõtteid ka austatakse ja järgita. Et üht riiki saaks õigustatult õigusriigiks nimetada, peavad võimu juures olevad inimesed uskuma ja ka austama põhimõtet, et kehtiva õigusega vastuolus olevaid ambitsioone ei tohi ellu viia. Õigusriigis peab selline veendumus saama oluliseks osaks poliitilisest ja õiguslikust kultuurist. Kui küsime aga selle järele, kas Eesti vabariik toimib täna õigusriigina, siis tõusetuvad mitmed tõsised küsimused ja kahtlused. Näiteks ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Ent samal ajal on selle õiguse teostamiseks vajalik õigusabi kättesaadav vaid vähestele. Kuna kvaliteetset õigusteenust pakkuvale advokaadibüroole tuleb iga nõustamistunni eest koos käibemaksuga tasuda vähemalt 130 eurot või rohkemgi. Nõnda on kvaliteetsele õigusabile toetuv kohtulik õiguste kaitse Eesti vabariigis luksus, mida suurem osa inimesi, kelle hulka kuulun ka mina ise, ei saa endale lubada. Kui aga kodanikel puudub reaalne võimalus riigivõimu teostamise õiguspärasust kohtulikult kahtluse alla seada, siis on tegu väga tõsise vajakajäägiga õigusriigi põhimõtte teostamises. Küsimusi saaks püstitada palju. Kuidas on õigusriigi põhimõttega kooskõlas olukord, kus põhiseaduse kohaselt peaks riigikogu valimised olema ühetaolised ja toimuma märtsikuu esimesel pühapäeval aga tegelikult korraldatakse neid nii eel kui ka e-valimiste näol sootuks teisiti. Või kuidas ühitada õigusriigi põhimõttega tõsiasja, et valitsus rahastab igal aastal tuhandete sündimata laste tapmist olgugi et põhiseaduse kohaselt on riigil kohustus kaitsta ka sündimata laste elu. Ka see, kuidas parlamendis püütakse suruda läbi kooseluseadust hoolimata tõsiasjast, et selleks puudub parlamendiliikmete enamuse toetus on märk hoolimatusest õigusriigi põhimõtte vastu kuna nii käitudes eiratakse õigusloome põhimõtteid ja head tava. Oluline on teadvustada sedagi, et õigusriigi põhimõte saab hüvelisel moel teostada vaid õiglus riigi kontekstis sest tähtis on mitte üksi see, et riigivõimu teostatakse kooskõlas kehtiva õigusega vaid ennekõike see, et kehtiv õigus ise oleks õiglane ja harmoneeruks moraalsete põhiväärtustega. Vastasel korral on tulemuseks niinimetatud Jok lahendused, mis on iseenesest juriidiliselt korrektsed ent riivavad südametunnistust. Akino Toomas kirjutas juba 13. sajandil antiigiaja suurtele mõtlejatele tuginedes et riiklikult kehtestatud seadused, mis pole kooskõlas õigluse ja headuse ideaalide ehk loomuliku seadusega ei ole üldse seadused ning neid mitte üksi ei pea järgima, vaid ei tohigi järgida. Seda tõdemust tuleb ikka ja jälle meelde tuletada, et õigusriigi mudelite juurutataks moel, mis eirab õigluse ülimuslikkust õiguse ees. Lõpetada võib aga tõdemusega, et ilma usuta kõrgemate seaduste olemasolusse ei ole põhimõtteliselt võimalik head ja õiglast ühiskonda üles ehitada. Õnneks leidub seda usku Eestis palju. Iseasi, kas ka poliitilise eliidi seas. No nii, Karri, kas leidub poliitilise eliidi seas seda tahet järgida põhiseadust? Selles mõttes keeruline küsimus, et üks asi, millega tuleb kindlasti nõustuda, on, on seesama seisukoht, et lugupidamisega põhimõtete vastu asi laguneb, et seni, kuni sa tegeled üksiklahendustega, sul ei ole selgust, kuhu sa tahad nagu tervikpildis minna või mis on sinu väärtused, siis sa kindlasti noh, jõuadki sellise supi otsa, kuhu me kohati oleme sattunud, mul on siin üks näide, mille me oleme mõelnud, et kui meie väärtus on puhtam ja tervem, ärikliima võim või ausam asjaajamine ja selle nimel, siis võtame vastu ettevõtjatele seadus, et iga 1000 eurone tehing tuleb deklareerida sellepärast, et ausust suurendada. Ja siis, kui Estonian Airi riigiabi otsus tuli, siis oli ühtne reaktsioon, et tegelikult tasus ära reeglite väänamine. Et see oli Eesti riigile kasulik. Et millise sõnumi me siis nagu saadame, et mis meie väärtused on, et vastavalt vajadusele. Ja mina ka täiesti ühinen, muide Varro Vooglaiuga selles plaanis et eetika ja moraal peavad alati ei seisma kõrgemal kirja pandud õigusest. See ei tuleneb mitte nüüd Takina Toomase kirjutistest, vaid eelkõige Immanuel kant ja õigusfilosoofiast. Ja see on ka omaks võetud Eesti põhiseadust kirjutades. Sest kui, kes seda tähelepanelikult on lugenud, teab, et seal seisab sõna õiglus sõnast õigus eespool ja see ei ole mitte juhuslik. Nüüd aga loomulikult, kui nüüd edasi filosofeerida, siis me jõuame selle põhiküsimuseni, aga kes otsustab, millised on need väärtused mis on need eetilised kategooriad, mida tuleb eelistada kirja pandud õigusele? Ja see on väga hea küsimus, et kui me vaatame pagulaskriisi ja tekkinud olukorda, siis ootamatult on Eesti leidnud üles kristlikud väärtused. Et ei, mõned aastad tagasi ei teadnud keegi, et oleks selline valdav üksmeel ja kui hakata nüüd sõnastama, et mis nad siis täpselt on, siis oleme jälle segaduses, aga ma arvan, et võibolla juhtimine algab nagu eeskujust ehk siis kui eeskuju nagu sõnastatud, et me teeme seda sellepärast, et see põhineb sellel väärtuse, kui seda sõnumit nagu kogu aeg sisse programmeerida võib-olla siis need väärtused kujunevad selgemini välja ka. Vaat nende kristlike väärtustega on ju ka niimoodi, et kas need on idakristlusest tulenevad väärtused või läänekristlusest tulenevad väärtused aina rohkem ja rohkem me näeme sellist idakristlusest tulenevate väärtuste esilekerkimist. Räägime nüüd nendest kuulsatest perekonnaväärtuste kaitsjatest teatud MTÜdest, kes käivad juba Toompea lossi ees ja räägivad, et Norra on kõige halvem riik maailmas ja nii edasi ja nii edasi esindades täiesti puhtalt vene õigeusu kiriku poolt üles tänasel päeval üles haibitud väärtused. No Euroopa Inimõiguste kohtu seisukohalt on sõnavabaduse üks osa on õigus šokeerida, ehk siis mitte õigus olla kõigile meelepärane, vaid õigus šokeerida, ehmatada, üllatada ja põhimõtteliselt meie ühiskonna tugevust peaks näitama see, et las nad siis šokeerivad ja siis arutame sellest nii, nagu ta on, et mis me siis nagu lärmama, et me oleme samasugused vastupidi, siis. Ei šokiteraapia tuleb kindlasti alati kasuks ja muuseas, selles kehtivas infosõjas on ka ju minu meelest üsna mõistlikud inimesed öelnud, et kõige targem oleks tegelikult selle infosõja erioperatsioonide üle hoopiski naerda mitte neid võtta nii väga tõsiselt ja kogu aeg siis nämmutada seda, seda valet, mida meil ette käiakse. Siseministeerium käivitab programmi stepp, mille põhimõte on kaasata õigusrikkumise taustaga noori õppima või tööle. Programmi viib ellu sihtasutus, omanäolise kooli arenduskeskus Kärt Kelder kõneleb edasi. Eurostati andmetel oli Eestis kaks aastat tagasi ligikaudu 34000 noort vanuses 15 kuni 29, kes ei töötanud ega õppinud kuritegevuse sagedus. Alaealiste seas oli 766 siseministeeriumi programm. Step on mõeldud 15 kuni 26 aastastele noortele, keda on karistatud mõne süüteo eest ning kes hetkel ei tööta ega õpi. Stepi arendusjuht Mihkel Velström ütles, et kandideerib noor ei tohi tarvitada narkootikume, peab kuritegevuse loobuma ning võtma ise ühendust omanäolise kooli arenduskeskusega. Siit konks, et meile ei suunata noori, vaid soovitatakse, et nad meie poole pöörduksid. Kui siis noormees sobib, siis meie koordinaator võtab tema ankeedi vastu ja võtab temaga ühendust, juhendades teda, mis edasi saab ja viies ta kokku noore nõustajaga, noore nõustaja kohtub temaga kuni viiel korral, aga vähemalt kahel, mille jooksul see noore nõustaja peab siis vastama sisuliselt väga liht lihtsale küsimusele, et kas mina võtaksin selle inimese tööle, kui ta sellele jah ütleb, siis võetakse juba ühendust sobiva tööandjaga niimoodi, et noor ja tööandja omavahel kokku sobivad. Tööandja nõusolekul korraldatakse tööintervjuu, kuhu veel noore nõustaja kaasa tuleb? Kuigi alaealised põhikooli lõpetamata noored jäävad sihtrühmast välja, proovitakse neile vajaduse korral tagada pikemaajalisem õpe, mis on eelduseks tööturule sisenemisel. Velstromi sõnul võivad ettevõtted end vabatahtlikult välja pakkuda, kuid samuti võetakse mõnega ise ühendust. Ta lisas, et läbirääkimised ettevõtete ja kutsekoolidega juba käivad ning ka siin on omad kriteeriumid. Te programmi piirang on see, et tööandjad peavad olema registreeritud Tallinnasse ja Harjumaale. Registreering pole siin oluline, küll on oluline nende valmisolek tulla elama mõistlikusse kaugusesse, sellest tööandjast on hea step programmiga ühendust võtta. Räägime läbi, kuidas see saab olla kasulik ja kõige mõistlikum, aga põhimõtteliselt me ju leiame tööandjale noore motiveeritud inimese, kes tahab just sellel töökohal ja selle tööandja juures töötada. Carri Ginter ja Rein Lang lobisevad edasi, et uudistesaadet kuidagimoodi täita. Me jäime ju pidama selle koha peale, kas õiglus ja õigus, kuidas on nende vahekord ja mõlemad esindame me seda filosoofilist koolkonda, kes ütlevadki, et kõik eetilised kategooriad ja moraal tegelikult seisavad kõrgemal kirja pandud õigusest. Aga kas Eestis ikka niimoodi on ka või? No praktika näitab, et sinna on Eestis veel pikk maa minna. Et meil on õigusele kahte sorti lähenemist, üks on siis see, kus mõistetakse õigust ja, ja teine siis kus rakendatakse normi ehk siis õigusemõistmise juures inimesed kõigepealt mõtlevad välja, et kuidas on aus ja õiglane ja kuidas kirjutatud, õigus seda toetab. Aga normi rakendamise puhul tuleb kohati küll ette niimoodi, et paragrahv viib täiesti ebanormaalse tulemuseni, aga, aga seda rakendatakse matemaatiliselt ja, ja põhimõtteliselt vabandatakse ennast sellega, et ega ma ei saagi midagi muud teha, sest paragrahv on selline. Aga see ei ole ka mitte niimoodi, et kõikvõimalikud juhendid ja määrused, ministri määrused, mis peaksid täpsustama tegelikult kirja pandud seadusi lõpuks jõuavad hoopis vastupidisele tulemusele, võrreldes sellega, mis oli esialgse seaduse mõte. No kui õigusest ja õiglusest rääkida, siis minule kõige rohkem meeldivad sellised olukorrad, jutumärkides, kus seadust valmistatakse ette, viiakse läbi ekspertidega arutelusid ja siis riigikogu komisjon vahetult enne jõule muudab mingit sõnastust, nii et keegi ei tea, kust see tuli ja miks see juhtus. Ja siis kogu see ülejäänud seaduse filosoofia läheb sassi, et siis siis selle kõige suurem tagatis peaks olema see, et riigikogu liikmed, kes sellega tegelevad, näitavad eeskuju jällegi, et kui nad mingi muudatuse teevad, siis nad on ka arusaadavalt selgitatud, miks see nii on. No loomulikult on, tuleb järgida ka siin ühte printsiipi, et iga seadus igal seadusel on eesmärk ja kõikidesse asjadesse tuleb suhtuda eesmärgipäraselt. Ja kui on näha, et tegelikult eesmärgini ei jõuta selle seaduse rakendamisel, siis on midagi valesti. Siis tuleb mõelda selle peale, kas probleem on rakendaja probleem on seaduses, aga teinekord tegelikult rakendatakse ikkagi see seadus ära hoopis vastupidise eesmärgi saavutamiseks. Nojah, selles mõttes meil on õigusteaduskonnas on hea arutelu sellel teemal, et kui õigusloome juriste koolitasime, siis küsisime, et noh, et et te tegite selle seaduse, et noh, et mis oli selle seaduse eesmärk ja siis üldjuhul oli vastus algas lausega, et seaduse eesmärk on reguleerida kolm punkti ja selle peale professorid läksid kõik väga vihaseks, sellepärast et seaduse eesmärk ei ole kunagi reguleerida seaduse eesmärk on kuhugi jõuda. Ja see regulatsioon on lihtsalt see viis, kuidas sinna jõuda, aga selle mõtlemise kohaleviimine võtab veel mõned aastad aega. Kas sina õppejõuna võid öelda, et Tartu õigusteaduskonnas hakkab nüüd see saksa positivistlik ülemvõim kuidagi ka murenema? Seda päeva me veel ootame, et minu portfellis, no positivism ongi selles mõttes see matemaatiline õigus, mis üritab õiglust kodifitseerida, et mina olen teisest vaatenurgast päriti, aga mul on näide, kus on, on kohtulahend, kus kohus on rakendanud saksa seaduse kommentaari olukorras, kus Eesti seadus on teistsugune. Et ei saa öelda veel, et positivismiga kõik oleks möödas. Nonii, eks nüüd Saksa positiivistid koolkond tõenäoliselt annab meile peale seda saadet ka kere peale. Kindlasti ja ootame põnevusega. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Madalrõhkkondade rada kulgeb meist põhja poolt ja soojalaine jätkub ka veebruaris. Homme jõuab järjekordne aktiivne õhukeeris Atlandi ookeanilt Bergeni lähistele. Selle lohus tekib Lõuna-Rootsi kohal uus osatsüklon, mis liigub homme päeval edasi Soome õhuruumi. Tsükloni lõunaserva mööda jõuab Eestisse uus kogus sajupilvi ja sooja õhku. Saabuval ööl pilvisus tiheneb, lörtsi ja lumesadu levib läänest itta ning läheb hommikuks üle vihmaks. Puhub lõuna ja kagutuul seitse kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis rannikul lõuna ja edelatuul 15, puhanguti kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. On libeduse oht. Homme päeval on pilves ilm, ajuti sajab vihma, kohati ka lörtsi. Puhub edelatuul seitse kuni 12, puhanguti 16, rannikul kuni 22 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. Õhurõhk oli tund aega tagasi Tallinnas 747 millimeetrit elavhõbedasammast. Rõhk tõuseb kiiresti ja suhteline õhuniiskus oli 93 protsenti. Nii ilm on küll õudne, aga meil on süda soe ja soovime palju õnne viker vikerraadio le soovime väga palju õnne loomulikult päevakajale raadio, uudiste tegijatele ja üldse kõigile. Ja omalt poolt siis ka tahan esile tõsta, et inimeste linnast raadiosaadet tegema kutsumine on tänuväärne kaasava ühiskonna näide. Väärtustel põhinev ja ühinen õnnitustega päevakajale ja Eesti rahvusringhäälingule selles uues majas ja head head järgmist hooaega.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul kell 18 on eetris Päevakaja järjekorranumbriga 20 000. Sel puhul on ka päevased uudistesaated veidi teist nägu ja oma panus on külalistoimetajatel. Alanud saadet juhivad Rein Lang ja Carri Ginter. * Parlamendis on patiseis kooseluseaduse rakendusseaduse vastuvõtmisel. Praegusel kujul ei suuda Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid eelnõule vajaminevat 51 häält leida. Vooglaid * Siseministeerium käivitab programmi STEP, mille mõte on kaasata õigusrikkumise taustaga noori õppima või tööle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärnus toimus tänuüritus iseseisvuse väljakul, kuhu olid kogunenud Pärnu, lääne ja Saaremaa kodutütarde ja noorte kotkaste esindajad. Värskes õhus saadi kokku mõistagi koroonaviiruse tõttu ja silmapaistvad noored ja noortejuhid said oma auhinnad kätte Endla teatri rõdu kujutava mälestusmärgi juures. Rõdult kuulutati 1918. aastal välja iseseisev Eesti vabariik. Niisiis igati pidulik paik. Kodutütarde peavanem Ave Proos. Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, kodutütred ja noored kotkad sellisel kujul vabariikliku tunnustusüritust korraldavad tegelikult alles teist korda et kui kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad valivad oma aasta parimat juba üle 10 aasta, siis meie jaoks on traditsioon alles uus, aga kindlasti jätkub ka järgnevatel aastatel. Iga maakond esitab vabariiklikule konkursile oma parimad. Proos ütles, et parimate väljaselgitamine on raske ülesanne, sest kõik on väga tublid. Noorte jutu järgi on see juba nende eluviisiks kujunenud aasta kodutütre nominent Luise alle. Kodutütarde organisatsioon on nende aastatega saanud mulle teiseks pereks. Minu pere näeb ka mind kodus väga vähe. Ma olen kogu aeg metsas, kogu aeg teen laagreid, käin ise laagrites ja see ongi praegu minu elu. Ma naudin seda, mida ma teen. Ja ma ei kujutaks ette oma elu, kui ma ei oleks kodutütar. Aasta noorkotka nominent Rando nõmm. See pakub mulle väga palju uusi võimalusi ja ma saan käia erinevates paikades ja riikides näiteks olen käinud Rootsis ja Leedus tänu sellele organisatsioonile ja saanud uusi kogemusi, tahan edasi liikuda kaitseliitu ja nüüd on selline aeg, kus peab minema ka kaitseväkke. Ehk tuleb see kohustus võtta ja ära käia. Kodutütarde aasta noortejuht Maire Kruus Ega ma ei oskagi öelda, mis ma nüüd nii erilist tegin, ma arvan, et kõik need nobinendid ja kõik meie noortejuhid on tublid. Ma ei oskagi öelda, mis mul niimoodi silma jäi, et mind nüüd valiti, selleks, aga mis te teinud olete selle töö juures noori kasvatanud, ütleme siis nii, et metsas käinud laagrit korraldanud matkamänge, korraldanud. Ester Vilgas Pärnu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna külastasid Kodutütarde ja Noorte Kotkaste peavanemad nelja Eesti linna, et anda konkursside \"Aasta kodutütar\", \"Aasta noorkotkas\" ja \"Aasta noortejuht\" nominentidele üle aukirjad ning kuulutada välja laureaadid. Üks sihtkohti oli Pärnu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul tuleb üle poole kärbetest prognoosi muutusest ja puudutab sihtotstarbelisi makse ning suurem osa ülejäänust on halduskulud ehk riigiasutuste tegevuskulud rahul. Tema sõnul sellega veel olla ei saa. Tegelikult defitsiit ikkagi käriseb järgmine aasta päris suureks ja me oleme Maastrichti kriteeriumide lähedal, et igal juhul oleks vaja rohkem kärpida, aga see pole lihtsalt tehniliselt mõnes mõttes ka poliitiliselt võimalik. Kui suur puudujääk võib tulla rahandusminister Ivari Padar Kui me oleme prognoosinud siin kahte rahandusministeriumi, suvine prognoos, sügisene prognoos, siis nende kahe prognoosi vahe on ju tegelikult rahalise vääringus umbes viis miljardit krooni. Me oleme nüüd seda vähendanud, seda puudujääki siin nende kärbetega. Aga igal juhul on selge, et sinna kahe kuni kolme protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust võib see puudujääk ulatuda. Ja selge, et see eeldab, et rahandusministerium peab olema järgmisel aastal ääretult ettevaatlik ja, ja vaatama ka seda, et kui puudujääk läheb liiga dramaatiliseks vahe liiga suureks, et siis kasutame neid võimalusi, mis on siis väljamaksete piiramine riigikassast. Puudujäägiga eelarve tähendab tõenäoliselt vajadust võtta kasutusele reservid Jürgen Ligi. Nende suurus on selgelt ebapiisav, kui see majanduslangus püsivamaks osutub. Millal võib tekkida see hetk, et reservid kasutusele võetakse? No ikka järgmine aasta ei ole pääsu, aga see kassa reserv on ju kogu aeg mängus, alalaekumine on pidev ja kui väljamakseid ja õnnestu edasi lükata, siis kassareserv ongi selliseks igapäevaseks tööks. Isamaa ja Res Publica liidul on kahju, et koalitsioon ei suutnud riigi enda tegevuskulusid rohkem kärpida, aga Margus Tsahkna sõnul on selleks ruumi veel olemas. Samas on IRL saavutatud kompromissiga piisavalt rahul. Ühelt poolt oleme rahul, kuna me oleme suutnud tagada järgmiseks aastaks siis õpetajate palgatõusu oleme taganud selle, et kaitsekulutused jäävad, õigemini me tõstame nad siis ühe koma üheksale protsendile SKP-st ja samamoodi me nii-öelda selle kärpimise tuhina käigus suutsime tagada, et me investeeringuid teedele oluliselt ei vähenda. Mis tähendab, et me ei vähenda riiklikke investeeringuid Eesti majandusse, et see on nagu meie eesmärk olnud, teiselt poolt on natuke kahju, et koalitsioon ei olnud valmis nii palju kärpima riigi enda tegevuskulusid, siin on tegelikult see ruum veel olemas, aga täna on selline koalitsioon ja sellised kompromissid ja eks me siis nüü pingutame, et järgmisel aastal riigieelarve ei läheks rohkem kui kolm protsenti miinusesse. Et meie suur eesmärk on ikkagi jõuda 2011.-ks aastaks, siis eurole üleminekule ja see on see, mida järgmine aasta loodetavasti me suudame ka eelarvepoliitikaga tagada. Tänast kompromissi kommenteerides ütles rahandusminister Ivari Padar, et ta oleks õnnelikum olnud, kui kärbete hulk oleks suurem olnud. Aga hea, et kärpekohti siiski veel leiti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu rahanduskomisjon jõudis eelarvekärbete osas kokkuleppele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSee on esimene kord, mil Euroopa Liidu valitsused peavad mitmeaastase eelarve läbirääkimistel suhtuma Euroopa parlamenti kui võrdse sõnaõigusega partnerisse ja parlament tuletas seda nende äärmiselt pingeliseks kujunenud läbirääkimiste vältel korduvalt meelde. Kui veel eile tundus, et mitmeaastase eelarve kokkulepe võib parlamendi lõhestatuse tõttu jääda sügisesse või lükkuda sootuks pärast järgmisi Euroopa valimisi tegid institutsioonide juhid täna hommikul viimase hetke läbimurde. Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso. Mul on hea meel teatada, et jõudsime täna poliitilisele kokkuleppele Euroopa Liidu eelarve osas, ütles Barroso. Loodetavasti lepivad valitsusjuhid ja riigipead täna õhtul kokku ambitsioonikas kavas noorte töötusega võitlemisel, aga selleks oli meil vaja kasvule suunatud eelarvet ja tänane poliitiline kokkulepe seda just tähendab. Euroopa parlament nõudis seitsmeaastase eelarve kasutamisel paindlikkust ja selle nad suurel määral ka tagasid. Kui varem läks kulutamata jäänud euroraha liikmesriikidele tagasi, siis aastatel 2014 kuni 17 liiguvad kõik kasutamata vahendid Euroopa Liidu järgmise aasta eelarvesse edasi 2018 kuni 20 on aga Brüsseli suunata seitsme kuni 10 miljardi kasutamata euro kulutamine. Ühtlasi lepiti kokku eelarve põhjaliku ülevaatamises enne 2016. aasta lõppu, samuti käesoleva aasta eelarveaukude lappimises, mis oli Euroopa parlamendi oluline eeltingimus mitmeaastase eelarve menetlemiseks. Nüüd on küsimus Euroopa Parlamendi presidendi Martin Shulzi autoriteedis, kas ta suudab tagada poolte ehk 378 parlamendisaadiku poolthääle täna pidulikult serveeritud poliitilisele kokkuleppele. Roheliste fraktsioon on seni väljendanud kindlat vastuseisu. Euroopa Rahvapartei oli veel eile küsimuses lõhenenud sotsiaaldemokraadid, kelle seas on Sulsil selgelt kõige suurem mõjuvõim. Väitsid veel enne tänahommikust kohtumist, et laual olev pakkumine pole neile rahuldav. Igal juhul lubas Sults panna mitmeaastase eelarvehääletusele järgmisel nädalal toimuval Euroopa parlamendi plenaaristungil Strasbourgis. Oma õnnistuse kokkuleppele peab andma ka Euroopa Liidu nõukogu ehk valitsuste esindajad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel,",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve suhtes saavutati poliitiline kokkulepe.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et presidendivalimiste võltsimise ja opositsiooni mahasurumise ning hübriidrünnakute korraldamise eest Euroopa Liidu sanktsioonide alla langenud Valgevene kasutab Eestit rekordilistes kogustes oma õlitoodete ekspordiks. Ajalehe andmetel deklareerivad Valgevene vahendusfirmad tollis läbi Eesti eksporditavaid õlisaadusi koodiga 2707, mis ei ole Euroopa Liidu sanktsioonide alune kaup. Koodi 2707 alla kuuluvad ametlikult õlid ja muud tooted, kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast ja muud sarnased tooted. Valgevenest. Möödunud aastal Eestisse liikunud sellise kauba koguväärtus ulatus üle poole miljardi euro ning moodustas ühtlasi lõviosa Valgevenest tulnud impordist. Maksu ja tolliameti kinnitusel on Valgevenest Eestisse toodud õlitooteid põhjalikult kontrollitud ning leitud, et need vastavad kaubakoodile, mis ei kuulu piirangute alla. Peaminister Kaja Kallas ütles, et juriidiliselt on kõik olnud korrektne, aga valitsus otsustas kehtestada Eesti poolt täiendava sanktsiooni, mille alla kaup koodiga 2707. Nüüd läheb. Meil on ikkagi selline julgeolekuolukord, nagu meil on. Sanktsioonide mõte on survestada siis Valgevene režiimi või või vene režiimi tegelikult muutma oma käitumist, seetõttu peab ja on meie välispoliitika olnud alati ka väärtuspõhine. Välisminister Eva-Maria Liimets ütles, et Eesti on oma tegevust koordineerinud ka Läti ja Leeduga. Tema sõnul kavatseb Eesti teha ka ettepaneku kogu Euroopa liidus sama sanktsioonide testada. Teatav kaubavahetus Valgevenega kindlasti jääb, on erinevad tootegrupid, mis kas siis imporditakse, eksporditakse või on Valgevene toodetele võimaldatud transiit, nii et kuni embargot välja ei kuulutata, siis kindlasti jääb ka mingi kaubavahetus Valgevenega. Eesmärk on ikkagi mõjutada Valgevene režiimi konkreetselt mitte lõigata algevene tervenisti maailmakaardilt välja. Liimets rõhutas ka, et välisministeeriumil on sanktsioone koordineeriv roll, nende rakendamine on teiste asutuste pädevuses. Nii jälgib kaupade liikumist maksu ja tolliamet, raha, ülekandeid rahapesu andmebüroo ning oma roll on ka kaitsepolitseil. Et seda paremini koordineerida Eesti riigis, selleks kutsusin ka eelmisel nädalal juba kokku vastava juhtrühma, mis on asutustevaheline juhtrühm ja mida juhib välisministeerium ning loodetavasti ka selle töö tulemusel saame me Eesti enda poolt anda parema analüüsi ja sisendi konkreetsetele sanktsioonidele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas kehtestada Valgevenele täiendava sanktsiooni. 1. märtsist lõpeb Valgevene teatud õlitoodete import Eestisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMaa ülikooli rektori Mait Klaasseni sõnul on ülikooli teadlased väga pikka aega tegelenud Ida-Virumaa kaevarade taastamisega ning auvere agropargi projektis saaks kasutada aastakümnete jooksul kogunenud teadmisi. Noh, meil on vetikatejaamad küll miniatuurses skaalas olemas töötavad, meil on tuule ja päikesejaamad omal jällegi uurimist jaoks üleval, meil on kalakasvatuse laborid olemas, mille teadusliku töö tulemusi me saaksime siin kasutada ja nõu anda. Klaasseni hinnangul on agropargi idee väga hea, sest kasvuhooned ja kalakasvatus saavad kasutada lähedal asuvate elektrijaamade energiat ja isegi süsihappegaasi. Katmik alade majanduses on CO kaks on ju väetis, esmatarbekaup, taimedele CO kahe kinni püüdmine on igal juhul tark tegu ja, ja see on tänapäeva tehnoloogiate täiesti võimalik, ilma et me peaksime sinna peale maksma, vaid meile hakatakse maksma selle eest. Nüüd küsimus on ainult selles, et kui seda projekti hakata tegema, siis peab olema ta üles ehitatud innovatiivsetele, tehnoloogiatele ja, ja ringmajandusele, et meil mitte midagi sealt kaduma ei lähe. Ja kõik, mida me toodame, leiab kuskil maailmas kindlasti ka kasutust. Auvere agropargi projekti veab Ida-Virumaa tööstusalade arendamise sihtasutus. Sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul võetakse eeskuju Hollandi ja Saksa taimekasvatajatelt, kuid Eestisse agroparki rajades peab kindlasti kaasama kohalikke teadlasi nii maaülikooli, st kui Tallinna tehnikaülikoolist. Meil klimaatilised tingimused on erinevad, ehk siis ütleme selline tehnoloogilised lahendused katmikaladel, et millised on võib-olla siis temperatuurid, palju on vaja siis valgust kasvuhoonetesse ja, ja palju soojust, võib-olla rohkem infrastruktuuri ja, ja põhitrasside projekteerimisel. Seda kompetentsi on kindlasti vaja koos kohalike teadlastega arutada ja nendega neid asju konsulteerida, sellepärast et me peame teiste riikide võib-olla pikalt sisse töötatud tehnoloogiat jällegi kohandama meie jaoks. Auvere agropark rajatakse ligi 1400 hektari suurusele alale endise Narva karjääri suletud territooriumile. Praeguseks on algatatud detailplaneering ning keskkonnamõjude hindamine. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Auvere agropargi rajajad võtavad eeskuju Euroopa riikide praktikast, kuid kasutavad ka Eesti ülikoolides kogutud teadmisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMööda Eestimaad ringi sõites võib märgata eterniit, katusega majapidamisi või vanemaid inimtühjasid suuri hooneid, kus eterniit materjalina silma hakkas. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadvee ütleb, et eterniit näiteks katusekattena pole, inimese tervist kahjustab. Küll aga võib inimene oma tervisele karuteene teha, kui ilma kaitsevahendit Ta eterniiti lõhub või muud moodi käitleb, jätkab made saadvee. Ohtlikkus seisneb pigem inimesele, just et kui inimene eterniitiga toimetab, seda purustades, lendub asbesti kiutolm, inimene seda sisse hingab, siis need kiud jäävad hingamisteedesse või kopsu kinni, mis võib tulevikus siis alus hakata vähk kasvajate algpõhjuseks, et sealt tulevad kopsuhaigused edasi. Eelpool öeldule tuginedes ongi saadvee sõnul oluline, et kodanikele oleks tagatud võimalus eterniiti ohutult käidelda. Seda eesmärki ka keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogramm, mis sel aastal suunatud mitte linnalistele asulatele täidab, ütleb Saadvee. Selle eesmärgiga, et mittelinnalistes asulates või piirkondades on jäätmejaamad tihti inimestest nii kaugel, et neil on raskendatud selle eterniiti transport ja siis viiakse need kogumiskohad või autode ringid inimestele lähemale omavalitsustele, kes sellist taotlust esitavad keskkonnainvesteeringute keskusele. Neil kindlasti tuleks läbi vaadata kogused, millele taotlus küsitakse. Tihti on ka seda probleemi näinud, et omavalitsused esitavad liiga väikese taotluse ja siis neil ei ole võimalik nii palju eterniiti vastu võtta inimestelt, kui seda tegelikult tahetakse. Keskkonnainvesteeringute keskuse projektikoordinaator Enn Selgis ütleb, et ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamise toetus on kohalike omavalitsuste hulgas populaarne. Näiteks 2018. aastal sai rahastuse kogumisringide korraldamiseks 18 projekti. Erinevatest maakondadest jätkab Enn Selgis. Tegelikult see huvi on hästi suur ja ka oli juba siin, ütleme eelmise aasta sügisel oli nagu hästi palju päringuid selles osas, et kas ja millal nagu saaks uuesti selle tegevuse alt nagu toetust taotleda. 2018. aasta andmete põhjal koguti toona kogumisringide kaudu majapidamisest erinevaid ohtlikke jäätmeid. Enamuse moodustasid siiski eterniit ja asbest.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnainvesteeringute Keskus avas programmi, millest on võimalik taotleda toetust ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamiseks, muu hulgas ka näiteks eterniidi kogumiseks. Hinnanguliselt on praegu Eesti majapidamistes kasutusel veel ligikaudu 116 000 tonni eterniiti. Sel korral saavad toetusprogrammis osa võtta asulad, kus puuduvad näiteks jäätmejaamad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nOleks. Tulla ilma. Null. Üldse. 1964. aastal esietendunud ery okimuusikal viiuldaja katusel on Danini üks enim mängitud muusikale. Paljud meloodiad sellest muusikalist said koheselt üldtuntuks, nagu näiteks ka, kui ma oleksin rikas mees, kas armastad mind? Täna õhtul Vanemuise teatris esietendusas muusikalis viiuldaja katusel mängib piimamees Tevjet Hannes Kaljujärv ja tema naist koldet Kaire Vilgats. Lavastaja Vahur Kelleri sõnul on viiuldaja katusel sisult üks kaalukamaid muusikale. See on muusikal, mis on sisuliselt tõeliselt ka kaalukas, siin on teemasid, mis on tõepoolest olulised, Need on tõekspidamised ja uute tõekspidamiste pealetulek ja selle kõige juures, kui kõik läheb väga halvasti, kui elu nagu laguneb käest ära, nagu siin Devel on siis selle juures säilitada elurõõm ja leida isegi väike nali selles kõiges. Muusikali peategelaseks on piimamees Devie, keda mängib Hannes Kaljujärv ja tema abikaasa, koldet mängib Kaire Vilgats. Nad on suurepäraselt andekad nii laulmises kui näitlemises. Hanneses on olemas mingi selline elujõud või elurõõm juba kuidagi olemuslikult või temperament jõud nagu tal on, et, et see sobib minu arvates väga hästi kokku selle loo, kui just nimelt selle karakteriga Kaire täpselt samuti ta on, on suurepärane laulja, muidugi meeletult kiire õppimisvõimega. Muusikalis viiuldaja katusel teevad kaasa veel Vanemuise teatri näitlejad, lauljad, ooperikoor ja balletirühm. Etenduse muusikajuht ja dirigent on Anu Tali. Kõigepealt on muidugi sellel tükil fenomenaalne muusikaline osa, et see on sügavalt läbi tunnetatud ja see on väga juudi temaatiline või siis vene temaatiline temaatika on, on väga hästi selle ka tekstide alla mängima pannud selles mõttes geniaalselt kirjutatud muusika teisest küljest on kõige olulisem osa minu arust siin piimamees, teeb ja näitleja kujul, kuidas see on välja toodud ja ka teistel tegelastel, aga eriti just temal sellel põhimõtteliselt tema isiksusele ja tema arusaamisele usust ja teistest inimestest baseerub kogu see teos. Ja kui südantlõhestavalt või kui lihtsalt kui puudutavalt nüüd siis Hannes Kaljujärv mängib seda, siis see paneb selle teose mängima. Boki viiuldaja katuselt on teos, mis puudutab nagu kõiki kihte ühiskonnas, siis tal on üks ühine joon ja see inimlikkuse ja religiooni nii ühendav joon, see on see, miks ta nii sügavalt puudutab.",
"role": "user"
},
{
"content": "Teatris Vanemuine esietendub \"Viiuldaja katusel\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nRektor Volli Kalmu esimeseks tähtsamaks ülesandeks on paika panna oma meeskond, kellega ta koos Ülikooli järgmise viie aasta jooksul juhtima hakkab. Selles osas, kes on need inimesed, kes kalmu rektoriametis abistama hakkavad, lubab volli kalm selguse tuua homme hommikul, mil ta ülikooli töötajaid uutest prorektoritest ja teistest võtmepositsioonide täitjatest teavitab. Volli kalm. Ma olen küll paljudega siin pidanud aru, tõenäoliselt tuleb üks projektor juurde, osa jätkavad, osa tulevad, uued. Kui rektoraadi uus koosseis on oluline teema ülikooliperele endale, siis avalikkusele olulistest protsessidest seisavad kalmul ees läbirääkimised haridus ja teadusministeeriumiga uuest aastast käivituva uue rahastamisskeemi osas. Teisisõnu tuleb kalmul veenda riiki selles, kuivõrd hea on ülikool tulemuslepingute sõlmimise seisukohast. Rahastamise teemat peab kõige olulisemaks ka kunagine Tartu Ülikooli rektor Peeter Tulviste. Kas ülikool saab piisavalt raha selleks, et teha korralikku teadust ja anda korralikku haridust rektorist sõltub nii palju, et ta peab oskama leida õige hetke ja, ja leida õiged inimesed, et just seda hetke täielikult ära kasutada. Reedel rektori kabinetis asjad pakkinud ja nüüdsest rektorite nõukogu juhtima suundunud Alar Karis arvas, et temast jääb maha heas seisus Tartu ülikool ning ühe soovitusena soovitab karis kalmul tegeleda õpetaja koolituse kvaliteediga. Põhjuseks see, et mullu kevadel ei läbinud õpetaja koolitus rahvusvahelist hindamisprotsessi ja õpetajakoolituse õppekavad akrediteeriti tingimuslikult kolmeks aastaks. Alar Karis. Ega õpetaja koolitusega on ju ka minu rektori ajal me oleme tegelenud sellega väga põhjalikult ja mingid lahendused on siin juba ka nüüd välja pakkuda. Kaks dekaani, kahe teaduskonna dekaani on juba arutanud, kuidas on võimalik koos teha, see on pikk protsess, nii et see, ma arvan, et see jätkub, sest see on vaja lahendada. Volli Kalmu sõnul on ta õpetajakoolituse muredega kursis ja töö selle Tallinnasse koondumise vältimiseks käib volli Kalm. Me oleme visandanud esimesed plaanid, mis seal tuleks tegelikult ette võtta ja ega seal väga palju, väga palju suuri, üllatavaid asju ei ole. Üks esimene asi on see, et tuleb kuidagi koordineerida õpetajakoalitsioon erinevate teaduskondade vahel, see on valuline protsess, aga ma leian, et on võimalik kokku leppida. Teine kindlasti on küsimus, mis puudutab personali. Ja kui meil ei ole piisavalt nii-öelda seda akadeemilist jõudu siin koha peal, siis tuleb taas otsida välismaalt neid tegijaid, nii et nendega sisuliselt kohe alustatakse. Volli kalm valiti viieks aastaks Tartu Ülikooli rektoriks mai lõpus. Mirko Ojakivi Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli rektor rakendusgeoloogia professor Volli Kalm asus ametikohustusi täitma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu töötab täie hooga, aga ja meie räägime siin põhiliselt infotunnist, mis lõppes tund aega tagasi ja infotunnis olid parlamendisaadikute ees keskkonnaminister Villu Reiljan ja siseminister Kalle Laanet ja loomulikult räägiti õlireostusest ja sellega seonduvast. Võib kohe öelda, et infotund oli suhteliselt igav. Midagi uut parlamendiliikmed küll teada ei saanud, räägiti põhiliselt poliitilisest vastutusest ja sellest, kes peab vastutama vähem sellest, kes ja mispärast midagi tegemata on jätnud. Villu Reiljan keeldus üsna kategooriliselt sellest, et keskkonnaministeerium või keskkonnainspektsioon midagi valesti on teinud ja poliitilisest vastutusest ja selle jaotamisest, ütles ta. Nii. Tänaseks võib ütelda, et vastutused on jagatud 2000. aastal 20. septembril peaminister Märt Laari ja siseminister Tarmo looduse allkirjadega. Keskkonnainspektsioon asub tööle siis, kui ta on saanud andmed laialdase merereostuse kohta, mis peavad siis tulema. Keskkonnainspektsioon sai reostuse teate 28. kell 13, null kaheksa ja kõigest sellest faktidest lähtub kahtlemata nii nii juriidilised kui ka poliitilist vastutust. Nii et kõige eest vastutab siseministeerium ehk siis täpsemalt piirivalveamet. Kalle Laanet toonitas, et siseminister küll vastutab, aga küsimus ei ole nii ühene. Kõik need taotlused, mis on esitatud eelnevatele valitsustele, on jäänud suures osas rahastamata. Millistel põhjustel? Mul on väga raske öelda, sest tõesti tänasel päeval reostustõrjevahendid ja reostusseire on väga nõrk piirivalvelennuk, teostades merereostusseire tal täielikult puuduvad. Tehnilised vahendid toimub ta praegusel hetkel visuaalselt ehk piirivalvurid vaatavad oma silmaga, kas on kusagil reostust, tänane olukord kindlasti mitte ei vasta sellele, mida tegelikult Meilt oodatakse. Konventsioonidena loomulikult samamoodi ka meil reaalne võimalus on merereostusega tegeleda. Kuid ma rõhutan ka seda, et siseministeeriumi valdkonda kuuluvad väga paljud muud ülesanded, eelkõige Eesti inimese turvalisus, inimeste päästmine ja kõik. Sellega kaasneb. Rahast räägiti täna siin üldse palju ja jäi mulje, et süüdi ei olegi nagu keegi süüdi ei ole inimesed, süüdi on asjaolud või elu ise. Villu Reiljan rõhutas investeeringute tähtsust ja ütles, et rahavajadused on olnud suuremad kui võimalused ja taustal kumas rahvaliidu põhimõte, et riik peab laenu võtma Kalle laaneti vastu, olid rünnakud konkreetsemad, juhiti tähelepanu ka konkreetsetele täitmata jätmistele ja plaanidele. Laanet ütles, et tihti lahendatakse hetkeprobleeme ja jäetakse siis suuremad asjad tahaplaanile ja tuletas meelde, et 2006. aasta vajadused olid siseministeeriumil 700 miljonit krooni. Eelarves eraldati 50 miljonit. Opositsioon koguneb tunni aja pärast arutama oma edasist käitumisliini, aga riigikogu hetkel töötab oma põhiküsimuste kallal ja arutab Euroopa põhiseaduslepingut. Urmas Paet. Välisminister vastab siin juba üle poole tunni küsimustele, aga sellest vast järgnevates saadetes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu infotund reostuse ja poliitilise vastutuse teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nPatentide tühistamise toetamist on president Joe Bideni administratsioonilt nõudnud nii aktivistid, lobigrupid kui ka kongressi liikmed sest see annaks vaesematele riikidele võimaluse vaktsiine ise toota. Esindajatekoja demokraadist liikme ar Blumenaueri sõnul on USA olnud algusest peale eelisseisus, sest riigil on võimekus vaktsiin arendada, toota ja laiali jagada. Seni, kuni kogu maailm ei ole vaktsineeritud, pole pandeemia USAs lõppenud. Endiselt on olemas risk, et nakatume järgmistes lainetes ja on täiesti mõeldamatu, et me ei tee kõike, mis on meie võimuses, et purustada uute nakatumiste ahel. Ravimifirmad aga kardavad, et patentide tühistamine toob kaasa vaktsiinide kvaliteedilanguse sest nende tootmine on keeruline. Kanada rahvusringhäälingu ajakirjanik Lindsina. Eriti ase ja Moderna MRNA vaktsiinide puhul, sest nende tootmiseks on vaja kõrgetasemelisi tootmishooneid, mida arenevates riikides eriti pole. Rahvusvahelise ravimitootjate Föderatsiooni ja liitude juht Toomas Kuuni. Tehnoloogia üle andmine võtab tavaliselt aastaid, viimasel ajal oleme näinud, et seda on võimalik kiirendada aga tootjate vahel, kellel on juba rohkem kui 20 aastat kogemust. Hooni arvates on riikide vaktsiini nappuses hoopis süüdi kaubanduspiirangud ja lüngad tarneahelates. Patentide tühistamine võib tema sõnul muuta veelgi keerulisemaks toormaterjali hankimise. Ma pean ütlema, et on äärmiselt häiriv, kuidas rikkad riigid kuhjavad, vaktsiine lõpetavad vaktsiini, kavasid, mis ei puuduta riskirühmasid ja ei ole valmis toos ja jagama. Kriitikute arvates on aga vaktsiini tootjad peamiselt mures rahaliste kaotuste pärast, sest Bideni administratsiooni teate järel nende aktsia hinnad langesid veel kord. USA esindajate koja liige, demokraat blumenauer. Siin ei tohiks olla vastuseisu. Me oleme riigina investeerinud tohutul hulgal raha, et vaktsiinide arendamist toetada. Nad peaksid meid täielikult toetama. Patentide tühistamise ettepaneku tegid maailma kaubandusorganisatsioonile, India ja Lõuna-Aafrika kõnelused võivad aga võtta, kuid ja tõenäoliselt arutatakse seda juunis toimuval kohtumisel rahvusringhäälingu raadiouudistele. Maria-Ann, Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA toetus koroonavaktsiinide patentide tühistamisele võib tootjate hinnangul katkestada juba niigi hapra tarneahela ja tuua kaasa kvaliteedi languse. Selle asemel peaksid rikkad riigid hoopis kuhjatud vaktsiine heldemalt jagama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänase päeva seisuga on meil info 292 inimese kohta, kes soovivad abi Eestisse naasmiseks. Suuremad veel transporti vajavate Eesti inimeste grupid on hetkeseisuga koondunud kaugematesse paikadesse, Austraalia praeguse seisuga 41 inimest, Indoneesia 31, Bahama 31 ja viimastel päevadel on olnud abivajajate arv pigem kasvutrendis. Miks see nii on, sellepärast et inimesed on vaadanud, kuidas sündmused kulgevad ja on viimastel päevadel mure kasvades langetanud otsuse, et soovivad Eestisse naasta. Mida aeg edasi, seda ahtamaks muutuvad lennu ja transiidivõimalused, seetõttu muutuvad ka need kaasused üha keerukad nukamaks. Seega ma tahan rõhutada veel kord üleskutse. Inimesed, kes on otsustanud kriisi ajaks jääda välisriiki, palun arvestage, et kriisi lõppemise aega on raske ennustada. Kõik, kes tunnevad, et soovivad siiski reisilt Eestisse naasta palun otsustage seda kohe. Asukoha riigis võib hädavajalike teenuste pakkumine olla kahtlemata ka piiratud. Tegelikult on juba suurele osale inimkonnast maailma riikidest on rakendunud juba riigisisesed piirangud üldse liikumiseks samamoodi tegelikkuses reaalajas seiskumas rahvusvahelised regulaarlennud ja sisuliselt, kui me kõneleme perspektiivis praegu nendest lendudest, millega me loodame ka tagasi toimetada oma inimesi, siis tegemist on evakuatsioonilendudega, mida viivad läbi ka separaatselt meie partnerriigid. Kui me räägime eksootilisematest riikidest või siis mida viiakse läbi Euroopa Liidu egiidi all Soome välisministriga, oli mul täna hommikul vestlus. Me kõnelesime sellest, et Soome valitsus on otsustanud eraldada ka raha neli miljonit eurot evakuatsioonilendudele ja Soome välisminister rõhutas, et kui on võimalus, siis kindlasti nad võtavad pardale Eesti vabariigi kodanike praegu olud muutuvad üha keerukamaks. Palun ühendust võtta, kui on muresid välisministeeriumi infotelefoniga või saata meil aadressil konsula MF.ee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisministeeriumilt ootab eri riikidest koju naasmiseks hetkel abi 292 eestlast. Välisminister Urmas Reinsalu andis valitsuse pressikonverentsil ülevaate sellest, kui palju neid eestlasi veel maailmas ringi liigub, kes tahaksid koju naasta ja ootavad Välisministeeriumilt abi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUSA esimene oomikroni tüve juhtum avastati California osariigi elanikult, kes oli täielikult vaktsineeritud ja saabus Lõuna-Aafrika vabariigis nädala eest. Valge maja meditsiininõuniku Anthony Fauti sõnul on nakatunud sümptomid kerged ja ta viibib eneseisolatsioonis. Thing aa from single. Me ei saa teha mingisuguseid järeldusi ühe patsiendi põhjal. Meil on hea meel, et sellel patsiendil olid kerged sümptomid, aga veelgi enam, et need sümptomid juba leevenevad. USA president Joe Biden, Preta. Parim kaitse oomikroni tüve vastu on vaktsiini tõhustastoos haiguste kontrolli ja tõrje keskus soovib karmistada testimisnõudeid USAsse sisenejatele. Praegu peavad reisijad tegema koroonatesti kolm päeva enne lendu, nüüd tahetakse see tuua ühe päeva peale. Nõue kehtiks kõikidele inimestele, sõltumata nende vaktsineerimisseisust ja asukohariigist räägib Kanada reisija Abdalla Al-Qadimi. Ma arvan, et nende otsuste tegemisega peaks veidikene ootama vaatama, mida eksperdid ütlevad ja järgima võimalikke uusi juhiseid räägib USA reisija Nistin Malia. Teades inimesi, kes on koroonaviirusega nakatunud ja nähes uudislugusid, kuidas inimesed Indias ja ka USAs deltatüve pärast kannatasid siis arvan, et kõik ettevaatusabinõud on head, millega kaitsta se mind, mu perekonda ja töökaaslasi. Lisaks suurendatakse testimisvõimekust USA neljas suures lennujaamas, mis asuvad New Yorgi, San Francisco ja Atlanta ümbruses. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA-s avastati esimene koroonaviiruse omikroni tüve juhtum. Uue viiruselainega võitlemiseks soovivad rahvaterviseametnikud karmistada testimisnõudeid rahvusvahelistele reisijatele ja ärgitada ameeriklasi tõhustusdoose tegema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarbimine kasvas võrreldes möödunud aastaga 1,7 protsenti. Eesti konjunktuuri instituudi direktori Marje Josingu sõnul ei ole tarbimise tõus hea, ent olukord võinuks olla hullem, arvestades pandeemiat. Tervise arengu instituudi direktori Annika Veimeri sõnul saab alkoholi tarbimise kasvu pidurdada paljude meetme tega. Näiteks saab alkoholi kättesaadavust piirata ka kohalik omavalitsus, kes saab kontrolliks teha test ostlemisi. Me peame kindlasti tegelema kättesaadavusega, seda siis nii hinna poolest kui ka geograafilise kättesaadavuse, kui kaugel poed asuvad, millal poed lahti on kellaaegade mõttes kindlasti hoiakute kujundamine, keskkonna kujundamine ja hoiakute kujundamine siis juba maast madalast, et me ka ju praegu noortele väga varases vanuses õpetame erinevaid sotsiaalseid toimetulekuoskusi, et noored oskaksid ja julgeks ei öelda, kui ühel hetkel elu sealmaal on, et et tehakse otsus, kas proovida alkoholi või mitte. Uuringus vastanute hinnangul ei peaks pakkuma alkoholi spordi ja kultuuriüritustel ning tanklates, et vähendada kättesaadavust. Veimeri sõnul põhjendab alkoholi liigtarbimine mitmesuguseid haigusi, mis võivad lõpeda surmaga. 2020. aastal suri alkoholi tarbimisest tingitud haiguse tõttu 615 inimest. Enim oli tööealisi mehi. Tervise ja tööminister Tanel kiige sõnul ei ole suurenenud alkoholi ostmine riigile hea, kuna alkoholi liigtarbimisega sagenevad õnnetused. Alkoholiga kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud on alati suuremad kui mis tahes aktsiisi laekumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alkoholi tarbimine on viimase viie aasta kõrgeimal tasemel, kirjutab äsja ilmunud uuring Eesti alkoholiturust ja -tarbimisest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsimene vaktsineerimispäev möödus tõrgeteta, inimesed tulid aegsasti kohale, kui sutsakas käes, oodati kannatlikult veerand tundi. Vaktsineerimise võimalusest kuuldi raadiost või televiisorist ja kuna tegemist on 65 pluss inimestega, siis digiregistratuuriga aitasid toime tulla nooremad, selgitavad 70 aastane Valdur Seera Järva vallast ja 71 aastane Elle Mässak Paidest. Muidu perearsti juures an toosid väga väikesed, sealt ei saa nii lihtsalt ju löögil ja okei, kui võimalik on, teeme ära. Kas digiregistratuuris enda kirja panekuga saite ise hakkama, poeg aitas, poeg oli pärast kodus ja aitas selleks üks, kaks, kolm läks. Miks te üldse otsustasid ennast vaktsineerida? Vaadates olukorda, kui need rekordid iga päev tulevad juurde ja loomulikult ma ei vaidle sellega vastu. Toidupoes peab ju ikkagi käima, kuigi desinfitseerid ja kõik, aga on ka neid juhuseid, kus inimene on ainult toidupoes käinud ja desinfitseeri ja ikka on nakatunud parem karta kui kahetseda. On teil mingeid hirme ka seoses selle vaktsineerimisega? Ei, ei ole. Järvamaa haigla tellis pühapäevaks 100 doosi Astra Zeneca vaktsiini kohad digiregistratuuris täitusid mõne tunniga. Kui meedia hakkas rääkima veinitromboosi juhtumitest, tekkis üksikuid loobujaid, kellele leiti aga kiiresti asendus. Haigla peaarst Andres Müürsepp ütleb, et inimesed on võimalikest ohtudest teadlikud ja mõistavad, kui oluline on saavutada kogukonna immuunsuse. Ega keegi nüüd ei ole küll eriti midagi protestinud, ma olen ka siin küsinud inimeste käest ja inimesed on tegelikult teadlikud, et ohud on olemas ja, ja kas need on nüüd suuremad ohud, kui on nad üldse kogukonnas, see on nüüd iseküsimus. Inimesed tegelikult saavad asjast aru ja arvavad, et tegelikult vaktsineerida on tarvis, et kogukonna immuunsus peaks ikkagi tulema. Mida te arstina ütlete inimestele, kas enne vaktsineerimist tuleks nõu pidada perearstiga näiteks või on see ikkagi iga inimese enda otsus? No iga inimene peab ikka ise otsuse vastu võtma, aga otsus peaks olema ikkagi põhjendatud, et mitte nii, et mulle kas meeldib või ei meeldi. Kui nüüd ei meeldi, siis kindlasti väga tähtis oleks perearsti ga nõu pidada. Perearst oskab interpreteerida tervislikku seisundit, mis sel inimesel on või teha isegi mõningaid uuringuid. Ei ole hea nõu pidada, naabrinaisega ei ole hea nõu pidada tuttava meedikuga, vaid just perearstiga. Järvamaa haiglal on olemas võimekus teha kaitsesüsti kuni 400-le inimesele päevas. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nädalavahetusel katsetatud digiregistreerimisega vaktsineerimine läks meedikute hinnangul korda. Esimese massvaktsineerimise kogemuse sai ka Järvamaa haigla, kus pühapäeval sai kaitsesüsti sada inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeile teadaolevalt teadusnõukogu ja terviseamet sellest nädalast ei kumbki ei soovita siis seda piirangut maha võtta, tulin ise praegu Leedust ennem seda käisin Saksamaal ja seal pannakse kinni kõik kell 10 sest kõik tegelikult pelgavad muidugi seal läheb ka see nakatumine ülesse, meil on langustrendis, aga mis see murekoht on, on ikkagi haiglad, mis on jäänud platoole pidama. Nüüd me mõistame seda, et, et tulevad jõulud ja jõuluüritused ja tõesti noh, väga suur soov on see, et kõik saaksid neid üritusi ikkagi pidada. Nii et, et eesmärk on küll selles, et kui järgmisel nädalal vähemalt teadusnõukoda on lubanud, et siis võiks tulla rohkem informatsiooni selle kohta, et jah, et kui see näiteks levib rohkem, aga, aga samas on nõrgemate sümptomitega, kui see nii on, et sellisel juhul me saaksime selle otsuse ikkagi teha kiiresti ja noh, need viimased kaks nädalat, mis on jäänud siis aasta lõpuni, võiks olla sellega juba arvestatud, aga, aga noh, ma, ma ei saa jällegi seda lubada, sest et et ma ütlen, et, et see sõltub sellest, milliste seisukohtadega nad välja tulevad või ütlevad, mida see tüvi ikkagi on, sest meil on õppetunnid väga selgelt eelmisest kevadest. Kui tuli Briti tüvi, mis levis nii kiiresti ja, ja noh, selle järgi joosta on palju raskem kui ennem olla ettevaatlikum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Kaja Kallas ütles, et omikroni tüvega seoses on veel palju ebakindlust ja ära tuleb oodata värsked Terviseameti ja teadusnõukoja hinnangud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei oska konkreetselt seda haigla projekti eraldi vaadatuna hinnata, ma mõistan, et see ei ole sellest ilmselt ei lähe kategooriasse, mis on niisugune pikaajalise majanduskasvu toetav investeering ja just need viimased tegelikult võiks olla peamine eesmärk nende taaste fondi investeeringutele, aga samas ma tunneks ennast ka ebamugavalt, öeldes, et haiglates ei ole vaja raha investeerida ja seetõttu ärme sellist projekti ette võta. Aga küll on kindlasti tõsi see, et, et ei ole liiga palju aega enam arutada, et kuhu täpselt siis see ligi miljard eurot, mida on siis Euroopa sellest aastaplaanist kokku Eestile oodata, et kuhu see täpselt investeerida. Kui ma eelmine nädal rahandusministriga vestlesin, siis ta mainis, et sel nädalal nad juba plaanivad valitsuses ka värske pilguga seda nimekirja üle vaadata. Ma julgeksin soovitada vaid ja sellest ka rahandusministri juttu, ma tean, et tal endal on täpselt sama lähenemine, et et pigem võiks siis vaadata, et need projektid, mida tehakse, et need ei oleks siis sellised, mis ka kuidagi püsivalt riigi kulutusi kasvatavad vaid tõesti oleksid ühekordsed investeeringud, mis mis võimalikult hästi toetavad tulevast kasvu. Kas teie jaoks oli pettumus, et teise samba reformi uus valitsus tagasi pööranud? Kas teie poole enne seda, kui kõnelused käisid, kui keegi pöördus, et kuulge, mis seal toimub, kas on veel võimalus midagi tagasi võtta, sest Reformierakond oli sellele ju väga ägedalt tegelikult vastu? Ma kardan, et seal ikkagi oli, oli rong läinud, et kui seadus on vastu võetud ja inimestel selge juba seaduses kirjas olev võimalus tekitatud oma teise samba sääste välja võtta ja tulevikus mitte kohustuslikus korras pensioniks raha säästa, siis ma arvan, et see tol hetkel oligi juba päris raske ümber pöörata. Kas see vastuvõetud seadust võiks veel tuunida, näete seal mingeid kohti, mis on kriitilised ja ja vajaksid parandamist. Võib-olla üks asi, et, et mis selle raha väljamaksete puhul, mis noh, meile tundus algusest peale, eks ole, teise samba sellisel kujul kaotamine, halb mõte, aga üks, mis minu jaoks isiklikult on arusaamatu, et kui kellelgi tõesti on hädasti seda raha vaja täna kätte saada ja kulutada ja mitte hoida siis vanaduspõlveks, siis noh, näiteks ma ei saanud aru, miks on vaja siis kohustada inimest kõiki oma sääste korraga teisest sambast välja võtta, et et noh, võib-olla võiks siis näiteks juhul, kui inimesel on paarkümmend 1000 teises sambas ja, ja ta tõesti tunneb, et tal on hädasti vaja korteri sissemakse ja tervise mingi hädaolukorra jaoks 5000 eurot, et võib-olla siis võiks selle lubada võimaldada välja võtta, aga tänane kord on, et kas kõik või mitte midagi, mis tundub natuke raskesti mõistetav.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Panga president Madis Müller ütles, et uus valitsus peab arvestama, et ligi miljardi euro suurune Euroliidu taastusfondi investeeringute nimekiri peab olema valmis paari kuu pärast. Müller oli ka skeptiline selles suhtes, et nimekirjas on ka Tallinna Haigla suurehitus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKallis eesti rahvas. Austatud riigikogu, härra president, härra riigikogu esimees. Härra peaminister Teie ekstsellentsid, austatud daamid ja härrad. Üheksa aastat tagasi lõpetas minu eelkäija president Lennart Meri oma esimese presidendi kõne sõnadega 1918. aasta iseseisvumismanifestist. Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel? 1990. ja 1991. aastal oli mul õnnelik võimalus koos rahvaga selle läve kättevõtmist ette valmistada. Seejärel läbisime üleminekuperioodi ja oleme tänaseks jõudnud arenenud riikide liigasse. 10 aastat iseseisvat Eestit on muutnud meie välist ja sisemist palet tundmatuseni. Juba on üles kasvanud terve põlvkond, kelle eneseteostus langeb vabasse ja iseseisvasse Eestisse. Meil on üksnes ämar mälestus nende endi lapsepõlvest ning nende vanemate elust. Nõukogude impeeriumis. Täna keskikka jõudnud Eesti inimesed on olnud need, kelle riskivalmidus ja ettevõtlikkus on aluse pannud Eesti edule. Et oleme tehnoloogiliselt kiiresti järele jõudmas arenenud riikidele et Eesti majandusse on julgetud investeerida ning et täna seisame Euroopa Liidu ja NATO väravas. Sellele põlvkonnale kuulugu ka meie tunnustus. Suur ja tunnustusväärne on aga olnud ka president Lennart Mere vanus. Kes riigijuhina on neid protsesse mõjutanud. Siiski on kohane küsida endalt. Kas lootust est tulvil tulevik on täitunud. Kas riik, mille me taastasime, on saanud turvaliseks rahvakoduks kus piltlikult öeldes jätkub tööd ja leiba kõigile selle riigi asukatele? Kas ei ole sageli nii, et endiselt on ühtede päralt tulevik ja teiste päralt üksnes lootus? Neil kõhklustel on alust, sest eduka Eesti kõrval on ka teine ja mitte sugugi väiksem. Eesti Need on meie oma inimesed, kes on pidanud sageli ülekohtuselt kõrget hinda maksma Eesti edu eest. Suur osa Eestist püüab kuidagi viisi ots otsaga kokku tulla ja omakorda kõige nõrgem osa sellest otsib lohutust või unustust meelemürkidest, millel on olnud traagilised tagajärjed. Eesti presidendi jaoks ei saa olla mitut Eestit. See teadmine saab meile kõigele kõigile kõrge kohustuse ja ka vastutuse. Minu presidendiks astumine leiab aset Eestile ja kogu maailmale kriitilisel ajal. Seisame silmitsi üha laieneva terrorismiohuga. 11. septembril Ameerika Ühendriike tabanud terrorirünnak on eilsest alates leidnud sõjalise vastuse. Demokraatlikul maailmal ei jäänud teist valikut. Rohkem kui kunagi varem, vajab Eesti taas üksteise õla tunnet ja kokkuhoidmist. Kinnitan teile, et tahan mulle põhiseadusega võimaldatud piires ning mind Eesti presidendiks valinud rahvaesindajatelt saadud mandaadi alusel teha kõik endast olenev, et vähendada kuristikuks paisunud lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude, institutsioonide ja võimutasandite vahel. Eestis tuleb taastada laialdane sotsiaalne dialoog, mis on eelduseks erinevate huvide mõistmisele ja erisuste seast omakorda ühishuvi väljaselgitamisele. Meie põhihäda on usalduse ja vastutuse defitsiit. Meil kõigil tuleb mõelda sellele nii kohaliku kui riigivõimu tasandil. Seetõttu peaks presidendi esmaseks ülesandeks olema konsulteerida mitte ainult peaministrit, vaid kõiki põhjust põhiseadusliku institutsioonide juhte. Regionaalpoliitika tugevdamiseks on vaja kokku kutsuda kõigi tasandite omavalitsusesindajate. Kogu Eesti areng on kreenis keskuste poole. Nüüd tuleks seda tasakaalustada. Kindlasti jätkavad tegevust vähemusrahvuste ümarlaud ja akadeemiline nõukogu. Võib-olla tuleks kaaluda ka kodanikuühiskonna tuumaks oleva kolmanda sektori esindajatekoja loomist presidendi juures. Loodan, et need tavaõiguslikud algatused leiavad toetust nii asjaosaliste endi kui ka avalikkuse poolt. Hinnates kõrgelt ajakirjanduse rolli ühiskonnasisese dialoogi ning avaliku arvamuse kujundamisel on oluline sisse viia regulaarsed kohtumised üleriigiliste meediakanalite, ajalehtede, maa ja maakonnalehtede peatoimetajatega. Kuna olen Eesti säästva ja tasakaalustatud arengustrateegia tingimusteta toetaja siis mõistetavalt hindan erakondade ja valitsuse tegevust just selles mõõtkavas. Tunnistagem, et paljuski on siin piirdutud üksnes sõnadega või siis teistpidi. Reformitud on reformide enese pärast. Valitsema kipub mentaliteet, mis soosib priiskavad tarbijalikkust ja ratsarikkaks elamist. Olen seda meelt, et Eesti viib kreenist välja ja tagab heaolu eeskätt niisuguse regionaalpoliitika rakendamine mis loob selged võimalused keskustest ka kõige kaugemate piirkondade toimetulekuks. Meie eest seisev ühinemine Euroopa Liiduga manitseb meid keskendama oma tähelepanu kõigi tasandite võimuorganite haldussuutlikkuse tõstmisele. Ja seda ka väiksemas valdades, selle asemel et loota nende probleemide iseeneslikule kadumisele koos valdade liitmisega. Eesti asend ja maine Euroopa liidus ja kogu maailmas sõltub sellest, milline on meie demokraatia ja poliitilise kultuuri tase. Kuivõrd on rahvas kaasatud tema saatust mõjutavate otsuste tegemisel. Kas võimude lahususe ja tasakaalu printsiip toimib piisavalt, kas on tagatud kohtuvõimu või demokraatia ühe nurgakivi? Kuidas on kaitstud vähemuste huvid? Äsja anti riigikogu menetlusse presidendi otsevalimist käsitlev põhiseaduse muudatusettepanek. Vajadus ja valmisolek selleks on olnud üldrahvalik. Loodetavasti on see esimeseks tõsiseks sammuks rahva poliitilise võõrandumise vähendamise teel. Parandamist vajavad ka riigikogu valimise põhimõtted. Rahva esindajate seotus oma valijaskonnaga peaks suurenema. Siseriiklikult rõhutatav regionaalsuse põhimõte võiks seista au sees Eesti välispoliitikaski. On kõnekuks saanud Makiavelli kunagine ütlus, et sõpruse tuleb sõprust, tuleb otsida lähedalt. Välispoliitiline tegevus võiks seetõttu olla keskendatud meiega ajaloolise saatuse kaudu seotud regioonile. Balti riikidele, Baltoskandiale, teistele Eesti lähinaabritele ja Läänemere piirkonnale. Regionaalsele koostööle orienteerib meid ka Euroopa omavalitsuste harta. See tähendab, et partnerlust ei teostata üksnes riikide vahel vaid et see laieneb ka eri riikide omavalitsuslike üksuste vaheliseks koostööks. Eestil on siin head eeskuju võtta nii Soomelt, Rootsist kui ka Saksamaalt. Ja see on omaks tunnistatud kogu Euroopa liidus. Regionaalsuse põhimõtte eelistus ei tähenda kuidagi ükskõiksust mujal toimuva suhtes. Maailm on väike ja meie saatused on sõlmitud ühte. Globaalselt mõtestatud maailm tähendab keskkonnakasutuse kokkuleppeid ja ühist julgeolekut. Nüüd, kus me oleme olnud Ameerika Ühendriike tabanud terroriakti vahetuks tunnistajaks tahan kinnitada omalt poolt, et Eesti toetab tingimusteta terrorismivastast võitlust. Seejuures oleme veendunud, et ühtki rahvust ja suuri maailmausundeid ei saa iseenesest terroristlikeks pidada. Rahvuslike ja usuliste tõekspidamiste austamine on üks osa inimõigustest. Tõenäoliselt veel minu presidendiks ametisoleku ajal saab Eestist Euroopa Liidu liige kuid see sõltub ikkagi rahva enda otsusest. Suur sisuline töö seisab selles osas ees ka Eesti valitsusel ja ametkondadel. Presidendina kavatsen anda omapoolse panuse selle protsessi tõhustamiseks. Sõltumata sellest, kas Eestist saab Euroopa Liidu liige tuleb tähtsaks pidada piirilepingu sõlmimist Vene föderatsiooniga. Usun, et see on mõlemapoolselt oluline. Loodan igati kaasa aidata, et Eesti ja Vene suhted areneksid heanaaberlikkus teineteise mõistmise ja vastastikuse kasulikkuse õhkkonnas. Eesti on olnud läbi aegade erinevate kultuuride ristumiskohaks mille keskelt oleme suutnud välja arendada ja säilitada oma rahvusliku identiteedi. Kas poleks just nüüd, kasutades ära oma ajaloolist kujunemistausta ja kogemust, õige aeg püüelda selle poole, et Eestist saaks põhja lõuna ja ida-lääne kohtumispaik, kus Eesti algatusel ja vahendusel sünniksid nii meie regiooni Euroopa kui ka maailma turvalisust suurendavad kokkulepped. Austatud riigikogu liikmed. Ametisse astunud Eesti vabariigi presidendina on mul kolm eelistust mille ühel või teisel viisil täitumist loodan saavutada ametisoleku aja lõpuks. See eeldab ka ameti pädevuse piires omapoolset keskendumist. Eesti füüsiliseks ja rahvuskultuuriliseks keskmiseks pole tähtsamad meie demograafilisest seisust. Meie püsimajäämisest rahvana sõltub meie võimalus anda oma rahvuskultuuri kaudu panus inimkultuuri arenguks. Ometi meie rahvas vananeb ja väheneb jätkuvalt. Samas puudub meil konsensuslikult vastu võetud pikaajaline kava tingimuste loomiseks demograafilise käitumise muutumiseks. Luban selle vastuvõtmisele ja käivitamisele igati kaasa aidata. Teiseks tähelepanuväärivaks valdkonnaks on haridus. Haridus tähendab valmisolekut muutustega kohaneda ja vastu võtta uusi väljakutseid. Kuid samas sõltub haridusest ka meie rahvuskultuuri ja teaduse saatus. Küsimus ei ole ainult selles, et kogu Eesti peab koolis käima vaid selleks peavad olema ka kõigile võrdsed võimalused. Mitte fosforiidi ja põlevkivi müügist ei saa me rikkaks, vaid meie rikkus põhineb meie ajude all ollusel. Seda mõistsid meie esiisad, kui nad püüdsid vaimu poolest suureks saada. Selleks on kutsutud meid üles juba kutsunud meid üles ka juba Jakob Kurt. Kolmanda prioriteedina nimetan tööhõivet. Iga inimese ja kogu rahva väärikus luuakse töös ja tööga. Tööpuudus pole seega mitte ainult majanduse, vaid ka sotsiaalse toimetuleku ja ühiskondliku moraali küsimus. Kui inimene teeb tööd ja loob uusi väärtusi siis saab ta sellega ka elule kaasa rääkida ja tunneb end rahva täisväärtusliku liikmena. Töö kindlustamisel tuleks eriti tähtsaks pidada rahvusliku kapitali konkurentsivõimet väikeettevõtlust ja ümberõpet. Alahinnata ei saa ka ametiühingute rolli tööjõuturu tasakaalustajana. Ainult õiglaselt tasustatava töö andmisega suudame kindlustada selle, et Eestis ei oleks enam maha jäänud ääremaid ja peredel oleks piisav sissetulek ning uutel põlvkondadel kasvuruumi. Kui suudame selle teostada, siis suudame ka taastada vabadussõja ja taasiseseisvuse eest peetud võitluse päevilt pärit riikliku ja rahvusliku eneseväärikuse. Meil on vaja üles ehitada niisugune ühiskond ja riik, kus inimeste jaoks on usk oma riigi keskmisse ja eluvõimesse loomulik. Oskar Looritsa sõnu korrates meie saatus on siiski meis endis, aga mitte pimedas juhuses. Täna on ülim aeg Eestile öelda. Sa oled väärt, et sind armastataks. Armastus tähendab ennekõike pühendumist. Selleks soovin teile meile kõigile meelekindlust. Tänan tähelepanu eest.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli kõne Riigikogus ametisse astumise puhul 08.10.2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUst-Luugas Venemaal on need jääolud sellised, et seal sisenemiseks nõutakse jääklassi, laevu, mis on siis oluliselt kallimad kasutada siis huvi on tegelikult see jääklassi laev võimalikult kiiresti lastist vabastada ja sinna piirkonda tagasi saata, kus ta siis sellised jääklassi laeva nõuded on ja, ja siis oligi praegu, et nad sõidavad sealt eemale, kus nad saavad siis mitte jääklassi laevale ümber laadida ja tagasi minna, uut lasti võtma. Sellist laevalt laevale kaubavahetust saab kõige paremini teha rahulikult sisemerel. Valgeristi sõnul tuleks kaupa laadida sadamates, kus on palju paremini tagatud ohutus. Ettevõtja ei ole aga alati nõus sadama teenuse eest tasuma, kui seadus seda ei kohusta. Sadamatel on kohustus omada reostustõrje plaan kooskõlastatud riskianalüüse, teha investeeringuid tagamaks reostustõrje ja need investeeringud väga mahukad, samas mereltäitlemise korral selliseid spetsiifilise nõudeid ei ole. Kui, kui seda teha sadamate kaudu, siis riigi tulu on oluliselt suurem. Kui me teeme seda merel, siis Eesti riik kaotab laevade veeteede tasu osaliselt sadamatasu täielikult terminalid ei saa teenust pakkuda ja ei saa oma tasu ja kuna tulu ei teeni, siis ei saa selle pealt ka riigile makse maksta ja riigi tulu on oluliselt väiksem. Nii et, et sellist tegevust tuleks käsitleda ikkagi Eesti riigile kahju tekitamisega. Keskkonnaministeerium esitab järgmisel nädalal valitsusele määrusemuudatuse, millega keelatakse ohtliku kaupa merel laevalt laevale ümber laadida. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti kuningas on sadamajuhtidega päri, et lastimine ei peaks toimuma merel. Tõenäoliselt see ei peakski nii olema, et jah, on osades kohtades erandid a la Taani väinas kus lihtsalt suured tankerid ei pääse sisse, siis sinna on loodud eraldi alad ja eraldi ka turvangusüsteemidega. Aga et kui meil on võimalik seda teha sadamas, Meie sadamad on võimelised neid laev vastu võtma, siis see võiks olla ka sadamas. Kuningas tunnistab, et veel peab hindama, kas on teatud alad, kus lastimist võiks ikka lubada küll karmimate nõuetega. Esimene samm on see, et just ohtlikud ained, nende laev, laevade tehingud praegu kinni panna ja siis võtta aeg ja analüüsida, et kas on mingid alad, kus seda võiks jälle taastada erinevate nõudmistega muidugi saab ka teatud Eesti ettevõtetele ja siis ka majandusele rohkem tulu tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskkonnaministeerium esitab järgmisel nädalal määruse muudatuse, millega keelatakse ohtliku kauba merel laevalt laevale ümberlaadimine. Praegu võivad tankerid kaupa ümber laadida ka Eesti sisemerel. Logistikud ja sadamad tahavad, et see toimuks edaspidi ainult sadamates. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist ütles, et huvi kaupa ümber laadida võib täheldada just külma talve ajal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAjalehe Äripäev andmetel tõusis kirjastuse maksuvõlg viimastel kuudel rohkem kui 100000 euro võrra. Saneerimisnõustaja Andres Juhkam ütleb, et tea kirjastuse koguvõlg ulatub ligikaudu kahe miljoni euroni. Müügiootused või ärilise edukuse ootused on olnud nagu oluliselt kõrgemad kui see, mis tegelikult niimoodi objektiivselt on õnnestunud realiseerida. Välja on kujunenud siis maksejõuetus ja ja sellest tulenevalt on siis esitatud ka taotlus kohtule saneerimismenetluse lõpetamiseks. Just tea, entsüklopeediate tootmine muutus ettevõttele üle jõu käivaks kohustuseks, kuna ühe paberköite väljaandmiseks kulub 300000 eurot. Paberiköitena on ilmunud 12 entsüklopeediat 22-st. Saneerimiskava kohaselt loodeti, et kliendid loobuvad õigusest paberköitele ning lepivad 25 aastase entsüklopeedia kasutuslepinguga ehk et teos ilmub digiteeritud kujul. Teakirjastuse juht Silva toomingas. Tellijad on saanud kaks aastat kasutada seda materjali. Materjali on täiendatud ja selles suhtes see on olnud igal juhul noh, võimaluste aeg. Mitmed teatmeteose tellijad on aga pöördunud tarbijakaitseameti poole, kuna tea kirjastuse palve nõustuda lepingus lubatud paberköidete asemel. Entsüklopeedia aga võib käsitleda kui lepingu rikkumist. Toomingas jääb napisõnaliseks. Inimesi on ju erinevaid, ega siis kõik digimaailmaga kaasa ei lähe, neil pole telefoni. Meie meie tellijate hulgas on inimesi, kolm inimest oli, kellel pole elektrit, nii et nad ei saa neid tigiasju siis lihtsalt kasutada. Kas kas te neile siis hüvitate ka midagi? Me oleme ikka kokkuleppeid sõlminud, kõik see kaks aastat, nüüd, mis me oleme saneerimises olnud. Saneerimisnõustaja Andres Juhkam lisab, et teakirjastusel on raskusi olnud kogu aeg. Uus on aga olukord, et ka mitmete teiste suurte kirjastuste olukord järjest halveneb. Kirjastuse turg on, ütleme väga tugevas languses olnud ikkagi sellised viimased kolm kuud, see käibelangus on ikkagi olnud seoses nende soojade ilmadega tavapärasest selline 20 30 protsenti tagasilööki. Nii et noh, see on ikkagi sisuliselt selline tagasilöök, mis paneb ikkagi ettevõtted juba lausa kahjumi piiril töötama.",
"role": "user"
},
{
"content": "TEA Kirjastus ei suutnud kaks aastat tagasi paika pandud saneerimiskava täita ja esitas pankrotiavalduse. Võlg ulatub 2 miljoni euroni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et ülikõrge koroonaviiruse leviku olukorras ei tohi viirussümptomitega inimesed mitte mingil juhul tööle minna. Me saame aru, et mõned inimesed sotsiaalmajanduslikel põhjustel seda ikkagi teevad selles sellepärast, et kardavad kaotada osa sissetulekust. Tallinna linn maksab esimese haiguspäeva eest 30 eurot sõltumata inimese sissetulekust. Pealinn on jõukas omavalitsus ja ilmselt kõik vallad säärast toetust maksta ei suuda. Kas poleks mõistlik laiendada säärast toetusskeemi üle riigi, seda näiteks riigikogus nõudnud sotsiaaldemokraadid. Riigikogu menetluses on valitsuse algatatud eelnõu, mille vastuvõtmisel makstakse haigushüvitist kõikidele alates teisest haiguspäevast. Sotsiaalkaitseminister, reformierakondlane ja Signe Riisalo ei poolda esimese haiguspäeva hüvitamist. Minu isiklik seisukoht on see, et teatav omavastutus peaks töövõtjatel säilima. Need leevendused on tegelikult viiruseperioodiks ja kriisiperioodiks rakendatud käesoleva aasta algusest kõigepealt ja see oli planeeritud alguses aprilli lõpuni ja nüüd on siis pikendamisel kuni aasta lõpuni. Et see on minu seisukoht. Nii Tallinna linnas kui ka Toompeal on võimul Keskerakond. Kas keskerakondlastest ministritega on seda teemat üldse arutatud? Ei, mina ei ole seda Keskerakonna esindajatega arutanud, et ka riigi tasandil sellist muutust teha. Keskerakondlasest riigihaldusminister Jaak Aab ütles, et tervitab Tallinna otsust. Tema sõnul annab riik omavalitsustele toetusraha, mida omavalitsused jagavad oma äranägemise järgi. Seda võib kasutada ka haigushüvitise maksmiseks. Rõhuta saab. Ja see, kui Tallinna linn leidis võimaluse hüvitada, siis kas esimene haiguspäev, see on küll keskmise palga järgi minu arust või keskmise mingi mediaani järgi mitte igaühe palka täpselt ei kaaluta, siis mina seda tunnustan. Mida on teinud valitsus, tuletan ka meelde, me saatsime Riigikokku eelnõu, kus siis seda esialgu ajutist meedet, et teisest haiguspäevast haigushüvitist makstakse, mis kehtis tegelikult aprilli lõpuni, esialgu me soovime pikendada ja loodame ka riigikogu tuge, sellele. Tuletan meelde, enne kriisisituatsiooni oli kolm esimest päeva haigushüvitist ei makstud ja oli inimese omavastutus. Nüüd alates teisest päevast haigushüvitist makstakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus otsustas, et hakkab linnakassast tallinlastele esimest haiguspäeva hüvitama, selleks et nakkustunnustega inimesed püsiksid kodus. Valitsus ei poolda selle laiendamist kõidele Eesti elanikele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJust Mikitamäe vald oli see, kes 26. veebruaril otsustas algatada kahe valla ühinemisprotsessi. Siis oli Värska vallale ühinemisettepaneku tegemise poolt üheksa saadikut. Seda enam on kentsakas, et just nüüd peale mitu kuud läbirääkimisi, analüüse, rahvaküsitluse ning koosistumisi olid just Mikitamäe vallavolikogu liikmed. Need, kes leidsid, et ühinemist ei peaks tulema jätkab Mikitamäe vallavolikogu liige Anna Stepanenkova. Mina hääletasin. Vastu, miks see liitumine on veidikene toores, rahvas pole veel aru saanud plussidest miinustest hajutada need hirmud, mis on rahval oma valla valla, maja, valla, ametnike kaotamisega Otsusega mitte liituda, on rahulolev Mikitamaa elanik Johannes Raidla. Mina olen väga rahul. Miks te selle vastu olete? Mina olen neid rekonstrueerimise ja neid asju päris hulga elus elus läbi elanud ja ma see, sellel ei ole kunagi efekti olnud, efekt on tulnud kuskilt hoopis mujalt. Mitte nii rahulolev pole, aga Mikitamäe vallavolikogu esimees Imre Liivago küsimusele, mis saab Mikitamäest edasi, on tal raske vastata, sest pole teada, kui tõsiselt Mikitamäe valda enam üldse võetakse. Siin on kaks varianti, kas kas teha kellelegi veel ettepanek või oodata siis seda, mis riigi poolt on tulemas, aga noh, kui palju meid üldse tõsiselt võetakse, meil on protsessi läbi teinud, kõik oli nagu paigas, kellelgi ettepanekuid ei tulnud rohkem noh, meil oli nagu kõik valmis, aga täna osad leidsid ikkagi, et veel oleks vaja rohkem aega. Mikitamäe vallavolikogu otsuses mitte ühineda on pettunud ka Värska vallavolikogu jätkab Värska vallavolikogu esimees Vello Saar. Värske on pettunud jah kuna tegelikult ju me olime lootust täis ja usaldasime veebruaris üheksa poolt häälega Mikitamäe volikogu ettepanekut ja tänane tänane tulemus on pettumus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Mirjam Nutov, Värska.",
"role": "user"
},
{
"content": "Setomaa kahe valla, Värska ja Mikitamäe, ühinemine läks karile, sest Mikitamäe vallavolikogu enamus hääletas ühinemislepingu vastu. Värska vallas oldi seejuures sada protsenti ühinemise poolt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nValitsuskabinet otsustas, et homsest enam siseruumides maski kandma ei pea. Ühistranspordis soovitatakse maski siiski ees hoida, erandeid võib piirkonniti või asutuste kaupa nõuda terviseamet, teatas peaminister Kaja Kallas pärast valitsuskabineti istungit. Kõikide piirangute eesmärk on hoida ära nakatumise vältimatut levikut nendes piirkondades, kus on nakkuse levik suurem, on terviseametil õigus ja võimalus ka nõuda maskide kandmist, aga üleriigiliselt, kus meil enamus piirkondi on, kollases paljud ka juba rohelises ei ole enam põhjust siis nakkushaiguste viku tõkestamiseks maskide kandmist nõuda. Küll aga on see endiselt soovitus, eriti sellistes kohtades, kus palju inimesi puutuvad omavahel kokku. Seega kõigepealt ka kõikidele inimestele, kes seda maski kenasti on kandnud. Suur tänu ja, ja soovitus kehtib endiselt seda maski siis kasutada, kui teiste inimestega ei ole võimalik hoida distantsi, aga kohustusena seda hetkel siis ei ole ja kui peaks olukord halvenema näiteks sügisel siis me tõenäoliselt peame selle maski kohustuse juurde tagasi tulema. Järgmist võimalikku piirangute leevendamist arutab valitsus tuleval teisipäeval. Kultuuriminister Anneli Ott ütles, et täna arutati ka spordivaldkonna ühtlustamist juba kehtivate piirangutega. Kuna seal hetkel ei ole lubatud publikut, siis me näeme, et, et see ei ole põhjendatud enam praegustes tingimustes, et jah, et meie tase on küll veel kõrge, aga see tendents on siiski liikumas päris heas tempos alla ja loodetavasti siis reedest, nüüd saame ka juba spordivaldkonnas väikese leevenduse lubada, et see jääb küll kehtima nüüd teiste valdkondadega võrdselt, et see 250 väljas ja 200 sees, nii nagu on ka kino, teatri kontserdid, aga siis 14.-ni Suuremate kultuurisündmuste juures võib arvestada sellega, et 14.-st juunist saab korraldada ettevõtmisi, kus siseruumides on 3000 ja välistingimustes 9000 külastajat. Sealjuures peab aga külastaja tõendama, et ta on testitud või koroonaviiruse läbi põdenud. 14.-st juunist plaanib valitsus tõsta ka etenduste ja kinoseansside lõpuaega südaööni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas homsest maskikandmise kohustuse lõpetada. Siiski võiks maski kanda kinnistes ja rahvarohketes kohtades.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et tegemist on alles esimese kohtumisega ja tema tahab kaasata võimalikult laia ringkonda. Presidendi hinnangul on valmisolek kerkinud probleeme lahendada täiesti olemas. Siin on nii palju inimesi, nii palju arvamusi, aga ma siiski arvan, et tänase kahe tunni jooksul me jõudsime tõdemusele, et on vaja suurendada, laiendada arutelu, võtta ühiskonda rohkem kuulda ja ma usun, et valmisolek on kõigil olemas, nii võtta, kuulda ise osaleda ja edasi minna, et me jõuaksime Eestis uuele tasandile, kus me saame ka loovalt midagi teha, et ikka kerkivad probleemid ja rahulolematus, aga ma usun, et siin valmisolek edasi minna on täiesti olemas. Üks harta 12 algatajatest Marek Tamm ütles, et esimeses järjekorras vajaks muutmist erakondade rahastamist ja valimissüsteemi käsitlevad seadused, et poliitikas saaks kaasa rääkida rohkem huvigruppe kui ainult neli erakonda, kes praegu riigikogus esindatud. Reformierakonna esindaja Rait Maruste arvates ei olegi asjad üldse nii hullusti, kui harta 12-st võiks järeldada. Ning tegelikult oleme me sellist parteimaastiku ise tahtnud ja midagi muuta pole vaja. Lihtsates inimestes võib see kujundada arvamuse, et midagi ongi lõplikult mäda ja katastroofiliselt mäda ja halb. Tegelikkuses, kas see päris nii ei ole ja te saate kõik siin ümber laua aru, et see nii ei ole? Me oleme 20 aastat oma riiki üles ehitanud ja 90.-te alguses oli hulgaliselt uusi tulijaid. Kuidas me igatseme selle järele, et parteimaastik konsolideeruks saaks selgeks maailmavaateliselt? Täna on see aset leidnud, kas me tahame selle kõige siis lugeda läbikukkumiseks või sügavas kriisis olevaks? Mina nii ei leia. Üks harta 12 algatajatest Marju Lauristin ütles, et nii tuhandete inimeste ühinemine hartaga kui ka presidendi poolt kokku kutsutud ümarlaud näitavad, et meie kodanikuühiskond pole üldse nii nõrk kui arvatud ja ka valitsevad erakonnad tunnetavad siiski rahva survet. Ega ükski rühm ühiskonnas ei taha loobuda mingitest oma noh, eesõigusest näiteks oma positsioonist, kui tal ei ole selleks tõesti vajadust ja survet ja see ongi nüüd see kodanikuühiskonna surve, minu meelest selle kodanikuühiskonna surve on ju selles näha, et praegu siin täna laua taga ütlesid kõik erakonnad, ka valitsevad erakonnad, et oi jaa, et, et me oleme valmis. Noh, ma loodan, et see on nüüd tõesti uus seisund, et tõesti nüüd tunnetatakse üldiselt, et edasi vanal viisil lihtsalt rahvas ei luba minna. Üks harta 12 teksti koostajatest Siim Tuisk on rahul, et harta esindajad said oma seisukohta väljendada. Ta avaldas lootust, et hiljemalt jaanipäevaks on vajalikud seadusemuudatused tehtud. Üht-teist tuleb siiski täpsustada. Selge ma aru saan selles osas näiteks, et kuidas see kogu rahvapoolse sisendi modereerimine või kokkukogumine või mõjuanalüüsi tasu, kuidas see näiteks toimub, kes selles osalevad, kes selle üle vastutavad, see jäi pisut puudu. Ka avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam rõhutas, et internetis oma arvamuse avaldamine ja ettepanekute jõudmine otsustajateni peab olema väga selgelt paigas. See protseduur, see peab olema hästi selge, et ei toimuks sama, mis on toimunud virtuaalsüsteemis meil osale E-ga ja Tommiga, mis, mida ammu ei ole enam ja ka petitsioon e on üks selline asi mis on tore hakatuseks, aga tal ei ole tulemust, neid asju tuleb kindlasti veel täpsustada, kuidas, et lihtsalt et ei toimuks mingit järjekordset auru väljalaskmist. Lepiti kokku, et interneti kaudu saavad kõik huvilised hakata oma ettepanekuid esitama. President Toomas Hendrik Ilves lubas, et protsess ei sumbu, kuid kutsus osapool üles üksteise suhtes lugupidavale suhtumisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kadriorus pidasid president Toomas Hendrik Ilvese algatusel nõu Harta 12 algatajad, erakondade ja vabakonna esindajad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLennart Meri, kas teie rahulolu on võimalik kirjeldada või mõõta täna ja? Arvatavasti küll, aga selleks peaksite olema ühes isikus Tante ja Tammsaare ja Shakespeare. Te olete nii õnnelik? Ma ei ole ka mitte nii õnnelik, sest lõppude lõpuks ma olen kaks aastat teinud välisministritööd ja üheksa aasta presidendi töö ja oleks natukene loll olnud teie eest seista ja öelda, et see aeg on läinud nihu. Aga. Usk Eesti rahvasse oli niivõrd kõigutamatu, et ma ütlesin noh, kõigile intervjuu soovijatele ära on kole kahju, et ma ka Urmas Otile ära ütlen, ütles. Samade sõnadega ja ta võib-olla isegi mõistis seda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu rahvahääletus. Valimistuudio tulemusvalve materjalid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhatusse valiti erakonna liikmete poolt Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Aivar Sõerd, Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Klaas, Yoko Alender, Urmas Kruuse, Andres Sutt, Maido Ruusman, Jaanus Tamkivi ja Maris Toomel. Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul oleks vaja praegune koalitsioon välja vahetada. Kallase sõnul on Reformierakonna eesmärk jõuda valitsusse ja see peaks toimuma veel enne järgmisi riigikogu valimisi. Selle poliitilise loogika järgi, mis Riigikogus on järgmine valitsus, saab tõesti moodustatud Reformierakonna juhtimisel. Millal see juhtub, sõltub sellest, millal Keskerakond ja Isamaa lõpuks saavad aru, et EKRE valitsusse võtmine on olnud suur viga ja seda viga tuleks parandada, et Eesti liigub valel kursil. See valitsus on olnud ametis poolteist aastat ja tegelikult see aeg tundub juba väga pikk, aga kui me vaatame, kui palju on veel järgmiste valimisteni aega, siis see aeg on veel pikem, nii et jah, ma loodan, et see toimub ikka enne järgmisi valimisi. Läbirääkimisi saab pidada kahepoolselt või kolmepoolselt, et jah, meil on olnud soov läbirääkimisi alustada. Kuid sellele soovile ei ole teiselt poolt vastu tuldud, nii et läbirääkimisi ei ole meil olnud. Kallase sõnul on poliitilisi eesmärke reformierakonnal kolm presidendivalimised, kohalikud valimised ja kevadine abielureferendum. Loomulikult kohalikud valimised, mis seavad siis kogu kohaliku seene järgmiseks neljaks aastaks, aga ma pean väga oluliseks ka referendumit, sest et see on ikkagi väärtuspõhine konflikt ja minu jaoks on oluline, et see referendum, mis läheb vähemuste õigusi siis kuidagi vähemuste õiguste üle otsustama, et seda referendumit ei tuleks, sest et see lihtsalt ei ole õige. Opositsioonil on erinevad tööriistad, mida me saame kasutada selle eelnõu siis arutada. Ja kindlasti me kavatseme teha kõik selleks, sest et ma ütlen see referendum, isegi kui ta tuleb, siis ta kindlasti lõhestab Eesti ühiskonda ja seda ei ole vaja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna üldkogu valis Kaja Kallase taas erakonna esimeheks. Samuti valiti uus erakonna juhatus. Kaja Kallas kutsus erakondade esimehi üles praegust koalitsiooni välja vahetama. Tema sõnul on Reformierakonna eesmärk jõuda valitsusse ja see peaks toimuma veel enne järgmisi Riigikogu valimisi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.