Corpus
stringlengths
14
1.22k
Algorithmic_Errors
stringlengths
12
1.2k
Teave vitamiinide ja mineraaltoitainete sisalduse kohta tuleb väljendada lisaks kogusele ka protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest.
Teave vitaminide ja mineraltoitainete sisalduse kõhta düleb väljendada lisaks kogusele ka protsentides toitumisovitüstes todud täiskasvanud inimese päewasest kogusest
Esitatud väärtused peavad olema keskmised väärtused, mis väljendavad kõige paremini toidus sisalduva toitaine hulka ning võtavad arvesse kõikumisi, olenevalt aastaajast või muudest teguritest.
Võtavad väärtused esitatud väljendavad hulka olema mis väärtused sišalduva ning arvesse paremini toitaine või muudest kõikumisi kesgmised kõige peavad toidus tegüritest olenevald aastaajäst
Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil valmistaja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades.
Keskmised väärtused saadakse toidukaupade keemilisel analüüsil valmistaja poolt või toidu koostisosade toiduenergia ja keemilise koostise järgi arvutades
Toitumisalase teabe esitamise nõuded ei laiene mineraalveele ja muule toiduks ettenähtud veele ning toidulisandile.
Tõidulišandile vele toidukš ja nink edtenähtud teabe mineralvele esitamise nõuded laiene mule ei toitumisalase
Enamsoodustusrežiimi tollimaks on kauba tolliväärtusest lähtuv riiklik maks, millega maksustatakse Eesti tolliterritooriumile tolliprotseduuriga „import vabaks ringluseks“ toimetatav kaup.
Enamsooduštusrežiimi tollimaks on kaupa tolliväärtusesd lähtuv riiklik makš millega maksustatakse Eesti tolliterritooriumile tolliprotseduüriga „import vabaks ringluseks“ toimetatav kaup
Enamsoodustusrežiimi tollimaksuga maksustatakse välisriikidest pärinevad kaubad, välja arvatud kaubad, mis välislepingu kohaselt tollimaksuga maksustamisele ei kuulu.
Tolimaksuga gulu kaubad maksustamisele välislepingu ei välja tolimaksuga maksustatakse pärinevad välisrikidesd enamsodustusrežimi kõhaselt mis arvatud käubat
Enamsoodustusrežiimi tollimaksuga maksustatavad kaubad vastavalt kehtivale Eesti kaupade nomenklatuurile ja neile kaupadele vastavad tollimaksu määrad on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Enamsoodustusrežiimi tollimaksuga maksustatavad kaubad ja neile vastavad tollimaksu määrad“.
Käesoleva vastavad tolimaksu kaubade enamsodustusrežimi õn tolimaksuga märad sätestatud neile nomenklaturile kaupadele lisas ja märad“ kaubäd vastavad tõlimaksu maksustatavad „Enamsodustusrežimi neile maksustatavad vasdavalt ja Eesti tolimaksuga kaubad kehtivale seaduse
Kaup, mis käesoleva seaduse lisas on toodud koos maksustamistähtajaga, on maksuobjekt selle tähtaja jooksul kalendriaastas.
Kaup, mis käesoleva seaduse lisas on toodud koos maksustamistähtajaga, on maksuobjekt selle tähtaja jooksul kalendriaastas.
Enamsoodustusrežiimi tollimaksu maksab deklarant või isik, kelle eest deklarant deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitas.
Enamsoodustusrežiimi tollimaksu maksab deklarant või isik, kelle eest deklarant deklareeritava kauba ja tollideklaratsiooni esitas.
Maksustatava kauba klassifitseerimisel, päritolu määramisel, tolliväärtuse määramisel, enamsoodustusrežiimi tollimaksu tasumisel ja maksusoodustuste rakendamisel ning teistes käesolevas seaduses sätestamata küsimustes kohaldatakse tolliseadust (RT I 1998, 3, 54; 1999, 86, 782), tollitariifiseadust (RT I 1997, 78/79, 1321; 1998, 31/32, 432; 1999, 82, 748) ja tolliväärtuse määramise seadust (RT I 1995, 20, 298; 1999, 83, 756).
Küsimustes teistes 82, tolitarifiseadust tolivärtuse (RT enamsodustusrežimi ja kohaldatakse 1321; 83, I tolivärtuse päritolu 19, mäaramisel, 782), tolimaksu 195, märamise 31/32, seaduses I maksusodustuste 3, ja 298; (RT klasifitserimisel, seadust 756) gauba toliseadust käesolevas 78/79, 197, 54; (RT šätestamata 86, 19, maäramisel, 748) 432; I 19, rakendamisel magsustatava 198, ning 198, 20, tasumisel.
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele (edaspidi põhiseadus) ja seadustele vastavuse üle.
On oma õiguskantsler tegewuses seadušandliku sõltumatu järelevalvet omavalitsuse kohäliku ametisik, vastavuse kes põhiseadüsele täidesatva Eesti üle aktide Vabarigi pöhiseadus) ning õigustlovate ja (edaspidi rigivõimu teostab seadustele ja.
Õiguskantsler teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele.
Õiguskantsler etepaneku likme Rigikohtu teb Presidendi võtmiseks likme rigikontrolöri Valitsuse Vabarigi Vabarigi esimehe kriminalvastutusele ja Rigikogule vastavalt Rigikohtu Rigikogu seadusele likme
Õiguskantsler teeb Riigikohtu üldkogule taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
Täitma õiguskandsler tunistäda tep üldkogule taotluse President Vabarigi oma ulesandeid kestvalt Rigikohtu vöimetuks
Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.
Õiguškantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuše istunkite päevakorräd koõs arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega.
Õiguskantsler vastab Riigikogu liikme arupärimisele seadusega sätestatud korras.
Rigikogu koras likme arupärimisele sätestatud seadusega õiguskantsler vastab.
Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega.
Kolmandal koskõlast tönädalal Rigikogu aktite ning ja kohalike õmavalitsuste seadusandliku täidesatvä põhiseaduse õigustlovate ulevate rigivõimu Rigikogule astas esitab seadustega õikuskantsler ja kord sügisistungjärgu täiskogu
Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
Lisäs avaldadakše Rigi Teätaja õigüskantsleri ülevade
Õiguskantsler esitab Riigikogu istungjärgul ülevaate oma tegevusest kontrolli teostamisel põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisel.
Õiguskantsler esitab Riigikogu istungjärgul ülevaate oma tegevusest kontrolli teostamisel põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamisel.
Trükitud ülevaade eelmise kalendriaasta kohta avaldatakse eraldi väljaandena hiljemalt 1. oktoobriks ja esitatakse Riigikogule.
Trükitud eelmise avaldatakse Riigikogule eraldi oktoobriks kohta ja 1. hiljemalt kalendriaasta esitatakse ülevaade väljaandena.
Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt.
Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik kes valdab vabalt rigikelt
Õiguskantsleril peab olema akadeemiline kõrgharidus õigusteaduses ning ta peab olema kogenud ja tunnustatud jurist.
Õigusgantsleril peäb olema akadeemiline kõrgharidüs õigusteaduses nink ta peab olema gogenud ja tunnustatud jurist.
Õiguskantsleri kandidaat peab enne õiguskantsleriks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui ta omab kehtivat juurdepääsuluba „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsuks.
Õiguskantsleri kandidat peab ene õiguskantslerikš nimetamist läpima julgeolekukontroli välja arvatud jühul kui ta omab kehtivat jurdepäasulupa „täiesti salajase“ tasemega rigisaladusele jurdepäsuks
Õiguskantsleri kandidaadi staatuse omandab isik, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.
Õiguskantsleri kandidaadi staaduse omandab išig, kellele Vabariigi President on teinud ametisse kandideerimise ettepaneku ja kes on andnud kirjaliku nõusoleku gantideerimiseks.
Õiguskantsleri kandidaadi julgeolekukontrolli teostab Kaitsepolitseiamet jälitustegevuse seaduses (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353) ettenähtud korras.
Jälitustegevuse 981; 35, 753; 49, 157; 81, 173; 845; 101, 671; 16, (RT julgeolekukontroli 201, õiguskantsleri 15, kandidadi etenähtud 93, 19, 271; 31, 1575; 1361; 47, 102, 7, 3, 9; 197, 98/9, 17; 61, seaduses 95, 353) 195, 163; 40, koras 95; I 58, 698; 251; 16, 194, teostab 2; 290; 756; Kaitsepolitseiamet 50, 198, 425; 20, 51, 196,.
Julgeolekukontrolli läbimiseks esitab õiguskantsleri kandidaat Vabariigi Presidendi Kantselei kaudu Kaitsepolitseiametile „täiesti salajase“ tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa taotleja täidetud ankeedi ja kirjaliku nõusoleku, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada julgeolekukontrolli teostamise ajal tema kohta teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja organitelt.
Esitab asutustelt kandidaat salajaše“ kohaliku nõusoleku kohta juurdepääsu Vabariiki saada organitelt tasemega juriidilistelt omavalitsuse julgeolekukontrolli riigisaladusele riigi ja julgeolekukontrolli ankeedi teostamise ja asutusel ja ja tema julgeolekukontrolli Presidendi ajal läbimiseks lubatakse õiguskantsleri teavet isigutelt millega füüsilistelt kirjaliku Kantselei täitetud loa teostaval kaudu Kaitsepolitseiametile ning „täiesdi taotleja
Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukontrolli tulemusena kogutud andmed Vabariigi Presidendile kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri kandidaadi vastavuse kohta riigisaladusele juurdepääsu loa saamise tingimustele.
Kaitsepolitseiamet edastab julgeolekukõntroli tulemusena kogutüd andmed Vabarigi Presidendile kolme ku jogsul, arvates käesolewa baragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide samisest, lisades oma arvamuse õiguskantsleri kandidadi vastavuse kohta rigisaladusele jurdepäsu loa samise tingimustele.
Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki neid kohustusi, milleks amet mind kohustab.
Tõotan jäta ustavaks Eesti rahvale Eesti Vaparigile ja tema põhiseaduslikule korale ning oma südametunistuse järgi koõsgõlas Eesti Vabarigi põhiseatuse ja seadusega täita erapoletult kõiki neid kohustusi mileks amet mind kohustab
Ametist tagasiastumisest teatab õiguskantsler Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette.
Vähemalt õiguskantsler tagasiasdumisest güud Presidendile teadab ametist Vabarigi neli etde
Kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.
Kui õiguskantsler on haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid, esitab Vabariigi President Riigikohtule põhjendatud taotluse tunnistada seda oma otsusega.
Riigikohtu üldkogu vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse viivitamata.
Rigikohtu taotluse vatab üldkogu teb läbi vivitamata ja otsuse
Riigikohtu üldkogu otsus, millega õiguskantsler tunnistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõustub väljakuulutamise päeval.
Rigikohtu üldkoku otsus, milega õiguskandsler dunistatakse kestvalt võimetuks täitma oma ametiülesandeid, jõuštub wäljakulutamise päeval.
Jõustunud Riigikohtu üldkogu otsus vabastab õiguskantsleri ametist.
Jõustunud Riigikohtu üldkõgu otsus wäbästab õigusgantsleri ametist
Õiguskantsleri volitused peatuvad Riigikogu otsuse päevast anda nõusolek õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmiseks.
Õiguskantsleri volitused peatuvad Rigikogu otsuse päevast anda nõusolek õiguskantsleri kriminalvastutusele võtmiseks
Õiguskantsleri volitused taastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminaalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminaalasjas.
Õiguskantsleri volitused tastuvad õigeksmõistva kohtuotsuse või etevatamatuse tõtu toimepandud kuriteo est südi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast (välja arvatud tema karistamisel vabadusekaotusega) või kriminalmenetluse lõpetamise päevast tema kriminalasjas.
Ettevaatamatuse tõttu toime pandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.
Ettevaatamatuse tõtdu toime pandud guriteo eest süudi mõistva kohtuõdsuse, millega on ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, jõustumise päevast.
Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise kord on sätestatud Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise korra seadusega (RT I 1995, 83, 1440; 1998, 41/42, 625).
Seadusega 1998, liikme, võtmise korra õiguskantsleri liikme kriminaalvastutusele I ja on kord õiguskantsleri, 83, sätestatud 1440; 1995, kriminaalvastutusele 625) Riigikogu Riigikohtu võtmise Riigikohtu esimehe riigikontrolöri, (RT 41/42,.
Osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
Osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti talle kuuluva vara käsutamisest saadav tulu.
Õiguskantsler võib tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista tema ametiülesannete täitmist.
Pedagokilise takista ja tema se ei kui õiguskantšler täidmist döga teadusliku võib degelda ametiülesanete
Õiguskantsler on kohustatud hoidma riigisaladust, ärisaladust ja pangasaladust ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid üksikisiku perekonna ja eraelu kohta ning muid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud.
Õiguskantsler on kohustatud hoidma riigisaladust ärisaladust ja pangasaladust ning mitte avaldama talle teatavaks saanud andmeid üksikisiku perekonna ja eraelu kohta ning muid andmeid mille avalikustamine on seadusega keelatud
Õiguskantsleri ametipalk on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448).
Õiguskantsleri ametipalk on määratud Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusega (RT I 1996, 81, 1448).
Õiguskantsleril on pensioniea saabumisel õigus ametipensionile, kui ta on töötanud vähemalt viis aastat õiguskantsleri ametikohal.
Ametipensionile vähemäld õikuskantsleri ametikohal õigus ta pensioniea äastat dötanud kui õiguskantsleril on sabumisel vis on
Ametipensioni ei maksta pensioniea saabumisel töötamise jätkamise ajal nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal või Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehe või liikmena, kaitseväe juhataja või ülemjuhatajana, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina, samuti õiguskantsleri ametist tagandamise korral.
Ametipensioni ei maksta pensioniea saabumisel töötamiše jatkamise ajal nimetatud ametipensionile õigust andval ametikohal või Riikikogu liikmena Vabariigi Presidendina Vabariigi Valitsuse liikmena Riikikohtu esimehe või liikmena kaitseväe juhatäja või ülemjuhatajana riigikontrolörina Eesti Panga presidendina samuti õiguskantsleri ametist tagandamise korral
Pensionile jäänud õiguskantsleri ametipension on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalga määrast.
Pensionile jäänud õiguskantsleri ametipension on 70 protsenti õiguskantsleri ametipalga määrast
Ametipalga määra muutumisel makstakse pensioni muutunud suuruses, alates järgneva kuu esimesest kuupäevast.
Alates pensioni makstakse esimesest ametipalga järgneva muutumisel määra suuruses, kuu kuupäevast muutunud.
Õiguskantsleri ametipensioni see osa, mis ületab riikliku vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest.
Osa riigieelarvest õiguskantsleri riikliku ületab see vanaduspensioni mis makstakse ametipensioni
Õiguskantsleri ametipensioni saamise ajal ei ole isikul õigus saada teisi riiklikke pensione.
Õiguškantsleri isikul õigus pensione amedipensioni riiklikke ole šaamise saadä teisi äjal ei
Õiguskantsleri ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271; 276; 2000, 25, 144; 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17; 18; 17, 78; 24, 133; 42, 233; 47, 260) § 57 lõikes 2 sätestatu alustel.
16, (RT 7, 47, § 19, 28, 24, ei tenistuse sürendata 672; 2 seaduse öiguskantsleri 15; 17; alustel 271; 7, 260) ämetipensioni 42, 78; lõikeš 23; ävaliku 145; 276; 16, sätestatu 13; 28; 20, 195, 12; 201, I 102, 14; 167; 57 18; 10, 17, 25,.
Õiguskantsleri surma korral makstakse igale tema ülalpidamisel olnud töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on 25 protsenti õiguskantsleri ametipensionist.
Olnüd surma ametipensionist 25 toitjakaotuspensioni õikuskantsleri koral ülalpidamisel makstakse tövõimetüle perelikmele tema brotsenti surus on igale õikuskantsleri mile
Õiguskantsleri pereliikmete toitjakaotuspensionid kokku ei tohi ületada 75 protsenti õiguskantsleri ametipensioni määrast.
Üledada õiguskantsleri protsendi ämetipensioni tohi 75 õiguskantsleri koku toitjakaotüsbensionid ei perelikmete märast
Õiguskantsleril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.
Õiguskantsleril, kelle volitused on lõppenud käesoleva seaduse § 8 punkti 1 ja haiguse tõttu punkti 3 alusel, on õigus hüvitisele kuue kuu ametipalga määra ulatuses.
Igaühel on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimiseks.
Kontrollimiseks avaldusega seatusele ja bõhiseadusele või poole pöörduda mõne seaduse õigus on akti õiguskäntsleri vastavuse muu igäühel õigustloõva
Kui õigustloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
Kui õigüstloova akti vastuvõtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seatusega kooskõllä wiinud, teeb õiguškantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks.
Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestab seadus.
Sätesdäb ning kora õigused õsalemise järelevalve kohtumenetluses õigusgantsleri seadüs põhiseaduslikuse
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, sealhulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks.
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasuduste tegevuse, sealhulkas isikute põhiseadušlike õiguste jä vapaduste tagamise kontrollimiseks.
Õiguskantsler teostab seaduse alusel kontrolli riigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle.
Õiguskantsler teostab seaduse alusel kontroli rigiasutuste tegevuse üle, sealhulgas põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise üle.
Õiguskantsler võtab talle esitatud avalduste ja ettepanekute alusel tarvitusele abinõud, mis on vajalikud nende õiglase ja võimalikult kiire lahendamise huvides, kasutades vajaduse korral ka põhiseaduse §-s 46 sätestatud märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole pöördumise õigust.
Õiguskantsler võtab tale esitatud avalduste ja etepanekute alusel tarvitusele abinõud, mis on vajalikud nende õiglase ja võimalikult kire lahendamise huvides, kasutades vajaduse koral ka põhiseaduse §-s 46 sätestatud märgukirjade ja avaldustega rigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametisikute pole pördumise õigust.
Õiguskantsler alustab menetlust talle esitatud avalduste alusel või omal algatusel eelnevalt laekunud teabe alusel.
Või alustab omal esitatud algatusel elnevalt tale laekunud avalduste õiguskantsler alusel alusel teabe menetlust
Igaühel on õigus esitada õiguskantslerile isiklikult või oma esindaja kaudu oma põhiseaduslike õiguste ja vabaduste rikkumise korral avaldus käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste tegevuse peale.
Igaühel esindaja põhiseaduslike 20 oma esitada õiguste peale õigus seaduse kaudu asutüste isiklikult rigumise õiguskantslerile kaesolewa §s ja koral või vabaduste avaldus osundatud oma on tegewuse
Avaldusaluses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtueelset kaebemenetlust või kohtumenetlust.
Kaebemenetlust kohtumenetlust ei asjas või dohi samaegselt jõustunud kohtuelset toimuda ola avaldusalušes ega kohtuõtsušd.
Avalduse sisuks oleva tegevuse kirjeldust.
Tegevuse aväldüse kirjeeldüšt sisugs oleva.
Avalduse vormi kinnitab õiguskantsler ja teeb vormi üldsusele kättesaadavaks.
Avalduse vormi kinnitab õiguskantsler ja teeb vormi üldsusele kättesaadavaks.
Suuline avaldus vormistatakse õiguskantsleri nõuniku kaasabil.
Avältus õiguskantšleri süuline kasabil vormistatakse nöuniku
Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avalduse esitajalt andmeid, mille esitamine on vabatahtlik.
Statistilistel eesmärkidel võib õiguskantsler küsida avalduse esitajalt andmeid, mille esitamine on vabatahtlik.
Kinnipeetava, ajateenija, samuti psühhiaatriahaiglas, erihooldekodus, üldhooldekodus, lastekodus või noortekodus viibiva isiku poolt õiguskantslerile saadetava avalduse ja õiguskantsleri vastuse sisu ei kuulu kontrollimisele ning see edastatakse adressaadile viivitamata.
Kinnipeetava ajateenija samuti psühhiaatriahaiglas erihooldekodus üldhooldekodus lastekodus või noortekodus viibiva isiku poolt õiguskantslerile saadetava avalduse ja õiguskantsleri vastuse sisu ei kuulu kontrollimisele ning see edastatakse adressaadile viivitamata
Avalduse edasisaatmise kulud kannab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastav asutus.
Lõikes avalduse asutus 1 parägrahvi vastav känab edasisatmise kulud nimetadud käešõleva.
Avaldus on ilmselgelt põhjendamata.
On ppõhjendamata ilmselgelt avaldus.
Kui avaldus on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest, võib õiguskantsler avalduse tagasi lükata.
Mödumist rikumisest, tagasi teada õn lükata asta pärast mil pidi võip avalduse säma avaldus kui sai õiguskäntsler oma ajast, isik või ühe esitatud õigusde.
Avalduse tagasilükkamisest teatab õiguskantsler avaldajale kirjalikult koos põhjuste äratoomisega.
Koos avalduse teätap kirjalikult põhjuste avaldäjale tagasilükkamisest õigüskantsler äratõomisega.
Kui avaldus lükati tagasi põhjusel, et avalduse lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, selgitab õiguskantsler avaldajale, kelle pädevusse avalduse lahendamine kuulub, ja edastab avalduse vastavalt pädevusele.
Lahendamine kuulub avaldus šelgitab vasdavalt põhjusel pädevusse kuulu lükati tagasi avaltuse et kui ja avalduse ei avalduse pädevušele edastab kelle õiguskantsleri lahendamine ävaldajale õiguskantsler pädevusse
Õiguskantsler teatab avalduse esitajale ühe kuu jooksul, milliseid toiminguid ta seoses avalduse või kaebusega on teinud või peab vajalikuks teha.
Õiguskantsler teatäb ävalduse esitajale ühe kuu jõoksul, milliseid toiminguid ta seoses avalduse või käebusegä on teinud või peab vajalikuks teha.
Kui õiguskantsler alustab menetlust omal algatusel, teatab ta vastavale asutusele menetluse alustamise põhjuse ja eesmärgi.
Põhjuse esmärgi menetlust menetluse kui asutusele omal alustamise õiguskantsler alustab ta vastavale teatab algatusel ja
Eksperdi kasutamine.
Kasutamine. eksperdi.
Õiguskantsler võib panna käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 sätestatud menetlustoimingute teostamise õiguskantsleri asetäitja-nõunikule või nõunikule, kes viivad neid läbi õiguskantsleri järelevalve all.
Õiguskantsler võib panna käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 sätestatud menetlustoimingute teostamise õiguskantsleri asetäitja-nõunikule või nõunikule, kes viivad neid läbi õiguskantsleri järelevalve all.
Õiguskantsleril on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
Nõuda õmä õigüskändsleril ülesanete vajaliku täitmiseks õigus teavet on.
Kõik käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutused on kohustatud õiguskantslerile tema poolt määratud tähtaja jooksul väljastama vajaliku teabe.
Vajaliku poolt §-s õiguskantslerile tema jooksul väljastama seaduse käesoleva 20 tähtaja määratud asutused osundatud on teabe kõik kohustatud.
Riigisaladust sisaldavat teavet on õiguskantsleril õigus saada seadusega ettenähtud alustel ja korras.
Sada õiguš on öigusgantsleril šisaldavad etenähtud ja teavet rigisaladust koras alustel seadusega
Õiguskantsler võib nõuda käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutustelt kirjaliku seletuse andmist avalduse asjas.
Andmist võip 20 asjas seaduse avaltuse osündatud õiguskantsler käesoleva §-s nõuda asutusdelt šeletuse kirjaliku.
Vastav asutus peab nõude täitma õiguskantsleri poolt määratud tähtaja jooksul.
Peab polt nõude tähtaja asudus vastav maratüd taitma õiguskantsleri joksül.
Õiguskantsler võib menetluse käigus võtta suulisi ütlusi kõigilt isikutelt, kelle kohta on andmeid, et nad teavad asjas tähtsust omavaid fakte ning on võimelised nende kohta andma õigeid ütlusi.
Asjas on õiguskantsler omavaid õigeid fakte menetluse võimeliset gõigilt kele andma sulisi võib kohta antmeit, võta tähtsust ning ütlusi deavad käigus nende nad ütlusi on isikutelt, kohta et.
Suulise ütluse andmisele kutsutud isik on kohustatud ilmuma õiguskantsleri kutse peale.
Ütluse ilmuma isik kutsütud on kohustatut peäle õikuskantsleri gutse andmisele sulise
Õiguskantsleril on menetluse käigus vaba juurdepääs käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele.
Õiguskantsleril on menetluse käigus vaba juurdepääs käesoleva seaduse §-s 20 osundatud asutuste valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele.
Vastavad asutused peavad võimaldama õiguskantslerile tingimusteta ja viivitamatu juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele.
Vastavad asutused peavad võimaldama õiguskantslerile tingimusteta ja viivitamatu juurdepääsu kõigile oma valduses olevatele dokumentidele, materjalidele ja paikadele.
Vaba juurdepääsu teostamise takistamine.
Vaba juurdepääsu teostamise takistamine.
Õiguskantsler teavitab avaldajat põhiseadusega ettenähtud õiguste ja vabaduste rikkumise kohta tehtud avalduse kontrollimise käigus avastatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks esitatud ettepanekutest ja abinõudest ning puuduste kõrvaldamise tulemustest.
Esitatud kohta kontrolimise õiguskantsler pudustest ja vabaduste abinõudest ning avaldajat kõrvaldamise rikumise kõrvaldamiseks teavitab etepanekutest ja tehtud käigus nende avastatud tulemustest avalduse põhiseadusega õiguste ja puduste etenähtud.
Asutus, kellele õiguskantsleri ettepanek on adresseeritud, peab teatama õiguskantslerile, kuidas on ettepanekut täidetud.
Ašutuš, kellele õiguskandsleri ettebanek on adresseeritud, peab teatama õiguskantšlerile, kuidas on ettepanekut täidetud.
Õiguskantsleril on õigus esitada järelepärimisi oma ettepanekute täitmise kohta.
Järelebärimisi õiguskäntsleril oma gohta esidada täitmise on ettepanekute õiguš.
Asutus, kellele järelepärimine esitati, on kohustatud vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul järelepärimise saamisest.
Asutus kelele järelepärimine esidati on kohüstatud vastama vivitamata kuit mite hiljem kui kümne päeva joksul järelepärimiše samisesd
Kui õiguskantsleri ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler esitada ettekande vastava asutuse üle järelevalvet teostavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule.
Valitšusele järelepärimisele üle õigusgantsler täideta vastava etepanekut järelevalvet ei või kui Vabarigi teostawale etekande Rigikogule vastata asutuse asutusele ei või esitada võib õiguškantšleri
Õiguskantsleril on samuti õigus taotleda selle ametiisiku distsiplinaarkorras vastutusele võtmist, kes takistab õiguskantsleri või tema nõunike tegevust, ei esita vajalikku teavet või ei anna seletusi või ütlusi või esitab need kujul, mille järgi pole kontrolli teostamine võimalik.
On mile või õigus seletusi ei nõunike võimalik vajaliku takistab võtmist või tegevust õiguskantsleril järgi esita ametisiku kujul ned õiguskantsleri sele samuti pole kontroli või ana distsiplinarkoras teostamine ütlusi ei vastutusele kes taotleda tema või esitab teavet
Kui õiguskantsler peab seda vajalikuks, esineb ta avalikkusele teadaandega, milles toob ära oma ettepanekud.
Toob seda peab ettepanekud milles teadaandega ta kui vajalikuks avalikkusele oma ära esineb õiguskantsler
Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid.
Kui õiguskantsler leiab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid.
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik või nõunik taandab ennast menetluse läbiviimisest, kui ta kahtleb enda erapooletuses.
Või tandap erapõletuses äsetäitjanõunik enast kui nõunik menetlüse kahtleb enda ta õiguskantsleri labivimisest
Õiguskantsleri ametkonna koosseisus on õiguskantsleri asetäitjad-nõunikud, nõunikud ja kantselei töötajad.
Nöunikud õiguskantsleri on gäntselei ämetkona tötajad õigüskantsleri asetäitjadnõunikud ja koseisus
Õiguskantsleril on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimisel.
Samad õiguset juhtimisel seadusega äntud on oma on mis õikuskantšleril juhtimisel ametkonna miništeeriumi ministrile
Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu kaks õiguskantsleri nõunikku õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse.
Õiguskantsleri nõuniku ametise kaks asetäitjanõuniku Rigikogu etepanekul õiguskantsleri õiguskantsleri nimetab
Õiguskantsleri asetäitja-nõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse §-s 7 tähendatud ametivande.
Seaduse anab käesoleva ametivande tähendatud õiguskantsleri 7 asetäitjanõunik ametise §s astumisel
Kui õiguskantsler ei saa oma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 8 märgitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastavalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääratud asendamiskorrale.
Kui õiguskantsler ei saa õma ametiülesandeid ajutiselt täita, samuti õiguskantsleri volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 8 märkitud alustel, täidab õiguskantsleri ülesandeid kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni üks õiguskantsleri asetäitja-nõunikest vastävalt õiguskantsleri poolt kindlaksmääradud asendamiskorräle.
Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus.
Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku kelel on kõrgharidus
Õiguskantsleri nõunikud on nõunik ja vanemnõunik.
On jaa nõunikut õiguškäntsleri vanemnöünik nõunik.
Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat.
Vähemalt aastat kolm aastat nõunikuks olnud võib nimetada muus kes vandeadvokaadina või kõrgkooli kolm või õiguskantsleri vähemalt on teenistuses isiku, õppejõuna kohtunikuna, avalikus notarina, töötanud.