text
stringlengths
1
314k
గౌరావఝల రామకృష్ణ సీతారామ సోదరకవులు జంటకవులుగా ప్రసిద్ధి చెందారు. వీరిలో గౌరావఝల రామకృష్ణ శాస్త్రి (1902-1970) పెద్దవాడు. ఇతడు కర్నూలు మునిసిపల్ హైస్కూలులో పండితుడిగా పెక్కు సంవత్సరాలు పనిచేశాడు. రెండవ వాడైన గౌరావఝల సీతారామ శాస్త్రి (1904-1972) అప్పటి కర్నూలు జిల్లా (ప్రస్తుతం ప్రకాశం జిల్లా) గజ్జలకొండ గ్రామంలో బోర్డు హైస్కూలు ప్రధానోపాధ్యాయుడిగా, పోస్టుమాస్టర్‌గా పనిచేశాడు. ఈ ఇరువురు సోదరకవులు పెక్కు శతావధానాలు చేశారు. విద్యాభ్యాసం వీరు బాపట్ల శంకర విద్యాలయంలో గీర్వాణాంధ్ర భాషలను, మద్రాసు విశ్వవిద్యాలయం నుండి విద్వాన్ పరీక్షను ఉత్తీర్ణులయ్యారు. రచనలు శ్రీ కాశీవిశ్వనాథ శతకము పయిడిపాటి మహాలక్ష్మి శతకము వెంకటేశ్వర శతకము శ్రీ కృష్ణ కథామృతము సుబ్రహ్మణ్యేశ్వరీయము శ్రీరామ నిర్యాణ నాటకము కాఫీ పురాణము అవధానాలు ఈ సోదరకవులు మదనపల్లి, చిత్తూరు, బెంగుళూరు, మైసూరు, బళ్ళారి, అనంతపురము మొదలైన ముఖ్యపట్టణాలలో శతావధానాలు చేశారు. ఈ పట్టణాల చుట్టుపక్కల గ్రామాలలో అష్టావధానాలు, నేత్రావధానాలు కూడా చేశారు. ఆశు ప్రదర్శనలలో సభ్యులు కోరిన కథాభాగాన్ని తీసుకుని గంటకు 300 పద్యాలను ఆశువుగా చెప్పి పలువురి మెప్పును పొందారు. మరికొన్ని పల్లెటూరి దేవాలయాలలో పురాణ పఠనం చేశారు. రచనల నుండి ఉదాహరణలు @ ఒక మారేడు దళంబు నీ పదము లందుంచంగ సంతోషివై యకలంకంబగు మోక్షమిత్తువట, పుష్పారామముంబెంచి, మా లికలంగూర్చి సహస్ర నామముల హాళింగొల్చు నీ పుణ్యరా శికేమిచ్చెదొ? తంగేడంచపుర కాశీ విశ్వనాథ ప్రభూ! @ అకలంకంబౌ భక్తి నీ చరణ సేవాశక్తి వల్మీక మృ త్తికచే లింగము జేసి నిత్యము "నమస్తే రుద్ర" యన్దివ్యవై దిక మంత్రంబుల ధూపదీపముల నర్థింగొల్చునప్పుణ్య రా శికి మోక్షంబిడు, తంగేడంచపుర కాశీ విశ్వనాథ ప్రభూ! @ వ్యాసుడంతటివాడు, బిక్షకయి మధ్యాహ్నంబు నందేగియున్ గ్రాసంబెక్కడ లేక, కాశిపయి రౌద్రంబూని దూషింప, స న్యాసీ! పొమ్మనినావు, కోపి యెటులందంజాలు నీ మోక్ష ల క్ష్మీ సామ్రాజ్యము; తంగేడంచపుర కాశీ విశ్వనాథ ప్రభూ! (శ్రీ కాశీ విశ్వనాథశతకము నుండి) @ అతిథి వాకిటనుండ నాతని విడనాడి కాఫీ త్రాగెడు కులకాంత యొకతె తాను జిక్కని కాఫీ త్రాగి నీరిడి తక్కు వారి కొసంగు నొయ్యారి యొకతె అలవాటు మాకు లేదని; రహస్యంబుగా జవిగొని యరుదెంచు జాణ యొకతె చిన్ని నా బొజ్జకు శ్రీరామరక్ష యం చును త్రాగి మురియు శూర్ఫణక యొకతె కాంతుడే కాఫీ గాచి పక్కకడ జేరి నోటికందీయ ద్రాగి,కన్నులను విప్పి చక్కగాలేదు పొమ్మని వెక్కిరించు గర్వమానసయగు విషకన్య యొకతె! (కాఫీ పురాణము నుండి) @ బట్టలిస్త్రీ సేయవైచిన మఱకల వైపు గన్గొని చాకివాడు దిట్టు సరస ప్రసంగముల్సలుప గౌగిట జేరి ముద్దిడు చెలి పెడమొగము బెట్టు పసిపాప కనులలో బడన గేకలు వైచి సారెకు సారెకు బోరుపెట్టు తళతళలాడు గోడల మీద జీదిన బనివాడు సూచి చీవాట్లు బెట్టు నెత్తి కెక్కును, కనులకు నీరు దెచ్చు గొద్ది కొద్దిగ ధనమెల్ల గొల్లవెట్టు నాసికా చూర్ణమొక దురభ్యాస మగుట తగదు సేవింప మీకు విద్యార్థులారా! (సికిందరాబాదు అవధానములో నశ్యంపై ఆశువుగా చెప్పిన పద్యం) బిరుదులు రామకృష్ణశాస్త్రి అభినవ బాణకవి, ఆశుకవి చక్రవర్తి, కవిసార్వభౌమ మొదలైన బిరుదులను పొందాడు. సీతారామశాస్త్రికి బాలకవిరత్న బిరుదును కలిగి ఉన్నాడు. మూలాలు తెలుగు జంటకవులు కర్నూలు జిల్లా కవులు శతావధానులు శతక కవులు తెలుగు కవులు కర్నూలు జిల్లా అవధానులు
ardhanaareeswarudu (samskrutam: अर्धनारीश्वर), hinduism devatha sivudu atani bhaarya paarvatitoe kalipina roopam. ardhanaareeswarudu sagam Karli, sagam streegaa varninchabaddaadu, madyalo samaanamgaa vibhajinchabadindhi. Kandla sagam saadharanamga Karli sivudu, atani sampradhaya lakshanaalanu vivaristundi. tholi ardhanarishwara chithraalu kushanula kaalam nativi, idi modati sathabdam CE nundi praarambhamavutundi. deeni iconography gupta yugamloo abhivruddhi chendhindhi, paripuurnam cheyabadindhi. puraanhaalu, vividha iconographic grandhaalu ardhanarishwara puranam, pratima girinchi vraastaayi. perlu ardhanaareeswarudu aney paeruku ardham "sagam sthree ayina bhagavantudu." ardhanaareeshwaruni ardhanari ("sagam Karli-sthree"), ardhanarisha ("sagam sthree ayina Morena"), ardhanaareenateshwara ("nrutya Morena (sagam sthree yavaru), vento itara paerlato kudaa pilustharu. paraangada, naranari ("Karli-sthree"), ammiappon (tamila peruu "talli-thandri" ani ardam), ardhayuvateeshwara (assamlo, "ooka yuvati ledha ammay sagam unna Morena"). moolaalu, praarambha chithraalu ardhanarishwara Bodh vedha saahityamlooni yama-yami, aadhima srushtikarta vishwaroopa ledha prjapati, agnidaevudu agni vedha varnanalu "avu kudaa ayina eddhu" nundi preranha pomdi vumdavacchu. bruhadaaranyaka upanishatth aatma ("selfi") androginus casmic human purusha ruupamloe, greeku hermaphroditus , frizian agdistis androginus puraanhaalu. sanketaala adyayanamu 16va shataabdapu iconographic rachana shilparatna, matasya puranam, amsumadbhedagaama, kaamikaagama, supredagama, karanagama vento agamik grandhaalu - vatilo ekuva bhaagam dakshinha bhartiya muulaaniki chendinavi - ardhanarishwara pratimanu vivaristaayi. maga sagam maga sagam tana talapai chandravankatho alankarinchabadina jata-mukuta (kuppagaa unna, matted juttutho yerpadina sirastraanam) dharistundi. konnisarlu jata-mukuta sarpalatho alankarinchabadi umtumdi, jutti gunda pravahinchae ganges nadi devatha. aada sagam sthree sagam talapai karanda-mukuta (butta aakaarapu kiriitam) ledha bagaa duvvina mudi jutti ledha rendoo unnayi. edama chavili valika-kundala (ooka rakamaina chevipogulu) dharistaaru. ooka tilakam ledha bindhuvu (ooka gundrani errati chukka) aama nuditini alamkarinchi, shivuni mudava kannutho saripottundi. edama kannu black iliner‌thoo peyimt cheyabadindhi. bhangimalu, vaahanam ardhanaareeshwaruni bhangima tribhangamgaa vumdavacchu - muudu bhaagaalugaa vangi umtumdi. tala (adamavaipuku vangi), mondem (kudivaipu), Kandla kaalu ledha sthaanamudra sthaanamloo (neerugaa), konnisarlu padmasanampai nilabadi, dhaanini pilustharu. yenimidhi chetula roopam Bhubaneshwar‌loni parasurameshwara aalayamloo nruthyam chese yenimidhi chetula ardhanaareeswarudu Pali. pai maga chetullu viinha, akshamala (japamala)ni kaligi untai, ayithe pai strilu addam, pusthakaanni pattukuntaaru, migilinavi virigipoyaayi. itara vachana vivaranalu naradiya puranam ardhanaareeswarudu sagam nalupu, sagam pasupu, ooka vaipu nagnamgaa, maroka vaipu dustulu dharinchi, purrelu mariyu sthree sagampai varusaga kamalala maala dharinchi vumtaadani perkondi. symbolism ardhanaareeswarudu Karli, sthree sutralu vidadeeyaraanivani suchisthundi. misrama roopam viswamlooni vyatiraekatala aikyatanu theliyajesthundhi (kaniyunktio opositoram). aaradhana ardhanarishwara shivuni athantha prasidha iconographic rupees okati. idi bhaaratadaesam, agneyasia antataa shivuniki ankitham cheyabadina anni devalayas, punyakshetraalalo ekuva ledha takuva kanipistundhi. moolaalu devalayas
tamato mokka solanesi kutumbaaniki chendina mokka. tamatolanu kuuralaloo pulupu ruchikai vaadedaru. vrukshashaastranaamam: licopesicon esculantam (Lycopesicon esculantum). mariyoka rakam licopesicon licopersicam (lycopesicon lycopersicum). tamato mokka muula/aadata puttuka sthaanam dakshinha America yokka paschimapraantamandali columbia, eekvadaarperu, chiile, bolivia paschima ardhabhaagam, inkayu eekvedoru sameepamloni gaalaphoga dveepasamudaayam bharatadesa itarabhaashalalooni peruu hiindi, panjaabu:Tamatar gujarati:Tometo maalaayaalaam, tamilam:Thakkali qannada:takkaali (takkali) tomato (Tomato) orea:Bilati baigan (bilati baigun) bengal:Bilati begun Assam:Bilahi desamlo tamatoadhikamga saagulovunna rastralu inchuminchu tamato desamloni annipraantaalaloo saagavutunnappatiki eediguva rashtralalalo adhika visteernamlo saagulo Pali. avi; Maharashtra, beeharu, carnatic, uttarapradesh, odissa, aandhra Pradesh, madhyapradesh, Assam. tamato ginjale kuuralaloo neerugaa wade tamato pandla nundi ginjalanu sekarinchatam veelukaadu. ayithe tamato zuice (Tomato juice) tamatosas (Tomato sauce), tamato kechaf (Tomato ketup) lu tayyaru chaeyu aahara padaardhaala utpatthi parisramalanundi tamato ginjalanu pondavacchunu. aaparisramalalo tamatho pandlanundi ginjalanu tolaginchina taruvaata Bara piena perconna aaharapadaardhaalanu utpatthi chaeyuduru. alaage licopen (lycosene, bita keroten (Beta carotene) tayyaru parisramala nundi kudaa tamato ginjale labhistayi. tamato panduloo ginjale 0.5% matramevundunu. tamatoginjalaloni padardhalu nune tamato ginjalanune erupugaa vundi, ghataina vasana kalgi vumdunu. tamato ginjala noonelooni kovvu aamlaala saatam tamato ginjala nune bhautika lakshanhaala pattika nune vupayogalu nuunenu saladu (salad) noonela thayaarilo vaadavacchunu. sabbula thayaarilo vaadavacchunu maargarinlanu tayaarucheeyutaloo upayoginchavachhunu. rangulaloo (paints) wade alcaids‌nu tayaarucheeyutaloo upyogam ivikuda chudandi nune ginjale chetlanundi vachey nooneginjalu nune santhruptha kovvu aamlam asantrupta kovvu aamlam vanarulu/moolaalu The Journal of industrial and engineering chemistry (American Chemical Society), 11 part 2, 1919: 850 noonelu sabbula thayaari
lingadahalli, Kurnool jalla, holagunda mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina holagunda nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina aadoni nundi 30 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 308 illatho, 1830 janaabhaatho 1299 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 921, aadavari sanka 909. scheduled kulala sanka 335 Dum scheduled thegala sanka 40. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594113. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu holagundalo unnayi. sameepa juunior kalaasaala holagundalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu aadoni lonoo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala karnooluloonu, polytechnic aadoeniloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram aadoni loanu, divyangula pratyeka paatasaala Kurnool lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. remdu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam murugu neee bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. murugu neetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu lingadahallilo postaphysu saukaryam Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 8 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam lingadahallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 49 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1250 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1187 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 63 hectares neetipaarudala soukaryalu lingadahallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 63 hectares utpatthi lingadahallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu verusanaga, pratthi, poddutirugudu ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 1,648. indhulo purushula sanka 842, mahilhala sanka 806, gramamlo nivaasa gruhaalu 254 unnayi. moolaalu
మాచారం,తెలంగాణ రాష్ట్రం, మహబూబ్ నగర్ జిల్లా, జడ్చర్ల మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన జడ్చర్ల నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మహబూబ్ నగర్ నుండి 22 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మహబూబ్ నగర్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. ఈ గ్రామం 7 వ నెంబరు జాతీయ రహదారి జడ్చర్ల నుంచి హైదరాబాదు వెళ్ళు మార్గములో ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 286 ఇళ్లతో, 1216 జనాభాతో 539 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 602, ఆడవారి సంఖ్య 614. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 328 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 327. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 575371. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.ప్రాథమికోన్నతపాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు గొల్లపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల బడేపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఏనుగొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఏనుగొండలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు మహబూబ్ నగర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల మహబూబ్ నగర్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం మాచారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 45 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 32 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 8 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 274 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 176 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 409 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 49 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మాచారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 49 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి మాచారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, ప్రత్తి పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు రసాయనాలు రాజకీయాలు 2013, జూలై 27న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా అనురాధ ఎన్నికయింది. మూలాలు వెలుపలి లింకులు
నల్లగొండ జిల్లాలోని యాదగిరిగుట్టకు సమీపంలో కలదీ క్షేత్రం. ఇక్కడ ముఖ్యంగా చెప్పుకోదగిన వాటిలో మొదటిది, ఇక్కడగల సురేంద్రపురి హనుమదీశ్వర ఆలయం ఈ క్షేత్రం హైదరాబాదుకు 60 కి.మీ దూరంలో కలదు నగర శివార్లలో ఉన్న సురేంద్రపురి ఒక అద్భుతమైన మ్యుజియం. పౌరాణిక అవగాహన కేంద్రంగా కూడా ఈ మ్యూజియంని పిలుస్తారు. భారత పురాణాల గురించి అవగాహన కల్పించే లక్ష్యంతో ఈ మ్యుజియమ్ ని ఏర్పాటు చేసారు. కుండా సత్యనారాయణ్ కుమారుడు సురేంద్ర పేరుతొ ఈ సురేంద్రపురి మ్యుజియం పేరు పెట్టారు. తన కుమారుడి పేరు అమరంగా ఉండడానికి ఈ మ్యూజియాన్ని స్థాపించిన సత్యనారాయణ్ గారు ఈ మ్యూజియానికి సురేంద్రపురి మ్యూజియం అన్న పేరు పెట్టారు. భారతదేశంలో ఉన్నప్రఖ్యాతమైన, ముఖ్యమైన ఆలయాల మినియెచర్ లు ఇక్కడ ప్రధానంగా కనిపిస్తాయి.ఈ వైవిధ్యమైన అంశం సందర్శకులని అమితంగా ఆకర్షిస్తుంది. ప్రముఖమైన ఆలయాల యొక్క ఖచ్చినమైన ప్రతిరూపాలని తయారు చేసేందుకు చాలా జాగ్రత్తలు తీసుకున్నారు. ఆ ఆలయాల పైన ఉండే శిల్పకళలూ నిర్మాణ శైలి ఇలా ప్రతి విషయం గురించి తగిన జాగ్రత్తలు తీసుకుని ఇక్కడ మినీయెచర్ ఆలయాలని అద్భుతంగా తయారు చేసారు. హిందువుల దేవుళ్ళని, దేవతలని వర్ణించే శిలావిగ్రహాలు, చిత్రలేఖనాలు ఈ మ్యూజియంలో గమనించవచ్చు. ఈ మ్యూజియాన్ని ఒక్క సారి సందర్శిస్తే భారత దేశ పురాణాల గురించి ఎన్నో విషయాలు తెలుసుకోవచ్చు చిత్రమాలిక సూచికలు యితర లింకులు Surendrapuri Mythological Awareness Center వేదాంతము Amusement parks in Andhra Pradesh హైదరాబాదు పార్కులు
ఇంజమామ్-ఉల్-హక్ విశ్రాంత పాకిస్థాన్ క్రికెటరు, పాకిస్థాన్ జాతీయ క్రికెట్ జట్టు మాజీ కెప్టెన్. అతను తన అంతర్జాతీయ కెరీర్‌లో టెస్ట్ మ్యాచ్‌లలో 25, వన్ డే ఇంటర్నేషనల్ (వన్‌డే) మ్యాచ్‌లలో 10 సెంచరీలు చేశాడు. ఇంజమామ్ పాకిస్థాన్ తరఫున 120 టెస్టు మ్యాచ్‌లు ఆడి 8,820 పరుగులు చేశాడు. అతను యూనిస్ ఖాన్, జావేద్ మియాందాద్ తర్వాత, టెస్ట్ క్రికెట్‌లో పాకిస్తాన్ తరపున అత్యధిక పరుగులు చేసిన మూడవ ఆటగాడు. BBC అతనిని "క్రికెట్‌లో అత్యంత గుర్తించదగిన వ్యక్తులలో ఒకడు" అనీ, "ప్రస్తుత అత్యుత్తమ బ్యాట్స్‌మెన్‌లలో ఒకడు" అనీ వర్ణించింది, "బ్రియాన్ లారా, సచిన్ టెండూల్కర్ వలె ప్రతిభావంతుడు" అని మాజీ పాకిస్తాన్ కెప్టెన్ ఇమ్రాన్ ఖాన్ చెప్పాడు. జూన్ 1992లో బర్మింగ్‌హామ్‌లోని ఎడ్జ్‌బాస్టన్‌లో ఇంగ్లాండ్‌పై ఇంజమామ్ టెస్టుల్లోకి అడుగుపెట్టాడు. ఒక సంవత్సరం తర్వాత వెస్టిండీస్‌తో ఆంటిగ్వా రిక్రియేషన్ గ్రౌండ్, సెయింట్ జాన్స్, ఆంటిగ్వాలో అతని మొదటి టెస్టు సెంచరీ చేసాడు. 2002 మేలో లాహోర్‌లోని గడ్డాఫీ స్టేడియంలో న్యూజిలాండ్‌పై అతని స్కోరు 329, టెస్టు క్రికెట్‌లో పాకిస్తాన్ బ్యాట్స్‌మెన్ చేసిన రెండవ అత్యధిక స్కోరు, మొత్తం మీద పదిహేనవ అత్యధిక స్కోరు. అతను తన 100వ టెస్టు మ్యాచ్‌లో సెంచరీ సాధించి, అలా చేసిన ఐదవ ఆటగాడిగా నిలిచాడు. ఇంజమామ్ 2005-06లో ఇంగ్లండ్ పాకిస్తాన్‌లో పర్యటించినపుడు రెండవ టెస్టు మ్యాచ్‌లో రెండు ఇన్నింగ్స్‌లలోనూ సెంచరీ చేసి, మియాందాద్ రికార్డును బద్దలు కొట్టి 24 సెంచరీలతో పాకిస్తాన్ ప్రముఖ సెంచరీ మేకర్ అయ్యాడు. 2006 జనవరిలో స్వదేశంలో జరిగిన రెండో టెస్టులో భారత్‌పై చేసిన 119 పరుగులతో, టెస్టు క్రికెట్‌లో 25 లేదా అంతకంటే ఎక్కువ సెంచరీలు చేసిన పదవ ఆటగాడిగా నిలిచాడు. ఇంజమామ్ 18 క్రికెట్ గ్రౌండ్స్‌లో టెస్టు సెంచరీలు సాధించాడు, అందులో 13 పాకిస్తాన్ వెలుపలివి. 2019 జనవరి నాటికి అతను టెస్టు క్రికెట్‌లో అత్యధిక సెంచరీలు సాధించిన ఆటగాళ్లలో ( విరాట్ కోహ్లితో కలిసి) ఉమ్మడిగా ఇరవయ్యోవాడు. నవంబరు 1991లో గడ్డాఫీ స్టేడియంలో వెస్టిండీస్‌తో జరిగిన వన్డేలో రంగప్రవేశం చేసిన ఇంజమామ్, ఒక సంవత్సరం తర్వాత ముల్తాన్ క్రికెట్ స్టేడియంలో శ్రీలంకపై తన మొదటి వన్‌డే సెంచరీ సాధించాడు. వన్‌డే మ్యాచ్‌లలో, ఇంజమామ్ 378 మ్యాచ్‌ల నుండి 11,739 పరుగులతో అత్యధిక పరుగుల స్కోరర్‌ల ఆల్-టైమ్ జాబితాలో ఐదవ స్థానంలో ఉన్నాడు, అయితే అతను ఆ జాబితాలోని టాప్ టెన్ ఆటగాళ్లలో అతి తక్కువ సెంచరీల సంఖ్య అతనిదే. 1994లో షార్జా క్రికెట్ అసోసియేషన్ స్టేడియంలో న్యూజిలాండ్‌పై అతని అత్యధిక వన్‌డే స్కోరు 137 నాటౌట్. రెండు జట్ల మధ్య 2006 సిరీస్ సందర్భంగా బ్రిస్టల్‌లోని కౌంటీ క్రికెట్ గ్రౌండ్‌లో ఇంజమామ్ తన ఏకైక ట్వంటీ 20 అంతర్జాతీయ మ్యాచ్‌ని ఇంగ్లాండ్‌తో ఆడాడు. అతను ఫార్మాట్‌లో ఎప్పుడూ సెంచరీ చేయలేదు. 2019 జనవరి నాటికి అతను అంతర్జాతీయ క్రికెట్‌లో అత్యధిక సెంచరీలు సాధించిన ఆటగాళ్లలో ఉమ్మడిగా ఇరవై-ఐదవ స్థానంలో ఉన్నాడు. సూచిక టెస్టు సెంచరీలు వన్డే సెంచరీలు గమనికలు మూలాలు
balive, Eluru jalla, musunuru mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina musunuru nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nujiveedu nundi 22 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 446 illatho, 1798 janaabhaatho 785 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 917, aadavari sanka 881. scheduled kulala sanka 564 Dum scheduled thegala sanka 52. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589044. graama bhougolikam idi samudramattaaniki 16 mee.etthulo Pali. sameepa gramalu yea gramaniki sameepamlo yellapuram, katrenipadu, valasapalli, musunuru, madicherla gramalu unnayi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, praivetu praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, Mandla parishattu praathamikonnatha paatasaala unnayi. balabadi musunurulonu, maadhyamika paatasaala velpucharlaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala eloorulo unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic eloorulo unnayi. viswa geethaanjali juunior kaalaeji, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala eloorulo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. dharmajigudem, vijayarai nundi rodduravana saukaryam Pali. railvestation: Vijayawada 59 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu/devalayas shree ramalingeswaraswamy alayam "balive"loo velasina shree ramalingeswaraswamy, bhakthulu korina korkeluteerche abhayapradaayudigaa velugonduchunnadu. dakshinakashi gaaa paerondhina yea kshethramlo puurveekulaku pindapradaanam chessi, bhakthulu punyasnaanaalu aacharinchadam aachaaram. ikda swamy paschima mukhangaa undatamtho paatu, prakkana rajarajeswari ammavaru alayam undatam visaesham. deevaalayam chuttuu palu shivalingaalu, bhaktula poojalandukonuchunnavi. mahasivaratriki ikkadaku vividha praantaalanundi, 2,3 lakshalakupaigaa bhakthulu tarali vachi, prakkanae unna tammilerulo snaanaalu aacharinchi, swaamini darsinchukoni, pujalu chestaaru. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 9 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam balivelo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 198 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 68 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 74 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 23 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 8 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 132 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 6 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 273 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 212 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 67 hectares neetipaarudala soukaryalu balivelo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 67 hectares utpatthi balivelo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu ikda vari, pugaku, kuuragayalu, kobbari, mamidi pradhaanamiena pantalu. graama panchyati 2013, julailo balive graama panchaayatiiki nirvahimchina ennikalallo naagula srinivaasaraavu sarpanchigaa ennikainaadu.venkataapuram deeni shivaaru gramam. moolaalu velupali linkulu
alwal railway staeshanu dakshinha Madhya railway manmad-kacheguda vibhaganlo unna Hyderabad, aandhra Pradesh, bhaaratadaesamloe ooka railway staeshanu Pali. alwal parisaramulaku yea staeshanu nundi andubatulo Pali. alwal staeshanu, alwal, sikindraabaad yokka pradhaana sthaanamloo Pali. staeshanu sameepamloni alwal praantamunaku, idi ooka pradhaana kuuragaayala shaping prantham ayina rautu bazzar prakkanae Pali. yea staeshanu sameepamloni alwal, old alwal, venkataapuram, armi sab are, suchithra,, marikonni praantaalaku yea railway staeshanu panichestundi. yea staeshanu sikindraabaad, medchel Madhya pradhaana stationulalo okati. railu maargamulu multy modal trance‌Port sistom, Hyderabad bollaram - sikindraabaad (bs Jalor) pariivaahaka pranthalu chithramaalika bayati linkulu MMTS Timings dakshinha Madhya railway prakaaram rangaareddi jalla mmts staeshanlu Hyderabad railway divisionu staeshanlu dakshinha Madhya railway zoan Telangana railway staeshanlu bharathadesapu railway staeshanlu rangaareddi jalla railwaystationlu
Sattowal (58) (37818) భౌగోళికం, జనాభా Sattowal (58) అన్నది అమృత్‌సర్ జిల్లాకు చెందిన బాబ బకాలా తాలూకాలోని గ్రామం, ఇది 2011 జనగణన ప్రకారం 175 ఇళ్లతో మొత్తం 870 జనాభాతో 171 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. సమీప పట్టణమైన Batala అన్నది 12 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 445, ఆడవారి సంఖ్య 425గా ఉంది. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 244 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 37818. అక్షరాస్యత మొత్తం అక్షరాస్య జనాభా: 638 (73.33%) అక్షరాస్యులైన మగవారి జనాభా: 348 (78.2%) అక్షరాస్యులైన స్త్రీల జనాభా: 290 (68.24%) విద్యా సౌకర్యాలు * గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ బాలబడి ఉంది.గ్రామంలో 1 ప్రైవేటు బాలల బడి ఉంది. గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఉంది. * గ్రామంలో 1 ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఉంది. సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల (Gaggar bhana)గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. సమీప "ఆర్ట్స్, సైన్స్, కామర్సు డిగ్రీ కళాశాలలు" (Sathiala)గ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యాలు . ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలు తాగు నీరు శుద్ధిచేసిన కుళాయి నీరు లేదు శుద్ధి చేయని కుళాయి నీరు లేదు చేతిపంపుల నీరు లేదు గొట్టపు బావులు / బోరు బావుల నీరు లేదు నది / కాలువ నీరు లేదు చెరువు/కొలను/సరస్సు నీరు లేదు పారిశుధ్యం తెరిచిన డ్రైనేజీ లేదు. డ్రెయినేజీ నీరు నేరుగా నీటి వనరుల్లోకి వదిలివేయబడుతోంది . పూర్తి పారిశుధ్య పథకం కిందకు ఈ ప్రాంతం రావట్లేదు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు లేదు. సమీప ఇంటర్నెట్ కెఫెలు / సామాన్య సేవా కేంద్రాలుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసు లేదు. సమీప పబ్లిక్ బస్సు సర్వీసుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. ప్రైవేట్ బస్సు సర్వీసు ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ లేదు. గ్రామం జాతీయ రహదారితో అనుసంధానం కాలేదు. * గ్రామం రాష్ట్ర హైవేతో అనుసంధానం కాలేదు. సమీప రాష్ట్ర హైవేగ్రామానికి 5 నుంచి 10 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. గ్రామం ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుతో అనుసంధానం కాలేదు. సమీప ప్రధాన జిల్లా రోడ్డుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు సమీప ఏటియంగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. బ్యాంకు సౌకర్యం లేదు. సహకార బ్యాంకు లేదు. సమీప సహకార బ్యాంకుగ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. పౌర సరఫరాల శాఖ దుకాణం ఉంది. వారం వారీ సంత లేదు. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు ఏకీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం (పోషకాహార కేంద్రం) లేదు. అంగన్ వాడీ కేంద్రం (పోషకాహార కేంద్రం) ఉంది. ఆశా (గుర్తింపు పొందిన సామాజిక ఆరోగ్య కార్యకర్త) ఉంది. ఆటల మైదానం ఉంది. సినిమా / వీడియో హాల్ లేదు. సమీప సినిమా / వీడియో హాల్ గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం లేదు. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ లేదు. సమీప అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్గ్రామానికి 5 కిలోమీటర్ల లోపే ఉంది. జనన & మరణ రిజిస్ట్రేషన్ కార్యాలయం లేదు. సమీప జనన & మరణ రిజిస్ట్రేషన్ కార్యాలయం గ్రామానికి 10 కిలోమీటర్ల కన్నా దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో విద్యుత్ సౌకర్యం కలదు భూమి వినియోగం Sattowal (58) ఈ కింది భూమి వినియోగం ఏ ప్రకారం ఉందో చూపిస్తుంది (హెక్టార్లలో): వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 24 నికరంగా విత్తిన భూ క్షేత్రం: 147 నీటి వనరుల నుండి నీటి పారుదల భూ క్షేత్రం: 147 నీటిపారుదల సౌకర్యాలు నీటి పారుదల వనరులు ఇలా ఉన్నాయి (హెక్టార్లలో): కాలువలు: 25 బావి / గొట్టపు బావి: 122 తయారీ వస్తువులు, పరిశ్రమలు, ఉత్పత్తులు Sattowal (58) అన్నది ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి చేస్తోంది (ప్రాధాన్యతా క్రమంలో పై నుంచి కిందికి తగ్గుతూ): గోధుమలు, బియ్యం,మొక్కజొన్న మూలాలు అమృత్‌సర్ [[వర్గం:[X] తాలూకా గ్రామాలు)]] అమృత్ సర్ జిల్లా గ్రామాలు
నరాంతకుడు ఆగష్టు 23, 1963న విడుదలైన డబ్బింగ్ సినిమా. తమిళభాషలో 1960లో విడుదలైన రత్నపురి ఇలవరసి దీనికి మాతృక. నటీనటులు ఎం.ఆర్‌.రాధా టి.ఆర్.మహాలింగం అశోకన్ సి.వి.వి.పంతులు షణ్ముగం సేతుపతి సాయిరామన్ ఎం.వి.రాజమ్మ ఇ.వి.సరోజ కుచలకుమారి మోహన పద్మిని ప్రియదర్శిని జెమిని చంద్రిక సాంకేతికవర్గం దర్శకత్వం: టి.ఆర్.రామన్న మాటలు, పాటలు: శ్రీశ్రీ సంగీతం: పామర్తి కూర్పు: పి.వి.మాణిక్యం ఛాయాగ్రహణం: టి.ఆర్.రాజభక్తర్ కథ పాటలు ఈ సినిమాలోని పాటలను శ్రీశ్రీ రచించగా పామర్తి సంగీతాన్ని సమకూర్చాడు. మూలాలు డబ్బింగ్ సినిమాలు 1963 సినిమాలు జానపద చిత్రాలు
narasapur revenyuu divisionu, Telangana raashtram, medhak jillaaloni ooka paripalana vibhaagam. medhak jillaalovunna muudu revenyuu divisionlalo idi okati. yea divisionu paripaalanalo 6 mandalaalu unnayi. yea divisionu pradhaana kaaryaalayam narasapur pattanhamloo Pali. 2016, aktobaru 11na rashtramloni jillala punarvyavastheekarana aadhaaramga revenyuu divisionu paridhi savarinchabadindi. yea revinue divisionu medhak loekasabha niyojakavargam, narasapur saasanasabha niyojakavargam paridhiloo bhaagamgaa Pali. vivaralu ias cadder‌loo sab kollektor ledha dipyooti kollektor hodhalo unna revenyuu divijanal adhikary yea revenyuu vibhaganiki ophphicer gaaa vuntadu. tahashildar keder‌loni administretive ophphicer paripaalanalo sahayam chestad. collectorate‌, Mandla revenyuu vibhaagaala Madhya anusandhaanamgaa yea divisionu paripalana vyavahaaraalalo panichestuntundi. paripalana narasapur divijanuloni mandalaalu: moolaalu medhak jalla medhak jalla revenyuu divisionlu
సిమ్రాన్‌ శర్మ (జననం 1997 నవంబరు 28) భారతీయ సినిమా నటి, మోడల్. 2017లో మిస్ రాజస్తాన్ గా నిలిచింది. ఆమె మిస్టర్‌ ఇడియట్‌ తో కథానాయికగా తెలుగు తెరపై అరంగేట్రం చేయనుంది. నవంబరు 2023లో విడుదల కానున్న ఈ సినిమాలో హీరో రవితేజ తమ్ముడు రఘు రాజు కుమారుడు మాధవ్‌ హీరో కాగా, సిమ్రాన్‌ శర్మ హీరోయిన్‌. అయితే, 2021లో నీహారిక కొణిదెల నిర్మించిన వెబ్ సిరీస్ ఒక చిన్న ఫ్యామిలీ స్టోరీలో ఆమె సంగీత్ శోభన్ తో జతకట్టింది. ఆమె 2015లో సుమన్ గంగూలీ దర్శకత్వం వహించిన బ్లూ మౌంటైన్స్ చిత్రంతో తన నటనా జీవితాన్ని ప్రారంభించింది. ఈ చిత్రం 2016 హైదరాబాద్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ లో ఉత్తమ ఫీచర్ ఫిల్మ్‌ అవార్డును గెలుచుకుంది. అలాగే. పలు జాతీయ, అంతర్జాతీయ అవార్డులనూ కైవసం చేసుకుంది. ఆ తరువాత, ఆమె ఐసీ దీవాంగీ దేఖి నహీ కహీ, చిద్యఘర్, తేరే బినా జియా జాయే నా, తు మేరా హీరో వంటి అనేక టెలివిజన్ సీరియల్‌లలో కూడా నటించింది. బాల్యం, విద్యాభ్యాసం సిమ్రాన్ శర్మ హిమాచల్ ప్రదేశ్‌లోని సిమ్లాలో జన్మించింది. ఆమె కాన్వెంట్ ఆఫ్ జీసస్ అండ్ మేరీ స్కూల్, డీఏవి పబ్లిక్ స్కూల్ ల నుండి పాఠశాల విద్యను పూర్తి చేసింది. కెరీర్ చదువుకుంటూనే టెలివిజన్ ప్రకటనలు, ఫోటోషూట్‌లలో చేయడం సిమ్రాన్ శర్మ ప్రారంభించింది. 2015లో, సుమన్ గంగూలీ దర్శకత్వం వహించిన బ్లూ మౌంటైన్స్ చిత్రంతో ఆమె ప్రసిద్ధి చెందింది. అదే సమయంలో ఎపిసోడిక్ షో ఫియర్ ఫైల్స్‌లో తన మొదటి పాత్రను పోషించింది. తర్వాత ఆమె ఐసీ దీవాంగీ దేఖి నహీ కహీ, తేరే బిన్, తషన్ ఇ ఇష్క్, తు మేరా హీరో, తేరే బినా జియా జాయే నాలలోనూ నటించింది. మూలాలు 1997 జననాలు భారతీయ సినిమా నటీమణులు భారతీయ మోడల్ భారతీయ టెలీవిజన్ నటీమణులు తెలుగు సినిమా నటీమణులు
sudhakar sidhu Bihar‌ raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. aayana rangadha niyojakavargam nundi moodusaarlu emmelyegaa gelichi prasthutham nitesh kumar mantrivargamlo vyavasaya saakha mantrigaa pania cheestunnaadu. moolaalu Bihar rajakeeya naayakulu Bihar vyaktulu
raavimaanupaakalu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, chintapalle mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina chintapalle nundi 30 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 90 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 71 illatho, 231 janaabhaatho 0 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 103, aadavari sanka 128. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 231. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585327.pinn kood: 531111. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala chintapallilonu, praathamikonnatha paatasaala lambasingilonu, maadhyamika paatasaala lambasingiloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintapallilonu, inginiiring kalaasaala maakavarapaalemloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintapallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. ooka naatu vaidyudu unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. piblic reading ruum, assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam ravimanupakalulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: utpatthi ravimanupaakaalulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, bananas moolaalu
గంగువాడ పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితాను ఇక్కడ ఇచ్చారు. గంగువాడ (పలాస) - శ్రీకాకుళం జిల్లాలోని పలాస మండలానికి చెందిన గ్రామం గంగువాడ (పాతపట్నం) - శ్రీకాకుళం జిల్లాలోని పాతపట్నం మండలానికి చెందిన గ్రామం
పెదదుంగడ,ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, విజయనగరం జిల్లా, వేపాడ మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన వేపాడ నుండి 3 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విజయనగరం నుండి 46 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 67 ఇళ్లతో, 226 జనాభాతో 178 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 110, ఆడవారి సంఖ్య 116. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 24 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 191. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583005.పిన్ కోడ్: 535281. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు వేపాడలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల వల్లంపూడిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల శృంగవరపుకోటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు విజయనగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల శృంగవరపుకోటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం వేపాడలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పెదదుంగడలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పెదదుంగడలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 117 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 4 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 55 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 20 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 35 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పెదదుంగడలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 10 హెక్టార్లు* చెరువులు: 25 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
పుర్ణాంకాలు (ఆంగ్లం:Whole numbers) సున్నతో ప్రారంభమై అనంతం వరకు విస్తరించిన సంఖ్యలు. పూర్ణాంకాలలో అతి చిన్న సంఖ్య "0". పూర్ణాంకాల సంఖ్యా సమితిని "W"తో సూచిస్తారు.సహజ సంఖ్యలు, సున్న కలిసి పూర్ణాంకాల సమితి అవుతుంది. సంకలన ధర్మాలు సంవృత ధర్మం ఏ రెండు పూర్ణాంకాల మొత్తం ఒక పూర్ణాంకవవుతుంది. a, b అనునవి పూర్ణాంకాలైతే a+b కూడా పూర్ణాంకమవుతుంది. ఉదా: 2,3 లు పూర్ణసంఖ్యలు అయిన 2+3=5 కూడా ఒక పూర్ణ సంఖ్య. స్థిత్యంతర ధర్మం a, b అనునవి పూర్ణాంకాలైతే a+b = b+a అవుతుంది. ఉదా: 5,8 అనునవి రెండు పూర్ణ సంఖ్యలు అయిన 5+8 = 8+5 అగును. సహచర ధర్మం a, b, c అనునవి మూడు పూర్ణాంకాలైతే (a+b) +c =a+ (b+c) అవుతుంది. ఉదా: 7,8, 9 మూడు పూర్ణసంఖ్యలు అయిన (7+8) +9=7 (8+9) అవుతుంది. తత్సమాంశము a ఒక పూర్ణసంఖ్య అయితే a+0=a అయ్యేటట్లు "0" అనే పూర్ణ సంఖ్య ఉంది. "0"ను సంకలన తత్సమాంశము అంటారు. ఒక సంఖ్యను ఏ సంఖ్యతో కలిపిన మరల అదే సంఖ్య వచ్చి ఆ కలిపిన సంఖ్య ఆ సంఖ్యా సమితిలో ఉన్నచో ఆ సంఖ్యను సంకలన తత్సమ మూలకం అందురు. ఉదా: 5 ఒక పూర్ణ సంఖ్య అయిన 5+0=5 అగును. సంకలన విలోమము a ఒక పూర్ణ సంఖ్య అయిన a+ (-a) =0 అయ్యేటట్లు -a అనే సంఖ్య పూర్ణస్ంఖ్యలలో లేదు. అందువలన పూర్ణ సంఖ్యలలో సంకలన విలోమం ఉండదు. ఒక సంఖ్యను ఏ సంఖ్యతో కలిపిన సంకలన తత్సమాంశము వస్తుందో ఆ కలిపిన సంఖ్య ఆ సంఖ్యా సమితిలో ఉన్నచో ఆ సంఖ్యను సంకలన విలోమం అందురు. పూర్ణ సంఖ్యలలో ఋణ సంఖ్యలు ఉండవు కావున సంకలన విలోమం ఉండదు. గుణకార ధర్మాలు సంవృత ధర్మం ఏ రెండు పూర్ణాంకాల లబ్ధం ఒక పూర్ణాంకవవుతుంది. a, b అనునవి పూర్ణాంకాలైతే axb కూడా పూర్ణాంకమవుతుంది. ఉదా: 2,3 లు పూర్ణసంఖ్యలు అయిన 2x3=6 కూడా ఒక పూర్ణ సంఖ్య. స్థిత్యంతర ధర్మం a, b అనునవి పూర్ణాంకాలైతే axb = bxa అవుతుంది. ఉదా: 5,8 అనునవి రెండు పూర్ణ సంఖ్యలు అయిన 5x8 = 8x5 అగును. సహచర ధర్మం a, b, c అనునవి మూడు పూర్ణాంకాలైతే (axb) xc =ax (bxc) అవుతుంది. ఉదా: 7,8, 9 మూడు పూర్ణసంఖ్యలు అయిన (7x8) x9=7 (8x9) అవుతుంది. తత్సమాంశము a ఒక పూర్ణసంఖ్య అయితే ax1=a అయ్యేటట్లు "1" అనే పూర్ణ సంఖ్య ఉంది. "1"ను గుణకార తత్సమాంశము అంటారు. ఒక సంఖ్యను ఏ సంఖ్యతో గుణించిన మరల అదే సంఖ్య వచ్చి ఆ గుణించిన సంఖ్య ఆ సంఖ్యా సమితిలో ఉన్నచో ఆ సంఖ్యను గుణకార తత్సమ మూలకం అంటారు. ఉదా: 5 ఒక పూర్ణ సంఖ్య అయిన 5x1=5 అగును. గుణకార విలోమము a ఒక పూర్ణ సంఖ్య అయిన ax1/a=1 అయ్యేటట్లు 1/a అనే సంఖ్య పూర్ణసంఖ్యలలో లేదు. అందువలన పూర్ణ సంఖ్యలలో గుణకార విలోమం ఉండదు. ఒక సంఖ్యను ఏ సంఖ్యతో గుణించిన గుణకార తత్సమాంశము వస్తుందో ఆ గుణించిన సంఖ్య ఆ సంఖ్యా సమితిలో ఉన్నచో ఆ సంఖ్యను గుణకార విలోమం అంటారు. పూర్ణ సంఖ్యలలో అకరణీయ సంఖ్యలు (భిన్నాలు) ఉండవు కావున గుణకార విలోమం ఉండదు. వ్యవకలన ధర్మాలు పూర్ణ సంఖ్యలలో ఋణ సంఖ్యలు ఉండవు కావున వ్యవకలన ధర్మములు పాటించవు. భాగహార ధర్మములు పూర్ణ సంఖ్యలలో భిన్న సంఖ్యలు ఉండవు కావున భాగహార ధర్మములు పాటించవు. విభాగ న్యాయం a, b, c లు మూడు పూర్ణసంఖ్యలైన (a+b) c = (axc) + (bxc) అవుతుంది. ఈ న్యాయమును విభాగ న్యాయం అంటారు. గణిత శాస్త్రము
theophiline (Theophylline, also known as 1,3-dimethylxanthine) ooka methyl janthin vargaaniki chendina mandu. dheenini ekkuvaga oopiritittulaku sambamdhinchina aasthamaa vento vyaadhulalo upayogistaaru. idi nirmaanaatmakamgaa kefin (caffeine) saripoli vuntundi. theophiline prakrutisiddhamgaa cocoa ginjalalo umtumdi. veenilo sumaaru 3.7 mg/g Bara vuntundi. koddhi parimaanaallo theophiline kaachina teelo kudaa vuntundi. indhulo sumaarugaa 1 mg/L, vuntundi. moolaalu mamdulu
తోట చంద్రశేఖర్ (ఆంగ్లం: Thota Chandrasekhar) ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రానికి చెందిన మాజీ ఐఏఎస్, రాజకీయ నాయకుడు. తన 21 ఏళ్ళ ఐఏఎస్‌ సర్వీసులో మహారాష్ట్రలో వివిధ హోదాల్లో పనిచేశాడు. 2023 జనవరి 2న భారత్ రాష్ట్ర సమితి ఆంధ్రప్రదేశ్ అధ్యక్షుడిగా నియమించబడ్డాడు. జననం, విద్య చంద్రశేఖర్ 1963, మే 28న ఆంధ్రప్రదేశ్ లోని గుంటూరు లో సరోజిని - రామారావు దంపతులకు జన్మించాడు. 1977లో ఎస్.ఎస్.సి. పూర్తిచేశాడు. 1979లో హిందూ కళాశాల నుండి ఇంటర్మీడియట్, 1982లో ఎ.సి.కాలేజ్ నాగార్జున విశ్వవిద్యాలయం నుండి బి.ఎస్సీ., 1984లో ఆంధ్ర విశ్వవిద్యాలయం నుండి ఎమ్మెస్సీ పూర్తిచేశాడు. 2000లో బొంబాయి విశ్వవిద్యాలయం నుండి డాక్టరేట్ పట్టా పొందాడు. చంద్రశేఖర్ కు అనురాధతో వివాహం జరిగింది. వారికి ఒక కుమారుడు (ఆదిత్య శేఖర్), ఒక కుమార్తె (అధితి శేఖర్) ఉన్నారు. వృత్తి జీవితం మహారాష్ట్ర కేడర్‌కు చెందిన తోట చంద్రశేఖర్‌ 1997 మే నుండి 2000 మే వరకు థానే మున్సిపల్ కార్పొరేషన్ మునిసిపల్ కమీషనర్‌గా పనిచేశాడు. ఆ మూడేళ్ళకాలంలో థానే నగరాన్ని ప్రణాళికాబద్ధమైన, పరిశుభ్రమైన మరియు అందమైన నగరంగా మార్చాడు. 20 వేలకు పైగా అనధికార నిర్మాణాలను, ఆక్రమణలను తొలగింపజేశాడు. స్లమ్ పాకెట్స్, డంపింగ్ గ్రౌండ్స్‌గా మారిన థానే సిటీలోని దాదాపు 15 సరస్సులను శుభ్రం చేసి సంరక్షించాడు. దాదాపు 20 భారీ ప్రాజెక్టులను అమలు చేశాడు. 2000 సంవత్సరంలో హడ్కో - భారత ప్రభుత్వం అందించిన "క్లీన్ సిటీ ఎ వార్డు"ను కూడా థానే నగరం సాధించింది. చంద్రశేఖర్ థానే నుండి బదిలీ చేయబడినప్పుడు అతని బదిలీకి నిరసనగా ప్రజలు మూడురోజుల బంద్ పాటించారు. 2002 అక్టోబరు నుండి 2005 జూన్ వరకు మెట్రోపాలిటన్ కమిషనర్ గా పనిచేశాడు. ముంబై మౌలిక సదుపాయాలను మెరుగుపరచడానికి ముంబై అర్బన్ ట్రాన్స్‌పోర్ట్ ప్రాజెక్ట్, ముంబై అర్బన్ ఇన్‌ఫ్రాస్ట్రక్చర్ ప్రాజెక్ట్, ముంబై మెట్రో రైల్ ప్రాజెక్ట్ మొదలైన ప్రధాన మౌలిక సదుపాయాల ప్రాజెక్టులను అమలు చేశాడు. 18 నెలల రికార్డు సమయంలో బాధిత ప్రజలకు పునరావాసం కల్పించడానికి 50,000 ఇళ్ళను కూడా నిర్మించాడు. 2000 - 2002 వరకు నాగ్‌పూర్ మునిసిపల్ కమీషనర్‌గా పనిచేశాడు. 2002లో నాగ్‌పూర్ నగరానికి రెండవసారి క్లీన్ సిటీ అవార్డును అందుకున్నాడు. రెండు సంవత్సరాల స్వల్ప వ్యవధిలో నాగపూర్ ను మహారాష్ట్ర రెండవ రాజధానిగా రూపానిచ్చాడు. 2008లో ఉద్యోగానికి రాజీనామా చేశాడు. అనంతరం ఆదిత్య హైజింగ్‌ ఇన్‌ఫ్రాస్ట్రక్చర్‌ డెవలప్‌మెంట్‌ కార్పొరేషన్‌ చైర్మన్‌గా పనిచేశాడు. రాజకీయ జీవితం ప్రజారాజ్యం పార్టీ ద్వారా క్రియాశీల రాజకీయాల్లోకి అడుగుపెట్టి, 2009 ఎన్నికల్లో గుంటూరు లోక్‌సభ నియోజకవర్గం నుంచి పోటీచేసి ఓడిపోయాడు. తరువాత 2014లో వైఎస్సార్‌సీపీ నుంచి ఏలూరు ఎంపీగా, 2019లో గుంటూరు పశ్చిమ నియోజకవర్గం నుంచి జనసేన ఎమ్మెల్యేగా పోటీచేసి ఓడిపోయాడు. 2023 జనవరి 2న భారత్ రాష్ట్ర సమితి పార్టీ జాతీయ అధ్యక్షుడు కేసీఆర్ సమక్షంలో బీఆర్ఎస్‌ పార్టీలో చేరి, ఆ పార్టీ ఆంధ్రప్రదేశ్ అధ్యక్షుడిగా నియమించబడ్డాడు. మూలాలు ఐ.ఏ.ఎస్.ఆఫీసర్లు పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా వ్యక్తులు పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా రాజకీయ నాయకులు ఆంధ్ర విశ్వవిద్యాలయం పూర్వ విద్యార్థులు తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి రాజకీయ నాయకులు
savaramu chinanarayananayakudu eekavi kuvalayashwacharitra manedi yaidaswasamula prabandhamunu rachiyinchi, timmanarapaalaputrudayi naaraayanabhoopaaluni kankitamu chesenu. eekavi thaanu kshatriyuda naniyu, raayabhoopaaluni putrudananiyu cheppikoniyunnadu. eethadu raayabhoopaalunaku dirumalamba valana galigina tleekrindi padyamuvalana deliyavachuchunnadi.- ma. atha daatimmamayandu venkatanrupadhyakshun ripuchhedano ddhatu rangaadhipu dirmalambavalanan dharmatmu gopaalu nu nnatakeertim binanaranakhya dagu nannun gasturindrun samam chitakirtin raghunaadha dimmavibhu ganchen najjanadharulan kavi kaalaamu kruthipathi yeyna narayanabhupaludu srirangaraja venkatapatiraayalaku sahayu diyundinatlu cheppabadinanduna gavi 1580 va samvatsarapraantamulayam dundinatlu kaanavachuchunnaadu. mayiyu gruthinaayakudaina naaranaranaadhudu matla yanantabhoopaalunikaalamulo nundina tleekrindi padyamunandu jeppabadinandunanu, kavi padunaravataabaadnamtamuna dundinatlu nirdhaaranamu chaeyavacchunu- sea. tanamaata chenjika tanjapuri madhuraadhinaathulaku neyyambu neerapa danasiri dolakondanarendramkhudhakham laudala vahimpa danakeertimatlanantrupahampaka koniyaadikonaga danadanagunamugodaariti varninchukonaga velayu vedandagandanirgaladavada lamadadhaaraadhuniinaadhumampa caryakruddindimarava datadu prabhumaatru dee naranadhi naeta. intani kavithvamu girinchi konni padhyamulu [ 215 ] eekavi kaasyapagotrudu; satagopatapesandra shishyudu. eetani kavithvamu salakshanamayi vinasompugaa nundunu. eetani kuvalayaashvacharithramulo konnipadyamula nindudaaharinchuchunnaa. cha. mitimiti yendavedi balimim delidammula rekusandulam jitukumananga goodi nivasinchi tadagramaranda mappata ppatikini moothimutti payipai nadi challabadanga broddugrum kuta gani yantatam bodalu godemitarapu detu lathrani. [aa.1] cha. munivanital sacheemukhatamonibhevanuku bativrata janatati delpucho baravichaaramugaa ganu velputojjaja vvani moga mavvalam jonupa vaaralu navvudu rame siggupem puna dalavanchu jandurudu pongaga nayyayiyaaga velalan. [aa.2] cha. talapuna nentha mohaparitaapamugalgina dachukonduro yalayika leka neekarani nangadibettuduro vadhutikal palukavu ninnunantikulabhaamala ganame vaari katmana thulapayi baliledo tamidottinapattuna mattu pettaro. [aa.3] ma.atha dacho duragambu nekki hrudayaabjaapuurna modarna vaam chitudai naarala venka nunchukoni yaksheenaikyamaanikyadii dhitijaataamrutarugvitaa magudai teyaadhinaadhaayataa yatanam ballava nirgaminchi purabaahyakshoni ketenchuchun. [aa.4] cha. velupalirachcha nokkayeda velupusaaniki vannekanikin galahamu kalgeneni gurikaanitanambuna vachi rosapum balukula vaadu rechi sigapatlaku dagneraji krovvunam galakala navvuvaadu chavukatlasiyada rumaluvidagan. [aa.5] moolaala jaabithaa aandhra kavula charitramu - rendava bhaagamu (1949) rachinchinavaaru kandukuuri viiraesalimgam pantulu. ''savaramu chinanarayananayakudu' (vibhaagam) telegu kavulu
charmamu (Skin) mana sariiramloe athipedda avayavam. dheenilo muudu mukhyamaina poraluntaayi. charmamu sareeramanthaa kappi lopaliki bhagalni rakshistundi. navarandhralavadda charmam lopistundi. idi vividha rangulaloo umtumdi. charmaaniki sambamdhinchina vijnana shaasthraanni 'dermatology' antaruu. nirmaanam charmamlo mukhyamgaa bahyacharmam, antascharmam aney remdu poraluntaayi. bahyacharmam bahistvacham nunchi yerpadutundi. romaalu, sweda grandhulu baahyacharmaaniki chendinavi. gollu kudaa deeninunche erpadatayi. charmam poralu bahyacharmam bahyacharmam mee charmam yokka bayati pora, idi haanikaramiena bacteria, viruslu itara videsi padaardhaalanu lothaina poralaloki praveshinchakundaa niroodhinche rakshana avarodhamgaa maarutundi. idi charmam nundi neeti nastanni nivaaristundi melanocytes undatam will dani ranguku kudaa kaaranam. antahcharmam bahyacharmam crinda rendava pora charmamu, dheenilo kollajen, elastine, rakta naalaalu Barauni untai. yea poralo unna chemata grandhulu chematanu utpatthi chestaayi, idi shareeram nundi vishaanni bayataku teeyadaaniki sahaayapadutundi, dhaanini challagaa unchuthundi. charma poralooni neural chivaralu mee sariiramloe sparsa bhaavanaku kaaranamavutaayi. bahyacharmamu aduguna unna kanajaalamu subcatanius kanajaalam ledha hypodermis bagaa vascularized, vaduluga umdae bandhana kanajaalam kovvu kanajaalaalanu kaligi umtumdi. kamdaraalu, snayuvu, snayuvu, ummadi gulika emukalatho sahaa lothaina kanajaalaalu hypodermis crinda untai. yea pora vushnogratanu nirvahisthundhi paripushti ledha shake shoshaka vale panichestundi. yea poralo unna kovvu mee kamdaraalu, emukalu amtargata avayavaalanu gaayaala nundi rakshistundi. emukalu kandaraalaku charmanni atach cheyadanki kudaa pora sahaayapadutundi. dharmaalu parisaraala vaataavaranamunundi, suukshmakrimulanundi sareerabhaagaalni rakshinchadam. sparsa gnaanaanni (Touch sensation) kalugajeyadam. neee charmandwara chemata ruupamloe pothundhi. charmamloni raktanaalhaala sankocha vyaakochaala dwara neetinashtaanni nirodhistundi. sareera vushnogratanu vividhakaalaallo sthiramgaa unchadam. konni vitamin tayaarukaavadaaniki charmam vupayogapaduthundi. charmam rakaalu sadarana charmam jiddugala charmam podi baarina charmam sunnitamaina charmam Morbi silindra charmavyaadhulu chundru motimalu thaamara vento silindra sambandhitha Morbi. gajjikurupu goruchuttu kaansar - suuryarashmilooni athineelalohitha kiranaalu deeniki kaaranam. puttumacchalu bolli mukhamu medha machhalu daddurlu alergeelu thaamara charma vyaadulaku gala kaaranaalu aparimitamaina vayukalushyam vaalla charmam mudutalu paduthundi. kalushya prabavam will onti nindaa machhalu e rpadutaayi. batta thalaguda osthundi. e sea lalo panichesevaaru, endalalo tiragalante rendurakaala vaataavaranaaniki harmones tattukolekapotayi. nidhra sareegaa lekapovadam will, kaalushyam will chaalaamandi yuvatee, yuvakula mohalu kalaaviheenamgaa marutunnaye. batta talaguda osthundi. charma samrakshana jagratthalu ooka sheetaakaalam Bara kakunda Una kaalamlo ayinava mana charma samrakshana chooskovali. sheethaakaalamlo mukhaniki moisturizer vaadaali.. drai skin varu chaaala jagrataga melagaali. yea kaalamlo gaalilo theema thakkuvaga umtumdi. anduakni charmam kudaa yea sheethaakaalamlo podibaripotundi. jiddu charmam unnavaariki antha pramaadam ledhu kanni podi charmam unnavaru Sambhal teesukoovaali. konni chitkaalu patinchadam will sheethaakaalamlo charma samrakshana elaa kapadukovalo chuuddaam. snanam cheeyadam, ratriputa chali nunchi charmanni mukhyamgaa pedavulanu, paadaalanu kapadukovadam, saraina aahaaram tiisukoevadam cheyale. vitamin, minerals unna aahaaram thinali. winter skin kear lantvi vaadaali. kobbari noonelo roj‌maeri, lavender sugandha tailaalanu kalipi massages chesinattayithe shareeram nunupuga tayaravtundi. massages will raktaprasaranha sakramamgaa jarudutundhi. paadhaalu pagilinatlayithe paraphene wax‌nu kariginchi, andhulo koddhiga aavaala nuunenu kalipi pagullu unna choota rasthe paadhaalu mruduvugaa avthayi. yea mishramam andubatulo lekunte glyzerine, nimmarasam samapaallalo kalipi kaali pagullaku rasthe nunupuga avthayi. chetullu, paadaalapai umdae garukudanam, nalupu, jiddu murky povalante nimma chekkatho ruddali. rojuku okasaraina sabbutho mukham kadagali. kadigina tarwata ais‌queb‌thoo mukhamanta massages chesinatlu ruddali. rojuku kanisam muudu sarlu challati neellatho mukham kadukkovali. ivi Bara kakunda, konni takala soundharya saadhanaalu vaadi kudaa mana charmanni aarogyamgaa unchavacchu. phas wash, baadii scrub, baadii loshan, phas mosque, skin seeram lu vaadi motimalu, daark spats, drai skin, jiddu, skin tyaan‌, daddurlu, mudathalu vento vatini tagginchavachhu nivaarinchavachchu. wow, roop manthra, mamart, orientel botanics lanty companylu anno ituvante soundharya saadhanaalu virivigaa utpatthi chestunnayi. macchaleni, aarogyakaramaina, merisee mariyu poeshanhathoo koodina charmam choose ForMen vitamins sea britening seeram ni kudaa prayatninchavacchu. jantuvula charmam (tolu) konni jantuvula charmamthoo Dhar, sanchulu modhalagunavi tayaaruchestaaru. veetikosam janthuvulanu chanpadam chattaritya neramainaa kotlallo vyaapaaram dheenivalla jarudutundhi. varnabhedam african desheeyulu nallaga untaruu. Uttar iropa desheeyulu tellagaa untaruu. asiya marikonni praantaala prajalu veeriruvuri madyalo untaruu. yea varnabhedaalaku kaaranam charmamloni 'melanin' aney rangupadaardham.takuva melaninnu albans antaruu. moolaalu jantusastra nighantuvu, telegu akaadami, haidarabadu. charma Morbi sareera nirmaana sastramu
పవిత్ర ప్రేమ 1998, జూన్ 4న విడుదలైన తెలుగు చలనచిత్రం. శ్రీనివాస ఆర్ట్స్ పతాకంపై వి. శ్రీనివాస రెడ్డి నిర్మాణ సారథ్యంలో ముత్యాల సుబ్బయ్య దర్శకత్వం వహించిన ఈ చిత్రంలో బాలకృష్ణ, ఆలీ, లైలా నటించగా, కోటి సంగీతం అందించాడు. నటవర్గం నందమూరి బాలకృష్ణ (మాణిక్యం) లైలా (డా. శకుంతల దేవి) రోషిణి (రాణి) కోట శ్రీనివాసరావు (ఘట రత్తయ్య) బేతా సుధాకర్ (కటారి) ఆలీ (సింహాద్రి) మల్లికార్జునరావు (శని) పొన్నంబళం (ఎమ్మెల్యే రాయుడు) మోహన్ రాజ్ (నర్సింగ్) నర్రా వెంకటేశ్వరరావు (పులిహోర పాపయ్య) ఎం.ఎస్. నారాయణ (కంపౌండర్ నారాయణ) వేణుమాధవ్ (కోయదొర) పి. జె. శర్మ (కమీషనర్ రజినీకాంత్ రావు) సుత్తివేలు (వాచ్ మెన్) చిట్టిబాబు (వంటవాడు) రాజా రవీంద్ర (రవి) తిరుపతి ప్రకాష్ (వంటవాడు) అన్నపూర్ణ (అన్నపూర్ణమ్మ) సుమ కనకాల (స్వప్న) రక్ష (బిజిలి) సాంకేతికవర్గం కళ: చంటి అడ్డాల డాన్స్: రాఘవ లారెన్స్, డికెఎస్. బాబు, కల్ల స్టిల్స్: ఖతారి శీను పోరాటాలు: కనల్ కణ్ణన్ కథ, మాటలు: సాయినాథ్ తోటపల్లి పాటలు: సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి, భువనచంద్ర, గురుచరణ్ గానం: ఎస్.పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం, కె. జె. ఏసుదాసు, కె. ఎస్. చిత్ర, స్వర్ణలత, సుజాత, పూర్ణిమ సంగీతం: కోటి కూర్పు: వి. నాగిరెడ్డి ఛాయాగ్రాహణం, నిర్మాత: వి. శ్రీనివాస రెడ్డి చిత్రానువాదం, దర్శకత్వం: ముత్యాల సుబ్బయ్య నిర్మాణ సంస్థ: శ్రీనివాస ఆర్ట్స్ విడుదల తేది: 4 జూన్ 1998 పాటలు ఈ చిత్రానికి కోటి సంగీతం అందించాడు. సుప్రీమ్ మ్యూజిక్ కంపెనీ ద్వారా పాటలు విడుదలయ్యాయి. మూలాలు ఇతర లంకెలు నందమూరి బాలకృష్ణ సినిమాలు తెలుగు కుటుంబకథా చిత్రాలు 1998 తెలుగు సినిమాలు తెలుగు ప్రేమకథ చిత్రాలు ముత్యాల సుబ్బయ్య దర్శకత్వం వహించిన చిత్రాలు కోటి సంగీతం అందించిన చిత్రాలు కోట శ్రీనివాసరావు నటించిన సినిమాలు సుధాకర్ నటించిన సినిమాలు ఆలీ నటించిన సినిమాలు మల్లికార్జునరావు నటించిన చిత్రాలు ఎం.ఎస్.నారాయణ నటించిన సినిమాలు వేణుమాధవ్ నటించిన చిత్రాలు సుత్తి వేలు నటించిన సినిమాలు
షెర్ఘటి శాసనసభ నియోజకవర్గం బీహార్ రాష్ట్రంలోని నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం గయ జిల్లా, గయా లోక్‌సభ నియోజకవర్గం పరిధిలోని ఆరు శాసనసభ నియోజకవర్గాల్లో ఒకటి. ఎన్నికైన సభ్యులు మూలాలు బీహార్ శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
kukkarahalli sarus karnaatakaloni mysur Kota nadibodduna Pali. mysuru rajavamsaaniki chendina mummadi krishnaraja wadeyar (1794-1868) Kota velupala sumaaru 4000 hectares (10,000 ekaraala) bhoomiki saaguneetini andinchadaaniki 1864 samvatsaramlo yea sarassunu srushtinchaadu. apatlo yea sarus mysur nagaranaki neeti sarafara vanarugaa undedi, ayithe konni samvatsaraalugaa muruguneeru, adhika bhu aakramanalu vento vaati valana sarus dheena sthithiki cherindhi. sarus chuttupakkala 4.5 kimi nadaka margam Pali. sandarsakulu kurchuni, vishraanti teesukoovadaaniki, sarus sundaramaina drusyalanu aasvaadinchadaaniki raati benchiilu sarus chuttuu amarchabaddayi. pratyekata byrd life internationale aney samshtha Karnataka rashtramloni 38 mukhyamaina pakshi praantaala (IBAs) jaabitaalo kukkarahalli sarassuni chaerchimdi. yea sarus mysur city railway steshion nundi 3 kimi (1.9 millu) dooramlo Pali. vistiirnham yea sarus 414 chadarapu kilometres (160 chadarapu millu) kante ekuva pariivaahaka praantaanni kaligi Pali. sarus 'J' aakaaramlo Pali. sarus garista lotu 5 meters(16 adugulu) Pali. abhivruddhi 1981-2001 kaalamlo chepattina adhyayanam sarus ksheenistunna sthithilo unnatlu, punaruddharinchadaaniki caryalu avasaramani nirdhaarinchindi. mysur vishwavidyaalayam, mysur pouura vaedhikalu vantivi sarassunu rakshinchadaniki prayatnalu chestunnayi. pakshulu prakruthi sastravettala prakaaram, dadapu 176 jatula pakshulu (vatilo ekuva sankhyalo valasa pakshulu, cyberia nundi vacchina pakshulu) 10,000 nundi 15,000 varku sheethaakaalamlo yea sarassunu sandarsistaayi. yea Madhya kaalamlo sarassuloo kaalushyam ekuva kaavadamthoo sarassunu sandarsinche pakshula sanka gananeeyamgaa taggindi. ippudu, sarassunu sandarsinche pakshula sanka dadapu 2,000 ki taggindi. ippudu sarus daggara spotu-bill pelicans, chinna cormorant, peyimt cranes, open‌bill cranes, eurasian spn‌bills, nyt herons, orientel darters vento pakshulu kanipistaayi. moolaalu sarassulu neeti vanarulu Karnataka Karnataka chaarithraka pradheeshaalu mysuru
munagaala, nandyal jalla, nandyal mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina nandyal nundi 6 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 212 illatho, 907 janaabhaatho 414 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 469, aadavari sanka 438. scheduled kulala sanka 288 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594303. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. maadhyamika paatasaala poluru lonoo unnayi. inginiiring kalaasaala udumulapuram lonoo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, sameepa balabadi, praathamikonnatha paatasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala nandyaalalo unnayi. divyangula pratyeka paatasaala Kurnool lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchi neeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chethi pampula dwara neee andutundi. boru bavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo murugu neeti paarudala vyvasta ledhu. murugu neetini neerugaa jala vanarulloki vadulu tunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugu doddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. daramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 8 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam munagaalalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 18 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 15 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 381 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 141 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 240 hectares neetipaarudala soukaryalu munagaalalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 240 hectares utpatthi munagaalalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, jonnalu, pogaaku ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 908. indhulo purushula sanka 477, streela sanka 431, gramamlo nivaasa gruhaalu 210 unnayi. moolaalu velupali lankelu
ముద్దాయి కెఎస్ఆర్ దాస్ దర్శకత్వం వహించిన 1987 నాటి సినిమా. దాస్ చిత్రానువాదం కూడా రాశాడు. ఈ చిత్ర సౌండ్‌ట్రాక్‌ను చక్రవర్తి కంపోజ్ చేశాడు. శ్రీ బాలాజీ ఆర్ట్ సినిమా పతాకంపై వడ్డే బాలాజీ రావు నిర్మించిన ఈ సినిమా 1987 జూలై 3 న విడుదలై, మంచి సమీక్షలు అందుకుంది. ఈ చిత్రంలో కృష్ణ ఘట్టమనేని, విజయశాంతి, రాధా, శారద, శరత్ బాబు, టైగర్ ప్రభాకర్ ముఖ్య పాత్రల్లో నటించారు. ఈ చిత్రాన్ని పి.వెంకటేశ్వర రావు ఎడిట్ చేయగా, పుష్పాల గోపి ఛాయాగ్రహణంని నిర్వహించారు. దీన్ని హిందీలో ముల్జిమ్ గా రీమేక్ చేశారు . నటవర్గం కృష్ణ ఘట్టమనేని విజయశాంతి రాధ శారద శరత్ బాబు టైగర్ ప్రభాకర్ గిరిబాబు అరుణ ముచెర్ల టెలిఫోన్ సత్యనారాయణ రేఖ శ్రీలక్ష్మి గిరిజారాణి పి.ఆర్.వరలక్ష్మి శ్రీలత బిందు మాధవి (పాత) బేబి అను సుత్తి వేలు భీమేశ్వరరావు చిట్టిబాబు మిఠాయి చిట్టి భీమరాజు జి.వి.జి. మదన్ మోహన్ గణేష్ నాయుడు మాడా కొండా శేషగిరిరావు పట్టాభి మూలాలు ఘట్టమనేని కృష్ణ నటించిన సినిమాలు
జీవిత నౌక (1951 సినిమా) జీవిత నౌక (1977 సినిమా)
నక్షత్రశాల అనగా ఒక ధియేటర్, దీనిని ప్రధానంగా ఖగోళశాస్త్రం, రాత్రి ఆకాశం గురించి విద్యా, వినోదాత్మక ప్రదర్శనలు ప్రదర్శించడం కోసం, లేదా ఖగోళ యాన శిక్షణ కోసం నిర్మిస్తారు. నక్షత్రశాలను ఆంగ్లంలో ప్లానిటోరియం అంటారు. అత్యధిక నక్షత్రశాలల యొక్క ప్రాబల్య లక్షణం పెద్ద గుమ్మటం ఆకారంలో ప్రొజెక్షన్ స్క్రీన్ కలిగి ఉండటం, దానిపై నక్షత్రాలు, గ్రహాలు, ఇతర విశ్వాంతరాళంలోని వస్తువుల దృశ్యాలు కనిపించటం, అవి విశ్వంలో వాస్తవంగా ఎలా కదులుతాయో అలాగే కదులుతున్నట్లుగా చూపించటం. బిర్లా నక్షత్రశాల ప్రధాన వ్యాసం బిర్లా నక్షత్రశాల బిర్లా ప్లానిటోరియం హైదరాబాద్ లోగల ఖగోళ సందర్శన శాల. హుస్సేన్ సాగర్ సమీపంలో నౌబత్ పహాడ్ కొండపై బిర్లా మందిరం సమీపంలో కల ఈ ఖగోళశాలను 1985 సెప్టెంబరు 8న అప్పటి ముఖ్యమంత్రి ఎన్.టి.రామారావు ప్రారభించాడు. బాహ్య లింకులు ప్రపంచవ్యాప్త ప్లానిటోరియంల డేటాబేస్ WPD (Worldwide Planetariums Database) నక్షత్రశాలలు
బద్దం ఎల్లారెడ్డి (జ.1906, గాలిపల్లి గ్రామం, మ. 1979) తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన భారతీయ కమ్యూనిస్టు నాయకుడు. ఆయన తెలంగాణ సాయుధ పోరాట యోధుడు. జీవిత విశేషాలు ఆయన రాజన్న సిరిసిల్ల జిల్లా, ఇల్లంతకుంట మండలం గాలిపల్లి గ్రామంలో 1906 లో జన్మించారు. ఆయన భారత మాజీ ప్రధాని జవహర్లాల్ నెహ్రూ ఆశయాలకు ప్రభావితుడైనాడు. ఆయన 1930 నుంచి కమ్యూనిజం వైపు ఆకర్షితులైనారు. 1938లో సత్యాగ్రాహానికి పూనుకున్నారు. సాయుధ పోరాటంలో ఆయన జైలుకు కూడా వెళ్లారు. 1939లో కమ్యూనిస్టు పార్టీ హైదరాబాదులో శాఖను ప్రారంభించగా దానిలో రావి నారాయణరెడ్డి లాంటి వారితో కలిసి బద్దం ఎల్లారెడ్డి పనిచేశారు. ఆంధ్ర మహాసభ, తెలంగాణ పోరాటం ఆయన 1941లో ఎల్లారెడ్డి ఆంధ్రమహాసభకు ప్రధాన కార్యదర్శిగా ఎన్నికోబడ్డారు. తెలంగాణ సాయుధ పోరాటంలో కీలకపాత్ర వహించారు. తర్వాత రాజకీయాలలో చేరి లోకసభకు, రాష్ట్ర శాసనసభకు ఎన్నికయ్యారు. ఉద్యమాలు ఎల్లారెడ్డి విద్యార్థి దశలోనే పోరుబాట పట్టారు. 1930లో కాకినాడ ఉప్పుసత్యాగ్రహంలో పాల్గొని 7 మాసాలు జైలు శిక్షకు గురయ్యారు. తెలంగాణ సాయుధ పోరాటం సమయంలో అగ్రనాయకులలో ముఖ్యులుగా మారారు. సాయుధ పోరాట కాలంలోనూ అరెస్ట్ అయి 3 సంవత్సరాలు జైలుశిక్ష అనుభవించారు. రాజకీయ ప్రస్థానం యుక్తవయస్సు నుంచే కమ్యూనిజం వైపు ఆకర్షితుడైన ఎల్లారెడ్డి 1952లో పీపుల్స్ డెమొక్రటిక్ ప్రంట్ తరపున కరీంనగర్ లోకసభ నియోజకవర్గం నుంచి పి.వి.నరసింహరావుపై విజయం సాధించారు. 1956లో సిపిఐ కేంద్ర కార్యవర్గ సభ్యులయ్యారు. 1958లో బుగ్గారం అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం నుంచి శాసనసభకు ఎన్నికయ్యారు. 1964లో రాజ్యసభకు ఎన్నికైనారు. 1972లో ఇందుర్తి అసెంబ్లీ నియోజకవర్గం నుంచి ఎన్నికై శాసనసభలో రెండోసారి ప్రవేశించారు. మరణం ఆయన 1978 డిసెంబరు 27న మరణించారు. గుర్తింపులు కరీంనగర్ లో ఆయన విగ్రహం 2006 లో ప్రతిష్ఠించబడింది మూలాలు ఇతర లింకులు తెలంగాణ సాయుధ పోరాట యోధులు 1906 జననాలు 1979 మరణాలు 1వ లోక్‌సభ సభ్యులు 2వ లోక్‌సభ సభ్యులు 5వ లోక్‌సభ సభ్యులు జగిత్యాల జిల్లా నుండి ఎన్నికైన శాసన సభ్యులు రాజన్న సిరిసిల్ల జిల్లా రాజకీయ నాయకులు కరీంనగర్ జిల్లా (సంయుక్త ఆంధ్రప్రదేశ్) నుండి ఎన్నికైన లోక్‌సభ సభ్యులు రాజన్న సిరిసిల్ల జిల్లా స్వాతంత్ర్య సమర యోధులు
yallareddy gaari vishweshwarareddy AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. aayana 2014loo jargina assembli ennikallo uravakonda niyojakavargam nundi emmelyegaa gelichadu. jananam, vidyabhasyam vai.visweswar reddy AndhraPradesh raashtram, Anantapur jalla, uravakonda mandalam , rocketla gramamlo 1960 phibravari 25loo lalitamma, narayanareddy dampathulaku janminchaadu. aayana 1983loo yess.v. universiti nundi ma porthi chesudu. rajakeeya jeevitam vai.visweswar reddy vidhyaardhi dhasaloo cpm parti anubandha samsthalaina ais‌epf, aivif llo panicheesi, 2004loo congresses‌ maddatuto cpm abhyarthiga uravakonda emmelyegaa pooti chessi odipoyadu. aayana 2004loo congresses partylo cheeraadu. visweswar reddy 2009loo jargina assembli ennikallo congresses parti abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi tidipi abhyardhi payyavula keshav chetilo odipoyadu. vai.visweswar reddy vis raajasheekhar reddy maranantaram 2012loo viessar congresses partylo cry 2014loo jargina assembli ennikallo ycp abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi tidipi abhyardhi [payyavula keshav]] pai 2275 otla mejaaritiitoe gelichi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu. aayana 2019loo jargina ennikallo 2132 otla thaedaatho otamipaalayyaadu. moolaalu 1960 jananaalu Kadapa jalla nundi ennikaina saasana sabyulu Kadapa jalla rajakeeya naayakulu vai.ios.orr. congresses parti rajakeeya naayakulu AndhraPradesh saasana sabyulu (2014)
తుంబిగనూరు పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితాను ఇక్కడ ఇచ్చారు. తుంబిగనూరు (కనేకల్) - అనంతపురం జిల్లాలోని కనేకల్ మండలానికి చెందిన గ్రామం తుంబిగనూరు (కోసిగి) - కర్నూలు జిల్లాలోని కోసిగి మండలానికి చెందిన గ్రామం
ganapathy tanikaimoni (1938 janavari 1 - 1986 septembaru 5) bhartia polynologist. aayana tanikaimonigaa suparichitudu. praarambha jeevitam madrasulo 1938 janavari 1na janminchaadu. 1962loo madraasu presidencee kalashalaloo vruksha swaroopa shaastraveettha professor b.z.emle‌ swamy aadhvaryamloo vrukshashaastram (botany)loo mister af science degreeni andukunnadu. adae samayamlo ayanaku sahaja shaasthramlo faison prizes labhinchindi, idi atythama bhartia prakruthi shaastravettalaku ketayinchabadindi. 1970loo montpellier vishwavidyaalayam ayanaki doctorete patta icchindi. aayana thesis palme (arekesi) 800 jatula puppodi padanirmaanam, vargikarana, phylogeni vishayampai Pali. maranam aayana usa‌ki prayaanistunna pan aam phlight 73 aney vimanam 1986 septembaru 5na pakistan‌loni karachilo haizak ku guriyaindi. aa samayamlo jargina ugradadilo aayana thalaku praanaantaka gaayaalayyaayi. pakistan commandolu vimaanamloki chorabadi ugravaadulanu hatamaarchaaru. ugravaadulu taralistunna grenade, bulletlu, shrop‌nell‌l nundi ooka chinnarini aayana kaapaadae prayatnamlo yea ghaathukam chotuchaesukundhi. americaloni maassaachusetts‌loni vds hol oceanographic in‌stitution‌loo septembaru 6-12 teedeelaloo jargina paleo-oshanographeepai yuneskoo-praayojita rendava antarjaateeya conferences‌loo bhaagamgaa, samudra polynologypy symposiumlo upanyaasam ivvadaniki aayana aahvaaninchabaddaadu. moolaalu 1938 jananaalu 1986 maranalu bhartia vrukshashaastragnulu paakisthaan‌loo maranalu linnen sociiety af landon sabyulu bhartia paryaavaranavettalu bhartia vidyaavettalu bhaaratadaesamloe teevravaada badhithulu saamuuhika hathya badhithulu polynalogistlu chennaiki chendina shaasthravetthalu tamila shaasthravetthalu pakistan‌loo teevravaada maranalu
rima sathe (jananam 5 septembaru) bhartia saamaajika karyakartha, paarisraamikavetta. aama ooka aahaara samshthanu srushtinchindi, idi dani labhalanu chinna raitulatho marinta nishpaakshikamgaa panchukuntundi. 2017loo aama chosen krushiki gaand naaree sakta puraskara labhinchindi. 2018lophorbs magagin, 2019loo world Banki groupe, uunited naeshans development prograamlo chootu dakkinchukunnaaru. jeevitam sathe chemically inhaniir gaaa sikshnha pondindi. phud und beverage industrylo edellu panichaesina tarwata 'happi ruts' aney saamaajika samshthanu praarambhinchindi. 2014loo udyogam maanesi swayam upaadhi pondindi. marcheting genaral manger gaaa "krushi starr" aney kothha companylo panichestunnappudu chinna, sannakaru raithulu, mukhyamgaa mahilalu edurkontunna savaallanu chusi sathe teevramgaa chalinchipoyaaru. sathe dhesheeya trunadhaanyaalu, dhaanyaalu, dhesheeya takala pasuvulapai drhushti saarinchi jaateeyamgaa, antarjaateeyamgaa vyavasaya-maarket sarafara golusulanu nirminchindi, idi bharathadesamlooni nalaugu raastrallo 30,000 mandiki paigaa chinna, sannakaru raithulaku prayojanam chekurustundi. sadarana maarket dara kante 50% adhikanga chellinchadam dwara adhika nanyatha, swadesi dhanyaalanu utpatthi cheyadanki aama samshtha raitulanu proothsahinchindi, yea dhaanyaala nundi aarogyakaramaina, pooshakamaina chirutindi aharanni srushtinchindi, idi pattanha viniyogadaarulanu akattukuntundi. ahamad Nagar loni mahilhaa raitulu vishayamlo sathe vyaapaaram choose varu buckweet pandinchadamtho vaari aadaayam muudu retlu pergindhi. sathe juulai 2020 loo "serene medos" loo chinna maarpula saktipai tedx prasamgam icchadu. avaardulu saathaeku 2017loo 'businesses tudey' 'most powerfull umen' awardee labhinchindi. 2017 digitally umen awaards, shee dhi pipul, fasebook, gugle 2017loo antarjaateeya mahilhaa dinotsavam sandarbhamgaa delhilooni rastrapathi bhavan ku saathenu ahvaninchi 2016 naaree sakta puraskaaraanni pradanam chesar. gurthimpu pondina 27 mandhi mahilalloo aama okaru Dum, iidu samsthalanu kudaa sanmaaninchaaru. moolaalu jeevisthunna prajalu naareesakti puraskara graheethalu bhartia vyaapaaravaettalu
Una. krishnarao (apparusu krishnarao) seniior paathrikeeyudu, kavi, rachayita, antarjaateeya rajakeeya vishleshakudu. vudayam, vaarta, aandhrabhoomi, aandhrajyoti pathrikalloo panichesaadu. krishnudu aney maaruperuto tana kavithalanu prachurinchaadu. 2019loo kendra sahithya akaadami anuvaada puraskara geluchukunnadu. jananam krishnarao 1962, juun 6na Telangana raashtram, mahabub‌Nagar jalla, koilakonda mandalamlooni vinjamuru gramamlo janminchaadu. thandri Telangana poratamlo makhdhoom mohiyiddin vento vaarithoo kalisi palgonnadu, urdoo kavithalu rasevadu. konthakaalam siasat patrikalo kudaa panichesaadu. taatha apparusu lakshminarasimhaaraavu golakonda kavullo okaru. veeraraghawa annana sheershikathoo aayana kavitvam golakonda samchikaloo kanapadutundi. sahithya prastanam paatabastiilooni abhinava kalaasaahiti, Hyderabad paatanagara rachayitala sangham kaaryakramaalu, akkadi granthalayaalu krishnaaraavupai prabhavanni chuupaayi. chinnathanam nunde prachina, adhunika saahityaalapai abhiruchi erpadindi. 12 ella vayassuloe `katika cheekatiloona kaluvama, kanthi chendendavelachepuma, nisheedhilo asurudivale esareka ela perigedavo' annana kavita raashaadu. vruttirangam sirpuur paiper mills, tarwata Hyderabad‌loo bristol formasuticals‌loo panicheesi yea taruvaata vudayam pathrika praarambhamainappudu andhulo cheeraadu. 1983loo aandhrabhoomilo sahiti chaurasta annana paerita ooka sahiti callum nirvahimchaadu. sahiti sabhalloo matladadam, sahithya vimarsakudugaa anekamandi rachayitala pusthakaalu sameekshinchaadu. da eandian ex presse Hyderabad idition ku inchard sampaadakudugaa unnare. aandhrajyoti Delhi beuro cheef gaaa unnappudu 'indiagate' paerutoe aayana raasina coloms entho prassiddhi chendhaayi. indiagate, nadusthunna heena charithra paerutoe aayana samakaaleena rajakeeyaalapai pusthakaalu raashaadu. inkevaru, unnatlundi paerlato aayana kavita sankalanaalu prachuritamayyaayi. krishnarao kendra samaachara mantriki salahaadaarugaa kudaa panichesaadu. puraskaralu krushnaaraavuku moturu hanumamtharao, taapii dharmaaraavu paerita utthama journalistuga puraskaralu labhinchayi. dogri kayithri padhmaa sach‌dev‌ raasina kavithalanu ‘guppedu suryudu-marikonni kavithalu‘ paerita telugulo anuvadinchinanduku 2019loo kendra sahithya akaadami anuvaada puraskara vacchindi. kutunbam prasthutham krishnarao nyoodhilleelo nivaasam untunnadu. ayanaku bhaarya manojlal, ooka koduku, koothuru unnare. moolaalu bayati linkulu 1962 jananaalu bhartia rachayitalu mahabub Nagar jalla vyaktulu mahabub Nagar jalla rachayitalu mahabub Nagar jalla paathrikeeyulu mahabub Nagar jalla anuvaada rachayitalu kendra sahithya akaadami anuvaada puraskara graheethalu kendra sahithya akaadami puraskara pondina Telangana rachayitalu
utthama pratinaayakulugaa nandy puraskara geluchukunna vijethalu: ivi kudaa chudandi nandy puraskaralu moolaalu nandy puraskaralu nandy utthama pratinaayakulu
పసలూరు, అనంతపురం జిల్లా, పెద్దపప్పూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పెద్దపప్పూరు నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన తాడిపత్రి నుండి 24 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 407 ఇళ్లతో, 1621 జనాభాతో 1271 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 847, ఆడవారి సంఖ్య 774. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 313 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 3. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 594830.పిన్ కోడ్: 515445. 2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం జనాభా - మొత్తం 1,477 - పురుషుల 760 - స్త్రీల 717 - గృహాల సంఖ్య 327 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు ఉన్నాయి. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు, సమీప జూనియర్ కళాశాల సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పెద్దపప్పూరులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు , పాలీటెక్నిక్ తాడిపత్రిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు అనంతపురంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పసలూరులో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 6 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పసలూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 80 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 25 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 58 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1108 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 898 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 268 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పసలూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 268 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పసలూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వేరుశనగ, శనగ, పొద్దుతిరుగుడు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
కన్ను - శరీరంలోని జ్ఞానేంద్రియం కళ్ళు (సినిమా) - 1988లో విడుదలైన తెలుగు సినిమా
jananam (mee 8 senia 1929) benares gharaanaaku chendina ooka bhartia shaastreeya sangeeta vidvaamsuraalu, eeme lalita shaastreeya sangeetamtho patuga tumreelanu gaanam chesthundu. balyam. girizadevi vaaranaasiloo ooka jameendaree kutumbamlo mee loo janminchindhi 8, 1929eeme thandri ramdev ray hormoniyam vaayinchevaadu. atadae eemeku prathma sangeeta guruvu. taruvaata eeme tana aidava yaeta nundi pramukha saarangi vidvaamsudu sarju prasad mishra oddha khayal. tappalu paadadam neerchukundi , pimmata srichand mishra oddha vividha reetula sangeethaanni abhyasinchindi. tana tommidava yaeta. yaad rahe "aney cinemalo natinchindi" sangeeta prastanam. eemeku loo ooka vyaapaarasthunitho vivaham jargindi 1946eeme tholi saree aakaasavaani alahaabaad kendram dwara. loo bahiranganga padindi 1949conei unnanatha tharagathi prajalu ila bahiranganga pradharshanalu ivvadam sampradaayam kadhani tana talli. ammammalanundi vyatiraekata raavadamtho konthakaalam eeme sangeetam nalaugu godalake parimitamayyindi, chivaraku. loo Bihar 1951loo eeme tana tholi sangeeta pradarsana chesindi‌eeme srichand mishra oddha atadu. lalo maraninchevaraku shishyarikam chesindi 1960lalo kalakattaalooni ai. 1980ti.sea.sangeeth reaserch akaadami fackalty sabhyuraliga panichaesimdi.tolinaallaloo benares hinduism vishvavidyaalayanloo sangeeta shaakhalo pania chessi paluvuriki sangeeta paataalu nerpi tana sangeeta vaarasatvaanni nilupukundi. 1990 eeme tarachu paluchotla paryatistuu anek pradharshanalu icchindi. eeme benares gharaanaa paddhatilo. purabi aung, tumri paddatulalo paadi aa shaastreeya paddhatulaku praacuryam kalpinchindhi, eeme kacherillo kajri. chaithee, holhy, khayal, jaanapadha gitalu, tappa modalaina pakshika saampradaya shaastreeya paddhatulaloni paatalu untai, eeme. kueen af tumri "gaaa pariganhinchabadindhi"eeme shishyuraalu mamatha bhargav alankar schul af music dwara anek mandiki sangeeta sikshnha istunnadi. avaardulu. padamasiri puraskara padmabhushan (1972) padmavibhushan (1989) sangeeta nataka akaadami awardee (2016) sangeeta nataka akaadami felooship (1977) mahaa sangeeth sammaan awardee(2010) sangeeth sammaan awardee(2012) global eandian music akaadami ( Dover Lane Music Conference) award(GiMA) jevana saaphalya puraskara 2012 (tanariri puraskar) maranam eeme tana va yaeta oktober 88na qohl 24, 2017 kaataalo gundepotutho maraninchindi‌moolaalu. idee chadavandi bayati linkulu jananaalu 1929 jeevisthunna prajalu hindusthaanii sangeeta gaayakulu padmabhuushanha puraskara graheethalu sangeeta nataka akaadami awardee graheethalu bhartia mahilhaa gaayakulu padmavibhuushanha puraskara pondina mahilalu mahilhaa gaayakulu padamasiri puraskara pondina mahilalu bhiishma sahani
adrian mareee lejander (september 18, 1752—janavari 10, 1833) ooka phrenchi ganita shaastraveettha. gananka sastramu (statistics), sankhyaavaadamu (number theory) modalaina vibhaagaalalo vishesha krushi chesudu. chandrudi pai unna 'lejander krater' peruu eeyana ghnaapakaartham petteru. jeevitam lejander ooka sampanna kutumbamlo janminchaadu. parislo bhautika shaasthraanni abhyasinchadu. taruvaata ooka milliatary academylo bodhakudigaa cheeraadu. idi kevalam aayana aasakti kosamey tappa dabbulu choose kadhu. aayana moottamoodhata panichaesimdi praakshaepika shaastram loo; anagaa, rivvuna visarina vasthuvula sthithigathulani adhyayanam chese shaastram. deeninay inglishulo balistics antaruu. taruvaata ganita shaastram vaipu drhushti saarinchaadu. 1782loo french akaadami af sciences loo sabhyunigaa ennikayyadu. phrenchi viplavam samayamlo lejander tana dhanannanta pogottukunnadu. aayana raasina Éléments de Gémmétrie aney pustakam bagaa perondindi. chaaala bhaashallooki tharjumaa cheyabadindhi. conei aayannu tagina jevana pramaanamloo jeevinchela chesindi mathram bodhana sadupayam, pension Bara. kanni 1824 loo kaaryaalaya rajakeeyaallo chinna porpatu jarigi pension kudaa aagipoindi. daamtoe aayana apati nunchee pedarikamlone batikaadu. shaastreeya parisoedhanalu eeyana chosen chaaala parisoedhanalu itara shaasthravetthalu merugu parachi vaadukaloeki tisukuni vachcharu. eeyana peruu meedugaa ekuva prachaaramlo unna ansaalu: lejander‌ bahupadulu, kanista vargala paddathi (method of least squares) - yea rendoo ippudu apakarshakam (regression), vaaketa samvidhaanam (signal processing), modalaina rangaallo vistrutamgaa vupayogapadutunnayi. ainama prameyaaniki Γ aney greeku aksharanni vadamani salahaa icchinadi eeyane! ferma aakari siddaamtaanni n = 5 ayina sandarbhamlo rajuvu cheseru. . pradhaana sankhyala paridhiloo eeyana chaala krushi chessi kothha phalitaalu kanukkunnaru. elliptic‌ prameyaala rangamloo kudaa eeyana kothha puntalu thokki manchi phalitaalu saadhinchedu. moolaalu shaasthravetthalu ganita shaasthravetthalu prapancha prasiddhulu 1752 jananaalu 1833 maranalu french ganita shaasthravetthalu
నరసరావుపేట రెవెన్యూ డివజను, పల్నాడు జిల్లా చెందిన పరిపాలనా విభాగం. పూర్వం గుంటూరు జిల్లాలో ఉండేది. కొత్త జిల్లాల పునర్విభజన తర్వాత నరసరావుపేట రెవెన్యూ డివిజన్ పల్నాడు జిల్లాకి మార్చబడింది. నరసరావుపేట పట్టణంలో ఈ విభాగం ప్రధాన కార్యాలయం ఉంది. రెవెన్యూ డివిజను లోని మండలాలు నరసరావుపేట మండలం చిలకలూరిపేట మండలం వినుకొండ మండలం ఈపూరు మండలం బొల్లాపల్లె మండలం నూజెండ్ల మండలం శావల్యపురం మండలం రొంపిచెర్ల మండలం నకరికల్లు మండలం నాదెండ్ల మండలం యడ్లపాడు మండలం మూలాలు పల్నాడు జిల్లా రెవెన్యూ డివిజన్లు
పల్లవోలు అన్నమయ్య జిల్లా, కలికిరి మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కలికిరి నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మదనపల్లె నుండి 48 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 590 ఇళ్లతో, 2484 జనాభాతో 855 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1264, ఆడవారి సంఖ్య 1220. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 147 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 38. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 596069.పిన్ కోడ్: 517237.ఇది నాలుగు పల్లెల సముదాయం. తూర్పుపల్లి, పడమరపల్లి, పెద్దూరు, గది. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం చిత్తూరు జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంకాలు 2001 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా మొత్తం. 2471 పురుషులు 1310, స్త్రీలు 1161 గృహాలు 592 విస్తీర్ణం 855 హెక్టార్లు, భాష తెలుగు. ఈ గ్రామం సముద్రమట్టమునకు 537 మీటర్ల ఎత్తులో ఉంది. సమీప గ్రామాలు పారపట్ల 2 కి.మీ. మేడికుర్తి 3 కి.మీ. గ్యారంపల్లె 5 కి.మీ. మర్రికుంట పల్లె 5 కి.మీ. మహల్ 6 కి.మీ దూరములో ఉన్నాయి. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కలికిరిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, అనియత విద్యా కేంద్రంకలికిరిలోనూ, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల, సమీప వైద్య కళాశాల తిరుపతిలోను, పాలీటెక్నిక్‌ మదనపల్లెలోను, ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వాయల్పాడులోను,, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల తిరుపతి లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పల్లవోలులో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పల్లవోలులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 115 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 34 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 154 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 29 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 174 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 10 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 76 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 260 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 265 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 81 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పల్లవోలులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 81 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పల్లవోలులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వేరుశనగ మూలాలు
Guntur jalla, kakumaanu mandalam loni gramam, idi Mandla kendramaina kakumaanu nundi. ki 16 mee. dooram loanu. sameepa pattanhamaina ponnoor nundi, ki 18 mee. dooramloonuu Pali. bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam. 2011 illatho 1801 janaabhaatho, 6273 hectarlalo vistarimchi Pali 2571 gramamlo magavari sanka. aadavari sanka 3139, scheduled kulala sanka 3134. Dum scheduled thegala sanka 1377 gramam yokka janaganhana lokeshan kood 77. sameepa gramalu 590345. yea gramaniki sameepamlo lingangunta paalem pusuluru, pandrapadu, gramalu unnayi, vidyaa soukaryalu. gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu edu praivetu praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi, sameepa balabadi kakumanulo Pali.sameepa juunior kalaasaala kaakumaanuloonu.prabhutva aarts, science degrey kalaasaala / inginiiring kalaasaala, lu ponnuuruloonuu unnayi‌sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu. maenejimentu kalaasaala, polytechnic, lu ponnuuruloonuu unnayi‌sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala. aniyata vidyaa kendram ponnoorulonu, divyangula pratyeka paatasaala Guntur lonoo unnayi, vydya saukaryam. prabhutva vydya saukaryam valloorulo unna remdu praadhimika aaroogya vupa kendrallo daaktarlu laeru iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi. nundi 5 ki 10 mee.dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram. maathaa sisu samrakshana kendram, ti, b vaidyasaala gramam nundi. ki 10 mee.kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri. pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi, ki 10 mee.kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam. ooka mandula duknam Pali thaagu neee. gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi muruguneeru bahiranganga. kaccha kaaluvala dwara pravahistundi, muruguneetini shuddi plant. loki pampistunnaru‌gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara. ravaanhaa soukaryalu, valloorulo sab postaphysu saukaryam Pali poest und telegraf aphisu gramaniki. ki 5 mee.lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramam nundi. ki 10 mee.ki paibadina dooramlo Pali.laand Jalor telephony. piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi, internet kefe. common seva kendram / praivetu korier gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. praivetu baasu saukaryam gramaniki. nundi 5 ki 10 mee.dooramlo Pali. railway steshion. tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.pradhaana jalla rahadari. jalla rahadari gramam gunda potunnayi, jaateeya rahadari. rashtra rahadari gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.gramamlo tharu roadlu. kankara roadlu, mattirodloo unnayi, marketingu. byaankingu, gramamlo vaanijya banku Pali gramamlo swayam sahaayaka brundam. pouura sarapharaala kendram unnayi, atm. sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.roejuvaarii maarket. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.aaroogyam. poeshanha, vinoda soukaryalu, gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi, gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi, piblic reading ruum gramam nundi. nundi 5 ki 10 mee.dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi. ki 10 mee.ki paibadina dooramlo Pali.cinma halu. granthaalayam gramam nundi, ki 10 mee.ki paibadina dooramlo unnayi.vidyuttu. gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali bhuumii viniyogam. valloorulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: hectares: 212 vyavasaayam sagani banjaru bhuumii, hectares: 50 saswata pachika pranthalu itara metha bhuumii, hectares: 18 thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii hectares: 40 vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii hectares: 2 banjaru bhuumii hectares: 61 nikaramgaa vittina bhuumii hectares: 2185 neeti saukaryam laeni bhuumii hectares: 140 vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii hectares: 2106 neetipaarudala soukaryalu valloorulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi kaluvalu. hectares: 1883 baavulu boru baavulu/hectares: 223 graama panchyati juulailoo yea graama panchaayatiiki jargina ennikalallo gangireddy 2013, sarpanchigaa ennikainaadu, graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu devalayas/shree addankamma talli chettu ganankaalu. va 2001 savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba.indhulo purushula sanka 6435,streela sanka 3225 gramamlo nivaasa gruhaalu 3210,unnayi 1745 graama vistiirnham.hectarulu 2571 moolaalu. lingal
కార్తీక బహుళ దశమి అనగా కార్తీక మాసములో కృష్ణ పక్షము నందు దశమి తిథి కలిగిన 25వ రోజు. సంఘటనలు 2007 జననాలు మరణాలు 2007 పండుగలు, జాతీయ దినాలు బయటి లింకులు కార్తీకమాసము
యెర్రవరం, కాకినాడ జిల్లా, ఏలేశ్వరం మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన ఏలేశ్వరం నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పెద్దాపురం నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 5,025. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 2,506, మహిళల సంఖ్య 2,519, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 1214 ఉన్నాయి. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1508 ఇళ్లతో, 5390 జనాభాతో 1036 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2705, ఆడవారి సంఖ్య 2685. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 544 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 16. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 587066.పిన్ కోడ్: 533435. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల పెద్దనాపల్లిలో ఉంది. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల ఏలేశ్వరంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల పెద్దాపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కాకినాడలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల జగ్గంపేటలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు కాకినాడలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం యెర్రవరంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు యెర్రవరంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో సినిమా హాలు, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం యెర్రవరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 152 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 169 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 714 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 243 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 640 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు యెర్రవరంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 632 హెక్టార్లు చెరువులు: 8 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి యెర్రవరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు చెరకు, వరి, అరటి పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు బెల్లం, బియ్యం మూలాలు
unnamatla ra‌ka‌da elijah AndhraPradesh raashtraaniki chendina maajii iare‌yess‌ adhikary, rajakeeya nayakan. aayana 2019loo chintalpudi niyojakavargam nundi emmelyegaa gelichadu. jananam, vidyabhasyam v.orr. elijah 1961loo AndhraPradesh raashtram , paschima godawari jalla, chintalpudi loo janminchaadu. aayana Eluru loni sar sea.orr. reddy degrey callagy nundi 1980loo bae porthi chesudu. vr‌ elija 1990loo sivil‌ services‌loo iare‌yess‌ ku empikayyadu. rajakeeya jeevitam aayana 2019loo viessar congresses parti dwara rajakeeyaalloki vachi 2019loo jargina assembli ennikallo chintalpudi niyojakavargam nundi ycp abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi tidipi abhyardhi karra rajarao pai 36175 otla mejaaritiitoe gelichi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu.aayana chintalpudi emmelyegaa juun 12, 2019na asembliiloe pramana sweekaaram chesudu. moolaalu 1961 jananaalu paschima godawari jalla vyaktulu paschima godawari jalla nundi ennikaina saasana sabyulu
anupallavi (pallavi) - pallavi tarwata paadae modati charanam. anupallavi (dhaaraavaahika) - etvlo prasaaramayyae telegu dhaaraavaahika.
ముదివర్తి ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, శ్రీ పొట్టి శ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా, విడవలూరు మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన విడవలూరు నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన నెల్లూరు నుండి 20 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 2013 ఇళ్లతో, 6685 జనాభాతో 1940 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3346, ఆడవారి సంఖ్య 3339. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1816 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 859. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591893.పిన్ కోడ్: 524318. సమీప గ్రామాలు గంగపట్నం 3 కి.మీ, కొమరిక 4 కి.మీ, కుడితిపాలెం 4 కి.మీ, ఊటుకూరు 4 కి.మీ, పున్నూరు 5 కి.మీ విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు 8, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి విడవలూరులో ఉంది. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల విడవలూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కోవూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల కోవూరులోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు నెల్లూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నెల్లూరులో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ముదివర్తిలో ఉన్న రెండు ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాల్లో డాక్టర్లు లేరు. నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక డిస్పెన్సరీలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో 7 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఐదుగురు ఉన్నారు. ఒక మందుల దుకాణం ఉంది. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు ముదివర్తిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో సినిమా హాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం ముదివర్తిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 234 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 48 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 70 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 247 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 127 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1203 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 434 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 1144 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు ముదివర్తిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 284 హెక్టార్లు బావులు/బోరు బావులు: 859 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి ముదివర్తిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
గుత్తా సుఖేందర్ రెడ్డి తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన రాజకీయ నాయకుడు, మాజీ ఎంపి. ఆయన తెలంగాణ శాసనమండలికి 2021లో జరిగిన ఎన్నికల్లో ఎమ్మెల్యే కోటా ఎమ్మెల్సీగా రెండోసారి నవంబర్ 22న ఎన్నికయ్యాడు. ఆయన ఈ పదవిలో 01 డిసెంబర్ 2021 నుండి 30 నవంబర్ 2027 వరకు కొనసాగుతాడు. జననం, చదువు ఈయన నల్లగొండ జిల్లాలోని ఉర్మడ్ల గ్రామంలో సరస్వతమ్మ, వెంకట్ రెడ్డి దంపతులకు1954, ఫిబ్రవరి 2న జన్మించాడు. నాగక్రమం భగవాన్ దాస్ సైన్స్ కళాశాల ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం హైదరాబాద్ లో నుండి బి.యస్సీ. పట్టా పొందాడు. వివాహం 1977, మే 1న అరుంధతితో వివాహం జరిగింది. వీరికి ఒక కుమారుడు, ఒక కుమార్తె. రాజకీయ జీవితం గుత్తా సుఖేందర్ రెడ్డి మొదట్లో కమ్యూనిస్టు పార్టీలో, ఆ తరువాత తెలుగుదేశం, కాంగ్రెస్ లో పనిచేశాడు. సుఖేందర్‌రెడ్డి 2004 పార్లమెంట్ ఎన్నికల్లో టిడిపి నుంచి, 2009 ఎన్నికల్లో కాంగ్రెస్ పార్టీ తరపున నల్గొండ లోకసభ నియోజకవర్గం నుండి పోటీ చేసి ఎంపీగా గెలిచాడు. 2014 పార్లమెంట్ ఎన్నికల్లో కాంగ్రెస్ పార్టీ నుండి పోటీచేసి గెలిచి 2016, జూన్ 15న తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి పార్టీలో చేరాడు. 2018, మార్చిలో ముఖ్యమంత్రి కెసీఆర్ ఆయనను రైతు స‌మ‌న్వయ స‌మితి రాష్ట్ర అధ్యక్షునిగా నియమించాడు. 2018, మార్చి 12వ తేదిన రాష్ట్ర రైతు స‌మ‌న్వయ స‌మితి చైర్మన్‌గా ఆయన ప్రమాణాస్వీకారం చేశాడు. ఆగష్టు 2019లో శాసనమండలికి ఎమ్మెల్యే కోటా నుండి టిఆర్ఎస్ పార్టీ ఎమ్మెల్సీగా ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికయ్యాడు. అనంతరం రాష్ట్ర రైతు సమన్వయ సమితి చైర్మన్ పదవికి రాజీనామా చేశాడు. తెలంగాణ శాసనమండలి చైర్మన్‌గా గుత్తా సుఖేందర్‌ రెడ్డి ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికై, 2019 సెప్టెంబరు 11న బాధ్యతలు చేపట్టాడు. 2021, జూన్ 3న గుత్తా సుఖేందర్ రెడ్డి పదవీకాలం ముగిసింది. గుత్తా సుఖేందర్ రెడ్డి తెలంగాణ శాసనమండలికి 2021లో జరిగిన ఎన్నికల్లో ఎమ్మెల్యే కోటా ఎమ్మెల్సీ ఎన్నిక‌ల్లో 16 నవంబర్ 2021న టిఆర్ఎస్ ఎమ్మెల్సీ అభ్యర్థిగా ఖరారై, నవంబర్ 22న ఎమ్మెల్సీగా ఎన్నికయ్యాడు.గుత్తా సుఖేంద‌ర్ రెడ్డి తెలంగాణ శాస‌న‌మండ‌లి చైర్మ‌న్‌గా మార్చి 13న నామినేష‌న్ దాఖలు చేశాడు, మండ‌లి ఎన్నిక‌కు ఒకే ఒక్క నామినేష‌న్ రావ‌డంతో చైర్మ‌న్‌గా మార్చి 14న ఏక‌గ్రీవంగా ఎన్నికై రెండోసారి భాద్యతలు చేపట్టాడు. వృత్తి వ్యవపాయదారులు పదవులు ఛైర్మన్ - పాల ఉత్పత్తిదారుల సహకార సంఘం (1995-99) NARMUL (1990-95) NDDB (1998-99) 1999లో 13వ లోక్ సభ స్థానానికి మొదటిసారి ఎన్నికై, గృహ నిర్మాణ శాఖ, గ్రామీణ అభివృద్ధి శాఖ, వ్యవసాయ శాఖలలో సభ్యునిగా పనిచేశాడు. 2009లో 15వ లోక్ సభ స్థానానికి రెండవసారి ఎన్నికై, Commerce శాఖ (31 ఆగస్టు 2009) కు, Committee on Papers Laid on the Table శాఖ (23 సెప్టంబర్ 2009) కు సభ్యునిగా పనిచేశాడు. మూలాలు 15వ లోక్‌సభ సభ్యులు భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ నాయకులు 1954 జననాలు జీవిస్తున్న ప్రజలు 13వ లోక్‌సభ సభ్యులు 16వ లోక్‌సభ సభ్యులు పార్టీలు ఫిరాయించిన రాజకీయ నాయకులు తెలుగుదేశం పార్టీ రాజకీయ నాయకులు నల్గొండ జిల్లా రాజకీయ నాయకులు నల్గొండ జిల్లా (సంయుక్త ఆంధ్రప్రదేశ్) నుండి ఎన్నికైన లోక్‌సభ సభ్యులు తెలంగాణ శాసనమండలి సభ్యులు
mice (aamglam Goat) ooka rakamaina Jhirka. yea mekalu asiya, iropa deeshapu konda mekanu penpudu jantuvugaa maarpuchendinavi. ivi bovide kutumbaaniki chendinavi, gorre, jimka laku sambamdhinchina kaprine upakutumbam lonivi. ivi nemaruveyu janthuvulu. mekalalo sumaaru 300 sankara jaatulunnaayi. mekalu athi putaatana kaalam nundi manavudu penchukuntunna janthuvulu. vaela samvatsaraala nundi vitini plu, maamsam, oolu, tolu choose prapancha vyaaptangaa upayogamlo unnayi. mice mamsanni mutton antaruu. nikkacchigaa cheppalante chevon chevan ani antaruu. charithra mekalu bhartiya upakhandamloe sumaaru 9000 BCE nundi penpudu jantuvulugaa vaadakamloo unnayi. ivi sumaaru 10,000 samvatsaraala purvam iranian loni zagros parvathaalalo penchukunnatlu telustundhi. neolithic kalapu vyavasaayadaarulu vitini plu, peda, maamsam, emukalu, juthu modalaina vaati visthrutha vupayogala choose penchukonevaaru. penpudu mekalu mandalalo konda chariyallo metakosam sancharistaayi. meekala vupayogalu mekalu maanavulaku bagaa upayogakaramaina janthuvulu. viiti nundi plu, maamsam, tolu modalainavi labhistayi. konni swachchanda samshthalu paedavaariki vitini daanamistaayi. endhukante pasuvula kante vitini pemchadam chaaala suluvu, takuva kharchutho kudukunnadhi, visthrutha vupayogalu unnayi. mice pegula nundi sastrachikitsaloe upayoegimchae 'kete gutt' aney daaraanni tayaaruchestaaru. mice kommula nundi chemchaalu tayaarucheeyavachchunu. mice maamsam mice mamsanni caribian, asiya, bharatadesalalo mutton antaruu. mice maamsam curry, vepuda modalaina vividha rakaluga vamtalaloo upayogistaaru. bhaaratadaesamloe annamlo kalipi tayaruchese biryanilu ruchiki chaaala prassiddhi. mice maamsam saamanyamgaa takuva vaediloe, nemmadigaa vandalsi umtumdi. zerki mice deeniki prasiddhichendinadi. kodi maamsamto polisthe mice mamsamlo kovvu, collestiral takkuvagaanu, khnija lavanaalu ekkuvagaanu untai. mekalu sannamgaa vumdadaaniki kaaranam, ivi saadharanamga lavekkavu. mamsame kakunda mice sareeramloni medadu, kaleyam vento itara bhaagaalu kudaa vandukoni tinavacchunu. mice tala maamsam kondariki pratyekamaina istham. paala utpattulu konni takala mekalanu plu, itara sanbandha utpattula choose penchutaru. mice plu pithakagaane thaagavachhunu, conei bactria sanbandha vyaadhula nundi rakshana choose pasteurization cheeyadam manchidhi. ooka vidhamina ghaatu vasana kaliga mice pothuni mamda nundi verucheyakapothe mekapalu vasana kaligi untai. mice plu nundi Batala, meegada, ais kreem modalainavi tayaarucheeyavachchunu. mice palalo aavupaala maadhirigaa kaaka nurugu pyki telakunda paalatho kalisipotundi. avu plu padani variki mice plu aaharamloo upayoginchavachhunu. ayithe mice palalo kudaa lactose undatam muulangaa lactose alarji unnavaru mathram ivi upayoginchakudadu. chaaala mekalu inchuminchu 10 nelala paatu 3-5 litres paalistaayi. yea palalo sumaaru 3.5 saatam Batala umtumdi. mice paala nundi teesina Batala tellagaa umtumdi. pasupupacchani biita carotene varna heenamaina vitamins A maripovadam deeniki kaaranam. oolu konni mekalanu oolu choose penchutaru. chaaala mekalaku shareeram medha mettani vendrukalu untai. kashmiri mice nundi kashmiri oolu tayaarautundi. idi prapanchamloo annitikanna khareedaina vunni. idi metthagaa, sannaga umtumdi. angora mekalaku podavaina ringulla trige jadalu katte mohair umtumdi. yea vendrukalu 4 angulhaala podavundavachhunu. yea rakamaina meekala nundi pygora, nigora aney sankarajaati mekalanu tayaaruchaesaaru. oolu teeyadaaniki mekalanu champaalsina avsaram ledhu. kashmiri mice nundi oolu duvvithe osthundi; adae angora meekala nundi ventrukalanu kattirinchalsi osthundi. angora meekala nundi samvatsaranike remdu sarlu oolu oste, kashmiri meekala nundi okkasare osthundi. yea vidhamgaa teesina oolunu chali pradeeshaalaloo upayoegimchae dustulu tayaarucheyadaaniki upayogistaaru. dakshinha asiya deeshalaloo kashmiri oolunu pashmina antaruu. "pashmina" antey (paeshiya bashalo "fine wool" ani ardam. yea mekalanu pashmina mekalu antaruu. yea rakamaina mekalu kashmere, laddakh praantaaniki chendinavi kaavadam muulangaa viiti ooluku paschima deeshalaloo kashmiri ani peruu vacchindi. embroidary chosen pashmina shal lu prapancha vyaaptangaa prasiddhichendinavi. meekala pampakam bhartiya desamlo mekanu paedavaani avu antaruu. metta sedyamlo meekala pampakam atipramukhamaina upaadhi. avu, gede vento pasuvula pempakaaniki anuvugaani mettapallala praantaalaloo meekala pampakam okkate sadhyam. sannakaru raitanganiki meekala pampakam athi takuva pettubaditho laabhadaayaka vrutthi. Morbi varshaakaalamlo noti, kaali vyaadhi (gaalikuntu vyaadhi) osthundi. vyaadhi sokithenotlo pundlu kaavadam, podugula oddha, kaali gittalaku kurupulla vachi teevramgaa ibbandhi pedathaayi. moolaalu bayati linkulu Goat breeds Goat care and feeding guide Goat resources The American Dairy Goat Association Home Page White House: Abraham Lincoln's sons kept pet goats inside the White House meekala paalupitike yantraanni upayoginchu vidhaanam ksheeradaalu
బీజ గణితం (Algebra) అనేది గణిత శాస్త్రంలో ఒక విభాగం. అంకగణితంలో అంకెలతో లెక్కలు చేసినట్లు బీజగణితంలో అంకెలకు బదులు అక్షరాలను వాడతారు. ఈ విధంగా చేయడం వల్ల లెక్కల సమీకరణాలలో ఏ అంకెలు ఉన్నా సరిపడే ధర్మాలు సిద్ధాంతాల రూపంలో నిర్ధారించడానికి వీలవుతుంది. పురాతన భారతీయ గణితశాస్త్రవేత్తలైన ఆర్యభట్ట, బ్రహ్మగుప్తుడు, భాస్కరాచార్యుడు లాంటి వారు బీజగణితంలో కృషి చేశారు. చారిత్రకంగా బీజ గణితం కూడా మార్పులు చెందుతూ వస్తోంది కాబట్టి దీనిని ప్రాథమిక బీజగణితం (ఎలిమెంటరీ అల్జీబ్రా), రేఖీయ బీజగణితం (లీనియర్ అల్జీబ్రా), ఆధునిక బీజగణితం (మోడర్న్ అల్జీబ్రా) అని మూడు రకాలుగా విభజించవచ్చు. పద వ్యుత్పత్తి బీజగణితాన్ని ఆంగ్లంలో అల్జీబ్రా అంటారు. ఈ అల్జీబ్రా అనే పదం అరబిక్ భాష నుంచి వచ్చింది. విరిగిన భాగాలను తిరిగి కలపడం అని దీని అర్థం. బీజగణితంలో రాశులను అక్షరాలతో సూచిస్తారు. వీటినే బీజాలు అంటారు. బీజాలతో గణన చేస్తారు కాబట్టి దీనిని తెలుగులో బీజగణితం అని వ్యవహరిస్తారు. చరిత్ర గణితంలో సమీకరణం (Equation) అనేది ఒక ప్రాథమిక భావన. సమీకరణం అంటే సమానం గుర్తుకు (=) ఇరువైపులా ఉండే సమాసాలు (Expression) ఒకే విలువను సూచిస్తాయి. ఉదాహరణకు అనే సమీకరణాన్ని తీసుకుంటే దాన్ని సాధించడానికి కుడివైపు, ఎడమవైపు ఉన్న సమాసాలను ఒకే రకమైన ఆపరేషన్ (కూడిక, తీసివేత, గుణకారం, భాగహారం, వర్గ మూలం లాంటివి) చేయవచ్చు. ఈ ఉదాహరణలో రెండు వైపులా 3 ని తీసివేయడం ద్వారా x విలువ 2 అని కనుగొనవచ్చు. గణితశాస్త్ర విభాగం బీజగణితంలో అంకగణితం వలే గణనలు ఉంటాయి. కానీ ఇందులో సంఖ్యలను అక్షరాలచే సూచిస్తారు. దీనివల్ల గణనలో ఏ సంఖ్యలు ఉన్నా వాటి వాస్తవమైన లక్షణాల రుజువులను కనిపెట్టడం వీలవుతుంది. ఉదాహరణకు కింది వర్గ సమీకరణాన్ని తీసుకుంటే a అనేది సున్న కానంతవరకు పై సమీకరణాన్ని రుజువు చేసే విలువలను కనుక్కోవచ్చు. మూలాలు గణిత శాస్త్రము
ఎగువబొండపల్లి, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, పెదబయలు మండలానికి చెందిన గ్రామం..ఇది మండల కేంద్రమైన పెదబయలు నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జైపూరు (ఒరిస్సా) నుండి 105 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 138 ఇళ్లతో, 624 జనాభాతో 183 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 349, ఆడవారి సంఖ్య 275. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 621. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583622.పిన్ కోడ్: 531040. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి పెదబయలులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల పెదకొరవంగిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల రూడకోటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల పెదబయలులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం యెగువబొండపల్లిలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు, నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం యెగువబొండపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 2 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 76 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 47 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 56 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 56 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి యెగువబొండపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
కింతరేలు, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, పెదబయలు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పెదబయలు నుండి 45 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 160 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 105 ఇళ్లతో, 389 జనాభాతో 78 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 189, ఆడవారి సంఖ్య 200. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 389. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 583811. పిన్ కోడ్: 531040. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2001భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం - మొత్తం 376 - పురుషుల సంఖ్య 182 - స్త్రీల సంఖ్య 194 - గృహాల సంఖ్య 81 విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి పెదబయలులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కిముడుపల్లిలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల పెదకొండపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల పెదబయలులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం కింతరెలులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 56 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 21 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
muddulapalli, Telangana raashtram, jayasankar bhupalapally jalla, madhav puur mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina madhav puur nundi 25 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina ramagundam nundi 40 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Karimnagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 154 illatho, 590 janaabhaatho 222 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 303, aadavari sanka 287. scheduled kulala sanka 359 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571853. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu kaaleshwaramlo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala madhav puurloonu, inginiiring kalaasaala raamagundamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kareemnagarlonu, polytechnic‌ kaataaramloonu, maenejimentu kalaasaala raamagundamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala ramagundamlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam muddulapallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 42 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 27 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 54 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 21 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 21 hectares banjaru bhuumii: 18 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 39 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 65 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 13 hectares neetipaarudala soukaryalu muddulapallilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 13 hectares utpatthi muddulapallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, pratthi, mokkajonna moolaalu velupali linkulu
u aksharam telegu loo yepatti nundo astitvamlo undi, vaadukalo leka luptamayina aksharam. idi draavida bhaasha laku pratyekamayina aksharaalalo okati. tamim(tamilam) loo u yea aksharam. tamiழ் ani innaalluu vaadutuu vacchaamu. yea aksharam tamilam 'ழ', qannada 'ೞ', maalaayaalaam 'ഴ' lagaa umtumdi. u (LLLA) anede retroflex voised fricative, idi draavida basha kutumbaaniki pratyekamainadi. yea aksharanni upayoegimchae itara draavida bhashala lipyantareekaranalanu kaligi unna grandhaalalo telegu aksharam u avsaram. ucchaarana la palikinappudu naluka iruprakkaluu davada nu antukuni, naalika madichi, moordhanyaanni taakutaamu. moordhanyamunu takakunda, kevalam naalukakonanu akkadaa takakunda, naluka prakkalatho pai dantha panktini thaakinappudu vachey shabdam u. saankethika vivaralu unicode prakaaram yea aksharam yokka kood paayint - 0C34. yea aksharam andubatulo unna khati - dhurjati. vanarulu http://eemaata.com/unicode-proposal/telugu-llla-proposal.pdf moolaalu baahya lankelu https://graphemica.com/%E0%B0%B4 varnamaalalu telegu aksharaalu
sarasvathi granthaalayam, paschima godawari jalla, peravali mandalam, mukkamala gramamlo vunna loo vunna granthaalayam, yea graama prajalake kakunda parisara graama prajalaku kood vijnana pradaini. poorvam yea granthaalayam graama kantam loo vunna raamaalayam loo nirvahinchabadedi. yea gramam loo jarigee itara utsavaalato paatu prathi samvatsam nevemberu nelaloe granthalaya vaarotsavaalu kood entho utsahanga jaruputharu. kalakramamlo mahaanubhaavulu yinapakolla raghavarao ghnaapakaartham atani kumarudu yinapakolla subbaaraavu aardika sahayamtho ooka peddha bhavananloki marchabadindhi. vyavasaayadaarulu yekkuvaga vunde yea gramam loo variki vunna ekaika kalakshepam yea granthaalayam. yea granthalayamlo dinapatrikalu, vaara patrikalutho paatu anno vignaanadhaayakamaina grandhaalu kood andubatulo unnayi kalakramam loo yea granthaalayam kood abhivrudhi chendhindhi. Delhi dooradarshan kaaryakramaalu prajalaku andhubatu loki vacchina kottalo mullapuudi apparayudu, subbaaraavu entho niswaarthamgaa amdimchina dhana sahayamtho yea grandhaalayaaniki ooka television samakuurchadam jargindi. aaaat nundi ekkadi prajalaku anno pathrikalathoo paatu dooradarshan kaaryakramaalu kood andubatulo vundevi. maaruthunna kalaniki anugunamgaa yea graama prajala niswartha ankuta bhaavamto entho samardhavanthamgaa nirvahinchabaduchunna yea granthaalayam marenno gramalaku aadarsamgaa vuntundanadam loo entha mathram atisayokti ledhu. ivi chudandi granthaalayam moolaalu velupali lankelu granthalayaalu paschima godawari jalla
haidarabadu jalla, thelangaanaa rashtramloni 33 jillalalo idi okati. idi rashtranlone chinna jalla. rashtra rajadhani haidarabadu nagara prantham motham yea jillaaloo bhaagame. samasyala girinchi pourula nunchi vachey phiryaadhulanu sweekarinchenduku g.hetch‌.em.sea. 040 - 2111 1111, 155304 nembarlanu ketaayinchindi. haidarabadu (nagara) jalla pratuta sthithilo 1978 augustulo erpadindi. puurvapu haidarabadu jillaanundi Kota chuttuu vunna grameena praantaanni rangaareddi jalla aney paerutoe pratyeka jalla erpadatamtho ila parinaminchindi. apati haidarabadu jillaaloni grameena praantaalannii rangaareddi jillaaloo chercharu. motham haidarabadu munsipaalitee prantham (ooka chinna bhaagam minahayinchi), sikindraabaad cantonment boardu prantham, lalaguda, osmania vishwavidyaalayam praantaalanu haidarabadu jillaaloo chercharu. appudu jillaaloo motham 66 gramalu nalaugu taaluukaalu (chaarminaarr, golaconda, mushirabad, sikindraabaad) gaaa vibhajinchabadinavi. aa taruvaata paripalana soulabhyam koraku stanika palananu samskarinchi 1985 juun 25na mandalaalanu yeyrpaatu cheesinappudu haidarabadu jalla nalaugu mandalaalugaa vibhajinchaaru. avi chaarminaarr, golaconda, mushirabad, sikindraabaad. 1996 decemberu 27na yea nalaugu mandalaalanundi motham 16 mandalaalu srushtimchi punarvyavastheekarinchaa.rashtra rajadhani jillaaloo undatamtho jalla annividhaala bagaa abhivruddhi chendhindhi. jalla charithra 1948loo jargina plays‌carya valana autraf-a-balda, bhagath jillaalani yekikrutam chessi haidarabadu jillaanu roopudiddaaru. 1978loo yea jillaanu haidarabadu grameena, haidarabadu pattanha jillaalagaa vibhajinchaaru. grameena haidarabadu jillaku taruvaata rangaareddi jillaga peruu marpidi jargindi. haidarabadu pattanha jalla prasthutham haidarabadu jillaga piluvabadutundi.1830loo kaasiiyaatraloo bhaagamgaa jillaaloni palu gramalu, pattanaalaloo majilii chesthu prayaaninchina yaatraacharitrakaarudu enugula veeraaswaamayya aanadu yea praanthapu sthithigathula girinchi vyaakhyaanimchaaru. Hyderabad raajyamlo krishna dhaatindhi modalukoni Hyderabad Kota varakuu unna praantaallo (neti rangaareddi jalla, Hyderabad jalla, mahabub Nagar jillallo) samsthaanaadheeshula kalahalu, dourjanyaalu, bhayabhraantulanu chese sthithigathula unnayani, aithe Hyderabad Kota daatina koddhi prantham nunchi godawari nadi daatevarakuu (neti nizamabad, medhak jillaalu) gramalu chaalaavarakuu atuvanti dourjanyaalu lekunda unnayani vraasaaru. krushnaanadi nunchi Hyderabad varakuu unna praantaallo graama gramaniki kotalu, sainyamtho vistaaramgaa vunte, Hyderabad nunchi godawari nadi varakuu unna praanthamlo mathram kotalu laevani, cheruvulu vistaaramgaa undi mettapantalu untunnaayani vraasaaru. Hyderabad Kota, cantonment (scendrabad) praantaallo saravantamaina konni bhoomulu undi pandlu pandee thotalu veyadagga paristhitulu unnaa pantapandenatiki balavantulu, adhikaaram chetilo unnavaru vatini dourjanyamgaa teesukupoye vaadutundadamto saamaanyulu thotalu vesukovadam kudaa ledani athanu vraasaaru. bhaugoollika swarupam haidarabadu jalla 200 chadarapu kilometres mera vistarimchi Pali. jillaaloni mandalaalu mandalaalu, gramalu adhikaara paridhi jalla paalana rashtra prabhutva adhikaarulacheeta palana yantrangam panichestundi. pattanha jillaakaavuna nagarapalakasamstha stanika paripalana chesthundu. yea jillaku raashtriiyamgaa emm emle Una, kendreeyamgaa emm p pratinidhulu paalanaabaadhyatalalo plu panchukuntaru. jalla motham Hyderabad mahanagara paalaka samshtha (z.hetch.emm.sea.) adhikaara paridhiloonee umtumdi. palana prathinidhulanu z hetch emm sea aadhvaryamloo anni vaardula nundi ennika cheyabadataru.jalla paalanaloe bhaagamgaa yea-seva centres dwara vividha dhruvapatraalu (kulam, nivaasam, aadaayam...) jaareecheyabadutunnaayi. aalaage asupatri namoodhu, paatasaala taatkaalika namoodhu, vaddii vyaapaaram anumati, vruddhaapya, vikalanga, widow pinchanlu manjuru chaeyabadutunnaayi. niyojakavargaalu haidarabadu jillaaloo niyojakavargaala punarvyavastheekarana anantaram 15 saasanasabha niyojakavargaalu erpaddaayi. antaku kritam yea sanka 13 Bara. yea 15 niyojakavargaalu haidarabadu loekasabha, secunderabadu loekasabha niyoojakavargaalaloo edesi choppuna, migilina ooka niyojakavargam malkaj‌giri loekasabha niyojakavargamlo bhaagamgaa unnayi. mushirabad malayak‌hospet ambar‌hospet khairatabadu jublehils sananth‌Nagar nampally caravan ghoshamahal chaarminaarr chandrayangutta bahadhur‌puuraa yakut‌pura sikindraabaad sikindraabaad cantonment ravaanhaa vvavastha haidarabadu rashtra rajadhani kaavadamthoo vayu, railu, rahadari soukaryalu abhivruddhi chendhaayi. 2017loo pra‌dhaani na‌rendra‌modie chetula‌meedugaa metroe railu prarambhamaindi. gananka vivaralu 2011 lekkala prakaaram haidarabadu jalla janaba 40,10,238. 2001loo 38,29,753 unna jalla janaba dasabdham kaalamlo 4.71% vruddhi chendhindhi. 1901loo kevalam 4.99 lakshalu unna janaba 1911 natiki 6.27 lakshalaku perigi 1921loo 5.56 lakshalaku taggindi. aa tarwata kramakramamgaa vruddhichendutuu 2011 natiki 40.1 lakshalaku cherindhi. grater haidarabadu mothanni pariganaloki tiskunte janaba 2011 natiki 68.09 lakshalaku cherindhi. samskruthi hindus, muslimulu, cristavulu vento vividha matala prajalu haidarabadulo peddasankhyalo unnare. sikkulu kudaa cheppukoodhagga sankhyalo unnare. hyderabadiyulu telegu, urdoo, hiindi, inglishu bhashalu matladutaru. hindus, cristavulu telegu, muslimulu urdoo matladinappatiki adhikasaatam prajalu remdu bhaashaluu matladagaligi untaruu. rashtramloni vividha praantaala prajalu haidarabadulo sthirapadatamtho anni takala yaasala teluguu ikda vinipisthundhi. ayithe pradhaanamgaa thelangaanaa yaasa ekkuvaga vinipisthundhi. ekkadi hiindi, urdoo kudaa desamloni itara praantaala vaatikante bhinnamakna yaasa kaligi untai.ekkadi muslimulu saampradaaikangaa untaruu. strilu burakha dhirinchadam, mathaparamaina achaaraalanu kachitanga patinchadam vantivi ikda bagaa kanipistaayi. Uttar bhaaratheeyulakante thaamu kasta kulasa jeevitam gaduputamani migta dakshinaadi vaari valene hyderabadiyulu kudaa ankuntaru. pasupakshyaadulu 1830loo Hyderabad nagaranni sandarsinchina yaatraacharitrakaarudu enugula veeraaswaamayya tana kaasiiyaatracharitraloo nagaranni girinchi chaaala visheshaalu namoduchesaru. andhulo bhaagamgaa 1830llo nagaramlooni pakshijaatula girinchi vraastoo Hyderabad raajyamlo mareee mukhyamgaa Hyderabad nagaramlo kaakulu dhaadhaapugaa laevani vraasaaru. Hyderabad nagaramlo degalni penchukunevaaru chaalaamandi unnaran paerkonnaaru. meedumikkili sankhyalo unna penpudu degale nagaramlo kaakulu batakaniyani sthiti teesukuvachivundavachcha aayana abhipraayapaddaru. vidyaasamsthalu haidarabadulo chaaala prabhutva, privete vidyaasamsthalu unnayi. aakarshanalu *taank bund Hyderabad - scendrabad jantanagaraalanu kaluputunna maargamu lumbini paarku haidarabadu nagaramlooni ooka udhyaanavanam. idi husseen Sagar odduna, sachivaalayam edhurugaa Pali. ikda nundi buddavigraham dhaggaraku botulo vellavacchu enka vividha rakalayina botulupai shikaru cheyavachu. lazer sho pratyeka aakarshanagaa nilustundi piblic gaardens - saasanasabha, jubili halu vantii kattadaalato koodina chakkati vanam. lakshmi naryana yadav park - yea ios ai oddha laxminarayan yadav paarku haidarabadu loni pramukha paarkullo okati. idi i.ios.ai. bastapu nundi koddhiga looniki velthe osthundi. paarku chakkaga nirvahinchabadutuu, aahladhakaramgaa umtumdi. chaarminaaru - prapancha prassiddhi chendina haidarabadu chihnam. laud bazzar - chaarminaaruku paschimaana Pali. gaajulaku prassiddhi chendina praantamidi. macca maseedh - chaarminaaruku nairutilo unna raati kattadam. golaconda kota - bharat‌loo prassiddhi chendina kotallo idi okati. husseen‌ Sagar‌ - haidarabadu, sikindaraabaadulanu veruchestunna maanavanirmita kasaram. salar‌geng museums - puraathana vastuvulatoe koodina peddha sangrahaalayamidi. birlaa planetarium - nagara madyamlo naubat pahad guttapai Pali. ramoji fillm city iscon deevaalayam, abids : iscon anunadhi antarjaateeya krishna bhaktula samajam. viiru antarjaateeyamgaa bhagavadgeetanu, krishna tatwanni prcharam chesthuntaru. prathi pattanamuloonuu krishna manidra nirmaanamulu chaepatti vyaapti chesthuntaru. haidarabadulo yea deevaalayam abids roedduloe thapaalaa karyalayaniki cheruvalo umtumdi. shilparamam kridalu haidarabadulo chaaala kridapradesalu unnayi. lall bahadhur staediyam creedapotylaku pramukha vedhika. ivikuda chudandi haidarabadu Kota moolaalu bayati linkulu Telangana jillaalu
malkan‌giri, Telangana raashtram, vikarabadu jalla, bashirabad‌ mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina bashirabad‌ nundi 13 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina tandur nundi 13 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 85 illatho, 381 janaabhaatho 180 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 190, aadavari sanka 191. scheduled kulala sanka 211 Dum scheduled thegala sanka 2. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 574499.pinn kood: 500047. 2001 janaba lekkala prakaaram yea graama janaba 368. indhulo purushula sanka 189, mahilalu 179. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala taanduuruloonu, praathamikonnatha paatasaala , maadhyamika paatasaala gotigakhurd lonoo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala taanduuruloonu, inginiiring kalaasaala vikaaraabaadloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic vikaaraabaadlo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala vikaaraabaadloonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu hyderabadulonu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. railway steshion gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam malkan‌giriloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 7 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 2 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 16 hectares banjaru bhuumii: 20 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 133 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 139 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 30 hectares neetipaarudala soukaryalu malkan‌giriloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 30 hectares utpatthi malkan‌giriloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu kandi, pesara, jonna moolaalu velupali lankelu bashirabad‌ mandalamlooni gramalu
malleshwaram, paschima godawari jalla, peravali mandalaaniki chendina gramam.gramadevata mahaalakshmi. .idi Mandla kendramaina peravali nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina tanuku nundi 16 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1899 illatho, 6714 janaabhaatho 687 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3357, aadavari sanka 3357. scheduled kulala sanka 883 Dum scheduled thegala sanka 59. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 588539.kapila malleswaraswamy devasthaanam eegraamaaniki 12 ki.mee dooramlo Pali. vidyaa soukaryalu gramamlo rendupraivetu baalabadulu unnayi. prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, praivetu praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu, unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala tanuku loanu, aniyata vidyaa kendram peravali loanu, divyangula pratyeka paatasaala, sameepa vydya kalaasaala, Eluru lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam malleshwaramlo unna remdu praadhimika aaroogya vupa kendrallo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo 6 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu aaruguru unnare. nalaugu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo vyavasaya parapati sangham Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam malleshwaramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 137 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 40 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 509 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 509 hectares neetipaarudala soukaryalu malleshwaramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 308 hectares baavulu/boru baavulu: 200 hectares utpatthi malleshwaramlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, arati, pasupu paarishraamika utpattulu pachchallu ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 6634. indhulo purushula sanka 3385, mahilhala sanka 3249, gramamlo nivaasa gruhaalu 1627 unnayi. moolaalu
meetaru namoodhu chesthundu, ooka nirneetha kaalamlo viniyogamayina vidyuchchaktini namoodhu cheyalanta yea meetaru yokka. tholi, thudhi reedingulanu namoodhu cheyale, yea remdu reedingula bheedamu aa nirneetha kaalamlo viniyogamaina vidyuchchakti pramaanaalanu teluputundi. yindlalo vaadabadutunna meater reading pramaanam. unit "antey kilo" wet.aver.vidyut sadhanam viniyoginchukone vidyuchchakti aa saadhana wattage piena daaniniupayoginchina kaalavyavadhi piena aadhaarapadutundi, vidyuchchakti. saamarthyam = kaalam X wet=sekanulu .wet aver 1 wet = 1 Haora X 1 wet aver1 wet = 1 sekanulu X 60 X 60 wet aver1 wet = 3600 sekanulu.kilo wet aver1 wet avers = 1000 kilo wet aver1 wet sekanulu = 1000 X 3600 mee vidyuttu billulo chuupabadina nelasari vaadika pramaanaala sanka meeru upayoginchina. unitlu (lanu suchisthundi) bhautika shaastram. johannis keplers usa
తరువోజ తెలుగు ఛందస్సులో ఒకానొక జాతి పద్యరీతి. చరిత్ర తరువోజ ఛందోరీతి అత్యంత ప్రాచీనమైన తెలుగు పద్య ఛందోరీతుల్లో ఒకటి. ప్రాఙ్నన్నయ యుగముగా పేర్కొనే 9వ శతాబ్ది నాటి పండరంగని నెల్లూరి శాసనంలోని పద్యం తరువోజ ఛందస్సులో ఉండడాన్ని పరిశోధకులు గుర్తించారు. లక్షణములు పద్యమునకు నాలుగు పాదములుండును. పాదమునకు మూడు ఇంద్ర గణములు, ఆ పైన ఒక సూర్య గణము, మళ్ళీ మూడు ఇంద్ర గణములు, ఒక సూర్య గణము ఉండవలెను. యతి పాదములోని మొదటి అక్షరమునకు మూడు చోట్ల యతి ఉండవలెను. పాదాది అక్షరమునకు పాదంలోని మూడవ, ఐదవ, ఏడవ గణముల మొదటి అక్షరముతో యతి నియమమున్నది. ప్రాస రెండవ అక్షరమున ప్రాస నుంచవలెను. గమనిక ఒక్కొక్క తరువోజ పాదము రెండు ద్విపద పద్యపాదములు కలసిన రీతిలో (అనగా ఒక ద్విపద పద్యము వలె) ఉంటుంది. ఒకే ఒక భేదమేమిటంటే ప్రతి పాదంలో మూడు చోట్ల యతి కలుస్తుంది - అంటే ద్విపద పద్యములోని రెండు పాదములకూ సాధారణంగా ఉండే యతి కాక పాదాల మొదటి అక్షరములకు కూడా యతి నుంచవలెను. అప్పుడు మొదటి అక్షరముతోనే రెండు పాదములకు మొత్తమూ యతి చెల్లించినట్టు అవుతుంది. ఉదాహరణ మూలాలు ఛందస్సు పద్యము
రైమోనా జాతీయ ఉద్యానవనం‎ భారతదేశంలోని అస్సాం పశ్చిమ భాగంలో ఉంది. ఇది బిటిఆర్ లోని కోక్రఝార్ జిల్లాలోని గోసాయిగావ్, కోక్రఝార్ ఉపవిభాగాలలో విస్తరించి ఉంది. చరిత్ర 2021 జూన్ 5 న గౌహతిలోని గాంధీ మండపంలో ప్రపంచ పర్యావరణ దినోత్సవం సందర్భంగా అస్సాం ముఖ్యమంత్రి హిమంత బిశ్వ శర్మ దీనిని జాతీయ ఉద్యానవనంగా ప్రకటించారు. 9 జూన్ 2021న; అస్సాం గెజిట్ నోటిఫికేషన్ ద్వారా ఇది జాతీయ ఉద్యానవనంగా మారింది. ఇది నోటిఫై చేయబడిన రిపు రిజర్వ్ ఫారెస్ట్ (508.62 కిమీ2 (196.38 చదరపు మైళ్ళు)) ఉత్తర భాగాన్ని కవర్ చేస్తూ 422 కిమీ 2 (163 చదరపు మైళ్ళు) వైశాల్యంతో ఒక సమీప అటవీ ప్రాంతంలో భాగంగా ఉంది, ఇది తూర్పు హిమాలయ జీవవైవిధ్య హాట్ స్పాట్ దిగువన ఉన్న మానస్ టైగర్ రిజర్వ్ కు పశ్చిమాన బఫర్‌గా ఉంది. Coordinates on Wikidata మూలాలు
baktha prahaladha darmavaram ramakrishnamacharyulu rachinchina natakam. telegu naatakarangamloo 19 baktha prahaladha naatakaalu pradarsana cheyagaa, vaatillo aandhra nataka hitaamahulugaa paerugaanchina darmavaram raamakrishnaachaaryulu raasina edovadi baktha prahaladha natakam bagaa janaadarana pondindi. katha sangraham saapagrastulaina jayavijayulu bhuuloekamloe hiranyakshudu, hiranyakasipudugaa janmistaaru. daanavulaina viiru yajna vaatikalanu dvamsam chesthu devatalanu himsistaaru. shree mahaavishnuvu varaahaavataaramuna hiranyaakshuni vadhistaadu. tammuni mruthitho kopinchina hiranyakasipudu braham choose gera thapassu chessi meppistaadu. aayana dwara varam pondutaadu. hiranyakasipudu indralokaanni aakraminchi, varini baadhistaadu. vidyanabhyasinchadam, harinaamasmarana maanani tanayudu prahlaaduni anek vidhaala chitrahimsalaku guri cheeyadam, chivaraku shree mahaavishnuvu sthambham nundi ugranarasimharoopaana pratyakshamai hiranhyakshipuni vadhinchadamtho katha mugusthundi. paatralu jaya vijayulu vishnumoorthi diti kasyapa prjapati hiranyakshudu hiranyakasipudu bhuudeevi braham devendrudu leelaavathi narada prahladudu chandamaarkulu rajanartaki paamulavaallu ramba oorvashi maneka tilottama rakshasa guruvu moddabbai itara vivaralu yea naatakaanni surabhi nataka samajam pradarsinchevaaru. yea naatakamthone telegu tockey cinemaanu praarambhinchaalani hetch.em.reddy nirnayinchukoni natudu sea.ios.orr. anjaneyulu sahakaramtho surabhi nataka samajam brundamto maatladi, vaarithoo kalisi baktha prahaladha cinemaanu teesaadu. moolaalu telegu naatakarangam telegu naatakaalu
aayana. loo jargina assembli ennikallo tamballapalle niyojakavargam nundi emmelyegaa gelichadu 2019jananam. vidyabhasyam, pedireddi dwarakanatha reddy juun 1 loo aandhra Pradesh raashtram 1967Chittoor jalla, sadum mandalam, errativaaripalle gramamlo janminchaadu , aayana. va tharagathi varku chaduvukunnadu 9rajakeeya jeevitam. pedireddi dwarakanatha reddy tana annana pedireddi ramachandrareddi adugujadallo rajakeeyaalloki vachadu aayana sadum singel. vindo chariman‌gaaa‌Chittoor jalla sahakara marcheting, socity chariman‌ gaaa pania chesudu‌pedireddi dwarakanathareddy tamballapalle niyojakavargam vaiesar congresses parti samanvayakartagaa. loo niyamitudayyaadu 2016pedireddi dwarakanatha reddy. loo jargina assembli ennikallo tamballapalle niyojakavargam nundi tolisari gelichi emmelyegaa assemblyki ennikayyadu 2019moolaalu. jananaalu 1967 Chittoor jalla nundi ennikaina saasana sabyulu Chittoor jalla vyaktulu vai ios.orr.congresses parti rajakeeya naayakulu. AndhraPradesh saasana sabyulu chintala ramachandra reddy AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan (2019)
aradagudem, alluuri siitaaraamaraaju jalla, pedabayalu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina pedabayalu nundi 32 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 80 ki. mee. dooramloonuu Pali. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 64 illatho, 219 janaabhaatho 118 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 98, aadavari sanka 121. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 219. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 583822.pinn kood: 531040. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 176. indhulo purushula sanka 84, mahilhala sanka 92, gramamlo nivaasagruhaalu 33 unnayi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. balabadi pedabayalulonu, praathamikonnatha paatasaala kimudupallilonu, maadhyamika paatasaala seekariloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala pedabayalulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paaderuloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic‌ paaderuloonu, maenejimentu kalaasaala anakaapallilonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum, assembli poling steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam araadaguudemlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 94 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 23 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 23 hectares neetipaarudala soukaryalu araadaguudemlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. itara vanarula dwara: 23 hectares moolaalu velupali lankelu
అంబవరం ప్రకాశం జిల్లా, గిద్దలూరు మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన గిద్దలూరు నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మార్కాపురం నుండి 65 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1378 ఇళ్లతో, 5351 జనాభాతో 2104 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2707, ఆడవారి సంఖ్య 2644. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1074 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 267. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591183.పిన్ కోడ్: 523357. సమీప గ్రామాలు నరవ 6 కి.మీ, గిద్దలూరు 6 కి.మీ, తిమ్మాపురం 6 కి.మీ, ముండ్లపాడు 8 కి.మీ, కొంగలవీడు 9 కి.మీ. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఆరు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల గిద్దలూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మార్కాపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నంద్యాలలోను, పాలీటెక్నిక్‌ గిద్దలూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కంభంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం గిద్దలూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఒంగోలు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం అంబవరంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు, ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు అంబవరంలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం అంబవరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 170 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 173 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 431 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 36 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 25 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 56 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 1210 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 831 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 461 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు అంబవరంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 461 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి అంబవరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మిరప, కంది గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 5, 071. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 2, 630, స్త్రీల సంఖ్య 2, 441, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 1, 172 ఉన్నాయి.గ్రామ విస్తీర్ణం 2, 104 హెక్టారులు. మూలాలు
జననీ శివకామినీ నర్తనశాల (1963) సినిమా కోసం సముద్రాల రాఘవాచార్య రచించిన భక్తిగీతం. దీనిని పి.సుశీల గానం చేయగా సుసర్ల దక్షిణామూర్తి సంగీతాన్ని అందించారు. నర్తనశాల సినిమాలో ద్రౌపది (సావిత్రి) ఆలపించే పాట ఇది. సందర్భం పాండవులు పదమూడేళ్ల అరణ్యవాసం జయప్రదంగా ముగించుకుని ఏడాదిపాటు ‘అజ్ఞాతవాసం’ చేయాల్సి వచ్చిన సందర్భంలో వచ్చే పాట ఇది. ఏడాదిపాటు అజ్ఞాతవాసం పూర్తి చేయడానికి అనువైన ప్రదేశంగా విరాటరాజు కొలువును ఎంపిక చేసుకున్న పాండవులు -ప్రచ్ఛన్న వేషదారులై అక్కడికి చేరతారు. పాండవులు ద్రౌపది సైరంద్రీగా మాలిని అనే మాయపేరుతో సుదేష్ణదేవి కొలువుకు చేరాలని నిర్ణయిస్తారు. ఆ క్రమంలో సుధేష్ణదేవి పూజ కోసం ఆలయానికి వచ్చినపుడు కాత్యాయని అమ్మను కొలుస్తూ ద్రౌపది పాడే పాట ఇది. ఒకపక్క సుధేష్టదేవిని మెప్పించడానికి, మరోపక్క ‘అజ్ఞాతవాసం’ నిర్విఘ్నంగా సాగడానికి తోడుండాలని కోరుతూ ద్రౌపది భక్తి వినయంతో పాడే పాటలో సావిత్రి నటన అమోఘం. పాటను చిత్రీకరించిన విధానం, సంగీత సాహిత్యాలు, పాత్రధారుల నటన -అన్నీ సమపాళ్లలో రంగరించి అందించిన పాట ఇది. పాట సాహిత్యం పల్లవి : జననీ శివకామిని జయ శుభకారిణి విజయ రూపిణి చరణం 1 : అమ్మవు నీవే అఖిల జగాలకు అమ్మల గన్నా అమ్మవు నీవే నీ చరణములే నమ్మితినమ్మ శరణము కోరితినమ్మా భవాని చరణం 2 : నీదరినున్న తొలగు భయాలు నీ దయలున్న కలుగు జయాలు నిరతము మాకు నీడగ నిలచీ జయమునీయవే అమ్మ భవాని మూలాలు సముద్రాల రాఘవాచార్య రచించిన పాటలు తెలుగు సినిమా పాటలు
jurala prajectu qlodr Telangana raashtram, jogulamba gadwala jillaaloni prajektulalo okati. krishna nadi telanganalo praveshinchina taruvaata yea nadhipai unna modati prajectu idhey. idi bahulaarthaka sadhaka prajectu. yea prajectu yokka neeti nilwa saamardhyam 9.68tmc lu. prajectu uniki gadvaalaku 16 kilo meetarla dooramlo unna dharur mandalamlooni revulapalli gramam daggara yea prajektunu nirminchaaru. atmakuru nunchi gadwala vellu roddu maargamulo atmakuru pattanhaaniki 15 kilometres dooramlo yea prajectu Pali. atmakuru-gadwala rahadari yea prajectu pienunchi velluthundhi. prajectu nirmaana kramam yea prajectu nirmaanam porthi kaavadaniki sumaaru 15 sam.lu pattindhi. 1981 janavari 6 va tedina apati AndhraPradesh mukyamanthri ti. anjaiah sankusthaapana chesar. 1996 augustu 5 va tedina apati mukyamanthri nara chandrababunaidu modati dhasha kindha neetini vidudhala chessi, jaatiki ankitham chesar. prajectu swarupam yea prajectu raati kattadamtho nirminchabadindi. yea raati kattadam (mesanari dyaam) poduvu sumaaru ooka kilometres dooram umtumdi. etthu 27. 80 meters umtumdi. yea prajectuku 64 radial crust getlu, adamavaipu 4 naane ovar phlo blaakulu, kudivaipu 10 naane ovar phlo blaakulu, 6 jalavidhyuth utpaadana koraku nirmimchina blaakulu verasi motham 84 blaakulu unnayi. inni blackulunna prajectu desamlo idokkate. edama vaipu 1. 74 kilo meters, kudivaipu 1.84 kilo meters dooram mattikattalu ( arth dyaam) nirminchabadi unnayi. prajectu vyayam prajectu nirmananiki anchana vyayam roo.76.40 kootlu Dum, 7-12-2003 Abdul Birthday natiki roo. 204.75 kotlaku chaerukumdi. 2007 natiki roo. 840 kootlu karchu Dum, prajectu puurtayyeenaatiki roo. 1224 kootlu karchu cheeyavalasi undani adhikaarula anchana. prajectu saguniti saamarthyam yea prajectu sumaaru laksha iravai vaela ekaraalaku saguniru andistundi. remdu pradhaana kaaluvala dwara neeti paarudala saagutundi. Kandla kaluva : prajectu Kandla kaalvanu somanaadri kaaluvaga pilustharu. yea kaluva sumaaru 51 kilo meters pravahinchi gadwala, alampur niyojakavargalaloni 37,700 ekaraalaku saaguneerunu andistundi. edama kaluva : prajectu edama kaalvanu entaaa kalvaga pilustharu. yea kaluva dwara atmakuru, wanaparty , kollapur niyojakavargalaloni 64,500 ekaraalaku saguniru andutundi. mumpu nashtam yea prajectu nirmaanam valana mahabub Nagar jillaaloo sumaaru 11,504 ekaraalu, Karnataka rashtramlo 524 ekaraalu, mro 18 gramalu mumpunaku gurainavi. paryaataka prantham idi paryaataka sthalamgaa kudaa vilasillutondi. juun nundi augustu varku varadhala kaaranamgaa prajectu neetithoo kalakalalaadutundi. yea samayamlo adhika sankhyalo paryatakulu prajektunu sandarsistuntaaru. alaage aadivaaraalu, itara selavu dinaalaloo kudaa sandarsakulu vasthuntaru. prajectuku sameepamlo jinkala paarku undedi, saraina samrakshana leka kanumarugaindi. yea prajectuku konni kilo meetarla dooramlo chandragad kota, peddha chintarevula aunjaneya swamy deevaalayam, pagunta venkateswara swamy alayam vento darsaneeya sthalaalu kudaa unnayi. juuraala jalavidyuttu kendram ikda 240 megawatla jalavidhyuth utpaadana kendram nirmimchi iteevale vidyut utpatthi praarambhinchaaru. prajectu nirmananiki mundhey, apati AndhraPradesh, Karnataka prabhutvaalu vidyut girinchi ooka oppandaanni kudurchukunnaayi. ikda utpatthi ayee vidyuttulo vidhigaa sagabhagam karnaatakaku ivvaalani 1976 augustu 4 va tedina iru rastrala mukhyamantrulu angikarinchaaru. vidyut utpatthi kayye vyayamlo saga bhaagam Karnataka bharinchalsi Pali. moolaalu telanganalo krishna nadhipai prajektulu mahabub Nagar jalla prajektulu
నిన్నే పెళ్ళాడుతా (1968 సినిమా) నిన్నే పెళ్ళాడుతా (1996 సినిమా)
aachaarya jayasankar vyavasaya vishwavidyaalayam Telangana vibhajana paryavasanamga aachaarya ene‌.z.rangaa vyavasaya vishwavidyaalayam nundi vaeruparachina rashtra vishwavidyaalayam. charithra 1964loo haidarabadulo AndhraPradesh vyavasaya vishwavidyaalayamgaa sthapinchabadindhi. AndhraPradesh vyavasaya vishvavidyaalaya chattam, 1963, prakaaram osmania vishwavidyaalayam paridhiloo unna vyavasaya, pasuvaidya kalaasaalanu, aandhra vishwavidyaalayam paridhiloo unna baptla vyavasaya kalaasaalanu, srivenkateswara vishwavidyaalayam paridhiloo unna srivenkateswara vyavasaya kalaasaala, andhra pasuvaidya kalaasaala, tirupatilanu juun 1964loo yea kothha vishwavidyaalayapu paradhilooki techhaaru. 1996 nevemberu 7na deeni peruni pramukha rautu nayakan aachaarya ene.g.rangaa peruu medha aachaarya ene.g.rangaa vyavasaya vishwavidyaalayam gaaa peruu maarchatam jargindi. degrey courselalo pravesam 'emset' aadhaaramga jarudutundhi. 1964, juun 12na haidarabadulo sthapinchabadina vyavasaya vishwavidyaalayaaniki o. pullareddy prathma upasamchaalakunigaa panichesaadu. vishwavidyaalayaaniki adhikaarigaa 1965, marchi 20na apati bhartiya pradhanamantri lall bahudur shastry praarambhinchaadu. 1966, juun 23na endira ghandy vishwavidyaalayabhavana samudayaniki praarambhotsavam chesindi. ardhashataabdi porthi chesukobotundaga rashtra vibhajana kaaranamgaa, Telangana rashtramloni vishvavidyaalaya bhagalanu, aachaarya jayasankar vyavasaya vishwavidyaalayam paerutoe vary chesar. rashtra vibhajana chattam 2014 prakaaram gunturuku vishvavidyaalaya kendram marchabadindhi. navyandhra raajadhaaniki deggaralooni tadikonda mandalamlooni cheruvalo unna laam gramam nundi sevalanu amdisthomdi. vishwavidyaalayam andisthunna korsulu degrey korsulu b.yess.sea. (vyavasaayam), b.yess.sea. (udhyaanavanam), b.teck (vyavasaya enginerring), b.v.yess.sea (pasuvaidyam), b.yess.sea. (sea.Una & b.emm), b.ech.yess.sea (gruhavignaana shaastram), b.teck (pud sciencu). p.z. korsulu emm.yess.sea (vyavasaayam), emm.v.yess.sea (pasuvaidyam), emm.Una.b.emm, emm.yess.sea (agriculturally biotechnolgy), emm.yess.sea (environ mentally sciencu und teknolgy), emm.yess.sea (gruhavignaana shaastram), emm.yess.sea (pud sciencu und teknolgy). reesearch korsulu vyavasaayam, pasuvaidyam, gruhavignaana shaasthraalalo p.ech.di. paaliteknik korsulu vyavasayamlo deeploma, udyaanavana shaasthramlo deeploma, gruhavignaana shaasthramlo deeploma. vittna parisoedhana kendram atyaadhunika, antarjaateeya pramaanaalatoe roo. 7 vaela kotlatho 14,652 chadarapu adugula visteernamlo Telangana prabhuthvam nirmimchina ‘Telangana antarjaateeya vittna pariiksha kendraanni’ 2022, phibravari 25na Telangana rashtra vyavasaayasaakha manthri singireddy niranjan‌reddy praarambhinchaadu. desamlone atipeddadaina yea kendraaniki, switzerlaand‌ vedikagaa konasaagae antarjaateeya vittna pariiksha pramaanaala samshtha gurthimpu labhinchindi. desamlo antarjaateeya gurthimpu pondina rendo vittna pariiksha kendramga yea pariiksha kendra nilichimdi. anubandha kalashalalu yea vishwavidyaalayaaniki anubandha kalasalaga rajanna sircilla jalla, tangallapalli mandalam, jillella gramamlo sircilla vyavasaya kalaasaala erpatucheyabadindi. 35 ekaraallo 69.50 kotlatho nirminchabadina yea vyavasaya kalaasaala idi rashtranlone rendava vyavasaya kalaasaala. moolaalu velupali lankelu 1964 sthaapithaalu
పెద్ద కడబూరు మండలం, ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రములోని కర్నూలు జిల్లాకు చెందిన మండలం. గణాంకాలు 2011 భారత జనాభా లెక్కలు ప్రకారం మండల పరిధిలోని మొత్తం జనాభా 56,966 - అందులో పురుషులు 28,350 - స్త్రీలు 28,616,.అక్షరాస్యత మొత్తం శాతం 29.71% - పురుషులు అక్షరాస్యత శాతం 42.52% - స్త్రీలు అక్షరాస్యత శాతం 16.93% మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు బాపలదొడ్డి బసలదొడ్డి చిన్న కడబూరు చిన్నతుంబళం గవిగట్టు హిస్సార మురవాని హుళికణ్వి జల్వాడి కల్లుకుంట కంబడహళ్ కంబాలదిన్నె మేకదోన ముచిగేరి నౌలేకళ్ పెద్ద కడబూరు పీకలబెట్ట రంగాపురం తారాపురం మూలాలు వెలుపలి లింకులు
bhougolikam(Nissoke) (71) (37093) janaba, nissoke annadhi amruth (Nissoke) (71) sar jillaku chendina ajnala taaluukaalooni gramam‌idi, janaganhana prakaaram 2011 illatho motham 70 janaabhaatho 445 hectarlalo vistarimchi Pali 189 sameepa pattanhamaina. annadhi Ramdas ki 5 mee.dooramlo Pali. gramamlo magavari sanka. aadavari sanka 233, gaaa Pali 212scheduled kulala sanka. Dum scheduled thegala sanka 109 gramam yokka janaganhana lokeshan kood 0. aksharasyatha 37093. motham aksharaasya janaba aksharaasyulaina magavari janaba: 221 (49.66%) aksharaasyulaina streela janaba: 120 (51.5%) vidyaa soukaryalu: 101 (47.64%) sameepabaalabadulu gramaniki (Macchiwala)kilometres lope Pali 5 gramamlo. prabhutva praadhimika paatasaalaundi 1 sameepamaadhyamika paatasaalalu gramaniki (Macchiwala)kilometres lope Pali 5 sameepamaadhyamika paatasaala. gramaniki (Jatta)kilometres lope Pali 5 samipaseeniyar maadhyamika paatasaalalu. gramaniki (Ramdas)nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepa. aarts"science, commersu degrey kalashalalu, ajnala" (gramaniki) kilometres kanna dooramlo Pali 10 samipinjaniring kalashalalu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 sameepavaidya kalashalalu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 samipamanejment samshthalu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 samipapaliteknik lu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 sameepavruttividya sikshnha paatasaalalu ajnala (gramaniki) kilometres kanna dooramlo Pali 10 sameepaaniyata vidyaa kendralu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 sameepadivyaangula pratyeka paatasaala gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 sameepaitara vidyaa soukaryalu gramaniki (Amritsar) kilometres kanna dooramlo Pali 10 prabhutva vydya soukaryalu sameepasaamaajika aaroogya kendrangramaniki nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepapraathamika aaroogya kendraalugramaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepapraathamika aaroogya vupa kendraalugramaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 samipamata sisu samrakshanaa kendrangramaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepati. b vaidyasaalalugraamaanika.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepalopati aasupatrigraamaaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepapratyaamnaaya aushadha aasupatrigraamaaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameeiaasupatrigraamaanaa. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepapasu vaidyasaalalugraamaanika. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepasanchaara vydya saalalugraamaaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sameepakutumba sankshaema kendrangramaniki. nunchi 5 kilometres lope Pali 10 praivetu vydya soukaryalu. gramamlo degrees laeni vaidyulu unnare 2 thaagu neee suddhichesina kulaayi neerugraamamlo Pali shuddi cheyani kulaayi neerugraamamlo ledhu mootha vaesina bavula neerugraamamlo ledhu mootha veyani baavulu neerugraamamlo ledhu chetipampula neerugraamamlo Pali gottapu baavulu boru bavula neerugraamamlo Pali / pravaaham neerugraamamlo ledhu nadi kaluva neerugraamamlo ledhu / cheruvu kolanu/sarus neerugraamamlo ledhu/paarisudhyam muusina drainejigramamlo ledhu terichina drainejigramamlo Pali. drainagy neee neerugaa muruguneeti shuddi plantloki vadiliveyabadutondi. porthi paarishudhya pathakam kindaku yea prantham raavatledu . samaachara. ravaanhaa soukaryalu, postaphisugramamlo ledhu samipapostaphisugrama.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 graama pinn kood. piblic fone aafisugraamamlo ledhu samipapablic fone aafiisugraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 mobile fone kavarejigramamlo Pali. internet kephelu. common seva kendralugramamlo ledhu / samipinternet kephelu.common seva kendraalugramaniki / nunchi 5 kilometres lope Pali 10 praivetu koriyargraamamlo ledhu. sameepapraivetu koriyargraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 piblic baasu sarveesugraamamlo ledhu. samipapablic baasu sarveesugraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 privete baasu serviceu gramamlo Pali. railway steshion gramamlo ledhu. sameeparailve stetionlugraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 aatola saukaryam gramamlo kaladu. gramam jaateeya rahadaaritho anusandhanam kaledhu sameepajaatiiya rahadari gramaniki.kilometres kanna dooramlo Pali 10 gramam rashtra haivetho anusandhanam kaledhu. sameeparashtra highway gramaniki.kilometres kanna dooramlo Pali 10 gramam pradhaana jalla roddutho anusandhaanamai Pali. gramam itara jalla roddutho anusandhanam kaledhu. sameepaitara jalla roddu gramaniki.kilometres kanna dooramlo Pali 10 marketingu. byaankingu, etiyangramamlo ledhu sameeeetiyangraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 vyaapaaraatmaka byaankugraamamlo ledhu. sameepavyaapaaraatmaka byaankugraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 sahakara byaankugraamamlo ledhu. sameepasahakaara byaankugraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 vyavasaya rruna sanghangraamamlo ledhu. sameepavyavasaaya rruna sanghangraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 swayam sahaayaka brundangramamlo ledhu. sameepaswayam sahaayaka brundamgraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 pouura sarapharaala saakha dukaanamgraamamlo Pali. vaaram vaaree santagraamamlo ledhu. sameepavaaram vaaree santagraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 vyavasaya marcheting socitigramamlo ledhu. sameepavyavasaaya marcheting sosaitiigraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 aaroogyam. "poeshanha, vinoda soukaryalu, yekikrita baalala abhivruddhi pathakam" poshakaahaara kendram (gramamlo ledhu)sameeekeeekeekruta baalala abhivruddhi pathakam.poshakaahaara kendram (gramaniki)nunchi 5 kilometres lope Pali 10 angan vaadii kendram. poshakaahaara kendram (gramamlo Pali)itara. poshakaahaara kendram (gramamlo ledhu)sameepaitara.poshakaahaara kendram (gramaniki)nunchi 5 kilometres lope Pali 10 aashaa. gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha (gramamlo ledhu)samipasa.gurthimpu pondina saamaajika aaroogya karyakartha (gramaniki)nunchi 5 kilometres lope Pali 10 aatala maidanam gramamlo ledhu. sameeaaaataala maidanam gramaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 cinma. veedo haaa gramamlo ledhu / sameepasinima.veedo haaa gramaniki / nunchi 5 kilometres lope Pali 10 grandhaalayangraamamlo ledhu. sameepagranthaalayangaam.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 piblic reading roongraamamlo ledhu. samipapablic reading roongraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 vaarthapathrika sarafaraagraamamlo Pali. assembli poling stationgraamamlo ledhu. samipasembli poling stehangnaraamaaniki.nunchi 5 kilometres lope Pali 10 janana. marana reegistration kaaryaalayamgraamamlo ledhu & sameepajanana.marana reegistration kaaryaalayamgraamaaniki & nunchi 5 kilometres lope Pali 10 vidyuttu. gantala paatu 10 rojuku (gruhaavasaraala nimitham veasavi) epril (septembaru-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 11 rojuku (gruhaavasaraala nimitham chalikaalam) aktobaru (marchi-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 8 rojuku (vyavasaayaavasaraala nimitham veasavi) epril (septembaru-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 9 rojuku (vyavasaayaavasaraala nimitham chalikaalam) aktobaru (marchi-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 0 rojuku (vyavasaayaavasaraala nimitham veasavi) epril (septembaru-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 0 rojuku (vyavasaayaavasaraala nimitham chalikaalam) aktobaru (marchi-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 12 rojuku (andaru viniyogadaarulakuu veasavi) epril (septembaru-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)gantala paatu. 14 rojuku (andaru viniyogadaarulakuu chalikaalam) aktobaru (marchi-loo vidyut sarafaraagraamamlo Pali)bhuumii viniyogam. nissoke yea kindhi bhuumii viniyogam e prakaaram undhoo chupistundi (Nissoke) (71) hectarlalo (vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii): nikaramgaa vittina bhu kshethram: 14 neeti vanarula nundi neeti paarudala bhu kshethram: 175 neetipaarudala soukaryalu: 175 neeti paarudala vanarulu ila unnayi hectarlalo (baavi): gottapu baavi / thayaarii: 175 nissoke annadhi yea kindhi vastuvulu utpatthi chestondi (Nissoke) (71) praadhaanyataa kramamlo pai nunchi kindiki tagguthu (godhumalu): bhiyyam, moolaalu,Maize amruth sar‌vargham [[taaluukaa gramalu:[X] amruth sar jalla gramalu)]] ajnala taaluukaa gramalu nijam pura
sheva jainti ledha shivajee jainti bhartiya desamlo mahaaraashtralo prathi savatsaram phibravari 19 na maraataa chakraverthy chathrapathi shivajee jainti jarupukumtaaru. charithra shivajee jainti puunheeloo mahathmaa jotiba pule vaedukalu praarambhinchaaru.apati nundi, shivajee jainti vedukala stayi gananeeyamgaa pergindhi.20 va sataabdamloo, babasaheb ambekar shivajee jayantikee remdusaarlu adhyakshudigaa chesar. nirvahanha shivajee jainti roejuna mahaaraashtralo anni paatasaalalu, kalashalalu, kaaryaalayaalu selavu prakatinchaaru. bhaareegaa uregimpulu jaruguthai. idi Maharashtra prajalaku gourava dinamgaa bhaawistaaru. Maharashtra kakunda, shivajee jainti Goa, karnaatakaloo kudaa jarupukumtaaru.shivajee jainti roejuna shivajee jeevithanni vivarimchae naatakaalu pradarsistaaru. uddhesyam shivajee maharajs alochanalanu samaajamlooni prathi okkarikee vyaapti cheyadanki shivajee jayantini jaruputunnaaru. moolaalu pandugalu
prabhanda kalpavalli 1870 - 1882 madhyakaalamloo turupu godawari jalla peddapuram nundi prakatimpabadina masa pathrika. veeresalingamgaarikannaa mundhuga gurujada sriramamurthy garu, aandhrakavula jeevitaalni rachinchi 1876 va samvatsaramlone prachurincharu. peddaapuramnundi prakatimpabade " shree prabhanda kalpavalli " aney patrikalo prachuristuu undevaaru. vaarikavula jeevitarachanalo kalakramanni paatinchaledu. bharatandhra kavulu-ramayanandhrakavulu-aandhrapanchakaavyakavulu- ityaadigaa vibhaaginchi rachincharu. aa kavula jeevitarachana samagramgaa leka janashrutiloni kadhalatho gaathalatho nindi Pali, ayinava gurazada sriraamamuurtigaari kavi jeevithalu sriveeresalingamgaari kavulacharitra rachanaku prerakamani cheppavacchu. moolaalu maasapatrikalu
గుంజవరం, ఏలూరు జిల్లా, బుట్టాయగూడెం మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన బుట్టాయగూడెం నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన తాడేపల్లిగూడెం నుండి 52 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 63 ఇళ్లతో, 176 జనాభాతో 46 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 84, ఆడవారి సంఖ్య 92. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 172. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588075. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల కన్నాపురంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల కోటరామచంద్రపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల కొయ్యలగూడెంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోటరామచండ్రపురంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఏలూరులోను, పాలీటెక్నిక్‌ జంగారెడ్డిగూడెంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల వేగవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కోటరామచండ్రపురంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం బుట్టాయగూడెంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఏలూరు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం గుంజవరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 38 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 38 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు గుంజవరంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 18 హెక్టార్లు ఇతర వనరుల ద్వారా: 20 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి గుంజవరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు జీడి, వరి, ప్రత్తి గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 152. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 74, మహిళల సంఖ్య 78, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 40 ఉన్నాయి. మూలాలు
పచ్చనూతల పల్నాడు జిల్లా, నూజెండ్ల మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన నూజెండ్ల నుండి 4 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వినుకొండ నుండి 20 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1577 ఇళ్లతో, 6080 జనాభాతో 4177 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3051, ఆడవారి సంఖ్య 3029. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 989 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 737. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 590109. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు నాలుగు ఉన్నాయి. బాలబడి నూజెండ్లలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల వినుకొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల వినుకొండలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల నరసరావుపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల గుంటూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు వినుకొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం వినుకొండలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల గుంటూరు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పచ్చనూతలలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టరు ఒకరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార సౌకర్యాలు పచ్చనూతలలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రవాణా సౌకర్యాలు గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు, ప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి , ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వినోద సౌకర్యాలు గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 4 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పచ్చనూతలలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 595 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 1506 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 500 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 200 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 400 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 300 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 675 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 700 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 675 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పచ్చనూతలలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 675 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పచ్చనూతలలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, కంది, పెసర గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం జనాభా 6114,పురుషుల సంఖ్య 3048,మహిళలు 3066,నివాస గృహాలు 1401,విస్తీర్ణం 4177 హెక్టారులు మూలాలు
pellaaniki premalekha priyuraaliki subhaleka prema laekha prema leekhalu (calam rachana) lekhini lekhari ledha lekhakudu subhaleka srivariki premalekha
వరంగల్ జిల్లా లోని 12 శాసనసభ నియోజకవర్గాలలో పశ్చిమ వరంగల్ శాసనసభ నియోజకవర్గం ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం పరిధిలోని మండలాలు వరంగల్ మండలం (పాక్షికం) వరంగల్ కార్పోరేషన్ (పాక్షికం) ఎన్నికైన శాసనసభ్యులు 2009 ఎన్నికలు 2009 ఎన్నికలలో భారతీయ జనతా పార్టీ తరఫున ఎం.ధర్మారావు పోటీ చేయగా కాంగ్రెస్ పార్టీ తరఫున కె.దయాకరరావు, మహాకూతమి తరఫున పొత్తులో భాగంగా తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి తరఫున వినయభాస్కర్, ప్రజారాజ్యం పార్టీ తరఫున ఎం.రవీందర్ రెడ్డి, లోక్‌సత్తా తరఫున పి.కె.రామారావులు పోటీచేశారు. నియోజకవర్గం నుండి గెలుపొందిన శాసనసభ్యులు ఇంతవరకు సంవత్సరాల వారీగా నియోజకవర్గంలో గెలుపొందిన సభ్యుల పూర్తి వివరాలు ఈ క్రింది పట్టికలో నుదహరించబడినవి. {| border=2 cellpadding=3 cellspacing=1 width=90% |- style="background:#0000ff; color:#ffffff;" !సంవత్సరం !శాసనసభ నియోజకవర్గం సంఖ్య !పేరు !నియోజక వర్గం రకం !గెలుపొందిన అభ్యర్థి పేరు !లింగం !పార్టీ !ఓట్లు !ప్రత్యర్థి పేరు !లింగం !పార్టీ !ఓట్లు |- |2018 |105 |వరంగల్ పశ్చిమ |జనరల్ |దాస్యం వినయ్‌భాస్కర్‌ |పు |తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి | |రేవూరి ప్రకాష్ రెడ్డి |పు |తెలుగుదేశం పార్టీ | |-bgcolor="#87cefa" |2014 |105 |వరంగల్ పశ్చిమ |జనరల్ |దాస్యం వినయ్‌భాస్కర్‌ |పు |తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి |83492 |స్వర్ణ ఎర్రబెల్లి |ఆడ |భారతీయ జాతీయ కాంగ్రెస్ |27188 |-bgcolor="#87cefa" |2010 |By Polls |వరంగల్ పశ్చిమ |జనరల్ |దాస్యం వినయ్‌భాస్కర్‌ |పు |తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి |88449 |కొండపల్లి దయాసాగర్ రావు |పు |భారతీయ జాతీయ కాంగ్రెస్ |20925 |-bgcolor="#87cefa" |2009 |105 |వరంగల్ పశ్చిమ |జనరల్ |దాస్యం వినయ్‌భాస్కర్‌ |పు |తెలంగాణ రాష్ట్ర సమితి |45807 |కొండపల్లి దయాసాగర్ రావు |పు |భారతీయ జాతీయ కాంగ్రెస్ |39123 |} ఇవి కూడా చూడండి ఆంధ్ర ప్రదేశ్ శాసనసభ్యుల జాబితా మూలాలు వరంగల్ జిల్లా శాసనసభ నియోజకవర్గాలు
పుట్టకోట పేరుతో చాలా వ్యాసాలు ఉన్నాయి. ఆ వ్యాసాల జాబితా: పుట్టకోట (కొయ్యూరు) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని కొయ్యూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం పుట్టకోట (పెదబయలు) - విశాఖపట్నం జిల్లాలోని పెదబయలు మండలానికి చెందిన గ్రామం పుట్టకోట - ఖమ్మం జిల్లా గ్రామం
paatalu idi manalo matasuma ninu manasara koredi nene suma - p.sushila ohoho hohoho vannela chinnela kannela sogasu korukundi Mon manasu - ghantasaala brundam, samudrala juunior oa emti kavele koruko andam Pali chandam Pali challani manasundi - yess. janaki gopala baala kapadavela brathukee vetala bhariyimpajaala - sushila mavayya tiranaalaku poyyosta saradaaga tirigosta - yess. janaki, pitapuram ravoi manasaina raza... yevaro bala nanukoru anadala baala - sushila, ghantasaala - rachana:malladi ramkrishna shastry sokinchakoyi oa bhagnajeevi vidhi neepai pagajoopenoyi edabapenoyee - ghantasaala, rachana: samudrala prathi falam korani prema (padyam),ghantasaala,rachana: aarudhra vanarulu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, haidarabadu - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga) entaaa‌ cinemalu jaggaya natinchina cinemalu relangi natinchina cinemalu chaayaadeevi natinchina chithraalu deevika natinchina chithraalu gummadi natinchina chithraalu rushyendramani natinchina cinemalu
నివాస సంక్షేమ సంఘం (తరచూ ఆర్‌డబ్ల్యుఏ గా సంక్షిప్తీకరించబడింది) అనేది ఒక భారతీయ సంస్థ, ఇది భారతీయ నగరాల్లో ఒక నిర్దిష్ట నగర లేదా శివారు ప్రాంతం యొక్క నివాసితుల ప్రయోజనాలను సూచిస్తుంది. సభ్యత్వం సభ్యత్వం స్వచ్ఛందంగా ఉంటుంది, నాయకత్వం సాధారణంగా రుసుము చెల్లించే సభ్యులచే ఎన్నుకోబడుతుంది. ఏ సంవత్సరానికైనా స్వచ్ఛంద రుసుము చెల్లించని సభ్యులకు సాధారణ జనరల్ బాడీ సమావేశాలలో ఓటు హక్కు ఉండదు, సంఘం యొక్క ఇతర సమావేశాలు పాల్గొనే అవకాశం ఉండదు. ఎందుకంటే స్వచ్ఛంద సంస్థ యొక్క సభ్యత్వం నుండి వారిని ఎంచుకున్నట్లుగా భావించరు. కొన్ని ప్రదేశాలలో, అసోసియేషన్ అభివృద్ధి, సంక్షేమ సంఘం వంటి వాటి పేర్లలో "అభివృద్ధి" అనే పదాన్ని కలిగి ఉంది. ప్రాతినిధ్యం నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు ప్రభుత్వ అధికారిక వ్యవస్థలు కాదు, భారతదేశంలో మురికివాడలు, చట్టవిరుద్ధమైన గృహ ప్రాంతాలు కూడా నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు పౌరుడి (ప్రజా) ప్రయోజనాలకు ప్రాతినిధ్యం వహిస్తాయి. సంఘం నియమాలు నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు సాధారణంగా సహ-సహకార సంఘాల చర్యల ద్వారా నమోదు చేయబడతాయి. ఇటువంటి సమూహాలకు కనీసపు పదిహేను సభ్యులను కలిగి ఉన్న ప్రాంతం నుండి అవసరం ఉంటుంది. ఈ చర్యలు నివాసితుల సంక్షేమ సంఘం బై-లాస్ స్థాపనకు నియమాలను కూడా ఏర్పాటు చేస్తాయి. సభ్యత్వ ప్రమాణాలు, ఓటింగ్ హక్కులు, నివాసితుల సంక్షేమ సంఘం అధికారులు నమోదైన సమాజం తరఫున చట్టపరమైన చర్యలను ప్రారంభించగల పరిస్థితులు వంటివి ఇందులో ఉన్నాయి. మురికి వాడలు అభివృద్ధి మురికివాడలలో, అనధికారిక కాలనీలలో నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు ప్రాబల్యం ఉన్నప్పటికీ, నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాల వ్యూహాత్మక పాలనా నిర్ణయాల్లో పాల్గొన్న ప్రభుత్వ కార్యక్రమాలు, ఢిల్లీ యొక్క భగీదారి పథకం వంటివి, ప్రణాళికాబద్ధమైన పరిసరాలలో ఉన్న నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు మాత్రమే ఉన్నాయి. ప్రాముఖ్యత నివాసితుల సంక్షేమ సంఘాలు మున్సిపాలిటీ రాజకీయాల్లో, 2000 ల ఆరంభం నుండి నిర్ణయం తీసుకోవడంలో ఎక్కువగా పాల్గొంటున్నాయి, వీటి ప్రాముఖ్యతను ఎక్కువగా పెంచుకుంటున్నాయి. ఇవి కూడా చూడండి గేటెడ్ కమ్యూనిటీ బయటి లింకులు United Federation of Resident Welfare Associations in India (UFERWAS) Federation of Housing Society Delhi మూలాలు మానవ ఆవాసాలు
neti yugadharmam 1986loo vidudalaina telegu chalanachitra. ganapathy pikchars pathakama z. sooryanaaraayana raju nirmaana saarathyamlo z.ramamohanaravu darsakatvam vahimchina yea chitramlo krishnanraju, jayasudha, prabhaakara reddy taditarulu natinchagaa, j.v.raghavulu sangeetam amdimchaadu. natavargam saanketikavargam darsakatvam: z.ramamohana raao nirmaataa: z. saryanarayana raju katha: daa. yam. prabhakarareddy (katha) matalu: maddipatla suri (matalu) cinimatography: yam. sattibabu kuurpu: di. venkatarathnam sangeetam: j.v.raghavulu studio: ganapathy pikchars paatalu yea chithraaniki jevi raghavulu sangeetam amdimchaadu. viinha palukada - kao. j. esudasu, p. sushila - 03:31 shramikulara - kao. j. esudasu, p. sushila - 03:13 viinha palukada (baadha) - kao. j. esudasu, p. sushila - 02:01 kallu kallu - yess. janaki, yess.p. balasubramanian - 03:39 etiyavatala ny maata - yess. janaki, yess.p. shailaja - 03:30 moolaalu itara lankelu krishnanraju natinchina cinemalu 1986 telegu cinemalu telegu kutumbakatha chithraalu jayasudha natinchina cinemalu prabhaakar reddy natinchina chithraalu gummadi natinchina chithraalu gollapoodi maruthirao chithraalu j.v.raghavulu sangeetam amdimchina cinemalu diskoo shanthi natinchina cinemalu
చిమ్నీ అనునది కర్మాగారాలలో బాయిలర్లు, స్టవ్‌లు, ఫర్నేసులు లేదా ఉష్ణ ప్రదేశాలలో వెలువడిన వేడిగా ఉన్న ఇంథన వాయువులను లేక పొగను బాహ్య వాతావరణం లోనికి ప్రసరణ చేయుటకు చేసిన నిర్మాణము. ఈ చిమ్నీ నిర్మాణాలు వాటి ద్వారా వాయువులను సజావుగా నిట్టనిలువుగా పైకి పంపించేవిగా ఉంటాయి. కర్మాగారాలలో వివిధ దహన ప్రక్తియలు జరుగునపుడు వాటి నుండి వెలువడే వ్యర్థ వాయువులను పైకి పంపించే ప్రక్రియను చిమ్నీ ప్రభావం అంటారు. చిమ్నీలో గల ప్రదేశాన్ని "ఫ్లూ" అంటారు. చిమ్నీ అనే నిర్మాణాలు అనేక భవనాలలో కూడా ఉంటాయి. ఇవి ఆవిరి యంత్రాలు, నౌకలు, స్టీమర్లలో కూడా ఉంటాయి. యునైటెడ్ స్టేట్స్ కీ స్మోక్‌స్టాక్ అనే పదం యంత్రాల చిమ్నీలకు ప్రత్యామ్నాయంగా వాడుతారు. కొన్ని ప్రాంతాలలో "ఫన్నెల్" అనే పదాన్ని కూడా ఉపయోగిస్తారు. ఒక చిమ్నీ యొక్క ఎత్తు స్టాక్ ప్రభావం ద్వారా బాహ్య వాతావరణానికి వాయువులు బదిలీ దాని సామర్ధ్యాన్ని ప్రభావితం చేస్తుంది. అదనంగా, అధిక ఎత్తు గల చిమ్నీలను ఉపయోగించడం వల్ల కాలుష్య వ్యాప్తి తక్షణ పరిసరాలపై వారి ప్రభావం తగ్గిస్తుంది. కొన్ని సందర్భాలలో హానికరమైన బహిర్గత వాయువులు ఉన్నపుడు చిమ్నీ యొక్క ఎత్తు తగినంత ఉన్నపుడు దానిలోని విషపదార్థ కణాలు భూమికి చేరడానికి ముందే స్వీయ తటస్థత చేకూరుస్తుంది. ఇందులో ఎక్కువ పైగా కాలుష్య వ్యాప్తి వాటి సాంద్రతలు తగ్గించడానికి, నియంత్రణ పరిమితులు అనుగుణంగా సులభతరం చేస్తుంది . మూలాలు ఇతర లింకులు How to calculate a chimney system CICIND - International Committee on Industrial Chimneys Chimney Safety Institute of America Power Station Konakovskaya GRES, at which chimneys serve as electricity pylons Article about chimney breast removal Chimney Maintenance Information European Chimney Association ECA; to find further information on chimneys National Association of Chimney Engineers; UK trade association for the chimney engineering industry నిర్మాణాలు పరిశ్రమలు
తెలంగాణ రాష్ట్రం ఏర్పడిన తరువాత, ప్రభుత్వం 2016 లో జిల్లాలను, మండలాలను పునర్వ్యవస్థీకరించింది. అందులో భాగంగా పూర్వపు 10 జిల్లాలలో హైదరాబాదు జిల్లా మినహా, ఆదిలాబాదు, కరీంనగర్, నిజామాబాదు, వరంగల్, ఖమ్మం, మెదక్, మహబూబ్​నగర్, నల్గొండ, రంగారెడ్డి జిల్లాలను 31 జిల్లాలు, 68 (వరంగల్ గ్రామీణ రెవెన్యూ డివిజను తరువాత ఉనికిలో లేదు) రెవెన్యూ డివిజన్లు, 584 మండలాలుగా పునర్వ్యవస్థీకరించి 2016 అక్టోబరు 11 నుండి దసరా పండగ సందర్భంగా ఆనాటినుండి అమలులోకి తెస్తూ ఉత్తర్వులు జారీ చేసింది. ఇందులో భాగంగా పాత వరంగల్ జిల్లా లోని మండలాలను విడదీసి, హన్మకొండ, వరంగల్, జయశంకర్, జనగాం, మహబూబాబాద్ అనే 5 జిల్లాలను కొత్తగా ఏర్పాటు చేసారు.ఈ గ్రామాలు పూర్వపు వరంగల్ జిల్లా నుండి, కొత్తగా ఏర్పడిన జనగామ జిల్లాలో చేరిన వివిధ గ్రామాల జాబితాను కింది పట్టికలో చూడవచ్చు. గ్రామాల జాబితా తెలంగాణ గ్రామాలు
పొన్నాల రామసుబ్బారెడ్డి, "హంస" అవార్డు గ్రహీత 1932 జులై 1న న శ్రీ పొట్టిశ్రీరాములు నెల్లూరు జిల్లా, నెల్లూరు మండలం, పొట్టేపాలెం గ్రామంలో పొన్నాల వీరారెడ్డి, సంజీవమ్మ దంపతులకు జన్మించాడు.1950-52 మధ్యకాలంలో నెల్లూరు వెంకటగిరి రాజా కళాశాలలో చదివాడు. రెవిన్యూ డిపార్టుమెంటులో పలు కీలక బాధ్యతలు నిర్వహించి డిప్యూటీ తహసీల్దారుగా 1990లో పదవీ విరమణ చేసారు. తన 10 ఏళ్ళ వయసులో బాలపాత్రల్లో (లవుడు, కుశుడు, మార్కండేయుడు, లోహితాస్యుడు) పాత్రలలో నటించి మెప్పించారు.కళాశాల చదువులో మనసు కవి ఆచార్య ఆత్రేయ రచించిన "పరివర్తన" సాంఘిక నాటకంలో లో రంగడి పాత్రలో నటించాడ. తన 21 ఏళ్ళ వయసులో శ్రీ రామకృష్ణ నాట్యమండలి సంస్థకు కార్యదర్శిగా పలు పౌరాణిక నాటకాలు అన్ని రాష్ట్రాల్లో తన టీంతో ప్రదర్శించాడు. సత్య హరిశ్చంద్ర నాటకంలో "హరిశ్చంద్రుడు"గా, చిత్రనళీయం నాటకంలో "నలుడు","బాహుకుడు"గా, భక్తరామదాసు నాటకంలో "రామదాసు"గా, పాదుకాపట్టాభిషేకం నాటకంలో "దశరధుడు"గా ఇంకా అనేక నాటకాల్లో వైవిధ్య భరిత పాత్రలు పోషించి మెప్పించాడు.అనేక కళా సంస్థల ద్వారా సన్మానాలు, సత్కారాలు అందుకున్నాడు.సినీ నటులు నందమూరి తారక రామారావు, గుమ్మడి, మిక్కిలినేని రాధాకృష్ణమూర్తి తదితరుల ప్రశంసలు పొందాడు. సుప్రసిద్ధ నటులు, హరికథ కళాకారులు, భిక్షాటన పూర్వక శ్రీ త్యాగరాజ స్మరణోత్సవ కమిటీ స్థాపకులు శ్రీపతి పండితారాధ్యుల సాంబమూర్తి శిష్యుడుగా గుర్తింపబడ్డాడు. సాంబమూర్తి కూడా రామసుబ్బారెడ్డి నాటకాల్లో ముఖ్య పాత్రల్లో నటించడం విశేషం., సురభి నాటక కళాకారిణి వనారస కోటేశ్వరిదేవి, వల్లకవి సుబ్బారావు, పోలవరపు నాగరాజారావు, ధూళిపాళ్ళ శ్రీనివాసరావు తదితరులు ఇతని నాటకాలకు సహకరించగా, దోర్నాల హరిబాబు (ప్రస్తుత సినీ, టివి హాస్య నటుడు), బొగ్గల శేషయ్య, మాచవోలు సీతాపతి, వి. లక్ష్మీకాంత్ బాబు తదితరులు ఇతని శిష్యులుగా ప్రస్తుత నటులుగా పేరు తెచ్చుకున్నారు. అవార్డులు రంగస్థలంలో విశేష సేవలు అందించించినందుకు గాను 2021లో ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం నుండి వైఎస్సార్ ఎచీవ్ మెంట్ అవార్డు కింద రూ.10 లక్షల నగదు, వైఎస్సార్ కాంస్య ప్రతిమ, మెడల్, శాలువ అందుకున్నాడు. మూలాలు వెలుపలి లంకెలు రంగస్థల నటులు రంగస్థల కళాకారులు నెల్లూరు జిల్లా వ్యక్తులు నెల్లూరు జిల్లా రంగస్థల నటులు
కాటారం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జయశంకర్ భూపాలపల్లి జిల్లా,కాటారం మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది సమీప పట్టణమైన రామగుండం నుండి 42 కి. మీ. దూరంలో ఉంది. ఇది జిల్లాకు తూర్పు దిశగా నున్నది.ఇది జిల్లా సరిహద్దు ప్రాంతము.దీని చుట్టు ప్రక్కల గ్రామాలకు ఇది ఒక జంక్షన్ లాంటిది. ఇక్కడ అభివృద్ధి చెందిన అంశాలు చాలా ఉన్నాయి. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గ్రామ జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 917 ఇళ్లతో, 3833 జనాభాతో 1159 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2077, ఆడవారి సంఖ్య 1756. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1862 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 685. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571840. పిన్ కోడ్: 505503. కరీంనగర్ జిల్లా నుండి జయశంకర్ భూపాలపల్లి జిల్లాకు మార్పు లోగడ కాటారం మండలం కరీంనగర్ జిల్లా, మంధని రెవిన్యూ డివిజను పరిధిలో ఉండేది. 2014 లో తెలంగాణా ప్రత్యేక రాష్ట్రంగా ఏర్పడిన తరువాత మొదటిసారిగా 2016 లో ప్రభుత్వం నూతన జిల్లాలు, రెవెన్యూ డివిజన్లు, మండలాల ఏర్పాటులో భాగంగా కాటారం మండలాన్ని (1+30) ముప్పది ఒక్క గ్రామాలుతో కొత్తగా ఏర్పడిన జయశంకర్ భూపాలపల్లి జిల్లా పరిధిలో చేర్చుతూ ది.11.10.2016 నుండి అమలులోకి తెస్తూ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వు జారీచేసింది. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి. ఒక ప్రభుత్వ జూనియర్ కళాశాల ఉంది.ఒక ప్రభుత్వ పాలీటెక్నిక్ ఉంది. ఒక ప్రభుత్వ వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాలఉంది.సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల మహదేవ్ పూర్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మంథనిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల కరీంనగర్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల రామగుండంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రామగుండం లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కాటారంలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు , ఆరుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో4 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టర్లు నలుగురు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు కాటారంలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కాటారంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 60 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 145 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 250 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 110 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 138 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 52 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 403 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 108 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 485 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కాటారంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 150 హెక్టార్లు* చెరువులు: 85 హెక్టార్లు* వాటర్‌షెడ్ కింద: 250 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కాటారంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, ప్రత్తి విశేషాలు ఇక్కడి ప్రసిద్ధమైన వాటిలో ఈ మధ్యనే నిర్మించబడిన అయ్యప్ప స్వామి దేవాలయం చాలా గొప్ప పేరు గాంచినదిగా చెప్పవచ్చు. మూలాలు బయటి లింకులు
sar viliam crookes (1832 juun 17 - 1919 epril 4) british bhautika, rasayana shaastraveettha. atadu royale collge af chemistri, landon loo varnapata shaastram pai parisoedhanalu chesudu. atadu utsarga naalham rupakalpanaku maarghadarshi.aayana tayaaruchaesina utsarga naalaanni crookes naalham anikuudaa antaruu.crookes rdi vikirana mapakam yokka aavishkarta. idi prasthutham adbuthamaina vastuvugaa ammabadutondi. jeevitam crookes tana jevana gamanamlo ooka antariksha shaasthravetthagaa, upanyaasakunigaa vividha praantaalaloo panichesaadu. crookes bhautika, rasayana shaasthraalalo anek parisoedhanalu chesudu. tana parisoedhana mukhya lakshanhamu prayogamula dwara vividha bhavanala nu, vaasthavaalanu kanugonuta.aayana abhiruchulayina anuvarthitha bhautika sastramu, aardika, praayogika samasyalu, manasika sanbandhamaina parisoedhanalu, aayananu unnanatha vyaktiga nilipindi. aayana anek avaardulu, vividha gowravaalanu pondaaru. aayana jeevitam ooka avichchinnamaina shaastreeya krutyaalalo okatiga nilichimdi. balyam viliam crookes londonlo 1832 juun 17 loo janminchaadu. aayana thandri josep crookes. ayana thandri yokka vrutthi dharjee. atadu aayana rendavabharya ayina maeri scat thoo kalisi undevaadu. 1850 nundi 1854 Madhya kaalamlo aayana kalashalaloo sahayakuniga panichesaadu. anatikaalamlo aayana karbana rasayana shaasthramlo kakunda ayanaku yishtamaina rangamloo aayana guruvu ayina augustu will‌helm von hophmann preranatho praveshinchadu.aayana parisodhanala falithamgaa selenium yokka samyoga padaarthamulu kanugonabaddaayi. aayana modati parisoedhanaa pathraalanu 1851 loo prachurinchaadu. aayana aux‌furdlo rodd‌cliff absarvatory vibhaganlo 1854 loo panichesaaru. 1855 loo aayana chester diocian trioning kalashalaloo upanyaasakunigaa panichesaadu. 1856 loo aayana ellen (darling tun loo gala viliam humphrey yokka kumarte) nu vivaham chesukunadu. ayanaku muguru kumaarulu, ooka kumarte.vivaham cheskunna tarwata aayana landon loo swatanter parisodhanalalo nimagnamayyadu. 1859 loo aayana chemically nyuss aney vignaanasaastra pathrikanu praarambhinchaadu. anek samvathsaramulu aapatrikalo vividha marpulu chesthu nirvahinchi anni vijnana saastra jouurnals loo agragamiga nilipaadu. jeevita Madhya kaalam 1861 loo crookes thalium aney crotha muulakaanni kanugonnaadu. yea moolakam varnapatamlo aakupacchani kantini udgaarancheyutanu gamaninchaadu. greeku bashalo thallos anagaa aakupacchani udgaram aniarthamu. anevalla danki thalium ani naamakaranam chesudu. crookes 1871 loo Select Methods in Chemical Analysis aney praamaanika grandhaanni vraasaadu. crookes parisodhanala patla crookes aakarshitudainaadu. pramukha saastravettalaina bunsen, kirkaaflu pravesapettina varnapata visleshana addhatini upayoginchi crookes athantha utsukatato parisoedhanalu chessi amdimchaadu. aayana modati mukhyamaina aavishkarana kottamoolakamaina thalium. dheenini 1861 loo prakatinchaadu.dheenini varnapata visleshana sahayamtho kanugonnaadu. aayana aavishkarana ayanaku pramukhamaina keerthini techi pettimdi. aayana 1863 loo royale sosaiteeki pheloga empikayyadu. aayana crookes naalamnu abhivruddhi chesudu. deenisahaayamto runadhrava kiranaala aavishkarana jargindi. aayana anekamaina parisoedhanaa pathraalanu varnapata shaastram pai prachurinchaadu. anek visheeshamaina vishyaala patla parisoedhanalu chesudu. alpa piidanam oddha vaayuvula gunda vidyut nu pravahimpajeyu parisodhanalalo aayana athi takuva piidanam oddha vaayuvula gunda vidyut nu pravahimpajesinapudu runadhravam (kathod) nundi konni kiranaalu udgaaramaguchunnatlu kanugonnaadu. vatiki "runadhrava kiranaalu" ani pilichadu. yivi prasthutham svechcha electronla pravaahamgaa piluvabadutunnaayi. yivi prasthutham kathod kirana naalaalaloo vupayogapadutunnayi. yea udaaharanala nundi aayana bhautika drugvishayaalanu adhyayanam chaeyutaku upayogapade utsarganaalaala tayaareeloo prassiddhi pondadu.. 1879 loo aayana padaartham yokka sthithulaloo (ghana, drava, vayu) naalgava sthiti ayina plasmanu kanugonutalo, aa sthithini gurtinchutalo modati shaasthravetthagaa nilachadu.. aayana centric rediyodhaarmikatanu adhyayanam chaeyutaku upayoegimchae parikaram spinthariscope.nu kanugonnaadu. crookes runadhrava kiranaalu lakshanaalapai parisoedhanalu chesudu. avi rujumaargamlo prayaanistaayani, avi vastuvulapai padinapudu pratideeptini kalugajestayani kanugonnaadu. padaarthamlo naalgava sthiti ayina "plasma" sthithini aayana kanugonnatlu vishwasinchaadu.danki "radiant mater" ani pilichadu. but his theoretical views on the nature of "radiant matter" were to be superseded. runadhrava kiranaalu anevi konni kanaala pravaahamani nammadu. aa tarwata j.j.dhaamsan vatini kanugonnaadu. kathod kiranaalaloo gala kanaalaku elctron luga gurtinchadu).crookes chosen parisodhanala will bhautika, rasayana shaasthraalalo viplavathmakamaina maarpuluvacchaayi. deeniphalitamgaa paramaanuvulo kothha kanaala aavishkaranhaku margam sugamamaindi. 1880 tarwata atadu 7, kensington gaardens loo gala praivetu prayogashaalalo tana parisoodhanalanu chesudu. chivari roojulu 1895 loo viliam crookes healium yokka namuunaanu gurtinchadu. 1903 loo aayana tana drhushtini rediyodhaarmikata drugvishayaalapai nilipaadu. euranium -X (tarwata protaaktiinayamgaa piluvabadutundi) nundi euranianni rediyodharmika parivartana aadhaaramga verucheyagaligaadu. uttejita parivartana aadhaaramga euranium nundi rediyodharmika vighatanaanni gamaninchaadu. adae samayamlo aayana rdi dharmika padaartham nundi veluvadae "p-kanamula"nu kanugonnaadu. yea kanaalu zinc sulfide teranu prabhaavitam chaeyuta gamaninchaadu. crookes 1909 loo "diamonds" aney chinna pusthakaanni raashaadu. 1910 loo crookes "aurdar af merrit"nu pondadu. aayana tana bhaarya maranaanantaram 2 samvatsaraala tarwata landon loo 4 epril 1919 loo maranhichadu. aayana landon loni brom‌pton semetarylo khnanam cheyabaddaadu. suuchikalu Citations sadarana samacharamu Doyle, Arthur Conan. The History of Spiritualism. New York: G.H. Doran, Co. Volume 1: 1926 Volume 2: 1926 itara rachanalu bayati lankelu Hinshelwood, Cyril Norman, "William Crookes, A Victorian man of science". 1927. (Much material on this page was taken from Hinshlewood's article) 1832 jananaalu 1919 maranalu shaasthravetthalu prapancha prasiddhulu british shaasthravetthalu bhautika shaasthravetthalu inglandu vyaktulu
తెనాలి లోకసభ నియోజకవర్గం 2008 వరకు ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రానికి చెందిన ఒక లోక్‌సభ (పార్లమెంటరీ) నియోజకవర్గం.డిలిమిటేషన్ చట్టం-2002 ప్రకారం ఈ లోకసభ నియోజకవర్గం 2008 నుండి రద్దు చేయబడింది. పార్లమెంటు సభ్యులు ఎన్నికల ఫలితాలు ఇవికూడా చూడండి భారతదేశంలోని లోక్‌సభ నియోజకవర్గాలు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు ఆంధ్రప్రదేశ్‌లో రద్దుచేసిన లోకసభ నియోజక వర్గాలు
పిట్టుకోటిరెడ్డిపాలెం బాపట్ల జిల్లా, చెరుకుపల్లి మండలానికి చెందిన రెవెన్యూయేతర గ్రామం. ఈ గ్రామం రాంభొట్లవారిపాలెం గ్రామానికి శివారు గ్రామం. గ్రామంలోని దేవాలయాలు శ్రీ గుడారంకమ్మ అమ్మవారి ఆలయం:- ఈ ఆలయములో, 2014, జూన్-22, ఆదివారం నాడు, అమ్మవారి ఐదురోజుల వార్షిక కొలువులు ముగింపు సందర్భంగా, గ్రామస్థులు అమ్మవారికి ప్రత్యేకపూజలు నిర్వహించారు. మహిళలు అమ్మవారికి పసుపు, కుంకుమలు సమర్పించారు. గ్రామస్థులు మొక్కులు తీర్చుకున్నారు. శ్రీ రామాలయం:- ఈ ఆలయంలో ప్రతి సంవత్సరం, శ్రీరామనవమి సందర్భంగా, శ్రీ సీతారాముల కళ్యాణోత్సవం వైభవంగా నివహించెదరు. మూలాలు చెరుకుపల్లి మండలం (బాపట్ల జిల్లా) రెవిన్యూయేతర గ్రామాలు
ooka pratyeka aasayamto udyama ruupamloe gramddhaalanu prachurinchi paatakulaku andhinchay uddeshamtho grandhamaalalu praarambhinchabaddaayi. chaalaamatuku yea grandhamaalalu daatala viraalaalatoe, paathakula chandalatho laabhaapeksha lekunda nadichaayi. yea grandhamaalallo prachurinchina gramddhaalanu chaalaamandi pracurana kartalu pushpaalu ledha kusumaalato polchevaaru. modhata veluvadda pusthakaanni modatipushpam ani, rendava grandhaanni rendava pushpam aney paerkonaevaaru. konni grandhamaalalu: aana granthamala kao.sea.gupta, veldurthy maanikyaraavulu yea grandhamaalanu nadipaaru.1938loo sthapinchabadindhi. prathi pustakam paatakudiki ooka anaake andinchaalanedi yea granthamala aashayam. rautu - veldurthy manikyarao kaangresu charithra - modatibhagam - janapati satyanarayana kaangresu charithra - rendavabhagam - janapati satyanarayana mogalayi kadhalu - suravaram prathaapareddi soshalizam - gobburu ramachandrarao yam.yan.ray - gundavaramu hanumamtharao Mon koduku - dhanikonda hanumamtharao panditha jawar‌lall nehruu - kao.rangadasu jaagiirulu - ummentala kesavarao, suravaram prathaapareddi kaloji kadhalu (1943)- kaloji narayanarao anaakathalu (1949) sawarkar - kao.rangadasu ellora-ajantaa teerthayaatra - adivi baapiraju dayaananda sarasvathi - veldurthy manikyarao haidarabadu raajyaangasamskaranalu - veldurthy manikyarao manimekhala - pulavarti kamalavatidevi maalateeguchchamu - madapati hanumamtharao abhinavandhra granthamala Rajahmundry. shripad kaameshwararaavu dheenini praarambhinchaadu. sahithya meemaamsa (1926) nataka meemaamsa chandergupta sohrabu - rustom sathe rana prataapasimha bilvamangala (1927) leelaavathi sulochana punarvivaham tagina shastry vimanam parikshalu bhartiya ramani (1926) arunashree granthamala sikandarabadu. madipadaga balaramacharyulu, ramamoorthy gopalacharyulu yea granthamala sanchaalakulu. telamgaanaalooni prakhyaatarachayitala rachanalanu mudritaroopamlo andinchadam yea granthamala mukhyoddeshamu. jalapaatam - sea.narayanareddy ajantasundari (geyanaatikala samputi) - sea.narayanareddy anthara bhartia granthamala naeshanal boq trustee, india varu bharathadesamlooni okko bashalo unna apurupamaina sahityam mro bhaasha variki andaalane uddeshamtho nirvahimchina granthamala idi. deeni dwara bhartiya rajyangam gurtinchina pradhaanamiena bhashala saahithyaanni ayah bhaashallo okadaaniloki marokati anuvaadham chessi prachurincharu. aandhra ayurveda granthamala Rajahmundry rasendrasara sangrahamu - gopalkrishna bhattasuri aandhra granthamala kaasiinaadhuni nageshwararao madrasulo 1921loo dheenini stapinchadu. bhagavadgeeta basavapuranam panditaaraadhyacharitra aandhrashabdachinthaamani satakamanjari aandhra vijnana sarvasvamu maharushi nighantita yogasastramu paaribhaashika padakosamu shyamasundaramu - om.satyanaathamu aandhravaajmaya suuchika aandhra bhaaratakavitaavimarsamu - koraada ramakrishnayya bhishmudu (natakamu) - poe.pichireddy bhartia chithrakala - talisetti ramarao avimaarakamu (natakamu) - manavalli ramkrishna kavi krusheevala vijayamu meghaduta - dheepaala pichchayyasaastri jeevanaprabhaatamu (kao.ios.venkataramani vraasina aanglanavala Murugan the Tillerku aandhreekaranam)- anuvaadhakudu: polavarapu ramabrahman vivaahatattvamu - bankupalle mallayyasastri niruddhabhaaratamu - mam.venkatasarma shreeraama vijayamu (natakamu) aarogyasaadhanamu - gaandhimahaatmudu nandanaru charithamu - srikrishnakoundinya aatmacharitramu - rayasam venkatarama sivudu geetaabodha praardhanaa geetavali halikoddharamu -pra.sheshaadrisharma maanavasvatvamulu - thomas paine tam‌ sawyer prapancha yaatra -muulam: marque twain -anuvaadham: nandoori ramamohanaravu maalapalli - unnava laxminarayan andhrakesari granthamala haidarabadu kendramga gunduvarapu hanumamtharao 1939loo dheenini praarambhinchaadu. aandhrakesarigaa paerondhina goppa jaateeyoodyama nayakan tangutoori prakasm pantuluki gouravamga deeniki andhrakesari granthamala aney peruu pettaaru. rendo prapancha yuddhama? (modati bhaagam) rendo prapancha yuddhama? (rendo bhaagam) aandhra chandrika granthamala thelangaanaa aandhroodyamamu - madapati hanumamtharao aandhra jaateeya granthamala Kurnool karyasthaanamgaa nadichina samshtha. chintadevi - anumula venkataseshakavi bhaarathopanyaasamulu - anumula venkataseshakavi aandhra prachaarinii granthamala dheenini ayyagari narayanamurthy, nidadavolu ramachandrareddi modalainavaaru stapincharu. venkatapaarvatisa kavula rachanalanu, vividha anuvaadaalanu prachurinchindi. sumaaru 150 pusthakaalanu prakatinchindhi. yea samshtha prachurinchina grandhaalu samaanapratibha (aparaadha parisoedhaka navala) - subrahmanyasastri saadhana - venkatapaarvatisa kavulu ekantaseva - venkatapaarvatisa kavulu kaavyakusumaavali - venkatapaarvatisa kavulu maaave - paanchakadeedevu navalaku telegu anuvaadham mayavini - paanchakadeedevu navalaku telegu anuvaadham manorama - paanchakadeedevu navalaku telegu anuvaadham bhootagruhamu - gunti subrahmanyasarma nyc jayamu - prathma bhaagamu -75 va puspam - kaipa subbaramiah chhatrasaludu (anuvaada navala) remdu bhaagamulu - prativaadi bhayankara rangaachaaryulu, kompella janardanarao prannoy chaanchalyamu (sanghika navala) - tekumalla ramachandrarao seemantini (navala) - oleti paarvateesam vishavaahini (navala) - somaraju ramanujarao aandhra prabhanda granthamala toorpugodaavari jalla kapileswarapuram nundi nadichindi. dheenilo prachina kavulache prachurimpabadi inthavaraku mudritamulu kaanattivi, mudritamulainappatiki prachaaramulo lenatti atythama prabandhaalanu, puraanaalanu prachurinche aasayamto sthapinchabadindhi. radhamadhavamu - chintalpudi ellaya aandhra bhaashaabhivardhinii granthamala 1908loo sthapinchabadindhi. aandhrasanjeevanii granthamala baksaru yuddhamu - nemalikanti sanjeevarao aandhra saraswata granthamala suryapet aatreyaashrama granthamala ananthapuramlo sthapinchabadindhi. kuraanu sharifu - chilukuri narayanarao ashokuni dharmasastramulu - chilukuri narayanarao samskrutalokoktulu - chilukuri narayanarao upanishattulu - chilukuri narayanarao umer khayam rubayatu - chilukuri narayanarao musalama (ooka veerakaapupaduchu) - chilukuri narayanarao aswatthaama (samskrutha natakam) - chilukuri narayanarao aswatthaama (telegu natakam) - chilukuri narayanarao amba (mondi shikhandi) (natakam) - chilukuri narayanarao aacchi (kaapuvalapu) (natakam) - chilukuri narayanarao pelli (hasyamu) - chilukuri narayanarao naatakanaatakamu - chilukuri narayanarao nandudu (malabhaktudu) (natakam) - chilukuri narayanarao Songs of Tyagaraja - chilukuri narayanarao aadarsagranthamaala elamarru, krishnazilla brahmacharyamu - paaladugu seshaachalaarya, arikapudi venkataramachaudari kamyuunijaanike zayam - navayuga tantia tirugubatu - munimaanikyam narasimharao maalapilla - gaddelingayya manasampada - gaddelingayya aayurvedashrama granthamala divi gopalacharyulu madraasu nundi nadipina grandhaamaala. sumaaru 22 viluvaina vaidyasaastra ganthaalu prakatinchindhi. aaryabhaaratii granthamala itihaasataranginii granthamala kovvur mahopadhyay brahmasri kalluri venkataramasastri jiivitacharitra - chilukuri veerabhadraraavu kalanidhi granthamala nelluuru unmattaraaghavamu - aakili sriramasarma kallolini granthamala Guntur nundi nadichindi. raajatarangini - renduchinthala lakshminarasimhasaast prateeksha (khandakavyasamputi) - renduchinthala lakshminarasimhasaast kavikokila granthamala nelluuru nundi duvvuru ramreddy dheenini nadipinaadu. kavikokila anede duvvuru ramreddy birudu kaavadamthoo yea grandhamaalaku aa paerae pettaaru. kavichandra granthamala kanigiri aandhrapradesalakshma - kota sodarakavulu mallemoggalu - kota sodarakavulu shree venkateswara neerajanamu - kota sodarakavulu shree kanyakaparameshwari satakamu - kota sodarakavulu kavitilaka granthamala madraasu karyasthaanamgaa 1936loo praarambhamainadi. kanchanapally kanakamma dheenini nadipindi. amrutaanandamu - sripadakrishnamoorthi tulasidasa charithra (1va bhaagamu) - dantu srinivasasarma kaviraaju granthamala kollur raraju - kolla srikrushnaaraavu kaakateeya granthamala warangallu - 1936 kaatyaayanii granthamala Kakinada kalaguuragampa - Tirupati vaenkata kavulu qama granthamala ratirahasyamu - kokkokudu kameshwari granthamala Tirupati Lectures on Indian Philosophy (Introductory)-kao.bhaskararao krushiprachaarinii granthamala suryapet kausika granthamala Vijayawada kookila - pradhamapushpamu - sampadakudu: nanduru seshaachaaryulu goutami kookila granthamala dheenini goutami kookila birudaankitulaina vaedula satyanarayna shastry rachanalanu prachurincharu. dinni siligam jagannadham stapincharu. vedulavaari kadhalu muktajari (khandakavyam) chidambara granthamala Kakinada sriratnapaanchaalika (natika) - pisupati vishweshwarashaastri chenetha granthamala chirala (prathma prasunamu) chenetha bhajanavali - sampaadakulu: pendem krishnarao, suuryanaaraayanaraavu jaateeya granthamala pitapuram prabhutvadhanamu - mana beedatanamu - anuvaadham: sanivaarapu subbaaraavu, balantrapu satyanaaraayanaraavu gaandheemahaatmuni landanu upanyaasamulu - anuvaadham: timmaraju satyanaaraayanaraavu jaateeya jeevita charithra granthamala jaatiki uttejam kaliginchae naayakulu, kavulu, kalaakaarulu, vudyamakaarulu, taditarula jeevita charitralanu sankshipteekarinchi dadapu rajyangam gurtinchina anni pradhaana bhartia bhaashalloonuu (telegu sahaa) andichaaru. naeshanal boq trustee, india varu chosen yea prachuranallo ekuva bhaagam appatike unna mahaneeyula jeevita charitrala sankshipteekaranalu Dum migilinavi avsaram meraku kondariche vraayinchi anuvadinchaaru. ghnaanoodaya granthamala vyavasayamu - pingalla venkanna jyothy granthamala thelangaanaa granthamala jail (kadhala samputi) - potlapalli ramarao deshbandhu granthamala mahaatmunaku kanneetikaanuka desahita granthamala dheenini voleti subrahmanyasarma tenali nadipaaru. desoddhaaraka granthamala vattikota aalhwaruswaami yea grandhamaalanu nirvahimchaadu. desheeyula aakaankshalanu, hakkulanu baadhyatalanu dhrushtilo petkuni utthama gramddhaalanu prachurinche aasayamto yea granthamala sthapinchabadindhi. 1938loo praarambhamie 1961varku 33 athantha viluvaina gramddhaalanu prakatinchindhi. yea samshtha prachurinchina grandhaalu haindavadharmaveerulu - suravaram prathaapareddi prraathamika svatvamulu - suravaram prathaapareddi kamal paashaa jeevithamu - modati bhaagam - khandavalli balendu shekharam kamal paashaa jeevithamu - rendava bhaagam - khandavalli balendu shekharam aundhu samstaanamu - puligadda venkatasubbarao prajalu-prabhuthvam - anuvaadham janapati satyanarayna grandhaalayoodyamam - suravaram prathaapareddi kaangresu - samsthaanaalu - bhogaraju pattaabhiseetaaraamayya samsthan samasyalu - bhogaraju pattaabhiseetaaraamayya Mon bharatadesayatra - hetch.yess.beyil phard (anuvaadham - kaloji narayanarao) gaandhimahaatmudu - modati bhaagam - vishnuchakram gaandhimahaatmudu - rendava bhaagam - vishnuchakram jail lopala (kadhala samputi) - vattikota aalhwaruswaami Mon godava - kaloji narayanarao udayaghantalu (akhilandra kavulageyasamputi) jeevanarangam - modatibhagam (8 ekanka drushyanaatikala sankalanam) jeevanarangam - rendavabhagam prajala humanity (navala) - vattikota aalhwaruswaami paga (natika) - potlapalli ramarao mayarogam (natika) - palla durgaiah anumanamu (natika) - divakarla venkatavadhani punarnavam (geyasamputi) - daasarathi krishnamacharyulu Telangana (vyasa sankalanam) 1va bhaagamu Telangana (vyasa sankalanam) 2va bhaagamu prabhasa (prasangavyaasaala sankalanam) aatmavedana (geyasamputi) - potlapalli ramarao ahvanamu (padhya-geyakavitasamputi) - vaanamaamalai varadaachaaryulu parisaraalu (kathaa sankalanam) bratuku baatalu (kadhala samputi) - heeralal moria daivagna granthamala tenale jaatakaraajamu - anuvaadakulu: sridhara venkaya siddhaanti, sridhara viswanaathasaastri narendera ganthamaala mullapuudi timmaraju tanuku nundi dheenini nirvahimchaadu. navjivan granthamala tenale karyasthanam. saastradaasyamu - kopparapu subbaaraavu navarachanavali granthamala madrasulo sthapinchabadindhi. koolijanam (kathalasamputi) - palagummi padmaraju navarasa granthamala magalgiri snehithudu (kathalasamputi) - ande narayanswamy navasikshita granthamala vayoojana vidya dwara kotthaga aksharaalu nerchukunna peddalu chaduvukunenduku avasaramaina pusthakaalaku pratyekamaina lakshanhaalu kaavaalsivuntundi. kathaamsam proudamainadi, vignaanadaayakamainadii kavaali, kathanam aasaktikaramga, vaegamgaa vundali aithe bhaasha mathram baalala sahityam vale teelikagaa chadhivi ardham chesukunenduku paniki ravali. ituvantu lakshanaalatoo navasikshitula choose naeshanal boq trustee, india varu navasikshita grandhamaalanu nirvahincharu. naatyabhaarati granthamala Vizianagaram jaatiiyaantarjaatii natikalu - mudava gramtham - malladi avadhaani nrusimhasaastri granthamala Kakinada kalpavallika - bommakanti nrusimhasaastri padmanayaka granthamala raajaam jadagantalu - chelikaani satyanarayna puulatoeta granthamala hanamkonda Warangal jalla mallikarjunarao (sanghika navala) - kambhampati appannasastri prock prateechee granthamala Rajahmundry paaschaatya bhavaprapanchamu - em.b.yess.subbaaraavu hinduism jeevanapathamu - anuvaadhakudu:kaamaraaju hanumamtharao bhartia granthamala 1931loo Kurnool nundi daa.yess.subbaaraavu yea grandhamaalanu nadipaadu. muudu nelalaku ooka navala prachurinchaalani yea granthamala bhaavinchindi. modati prachuranagaa orr.b.sidhu vraasina nootapadunaaru aney aparaadha parisoedhaka navala prakatinchaaru. idi ed‌gaurd wallace navalaku anuvaadham. bhashasanjivani granthamala amritaluru kenopanishat - vyaakhyaanam: mummanneni lakshminarayanachauchadari madarasu vishwavidyaalayaandhra granthamala madraasu vishwavidyaalayam anek telegu gramddhaalanu veluvarinchindi. tenugu kavula charithra - nidadavolu venkatarao manavaseva granthamala yea granthamala dwara sumaaru 22 pusthakamulu mudrinchabadinavi. kabeeru - attili sooryanaaraayana bangaalhaadunpa - nidudavolu venkatarao aggipettela yantrasala - kandula srimannarayana lokapavana satakamu - adipudi somanadharao kotilinga satakamu - satyavolu appaaraavu streelayeda manamu gaavinchu panchamahaapaatakamulu - naalamu krishnarao veeramati - veerarasa pradhaanamiena natakamu - mangipudi venkatasarma bhartia sandesamu bakthi tarangini devendranadha charitramu - attili sooryanaaraayana anaadhaabhyudayamu krovvuvattulu cheyuvidhamu bhabha guru naanaku charitramu - i. subbukrishnayya anandha satakamu - suuraabattula sooryanaaraayana utthama vivahamu - palaparti narasimhamu punnabai - satyavolu appaaraavu helavati - tallapragada suuryanaaraayanaraavu prabhaavati - suuraabattula sooryanaaraayana meerabai - rallapalli anantakrishnasarma kurupandadayabhagavavimara - shripad krishnamuurtisaastri braahmamatamu - palaparti narasimhamu aaryasuuktimuktaavali - satyavolu appaaraavu karnabhaaramu maitri granthamala Vijayawada ravinder geethaanjali - calam rasatarangini granthamala soubhadruni pranayayaatra - nayani subbaaraavu rytanga granthamala gudivaada nundi nadichindi. vidhyaardhi - settipalli aandhra saraswata viplavam (inglishu) - aachaarya rangaa settipalli gitalu - aachaarya rangaa (sampadakudu) leelavati granthamala Rajahmundry keshri - nishtala vaenkata somayagilu lokamanya granthamala kaanoorulo sthaapitamu. striswaatantraymu - cheylllapillla venkateswarakavi vagwalli granthamala nelluuru nundi komanduru venkataramanujacharyu dheenini praarambhinchaadu. yea granthamala prachurinchina grandhaalu samudramathanamu (vishnumayavilasamu) - 8vakusumamu - chilkapati seetamba sugriva pattabhishekamu - 9vakusumamu - varigonda satyanarayna vajmaya vinodinii granthamala 1931loo doma venkataswamigupta stapinchadu. vaemayollaasinii granthamala madhanapalle bhaktipathamu - narasimhasarma vighneshwar granthamala angaluru andhrarashtramu 1vabhagamu-kooganti durvaasulu vichithra navalaa granthamala lavangalata (sanghika navala) - kosoori rangayya vijnana granthamala adluri ayodhyaramakavi sthaapinchi padi pusthakaalu mudrinchaadu. deepawali - adluri ayodhyaramakavi vignaanachandrikaa granthamala komarraaju venkatalakshmanarao nelakolpadu. deeshaabhivruddiki aavasyakamulaina grandhamulu prachurinchi bhaashaabhivruddhi cheyutaye yea granthamala yokka yuddesyamu.desadesamula charitramulunu, padaarthavignaana, rasayana, jiva, vruksha, modhalagu prrakrutisaastramula, desopakaarulagu, kondaru mahaneeyula charitramulunu, inglishu loni udgrandhamula bhaashaantareekaranamulunu prachurinchindi. yea samshtha prachurinchina grandhaalu sweeyacharitramu pradhamabhaagamu - kandukuuri viiraesalimgam sweeyacharitramu dviteeyabhaagamu - kandukuuri viiraesalimgam vrukshasaastramu - v.srinivaasaraavu antuvyaadhulu - aachamta lakshmipathy Raichur yuddhamu - bhogaraju narayanamurthy vimaladevi - ketavarapu venkatasastri vijayanagar saamraajyamu paataalabhairavi - Una.v.narasimhampantulu America samyuktaraashtramulu - ayyadevara kaalaeswararaavu phrenchi swaatantryavijayamu - ayyadevara kaalaeswararaavu pahian bhaaratavarshaatra - veluru satyanarayna buddhist mahayagamu - veluru satyanarayna vignaanaprachaarinii granthamala voddiraju sodharulu yea grandhamaalanu praarambhinchaaru. inugurtilo praarambhamie aa taruvaata Karimnagar jalla nemalikondaku tarali vellindhi. 1932 varku 21 gramddhaalanu prachurinchindi. vignaanavallikaa granthamala sheeripi anjaneyulu stapinchadu. saradha (detective navalam, jeernavidyaanagara charithra yea granthamala dwara veluvaddayi. vidyavinodinii granthamala Chittoor neetipadavi (pradhamabhaagamu)- gollapoodi sriramasastri neetipadavi (dviteeyabhaagamu)- gollapoodi sriramasastri sanmarga darsini (modatibhagamu)- gollapoodi sriramasastri sanmarga darsini (rendavabhaagamu)- gollapoodi sriramasastri sanmarga darsini (muudavabhaagamu)- gollapoodi sriramasastri navyasuuktimuktaavali vinoda granthamala tenale nundi nadichindi. garvabhangam (kathasamputi) - dhanikonda hanumamtharao vinodinii granthamala Kakinada nundi annambhotla suuryanaaraayanamoorti dheenini 1939loo praarambhinchaadu. modarn vidya - manchikanti rajarao vishwasaahityamaala 1935loo mungandalo praarambhamainadi. nadu - nedu : muulam-Una.adayamko, anuvaadham- ramamohan viplava sandesam : muulam - chropatkin, anuvaadham - maheedhara jaganmohanarao kamyoonishtulatho : muulam - kaarl marks, anuvaadham - ramamohan rajyangayantram: muulam - v.ai.lenin, anuvaadham - maheedhara jaganmohanarao vegujukka granthamala 1911loo sthapinchabadindhi.devaraju venkatakrushnarao kaaryadarsigaa taapiidharmaaraavu, mandapaka paarvateeswarasaastri, nyaayapati ramanujaswamy sampaadakulugaa barampuram nundi idi nadapabadindi. yea samshtha prachurinchina grandhaalu wade weedu (telugulo mottamodati aparaadha parisoedhaka navala) (1912)- devaraju venkatakrushnarao kaaluu raayee - devaraju venkatakrushnarao kotisu tanaya - thaathaa krishnarao vijnana kanda satakamu - madraasu rajarao vaamana charitramu - pothana (1943) premamu oohah kaalamu peddha illu thenepattu saantinilaya granthamala Kakinada karyasthanam. vishvakavi - ravibabu - aparati chalamaiah sivadharma granthamala sikindaraabaadulo sthapinchabadindhi. siddhaamta sikhaamani - shivayogi sivaachaaryulu mathamulu - mandiramulu -chidirematam veerabhadrasarma veerasaivamahaatmulu - kannadamoolam:kasinathasastri, teluguseta: matam siddhi veeriah sankshiptha sivapuujaavidhi - chidirematam veerabhadrasarma brahmamimamsa suutra srikara bhaashyam - chidirematam veerabhadrasarma (parishkarta) renuka vijayamu - sannidhanamu suuryanaaraayanasaastri sreejagadguru vishwaaraadhyoshtotth satanamavali - veerabhadrasivaachaarya srungara granthamala Rajahmundry karyasthaanamgaa srungaarabharitamaina prabandhaala pracurana chaepatti konasagincharu. srungaarabharitamaina gramddhaalanu victorian viluvala kaaranamgaa 19va shataabdi madhyakalam nunchi 20va shataabdi tolinaalla dhaaka kudaa paluvuru aangleyulu, paaschaatya vidyaavyavasthalooni bharatiyulu nishedhimpajeshaaru. yea uravadi taggaka tirigi atuvanti grandhaala pracurana prarambhamaindi. aa kothha oravadilo ekamgaa srungara granthamala paerutoe oa grandhamaale roopondindi. saivaprachaarinii granthamala warangallu. sriskandamahapuranama : yuddakandamu - koduri venkatachalakavi shree annapoornaadevi granthamala annapoornaadevi jeevithamu - atluri venkataseetamma srikrishnadevaraya granthamala raayalaseemalooni kavipanditula gramddhaalanu prachurinchi vatini veluguloki theche pradhaana aasayamto yea granthamala ghoolii krishnamoorthy, hetch.devadaanamu, kallooru ahobalaraolavache 1931loo bellari pattanhamloo sthapinchabadindhi. aa pattanha pramukhulu yea grandhamaalaku aardika sahayam andinchi prothsahincharu. apatlo samvatsaranike muudu pusthakaalanu prachurinchi ooka rupai chandake aa pusthakaalanu andinchevaaru. 1934loo kallooru ahobalarao anantapuraniki badilee kaavadamthoo yea granthamala kudaa anantapuraniki marindi. 1957loo hinduupuraaniki marindi. yea granthamala prakatinchina pusthakaalu yea vidhamgaa unnayi. srigoda granthamala musunuru (krishnazilla) perialwar tirumoli mudava patthu - telegu teeka: sricharana renuvu tattva trayamu - konduri tirumal jagannathacharyulu shree bhagavadgeetaamrutamu - kao.yess.ramanujacharyulu srilakshminarayana granthamala madraasu geetaasaptasati - chilla lakshminarayanashasta (16va puspam) srivani granthamala tenale vijayajyoti - dhanakudharam lakshminarasimhacharya srivenkataramana granthamala aandhra pushpabaana vilaasamu - devaguptapu venkataramanakavi shree sharadha granthamala dheenini garimella satyanarayna nadipi 12 pusthakaalanu achottinchaadu. shree sharadha vilaasa granthamala soundaryachakradhareeyamu (sanghika natakamu) - chakraala nrusimhakavi shree sanaatana granthamala aatmadarpanamu (anuvaadamu) - tatvanandaswamy jagamu (anuvaadamu) - tatvanandaswamy sangeeta granthamala shree deekshitulu charitramu - vinjamuri varaahanarasimhaachaaryulu sarasvathi granthamala kakaraparru, pashchimagoodhaavari jalla kanakangi (shiekh‌spiyar othelloku anuvaadham) madanasundari parinayamu (aarankamula natakamu) pishwa narayanarao vadha (vishaadaanta navala) sarojini bhaskaramu (romio joliot ku anusarana) keechakavadha prahaladha anandamayi (aparaadha parisoedhaka navala remdu bhaagaalu) - poduri ramachandrarao patita nalini (aparaadha parisoedhaka navala) - poduri ramachandrarao akaaliila satyagrahamu (atmabali) - sanivaarapu subbaaraavu premachandu kadhalu - dinavahi satyanarayna mogalayee dharbaaru (nalaugu bhaagamulu) - mosalikanti sanjeevarao gruhavichchitti (navala) - rayasam krishnamoorthy thakur durgadas (chaarithraka navala) - yess.orr.raao pichipilla (detective navala) - dharanipragada vaenkata sriramamurthy praacheenabhaarata vidyavidhanamu - yaddanapudi venkatarathnam jeevanasandhya (sanghika navala) - vinodudu chitodu patanamu - kotamarti china raghupathy sarvodaya granthamala Vijayawada deshabhakta konda venkatappayya pantulu sweeyacharitra (1952) saagara granthamala Visakhapatnam kalipatnam ramarao kadhalu - kalipatnam ramarao ennes kadhalu - ene.yess.prakasaravu saahityalataa granthamala Guntur goodhachaarulu (pradhamabhaagamu) - komaravolu nagabhushanarao siitaaratnam granthamala Vijayawada nundi panichaesimdi. mikkilineni radhakrishnamoorthy vraasina nataratnaalu yea granthamala nundi prachurinchabadindhi. subodhini granthamala jaganmohini (navala) - 1915 - somaraju ramanujarao ranga satakamu - 1916-kanchanapally kanakamma amrutavalli (navala) - 1917-kanchanapally kanakamma suutaashrama granthamala tenale kaaryakshetramgaa panichaesina brahmanavyathirekode kaarudu, haethuvaadhi tirupurna ramaswamichoudari dheenini nadiinchaaru. yea granthamala dwara prachuritamaina grandhaalu kudaa puraanha vyatiraekata, hetuvaadam, braahmanha vyatiraekata vento maulika lakshanhaalu kaliginave. suutha puraanhamu (muudu aaswaasaalu) - tirupurna ramaswamichoudari kurukshetra sangraamamu - tirupurna ramaswamichoudari suutaashrama gitalu - tirupurna ramaswamichoudari dhurtamanava - tirupurna ramaswamichoudari vivaahavidhi - tirupurna ramaswamichoudari devuni jeevitam - tirupurna gopiichand bhaaryallonevundi - tirupurna gopiichand aadamalayaalam - tirupurna gopiichand socialistu udyamacharitra - tirupurna gopiichand prajaasaahityam - tirupurna gopiichand kaavyajagattu - z.v.krishnarao vargasambandhaalu - z.v.krishnarao varoodhini - z.v.krishnarao india bavishyathu - radhakrishnamoorthy sevashrama granthamala yea granthamala prachurinchina pusthakaalu british mahayugamu - modati samputi - rendava kusumamu - manikonda satyanaaraayanasaastri british mahayugamu - rendava samputi - mudava kusumamu - manikonda satyanaaraayanasaastri swarnalataa granthamala Kakinada nundi praarambhamainadi. dorababu (kathasamputi) - munimaanikyam narasimharao kamalam kadhalu - yalamarti ramamohanaravu krupanajeevi - paalepu venkatarathnam aa ratri - kaaja venkatapadmanabharao harijana granthamala Rajahmundry arundhati - jala rangaswaami asprusyata - jala rangaswaami moolaalu pracurana samshthalu
AndhraPradesh‌loni lok‌sabha niyojakavargaala sanka: 25 ivi chudandi lok‌sabha bharathadesamlooni lok‌sabha niyojakavargaalu moolaalu velupali lankelu aandhra Pradesh pradhaana ennikala aphisu webb‌saitu lok‌sabha bharatadesa lok‌sabha niyojakavargaalu
vinjaram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: vinjaram (polvaram) - paschima godawari jillaaloni polvaram mandalaaniki chendina gramam vinjaram (kaikalur) - krishna jalla jillaaloni kaikalur mandalaaniki chendina gramam vinjaram (kukkunuru) - Khammam jalla jillaaloni kukkunuru mandalaaniki chendina gramam
lucka rayapuram Srikakulam jalla, regidi amadalavalasa mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina regidi amadalavalasa nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina raajaam nundi 12 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 154 illatho, 593 janaabhaatho 104 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 288, aadavari sanka 305. scheduled kulala sanka 4 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580841.pinn kood: 532122. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu rajamlo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala rajamlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala srikaakulamlonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu raajaamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala rajamlo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. assembli poling steshion gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. granthaalayam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam lucka rayapuramlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 23 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 4 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 24 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 51 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 51 hectares neetipaarudala soukaryalu lucka rayapuramlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 51 hectares moolaalu
శ్రీగంధం లేదా చందనం ఒక విశిష్టమైన సుగంధాన్నిచ్చే వృక్షం. దీని శాస్త్రీయనామం శాంటాలమ్ ఆల్బమ్ (Santalum album). ఇది శాంటాలేసియా కుటుంబానికి చెందినది. సాగువిధానం ఇసుకతో కూడిన ఎర్రమట్టి నేలలు చందనము సాగుకు అనుకూలమైనవి. ఇది ఉష్ణమండల పంట. దీనికి తేమగల పొడి నేలలు అవసరము.గంధం లేదా చందనము ఒక విశిష్టమైన సుగంధాన్నిచ్చే వృక్షం. ఇది ఎక్కువ ప్రాముఖ్యత కలిగిన బహువార్షిక వృక్షం. దీనిని భారతదేశంలో ప్రాచీనకాలము నుండి పూజా ద్రవ్యముగా వాడబడుచున్నది. సాగువిధానం ఇసుకతో కూడిన ఎర్రమట్టి నేలలు చందనము సాగుకు అనుకూలమైనవి. ఇది ఉష్ణమండల పంట. దీనికి తేమగల పొడి నేలలు అవసరము. శ్రీగంధం చెట్టు ఒక పరాన్న జీవన వృక్షం. అనగా ఇది భూమి నుండి నేరుగా నీటిని, పోషకాలను గ్రహించలేదు. వేరే మొక్కల వేర్లతో ప్రత్యేకమైన సంబంధాన్ని ఏర్పరచుకొని నీటిని, పోషకాలను గ్రహిస్తుంది. అందువలన శ్రీగంధం మొక్కలతో పాటు వేరే అతిథేయి మొక్కలను పెంచవలసి ఉంటుంది. అతిథేయి మొక్కలుగా కంది, ఉసిరి, సరుగుడు, కానుగ, మిరప, కరివేపాకు మొదలైనవాటిని పెంచవచ్చును ఉపయోగాలు చందనము వ్యాధి నిరోధక శక్తిని, మేధస్సును పెంచే గుణము కలది. చందనపుచెక్కనుండి తీసిన తైలం మంచి సువాసన కలిగియుండి పరిమళ ద్రవ్యముల తయారీలో బాగా వాడుతున్నారు. ఇది మెదడు, హృదయమునకు సంబంధించిన వ్యాధులకు, కడుపులో మంట, జ్వరము, తలనొప్పి, జలుబు, శ్వాసకోశ, మూత్రకోశ, అతిసార వ్యాధులకు, మశూచి, స్ఫోటకము, ఇతర చర్మవ్యాధులకు సంబంధించిన మందుల తయారీలో ఉపయోగపడును. వేరు నుండి లభించే తైలాన్ని అత్తరు, అగరుబత్తి, సబ్బులలో ఉపయోగిస్తారు. దీన్ని సిరి గందం చెట్టు అని కూడా అంటారు. బాగా ముదిరిన ఈ చెట్టు కర్ర మంచి సువాసన కలిగి వుంటుంది. అటు వంటి కర్రలను రాతి బండలపై నీళ్లు చిలకరిస్తూ రుద్దుటుంటే గందం వస్తుంది. దీని దేవునికి పూస్తారు. తిరుమల లోని శ్రీ వేంకటేస్వరాలయంలో ఈ విధంగా గందం తీయడానికి ఒక గది ఉంది. (గందపు గది) ఈ చెట్లు ఎక్కువగా నల్లమల అడవులో పెరుగు తాయి. తిరుమల కొండ పైన ఈ చెట్లు విస్తారంగా కనిపిస్తాయి. ఇక్కడ గందపు చెక్కలను కూడా బజారులో అమ్ముతుంటారు. ఇవి చాల విలువైనవి. అందు చేత వీటిని స్మగ్లర్లు దొంగ రవాణ చేస్తుంటారు. రాయలసీమ ప్రాంతంలో ఈ చెట్లు ఎక్కువగా కనబడతాయి. ప్రత్యేకంగా వీటిని పెంచరు. పొలాల గట్ల మీద తోటలలో వాటంతట అవే పడి పెరుగు తుంటాయి. వీటిని ప్రత్యేకంగా పెంచడము, కొట్టడము, అమ్మడం నిషేధం. అంచు చేత దొంగలు వీటిని రాత్రికి రాత్రే కొట్టుకొని పోతుంటారు. చందనం వాడకంతో సౌందర్యం పెరుగుతుందనేది అందరికీ తెలిసిన విషయమే. ఇది రాజులూ, మహారాజుల కాలంలోనే ప్రాచుర్యంలో ఉంది. నేటి కాలంలో రసాయనిక సాధనాలతో సౌందర్య పోషణ చేసుకోబోయి, ఉన్న అందానికీ మంగళం పాడేస్తున్నారు చాలా మంది. నేటికీ, సౌందర్యసాధనాల్లో చందనానికి గల ప్రాధాన్యం చెప్పుకోదగిందే. చందనం తాలూకు గుణాలు మహత్తరమైనవి. వాటిని గురించి తెలుసుకుందాం. రూపసౌందర్యాలకూ, చందనానికీ అవినాభావసంబంధం ప్రాచీనకాలం నుంచీ ఉంది. చాలా మంది పురుషులు చందనపు బొట్టు పెట్టుకోవటం మనకు తెలుసు. శరీరానికి చందనలేపనం చేసుకోవటం గురించీ వింటుంటాం. సుకోమలమైన చర్మం, అందానికి ప్రతీక. అలాగే చందనం నుంచి వెలువడే సుగంధాలు ఆరోగ్యానికీ నిదర్శనం. ఈ కారణాల చేతనే చందనాన్ని సౌందర్య సాధనాల్లో నేడూ వాడుతున్నారు. సౌందర్య సాధనాలలో వాడకం కొన్ని రకాల పెర్‌ఫ్యూమ్‌లలోనూ చందనం వుంటుంది. ఆధ్యాత్మిక మానసికారోగాల కోసం కూడా చందనం వాడకం ఉంది. వేదాల్లో దేవరాజైన ఇంద్రుని నందనోద్యానంలో చందనవృక్షం వున్న ప్రసక్తి ఉంది. దాని సువాసనలతో దేవలోకం మొత్తం గుబాళించిందట. అక్కడున్న దివ్యదేవతలతో పాటు అప్సరసలందరి సౌందర్యానికీ అతిముఖ్యకారణం చందనమేననీ, ఆ తరువాతి కాలంలో చందనం భూలోకంలోకి వచ్చినప్పుడు, సహజ సౌందర్యోద్ధరణ కోసం స్త్రీలందరూ చందనాన్ని వాడారనీ ప్రతీతి. బాలీవుడ్‌ సుందరి, నాట్యతారామణి, నిన్నటి 'డ్రీమ్‌ గర్ల్‌' హేమమాలిని సౌందర్యం, ఐదు దశాబ్దాలు దాటినప్పటికీ నిలిచి వుండటానికి కారణమేమిటంటే, నృత్యాభ్యాసంతో పాటు చర్మానికి చందనలేపనం చేసుకుంటానని చెప్పింది. గతంలో తిరువనంతపురం సిస్టర్స్‌లో ఒకరైన పద్మిని కూడా చెప్పారు. సౌందర్య నిపుణురాలూ, బ్యూటీ కన్సల్టెంటూ అయిన బ్లాసం కొచర్‌ కూడా చందనం సుగుణాలను పొగిడింది. చందనం ఒక సంపూర్ణమూ, సహజమూ అయిన సౌందర్యవర్ధక సాధనం. కోమలత, కమనీయత నిలిచి వుండటానికి చందనం తోడ్పడుతుంది. మాయిశ్చరైజింగ్‌ ఏజెంట్‌గానూ పని చేసేది చందనమే. చర్మంలో నుంచి పోయిన తేమను తిరిగి తీసుకురాగలగిన చక్కని సాధనం. అంతే కాకుండా, చర్మంలోని అదనపు జిడ్డును కూడా చందనం తొలగిస్తుంది. అందుకనే సంపూర్ణమైన స్కిన్‌ కేర్‌ ప్రాడక్ట్‌గా చందనాన్ని నేటి వారూ భావిస్తున్నారు. చందనాన్ని ముల్తానీ మట్టి, పన్నీరు కలిపి, పేస్ట్‌లా చేసి, ముఖం, మెడ మీద రాసుకుంటే ఈ లేపనం చర్మాన్ని స్నిగ్ధం చేస్తుంది. చాలా శుష్కంగా వుండే చర్మానికి కూడా చందనం మేలు చేస్తుంది. స్నానం చేసే నీటిలో కొన్ని చుక్కల చందనతైలాన్ని వేసుకోవాలి. శరీరమంతటా చందనలేపనం చేసుకుని, ఆ తరువాత చందనతైలం వేసుకున్న నీటితో స్నానం చేస్తే బలే మజాగా వుంటుంది. చర్మంలోని శుష్కత పూర్తిగా పోతుంది. చందనం మేలైన స్క్రబ్‌గానూ ఉపయోగపడుతుంది. చర్మం జీవం లేకుండా, వాడిపోయినట్లుగా కనిపిస్తే, లేదా చర్మంలోని మృతకణాలు సౌందర్యానికి బాధకాలుగా నిలిస్తే, స్నానం చేసే ముందు, కాస్త బరకగా వుండే చందనం పొడిని ముఖం, మెడ, చేతులూ, కాళ్లకు రాసుకోవాలి. దాంతో చర్మం మీదుండే మృతకణాల పొర తొలగిపోతుంది. చర్మానికి కొత్త కాంతి వస్తుంది.సెన్సిటివ్‌ చర్మానికి చందనం లాభాలు కలుగజేస్తుంది. క్రీమ్‌ రూపంలో, ఫేస్‌ ప్యాక్‌లాగా చందనాన్ని వాడుకుంటే సరిపోతుంది. ఈ వస్తువుల వాడకంతో చర్మం మచ్చలు లేనిదిగా, సుందరంగా తయారవుతుంది. ఫేస్‌ క్లెన్జర్‌గానూ, ఎండకు కమిలిన చర్మం మీదా చందనం తన చల్లని ప్రభావాన్ని చూపుతుంది. చందనం గల సబ్బులూ, చందనం పేస్ట్‌తో రోజూ చర్మాన్ని శుభ్రపరచుకుంటే, కొద్ది రోజుల్లోనే చర్మం వికసించి, సహజకాంతితో మెరుస్తుంటుంది. అరోమా బాత్‌, పెర్‌ఫ్యూమ్‌ల రూపంలో చందనాన్ని వాడుకోవచ్చు. రోజూ చందనతైలాన్ని కొన్ని చుక్కలు వాడుకోవటం వల్ల, చెమట వల్ల ఏర్పడే దుర్గంధం పోతుంది. మరి కొన్ని లాభాలు చందనవృక్షం తాలూకు ఆకులు, వేళ్లు, చెక్క అన్నిటిలోనూ చందనానికి వుండే సుగుణాలు ఉన్నాయి. చందనంతో రోజూ బొట్టు పెట్టుకుంటే, మనస్సు, మస్తిష్కమూ ప్రశాంతంగా వుంటాయి. ఆధ్యాత్మిక దృష్టితో చూసినా చందనానికి ప్రముఖస్థానమే ఉంది. పూజలూ, ధ్యానాల్లో స్థిరత్వానికి తోడ్పడుతుంది. దీని సుగంధాలు శరీరంతో పాటు మనస్సుకూ కొత్త శక్తిని కలుగజేస్తాయి. చందనం అంటేనే చల్లదనం. మరి ఆ చందనంతో కంటికి పెట్టుకునే కాటుక తయారు చేసుకుంటే ఎలా వుంటుంది? కళ్లకు చల్లగా వుంటుంది. వినటం మనసుకు చల్లదనాన్నిస్తుంది. పరిశుభ్రమైన చందనపు చెక్కను అరగదీసి, దాన్ని మందమైన ఇనుపపాత్ర కింది భాగంలో లేపనంలా పూయాలి. పెద్ద కట్టెల పొయ్యి మీద ఈ పాత్రను వుంచాలి. ఈ పాత్రలో ఆముదం పోసి, ఓ సన్నని బట్టలో మరో రెండు చందనపు చెక్కలను చుట్టి పెడతారు. ఇప్పుడు కట్టెల పొయ్యిని అంటిస్తే, పాత్రలో వుండే కట్టెలు కాలిపోయి, బూడిదలా తయారవుతాయి. ఆ బూడిదకు కాస్త వెన్న కలిపి రుబ్బాలి. ఈ మిశ్రమమే కళ్లకు చలువ చేసే చందనపు కాటుక. ఈ కాటుక పెట్టుకున్న కళ్లను జనం తప్పకుండా మరోసారి చూసి తీరుతారు. వేసవిలో ఇలాంటి చందనపు కాటుకను పెట్టుకోవటం చాలా మంచిది. వేసవిలో చందనము : మండే ఎండల్లో మంచు చల్లదనాన్ని అందించే శక్తి గంధం సొంతం. చర్మానికి తాజాదనంతో పాటు.. మెరుపునూ తెచ్చే గంధం.. మరెన్నో విధాలుగానూ ఉపయోగపడుతుంది. గంధం చెక్క, గంధం పొడి మాత్రమే కాదు.. నూనె కూడా మేలు చేస్తుంది. చర్మాన్ని చల్లబరచడమే కాదు.. యాంటీసెప్టిక్‌గా పనిచేస్తుంది గంధం. వేసవిలో అతినీలలోహిత కిరణాల ప్రభావం నుంచి చర్మాన్ని రక్షిస్తుంది. మొటిమలు, దద్దుర్లను కూడా నివారించే శక్తి గంధానికి ఉంది. ఒక్క శారీరకంగానే కాదు.. మానసిక సాంత్వననందిస్తుంది. గంధం నుంచి వచ్చే ప్రత్యేకమైన సువాసన ఒత్తిడిని తగ్గించి మనసుకు, మెదడుకు హాయినందిస్తుంది. రాత్రిళ్లు సరిగ్గా నిద్రపట్టనివారు.. స్నానం చేసే నీటిలో మూడు చుక్కల గంధపు నూనెను వేసుకుంటే.. ఎంతో మార్పు ఉంటుంది. చందనంతో పాటు ఈ వేసవిలో ప్రత్యేకంగా లభించే మల్లెలను కలిపి చికిత్స చేస్తే.. శరీరంపై పడే అతివేడి ప్రభావం నుంచి చర్మాన్ని కాపాడుకోవచ్చు. అరగదీసిన గంధం, బాదం పొడి, మల్లె పువ్వుల గుజ్జు, కలబంద గుజ్జు చెంచా చొప్పున తీసుకోవాలి. అన్నింటినీ కలిపి ముఖానికి పూతలా వేసుకోవాలి. పదినిమిషాలయ్యాక కడిగేయాలి. ఇలా వారానికి రెండు సార్లు చేస్తే ముఖంపై నలుపు తగ్గి క్రమంగా ప్రకాశవంతంగా మారుతుంది. ఎండలో వెళ్లినా కూడా చర్మం అంత త్వరగా నల్లగా మారదు. జిడ్డు, మొటిమల సమస్య ఉన్నప్పుడు.. చెంచా అరగదీసిన గంధం, తులసి పొడి పావు చెంచా, తేనె, మల్లెపువ్వు గుజ్జు చెంచా చొప్పున తీసుకుని అన్నింటినీ బాగా కలిపి ముఖానికి పూతలా వేసుకోవాలి. జిడ్డు చర్మతత్వం ఉన్నవారికి ఈ పూత చక్కగా పనిచేస్తుంది. వేసవిలో గనుక ఈ పూతను తరచూ వేసుకుంటే.. చర్మం చాలా తేటగా కనిపిస్తుంది. ఎండలో తిరిగినప్పుడు చర్మం కమిలినట్లు అవుతుంది. మంట, దురద, చెమట పొక్కులు బాధిస్తార. అలాంటివారు... రెండు చెంచాల గంధంపొడి, పుదీనా రసం, ముల్తానీమట్టి, కలబంద గుజ్జు చెంచా చొప్పున తీసుకుని అన్నింటినీ బాగా కలపాలి. ఈ మిశ్రమాన్ని ముఖానికి పూతలా వేసుకుని పది నిమిషాలయ్యాక కడిగేయాలి. ఇలా రోజూ రెండుసార్లు చేస్తే ఎంతో మార్పు ఉంటుంది. చర్మం మెరుపును సంతరించుకుంటుంది. చందనం సున్నిపిండి... ఈ కాలంలో సున్నిపిండి వాడితే చర్మం తాజాదనంతో మెరిసిపోతుంది. అయితే దీన్ని ప్రత్యేకంగా తయారు చేసుకోవాలి. పెసలు, సెనగలు, బియ్యం పావుకేజీ చొప్పున, యాభై గ్రాముల పసుపు కొమ్ములు, వంద గ్రాములు ఎండబెట్టిన కమలాఫలం చెక్కులు తీసుకుని అన్నింటినీ పిండి పట్టించాలి. ఆరు చెంచాల సున్నిపిండికి చెంచా మంచి గంధం పొడి కలపాలి. వాడుకునేటప్పుడు సగం నిమ్మచెక్క రసం కూడా కలిపి శరీరానికి రుద్దుకోవాలి. చర్మం తాజాదనంతో మెరుస్తుంది. మృదువుగానూ ఉంటుంది. ఎన్ని జాగ్రత్తలు తీసుకున్నా చర్మం నల్లబడి, ఎర్రగా కందిపోయి.. మంటగా అనిపిస్తుంటే నిర్లక్ష్యం చేయకూడదు. అది ఇతర సమస్యలకు కారణం కావచ్చు. అలాంటప్పుడు ఈ చికిత్స ప్రయత్నిస్తే.. కాంతులీనే చర్మం మీ సొంతమవుతుంది. మల్లె, కలబంద సుగుణాలున్న మిశ్రమంతో చర్మాన్ని శుభ్రపరచాలి మంచిగంధం జాస్మిన్‌ గ్రాన్యువల్స్‌తో చేసిన నలుగుతో ఐదునిమిషాలు మర్దన మంచిగంధం, తామర క్రీంతో ఏడెనిమిది నిమిషాలు మర్దన మల్లెల గుజ్జు, గులాబీ జెల్‌ రాసి పదినిమిషాలు ఉంచాలి. తరువాత జాస్మిన్‌ సిరమ్‌ వేసి ఏడు నిమిషాలు డెర్మోసోనక్‌ చికిత్స జాస్మిన్‌, క్రిస్టల్‌ పూత వేసి ఇరవై నిమిషాల తరువాత తొలగించాలి. చందనం పొడి, పసుపు సమపాళ్లలో కలిపి నీళ్లతో మెత్తని పేస్టులా చేసి ముఖంపై మొటిమలున్న చోట రాసుకోవాలి. చందనం చల్లదనాన్ని ఇస్తే, పసుపు యాంటీ బయోటిక్‌లా పనిచేస్తుంది. ఇందులో చిటికెడు కర్పూరం కలిపినా మంచిదే. దీనిని రాత్రి పడుకోబోయే ముందు రాసుకుని, ఉదయం లేచాక శుభ్రం చేసుకుంటే సరి. మొటిమలు మరీ బాధిస్తే చందనానికి రోజ్‌వాటర్‌ కలిపి రాసుకుంటే తగ్గుతాయి. టాన్‌కి విరుగుడు: నాలుగు టీ స్పూన్ల చందనం పొడికి, రెండు టీ స్పూన్ల కొబ్బరినూనె, రెండు స్పూన్ల బాదం నూనె కలిపి ముఖానికీ మెడకీ చేతులకీ రాసుకుని పావుగంటయ్యాక గోరువెచ్చని నీళ్లతో కడిగేసుకుంటే మంచి ఫలితం ఉంటుంది. చర్మం నునుపు కోసం: ఒక స్పూను బాదం పొడి, ఒక స్పూను గంధం పొడి, పాలు కలిపి ముఖానికీ మెడకీ రాసుకోవాలి. ఇలా తరచూ చేస్తే, చర్మం రంగు తేలుతుంది. ఎర్ర చందనం పొడిని రాసుకుంటే ముఖం మీద చారలూ, గీతలూ ఉంటే పోతాయి. మార్కెట్లో దొరికే గంధం నూనెతో ముఖాన్ని మర్దన చేసుకుంటే చర్మం మృదువుగా మారుతుంది. మూలాలు ఇవి కూడా చూడండి బయటి లింకులు శాంటాలేసి సుగంధ ద్రవ్యాలు చెట్లు ఔషధ మొక్కలు
jalore, paschima bhartiya raashtramaina Rajasthan loni ooka Kota.dheenini granite city ani antaruu. idi jalore jillaku pradhaana paripalana kendram. jalore loo jawai nadi Pali.loonee upanadhi sukreeki dakshinamgaa jalore Pali.jawai nadi dani gunda velluthundhi.jalore Kota jodhpur‌ku dakshinhaana sumaaru 140 ki.mee. (87 maillu), rajadhani Jaipur nundi 439 ki.mee. (304 maillu) dooramlo Pali.rashtra maulika sadupayala paranga jalore antagaa edagaledu.nagaramlo axis Banki, Punjab naeshanal Banki, yuko Banki, birlaa shone life insurensu lemited, sarma transuport finansu kompany vento itara corporate kaaryaalayaalu unnayi. iit-gii 2002 air modati ryaanku pondina dungara ramya chaudhary yea kugramaniki chendinavadu. charithra puraatanakaalamlo dheenini jalore, jabalipura ani pilichevaaru.taruvaata hinduism mehrishi jabali peruu pettaaru. yea pattanhamloo golden mount aney kota Pali.amduvalana dheenini suvarnagiri, songir ani kudaa pilustharu.yea kota 8 va sataabdamloo nirminchabadindi. konni chaarithraka adharala prakaaram, 8-9 va sataabdaalaloo, pratihara saamraajyaaniki chendina ooka saakha jablipur (jalore) oddha paalinchindi. parmara chakraverthy vakpati munja (usa.sha. 972-990) yea praantampai daadi cheesinappudu raza man pratihar bhinmal‌nu jalore‌loo paalincharu.yea vision taruvaata athanu swaadheenam cheskunna bhuubhaalanu tana parmara yuvarajula Madhya vibhajinchaadu.atani kumarudu aaranyaraj parmar‌ku abuu prantham ivvabadindi. atani kumarudu, atani menalludu chandan parmar, dharnivara parmar‌ku jalore prantham ivvabadindi. bheenmal‌pai dadapu 250 samvathsaralaku pratihar paalana mugisindhi. raza man pratihar kumarudu devalsimha pratihar abuu raza mahipal parmar (usa.sha. 1000 - 1014) ku samakaaleenudu. raza devalsimha tana deeshaanni vidipinchadaaniki ledha pratihar nu bhinmal medha tirigi stapinchadaniki chaaala prayatnalu Akola kanni falinchaledhu. chivaraga athanu bhinmal nirutu praantaalaloo, dodasa, nadwana, kaalaa-pahad, sundha aney nalaugu kondalanu kaligi unaadu.lohiana (pratuta jaswant‌pura) nu tana rajadhaanigaa chesukunadu. anevalla yea sab‌clan deval pratiharlugaa marindi. kramamga vaari jaagiirlo adhunika jalore jillaaloo chuttupakkala 52 gramalu unnayi.allavuddin khiljiki vyatirekamga jalore chouhan conhaddio pratighatanalo devals palgonnadu.lohianaku chendina thakur dhavalsimha deval maharana prathap‌ku maanavasaktini sarafara chesudu.tana kumartenu maharanaku ichi vivaham Akola.pratigaa maharana atanaki "raanaa"birudu icchindi, 10 va sataabdamloo, jalore‌nu parmas paalincharu.1181 loo, nadol  chahamana paalakudu alhana chinna kumarudu keertipaala nundi jalornu swaadheenam cheesukuni chouhaanlo jalore nu stapinchadu. atani kumarudu samarasimha 1182 loo atani taruvaata vachadu. samarasimha taruvaata udayasimha, turkula nundi nadol, mandorlanu tirigi swaadheenam cheesukuni raajyaanni vistarimchaadu.udayasimha paalanaloe, jalore Delhi sultanet uparaajyamgaa Pali. udayasimha taruvaata chachigadeva, samantasimha paalincharu. samantasimha taruvaata atani kumarudu kanhadadeva vachadu. kanhadadeva paalanaloe, jalore‌nu 1311 loo dhilliiki chendina turkic sulthan alavuddin khalji daadi chessi aakraminchukunnadu.kanladadeva, atani kumarudu viramadeva jalore nu samardhistoo maranhicharu. jalore maharana prathap (1572–1597) talli jaivanta baayi svasthalam.aama akhe raj songara kumarte. ratlam rathode paalakulu thama nidhini bhadhramgaa unchadaaniki jalore kootanu upayoginchaaru. dadapu 1690 aa madhyasamayamlo royale famiily af jalore yaadu chandrawanshi bhaja raj‌put Jaisalmer, jalore vachi vaari raajyaanni tayyaru chesukunadu. ummedabad stanika prajalu vatini nathji, taakaaro ani kudaa pilustharu. jalore vatilo rendava rajadhani, modati rajadhani jalopur puurveekula raajakutumbaaniki chendina bhaati sardar jatripur ippatikee Pali.moghalula taruvaata varu ummedabad Bara kaligiunna kaalamlo varu jalopur, jodhpur motham paalincharu. Gujarat loni Palanpur raashtram turkic paalakulu 16 va sataabdamloo koddikaalam jalore nu paripaalinchaaru.idi moghul saamraajyamlo appudu bhaagamaindi. idi 1704 loo jothapurku punaruddharinchabadindi.idi 1947 loo bhartiya swatantrayam pondina koddhi kaalam varku jothapur raajyamlo bhaagamgaa Pali. sandarsakula aakarshanalu kotalu, raja bhavanalu jalore kota ravala ummedbad (yea roeju jalore rajakutumbam nirmimchina asan ani pilustharu.) topekhana pattanamlooni mukhyamaina nirmaanaalaloo okati topekhana ledha "firangi foundry".yea bhavanam ippudu utthamamaina paristhitulloo ledhu.conei dani nirmaanam paata roojulloo adhbhuthanga undaedani suchisthundi.dheenini "ujjatini raju" vikramaaditya tana prajalaku vidya choose "samskrutha margam" bhavanamgaa nirmimchaadu.conei muslim chakraverthy alavuddin khalji dheenini muslim smaraka chihnamgaa marchadu.yea nirmaanam visaalamaina nalaugu phortikolatho clistamaina mukhabhaganni kaligi Pali.colonade paikappu chuupurulaku aschrayanni kaliginchetatlugaa chithraalu chekkabaddayi. jaina devalayas 8 va sataabdamloo nirmimchina jaina devalayas, jaina matham modati teerthamkarudu, rishabha, 16 va teerthankara, santinath, 23 va teerthankara, paarshva, 24 va teerthankara,mahaaveera laku smaraka gurtimpugaa umtumdi. rishabhamunisuvrata, aachaarya rajendrasuri, neminath derasarlu alayalu hinduism deevaalayam jalore oddha saire mandir sunda maathaa shivudi bhaaree vigrahamto beeshangad oddha kailashdham khasravi oddha dhabbawali maathaa alayam jain teerth bhandavpur, ooka puraathana jaina kendram, idi ippudu ooka pradhaana teerthayaatra pradeesam. prastaavanalu velupali lankelu jalore jalla jalore jalla nagaraalu pattanhaalu
beerupaadu, AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, gummalakshmipuram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina gummalakshmipuram nundi 56 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parvatipuram nundi 66 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 62 illatho, 392 janaabhaatho 70 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 204, aadavari sanka 188. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 378. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581893.pinn kood: 535524. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu kurupaamlo unnayi.sameepa juunior kalaasaala kurupaamlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala elwyn‌paetaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic‌ paarvatiipuramloonu, maenejimentu kalaasaala bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram gummalakshmeepuramlona, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram Pali. janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam beerupaadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 11 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 1 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 2 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 55 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 31 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 24 hectares neetipaarudala soukaryalu beerupaadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 6 hectares* itara vanarula dwara: 18 hectares moolaalu velupali lankelu https://web.archive.org/web/20160310234716/http://censusindia.gov.in/PopulationFinder/Sub_Districts_Master.aspx?state_code=28&district_code=12
hathi belagal, Kurnool jalla, aluru mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina aluru, Kurnool nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina aadoni nundi 29 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 857 illatho, 4255 janaabhaatho 7328 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2155, aadavari sanka 2100. scheduled kulala sanka 621 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594167. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu unnayi. balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, polytechnic‌ aluru, karnooluloonu, maenejimentu kalaasaala, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala aluru, karnooluloonu, aniyata vidyaa kendram, inginiiring kalaasaala, aadoni loanu, divyangula pratyeka paatasaala, sameepa vydya kalaasaala, Kurnool lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam hathi belagallo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chethi pampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam murugu neee bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. murugu neee bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu hathi belagallo sab postaphysu saukaryam Pali. poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. rashtra rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam hathi belagallo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 987 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 108 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 161 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 152 hectares banjaru bhuumii: 15 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 5902 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 5869 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 200 hectares neetipaarudala soukaryalu hathi belagallo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 86 hectares* baavulu/boru baavulu: 64 hectares* cheruvulu: 49 hectares utpatthi hathi belagallo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu verusanaga, pratthi, sanagalu ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 4,089. indhulo purushula sanka 2,076, streela sanka 2,013, gramamlo nivaasa gruhaalu 732 unnayi. moolaalu
akkurada Srikakulam jalla, jalumuru mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina jalumuru nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina amadalavalasa nundi 38 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 457 illatho, 1800 janaabhaatho 506 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 901, aadavari sanka 899. scheduled kulala sanka 219 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581109.pinn kood: 532427. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. sameepa maadhyamika paatasaala elamanchililo Pali.sameepa juunior kalaasaala challavaripetalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala narasannapetaloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala munasab petalonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu srikakulamlonu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala narasannapetalonu, aniyata vidyaa kendram SURAVARAMloanu, divyangula pratyeka paatasaala Srikakulam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo ooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam aakkuraadalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 42 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 69 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 8 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 4 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 1 hectares banjaru bhuumii: 69 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 301 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 175 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 196 hectares neetipaarudala soukaryalu aakkuraadalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 196 hectares moolaalu
ఇమేజ్‌ టవర్‌ అనేది తెలంగాణ రాష్ట్రం రంగారెడ్డి జిల్లా, రాయదుర్గంలో నిర్మించబడుతున్న అతిపెద్ద టవర్. గేమింగ్ రంగానికి ఉన్న భవిష్యత్తును దృష్టిలో పెట్టుకుని 945 కోట్ల రూపాయలతో 16లక్షల చదరపు అడుగుల విస్తీరణంలో నిర్మిస్తున్న ఈ ఇమేజ్ టవర్, గేమింగ్ ఇండస్ట్రీకి చిరునామాగా మారనుంది. ఏవీజీసీ రంగానికి సంబంధించి సకల సదుపాయాలను ఒకే గొడుగు కింద అందించడమనేది ఆసియా, ఫసిపిక్‌ దేశాల్లో ఇదే తొలిసారి కావడం ఇక్కడి విశేషం. రూపకల్పన ఇంటర్నెట్, డేటా వినియోగం రోజురోజుకి పెరుగుతుడడంతోపాటు ఆన్లైన్ గేమ్స్ ఆడేవారు ఎక్కువ అవుతున్నారు. పిల్లల నుంచి పెద్దల వరకు అందరినీ ఆకట్టుకునే విధంగా గేమ్స్ అభివృద్ధి చేస్తున్న కొత్త కంపెనీలను దృష్టిలో పెట్టుకుని తెలంగాణ ప్రభుత్వం గేమింగ్ రంగంలో పెట్టుబడులను ఆకర్షించేందుకు, రాష్ట్రంలో యానిమేషన్, విజువల్‌ ఎఫెక్ట్స్, గేమింగ్‌ అండ్‌ కామిక్స్‌ (ఏవీజీసీ) పరిశ్రమలకు ఊతమిచ్చేందుకు గేమింగ్ పాలసీని తీసుకొచ్చి రాయితీలను ప్రకటించింది. శంకుస్థాపన 2017 నవంబరు 5న తెలంగాణ రాష్ట్ర ఐటీ, పుర‌పాల‌క, పరిశ్రమల శాఖామంత్రి కల్వకుంట్ల తారక రామారావు ఈ ఇమేజ్ టవర్ నిర్మాణానికి శంకుస్థాపన చేశాడు. ఈ కార్యక్రమలో రాష్ట్ర రవాణా శాఖామంత్రిపట్నం మహేందర్‌రెడ్డి, చేవెళ్ళ ఎంపీ కొండా విశ్వేశ్వర్‌రెడ్డి, పరిశ్రమల శాఖ ముఖ్య కార్యదర్శి జయేశ్‌ రంజన్, టీఎస్‌ఐఐసీ చైర్మన్‌ గ్యాదరి బాలమల్లు, ఎండీ ఈవీ నర్సింహారెడ్డి, రాష్ట్ర ఉన్నత విద్యా మండలి చైర్మన్‌ పాపిరెడ్డి, వైస్‌ చైర్మన్‌ బసిరెడ్డి తదితరులు పాల్గొన్నారు. నిర్మాణం ఏ వైపు నుండి చూసినా ‘టీ’ (ఆంగ్ల అక్షరం) ఆకారంలో కనిపించే విధంగా నిర్మించిన ఈ భవనంలో మోకాప్‌ స్టూడియోలు, ట్రీన్‌మ్యాట్‌ స్టూడియోలు, సౌండ్స్‌ అండ్‌ అక్విస్టిక్‌ స్టూడియోలు, కలర్‌ కోడింగ్‌ అండ్‌ డీఐ స్టూడియోలు, రెండర్‌ ఫారమ్స్, డాటా సెంటర్, హై డెఫినేషన్‌ బ్యాండ్‌ విడ్త్, షేర్డ్‌ సాఫ్ట్‌వేర్‌ సర్వీసెస్‌ తదితర సదుపాయాలు కల్పించారు. మూలాలు తెలంగాణ ప్రభుత్వ నిర్మాణాలు 2023 స్థాపితాలు
aadoni, AndhraPradesh raashtram loni Kurnool jillaku chendina ooka mandalam. aadoni assembli niyojakavargam aadoni telegu vaariloo kondari inti peruu. aadoni lakshmamma, harijana avdhot. aadoni kota - aadoni loga puraathana kota