text
stringlengths
1
314k
nayagad saasanasabha niyojakavargam Odisha rashtramloni 147 niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam puurii lok‌sabha niyojakavargam, nayagad jalla paridhiloo Pali. nayagad niyojakavargam paridhiloo nayaghar, nayaghar black, odagan black‌loni 18 graama panchaayiteelu sunamuhin, panderipadu, giridipali, kuraala, rabigadia, pantikhari, korapita, sakeri, sardhapur, bhaadikila, nandighora, arada goodaput, komanda, rohibanka, bantapur, rabatani, rabatani, Sarangpur unnayi. ennikaina sabyulu 2014: (122): arunh kumar sahu(bjd) 2009: (122): arunh kumar sahu (bjd) 2004: (62): arunh kumar sahu (bjd) 2002: (62): mandakini behera (bjd) 2000: (62): bhagabat behera (bjd) 1995: (62): siitaakaanta mishra (congresses) 1990: (62): bhagabat behera ( jagataadalh ) 1985: (62): bhagabat behera ( janathaa parti ) 1980: (62): banseedhar sahu (congresses-I) 1977: (62): bhagabat behera (janathaa parti) 1974: (62): bhagabat behera ( soeshalist parti ) 1971: (59): achyutananda mohanti ( utkal congresses ) 1967: (59): achyutananda mohanti (congresses) 1961: (84): brindaban chandra sidhu (congresses) 1957: (57): krishna chandra sidhu mandhaata (swatanter) 1951 : (93): krishna chandra sidhu mandhaata (swatanter) 2019 ennikala phalitham 2014 ennikala phalitham 2009 ennikala phalitham moolaalu Odisha saasanasabha niyojakavargaalu
దేవికొండ, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, పెగడపల్లి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పెగడపల్లి నుండి 8 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జగిత్యాల నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 227 ఇళ్లతో, 871 జనాభాతో 1015 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 435, ఆడవారి సంఖ్య 436. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 296 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572188.పిన్ కోడ్: 505532. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల పెగడపల్లిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల నంచెర్లలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల పెగడపల్లిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు జగిత్యాలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల కరీంనగర్ లోనూ, పాలీటెక్నిక్ జగిత్యాలలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం జగిత్యాలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్ లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో ఒక డాక్టరు ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం దేవికొండలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 230 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 147 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 215 హెక్టార్లు తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 111 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 120 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 72 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 120 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 72 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 120 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు దేవికొండలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 23 హెక్టార్లు* బావులు/బోరు బావులు: 97 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి దేవికొండలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
మల్కన్‌గిరి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, వికారాబాదు జిల్లా, బషీరాబాద్‌ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన బషీరాబాద్‌ నుండి 13 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన తాండూరు నుండి 13 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 85 ఇళ్లతో, 381 జనాభాతో 180 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 190, ఆడవారి సంఖ్య 191. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 211 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 2. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574499.పిన్ కోడ్: 500047. 2001 జనాభా లెక్కల ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా 368. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 189, మహిళలు 179. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల తాండూరులోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల , మాధ్యమిక పాఠశాల గొటిగఖుర్ద్ లోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల తాండూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వికారాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వికారాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వికారాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం మల్కన్‌గిరిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 7 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 2 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 16 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 20 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 133 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 139 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 30 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మల్కన్‌గిరిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 30 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి మల్కన్‌గిరిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు కంది, పెసర, జొన్న మూలాలు వెలుపలి లంకెలు బషీరాబాద్‌ మండలంలోని గ్రామాలు
వల్లభరావుపేట శ్రీకాకుళం జిల్లా, రణస్థలం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన రణస్థలం నుండి 7 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన శ్రీకాకుళం నుండి 32 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 277 ఇళ్లతో, 1094 జనాభాతో 237 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 570, ఆడవారి సంఖ్య 524. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 84 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 5. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 581664.పిన్ కోడ్: 532409. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కొస్తలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల నెలివాడలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల రణస్థలంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల చిలకపాలెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. అలోపతి ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం వల్లభరావుపేటలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: అడవి: 63 హెక్టార్లు వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 21 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 50 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 30 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 70 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 57 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 94 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు వల్లభరావుపేటలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 52 హెక్టార్లు బావులు/బోరు బావులు: 41 హెక్టార్లు మూలాలు
kaasam krishnamoorthy Telangana raashtraaniki chendina poratayodhudu. gerilla vudyamamloo ''raganna''gaaa piluvabadda krishnamoorthy graamaallo prajalanu chaitanyaparchadam, adavullo dhalaalu nadapadam, bhuporatam nirvahimchadam, sanghanni vistarinchadam, milataree campulapai daadi, ayudhala sekarana modalaina kaaryakalaapaalato udyamaaniki naayakatvam vahinchaadu. vyavasaya karmika sangham nirmaatagaa, ummadi rashtra adhyakshuduga anek cooley, bhuumii poraataalalo palgonnadu. 10 vaela gramalaku vimukthi kaliginchadamtopaatu 10 lakshala ekaraala saagubhoomini paedalaku panchadamlo krushichaesaadu. jeevita vishayalu krishnamoorthy 1921loo ramachandraiah- yasodamma dampathulaku Telangana raashtram, janagam jalla, devaruppala mandalam, neermaala graamamlooni ooka Madhya tharagathi kutumbamlo janminchaadu. krishnamoorthy gaari thandri aa graama desh‌mukh‌ oddha pooliisu patel‌gaaa udyogam cheeseevaadu. 3va tharagathi varku swagraamamlo chadivin krishnamoorthy, 5va tharagathi varku janagaamlo chadivaadu. paarshee, urthoo bhaashallo kavitvaalu kudaa raashaadu. udyamajeevitam aa kaalamlo fyuudal‌ vyvasta, banisa vyvasta undedi. bhuuswamulu, desh‌mukh‌lu graamaallo pettandaari thanam chelaayinchevaaru. deshamukh‌l vilaasaalaku ayee karchu janam nundi balavantamgaa vasulu cheeseevaaru. adichusina krishnamoorthy fyuudal‌ racharika paalanaku, kulavivakshataku vyatirekamga poraadaalani nirnayinchukunnaadu. saayudha poraatam arambamlo krishnamoorthy garu jail nunchi tappinchukoni parti pilupulo bhaagamgaa sahaya niraakarana udyamaanni Telangana pallelloki vistrutamgaa teesukapoyadu. dhaanyaanni vasulu chaeyakumdaa addukoovadam, patel‌, patwar‌l oddha gala recordulanu laakkovadam, pannu vassollhu niraakarinchadam, pannulu chellinchakunda undatam vento kaaryakakramaalalo palgonnadu. moetkuuru praanthamlo gaddam ameen‌ aagadaalu petregipoyi, rajaakaarulato kalisi anek graamaalpai daadichesaadu. krishnamoorthy tana dalamto ammanaboluku chaerukoni akkadi dhaanyaanni bandlapai pooliisulu teesukaveltunte pratighatinchi aa dhaanyaanni prajalaku pampinhii chesudu. daamtoe moetkuuru sameepamlo boddugudem gramaniki armi vachi, krishnamoorthipai nigha pettimdi. armi nundi kaapaadukovadaaniki teesukovalsina jaagrattala girinchi krishnamoorthy tana dhala sabhyulaku vivarinchaadu. vudyamamloo puchalapalli sundaraiah, raavi narayanareddy, nandyal shreeniwas‌reddy taditarulatho kalisi panichesaadu. sundaraiah suuchanatoe rakshana nimitham rachakonda praantaaniki velli akada dalalanu siddham chessi graamaalloki velli pradharshanalu chesudu. grameena prajalaku communistla girinchi teliyajeppi, vaariloo chaitanyaanni teesukuvachhaadu. maranam krishnamaarti 2006, augustu 1na maranhichadu. moolaalu 1921 jananaalu 2006 maranalu Telangana saayudha poraata yoodhulu janagam jalla vyaktulu janagam jalla viplava communistu naayakulu
మేడారం, తెలంగాణ రాష్ట్రం, ములుగు జిల్లా, తాడ్వాయి మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన తాడ్వాయి నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వరంగల్ నుండి 104 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత వరంగల్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటు చేసిన జయశంకర్ జిల్లా లోకి చేర్చారు. ఆ తరువాత 2019 లో, కొత్తగా ములుగు జిల్లాను ఏర్పాటు చేసినపుడు ఈ గ్రామం, మండలంతో పాటు కొత్త జిల్లాలో భాగమైంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 277 ఇళ్లతో, 1642 జనాభాతో 62 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 560, ఆడవారి సంఖ్య 1082. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 41 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1031. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 577951. సమ్మక్క సారక్క జాతర ప్రధాన వ్యాసం సమ్మక్క సారక్క జాతర ఈ జాతర భారతదేశంలోనే అతిపెద్ద గిరిజన జాతర. 2008 ఫిబ్రవరిలో జరిగిన జాతరకు సుమారు 90 లక్షల మంది వచ్చారని అంచనా.ఇది విగ్రహాలు లేని జాతర.సమ్మక-సారలమ్మ జాతర గిరిజనుల సంస్కృతి, సంప్రదాయాలను ప్రతిబింబిస్తుంది. ప్రతీ రెండు సంవత్సరాలకు ఒకసారి జరిగే ఈ జాతర మాఘ శుద్ధ పౌర్ణమి రోజున మొదలై నాలుగు రోజుల పాటు జరుగుతుంది .హన్మకొండ బస్టాండ్‌ నుంచి మేడారం వరకు పెద్దలకు రూ.90, పిల్లలకు రూ.45 లు బస్ చార్జి ఉంటుంది.కాకతీయ రాజులైన ప్రతాపరుద్రుడిపై పోరు సలిపి వీరమరణం పొందిన గిరిజన వీరవనితలైన సమ్మక్క-సారలమ్మలను స్మరించుకుంటూ ఈ జాతర జరుగుతుంది. కుంభ మేళ తర్వాత భారీగా భక్తజనం పాల్గొనే ఈ జాతరను రాష్ట్ర ప్రభుత్వం 1996లో రాష్ట్ర పండుగగా ప్రకటించింది. రాష్ట్రం నుంచే కాకుండా మధ్యప్రదేశ్‌, ఛత్తీస్‌గడ్‌, మహారాష్ట్ర, ఒడిషా తదితర పొరుగు రాష్ట్రాల నుండి వచ్చే లక్షలాది మంది భక్తులతో మేడారం ప్రాంతం జనసంద్రాన్ని తల పిస్తుంది. భక్తి పారవశ్యంతో, పూనకాలతో ఊగిపోతూ లక్షలా ది భక్తులు సమ్మక్క-సారలమ్మ మొక్కులు చెల్లించుకుంటారు.కోయ గిరిజనుల ఉనికికోసం పోరు సల్పిన సమ్మక్క-సారలమ్మ జాతర కీ. శ.1260 నుంచి 1320 వరకు ఓరుగల్లును పాలించిన ప్రతాపరుద్ర చక్రవర్తి కాలం నుంచి కొనసాగు తున్నట్లు స్థల పురాణాలు తెలుపు తున్నాయి. ఆ కాలంలో మేడారం ప్రాంతాన్ని పడిగిద్దరాజు పరిపాలించే వారు. ఇతను కాకతీయుల సామంతరాజు. అప్పటి కరీంనగరాన్ని పాలించిన మేడరాజుకు మేనల్లుడైన పడిగిద్ద రాజు సతీమణి సమ్మక్క. ఆమెకు పగిడిద్దరాజుతో వివాహం జరిపించారు. పగిడిద్దరాజు, సమ్మక్క దంపతులకు సారలమ్మ, నాగులమ్మ, జంపన్న ముగ్గురు సంతానం. మేడారం పరిగణాలను కోయరాజులు కాకతీయులకు సామంతులుగా ఉండి పరిపాలించేవారు.ఓసారి మూడు, నాలుగేళ్ళ పాటు మేడారం ప్రాంతంలో అనావృష్టి ఏర్పడింది.దీంతో ప్రజలు పన్నులు కట్టలేని దయనీయ స్థితికి చేరుకున్నారు. పగిడిద్దరాజు తాను కప్పం కట్టలేనంటూ చేతులేత్తేశాడు. దీంతో ప్రతాపరుద్రుడు వారిపైకి సైనికులను పంపాడు. కాకతీయ సైన్యం వంటి ములుగు జిల్లాలోని ములుగు సమీపంలో లక్నవరం సరస్సు వద్ద స్థావరం ఏర్పాటు చేసుకొని యుద్ధం ప్రకటించారు. పడిగిద్దరాజు అతని కుమార్తెలు, నాగులమ్మ, సారలమ్మ, అల్లుడు గోవిందరాజు కలిసి కాకతీయ సైన్యాన్ని మేడారం సరిహద్దులోని సంపెంగ వాగు వద్ద నిలువరించి పోరాడి వీరమరణం పొందారు. కుమారుడు జంపన్న సంపెంగ వాగులో దూకి ఆత్మహత్య చేసుకున్నాడు. నాటి నుంచి సంపెంగ వాగు జంపన్నవాగుగా ప్రసిద్ధి గాంచింది. తన కొడుకు, కుమార్తె మరణించారన్న వార్త విన్న సమ్మక్క యుద్ధరంగానికి వచ్చి కాకతీయ సైనికులపై విరుచుకుపడింది.ఈటెలు, బళ్ళాలతో కాకతీయసైన్యాలను పరుగెత్తించి అంతం చేసింది. ఇక ఓటమి తప్పదని భావించిన ఓ కాకతీయ సైనికుడు దొంగచాటుగా సమ్మక్కను బల్లెంతో వెనుక నుంచి పొడవడంతో మేడారం గ్రామానికి ఈశాన్యంలో ఉన్న చిలకలగుట్టకు వెళ్లి గుట్ట మలుపు తిరిగిన తర్వాత ఆమె అదృశ్యమైంది.తర్వాత తప్పు తెలుసుకున్న ప్రతాపరుద్రుడు సమ్మక్క భక్తుడిగా మారాడు. మేడారం జాతర గద్దెల ప్రాంగణానికి సాంప్రదాయ పద్ధతిలో దేవతలను తీసుకు వస్తారు. వంశపారపర్యంగా వస్తున్న గిరిజనులే ఇక్కడ పూజారులుగా కొనసాగుతున్నారు. మేడారం జాతరకు సుమారు పది రోజుల ముందు నుంచే పూజా కార్యక్రమాలు నిర్వహిస్తారు. సారలమ్మ పూజారులు కన్నెపల్లిలోని గుడి వద్ద అమ్మ వారిని పూజించి సమ్మక్క దేవతాపూజారులైన సిద్దబోయిన వారింటికి వస్తారు. సమ్మక్క పూజారులు చిలుకలగుట్ట వద్దకు వెళ్ళి దేవతను కుంకుమ భరిణ రూపంలో తీసుకు వస్తారు. ఈ సందర్భంగా జిల్లా అధికారులు 10 రౌండ్లు తుపాకీ కాల్పులు జరిపి దేవతను గద్దెకు తీసుకు వస్తారు.భక్తుల మొక్కుబడుల అనంతరం తిరిగి దేవతలు వనప్రవేశం చేస్తారు. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో మూడుప్రైవేటు బాలబడులు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల తాడ్వాయిలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల ఏటూరునాగారంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వరంగల్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల వరంగల్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు మేడారం (సమ్మక్కజాతర)లో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం మేడారం (సమ్మక్కజాతర)లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 9 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 20 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 33 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 32 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 30 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు మేడారం (సమ్మక్కజాతర)లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 30 హె గ్రామ పంచాయితీ 2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో శ్రీమతి గడ్డం సంధ్యారాణి, సర్పంచిగా ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికైనారు. [2] మూలాలు బయటి లింకులు .http://medaram.org/ వెలుపలి లంకెలు
nikitha sergevich mikhalkov, soveit - rashyan cinma dharshakudu, natudu, rashyan cinematographers union adipati. 1993, 1995, 1999lalo moodusaarlu rashyan feedeeration state prizes andukunnadu. jananam mikhalkov 1945, aktobaru 21na maascow nagaramlo janminchaadu. muttaata yaaroslaavlku imperially guvernor, talli house af golitsyn yuvarani, thandri sergei mikhalkov baalala sahithya rachayita. cinemalu darsakudiga und ai goo hom (1968) (laghu chitram) Una quait dee during dhi ended af vaaa (1970) (laghu chitram) ett hom amang strangers (1974) Una slave af lav (1976) without wit‌ness (1983) daark ais (1987) hitch-heking (1990) closes tu eden (1992) (aka urga) annah: 6 - 18 (1993) burnt by dhi shone (1994) dhi barber af cyberia (1998) 12 (2007) burnt by dhi shone 2: exodus (2010) burnt by dhi shone 2: dhi citadel (2011) shone‌stroc (2014) natudigaa adventures af krosh (1961) ai step throu maascow (1964) Una nest af gentri (1965) dhi rudd und dhi wyatt (1967) dhi rudd tent (1969) steshion‌mister (1972) ett hom amang strangers (1974) Una slave af lav (1976) cyberiad (1978) dhi hound af dhi baskar‌willess (1981) Una painters wife portrait (1982) steshion far too (1983) Una cruel romans (1984) burnt by dhi shone (1994) gogol dhi govarment inspektaar (1996) dhi barber af cyberia (1998) dhi state councellor (2005) persona naane greta (2005) 12 (2007) burnt by dhi shone 2: exodus (2010) burnt by dhi shone 3: dhi citadel (2011) vyaktigata jeevitam mikhalkov 1967, marchi 6na prakyatha rashyan nati anastasia vertinskaayanu vivaham chesukunadu. variki stepan aney kumarudu unaadu. maajii modal tatyanatho rendava vivaham jargindi. variki ooka kumarudu artiom, kumartelu annah, nadia unnare. avaardulu 1991loo nikitha mikhalkov golden lyon af dhi venis fillm festival ni geluchukunnadu. closes tu eden cinimaaku utthama antarjaateeya chalanachitra vibhaganlo akaadami awardee (1993)ki empikayyadu. burnt by dhi shone aney cinimaaku 1995loo utthama videsi basha chitram vibhaganlo akaadami awardee, 1994loo canes fillm festival grams prix avaardunu geluchukunnadu. cinimatography vibhaganlo chosen krushiki 2007loo venis fillm festival loo "special lyon" andukunnadu. 2007loo 12 cinimaaku akaadami avaarduku naamineet ayadu. moolaalu bayati linkulu mikhalkov prodakctions rashyan dharshakudu mikhalkov '12' chitram ascar‌ku naamineet ayindhi jeevisthunna prajalu 1945 jananaalu rashyan vyaktulu cinma darshakulu cinma natulu
idhey paerutoe vacchina muudu cinemala choose balanagamma chudandi. balanagamma vedantam raghavayya darsakatvamlo shree venkatramana fillms pathakama yess.yess.raju, di.yess.raju, p.venkatapatiraajula nirmaanasaaradhyamlo ene.ti.orr.,eswy rangarao, anjaleedevi pradhanapaatralugaa poeshimchina 1959 aati telegu jaanapadha chitram. kathaasaaraamsam bhuchakrapuram ele navabhojaraju, bhoolakshmeedevulaku santhaanam leka baadhapadutuntaaru. nigamaanandaswaami aney siddhar vachi bhoolakshmeedevi parameshwaruni praardhichi alayamloni mamidichettu pandu thinta santhaanam kaluguthundani chebuthaadu. aama santosham pattaleka putta medha ekki mamidipandlu kosukuntundi. puttalooni naagaraaju bussuna lechi aagrahinchi kaatuveyapotaadu. antha mahaaraanhi tana aparaadhaanni manninchamani vedukuntundi. naagaraaju sarae biddalu puttina aaru nelalaku khachitamgaa vachi kaatu vestanantadu. aameku eduguru aadapillalu pudataaru. kadagottu koothure mana kathaanaayaki balanagamma. atiloka soundaryavati. naagaraaju kaatuki guriyaina mahaaraanhi tana biddalanu jagrataga penchamani maaru vivahamu chesukovaddani chebutundi. maharaju rachakaryalu vadilivesi biddala pempakamlo munigi potunnadani grahinchi manthri raajunu punarvivahamu cheesukoomani ottidi chestad. vidhileka maharaju kudaa pellala pampakam choose pelli cheskuntadu. kanni savati talli maharaju laeni samayam chusi varini naaa himsalu petti champabotundi. maharajunu vaseekarinchukuni biddalanu champamani aagnaapistundi. kannatandri biddalanu champaleka adavilo vadhali petti osthadu. pillalaku menamama ayina panuganti Morena ramavarthiraju vishyamu thelusukununi tana eduguru kumarulanu menakodalla anveeshana choose pampistaadu. aakharivaadaina kaaryavarthiraaju , balanagammanu chusi vivaralu thelusukununi aama tana maradalenani telsukuntadu. migilinavaru kood kalusukuni varini vivaahamaadataaru. sukhasamthoshaalatho saagipotunna vaari jeevitamlo gandikotayuddham osthundi. rajulandaru yaddhaaniki vellatharu. garbhavatigaa nunna balanagammanu vadalaleka kaaryavarthiraaju kootaku rakshanagaa umdae badyatha needenani talari ramudiki appagistaadu. kaaryavarthiiraaju gummam bayta giitha geesi etty paristhitulaloonu giitha daati bayataku ravaddani balanagamnaku chebuthaadu. maayalamaraatii balanagamma andaanni chuuchi moehimchi elagaina amenu vivahamu chesukovalanukuntadu. balanagamma magabiddanu prasavistundi. maraatii jangamadevara veshamulo vachi amenu teesuku vellhipothaadu. kaaryavarthiraaju balanagammanu vedukkuntuu velluthada. maraatii atanini raayigaa marchestadu. peddammala daggara balanagamma koduku balavarthiraju paerutoe entho garabanga peruguthuu vuntadu. talari ramudi dwara vishyamu thelusukununi balavarthiraju , talaariraamunni tisukuni thallidandrulanu vedukkuntuu velluthada. poolammi saayamtho maraatii daggara cry thallini kalusukuni maraatii jevana rahasyamu telusukomantadu. saptasamudraala avala chettutorralonunna chilakanu chanpi silagaa maarna tana tamdrini thallini rakshinchukuntaadu. chitra brundam taaraaganam ramarao - kaaryavarthiraaju anjaleedevi – balanagamma sea.ios.orr.- navabhojaraju S.V.Ranga Rao – Mayala Maraathi Raja Sulochana – Sangu Hemalatha – Bhoo Lakshmi Devi Surya Kala – Manikyamba Relangi – Talari Ramudu Junior Bhanumathi – Nambi Nanchari Master Satyanarayana – Balavardhi Raju paatalu andamuu aanandamuu yea andamu anandamu priyaa needera - p.sushila anilo vairula dorbalambanachi memanta:puramu cherudakan (padyam) - ghantasaala . rachana: samudrala juunior. appudune tippadandi puli mangoru nanappalamma kodukunandi - pitapuram nageshwararao intilone poru intinta gadura iddaruu pellaalu vaddura shivuda - ghantasaala. rachana: samudrala juunior. entho entho vintale santoshaala kerintale - Una.p.koomala brundam neekelara hahah yea veedhana haha ennikaina chinnadanara - p.sushila jayamu jayamu shree venkataramana (burrakadha) - ghantasaala brundam. rachana: samudrala juunior jayajaya girija ramana jayajayasankara nagabharana - p.leela joojoo raza chinnari raza nidurinchavoyi raza Mon balavardiraja - sushila balae balae falarasam balamukachu yea rasam masipovu neerasam - ghantasaala brundam. rachana: samudrala juunior. laali laali Mon papallara laali laali laali Mon papallara laali joo joo - p.leela brundam virisindi vintahaayi murisindi netireyi anadala chandamama chentanundi andhuke - zikki, ghantasaala . rachana: samudrala juunior moolaalu ghantasaala galaamrutamu blaagu - kolluri bhaskararao, ghantasaala sangeeta kalaasaala, Hyderabad - (chilla subbarayudu sankalanam aadhaaramga) sea.hetch.ramarao: ghantasaala 'paata'shaala aney paatala sankalanam, kavi publicetions, haidarabadu, 2006. entaaa‌ cinemalu telegu jaanapadha chithraalu relangi natinchina cinemalu raajasuloochana natinchina cinemalu yess.v.rangarao natinchina cinemalu
phools dee anagaa epril okatava tedeena prapancha vyaaptangaa saradaaga jarupukune ooka pandaga. yea sandarbhamgaa okarinokaru aatapattinchukovadam, gaalani varthalu prcharam cheyyadam deeni pratyekata. deeni baadhitulani epril phools gaaa vyavaharinchadam paripaati. konni vartha patrikalu, magageenlu kudaa okkosaari asathya kadhanaalanu prcharam chesthu untai. malli marusati roeju ekado chinna aksharaalathoo vivarana istuntaaru. 19 va sathabdam nunchi bagaa praacuryam loki vachchinaa phools dee e desamlonu selavu dinum kadhu. jefrey shasar raasina da contor bari tales (1392) loo deeni girinchi prasthavana Pali. prarambham phools dee ki spurthi romanla pandaga hilaria, bharat loo holhy, Madhya praachya deshaalloni feast af phools. vividha deshaallo irelnd aatapattinchaalanukunna vyaktiki ooka mukhyamaina laekha andindi phalana variki andinchamani cheppadam. aa vyakti atani dhaggaraku velli each vyaktiki andinchamanadam. ilaga saagutundi. chivaraga aa lekhalo umdae sandesam yemitante Send the fool further. moolaalu vinodaalu
బుదతనపల్లి రాజేరు,ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రం, విజయనగరం జిల్లా, బొండపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన బొండపల్లి నుండి 10 కి.మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విజయనగరం నుండి 20 కి.మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 464 ఇళ్లతో, 1738 జనాభాతో 427 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 876, ఆడవారి సంఖ్య 862. షెడ్యూల్డ్ కులాల జనాభా 255 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల జనాభా 5. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 582884.పిన్ కోడ్: 535260. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి గంట్యాడలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బుడతనపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల గంట్యాడలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల‌లు విజయనగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లిమర్లలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు విజయనగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం బొండపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విజయనగరం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో భూగర్భ మురుగునీటి వ్యవస్థ ఉంది. మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు బుదతనపల్లి రాజేరులో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం బుదతనపల్లి రాజేరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 27 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 50 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 7 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 94 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 242 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 183 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 161 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బుదతనపల్లి రాజేరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 2 హెక్టార్లు* చెరువులు: 159 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బుదతనపల్లి రాజేరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మామిడి, గోగు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
పెసరట్టు సినీమా ఫిబ్రవరి 6, 2015 న రీలిజ్ అయింది. సినిమాలో నందు, బర్నింగ్ స్టార్ సంపూర్నేష్ బాబు నటించారు. అందరినీ కొత్తవారితో కత్తి మహేష్‌ అనే దర్శకుడు తెరకెక్కించిన చిత్రమది. సంపూర్ణేష్‌ బాబు ఓ ప్రధాన పాత్ర పోషించాడు. వివరాలు విడుదల తేదీ : 6 ఫిబ్రవరి 2015 దర్శకత్వం : కత్తి మహేష్ నిర్మాత : డి.జి.సుకుమార్‌, కిరణ్‌ గూడుపల్లి, శ్రీనివాస్‌ గునిశెట్టి, ఏడుపుగంటి శేషగిరి, స్వప్నరాణి తక్కెళ్ళని సంగీతం : ఘంటసాల విశ్వనాధ్ నటీనటులు : నందు, నిఖిత నారాయణ, సంపూర్నేష్ బాబు కథ పెళ్లి చేసుకునేందుకు అమెరికా నుంచి ఇండియాకు వస్తాడు ఎన్నారై హరనాథ్‌రావు అలియాస్ హ్యారీ (నందు). హ్యారీకి భావన (నిఖితా నారాయణ)తో పెళ్ళి కుదురుతుంది. నిశ్చితార్థానికి కొరిద్ది క్షణాల ముందే ఆమె ఇంట్లో నుంచి మాయమవుతుంది. దీంతో ఆమె కుటుంబ సభ్యులు ఆందోళన చెందుతారు. భావన గురించి కుటుంబ సభ్యులంతా ఆరా తీస్తున్న సమయంలో వారికో నిజం తెలుస్తుంది. గతంలో భావన ఇద్దరబ్బాయిలను ప్రేమించి వారు పెళ్ళి ప్రతిపాదన తెచ్చే సరికి వారికి హ్యాండ్ ఇచ్చినట్టు తెలుస్తుంది. ఇంతకూ భావన ఎక్కడికెళ్లింది. పెసరట్టుకు భావనకు సంబంధమేంటి. టైటిల్ కు జస్టిఫికేషన్ ఏంటి. హ్యారీకి భావనకు అసలు పెళ్లైందా. సంపర్ణేష్ వచ్చి ఏం చేశాడు. ఇలాంటి ప్రశ్నలకు సమాధానం తెలియజేసే చిత్రమిది. ఫలితం సినిమా పరాజయం పాలైంది. ప్రేక్షకులు, సమీక్షకుల నుంచి వ్యతిరేక స్పందన రావడంతో ఫ్లాప్ అయింది. మూలాలు ఇతర లింకులు సమీక్ష : పెసరట్టు – బాగా మాడింది, తినడం కష్టమే.. 2015 తెలుగు సినిమాలు
సుపౌల్ బీహార్‌ రాష్ట్రం, సుపౌల్ జిల్లా లోని పట్టణం, ఈ జిల్లాకు ముఖ్యపట్టణం. రవాణా సౌకర్యాలు విమానాశ్రయం సమీప విమానాశ్రయమైన దర్భాంగా విమానాశ్రయం పట్టణం నుండి 120 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రోడ్లు సుపౌల్ గుండా వెళుతుంది. ఇది సుపౌల్‌ను పూర్నియా, సిలిగురి, తూర్పున గౌహతి, పశ్చిమాన దర్భంగా, ముజఫర్‌పూర్, పాట్నా, గోరఖ్‌పూర్‌తో కలుపుతుంది. రైలు సుపౌల్ రైల్వే స్టేషన్ బరౌని-కతిహార్, సహర్సా, పూర్నియా విభాగాలలో ఉంది . కానీ, ఈ మార్గం ప్రధాన మార్గంలో లేనందున, దూర ప్రయాణీకులు దగ్గర లోని సహర్సా వెళ్ళాల్సి ఉంటుంది. భౌగోళికం సుపౌల్ వద్ద, సముద్ర మట్టం నుండి 34 నీటర్ల ఎత్తున ఉంది. జనాభా వివరాలు 2011 జనగణన ప్రకారం,, సుపౌల్ జనాభా 22,28,397, వీరిలో పురుషులు 11,57,815, మహిళలు 10,70,582. జనసాంద్రత 919 మూలాలు Coordinates on Wikidata బీహార్ నగరాలు పట్టణాలు
పాండవ తీర్థం తిరుమలలో ఉంది. దీనికే గోగర్భ తీర్థమనీ పేరుంది. వేంకటేశ్వరాలయానికి ఈశాన్య దిశలో మైలు దూరంలో ఉన్న పాండవతీర్థంలోనే పాండవ సహోదరులు ఏడాదికాలం నివసించారని ఐతిహ్యం. వైశాఖమాసంలో శుక్లపక్ష ద్వాదశిరోజు, అదీ ఆదివారం అయితే, పాండవతీర్థంలో స్నానం చేయటంకానీ లేదా కృష్ణపక్ష ద్వాదశీ మంగళవారం నాడు స్నానం చేయటంకానీ మంచిదని భక్తులు భావిస్తారు. ఆ రెండు రోజులూ స్నానం చేయటం సకల శ్రేష్ఠం. తిరుమల శ్రీవారి ఆలయానికి సుమారు 2 కి.మీ దూరంలో పాండవ తీర్ధంఉంది. పాండవులు ఈ తీర్ధంలో స్నానం చేయడం వల్ల పాండవ తీర్ధం.ఈ స్నాన ఫలం వల్ల పాండవులకు సమర విజయం., రాజ్య ప్రాప్తి కలిగిందని వరహః పురాణం చెబుతుంది. జ్ఞాతులయిన కౌరావులను చంపడం వల్ల కలిగిన పాపాన్ని పాండవులు ఈ తీర్ధస్నానంవల్ల పోగొట్టుకోన్నారని పద్మ పురాణం విశాదికరిస్తుంది 20 వ శతాబ్దంలో ఆంధ్రప్రదేశ్లో సంఘ సంస్కర్తగా ఆధ్యాత్మ విద్యావ్యాపకుడుగా ప్రసిద్ధి వహించిన శ్రీ మలయాళ స్వాములవారు ఏర్పేడు ఆశ్రమం స్థాపించడానికి ముందు ఈ ప్రాంతంలోనే కఠనమయిన తపస్సు చేశారు.తిరుమల తిరుపతి దేవస్తానం వారు అనుమతించగా ఏర్పేడు వ్యాసాశ్రమంవారు అందమయిన భవన నిర్మాణం ఇక్కడ చేపట్టారు వృషభరాశిలో సూర్యుడు సంచరించే వేళా శుక్ల పక్షంలో గాని కృష్ణపక్షంలోగాని, ద్వాదశి తిదిలో ఆది, మంగళవారాలలో ఈ తీర్ధంలో స్నానం చేయడం పవిత్రమని, ప్రశస్తామని పెద్దలంటారు తిరుమల
raktham mana sareeramloni pravahinchae mukhyamaina drava padaartham. rakta kanniru rakta danam rakta piidanam rakta prasarana vyvasta rakta sambandam rakta sindhooram
కార్తీక శుద్ధ షష్ఠి అనగా కార్తీక మాసములో శుక్ల పక్షము నందు షష్ఠి తిథి కలిగిన 6వ రోజు. సంఘటనలు 2007 జననాలు మరణాలు 2007 పండుగలు, జాతీయ దినాలు బయటి లింకులు కార్తీకమాసము
ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ దినోత్సవం (ప్రపంచ పత్రికా దినోత్సవం) ప్రతి సంవత్సరం మే 3న నిర్వహించబడుతుంది. పత్రికా స్వేచ్ఛ పరిరక్షణకు, పత్రికా స్వేచ్ఛపై అవగాహన కల్పించటానికి ఈ దినోత్సవం జరుపుకుంటారు. చరిత్ర ఆఫ్రికాలోని చాలా దేశాల్లో పత్రికా స్వేచ్ఛపై ఆంక్షలు ఉండేవి. వాటికి నిరసనగా ఆఫ్రికన్‌ జర్నలిస్టులు 1991, ఏప్రిల్ 29 నుండి మే 3వ తేదీవరకు ఆఫ్రికాలోని నమీబియా దేశపు విండ్ హాక్ నగరంలో సమావేశం ఏర్పాటుచేసి, పత్రికా స్వేచ్ఛకు సంబంధించిన అనేక తీర్మానాలు వచ్చాయి. ఆఫ్రికన్‌ జర్నలిస్టుల నిరసనగా గుర్తుగా మే 3వ తేదీని ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛా దినోత్సవంగా జరపాలని 1993, డిసెంబరు నెలలో ఐక్యరాజ్య సమితి సర్వసభ్య సమావేశం నిర్ణయించింది. అప్పటినుంచి ప్రతి సంవత్సరం మే 3వ తేదీన ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ దినోత్సవంను జరుపుకుంటున్నారు. ఉద్దేశ్యం ప్రపంచవ్యాప్తంగా ఉన్న పత్రికా స్వేచ్ఛను అంచనా వేయడం, దానిని రక్షించడం. విధుల్లో ప్రాణాలు కోల్పోయిన జర్నలిస్టులకు నివాళి అర్పించడం అనేవి ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛా దినోత్సవం లక్ష్యాలు అవార్డులు కొలంబియన్‌లోని ఒక పత్రికకు ఎడిటర్‌ గా పనిచేస్తున్న గుల్లెర్మోకేనో అనే వ్యక్తిని 1986 డిసెంబర్‌ 17న డ్రగ్‌ మాఫియా హత్య చేసింది. పత్రికా స్వేచ్ఛకు స్ఫూర్తిగా ఆయన పేరుమీద యునెస్కో 1997 నుంచి ప్రతి సంవత్సరం మే 3వ తేదీన గుల్లెర్మోకేనో ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ అవార్డులను ఇస్తుంది. ఎన్ని అవరోధాలు, ఇబ్బందులు ఎదురైనాకానీ పత్రికా స్వేచ్ఛకు ప్రతీకగా నిలిచిన జర్నలిస్టులకు ఈ అవార్డుతో 25,000 అమెరికన్‌ డాలర్ల నగదు బహుమతిని అందజేస్తారు. కార్యక్రమాలు మూలాలు ఇతర లంకెలు ఐక్యరాజ్య సమితి ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ దినోత్సవం యునెస్కో ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ దినోత్సవం యునెస్కో ప్రపంచ పత్రికా స్వేచ్ఛ దినోత్సవం 2014 జాతీయ పత్రికా దినోత్సవం అంతర్జాతీయ దినములు
సదాచారము చతుర్ధాశ్వాసం దేవతారాధన పూజకు తగిన పూలు ధర్మరాజు " పితామహా ! దేవతలను దీప ధూప నైవేద్యములతో ఆరాధిస్తారు కదా ! ఆవిశేషములు ఏమిటో చెప్పండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడుసువర్ణుడు అనే మహామునికి, సువర్ణుడు నారదుడికి, నారదుడు నాకు చెప్పారు. నేను ఇప్పుడు నీకు చెప్తాను. ఈ భూమిమీద ఓషధులు అత్యత్తమమైనవి. ఓషధీవృక్షాలలో పూలుపూసే చెట్లు ఇంకా ఉత్తమమైనవి. ఆ పుష్పములతో దేవతలను అర్చించిన మానవులకు శుభములు మనస్సు వర్ధిల్లుతాయి. అందు వలన పూలను సుమమనస్సులు అని అంటారు. పూలతో దేవతలను అర్చించిన దేవతలుహర్షించి మన కోరికలు తీరుస్తారు. అందువలన దేవతలను సుమమనస్కులు అని అంటారు. మంచిసువాసన కలిగి, మంచిరూపము కలిగి, తెలుపువర్ణము కలిగి ముళ్ళులేని చెట్లకు పూచినపూలు దేవతారాధనకు మేలైనవి. అటువంటి పూలను దేవతలు ప్రీతితో స్వీకరిస్తారు. తామరలు, సన్నజాజులు, తులసీదళాలు, దేవతలకు మిక్కిలి ఆనందాన్ని ఇస్తాయి. యక్షులకు నీటిలోపుట్టిన పూలు అధిక ఆనందం కలిగిస్తుంది. ముళ్ళ చెట్లకు పూసినవి, ఎర్రనివి, ఘాటైనవాసనకలిగిన పూలు శత్రువులను చంపడానికి అధర్వణ వేదములో చెప్పబడిన మంత్ర, తాంత్రిక పూజలు, ప్రయోగాలలో వినియోగిస్తారు. ఘాటైనవాసన కలిగిన పూలు రాక్షసులను, భూతగణములను ఆకర్షిస్తాయి. నలుపు, తెలుపు కలిగిన మంచి పరిమళాలను వెదజల్లు పూలు మానవులు ఇష్టపడతారు. దేవాలయములలో, పితృవనంలో పూసిన పూలను స్త్రీలు అలంకరించుకొన కూడదు. పూలవాసనతో దేవతలు, పూలనుచూసినంతనే యక్షులు, పూలవాసన ఆస్వాదిస్తూ సర్పములు ఆనందిస్తాయి. మంచిపూలతో దేవతలను అర్చించిన దేవతలు తృప్తిపొంది మానవుల కోరికలు తీరుస్తారు. ధూపము ఇక ధూపము గురించి చెప్తాను. సల్లకీ అనే చెట్టునుండి తీసినపొడితో వచ్చే ధూపము దేవతలకు ప్రీతి కరమైనది. అగరు ధూపము యక్షులకు, గంధర్వులకు నాగజాతికి ప్రీతికరమైనది. అన్నింటి కంటే శ్రేష్టమైనది కర్పూరముతో వేసే ధూపము. తియ్యనివాసన వచ్చే ధూపము దేవతలకు ప్రీతికరం. ఘాటైనవాసన వచ్చే ధూపం రాక్షసులకు ప్రీతికరం. కారమైన ధూపం అంటే కళ్ళ మండి నీళ్ళు వచ్చే ధూపము యక్షులకు ప్రీతికరం. కనుక దేవతలకు ప్రీతికరమైన వేసిన ధూపము మానవులకు పరమపుష్టిని ఆయుష్షును పెంచుతుంది. అలాగే యక్షులు, రాక్షసులు, నాగులు మానవులు వేసిన ధూపముతో తృప్తి చెంది వారి కోరికలను తీరుస్తారు. మంచిగంధము అగరు ధూపములు మానవుల మనసుకు ఆహ్లాదం కలిగిస్తాయి. దీపారాధన దేవతలను పూజించే సమయంలో దీపారాధన చేయాలి. దాని వలన అక్కడ ఉన్న భూతములు, రాక్షసులు మొదలైన కుత్సితమైన జాతులు పారిపోతాయి. దీపం వెలిగిస్తే బాహ్య అంతర చీకట్లు తొలగిపోతాయి. దీపారాధన వలన చీకట్లు తొలగి జ్ఞానజ్యోతి వెలుగుతుంది. మనసు ధర్మచింతన వైపు మరలుతుంది. ప్రమిదలో నెయ్యి తక్కువ ఉండకూడదు. వత్తి సన్నగా ఉండకూడదు. సగం సగం వెలిగించ కూడదు. దీపారాధన చేసిన చక్కటి వెలుగు రావాలి. చీకట్లు పూర్తిగా తొలగి పోవాలి. దేవుడి వద్ద ఉన్న దీపము దొంగిలించిన వాడికి కళ్ళుపోయి గుడ్డివాడు ఔతాడు. నలుగురు కూర్చొను చావడి లోను, కొండమీద, దేవుడిగుడిలో దీపము వెలిగించిన వాడు ఐశ్వర్యవంతుడు ఔతాడు. ఆవునెయ్యి దీపము ఆత్యంత శ్రేష్టము. తరువాత' బర్రె, మేకల నెయ్యితో కూడా దీపము పెట్టచ్చు. జంతువుల కొవ్వుతోను, ఎముకలరసము తోను, మాంసమురసముతో దీపము వెలిగించిన మహాపాపము. దీపములను దానం చేసిన వాడికి ఉత్తమ లోకాలు ప్రాప్తిస్తాయి. నైవేద్యము తయారుచేసిన ఆహారం ముందుగా దేవతలకు నివేదన చేసి తరువాత భుజించాలి. నివేదన చెయ్యక తిన్న ఆహారం రాక్షసాహారం ఔతుంది. అందు వలన మానవుడు తన ఇంట తయారు చేసుకున్న ఆహారమును ముందుగా దేవుడికి నివేదించి తరువాత భుజించాలి. నువ్వులపిండి, పాలు, పెరుగు, నెయ్యి , సువాసన ద్రవ్యములు వేసి కమ్మటివాసన వచ్చే పదార్ధములు దేవతలకు ప్రియము చేకూరుస్తాయి. ప్రతిరోజు దేవతలకు నివేదనచేయు వ్యక్తికి సకల విధ శుభములు కలుగ గలవు. ఉరగములకు, యక్షులకు, అసురులు మొదలైన భూతములకు రక్తము మాంసము కలిపిన పిండములు మధ్యము అమిత ప్రీతిని కలిగిస్తాయి. సాత్వికులు సాత్వికాహారము (సౌమ్యబలి), తామసులు తామసాహారము (అసౌమ్యబలి) వారి వారి ఇష్ట దేవతలకు బలి ఇచ్చి వారి కోరికలను విన్నవించి అందుకు తగిన ప్రతిఫలము పొందుతారు " అని చెప్పాడు భీష్ముడు. దేవతారాధనా ఫలము ధర్మరాజు " పితామహా ! పూలు, ధూపము, దీపము, బలి ప్రదానము వీటిని దేవతలకు అర్పించడం వలన కలిగే ఫలములను వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! పూర్వము నహుషమహారాజు ఈ భూమిని పరిపాలిస్తున్నాడు. ఆయనకు తను రాజు అనే గర్వములేదు. సత్వనిష్టతో దేవతలను, పుష్పములతోను, ధూప, దీప నైవేద్యములతో అర్చిస్తూ ఉండే వాడు. అలాగే పితృ దేవతలను కూడా తగు విధముగా తర్పణాది కార్యములతో అర్చించే వాడు. అలాగే రాక్షసులను, యక్షులను, భూతములను, భుజంగములను, పూలతోను వివిధములైన ద్రవ్యములతోను అర్చించే వాడు. ఈ పూజ ఫలితంగా నహుషుడు దేవేంద్ర పదవిని కూడా పొందగలిగాడు. తుదకు నహుషుడు సప్తర్షులు మోసే పల్లకిలో కూడా ఊరేగినప్పటికి తాను నిత్యము చేసే పూజానుష్టానములు విడువ లేదు. నహుహుడు బ్రహ్మసభకు కూడా వెళ్ళగలిగాడు అంటే అతని నిత్యపూజా విధానమే కారణము. అయినా నహుషుడు చేసిన చిన్న తప్పిదము కారణంగా ముని శాపానికి గురై భూపతనం చెందాడు. ధర్మనందనా ! దీపారాధన అత్యంత శ్రేష్టమైనది. దైవ సన్నిధిలో ఎంత సేపు దీపము వెలుగుతుందో అన్ని దేవతా సంవత్సరాలు మానవుడు సుఖ సంతోహాలతో జీవిస్తాడు. స్వర్గలోకప్రాప్తి కూడా పొందగలడు " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. బ్రాహ్మణుడి ధనము ధర్మరాజు " పితామహా ! నాది ఒక చిన్నసందేహము. బ్రాహ్మణుడి ధనము హరించిన వాడు ఏ గతి పొందుతాడు వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! మానవులు ఈ లోకాలన్నింటా చేసే పాపములలో బ్రాహ్మణుడి ధనము దొంగిలించడం మహాపెద్దది. బ్రాహ్మణుడి ధనమును హరించినవాడి కులము సర్వనాశనం అవడం తథ్యము. అతడు మరుజన్మలో నీచకులమున జన్మిస్తాడు. క్షత్రబంధు పూర్వము క్షత్రబంధు అనే రాజు ఉండేవాడు. అతడు ఒక రోజు రాజ్యపర్యటన చేయసాగాడు. ఊరి చివర ఒక కడజాతి వాడు పోతున్న సమయంలో పక్కనే ఉన్న బ్రాహ్మణుడి పొలములో నుండి ధాన్యపు గింజలు ఎగిరి పడుతున్నాయి. కడజాతి వాడు నేర్పుగా ఆ గింజలు మీద పడకుండా వెళ్ళసాగాడు. రాజు ఆ కడజాతి వాడిని పిలిచి " నీవు ఎందుకు ఆ ధాన్యపు గింజలు మీద పడకుండా వెళుతున్నావు " అని అడిగాడు. కడజాతి వాడు " అయ్యా పూర్వజన్మలో నేను బ్రాహ్మణ కుమారుడను. బ్రహ్మచర్య వ్రతమును నిష్టతో ఆచరిస్తున్నాను. ఒక రోజు భిక్షాటన చేసి భిక్ష తెచ్చి ఒక నది ఒడ్డున కూర్చుని ఆ భిక్ష తినసాగాను. ఆ పక్కనే ఒక బ్రాహ్మణుడి పొలము ఉంది. గాలి బలంగా వీచడం వలన ఆ పొలంలో నుండి వచ్చిన ధూళి నేను తినబోయే అన్నము మీద దట్టంగా పడింది. ఆ విషయము తెలియని నేను ఆన్నము భుజించాను. ఆ కారణంగా నేను ఈ జన్మలో కడజాతి వాడిగా పుట్టాను. నేను పూర్వ జన్మలో చేసుకున్న పుణ్యము కారణంగా నాకు పూర్వజన్మ స్మృతి ఉన్నది. నిన్న రాత్రి నాకు ఒక కల వచ్చింది. ఆ కలలో నాకు ఒక బ్రాహ్మణుడు కనిపించి " రేపు క్షత్రబంధు అనే రాజుతో చేయబోయే సంవాదంతో నీకు కలిగిన కష్టం తొలగిపోతుంది " అని చెప్పాడు. ఆ స్వప్న ఫలితంగా మీరు నాకు కనిపించారు " అని చెప్పాడు. తరువాత ఆ కడజాతి వాడు మరణించి ఉత్తమ గతులు పొందాడు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుతో చెప్పాడు. స్వర్గలోకము ధర్మరాజు " పితామహా ! స్వర్గలోకము అని అంటారు కదా ! అక్కడ సుఖసంతోషాలు ఒకే విధంగా ఉంటాయా ! లేక పలురకాల సుఖసంతోషాలు ఉంటాయా వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! పుణ్యకర్మలు అనేక విధాలుగా ఉంటాయి కదా ! అలాగే ఒక్కొక్క రకమైన పుణ్యకర్మకు ఒక్కొక్క రకమైన స్వ్వర్గ సుఖము లభిస్తుంది. ఒక్క మాటలో చెప్పాలంటే స్వర్గంలో సుఖమేకాని దుఃఖం అసలు ఉండదు. గౌతముడు ఇంద్రుడు ధర్మనందనా ! గౌతముడు అనే బ్రాహ్మణుడు ఒకవనంలో తపస్సు చేసుకుంటున్నాడు. ఒకరోజు అతడికి తల్లిలేని ఏనుగు పిల్ల కనిపించింది. గౌతముడు ఆ ఏనుగు పిల్లను తీసుకు వచ్చి తానే దానికి తల్లి తండ్రి అయి పెంచాడు. కాలక్రమంలో అది పెరిగి పెద్ద ఏనుగు అయింది. ఒక నాడు దేవేంద్రుడు ఆ రాజ్యమును ఏలుతున్న రాజు వేషంలో గౌతముడి వద్దకు వచ్చి ఆ ఏనుగును తనకు ఇమ్మని అడిగాడు. గౌతముడు " రాజా ! నేను ఈ ఏనుగును కన్నకొడుకు వలె పెంచాను. ఇది రోజు నాకు సేవ చేస్తుంది. నాకు సమిధలు తెచ్చింది. నేను లేని సమయంలో పర్ణశాలను కాపాడుతుంది. కనుక నేను దీనిని మీకు ఇవ్వ లేను " అని చెప్పాడు. దేవేంద్రుడికి కోపము వచ్చి " గౌతమా ! నీవు తపస్సు చేసుకునే వాడివి. నీకు ఆవులు కావాలి కాని ఏనుగులు ఎందుకు ? నీకు కావలసినంత బంగారము ఇస్తాను. ఈ ఏనుగును నాకు ఇవ్వు " అని అడిగాడు. గౌతముడు అంగీకరించక " అయ్యా ! ఈ ఏనుగు తల్లి లేని పిల్లగా నా వద్దకు వచ్చింది. నేను దీనికి తల్లినై పెంచాను. నాకు ఈ ఏనుగు మీద ఉన్న ప్రేమకు మీరు వెల కట్టలేరు. కనుక మీరు పదివేల గోవులను ఇచ్చినా కోటి బంగారునాణాలను ఇచ్చినా ఈ ఏనుగును నేను ఇవ్వను " అన్నాడు. రాజు " గౌతమా ! ఏనుగులు రాజులకు వాహనములు. నాకు ఇది వాహనంగా కావాలి. దీనిని నేను బలవంతంగా నైనా తీసుకోగలను. కనుక నీవు ఇష్టపూర్వకంగా ఈ ఏనుగును నాకివ్వడం మంచిది " అన్నాడు. ఏనుగుని ఇవ్వడానికి గౌతముని షరతులు చివరకు గౌతముడు ఏనుగును ఇవ్వడానికి అంగీకరిస్తూ " రాజా ! పుణ్యకార్యములు చేసిన వాడికి సుఖములు, పాపకార్యములు చేసిన వాడికి కష్టములు కలిగించగలిగిన ప్రదేశం అయిన యమసభకు వస్తే నేను ఈ ఏనుగును నీకు ఇస్తాను. ఆ మాటలకు రాజువేషంలో ఉన్న ఇంద్రుడు నవ్వి " గౌతమా ! పాపములు చేసిన వారు నాస్తికులు పోయే చోటు అయిన యమసభకు నేను ఎలా రాగలను " అన్నాడు. గౌతముడు " రాజా ! అదేమిటి యముడు పుణ్యాత్ముడు కదా ! అక్కడకు రానని చెప్పడం మర్యాదగా ఉంటుందా ! " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అది కాదయ్యా ! యముడు తల్లి, తండ్రులని అక్కను భక్తితో పూజించి పుణ్యాత్ముడయ్యాడు. అక్కడకు నేను రాను " అని అన్నాడు. గౌతముడు " సరేలే గంగానది ఒడ్డుకు రా అక్కడ నేను ఏనుగును ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " గౌతమా ! నదీతీరాన అతిథులను సత్కరించి పిదప భుజించేవారు, పరుల నుండి ఏమీ పుచ్చుకునే వారు ఉంటారు కనుక అక్కడకు నేను ఎలా రాగలను ? " అని అడిగాడు. గౌతముడు " కానీ మేరుపర్వతము వద్దకు రా అక్కడ నేను ఈ ఏనుగును ఇస్తాను. ఇంద్రుడు " అదేమిటయ్యా ! మృదువుగా మాట్లాడే వారు, ఎల్లప్పుడు సత్యము పలికేవారు, సర్వభూతములను ప్రేమించేవారు, అందరి మీద దయ కలిగినవారు ఉంటారు అక్కడకు నేను ఎలా రాగలను " అన్నాడు. గౌతముడు " అయితే నారదుడు విహరించే వనముకు రా అక్కడ ఏనుగును ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అక్కడ ఉన్న నృత్యకళా కోవిదులతో నారదుడు వినోదిస్తూ ఉంటాడు. అక్కడకు నేను ఎలా రాగలను " అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ 'ఉత్తరకురుభూములకు రా అక్కడ దేవతలు విహరిస్తుంటారు. దేవేంద్రుడు కూడా అక్కడకు వచ్చి దేవతల కోరికలు తీరుస్తుంటాడు. అక్కడ నీకు ఏనుగును ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అది కుదరదయ్యా ! అక్కడకు కామము, హింస విడిచి పెట్టిన వారు వస్తారు. ఆచోటుకు రావడం నా తరంకాదు " అన్నాడు. గౌతముడు " చంద్రుడి ఇంటికి రా అక్కడ నీకు ఏనుగును ఇస్తాను " ఇంద్రుడు " అక్కడ కుదరదులే. అక్కడ దానం చేసే వారు, మరొకరి దానము పుచ్చుకొనని వారు అక్కడకు వస్తారు. నేను దానం తీసుకోవడానికి అక్కడకు ఎలా రాగలను " అని అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ సూర్యలోకముకు రా ! అక్కడ ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " మంచితపస్సు, సాధ్యాయనం చేసే వారు వస్తారు. కనుక అక్కడకు నేను రాలేను " అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ వరుణలోకముకు రా ! అక్కడ నీకు ఏనుగును ఇస్తాను " అని అన్నాడు. ఇంద్రుడు " యజ్ఞ, యాగములు, నిత్యాగ్ని హోత్రములు చేసే వారు వస్తారు. అక్కడకు నేను రాను " అని అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ ఇంద్రుడి వద్దకు రా అక్కడ ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అమ్మో అక్కడకు యుద్ధ వీరులూ, యజ్ఞమును చేసిన సోమయాజులు, నూరేండ్లు జీవించిన మానవులు ఉంటారు. అక్కడకు నేను రాను " అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ ప్రజాపతి లోకానికి రా అక్కడ ఏనుగును ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అక్కడకు అశ్వమేధయాగము చేసినవారు వస్తారు. నేను అక్కడకు రాను " అన్నాడు. గౌతముడు " పోనీ గోలోకముకు రా అక్కడ ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అక్కడకు గోదానము చేసిన వారు, తీర్ధయాత్రలు సేవించిన వారు, నిరంతరం బ్రహ్మచర్యము అవలంబించువారు వస్తారు. అక్కడకు నేను రాను " అన్నాడు. గౌతముడు " రాజా ! శీతోష్ణములు, సుఖదుఃఖములు, మిత్రులు శత్రువులు లేని ద్వదందములకు అతీతమైన బ్రహ్మలోకముకు రా ! అక్కడ నీకు ఏనుగును ఇస్తాను " అన్నాడు. ఇంద్రుడు " అది కుదరదులే ! అక్కడకు సంగత్వము లేని వారు, ఆత్మజ్ఞానంతో ప్రకాశించే వారు, ఎల్లప్పుడూ వ్రతనిష్ట కలిగిన వారు, ఆధ్యాత్మ విద్యయందు ఆసక్తికలవారు వస్తారు. అక్కడకు నేను రాలేను " అన్నాడు. గౌతముడు ఇంద్రుడిని గుర్తించుట గౌతముడు " మహాత్మా ! మీరు సామాన్యులు కారు సాక్షాత్తు దేవేంద్రులు. లేని ఎడల సకల లోకముల గురించి తెలియడం ఎలా సాధ్యం. దేవేంద్రా ! నీవు అన్ని లోకములు తిరుగుతుంటావు కదా ! నీవు పోకూడని లోకము ఏది ? " అని అడిగాడు. ఆ మాటలకు దేవేంద్రుడు సంతోషించి " మహాత్మా నీకు ఏమి కావాలో కోరుకో " అని అడిగాడు. గౌతముడు " దేవేంద్రా ! నేను ఈ ఏనుగును బిడ్డలా పెంచుకున్నాను దీనిని నా వద్ద ఉండనివ్వు " అని వేడుకున్నాడు. ఇంద్రుడు " గౌతమా ! నాకు ఆ మాత్రము తెలియదా ! ఆ ఏనుగు చూడు ప్రేమతో నీ తల మీద తన తొండముతో తడుముతూ వాసన చూస్తుంది. నిన్ను నీ బిడ్డను ఎలా వేరు చెయ్యగలను. మారు వేషములో ఉన్న నన్ను దేవతలు సహితం గుర్తుపట్ట లేరు. నీవు నీ పుణ్యవశమున నన్ను గుర్తు పట్టగలిగావు. నీకు నీ ఏనుగుకూ స్వర్గలోకప్రాప్తి కలిగిస్తాను నీవు నీ ఏనుగుతూ స్వర్గలోకములో శాశ్వతంగా ఉండండి " అని స్వర్గలోకానికి ఆహ్వానించాడు. గౌతముడు ఆ ఆహ్వానాన్ని మన్నించి ఏనుగుతో స్వర్గలోకముకు వెళ్ళాడు " ఇదీ స్వర్గలోకము కథ అని భీష్ముడు చెప్పాడు. తపోధర్మము ధర్మరాజు " పితామహా ! మీరు తపోధర్మము గురించి చెప్పారు కదా ! తపోధర్మము కంటే మించిన ధర్మము మరొకటి లేదా " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! ధర్మములన్నీ మంచివే అందులో తపోధర్మము మిక్కిలి శ్రేష్టము. తపస్సు అనగా ముఖ్యముగా మితంగా భుజించడం. ఒక సారి భాగీరధుడు బ్రహ్మసభకు వేళ్ళాడు. భాగీరధుడిని చూసిన బ్రహ్మ " నిర్మల తపస్సు చేస్తే కాని ఇక్కడకు రావడం సాధ్యము కాదు. ఎలాంటి తపస్సు చేయని నీవు ఎలా ఇక్కడకు వచ్చావు " అని అడిగాడు. భాగీరధుడు " బ్రహ్మదేవా ! నేను గోదానములు, భూదానములు, కన్యాదానము, రాజసూయయాగములు, అశ్వమేధయాగములు ఎన్నో చేసాను. కాని నేను అవి చేసినంత మాత్రాన ఇక్కడకు రాలేదు. ఒకసారి బ్రాహ్మణులు అంతా చేరి ఒక చోట యజ్ఞము చేస్తున్నారు. అప్పుడు వారి యజ్ఞానికి ఎన్నో అవరోధాలు కలిగాయి. నేను ఆ అవరోధాలు తొలగించి వారి యజ్ఞం సక్రమంగా జరిగేలా చూసాను. అందుకు వారు నన్ను " బ్రహ్మలోక ప్రాప్తి రస్తు " అని దీవించారు. అందుకని నేను బ్రహ్మలోకానికి వచ్చాను. నేను ఆకలిదప్పులు మాని బ్రాహ్మణులకు సేవ చేసాను. అందుకు మించిన తపస్సు ఏదైనా ఉందా " అని అన్నాడు. ఆ మాటలు విన్న బ్రహ్మదేవుడు భగీరధుడిని ఎంతో ఆదరించాడు. ధర్మనందనా ! నీవు కూడా బ్రాహ్మణులను భక్తితో సేవింపుము " అని అన్నాడు భీష్ముడు. ఆశీర్వాదము ఆయుస్షు ధర్మరాజు " పితామహా ! శ్తాయుష్మాన్భవ అనేది వేద వాక్కు కదా ! అయినా చాలామంది అల్పాస్కులుగా మరణించాడానికి కారణం ఏమిటి ? ఆయుస్షు వృద్ధి చెందడానికి కారణం ఏమిటి ఆయుస్షు క్షీణించడానికి కారణం ఏమిటి ? " అని అడిగాడు. భీష్ముడు ధర్మనందనా ! సదాచారము, నియమబద్ధ జీవితము ఆయుస్షును పెంచి వాడికి సంపదలు, కీర్తి కలిగిస్తుంది. దురాచారము, నియము లేని జీవితము ఆయువును క్షీణింపజేస్తుంది. సృష్టిలోని సమస్త భూతములు వాడిని తిరస్కరిస్తాయి. కనుక సదాచారము నియమబద్ధంగా జీవించుట మంచిది. ఉత్తములు నడచుమార్గమున నడిచిన నియమబద్ధ జీవితము అలవడుతుంది. ఆయువు క్షీణించే పనులు గురువుగారి మాటలను దిక్కరించడం, పిట్టలను చంపడం, పనీపాట లేక గోళ్ళుకొరకడం, పుల్లలను తుంచడం, ఉదయము సాయంత్రము సూర్యుని వంక తేరిపార చూడడం ఆయువును క్షీణింపజేస్తాయి. సత్యము పలకడము, ప్రశాంతంగా ఉండడం, జీవహింస మానడం, త్రికాలములలో సంధ్యావందనం చేయడం, ప్రతిరోజు దేవతారాధన చెయ్యడం ఆయువును వృద్ధిచేస్తుంది. ఇతరుల భార్యను కోరడం ఆయువును క్షీణింపచేస్తుంది. అందులో మిత్రుడిభార్య, గురువుగారిభార్య, తనకంటే వయసులో పెద్ద వారిభార్య, రాజులభార్యలు, తన కంటే చిన్నవారి భార్యలు, వైద్యుల భార్యలు, సేవకుల భార్యలు, పనివారి భార్యలు, పండితుల భార్యలను కోరిన ఆయువు క్షీణిస్తుంది. తను ఆచరించ తగనిది అయినా వ్రతాన్ని ఆచరించిన ఆయువును వృద్ధిచేస్తుంది. గోశాలల దగ్గర, దేవాలయాల వద్ద, రచ్చబండల వద్ద మూత్రవిసర్జన చేయకూడదు. అలాగే నిలబడి మూత్రవిసర్జన చేయరాదు. భోజనముకు ముందు కాళ్ళు చేతులుకడగాలి. నిలబడి భోజనము చేయరాదు. ఎంగిలిచేత్తో బ్రాహ్మణుడుని, ఆవును, అగ్నిని తాకరాదు. పెద్దవాళ్ళు కనపడినప్పుడు చిన్నవాళ్ళు నమస్కరించాలి. వేదాధ్యయనము చేయునప్పుడు తలమీద చేతులు పెట్టుకోకూడదు. నిద్రపోయే ముందుగా స్నానము చేయాలి. రెండు చేతులతో తలనుగోకరాదు. తలకు పూసిన నూనెను ఒంటికి రాయకూడదు. గురువుల ఏడల శత్రుత్వము కూడదు. గురువులు కోపించినా సర్దుకు పోవాలి కాని గురువును తిట్టరాదు. గురువుల విషయంలో అసత్యములు చెప్పరాదు. బ్రాహ్మణులు, గోవులు, క్షత్రియులు, వృద్ధులు, బరువులు మోయు వారు, దుర్బలులు, గర్భిణీ స్త్రీలు ఎదురుగా వస్తున్నప్పుడు తప్పుకుని దారి ఇవ్వాలి. బ్రాహ్మణులు, మంగళకరమైన వస్తువులు, చెట్టు కనిపించిన ప్రదక్షిణ పూరితంగా నమస్కరించాలి. పూర్ణిమ, అమావాస్య, చతుర్ధశి, అష్టమి, ద్వాదశి తిథులలో జన్మ తిథులలో గృహస్థు బ్రహ్మచర్యము పాటించాలి. చాడీలు చెప్పక కూడదు, తగవులు పెట్టుకొన కూడదు, ఒక కాలును మరొక కాలుతో తోమరాదు. ఈ పనులు ఆయువును క్షీణింప చేస్తాయి. వికలాంగులను, దరిద్రుడిని, విద్యాహీనుని, అందవికారుని అపహాస్యము చేయుట తిట్టుట మహా పాపము. వారిని నిందించడం దేవతలను నిందించడముతో సమానము. పళ్ళు తోమునప్పుడు, మూత్ర విసర్జన చేయు సమయములలో మాటాడ రాదు. సూర్యోదయము, సూర్యాస్తమయ కాలలలో నిద్రించరాదు. ప్రతిరోజు తండ్రికి నమస్కరించాలి. తరువాత గురువులకు, బ్రాహ్మణులకు నమస్కరించాలి. ఉదయము దేవతార్చనకు ముందు ఎవరి వద్దకు పోరాదు. వివాహానికి ముందు స్త్రీని కోరకూడదు, అవివాహతను కోరకూడదు. ఉత్తరము, పడమర తలపెట్టి నిద్రించ రాదు. స్నానం చెయ్యక ముందు పై పూతలు పుయ్యకూడదు. ఒకరు విడిచిన వస్త్రము కట్టరాదు. ఒకరు తిన్న పదార్ధమును తినకూడదు. అన్యమనస్కగా భుజించకూడదు. భుజించే సమయంలో ఉద్రేకపూరితంగా మాటాడక మౌనంగా భుజించాలి. ఒకరి చేతి నుండి ఉప్పు తీసుకొన రాదు. రాత్రి పూట తేనె, పెరుగు తినరాదు. ఎదుటి వానికి పెట్టక తిన రాదు. పక్కవాడికి తక్కువ రకం భోజన పదార్ధాలు వడ్డించి తాను శ్రేష్తామైన పదార్ధాలు తినకూడదు. నెయ్యి, తేనె, పాయసము, నీరు తాను తినగా మిగిలినది మరొకరికి ఇవ్వరాడు. పితరులకు తర్పణము వదిలే ముందు ఆచమనం చెయ్యాలి. పగటిపూట దాంపత్యము కూడనిది. అక్కచెళ్ళెళ్ళు, గురువులు, మిత్రులు, పండితులు, దాయాదులు పేదవారుగా ఉన్న వారిని చేరతీసి పోషించడం, సాయం చేయడం ఆయువును వృద్ధిచేస్తుంది. పావురాళ్ళు, చిలుకలు, శార్ధీకములు, పుష్పలతలు, బంగారముతో చేసిన వస్తువులు, ఇంట్లో ఉండవలసిన మంగళ వస్తువులు. గ్రద్ద, దీపము పురుగులు, గుడ్లగూబలు, ఇంట్లో ప్రవేశించరాదు. అలా జరిగిన శాంతిచెయ్యాలి. సాయం సంధ్యాసమయంలో చదవడం తినడం పనికిరాదు. రాత్రి పూట శ్రాద్ధములు పెట్ట రాదు. క్షురకర్మ, అభ్యంగన స్నానము, అమోద యోగ్యమైన తిధులలోనే ఉత్తరముఖము, తూర్పు ముఖముగా కూర్చుని చెయ్యాలి. మనిషి చనిపోయిన తరువాత 11, 12 రోజులలో సపిండీకరణ, ఏకోదిష్టము అనే కర్మలు చేస్తారు. ఆ రోజుల్లో రాత్రిళ్ళు భోజనం చెయ్యకూడదు. పిలువకుండా ఎవరింటికీ భోజనముకు పోరాదు. ఏదైనా ఒక కార్యమును సాధించే విషయంలో తల్లితడ్రులకు, కుమారులకు హితబోధ చెయ్యవచ్చు. క్షత్రియుడు విద్యలు ఈ విధంగా ఆచరించాలి. గుప్పపుస్వారీ, ఏనుగును ఎక్కడం, రథము తోలడం, నానా విధములైన ఆయుధములను ప్రయోగించే నేర్పు, యుద్ధ తంత్రము గురించి తెలుసుకోవడం, దండనీతిని అభ్యసించడం, అర్ధశాస్త్రము, ధర్మశాస్త్రము, కామశాస్త్రము, సర్వశాస్త్ర అధ్యయనం, వేదాధ్యయనం, ప్రజాపాలన, యజ్ఞములు చెయ్యడం వంటి క్షత్రియోచిత విద్యలను క్షత్రియులు విధిగా నేర్చుకోవాలి. రజస్వల అయిన స్త్రీని ముట్టుకోరాదు. అన్ని ఆచారములలోకి ఇతరుల పట్ల దయకలిగి ఉండడం సదాచారము. సదాచారముతో జీవించిన ఆయుస్షు పెరుగుతుంది " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. అన్నదమ్ముల విధులు ధర్మరాజు " పితామహా ! ఈ లోకములో అన్నదమ్ములు ఎలా ప్రవర్తించాలో తెలియజెయ్యండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! చిన్న వాళ్ళయిన తమ్ములు పెద్ద వారైన అన్నల ఎడల భక్తి శ్రద్ధలతో మెలగాలి. అలాగే అన్నయ్యలు కూడా తమ తమ్ముల పట్ల వాత్సల్యముతో ప్రవర్తించాలి. తమ్ములలో ఒకడు బుద్ధిహీనుడైనా పరవాలేదు కాని అన్నమాత్రము బాధ్యతా యుతంగా ప్రవర్తించక ఉన్న ఆ కుంటుంబం నాశనం ఔతుంది. అన్నదమ్ములు తమలో తాము తగవులు వదిలి పెద్దలు ఇచ్చిన ఆస్తిని సమంగా పంచుకోవాలి. అలా చేసిన లోకము వారిని కీర్తిస్తుంది. అలా చేయక వారిలో ఏ ఒక్కడైనా స్వార్ధంతో అంతా స్వాధీనం చేసుకున్న ఆ కుంటుంబం చిన్నాభిన్నంమై అపకీర్తి పాలు ఔతుంది. తండ్రి తరువాత తండ్రి అంతటి వాడు అన్నయ్య. ఆయన భార్య తల్లి తరువాత తల్లి వంటిది. తల్లి తండ్రుల మరణానంతరం అన్నవదిన తల్లి తండ్రులతో సమానము. అన్నదమ్ములు ఎవరైనా మిగిలిన అన్నదమ్ములకు ద్రోహం చేసిన అతడు శిక్షార్హుడు ఔతాడు. తల్లి తరువాత అక్క తల్లి వంటిది. చిన్నతనంలో తనకు పాలిచ్చి పెంచిన ఆయాలు దాదులు తల్లివంటి వారే. తండ్రి తొలి గురువు. తండ్రి గురువుకంటే పదింతలు పెద్ద. తండ్రి కంటే తల్లి పదింతలు పెద్దది. తల్లి తండ్రులు శరీరం ఇచ్చి ఈలోకలోకి తీసుకు వస్తారు. గురువు విద్యాబుద్ధులు నేర్పి మరుజన్మ ప్రసాదిస్తాడు. గురువు ఇచ్చినజన్మ అజరామరమైనది కనుక గురువు అధికంగా పూజించ అర్హుడు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. ఉపవాస వ్రతము ధర్మరాజు " పితామహా ! ఉపవాసవ్రతము బ్రాహ్మణులకు క్షత్రియులకు మాత్రమే నిర్దేశింపబడింది. మిగిలిన వర్ణములకు కాదు అంటారు కదా ! పైగా ఎక్కువ ఉపవాసములు చెయ్యడం దోషము అంటారు కదా ! అసలు ఉపవాసము అంటే ఏమిటి ? దానికి ఉండవలసిన యోగ్యతలు ఏమిటి ? ఉపవాసము వలన కలుగు ఫలితం ఏమిటి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! నువ్వు అడిగినట్లే నేను అంగీరసుడు అనే మునీశ్వరుడిని అడిగాను. ఆయన చెప్పినది నీకు చెప్తాను విను. బ్రాహ్మణుడు, క్షత్రియుడు మూడు రాత్రులు ఉపవసించ వచ్చు. శరీరము సహకరించి అనారోగ్యము పాలుకాకున్న మరి కొన్ని రోజులు ఉపవశించ వచ్చు. వైశ్యులు, శూద్రులు నాలుగు పూటలు మించి ఉపవసించ రాదు. పౌర్ణమి, శుక్లపక్ష అష్టమి, చతుర్ధశి, శుక్లపక్ష పంచమి, షష్టి, అలాగే బహుళ పంచమి, షష్టి ఉపవాసముకు తగిన పర్వ దినములు. రోజుకు ఒక రోజు మాత్రమే తిని ఉపవాసము ఉండు బ్రాహ్మణుడికి అందమైన భార్య, సంతానం కలుగి ఐశ్వర్యవంతుడు ఔతాడు. ఇలా ఒక్క సంవత్సరము ఉపవాసము ఉన్న అతడికి ఈ లోకములోని సౌఖ్యములన్నీ పొందుతారు. ఎన్ని రోజులు ఉపవాసము ఉంటే అన్ని సౌఖ్యములు కలుగుతాయి. ఒక సంవత్సరములో 15 రోజులు ఉపవసించిన పుణ్యలోకప్రాప్తి కలిగుతుంది. ఒక మాసము ఉపవసించిన బ్రహ్మలోకప్రాప్తి కలుగుతుంది. కాని ఎవరూ సంవత్సరంలో ఒక మాసము మించి ఉపవసించ రాదు. యుగయుగానికి మనుష్యునికి ఉపవాస సామర్ధ్యము మారుతుంది కనుక వారి కాల ప్రమాణం అనుసరించి ఉపవాస దినముల సంఖ్య మారుతుంటుంది. తల్లిని మించిన గురువు, వేదముకు మించిన శాస్త్రము, ధర్మముకు మించిన లాభము లేదు. పవిత్రములైన వాటిలోక్లెల్లా బ్రాహ్మణుడు పవిత్రుడు. కనుక బ్రాహ్మణుడిని భక్తితో పూజించాలి. పూర్వము దేవతలు మునులు ఉపవాసధర్మము అనుసరించి గొప్పవాళ్ళు అయ్యారు. విశ్వామిత్రుడు తన జీవితమంతా ఏక భుక్త్వము చేసి బ్రాహ్మణత్వము పొందాడు. కనుక ఉపవాసముకు మించిన వ్రతము లేదు. ఉపవాసవ్రతము అనుసరించడం వలన మనసు శరీరము పవిత్రమౌతాయి. పైన చెప్పిన ఉపవాస ధర్మము లోకముకు అంగీరస మహర్షి అందించాడు. అంగీరసుడు చెప్పిన విధంగా వ్రతాచరణ చేసిన మానవుడికి పాపములు అంటవు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. యజ్ఞ సమాన పుణ్యములు ధర్మరాజు " పితామహా ! యజ్ఞములు చేయవలెనని మీరు అనేకమార్లు చెప్పారు కాని యజ్ఞములు చెయ్యడానికి ఎంతో ధనము కావాలి కదా ! మరి యజ్ఞములు చేయలేని వారి సంగతి ఏమిటి ? వారు ఎలాంటి పుణ్యకర్మలు ఆచరించాలి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! అందరికీ యజ్ఞములు యాగములు అందరికీ సాధ్యం కాదు కనుక అంగీరసుడు ఉపవాస వ్రతం ఉపదేశించాడు. ఉపవాస వ్రతం చెయ్యడం కష్టమని కదా యజ్ఞముల గురించి అడిగావు. ఉపవాసము చెయ్యడంలో తేలికైన విధము చెప్తాను విను. రోజుకు రెండు సార్లు అనగా పగటి పూట ఒక సారి రాత్రి పూట ఒక సారి మాత్రమే భోజనము చేసి భోజన సమయంలో మాత్రమే నీరుత్రాగి మధ్యలో ఏమీ తినకుండా త్రాగకుండా ప్రతి రోజు అగ్నిని ఆరాధించే వారు ఉపవాస వ్రతము ఆచరించినట్లేనని పెద్దలు చెబుతారు. ఇది కూడా ఆచరించండం కష్టమని తలచిన అంగీరసుడు చెప్పిన మిగిలిన ఉపవాసవ్రతములు ఆచరించవచ్చు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. శ్రీకృష్ణుని తత్వము ధర్మరాజు " పితామహా ! శ్రీకృష్ణుడు జ్ఞానప్రతీక అంటారు కదా ! ఆయన బోధనలు నాకు వినవలెనని కోరిక కలుగుతుంది. కనుక శ్రీకృష్ణతత్వము నాకు వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! ఈ సందర్భంలో నీకు హర, సనత్కుమార సంవాదానాన్ని వివరిస్తాను. పూర్వము ఒక కోరికతో పరమశివుడు సనత్కుమారుడి వద్దకు వెళ్ళాడు. పరమశివుడికి సనత్కుమారుడు అతిథి మర్యాదలు చేసి సత్కరించాడు. పరమ శివుడు కొన్ని సందేహాలు తోర్చమని సనత్కుమారుడిని అడిగాడు. సనత్కుమారుడు అది తన భాగ్యమని చెప్పాడు. శివుడు " మహాత్మా ! ధ్యానముతో దర్శింపతగిన వస్తువేది ? తత్వములు ఎన్ని ? సాంఖ్యము యోగము వాటి తత్వములు ఎన్ని ? సాంఖ్యము యోగము వాటి తత్వములు ఏవి ? ఇంకా ఆధ్యాత్మిక విషయములను వివరించు " అని అడిగాడు. సనత్కుమారుడు " మహాశివా ! తత్వములు 24 అని కొందరు, 23 అని కొందరు, 25 అని కొందరు అంటారు. ప్రాకృతులు 23 అంటారు. వారు మనస్సు బుద్ధి ఒకటే అని అంటారు. అది సరి కాదు. పరిశుద్ధమైన 24 అనే వారు పరిశుద్ధమైన మనసే బుద్ధి అంటారు. నేను మాత్రము 25వ తత్వము ఉంది అని నమ్ముతాను. అదే అధిష్ఠానము. 24 తత్వములు 25వ తత్వములో లీనమైఉంటాయి. కనుక 24 తత్వాలు ఉన్నాయనడము, లేవు అనడము అంటారు. రెండూ సంభవమే. ఈ లోకములో పంచభూతములు ఐదు. వాటి గుణములు అయిదు. ఇంద్రియములు పది. ఇవి కాక బుద్ధి, మనసు, అహంకారము, ప్రకృతి కలిపి మొత్తము 24. ఈ 24 నాలుగు తత్వములను అధిష్ఠించి ఉండేది 25వ తత్వము. బాగా తెలిసిన వాడు 24 తత్వములు కూడినది దేహము అని అంటారు. 25వ తత్వమైన పరమాత్మ కట్టెలో నిప్పు దాగి ఉన్న చందాన శరీరమంతా ఆవహించాడు. కాని మానవుడితో ఉన్న సజమైన ఈర్ష్య, అసూయ, దురభిమానము ఈ జ్ఞానమును అంట నీయదు. నేను నాది అనుకుంటూ నిత్యమూ ఈ దేహమే తానని భ్రమిస్తూ సంసారంలో తిరుగుతుంటాడు. వేదము పరమాత్మతత్వము, బ్రహ్మమును గురించి తెలియజేస్తుంది. దానిని అమృతత్వ తత్వము అంటారు. అమృతత్వతత్వము అన్ని తత్వములకంటే మేలైనది. దానిని ఎరిగిన వాడు మృత్యుంజయుడు ఔతాడు. అది తత్వములక్కన్నింటికీ ఈశ్వరుడు. ఇంతకు మించిన ఈశ్వరుడు లేడు. ఇది సత్యము నిత్యము రహస్యము. పరమశివా ఈ తత్వములు పైనుండి కిందకు వచ్చిన సృష్టి, కింద నుండి పైకి వెళ్ళిన లయము అంటారు. వీటన్నింటినీ దాటన్నింటినీ దాటి బ్రహ్మపదము చేరడమే ఏకత్వము అంటారు. శ్రద్ధలేని వాడికి, మనసులో ఏకాంతత లేని వాడికి, ఇంద్రియములను జయించని వాడికి, వేదాధ్యయనము చేయని వాడికి ఈ జ్ఞానము సిద్ధించదు. అధ్యాత్మము అధిభూతము అధిదైవతము తరువాత సనత్కుమారుడు పరమశివుడికి అధ్యాత్మము, అధిభూతము, అధిదైవతము గురించి చెప్పసాగాడు. " ఈశ్వరా ! సకల జీవులలో ఈ అధ్యాత్మమము సమానంగా నిండి ఉంటుంది అని తెలుసుకోవడమే నిజమైన జ్ఞానము. కాని ఈ జ్ఞానమును మునుపు దేవతలు, రాక్షసులు, గంధర్వులు, మానవులు తెలుసుకోలేక అజ్ఞానంలో పడ్డారు. అసలు బ్రహ్మతత్వము ఇంత వరకు ఎవరూ తెలుసుకొన లేదు. ఆ బ్రహ్మత్వత్వమే ఓంకారము. అహంకారము పూర్తిగా నశించిన కాని బ్రహ్మతత్వము గోచరము కాదు. ఈ బ్రహ్మము నిష్కళంకము, సుఖప్రథము, అఖిలము జ్ఞానదాహార్తిని తీర్చ కలిగిన సామర్ధ్యశాలి. ఈ బ్రహ్మము అప్రమేయము, అవిజ్ఞేయము, అచలము, ఆది అంతము లేనిది, విమలము, అవ్యయము, ఇంద్రియ గోచరము కానిది, అచ్యుతము, సత్ అసత్ కలిసి భాసించేది. ఈ బ్రహ్మ తత్వము ముందు నారాయణుడికి తెలుసు నారాయణుడి వలన దేవతలు, మునులు, సిద్ధులు, సాధ్యులు, గంధర్వులు తెలుసుకున్నారు. బ్రహ్మతత్వము అందరికీ గోచరము కాదు బవబంధ విముక్తుడు మాత్రమే బ్రహ్మతత్వము తెలుసుకొన కలడు. ముందు జీవుడు అహంకారము వదిలి జ్ఞానేంద్రియములు, కర్మేంద్రియములు, మనసు చేసే పనులను వదిలి వేయాలి. అప్పుడు అతడి మనసు బుద్ధి పరమాత్మలో లీనమౌతుంది. పరమ శివా ! ఇలా 23 తత్వములు పరమాత్మలో లీనమైన తరువాత ఇక పరమాత్మను చూచుట ఏముంది ? అదే అద్వైత స్థితి. మానవశరీరంలోని దేవతాస్వరూపములు పరమశివా ! మానవశరీరంలో ఉండే దేవతా స్వరూపము వివరిస్తాను. నాలుక మీద చంద్రుడు, తలలోసరస్వతి, ప్రాణములలో వాయువు, ఉదానములో మెరుపులు, వ్యానములో పర్జన్యుడు, వక్షస్థలంలో ఆకాశం, బలములోకౌశికుడు, ఆపానములో ఈశానుడు, సమానములో మిత్రుడు, అప్సరసలు, కన్నులలో సూర్యుడు దేహములో భూమి, పాదాలలో విష్ణువు. ప్రబుద్ధుడు, అబుద్ధుడు. యోగి అయిన వాడు. ఈ దేవతలందరినీ సమంగా ఆదరిస్తూ తన ప్రాణములు ఊర్ధ్వ ముఖంగా ప్రయాణింపజేసి శిరస్సులో నిలుపుతాడు. ఆ సమయంలో యోగి వ్యక్తమైన బ్రహ్మను దర్శిస్తాడు. అదే అవ్యక్త స్థితి. అబుద్ధుడు వ్యక్త రూపం తెలుసుకుంటాడు. ప్రబుద్ధుడు అవ్యక్త రూపం తెలుసుకుంటాడు. నిజానికి అబుద్ధుడు ప్రబుద్ధుడు ఆత్మ యొక్క రెండు దశలు మాత్రమే. ఆత్మ ఒక్కటే. అవ్యక్త రూపము తెలుసుకున్న యోగికి ఈ ప్రపంచంలో ఎవ్వరూ సాటిరారు. యోగులకు తప్ప మిగిలిన వారికి ఆ స్థితి దుర్లభం. ఆత్మ క్షరము, అక్షరము, పరము అనే మూడు స్థితులలో వ్యక్తమౌతూ ఉంటుంది. 25వ తత్వమే ప్రబుద్ధము అంటారు. ఈ 25వ తత్వము ప్రకృతితీ కలిసిన అబుద్ధుడు అంటారు. ఈ అబుద్ధుడిని 26వ తత్వముగా పిలుస్తారు. ఈ అబుద్ధుడు మాటకు మనసుకు అందడు. ఈ అబుద్ధుడు తనకు తానుగా తెలుసుకుంటూ ప్రబుద్ధుడు ఔతాడు. లేక తనకు తాను ప్రకృతిగా తలచిన అజ్ఞానంలో పడతాడు. ఆ అజ్ఞానము తొలగిన ప్రబుద్ధుడు ఔతాడు. మునిజన వృత్తి పరమశివా ! ఇక మునిజనులు చేసే పనులను వివరిస్తాను. మునివృత్తిస్వీకరించిన వాడు అడవులలో కొండ గుహలలో నివసించాలి. ఇంద్రియనిగ్రహము పాటించాలి. విషయవాంఛలను వదిలి పెట్టిన అతడు యోగి ఔతాడు. గురువుగారి బోధనలను పాటిస్తాడు. ఆహారాన్ని తగ్గిస్తాడు. తదనుగుణముగా మూత్ర విసర్జన కూడా తగ్గి పోతుంది. క్రమంగా ఆహారం తీసుకోవడం ఆపి నిశ్చలుడౌతాడు. అప్పుడు ఆత్మ సాక్షాత్కారం లభిస్తుంది. అందుకు నిర్జనమైన ప్రశాంత ప్రదేశము కావాలి. అప్పుడే యోగి తమము, అస్తమము, జ్ఞానము, అజ్ఞానము వంటి ద్వందములు లేని స్థితిని పొందుతాడు. అదే అధ్వైత స్థితి. ఈ అధ్వైతస్థితిని పొందిన యోగులు తమ తమ దుఃఖముల నుండి విముక్తులౌతారు. జరామరణములు లేని స్థితిని పొందుతారు. వారికి అణిమాది అష్టసిద్ధులు సిద్ధిస్తాయి. అటువంటి యోగులు యక్షులు, గంధర్వులు, సిద్ధులు, సాధ్యులు మొదలైన భూతకోటిని మించి పోతారు. స్వేచ్ఛాజీవులుగా మారి పోతారు. ఈశ్వరా ! భవ్యయోగ తత్పరులమైన నేను, మా సహ జన్ములైన సనక సనంద, సనత్సుజాతులు కూడా ప్రస్తుతము అదే స్థితిలో ఉన్నాము. కనుక యోగదర్మము కంటే ఉత్తమమైన మార్గము వేరొకటి లేదు. మోక్షము పొందడానికి యోగదర్మము నిచ్చెన వంటిది. సాంఖ్యము పరమశివా ! యోగము గురించి చెప్పాను. ఇప్పుడు సాంఖ్యం గురించి చెప్తాను. సాంఖ్యయోగులు యోగము, సాంఖ్యము ఒకటే అని భావించి ఈ భవసాగరమును దాటి తరిస్తారు. ఇంద్రియముల కంటే మనస్సు, మనస్సు కంటే అహంకారము, అహంకారము కంటే బుద్ధి, బుద్ధి కంటే ప్రకృతి గొప్పవి. వీటన్నింటికీ అధికుడు పురుషుడు. పరమశివా ! పంచభూతములు ఐదు, వాటి గుణములు ఐదు, ఇంద్రియములు పది, మనస్సు, బుద్ధి, అహంకారము, ప్రకృతి నాలుగు. మొత్తము 24 తత్వములు. చేతనుడైన పురుషుని ఆశ్రయించుకుని అచేతనమైన ప్రకృతి కూడా చైతన్యవంతం ఔతుంది. మొత్తము 23 తత్వములు 24 వ తత్వమైన ప్రకృతి అనే మహాసముద్రపు అలల మీద తేలియాడుతూ ఉంటాయి. పురుషుడు గుణరహితుడైనా ప్రకృతితో చేరిన పురుషుడు గుణములు కలవాడుగా ఔతాడు. అందు వలన మిగిలిన 23 తత్వములు కూడా పురుషుడికి వాటి వాటి గుణములు ఆపాదిస్తాయి. తాను వేరు ఈ ప్రకృతి వేరు వేరు ఈ 23 తత్వములు వేరు అని తెలుసుకుని ప్రకృతిని ఉపేక్ష చేసి పొగలేని నిప్పులా ప్రకాశిస్తాడు. అలా కాక ఈ ప్రకృతే తానని అహంకరించి తానే ఈ సృష్టికి లయకు కర్త అని భావించిన పురుషుడు వికారమును పొంది ఈ ప్రకృతిని ఎదిరించ లేక దానికి వశుడై తమోగుణ ప్రధానములైన ఈ ప్రాపంచిక సుఖములలో మునిగి పోతాడు. 25వ తత్వమైన పురుషుడు ప్రకృతిని పట్టించుకొనక ఉపేక్షించిన 26వ తత్వమైన పరమానంద స్థితిని పొందుతాడు. కనుక పురుషుడు సత్యగుణమును ఆశ్రయించి తత్వజ్ఞానము అలవరచుకుంటే ప్రకృతిలో లీనంకాకుండా చిదానంద రూపుడౌతాడు. ఈ 26వ తత్వమే విద్య. కాని దానికి విద్య అవిద్య అనే గుణములు లేవు. దానికి ఆది అంతము లేదు, మార్పు లేదు, అజామరుడు, అనంతుడు, ఆత్మస్వరూపంగా ప్రకాశిస్తాడు సాంఖ్యయోగుల గుణములు మహాదేవా ! ఈ సాంఖ్యయోగమును అభ్యసించిన వారు చక్కని జ్ఞానసంపదతో ప్రకాశిస్తారు. రాబోయే అరిష్టములను ముందుగా కనిపెట్ట కలిగిన పాటవము కలిగిఉంటారు. కనుక రాబోయే అరిష్టములు అరికట్టగలుగుతారు. యోగాభ్యాసకులైన మునులు తమకు రాబోయే అరిష్టములనుముందే తెలుసుకుని సర్వాంగదారణతో అన్ని తత్వములను ఏకంచేసి మృత్యువును జయిస్తారు. నీటిలో చేప మేడిపండులో పురుగులు ఎలా ఉంటాయో అలాగే తాను కూడా ఈ లోకములో సంచరిస్తుంటానని తెలుసుకున్న సాధకుడు ఈ ప్రకృతి నుండి విడివడి అవ్యయత్వము పొందుతాడు. తామరాకు మీద నీటిబొట్టులా పురుషుడు ఈ లోకములో సంచరిస్తూ కూడా తత్సంబంధమైన వికృతికి లోను కాకుండా నిర్లిప్తంగా, నిశ్చలంగా, అజరామరంగా వెలుగొందుతాడు. ఈ ప్రకారంగా ప్రకృతిని వదిలి పెట్టిన 25వ తత్వమైన పురుషుడు 26వ తత్వమును పొంది విమల, శివ, నిరంజన స్వరూపుడై వెలుగొందుతాడు. పరమశివా ఈ జ్ఞానమును నాకు, లోకానికి పూర్వము నా గురువైన కపిలమహర్షి అనుగ్రహించాడు. ఆయన కింద శిక్షణపొందిన అనేక మంది శిష్యులు ఆయన బోధనతో జ్ఞానవంతులు అయ్యారు. నేను కూడా అనేక మంది శిష్యులకు ఈ జ్ఞానాన్ని బోధించాను. ఎందరో దివ్యమునులు దీనిని శ్లాఘించారు. గార్గ్యుడు, గౌతముడు, కాత్యాయనుడు మొదలైన మహా మునులు ఈ బోధనతో తమ తమ మనసులోని సందేహాలను తీర్చుకున్నారు. వారు ఈ ప్రకృతి సంపర్కము వదిలి దివ్యత్వము పొందారు. పరమశివా పురుషుడు ప్రకృతితో కలవడమే బంధము కలవకుండా ఉండడమే మోక్షము " అని చెప్పి సనత్కుమారుడు ఆకాశమార్గాన వెళ్ళి పోయాడు. శివుడు కూడా తన దివ్యమైన మనో పధంలో విహరించసాగాడు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు వివరించాడు. పవిత్ర తీర్ధము ధర్మరాజు " పితామహా ! ఎన్నోతీర్ధాలు ఉన్నాయి కదా ! అందులో పరమ పవిత్రమైన తీర్ధము ఏది వివరించండి ? " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! తీర్ధములు అన్నీ మేలైనవే. అందులో పవిత్రము అపవిత్రము అంటూ ఏమి లేదు. అన్ని తీర్ధములలో మానసతీర్ధము పరమ పవిత్రమైనది. దాని పేరు సత్యము. దానికి స్థానము ధృతి అనే సరోవరము. ఎవరైతే రజస్సు, తమోగుణాలను పక్కననెట్టి సత్యాన్ని చేతధరించి ఆ సరోవరంలో స్నానము చేస్తాడో అతడు పరిశుద్ధుడౌతాడు. రాగద్వేషములను వదిలి ఇంద్రియనిగ్రహము పాటించు మహాత్ములందరూ పవిత్రతీర్ధముతో సమానులే. వారిని సేవించడం ద్వారా మానవుడికి పుణ్యతీర్ధసేవనఫలం దక్కుతుంది. తపస్సుచేయడం, ఇంద్రుయనిగ్రహము కలిగి ఉండడం, అహింసనుపాటించడం, మనస్సును నిగ్రహించడం, శుభ్రతకలిగి ఉండడం ఇవన్నీ పుణ్యతీర్ధనసేవతో సమానములే. పైగుణములు లేకుండా కేవలం నదీజలాలలో మునిగినంత మాత్రాన పుణ్యతీర్ధసేవన ఫలము దక్కదు. కేవలం శరీరము శుభ్రపడుతుంది కాని మనసు శుభ్రపడదు కదా ! దొరకని వాటి కొరకు ఆశపడకపోవడం, దొరికిన వాటితో తృప్తి చెందడం, ఎల్లప్పుడు తృప్తితో సంతృప్తితో ఉండడం, ఆశాపాశములు విడిచి పెట్టడం పాటించే నరులకు వేరు తీర్ధములు అవసరం లేదు " అని భీష్ముడు పలికాడు. ఉత్తమ పదము ధర్మరాజు " తాతగారు ! మానవుడు ఏ విధంగా ప్రవర్తిస్తే ఉత్తమపదము చేరుకుంటాడు. మానవుడు చనిపోయిన తరువాత ఈ దేహము విడిచి పెట్టి తనతో దేనిని సాయంగా తీసుకు వెడతాడు ? వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు" ధర్మనందనా ! నీవు అడిగినవి నిగూఢమైనవి. వాటిని చెప్పడానికి ఒక్క బృహస్పతి మాత్రమే తగిన వాడు. ఆయన ఇక్కడకు వస్తున్నాడు. నీ సందేహములను ఆయనను అడిగి తెలుసుకో " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. భీష్ముడు ఆ మాటలు అంటూ ఉండగానే దేవగురువు బృహస్పతి అక్కడకు వచ్చాడు. ధర్మరాజు తన తమ్ములతో సహా అతడికి ఎదురేగి బృహస్పతికి అర్ఘ్యపాద్యాదులు ఇచ్చి ఉచితాసనము మీద ఆసీనుడిని చేసి ధర్మరాజు తాను ముందు భీష్ముడిని అడిగిన ప్రశ్నను అడిగాడు. బృహస్పతి " ధర్మనందనా ! పుట్టే ముందు, చచ్చిన తరువాత, పుణ్య లోకములలోను, నరకంలోను జీవుడు ఉంటాడు. ఈ లోకంలో తల్లి, తండ్రి, భార్య, కుమారులు, కుమార్తెలు, బంధువులు స్నేహితులు శ్మశానం వరకు మాత్రమే వెళ్ళి తిరిగి పోతారు. నరుడు చనిపోయిన తరువాత అతడి ధర్మమే అతడికి తోడుగా వస్తుంది. కనుక బ్రతికి ఉన్నప్పుడే మానవుడు ధర్మకార్యములు చెయ్యాలి. అలా ధర్మకార్యములు చేయని వాడు, ధర్మము వదిలి ప్రవర్తించే వాడు, నరకానికి పోతాడు " అని పలికాడు బృహస్పతి. జీవుడు ధర్మము ధర్మరాజు " ఈ శరీరాన్ని వదిలపెట్టి వెళ్ళే జీవుడిని ధర్మము ఎలా అనుసరిస్తుంది ? " అని అడిగాడు. బృహస్పతి " ధర్మనందనా ! పంచభూతములు, వాటి గుణములు అయిన శబ్ధ, స్పర్శ, రూప, రస, గంధాదులూ బుద్ధి, ధర్మము జీవుడిని అనుసరించి వెడతాయి " అని పలికాడు. ధర్మరాజు " మహాత్మా ! రేతస్సు ఎలా ఏర్పడుతుంది ? " అని అడిగాడు. బృహస్పతి " ధర్మనందనా ! మానవుని శరీరము పంచభూతాత్మకము. మనస్సు దేహంలో ఉంటుంది. అన్నం దేహాన్ని పోషిస్తుంది. మానవుడిలో కలిగిన కామము రేతస్సును ఏర్పరుస్తుంది. స్త్రీ పురుషుల కలయిక వలన స్త్రీ గర్భాశయము చేరిన రేతస్సు గర్భము ధరింపచేసి పిండరూపము పొందుతుంది. అలా జన్మించిన మానవుడు తాను చేసుకున్న పుణ్యఫలముగా సుఖములు అనుభవిస్తాడు. పాపాలు చేసుకుంటే దుఃఖములు అనుభవిస్తాడు. పూర్వజన్మలో తాను చేసుకున్న పాపపుణ్యాలు ధర్మాధర్మములు అతడికి సుఖదుఃఖములు కలుగచేస్తాయి. కనుక మానవుడు సదా ధర్మకార్యములు చేయాలి. పాపకార్యములకు దూరంగాఉండాలి. పూర్వజన్మలో అధర్మము, పాపకార్యములు చేసిన వారు మానవజన్మకు బదులు పశుపక్ష్యాదులుగా క్రిమి కీటకాలుగా జన్మిస్తాడు. అదే నరకము. నరకము అంటూ వేరీది లేదు. కర్మ సిద్ధాంతము ఇక నీకు కర్మ గురించి చెప్తాను విను. జననీ, జనకులు, గురువులకు మేలుచేస్తే సుఖము వారికి కీడుచేస్తే దుఃఖము కలుగుతాయి. వీరు కాక తక్కిన విషయములలో పాపముచేస్తే దానికి ప్రాయశ్చితము ఉంది కాని తల్లి, తండ్రి, గురువుల పట్ల చేసిన అపచారమునకు, పాపముకు పరిష్కారము లేదు. ఆహారధాన్యమును అపహరించిన వాడు మరుజన్మలో ఎలుకగాను, పందికొక్కుగాను, కుక్కగానూ జన్మిస్తాడు. పరులభార్యను కోరువాడు తోడేలుగాను, రాబందుగాను, కోతిగాను, గ్రద్దగానూ పుడతాడు. చివరకు పురుగుగాను పుడతాడు. అప్పటికి కాని ఆపాపముపోదు. ఎవరైతే తన కూతురును ఒకరికి ఇచ్చి పెళ్ళి చేసి మరలా మనసు మార్చుకుని ఆమెను వేరొకరికి అప్పగిస్తాడో అతడు పురుగుజన్మ ఎత్తుతాడు. దేవకార్యము చేసిన తరువాత పితరులకు నివేదనము చేయకుండా భోజనము చేయువాడు కాకిజన్మ ఎత్తుతాడు. అన్నగారిని తిట్టిన వాడు పక్షిజన్మ ఎత్తుతాడు. శూద్రుడు బ్రాహ్మణ స్త్రీని కోరిన అతడు పురుగుగా పుడతాడు. చేసిన మేలు మరచినవాడు నరకబాధలు అనుభవిస్తాడు. ధనము మీద వాంఛతో నిరాయుధుడిని చంపినవాడికి పక్షిజన్మ వస్తుంది. ఆ జన్మలో చావుదెబ్బలు తింటూ మారణాయుధాల వలన మరణిస్తాడు. స్త్రీని చంపినవాడు మరుజన్మలో అనేక రకములైన నరకబాధలు అనుభవిస్తాడు. అన్నము, పాలు దొంగిలించిన వాడు వాటిలో పురుగులుగా జన్మిస్తాడు. పండ్లను, ఇనుమును, వెండి, బంగారమును దొంగలించిన వాడు వరుసగా కోతి, కాకి, పక్షి, క్రిమిగా పుడతాడు. ఇతరుల దుస్తులు అపహరించిన వాడు కుందేలుగా పుడతాడు. ఇతరులు తన వద్ద ధనమును అపహరించి వంచించిన నమ్మక ద్రోహి చేప మొదలైన నీచ జన్మలు ఎత్తుతాడు. పైన చెప్పిన పాపాలు స్త్రీలు చేస్తే పురుషులు ఎత్తిన జన్మలలో వారికి భార్యలైపుట్టి వారితోచేరి నరకబాధలు అనుభ్యవిస్తారు . పాపపరిహారము బృహస్పతి " ధర్మనందనా ! చేసిన పాపములు దానధర్మము వలన నశిస్తుంది. అన్ని దానములలో అన్నదానము శ్రేష్టము. న్యాయముగా సంపాదించిన ధనముతో అన్నదానము చేసిన అది అన్ని పాపములను హరిస్తుంది. చివరకు తాను భిక్షగా తీసుకు వచ్చినది అయినా బ్రాహ్మణుడికి పెట్టి అతడి ఆకలి తీర్చిన అతడికి పుణ్యలోకములు కలుగుతాయి. బ్రాహ్మణుడు వేదాధ్యయనము చేసినందు వలన, తాను నేర్చుకున్నది పదిమందికి బోధించడం వలన, క్షత్రియుడు అటువంటి బ్రాహ్మణులను పోషించడం వలన ఉత్తమ లోకాలను పొందుతాడు. వైశ్యుడు ధర్మంగా చేసిన ఆర్జనతో అనన్నదానము చేసి పుణ్యం సంపాదించ వచ్చు. శూద్రుడు తాను శ్రమపడి తెచ్చిన ధనముతో అనన్నదానము చేసి పుణ్యలోకములకు పోతాడు. ఏ కులము వాడైనా తాను తినబోయే ముందు ఇతరులకు పెట్టి తినిన సద్గతి కలుగుతుంది. కనుక ధర్మనందనా అన్ని దానములలో అన్నదానము గొప్పది. దాని వలన సర్వ పాపములు నశిస్తాయి " అని అన్నాడు బృహస్పతి. అహింస ధర్మరాజు " మహాత్మా ! ధ్యానము, ఇంద్రియనిగ్రహము, గురువులను భక్తితో సేవించుట, అహింసను పాటించుట, నిత్యము దేవుడిని పూజించడం, తపస్సు వీటన్నింటిలో మిక్కిలి సేవించవలసినది ఏది ? వివరించండి " అని అడిగాడు. బృహస్పతి " ధర్మనందనా ! నీవు చెప్పిన ఆరుమార్గములు మంచివే. కాని వీటి అందు అహింస పరమధర్మము. అహింస సకలవ్రతములను ప్రకాశింపజేస్తుంది " అని చెప్పి బృహస్పతి స్వర్గలోకముకు వెళ్ళి పోయాడు. తరువాత ధర్మరాజు " పితామహా ! సర్వదేవతలు, బ్రాహ్మణులు, మునులు అందరూ అన్ని ధర్మములలో అహింస పరమధర్మమని చెప్తారు కదా ! ఆ అహింస గురించి వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! ఒక్క మాటలో చెప్పాలంటే అన్ని ధర్మాలు అహింస అనే ధర్మంలో ఇమిడి ఉన్నాయి. ఈ అహింస నాలుగుపాదములతో నడుస్తుంటుంది. ఆ పాదములలో ఏ ఒక్కటి కుంటుపడినా ధర్మము కుంటుపడుతుంది. మనసుచేత కాని, వాక్కుచేత కాని, శరీరముచేత కాని పరులను హింసించడం, మాంసముతినడం ఇవి హింసామార్గాలు. మాంసం తినడం హింసాత్మకమైనదే. కనుక ఈ నాలుగు మార్గాలలో హింసను వదలాలి. ఆంసం తినడం మీద మక్కువ వదలడమూ అహింసయే " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. పితృకార్యము మాంసము ధర్మరాజు " పితామహా ! పితృకార్యములలో మాంసము ప్రధానంగా వాడతారు కదా ! మరి మృగములను చంపకపోతే మాంసము ఎలా వస్తుంది " అని ఎదురు ప్రశ్న వేసాడు " అని ఎదురుప్రశ్న వేసాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! మాంసము తినడం మానడము అశ్వమేధయాగముతో సమానము. మాంసముతినడం కోసము జంతువులనుచంపడం, చంపించడం మహాపాపము. కాని శ్రాద్ధాలలో, యాగాలలో వేదవిధిని అనుసరించి మాంసభక్షణ జరుగుతుంది. దానివలన దోషము ఉండదు. కాని రుచికొరకు కడుపు నింపుకొనుట కొరకు మాంసంతినడము జంతువులను చంపడం మహాపాపము. మాంసము తినడం ఆపితే అదే ఒక తపస్సు అని శాస్త్రాలు చెప్తున్నాయి. మాంసమురుచి అన్ని రుచులకన్నా ఎక్కువ. కనుక మాంసముతినడం ఆపిన అతడు దేవతాసమానుడు. సాటి ప్రాణులనుకాని మాంసము రాదు. అంతే కాని రాళ్ళనుండి చెట్లనుండి మాంసము వస్తుందా ! మాంసము కొరకు ప్రాణులను వేటాడే సమయంలో ప్రాణులను చంపుసమయంలో చంపే వాడికి చిన్న దెబ్బ తగిలినా అతడు విలవిల్లాడుతుంటాడు కదా ! అదే నొప్పి చంపబడే ప్రాణులకు ఉంటుంది కదా ! ఆ మాత్రము గ్రహించక ప్రాణులను చంపితినడం పాపము కాదా ! ఆ మాత్రము గ్రహించ కుండా మాంసంకొరకు ప్రాణులను చంపడం ఏమి న్యాయం ? కనుక మాంసం తినడము కొరకు జీవహింస మానడం ఉత్తమలక్షణం. మానవులు మాంసం తినడం మానుకుంటే జంతువులు భయం లేకుండా బ్రతుకుతాయి. స్వాయంభువ మనువు కూడా ఇదేమాట చెప్పాడు. మార్కండేయ మహర్షి కూడా మాంసము తినడం మానిన ఆయుర్ధాయము పెరుగుతుందని చెప్పాడు. మాంసము తినే వాడు రాక్షసుడితో సమానుడు. మాంసముతినడం మానిన తరువాతనే దేవతలకు దేవత్వము కలిగింది. మాంసభోజనం మానడము నూరేళ్ళు తపస్సు చేసిన దానితో సమానము. తపస్సుచేసినా దానధర్మములు చేసినా బ్రహ్మలోక నివాసము ప్రాప్తింస్తుందో లేదు చెప్పలేము కాని మాంసము తినడం మానివేసిన బ్రహ్మలోక ప్రాప్తి కలుగుతుంది. ఆషాఢము, శ్రావణము, బాద్రపదము, ఆశ్వీజము ఈ నాలుగు మాసాలలో మాంసము తినడము మానిన రోగములు రావు, ఆయుస్షువృద్ధి చెందుతుంది, బలవంతుడు ఔతాడు సగరుడు, దిలీపుడు, నలుడు, నృగుడు, భగీరధుడు మొదలగు చక్రవర్తులు వర్షాకాలము నాలుగు నెలలు మాంసాహారము మానివేసి కీర్తిమంతులయ్యారు " అన్నాడు భీష్ముడు. మాంసాహారము మీద మక్కువ ధర్మరాజు " పితామహా ! మాంసభక్షణం ఇంత పాపం అని తెలుసి కూడా మానవులు కాయకూరలు, పండ్లు భక్ష్యములు ఎందుకు తినరు. మాంసాహారము మీద మక్కువ ఎందుకు చూపిస్తారు " అని అడిగాడు. ఆ మాటలకు భీష్ముడు నవ్వి " ధర్మనందనా ! ఒక సారి మాంసమును భుజించిన వాడు దాని రుచికి దాసోహం అయి దాని నుండి తప్పించుకో లేడు. మాంసము తినడం వలన వీర్యశక్తి పెరుగుతుంది, పనిచేసి అలసిన వాడికి నూతనశక్తి ఇస్తుంది, గాయములను శీగ్రగతిన మాన్పుతుంది ఫలములలో, భక్ష్యములలో, కాయకూరలలో ఈ శక్తిలేదు. మాంసభక్షణ వలన కలిగే దోషము దానము వలన పోతుంది. యజ్ఞయాగాదులలో మాంసభక్షణ వలన దోషములేదు అని శాస్త్రాలు చెప్తున్నాయి. అగస్త్యుడు మాంసభక్షణ గురించి చెప్తూ ఇలా అన్నాడు. వేటాడడం పరమధర్మము. అందులో పక్షులు, మృగములను చంపడం ధర్మము. ఆ మాంసముతో దేవకార్యములు, పితృకార్యములను నిర్వర్తించడం కూడా ధర్మమే. కాని కేవలము రుచిగా తినడం కొరకు దేహాన్ని పెంచుకొనడం కొరకు మాంసం తినడం జంతువులనుచంపడం పాపమే. ఇతర జంతువుల పక్షులమాంసంతో దేహాన్ని పోషించడం మహాపాపము. మాంసంతినడం వలన వచ్చేపాపము దానధర్మము వలన పోవడం నిజమే అయినా ఆతరువాత మాంసభక్షణ నిలిపి వేయకున్న పాపము పోదు కనుక అహింసకు మించిన పరమధర్మము వేరొకటి లేదు. దయకల వాడు ప్రాణుల అందు ప్రాణభయాన్ని చూడగలడు. అందువలన దయకలిగి ఉంటాడు. ప్రాణుల ఎడల క్రూరత్వాన్ని చూపిస్తే అవి కూడా అతడి అందుక్రూరత్వము చూపిస్తుంది. కనుక మానవుడు ప్రాణుల అందు దయకలిగి అహింసను పాటించుట పరమధర్మము " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. ఊర్ధ్వలోకములు ధర్మరాజు " పితామహా ! మేము చేసిన యుద్ధములో ఎంతోమంది మరణించారు కదా ! వారికి ఏ లోకములు ప్రాప్తిస్తాయి తెలపండి. ఎందుకంటే మానవులు అందరూ బ్రతకడం సుఖాలు అనుభవించడానికి అని చావడం దుఃఖహేతువు అని భావిస్తారు కనుక ఎవరు తమతమ ప్రాణములను వదలుటకు సులభముగా అంగీకరించ లేరు. అందుకని అడిగాను " అన్నాడు ధర్మరాజు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! నీకు ఈ సందర్భంలో ఒక కీటకముకు వేదవ్యాసుడికి మధ్యజరిగిన సంభాషణ చెప్తాను విను. ఒకసారి వేదవ్యాసుడు బండ్లు పోయే దారిలో వేగంగా పరుగెడుతున్న ఒక పురుగును చూసి " ఓ పురుగా ! ఎందుకు అలా వేగంగా ఎందుకు అలా భయంతో వేగంగా పరుగెడు తున్నావు " అని అడిగాడు. ఆ పురుగు " ఓ మహాత్మా ! చూసారా ఈ దారిలో అతి వేగంగా బండ్లు వస్తున్నాయి. ఈ బండ్లశబ్ధము, ఎద్దుల రంకెలు మనుష్యుల అరుపులు నాకు బెదురు పుట్టిస్తున్నాయి. బ్రతకడం సుఖం, చావడం దుఃఖంకదా ! అందుకని ఆ బండ్ల కిందపడి చావకుండా ఇంకా కొంత కాలం బ్రతుకుదామని వేగంగా పరుగెడుతున్నాను. ఏమైనా ప్రాణులకు ప్రాణభీతి ఎక్కువ కదా ! " అన్నది. వ్యాసుడు " నీవా చిన్న పుగువు. నీవు సుఖములు అనుభవించ లేవు. అటువంటి సమయంలో నీకు ప్రాణభయం ఎందుకు ? నీకు చావే సుఖముకదా ! అప్పుడు ఈ భయాలు ఉండవు " అన్నాడు. ఆ మాటలకు ఆ పురుగు నవ్వి " మహాత్మా ! పురుగులకు కీటకములకు ఇంద్రియ సుఖములు లేవని మీరు ఎలా చెప్పగలరు. మా పద్ధతిలో మేము కూడా మానవుల వలె మా దారిలో ఇంద్రియ సుఖములను అనుభవిస్తాము. అందుకే మాకుకూడా ప్రాణభయము బ్రతుకు మీద ఆశ ఉన్నాయి. అయినా మునీంద్రా ! నా మనసు తెలుకుకోవాలని అడుగుతున్నావు కాని ఆ మాత్రము నీకు తెలియదా చెప్పు. పురుగు పూర్వజన్మ నేను పోయిన జన్మలో శూద్రుడను చాలా ధనవంతుడను. ఆ జన్మలో నేను చాలాక్రూరుడను, అనాచారిని, అతిలోభిని. దయ, జాలి లేని వాడిని. దురుసుగా ఉండే వాడిని. అన్ని దుర్గుణములు కలిగినవాడిని. కాని నేను నా తల్లిని భక్తితో సేవించే వాడిని. ఒక నాడు మా ఇంటికి ఒక బ్రాహ్మణుడు అతిథిగా వచ్చాడు. నేను అతడిని భక్తితో పూజించాను. అందువలన నాకు పునర్జన్మస్మరణ కలిగింది. అప్పటి నుండి నాకు మంచిపనులు చేస్తే సుఖాన్ని ఇస్తాయి అనే స్మురణ కలిగింది. కనుక మునీంద్రా ! నాకు ఆ విషయముల గురించి సవిస్త్రరంగా వివరించండి " అని అడిగింది. వ్యాసుడు " ఓ కీటకమా ! నిన్ను చూడగానే నీ పూర్వజన్మ వృత్తాంతం నాకు తెలిసింది. నీవు గతజన్మలో పాపములు చేసినందు వలన నీకు పురుగుజన్మ వచ్చిందని నాకు తెలుసు. అలాగే నీవు కొన్ని పుణ్య కార్యములు కూడా చేసావు. అందు వలననే నేను నీతో మాట్లాడుతున్నాను. నా తపోబలము చేత నేను నీకు ఈ పురుగుజన్మ నుండి విముక్తి కలిగిస్తాను. నీకు మనుష్యజన్మ ఎత్తి పుణ్యకార్యములు చేయవలెనన్న కోరిక కలగడం కూడా గతజన్మలో నీవు చేసిన పుణ్యకార్యముల ఫలమే ! మానవులు తాముచేసిన పుణ్యకార్యములవలన దేవతలౌతారు. తాము చేసిన పాపకార్యముల వలన ఇలా కీటకముల జన్మ ఎత్తుతారు. నీవు గతజన్మలో చేసిన పుణ్య కార్యముల వలన నీకు గతజన్మస్మృతి కలగడమే కాక నా దర్శనభాగ్యము కూడా కలిగింది. నేను నీకు ఉత్తమగతులు ప్రసాదిస్తాను. ఇక నుండి నీవు జంతువుగాను, మానవులలో వరుసగా శూద్ర, వైశ్య, క్షత్రియ జన్మలెత్తి తుదకు బ్రాహ్మణజన్మ ఎత్తుతావు. నీకు అన్ని జన్మలలో పూర్వ జన్మస్మృతి ఉంటుంది " అని ఆ పురుగుకు వరం ఇచ్చాడు. ఆ పురుగు వ్యాసుడి పాదాలు తాకి ప్రాణాలువదిలింది. ఆ తరువాత వ్యాసుడు వెళ్ళి పోయాడు. పురుగు తరువాత జన్మలు కాలక్రమేణా ! ఆ పురుగు వరుసగా అన్ని జన్మలు ఎత్తుతూ క్షత్రియ జన్మలో ఒక రాజ్యానికి రాజయ్యాడు. రాజ్య సుఖాలు అనుభవిస్తున్నాడు. ఒక రోజు ఆ రాజు వ్యాసుడి ఆశ్రమానికి వెళ్ళాడు. రాజు వ్యాసుడి పాదాలకు నమస్కరించాడు. వ్యాసుడు రాజుకు తగు విధంగా మర్యాదచేసి " రాజా ! ఈ జన్మలో నీవు తపస్సు చెయ్యి. ఆవుల కొరకు, బ్రాహ్మణుల కొరకు యుద్ధములో ప్రాణములు వదులు. నీకు బ్రాహ్మణజన్మ వస్తుంది " రాజు కూడా వ్యాసుడు చెప్పినది చేసి యుద్ధములో ప్రాణాలు వదిలి మరుజన్మలో బ్రాహ్మణుడిగా పుట్టాడు. ఆ బ్రాహ్మణజన్మలో ఎన్నో యజ్ఞయాగాలు చేసాడు, పుణ్యక్షేత్రాలు దర్శించాడు, దానధర్మాలు చేసాడు. తరువాత ఒక సారి వేదవ్యాసుడిని దర్శించుకున్నాడు. వ్యాసుడు సంతోషించి అతడిని కీర్తి ప్రతష్ఠలతో అలరారమని దీవించాడు. ధర్మనందనా ! కనుక ధర్మనందనా ! యుద్ధములో మరణించిన వారికి ఉత్తమ గతులు ప్రాప్తించుట తధ్యము. ఇందు అనుమానము ఏదీ లేదు " అని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. విద్య తపస్సు దానము ధరరాజు " పితామహా ! విద్య, దానము, తపస్సు వీటిలో ఏది మంచిది వివరించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! ఈ సందర్భంలో నీకు వ్యాసుడు మైత్రేయుడు మధ్య జరిగిన సంవాదము వినిపిస్తాను. ఒక సారి వ్యాసమహాముని కాశీనగరానికి వెళ్ళి ఆ సమయంలో కాశీ నగరంలో ఉన్న మైత్రేయమహర్షి వద్దకు వెళ్ళాడు. మైత్రేయుడు వ్యాసుడికి తగు మర్యాదలు చేసి తృప్తిగా భోజనం పెట్టాడు. వ్యాసుడు ఆ మర్యాదలకు తృప్తి చెంది " మైత్రేయా ! దానములలో అన్నదానము శ్రేష్టమైనది. నువ్వు నాకు అన్నదానము చేసి తృప్తిపరచావు. దానము ఇవ్వతగిన వస్తువులలో అన్నము చాలా శ్రేష్టమైనది. ఈ దేహము అందులో ఉన్న ప్రాణులు దేహములో ఉన్న బలము అన్నీ అన్నమువలన కలిగివే కదా ! మైత్రేయా ! తపస్సు చేస్తే మనసులో ఉన్న కల్మషములన్నీ తొలగి పోతాయి. ఆ తపస్వి అంతకు ముందు చేసిన దానము వలన విద్య నేర్చుకొనడం సులభం ఔతుంది. అతడు నేర్చిన విద్య అతడి తపస్సును వృద్ధిచేస్తుంది. కనుక తపస్సు విద్యాదానముల వలన పెంపొందుతాయి. దానములలో కెల్లా అన్నదానము గొప్పది. ఎంతటి దుష్టుడైనా అతడు చేసిన దానముల వలన పవిత్రుడౌతాడు " అని వ్యాసుడు మైత్రేయుడికి చెప్పాడు. కనుక ధర్మనందనా ! అన్నీ ధర్మమములలో అన్నదానము గొప్పది. దానములలో అన్నదానము గొప్పది " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. స్త్రీ ధర్మరాజు " పితామహా ! మీరు అన్ని విషయములు చెప్పారు కాని స్త్రీల గురించి చెప్ప లేదు. స్త్రీల గురించి వినవలెనని కోరికగా ఉంది " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! ఈ సందర్భంలో నీకు కైకేయీ శాండిలీ సంవాదము గురించి చెప్తాను. కేకయరాజకుమారి సుమన దేవలోమలో ఉన్న శాండిలిని చూసి " కాంతామణి నీకు దేవలోకనివాసము ఎలా కలిగింది " అని అడిగింది. అందుకు శాండిలి ఇలా బదులు చెప్పింది " కైకేయీ ! నేను అత్తగారికి మామగారికి ఎదురు చెప్పకుండా వారినిసేవించాను. దేవతారాధనలు, పితృశ్రాద్ధములు, అతిథిపూజలు చెయ్యడంలో అలసత్వము చూపించ లేదు. అన్నీ శ్రద్ధగాచేసాను. నేను ఎప్పుడూ వీది వాకిట నిలుచో లేదు. నేను వీధి మొహము చూడ లేదు. అందరి ముందు బిగ్గరగా నవ్వలేదు. విద్యార్ధులకు విద్యావంతులకు బిక్ష పెట్టడంలో ఏ మాత్రం అశ్రద్ధ చూప లేదు. భర్త ఇంటికి రాగానే సపర్యలు చేసాను. నా పిల్లలను మంచి వారుగా పెంచాను. నా భర్తకు ఏది ఇష్టమో అదే నాకు ఇష్టము అంతే కాని నాకని వేరు ఇష్టాలు లేవు. నా భర్త బయటకు వెళ్ళినప్పుడు నేను ఆయన తిరిగి వచ్చే వరకు నేను పూలు పెట్టుకోను. మంచి బట్టలు ఆభరణాలు ధరించను. రుచి కలిగిన పదార్ధములను చేసుకుని తినను. పొదుపుగా ఉంటాను. మా బంధువులను అందరిని సమంగా ఆదరిస్తాను. మా ఇంట్లో ఉన్న ఆవులను స్వయంగాపోషిస్తాను. ఇంటి వ్యవహారములో భర్తకు ఎదురు చెప్పను. మా ఇంట ఉన్న నిత్యాగ్నిహోత్రమును జాగ్రత్తగా కాపాడుతుంటాను. మా ఇంటి రహస్యములను రచ్చకీడ్చను. నేను గర్భిణీస్త్రీగా ఉన్నప్పుడు రుచి కలిగిన భోజనము మాని ఏది అవసరమో అదే భుజిస్తాను. కనుక నాకు దేవలోకప్రాప్తి కలిగింది " అని శాండిలిని కైకేయికి చెప్పింది. ధర్మనందనా ! నీ సందేహము తీరింది కదా ! " అన్నాడు భీష్ముడు. శ్రేష్టమైనది ధర్మరాజు " పితామహా ! సర్వశాస్త్రములలో చెప్పబడినది శ్రేష్టమైనది అయిన కార్యము ఏదీ " చెప్పండి అని అడిగాడు. భీష్ముడు " పితామహా ! ధర్మనందనా ! ఈ సందర్భంలో నీకు నారదుడు, పుండరీకుడు వీరి మధ్యజరిన సంభాషణ గురించి చెప్తాను. శ్రద్ధగావిను. ఒకప్పుడు పుండరీకుడు నారదుని నీవు నన్ను అడిగిన ప్రశ్న అడిగాడు. నారదుడు " పంచభూతములు 5, వాటి గుణములు 5, జ్ఞానేంద్రియములు 5, కర్మేంద్రియములు 5, మనసు, బుద్ధి, అహంకారము ఇవి 23. 24వ తత్వము ప్రకృతి. 25వ తత్వము పురుషుడు. అతడు సర్వాభూతాత్మకుడు. అతడిని నరుడు అని కూడా అంటారు. ఆ నరుని వలన కలిగిన తత్వమే నారములు. ఆ నారములకు అధిపతి నారాయణుడు. ఆ నారాయణుడు అనంత విశ్వమును తన అందు ఆవిర్భవించపజేసి లయంచేస్తుంటాడు. విభుడుగా విరాజిల్లుతుంటాడు. ఈ నారాయణుడినే పరబ్రహ్మ, పరతత్వము, పరమపదము, ఈశ్వరుడు, విష్ణువు అని పిలుస్తుంటారు. అఆ నారయణుడే జగత్తు అంతా నిండి ప్రకాశిస్తుంటాడు. ఇంకా ఆ నారాయణుడు, వాసుదేవుడు, ఆత్మ అనే వేదాంతవిషయములలో సంభోదించబడుతూ ఉంటాడు. నరుడికి కూడా అవే పేర్లు ఉంటాయి. నరనారాయణుడికి భేదము లేదు. సర్వ శాస్త్రములను పరిశీలించిన పిమ్మట, దృఢమైన విచారము చేసిన పిమ్మట నారాయణుడిని స్మరించ వలెనని చెప్పబడింది. కనుక నారాయణుడే అనుష్టించ తగినవాడు. మానవులు కొంచము సమయమైనా నారాయణుడిని తలచుకుంటే అతడికి ఉత్తమగతులు కలుగుతాయి. ఇంక సదా నరనారాయణుడిని తలిచే వారిగురించి చెప్పను అలవి కాదు. కనీసం మరణ సమయంలో అయినా " ఓం నమో నమో నారాయణా " అని స్మరిస్తే చాలు అతడికి ఉత్తమపధము లభిస్తుంది. నారాయణశబ్ధమే బ్రహ్మము. కనుక నిరంతరం నారాయణ నామస్మరణ చేసే వాడు తమ పాతకములు పోగొట్టుకొనుటే కాక తనను ఆశ్రయించిన వారి పాతకము కూడా పోగొట్ట కలిగిన శక్తివంతుడు ఔతాడు. ఇది బ్రహ్మ వాక్కు. మానవుడు ఏ ఆశ్రమంలో ఉన్నప్పటికీ నారాయణ నామస్మరణ ఏమరక చెయ్యడం అతడి విధి. లేని ఎడల అతడికి ఉత్తమగతులు కలుగవు. ఈ విష్ణువు భక్తితో తప్ప వేరు విధముగా గోచరము కాడు. అందుకే విష్ణువుకు భక్తవత్సలుడు అనే నామము సార్ధమైనది " అని నారదుడు పుండరీకుడికి విష్ణుమహిమను వివరించాడు. పుండరీకుడు విష్ణువును భక్తితో అర్చించాడు. అప్పుడు పుండరీకుడికి కలలో శంఖు, చక్ర, గదా, శార్గము నాలుగు చేతులలో ధరించి వక్షస్థలమున శ్రీవత్సము అను పుట్టు మచ్చతో తామరరేకుల వంటి కన్నులు కల వాడు, కిరీటము, కుండలములు ధరించిన వాడు, కౌస్థభమణిని ధరించిన వాడు అయున శ్రీమన్నారాయణుడు కనిపించాడు. ఆ రూపము పుండరీకుని మనసులో శాశ్వతముగా నిలిచి పోయింది. ధర్మనందనా నీవు కూడా ఆ విష్ణుస్వరూపమును నిరంతరము మనసులో నిలిపుకొని ధ్యానించు. నీకు సకల శుభములు కలుగుతాయి " అని భీష్ముడు చెప్పాడు. దానధర్మము ప్రియభాషణ ధర్మరాజు " పితామహ ! సాధారణంగా మానవులు దానధర్మములు చేస్తుంటారు. ఇతరులతో ప్రియంగా మాట్లాడుతుంటారు రెండింటిలో ఏది గొప్పది ? తెలియ చెయ్యండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! రెండూ మంచివే. ఈ రెండూ ఎదుటి వాడి మనసును బట్టి చేయాలి. దానము గురించి చెప్పనసరం లేదు దానము సదా శ్లాఘనీయమే. ప్రీతికరంగా మాట్లాడడం గురించి నీకు ఒకకథ చెప్తాను విను. ఒక బ్రాహ్మణుడు పనిమీద నిర్మాన్యుష్యమైన అడవిలో వెళుతున్నాడు. అప్పుడు ఒక రాక్షసుడు అతడిని చంపి అతడి మాంసము తినవలెనన్న తలంపుతో ఆ బ్రాహ్మణుడిని పట్టుకున్నాడు. ఆ బ్రాహ్మణుడు భయము చెందక నిర్మలంగాను నిశ్చలంగాను ఉన్నాడు. అతడి ధైర్యానికి ఆశ్చర్యపోయిన రాక్షసుడు " బ్రాహ్మణోత్తమా ! నీవు నా ప్రశ్నలకు జవాబు చెపితే నిన్ను విడిచి పెడతాను. లేని ఎడల నిన్ను చంపితింటాను " అన్నాడు. బ్రాహ్మణుడు అందుకు అంగీకరించాడు. రాక్షసుడు " నా శరీరము డస్సిపోయింది అలసి పోయింది అందుకు కారణం ఏమిటి ? " అని అడిగాడు. బ్రాహ్మణుడు " మహాత్మా ! నీవంటి మహాత్ముడు అడిగితే చెప్పక ఊరుకుంటానా ! నీవు చెడ్డవాడివి అని తెలిసి నీ బంధువులు అందరూ నిన్ను వదిలి వెళ్ళారు. అందుకు నీవు బాధ పడుతున్నావు. నీవు దరిద్రంతో బాధపడుతూ నీకు లభించని ధనము గురించి చింతిస్తున్నావు. మొహమాటానికి పోయి ఇతరుల చేతిలో ఓడిపోయిన అదిచూసి వారు అది తమ ప్రతాపమని పొంగిపోవడం చూసి ఓర్వలేకున్నావు. దుర్మార్గులు నీ చుట్టూచేరి పొగడుతుంటే పండితులు నిన్ను పొగడలేదని మనసులో బాధపడుతున్నావు. ఈ బాధలవలన నీవు మనసులో కృశించిపోతున్నావు. నీవు చెప్పిన మాటలను సభ ఆమోదించకపోవడం, నీవు చేసిన పాడు పనులకు నీ భార్య బాధపడుతుంటే ఆమెను నీవు అనునయించ లేని దుస్థితిలో ఉన్నావు. నీ సొమ్మును ఇతరులు ఎత్తుకు పోతున్నారని తెలిసి నీ సొమ్మును రక్షించు కోలేక బాధపడుతున్నావు. చాటు మాటుగా నిన్ను గురించి చెప్పే మాటలు నీ బంధువులు నిజమని నమ్మడం దాని వలన కలిగే దుఃఖాన్ని నీవు మనసులో దాచుకోలేక బయటకు చెప్ప లేక కుమిలి పోతున్నావు. ఇవి నీ క్షీణతకు కారణాలు. నీ భార్యా బిడ్డలు వారి దుష్ప్రవర్తనతో నిన్ను ఇబ్బంది పెట్టడం, నీ తల్లి తండ్రులు, సోదరులు రోగములతో బాధపడం నీ పూర్వ జన్మలో నీవు ఒక బ్రాహ్మణుడికి చెందిన ఆవును చంపడం, దుష్టబుద్ధితో బ్రాహ్మణుల సొమ్మును, దేవుడిసొమ్మును అపహరించడం, నీ ధనమును పోగొట్టుకుని పరితపించడం, నీ బంధువులు చనిపోవడం, దుర్మార్గుడైన నీ సేవకుని వలన కలిగిన నష్టానికి నీవు బాధ్యుడవు కావడం వీటి వలన కూడా ఒక మానవుడు కృంగి కృశించి పోతాడు " అని బ్రాహ్మణుడు రాక్షసుడికి చెప్పాడని భీష్ముడు చెప్పాడు. పురాణగాధ ధర్మరాజు సందేహాలు ఇక లేనట్లు " పితామహా ! అందరికీ వినిపించేలా ఒక ప్రాచీన గాధ ఒకటి వినిపించండి " అని అడిగాడు. భీష్ముడు " ధర్మనందనా ! నీకు ఉమామహేశ్వర సంవాదము వినిపిస్తాను. ఈ సంవాదం శ్రీకృష్ణుడి సన్నిధానంలో వినిపించడం నా పూర్వ పుణ్యపుణ్యవిశేషంగా భావిస్తున్నాను. శ్రీకృష్ణా ! నీ అనుమతితో ఈ కథను ధర్మరాజుకు వినిపిస్తున్నాను. పుత్రసంతానంకోరి శ్రీకృష్ణుడు రుక్మిణీదేవితోసహా హిమాలయాలకు వెళ్ళాడు. అక్కడ 12 సంవత్సరములు అత్యంత దీక్షతో వ్రతంచేసాడు. వ్రతదీక్షవలన శ్రీకృష్ణుడు చాలా నలిగిపోయాడు. ఆ సమయంలో శ్రీకృష్ణుడిని చూడడానికి నారదుడు, వ్యాసుడు, వాల్మికి, దేవలుడు, కశ్యపుడు మొదలగు వారు తమ తమతమ శిష్య బృందముతో అక్కడకు వచ్చారు. వారికి శ్రీకృష్ణుడు అర్ఘ్యము పాద్యము ఆసనము ఇచ్చి సత్కరించి ఇష్టాగోష్టి జరుపుతున్నాడు. అప్పుడు శ్రీకృష్ణుడి ముఖము నుండి ఒక మహాగ్ని వెలువడింది. ఆ అగ్ని అక్కడ ఉన్న అడవిని కాల్చింది. ఆ అడవులలోఉన్న మృగములు, పక్షులు, తపస్సు చేసుకుంటున్న సిద్ధులు, సాధ్యులు, మునులు ఆందోళన చెందుతున్నారు. అది గమనించిన శ్రీకృష్ణుడు తన శుభప్రథమైన చూపులతో ఆ మంటలను ఆర్పి వేసాడు. అడవులు మరలా యధాస్థితికివచ్చాయి. ఈ సంఘటన చూసి మునులందరూ ఆశ్చర్యపోయారు. వారిని చూసి శ్రీకృష్ణుడు " మీరు ఈ అగ్నిని చూసి ఏమనుకున్నారు ఉన్నది ఉన్నట్లు చెప్పండి " అని అడిగాడు. మునులంతా ముక్త కంఠముతో ఇలా అన్నారు. దేవా ! ఈ సమస్త జగతి నీ నుండి సృష్టించబడి నీలోనే లయం ఔతుంది. సకల చరాచరజీవజాలము నీ ఆధీనములో ఉన్నాయి కదా. అంతా నీ సంకల్పము వలనే జరిగిఉంటుంది. కనుక ఇది ఎలా జరిగిందో నీవు చెపితే కాని మాకుతెలియదు. అందుకే ఇది చూసి ఆశ్చర్యపోయాము " అని అన్నారు. అప్పుడు శ్రీకృష్ణుడు " మహా మునులారా ! మీరు ప్రసన్నంగా ఉండడమే ఈ సృష్టికి ఆధారము. కనుక మీకు ఆ అగ్ని గురించి చెప్తాను వినండి. పూర్వము అస్త్రవిద్యా ప్రవీణుడైన ఒక రాక్షసుడు ఉన్నాడు. వాడి అస్త్రవిద్య నా ముఖం నుండి వచ్చి బ్రహ్మలోకానికి వెళ్ళింది. బ్రహ్మదేవుడు నాకు మన్మధుడిని కొడుకుగా ప్రసాదించాడు. నా ముఖం నుండి పుట్టిన అగ్ని పోతూ పోతూ ఈ అడవిని కాల్చింది. నేను నా చల్లని చూపులతో తిరిగి ఈ అడవిని పునరుజ్జీవింప చేసాను. మీరు చూసింది అదే " అని అన్నాడు. పురాణకథ శ్రీకృస్ఘ్ణుడు మునులతో " మునిసత్తములారా ! మీ సందర్శన భాగ్యము కలగడం నా అదృష్టంగా భావిస్తున్నాను. మీరు కూడా ఒక పుణ్యకథను నాకు వినిపించండి " అని అడిగాడు. మునులు " మహాత్మా ! మీరు ముల్లోకాలకు పెద్దలు. మీకు తెలియనిది ఏముంది. నీకు ఈ మూడు యుగములలో తెలియని కథ ఈ భూమండలములో ఏముంది ? " అన్నారు. అందుకు మునులు నవ్వి " మహా మునులారా ! నేను మానవ గర్భసంజాతుడను కనుక మానవ మాతృడను. నా బుద్ధికూడా అదే స్థితిలో ఉన్నది. కనుక మీరు ఆ విషయము మరువకూడదు. ఈ పరిస్థితిలో మీరు చెప్పే కథ నాకు తెలియనిదే ఔతుంది " అని అన్నాడు. మునులంతా " శ్రీకృష్ణా ! నీకు చెప్పగల సమర్ధుడు నారదుడే కనుక నారదుడే ఒక కథ చెప్తాడు " అని వారు నారదుడిని చూసి " నారదా ! నీవు ఇంతకు ముందు చూసినది విన్నది అయిన ఒక కథను శ్రీకృష్ణుడికి వినిపించండి " అన్నాడు. నారదుడు పరమసంతోషంతో శ్రీకృష్ణుడికి మునులకు భక్తితో నమస్కరించి వారికి ఉమామహేశ్వర సంవాదము వినిపించ సాగాడు " నేను ఒక సారి తీర్ధసేవనము చేస్తూ తిరుగుతూ తిరుగుతూ హిమవత్పర్వతానికి వచ్చి అక్కడ ఒక అందమైన ఉద్యానవనంలో ప్రధమ గణములు, దేవతలు, సిద్ధులు, సాధ్యులు, విద్యాధరులు, మునులు, భూతగణములు మొదలైన వారితో కొలువు తీరిన మహేశ్వరుడిని చూసాను. నేను కూడా ఈశ్వరుడికి నమస్కరించి వారితో పాటు అక్కడ కూర్చున్నాను. ఆ సమయంలో అక్కడకు వచ్చిన పార్వతీదేవి పరిహాసంగా వెనుక నుండి ఈశ్వరుడి కన్నులు మూసింది. ఆ హటాత్పరిణామానికి జగమంతా చీకటి అయిపోయి సూర్యుడు చంద్రుడు కళతప్పి లోకములన్నీ అంధకారంలో మునిగి పోయాయి. ఆ సమయంలో పరమేశ్వరుడు తన మూడవ కంటిని తెరిచాడు. పరమేశ్వరుడి మూడవ కంటి నుండి అగ్ని జ్వాలలు చెలరేగి హిమవత్పర్వతాన్ని దహించసాగాయి. హిమవంతుడు పార్వతీదేవి తండ్రి. అందువలన తన తండ్రికి కలిగిన కష్టానికి పార్వతీదేవి తల్లడిల్లి పోయింది. వెంటనే పార్వతీదేవి శివుడి పాదాల మీద పడి నమస్కరించింది. శివుడు ప్రసున్నుడై మూడవ కన్ను మూసాడు. అప్పుడు హిమవత్పర్వతం మీద చెలరేగిన మంటలు చల్లారిపోయాయి. అప్పుడు పార్వతి శివుడితో " పరమేశ్వరా ! ఈ సమయంలో నీవు నొసటి కన్ను తెరవడానికి కారణం ఏమిటి ? ఇది రహస్యము కాకపోతే నాకు చెప్పండి. పరమేశ్వరుడు " పార్వతీ ! నీకు చెప్పడానికి వీలు కాని రహస్యములు ఏమున్నాయి ? నేను లోకపాలకుడను. నాకు ఏది జరిగితే లోకాలకు అదే జరుగుతుంది. నీవు నా కళ్ళు మూసినప్పుడు నాకు ఏమీ కనిపించ లేదు కనుక లోకాలు అంధకారంలో మునిగి భయభ్రాంతం అయిపోయాయి. నీ చేతులు తియ్యకుండా ఈ లోకాల అంధకారము పోగొట్టడానికి నేను మూడవ కన్ను తెరవవలసి వచ్చింది " అని అన్నాడు. వెంటనే పార్వతి " పరమేశ్వరా ! నీకు నాలుగు ముఖాలు ఉండడానికి కారణం ఏమిటి ? " అని అడిగింది. శివుడు " పార్వతీ ! సుందోపసుందులు అని భుజబలసంపన్నులైన ఇద్దరు రాక్షసులు ఉన్నారు. వారు ఏ అస్త్రశస్త్రములకు చావు రాకుండా వరం పొందారు. వారిని చంపడానికి మయుడు లోకములో ఉన్న అందచందాలను, లావణ్యాలను పోగుచేసి అందాల రాశి అయిన తిలోత్తమను సృష్టించాడు. అతడు ఆమెను నా వద్దకు తీసుకు వచ్చాడు. తిలోత్తమ నా చుట్టూ ప్రదక్షిణం చేసింది. దేవకార్య నిమిత్తము సృష్టించబడిన ఆమె నా చుట్టూ తిరిగే సమయంలో నేను ఆమెను నాలుగు వైపుల నుండి ఆమెను చూసాను. అందుకని నాకు నాలుగు ముఖాలు ఏర్పడ్డాయి " అన్నాడు. పార్వతి " ఈశ్వరా ! నీకు కంఠంలో నలుపు ఎలా కలిగింది " అని అడిగింది. పరమశివుడు " పార్వతీ ! పూర్వము దేవతలు, దానవులు అమృతం కొరకు పాల సముద్రాన్ని మధించే సమయంలో ముందుగా పుట్టిన హాలాలం లోకాలను దహించడం ఆపడానికి దేవతల వేడుకోలు మన్నించి ఆ విషాన్ని నేను మింగి దానిని లోకరక్షార్ధం మింగకుండా కంఠములో ఉంచిన కారణంగా నా కంఠము నలుపు అయింది " అని చెప్పాడు. పార్వతి " మహాదేవా ! నీకు అన్ని ఆయుధములో పినాకిని అంటే ఎందుకు అంత ఇష్టము " అని అడిగింది. శివుడు " పార్వతీ ! కృతయుగంలో కణ్వుడు అనే మహాముని తపస్సు చేస్తున్నాడు. అతడి మీద పుట్టాలుపెరిగాయి. ఆ పుట్టమీద ఒక వెదురుగడ పెరిగింది. ఆ వెదురుగడ లోకములో లేని విధంగా పొడవుగా పెరుగింది. ఆ సమయంలో బ్రహ్మదేవుడు ప్రత్యక్షమై కణ్వుడికి వరాలు ప్రసాదించాడు. అతడి మీద పెరిగిన వెదురుతో బ్రహ్మ విష్ణువుకు శార్ఘము, నాకు పినాకము చేసి మిగిలిన ముక్కతో గాండీవము చేసి దానిని తాను తీసుకువెళ్ళాడు. బ్రహ్మదేవుడు ఇచ్చినది కానుక నాకు పినాకము అంటే ఇష్టము. పార్వతి " ఈశ్వరా ! ఈ భూమి మీద ఇన్ని జంతువులు ఉండగా నీవు మాత్రము ఎద్దును వాహనముగా చేసుకోవడానికి ఏమి కారణము ? " అని అడిగింది. " పార్వతీ ! పూర్వము నేను హిమాలయము మీద తపస్సు చేసుకొను సమయంలో నా చుట్టూ ఆవులు మేస్తూ నా తపస్సుకు భంగం చేసిన తరుణంలో నేను వాటిని కోపంగా చూడగా అవి బాధ పడ్డాయి. అప్పుడు బ్రహ్మదేవుడు వచ్చి వాటిని ఓదార్చి నాకు ఒక ఎద్దును దానంగా ఇచ్చాను. అప్పటి నుండి ఎద్దు నాకు వాహనం అయింది. పార్వతి " దేవా ! ఈ భూమి మీద ఇన్ని భవనములు, నివాస స్థలాలు ఉండగా ఎప్పుడూ వెండ్రుకలు, కపాలాలు, ఎముకలు, దుర్ఘంధం నిండి మురికిగా ఉండే శ్మశానంలో ఎందుకు నివసిస్తున్నారు " అని అడిగింది. శివుడు " పార్వతీ ! క్రూరమైనభూతములు జనులను బాధపెడతాయి. ఆ భూతకోటి ధాటికి ప్రాణికోటి అంతా నాశనం అయింది. ఈ విషయం తెలుసుకున్న బ్రహ్మ నా వద్దకు వచ్చి దీనికి ప్రతీకారం చేయమని నన్ను వేడుకున్నాడు. నేను కూడా ఆ భూతముల నుండి జనులను కాపాడాలని నిశ్చయించుకుని ఆ భూతములు నివశించు శ్మశానంలో నివసించి వాటిని నాశనం చేస్తుంటాను. లోకరక్షణార్ధమై నేను శ్మశానవాశిని అయ్యాను. మునులు సహితం శ్మశానంలో నివసించడానికి ఇష్టపడతారు " అని చెప్పాడు. పార్వతి " నాధా ! నీవు బూడిద శరీరానికి పూసుకుని, ఎముకలను పాములను ఆభరణంగా చేసుకుని, త్రిశూలధారి అయి భీకర రూపంలో ఉండడానికి కారణం ఏమిటి ? " అని అడిగింది. శివుడు " పార్వతీ ! ఈ లోక స్వరూపము రెండు విధములుగా ఉంటుంది కదా ! శీతలము, ఉష్ణములతో సకల లోకములు నిండి ఉన్నాయి. ఈ జగత్తు అంతా సౌమ్యము, ఆగ్నేయము అనే రెండు యోగముల సంయోగము. అందులోని సౌమ్యతను విష్ణువు భరించాడు, ఉగ్రతను నేను భరించాను. అందుకని నేను ఉగ్ర స్వరూపముతో ఉంటాను. ఇంకా ఏమైనా సందేహాలు ఉన్నాయా " అని అడిగాడు. పార్వతి " ఈశ్వరా వర్ణాశ్రమ ధర్మాలు తెలపండి ఈ లోకాలు తరిస్తాయి " అని అడిగింది అని నారదుడు మునులకు చెప్పాడని భీష్ముడు ధర్మరాజుకు చెప్పాడు. బయటి లంకులు
పెండల్‌వాడ,తెలంగాణ రాష్ట్రం, ఆదిలాబాదు జిల్లా, జైనథ్ మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన జైనథ్ నుండి 13 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ఆదిలాబాద్ నుండి 22 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత ఆదిలాబాద్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 546 ఇళ్లతో, 2123 జనాభాతో 831 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1046, ఆడవారి సంఖ్య 1077. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 228 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 119. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 569036.పిన్ కోడ్: 504309. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి జైనథ్లో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఆదిలాబాద్లో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ ఆదిలాబాద్లో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఆదిలాబాద్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం పెందల్వాదలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో భూగర్భ మురుగునీటి వ్యవస్థ ఉంది. మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పెండల్‌వాడలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో సహకార బ్యాంకు ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం పెందల్వాదలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 155 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 41 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 17 హెక్టార్ల వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 9 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 52 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 554 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 551 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 55 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు పెందల్వాదలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 45 హెక్టార్లు చెరువులు: 10 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి పెందల్వాదలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు ప్రత్తి, సోయాబీన్, జొన్న చేతివృత్తులవారి ఉత్పత్తులు కలప వస్తువులు, కుండలు మూలాలు
suravara samshtha telegu bhaashan saanketikamgaa andharikii andubatulo tevalani krushi cheestunna kontamandi utsaahavantamayina yuvakula swapnam. yea utsaahavantulu ooka samuhamga erpadi suravara samshtha dwara basha vikaasaniki todpadutunnaru. viiri vivaralu : saha vyavasthaapakudu: chava kiran think tanks: shiekh rahmanuddin paryaveekshakulu: aneel atluri seniior marcheting ecsigutive: pts‌ke rajen parisodhanaa sahaayakudu : raayala murali computers nirvahakudu: praveena illa saankethika lipulu telegu bhaasha
thulasi mokka: dala valayamu samyuktamu. oshtaakaaramu kinjalkamulu nalaugu. remdu peddavi remdu chinnavi. ivi dalavalayamu yokka adgu bhaagamu nantu koni yumdunu. anda koshamu: andaasayamu ucchamu. remdu gadhulu andamulu 4 kaya nalaugu cheelikalugaanagunu. keelamu andaasayamu adgu nundi bayalu deru chunnadi. keelaagramu remdu chiilikalu. rudhra jadanu thotalalo benchu chunnaaru. prakandamu nalaugu palakalugaa nunnadi. aakulu abhimuka cherika. laghu patramulu. todima podugu. kanupu puchchamulu leavu. pathramu andaakaaramu. kona sannamu. vishama raekha pathramu. eenela medha romamulu galavu. pushpa manjari kommala chivarala nundi gaani, kanupu sandulanundi gaani kankulu. viini medha okkoka choota moodesio nalgesio puvvulu unnayi. viini crinda chetikalu galavu. veenilo Madhya puspam modhata vikasinchunu gaana nivi madhyarambha manjarulu. puvvulu chinnavi. aasaraalamulu. pushpa koshamu samyuktamu oshtaakaaramu. pai pedavi konchemu gundramuga nunnadi. krindhi danki naalgu dantamulu galavu neechamu. dalavalayamu aarangulamula lopugaa nundunu. samyuktamu oshtaakaaramu. paipedaviki naalgu dantamulu galavu. kinjalkamulu 4 dalavalayaputadugu pedavipai nunavi. puppodi thiththulu remdu gadhulu andaakaaramu ivi ooka chotane pagulunu. anda koshamu andaasayamu ucchamu. deeniki naalgu tammelunnavi. keelamu yea tammela Madhya nundi vachunu. keelangramu remdu chiilikalu. idi pushpa koshamulo nadagi yumdunu. pagili naalugagaa cheelunu. ivi ginjalanu kondumu gaani nijamaina ginjale veenilopala nokkati galadu. yea kutumbamuloni mokkalu chinnavi. vaani yaakulu abhimuka cherika. vaniki ganupu puchchamulu leavu. aakulaku kommalaku ooka vidhamagu vasana galadu. pushpa koshamu saadharanamugaa kayatho berugu chundunu. dhala valayamu oshtaakaaramu. kinjalkamulu nalaugu. andaasayamu ucchamu. keelamu andaasayamuna kaduguna nundi vachunu. idiyee mukhya lakshanhamu. kayalendi pagulunu. yea kutumbamu addasarapu kutumbamunu teak kutumbamunu pooli yumdunu. yea kutumbapu mokkalalo ginjalkamulu naalugo rendo pai jatha peddado, adgu jatha peddado, puppodi thiththulu kalisiyunnavo vidigaa yunnavo modhalagu amsamulanu batti jaatuluganu, tegaluganu vibhajinchi yunnaru. thulasi mokka manaku migula gourava mainadi. dhaanini manamu poojinthumu. rama thulasi krishna thulasi kante (paidaani kante) ekuva vasana veyunu. deeni aakulu nidivi chooka paakaaramu. rudhra jada aakulu manchi vasana veyutache daanina thotalalo benchu chunnamu. deeni ginjale neellaloo vaesina ubbunu. viinini aushadhamulalo guuda vaduduru. manchi tummi okati rendadugulu etthu perugunu. deeni medha dattamuga romamulu galavu. idi varshaakaalamulo pushpinchunu. deenikini manchi vasana galadu. muulam: https://te.wikisource.org/wiki/%E0%B0%B8%E0%B1%82%E0%B0%9A%E0%B0%BF%E0%B0%95:VrukshaSastramu.djvu pooallaathummi palu chotla perugu chunnadi. deeni aakulu dhoora dooramugaa nundunu. puvvulu thellupu, viini thoda puuja cheturu. garusa tummi pai rendinti nundi konchemu pushpa vaikharilo bhedinchunu. kondajaji kondalu medha perugunu. aakulu sannamu. puvvulu gulabi rangugaanu manchi vasana gaand vumdunu. pacchaaku kachuramulato galipi noonelo vaysi konu pacchaaku mokka yea kutumbamu lonide. kanni angalla yandu ammu pacchaaku saadharanamu remdu muudu jatula aakulu kalisi yunnavi. pacchaaku mokkalu mana deeshamuloo antagaa peruguta ledhu. deeniki ragadi nela gaavalayunu. chinna mokkalanu dhoora dooramuga gothulu deesi paati, vaniki yenda dugulaneeya kunda kapaduduru. avi peddavaina pidapa vaanini nariki, pagalu yendalo bettuchu ratri manchu dagula neeyakunda cappu chunduru. lavandaru nicchedu mokka kudaa yea kutumbamu lonide gaani mana deeshamuloo perugutaye ledhu. pudheena thotala yandu perugu chinna mokka. kinjalkamulu dalavalayamula kante bodugugaa nundunu. aakuluku konchemu ghaatu vasana galadu. yea aakunu arogyakara manduru. parnamu asphuta dhala vantamu. vruksha kutumbaalu
sulkam: kanyanu ammadam dwara vacchina dhanam adhyagnikam: agnisakshiga kanyaku bandhuvulu ichey aabharanalu, kaanukalu adhyaavaanikam: kanyaku saaregaa ichedi anyaadheyakam: pellayaaka bandhuvulu ichey dhanam preetidattam: bharta prematho ichedi adhivedanikam: rendo pelli chesukunevadu modati bhaaryaku ishtaapattigaa ichey dhanam
vallampaadu, nandyal jalla, kooyilakuntla mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina kooyilakuntla nundi 13 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina nandyal nundi 27 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 215 illatho, 846 janaabhaatho 785 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 435, aadavari sanka 411. scheduled kulala sanka 245 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594496.pinn kood: 518134. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali. balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kooyilakuntla loanu, inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram nandyal loanu, divyangula pratyeka paatasaala Kurnool lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo ooka praivetu vydya saukaryam Pali. embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam murugu neee bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. murugu neetini neerugaa jala vanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam vallampaadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 33 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 36 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 6 hectares banjaru bhuumii: 8 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 700 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 558 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 156 hectares neetipaarudala soukaryalu vallampaadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. itara vanarula dwara: 156 hectares utpatthi vallampaadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu sanagalu, jonnalu, vari ganankaalu 2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 826. indhulo purushula sanka 418, mahilhala sanka 408, gramamlo nivaasa gruhaalu 166 unnayi. moolaalu velupali linkulu
శ్రీ కొండా మురళీదర్ రావు వరంగల్ జిల్లాకు చెందిన Congress మాజీ ఎం.ఎల్.సి. (2 సార్లు), మాజీ రాష్ట్ర మంత్రి కొండా సురేఖ భర్త. బాల్యం, కుటుంబం కొండా మురళి ఆర్ట్స్ లో పట్టభద్రుడయ్యాడు. మురళి, సురేఖ, వారికి ఒక కుమార్తె శ్రీమతి సుస్మిత పటేల్. వ్యక్తిగత జీవితం కొండా మురళి 1963 అక్టోబరు 23 లో కొండా చెన్నమ్మ & కొమురయ్య పటేల్ దంపతులకు జన్మించారు. ప్రముఖ కాంగ్రెస్ నాయకురాలు, మాజీ మంత్రి కొండా సురేఖతో వివాహం జరిగింది. ఆయన స్వస్థలం వరంగల్ గ్రామీణ జిల్లా, గీసుగొండ మండలంలోని వంచనగిరి. మురళీధర రావు ప్రజాదరణ పొందిన వ్యక్తి. ఆసక్తి బాల్యం నుండి కొండా మురళి సామాజిక ఆర్థిక అంశాలపై మరింత దృష్టి, ఆసక్తి, అంతరానికి వ్యతిరేకంగా ప్రజలు కోసం ఒక అన్యాయాలను పోరు. అతను దళిత, పేద డౌన్ సహాయపడే ఒక భావజాలంతో కలిసి కారణంగా నాయకత్వ నైపుణ్యాలను పుట్టుకతో వచ్చిన ప్రతిభ. రాజకీయ జీవితం కొండా మురళి వంచనగిరి విలేజ్ సర్పంచ్ గా 1987 లో తన రాజకీయ జీవితాన్ని ప్రారంభించారు., 1987 నుండి 1992 వరంగల్ MLC గా ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికైన కొండ మురళి 2015 డిసెంబరు 11 వరంగల్ MLC గా ఏకగ్రీవంగా ఎన్నికైన కొండ మురళి MLC గా 2 వ సారి ఎన్నికైనారు. అనుబందం వై.యస్.రాజశేఖరరెడ్డి వై.ఎస్. జగన్మోహన్ రెడ్డితో కలిసి తన రాజకీయ కెరీర్ మొత్తం ప్రజాదరణ పొందిన నాయకులు. వివాదస్పదం రాంగోపాల్ వర్మ కొండ సినిమా తో వివాదం. మూలాలు https://web.archive.org/web/20151004134137/http://www.telanganastateinfo.com/konda-surekha-profile-wiki-political-careers/. https://www.youtube.com/watch?v=3mHakEf-rNE. https://www.youtube.com/watch?v=562ykH8isfY. https://www.youtube.com/watch?v=EwxccRspesc https://web.archive.org/web/20160307081933/http://ca.wow.com/wiki/Konda_Murali. బయటి లింకులు TIGERRR 1963 జననాలు వరంగల్లు గ్రామీణ జిల్లా రాజకీయ నాయకులు పార్టీలు ఫిరాయించిన రాజకీయ నాయకులు జీవిస్తున్న ప్రజలు తెలంగాణ రాజకీయ నాయకులు
mana bhartiya deeshaaniki swatantrayam vacchina taruvaata modati pushkaralu. anni pushkaraala vidhamgaanee yea pushkaralaku kudaa adhikarikamgaa tedeelu nirnayinchaaru. ayithe aa tedeelu sarainavi kaavani panditulu mro tedeelu khararu chesar. kanuka 24 roojulu pushkaralu cheeyadam tappanisari ayindhi. vedha sanditulu nirnayinchina prakaaram mee 3 nunchi 14 va tedee varku pushkaralu jarigaay. adhikaarulu mee 22 nunchi juun 2 varaki pushkaralanu jaripinchaaru. 1956loo vesavikaalamlo pushkaralu vacchai. dheentho snaanaalu cheyadanki thaginantha nillu leka bhakthulu chaaala ibbandulu paddaru. apati lekkala prakaaram yea pushkaraalalo motham 22,55,675 mandhi snaanaalaacharinchaarani adhikarikamgaa prakatinchaaru. yea pushkaralanu apati devaadaayashaakha manthri kalluri chandramauli praarambhinchaaru. pushkaralaku yepi paiper mill veneka unna praanthamlo taataaku paakallo pushkarnagar nirminchaaru. tadikalu, pandillu vantivi erpaatucheyadamtho yaatrikulu basacheyadaaniki akadiki vellevaaru. akada aa paiper millu durgandham prayaanhikulanu bembelettinchindi. adhikarikamgaa pushkaralu prarambhamaina mee 22 saayantram peddagaalivaanato koodina toofan vacchindi. godawari railvestation oddha nirmimchina adanapu vasati rekula shed gaaliki egiripoyindi. cuurrent sarafara kudaa nilichipooyindi. rajamandrilo chaaala praantaalaloo ayurveda vydya shibiram erpatuchesi, yaatrikulaku vydya sadupayam andichaaru. jiva karunya sangham kustu rogulaku, anatha vruddhulaku pratyeka vydya shibiraanni nirvahincharu. konala nukaraju leout loo pratyeka vasati, uchita annadaana kendraanni nirvahincharu. yaatrikulu nagaramlo tiragakunda varini paata sea.p.orr.ai. edhurugaa unna sdhalaaniki teesukuvelli apati pushkara committe pratyeka erpatluchesindi. nagulacheruvu praanthamlo erpaatuchesina sinii egjibission nu apati munsipal chariman gaaa unna pothula veerabhadhrarao praarambhinchaaru. pillips kompany varu tolisariga tvni pradarsinchi iidu rupees tikket gaaa vasuluchesaaru. apatlo kotthaga vacchina teevi chudadaaniki adhika sankhyalo taralivellevaaru. godawari pushkaraala raddeeni dhrushtilo unchukoni godawari railvestationlo rendava railvelainuku kudaa yea pushkaraalalone nirminchaaru. pooliisulaku vasati erpaatuchesina loodhar Nagar loo cottractor nirlakshyam kaaranamgaa bhojanaallo saambaarutopaatu kappalu vacchai. dheentho sumaaru 500 mandhi pooliisulu renduroojulapaatu bhojanam maanesi nirihaaradiiksha chesar. swatantrayam vacchina tarwata jargina yea pushkaralu konni cheedu anubhavaalanu migilchaayi. pushkaraala nirwaahaka committe bezwada gopala reddy, (mukyamanthri) kalluri chandramauli, ( deevaadaaya saakhaa manthri) kalaa venkatraavu, ( prajaarogya, pranalikala saakhaa manthri) Una.b .nageshwararao, (madhyapaana nishaedha, stanika swaparipalana manthri) Una. krishnaswami, ( tuu.goo jalla kollektor) vinjamuri srinivasachari (Rajahmundry sab kollektor) pothula veerabhadraraavu ( Rajahmundry munisipal chhyrman) moolaalu aandhraprabhalo kondreddy shreeniwas vyasam_ epril 18, 2015 godawari nadi godawari pushkaralu
ఇదే పేరుగల ఇతర వ్యాసాలకోసం అయోమయ నివృత్తి పేజీ కృష్ణవేణి చూడండి. సి.కృష్ణవేణి లేదా (ఎం.కృష్ణవేణి) (జ.1924) అలనాటి తెలుగు సినిమా నటీమణి, గాయని, నిర్మాత. జీవిత చరిత్ర ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రంలోని రాజమండ్రికి చెందిన కృష్ణవేణి సినిమాలలోకి రాక ముందు రంగస్థల నటిగా పనిచేసింది.1936లో సతీఅనసూయ /ధృవ చిత్రంతో బాలనటిగా సినీ రంగప్రవేశం చేసింది. ఆ తరువాత కథానాయకిగా తెలుగులో 15 చిత్రాలలో నటించింది. కొన్ని తమిళ, కన్నడ భాషా చిత్రాలలో కూడా కథానాయకిగా నటించింది. కృష్ణవేణి తెలుగు సినిమా నిర్మాత మీర్జాపురం రాజా (జన్మనామం:మేకా రంగయ్య)తో వివాహం జరిగింది.ఈమె కూడా స్వయంగా అనేక సినిమాలు నిర్మించింది. ఈమె తన సినిమాలలో తెలుగు సాంప్రదాయ విలువలకు అద్దంపట్టి జానపదగీతాలకు పెద్దపీట వేసింది. 1949 తెలుగులో సినిమా చరిత్రలో మైలురాయి అయినటువంటి మన దేశం చిత్రాన్ని నిర్మించి అందులో తెలుగు తెరకు నందమూరి తారక రామారావును, యస్వీ రంగారావును,నేపథ్యగాయకునిగా ఘంటసాల వెంకటేశ్వరరావును పరిచయం చేసింది.ఆ తరువాత సినిమాలలో అనేక గాయకులు నటులు, సంగీత దర్శకులను పరిచయం చేసింది. 1957 లో తీసిన దాంపత్యం సినిమాతో మరో సంగీత దర్శకుడు రమేష్ నాయుడును తెలుగు సినిమాకు పరిచయం చేసింది. పురస్కారాలు తెలుగు సినిమా పరిశ్రమకు ఈమె చేసిన జీవితకాలపు కృషిగాను 2004లో ప్రతిష్ఠాత్మక రఘుపతి వెంకయ్య అవార్డు అందుకుంది. 2021 సాక్షి ఎక్సలెన్స్ పురస్కారాలలో భాగంగా లైఫ్‌ టైమ్‌ ఎఛివ్‌మెంట్‌ అవార్డును ఆమె అందుకుంది. 2022: ఆకృతి సంస్థ ఆధ్వర్యంలో ఆకృతి- ఘంటసాల శతాబ్ది పురస్కారం కృష్ణవేణి నటించిన సినిమాలు సతీ అనసూయ -ధ్రువ (1935) మోహినీ రుక్మాంగద (1937) కచ దేవయాని (1938) మళ్ళీ పెళ్ళి (1939) మహానంద (1939) జీవనజ్యోతి (1940) దక్షయజ్ఞం (1941) భీష్మ (1944) బ్రహ్మరథం (1947) మదాలస (1948) మన దేశం (1949) గొల్లభామ (1947) లక్ష్మమ్మ (1950) నిర్మాతగా కృష్ణవేణి కృష్ణవేణి నిర్వహించిన నిర్మాణ సంస్థలు భర్త స్థాపించిన సంస్థ - జయా పిక్చర్స్ ఆ తరువాతి కాలంలో దీన్ని శోభనాచల స్టూడియోస్ గా నామకరణం చేశారు. సొంత సంస్థ - తన కుమార్తె మేకా రాజ్యలక్ష్మీ అనురాధ పేరు మీదుగా ఎం.ఆర్.ఏ.ప్రొడక్షన్స్ కృష్ణవేణి నిర్మించిన సినిమాలు మన దేశం (1949) లక్ష్మమ్మ (1950) దాంపత్యం (1957) గొల్లభామ (1947) భక్త ప్రహ్లాద (1042) గమనిక: ఈ జాబితా అసంపూర్ణమైంది బయటి లింకులు బంగారు నంది అందుకొన్న కృష్ణవేణి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు 1924 జననాలు తెలుగు సినిమా నటీమణులు తెలుగు సినిమా గాయకులు తెలుగు సినిమా నేపథ్యగాయకులు తెలుగు సినిమా బాలనటులు కృష్ణా జిల్లా గాయకులు తూర్పు గోదావరి జిల్లా సినిమా నటీమణులు తూర్పు గోదావరి జిల్లా రంగస్థల నటీమణులు తూర్పు గోదావరి జిల్లా మహిళా గాయకులు తూర్పు గోదావరి జిల్లా మహిళా సినిమా నిర్మాతలు భారతీయ మహిళా గాయకులు తెలుగు సినిమా మహిళా నేపథ్య గాయకులు
గడ్డ [ gaḍḍa ] gaḍḍa. తెలుగు n. A lump, mass or clod, మంటిపెల్ల. Any bulbous root. దుంప. An island. ద్వీపము. A continent or part of the earth. A bank, brink, edge. A boil or ulcer, వ్రణము. తెల్లగడ్డ or వెల్లుల్లి garlic. ఎర్రగడ్డ an onion. గడ్డకట్టు to solidify, to gather into a lump. గడ్డనెక్కు to escape. గడ్డనువేయు to rescue. గడ్డపలుగు gaḍḍa-palugu. n. A pickaxe, an instrument for breaking clods. గడ్డపార gaḍḍa-pāra. A crowbar. గడ్డపొయ్యి a fire place formed by putting three stones or clods of earth together. గడ్డలుగా ఏర్పరిచిన పొయ్యి. రంగన్నగారి గడ్డ, చిత్తూరు జిల్లా, చిన్నగొట్టిగల్లు మండలానికి చెందిన గ్రామం. నాగుళ్లదబ్బ గడ్డ, విజయనగరం జిల్లా, మక్కువ మండలానికి చెందిన గ్రామం. భూచక్రగడ్డ
Uttar Pradesh raashtram loni jillalalo ballia jalla (hiindi:बलिया ज़िला) (urdu:بالیا ضلع) okati. ballia yea jillaku kendram. ballia jalla Azamgarh deveeson‌loo bhaagam. jillaprajala pradhaana vrutthi vyavasaayam. ballia pattanham vyavasaya utpattulaku pradhaana vyapara kudaliga Pali. jillaaloo ballia, bansdih, rasra, bairia, sikandarpur, belthara aney 6 taaluukaalu unnayi. jillaaloo ooka chakkera millu. ooka patthi millu, palu chinnataraha parisramalu unnayi. maniyar‌loo peddha ettuna bindi tayyaru chestaaru. 2001 loo ganankaalu bhashalu jillaaloo sadarana prajalalo bhojpuri () bhaasha vaadukalo Pali. aamglam kudaa nagarikulalo vaadukalo Pali. muslimulalo urdoo bhaasha vaadukalo Pali. samskruthi pramukha hiindi saahityakaarulu anek mandhi baliyaalo janminchaaru. veerilo hazari prasad dwevedi, parasuram chaturvedi, amar‌kanth modalaina varu pramukhulu. yea jalla gangaanadi remdu pradhaana nadulu ganges, ghaghra (sarayu) madyalo Pali. ivi yea bhumini adhikanga saaravamtam chestunnayi. ballia hinduism pavithra nagaralalo okatiga bhaavinchabadutundi. bhrigu alayam unna pradeesamloo bhrigu mehrishi nivasinchaadani bhavistunaaru. bhrigu asramam mundhu gangaanadi pravahistundi. sheethaakaalamlo ooka maasakaalam utsavam nirvavahinchabadutundi. yea utsavaaniki parisara gramala nundi vasthuntaru. prathi savatsaram phibravari 15 nadu jarigee ballia sonadih melaaki kudaa pratyeka gurthimpu Pali. rajakeeyam ballia swaatantryasamaravirula unnare. chittoo paamdae naayakatvamlo saaginchina vudyamamloo baliyaalo 1942 augustu 19 nundi konni rajulapatu british raj‌ raddhu cheyadamlo safalamaiyyaaru. swaatantryasamaravirudu prakyatha mangal paamdae yea jillaaloo janminchaadu. british prabhuthvaaniki vyatirekamga tupaakini nilipina modati vyaktiga mangal pandeku pratyeka gurimpu Pali. chitu paamdae, murali manohor, tarakeshwar paamdae, gauri shekar ray, vandalaadi prajalu yea jalla nundi swatanter samaramlo poraadaaru. murali manohor, tarakeshwar paamdae, gauri shekar ray paarlamentu sabhyuluga ennikacheyabaddaaru. gauri shekar ray yu.p saasanasabhyudugaa, yu.p consul, eandian paarlamentu paarlamentu sabhyudu aayana ikyarajya samitiki adyakshata vahinchaadu. aikyaraajyasamitiloo hindeelo matladina modati sabhyuduga ayanaku pratyekata Pali. moolaalu Uttar Pradesh jillaalu bhaaratadaesam loni jillaalu
సునీల్ ఇబ్రహీం కేరళకు చెందిన సినిమా దర్శకుడు, స్క్రీన్ ప్లే రచయిత, నిర్మాత. 2012లో నివిన్ పౌలీ, శ్రీనివాస్ ప్రధాన పాత్రలలో చాప్టర్స్ సినిమా తీశాడు. 2013లో అరికిల్ ఒరాల్ అనే సినిమాకు దర్శకత్వం వహించాడు. జననం సునీల్ ఇబ్రహీం 1978, డిసెంబరు 12న కేరళ రాష్ట్రంలోని మదనవిలాలో జన్మించాడు. సినిమారంగం సునీల్ ఇబ్రహీం చాప్టర్స్ అనే సినిమాతో తన సినీ జీవితాన్ని ప్రారంభించాడు. ఇంద్రజిత్ సుకుమారన్, నివిన్ పౌలీ, రమ్య నంబీషన్ ప్రధాన పాత్రలలో రెండవ సినిమా అరికిల్ ఒరాల్ తీశాడు. 40 మంది కొత్త నటులతో తీసిన వై అనే సినిమా 2017లో విడుదలైంది. సూరజ్ వెంజరమూడ్, సిజా రోజ్, షైన్ టామ్ చాకో, జిన్స్ బాస్కర్ ప్రధాన పాత్రలతో తన అతని నాల్గవ సినిమా "రాయ్" తీశాడు. సినిమాలు దర్శకుడిగా నిర్మాతగా మూలాలు బయటి లింకులు 1978 జననాలు జీవిస్తున్న ప్రజలు మలయాళ సినిమా దర్శకులు కేరళ రచయితలు కేరళ వ్యక్తులు మలయాళ రచయితలు మలయాళీ పౌరులు మలయాళ సినిమా నిర్మాతలు
రాయప్రోలు సుబ్రహ్మణ్యం గారు గొప్ప నటుడు. చిత్తూరులో శ్రీరామ విలాస సభలో చిత్తూరు వి.నాగయ్య నాటకాల్లో నటించినప్పుడు సుబ్రమణ్యంగారే దర్శకుడు. నాగయ్య గారికి నాడు గురువు. నాగయ్యగారు 'త్యాగయ్య' నిర్మించినప్పుడు (1946) రాయప్రోలు సుబ్రహ్మణ్యం, త్యాగయ్యకు గురువైన గ్రాంథి వెంకట రమణయ్య భగవతార్ పాత్రని నిర్వహించారు. స్వచ్ఛము, స్పష్టమూ అయిన ఉచ్చారణతో సద్గురువుగా నటించిన ఆ నటుడు ఎవరిని- అందరూ ప్రశ్నించుకునేవారు. సంగీతం, నటన నేర్చుకుని ఎన్నో నాటకాల్లో నటించారాయన. ఆయన ఆజానుబాహువు. మంచి కంఠం. ఎందరో నటీనటుల్ని తయారు చేశారు. నాగయ్య గారి కంటే ముందుగా చిత్రరంగంలో ప్రవేశించి, 'మాయాబజార్' (1936)లో దుర్యోధనుడు, 'భక్తమార్కండేయ'లో శంకరుడు, 'మైరావణ'లో రావణుడు, 'భూకైలాస్'లో శంకరుడు మొదలైన పాత్రలు ధరించారు. 'యోగివేమన' (1947)లో వేమనకు తత్త్వబోధ చేసిన శివయోగిగా సుబ్రహ్మణ్యంగారు నటించారు. ఆ పాత్ర చెప్పిన సంభాషణలు, గంభీరంగా మనోరంజకంగా వుంటాయి. తొలి నాటి చిత్రాలు గుర్తులేకపోయినా, త్యాగయ్య, వేమన చిత్రాల పాత్రలు రాయప్రోలు వారి ప్రతిభను సృష్టీకరిస్తాయి. బి.ఎన్.రెడ్డి గారి కళాత్మక చిత్రం 'మల్లీశ్వరి' (1951)లో పూజారి పాత్ర ముఖ్యమైనదే. ఆ పాత్రధారి సి.నాగేశ్వరరావు. అంటే సి.ఎస్.ఆర్. ఆంజనేయులు గారి తమ్ముడు. ఆయన మంచి నటుడే అయినా, ఆ జోలికి పోకుండా, దర్శకత్వ శాఖలోనే వుండి బి.ఎన్.రెడ్డి, కె.వి.రెడ్డి గార్ల దగ్గర పనిచేశారు. కాని, వాహిని చిత్రాల్లో నటించారు. గుణసుందరి కథలోనూ, యోగివేమనలోనూ, నటించారు. 'మల్లీశ్వరి'లోని పాత్ర మాత్రం బాగా తెలిసిన పాత్ర. నటినటులందరూ, రంగస్థలం మీద నటకానుభవం గలవారే. సుస్పష్టంగా సంభాషణలు చెప్పడం వారికే సాధ్యమయేది. విజయ చిత్రాల తర్వాత, అక్కడ సహాయకుడిగా పనిచేసిన కె.బాబూరావు (తల్లిదండ్రులు, జరిగిన కథ మొ|| చిత్రాల దర్శకుడు) దర్శకుడైన తర్వాత, నాగేశ్వరరావు 'పెద్దదిక్కు'గా అక్కడ పనిచేశారు. ఆయన చాలా మితభాషి. సౌమ్యుడు. దేనికీ హడావుడి పడే వారు కాదు. కమలాకర్ కామేశ్వరరావు గారి దగ్గర 'చంద్రహారం' 'గుండమ్మకథ' చిత్రాలకు కూడా ఆయన పనిచేశారు. రచనలు డి.ఎల్.ఐలో అశోకుని ఎర్రగుడి శిలాశాసనములు గ్రంధప్రతి మూలాలు తెలుగు నాటకరంగం తెలుగు సినిమా నటులు చిత్తూరు జిల్లా సినిమా నటులు
అడంపూర్ శాసనసభ నియోజకవర్గం హర్యానా రాష్ట్రంలోని 90 నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం హిసార్ లోక్‌సభ నియోజకవర్గం, హిసార్ జిల్లా పరిధిలో ఉంది. ఎన్నికైన సభ్యులు 2022 ఎన్నికల ఫలితం 2019 ఎన్నికల ఫలితం 2014 ఎన్నికల ఫలితం మూలాలు మహారాష్ట్ర
padamasiri (aamglam: Padma Shri) bhartiya prabhutvanche pradaananchese pourapuraskaaram. vividha rangaalaina kalalu, vidya, parisramalu, sahityam, shaastram, kridalu, saamaajika seva, modhalagu vatilo seva chosen variki prathamikangaa ichey pourapuraskaaram.pouura puraskaralalo idi naalugava sthaanaanni aakramistundi. athyunnatha puraskara bharataratna, remdavadi padhma vibhushan moodavadhi padhma bhushan, naalugavadi padamasiri. yea puraskara patakam ruupamloe vuntundi, dheenipai devnagari lipilo "padhma" "shree"lu vrayabadi vuntaayi. yea puraskaaraanni 1954loo stapincharu. phibravari 2010 natiki, motham 2336 mandhi pourulu yea puraskaaraanni pondhaaru. padamasiri graheethalu jaabitaalu padamasiri puraskara graheethalu (1954-1959) padamasiri puraskara graheethalu (1960-1969) padamasiri puraskara graheethalu (1970-1979) padamasiri puraskara graheethalu (1980-1989) padamasiri puraskara graheethalu (1990-1999) padamasiri puraskara graheethalu (2000-2009) padamasiri puraskara graheethalu (2010-2019) padamasiri puraskara graheethalu (2020-2029) ivi kudaa chudandi padhma puraskara padhma vibhushan puraskara padmabhushan puraskara moolaalu velupali lankelu bhartiya jaateeya puraskaralu padhma puraskaralu
మంజు నడగోడ, కర్ణాటకకు చెందిన మాజీ వన్డే క్రికెటర్. వన్డే అంతర్జాతీయ క్రికెట్ లో భారతదేశానికి ప్రాతినిధ్యం వహించింది. ఒకేఒక్క వన్డే ఇంటర్నేషనల్‌లో ఆడింది. జననం మంజు నడగోడ 1976, జూలై 11న కర్ణాటకలోని బెల్గాంలో జన్మించింది. క్రికెట్ రంగం 1995 డిసెంబరు 1న పాట్నా వేదికగా ఇంగ్లాండ్ తో జరిగిన అంతర్జాతీయ వన్డే మ్యాచ్ లో ఆడింది. మూలాలు బయటి లింకులు 1976 జననాలు జీవిస్తున్న ప్రజలు కర్ణాటక క్రికెట్ క్రీడాకారులు కర్ణాటక మహిళలు కర్ణాటక మహిళా క్రీడాకారులు భారతీయ మహిళా క్రికెట్ క్రీడాకారులు
ఉంగుటూరు మండలం కృష్ణా జిల్లా లో మండలం. ఈ మండల కేంద్రం ఉంగుటూరు. సమీప మండలాలు గన్నవరం, నందివాడ, పెదపారుపూడి, గుడివాడ మండలం లోని గ్రామాలు రెవెన్యూ గ్రామాలు ఆముదాలపల్లి అత్కూరు బొకినాల చాగంటిపాడు చికినాల ఎలుకపాడు గారపాడు ఇందుపల్లి కొయ్యగురపాడు లంకపల్లె అగ్రహారం మధిరపాడు మానికొండ ముక్కపాడు నాగవరప్పాడు నందమూరు ఒండ్రంపాడు పెదఅవుటపల్లి పొనుకుమాడు పొట్టిపాడు తేలప్రోలు తుట్టగుంట తరిగొప్పుల ఉంగుటూరు వెలదిపాడు వెన్నూతల వేమండ వేంపాడు మండలం లోని గ్రామాల వారీ జనాభా గణాంకాలు 2011 జనాభా లెక్కల ప్రకారం మండలంలోని గ్రామాల జనాభా వివరాలు: మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
బలిజపాలెం ప్రకాశం జిల్లా, పామూరు మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన పామూరు నుండి 16 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కందుకూరు నుండి 51 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 121 ఇళ్లతో, 528 జనాభాతో 757 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 270, ఆడవారి సంఖ్య 258. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 80 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591494.పిన్ కోడ్: 523110. గణాంకాలు 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 611. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 310, మహిళల సంఖ్య 301 గ్రామంలో నివాస గృహాలు 129 ఉన్నాయి. గ్రామ విస్తీర్ణం 757 హెక్టారులు. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి పామూరులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల మోపాడులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పామూరులోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల చిన ఈర్లపాడులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, పాలీటెక్నిక్‌ కంభంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల చిన ఈర్లపాడులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పామూరులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం కందుకూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఒంగోలు లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు బలిజపాలెంలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం బలిజపాలెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 171 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 125 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 1 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 162 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 286 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 300 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 150 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బలిజపాలెంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 150 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బలిజపాలెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు నిమ్మకాయలు, పొగాకు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
బత్తివలస, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, అరకులోయ మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన అరకులోయ నుండి 9 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన విశాఖపట్నం నుండి 118 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. గణాంకాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 48 ఇళ్లతో, 169 జనాభాతో 161 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 80, ఆడవారి సంఖ్య 89. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 169. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 584007.పిన్ కోడ్: 531149. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 169. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 81, మహిళల సంఖ్య 88, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 38 ఉన్నాయి. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల అరకులోయలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల గన్నెలలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల గన్నెలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల అరకులోయలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల విశాఖపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల‌లు విశాఖపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం బత్తివలసలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు , నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం బత్తివలసలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 19 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 21 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 9 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 110 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 117 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 2 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బత్తివలసలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. ఇతర వనరుల ద్వారా: 2 హెక్టార్లు మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
గంగాదేవిని గంగాంబిక అని కూడా పిలుస్తారు. ఈమె 14వ శతాబ్దపు సంస్కృత భాషా పండితురాలు, కవయిత్రి. ప్రస్తుత భారతదేశంలోని విజయనగర సామ్రాజ్యానికి చెందిన యువరాణి. జీవితం, విశేషాలు గంగాదేవి సంస్కృత భాషా పండితురాలు. ఓరుగల్లు నివాసి. 14 వ శతాబ్దం రెండవ ప్రతాపరుద్రుని కాలంలో అగస్త్యుడు అనే గొప్ప సంస్కృత కవి ఉండేవాడు. ఇతని మేనల్లుడు, కవి పండితుడైన విశ్వనాథుని శిష్యురాలు గంగాదేవి. కాకతీయుల ఆడబిడ్డ, ఆంధ్రుల కోడలు. గంగాదేవి విజయనగర రాజు బుక్క రాయ I (c. 1360s-1370s) మూడవ కుమారుడు కుమార కంపన భార్య. తన భర్త కంపరాయుడు మధుర నగరాన్ని జయించిన తరువాత అతని శౌర్యసాహసములను ‘వీరకంపరాయచరితమ్’ అను కావ్యము ద్వారా తెలియజేసినది. వీరరస స్ఫొరకమైన ఈ కావ్యమునకు “మధురావిజయం“ నామాంతరముకూడా ఉంది. పద్య రచనతో పాటు, ఆమె తన భర్తతో యుద్ధంలో కూడా పోరాడింది. ఇతర మహిళలకు స్ఫూర్తినిచ్చింది. ఆమెను తెలుగు యువరాణి అని భావిస్తారు. మధుర విజయం ప్రారంభంలో, గంగాదేవి తెలుగు మాట్లాడే ప్రాంతంలోని అనేక సంస్కృత కవులను ప్రశంసించింది. ముఖ్యంగా తిక్కన్నను (ఆంధ్ర మహాభారతం రచయిత తిక్కనతో గుర్తించబడింది) మెచ్చుకుంటుంది. ఇది ఆమె తెలుగు వంశానికి చెందినది అను భావానికి బలమైన సాక్ష్యంగా పరిగణించబడుతుంది. ఆమె పుట్టి, తిరిగిన నేల ప్రజల భాష తెలుగు. సంస్కృత కవయిత్రిగా పేరు పొందిన ఈమె తెలుగు కవయిత్రి కూడా. ఊటుకూరి లక్ష్మీకాంతమ్మ గంగాదేవిని, " తెలుగు నాట ఎఱ్ఱా ప్రగడ, నాచన సోమనాధుడు, రావిపాటి త్రిపురాంతకుడు, కాటయ వేమారెడ్డి, రేచర్ల సర్వజ్ఞ సింగభూపతి, కుమారగిరి వసంతరాయలు అను కవివరులీమెకు సమకాలికులు కావచ్చును". అని పేర్కొన్నారు. "రాజవంశ సంజాతయై పట్టమహిషియై సారస్వత వ్యాసంగమున దవిలియుండుటే అరుదు. అందును చతుర కావ్య నిర్మాణము చేయగలిగిన ప్రజ్ఞామతి యగుట ఇంకను నబ్బురము". అని ప్రశంసించారు. మధురా విజయము మదురైలో తన భర్త ముస్లింలపై సాధించిన విజయాన్ని గంగాదేవి కవిత రూపంలో వివరించారు. తొమ్మిది అధ్యాయాల ఈ పద్యకావ్యం శీర్షిక మధురావిజయం. దీనిని వీరకంపరాయ చరిత్ర అని కూడా పిలుస్తారు. శ్లో|| మహాకవి ముభామ్భోజ మణి పంఞజరి శారికామ్ చైతన్య జలధి జ్యోత్స్నాం దేవీల వన్డే సరస్వతామల్ || మహాకవుల ముఖ పద్మాలను రత్న పంజరాలలో విహరించే గోర్వంకై, జ్ఞాన సముద్రాన్ని ఉపోంగ చేస్తున్న కౌముదీ మహోత్సవమై అలరు సరస్వతీ దేవికి నా నమస్కారము అంటూ గంగాదేవి ప్రారంభ శ్లోకంలో రాసింది. తదుపరి వాల్మికీ మహర్షి, కాళీదాసు, భారవి,తిక్కన, అగస్త్యుడు, విశ్వనాథుడు వంటి కవులనూ స్మరించుకుంటుంది. మధురావిజయం పీఠికతో తెలుగు కవి తిక్కనను స్తుతించింది గంగాదేవి. శ్లో|| ఉపహరన్ కుసుమాని మహీరుహం, కిసలయై కలితాఞలి బన్ధన: మధుర కోకిల కూజిత భాషితో మధుర ధైన ముపాసితు మాసదతే || ఈ కావ్యంలో కంప భూపాలుని సార్యభౌమునిగా వర్ణించింది. తమ భర్త కంపభూపతి శత్రురాజుల మనస్సుల్ని కంపింపజేసేలా, మలయ పర్వతం ఒక అపూర్వ చిహ్నంగా తేజరిల్లుతుంటే దక్షిణ దిశకు ప్రయాణించాడనీ, యుద్ధ సమయాన ఘాతకులైన తురుష్కులను సంహరించినపుడు రాజు తేజస్సు అనే తెల్లదనం వ్యాపించింది అని వర్ణిస్తుంది. మధురావిజయం పత్రాలు కనుగొనబడిన తరువాత, శ్రీరంగానికి చెందిన శ్రీ కృష్ణమాచార్యులు తమిళంలో ప్రచురించారు. ఆపై అన్నామలై విశ్వవిద్యాలయం 1950లో ఆంగ్ల అనువాదాన్ని ప్రచురించింది. ఈ కావ్యానికి తాడేపల్లి రాఘవ శాస్త్రి తెలుగు అనువాదం చేసారు. పోటుకుచ్చి సుభ్రమణ్య శాస్త్రి దీనికి వ్యాఖ్యానం రాసి గంగాదేవి అను నవల రాసారు. సల్మాన్ రష్దీ నవల విక్టరీ సిటీ యొక్క కథానాయకుడు 'పంప' కంపనకు గంగాదేవి కీలక ప్రేరణ. ఇతర వ్యాసాలు దుర్గాప్రసాద్, జి. మన మరపు లో తెలుగుదేశ సంస్కృత మహిళా విదుషీ మణులు-3. గంగాదేవి -1 సరసభారతి ఉయ్యూరు. దుర్గాప్రసాద్, జి. మన మరపు లో తెలుగుదేశ సంస్కృత మహిళా విదుషీ మణులు-33- గంగాదేవి -2. సరసభారతి ఉయ్యూరు. ప్రస్తావనలు తెలుగువారిలో సంగీతకారులు వీర వనితలు విజయనగర సామ్రాజ్య ప్రజలు
idhey paerugala itara vyaasaalakosam ayoomaya nivrti peejee krushnaveni chudandi. sea.krushnaveni ledha (em.krushnaveni) (ja.1924) alanati telegu cinma natiimani, gaayani, nirmaataa. jeevita charithra AndhraPradesh rashtramloni raajamandriki chendina krushnaveni sinimaalaloki raaka mundhu rangastala natigaa panichaesimdi.1936loo satianasuya /dhruva chitramtoo balanatiga sinii rangapravesam chesindi. aa taruvaata kathanayakiga telugulo 15 chithraalalo natinchindi. konni tamila, qannada basha chithraalalo kudaa kathanayakiga natinchindi. krushnaveni telegu cinma nirmaataa meerjapuram raza (janmanamam:meekaa rangayya)thoo vivaham jargindi.eeme kudaa swayangaa anek cinemalu nirminchindi. eeme tana cinemalalo telegu saampradaya viluvalaku addampatti jaanapadageetaalaku peddapeeta vesindhi. 1949 telugulo cinma charithraloo mailuraayi ayinatuvanti mana desam chitranni nirmimchi andhulo telegu theraku nandmuri taaraka ramaravunu, yaswey rangaaraavunu,nepathyagaayakunigaa ghantasaala venkateswararaonu parichayam chesindi.aa taruvaata cinemalalo anek gaayakulu natulu, sangeeta darsakulanu parichayam chesindi. 1957 loo teesina dhaampathyam cinematho mro sangeeta dharshakudu ramesh nayudunu telegu cinimaaku parichayam chesindi. puraskaralu telegu cinma parisramaku eeme chosen jeevitakaalapu krushigaanu 2004loo pratishtaatmaka raghupathy venkaya awardee andhukundhi. 2021 shakshi exalens puraskaralalo bhaagamgaa life‌ tym‌ echiv‌ment‌ avaardunu aama andhukundhi. 2022: aakriti samshtha aadhvaryamloo aakriti- ghantasaala shataabdi puraskara krushnaveni natinchina cinemalu sathee anasooya -dhruva (1935) mohinee rukmangada (1937) kacha devyani (1938) malli pelli (1939) mahanand (1939) jeevanjyoti (1940) dakshayagnam (1941) bhiishma (1944) brahmaratham (1947) madalsa (1948) mana desam (1949) gollabhama (1947) lakshmamma (1950) nirmaatagaa krushnaveni krushnaveni nirvahimchina nirmaana samshthalu bharta sthaapinchina samshtha - jayaa pikchars aa tharuvaathi kaalamlo dinni shobhanaachala stodios gaaa naamakaranam chesar. sonta samshtha - tana kumarte meekaa rajyalakshmi anuraadha peruu meedugaa em.orr.e.prodakctions krushnaveni nirmimchina cinemalu mana desam (1949) lakshmamma (1950) dhaampathyam (1957) gollabhama (1947) baktha prahaladha (1042) gamanika: yea jaabithaa asampoornamaindi bayati linkulu bagare nandy andukonna krushnaveni moolaalu velupali lankelu 1924 jananaalu telegu cinma natimanulu telegu cinma gaayakulu telegu cinma nepathyagaayakulu telegu cinma balanatulu krishna jalla gaayakulu turupu godawari jalla cinma natimanulu turupu godawari jalla rangastala natimanulu turupu godawari jalla mahilhaa gaayakulu turupu godawari jalla mahilhaa cinma nirmaatalu bhartia mahilhaa gaayakulu telegu cinma mahilhaa neepadhya gaayakulu
rahul desraj chaher, Uttar Pradesh ku chendina cricqeter. dhesheeya cricket‌loo Rajasthan, eandian premiyer leaguue‌loo Punjab knight tharapuna aadaadu. 2019 augustulo bhaaratadaesam tharapuna antarjaateeya cricket loki arangetram Akola. jananam rahul 1999, augustu 4na hinduism jaat kutumbamlo deshraj sidhu chaher - ushaa chaher dampathulaku Uttar Pradesh loni aagraalo janminchaadu. atani couzin sodharudu, dheepak kudaa bhartiya antarjaateeya cricqeter gaaa raaninchaadu. atani couzin maaltii chaher biollywood nati. vyaktigata jeevitam rahul tana chirakala snehituralu ishaanitho 2019loo nischitaartham chesukunadu. 2022 maarchilo vivaham chesukunadu. cricket rangam thandri tarupu menamama lokendra sidhu chaher atani cricket cooch, atani banduvu dheepak chaher‌ku kalisi sikshnha icchaaru. rahul tana annayya sodharudu dheepak chaher‌nu chusi 8 samvatsaraala vayassuloe cricket adatam praarambhinchaadu. phaast bowlar‌gaaa praarambhinchina rahul, tana asalau prathiba banthini spinning cheyadamlo undani grahinchaadu. dhesheeya cricket 2016, nevemberu 5na 2016–17 ranjee trophylo Rajasthan tharapuna phast-klaas cricket loki arangetram chesudu. 2017, phibravari 25na 2016–17 vijay hajare trophylo Rajasthan tharapuna tana list Una cricket loki arangetram Akola. 2017 phibravarilo 2017 eandian premiyer leaguue choose rising Pune suupar‌jaint jattu rahul‌nu 10 lakshalaku konugolu chesindi. 2017 epril 8na 2017 eandian premiyer leaguue‌loo tana twanty20 cricket cricket loki arangetram Akola. 2018 janavarilo 2018 ipl velamlo Mumbai indians atanini konugolu chesindi. 2018–19 vijay hajare trophylo Rajasthan tarafuna athyadhika wiketlu teesina bowlar‌gaaa nilichaadu, tommidhi match‌llo iravaimandini avut‌ chesudu. 2018 octoberulo 2018–19 devdhar troophee choose india sea jattulo empikayyadu. 2019 augustulo 2019–20 duleep troophee choose india greene dm skwad‌loo rahul empikayyadu. 2022 phibravarilo 2022 eandian premiyer leaguue tornament choose velamlo Punjab knight atanini konugolu chesindi. antarjaateeya cricket 2019 juulailoo westindies‌thoo jarigee siriis choose bhartiya twanty 20 internationale cricket jattuku rahul empikayyadu. 2019, augustu 6na westindies‌pai tana t20loki arangetram Akola. 2021 janavarilo inglaand‌thoo jarigee siriis choose bhartiya test jattulo aiduguru stand‌by player‌lalo okarigaa empikayyadu. marusati nelaloe modati testuku mundhu bhartiya jattulo cherchabaddaadu. 2021 juun loo srilankatho jarigee vaari siriis choose bharatadesa oneday internationale jattulo rahul empikayyadu. 2021 juulai 23na srilankapai bhaaratadaesam tharapuna tana oneday arangetram Akola. 2021 septembarulo, chaher 2021 icse purushula T20 prapancha kup choose bhartiya jattuku empikayyadu. moolaalu bayati linkulu jeevisthunna prajalu 1999 jananaalu Uttar Pradesh cricket creedakaarulu Uttar Pradesh creedakaarulu Uttar Pradesh vyaktulu Rajasthan cricket creedakaarulu bhartia oneday cricket creedakaarulu bhartia cricket creedakaarulu
malbar vinyaasam (exer saiz malbar ) anede ooka chaturbhuja aakriti loo jarigee nouka vinyaasam , indhulo America samyukta rastralu , jjapan, austrelia, enka bhaaratadaesam saswata bhaagaswaamulugaa unnayi vaasthavaaniki 1992loo bharat, America l Madhya dwaipaakshika kasarattu gaaa praarambhamiena taruvaata jjapan 2015loo saswata bhaagaswaami ayindhi. gatamlo simgapuur saswata bhaagaswaamyam lekunda varshika malbar siriis 1992 loo prarambhamaindi vaimaaniki kaaryakalaapaala nundi maritime inter‌diction operations vinyaasalu , yuddha poraata kaaryakalaapaala kanna vibhinna karyakalapalanu kaligi Pali. 2020 loo bhaaratadaesam chosen kasarattulalo australianu cherchaalane nirnayamtho, kuad ani piluvabadee praamtiya samuuhamlooni sabhyulandaruu sainikaparamgaa palgonadam idhey modatisari.malbar‌-2020 vinyaasaala sabhya deshalu, samudra ranga bhadratanu penchukune erpaatlalo unnayi. indhulo paalgonae deshaalannee, indo-pasifik‌ku svaechchaayuta, bahiranga, samagra maddatu isthaayi charithra hinduism mahasamudramlo bhartiya naavikaadalam-usa naavikaadalam Madhya dwaipaakshika kasarattugaa 1992 loo malbar vinyaasalu prarambhamayyayi.1998ki mundhu moodusaarlu jarigaay, appudu amerikanlu bhaaratadaesam anvaayudha pareekshachesina taruvaata yea vinyaasalanu nilipiveshaaru. ayithe, antarjaateeya ugravaadaaniki vyatirekamga adhyakshudu gorge doubleu bush chosen prachaaramlo bhaaratadaesam cherinappudu september 11 daadula taruvaata uunited stetes bharatadesamuto seinika sanbandhaalanu punaruddharinchindi. prathi etaa nirvahinche yea vinyasallo 2015 nunchi jjapan‌ kudaa saswata bhagaswamiga cherindhi. gta savatsaram jjapan‌ teeramlo yea vinyaasalu jarupagaa, 2018loo phillippines‌ samudra teeramlo jaripaaru. 2020 loni vinyasallo bharat‌thopaatu America, jjapan‌, austrelia dheshaalaku chendina neevee fores palgonnayi.indhulo austrelia tolisariga yea vinyasallo paalupanchukuntondi. 2020 novemeber loo konasaganunna modati dhasha kasarattullo covid‌-19 parimitula kaaranamgaa nalaugu deeshaala seinika sibbandi Madhya etuvanti sambandam ledhu .yea nalaugu deeshaala navika dhalaalu kalsi vinyaasalu cheeyadam padamoodellalo idhey modati saree. 24va vidatagaa chepadutunna yea vinyaasalu rendo dhasaloo nevemberu 2020 loo 17 nunchi 20va tedee varku arabian samudramloo konasaagaai moolaalu bhaaratadaesam
boman iraanee (jananam 2 dissember 1959) bharatadesaaniki chendina voice artiste, thiatre & cinma natudu. aayana 2003loo hindeelo vidudalaina darna  mana high cinematho sineerangamloki adugupetti munna bhay em.b.b.yess chitramlo natanaku gaand manchi gurtimpunandukuni hindiitoe paatu telegu, tamila cinemallo natinchaadu. boman iraanee 2009loo vidudalaina 3idiots cinimaaku gaand utthama sahaya natudigaa philimfare avaardunu andukunnadu. aayana  tana sonta cinma nirmaana samshtha iraanee mooveeton‌nu 24 janavari 2019na praarambhinchaadu. barand ambasider boman iraanee barand ambasider‌gaaa unna samshthalu puurii oily (mills) exotica kent orr.oa ehead ene.z.oa safola cars 24 ambipur nechar valey salahadaru boman iraanee bhaaratadaesam tharapuna aikyaraajyasamiti yokka internationale move‌ment (IIMUN ) salahaadaarula boardulo sabhyudigaa  unaadu. . natinchina cinemalu avaardulu moolaalu bayati linkulu jeevisthunna prajalu 1959 jananaalu
mucharam,Telangana raashtram, Khammam jalla, kallooru mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina kallooru nundi 7 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Khammam nundi 50 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 loo chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Khammam jalla loni idhey mandalamlo undedi. ganankaalu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 645 illatho, 2327 janaabhaatho 922 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1179, aadavari sanka 1148. scheduled kulala sanka 160 Dum scheduled thegala sanka 758. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 579785.pinn kood: 507209. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi.balabadi, maadhyamika paatasaala‌lu kalloorulo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala kallurulonu, inginiiring kalaasaala kuppenakuntlalonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala khammamloonu, polytechnic kottagudem lonoo unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala kallurulonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu khammamloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam muuchaaramloo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare.samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu muuchaaramloo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam muuchaaramloo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 76 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 24 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 48 hectares thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 75 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares banjaru bhuumii: 117 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 574 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 355 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 336 hectares neetipaarudala soukaryalu muuchaaramloo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 336 hectares utpatthi muuchaaramloo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mamidi, jonna moolaalu velupali lankelu
ene. santhaanam (jananam 21 janavari 1980) bharatadesaaniki chendina cinma natudu, nirmaataa. aama manmadhan (2004), sachiin (2005), polladhavan (2007) cinemallo pradhaana paatrallo natinchaadu. pradhaana paatralu television moolaalu bayati linkulu tamila cinma natulu
jeevita visheshaalu. vadlamudi srikrishna tenale taaluukaa moparru gramamlo agustuu 1927, na janminchaaru 15 aayana thandri venkatarathnam. aayana deesha. videsalalo unnanatha vidyalanu abhyasimchi, b, Una.yess., sea.em, yess.p., hetch.di.di, v.em.modalagupattaalanu andukunnaru. aayana bhaarya peruu jayamuna. ayanaku mugguroo kumaarulu ooka kumarte. aayana. lalo videshaalaku valasa vellaaru 1960americaaloo konthakaalam panichesaaru. americaaloo aavula gopalakrishnamoorthy garu kudaa eeyana intiloo konthakaalam unnare. americaaloo. Madhya kaalamlo aayana Uttar America telegu sangamlo praamtiya upaadhyakshunigaa panichesaaru 1979-81 parisoedhanalu. aayana deesha videsalalo vividha parisoedhanaa samsthalalo parisoedhanalu nirvahincharu raniket vaccine researchi laboratories. seeram inistityuut, Hyderabad (animal hasbandari department) madraasu (haidarabadu, yess), sea.ai cancer researchi laboratories.maikroe biological associetion, mariland America (depart mentu af infectias diseases und laboratories) north (chicago) modhalagu dadapu padihenu parisoedhaka samsthalalo panicheystuu parisoedhanalu nirvahincharu) jaateeya antarjaateeya sciencu jouurnals loo, ki paigaa parisoedhanaa patraalanuu veluvarinchina 100jaateeya . antarjaateeya vygnaanika sadassulalo, parisoedhanaa vyaasaalanu samarpincharu 60 anekamandi parisoedhaka vidyaarthulaku maargadarsakulugaa unnare. pramukha pasuvaidya vidyaavettagaa. parisoedhakulugaa, antarjaateeya khyaatini gadinchaaru, videsi sastravettala endarithono sikshnha pondutoo parisoedhanalu jaripaaru. anek videsi saastra vijnana samsthalalo gourava sabhyatvaanni andukunnaru. astamayam. aayana decemberu 2003 na maranhicharu 4 moolaalu. itara linkulu jananaalu 1927 maranalu 2003 theluguvaarilo vaidyulu theluguvaarilo pasuvaidyulu theluguvaarilo shaasthravetthalu pravasa bharatiyulu Guntur jalla pashu vaidyulu Guntur jalla shaasthravetthalu modadugu vijay
rayadurg, Anantapur jalla, rayadurg mandalaaniki chendina purapalaksangha hoda kaligi pattanham.rayadurg Karnataka rashtra sarihaddu nundi 7 ki.mee. dooramlo Pali. Karnataka loni ballariki 50 ki.mee dooramlo Pali. mro vaipu 12 ki.mee dooramlo molakaalmaaru (Karnataka) anabadee pattanham, each vaipu kalyanadurgam 40 ki.mee dooramlo unnayi. idi vijayanagar raajula 3va rajadhani. ikda 15va shathabda vaibhavam yea pattanhamloo kanipistundhi. ikda chaaala alayalu unnayi. ikda tirumalaloni venkateswaraswamy alayanni poelina aalaya shidhilaalu unnayi. ekkadi devalaya sikharaanni lohalatho kaaka chandanamtho tayyaru chesaru. yea alayanni punarnirminchaka vadileyadamtho prasthutham avasheshaalu mathram migilayi. rayadurg pattanhamloo pattu cheeralu neyatam ooka kutira parisrama. ekkadi janaabhaalo adhika saatam chenetha karmikulu ayithe kaalakramena chenetha parisrama kuntupadadamto jeense parisrama oopandukundi. ippudu yea prantham jeense pyaantluku prassiddhi. idi sarihaddu prantham kaavadam chetha ekkadi prajalu adhika saatam telegu, qannada remdu bhaashaluu matladagalaru. pramukhulu jaanamaddi hanumachastri: telugulo ooka vishishtamaina bahu gramtha rachayita. ithadu 1926 juun 5 loo Anantapur jalla rayadurgamlo janminchaadu. rayadurg jalla boardu haiskululo yess.yess.emle.sea chadivaadu. praivaetugaa b.Una. uttiirnudainaadu. b.idi. porthi chesudu. svayamkrushitho telegu, inglishu bhashalalo em.e. patta pondadu. tahaseeldaaru kaaryaalayam rayadurg tahasildar‌ karyalayaniki 150 ellu nindaayi. idi prabhutva saakhallo mukhyamaindi. tahasildar‌ bhavanam nirmimchi 150 samvastaralu avutunnaa ippatikee bhavanam padilangaa undatam harshaneeyam. 1859va samvatsaramlo apati bellari jalla kollektor‌ arar‌ hathave eddulabandlanu addeku tesukoni sainyaaniki avasaramaina vasthuvula ravaanhaa choose vatini viniyoginchukonevaaru. anantaram rayadurg eddula bandlu tenderla dwara teesukonnaaru. yea nepathyamlo 1865loo caruvu erpadatamtho paatu, cholera lanty vyaadhulathoo vamdalamamdi chanipoyaru. yea nepathyamlo 1265 fasaleeki sambamdhinchina bhuumii sistunu raddhu chesar. anantaram rayadurgamlo revenyuu vyavaharaala choose tahasildar‌gaaa venkatravunu neyaminchaaru. apati aangleyululo rayadurg nunchi palana paramaina karyakalapalanu nirvahinchenduku kaaryaalayaanni nirminchatalapettaaru. dheentho 1865 loo bhawanaanni nirminchaaru. bhawna nirmaanaaniki cavalsina penkulanu karnaatakaloni Mangaluru nunchi teppinchinatlu thelusthondi. ippatikee penkulapai unna 1865 samvatsaraanni chudavachu. apati nunchi ippati varku revenyuu kaaryakalapaalanu konasaagutuune unnayi. mukhyamgaa 1910loo karnaatakaloni koodligi taaluukaanu kudaa kalipi paalana saaginchinatlu charithra dwara thelusthondi. rayadurg tahasildar‌ kaaryaalaya bhavanam nedu nirminchabadutunna bhawanalaku aadarsamgaa nilustundi. moolaalu veluli lankelu Anantapur jalla paryaataka pradheeshaalu Anantapur jalla pattanhaalu
ఆరు (సిక్స్ పాయింట్ పార్ములా) పాయింట్ల ప్రాణాళికకు అనుగుణంగా రాష్ట్రపతి ఆదేశాన్ని అమలు చేయటానికి 1985 డిసెంబర్ 30 న ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం ఉత్తర్వు సంఖ్య 610 జారీచేసింది. ఈ ఉత్తర్వు రాష్ట్రములోని ఒక ప్రాంతములో ఉన్న ప్రభుత్వ ఉద్యోగాలలో స్థానికేతరులను తొలగించి, స్థానికులను నియమంచి అసమతౌల్యాన్ని తగ్గించటానికి ఉద్దేశించింది. మూలాలు, వనరులు వెలుపలి లంకెలు ఈనాడు వ్యాసం ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వ ఉత్తర్వులు ఆంధ్రప్రదేశ్ ఆధునిక చరిత్ర
కాళికాంబాల్ ఆలయం (తమిళం: காளிகாம்பாள் கோவில்) తమిళనాడులో చెన్నై నగరంలోని ప్యారీస్‌ కార్నర్‌ తంబుశెట్టి వీధిలో శ్రీ కాళికాంబాల్ (కామాక్షి), లార్డ్ కామదేశ్వరులకు అంకితం చేయబడిన సుప్రసిద్ధ దేవాలయం. రాజాజీ సలైకి సమాంతరంగా జార్జ్‌టౌన్‌లోని ప్రముఖ ఆర్థిక వీధి అయిన తంబు చెట్టి వీధిలో ఈ ఆలయం ఉంది. ఆలయ విశేషాలు కాళికాంబాల్ ఆలయం వాస్తవానికి ప్రస్తుత సెయింట్ జార్జ్ కోట ఉన్న ప్రదేశంలో సముద్ర తీరానికి దగ్గరగా ఉండేది. బ్రిటీష్ ఈస్ట్ ఇండియా కంపెనీ కోటను నిర్మించినప్పుడు, ఆలయాన్ని 1640 మార్చి 1(CE)న ప్రస్తుత ప్రదేశానికి మార్చారు. ఈ నిర్మాణం 1678 వరకు కొనసాగింది.17వ శతాబ్దపు మరాఠా యోధుడు, రాజు, మరాఠా సామ్రాజ్య స్థాపకుడు ఛత్రపతి శివాజీ 1677న అక్టోబర్ 3న ఈ ఆలయాన్ని సందర్శించారు. అంతకుముందు దేవి భీకర రూపంలో ఉండేదని ఆది శంకరుడు కామాక్షి దేవి శాంత స్వరూప (శాంత భంగిమ)లో ఆరాధన చేసారని భక్తుల విశ్వాసం. తమిళ కవి సుబ్రమణ్య భారతి 20వ శతాబ్దపు ప్రారంభంలో ఆలయాన్ని సందర్శించేవారు. 1952లో ఆండవన్ పిచ్చి రచించిన ఉల్లం ఉరుగుతయ్య అనే తమిళ భక్తి గీతం ఆలయ ప్రాంగణంలో రూపొందించబడింది. 1980వ దశకంలో 10 మీటర్ల ఎత్తైన రాజగోపురం నిర్మించబడింది. ఈ రాజగోపురం నిర్మాణం 1976 జనవరి 22న ప్రారంభమై 1983 జనవరి 21న పూర్తయింది. 2014లో మరి కొంత ఆలయ విస్తరణ జరిగింది. కాళికాంబాల్ అమ్మవారిని కొట్టైఅమ్మన్, చెన్నమ్మన్ వంటి ఇతర పేర్లతో కూడా స్థానికులు కొలుస్తారు. వార్షిక బ్రహ్మోత్సవాలు 2022 2022 జూన్ 3న కాళికాంబాల్ ఆలయంలో ధ్వజారోహణంతో వార్షిక బ్రహ్మోత్సవాలు ప్రారంభమయ్యాయి. వీటిలో భాగంగా జూన్ 9న రథోత్సవం కనులపండువగా నిర్వహించారు. ఈ సందర్భంగా మీనాక్షి అలంకరణతో కాళికాంబాల్ రథంపై కొలువుదీరారు. మూలాలు చెన్నైలోని దేవాలయాలు తమిళనాడులోని దేవాలయాలు
ఆనంద్ బక్షి సుప్రసిద్ద హిందీ సినీ కవి. ఈయన అనేక జనరంజకమైన పాటలను రచించాడు. జీవిత విశేషాలు ఆనంద్ బక్షి (బక్షి ఆనంద్ ప్రకాష్ వైద్) ప్రస్తుతం పాకిస్థాన్‌లో ఉన్న రావల్పిండిలో 1930, జూలై 21న జన్మించాడు. ఇతని పూర్వీకులు రావల్పిండి సమీపంలో ఉన్న కుర్రీ గ్రామానికి చెందిన మోహ్యాల్ బ్రాహ్మణులు. వీరి మూలాలు కాశ్మీర్‌లో ఉన్నాయి. ఇతడు 5 సంవత్సరాల వయసులో ఉన్నప్పుడు ఇతని తల్లి సుమిత్ర మరణించింది. విభజన సమయంలో ఇతని కుటుంబం పూనే, మీరట్‌ల గుండా ప్రయాణించి ఢిల్లీకి వలస వచ్చింది అక్కడ స్థిరపడింది. ఇతని ప్రాథమిక విద్య అనంతరం ఇతడు భారతీయ సైన్యంలో చేరాడు. ఇతనికి చిన్నతనం నుండే కవిత్వం వ్రాయాలని ఉబలాటం ఉండేది. అయితే సైన్యంలో ఇతనికి సమయం దొరకక ఎక్కువగా వ్రాయడానికి కుదరలేదు. సమయం చిక్కినప్పుడల్లా ఇతడు కవిత్వం వ్రాసేవాడు. తన పాటలను సైన్యంలో స్థానిక కార్యక్రమాలలో ఉపయోగించేవాడు. సైన్యంలో ఇతడు ఎక్కువ కాలం పనిచేశాడు. సినిమా రంగం ఇతడు హిందీ సినిమాలలో రచయితగా, గాయకుడిగా పేరు తెచ్చుకోవాలని ప్రవేశించాడు. కానీ చివరకు గేయ రచయితగా రాణించాడు. బ్రిజ్‌మోహన్ సినిమా భలా ఆద్మీ (1958) చిత్రంతో ఇతనికి గీతరచయితగా గుర్తింపు వచ్చింది. 1956 నుండి 1962 వరకు కొన్ని చిత్రాలకు పనిచేసినా 1962లో మెహెందీ లగీ మేరీ హాత్తో ఇతని విజయ పరంపర ప్రారంభమయ్యింది. ఇతడు మొత్తం 638 హిందీ సినిమాలకు 3500లకు పైగా పాటలను వ్రాశాడు. ఇతని పాటలకు లక్ష్మీకాంత్-ప్యారేలాల్, ఆర్.డి.బర్మన్, కళ్యాణ్‌జీ ఆనంద్‌జీ, ఎస్.డి.బర్మన్, అను మాలిక్, రాజేష్ రోషన్, ఆనంద్-మిలింద్ మొదలైన సంగీత దర్శకులు బాణీలు కూర్చగా, షంషాద్ బేగం, ఇలా అరుణ్, ఖుర్షీద్ బావ్రా, అమీర్‌బాయి కర్ణాటకి, సుధా మల్హోత్రా, కిశోర్ కుమార్, శైలేంద్ర సింగ్, కుమార్ సానూ, కవితా కృష్ణమూర్తి వంటి అనేక మంది గాయనీ గాయకులు ఇతని పాటలను ఆలపించారు. ఇతడు వ్రాసిన పాటలలో 1972లో వచ్చిన హరేరామ హరేకృష్ణ చిత్రంలోని దమ్‌ మారో దమ్ పాట ఇతడిని ప్రతిభావంతుడైన రచయితగా నిలబెట్టింది. ఇతడు గీతరచన చేసిన చిత్రాలలో బాబీ, అమర్ ప్రేమ్‌, ఆరాధన, జీనే కీ రాహ్, మేరా గావ్ మేరా దేశ్, ఆయే దిన్ బహార్ కే, ఆయా సావన్ ఝూమ్‌కే, సీతా ఔర్ గీతా, షోలే, ధరమ్‌ వీర్, నగీనా, లమ్హే, హమ్‌, మొహ్రా, దిల్ వాలే దుల్హనియా లేజాయేంగే, పర్‌దేశ్, దుష్మన్, తాళ్, మొహబ్బతే, గదర్:ఏక్ ప్రేమ్‌ కథ, యాదే వంటి అనేక విజయవంతమైన చిత్రాలున్నాయి. ఇతడు ఉత్తమ గేయ రచయితగా ఫిల్మ్‌ఫేర్ పురస్కారానికై 40 సార్లు నామినేట్ చేయబడ్డాడు. వాటిలో 4 పర్యాయాలు ఉత్తమ గేయరచయితగా ఫిల్మ్‌ఫేర్ పురస్కారం దక్కించుకున్నాడు. మరణం ఇతడు తన జీవితంలో విపరీతంగా ధూమపానం చేయడం వల్ల ఇతని ఊపిరితిత్తులు, గుండె సంబంధిత వ్యాధులతో బాధపడ్డాడు. పర్యవసానంగా బ్యాక్టీరియల్ ఇన్ఫెక్షన్‌తో 2002, మార్చి 30వ తేదీన తన 71వ యేట మరణించాడు. మరణించేనాటికి ఇతనికి భార్య కమలా మోహన్ బక్షి, కుమార్తెలు సుమన్ దత్, కవితా బాలి, కుమారులు రాజేష్ బక్షి, రాకేష్ బక్షి ఉన్నారు. ఇతడు రచించిన పాటలున్న చివరి సినిమా మెహబూబా ఇతని మరణానంతరం విడుదలయ్యింది. మూలాలు బయటి లింకులు ఫిల్మ్ ఫేర్ పురస్కారాలు మరిన్ని వివరాలు 1920 జననాలు 2001 మరణాలు బాలీవుడ్ సినిమా పాటల రచయితలు
viswanathapuram paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: viswanathapuram (goopavaram) - Kadapa jillaaloni goopavaram mandalaaniki chendina gramam viswanathapuram (chintakommadinne) - Kadapa jillaaloni chintakommadinne mandalaaniki chendina gramam
chandapur, Telangana raashtram, siddhipeta jalla, toguta mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina toguta nundi 6 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina siddhipeta nundi 25 ki. mee. dooramloonuu Pali. jillala punarvyavastheekaranalo 2016 aktobaru 11na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata medhak jillaaloni idhey mandalamlo undedi. graama janaba 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 209 illatho, 920 janaabhaatho 297 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 452, aadavari sanka 468. scheduled kulala sanka 213 Dum scheduled thegala sanka 12. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 573080.pinn kood: 502278. vidyaa soukaryalu sameepa balabadi togutalonu, praadhimika paatasaala, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala‌lu venkatraopetalonoo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala siddhipetalo unnayi. sameepa vydya kalaasaala hyderabadulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu siddhipetaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram siddhipetalonu, divyangula pratyeka paatasaala haidarabadu lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 8 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam chandapurlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 36 hectares vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 6 hectares saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 4 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 29 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 1 hectares banjaru bhuumii: 1 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 218 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 121 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 100 hectares neetipaarudala soukaryalu chandapurlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 100 hectares utpatthi chandapurlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, pratthi moolaalu velupali lankelu
గెర్రిలగద్ద, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, చింతపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చింతపల్లి నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 95 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 57 ఇళ్లతో, 211 జనాభాతో 0 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 106, ఆడవారి సంఖ్య 105. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 209. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 585235.పిన్ కోడ్: 531111. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు చింతపల్లిలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చింతపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల మాకవరపాలెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల చింతపల్లిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఒక నాటు వైద్యుడు ఉన్నారు. తాగు నీరు బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవాకేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామంనుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం గెర్రిలగడ్డలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: ఉత్పత్తి గెర్రిలగడ్డలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, చోళ్ళు మూలాలు
vekayyapalem, alluuri siitaaraamaraaju jalla, anantagiri mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina anantagiri nundi 26 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Visakhapatnam nundi 66 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 38 illatho, 138 janaabhaatho 65 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 67, aadavari sanka 71. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 138. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 584251.pinn kood: 535145. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala shrungavarapukotalonu, praathamikonnatha paatasaala , maadhyamika paatasaala chilakalageddalonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala shrungavarapukotalonu, inginiiring kalaasaala visaakhapatnamloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala shrungavarapukotalonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu visaakhapatnamloonuu unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 8 gantala paatu vyavasaayaaniki vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam venkayyapaalemlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 26 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 30 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 8 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 8 hectares moolaalu
pramukha rachayitalu, natulaina paruchuuri venkateswararao, paruchuuri gopalkrishna 1989loo erpaatu chosen nataka parishatte paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu. 2016 epril‌ 27 nunchi mee 3 varku varku Guntur jalla loni pallekona gramamlo 26va akhila bhartiya nataka poteelu jarigaay. mee 3 ratri gam. 8.30ni.laku bahumati pradaanootsava sabha jargindi. parishattu vivaralu - nataka/natikalu bahumatula vivaralu nataka vibhaagam utthama pradarsana - jagamanta kutunbam dviteeya utthama pradarsana - assarabhasarabha utthama darsakatvam - orr. vaasudevaraavu (assarabhasarabha) utthama rachana - venkata kandula (jagamanta kutunbam) utthama natudu - p.yess. satyanarayna (nalaugu godala Madhya) dviteeya utthama natudu - kauvery satyanarayna (jeevitaartham) utthama nati - bhargavi (assarabhasarabha) utthama haasya natudu - em. saambasaavaraavu utthama pratinaayakudu - v. satyanarayna utthama carector natudu - p. chandramauli (jagamanta kutunbam) utthama carector nati - dasari ramaadhevi (nalaugu godala Madhya) utthama sahaya natudu - yess.kao. resul saaheb (jagamanta kutunbam) utthama sahaya nati - nagarani (jagamanta kutunbam) pratyeka bahumatulu - kattaa aanthoni (jeevitaartham), lahri gudivaada (brindavanam) utthama rangaalankarana - ajoy raj (prapamcham ny guppitlo) utthama sangeetam - p. lilamohan, sitaram, parmesh (assarabhasarabha) utthama aaharyam - p. mohun, adivi shekar, leelaavathi (assarabhasarabha) natika vibhaagam utthama pradarsana - yevarini yavaru kshaminchaali dviteeya utthama pradarsana - bipass truteeya utthama pradarsana - sarikotha manshulu utthama darsakatvam - uday bhaagavatula (yevarini yavaru kshaminchaali) utthama rachana - uday bhaagavatula (yevarini yavaru kshaminchaali) dviteeya utthama rachana - aakella shivaprasad (bipass) utthama natudu - gooparaju ramanan (bipass) dviteeya utthama natudu - uday bhaagavatula (yevarini yavaru kshaminchaali) utthama nati - surabhi lalita (gadi) utthama haasya natudu - lakshman miisaala (illali mucchatlu) utthama pratinaayakudu - p.ios. vijay kumar (gadi) utthama carector natudu - jaiprakash reddy (vaitarani) utthama carector nati - lakshmi. ti (sarikotha manshulu) utthama sahaya natudu - yess.kao. misro (chivari adhyayam) utthama sahaya nati - jayasree nayudu (yevarini yavaru kshaminchaali) pratyeka bahumatulu - kao. sunaina josaf (ranke), puurna sathyam (chivari adhyayam) utthama rangaalankarana - surabhi subhsh, chrianjeevi (gadi) utthama sangeetam - yess.p. sethuram, caarthik (nanati batuku natakam) prayoogaathmaka natika - chivari adhyayam ivikuda chudandi paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2011 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2012 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2013 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2014 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2015 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2017 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2018 paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu - 2019 moolaalu telegu naatakarangam paruchuuri raghubaabu smaraka nataka parishattu
marko pollo (aamglam : Marco Polo) (1254 septembaru 15 – 1324 janavari 9 ledha juun 1325)) ooka vartakudu, yaatrikudu (saahasa yaatrikudu) ithanu venisku chendinavadu prapancha yaatrikudigaa prassiddhi chendinavaadugaa prassiddhi, ("ooka mallan" ledha marcopola yatralu). pollo tana andriyeina nikkolo, pinatandri maffiotho kalsi prayaaninchaadu. pattu margam gunda chainaa varku prayaaninchaadu. (chainanu ithanu khitan prajalu unna kaaranamgaa cathay ani pilichadu), chengeej khan manumadu, yuan samrajya sthaapakudu ayina kublai khannu kalisadu. marko pollo (Marco Polo) (1254 septembaru 15 – 1324 janavari 9 ledha juun 1325) ooka vartakudu, yaatrikudu (saahasa yaatrikudu) ithanu venis ku chendinavadu. prapancha yaatrikudigaa prassiddhi chendinavaadugaa prassiddhi, . pollo tana andriyeina nikkolo, pinatandri maffiotho kalsi prayaaninchaadu. pattu margam gunda chainaa varku prayaaninchaadu. (chainanu ithanu khitan prajalu unna kaaranamgaa cathay ani pilichadu), chengeej khan manumadu, yuan samrajya sthaapakudu ayina kublai khan nu kalisadu. manadesaniki chaalaamandi videsheeyulu vachi vellaaru. vaariloo marko pollo chaaala mukhyudu. intani muulangaa bhaaratadaesam girinchi bayta prapanchaniki telisindhi. padamuudoo sataabdamloo kaakateeya rudramadevi kaalamlo mana praantaalakuu, itara dheshaalakuu prayaaninchina venis‌ naavikudu marcopola vividha deeshaala, jatula prajalanu parisilinchi, sakramamgaa visheshaalanu saekarinchaadu ivi chudandi afanasi nikitin madhyasia krusedulu madhyayugapu chainalo iropa vaasulu asiya anveeshana racharikapu chainaa antarjaateeya sambandhaalu fryer julien giovanni daa piaan del corpine hitom I - armeniyaa (1254-1255) ibun batuta madhyayugam mangol saamraajyam mangol dhadulu imion parvatam nikolo daa county odoric - pordenan rabban bars souma (turko-mangol, ithanu 1280loo airopanu sandarsinchaaduu) radhanit venis republik silku dhaari chainaa-romman sambandhaalu varthaka margalu rubruk ku chendina viliam moolaalu itara pathanaalu Bergreen, Laurence, Marco Polo, Alfred A. Knopf, New York, 2007, ISBN 978-1-4000-4345-3 Hart, Henry H., Marco Polo, Venetian Adventurer, University of Oklahoma Press, 1967 Larner, John, Marco Polo and the Discovery of the World, Yale University Press, 1999 Wood, Frances, Did Marco Polo Go to China?, Westview Press, 1995 Yule, Henry (Ed.), The Travels of Marco Polo, Dover Publications, New York, 1983 [new edition of: London, 1870] baahya lankelu Polo's travels F. Wood's "Did Marco Polo Go To China?" - A critical analysis of this theory by Dr Igor de Rachewiltz of the Australian National University prapancha prasiddhulu italii 1254 jananaalu 1324 maranalu yaatrikulu italii yaatrikulu chainaa yokka yaatrikulu bhaaratadaesam sandarsinchina yaatrikulu
AndhraPradesh raj‌bhavan Vijayawada praanthamlo unna prabhutva bhavanam. idi AndhraPradesh gavarnaru adhikarika nivaasamgaa vupayogapaduthundi. charithra 2014 loo Telangana raashtram yerpadina taruvaata,yea.yess.emle.narsimhan 2019 varku AndhraPradesh, Telangana rendintiki samyukta guvernor‌gaaa panichesaaru. taruvaata, bishwabhushan harichandan 23va AndhraPradesh gavarnaru (andhrrapradesh nundi Telangana vibhajinchaaka rendava gavarnaru) gaaa neyaminchina taruvaata, guvernor nivaasam choose pratyeka raj bhavan avasaramaindhi. nara chandrababunaidu netrutvamloni AndhraPradesh prabhuthvam 2019 loo vijayavaadalooni prabhutva neetipaarudala gruhanni raj bhavan‌gaaa marchindhi. moolaalu itara lankelu rajbhavan.ap.gov.in/ AndhraPradesh prabhuthvam Vijayawada bhavanalu, nirmaanaalu
దుర్గ 2020 డిసెంబరు 10న విడుదలైన తెలుగు చలన చిత్రం. మంగళ ప్రొడక్షన్స్ బ్యానర్ కింద యారత రాం ప్రసాద్ రెడ్ది నిర్మించిన ఈ సినిమాకు ఆర్.కె.సెల్వమణి దర్శకత్వం వహించాడు. ఈ చిత్రానికి ఎస్.డి.శరత్ కుమార్ సంగీతాన్నందించాడు. తారాగణం రోజా వేణు సువలక్ష్మి కె.ఆర్.విజయ తనికెళ్ళ భరణి చలపతి రావు పొట్టిమణి రమ్యశ్రీ నేహా (బాలనటి) బేబి హేమలత బేబి వి.డయానా మాస్టర్ విశాల్ సాంకేతిక వర్గం పాటలు: సిరివెన్నెల సీతారామశాస్త్రి, చంద్రబోస్, విశ్వనాథ్ కెమేరా: గణేష్, గాంధీ నృత్యం: లలితా మణి, రాజశేఖర్ ఫైట్స్ : తేజ దర్శకత్వేం: ఆర్.కె.సెల్వమణి పాటలు ఎంతలేసి కన్నులమ్మా చూడలేని చుక్కలే.. మల్లీ మరుమల్లీ... మూలాలు బాహ్య లంకెలు దుర్గ సినిమా యూట్యూబ్ లో
manginapudi paerutoe chaaala vyasalu unnayi. aa vyaasaala jaabithaa: manginapudi (donakonda) - prakasm jillaaloni donakonda mandalaaniki chendina gramam manginapudi (machilipatnam) - krishna jalla jillaaloni machilipatnam mandalaaniki chendina gramam
manoharabad mandalam, Telangana raashtram, medhak jalla loni mandalam. 2016 loo jargina jillala punarvyavastheekaranalo bhaagamgaa yea mandalaanni erparacharu. danki mundhu kudaa yea mandalam idhey jillaaloo undedi. prasthutham yea mandalam tupran revenyuu divisionulo bhaagam. punarvyavastheekaranaku mundhu idi siddipet divisionulo undedi.yea mandalamlo 16 revenyuu gramalu unnayi. nirjana gramalu leavu. Mandla kendram manoharabad. ganankaalu 2016 loo jargina punarvyavastheekaranalo yerpadina yea Mandla vaishaalyam 87 cha.ki.mee. Dum, janaba 25,903. janaabhaalo purushulu 13,065 Dum, streela sanka 12,838. mandalamlo 6,020 gruhalunnayi. 2016 loo yerpadina mandalam punarvyavastheekaranaku mundhu manoharabad gramam idhey jalla, siddipeta revenyuu divisionu loni thoofran mandalam loo undedi.2016 loo jargina jillala punarvyavastheekaranalo bhaagamgaa thoofran mandalam loni 14 gramalu, idhey jalla, idhey revenyuu divisionu loni shivampeta mandalam loni 2 gramalu vidagottuta dwara yea mandalam 2016 aktobaru 11 nundi amaluloeki vacchindi. mandalam loni gramalu revenyuu gramalu lingareddipeta palat ramaipalli venkatapur agrahara dharmarajupalli chaatla gauraram konayipalli manoharabad jeedipalli kuuchaaram kallakal muppireddipalli rangaipalli kondapur potharam parkibanda moolaalu bayati linkulu 2016 loo yerpataina Telangana mandalaalu
petraayi, alluuri siitaaraamaraaju jalla, gudem kottaveedhi mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina gudem kottaveedhi nundi 44 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 155 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 77 illatho, 350 janaabhaatho 145 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 182, aadavari sanka 168. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 349. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 585391.pinn kood: 531133. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala seelerulonu, praathamikonnatha paatasaala daarakondalonu, maadhyamika paatasaala daarakondaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala seelerulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chintapallilonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala chintapallilonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekkuvaduuramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. bhuumii viniyogam petrailo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 5 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 16 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 120 hectares banjaru bhuumii: 4 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 124 hectares utpatthi petrailo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, mokkajonna, raagulu moolaalu
ప్రవాస ప్రభుత్వం అనేది ఒక దేశానికి లేదా అర్ధ సార్వభౌమ రాజ్యానికి చెందిన చట్టబద్ధమైన ప్రభుత్వం అని చెప్పుకునే రాజకీయ సమూహం. కానీ ఇది స్వదేశంలో చట్టపరమైన అధికారాన్ని వినియోగించుకోలేక, మరొక రాజ్యంలో లేదా మరొక దేశంలో పని చేస్తూ ఉంటుంది. ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వాలు సాధారణంగా ఏదో ఒకరోజున తమ స్వదేశానికి తిరిగి వెళ్ళి అధికారాన్ని చేజిక్కించుకుంటామని యోచిస్తాయి. ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వం అవశిష్ట రాజ్యం కంటే భిన్నంగా ఉంటుంది. అంటే అవశిష్ట రాజ్యం, ఆ రాజ్యానికి గతంలో ఉన్న భూభాగంలో కొంత భాగాన్ని నియంత్రిస్తుంది. ఉదాహరణకు, మొదటి ప్రపంచ యుద్ధంలో, దాదాపు బెల్జియం మొత్తాన్నీ జర్మనీ ఆక్రమించింది. అయితే బెల్జియం, దాని మిత్రదేశాలు దేశానికి పశ్చిమాన ఒక చిన్న ముక్కను తమ అధీనంలో ఉంచుకున్నాయి. అది అవశిష్ట రాజ్యం అవుతుంది. దీనికి విరుద్ధంగా, ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వం తన భూభాగం మొత్తాన్నీ కోల్పోతుంది. అయితే, వాస్తవానికి చూస్తే ఈ వ్యత్యాసం చాలా స్వల్పంగా ఉండవచ్చు; పై ఉదాహరణలో, సెయింట్-అడ్రెస్సేలోని బెల్జియన్ ప్రభుత్వం ఫ్రెంచి భూభాగంలో ఉంది. పైగా చాలా ఆచరణాత్మక ప్రయోజనాల కోసం ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వం లాగానే వ్యవహరించింది. యుద్ధంలో ఆక్రమించుకోబడినప్పుడు గాని, అంతర్యుద్ధం, విప్లవం లేదా సైనిక తిరుగుబాటు తరువాత గానీ ప్రవాస ప్రభుత్వాలు ఏర్పడతాయి. ఉదాహరణకు, రెండవ ప్రపంచ యుద్ధంలో జర్మనీ విస్తరణ సమయంలో, కొన్ని యూరోపియన్ ప్రభుత్వాలు నాజీ జర్మనీ చేతిలో నాశనమైపోయే బదులు యునైటెడ్ కింగ్‌డమ్‌లో ఆశ్రయం పొందాయి. మరోవైపు, నేతాజీ సుభాష్ చంద్రబోస్ ప్రకటించిన స్వేచ్ఛా భారతదేశపు తాత్కాలిక ప్రభుత్వం బ్రిటీష్ ఆక్రమణదారులను నుండి దేశాన్ని విడిపించేందుకు జపనీయుల మద్దతును తీసుకోవాలని ప్రయత్నించింది. ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వం పాలక ప్రభుత్వపు చట్టవిరుద్ధతపై ప్రజల్లో విస్తృతంగా ఉన్న భావనల నుండి కూడా ఏర్పడవచ్చు. ఉదాహరణకు 2011 లో సిరియన్ అంతర్యుద్ధం ప్రారంభమైన కారణంగా, పాలక బాత్ పార్టీ పాలనను అంతం చేయడానికి ప్రయత్నించిన సమూహాలు కలిసి సిరియా విప్లవ, ప్రతిపక్ష దళాల జాతీయ కూటమి ఏర్పరచారు. ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వాల ప్రభావం ప్రధానంగా విదేశీ ప్రభుత్వాల నుండి లేదా దాని స్వంత ప్రజల నుండి లభించే మద్దతుపై ఆధారపడి ఉంటుంది. కొన్ని బహిష్కృత ప్రభుత్వాలు బలీయమైన శక్తిగా అభివృద్ధి చెందుతూ, దేశంలోని ప్రస్తుత పాలకులకు తీవ్రమైన సవాలు విసురుతాయి. మరికొన్ని పేరుకే ప్రభుత్వాలుగా మిగిలిపోతాయి. ప్రవాస ప్రభుత్వం అనే పేరు ఉనికి లోకి రాక ముందు నుండే అలాంటి ప్రభుత్వాలు ఉన్నాయి. రాచరిక ప్రభుత్వాల కాలాల్లో, నిర్వాసిత చక్రవర్తులు లేదా రాజవంశాలు కొన్నిసార్లు ప్రవాసంలో సభలు తీర్చి ప్రభుత్వాలు నడిపారు. హౌస్ ఆఫ్ బౌర్బన్ దీనికి ఒక ఉదాహరణ. ఫ్రెంచ్ విప్లవం సమయంలో దీనిని ప్రజలు పడగొట్టిన తర్వాత కూడా దీన్నే చట్టబద్ధమైన ఫ్రాన్స్ ప్రభుత్వం అని ఇతర దేశాలు గుర్తించాయి. 1803-04 నుండి 1815 వరకు నెపోలియన్ బోనపార్టే చేసిన యుద్ధాల కాలంలో కూడా ఇది కొనసాగింది. రాజ్యాంగ రాచరికం వ్యాప్తి చెందడంతో, దేశం నుండి బహిష్కృతులైన రాజులు, ఒక ప్రధానమంత్రిని పెట్టుకుని ప్రభుత్వాలను ఏర్పటు చేసారు. పీటర్ స్జోర్డ్స్ గెర్బ్రాండీ నేతృత్వంలోని రెండవ ప్రపంచ యుద్ధ కాలపు డచ్ ప్రభుత్వం దీనికి ఒక ఉదాహరణ. కార్యకలాపాలు ప్రవాసంలో ఉన్న ప్రభుత్వాలు తమ రోజువారీ వ్యవహారాల నిర్వహణలో అనేక రకాల చర్యలను చేపట్టవచ్చని అంతర్జాతీయ చట్టం గుర్తించింది. ఈ చర్యలలో కిందివి ఉన్నాయి: ద్వైపాక్షిక లేదా అంతర్జాతీయ ఒప్పందంలో ఒక పక్షంగా ఉండడం స్వంతంగా రాజ్యాంగాన్ని రాసుకోవడం లేదా సవరించుకోవడం సైనిక దళాలను నిర్వహించడం ఇతర రాజ్యాల నుండి దౌత్య గుర్తింపును నిలుపుకోవడం లేదా కొత్తగా గుర్తింపును పొందడం గుర్తింపు కార్డులు జారీ చేయడం కొత్త రాజకీయ పార్టీల ఏర్పాటును అనుమతించడం ఎన్నికలు నిర్వహించడం ప్రవాస ప్రభుత్వానికి ఆశ్రయమిచ్చిన దేశంలో, ప్రవాస ప్రభుత్వ దేశపు జనాభా పెద్ద సంఖ్యలో ఉంటే, లేదా తమ జాతొకి చెందిన ప్రజలు అతిధేయ దేశంలో పెద్ద సంఖ్యలో ఉంటే, ప్రవాస ప్రభుత్వం అతిధేయ దేశంలో కొన్ని పరిపాలనా విధులను చేఒపట్టవచ్చు. ఉదాహరణకు, రెండవ ప్రపంచ యుద్ధ కాలంలో ఏర్పడ్ద స్వేచ్ఛా భారత ప్రభుత్వం, బ్రిటిష్ మలయాలో ఉన్న భారతీయ జనాభాలో అటువంటి అధికారాన్నే కలిగి ఉండేది. దీన్ని అప్పటి జపనీస్ మిలిటరీ అధికారుల సమ్మతించారు. ప్రవాసంలో ఉన్న గత ప్రభుత్వాలు కూలదోయబడిన మాజీ రాజ్యాల ప్రభుత్వాలు ప్రవాసంలో ఉన్న ఈ ప్రభుత్వాలు తొలగించబడిన ప్రభుత్వాలు లేదా పాలకులు ఏర్పరచారు. ఒకప్పుడు తాము పాలించిన రాజ్యానికి చట్టబద్ధమైన పాలకులమని చెప్పుకుంటారు గానీ, ఆ రాజ్యం ఇప్పుడు ఉనికిలో లేదు. తొలగించబడిన దేశాంతర్గత భూభాగాల ప్రభుత్వాలు ఈ ప్రభుత్వాలు ప్రస్తుతం దావా చేస్తున్న భూభాగం మొత్తాన్ని లేదా చాలావరకు ఒకప్పుడూ పాలించాయి. కానీ ప్రస్తుతం దానిలో ఒక చిన్న భాగంపై నియంత్రణను కొనసాగిస్తూనే, గతంలో తమ నియంత్రణలో ఉన్న మొత్తం భూభాగంపై దావా చేసుకుంటూనే ఉన్నాయి. "ప్రవాస ప్రభుత్వాలు" గా కొందరు భావించే ప్రస్తుత ప్రభుత్వాలు రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా ప్రభుత్వం: ప్రస్తుతం తైపీలో ఉన్న రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా ప్రభుత్వం తనను తాను ప్రవాస ప్రభుత్వంగా భావించదు. కానీ తైవాన్ రాజకీయ స్థితిపై చర్చలో పాల్గొన్న కొందరు దీనిని ప్రవాస ప్రభుత్వం గానే పేర్కొన్నారు. రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనాకు ప్రస్తుతం తైవాన్ ద్వీపంతో పాటు, మరి కొన్ని ఇతర ద్వీపాలపై నియంత్రణ ఉంది. అంతే కాకుండా, పీపుల్స్ రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా భూభాగంతో పాటు, ఆఫ్ఘనిస్తాన్, భూటాన్, ఇండియా, జపాన్, మయన్మార్, పాకిస్తాన్‌, రష్యా, తజికిస్తాన్ దేశాల్లోని కొన్ని ప్రాంతాలు కూడా తమ దేశం లోని భాగాలేననే వాదన చేస్తోంది. రెండవ ప్రపంచ యుద్ధం ముగింపులో తైవాన్ సార్వభౌమత్వాన్ని రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనాకు చట్టబద్ధంగా అందజేయబడలేదు అనే వాదనపై ఈ "ప్రభుత్వం-ప్రవాస" వాదన ఆధారపడి ఉంటుంది. దాని ఆధారంగా రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా విదేశీ భూభాగంలో ఉంది. కాబట్టి దీనిని ప్రవాస ప్రభుత్వం గానే పరిగణించాలి. దీనికి విరుద్ధంగా, యుద్ధం ముగిసిన తరువాత, తైవాన్ సార్వభౌమత్వాన్ని రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనాకు చట్టబద్ధంగా తిరిగి ఇచ్చినట్లుగా భావించే వారు ఈ సిద్ధాంతాన్ని అంగీకరించరు. పీపుల్స్ రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా ప్రభుత్వం, రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా (తైవాన్) లోని కుమింటాంగ్ లు రెండూ ఈ రెండో అభిప్రాయాన్ని కలిగి ఉన్నాయి. అయితే, యుద్ధం ముగింపులో తైవాన్ సార్వభౌమత్వాన్ని చట్టబద్ధంగా రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనాకు తిరిగి ఇవ్వబడిందనీ, రిపబ్లిక్ ఆఫ్ చైనా ప్రభుత్వం-ప్రవాసంగా ఉందనీ, తైవాన్ చైనా భూభాగంలో భాగమనీ అంగీకరించని వారు కూడా ఉన్నారు. తైవాన్‌లో ప్రస్తుత డెమొక్రాటిక్ ప్రోగ్రెసివ్ పార్టీ ఈ అభిప్రాయానికి మొగ్గు చూపుతుంది. తైవానీస్ స్వాతంత్ర్యానికి అది మద్దతు ఇస్తుంది. దేశాంతర్గత భూభాగాలకు చెందిన ప్రభుత్వాల ప్రత్యామ్నాయ వేర్పాటువాద ప్రభుత్వాలు ప్రస్తుతం ప్రవాసంలో ఉన్న ఈ ప్రభుత్వాలు మరొక రాజ్యం లోని స్వయంప్రతిపత్త భూభాగాల చట్టబద్ధతపై దావా చేస్తాయి. వీటిని ప్రత్యేక రాజ్యంగా స్వాతంత్ర్యాన్ని ప్రకటించని ప్రభుత్వాలు లేదా పాలకులు ఏర్పరచారు. గత ప్రస్తుత రాజ్యాల ప్రత్యామ్నాయ ప్రభుత్వాలు ఈ ప్రభుత్వాలు, రాజకీయ సంస్థలు, ప్రతిపక్ష పార్టీలూ బహిష్కరణలో ఉండగా సృష్టించినవి. తామే అసలైన పాలక అధికారులు కావాలనుకున్నవారు లేదా గతంలో తొలగించిన ప్రభుత్వాలకు చట్టపరమైన వారసులుగా చెప్పుకునేవారు వీరు. ప్రస్తుత ప్రభుత్వాలకు ప్రత్యామ్నాయంగా వీటిని సృష్టించారు. ఈ ప్రభుత్వాలు రాజకీయ సంస్థలు, ప్రతిపక్ష పార్టీలు, వేర్పాటువాద ఉద్యమాలు ప్రవాసంలో సృష్టించినవి. తాము పాలకులమని చెప్పుకుంటున్న భూభాగాలకు స్వతంత్ర రాజ్యాలుగా వాటికి పాలకులుగా మారాలని కోరుకుంటున్నారు. లేదా గతంలో పదవీచ్యుతులైన ప్రభుత్వాలకు వారసులమని చెప్పుకునేవారు. ప్రస్తుతం చట్టబద్ధంగా అధికారంలో ఉన్న ప్రభుత్వాలకు ప్రత్యామ్నాయంగా వీటిని సృష్టించారు. ప్రవాస ప్రభుత్వాలుగా కూడా పనిచేస్తున్న బహిష్కృత ప్రభుత్వాలు స్వయం పరిపాలన లేని భూభాగాలకు, లేదా ఆక్రమిత భూభాగాలకు చెందిన బహిష్కృత ప్రభుత్వాలు ప్రవాసంలో ఉన్న ఈ ప్రభుత్వాలు స్వయం పరిపాలన లేని, లేదా ఆక్రమిత భూభాగాల ప్రభుత్వాలు. వారు ఒకప్పుడు నియంత్రించిన భూభాగంపై చట్టబద్ధమైన అధికారాన్ని దావా చేస్తారు. లేదా డీకోలనైజేషన్ అనంతర అధికారం చట్టబద్ధత ఉన్నట్లు దావా చేస్తారు. ఈ దావాకు మూలం బహిష్కరించబడిన సమూహం చట్టబద్ధమైన ప్రభుత్వంగా ఎన్నిక అవడం వలన ఉద్భవించి ఉండవచ్చు. ఐక్యరాజ్యసమితి ఈ భూభాగాలకు చెందిన ప్రజల స్వీయ-నిర్ణయ హక్కును గుర్తిస్తుంది. ఈ భూభాగలను స్వతంత్ర సార్వభౌమ రాజ్యాలుగా ఏరపరచే అవకాశాలను కూడా పరిశీలిస్తుంది. 1988 లో అల్జీర్స్‌లో ప్రవాసంలో ఉంటూ పాలస్తీనా స్వాతంత్ర్య ప్రకటన చేసినప్పటి నుండి, పాలస్తీనా లిబరేషన్ ఆర్గనైజేషన్ సంస్థ ప్రవాస ప్రబుత్వం గానే పనిచేసింది. 1994 లో, PLO, ఇజ్రాయెల్, అమెరికా, రష్యా లు సంతకం చేసిన ఓస్లో ఒప్పందాల ఫలితంగా PLO, పాలస్తీనా నేషనల్ అథారిటీ తాత్కాలిక ప్రాదేశిక పరిపాలనను స్థాపించింది. 1994 - 2013 మధ్య, PNA ఒక స్వయంప్రతిపత్తిగా పనిచేసింది. అందువలన ప్రభుత్వం వెస్ట్ బ్యాంక్‌లో ఉన్నప్పటికీ దానికి సార్వభౌమాధికారం లేదు. 2013 లో, పాలస్తీనాను ఐరాసలో సభ్యత్వం లేని రాజ్యం హోదాకు పెంఛారు. పైన పేర్కొన్నవన్నీ అస్పష్టమైన పరిస్థితిని సృష్టించాయి. ఇందులో రెండు విభిన్న సంస్థలు ఉన్నాయి: చాలా పరిమితమైన నియంత్రణను కలిగి ఉన్న పాలస్తీనా అథారిటీ ఒకటి కాగా, పాలస్తీనా రాజ్యం రెండవది. ఈ పాలస్తీనా రాజ్యాన్ని ఐక్యరాజ్యసమితితో సహా, అనేక దేశాలు సార్వభౌమదేశంగా స్వతంత్ర దేశంగా గుర్తించాయి. కానీ దీనికి క్షేత్ర స్థాయిలో ఎలాంటి సార్వభౌమత్వాన్ని అమలు చేయలేకపోతోంది. ఈ రెండింటికీ ఒకే వ్యక్తి -2016 ఫిబ్రవరి నాటికి, అధ్యక్షుడు మహమూద్ అబ్బాస్ - నేతృత్వం వహిస్తున్నారు. కానీ న్యాయపరంగా ఈ రెండు భిన్నమైనవి. అస్పష్ట స్థితి కలిగిన ప్రవాస ప్రభుత్వాలు ఈ ప్రభుత్వాలు వారు ప్రాతినిధ్యం వహిస్తున్న ప్రాంతం (ల) తో సంబంధాలు కలిగి ఉన్నాయి, కానీ వారి క్లెయిమ్ స్థితి లేదా పేర్కొన్న లక్ష్యాలు అస్పష్టంగా ఉంటాయి. ఎంతలా అంటే అవి ఇతర వర్గాలకు కూడా సరిపోతూంటాయి. రెండవ ప్రపంచ యుద్ధం రెండవ ప్రపంచ యుద్ధానికి సంబంధించి సార్వభౌమత్వం కోల్పోయిన అనేక దేశాలు, ప్రవాసంలో ప్రభుత్వాలను ఏర్పాటు చేశాయి. లండన్‌లో ప్రభుత్వాలు లండన్‌లో పెద్ద సంఖ్యలో యూరోపియన్ ప్రభుత్వాలు ఏర్పాటు చేయబడ్డాయి. ఈ సమయంలో బ్రిటన్‌లో ప్రవాసంలో ఉన్న ఇతర నాయకులలో అల్బేనియా రాజు జోగ్, ఇథియోపియా చక్రవర్తి హైలే సెలాస్సీ కూఫ్డా ఉన్నారు. లండన్‌లో ఫ్రీ డేన్స్ అసోసియేషన్ స్థాపించబడినప్పటికీ, ఆక్రమిత డెన్మార్క్ ప్రవాసంలో ప్రభుత్వాన్ని ఏర్పాటు చేయలేదు. ప్రభుత్వం డెన్మార్క్‌ లోనే ఉండి, కొంత స్వాతంత్ర్యంతో 1943 ఆగష్టు వరకు పనిచేసింది. అప్పుడూ జర్మనీ ఆ ప్రభుత్వాన్ని రద్దు చేసి, డెన్మార్క్‌ను పూర్తిగా తన ఆక్రమణలో ఉంచుకుంది. ఇదిలా ఉండగా, ఐస్‌ల్యాండ్, గ్రీన్ ల్యాండ్, ఫారో దీవులను మిత్రదేశాలు ఆక్రమించుకున్నాయి. వీటిని డేనిష్ పాలన నుండి విముక్తం చేసారు. ఆసియాలో ప్రవాస ప్రభుత్వాలు ఫిలిప్పీన్ కామన్వెల్త్ (1941 డిసెంబర్ 9, న ఆక్రమణకు లోనైంది) ప్రవాసంలో ఒక ప్రభుత్వాన్ని స్థాపించింది. మొదట్లో ఆస్ట్రేలియాలో, ఆ తరువాత అమెరికాలో ఇది ఉంది. అంతకు ముందు, 1897 లో, ఫిలిప్పీన్స్ విప్లవ రిపబ్లిక్ ఆఫ్ బియాక్-నా-బాటో ప్రవాసంలో హాంకాంగ్ జుంటాను ఒక ప్రభుత్వంగా స్థాపించాడు. రెండవ ప్రపంచ యుద్ధానికి చాలా ముందుగానే ఏర్పడినప్పటికీ , కొరియా రిపబ్లిక్ యొక్క తాత్కాలిక ప్రభుత్వం యుద్ధం ముగిసే వరకు చైనాలో ప్రవాసంలో కొనసాగింది. జావా పతనంతో 1942 మార్చి 8 న మిత్రరాజ్యాల దళాల తరపున డచ్ లొంగిపోయినప్పుడు, చాలా మంది డచ్-ఇండిస్ అధికారులు ( డాక్టర్ వాన్ మూక్, డాక్టర్ చార్లెస్ వాన్ డెర్ ప్లాస్‌తో సహా ) 1942 మార్చిలో ఆస్ట్రేలియాకు పారిపోయారు. 1943 డిసెంబర్ 23 న, డచ్ రాయల్ ప్రభుత్వం, డాక్టర్ వాన్ మూక్ పాలకుడిగా, ఆస్ట్రేలియా గడ్డపై అధికారిక ప్రవాస నెదర్లాండ్స్ ఈస్ట్ ఇండీస్ ప్రభుత్వాన్ని ఏర్పాతు చేసినట్లుగా ప్రకతించింది. అక్షరాజ్యాలకు అనుకూలంగా ఉన్న ప్రవాసం ప్రభుత్వాలు రెండవ ప్రపంచ యుద్ధపు మలి దశలలో, జర్మనీ సైన్యం మరింత వెనక్కి నెట్టబడింది. వివిధ దేశాల నుండి దాన్ని పారదోలారు. మిగిలిన అక్షరాజ్య భూభాగాల్లో, కొన్ని దేశాలకు చెందిన అక్ష రాజ్య అనుకూల సమూహాలు, అక్షశక్తుల ఆధ్వర్యంలో "ప్రవాస ప్రభుత్వాలను" ఏర్పాటు చేశాయి - తమతమ స్వదేశాల్లో అంతర్జాతీయంగా గుర్తింపు పొందిన ప్రభుత్వాలు ఉన్నప్పటికీ. ఆతిథ్య దేశంలో తమ జాతీయులతో కూడిన సైనిక విభాగాలను నియమించడం, నిర్వహించడం వీటి ముఖ్య ఉద్దేశ్యం. మూలాలు
bidimi Srikakulam jalla, mandhasa mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina mandhasa nundi 15 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina palasa-kashibugga nundi 30 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 596 illatho, 2253 janaabhaatho 923 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1097, aadavari sanka 1156. scheduled kulala sanka 127 Dum scheduled thegala sanka 1. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 580383.pinn kood: 532243. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu aaru, praivetu praadhimika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala betalapuramlonu, praathamikonnatha paatasaala bahadapallilonu, maadhyamika paatasaala bahadapalliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala haripuramlonu, inginiiring kalaasaala ramakrishnaapuramloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala ramakrishnapuramlonu, vydya kalaasaala, polytechnic‌lu srikakulamlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala palaasaloonu, aniyata vidyaa kendram bahadapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Srikakulam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo ooka praivetu vydya saukaryam Pali. embibies kakunda itara degrees chadivin doctoru okaru unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu bidimilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. atm, sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 16 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam bidimilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 101 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 267 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 553 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 496 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 57 hectares neetipaarudala soukaryalu bidimilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 40 hectares cheruvulu: 16 hectares utpatthi bidimilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu kobbari, jeedi moolaalu
itikyal, Telangana raashtram, jagityala jalla, raical mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina raical nundi 5 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina jagityala nundi 28 ki. mee. dooramloonuu Pali.2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Karimnagar jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1499 illatho, 5845 janaabhaatho 2042 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2816, aadavari sanka 3029. scheduled kulala sanka 811 Dum scheduled thegala sanka 203. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571658.pinn kood: 505460. vidyaa soukaryalu gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu, prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala raayikallonu, inginiiring kalaasaala jagityaalaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala kareemnagarlonu, polytechnic polasaloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram jagityaalalonu, divyangula pratyeka paatasaala Karimnagar lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam iticallo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo8 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu 8 mandhi unnare. muudu mandula dukaanaalu unnayi. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo bhugarbha muruguneeti vyvasta Pali. muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu iticallo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam iticallo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 167 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 275 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 380 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 1219 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 767 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 451 hectares neetipaarudala soukaryalu iticallo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 155 hectares* baavulu/boru baavulu: 113 hectares* cheruvulu: 182 hectares utpatthi iticallo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, kandi, pasupu paarishraamika utpattulu beedeelu moolaalu velupali linkulu
Shimla lok‌sabha niyojakavargam Himachal Pradesh rashtramloni nalaugu lok‌sabha niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam solan, sirmour, Shimla jillala paridhiloo 17 assembli sthaanaalathoo erpataindi. lok‌sabha niyojakavargam paridhiloo assembli sdhaanaalu ennikaina paarlamentu sabyulu moolaalu Himachal Pradesh lok‌sabha niyojakavargaalu
Telangana raashtram,muligu jalla mangapeta mandalaaniki chendina gramam, idi janaganhana pattanham. aktobaru.2016 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku 11 mundhu yea gramam paata Warangal jillaaloo idhey mandalamlo undedi, punarvyavastheekaranalo dinni kotthaga erpaatu chosen jayasankar jalla loki. chercharu aa taruvaata. loo 2019 kotthaga muligu jillaanu erpaatu cheesinapudu yea gramam, mandalamtho paatu kothha jillaaloo bhaagamaindi, yea gramam paeruku graamamainappatiki nagara nagarikatha kanapadutundi. godawari nadi odduna.dattamaina adavula Madhya nela konna chakkati gramam, ikda Una p reans. balar pur industries lemited (anu karmagaram Pali BIL) yea karmagaram pai konni vaela kutumbaalu aadhaarapadi unnayi. graama janaba. bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram janaba 2011 motham - purushula sanka 11,493 - streela sanka 5,776 - gruhaala sanka 5,717 - pradhaana pantalu 3,018. vari aparaalu, kaayaguuralu, pradhaana vruttulu vyavasaayam vyavasaayaadhaarita vruttulu, moolaalu velupali lankelu janaganhana pattanhaalu muligu jalla janaganhana pattanhaalu kamlapuram
kendrangipadu, alluuri siitaaraamaraaju jalla, paderu mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina paderu nundi 21 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina anakapalle nundi 65 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 26 illatho, 129 janaabhaatho 0 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 62, aadavari sanka 67. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 127. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 584683.pinn kood: 531077. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam Visakhapatnam jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala paaderuloonu, praathamikonnatha paatasaala , maadhyamika paatasaala digumodaputtulonoo unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala paaderuloonu, inginiiring kalaasaala anakaapallilonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala visaakhapatnamloonu, polytechnic paaderuloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala arakulooyaloonu, aniyata vidyaa kendram anakaapallilonu, divyangula pratyeka paatasaala Visakhapatnam lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. iddharu naatu vaidyulu unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. taaguneeti choose chetipampulu, borubavulu, kaluvalu, cheruvulu vento soukaryalemi leavu. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, tractoru saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam kandrangipadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: utpatthi kandrangipadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pasupu, pippali moolaalu velupali lankelu https://web.archive.org/web/20140714171612/http://censusindia.gov.in/PopulationFinder/Sub_Districts_Master.aspx?state_code=28&district_code=13
మైఖేల్‌ 2023లో తెలుగులో విడుదలైన సినిమా. నారాయణదాస్‌ కె నారంగ్‌ సమర్పణలో శ్రీవెంకటేశ్వర సినిమాస్‌ ఎల్‌ఎల్‌పీ, కరణ్‌ సి ప్రొడక్షన్స్‌ ఎల్‌ఎల్‌పీ బ్యానర్‌లపై పుష్కర్ రామ్మోహన్ రావు, భరత్‌ చౌదరి నిర్మించిన ఈ సినిమాకు రంజిత్‌ జయకోడి దర్శకత్వం వహించాడు. సందీప్ కిషన్, విజయ్ సేతుపతి, వరుణ్ సందేశ్, దివ్యాంశ కౌశిక్ ప్రధాన పాత్రల్లో నటించిన ఈ సినిమా టీజర్‌ను 2022 అక్టోబర్ 2న విడుదల చేయగా, తెలుగు, తమిళ, కన్నడ, మలయాళంతో పాటు హిందీ భాషల్లో సినిమా ఫిబ్రవరి 3న విడుదల కాగా, ఆహా ఓటీటీలో ఫిబ్రవరి 24న స్ట్రీమింగ్ ప్రారంభమైంది. నటీనటులు సందీప్ కిషన్ విజయ్ సేతుపతి వరుణ్ సందేశ్ దివ్యాంశ కౌశిక్ వరలక్ష్మి శరత్‌కుమార్‌ గౌతమ్ మీనన్ అనసూయ అయ్యప్ప శర్మ సాంకేతిక నిపుణులు బ్యానర్: శ్రీవెంకటేశ్వర సినిమాస్‌ ఎల్‌ఎల్‌పీ, కరణ్‌ సి ప్రొడక్షన్స్‌ ఎల్‌ఎల్‌పీ నిర్మాత: పుష్కర్ రామ్మోహన్ రావు, భరత్‌ చౌదరి కథ, స్క్రీన్‌ప్లే, దర్శకత్వం: రంజిత్‌ జయకోడి సంగీతం: సామ్ సి.ఎస్ సినిమాటోగ్రఫీ: కిరణ్‌ కౌశిక్‌ పాటలు & మాటలు : కల్యాణ చక్రవర్తి త్రిపురనేని ఎడిటర్ : ఆర్. సత్యనారాయణన్ ఆర్ట్ : గాంధీ నడికుడికార్ స్టాంట్స్ : దినేష్ కాశి మూలాలు 2023 తెలుగు సినిమాలు
బుసికొండ, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, గూడెం కొత్తవీధి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన గూడెం కొత్తవీధి నుండి 54 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 130 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జనాభా 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 27 ఇళ్లతో, 104 జనాభాతో 74 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 46, ఆడవారి సంఖ్య 58. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 94. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 585379.పిన్ కోడ్: 531133. 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 84. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 40, మహిళల సంఖ్య 44, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 27 ఉన్నాయి. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు సీలేరులో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల సీలేరులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చింతపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల చింతపల్లిలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం తాగు నీరు గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్‌లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. భూమి వినియోగం బుసికొండలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 53 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 21 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 21 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు బుసికొండలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. ఇతర వనరుల ద్వారా: 21 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి బుసికొండలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి మూలాలు
mee 4, gregorian‌ calander‌ prakaramu samvatsaramulo 124va roeju (leepu samvatsaramulo 125va roeju ). samvatsaraamtamunaku enka 241 roojulu migilinavi. sanghatanalu 1979: inglaand ennikalallo maargharet thacher ghana vision. 1989: America antey nassa 1989 mee 4 tedeena, pampina magellan aney rodasee nouka 15 nelalu bhuumii nunchi prayaaninchi, sukragraham medha nemmadigaa digi, akkadi sukragraham naelanu, parvathaalanu, gothulanu, pataalugaa (mape) tayaarucheeyatam modhalupettindhi. aa nouka sukragraham medha konni samvastaralu umtumdi. bhoograham medha 8 nelalu ayithe, akada ooka roeju avuthundi. shaasthravetthalu, shukragrahamni narakadvaaram ledha paataalhalokam antaruu endhukante aa graham nivasinchataaniki panikiraadu. jananaalu 1767: thyagaraju, (tyaagyya, thyagabrahma). nadopasana dwara bhagavanthuni telusukovacchani niroopinchina goppa vaaggeyakaarudu. (ma. 1847) 1911: yess.v.emle.narasimharao, nyaayavaadi, swatantrya samarayodudu, bars asosiation adhyakshudigaa panichesaadu. 1934: akkiraju ramapatirao, parisoedhanaa rachanalu, jeevita charitralu, sampaadaka vyasalu, sahiti vimarsa rachayita, aandhra Pradesh sahithya akaadami bahumati graheeta 1942: dasari narayanarao, cinma dharshakudu, rachayita, sinii nirmaataa, rajakeeyanaayakudu. (ma.2017) 1950: konakalla narayanarao, machilipatnam lok sabha sabhyuluga ennikainaaru. 1950: naramalli shivaprasad, telegu cinma natudu, telugudesam nayakan. 1960: di. kao. arunha, ummadi rashtra mantrivargamlo chinnataraha parisramala saakhaamantrigaa panichaesimdi. 1983: trisha , telegu,tamila, chitraala sineenati. maranalu 1979: gudipaati venkatarama calam, rachayita. (ja. 1894) 1799: tippu sulthan, mysuru raju. (ja.1750) pandugalu , jaateeya dinaalu antarjaateeya agnimapaka dinotsavam . world give ( give ) dee. boggu gani karmika dinotsavam . bayati linkulu bbc: yea roejuna t.ene.emle: yea roeju charithraloo charithraloo yea roeju : mee 4 chaarithraka sanghatanalu 366 roojulu - puttina roojulu - scope cyst. yea roejuna charithraloo emi jargindi. yea roejuna emi zarigindante. charithraloo yea roejuna jargina sangatulu. yea roju goppatanam. mee 3 - mee 5 - epril 4 - juun 4 -- anni tedeelu mee tedeelu
chagantipadu krishna jalla, unguturu mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina unguturu nundi 20 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina gudivaada nundi 22 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 251 illatho, 858 janaabhaatho 325 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 433, aadavari sanka 425. scheduled kulala sanka 1 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 589276.samudramattaaniki 25 mee.etthulo Pali.gramamlo kontha mandhi chaduvu kunna yuvakulu ooka jattuga erpadi sonthamga gramamlo ooka granthalayaanni 14-02-2013 na erpachukunnaru. graama charithra vyakti samskaaraanni kolichendhuku athanu chadivin pustakamulanu adigi telusukovadam kanna thelikaina margam ledantaru peddalu.nagarika prapanchamloo pillaluu, peddaluu okachota kurchoni nissabdamugaa pustakallo leenamaina drushyam maroti ledantaru prasidha rachayita mullapudi venkatramana. endhukante manavulanu nagarikuluga maarchaenduku pusthakaanni minchinasaadhanam ledhu. gramam peruu venuka charithra intaku munupu yea graamamnuu noojeeedue jameendaarulu paalinchaevaaru. yea gramamlo ekkuvaga chaganty ani inti paerugala varu undevaaru antekakundaa yea praanthamulo saaravantamayina bhoomulu undevi vatini paati gala bhoomulu ani anevaru chaganty aney inti perunu, paati aney perunu kalipi yea praantamunaku chagantipadu ani peruu vachinadani maa graama peddhala dwara telusukunnamu. sameepa gramalu gudivaada, hanumanji junkshan, Vijayawada, Eluru sameepa mandalaalu gannavaran, nandiwada, pedaparupudi, gudivaada samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praivetu baasu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. gramaniki sariayina ravaanhaa soukaryalu leavu. deeniki pradhaana kaaranamulu baasu saukaryam lekapovadam. rahadhaarulu sariggaa lekapovadamu. deeni valana graamamlooni prajalu vaerae chotuku vellaali antey ekkuvaga motaaru saikillu, aatola piena aadhara padavalasi vastunnadi. gramam nundi Vijayawada vellale ani ankunte tarigoppula vachi railu maargamu dwara vellavacchunu. railvestation; Vijayawada 31 ki.mee vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali. balabadi ungutuuruloonu, maadhyamika paatasaala indupalliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala gannavaramlonu, inginiiring kalaasaala vijayavaadaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic vijayavaadalo unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala gannavaramlonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala‌lu vijayavaadaloonuu unnayi. granthaalayam grandhaalayamnu elaa praarambhinchaaru antey idi ooka chinna palletooru. yea gramamlo gala peddalu pedaga chaduvukoledu kanni chaduvu viluva telisina tallidamdrulu unnare. amduvalana vaari pillalanu unnanatha chaduvulu chadivistunnaru. alaanti vaari alochana dwara granthaalayam erpadindi. chaduvukuntunna yuvakulu selavulaku intiki vachinapudu kaalakshepaaniki chaduvukonenduku edainaa pustakam vunte bagundunanipinchindi. kanni gramamlo granthaalayam ledhu. pusthakaala mukham chudalante kanisam 8 ki.mee.lu vellaali. eppudo selavullo intiki vachey vaari paristhite ila vunte roejuu ikade undevaallaku pusthakaalu laeni lotu elaa untundho variki ardamayindi. yea gramamlo kudaa granthalayaanni erpaatu cheyalani anukunnaru. vaari alochananu gramamlo gala snehithulaku cheppaaru. andarki aa aaloochana bagaa nachindhi. andaru chandalu vaesukuni roo.33,000/- lato dhi.14-02-2013 na granthalayaanni praarambhinchaaru. viraalaalu.grandhaalayaaniki maulika vasatulu granthaalayam konasagalante kaavaalsindi pusthakaalu matrame kadhu.akkadunna prajallo aa pusthakaalu chadavalane abhilasha vundali.ola undalanta aa pusthakaalanu vaare swayangaa samakuurchukoovaali. andhuke graamastulu roo.50, 100, 1000 choppuna sameekarinchukuni pusthakaalanu konugolu chesthunnaaru.daatala viraalaalatoe yea granthalayaanni marinta vistarinchaalanae alochanalo unnare. yea gramamlo kontha mandhi chaduvu kunna yuvakulu ooka jattuga erpadi gta 3 samvatsaraalugaa gramam loni vidyaarthulaku uchitamgaa tusion chepputunnaru. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam chagantipadulo unna ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaanijya banku gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 12 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. gramamlo rajakiyalu gramamlo oche kulamunaku chendina varu unduta valana mutaa rajakiyalu ekkuvaga unnayi. deeni valana gramam abhuvruddhi chendadamu ledhu. graama panchyati 2013 juulailoo chagantipadu graama panchaayatiiki jargina ennikalallo, sarpanchigaa shree pasupuleti ganesh kumar ennikainaaru. [2] graamamlooni darsaneeya pradeeshamulu/ devalayas gramamlo mukhyamugaa chudavalasinadi raamaalayam, sivaalayamu. yea 2 devaalayaalanu graamamlooni prajalu chandalu vaesukuni nirminchaaru. idi cheppukodagina vishyamu. veetitho patuga gramamlo enka 2 nagrendra swamy alayalu unnayi. enka chuudadagina pradeeshamulu pachchani panta polaalu, palletooru vaathaavaranamu. gramamlo pradhaana pantalu gramamlo pradhaana panta vari. rendo pantaga minumulanu vestaaru. gta konni samvatsaramulugaa rendo pantaga pesalu, mokkajonnanu veasthunnaru. kontamandi cherukunu kudaa pandisthaaru. gramamlo pradhaana vruttulu gramamlo andari pradhaana vrutthi vyavasayamu. dani taruvaata ekkuvaga paala vyaapaarastulu unnare. enka taapii pania chese varu kuuda chaalaamandi unnare. karentu pania cheeseevaaru kuuda baagane unnare. graamamlooni pramukhulu (nadu/nedu) graamamnandu chaala mandhi pramukhulu unnare vaariloo kontamandi shree jampa chitty subbiah garu shree jampa pichaiah garu shree jampa krishnakishore garu (samaachara hakku ikya vedhika pradhaana kaaryadarsi) shreemathi appikatla alivelu mangamma garu. ganankaalu 2011 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 970. indhulo purushula sanka 483, streela sanka 487, gramamlo nivaasagruhaalu 230 unnayi. graama vistiirnham 325 hectarulu. bhuumii viniyogam chagantipadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 29 hectares banjaru bhuumii: 9 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 285 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 10 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 284 hectares neetipaarudala soukaryalu chagantipadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. kaluvalu: 284 hectares utpatthi chagantipadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu vari, minumu moolaalu velupali linkulu [2] eenadu Vijayawada; 2013,nevemberu-29; 4vpagay.
pudina ooka vidhamina aaku curry. menthal (pipparamentu puvvu)pudheenaa, pudina nundi menthal tayyaru chestaaru. pudiinaanunchi menthal‌nu ledha mentha-oily‌nu distillation vidhaanam dwara teestaaru. idi aavirayye tatvam kaliginadi. neella maadhirigaa kanipistundhi. sinthetical proses dwara kudaa menthal nu tayyaru chesthunnaaru . pratyekamaina, aahlaadakaramaina vaasanato umtumdi. prayogaanantaram challadanaanni prasaadistundi. mana parisaraalalo dorike entho viluvaina mokkalloo pudina okati. deeni saastriiyanaamam minh‌thaa lamiaceae. idi mentha spicata jaatiki chendina mokka. samskruthamloo poothiha antaruu. poothi antey vasana choosedi ani ardam. telugulo pudina aney, english‌loo myint‌ ani, laitin‌loo menta piperata aney pilustharu. idi chudadaaniki entho vilakshanamgaa undi, deeni aakulu mamdhamgaa, kosalu rampam aakaaramlo undi, chaaala mrudhuvugaa umtumdi. manchi vanne gala aakupacchani ranguloo undi, samvathsaramantha aakupacha gaane umtumdi. deeniki puvvulu, falalu endaakaalam taruvaata nunche erpadatayi. viiti falalu chaaala chinnaviga untai. anek prayojanalu kaligina pudina nundi chamuru theesi dhaanini vydya paranga viniyogistunnaaru. chaaala takala vyaadhulaki tayyaru chese aushadhaallo pudina (myint‌) ekuva saatam vaadakamloo undatam will prapanchavyaapthamgaa deeniki entho demanded‌ Pali. amduvallanae dheenini vyavasaya padda tullo tagina vidhamgaa thotalu vaysi vyavasa yadaarulu tagina raabadini, laabhaalani andukuntunnaru. pudina mokkalo prathi bhaagam upayogapadede. aushadhatatvaalu kaligivunnade. ooka kompany utpatthi cheestunna 'pudin‌ hara' aney oushadham deeniki nidharshanam. aushadha gunaalu pudina porthi aushadha gunaalu kaligiunna mokka. chikithsaa vidhanallo dheenini jeernha sambam dhavyaadhulaki upayogistaaru. pudina akula rasamlo allamrasam, kalabandha gujju, elaku lu, dalchina chekka kalipi nuuri, prathi roejuu, 2-3 chemchaalu sevistuvunte arugudala perugutundhi. jeernakosha vyaadhulaki, kadupu noppiki, pudina ginjale konni namili thinna taruvaata glasudu vedineellu tagite entho upasamanam kalugutundhi. konni pudina akulni glasudu neellatho mariginchi, aa kasha yaanni seviste, jvaram taggipovadame kaaka kaamerlu, chaatimanta, kadupuloe manta, mootra sambandhavyaadhulu samasipotayi. nela thappina strilu ooka chenchaadu pudina rasamlo chenchaadu nimmarasam, chenchaadu tehene kalipi, aaraaragaa chetilo vaesukuni sevistuu vunte, vanthulu, acedity, vento vikaaraalu taggutaayi. alaage nidralemiki, manasika vattidiki, noti vyaadhulaki konni pudina aakulu glasudu vaedi neetiloki vaysi, moothapetti ardhaganta taruvaata tagite chaaala upasamanam kalagajestundi. manchi nidhra padu tundi. pudina aakulu arachetiloo bagaa nalipi aarasaanni kanatalaki, nudutiki rasukunte, talanoppi taggipooyi, challadana nnistundi. cheyvi, mukkullo erpade in‌fection‌ki thaajaa pudina aakulu konni rasam theesi doodini aarasamlo munchi, mukkuloonu, cheyvi loanu drops‌gaaa vesukunte viiti samasya taksha nhamama parishkaaramavutundi. pudina aakulu yendabetti chuurnam chessi, andhulo thaginantha uppu cherchi pratinityam dantadhaavanam cheestee chigullu gattipadi, dantha Morbi kunda arikadutundi. antekaka noti durvasanani kudaa arikadutundi. eeka shareeram medha erpade durada, daddurlaki konni pudina aaku lni glasudu neetiloki maragabetti, thaginantha patika bellam podini kalipi tiskunte yea samasyanunchi twaraga bayatapadavachhu. chinna pillalu kadupunoppi upparamtho badhapaduthunte goruvechani neetiloki iidu aaruchukkalu pudina rasam kaachi taaginchadam valana kadupu ubbaram, kadupu noppi taggutumdi. chinna pillalaku jalubu cheestee pudina nundi thayaarayye menthal midda karpuranni .... kobbarinunenu komchem tesukoni mishramam chessi chaatiki veepunaku rasthe jalubu taggutumdani ayurveda vedyam suchisthondi itara vupayogalu pudina aakulanu teetho kalipi tagite ruchugaa undadaame kaaka kanthaswaram baguntundhi. gaayakulu, dabbing cheppaevaaru pudina rasam tagite kanthaswaram mrudhuvugaa madhuramgaa tayaravtundi. ivae kaaka, aahaara padaardhaala tayaareeloo, casmotics companyllo, bauble‌ gums‌ tayaareeloo, mandulloe, mari konni utpattulo yea pudina vaadakam entho Pali. krimi samhaaraka gunaalu kudaa indhulo pushkalamgaa unnayi. kanukane, dheenini afgh‌nisdhan‌ prajalu atyadhikamgaa vaadthunnaru. antekaka akada illalo kudaa dheenini vistaaramgaa penchutaru. greeku, south‌ America, austrelia, modalaina deeshalaloo kudaa deeniki entho praadhaanyata Pali. ciggerette‌ thayaarii companylalo kudaa dheenini viniyoginchi menthal‌ sigarettlu tayyaru chesthunnaaru. ciggerette‌ alvatu unnavaariki kontha varakuu gontu samasyalu arikadutundi kanuka deeniki marinta praamukhyata erpadindi. sabbula tayaareeloo kudaa vaadthunnaru. pudina flavour‌thoo thayaaryna e prodaktakaina prapanchavyaapthamgaa viniyogam adhika sankhyalo undanadam atisayoktikaadu. dheenilo calories aemee lekapodamtho andaruu pudiinaani enthaina viniyoginchukovachhu. intati viluvalu unna pudiinaani prathi varu intloo pemchi thaazaaga vaadukuntuu vumdadam enthaina sreyaskaram. manam roeju pudina aharanga tinte entho manchidhi. idi chinna kundiilaloo kudaa peragagala mokka. kanuka sthalaabhaavam deeniki undadhu. pempakaaniki entho anuvuga umtumdi. moolamu : Test book for Students of BAMS. ivikuda chudandhi pudina nune moolaalu lamiaceae aaku kooralu
మనసారా 2010 డిసెంబరు 10న విడుదలైన తెలుగు సినిమా. మూవింగ్ ఇమేజెస్ ప్రొడక్షన్స్ పతాకంపై కడియాల ప్రఖాష్ బాబు నిర్మించిన ఈ సినిమాకు టి.రవిబాబు దర్శకత్వం వహించాడు. పద్మప్రియ సమర్పించిన ఈ సినిమాలో భానుచందర్, ఎం.ఎస్.నారాయణ, శ్రీ దివ్య లు ప్రధాన తారాగణంగా నటించగా, శేఖర్ చంద్ర సంగీతాన్నందించాడు. తారాగణం భానుచందర్ ఎమ్మెస్ నారాయణ కృష్ణ భగవాన్ విక్రమ్ శ్రీదివ్య మల్లేశ్ బలష్టు సాంకేతిక నిపుణులు సంగీతం: శేఖర్ చంద్ర సాహిత్యం: భాస్కరభట్ల దర్శకత్వం: రవిబాబు ఛాయాగ్రహణం: సుధాకర్ రెడ్డి యక్కంటి నిర్మాత: ప్రకాష్ బాబు కడియాల పాటల జాబితా నువ్విలా , కృష్ణ చైతన్య పరవా లేదు, గీతా మాధురి, ఓ పిచ్చి ప్రేమా , రంజిత్ మెల్ల మెల్లగా, కృష్ణ చైతన్య, గీతా మాధురి నిన్నే నిన్నే, గీతా మాధురి ఆకాశం తలవంచాలి , రంజిత్ దీ బల్లాడ్ ఆఫ్ కృష్ణ కుట్టి, మనో, ప్రణవి మూలాలు బయటి లింకులు చిత్ర వివరాలు 2010 తెలుగు సినిమాలు
విడవలిని పై కప్పుగా నేయబడిన ఇంటిని విడువటిల్లు అంటారు. ఎండుగడ్డి, జమ్ముగడ్డి, కాకివెదురు వంటి వృక్ష సంబంధితాలను పైకప్పుగా వేయబడిన ఇళ్లను కూడా విడువటిల్లు లేక పాకిల్లు అంటారు. ఇటువంటి ఇళ్లను విడవలితో విడవలినేసేవారు ప్రత్యేక నైపుణ్యంతో నిర్మించటం వలన ఈ రకపు ఇళ్లకు విడువటిల్లు అనే పేరు వచ్చింది. ఇది చాలా పాత రూఫింగ్ పద్ధతి, ఉష్ణమండల, సమశీతోష్ణ వాతావరణ రెండింటిలోను ఈ పద్ధతి ఉపయోగిస్తారు. తక్కువ ఖర్చుతో నిర్మించగల ఇటువంటి ఇళ్లను అభివృద్ధి చెందుతున్న దేశాలలో నిర్మిస్తున్నారు. వృక్ష సంబంధితాలలో మాత్రమే నిర్మించే ఇటువంటి ఇళ్లు ప్రత్యేక కళాత్మకంగా ఉండటంతో కొన్ని అభివృద్ధి చెందిన దేశాలలోని ధనికులు కూడా ఇటువంటి ఇళ్ల నిర్మాణాలపై ఆసక్తి కనబరుస్తున్నారు. విడవలి నేసే పద్ధతిని ఒక తరం నుంచి మరొక తరం నేర్చుకుంటూ ఈ పద్ధతిని కొనసాగిస్తున్నారు. ఇటువంటి నిర్మాణాలు వినియోగదారులను ఆకర్షించేందుకు గార్డెన్ హోటల్స్ నిర్మాణాలలో ఉపయోగిస్తున్నారు. బాగా నేసిన పైకప్పు తరచుగా కప్పనవసరం ఉండదు. సాధారణంగా 8-14 సంవత్సరాలకు పైకప్పు మారుస్తుంటారు. పైకప్పుకి వాడిన రకాన్ని బట్టి ఈ పైకప్పు ఎంతకాలానికి మార్చవలసి ఉంటుందో ఊహించుకోవచ్చు, మంచి విడవలితో బాగా నేసిన పైకప్పు 30 సంవత్సరాల వరకు కూడా పాడవకుండా ఉంటుంది. నివాసాలు ఇల్లు
ramayapatnam, shree potti sreeramulu nelluuru jalla, gudluru mandalaaniki chendina revenyuyetara gramam.
bhaaratadaesam prapanchadesaalalo nutanalabairendukotlaku paigaa janaabhaatho okato sthaanamloo, vaisaalyamuloo edavasthaanamlo gala athi peddha svaechchaayuta prajaswamyam gala desam. idi 29 rastralu, 8 kendrapalika pranthalu kaligi, paarlamemtarii vyvasta kindha palinchabade ooka samakhya. idi ekuva seinika saamarthyam kaligi unna deeshalaloo okatiga, anvastra saamarthyam kaligina deeshalaloo ooka mukhyamaina praamtiya shakthigaa Pali. dakshanaasiyaalo edu vaela kilometerlaku paigaa samudrateeramu kaligi undi, bhartiya upakhandamulo adhika bhaganni kuudukoni unna bhaaratadaesam, anek chaarithraka vaanijya rahadaarulanu kaligi Pali. dakshinhaana hinduism mahasamudram, paschimaana arabian samudram, thuurpuna bangaalaakhaatam ellalugaa unnayi. pakistan, chainaa, mayanmar, bangladeshs, nepaul, bhootan afghanistan deshaalatho sarihaaddulanu panchukuntondi. srilanka, maaldeevulu indonesiya bhaaratadaesam daggaralo gala dweepa-deshalu. idi simdhu loeya nagarikataku puttillu. hinduism mathamu, buddhist mathamu, jaina mathamu, sikku matamulaku janmanichindi. idi bahubhaashaa, bahulha jaati sanghamu. idi vividha vanyapraanula vaividhyam gala desam. janaabhaalo bhaaratadaesam 2023 epril loo chainanu daatesindi. maurya samrajya kaalamlo pratuta sarihaddulaloo koddibhagam minahayinchi, sarihaddulu daatina praanthaalatho paatu oche chakraverthy palanalovunna, tadupari palu chinna rajyaluga vidipoyindi. 18 va sathabdam nundi british eest india kompany kramamga yea rajyalanu swaadheenam chesukovadamto briteesh kompany paripalana kindaku vacchindi. 19 va sathabdam Madhya nundi neerugaa uunited kingdam paalanalokivachindi. mahathmaa ghandy naayakatvaana swatantrayam choose jargina ahimsaayuta poraatam tarwata 1947 loo ooka swatanter deshamgaa aavirbhavinchindi. 1991 loo maarket aadhaaritha aardika samskaranhalu anusaristoo, bhaaratadaesam vaegamgaa abhivruddhi chendutunna pradhaana aardika deeshalaloo okati ayindhi. ayithe, pedarikam, niraksharaasyata, avineeti, poshakaahaara lopam vento savaallanu edurkontunnadi. peruu puttupoorvottaraalu bharatadesaaniki motham nalaugu perlu unnatlu cheppukoovacchu. veetilo modhatidhi jamboo dveepam. idi vedaalalo bharatadesaaniki ivvabadina peruu, ippatikee hinduism matha praarthanalalo yea peruu upayogistaaru (udaa: jamboo dveepe, mero dakshinabhaage, srisaila Uttar bhaage, krishna godawari Madhya sthane...). jamboo antey "neredu" pandu ledha "ginne kaya", yea desamlo ekkuvaga neredu pandlu untai kanuka deeniki yea peruu vacchindi.aa taruvaata vacchina peruu "bhaaratadaesam" ledha "bharathavarsham", yea peruu aati raju peruu meedagaa vachchinadi, yea raju peruu "bharatudu". ithanu vishwaamitra, menakala kumarte ayina shakunthala kumarudu. tharuvaathi peruu hindudesam, idi sindhuunadi peruu meedagaa vachchinadi, puurvapu parshiyanulu, greekulu sindhuunadiki avala unna desam kanuka yea paerutoe pilicharu. taruvaata hindudesam roopaantaram aina india aney peruu, briteeshu (aangleyulu) vaari valana pramukha praamukhyatanu pomdinadi, prasthuthamu bharatadesaaniki remdu prabhutva gurthimpu pondina perlu unnayi. avi india, bhaaratadaesam. enka hindustan anunadhi kudaa hindudesam rupantarame. charithra Madhya Pradesh‌ loni bhimbetka oddha labhyamaina raatiyugapu silaagruhaalu, kudyachitraalu bhaaratadaesamloe maanavuni athi prachina unikiki adharalu. mottamodati saswata nivaasaalu 9,000 samvatsaaraala kindata erpaddaayi. kri.poo. 7000 samayamlo, mottamodati neolithic sthavaralu paschima pakistan loo mehergarh, itara upakhandapu praantaallo kanipinchindi. yea vidhamgaa sindhuloya nagarikatha abhivruddhi, dakshinha aasiyaalo modati pattanha samskruthi abhivruddhi chendhaayi. idhey cree.poo.26 va sathabdam, cree.poo.20 va sathabdam Madhya kaalamlo vardhillina sindhulooya nagarikatha. cree.poo.5 va sathabdam nundi, anno swatanter rajyalau erpaddaayixe. Uttar bhaaratamlo, maurya saamraajyam, bhartia samskruthika vaarasatvaaniki viluvaina seva chesindi. asoekudu yea vamsamlooni pramukha raju. tharuvaathi vacchina guptulakaalam svarna yugam gaaa varninchabadindi. dakshinhaana, vividha kaalaallo chalukyas, cheera, choolhulu, pallavulu, paandyulu modalaguvaaru paalincharu. vijnana sastramu, kalalu, saaraswatam, bhartia ganitham, bhartia khagola shaastram, saankethika shaastram, bhartia matamulu, bhartia thathva shaastram modalainavi yea kaalamlo paridavillaayi. rendava sahasraabdiloo turushkula dandayaathralatho, bhaaratadaesamloe ekuva bhaganni Delhi sulthanulu, taruvaata mogalulu paalincharu. ayinava, mukhyamgaa dakshinhaana stanika saamrajyaalu adhikaaraanni nilabettukunnayi. rendava sahasraabdi madhyala, poorchugal, phraans, englandu vento iropa rajyalau vyaapaaram chese talamputo bhaaratadaesam vachi, chinna chinna rajyaluga unna ekkadi paristiti gamaninchi, aakraminchukunnaru. britishu eest india companypy 1857loo jargina viphala tirugubatu (idhey, prakhtaati gaanchina prathma swatantrya samaram) taruvaata, bharathadesamlooni adhika bhaagam britishu saamraajyam kindaku vacchindi. jaatipita mahathmaa ghandy naayakatvamlo jargina sudeergha swatantrya samaram falithamgaa 1947 agustuu 15na bharatadesaaniki swatamtram siddhinchindi. 1950 janavari 26na sarvasattaaka, prajaasvaamya, ganathanthra rajyaanga erpadindi. vibhinna jaathulu, vibhinna mataalatoe koodina deshamgaa bhaaratadaesam – jaati, matha paramaina sangharshanhalanu chavichoosindi. ayinava, tana loukika, praajaaswaamya lakshanhaanni kapadukuntune vacchindi. 1975, 1977 madhyakaalamloo apati pradhanamantri endira ghandy vidhinchina emergency kaalamlo Bara pouura hakkulaku bhangam vaatillindi. bhartiya deeshaaniki chainato unna sarihaddu vivaadham kaaranamgaa 1962loo iddam jargindi. paakistaantoo 1947, 1965, 1971loanu yudhalu jarigaay. aleenodyamamlo bhaaratadaesam sthaapaka sabhyuralu. 1974loo, bharat tana modati anhu pariikshanu nirvahimchimdi. 1998loo mro iidu parikshalu nirvahimchimdi. 1991loo jargina aardhika samskaranalato prapanchamloo ativegamgaa abhivruddhi chendutunna deeshalaloo okatiga marindi. enka chudandi: bharatadesa charithra – mukhyamaina ghattalu; bharatadesa seinika charithra. prabhuthvam, rajakiyalu (bhartiya rajakeeya vyvasta) bhaaratadaesam ooka prajaasvaamya ganathanthra rajyaanga 1950 janavari 26na avatharinchindhi. bhartiya rajyangam prakaaram adhikaaram legislature, nyaayavyavastha, nirvahanha vyavasthala dwara amalavutundi. idi palu rastrala samakhya. deshadhinetha ayina rastrapathi padavi alankara praayamainadi. rastrapathi, uparaashtrapatulu paroksha paddhatilo electoral kaalaeji dwara 5 samvatsaraala kaalaparimitiki ennukoobadataaru. pradhanamantri kaaryanirvaahaka adhikaralu gala padavi. lok‌sabhalo athyadhika sankhyaaka rajakeeya parti, ledha sankeernam sabyulu pradhaanamantrini ennukuntundi. pradhanamantri salahaa meraku, rashtrapatiche niyaminchabadda mantrivargam pradhaanamantriki tana vidhi nirvahanaloo sahayakariga umtumdi. mantrulache rastrapathi pramana sweekaaram cheyistaaru. bhartiya deeshapu saasana vyavasthaloo dvisabha paddathi Pali. eguva sabhanu raajya sabha ani, dhiguva sabhanu lok sabha ani antaruu. lok sabha sabhyulanu prajalu pratyakshamgaa ennukuntaru. raajya sabha sabyulu electoral callagy dwara ennukoobadataaru. nyaayavyavasthalo paramonnata nyaayasthaanamaina supriim kortu, appellate koortulu, highcourtlu untai. kortulaku suchanalu, aadesaalu, ritlu ichey adhikaaram Pali. ritlalo habeas corpus, mandamus, nishaedham, kovaranto, certiorari aney vividha rakaluga unnayi. bhartia koortulu raajyaamga shakthulu; ivi rajakeeya jokyam laenivi. nyaaya vyavasthaku, saasana vyavasthaku aruduga erpade gharshananu rastrapathi madhyavartitvam vahimchi nivaaristaaru. swatanter bhartiya charithraloo athyadhika bhaagam, kendra prabhutvamloo bhartiya jaateeya kaangresu parti adhikaaramloo untu vacchindi. swaatantryaaniki poorvam athipedda rajakeeya paksham kaavadam chetha, swatantrayam taruvaata dadapu 40 yellapaatu desharaajakeeyaallo kaangresu guthadipathyam vahinchimdi. 1977loo janathaa partyga yerpadda ikya pratipaksham kaangresunu odinchi, mottamodati kaangresetara prabhutwaanni yerparachindi. itivali kaalamlo, bhartiya otarlapai gala pattunu kaangresu parti kolpothu vacchindi. 2004 saarvatrika ennikalallo athyadhika sdhaanaalu gelichina kaangresu parti, vividha chinna paartiilatoe kalisi sankiirnha prabhutwaanni erpaatu chesindi. hinduism vaadha parti ayina bhajapa pradhaana pratipakshamaindi. praamtiya paarteela prabalyam kaaranamgaa 1996 taruvaata yerpadina prabhutvaalannii sankiirnaalekaagaa 2014 loo jargina saarvatrika ennikallo mathram congresses parti gera parajayam paalayindi .yea ennikallo congresses paarteeki padisaatam lok‌sabha sdhaanaalanu geluchukovadam kudaa kashtamkaagaa bhartia janathaa parti mathram modhatisaarigaa athyadhika sdhaanaalanu geluchukovadam visaesham. bhaugoollika swarupam, vaataavaranam bhaaratadaesam vishisht lakshanhaalu gala ooka upakhandam ani paerkonavacchu. bhaaratadaesamloe anek bhautika, aardika, sanghika, samskruthika taaratamyaalunnaayi. bhaaratadaesamloe aanaadi nunchi anek mathalu, jaathulu, kulaalu,bhashalu, kulaalu, aachaaralu, sampradaayalu umdutachae dinni bhaugoollika binnatvamlo ekatvangala deshamgaa gurtinchavacchu. bharathadesapu Uttar, eeshaanya rastralu himalya parvathaalatho koodukuni unnayi. migilina Uttar bhaaratam, Madhya, eeshaanya pranthalu saravantamaina ganges maidaanamtho kuudi unnayi. paschimaana, paakisthaanku aaganeya sarihadduna dhaar adaari Pali. dakshinha bhartiya dvepakalpam dadapu purtiga dakkanu peethabhoomitho koodukuni Pali. yea peethabhoomiki renduvaipula turupu kanumalu, paschima kanumalu unnayi. bhaaratadaesamloe anno pramukha nadulu unnayi. vatilo konni: ganga, yamuna, brahmputra, krishna, godawari. deeshapu dakshinhaana ushna vaataavaranam undaga, uttaraana samasheetoshna vaataavaranam nelakoni Pali. himalya praantaallo atiseetala vaataavaranam (tundra) Pali. bhaaratadaesamloe varshalu ruthupavanaalu valana kalugutaayi. rastralu, kendrapalika pranthalu bhaaratadaesam 28 rashtraalugaa, 8 kendrapalika pranthalu. saadharanamga kendrapalika pranthalu kendra prabhutvanche niyaminchabadina pratinidhiche paripaalincha badathaayi. Delhi,pondichery, Jammu Kashmir laku prajalache ennukonabadina prabhuthvam vuntundi. rastralu: sanka patamloo choopabadindi bhaaratadaesam antarc‌tikaalo praadaesika vaadhana cheyaladu conei dakshinha gangotri, mytri anu remdu shaastreeya sthavaralu unnayi. chudandi: janaba vaarigaa bharatadesa rastrala jaabithaa aardhika vyvasta charitrakangaa bhartiya aardhika vyvasta aadhaarapadina vyavasaayam patra prasthutham taggipoindi. prasthutham idi deesha sthuulaadaayamloo 25% kante takkuvee. mukhyamaina parisramalu ganulu, petrolium, vajralu, cinemalu, jauli, in‌firmation teknolgy, hastha kalalu. bharat deeshapu paarishraamika pranthalu ekkuvaga pradhaana pattanaala chuttuu kendrikrutamai unnayi. gta konni samvatsaraalalo saft‌ware, businesses prosess haute‌sorsing rangaallo prapanchamlooni peddha kendrallo okatiga roopondindi. 2003–2004 loo yea rangaala aadaayam 1250 kotla dollars. chinna pattanhaalu, pallellooni prajalaku sthiramaina upaadhi kalpinche anno laghu parisramalu kudaa unnayi. etaa deeshaanni sandarsinche videsi yaatrikulu 30 lakshala mandhi Bara ayinappatikee, jaateeyaadaayamlo yea rangam patra pramukhamainade. America, chainaa, yu.e.i, iropa samakhyalu bharathadesapu mukhya vyapara bhaagaswaamulu. janaba vivaralu bhaaratadaesam prapanchadesaalalo nootanalabairendukotlaku paigaa janaabhaatho chainanu adhigaminchi okato sthaanamloo nilichimdi. anno bhinnatvaalu gala janaba saamaajika, rajakeeya vargiikaranhalo bhaasha, matham, kulam aney muudu pramukha patra vahisthaayi. desamloni athipedda nagaraalu - Mumbai (venukati bombay), Delhi, qohl‌kaataa (venukati kalakathaa), Chennai (venukati madraasu), Hyderabad, 2011 bhartiya janaba lekkalu prakaaram bharatadesa janaba motham 121,01,93,422. bhaaratadaesam aaksharaasyata 83,04%, indhulo purushula aksharasyatha 82,14%, mahilhala aksharasyatha 75,7%. prathi 1000 mandhi purushulaku 1010 mandhi strilu unnare. 2022 janaganhana prakaaram, desamloni 83.80% prajalu hinduvulainappatikii, prapanchamlooni rendo athyadhika muslim janaba ikda unnare (17.23%). itara mathalu: cristavulu (5.30%), sikkulu (3.72%), bauddhulu (8.70%), jainulu (0.36%), Bundi (0.9%) (yudulu, paarseelu, ahmadeeyulu, bahaayeelu modhalagunavi). adhika muslim mathasthulu gala prapancha deeshaala jaabitaalo bhaaratadaesam mudava sthaanamloo Pali. desamlo anno matha sanbandha kaaryakramaalu bhaktisraddhalatho, utsahanga, bahiranganga jarupukumtaaru. anek matala kalagalupu ayina bhaaratadaesamloe pandugalu andaruu kalisi jarupukumtaaru. veetilo bagaa vistrutamgaa jarupukune hinduism pandugalu sriramanavami, vinaayaka chavithi, sankranthi, deepawali, holley, dusshera. bhaaratadaesam remdu pramukha basha kutumbaalaku janmasthanam. avi, indo-arin, draavida bhashalu. bhartiya rajyangam 22 bhashalanu adhikarikamgaa gurtinchindi. kendra prabhuthvam adhikaara karyakramalalo hiindi, inglishu bhashalanu upayogistundi. desamloni nalaugu prachina bhashalu samskrutam, telegu, kannadam, tamilam. desamlo motham 1652 matri bhashalu unnayi. bharathadesamlooni 10 peddha nagaraalu mumbaai Delhi bengalooru haidarabadu kolkata Chennai ahammadaabaadu Pune surat Visakhapatnam prachina bhara‌tamlo ra‌vaanaa vya‌va‌stha‌ ravaanhaa soukaryalu deesha aardika vyavasthaloo pradhaana patra vahinche ravaanhaa soukaryaalalo bhaaratadaesam manchi pragathini saadhinchindi. motham 4 takala ravaanhaa soukaryalu bhaaratadaesamloe unnayi. railu margalu desamlo railu margalu athimukhyamaina ravaanhaa soukaryamu. 1853 loo mumbaai nundi Thane Madhya praarambhamiena railu maargamu prasthutham 62 vaela kilometerlaku paigaa nidivini kalgi Pali. bhartia railway 17 jonlugaa vibhajitamai Pali. akhanda bharat railu dhaka-Delhi-laahoor railu. islamabad: bharat, paakisthaan, bangladeshs‌l Madhya trige railu twaralone pattaalekkanundi. dakshinasiya deeshaala Madhya railu sarveesulu praarambhinchaalanae bhartiya pratipaadanaku paakisthaan pachajenda voopindi. muudu dheshaalanu kaluputuu raillanu nadipistaamani bhartiya railvesakha pampina pratipaadanaku pock railway mantritwa saakha saankethika anumatini manjuru chesindi.dhaka-Delhi-laahoor‌l Madhya railu nadipinchatam laabhadaayakamenanee, avasaramaite karakhi, islamabad varakuu podiginchukovacchani nipunhulu suuchimchinatlu pock railway adhikaara vargalu perkonnaayi. mundhuga continere raillanu nadipinchi, tarvati dhasaloo prayanikula bandlanu nadipinchaalane yochanalo unnare. edvala islamabad-teharan-istamble railu servicenu praarambhinchaalani pranalikalu siddham cheeyatamtoo bhartiya railveshaakhaku yea kothha aaloochana vacchindi. dakshinasiya railla will paakisthaan, itara saark deeshaala Madhya dwaipaakshika vaanijya prayojanalu neraveratayani manadesam pratipaadanallo velladinchindi. dheenivalla nepaul, bhootan vento dheshaalakuu railu sarveesulu nadipinchavacchani suuchimchinatlu telisindhi. dakshinasiya railu sarveesulu vaanijyaparamgaa prayojanakaramenani nipunhulu saitam kitaabunistunnaaru. yea margamlo raillanu nadipinchatamuu telikenanee perkontunnaru. bharat, pock, bangladeshs‌lalo british paalakulu railu maargaalanu nirminchinanduvalla muudu deshaalloonuu braad‌geji railu pattalu undatam, nirvahanha style okemaadirigaa undatam kalisivastundani abhipraayapadutunnaaru. roddu margalu marumula praantaalaku kudaa vistarimchina ravaanhaa margalu roddu margale. roddu maargaalalo jaateeya rahadhaarulu, rashtra rahadhaarulu, jalla rahadhaarulu, graama panchyati rahadhaarulu ani 4 rakaalu. desamloni motham rodla nidiviloo kevalam 2% aakraminchhina jaateeya rahadhaarulu, traaphic loo mathram sumaaru 40% aakramistunnaayi. vayu margalu aathi vaegamgaa jarigee ravaanhaa vyavasthagaa vayu margalu pasriddhi chendhaayi. manadesamlo rashtra raajadhaanulu, pradhaana pattanaalanu kalputuu vimana margalu unnayi. idi adhika vyayamtho koodukoninappatikini soukaryavantamgaa, athi vaegamgaa umtumdi. kevalam desamloni pattanhaalu, nagaraalane kakunda desamloni pradhaana nagaralanundi itaradaesaalanu kudaa kalpe antarjaateeya vimaanaasrayaalu unnayi. jala margalu jala margalu ravaanhaa soukaryaalalo aalasyam ayinappatikini takuva kharchutho kudukunnadhi. mukhyamgaa itara deeshaala nunchi mudi chamuru, itara khanijalu teppinchukovadaaniki, manadesam nunchi itaradaesaalaku mudi inumu, itara khanijalu egumati cheyadanki yea ravaanhaa margam chaaala anuvainadi. bhaaratadaesam – konni mukhya vishayalu vistiirnham paranga prapanchamuloo 7 va peddha desam janaba paranga prapanchamuloo 1 va peddha deshamu ooka desam paerumeedugaa mahasamudram unna ekaika desam athyadhika pradhaana mataalaku puttinillayina desam 7,517 kimi samudrathiram kaladu samskruthi bhaaratadaesam tana utkrushtamaina, pratyekamaina samskruthika vaarasatvaanni, tarataraalugaa kapadukuntu vacchindi. aakramanadaarulu, valasa vachinavaari sampradayalanu kudaa thanalo imudchukundi. thaaj‌mahal vento kattadalu, marenno samskrutee, sampradaayalu mogalu paalakulanundi vaarasatvamgaa sweekarinchindhi. bhartia samaajamu bhinna bhaashalato, bhinna samskrutulato koodina bahulha samajam. vividha matha kaaryakramaalu sangha dhainandhina jeevitamlo ooka bhaagam. anni saamaajika, aardhika vargaalalonu vidyanu unnatamgaa bhaawistaaru. saampradaayikamaina samisti kutumba vyavasthalooni aardhika avarodhaala drashtyaa chiru kutumbaalu ekkuvaipotunnappati, saampradaayika kutumba viluvalanu pavitramgaa bhaawistaaru, gouravistaaru. bhartia sangeetam vividha takala paddhathulatho kuudinadhi. shaastreeya sangeetamlo remdu pradhaana paddhatulunnaayi. dakshinaadiki chendina Karnataka sangeetam okati Dum, utharadina chendina hinduustaanii sangeetamu rendodi. prajaadaranha pondina mro sangeetam cinma sangeetam. ivikaka anno takala jaanapadha sangeeta sampradaayalu kudaa unnayi. shaastreeya nrutya reetulu kudaa anno unnayi – bharathanatyam, odessey, kuchipudi, kadhak, kathakali modalainavi. ivi itihaasaalapai aadhaarapadina kathanaalathoo kuudi untai. ivi ekkuvaga bakthi, aadhyaatmikata melavimpabadi untai. prachina saaraswatam ekkuvaga moukhikamainadi. tharuvaathi kaalamlo adi aksharabaddham cheyabadindhi. dhaadhaapugaa evanni kudaa hinduism samskrutilo nundi udbhavinchinave. pavithra shlokaalato koodina vedalu, mahabharatham, raamaayanam veetilo unnayi. tamilanaaduku chendina sangama sahityam bhartadesapu prachina saampradaayika loukika tatvaaniki addam paduthundi. adhunika kaalamlo, bhartia bhashalalonu, inglishu loanu kudaa raasina prassiddhi chendina rachayitalendaro unnare. nobel bahumati sadhinchina okeoka bhaaratheeyudaina rabindranath tagor bengali rachayita. prapanchamloonee atyadhikamgaa cinemalu nirminchedi bharatadesame. desamlo annitkante pramukhamainadi mumbailoo nelakonna hiindi cinma parisrama. adhika sankhyalo cinemalu nirmistunna itara basha parisramalu – telegu, tamilam, maalaayaalaam, qannada, bengali. bengali cinma darsakudaina satyajit Rae prapancha cinma rangaaniki bharat amdimchina aanimutyam. vari annam, gooddhuma (bred, rottela ruupamloe) lu prajala mukhya aahaaram. vibhinna ruchulu, masalalu, padaarthaalu, vamta vidhaanaalatoo koodina bhartia vamtalu entho vaividhyamainavi. anno takala saakaahaara vantalaku desam prassiddhi chendhindhi. bhartia aaharyam kudaa aahaaram valene bahu vaividhyamainadi. chiira, salwar kamij strilu ekkuvaga dharimchee dustulu. purushulu punche, kurta dharistaaru kridalu janaba paranga athi peddha desam bhaaratadaesam. prapancha kridaa rangamloo bharatadesaaniki samuchita sthaanam Pali. olampic creedalaloo 8 paryayalu haakiilo bagare patakaalu sadhinchina bhartiya deeshaaniki prasthutham ghanata deeshaaniki Pali. chadarangamlo visvanathan anand remdu paryayalu prapancha taitil saadhinchagaa, tennislo liyaandar pace,maheshs bhupati, sanya meerjaalu doubles grams slam taitillu saadhinchipettaaru.prasthuthamu aadutunnavaarlalopv sindhu and sania nehwal cheppukodaginadi. bharathadesam olympique‌ kridalu lanty antarjaateeya sthaayiloo jarigee kridaa potilaloo pedaga raninchaledu. gta muudu olampic‌ creedalaloo kevalam okkokkate patakam saadhinchagaliginadi. asiya creedala loo kudaa chinna chinna deeshaala kante mana patakaalu chaaala takuva. kabaddiiloo mathram varusaga bagare patakaalu maname saadhinchaamu. konni saampradaya aatalu ayina kabbadi, kho-kho, godumbilla (gili-danda) laku deeshamanthataa bahulha prachuryamu Pali. chadarangamu, carrom‌, pollo, badminton‌ modalainatuvanti anek kridalu bhaaratadaesamloe puttaayi. fut‌bahl‌ (sacker‌) ku kudaa yavat‌ bhaaratadaesamloe chaaala prajaadaranha Pali. jaateeya chihnalu jaateeya pathaakam: trivarna pataakamu. jaateeya mudhra: nalaugu talala simhapu bomma. jaateeya gitam: janaganamana. jaateeya gayam: vandematharam.... jaateeya pakshi: nemalipao christatus. jaateeya Jhirka: peddapuli (royale bengal tigor). jaateeya vruksham: marrichettu. jaateeya creeda: haka jaateeya pushpam: kamalamu (thaamara) jaateeya calander: saka calander (saka sam. pu calander) jaateeya falam: mamidi pandu selavu dinaalu bhaaratadaesamloe jaateeya selavudinaalu moode. pandugalu, parvadinaalu, naayakula janmadinaalaku sambamdhinchina itara selavudinaalu ayah rastrala paridhiloo untai. alpa vishayalu vahanalu rodduku edama pakkana nadustaayi. draivaru sthaanam vaahanamloo Kandla pakkana umtumdi. bharatiyulu matlade: hiindi; bengali; maraatii; telegu; tamilam; urdoo; qannada; maalaayaalaam; orea; puunjabi; assamy; mitli; kashmiiri; neepaalii; simdh; konkini; manipuri. tedi paddathi: sankhya maunam: 10,000,000 = 1 koti. 100,000 = 1 laksha. postalu kodu (PIN): 6 ankelu. adhikarika kolamanam: SI vidyut sarafara 230 V; 50 HZ vidyut plaggulu: Type C, D & M (CEE 7/16; CEE 7/17; BS 546) television signalu: PAL B/G aardhika savatsaram epril 1 na modalavuthundi. ivikuda chudandi bharatadesa budgett bharatadesa vaataavaranam; bhartiya jaateeya vanaalu. bhartiya deeshapu rajakeeya partylu; bhartia nagaraalu, pattanhaalu; bhaaratadaesamloe matamulu. bharat‌loo prapancha vaarasatva pradeshaala jaabithaa; bharathiyula intiperlu; bhartia vamtakaalu. bharatadesa charithra bhartia samskruthi bhartia chithrakala bhartia mahilhaa vyaapaaravaettala jaabithaa bhartiya America sambandhaalu indialo i- paripalana bharathadesamlooni metropalitan praantaala jaabithaa bhartia bhashalu – matlade prajala sanka; bhartia silpakalha; bharatadesa aardhika vyvasta karantai tamila sangham rastrala punarvyavastheekarana chattam, 1956 valasa bhaaratadaesam bhartiya jaateeyavaadam Vellore tirugubatu sharad aravindh babde chithramaalika gamanikalu moolaalu upayukta grandhaalu manorama iar boq 2003 – ISBN 81-900461-8-7 discovary af india — jawar‌lall nehruu—ISBN 0-19-562359-2 lonely planet india — ISBN 1-74059-421-5 velupali lankelu Ethnologue report on Languages of India CIA — The World Factbook — India — CIA's Factbook on India Country Profile: India — BBC's Country Profile on India paryaataka Datia bhartiya chaarithraka patam bhartiya rastralu stataids adhikaaraka websitelu bhartiya prabhutva webb chirunamalu rastrapathi adhikarika webb‌saitu bhartiya paarlamentu adhikarika webb‌saitu rakshana saakha adhikarika webb‌saitu janaganhana adhikary supriim kortu videsi vyavaharaala saakha paada peethika Jammu kaashmeeru purtiga bharat‌loo bhagamenani bhartiya prabhuthvam bhaavistunnadi. yea raashtraaniki aafghanisthaan kudaa ooka sarihaddugaa Pali. 1948loo aikyaraajyasamiti kudirchina sandhi prakaaram bhartiya, pock adhinamlo unna bhoobhaagam yathaatatha sthiti konasaagutoondi. yea kaaranamgaa, aafghanisthaan‌ku sarihaddugaa nunna yea raashtrapu bhoobhaagam prasthutham pakistan aadheenamulo Pali. bhaaratadaesam dakshinha asiya yea vaaram vyasalu
tikkavarapu subbaramireddy (aamglam: T. Subbarami Reddy) (ja. septembaru 17, 1943) bhartiya jaateeya kaangresuku chendina rajakeeya nayakan, telegu sinii nirmaataa, paarisraamikavetta. viiru aandhra Pradesh ku chendina paarlamentu sabhyudu. eeyana ganula saakhaamaatyunigaa unaadu. eeyana 1996, 1998 samvatsaraalalo 11va, 12va lok‌sabha laku Visakhapatnam niyojakavargam nundi ennikainaadu. ithadu 2002 savatsaram nundi raajyasabha sabhyunigaa panicheystunnaadu. aayana 2023 auguste 20na congresses varking committe saswata aahvaanita sabhyudigaa niyamitudayyaadu. subbaramireddy 1943, september 17na badu reddy, rukminamma dampathulaku nelloreloo janminchaadu. haidarabadu loni nijam kalaasaala nundi b.kalm pattaapondaadu. nagarjuna Sagar prajectu nirmaanamlo matti anicut panulaku contraktaruga vyapara jeevithanni praarambhinchaadu, 1966 phibravari 6na eeyanaku endira subbaramiredditho vivaahamainadi. cinma nirmaanam ithadu telegu, hiindi, tamila, samskrutha bhashalalo konni cinemalanu nirmimchaadu. samskruthamloo ithadu nirmimchina bhagavadgeeta chalanachitraaniki utthama chitramga jaateeya chalanachitra puraskara labhinchindi. ithadu nirmimchina cinemala pakshika jaabithaa: telegu jevana poraatam state roudi gyang mister suryah ai.p.yess hiindi dil‌walia chaandinee lamhe swamy vivekaanandha samskrutam bhagavadgeeta moolaalu 1943 jananaalu 11va lok‌sabha sabyulu 12va lok‌sabha sabyulu telegu cinma nirmaatalu jeevisthunna prajalu bhartiya jaateeya congresses naayakulu nijam kalaasaala puurvavidyaardhulu nelluuru jalla vyaapaaravaettalu nelluuru jalla cinma nirmaatalu Visakhapatnam jalla nundi ennikaina lok‌sabha sabyulu Visakhapatnam jillaku chendina kendra manthrulu nelluuru jalla rajakeeya naayakulu
ప్రయాణంలో పదనిసలు 1978 ఏప్రిల్ 6న విడుదలైన తెలుగు సినిమా. ప్రిమ్స్ కంబైన్స్ బ్యానర్ కింద : ఎస్.బి. శంకర్ రావు నిర్మించిన ఈ సినిమాకు ఎం.ఎస్.కోటరెడ్డి దర్శకత్వం వహించాడు. కైకాల సత్యనారాయణ, జి.రామకృష్ణ, నరసింహరాజు ప్రధాన తారాగణంగా నటించిన ఈ సినిమాకు శంకర్ గణేష్ సంగీతాన్నందించాడు. తారాగణం కైకాల సత్యనారాయణ జి.రామకృష్ణ, నరసింహరాజు, జయచిత్ర, మాధవి, బి. పద్మనాభం, కె.జె. సారధి, స్నేహం అప్పారావు, జయమాలిని, విజయవాణి, కల్పనా రాయ్, బేబీ సుజాత, విజయ, కమలమ్మ, అంజలి 2, మిక్కిలినేని, పి.జె.శర్మ, కాకరాల, కె.కె. శర్మ, సూర్యచంద్రరావు, వంగ అప్పారావు, డాక్టర్ సత్యనారాయణ, కాకినాడ అప్పారావు, వెల్లంకి చలపతి రావు, నాగేష్ బాబు ఝాన్సీ చిదతల అప్పారావు రావు గోపాల రావు ఎం. ప్రభాకర్ రెడ్డి, పండరీబాయి సి ఎచ్.కృష్ణారావు (రైల్వే కృష్ణ) సాంకేతిక వర్గం నిర్మాత:ఎస్.బి. శంకర్ రావు ఛాయాగ్రాహకుడు: పి.ఎస్. ప్రకాష్; ఎడిటర్: కె. బాలు; స్వరకర్త: శంకర్-గణేష్; గీత రచయిత: సి.నారాయణ రెడ్డి, గోపి, కోసరాజు రాఘవయ్య చౌదరి స్క్రీన్ ప్లే: M.S. కోటా రెడ్డి; సంభాషణ: జంధ్యాల గాయకుడు: పి.సుశీల, ఎస్.పి.బాలసుబ్రహ్మణ్యం, రామోలా, వి.రామకృష్ణ దాస్ డాన్స్ డైరెక్టర్: రాజు-శేషు మూలాలు జయసుధ నటించిన సినిమాలు
రామచంద్రాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సిద్ధిపేట జిల్లా, కోహెడ మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కోహెడ నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కరీంనగర్ నుండి 35 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో 2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది. గణాంక వివరాలు 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 441 ఇళ్లతో, 1659 జనాభాతో 887 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 821, ఆడవారి సంఖ్య 838. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 458 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 25. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 572595.పిన్ కోడ్: 505528. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి కోహెడలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కోహెడలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల తిమ్మాపూర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల తిమ్మాపూర్లోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్‌లు కరీంనగర్లోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్లో ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం రామచంద్రాపూర్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలో2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు రామచంద్రాపూర్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం రామచంద్రాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 5 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 81 హెక్టార్లు శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 37 హెక్టార్లు సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 165 హెక్టార్లు బంజరు భూమి: 68 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 531 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 584 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 180 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు రామచంద్రాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. బావులు/బోరు బావులు: 180 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి రామచంద్రాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, మొక్కజొన్న, ప్రత్తి మూలాలు వెలుపలి లంకెలు
neenepalli, alluuri siitaaraamaraaju jalla, rampachodavaram mandalaaniki chendina gramam.. idi Mandla kendramaina rampachodavaram nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina rajahmahendravaram nundi 57 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 75 illatho, 253 janaabhaatho 92 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 131, aadavari sanka 122. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 251. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 587197. pinn kood: 533288. 2022 loo chosen jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam turupu godawari jillaaloo, idhey mandalamlo undedi. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala rampachodavaramlonu, praathamikonnatha paatasaala gopavaramlonu, maadhyamika paatasaala gopavaramlonu unnayi.sameepa juunior kalaasaala musurumillilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala‌lu rampachodavaramlonu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala kakinadalonu, polytechnic eerlapalliloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala rampachodavaramlonu, aniyata vidyaa kendram kakinadalonu, divyangula pratyeka paatasaala rajahmahendravaram lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.kaluva/vaagu/nadi dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu.chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi  gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali.pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi.  Pali. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aashaa karyakartha, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 6 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam neenepallilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 25 hectares vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 8 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 58 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 58 hectares utpatthi neenepallilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu chintapandu, sompu, sheekaaya paarishraamika utpattulu tehene utpattulu, vistallu chetivruttulavaari utpattulu cheepullu moolaalu
gariseluru, vis‌orr jalla, peddamudiyam mandalaaniki chendina gramam idi Mandla kendramaina peddamudiyam nundi 7 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina jammalamadugu nundi 21 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 107 illatho, 330 janaabhaatho 438 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 175, aadavari sanka 155. scheduled kulala sanka 228 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 592876.pinn kood: 516411. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali. sameepa balabadi, praadhimika paatasaala jammalamadugulonu, praathamikonnatha paatasaala ene.kottapallelonu, maadhyamika paatasaala ene.kottapallelonu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala jammalamadugulonu, inginiiring kalaasaala proddatuuruloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kadapalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechnic‌lu jammalamaduguloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram jammalamadugulonu, divyangula pratyeka paatasaala Kadapa lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam thaagu neee gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam, vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam garisalurulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 11 hectares saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 8 hectares banjaru bhuumii: 108 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 309 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 414 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 12 hectares neetipaarudala soukaryalu garisalurulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. baavulu/boru baavulu: 12 hectares utpatthi garisalurulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu shanaga, poddutirugudu, verusanaga ganankaalu ganankaalu janaba (2011) - motham 330 - purushula sanka 175 - streela sanka 155 - gruhaala sanka 107 moolaalu https://web.archive.org/web/20150207104629/http://censusindia.gov.in/PopulationFinder/Sub_Districts_Master.aspx?state_code=28&district_code=20
వసీం జాఫర్ (జననం 1978 ఫిబ్రవరి 16) భారత జట్టుకు ఆడిన క్రికెటరు. అతను కుడిచేతి ఓపెనింగ్ బ్యాట్స్‌మన్. అప్పుడప్పుడూ రైట్ ఆర్మ్ ఆఫ్ బ్రేక్ బౌలింగు కూడా చేసేవాడు. అతను ప్రస్తుతం రంజీ ట్రోఫీ క్రికెట్‌లో అత్యధిక పరుగులు చేసిన ఆటగాడు. 2018 నవంబరులో, రంజీలో 11,000 పరుగులు చేసిన మొదటి బ్యాట్స్‌మన్ అయ్యాడు. 2019 జనవరిలో అతను మధ్యప్రదేశ్‌కు చెందిన దేవేంద్ర బుందేలా (145) ను అధిగమించి తన 146వ మ్యాచ్‌లో రంజీ ట్రోఫీ చరిత్రలో అత్యధికంగా ఆడిన ఆటగాడిగా నిలిచాడు. అతను బంగ్లాదేశ్ క్రికెట్ జట్టుకు బ్యాటింగ్ కోచ్‌గా నియమితుడయ్యాడు. 2020 మార్చిలో, అతను అన్ని రకాల క్రికెట్ నుండి రిటైర్మెంట్ ప్రకటించాడు. 2020 జూన్‌లో, జాఫర్‌ను 2020–21 సీజన్‌కు ఉత్తరాఖండ్ ప్రధాన కోచ్‌గా ప్రకటించారు. జట్టు ఎంపికలో "జోక్యం, పక్షపాతం" కారణంగా, అతను 2021 ఫిబ్రవరిలో వైదొలిగాడు 2021 జూలైలో, అతను ఒడిశాకు రెండేళ్లపాటు ప్రధాన కోచ్‌గా నియమితుడయ్యాడు. వసీం జాఫర్ బంగ్లాదేశ్ అండర్-19 క్రికెట్ జట్టు బ్యాటింగ్ కన్సల్టెంట్ అయ్యాడు. ప్రారంభ సంవత్సరాల్లో పాఠశాల కెరీర్‌లో ఒక 400 నాటౌట్ ఇన్నింగ్స్‌తో సహా పలు చక్కటి ఆటలు ఆడాక,15 ఏళ్ల వయస్సులో జాఫర్ ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లోకి ప్రవేశించాడు. అతని రెండవ మ్యాచ్‌లోనే ట్రిపుల్ సెంచరీ సాధించాడు. 314 పరుగుల ఆ ఇన్నింగ్స్‌తో ముంబయికి తొలి వరుస విజయాలు వచ్చాయి. ఓ ముంబై బ్యాటరు ముంబైలో కాకుండా వేరే చోట చేసిన తొలి ట్రిపుల్ సెంచరీ అది. తన ఓపెనింగ్ భాగస్వామి సులక్షణ్ కులకర్ణితో కలిసి 459 పరుగులు చేసి, వీళ్ళిద్దరూ ముంబై తరపున తొలిసారి 400 దాటిన జోడీగా నిలిచారు. ది ఇండియన్ ఎక్స్‌ప్రెస్ ఇలా రాసింది, "675 నిమిషాల పాటు క్రీజులో నిలబడ్డ అతని తత్వం ఎలా ఉందంటే, ఇది అతని రెండవ మ్యాచ్ అంటే నమ్మడం కష్టం. మరింత ప్రశంసించదగినది ఏమిటంటే, ఫీల్డింగులో ఖాళీలు అతనికి చాలా తేలిగ్గా కనబడిపోతున్నాయి." దేశీయ కెరీర్ జాఫర్ విదేశీ ఆటగాడిగా అనేక సీజన్లలో హడర్స్‌ఫీల్డ్ డ్రేక్స్ లీగ్‌లో స్కూల్స్ CCకి ప్రాతినిధ్యం వహించాడు. 2010 సీజనులో అతను స్కెల్‌మంథోర్ప్ క్రికెట్ క్లబ్‌కు వెళ్లాడు. ఒకే సీజన్‌లో ఒక ఆటగాడు చేసిన అత్యధిక పరుగుల లీగ్ రికార్డును బద్దలు కొట్టాడు. 2011 సీజన్‌లో జాఫర్, బర్మింగ్‌హాం అండ్ డిస్ట్రిక్ట్ ప్రీమియర్ లీగ్‌లో హిమ్లీ CCకి సంతకం చేశాడు. అతని టెస్ట్ కెరీర్‌లో ఇప్పటివరకు, జాఫర్ ఐదు సెంచరీలు చేసాడు. అందులో రెండు డబుల్ సెంచరీలు. పాకిస్థాన్, ఇంగ్లండ్, వెస్టిండీస్, దక్షిణాఫ్రికాపై టెస్టు సెంచరీలు సాధించాడు. 2013 సీజన్ నాటికి జాఫర్ ఇంగ్లండ్‌ వెళ్లాడు. అక్కడ అతను ఎల్‌డిసిసి లీగ్‌లో ఐన్స్‌డేల్ సిసి తరఫున ఆడాడు. అక్కడ అనేక సెంచరీలు సాధించి, 97.93 స్ట్రైక్ రేట్, 153 నాటౌట్ టాప్ స్కోర్‌ను సాధించి, సీజన్ మొదటి అర్ధభాగంలో విజయాలను ఆస్వాదించాడు. ఐన్స్‌డేల్‌లో తగిలిన గాయం కారణంగా, మోకాలి ఆపరేషను కోసం భారతదేశానికి తిరిగి వచ్చేసాడు. 2015 జూన్‌లో జాఫర్, 2015/16 రంజీ సీజన్ నుండి విదర్భకు మారాడు. 2018 జనవరి 1 న విదర్భ రంజీ ట్రోఫీ గెలుచుకుంది. ఢిల్లీతో జరిగిన ఫైనల్‌లో, జాఫర్ విజయాన్ని సాధించిన చివరి బౌండరీని కొట్టాడు. 2018 నవంబరులో బరోడాతో జరిగిన 2018-19 రంజీ ట్రోఫీ మూడవ రౌండ్‌లో జాఫర్, రంజీ ట్రోఫీలో 11,000 పరుగులు చేసిన మొదటి బ్యాట్స్‌మన్ అయ్యాడు. ఆ తర్వాతి నెలలో, టోర్నమెంటు ఏడవ రౌండ్‌లో, ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లో తన 55 వ శతకాన్ని సాధించాడు. అదే నెలలో, అతను రంజీ ట్రోఫీలో అత్యధిక మ్యాచ్‌లు ఆడిన రికార్డును 145 తో సమం చేశాడు అతను 2018–19 రంజీ ట్రోఫీ గ్రూప్-స్టేజ్‌లో ఎనిమిది మ్యాచ్‌లలో 763 పరుగులు చేసి, విదర్భ తరఫున అత్యధిక పరుగుల స్కోరర్‌గా నిలిచాడు. టోర్నమెంట్‌లోని క్వార్టర్-ఫైనల్ మ్యాచ్‌లో, ఉత్తరాఖండ్‌తో జరిగిన మ్యాచ్‌లో, అతను ఫస్ట్-క్లాస్ క్రికెట్‌లో తన 19,000 వ పరుగును సాధించాడు. 2019-20 రంజీ ట్రోఫీ ప్రారంభ రౌండ్‌లో, రంజీ ట్రోఫీలో 150 మ్యాచ్‌లు ఆడిన మొదటి క్రికెటర్‌గా జాఫర్ నిలిచాడు. 2020 మార్చి 7 న జాఫర్, గేమ్‌లోని అన్ని ఫార్మాట్‌ల నుండి రిటైరయ్యాడు. అంతర్జాతీయ కెరీర్ 2000 లో స్వదేశంలో దక్షిణాఫ్రికాతో జరిగిన సిరీస్‌లో జాఫర్ టెస్ట్ క్రికెట్‌లోకి ప్రవేశించాడు. అనుభవజ్ఞులైన బౌలర్లు షాన్ పొలాక్, అలన్ డోనాల్డ్ లను తట్టుకోవడం అతనికి చాలా కష్టమైంది. నాలుగు ఇన్నింగ్స్‌లలో కేవలం 46 పరుగులు మాత్రమే చేయగలిగాడు. కొంతకాలం పాటు మరో అంతర్జాతీయ మ్యాచ్‌ ఆడలేదు. చివరికి 2002 మేలో వెస్టిండీస్ పర్యటన జట్టులో తిరిగి చేరాడు. ఈ సీరీస్‌లో జాఫర్, బ్రిడ్జ్‌టౌన్‌లో 51, ఆంటిగ్వాలో 86 పరుగులు చేశాడు. తరువాతి వేసవిలో ఇంగ్లాండ్ పర్యటన కోసం భారత జట్టులో చేరాడు. లార్డ్స్‌లో హాఫ్ సెంచరీ చేసినప్పటికీ, ఆ తరువాతి ఇన్నింగ్స్‌లో కష్టపడ్డాడు. రెండు టెస్టుల తర్వాత అతన్ని తుది జట్టు నుంచి తొలగించారు. జాఫర్ అద్భుతమైన దేశీయ ఫామ్ నేపథ్యంలో 2005-06 పాకిస్తాన్ పర్యటన కోసం టెస్ట్ జట్టులోకి తిరిగి చేర్చుకున్నారు. కానీ టెస్టుల్లో ఆడలేదు. భారతదేశంలోని తదుపరి సిరీస్‌లో జాఫర్ తన తొలి టెస్ట్ సెంచరీ సాధించాడు: నాగ్‌పూర్‌లో ఇంగ్లండ్‌పై సరిగ్గా 100 పరుగులు చేశాడు. మళ్ళీ జట్టులో చేరాక ఆడిన తొలి టెస్టు అది. 2006 జూన్‌లో వెస్టిండీస్‌పై ఆంటిగ్వా రిక్రియేషన్ గ్రౌండ్‌లో జాఫర్ తన మొదటి టెస్ట్ డబుల్ సెంచరీ చేసాడు. రెండో ఇన్నింగ్స్‌లో 500 నిమిషాలకు పైగా ఆడి చేసిన 212 పరుగులు కరేబియన్‌లో ఒక భారతీయ బ్యాట్స్‌మన్ చేసిన రెండో అత్యధిక స్కోరు. 2006 జూలైలో, భారత క్రికెట్ కంట్రోల్ బోర్డ్ సెంట్రల్ కాంట్రాక్ట్ (గ్రేడ్ C) ఇచ్చి, భాగస్వామి వీరేంద్ర సెహ్వాగ్‌తో భారతజట్టులో తొలి ఎంపిక ఓపెనర్‌గా అతని స్థానాన్ని నిర్ధారించింది. జాఫర్ వన్‌డేల్లో 2006 నవంబరులో దక్షిణాఫ్రికాపై మ్యాచ్‌లో అడుగుపెట్టాడు. కానీ సరిగా ఆడనందున వెంటనే తొలగించారు. అయితే, టెస్ట్ ఫార్మాట్‌లో స్కోర్లు చేస్తూనే ఉన్నాడు. న్యూలాండ్స్‌లో దక్షిణాఫ్రికాపై తన మూడవ టెస్ట్ శతకం చేశాడు. చిట్టగాంగ్‌లో బంగ్లాదేశ్‌తో జరిగిన తన తదుపరి సిరీస్‌లో ఓపెనింగ్ టెస్ట్‌లో రెండు ఇన్నింగ్సుల్లోనూ సున్నా చేసినప్పటికీ, తర్వాతి టెస్టులో 138 పరుగులతో మళ్ళీ ఫామ్‌లోకి వచ్చాడు. అయితే ఆ తరువాతి కాలంలో అతను గాయపడి రిటైర్ అయ్యాడు. కోల్‌కతాలోని ఈడెన్ గార్డెన్స్‌లో పాకిస్థాన్‌తో జరిగిన 2007 సిరీస్‌లో రెండో టెస్టు మొదటి ఇన్నింగ్స్‌లో జాఫర్ 202 పరుగులు చేశాడు. కోచింగ్ కెరీర్ బంగ్లాదేశ్ క్రికెట్ జట్టుకు బ్యాటింగ్ కోచ్‌గా, అతను కింగ్స్ ఎలెవన్ పంజాబ్‌కు బ్యాటింగ్ కోచ్‌గా పనిచేసాడు. ఉత్తరాఖండ్ క్రికెట్ జట్టుకు ప్రధాన కోచ్‌గా, ఒడిశా క్రికెట్ జట్టుకు ప్రధాన కోచ్‌గా కూడా పనిచేసాడు. వివాదం ఆటగాళ్ళ ఎంపికలో అధికారులు పక్షపాతం చూపుతున్నారని ఆరోపిస్తూ 2021 జనవరిలో ఉత్తరాఖండ్ క్రికెట్ జట్టు ప్రధాన కోచ్ పదవికి వసీం జాఫర్ రాజీనామా చేశాడు. ప్రతిస్పందనగా ఉత్తరాఖండ్ క్రికెట్ అసోసియేషన్, అతను జట్టులో ముస్లిం ఆటగాళ్లను ప్రోత్సహిస్తున్నాడనీ మతపరమైన ప్రార్థనలు చేసేందుకు మౌల్వీలను డ్రెస్సింగ్ రూమ్‌లోకి తీసుకువస్తున్నాడనీ ఆరోపించారు. ఆ ఆరోపణలను అతను ఖండించాడు. దాని తర్వాత చాలా మంది క్రికెటర్లు అతనికి మద్దతుగా వచ్చారు. మూలాలు భారతీయ వన్డే క్రికెట్ క్రీడాకారులు భారతీయ క్రికెట్ క్రీడాకారులు జీవిస్తున్న ప్రజలు 1978 జననాలు Articles with hAudio microformats భారతీయ క్రికెట్ కోచ్‌లు
చిలువూరు రైల్వే స్టేషను (Chiluvur railway station) భారతీయ రైల్వేలు పరిధిలోని రైల్వే స్టేషను. ఇది ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాష్ట్రములోని గుంటూరు జిల్లాలో చిలువూరులో పనిచేస్తుంది. చిలువూరు రైల్వే స్టేషను దక్షిణ మధ్య రైల్వే జోన్, విజయవాడ రైల్వే డివిజను కింద పనిచేస్తుంది. ఇది హౌరా-చెన్నై ప్రధాన రైలు మార్గము లోని విజయవాడ-గూడూరు రైలు మార్గము మీద ఉంది. ఇవి కూడా చూడండి సౌత్ సెంట్రల్ రైల్వే విజయవాడ రైల్వే డివిజను హౌరా-చెన్నై ప్రధాన రైలు మార్గము మూలాలు బయటి లింకులు Indian Railways website Erail India గుంటూరు జిల్లా రైల్వే స్టేషన్లు విజయవాడ రైల్వే డివిజను స్టేషన్లు భారతదేశపు రైల్వే స్టేషన్లు దక్షిణ మధ్య రైల్వే స్టేషన్లు
ఛాప్టర్ XVI - సెక్షన్లు 299 నుంచి 377 - మానవ శరీరానికి హాని కలిగించే నేరాలు ప్రాణ హాని (హత్య తో కలిసి), కల్పబుల్ హోమిసైడ్ (సెక్షన్లు 299 నుంచి 311) గర్భస్రావం కలిగించటం, పుట్టబోయే (ఇంకా పుట్టని) బిడ్డలకు హాని చేయటం ( గాయ పరచటం), ఎక్స్‌పోజర్ ఆఫ్ ఇన్‌ఫేంట్స్, కన్సీల్‌మెంట్ ఆఫ్ బర్త్స్ (పిల్లల పుట్టుకను వెల్లడించకుండా దాచటం). (సెక్షన్లు 312 నుంచి 318) గాయపరచటం (సెక్షన్లు 319 నుంచి 338) అనధికారకంగా అడ్డుకోవటం, బందించటం (నిర్బంధించటం) (సెక్షన్లు 339 నుంచి 348) నేరపూరితంగా దాడి చేయటం, గాయ పరచటం (సెక్షన్లు 349 నుంచి 358) కిడ్నాపింగ్ (మనిషిని బలవంతంగా గాని, మోసపూరితంగా గాని ఎత్తుకుపోవటం), అబ్‌డక్షన్, బానిసత్వం, వెట్టి చాకిరి (బలవంతంగా, బలప్రయోగంతో పని చేయించుకోవటం) (సెక్షన్లు 359 నుంచి 374) లైంగిక వేధింపులు (అత్యాచారం లేదా మానభంగం (రేప్) తో సహా) - సంబంధించిన నేరాలు (సెక్షన్లు 375 నుంచి 376) అసహజమైన నేరాలు (సెక్షన్ 377) చూడు : భారతీయ శిక్షాస్మృతి భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 001 – 075 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 076 – 120 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 121 – 140 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 141 – 160 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 161 – 171 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 172 – 190 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 191 – 229 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 230 - 267 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 268 - 298 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 299 - 377 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 378 - 462 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 463 – 489 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 490 – 502 భారతీయ శిక్షాస్మృతి – సెక్షన్లు 503 – 510 భారతీయ శిక్షాస్మృతి - సెక్షన్లు 511 న్యాయవాద పదజాలము క్రిమినల్ ప్రొసీజర్ కోడ్ బయటి లింకులు ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ - వికీపీడియా (ఇం) భారతదేశపు చట్టాలు 1834 నుంచి - ప్రభుత్వ వెబ్్‌సైట్ ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ గురించి ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ - డిస్ట్రిక్ట్ కోర్ట్స్ : ఛండీగర్ (ఛండీగడ్) వెబ్‌సైట్. ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ - నెట్‍ లా మేన్ వెబ్‌సైట్. ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ - వకీల్ నెం.1 వెబ్‌సైట్. ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ - ఇండియన్ లా సి.డిలు వెబ్‌సైట్. ఇండియన్ పీనల్ కోడ్ (పి.డి.ఎఫ్) భారత రాజ్యాంగం భారతదేశపు చట్టాలు 2245 ఇంగ్లీషు భారతదేశపు చట్టాలు 2245 తెలుగు ఛార్టర్ ఏక్ట్ (చార్టర్ చట్టం) 1833. దీనినే 'గవర్నమెంట్ ఆఫ్ ఇండియా ఏక్ట్ (చట్టం) 1833' అంటారు. సుప్రీం కోర్టు తీర్పులకు 1902 సంవత్సరం నుంచి చూడు. భారతదేశంలోని హైకోర్టుల తీర్పులకు చూడు 1844 సంవత్సరం నుంచి 2010 సంవత్సరం వరకు సుప్రీం కోర్టు, హైకోర్టుల తీర్పులు 2011 సంవత్సరంలో లా ఇన్ పెర్‌స్పెక్టివ్ - ఎందుకు - ఎలా భారతీయ న్యాయవ్యవస్థ భారతదేశపు చట్టాలు భారతీయ శిక్షాస్మృతి
katrina kaif  (jananam 16 juulai 1983) british nati, modal. aama thandri kashmiri Dum, talli britton ku chendinavaaru. aama biollywood loo anno chitralloo natinchaaru. hindiitoe paatu telegu, malhayaalham cinemallo kudaa kanipincharame. aama chaaala prakhyaatamaina modal kudaa. bhaaratadaesamloe ekuva paaritoshikam teesukuntunna natullo eeme kudaa okaru. katrinaanu media athantha aakarshanheeyamaina selebratiga gurtinchindi. british haamg qang loo janminchina katrina, bharat ku rakamundu anno deshalu tirigaaru viiri kutunbam. aama tenaze loo unnappudu modatisari modaling chesar. aa taruvaata daanine kereer gaaa malachukunnaru katrina. eeme modal‌gaaa king fischer calander‌loo kanipimchaaru. landon loo jargina ooka fyaashan sholo nirmaataa kaijad gustad aameku tana cinma boom (2003) loo natinchamani adigaaru. aama oppukuni yea cinma chesar conei, yea cinma commersial gaaa flap kaavadame kaaka vimarsaatmakamgaa kudaa viphalamaindhi. yea cinemalo natinchetappudu aameku modaling loo chaaala avakasalu vacchai. conei aameku hiindi raakapovadamtho cinma avakasalu mathram ekkuvaga raaledhu. taruvaata aama telugulo mallishwari (2004) cinemalo natinchaaru. yea cinma everage gaaa aadidi. biollywood loo taruvaata aama chosen maine pyar queue qea? (2005), namastey landon (2007) vento cinemalu manchi hitt ayyaayi. aama natistunna cinemalu hitt avutunnaa, aama natanaku mathram vimarsalu vacchai. 2009loo ugravaadam girinchi teesina nuyaark cinemalo aama antanatho prashamsalu andukunnaru. yea cinematho philimfare utthama nati puraskaaraaniki nominetion pondhaaru katrina. aa taruvaata ajab prame kee gajab kahaani (2009), raajneetii (2010), zindagii Mon milegi dubara (2011) cinemallo natincharame. mere bradarr kee dulhan (2011) cinematho rendo philimfare utthama nati nominetion andukunnaru aama. aa taruvaata aama  natinchina ekk thaa tigor (2012), dhoom3 (2013) cinemalu athantha ekuva vassollhu sadhinchina sinimaluga nilichaayi. aama natanaku anno vimarsalu vachchinaa, aama anno commersial gaaa vijayavantamaina cinemallo natisthoo, tap haroine gaane konasaagutuu vachcharu. aama tana thallitho kalsi anno daatrutva karyakramallo paalgontuntaaru. alaage stages sholu kudaa istaaru. aama ekkuvaga tana vyaktigata jeevitam girinchi bayataku cheppaaru. tolinalla jeevitam, nepathyam katrina kaif haamg qang loo 16 juulai 1983na janminchaaru. thandri muhammadu kaif Kashmir loo janminchina british vyaapaaravettha. talli susanne kaif layaru, saamaajika karyakartha. katrinaaku eduguru annadhammulu, akkachellellu. muguru akkalu, muguru chellellu, ooka annayya. aama cheylleylu isabelle kaif kudaa modal, natigaa panichesthunnaru. katrina chinnathanamlo aama tallidamdrulu vidaakulu teeskunnaru. aa taruvaata aama thandri americaaku vellipoyaru. ooka interviewlo maatlaadutuu tanapai gaanii, tana akkaachellellu, annayya meedagaanee tana thandri prabavam ledanee, thamanu thama talle penchaaranii vivarinchaaru. thama snehitulu thandri premanu pondutunnappudu chusi chaaala badhapadedannani, ippatikee aayanatho sambandhaalu aemee laevani dhi eandian ex‌presse ku ichina interviewlo vivarinchaaru katrina. tana chinnathanam girinchi aama maatlaadutuu "Mon talli saamaajika sevaku ankitamayyaaru. andhuke konni pradeesaalloo kontha kontha samayam unnaamani vivaristaaru.haamg qang loo puttina meemu chainaa, taruvaata jjapan, akada nunchee botulo phraans ku vellamani cheppaaru. akada nunchi switzerlaand velli konni nelala taruvaata polyand, akada nunchee belgian vellaarani teliparu aa taruvaata haawaai velli, akada konnallunnaka landon ku vachamani vivarinchaaru aama.ekkuvaga vaervaeru pradheeshaalu tiragadamto katrina, aama akkachellelluu, annayyalaku tusion masterlatho intloone chaduvukunevaaru. aama landon loo perigaarani anukuntaarugaanee, bharat ku raavadaaniki mundhu moodellu Bara akada unnare. chinnappatnunchi tana talli intiperutone unna aama tana thandri inti peruu palakadaaniki veeluga umtumdanae uddesyamtone kaif intiperugaa pettukunnaanani vivaristaaru. cinemalu nots moolaalu 1983 jananaalu jeevisthunna prajalu
ఆచ్చి వేణుగోపాలాచార్యులు (1930-2016) ప్రముఖ సినీ గీత రచయిత. తెలుగు సినిమారంగంలో ఎన్టీఆర్ సలహామేరకు వేణుగోపాల్ గా మార్చుకున్నారు. విశేషాలు ఇతడు హైదరాబాద్ లోని కుత్బుల్లాపూర్‌లో 1930, జూన్ 12వ తేదీన జన్మించాడు. తెలుగుతో పాటు ఉర్దూ, హిందీ, సంస్కృత భాషల్లో ప్రవీణుడైన వేణుగోపాలాచార్యులు వృత్తిరీత్యా ఉపాధ్యాయుడు. ప్రవృత్తిరీత్యా రచయిత. ఈయనకు భార్య కమలాదేవి, ఇద్దరు కుమారులు, ఒక కుమార్తె ఉన్నారు. పట్నంలో శాలిబండ, పదవే పోదాము గౌరీ, జయజయజయ శ్రీ వేంకటేశ, నమో వేంకటేశ.. నమో తిరుమలేశా తదితరపాటల ద్వారా వేణుగోపాలాచార్యులు తెలుగువారికి సుపరిచితుడు. సంధ్యాదీపం, పచ్చని సంసారం, భాగ్యవంతుడు, అమరుడు తదితర మంచి చిత్రాల్లో పాటలను రాసి ఎంతో కీర్తి గడించారు వేణుగోపాలాచార్యులు. ఆయన రాసిన పాటలన్నీ తెలుగువారి హృదయాల్లో చిరస్థాయిగా నిలిచిపోయాయి. తెలుగుతో పాటు హిందీ చిత్రం నాసిక్‌లో కూడా ఆయన పాటలు వ్రాశాడు. సినిమా పాటల జాబితా మరణం ఇతడు తన 91వయేట సికింద్రాబాద్ లోని ఒక ప్రైవేటు ఆసుపత్రిలో చికిత్స పొందుతూ 2016, ఫిబ్రవరి 25వ తేదీన మరణించాడు. మూలాలు తెలుగు సినిమా రచయితలు తెలుగు పండితులు హైదరాబాద్ సాహితీవేత్తలు 2016 మరణాలు 1930 జననాలు తెలుగు సినిమా పాటల రచయితలు తెలుగు సినిమా వ్యాసాల విస్తరణ ప్రాజెక్టు
gn narayan vyas (18 phibravari 1899 - 14 marchi 1963) prakyatha bhartia rajakeeya nayakan. Rajasthan raashtraaniki mudava mukhyamantrigaa panichesaaru. vyas jodh‌puur nagaranaki chendina pramukha vyaktulalo okaru. bhartiya jaateeya congresses parti nayakuduga kudaa panuchesaaru. jeevita visheshaalu vyas 18 phibravari 1899na jodh‌puur‌loni pundit sevaram‌g vyas, shreemathi gopi mariyu divi dampathulaku braahmanha kutumbamlo janminchaadu. matriculation varku chadivaaru. vyas itara jodh‌puri rajakeeya kaaryakartalu kalisi jodh‌puur rashtramlo 1920l praarambhamlo marwar hitt‌karni sabha (marwar improve‌ment sociiety)ni stapincharu, raastranni "grahaantaravaasulu" ayina jodh‌puriyetara adhikaarulu bhartia mariyu aangleyula paalana nundi vimukthi cheyalane lakshyamtho panichesaaru. "marwadeela choose marwar [jodh‌puur]" paripalana samskaranala prabhaavaala nundi stanika prayojanalanu rakshinchadaniki deeni lakshyangaa rupakalpana chesaru. 63va maharaju sabhaku tana aasiirvaadaanni kudaa andichaaru, ayithe vyas andhulo tana paathranu bhartiya swatantrya udyamaaniki tana modati sahakaaramgaa bhaavinchaadu. . yea samshtha 1924loo nishedhinchabadindi. taruvaata athanu subhsh chandrabose sphuurtitoe bhanwar‌lall sarraf, yooth leaguue mayiyu marwar lok parisht (1938)thoo jodh‌puur praja mandal (1934)ni stapinchadu. taruvaata athanu tana sonta raashtramaina jodh‌puur‌loo ibbandulu edurkonnappudalla Ajmer nundi tana kadalikalaku maarganirdesam chesudu. swatantrayam taruvaata vyaasarchi 1948na jodh‌puur raashtraaniki pradhanamantri ayadu. athanu 7 epril 1949na tana kaaryaalayaanni vadulukunnadu. athanu Rajasthan raashtraaniki remdusaarlu mukhyamantrigaa unaadu, modatisari 26 epril 1951 nundi 3 marchi 1952 varku mayiyu rendavasari 1 novemeber 1952 nundi 12 novemeber 1954 varku. 1952loo Rajasthan saasanasabhaku jargina tholi ennikallo odipoyaru. dheentho Rajasthan mukhyamantrigaa ticaram paliwal niyamitulayyaaru . tarwata vyas kishen‌gath‌ku jargina vupa ennikaloo vision saadhimchaadu mayiyu 1 novemeber 1952na malli aa padavini chepattaadu. vyas 20 epril 1957 nundi 2 epril 1960 varku mayiyu 3 epril 1960 nundi 14 marchi 1963na nyuu dhelleeloo maranhinche varku raajyasabha sabhyudu kudaa. jodh‌puur‌loni chaandh‌pol‌loo aayana bhouthikakaayaanni dhahanam chesar. vyas maraninchaaka tana swasdhalamaina jodh‌puur‌loni gn narayan vyas vishwavidyaalayaaniki atani peruu pettaaru. baahya linkulu Rajasthan maajii mukhyamantrulu gatamlo raajyasabha sabyulu 1952–2003 moolaalu 1963 maranalu kaangresu parti adhyakshulu
కుండళేశ్వరం, డాక్టర్ బి.ఆర్. అంబేడ్కర్ కోనసీమ జిల్లా, కాట్రేనికోన మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన కాట్రేనికోన నుండి 3 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అమలాపురం నుండి 24 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 544 ఇళ్లతో, 1756 జనాభాతో 243 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 869, ఆడవారి సంఖ్య 887. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 688 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 12. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 587911. పిన్ కోడ్: 533212. విద్యా సౌకర్యాలు గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాల‌లు కాట్రేనికోనలోను,  ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల నడవపల్లిలోను ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కాట్రేనికోనలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల చెయ్యేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ అమలాపురంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం కాట్రేనికోనలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల అమలాపురం లోనూ ఉన్నాయి. వైద్య సౌకర్యం ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం కుందలేశ్వరంలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. తాగు నీరు గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది. పారిశుధ్యం మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు. సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి. మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. విద్యుత్తు గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు. భూమి వినియోగం కుందలేశ్వరంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది: వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 19 హెక్టార్లు వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 24 హెక్టార్లు వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు నికరంగా విత్తిన భూమి: 196 హెక్టార్లు నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 59 హెక్టార్లు వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 137 హెక్టార్లు నీటిపారుదల సౌకర్యాలు కుందలేశ్వరంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది. కాలువలు: 137 హెక్టార్లు ఉత్పత్తి కుందలేశ్వరంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి. ప్రధాన పంటలు వరి, కొబ్బరి గణాంకాలు జనాభా (2011) - మొత్తం 1,756 - పురుషుల సంఖ్య 869 - స్త్రీల సంఖ్య 887 - గృహాల సంఖ్య 544 2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 1,883. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 931, మహిళల సంఖ్య 952, గ్రామంలో నివాసగృహాలు 458 ఉన్నాయి. మూలాలు
తిరువాఱన్ విళై భారత దేశంలోని ప్రసిద్ధ వైష్ణవ దివ్యక్షేత్రం. విశేషాలు ఈ క్షేత్రము అర్జునునిచే ప్రతిష్ఠింపబడినట్లు స్థలపురాణ కథనాలు వివరిస్తున్నాయి. ఇక్కడ మూలవరులకు ప్రతి నిత్యము తిరుమంజనము, పుష్పాలంకరణము జరుగుతుంది. నమ్మాళ్వారు తిరువాయిమొళి ఏడవశతకం పదవ దశకమగు "ఇన్బం పయక్క" అను తిరువాయిమొళిలో "ఇన్బం పయక్క ఇనిదుడన్‌వీట్రిరుందు" (సుఖము కలుగునట్లుగా ప్రీతికరంగా వేంచేసియుండి) అని సమస్త లోకములకు స్వామియగు సర్వేశ్వరుడు పిరాట్టితో (శ్రీదేవి) పాటు నా తిరువాయిమొళి వినుటకై తిరువాఱన్‌విళై క్షేత్రమున వేంచేసియున్నాడు." అని సర్వేశ్వరుని ఆనందాతిశయము అను గుణమును కీర్తించారు. ఈ క్షేత్రమునకు "వీణగర్" (మహానగరము) అను పేరు ఉంది. తి.వా.మొ. 7-10-6 సాహిత్యం శ్లో. తిరువారన్ విళాఖ్యానే పురేవ్యాస స్పర స్తటే| కురళప్పవితి శ్రీమాన్ పద్మాసన రమాపతి:|| విమానం వామనం ప్రాప్త: కుబేర హరి దానన:| బ్రహ్మేక్షితస్థితో రేజే పరాంకుశ మునిస్తుతు:|| పా. ఆగుజ్కొల్ ఐయమొన్ఱిన్ఱి; యగలిడ ముత్‌తవుమ్‌ ఈరడియే ఆగుమ్‌ పరిశు నిమిర్‌న్ద; తిరుక్కుఱళప్ప నమర్‌న్దుఱై యుమ్; మాగమ్‌ తిగழ் కొడిమాడజ్గళ్; నీడుమదిళ్ తిరువాఱన్‌విళై మాకన్ద నీర్ కొణ్డు తూవి వల--య్‌దు; కై తొழ క్కూడుజ్గొలో. నమ్మాళ్వార్-తిరువాయిమొழி 7-10-2 శ్లో. ఇత్థం శ్రీమళయాళస్థ దివ్యదేశా స్త్రయోదశ| మయా సంకీర్తితా శ్రీమత్ రామానుజ కృపాబలాత్|| వివ: భగవద్రామానుజులవారి కృపాబలము వలన మలయాళ దేశమున గల పదమూడు క్షేత్రములు వర్ణింపబడినవి. శ్లో. అథద్వే మధ్య దేశస్థా వర్ణ్యతే క్షేత్ర సత్తమౌ| రామానుజార్య కరుణా కటాక్ష బలతోమయా ! చేరే మార్గం శెంగణూర్‌కు తూర్పున 10 కి.మీ. దూరంలో స్వల్ప వసతులు ఉన్న సత్రము ఉంది. చిత్రమాలిక ఇవికూడా చూడండి వైష్ణవ దివ్యదేశాలు మూలాలు వెలుపలి లింకులు
erroipate, Telangana raashtram, mancherial  jalla, kotapalli mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina kotapalli nundi 18 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina mancherial nundi 55 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi. gananka vivaralu 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 39 illatho, 162 janaabhaatho 133 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 81, aadavari sanka 81. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 14. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570549.pinn kood: 504201. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu unnayi.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala chennoorlonu, praathamikonnatha paatasaala paarpalliloonu, maadhyamika paatasaala paarpalliloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala chennoorlonu, inginiiring kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kareemnagarlonu, polytechnic‌ bellampallilonu, maenejimentu kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram manchiryaalalonu, divyangula pratyeka paatasaala mandamarri lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam erroipatelo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrees chadivin doctoru okaru, degrey laeni doctoru okaru unnare. thaagu neee bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. paarisudhyam gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini shuddi plant‌loki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. angan vaadii kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam erroipatelo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 92 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 2 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 38 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 1 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 36 hectares neetipaarudala soukaryalu erroipatelo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 36 hectares utpatthi erroipatelo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi moolaalu velupali lankelu
అబిద్ హుస్సేన్ (26 డిసెంబరు 1926 – 21 జూన్ 2012) తెలంగాణకు చెందిన భారతీయ ఆర్థికవేత్త, పౌర సేవకుడు, దౌత్యవేత్త. 1990 నుండి 1992 వరకు యునైటెడ్ స్టేట్స్ ఆఫ్ అమెరికాలో భారత రాయబారిగా, 1985 నుండి 1990 వరకు ప్రణాళికా సంఘం సభ్యుడిగా పనిచేశాడు. జననం అబిద్ 1926, డిసెంబరు 26న తెలంగాణ రాష్ట్ర రాజధాని హైదరాబాదులో జన్మించాడు. 1942లో నిజాం కళాశాలలో చదువుకున్నాడు. వ్యక్తిగత జీవితం అబిద్ కు "సైనో-ఇండియన్ కాన్ఫ్లిక్ట్ అండ్ ఇంటర్నేషనల్ పాలిటిక్స్ ఇన్ ఇండియన్ సబ్ కాంటినెంట్" (1977) రచయిత్రి త్రిలోక్ కర్కితో వివాహం జరిగింది. వారికి ముగ్గురు పిల్లలు: సుహైల్ హసన్, విశాఖ హుస్సేన్, రానా హసన్. అబిద్ సోదరుడు నటుడు, మిమిక్రీ కళాకారుడు ఇర్షాద్ పంజాతన్, జర్మన్ చలనచిత్రం డెర్ షుహ్ డెస్ మనిటులో నటించాడు. వృత్తిజీవితం అబిద్ 1990 నుండి 1992 వరకు అమెరికా సంయుక్త రాష్ట్రాలకు భారతదేశ దౌత్యవేత్తగా పనిచేశాడు. ఇండియన్ అడ్మినిస్ట్రేటివ్ సర్వీస్ సభ్యునిగా వాణిజ్య మంత్రిత్వ శాఖ, భారీ పరిశ్రమల మంత్రిత్వ శాఖలో కార్యదర్శిగా కూడా పనిచేశాడు. 1985 నుండి 1990 వరకు భారతదేశం ప్లానింగ్ కమిషన్ సభ్యుడిగా కూడా ఉన్నాడు. యుఎస్‌లో భారత రాయబారిగా, అనేక మంది ప్రముఖ ముస్లిం-భారత నాయకులలో ఒకరిగా ఉన్నాడు. అబిద్ ను 1988లో పద్మభూషణ్‌తో సత్కరించారు. 1980ల నుండి భారతదేశ ఆర్థిక, వాణిజ్య సంస్కరణల్లో ముందంజలో ఉన్నాడు. వాణిజ్య విధాన సంస్కరణలకై భారత ప్రభుత్వం ఏర్పాటు చేసిన ఆరు ముఖ్యమైన కమిటీలకు అధ్యక్షత వహించాడు; ప్రాజెక్ట్ ఎగుమతులు; సైన్స్ అండ్ టెక్నాలజీ అభివృద్ధి కోసం సిఎస్ఐఆర్ రివ్యూ కమిటీ; భారత ప్రభుత్వ టెక్స్‌టైల్ పాలసీ; క్యాపిటల్ మార్కెట్ అభివృద్ధి; చిన్న తరహా పరిశ్రమ. వీటిలో, వాణిజ్య విధాన సంస్కరణపై అబిద్ హుస్సేన్ కమిటీ నివేదిక, చిన్న తరహా పరిశ్రమలపై అబిద్ హుస్సేన్ కమిటీ నివేదిక భారతదేశ ఆర్థిక సంస్కరణల్లో మైలురాళ్లుగా పరిగణించబడ్డాయి. పౌర సమాజంలో చురుకైన సభ్యుడు, ప్రపంచీకరణ, ఇంటర్నెట్ సెన్సార్‌షిప్, లింగ సమస్యలు, భావవ్యక్తీకరణ స్వేచ్ఛ, సాంస్కృతిక సాపేక్షవాదంతో సహా అనేక రకాల సమస్యలపై సమకాలీన చర్చలకు సహకరించాడు. అవార్డులు హుస్సేన్ అందించిన విశేష సేవలకుగాను 1988లో పద్మభూషణ్‌ పురస్కారంతో సత్కరించారు. మరణం అబిద్ 2012, జూన్ 21న లండన్ లో గుండెపోటు కారణంగా మరణించాడు. మూలాలు బయటి లింకులు 1926 జననాలు ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం పూర్వ విద్యార్ధులు 2012 మరణాలు హైదరాబాదు జిల్లా వ్యక్తులు హైదరాబాదు జిల్లా శాస్త్రవేత్తలు పద్మభూషణ పురస్కార గ్రహీతలు
సాహసం చేయరా డింభకా 1988 లో వచ్చిన కామెడీ చిత్రం. కెవిఎస్ రాజు సుచిత్రా మూవీస్ బ్యానర్‌లో నిర్మించగా, రేలంగి నరసింహారావు దర్శకత్వం వహించాడు. ఇందులో రాజేంద్ర ప్రసాద్, కల్పన ప్రధాన పాత్రల్లో నటించారు. రాజ్-కోటి సంగీతం సమకూర్చారు. ఈ చిత్రం బాక్సాఫీస్ వద్ద ప్లాపైంది. తారాగణం చంద్రంగా రాజేంద్ర ప్రసాద్ కల్పన - కల్పన హార్మోనియం హనుమంత రావుగా కోట శ్రీనివాస రావు సుత్తి వీరభద్రరావు సుత్తివేలు రావి కొండలరావు విద్యా సాగర్ ఈశ్వరరావు శ్రీలక్ష్మి రీతాగా రజిత చిలకల రాధ పాటలు మూలాలు సుత్తి వీరభద్రరావు నటించిన సినిమాలు సుత్తి వేలు నటించిన సినిమాలు రాజేంద్ర ప్రసాద్ నటించిన సినిమాలు కోట శ్రీనివాసరావు నటించిన సినిమాలు రావి కొండలరావు నటించిన చిత్రాలు
శ్రీ కృష్ణదేవ రాయలు కొలువులో ఉండి ఆయనకు సేవచేసిన ప్రముఖ రాజసేవకులు వీర్లు. అమరం తిమ్మరసయ్య తిరుపతి దేవస్థానంలో ఉన్న శాసనాలవల్ల కృష్ణదేవరాయలవారి కొలువులో అవసరం తిమ్మయనే దండనాయకుడొకడు రాయలవారి వాకిటికావలి ద్వారపాలకుల పై అధికారియై ఉన్నట్టున్నూ, అతడు వేయిమంది సైనికులకథికారి అని, చిన్న సంస్థానమునేలే సామంతమండలేశ్వరుడిన్నినీ, అతనిని అమరం తిమ్మరసయ్య, తిమ్మప్పనాయకుడు అనిపిలిచేవారని, ఆయనకు రాయలవారిదగ్గర చాలా చనువు ఉన్నట్లు, చాలా మందికి ఆయన రాయలవారి దర్శనం చేయించి అనేక సందర్భాలలో చాలా ఉపకారాలు చేసినట్లు తెలుస్తున్నది. తిరుపతిలో ఉన్న దానశాసనాలలో అవసరం నరసయ్య, తిమ్మయ్య, నరసయ్య, అనే ముగ్గురు అన్నదమ్ములపేర్లు, వారితల్లి బసవమ్మగారి పేరున్నూ కనబడుతూఉంది. శా.శ. 1434కు సరియైన ఆంగీరసనామ సం. క్రీ. శ. 7-8-1512 నాటి శాసనంలో ఈ కుటుంబంవారికి తిరువెంగళనాధుడు ఇలువేల్పు అన్నట్లు, అవసరం నరసయ్య తిమ్మయ్యగార్లు "రాయర బాగిల అవసరద" - అనగా రాయలవారి తలుపుల దగ్గర ఉండే ద్వారపాలకులైనట్లున్నూ వివరింపబడింది. ఈయననే వాకిటికావలి తిమ్మన్న అని చెప్పుదురు. సేలంజిల్లా అరగలూరు గ్రామదేవాలయం రొక్క దేవాదాయాన్ని వసూలు చేసి గుడిపనులు జరిగించే స్థానికులనే గుడిపారుపత్తెగార్లు ముగ్గురికి కొన్ని ఇబ్బందులు కలిగి వాటి గురుంచి శ్రీ కృష్ణదేవ రాయల వారికి స్వయంగా చెప్పుకుందామని వారు రాజధాని అయిన విద్యానగరానికి వెళ్ళారు. అక్కడ రాయల వారి ద్వారము వద్దనుండే ప్రధానుద్యోగి అయిన అమరం తిమ్మరసయ్యగారు వీరిని రాయలవారిదగ్గరికి తీసికొనివెళ్ళి దర్శనం చేయించి వారి యిబ్బందులను తొల్గింపజేయడమే కాక వారికొక హారము, తలపాగ, గుర్రము, గొడుగున్నూ బహుమతి చేయించాడట. ఈసంగతి శా.శ. వర్షములు 1441 సరియైన ప్రమాది సంవత్సర (సా.శ. 10-6-1519) నాటి శాసనంలో ఉదహరింపబడింది. ఈ అమరం తిమ్మర్సయ్య గారే వాకిటి కావలి తిమ్మన్న అంటారు. 'అమరం మనగా పాళెపట్టుదొరల కియ్యబడు కొలది సీమ అని శబ్దరత్నాకరములు అర్ధం చెప్పియున్నారు. బత్తెము, సైనిక బలము, జమీనుగల ఒక గొప్ప హోదా కలవారికి ఈఎ బిరుదు ఉంది. విజయనగర సామ్రాజ్యములోని వివిధ ప్రాంతాలలో గల కోటలకు అధ్యక్షులై దేశాన్ని పరిపాలించే ప్రభువులను అమరనాయకులనే వారు. వీరురాజోద్యోగులై, దండనాయకులై, దేశపరిపాలకులైన నాయకులు. రాజకీయోద్యోగులలో దొరలు, పారుపత్యదార్లు, రాయసంవారు, అవసరంవారు, రాచకరణాలు, అనే వివిధ హోదాలవారు కనబడుతున్నారు. గోర్లంట గ్రామంలోని దేవాలయ సేవకులకు గల కొన్ని బాధలను సూరపరాజు అనే ఆయన తీర్చాడని, ఆయన వాకిటి ఆదెప్పనాయనింవారి తండ్రిపేరు తిమ్మప్పనాయకుడిన్ని 1912 వనాటి మద్రాసు ఎపిగ్రాఫికల్ రిపోర్టు 55వ పేరాలో ఉదహరింపబడింది. అవసరం తిమ్మయని, అమరం తిమ్మయని, వాకిటి తిమ్మయ్యని అని వేరు పేర్లు గల తిమ్మప్ప నాయకుడు రాయల ముఖ్య రాజ సేవకుడుగా చెప్పుచుందురు. ఊడియం ఎల్లప్పనాయకుడు ఊడియం ఎల్లప్పనాయకుడనే రాజోద్యోగి రాయలవారికీ, ఆయనతరువాత రాజ్యం చేసిన అచ్యుత దేవరాయలవారికీ సన్నిహితభృత్యుడిగా ఉండేవాడు. ఊడియమనే పదము ఊడిగ మనే మాటకు రూపాంతరము. ఇతడు "కల్ తేరు" అనగా రాతిరధం దగ్గర సత్రం నిర్మించినట్లూ, తిరుపతిలో గోవిందరాజస్వామి వారికి దానం చేసినట్లున్నూ సా.శ. 1524 నాటి శాసనం వల్ల కనబడుతూ ఉంది. అడపం బయ్యప్పనాయకుడు అడపమంటే వక్కలు, ఆకులు మొదలైన తాంబూలపు ద్రవ్యములుంచే సంచి. దీనిని సంబెళమని కూడా అంటారు. ఆకాలంలో సామాన్యులు కూడా ఎక్కడకువెళ్ళినా ఒక అడపను పట్టుకు వెళ్ళేవారు. రాయలువారు రచించిన ఆముక్తమాల్యద 7వ ఆశ్వాసంలో 7 వ పద్యంలో దీని వర్ణన కనబడుతూ ఉంది. ఇది శ్రీమంతులు అనుభవించే భోగాలలో ఒకటి. కాశ్యపగోత్రుడైన తిమ్మప్పనాయకుడి కుమారుడైన ఈ బయ్యప్ప రాయలవారి కాలంలోను, అచ్యుతరాయలవారి కాలంలోను కూడా ఉద్యోగంచేసినట్లు అతడు తిరుపతివెంకటేశ్వరులకు 55,320 నార్పణములు సమర్పించి సా.శ. 6-9-1538 సం.లో చెక్కించిన శాసనంవల్ల తెలుస్తున్నది. ఇతడింకా కొన్ని గ్రామాల వల్ల వచ్చే సొమ్మునుకూడా దేవుడికి సమర్పించాడు. అందువల్ల ఇతడొక శ్రీమంతుడై ఉండవచ్చును. కట్టి తిమ్మన జిల్లేళ్ళ బసవనాయకరు కుమారుడైన తమ్మునాయకరు అనే అతడు రాయలవారి కట్టిక, అనగా వెండిబెత్తమును పట్టుకొని ఉండే వేత్రధరుడు. ఇది యొక రాజలాంచనము. అతడొక దళవాయి అని, అతడు తిరుపతి వేంకటేశ్వర స్వామివారికి నిత్యనైవేద్యనిమిత్తము 1200 నార్పణములు సమర్పించినప్పుడు సా.శ. 1523 సం.లో చెక్కించిన శాసనంవల్ల తెలుస్తున్నది. ఈశాసనమే తెలుగులో కూడా క్లుప్తంగా వ్రాయబడియున్నది. అందులో ఈకట్తితిమ్మన అనుసంధానం రామానుజయ్యగారి శిష్యుడని, అతని పేరు కట్టిక దాడినేని దళవాయి తిమ్మయ్య అని ఉదహరింపబడియున్నది. శత్రువుల మీదికి దాడివెడలి జయించినందువల్లనే దాడినేని అనే బిరుదు ఇతనికి వచ్చియున్నది. విద్వత్సభారాయరంజక శ్రీరంగరాజు రాయలవారి పూర్వుల కాలంనుంచి విజయనగరరాజభవనంలో ఒక నాటకశాల ఉండేది. రాయలవారి కాలంలో ఒక నాట్యశాల, నృత్యశాల ఉండేవి. రాయల వారు తన ఆస్థానంలో సంగీతవిద్వాంసులను పోషిస్తూ సదా విద్యాగోష్ఠిలో కాలక్షేపంచేస్తూ విద్వత్ సభారయలనే బిరుదువహించారు. నృత్యము చేసి సంగీతము పాడి ఆయనను రంజించే ఆటపాటలకు మేళమొకటి ఉండేది. ఈమేళానికి నాయకుడు తిరుమలనాధుని కుమారుడైన శ్రీరంగరాజు. అతనికి విద్వత్ సభారాయరంజక అనే బిరుదు ఉండేది. రాయల వారాయనకు గొప్ప జాగీరు లిచ్చారు. అందులో ఎర్లంపూడి అనే గ్రామాన్ని ఈ శ్రీరంగరాజు క్రీ. శ. 1514లో వెంకటేశ్వరుల స్వామివారికి సమర్పించాడు. ఈ శ్రీరంగరాజు కుమార్తె అయిన రంజకం కుపాయి అనే కుప్పసాని సా.శ. 1512లో చేసిన దానం ఒకటి కనబడుతున్నది. ఈకుప్పాయికి తిరుమలమ్మ, ముద్దుకుప్పాయి అనే ఇద్దరు కుమార్తెలుండేవారు. తిరుమలమ్మ స్వామివారికి 3000 నార్పణములు సమర్పించినట్లు శాసనములున్నవి. ముద్దు కుప్పాయి అచ్యుతదేవరాయలవారికి అంతఃపురపరిచారికగా ఉంటూఉండి ఆయన ఆజ్ణప్రకారము తిరుపతి స్వామివారికి సేవచేయడానికి వచ్చినట్లు, గోవిందరాజస్వామివారి ఆలయంనుంచి రోజూ ఆవిడకు తినడానికి ప్రసాదం ఇస్తూఉన్నట్లు సా.శ.1531 సం.లో లభించిన శాసనంలో వ్రాయబడియున్నది. ఈ శాసనంలో శ్రీరంగరాజు కుమార్తెయున్నూ, ముద్దుకుప్పాయి తల్లినీ అయిన కుప్పసానికి కూడా "విద్వత్సభారాయరంజకం" అనే బిరుదు ఉండినట్లు చెప్పబడియున్నది. ఇలాగ విజయనగర చక్రవర్తుల సేవను చేసే స్త్రీ పురుషులలో గొప్ప వంశాలవారూ, శ్రీమంతులూ అనేకులుండేవారని తిరుపతి దేవస్థానములో నున్న శాసనాలవల్ల తెలుస్తున్నది. లంకెలు https://web.archive.org/web/20150409012819/http://shettyprasad.blogspot.in/2010/07/history-of-bunts.html విజయ నగర రాజులు ఆంధ్రప్రదేశ్ చారిత్రిక వ్యక్తులు
కృతస్థలీ లేదా క్రతుస్థల హిందూ పురాణాల ప్రకారం దేవలోకంలోని అప్సరసల్లో ఒకరు. సూర్యభగవానుని గణంలో ప్రతి ఋతువులో సూర్యునికి తోడుగా అతని రథములో ఇద్దరు ఆదిత్యులు, ఇద్దరు ఋషులు, ఇద్దరు గంధర్వులు, ఇద్దరు అప్సరసలు, ఇద్దరు రాక్షసులు, ఇద్దరు నాగులు ప్రయాణం చేస్తారు. మధు మాసము(చైత్రమాసం)లో ధాతా, హేతీ, వాసుకీ, రథకృత్, పులస్త్య, తుంబురూ అనేవారితో పాటుగా కృతస్థలీ సూర్యరథంలో తిరుగుతుంది. అప్సరసలలో కృతస్థలీతో పాటుగా 30మంది ఇతర అప్సరసలు శ్రీమద్భాగవతంలో ప్రస్తావనకు వచ్చారు. మూలాలు అప్సరసలు
ముత్తుధుత పీఠంబరం (ఎం.పి.గా సుపరిచితుడు) తెలుగు సినిమాకు చెందిన ఆహార్య నిపుణుడు. అతను తెలుగు సినీ పరిశ్రమలో నందమూరి తారక రామారావు, తమిళం సినిమాలలో ఎం.జి.రామచంద్రన్ , నంబియార్‌లకు వ్యక్తిగత మేకప్‌మేన్‌గా వ్యవహరించాడు. పురాణ పురుషుల పాత్రలకు మేకప్‌ వేయడంలో ఆయనకంటూ ప్రత్యేక శైలి ఉంది. జీవిత విశేషాలు ఎం.జి.ఆర్, పీతాంబరం లు చెన్నెలోని ఎలిఫెంట్ గేట్ వద్ద ఇరుగుపొరుగువారు. వారిద్దరి తల్లులు మంచి స్నేహితులు. యువకునిగా ఉన్న పీతాంబరం సంగీతంలోని సూక్ష్మ నైపుణ్యాలను నేర్చుకోవటానికి కె.వి. మహాదేవన్ స్టూడియోలకు వెళ్ళేవాడు. కానీ విధి ఇంకోలా ఉన్నందున అతను కాస్ట్యూమర్ అసిస్టెంట్‌గా మారాడు. జెమినీ స్టూడియోస్ కోసం మేకప్ ఆర్టిస్ట్‌గా హరి బాబును కలకత్తా నుండి దర్శకుడు కె. సుబ్రహ్మణ్యం తీసుకువచ్చినప్పుడు పీతాంబరం జీవితం మలుపు తిరిగింది. పీతాంబరం అతని వద్ద సహాయకుడిగా చేరాడు. అతను 1945 లో వాహిని స్టుడియోలో చేరాడు. అతను పాతాళ భైరవి సినిమా కోసం 105 ఏళ్ల వ్యక్తిగా ఎస్.వి. రంగారావుకు మేకప్ వేసాడు. పీతాంబరం ఎలిఫెంట్ గేట్ నుండి పుడుపేటకు, తరువాత ట్రిప్లికేన్‌కు నివాసం మార్చాడు. చివరకు 1960 లో నెం .1, గణేష్ స్ట్రీట్, గోపాలపురం, చెన్నై వద్ద స్థిరపడ్డాడు. అతని కుమారుడు చిత్ర దర్శకుడు పి. వాసు. జెమిని గణేషన్, సావిత్రి, కె.ఆర్. విజయ, రంగారావు, షీలా, షావుకారు జానకి వంటి వారికి మేకప్ ఆర్టిస్టుగా పనిచేసాడు. హిందీ నటులు అశోక్ కుమార్, దిలీప్ కుమార్, ప్రాణ్ లకు మద్రాసులో షూటింగ్ జరిగినప్పుడల్లా అతను వ్యక్తిగత మేకప్ ఆర్టిస్ట్ గా వారికి పనిచేసేవాడు. 1962లో అతనుఎం.జి.రామచంద్రన్ మొదటి సినిమా "పాసమ్‌" కు మేకప్ ఆర్టిస్టుగా చేరి 1978 లో ఎంజిఆర్ చివరి సినిమా "మదురైయాయ్ మీట సుందర పాడ్యన్" వరకు మేకప్ మ్యాన్ గా కొనసాగాడు. అతను 1947 లో లవకుశ చిత్రం నుండి 1982 లో ఈనాడు వరకు ఎన్టీఆర్ కోసం వ్యక్తిగత మేకప్ ఆర్టిస్ట్ గా పనిచేసాడు. అతను ఎన్టీఆర్‌ను పురాణ పురుషులుగా మార్చడంలో ఎంతో కృషి చేసిన ఆహార్య నిపుణుడు. అతను శ్రీకృష్ణార్జున విజయం, అగ్గిబరాటా, గుండమ్మ కథ, మిస్సమ్మ, పాతాళ భైరవి, లవకుశ తదితర చిత్రాలకు పనిచేశాడు. చిత్ర నిర్మాణంలోనూ అతనికి అనుభవం ఉంది. ఎన్టీఆర్‌తో అన్నదమ్ముల అనుబంధం, యుగంధర్ చిత్రాల్ని నిర్మించాడు. అలాగే పంభూతాలు చిత్రం ఆయన సంస్థ నుంచి వచ్చినదే. నందమూరి బాలకృష్ణ దర్శకత్వంలో "నర్తనశాల" చిత్రీకరణ ప్రారంభించినప్పుడు పీతాంబరంకి మేకప్‌ బాధ్యతలు అప్పగించాడు. అయితే ఆ సినిమా ఓ షెడ్యూల్‌ తరవాత ఆగిపోయింది. 1980 చిత్రం మురట్టు కలై కోసం నటుడు రజనీకాంత్‌కు కృష్ణుని రూపాన్ని ఇచ్చాడు. వీరు 90 సంవత్సరాలకు చెన్నైలో 2011 ఫిబ్రవరి 21 తేదీన పరమపదించాడు. వ్యక్తిగత జీవితం అతని భార్య కమల. అతని కుమారులు విధ్యా సాగర్, వాసు , విమల్. కుమార్తెలు వనజ , విజయలక్ష్మి . అతని కుమారుడు పి.వాసు దక్షిణాదిన సంచలనం సృష్టించిన చంద్రముఖి, నాగవల్లి చిత్రాలకు దర్శకుడు. మూలాలు బాహ్య లంకెలు తెలుగు సినిమా సాంకేతిక నిపుణులు 2011 మరణాలు
regulagudem, Telangana raashtram, jayasankar bhupalapally jalla, muttaaram madhav puur mandalamlooni gramam.. idi Mandla kendramaina muttaaram (madhav puur) nundi 20 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina ramagundam nundi 55 ki. mee. dooramloonuu Pali.2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Karimnagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 199 illatho, 736 janaabhaatho 632 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 380, aadavari sanka 356. scheduled kulala sanka 66 Dum scheduled thegala sanka 418. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 571909. pinn kood: 505503. vidyaa soukaryalu gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi.balabadi kaataaramloonu, praathamikonnatha paatasaala borlagudemlonu, maadhyamika paatasaala meenaaz paetloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala kaataaramloonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala madhav puurloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala kareemnagarlonu, polytechnic kaataaramloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala kaataaramloonu, aniyata vidyaa kendram ramagundamlonu, divyangula pratyeka paatasaala Karimnagar lonoo unnayi. vydya saukaryam prabhutva vydya saukaryam regulagudemlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. okaru paaraamedikal sibbandi unnare.sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. praivetu vydya saukaryam gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni doctoru okaru, ooka naatu vaidyudu unnare. thaagu neee gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi. paarisudhyam muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru. samaachara, ravaanhaa soukaryalu sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion, auto saukaryam modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi. marketingu, byaankingu gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. pouura sarapharaala vyvasta duknam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vidyuttu gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru. bhuumii viniyogam regulagudemlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali: adivi: 85 hectares vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 120 hectares nikaramgaa vittina bhuumii: 426 hectares neeti saukaryam laeni bhuumii: 397 hectares vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 28 hectares neetipaarudala soukaryalu regulagudemlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi. cheruvulu: 28 hectares utpatthi regulagudemlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi. pradhaana pantalu pratthi, vari, pogaaku moolaalu velupali linkulu
భామా రుక్మణి 1980లో ఆర్. భాస్కరన్ దర్శకత్వం వహించిన భారతీయ తమిళ భాషా నాటక చిత్రం . ఈ చిత్రంలో కె. భాగ్యరాజ్ , రాధిక , ప్రవీణ నటించారు. 12 జూన్ 1980న తొలుత తమిళం లో విడుదలైంది తరువాత తెలుగులో విడుదల అయ్యింది ప్లాట్ నందగోపాల్ ( కె. భాగ్యరాజ్ ) వారు కలిసి స్కూల్లో ఉన్నప్పటి నుండి రుక్మణి ( ప్రవీణ భాగ్యరాజ్ )ని ప్రేమిస్తారు. అతని కజిన్ భామ ( రాధిక ) ని పెళ్లి చేసుకోవాలని అతని తల్లి కోరుకుంటుంది . అతను తన ప్రేమ గురించి తన తల్లికి చెప్తాడు కానీ ఆమె ఆ భామ తండ్రి ఎజుమలై ( KA తంగవేలు )) అతను చిన్నతనంలో వారికి అభయం ఇచ్చాడు. నందగోపాల్ కూడా ప్రస్తుతం ఎజుమలై కోసం పనిచేస్తున్నారు వారు కృతజ్ఞతతో రుణపడి ఉన్నారు. ఈ పెళ్లికి ఒప్పుకోకపోతే ఆత్మహత్య చేసుకుంటానని బెదిరించింది. రుక్మణి చీకటిలో ఉంచబడినప్పటికీ అపరాధ భావంతో ఉన్న నందగోపాల్ అంగీకరించాడు భామను త్వరగా వివాహం చేసుకున్నాడు. నిజం తెలిస్తే రుక్మణి ఆత్మహత్య చేసుకుంటుందేమోనని భయపడిన నందగోపాల్ కూడా ఆమెను పెళ్లి చేసుకుంటాడు. నందగోపాల్ తనను తాను రెండు ఇళ్ల నుండి విసిరివేయబడ్డాడు. అతను తన బెస్ట్ ఫ్రెండ్, లాయర్ శేషాద్రి ( నగేష్ )ని ఆశ్రయించి తన సమస్యకు పరిష్కారం వెతుకుతాడు. శేషు విపరీతమైన కామిక్ స్కీమ్‌లతో అద్భుతంగా విఫలమయ్యాడు. తారాగణం నందగోపాల్ గా కె. భాగ్యరాజ్ భామ గా రాధిక రుక్మణిగా ప్రవీణా భాగ్యరాజ్ శేషాద్రిగా నగేష్ ఎజుమలైగా కెఎ తంగవేలు ఆండాళ్ గా గంటిమతి కళ్లపెట్టి సింగారం ఉసిలై మణి మౌనగురువుగా YG మహేంద్ర (అతిథి పాత్ర) క్యాబరే గర్ల్‌గా జయమాల (అతిథి పాత్ర). లక్ష్మీ నారాయణ్ చంద్ర బాబు సుందరీ భాయ్ పాటలు గోకులకృష్ణా నీకేల ఈ కొంటెతనాలు మర్మము ఎరుగని మనసులతో - వాణి జయరాం తలుపు తీయు భామా ఈ తగువులెందుకమ్మా పదుగురు నవ్వేరు - ఎస్.పి. బాలు నీ హృదయాన పలికేను తొలి పల్లవి నా తొలి పల్లవి - ఎస్.పి. బాలు,వాణి జయరాం హోల్డ్ సంబడి లవ్ మి ఎనీబడీ ఈ రోజు నీ సొమ్మది - వాణి జయరాం కోరస్ మూలాలు ఘంటసాల గళామృతము బ్లాగు - కొల్లూరి భాస్కరరావు, ఘంటసాల సంగీత కళాశాల, హైదరాబాద్ - (చల్లా సుబ్బారాయుడు సంకలనం ఆధారంగా) డబ్బింగ్ సినిమాలు
aandhra desamlo daeva daaseeluu, bhogam saanuluu vundatam chaala mandiki thelusu. kanni mari kondaru saanulu kudaa jaati jeevanamlo kalaa samskrutulaku dhohadham chesar. puurvakaalam nunchee konni kulalalo aada pillalanu avivaahitalu gaane vidichi pettae aachaaram desamlo Pali. ayithe avivaahitalu vichhala viditanam lekunda kattubaatlaku lobadi saamaajika karyakramalanu neraverche varu. aaaat mooda nammakaalatoe vunna grameena prajalu nirvahinche jaatarlalo, devatala koluvullo jarapa valasina tantunu veerey nirvahinchevaaru. pratyeka nruthyaalanu veerey chese varu. yea naatikee jakkula saani, basivi, maatangi modalaina vaari jeevita charitralu parisheelistae puraathana sanghika niyamaala olle saani vaarigaa erpaddaarani telustundhi. krindati sataabdamloo janaba lekkalu teesukunnappudu aaru thegala saanulu lekkaku vachi natlu aarudhra garu parisilincharu. varu turaka saanuluu, gommana saanuluu, bhogam saanuluu, mangala bhogaaluu, madiga bhogaaluu aney aaru thegala saanulu lekkaku vachcharu. veerandaroo nrutya sampradaayalanu poeshimchina vaare. suuchikalu telegu vishwavidyaalayam, haidarabadu varu 1992 samvatsaramlo mudhrinchina daa. mikkilineni raadhaakrhushnha muurti garu rachinchina teluguvaari jaanapadha kalaruupalu. yitara linkulu jaanapadha kalaruupalu
LISFF విజ్-ఆర్ట్ అనేది జూలై చివరలో ఉక్రెయిన్‌లోని ఎల్వివ్‌లో జరిగే వార్షిక అంతర్జాతీయ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్. ఈ ఫెస్టివల్ ఆర్ట్ ప్రొడక్షన్ విజ్-ఆర్ట్ ద్వారా ప్రారంభించబడింది, ఇది 2008లో స్థాపించబడింది. ఈ ఫెస్టివల్‌లో ప్రతి సంవత్సరం 100కు పైగా సరికొత్త షార్ట్ ఫిల్మ్‌లు ప్రదర్శించబడతాయి. విజ్ ఆర్ట్ అనేది ఉక్రేనియన్, విదేశీ చిత్రనిర్మాతలను ఏకం చేసి ఉక్రేనియన్ ప్రేక్షకుల నుండి అనుభవజ్ఞులైన నిపుణులకు పరిచయం చేసే శక్తివంతమైన సాంస్కృతిక, విద్యా వేదిక. పోటీ షెడ్యూల్ ప్రపంచం నలుమూలల లఘు చిత్రాలు ఈ ఉత్సవంలో పాల్గొంటాయి. ఏ దేశం నుండి అయినా పోటీదారులు దరఖాస్తు ఫారమ్‌ను పంపవచ్చు. ఈ ఫెస్టివల్‌లో ప్రతి సంవత్సరం 100కి పైగా సరికొత్త షార్ట్ ఫిల్మ్‌లను ప్రదర్శిస్తారు. ప్రతి విభాగంలో ఎంపిక చేయబడిన చలనచిత్రాలు బహుళ అవార్డులకు అర్హులుగా నియమింపబడతాయి. అలాగే, ప్రేక్షకులు కూడా సినిమాలను చూడగలుగుతారు. అవార్డులు LISFF విస్-ఆర్ట్స్ గ్రాండ్ ప్రిక్స్ (రెండు పోటీలలో) అంతర్జాతీయ పోటీ: ఉత్తమ దర్శకుడు ప్రేక్షకుల అవార్డు జాతీయ పోటీ: ఉత్తమ ఉక్రేనియన్ చిత్రం ప్రేక్షకుల అవార్డు నిర్వహణ ఫెస్టివల్ జ్యూరీని ఫెస్టివల్ అడ్మినిస్ట్రేషన్ ఎంపిక చేస్తుంది. సాధారణంగా జ్యూరీలో అనేక మంది విదేశీ అతిథులు, తప్పనిసరిగా ఉక్రేనియన్ సినిమా ప్రతినిధులు ఉంటారు. జ్యూరీ పార్టిసిపెంట్స్ ప్రొఫెషనల్ డైరెక్టర్లు, ఫిల్మ్ మేకర్స్, నిర్మాతలు ఉంటారు. ఫెస్టివల్ ఉనికిలో ఉన్న ఎనిమిది సంవత్సరాలలో జ్యూరీ ప్రతినిధులు: రూత్ పాక్స్టన్ (స్కాట్లాండ్), డేవిడ్ లిండ్నర్ (జర్మనీ), విన్సెంట్ మూన్ (ఫ్రాన్స్), ఇగోర్ పోడోల్‌చాక్ (ఉక్రెయిన్), అచిక్టన్ ఓజాన్ (టర్కీ), అన్నా క్లారా ఎలెన్ అహ్రెన్ (స్వీడన్), కటార్జినా గోండెక్ (పోలాండ్), క్రిస్టోఫ్ స్క్వార్జ్ (ఆస్ట్రియా), గన్‌హిల్డ్ యాంగర్ (నార్వే), స్జిమాన్ స్టెంప్లేవ్స్కీ (పోలాండ్), ఫిలిప్ ఇల్సెన్ (UK), ఇతరులు. చరిత్ర 2008 20-22 నవంబర్ 2008 - 1వ ఇంటర్నేషనల్ ఫెస్టివల్ ఆఫ్ ది విజువల్ ఆర్ట్ విస్-ఆర్ట్. సీన్ కాన్వే (UK), బోరిస్ కజకోవ్ (రష్యా), మిలోస్ టోమిచ్ (సెర్బియా), వోల్కర్ స్క్రీనర్ (జర్మనీ), ప్రఖ్యాత అవాంట్-గార్డిస్ట్ మాయా డెరెన్ (USA) రచనల ప్రదర్శన జరిగింది. 50 చలనచిత్రాలు ప్రదర్శించబడ్డాయి. 2009 23-25 ​​మే 2009 - 2వ ఇంటర్నేషనల్ ఫెస్టివల్ ఆఫ్ విజువల్ ఆర్ట్స్ విస్-ఆర్ట్. ప్రత్యేక అతిథులు బ్రిటిష్ చిత్రనిర్మాత మరియు కవి జూలియన్ గెండే, జర్మన్ దర్శకుడు మార్టిన్ సుల్జర్ (లాండ్‌జుజెండ్), కెవిన్ కిర్హెన్‌బౌర్, రష్యన్ నిర్మాత, ఉపాధ్యాయుడు వ్లాదిమిర్ స్మోరోడిన్. VJ షిఫ్టెడ్ విజన్, బ్యాండ్ అడ్టో ఆన్నా (2స్లీపీ) ప్రదర్శనలు జరిగాయి. స్కాట్ పగానో, డేవిడ్ ఓ'రైలీ రచనల పునరాలోచన ప్రదర్శనలు, జిలిన్ (చెక్ రిపబ్లిక్), స్టాక్‌హోమ్ (స్వీడన్), హాంబర్గ్ (జర్మనీ)లోని చలనచిత్ర పాఠశాల ఉత్తమ చిత్రాలను ప్రదర్శించారు. గోల్డెన్ అప్రికాట్ యెరెవాన్ ఇంటర్నేషనల్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్, స్లోవాక్ ఫెస్టివల్ ఎర్లీ మెలోన్స్ (బ్రాటిస్లావా) తమ ప్రదర్శనలను ప్రదర్శించాయి. మొత్తం 100 లఘు చిత్రాలను ప్రదర్శించారు. 2010 20-23 మే 2010 - 3వ అంతర్జాతీయ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ విజ్-ఆర్ట్ 2010. ప్రత్యేక అతిథులు, జ్యూరీ సభ్యులు టర్కిష్ దర్శకుడు ఓజాన్ అచిక్టెన్, స్లోవాక్ మీడియా ఆర్టిస్ట్ అంటోన్ సెర్నీ, స్వీడిష్ ఫిల్మ్ మేకర్ అన్నా క్లారా ఓరెన్, ఉక్రేనియన్ నిర్మాత అలెగ్జాండర్ డెబాచ్. ఈ ఉత్సవానికి ఐర్లాండ్ (టోనీ డోనోహ్యూ), స్పెయిన్ (ఫెర్నాండో యూసన్), పోర్చుగల్ (అనా మెండిస్), పోలాండ్ (టోమాస్ జార్కివిచ్), ఉక్రెయిన్ (అన్నా స్మోల్నీ, గ్రెగొరీ సమోడి, డిమిత్రి రాడ్, శ్రీమతి ఎర్మిన్) నుండి డైరెక్టర్లు హాజరయ్యారు. ఫిన్లాండ్, ఆసియా నుండి వచ్చిన షార్ట్ ఫిల్మ్‌ల రెట్రోస్పెక్టివ్ షోలు ఉన్నాయి. ఉత్సవాల్లో ఉత్తమ చిత్రాలు ఇటలీ (ఎ కోర్టో డి డోన్), రష్యా (ది బిగినింగ్)లో ప్రదర్శించబడ్డాయి. గ్రాండ్ ప్రిక్స్ "ది డే ఆఫ్ లైఫ్" చిత్రానికి వెళ్ళింది (దర్శకత్వం జూన్ క్వాక్, హాంగ్). 30 దేశాల నుండి 105 సినిమాలు పోటీ, పోటీయేతర ఈవెంట్‌లలో పాల్గొన్నాయి. 2011 26-29 మే 2011 - 4వ అంతర్జాతీయ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ విజ్-ఆర్ట్ 2011. ప్రత్యేక అతిథులు, జ్యూరీ సభ్యులు స్కాటిష్ చిత్రనిర్మాత రూత్ పాక్స్టన్, జర్మన్ నిర్మాత డేవిడ్ లిండ్నర్ మరియు ఉక్రేనియన్ దర్శకుడు ఇగోర్ పోడోల్చాక్. టామీ ముస్తానీమి (వీడియో-ఆర్టిస్ట్, ఫిన్లాండ్), మైక్ ముడ్గి (చిత్ర నిర్మాత, జర్మనీ), ఎమిల్ స్టాంగ్ లండ్ (దర్శకుడు, నార్వే), మోర్టెన్ హల్వోర్సెన్ (దర్శకుడు, డెన్మార్క్), ఆర్మిన్ డిరోల్ఫ్ (దర్శకుడు, జర్మనీ), ఇతరులు ఈ ఉత్సవాన్ని సందర్శించారు. పోటీ, పోటీయేతర ఈవెంట్లలో 98 చిత్రాలు ప్రదర్శించబడ్డాయి. గ్రాండ్ ప్రిక్స్ యానిమేషన్ చిత్రం ది లిటిల్ క్వెంటిన్ (ఆల్బర్ట్ 'టీ హూఫ్ట్')ను గెలుచుకుంది. 2012 26-29 జూలై 2012 - 5వ ఇంటర్నేషనల్ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ విజ్-ఆర్ట్ 2012. ప్రత్యేక అతిథులు, జ్యూరీ సభ్యులు ఫ్రెంచ్ చిత్రనిర్మాత, యాత్రికుడు విన్సెంట్ మూన్, ఐస్లాండిక్ చిత్రనిర్మాత ఐసోల్డే ఉహదోతిర్, ఇంటర్నేషనల్ ఫెస్టివల్ మోలోడిస్ట్ ఇల్కో గ్లాడ్‌స్టెయిన్ (ఉక్రెయిన్) సమన్వయకర్త, ఐరిష్ చిత్రనిర్మాత పాల్ ఓ'డొనాహ్యూ, ఓకుసోనిక్ అని కూడా పిలుస్తారు, కెనడియన్ దర్శకుడు, నిర్మాత ఫెలిక్స్ డుఫోర్ -లెపెరియర్ (ఫెలిక్స్ డుఫోర్-లెపెరిరే). ఈ ఉత్సవానికి హంగేరియన్ డైరెక్టర్, బుషో ఫెస్టివల్ నిర్వాహకుడు తమస్ హబెలీ, ఉక్రేనియన్ దర్శకుడు అలెగ్జాండర్ యుడిన్, మాక్స్ అఫనాస్యేవ్, లారిసా అర్తుహినా హాజరయ్యారు. హంగేరియన్, ఇటాలియన్ లఘు చిత్రాల పునరాలోచన ప్రదర్శనలు ఉన్నాయి, అలాగే యువ ఉక్రేనియన్ చిత్రాల ప్రదర్శనలలో దర్శకులు "క్రై, బట్ షూట్" (కోట్ అలెగ్జాండర్ డోవ్జెంకో). Vis-Art 2012లో భాగంగా, విస్-ఆర్ట్ ల్యాబ్ - ఫిల్మ్ స్కూల్‌లో ఉపన్యాసాలు, ఫెస్టివల్‌లో పాల్గొనేవారు, అతిథులు ఇచ్చిన మాస్టర్ క్లాస్‌లను సందర్శించే అవకాశం ప్రేక్షకులకు లభించింది. 38 దేశాల నుండి 98 సినిమాలు పోటీ, పోటీయేతర ఈవెంట్‌లలో ప్రదర్శించబడ్డాయి. గ్రాండ్ ప్రిక్స్ చిత్రం ఫంగస్ (షార్లెట్ మిల్లర్, స్వీడన్, 2011) అందుకుంది. 2013 24-29 జూలై 2013 - 6వ అంతర్జాతీయ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ విజ్-ఆర్ట్ 2013. ప్రత్యేక అతిథులుగా లండన్ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ డైరెక్టర్ ఫిలిప్ ఇల్సెన్, ఆస్ట్రియన్ ఫిల్మ్ మేకర్ మరియా సీగ్రిస్ట్, డిమిట్రో సుఖోలిట్కీ-సోబ్‌చుక్, ఉక్రేనియన్ ఫిల్మ్ మేకర్, ఫ్లోరియన్ పోచ్‌లాట్కో, ఆస్ట్రియన్ ఫిల్మ్ మేకర్, లిథువేనియన్ ఫిల్మ్ డైరెక్టర్ రోమాస్ జబరస్కాస్ ఉన్నారు. గ్రాండ్ ప్రిక్స్ మేబెస్ (ఫ్లోరియన్ పోక్లాట్కో, ఆస్ట్రియా, 2012) అనే చిత్రాన్ని అందుకుంది - ఇది ప్రస్తుత కాలానికి సంబంధించిన పెద్ద సమస్యలు ప్రమాదంలో ఉన్న సన్నిహిత కథ. విజ్ ఆర్ట్ 2013 ఇతర విజేతలు: ఉత్తమ దర్శకుడు - ది రివర్ (ఆస్ట్రేలియా, 2012), ఉత్తమ స్క్రిప్ట్ - ప్రీమాటూర్ (గన్‌హిల్డ్ యాంగర్, నార్వే, 2012), ప్రత్యేక ప్రస్తావన - జామోన్ (ఇరియా లోపెజ్, యునైటెడ్ కింగ్‌డమ్) చిత్రానికి టార్క్విన్ నెడెర్వ్ 2012) ), ఆడియన్స్ అవార్డ్ - టచ్ అండ్ సీ (తారస్ డ్రోన్, ఉక్రెయిన్, 2013). 2014 24-27 జూలై 2014 - 7వ ఇంటర్నేషనల్ షార్ట్ ఫిల్మ్ ఫెస్టివల్ విజ్-ఆర్ట్ 2013. ప్రత్యేక అతిథులు, జ్యూరీ సభ్యులు: గన్‌హిల్డ్ యాంగర్, నార్వేజియన్ చిత్ర దర్శకుడు, కాటెరినా గోర్నోస్టాయ్, ఉక్రేనియన్ చిత్ర దర్శకుడు, స్జిమోన్ స్టెంప్లెవ్‌స్కీ, షార్ట్ వేవ్స్ ఫెస్టివల్ డైరెక్టర్ (పోలాండ్), మైకితా లిస్కోవ్, ఉక్రేనియన్ డైరెక్టర్-యానిమేటర్, వోలోడిమిర్ టైఖీ, ఆర్ట్ డైరెక్టర్ బాబిలోన్ '13 ప్రాజెక్ట్, ఓల్హా మకర్చుక్, ఉక్రేనియన్ డైరెక్టర్-యానిమేటర్, లిసా వెబర్, ఆస్ట్రియన్ ఫిల్మ్ మేకర్, ఇస్మాయిల్ నవా అలెజోస్, మెక్సికన్ ఫిల్మ్ డైరెక్టర్. పోటీ కార్యక్రమంలో ప్రపంచవ్యాప్తంగా 15 లఘు చిత్రాలు ప్రదర్శించబడ్డాయి. జాతీయ పోటీ కార్యక్రమంలో 11 ఉక్రేనియన్ లఘు చిత్రాలు ప్రదర్శించబడ్డాయి. మూలాలు ఉత్సవాలు సినిమా
సూర్య సిద్ధాంతం అనేది హిందూ మతంలో ఉపయోగించే ఒక ఖగోళ సిద్ధాంతం. మధ్య యుగానికి (12వ శతాబ్దం) చెందిన ఈ పుస్తకాన్ని బర్జస్ 1860లో అనువదించాడు. ఈ పుస్తకం పూర్వ గణాంకాలకు అనుగుణంగా రాసారు. సూర్య సిద్ధాంతం ప్రకారం సంవత్సరానికి 365.2435374 రోజులు. నేటి ఆధునిక సైన్సు పరిజ్ఞానం ప్రకారం సంవత్సరానికి 365.2421897 రోజులు. ఈ రెండు సిద్ధాంతాలకు మధ్య తేడా కేవలం 1 నిమిషం, 54.44128 సెకండ్లు మాత్రమే. సూర్య సిద్ధాంతం వివరించే అంశాలు. గ్రహాల కదలికలు గ్రహాల ఉచ్ఛస్థితి దిశ, ప్రదేశం, సమయం చంద్రుడు, చంద్ర కక్ష్య సూర్యుడు, సూర్య కక్ష్య కక్ష్య గ్రహ సముదాయాలు నక్షత్రాలు సూర్యోదయం, సూర్యాస్తమయం చంద్రోదయం, చంద్రాస్తమయం. సూర్య చంద్ర సిద్ధాంతాలు ఖగోళ స్థితి, భూగోళ స్థితి గ్నోమాన్ మానవుని జీవితాలు, గ్రహస్థితి. గ్రహాల చుట్టుకొలతలు సూర్య సిద్ధాంతం ప్రకారం గ్రహాల చుట్టుకొలతలు కింది విధంగా ఉన్నాయి: బుధుడు చుట్టుకొలత 3008 మైళ్ళు. ఆధునిక కొలతల ప్రకారం 3032 మైళ్ళు. (తప్పు కేవలం 1%) శని చుట్టుకొలత 73,882 మైళ్ళు. ఆధునిక కొలతల ప్రకారం 74,580 మైళ్ళు. (తప్పు కేవలం 1%) అంగారకుడు చుట్టుకొలత 3,772 మైళ్ళు. ఆధునిక కొలతల ప్రకారం 4,218 మైళ్ళు. (తప్పు కేవలం 11%) బృహస్పతి చుట్టుకొలత 41,624 మైళ్ళు. శుక్రుడు చుట్టుకొలత 4,011 మైళ్ళు. కాని ఆధునిక కొలతల ప్రకారం అవి 88,748 మైళ్ళు, 7,523 మైళ్ళు. (అంటే కొలతలో సగం). మూలాలు ఖగోళ శాస్త్రం
ప్రాచీనాంధ్ర గాథలు ప్రముఖ రచయిత, పండితుడు తిరుమల రామచంద్ర గారు గాథాసప్తశతిలోని కొన్ని గాథలు తీసుకుని అల్లిన కథలు. రెండువేల యేళ్లనాటి ఆంధ్రుల ఆచార వ్యవహారాలు, తిండితిప్పలు, కష్టసుఖాలు ఈ కథల్లో ప్రతిబింబిస్తాయి. రచన నేపథ్యం ఆంధ్రశాతవాహన కాలం నాటి ప్రాకృత సాహిత్యం నుంచి విశ్వసాహిత్యంలో శాశ్వత స్థానం సంపాదించున్న రెండు గ్రంథాల్లో గాథాసప్తశతి ఒకటి. సా.శ. 25-30 మధ్య శాతవాహన సామ్రాజ్యాన్ని పరిపాలించిన కవి వత్సలుడు హాలుడు ఈ గ్రంథాన్ని సంతరించాడు. ఆనాడు ప్రచారంలో ఉన్న కోటి గాథల నుంచి ఏర్చి కూర్చిన గ్రంథం "గాథాసప్తశతి". 300వందల మంది రచయితలు, రచయిత్రులు ఈ కథలను రచించారంటే ఆనాటి ప్రాకృత సాహితీ వైభవం తెలుస్తుంది. అపురూపమైన ఈ కావ్యాన్ని శ్రీనాథుడు తెనుగు చేయడంతోపాటు, ప్రోలయ వేమారెడ్డి తదితరులు ఈ గ్రంథానికి తెలుగులో టీక తాత్పర్యాలు రచించారు. సంస్కృత, ప్రాకృత, తెలుగు, కన్నడ, హిందీ, ఆంగ్లాది బహుభాషల్లో పండితుడు, సృజనాత్మక రచయిత, అనువాదకుడు తిరుమల రామచంద్ర విశిష్టమైన గాథాసప్తశతి గాథలను కథలుగా మలిచారు. ఈ కథలు మొదట పల్లకి పత్రికలో ధారావాహికంగా వెలువడగా తిరుమల రామచంద్ర శతజయంతి సందర్భంగా 2013 జూన్న ఎమెస్కో బుక్స్ ప్రచురణ సంస్థ వారు తిరుమల రామచంద్రకు నివాళిగా ప్రచురించారు. ఇతివృత్తాలు కథనం శైలి,ఉదాహరణలు ఇతరుల మాటలు మూలాలు ఇవి కూడా చూడండి తెలుగు కథలు
naayattu 2021loo maalaayaalaam vidudalaina crime‌ dhrillar‌ cinma. joju gorge, kunchako boban, nimisha sajayan‌ pradhaana paatrallo natinchina yea cinimaaku martian‌ prakkat‌ darsakatvam vahinchaadu. yea cinma 2021, epril 8na vidudhala Dum, 2021 mee 9na simply south mariyu nett‌flix‌ otiiteello vidudalaindi. katha keralalooni ooka toun plays steshion‌loo praveena‌ mikhail‌(boban‌) tana thandri chanipovadam dwara vacchina plays jab chesthu vuntadu tanuku talli Bara umtumdi. eeka adae steshion loo aas‌aiga manian‌(joju gorge‌) kudaa panicheystuu vuntadu tanaki koothuru bhaarya untaruu koothurunu manchi singar cheyalana koddhi roojulloo jaragaboye culturally potilakosam ooka daawns mister nu petti trekking ippistu vuntadu.adae steshion loo pania chese suneetha (nimisha sajayan) tana thallitho kalisi umtumdi aameku ooriloo ooka vyaktitoe samasya umtumdi ayithe okarooju suneetatoo samasya unna vyakti tana vaallathoo steshion ku raavadam akada anukookundaa praveena mikael alaage manian lu vaallathoo godava padadam jarudutundhi adae roeju ratri viilhlhu muguru velutunna jiip accident ayi thaamu godava padda groupe loo ooka vyakti chanipotadu daamtoe veellanu pai officers arest cheyale anukunesariki pooliisu steshion‌ nunchi paraaravutaaru. aa tarwata yem jargindi?? asalau neeram veelle chesara ledha anede migta cinma katha. nateenatulu joju gorge - manian‌, aas‌ai kunchako boban - praveena‌ mikhail‌, sea.ai nimisha sajayan‌ - suneetha, sea.ai jaffar Idukki - mukyamanthri vinodh Sagar - muurti yama gilgamesh - espy anuraadha saankethika nipunhulu dharshakudu: martian‌ prakkat‌ skreen‌play: shahi kabir‌ sangeetam: vyshnu vijay‌ katha: shaahee kabir cinimatography: saiju kalid aditing: maheshs narayanan, rajesh rajendhran moolaalu 2020 cinemalu anuvaada cinemalu malayaala cinemalu
asom mail swaatantryaaniki poorvam rojula nundi idi undani, bhartiya railway vyavasthalooni braad gage maargamu raillu ooka vistaara sthaayiloo 1980 sam.lalo aavishkaranhatho manchi prajaadaranha pondina meater gage raillaloo idi okati, deeniki ooka pratyekatanu kudaa samupaarjinchukundi. moolaalu bhartia ex‌presse raillu asom railu ravaanhaa bhartia railvelu prayaanhiikula raillu‎