text
stringlengths 1
314k
|
---|
అబ్దుల్లాపూర్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, రంగారెడ్డి జిల్లా, అబ్దుల్లాపూర్మెట్ మండలానికి చెందిన గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన హయాత్నగర్ నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోనూ, సమీప పట్టణమైన హైదరాబాదు నుండి 29 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో
2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లాలోని హయాత్నగర్ మండలంలో ఉండేది. పునర్వ్యవస్థీకరణలో దీన్ని కొత్తగా ఏర్పాటుచేసిన అబ్దుల్లాపూర్మెట్ మండలంలోకి చేర్చారు.
గణాంకాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1217 ఇళ్లతో, 5226 జనాభాతో 680 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 2657, ఆడవారి సంఖ్య 2569. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 437 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 213. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574196. పిన్ కోడ్: 501505.
2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం జనాభా మొత్తం 2674, అందులో పురుషుల సంఖ్య 1409 స్త్రీల సంఖ్య 1265 గృహాలు 529 విస్తీర్ణము 680 హెక్టార్లు.
సమీప గ్రామాలు
కవాడిపల్లి 2 కి.మి, పెద్ద అంబర్ పేట్ 5 కి.మీ, మజీద్ పూర్ 5 కి.మీ, బాటసింగారము 6 కి.మీ, అన్జాపూర్ 6 కి.మీ,
విద్యా సౌకర్యాలు
ఈ గ్రామములో కేసిరెడ్డి నారాయణ రెడ్డి కాలేజ్ ఆఫ్ ఇంజనీరింగు ఉంది. అలాగే బ్రిలియంట్ ఇనిస్టిట్యూట్ ఆప్ ఇంజనీరింగు అండ్ టెక్నాలజీ కళాశాల, బ్రిలియంట్ గ్రూప్ ఆఫ్ ఇనిస్టిట్యూషన్స్, ఒక జిల్లాపరిషత్ ఉన్నత పాఠశాల, న్యూ చైతన్య మోడల్ స్కూలు, శ్రీ సాయి నికేతన్ స్కూలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రైవేటు ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రైవేటు మాధ్యమిక పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. ఒక ప్రభుత్వ పాలీటెక్నిక్ ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల హయాత్నగర్లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల కవాడిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కవాడిపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల హైదరాబాదులో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
అబ్దుల్లాపూర్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో6 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఎమ్బీబీయెస్ డాక్టర్లు ఇద్దరు, ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టర్లు ఇద్దరు, డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ఇద్దరు ఉన్నారు. ఆరు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి.
సమాచార సౌకర్యాలు
పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
రవాణా సౌకర్యములు
ఈ గ్రామానికి ఎల్.బి.నగర్ 15 కి.మీ. దూరములో ఉంది. ఇక్కడికి, పరిసర ప్రాంతాలకు మంచి రహదారి వ్వవస్త కలిగి యుండి, ఆర్.టి.సి బస్సుల సౌకర్యము కూడా ఉంది. ఈ గ్రామానికి 10 కి.మీ. లోపు రైలు వసతి లేదు. కాని ప్రధాన రైల్వేస్టేషను సికింద్రాబాదు ఇక్కడికి 27 కి.మీ దూరములో ఉంది. అక్కడి నుండి దేశములోని పలు ప్రాంతాలకు రైలు వసతి ఉంది.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి.ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.జాతీయ రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి.గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఆటల మైదానం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం,పారిశుధ్యం
గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో భూగర్భ మురుగునీటి వ్యవస్థ ఉంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
అబ్దుల్లాపూర్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 497 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 64 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 50 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 56 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 10 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 108 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 9 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
అబ్దుల్లాపూర్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 9 హెక్టార్లు
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
ఉత్పత్తి
అబ్దుల్లాపూర్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ Indian Overseas Bank (IOB) ఫిబ్రవరి 10, 1937 న ముత్తయ్య చిదంబరం చెట్టియార్ చే స్థాపించబడింది. బ్యాంక్ ప్రధాన కార్యాలయం తమిళనాడు రాజధాని చెన్నైలో ఉంది. ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ సేవలలో వాణిజ్య బ్యాంకింగ్, ట్రెజరీ, కార్పొరేట్/ హోల్ సేల్ బ్యాంకింగ్, రిటైల్ బ్యాంకింగ్, ఇతర బ్యాంకింగ్ కార్యకలాపాలతో పాటు వ్యక్తిగత బ్యాంకింగ్, కార్పొరేట్ బ్యాంకింగ్, ఎన్ఆర్ఐ ఖాతాలు, మొబైల్ బ్యాంకింగ్, ఇంటర్నెట్ బ్యాంకింగ్, సేవింగ్స్ బ్యాంక్ ఖాతా, కరెంట్ ఖాతా, రిటైల్ ఉత్పత్తులు, అంతర్జాతీయ వీసా కార్డు, తృతీయపక్ష బీమా( థర్డ్ పార్టీ ఇన్సూరెన్స్), టర్మ్ డిపాజిట్లు వంటి సేవలు వినియోగదారులకు అందచేస్తుంది.
చరిత్ర
1937 సంవత్సరంలో ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ మూడు శాఖలతో చెన్నై, కరైకుడి, రంగూన్ (బర్మాలో, తరువాత మయన్మార్ లో) ప్రారంభించినారు. బ్యాంక్ వ్య వస్థాపక చైర్మన్ ఎం.సి.టి.చిదంబరం చెట్టియార్ బ్యాంక్ స్థాపనలో విదేశీ బ్యాంకింగ్, విదేశీ మారక ద్రవ్యాన్ని ప్రోత్సహించడమే లక్ష్యంగా పెట్టుకొని ముఖ్య ఉద్దేశ్యం తో స్థాపించాడు . 1955 సంవత్సరం నాటికి, ఇది హాంగ్-కాంగ్, కౌలాలంపూర్, సింగపూర్, కొలంబోలలో శాఖలను ప్రారంభించింది. 1960వ దశకంలో, చిన్న భారతీయ బ్యాంకుల ఏకీకరణ జరిగింది. ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ అనేక బ్యాంకులను కొనుగోలు చేసింది. 1969 సంవత్సరంలో తన 168 శాఖలతో జాతీయ బ్యాంకుగా మారింది. 1990లో బ్యాంక్ ఆఫ్ తమిళనాడును ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ లో విలీనం చేశారు. 1990 లలో స్థిరమైన వృద్ధి తరువాత, ఐఓబి ఐపిఒను ప్రారంభించింది, తరువాత ప్రభుత్వ హోల్డింగ్ 100% నుండి 75% కు పడిపోయింది. 2003 సంవత్సరం లో, ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ తన రెండవ ఐపిఒను ప్రారంభించింది, ఇది ప్రభుత్వ హోల్డింగ్ ను 61% కు తగ్గించింది.
సేవలు
1969 సంవత్సరంలో ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ జాతీయం చేయబడినప్పుడు, బ్యాంకుకు 208 శాఖలు, రూ.156 కోట్ల వ్యాపార మిశ్రమం ఉన్నాయి. 1990 సంవత్సరంలో బ్యాంక్ ఆఫ్ తమిళనాడు ను ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ లో విలీనం చేసారు. బ్యాంక్ క్యాన్ కార్డ్ తో కలిసి అరేంజ్ మెంట్ లో క్రెడిట్ కార్డును ప్రవేశ పెట్టడం జరిగింది. 1995 సంవత్సరంలో జూలై 26 న బ్యాంకు, దానిచే ప్రాయోజితం చేయబడిన మూడు ప్రాంతీయ గ్రామీణ బ్యాంకులు (ఆర్.ఆర్.బి.లు) తో ఒక అవగాహనా ఒప్పందంపై సంతకం చేసింది - పూరీ గ్రామీణ బ్యాంకు (ఒరిస్సా), పాండ్యన్ గ్రామా బ్యాంక్ (తమిళనాడు), ధెంకనాల్ గ్రామీణ బ్యాంకు (ఒరిస్సా). ఎమ్ఒయు కింద, ఐదు సంవత్సరాల వ్యవధిలో వివిధ వ్యాపార పరామీటర్ల కింద లక్ష్యాలను సాధించాలని నిర్ణయించారు.
1998 నవంబర్ 27న కిసాన్ క్రెడిట్ కార్డు మెరుగైన వెర్షన్ ను బ్యాంక్ లాంఛ్ చేసింది. ఈ పథకం వేగంగా ప్రజాదరణ పొందుతోంది. శాఖలు 2,369 కార్డులను పంపిణీ చేశాయి, ఈ పథకం ప్రారంభమైన నాలుగు నెలల్లోనే రూ. 538.0 లక్షల రుణాన్ని పంపిణీ చేశాయి. 1999 - బ్యాంకు సరళీకృత, రుణగ్రహీత స్నేహపూర్వక ఫీచర్లతో 'శుభ గృహ' అనే గృహనిర్మాణ పథకాన్ని ప్రారంభించింది. - దేశవిదేశాల్లో చదువులు చదువుతున్న విద్యార్థులకు ప్రయోజనం చేకూర్చేందుకు బ్యాంకు 'విద్యాజ్యోతి' విద్యా రుణ పథకాన్ని మరింత సవరించారు. దేశ,విదేశాలలో చదివే విద్యార్థులకు రుణ మొత్తాలు పెంచబడి, వడ్డీ రేట్లు తగ్గించబడ్డాయి.
మైలురాళ్ళు
1964 లో, ఇది ఇంటర్-బ్రాంచ్ రీకాన్సిలేషన్ , ప్రావిడెంట్ ఫండ్ ఖాతాల రంగాలలో కంప్యూటరీకరణను ప్రవేశపెట్టింది.
వ్యక్తిగత రుణ పథకాన్ని ప్రవేశపెట్టడం ద్వారా వినియోగదారుల పరపతిలోకి ప్రవేశించిన మొదటి బ్యాంకు. .
1969 లో జాతీయం చేయబడిన 14 ప్రధాన బ్యాంకులలో ఐఒబి ఒకటి.
బిజినెస్ టుడే - పిఎమ్ జి సర్వే , ఫైనాన్షియల్ ఎక్స్ ప్రెస్ - ఎర్నెస్ట్ & యంగ్ సర్వే లో ఇండియన్ ఓవర్సీస్ బ్యాంక్ ప్రభుత్వ రంగ బ్యాంకుల్లో నెం.1 స్థానంలో నిలిచింది.
మూలాలు
ప్రభుత్వ రంగ బ్యాంకులు
1937 సంస్థలు
జాతీయం చేయబడిన బ్యాంకులు
ప్రభుత్వ వాణిజ్య బ్యాంకులు |
ఛత్తీస్గఢ్ రాష్ట్రం 2000 నవంబరు 1న మధ్య ప్రదేశ్ ఆగ్నేయ ప్రాంతం లోని 16 జిల్లాలతో ఏర్పాటు చేసారు. రాష్ట్రానికి రాజధాని రాయ్పూర్.
చత్తీస్గఢ్ ముఖ్యమంత్రుల జాబితా
ఇంకా చూడండి
ఛత్తీస్గఢ్
ముఖ్యమంత్రి
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
ముఖ్యమంత్రులు
ఛత్తీస్గఢ్
ఛత్తీస్గఢ్కు సంబంధించిన జాబితాలు |
జూలకాల్వ, అనంతపురం జిల్లా, శింగనమల మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన సింగనమల నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనంతపురం నుండి 32 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జీవనాదారం:గ్రామంలో పురుషులు ఎక్కువగా గనులలో, వ్యవసాయ పనులు ,ఉపాది హామి పథకం ద్వారా ప్రయోజనం పోందుతున్నారు.
స్త్రీలు వ్యవసాయ పనులు, ఉపాది హామీ పనులపై ఆదారపడతారు.
గణాంక వివరాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 492 ఇళ్లతో, 1977 జనాభాతో 2050 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1006, ఆడవారి సంఖ్య 971. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 603 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 3. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 595003. పిన్ కోడ్: 515435.
విద్యా సౌకర్యాలు
జూలాకాలువ గ్రామంలో మండల పరిషత్ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఉన్నది. గ్రామంలో అంగన్వాడీకేంద్రం కలదు. ఉన్నత పాఠశాల సమీప గ్రామం పెరవలిలో ఉన్నది. సమీప జూనియర్ కళాశాల, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల శింగనమలలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల అనంతపురంలో కలదు. ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు అనంతపురంలో, రోటరీపురంలో కలవు. సమీప వైద్య కళాశాల అనంతపురంలో కలదు. పాలిటెక్నిక్ కళాశాల సమీపంలో నార్పల, అనంతపురంలో కలవు. అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు అనంతపురంలో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.MEMBER OF PARLIAMENT LOCAL AREA DEVELOPMENT SCHEME ద్వారా
గ్రామంలో MINERAL WATER PLANT 2019 పిబ్రవరిలో ఏర్పాటు చేశారు.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం పేద్దపప్పూరు నండి గ్రామం మీదుగ అనంతపురంకు కలదు.,రైల్వే స్టేషన్ సమీపంలో అనంతపురంలో కలదు.గ్రామానికి నాయనపల్లిక్రాస్ నుండి ఆటో సౌకర్యం గ్రామం నుండి 5కి.మీ.కి దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామంనకు 5 కి.మీ. పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5కి.మీ. దూరంలో నాయనపల్లి క్రాస్లో కలదు.. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 6 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
జూలకాల్వలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 688 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 94 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 193 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 2 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 4 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 715 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 352 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 810 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 256 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
జూలకాల్వలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 256 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
జూలకాల్వలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వేరుశనగ, కంది, వరి
చేతివృత్తులవారి ఉత్పత్తులు
వస్త్రాలంకరణ
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
సీతామర్హి లోక్సభ నియోజకవర్గం భారతదేశంలోని 543 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో, బీహార్లోని 40 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం ఆరు అసెంబ్లీ స్థానాలతో ఏర్పాటైంది.
లోక్సభ నియోజకవర్గం పరిధిలో అసెంబ్లీ స్థానాలు
ఎన్నికైన పార్లమెంటు సభ్యులు
మూలాలు
బీహార్ లోక్సభ నియోజకవర్గాలు |
పెర్కాసిన్ (percussion) అనునది ఒకరకమైన రెసిస్టన్సు వెల్డింగు. రెసిస్టన్సు/నిరోధకత అనునది మూలకము లకున్న ఒక భౌతిక లక్షణం లేదా స్వభావం.లోహంలన్నియు విద్యుత్తు యొక్క ఎలక్ట్రానుల ప్రవాహాన్ని తమకుండా ప్రవహించుటకు వీలుగా స్వేచ్ఛాఎలక్ట్రాను లను కలిగివుండుట వలన విద్యుత్తును (అవేశిత పూరక ఎలక్ట్రానులు) తమగుండా ప్రవహింపనిచ్చును. అయితే అన్ని లోహాలు అంతో యింతో కొంత విద్యుత్తు వాహక నిరోధ లక్షణాన్ని ప్రదర్శిస్తాయి.ఈ విద్యుత్తు వాహక నిరొధక తత్వం ప్రతిలోహానికి భిన్నంగా వుంటుంది.అలాగే ఈ విద్యుత్తు ప్రవాహ నిరోధకలక్షణం వాహక లోహం యొక్క మందం (వ్యాసం) , ప్రవాఃహక విద్యుత్తు ఛాలక బలపరిమాణంపై ఆధార పడివుంటుంది. అలాగే వాహక వస్తువు (లోహం) యొక్క ఉష్ణోగ్రత పెరిగే కొలధి దాని ప్రవాహా నిరోధకత పెరుగు తుంది.
పెర్కాసిన్ అనుపదానికి తెలుగు అర్థం సమాఘాతం (ఆంధ్ర భారతి నిఘంటువు).కావున దీనినీ సమాఘాత అతుకు ప్రక్రియఅని అనవచ్చును.
పెర్కాసిన్ వెల్డింగ్ నిర్వచనం : పెర్కాసిన్ వెల్డింగు ఒక విధంగా ఫ్లాష్ బట్ వెల్డింగు వంటిదే. ప్లాష్ వెల్డింగు కన్న కాస్తబలంగా, వేగంగా వత్తిడిని అతుకవలసిన లోహ అంచులమీద ప్రేరెపించబడును. విద్యుత్తు ప్రవాహాన్ని కలుగచేసినప్పుడు అతుకవలసిన రెండు లోహ తునుకలమధ్య నున్నఖాళిలో(1.5మి.మీ.కన్నతక్కువ)వున్న గాలిలో విద్యుత్తు ఏర్పడునట్లు చేసి, బలంగా ఒకలోహా తునకను మరోలోహ తునకకు బలంగా తాటింఛి అతుకు ప్రక్రియ. రెండు లోహ అంచుల మధ్య బలమైన విద్యుత్తు ఎలక్ట్రానుల ప్రవాహం కారణంగా చివరల మధ్య చిన్నప్రకాశవంతమైన ఎలక్ట్రాను ప్రవాహ చాపం కారణంగా లోహ అంచులు/చివరలు వేడెక్కును.ఈ సమయంలో కదిలే లోహా అంచును ఒకేసారి గట్టిగా రెండో లోహాంచును తాటించడం వలన రెండు లోహ అం చుల వద్ద వెడెక్కిన లోహాభాగాలు, కరగి మేళనం చెందటం వలన అతుకు ఏర్పడును.
పెర్కాసిన్ వెల్డింగు పరికరము
పెర్కాసిన్ ప్రక్రియ విధానంలో వెల్డింగు చెయ్యుపరికరంఫ్లాష్ లేదాబట్ వెల్డింగు చెయ్యునట్టి పరికరం వంటిదే.రెండు అతుకు చివరల మధ్య తగినంత స్పార్కు (మెరుపు) ను తక్కువ సమయంలో పుట్టించు విధంగా విద్యుత్తును ప్రవహింపచెయ్యగల విద్యుత్తు ట్రాన్సుఫార్మరును వెల్డింగు యంత్రానికి అనుసంధానం చెయ్యబడి వుండును.అతుకుటకు ప్రత్యేకంగా ఎలక్ట్రోడులు వుండవు.అతుకబడు లోహ పట్టికల/పలకల అంచులు లేదా చివరలే ఎలక్ట్రోడులుగా పనిచేయును.
పెర్కాసిన్ వెల్డింగు విధానం
ముందుగా అతుకవలసిన భాగాలను ఎటువంటి గ్రీజు, నూనెమరకలు, తుప్పు, దుమ్ము, ధూళి వంటివి లేకుండ శుభ్రపరచెదరు. అటు పిమ్మట అతుకవలసిన లోహఅంచులను ఎదురెదురుగా వున్న బందులలో గట్టిగా బింగించెదరు. కదిలే అమరికను ముందుకు కదిపి రెండు అంచుల మధ్య విద్యుత్తు ఆర్కు ఏర్పడునట్లు చేయుదురు.ఆర్కును రెండు, మూడు పద్ధతులలో సృష్టించెదరు.అందులో ఒక విధం మొదట విద్యుత్తును లోహాల లో ప్రవహింపచేసి, కదిలే అమరికద్వారా ఒక అంచు, రెండో అంచును తాకేలా చేసి విద్యుత్తు వలయాన్ని అంచులవద్ద ఏర్పడ చేయుదురు.ఇప్పుడు మెల్లగా రెండు చివరల మధ్య దూరాన్ని పెంచడం వలన అతుకబడు చివరల వద్ద చిన్న మెరుపువలయం (Arc) ఏర్పడును.రెండు అంచుల వద్ద ఏర్పడిన విద్యుత్తు మెరుపు వలయం వలన లోహాల అంచులు బాగా వేడెక్కును.ఇప్పుడు కదిలే లోహాఅంఛును బహ్యావత్తీడి/బలాన్ని ఉప యోగించి బలంగా స్థిరంగా వున్న అంచును బలంగా తాటించి, కొద్దిక్షణాలు అదే స్థితిలో వుంఛుతు, విద్యుత్తు ప్రవాహాన్ని నిలిపి, అతికిన భాగం చల్లారు వరకు, బాహ్యాబల ప్రయోగాన్ని కొనసాగించడం జరుగుతుంది. తరువాత వత్తిడిని నిలిపి వేసి, అతికిన వస్తువు బంధనాలు తొలగించెదరు. బహ్యబల ప్రయోగానికై స్ప్రింగు ఫోర్సు లేదా ఎలక్ట్రోమాగ్నెటిక్ ఫోర్సు లేదా హైడ్రాలిక్ ఫోర్సును ఉపయోగిస్తారు.
అతుకుటకు అనువైన లోహాలు
రాగి దాని మిశ్రమ ధాతువులు
అల్యూమినియంయొక్క మిశ్రమ లోహాలు
నికెల్ లోహం యొక్క మిశ్రమ ధాతువులు.
తుప్పుపట్టిని ఉక్కు/స్టెయిన్లెస్ స్టీల్
మెలిబ్డినం (molbdenum) లోహం
ఇవికూడా చూడండి
వెల్డింగ్
స్పాట్ వెల్డింగు
ఫ్లాష్ బట్ వెల్డింగు
బయటి లింకులు
పెర్కాసిన్ వెల్డింగుకు చెందిన చిత్రాలు.
పెర్కాసిన్ వెల్డింగు విధానం
సూచికలు
వెల్డింగ్
లోహాలు
ధాతుశాస్త్రము
రెసిస్టన్సు వెల్డింగు |
gudem kottaveedhi mandalam, AndhraPradesh rastramulooni alluuri siitaaraamaraaju jillaku chendina mandalam. gudem kottaveedhi yea mandalaaniki kendram. mandalam kood:4850. yea mandalamlo 3 nirjana graamaaluto kalupukuni 173 revenyuu gramalu unnayi.
mandalam loni pattanhaalu
eguva sealeru projekt cyte camp
mandalam loni gramalu
revenyuu gramalu
valasagedda
busikonda
pilligedda
katragedda
Bazar neredupalli
jonnamamidi
challanisilpa
rosaiguda
duppalawada
kommarapalli
neredupalli
rallagedda
agrahara
petraayi
gangavaram
naramamidi gondi
nimmachettu
gollapalli
chintalawada
peddammagondi
rallagedda
kondrupalli
boddalalagondi
gudimamidi
gilligondi
masangilli
gunukurolu
dabbagondi
nadimiveedhi
pebbampalli
tadakapalli
durgam
godichinta
chamagedda
reyyalagedda
ammavaru dharakonda
chelakaveedhi
jaajipaakalu
yenugugondi
kakulagedda
chekkalamaddi
darakonda
kotturu
yenugubayalu
kongapaakalu
dabbagedda
kommalavada
gorrelova
cheedigunta
chodirai
tokarayi
chintagoppu
madimalla
koturukota
annvarapu-1
nelajarata
kakanuru
gummirevulu
paramasingavaram
kondajarta
batunuru
galikonda
muddhula busikonda
jampalova
yess.kotturu
sapparla
lankapaakalu
panasapalli-1
marripalem
munagarapalli
siribala
adagarapalli
jerrila kotturu
jerrila
gudivaada
mondigedda
nemmatotapalem
burugupaakalu
kottawada
ginjangi
vanabalingam
gaigampalli
kondakeechangi
lubbagunta
panasapalli-2
nittamamidi paalem
chintalapadu
vantadapalli
veeravaram
kottapalem
vanchula
kondawada
korapalli
panasalapadu
cherapalli
gondipalli
kothapally
boddamaanupaakalu
gudem paata viidhi
agrahara
vadamamidi
kunkumapudi
gummalagondi
teemulabanda
pujaaripaakalu
gudem kothha viidhi
kampamaanupaakalu
etarobbulu
busulu
pedapaadu
sagulu
lakkavaram
paata yerragedda
yerracheruvulu
badasallu
dokuluru
kokkitapaadu
rampulu
chaparathipalem
thoorumaamidi
nerudubanda
lakkavarapupeta
boyalapalem
garikibanda
peddavalasa
jadumuru
gomuwada
vasuvada
chittamamidi
chinnajadumuru
denguraayi
gandepalli
sankada kotturu
nimmalapalem
suravaram
kodisingi-1
mangalapalem
devarapalle
jangampadu
goonalanka
vusurugudem
yernabilli
kotnabilli
sankada
asurodda
rintada
ducharapalem
yebulu
ramagedda
neelavaram
bonampalli
gudem kolani
kottagudem
ar.v.Nagar
yerravaram
chapagedda
kadugulu
parikaala
raajumaanupaakalu
kimulabanda
pedakotturu
kodisingi-2
doddikonda
kattupalli
lingavaram
madem
damanapalli
pippaladoddi
singampally
annvarapu-2
gamanika:nirjana gramalu 3 parigananaloki teesukoledu.
moolaalu
velupali lankelu |
turupu (East) ooka dikku. idi nalaugu pradhaana dikkulalo okati. udayinchesuuryuduki edhurugaa nilabadite mana mundhu unna dhishanu turupu ani antaruu. saadharanamga upayoegimchae map loo turupu dikku Kandla vaipuna umtumdi.
turupu dhishanu "puurva dhisha" ani kudaa antaruu. padamara dikku deeniki vyatirekamga umtumdi.
bhaugoollika vishayalu
thoorpuku sambamdhinchina marikonni vishayalu
bhartiya desamlo athi thuurpuna unnarashtram arunachal Pradesh.
aandhra pradeshlo athi thuurpuna unna jalla Srikakulam.
turupu manigaa prassiddhi chendina dveepam indonesan loni baali.
turupu deshalu anagaa greenich raekhaku thuurpuna unna deshalu.
bhaaratadaesamloe athantha thuurpuna unna prantham arunachal Pradesh loni thilsa kanuma.
aandhra Pradeshloo turupu paerutoe kala ekaika jalla turupu godawari.
dakshinha bhaaratadaesamloe thoorpuvaipuna unna maidanalaku toorputeeramaidaanaalu ani peruu.
swaatantryaaniki poorvam bangladeshs turupu pakistangaaa piluvabadinadhi.
bhaaratadaesamloe pravahinchae pradhaana nadulu turupu vaipunaku pravahistunnaayi.
bhaaratadaesamloe turupu naavikaadalam pradhaana sthaavaram visaakhapattanamlo Pali.
bhaaratadaesamloe railway deveesonlalo okataina turupu railway zoan pradhaana sthaavaram kolkathaalo Pali.
bhaaratadaesamloe railway deveesonlalo okataina thoorputheera railway zoan pradhaana sthaavaram bhuvaneshwarlo Pali.
bhaaratadaesamloe railway deveesonlalo okataina toorpumadhya railway zoan pradhaana sthaavaram Hajipur (ayoomaya nivrti)loo Pali.
turupu paerutoe prassiddhi chendinavi
prapancha charithraloo turupu romman saamrajyamgaa prassiddhi chendinadi byzantian saamraajyam.
turupu paerutoe unna deshalu : turupu thaimuur,
idi varku turupu paerutoe unna deshalu: turupu geramny, turupu african,
charithraloo turupu paerutoe velisina rajyalau : turupu chalukyas, turupu gaangulu,
turupu paerutoe kala cinemalu : turupu padamara, turupu vellae railu,
turupu paerutoe kala mandalaalu : maddikera turupu,
turupu paerutoe kala gramalu : turupu rompidodla, turupu takkellapadu, kodooru (turupu), turupu bandaveedhi, turupu polinenipalem, paatakota(turupu), turupu venkataapuram, turupu chautapalem, turupu laxmipuram, turupu thimmapuram, baptla turupu (grameena), turupu mallavaram, chaulapalli (turupu), kondurg (turupu), turupu guduru (r), cheepurapalli turupu, turupu kopperapadu, turupu vipparru, turupu kodipalle, turupu kambhampadu, turupu varaturu, turupu gangavaram, madhavaram(turupu), paatakota(turupu),
puraanaalaloo/vaastu shaasthramlo
ashtadikpaalakulalo indrudu turupu dikkunaku adipati. idi suuryabhagavaanudu udayinche dikku. turupu vaipu shubramgaa unchi, thelikaina vastuvulu pettedam tappanisari ani vaastu niyamam.
chaduvukone vidyaarthulaku turupu manchi dhisha.
turupu vaipu poojagadi kadithe chaaala subham.
neeti choose bohr turupu dikkulo vesthe adhika falam kalugutundhi. gowrawalu perugutai.
bhavanam valu toorpudisagaa vunte sampadha, samruddhi.
neeti tanku bhavanam piena turupu disaga kadithe pellala chaduvupai chedu prabavam paduthundi.
vamta vandaetappudu gruhini mukham thoorpuvaipu unnatlayithe arogyapradam.
turupu disaloo gadhini pillalaku isthe vaari aaroogyam baguntundhi. manasika vikasam kalugutundhi.
thoorpuvaipu store ruum., metlu, shouchaalayaalu kattaraadu.
turupu dikkulo baruvaina saamaanlu pedte dhoosham perugutundhi. rakarakaala kashtalu ostayi.
dikkulu |
regulapadu,AndhraPradesh raashtram, parvatipuram manyam jalla, gummalakshmipuram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina gummalakshmipuram nundi 1 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina parvatipuram nundi 60 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 15 illatho, 70 janaabhaatho 17 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 30, aadavari sanka 40. scheduled kulala janaba 0 Dum scheduled thegala janaba 70. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 581911.pinn kood: 535523.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.sameepa balabadi, praadhimika paatasaala gummalakshmeepuramlona, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaala elwynpaetaloonuu unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala elwynpetalonu, inginiiring kalaasaala piridiloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic paarvatiipuramloonu, maenejimentu kalaasaala bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram gummalakshmeepuramlona, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo3 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrey chadivin doctoru okaru, degrey laeni daaktarlu iddharu unnare.
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. mobile fone Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi.
prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam, auto saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo itara poshakaahaara kendralu Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, aashaa karyakartha gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum, saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
regulapadu (gummalakshmipuram)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 5 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 10 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 10 hectares
moolaalu
velupali lankelu
https://web.archive.org/web/20160310234716/http://censusindia.gov.in/PopulationFinder/Sub_Districts_Master.aspx?state_code=28&district_code=12 |
కొత్తవూరు, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, పాడేరు మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన పాడేరు నుండి 40 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 60 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 54 ఇళ్లతో, 225 జనాభాతో 137 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 102, ఆడవారి సంఖ్య 123. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 225. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 584772.పిన్ కోడ్: 531024.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి గంగరాజు మాడుగులలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల దేవపురంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల మాడుగులలోనూ ఉన్నాయి.
సమీప జూనియర్ కళాశాల V.మాడుగులలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల మాడుగులలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశువైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది. తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది.
పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 7 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
కొత్తవూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 17 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 112 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 6 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 112 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 6 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
కొత్తవూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
ఇతర వనరుల ద్వారా: 6 హెక్టార్లు
మూలాలు |
కాంతయ్య - కనకయ్య
సి.కె.నాయుడు గా ప్రసిద్ధిచెందిన మేటి క్రికెట్ ఆటగాడు కటారి కనకయ్య నాయుడు
పురాణం కనకయ్య శాస్త్రి, సుప్రసిద్ధ గాయకులు. |
nallapareddi prasannakumar reddy AndhraPradesh raashtraaniki chendina rajakeeya nayakan. ayana kovuru niyojakavargam nundi aidusaarlu emmelyegaa gelichadu.
jananam, vidyabhasyam
nallapareddi prasannakumar reddy 12 dissember 1961loo AndhraPradesh raashtram, nelluuru jalla, dargamittalo nallapareddi srinivasulureddy, srilakshmamma dampathulaku janminchaadu. ayana 1984loo osmania universiti, nijam collge, Hyderabad nundi bae porthi chesudu.
rajakeeya jeevitam
nallapareddi prasannakumar reddy 1993loo tana thandri nallapareddi srinivaasulu reddy maranantaram rajakeeyaalloki vachi 1994loo jargina ennikallo kovuru paschima niyojavargam nundi tidipi tarafuna pooti chessi gelichi tolisari emmelyegaa assemblyki ennikai entaaa mantrivargamlo chakkera karmagarala saakha mantrigaa pania chesudu. aayana 1999loo gelichi 2004loo odipoyadu. nallapareddi prasannakumar reddy 2009loo jargina ennikallo kovuru paschima niyojavargam nundi tidipi tarafuna pooti chessi gelichi moodosari emmelyegaa assemblyki ennikayyadu.
nallapareddi prasannakumar reddy.. vai.ios. rajasekharareddi maranantaram 2011loo viessar congresses partylo cry tana aemalyae padhaviki raajeenaamaa chessi 2012loo jargina vupa ennikallo viessarcp abhyarthiga pooti chessi tana sameepa pathyarthi tidipi abhyardhi somireddi chandhramohanreddy pai 23,494 otla mejartitho gelichadu. nallapareddi prasannakumar reddy 2014loo jargina ennikallo kovuru paschima niyojavargam nundi viessarcp abhyarthiga pooti chessi odipoya viessarcp rashtra pradhaana kaaryadarsigaa parti balopetaniki krushi chesthu 2019loo jargina ennikallo tirigi emmelyegaa gelichadu.
moolaalu
AndhraPradesh saasana sabyulu (1994)
AndhraPradesh saasana sabyulu (1999)
AndhraPradesh saasana sabyulu (2009)
AndhraPradesh saasana sabyulu (2019)
nelluuru jalla vyaktulu
nelluuru jalla nundi ennikaina saasana sabyulu |
ముత్తుస్వామి దీక్షితార్ ( 24 మార్చి 1775 - 21 అక్టోబర్ 1835) లేదా దీక్షితార్ ప్రముఖ స్వరకర్త, కర్ణాటక సంగీతం యొక్క సంగీత త్రిమూర్తులలో ఒకరు . అయన కృతులు సుమారు 500 పైచిలుకు ఉన్నాయి. హిందూ దేవతలు, దేవాలయాల మీద వర్ణన తో ఎక్కువ కృతులు రచించారు. గమకాలకు ప్రాధాన్యతనిచ్చే వైనిక (వీణ) శైలి ద్వారా కృతులను స్వరపరచి ప్రసిద్ది చెందారు. అవి సాధారణంగా నెమ్మదిగా వేగంతో ఉంటాయి (చౌక కాలం). ఈయన ముద్ర "గురుగుహ". ఈయన కృతులు కర్ణాటక సంగీతం యొక్క శాస్త్రీయ కచేరీలలో విస్తృతంగా పాడతారు.
ముత్తుస్వామి దీక్షితార్ సమూహాలలో అనేక కృతిలను స్వరపరిచారు.
మహా గణపతి కృతులు
గురుగుహ ( సుబ్రమణ్య ) కృతులు
మరి కొన్ని గురుగుహ కృతులు
కమలాంబ నవ వర్ణ కృతులు
కమలాంబ దేవిని స్తుతిస్తూ రచించిన 11 కృతులు.
నీలోత్పాలాంబ విభక్తి కృతులు
నీలోత్పాలాంబ దేవినివిభక్తి స్తుతిస్తూ రచించిన 9 కృతులు
మయూరం - అభయాంబ నవవరణ కృతులు
కంచి కామాక్షి దేవి కృతులు
మధుర - మధురాంబా విభక్తి కృతులు
మధుర మీనాక్షి దేవి కృతులు
కుంబక్కోణం మంగలాంబ కృతి
నవగ్రహ కృతులు
జ్యోతిష శాస్త్రం లోని తొమ్మిది గ్రహాలపై కృతులు :
శివని మీద కృతులు
పంచ భూత స్థలా లింగ కృతులు
శివుడిని స్తుతిస్తూ చేసిన అయిదు కృతులు.
తిరువరూర్ - పంచ లింగ కృతులు
తిరువరూర్ - త్యాగరాజ విభక్తి కృతులు
తిరువయూర్ వద్ద శ్రీ త్యాగరాజేశ్వరను స్తుతిస్తూ ముతుస్వామి దీక్షితార్ ఎనిమిది విభక్తిలలో పదమూడు కృతులను చేసారు.
మయూరం - మయూరనాథ స్వామి కృతులు
కంచి - ఏకమ్రనాథేశ్వ్రరుని పై కృతులు
దీక్షితార్ కొన్ని సంవత్సరాలు కంచిలో నివసించారు. ఆ సమయంలో, ఆయన ఏకామ్రేశ్వరుని పై మూడు కృతిలను, కామక్షి అమ్మవారి పై అనేక కృతిలను, విష్ణు కంచికి చెందిన వరదరాజ స్వామిపై రెండు కృతులను చేశారు.
తంజావూరు - బృహదీశ్వర కృతులు
తంజావూరు - బృహదీశ్వరి దేవి కృతులు
చిదంబరం - నటరాజ కృతిస్
చిదంబరం - శివ కామేశ్వరి కృతులు
చిదంబరం - గోవింద రాజేశ్వర కృతులు
కాశీ - విశ్వేశ్వర కృతులు -కాల భైరవ
కాశీ - విశాలక్షి / అన్నపూర్ణ దేవి కృతులు
శ్రీ వైద్యనాథ / బాలాంబికా కృతులు
శ్రీ మహా విష్ణువు కృతులు
శ్రీ రామ చంద్ర విభక్తి కృతులు
శ్రీ రాముని పై ఇతర కృతులు
ఆంజనేయుని కృతులు
శ్రీ వెంకటేశ్వర కృతులు
శ్రీరంగం పంచరత్నం - రంగనాథస్వామి కృతులు
నరసింహ స్వామి కృతులు
శ్రీ కృష్ణ కృతులు
శ్రీ లక్ష్మి కృతులు
సరస్వతీ దేవి కృతులు
నోటు(నొట్టు) స్వరాలు
ఇవి అన్ని శంకరాభరణం రాగం లో కూర్చబడ్డాయి. ఇవి పాశ్చాత్య సంగీతానికి దగ్గరగా ఉంటాయి.వీటిలో గమకాలు పలికించరు.
ఇతర కృతులు
బయట లింకులు
http://www.ibiblio.org/guruguha/md_nottu_notation.pdf
https://karnatik.com/c1340.shtml
అనుబంధ లింకులు
మూలాలు
కీర్తనలు |
shirin em. ray ( jananam: dissember 1, 1960 ) rajakeeya shaastraveettha, prapancheekarana, valasarajya anantara paalana, prajaasvaamya prakreeyalu, ling paalana vento vaatipai parisodhakulu.
jananam, vidyaabhyaasam
eeme 1960, dissember 1 na nyuu Delhi loo janminchindhi. eeme nyuu delhilooni modarn schoollo chadivaaru. eeme 1982 hinduism collegeelo byaachilar af aarts loo politically science chadivaaru. 1984 Delhi vishvavidyaalayanloo politically science vibhaganlo maastars puurticheesaaru. 1989 cambridge vishvavidyaalayanloo pihech.di pattanu pondindi. 1984-85loo Delhi vishvavidyaalayanloo taatkaalika lecturargaaa panicheesi, 1989 loo warwick vishvavidyaalayanloo rajakeeya, antarjaateeya vishyaala adhyayanaalu girinchi professor gaaa panichaesimdi. adae vishwavidyaalayam loo shirin em. ray paerutoe politically stuudies associetion vento vividha vrutthiparamaina sanghaalalo sabhyudigaa, internationale stuudies associetion paalaka mandaliloo sabhyuraliga panichesaaru. internationale encyclopedia af umens stuudies, democratisation, eandian journal af gender stuudies, internationale feminist journal af politics, global ethics vento pracuranala editorial bordulalo panichesaaru. streevaada antarjaateeya sambandhaalu, antarjaateeya rajakeeya aardika vyvasta yokka kramasikshanaku aama chosen krushiki gurtimpugaa 2017 loo, politically stuudies associetion antarjaateeya sanbandhaala choose pihechdi parisoedhanaa bahumatito satkarinchindi.
parisoedhanalu
eeme ling vivakshala, naayakatvam girinchi anek parisoedhanalu chessi vaatipai anek pusthakaalu, anek vyasalu, encyclopedia vyasalu rachincharu. eeme prajaasvaamyeekarana, prapancheekarana, paalana aney muudu nirdishta rangaalanu vistarimchimdi. eeme ling naayakatvam pai parisoedhanalu chese mundhu chainalo maavo rajakeeya bhaagaswaamyam choose panichesaaru. eeme 1987 loo chainaa loo tana kshetrasthaayilo ling sanbandha, naayakatvam girinchi anek vishwavidyaalayaalalo chaaala mandhi vidyaarthulanu, lecturerlanu, adhikaarulanu intervio chesindi. yea intervio vivaralanu, tana parisoodhanalanu resistence und reaction: poest-maavo chainalo university politics aney pustakam paerutoe rachincharu. eeme chainalo chosen parisoedhanaloo ling sanbandha charchaloo, vidya vidhaanaalu, vidhanala amalu vento vaatipai akkadi rashtralanu aalochimpachesindi.
prachuranalu
eeme nalaugu pusthakaalanu rachinchindi, pannedu pusthakaalanu savarinchindi. eeme antarjaateeya patrikalaku 30 ki paigaa vyaasaalanu, 29 ki paigaa adhyaayaalanu rachinchindi. eeme ling drukpatham nundi palanapai chosen anek sameekshalu, encyclopedia entriilu, itara vyaasaalatoe paatu prapancheekarana abhivruddhi scholarshiploo tanakamtuu sthaanaanni sampaadinchukunnaaru.
marinni visheshaalu
eeme leverhoolm trustee nidhulatho nalaugu samvatsaraala inter disiplinary projekt ku dirctor gaaa panichesaaru. eeme chosen adhyayanaalanu bhaaratadaesam, dakshinaafrikaa, british deeshaala paarlamentuloo prabhavanni chuupaayi.
moolaalu
1960 jananaalu
mahilhaa saamaajika kaaryakartalu
Delhi vyaktulu |
రాముల్దేవపురం, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, గంగవరం మండలానికి చెందిన గ్రామం
ఇది మండల కేంద్రమైన గంగవరం నుండి 26 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన రాజమండ్రి నుండి 56 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 266 ఇళ్లతో, 888 జనాభాతో 413 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 437, ఆడవారి సంఖ్య 451. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 25 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 242. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 587126.పిన్ కోడ్: 533285.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.
బాలబడి జగ్గంపేటలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల మొల్లేరులోను, మాధ్యమిక పాఠశాల వేములోవలోనూ ఉన్నాయి.
సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల గోకవరంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల రాజానగరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల రాజానగరంలోను, పాలీటెక్నిక్ గోకవరంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల రాజమండ్రిలోనూ ఉన్నాయి.
సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల రంపచోడవరంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం గోకవరంలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల రాజమండ్రి లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.
పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది.
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.
చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి.
ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 6 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
రాముల్దేవపురంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 40 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 21 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 311 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 272 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 38 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
రాముల్దేవపురంలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 38 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
రాముల్దేవపురంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, ప్రత్తి
మూలాలు |
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ ఒక రసాయన సంయోగ పదార్థం. అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ ఒక అకర్బన రసాయన సమ్మేళన పదార్థం. ఈ సంయోగ పదార్థాన్ని అమ్మోనియం క్లోరోప్లాటినేట్ అనికూడా వ్యవహరిస్తారు. ఈ రసాయన పదార్థం యొక్క రసాయన సంకేత పదం (NH4)2[PtCl6]. ఇది నీటిలో పసుపురంగు ద్రావణాన్ని ఏర్పరచును. ఒక మొలారిటి అమ్మోనియం క్లోరైడ్(NH4Cl) లో అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ యొక్క ద్రవణీయత కేవలం 0.0028 గ్రాములు/100 మి.లీ. ఇది ఆర్ద్రతాకర్షణ లేని రసాయన సంయోగపదార్థం.
భౌతిక ధర్మాలు
భౌతిక రూపం
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ వాసన లేని ,పసుపురంగులో ఉన్న స్పటికాకృతికల్గి ఘనస్థితిలో ఉండు రసాయన సంయోగ పదార్థం. అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ యొక్క అణుభారం 443.87 గ్రాములు/మోల్, అర్ద్రాతాకర్షణ కల్గిన రసాయన సంయోగ పదార్థం.
సాంద్రత
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ రసాయన సంయోగ పదార్థం సాంద్రత 3.065(3.07) గ్రాములు/సెం.మీ3
ద్రవీభవన ఉషోగ్రత
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ రసాయన సంయోగపదార్థం యొక్క ద్రవీభవన స్థానం 380 °C (716 °F; 653K),ఈ ఉష్ణోగ్రత దగ్గర అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ వియోగం పొందును.
ద్రావణీయత
నీటిలో అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ ద్రావణీయత కల్గినను అది, పరిమిత స్వల్ప ప్రమాణంలో మాత్రమే కల్గి ఉన్నది. 100 మి.లీ పరిమాణం ఉన్న నీటిలో 0 °C వద్ద 0.289గ్రాములు,15 °C వద్ద 0.7 గ్రాములు,20 °C దగ్గర 0.499గ్రాములు,100 °C వద్ద 3.36 గ్రాములు కరుగును.
రసాయన చర్యలు
హైడ్రోజన్ వాయు ప్రవాహం (stream of hydrogen )లో 200 °C వద్ద అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ ను వేడి చేయడం వలన ప్లాటినం స్పాంజి ఏర్పడును. దీనిని క్లోరిన్ వాయువుతో చర్య నొందించడం వలన H2PtCl6 ఏర్పడును.
ఉత్పత్తి
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరో ప్లాటినేట్ సంయోగ పదార్థం టెట్రాహెడ్రల్ అమ్మోనియం కేటాయానులు,ఆక్టాహెడ్రల్[PtCl6]2− అనయానులను కల్గి ఉండును. హెక్సాక్లోరోప్లాటినిక్ ఆమ్లద్రవంతో అమ్మోనియం లవణాన్ని చర్య నొందించడం ద్వారా మొత్తాన్ని చూర్ణంవంటి అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరో ప్లాటినేట్ను అవక్షేపంగా పొందటం జరుగును. ఈ సంక్లిష్ట సంయోగ పదార్థం అతితక్కువ/అధమ ద్రావణియత కల్గి ఉన్నందున, ఖనిజాలనుండి, రిసైకిల్డ్ శేషపదార్థాల నుండి ప్లాటినంను వేరుచేయుటకు ఈ విధానాన్ని అనుసరిస్తారు.
ఉపయోగాలు
అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్ ను ప్లాటినం ప్లేటింగు లో ఉపయోగిస్తారు.అమ్మోనియం హెక్సాక్లోరోప్లాటినేట్,రసాయనంCu(OAc)2మరియు హైడ్రోజన్ సల్ఫైడ్(H>2S తో చర్య వలనCu2PtIIPt3IVS8ను ఉత్పత్తి చేయును.ఈఈ ఉత్పాదికాన్ని డయా మాగ్నెటిక్ పదార్థాలలో,సెమి కండక్టరులలో ఉపయోగిస్తారు.
మూలాలు/ఆధారాలు
రసాయన శాస్త్రం
రసాయన సమ్మేళనాలు
అమ్మోనియా సమ్మేళనాలు
అకర్బన సమ్మేళనాలు |
piriyad 6 moolakam, lanthanidelato sahaa muulakaala yokka aavartana pattikaloni arava various (piriyad)loni rasayana moolakaalalo okati. muulakaala paramaanhu sanka perigekoddii vaati rasayana pravarthanalo punaraavrutamayye (aavartana) dhoranulanu vivarinchadaaniki aavartana pattikanu addu varusalalo roopondinchaaru: rasayana pravartana punaraavrutam kaavadam prarambhinchinappudu kothha various praarambhamavutundi, antey oche vidhamina pravartana kaligina muulakaalu oche niluvu varusalo ostayi.
arava piriyadloo 32 moolakalunnayi. seesiyamtho praarambhamie radanthoo mugisay piriyad 7 thoo idi atyadhikamgaa mudipadi umtumdi. seesam prasthutham telisina moolakaallo chitta chivari sthiramaina moolakam; aa tharuvaathi muulakaalannii rediyodhaarmikata kaligi untai. ayithe bismat yokka ekaika aadhima isotop, 209Bi artha jeevita kaalam 1019 samvathsaralaku paibadi Pali. idi visvam yokka pratuta vayassu kante 100 kotla retlu. niyamam prakaaram, piriyad 6 muulakaalu mundhuga vaati 6s shalelanu, tarwata vaati 4f, 5d, 6p shalelanu aa kramamlo nimputaayi; ayithe, deeniki bangaram vento minahayimpulu unnayi.
paramaanhu lakshanhaalu
s-black muulakaalu
seesium
seesium (Cs) paramaanhu sanka 55 kaligina rasayana moolakam. idi 28°C draveebhavana sthaanamtho mruduvaina, vendi-bagare ranguloo umdae kshara loeham. idi gadi ushnograta oddha (ledha sameepamlo) dravanga umdae iidu lohaalalo okati. seesium rubedium, potaassium laku umdae bhautika rasayana lakshanaalanu kaligi umtumdi. idi chaaala reactive, pyrophoric. -116 °C oddha kudaa neetithoo carya jaruputundi. deeni sthiramaina isotop, seesium-133 athi takuva electronegative unna moolakam. seesium ekkuvaga polucite nundi tavvabadutundi. ayithe rdi isotoplu, mukhyamgaa seesium-137, anhu vichchittilo utpatthi avuthundi. anhu reactors dwara utpatthi cheyabadina vyardhaala nundi yerpadutundi.
berium
berium (Ba) paramaanhu sanka 56 kaligina rasayana moolakam. idi groupe 2loo aidava moolakam. mruduvugaa, vendi ranguloo umdae kshara mruttika loeham. berium gaalitho dani reactivity kaaranamgaa dani swaswaroopamlo prakruthilo yeppudu kanipinchadu. deeni aaksaidnu chaaritrikangaa barita ani pilustharu. ayithe idi neee, corbon peroxidethoo carya jaruputundi. khanijanga kanugonabadaledu. sahajamgaa labhinche athantha sadarana khanijalu - berium salpeet, BaSO 4 (barait), berium carbonate, BaCO 3 ( viderit ). berium peruu greeku baris ( βαρύς ) nundi udbhavinchindi, deeni ardham "bhaaree". sadarana berium kaligina konni khanijala adhika saandratanu yea peruu suchisthundi.
f-black muulakaalu (lanthanides)
lanthanide ledha lantanaid siriisloo lantanam nundi lutetium varku paramaanhu sankhyalu 57 nundi 71 varku padihenu loeha rasayana muulakaalu untai. yea padihenu muulakaalu, rasaayanikamgaa saaroopya muulakaalu scandium, yitriyamtho paatu, vitini arudaina-bhuumii muulakaalu antaruu.
di-black muulakaalu
lutatium
lutatium paramaanhu sanka 71 kaligina rasayana moolakam. idi lanthanide shrenilooni chivari moolakam. lanthanidelalo athyadhika kaatinyam ledha saandrata kaligina moolakam idi. aavartana pattikalo f-blackloo unna itara lanthanidel vale kakunda, yea moolakam d-blackloo umtumdi; ayithe, lantanam konnisarlu di-black lanthanide sthaanampai vumchuthaaru. rasaayanikamgaa, lutetium ooka vilakshanhamaina lanthanide: dani aaksaid, halidelu itara sammelanaalalo kanipincha dani ekaika sadarana aakseekarana sthiti +3. sajala draavanamloo, itara lanthanidel sammelanaala vale, karige lutatium sammelanaalu tommidhi neeti anuvulatho ooka samudayanni yerparustayi.
hafnium
hafnium (Hf), paramaanhu sanka 72 kaligina rasayana moolakam. hafnium merisee, vendi budida ranguloo, tetravalent transition loeham. rasaayanikamgaa jirkoniyamnu pooli umtumdi, zirconium khanijaalalo labisthundhi. deeni unikini 1869loo dimitri mendeleave anchana vaesaadu. hafnium sthiramaina isotop unna chittachivari muulakamgaa undedi. (reniyamnu remdu samvatsaraala taruvaata gurtincharu). hafniumku "copenhagan" ku laitin peruu hafnia nundi aa peruu pettaaru. dinni copenhagan lonae kanugonnaru.
tantalum
tantalum, paramaanhu sanka 73 kaligina rasayana moolakam. gatamlo tantalium ani pilichevaaru, yea peruu greeku puraanaala nundi vacchina tantalus nundi vacchindi. tantalam, arudaina, gatti, neelan-budida ranguloo umdae, merisee parivartana loeham. idi athantha tuppu nirodhakathanu kaligi umtumdi. idi parivartana lohaala grupulo bhaagam. tantalum yokka rasayana jadatvam kaaranamgaa dhaanini prayogasaala parikaraalaku viluvaina padaardhamgaa, platinamku pratyaamnaayamgaa vadathara. ayithe dani pradhaana upyogam mobile fonelu, DVD playerlu, veedo game sistomlu, computerslu vento elctronic parikaraalalo tantalum capasitorluga Pali. tantalum, allappuduu rasaayanikamgaa saaruupyamaina neobiumtho kalisi, tantalite, columbite, colton khanijaalalo sambhavisthumdhi.
tungston
tonguestun nu wolfram ani kudaa pilustharu. deeni rasayana chihnam W. paramaanhu sanka 74. tonguestun aney padm swediish bhaasha tongue sten nundi (bhaaree roy ani ardham) vacchindi.
rhenium
rhenium (Re), paramaanhu sanka 75 kaligina rasayana moolakam. idi aavartana pattikaloni groupu 7 loo vendi-lanty thellupu rangutoo, bhaareegaa, mudava varusalo umdae parivartana loeham. bhuumii paipenkulo biliyanloo 1 bhaagam (ppb) labhinche rhenium athantha arudaina moolakaalalo okati. deeniki moolakaallo mudava athyadhika draveebhavana sthaanam, annitkante athyadhika marige sthaanam umtumdi. rhenium rasaayanikamgaa manganesenu pooli umtumdi. malibdinum, raagi dhathuvu yokka velikiteeta, suddheekaranalo vupa-utpattigaa labisthundhi. rhenium dani sammelanaalalo −1 nundi +7 varku anek takala aakseekarana sthithulanu chuuputundi.
asmium
asmium (Os), paramaanhu sanka 76 kaligina rasayana moolakam. idi plaetinum kutumbamlo gatti, pelusu, neelan-budida ranguloo ledha neelan-nalupu ranguloo umdae parivartana loeham. saandratatoe idi, sahajamgaa sambhavinchee athantha saandramaina moolakam. (iridium kante komchem ekuva, seesam kante remdu retlu ekuva saandrata). idi prakruthilo ekkuvaga plaetinum khanijaalalo mishramamgaa kanipistundhi. plaetinum, iridium, itara plaetinum groupe lohaala mishramaloohaalanu founten penh mulukulu, electrically kaantaaktlu, vipareethamaina mannika, kaatinyam avasaramayyee itara anuvartanaallo upayogistaaru.
iridium
iridium (Ir), paramaanhu sanka 77 kaligina rasayana moolakam. plaetinum kutumbaaniki chendina chaaala gatti, pelusu, vendi-lanty thellupu ranguloo umdae parivartana loeham. iridium, asmium tarwata atyashika saandrata kaligina moolakam. 2000 °C kante ekuva ushnogratala oddha kudaa athantha tuppu-niroodhakatam unna loeham. konni karigina lavanaalu, hologenlu Bara ghana iridiumnu tiniveyagaliginappatika, bagaa vibhajinchabadina iridium dhooli, chaaala reactivegaaa umtumdi. mande avaksam kudaa Pali.
plaetinum
plaetinum (Pt), paramaanhu sanka 78 kaligina rasayana moolakam.
deeni peruu spanish padm platina nundi vacchindi, deeniki "chinna vendi" ani ardham. idi dattamaina, sunnitamaina, saage, viluvaina, budida-thellupu ranguloo umdae parivartana loeham.
plaatinamku praakrutikamgaa labhinche aaru isotoplu unnayi. idi bhuumii paipenkulo aruduga labhinche moolakaalalo okati. deeniki sagatu andhubatu sumaaru 5 μg/kg. idi athi takuva reactive metal. idi konni nickell, raagi khanijaalato paatu konni stanika nikshepaalalo, ekkuvaga dakshinaafrikaalo, labisthundhi. prapancha plaetinum utpattilo 80% vaataa dakshinaafrikaade.
bangaram
bangaram (Au) dattamaina, mruduvaina, merisee, sunnithamgaa undi, saage gunamunna loeham. deeni paramaanhu sanka 79.
swachchamaina bangaram prakaasavantamaina pasupu rangunu kaligi umtumdi. saampradaayakamgaa aakarshanheeyamgaa pariganinchabade merupunu kaligi umtumdi. idi gaalani ledha neetiloki aakseekaranam chendadu. rasaayanikamgaa, bangaram, parivartana loeham, groupu 11 loni moolakam. idi praamaanika paristhitulloo ghanaroopamlo undi, athi takuva reactiviga umdae rasayana moolakaalalo okati. anevalla yea loeham tarachugaa swaswaroopamlo, raallaloo nuggets ledha greyinlugaa, ondru nikshepaalalo labisthundhi. idi saadharanamga telluriyamtho kalisi sammelanaalugaa khanijaalalo labisthundhi.
paadharasam
mercurie (Hg), paramaanhu sanka 80 kaligina rasayana moolakam. dheenini paadharasam ani, quicksylver ledha hydrargairam ani kudaa antaruu. idi bhaareegaa umdae d-black moolakam. paadharasam praamaanika ushnograta, piidanam paristhitulloo dravanga umdae ekaika loeham. yea paristhitulloo dravanga umdae ekaika itara moolakam bromine. seesium, francium, gallium, rubedium vento lohaalu gadi ushnograta kante komchem ekuva ushnograta oddha Rewa. −38.83 °C ghaneebhavana sthaanamtho, 356.73 °C marige sthaanam unna paadharasam, athi takuva drava sthiti ushnogratala shraeniki unna lohaallo okati.
p-black muulakaalu
thalium
thalium (Tl), paramaanhu sanka 81 kaligina rasayana moolakam. yea mruduvaina budida rangu moolakam itara metal tinnu pooli umtumdi. conei gaaliki gurainappudu rangu maarutundi. iddharu rasayana shaasthravetthalu viliam crookes, claude-auguste lamy lu 1861loo kotthaga abhivruddhi chosen flame spectroscopy paddathi dwara thaliyamnu vidividiga kanugonnaru. iddaruu sulphuric yaasid utpatthi cheesinapudu yerpadina avasheshaalalo yea kothha muulakaanni kanugonnaru.
seesam
seesam (Pb), corbon groupu loni pradhaana-groupu moolakam. paramaanhu sanka 82. seesam ooka mruduvaina, sunnithamgaa umdae itara loeham. idi bhaaree lohaalalo okatiga kudaa pariganhinchabadutundi. metallic seesam thaazaaga thayaaryna tarwata neelan-thellupu rangunu kaligi umtumdi. ayithe idi gaaliki gurainappudu ventane budida ranguloki maarutundi. seesam dravanga kariginappudu merisee khrome-vendi merupunu kaligi umtumdi.
bismat
bismat (Bi), paramaanhu sanka 83 kaligina rasayana moolakam. bismat, ooka trivalent itara loeham. rasaayanikamgaa arsenic, antymonyni pooli umtumdi. bismat moolakam sahajamgaa sammelanamgaa undanappatikee sulfide, aaksaidlu mukhyamaina vaanijya khanijalu. bismat svechcha moolakam saandrata, seesam saandratalo 86% umtumdi. idi vendi thellupu rangutoo pelusugaa umdae loeham. conei tarachugaa uparithal aaksaid kaaranamgaa pinq rangutoo gaalilo kanipistundhi. bismat metal puraathana kaalam nundi prassiddhi chendinappatikii 18va sathabdam varku idi tarachugaa seesam, tinthoo tikamaka kaliginchedi. viitannitikii bismat ku umdae bhautika lakshanhaalu untai. sabdavyutpatti shaastram anischitamgaa Pali conei bahusa deeni peruu arabek bi ismid aney padm nundi vachi umtumdi. deeni ardham antimony lakshanhaalu undedi ani.
polonium
polonium, paramaanhu sanka 84 kaligina rasayana moolakam. dheenini 1898loo maeri scodovska-curiae, piery curiae lu kanugonnaru. arudaina, athantha rediyodharmika moolakam, polonium rasaayanikamgaa bismat telluriyamtho samaanamgaa umtumdi. idi euranium khanijaalalo labisthundhi. vyomanoukalanu vaedi cheyadamlo upayogapadutundemonani dinni adhyayanam chesaru. asthirangaa unnanduna polonium yokka isotopulanni rediyodhaarmikata kaligi untai. polonium ooka poest-transition lohama ledha metalaida aney vishayamlo bhinnabhiprayalu unnayi.
astatin
astatin (At ) rediyodharmika rasayana moolakam. deeni paramaanhu sanka 85. idi bhaaree muulakaala kshayam falithamgaa Bara bhumipai sambhavisthumdhi, vaegamgaa kshayamoutundi. aavartana pattikaloni dani eguvanunna vaati kante yea moolakam girinchi chaaala thakkuvaga thelusu. munupati adhyayanalu thelikaina hologenl kante draveebhavana, marige bimduvulu ekkuvaga undatamtho, yea moolakam aavartana dhoranulanu anusaristundani telindhi. halojanlalo idi athantha bhaaree moolakam.
radan
radan, Rn paramaanhu sanka 86 kaligina rasayana moolakam. idi rediyodhaarmikata kaligina, rangu, vasana, ruchi laeni utkrushta vayu. euranium, thorium l kshayam nundi sahajamgaa sambhavisthumdhi. dani athantha sthiramaina isotop, <sup id="mwBX4">222</sup>Rn, 3.8 rojula sagam jeevithanni kaligi umtumdi. sadarana paristhitulloo vayuvugaa umdae athantha saandramaina padaarthaalalo radan okati. idi sadarana paristhitulloo rediyodhaarmikata kaligina ekaika vayu. dani rediyodhaarmikata kaaranamgaa aaroegyaaniki pramaadamgaa pariganhinchabadutundi. tiivramaina rediyodhaarmikata karanamgakuda radan rasayana adhyayanalaku aatamkam kaliginchindi. deeni sammelanaallo konni Bara thelusu.
nots
moolaalu
Pages containing element color directly
aavartana pattika peeriyadlu |
రత్నంపేట, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, కొయ్యూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన కొయ్యూరు నుండి 28 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 45 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 219 ఇళ్లతో, 730 జనాభాతో 365 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 351, ఆడవారి సంఖ్య 379. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 8 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 343. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 585692.పిన్ కోడ్: 531087.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి నర్సీపట్నంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల కృష్ణదేవిపేటలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల బలరాంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల కొయ్యూరులోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నర్సీపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ నర్సీపట్నంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల నర్సీపట్నంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
రత్నంపేటలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు , నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 8 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
రత్నంపేటలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 204 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 10 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 20 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 131 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 125 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 26 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
రత్నంపేటలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
ఇతర వనరుల ద్వారా: 26 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
రత్నంపేటలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మినుము, పెసర
మూలాలు |
nirantharam velige jyotini akhandajyoti antaruu. konni devaalayaalalo akhanda jyotini veligimchi nirantharam dhaanini samrakshistuntaaru. yea akhandajyotini parama pavithramainadhigaa bhakthulu bhaawistaaru, poojisthaaru, yea dipam nirantharam veligenduku avasaramaina indhanamnu uchitamgaa andajestaaru. yea akhanda jyotini puujinchadam valana subham jaruguthundani nammutharu. deepapu kunde lalo vattulanu unchi, dipam nirantharam veligenduku avasaramaina indhanamgaa nuvvula nune, ledha avu neyyi, nuvvulanuune mishramam, ledha aamudamunu upayogistaaru. dipam nirantharam veligenduku avasaramaina praanavaayuvu gaalani andela eeduru gaalula nunchi, vaanala nunchi samrakshinchenduku tagina pradeesamloo bhadraparustaaru.
ivi kudaa chudandi
devalayas
bayati linkulu |
kao.uppalapaadu prakasm jalla, kondapi mandalamlooni gramam. idi Mandla kendramaina kondapi nundi 12 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina ongolu nundi 33 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 809 illatho, 2968 janaabhaatho 1183 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1456, aadavari sanka 1512. scheduled kulala sanka 953 Dum scheduled thegala sanka 150. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 591311.pinn kood: 523270.
graama pramukhulu
1982 kondapi saasabha sabyulu gundapaneni pattabiramaswamy yea gramaniki chendina vaare, atani kumarudu gundapaneni achyuth kumar garu,maajii aemalyae, 1984, 1989 remdu sarlu kondapi aemalyae gaaa ennikainaadu.
waka koteshwaramma eeme graama mahilhaa naeta gaaa peruu gaanchindi, eeme 2013 losarpanchi gaaa panicheesaaru
ganankaalu
2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 3, 209. indhulo purushula sanka 1, 716, mahilhala sanka 1, 493, gramamlo nivaasa gruhaalu 648 unnayi. graama vistiirnham 1, 183 hectarulu.
sameepa gramalu
tummadu 2.1 ki.mee, vennuru 3.5 ki.mee, choodavaram 5 ki.mee, paletipadu 5.1 ki.mee, davaguduru 5.3 ki.mee.
darsaneeya pradeshaala/devalayas
shree agasteshwaraswamivara deevaalayam
shree bhramarambamallicarsha deevaalayam
shree seethaaraamula deevaalayam
shree poleramma deevaalayam
shree ankamma talli deevaalayam
vidyaa soukaryalu
gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu iidu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , praivetu praathamikonnatha paatasaalalu remdu, prabhutva maadhyamika paatasaalalu remdu, praivetu maadhyamika paatasaala okati unnayi.
sameepa juunior kalaasaala kondapilonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaalalu ongoluloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala guntoorulonu, maenejimentu kalaasaala, polytechniclu ongoluloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala kondapilonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu ongoluloonuu unnayi.
yea gramamlo jalla parisht unnanatha paatasaala Pali, ikadiki chuttu prakkala graamaalaina toomaadu ,paletipadu , saadhuvaaripaalem , venkannapalem gramala nunchi vidyaarthulu paatasaala ku vastharu,1962 loo yea paatasaala sthapinchabadindhi..yea sdhaapana ku waka adireddy 4 ekaraalu lanu haiskool grounded ki daanumgaa icchaaru.
jillaaloo peruu gaanchina paapaarao piblic schul, yea gramamlonide, chaaala gramala nunchi vividha Mandla, jillala nunchi kudaa yea schul ki vastharu.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
kao.uppalapadulo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrees chadivin doctoru okaru, degrey laeni doctoru okaru unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
kao.uppalapadulo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. railway steshion gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo vaanijya banku Pali. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
kao.uppalapadulo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 17 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 40 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 1 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 7 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 18 hectares
banjaru bhuumii: 68 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 1031 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 1089 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 10 hectares
neetipaarudala soukaryalu
kao.uppalapadulo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 4 hectares
itara vanarula dwara: 6 hectares
utpatthi
kao.uppalapadulo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
pogaaku, vari, kandi
moolaalu
velupali lankelu |
hima kohli (ja. 2 septembaru 1959) bhartia nyaayamuurthi. prasthutham Telangana highcourtu pradhaana nyaayamuurtigaa panichestondi. yea padaviloki vacchina modati mahilhaa nyaayamuurthi eeme. inthakmundu Delhi highcourtu nyaayamuurtigaa panichaesimdi.
jananam, vidyaabhyaasam
kohli 1959, septembaru 2na nyoodhilleelo janminchindhi. nyoodhilleelooni mandir marg loni sint thomas gurles seniior secondery schul loo paatasaala vidyanu poortichesindi. 1979loo delhilooni sint stephens kalaasaala nundi histariiloo ba, Delhi vishwavidyaalayam nundi poest graduyaet degreeni, vishwavidyaalayam campus laaw senter nundi nyaaya patta sampaadinchindi.
vrutthi jeevitam
kohli 1984loo Delhi bars consulloo cherindhi. dhelleeloo nyasastram abhyasimchi 1999-2004 madhyakaalamloo newdilli munisipal consulku nyayavadiga panichaesimdi. Delhi kalushya niyanthrana committe, naeshanal agriculturally koo-operative marcheting feedeeration af india, naeshanal koo-operative developement corporatethoo sahaa anek Delhi, kendra prabhutva samshthalaku nyaaya salahaadaarugaa niyaminchindi. Delhi highcourtu nyaaya sevala kamiteetho nyaaya sahaya sevalanu kudaa andinchindi.
2006, mee 29na kohlini Delhi haikortulo adanapu nyaayamuurtigaa neyaminchi, 2007 augustu 29na saswata neyaamakam cheyabadindhi. Delhi haikortulo tana padhaveekaalamloo, ippatike anek beyil manjuru chosen khaidilanu nirbandhinchadampai vichaaranaku pilupunivvadam, neeraaniki paalpadina baalala gurtimpunu rakshinchadam, drusyamana vikalaangulanu prabhutva vidyaa samsthalalo chaduvukunela soukaryalu kalpinchadam modalaina panlu chesindi.
2020loo karonapai Delhi prabhuthvam pratispandananu paryavekshinche kamiteeki kohli naayakatvam vahinchimdi. karonaku sambandhinchi privete prayogasaalalu parikshalu nirvahinchadaaniki anumatulivvadam aalasyam chesinanduku kendra prabhuthvam, eandian consul far medically reesearch ni kohli mandalinchindi.
2021loo Telangana highcourtu pradhaana nyaayamuurtigaa niyaminchabadi, 2019loo AndhraPradesh highcourtu nundi Telangana highcourtu vidipooyina taruvaata, pradhaana nyaayamuurthi padavini pondina modati mahilagaa nilichimdi.
2017 nundi qohlkataloni paschima bengal naeshanal university af juridical sciences genaral consulloo panichaesimdi. 2020 juun 30 nundi nyoodhilleelooni naeshanal laaw univarsitiiki consulloo panichaesimdi. 2020 mee 20 nundi Delhi state legally services atharity chairperson ayindhi.
moolaalu
1959 jananaalu
Delhi vyaktulu
Delhi highcourtu pradhaana nyaayamoorthulu
Telangana highcourtu pradhaana nyaayamoorthulu
bharatadesa pradhaana nyaayamoorthulu |
jitender joshiy (jananam 1979 janavari 27) bharatadesaaniki chendina cinma natudu, television natudu. pradhaanamgaa maraatii cinemallo natistunnadu. 2012 maraatii chitram tukaaraamlo sainte tukaram maharajsgaaa pradhaana patra poeshimchaadu. athanu vijayavantamaina nettflix television siriis sacred geymsloo conistaeble katekargaaa natinchaadu.
jananam
jitender 1979 janavari 27na mahaaraashtraloni Pune nagaramlo janminchaadu.
vyaktigata jeevitam
jitendraku 2009loo mithaaliitoe vivaham jargindi.
cinemalu
television
webb siriis
natakam
avaardulu, nominations
moolaalu
tolaginchavalasina bommalu
1979 jananaalu
jeevisthunna prajalu
Maharashtra cinma natulu |
యాకసిరి ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, తిరుపతి జిల్లా, చిట్టమూరు మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చిట్టమూరు నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన గూడూరు నుండి 40 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 888 ఇళ్లతో, 3153 జనాభాతో 2066 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1614, ఆడవారి సంఖ్య 1539. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1089 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 707. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 592581.పిన్ కోడ్: 524126.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఏడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి , ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప బాలబడి నాయుడుపేటలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల నాయుడుపేటలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల గూడూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు గూడూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వాకాడులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం గూడూరులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నెల్లూరు లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
యాకసిరిలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. డిస్పెన్సరీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
యాకసిరిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
యాకసిరిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 388 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 356 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 585 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 23 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 2 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 6 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 706 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 712 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
యాకసిరిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 79 హెక్టార్లు* చెరువులు: 633 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
యాకసిరిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి
మూలాలు |
khargone saasanasabha niyojakavargam Madhya Pradesh rashtramloni niyoojakavargaalaloo okati. yea niyojakavargam khargone jalla, Khargone loksabha niyojakavargam paridhilooni yenimidhi saasanasabha niyojakavargaallo okati.
ennikaina sabyulu
moolaalu
Madhya Pradesh saasanasabha niyojakavargaalu |
ముసునూరు,ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం ప్రకాశం జిల్లా, చంద్రశేఖరపురం మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన చంద్రశేఖరపురం నుండి 10 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కందుకూరు నుండి 76 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
గణాంకాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 644 ఇళ్లతో, 2691 జనాభాతో 3049 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1356, ఆడవారి సంఖ్య 1335. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 576 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 30. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 591458.పిన్ కోడ్: 523112.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.బాలబడి చంద్రశేఖరపురంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల నాగులవరంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల చంద్రశేఖరపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పామూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నెల్లూరులోను, పాలీటెక్నిక్ కంభంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల చిన ఈర్లపాడులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల పామూరులోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు ఒంగోలులోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ముసునూఉలో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
ముసునూఉలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
ముసునూఉలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 418 హెక్టార్లు
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 96 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 44 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 54 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 231 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 632 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 621 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 949 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 1492 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 711 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
ముసునూఉలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 711 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
ముసునూఉలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, సజ్జలు, పొద్దు తిరుగుడు
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
కంద (కంద గడ్డ) అనగా భూమిలో పెరిగే ఒక దుంప కూరగాయ. అడవులలో తిరిగే మునులు "కందమూలాలు" తిని బతికేవారని చదువుతూ ఉంటాం. అంటే, వారు ఆహారంగా పనికొచ్చే దుంపలు (tubers), వేళ్లూ (roots) తినేవారని అర్థం.
పేర్లు
సంస్కృతంలో కందని "సూరణ" అనిన్నీ "కన్ద" అనిన్నీ, "అర్శోఘ్న" అనిన్నీ అంటారు. అర్శ వ్యాధి (మొలలు వ్యాధి లేదా piles) ని పోగొడుతుందని దీనికి "అర్శోఘ్న" అన్న పేరు వచ్చింది. కంద గడ్డ చూడడానికి ఏనుగు పాదంలా ఉంటుందని దీనిని ఇంగ్లీషులో Elephant foot yam అంటారు. దీని శాస్త్రీయనామం "ఎమార్పోఫాలస్ కాంపాన్యులేటస్" (Amorphophallus companulatus). గ్రీకు భాషలో "ఎమోర్ఫస్" అంటే నిరాకారమైన అని అర్థం. కంద దుంపకి ఒక నిర్దిష్టమైన ఆకారం లేకపోవడం వల్ల ఈ మొదటి పేరు వచ్చింది. దీని పువ్వులు గంట ఆకారంలో ఉంటాయి కనుక రెండవ పేరు వచ్చింది.
భారత దేశంలో 14 కంద ఉపజాతులు కనబడుతున్నాయి. వీటన్నిటికి మూలం అనదగ్గది అడవి కంద. దీనిని తెలుగులో "వజ్ర కంద" అనిన్నీ "వన కంద" అనిన్నీ పిలుస్తారు. సంస్కృతంలో "వజ్రమూల" అనిన్నీ, "వనసూరణ" అనిన్నీ అంటారు. దీని శాస్త్రీయనామం "ఎమార్పోఫాలస్ సిల్వాటికస్" (Amorphophallus sylvaticus). కంద జన్మస్థానం భారత దేశమే అని శాస్త్రవేత్తలు నిర్ణయించేరు.
కంద సాగు
కంద భారత దేశంలోని దరిదాపు అన్ని ప్రాంతాలలోను సాగవుతుంది. కొబ్బరి తోటలలో అంతర పంటగా వేస్తూ ఉంటారు. ఇది నేలలోని సారాన్ని బాగా పీల్చుకుంటుంది కనుక ఒక సారి వేసిన పొలంలో ఐదారు సంవత్సరాలు పోతే కాని మళ్లా వెయ్యరు.
లక్షణాలు
కంద పేరు వినగానే గుర్తుకి వచ్చేది దాని ముఖ్యమైన లక్షణం: దురద. పచ్చి కందని తినడానికి ప్రయత్నిస్తే నోరంతా ఒకటే దురద వేస్తుంది. దుంపకూరలు అన్నీ పచ్చివి కొరికితే కొద్దో గొప్పో దురద వేస్తాయి; కాని కందలో ఈ దురద లక్షణం విపరీతం. అందుకనే కందకు లేని దురద కత్తిపీటకెందుకో అనే సామెత వాడుకలోకి వచ్చింది.
కందలో రెండు రకాలు ఉన్నాయి: (1) తీట (దురద) కంద, (2) తియ్య కంద.
తీట కందని ముక్కలుగా కోసి, నీళ్లల్లో వండి, ఆ నీళ్లని పారబోస్తే, ఆ దురద పోతుంది.
కంద ముక్క్లని బాగా నీళ్లల్లో కడిగి, తరువాత వాటిని మజ్జిగలోనో, చింతపండు రసంలోనో ఉడకబెడితే దురద తగ్గిపోతుంది.
కొత్తగా తవ్వి తీసిన కంద ఎక్కువ దురద వేస్తుంది. కొత్తగా తవ్వి తీసిన కందని "నీటి కంద" అనిన్నీ, నిల్వ ఉంచిన కందని "పాటి కంద" అంటారు.
కంద దుంపలో ఉండే Calcium oxalate అనే రసాయనం కారణంగా కందకి ఆ దురద వచ్చింది.
వైద్యంలో ఉపయోగపడే కందని "వన సూరణ కంద" అంటారు. దీని దురద అత్యధికం.
ఆహారంగా కంద
భారతీయుల ఆహారంలో కందకి ఒక ప్రత్యేక స్థానం ఉంది. కంద, బచ్చలి కలిపి చేసిన కూర లేకుండా కొన్ని సంతర్పణలు జరగవు.
కంద ముక్కలని పలచగా తరిగి "చిప్సు" చేస్తున్నారు.
హైదరాబాదులోని 5-తారల హొటేళ్లల్లో కూడ ఒకప్పుడు "కంద అట్లు" వడ్డించేవారు!
పన్నెండవ శతాబ్దంలో రచన చెందిన "మానసోల్లాసం" అనే గ్రంథంలో కంద ముక్కలు, పెరుగు, పళ్ల రసాలతో తయారయిన ఒక పుల్లటి ప్రలేహం యొక్క ప్రస్తావన ఉంది. నైషధ చరితంలో ప్రలేహం అంటే కంద, అల్లం, మజ్జిగతో తయారైన ఒక వంటకం అని ఉంది. ఇది మూడొంతులు ఈ నాటి మజ్జిగ పులుసు లాంటి వంటకం అయి ఉండవచ్చు.
ఆయుర్వేదంలో కంద ఉపయోగము
మూలశంఖకు (పైల్స్) కందతో మందు: పై పొట్టు తీసిన కందను పల్చని ముక్కలుగా కోసి ఎండబెట్టి మెత్తటి పొడిగా చేయాలి. బెల్లాన్ని కూడ మెత్తగా చేయాలి. ఈ రెండు పొడులను సమభాగాలుగా కలబోసి బాగా కలిపి, ఉసిరికాయ పరిమాణంలో వుండలుగా కట్టి (లడ్డు లా) నిల్వ చేసుకొని ప్రతి రోజు పొద్దున ఒకటి, రాత్రికి ఒకటి చొప్పున తింటే మూలశంఖ వ్వాది నయమవుతుందని ఆయుర్వాద వైద్యులు అంటారు.
కొన్ని ద్రవ్యాలలో (ఈ ద్రవ్యాలు ఏమిటో తెలియదు) నానబెట్టి, ఎండబెట్టిన కంద ముక్కలని "మదన్ మస్త్" అన్న పేరుతో బజారులో అమ్ముతూ ఉంటారు. దీనిని మూలశంఖకీ, అజీర్తికీ మందుగా వాడతారు.
మదన్ మస్త్, చిత్రమూలం (ప్లంబాగో జైలానికం) వేరు, శొంఠి, పిప్పళ్లు, మిరియాలు, బెల్లపు పాకం - వీటన్నిటిని సమ పాళ్లల్లో కలిపి చేసే "సూరణ మాదకం" అనే లేహ్యం అజీర్తి రోగాన్ని చక్కగా కుదుర్చుతుందని డా. నద్కర్ణి "The Indian Materia Medica" అనే గ్రంథంలో పేర్కొన్నారు ట.
ఇతర దుంపలు, వాటి పేర్లు
బంగాళాదుంప = ఆలూ = ఉర్ల గడ్డ = [bot.] Solanum tuberosum = Potato
తియ్యదుంప = చిలగడదుంప = గెనుసు గడ్డ = [bot.] Ipomoea batatas = Sweet potato
చేమ దుంప = [bot.] Colacasia esculenta = Taro root
పాలగరుడ వేరు = [bot.] Marantha ramosissima or [bot.] Maranta arundinacea = Arrow-root; this looks similar to other underground tubers such as cassava, yucca or kudzu, which are oblong in shape; a flour made from this is called పాలగుండ and is used in the preparation of puddings;
కంద = Elephant-foot yam = [bot.] amorphophallus campanulatus (Watts) = Elephant-foot yam
పెండలం = (1) [bot.] Dioscorea esculentum = Lesser Yam; (2) [bot.] Dioscorea alata = Grater yam = Purple yam;
కర్రపెండలం = cassava root = yucca; the starch from this root is used to make tapioca or sago [bot.] Manihot utilissima; Manihot esculenta;
అమెరికాలో అనేక రకాల దుంపలని కట్టగట్టి "యామ్" అని పిలిచెస్తారు.
మూలాలు
ముత్తేవి రవీంద్రనాథ్, కూరగాథలు, విజ్ఞాన వేదిక, తెనాలి, 2014
దుంపలు
వృక్ష శాస్త్రము |
చిన్న అదిర్యాల్ తెలంగాణ రాష్ట్రం, మహబూబ్ నగర్ జిల్లా, జడ్చర్ల మండలంలోని గ్రామం. ఇది పంచాయతి కేంద్రం.
ఇది మండల కేంద్రమైన జడ్చర్ల నుండి 25 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన మహబూబ్ నగర్ నుండి 42 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మహబూబ్ నగర్ జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గణాంకాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 423 ఇళ్లతో, 2008 జనాభాతో 931 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1035, ఆడవారి సంఖ్య 973. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 305 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 1033. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 575364.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి, ప్రాథమిక పాఠశాల బడేపల్లిలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల పెద్ద అదిర్యాల్లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల పెద్ద అదిర్యాల్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల బడేపల్లిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల ఏనుగొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఏనుగొండలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు మహబూబ్ నగర్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల మహబూబ్ నగర్లో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
చిన్న అదిర్యాల్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 57 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 47 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 43 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 113 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 363 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 308 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 686 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 98 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
చిన్న అదిర్యాల్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 98 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
చిన్న అదిర్యాల్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
ప్రత్తి, మొక్కజొన్న, వరి
రాజకీయాలు
2013, జూలై 27న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా ముడావత్ దేవి ఎన్నికయింది.
మూలాలు
వెలుపలి లింకులు |
కన్యాశుల్కం నూరేళ్ళ సమాలోచనం కన్యాశుల్కం నాటకం రెండవ కూర్పు తొలి ప్రచురణకు వందేళ్ళు పూర్తయిన సందర్భంగా ప్రచురించిన పుస్తకం. ఇది నూరు సంవత్సరాలకి పైబడి నిరంతరంగా సాగిన విమర్శలని ఒకచోట చేర్చగా రూపొందిన పుస్తకం. గురజాడ జన్మదినమైన 1999 సెప్టెంబరు 21న వెలువరించి..జనం నాల్కల మీద గురజాడ సాహిత్యం నిలిచేలా కృషి చేసిన సెట్టి ఈశ్వర రావు, అవసరాల సుర్యా రావు, కె.వి.రమణా రెడ్డి , బం.గో.రె(బండి గోపాల రెడ్డి) కి అంకితం చేసారు.
"కన్యాశుల్కం గురజాడ రచనేనా?" నుంచి మొదలు అయి "కన్యాశుల్కం" పుట్టు పుర్వోత్తరాలు.. అసలు నాటక కర్త గా గురజాడ, కన్యాశుల్కం భాష.. కన్యాశుల్కం లో పాత్రల మీద మహామహుల వాడి వేడి గా విమర్శనాస్త్రాలతో రూపొందినది. ఈ పుస్తకానికి సంపాదకులుగా ఆచార్య మొదలి నాగభూషణ శర్మ, డా.ఏటుకూరి ప్రసాద్ గార్లు ఉన్నారు.
మూలాలు
1999 పుస్తకాలు
పుస్తక పరిచయాలు |
vintha anagaa Curiosity, wonder; oddity, oddness; an odd thing, a rarity, a thing that causes wonder, a marvel, aascharyamu, adbhutamu.
vintha dampatulu - 1972 telegu cinma.
vintha katha 1973 telegu cinma.
vintha dongalu 1989 telegu cinma.
vintha kapuram 1968 telegu cinma.
vintha sansaram 1971 telegu cinma.
vintha illu Bazar goola 1976 telegu cinma. |
adhikaaram anagaa maroka vyakti ledha samuham yokka jeevanasailini nirdesinchi nirvahinchagala ooka vyakti ledha samshtha yokka saamarthyam. adhikaramunu aanglamlo atharity antaruu. samaakamloe sahakaraniki aadhaaramainadi 'adhikaaram'. jevana vidhanalanu dattata teesukonuta falithamgaa "adhikaaram" ananadi "agnaa paalana" gaaa piluvabadutundi. adhikaaram aney Bodh loo anek nayakatva lakshanaalu yimidi yunnai.
ayithe saadharanamga maanavuni adhikaaramnu daiva adhikaaramgaa kudaa tarachu prastaavistuntaaru. ooka nirdishta saamaajika sakta yokka sugunaala valana adhikaaram bratikinchabadutundi. yea sakta praapanchikamainadi (bhouthikamainadi) ledha kalpitamainadi kaavachhu. manjuru yokka upayogaavakaasaalanu batti adhikaaram uniki umtumdi : saamaajika adhikaara nirvahanha kramamlo bedirinchadam ledha adhikaaraanni upayoginchi vyaktulaku keeru chese caryalu paatincharu.
vaasthava sakta chetha prathyaksha margamlo adhikaaram pondatam (daadi dwara karagaramlo bandhinchatam vento) dheenini "balavantamgaa" ani pilustharu, ledha chattabaddhatha dwara adhikaaram pondatam (kuleena vargamane adhikaara gurthimpu dwara pondadam vento). chaaala sandarbhaalalo remdu rakaalu unnayi.
konni adhikaralu Bara bhautika sakta medha aadhaarapadi untai, vatilo chaaala samsthaaparamaina adhikaara vyavasthapai aadhaarapadi untai. yea vidhamgaa, adhikaralu pania chese saamardhyampai tana uniki aadhaarapadi umtumdi.
ivi kudaa chudandi
suuchikalu
Giorgio Agamben, State of Exception (2005)
Hannah Arendt, Between Past and Future (New York, Viking, 1961) "The Concept of Authority"
Józef Maria Bocheński, ? (1974)
Renato Cristi, Hegel on Freedom and Authority (2005)
Stuart Lachs, Means of Authorization: Establishing Hierarchy in Ch'an/Zen Buddhism in America (1999)
Rafael Domingo Osle, Auctoritas (1999)
Karl Popper, On the Sources of Knowledge and of Ignorance (1960)
Max Weber, Economy and Society (1922)
bayati linkulu
Qualitionary - Legal Definitions - Authority
Appeal to Authority Breakdown
sanghika bhaavanalu
rajakeeya thathva sastramu |
zahirabad purapalakasangham, Telangana raashtram, Karimnagar jillaku chendina ooka pattanha stanika swaparipaalana samshtha. zahirabad pattanham deeni pradhaana paripalana kendram. yea purapaalaka sangham Karimnagar loekasabha niyojakavargam loni huzurabad saasanasabha niyojakavargam paridhiloo Pali.
charithra
mazer graama panchayitiga unna zahirabad 2011 purapaalaka sanghamgaa erpadindi.
bhougolikam
zahirabad 12.00 chadarapu kilometres visteernamlooundi. idi akshaamsarekhaamshaala Madhya Pali. rashtra rajadhani haidarabadu nundi 170 kilometres dooramlo, jalla kendram Karimnagar nundi 41 kilometres dooramlo Pali.
janaba ganankaalu
2011 bhartiya janaba lekkala prakaaram, purapaalaka sangham paridhiloo unna janaba motham 25576 mandhi Dum, andhulo 12983 mandhi purushulu, 12593 mandhi mahilalu unnare. 6783 gruhaalu unnayi. idi paripalana paranga munisipality 6 revenyuu vaardulugaa vibhajinchabadindhi.
pouura paripalana
purapaalaka sangham consul ku prathi 5 samvathsaralaku okasari ennika jarudutundhi. purapaalaka sangham paridhilooni janaba praatipadikananusarinchi stanika samsthala ennikala prakaaram dheenini 30 ennikala vaardulugaa vibhajimpabadindi. prathi vaarduku vaardu couuncillor praatinidhyam vahisthaadu. consul borduku chairperson netrutvam vahisthaaru. 2020 pattanha stanika samsthala ennikala prakaaram chairpersongaaa, wise chairpersongaaa ennikainaaru. viiru ennikainanaatinundi nundi iidu samvastaralu padaviloe konasaagutaaru.
vaardu councillarlu
vanita
yadgiri nayak
kumarswamy
thirumal reddy
mutyamraju
lakshmi
niramla
shivakumar
kondal reddy
swapna
sobha
sadaanandam
jeevita
swaroopa
ramaadhevi
sushila
uzma noorin
manojlal
raju
uama maheshwar
umadevi
venkata reddy
shrujana kumari
rajakomuramma
kishen
lavanya
shreeniwas
radikaa
ramesh
rajendraprasad
moolaalu
velupali lankelu
zahirabad purapaalaka sangha adhikarika websitu
Karimnagar jalla purapaalaka sanghalu
2011 sthaapithaalu |
దృశ్య నిఘంటువు (Visual dictionary - విజువల్ డిక్షనరీ) అనేది ప్రధానంగా పదాల యొక్క అర్థం వర్ణించేందుకు చిత్రాలు ఉపయోగించే ఒక నిఘంటువు. విజువల్ నిఘంటువులు తరచుగా పదాల యొక్క అక్షర జాబితాగా ఉంచడానికి బదులుగా థీమ్స్ ఆధారితంగా నిర్వహించబడతాయి. ప్రతి థీమ్ నందు చిత్రం ప్రశ్న లో అంశం యొక్క ప్రతి సంఘటనాంశం గుర్తింపబడటానికి సరైన పదంతో గుర్తింపబడుతుంది. విజువల్ నిఘంటువులు అనేక భాషలలో అంశాల యొక్క పేర్లు అందించే ఏక లేదా బహుభాషాప్రయుక్తములై ఉండవచ్చు.
ఉదాహరణలు
బయటి లింకులు
Visual Dictionary Online, the dictionary with a new point of view
నిఘంటువులు |
తునికిచెరువు ఆంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్రం, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, ఎటపాక మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన భద్రాచలం నుండి 11 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పాల్వంచ నుండి 41 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
గణాంకాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 100 ఇళ్లతో, 395 జనాభాతో 518 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 192, ఆడవారి సంఖ్య 203. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 390. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 579019.పిన్ కోడ్: 507111.
2014 లో తెలంగాణ రాష్ట్రం ఏర్పడినపుడు, ఈ గ్రామాన్ని ఈ మండలంతో సహా ఖమ్మం జిల్లా నుండి ఆంధ్రప్రదేశ్ లోని తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో చేర్చారు. ఆ తరువాత 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో ఇది మండలంతో పాటు అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లాలో కలిసింది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాలలు భద్రాచలంలో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల భద్రాచలంలో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఖమ్మంలోను, పాలీటెక్నిక్ భద్రాచలంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల పాల్వంచలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల భద్రాచలంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం పాల్వంచలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఖమ్మం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామం సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం కిందకు రావట్లేదు. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 14 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
తునికిచెరువులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 16 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 83 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 280 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 137 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 127 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 10 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
తునికిచెరువులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
చెరువులు: 4 హెక్టార్లు
ఇతర వనరుల ద్వారా: 6 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
తునికిచెరువులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, ప్రత్తి, మినుము
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
గూనగుమ్మి, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, పాడేరు మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన పాడేరు నుండి 24 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 65 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 22 ఇళ్లతో, 74 జనాభాతో 0 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 33, ఆడవారి సంఖ్య 41. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 74. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 584746.పిన్ కోడ్: 531024.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. బాలబడి గంగరాజు మాడుగులలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల మలకపోలంలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల పోతంపాలెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల చోడవరంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల అనకాపల్లిలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
తాగునీటి కోసం చేతిపంపులు, బోరుబావులు, కాలువలు, చెరువులు వంటి సౌకర్యాలేమీ లేవు.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ఆటో సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది.
పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉంది. అంగన్ వాడీ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 7 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
గూనగుమ్మిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
మూలాలు |
పాళ్లూరు, అనంతపురం జిల్లా, కంబదూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం.ఇది మండల కేంద్రమైన కంబదూరు నుండి 16 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన ధర్మవరం నుండి 52 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1369 ఇళ్లతో, 5877 జనాభాతో 6339 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3012, ఆడవారి సంఖ్య 2865. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1441 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 847. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 595134.పిన్ కోడ్: 515765.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు 8, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు మూడు ఉన్నాయి. బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు , సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల కళ్యాణదుర్గం లోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల, సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు అనంతపురం లోనూ, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కంబదూరు లోను, ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
పల్లూరులో ఉన్న రెండు ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాల్లో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పల్లూరులో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉన్నాయి. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 8 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
పల్లూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 445 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 988 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 162 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 201 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 1249 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 3294 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 4233 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 511 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
పల్లూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 458 హెక్టార్లు
చెరువులు: 53 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
పల్లూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, వేరుశనగ, కంది
మూలాలు
బయటి లింకులు |
దేశాయిపేట్, తెలంగాణ రాష్ట్రం, కామారెడ్డి జిల్లా, బాన్స్వాడ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన బాన్స్ వాడ నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన బోధన్ నుండి 35 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నిజామాబాదు జిల్లా లోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గ్రామ జనాభా
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 668 ఇళ్లతో, 2778 జనాభాతో 238 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1383, ఆడవారి సంఖ్య 1395. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 335 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 45. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571369.పిన్ కోడ్: 503187.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బాన్స్ వాడలోను, ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల బాన్స్ వాడలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల బోధన్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల హైదరాబాదులోను, పాలీటెక్నిక్ నిజామాబాద్లోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల బోధన్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల బోధన్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు నిజామాబాద్లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
దాసాయిపేట్లో ఉన్న ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.అలోపతి ఆసుపత్రి, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
దాసాయిపేట్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. ట్రాక్టరు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 15 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
దాసాయిపేట్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 75 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 154 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 28 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 125 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
దాసాయిపేట్లో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 105 హెక్టార్లు* వాటర్షెడ్ కింద: 20 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
దాసాయిపేట్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మొక్కజొన్న, సోయాబీన్
పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు
బీడీలు
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
కొప్పరకసరివర్మను విక్రమాచోళుడి చోళ సామ్రాజ్యానికి 12 వ శతాబ్దపు రాజు. ఆయన సా.శ.1120 లో తన తండ్రి మొదటి కులోతుంగ చోళుడి తరువాత వారసుడుగా సింహాసనం అధిష్ఠించాడు.
ఆరంభకాల జీవితం
విక్రమచోళుడు మొదటి కులోతుంగ చోళుడి నాల్గవ కుమారుడు. ఆయన కులోత్తుంగచోళుడి మూడవ కుమారుడు వీర చోళుడికి తమ్ముడు.
రాజ్యాధికార స్వీకరణ
ప్రారంభంలో విక్రమచోళుడికి తన తండ్రి వారసుడిగా పట్టాభిషేకం చేశాడు. ఆయన సోదరుడు రాజరాజచోళుడు చోదగంగా తరువాత సా.శ. 1089 C.E.లో వెంగీ భూభాగానికి రాజప్రతినిధిగా నియమితులయ్యారు. విక్రమచోళుడు తన పదవీకాలంలో వెంగీ రాజ్యం మీద పశ్చిమ చాళుక్య 4 వ విక్రమాదిత్య ఆశయాలను కొనసాగించడంలో విజయం సాధించాడు.
సా.శ. 1118 లో వృద్ధాప్యంలో ఉన్న కులోత్తుంగ చోళుడు తన సహ-రాజప్రతినిధిగా నియమించటానికి వేంగి నుండి విక్రమచోళుడిని పిలిపించాడు. అతను కో-రీజెంట్గా ఉన్నప్పుడు రాజకేసరితో సహా తన తండ్రి యొక్క అనేక బిరుదులను స్వీకరించాడు. ఆయన సింహాసనాన్ని అధిరోహించినప్పుడు ఆయన పరకేసరికి మారాడు. ఇది 1118 జూను 29 న జరిగింది. సా.శ. 1122 లో మరణించే వరకు విక్రమచోళుడు తన తండ్రితో పాటు పాలన కొనసాగించాడు.
సైనిక సంఘర్షణలు
కళిగ దాడులు
ఆయన యువరాజుగా ఉన్నప్పుడు విక్రమాచోళుడు తన తండ్రి తరపున కళింగ దేశం మీదకు దండయాత్రకు నాయకత్వం వహించాడు (సా.శ.1110.). కళింగ యుద్ధాన్ని శిలాశాసనాలు, " విక్కిరామచోలను " ఉలా పురాణంలో కూడా ప్రస్తావించారు. కర్ణాటకలోని చింతామణి నుండి ఆయన రాసిన శిలాశాసన (గ్రంధ తమిళం) సారాంశం ఉంది. ఆయన తన తండ్రి సహ రాజప్రతినిధిగా ఉన్నప్పుడే కళింగను నాశనం చేయడాన్ని ప్రస్తావించాడు. అదే శిలాశాసనం మహాబలిపురం అంచున ఉన్న ఓడరేవు అయిన కడలు మాలైని స్వాధీనం చేసుకున్నట్లు కూడా పేర్కొంది. సాధారణంగా ఆయన శాసనం-స్వస్తి శ్రీ పు-మాడు పునారా పువి-మాడు వలారా నా-మాడు విలంగాతో ప్రారంభమవుతుంది:
ఆయన తన 10 వ సంవత్సరానికి ముందే సింహాసనాన్ని అధిరోహించినట్లు తెలుస్తోంది. ఎందుకంటే కర్ణాటకలోని శ్రీనివాస్పూరు నుండి ఆయనకు ఇదే విధమైన తమిళ శాసనం ఉంది. అతనికి పరకేసరి అనే బిరుదు ఇస్తుంది. అతని ప్రధాన రాణి ముక్కోకిలాండిగళు (మూడు ప్రపంచాల రాణి) బిరుదు కూడా ప్రస్తావించబడింది. సాకా తేదీ 1049 కూడా ఉంది:
వేంగీ పునరుద్ధణ
సా.శ. 1118 లో పశ్చిమ చాళుక్య 4 వ విక్రమాదిత్యుడు తూర్పు చాళుక్య భూభాగాలను ఆక్రమించింది. సా.శ. 1126 లో విక్రమాదిత్య మరణించినప్పుడు విక్రమచోళుడు కోల్పోయిన భూభాగాలను తిరిగి స్వాధీనం చేసుకున్నాడు. ఈ పోరాటానికి సంబంధించి మాకు ఎక్కువ సమాచారం అందుబాటులో లేవు. అయితే స్థానిక తెలుగు అధిపతులు పశ్చిమ చాళుక్యల ఆధిపత్యం నుండి చోళ అధిపత్యం అంగీకరించినట్లు తెలుస్తోంది. వెంగీలోని స్థానిక అధిపతుల అభ్యర్థన మేరకు, విక్రమచోళుడు తన కుమారుడు రెండవ కులోతుంగ చోళుడిని వేంగీకి వ్యతిరేకంగా దండయాత్రకు శక్తివంతమైన సైన్యంతో పంపాడు. వేలనాడు చోడులు, గిరిపశ్చిమ, కోనకంద్రవాడ కూడా చోళ సైన్యంతో చేతులు కలిపారు. తన పట్టాభిషేకం కోసం గంగైకొండ చోళపురానికి తన ప్రయాణాన్ని సద్వినియోగం చేసుకొని వెంగీని ఆక్రమించిన పశ్చిమ చాళుక్యులతో వెంగీ మీద చోళ ఆధిపత్యం గట్టిపడింది. మన్నేరి యుద్ధంలో వారు నలిగిపోయారు. దీని ఫలితంగా వారు మన్యాఖేటకు పరిమితం అయ్యారు. వారి ఉనికి మిగిలిన కోసం. ఆయన కుళం తెలుంగా భీమాను కూడా ఓడించాడు.
వ్యక్తిగత జీవితం
విక్రమా చోళ శివుని గొప్ప భక్తుడు, చిదంబరం వద్ద ఉన్న ఆలయానికి గొప్పగా పోషించాడు. సా.శ. 1128 లో ఆయన ఆ సంవత్సరపు మొత్తం ఆదాయాన్ని ఆలయ నవీకరణ, విస్తరణకు కేటాయించడం ద్వారా తన భక్తికి సంకేతాలు ఇచ్చాడు. ఆయన ఆలయం ప్రధాన విమానగోపురం బంగారంతో కప్పబడడం, ప్రధాన దేవత చుట్టూ ఉన్న కుడ్యాల పైకప్పులను బంగారంతో కప్పడం వంటి సేవలను చేసాడు. ఆయన ఆలయం దగ్గర ఒక రాజభవనం నిర్మించి ఎక్కువ సమయం అక్కడే గడిపాడు. ఆయన పాలనలో వివిధ దేవాలయాలకు విరాళాలు ఇచ్చే ముఖ్యమైన వ్యక్తులు ఉన్నారు. విక్రమచోళుడికి అత్యంత లక్షణమైన బిరుదు త్యాగసముద్ర - (త్యాగ సముద్రం) ఇది ఆయన శాసనాలలో, విక్రమాచోలను ఉలాలో కనిపిస్తుంది. ఆయన ముగ్గురు రాణుల బిరుదులు: ముక్కోకిలానాడిగళు, త్యాగపటక, నెరియను మాదేవియారు. ఆయన కుమారులలో రెండవ కులోతుంగ చోళుడు ఆయన తరువాత సింహాసనం అధిష్టించినట్లు వచ్చినట్లు మాత్రమే మనకు తెలుసు.
మతపరమైన భాగస్వామ్యం
విక్రమచోళుడు ఉలగలంద చోళమంగళంలో ఒక శివాలయం నిర్మించారు (ఇప్పుడు వెల్లూరు జిల్లాలో కలవై అని పేరు మార్చబడింది) ఈ ఆలయ శివుడు సుయంబు, పంచలోగం చేత నిర్మించిన నటరాజరు విగ్రహం (ఇది చిత్తంబరం నటరాజరు విగ్రహంలా ఉంటుంది) ఆకుపచ్చ రంగురాళ్ళను ఉపయోగించి నిర్మించిన ఆలయం ఇది.
అధికారులు
జనరలు నరలోకవీరను (పొన్నంబలకుట్టను మొదటి కులోత్తుంగ తరువాత విక్రమచోళుడికి సేవలను కొనసాగించాడు. ఆంధ్ర దేశంలోని ఒక సామ్రాజ్యంలో సిద్ధరాస కుమారుడు మధురాంతక పొట్టాపి చోళుడు సామతుడుగా ఉన్నాడు. శిలాశాసనాలలో (కారణా సరోరుహా మొదలైనవి) పురాణ కరికాల చోళుడి సంతకి చెందిన అధికారి అని పేర్కొన్నారు.
శిలాశాసనాలు
సిడ్లఘట్ట జిల్లాకు చెందిన రాజు ఆయన పాలన రెండవ సంవత్సరంలో స్థాపించిన ఒక తమిళ శాసనంలో అరుళ్మొళిదేవ చతుర్వేదిమంగళంలో నివసించే పుమగలు పునార అనే రాజు అధికారి " ఉదయమార్తాండ బ్రహ్మమారాయణుడు " తమిళంలో బాగా ప్రావీణ్యం ఉన్నవాడని పేర్కొన్నాడు. ఆయన కైవరా నాడులోని సుగత్తూరు గ్రామంలోని సోమేశ్వర ఆలయం నిర్మించాడు. విక్రమచోళుడిని పులివేందను కోలియారు కులపతి (రాజయరు విక్రమచోళదేవ) అంటారు.
మూలాలు
వనరులు
Nilakanta Sastri, K.A. (1935). The CōĻas, University of Madras, Madras (Reprinted 1984).
Nilakanta Sastri, K.A. (1955). A History of South India, OUP, New Delhi (Reprinted 2002).
The History and Culture of the Indian People: The struggle for empire By Ramesh Chandra Majumdar, Bhāratīya Itihāsa Samiti
Epigraphia Carnatica, Volume 10, Part 1 by Benjamin Lewis Rice, Mysore (India : State). Archaeological Dept, Mysore Archaeological Survey
Epigraphy By Archaeological Survey of India. Southern Circle
History of Indian administration: Volume 2 By Baij Nath Puri
12th-century Indian monarchs
Chola dynasty
1135 మరణాలు |
narasapuram,aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, ramabhadrapuram mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina ramabhadrapuram nundi 7 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina bobbili nundi 19 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 212 illatho, 810 janaabhaatho 189 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 406, aadavari sanka 404. scheduled kulala janaba 89 Dum scheduled thegala janaba 18. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582522.pinn kood: 535579.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati Pali.balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu ramabhadrapuramlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala ramabhadrapuramlonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaalalu bobbililoonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, maenejimentu kalaasaala, polytechniclu bobbililoonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bobbililonu, aniyata vidyaa kendram ramabhadrapuramlonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. dispensory, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. kaluva/vaagu/nadi dwara, cheruvu dwara kudaa gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
sameepa gramala nundi auto saukaryam Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, praivetu baasu saukaryam modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. pouura sarapharaala vyvasta duknam, roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram Pali. granthaalayam, piblic reading ruum, janana maranala namoodhu kaaryaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
narasapuram (ramabhadrapuram mandalam)loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 38 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 8 hectares
banjaru bhuumii: 2 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 140 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 98 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 44 hectares
neetipaarudala soukaryalu
narasapuram (ramabhadrapuram mandalam)loo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 6 hectares* cheruvulu: 38 hectares
moolaalu
velupali lankelu
ramabhadrapuram mandalamlooni gramalu |
akshays, bhartiya rakshana parisoedhanaabhivruddhi samshtha abhivruddhi chosen madhyama paridhi kshipani rakshaka vyvasta. bharat dynamiqs lemited, ardinence factories bord, bharat electronics lemitedlu kudaa indhulo palupanchukunnayi. 30 ki.mee. dooramlo, 18,000 mee. etthulo egurutunna vimanalanu yea kshipani chedinchagaladu. gaallo egurutunna yuddha vimaanaalu, cruize kshipanulu, gaalani nundi bhoomiki prayoginchae kshipanulu, balistic kshipanulanuu nirviryam cheyyagala saamarthyam yea kshipaniki Pali. dinni bhartiya sainyamtho, bhartia vaayusenallo moharinchaaru.
okko akshays baterylo nalaugu lancherlu, okko laancharulo moodesi kshipanuluu untai. indhulo ooka rajendra 3D passive electronically scaend erre radar kudaa umtumdi. prathee byaatari yekakaalamlo 64 lakshyalanu pariseelinchagaladu. vatilo 12 lakshyalanu chedinchagaladu. okko kshipanilo 60 ki.gra. sakalaalatoe koodukunna vaaahd umtumdi. akshays vyvasta theligga prayaaninchagaliginadi, vahana shrenitho kalisi prayaanistuu daanni samrakshinchagala saamarthyam kaliginadi. lanchi plaatfaaramu chakraala ballameedaa, tracku balla meedhaa kudaa prayaanincha galadu. akshays vyavasthanu prathamikangaa gagana rakshaka vyavasthagaa roopondinchinappatiki, daanni kshipani rakshaka vyavasthagaa kudaa parikshinchaaru. idi 2,000 chadarapu ki.mee. praanthamlo gagana talaanni rakshinchagaladu. akshays kshipanulu, sambandhitha radarla choose bhartia seinika dhalaalu ₹ 23,300 kotla varakuu arderlu vesaaru.
abhivruddhi, charithra
marque-1
mottamodati akshays pariiksha 1990 loo jargindi. 1997 varakuu abhivruddhi parikshalu jarigaay.
2005 loo vaegamgaa kadhuluthunna remdu lakshyalanu, remdu akshays kshipanulu chedinchaayi. 3-D central equisition radar paniteeru kudaa purtiga niroopitamayindi.
akshays kshipani abhivruddhiki ₹ 1,000 kootlu kharchaindi. ilanti kshipanula choose itara deshalu pettina kharchulo idi 8 nundi padoo vantu Bara. akshaysku konni pratyaekatalunnaayi: okachoti nundi marochotiki prayaaninchagala veelu, lakshyanni chedinche varakuu chodaka sthithilo undadam, bahulha lakshyalanu chedincha galagadam, porthi automatic aapareshanu.
marque-2
2010 juun 11 aati reportu prakaaram, akshays marque-2 abhivruddhi modaliendi, rendellalo tholi parikshaku siddhamouthundi. adi akshays-1 dhoora paridhi gala, marinta veegam gala, marinta kachhitathvam gala kshipani. akshays marque-2 loo ooka seekarunu amarchi dani marinta peddha profilulo prayoginchae sambhaavyatanu pariseelistunnaaru.
vivarana
kshipani
30 ki.mee. paridhi gala akshays kshipani 35 sem.mee. vyaasamtho, 5.78 mee. podavutho 720 ki.gra. baruvuntundi. suuparsonic vaegamtho prayaninchey akshays veegam mack 2.5. 18 ki.mee. ettuna prayaninchey akshaysnu chakraala bundy nundi, tracku bundy nundi kudaa prayoginchavacchu. 55 ki.gra. sakalaalugala vaaahdthoo digitally proximity switchi cherchi umtumdi. yea kshipanilo sveeya-naasaka vyvasta kudaa amarchabadi Pali. dinni ryaamjett rockett injanu naduputundi. yea injanu kaaranamgaa kshipani oche vaegamtho prayaanistundi. dani prayanam mottamanta comaand guidence niyantranalo umtumdi.
akshays kshipani designu SA-6 nu pooli umtumdi. rekkala Madhya unna kshipani dehapu madhyabhaagamloo ryaamjett injanlaku gaalini teesukellenduku avasaramaina nalaugu gottaluntayi. pitch/yaa niyanthrana choose nalaugu trikonakarapu rekkalanu amarcharu. roll niyanthrana choose thokaku koddhiga mundhu eleranlu kaligina nalaugu delta rekkalanu amarcharu. akshaysloo rdi proximity fusenu amarcharu.
vyvasta
okko akshays baterylo nalaugu lancherlu, okko laancharulo moodesi kshipanuluu untai. ooka rajendra raadaaru, oa comaand postu (byaatari niyanthrana kendram) kudaa untai. vaayusenalo rendaesi byaatariilu ooka skvaadranugaa moharistaaru. sainyamloe nalaugu byaatareelanu ooka akshays groupugaa erpaatu chesaru. remdu chotlaa adanamga ooka groupe kantrolu centarunu (jisisi) chercharu. idi aa skwaadranu ledha groupuku comaand control hdkwartaruga panichestundi. mundastu heccharikala choose jisisi, central equisition raadaarupai adharapadutundi. ayithe, 100 ki.mee. paridhigala byaatari surveillance raadaaru saayamtho yea byaatareelanu vidividiga kudaa moharinchavachhu .
sthiti
okko kshipani dara ₹ 2 kotlaku piene Pali. idi paschimadeshaala kshipanula dharalo sagaani kante takuva. utpatthi perigee koddi yea dara taggutumdi. bhartiya sainyamtho, vaayusenala arderlu ₹ 23,300 kotla dhaaka Pali. 2012 mee 24 na akshays sanketikanu, saamarthyaannii vijayavantamga tirigi parikshinchaaru. juun 1 na 25 ki.mee. akshays vayuseena kuurpunu vijayavantamga parikshinchaaru. 2014 augustu 3 na kudaa vijayavantamga parikshinchaaru. akshaysnu vaayusenalo eesarike moharinchagaa, sainyamloki 2015 mee 5 na cherchukunnaru. akshays utpattini nelaku 50-60 stayi nundi 100 ku penchanunnatlu di.orr.di.emle dairektaru 2016 marchi 16 na prakatinchaadu.
bhartia vayuseena
2007 decemberulo bhartia vayuseena vadukari parikshalanu poortichesindi. 10 rojula paatu jargina yea pareekshallo kshipani bahulha lakshyala chedana saamardhyaanni parikshinchaaru. yea parikshalu vijayavantamayyaayi. parikshala phalitham patla santrupthi chendina vayuseena, senaloki kshnipanulanu cherchukunenduku nirnayinchindhi. 2009 loo remdu squadronlanu cherchukoga, mro 16 squadronla choose ardaru veyadalachindi.
vayuseena mro 6 squadronla choose ardaru vesinatlugaa 2010 janavarilo velladayindi. okko skvaadranulo 125 kshipanuluntaayi. modati remdu squadronlalo 48 choppuna kshipanuluntaayi migta squadronlalo kshipanula sanka maarutuuntundi. yea ardaru bharat electronics lemited pai ₹ 4279 kotlaku vesindhi.
2012 marchi 3 na haidarabadulo jargina vaedukaloe kshipanini adhikarikamgaa vaayusenalo cherchukunnaru.
bhartiya sainyamtho
2010 juunloo rakshana ranga sekarana mandili ₹12,500 kotla viluvaina akshays kshipanula choose ardaru vesindhi.
2015 mee 5 na akshays kshipanini bhartiya sainyamloe cherchukunnaru.
2015 epril 11 nundi 13 varku, bhartiya sainyamtho yea kshipanini aaru sarlu pareekshinchindi. yea pareekshallo, pilat laeni vimaanamaina lakshya nu, maanavarahita yegire vaahanamaina buunshee ny lakshyaluga vaadaaru.
2016 marchi 30 na akshays kshipani thama avasaraalaku anugunamga ledanee, thama daadi dalalanu shatru daadula nundi raakshinchukunenduku anuvuga ledanee bhartiya sainyamtho prakatinchindhi. kothha regimentla choose dinni ardaru cheyyadam ledani kudaa telipindi.
Bundi
malaysian, thaailand, belaras, uaeae, viyatnam, armeniyaa lu akshays kshipanulapai aasakti choopinchinatlu varthalu vacchai. 2020 decemberu 30 na bhadratapai cabunet committe, akshays kshipani egumatulaku aamodam telipindi. bhaaratadaesam nundi ayudhala dhigumathi choose philippeenss, 2021 maarchilo ooka oppandam chesukundi., andhulo akshays kshipani kudaa bhaagam.
moharimpu
bhartia vayuseena tana Gwalior, jalpayguri, tezpuur, Jorhat, poone sthavarala oddha akshays kshnipanulanu moharinchindi.
bhartiya sainyamtho modati akshays rejimentunu 2015 juun-juulailloo sthaapinchindi. rendodaanni 2016 loo stapinche pratipaadana Pali.
operatorlu
bhartia vayuseena - 8 akshays skwadranlunnayi. mro 7, orderlo unnayi (okko squadronlo 8 lancherlu, 125 kshipanuluu untai)
bhartiya seinika dhalam - 2 akshays regimentlu (okko regimentulo 24 lancharluntayi)
moolaalu
bhartia kshipanulu |
jaateeya swachchanda raktadaana dinotsavam nu prathi savatsaram aktobaru 1 na jarupukumtaaru. 1975loo swaroopa krushnann, dr j.z jolila choravato yea paddathi prarambhamayindi. yea roejuna pratyekamgaa raktadaanampai konni karyakramalanu nirvahinchi prajalaku raktadaanam yokka aavasyakata girinchi teliyachestuu varu raktadaanam cheselaa vaariloo chaitanyaanni kaligistaaru.
prapancha rakta daatala dinotsavam
pradhaana vyasam prapancha rakta daatala dinotsavam
prathi savatsaram prapanchavyaapthamgaa anni deeshalaloo juun 14na prapancha rakta daatala dinotsavamunu jarupukumtaaru. raktadaatalaku dhanyavaadaalu telipenduku, surakshitamaina raktham yokka aavashyakathanu teliyajesenduku, raktadaatala nunchi saekarinchina raktaanni bhadraparache vidhanalanu merugu parachukunenduku 2005loo yea karyakram prarambhamayindi. Una, o, b, blad groupulanu kanugona kaarl land steiner ghnaapakaartham aayana puttinarojaina juun 14na prapancha rakta daatala dinotsavamunu jarupukuntunnaru.
ivi kudaa chudandi
raktadaanam
raktanidhi
prapancha rakta daatala dinotsavam
moolaalu
shakshi dhinapatrika - 01-10-2014 - (ennisaarlu danam chesinava taragani niddhi - nedu jaateeya swachchanda raktadaana dinotsavam)
raktadaanam
dinotsavaalu |
చిక్కోడి లోక్ సభ నియోజకవర్గం భారతదేశంలోని 543 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో, కర్ణాటక రాష్ట్రంలోని 28 పార్లమెంటరీ నియోజకవర్గాలలో ఒకటి. ఈ నియోజకవర్గం బెళగావి జిల్లా పరిధిలో 08 అసెంబ్లీ స్థానాలతో ఏర్పడింది.
లోక్సభ నియోజకవర్గం పరిధిలో అసెంబ్లీ స్థానాలు
ఎన్నికైన పార్లమెంటు సభ్యులు
2019 ఎన్నికలు
మూలాలు
కర్ణాటక లోక్సభ నియోజకవర్గాలు |
కొరడ శ్రీకాకుళం జిల్లా, హీరమండలం మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన హీరమండలం నుండి 1 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన శ్రీకాకుళం నుండి 48 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 1704 ఇళ్లతో, 6379 జనాభాతో 196 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3205, ఆడవారి సంఖ్య 3174. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 733 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 518. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 580709.పిన్ కోడ్: 532459.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో రెండుప్రైవేటు బాలబడులు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప మాధ్యమిక పాఠశాల హీరమండలంలో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల హీరమండలంలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల శ్రీకాకుళంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల శ్రీకాకుళంలో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
కొరదలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఒక డాక్టరు, నలుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక డిస్పెన్సరీలో ఒక డాక్టరు, ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో 2 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. ఒక ఎమ్బీబీయెస్ డాక్టరు, ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీలు చదివిన డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు. రెండు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. కాలువ/వాగు/నది ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
కొరదలో పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ప్రైవేటు కొరియర్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది.గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 6 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 12 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
కొరదలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 106 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 48 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 41 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 41 హెక్టార్లు
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
likhitapudi, paschima godawari jalla, narasapuram mandalaaniki chendina gramam..idi Mandla kendramaina narasapuram nundi 6 ki. mee. dooramlo Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 464 illatho, 1741 janaabhaatho 330 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 875, aadavari sanka 866. scheduled kulala sanka 565 Dum scheduled thegala sanka 2. graama janaganhana lokeshan kood 588762.
ganankaalu
2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 1695. indhulo purushula sanka 828, mahilhala sanka 867, gramamlo nivaasa gruhaalu 424 unnayi.
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 464 illatho, 1741 janaabhaatho 330 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 875, aadavari sanka 866. scheduled kulala sanka 565 Dum scheduled thegala sanka 2. graama janaganhana lokeshan kood 588762.
vidyaa soukaryalu
gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, praivetu praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. sameepa maadhyamika paatasaala kopparrulo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, maenejimentu kalaasaala narasaapuramloonuu unnayi. polytechnic, aniyata vidyaa kendram, sitharamapuram loanu, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, divyangula pratyeka paatasaala, sameepa vydya kalaasaala Eluru lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. naluguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare. ooka mandula duknam Pali.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
likhitapudilo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 ki.mee.lopu dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
likhitapudilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 41 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 10 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 277 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 277 hectares
neetipaarudala soukaryalu
likhitapudilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
kaluvalu: 277 hectares
utpatthi
likhitapudilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, cheepala pampakam
chetivruttulavaari utpattulu
lesula
moolaalu |
వరల్డ్ వైడ్ వెబ్ (ప్రపంచ World విశాల Wide అల్లికలవల Web - w.w.w) అనే ఇంటర్నెట్ ద్వారా సమస్త విజ్ఞానాన్ని అందించడాన్నే ఇంటర్నెట్ విజ్ఞాన సర్వస్వము అంటారు. ఇంటర్నెట్ ద్వారా ఉచిత విజ్ఞాన సర్వస్వాన్ని అందించేందుకు గల అవకాశాలను గుర్తించి 1993లో ఇంటర్ పీడియా ప్రతిపాదన చేసింది. ఇంటర్నెట్ ద్వారా విజ్ఞాన సర్వస్వాన్ని సామాజిక అవసరాల కోసం ఒక పద్ధతి ప్రకారం ప్రతి ఒక్కరికి అందేలా చేయవచ్చని దీని ఉద్దేశం. ఒక ప్రణాళిక ప్రకారం నడుస్తున్న ఈ ఆన్ ల నుంచి ప్రముఖ పాత్ర పోషించి విజ్ఞాన సర్వస్వాలను సైతం అధిగమించింది.ఒక ఈ ప్రాజెక్ట్ ప్రణాళిక దశను విడిచిపెట్టలేదు వరల్డ్ వైడ్ వెబ్ పెరుగుదల , అధిక-నాణ్యత సెర్చ్ ఇంజన్ల ఆవిర్భావం ఇప్పటికే ఉన్న విషయాల మార్పిడి ద్వారా అధిగమించబడింది.
విద్యా సాఫ్ట్వేర్ మాదిరిగా కాకుండా , వెబ్సైట్ డేటాబేస్ను వెబ్ బ్రౌజర్ ద్వారా నవీకరించబడుతుంది. సమాచారాన్ని డిజిటలైజ్ చేయడం ద్వారా డేటాబేస్ ఉపయోగించబడుతుంది . పాత ముద్రిత ఎన్సైక్లోపీడియాస్ విషయంలో, ఉదాహరణకు, అవి పఠనాన్ని మెరుగుపరచడానికి లేదా వాటి కంటెంట్ను ఉదహరించడానికి సహాయపడతాయి.
చరిత్ర
జనవరి 1995 లో, ప్రాజెక్ట్ గుటెన్బర్గ్ ఎన్సైక్లోపీడియా బ్రిటానికా యొక్క 11 వ ఎడిషన్ (1911) యొక్క ASCII వచనాన్ని ప్రచురించడం ప్రారంభించాడు , కాని పద్ధతులపై విభేదాలు మొదటి వాల్యూమ్ తర్వాత పనిని నిలిపివేసాయి. ట్రేడ్మార్క్ కారణాల వల్ల ఇది ప్రాజెక్ట్ గుటెన్బర్గ్లో ప్రచురించబడింది. 2002 లో, 28 వాల్యూమ్ల యొక్క ASCII టెక్స్ట్ మరొక మూలం ద్వారా http://1911encyclopedia.org/ లో ప్రచురించబడింది ; పదార్థాలకు కాపీరైట్ దావా జోడించబడింది, కానీ ఇది చట్టబద్ధంగా చెల్లదు. ఇంటర్నెట్ ఆర్కైవ్ వెబ్సైట్లో చాలా ఎన్సైక్లోపీడియాస్ అందుబాటులో ఉన్నాయి . అసలు వచనం చూడగలిగినప్పటికీ, మెషీన్ చదవగలిగే టెక్స్ట్ చాలా OCR లోపాలతో ఉంటుంది.ట్రేడ్మార్క్ కారణాల వల్ల ఇది గుటెన్బర్గ్ ఎన్సైక్లోపీడియాగా ప్రచురించబడింది ప్రాజెక్ట్ గుటెన్బర్గ్ తరువాత ఈ ఎన్సైక్లోపీడియాను డిజిటలైజ్ చేయడం ప్రూఫ్ రీడింగ్ చేయడంపై పనిని తిరిగి ప్రారంభించారు. ప్రాజెక్ట్ గుటెన్బర్గ్ వాల్యూమ్లను అక్షర క్రమంలో ప్రచురించారు, ఇటీవలి ప్రచురణ వాల్యూమ్ 17 స్లైస్ 8: మేటర్-మెక్లెన్బర్గ్ 7 ఏప్రిల్ 2013 న ప్రచురించబడింది.] తాజా బ్రిటానికాను దాని ప్రచురణకర్తలు డిజిటలైజ్ చేశారు మొదట CD-ROM గా, తరువాత ఆన్లైన్ సేవగా అమ్మారు .
ఇతర డిజిటలైజేషన్ ప్రాజెక్టులు ఇతర శీర్షికలలో పురోగతి సాధించాయి. క్రిస్టియన్ క్లాసిక్స్ ఎథెరియల్ లైబ్రరీచే డిజిటైజ్ చేయబడిన ఈస్టన్ యొక్క బైబిల్ డిక్షనరీ (1897) ఒక ఉదాహరణ .
ఎన్సైక్లోపీడియా యొక్క విజయవంతమైన డిజిటలైజేషన్ 2000 ప్రారంభంలో కొలంబియా ఎన్సైక్లోపీడియా , సిక్స్త్ ఎడిషన్, యొక్క బార్ట్లేబీ ప్రాజెక్ట్ యొక్క ఆన్లైన్ అనుసరణ ఇది క్రమానుగతంగా నవీకరించబడుతుంది.మరో ప్రారంభ ఆన్లైన్ ఎన్సైక్లోపీడియాను గ్లోబల్ ఎన్సైక్లోపీడియా అంటారు . నవంబర్ 1995 లో, లైబ్రరీ సముపార్జనలు సంబంధిత సమస్యలపై 15 వ వార్షిక చార్లెస్టన్ సమావేశంలో జేమ్స్ రెట్టిగ్ (యూనివర్శిటీ లైబ్రరీస్ ఫర్ రిఫరెన్స్ అండ్ ఇన్ఫర్మేషన్ సర్వీసెస్ అసిస్టెంట్ డీన్) కాలేజ్ ఆఫ్ విలియం మేరీ సమర్పించారు.
ఆన్లైన్ ఎన్సైక్లోపీడియాలను అందించే ఇతర వెబ్సైట్లు ఉన్నాయి, వాటిలో కొన్ని వికీసోర్స్లో కూడా అందుబాటులో ఉన్నాయి
ప్రాముఖ్యత
ప్రస్తుత ఆన్లైన్ ఎన్సైక్లోపీడియాస్
వికీపీడియా - ఆంగ్ల భాషలో అతిపెద్ద ఎన్సైక్లోపీడియా ఇది ఎవరైనా రాయదగిన స్వేచ్ఛా విజ్ఞాన సర్వస్వము. ఇక్కడ సమాచారాన్ని వాడుకోవటమే కాదు, ఉన్న సమాచారంలో అవసరమైన మార్పుచేర్పులు చెయ్యవచ్చు, కొత్త సమాచారాన్ని చేర్చవచ్చు.
సైన్స్ అండ్ టెక్నాలజీ
ఇవి కూడా చూడండి
మూలాలు
బయటి లింకులు
ఆన్లైన్ విజ్ఞాన సర్వస్వము |
కాంజోంగ్ జిల్లా, భారతదేశంలోని మణిపూర్ రాష్ట్ర జిల్లా. 2016, డిసెంబరు 8న ఉఖ్రుల్ జిల్లా నుండి ఈ జిల్లా ఏర్పడింది.
భౌగోళికం
కాంజోంగ్ పట్టణంలో జిల్లా ప్రధాన కార్యాలయం ఉంది. ఈ జిల్లా, మయన్మార్తో పొడవైన అంతర్జాతీయ సరిహద్దును పంచుకుంటుంది. దీనికి తూర్పు వైపు మయన్మార్, పశ్చిమం వైపు సేనాపతి జిల్లా, ఉత్తరం వైపు ఉఖ్రుల్ జిల్లా, దక్షిణం వైపు చందేల్ జిల్లా ఉన్నాయి. ఇది సముద్రమట్టానికి 913 మీ. (3,114 అ.) ఎత్తులో ఉంది. ఇంఫాల్ నగరం నుండి జిల్లా ప్రధాన కార్యాలయంకు 120 కిలోమీటర్ల దూరంలో ఉంది.
జనాభా
ఈ జిల్లాలో తంగ్ఖుల్ నాగాలు ఎక్కువగా (94% మంది) నివసిస్తున్నారు. కుకీలు 4.59% ఉన్నారు. ఈ జిల్లాలోని ఎక్కువమంది ప్రజలు క్రైస్తవ మతాన్ని అనుసరిస్తున్నారు.
ఉప విభాగాలు
కాంజోంగ్ జిల్లా 4 ఉప విభాగాలు ఉన్నాయి.
కాంజోంగ్
సహమ్ఫంగ్
కసోమ్ ఖుల్లెన్
ఫుంగ్యార్
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
మణిపూర్ జిల్లాలు |
రాజు యాదవ్ 2022లో రూపొందుతున్న తెలుగు సినిమా. సాయి వరుణవి క్రియేషన్స్ బ్యానర్పై ప్రశాంత్ రెడ్డి నిర్మించిన ఈ సినిమాకు కృష్ణమాచారి దర్శకత్వం వహించిన ఈ సినిమా టీజర్ను 14న విడుదల చేశారు.
చిత్ర నిర్మాణం
రాజు యాదవ్ సినిమా షూటింగ్ హైదరాబాద్ లో 21 నవంబర్ 2020న ప్రారంభమైంది.ఈ సినిమాకు ఫస్ట్ గ్లింప్స్ను 17 ఏప్రిల్ 2021న విడుదల చేశారు.
నటీనటులు
గెటప్ శ్రీను
అంకిత కరత్
ఆనంద్ చక్రపాణి
రూపాలక్ష్మి
ఉన్నతి
ఉత్తర ప్రశాంత్
పవన్ రమేశ్
సంతోష్ రాజ్
సాంకేతిక నిపుణులు
బ్యానర్: సాయి వరుణవి క్రియేషన్స్
నిర్మాత: ప్రశాంత్ రెడ్డి
కథ, స్క్రీన్ ప్లే, దర్శకత్వం: కృష్ణమాచారి
సినిమాటోగ్రఫీ: సాయిరామ్ ఉదయ్
ఎడిటింగ్: బొంతల నాగేశ్వర్ రెడ్డి
సంగీతం: హర్షవర్ధన్ రామేశ్వర్
పీఆర్వో: వంశీ - శేఖర్
ప్రొడక్షన్ కంట్రోలర్: శ్రీనివాస్ రాజు
మూలాలు
2021 తెలుగు సినిమాలు
2021 సినిమాలు |
kotthaga projekt lanu nirminchadamtho paatu idi varakuu nirmimchina projekt lanu punarnirminchi kaalaanugunangaa aadhuneekarincha valasina aavashyakathanu gurthinchi, rashtra prabhuthvam prapancha Banki sahayamtho nagarjuna Sagar projekt aadhuneekarananu AndhraPradesh jalavanarula abhivrudhdi pathakam paerutoe 2010 loo chaepattimdi
2018loo remdu samvatsaraala aalasyamgaa pathakam puurtayimdi. prapanchabyank deeniki ostaru santrupthi ani anchana vesindhi.
aadhuneekarana aavasyakata
shidhilamaina kaluva vyvasta
1. kaalagamanamlo kaluva vyvasta yea krindhi kaaranaala valana sithilamaindi.
kaluva vyvasta puraathanamainadhi.
gadachina kaalamlo kaaluvalanirvahanaku taginanni nidhulu samakura ledhu.
150 cuseckula kante takuva neeti pravaaham kaligina kaaluvalanu tanikhii cheyadanki kaluva vembadi tagina roadlu leavu.
kaluva mukha dwaram oddha neeti vaadakam heecchu motthamloo Pali.
kaluva gattla daggara adhikanga neee cry gatlu balahina mavu tunnayi.
varshapu neee kaluva lining lalo pravaesinchi lainingunu, gattunu balahina parustondi.
kaluva gatlapai vipareetamgaa perigina vrukshajaalam marammattulanu aatamka parustondi.
kaaluvala chivara dhaaka neee cheeraka dadapu 4 lakshala ekaraalaku neerandadam ledhu.. yea meraku aasinchina aayakattuku lotu erpadindi.
2. raatinirmaanamlo palu chotla pagullu erpaddaayi.
3. kaluva vembadi unna palu nirmaanaalaku marammattulu cheyinchavalasina avsaram Pali.. konnitini punarnirmincha valasi Pali.
4. edama kaluva napa slab lainingu chaaala chotla dhebbathindhi.
5. orr.orr. raati kattadam lining chaaala chotla koolindhi.
6. kaaluvalalo chaaala chotla matti padi pravaahaaniki avarodham kalugutondi.
7. kaluva vyavasthaloo aasinchina meraku neeti pravaaham jargadam ledhu.
8. kaluva vyavasthanu satvaram punaruddarinchaka pothe salina 1 saatam choppuna aayakattuku neerandadu.
pathakam vivaralu
yea pathakam amalu pai prapancha Banki thoo 14.8.2010 na oppandam jarigingi. yea pathakam 10.9.2010 nundi amalu loki vacchindi. yea pathaka kaala parimithi aaru samvastaralu. yea pathakam 31.7.2016 thoo mugusthundi. yea pathakam motham anchana roo.4444.41 kootlu.indhulo prapancha Banki runam roo.2025 kootlu. raashtraprabhutva vaataa roo.2416.41 kootlu. prapanchu Banki thoo oppandhaniki mundhey rashtraprabhuthvam 2008 lonae aadhuneekarana panlu praarambhinchindi. pathakam pai santakaala mundhuga edaadi kaalamlo projekt pai prapancha Banki nibaddhanalaku lobadi ayana vyayamlo prapancha Banki vaataa rettoactaveev pandhing crinda labhyamavutundhi.
pathaka lakshyaalu
1. nagarjuna Sagar kaaluvalanu aadhuneekarinchi neeti sarafaraasaamardhyaanni vrudhi chesthu vyavasaayaabhivrudhthi chaeyuta, vyavasaya utpaadakata penchuta
2. neetipaarudala ayakatta abhivrudhdi saakha saamardhyaannipempuchu jalavanarulanu bahumukhamgaa, pranalika badhdamgaa abhivrudhdi chessi nirvahinchuta
padhakamlo chaepattae punarminaarana, aadhuneekarana panlu
punarnirmaana panlu
kaluvalu
1. kaaluvala gattulanu baloepaetam cheeyadam
2. balaheenamgaa unna pradhaana, branchi, maejarlu, minerla kaluva gatlanu aamodayogyamaina designlaku tagi nattugaa reee sectioning chaeyuta
3. balaheenamaina gatlanu simemt crankit lining thoo punarnirminchadam
4. shidhilamaina nirmaanaalaku maramattulu, avasaramaina choota punarnirmaanham.
5. paadaina ledha pania cheyani yantrika, vidyut parikaraalaku. getlaku, saamaagriki marammattulu ledha kothha vaatitoe marchuta
6. avasaramaina choota adanapu crosse regulatorlanu amarchuta
7. gattla pai unna kaaluvalanu tanakhee cheyadanki anuvuga rodlanu merugu parachuta
nagarjuna Sagar dyaam
1. diversion tunnell ku kothha atyavasara getlanu amarchuta
2. Kandla kaluva hd regulator getlaku marammattulu
3. getlaki paiting veyuta
4. Kandla matti anicut velupali bhaagaana baruvu teesukonutaku berm erpaatu
5. edamamatti anicut velupala raayitoo samaantaramgaa 10 adugula vedalpuna raallanu dontaragaa perchuta
6 spill vee buckettu cherutaku Kandla vaipunumdi rahadari nirminchuta
7. spill vee piers medha whack vee bridje nirminchuta
8. porous drainlanu subhra parachuta, danilo kuuruku poeyina padaardhaalanu veliki teeyuta
aadhuneekarana panlu
1. pradhaana, branchi, distributoryla oddha neeti pravaha saamarthyam koliche parikaraalanu amarchadam
2. kaaluvalalo pravahinchu neetini saraina nishpattiloe minerlu, sab minerla loki pravahimpacheyutaku tagu erpaatlu chaeyuta
3. ayakattu paridhiloo comunication vyavasthanu merugu parchadam
4. pradhaana nirmaanaala oddha getlanu yaantreekarinchuta
5. dyaam oddha neeti pravaaha vaegaanni telusukuneenduku adhunika yantraalanu amarchuta
projekt loo imidi unna ansaalu
amsham (Una) nagarjuna Sagar projekt loo neeti paarudala sevalu, neeti vidudula, nirvahanha merugu parachuta
yea amsham nagarjuna Sagar projekt vyvasta aadhuneekarana, punarnirmaanham dwara projekt paridhiloo merugaina neeti paarudala sevalanu merugu parachadaaniki, neeti viniyogadharula bhaagaswaamyulanu chessi, nirvahanaku tagina nidhulu cheekuurustuu, nirvahanhaa vyayanni rabatti, anni sdhaayilalo neeti viniyoga daarula samakhyalaku neeti paarudalanu merugu parachadaaniki uddesimpa badindhi.
yea amsamlo iidu vupa ansaalu unnayi.
1. neeti paarudala vyvasta aadhuneekarana. punarnirmaanham
2. dam parirakshanha panlu
3. neeti viniyogadharula saamarthyam pempu
4. neeti nirvahanha padhadatulanu merugu parachuta
5. sanghika, paryavarana nirvahanhaa pranaalika
amsham (b) bahuvidha, sandra padhathiloo vyavasaayotpattula dhigubadi penchuta
yea amsham raithulu laabha sati padhadatulalo vyavasaya, udyaanavanaala utpattulanu adhikam chessi pasuposhana, cheepala pampakam dwara vaari aadaayam pempu cheyadanki uddesimpa badindhi. yea amsamlo aaru vupa ansaalu unnayi.
1. vyavasaya pantalu
yea vupa amsham nagarjuna Sagar projekt pariivaahaka praanthamlo vistaaramgaa pandu vari, patthi, pappudinusulu, vary shanaga, mirapa vyavasaayotpattulanu adhikam cheyadanki uddesimpa badindhi.
yea vupa amsamlo kaaryakramaalu -
samagra vyavasaya nirvahanha padhathulu
neeti utpaadakata pemchae saagu neeti padhatatulu
samagra pest. neutitional managiment
raithulaku, padhakaanni amalu cheestunna samsdhala udyogula saamarthyam penchutaku sikshnha, avagaahana yatralu
vyavasayi saankethika nirvahanha samsdha (ATMAs) baloepaetam
2. udhyaana pantalu
yea vupa amsham adhika priyojana kaariga umdae udhyaana pantalanu mukhyamgaa kuuragaayala pempaka prothsahinchadaniki uddesimpa badindhi.
yea vupa amsamlo kaaryakramaalu -
haibrid vittanala vaadakam vento adhunika saankethika padhdatulanuviniyogam loki thechhuta
adhunika, saankethika padhadatulatoe myrugaina utpaadakata saadhinchuta
merugaina kwaaliteeki samagra pest managiment, neutrisionalma nagiment
sikshnha, avagaahana yaathralatho saamaardhaanni penchuta
3. pasuposhana
yea amsham pashu sampadanu, plu, maamsam vento pashu sanbandha utpattulanu penchadaaniki uddesimpa badindhi.
yea vupa amsamlo kaaryakramaalu :
krutrima garbadharana dwara maelu jaati pasuvulanutpatti chaeyuta
pasuvulaku merugaina paushtikaaharam, aaroogya parirakshanha
pashu poeshakulaku, sibbandiki sikshnha, saamarya pempu
4. cheepala pampakam
yea vupa amsham nagarjuna Sagar rejarvaayar, ayakatta praantaalaloo cheepala utpattini adhikanga cheyadanki uddesimpa badindhi.
yea vupa amsamlo kaaryakramaalu:
merugaina utpaadaka paddhatulanu matsakaarulaku teliyajeyadam
merugaina feeding, nirvahanha, harvesting technic
matsyakaarulaku, anubandha shakala sibkandiki sikshnha, saamardyapempu, avagaahana yatralu5. anusarana saadhya parisoedhana
yea vupa amsham aachaarya ene.z. rangaa viswa vidyalayam amalu chesthundu.. saagu neetini samardavantamgaa viniyoginchi vyavasaya utpatthi, utpaadakatanu penchadaaniki merugaina saankethika nipunata anda jeyadaaniki parisoedhanalu nirvahinchadaaniki yea vupa amsham uddesimpa badindhi.
6. maarket ku anugunamga vistarana
yea vupa amsham jillaaloni vyavasayi saankethika nirvahanha samsdha (ATMA) sahakaramtho saameti amalu chesthundu. vyavasaya vipani vishayalanu, tatsambandamaina saankethika vivaralanu vyavasayi saankethika nirvahanha samsdha (ATMA), neetiviniyogadaarula sanghaalaku teliya cheeyadamtoo paatu, jalla jala nirvahanha maria vyavasaayaabhivruddi pranalikalanu tayyaru cheyadanki dohada paduthundi.
amsham (sea) jala vyavasthanu punar vyavastheekarinchuta saamarthyam penchuta
aa amsamlo yea krindhi vupa ansaalu unnayi :
1. AndhraPradesh jala vanarula kramabaddikarana commisison (APWRRC) erpaatu chaeyuta, dhaanini karyonmukham chaeyuta
2. saguniru ayakattu abhivrudhdi saakhanu punarvavyasdheekarinchu, saamarthyam penchuta
3. neee, bhuumii abhivrudhdi parisoedhana samsdha (vaalantari) ni balaparachuta, saamarthyam penchuta
4. samagra computerised samaachara vyavasthanu nelakolputa
5. bhugarbha jalaala ackviferla viniyoganni prayooga paddhatina praarambhinchuta
6. uparithal bhoogarbhajalaalanu samyukta vaadika prayogaatmakangaa amalu chaeyuta
amsham (di) pathaka nirvahanha
pathaka nirvahanha, niyanthrana, tulyankana yea asamlo imidiunnaayi.
yea amsamlo muudu vupa ansaalu unnayi.
1. pathaka rupakalpana, nirvahanha vibhaagam (PPMU)
2 pathaka manetering, evaluation (M&E)
3. in far mation, education, comunication (IEC) karyakram
pathakam amalu
yea pathakam sambandhitha neetipaarudala ayakatta abhivrudhdi saakha kaaryadarsi vaari paryavekshanalo amalu avuthundi. yea padhakaanni mukhyamgaa amsham elo upaamsaalanu neetipaarudala saakha amalu chesthundu. b amsamlo upaamsaalanu vyavasaya saakha samanvayamlo sambandhitha shaakhalu anagaa vyavasaya saakha, udyaanasaakha, pasusamvardhana saakha, matsyasakha lato amalu chestaayi. kshethrasdhaayilo sambandhitha karyanirvahaka injaneerlu, jalla saakhaadhikaarulu yea padhakaanni amalu chestaayi. prabhutvashaakhalatho paatu aachaarya ene.z.rangaa vyavasaya vishwavidyaalayam, vaalantaari, saameti, AndhraPradesh pashu samvardhaka abhivrudhdi samsdha vento samsdhalu plu panchukuntayi. vividha shakala Madhya samavyayaaniki prabhutva pradhaana kaaryadarsi adyakshathana steering committe vidhividhaanalanu nirdesistundi. roejuu vaari karyakramalanu padhaka sanchaalakula vaari aadharyamlo padhaka rupakalpana nirvahanha vibhaagam nirvahisthundhi.
pathakam valana chekure prayojanalu
1. neeti paarudala yea pathakam dwara saagu neeti labhyata 7.12 lakshala hectares nundi 8.71 lakshala hectarlaku perugutundhi.. prasthutham unna lotu purtiga puudutumdi.. tadwara salina roo 297 kotla prayojanam chekurutundi.
2. bahureeti vyavasaayam adhika prayojanam chekure pantalanu pandinchadam valana salina roo 76 kotla prayojanam chekurutundi.
3. saandrapadhdatilo vyavasaayam adhika vyavasaayotpatti dwara salina roo. 20.21 kotla prayojanam chekurutundi.
4. cheepala pampakam shreshtamaina cheepala pampakam valana prasthutham resorvierlo hector ku 110 kejila, cheruvalalo hector ku 313 kilos lotu poodi salina roo.15.6 kotla prayojanam chekurutundi.
5. pashu poeshanha melaina pashu graasam, fashu vydya soukaryalu kaliginchadam valana salina roo 25kotla prayojananchekuurutundi.
6. vidyutudpaadana 20 kotla kilo vaatla jalavidyutudpaadana valanu roo.60 ketla prayojanam chekurutundi.
7. vidtut odha prasthutham unna 54 etthi pothala pathakaalalo 40 avsaram undavu. tadwara salina 22 mallan unitla vidyut odha aputundi.. andu valana roo 6.6 kotla prayojanam chekurutundi.
8. neeti nilwa neee oche choota nilichi povadam taggi roo .2.6 kotla prayojanam chekurutundi.
ivi kudaa chudandi
moolaalu
AndhraPradesh aanakattalu
yea vaaram vyasalu |
moodo andam(collection of stories) aney kadhanu goteti lalita sekhar raasina telegu kadhalu samputi lonidi.
rachna nepadhyam
kadha rachana nedu sulabhataramaindi anni pranthalu,vargalu,mathalu,kulalanundi rachayitalu aavirbhavinchaaru. ooka praswaamika sahithya prakriyagaa sthirapadi saamaajika jeevitamlo avibhaajyamaina bhaagamaindi. kada paatakuni chentaku entagaa cherindo adae sthaayiloo paatakulu kadhaku daggarainaaru.Hansi noorella vishisht charithra kaligina telegu kadhaanika sadhinchina ghana vision.lalita sekhar kadhallo vastaavikata kanna uhaa sabalathe eekuva .ayethe uhaalu gaalilo tekliyaadevi kaavu .gadusutanam santarinchukunnannavi kaavu.sunnitamainavis suutitanam kaliginavee. lalita sekhar kadhalu aadharshaalanu prabhodistaayee.lalita sekhar tana kadhala dwara cheppayde chedipotunna samajam bagupadalani.antarleenamgaa cheppayde andhulo andaruu bhaagaswaamulu kaavalani yii kadala nepathyam.
ithi vruttam
intibaadhyatalu .gruhanirvaahanalo estamgaane peekalothu munigipaayina neenu sahiti prapanchamloki kasta aalasyamgaane adgu pettanu .neenu chadivin kadhalu konni kadhalu konni Mon avagaahana penchevi .manashi,atani balm,balahinatalu,jeevitam,viluvala patla spaspashtatanichi manushyalendari no paatralugaa Mon dhaggaraku techinavi kadhale
elaa manishiki niluvettu addam pattina kadhalu addam chusthu tananu taanuu diddukunenduku,neti yaantrikata manchi manishini rakshinchi,peddalni pillalni chese sahithya procedure kada
rachna Gaya
rachanana Gaya chaaala ardhavantamugaa unnnadi rachayitalu vrasina theeru baagundhi
rachayita vivaralu
rachana medha pramukhula abhiprayalu
lalita gaariki yea pustakam manchi chese majilii. majeleeye ganaku yakkada aagakydadu .aagaru veegam penchaalsina avsaram Pali .....marinni manchi majeleela choose penchutaru.aavidaku subhaakankshaalu(-doctorrantala venkateswararao)
aadarsaalaku lalita bhaashyam padihedu kadhala samaaharangaasahajamaina andaalatoe paatakulaku cheruvavutunna;moodo andam ; kada samputiki swagatam==-penugomda lekshmi naryana raashtraadhyakshulu a.ra. sam
moolaalu
telegu kadhalu |
paresh rawal (jananam: mee 30, 1955) bhartiya chalanachitra rangaaniki chendina natudu, rajakeeyanaayakudu. 1984loo chitra seemaloki praveshinchadu. palu basha chitralloo natinchaadu. 2014loo Ahmadabad turupu nundi loksabhaku praatinidhyam vahinchaadu.
vyaktigata jeevitam
raval 1950, mee 30 na bambelo (prasthutham Mumbai) putti perigadu. mumbailoni, vile paarlelo gala narsee manji collge af commerce und ekanamiks kalashalaloo chadivaadu. eeyana nati svarup sampat nu vivaham chesukunadu. eeme 1979 loo femina missu india potilo vijaeta. yea dampathulaku aditya, anirudh aney iddharu kodukulunnaru.
biollywood loo eeyana vilakshana natudigaa peruu pondadu. cricket abhimaani kudaa.
kereer
paresh raval 1985 loo vacchina arjan aney hiindi chitramlo ooka sahaya patra dwara natanaa rangamloki praveshinchadu. 1986 loo vacchina nam aney hiindi chitramtoo aayana prathiba veluguloki vacchindi. tarwata 1980-90 dasakaallo sumaaru vandha cinemalaku paigaa natinchaadu. veetilo chaalaavaraku prathinaayaka paatrale. roop kee raanhee chorom caa raza, kabja, king uncle, raam lakhan, daud, baaji konni mukhyamaina cinemalu.
filmography
hiindi
bhool bhulayya (2008)
cooley nem. 1
toofan (2021)
sharmaji numkeane
paa (cinma)
garam masaalaa(2005 cinma )
telegu
govindha govindha (1994)
shekar daadaa em.b.b.yess. (2004)
moolaalu
biollywood
1950 jananaalu
telegu cinma pratinaayakulu
hiindi cinma pratinaayakulu
jeevisthunna prajalu
padamasiri puraskara graheethalu
bhartiya jaateeya chalanachitra puraskara vijethalu |
పురిమెట్ల ప్రకాశం జిల్లా, ముండ్లమూరు మండలంలోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన ముండ్లమూరు నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వినుకొండ నుండి 25 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 509 ఇళ్లతో, 2223 జనాభాతో 1333 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1157, ఆడవారి సంఖ్య 1066. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 295 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 590782.పిన్ కోడ్: 523265.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. బాలబడి ఈదరలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల ఉమామహేశ్వరపురం లోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల ఉమామహేశ్వరపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు వినుకొండలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల గుంటూరులోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు ఒంగోలులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం ఒంగోలులోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల అద్దంకి లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. డిగ్రీ లేని డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు కూడా సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పురిమెట్లలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
పురిమెట్లలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 95 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 332 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 21 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 165 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 40 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 320 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 357 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 661 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 57 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
పురిమెట్లలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 57 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
పురిమెట్లలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
కంది, ప్రత్తి, పొగాకు
మూలాలు
వెలుపలి లింకులు
1500 Voters are there in Purimetla |
idi, andhra cricket jattu tharapuna cricket adina aatagalla jaabithaa.
a-ah
ambati rayudu (jananam 1985)
ajoy kumar (jananam 1989)
amith pathak (jananam 1972)
amole mujundar (jananam 1974)
aswin hebbar (jananam 1995)
aatla viney kumar reddy
Una.z. pradeep (jananam 1987)
em. jairam (jananam 1937)
em.yess.kao. prasad (jananam 1975)
emle.ene. prasad reddy (jananam 1977)
ka-ga-cha-ja-ta-tha-da-dha
caran shindae (jananam 1997)
kakani harshith (jananam 1991)
caarthik raman (jananam 1997)
kao.yess. Bharhut (jananam 1993)
kao.v shashikant (jananam 1995)
komadur padmanabhan (jananam 1937)
koripalli srikant (jananam 1992)
girinath reddy (jananam 1998)
gonnaabattula chrianjeevi (jananam 1992)
z.Una. prathapkumar (jananam 1956)
ghnaaneshwararaavu (jananam 1984)
jyothy krishna (jananam 1990)
ti vamsiikrushna
ta-da-na-pa-ba-ma
timmeri kumar (jananam 1992)
tirumalasetti suman (jananam 1983)
dasari chaitan (jananam 1997)
dasari svarup kumar (jananam 1986)
daasi prabhu kiran (jananam 1989)
doddapaneni Kalyan krishna
narayanarao (jananam 1940)
povan kumar (jananam 1970)
prudhvi raj (jananam 1998)
paidikalva vijay kumar (jananam 1986)
prasanth kumar (jananam 1991)
bandari ayyapa (jananam 1992)
bajina ramaprasad (1940–2016)
balaji raao (jananam 1938)
bukkapatnam siddartha (jananam 1990)
bodapati sumant (jananam 1988)
bodavarapu sudhakar (jananam 1991)
bhavaraju venkatarama krishnarao (jananam 1930)
mandapati subbaaraavu
manoej saiee (jananam 1982)
marripuri suresh (jananam 1983)
mahender kumar (jananam 1939)
maheshwar sidhu (jananam 1946)
mudi prajit (jananam 1989)
murumulla sarma (jananam 1992)
mohd kaif (jananam 1980)
ya nundi yaavattuu
elaka venugopalarao (jananam 1982)
rajesh powar (jananam 1979)
rickie bhuy (jananam 1996)
v. chamundeswarinath (jananam 1959)
vijay manjerekar (1931–1983)
venkatapati raju
sheva kumar (jananam 1990)
sheva caran sidhu (jananam 1993)
shiekh kamaruddin (jananam 1992)
shiekh baashha (jananam 1993)
shoaib md khan (jananam 1991)
sayed shahabuddin (jananam 1979)
sea.yess.nayudu
sea.kao. nayudu (maranam 1967)
sea.v. stefan (jananam 1993)
sirla shreeniwas (jananam 1992)
snaeha kishor (jananam 1993)
hanumappa shivaraj (jananam 1990)
moolaalu
cricket jaabitaalu |
అర్జున్ సచిన్ టెండూల్కర్ (జననం 1999 సెప్టెంబరు 24) ఒక భారతీయ క్రికెటర్. అతను సచిన్ టెండూల్కర్ కుమారుడు.
కెరీర్
అర్జున్ టెండూల్కర్ ఎడమచేతి వాటం ఫాస్ట్ బౌలర్, ఎడమచేతి వాటం బ్యాట్స్మెన్. 2018లో శ్రీలంకపై అండర్-19 టోర్నీతో అర్జున్ టెండూల్కర్ అరంగేట్రం చేసాడు. అలాగే 2020-21 సయ్యద్ ముస్తాక్ అలీ ట్రోఫీలో హర్యానాపై ముంబై తరపున 2021 జనవరి 15న తన టి20 ఫార్మాట్ క్రికెట్ లో అడుగుపెట్టాడు. ఇందులో మూడు ఓవర్లలో 34 పరుగులిచ్చి ఒక వికెట్ తీసుకున్నాడు.
ఇండియన్ ప్రీమియర్ లీగ్ 2021కి ముందు ఫిబ్రవరి 2021లో జరిగిన ఐపిఎల్ వేలంలో అర్జున్ టెండూల్కర్ ను ముంబై ఇండియన్స్ కొనుగోలు చేసింది 2021 సెప్టెంబరులో మొదటిసారిగా ముంబై సీనియర్ జట్టులో అర్జున్ టెండూల్కర్ ఎంపికయ్యాడు. ముంబై 22 మంది సయ్యద్ ముస్తాక్ అలీ ట్రోఫీ జట్టులో అతను ఒక ఆటగాడు. అయితే గాయం కారణంగా 2021 ఐపిఎల్ నుండి తొలగించబడ్డాడు. అతన్ని 2022 ఫిబ్రవరిలో మళ్లీ ముంబై ఇండియన్స్ కొనుగోలు చేసింది, ఈ ఇండియన్ ప్రీమియర్ లీగ్ 2022 టోర్నీ 2022లో మార్చి 26 నుండి మే 29 వరకు జరిగింది. అయితే ఇందులో ఒక్క మ్యాచ్ ఆడే అవకాశం కూడా అతనికి రాలేదు.
ఆ తరువాత ముంబయి క్రికెట్ అసోసియేషన్ (ఎంసీఏ) నిరభ్యంతర పత్రం (ఎన్వోసీ) తీసుకుని గోవా జట్టుకు అర్జున్ టెండూల్కర్ బౌలర్ గా ఎంపికైయ్యాడు. అయితే 2022 డిసెంబరు 14న రంజీ ట్రోఫీ ఎలైట్ విభాగంలో తన తొలి మ్యాచ్ లోనే సెంచరీ నమోదు చేశాడు. రాజస్థాన్ జట్టుతో గ్రూప్-సి మ్యాచ్ లో ఏడోస్థానంలో బ్యాటింగ్ కు దిగిన అతను 207 బంతుల్లో 16 ఫోర్లు, 2 సిక్సులతో 120 పరుగుల స్కోరు నమోదుచేసాడు.
23 ఏళ్ల అర్జున్ టెండూల్కర్ మొదటి మ్యాచ్ తోనే శతక వీరుల జాబితాలో చేరాడు. ఈ ఘనత సచిన్ టెండుల్కర్ 15 ఏళ్ల వయసులోనే సాధించడం విశేషం.
బాహ్య లంకెలు
భారతీయ క్రికెట్ క్రీడాకారులు
ముంబై క్రికెట్ క్రీడాకారులు
1999 జననాలు
జీవిస్తున్న ప్రజలు |
ghandy centenary museums Telangana raashtram Karimnagar loni kothha bustand sameepamlo unna museums. shataabdaala aati puraathana shasanalu, vigrahalu, naanhaelu, aayudhalu, chalukyas, kakatiyulu, buddhula kaalamlo upayoginchina vastuvulu, syramic, matti kundalu yea museum unnayi.
charithra
1969va samvatsaramlo mahaathmaagaandhi shathajayanthi vedukala sandarbhamgaa gandhiejie ghnaapakaarthamgaa yea museums sthapinchabadindhi.
sekaranalu
yea museum Karimnagar jillaku chendina raati panimutlu, naanhaelu, terrakota bommalu, aayudhalu unnayi. indulooni vastuvulalo konni ummadi Karimnagar jillaaloni peddabankur, dhulikatta, kotilingala, nagunuru modalaina praanthaalathopaatu Karimnagar jillaaloni itara praantaalaloo nirvahimchina tavvakaallo bayatapaddaayi. yea myoojiyamlooni pradhaana mandiramlo 3000 samvatsaraala poorvam raati panimutlu pradarsinchabaddaayi. indulooni 20-lakshala samvatsaraala natiki chendina cheepala-chetla silaajaalu vemanapalli, muknur, kamanapalli praantaala nundi teesukuraabaddaayi.
mro gadilooni sathavahana kalaniki chendina goddallu, kattipeetalu, rallu, itukalu, kundalu, beatlu, kankara mukkalu, terrakota guttalu, inumu mukkalu, jaadi-bidri vento chaarithraka vastuvulu apati prajala saamaajika jeevithanni pratibimbistunnaay. museums central haaaloo nalaugu peddha galleries unnayi. ikda mourian puurva kaalam nundi british kaalam varku naanelanu pradarsimpabaddaayi.
haidarabadu nijam nawabulu upayoginchina aayudhalu, firangi, mamdugundu saamagrini kudaa ikda pradharshinchaaru. rendava sataabdaaniki chendina jaina, bouddhamataalaku chendina vigrahalu, buddhist sunnapu raati panels yea museum pradarsinchabaddaayi. vaati vivaralu kudaa chekkabaddayi. dhoolikattaloni thavvina prantham nundi tecchina sathavahana kalapu sthuupam kalaatmaka viilevanu pratibimbistoondi. peddabankur nundi tecchina 12va sataabdaaniki chendina aunjaneya vigraham, gangadara nundi tecchina 7va sataabdaaniki chendina arudaina parshwanath sallekhana bhangima unnayi. sathavahana naaga muchalinda (iidu talala cobra vigraham) kudaa Pali.
sandarsana vivaralu
pratiroju vudayam 10:30 nundi saayantram 5:00 varku sandarsanaku anumati umtumdi. sukravaaram, piblic holidaysloo museums moosiveyabadutundi.
moolaalu
Telangana samskruthi
Karimnagar jalla
Telangana sangrahaalayaalu
1969 sthaapithaalu |
సురయ్యా త్యాబ్జీ, తెలంగాణకు చెందిన చిత్రకారిణి. పింగళి వెంకయ్య రూపొందించిన ప్రాథమిక భారత జాతీయపతాకంలోని తెలుపు రంగులో చరఖా స్థానంలో సురయ్యా త్యాబ్జీ సారనాథ్ స్థూపంలోని ధర్మచక్రాన్ని చేర్చి జెండాకు తుది రూపునిచ్చింది. ఆ కొత్త పతాకాన్ని స్వతంత్ర భారత జాతీయపతాకంగా ఉద్వేగభరిత వాతావరణంలో 1947 ఆగష్టు 15 నాడు ఆవిష్కరించారు.
జీవిత విశేషాలు
సురయ్యా త్యాబ్జీ 1919లో తెలంగాణ రాష్ట్ర రాజధాని హైదరాబాదులో జన్మించింది. సురయ్యా త్యాబ్జీ వంశానికి చెందినది, వారి పూర్వీకులు భోమియాకు చెందినవారు. ఆమె 1937-1941 వరకు హైదరాబాద్లో ప్రధాన మంత్రిగా పనిచేసిన సర్ అక్బర్ హైదరీకి మేనకోడలు, హైదరాబాద్లో ముస్లిం మహిళల విద్య కోసం పోరాడిన లేడీ అమీనా హైదరీ మనవరాలు. సురయ్యా రాజ్యాంగ పరిషత్లోని వివిధ కమిటీలలో సభ్యురాలిగా కూడా పనిచేసింది.
వ్యక్తిగత జీవితం
భారతీయ సివిల్ సర్వెంట్ గా, అలీఘర్ ముస్లిం విశ్వవిద్యాలయానికి వైస్ ఛాన్సలర్గా పనిచేసిన బద్రుద్దీన్ త్యాబ్జీతో సురయ్యా వివాహం జరిగింది. వారికి ఒక కుమార్తె (లైలా త్యాబ్జీ) ఉంది.
జాతీయ జెండా రూపకల్పన
ట్రెవర్ రాయిల్ అనే ఆంగ్ల చరిత్రకారుడు రాసిన ది లాస్ట్ డేస్ ఆఫ్ ది రాజ్ అనే పుస్తకంలో 1947 జూలై 17న జాతీయ జెండా ఎలా ఉనికిలోకి వచ్చిందో వ్రాశాడు. “జవహర్లాల్ నెహ్రూ జాతీయ చిహ్నం కోసం డిజైన్ను రూపొందించే బాధ్యతను ముస్లిం అయిన బద్-ఉద్-దిన్ త్యాబ్జీ కేటాయించాడు. చిహ్నాన్ని రూపొందించిన తర్వాత, జెండా కోసం కొత్త డిజైన్ను రూపొందించే బాధ్యతను మళ్లీ త్యాబ్జీలకు అప్పగించాడు. వాస్తవానికి త్రివర్ణ పతాకంలో గాంధీజీ ఉపయోగించిన చక్రాల గుర్తు (చరఖా) ఉండాలి, అయితే ఇది పార్టీ చిహ్నం, ఇది తప్పుగా పరిగణించబడుఉందని త్యాబ్జీ భావించాడు. అశోక చక్రవర్తి హిందువులు, ముస్లింలచే గౌరవించబడినందున, గాంధీ చక్రానికి అంగీకరించాడు. ఆ రాత్రి నెహ్రూ కారుపై ఎగిరిన జెండాను ప్రత్యేకంగా త్యాబ్జీ భార్య తయారు చేసింది" అని ఆ పుస్తకంలో పేర్కొన్నాడు.
ట్రెవర్ రాయల్ ప్రకారం, జెండా తుది రూపకల్పన ఆలోచనను బద్రుద్దీన్ త్యాబ్జీ రూపొందించాడు. అయితే, హైదరాబాద్కు చెందిన చరిత్రకారుడు కెప్టెన్ ఎల్ పాండురంగారెడ్డి తన పరిశోధన ద్వారా తుది త్రివర్ణ పతాకాన్ని రూపొందించింది ఆమె భర్త కాదని, సూరయ్య త్యాబ్జీ అని వాదించాడు.
సురయ్యా త్యాబ్జీ జాతీయ జెండాలోని తెలుపు రంగులో చరఖాకు బదులుగా అశోక ధర్మచక్రం ఉంచి జెండాకు తుది రూపునివ్వగా, 1947 జూలై 22న భారత రాజ్యాంగ పరిషత్ ఆ జెండాను ఆమోదించింది. సురయ్యా త్యాబ్జీ మొదటి జెండా కుట్టుపనిని పర్యవేక్షించడమేకాకుండా, మొదటి జెండాను రాత్రి జవహర్లాల్ నెహ్రూకు సమర్పించింది. 1947 ఆగస్టు 15న జవహర్ లాల్ నెహ్రూ కారుమీద స్వేచ్ఛా భారత జాతీయ జెండా రెపరెపలాడింది.
మరణం
సురయ్యా త్యాబ్జీ 1978లో ముంబైలో మరణించింది.
మూలాలు
హైదరాబాదు జిల్లా మహిళలు
1919 జననాలు
1978 మరణాలు
తెలంగాణ మహిళా చిత్రకారులు
హైదరాబాదు జిల్లా స్వాతంత్ర్య సమర యోధులు
భారత జాతీయతా సూచికల రూపకర్తలు |
పిచరగడ్ తెలంగాణ రాష్ట్రం, సంగారెడ్డి జిల్లా, కోహిర్ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన కోహిర్ నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జహీరాబాద్ నుండి 13 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో
2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత మెదక్ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గ్రామ జనాభా
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 739 ఇళ్లతో, 3727 జనాభాతో 1317 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 1816, ఆడవారి సంఖ్య 1911. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1152 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 824. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 573388.పిన్ కోడ్: 502321.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు మూడు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి.సమీప బాలబడి కోహిర్లో ఉంది.సమీప జూనియర్ కళాశాల కోహిర్లోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల జహీరాబాద్లోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల సంగారెడ్డిలోను, పాలీటెక్నిక్ రంజొలెలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కోహిర్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం సంగారెడ్డిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల హైదరాబాదు లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
పిచరగద్లో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు, ఆరుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు.సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలోఒక ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం ఉంది. ఎమ్బీబీయెస్ కాకుండా ఇతర డిగ్రీ చదివిన డాక్టరు ఒకరు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
పిచరగద్లో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
గ్రామంలో జన్మించిన ప్రముఖులు
పట్లోళ్ల నర్సింహారెడ్డి :1931లో లక్ష్మారెడ్డి, నర్సమ్మ దంపతులకు పిచరగడ్ గ్రామంలో జన్మించాడు. తెలంగాణ రాష్ట్రానికి చెందిన రాజకీయనాయకుడు, మాజీ ఎమ్మెల్యే. భారత జాతీయ కాంగ్రెస్ తరపున 1989 నుండి 1994 వరకు జహీరాబాద్ శాసనసభ నియోజకవర్గం నుండి ఎమ్మెల్యేగా ప్రాతినిధ్యం వహించాడు.
భూమి వినియోగం
పిచరగద్లో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
అడవి: 425 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 191 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 300 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 400 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 891 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
పిచరగద్లో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
జొన్న, పసుపు, చెరకు
పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు
మిరపపొడి, చింతపండు
ప్రముఖులు
పట్లోళ్ల నర్సింహారెడ్డి - రాజకీయనాయకుడు, మాజీ ఎమ్మెల్యే
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
సంస్కృత మహా విద్వాంసుడు, బోచసన్వాసి అక్షర పురుషోత్తమ స్వామి నారాయణ్ సంస్థ (B.A P.S) యోగిపుంగవుడు భద్రేశ్ దాస్ స్వామి .భగవద్గీత బ్ర, హ్మ సూత్రాలు, ఉపనిష త్తులు అనే ప్రస్థాన త్రయం పై 5 భాగాల స్వామి నారాయణ భాష్యాన్ని సంస్కృతంలో రచించిన మహాను భావుడు. అక్షర పురుషోత్తమ వేదాంతాన్ని వ్యాప్తి చేసినవాడు .అక్షర బ్రహ్మ, పరబ్రహ్మ, మోక్ష, భక్తి, ఉపాసనా మార్గాలను విస్తృతంగా ఇందులో చర్చించి మార్గ దర్శనం చేశాడు .శంకర, రామానుజ, మధ్వాచార్య సంప్రదాయాలను అనుసరించి విస్తృతంగా ‘’ప్రస్థాన త్రయం ‘’పై రాసిన మొట్టమొదటి సమగ్ర సంస్కృత వ్యాఖ్యానం ఇది .
విద్యా ఉద్యోగ ప్రస్థానం
సంస్కృతం, షట్దర్శనాలలో ఎం.ఎ .డిగ్రీని బెనారస్ సంపూర్ణానంద్ సంస్కృత యూని వర్సిటి భారతీయ విద్యాభవన్ ల నుండి 1996 లోపొందారు. కర్నాటక యూని వర్సిటి నుండి భగవద్గీత పై దిసీస్ రాసి 2005లో పి .హెచ్ .డి.అందుకున్నారు .ఉపనిషత్ ,భగవద్గీత లపై విస్తృత పరిశోధన చేశాడు .మహర్షి సాందీపని వేద విద్యా ప్రతిస్టాన్ లో సభ్యుడయ్యాడు .న్యు ఢిల్లీ లోని స్వామి నారాయణ ఇన్ స్టిట్యూట్ లో, గుజరాత్ లోని వేరావల్ సోమనాధ సంస్కృత విశ్వ విద్యాలయం లోను సంస్కృత , భారతీయ వేదాంతం లపై విద్యార్ధులకు మార్గ దర్శనం చేశాడు .గుజరాత్ లో సారంగపూర్ యజ్న పురుష పాఠశాల లో సంస్కృత శాఖాధ్యక్షుడిగా పని చేసి తత్వ శాస్త్రం ,న్యాయ దర్శనం ,వేదవిజ్ఞానం ,పాణినీయం ,శాస్త్రీయ సంగీత శాస్త్రం లో తబలా ,ఫ్లూట్ వయోలిన్ లపై శిక్షణ నిచ్చాడు .ఢిల్లీ లోని రిసెర్చ్ ఇన్ స్టిట్యూట్ మేనేజర్ గా సమర్దవంతం గా విధి నిర్వహించారు. ప్రస్తుతం వేదాలకు భాష్య రచనలో తలమునకలై పని చేస్తున్నాడు .
సన్మానాలు - సత్కారాలు
భద్రేశ్ స్వామి భాష్యానికి గుర్తింపుగా నాగ పూర్ లోని కాళిదాస సంస్కృత యూని వర్సిటి డి.లిట్ ను, మహా మహోపాధ్యాయ బిరుదును ఇచ్చి గౌరవించి సత్కరించింది .మైసూర్ యూని వర్సిటి నుండి జి.ఏం .మెమోరియల్ అవార్డ్ ,’’ దర్శన కేసరి పురస్కారం ‘’, అందుకొన్నాడు .2015 లో బాంకాక్ లో జరిగిన ప్రపంచ సంస్కృత సమ్మేళనం లోధాయ్ లాండ్ లోని సిల్పకారన్ యూనివర్సిటి ‘’వేదాంత మార్తాండ సమ్మాన్ ‘’ప్రదానం చేసి భద్రేశ్ స్వామిని ఘనంగా సత్కరించింది . |
mamidighat, Telangana raashtram, mancherial jalla, mandamarri mandalamlooni gramam.
idi Mandla kendramaina mandamarri nundi 16 ki. mee. dooramlo Pali. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata adilabad jalla loni idhey mandalamlo undedi.
gananka vivaralu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 316 illatho, 1163 janaabhaatho 498 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 599, aadavari sanka 564. scheduled kulala sanka 667 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 570567.pinn kood: 504204.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati Pali.balabadi mandamarrilonu, maadhyamika paatasaala ponnaaramloonuu unnayi.
sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala mandamarrilonu, inginiiring kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala kareemnagarlonu, polytechnic bellampallilonu, maenejimentu kalaasaala manchiryaalaloonuu unnayi.
sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram manchiryaalalonu, divyangula pratyeka paatasaala mandamarri lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali.
gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu.
chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
mamidighatlo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. laand Jalor telephony gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi.
praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
jalla rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi.
atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aashaa karyakartha gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 5 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
mamidighatlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
adivi: 49 hectares
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 11 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 154 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 39 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 20 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 30 hectares
banjaru bhuumii: 95 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 99 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 174 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 50 hectares
neetipaarudala soukaryalu
mamidighatlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 15 hectares
cheruvulu: 35 hectares
utpatthi
mamidighatlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
pratthi, vari, mokkajonna
moolaalu
velupali lankelu |
అమండా మిండీ సమరూ (జననం 2 నవంబర్ 1992) ఒక ట్రినిడాడియన్ మాజీ క్రికెటర్, ఆమె కుడిచేతి వాటం బ్యాటర్గా ఆడింది. ఆమె 2009, 2012 మధ్య వెస్టిండీస్ తరపున 3 వన్డే ఇంటర్నేషనల్స్, 5 ట్వంటీ 20 ఇంటర్నేషనల్స్లో కనిపించింది. ఆమె ట్రినిడాడ్, టొబాగో తరపున దేశవాళీ క్రికెట్ ఆడింది.
మూలాలు
బాహ్య లింకులు
Amanda Samaroo at CricketArchive (subscription required)
1992 జననాలు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
క్రికెట్ క్రీడాకారులు
ట్రినిడాడ్, టొబాగో మహిళా క్రికెటర్లు
వెస్టిండీస్ మహిళా క్రికెటర్లు
వెస్టిండీస్ మహిళా వన్డే అంతర్జాతీయ క్రికెటర్లు |
శెట్టిబల్ల, చిత్తూరు జిల్లా, శాంతిపురం మండలం లోని గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన శాంతిపురం నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కోలార్ (కర్ణాటక) నుండి 15 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 348 ఇళ్లతో, 1487 జనాభాతో 465 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 749, ఆడవారి సంఖ్య 738. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 43 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 10. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 596812.పిన్ కోడ్: 517423.
గణాంకాలు
2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామ జనాభా మొత్తం - మొత్తం 1,222 - పురుషుల సంఖ్య 606 - స్త్రీల సంఖ్య 616 - గృహాల సంఖ్య 232
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. బాలబడి, అనియత విద్యా కేంద్రం శాంతిపురం లోను, మాధ్యమిక పాఠశాల కేనమాకులపల్లెలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల శాంతిపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు, సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ కుప్పంలో ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల తుంసి లోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల శెట్టిపల్లె లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచి నీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతి పంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులుప్రైవేటు బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఏటీఎమ్, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 18 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
శెట్టిబల్లలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 69 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 25 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 23 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 63 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 6 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 67 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 40 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 168 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 223 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 52 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
శెట్టిబల్లలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 52 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
శెట్టిబల్లలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వేరుశనగ, వరి, రామములగ
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు
విచిత్ర పేర్లుతో ఉన్న గ్రామాలు |
జైదుపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, వికారాబాదు జిల్లా, వికారాబాద్ మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన వికారాబాద్ నుండి 12 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన వికారాబాద్ నుండి 9 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 లో చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత రంగారెడ్డి జిల్లా లోని ధరూర్ మండలంలో ఉండేది.
గణాంకాలు
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 207 ఇళ్లతో, 935 జనాభాతో 420 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 446, ఆడవారి సంఖ్య 489. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 456 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 574375
2001 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం జనాభా -మొత్తం 892 -పురుషులు 438 -స్త్రీలు 454 -గృహాలు 175 -హెక్టార్లు 420
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాలలు వికారాబాద్లో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల వికారాబాద్లో ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్ వికారాబాద్లో ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వికారాబాద్లోను, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాలలు హైదరాబాదులోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
జైదుపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 5 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 9 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
జైదుపల్లిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 92 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 185 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 78 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 63 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 135 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 6 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
జైదుపల్లిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 6 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
జైదుపల్లిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, మొక్కజొన్న, కంది
వికారాబాద్ నుండి రోడ్దురవాణా సౌకర్యం కలదు. రైల్వే స్టేషన్, ధరూర్, మైలారం ప్రధాన రైల్వేస్టేషన్: హైదరాబాదు 82 కి.మీ
గ్రామములో రాజకీయాలు
2013, జూలై 31న జరిగిన గ్రామపంచాయతి ఎన్నికలలో గ్రామ సర్పంచిగా సంతోష ఎన్నికయింది.
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
ఆరేపల్లి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, జగిత్యాల జిల్లా, ధర్మపురి మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన ధర్మపురి నుండి 20 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన జగిత్యాల నుండి 55 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.2016 అక్టోబరు 11 న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత కరీంనగర్ జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 426 ఇళ్లతో, 1600 జనాభాతో 658 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 795, ఆడవారి సంఖ్య 805. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 787 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామ జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 571689.పిన్ కోడ్: 505425.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.బాలబడి, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల, మాధ్యమిక పాఠశాలలు దొంతాపూర్లో ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల ధర్మపురిలోను, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల జగిత్యాలలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల కరీంనగర్లోను, పాలీటెక్నిక్ పొలసలోనూ ఉన్నాయి.సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం జగిత్యాలలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల కరీంనగర్ లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
ఆరేపల్లిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రా
మూలాలు
వెలుపలి లింకులు |
e.gonehal, Kurnool jalla, aluru mandalaaniki chendina gramam. idi Mandla kendramaina aluru, Kurnool nundi 10 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina aadoni nundi 14 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 62 illatho, 345 janaabhaatho 329 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 170, aadavari sanka 175. scheduled kulala sanka 0 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594152.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, praivetu praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. balabadi, maadhyamika paatasaalalu, sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aluru, karnooluloonu, inginiiring kalaasaala, polytechnic aluru, karnooluloonu, maenejimentu kalaasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala, sameepa vydya kalaasaala, Kurnool lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sameepa praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. dispensory, samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchi neeti sarafara jarugu tondi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneetini neerugaa jala vanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
e.gonehallo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha bassulupraivetu buses thiruguthunnai. auto saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
e.gonehallo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 38 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 8 hectares
banjaru bhuumii: 6 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 275 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 278 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 12 hectares
neetipaarudala soukaryalu
e.gonehallo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 12 hectares
utpatthi
e.gonehallo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
pratthi, poddutirugudu, sanagalu
ganankaalu
2001 va.savatsaram janaba lekkala prakaaram graama janaba 469. indhulo purushula sanka 238, streela sanka 231, gramamlo nivaasa gruhaalu 100 unnayi.
moolaalu |
gopati, Telangana raashtram, Khammam jalla, konijarla mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina konijerla nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Khammam nundi 18 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2016 loo chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata Khammam jalla loni idhey mandalamlo undedi.
ganankaalu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1744 illatho, 6170 janaabhaatho 2123 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 3120, aadavari sanka 3050. scheduled kulala sanka 1984 Dum scheduled thegala sanka 111. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 579756.pinn kood: 507305.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, praivetu praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi konijerlalo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala khammamloonu, inginiiring kalaasaala ammapaalemloonuu unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala tanikellalonu, vydya kalaasaala, polytechniclu khammamloonuu unnayi.sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala konijerlalonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu khammamloonuu unnayi. Telangana prabhuthvam adhwaryamlo praadhimika paathasaalatho paatu unnanatha paatasaala unnayi. veetitho paatu prievate chinna, chinna paatasaalalu kudaa graamamlooni pillalake kakunda pucca gramala pillalaku kudaa vidya avasaralanu tiirustunnaayi
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
gopatilo unna okapraathamika aaroogya kendramlo iddharu daaktarlu , aaruguru paaraamedikal sibbandi unnare. remdu praadhimika aaroogya vupa kendrallo daaktarlu laeru. iddharu paaraamedikal sibbandi unnare. ooka pashu vaidyasaalalo ooka doctoru, okaru paaraamedikal sibbandi unnare.samchaara vydya shaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
gramamlo praadhimika aaroogya kendram graama avasaralanu teerustunnadi. enka gramamlo medically shaputo paatu grameena vaidyulu kudaa coloru.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo2 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. degrey laeni daaktarlu iddharu unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. piblic fone aphisu, internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
peddagopati gramaniki kala ravaanhaa sadupayalu anni inni kaavu. jalla pradhaana kendram Khammam nundi remdu maargaallo thelangaanaa rashtra ravaanhaa samshtha buses nithyam tiruguthu untai. baasu margame kakunda gramam nundi 7ki.mee dooramlo gala Mandla kendram konijarlaku autorickshalu kudaa ellavelala andubatulo untai. alaage gramam nundi samipana gala prathi gramaniki roddu sadupaayamtho paatu chakkani ravaanhaa saukaryam kudaa galadu.
marketingu, byaankingu
gramamlo atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham unnayi. gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi.
vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo aatala maidanam, granthaalayam, piblic reading ruum unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. cinma halu gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
gopatilo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 270 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 30 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 37 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 9 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 73 hectares
banjaru bhuumii: 102 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 1602 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 714 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 990 hectares
neetipaarudala soukaryalu
gopatilo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
kaluvalu: 659 hectares
baavulu/boru baavulu: 107 hectares
cheruvulu: 224 hectares
utpatthi
gopatilo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.yea gramamlo prajala pradhaana vrutthi vyavasaayam. ikda pandinche pradhaana pantalu vari, mokkajonna, pratthi, mirchitho paatu mamidi saagu
pradhaana pantalu
vari, pratthi, mirapa
pradhaana vruttulu
yea graama pradhaana aadhaaram vyavasaayam. gramam gunda nagarjuna Sagar pradhaana kaluva pravahinchatam valana gramam eppudi sasya shyaamalamgaa paadi pantalatho vardillutuntundi.graamamlooni prajalu ekuva saatam vyavasaya sambadita vruttulane nammukunnaru. kammari, vandrangi, kamsali, kallugeeta, mangali ila prathi okka vruttula varu unnare.
graama visheshaalu
gramamlo ekkuvaga kammavaru migataavaaru b.sea., ios.sea. kulaalaku chendinavaaru unnare. kamma vaariloo ekkuvaga "prataapaneni" aney intiperu varu unnare.chinna gopati aney mro gramam yea gramam kante mundhu osthundi. ikda gauda kulam balamaina saamajikavargamgaa Pali. potlapalli inti peruu galavaaru gta konnellugaa graama panchaayitiini elutunnaru. vidyaadhikulaina kondaru yea gramam nunchi Hyderabad loo vividha vibhagallo sthirapaddaaru. gramamlo ekkuvaga telugudesam parti raajakeeyamgaa balamga Pali.
graama panchayath sarpanch
thaazaaga jargina sarpanch ennikaloo telugudesam parti nundi pooti chessi geylupomdhina saamineni narsaiah sarpang gaaa panichesthunnaru.
sarihaddu gramalu
nerada, komatlagudem, botlakunta, chinna gopati, peddha munagaala, anantaram, lachagudem.
gramamlo rajakiyalu
peddagopati gramam raajakeeyaamgaa anni paarteelaku ooka vedhika. ikda congresses, telugudesam, vaikapa, trss, ubhaya communist partylu kudaa mannana pondutunnaayi. pradhaanamgaa ikda prathi saree jarigee ennikalallo congresses, telugudesam parti madyane pooti nelakoniuntundi. remdu dhashaabdhaalu paigane yea graamamlooni prajalu rajakeeya chaitanyam pondhaaru.
graamamlooni darsaneeya pradheeshaalu/ devalayas
gramaniki pradhaana akarshana nagarjuna Sagar kaluva. Sagar edama kaluva dwara Khammam jillaaloni konni praantaalani sashyashyamalam chosen yea kaluva peddagopati gramam nadimadyana pravaahistundatam chudataniki entho ramaneeyamgaa umtumdi. kaluva medha kattina laakulu dani pakkane ooka peddha cheruvu (dheenini paancheruvu antaruu) mro pradaana akarshana. veetitho paatu gramamlo remdu anjaneya swamy alayalu okati ooruki ooka pakka inkokati mro pakka untu gramanni kantiki reppala kaapaadutunnaayi. alaage christians choose eppudo kattina ooka charchi kudaa darsaneeya sthalame. ivae kaaka chuttuu pachchani panta polaalatho yea gramam eppudi konaseemaku daggaraka umdae praantamlaa kanipistuntundi.
graamamlooni pramukhulu (nadu/nedu)
yea graama panchayath paridiloo kala anantaram gramam nundi rashtra mantrigaa divangata keesara anantareddigaaru panichesaaru. 1978loo congresses parti nunchi keesara anantareddy emmelyegaa gelupondhaaru. eeka graamamlooni pramukhulu vadde kotaiah, nallamothu bhadraiah, talluri peddha pulayya, talluri chinna pulayya, saamineni narsaiah, vadde naryana raao, prataapaneni lakshmiah, prataapaneni narasimharaavu, svarna subbaaraavu, chintanippu venkaya,
moolaalu
velupali lankelu |
కుంచమర్తి, తెలంగాణ రాష్ట్రం, సూర్యాపేట జిల్లా, జాజిరెడ్డిగూడెం మండలంలోని గ్రామం.
ఇది మండల కేంద్రమైన జాజిరెడ్డిగూడెం నుండి 6 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన సూర్యాపేట నుండి 26 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది.
జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో
2016 అక్టోబరు 11న చేసిన తెలంగాణ జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం పాత నల్గొండ జిల్లాలోని ఇదే మండలంలో ఉండేది.
గ్రామ జనాభా
2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 257 ఇళ్లతో, 1057 జనాభాతో 403 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 531, ఆడవారి సంఖ్య 526. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 186 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 0. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 576652.పిన్ కోడ్: 508222.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి ఉంది.బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు జాజిరెడ్డిగూడెంలో ఉన్నాయి.సమీప జూనియర్ కళాశాల జాజిరెడ్డిగూడెంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు సూర్యాపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల నార్కట్ పల్లిలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు సూర్యాపేటలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం సూర్యాపేటలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల నల్గొండ లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
కుంచమర్తిలో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఒక డాక్టరు, ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు ముగ్గురు ఉన్నారు.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
కుంచమర్తిలో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ఆటో సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 10 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
కుంచమర్తిలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 18 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 23 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 18 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 14 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 34 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 239 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 55 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 278 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 50 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
కుంచమర్తిలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 50 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
కుంచమర్తిలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, కంది, పెసర
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
v.v.subramanya bhartia vaayuleena vidvaamsudu, swarakarta, pandithudu, vidyaavetta, rachayita.
vivaralu
ithadu 1944, marchi 16va tedeena Kerala raashtram, thottuva gramamlo janminchaadu. ithadu modhata tana thandri vedakkencheri veeraraghava bhagavatar oddha sangeetam abhyasinchadu. taruvaata tripunitura naryana aiyer, chembai vaidyanatha bhagavatar, musiri subramanian aiyer, semmangudi srinivasaa aiyer modalaina vaari oddha tarfeedunu pondadu.
ithadu prakkavaadya kalaakaarudigaa, soeloe kalaakaarudigaa anek pradharshanalu icchadu.
ithadu America sandarsinchina mottamodati vaayuleena vidvaamsudu. ithadu ikyarajya samithiloo em.yess. subbulakshmito paatu tana vidyanu pradharshinchadu. unescolo moottamoodhata vaadyasangeetam recordu chosen dakshinha bharatadesa kalaakaarudigaa ithadu peruu gadinchadu.
"TamilNadu aile isai nataka manram" itadiki kalaimaamani puraskara icchindi. kendra sangeeta nataka akaadami 2005loo Karnataka sangeetam - vaadyam (vayolin) vibhaganlo intaniki avaardunu pradanam chesindi. Kerala sangeeta nataka akaadami avaardunu kudaa ithadu sweekarinchadu.
ithadu radhapriya, sanchaari, priyaranjani modalaina crotha raagaalanu srushtinchaadu. tamila, samskrutha, hiindi bhashalalo varnaalaku, patalaku, tillaanaalaku, bhajanalaku swarakalpana chesudu. nruthyakalaakaarini chandralekha nrutyadarsakatvam vahimchi aakaasavaani jaateeya avaardunu pondina sangeeta nruthyanaatika "shree"ki ithadu sangeetam amdimchaadu. ithadu vayolinku sambandhinchi anek pusthakaalanu rachinchadu. dhyaan, vijnana, sangeeta vishaayaalapai parisoedhanaa pathraalanu samarpinchadu. konni chalanachitraalaku sangeetam samakuurchadu.
intani shishyulalo v.v.yess.muraari (kumarudu), v.v.ravi (sodharudu), raghavakrishna, b.yu.ganesh prasad, baalu raghuraman, z.chandramauli, orr.kao.sarmakumar, v.v.srinivaasaraavu modalaina vaarunnaru.
moolaalu
1944 jananaalu
jeevisthunna prajalu
vaayuleena vidvaansulu
kalaimaamani puraskara graheethalu
sangeeta nataka akaadami awardee graheethalu |
peddipalem, Visakhapatnam jalla anandapuram mandalam loni gramam. yea gramamlo telaga saamaajika vargaaniki chendina janaba ekkuvamandhi unnare. idi anandapuram mandalakendram nundi 3 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanham bhiimunipatnam nundi 6 ki. mee. tagarapuvalasa nundi 5 ki. mee.dooramloonuu Pali. yea gramaniki thuurpuna raajula taallavalasa gramam,uttaramna taatituuru gramam,padamarana vemulavalasa gramam,dakshinhaana vellanki gramalu sarihaddugaa unnayi.cheestunna 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 688 illatho, 2671 janaabhaatho 350 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1315, aadavari sanka 1356. scheduled kulala sanka 248 Dum scheduled thegala sanka 11. graama janaganhana lokeshan kood 586104.pinn kood: 531163.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati unnayi. naryana high schul, ravinder bharati schul, Delhi piblic schul, kkr gautham schul, harbour schul, tirumal schul & collge, shashi schul & collge, ameya old schul, okridge internationale schul, sharadha piblic schul, katherine piblic schul mariyu avanti inginiiring kalaasaala, Una.ene.ai.ti.sea. inginiiring kalashalalu unnayi. balabadi aanandapuramlonu, maadhyamika paatasaala vellanki lonoo unnayi. sameepa juunior kalaasaala vemulavalasalonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala bheemunipatnamlonu unnayi. sameepa ai.ai.em.Visakhapatnam maenejimentu kalaasaala gambheeram lonoo, ene.orr.ai. vydya kalaasaala, polytechnic kalashalalu visaakhapatnamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala visaakhapatnamloonu, aniyata vidyaa kendram bheemunipatnamlonu, divyangula pratyeka paatasaala bakkannapalem lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa praadhimika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. dispensory gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo Pali.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini shuddi plantloki pampistunnaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu.saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. piblic fone aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi.
praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali.
gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. atm gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
peddipaalemlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 118 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 18 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 14 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 199 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 129 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 85 hectares
neetipaarudala soukaryalu
peddipaalemlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 10 hectares* cheruvulu: 75 hectares
utpatthi
peddipaalemlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
paarishraamika utpattulu
bhiyyam
moolaalu |
నల్లాన్ చక్రవర్తుల కృష్ణమాచార్యులు (జ.సెప్టెంబరు 15, 1923) సంస్కృతాంధ్ర పండితులు, రేడియో కళాకారులు.
జీవిత సంగ్రహం
వీరు 1923 సెప్టెంబరు 15న కృష్ణా జిల్లా జగ్గయ్యపేటలో సంప్రదాయ వైష్ణవ కుటుంబంలో జన్మించారు. చిన్నతనంలోనే సంస్కృతాంధ్ర భాషలను క్షుణ్ణంగా అధ్యయనం చేశారు. తర్క, వ్యాకరణ, అలంకాల శాస్త్రాలను చదవటమే గాక సంగీతంలోనూ అందెవేసిన చేయి. 1948 డిసెంబరులో ఆకాశవాణి విజయవాడ కేంద్రం స్థాపించారు. అప్పుడే వీరు వైలిన్ కళాకారులుగా ఉద్యోగంలో చేరారు. 35 సంవత్సరాలు విధి నిర్వహణ గావించి, 1983లో పదవీ విరమణ చేశారు. వీరు ప్రస్తుతం వయోలిన్ A Top కళాకారులు. హరికథా గానంలోను స్వీయ రచనలలోనూ ప్రతిభావంతులు. విప్రనారాయణ చరిత్ర వంటి యక్షగాన రచనలు, అష్టావధాన ప్రదర్శనలు వీరి ప్రతిభకు నిదర్శనలు. సంస్కృతాంధ్రాలలో 25కు పైగా గ్రంథాలు వ్రాశారు.
ఆంధ్రప్రదేశ్ సంగీత అకాడమి వారు ' గాన కళాప్రపూర్ణ ' బిరుదుతో సత్కరించారు. ' సంగీత సాహిత్య కలానిధి ', ' హరికథా చూడామణి ' వీరి ఇతర బిరుదులు. సునిశిత హాస్యానికి ఆచార్యులవారు మారుపేరు. బిడాల మోక్షం పేరుతో వీరు వ్రాసిన కావ్య ప్రహసనం ఈ కోవకు చెందినది. గోదా గ్రంథమాల వారు వీరి త్యాగరాయ చరితము, పరకాల విలాసము, శఠగోప చరితము, శ్రీనృసింహ తాండవము ప్రచురించారు.
ఆచార్యులవారి సప్తతి పూర్తి మహోత్సవాలను అసంఖ్యాకమైన వారి శిష్య కోటి 1995 అక్టోబరులో విజయవాడలో ఘనంగా జరిపింది. కళాతపస్వి కృష్ణామాచార్యులని చినజియ్యర్ స్వామి] ప్రశంసించారు. బాలమురళి, అన్నవరప, N. Ch. త్రయం పారుపల్లి రామకృష్ణయ్యగారి శిష్య పరంపరకు చెందినవారు. కృష్ణమాచార్యుల తండ్రిగారు తిరువేంకటాచార్యులూ గొప్ప పండితులు. సంస్కృతం లోనూ కృష్ణమాచార్యులవారు నౌకా చరిత్రం, శఠ గోప చరితం, భూప్రశంస అనే గ్రంథాలు వ్రాశారు. నౌకా చరితము త్యాగరాజు తెనుగు గ్రంథానికి సంస్కృత అనువాదము. సంగీత సాహిత్యముల పరస్పరోపకారము ఈ రచనలో ప్రతిఫలించుచున్నదని రాళ్ళపల్లి అనంతకృష్ణశర్మగారు ప్రశంసించారు. బహుముఖ ప్రజ్ఞాశాలి యైన ఆచార్యుల వారివద్ద ఎందరో గాత్ర సంగీతము వయోలిన్ వాదనము అభ్యసించారు. N.C.V. జగన్నాధాచార్యూలు, N. Ch. నరసింహాచార్యులు వీరి బంధు వర్గములోని వారు. వారు కూడా ఆకాశవాణిలో పనిచేయటం విశేషం.
1923 జననాలు
కృష్ణా జిల్లా సంగీత విద్వాంసులు
రేడియో ప్రముఖులు
తెలుగు కవులు
వాగ్గేయ కారులు
కృష్ణా జిల్లా ఆకాశవాణి కళాకారులు |
banswada revenyuu divisionu, Telangana raashtram, kamareddi jillaaloni ooka paripalana vibhaagam. kamareddi jillaalovunna muudu revenyuu divisionlalo idi okati. yea divisionu paripaalanalo 9 mandalaalu unnayi. yea divisionu pradhaana kaaryaalayam banswada pattanhamloo Pali. 2016, aktobaru 11na rashtramloni jillala punarvyavastheekarana aadhaaramga revenyuu divisionu paridhi savarinchabadindi. yea revinue divisionu jahirabadu loekasabha niyojakavargam, banswada saasanasabha niyojakavargaala paridhiloo bhaagamgaa Pali.
vivaralu
ias cadderloo sab kollektor ledha dipyooti kollektor hodhalo unna revenyuu divijanal adhikary yea revenyuu vibhaganiki ophphicer gaaa vuntadu. tahashildar kederloni administretive ophphicer paripaalanalo sahayam chestad. collectorate, Mandla revenyuu vibhaagaala Madhya anusandhaanamgaa yea divisionu paripalana vyavahaaraalalo panichestuntundi.
paripalana
banswada divijanuloni mandalaalu:
moolaalu
kamareddi jalla
kamareddi jalla revenyuu divisionlu |
nallamala (aamglam : The Nallamala) (saahityaparamgaa."nalla kondalu") (inkanuu; nallamala shraeniki).Guntur jillaaloni gutikondalo nallamala adavulu puttaayi. ivi turupu kanumalalo ooka bhaagam. pradhaanamgaa aandhra Pradesh loni aidujillalalo (Kurnool jalla, mahabub Nagar jalla, Guntur jalla, prakasm jalla, Kadapa jalla) yea adavulu vistarimchi unnayi. ivi krishna nadi, paykana nadulaku madyana Uttar-dakshinha disaga dadapu 150 ki.mee. varku vistarimchi yunnavi. yea praantaaniki nallamala adavulu ani vyavaharisthaaru. yea kondalu shraeniki nallamala kondalu ani pilustharu. viiti sagatu etthu 520 meters. bhairani konda etthu 929 meters, gundlabrameshwaram oddha yea kondalu etthu 903 meters.. yea remdu sikharaaluu cumbum pattanhaaniki vayuvya disanu galavu. inkanuu anek sikharaalu 800 meetarla etthu galavi.. nallamala madhyabhaagamloo unna dattamaina atavi praatamloo pulula abhiyaaranyam Pali. deenike rajiva abhiyaaranyam ani peruu. idi desamloni 19 pulula samrakshana kendraalalo okati.
bhugarbha sastramu
nallamala shrenulaloni rallu Kadapa jillaaloo dadapu 20,000 2222 2 ss2z6z6xcx6zc ani chepe adugulo adugula mandaanni kaligiunnavi.. yea raallaloo praadhamikamainadi kwarjait, ivi odugudidugula palakala ruupamloe Pali. sand stone kudaa labhyamavutunnadi. yea raalla savyadisaa leami kaaranamgaa vaanijyaaniki antagaa anuvuga ledhu. yea rallu prapanchamloonee praacheenata kaligiunnavi. yea rallu agnisilala will erpadinavi.
vaataavaranam
yea nallamala adavulalo savatsaram podugunaa, vecchani, vedimi vaataavaranaanni kaligi unnayi. saraasari varshapaatam 90 se.mee. nairatii-ruthupavanaalapai aadhaarapadina adavulu. sheethaakaalamlo challagaanuu podigaanu, saraasari ushnograta 25 se.gray.nu kaligi unnayi. yea adavula varshapuneeru gundlakamma nadhiloo kalusthaayi.
bhougolikam, nela upyogam
yea kondalu dadapu adavulatho nindivunnaayi. yea adavulalo vrukshasampadanu penchalekapovadaaniki kaarana neeti korata. vyavasaayam dadapu kanumarugu. konni palleturlavadda vyavasaayam kaanavastundi. yea atavi prantham srirsailam tigor rijarv praanthamlo Pali..
human jeevanam
neetikorata kaaranamgaa janajeevanam atyalpam. yea praanthamlo nagaraalu pattanhaalu velavaka povadaniki kaaranam idhey. yea praanthamlo nandyaalapattanam paddadi.
yea praanthamlo atavika tegalu : chenchula nivasistunnaaru.
ravaanhaa
dakshinha Madhya railway paridhilooni rashtra pradhaana railu margam Guntur -guntakallu nallamala adavulalo gunda potunnadi. mahabub Nagar nunchi srirsailam vellu rahadari kudaa yea adavula paschima bhaagam nunchi velluthundhi.
rajiva abhiyaaranyam
nallamala atavi prantham vistarimchi unna 9500 chadarapu adagulalo sumaaru mudava vantu anagaa 3000 chadarapu kilometres prantham datamaina atavi praantamgaa Pali. yea praanthamlo etuchusina kondalu, loeyalu, etthayina chetlu unnayi. kayramrugaalu mukhyamgaa pululaku yea prantham aavasamgaa Pali. yea keekaaranya praanthamunu prabhuthvam rajiva abhayaaranyamgaa prakatinchindhi. desamloni 19 pulula abhayaaranyaalalo idi okati. ikda 80ki paigaa pululu sancharistuntaayi.
pradhaana sanghatanalu
gatamlo kondaru shivaswaamulu srirsailam vastuu yea adavullo dhaari tappipothe helicopter dwara gaalinchaaru.
2004 loo naksalaitlu ( mavoyistulu ) nu charchalaku prabhuthvam poilisthe yea adavullonunche vachaarani chebuthaaru.
september 2, 2009na vudayam gam.9.35 ni.laku aandhra Pradesh mukyamanthri vai.yess.rajasekharareddi prayaanistunna helicopter nallamala atavi praantampai nunchi prayaanistunna samayamlo kuulipoevadamtoe raajasekhararedditho sahaa motham aiduguru maranhicharu. helicopter kuulipooyina dadapu 25 gantala varku yelanti aachuukii teliyakapovadamto vistrutamgaa gaalimpu caryalu chepattaaru. chivariki septembaru 3na yea praantamloonae helicopter pramaadaaniki gurai koolipoyinatlu gurthinchi mrutadehaalanu taralinchaaru. deenitho mukyamanthri mrutichendina pavuralagutta (chintagundam) prantham vaartalloki vacchindi.
nallamalalo euranium anveshanaku, velikiteeta ku prayatnalu jarigaay.
chudadagga pradheeshaalu
srirsailam : krishna nadi odduna gala srirsailam prajectu.
srisaila kshethram
gundla brahmeshwara shikaram. jalapaatam. nemaligundam.onkaaram,mahaanamdhi. rudrakoduru. pavuralagutta (chintagundam)
atmakuru nundi nandyaalaku vellae maargamulo AndhraPradesh prabhuthvam divangata naeta daa:ys rajasekarareddy gaari gnaapakaardham nallakaluva gramaniki sameepamlo viasar smrutivanaanni nirminchinadi yea pradaesamu entho aahlaadakaramaina turist pradaesamu
chitra maalika
ivi chudandi
gundlakamma nadi
prakasm jalla
Kurnool deveeson
Guntur deveeson
paada piitikalu
velupali lankelu
bhoogolashaastram
bharathadesapu adavulu
AndhraPradesh adavulu
adavulu
turupu kanumalu
AndhraPradesh kondalu |
studant nember 1 2001 loo rajmouli darsakatvamlo vidudalaina cinma. darsakudiga rajamoulikidi tolichitram. jailunundi vachi chadhivi layaravutadu heero. konni anukoni paristhitulamoolamgaa jail paalaina heero laayaraina taruvaata ooka tappudu kesulo chikkukunna tana tamdrini elaa vidipinchadannade yea chitra kathaamsamu.
taaraaganam
aditya gaaa juunior ene.ti.orr
gajala
malladi raghava
brahmaandam
thanikella bharani
elby shreeraam,
emmes naryana
rajiva kanakala
sudha
swathi
preity nigam
katha
aditya (joo. entaaa) visakhapatnamlo ooka laaw collegeelo vidyardhiga cherathaadu. yea collegeelo rowdii vidyaarthulu ekkuvane peruu Pali. yea rowdii mutaaki sathya (rajiva kanakala) aney vidyaardhi nayakan.
yea cinemalo aadityani ooka anaamaka yuvakudu laaw chupistharu, cinma modati bhaagam chaaala varku heero gathaaniki mudipedatoo katha chuupabadutumdi.aditya yea rowdii vidyaarthulani tana dhaariki tecchukuntaadu. eeka interval ki heero ooka hathya kesu aaropanalo Visakhapatnam kendra karagaramlo jeevita khaidu veyabadda nerasthudu ani telustundhi. jail adhikaarulu pratyeka anumatitoe callagy taragatulaku haajaravutunnaadu.
aditya Hyderabad loo tana tallidandrulato nivasistunnadu. tana intarmediate vidya puurticheesukunnaaka inginiiring cheyalanukunnadu, conei tana tamdriki thaanu laaw (nyasastram) cheyalanukunnadu, yea wasn veeliddari Madhya vibhaedaalaku dari teestundi, taruvaata godavaku kaaranamavuthundhi. yea lopu aditya ooka mahilani maanabhangam nundi kaapaadabotu, anukookundaa ooka goondaani hathya chestad. dheentho tana thandri vaadini intloo nundi vellipomantadu. aditya pooliisulaku longipotadu. heero nyaaya patta sampaadinchukuni, athadi thandri meppu tirigi elaa pondutado anede migithaa chitra saransham.
saankethika nipunhulu
nirmaataa, chitraanuvaadam, darshakatva paryavekshan - kao. raghavendar raao,
darsakatvam - yess.yess.rajmouli,
matalu - prudviteja, vishwanaadh
paatalu - chandrabose (rachayita)
sangeetam: em. em. keeravani,
chayagrahanam: harry anumolu,
kala: rajesh.
vidudala
yea cinma raashtravyaptamgaa 40 printlatho vidudalayindi.
baxphs Datia
studant nam. 1 cinma 2.75 kotlaku ammakam avvaga 12 kotla rupees vasulu chesindi.
juunior ene.ti.orr tana kereer loo sadhinchina toeli vision yea chitram.
yea cinma 73 kendrallo 50 roojulaku pradarsimpabadindi.
yea cinma 42 kendrallo 100 roojulaku pradarsimpabadindi.
yea cinemani adae paerutoe tamilamlo reemake chesaru.indhulo natudu satyaraj tanayudu shibiraj heeroga natinchaaru. mate ta lav helare paerutoe orealo anubhava mohanti heeroga reemake chesaru.
yea cinemaki ₹2.75 kotla rupees pree-releases vyaapaaram jargindi (US$410,000).
yea cinemani 1.85 kotlatho nirminchagaa, 12 kotla rupees vasulu chessi nirmaatalaku manchi labhalu techi pettimdi.
paatalu
yea cinemalo patalanni em.em.keeravani swaraparichaaru. yea cinma paatala sea.di aditya music dwara maarket loki vacchindi. paatalu manchi prajaadaranha pondindi.
avaardulu
yea chitramlo shraavyangaa padina em. em. keeravaniki utthama neepadhya gayakuniga nandy puraskara labhinchindi.
moolaalu
aamgla padajaalamu
yess.yess.rajmouli darsakatvam vahimchina cinemalu
juunior ene.ti.orr cinemalu
kota srinivaasaraavu natinchina cinemalu
brahmaandam natinchina cinemalu
emm.emm. keeravani sangeetam amdimchina cinemalu
telegu premakatha chithraalu |
యాదవోలు, పశ్చిమ గోదావరి జిల్లా, దేవరపల్లి మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన దేవరపల్లి నుండి 14 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన కొవ్వూరు నుండి 36 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 2398 ఇళ్లతో, 8459 జనాభాతో 2667 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 4215, ఆడవారి సంఖ్య 4244. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1773 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 39. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 588253.
గ్రామంలో రెండుప్రైవేటు బాలబడులు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. యడవోలులో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు, ఏడుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
గణాంకాలు
2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం గ్రామ జనాభా 7816. ఇందులో పురుషుల సంఖ్య 3963, మహిళల సంఖ్య 3853, గ్రామంలో నివాస గృహాలు 1870 ఉన్నాయి.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో రెండుప్రైవేటు బాలబడులు ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు నాలుగు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాల ఒకటి ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాల, సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల కొయ్యలగూడెంలో ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల నల్లజర్లలోను, వైద్య కళాశాల, ఉన్నాయి. అనియత విద్యా కేంద్రం దేవరపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల, పాలీటెక్నిక్లు రాజమండ్రి లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
యడవోలులో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఇద్దరు డాక్టర్లు, ఏడుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రంలో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
గ్రామంలో 3 ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యాలున్నాయి. డిగ్రీ లేని డాక్టర్లు నలుగురు ఉన్నారు. నాలుగు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా శుద్ధి చేయని నీరు సరఫరా అవుతోంది. గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది. బోరుబావుల ద్వారా కూడా ఏడాది పొడుగునా నీరు అందుతుంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని నేరుగా జలవనరుల్లోకి వదులుతున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్ మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రధాన జిల్లా రహదారి, జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతున్నాయి. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం ఉన్నాయి. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం, వారం వారం సంత ఉన్నాయి. సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ఏటీఎమ్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉంది. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 16 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
యడవోలులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 771 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 105 హెక్టార్లు
శాశ్వత పచ్చిక ప్రాంతాలు, ఇతర మేత భూమి: 36 హెక్టార్లు
తోటలు మొదలైనవి సాగవుతున్న భూమి: 17 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 6 హెక్టార్లు
సాగులో లేని భూముల్లో బీడు భూములు కానివి: 2 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 6 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 1724 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 927 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 805 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
యడవోలులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
బావులు/బోరు బావులు: 698 హెక్టార్లు
చెరువులు: 107 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
యడవోలులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, పొగాకు, నిమ్మ
మూలాలు |
indapur railway staeshanu konkan railway loni halt staeshanu. idi samudra mattaaniki 20 meetarla etthulo Pali. yea railu maargamu (Jalor) loni munupati staeshanu kolad, tadupari staeshanu mangav.
moolaalu
konkan railway staeshanlu
konkan railway |
miran nanda (jananam 1954) bhartia rachaitri, caritrakarulu, vijnana saastra tatvavaetta. eeme "renseller paaliteknik inistityuut" nundi p.he.di pondhaaru. aama mathamu, vignaanasaastramlo jeanne templeton fouundation ku pheloga (2005-2007) unnare. janavari 2009 loo aama jawarlall nehruu vishwavidyaalayam loni javaharlal nehruu inistityuut far advancesd stadeeku "vignaa saastra parisoedhana", samskruthi amsaalaku pheloga yunnaru. prasthutham aama mohali loni eandian inistityuut af science education und reesearch ku faakalteegaa yunnaru.
aama anek rachanalu chesindi. mukyamainadhi "pravaktalu edurkone venukabaatudanam: science aadhunikottara vimarsalu, bhaaratadaesam loo hinduism matham jaateeyavaadam(2004) , 2009 loo velupadina pustakam "da gaad maarket". yea pustakamlo bhartiya prabhuthvam hinduism mathamloo edurkontunna aatupotla yokka anubhavaalanu,bhaaratadaesam loukika rajyamainappatiki himduumatam pai chosen pettubadula goorchi vivarimchadam jargindi. yea pustakam haute ucc magagin loo "viliam dalraimpil" dwara sameekshimpabadindi.
vimarsalu
hinduism amarican fouundation ku chendina swaminathan venkataramanan ku vyatirekamga yogaaku hinduumataaniki sambandam ledani nanda chosen vivaadamtoe aama anek vimarsalaku lonayindi."
sahiti sevalu
Ayurveda Today : A Critical Look, with C. Viswanathan. Penguin. ISBN 9780143065128.
Postmodernism And Religious Fundamentalism: A Scientific Rebuttal To Hindu Science. Pub: Navayana. 2000. ISBN 81-89059-02-5.
Breaking the Spell of Dharma and Other Essays. New Delhi: Three Essays Collective. 2002. ISBN 81-88394-09-2.
Prophets Facing Backward: Postmodern Critiques of Science and the Hindu Nationalism in India. New Brunswick: Rutgers University Press, 2004. ISBN 81-7824-090-4. Excerpts
Wrongs of the Religious Right: Reflections on secularism, science and Hindutva. New Delhi: Three Essays Collective, 2005. ISBN 81-88789-30-5
The God Market. Random House, 2010. ISBN 81-8400-095-2.
itara pathanaalu
Society/Essays: Sangh Parivar, The Pizza-Maker, (2003) Outlook ESSAY: Postmodernism, Hindu nationalism and `Vedic science' (2003) Frontline PERSPECTIVE: Is India a science superpower? (2005) Frontline DEBATE: Vedic creationism in America. (2006) Frontline''
Book Review: "The God Market: How Globalization is making India more Hindu" (2010)
moolaalu
bhartia mahilhaa rachayitalu
jeevisthunna prajalu
Jawaharlal Nehru University faculty
sciencu rachayitalu
bhartia mahilhaa tatvavettalu
bhartia tatvavettalu
rajakeeya tatvavettalu
bhartia rachayitalu
1954 jananaalu |
హర్షిత శేఖర్ గౌర్ (జననం 1992 అక్టోబరు 12) భారతీయ నటి. ఛానల్ వి ఇండియాలో ప్రసారమైన సద్దా హక్-మై లైఫ్ మై ఛాయిస్ (2013), అమెజాన్ ప్రైమ్ వీడియో మిర్జాపూర్ (2018) లాంటి వెబ్ సిరీస్ లలో తన నటనతో ప్రసిద్ధి చెందింది.
2019లో విశ్వక్ సేన్ కథానాయకుడిగా, స్వీయ దర్శకత్వంలో వచ్చిన ఫలక్నుమా దాస్ చిత్రంతో ఆమె తెలుగు ప్రేక్షకులకు దగ్గరయింది.
బాల్యం, విద్యాభ్యాసం
ఆమె న్యూఢిల్లీలో వైద్యుల కుటుంబంలో జన్మించింది. ఆమె నోయిడాలోని అమిటీ యూనివర్శిటీలో ఇంజనీరింగ్లో డిగ్రీ పూర్తి చేసింది.
కెరీర్
ఆమె ఇంజనీరింగ్ చదువుతున్న రోజుల్లోనే మోడల్గా తన వృత్తిని ప్రారంభించింది. అదే సమయంలో ఆమెకు సద్దా హక్ నుండి ఆఫర్ వచ్చింది, ఇది ఆమె టెలివిజన్ అరంగేట్రం.
ఆమె కథక్లో శిక్షణ పొంది నృత్యకారిణిగా భారతదేశం అంతటా స్టేజ్ షోలలో ప్రదర్శన ఇచ్చింది. ఆమె డాబర్ వాటికా హెయిర్ ఆయిల్, గార్నియర్ లైట్ క్రీమ్, సన్సిల్క్తో సహా అనేక వాణిజ్య ప్రకటనలలో కూడా నటించింది. ఆమె తాజా వాణిజ్య ప్రకటన రెనాల్ట్ క్విడ్. 2018లో, అమెజాన్ ప్రైమ్ వెబ్ సిరీస్ మీర్జాపూర్లో డింపీ పండిట్ పాత్రలో ఆమె నటనకు ప్రశంసలు అందుకుంది. ఆమె మీర్జాపూర్ రెండవ సీజన్లో కూడా నటించింది.
మూలాలు
1992 జననాలు
భారతీయ సినిమా నటీమణులు
భారతీయ టెలివిజన్ నటీమణులు
ఇండియన్ సోప్ ఒపెరా నటీమణులు
భారతీయ టెలివిజన్ వ్యాఖ్యాతలు
హిందీ టెలివిజన్ నటీమణులు |
బాదనగుప్పే రైల్వే స్టేషను మైసూర్-చామరాజనగర్ బ్రాంచ్ లైను లోని రైల్వే స్టేషను. ఈ స్టేషను భారతదేశం లోని కర్నాటక రాష్ట్రంలోని చామరాజనగర్ జిల్లా లో ఉంది.
ప్రదేశం
బాదనగుప్పే రైల్వే స్టేషను మైసూరు జిల్లా లోని బాదనగుప్పే గ్రామంలో ఉంది.
చరిత్ర
ఈ ప్రాజెక్టు వ్యయం ₹ 313 కోట్లు (US $ 44 మిలియన్). 61 కిలోమీటర్ల (38 మైళ్ళు) విస్తరణ యొక్క గేజ్ మార్పిడి పనులు పూర్తయ్యాయి.
రైళ్ళు
ఈ మార్గంలో ఆరు రైళ్లు రాకపోకలు జరుపుతూ ఉంటాయి. వాటిలో ఐదు నెమ్మదిగా నడిచే ప్రయాణీకుల రైళ్ళు ప్రయాణీకులను తీసుకు వెడతాయి.
ఇవి కూడా చూడండి
నైరుతి రైల్వే
మూలాలు
చామరాజనగర్ జిల్లా రైల్వే స్టేషన్లు
కర్నాటక రైల్వే స్టేషన్లు
మైసూర్ రైల్వే డివిజను స్టేషన్లు
నైరుతి రైల్వే స్టేషన్లు |
ప్రాచీన శిలాయుగం (Paleolithic Age) లో చివరి దశ (మూడవ దశ) ను "ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగం" (Upper Paleolithic Age) గా పేర్కొంటారు. భారతదేశంలో ఈ దశ సుమారు క్రీ.పూ. 35,000 సంవత్సరాల కాలం నుండి క్రీ.పూ. 10,000 సంవత్సరాల వరకూ కొనసాగింది. ఈ దశ అంతిమ ప్లీస్టోసిన్ శకం (Late Pleistocene Age) లో కొనసాగింది. ఈ దశలో మనుగడలో వున్న మానవజాతి హోమో సేపియన్స్. క్రీ.పూ. 10,000 నాటికి ప్లీస్టోసిన్ శకం ముగియడం, దానితో పాటు ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగం కూడా ముగియడం జరిగింది. అంటే క్రీ.పూ. 10,000 నాటికి భారతదేశంలో ప్రాచీన శిలాయుగ సంస్కృతి (Paleolithic Age) అంతమై మధ్య శిలాయుగ సంస్కృతి (Mesolithic Age) ప్రారంభమైంది.
భారతదేశంలో ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగానికి చెందిన ఇతర స్థావరాలు
భారత దేశంలో ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగపు మానవులు ఉపయోగించిన శిలా పరికరాలు భారతదేశంలో పలు ప్రదేశాలలో కనిపించాయి. ముఖ్యంగా బెలాన్, నర్మదా, చంబల్, సోన్, సబర్మతి, కృష్ణా, గోదావరి, బ్రాహ్మణీ మొదలగు నదీ పరివాహక ప్రాంతాల లోను, తూర్పు కనుమలలోను, చోటా నాగపూర్, రాయలసీమ పీఠభూములలోను విసృతంగా లభించాయి. భారతదేశంలో ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగ సంస్కృతికి సంబందించిన ప్రదేశాలు 566 కు పైగా గుర్తించారు.
భారత దేశంలో ఉత్తర ప్రాచీన శిలాయుగ పనిముట్లు లభించిన కొన్ని ముఖ్య ప్రదేశాలు
ఆంధ్రప్రదేశ్లో పూర్వ ప్రాచీన శిలాయుగ పనిముట్లు లభించిన కొన్ని ముఖ్య ప్రదేశాలు
ఆంధ్రప్రదేశ్లో కృష్ణా, గోదావరి, పెన్నా సువర్ణముఖి మొదలగు పరివాహక ప్రదేశాలలోనూ, నాగులేరు, సాగిలేరు, గుండ్లకమ్మ, పాలేరు, మున్నేరు, ఏలేరు, కుందేరు, రాల్లకాలువ మొదలగు వాగుల తీర భూములలోను, రాయలసీమ పీఠభూమి ప్రాంతాలలోను, తూర్పు కనుముల (Eastern Ghats) ప్రాంతాలలోను విసృతంగా లభించాయి.
రిఫరెన్స్లు
History of India, Vol. I, Romila Thapar
Studies in Ancient Indian Social history by Romila Thapar
Ancient India by Ram Sharan Sharma
India's Ancient Past by R.S. Sharma, Oxford University Press.2016 Ed
The birth of Indian Civilization by Allchin, B&R
An Introduction to Indian archaeology by HD Sankalia
The Stone Age in India by P.T. Srinivasa Iyengar
Pre-historic South India by V R Ramachandra Dikshitar
The lower Paleolithic of the Indian subcontinent by Parth R. Chauhan
దక్షిణ భారత దేశ చరిత్ర, వి. సుందర రామశాస్త్రి, తెలుగు అకాడమి
The Indian Paleolithic Encyclopedia Britanica
ఆంధ్రప్రదేశ్ సమగ్ర చరిత్ర-సంస్కృతి (ప్రాక్ పురాయుగం - క్రీ.పూ. 500 వరకు), MLK మూర్తి, AP History Congress
Indian Archaeology 1988-89 A Review ,1993 Edited by M.C.Joshi, Published by Director general of Archaeolgical Survey of India, Government of India, New Delhi
మూలాలు
భారతదేశంలో శిలాయుగాలు
చరిత్ర పూర్వయుగం (Pre-Historic Age) |
ఈమని శివనాగిరెడ్డి ప్రముఖ స్థపతి, చరిత్రకారుడు, పురాతత్వవేత్త, రచయిత. అనేక స్థలాల్లో పురావస్తు తవ్వకాల్లో పాల్గొన్నారు. ఎన్నో పురాతన ముంపు ఆలయాలను విడదీసి, ఎగువన పునర్నిర్మించే బాధ్యతలు నిర్వహించారు. చరిత్ర గురించి అనేక పుస్తకాలు గ్రంథాలు రాశారు. భారతదేశపు గొప్ప స్థపతి అయిన గణపతి స్థపతి గారి ద్వారా ‘వాస్తు శిల్ప వాచస్పతి’ అనే బిరుదును పొందారు.
బాల్యం
శివనాగిరెడ్డి స్వస్థలం గుంటూరు జిల్లా, తెనాలి సమీపంలోగల వలివేరులో 1955, ఏప్రిల్ 15న జన్మించారు. తల్లిదండ్రులు ఈమని అన్నపూర్ణ, భూషిరెడ్డి. ఇద్దరూ వ్యవసాయ కూలీలు. ఎలాగోలా కష్టపడుతూ తమ కుమారునికి చదువు చెప్పించారు. ఎడ్లపల్లి హైస్కూలులో పదో తరగతి పాసయ్యాక తెనాలిలోని విఎస్ఆర్ కాలేజీలో ఇంటర్లో చేరారు శివనాగిరెడ్డి. అయితే ఇంటర్ మొదటి సంవత్సరం వరకు మాత్రమే చదివి, ఫీజులు చెల్లించడానికి ఆర్థిక స్థోమతలేక చదువుని ఆపేశారు. ఈ క్రమంలో శివనాగిరెడ్డికి 7,8 తరగతుల్లో తెలుగు బోధించిన రంగాచార్యులు అనే ఉపాధ్యాయుడు చొరవ చూపించి, తిరుపతిలోని శిల్ప కళాశాలలో ఉచిత వసతితో చదువుకునే అవకాశాన్ని కల్పించారు. అక్కడే 1973-77 వరకూ డిప్లమో పూర్తిచేస్తూ, మరోవైపు శ్రీ వెంకటేశ్వర విశ్వవిద్యాలయంలోని దూరవిద్య ద్వారా బికామ్ డిగ్రీ పాసయ్యారు. 1977-78లో జీవనభృతి కోసం టిటిడిలో ఆరు రూపాయల వేతనానికి దినసరి కార్మికుడిగా చేరారు.
ఉద్యోగం
శిల్పకళాశాలలో డిప్లమో చేస్తున్న సమయంలోనే శిల్పాలు చెక్కడం, ఆలయ నిర్మాణ శిక్షణ పొందడం వంటివాటిలో నైపుణ్యాన్ని పెంపొందించుకున్నారు. శిల్పకళలపై డిప్లమోలోని అన్ని విభాగాల్లోనూ ప్రథమునిగా ఉత్తీర్ణుడయ్యారు. ఆయన ప్రతిభని గుర్తించిన రాష్ట్ర దేవాదాయశాఖ శ్రీశైలం నీటిముంపు ప్రాంత దేవాలయాల తరలింపు కార్యక్రమంలో సహాయ స్థపతిగా ఉద్యోగాన్నిచ్చింది. అలా 1978లో మహబూబ్గనర్ జిల్లా అలంపూర్ నుంచి శివనాగిరెడ్డి ఉద్యోగప్రస్థానం మొదలైంది. పురాతన నిర్మాణాలకి పునరుజ్జీవనాన్నిస్తూ తాను చదువుకున్నది ఆలయనిర్మాణం ప్రధానవృత్తిగా అవకాశం రావడం ఎంతగానో మేలు చేసింది. మునిగిపోతున్న ప్రాంతాల్లో పురాతన నిర్మాణాలు, వాటిపై శిల్పకళ, ఆలయాలని విడదీయడం, ప్లాన్లు తయారీ, తరలింపు వంటి కార్యాచరణలో శివనాగిరెడ్డి నిమగ్నమైపోయారు. పదుల సంఖ్యలో ఇలాంటి పనులు చేయించారు. అలంపూర్లో కృష్ణా-తుంగభద్రల సంగమంలోని కూడలి సంగమేశ్వరం, బుగ్గ రామేశ్వరాలయం, పాపనాశ ఆలయం, కొల్లాపూర్ తాలూకాలోని మల్లేశ్వరం, మంచాల కట్ట, రామతీర్థం, జటప్రోలు, సోమశిల ప్రాంతాల్లో చాళుక్య, కందూరి చోళ, కళ్యాణి చాళుక్య, కాకతీయ, విజయనగర రాజులు కట్టించిన ఆలయాలను విడదీసి, ఎగువన పునర్నిర్మించే పథకానికి గణపతి స్థపతి పర్యవేక్షణలో ఇన్ఛార్జిగా బాధ్యతలు నిర్వహించారు. శ్రీశైలం దేవస్థాన పునరుద్ధరణ, భద్రాచలం రామాలయ మహామండప గోపురాల నిర్మాణం, హుస్సేన్ సాగర్ లోని జిబ్రాల్టర్ రాక్పై 58 అడుగుల ఎత్తు, 350 టన్నుల బుద్ధుని విగ్రహాన్ని ప్రతిష్ఠాపనాలతో ఎంతో పేరు తెచ్చుకున్న పద్మశ్రీ ఎస్.ఎం. గణపతి స్థపతికి అత్యంత సన్నిహితులుగా ఉన్నారు. శ్రీశైలం జలాశయ నీటి ముంపు దేవాలయాల తరలింపులో భాగంగా కర్నూలు, మహబూబ్నగర్ జిల్లాల్లోని 102 గ్రామాల్లో ముంపునకు గురైన దాదాపు 108 దేవాలయాలను ఊడదీసి ఎగువన పునర్నిర్మించిన ఘనతను దక్కించుకొన్న గణపతి స్థపతికి చేదోడువాదోడుగా పనిచేయడమే కాకుండా, అదే గణపతి స్థపతి ద్వారా ‘వాస్తు శిల్ప వాచస్పతి’బిరుదు పొందారు.
పురావస్తు శాఖ
స్థపతిగా దేవాదాయశాఖలో పనిచేస్తున్న శివనాగిరెడ్డి 1981లో రాష్ట్ర పురావస్తుశాఖలో ఉద్యోగిగా చేరారు. ఒక పక్క పురాతన స్థలాల్లో తవ్వకాల్లో పాల్గొంటూ, మరోపక్క పురావస్తుశాస్త్రం, భారతీయ సంస్కృతి, లిపి అధ్యయన శాస్త్రాల్లో ఉస్మానియా విశ్వవిద్యాలయం నుంచి ఎంఏ డిగ్రీ పొందారు. 1989-94 మధ్య కాలంలో హైదరాబాద్ కేంద్రీయ విశ్వవిద్యాలయంలో 'ప్రాచీనాంధ్ర దేశంలో కట్టడకళ-సాంకేతికాంశాలు' అనే అంశంపై పీహెచ్డీ చేశారు. ఇలా ఉన్నత విద్యని సొంతం చేసుకుంటూనే పురావస్తుశాఖలో తన గురుతర బాధ్యతలు నిర్వర్తించారు. అప్పటి పురావస్తుశాఖ సంచాలకుడు డాక్టర్ వివి కృష్ణశాస్త్రి చేపట్టిన తెలంగాణ ప్రాంతంలోని కాకతీయ హెరిటేజ్ ప్రాజెక్టులో కీలకంగా మారారు. జాకారం, నిడికొండ, గొడిశాల, రామానుజపురం, ఘన్పూర్లలోని ఆలయాలను విడదీసి, పునర్నిర్మించారు. ఇనుప యుగపు స్థలాలైన శెరుపల్లి, పిన్నాపురంతో పాటు, చాగటూరు, ఉప్పలపాడు తదితర చారిత్రక తొలియుగపు స్థలాల్లో పురావస్తు తవ్వకాల్లో పాల్గొన్నారు.
సంస్థలు
వృత్తి, ప్రవృత్తి ఒకటే కావడం శివనాగిరెడ్డికి తగిన గుర్తింపుని తీసుకొచ్చింది. ఆంధ్రప్రదేశ్ హిస్టరీ కాంగ్రెస్, ఇండియన్ హిస్టరీ కాంగ్రెస్, పలు విశ్వవిద్యాలయాలు నిర్వహించిన చరిత్ర, పురావస్తు శాస్త్ర సంబంధిత సదస్సుల్లో క్రియాశీలకంగా పాల్గొన్నారు. 1996 నుంచి ఇగ్నోలో పర్యాటక అధ్యయన కోర్స్కు అకడమిక్ కౌన్సెలర్గా పనిచేస్తూ ఆ అనుభవంతో 'ఏపీలో పర్యాటకం-వనరులు- అవకాశాలు' అనే పుస్తకాన్ని రాశారు. ఇప్పటికీ దేశంలో ఎక్కడ ఏ సంస్థ అయినా చరిత్ర, పురావస్తుశాస్త్ర సదస్సులు నిర్వహిస్తే అక్కడ శివనాగిరెడ్డి ఉండి తీరాల్సిందే. హైదరాబాద్లో స్టేట్ ఆర్ట్ గ్యాలరీ డైరెక్టర్గా ఉన్న సమయంలో మాలక్ష్మి సంస్థల అధినేత వై హరిశ్చంద్రప్రసాద్ ఆహ్వానంపై విజయవాడ మొఘల్రాజపురంలోని కల్చరల్ సెంటర్ ఆఫ్ విజయవాడ అండ్ అమరావతికి సిఇఓగా శివనాగిరెడ్డి బాధ్యతలు నిర్వహిస్తున్నారు. ప్లీచ్ ఇండియా ఫౌండేషన్ ను స్థాపించి దేశ వారసత్వ సంపద రక్షణకు కృషి చేస్తున్నారు. ప్రభుత్వ, ప్రభుత్వేతర సంస్థల నుంచి ఎన్నో అవార్డులు, బిరుదులు పొందాడు.
బౌద్ధ స్థలాల వెలికితీత
శ్రీకాకుళం జిల్లా దంతపురి, విశాఖ జిల్లా తొట్లకొండ, బావికొండ, పావురాలకొండ, గోపాలపట్నం తదితర ప్రాంతాల్లోని ప్రాచీన బౌద్ధ క్షేత్రాలపై విస్తృత పరిశోధనలు చేశారు. ఇటీవలికాలంలో మోటుపల్లి, వట్లూరు, చందలూరు, మణికేశ్వరం, ఏటూరు తదితర ప్రాంతాలు బౌద్ధ క్షేత్రాలను మొదటిసారిగా కనుగొన్నారు. గుణదల, మొగల్రాజపురం ధనంకొండ, ముస్తాబాదు బౌద్ధ గుహల్ని వెలికితీశారు. అనంతపురం జిల్లా కదిరి దగ్గర శిలాయుగపు చిత్రకళా ప్రదేశాలను కనుగొన్నారు. త్రిపురాంతకం ఒకనాటి బౌద్ధక్షేత్రమని నిర్ధారించారు.
రచనలు
చారిత్రక తవ్వకాలు, పరిశోధనలు, సదస్సులకే ఆయన కృషి పరిమితం కాలేదు. ఇప్పటివరకూ 110 పుస్తకాలు రాసి చారిత్రక వారసత్వంపై ప్రజల్లో చైతన్య తీసుకొస్తున్నారు. కేవలం తెలుగులోనే కాదు, అంగ్లంలో కూడా 'ఎవల్యూషన్ ఆఫ్ బిల్డింగ్ టెక్నాలజీ ఇన్ ఆంధ్రా, ఎన్సైక్లోపీడియా ఆఫ్ ఇండియన్ టెంపుల్ ఆర్కిటెక్చర్, టెంపుల్స్ ఆఫ్ ఆంధ్రప్రదేశ్...' తదితర ప్రామాణికమైన రీసెర్చ్ అండ్ రిఫరెన్స్ గ్రంథాలు రాశారు. బౌద్ధంపై పదుల సంఖ్యలో పుస్తకాలు రాశారు. పురావస్తు తవ్వకాలలో లభించిన శాసనాలను వర్గీకరించి, ఆయా కాలానుగుణంగా పుస్తకాలు రూపొందించిన శివనాగిరెడ్డి ప్రస్తుతం 'శాసనభారతి' అనే సమగ్ర సంపుటి నిర్మించారు. భారతి మాసపత్రికలలో ప్రచురించిన 155 శాసనాలను, వాటిపై వ్యాసాలను ఒకచోట చేర్చి, ఈ బృహత్సంపుటాన్ని తీసుకొచ్చారు. వీటితో పాటు 'ముస్లిం పాలకుల తెలుగు శాసనాలు, అశోకుని శాసనాలు' సంపుటాలు వచ్చాయి.
పురస్కారాలు
2023: శిల్పకళ విభాగంలో తెలుగు విశ్వవిద్యాలయం - ప్రతిభా పురస్కారం (2021)
మూలాలు
బయటి లంకెలు
https://m.timesofindia.com/topic/emani-siva-nagi-reddy/news
https://www.exoticindiaart.com/book-author/emani%20sivanagi%20reddy/
https://www.si.edu/object/siris_sil_893645
1955 జననాలు
చరిత్రకారులు
తెలుగు రచయితలు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
గుంటూరు జిల్లా రచయితలు |
kati emukalatho cheyabadina ginnelanti bhaagam. idi vennemukaku krindibhagamlo remdu todalanu mondentho kaluputundi. dheenilo jananendriyaalu, jeernavyavastha, muutravyavastha antyabhaagaalu bhadrancheyabaddaayi.
kati vyayamam
muutraanni aapukolekapovatam, muuthram vastunnattu anipinchagaane ventane muutrasaalaku vellalsi ravatamanedi mahilalloo tarachugaa kanipincha samsye. ayithe ilantidi purushullo kanipesthe chaalaamandi prostate sanbandha samasyagaa bhaavisthuntaaru. dinni pattichkokunda vadilestuntaaru. muuthram aapukoleni mahilhalaku kati bhaagam kamdaraalu baloepaetam kaavataaniki pratyekamaina vyaayaamaalanu vaidyulu soochistuntaaru. ayithe ivi streelaku Bara kadhu ilanti samasyatho badhapadee purushulakuu maelu chestunnattu ooka adhyyanamlo batayapadindi. ivi mandulatho samaanamgaa panicheestunnattuu velladayindi. mootraashayam athiga spandinche (ovaractive bladder) gunam galavaallu muuthram vastunnattu anipinchagaane ventane muutrasaalaku vellalsinde. idi kramamga muuthram aapukolekapovataniki daariteestundi. veellu pravarthanaku sambamdhinchina maarpulanu paatinchatamto paatu avasaramaite manduluu vesukovalsi umtumdi. mamdulu vesukuntunnappatiki mootra samasyalato badhapadutunna madhyavayasu, vruddhulapai americaloni emory vishwavidyaalayam parisodhakulu ooka adhyayanam chesar. appatike veskuntunna mamdulaku thoodu adanamga oxybutinin mandu vesukovatam gaanii pravartana paramaina maarpulanu gaanii yenimidhi vaaraala paatu paatinchaalani viiriki suuchinchaaru. yea paddhatullo saayantram velallo dravalanu tagginchatam, ratriputa muuthram vastunnattu anipinchinapudu daanni aapukune prayathnam cheytam, kati bhaagam kandaraalaku sambamdhinchina vyaayaamaalu cheytam vantivi unnayi. yea vyayamallo bhaagamgaa.. kati bhaagam kamdaraalu sankochinchela remdu nunchi padi seconds paatu gattiga bigapatti vadileyaalani cheppaaru. yea vyayaamaanni rojuki 45 sarlu (motham muudu vidatallo) cheyalana suuchinchaaru. mamdulu vesukunnavaarito polisthe vyayamam chesinavaarilo ratriputa muutraaniki vellaalsina avsaram gananeeyamgaa tagginattu parisodhakulu gurtincharu. adhyyanamlo paalgonna vaariloo mottammeeda 90 saatam mandhi kothha chikitsatho santruptigaa unattu cheppatam visaesham. moothraashaya niyanthrana samasyalu gala purushullo kati vyaayaayam prabhaavaalapai chosen tholi adhyayanam idenani emory vishwavidyaalayaaniki chendina dr tiyodor em.johnson vivaristunnaaru. yea samasyalaku mamdulanu istunnappatikii veetitho noru endipovatam, malabaddakam vento dushprabhaavaalu kanipistundatamto chaalaamandi madhyaloonee maanivestuntaaru. kabaadi thelikaina, kharchutho panileni yea vyayamam cheytam manchidani johnson suchistunnaru.
sareera nirmaana sastramu |
Goa, bhaaratadaesam loni raashtram. yea raashtamlo Uttar Goa, dakshinha Goa aney remdu jillaalugaa vibhajinchabadindhi.
paripalana nirmaanam
Uttar Goa - paripalana soulabhyam choose yea jalla Panaji, mapusa, bicholim aney muudu upavibhagaluga vibhajinchabadindhi. jillaaloo tiswadi (panaji), bardez (mapusa), pernem, bicholim, sattari (valpoi) aney iidu taaluukaalu unnayi.
dakshinha Goa - paripalana soulabhyam choose yea jalla ponda, mormugao (vaasko daa ainama), margov, cupem, dharbandora aney iidu upavibhagaluga vibhajinchabadindhi. jillaaloo ponda, mormugao, sulsate (margavo), cupem, kenakona (chowdie), sangum, darbandora aney edu taaluukaalu unnayi.
gamanika:janavari 2015loo ponda taaluukaa Uttar Goa nundi dakshinha govaku marindi.
Goa jillaalu
moolaalu
velupali lankelu
bharatadesa jillala jaabitaalu
jaabitaalu
govaku sambamdhinchina jaabitaalu
bhaaratadaesam loni jillaalu |
vennapoosapalli, Anantapur jalla, yallanuru mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina ellanuru nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina tadipatri nundi 34 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 451 illatho, 1791 janaabhaatho 1615 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 898, aadavari sanka 893. scheduled kulala sanka 264 Dum scheduled thegala sanka 0. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 595043.pinn kood: 515465.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa balabadi simhaadripuramlo Pali.sameepa juunior kalaasaala ellanoorulonu, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaalalu taadipatriloonuu unnayi. sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala anantapuramlonu, polytechnic taadipatriloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala ellanoorulonu, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu anantapuramlonu unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
vennapoosapallelo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
maarket yard maajii chhyrman shree bhogati narayanareddy,tana swantha nidhulatho,graamamulo ooka suddhaneeti kendraanni nirmimchi,2020.aktobaru-3na praarambhinchinaaru. [1]
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
vennapoosapallelo postaphysu saukaryam Pali.
sab postaphysu saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. jalla rahadari gramam gunda potondi. pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari, rashtra rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 7 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
vennapoosapallelo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 28 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 196 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 1390 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 1130 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 259 hectares
neetipaarudala soukaryalu
vennapoosapallelo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 259 hectares
utpatthi
vennapoosapallelo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, verusanaga, poddutirugudu
moolaalu
velupali linkulu |
upodhkaatam
entropy anede ooka viyukta uhanam (abstract concept). gabheemani ardham kadhu; ganitham lekunda, gunaatmakamgaa kontavaraku ardham chesukovachu conei lothugaa tarachi chudalante ganitham sahayamtho parimaanaatmaka drukkonam tappanisari!
inglishu bhaasha loki yea maata, usa. sha. 1865 loo, clacius (Classius) pravesapettedu. eemaata bhautika shaastramlooni taapagati shaastram (thermodynamics) loo puttina, idi entho moulikamaina bhawam kanuka itara rangaalaloki kudaa vyaapinchindi. kanni ikda manam ippudu bhautika shaasthrapu drushtitoe Bara matladukundam. entropy antey amtargata parinaamam ani roodyartham.
bhautika shaastram anede sakta yokka swaroopa swabhaavaalani adhyayanam chese shaastram. sakta yeppudu nasinchadu; dani roopurekhalu maarochu kanni danki nasanam ledhu. sakta yokka maroka lakshanam vistarinche gunam. palachabadadam anede ooka rakam vistarana. baahya swarupam maaradam maroka rakam vistarana. sakta entagaa vistarinchindo kolavalante entagaa palachabadindo kolavacchu, ledha e mathram itara swaroopaalaloki marindo kolavacchu. dooraanni kilometerlulo kolustaamu, baruvuni kilogramulalo kolustaamu. alaage sakta swaroopamlo antargatamgaa jarigee yea “vistarana” ni kolavadaniki wade kolamanam peruu “entropy” ani inglishu loanu, “yantarapi” ani telegu lonoo antaruu. taapagati shaastramlooni rendava sutram prakaaram yea “yantarapi” perugudala taggumukam pattadhu.
konni udaaharanalatoo modhal pedadam. ettugaa unna pradeesam nundi lothugaa unna pradeesam loki neee pravahistundi. edhee, “lothugaa unna chootu nundi eguvaki neee yenduku pravahinchadu?” ani adigi chudandi. mimmalni e pichchaasupatrilono padestaru. samudramloo alpa piidana droni yerpadadam will - antey akada gaalani piidanam padipovadam will - neee pallameriginatle gaalani kudaa pallamerugutundi. adhika piidana prantham nundi alpa piidana praantaaniki gaalani jorugaa velluthundhi. vedigaa unna penaanni challagaa unna chapata medha pedte, krameynaa vaedi penam challabadutundi, challani chapata vedekkutundi. ikda penam nundi chapata vaipu vaedi (heat) pravahinchindi.
yea udaaharanala thatparyam emti? gaalani conei, neee conei, vaedi conei “etthu” nundi “pallaniki” pravahistundi. idi prakruthi naijam. ila oche disaloo prayanam chesedhi, manam roejuu anubhavinchedi, marokati Pali. adi kaalam (time). ila oche disaloo prayanam chesedhi, mana anubhavaniki atiitamainadi, marokati Pali. adae yantarapi (entropy). ooka vyashtiga unna vyavasthaloo yantarapi yenadu taggumukam pattadhu” anede ooka praadhimika, atikraminchaarani, bhautika sutram. idi anubhavaniki atiitamainadi kanuka upamaanaalato ardham chesukodaniki prayathnam chestunnam.
neeti pravaaham loo sakta Pali. andu chetha aa pravaahaaniki adduga ooka chakram pedte adi girruna tirugutundi. appudu aa trige chakraaniki vidyut utpaadakini tagiliste aa sakta vidyuttu ruupamloeki maarutundi. idi manandarikee telisina vishyame. gaalani pravaahaaniki adduga ooka chakram petti galimara dwara vidyutuni puttistunnamu kada! anagaa etthu nundi pallaniki Hansi pravahistunnaa aa pravaahamlooni amtargata shakthini manam manki anukuulamaina sakta ruupamloeki marchukuni vaadukoevachchu. eguva nundi dhiguvaku vaedi pravahistuu vunte dhaanini kudaa manam vadukovacha? nikshaepamgaa! manam karlu nadapadaniki idhey suutraanni vaadi, pravahisthunna veedini vaadukuntunnaamani chaalaamandiki theliyadu. pravaahamloo gaadamgaa imidina sakta (concentrated energy) antha sadviniyogam kadhu; kontavaraku vruda avuthundi. ila manam vaadukodaaniki veelulekunda nashtapotunna (vistaristuunna) shakthini koliche kolamananni yantarapi (entropy) antaruu. maroka vidhamgaa chebuthaanu. prakruthi sahajamgaa vistaristuu vrudhaagaa potunna shakthini manam oohaatmakamgaa, kontavaraku, upayoginchukovachhu.
shaasthramlo hataadutpanna lakshanam (emergent property) aney drugvishayam (phenomenon) Pali. anagaa, hatathuga puttukochhe lakshanam. konni udaaharanalu: taapograta (temperature) aney bhawam Pali. oche ooka anuvu (atom) ni conei, oche ooka banuvu (molecule) ni gaani tisukuni dani “taapograta” girinchi matladadam artha rahitam. okka chethini entha taadinchinaa chappudu kadhu, alaage okka banuvuki taapograta undadhu. ooka choota kotla koddi banuvulu, ooka dhaanini marokati guddukuntu prayanam chesthu untene vaedi (heat) pudutundi, dani ugratani manam taapograta antunnam. kanuka taapograta annadhi hataadutpanna lakshanam. maroka udaaharanha. crimulu, kiitakaalu, pasupkshyadula kante manavudu telivitetalu (Intelligence) unnavaadani antaruu kada. deeniki kaaranam mana medadulo unna nooraanulu aney jeevakanaala Madhya unna lankelu. alpa jeevula medadulalo 100 ki minchi nooraanulu undavu. conei maanavudi medadulo kotanukotla nooraanulu undabatti antaki noorintalu lankelu untai kabaadi manavudu thelivi pradarsistunnadani prachaaramlo unna vadam okati Pali. oche ooka nooraanu vunte lankelu av? kanuka oche ooka nooraanu telivini pradarsinchaledu. anduakni thelivi anede kudaa ooka hataadutpanna lakshanam. idhey dhooraniloo yantarapi kudaa ooka hataadutpanna lakshanam.
yea udaaharanalanniti venuka ooka ummadi lakshanam Pali. padaarthaalannitiloonu unna anuvulu, banuvulu satatam ala kadulutune untai. mana chuttuu unna gaalilo (vayu padaartham) unna aamlajani banuvulu, sagatuna, gantaki 1500 kilometres vaegamtho prayanam chesthu untayante meeru nammagalara? avi ooka centimeterulo padi miliyanava bhaagam prayanam chesesariki pakkanunna maroka banuvuni guddukuni, dhisha marchi, maroka disaloo prayanam chesthu untai! gadi vedekkutunna koddi yea veegam perugutundhi. ghana padaarthaalalo anuvulu spatika chatraalu (crystal lattice) ki bandeelayi untai kanuka vishrunkhalamgaa tiragalevu; unna chhote kampistuu untai. yea kadalikalalonu, kampanaalalonu imidi unna shakthini vistarimpajeyaalani chusthu umtumdi prakruthi - marea baahya shakthulu addukokapothe! yea vistarana kaaranamgaanae vedigaa unna penam challarutondi, konda medha neee samudra mattamloki diguthondi. yea nagna sathyame taapagati shaasthrapu rendava sutram, ledha kluptamgaa, rendava sutram. yea vistarana kolamanamu yantarapi!
yea vistaranani yantarapi elaa kolustundi? yea vistarana anuvula (leka banuvula) saamudaayika lakshanam (collective property) kanuka sambhaavya vadam (probability theory) upayoginchi kolustundi. “sakta ooka choota dattanga perukuni unnappudu adi baahya paryaavaranamloki e sambhaavyathatho vistaristundi?” annana prasnaki samaadhaanangaa ooka ganita sameekaranam tayyaru cheseru. yea sameekaranam e sambhaavyathatho vistaristundo chebutundi conei, aa vistaranaku entha sepu padutundo chepatledu!
taapagati (ushnagati) shaastram
The following matter needs extensive editing, perhaps outright removal. It is of poor quality
ushtagatikasastra shoonyanka niyamam, ushtograta T ku sambandhinchi Pali.
ushtagatikasastra niyamam antarisakti U ku sambandhinchi umtumdi.
ushtagatikasastra rendova niyamam entropy S aney ushtagatikasastra chararasiki sambandhinchi Pali ani telusukuntam .
rendova niyamaanni yii raasiparamgaa parimaanaatmakamgaa vyaktham cheyagalgutam .
entropini modhata kanipettina cientistu rudolf clusias.
vivarana
piidanam P, ghanaparimanam V, ushtograta T maadirigaane entropy S kudaa ooka ushtagatikasastra chararashi.
samoshtagrata prakreeyalo ushtograta sdiramgaa unnatluugaane, utrkamaniya ushtabandhaka sdhiroshtaka prakritayalo entropy sdhiramgaa umtumdi.
piidanam, ghanaparimanam, ushtogratalu sditi prameyaalu .
ivi maargammida aadhaarapadavu. P, V, T l vale entropy kudaa rashiye ayinava dhaanini boutikangaa choopagaligedeedii ledhu.
entropy - samikaranam
P-V samikaranamlo T1, T2, T3......... ushtogratala oddha sadeera ushtograta vakraalanuuhimpumu.
Q/T aney bhautika raasi sdiroshtika sdhitulalo ooka dani nundi veroka danki maarutunnapudu sdiramgaa umtumdi.
Q/T aney bhautika raasi, injanulo pania chese padaartham yokka ooka visishta dharmamu.
yea dharmanne entropy marpu antaruu.
praamukhyata
1) athi sameepamlo vunna remdu sdiroshtaka sditulalo ooka sthiti nundi veroka sditiki maaradamlo vyvasta dQ ushtanniT ushtograta oddha grahinchadam ledha kolpodam jariginapudu entropy marpudS ankunte
"dS=dQ/T"
sdhiroshtaka prakreeyalo dQ=0 anevalla dS=0 antey entropy maarpu shunyam .anevalla sdiroshtaka prakreeyalo entropy sdiramgaa vuntundi.
2) entropy pramaanaala ushtam.ushtograta l pramanaala pai aadhaarapadi vutaayi.
3) ooka vyavasthaloo entropy vruddhi chendutante, ushta sakta paniga maare prakreeyalo adhika labhyata sdhaayi nundi alpa labhyata sdhaayiki parivartanam chendannamata.
4) ooka vyavasthaloo entropy perugutundante aa vyvasta kramabadda vinyaasam nundi kramarahitya nirmanaaniki maarpu chendutundannamata.
ivi kudaa chudandi
vemuri venkateshwararao, "entropy (yantarapi) antey emti?, Facebook Post
itara lankelu
http://journals.aps.org/prd/abstract/10.1103/PhysRevD.7.2333\black body and entropy
ushnagatika shaastram |
beerol, Telangana raashtram, jogulamba gadwala jalla, gadwala mandalamlooni gramam.
idi Mandla kendramaina gadwala nundi 13 ki. mee. dooramlo Pali.Telangana raashtram, jogulamba gadwala jalla, gadwala mandalamlooni gramam. 2016 aktobaru 11 na chosen Telangana jillala punarvyavastheekaranaku mundhu yea gramam paata mahabub Nagar jalla loni idhey mandalamlo undedi. idi panchyati kendram.
ganankaalu
2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 572 illatho, 2463 janaabhaatho 1864 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 1264, aadavari sanka 1199. scheduled kulala sanka 90 Dum scheduled thegala sanka 54. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 576236.pinn kood: 509125. idi panchyati kendrax.
2001 janaba lekkala prakaramu yea graama janaba 2314. andhulo purushula sanka 1172, streela sanka 1142.akshyaraasyata 29.9% Bara. akshyaraasyula sanka 692.
vidyaa soukaryalu
gramamlo Mandla parishattu praathamikonnatha prabhutva praadhimika paatasaalalu remdu, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu unnayi.balabadi, maadhyamika paatasaalalu gadvaalalo unnayi.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala gadvaalalo unnayi. sameepa vydya kalaasaala karnooluloonu, polytechnic gadvaalaloonu, maenejimentu kalaasaala konderlonu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaala gadvaalalo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamloooka praivetu vydya saukaryam Pali. degrey laeni doctoru okaru unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. bavula neee kudaa andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
beerollo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
jalla rahadari gramam gunda potondi. jaateeya rahadari, rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram, vaaram vaaram Bazar unnayi.
atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 10 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
beerollo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 298 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 251 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 344 hectares
banjaru bhuumii: 565 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 404 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 914 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 400 hectares
neetipaarudala soukaryalu
beerollo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
kaluvalu: 208 hectares* baavulu/boru baavulu: 192 hectares
utpatthi
beerollo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, jonna
rajakiyalu
2013, juulai 23na jargina graamapanchaayati ennikalallo graama sarpanchigaa bheesanna ennikayyadu.
moolaalu
velupali linkulu |
కొక్కెరగూడెం, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, వరరామచంద్రపురం మండలానికి చెందిన గ్రామం..
ఇది మండల కేంద్రమైన వరరామచంద్రపురం నుండి 21 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన పాల్వంచ నుండి 116 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 36 ఇళ్లతో, 152 జనాభాతో 85 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 70, ఆడవారి సంఖ్య 82. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 152. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 579249. పిన్ కోడ్: 507135.
2014 లో తెలంగాణ రాష్ట్రం ఏర్పడినపుడు, ఈ గ్రామాన్ని ఈ మండలంతో సహా ఖమ్మం జిల్లా నుండి ఆంధ్రప్రదేశ్ లోని తూర్పు గోదావరి జిల్లాలో చేర్చారు. ఆ తరువాత 2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణలో ఇది మండలంతో పాటు అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లాలో కలిసింది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది.
బాలబడి కూనవరంలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల మల్లెతోటలోను, మాధ్యమిక పాఠశాల కుందులూరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల వరరామచంద్రపురంలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు భద్రాచలంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల ఖమ్మంలోను, పాలీటెక్నిక్ భద్రాచలంలోను, మేనేజిమెంటు కళాశాల కొత్తగూడెంలోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల వరరామచంద్రపురంలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం పాల్వంచలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల ఖమ్మం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
గ్రామంలో ఏడాది పొడుగునా చేతిపంపుల ద్వారా నీరు అందుతుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. మొబైల్ ఫోన్ ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం ఉంది. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం, రైల్వే స్టేషన్, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
జిల్లా రహదారి గ్రామం గుండా పోతోంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉంది. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. అసెంబ్లీ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది.
భూమి వినియోగం
కొక్కిరగూడెంలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 2 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం సాగని, బంజరు భూమి: 8 హెక్టార్లు
వ్యవసాయం చేయదగ్గ బంజరు భూమి: 17 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 55 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 57 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
కొక్కిరగూడెంలో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, నువ్వులు, జొన్న
చేతివృత్తులవారి ఉత్పత్తులు
వెదురు వస్తువులు
మూలాలు |
leader 1995 phibravari 16na vidudalaina telegu cinma. shree gaayatri kalachitra baner kindha ene.krushnaveni,yess.padmanaabha reddilu nirmimchina yea cinimaaku p.ene.ramachandrarao darsakatvam vahinchaadu. yea cinimaaku raj koti sangeetaannandinchaadu.
taaraaganam
krishnanraju
suman
priyaa raman
bharati
narra venkateswararao
thotapalli madhu
dewan
kao.v.yam.reddy
babumohan
suttivelu
gundu hanumamtharao
chittibabu
p.j.sarma
ashoke kumar
dharmavarupu subramanya
ayiram legg shastry
silk smita
saankethika vargham
skreen play : netaji
matalu: em.v.ios.haranatharao
paatalu: veturi sundararamamurthy, sirivennela siitaaraamasaastri, jonnavithula, vaddepalli krishna
neepadhya gaanam:yess.p.balasubramanian, kao.yess.chitra
kala: srinivasaraju
moolaalu
baahya lankelu
yootyuub loo leader chitram
gundu hanumamtharao natinchina cinemalu
silk smita natinchina cinemalu |
గుడిపాటి వెంకట చలం వ్రాసిన కథల సంపుటి ఇది. దీనిలో 12 కథలు ఉన్నాయి. తెనాలి యువకార్యాలయం వారు దీనిని ప్రకటించారు. వెల నాలుగణాలు. 1937లో ప్రచురింపబడింది. 1942లోను, 1944లోను పునర్ముద్రించబడింది.
కథలు
మోసం చేసిందా?
వొంటరితనం
నేనూ మా ఆవిడా మిగిలాం
అమ్మగారి అవసరం
అవసరం లేని ఆపరేషన్
అవతారమా?
ఎదగనేలేదు
భాషన్నా తెలీదు
మచ్చలు
ఒరేయ్ వెంకటాచలం
కళారాధన
రస పుత్రులు
పత్రికాభిప్రాయము
"వెంకటచలంగారు ఈ కథల సంపుటికి గంభీరంగా 'పాపం!!!' అని పేరు పెట్టేరు. కాని వీరి కింత జాలి వీరి కథలలో సంభవించేవాళ్లెవరెవరిమీద ఏఏ కారణాలవల్ల పుట్టిందో బోధపడడం లేదు. 'మోసం చేసిందా?' అన్నకథలోనూ, 'వొంటరితనం' అన్నకథలోనూ,'నేనూ మా ఆవిడా మిగిలాం' అన్నకథలోనూ, 'అమ్మగారిఅవసరం' అన్నకథలోనూ, 'అవసరంలేని ఆపరేషన్' అన్నకథలోనూ, 'అవతారమా?' అన్నకథలోనూ కథకుడి ఉద్దేశ్యంలో జాలిశబ్దం పుట్టించగలిగే ఆడదికాని మొగవాడుకాని ఎంతవెదికినా కనపడడంలేదు. 'ఎదగనేలేదు' అన్నకథలో ఒక పెద్దమనిషి, తన పెళ్లానికి ముసలిరూపు వస్తోందని దుఃఖపడుతూ, ఆ దుఃఖంలో ఏమీ చెయ్యడానికి తోచక తన అత్తగారితో సంబంధం పెట్టుకుంటాడు! ఈ కథలో పెళ్లాన్ని చూసి జాలిపడాలో మొగుడిని చూసి జాలిపడాలో తెలియకుండా ఉంది.'మచ్చలు' అన్నకథలో పాశ్చాత్య శాస్త్రజ్ఞులచేత 'శాడిజమ్' అనబడే కొసవెర్రితో బాధపడుతున్న రత్తయ్య పిచ్చివాడన్న విషయం కథలో ఏ భాగంలోనూ నొక్కి చెప్పకుండా, రత్తయ్య పెళ్లామైన దుర్గమ్మ పడుతున్న బాధలు లోకంలో ప్రతి ఆడదీకూడా పడుతున్నట్టూ, ఒకడి పెళ్లాన్ని మరొకడొచ్చి లేవతీసుకుపోతేకాని ఆడవాళ్లబాధలకి అంతులేనట్టూ కథవ్రాయడం చాలా హాస్యాస్పదంగా ఉంది." - భారతి సాహిత్యమాసపత్రిక ఆగస్టు 1937.
మూలాలు
1937 పుస్తకాలు
తెలుగు పుస్తకాలు
చలం రచనలు
కథల సంపుటి
తెలుగు కథలు |
గొండిరాప, అల్లూరి సీతారామరాజు జిల్లా, హుకుంపేట మండలానికి చెందిన గ్రామం ఇది మండల కేంద్రమైన హుకుంపేట నుండి 15 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన అనకాపల్లి నుండి 109 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 55 ఇళ్లతో, 179 జనాభాతో 22 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 90, ఆడవారి సంఖ్య 89. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 0 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 179. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 584520.పిన్ కోడ్: 531077.
2022 లో చేసిన జిల్లాల పునర్వ్యవస్థీకరణకు ముందు ఈ గ్రామం విశాఖపట్నం జిల్లాలో, ఇదే మండలంలో ఉండేది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి ఉంది. సమీప బాలబడి, మాధ్యమిక పాఠశాలలు హుకుంపేటలోను, ప్రాథమికోన్నత పాఠశాల బైరోడివలస@ఉప్పలోనూ ఉన్నాయి. సమీప జూనియర్ కళాశాల హుకుంపేటలోను, ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వైద్య కళాశాల, మేనేజిమెంటు కళాశాల విశాఖపట్నంలోను, పాలీటెక్నిక్ పాడేరులోనూ ఉన్నాయి. సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల అరకులోయలోను, అనియత విద్యా కేంద్రం అనకాపల్లిలోను, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల విశాఖపట్నం లోనూ ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ఒక సంచార వైద్య శాలలో డాక్టర్లు లేరు. ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. సమీప ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, డిస్పెన్సరీ, పశు వైద్యశాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
తాగు నీరు
బావుల నీరు గ్రామంలో అందుబాటులో ఉంది.
చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
గ్రామంలో మురుగునీటి పారుదల వ్యవస్థ లేదు. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామంలో సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం అమలవుతోంది. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు.
చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం, పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్, ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సు సౌకర్యం, ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. రైల్వే స్టేషన్, ఆటో సౌకర్యం, ట్రాక్టరు సౌకర్యం మొదలైనవి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. జాతీయ రహదారి, రాష్ట్ర రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామంలో కంకర రోడ్లు ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం ఉంది. పౌర సరఫరాల వ్యవస్థ దుకాణం, రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, వాణిజ్య బ్యాంకు, సహకార బ్యాంకు, వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. ఉన్నాయి. అసెంబ్లీ పోలింగ్ స్టేషన్, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ.లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. ఆశా కార్యకర్త, ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. సినిమా హాలు, గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 4 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 6 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
గొందిరపలో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
నికరంగా విత్తిన భూమి: 21 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 13 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 8 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
గొందిరపలో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
ఇతర వనరుల ద్వారా: 8 హెక్టార్లు
మూలాలు |
emil adlaf wan bering,
1901–1910
1901 - geramny (sar ronald raas)
1902 - America (niels raiberg fimsen)
1903 - denmaarc (ivan petrovic pavlav)
1904 - rashyaa (raabart cooch)
1905 - geramny (camillo golgi)
1906 - italii (santiago raman vai kazal)
speyin (charless lois alphoms laveran)
1907 - phraans (llya llich mchenikov)
1908 - rashyaa (pal earlich)
geramny (emil thioder kochar)
1909 - swizzerland (alberch kossel)
1910 - geramny (allver gulstrand)
1911-1920
1911 - sweedan (alexis carrell)
1912 - phraans (charless richet)
1913 - phraans (robert barani)
1914 - austro (avaardulu prakatinchaledu)
1915 - 1918 - jules bordet
1919 - belgian (skaak auguste steinberg krogg)
1920 - denmaarc (avaardulu prakatinchaledu)
1921-1930
1921 - archibald vaiviyan hill
1922 - yu ( ios.Una.otto frits meyarhaf )
geramny ( syr )
1923 - fedrk grunt banting. kanada ( jeanne james richaard mcleod )
yu ( kao.viliam entoven )
1924 - nedarlaands ( avaardulu prakatinchaledu)
1925 - johanes andrias grib fibizer
1926 - denmerk ( julias vagner jaurigg )
1927 - austriya ( churless jules hemri nicole)
1928 - phraans ( cristian izchman )
1929 - nedarlaands ( syr fedrick gouland hopkims )
yu ( kao.karal landstiner )
1930 - austriya ( bahumati ivvaledhu )
1941-1950
1941 - bahuimati ivvaledhu
1942 - kaarl pitar hemric daam
1943 - denmaarc - edvard albert doisi
uunited neshan - josef erlangar
1944 - uunited neshan - herbert spenser gasar
uunited neshan - sar alekshjjner flemming
1945 - uunited kingdam -houard walter florey
austrelia - herman josef mueller
1946 - uunited stetes - kaarl ferdinand kori
[[uunited stetes - kaarl ferdinand kori]]
1947 - ny raniz,uunited stetes - gerti terisa kori ny ranitz
argentine - bernardo alberto hussey
arjantina - poul herman mueller
1948 - swizzerland - walter rudalf hess
1949 - swizzerland - antonia ketano igas moniz
poorchugal - phillippe showalter
1950 - uunited stetes - edward kelvin kendall
uunited stetes - tedusge reachstine
swizzerland - polland,max theeler
1951-1960
1951 - south africa (selman abraha waxman)
1952 - America (fridge albt lipman)
1953 - America (sar hanas adolf crebs)
uu (kao.jeanne frrunkln enders)
America (freadrk chapman robinsh)
1954 - America (thamas hakkle velr)
America (axel diyodor diorl)
1955 - swedon (andruv friedrich cournerd)
America (werner forsman)
1956 - geramny (dickinson dabalyu)
ritchers.America (dennel bowett)
1957 - italii (jorz wells badel)
America (edwed lorry tatum)
1958 - America (jashuva ledrberg)
America (arthur cormberg)
America (severo ocho)
1959 - speyin (sar franc mackferlan burnet)
ausrtalia (sar pieter brain medavar)
1960 - America (brajil, gorge vass bexi)
1961-1970
1961 - unitid stetes (framsis hyari kompton cricq)
1962 - unaitade kingdama (jeyms devey watson)
unitid stetes (maurais hazz frederic vilkins)
unaitade kingdam (sar jeanne ado keruv eccless)
1963 - astrelia (sar elon lloyd hodgechin)
unaitade kingdam (andruv feelding haxle)
unaitade kingdam (konrad bluck)
1964 - unitid stetes (feedor linen)
geramny (frankois zacob)
1965 - phraans (andre loff)
phraans (jackwess monod)
phraans (payton ross)
1966 - unitid stetes (charless brenton huhshiins)
unitid stetes (rugner granit)
1967 - finn laand (haldon keffer halain)
unitid stetes (gorge wald)
unitid stetes (raabart dablu)
1968 - hole.unitid stetes (har gobind khorana)
india (martial dablu)
niren berg.unitid stetes (max delbruck)
1969 - unitid stetes (alfred di)
harshe.unitid stetes (sulveder i)
luriya.unitid stetes (julious accellerd)
1970 - unitid stetes (wolf von euler)
sweedan (eral dabalju)
1971-1981
* 1971 - sutarrraland. america (jerald em)
* 1972-edelman. america (radniar pot)
* 1972 - inglaand (kaarl wan firisk)
* 1973 -geramny (comrad lornj)
* 1973 -aastraliya (nikolas timbarjan)
* 1973 nedarlaands (alberth cloudy)
* 1974 -beljiyym (cristiin di duve)
* 1974 -belgie (gorge yea palled)
* 1974 -romania (davide baltamyr)
* 1975-america (rinaato dalbco)
* 1975- itali (houvard martin timin)
* 1975-america (baruch ss)
1976 - bulmirgi. amirica (di carliton)
1976 - america (andrevu skhaly)
1977 -amirica (torsten ene)
1981-1991
1981 - weasel. sweedan (suune kao)
1981 - berg stram. sweedan (bentg ai)
1981 - shamyel shone. saden (sar jeanne orr)
1982 - wayne. britton (barbora meck clintac)
1983 - america (niles kao)
1983 - jarne. denmaarc (georges j)
1984 - epf. kohler.geramny (seasure millsein)
1984 - britton (mikhail yess)
1984 - brown. america (josaf emle)
1985 - goald steyn. america (stanly kohen)
1985 - america (reata laevi montalsini)
1986 - italii (susumu tonegava)
1987 - jjapan (sar jeyms dabulyu black)
1987 - britton (getrude b)
1988 - elion. america (gorge hetch)
1988 - hitings. america (j)
1988 - mikhail bishup. america (herald i)
1989 - varmas. america (josaf i)
1990 - murre.america (i)
1990 - donal tamas. america (erivan neher)
1991-2000
1991 - fedearl republik af geramny- (bert sackman)
**fedearl republik af geramny - (edmnd hetch)
1992 - fisher. switzerland uunited steats - (edvin z)
crebs.uunited steats - (Siuri richard j)
1993 - robats. uunited steats (phillippe Una)
sharp.uunited steats - (alfred z gillman)
1994 - uunited steats (martin rodbell)
uunited steats (cristiin nusselin)
1995 - wolhard-fedral republik off geramny (irik ep)
vieschous. united steats (petter sea)
1996 - doherty.austrelia (rolf em)
jeenkernajel.switzerland (stanley b)
1997 - prusiner.uunited steats (louis j)
1998 - egnaro.uunited steats (robert ep)
parchgot. uunited steats (ferrid mured)
uunited steats (guenter blobel)
1999 - geramny (uunited stets/arvid karlson)
sweedan (poul greengerd)
2000 - uunited steats (erich orr)
kandel.uunited steats (moolaalu)
2001-2011
2011-2015
jaabitaalu
nobel bahumati graheethalu
sankhyakandam |
"" బిందు సరోవరం "" గుజరాత్ రాష్ట్రంలోని ఒక సరోవరం.ఈ సరోవరాన్ని సరస్వతీ నది చుట్టి పారింది. ఇది కొన్ని లక్షల సంవత్సరాల క్రితం చరిత్ర కలది.
విశేషాలు
గుజరాత్లోని సిద్ధపూర్లో ఉన్న బిందు సరోవరం కర్దమ ప్రజాపతి శ్రీ మహావిష్ణువు కోసం తపస్సు చేసి విష్ణువు ప్రత్యక్షమైన ప్రాంతము. బిందు సరోవరం పరమశివుని కృప వలన ఏర్పడిన సరోవరమనీ, కపిలముని తపస్సు చేసిన ప్రాంతమంటూ బిందుసరోవరానికి అనేక ప్రత్యేకతలున్నాయి.
భాగవతం లో జరిగిన యధార్థ సంఘటన
రసాతలమనే లోకం మన భూలోకం కన్నా చాలా క్రింద ఉన్న లోకం. వరాహ స్వామి రసాతళములో ఉన్న భూమిని ఉధ్ధరించి, హిరణ్యాక్షుడిని సంహరించాడు. ఆ తర్వాత వరాహ భగవానుడు తిరుమలలో స్వయంభూ గా భూదేవితో సహా వెలసి ఉన్నాడు.
బ్రహ్మ దేవుడు భూలోకమందు సృష్టి కార్యము చేయుటకు కొందరు ప్రజా పతులును సృష్టించాడు. అందులో ఒకరు కర్దమ ప్రజాపతి. బ్రహ్మ దేవుడు సృష్టి కార్యము చేయవలసినదని కర్దమ ప్రజాపతిని ఆజ్ఞాపించాడు. కర్దమ ప్రజాపతి బ్రహ్మ దేవుడి ఆజ్ఞ మేరకు, మంచి గుణవంతురాలైన ధర్మ బద్ధమైన భార్య కోసం శ్రీ మహావిష్ణువు కోసం 10 వేల సంవత్సరాలు తపస్సు చేశాడు. శ్రీమహావిష్ణువు ప్రత్యక్షమై అంతటి మహా భక్తుడిని చూసి ఆయన కన్నుల నుండి ఆనందభాష్పములు పడ్డాయి. ఆ ఆనంద బాష్ప ములు పడిన చోట ఒక బిందు సరోవరం ఏర్పడింది. ఆ సరోవరమే ఈ బిందు సరోవరం. సరస్వతీ నది ఈ బిందు సరోవరాన్ని చుట్టి పారింది.
భాగవతం లోని పద్యం::
ముందటఁ గాంచె నంత బుధముఖ్యుఁడు విష్ణుఁడు గర్దమున్ మహా నంద
మెలర్పఁ జూచి నయనంబుల రాలిన బాష్పముల్ ధరన్
బిందువులై వెసం దొరఁగి పేర్చి సరస్వతిఁ జుట్టి పాఱుటన్
బిందుసరోవరం బనెడి పేరఁ దనర్చిన పుణ్యతీర్థమున్:
భాగవతం లోని ఈ పద్యం ప్రకారం ఆ బిందు సరోవరాన్ని సరస్వతీ నది చుట్టి పారింది. నిజంగానే ఆ బిందుసరోవరాన్ని సరస్వతీ నది చుట్టి పారడం మనం చూడవచ్చు. శ్రీ మధ్భాగవతం సత్యమే చెప్పింది, అనడానికి ఈ ఒక్క ఆధారము చాలు.కొన్ని లక్షల సంవత్సరాల ముందు జరిగింది ఈ సంఘటన. ఓం నమో భగవతే వాసుదేవాయ
మన భారతీయ సనాతన వేద ధర్మమును మనం రక్షించుకుందాం.
కర్దమ - దేవహూతిల వివాహం అయిన తరువాత సంతానప్రాప్తి కోసం కర్దమ ముని ఓ విమానాన్ని సృష్టించి, తద్వారా లోకమంతా తీర్థయాత్రలు చేస్తూ పుణ్యస్నానాలు చేయసాగారు. అలా వారు సరస్వతీ నదిలో పుణ్యస్నానం చేయగా వారికి కళ, అనసూయ, శ్రద్ధ, హరిర్భువు, గతి, క్రియ, ఖ్యాతి, అరుంధతి, శాంతి అంటూ తొమ్మిదిమంది కుమార్తెలు కలిగారు. కూతుళ్లకు పెళ్లుళ్ళు చేసిన కర్దముని మనసులో తనకు ఓ కొడుకు కూడ ఉంటే బాగుంటుందనిపించింది. భార్యను పిలిచి శ్రీమన్నారాయణుని పూజచేయమన్నాడు. అలా దేవహుతి ప్రార్థనలతో ప్రసన్నుడైన విష్ణుదేవుడు ఆమెకు పుత్రభాగ్యాన్ని కలిగించాడు.
ఆ పుత్రుడే కపిలుడు.
ఇతర విశేషాలు
ఈ బిందు సరోవరం ప్రక్కన కపిలముని, కర్దమ - దేవహూతిల సన్నిధులున్నాయి. ఈ బిందు సరోవరం ప్రక్కనున్న రావిచెట్టు క్రింద తర్పణాలు చేస్తుంటారు. ఇక్కడ మాతృదేవతలకు మాత్రమే తర్పణాలను చేయడం విశేషం. ఇలా మాతృదేవతలకు మాత్రం తర్పణాలు ఇవ్వడాన్ని దేశంలో మరెక్కడా చూడలేము.
బిందు సరోవరం గుజరాత్లోని పఠాన్జిల్లా, సిద్ధపూర్లో అహ్మదాబాద్ - డిల్లీ జాతీయ రహదారిలో ఉంది. సిద్ధపూర్ అహ్మదాబాద్ నుంచి సుమారు 115 కి.మీ దూరములో ఉంది. గుజరాత్లోని అన్నిముఖ్యపట్టనాల నుంచి సిద్ధపూర్కు బస్సు సౌకర్యాలున్నాయి. సిద్ధపూర్ చిన్న ఊరే అయినప్పటికీ ఇక్కడ యాత్రీకుల సౌకర్యార్థం అనేక ధర్మశాలలు ఉన్నాయి. అహ్మదాబాద్ నుంచి సుమారు రెండు గంటల ప్రయాణమే కాబట్టి, అహ్మదాబాద్కు యాత్రార్థం వెళ్లిన యాత్రీకులు తప్పక బిందుసరోవరాన్ని దర్శించుకుని వస్తుంటారు.
మూలాలు
సరస్సులు |
పురుష సూక్తము హిందూ ధర్మానికి పట్టుకొమ్మ. వేద వాజ్మయంలోని మంత్ర భాగానికి చెందినవి సూక్తాలు. ఋగ్వేదంలోని దశమ మండలంలో ప్రస్తావించబడింది. 'సూక్తం' అనగా సమగ్రంగా స్వరూప నిరూపణ చెయ్యడం అని అర్థం. ఐహికంగా, ఆముష్మికంగా శాంతి, అభ్యుదయం అన్నవి ఈ సూక్తాల పరమ ప్రయోజనాలు. ఇవి ఈనాటి సమాజానికి ముఖ్యంగా కావలసినవి.
పురుష సూక్తంలో విరాట్ పురుషుని యొక్క స్వరూప స్వభావ విశేషాలు నిరూపించబడ్డాయి. వేద ప్రాతిపదితమైన హైందవధర్మానికి, చాతుర్వర్ణ వ్యవస్థకు, దాని సమగ్రాచరణకు, క్రమానికి ఇది ప్రాథమిక సూత్రం.
ఆస్తిక జనుల నిత్యార్చనా విధానాలలో షోడశోపచార పూజ విధానం ముఖ్యమైనది. అందులో అనేక సంప్రదాయా లున్నాయి. అయినా సర్వ దేవతలకూ సమానంగా పురుషసూక్త విధానాన్ని అనుసరించడం దేశవ్యాప్తంగా ఆచరణలో ఉన్నది.
ఎక్కిరాల కృష్ణమాచార్య గారు తిరుమల తిరుపతి దేవస్థానములు పక్షాన టీకా తాత్పర్యాలతో అనువదించారు.
పూర్తి పాఠం
వికీసోర్సులో s:పురుష సూక్తము యొక్క పూర్తిపాఠం చూడండి.
పురుష సూక్తము వినండి.
బయటి లింకులు
Ramanuja school interpretation.
Dvaita interpretation of Purusha sukta.
Divine Life society interpretation.
The secrets of Purusha Sukta, in Telugu, by Acharya Sri Ekkirala Bharadwaja
Translation by Ralph Griffith
స్తోత్రములు |
సారంగర్-బిలాయిగర్ జిల్లా, భారతదేశం, ఛత్తీస్గఢ్ రాష్ట్రంలో 2021 ఆగస్టు 15న భూపేష్ బఘెల్ప్రకటించిన నాలుగు కొత్త జిల్లాలలో ఏర్డడిన ఒక కొత్త జిల్లా. ఈ జిల్లా రాయగఢ్ బలోడా బజార్ జిల్లాలనుండి కొన్నిప్రాంతాలు విభజించుట ద్వారా ఏర్పడింది.
జనాభా గణాంకాలు
2011 భారత జనాభా లెక్కల ప్రకారం,సారన్ఘర్-భిలైగఢ్ జిల్లాలో 6,07,434 మంది జనాభా ఉన్నారు.అందులో 43,396 (7.14%) మంది పట్టణ ప్రాంతాల్లో నివసిస్తున్నారు. సారంగర్-భిలైఘర్ జిల్లాలో 1005 మంది స్త్రీలకు 1000 మంది పురుషులకు లింగ నిష్పత్తి ఉంది.జనాభాలో షెడ్యూల్డ్ కులాలు జనాభా 1,73,819 (28.62%) మంది ఉన్నారు. షెడ్యూల్డ్ తెగలు జనాభా 80,958 (13.33%) మంది ఉన్నారు. హిందూమతం ప్రధానమైన మతం జనాభాలో 99.32% మంది ఆచరిస్తున్నారు.
2011 భారత జనాభా లెక్కల ప్రకారం, జిల్లాలో 89.99% మంది జనాభా ఛత్తీస్గఢి,7.69% మంది ఒడియా, 1.79% మంది హిందీ వారి మొదటి భాషగా మాట్లాడతారు.
మూలాలు
వెలుపలి లంకెలు |
vivaek harshan cinma editer. maalaayaalaam, tamila cinemalalo panicheystunnaadu. tana kereer prarambham nundi amal neeradthoo kalisi panicheystunnaadu. big b, iobinte pustakam, varatan, bhiishma parvam modalaina cinemalaku aditing chesudu.
jananam
vivaek harshan 1981, mee 28na janminchaadu.
cinma kereer
2006loo vacchina rudd selyoot aney malayaala cinematho editer gaaa panicheyadam praarambhinchaadu. 2007loo vacchina big b cinematho gurthimpu pondadu. 2014 vacchina jigartanda aney tamila cinimaaku utthama editer gaaa jaateeya avaardunu andukunnadu.
cinemalu
cinma editer
avaardulu
jaateeya chalanachitra avaardulu
2014 – jigartanda cinemaki utthama aditing jaateeya chalanachitra puraskara
vijay avaardulu
2014 – jigartanda cinemaki utthama editergaaa vijay awardee
moolaalu
bayati linkulu
1981 jananaalu
jeevisthunna prajalu
bhartiya jaateeya chalanachitra puraskara vijethalu
bhartia cinma editarlu |
venutanapalle Chittoor jalla, puutalapattu mandalam loni gramam. idi Mandla kendramaina puutalapattu nundi 8 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Chittoor nundi 24 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 329 illatho, 1285 janaabhaatho 588 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 653, aadavari sanka 632. scheduled kulala sanka 557 Dum scheduled thegala sanka 12. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 596467.pinn kood: 517112.
ganankaalu
2001 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea graama janaba - motham 1,174 - purushula 598 - streela 576 - gruhaala sanka 279
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu unnayi. balabadi, praathamikonnatha paatasaala, maadhyamika paatasaalalu polavaramlo unnayi. sameepa juunior kalaasaala penumuuruloonu, prabhutva aarts/ science degrey kalaasaala, vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala, divyangula pratyeka paatasaalalu Chittoor lonoo unnayi. sameepa maenejimentu kalaasaala muttirevulalonu, vydya kalaasaala, polytechniclu tirupatiloonuu unnayi. sameepa aniyata vidyaa kendram poothalapattulonu unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
ooka samchaara vydya salaloo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare.
sameepa praadhimika aaroogya vupa kendram gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praadhimika aaroogya kendram gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. pashu vaidyasaala gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sameepa saamaajika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara rakshith manchineeti sarafara jargutondhi. kulaayila dwara shuddi cheyani neee kudaa sarafara avtondi.
gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi.
cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
venutanapallelelo sab postaphysu saukaryam Pali. postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. tractoru saukaryam gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. railway steshion gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. vaaram vaaram Bazar gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali.
atm, vaanijya banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. sahakara banku gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. roejuvaarii maarket gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo piblic reading ruum Pali. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 18 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
venutanapalle loo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 61 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 54 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 12 hectares
thotalu modalainavi saagavutunna bhuumii: 46 hectares
vyavasaayam cheyadagga banjaru bhuumii: 66 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 68 hectares
banjaru bhuumii: 137 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 141 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 283 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 63 hectares
neetipaarudala soukaryalu
venutaanapallelo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 63 hectares
utpatthi
venutaanapallelo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
bellam, verusanaga, vari
moolaalu
velupali lankelu |
kagam,aandhra Pradesh raashtram, Vizianagaram jalla, terlam mandalaaniki chendina gramam.idi Mandla kendramaina terlam nundi 15 ki.mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina raajaam nundi 12 ki.mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 479 illatho, 1732 janaabhaatho 838 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 841, aadavari sanka 891. scheduled kulala janaba 391 Dum scheduled thegala janaba 72. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 582593.pinn kood: 535127.
vidyaa soukaryalu
gramamlo prabhutva praadhimika paatasaalalu nalaugu, prabhutva praathamikonnatha paatasaala okati , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi.sameepa balabadi tekkalivalasalo Pali.sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala rajamlo unnayi. sameepa vydya kalaasaala nellimarlalonu, polytechnic bobbililonu, maenejimentu kalaasaala raajaamloonuu unnayi. sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala bobbililonu, aniyata vidyaa kendram terlaamloonu, divyangula pratyeka paatasaala Vizianagaram lonoo unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
kagamlo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. paaraamedikal sibbandi iddharu unnare.sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
thaagu neee
bavula neee gramamlo andubatulo Pali. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi.
paarisudhyam
muruguneeru bahiranga kaaluvala dwara pravahistundi. muruguneeru bahiranganga, kaccha kaaluvala dwara kudaa pravahistundi. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sab postaphysu saukaryam, poest und telegraf aphisu gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. postaphysu saukaryam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
prabhutva ravaanhaa samshtha baasu saukaryam, tractoru saukaryam modalainavi gramaniki 5 ki.mee. lopu dooramlo unnayi. auto saukaryam gramaniki 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo Pali. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
jalla rahadari gramam gunda potondi. rashtra rahadari, pradhaana jalla rahadari gramam nundi 5 nundi 10 ki.mee. dooramlo unnayi. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. roejuvaarii maarket gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali.
atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. saasanasabha poling kendram, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 15 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
kagamlo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 139 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 69 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 64 hectares
banjaru bhuumii: 12 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 554 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 366 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 263 hectares
neetipaarudala soukaryalu
kagamlo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
cheruvulu: 263 hectares
utpatthi
kagamlo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, verusanaga, gogu
moolaalu
velupali lankelu |
బొమ్మలాట ప్రకాష్ కోవెలమూడి దర్శకత్వంలో తెలుగులో వెలువడిన ఒక బాలల సినిమా. ఈ సినిమాకు A Belly Full of Dreams అనే ట్యాగ్లైన్ ఉంది. ఈ చిత్రానికి కళాదర్శకునిగా భూపేష్ ఆర్. భూపతి వ్యవహరించగా ఈ సినిమాలోని తోలుబొమ్మలను ప్రముఖ పప్పెటీర్ దాడి పదంజీ తయారు చేశాడు. ఈ చిత్రం 53వభారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కారాలలో ఉత్తమ తెలుగు సినిమాగా ఎంపికయ్యింది. ఈ చిత్రంలో సాయికుమార్ నటనకు అతనికి ఉత్తమ బాలనటుడిగా జాతీయ పురస్కారం లభించింది.
నటీనటులు
సాయి కుమార్ (బాల నటుడు) - రాము
శ్రియా సరన్ - స్వాతి
అల్లరి నరేష్ - బాబు
శివ కుమార్ (బాల నటుడు) - ఛోటూ
తనికెళ్ళ భరణి ... టీ కొట్టు యజమాని
వీరేన్ తంబిదొరై ... టీ కొట్టు కస్టమర్
చిట్టిబాబు
సూర్య - రాము తండ్రి
శ్రావణి - రాము తల్లి
ఎన్. శివప్రసాద్- చెత్త పేపర్లు కొనేవాడు
జె.కె.భారవి - పోలీస్ కానిస్టేబుల్
ప్రీతి నిగమ్- వైశాలి (సంఘసేవకురాలు)
కథ
స్కూలుకు వెళ్లి చదువుకోవాలనే గాఢమైన కోరిక కలిగిన ఒక కుర్రవాని కథ ఇది. రాము (సాయి కుమార్) ఒక పూరి గుడిసెలో నివసిస్తూ వుంటాడు. ఇతని తండ్రి (సూర్య) ఒక తోలుబొమ్మలాట ఆడించే కళాకారుడు. పని లేక తాగుబోతుగా మారి భార్యను చితకబాదుతూ ఉంటాడు. తన తండ్రి నుండి తల్లిని కాపాడటానికి రామూ తండ్రికి కావలసిన మందు త్రాగిస్తూ ఉంటాడు. రోజూ చెత్త పేపర్లను ఏరుకుంటూ వాటిని అమ్మి తల్లికి గుట్కా, తండ్రికి మందు కొనిస్తూ ఉంటాడు. రామూకు చదువుకోవాలని ఎంతో ఉంటుంది. కానీ అతని పరిస్థితులు అతడిని స్కూలుకు వెళ్లి చదువుకునే అవకాశాన్ని ఏమాత్రం ఇవ్వలేదు. అతడు చదువుకోవడానికి ఎన్ని ప్రయత్నాలు చేయాలో అన్నీ చేస్తాడు. ఇతని స్నేహితుడు ఛోటూ(శివ కుమార్) ఇతని తపనను అర్థం చేసుకుని అతనికి చేతనైన సాయం చేస్తాడు. చివరకు ఎలాగైతేనేం స్కూలు ఫీజుకు డబ్బులు తక్కువగా ఉన్నా కూడా ఒక రోజు స్కూలులోకి అడుగు పెడతాడు. అదే రోజు స్కూలులో అగ్నిప్రమాదం జరుగుతుంది. అగ్గిలో చిక్కుకు పోయిన ఒక విద్యార్థిని రామూ రక్షిస్తాడు. హెడ్మాస్టర్ రాము గురించి తెలుసుకుని అతడిని ఫీజు లేకుండా స్కూలులో చేర్చుకుంటానని, హాస్టల్లో పెట్టుకుని స్కాలర్షిప్ వచ్చేటట్లు చేస్తానని హామీ ఇస్తాడు. అయితే మరుసటి రోజే ఆ స్కూలు మూతపడుతుంది. అగ్నిప్రమాదం జరుగకుండా తగిన జాగ్రత్తలు తీసుకోలేదని ఆ స్కూలు లైసెన్సును రద్దు చేసి మూసివేస్తారు. రామూ ఆశలు నీరుగారి పోతాయి. అయితే ఆ స్కూలును మళ్లీ తెరిపించడానికి అగ్నిప్రమాదంలో రామూ చేసిన సాహసాన్ని ఎమ్మెల్యే కొడుకు చేసినట్లుగా చూపి ఆ అబ్బాయిని రాష్ట్రపతి సాహసబాలల అవార్డుకు సిఫారసు చేస్తారు. అయితే ఈ అన్యాయాన్ని రామూ స్నేహితులు అడ్డుకుని ఆ అవార్డును రాముకు వచ్చేటట్లు చేసి రామును స్కూలులో చదివే అవకాశాన్ని కల్పిస్తారు.
అవార్డులు
భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కారాలు - ఉత్తమ తెలుగు సినిమా
భారత జాతీయ చలనచిత్ర పురస్కారాలు - ఉత్తమ బాల కళాకారుడు - సాయి కుమార్
మూలాలు
తెలుగు సినిమాలు
బాలల చిత్రాలు
జాతీయ ఉత్తమ చిత్రం పురస్కారం పొందిన సినిమాలు
ఆర్. పి. పట్నాయక్ సినిమాలు
అల్లరి నరేష్ నటించిన చిత్రాలు
శ్రియా సరన్ నటించిన సినిమాలు
తనికెళ్ళ భరణి చిత్రాలు |
kondaveety donga (1958 cinma)
kondaveety donga (1990 cinma) |
ముట్లూరు, గుంటూరు జిల్లా, వట్టిచెరుకూరు మండలానికి చెందిన గ్రామం. ఇది మండల కేంద్రమైన వట్టిచెరుకూరు నుండి 5 కి. మీ. దూరం లోను, సమీప పట్టణమైన గుంటూరు నుండి 16 కి. మీ. దూరంలోనూ ఉంది. 2011 భారత జనగణన గణాంకాల ప్రకారం ఈ గ్రామం 2266 ఇళ్లతో, 7806 జనాభాతో 1385 హెక్టార్లలో విస్తరించి ఉంది. గ్రామంలో మగవారి సంఖ్య 3918, ఆడవారి సంఖ్య 3888. షెడ్యూల్డ్ కులాల సంఖ్య 1091 కాగా షెడ్యూల్డ్ తెగల సంఖ్య 82. గ్రామం యొక్క జనగణన లొకేషన్ కోడ్ 590322.
సమీప గ్రామాలు
కారెంపూడిపాడు 2 కి.మీ, కోవెలమూడి 2 కి.మీ,జూపూడి 3 కి.మీ, గోళ్ళముడిపాడు 5 కి.మీ, మాంచాల 6 కి.మీ
గ్రామ చరిత్ర
ఆంధ్ర ప్రదేశ్ రాజధాని ప్రాంత అభివృద్ధి ప్రాధికార సంస్థ (సీఆర్డీఏ) పరిధిలోకి వస్తున్న మండలాలు, గ్రామాలను ప్రభుత్వం విడిగా గుర్తిస్తూ ఉత్తర్వులు జారీచేసింది. ప్రస్తుతం గుర్తించిన వాటిలోని చాలా గ్రామాలు వీజీటీఎం పరిధిలో ఉన్నాయి. గతంలో వీజీటీఎం పరిధిలో ఉన్న వాటితోపాటుగా ఇప్పుడు మరిన్ని కొన్ని గ్రామాలు చేరాయి. సీఆర్డీఏ పరిధిలోకి వచ్చే గుంటూరు, కృష్ణా జిల్లాల్లోని మండలాలు, గ్రామాలను గుర్తిస్తూ పురపాలక శాఖ ముఖ్య కార్యదర్శి ఉత్తర్వులు జారీ చేశారు.
గుంటూరు జిల్లా పరిధిలోని మండలాలు
తాడేపల్లి, మంగళగిరి, తుళ్లూరు, దుగ్గిరాల, తెనాలి, తాడికొండ, గుంటూరు మండలం, చేబ్రోలు, మేడికొండూరు, పెదకాకాని, వట్టిచెరుకూరు, అమరావతి, కొల్లిపర, వేమూరు, కొల్లూరు, అమృతలూరు, చుండూరు మండలాలతో పాటు ఆయా మండలాల పట్టణ ప్రాంతం కూడా సీఆర్డీఏ పరిధిలోకి వస్తుంది.
గ్రామం పేరు వెనుక చరిత్ర
పూర్వం ఈ ప్రాంతాన్ని దండకారణ్యం అంటారు.త్రేతాయుగంలోలక్షణస్వామి వెంటరాగా శ్రీరామచంద్రుడు సీతాదేవితో దండకారణ్యంలో వనవాసం చేసినట్లు రామాయణం ద్వారా మనందరకు తెలుసు.ఈ ప్రదేశంనకు వారు వచ్చినప్పుడు సీతాదేవి రజస్వలరాలు కాగా ప్రత్యేకంగా కొలనునొకదానిని త్రవ్యించి స్నానం చేయించినందున ఆ ప్రాంతానికి మొదట రజస్వలాపురం అనే పేరు ఏర్పడినది.కాలక్రమేణా ఆ ప్రాంతాన్ని తరువాత ముట్నూరు అని పిలిచినట్లు తెలుస్తుంది. ప్రస్తుతం ముట్లూరుగా పిలువబడుతుంది.గ్రామంలో ఇప్పటికి ఆ కొలనును సీతగుండం చెరువుగా పిలుస్తుంటారు.ఆ చెరువు కట్టపై సీతాదేవి పాదాలు ఆనవాలు ఇప్పటికి ఉన్నట్లుగా తెలుస్తుంది.
విద్యా సౌకర్యాలు
గ్రామంలో ఒక ప్రైవేటు బాలబడి ఉంది. ప్రభుత్వ ప్రాథమిక పాఠశాలలు ఐదు, ప్రైవేటు ప్రాథమిక పాఠశాల ఒకటి, ప్రభుత్వ ప్రాథమికోన్నత పాఠశాలలు రెండు, ప్రభుత్వ మాధ్యమిక పాఠశాలలు రెండు ఉన్నాయి.
సెయింట్ క్జేవియర్ ఉన్నత పాఠశాలను 1965, జూన్-21వ తేదీనాడు, ఫాదర్ టి.పాపయ్యస్వామిలోని స్థాపించారు. భవనాల నిర్మాణానికి 1966, ఏప్రిల్-15వ తేదీనాడు, అప్పటి అంధ్రప్రదేశ్ రాష్ట్ర ముఖ్యమంత్రి శ్రీ కాసు బ్రహ్మానందరెడ్డి శంకుస్థాపన నిర్వహించారు. ఆ రోజులలో పొన్నూరు మండలం బ్రాహ్మణకోడూరు, కాకుమాను మండలం చినలింగాయపాలెం, వట్టిచెరుకూరు ప్రాంతాలలో ఉన్నత పాఠశాలలు లేకపోవడంతో, ఆయా ప్రాంతాలనుండి విద్యార్థులు ఇక్కడకు వచ్చి చదువుకొనేవారు. ఈ పాఠశాలలో ఇప్పటి వరకు 5,000 మంది విద్యార్థులు ఎస్.ఎస్.ఎల్.సి., 10వ తరగతి చదువుకుని బయటకు వెళ్ళినారు. ఇక్కడ చదువుకున్న పూర్వ విద్యార్థులు, దేశ, విదేశాలలో వివిధ రంగాలలో రాణించుచున్నారు. ఈ పాఠశాల ఇపుడు స్వర్ణోత్సవాలకు సిద్ధమగుచున్నది.
సమీప ప్రభుత్వ ఆర్ట్స్ / సైన్స్ డిగ్రీ కళాశాల గుంటూరులోను, జూనియర్ కళాశాల, ఇంజనీరింగ్ కళాశాలలు చేబ్రోలులోనూ ఉన్నాయి. సమీప మేనేజిమెంటు కళాశాల చేబ్రోలులోను, వైద్య కళాశాల, పాలీటెక్నిక్లు గుంటూరులోనూ ఉన్నాయి.
సమీప వృత్తి విద్యా శిక్షణ పాఠశాల, అనియత విద్యా కేంద్రం, దివ్యాంగుల ప్రత్యేక పాఠశాల గుంటూరులో ఉన్నాయి.
వైద్య సౌకర్యం
ప్రభుత్వ వైద్య సౌకర్యం
ముట్లూరులో ఉన్న ఒకప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రంలో ఒక డాక్టరు, ఐదుగురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. రెండు ప్రాథమిక ఆరోగ్య ఉప కేంద్రాల్లో డాక్టర్లు లేరు. ఇద్దరు పారామెడికల్ సిబ్బంది ఉన్నారు. ఒక డిస్పెన్సరీలో ఒక డాక్టరు, ముగ్గురు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు. ఒక పశు వైద్యశాలలో ఒక డాక్టరు, ఒకరు పారామెడికల్ సిబ్బందీ ఉన్నారు.
సమీప సామాజిక ఆరోగ్య కేంద్రం, మాతా శిశు సంరక్షణ కేంద్రం, టి. బి వైద్యశాల గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి. అలోపతి ఆసుపత్రి, ప్రత్యామ్నాయ ఔషధ ఆసుపత్రి, సంచార వైద్య శాల, కుటుంబ సంక్షేమ కేంద్రం గ్రామం నుండి 10 కి.మీ. కంటే ఎక్కువ దూరంలో ఉన్నాయి.
ప్రైవేటు వైద్య సౌకర్యం
నాలుగు మందుల దుకాణాలు ఉన్నాయి.
తాగు నీరు
గ్రామంలో కుళాయిల ద్వారా రక్షిత మంచినీటి సరఫరా జరుగుతోంది. బావుల నీరు కూడా అందుబాటులో ఉంది. చెరువు ద్వారా గ్రామానికి తాగునీరు లభిస్తుంది.
పారిశుధ్యం
మురుగునీరు బహిరంగ కాలువల ద్వారా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీరు బహిరంగంగా, కచ్చా కాలువల ద్వారా కూడా ప్రవహిస్తుంది. మురుగునీటిని శుద్ధి ప్లాంట్లోకి పంపిస్తున్నారు. గ్రామం సంపూర్ణ పారిశుధ్య పథకం కిందకు రావట్లేదు. సామాజిక మరుగుదొడ్డి సౌకర్యం లేదు. ఇంటింటికీ తిరిగి వ్యర్థాలను సేకరించే వ్యవస్థ లేదు. సామాజిక బయోగ్యాస్ ఉత్పాదక వ్యవస్థ లేదు. చెత్తను వీధుల పక్కనే పారబోస్తారు.
సమాచార, రవాణా సౌకర్యాలు
ముట్లూరులో సబ్ పోస్టాఫీసు సౌకర్యం ఉంది. పోస్ట్ అండ్ టెలిగ్రాఫ్ ఆఫీసు గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. పోస్టాఫీసు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. లాండ్ లైన్ టెలిఫోన్, పబ్లిక్ ఫోన్ ఆఫీసు, మొబైల్ ఫోన్ మొదలైన సౌకర్యాలు ఉన్నాయి. ఇంటర్నెట్ కెఫె / సామాన్య సేవా కేంద్రం, ప్రైవేటు కొరియర్ గ్రామానికి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి.
గ్రామానికి సమీప ప్రాంతాల నుండి ప్రభుత్వ రవాణా సంస్థ బస్సులు తిరుగుతున్నాయి. సమీప గ్రామాల నుండి ఆటో సౌకర్యం కూడా ఉంది. వ్యవసాయం కొరకు వాడేందుకు గ్రామంలో ట్రాక్టర్లున్నాయి. ప్రైవేటు బస్సు సౌకర్యం గ్రామానికి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రైల్వే స్టేషన్ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
జాతీయ రహదారి, ప్రధాన జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉన్నాయి. జిల్లా రహదారి గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. రాష్ట్ర రహదారి గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది. గ్రామంలో తారు రోడ్లు, కంకర రోడ్లు, మట్టిరోడ్లూ ఉన్నాయి.
మార్కెటింగు, బ్యాంకింగు
గ్రామంలో వాణిజ్య బ్యాంకు (సిండికేట్ బ్యాంక్) ఉంది. గ్రామంలో స్వయం సహాయక బృందం, పౌర సరఫరాల కేంద్రం ఉన్నాయి. వ్యవసాయ పరపతి సంఘం గ్రామం నుండి 5 కి.మీ. లోపు దూరంలో ఉంది. రోజువారీ మార్కెట్, వారం వారం సంత గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉన్నాయి. ఏటీఎమ్, సహకార బ్యాంకు గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉన్నాయి. వ్యవసాయ మార్కెటింగ్ సొసైటీ గ్రామం నుండి 10 కి.మీ.కి పైబడిన దూరంలో ఉంది.
ఆరోగ్యం, పోషణ, వినోద సౌకర్యాలు
గ్రామంలో సమీకృత బాలల అభివృద్ధి పథకం, అంగన్ వాడీ కేంద్రం, ఇతర పోషకాహార కేంద్రాలు, ఆశా కార్యకర్త ఉన్నాయి. గ్రామంలో గ్రంథాలయం, పబ్లిక్ రీడింగ్ రూం ఉన్నాయి. గ్రామంలో వార్తాపత్రిక పంపిణీ జరుగుతుంది. శాసనసభ పోలింగ్ కేంద్రం, జనన మరణాల నమోదు కార్యాలయం ఉన్నాయి. ఆటల మైదానం గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది. సినిమా హాలు గ్రామం నుండి 5 నుండి 10 కి.మీ. దూరంలో ఉంది.
విద్యుత్తు
గ్రామంలో గృహావసరాల నిమిత్తం విద్యుత్ సరఫరా వ్యవస్థ ఉంది. రోజుకు 7 గంటల పాటు వ్యవసాయానికి, 20 గంటల పాటు వాణిజ్య అవసరాల కోసం కూడా విద్యుత్ సరఫరా చేస్తున్నారు.
భూమి వినియోగం
ముట్లూరులో భూ వినియోగం కింది విధంగా ఉంది:
వ్యవసాయేతర వినియోగంలో ఉన్న భూమి: 94 హెక్టార్లు
బంజరు భూమి: 2 హెక్టార్లు
నికరంగా విత్తిన భూమి: 1287 హెక్టార్లు
నీటి సౌకర్యం లేని భూమి: 271 హెక్టార్లు
వివిధ వనరుల నుండి సాగునీరు లభిస్తున్న భూమి: 1019 హెక్టార్లు
నీటిపారుదల సౌకర్యాలు
ముట్లూరులో వ్యవసాయానికి నీటి సరఫరా కింది వనరుల ద్వారా జరుగుతోంది.
కాలువలు: 1019 హెక్టార్లు
ఉత్పత్తి
ముట్లూరులో ఈ కింది వస్తువులు ఉత్పత్తి అవుతున్నాయి.
ప్రధాన పంటలు
వరి, ప్రత్తి, మిరప
పారిశ్రామిక ఉత్పత్తులు
బియ్యం
గ్రామములోని మౌలిక సదుపాయాలు
వైద్యసదుపాయం
ప్రాథమిక ఆరోగ్య కేంద్రం
దాసరి నారాయణరావు, రాజ్యసభ సభ్యులుగా ఉన్నప్పుడు, ఈ ప్రాథమిక ఆరోగ్యకేంద్రానికి, తన రాజ్యసభ నిధులనుండి ఐదు లక్షల రూపాయలను మంజూరుచేయడమేగాక, 2006లో ఈ కేంద్రం ప్రారంభోత్సవానికి ముఖ్య అతిధిగా విచ్చేసారు.
మల్లేశ్వరీ అంగనవాడీ కేంద్రం
గ్రామ పంచాయతీ
2013 జూలైలో ఈ గ్రామ పంచాయతీకి జరిగిన ఎన్నికలలో నేరెళ్ళ నాగరాజు, సర్పంచిగా ఎన్నికైనాడు.
గ్రామంలోని దర్శనీయ ప్రదేశములు/దేవాలయాలు
శ్రీ లక్ష్మీ చెన్నకేశవస్వామి ఆలయం.
శ్రీ గంగా పర్వతవర్ధనీ సమేత రామలింగేశ్వరస్వామి ఆలయం:- సహజంగా ఆలయాలు తూర్పు, ఉత్తర ద్వారాలతో నిర్మితమవుతవి. ఈ ఆలయం మాత్రం, పడమర ముఖద్వారంతో ఉండటం విశేషం. స్వామివారు పడమరవైపు తిరిగి ఉంటారు. ఈ ఆలయాన్ని త్రేతాయుగంలో శ్రీరాముడు నిర్మించినాడని చరిత్ర చెబుచున్నది. ఈ ఆలయానికి కార్తీకమాసంలో ఎక్కువమంది భక్తులు దర్శించుకుంటారు. [7]
శ్రీ లక్ష్మీ తిరుపతమ్మ తల్లి ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో, ప్రతి సంవత్సరం మాఘపౌర్ణమి రోజున అమ్మవారి కళ్యాణం జరుపుతారు. [5]
గ్రామదేవతలు శ్రీ అద్దంకమ్మ, శ్రీ తాళ్ళమ్మ అమ్మవార్ల ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో, 2014, జూన్-2వతేదీ మంగళవారం నుండి 3 రోజులపాటు, వార్షిక ఉత్సవ వేడుకలు నిర్వహించారు. మంగళవారం తెల్లవారుఝామునుండి, వేదపండితులు ప్రత్యేక పూజలు చేసారు. ఈ ఆలయంలో అద్దంకమ్మ, తాళ్ళమ్మ అమ్మవార్లను సుందరంగా అలంకరించారు. మహిళలు అమ్మవారిని ప్రత్యేకంగా అలంకరించారు. 4వ తేదీ గురువారం తెల్లవారుఝామున క్షీరాభిషేకం నిర్వహించారు. భక్తులు ఆలయం చుట్టూ ప్రదక్షిణలు చేసారు. మహిళలు ఆలయప్రాంగణంలో పొంగళ్ళువండి అమ్మవార్లకు నైవేద్యాలు సమర్పించారు. అనంతరం విచ్చేసిన భక్తులకు అన్నసంతర్పణ కార్యక్రమం నిర్వహించారు. గ్రామదేవతల కళ్యాణమండపం యాజమాన్యం సారథ్యంలో, ఈ మూడు రోజులూ, వివిధ సాంస్కృతిక కార్యక్రమాలు నిర్వహించారు. [8]
ఆర్యసమాజ మందిరం:- ఇక్కడ 2016, మే-6వ తెదీ శుక్రవారంనాడు 23వ వార్షికోత్సవం సంప్రదాయబద్ధంగా నిర్వహించారు. ఈ సందర్భంగా శాంతిహోమం నిర్వహించారు. [12]
శ్రీ బొట్టు పెరంటాళ్ళమ్మ తల్లి ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో అమ్మవారి వార్షిక జాతర మహోత్సవం, 2016, మే-8వ తేదీ ఆదివారంనాడు ఘనంగా నిర్వహించారు. అనంతరం అమ్మవారి గ్రామోత్సవం నిర్వహించారు. [13]
శ్రీ ఉయ్యూరువారి ఆలయం:- ఈ ఆలయంలో శ్రీ ప్రవలంబికా అమ్మవారి విగ్రహప్రతిష్ఠా కార్యక్రమం, 2017, ఫిబ్రవరి-19వతేదీ ఆదివారంనాడు కన్నులపండువగా నిర్వహించారు. ఈ సందర్భంగా ఆలయంలో ప్రత్యేకపూజలు నిర్వహించారు. అనంతరం విచ్చేసిన భక్తులకు అన్న సంతర్పణ నిర్వహించారు. [14]
శ్రీ అభయాంజనేయస్వామివారి ఆలయం:- ముట్లూరు గ్రామంలోని సీతగుండం చెరువుకట్టపై ఉన్న ఈ ఆలయంలో, శ్రీ అభయాంజనేయస్వమివారి విగ్రహ ప్రతిష్ఠా కార్యక్రమం, 2017, ఆగస్టు-13వతేదీ ఆదివారంనాడు వైభవంగా నిర్వహించారు. ఈ సందర్భంగా స్వామివారి గ్రామోత్సవం నిర్వహించారు. ఈ చెరువుకట్టపై సీతాదేవి పాదాలు చాలా సంవత్సరాల నుండి ఉంది. ఇక్కడే ఈ ఆలయ నిర్మాణం చేసారు. [16]
గ్రామములోని ప్రధాన వృత్తులు
ముట్లూరు వ్యవసాయాధారిత గ్రామం. ఇక్కడ మాగాణి సాగు 60%, మెట్ట సాగు 40% ఉంది.
గ్రామ ప్రముఖులు
ముట్లూరి తిరుపతిస్వామి , ప్రఖ్యాత మృదంగ (డోలు) విద్వాంసులు.
ఈ పాఠశాలలో 7వ తరగతి చదువుచున్న సుప్రియ అను విద్యార్థిని జాతీయస్థాయి త్రోబాల్ పోటీలకు ఎంపికైనది. ఈమె డిసెంబరు,2013లో మధ్యప్రదేశ్ లో జరుగు జాతీయస్థాయి పోటీలలో పాల్గొనబోవుచున్నది. ఇదే పాఠశాలలో 7వ తరగతి చదువుచున్న మానస అను విద్యార్థిని రాష్ట్రస్థాయి పోటీలకు ఎన్నికైనది. వీరిద్దరూ అండర్-14 విభాగంలో ఆడి, తమ ప్రతిభను ప్రదర్శించారు.
గ్రామ విశేషాలు
ఈ గ్రామములో ఒక శతాధిక వృద్ధురాలు ఉన్నారు. ఈమె 1907, మే నెల-28వ తేదీన జన్మించారు. ఈమె 2015, జూన్-6వ తేదీనాడు 108 సంవత్సరాల వయసులో, కాలంచేసారు. చివరి వరకు ఈమె తన పనులు తానే చేసుకునేవారు.
గణాంకాలు
2001 వ.సంవత్సరం జనాభా లెక్కల ప్రకారం జనాభా 8206, పురుషుల సంఖ్య 4095, మహిళలు 4111, నివాస గృహాలు 2235, విస్తీర్ణం 1385 హెక్టారులు
మూలాలు
వెలుపలి లింకులు
ఆంధ్రప్రదేశ్ సీఆర్డీఏ గ్రామాలు |
aadata iraanee mahaaraashtraku chendina biollywood cinma natudu. 2013 tv sho pradhaanamantrilo vipi menon paathralo natinchaadu. dharshaka-nirmaataa endhra kumar, biollywood nati arunhaa iraaneeki sodharudu. yahan main garh garh kheli, shya... phirr koyi high vento tv serialsloo kudaa natinchaadu.
jananam
aadata iraanee mahaaraashtraloni mumbailoo janminchaadu.
vyaktigata jeevitam
aadata iraanee bhaarya peruu dawn iraanee. viiriki anaida iraanee, araya iraanee aney iddharu kumartelu unnare.
natinchinavi
cinemalu
1978 - trushna
1986 - baaa bahn j
1988 - kasam
1988 - jhulm koo jala doongaa
1989 – nafrat ki aandhee
1990 – dil
1991 – swarg yahan narak yahan
1992 – biita
1992 – parda high parda
1993 - bajigarh
1993 – anari
1993 - jakhmo caa hisab
1993 - santan
1994 - khuddar
1995 - raza
1995 - nishana
1998 – pyar thoo hona hi thaa
1999 – anari nam. 1
1999 - badsha
1999 – huum apke dil mee rehate high
2002 - thum see accha cown high
2001 – chorie chorie chupke chupke
2006 – pyaare mohun
2007 – wellcome
2009 - dm: dhi fores
2013 – veek app india
2013 – rakt sheva rindan thoo saha darsakudiga
2015 - wellcome byaak
2016 – ekk kahaani juli kee
2022 - e thurs dee
television
khouf
kasauti zindagii ke
yahan main garh garh kheli
pradhanamantri
shya... phirr koyi high
vass
ekk prame kahaani
rang badalti odhaani
rakta sambandh
des mee nikla hoga chandh
lav naa mila dhi jodi
hare ckanch ki chudian
thum bin javoon kahan
jameen see asman thak
kahim dia jale kahim jiah
nagin
aasayaanaa
oormila
saat rahega allappuduu
apne paraye
cid
savadhan india
kaalanemigaa
akuri (webb siriis)
locke doun ki lav storei
durga – maathaa kee chaya
jaug jananie maa vaishno divi - kahaani maathaa raanee kee
sasural simar caa 2
moolaalu
bayati linkulu
jeevisthunna prajalu
Maharashtra vyaktulu
Maharashtra cinma natulu
hiindi cinma natulu |
పసుపులేటి కన్నాంబ, సుప్రసిద్ధ గాయని చలనచిత్ర నటీమణి.
పసుపులేటి రంగాజమ్మ, సుప్రసిద్ధ కవయిత్రి.
పసుపులేటి రమేష్ నాయుడు, సుప్రసిద్ధ తెలుగు సినిమా సంగీత దర్శకులు.
పసుపులేటి వెంకట్రావు, సుప్రసిద్ధ నాదస్వర విద్వాంసులు
పసుపులేటి సిద్దయ్య నాయుడు, సూళ్ళూరుపేట శాసనసభ నియోజకవర్గం ఎన్నికైన శాసనసభ సభ్యులు.
పసుపులేటి వెంకటరత్నం లేదా పి.వి.రత్నం, పత్రికారంగ ప్రముఖులు. |
డి వి మోహన కృష్ణ శాస్త్రీయ సంగీత విద్వాంసులు, గాయకులు, గురువులు, స్వరకర్త. శాస్త్రీయ, లలిత సంగీతంలో సమాన ప్రతిభను కలిగిన మోహన కృష్ణ, గత 40 ఏళ్ళుగా సంగీత ప్రపంచంలో ఎంతో కృషి చేశారు. ఎన్నో పాటలను, కృతులను పాడారు, రచించారు, స్వరపరిచారు. మోహన కృష్ణ, ఎన్నో సరికొత్త రాగాలను కూడా సృష్టించారు. దేశ విదేశాలలో సుమారు నాలుగు వేలకు పైగా గాత్ర కచేరీలను చేసి అనేక గౌరవాలు, సత్కారాలు, బిరుదులు, బహుమతులను అందుకున్నారు. భారతదేశమంతా పర్యటించి ఎందరో వాగ్గేయకారుల సంగీత ఉత్సవాల్లో కూడా పాల్గొన్నారు.
జీవిత విషయాలు
1962వ సంవత్సరం ఆగస్టు 3వ తేదీన మచిలీపట్నంలో కళాకారుల కుటుంబంలో శ్రీ మోహన కృష్ణ జన్మించారు. తండ్రి శ్రీ డి.బి.వి సుబ్రహ్మణ్యం, తల్లి శ్రీమతి కుసుమ. ప్రముఖ పౌరాణిక నటులు “నటరాజశేఖర” బిరుదాంకితులు శ్రీ కీ.శే. డి.వి. సుబ్బారావు గారికి మోహన కృష్ణ మనవడు. మోహన కృష్ణ పూర్తిపేరు దేవరకొండ వెంకట మోహన కృష్ణ.
మోహన కృష్ణ అమ్మమ్మ శ్రీమతి మల్లాది బాలవర్ధనమ్మ. ఆవిడ కూడా ఒక సంగీత కళాకారిణి. మోహన కృష్ణ సంగీత అభిలాషకు, అభివృద్ధికీ వారి అమ్మమ్మగారే స్ఫూర్తి అని ఆయన అంటారు.
సంగీత సాధన
సంగీత నేపథ్యం ఉన్న కుటుంబం కావడం వల్ల రేడియోలో సంగీతం వినడం ప్రారంభించిన నాటి నుండే సంగీతం పట్ల మోహన కృష్ణకు ఆసక్తి కలిగింది. అప్పటి ప్రసిద్ధ గాయకులందరినీ అనుకరిస్తూ మోహన కృష్ణ పాటలు పాడేవారు. మోహన కృష్ణ మచిలీపట్నంలోని సంగీత విద్వాన్ శ్రీ శిష్టు ప్రభాకర కృష్ణమూర్తి శాస్త్రి గారి నుండి కర్ణాటక శాస్త్రీయ సంగీతంలో ప్రాథమిక శిక్షణ పొందారు. ఆయనే రోజూ మోహన కృష్ణ ఇంటికి వచ్చి సంగీత పాఠం చెప్పేవారు. అటు స్కూలు పాఠాలు, ఇటు సంగీత పాఠాలు రెండూ శ్రద్దగానే నేర్చుకున్నారు మోహన కృష్ణ.
రోజూ కచేరీ కేసెట్లు వినడంకోసం తన తల్లిదండ్రులు ఒక టేప్ రికార్డరు కూడా కొని ఇవ్వటంతో "పద్మవిభూషణ్" డాక్టర్ మంగళంపల్లి బాలమురళి కృష్ణ గారి కచేరిలో రికార్డు చేసిన క్యాసెట్లను తొలిసారిగా వినటం జరిగింది. బాలమురళి కృష్ణ గారి గానంతో మోహనకృష్ణ మంత్రముగ్ధులు అయ్యారు. బాలమురళీ కృష్ణ గారి కచేరీలు ఏ రేడియో స్టేషన్ లో వచ్చినా దానిని రికార్డు చేయడమే పనిగా పెట్టుకునేవారు, మోహనకృష్ణ. బాలమురళి గారి పాడే తీరు, గానంలోని విలక్షణతను బాగా గమనించేవారు.
అలనాటి సినీ గాయని బి. వసంత గారు మోహన కృష్ణ కజిన్ కావడంతో, 1977లో ఒకసారి వాళ్ళ ఇంటికి వెళ్ళనపుడు వసంత గారి నాన్నగారు మోహన కృష్ణ గానం విని ఆనందించి, డా. మంగళంపల్లి బాలమురళికృష్ణ గారికి పరిచయం చేశారు. అ సమయంలో మోహన కృష్ణ, వారికి ఒక పాట పాడి వినిపించారు. అది మొదలు మోహనకృష్ణ బాలమురళి గారిని అప్పుడప్పుడూ కలుస్తూ చివరికి 1980లో వారి దగ్గర శిష్యుడిగా చేరి సంగీతాన్ని అభ్యసించడం మొదలుపెట్టారు. కర్ణాటక సంగీతంలోని 72 మేళకర్తలు, 35 తాళాలలో శిక్షణ పొందారు. డి వి మోహన కృష్ణ సద్గురు త్యాగరాజ గురుశిష్య పరంపరలో ఆరవ తరానికి చెందినవారు.
19 ఏళ్ళ వయసులో డిగ్రీ చివరి సంవత్సరం పరీక్షలు రాసే సమయానికి మోహన కృష్ణ కళ్ళకు కంజెక్టివైటిస్ వచ్చింది. అందువల్ల కేవలం వారం రోజుల్లోనే మోహన కృష్ణ చూపు చాలావరకు మందగించింది. క్రమంగా చూపు పోయింది. నాటి నించీ నేటి వరకూ కేవలం తనకున్న అపారమైన ధారణా శక్తితో ఎటువంటి పుస్తక సహాయం లేకుండా అనేక కృతులను పద్యాలను లలిత గీతాలను, భక్తి గీతాలను తాను నేర్చుకుని తన శిష్యులకు బోధిస్తున్నారు. ఆయన ఒక ఏకసంతాగ్రాహి. చదువు పూర్తిచేసి తన అమ్మమ్మతోపాటు మద్రాసుకు వెళ్ళి అక్కడ ఆరు నెలలు అద్దె ఇంట్లో ఉన్నారు మోహన కృష్ణ. తన అమ్మమ్మతో కలిసి ప్రతిరోజు సిటీ బస్సు ఎక్కి బాలమురళి కృష్ణ గారి దగ్గరికి వెళ్ళి శిక్షణ పొందేవారు. వారి ఇబ్బందిని గమనించిన బాలమురళి కృష్ణ గారు, మోహనకృష్ణకు తన ఇంటి పైన ఒక రూము ను కేటాయించి ఆరేళ్ళ పాటు ఆ ఇంట్లోనే ఉంచి సంగీతం నేర్పించారు.
తన గురువుగారైన బాలమురళి కృష్ణ గారి కీర్తనలు, సంగీత పాఠాలు, రికార్డింగుల తోటిదే ప్రపంచంగా మోహనకృష్ణ శిష్యజీవితం గడిచింది. తన గురువు గారికీ సహకారం అందిస్తూ అనేక కచేరీలలో పాల్గొన్నారు.
26 సంవత్సరాల వయసులో విజయవాడలోని ఆల్ ఇండియా రేడియోలో ఉద్యోగ బాధ్యతలు చేపట్టారు మోహనకృష్ణ. కొంతకాలం తరువాత హైదరాబాద్ బదిలీ అయ్యారు. హైదరాబాద్కు వచ్చిన తరువాత వృత్తిపరంగా ఎన్నో విజయాలను సాధించారు. ఉద్యోగంతోపాటు, ఎన్నో టీవీ ఛానల్స్కు కూడా పనిచేయడంతో బాగా పేరు వచ్చింది. ఆ కారణంగా సంగీతరంగంలో విస్తృతంగా పనిచేసే అవకాశాలు వచ్చాయి.
సంగీత ప్రస్థానం
1988 లో విజయవాడ ఆల్ ఇండియా రేడియోలో నిలయ విద్వాంసునిగా నియమితులయ్యారు. 1999 నుండి 2022 వరకు హైదరాబాద్ లోని ఆల్ ఇండియా రేడియోలో నిలయ విద్వాంసునిగా పని చేసిన మోహన కృష్ణ, 2022 ఆగష్టులో సెలక్షన్ గ్రేడ్ పోస్టులో పదవి విరమణ చేశారు.
కర్నాటక సంగీతంలో టాప్ గ్రేడ్ కళాకారునిగా గుర్తింపు పొంది, ఆల్ ఇండియా రేడియోలో సంగీత శిక్షణ కార్యక్రమాని కి ఒకప్పుడు శిష్యునిగా, తరువాత గురువుగా వ్యవహరిస్తున్నారు.
హైదరాబాదులోని ఆకాశవాణి వివిధ భారతిలో ప్రసారం చేయబడిన ‘సరిగమల సరాగాలు’ అనే కార్యక్రమానికి ప్రేక్షకుల నుండి పెద్ద ఎత్తున ప్రశంసలు అందుకున్నారు.
వృత్తిలో భాగంగా ఆల్ ఇండియా రేడియోలో ఎన్నో లలిత గీతాలకు, దేశభక్తి గీతాలకు, భక్తి రంజని కార్యక్రమాలకు సంగీతం అందించారు.
1997లో ఇండోనేషియాలో సంగీత కచేరీలు చేశారు.
2006 నవంబర్ నెలలో ప్రముఖ నేపధ్య గాయకులు డా. ఎస్పీ బాలసుబ్రమణ్యం గారితో కలిసి “స్వరరాగ సమ్మోహనం” అనే పేరుతో ఒక ప్రత్యేకమైన కాన్సెప్ట్ ప్రారంభించి ఆ కార్యక్రమాన్ని ఆరేళ్ళపాటు అప్రతిహతంగా కొనసాగించి శాస్త్రీయ సంగీతాన్ని, సినీ సంగీతాన్ని అనుసంధానం చేశారు.
2006వ సంవత్సరంలో అమెరికాలోని క్లీవ్ల్యాండ్, మేరీల్యాండ్, వాషింగ్టన్, చికాగో, అట్లాంటా, శాక్రిమెంటో, డల్లాస్లలో అనేక సంగీత కచేరీలు ఇచ్చారు.
తిరుపతి బ్రహ్మోత్సవం వేడుకలలో భాగంగా తిరుమలలో తిరుమల తిరుపతి దేవస్థానం నిర్వహించే సంగీత కచేరీలలో చాలా సంవత్సరాల నుండి క్రమం తప్పకుండా కచేరీలు చేస్తున్నారు.
తిరుమల తిరుపతి దేవస్థానం వారి శ్రీ వెంకటేశ్వర రికార్డింగ్ ప్రాజెక్ట్ లో భాగంగా 110 అన్నమాచార్య కీర్తనలను స్వరపరిచి, వాటిలో కొన్ని స్వయంగా ఆలపించటంతోపాటు ఆ ప్రాజెక్ట్ కమిటీకి గౌరవ సలహాదారులుగా ఉన్నారు.
హనుమ, మహిత, అపరాజిత మొదలైన వివిధ రాగాలను సృష్టించారు. వివిధ దేవతలపై మంగళ హారతులతో పాటు, 50 కి పైగా కృతులను రచించి వాటిని స్వర పరిచారు.
హైదరాబాద్లోని బ్లూ లోటస్ ఇన్ఫర్మేటిక్స్ అనే మ్యూజిక్ సాఫ్ట్వేర్ కంపెనీ అభివృద్ధి చేసిన బ్యూటీ ఆఫ్ కర్నాటిక్ మ్యూజిక్ (2 వాల్యూమ్లు), రాగ నిధి (3 సంపుటాలు) ప్రాజెక్టులకు సంగీత ఉపాధ్యాయులుగా సేవలను అందించారు.
ఔత్సాహిక గాయకులకు ఆన్లైన్, ఆఫ్లైన్లో సంగీతాన్ని బోధిస్తున్నారు. ఈయన దగ్గర సంగీతం నేర్చుకున్నవారు సంగీత ఉపాధ్యాయులుగా, సినీ గాయకులుగా, పరిశోధకులుగా, సంగీత పాఠశాలల నిర్వాహకులుగా సంగీతాన్ని ప్రచారం చేస్తున్నారు.
"మోహనరాగాలు" అనే పేరుతో యూట్యూబ్ ఛానెల్ను ప్రారంభించి దాని ద్వారా కర్ణాటక, లలిత, భక్తి సంగీతానికి సంబంధించిన 300 వరకు వీడియోలను తయారుచేసి భావితరాలకు అందిస్తున్నారు.
అవార్డులు
1980లో కర్ణాటక శాస్త్రీయ సంగీతం జాతీయ స్థాయి రేడియో పోటీలలో మొదటి బహుమతి అందుకున్నారు.
కేంద్ర ప్రభుత్వంచే స్కాలర్ షిప్ పొంది, రెండు సంవత్సరాలు (1982, 1983) తన గురువు బాలమురళీకృష్ణ గారి ఆధ్వర్యంలో రెండేళ్లు శిక్షణ పొందారు.
1989లో విజయవాడలోని టాలెంట్ అకాడమీ ద్వారా సంవత్సరపు ఉత్తమ సంగీతకారుడిగా సత్కారం అందుకున్నారు.
1994లో విజయవాడలోని జే సీ క్లబ్ నుండి అత్యుత్తమ సంగీత విద్వాంసుడు అవార్డును గెలుచుకున్నారు.
1995లో ఆంధ్రప్రదేశ్ మాజీ ముఖ్యమంత్రి శ్రీ నందమూరి తారక రామారావు గారి స్మారకార్థం ‘కళానీరాజనం’ అవార్డుతో సత్కారం పొందారు.
1996లో భగవాన్ శ్రీ సత్య సాయి బాబా సన్నిధిలో ప్రదర్శన చేసి ఆయన ఆశీస్సులు పొందారు.
2004లో నవరాత్రి ఉత్సవాల సందర్భంగా హైదరాబాద్లోని దుండిగల్లోని శ్రీశ్రీశ్రీ గణపతి సచ్చిదానంద స్వామీజీ ఆశ్రమంలో నాద సేవ చేసి, ఆయన నుండి “స్వర్ణకంకణం”అందుకున్నారు.
2004లో సంగీత నృత్యోత్సవాల సందర్భంగా చెన్నైలోని వీపంచి సంస్థ నుండి శ్రీ పారుపల్లి రామకృష్ణయ్య పంతులు స్మారక పురస్కారంతో సత్కారం అందుకున్నారు.
2005 డిసెంబర్ లో చైతన్య ఆర్ట్ థియేటర్స్ నిర్వహించిన కార్యక్రమంలో ప్రముఖ నేపథ్య గాయకుడు శ్రీ ఎస్.పి. బాలసుబ్రహ్మణ్యం గారి నుండి జీవిత సాఫల్య పురస్కారం పొందారు.
2006 జనవరిలో శ్రీరామ గానసభ, నల్లకుంట, హైదరాబాద్ వారిచే “మధురగానసుధానిధి” బిరుదుతో సత్కరించారు.
2006 ఫిబ్రవరిలో ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం "లలిత సంగీత విశారద" బిరుదుతో సత్కరించింది.
కంచి పీఠానికి చెందిన శ్రీ శ్రీ శ్రీ కంచి పరమాచార్య ఆయనను 2009లో ఆస్థాన విద్వాన్గా నియమించారు.
2009 డిసెంబర్ లో, మాజీ ప్రధానమంత్రి శ్రీ పి.వి. నరసింహారావు జ్ఞాపకార్ధం, మోహన కృష్ణకి “సంగీత సుధా నిధి” బిరుదును ప్రదానం చేశారు.
2009లో ఈటివిలో ప్రసారమైన “బ్లాక్” పేరుతో రెండు సిరీస్ల ద్వారా, అనేక మంది దృష్టిలోపం ఉన్న వర్ధమాన సంగీతకారుల జీవితాల్లో వెలుగులు నింపే అవకాశం ఆయనకు లభించింది. ఆ కార్యక్రమం టీవీ ప్రేక్షకులను, సంగీత ప్రియులను ఆకట్టుకుంది.
2016లో ఆంధ్రప్రదేశ్ ప్రభుత్వం ఆయనను ‘కళారత్న’ హంస పురస్కారంతో సత్కరించింది.
పొట్టి శ్రీరాములు తెలుగు విశ్వవిద్యాలయం, హైదరాబాద్ నుండి కర్ణాటక సంగీత రంగంలో ఆయన చేసిన సేవలకు 2019 వ సంవత్సరానికి గాను ప్రతిభ పురస్కారం లభించింది.
2022 ఆగష్టు 3నమోహన కృష్ణ షష్టిపూర్తి సందర్భంగా ఆయన శిష్య ప్రశిష్యులు ఆయనకు ఘన సన్మానం చేశారు.
మూలాలు
బాహ్య లింకులు
మోహన కృష్ణ స్వరపరచిన పాటలు
మోహన కృష్ణ యూట్యూబ్ ఛానల్ 'మోహనరాగాలు'
యూట్యూబ్ లో మోహన కృష్ణకు సంబంధించిన ఇంటర్వ్యూలు, కచేరీలు
జీవిస్తున్న ప్రజలు
1962 జననాలు |
sanapa, Anantapur jalla, atmakuru mandalaaniki chendina gramam.
idi Mandla kendramaina atmakuru nundi 19 ki. mee. dooram loanu, sameepa pattanhamaina Anantapur nundi 16 ki. mee. dooramloonuu Pali. 2011 bhartiya janaganhana ganamkala prakaaram yea gramam 1029 illatho, 4087 janaabhaatho 3654 hectarlalo vistarimchi Pali. gramamlo magavari sanka 2125, aadavari sanka 1962. scheduled kulala sanka 466 Dum scheduled thegala sanka 30. gramam yokka janaganhana lokeshan kood 594962.pinn kood: 515751.
vidyaa soukaryalu
gramamlo ooka praivetu balabadi Pali. prabhutva praadhimika paatasaalalu muudu, praivetu praadhimika paatasaala okati, prabhutva praathamikonnatha paatasaalalu remdu , prabhutva maadhyamika paatasaala okati unnayi. sameepa juunior kalaasaala, prabhutva aarts / science degrey kalaasaala, inginiiring kalaasaala, sameepa vydya kalaasaala, maenejimentu kalaasaala, polytechnic, aniyata vidyaa kendram, divyangula pratyeka paatasaalalu anantapuramlonu, sameepa vrutthi vidyaa sikshnha paatasaala aatmakuuruloonu, unnayi.
vydya saukaryam
prabhutva vydya saukaryam
sanapalo unna ooka praadhimika aaroogya vupa kendramlo daaktarlu laeru. muguru paaraamedikal sibbandi unnare. sameepa saamaajika aaroogya kendram, praadhimika aaroogya kendram, maathaa sisu samrakshana kendram, ti. b vaidyasaala gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi. alopathy asupatri, pratyaamnaaya aushadha asupatri, dispensory, pashu vaidyasaala, samchaara vydya shaala, kutumba sankshaema kendram gramam nundi 10 ki.mee. kante ekuva dooramlo unnayi.
praivetu vydya saukaryam
gramamlo 7 praivetu vydya soukaryaalunnaayi. embibies kakunda itara degrees chadivin daaktarlu muguru, degrey laeni daaktarlu naluguru unnare.
thaagu neee
gramamlo kulaayila dwara shuddi cheyani neee sarafara avtondi. gramamlo edaadi podugunaa chetipampula dwara neee andutundi. borubavula dwara kudaa edaadi podugunaa neee andutundi. cheruvu dwara gramaniki taguneeru labisthundhi.
paarisudhyam
gramamlo muruguneeti paarudala vyvasta ledhu. muruguneetini neerugaa jalavanarulloki vadulutunnaaru. gramamlo sampuurnha paarishudhya pathakam amalavutondi. saamaajika marugudoddi saukaryam ledhu. intintikii tirigi vyarthaalanu sekarinche vyvasta ledhu. saamaajika biogyas utpaadaka vyvasta ledhu. chettanu veedhula pakkane paarabostaaru.
samaachara, ravaanhaa soukaryalu
sanapalo postaphysu saukaryam, sab postaphysu saukaryam unnayi. poest und telegraf aphisu gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. laand Jalor telephony, piblic fone aphisu, mobile fone modalaina soukaryalu unnayi. internet kefe / common seva kendram, praivetu korier gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. gramaniki sameepa praantaala nundi prabhutva ravaanhaa samshtha buses thiruguthunnai. sameepa gramala nundi auto saukaryam kudaa Pali. vyavasaayam koraku vaadenduku gramamlo tracterlunnayi. praivetu baasu saukaryam, railway steshion modalainavi gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. pradhaana jalla rahadari, jalla rahadari gramam gunda potunnayi. rashtra rahadari gramam nundi 5 ki.mee. lopu dooramlo Pali. jaateeya rahadari gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. gramamlo tharu roadlu, kankara roadlu, mattirodloo unnayi.
marketingu, byaankingu
gramamlo swayam sahaayaka brundam, pouura sarapharaala kendram unnayi. atm, vaanijya banku, sahakara banku, vyavasaya parapati sangham gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi. roejuvaarii maarket, vaaram vaaram Bazar, vyavasaya marcheting sociiety gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
aaroogyam, poeshanha, vinoda soukaryalu
gramamlo sameekruta baalala abhivruddhi pathakam, angan vaadii kendram, itara poshakaahaara kendralu, aashaa karyakartha unnayi. gramamlo vaarthapathrika pampinhii jarudutundhi. assembli poling steshion, janana maranala namoodhu kaaryaalayam unnayi. aatala maidanam gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo Pali. cinma halu, granthaalayam, piblic reading ruum gramam nundi 10 ki.mee.ki paibadina dooramlo unnayi.
vidyuttu
gramamlo gruhaavasaraala nimitham vidyut sarafara vyvasta Pali. rojuku 7 gantala paatu vyavasaayaaniki, 14 gantala paatu vaanijya avsarala choose kudaa vidyut sarafara chesthunnaaru.
bhuumii viniyogam
sanapalo bhu viniyogam kindhi vidhamgaa Pali:
adivi: 813 hectares
vyavasaayetara viniyogamlo unna bhuumii: 391 hectares
vyavasaayam sagani, banjaru bhuumii: 261 hectares
saswata pachika pranthalu, itara metha bhuumii: 280 hectares
saagulo laeni bhoomullo beedu bhoomulu kanivi: 92 hectares
banjaru bhuumii: 111 hectares
nikaramgaa vittina bhuumii: 1701 hectares
neeti saukaryam laeni bhuumii: 1762 hectares
vividha vanarula nundi saguniru labhistunna bhuumii: 142 hectares
neetipaarudala soukaryalu
sanapalo vyavasaayaaniki neeti sarafara kindhi vanarula dwara jargutondhi.
baavulu/boru baavulu: 142 hectares
utpatthi
sanapalo yea kindhi vastuvulu utpatthi avtunnayi.
pradhaana pantalu
vari, verusanaga, kandi
moolaalu
velupali lankelu |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.