messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArturas Paulauskas alustas sellest, et rääkis Leedu ja Eesti ühiselt minevikust. Just pede Bi Bendro. Tapa. 10 aasta eest võitlesid meie riikide kodanikud ühiste jõududega õlgõla kõrval pikisilmi oodatud iseseisvuse taastamise nimel. Kui eesmärk sai tõeliseks, tuli muutuste aeg uue demokraatliku küpsuse rajamise aeg, mis kestab siiani. Uus poliitikute põlvkond valis reformid nii kultuurimajanduse kui ka poliitika valdkonnas. Asuti kaitsma inimõigusi, avaneti vaba turumajanduseelistele, vabale valikule ja vaba konkurentsiõigustele kõigis eluvaldkondades. Kuid rääkides uuendustest, tahan ütelda, et on asju, mis Leedus 10 iseseisvust jooksul praktiliselt ei ole muutunud. See on meie taotlus võimalikult kiiresti integreeruda lääneriikide kogukonda. Välispoliitika oli on see valdkond, mis on muutunud kõige vähem, sõltumata sellest, kuidas muutus poliitiliste jõudude vahekord. Eelmise aasta oktoobris toimunud demokraatlikud valimised kinnitasid veel kord, et kõik Leedu poliitilised jõud on meelestatud selliselt. Leedu strateegilised prioriteedid ei tohi muutuda. Me soovime saada NATO liikmeks ja taotleme integratsiooni Euroopa Liitu. Varsti tähistame meie riikide kõige traagilisema sündmuse esimeste massiliste küüditamiste kuuekümnendat aastapäeva. See märkis nõukogude okupatsiooni algust meie riikides. Seetõttu ärgitab meie ühine kurb kogemus meid võimalikult tihedale koostööle, et sellised sündmused tulevikus mitte iial ei korduks. Selles protsessis on väga tähtis parlamentaarne koostöö, mis silmnähtavalt mõjutab ka meie riikide valitsuste seisukohti. Eelmisel nädalal ühine balti assamblee ja Põhjamaade nõukogu istung Riias ning Vilniuses äsja lõppenud NATO parlamentaarassamblee sessioon demonstreerisid sellise koostöö tähtsust. Erandlikuks sündmuseks peangi Vilniuses korralda NATO parlamentaarassamblee sessiooni. Olen täiesti veendunud, et see aitas balti riike astuda veel ühe sammu edasi meie ühise eesmärgi NATO liikmelisuse suunas. Balti riikide ühised sammud on väga tähtis tegur ka Läänemere regiooni julgeoleku ja stabiilsuse kindlustamisel. Iga riik eraldi me seda ellu ei vii, aga kõik koos saame olla uhked mitte ainult tugevnevate sidemete üle kaitsekoostöö valdkonnas ja edukalt teostatavate ühiste militaarprojektide üle vaid ka edusammude üle aktiivsema kaubanduse, kasvava investorite huvi ja kultuurivahetuse näol.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus esines Leedu parlamendi esimees Arturas Paulauskas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKoostöölepingu sõlmimise raames külastas täna Kohtla-Järvel osaühingu arma tehast säästlike autotooteid valmistava global Fillipi omanik eongho Bang, kes ei nähtu ka rahule. Sain kinnitust, et selles tehases on väga sobivad tingimused selleks, et alustada elektribusside kokkupanemist. Metallitöödega tegelev ettevõte loodab korea suurinvesteeringu toel oma töötajate arvu mitmekordistada, räägib arma OÜ esindaja Kalvo Salmus. Kuna tehas ise asub Ida-Virumaal, siis meil on iga töökoht on tähtis ja praeguse projekti raames ma pakun, et kuskil 200 töökohta oleks praegu, et aktiivne. Lisaks uute töökohtade loomisele peaks investeering arendama ka piirkonna ettevõtlust, räägib EASi välisinvesteeringute keskuse investor konsultant Toomas Meltsas. See on väga huvitav projekt, sest sellist tööstusharu pole Eestis varem olnud ja ta aitab ellu viia Euroopa rohepöörde nii-öelda eesmärke. Ja kui nüüd mõelda edasi, siis selle tööstusharu ümber annab kasvatada väärtusahelaid näiteks elektrimootorite tootmist, juhtmeköidikute tootmist kuni erinevate osadeni välja, mis bussiehituses vaja läheb. Millal esimesed elektribussid ahtmetehasest välja vuravad, pole veel täpselt teada oma lootust est rääkis Sarma OÜ tootmis ja arendusjuht Juri Vladimirov. Kõik esialgsed lepingud juba tehtud, et nüüd jääbki taha, et hakata tootma ja joonised kõik ära lõpule viia, kinnitada ütleme nii, et kui tuleb selline juba valmis eksemplar, mis läheb töösse ja see juhtub see aasta, siis ma olen kindel, et ma olen väga rahul sellega. Lisaks elektribusside raamide tootmisele ja busside komplekteerimisele planeeritakse Eesti ja Korea ettevõtte koostöös rajada tulevikus Ida-Virumaale ka akude valmistamise tehas, räägib Sarma OÜ esindaja Kalvo Salmus. Meil on ka praegu läbirääkimised akutehase ja akude komplekteerimised ja kõik vajaminevad asjad ja selle välisinvesteeringu maht on väga märkimisväärne, et see ületab 500 miljoni piiri. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõuna-Korea ettevõte Global Phillips plaanib Eestisse üle poole miljardi euro suurust investeeringut, mille toel hakatakse Ida-Virumaal tootma ja komplekteerima Euroopa turule mõeldud elektribusse. Kokkuleppe sõlmimisel saab tööd 200 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu laekub tulumaks kohaliku omavalitsuse, kuhu inimene on rahvastikuregistris oma elukoha määranud. Elukohta vaadatakse aasta alguse seisuga ja kogu aasta jooksul laekub tulumaks vastavasse omavalitsusse. Maaeluministri. Arvo Alleri idee tähendaks aga seda, et kui inimene elab ja toimetab näiteks septembrist maikuu lõpuni Tartu linnas laekub nende kuude eest inimese maksutulu Tartu linna eelarvesse. Kui aga perioodil juunist augusti lõpuni viibib inimene hoopiski oma suvekodus Elva vallas, saab nimetatud perioodi eest inimene ise otsustada, kas ja kui suure osa võiks saada maksutulust suvekuudel. Hoopiski Elva vald jätkab minister Arvo Aller. Praegu saab märkida rahvastikuregistris omale kaks elukohta, et kui ta on teise elukoha pannud, siis on oleks tal tulevikus võimalus oma maksusid jagada lähtuvalt sellest, et kui ta kasutab selle teise nõndanimetatud elukoha teenuseid on ta siis vesi, kanalisatsioon, samamoodi elektritaristu, samamoodi teed ja muud teenused. Siiski on eeltoodud praegu idee ja ühtegi konkreetsemat sammu või poliitilist kokkulepet selles suunas Alleri sõnul tehtud ei ole. Seesuguse võimaluse loomine eeldab nii uute IT-süsteemide arendamist, seadusemuudatusi kui ka kohalike omavalitsuste kaasamist süsteemi väljatöötamisse. Me oleme jah rääkinud sellest idee tasandil rahandusministriga kindlasti ei saa juhtuma see nüüd järgmise aasta jooksul, et see on vaja ka poliitilist kokkulepet oluliselt ning me peame vaatama eelarve raames, kuidas neid muudatusi sisse viia, see tähendab kindlasti ka põhjalikku selgitamist omavalitsustele, kus inimene praegu maksab 100 protsenti maksusid, et noh, eks me anname endale aru, et siin on kahepoolselt üks, kes hakkavad tööd tegema selleks, et inimesi endale saada ja teised, kes tööd, et inimesed jääksid nende juurde nimekirja, et see maksude jaotamine ei tekitaks olukorda, kus omavalitsused kaotaksid sellest Eesti rahvusringhäälingule antud kirjalikus kommentaaris ütleb rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku, et isiku elukohajärgne tulumaksu laekumine ei ole tehniline küsimus vaid põhimõtte süteline teema, sest praegu toimub kohaliku elu korraldamine õigussuhtel üks inimene, üks omavalitsus, kahte omavalitsuste tulumaksu laekumine tõstataks nii mõnegi küsimuse. Näiteks kas isik peab saama kohaliku ja teenuseid mõlemast omavalitsusest või kas isikul tekiks siis valimisõigus kahes omavalitsuses.",
"role": "user"
},
{
"content": "Maaeluminister Arvo Aller esitas oma nägemuse sellest, kuidas inimesi maale elama meelitada ja samal ajal kasvatada omavalitsuste maksutulu baasi. Ministri plaan näeb ette, et tulevikus võiks inimese maksutulu laekuda sellesse kohalikku omavalitsusse, kus ta ka päriselt parasjagu elab.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKui üldjuhul ravitakse haigeid ikka nende kodulinnas, siis juba eile toodi Tallinnast Tartusse neli patsienti. Tartu Ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juhi Joel Starkovi sõnul tuuakse patsiendid üle, kui Tallinna haiglates täita peituvad voodid 85 kuni 90 protsendi ulatuses. Meil on praegu vabu voodikohti üks kümme-viisteist, mis puudutab tavaosakonna taset, noh, üldse kogu Lõuna-Eestis on voodifondist 75 protsenti kasutuses, Põhja-Eestis oli see protsent hommikul 80 85 vahel. Starkov lisab, et tõenäoliselt ei jagu ka neil varsti vabu voodikohti. Noh, siis tuleb veel Covid 19-le ettenähtud voodikohtade arvu suurendada, see on juba järgmine valmisoleku tase, see on üle vabariigilised. Terviseameti otsused, siis lakkab igasugune plaaniline statsionaarse ravi kaheks kuuks. Tartu kiirabi juht Veronika Reinhart kinnitab, et kiirabi tavapärane töö häiritud ei ole. Tallinnast sõidutavad haigeid vabatahtlikud töötajad, kes teevad lisavalveid. Hetkel on meil selline kokkulepe, et Tartusse tuuakse värskeid patsiente või siis uusi patsiente, kes on pöördunud Tallinna haiglate emodesse ja kelle jaoks hetkel seal ei ole piisavalt voodikoha ressurssi. Aga täna on tulnud ka Tallinna poolt infot, et, et võimalik, et nende haigestumine hakkabki langema ja, ja nende kuna nad on ka ise voodikohti juurde teinud, et, et siis võimalik, et seda vajadust kauaks ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hommikuse seisuga oli haiglaravil 698 inimest ehk kuus rohkem kui päev varem. Põhja regiooni koroonahaigeid ravitakse nüüd ka Tartu Ülikooli Kliinikumis ja teistes lõuna meditsiinistaabi haiglates. Kaks Tartu Kiirabi lisabrigaadi toovad kolmest Tallinna suurhaiglast ravile kuni kaheksa patsienti päevas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuni riigis kehtestatud eriolukorrani valmistas Sillamäel filtermaterjale tootev tehno kõrvaltegevusena 500 sertifitseeritud kaitsemaski päevas. Praeguseks on päevatoodang tõusnud 10000 respiraatorini, räägib sil Tehno nõukogu esimees Rai Karapetjan. Viimaste läbirääkimiste põhjal, mis meil riigiasutustega on olnud, on nad valmis ostma kogu selle koguse ja palju rohkemgi. Praegu on meil hullud päevad, kuid see on ju töö ja me teeme kõik selleks, et saaksime tööt ada. Maksimumvõimsusel. Tänu riigiga sõlmitud lepingule on SFil Tehnol plaanis töötukassa abiga käivitada teine vahetus ehk lisandub umbes 70 töökohta. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anniki Teelahk ütles, et sellisel hulgal töötajate leidmine on reaalne, sest neil on praegu arvel üle 7000 töötu. Kusagil 50 pluss inimest tundub juba täna sobivat me kõikide nende klientidega kindlasti räägime läbi ja juba esmaspäeval tõenäoliselt anname, siis teeme selle nii-öelda personaliotsingu tulemuse tööandjale teada. Jaekaubanduses on lisaks kaitsemaskidele puudus ka desinfitseerimisvahenditest, mida Eestis toodab kaks ettevõtet valitsuses eriolukorra ajal selle teemaga tegeleva Jaak Aabi sõnul on valitsus vajaduse korral valmis ka erimeetmeid kasutusele võtma. Minu mure on apteegid, et kui hulgimüüjad suudavad nende kahe tootjaga kokku leppida ja turumajandus toimib ja tuuakse nad apteegis letile, siis ei pea erakorralisi meetmeid rakendama. Noh, põhimõtteliselt on jah. On võimalik minna kuni ekspordikeeluni välja. Isikukaitsevahenditega Sillamäe respiraatorite tootjaga on riik lihtsalt teinud selle lepingu, et kõik tuleb Eestisse. Seal, me ei pea mingeid rohkem meetmeid kasutama. Kuigi Sillamäe kaitsemaskide tehasel on leping riigiga pooleks aastaks, on töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anniki teelohu arvates tõenäoline, et selles valdkonnas jätkub tööd kauemaks, sest riigid saavad aru, kui oluline on strateegiliste varude omamine. Me esimest korda oleme sellises situatsioonis ja tõenäoliselt me õpime sellest, et selline varu peaks meil olemas olema ja kõikides riikides, et seepärast ma usun, et selle valdkonna tööd jätkuvad ka tulevikus. Sillamäelt raadiouudistele Räne Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Sillamäel asuv Eesti ainus sertifitseeritud kaitsemaskide tehas on valmis tööle võtma kuni 70 inimest, et kahekordistada toodangut. Riigiga sõlmitud lepingu järgi jääb toodang ainult Eestisse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nÜks on siis tegevuskuludest kokkuhoid, mis siis kõikidele ministeeriumitele esialgse plaani järgi oli umbes kaheksa protsenti, keskkonnaministeeriumile tähendab see suurusjärk umbes 70 miljonit krooni aastas, see on kindlasti üks võimalus, seda ka teeme. Ja siis täiendavat kokkuhoiuvõimalused muidugi ministeeriumi enda investeeringutest ja kust on võimalik teha Euroopa Liidu rahadest, mis, mis tulevad ka läbi riigieelarve keskkonnaministeeriumi eelarvesse, neid loomulikult keegi vähendada ei taha ja, ja ei soovi ja vastupidi, me peame sinna ka tagama oma osaluse. Millised olulisemad investeeringud tegemata jäävad, millest võib-olla kahju on kõige rohkem? Mis on ministeeriumi enda investeeringute poole pealt, siis on muidugi maa-ameti arhiiviehitus on siin tõsise löögi all, mida on aastaid muidugi kavandatud ja mis on ütlemata vajalik, aga aga vaatame, kuidas me sellega nüüd hakkama saame, nii et see, tema, see on ilmselt kõige mahukam ja siis on, mida me tahame ikkagi peame ära lõpetama, on, on keskkonnateenistuse hoone räpinas, kus on tegelikult ju pool asja juba valmis ja, ja nukker oleks teda siis niimoodi nüüd nagu ripakile jätta, et aga ka sealt võib teatud lõikeid tulla, need on kaks suuremat asja, ülejäänud on väiksemad pluss siis pluss siis ka mitmesugused uuringute rahad ja seirete rahad ja millest tuleb siis loobuda? Mis selliste investeeringute ärajäämine tulevikus tuua võib? Noh, eks need investeeringud on ju kõik kavandatud vaatega tulevikku, ega neid teisiti polegi kavandatud, see on selge, et, et nad tagasilöögi tekitavad. Aga, aga, aga loomulikult, kui me neid valikuid teeme, siis, siis tuleb valida ikkagi neid, mis on vähem valusad. Et loomulikult see tulevikus oma mõju avaldab ja kas või need uuringud, mis siis jäävad keskkonnauuringud ja mis siis rahapuuduse tõttu ütleme, tegemata jäävad järgmisel aastal ega siin meile ju tegelikult neid vajalikke teadmisi ju sugugi juurde ei anna, et me jääme selle võrra ikkagi vaesemaks. Muidugi. Mis see rahandusministeeriumi piirmäär teie ministeeriumil oli? See number, mis siis esitati juba aprillis ju mitteametlikult küll see on 335 miljonit, täna me oleme siis ikkagi samas seisus, nii et ega, ega vahepeal palju arutelusid on küll olnud, aga, aga olukord on ikka sama.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minister Jaanus Tamkivi eelarvekärbetest keskkonnaministeeriumis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMina ise ütlesin viis aastat tagasi, et võtan endale vastutuse, et Eesti kunstiakadeemia ruumi programm laheneks kunstiavalikkuse toel võrdlemisi kiiresti ja sellisel moel mis on meile kõige kasulikum. Täna võin öelda, et me oleme eesmärgile üpris lähedal, aga muidugi ei tulnud otsused kergelt ja nad ei tulnud kiiresti. Mis siis on viie aasta pärast viie aasta pärast, aastal 2015 on kunstiakadeemia kõige erilisema atmosfääriga konkurentsivõimeline ja akadeemiliselt nähtav ülikool Eestis ja Euroopa kõrgharidusruumis. Selle eelduseks on on mitmed protsessid, millega me oleme alustanud, seesama avatud, atraktiivne, uus ja kaasaegne õppekeskkond, uuenenud õppekavad, interdistsiplinaarsus, rahvusvahelistumine, mis ei ole meie koolis ka eesmärk omaette vaid on iga tegevussuuna lahutamatu komponent. Mina näen, et läbi rahvusvaheliste õppekavade ja valikainete palju suurem võimalus, et Eesti noored jäävad siia kodumaale õppima, alustavad oma õpinguid Eesti kunstiakadeemias ja et välisüliõpilastel on suurem huvi tulla meile õppima, aga samas üllatav, kui see ka ei ole, olen ma kindel, et kõik see aitab kaasa tegelikult eestikeelse kõrgharidusruumi tugevdamisele. Mis on kunstiakadeemia kõige suurem puudus praegu? Avalikkuse ees ei tooma puudusi kunagi välja, see lihtsalt on minu põhimõte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Kunstiakadeemia rektoriks valiti taas Signe Kivi. Üks ülesandeid on uue maja ehitus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa päeval ehk täna pidi olema see tähtaeg, mis hetkeks Euroopa Liidu Vene naftaembargo pidi jõustuma. Terve eelmise nädala pidasid liikmesriigid tihedaid läbirääkimisi, ent endale seatud eesmärgini ei jõutud. Otsustati, et märgilisusest on tähtsam see, et kuues sanktsioonide pakett saaks sisukas ja mõjus. Naftaembargo kehtestamisel on peamiseks probleemiks Ungari, kes pole etteantud tähtaegadega nõus. Kui teised riigid peale Ungari ja Slovakkia peavad vene naftast loobuma selle aastaga, siis neile anti aasta pikendust. Mõlemad riigid soovisid veel kahte aastat. Kui Slovakkia nõustus veel teatud kompromissiga pärast pikki läbirääkimisi, siis Ungari peaminister Viktor Orban mitte. Reedel võrdles ta Vene nafta pooleteise aasta jooksul loobumist kui tuumapommiga riigimajandusele. Ka pühapäeval kinnitas Ungari valitsus üle, et nad pole praeguse diiliga nõus. Seepärast jäi üürikeseks ka eile keskpäeval kogunenud Euroopa Liidu riikide suursaadikute kohtumine, kus otsustati sanktsioonide paketi tekstiga edasi tööd teha. Uuesti kogunevad nad ilmselt täna või homme, ent tõesti siis, kui tekst kõigile sobib. Kuid ega Budapesti pole ainukene, kes sõrgu vastu ajab. Probleeme on ka osadel Vahemeremaadel, mille majandus toetub. Laevandusele peaks praeguse sanktsioonide paketiga keelu alla minema ka Vene naftatransport Euroopa Liidu alustel. See peaks päriselus märkimisväärselt raskendama selle vedamist mujale maailmasse, kuid selline keeld lööks tugevasti ka Kreeka, Malta ja Küprose majanduse. Eriti raske on see just Küprosele, mis juba varasemate pangandussanktsioonide ga paljust loobunud on. Samas ütlevad läbirääkimisi pidavad inimesed, et üldjoontes on kõik sama meelt ning kokkulepe peaks siiski lähipäevadel tulema. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liidu riigid pidasid terve eelmise nädala läbirääkimisi Vene naftaembargo kehtestamiseks. Ent pühapäeval kogunenud riikide suursaadikutel tuli nentida, et kokkulepe seisab endiselt Ungari taga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu kesklinna restoran München kaotas pandeemia tipphetkel pea 80 protsenti käibest. Nüüd ütleb saksa köögile keskenduva restorani omanik Andres Maripuu. Oleks nagu patt viriseda, et sellest kevadest ja nüüd viimaste piirangute mahavõtmisest on ikkagi, on, on täiesti uus ajastu, võttes siin viimaseid tulemusi aprillikuu ja nüüd kaks aastat ära jäänud maamess sellist käivet meie oma ajaloo jooksul näinud ei ole. Aprill tuli käibelt pea poole võrra edukam kui sama aeg enne pandeemiat. Kui mitmed restoranid püsisid elus just tänu toidu kojuveole siis Müncheni jaoks ei olnud see nii edukas. Kuigi maripuu proovis isegi menüüd muuta, siis nendib ta tagantjärele, et ega ikka snitslit hamburgeri vahele panna ei saa. Ütleme ausalt, et see meie puhul ei ei töötanud, et ikkagi see põhi, meie valik, snitslid ja, ja vorstid ja seakoodid ja sellised asjad olid ikkagi on, on tänapäevani, mis on nagu top 10. ütleme seal ikkagi, mida tellitakse. Aprill oli edukas ka restoranide grupile sevenand Sons räägib nende tegevjuht Martin Sõgel. Selle ilma ja kõigega on koos selline täielik uus hingamine, me kõik oleme kergendatult. Inimesed naeratavad, inimesed on õnnelikud ja me saame neile pakkuda veel lisaks sellele seda kõike, mida me siin teeme. Gruppi kuuluvad näiteks kolm tilli ja restoran Pepes. Sõgel ütleb, et nemad vedasid oma restoranide toitu koju ka ise. Nii ei pea maksma kullerteenustele vahendustasu, mis võib restoranipidajate sõnul olla 15 protsenti kuni kolmandik toiduhinnast. Rekordõhtu oli äkki 146 sõitu esimese koroona ajal, mis on ju tegelikult praktiliselt, mis tähendab 146 nagu nii-öelda lauda või klienti, kes sul külas käis, tellimus, mis tegelikult on isegi suurem arv kui see, mis meil võib-olla reede õhtul majja tuleks. Pooled kliendid tulid siiski kullerteenuste nagu Bolt ja Wolt kaudu. Kuigi restorani pidajad ütlevad, et kojuvedude hulk on vähenenud, siis volt Baltikumi juhi Liis Ristali sõnul kasvab nende teenuse populaarsus sellele vaatamata. Tellimuste arv on meil endiselt kasvutrendis, kasv on natukene aeglustunud võrreldes nüüd talvekuudega, aga see on ka kevade tulekul normaalne, et reeglina, kui ilmad lähevad ilusamaks ja, ja õues saab natukene grillida ja, ja mõnusam on juba restorani jalutada või kohvikus istuda, et siis meil ka alati kasvunumbrid vähenevad. Restoranid helistavad kliente teenindada kohapeal, sõgel selgitab, et teenuse kvaliteet on parem, kui klient saab istuda restoranilaua taha ja einestada nii nagu kokku on toidutaldrikule serveerinud. Kui praegu läheb seega restoranidel hästi, muretseb sõgel, et sügisel võib kõik korduda. Kuna täiskasvanutest on veel veerand vaktsineerimata. Puhtstatistiliselt ju 30 protsenti eestlastest restorani külastada ei saanud, kes ei olnud ennast nõus vaktsineerima ühtedel või teistel põhjustel ehk siis seal oli näha tegelikult ka ikkagi 30 täpselt nagu suhteliselt üks ühele, 30 protsendilist käibelangust tänu sellele, et kõik inimesed ei saa käia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka on jätkuvalt populaarsed kullerteenused.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPoola valitsuse julgeolekukoordinaator ütles, et Poolasse tungitakse praegu jõuga sisse ja et midagi nii ulatuslikku pole varem juhtunud. Üksikasjalikke teateid piiril praegu pole, mis seal siis õieti toimub? Kas on tegemist Vene-Valgevene liitriigi ühise hübriidsõjaga, nagu mõned vaatlejad ütlevad, et Venemaa saadab sõdureid Ukraina vastu ja Valgevene immigrante Poolasse? Tõepoolest, ma näen seoseid pingete kasvu üle Ukraina suunal, mis puudutab Venemaa tegevust seal ja loomulikult Lukašenko ei tegutse üksinda, ka siin on täiesti ilmne Venemaa tugi, sest tegemist on ju juba mitmendat kuud kestva hübriidrünnakuga Euroopa Liidu liikmesriikide vastu, kes on samal ajal ka NATO liikmesriigid ja tegelikult see, mida me näeme nüüd praegu nendel tundidel toimuvad siis Leedu-Poola ja Valgevene piirinurgas seal kronost piiride suunas on kogutud kokku Valgevene sõjaväe poolt sadu. Võimalik, et ka tuhandeid migrante Valgevenes. Vähemalt hetkel on üle 10000 Lähis-Idast pärit migrandi, kes siis ootavad ülepääsu Euroopasse. Siiani on juulist alates olnud Need piiriületuskatsed illegaalsed ju sellised 10 20 liikmeliste gruppide kaudu aga sellist massiivset piirile suunatud rahvahulka me näeme täna esimest korda. Kes seda peatama peaks või kes seda võiks peatada, mis seal toimub? Eks Euroopa Liit ennekõike oma liitlaste ja partneritega, ka Ameerika Ühendriigid peavad olema valmis praegu kiirelt reageerima, ennekõike survestama neid riike, kuskohast Lukas rahvusvahelist inimkaubanduskette, kasutades võimalike eriteenistuste tegevust, kuidas migrante Valgevenesse kohale toovad Iraak, Süüria, no siin on praegu informatsioon, et talvise lennugraafiku alusel peaks Minskis iga nädal maanduma 55 lendu Lähis-Idas, ehk siis viivitamatult peaks tegelikult Euroopa Liit kasutama oma nii-öelda piiravate meetmete jõudu nende lennukompaniide suhtes, aga ka turismiorganisatsioonide suhtes, kes aitavad kaasa sellele hübriidrünnakule, mis Euroopa Liidu vastu praegu Poola piiril toimub. Mis lähiajal edasi saab kõige ohtlikum, mis piiril võib juhtuda lisaks siis sellele, et tõesti, et massiliselt suunatakse õnnetuid Inimkaubanduse ohvreid Euroopa Liidu piiri suunas võivad üles öelda näiteks Valgevene piirivalvurite või sõjaväe närvid. Nemad on ju seal piiril täisrelvastuses ja igasugune provokatsioon pingestunud olukorras on äärmiselt ohtlik, nii et see siin on hästi tähtis, et nii Eesti, Läti, Leedu, Poola kui ka siis partnerid nii Euroopa Liidu tasandil kui NATOs praegu viivitamatult peaksid konsultatsioone, kuidas selle pingestunud olukorraga hakkama saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valgevene-Poola piiril püüavad tuhanded inimesed pääseda Poolasse. Immigrante juhatavad Poola piiri suunas Valgevene julgeolekujõud. Sotsiaalmeedias on piirilt arvukalt videosid postitatud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus võitis hääletuse 516 poolthäälega 39 vastu. See aga ei tähenda, et parlamendi liikmed selle otsusega rahul olnuks. Igaühel on oma punased jooned, kuid seekord suruti need alla. Peaminister ütles parlamendi liikmetele, et koroonanakatumis tõusu ohjeldamiseks on vaja karantiini kuid vastased hoiatasid, et see hävitab ettevõtteid ja elusid. Samas hoiatatakse ka, et praegune haiguste laine võib jätkudes haiglad üle koormata. Briti haiglad suudavad vastu võtta kuni 20000 Covidi patsienti, enne kui muud teenused näiteks plaanilised operatsioonid selle tõttu kannataks. Praegu on koroona patsiente 10000. Niisiis on läinud keskööst suletud pubid, spordisaalid ja kõik mitte hädavajalikud poed ja teenused. Koolid jäävad lahti. Karantiin kehtib neli nädalat teise detsembrini ja siis otsustatakse järgmised sammud. Kolmetunnise arutelu käigus väitsid konservatiivid, et alles kaks nädalat tagasi sisse viidud astmelisele reeglite süsteemile pole antud võimalust tulemusi näidata. Endine peaminister Teresa May ütles, et Liverpool on tõestanud, et juhtumite arv langeb. Liverpool on üks kõige hullema koroonaviiruse nakatumismääraga linnasid ühendkuningriigis. Seal aga testitakse nüüd viiruse suhtes kõiki inimesi, isegi kui neil sümptomid puuduvad. Programmi on plaanis laiendada tervele riigile. Parlamendile näis eile õhtul, et Johnson tahab täielikku lukustamist pigem oma poliitika toetuseks, kui et see põhineks kindlatel arvudel ja analüüsil ja ega korralikke analüüse polegi. Kohati näis eile, et ministrid on seda vaidlust kaotamas. Siiski tegi konservatiivist parlamendi liige usratkani ettepaneku, et toetab praegu valitsust, kuid järgmistest plaanidest peab see 28 päeva ette teatama. Šoti rahvuspartei hääletusel ei osalenud. Šotimaal jõustus esmaspäeval uus viietasandiline piirangute süsteem. Boris Johnson ütles, et riigi sulgemine pole küll see, mida soovinuks näha, aga inimeste eludega ei saa riskida. Terviseminister Mat Hancock ütles, et tavapärastel aegadel oleks need meetmed mõeldamatud, kuid ajad ei ole tavalised. Leiborist. Kistarmer kutsus peaministrit üles kasutama seda nelja nädalat selleks, et välja mõelda midagi paremat juhuks, kui see süsteem ei tööta. Starmer uuris ka, kas karantiin lõpeb isegi siis, kui nakatumist arv tõuseb ikka veel. Sel juhul oleks hullus minna tagasi varasema süsteemi juurde. Peaministri küsitlemisel süüdistas Starmer Johnsoni valitsust ka teadlaste nõuannete ignoreerimises.",
"role": "user"
},
{
"content": "Briti parlament toetas eile õhtul nelja nädala pikkust koroonakarantiini. Uus kord hakkas kehtima läinud keskööl.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEestis on umbes 2000 aktiivset käsitöölist, nende põhiväljund on suvised laadad ja messid. Isegi kui juulis augustis mingid üritused lubatakse, ei ole need tuhandetele. Küsin MTÜ Tallinna käsitöömessijuhilt Madis Medrilt, kas alternatiivseid variante ei ole? No põhimõtteliselt ongi peaaegu, et, et nagu võimatu, ütleme nii, et kui sinu põhitegevus on käsitöö ja sa oled arvestanud, et sa müüd järgmised kuus kuud oma käsitööd laatadel, mis on viimased kaks kuud nüüd keelatud olnud, siis ma kujutan ette, et neid alternatiive tegelikult ei, ei olegi ja kui nad ongi, siis nad on, võib olla maksimaalselt 10 protsenti sellest mahust, mida pakub laada tegevus. Kas üks alternatiiv, kui sellest 10-st protsendist rääkida, võib-olla veebikaubandus? Kindlasti on see ka veebikaubandus, me oleme nüüd ise Tallinna käsitöömessi siin kuu aega veebis teinud ja võin öelda, et ta justkui näitab, et need käsitöölised on olemas, nad on elus, nad tahavad kaubelda, aga, aga reaalselt Nende taga olev nõndanimetatud tehing ehk müük tegelikult neid tehingud on ikkagi väga väiksed, minimaalsed, nii et sealt ei teeni raha, sealt ei teeni kasumit. Milles asi on, veebikaubandus õitseb, ma ei tea mida iganes, ostetakse hulgaliselt, et käsitööni nagu ei ole veel see nõudlus jõudnud. No põhimõtteliselt on tegemist sama efektiga nagu turismitööstus, et et käsitöö on see ala, mida tullakse kohale, mis on teatud mõttes niisugune emotsioonikaup, sa tuled, sa näed sa suhted kauplejaga, käsitöölisega sa kaupled ja sa teed selle ostu, nii et ta on osa nagu niisugusest igapäevategevusest, mõnes mõttes on ta ka niisugune meelelahutusaja veetmine, kui ütleme, suveniiripoed kannatavad nüüd 100 protsenti selle all, et ei ole turiste, siis käsitöölised jäävad sinna suhteliselt samasse kategooriasse. Kuna käsitöö siiski on mõnes mõttes seotud ka nagu Eesti oma majandusega, siis see löök ei ole nüüd nii hull, kui on näiteks suveniiritööstuses, aga see löök on, on suht suhteliselt sama karm. No ilmselt meil väga optimistlikul noodi lõpetada ei õnnestu, et mis meil tulevikus või millele tulevikus loota. No esimene asi muidugi on see, et et läheksid piirid lahti, inimesed kaotaksid selle hirmu. Ja, ja ikkagi, et et valitsus suhtuks meisse ka kui Eesti majanduse ühte ossa ja aitaks meil ikkagi elama jääda ja, ja neid leevendusi tuleks ikkagi maha võtta ja kergendada. Vastasel juhul meil sureb välja siin mitte ainult käsitöö, vaid väga palju asju, muud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmed käsitöölaadad jäävad sellel aastal ära. Käsitöökaupu ostetakse veebi kaudu vähe ning suviste laatade ärajäämine on käsitöölistele suur hoop.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAinar Ruussaar tunnistas, et laual oli ka töökavandeid, mis olid kallimad ja odavamad kui vastu võetud neli miljonit. Kas see raha ka venekeelse kanali loomiseks tuleb, selgub riigieelarve kolmandal lugemisel Riigikogus. Ruussaar rõhutas, et tegemist pole propagandakanaliga ja konkureerida Venemaa rahastatud suurte telekanalitega ei plaanitagi, millist kava saab siis teha nelja miljoni euroga. ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaar Selle eest saab 20 tundi nädalas oma toodetud programmi. Selle eest saab hankeprogrammi, mis on osaliselt häälega dubleeritud, vene keelde, osaliselt tiitritega. Selle eest saab kordussaateid. See on ikkagi suures osas parimal vaadatavusajal hommikul ja õhtuti. Täiemahuline televisioon. Venekeelne telekanal loob sisu, aga see peegeldub ka internetis ja on järelvaadatav ning see on Ruussaare sõnutsi oluline väärtus. Kanali eesmärk on rääkida sellest, kuidas elatakse Eestis. Ühtlasi on see kanal täiendav võimalus keeleõppe lõks ka eestikeelsele konnale. Tehnilise baasi tarvis on vaja eraldi investeeringuid, meeskonna leidmiseks korraldatakse konkurss. Ainar Ruussaar. Eestis elab üle 300000 vene keelt kõneleva inimese. Kas 300000 vene keelt kõneleva inimese seast ei ole võimalik leida säravaid tarku, asjalikke arvamusliidreid, mina näen probleemi praegu pigem selles ja, ja selle loodava vene kanali. Ma ei ütle telekanali, vaid kanali võimalust ka selles, et minu meelest venekeelsetel inimestel on see probleem, et nende arvamus ei kõla, neil ei ole auditooriumi, neil ei ole platvormi, neil ei ole kohta, kus oma mõtteid väljendada. Ma arvan, et see on, see on üks selle loodava loodava kanali väärtusi. Selle kanali sisu teevad venekeelsed ajakirjanikud toimetavad venekeelsed ajakirjanikud, kellel on hea vene keel kes tunnevad vene kultuuri ja kes elavad Euroopa liidus. See ei ole propaganda kanal, mina propagandakanalit juhtima ei hakka. Lasnamäel läbi viidud tänavaküsitlus näitas, et seda kanalit on vaja. Loomulikult on vaja, sest siin elavad vene keelt rääkivad Eesti inimesed. Seda on vaja eelkõige noortele, et nad paremini lõimuksid Eesti ühiskonda vaja muusikasaateid, poliitikasaateid, eesti keeles tõlgitud huumorisaateid, et me paremini mõistaks nalju kultuuri ja läheneks ka üksteisele paremini. Kõik sõltub sisust, kui sisu on seal avalikult russofoobne, läheb minu arvates asi veelgi halvemaks ja kanali vaadatavus on siis null. Venelastel oleks see suureks abiks, aga ka paljud eestlased soovivad seda näha. Seal võiks olla kõike, mis huvitav, viimased uudised ja kõik see, mis meie riigis ja pealinnas sünnib. Kõike sooviks teada saada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis toetuse rahvusringhäälingu venekeelse telekanali loomisele.Kanali maksumuseks kujuneb umbes neli miljonit eurot aastas. Tõnu Karjatse usutles ERR-i juhatuse liiget Ainar Ruussaart.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEesti kroonide sendid kogutakse, kokku, tuuakse keskpanka Pangatähed, kontrollime üle ja pärast seda me siin Eesti pangas hävitame vastav masin, mis siis selle pangatähe lõikab peeniseks tükkideks. Müntidega on asi mõnevõrra keerulisem. Mündid kaaluvad palju, münte on ringluses hästi palju, aga põhimõtteline skeem, samasugune, me kogume nad kokku siis Eesti territooriumil me loeme need mündid üle. Me deformeerime, need mündid, me laseme läbi nad ühest niisugust erilisest valtsaparaadist, vääname need mündid kõveraks või pressime nad nii-öelda lapikuks ja pärast seda rahvusvahelise enampakkumise läbi me müüme need maha, et väga suure tõenäosusega nendest valmistatakse jälle ka tulevikus münte. Kas see paberrahapudi, mis järele jääb, kas see kõduneb looduses või või mis tast edasi saab? Ta kõduneb, aga mitte väga kiiresti, see, nagu te ütlesite, paberraha pudi, see ei ole väga täpne, see pangatäht, mida rahvakeeli kutsutakse paberrahas, see on tegelikult 100 protsenti puuvill. Ta on erilisel kombel töödeldud ja pressitud puuvill. Nii et selle tõttu on tegemist orgaanilise tootega ja ta tõepoolest looduses hävineb. Aga, aga tema hävinemine võtab aega, nii et tegelikult praegusel hetkel seda pangatähest järelejäävat puru või prahti tegelikult kasutatakse sooja tootmisel, nii et põletat Kas need eurosendid on samast materjalist, mis meie praegused sendid selles mõttes, et kas põhimõtteliselt võiks kasutada meie vanusente eurode tootmiseks? Jah, osa Eesti münte on valmistatud sulamist nimega Nordic Cold spetsiaalselt rahaks välja mõeldud metallisula ja osa euromünte mitte kõik osa euromünte on on samast metallist, nii et teoorias jah, võib nendest valmistada tulevikus jälle uuesti münditoorikuid ja münditoorikutest siis vermida mündid. Kui kaua see hävitamine siis aega võtab? 9,4 miljardi väärtuses on meil sularaha üldse ringluses ja sellest jämedalt 98 protsenti moodustavad pangatähed pangatähtedest enamik tuleb tagasi, arvestades nende väärtust, müntide niisugune hajuvus on ilmselt palju suurem ja, ja tagasituleku protsent selle võrra siis väiksem, aga müntide puhul keskeltläbi rehkendame siin kuskil 500 600 tonni müntidega, mis tuleb üle lugeda ja siis deformeerida ja pangatähtede puhul on tegemist kümnete miljonite pangatähtedega. Kui ma seda seda töömahtu üritaks iseloomustada, siis me oleme planeerinud selleks pangatähtede nii-öelda hävitamise perioodiks ülelugemise hävitamise perioodiks maksimaalselt kaks aastat, sest et noh, muud tööd tuleb ka teha, eks selline periood ja kulub kogu selle olemasoleva koguse hävitamiseks Eesti pangas väga suur töö.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome Rahapajas hakatakse tootma Eesti euromünte. Kokku vermitakse neid ligi 200 miljonit.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMilline saab elu olema pärast koroonapandeemia teist lainet, see on küsimus, mille käes vaevlevad mitmed Euroopa riigijuhid. Kui Eesti on alles teise laine tipus või seda saavutamas, siis mitmed Euroopa riigid on meist mitu nädalat või lausa kuu aega ees. Näiteks Prantsusmaal sulges riigi juba peaaegu neli nädalat tagasi. See on oodatult ka edu toonud, sest eilne koroonaviirusesse nakatunute arv oli võrrelduna tipupäevaga ligi 20 korda väiksem. Seetõttu ootavad ka prantslased juba kannatamatult, et oleks taas võimalik kohalikes kohvikutes ja restoranides üheskoos aega veeta. Seni üleriigilise karmi korra kehtestanud suurriikidest on Prantsusmaa nüüd esimene, kes sellest olukorrast välja hakkab tulema. Esimese lainega võrreldes teadmises, et kui elu jälle liiga lõdvaks läheb, siis tuleb ka järgmine laine kindlasti. Eile õhtul riigi poole pöördunud president Emmanuel Makroon ütles et riik peab tegema kõik selleks, et kolmandat lainet ja riigi sulgemist vältida. Tema plaan näeb ette, et esimesest detsembrist alates hakkavad reeglid samm-sammult lõdvenema. Seejuures on ta vältinud sõna taasavamine, et liigset entusiasmi tagasi hoida. Esmalt lubatakse Prantsusmaal taas avada poed, mis ei ole nii-öelda eluks vajalikud. Seejuures peavad need poed jälgima hügieeni eeskirju piinliku täpsusega. Seejärel lubatakse inimestel enne jõule taas reisima hakata. Seni on Prantsusmaa piiranud lisaks rahvusvahelisele turismile ka reisimist riigi sees. Kolmas reeglite õgvendamine toimub ilmselt juba jaanuari alguses, kuid see sõltub juba epidemioloogilisest pildist oma kolmeastmelise kavaga. Inglismaa jaoks on välja tulnud ka ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson. Seal algab reeglite lõdvendamine Prantsusmaalt päev hiljem ehk teisel detsembril. Johnsoni kavas pannakse suur rõhk masstestimise võimekuse suurendamisele, et võimalikult palju nakatunuid kohe karantiini panna ja viiruse levikut peatada. Avamiskavasid on ka teistes riikides kevadel koroonaviirusega kõige valusamalt pihta saanud Itaalia on raskustes ka nüüd. Eile teatati seal pandeemia päevase surnute arvu rekordist 853 inimest 24 tunni jooksul. Seetõttu on antud ka soovitus pidada jõule vaid lähemas pereringis. Samas on peaminister Jusepe konte öelnud, et ta kaalub madala nakatumisega piirkondades 10 päevane jõule poodide avamist. Kõige äraootavamal seisukohal on suurriikidest ilmselt sakslased, kes novembri algusest on teinud nii-öelda lahjat versiooni riigi sulgemisest. See on tinginud ka olukorra, kus nakatunute arv on stabiliseerunud, kuid mitte langenud. Seetõttu on ka näiteks Baierimaa peaminister Margus Sööder öelnud, et piirangud kestavad veel mitu nädalat. Sööderi väitel võivad teatud reegliõendused tulla kõne alla jõulude puhul, kuid aastavahetusel ei toimu ühtegi avalikku pidustust ega ilutulestikku. Euroopa Liidu riikidest on hetkel seis kõige hullem Luksemburgis, kus nakatumisnäitaja on 1284. Parim on seis Soomes nakatumisnäitajaga 73. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Koroonapandeemia teise laine peatas Euroopa suurriikides jälle ühiskonna sulgemine. Mitmed neist on sel nädalal teinud avalikuks plaani kuidas riiki taas avama hakata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJuuste kerge Leedu aktsent Baltimaid äratanud laulu juures on see, mis täna siin Vilniuses südame soojaks tegi. Peaminister Andrus Ansip vastas aga samaga. Meil Eestis öeldi 20 aastat tagasi veendunud, ükskord me võidame niikuinii, kõneles ta leedukeelses tervituses. Nüüd lisame, et iseseisvuse me võitsime ning ei kaota enam kunagi, see on praeguse Euroopa kreedo. Peaministri kinnitusel eksivad neid, kes vaatavad vaid nostalgilise, tollase balti kehti ühtsuse poole, sest koostööd on kahtlemata rohkem kui enne sõda. Ma pean kõige suuremaks enne sõja aegsete riigijuhtide Eesti, Läti ja Leedu juhtide peaks seda omavahel, ei tehtud piisavalt koostööd, praegune koostöö on olnud väga hea Eesti, Läti ja Leedu vahel. Ma usun, et kui me toetame 11 ka järgmise 20 aasta jooksul, siis need 20 aastat saavad olema edukad. Peaministrid kirjutasid täna alla niinimetatud balti paktile, kus kinnitavad balti keti suurt tähtsust maailma ajaloos. Samuti toetavad nad algatus kuulutada tänane kuupäev natsismi ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks. Venemaa on taolise algatuse hukka mõistnud, kuid võõrustaja Leedu peaministri Andreus Kubiliuse sõnul ei ole see suunatud Venemaa vastu. Ma arvan, et saabub aeg, mil ka Venemaa mõistab, et ajalugu on ühine. Ajaloolised ohvrid olid nii traagilised, et praegu ei tasu mängida neil mingeid poliitilisi mänge Vilniuses. Se jõudis täna ka Tallinnast eile varahommikul startinud vabadustuli, mida anti balti keti tee peale jäänud asulates üle kohalikele omavalitsustele. Kui ka rahvast väga palju polnudki ja päris balti keti tunnet ei tekkinud, ei tähenda see balti assamblee asepresidendi Trivimi Velliste sõnul midagi. No kui Balti keti aastapäev hakkas kätte jõudma, siis küsisid paljud inimesed, et kas seda ketti võiks uuesti teha ja enamik vastased, see ei ole võimalik, seda ei saa teha, loomulikult ei saa seda teha kunagisel kujul, aga üllatav on olnud see väga meeldivalt üllatav, et neid kette on teekonnal olnud igal pool, nad on 100 meetri pikkused või 50 meetrise või ka veel pikemad, natukene, aga nad on väga spontaansed ja on tunda, et inimestele läheb see balti ühtsus korda, küll. Peaministrid avasid täna Leedu seimis aastapäeva puhul ka balti ketti meenutava fotonäituse Kristel Paris Vilnius.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti kett 20. Balti riikide peaministrid kirjutasid Vilniuses alla ühisdeklaratsioonile, milles tervitasid algatust muuta 23. august natsismi ja kommunismiohvrite mälestuspäevaks. Balti keti 20. aastapäeva puhul kinnitati, et vaid omavaheline koostöö aitab vältida tulevikus maailma ümberkorraldusi uute MRP-de näol.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeeleavaldajad on portlandi kesklinna tänavatel olnud üle 50 päeva alates mustanahalise George Floydi surmast. Osad neist on olnud rahumeelsed, teised vägivaldsed. Viimase paari nädala jooksul on pinged aga kasvanud, eriti kõrgeks. Kohalikud ametnikud süüdistavad selles president Donald Trumpi, kes otsustas rahutuste leevendamiseks portlandi saata föderaalsed julgeolekujõud, portlandi, linnapea Tead, Willer. Meil on praegu föderaaljõud tänavatel, kes veelgi kasvatavad pingeid ja tekitavad kahju portlandi elanikele. See ei ole Ameerika, mida tahame. See ei ole portland, mida tahame. Kus on föderaaljõudude tegevuse läbipaistvus, millise käsu alusel nad tegutsevad, missuguseid vahistamisi nad korraldavad ja miks räägib oregoni osariigi justiitsminister Ellen Rosen, blum. Need föderaalametid tegutsevad igasuguse läbipaistvuseta ja peaaegu kõigi osariigi juhtide tahtevastaselt. Kolm-neli või viis julgeolekuametnikku hüppavad öösel välja märgistamata sõidukitest, haaravad inimesi tänavalt ja suruvad nad kaubikutesse. Nädalavahetusel süütasid meeleavaldajad põlema Portlandi politsei ametiühingu hoone. Samuti üritasid nad läbi tungida kohaliku föderaalkohtu ümber paigutatud tarast. Sisejulgeolekuministri Jad Wuli sõnul on administratsiooni kohustus kaitsta valitsushooneid. Me ei vaja osariikide, linnapeade või kuberneride kutset, et teha oma tööd. Me kavatseme seda teha vaatamata sellele, kas nad tahavad meid sinna või mitte. USA president Donald Trump. Need ei ole meeleavaldajad, inimesed ütlevad, et need on meeleavaldajad. Need inimesed on anarhistid. Need on inimesed, kes vihkavad meie riiki ja me ei luba sellel jätkuda. Trumpi sõnul kavatseb ta saata föderaaljõud ka teistesse linnadesse. Me vaatame ka Chicago ja New Yorgi poole, vaadake, mis toimub. Kõiki neid kohti juhivad demokraadid, eriti liberaalsed demokraadid. Neid juhivad põhimõtteliselt vasakäärmuslased. Veel kord Oregoni osariigi justiitsministri Ellen Rosenblum. Ma arvan, et see on alates tipust poliitiliselt motiveeritud. Ma arvan, et meie president põhimõtteliselt proovib kõike, et leida probleem, mis aitab tal novembris valimised võita. Rosenblum kaebas sisejulgeolekuministeeriumi koos mitme teise valitsusasutustega kohtusse, sest tema hinnangul on nad Oregoni elanikke kinni pidades kasutanud ebaseaduslikult jõudu ja rikkunud kodanikuõigusi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "Trump kasutaks föderaaljõudusid Portlandi meeleavalduste kiuste ka mujal. Oregoni osariigi suurimas linnas Portlandis on viimaste nädalate jooksul teravnenud politseivägivalla vastu meelt avaldavate elanike ja föderaaljõudude vahelised kokkupõrked. Kohalikud ametnikud nõuavad, et valitsus kutsuks eriüksused tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nJa nüüd on meil otsestuudios Ivari Padar, sotsiaaldemokraatide liider. No olete peomeeleolus? No ei ole põhjust mitte olla, et suur tänu eesti rahvale, kes on meid usaldanud Kuidas hindade ütleme niimoodi, et kui ma nüüd olen kriitik ja ütlen, et rahvas ei tulnud valima ja, ja need olid ainult Toomas Hendrik Ilvese valimised ja ja sotsiaaldemokraatidel endal nagu pole eriti mingit panust selles ja üldse, see oli kõik juhus. Eks ta päris nii ei ole, et ütleme niimoodi, et küll need komponentide hulga on siin, miks see täpselt niimoodi läks, et vaieldamatult on oluline oluline siin Toomas Hendrik Ilves kui isiksus ja kui, kui kompetentne poliitik teiselt poolt on selge, et, et on ka Eesti ühiskonnas selliseid selline murdeline aeg minu meelest ja tänane päev on küllalt oluline päev, kus, kus, kus minu meelest väärtushinnangud. Eesti rahval on hakanud mõnevõrra demokraatlikuks minema, ma kardan. Vaatame nüüd neid tulemusi praegu siis viimase seisuga, kui noh, ütleme ainult kaks jaoskonda on lugemata sotsiaaldemokraadid 85000 häält, Keskerakond 40, Reformierakond, Isamaa 24, rahvaliit 18, Res Publica 15000 üksikkandidaadid seejuures 13000, no seal mõned tuhanded ka teistel erakondadel siis juhivad kaks opositsioonierakonda Reformierak. Ja Res Publica kaks koalitsioonierakonda parlamendierakondadest kõige lõpus ma ei hakka neid nii kiiresti kokku liitma, aga päris masendav ülekaal tõenäoliselt ikkagi ei saa öelda, et rahvas ei tulnud valima ja kõik need toetajad jäid koju. Seda räägivad kaotajad alati. Nojah, et selles suhtes, kes oskab nüüd ütelda, et kellel siis toetajad koju jäid ja kellele siis vastalised kodu jäid, need on alati need spekulatsioonid, et igal juhul tänasel juhul on faktid, on meie ees, nii nagu valimistulemused on ja ja nüüd ma saan aru, et välja on jäänud siis rahvaliit ja Res Publica jah, ja, ja millel ei ole nagu midagi, väga imestada selles suhtes, et Res Publica puhul võib-olla natukene natuke rohkem, aga, aga, aga rahvaliidu puhul ju see sõnum ikka ei läinud kohale. Tundub, et rahvaliit mõne mõnes mõttes on korranud võib-olla neid vigu, mis, mis meie tegime kunagi oma varasemas poliitikas. No ütleme nii, et ega tegelikult rahvaliidu valimiskampaania ei olnud ka väga aktiivne ja noh, keskerakonnale ei olnud ka nii aktiivne, nagu ta eelmine kord on olnud ja tegelikult ka sotsiaaldemokraatidel tänavareklaam väga aktiivne ei olnud, võrreldes nende suurte Res Publica plakatitega, teil oli rohkem tele peale rõhku rõhumine ja raadio. Ja isegi selle tele ja raadiopeal puhul me olime ju küllaltki tagasihoidlikult midagi, ei ole ütelda, et selles suhtes me oleme olnud väga optimaalsed, võib ütelda oma, me ei ole eelarvega üle pingutanud ja ja, ja, ja lihtsalt meil on ka, meil on ka selline kogemus juba, kuidas tulla optimaalsete vahenditega toime. Et ilma liigsete liigsete kulutusteta. Nii et jah, et mul on ainult, et tänada seda kampaaniameeskonda. Me ei ole endale tellinud mingit PA firmasid ega ühtegi ühtegi hiromanti oma kampaaniat tegema. Me oleme teinud seda ma kampaaniat omaenda mõistusega, omaenda peaga ja, ja see on olnud ka õige. Kuidas need tulemused nüüd mõjutavad erakonna poliitikat, sisepoliitikat, erakonna poliitikat tervikuna, kas te teete mõned korrektuurid, kas see aitab midagi nagu suunata? Ei no vaieldamatult on, on ju tegemist väga positiivse sõnumiga meie erakonna seisukohalt ja eks siis selge, et, et meie sõnum on, on muutunud rohkem kuuldavaks ja ja, ja, ja Eesti inimeste hinnangud on muutunud aja jooksul, et kui me võtame, siis ikkagi pooleteise aastaga on valitsuserakond ennast küllalt masendavalt maha mänginud, kui niimoodi ütelda, et see on, mida mõtelda. Teie nimi on. Siin kolmas olete juba öelnud või õieti mitte. Olete öelnud, ütlesite meile eelmises intervjuus, et teie ei plaani minna, kes on järgmine, teate? Ei teagi praegu päris täpselt, kes see on selles suhtes, mina olen ka enne valimisi välja ütelnud väga selgelt ja ausalt oma seisukoha, et mina erakonna esimehena loomulikult toon oma erakonnale hääli, aga, aga iga iga king sai peaaegu oma liistude juurde. On veel inimesed, kes on sobivad olema europarlamendis ajama euroarlamendis Eesti asja on inimesed, kes peavad siin kodusel kapsamaal oma töö ära tegema ja minu asi on, on arendada erakonda ja seista erakonna eest ja sellest No need inimesed, kes praegu siin need kuus inimest. Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Ivari Padar, Siiri Oviir, Toomas Savi, tunne väldaga elab. Te enda kohta ütlesite, aga ülejäänud jätavad mulje meeskonnast, kes on suutelised koos tegutsema. Aga kui kogu seda eurovaidlust hinnata, mis te arvate, kas see oleks midagi muutnud, kui oleks sattunud sinna just nimelt mingite nii-öelda äärmuste esindajad? Ma arvan võib-olla küll, et selles suhtes, et kui ma vaatan praegu seda potentsiaalset seltskonda, kes läheb, läheb europarlamenti, siis mina usun nende inimeste koostöövõimesse. Aga ma ei taha nimesid nimetada, aga, aga mõnede siis nüüd küllalt äärmuslike inimeste, nagu lisandumine sinna sellesse seltskonda oleks, poleks Eesti rahvale küll hea olnud. Nad oleksid olnud pigem lõhkujad kui ma kardan küll. Olles olles täitsa aus praegu, seda me ootamegi poliitikud ausad oleksid, eriti veel siis, kui neil hästi läheb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaaldemokraatide erakonna esimees Ivari Padar Eesti Raadio otsestuudios.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKonverentsi korraldab Eesti koostöökogu küsisingi kogu juhatuse esimehelt Peep Mühlsilt, mis on konverentsi põhiteema. Peamine sisu tänasel üritusel on, on eelkõige see, et me püüame alustada diskussiooni teemal, millised näevad välja meie rahvussuhted Eestis ühe inimpõlve pärast ja me oleme sellepärast just teinudki oma ettepaneku noortele tulla arutama sellel teemal millisena nemad näevad elu Eestis siis, kui nad on ise otsustajad ja võib- olla veelgi olulisemad, kui nende enda lapsed on umbes sama vanad kui nemad. Täna. Täna hommikul arendasid seda teemat ka kaks noort inimest, kes osalevad konverentsi töögruppides. Heiki Lemba ja Julia Tomberg. Kui täna on rõhuasetus erinevatel sõnadel ehk on erinev lähenemine on erinevad vaatenurgad, siis ma pigem arvan, et noorte hulgas ei ole enam rõhuasetus erinevatel sõnadel, vaid on rõhuasetus ühel sõnal, aga vaatenurgad on erinevad, nii et võib-olla see Eesti koostöö kogu tänane üritus on selles mõttes ka väga hea, et me üritame just need emotsioonid jätta ukse taha ja keskenduda just sellistele ratsionaalsetele argumentidele ja saame omavahel nagu rääkida vabalt, täitsa vabalt. Ma arvan, et kaks olulisemat märksõna kindlasti sallivus ja rahvuslus. Tihti üritatakse neid kahte sõna omavahel vastanduda. Ma arvan, et tegelikult tegemist on ühe skaalaga, et me ei saa neid kahte asja omavahel vastandada vaid me tihti liigume sellel skaalal vastavalt oma väärtushinnangutele vastavalt sellele, kui vanad me oleme, kas meil on perelapsed, kes on me sõbrad sinna ja tänna. Teine põhimõte ma arvan, mis täna võib-olla meid natukene liiga palju kummitab ja selliseid emotsioone esile toob, liigselt on poliitika ja poliitilise eliidi sellise valitsemiskultuuri ainult ühe nurga nägemine sellest lõimumisest või ühiskonna sallivusest ja koostööst. Ma arvan, et esimene märksõna tegelikult on ka sallivus, see ongi kõige tähtsam, kuhu me tahaksime jõuda ja näiteks, kui me räägime tõesti sellest aastast nagu 2032, siis see oleks täiesti loogiline, et selleks ajaks uus põlvkond oleks juba üles kasvanud ja näiteks sellist probleemi nagu eesti keele teadmine poleks enam olemas. Ja siis ainuke probleem, mis võiks olla, oleks sallivus või mittesallivus erinevate kultuuride suhtes. Et see on kindlasti kõige tähtsam küsimus. Peep üls rõhutas veel seda, et jutt ei ole nagu rahvussuhetest rääkides. Tavaliselt arvatakse ainult Eesti-Vene probleemist. Räägime harjutame selle mõttemaailmaga, me oleme ühe suure perekonna, mille nimi on Euroopa Liit, ühe suure klubi liikmed ja siin on üks alusväärtustest, on inimeste vaba liikumine Euroopa liidu sees. Et tegelikult meil on tihtipeale see, et me peame justkui multikultuurseal silmas seda, et me räägime oma läbisaamist siin Eestis elavate venelaste ja teiste rahvuste esindajatega. Me peaksime täna vaatama eeskujusid, kuidas on sellega hakkama saanud teised riigid, mis on mõnevõrra sarnase saatusega nagu meie.",
"role": "user"
},
{
"content": "Millised on rahvussuhted aastal 2032 ?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nHaldusreform läks nii, nagu oli ette nähtud, oli paika pandud kriteerium antud aeg ja 212-st omavalitsusest sõlmisid naabritega kokkuleppe 160. See tähendab, et haldus territoriaalne muudatus toimub, tekivad uute piiridega ja suuremad omavalitsused. Siiani on aga ebaselged neile üle antavad ülesanded ja kohustused. Sellega tegeleb valitsus jaanuari teises pooles. Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet. Tõesti, siin on diskussioon olemas nüüd, et kui meil on tugevamad omavalitsused, mida siis üle anda, kui otstarbekas see on, kas see muudab siis inimeste vaates midagi paremaks või halvemaks? Nüüd on veel 58 omavalitsust, kellest 35 peaks oma naabritega liituma. Ülejäänutel on elanikke piisavalt. Väikesaared Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi taotlevad eristaatust hästi napilt said näiteks Tahkuranna ja Häädemeeste kahe peale kokku 4982 elanikku. No see on selline kahetsusväärne juhtum, kus nad ju tegelikult istusid ikkagi väga tükk aega neljakesi ühe laua taga, neil oli ühinemisleping olemas ja lõpuks ei suudetud kokku leppida selles vallamaja asukohas ja selle taha jäi see kõige suurema ja elusama valla teke seal. Inimgeograafia omavalitsuste ühinemise konsultant Rivo Noorkõiv leiab, et küsimus pole selles, kas on mõni inimene puudu vaid selles, kui võimekas omavalitsus olema saab. Teatud juhtudel on näha, et omavalitsus moodustab loogilise terviku. Jah, on puudu alla 100 inimese, siis nendel juhtudel ma arvan, et konkreetselt teeb siis ettepaneku valitsusele piirkondlik komisjon mitmetel juhtudel ikkagi see ühinemisläbirääkimised kandsid ka sellist omavalitsusjuhtide meeldimise mittemeeldimise pitserit, kui mõned omavalitsused arvasid, nad tulevad väga hästi toime ja nüüd saada enda kõrvale omavalitsus, kes ei ole nii hästi toime tulnud ja on suured investeeringud vaja teha. Eks see on põhjustanud ka selliseid erimeelsusi, nii et, et see oli selle vabatahtliku ühinemise etapis võimalik ära klaarida. Neile, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, teeb valitsus igal juhul ettepaneku naabriga ühineda, ütleb Sarnet. Lubatud ja eelarves ette nähtud 65 miljonit eurot ühinemistoetusi tuleb aga kõik välja maksta. Siin sõltub natuke nüüd sellest ka, et palju veel läheb siin sundühendamise etapi kulude katteks. Eelmised ühinemised on näidanud, et see summa ei saa nüüd siis omavalitsuse kohta küll üle 100000 euro olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lõppes haldusreformi esimene ehk kohalike omavalitsuste omaalgatuslike ühinemiste etapp. Edasi tehakse ühinemisettepanek nendele omavalitsustele, kes praegu miinimum- ehk 5000 elaniku kriteeriumi ei täida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEelmisel suvel Ida-Virumaad külastanud välismaalastest ligemale pooled olid turistid Venemaalt, millega piir on huvireisijatel endiselt suletud. Toila sanatooriumi tegevdirektor Jaak Pruunes on kindel, et Ida-Virumaa spaad suudavad Eesti turistide toel rasked ajad üle elada. Kui me räägime aktsioonist talgutest, et tuleks võimalikult palju eestlasi siia, Ida-Virumaale, sel suvel usutada sellesse, see on nii ja naa, noh, loomulikult tahaks uskuda. Annaks jumal, et nad tuleks, mitte ainult oilase, kogu see Ida-Virumaa ootab neid ja seda näeme sügisel, kas nad tulid või ei tulnud, tegelikult jäävad kõik spaad ellu. Ma ei tea, miks need suured Tallinna hotellid kõik kinni lähevad. Ma pole aru saanud sellest vist sellepärast, et ei ole soomlasi, noore rootslase, meie elame eestlasega ära. Ida-Virumaa turismi koordinaatori Kadri Aloneni sõnul toetub lootus siseturismi tõusukõveraks sellele, et maakonnas on valminud või valmimas uued turismimagnetid eesotsas värske sisu saanud Narva muuseumiga Ida-Virumaa küllakutsumism. Kampaaniat toetab Jaloneni hinnangul seegi, et maakonnal on olemas nüüd ka turismiturundajast reisikorraldaja, kelleks sai konkursi teel Co travel. Esmakordselt Eestis on piirkond endale koos hankinud reisikorraldaja ja see annab meile juurde vähemalt kaheksa ühispaketti, kus siis meie turismiklastripartnerid teevad ühiseid pakette omavahel ja reaalset müüki müüki Soome turul ja Eesti turul. Küllakutsumiskampaaniaga on liitunud ka mitmed Ida-Virumaa asutused, kes toetavad kohaliku turismisektorit sellegi, et korraldavad koolitusi ja seminare kodumaakonnas, räägib TTÜ Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht. Selle projektiga me kohe alguses ühinesime, me saatsime selle info oma töötajatele tudengitele läbi infolistide läbi uudiskirja ja näitame ka ise eeskuju. Näiteks hiljuti meil oli strateegia seminar, mida me tavaliselt ikka viime väljaspool Ida-Virumaad läbi, siis seekord oli meil väga kindel strateegiline otsus, et me teeme selle Ida-Virumaal, mina arvan, et iga eestlane, iga eestimaalane peaks mõtlema praegu mitte ainult iseendale, vaid mõtlema natuke laiemalt. Sest kui me räägime majandusest ja turismist, miks me peaksime sõitma välismaale, et toetada mõne teise riigi majandust, leidkem need kohad, imekaunid, kohad Eestimaal. Külla kutsumist talgute atraktiivsemaks muutmiseks loosib Ida-Virumaa turismikoostöökogu kampaania ga liitunute vahel suvi läbi välja auhindu Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kampaania \"Koos Ida-Virus\" eesmärgiks on võetud, et sel suvel külastaks Ida-Virumaad 100 000 inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBelgia ei ole Euroopa populaarseim turismisihtkoht, samas on Brüssel Euroopa Liidu asjaajamise keskus ja siin käib tavalisel ajal pidevalt palju külalisi. Nõnda on siin ka rikkalikult muuseume, hotelle ja restorane, mis kõik viimastel kuudel nukralt tühjalt on seisnud. Sel nädalal anti muuseumidele luba uksed avada ja esimesed seda ka tegid. Euroopa riikide ehitiste makette koondavas mini-Euroopa teemapargis on tavalistel aastatel käinud 400000 külalist, neist enamus tuleb Belgiast väljastpoolt. Nüüd tuleb loota oma inimestele ja oluliselt väiksematele hulkadele. Mini Euroopa turundusjuht Philipp Stenbergen. Mini Euroopa on suur turismi atraktsioon, kui välismaalased on Brüsselis ja saavad Belgiasse tulla, aga belglastel on selle vastu väike huvi. Belglased ütlevad, et nad on siin juba käinud. Mini Euroopa on juba 30 aastat olemas olnud. Sinna võib minna homme, mõne päeva või kolme aasta pärast. Sellega pole kiiret. Belglaste aeg on sageli nädalavahetustel, puhkepäevadel ja juulis, augustis, kui on koolivaheaeg. Me loodame aasta lõpuks jõuda 150000 200000 külaliseni. Juhul kui meil on õnne. Kinnioleku aega kasutas mini-Euroopa renoveerimistöödeks ja oma keskuse võimalikult turvaliseks muutmiseks. Nii on näiteks paljud puutenupud asendatud viipeanduritega. Tuhanded restoranid ja kohvikud on aga endiselt suletud, nende ainus võimalus on olnud toidu kaasamüük. Kui avamiseks lõpuks luba antakse, on selge eelis suurtel terrassidel. Nagu mitmed teised linnad Euroopas, kaalub brüsseli terrassialade laiendamist tänavate arvelt. Sel nädalal avati belglaste rõõmuks lõpuks armastatud turud turule ostma tulnud veranik. Ma olen väga rahul, aga samal ajal tuleb olla ettevaatlik. Miks, sest inimesed on vahel üksteisele väga lähedal. Turule pääsemiseks tuleb seista kannatlikult sabas, et liiga palju rahvast korraga lettide vahele tunglema ei pääseks. Turumüüjatele aitas kriisi üle elada riigi toetus, mis aga jäi paljude jaoks väikseks. Vahvlimüüja sangasto. Probleem on selles, et toetus oli mõeldud üheks kuuks, aga paljud ettevõtted on pidanud uksed kinni panema kaheks-kolmeks kuuks ja sellega hakkama saamine on paljudele ettevõtetele väga raske. Noortele, kes on hakanud turul müüma, on see raskem, sest nad on alles teinud investeeringud, mida nad peavad tasuma. Neil, kes on karjääri lõpus, neil on kergem, neil ei ole enam nii palju kohustusi. Osa kooliõpilastest on samuti taas kooli pääsenud. Iga nädalaga leevenenud meetmed ei ole seni kaasa toonud viiruse leviku olulist tõusu. Päevas lisandub 11 miljoni elanikuga Belgias keskmiselt üle 200 haigusjuhu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel, Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Belgia on igal nädalal samm-sammult koroonaaja piiranguid leevendanud, seni ei ole see suuremat tagasilööki andnud. Sel nädalal pääses osa kooliõpilastest kooli, avati mõned muuseumid, turud ja juuksurisalongid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPaidelane Margit Udam alustas oma kodus hügieenitarvete tekkide, patjade ja voodipesu kogumist Ukraina sõja teisel päeval. Tema pere teeb seda omast vabast tahtest, kuigi neil pole Ukrainas ühtegi tuttavat ega sõpra. Kui seal on inimesed hädas ja just eriti naised ja lapsed, et olles ise ju ema ja kolme poja ema, siis see on tegelikult ju väga hirmus, mis seal toimub ja see on vähim, mida ma nagu teha saan, tegelikult aidata neid seal kohapeal. Kuidas Paide inimesed on teie üleskutsele reageerinud? Paide inimesed on reageerinud väga-väga positiivselt ja on ka inimesed Türi vallast ja Järva vallast. Inimesed on väga toetavad, inimesed tahavad väga aidata ja tunnevad kaasa ja, ja nad väga toetavad ukrainlasi ja tahavad igati aidata. Ukraina sõjapõgenike abistamiseks annetuste kogumist alustati täna ka Paide Selveris, lähipäevil tehakse seda ka teistes Järvamaa kauplustes. Keskpäeval kogunes Paide linna kriisikomisjon. Paide abilinnapea Piret Moora ütles, et otsustati hakata koguma paidesse saabuvatele sõjapõgenikele rõivaid, hügieenitarbeid ja muud vajalikku ja kohe ollakse valmis vastu võtma vähemalt 20 inimest. Tulevad sugulased oma sugulaste juurde, kes siin juba elavad, me räägime paarikümnest tulijast esialgu. Me oleme arvestanud sellega, et ikkagi kõiki neid inimesi toetada, kõik lapsed saavad omale koolikoha või siis lasteaiakoha. Me oleme valmis pakkuma neile erakorralist meditsiiniabi ja kui vaja, siis esmataseme toimetulekuks riideabi ja ka toiduabi. Need põgenikud, kellel paides sugulasi pole, majutatakse ühiselamutesse. Veel täna õhtul esitatakse paide lastele üleskutse pakkuda sõjapõgenikele kodumajutust. Järva vald kogub Ukraina ohvritele abisaadetisi kõigis oma teeninduskeskustes kolmanda märtsini. Vallavanem Toomas Tamik ütles, et kohe ollakse valmis vastu võtma umbes 50 inimest. Ukrainast. Meil on sotsiaaltöötajad selleks valmis, meil on ette valmistatud majutuskohad nendele, kui peaks vaja olema. Ja me eelkõige ikkagi oleme valmistunud nende ukrainlaste abistamiseks, kellel on näiteks meie valla teiste ukrainlastega kontakt. Türi valla abisaadetis on punasele ristile juba üle antud. Esimesed sõjapõgenikud Ukrainast on Järvamaale oma sugulaste juurde juba kohale jõudnud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paljud Eesti inimesed, organisatsioonid ja ka ettevõtted on alustanud abisaadetiste kogumist Ukraina sõjas kannutanud inimeste abistamiseks. Järvamaal kogutakse hügieenitarbeid, tekke-patju ja voodipesu ning valmistutakse Ukraina põgenike vastuvõtuks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu elavad ajateenijad jõhvis kolmes uues kasarmus ning seni viimasena püsti olnud vana kasarmuhoone asemele otsustati ehitada sõdurikodu, mis peaks valmima aasta lõpuks, räägib Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arvo Luga. On lihtsam ehitada uus, kui remontida kogu seda vana süsteemi, mis torustik, elektrivõrk, nõrkvool. Kõik see on niivõrd keeruline ja kalliks läheb, et lihtsam on panna uus asi püsti. Selle kasarmu asemele tuleb sõdurikodu. Ehk siis seal on Need ruumid puhkeaja veetmiseks, raamatukogu, väike puhvet, kus saab istuda väike terrass suve suvisel perioodil, et saab ka väljas istuda. Palju väiksem kui see praegune kasarmu, aga meeldiv kohakene, kus, kus sõdurid saavad oma vaba aega veeta, kui nad ei taha näiteks linna loale minna. Kunagi on ajateenistuse ajal just lammutatavas kasarmus elanud vanemveebel Konstantin Mihhaltšuki sõnul on sõdurikodu linnakus väga vajalik ehitis. Sõdurite maja, ma arvan küll vaja, kuna praegu meil sellist võimalust väeosas ei ole ja ma arvan, et kõik on huvitatud sellest, et oleks väeosas ka selline nurk, kus nad saavad puhata, olla oma lähedastega ja kindlasti siis saab osta igasuguseid asju, mis nendel vaja. Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga ütles, et uued ja nüüdisaegsed hooned on küll olulised, kuid nendest rohkem tuleb tähelepanu keskendada väljaõppe sisulisele poolele. Head tingimused on tähtsad, aga minu hinnangul on veel tähtsam see, et meie saame anda sõduritele võimalikult hea ja professionaalse väljaõppe. Ja see peaks olema tähtsamal kohal kui need head majutustingimused. Aga majutustingimused loomulikult on ka olulised.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esimese jalaväebrigaadi Jõhvi sõjaväelinnakus käib kolmekorruselise kasarmuhoone lammutamine. Seni viimasena püsti olnud vana kasarmuhoone asemele ehitatakse aasta lõpuks nüüdisaegne sõdurikodu, kus ligi pool tuhat linnakus teenivat sõdurit saavad oma vaba aega veeta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEdgar Savisaart süüdistatakse altkäemaksu võtmises, rahapesus, omastamises ja keelatud annetuse võtmises erakonnale, seda kõike suures ulatuses ja korduvalt. Seetõttu on kohtu all ka hulk poliitikuid, ärimehi ning MTÜ Keskerakond. Tänaseks plaanitud istung lükkus aga homsele, sest Savisaare kaitsja Oliver Nääs soovis üle kuulata Savisaarele arstliku ekspertiisi teinud koht varsti. Kohtuarst ekspert Marika Väli tulebki homsele istungile, milliseid vastuseid näes välilt ootab? Me tahame ekspertidelt saada vastuseid selles osas kui pikk võib olla see kohtuprotsess igapäevaselt eEt Edgar Savisaare tervis vastu peaks ja lisaks milliseid ravimeid ta peab võtma, millised arstide juhiseid täitma, et riskid oleks võimalikult suures ulatuses maandatud. Prokurör StevenRisto Evestus oli nõus, et ekspertiisis oli küsitavusi. Loomulikult on võimalik alati ekspertiisi arvamuse puhul tõstatada küsimusi, kui seal ei ole kõik arvamused väga selgelt formuleeritud et selleks korraks tõlgendamisruumi jäi. Aga õnneks saab selle juba homme hommikul selgeks, siin räägitud. Kui kohtuarstilt on vastus saadud, kavatseb kaitse esitada uue taotluse, mis on seotud rahapesuepisoodi ja menetlus ajaga. Oliver näes. Meie hinnangul on seda menetletud kohtueelses menetluses liiga kaua, tervelt kuus aastat ja seetõttu me taotleme selles osas kriminaalmenetluse lõpetamist. Kohtuliku eelmenetluse raames ei saanud kohus seda läbi vaadata tehnilistest takistustest tulenevalt menetlustehnilistest aga nüüd on tal see võimalus ja nüüd kohus seda ka teeb. Ja veel kord StevenRisto Evestus. See käsitleb, eks ole, kõigest ühte episoodi rahapesu episoodi ja sellest üritatakse praegu siis selle seadusesätte järgi vabaneda, et seal on menetlus niivõrd kaua toimunud. Aga ei ole see toimunud ühegi süüdistatava suhtes niivõrd kaua, et ei ole olnud selliseid tõsiseid riiveid, aga noh, kuna kohus täna tõmbas selle maha ja selle juurde tuleb veel tagasi, et siis saame seda vaidlust pidada järgnevatel kohtuistungitel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas algas kohtuistung rahapesus ja altkäemaksus süüdistatud Keskerakonna endise esimehe Edgar Savisaare üle.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJärvamaa haigla arst ja Türi vallavolikogu esimees Maarja Brause, Järvamaa lähiajaloo suurim päästeoperatsioon on nüüd lõppenud. Võite öelda, et kõik läks hästi. Jah, kõik läks hästi ja me alustasime siis laupäeva hommikul kell kuus ja täna on siis esmaspäeva õhtu kell üheksa vist et peaaegu siis kolm päeva, kaks pool päeva oleme teel järjest. Sõit oli pikk, üle 1300 kilomeetri üks ots. Aga kui valmis, oldi need inimesed teile seal piiri peal üle andma. Pidime päris kaua ootama, et saaksime nii-öelda need oma inimesed sealt kätte. Lisaks meil oli siis kontakt väga paljude erinevate inimestega, ka lähipiiripunktides, kus me siis käisime ükshaaval neid peale korjamas, et kes olid meiega ühendust võtnud, nii et see logistika oli päris paras tegemine. Milline on nende inimeste tervislik seisund, te ju arstina kontrollisite nad üle ka? Ikka hoidsin silma peal, ma olin kõige suuremas bussis saatjana kogu aeg kaasas ja vaatasin, et kõigil oleks kõik hästi, aga sellegipoolest oli seal väike viperus, ikka oli ühel inimesel, aga me saime sellega, hakka. Mis nendest inimestest nüüd edasi saab, täna nad ööbivad ilmselt sellistes suuremates saalides paides Türil, Päinurmes, kus veel. Täna me toome nad siis paidesse ja Päinurme ja tegelikult on osad ka Türi siis ujula hostellis, täna oli meie eesmärk oli see, et läheneda humaanselt ja saada need inimesed kõigepealt magama, saada nad pesema, saada nad sööma, sellepärast et osad inimesed on olnud mitu päeva teel, nad on sõitnud mitu päeva Ukraina ja pool nad on kõndinud oma väikeste lastega 10 kilomeetrit piirile jalaväe lõpuks siis istunud erinevates punktides piiripunktis kinni, siis pagulaslaagris kinni ja siis lõpuks saanud siis bussi peale, nii et see võib olla see meie buss, on esimene selline stabiilne punkt nende jaoks olnud ja pluss siis veel see sõit siia. See on ikka väga suur vintsutus ja eriti emadele, kellel on väga väikesed lapsed, et tänagi võtsime siis bussist maha ema aasta ja kolmekuuse tüdrukukesega, et see on kindlasti olnud väga suur katsumus neile. Maarja te olete ju Türi vallavolikogu esimees, kuivõrd on korraldatud Türi valda jäävate inimeste edasine saatus? Hästi paljud on tulnud oma lähedaste juurde siia tegelikult et selliseid inimesi, kellel ei ole ühtegi kontakti Eestis, on minimaalselt ja need, kes täna siia tulevad, ei jää kõik Järvamaale suurem osa siirdub edasi Tartusse, Tallinnasse ja mujale. Mida äsja lõppenud päästeaktsioon teile ja meile kõigile õpetas? Seda kui habras võib olla elu, kui tähtis on elude alal hoidmine ja kui tähtsad me teineteisele tegelikult oleme ja et tegelikult selliseid asju, mis praegu toimub, ei tohiks eales maailmas juhtuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Esmaspäeva õhtul lõppes Järvamaa vabatahtlike poolt korraldatud Ukraina sõjapõgenike päästeaktsioon, mille käigus toimetati Ukrainasse suur kogus humanitaarabi ja tagasiteel toodi Eestisse 120 sõjapõgenikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul sõltub vähki haigestumine mitmest tegurist. Inimesel võib olla haigestumiseks eelsoodumus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad keskkond ja elustiil. Ida-Virumaal on mitu kopsuvähki tekitavad tegurid kokku langenud, räägib Hans Orru. Üldiselt nii nagu mujalgi faktor number üks on siis suitsetamine siis Ida-Virumaal on faktor number kaks keskkonnasaaste, mis võib-olla siis põlevkivitööstus, saaste ka üleüldiselt muu õhusaaste, mis siis tuleb ka näiteks transpordist, et ka see on laetud kantserogeenseks aineks ja teguriks ja siis ka radooni tasemed. Et radoon on ka keskkonnateguritest, siis kopsuvägi tekitaja Kuigi vähiregister ei anna spetsiifilist infot, et kas kopsuvähki haigestunud inimene on ka suitsetanud võib arvata, et tööstuspiirkondades tuleb seda rohkem ette. Kaevandustes ja ka tööstuses töötavad inimesed siis enamasti selliste tööliste hulgas on rohkem siis suitsetajad kui kontoriinimeste ja kõrghariduste inimeste hulgas. Et ka see on seda mõjutanud, miks seal seda on mõnevõrra rohkem olnud. Samas avastasid teadlased, et viimaste aastakümnete jooksul on kopsuvähki haigestumine Ida-Virumaal vähenenud pea kolmandiku võrra ning vähenenud on ka erinevus teiste Eesti piirkondadega. Tähendab, et need pingutused, mis me oleme teinud näiteks keskkonnakvaliteedi parandamine et sellest tõepoolest on ka kasu, et see on ka selline positiivne järeldus, suitsetamine meeste hulgas on vähenenud, see on kandunud ka sellesse, et meeste hulgas kopsuvähi haigestumus on vähenenud ja, ja see trend on tegelikult vastupidine mitmele teisele vähipaikmele, mis aja jooksul on oluliselt kasvanud, et, et näiteks naiste rinnavähk on hoopis Eestis ja nii Ida-Virumaal ka igal pool mujal kasvutrennis. Miks rinnavähki haigestumine on võrreldes 20 aasta tagusega pea kaks korda kasvanud, sellele Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul ühest vastust pole. Põhjused võivad peituda jällegi elustiilis ja keskkonnaseisundis, aga ka näiteks selles, et varajase seirega avastatakse üha rohkem uusi rinnavähi juhtumeid. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuigi kopsuvähk kimbutab jätkuvalt enim Ida-Virumaa tööstusalade mehi, on olukord viimaste aastatega paranenud. Elukeskkond on puhtam ja inimesed on hakanud vähem suitsetama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPärast kaks päeva kestnud kõnelusi otsustas enamik majanduskoostöö ja arenguorganisatsiooni riikidest toetada 15 protsendilise tulumaksu kehtestamist. Mitu madalama maksutasemega riiki ei ühinenud lepinguga, aga nad ei saa kokkuleppe jõustumist ka takistada. Eesti on teatanud, et taotleb OECD-lt erandit. Iirimaa rahandusministri sõnul jätkub töö selle nimel, et ka Iirimaa saaks lepingut toetada. Iirimaa peab oluliseks, et väikesed riigid saaksid parandada oma konkurentsivõimet maksusüsteemi abil sest suurtel on niigi eeliseid nii mahtude, ressursside kui ka asendi tõtt. Iirimaal on praegu ettevõtete tulumaks 12 ja pool protsenti ning see on aidanud rahvusvahelisi ettevõtteid riiki meelitada. Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab see kokkulepe, et Iirimaa kaotab 20 protsenti oma ettevõtlusest saadavatest maksutuludest. Teadlaste hinnangul on Iirimaa madal maksutase üks oluline põhjus, miks rahvusvahelised ettevõtted on otsustanud sinna kolida, aga mitte ainus. Dublini majandus ja sotsiaaluuringute instituudi uurimuse kohaselt on ilmselt isegi olulisem investeerimine haridussüsteemi, mida Iirimaa on prioritd teediks pidanud 50 aastat. Iirimaale on kasuks tulnud ka see, et suur osa kooli lõpetajatest on mõnda aega elanud ja kogemusi kogunud välismaal. Isegi kui tulumaks tõuseb, jääb Iirimaa eeliseks ikkagi efektiivne majandus, inglise keelt valdav ja heade oskustega tööjõud ning ligipääs Euroopa Liidu turule. Vaatlejad märgivad, et Iirimaa peaks lootma oma oskuste mitte hea õnne peale ning ettevõtete tulumaksu tõstma. Vastasel juhul peetakse iirlasi maksupaariaks, kes varastab maksutulu oma suurimate partnerite USA ja Euroopa Liidu tagant. Iirimaa jaoks oleks ja ohtlik, leiab ajaleht Financial Times. Ülemaailmse ettevõtete tulumaksutehnilised üksikasjad on plaanis kokku leppida oktoobris ja kehtima peaks see hakkama 2023. aastal. Euroopa liidus on vaja selleks vastu võtta uus seadus, mida toetavad kõik liikmesriigid. Tõenäoliselt hakatakse sellega tegelema Prantsusmaa eesistumise ajal järgmise aasta esimesel poolel. Prantsusmaa rahandusminister Bronlemar nimetas ülemaailmse tulumaksu kehtestamist ajalooliseks otsuseks ning avaldas lootust, et tal õnnestub veenda ka praegusi kõrvalejääjaid ehk Iirimaa Eestit ja Ungarit kokkuleppega ühinema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Majanduskoostöö ja Arengu organisatsiooni (OECD) riigid jõudsid eile õhtul kokkuleppele ülemaailmse ettevõtete tulumaksu kehtestamises. Seda toetab 130 riiki, vastu on 9. Euroopa Liidu riikidest Eesti, Ungari ja Iirimaa.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTäna 10 aasta eest läks raadio kahesagedusel eetrisse esimene ajalootund. Koheselt sai seega kuulajate hulgas populaarseks. Millisena mäletab esimest saadet selle pikaajaline tegija ajalootunni õpetaja Hillar Palamets? Me olime surutud ruumide vahele ja mul on meelde jäänud, oli hästi hämar olemine, stuudio oli pisikene nagu rikka rahva saha ohver, kus sa istud? Klaasi taga oli helitehnik, see andis siis käega märku. Ega ma ei teadnud, mis sest välja tuleb, ma ei olnud veel oma ihu silmaga allan, roosilehte näinud, aga klappis kummaliselt hästi. Täna austati Illar Parametsa Eesti raadio Tartu stuudios. Kuulajad on 10 aasta jooksul saanud eetri kaudu teada huvitavaid fakte, mida on ajalootund andnud selle aja jooksul autorite endale. No 520 ajalootundi on, see on rohkem kui gümnaasiumi ja põhikooli ajalugu kursus kokku, ma olen teise süvendatud ülikooli kursuse saanud iseseisva töö korras, palju olen juurde saanud, ise On tekkinud legend, et Palamets teab ajaloost või vähemalt Tartu ajaloost kõike. Igal saatel on olemas ka oma ristiisa, kes on ajaloo tunnil. Minul on risti ema, see on Tiina Kaalep, kes oli tol ajal Eesti raadio. Ma ei tea tema täpset ameti nimetust, aga Eesti raadio esindaja Tartu stuudios ja siis Tiina Kaalep ütles, aga praegu läheb raadio kahe saatekava ümberkorraldamisel, kui te prooviks õige Allan roosilehega. Täna läks ajaloo tund uuele ringile, algas 11. tegevusaasta Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "10 aastat esimesest Hillar Palametsa \"Ajalootunnist\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nIgal aastal parandatakse Tartus sõpruse, sillal asfaldit, mõned aastad aseta tagasi, vahetati ära ka kõik vuugid ja korrastati sillatalad ning saab Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul öelda, et sõpruse silla kandevõimega on kõik korras ja sild kokku ei kuku. Tehtud töödele vaatamata on aga nimekiri nendest remonditöödest, mida Eesti üks pikemaid sildu hädasti vajaks, endiselt päris pikk, räägib Rein Haak. Kõige näotumad on siis piirded, jalakäijate nii-öelda tee ja selle juures olevad nii-öelda betoon, sellised künad, millel on armatuur välja tulnud, mis ühtepidi noh, silda ei ohusta, aga juba need rauad on iseenesest inetud. Ütleme valguskaablit on, on seal ka kurvas seisus, et aeg-ajalt nad lihtsalt saavad otsa. Vahepeal on sild mõnes lõigus pime. Muret teeb ka silla hüdroisolatsioon, mis oma aja ära elanud ja seetõttu tilgub sild mõnedes kohtadest läbi. Samuti on linnaelanikud aastaid soovinud sõpruse sillale jalakäijate keerta treppi, mille abil saaks kohe pärast Emajõe ületamist alla jõe äärde laskuda. Sellise trepi loomine oleks Haagi sõnul sillakapitaalremondi käigus mõeldav. Tegelikult on praeguseks olemas ka silla kapitaal remondiprojekt, mille abil eelnevalt nimetatud murekohad kõrvaldada. Projekt valmis paar aastat tagasi ja selle järgi ulatub sõpruse silla remonditööde maksumus kaheksa miljoni euroni. Seesugust summat pole olnud Haagi sõnul linnal võimalik senini aga välja käia. Eelarve strateegiat, linnavalitsus koostab iga iga nelja aasta peale ja tavaliselt on ta seal kuskil neljandal aastal ja kui see aeg kätte jõuab, siis on liikuma jälle edasi, sellepärast et mõningad muud olulisemad tööd on siin koolimajad, lasteaiad, eks suured kallid objektid, mida praegu tehakse, noh, teatud prioriteedid on. Kapitaalremondiks raha leidmist muudab praegu keerulisemaks ka koroonapandeemiast tekkinud majanduse seisak, mis haagi sõnul jääb linnaeelarvet mõjutama veel aastateks. Nii ei saagi lõplikult ja konkreetselt vastata linnaelanike küsimusele, millal sõpruse sild täielikult korda saab?",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus elavad inimesed küsivad aeg ajalt linna käest, kas ja millal tehakse kapitaalselt korda Karlovat ja Annelinna ühendav Sõpruse sild.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBrexit'i kaubandusleppe saaga jätkub, nii nagu juba mitmed kohtumised ja vestlused varemgi, ei toonud ka Euroopa Komisjoni presidendi Ursula FonderLaieni ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni eilne telefonikõne selget muutust. Kõne tulemusena märgiti, et jutuajamine oli kasulik ja et läbirääkimistega jätkatakse. See tähendab, et Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ja tema Suurbritannia kolleeg David Frost istuvad taas laua taha ja hakkavad läbi mängima juba kõiki stsenaariumi, mida ilmselt juba sadu kordi tehtud on. Miks ja kuidas loodetakse sedakorda jõuda varasemast teistsuguse tulemuseni, teavad ilmselt ainult asjaosalised ise. Küll aga hakkab ajaga aina enam selgeks saama teadmine, et kui lepe peaks lähiajal ka sõlmitama, siis esimeseks jaanuariks seda vastu võtta enam ei jõutaks. Seni oli näiteks Euroopa Parlamendi liikmed arvestanud, et vajadusel peavad nad 28. ja üheksandal detsembril Brüsselis leppe üle hääletama. Kuid see hääletus ei nõuaks ainult leppe olemasolu, vaid ka selle eelnevat tõlkimist ja rahvaasemike poolt tekstiga tutvumist. Seda aega kahjuks enam ei ole ning Euroopa parlament ei soovi kindlasti olla kummitempel, millega leppele lihtsalt kinnitus peale lüüakse. Seetõttu ongi loogiline, et nii Euroopa Liit kui ka Suurbritannia hakkasid läinud nädalal juba negatiivseks stsenaariumiks valmistuma. Selle tulemusel märgati Doveri sadamas juba piirijärjekordade kasvu, milliseks kujuneb see järjekord mõlemal pool inglise kanalit esimesest jaanuarist võime vaid ette kujutada. Ent segaseks jääb ikkagi, miks ei suudeta seda vältida ja lihtsalt kokku leppida. Probleem on selles, et pikaajaliselt pole tegemist üldsegi pisikeste otsustega, mida oleks mõtet läbirääkimiste väsimuses kõrvale jätta. Iga läbiräägitava kvoodimaksu või merepiiri kilomeetri mõju võib tulevikus osutuda kümnetesse ja sadadesse miljonitesse. Ilmselt loodab Suurbritannia, et kahe osapoole vastasseisus on Euroopa liidul suurema blokina lihtsam loobuda siin-seal mõnekümnest miljonist, et leppe tehtud saaks. Ühendkuningriigil oleks aga mitu korda väiksem osapoolena väga palju võita. Selle mängu juurde käivad ka erinevad viisid 11 mõjutada. Näiteks Boris Johnson üritas eelmisel nädalal helistada nii Prantsusmaa presidendile Emanuel Macron ile kui ka Saksamaa liidukantslerile Angela Merkelile. Kuid mõlemad riigijuhid saatsid Johnson i selles küsimuses pikalt ning toetasid Euroopa komisjoni läbirääkimisi jätkama. Seda ja teisi Euroopa Liidu samme tõlgendasid mitmed briti ajalehed viimastel päevadel. Kui soovi Suurbritannia alandada. Näiteks Konservatiivse briti ajalehe The mail on Sunde esikaanel, oli eile suur pealkiri. Merkel soovib, et britid roomaksid üle klaasikildude. See on muidugi stiil, mida lubab endale vaid Suurbritannia ajakirjandus, keda ka Brexiti referendumi üheks häälekamaks tagantutsitajaks võib pidada. Õnneks Boris Johnson seda nii ei tõlgendanud ning otsustas läbirääkimisi jätkata. Millal ja kuidas need lõppeda võiksid teabki ilmselt ainult tema. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Liit ja Suurbritannia otsustasid Brexiti kaubandusleppe läbirääkimisi jätkata. Samal ajal juba valmistuvad mõlemad pooled negatiivseks stsenaariumiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVaktsineerimisplaane tutvustava pressikonverentsi olulisim sõnum oli vast see, et kõik üle 40 aastased inimesed saavad end koroonaviirusevastase kaitsesüsti saamiseks kirja panna juba alates ülehomsest ehk neljapäevast räägib COVID 19 vaktsineerimise korralduse töörühma juht Marek Seer. Tormiosta ei maksa, me mõistame, et see ülekoormus ja huvi tekib ja seetõttu ka see hajutus nädala kesksest on ka tingitud, et natukenegi koormust nii-öelda leevendada. See ei tähenda, et me kuidagi vanemaealisi või riskirühma enam fookuses ei hoia. Kindlasti hoiame. Tartu vaktsineerimiskeskus teatas täna, et nende juures saavad üle 40 aastased vaktsineerima juba praegu. Aeg tuleb kinni panna telefoni teel. Järgmisel nädalal avatakse üle Eesti vaktsineerimiskeskused, mis on avatud seitse päeva nädalas. Nende kõrval jäävad kättesaadavaks ka senised vaktsineerimisvõimalused, näiteks perearsti juures, ütles vaktsineerimise töörühma juhi asetäitja Arkadi Popov. Vaktsineerimiskeskus häirib ära, aga on see, et seal vaktsineeritakse ühes tunnis näiteks ühe vaktsineerija poolt vähemalt 15 inimest. Kui me räägime konkreetselt vaktsineerimiskeskustest, siis Tallinnas neid tuleb vähemalt esialgu kaks. Üks nendest hakkab asuma Mustamäel kultuurikeskuses Kaja Lääne-Tallinna keskhaigla baasil ja eeldame, et vähemalt esimese nädala jooksul meil õnnestub seal vaktsineerida vähemalt 800 inimest päevas. Aga tulevikus, juhul, kui vaktsiinide tarned hakkavad muutuma suuremaks, siis ka vaktsineerimiskeskuse võimekus kasvab. Ja teine Tallinna vaktsineerimiskeskus avatakse tondiraba jäähallis ja seal hakkab toimetama Ida-Tallinna keskhaigla. Veel jätkavad tööd Tartu ja Pärnu vaktsineerimiskeskus, Pärnus tekib lisavõimalus vaktsineerida tervise sanatooriumis. Ahtmes moodustatakse Ida-Viru keskhaigla baasil vaktsineerimiskeskus samuti Narva haigla baasil. Rakveres ja Viljandi haigla juures tuleb väiksem vaktsineerimiskabinet ja selliseid võimalusi lisandub kõigi maakonnahaiglate juurde, kinnitas Popov. Tervise ja tööministri Tanel Kiigega kainestav sõnum oli, et vaktsineerimise tempo sõltub praegu ainult vaktsiinide kogustest. Senine vaktsineerimise pudelikael ja paratamatult ka edasine saab veel mõnda aega olema tegelikult vaktsiini tarned. Need tarned tulevad nädalate kaupa järk-järgult, mis tähendab ka seda, et, et vaktsineerimise võimaluse pakkumine kõigile inimestele ei tähenda seda, et järgmise nädala jooksul saavad kõik elanikud vaktsineeritud. Et paratamatult see protsess võtab aega. Sügiseks on see eesmärk jõuda seitse protsenti täisealiseni. Ja praegused tarnegraafikud näitavad, et see eesmärk on igati realistlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Järgmisel nädalal avatakse üle Eesti vaktsineerimiseksused. COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm pani paika, kuidas hakkab toimuma kõigi alates 16aastaste elanike vaktsineerimine järgmisest nädalast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOmavalitsused kulutavad enamik eelarvest jooksvatele kuludele nagu näiteks haridustöötajate palkadele. Tartu abilinnapea Priit Humal ütleb, et investeeringute mahu tõstmiseks on vaja rohkem keskvalitsuse tuge. 2004. 2005. ja nii edasi, kuni selle eelmise majanduskriisini oli kohalike omavalitsuste eelarve suurusjärgus 14 protsenti kogu riigisektorist ja pärast seda majanduskriisi kärbiti kohalike omavalitsuste tulubaasi ja tulemuseks on see, et, et on praegu 2021. aastal, on on see kohalike omavalitsuste tulud kogu riigisektoris 10,15 protsenti. Näiteks ootavad rekonstrueerimist pooled Tartu haridusasutusted, suuremat rahasüsti vajab ka sõpruse sild. Johan Süte poliitika uuringute Instituudi juhataja Kristiina Tõnisson toob välja, et avaliku sektori kulud moodustavad SKP-st ligikaudu 40 protsenti. Sealt omakorda on omavalitsuste osa 10 protsenti. Kui me vaatame Rootsit või Taanit, seal on avalik sektor palju suurem, seal on, ütleme 50 või 55 protsenti SKP-st ja näiteks Rootsis see 50 protsenti jaguneb niimoodi, et pool on riigi tasandil ja pool on kohaliku omavalitsuse tasandil. Eestis puudub sisuliselt kohalik omavalitsemine, mil on kohalik administreerimine, et see raha, mis on kohalikel omavalitsustel kasutada see on sisuliselt 90 protsenti ette määratud. Seetõttu on Tartu linnavalitsus esitanud 11 ettepanekut, kuidas omavalitsuste tulusid tõsta nende seas näiteks ettepanek anda kaks protsenti käibemaksust omavalitsustele ja 15 protsenti tulumaksust jagada töökoha alusel taas humal. Töökohti on Tartus 45 protsenti rohkem kui elanikke. Tartus on 65000 töökohta. Töötavaid elanikke on vaid 45000, täpsustab Humal. Tõnisson lisab, et omavalitsused peavad ka suurema innuga ise otsima viise tulusid tõsta. Kohalikel omavalitsustel on võimalik rakendada näiteks reklaamimaksu mootorsõidukimaksu, parkimistasu, lõbustusmaks, loomapidamismaks, tänavate teede sulgemismaks ja nii edasi. Jah, neil ongi vähem raha, jah, aga teistpidi. Ega neid võimalusi, kuidas suurendada tulu, ei ole ka väga aktiivselt otsitud. Omavalitsuste rahastuse läbirääkimisi peab keskvalitsusega linnade ja valdade liit. Tõnissoni sõnul vajaks ka liit tugevdamist, et läbirääkimistel olla keskvalitsusega võrdne.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu linnavalitsusele teeb muret riigi rahalise toe võrdeline vähenemine. Toetused ei kasva samas tempos inflatsiooni ning kohustuste hulgaga. Sama mure kimbutab ka teisi omvalitsusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimase poole aasta jooksul on lihtne Eesti inimene kuulnud korduvalt sellest, kuidas Eesti piimandussektorit päästetakse uute turgude leidmisega Aasias ja kusagil mujal. Värsked statistikaameti numbrid räägivad aga seda keelt, et Eestis toodetud piima ega pimatooteid nendele turgudele märkimisväärselt müüdud pole. Hiljuti selgus ka ühest pealtnägija loost, et sinna eksporditakse Eesti kaudu näiteks Saksamaa piimapulbrit. Nii on tekkinud Eestis olukord, kus toorpiima on palju ning piimatööstused maksavad piimatootjatele piima eest keskpärast või veelgi nigelamat hinda, räägib Tartu Agro ja laeva piimaühistu juht Aavo Mölder. Kui me täna võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga on 39 protsenti ja on hind langenud, siis piima omahind päris korralikel tootjatel on alla 280 ei ole, mis tuleb otse otsaga kokku, aga kui on vaja ka olla jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline, siis oleks hinda või vähemalt 330 juures ütleme 350 juures olenevalt ka tootmiskarja suurusest ja mahuefektiivsusest. Mölderi sõnul selgub lähikuudel see, kuivõrd palju Eesti piimakarja tuleb kaotama hakata, sest alanud on uueks aastaks söödavarumise periood ja see on kulukas periood. Endine põllumajandusminister, praegune riigikogu maaelukomisjoni esimees Ivari Padar ütles, et see aasta kujuneb piimatootjatele üheks keerulisemaks. Piimaturul on tekkimas piima ülejääk ning hind jääb madalaks. Ivari Padar. Ja, ja siin on nüüd mitu elementi kokku tulnud, üks asi on, on siis maailmaturu hinnalangus, mis hakkas pihta juba siis seal, teises, kolmandas kvartalis, eelmisel aastal ja sellele lisandus siis veel ka vene embargo vene embargoga on ju nii, et kuigi meie otsene piima eksport oli seal kusagil 20 protsendi juures Venemaale, siis siiski siiski Läti ja Leedu, kes siis meie toorainest valmistasid ka Leedu Venemaale produkte, et nad olid ju meiega väga otseselt seotud, ehk siis võib hinnanguliselt arvata, et et nende piima ekspordis kusagil 50 protsenti, mis oli Venemaaga seotud, et mitu asja on koos ja ja see kõik on siis teinud olukorra. Padari sõnul võiks mõned Eesti piimatööstuses Eesti piimatootjatega veidigi tihedamalt koostööd teha ning vaid koostöös on võimalik raskusi ületada. Praegu valitseb mõlemal pool umbusk. Ivari Padar. Eestis valitseb tööstus ja põllumeeste vahel kohati väga suur umbusaldus, aga ma ütlesin, et ma ei ütle seda absoluutselt, tööstuste kohta ütlen, osati, on see niimoodi ja, ja, ja siin on nagu selge, et, et ka siin peavad lahendis lahendused tulema. Mirko Ojakivi, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis toodetud piima eest makstakse aasta taguse ajaga 37 portsenti vähem. Eesti piimast toodetud piimasaaduse väljavedu on vähenenud 17%.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa komisjoni hinnangul on Eesti üks esimesi riike, kes on valmis Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendeid kasutama hakkama. Kokku on Euroopa Liidu fondide toetusmaht Eestile ligi 4,3 miljardit eurot. Jose Manuel Barroso ütles täna, et Euroopa Liidu investeeringud peaksid aitama turgutada majanduskasvu ja looma pikaajalisi töökohti innovatsiooni, hariduse ja energiasäästlike lahenduste abil. Tänasel kohtumisel tegid balti riikide peaministrid ka Rail Balticu ühisavalduse, millega näidatakse üles üksmeelt. Projekti arengu suhtes tunnustatakse riikidevahelist tööd ja innustatakse kiiremas korras võtma vajalikke samme ühisettevõtte reaalseks asutamiseks. Jose Manuel Barroso sõnul kujutab Euroopa ühendamise rahastu balti riikidele olulist vahendit ühisprojekt jektide rahastamiseks energeetika, transpordi ning digitaalvaldkonnas. Barroso sõnul on oluline jõuda piirkondlikes projektides kokkuleppele õigeaegselt ehk enne septembrit, nii et rahastamise taotlusi saaks esitada esimesse vooru. Peamine projekt on Rail Baltic, mis ühendab kolme Balti riiki ja Poolat põhja-lõuna suunas. See projekt näitab piirkondliku koostöö tõelist lisaväärtust, mida toetab Euroopa Liidu eelarve. Ma tahan kolme peaministri veel kord õnnitleda. Nad andsid mulle just üle kirja, millest teatasid, et on jõudnud Rail Balticu asjus kokkuleppele. See on väga oluline, kuna see kokkulepe oli ja on projekti elluviimiseks vajalikku raha mise eeltingimuseks, ütles Jose Manuel Barroso. Eesti peaminister Taavi Rõivas tänas Euroopa komisjoni Rail Balticu kui Balti riikide olulisima taristuprojekti arendamise planeerimistegevuse toetamise eest. Ta ütles, et Eesti jaoks on tähtis, et raudteed arendataks kuni Poolani välja vastavalt kokkulepitule. Ma usun, et oleme kolme riigi koostöötasemel jõudnud Rail Baltic uga nüüd uuele tasemele ja tahan seetõttu tänada nii Läti kui Leedu peaministrit, ütles Taavi Rõivas. Jose Manuel Barroso sõnul räägiti kohtumisel ka energiajulgeoleku küsimustest ning ühisprojektide elluviimine selles valdkonnas võib tema sõnul balti riikide olukorda märgata teetavalt parandada. Ukraina julgeoleku küsimuste puhul nentis Euroopa Komisjoni president, et Euroopa Liidu võimaliku kolmanda sanktsioonide paketi suhtes Venemaale peavad otsuse tegema liikmesriigid. Euroopa komisjon ei saa dikteerida, millal sanktsioone rakendada. Me saame selleks mandaadi liikmesriikidelt, oleme valmistanud ette mõned stsenaariumid järgnevateks meetmeteks ja me teame, mis on need meetmed, mida vajadusel rakendada. Aga selleks peavad loa andma Euroopa Liidu liikmesriigid ja otsus uute sanktsioonide rakendamiseks peab olema ühtne. Järgmisel nädalal koguneb Euroopa nõukogu arutama ka Ukraina presidendi välja käidud rahuplaani ja selle rakendamist. Sanktsioonid ei saa olla vaid asjad iseeneses, vaid nende eesmärgiks peab olema rahu saavutamine, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.",
"role": "user"
},
{
"content": "Balti riikide peaministrid kohtusid Tallinnas Euroopa Komisjoni peagi ametist lahkuva presidendi Jose Manuel Barrosoga. Peaministrid allkirjastasid ka Rail Balticu ühisavalduse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAga eilsetel andmetel genotüpiseerimise järgi olid pooled Eesti tüved olid juba ommikronid ja, ja nendest suur osa oligi koondunud Tartusse ja Tartu ümbruses se kuigi teda mujal on ka leitud, nii et kindlasti on see hommik, on tüvi praegu ei kahtle ju enam keegi. Mikro levib kiiremini kui delta tüvi ja ka toomicrontivi võib nakatada ka neid, kes on siis vaktsineeritud või, või ka eelnevalt põdenud ja mida me ka nagu Eestis näeme, et võib-olla nüüd üks nädal aega on, on pooled uutest juhtudest on siis nendel, kes on täis vaktsineeritud. Kuigi siinjuures peab ka mainima, et need inimesed on oma viimase vaktsiini doosi enamasti saanud rohkem kui 20 või isegi 24 nädalat tagasi. Nii et nad ei ole nagu tõustusdoosi saanud. Et kui me nüüd muu maailmaga võrdleme ja vaatame, siis muus maailmas läksid need peaaegu, et sirgjoonena läks nakatumine üles siis Eestis minule natuke ära seletamatu on, et miks see niimoodi on, et meie, see tõus ei ole nii terav nagu nagu ta oli mujal maailmas, aga aga tõus on kindlasti väga selge olemas. Kas maailmas on ka mõni riik, kus omikrotüve puhul see tõus on pöördunud ka languseks? Ikka on Lõuna-Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrikas, nad täheldasid ka väga-väga kõrget nakatumise tõusu väga kiirelt ja, ja praeguseks on, on see nakatumine väga selges langustrendis, et niisugune. Väga teravalt üles minev või täiesti terav nurga alt läks läks see nakatumine üles ja siis hakkas ka alla tulema, et haiglasse sattus siiski haigeid oluliselt vähem, kui seda oli delta laine ajal. Ja seda näitavad ühendkuningriikide andmed, seda näitavad Taani andmed ja seda võib-olla mingil määral, kuigi väga varane aeg on ja neid, neid andmeid tuleb tõesti niimoodi niimoodi vaadatakse, et väga meil on, meie puhang on väga vähe kestnud veel aga kui me ka vaatame, siis Tartus on väga kõrged nakatumisnäitajad. Aga haiglasse tuleb, on, on üldiselt olnud üsna stabiilne, et et ütleme, haiglasse koroonaviirusega tulevate inimeste hulk ei ole suurenenud. Ja kui me näeme Eestis, et nakatunutest pooled on siis vaktsineeritud, pooled on vaktsineerimata, siis haiglasse tulevatest inimestest on 80 protsenti vaktsineerimata ja, ja, ja intensiivravis on peaaegu kõik haiged, vaktsineerimata.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartus linnas ja maakonnas on koroonaviiruse nakatuminäit jõudsalt kasvanud. Valitsust nõustava teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar ütles, et ligi pool uutest nakatunutest on kaks korda vaktsineeritud, see näitab omikroni tüve kiiret levikut.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati suurem kui 15 protsenti 1996. aasta novembris. Siis kasvasid hinnad 16,4 protsenti. Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul läheb tarbijate elu järjest keerulisemaks. Ta tähendab üle Eurooppa ja Eestis ka see, et on tarbijate kindlustunne langeb, et, et kui sul ikkagi nii palju raha peab rohkem rahakotist välja minema ja mis on nagu oluline märkida, eks, et et see puudutab just neid gruppe, mis on, loetakse nagu niisugused sundkulud, et millest meil nagu pääsu ei ole, eluase, transport ja, ja toit, et nendega on vast kõige raskem ja, ja, ja kõige raskem vast ongi võibolla selle eluaseme kuludega, et kui me siin vaatame, see gaasi hinna tõus, elektri hinna tõus, need on üle 70 protsendi aastaga ega paljudest teistest asjadest pole pääsu, eriti praegusel külmal perioodil, toiduga võib-olla saab natuke rohkem manööverdada, et otsid sealt soodsamaid kaupu ja soodushindu ja, ja vahetada teatud kaupu odavamate vastu, aga, aga elektriarve sul tuleb, eks, et lõputult sa ei saa seda kokkuhoidu nagu leida oma elamises, et. Kuigi palgad kasvavad ka tänavu jõudsalt, kasvavad hinnad siiski veel kiiremini. Nii leiavad Eesti pank Swedbank ja SEB oma majandusprognoosides. Rahandusministeerium hindas septembris Eesti selle aasta sisemajanduse kogutoodangu reaalkasvuks neli protsenti, värskes prognoosis aga miinus üks protsenti. See tähendab, et sisemajanduse kogutoodang võib tänavu veidi väheneda. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et majanduse arengut mõjutavad nii ekspordipiirangud, tarneraskused, energiahindade tõus, inflatsioon kui ka tööstus ja toidutoorme hinnatõus. Väiksem on ka inimeste julgus tarbida ja investeerida. Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kuigi on kõlanud ettepanekuid reageerida suurte toetuste või maksuerisustega, ei oleks see mõistlik. Laiade ja lausaliste toetuste praegune sisseviimine tähendaks, et kiire hinnatõus ja, ja väga kiire hinnatase säilib ja püsib pikemalt, mitte vastupidi, seda soovi meil kindlasti teha ei ole, et omalt poolt veel täiendavalt hinnatõusule hoogu juurde anda. Nii et seetõttu on vaja valitsuse poole pealt eriti ettevaatlikult kindlasti suhtuda sellistesse väga kulukatesse, lausalistesse, toetusmeetmetesse. Rahandusminister ütles, et kahekohalisena püsiv inflatsioon puudutab kõige valusamalt madalama sissetulekuga inimesi. Pensionärid siiski uuest aastast vaesemaks ei jää. Nii siis keskmise pensioni tulumaksuvabastuse rakendamise rakendumise tulemusel kui ka täiendava erakorralise pensionitõusu tulemusel. Ehkki tänavu on inflatsioon väga kiire, jääb see prognoosi järgi ajutiseks. Järgmisel aastal taandub hinnakasv 2,1 protsendile. Ka majanduskasv peaks järgmisel aastal kergelt taastuma. Järgmine aasta on oodata majanduse 1,2 protsendi suurust tõusu. Tööjõupuuduseks prognoosib rahandusministeerium sel aastal 7,2 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeeriumi hinnangul kahaneb Eesti majandus sel aastal protsendi võrra.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on veel terve hulk inimesi, kes on üldse vaktsineerimata. Sotsiaalministeerium loodab jõuda täisealiste osas järgmise aasta esimeses kvartalis 75 protsendini, praegu on puudu veidi üle kahe protsendi. Samas on viimase aja juttudes üha enam läinud rõhk tõhustastooside tähtsusele. On selge, et inimene, kes on juba lasknud ennast kaks korda vaktsineerida, tuleb meelsamini kolmandat süsti saama kui see, kes on seniajani ka esimesest kõrval hoidnud. Siiski on meil praegu üle 120000 inimese, kes võiksid tõhustusdoosi tegema tulla. Aga ei ole tulnud. Küsisin Tanel Kiigelt, kas on plaanis midagi senisest rohkem ette võtta, näiteks korraldada taas mingi kampaania? Noh, tegelikult praegu me tõesti saadame inimestele, kellel on tõusta aeg käes, nii sõnumeid kui ka helistavad, perearstikeskused oma nimistuid läbi tuletavad seda meelde eriti loomulikult eakate puhul, kellel on see eriti ajakriitiline, aga ka laiema elanikkonna puhul oleme seda kommunikatsiooni teinud ka läbi massimeediakanalite ja kõigi erinevate meediaväljundite teatud kampaania tegevused on sotsiaalmeedias raadiotes aga olen nõus, et seda sõnumit tuleb praegu anda nii-öelda igalt kanalilt, et ka meie meediakommunikatsioonitiim vaatab, mis on veel täiendavad võimalused, et seda teavitust veelgi laiendada. Kui sügisel korraldati vaktsineerimiseks kahenädalane kampaania, olid sellesse senisest enam haaratud perearstid. Tanel Kiik ütleb, et ega siin ei ole ka praegu midagi muutunud. Tegelikult ega perearstikeskused on ka praegu peamiselt vaktsineerijad, kui me räägime nii esmastest, vaktsineerikuuridest kui ka tõhustusdoosidest. Täiendavalt on võimalik inimestel kirja panna läbi digi loo ennast sobivasse haiglasse, sobivasse vaktsineerimispunkti tõustusdoosi saamiseks. Kõik näevad ära, milline on tema personaalne nii-öelda kuupäev, millal on võimalik minna ehk millal saab. See viis kuud saan Janseni puhul või kuus kuud Moderna puhul läbi. Perearsti ja pereõed on praegu juba üsna tugevalt kaasatud. Teevad seda tööd täie pühendusega. Vaadates sotsiaalministeeriumi eesmärke vaktsineerimise osas selle aasta lõpus ja järgmise aasta esimeses kvartalis tundub, et ega me neid numbreid täis ei saa. Tanel Kiik päris nõus ei ole. No eesmärk on olnud jõuda 70 protsendini täiskasvanute arvestuses vaktsineerimisega, seal me täna oleme. Eesmärk oli, et 20 protsenti täiskasvanutest teeks ära tõhustusdoosi sellel aastal see eesmärk on täidetud. Samuti on eesmärk jõuda jaanuaris tõesti 80 protsendini eakate hõlmatuses, sellest numbrist oleme veel viie protsendipunkti kaugusel, ehk umbes 70 protsenti on see teinud. Aga eakate puhul ongi noh, ülioluline tegelikult seda hõlmatust tõsta, kuna me teame, et nemad on kõige kõrgemas, haigestus, riskis, et eesmärkidega on ikka nii, et need tuleb seada ambitsioonikalt, mitte nii, et sa tead, et sa nad kindlasti täidavad ja kerge vaevaga siis nii-öelda üle lati astuda. Kiik lõpetab tõdemusega, et vaktsineerimisvõimalusi on Eestis praegu küllalt ja kõik, kes ennast vaktsineerida soovivad, seda teha ka saavad, vajaduse korral isegi oma kodus. Praegu tõesti on oluline see positiivne otsus teha mitte jääda lootma heale õnnele, sest iga järgmine tüü on olnud nakkavam kui eelmine ja paratamatult kasvavad viiruse nakatus numbrid ju näitavad, et need inimesed, kes on täna kaitseta, need selle haiguse lähiajal saavad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ükskõik millest koroonaga seoses Terviseameti või Sotsiaalministeeriumi esindajad rääkima ei hakka, varsti on jutt selle juures kui oluline on vaktsineerimine, kusjuures üha enam tõuseb esile tõhustusdooside teema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nMerejääle patrullima sõidavad Pärnu politseinikud ranna promenaadi lõpust, sest siit läheb ka kalurite ja kalastajate peamine tee merele. Mootorsani pluss on veel see, et sellele saab kelgu järele panna ja abivajaja kiirelt kaldale tuua. Kiirust võtab selline, saan välja 70 kuni 80 kilomeetrit tunnis. Eelmisel talvel jääd polnud ja mõned aastad varemgi oli jääperiood lühike. Nii võivad inimesed ohutunde kaotada ja seetõttu tuleb turvalisusele pidevalt tähelepanu juhtida. Tänavu on juba kaks õnnetust olnud Pärnu politseijaoskonna piirivalve välijuht Janek Pinta. Ühe korra, kus kaks meest kalalt tulles õhtu pime ja vajusid läbi jää aurujõe suudmes, see oli niisugune ohtlikum koht, nõrgem jää ja teine juhus, kus ATV vajus läbi jää, oli samuti nõrgema jääkohti ja värske lumi peale sadanud ja nad ei märganud seda ja vajusid läbi jää. Õnneks inimesed kõik elus ja tehnika toodi ka järgmine päev välja. Jälle tuleb minna ette valmistatuna kaasas laetud mobiiltelefoni, jää, naastlik, kompass, lähedastele tuleb oma minek ja kaldale jõudmise aeg teada anda ja muidugi tuleb kursis olla ilmateatega veel kord Janek Pinta. Me igapäevaselt teostame jääpatrulli, kas siis merejääl olles või siis kalda ääres sõites ja me käime populaarsemates kalastuskohtades, kus siis kalamehed peale lähevad, siis visuaalselt püüame neid seal üle lugeda ja ka siis mootorsaani patrull käib kohapeal ja annab siis hinnangu, kui palju seal kalamehi on, kui paks see jää on, kus on jääpraod ja muud ohud. Praeguse kena ja karge ilmaga on jääolud head ja ohtu pole karta. Aga kui kevade poole jää lagunema hakkab, siis on kaluritel tihti abi vaja. Aastaid patrullis töötanud meestel on juhtumeid, kus hätta sattunud kalamehi on tulnud kaldale tuua. Pärnu politseijaoskonna vanem piirivalvur Ervin Hamburg. Nende aastate jooksul on küll olnud paar korda just valge ranna algus, oleme saanidega saanud operatiivselt reageerida ja alajahtunud inimesed kaldale tuua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Talvel kuulub mereäärsete politseijaoskondade varustusse mootorsaan ja sellega patrullitakse jääl, et hoida silma peal kaluritel ja olla valmis abistama, kui keegi ohtu satub.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKas teile meeldib vabalt hinnata? Kas teile meeldib hingata ilma oma hingamist, teid takistamata? Mulle ka? Kui see meeleavaldus on kestnud siin umbes 20 minutit, on Vabaduse väljakule kogunenud circa 300 inimest. Siin on nüüd ka kaks inimest päris põnevate siltidega ma ei kanna suukorve, sest ma pole koera koonlane, mis on see mure, mille vastu te protesteerite, kas sa jälgi seda, mis toimub maailmas nagu Kill Bill Gates, kes räägib? Teil pole pääsu vaktsiinidest ja kiipidest soovitan kuulata. Kas te loodate siit ka mingit muutust? Ja ma usun, et inimesed ärgavad kõigepealt ja mõtlevad tulevikule, sest ettevõtluse on see, mis kindlustab meie tulevikku. Teie ettevõtet on see koroonakriis puudutanud. Ja me oleme peaaegu pankroti ääres. Mitte ainult ettevõtjad, mitte ainult turismisektor ei ole mures, ka Eesti kristlased on mures, langetab oma pead. Anname kogu olukorra jumala kätesse. Siia Vabaduse väljakul on üles pandud ka ekraan, kus oma sõnumeid jagab Ekspress meedia. Ajakirjandus on usaldusväärne infoallikas, kõlab sealt juba on 104 koroonasurma kanna maski, suurte tähtedega ja hüüumärgiga. Kui palju inimesi on selle hirmu käte surnud, huvitav kaasa? Pigem ma ütleks seda, et võtke 5G mastid inimeste kortermajadelt ära ja ma usun, et siis läheb olukord paremaks ka. Tegijad me saame sellest üle kalli, kalli, tehke üksteisele kalli kalli ebakel. Nüüd hakkasin ilma maskideta inimesed kõik 11 kallistama ja nüüd hakkas pihta väikene disko. Kell on saanud pisut üle nelja, see meeleavaldus hakkab läbi saama, inimesi on küll pisut vähemaks jäänud, aga eks see ole ka arusaadav, sest varbad ju päris külmetavad. Vähemalt mõnel inimesel on ninad ikkagi ka maskidega soojas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinnas Vabaduse väljakul avaldasid meelt maskikandmiskohustuse vastased. Kohale oli tulnud umbes kolmsada inimest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVeterinaar ja toiduameti loomatervise ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel ütleb, et Euroopas levivasse lindude grippi viirus tüvega Hviis N kaheksa võivad nakatuda nii kodu kui ka uluklinnud inimestele. Viirus ohtu aga ei kujuta. Tavaliselt kodulindude puhul erilist sümptomaatikat isegi ei pruugi olla, võib tekkida näo ja lokutite turse, isutus, uimasus, kõhulahtises sellised väga ebaspetsiifilised sümptomid peamiselt et kodulindude puhul ongi see, et mida omanikud märkavad, on lindude äkksurm. Lindude gripp levib peamiselt metslindude rände kaudu. Kõige kriitilisem on seis Kesk-Euroopas näiteks Ungaris, Poolas ja Saksamaal. Et kus kohas, peamiselt need metslinnud talveperioodil on, ongi seal lõunapoolses Euroopas selle aasta väga sooja talve puhul oli natukene see metslindude ränne ka häiritud, et nad ei läinud võib-olla nii kaugele lõunasse, kui nad muidu oleksid läinud ja hakkasid ka juba varem, jaanuaris, veebruaris juba tulid oma lõunapoolsetes peatuspaikades hakkasid vaikselt põhja poole või Kesk-Euroopa poole tulema. Eestil on Sammeli sõnul praeguseni õnneks läinud ja linnugripipuhanguid, mis oleks põhjustatud viirusetüve H5 N8 poolt tuvastatud ei ole. Väga suures osas sõltub metslindude rändeteedest, kuhu kohta täpselt Need linnud liiguvad, kus kohas nad omavahel need rändeteed kogutud kokku saavad, millised linnud seal omavahel kokku puutuvad, kes kuhu edasi lendavad, et tundub, et selles osas on meil õnneks läinud ja kindlasti, mis on väga oluline on see, et, et me räägime ju põhiliselt metslindudest, aga kindlasti võib selle viiruse sisse tuua ka kodulindudega mujalt Euroopast võib tuua ka inventariga. Sammel ütleb, et siinkohal on head tööd teinud Eesti linnukasvatajad, kes kehtestatud rangeid bioohutusmeetmeid järgivad. Kindlasti, kui me räägime väikelinnupidajatest, siis eriti praegu kevadisel ajal võib-olla tekib tahtmine omale võtta mõned kanad hoovi siblima ja lasta nad lahti. Praegu rändlindude rändeperioodi ajal oleks mõistlik tegelikult need linnud ikkagi kinni hoida kuskil tubastes tingimustes või kui nad siis lastakse õue, et siis võrguga piiratud aed pealt kaetud soovitavalt, ja välistada see, et metslinnud sinna ligi pääseksid metslindudel üldse oleks ahvatlust sinna ligi pääseda, ehk et kõik söögikausid võiksid olla siis kuskil katuse all.",
"role": "user"
},
{
"content": "Gripiviiruste hulka kuuluv lindude gripp põhjustab igal aastal kodulindude hulgas suremust. Sel kevadel on lindude gripi tõttu hukkunud ja hukatud Euroopas ligi kaks miljonit kodulindu, sest viirusel puudub ravi. Eestil on senini õnnestunud kodulindude grippi haigestumist vältida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus tutvustas piirangute leevendamise kava juba paar nädalat tagasi. Vahepeal oli huvirühmadel ja tavalistel inimestel aega strateegiat kommenteerida ja üle 2000 inimese lisas oma mõtteid. Eile õhtul kogunes valitsus neid läbi arutama ja peaks täna välja tulema konkreetse piirangute leevendamise kavaga. Samal ajal, kui valitsus arutelule kogunes, avaldasid Soome muusikud maja ees meelt, öeldes, et nad ei ole aasta aega tööd teha saanud ja kultuuriinimeste toetamine ei ole olnud piisav. Peaminister Sanna Marin ütles, et see on kindlasti üks teema. Näiteks kultuuriürituste osa on üks, kuhu kindlasti muudatusi tuleb, ütles peaminister. Täna alustab valitsus aruteluga majanduspaketi üle, mis peaks Soome majanduse koroonakriisi järel tõusule viima. Siseminister Maria Ohisalu lubas, et ka selle arutelu käigus peetakse kultuurivaldkonda meeles. Meil on praegu töös lisaeelarve ja püüame sealtki selle ala inimestele võimalikult palju eurosid toetuseks saada, lubas Ohisalo. Siseministri teeb muret ka piiride terviseohutus. Esialgse plaani järgi peaks tööränne taastuma mais ja suvel ka turistidele. Soome piir lahti minema. Ajakirjanikud küsisid ministritelt ka koroonapassi või negatiivse testitõendi kasutuselevõtu kohta. Soome töötab oma koroonatõendi kallal. Justiitsminister AnnaMaia Hendrik on avaldas lootust, et suvel saab käia suveetendustel ja jalgpallivõistlustel koroona. Passi kasutuselevõtt üritustele pääsemiseks sõltub tema sõnul sellest, kui suur on risk, et vaktsineeritu võib endiselt nakkust levitada. Siseminister Maria Ohisalo ütles, et mingi lahendus tuleb leida, sest praegune piirikontroll sisepiiridel on juba ammu Schengeni reeglitega vastuolus. Piiril on vaja terviseohutust tagavat lahendust. On see siis seotud selle Euroopa koroona passi ja sellele lisatud testitõendiga, aga piirivalvureid on igatahes ühel hetkel vaja ka ida piirile. Sisepiiri valvamisega on seotud praegu väga suur osa meie ressursist, ütles siseminister. Peaminister Sanna Marin oli korona passi suhtes põiklev. Selle küsimusega on seotud ka palju praktilisi väljakutseid, seda tuleb hinnata ka selle nurga alt, ütles Marin vastuseks. Täna kell üheksa teeb Soome valitsus oma plaanid teatavaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome valitsus teeb täna teatavaks piirangute leevendamise täpsema plaani.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnateatri lavaauk on armsalt Eestimaa sügisene augunõlval suured kollased, kõrvitsad laual pange täis gladioole ja laval vannitäied õunu ja laval käib proov. Kes on teatrilaulude lavastust näinud, seda ootab, äratundmisrõõm pole selle jaoks on nüüd nii CD kui ka DVD kummagi peal 30 laulu ja see on vaid osa sellest, mis Eesti heliloojad Koidulast, Ehalani on teatrile kirjutanud. Ehk kunagi tuleb teatrilaulud kaks lubab ääriveeri kogu asja koostaja ja muusikajuht Riina Roose. Aga need 30 on lustiga lauldud ja mängitud. Oh, milleks rääkima sa pead et riigis on veel mõni kriim või muhk. Riik soovib rahvale ju hea tööd rahva heaks, teeb, nägemata. Aga uus hooaeg tuleb keeruline, on peanäitejuhi Elmo Nüganeni esimene mõte. Aga see polegi nii kurb, sest see on seotud teatri suure saali ehitusega lavaaugu kohale, mida on oodatud. Oh, ma ei tea, kui kaua. Elmo Nüganen. Kui läheb ehitus käima, siis see tähendab seda, et me kaotame mõned teatrisaalid mõneks ajaks, me peame hakkama leidma teisi mängukohti ja ilmselt sellist mängukohta nii-öelda saame okupeerida kolmeks, neljaks aastaks, võib-olla mitte, meil tuleb ilmselt mõne lavastuse jaoks leida üks mängupaik ja siis seda on seal mängiti ja siis kevadel hooaja lõpus, siis tuleb üks suurem Tammsaare projekt Vargamäel kus siis on plaanis mängida Tammsaare tõe ja õigusi, kõiki neid osasid, mis praeguseks hetkeks on Eesti teatrites olemas ja tegemata on kolmas osa ja selleks ajaks teha siis ka kolmas osa valmis ja kõiki neid mängida siis seal vargamäel ja selleks tuleb ehitada sinna ju mängupaigad, eks ole. Nii et inimene, et, et ta näeks näiteks sedasama lavastust, mis ta siin meie teatris on, on näinud ja see on võib-olla ka hullumeelne ettevõtmine, aga see on ka üks, üks asi, mis, mis meid ees ootab. Mis võiks tuleval aastal hooaja alguseks siin lavaaugus olla? Tuleva aasta hooaja alguseks siin ilmselt on kopp ja ta teeb oma tööd. Ja rohkemat veel ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Linnateater avas hooaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSeda näitab aeg, kuhu meie transiidi ja transpordisektor areneb. Esmalt on oluline ära hoida võimalus, et Eestist ei kujuneks logistiline tupik. Eesti logistika ja ekspedeerimise assotsiatsiooni juhatuse liige Karl Lambot tunnistab, et oht selleks on. Et ühtepidi, see, mis toimub meie suurima naaberriigi Venemaaga, võimendab neid protsesse, see on suuresti loomulikult ka juhitamatu protsess ja objektiivne paratamatus. Venemaa ei ole loomulikult meie ainuke naaberriik, et meil on ka põhja-lõunatelg läänetelg ja seal on ka hulk otsuseid, mis võivad vales suunas minnes meid rohkem ja rohkem ääremaaks teha. Eraettevõtete juhtide ja valitsuse esindajatega koos on kirja pandud võimalikud arengusuunad. Kõige optimistlikum plaan kannab nime helesinine haab, mis jätkaks, edulugu, mida Eesti nautis 1990.-te aastate lõpul, kui Venemaa oli avatud. Seda ei saa ka tulevikus välistada. Kõige reaalsem võiks aga olla ettevõtliku mehe stsenaarium, ütleb Lambot. Rail Baltic tasapisi käivitub, põhja-lõunasuunalised ühendusteed avanevad rohkem kui seni, Venemaa osa on väga tagasihoidlik. Kolmas stsenaarium on Põhjala siiditee raske küll uskuda. Need mahud ja tonnid, mis Soome kaudu põhjast lõunasse liikuma hakkavad tõesti, ka tegelikkuseks saavad, aga välistada ei saa. Ja kõige negatiivsem oleks siis elu logistilises tupikus. Venemaa jääb suletuks põhja-lõuna suunal, ühendusi ei ole. Aga üks lihtne näide, mis oli ka meil väga tugeva diskussiooni objektiks, on ühenduste Kesk-Euroopaga maantee ehk korralik neljarealise kiirtee näol tundub nii suur ja utoopiline projekt, täna jälle. Aga ka niisugused sammud on need, mis suudavad meid Euroopa keskustega rohkem siduda, sest ega Rail Baltic kui raudteeprojekt tal on selgesti omad, mitmed piirangud. Suurettevõtja Tiit Vähi on meie majanduspoliitika suhtes väga kriitiline, kuid näeb kindlalt, et Eesti võiks olla transiidi ja logistika maa. Nagu on Singapur, Shanghai linn, eks ole, Hongkongi Hamburg, Breemen, Eestis on täpselt samasugused või jumala poole antud veel paremad tingimused tegelikult Me oleme jõudnud selleni, et kui seitse-kaheksa aastat tagasi tollane peaminister Ansip ütles, et transiit ei ole meile vaja, sest sellest ajast on raudtee transiitvedu vähenenud kolm korda. Mis on need põhjused? Esiteks, eks ole, on tõstetud igasuguseid raudtee infrastruktuuritasusid ja muid tariife. Mõttetu rumal Exceli tabeli järgne rahade ümberkantimine ilma majandus analüüsida ja teine loomulikult poliitiline situatsioon, kui eelmisel aastal president Lätis ütles teie valmistute valimiseks meie valmistume sõjaks, siis loomulikult selles situatsioonis ei ole mõtet investeerida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti on logistilises tupikus. Siit aitavad välja põhja-lõunasuunalised raudteeühendused, kuid sellele loota ei saa. Tiit Vähi näeb Eestit ikkagi suure logistikariigina.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi vabandas valitsuse pressikonverentsil veel kord oma Facebookis kirjutatud kommentaari pärast, milles ta nimetas sotsiaaldemokraadist haridus ja teadusministrit Jevgeni Ossinovskit juurtetuks sisserändaja pojaks roosast erakonnast. Eileõhtuses foorumis väljarändest rääkides ütles Ligi, et väljarändes on süüdi nõukogude võimust tulemine ja sellega seotud mahajäämus. Ossinovski vaidles sellele seisukohale vastu ja märkis, et seda ei saa vabanduseks tuua. See oli tõesti üks mõttekatke suuremast küsimusest, kas Eesti peaks ja Eesti poliitikud peaksid meelde tuletama ajalugu ja, ja objektiivseid asjaolusid või nimetama neid siis ebaoluliseks? Minu arust on see Eestile väga suur strateegiline probleem, et lühema kogemusega inimesed ei taju seda valu ja, ja neid arenguid, mis on Eestil olnud ühelt poolt me oleme tõepoolest oma oma reaalsissetulekutes suurusjärk kolmekordselt edenenud 20 aastaga, aga me ei ole kindlasti selle sellepärast veel üle mere jõudnud äärmiselt kehv, kui igas debatis viiakse jutt sellele, et valitsus või eelmine valitsus on süüdi selles. Meil ei ole veel üle mere jõudnud, see kommentaar oli kindlasti südamest, aga liiga emotsionaalne, ettevaatamatu, nii et ma veel kord vabandan siis Jevgeni Ossinovski ees temale isiklikult mul mingeid etteheiteid ei ole tema eestimeelsuse suhtes, teda saab usaldada, aga noor. Jevgeni Ossinovski ütles Postimehe võrguväljal Andele antud kommentaaris, et tema Jürgen Ligi asemel ei peaks võimalikuks pärast oma väljaütlemisi ministrina jätkata. Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, kaitseminister Sven Mikser kutsus samuti peaministrit üles Jürgen Ligi välja vahetama. Mikser ütles saatele uudis pluss, et valitsuskriisi ei ole. Aga ligi väljaütlemise puhul oli tegemist väga kahetsusväärse poliitilise kultuurituse ilminguga. Olen väga resoluutselt kriitiline ja mõistan sellised avaldused, nagu Jürgen Ligi oma sotsiaalmeedia kontol tegi hukka, et niisugustel avaldustel ei tohiks olla mingil juhul kohta Eesti poliitikas ollakse ainukordne ja esmakordne, siis võib-olla võiks võtta asja pisut kergemalt, aga, aga noh, me oleme tegelikult selliseid poliitilise kultuuriga sobimatuid avaldusi ju tänase rahandusministri suust kuulnud ka varem. Et ma, ma kuidagi ei saa nõus olla ega ka ega ka vait olla, kui üks kabinetiminister arvab, et et naise koht poliitikas võiks olla selline, et ta on, on vait ja vaatab suuril filmi ja ja räägib siis, kui kana pissib. Või nüüd, et Eesti venekeelse elanikkonna roll poliitikas võiks samamoodi olla lihtsalt nii-öelda passiivselt vait olla. Et see kindlasti ei ole tänase päeva Eesti poliitikasse kohane suhtumine. Peaminister Taavi Rõivas ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et loodab, et Jevgeni Ossinovski võtab selle vabanduse vastu ja et see ei tekita valitsuse liikmete vahel tõsisemaid konflikte.",
"role": "user"
},
{
"content": "Algab Ligi-Ossinovski skandaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTsürichi Donhalle orkester eesotsas dirigent Paavo Järviga avas kolmapäeval ja neljapäeval toimunud avakontsertidega oma uue hooaja. Need olid ka esmaesinemised sürichi Donhalle kontserdimajas pärast nelja-aastast restaureerimist Paavo Järvi. No emotsioonid on väga-väga värsked ja väga tugevad, sellepärast et see on selline saal, mida armastatakse ja tuntakse üle terve maailma, aga neli aastat on nüüd kinni olnud ja teda on nüüd põhjalikult renoveeritud, ta on täpselt samas olukorras, kuidas ta oli. Alguses ta ehitati just niimoodi, kõik on tehtud täpselt algse plaani järgi. Kahel õhtul kõlas täismajale Gustav Maaleri kolmas sümfoonia. Paavo Järvi hinnangul lahkus publik saalist pärast selle kuulamist paremate inimestena. Kolmas sümfoonia on selline eepiline sümfoonia t on 90 minutit pikk. Kõik Mali sümfooniad on geniaalsed tegelikult, aga see on minu minu jaoks eriliselt geniaalne sümfoonia, tal on. Tal on naiskoor, poistekoor, Sopran solist ja ta räägib kõikidest inimese elu külgedes, ta räägib tunnetest, armastusest, rumalusest, kõigest sellest, mis, mis millega me elama peame ja mis, mis käib inimeste ja inimese olemusega kokku ja, ja kuidagimoodi, see on väga arusaadav kõigile ja see on väga liigutav ja see on, sa tunned, et pärast seda üheksakümmet minutit sa oled kuidagi midagi juurde saanud, see on nagu parem inimene, selles mõttes. Mõni muusika on selline, et kuulad ja meeldib ja siis lähed ära ja siis 10 minuti pärast ei mäletagi üldse midagi. Kuule, see muusika elab sinu sees tükk aega. Sürichi Donhalle juhi Ilona Shmilli sõnul oli kontsert ajaloolise tähtsusega. Paavo soov oli alustada selle teosega, et näidata kontsertsaali suurepärast akustikat. Viimase nelja aasta jooksul renoveeriti saal originaali sarnaseks. Ta on peaaegu samasugune nagu siis, kui Johannes Brams selle 1895. aastal avas. Kui me eile Maaleri kolmandat sümfooniat siin esmakordselt kuulsime, siis oli see ajalooline hetk. See on uus algus meie muusikaelule, uue visiooniga ajaloolises hoones, ütles Smiil. Kontserdiga algas Paavo Järvi kolmas hooaeg sürichi Donhale orkestri eesotsas Joosep Värk. Sürich.",
"role": "user"
},
{
"content": "Dirigent Paavo Järvi avas taasrenoveeritud Zürichi Tonhalle kontserdimaja. Kahel päeval toimunud avakontsertidel mängiti Gustav Mahleri kolmandat sümfooniat, mis pärineb ajaloolise hoone alguspäevilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSoome valitsus on tänaseks palunud juristide analüüsi, kas võiks võtta kasutusele eriolukorra meetmed ilma eriolukorda välja kuulutamata. Seda ei ole kunagi varem Soomes tehtud. Soome ringhäälingu üleandmetel tahaks valitsus senisest suuremaid volitusi, et juhtida koroonameetmeid poliitiliselt. Kevadel oli mitu juhtumit, kus piirangud kuulutati välja, aga paar päeva hiljem osutasid juristid, et need on põhiseadusega vastuolus. Näiteks ei saa keelata Soome kodanikel riigist lahkuda, kuigi kevadel selline otsus tehti. Nüüd on poliitikud väga ettevaatlikud. Nii ülele kui ajalehele Helsingin Sanoma intervjuu andnud õigusteaduse professorid tõdesid, et võrreldes kevadega on nüüd eriolukorra väljakuulutamise künnis palju kõrgem. Enamik piirangutest, mille puhul kevadel viidati eriolukorrale, on reguleeritud teiste seadustega ja nii mõneski asjas, näiteks raamatukogude sulgemisel on otsustusõigus kohalike juhtide, mitte keskvalitsuse käes. Eriolukord seda ei muudaks. Eriolukord võimaldaks valitsusel näiteks suunata meditsiinitöötajaid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse või välja kuulutada liikumiskeelu. Kevadel kasutati eriolukorda ka restoranide sulgemiseks. Riigiteaduste abiprofessor Pauli Raudainen tuletab meelde, et eriolukorras võib eduskunda teha lihthäälteenamusega asju, mida parlament tavaliselt teha ei saa. Sel hetkel lülitatakse õigusriigi mehhanismid välja, hoiatab raudjainen. Õiguskantsler Toomas Pöösti on rõhutanud, et eriolukorra kasutuselevõtmine on viimane vahend, kui enam miski muu ei aita. Peaminister Sanna Marin andis nädala algul selgelt mõista, et selleks tuleb valmis olla ja ka pöösti möönis, et olukord halveneb. President Sauli Niinistö rääkis samuti eriolukorrast, aga ütles ajalehele Helsingin Sanomad antud intervjuus, et pealinna piirkonna koroona leviku tõttu ei ole mõttekas kogu riigis eriolukorda välja kuulutada. Eks siis paistab, mida Soome valitsus täna otsustab ja mida parlament selle peale kostab. Ettevõtjate olukorra on igatahes pidevalt muutuvad reeglid ning poliitikute segased sõnumid veelgi raskemaks muutnud, kui see juba niigi on. Näiteks Tamperes pani üks restorani omanik uksele sildi. Avame kell 14 sulgeme siis, kui valitsuse idioodid sunnivad. Tegelikult on Soomes viirus olukord parem kui enamikus teistes Euroopa Liidu riikides. Soome on seadnud aga ambitsioonika eesmärgi viiruse lämmatamine ehk nakkuste arv. Null.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soome poliitikud kaaluvad taas eriolukorra väljakuulutamist. Uute piirangute kehtestamisel ollakse siiski ettevaatlikud, et mitte minna vastuollu põhiseadusega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPrantsusmaa on teatanud, et kaalub oma malis kohalviibivaid jõude vähendada prantsuse kontingenti koosseisus on malis kohal ka Eesti kaitseväelased ja Eesti jaoks on see praegu suurim välismissioon. Kui prantslased hakkavad oma jõudu vähendama, siis kas Eesti teeb sama või mida Eesti otsustab? Jutt on olnud eelmise aasta veebruaris juurde saadetud 500 600 mehe tagasitõmbamisest ja see toimub ka võib-olla ütleme niimoodi, et meie osalemine ei ole seotud täiendavate vägede juurdesaatmise ja siis võimaliku tagasitõmbamisega et antud juhul me ei näe põhjust vägede vähendamiseks. Me oleme ka arusaama juures, et ei ole sugugi kindel, et prantslased oma vägesid seal vähendavad ja kui nad vähendavad, kui selline asi siiski toimub, siis tõepoolest vähendatakse just seda niisugust lisavägede arvu, mis saadeti eelmise aasta veebruaris teatavate konkreetset, eks operatsioonide. Alanud aasta välismissioonidest rääkides siis kuhu Eesti kaitseväelased lähevad, millised missioonid algavad ja millised jätkuvad. No tegelikult jätkuvad meie rahvusvahelised missioonid täies ulatuses, sealhulgas Mali operatsioon Afganistanis, Iraagis. On teatavaid ümberstruktureerimisi, me saadame välja 75 kaitseväelast, see on mõnevõrra vähem, kui meil oli, aga see on seotud konkreetsete ümberstruktureerimisega, teatud operatsioonidel. Tuleb üks ajutine suurendamine selle aasta juulikuus, kus me siis saadame Iraaki väekaitserühma, mille me teeme kaitseliidu baas, seal on 45 võitlejat. See on siis rühm, kes tegeleb sealse sõjaväebaasi kaitsmisega. Taani, kes juhib sealset operatsiooni, on palunud, et kolm balti riiki siis mehitaks kuuekuuliste tsüklit, et ka väekaitse elemendi Iraagis. Siis tuleme meie väga oluliste liitlaste palvele vastu. Aga põhimõtteliselt jätkuvad Meie kahepoolsed operatsioonid, ÜRO Euroopa Liidu operatsioonid. Mõningad neist on päris väikesed.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prantsusmaa kaalub Malis asuvate vägede vähendamist. Kas Prantsuse vägede vähendamine Malis mõjutaks ka Eesti kaitseväe sealset missiooni?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nBrüsseli iganädalased koroonaprotestid on ühed Euroopa suurimad. Igal pühapäeval vallutavad meeleavaldajad linna tuiksoone. Kui esialgu oli tegemist rohkem kohalike aktivismiga, siis täna sõitis siia kokku inimesi üle Euroopa korraldajate hinnangul lausa kümneid tuhandeid. Nende seas näiteks Dorsten, kes tuli Brüsselisse Saksamaalt Stutkartis kuni 2020. aasta kevadeni töötas ta Berliinis metõena. Miist emonstratin. Minu esimene demonstratsioon oli Berliinis nüüd elandma ka kus on palju protestijad. Oleme käinud Viinis, Strasbourgis, Drestes ja Bernis. Igal pool on inimesed ärkamas, ma olen selle eest väga tänulik, sõnas ste. Ta protestib kõikvõimalike piirangute vastu, ent eriti vihale ajab teda Saksamaal ilmselt aprillist sisseseatav kohustus meditsiinilisel personalil ennast vaktsineerida vaktsiinide toimesse Torsten ei usu. Samasuguse lähenemisega oli ka Prantsusmaalt metsi linnast kogu perega kohale sõitnud Francis. Tavaliselt on pandeemia tagajärjeks suur surmade arv. Täna ei ole see enam nii. Täna peame ennast vaktsineerima ka eksperimentaalse tootega, ütles Francis. Kuivõrd protestid on kestnud juba mõnda aega, siis on meeleavaldajate seas märgata selget organiseeritust näiteks rohelistes vestides meeleavaldajad, organisatsioonist ühendatud eurooplased. Nende liikme Edi sõnul kutsuvad nad vajadusel politsei appi, kui meeleavaldajad peaksid üle käte minema. Sellegipoolest on nad osa protestist. Inimesed tulevad siia vabatahtlikult, et protestida, see on laienenud üle riigi ja Euroopa 600 rühmitust tuleb siia, et esindada rahva ja nende õigusi põhiseaduse riivete vastu, et kaitsta meie põhiseaduslike õigusi, et protestida piirangute vastu, mis on ebaproportsionaalsed, inimesed ei kuku tänavatel surnut maha, aga ikka on riigid lukus komandanditunnid ja korraldatakse tõhustastooside programme. See pole õige asi, mida teha, ütles Edi. Lisaks nii-öelda professionaalsetele protestijatele on siiski ka tavalisi inimesi, kes on kohale tulnud sõpruskonnaga. Näiteks Flandriast pärit Sarce, kes seisab valikuvabaduse eest. Seisan õiguse eest otsustada oma keha suhtes ise teha, mida ise tahad, ilma diskrimineerimise ja passideta. Kõik peaks olema vaba vabadus kõigile ja et meedia annaks inimestele õiget informatsiooni edasi, ütles arche. Joosep Värk. Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Brüsselis toimus täna koroonaprotest, kus osales kümneid tuhandeid inimesi. Meelavaldusel osalesid nii kohalikud kui ka protestijad Prantsusmaalt, Saksamaal ja mujalt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimaste piirangute leevendamisega otsustas valitsus, et muuseumid võivad avada oma uksed kolmandast maist. Leevenduse tingimuseks seati muuseumide sulgemine hiljemalt kell seitse õhtul, mis oli määratud kellaaja seletus ja miks avati ainult muuseumi, aga mitte teatrid. Enamik muuseumi sulgesid oma uksed enne seitset ka koroonaeelsel ajal. Kultuuriministeeriumi muuseumi nõunik Marju Reismaa sõnul määrati muuseumide sulgemise kellaaeg selleks, et kehtestada võimalikult ühtsed piirangud ja tervikuna inimeste liikumist piirata. See kellaajaline piirang on ühine muuseumidele, näituseasutustele ja jumalateenistustele kirikutele, see tähendab seda, et eesmärk oli võimalikult ühtsed piirangud kehtestada, sest nii on neid kõige lihtsam järgida ja kõige ühesõnaga kellaajaliste piirangute mõte on ka see, et tervikuna inimeste liikumist vähendada. See, kas mõni muuseum sulgeb ennast kell viis kell kuus, see ei pane neile, eks ju, kohustust nüüd, et nad peavad kella seitsmeni lahti olema, vaid osadel on tõesti ikkagi ka õhtused pikemad lahtiolekuajad varasemalt olnud, et nende puhul siis on see, et nad peavad ühtsel ajal tegevuse õhtuks lõpetama. Valitsuse teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et muuseumid avati, sest inimesed on see reeglina hajutatud. Selles vast suurt vahet ei ole, aga aga noh, võib-olla see inimese käitumine on õhtu ja öötundidel erinev sellest, mis ta on päevasel ajal, aga noh, muuseumides ja sellega ma olen nõus, seal on inimesed reeglina väga hajutatult välja arvatud võib-olla tõesti mõned väga atraktiivsed näitused. Lutser ütles, et teatris on inimesed koos palju väiksemal pinnal ning etenduse ajal ei tohi saalist lahkuda. Et seal on nagu rahvas on, on, on suhteliselt väiksema pinna peal koos, et noh, ütleme muuseumis esiteks käiakse vähem, teiseks on seal ka hajumise võimalused palju kergemad. Etenduse ajal saalist välja ju minna ei saa, sest siis pole ju mõtet sinna teatrisse minna. Aga muuseumis võib ju minna teise saali, kui, kui ütleme ühes saalis ma näen, et on väga palju rahvast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus lubas avada muuseumid 3. maist. Sulgemisajaks määrati kell seitse õhtul. Miks valis valitsus just sellise kellaaja?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna linnapea Mihhail Kõlvart märgib, et olukord koroonaviirusega läheb järjest hullemaks. Mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti on suurem osa nakatunutest 10 14 aastased lapsed. See on püsiv tendents alates esimesest septembrist. Koolid on jätkuvalt suuremaks ohuallikaks koju see jõuab tihti just koolide kaudu. Nädalaks jääb distantsõppele peale koolivaheaega. Neljas, viies, kuues, seitsmendas ja kaheksas klass. Kõlvart lisab, et tänaseks pole piisavalt kaitstud ka õpetajad. Õpetajad said vaktsineerida rohkem kui pool aastat tagasi AstraZenecaga ja see kaitsetase tänaseks on väga madal. Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul võib järgneda ka raskemaid otsuseid. Kui see esimene nädal ei too leevendust ja me näeme, et dünaamika on jätkuvalt murettekitav, siis ei saa välistada ka seda, et see distantsõppeperiood võib pikeneda. Mõtet saata distantsõppele ainult need koolid, kus õpetajate ja õpilaste vaktsineerimisega läheb kehvemini. Peloprovtsev ei toeta. Sellepärast, et siis meil tekivad koolid, kus lapsed käivad koolis, saavad oma hariduse kätte ja siis on koolid, kus lapsed seda teha koolis ei saa ja jäävad koju. Suurem oht on see, et täna siis üks kool on koldes nii-öelda ja teine kool tegelikult näitab head sellist dünaamikat ja homme see kõik väga kiiresti muutub. Meil on sellised näited täiesti olemas. Veloprovtsev tõdeb, et distantsõpe tähendab lapsevanematele, lastele ja koolidele ebamugavusi. Aga kuna see ei ole esimene kord, siis ma loodan, et see ei pea väga palju probleeme tekkima. Prantsuse lütseumi direktor Peeter Pedak nõustub, et varasem kogemus distantsõppega teeb selle korraldamise lihtsamaks. Aga inimeste vaimses ruumis on see palju raskem, sellepärast et esimese laine ajal olime kõik ettevaatlikud. Teise laine ajal ootasime vaktsiini. Meil oli midagi oodata. Meil oli põhjust ennast kokku võtta. Nüüd kolmanda laine ajal, ongi minu põhiküsimus. Mida me ootame, mille järgi me saame aru, et on jälle hästi, kas me ootame, et viirus kaoks? Pedaku sõnul on nüüd kooliasi distantsõpe võimalikult valutuks teha. Samas märgib ta, et eile, kui Tallinna koolijuhid linnavalitsusega suhtlesid, polnud sugugi kõik distantsõppega päri. Yana Toom Euroopa Parlamendi saadik on näiteks öelnud, et ei saa veenda kedagi Soomi kaudu ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ka väga võimekas inimene on öelnud, et usaldust inimeste vahel ei ehita aparaadi kaudu. Täpselt see kehtibki kooli kohta õppimine tähendab inimese ja inimese koostööd.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna koolide 4. kuni 8. klassi õpilased lähevad pärast vaheaega ehk tulevast esmaspäevast nädalaks kaugõppele. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on terviseameti andmetel praegu kõige suurem nakatumine 10-14-aastaste seas ning seetõttu otsustatigi see eagrupp jätta esialgu nädalaks kaugõppele. Kontakõppele jäävad algklassid, 9. klass ning gümnaasiumiklassid, samuti haridusliku erivajadusega lapsed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui haiglat toetada soovivate ettevõtete ja inimeste arvu tõus oli tunda juba esimesel koroona aastal, siis käesoleval kevadel on toetajate arv hüppeliselt tõusnud, märkis Ida-Viru keskhaigla kommunikatsioonijuht Anna Medvedjeva. Me võtame kõik väga hea meelega vastu, sest meie jaoks on kõige olulisem see, et inimesed saavad aru, et meedikute töö pole ka sellisel rahulikul ajal lihtne ja praegu tõesti see koormus on kasvanud, aga kindlasti on kõige olulisem see, et, et see töömaht võiks veel kahaneda selle võrra, et me kõik teeme kõik võimaliku, et haigusi leviks, millega inimesed tahavad teid toetada. Aga väga erinevaid asju meil on toodud alates siis suurtest korporatsioonidest, kes on kosmeetikatootjad, kes on pakkunud meie töötajatele kätte hooldusvahendid ja muud väga palju söödavaid kingitusi, et meil on toodud siin šokolaadi ja vitamiini vett ja ja täitsa nagu lõunasööke. On pakutud meie töötajatele ja lisaks ka siin noh, väga erinevaid asju, ka veepuhastusseadmeid, näiteks. Ida-Viru keskhaigla koroonaosakonna töötajaid oma restoranitoiduga tänanud Indiast pärit palli arvates on toetamise puhul kõige olulisem, et see tuleks südamest. Meil on terve maailmas väga keeruline praegu teema kroonaga meil lihtsalt oma töö kaaslastega, mõtlesime, et miks mitte, meie viime lihtsalt mingi toiduga, nagu neid toetada ja lihtsalt eelmisel aastal ka meie Kuressaare haiglas viisime toidud ja nüüd mõtlesime Ida-Virumaale ka nagu siin jõhvis. Ja see oli teema, et me lihtsalt hea südamelik, tahtsime nendele toit pakkuda ja nendele meeldib. Ida-Viru keskhaigla esindaja sõnul on paljud toetajad üllatunud, saades teada, kui palju on haiglas töötajaid Anna Medvedeva Me oleme kogenud seda, et ka meie, ka meie toetajad vahepeal imestavad, kui palju tegelikult inimesi, selle, kas ka ainult selle CoviDi raviasutus on. Et päeval on korraga tööl üle 60 inimese. Ida-Viru keskhaigla teenindab 150000 elanikuga piirkonda Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Viru keskhaiglat on sel kevadel tabanud toetajate tulv. Haigla esindajate sõnul on inimesed koroonaajal aina rohkem hakanud aru saama sellest, kui keeruline amet on meditsiinitöötajatel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLiisa Pakosta on olnud Tallinna muinsuskaitseameti juht ning muinsuskaitse ja kultuuri eest vastutav abilinnapea. Ta ütles kultuuriuudistele, et muinsuskaitse töötab kõige paremini siis, kui igaüks annab selleks oma panuse. Pakosta hinnangul on muinsuskaitse liikumas üha enam keskkonnasäästlikuma mõtteviisi suunas. Eestis võib-olla vähem, aga rahvusvaheliselt on ikkagi väga juurdunud selline arusaam, et muinsuskaitse on osa rohepöördest on vältimatu osa keskkonnakaitsest kõige parem keskkonnale. Kõige väiksema mõjuga keskkonnale on see hoone, mis on juba valmis ehitatud. Et me ei peaks mitte uisapäisa lammutama. Me ei peaks uusi hooneid ehitama, kui meil on vanu võimalik taaskasutada, et see on võib-olla kõige suurem muutus, mis on 21. sajandil täiesti ühemõtteliselt toimunud, et muinsuskaitse on lahutamatu vältimatu osa rohelisest mõtteviisist ja keskkonnakaitsest. Ikka veel vaidlusaluse linnahalli kohta ütles muinsuskaitseameti uus juht järgmist. No ma olen muinsuskaitses ju tegelikult varasemalt ka pikemalt töötanud ja ma olen oma seisukoha juba varasemalt avaldanud ka lõpliku otsuse teeb ekspertide kogu, kui ühe hoone ehituskonstruktsioonid on ehitatud sedavõrd kiiresti sedavõrd lohakalt, et nad hästi turvaliselt enam ei püsi. Seal on sellised horisontaalsed betoonpaneelid, betooni sees on raudsarrus, raudsarrus on niiskusega roostetanud eksperdid on öelnud, et seal on väga palju probleeme ja lisame sinna juurde selle, et see hoone ehkki arhitektuurselt väga suurepärane on ka arhitekti enda poolt pakutud, et noh, võib-olla võiks nagu muuta ja uuendada. Ja ta on ehitatud ju tegelikult ikkagi selliseks nõukogude aja propagandahoones. Ma küll küsiks, et kas me nüüd peaksime seda riikliku kultuuripärandina säilitama, teades, et selle kasutamine eeldaks tegelikult kogu konstruktsiooni uuendamist, et niisugust Disney landi uusloomist, et kus me, kus me ehitame uuesti üles vanade asjade analoogid ja ütleme, et see on nüüd kultuuripärandi, et see ei ole see, mida riik peaks nüüd tingimata suunama, kui keegi tahab seda eraomanikuna teha, miks mitte, palun väga, aga aga maksumaksja raha eest, ma arvan, see ei ole kõige mõttekam asi.",
"role": "user"
},
{
"content": "Liisa Pakosta on olnud alates 2015. aastast soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Varem on ta töötanud nii kultuuripärandi kui ka muuseumivaldkonnas. Uude ametisse asub Pakosta juulis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on soid kuivendatud aastasadu, seda nii põllumajanduseks, metsanduseks kui ka turba kaevandamiseks. Viimase tegeleti eriti intensiivselt nõukogude ajal, mille lõppedes jäi maha suurel hulgal korrastamata jääksoid. Vähem on teada asjaolu, et jääksood kujutavad endast märkimisväärselt keskkonnariski. Kui elusad sood on olulised süsiniku talletajad, siis jääksood eritavad seda esindada globaalsel mõõtkaval ühte olulisemat süsinikuheitmete allikad. Selle probleemi teadvustamine on muutunud järjest olulisemaks jääksoode korrastamise ja taastamise, mille käigus tõstetakse sooveetaset nii, et sellele iseloomulik taimestik saaks taas kasvama hakata. Tartu Ülikooli rakendusökoloogia kaasprofessor Edgar Karofeldi sõnul pole võimalik praegu täpsemalt kaardistada, kui palju jääksoodest süsinikku eritub ja mil määral nende korrastamine seda bilanssi muudab. Teadlase sõnul oleks siin vaja suuremat riigi tuge, mis omakorda eeldab probleemi teravamat teadvustamist. Siin ilmselt ongi üks probleem see, et ministeeriumi inimesed ja ka need, kes ütleme, Brüsselis meid esindavad, ei mõista, et kui suur see roll Eestist on, et Me võime just näiteks jääksoode korrastamisega vähendada oma süsihappegaasi emissiooni ja teiselt poolt näidata sidumist ja need mõlemad on inimtekkelised. Eesti teadlased tegid esimesi väikesemahulisi katsetusi soode korrastamiseks umbes 10 kuni 15 aastat tagasi. Eelmise kümnendi keskel käivitus aga suuremahulisem Euroopa Liidu rahastatav projekt, mille eesmärgiks oli taastada 2000 hektari jagu soid. Praeguseks on sellest taastatud ligi 900 hektarit. Kokku on korrastamiseks sobilikku soopinda Eestis ligikaudu 6000 hektarit. Jääksoode korrastamine annaks pikaajalise keskkonnakasu, sest kord elule aidatud soid ei pea tulevikus uuesti hooldama. Seeläbi on soode korrastamine ka majanduslikult tõhus, jätkab Edgar Karofeld. Kui me ostame uued elektriautod sisse, kogu raha läheb Jaapanisse ja pärast me mõtleme 10 aasta pärast, et mis nende vanade autodega teha ja kuidas neid akusid, eks utiliseerida. Aga meile ei tule sellest nagu mitte mingit kasu, eks kui me näiteks hakkaksid, jääks hoidja kujundatud oi korrastama. See raha jääks Eestisse oma inimesed saaksid tööle, me teeme mingit asja ära ja see hakkab tööle igavesti. Ei pea iga 10 aasta pärast seda uuesti tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestis leidub tuhandeid hektareid kuivendatud soid, millest paiskub õhku märkimisväärsel hulgal kliimat soojendavat süsinikku. Kuigi soode taastamisega on hakatud viimase 5-6 aasta jooksul läbimõeldumalt tegelema, napib pikaajalisi uuringuid, mis aitaks taastamisest saadavat kasu selgemini esile tuua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKaks aastat tagasi korraldas Narva linnavalitsus küsitluse, mille tulemusena hääletasid Narva elanikud psüühiliste erivajadustega inimeste elukoha paekivi karjääri tagusele tühermaale. Ka linnavõim oli toona seisukohal, et psüühiliste erivajadustega inimesed peaksid asuma koolidest ja kauplustest võimalikult kaugel. Tänaseks on kompromiss saavutatud ja viie korteriga elamu, kus juhendajate hoole all saab elada 30 erivajadusega inimest, kerkib Narva linna keskkonda sepa tänavale. See pole päris kesklinn, aga ka mitte linnatagune mets, räägib aktsiaseltsi hoolekandeteenused, kinnisvarajuht Karl Mänd. Ei saa salata, et seda sepa tänava kanti või ka seda krunti. Me olime ka ise vaadanud ühe võimaliku asukohana, mida välja pakkuda ja me võtsime selle hea meelega vastu, see keskkond on täpselt sobilik, seal on üle tee juba olemas kortermajad, nii et me ei eristu teistest naabritest mitte millegi poolest. Karl Männi sõnul peavad erivajadustega inimesed elama kogukonnas ja neile peaksid olema kättesaadavad samad teenused, mis tavalisele linnaelanikule. Kauplused, juuksurid ja linnaametid. Narva linnavolinik, endine linnapea Aleksei Jevgrafov, kelle ametiajal elanike küsitlust korraldati, on sepa tänava asukohaga rahul. No mulle meeldib seda, ma arvan, et see on hea kompromiss, et saavutada kõiki huvisid. Ma räägin erinevate psühholoogidega ja üldine arvamus oli selles, et see asutus oleks natuke eemalt lasteaiad, kooli poed ja sõda. Ma ei saanud lubada nendele. Aktsiaseltsi hoolekandeteenused, kinnisvarajuhi Karl Männi sõnul valmib psüühiliste erivajadustega inimeste elamu Narvas käesoleval aastal ja sinna kolivad Narva elanikud, kes praegu oma kodukohas elamiseks mingit tuge ei saa. Tööpäeva ringse toega erihoolekande teenust Narva linnas täna ei ole. Senine abivajaja pidi kolima kuskile teise Eestimaa piirkonda, kus tal ei ole mitte midagi ja tal ei ole seal mitte ühtegi tuttavat inimest. Tal ei ole seal mitte ühtegi tuttavat kohta. Seetõttu meie jaoks on oluline, et inimestel tekib võimalus oma kodukohast lahkumata saada vajalikku tuge. Kaks aastat tagasi soovis linnavõim, et kui psüühiliste erivajadustega inimestele elamu Narva ehitatakse, peaks see olema ümbritsetud taraga ja väravaid peaks valvama turvamees. Karl Männi sõnul aed ümber maja tuleb, kuid pigem dekoratiivne ja elanike toetavad ööpäevaringselt hoolekandeteenuste töötajad Uudistele Jüri Nikolajev, Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Narva ehitatakse elamu psüühiliste erivajadustega inimestele. Kahe aasta tagune vaidlus Hoolekandeteenuste aktsiaseltsi ja linnavõimu vahel päädis pooli rahuldava kompromissiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2000 seitsmeteistkümnenda aastaga võrreldes on Hiiumaal muutunud see, et nüüd pole volikokku pürgimas senises 23 liikmelises koosseisus seitse kohta omavad valimisliitu kodusaar mis on viimase nelja aasta jooksul olnud volikogu opositsiooni kandvaks jõuks. Kodusaare liikmete arvel on oma ridu tugevdanud just Keskerakond, millel praeguses volikogus vaid üks mandaat. Näiteks kandideerivad nende nimekirjas nelja aasta eest kodusaare koosseisus volikokku saanud Anti Leigri, Toomas Remmelkoor ja Ants Orav. Praegu on Hiiumaal koalitsioonis sotsiaaldemokraadid ja valimisliit ühine Hiiumaa. Ühise Hiiumaa ridades volikogu esimeheks tõusnud Aivar Viidik kuulub nüüd aga Reformierakonda ja on valimistel selle partei Hiiumaa esinumber. Ühise Hiiumaa nimekirja eesotsas on seekord Margit ka Katse ja omar Jõpiselg. Sotsiaaldemokraate veavad aga eelmine kord rekordilised 490 häält pälvinud Reili Rand ning praegu vallavanema kohuseid täidtev Hergo tasuja. Sotsidele on õla alla pannud ka veteran, poliitik Eiki Nestor. Omaette küsimus saab olema Isamaa võimalik tagasitulek. Eelmistel valimistel põrus Erakond Hiiumaal ja jäi volikogust välja. Kas Anneli Vevo ja Georg Linkovi eestvedamisel õnnestub neil õnn ümber pöörata, näitab aeg. 27 kandidaadiga on Isamaa nimekiri Hiiumaa poliitiliste jõudude seas kõige pikem. Ekrel ja Eesti 200-l lootust võimule saada pole, sest neil on nimekirjas vastavalt ainult viis ja kaks kandidaati. Hiiumaal võistlustulle minevast seitsmest poliitilisest jõust viie suurema puhul võib oletada, et neil on võimalik teha üksteisega enam-vähem võrdsed tulemused. See tähendaks ilmselt aga, et koalitsiooniläbirääkimised kujunevad seekord pikaks ja keeruliseks, sest kosilasi on siis kõigil palju.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hiiumaal tõotavad kohalikud valimised tulla tasavägised ning see võib tähendada pikki koalitsioonikõnelusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteed said täna Moskvas toetust Nõukogude Liidu rahvusliku olümpia aiakomitee täitevkomitee koosolekul, kus osalesid ka üleliiduliste spordiföderatsioonide esindajad. Nimelt Nõukogude Liidu rahvuslik olümpiakomitee toetab meie taotlusi esineda iseseisva esindusega rahvusvahelises olümpiaperekonnas. Täna esines Eesti olümpiakomitee nimel tähtsa kogu ees Arnold Kree. Paistab, et on toimunud murran praegu üleliidulises arusaamas. Kõigepealt tahaks märkida seda, käesolev täitevkomitee istung oli kokku kutsutud selleks, et arutada rahvusvahelise olümpiakomitee juhtkonna poolt tehtud ettepanekut kuidas nõukogude liidu rahvuslik olümpiakomitee suhtub balti riikide olümiakomiteede taotlusse saavutada oma nii-öelda õiguste taas kehtestamine ja nende rahvuslike olümpiakomiteede taastamine rahvusvahelises olümpialiikumise peres. Võib öelda, et selle otsuse vastuvõtmine, mis oli positiivne ja toetas meie taotlusi omab juba ka küllaltki olulist tähtsust septembri kaheksateistkümnendas kuni 20.-ni toimuval rahvusvahelise olümpiakomitee täitevkomitee istungil, kuhu on võetud päevakorda meie küsimuse arutamine, seda esiteks ja teiseks tahaks veel alla kriipsutada seda et Nõukogude Liidu olümpiaalade Föderatsioonide ja liitude esimeeste kohalolek, kes samuti üksmeelselt toetasid meie taotlusi, on garantiiks ka sellele, et meie spordialade Föderatsiooni võetakse vastu rahvusvahelistesse spordialade liitudesse ja selles suhtes peab ütlema, et tänane päev oli küllaltki määrava tähtsusega. Nii et Eesti spordiföderatsioonid peavad nüüd varmalt hakkama tegutsema juba enne rahvusvahelise olümpiakomitee täitevkomitee otsust tuleva kuu keskel. Berliin. Ja kindlasti, ja tahakski juba täna tuletada meelde meie viimasel nõupidamisel meie spordiala föderatsioonide presidentidele tehtud ülesanne kõige kiiremas korras esitada oma tatle supluse rahvusvahelistele spordialade föderatsioonidele. Lõpuks tahaks öelda, et tänasest koosolekust Moskvas võtsid osa Eesti olümpiakomitee delegatsiooni räti olümpiakomitee delegatsioon, tulemata jäid leedulased. Ja kui koosolek oli lõppenud, siis õnnitleti Arnold Kreeni tänase sünnipäeva puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Nõukogude Liidu olümpiakomitee toetab Balti riikide olümpiakomiteede iseseisvust. Üle antud Moskvast telefoniliini pidi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSellist rahva hulka, kui kogunes keskhommikul Lõuna ja Kagu-Eesti reisirongiliikluse taastamiseks mõeldud toetusmiitingule ei ole ajaloolises Tartu vaksalis ammu nähtud, tuldi Elvas, Põlvamaal ja kaugemalt. Tartu tepo endine vedurijuht Priit Kivisikk tõdes, et varsti on möödas kaks kuud päevas, kui reisirongiliiklus siinkandis katkes. Selgusetus valitseb veduri meeste saatuse osas edasi. Tuhandete inimeste elukorraldus on sellega väga häiritud, inimesed ei saa sõita tööle kooli arsti juurde ja maakodudesse. Vana vaksali hoone naabruses seisab vaikuses 120 aastane veduridepoo. Kõik meie rongid, tehnilised seadmed, väike inventar on viidud ära Tallinna. Peaaegu kõik 118 töötajat depoost on koondatud, enamus neist on töötud. Meie Edelaraudtee, Tartu depoo vedurimehed. Nõuame, et reisirongiliiklus kagu ja Lõuna-Eestis. Oma mõtted valitsuse äpardunud raudtee erastamise poliitikale ja reisirongiliikluse bussidega asendamise osas, ütles kibestunult välja põline Elvalane, tuntud kirjanik ja kultuuritegelane Ain Kaalep. Eesti raudtee erastamise afääri ma nimetan seda meelega afääris iseloomustab mingi röövkapitalistlik kõrgus, reisirongide likvideerimine ja nende asendamine tegelikult hoopis kallimate busside ga toob mingit kasu ilmselt küll kaubaliiklusele, kuid kõigepealt just abituid ja vaeseid inimesi lihtsalt mõnitatakse. Miitingu ajal jõudis käiku jäetud ainsa Tallinn Valga rongiga Tartusse Eesti vedurimeeste ametiühingu juht Tõnu Väät. Pisukese lohutuse toimuvatest kõnelustest rongiliikluse taaskäivitamisel edastas ta kokku tulnud rahvahulgale. Ma võin teile öelda, et projektis on üks rong Valga ni iga päev hommikul on ka õhtune Valga rong, on õhtune orava rong on õhtune Elva rong, nii et ühesõnaga mingis mahus on teile noh, minu nägemuse järgi praeguse seisuga 90 protsenti garanteeritud see juunikuus kavandatav reisirongi liiklus. Tänasel miitingul oli näha liikumas ka keskerakondlasi mõnigi rahva hulgast avaldas nende kihutustöö ja propagandalehtede levitamise üle pahameelt. Meenutame, et aasta tagasi hääletas osa sellest erakonnast reisirongiliikluse lõputegemise poolt. Täna tahetakse pugeda hundina tallenahka Eesti Raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu vaksalis toimus toetusmiiting reisirongiliikluse taastamiseks Lõuna-Eestis. Praeguse olukorraga ei ole rahul reisijad ega ka raudteelased. Räägivad Tartu depoo endine vedurijuht Priit Kivisikk, kirjanik ja kultuuritegelane Ain Kaalep ning eesti vedurimeeste ametiühingu juht Tõnu Väät. CDR teostus: Peeter Konks Eesti Raadio Tartu Stuudios 17. oktoobril 2001.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu nõukogu ning Euroopa parlament jõudsid pärast kuid kestnud vaidlusi kokkuleppele õigusrikkumisete järgimise suhtes. Kokkuleppe kohaselt hakatakse tulevikus eurotoetuste väljamaksmisel jälgima seda, kuidas konkreetne riik järgib õigusriigi põhimõtteid. See tähendab, et kui liikmesriigid ei peaks kokkulepitud reeglite alusel käituma, võidakse nende toetusrahasid vähendada. Kokkulepe hakkab kehtima toetustele, mis makstakse välja Euroopa Liidu järgmisest pikaajalisest eelarvest või taasterahastust. Otsuse eesmärgiks on vähendada pettuste hulka, mis eurorahade kasutamisega kaasneb. See on teema, mis ka Eestis viimastel aastatel erinevate kohtuasjade tulemusel palju tähelepanu on saanud. Ent probleem on veelgi suurem mujal Kesk ja Ida-Euroopas, kus kurjategijate kätte on läinud miljardeid eurosid ning politsei ei uuri juhtmeid piisavalt tõsiselt. Ent kokkuleppel on ka üldisem mõõde. Rahast võib jääda ilma ka siis, kui ei austata Euroopa Liidu fundamentaalseid väärtusi nagu vabadus, demokraatia, võrdsus ja austus inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste vastu. Otsusega üritatakse vältida seda, et toetusest jääks eksimuste ilmnemisel ilma otsene raha saaja ehk põllumees või mittetulundusühing. Pigem vähendataks sellisel juhul kogu riigi järgnevaid toetusi. Sellele otsusele olid pikalt vastu Ungari ja Poola, kes kardavad, et õigusriigi temaatika on soov sekkuda nende siseriiklikku poliitikasse. Samal ajal on õigusriigi põhimõtete järgimise eurotoetuste saamisega sidunud mitmed Lääne-Euroopa riigid, näiteks Holland. Suvel toimunud Euroopa ülemkogu veniski seetõttu nelja päeva pikkuseks, et Hollandi peaminister Mark Rüte oli õigusriigi küsimustes järeleandmatu. Sarnaselt temale toetasid põhimõtete järgimist ka Euroopa Parlamendi poolsed läbirääkijad. Kuna Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taasterahastu läbirääkimised on veninud juba kriitiliselt kaua, siis tuli Euroopa Liidu nõukogul lõpuks kompromiss teha ja sellega nõustuda. Vastasel juhul võiks taasterahastuv inimene hakata negatiivselt mõjutama juba Euroopa Liidu riikide majandus. Õigusriik on oluline teema aga tänasele Euroopa komisjonile, mis oktoobris oma õigusrikkumiseal said karmi kriitika osaliseks. Ungari ja Poola kõrval ka näiteks Austria ja Rumeenia. Eesti jagus dokumendis vähe kriitikat ning seetõttu meie toetused ka löögi all ei ole. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu nõukogu leppisid eile kokku eurorahade sõltumise õigusriigi põhimõtete järgimisest. Otsuse eesmärk on vähendada eurorahade kasutamist kuritegelikel eesmärkidel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti ametiühingute keskliidu esimehena on esimene ja kõige tähtsam ülesanne organisatsiooni tugevdamine. See tähendab seda, et alates 90.-st aastast on liikmeskond vähenenud 10 korda, aga haru ametiühingute arv on jäänud täpselt samasuguseks, mis 90. aastal. See tähendab seda, et meil ei ole tugevaid haruametiühinguid, kes suudaksid anda head teenust töötajale ja kaitsta ka töötajat siis kui tööandja ei luba tal ametiühingute asutada või käset tal liikmest välja astuda. Nii et see on esimene ülesanne, haruametiühingute koondamine. See struktuurireform puudutab ka piirkonna tööd piirkonnas struktuur ja vahendid tuleb täpselt samamoodi ühte liita. Et seal anda inimesele normaalset ja head õigusabi koolitust, seista paremate tingimuste eest. Järgmine asi, ametiühingud maksavad sotsiaalkindlustust täiendavat abi töötuse, vallandamise ja muude asjade puhul. Need vahendid tuleb liita ja töötu abiraha maksmine peab liituma ja ühtlustuma riigistruktuuriga. Ametiühingu liige lihtsalt peab rohkem saama. Seega töötu abiraha. Järgmine asi. Arukollektiivleping peab saama kohustuslikuks kõigile aru ettevõtetele ja hea palk täpselt samamoodi. Tugev organisatsioon saab selle hea palga ja head tingimused tööinimesele anda. Ja siin on olulised jõulisemad väljaastumised ja töökatkestused, ilma milleta meid tõsiselt ei võeta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Ametiühingute Keskliidu esimeheks valiti Kadi Pärnits.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nÜle kogu Venemaa on tulnud palju teateid valimispettuste kohta, teatatud on mitme valimissedeli korraga, urni laskmisest, igasuguse kontrolli puudumisest, valimisprotseduuri üle ning survest valimisvaatlejaile. Välismaiseid valimisvaatlejaid oli niikuinii kohal väga vähe, sest Venemaa takistas nende ligipääsu koroonapandeemiale viidates ja Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon. OSCE otsustas, et sellistel tingimustel ta omavaatlejaid Venemaale ei saadagi. Samuti olid valimistel juba eos kõrvaldatud tõsiseltvõetavad opositsioonipoliitikud, eriti just vangistatud Aleksei Navalnõiga seotud isikud. Navalnõi väljapakutud taktikalise hääletamise strateegia abil õnnestus küll võimupartei enamust mõnevõrra vähendada, aga mitte nii oluliselt kui loodeti. Pealegi läksid ka ühtse Venemaa vastaskandidaatidele antud hääled ikkagi Kremli-meelsetele erakondadele. Suurem osa Kremli poliitikaga rahulolematuist ei läinudki valima, valimisaktiivsus ulatus vaid veidi 40-st protsendist ülespoole. Valimispettuste kohta avaldati aga kolme valimispäeva jooksul ohtralt videomaterjali kõikvõimalikes ühismeediakeskkondades. Ehkki Venemaa võimud nendelegi ligipääsu oluliselt takistanud olid. Valimispettuse oli väga jultunuid, näiteks hääletasid mõned riigiasutuste juhid kõigi oma töötajate eest. Teisel käisid samad inimesed mitu korda hääletamas. Kõigist Kremli pingutustest hoolimata on ühtse Venemaa tulemus jäänud tükimaad kesisemaks 2016. aasta valimistega võrreldes, kui võimuparteil õnnestus saada 54 protsenti häältesaagist. Oma osa on siin muidugi vangistatud opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ümber toimuval. Peamiselt pole Venemaa elanikud aga rahul pidevalt halveneva elujärjega ning lokkava korruptsiooniga. Suur poliitiline pilt aga jääb muutumatuks ning see on täpselt see, mida ühtsel Venemaal ja president Vladimir Putinil vaja. Putini tee tagasi presidenditoolile 2024. aasta presidendivalimistel on nüüd sillutatud. Venemaa tegelik opositsioon ei jäta siiski jonni ning Navalnõi lähedane liitlane Leonid Volkov kirjutas ühismeediakeskkonna telegramm kaudu veidi enne valimisjaoskondade sulgemist et kord koidab ka Venemaal päev, kus iga valija saab valida heade mitmesuguseid poliitilisi seisukohti evivate kandidaatide poolt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa parlamendivalimised võitis oodatult võimupartei Ühtne Venemaa, millel õnnestus säilitada põhiseaduslik enamus parlamendi alamkojas ehk Riigiduumas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik ütles, et praeguseks on koroonaviiruse juhtumeid registreeritud kõikides Euroopa Liidu riikides. Eestis on praegu kinnitust saanud 13 haigusjuhtu. Hommikul teatati algselt kahest juhust. Need juhud olid seotud mõlemad erinevate lendudega kuid toimunud seitsmendal märtsil. Üks nendest oli Milano Tallinn lend ja teine lend oli Kenf Helsingi, Tallinn jällegi nakkused on toimunud riskipiirkonnas. Ei ole toimunud kohapealset levikut. Üks Põhja-Itaalias, teine Prantsusmaal. Nüüd pressikonverentsil teatas Öpika tänasest kolmandast juhtumist. Ka see juhtum pärineb Põhja-Itaaliast, tänaseks on inimene juba mõnda aega olnud kodus, ehk siis tänase seisuga Eestis on meil kokku 13 positiivse proovi andnud isikut ja meie terviseameti labor on analüüsinud 370 proovi jälgimisel hetkel kas siis nende positiivsetena või lähikontaktsetena circa 200 inimest. Öpik pani tööandjatele südamele, et need suhtuksid paindlikult töötajatesse, kes peavad asjaolude sunnil kaks nädalat kodus olema, sest nakkuse levikut ei soovi keegi. Aga üldhinnang. Täna me oleme ikkagi Eestis selles vaates väga heas seisus, me avastame, arvestades oma elanikkonna arvu täitsa hästi neid juhtumeid, mis on positiivsed, meil ei ole kohapealset levikut, mis on selline esimene faas selles osas, et me tegeleme endiselt nakkuse tõrjumisega ja kõik juhud, mis meil on, on mujalt sisse toodud. Riskipiirkondade arv suurenenud ei ole. Täna terviseameti hinnangul on riskipiirkonnad endiselt Hiina rahvavabariik Lõuna-Korea, Iraan ja Itaalia ja riskipiirkondades. Me peame selliseid riike, kus toimub kohapealne levik. Sellised riigid, mis ka täna näitavad kõrget nakatunute arvu, olgu selleks siis Saksamaa või Prantsusmaa seal teadaolevalt meil hetkel veel kohapealset levikut ei ole. Ester Öpik ütles, et kõik meie 13 juhtu on üsna kerged vormid. Mis puutub aga haiguse kestvusesse, siis see on individuaalne. See on, see on tõesti individuaalne, tegemist on ikkagi uue viirusega, et siin on meil eksperdid väljendanud, et osad inimesed võivad ju põdeda üldse ilma sümptomiteta. Mõnel juhul on see periood ikkagi seesama, ütleme orienteeruvalt kaks nädalat aga mõnel inimesel võib võtta paranemine aega ka kuni kuus nädalat ja see, millal inimene tunnistatakse terveks, toimub ka väga selge algoritmi alusel. Kui inimene on andnud esimese positiivse proovi, siis ta peab andma ennem kaks negatiivset proovi järjest. Kui saab öelda, et ta on terve.",
"role": "user"
},
{
"content": "Terviseameti labor tuvastas teisipäeva varahommikul veel kahel Põhja-Itaaliast ja Prantsusmaalt naasnud täiskasvanud tallinlasel Hiinast levima hakanud koroonaviiruse, lisaks tuvastati viirus ka Põhja-Itaaliast läbi Genfi tulnud Eesti kodanikul. Kokku on haigus Eestis tuvastatud 13 inimesel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMa ütleks kohe, et minu visuaalsel hinnangul on Saaremaal nüüd tormi selgroog nagu võib-olla murtud, et et kõige kõvemad, need iilid võisidki siin olla kaheksa 90 paik ja ja sellele tugineb ka siin põhjarannikul olev Saaremaa sadama ilmajaam, kus, mis siis mõõtis ka puhangud üle 32 meetri sekundis ja, ja sellel tegelikult võib täitsa tõsi taga olla, et ma olengi siiamaani jõudnud ainult liikuda siin nii-öelda põhjarannikul panga ja panga piirkonnas. Ja, ja see tuul on murdnud puid ja noh, rääkimata elektrist, mul viimased andmed küll puuduvad, aga mingil hetkel oli Saaremaal üle 4000 majapidamise või kodu pimedaks jäänud suheldes vahepeal ka valla esindajatega, siis kuulsin, et nad on ka elektrileviga ühenduses, aga aga sealne otsus on selline, et oodatakse ära, kui kõik nagu natukene vaibuma hakkab ja komplekteeritakse brigaad. Et see elektri meestel tuleb lähiöö lähipäevil, päevad ikka päris tõsised siin jah. Aga nagu öeldud, olukord on rahunemas, tundub, see tundub jah, isegi päike on nüüd välja tulnud, hommikul oli nii tuisk kui lund ja üks, üks hull asi nii-öelda on, on ka veel see, et et teed on kohutavalt libedad, et täitsa selline jääkord on teedel peale tekkinud, lumi on peal. Aga, aga see jäide on teede peal, jah. Aga, aga tuuleiilid nagu tunduvad, et on vaiksemad. Kuigi ütleme, siin on elektrikatkestused ikkagi suured, siis kohalikud on ikka leidlikud, et et kui elektri puudumine lööb suuremad nii-öelda kaupluseketid rivist välja, siis väikesed kohalikud külapoed saavad hakkama ja huvitav, huvitav, millega kapi tagant võetakse välja arvelaud ja kõik tehingud saab, saab sellega tehtud, nii et et, et omamoodi leitakse igale asjale ka lahendus maapiirkonnas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saaremaal oli hommikupoolik tormine. Margus Muld kirjeldab olukorda Uku Toomile.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSaksamaa uue valitsuse üheks peamiseks sõnumiks viimastel päevadel on olnud progress, sellest on räägitud nii majandus, sotsiaal kui ka rahanduspoliitikas. Ent seda põhimõtet üritati järgida ka valitsuskoalitsiooni koosseisu kokkupanekul. Nimelt jälgiti ministreid valides täpselt, et kokku tuleks sooliselt tasakaalus kabinet. Euroopa välissuhete nõukoja analüütiku Rafal lossi sõnul tuleneb seega septembris valitud Bundestagi koosseisust, mis on varasemast tasakaalustatum. Näeme palju noori inimesi, kes on saanud Bundestagi liikmeks. Tegemist on ajaloo suurima Bundestagiga, mis on suurim parlament pärast Hiina kongressi. Sakslased ei peaks selle üle uhked olema ja selle üle pole uhked ka juhtpoliitikud, sest ta on liiga suur. Aga see kindlasti on toonud suurema mitmekesisuse poliitikute seas. Bundestagis on varasemast rohkem noori ja naisi. Põllumajandusministeeriumi võtab üle em stemir, kes on esimene Türgi migratsioonitaustaga minister. Üldise trendina on Saksamaa kõrgemal poliitilisel tasemel. Näha aina enam mitmekesisust, selgitas loss. Saksa poliitika soolise tasakaalustatud esirinnas on kõige enam olnud roheliste erakond mis valib alati nii nais kui ka meesjuhi. Sel sügisel pääses nende koosseisus parlamenti suur hulk noori naispoliitikuid, kellest noorim on 23 aastane. Üks neist on ka Baden-Würtenbergi liidumaalt Bundestagi pääsenud 26 aastane Tantal Kopf. Tema sõnul on selline areng suur samm edasi, kuid mitmekesisust saaks veelgi juurde tuua. Ma arvan, et kõik põlvkonnad peavad koos töötama, et võidelda ebaõigluse ja kliimamuutuste vastu. Need on probleemid, mis mõjutavad kõiki inimesi. Varasemalt on poliitikat domineerinud valged keskealised mehed. Nüüd on rohkem mitmekesisust ja rohkem ühiskonnagruppe saavad poliitikast osa võtta. Ma loodan, et tulevikus osaleb poliitikas ka rohkem akadeemilise taustata ja väiksema sissetulekuga inimesi. Aga me oleme varasemast siiski palju edasiliikunud. Liikunud ütles kopf. Joosep Värk Berliin.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eile ametisse astunud Saksamaa koalitsioon on pälvinud tähelepanu mitmekesise koosseisu poolest. Ka uues Bundestagis on enam noori ja naisliikmeid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViiendast juulist posti tänaval enam autoga sõita ei saa ja Haapsalu vanalinna pääseb mõnda aega vaid raudteejaama lähedalt algavad Kalda tänavat mööda, sest juba praegu on remondis posti tänava aga paralleelselt vanalinna kulgev metsatänav. Linnavalitsuse kinnitusel suunatakse Tallinna poolt linna sisenejad viitadega vasikaholmi parklasse jätkab Haapsalu aselinnapea Innar Mäesalu. See on piisavalt suur, ta on hetkel on suhteliselt kasutamata, aga sinna mahub üsna palju autosid ja sealt on ainult viie kuni seitsme minuti ne jalgsikäik vanalinna. Selge on ka see, et parkimiskohti meil jääb vähemaks ja see suvi tuleb selles mõttes natukene raske, see tuleb ära kannatada. Posti tänava remondiga seoses on linnaelanike seas elavat arutelu tekitanud veel üks küsimus. Nimelt on plaanis maha võtta siin praegu kasvavad suured puud ja asendada need uute noorte istikutega. Mäesalu ütles, et tänava uus ilme peab olema kena ka järgnevatel aastakümnetel. Vanade puude alles jätmine poleks tema sõnul pikas perspektiivis toimiv lahendus. Kuna kogu katend tänava ühest äärest kuni teise majast majani läheb üles võtmisse, siis puude juured saavad selle käigus üsna palju kannatada. Et me nägime seda ka eelmiste aastate remontide puhul. Ja need puud varem või hiljem kuivavad ära. Uurisin Posti tänaval liikunud kohalike käest, mida nad arvavad olemasolevate puude asendamisest. No kangesti kahju on, nad on ilusad, aga kui nad paari aasta pärast niikuinii tuleb maha võtta ja praegu suur plaan on, et noh autod ei mahu ära, jalgrattad ei mahu ära, et midagi ei ole parata, aga kahju on küll, ilusad puud, kui uued asemele tuled, siis ei oska midagi ütelda. Eks nad on vanad, muidu juba mina alati suhtun natukene kriitiliselt, kui vanad väärikad puud maha võetakse. See peab ikka väga põhjendatud olema. Aga mul ei ole täpset visiooni, mis on plaanis ja mis tuleb. Posti tänava remondi tähtaeg on jaanuari lõpus. Linnavalitsus loodab, et autod pääsevad tänavale juba enne talve. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalu üks tuiksoon ehk Posti tänav suletakse esmaspäevast remondiks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsiteks tulebki öelda, et tõenäoliselt on selle uudise kõige vahetum mõju just sellele, kuidas tehniliselt on võimalik kampaaniat läbi viia järgmistel nädalatel. Et kuigi Covid-ist tulenevate piirangute tõttu on kampaania ürituste läbiviimine olnud keerukam juba nii või teisiti siis loomulikult tähendab president Trumpi haigestumine seda, et tal ei ole võimalik füüsiliselt ise osaleda massiüritustel ja kindlasti ei ole tal võimalik osaleda ka järgnevatel teledebattidel. Siin tuleb muidugi silmas pidada seda, et kampaaniat on tegelikult järgi jäänud alla kuu, ainult tegelikult on Ameerikas oma otsusele veel jõudmata valijaid erinevate uuringute järgi viis kuni kuus protsenti. Et nii või naa. See viimaste nädalate kampaania on suures osas teleost nendes seitsmes kaheksas osariigis võib olla isegi viies-kuues, mille peale tegelikult lahing käib, sest ülejäänud 40 pluss osariiki on sisuliselt selged. Kes need võidavad, et selles mõttes loomulikult kampaaniate tehnilisele läbiviimisele mõju on. Aga ei ole täna ka põhjust arvata, et nüüd see uudis iseenesest otsustavalt seierit ühele või teisele poole peaks lõpptulemuse seisukohast liigutama. Ühte asja tuleb küll öelda, et kui me vaatame tagasi 2016. aasta kampaaniale, siis president Trumpi tugevaks eeliseks toonases kampaanias olid just ise läbi viidud kampaania üritused, tema oskus ise kõnetada oma valijaid, potentsiaalseid valijaid ja seda nii-öelda energiat kanaliseerida. On mitmeid legendaarseid kampaaniaüritusi, et kus tal see tõesti väga hästi väga hästi välja tuli. Aga nüüd tuleb jällegi öelda, et, et nagunii juba nende ürituste korraldamine oli keeruline tänastes tingimustes ja mille nüüd tema haigestumine muudab võimatuks. Just eile modereerisin ühte paneeli, kus oli too Re searchi ehk Ameerika ühe suurema mõttekoja, kes ka ise uurib avalikku arvamust, kaks vanemat uurijat ja vaatasime sealt värsket numbreid ja mõlema osapoole demokraatide ja vabariiklaste valijad on äärmiselt kinnistunud oma kandidaatide külge. Et me räägime üksikutest protsentidest, kelle peale lahing käib.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA president Donald Trump teatas, et tema ja ta abikaasa koroonaviiruse testi tulemused osutusid positiivseks. Milline mõju on sellele uudisele lõpusirgele jõudnud presidendivalmiskampaaniale?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\n43 opositsioonisaadikut tegid täna Riigikogule ettepaneku avaldada umbusaldust peaminister Mart Laarile, Keskerakonna fraktsiooni esimees Toomas Varek, teie seda eelnõu täna üle andsite ja lühidalt ka tutvustasite. Mis on põhiline, mis Mart Laari ja tema juhitava valitsuse juures on viinud nii kaugele, et teie meelest peaks ta kogu oma meeskonnaga võimul. Lahkuma märksõnad tänases umbusalduse tekstis on eelkõige Edelaraudtee. Me teame, millised probleemid. On selle erastamisega toimunud Edelaraudtee reisijateveo sulgemisega. Tänasel päeval ei ole võimalik ka busside nendel teelõikudel rahvast teenindada, mis talvel ehitati. Teine märksõna on Eesti raudtee. Väga hästi on üldse teada Eesti raudtee erastamise tagamaad üha rohkem rohkem tulevad need tagama pahupooled välja, nad on ületanud igasuguse reaalsuse piiri meie poolt küll vaadates selliselt, siis samuti regionaalpoliitika on väga jõuliselt peale mindud omavalitsuse juhtidele. Et haldusreform peaks koosnema ainult haldusterritoriaalsest reformist, mis ei ole kaugeltki praeguses maaelu. Kui ka linnaelu poolt vaadates vastuvõetav oleks vaja rohkem arutada, oleks vaja rohkem vastu võtta selliseid otsuseid, mis oleks rohkem. Laiapõhjalisemad. Järgmine märksõna on maaelu toetamine. Sapardi programm. Kaks aastat praktiliselt on lubatud, et saapardi programm läheb käiku, see tähendab, et hakatakse maaelu ettevõtlust toetama eelkõige just põllumajandusettevõtlust, kuid elu näitab, et maaelu tahetakse hoopis tegelikult välja suretada. On tulemas uus kevad ja maameestel on optimismi ikka küllaltki vähe. Ja kõige teravamaks probleemiks on tööpuudus, mis on meil umbusalduse, ütleme siis viimane märksõna sellel umbusaldusmisel. Tööpuudus kasvab päeva, iga päev teame Ida-Virumaal põlevkivi kaevandus on kinni pandud. On veel teisi ettevõtteid, mida kinni pannakse ja ametlikult registreeritud töötute arv on lähenenud juba 100-le 1000-le. See on sõna otseses mõttes väga plahvatusohtlik.",
"role": "user"
},
{
"content": "43 Riigikogu liiget algatasid umbusaldusavalduse peaminister Mart Laari vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJüri Maloverjan, mis toimub praegu Eesti saatkonna juures Moskvas, et meie andmetel on metallaed saatkonnale ümber tehtud ja miilits valvab seda. Ega keegi pole ju saatkonda Moskvas rünnanud? Saatkonnahooned ei ole keegi rünnanud, kuid täna oli küll rünnak suursaadikuauto peale. Naiste liikumise liikmed viirasid saatkonna juures Kalašni põhikool, suursaadiku Marina kaljuranna auto ja ei lasknud enda tal minna intervjuule ühel Venemaa telekanalil kuid kohe jõudis kohale kohalik Omon ehk miilitsa eriüksus surus siis noorukite autost natuke eemale, kuid eda siia sõita suursaadik ikkagi ei saanud ja täitsa võimalik on, et suursaadik ei saagi lähipäeval kuhugi liikuda, sest našesindajad lubavad seista seal lõpuni ja blokeerida suursaadikuauto. Iga kord, kui ta välja sõita üritab. See tähendab, et Eesti suursaadik ei saa minna ei ühegi raadio ega telekanali küsimustele vastama. Kohtumisel ei kuhugi, need Naši esindajad räägivad, et nad lasevad teda ainult šerimetsa, kui ta ei vabanda vene rahva ees selle eest, mis on Tallinnas toime pandud. Seal ei ole mitte ainult Naši ja Malade, Guardie ja Naši, need on täpselt ühesugused presidendimeelsed noorteorganisatsioonid. Ainult et erinevate nimedega. Täna piketeerisid seal ka liberaaldemokraatliku partei noorteorganisatsiooni esindajad ja ka ise Vladimir Rerinovski käis kohal. Sirinovski on ju tegelikult öelnud, et see, mis Eestis toimub, on Eesti riigi asi. Ma ütleksin niimoodi, et selinoski puhul mingisugusele loogikale loota vist ei tasu. Kuidas suhtuvad pronksmehe äraviimisse Tõnismäel ja Tallinna vandaalitsemisse vene poliitikud, keda saab nagu tõsiselt võtta? No teadagi välisminister Selgi Lavrov juba ütles, et Ma tsiteerin teda, et Eesti ise valis seda teed ja ise valis seda varianti, et suhted Venemaaga halvenevad tunduvalt ja ka mõlemad Vene parlamendikojad võtsid täna vastu umbes ühesugused avaldused. Ülemkoda kutsus Venemaa juhtkonda kasutada Eesti vastu rangelt meetmeid kuni diplomaatiliste suhete katkestamiseni. Samas riigi tuumaalamkoda pakub ette diplomaatiliste suhete taseme alandamist. Kui palju pilti näitavad vene telekanalid öisest Tallinnast? Üsna mitu minutit igas uudistesaates ja välja arvatud islav Rostropovitši surm. Eesti on poliitilistes sündmustes. Eesti on kindlasti esikohal. Missugune kommentaar sinna juurde käib, kas on juttu ka sellest, et protestiavaldus läks üle rüüstamiseks? Ja sellest räägitakse üsna avalikult, samas teadagi vene telekanalid need põhilised telekanalid on riigikontrolli all nii või naa ja meeleolu on ikka Eesti-vastane ja ei anta eriti palju sõnaga Eesti poole esindajatele. Ikka ja jälle tsiteeritakse Vene esindajaid Sergei Lavrovi ja riigi tuumaföderatsiooni nõukogu esindajaid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Moskvas algas Eesti saatkonna piketeerimine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis on kogu koroonaviiruse pandeemia vältel riigi raha eest tehtud umbes 950000 testi. Testimispunkte on Eestis hetkel tänasel päeval avatud 20, nendest neli on Tallinnas. Võrdluseks. Soomes on koroonaviiruse vastu testimise mahtu viimasel ajal vähendatud. Näiteks ei testita seal nii palju lapsi. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija professor Andres Merits ütles, et Eestit ei saa siiski arenenud maailma riikidega nagu Soome võrrelda sest seal on ka kaitsepoogitud elanikkonna osakaal palju kõrgem. Ta ütles, et meid oleks mõistlik võrrelda pigem Ida-Euroopaga. Merits sõnas, et kui Eesti jõuab vaktsineerimisega olukorda, kus viirus enam ei ohusta, haiglasüsteemi üle koormata, siis on ka meil mõttekas testimist piirata. Või siis muuta testimise strateegiat nii et kasutatakse odavamaid ja kergemini rakendatavaid teste. P testi tuleks siis teha vaid erijuhtumitel, näiteks haiglasse minevate inimeste kontrollimiseks. Pikas plaanis ei ole praeguses mahus sihitud testimine Meritsa sõnul jätkusuutlik, sest see on väga kulukas. Ta ütles, et see peab kindlasti muutuma. Nende alusel on võimalik ette hinnata võimalikke probleeme meditsiinisüsteemis ehk siis koormus haiglaravile, kuidas see hakkab muutuma ja tegeleda probleemidega, mida paremini vaktsineeritud riikides on juba peaaegu välistatud, ennem kui need probleemid jõuavad üle pea kasvada? Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et on testimise korraldust arutanud ning vaatab koos terviseametiga testimise reeglid üle. Ma olen ka nõus, et üha enam selles pandeemias on mõistlik keskenduda haiglaravimõõdikutele, keskenduda neile sihtrühmadele, kust me teame, et see haigus on kõige ohtlikum ja vähem nii-öelda vaadata võib-olla selliseid nakatumise näitajaid, mis võivad olla kõrged, lihtsalt laste hulgas tehtud testide või ka juba vaktsineeritud inimeste, kerget nakatumise ja muude selliste mõjude nii-öelda tulemusena. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp ütles, et koroonatestid on riigile kokku maksma läinud umbes 60 miljonit eurot. Nüüd arutataksegi terviseametis, et kas oleks võimalik kallite PC testide asemel kasutada näiteks rohkem antigeeniteste. Samuti meil on üsna palju sellist asümptoomset testimist. Kas see ennast nüüd õigustab, kas me saaksime seda vähendada, et kõik sellised küsimused, et tõesti, et see testimine sellises intensiivsuses oleks suunatud nii-öelda õigele sihtgrupile, et see on see nii-öelda peamine küsimus? Tervise ja tööminister Tanel Kiik ütles, et lisaks testimispoliitikale on riik ümber vaatamas ka piiranguid. Koroonapiirangute leevendamist võiks tema sõnul uuesti kaaluda pärast Tartu Ülikooli antikehade seireuuringu tulemusi, mis selguvad järgmisel nädalal.",
"role": "user"
},
{
"content": "Asjatundjate sõnul peab varsti praegust koroonatestimise poliitikat muutma, sest nina-neelu-testide tegemine on kulukas. Muudatus eeldab aga elanikkonna suuremat vaktsineeritust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nVene näitekirjaniku slaava Turenkovi kirjutatud lugu jutustab kuuest naisest, kelle elu on Georg Otsa looming tugevalt mõjutanud täiesti tavalised inimesed, näiteks algklasside õpetaja või külapoe. Müüja on Georg Otsa laulude mõjul või laulude saatel teinud oma elus väga olulisi valikuid, räägib näitleja Katrin Pärn. Pärast seda, kui siis see konkreetne proua nägi teda unes, siis tal muutus kõik. No ta on avanud tema jaoks täiesti uue elu. Ja näitleja Külli Reinumägi See muusika tõesti muudab inimeste elusid ka, et pole päris niimoodi, et elame ühte elu ja siis see kuskil see muusika või kunst käib mingeid muid radu. Et need on omavahel seotud ja see Georg Otsa looming on neid naisi jah, nende ellu nagu puutunud. Lavastus minu Georg Ots ongi üles ehitatud nii, et lauljat ennast me laval ei näe. Küll aga saab tunda seda aurat, mis Georg Otsa tema elu jooksul saatis, jätkab Külli Reinumägi. See on väga hea idee. Selle peale ei tuleks ki, sest tundub, et noh, kõige lihtsam on võtta, sündis ja õppis ja töötas ja suri nagu lugu klassikaline, aga see, et ta räägib läbi naiste, kes polegi temaga kunagi kokku puutunud, hoopis nagu teise kandi pealt, see on väga äge. Miks aga Georg Ots inimestele nii südamesse läks? Ega ühest vastust ei ole? Ma ei tea samamoodi noh, miks on mõjunud tiitli või miks on mõjunud Elvis presli või midagi, on ta ilmselt olnud nii elusat, kõik tahaksid seda justkui kogeda, siin üks tegelane ütleb ka, et ta ei ulatanud üle rambi külmik, sõrmeotsi, vaid andis kogu käe, et ta oli tõesti kohal kogu oma südamega. Minu Georg Otsa on lavale toonud vene lavastaja Artjom Mustinov. Esietendus on täna vaba lava Narva teatrikeskuses ja hiljem toimuvad etendused oktoobris ja novembris Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vaba Lava Narva teatrikeskuses esietendub täna lavastus \"Minu Georg Ots\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli teadlaste välja töötatud koroonaviiruse kiirtest annab tulemuse palju kiiremini võrreldes parasjagu kasutusel oleva PC testiga. Lähemalt selgitab Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Andres Öpik. Meie süsteem teeb selle analüüsi ühekordse proovi võtmise alusel ja võtab aega, no ütleme, 10 minutit, võrreldes praegu toimiva tehnoloogiaga on ta oluliselt lühem, sest PC tehnoloogia lahutab selle proovi teeb seal kümneid kordusi ja ajaliselt on see võit väga suur. Praktiliselt saab perearst selle tulemuse mingi 10 15 minutiga kohe näha. Kui patsient annab näiteks perearsti juures ninaneelu proovi, siis arst paneb võetud proovi spetsiaalse sensorkiibi peale. Kiip ühendatakse seadmega, mis ütlebki, kas patsiendil on koroonaviirus või mitte. Teadlas rühm uurib, kas meetodit saab kasutada lisaks ninakaapeproovile ka sülje või vereproovide analüüsimiseks. Reaalsesse kasutusse. Test aga niipea ei jõua, kuna teadlased peavad tegema veel täiendavaid uuringuid. Nädala teine uudis on keskkonnateemal. Tänavu jõudis kätte maailma ajaloos punkt, mil inimtekkelised materjalid maal kaaluvad rohkem kui kogu planeedi elusaine. Iisraeli teadlaste uurimisrühm võrdles eluslooduse ehk taimede ja loomade kogumassi inimese valmistatud materjalide massiga. Teadlased võtsid arvesse nii autosid, erinevaid masinaid, hooneid kui ka taristut. Uuringust selgus, et viimase 120 aastaga on materjalide vahekord maal järsult muutunud. 1900. aastal moodustas inimtekkeliste asjade kaal vaid kolm protsenti kogu maa biomassist. Sealt alates kahekordistus tehisasjade mass iga 20 aasta tagant. Nüüdseks on tehisasjade kaal umbes üks teratonn. Uuringust selgus muuhulgas, et kõigi planeedi inimeste kaal moodustab maa biomassi kaalust umbes 0,01 protsenti. Juhul kui inimkond midagi ei muuda, siis uuringu järgi kolmekordistub tehisasjade mass 2040.-ks aastaks praeguselt ühelt teratonnilt kolmele teratonnile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Tehnikaülikoolis loodud koroonaviiruse kiirtest võib tulemuse anda pea 15 minutiga. Nädala teine uudis on keskkonna teemal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli analüüsis selgus, et kui kõrgharidussüsteem sihib kolme eesmärki suur tudengite arv tudengitele tasuta kõrgharidus ja kõrghariduse võimalikult madal kulu siis saavutada on võimalik vaid kahte. Kui tahta kõiki kolme, kukub kõrghariduse kvaliteet, praegu on see Eestis juhtumas. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aseesimees Hanna Priit Soots toob näite. Tudengite poole pealt on näha seda, et valikainete hulk on tegelikult vähenenud aastatega, sest lihtsalt, et sul ei ole ka piisavalt õppejõudude ga ressursse, et neid loenguid üldse pidada. Õppekvaliteet võib ka kukkuda, kui ülikoolid ei suuda õppejõududele maksta konkurentsivõimelist palka. Nii võib näiteks tekkida puudus asjatundjatest, kes õpetas tulevasi infotehnoloogia spetsialiste. Välisriikide praktikast selgub kaks võimalust. Tõsta tasuta kõrghariduse riiklikku rahastust nagu Soome või teha mõõdukas õppemaks, nagu Hollandis, räägib analüüsi üks autoritest, haridusteadlane Gerli Silm. Kui mõelda õppemaksude peale, siis tõesti peab kindlasti mõtlema toetuste peale ka et oleks võimalik seda ligipääsetavust tagada, et need lahus käia ei saa, et see tuli küll väga selgesti välja. Ja just see mõte, et kui mõelda ligipääsetavusele, siis toetussüsteemid on võtmesõna, mitte see, et kas on tasuta või tasuline või isegi see, et kui kõrge see õppemaks on. Nendes kahes riigis on kõrgharidus kättesaadav ka neile, keda vanemad rahaliselt toetada ei saa. Seevastu Eesti tudengid kas töötavad õpingute ajal või õpivad vanemate toel. Taas soots. Õppelaen on väga madal, see on 2500 eurot aastas, mis tähendab umbes 200 eurot kuus, millega tegelikult tudeng ei saa enda elamiskulusid katta, tal on vaja kuskilt seda lisatoetust. Kui ülikool eelistab minna Soome teed, siis Londoni majandus ja poliitikateaduste kooli avaliku majanduse professor Nikolas paar soovitab Eestil õppida Hollandilt. Paar rõhutab, et see tähendab ka õppelaenude pakkumist. Riigi toel. Vastus on õppelaenud koos sissetulekust sõltuvate tagasimaksetega. Teisisõnu tasub tudeng õppemaksu laenuabil ja kui ta õpingud lõpetab, maksab ta laenu tagasi osana oma sissetulekust, nii nagu ta maksab tulumaksu. Kui ta sissetulekud on madalad, on ta laenumaksed madalad või lausa olematud. See tähendab, et risk tudengile on madal. Kui laenumaksjaid kogub riik, annab see laenupakkujatele kindluse pakkuda madala intressiga laene. Paar lisab, et sellise süsteemi administratiivsed kulud on madalad, kuna see toetub juba töötavale maksusüsteemile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli analüüsist selgus, et kõrghariduse rahastamisel võiks eeskuju võtta Soomest või Hollandist. Kõrghariduse kättesaadavuse tagamiseks peab pakkuma mahukamaid õppelaene.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell Elva vana koolimaja pidulikult kaunistatud saalis näitas keskpäeva, kui Elva linnapea Eeva, kas Ain Kaalepi juubeliürituse avas. Oma avakõnes ütles Kams, et Kaalep on inimene, kes teab kõigest kõike. Ain Kaalep linnapea väitega nõustuda ei taha. See võib näida mõnikord nii ja muidugi teeb mulle rõõmu, kui mind targaks peetakse, kuigi ma tegelikult nii tark vahest ei olegi. Sünnipäevale sarnaselt meenutasid kohale tulnud oma kõnedes ja öeldud toostides hea sõnaga, milline kokkupuude või mälestus neil Kaalepiga seoses on. Mille üle on juubilar aga ise uhke, kui pilgu korraks selja taha heidab. Ma arvan, et sellele küsimusele kõige lihtsam vastata eitavalt. Et mul on hea meel, et ma olen pääsenud suurtest eksitustest ja suurtest vigadest, et elu on ikka kulgenud normaalselt ja toonud edu mulle ja minu kaudu ka vahest eesti rahvale. Edu on Kaalep Eesti rahvale toonud näiteks läbi luule, mis Eva Kamsi sõnul meid kõiki ühel või teisel viisil puudutab. Minu jaoks on lahutamatud Ain Kaalep ja vabadus. Elva Järvede maastik. Taustal tahaksin praegust ette lugeda Ain Kaalepi kogumikust järvemaastikud aastast 68 järgneva luuletuse. Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg. Järved ei ole jõed ega mered. Ärevi südami on jõgedega kaasa mindud ja meredeni jõutud. Ei saa järvedega kaasa minna nõnda nagu jõgedega ega ole järvedeni jõudmine see, mis meredeni jõudmine. Minevikust huvitavam on aga rääkida olevikust, millega väärikas eas vanahärra praegu tegeleb. Ma ei ole viimasel ajal kirjutanud midagi, mõtelnud aga küll ja võib-olla valmib nendest mõtetest veel midagi. Aga üldiselt ma arvan, et mu elutöö on suures osas juba tehtud. 90 aastat elada on kujutlematult pikk periood. Elu on jõudnud Kaalepit aastakümnete jooksul õpetada, raskustes se panna ja siis nendest jälle päästa. Vahel on kerge, vahel raske, kuid Ain Kaalepi sõnul just see elu mõte ongi elu ise. Jane Saluorg, Tartu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elva vana koolimaja ette oli kogunenud hulk suurte ja värviliste lillekimpudega inimesi. Lisaks kohalikele ja väljastpoolt männilinna pärit tuntud ja vähem tuntumatele inimestele, saatsid oma õnnesoovid kirja teel tähtpäevalisele ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Soome vabariigi president Sauli Niinistö.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNo eile hommikul mul seda mõtet veel ikkagi ei olnud, nii et see mõte tuli eile päeval. Millest tulenevalt see mõte selline oli? No me saame aru, et olukord koalitsioonis on mõnevõrra keeruline Narvas. Aeg oli pikk, vaidlusi, palju valimisliit, see ei ole erakond ning teisalt, eks me saime valusasti lüüa selle seetõttu, et üks meie valimisnimekirja liige sattus vahepeal kriminaaluurimise alla seoses häältega mehkeldamisega. Ja nii see praegu on, mina olen siis kompromiss kandidaat volikogu esimehe kohal. Elu annab arutust, püüame oma fraktsiooni moodustada minna edasi. Meil on praegu koalitsioonileping Eesti 200-ga, käitume selle koalitsioonilepingu järgi ja loodame, et saame valitud veel selle aastanumbri sees Narva linnapea, kas see olen mina või on see keegi teine, seda näitab aeg.",
"role": "user"
},
{
"content": "Volikogu esimeheks kandideeris ta vaid seepärast, et volikogu saaks tööle hakata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSee kipub nii olema, et petetud mees saab viimasena teada küla pealt, et teda On petetud, aga kui siin üritatakse selle manöövri õigust seks öelda, et meiega oli kuidagi väga raske koos töötada, noh võimalik, et oligi võimalik, et meil on see poliitiline käekiri ja kultuur ikkagi nii palju erinevad ja, ja lõppkokkuvõttes need maailmavaatelised erinevused nii erinevad, et, et seda, seda oligi raske kuidagi ohjata. Mulle on selge see, et põhjus ei ole mitte niivõrd, et see korruptsiooni teema, see oli ajend, põhjus oli see, et Keskerakond ei tahtnud abielureferendumi hääletust riigikogus ja see on jah irooniline. Meie erakond ei ole saanud üheltki suurärimehelt ja eriti ma siis rõhutan, Hillar Teder, l kunagi ühtegi annetust ei ole küsinud, ei ole tahtnud, ei ole saanud. Meil nagu ei ole selles üldse mingit pistmist ja lõppkokkuvõttes hoolimata sellest, et räägitakse hirmus palju mingitest EKRE skandaalidest, siis see, mis valitsuse pikali kukutas, oli ikkagi Keskerakonna rahaskandaal. On ebaloogiline, et jah, me oleme need, kes trahvi pingile istuma pannakse. Need sündmused, mis toimuvad üks asi on kahtlemata see korruptsioonikriis riigis mis on, ulatub ka üle Eesti piiride, sellises mastaabis korruptsioon nii kõrgel tasemel korruptsioon, mis väga, väga väga tähendusrika iseloomuga ei saa eitada seda, et pinged valitsuskoalitsiooni sees olid tõepoolest, olid ka varem tekkinud ennekõike kahe minu kahe armsa koalitsioonipartneri vahel ja see, ma arvan, et lõi ka nende sündmuste niisugusel kiirusel oma konteksti. Ma olen ka vaadanud televaatajana alati neid pressikonverentse, kui koalitsioonid hakkavad lagunema või on lagunenud ja on selline ülemineku hetk, eks ole, alati nagu emotsionaalselt inimestele väga raske. Ma ei astu kindlasti sammu selles suunas, et hakata ütlema, et mida tegid valesti üks või teine. Täna on neljapäev ja ma arvan, et see abielu referendum, kui ei oleks olnud seda kaasust Keskerakonna suhtes mida prokuratuur ja kaitsepolitsei algatasid kahtlustust, et ma arvan, see koalitsioon oleks täna kestnud edasi, jah, meil oli teada, et üks hääl ei ole selle abielureferendumi taga, kes on ka vastu, aga ma arvan, et fraktsioon oleks selle poolt hääletanud. See on minu tunnetus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Endised Keskerakonna koalitsioonipartnerid EKRE ja Isamaa leiavad, et koalitsioon lagunes abielureferendumi tõttu. Samal ajal kui Toompeal algasid kõnelused uue koalitsiooni kokkupanekuks, siis valitsuse istungil kommenteerisid toimuvat ka EKRE esimees Martin Helme, Isamaasse kuuluv välisminister Urmas Reinsalu ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Eelkõige kritiseeriti Keskerakonna kiiret otsust senine koalitsioon ootamatult lõpetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTurvafirma G4S andmeil tõusis metallivarguste arv hüppeliselt eelmisel aastal ja tõus oli lausa kahekordne. Sel aastal pole olukord muutunud. G4S kommunikatsioonijuhi Maxim Tuule sõnul on turvafirma töötajatel õnnestunud tõkestada metallivargusi ehitusplatsidelt ja isegi vana metalliladudest. Sel aastal siin esimese, ütleme nelja-viie kuuga, me oleme täheldanud, et on püsinud metallivarguste arv eelmise aasta tasemel, et tundub, et see metallihindade kasv on ikkagi metallivarguste arvu märgatavalt kasvatanud. Jah, sellised metalli kokkuostupunktid ehitusplatsid, need on hetkel ma ütleksin, ikkagi ohu all. Maxim Tuule sõnul jäävad suuremad metallivargused siiski eelmisesse aastasse, kui näiteks Kose vallas varastati 20000 euro väärtuses metallkonstruktsioone või kiviõlist viisid metallikratid minema 11 ja pool tonni raudteerööpaid. Turvafirma soovitab ka tänavu ehitajatel tööstusetttevõtetele ja vana metalli ladudel hoolikamalt oma territooriumi valvata. Vanametalli töötleja kuusa koski Eesti ostujuhi Toomas Kollamaa sõnul oli vanametalli hind rekordiliselt kõrge tänavu märtsis ja aprillis, kuid sellele vaatamata kuusa kuskil metallikrattile survet ei täheldatud. Kuhu varastatud rööpad ja kaablit viiakse, võib vaid aimata. Toomas Kollamaa. Tegelikult on ettevõtteid, kellel on litsents ehk luba vanametalli kokku osta on kümneid ja kümneid ja kümneid ja lisaks piirid on lahti, liikuda saab nii lõuna poole põhja poole, siin on nagu see pool kindlasti, mis vajab nii-öelda järelvalveorganite rohkemat kontrolli, et see on võib-olla see rohi, mis aitaks selle varguse tõkestamiseks. Tänaseks on musta metalli kokkuostuhind langenud sõjaeelsele tasemele, jätkab Toomas Kollamaa. Must metall on teinud tegelikult kõige suurema languse, see on inimeste jaoks ka kõige olulisem nii öelda, et halli liik seda tuuakse kõige rohkem ja, ja kui me oleme jõudnud seal 400 euro pealt nüüd 250 peale, väga raske on prognoosida, aga tahaks loota, et need hinnad, millega me nüüd täna, kolmandal juunil töötame, et need on need hinnad, mida me saame klientidele ka lähitulevikus pakkuda. Politsei ja piirivalveameti andmeil on alates käesoleva aasta algusest metallivargustest teatatud 21-l korral. Sama seis oli ka eelmise aasta viie kuu lõikes. Hetkel pole politseivarguste arvu suurenemist märganud, kuid välistada seda ei saa. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Vanaraua hind on langenud sõjaeelsele tasemele, kuid metallivarguste oht püsib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nViljandi linna hoolduse töömehed jõudsid Jaak Joala ausamba juurde hommiku hämaruses kell kaheksa prussid tõsteti maha, saeti parajaks ja kohe hakati vineertahvleid ükshaaval kinni kruvima. Mõned üksikud möödujad seisatasid hetkeks, ent proua Helje oli kohale sõitnud Valgamaal tõrvast, sest muidu oleks jäänudki kuulus ausammas nägemata. Hämmastav mulle ei meeldi see asi teile meeldi, mis mulle ei meeldi, et ta lihtsalt pakitakse kokku ja ja, ja kui ei ole need asjad veel selged ja, ja et ta lihtsalt ära viiakse või, või ma ei tea, mida siin tehakse. Viljandi linnapea Madis Timpson No see oli Maire Joala palve. Eelmise nädala lõpus tuli uus palve meile, et senikaua kui nad peavad läbirääkimisi MTÜ-ga võiks selle eksponeerimise lõpetada ja ma arvan, et oli väga noh, mõistlik tulla vastu inimeste palvele. Esmaspäeval saatis Viljandi linnavalitsus ausamba püstitanud MTÜ meie Viljandi juhile Harri Juhani Altonenile ausamba rahastamislepingust taganemise hoiatuse juhuks kui Aaltonenil pole veebruari lõpuks ette näidata paberit, mis tõendab, et Jaak Joala kaubamärgi omanik Maire Joala on ausamba kavandi ja teostuse heaks kiitnud. Selline oli 50000 euro eraldamise eeltingimus taas kord linnapea Madis Timpson. No mina olen ka näinud ühte meili, millega Maire Joala kinnitab, et et see ausammas talle meeldib, läheb käiku. See meil on kunagi sügisel saadetud ja siis, kui see ausammas on valmis saanud, siis Viljandi linnavalitsusele on 11. jaanuaril tulnud Maire Joala esindajate poolt kiri et tegelikult talle see sammas, see ei lähe kokku sellega, kuhu ta nõusoleku andnud. Linnapea sõnul peab meie Viljandi lepingut täitma ja linnavalitsus Maire Joalaga kindlasti kohtus käima ei hakka. Täna toimuski Tallinnas meie Viljandi Viljandi linnavalitsuse ja Maire Joala esindajate esimene kohtumine. Harri Juhani Aaltonenile sai seal selgeks, millisele eskiisile Maire Joala õnnistuse andis ja mida tuleb nüüd samba juures muuta. Viljandi linnavalitsus pole seda samba kõrval olevat prügikasti suutnud eemaldada ja kahjuks ma olen seda mitu korda palunud, aga nii nii on. Teine on see ees olev kuldne või pronksine tahvel sinna, et äkki sinna paneks midagi, midagi muud. Kindlasti me kohtume uuesti, aga enne seda me teeme ettepanekuid, mida, kuidas meie nägemusega võiks see muutus teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ausammas kaeti vineerkastiga kuni kestavad vaidlused linnavalitsuse, kuju püstitanud MTÜ Meie Viljandi ja Maire Joalat esindava advokaadibüroo vahel. Eile sai Meie Viljandi linnavalitsuselt ausamba rahastamislepingust taganemise hoiatuse, mis halvimal juhul võib tähendada ausamba toetuseks eraldatud 50 000 euro linnale tagasimakmist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMa ei arva seda, et üks või teine number või üks või teine palga suurus oleks see, milles tõttu valitsusliige või peaminister teeks oma tööd halvemini või paremini. Ma seda tõesti ei arva ja selles suhtes ma veel kord rõhutan, see küsimus on parlamendi otsustada, on selge, et seda küsimust saavad otsustada sisuliselt siiski opositsioon ja koalitsioon koos. Nii opositsioon kui koalitsioon on leidnud, et praegune olukord, mis on tõesti suhteliselt unikaalne, kus parlamendiliikme palk on koos lisasissetulekutega kõrgem ministri palgast, on ebanormaalne. Kuidas ja millisel viisil seda lahendatakse, on valitsusel tõesti väga raske ütelda. Ja mina ei hakkaks siin küll mingite numbritega mingi sest nende suhtes seisukohta võtma, nii nagu ka valitsus seda arusaadavalt pole saanud teha. Mis puutub aga nüüd teie küsimuse teise poodi ja see puudutas nüüd üldse kogu palgareformi, siis see on tõesti möödapääsmatu ja jah, riigi ametkonna palgad peavad tõusma, siin ei ole mitte mingisugust muud teist teed. Ja samal ajal on see ju ainukene võimalus saada tõesti tööle vähem aga oma tööd paremini tegevaid inimesi, mis on ilmselt nii opositsiooni kui koalitsiooni meeles, see viis, kuidas tegelikult oleks võimalik Eestis paremini juhtida ilma palkasid, vähemalt praegust palgasüsteemi oluliselt reformimata, seda eesmärki ei ole võimalik saavutada. Ja võib-olla tuleks ikkagi ka tõesti jätkuvalt nii nagu me oleme arutanud ka parlamendi praegune nii tasustamine kui ka lisatasude, kui ka privileegide kord ümber vaadata ja ma olen veendunud, et ka praegune riigikogu riikogu koosseis selle küsimuse juurde nii või teisiti samuti tõesti ka tuleb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peaminister Mart Laar vastas Riigikogu infotunnis küsimustele ministrite palgatõusu ja üldise palgareformi kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIgaajalise partnerlussuhetena need inimesed, nüüd on meie kolleegid ja mul on äärmiselt hirmus vaadata, kuidas meie ämmaemandate koolituse koordinaatorid selgitavad meile, kuidas Talibani on käinud kogukondades ja, ja nõudnud igast perest vallaline tüdrukuid oma liikmetele, mehele, samal ajal ma loen ka selliseid ametlikke, kohalikke teadaandeid, mis ütlevad, et tüdrukud ja naised, ärge muretsege, koolis võite edasi käia ja kodanikuühendused võivad oma tegevusi jätkata. Ühest küljest Taliban saadavad selliseid rahustavaid sõnumeid, aga samas iga kohalik naine, kellega ma nüüd olen rääkinud, teatab, et neil on isiklikke selgeid viiteid sellele, et, et kõik pöördub tagasi väga konservatiivsesse sellisesse aria seaduse järgi toimivasse ühiskonnakorralduse. Ja igal juhul järgneb selline kättemaksulaine ka nendele konkreetsetele inimestele, kes siis meiega kui Eesti või nii-öelda lääne organisatsiooniga. Naiste, hariduse ja tervishoiu teemadel on tegelenud põhja provintsi Padastani Faisapani keskuse koolituste koordinaator. Tema selgelt räägib ki sellest, kuidas tal on kolm tütart ja, ja ühe ta peab igal juhul andma talibanile ära, tema kardab ka oma elu pärast, ta ongi pikaajaliselt just nii-öelda islamistliku tegevusi ehk siis naiste tervise ja sünnitusabiga tegelenud ja Tšalalabadis asuva partner organisatsiooni juhid on saanud noh, nii selgelt mustvalgeid ähvarduskirjasid just selle tõttu, et nad on tüdrukute kooli ülal pidanud. Mul on nüüd täna-homme-ülehomme nendega jätkuvalt arutelud, et mis siis, mis siis edasi saab ja kas siis Eesti võtab mingisuguse seisukoha ka konkreetselt nende inimeste toetamiseks. Kas nendel teie koostööpartneritel on ka ootused, et kas siis Mondo või Eesti riik laiemalt aitaks neil Afganistanist põgeneda? No need abipalved on minuni nüüd jõudnud nädala jooksul, et ega nad kergekäeliselt ei taha kodust lahkuda, et kodudest lahkumine põhimõtteliselt ongi pikalt veninud selle tõttu, et inimesed ei ole aru saanud, kui kiiresti tegelikult Taliban neid piirkonnad on enda alla võtnud, et ootus toetuseks on, aga milline see täpselt võiks olla ja mis moel see, see nii-öelda ka äratulemine või evakueerimine saaks olema, see on järgnevate päevade arutelu all, nii mul nendega kui ka kui ka loomulikult Eesti välisministeeriumiga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Afganistan on Talibani kätte langenud. Afganistanis on kahekümne aastaga üles kasvanud uus põlvkond, kes Talibani võimu all elanud ei ole. Afganistanis naiste ja tüdrukute haridusprojektidega tegeleva mittetulundusühingu Mondo juhatuse liige Riina Kuusik-Rajasaar ütles, et vaatab murelikult, mis Afganistanis toimub. Eestlaste korraldatud koolitustel osalenud naised kardavad oma elu pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEelmisel aastal oli ida prefektuuris Venemaalt droonidega saadetud salakauba ga paar suuremat juhtumit, ütles ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri ja migratsioonijärelevalve talituse juht Erik Purgel. Kaks sellist tõsisemat juhtumit on tõesti olnud, üks oli siis narkootikumide vedu, grupeeringuga veeti siis alfa, BVP-d ja teine juhtum oli meil salasigarettide vedu, et reaalselt siis toodi üle piiri, aga meie õnneks siis saime need toimetajad siin pool piiri kätte. Drooniga narkootikume vastu võtnud grupi juhtumist rääkis ida prefektuuri kriminaalbüroo narko ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Dmitri Kabanov. Iga kord aine on saabunud Vene Föderatsiooni Evan Groodi linnast üle Narva jõe Narva linna Meie hinnangul ehk siis seda, mis me kriminaalmenetluse käigus oleme avastanud kordi oli vähemalt kuus ja kuuendal korral teostasime meie kinnipidamise lõpule viidud kriminaalmenetluse raames. Kahtlustus on esitatud nelja isikule, kolmes neist hetkel viibivad vahi all. Erik Burgel nentis, et Venemaa poolega küll infot vahetatakse, kuid tulemused on visad saabuma. Et tegelikult see informatsiooni jagamine mingil tasemel nagu toimub, aga mis on siis tihtipeale, mida me ise näeme, et me küll anname informatsiooni, aga tegevused jätkuvad. Droonidega võitlusesse panustatakse muuhulgas siseministeeriumile valitsuselt hiljuti turvalisuse tõstmiseks eraldatud 32 koma kuuest miljonist eurost, ütles politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher. Me saame luua eraldi troonimeeskondasid ja asuda siis ka jälitama kurjategijad õhkupidi. Seda võimet hakkame arendama, ta on ka praegu olemas, ta ei ole veel kõige parem, aga usume, et siin selle aasta lõpuks suudame ka selles küsimuses siin nimetatud probleemi paremini lahendada. Politsei ja piirivalveamet ei saa mõistagi oma drooni avastamise taktikat avaldada. Droonide tuvastamise ja kahjutuks tegemise tehnoloogiat arendatakse aga ka Eestis. Seda teemat on Tallinna tehnikaülikoolis eelmisel aastal kaitstud magistritöös lahanud Raimond Päru. Üks kõige selliseid lihtsamaid droonide avastamise viise on siis raadiolainete või, või siis GPSi tuvastamisel, et see tuvastamismeetodist just põhinevad, pigem sellel vähem kasutatud on ka näiteks heli või siis visuaalsed tuvastamised. Kui teede ääres kohtame aina rohkem mobiilseid kiiruskaameraid, siis samamoodi on olemas ka kergelt ühest kohast teise viidavaid droonitõrje seadmeid. Raimond Päru. Mina oma uurimuses lõpuks peamiselt keskendusin ühele kindlale meetodile, kus jah, sõidad sellise droonitõrje seadmega saate kus iganes metsa vahel üles panna, selleks et stabiilsust saavutada, siis kindlatele tugijalgadele. Ta suudab kõigepealt optilistel meetoditel selle drooni tuvastada ja täpselt siis väga suure intensiivsuse laseriga hävitada selle drooni osas. Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla",
"role": "user"
},
{
"content": "Piirivalvuritele on aina suuremat peavalu valmistamas salakaubavedajad, kes kasutavad suitsude ja narkootikumide üle piiri viimisel droone. Tänu valitsuse lisatoetusele saab Politsei- ja Piirivalveamet sellesse valdkonda rohkem panustada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVladimir Putini sõnul on Krimm alati olnud Venemaa territoorium, mis asjaolude kokkulangemise tõttu sattus lihtsalt Ukraina koosseisu. Nüüd on tema sõnul aga ajalooline ebaõiglus likvideeritud. Venemaa presidendi kinnitusel on venelaste südametes alati elanud teadmine, et Krimm kuulub just Venemaale. Putin tunnistas samas, et Krimmi tatarlaste täielik küüditamine teise maailmasõja ajal oli ebaõiglus. Samas aga. Putini sõnul kannatasid tol ajal miljonid teiste rahvaste esindajad samuti ning eelkõige venelased. Nüüd on Krimmi tatarlased tagasi ning Moskva lubas garanteerida kõik nende õigused. Seejärel rääkis Venemaa riigipea Ukrainas valitsevast viletsusest ja ebaõiglusest. Putin märkis, et ainuüksi Venemaal töötas möödunud aastal kolm miljonit ukrainlast. Ta ütles, et võim peab vahetuma valimiste kaudu, kuid praegused riigipöörajad on Kiievis võimule tulnud. Tema väitel terroriabil. Putini kinnitusel on riigipöörde täideviijad, natsionalistid, neofašistid, antisemiidid ja russofoobid. Seejärel asus ta süüdistama lääneriike, mis tema väitel on püüdnud Venemaad alandada juba sajandeid. Viimastel aastakümnetel on aga Venemaa rahvuslikust huvidest lihtsalt mööda vaadatud. Ta tõi näite NATO laienemisest, kus lääneriigid olevat kinnitanud, et see Venemaad ei puuduta. Putini sõnul aga puudutab küll. Siis jõudis Venemaa president välja teesini, et kui Krimm poleks Venemaaga ühinenud, siis varsti oleks Sevastoopolis tehtud NATO sõjaväebaas, kus venelased võiksid tulevikus vaid külas käia. Ta kinnitas, et nüüd seda ei juhtu. Seejärel võttis Venemaa riigipea lepitavama tooni ning kinnitas, et Venemaa on Ukraina sõltumatusest endiselt huvitatud. Putin teatas, et ei tasu uskuda neid, kes Venemaaga hirmutavad ning väidavad, et Krimmile järgnevad teised Ukraina regioonid. Tema sõnul Moskva Ukraina jagamist ei taha. Putini kõne järel toimus tseremoonia, mille käigus Venemaa riigipea allkirjastas lepingu, millega Krimm ja Sevastoopol liideti Venemaaga.",
"role": "user"
},
{
"content": "Venemaa president Vladimir Putin kirjutas alla otsusele, millega Krimm liidetakse Venemaaga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui asutav kogu 1919. aastal Eesti esimest põhiseadust välja hakkas töötama, siis vähemalt esialgu sarnanes see meie praegusele põhiseadusele. Eesti pidi saama nii parlamendi, valitsuse kui ka presidendi. Tartu Ülikooli ajaloolase Ago Pajuri sõnul loobuti presidendi institutsiooni loomise plaanist aga õige pea ning seda peamiselt sotsiaaldemokraatide vastuseisu tõttu. Sotsid olid vabariigi algusaastail väga mõjukad. Nad ju eriti rõhutasid seda oma nii-öelda rahvavalitsuse ideed, et rahvas ise teostab kontrolli nii parlamendi kui valitsuse üle, rahvas ise ütleb, kui talle mingisugused seadused ei meeldi. Niiviisi jäigi Eesti alguses presidendita. Kuigi valitsusjuhi ülesandeid täitnud riigivanemal oli palju esindusfunktsioone nagu näiteks riigi nimel välisvisiitidel käimine või väliskülaliste vastuvõtmine siis riigipeaks seda siiski nimetada ei saanud. Põhiprobleem, mis sellega seoses esile kerkis, oli see, et riigivanem oli täielikult sõltuv nii nagu kogu valitsus parlamendi suvast. Parlament võis nad ametist tagandada. Riigivanemal ei olnud mingisugust võimalust ametisse edasi jääda, vaid ta oli sunnitud lahkuma koos kogu valitsusega. Poliitilised tuuled hakkasid teistpoolt puhuma alles 1930.-te aastate alguses ühes Ameerika Ühendriikidest alguse saanud ülemaailmse majanduskriisiga. Ago Pajuri sõnul sundis majandusliku olukorra järsk halvenemine inimesi süüdlast otsivalt ringi vaatama ning poliitikuid ja valitsust eluolu halvenemises süüdistama. Kas nüüd päris spontaanselt või võib-olla ka ikkagi nende mõnede poliitikute, kes presidendiametit vajalikuks pidasid nende tagant tõukamisel tekkis ja levis mõte, et Eestile on tarvis sellist kindla käega peremeest, kes tuleks ja lõpetaks erakondlikud omavahelised purelemised ja kaklused ja seaks riigis korra majja. Pärast kaht luhtunud rahvahääletust toimus 1933. aastal lõpuks kolmas rahvahääletus, kus rahvas andis oma heakskiidu riigipea institutsiooni loomisele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Presidendivalimiste eel on kõlanud hääli, et Eestil pole presidenti tegelikult üldse vaja. Pärast 1918. aastal iseseisvumist ei olnudki esimesed 16 aastat Eestil presidenti, aga seejärel otsustati see ametikoht siiski luua.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\n2015. aasta põgenikekriisi ajal tuli Soome rohkem kui 32000 varjupaigataotlejat. Kui esialgu pakkus Soome peaminister Juha Sibile sõjajalust pagenud inimestele elamiseks lausa oma maja siis rändekriisi süvenedes soomlased enam nii lahked ei olnud. Karmistati märgatavalt varjupaiga saamise tingimusi ning hakati inimesi näiteks Afganistani ja Iraaki tagasi saatma. Nüüd, kui Türgi teatas, et laseb riiki kogunenud migrantid Euroopasse, on suhtumine hoopis teistsugune. Emotsioon on vähem ja koostöövalmidus teiste riikidega paistab olevat suurem. Kui 2015. aasta rändekriisi ajal ei tahtnud Soome saata oma piirivalvurid appi Euroopa Liidu välispiirile sest neid oli neil endalgi vaja, siis nüüd on Soomel juba Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex käsutuses 14 piirivalvurit ja üks patrulllaev ning sel nädalal arutati, lisades. Kui 2015. aastal oli meedia poliitiliselt korrektne, avaldas põgenikest kirjutatud artiklite juures pilte kurbadest väikelastest ja nutvatest naistest, siis nüüd teavad juba kõik, et peamiselt saabuvad Euroopasse õnne otsima noored mehed ja enamasti mitte sõjapõgenikud. Ka poliitikud ei utsita enam piiririike nagu Kreeka oma kohust täitma. Saagu mis saab. Vaid president Sauli Niinistö avaldas toetust Kreeka otsusele, et varjupaigataotlusi praegu vastu ei võeta. Niinistö ütles sel nädalal Soome ringhäälingule üle antud intervjuus, et praegune olukord sarnaneb sellele, mis oli 2015. aastal. Niiniste hinnangul on Euroopas vaja ühtset lahendust. Maha muu ilm ööda kasvaeluks ja Enida vorjad, torju, aku sillatava aeta Europa Unioni rakenda ühte rajan. Sisserännet rahvaste liikumist ei või ohjeldada muud moodi, kui et Euroopa Liit rajab ühise piiri, loob ühtset põhimõtted selle kohta, kellel on õigus varjupaigale ja kellel mitte, ütles Soome president. Sel nädalal käis Soomes Venemaa välisminister Sergei Lavrov, kellega samuti põgenike probleem kõne alla võeti. Lavrov ei vaevunudki mingeid lubadusi jagama. Me ei saa kaasa aidata migratsiooniprobleemi lahendamisele terrorismivastasest võitluses loobumise hinnaga, nagu soovivad mõned Euroopa poliitikategelased, ütles Lavrov, viidates sõjategevusele Süürias. Vaevalt küll keegi tõsimeeli lootiski, et Venemaa lahendab hoobilt olukorra Süürias ja uue rändekriisi oht sellega mööda saab. Soome kõige populaarsem erakond on praegu opositsioonis olevat sisserändevastased Perussoomalaised. Sel nädalal esitasid nad oma seisukoha, et Soome peab nõudma Euroopa Liidu siseste piiride sulgemist. Erakonna esimehe Jussi hallaho sõnul tuleb vähemalt Soome piir Rootsi ga kinni panna. Soome siseministri Maria Ohisalo sõnul ei kavatse Soome siiski esialgu sisepiiridel kontrolli kehtestada. Ta rõhutas, et vaba liikumine on Soome inimestele ja ettevõtetele oluline ning piirikontrolli taastamise lävi on seetõttu väga kõrge.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eelmise rändekriisi ajal tuhandeid põgenikke vastu võtnud Soome on nüüdseks oma suhtumist karmistanud. Soome peab uue rändekriisi puhuks vajalikuks Euroopa Liidu ühtseid põhimõtteid, kellel on varjupaigaõigus ja kellel mitte. Piirikontrolli taastamist sisepiiridel Soome esialgu ei poolda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nDemokraatide kongressi teine õhtu algas lühiülevaatega erakonna ja Joe Biden i ajalukku. Videosõnumites räägiti demokraatide jaoks olulistest poliitikaplaanidest, milleks on tervishoiu kättesaadavuse suurendamine, vähemuste õiguste eest võitlemine, kliimamuutuse peatamine ja majanduse taastamine. Kõige rohkem aga rõhutati, et riik vajab tõelist juhti ja selleks ei ole president Donald Trump räägib endine USA president Bill Clinton. Te teate, mida Donald Trump teeks veel nelja aastaga, süüdistas kiusaks ja halvustajaks. Te teate, mida Joe Biden teeks, ehitas kõik üles, aga paremini. Kaks aastat tagasi surnud vabariiklasest senaatori John McCaini lesk Sindi rääkis kongressil kahe mehe sõpruse st kuid praegu ei ole selge, kas ta kavatseb Biden it ka ametlikult toetada. Mõned demokraatide progressiivsema tiiva esindajad on kurtnud, et kahe päeva jooksul on olnud liiga palju vabariiklaste kõnesid. Bideni kampaania aga loodab, et see julgustab trumpis pettunud vabariiklasi poolt vahetama räägib endine USA välisminister vabariiklane Colin Powell. Meie riik vajab presidenti, kes hoolitseb sõjaväelaste eest samamoodi nagu oma perekonna eest. Joe Biden il ei ole vaja seda õpetada, see tuleb kogemusest, mida ta jagab miljonite sõjaväeperekondadega, sest ta saatis oma armastatud poja sõtta. Kongressil loeti lõpuks kokku ka delegaatide hääled ja Biden nimetati ametlikult demokraatide presidendikandidaadiks. Endine asepresident oli sel ajal oma koduosariigi Tel Avieri koolis, kus tema abikaasa Jill Biden õpetas. Eelmine, teine leidi rääkis oma kõnes eluraskustest, millest Biden on pidanud üle saama mainides tema esimese abikaasa ja tütre traagilist surma ja hilisemat poja kaotust. Ma tean, et kui usaldame selle riigi Joe kätte, siis ta teeb teie perekonna jaoks sama, mis ta tegi meie jaoks toob meid kokku ja teeb terveks, kannab meid raskustes edasi, hoiab meie kõigi jaoks Ameerika lubadust. President Donald Trump osales aga samal ajal kampaaniaüritusel kaalukeele osariigis Arizonas, kus kritiseeris demokraatide kongressi esimese õhtukõnesid. Ühtsus, nad räägivad ühtsusest, Nad tahavad luua ühtsust ja siis räägib Michell Obama, kelle kõne oli selleks ajaks juba vananenud, kui see eetrisse läks. Ta lindistas selle. Vabariiklaste erakonna kongress toimub järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA demokraatide erakonnakongressi teisel õhtul kinnitati Joe Biden ametlikult nende presidendikandidaadiks. Teiste seas pidasid virtuaalselt kõne endine president Bill Clinton ja eelmine teine leedi Jill Biden, kelle arvates on riigil vaja tõelist juhti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nValitsus andis täna heaks kiidetud eelarve ülemenetlemiseks riigikogule. Peaminister Jüri Ratase sõnul annab see eelarve tõuke riigi positiivselt arengule ja toob kaasa maksurahu tuleva aasta maksukoormus. Eks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Valitsuskoalitsioon tühistas varem seadustatud alkoholiaktsiisitõusud ning teadupärast vähendasime ka selle aasta alguses kavandatud kange alkoholi ja õlle aktsiisimäära tõusu poole võrra. Meil tuleb kindlasti jätkata tegevust vahepealsetel aastatel liiga kiirelt kasvanud piirikaubanduse minimaliseerimiseks. Bensiini ja diislikütuse aktsiisimäär tuleval aastal samuti ei muutu. Alkoholi hinnaerinevus võrreldes Lätiga väheneb, sest Läti plaanib aktsiisi tõsta ka Soome kavandab alkoholiaktsiisi tõusu. Eelarve tulude maht on 11,06 ja kulud moodustavad 11,3 miljardit eurot. Suurim tuluallikas on maksutulu, mida plaanitakse kuue protsendi võrra rohkem kui sel aastal. Lõviosa sellest annab sotsiaalmaks 3,28 miljardit eurot. Aktsiisidest loodab riik teenida 1,07 miljardit eurot. Valitsus arutas tänasel erakorralisel istungil ka suurtele gaasitarbijatele praeguse 63 eurose aktsiisi asemel 11 eurose soodusmäära kehtestamist 1000 kuupmeetri kohta. Rahandusminister Toomas Tõniste rääkis sellest pressikonverentsil lähemalt. See aktsiisisoodustuse saamine sõltub sellest, kui suur on gaasikulude osakaal lisandväärtusest elektriaktsiisi teadaolevalt me juba oleme langetanud elektrointensiivsetele ettevõtetele ja see on nüüd järg ja selle kulu riigieelarvele on 1,2 miljonit eurot hinnanguliselt. Ja see soodustust saab hakata kasutama esimesest jaanuarist 2019. Kui kulude poolt vaadata, siis suurim kuluallikas on sotsiaalvaldkond ja tervishoid. Siin tõuseb näiteks lapse toetus pere esimese ja teise lapse kohta 60-le eurole kuus. Pension tõuseb esimesest aprillist indekseerimise läbi ligi seitsme protsendi võrra. Valitsussektori reservid aga langevad, ütleb Tõniste. Selle aasta eelarve aasta lõpuks on nominaalses ülesjäägis kuskil 173 miljonit eurot. Te mäletate eelmise aasta lõppu, kus mitu kuud oli teema üleval, et, et kuidas tänane valitsus kulutab ja me ei tulnud välja lisaeelarvega, et seda raha kulutada, vaid see kõik kantakse ülejärgmisse aastasse. Me kasutame neid eelarve ülejääke ja reserve. Laenude tagasimaksmiseks. Reservi hoidmine täna on kulu, sest seda tuleb hoida väga konservatiivsetel tingimustel. Ka inflatsioon sööb seda otsast.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus andis täna heakskiidetud eelarve üle menetlemiseks Riigikogule. Peaminister Jüri Ratase sõnul annab see eelarve tõuke riigi positiivsele arengule ja toob kaasa maksurahu. Tuleva aasta maksukoormuseks kujuneb 33,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti kaasaegse kunsti muuseumi tegevjuht Martin Esko ütleb, et kindlasti ei rahulda muuseumit see, kui maja lammutatakse. Hiljemalt kolmapäevaks peaks Esko sõnul selge olema, kas ja mismoodi Eesti kaasaegse kunsti muuseumi hoonega edasi minnakse. Variante on mitmeid. Lahendused, millega me kindlasti kõige rohkem rahule jääks, on see, kui me saame sellel samal kinnistul mingis versioonis edasi toimetada, kas maja saab ohutuks, kas maja saab korda, kas maja saab renoveeritud, kas maja saab? Noh jah, et selles mõttes need nagu positiivsed stsenaariumid seal kinnistul edasi toimimiseks on ka mitmeid erinevaid, aga ütleme nii, et eesmärk eelkõige on jääda sinna kinnistule tegutsema. ESKO lisab, et see, et Eesti kaasaegse kunsti muuseumi maja laupäeval uksed sulges, on muuseumi enda otsus ja loodetavasti on tegemist ajutise olukorraga. Maja sulgemise tagamaad oligi see, et me otsustasime panna maja kinni 30. kuupäevaga, mil ka väidetavalt lõppes meie Jüri Leping et siis keskenduda oma energia sellele, et nüüd oma edasise eksistentsi eest võitlema asuda. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein ütleb, et olukord on ootamatu ka ministeeriumi jaoks. Kuna aga hoone, kus muuseum tegutseb, kuulub linnale ja muuseum on ise eraõiguslik mittetulundusühing, siis osapoolte omavahelise üürilepingu asjaolude üle kultuuriministeerium arutada ega vaielda ei saa. Küll aga soovib ka ministeerium linnaga kiiresti kohtuda, et võimalike lahenduste üle arutada. Nii pärandi taaskasutuse kui kunstielu stabiilsuse seisukohalt oleks muidugi kõige parem võimalus tegevuse jätkumine samades ruumides, kuhu kunstnikud on ise juba palju praegu panustanud. Noorte kunstnike esimesed suured ülesastumised, kuraatorite katsetused selle kõige jaoks on vaja toetavat keskkonda ja samuti on meil nii kunstikeeli ja maitseid on väga erinevaid ning need ei mahu ära ühte muuseumisse või näitusesaali. Ja väga oluline on see, et kaasaegse kunsti muuseum on iseendale selle ruumi loonud ja ennast tõestanud nii Eestis kui ka laiemalt eriala inimeste sees.",
"role": "user"
},
{
"content": "Muuseumi inimesed loodavad, et hoone sulgemine on ajutine lahendus. Sel nädalal on plaanis kohtumised ja läbirääkimised erinevate osapooltega, mis peaksid tooma rohkem selgust hoone tulevikku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSügisel esitas Reformierakonna fraktsioon riigikogule vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu. Eelnõu järgi saanuks karistada neid, kes kutsuvad avalikult üles vaenule ja vägivallale. Olgu põhjus siis kellegi rahvus ass, aga ka näiteks usutunnistus või vanus, kusjuures erinevalt praegusest seadusest tulnuks karistus ka juhul, kui reaalset ohtu kellegi elule või tervisele ei tekiks. Riigikogu hääletas eelnõu maha, meenutab õiguskomisjoni esimees, keskerakondlane Jaanus Karilaid. Tol hetkel ta tundus liiga abstraktne ja ka liialt siis sõnavabadust piirav. Sel esmaspäeval, kui Kaja Kallas taotles riigikogult mandaati valitsuse moodustamiseks, küsis Siim Pohlak, mis vaenukõne kriminaliseerimise mõttes edasi saab. Kaja Kallas. Tegelikult oli sama ettepanek ka sügiseses vaenukõne eelnõus toonane justiitsminister, isamaalane Raivo aeg niisugust seadusemuudatuse ei toeta. Tema sõnul võib kohus juba praegu otsustada, et karmima karistuse saab see, kelle kuritegu kandus vaenust mõne inimgrupi vastu. Aeg märgib, et karistusseadustiku raskendavate asjaolude loetelust leiab muu madala motiivi. Selle osaga ta kaetud on täiendavalt seal hakata tooma välja mingit ammendavat loetelu, nüüd see ei ole hea seadusloome lähenemine, seadus peab andma ikkagi ette niisugused üldraamid ja andma õiguskaitseorganitele ja kohtule selle teatud osas ka tõlgendusruumi, et just neid samu elus esile kerkivaid nüansse siis arvesse saaks võtta. Senistes kohtulahendites on muud madalat motiivi nimetatud päris mitu korda. Näiteks Jana, kes kägistas 2016. aastal Tallinnas elanud naisterahva, sai raskema karistuse, sest sooritas kuriteo armukadedusest madalaks. Motiiviks on kohus pidanud ka kätte kättemaksu. Vähemalt korra on madalaks motiiviks hinnatud ka suhtumist teise rahvusesse. Sooburssi nimeline meesterahvas leidis, et talle teist korda raha maksmata jätnud Rooma rahvusest korterikaaslasel lõid välja rahvuslikud tunnused. Enda sõnul soovis sori korterikaaslasele kombeid õpetada ja lõi kööginoaga nii tema käsi kui jalgu. Kohus leidis, et niisugune rahvuspõhine õpetamine oli kantud madalast motiivist. Jaanus Karilaiu sõnul leppisid koalitsioonipartnerid kokku, et ühiskonnas olevat vaenu peaks tõesti paremini reguleerima, aga üheski konkreetses algatuses kokku ei lepitud. Nii et ma arvan, et see diskussioon hakkab puhtalt lehelt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värske võimuliit vaenukõne kriminaliseerimises kokku leppinud pole. Endine justiitsminister Raivo Aeg ütleb, et see võimalus on ka praegu seaduses olemas.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPärast riigikogu väliskomisjoni istungit ütles esimees Marko Mihkelson, et komisjon ei kujundanud seisukohta, sest ÜRO migratsioonipaktiga ühinemine on valitsuse otsus ja seda ei pea parlament hiljem ratifitseerima. Meie roll täna oli ennekõike üldse tuua see arutelu parlamenti. Minu jaoks on tõesti kummaline, et valitsus ei ole aru saanud, kui palju see vajab seletamist ennekõike parlamendiliikmetele. Nüüd me näeme, et valitsus on hoopis lõhki selles küsimuses. Ja minu jaoks on see tõesti kummaline, et kuidas nii kaugele on jõutud, sellepärast et seda on ju seesama valitsus. Vähemalt siis kahe aasta jooksul on seda protsessi vedanud. Kas nüüd see, et nagu ma aru saan täna kolleegide, eriti Isamaa ja siis Keskerakonna seisukohtadest, et nad ei ole valmis toetama seda migratsioonipakti, kas see tähendab seda, et siis midagi väga põhimõte on selles leppes nagu muutunud nende jaoks ja neid vastuseid me täna komisjonis veel ei saanud. Komisjonis esitas eksperdina oma arvamuse rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, kelle ülesanne oli kaardistada riske, mis võivad kaasneda paktiga liitumisel. Tema sõnul on kõnealusel dokumendil hübriidiseloom ning see ei ole juriidiliselt siduv. Riskid on peamiselt poliitilised. Üheks riskiks on võib-olla see, et seal on kergelt, mõned asjad on natukene tasakaalust väljas, et, et nagu peamiselt probleemi nähakse nii-öelda migrantide õiguste kaudu ja selle kaudu, et nii-öelda näiteks toime tulla korrapäratu, migratsiooniamet, riigid võiksid mõnes mõttes lihtsustada siis sellist seaduslikku ja, ja korralist migratsiooni. Ja see riskikoht ongi see, et ilmselt ühes parlamentaarses riigis, ütleme, riigi poliitika peab sellest selles diskursuses nagu teadlik olema, et me nagu ei lubaks ühes kontekstis siis ühte asja ja teise teises kontekstis siseriiklikult ei teeks nagu täiesti teistsugust asja. Lauri Mälksoo märkis, et tegelikult võiks ju president Kersti Kaljulaid leppe allkirjastada ühe agaga. Võib-olla tuleb asjale kasuks see, kui valitsus seejuures teeb protokollise otsuse, et meie silmis nii nagu see dokument isegi tegelikult ütleb, et ei ole tegemist juriidiliselt siduvate kohustustega. President on öelnud, et kui valitsuses puudub selles küsimuses üksmeel, siis ta jätab ära plaanitud reisi Marokosse, kus ta pidi väljendama Eesti toetust paktile. Valitsuses ei paista üksmeelt olevat. Isamaa on teatanud, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel. Välisminister Sven Mikser väitis aga vastupidist. Dokument ise ütleb ja see ei ole tavaline, ütleb oma oma tekstis, et see respekteerib riikide suveräänset õigust oma poliitikate kujundamisele, nii et see peaks andma meile väga selge garantii, et nii see on. Need ohud, millest võib olla emotsionaalselt ajakirjanduses on räägitud, ei ole tegelikult määratut kuidagi realiseeruma sellise raamistikuga ühinemine selle põhimõtete toetama tamine ei ole Eesti riigile ühel ega teisel viisil ohtlik ega kahjulik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu väliskomisjon arutas ÜRO migratsioonipaktiga liitumise üle ja jääb ootama valitsuse arutelu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEsmaspäeval astus Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teistele Euroopa riigijuhtidele ootamatu sammu ning pidas tunniajase telefonikõne valgevenelase Aleksandr Lukašenkaga. Kui veel eile tõdes meie välisminister Eva Maria Liimets, et Eestile pole vestluse sisu tutvustatud, siis tänaseks oleme me ülevaate saanud. On väga selge, et Eesti vaates ei pea võimalikuks, et me Valgevenega selles küsimuses dialoogi asume. Esmaspäeval leppisid Euroopa Liidu välisministrid kokku, et Valgevenele kehtestatakse uued sanktsioonid. Kui seni sai Valgevene sanktsioneerida inimõiguste rikkumise eest, siis uue kokkuleppe järgi võib sanktsioone kehtestada ka rünnaku eest Poola, Leedu ja Läti piiridele. Konkreetset sanktsioonide nimekirja Euroopas alles arutatakse. Leedu välisminister on öelnud, et sanktsioonide alla peaks langema ka minski lennujaam. Sama meelt on ka meie välisminister Eva Maria Liimets. Tõepoolest, võimalused on selleks loodud ja loomulikult, kuna inimesed liiguvad läbi selle lennujaama, siis on selle sissetoomine väga asjakohane. Kuidas lõplikult jäävad kokkulepped, seda saame näha neil päevil. Liimetsa hinnangul tuleks sanktsioneeritavate nimekirja lisada ka Valgevene lennufirma Bel avia nimekirja üle. Läbi rääkides tuleb tema sõnul teiste riikide seas selgitustööd teha. Sest mitte kõik liikmesriigid ei hoia seda sedavõrd intensiivselt sellel küsimusel kätt pulsil, nagu näiteks seda teeb Eesti, kes on siitsamast regioonist. Kaugemad riigid vaatavad seda küsimust natuke kaugemalt, neil on oma mured migrantidega, kui me räägime näiteks Vahemere riikidest ja seetõttu soovivad kõik riigid väga selgelt aru saama, enne, kui sedavõrd kaalukas otsus langetatakse. Valgevene opositsiooniliider Svetlana Tsihhanovskaja on kutsunud üles laiemale sanktsioonide paketile. Tema hinnangul tuleks piirata suurte Valgevene riigiettevõtete, näiteks väetisetehaste tegevust. Eva Maria Liimetsa sõnul keskenduvad uued sanktsioonid just konkreetse rünnakuga seotud inimestele ja ettevõtetele. Sanktsioneerimise mõte on olnud, et ta on väga selge ja mõistetav Valgevene režiimile väga oluliseks me oleme samal ajal ka pidanud, et Valgevenes ikkagi tavainimesed saaksid võimalikult vähe pihta nendest sanktsioonide st ja saaksid jätkata oma igapäevaelu. Valgevene sündmuste taustal koondab Venemaa vägesid Ukraina piirile. Ja üks väga oluline aspekt, mis puudutaks just nimelt heidutust, siis Eesti vaates oleks väga asjakohane. Ukrainas alustaks tööd Euroopa Liidu sõjaline missioon, kes toetaks Ukraina kaitsevõime tugevdamist ja parandamist. Selle missiooni näol oleks tegemist väljaõppemissiooniga, mis aitaks paremini ellu viia praegu käimasolevat kaitseväe reformi Ukrainas ja toetab seda Ukraina kaitsevõime tõstmist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminister Eva-Maria Liimetsa hinnangul peaks Euroopa Liit sanktsioneeritavate nimekirja lisama nii Minski lennujaama kui Valgevene lennufirma Belavia. Ukrainas peaks tema sõnul tegevust alustama Euroopa Liidu sõjaline väljaõppemissioon.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTänavu mais tegi justiitsministeerium riigi teataja kohtulahendite otsingumootoris väikese, aga olulise muudatuse enne leitud kohtulahendi lugemist tuleb läbi teha lihtne ülesanne näiteks valida erinevate pildikeste seast see, millel on kujutatud lusikat. Inimestele pole ülesanne keeruline, küll aga robotile ja sestap kannabki ülesanne. Nime robotilõks. Kratid käisid seni kohtulahendid lugema selleks, et kokku panna suuri andmebaase. Nende abil loodi näiteks tööriistu, kus erinevaid seadusepügalaid saab vaadata koos kõigi neid puudutavate kohtulahenditega. Justiitsministeeriumi riigi teataja talituse juhataja Jüri Heinla selgitab, et robotilõksu mõte pole õigusteadlaste ja praktikute tööd segada. Tarvis on kaitsta inimeste isikuandmeid. Justiitsministeeriumi poole on pöördunud paljud inimesed, kelle karistusandmed on kuskilt internetiavarustest jõudnud Google'i otsingusse. Nende eraelu puutumatus on kahjustada saanud ja näiteks siin on selliseid juhtumeid, kui lapsi. Koolis kiusatakse selle tõttu, et vanema 20 aasta tagused karistusandmed on kuskil internetist kättesaadavad olnud. Uusi kohtulahendeid enam eraandmebaasidesse jõuda ei tohiks, aga seni aastate jooksul kogutud andmed on alles ja võivad iga hetk välja tulla, tõdeb Jüri Heinla. Ajaloos on neid juhtumeid olnud umbes 10 aastat tagasi oli üks Hispaanias avaldatud Eesti karistusregistri andmetega andmebaas, et andmekaitse järelevalveasutuste koostöös sai see andmebaas tookord minu teada maha võetud. Kui palju niisuguseid andmebaasi inimeste ja erafirmade käes on, ei tea keegi. Aga kuu tagasi andmekaitseinspektsioonile saadetud kirjas tundis justiitsministrium nende pärast muret. Kohtulahenditest loodud andmebaaside üle puudub justiitsministriumil võimalus teostada järelevalvet, mistõttu leiame, et selliste andmebaaside pidamine ja nende andmete töötlemine ei ole õiguspärane, kirjutas ministeeriumi asekantsler Viljar Peep. Inspektsioon märkis hiljutises vastuskirjas, et ühestki konkreetsest eraandmebaasist neile teatatud pole, järelikult ei saanud ka ametlikku menetlust alustada. Jüri Heinla ütleb, et ministeerium annab konkreetsetest juhtudest teada siis, kui ise neist teada saab. Aga samal ajal ootavad andmebaasi seni kasutanud asutused ja ettevõtted vastust küsimusele, kuidas nüüd edasi, Jüri Heinla ütleb, et lahendust otsitakse sisuliselt oleks tarvis, et igast kohtulahendist avaldataks kaks versiooni. Seda, kus on inimeste andmed, saaks lugeda inimesed ja seda, kus isikuandmed kustutatakse, saaks vaadata robotid. Jüri Heinla. Kindlasti võtab see aega ja selle kavandamine ja rahastamise otsimine sellele projektile, nii et ma väga täpselt ei oska teile siin kuupäevi öelda, aga see on igal juhul laual ja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös. Loodetavasti see projekt ka käivitub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki avalikest kohtulahenditest enam suuri eraandmebaase koguda ei saa, muretseb justiitsministeerium nende andmebaaside pärast, mis juba olemas on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nNäitus loodeti avada juba kevadel, kuid koroonakriis lükkas selle edasi. Piltidelt, kus Ilon Vikland kujutab kodusid, vaatavad vastu soojus ja südamlikkus, jätkab näituse lapsepõlvekodu Iloni piltidel kujundaja. Tea Tammelaan. See, milles ilone on eriti meisterlik, on emotsioonide tabamine ja iga väike detail ja näoilmed ja kõik see on tal hästi meisterlikult annab edasi seda vahetut meeleolu ja kõigil kindlasti meenub sellega ka oma lapsepõlv. Näha saab ka ainulaadseid pilte Carlssonist, mis pole kunagi varem üheski raamatus värvilisena ilmunud. Lastekirjanduse ekspert Krista Kumberg ütles, et Viklandi piltidel kujutatud kodud on detailirikkad õdusad ja turvatunnet sisendavad. Ja kindla peale tekitab see lapses huvi, et mis nendes raamatutes siis rohkem juttu oli, et see pilt viib lapse raamatu ja lugemise juurde. Ma väga loodan, nii. Näituse raames on avatud ka väljapanek Arvo Tarmula ja Mihhail Naumovi mustvalgetest fotodest, millele on jäädvustatud Ilon Viklandi külaskäik Haapsallu. Näitus lapsepõlve kodu Iloni piltidel jääb avatuks 2021. aasta sügiseni.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veebruaris sai 90-aastaseks Eestist pärit kunstnik Ilon Wikland, kes on tuntud Astrid Lindgreni teoste illustraatorina. Tänasest saab Haapsalus Iloni Imedemaal uudistada Wiklandi juubelile pühendatud näitust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nIdee kunstnikest portreefilme teha tekkis soovist anda distantsõppe tingimustes kunstiosakonna õpilastele. Lisaõppematerjali eestvedajad loodavad, et projekt ei jää ühekordseks, räägib idee autor, Kiviõli kunstide kooli direktor Jaanus Põlder. Need on mõeldud kõikidele koolidele, kunstitundide või kunsti, lootundide või ajalootundide nii-öelda õppematerjalina, kõigi nende pikkused on kuskil seal 15 kuni 20 minutit, et siis saab koolitunnis ära vaadata, pärast arutada, mõelda, rääkida ja me loodame küll, et, et kunagi on võib-olla 90 filmi. Dokumentaalfilmid valmisid õpilaste ja täiskasvanud juhendajate koostöös, räägib kahe dokumentaalfilmi kaasautor Kristiina Tali. Kuna see oli hästi-hästi uus kogemus, siis ta oli ka väga hirmutav ja selline noh igas mõttes väga võõras ja eks seda hirmu oli aga lõppkokkuvõttes ikkagi kõik sellised uued kogemused, pigem nagu õpetavad. Ja just see, et meil oligi hästi palju seda iseseisvat tööd nagu lõpuks see arendus lihtsalt väga-väga palju. Kas Sandra Laur lisas? Kohati päris keeruline, et see oli täiesti uus kogemus, aga, ja nagu Kristiina ütles, hästi õpetlik filmimise osa oli okei, aga lihtsalt see kõige rohkem oligi õige materjali leidmine ja see, et sa saaksid filmi niimoodi sujuvalt kogu aeg vaata ja tähelepanu hoida. See oli see keeruline osa, võttis hästi palju aega. Üheksa dokumentaalfilmi esilinastusid Tapa kultuurikojas oma muljetest räägib tapamuusika ja kunstikooli õpetaja Rene aua. Noored filmitegijad kasutasid meid, vanu kunstnikke sedapuhku nagu kunstiloomise materjalina. Et minu arust nad tulid väga, mitte ainult dokumentaalfilmid, aga igal filmil oli ka väike niisugune kunstiline punkt või või sisu kuidagi jõudis sinna filmi, et et igatahes noh, kolleeg oli küll väga põnev vaadata täna siin esilinastusel. Projektis loovad eeskujud Eesti kunstis osalesid huvikoolid Lihulast, Viljandis, Tapalt, Kiviõlist, Pärnust ja Koselt Tapalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kuus huvikooli tegid lühidokumentaalid üheksast kunstnikust, kes on praegu või on olnud varem õpetajad. Filmid on mõeldud huvikoolide õppematerjaliks, aga neid saab soovi korral kasutada ka üldhariduskoolide kunstitundides.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsa Türgi relvajõududest teatas eile hilisõhtul, et on riigis võimu haaranud rühmituse rahu kodumaal sõnul haarati võimet kaitsta Türgi demokraatlikku korda ja inimõigus. Rühmituse hinnangul on president resep day pärdovan astunud üle moodsa Türgi riigi asutaja Kima lata Türgi alus põhimõttest, mille järgi peavad riik ja usk lahutatud olema. Türgi keskvõim on praeguseks kontrolli taastanud, ent öö möödus rohke vägivallaga. Sõjaväelased blokeerisid olulisemad transpordisõlmed ja hõivasid riikliku televisiooni. Toimus arvukaid tulevahetusi, milles hukkus vähemalt 161 inimest. Vigastatuid on ligi poolteist 1000. Istanbulis elava ajakirjaniku Hille Hanso sõnul on moodsa Türgi ajaloos sõjaväel keskne roll. Sõjaväelised riigipöörded ei ole Türgi ajaloos nagu olnud haruldane nähtus, et peaaegu, et iga kümnendi jooksul on siis sõjavägi sarnase operatsiooni läbi viinud ja tõesti lausa sulgenud valitsusparteisid ja eriti siis neid, mis on kasutanud rohkem siis religioossuse ja islami poole. Ja selge on see, et kui nüüd praegune riigipööre katse oli, siis tõeline, siis ilmselt võiks nagu arvata, et see on ka siis praegu selle sõjaväelise üksuse missioonides. Riigipöördekatsega seoses on vahistatud ligi 3000 inimest ning vahistamised jätkuvad. Türgi valitsus kaalub riigipöördekatse tõttu koguni surmanuhtluse taastamist. Ehkki praegune valitsus on demokraatlikult võimule pääsenud, on õigusteaduskonnal lääneriikide jaoks kogu riigipöördekatse hukkamõistmine veidi keerulisem. Huvitav oli vaadata seda, et kõik riigijuhid muidugi mõistavad riigipöörde katse hukka, aga samas väga paljud inimesed on tegelikult kritiseerinud Erdogani poliitikat enne seda ja nüüd sellistes situatsioonides alati kiputakse seda ära kasutama, et näete, et minu vastu tegutseti ja nüüd nüüd siis ma pean veelgi jõulisemalt tegutsema, ehk siis Euroopa Liidu ja, ja lääne jaoks need, et need probleemid, mis Türgiga viimasel ajal on tegelikult olnud Türgi on meie oluline partner isegi liitlane NATO-s. Et need ei, ei praegu ei näita kadumise märki. President Ardowan süüdistab riigipöörde katses USAs paguluses elavat vaimuliku Fetulaleni, kes ise oma seotust eitab täna, nagu Ardov on andnud välja 140 ülemkohtu liikme vahistamiskäsud ning ligi 3000 kohtunikku ametist kõrvaldanud. Sellised sammud panevad lääneliitlased raskesse seisu ning mitmed vaatlejad on hoiatanud, et äravan võib olukorda ka poliitiliseks repressiooniks kasutada. Kuid riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul tuleb teistel praegu Türgi valitsust toetada. Kindlasti võtab Euroopa Liit ja ma usun ka ameeriklased positsiooni, et Erdogani näol on tegemist demokraatlikult valitud liidriga. Türgi praeguse valitsuse puhul on tegemist valitsusega, kes tuli võimule valimiste järel ja kes peab teostama muuhulgas ka tsiviilkontrolli sõjaväe üle. Et kindlasti kõigi meie väärtustega oleks karjuvas vastuolus see, kui me, kui me ütleksime, et, et me oleme valmis silma kinni pigistama sõjaväelise riigipöörde ees, mis, mis millega kõrvaldatakse võimult siis demokraatlikult võimule tulnud valitsus. Eesti välisministeerium palub Türgis viibivate eestlastega mitteühendust saanud lähedastele endast teada anda. Välisministeerium tõstis ka Türgi suhtes reisihoiatuse taset ühe taseme võrra, kuid konsulaarabibüroo direktori Tarmo Punniku sõnul on olukord praeguseks paranenud ja välisministeeriumile teadaolevalt pole Eesti kodanikud kannatada saanud. Lähedastel, kellel ei ole õnnestunud piirkonnas viibivate eestlastega kontakti saada, palub ministeerium kirjutada aadressil konsul.MFA.ee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Osa Türgi relvajõududest teatas eile hilisõhtul, et on riigis võimu haaranud. Rühmituse Rahu Kodumaal sõnul haarati võim, et kaitsta Türgi demokraatlikku korda ja inimõiguseid. Türgi keskvõim on praeguseks kontrolli taastanud, ent öö möödus rohke vägivallaga. Riigipöördekatsega seoses on vahistatud ligi 3000 inimest ning vahistamised jätkuvad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMuinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie sõnul on kirikute kindlustamine üldiselt harv nähtus. Eestis puuduvad spetsialiseeritud kindlustusfirmad, puuduvad aktuaalsehk kindlustusmatemaatikud, kes suudaksid välja arvutada poliiside väärtuse ja puuduvad teadmised. Mälestiste taastamisväärtusest jätkab Siim Raie. Seetõttu on, kas need kindlustuspakkumised lihtsalt ulmeliselt kõrged või üle jõu käivad mälestuse omanikele või siis lihtsalt isegi ei tehta neid pakkumisi, sest sest ei osata välja arvutada, et kiire täna ülevaade, mis me suutsime teha, on see, et, et tõesti üksikud kirikuhooned on Eestis kindlustatud ja veel vähematel on siis ka vara kindlustatud, et üldiselt on ikkagi see, et kui on mingi õnnetusjuhtum, siis paraku jäävad need riskid ja need kulud ka ikkagi riigi kanda. Et ühtset, sellist kindlustussüsteemii ole. Nii on näiteks kindlustatud Tallinna toomkiriku vara, kuid mitte hoone, selgitab toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. See teema on olnud noh, kõikide kirikute puhul aeg-ajalt ikka jälle tõusnud üles, aga arvestades taastamisväärtust ja varade kogumaksumust, siis kuidagimoodi ei ole võimalik nagu kogudusel endal seda koormitist enda peale võtta. Ja eks see on teema, mida saab kõnelda ja tuleks kõnelda nii omavalitsuste ga riigi muinsuskaitse ga, sest et me räägime ikkagi siin tegelikult kolossaalselt suurtest summadest. Aga see on ka meie rahva vara. Eesti kirikute loetelus on üle 350 kiriku, neist pooled kaitse all. Samas nagu näitava difkindlustuse andmed pole olukord sugugi lootusetu. Ifis on kindlustatud ligi 70 kirikut ja kogudust. Olenevalt koguduse soovist ja võimalustest on tegemist kas ainult hoone või hoone ja vara kindlustamisega. Hoolikad kindlustajad on Narva piirkonna õigeusu kirikud, räägib Narva ülestõusmise koguduse ülempreester Andrei Vassiljev. Enamik Narva ja Peipsi veere piiskopkonna kirikutest kuuluvad arhitektuurimälestiste hulka seega on kogu nendes asuva vara kindlustamine kohustuslik ja seepärast on kõik meie kirikud kindlustatud eelkõige ikonostaas ja väärtuslikud ikoonid. Kuigi see on rahaliselt koormav, on see vajalik ja kohustuslik. Meid abistab riik, sest kuna tegemist on arhitektuurimälestistega, eraldatakse meile vahendeid kirikute väärikaks ülalpidamiseks ja remondiks. Andrei Vassiljevi sõnul on kirikuvarade kindlustamine kiriku sisene nõue. Riik nõuab praegu vaid operatiivplaanide olemasolu uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valdav enamik Eesti kirikutest ja kirikuvaradest on aga õnnetuste vastu kindlustamata.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPlaanid olid tänaseks suured, pärast tehnilisi protseduure pidi eriasjade prokurör Margus Kross 2014. aastal alanud kriminaalasja süüdistus kõnes kokku võtma. Niisama olulised olnuks kaitsjate kõned. Kui endine abilinnapea Kajar Lember on enda nägemust selgitanud nii põhjalikul veebilehel kui 180 leheküljelises raamatus, siis suurem osa kohtualuseid on meediast pigem hoidunud. Aga poolteist tundi pärast kohtuistungi algust tõusis püsti advokaat Heiki kuningas ja teatas, et tal pole ette näidata tarvilikke volitusi. Heiki kuninga oli kohus määranud vihmaussi kasvatajate Ülle Lippuse ja Veiko Adalbergi asenduskaitseks pärast kaht maikus luhtunud kohtuistungit. Nimelt jäi lippuse ja Adalbergi palgatud advokaat enne mõlemat istungit haigeks ja istungit tuli sellepärast edasi lükata. Tänaseks pidigi kõik korras ning Heiki kuningas kohtuistungiks valmis olema. Aga eile teatasid Lippus ja Adalberg kohtule, et nad on palganud uue advokaadi Mihkel kavari. Mina olen määratud asenduskaitsjaks Katrin Paulusele. Mis see tähendab seda, et mina saan asenduskaitse olla ainult Katrin Paulusele mitte Mihkel Kaberil. Sellest poleks lugu olnud, kui kaver kohale oleks ilmunud. Uus kaitse tegi kohtule taotluse, tal on täna minu teada üks teine toiming, noh, ega siis, kui klient valib endale kaitse, sõlmib lepingu, siis peab olema kaitsel ka normaalne aeg, et vähemalt ennast mingil viisil asjaga kurssi viia. Prokurör Margus Gross ütles seepeale, kui uus advokaat ei saa osaleda, siis sobiks ka tänane asenduskaitsja. Ta märkis, et muidu lükkub kogu asi jälle edasi ja sellist venimist tuleks vältida. Tida Heiki kuningas prokuröriga ei nõustunud. Ta teatas, et isegi kui kohus määrab ta nüüd Mihkel kavarit asendama, siis tema seda kohta vastu võtta ei saa. Muidu rikuks kuningas enda sõnul advokatuuri eetikakoodeksit. Seepeale tõusid kõik saalis viibinud advokaadid ühekaupa püsti ja avaldasid kuningale toetust. Pärast paaritunnist päeva kolmandat vaheaega tõdes kohtunik Raina Pärn, et tänaseks tulebki istung lõpetada. Soodustus kelmiuses süüdistatud vihmaussi kasvatajate uuele kaitsjale Mihkel kaverile anti aega endale asenduskaitse volitada ja uuesti kogunevad asjaosalised 12. juunil. Läinud sügisel paika pandud ajakava järgi peaks kohtusaaga viimane istung toimuma järgmise aasta oktoobris. Kajar Lember, keda lisaks soodustuskelmusele süüdistatakse ka altkäemaksu võtmises ja toimingu piirangu rikkumises, usub, et asjaga võinuks ka kiiremini edasi liikuda. Nii juhtubki, kui püütakse ühte kriminaalasja panna kolm täiesti erinevat asja kokku kus on siis palju süüdistatavaid, palju kaitsjaid ja tulemus on tegelikult käes.",
"role": "user"
},
{
"content": "Paraku ei jõudnud juba kaks korda edasi lükatud kohtuistung sisulise aruteluni.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSel nädalal kuulutas Eesti teadusagentuur välja, et uueks juhiks valiti füüsikaprofessor Anu Noorma, kes oli pikalt Tartu Observatooriumi direktor ning osales Eesti liitumises Euroopa kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammiga. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul oodatakse uuelt juhilt suurt panust Eesti teadmistepõhisemaks muutmisel. Anu Noormaa, milliste plaanidega uuele ametikohale lähete? Minu hinnangul Eesti teadus on nii tugev, kui on tema teadlased ja tõesti, et Eesti teadlane on teaduse tugisammas, teadlase töö on elu, see on päris töö ühiskonna heaks. Kas see on siis teadmiste piiri laiendamine, majanduse osa või panustamine hariduse, teine hästi oluline, minu jaoks on laiapõhjaline koostöö erinevalt ministeeriumide haldusaladega, et tõesti tekiks selline sünergia ja siin ma näen, et on hästi oluline selliste valdkondlike programmiliste tegevuste loomine, et jääks uued teadmised, uued teadus, suunad, uued vajadused traditsiooniliste harude vahele. Globaalselt on asutud tähelepanu pöörama teadlaskonnas valitsevale palgalõhele. Kas sel rindel on soovi midagi ka Eestis parandada? See on kindlasti oluline teema ja ma olen kindel, et teadusagentuuris on vaja järgi vaadata, et mis need probleemid on, kust nad Eestist tulevad ja mida me saame teha neid ülesandeid, mis tuleb agentuuri juhina ette võtta, et neid on veelgi. Muuhulgas soovib Anu Noormaa uuendada ka 2016. aastal välja töötatud rahastuse kontseptsiooni ning panustada rahvusvahelisse koostöösse. Teadusagentuuri juhina asub ta tööle alates esimesest aprillist.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal kuulutas Eesti Teadusagentuur välja, et uueks juhiks valiti füüsikaprofessor Anu Noorma, kes oli pikalt Tartu Observatooriumi direktor ning osales Eesti liitumises Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Liidu kosmoseprogrammiga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPäite loomapargis elab üle 80 eritõust looma alates hõberebastest ja pesukarudest kuni koerte ja kassideni, kellest enamikul oleks ammu elupäevad loetud. Kui loomapargi omanik senja Glutškaua poleks neid pargi toetajate abi ka elule päästnud. Seljataha jäänud detsember on seitse aastat tegutsenud päite loomapargile kõige kingituste, rohkem kuu. Detsember on täis iga päev, keegi tuleb ja teeb kingituse, sel aastal palju-palju koolilapsi ja lasteaiad. Nad tegid palju kingitusi ja meil oli Narvas kaks pidu tehtud. Üks sumba heategevus ja üks on Narva heategevusjooks, oli. Päite loomapargi omanikuks seina Klutškova sõnul on tunda, kuidas enamik loomi igatseb lund. No kõik tunnevad, et võib-olla tuju ei ole nii hea, et kõik ootavad juba lumi, sest on ilusam ja no muidugi nad tunnevad natukene. Kõik, mis on võimalik, et tuju on hea, et me anname nendele, no mitte magustoit, noh, see on nagu meile magustoit ja mingid no üllatuse teeme nendele vood, et nad tunnevad end parem. Kas on mõned loomad, kes ootavad eriti lund, eriti lund ootavad rebased, sest see on parem nende jaoks karf on nii paks ja kui sajab lund, siis nad magavad lihtsalt õues. Aastavahetuse ilutulestikud ei ulatunud päite loomapargi asukaid häirima. Meil on väga head naabrid ja nad saavad aru, et meil on palju loomi ja nendel on koerad ka olemas ja ei, me ei tee siin üldse, see on suurepärane koht meie jaoks. Päikest raadiouudistele Ränne Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaal Päite loomapargis elavatel loomadel 1. jaanuar nende igapäevasest rutiinist ei erine, sest loomapargi perenaise Ksenia Klotškova sõnul proovitakse päästetud loomi hoida sellistes tingimustes, et iga päev oleks neile pidupäev. Küll ootavad loomad pikisilmi lund.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu töökorda reguleerib kodu ja töökorra seadus, millel on oma vormitehniline sisu ja oma mõte ja seaduse mõtet tuleks iga igal juhul järgida antud juhul nende parandusettepanekutega, mille tegid sotsialistid, ei ole järgitud seda seadust, õigemini on tegutseda selle seaduse vastu ehk siis seadusevastaselt. No vot, siin on mõttekoht siin oleme praegu siin vaikselt resooni pidanud, ei ole mõelnud selle peale, et kas me peaksime ka vastama samamoodi ja käituma ebaadekvaatselt või mitte. Sest praegusel hetkel pole isegi niivõrd probleem selles, et kas eneses vaid ikkagi ega see, see komisjon võib ikkagi edasi tegutseda, tema mõte ei ole mitte niivõrd selle funktsionaalsuse kaotamine riigist vaid lihtsalt selle protsessi üleminek teisele organile. Ehk siis oma olemuselt just nagu midagi ei muutu. Aga lihtsalt jah, tegutsev instrument võiks olla siis nagu teine ja meil ei ole see mõte kuskile kadunud, meil ei ole koalitsioonis olnud sellist kokkulepet, et nüüd unustame selle ära, nagu ma ütlesin, me praegu otsime lahendusi, kuidas sellest inetust olukorrast, mille siis opositsioon on tekitanud võimalikult viisakat, ilusti välja tulla. Millal see lahendus võiks saabuda?",
"role": "user"
},
{
"content": "Koalitsioonierakonnad pidid sügisel minema edasi Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kaotava eelnõuga ning selle menetlemine oli planeeritud Riigikogu sügisistungijärgule.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis kõrgeima kaitse all olev lendurav on oluline looduse liigirikkuse seisukohalt, sest tänu lenduravale on kaitse all kogu selles piirkonnas olev Flora ja Fauna. Et lenduravades ei tekiks liigset ristsugulust, vajavad nad elupaikade vahel liikumiseks lennukoridore. Vaidlused RMK ja keskkonnaameti vahel käivadki selle üle, kui kõrgeks peaksid uued puud kasvama, enne, kui vanas liikumiskoridoris saaks hakata puid raiuma, räägib RMK looduskaitseosakonna elurikkuse ja seire peaspetsialist Margus Pensa. Soomes kasutatakse miinimumkõrgusena 10 meetrit Eestis meil selles osas käivad arutelud, et riigimetsas me oleme praegu rakendanud lehtpuude puhul tõesti miinimumkõrgusena 12 meetrit ja okaspuude puhul siis ka 15 meetrit. Et keskkonnaameti seisukoht praegu on vähemalt 15 meetrit peaks igal juhul olema. Aga noh, selle osas me nagu diskuteerime Küsimus on ka liikumiskoridoride laiuses keskkonnaameti ekspert Uudo Timm. Selle laiuse osas on ka vaidlusi käinud, kas vähemalt peaks olema kuskil 50 meetrit või 100 meetrit sest noh, kui lagedate alade vahel on selline kitsas koridor metsa, eriti kui ta on vanem mets, siis ta võib olla tormi õrn ja, ja tormiga lihtsalt maha minna. RMK loodab, et uues tegevuskavas on senisest täpsemalt märgitud, kui palju võiks Eestis lendaravaid olla. Margus Pensa. Mis tegelikult ka uues tegevuskavas nüüd võib olla täpsemini ära määratletakse, kui see oli varasemas tegevuskavas on see, et milline on see lendurava ekspertide nägemus, et kui suur peaks olema see populatsioon, kui see on paigas, siis tegelikult selle põhjalt me saame ka hinnata seda elupaiga minimaalset vajadust, kui see on paigas, siis saame hinnata ka seda, et milline on see potentsiaalsete elupaikade sidusus. Lendorava eksperdi hinnangul on Eesti veel kaugel sellest, et lendorav kõrgeima kaitse alt välja pääseks. Selleks peaks praeguse, umbes 300 400 isendi asemel olema lendoravaid Eestis mitu korda rohkem. Udo Timm. Kui hinnata ini ehk siis rahvusvahelise looduskaitse liidu kriteeriumite järgi, siis meie lendorava on ikka jätkuvalt kriitilises seisundis. Lendorava kaitse uus tegevuskava on plaanis vastu võtta selle aasta jooksul Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lendorava kaitse uue tegevuskava väljatöötamisel vaidlevad Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja Keskkonnaamet selle üle, kui kõrgeid puid ja kui laia lennukoridori on lendoravatel liikumiseks vaja.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEnefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas sõnas, et veel ei ole täpselt teada, millal esmapakkumine võiks aset leida. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles juunis, et riik plaanib enefiti viia börsile hiljemalt järgmise aasta esimesel poolaastal. Veel ei saa rääkida ka tehingu mahust või aktsia hinnast. Enefit Green plaanib esmapakkumisel müüa nii oma aktsiaid kui emiteerida ka uusi. Enefic leen on kasvule suunatud ettevõte, meil on ambitsioonikad plaanid, meil on olemas juba täna taastuvenergia arendusprojektid kõikidel meie koduturgudel. Me räägime siin ennekõike maismaa tuuleparkidest ja, ja ka ka ka päike päikeseparkidest. Me oleme seadnud endale eesmärgi, et aastaks 2025 peaks meie tootmisportfell või võimsus olema võrreldes tänasega 2,3 korda suurem. Ehk me jõuame peaaegu 1,1 gigavatini võrreldes tänase 457 megavattiga. Ja selleks, et seda teha, on meil erinevas arendusstaadiumis arendusprojekte, mis lähiajal jõuavad investeerimisotsusteni. Nii et perioodil 2021 kuni 2023 on meil kavas investeerida 600 miljonit eurot, et need plaanid ellu viia. Eesti Energia Enefit Greeni avaliku esmapakk mist valmistanud ette mitu aastat. Valitsus on otsustanud, et Enefit Greeni aktsiatest võiks kuni 49 protsenti olla börsil noteeritud. Ettevõte plaanis avaliku aktsiapakkumise teha juba eelmisel aastal, kuid lükkas selle siis koroonakriisi tõttu edasi. Enefit. Green tootis käesoleva aasta augustis 96 gigavatt-tundi elektrit. Seda on 75 protsenti rohkem kui aasta tagasi, mille elektritoodang ulatus 55 gigavatt-tunnini. 118 protsenti kasvas augustis aastaga võrreldes ka tuuleenergia tootmine. Ma võin öelda seda, et see nälg täna turul, kui ma tohin nii öelda rohelise elektri järele on, on väga suur ja see, see teeb mulle lihtsalt väga-väga suurt rõõmu, annab sellise tugeva ja hea tunde. Enefit Greeni juhatuse liige Veiko Räim ütles, et ettevõtte äritulud olid eelmisel aastal üle 162 miljoni euro. Puhas kasum oli üle 67 miljoni euro. Ettevõte tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas kolmes ärisegmendis. Nendes on tuul, päike ja koostootmine. Tänaseks on Enefit Green näiteks Baltikumi kõige suurem tuuleenergiaportfelliga ettevõte. Taastuvelektrile. Lisaks tootsid Enefit Greeni, Iru, Paide, Valka ja koostootmisjaamad augustis 51 gigavatt-tundi sooja.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Energia tütarettevõte Enefit Green valmistub aktsiate avalikuks esmapakkumiseks Tallinna Börsil, et kaasata täiendavat kapitali oma arendusprojektide elluviimiseks. IPO täpsem toimumisaeg selgub pärast ettevalmistustegevuste lõpule viimist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.