messages
listlengths 2
2
| origin
stringclasses 4
values |
|---|---|
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPeaminister Juhan Partsi sõnul on valitsusprogrammis olnud väga olulisel kohal see, et perepoliitika oleks edukas, et oleks iivet, et majandus areneks teadmistepõhiselt, et meil oleks rohkem tasuvamaid töökohti. Peaministri arvates on valitsus mõlemas osas hästi edasi liikunud, ka usutas ta edule sotsiaalvaldkonnas, tervishoius, aktiivses tööpoliitikas, samuti maaelus ja regionaalses tegevuses. Me oleme oma programmi täitmisel liikunud edasi hästi, see programm oli koostatud neljaks aastaks. See programm on praegu piisav raamistik, et Eestit edasi juhtida. Ja meil on olemas selge poliitiline tahe, et seda teha. Järgnevad kolm aastat. Peaminister nimetas ka Eesti liitumist NATO-ga ja euroreferendumit, need on nõudnud tugevat stabiilset valitsust. Mis puutub koalitsiooni koostöösse, siis ütles peaminister nii. Me pole ühtegi probleemi heitnud kõrval ootamas paremaid aegu, vaid kõik keerulised teemad on olnud käsitlusel ja muidugi need tekitavad ka vaidlusi, nii et ma hindan seda esimest aastat heaks. Arenguruumi on palju, tööd on palju tehtud. Ka Siim Kallas ütles, et valitsus jääb kokku neljaks aastaks. Ta märkis, et igas koalitsioonis on oma tugevad ja nõrgad küljed. Omad vastuolud ja leppimised, mida ta iseäranis rõhutas, oli kompromisside tähtsus. Eestis ei ole olnud ühtegi sellist valitsust, mis ei oleks koalitsioonivalitsus ja me oleme selle aja jooksul õppinud tegema väga hästi ja väga palju vajalikke kompromisse, mis on kõikide osapoolte huvides mis viivad asja edasi. Villu Reiljan tõstis esile rahvaliidu ministrite valdkondade edukust ja rõhutas samuti edukaid kompromisse. Lõppkokkuvõttes tuleb ütelda, et koostöö ise on paranenud, aga kui kolm erakonda suhteliselt erinevate põhimõtetega kokku saadavad, siis kokkusulamine võtab ikka aega ja on jõudnud ühise meeskonnana, aga tulemuseni, mida ei pea häbenema. Valitsusel on olnud esimesel aastal ka kriisiperiood, erimeelsused maksuküsimustes, kas need on lahendatud ja kas suudetakse jätkata järgmised kolm aastat. Järjekorras vastavad Juhan Parts, Siim Kallas ja Villu Reiljan. Minu vastus on jaatav. Meil on olemas valitsusprogramm. Need muudatused, mida me oleme tahtnud teha maksunduses, oleme me teinud riigikogu need peteerinud. Ma olen küll seda meelt, et see valitsus peab jätkama alternatiivi ei ole, sest opositsiooni mingisugust tõsiseltvõetavat tegevuskava ma ei ole kuulnud. Ma arvan, et selle kriisi järel sõlmitud kokkulepe on täiesti sobivaks aluseks selleks, et me nendes küsimustes, kus me kõige teravamalt erinevad seisukohtade olime kus me nendes küsimustes ühise keele leiame, nii et Ma olen ka veendunud, et see valitsus töötab edasi. No selles koalitsioonileppe täiendusvariandis on kirjas põhimõte, et me selle alla 35 protsendilise maksukoormus ei lähe või kompenseerimine, need rahad, et me sotsiaalset riiki lõhestajaks ja, ja nii saab edasi minna ja ma usun, et see on kõigile väga kasulik. Lõpuks palusid ajakirjanikud peaministril ka neile hinne panna selle eest, kuidas nad valitsuse tegevust kajastanud on. Ma arvan, et ajakirjandus on natuke nagu valitsus, et temaga ei olda kunagi rahul, sest ta on kõigile nii nähtav ja ma usun, et nii nagu Eesti valitsus teeb parimat, mida antud hetkel teha on võimalik, teeb ka ajakirjandusele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhan Partsi valitsus on aasta võimul olnud. Koalitsioonipartnerid tegid kokkuvõtteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nERSO ehk Eesti riikliku sümfooniaorkestri raha probleem pole tänaseni lahendust leidnud, kuigi kultuuriminister Paul-Eerik Rummo ütles juba 31. augustil Eesti raadiole, et rahandusministeeriumi näpukas parandatakse ära paari päeva jooksul. Lühidalt muret meenutades juhtus nii, et ERSO pidi Eesti raadio halduse st minema ministeeriumi haldusesse. Paraku selgus augusti alguses, et ühelgi Eesti asutusel pole ERSO jaoks raha. Eesti raadio saatis ERSO juriidiliselt vigaselt poole palgaga puhkusele. Rahandusministeerium on rääkinud midagi sellest, et ERSOt hakatakse ministeeriumi kaudu rahastama uuest aastast. ERSO oli täna Estonia kontserdisaali kutsunud ministri ja teised ametnikud, et saada kord selgeks, kas ERSO musitseerimist on üleüldse vaja. Kui mitte, siis ei mängi ERSO juba ülehomme paavsti visiidi puhul. Viimane on küll võimalus, mille kohta pillimehed veel kindlat otsust ei teata. Proov igatahes toimub. Küsimärgi all on osalemine Euroopa muusikafestivalil esimesel oktoobril ehk teisisõnu tõeline Euroopasse jõudmine. Või läheb muusikafestivalile Euroopasse üksnes president Lennart Meri. Minister Paul-Eerik Rummo ega ka keegi teine ametnik kohtuma ei tulnud. Mida arvab sellest ERSO direktor Riho Mägi? Seda ma kartsin ette, arvasin ja tähendab, ma annan endale täiesti aru, et ministrid ei kutsuta läbi ajakirjanduse kohtumisele kuid kuna ministriga ei saanud ühendust, ennem mind ei ühendata. Isegi Eesti raadio peadirektori härra alret ei ühendata väga tihti ja ka näiteks eilse üleilmsel. Nii et see on stiil, see on stiili näide, muud midagi. Ministeeriumist tuli hoopis faks, millest teatati, et Eesti raadio pole saatnud valitsusele piisavalt taotlusi, et erso probleemi istungil arutada. Eilsel istungil jäi arutelu ära, sest Eesti raadio peadirektor polnud esitanud kümnendat üheteistkümnendat vastavat pöördumist nagu kultuuri ja rahandusministeeriumis neid vähe oleks. Kultuuriministeerium püüab jätta muljet, et Eesti Raadio n ERSule mõeldud raha kuidagimoodi vasakule viinud. Mida arvab ministri vaksiimile teatest ERSO direktor Riho Mägi? See on jätkuv pingpongi mäng. Ühesõnaga kõik on head, ainult kee kuskil on paha ja selgelt, kuna siin on ka märgitud ära, et kuna Mägi ei ole ERSO direktor peale 20 kaheksandat veebruari, tähendab, nad võtsid selle minu esimesest pöördumises praegusele kultuuriministrile, mis oli kirjutatud 23. veebruaril, nad ei ole isegi huvi tundnud, kuigi nad teavad. Ma olen meie kultuuriministriga korduvalt pärast seda kohtunud. Siin juttudest jäi selline mulje, et kultuuriministeerium kasutab argumentidena valet, kas võib seda kinnitada? Praktiliselt muidugi, kui minister ütleb, et ta kuuleb nendest probleemidest esimest korda, siis ma ei saa aru, kuidas ta kirjutab alla kirjale, mis neid samu asju peaksid lahendama ja sellest on möödas neli kuud. Seega ma ei saa seda eesti keeles teistmoodi defineerida. Kohal viibinud riigikogu liige Tiit Mate soovitas Ersul hakata sisse mängima raadio kahe kujundusi. See tõstaks tümpsu, raadiokultuuri taset ega kasvatas tulevikuvalitsusse selliseid inimesi, kes kõrgkultuurist veel vähem hoolivad kui praegused võimurid. Riigikogu liige Vardo Rumessen arvas, et kultuuriministeeriumil puudub kultuurikontseptsioon. Romessen lubas teha kultuuriministrile järelepärimise, et olukorras süüdi olijad saaksid karistada. Kell 16 soostub kultuuriminister Paul-Eerik Rummo ERSO esindajatega ka isiklikult. Kohtuma tulemused selguvad õhtul.",
"role": "user"
},
{
"content": "ERSO-l puudub tegutsemiseks raha. Orkestrit ähvardab lagunemine ja laialiminek. Asi kõneks teemakohasel pressikonverentsil, kus on usutletud ERSO direktorit Riho Mägi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTranspordiameti valdkonnad jaotuvad kuue teenistuse vahel. Liikuvuse planeerimine, merendus ja veeteed, maanteehoid, lennundus, liiklus ning järelevalveteenistus. Loodud ameti tänavune eelarve on umbes 560 miljonit eurot. Investeeringute kogumahuks on kavandatud 259 miljonit eurot. Lõviosa sellest läheb teedesse. Teedevõrgu arendamiseks on kavandatud 143 miljonit eurot ja säilitamiseks 104 miljonit eurot. Ameti enda tulude maht on 103 miljonit eurot, millest enamuse moodustavad riigilõivud ja tee ning veetaristu kasutamise tasud. Uut ametit juhib Kaido Padar, kes on varem töötanud Eesti tallexi juhina olnud Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad juht ning Eesti Posti juhatuse liige. Padari sõnul ei tähenda esimesel jaanuaril toimunud ühinemine, et liitumisprotsess oleks sellega lõppenud. Protsesside ja teenuste ühtlustamiseks võib tema sõnul minna aasta või kaks. Padari sõnul on paigas ka ühendameti tänavused eesmärgid. Covidi kriisiplaaniga hoida seda Covidit meilt võimalikult kaugel, teine eesmärk on see, et, et minna selle kolme ameti liitmisega edasi ja kolmas on see, et siis teha korralikult ära selle aasta eelarve kaasa arvatud siis investeeringud, mida siis meile läbi riigieelarve on antud. Varasema analüüsi järgi annab ühendameti loomine personali ja halduskuludelt aastas kokkuhoidu 350000 kuni 400000 eurot. Ühendameti loomisega tekkivad kulud on kokku 1,4 miljonit eurot. Seal on koondamisraha seal sees, seal on ütleme, uued konkursid, mis on läbi, on viidud, seal on mingid juriidilised pooled, seal on mingisugused identiteedimuudatused, saaks sildid, visiitkaardid ja kõik muud vahetus ed, et eks ta nii on. Kui kolmes ühendamisele läinud ametis töötas kokku 865 inimest, siis ühendametis on kohti 15 võrra vähem. Ühendametil on üle Eesti 17 esindust.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tööd alustas Transpordiamet, mis ühendab senise Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede ameti töö.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKlassikaraadios andsid sel puhul täna hommikul kontserdi klassikatähtede tänavuse hooaja võitja tähele Liivia, samuti saates osalenud Kristjan Janek Mölder. Läbi muusika tegemise ma õpin nii palju iseenda kohta ja kui ma harjutan ja musitseerin üleüldiselt, siis ma õpin ka väga palju iseenda kohta. Kõik see muusiku teekond, reisimine, inimestega, kohtumine, tagasiside saamine, see on tegelikult ju äärmiselt huvitav ja mis mind on aina edasi motiveerinud, sellega tegelema ongi vast see, et alates mingist piiris, siis kui ma ületasin sellise piiri, et ma tegingi konkreetselt muusikat mitte enam ainult enda jaoks vaid teised inimesed hakkasid ka ütlema, otsima muid huvitavaid sõnu, mitte ainult, et sa oled tubli vaid et neile hakkas see kuidagi hinge pugema või nad said sellest mingisuguse elamuse. Et siis see on tohutu uhke ja hea tunne tegeleda millegi sellisega, mis liigutab inimesi. Haapsalu kultuurikeskuses andsid muusikapäeva puhul rahvale tasuta kontserdi laulja Hanna-Liina võsa ja teda klaveril saatnud helilooja Olav Ehala. Juhan Epner uuris Ehala käest, mida tähendab muusikapäev tema jaoks. Kõigepealt aga katkend kontserdil. Minu päevad on enamasti kõik muusikaga seotud aga see muusikapäev, see on ehk üks võimalus korraks juhtida tähelepanu sellele kunsti valdkonnale ja ühtlasi anda võimalus muusikutele ka kokku saada ja, ja koos pärast päeva jooksul toimunud sadakond kontserti koos seda päeva tähistada, et see on ka muusikutele niisugune väike pidupäev.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna on rahvusvaheline muusikapäev. Sel puhul toimus tasuta kontserte üle terve Eesti.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKohtla-Järvelt pärit Tarmo valgepea on varem Ida-Virumaal juhtinud mäetaguse põhikooli ja jõhvi gümnaasiumi Mäetaguse koolist pidi ta lahkuma kohaliku võimukonflikti tõttu jõhvi Gümnaasiumist poolte kokkuleppel. Kaks konkursi komisjoni liiget hääletasid Tarmo valgepea vastu, kuid kuus liiget toetasid tema kandidatuuri, selgitab Lüganuse vallavanem ja konkursikomisjoni esimees Viktor Rauam. Eelkõige siin nähti plussidena seda, et inimesel on tugev koolijuhtimise kogemus. Jah, on mingisuguseid kahtlusi selles osas, miks need kogemused on jäänud siin või seal mõnel juhul üürikeseks, aga tema kogemus innovatiivse juhina erinevates koolides ja nende käimalükkamises on meie arvates muljetavaldav. Viktor Rauam sooviks, et uue koolijuhiga saaks Kiviõli esimene keskkool rahulikult töötada. Me ei oota täna mingisuguseid muutusi õpisuundades või, või ütleme kooli nagu õppekava, vaid, vaid pigem ikkagi olukorra stabiliseerimist ja sama kavaga edasi minemist, sellepärast et ka Tarmo Valge, mis on kinnitanud, et suund koolile on tegelikult õige. Kiviõli kooli õpetajad lootsid, et koolijuhiks saab nende kandidaat õpetaja Anu Vau. Tarmo valgepead koolijuhiks ei soovita, räägib õpetajate esindaja Mari-Liis Randmer. Kindlasti on see vale otsus. Ma tunnetan ja tean seda, et koolipere ei ole valmis Tarmo valgepeaks. Minu jaoks on hämmastav natukene nagu lühinägelikkus kogu selle Kiviõlikooli kriisi lahendamise vaates valida võib-olla natukene, liiga jõuline, liiga võib olla kirju taustaga kooli direktor. Et mina näen suures pildis, et Anu Vau oleks olnud väga hea kooli direktor, meie koolile jätkama seda, mida me koolis teeme ja lahendanud ära ka siis täna tekkinud Kiviõli kooli kriisi. Mida õpetajad selles olukorras edasi teha kavatsevad? Mari-Liis Randver. Täna, ma ei oska kommenteerida. Ma lähen kõigepealt kooli, teatan selle kurva uudise oma õpetajatele ja siis sealt pealt otsustame, mis meie edasised sammud on. Ja kuidas me edasi võitleme oma kooli nimel. Lüganuse vallavanem loodab, et läbirääkimised Tarmo Valgepeaga kulgevad edukalt ja uus koolijuht määratakse ametisse 30. jaanuaril. Tarmo Valgepea lubas konkursi komisjoni otsust kommenteerida peale seda, kui saab vallalt ametliku ettepaneku Kiviõli kooli direktori ametikohale asumiseks. Uudistele Jüri Nikolajev Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lüganuse vallavalitsus teeb ettepaneku asuda Kiviõli kooli juhtima endisele Jõhvi gümnaasiumi direktorile Tarmo Valgepeale. Kooli õpetajate hinnangul on see vale otsus ja vastasseis võib jätkuda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOsaühing VKG energia on saanud loa osta ära Virumaa, teine suur soojatootja, nimelt aktsiaselts Kohtla-Järve soojust vähem kui kahe aasta pärast peaks siis VKG energia olema Kohtla-Järve jõhvi ahtme. Ainus soojatootja, milleks seda teile tarvis on? VKG energia juhataja Andres Veske. Idee iseenesest on hästi vana, alati on selle kandvaks ideeks olnud Kohtla-Järvel ülejääva soojuse mõistlik realiseerimine, eriti viimasel ajal on see vägagi aktuaalseks muutunud. Kui VKG-l valmis Eine Petroperetehas kogu soojuse, mis me õli tootmisel saame ja mis me ise oma elektrijaamades toodame, suudame me küll elektrisüsteemid. Palju efektiivsem on kogu tootmistsükkel siis, kui me saame samal ajal toota ka soojust. Soojustarbijaid paraku Kohtla-Järvel järve linnaosas nii palju ei ole ja sellepärast 2013. aasta alguseks proovime realiseerida ideed ja rajada kahte kaugküttevõrku ühendavat trassi. See aitab tugevasti kaasa selle soojuse mõistlikule kasutusele, mis meil Järve linnaosas tekib, sellel on mitmeid eeliseid, rääkimata siis juba mainitud soojuse kasulikust kasutamisest, aga ka tegelikult on siin väga tugev keskkonnaalane mõte ja mis tarbijaid võib-olla kõige rohkem on siiski hind. Me suudame kahte erinevat soojusvõrku ühendades pikaajaliselt tagada stabiilsema hinna terve piirkonna jaoks, kui vaadata, mis gaasi hinnad täna teevad, et gaasist küte on siiski väga kallis, et, et igal juhul on põlevkivi gaasil väga suured eelised. Põlevkivigaasiga on köetud nii Tallinnat, Kohtla-Järvet kui ka Peterburgi tollast Leningradi, nii et tegemist ei ole mingi uue asjaga ja lihtsalt see, et ehitati suure toru Kohtla-Järvelt jõhvi tähendab siis seda, et lihtsalt põlevkiviõlitootmise jääkproduktid kasutatakse viisakalt ära. Täpselt nii, me ei põleta neid niisama, ei saasta õhku, kuidas ma ütlen asjata iga CO kahe tonn iga SO kahe tonn, mida me emiteerime, peaks selle võrra täie ette minema, et palju efektiivsem on see tootmine. Ja seda põlevkivi uute gaasi ikka jätkub. Põlevkivi uttegaasi jätkub, uue Petroteri tehasega lisandus uttegaasi veelgi, lisandus palju kaloririkkam, palju väävlivaesem keskkonnasõbralikum gaas, sellega ju VKG ambitsioonid iseenesest ei piirdu, et tulemas on ka teine petroter ja mine tea, võib-olla mõne aja pärast, kolmas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Veidi vähem kui kahe aasta pärast hakatakse Jõhvit ja Ahtmet kütma õlitööstuse jääkgaasi põletamisel tekkiva energiaga. See saab võimalikuks tänu sellele, et osaühing VKG Energia sai loa osta ära AS Kohtla-Järve Soojus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTartu Ülikooli värsket magistrit Kersti Kertrud Kärblast huvitasid Eesti elanike hoiakud Covid 19 vaktsineerimise suhtes. 2021. aasta kevadel tehtud küsitluse vastuste põhjal eristas ta oma lõputöös kolme tüüpi hoiakuid. Kersti, Gertrud, Kärblane. Jagasime kõhklejad, keeldujad ja pooldajad, et kindlasti neid seisukohti võib olla veel, aga, et neid pooldajaid oli 83 protsenti, kõhklejaid oli ainult seitse ja keeldujaid oli 10 protsenti. Töös pidid vastajad ütlema, kas nad nõustuvad või ei nõustu erinevate vaktsiiniteemaliste väidetega. Need puudutasid näiteks vaktsiinide tõhusust, vaktsineerimise ohutust, ametliku vaktsiini info usaldusväärsust ja usaldus tervishoiutöötaja soovituste vastu. Selgus, et keeldujad ja kõhklejad kahtlesid kõige enam vaktsineerimise ohutuses ja ametliku vaktsiini info usaldusväärsuses. Peamiselt need nooremas vanuserühmas kõhklevad rohkem vanemas vanuserühmas see kõhklemine läheb ja keeldumine ka, et läheb nagu järjest väiksemaks. Kärblast huvitasid vastajate seisukohtade taustal ka nende sugu, kodune keel, kodukoha asustustihedus ja kas neil esineb depressiooni sümptomeid. Meeste puhul ka, et see kodune keel mängib hästi suurt rolli, et enim kõhklesid ja keeldusid need, kelle kodune keel ei ole eesti keel. Haridus on ka oluline, et mida, mida madalam haridustase, seda rohkem kõheldakse ja keeldutakse. Naistest keeldusid vaktsiinist sageli need, kes elavad hõreasustusega piirkonnas. Samas üllatas kärblast, et depressiooni sümptomitega naised vaktsineerisid suurema huviga. Samuti üllatas teda, et hirm koroonaviiruse ees inimesi innukamalt vaktsineerima ei toonud. Töö valguses soovitab ta ametkondadel sügisel keskenduda just noorte ja muukeelsete elanike teavitusele. Tuleb tähelepanu pöörata nendele infomaterjalidele, et hästi palju käis ka kirjandusest läbi seda, et miks ka noored kõhklevad või keeldavad rohkem on see, et materjalid on natuke nagu iganenud, peaks olema selline lihtsamini arusaadav, selline huvitavam, et mõeldagi kuidagi loomingulisemalt.",
"role": "user"
},
{
"content": "Möödunud aasta kevadel noorte ja muukeelse elanikkonna seas koroonavaktsiini osas tehtud teavitustöö jättis soovida, vihjab Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö. Noored ja muukeelsed inimesed võisid mullu sagedamini koroonavaktsiinist keelduda, sest neid ei kõnetanud toona tehtud teavitustöö.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJõuvahekorrad mängitakse ringi, nüüd saadakse paremini aru, et mis kogu aeg toimunud on kuude jooksul ja, ja see tähendab seda, et tuleb üle vaadata oma infoväli. Kuidas seda kaitsta, ja sellega praegu ma arvan, väga aktiivselt tegeletakse, ma vaatan erinevaid kanaleid ja näen, et ka soomlased on väga jõuliselt praegu olukorda kontrolli alla võtmas ja see seisab ees ka meil. Vaatasite ka Vene kanaleid, miks praeguses sõjaolukorras täna hommikul endiselt töötavad vene propagandakanalid Eesti vabariigis täiel tuuridel? No ma arvan, et siin on vabariigi aastapäev, on see, et lihtsalt see ootamatus on tulnud nii kiiresti, et, et keegi ei ole jõudnud reageerida. Ma loodan küll, et, et siin valitsus ja kaitsenõukogu teevad mingisuguseid otsuseid seepärast, et see, mida võis näha siin ka hommikul pärast Putini kõnet ja, ja nii-öelda aktiivsed Eesti reklaami seal vahel, see kõik tundub väga absurdne ja ebanormaalne praeguses olukorras olevat. Et mingisugused otsused tuleb kindlasti teha. Viimane kuu aega on olnud aktiivne arutelu selle üle, et, et kas iseseisev riik peab ka informatiivselt olema iseseisev ja ma arvan, et vastus tuli täna Putini abiga, et oma infovälja üle kontroll tuleb taastada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lisaks otsestele sõjalistele rünnakutele jätkab Venemaa ka täistuuridel propagandasõda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nElron soovib sulgeda Reola rongijaama käesoleva aasta septembrist, kuna reisijaid ei liigu piisavalt palju. 1500 rongi peatumise kohta on 400 sõitjat. Kuigi Reola rongijaamast on vähe sõitjaid, on oluline, et rong peatuks. Jaama sulgemisel kaoks täielikult sõiduvõimalus reolast Põlvasse. Samuti lähevad lapsed reolast rongiga. Kooli peatuse sulgemine tähendab, et tuleb käivitada uusi bussiliine, kommenteerib MTÜ Tartumaa ühistranspordi keskuse juhataja Maikl Aunapuu. Sellega kaasneksid päris suured kulud, kuna me peaksime siis asendama ära jäävat peatust, kuna nüüd nädalavahetusel bussiliiklus on nii hõre, et see ongi rongidega lahendatud, tähendab, et me peame uusi bussiliine ja nende pidamise kulu on kindlasti kõrgem kui rongi peatumise kulu Reola jaamas, aga teisest küljest on seal ka oluline turismiobjekt lennundusmuuseumi näol. Kastre vallavanema Priit Lombi sõnul ei saa vaadata sõitjate arvu ainult viimase kahe aasta järgi, kuna inimesed on olnud rohkem kodused. Peatuses on umbes ikkagi peaaegu 100 inimest, et selles mõttes potentsiaali on, seal oluliselt rohkem, kui seal Covid aastal on olnud, avastati ka seda, et kuna reolapeatus on tegelikult ühe suure kurvi peal kohe, et siis see on koht, kus niikuinii maha pidurdama, ehk siis selle liini kiiruse muutub seal minuti või isegi vähema kanti. Meile teadaolevalt on, on reole peatus alles esimene pääsukene Nad ise kujutavad ette, et võiks seal tegelikult likvideerida kõik Tartumaa peatused väljapool siis siin Tartu kesklinna. Elroni müügi arendusjuht Roni Kongo kommenteerib Elroni seisukohta. Kongo sõnul ei asu peatus kurvi peal. Lisaks on peatused kilomeetriste vahedega, mis aeglustab rongi teekonda. Meie soov oli kohaliku ühistranspordikeskusega läbi rääkida, et millised oleks võimalused ka siis, kui see rong selle peatada, noh, kahjuks nad on olnud selle vastu, miks ma ütlen, kahjuks on see, et sõitjad ju seal sisuliselt ei ole ka rongi kiirendamine, pidurdamine on suur kütusekulu, see on keskkonnakahju oleks oluline oleks siis põhjendatud kasutajate arv, eks, et kui seda ei ole, siis loomulikult tuleks vaadata mingisuguseid teisi lahendusi, selleks need kohad, kus tõesti siis sõitjaid on, et seal siis saaks teenust oluliselt parandada. Majandus ja kommunikatsiooniministeerium kui avaliku liiniveo tellija on nõus Reola raudteejaama säilitama. Jaam jääb alles eeldusel, et proovitud sta sõitjate arvu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Elron soovib sulgeda Reola rongipeatuse, kuna sõitjaid on vähe ning mõne kilomeetri kaugusel on teine jaam. Kohalikud elanikud peavad rongipeatust oluliseks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nViimasel nädalal on eelkõige maailma avalikkuses vastukaja leidnud president Macroni kommentaar NATO kohta. Kus ta siis oli pahane USA Türgi käitumise peale ja, ja ütlesele tulemusele, et NATO on praegu ajusurmas. Mis teie sellest kommentaarist arvate? Mul oli võimalus tõepoolest esmaspäeva õhtul president Macroni ga õhtust süüa ja seal ka arutada, mis on tema mure põhjus ja, ja tegelikult objektiivselt võttes on tema mure just nimelt see kõik, mis on hetkel seotud Türgiga. Ja tegelikult me kõik siin peaksime natuke mööda vaatama kõikvõimalikest moodsa aja poliitika sõnavõttudest ja mõistma seda, et transatlantiline side oma olemuselt on muutumises nagunii sellepärast et kui väga kaua aega oli suurim globaalne oht, oli ka meie regionaalne oht, mis on Venemaa siis täna suurim, globaalne oht on Hiina ja meie regionaalne oht on endiselt Venemaa, ehk et on täiesti selge, et säilitades transatlantilise koostöö ja sideme, peame me samal ajal rohkem tegema selleks, et ohjata oma regionaalseid muresid siin ise ja mõistma, et globaalsed mured on kusagil mujal, ei lähe ka meist mööda ning panustama ka nende lahenduse. Eestlaste jaoks on ikkagi ehmatav kuulda, et NATO on ajusurmas. Me oleme kogu aeg mõelnud, see on meie jaoks nii eluline ja me kardame selliseid sõnu kuulda. Kui me vaatame meie ämarimissiooni, kui me vaatame Tapal toimuvat, kui me vaatame seda, kuidas NATO arendab välja võimekust oma väeüksusi Kirde-Euroopas ka juhtida ja arendada, siis meil ei ole põhjust midagi sellist kindlasti väita. Aga kui mõnele riigijuhile tundub, et strateegiline diskussioon jätab soovida, siis kahtlemata on tal ka võimalus seda seda väljendada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Epp Ehand küsis president Kersti Kaljulaidilt, mida ta arvab oma Prantsuse ametivenna Emmanuel Macroni hiljutisest väljaütlemisest NATO ajusurma kohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEks karuga on siin mitmeid kordi räägitud sellel teemal, kuivõrd oluline on meeskonna töö ja, ja erakonna sihtide silmas pidamine. Aga ettepanek eta välja vahetada, see ei ole tekkinud üleöö ja see ei ole ka seoses selle praegu kehtiva kriisiga kuidagi ega erakond ju ja kõik erakonna ministrid peavad töötama meeskonnana ja, ja isekeskis kõik küsimused ju läbi arutama ja ühiselt edasi minema ja, ja kui see meeskonnatöö ei toimi ja jääb kellegi taha toppama, ükskõik siis millistel põhjustel ehk siis tulebki vaadata neid personali küsimusi ja, ja, ja kuidas see probleem lahendada. Noh, tulemust ei ole kahjuks olnud ja nüüd me olemegi sellises hetkes, et EKRE peab ministri välja vahetama. Ja, ja noh, ma võin nii palju öelda, et kindlad inimest või praegu ei saa välja öelda, aga, aga, aga loomulikult on ta meil silmapiiril ja, ja, ja temaga on räägitud ja tõenäoliselt see isik tuleb EKRE ridadest ja, ja ta on noh, täiesti kompetentne sellesse ametisse ja väga hästi teab mida siis ministri töö ja, ja, ja kõik, see tähendab Aga aidake veel natukene mõista, et mis mure Kaimar Karuga, kas te näitlikustaaga seda kuidagi oskate? Täiesti selge on ju, et, et kõik erakonnad peavad ja nende ministrid peavad töötama ikkagi vastavalt erakonna seisukohtadele ja suunistele ja tegema omavahel koostööd ja erinevaid küsimusi arutama isekeskis läbi, enne kui nad sellega tulevad mingite teemadega kas avalikkuse ette või, või, või valitsuse ette ja valitsus nõupidamistele, et, et noh, ei, ei saa olla sellist ministri poolt soleerimist ja, ja, ja arvamist, et ta on nagu noh, üksik persooni Ma saan aru, et teie jutust, et Kaimar Karu siis mõnikord tuligi valitsuse kabinetti nõupidamisele, läks mingi oma mõttega, mis ei olnud erakonnas üldse läbi räägitud või läks siis kuhugi meedia ette mingi mõttega, mis ei olnud üldse läbi räägitud ja sellise no näiteks Mina ise ju valitsuse istungil ei osale, et, et ma konkreetset näidet siis parem ise välja ei ütle, et, et seda ütlevad ministrid, kes on seal osalenud. Aga nendest meediajuttudest? Noh, miks me peaksime musta pesu? Pesema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme kutsub väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu ametist tagasi. Kuigi Karu on EKRE minister, ei ole ta astunud erakonna liikmeks. Ministriks sai Karu 2. novembril pärast seda, kui Kert Kingo astus ametist tagasi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoalitsioonipoliitikud Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja, Kubits ja Üllar Saaremäe heitsid valitsusliidule avaliku väljakutse, kui dekoreerisid enda Facebooki profiilipildid tekstiga isamaalasena ütlen referendumil ei. Kolmekesi moodustavad nad neljandik. Isamaa niigi väikesest parlamendifraktsioonist. EKRE juhtide survel nõndanimetatud abielureferendumiga nõustunud valitsus koalitsioonil on varsti näpud põhjas, et järgmise aasta 18. aprillil toimuks rahvahääletus, kas abielu Eestis peab jääma naise ja mehe vaheliseks liiduks. Kui tavaliselt saab võimuliit arvestada 101 kohalises riigikogus 56 häälega, siis kolme isamaa saadiku kõrvale astumisega on koalitsioonile jäänud 53 häält. Veel kolme kõhkleja ärakukkumine tähendaks parlamendis enamuse kaot ja kõhklejaid on nii Isamaas kui ka Keskerakonnas. Samal ajal on opositsioon, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond lubanud abielu referendumi vääramiseks kasutada obstruktsiooni. See tähendab, et nad esitavad kümned tuhanded muudatusettepanekud riigikogu otsuse eelnõule, mis rahvahääletuse välja kuulutab. Neid muudatusettepanekuid pole võimalik läbi hääletada, sest nii peatuks riigikogu töö pikaks ajaks. EKRE tellis nüüd riigikogu kantseleil õigusanalüüsi, kuidas opositsiooni obstruktsioonist üle minna. Analüüs ei ole lohuta. Teoreetiliselt oleks võimalus näiteks sotside kõik muudatusettepanekud liita üheks ja hääletada neid koos ent seejärel saaks õiguskantsler selle vaidlustada riigikohtus, kuna tegu võib olla parlamendis olulise menetluskorra rikkumisega, hoiatavad juristid. Muidugi võib valitsus algatada riigikogu kodu ja töökorraseaduse muudatuse, mis piiraks obstruktsiooni võimalusi. Ent valitsuse sekkumine seadusandja töö korraldamisse on halb praktika ja vaevalt et üheksa aastat parlamendi aseesimehena töötanud praegune peaminister Jüri Ratas läheks avalikult parlamentaarset demokraatiat ahistama. EKRE juhid on juba öelnud, et pole vahet, kas abielureferendum tuleb plaanitust nädal või aasta hiljem aga selle valitsuse ajal see kindlasti tuleb. Nende oponendid koalitsioonist opositsiooni t ja kodanikuühiskonnast on omakorda lubanud sellele rahvahääletusele lõpuni vastu seista, kuna peavad referendumit ühiskonda lõhestavaks vähemustele, haiget tegevaks ja olemuselt ebaausaks. Referendumi avalike toetajate ja avalike vastastega on kõik niisiis selge. Ent nagu ikka, on poliitikas ka pooltoonid. Keerulises seisus on Keskerakonna ja Isamaa esimehed, Ratas ja seeder. Ilmselt neist kumbki ei taha ja ratas ei taha eriti, et valitsuse järgmisi, kuid varjutaks abielureferendumi teema, mis segaks nii tervishoiu kui ka majanduskriisiga tegelemist. Et nii ei juhtuks, tuleb rahvahääletuse korraldamise otsus riigikogus riiulisse vangerdada aga viisil, mis ei lööks lõhki koalitsiooni. Arvestades, kui leidlik on ratas olnud seni valitsuses kriiside ja probleemide silumisega peaks ta ka seekord toime tulema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki valitsuserakonnad on abieluteemalise rahvahääletuse korraldamises näiliselt ühte meelt, oleks keskerakondlasest peaministri Jüri Ratase ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi huvides selle ärajäämine, leiab Toomas Sildam oma nädalakommentaaris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPirita tee ääres asuv nõukogude aegne Maarjamäe memoriaal on halvas seisukorras ja muutumas inimestele ohtlikuks. Tallinna linn on soovinud memoriaalkompleksi korda teha juba mitu aastat, et kuna memorial asub osaliselt reformimata riigimaal ja riik pole andnud maad Tallinna linnale, siis ei ole võimalik memoriaali ka täies mahus korda teha. Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul läheksid tööd maksma umbes kolm miljonit eurot. Memoriaali olemasolevate osade lihtsalt konserveerimist, et nad ei laguneks sädamevee probleemi lahendamist, mis on seal kõige suurem probleem ja väga suur tähelepanu oli seal ka valgustus. Lahendus. Eelmise aasta septembris leiti ettevõte, kes oleks valmis memoriaalkompleksi korrastamist projekteerima. Projekteerija jõudis ära teha geodeetilised mõõtmistööd ja koostada esialgse kavandi. Siiski pandi projekt seisma Vladimir Svet. Hetkel me oleme sellises seisundis, et see leping on peatatud. Osa sellest lepingust 60 protsendi ulatuses on tasutud. Pooleli jäänud projekteerimistööd läksid maksma ligikaudu 190000 eurot. Kuigi keskkonnaministeeriumi poolt on linnale antud roheline tuli juba eelmise aasta lõpus ja maa soovitakse anda linnale, siis valitsuses seda küsimust päevakorda ei ole võetud. Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna juhataja Olive reglit. Noh, arvestades seda, et on olnud erinevaid kiireid teemasid valitsusel nii Covidiga seotud ja kui nüüd ka siis sõjast tulenevad teemad ei ole valitsus seda päevakorda jõudnud võtta ja otsus selles osas langetada Vladimir Sveti sõnul ei olnud üks valitsuse erakondadest nõus Maarjamäe memoriaali linnale üleandmist arutama. Eelmises valitsuses Reformierakond minu teada seda ei pooldanud, miks nad ei pooldanud, seda tuleb küsida nende käest. Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal jagab selgitusi Paistab, et nad tahaksid ikkagi seda maa-ala endale saada, et sinna uut, sellist nõukogude sümboolika võimestamise või nõukogude aja teemaparki rajada, et see kindlasti ei lange kokku sellega, mida Reformierakond arvab ja, ja on arvanud. Me ei plaani lisada sellele memoriaalile mingeid uusi tähendusi ja oleksime valmis koos ajaloomuuseumiga lihtsalt varustama seda selgitavate infoviitade ja tahvlitega. Ongi kõik. Kristen Michali sõnul asub Maarjamäe memoriaal teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite kalmistul ja kompleksile tuleks anda uus lahendus. Kindlasti mitte anda Tallinnale nõukogude aja teemapargi tegemiseks, vaid see tuleb sõjahauanna kaitse alla võtta ja, ja vastavalt sellele sealt juba edasi toimetada, et siis erinevate ekspertidega kas muinsuskaitse või või sõjamuuseum või Eesti mälu instituut siis leida sellele objektile kõige parem ja Eestisse sobiv tulevik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kevadel tõmmati Tallinnas Maarjamäe memoriaalansambli korrastamisplaanidele pidurit. Tallinna abilinnapea Vladimir Sveti sõnul on selles süüdi Reformierakond.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTerviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestumise intensiivsus praegu madal ning nakatanute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole. Sel aastal tuli Eestis müügile ligi 200000 doosi gripivaktsiini. Möödunud aastal vaktsineeris end gripi vastu seitse protsenti Eesti ühiskonnast. Võrreldes muude Euroopa Liidu riikidega on Eestis vaktsineerimise hõlmatus madal. Olga Sadikova sõnul seisneb üks põhjuseid selles, et erinevalt näiteks Lätist ja Leedust on Eestis gripivaktsiin tasuline kuid see ei ole madala hõlmatuse peamine põhjus. Teised riigid juba tegelevad sellega umbes 30 aastat ja selle aastate jooksul inimeste teadlikkus gripi tõsidusest on väga kasvanud. Meie alustasime umbes 10 aastat tagasi ja alustasime sellest, et meil vaktsineerimisega hõlmatus näiteks riskirühmades oli üldse 0,5 protsenti aga sel aastal saavutasime 10 protsenti. Riskirühmadesse kuuluvad immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi. Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida näiteks neil, kel on tehtud organi siirdamine, rasedad 65 aastased ja vanemad ning lapsed alates kuuendast elukuust. Igal hooajal tuuakse turule maailma terviseorganisatsiooni teadlaste välja töötatud uue koostisega gripivaktsiin. Sajaprotsendilist kaitset see saadik a sõnul aga ei paku. Aga me alati räägime gripivaktsiini efektiivsus on küllaltki kõrge ja heas kokkulangevuse korral ta ulatub 50 protsendi ja kaitseb haigestumisest 70 protsendi mitte 100, aga 70 protsendi tüsistuse 90 protsenti surmajuhtudes. Sajaprotsendilist kaitset teil keegi garanteeri? Gripihooaja ametlik algus langeb enamasti oktoobri algusesse. Haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris, veebruaris.",
"role": "user"
},
{
"content": "Alanud gripi hooaja esimesel nädalal registreeriti Eestis ligi 3500 ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise juhtu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKui palju riigil kulub raha koroonapiirangute tõttu, ei tea täpselt keegi, kuid mõningaid arvutusi on tehtud. Kindlustussektoris tegutsev investor ja ettevõtja Risto ossar kirjutas nädala päevad tagasi Eesti Päevalehes et igale tööl käivale eestlasele maksavad piirangud 712 eurot kuus. Seejuures arvesta ta sisemajanduse koguprodukti, laenatud raha ja Euroopa keskpanga rahatrüki. Viimase arvestamises ta veel kahtles, sest see pole meie valitsuse kontrolli all, räägib Rossar. Seal on jah, selline huvitav trikk, eks ole, et raha trükk on tegelikult nagu maks säästjatele, eks ole, palga saajatele, eks tegelikult on nagu toime nagu massiline raha äravõtmine, mitte vara, omavad lt inimestelt ja see suunatakse vara omavalitsusb-olla. Ta on nagu nullsumma mäng, aga kuna ta nagu lööb nagu vaesemad nagu eriti valusasti noh siis ta nagu võib-olla on natuke nagu õige siiski arvesse võtta, eks ole. Rossari arvutuskäigu järgi on riigi kulupiirangutele 19 miljonit eurot päevas. Rahandusministeeriumi makromajanduse analüütik Madis Aaben peab seda ülepaisutatuks ja pigem võiks rääkida seitsmest miljonist päevas. Rahatrüki arvestamist ta seejuures õigeks ei pea. Peale SKP ja riigivõla võiks Aabeni hinnangul vaadata palgafondi ehk kui palju vähem inimesed tulu teenisid. 20. aastal netopalka teenisid inimesed umbes 500 miljoni euro võrra vähem kui aasta varem. Tõenäoliselt teist sama palju jääb saamata ka sellel aastal siis me saame hõivatu kohta kuni 1000 eurot per aasta, siis on nagu vähem teenitud tulu. Risto Rossar leiab, et teise koroona laine ajal poleks piiranguid pidanud üldse kehtestama ja selle asemel võinuks kulutada haiglasüsteemi tugevdamisse. Paratamatult tekib küsimus, kas päästetud elud ei kaalu üles piirangute maksumust. Teie lauses on üks hästi tugev eeldus et need piirangud vähendasid surmade arvu ja nad vähendasid haiglate koormust. Et isegi kui sa väide on õige, et see mingeid elusid säästis, siis selle elu päästmise hind on nagu selgelt suurem kui meie ühiskonnana eelnevalt ajalooliselt oleme nõus ühe inimese päästmise eest olnud maksma. Madis Aben tõdeb, et puhtalt majanduslikust aspektist vaadatuna võiks piirangud kohe kaotada kuid sellest üksi Eesti majanduse päästmiseks ei piisa. See viirus on see, mis dikteerib majanduslikust kriisist väljumise tempo samamoodi ja noh, Eesti puhul välisturismi osakaal on väga suur ja ilma välisturismi taastumiseta ikkagi ei, ei ole võimalik, Eesti majanduse täielik taastumine.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuses on täna kõne all koroonapiirangud, mille vajadus iga kahe nädala järel üle vaadatakse. Peale viiruse leviku tuleb arvesse võtta ka üha kasvavat kulu. Eri arvutuskäikude järgi maksab üks päev piiranguid 19 miljonit või 7 miljonit eurot.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArengukava kultuur 2030 peab kultuuriminister Anneli oti kinnitusel silmas ka koroonapandeemia tagajärg ja pöörab tähelepanu sotsiaaltagatistele. Eesmärkide täitmiseks on kindlad mõõdikud ning arengukava läbiviimist hakkab jälgima juhtkomisjon. Arengukava arvestab ka digipöördega, mille üheks näitajaks on voogedastusplatvormide pealetulek. Kultuuriminister Anneli Ott. Me näeme väga olulise tegevussuunana Eesti kultuuri ja eesti keeles kultuuri kättesaadavuse laiendamist digitaalsetel platvormidel. Seetõttu soodustame uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et tõsta digitaalse kultuuri loomise, säilitamise ja kättesaadavuse kvaliteeti. Seame eesmärgiks mitmekesistada äriteenuseid ning lihtsustada digisisuusi ja ristkasutust. Samaaegselt tuleb leida tasakaal ka autoriõigustega, tagamaks omanike huvide kaitse. Kultuuriministeeriumil on väljatöötamisel digikultuuri strateegia. Riigikogu pole aga seni suutnud vastu võtta Euroopa Liidu audiovisuaaldirektiivi, mis oleks otseseks abiks siinsele filmi ja teletööstusele. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp ütles, et seda on ka arengukavas puudutatud. Jah, üks punkt, mis sai kirja, on see, et me võiksime vaadata audiovisuaalmeedia direktiivi natukene lähemalt ja kasutada kõiki võimalusi, mida see direktiiv filmile annab ja üks võimalus on kindlasti punkt number 13, et need suured voogedastusplatvormid, mis siis Eestis on oma vaatajad leidnud, need võiksid panustada sisu tootmisele selle punktiga me tahaksime kindlasti edasi liikuda, kas see tähendab maksustamist või see tähendab filmile seaduse loomist, et seda tuleks siis analüüside käigus tegelikult selgeks teha. Sepa kinnitusel on kogu kultuurivaldkonna jaoks oluline rahastuskindlus. Audiovisuaaldirektiiv oleks filmitootjatele täiendavaks tagatiseks. Et kindlasti see direktiivi vastuvõtmine annaks võimaluse lisaks siis riigi abile iga-aastaselt saada üks kuni kaks miljonit lisarahastust filmile. Kas see läheb otse loojatele? Kindlasti läheb, kui loojad saavad rohkem filme teha, ega loojad ei taha ka ainult stipendiumite peal elada, nad tegelikult tahavad tegeleda loominguga ja kui see lisaraha annab neile võimalust teha rohkem filme, siis on muidugi loojad väga hästi kaitstud. Soome on direktiivi vastu võtnud ja loodab Netflixilt igal aastal saada lisarahastust kodumaisesse filmitootmisse 20 miljoni euro ringis.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kultuurivaldkonna arengukava pöörab tähelepanu sotsiaaltagatistele ja digipöördele. Kultuuriminister Anneli Ott esitles Riigikogu ees kultuurivaldkonna arengukava järgmiseks kümneks aastaks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu suursaadikud kuuldavasti otsustasid Minskis, et nad võtavad Svetlana Aleksejevici oma nagu hoole alla, et hoida teda teda vahistamise eest või mis iganes temaga võiks juhtuda. Kuidas te seda korraldajate, kuidas teil see suursaadikute elu seal Minskis käib? Praegu? Svetlana Aleksevics on teatavasti viimane koordinatsiooninõukogu presiidiumi liige, kes viibib hetkel vabaduses. Teised kuus on kõik kas arreteeritud istuvad vanglas või on sunnitud minema eksiili. Eelmise nädala kolmapäeval koputasid Svetlana Aleksejevici uksele maskides mehed ja, ja nõudsid sisselaskmist. Vapper naine muidugi ust lahti ei teinud ja kutsus appi ajakirjanikud. Ajakirjanikud tulid kohale ja maskides mehed taandusid. Mõned Euroopa Liidu saadikud, kelle saatkonnad on lähemal, jõudsid ka tema juurde. Ja üheskoos otsustasime, et ainuke, mis me saame teha, et kaitsta Zetlan Aleksejevitsid on korraldada omamoodi nagu valvekorrad, et päeval oli keegi kogu aeg valves, et kui midagi oleks juhtunud, siis oleks kohe see inimene kohale läinud ja öösel oli üks diplomaatidest, siis tema juures. Tema juures kodus. Tema juures kodus ja ja me käisime ka neljapäeval kõik terve saadikute grupp tema juures ja ta siis jutustas meile, mis toimub Valgevenes. Kaua te niimoodi käite? Esialgu me leppisime kokku, et me oleme kuni nädalavahetuse kaasa arvatud ja nüüd me siis otsustame ilmselt täna täiendavalt, et kuidas me edasi toimime. Ega Minskis ei ole olukord ju selles mõttes paremaks läinud, et inimesi vahistatakse kogu aeg. Jaa, Minskis ei ole olukord paremaks läinud, ma ütleksin, et pigem on olukord hullemaks läinud ja läheb iga päevaga. Nüüd on hakatud kinni pidama naisi, kusjuures neid koheldakse väga brutaalselt ja viimased. Laupäeval ja, ja pühapäeval toimunud suurmeeleavaldusel arreteeriti hinnanguliselt 700 inimest, kusjuures see kõik toimus väga vägivaldsel moel. Mis te arvate sellest, et Euroopa liit pole suutnud sanktsioone Valgevene suhtes kehtestada? See on iseenesest väga kahetsusväärne, sellepärast et ainuke asi, mis suudaks valgevenelasi aidata, on just nimelt sanktsioonid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Minskis asuvad euroliidu diplomaadid on asunud kaitsma Nobeli kirjanduspreemia laureaati Svetlana Alexievichit, keda Valgevene võimud püüavad ilmselt avalikkuse silme alt eemale toimetada.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTallinna linnavalitsus teatas eile, et ööl vastu seitsmendat detsembrit käisid linnavalitsuse hoones tundmatut kohvritega mehed. Linnapea Edgar Savisaare sõnul avastati öine käik turvakaamerate salvestusi üle vaadates. Valvur ei julgenud vahejuhtumist teatada, öeldes seletuskirjas, et teda ähvardati. Edgar Savisaar tsiteeris seletuskirja. Ta hoiatas neid muuhulgas ka seda, et liikumine salvestatakse videokaameratega, neid sissetungijaid ja nüüd ma tsiteerin selle peale. Mulle vastati, et see pole sinu asi ja kui üldse tahad edasi töötada, siis pea lõuad ja täida käsku. Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo aeg ütles, et uurib kindlasti nii kapo töötajatelt kui valvurilt, kas ähvardamine tõesti toimus ja lisas, et see oleks kahetsusväärne. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liige Ain Seppik avaldas arvamust, et kaitsepolitsei käitus niimoodi karistamatuse tunde tõttu. Jälitusmenetlus on selline menetlus, mis kõige rohkem rikub kodanike põhiõigusi ja vabadusi ja seetõttu seaduse üldpõhimõte on selline. Kriminaalmenetluses on lubatud tõendit koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Ma olen ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et seda sätet sisuliselt ei täideta Eestis, vaid kõigepealt asutakse pealt kuulama, tungitakse varjatud päkapikkudena kuhugi sisse ja siis sealt hakatakse tegema ülekuulamise, läbiotsimise ja nii edasi. Seadus näeb ette vastupidist. Riigi peaprokurör Norman Aas Kriminaalmenetlus korruptsiooni asjades üldjuhul sisaldab endas jälitustegevust väga lihtsal põhjusel, kuna korruptsioon on selline kuritegevus liik, kus ega keegi meile teavitama sellest ei tule. Kaitsepolitsei juht Raivo aeg ütles, et öösel linnavalitsuses käies võeti ära sinna varem paigaldatud pealtkuulamisseadmed. Miks see just öösel pidi toimuma? Nurm naas? Jälitustegevuse ütleme selline tehniline ja taktikaline pool on üksnes ametkondadele teadaolev informatsioon, et välditakse seda, et näiteks avaliku läbiotsimisel ka vastav tehnika eemaldada, sest sellest on võimalik järeldada, milline see tehnika on, kus ta täpselt oli ja see informatsioon, kõik on uurimishuvides tegelikult salajane. Raivo aeg möönis, et kapo töötajate jäämine turvakaamerate salvestustele on ebaprofessionaalne. Ain Seppikus tekitas jaamatust linnapea Edgar Savisaare jutt, et pärast öist käiku toimus veel üks läbiotsimine. Läbiotsimine oli neljas detsember, järgmine oli öine külaskäik oli seitsmes detsember, aga seejärel, 11. detsembril toimus uus läbiotsimine. Siis sa tahad öelda, et pärast seda öist külaskäiku toimus veel läbiotsimine ja toimus ka püha taevas. Kapo juht Raivo aeg. Üheteistkümnendal detsembril ei saaks seda öelda, et see toimus nüüd mingi läbiotsimine, et seal seal mindi lihtsalt ühe väga konkreetse eseme järgi, mis ka tuvastati ja ka fikseeriti esimese läbiotsimise käigus, mis sinna jäeti, aga peale seda, kui toimusid järgmised menetlustoimingud erinevates kohtades ka erinevad läbiotsimised siis siis tuvastati, et ka antud ese on vajalik ja, ja omab kriminaalmenetluses tõenduslikku iseloomu. Ja toodi lihtsalt see üks ese sealt ära. Viimasel ajal on avalikkuse ette jõudnud mitu keskerakondlastega seotud korruptsioonijuhtumit. Nii Seppik kui Savisaar rääkisid poliitilistest motiividest. Riigiprokurör Norman aas lükkas süüdistuse tagasi, öeldes, et valitsus andis eelmisel suvel kaitsepolitseile üle korruptsioonijuhtumite uurimise kuues suuremas Eesti omavalitsused ning uurimine on jõudnud nüüd lihtsalt mõne asja puhul sellisesse faasi, et nendega võib avalikkuse ette tulla ühe või teise ametniku kuulumine erakonda ei mängi rolli.",
"role": "user"
},
{
"content": "KAPO töötajate sissetungimine Tallinna linnavalitsusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nPeterburi eestlaskonnal ja 1842. aastal asutatud Jaani kogudusel on olnud oluline koht nii eestlaste rahvuslikul ärkamisel kui ka Eesti iseseisvuse saavutamisel. Seda meenutati kiriku tänasel pidulikul taaspühitsemisel korduvalt. Eestlaste aktiivsuse sümboliks on see kirik olnud kogu aeg, märkis president Toomas Hendrik Ilves. Peterburi oli Tartu ja Riia kõrval üheks kohaks, kus meie sirguv haritlaskond omandas teadmisi ja kogemusi. See oli tuhandetele üks teekond hariduse ja maailma poole teekond, mille kaudu tulid Eestisse euroopalikud teadmised. Siin kasvasid ja harisid ennast paljud mehed ja naised, kes hakkasid rajama Eesti riiki. Peterburi Jaani kirikus töötamise ajal tegi Jakob Hurt 19. sajandil üleskutse eestlaste vaimse vanavara kogumiseks ja 1900 seitsmeteistkümnenda aasta märtsis suundus ligi 40000 inimest just selle kiriku eest Tauria palee juurde, et Eestile autonoomiat taotleda, meenutas peapiiskop Andres Põder. Seal esitas 600 liikmeline koor Mihkel Lüdigi juhatusel tulevase Eesti vabariigi hümni. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, tuli autonoomia ja tuli ka iseseisvus. Oleme selja taha jätnud ajad, mis laostasid nii eesti kui vene rahvast ning ka selle pühakoja Nõukogude võimuaastatel oli Jaani kirikus juurviljahoidla ja ametiruumid, hiljem võtsid tühjaks jäänud hoone üle kodutud. Tänaseks on see lagastatud maja Eesti ja Venemaa võimude ning annetajate toel taas pühakojaks saanud. Kokku kulus selleks 101 miljonit krooni. Kuigi omandiküsimus pole veel lõplikult lahenenud, kinnitas Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten, et hoone tagastatakse kogudusele. Eesti Kontsert saab aga juurde oma kontserdipaiga. Maailmamuusikalinnas. Minu kolleegid Leedust ja Lätist on otse öeldes väga kadedad kindlasti tulevikus tähendab Jaani kirik eelkõige kirikut, eelkõige kohalikku kogudust ja selle arengut aga kontserdielu koha pealt, kultuuride kohtumist, väga head muusikat eelkõige Eestis siis ka kindlasti meie naabritelt, Lätist ja Leedust. See tähendab väga huvitavaid kontsertreise siia, Sankt-Peterburi, ka meie külalistele. Peterburi Jaani kirik rajati annetuste toel ja taastati samuti annetuste toel. Selleks loodi rohkem kui 10 aastat tagasi kiriku fond. Fondi esimehel Jüri Treil on tänusõnu paljudele. Need 11 aastat ehitust, kus kogu Eesti rahvas oli taga kõik Eesti meeskoorid Eesti inimesed ja samuti siin, kes talgutel käisid ja nii edasi ja me püüame nüüd sellesama maja uuesti tööle panna Eesti kultuuri tutvustamiseks ja loodame jälle nii, nagu see kiriku valmimine, et üldrahvalikut abile ja riigiabile nii samamoodi ka tulevikus oreli puhul.",
"role": "user"
},
{
"content": "Peterburis taasavati ja pühitseti Jaani kirik. Kirik ehitati 19ndal sajandil Peterburi eestlaste algatusel ning taastati Eesti riigi ja annetajate toel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKuigi ametlikult oli tänase sotsiaalkomisjoni istungi päevakorras töötuskindlustuse seaduse arutamine enne teist lugemist kumas tagaplaanil senisest enam töötukassa tegevuse võimalikkuse taastamine. Kas valitsus ja tööandjad tulevad kaevikutest välja ja suudavad teineteisele sammu vastu astuda? Hommikust peale levisid kuuldused, nagu võiks tööandjad täna teatada oma naasmisest töötukassa nõukogusse. Sotsiaalkomisjoni istungi järgselt kinnitas Tarmo Kriis küll, et nende seisukoht on suurel määral endiseks jäänud ja nad esitasid selle seaduse täpsustustes. Esimese täpsustuse kohaselt sooviksime kirjeldada paremini, mil moel toimub töötuskindlustusmaksemäärade kinnitamine ja meie ettepanekul saab see toimuda ainult töötukassa nõukogu ettepanekul. Valitsusel ei saa olla siin nii-öelda eriarvamust. Ja teine küsimus puudutab tänast lepingulist suhet töötukassa ja rahandusministeeriumi vahel. Me sooviksime siis töötuskindlustusseadust täiendada Kuupäevaga, millel see leping lõpeb. Millal töötukassal tekib õigus riigikassas olevatele vahenditele ning naasmisest töötukassa nõukogusse? Ma usun, et tööandjatel võimalik oma esindajad tagasi saata, kui on oluliselt muutunud selgemaks, millised on töötukassa nõukogu volitused. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga näeb tänase nõupidamise positiivse poolena seda, et poolte seisukohad muutusid selgemaks ja konkreetsemaks ning lootust tuleviku suhtes ta ei kaota. Ettepanekud, kuidas edasi minna, on läinud oluliselt konkreetsemaks ja ja noh, põhimõtteliselt öeldi siin ikkagi ka välja seda, et tegelikult kui nii-öelda see see konsensus tuleviku eesmärkide osas saavutatakse, siis põhimõtteliselt võiks töötukassa nõukogu koguneda veel ideaalvariandis enne vabariigi aastapäeva, et noh, praktikas võib-olla ka pärast seda, aga see, see kõik on, on võimalik, aga selge on ka see, et, et see tähendab siiski teatud kokkuleppeid tuleviku suhtes. Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütleb, et komisjoni eesmärk on saada töötukassa töövõimeliseks pooled vaielgu, aga tehku samal ajal ka tööd. Ka tema ütleb, et tänane istung tõi selgust. Ja seetõttu me loodame, et see lähenemine saavutatakse ja tänasel koosolekul ka need küsimused läksid päris konkreetselt, mille suhtes tegelikult eriarvamusel ollakse. Ma näen küll, et nende tulevikuteemade üle on võimalik arutada ja siin leida mingit omavahelist kompromissi, eriti mis puudutab järgmise aasta töötuskindlustuse makse määra osas.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu sotsiaalkomisjonis arutati Töötukassa töö jätkamise võimalusi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo olen neid ajakirjanduslikke spekulatsioone täna lugenud ja võin öelda, et mul ei ole ühtegi ettepanekut kaitseministriks asuda tehtud ja praegu on Eesti kaitseminister olemas. Lisaks võin öelda niipalju, et et ma pean ülimalt vähetõenäoliseks, et kaitseministri kadunud portfelli võiks järgmisena minu käes näha. Kuivõrd ma juhin riigikogus ikkagi veel seitsme liikmena kokku kaheksa liikmelist saadikurühma ja me muidugi ei välista tulevast valitsustel osalemist, aga seda ei tehta mitte nii, et, et meid ostetakse üle ühe kaupa või ministriportfelli eest, vaid ikkagi maailmavaatelistel alustel ja, ja üheskoos. Nii et see jutt, et Andrus Ansip on teiega rääkinud, ei vasta tõele. Ma vestlesin Andrus Ansipiga muuhulgas poliitilisest olukorrast, ta ei pakkunud mulle ministriportfelli ja noh, ma ei tea, kas ta seda tulevikus teha kavatseb ja ma võin küll öelda nii palju, et ma ei näe ennast kindlasti Juhan Partsi valitsuse ministrina ja noh, tänane hääletus Riigikogus, kus sotsiaalliberaalide nii-öelda võrdse kohtlemise ja teenindamise küsimuses kogu Res Publica fraktsioon hääletas vastu. Ma ei pea väga tõenäoliseks, et ma võiksin Res Publica juhitavas valitsuses osaleda või et seda võiks teha ükski teine sotsiaalliberaalide rühma liige. Et koostöö Reformierakonnaga praegusel hetkel on teil ütleme niimoodi tihedam kui Res Publica? Oo jaa, kahtlemata see on alati niimoodi olnud, meil on siiski Reformierakonna, aga päris mitmetel meie saadikurühmas on positiivne koostöö kogemus ja, ja mul on hea meel, et Andrus Ansip ütles minu kohta häid sõnu ja ma isiklikult arvan, et ma võin ma ka vastata, et, et Andrus Ansip kindlasti oleks väga hea peaminister, aga tõepoolest Res Publica a koostöö on märgatavalt keerulisem.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sotsiaalliberaal Sven Mikser lükkas intervjuus Uku Toomile ümber võimaluse, et tema läheks Juhan Partsi valitsusse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nReformierakonna juhatuse arupidamine ei kestnud kaua ja erakonna esimees Taavi Rõivas võis ajakirjanikele teatavaks teha. Me teeme ettepaneku konsultatsioonide alustamiseks sotsiaaldemokraatidele, IRL-ile ja vabaerakonnale ja, ja meie eesmärk on võimalikult tempokalt panna kokku Eestile toimiv valitsus. Mõistame, et praegu on julgeolekuolukord selline, et Eesti vajab ikkagi tugevat ja, ja tegelikult ka võimalikult kindla baasiga valitsust ja seetõttu meie otsus või ettepanek on, on teha seda nelja partneriga. Rõivas nentis, et kindlasti on erakondadel omad prioriteedid ja huvid, kuid ta loodab, et kõik on orienteeritud ühisosa leidmiseks. Seejuures igaühega eraldi kohtuma ei hakata. Plaan on ikkagi istuda kõik ühiselt laua taha ja rääkida ikkagi ühekorraga kõik teemad järjest läbi, et, et siis on, on võimalik ikkagi näha, et mis on see ühisosa ja, ja kuidas sellega on võimalik edasi minna. Nagu juba varem välja öeldi, EKREt laua taha ei kutsuta. Me usume, et, et siiski neljast partnerist piisab ja, ja kui me vaatame nende esimeste kontaktide pinnal, et kellega on võimalik lihtsamalt leida ühisosa, kuidas Eestit edasi viia, siis me usume, et et need kolm partnerit, sotsiaaldemokraadid, IRL ja vabaerakond, et nendega on, on ikkagi ühisosa leidmine märksa lihtsam. Taustal on muidugi eile laineid löönud EKRE liikme Jaak Madissoni blogipostitus fašistliku Saksamaa teemadel. Täna ütles erakonna esimees Mart Helme. Me ei jaga tema toonaseid seisukohti ega leia neile õigustusi. Oleme Jaak Madisoniga sel teemal põhjalikult rääkinud, ta mõistab ka ise oma toonase blogipostituse kohatust ja loomulikult kahetseb seda. Jaak Madisson ise oli täna vikerraadio uudis plussi saates ja seal ta küll kahetsust ei ilmutanud. Tema kokkuvõte oli, et süüdi on kõik teised. Ma arvan, et tänapäeva Eestis isegi riigikogu liikmete hulgas on väga vähe riigimehelikust sirgeselgsust, otsejoonelisust viimase kahe päevaga, mis on tulnud toetusavaldus meile erakonnale nii isiklikult mulle on just nimelt seda väljendanud, et EKRE on alati silma paistnud otsekohesusega, mitte värisemisega. Ja ma arvan, et õppetund ongi see, et alati on meil vaenlased olemas. Mis puudutab just nimelt ka teatud kindlat parteid ja sellega tuleb harjuda, tuleb osata vastavalt tegutseda. Kõneluste juurde tagasi IRL-i eestseisus istus täna pikalt koos ja muude küsimuste hulgas otsustati Reformierakonna kutse vastu võtta. Erakonna aseesimees Jaak Aaviksoo ütles, et nad peavad seda tõsiseks pakkumiseks, kuid erakond seisab kindlasti oma valimislubaduste eest. Vabaerakond teatas oma nõusolekust juba eile. Taavi Rõivas ütles, et ilmselt alustatakse läbirääkimistega juba selle nädala lõpus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Reformierakonna juhatus määras kindlaks, kellega hakatakse pidama konsultatsioone valitsuskoalitsiooni moodustamiseks. Taustal on Madisoni eile lahvatanud blogipostitus skandaal.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nFestival toimub ühe kirjandusperekonna Jansenite aias, vältab terve päeva ja lõpeb ülikooliga. Festivalile tulevad oma kirjandusperest rääkima Kristiina Ehin ja Lii Seppel. Perekonda kuulus ju ka Andres Ehin. Enda ja isa Juhan Viidingu loomingust räägib Elo Viiding. Kohal on ka ema ja tütar Leelo Tungal ja Maarja Kangro. Kirjandusfestivali eestvedaja Merle Jantson. Aga mis puudutab näiteks seda programmi koostamist üldse, siis ma ei teinud seda sugugi mitte üksinda, sest näiteks selleks, et noorte programmi koostas d ikkagi noored, on meil meeskonnas Pärnu ütelaka humanitaargümnaasiumi rahvas ja noorte valik oli siis see, et tuleks meile festivalile Martin algus ja tuleks Reili Reinaus, üks on siis meil tuntud, eks ju, näitekirjanik ja stsenarist ja teine on meil tuntud noorte kirjanik, et see oli noorte enda valik ja kui me räägime nüüd näiteks ööülikoolist, millega päev lõpeb, siis Rein Veidemann on oma romaaniga lunastatud ja lausa seotud meil nii Janseniga kui ka Pärnuga. Et on inimesi, kelle tulek oli iseenesestmõistetav ja ütleme, kelle kutsumine ja on inimesi, kelle kutsumine oli siis valik. Ja näiteks, kui me räägime veel lastekirjanik Juhani Pütsepast, siis ma võin julgelt öelda, et see oli minu enda laste valik ja ma usun, et ka väga paljude teiste valik",
"role": "user"
},
{
"content": "Laupäeval Pärnus Koidula muuseumi aias toimuvat esimest kirjandusfestivali nimetavad korraldajad proloogiks, järgmisel aastal on kavas asi palju suuremalt ette võtta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAprillis esitati kolm korda vähem energiakulude taotlusi kui jaanuaris ja veebruaris kõigi kuude peale. Kokku on Eestis esitatud 104000 avaldust ja hüvitatud 11,6 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi. Jaanuaris taotleti energiakulude hüvitamist siis eelmise aasta lõpukuude eest, kus teisi selliseid energiakulude vähendamise meetmeid ei kehtinud, aga nüüd see jaanuarist kuni märtsini välja rakendusid ka mitmed muud meetmed, mis energiakulusid alla viisid ja mis rakendatavamaatselt. Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et Tartu linnavalitsusele on esitatud 5200 avaldust energiatoetuse saamiseks, millest 4600 on rahuldatud. Kokku jagas toetust linnavalitsus 720000 eurot. Rohkem tullakse energia toetust taotlema kuu keskpaigas siis, kui elektri ja ja teised eluasemekulude arved siis inimestele saabuvad. Mõned taotlused on jäänud rahuldamata, sest korraga esitatakse väga palju taotlusi, mida ei jõuta piisavalt kiiresti läbi vaadata. Rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi. Alati on ka võib-olla sellised taotlused, mille puhul on vaja võib-olla inimeselt küsida täiendavat informatsiooni või midagi muud täpsustada, et, et kui on taotlust puudu jäänud ja see võib ka võtta mõne aja, aga kindlasti kõik vaadatakse läbi. Ja Tartu abilinnapea Mihkel Lees On inimesi, kellel on küll õigus toetust saada, aga, aga see väljamaksete suurus on jäänud alla 10 euro ja, ja sellisel juhul siis siis inimene selle konkreetse kuu eest ju toetust ei saa, aga meie spetsialistid on soovitanud esitada siis siis inimestel taotlus mitme kuu eest korraga, et, et oleks neil võimalik siis ikkagi ette nähtud energiatoetus kätte saada. Miks inimesed, kes kuuluvad toetuse saajate hulka, pole veel taotlust esitanud? Kevade tulekuga läinud energia arved ka inimestel väiksemaks, et usutavasti kevadist sellist vähenevat taotluste hulka põhjendab see ja veebruaris jagati ju ka meedias infot, et riik kompenseerib mingisuguse osa energiakuludest otse. Eesti omanike keskliidu esimees Priidu Pärna ütles, et riigi toetusmeetmed on oma eesmärki täitnud. Talv oli ikkagi väga, väga raske ja nad jõudsid ikkagi omanikeni õigel ajal. Õnneks on nüüd kütteperiood läbi saamas, ilmad soojemaks läinud, et pigem omanikud mõtlevad, mis ja tarbijad, mis siis sügis hakkab saama? Kõik inimesed, kes soovivad järgmisel kütteperioodil oma energiaarvet madalamal hoida, peaksid Priidu Pärna sõnul vaatama kriitilise pilguga üle oma kodumasinad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Energiahüvitiste taotluste arv oli kõige suurem aasta alguses, kus inimeste energiaarved olid kõige suuremad. Kevade ja soojemate ilmade tulekuga on hakanud inimeste huvi toetuste vastu langema.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRannarootsi muuseumis oli elev päev. Äsja valminud vaipa näidati ajakirjanikele, selle tikkisid rannarootsi muuseumis koos käivate neljapäeva memmede käsitööringi liikmed. Kavandi autor oli muuseumi kuraator Jorma Friberg. Vaiba kallal algas töö 2018. aastal, kuid 2020. aastal tuli eriolukorra tõttu vahepeal pausi pidada, jätkab Rannarootsi muuseumi neljapäeva memm EnesMaslova. No meie käime koos ainult neljapäeviti praktiliselt ja no neljapäeviti tööd tegime nagu kuskil kolm tundi, võib-olla jah, ja nii selle ajaga nagu sai ta valmis tehtud. Vaibal on siia jäänud Eesti rootslaste lugu 1944. aasta suurpõgenemisest kuni 2013. aastani, mil 80 aastase pausi järel peeti Haapsalus taas Eesti -rootsi. Laulu ja tantsupidu. Vaiba le tikitud pilte kirjeldab rannarootsi muuseumi kuraator ja vaibakavandi autor Jorma Friiberg. Algab siis nii-öelda põgenemise ajaga pihta kus siis paati asuvad inimesed, naised, mehed, lapsed, ja siis püütakse nad siis mere peal kinni, saadetakse vanglasse. Ja siis on seal vanglas olemise aeg, Tallinna pommitamine. Edasi tulevad juba niisugused tööd ja tegemised, üleskasvamised, kõik see kalurite elu. Vaip läheb näitusele Stockholmis asuvas Eesti majas. Rootsist tuleb näitusele ka teine rannavaip, mille valmistasid seal elavad eesti rootslased ning mis jutustab omakorda loo sellest, milline oli 1944. aastal põgenenute ja nende järeltulijate saatus. Rootsis jätkab rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm. Sel nädalavahetusel saab Eesti majas avatud rannavaip kaks näitused, nii Eesti pool tikitud vaip kui rootsi pool tikitud vaip ja ja jääb esialgu üles Eesti majja nädalaks ja teeme edasi tööd, et järgmisel aastal saaksime vaiba üles panna Rootsis mõnes uhkes muuseumis. Silmas on meil muidugi meremuuseum.",
"role": "user"
},
{
"content": "Haapsalus Rannarootsi Muuseumis sai valmis viiemeetrine vaip, millele tikitud pildid jutustavad loo siinsete eestirootslaste saatusest pärast Teist maailmasõda. Tegemist on jätkuga 19 aasta eest valminud rannavaibale, mis jutustas eestirootslaste varasemast ajaloost.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSEB Panga analüütiku Ruta Eieri sõnul ei ole maailmas kestev finantskriis veel lõppenud ja selle mõjud reaalmajandusele avalduvad alles järgmisel aastal. Väheneb nii-öelda kättesaadava krediidi maht ja suurenevad riskid majanduses, mistõttu siis pankade intressimarginaalid on jätkuvalt väga kõrged, et majanduskriise tekivad sellest, et, et majanduses on tekkinud tasakaalustamatused ja tasakaalustamatused peavad korrigeeruma selleks, et uus tõus saaks alata tasakaalustamatust, eks, nagu alati on meil olnud jooksevkonto defitsiit, ka see peab korrigeerima ja on ka juba paranenud selle aasta esimeses kvartalis 10-le protsendile SKP-st me impordime vähem, kuna me tarbija vähem investeerimis, vähem, aga ka lihtsalt meil on vähem välismaist raha majanduse sisse voolamas, mis finantseeriks meie seda defitsiiti. Tarbimist jääb toetama see, et palgad kasvavad endiselt kiiremini kui inflatsioon. Näiteks tänavu teises kvartalis oli palgakasv 15 protsenti. Inflatsioon peaks Rutaieri sõnul alanema viiele protsendile. Tulenevalt siis sellest, et maailmas toorainehinnad võimaldavad kiiret langust ja ka sisemaist nõudluse survet enam ei ole, palgakasvu tempod aegustavad, tarbimine on kiiresti kokku kukkunud, aga mis seda inflatsiooni alanemist nagu veel kiiremini takistab, on siis kummalisel kombel valitsuse poolsed regulatiivsed, hinnad, maksumäärad, energia, hinnad, elektri hinnad ja sooja hinnad. Kas eksport suudab meid langusest välja vedada, arvestades seda, et eksport on praegu pea olematu kasvuga rutaier? Maailmamajanduse kasvuprognoosiks SEB-l on 2,6 protsenti USA-s järgmisel aastal ennustatakse majanduslangust miinus 0,3 protsenti eurotsoonis pluss kolm 0,3 protsenti riskiga allapoole. Väljavaated on nagu kesised ja ei luba nagu väga palju kasvulootust Eesti ekspordile kokkuvõttes majandusse pandav raha versus majandusest maksudena korjatav raha. Et see majanduslangus on vajalike struktuursete muudatuste elluviimiseks, et see peab suurendama ettevõtete motivatsiooni, liikuda suurema lisandväärtusega toodete poole ja majanduslanguseperioodi võtta kui väljakutset, mitte kui võimalust lasta käed rüppe ja oodata, millal asjad paremaks lähevad. Majanduslangus on Eestis tänavu 1,5 ja järgmisel aastal 2,2 protsenti. Tööstuse määr kasvab seitsme protsendini. Tootmine kahaneb. Millised on maailma finantskriisi mõjud Eestile? SEB Panga juhatuse esimees Ahti Asmann. Uutele laenudele intressimarginaalid tõusnud raha hind on tõusnud, on alandatud intressimäärasid ja see tegelikult peaks tooma baasintressi natukese allapoole tänasest tasemest ja noh, Eestis on siis peaks tähendama eelkõige eurivari langust. Positiivne kindlasti see, et rahaliste säästude suurus on Eesti Eesti leibkondadel kasvanud. Säästmist peavad oluliseks 10-st leibkonnast üheksa. Panga sõnum kõigile tarbijatele on see, et tuleb hinnata oma rahavoogude stabiilsust, elada jõukohaselt, säästa ja kindlustada. SEB Panga analüütiku Ruta Eeri sõnul ei ole maailmas kestev finantskriis veel lõppenud ja selle mõjud reaalmajandusele avalduvad alles järgmisel aastal. Väheneb nii-öelda kättesaadava krediidi maht ja suurenevad riskid majanduses, mistõttu siis pankade intressimarginaalid on jätkuvalt väga kõrged, et majanduskriise tekivad sellest, et, et majanduses on tekkinud tasakaalustamatused ja need tasakaalustamatused peavad korrigeeruma selleks, et uus tõus saaks alata tasakaalustamatuses, nagu alati, on meil olnud jooksevkonto defitsiit, ka see peab korrigeeruma ja on ka juba paranenud selle aasta esimeses kvartalis 10-le protsendile SKP-st me impordime vähem, kuna me tarbime vähem, investeerime vähem, aga ka lihtsalt meil on vähem välismaist raha majanduse sisse voolamas, mis finantseeriks meie seda defitsiiti. Tarbimist jääb toetama see, et palgad kasvavad endiselt kiiremini kui inflatsioon. Näiteks tänavu teises kvartalis oli palgakasv 15 protsenti. Inflatsioon peaks Ruteieri sõnul alanema viiele protsendile. Tulenevalt siis sellest, et maailmas tooraine hinnad võimaldavad sellist kiiret langust ja ka sisemaist nõudluse survet enam ei ole, palgakasvu tempod aegustavad, tarbimine kiiresti kokku kukkunud, aga mis seda inflatsiooni alanemist nagu veel kiiremini takistab, on siis kummalise kombel valitsuse poolsed regulatiivsed, hinnad, maksumäärad, energia, hinnad, elektri hinnad ja sooja hinnad. Kas eksport suudab meid langusest välja vedada, arvestades seda, et eksport on praegu peaolematu kasvuga, Ruteier? Maailmamajanduse kasvuprognoosiks SEB-l on 2,6 protsenti USA-s, järgmisel aastal ennustatakse majanduslangust miinus 0,3 protsenti eurotsoonis pluss kolm 0,3 protsenti riskiga allapoole. Väljavaated on nagu kesised ja ei luba nagu väga palju kasvulootust Eesti ekspordile kokkuvõttes majanduse pandav raha versus majandusest maksudena korjatav raha, et, et see majanduslanguse on vajalike struktuursete muudatuste elluviimiseks, et see peab suurendama ettevõtete motivatsiooni liikuda suurema lisandväärtusega toodete poole ja majanduslanguse perioodi võtta kui väljakutset, mitte kui võimalust lasta käed rüppe ja oodata, millal asjad paremaks lähevad. Majanduslangus on Eestis tänavu 1,5 ja järgmisel aastal 2,2 protsenti. Tööstuse määr kasvab seitsme protsendini. Tootmine kahaneb. Millised on maailma finantskriisi mõjud Eestile? SEB Panga juhatuse esimees Ahti Asmann. Uutele laenudele intressimarginaalid tõusnud raha hind on tõusnud, on alandatud intressimäärasid ja see tegelikult peaks tooma baasintressi natukese allapoole tänasest tasemest ja Eestis on siis peaks see tähendama eelkõige euribori langust. Positiivne on kindlasti see, et rahaliste säästude suurus on Eesti Eesti Eesleid kasvanud. Säästmist peavad oluliseks 10-st leibkonnast üheksa. Panga sõnum kõigile tarbijatele on see, et tuleb hinnata oma rahavoogude stabiilsust, elada jõukohaselt, säästa ja kindlustada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ka 2010 tuleb keeruline, kuid majandus hakkab tasapisi kasvama.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigikogu valimistel sai kõige rohkem hääli Reformierakond, mille kandidaatide poolt hääletas 28,6 protsenti valijatest. Selle tulemusega saab senine peaministripartei uues riigikogus 33 saadiku kohta, mida on kahe võrra rohkem kui seni. Keskerakond saab 26, IRL 23 ja sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 parlamendi kohta. Kõige enam parandasid valimistulemust sotsid, kellel on tulevases riigikogus üheksa esindajat rohkem kui eelmiste valimiste järel. IRL sai neli kohta rohkem, Keskerakond aga kolm kohta Ta vähem. Reformierakond võitis valimised kaheksas ringkonnas, Keskerakond oli võidukas kahes Tallinna ringkonnas ning Ida-Virumaal Järva ja Viljandimaal võidutsesid sotsid. Kõigi riigikogu uude koosseisu pääsenud parteide juhid kinnitasid, et on valimistulemustega rahul. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar avaldas heameelt, et erakond suutis ka seekord saavutada valimistel teise koha. Mul on hea meel, et me hoidsime oma positsiooni. Olgu pealegi, et ebavõrdses võitluses ja vaatamata jõhkrale rünnakule. Kui veel paar nädalat tagasi Rein Toomla rääkis sellest, et reform võib saada pooled hääled, pooled kohad, siis nii ei juhtunud õnneks ja ma arvan, et keskil on ka selle juures oma rolli. Meie jaoks oli tähtis muidugi võit Tallinnas, kui me eelmisel korral saime 52000 häält, siis nüüd 61000. Meile ennustati küll hävingut, aga me näitasime, et Keskerakond on nagu kass, kes alati maandub käppadele. Reformierakonna esimees Andrus Ansip kinnitas, et koalitsioonipartnerina eelistab ta eelkõige Isamaa ja Res Publica liitu kuid kõnelused ei tule kindlasti lihtsad. No kõik on võimalik, kindlasti need koalitsiooniläbirääkimised ei saa tulema kerged, aga minu esimene eelistus on sama koalitsiooniga, sest see koalitsioon on oma töövõimet tõestanud. Me oleme rasketest aegadest läbi tulnud ja ma eelistaksin partnereid mitte vahetada, kuid ma ei loo endale illusioone. Koalitsiooni läbirääkimised ei saa kindlasti olema kerged. Ka IRL-i esimees Mart Laar arvab, et võimalikud läbirääkimised Reformierakonna ga uue valitsus liidu moodustamiseks tulevad pingelised. Ma arvan, et nad ei kujune noh, nagu kurjalt pingeliseks, et minnakse omavahel millegipärast väga tülli, kuid kindlasti kujunevad nad väga tõsisteks, sellepärast et ma usun, et mõlemad pooled, kui sellised läbirääkimised peaksid tulema, aga praegusel hetkel me teoretiseerime selle üle, siis kindlasti ikkagi pööratakse väga palju tähelepanu sellele, mis siis reaalselt tuleb ehk see, milles kokku me ei ehitaks endale õhulosse, vaid teeksime reaalse kava järgmiseks neljaks aastaks, mida me suudaksime ka tõesti täita ja täita niimoodi, et me Eestile selleks liiga suuri koormusi peale ei pane. Senised valitsuspartnerid Reformierakond ja IRL saavad uues riigikogus kahe peale kokku 56 saadikukohta, mis võimaldab neil moodustada enamusvalitsuse. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor leiab, et opositsiooni jäämine ei ole ühelegi erakonnale hea. Erakond ikka peaks ikka võimule minema, et meil näiteks eelmise riigikogu ajal populaarsus oli kõige tugevam, kui taplused selles Reformierakonna, IRL-i ja koalitsioonis olid kõige ägedamad, siis muuseas meie populaarsus oli kõige tugevam. Eesti valija hindab seda, et ollakse võimul ja, ja näiteks ka Reformierakonna edu täna on paljuski seotud sellega, et tegemist on peaministripartei. Riigikogu uude koosseisu ei pääsenud ükski üksikkandidaat ja välja jäid ka senised parlamendiparteid rahvaliit ning rohelised. Rahvaliidu esimees Andrus Plokk ei tahtnud veel öelda, kuidas rahvaliit edasi läheb. Selle otsuse teeb volikogu, kuidas me edasi läheme, peale seda, eks ole, volikogu teeb oma ettepanekud Meie kõrgemale organile kongressile ja kongress võtab vastu otsuse, kuidas edasi minna ja ma ei hakkaks siin täna spekuleerima, kuidas me seda teeme. Loomulikult ees on presidendivalimised ja kui presidenti ei suudeta riigikogus valida, siis rahvaliidul on kohtadel jõudu päris palju omavalitsusjuhtide näol, nii et me kindlasti lööme presidendivalimisel juba päris tugevalt kaasa. Postimees kirjutab, et Eestimaa roheliste esimese eestkõneleja Aleksei Lotmani sõnul astub erakonna juhatus pärast üldkogu kokkukutsumist tagasi. Küsimusele, mis võis rohelistele saatuslikuks saada, ei osanud Lotman vastata. Tema erakonnakaaslase Marek Strandbergi hinnangul sai rohelistele saatuslikuks rahapuudus. Tallinna Ülikooli lektor Mari-Liis Jakobson arvab aga, et rohelistele sai saatuslikuks kaks asjaolu. Iga poliitilise jõu ka, isegi iga riigi puhul me saame ju mõõta nende tegevust, ütleme, kahesel skaalal üks on nende otsuste võibolla selline efektiivsus, kuivõrd tulemusele või eesmärgile orienteeritud nad on, aga teine asi on demokraatia, mida me ei tohiks ära unustada. Ja nagu näitas ka siis kampaania kulge, selle kulu käigus ilmsiks tulnud info siis natukene pakuti üle efektiivsuse ga, kannatama hakkas demokraatia ja see võis ka kahandada inimeste usaldust selle erakonna suhtes. Kokku läks üksikkandidaatidele või parteidele, mis parlamenti ei pääsenud. Üle 59000 hääle. Roheliste nimekirjas kandideerinud Kaarel Tarand ütles kanal kahe valimisstuudios, et see võiks anda alust valimisseaduse muutmiseks. See on väga tugev signaal siiski selleks, et muuta valimisreegleid valimisseadus sellepärast et esindamata jäävate häälte hulk võrreldes eelmise valimisega oluliselt suureneb ja see tähendab, et mingisugune viga on süsteemis. Kui me püüdleme selle poole, et võimalikult iga antud hääl oleks ka parlamendis esindatud, ent nüüd me liigume sellest ideaalist kaugemale praegu praktikaga see on küsimus, mis vähemasti väärib kindlasti avalikku arutamist, et kõik kodanike antud hääled saaksid esinduse parlamendis võimalikult hästi. Kas aga senise võimuliidu jätkamine võiks tähendada paigalseisu või stagnatsiooni? Mari-Liis Jakobson. Stagnatsioon on võib-olla see, kui poliitika elust võõrdub või ta vastupidi, hakkab inimeste elu üldiselt piirama. Ma väga loodan, tahaks loota, et selle valimiste vahelise tsükli jooksul seda ette ei tule. On meil ju mitmeid reforme ja mitmeid valdkondi, mis vajaksid tähelepanu, nagu ütleme, haldusreform, millest on väga pikalt juttu olnud, aga ka sotsiaalvaldkonna reformid ja ka haridusreformid. Kui nendes valdkondades midagi juhtuma ei hakka nüüd järgneva nelja aasta jooksul siis me võib-olla räägime tõesti stagnatsioonist. Individuaalselt sai riigikogu valimistel kõige rohkem hääli Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kelle poolt hääletas üle 23000 inimese. Suurem osa häältest sai Savisaar Lasnamäe elanikelt. Harju ja Raplamaal kandideerinud Reformierakonna juht Andrus Ansip sai rohkem kui 18200 häält. Häälte arvult kolmanda tulemuse saavutas Ansipi erakonnakaaslane Urmas Paet, kellele andis hääle ligi 10800 Nõmme ja Mustamäe elanik. Isiku mandaadi said veel IRL-i esimees Mart Laar ja tema parteikaaslane Juhan Parts, Reformierakondlased Keit Pentus, Urmas Kruuse, Kaja Kallas, Taavi Rõivas ja Igor Gräzin, Keskerakondlased Mihhail Stalnuhhin, Jüri Ratas ja Deniss Boroditš ning sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser, keda peab Mari-Liis Jakobson valimiste võitjaks? Reformierakond on nagu need juhtpoliitikudki ju, head maratonimehed. Tõenäoliselt nad veel võitnud ei ole, et nende jooks läheb selles mõttes edasi. Edgar Savisaar ei saa ka, võib olla võitjana nüüd välja tuua. Ma olen nõus Mart Laari eile välja käidud hinnanguga, et tema hääled tulid paljus seoses selle nii-öelda idarahaskandaali ga. Eks sellega, et ta muutus noh, suure hulga venelaste seas märtriks, aga see ei tähenda nüüd talle väga suurt poliitilist kapitali. Meie maastikku. Üldkontekstis on kindlasti nende valimiste võitjad, tegelikult sotsid. Tegemist on siiski esialgsete valimistulemustega, märkis televisioonis vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Kell 12 täna hakkavad kõik maakonnakomisjonid, ehk siis teised komisjonid lugema neid hääli üle ja need on siis lõplikud hääletustulemused. Peale seda on võimalus seda ka vaidlustada, selleks on kolm päeva aega ja kui kolm päeva möödas kaebusi ei ole, siis saab vabariigi valimiskomisjon juba nii hääletustulemused kui ka valimistulemused välja kuulutada. Loomulikult ma pean siinkohal täna ma kõiki jaoskonnakomisjoni töötajaid, kes tegid väga tublit tööd ja praktiliselt kell 11 õhtul oli meil ju lõpptulemus teada. Aga samas see, kuidas jaoskonnades andmed meile tulid, oli kõik tore ja see toimis plaanipäraselt. Aga see, kuidas avalikkusele veebilehel kuvati, see ei toiminud, me pidime võtma kasutusele juba silkuse neljanda varuplaani ja hakkama Facebooki tittrisse neid andmeid üles panema senikaua, kuni siis pooleteist tunni pärast ka meie koostööpartner jõudis sinnamaani, et need hakkasid jälle ka veebis need andmed paistma. See, et meil üle valimiste nii-öelda nii lihtsas asjas kui veebiväljundi kuvamises on probleem, see ei ole normaalne. Tarkvarafirma helmes teatas, et valimiste infosüsteem ja serverid töötasid ette nähtud viisil ning valimistulemustes ja andmete õigsuses ei ole mingit põhjust kahelda. Helmese kvaliteedijuht Meelis Lang selgitas, et ainus võimalus tekkinud olukorda ära hoida oleks olnud andmebaasi eeltäitmine samamahulise valimisinfoga, mis valimiste tipphetkel. See ei ole aga normaalne, sest süsteemi käivitamisel ei tohi olla andmebaasis sellises mahus pseudoandmeid. Valimiste infosüsteemi testimine vastas ärikriitilise infosüsteemi testimisvajadusele, ütles tarkvarafirma kvaliteedijuht.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimusid Riigikogu valimised. Parlamenti pääses 4 erakonda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMarko Mihkelson eelmistest sellistest kohtumistest on tükk aega möödas. Miks nii? Ja kas nendest kohtumistest nüüd oli kasu? Need kohtumised olid üldse esimesed pärast mitmeid-mitmeid aastaid, viimati üldse vene parlamendi väliskomisjoni esimeestega, me suhtlesime kuskil kaheksa, üheksa aastat tagasi arusaadavalt üks põhiliseks teemaks ja põhjuseks, miks need suhted on olnud sellised venitatud ja, ja ebaregulaarsed on seotud Venemaa agressiivse välispoliitikaga ennekõike Ukraina suunal ja see oli ka üks teema, millest me täna rääkisime nii Leonid lutskiga kui eile Grigori Garasiniga. Et siin on ikkagi ka meie seisukohad väga, väga kaugelt teineteisele, aga see muidugi praegusel ajahetkel on äärmiselt oluline. Kuna julgeoleku olukord on keeruline ja tunnetada nagu ka otsekontakti läbi seda, kuidas nemad käsitlevad praegust situatsiooni, siis siis need kohtumised olid kindlasti vajalikud. Kahepoolsete suhete kontekstis avaldasid nii korasi kui lutski valmisolekut suhtlust taastada. Noh, ma ei looks väga kõrgeid ootusi siin ja see sõltub väga palju sellest, kuidas julgeolekuolukord edasi areneb. Aga valmisolek rääkida kahepoolsetes, suhetes, eksisteerivatest küsimustest, ka lahendamata küsimustest on nii lutski kui Karasinil olemas. Kas oli juttu ka sellest, millal järgmine kontakt võiks olla? Me leppisime täna tuuma, väliskomisjoni esimees lutskiga kokku, et töötame selle nimel, et kahe riigi väliskomisjonid võiksid korraldada videokohtumise veel eeloleva kevade jooksul, et rääkida sellest, mis, mis on kahepoolsetes suhetes praegu üleval ja kuidas, kuidas me siit sellest punktist edasi võiksime liikuda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson kohtus Moskvas täna hommikul Riigiduuma väliskomisjoni juhi Leonid Slutskiga ning eile õhtul Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKoondamine puudutab peamiselt kaitseväe tegevväelasi, teenistujaid ja riigiametnikke, kaovad ka kaitseatašeede kohad Tbilisis ja Varssavis. Seetõttu leiab Isamaa eestseisus, et kaitseminister väärib umbusaldamist, kuna on avalikkusele valetanud ning kärped tulenevad Eesti riigi julgeoleku ja kaitsevõime arvelt. Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar ütleb, et nende poole pole umbusaldamise asjus veel pöördutud. Eks kui isamaa teeb mingi konkreetse ettepaneku, eks me siis vastavalt sellele, mida nad ette panevad, siis saame arutada. Mis puudutab valitsuse poolt välja pandud kärpeid, siis siin on ju terve rida küsitavusi, et kaitsekulud ei ole sugugi ja ainuke koht, samamoodi on vikatiga mindud niitma ju kõikide teiste valdkondade kulusid rääkides mingisugusest kasvanud riigiaparaadist. Aga kui me vaatame, mida lõigatakse näiteks nagu laste huvitegevust, siis mis on selle riigiaparaadiga pistmist? Isamaaeilne avaldus on küll meedias tehtud, aga ühtegi plaani, kuidas seda teostada, ei ole me veel kuulnud. Ka EKRE esimees Martin Helme leiab, et niiviisi ajakirjanduse vahendusel umbusaldamisega ühineda pole alust. Muidugi ootaks siiamaani vastust neilt me ju paar nädalat tagasi juba tegime Isamaale ettepaneku ikkagi peaministri umbusaldada, sest meie suhtumine on selline, et küsimus ei ole mitte mitte Kalle Laanetis, vaid küsimus on valitsuse poliitikas ja valitsuse poliitika eest vastutav peaminister. Neid kärpeülesandeid anti kõikidele ministritele ja siin võtta ükshaaval neid ministrid ette võib ju ka, aga ma arvan, et tegelikult meie põhiline nurin või ütleme, meie erakonna poolt rääkides on ikkagi üldine valitsuse poliitika, millega ei saa nõus olla ja see tähendab, et tegelikult tuleks ikkagi umbusaldusa peaministrit. Et see on endiselt õhus, teie poolt. Meie sooviksime seda teha jah, aga ei ole isamaalt saanud mingit selget vastust selle kohta ja, ja noh, ma arvan, et nad tegelikult vist ise ka seda väga tõsiselt ei võta, kui nad ei ole rääkinud ei meiega ega sotside a eelnevalt sel teemal üldse. Ja, ja noh, mulle tundub, et see on neil rohkem nagu selline meediaoperatsioon ja eks me saame ju aru ka seda, et kui opositsioon teeb umbusalduse, siis kui just parasjagu ei lagune koalitsioon sisemiste vastuolude tõttu, siis need umbusaldused ju läbi ei lähe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseminister Kalle Laanet avalikustas eile, et tulenevalt riigi kärpekavast väheneb kaitseministeerumi valitsemisala töötajate arv ligi 270 inimese võrra. Isamaa Eestseisus leidis seepeale, et kaitseminister väärib umbusaldamist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKus mujal esitada Arvo Pärdi muusikat kui mitte imposantses püha südame basiilikas Brüsseli Gukelbergi linnaosas. Täna õhtul avaneb see unikaalne võimalus flaami raadiokooril ja Brüsseli filharmoonia orkestri dirigent Kristjan Järvi juhtimisel. Esitamisele tulevad kolm lugu, millest ühte peab Järvi tõeliseks väljakutseks. Ma rääkisin just täna Arvoga ja ma ütlesin, et ma astusin oma mugavast tsoonist välja. Sest et see Como serva on tegelikult üks kõige keerukamaid teoseid minu jaoks, Arvo Pärdi repertuaarist ma olen, me oleme koos palju salvestanud ja, ja teinud, aga ma ei ole selle teoseni jõudnud, tähendab Adamil lament ja taba olen juhatanud ja ma ma tean, millega ma tegelen, aga see on esimest korda selle teosega ja tegelikult see on üks kõige fantastilisemaid suurteoseid, mis Arvo omab ja ta ütles. No juhata kontsert ära, siis räägime. Järvi sõnul on Pärdi looming taevamuusika ning püha südame basiilika on selleks otse kui loodud. Üllatavalt hea on see see atmosfäär siin ja muidugi see akustika on ikka vägeva kajaga, aga ma arvan, et see muusika ongi taoline, mis vajab niisugust väga hõljuvat ja mitte niimoodi maa peal olekut. Pärdi muusika on, on tegelikult taevamuusika, ta on helguse muusik. Minu meelest see sobib fantastiliselt. Ja muidugi see Baselika siin on üks suur see katedraal, see on tähendus ka ja ma arvan, et Pärdi muusikas see on nagu loodud. Brüsseli filharmoonia orkestri esindaja Judit van Eekhauti sõnul ootavad muusikud kontserti väga, sest pärdi muusika on väga eriline ja ilus. Nad tõesti tõesti armastavad tema muusika esitamist, tegelikult ei ole see esimene kord, sest tema loomingut mängib orkester regulaarselt. Loomulikult laulab ka koor, tema muusikat palju. Samas on nende jaoks siiski esimene kord, kui neid dirigeerib Kristjan Järvi. Nad väga armastavad seda muusikat, sest see on väga eriline ja see on väga ilus, ütles Van Egaut. Kuivõrd koroonareeglid Brüsselis ei luba suurte rahvahulkade kogunemist, kantakse kontserti üle internetis. Selleks on võimalik Brüsseli filharmoonia orkestri veebilehe kaudu. Kaudu soetada vaatamisõigus täna õhtul Eesti aja järgi kell üheksa algavaks kontserdiks. See on ka järel vaadata järgneva seitsme päeva jooksul. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna õhtul esitatakse Brüsseli Püha Südame basiilikas Arvo Pärdi muusikat. Orkester ja koor dirigent Kristjan Järvi juhatusel esinevad maailma ühe suurimas Rooma-Katoliku kirikus, mis pandeemia tõttu inimtühi on.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRegula soetamine on TS laevade varuplaan tagada parvlaevaliiklus Eesti suursaarte ja mandri vahel. Kui tellitud neli uut laeva õigeks ajaks ei valmi või kui tulevikus on vaja remondis olevat laeva asendada, selgitab TS laevade juhatuse esimees Kaido Padar. Regula ostmisel said määravaks asjaolud, et parvlaev on tehniliselt korras paraja mahutavusega ja jääklassiga. Me kaardistasime ära kõik ettevõtted, mis, kes vähegi parvlaeva omavad, kuni Vahemereni välja käisime, vaatasime üle päris palju laevu, nii mõnelgi neist olid head ja vead küll, et kuid siis lõpuks sai ikkagi jah, tehniline seisukoht, plussid sai määravaks, et miks sust regula välised 1971. aastal ehitatud Regula on hetkel tegevsõidus, parvlaev, suuri remonttöid ei vaja ja võib esimesest oktoobrist liinile jääda. Kui 1997. aastal oli regula maksumus alla kahe miljoni euro ringis, siis parvlaeva praegune võimalik hind jäi vahemikku neli kuni kuus miljonit eurot. 20 aastaga on regula hind lausa kahekordistunud. Endine majandusminister Juhan Parts kritiseeris Regula ostu ning ütles ERR-i portaalile, et peab seda piinlikuks ja absurdseks vanaraua soetamiseks. Praegune majandus ja taristuminister Kristen Michal leiab, et varulaevana on vana laeva soetamine igati loogilisem ja taskukohasem kui uue laeva ost. Väga raske on öelda, et laevade hinnad tegelikult ikkagi kujunevad turul ja ma eeldan, et Tallinna sadam, kes sellega tegeleb, et ministeerium ei osta ega müü laevu, et Tallinna sadam tegelikult ja Tallinna Sadama tütarettevõte, siis võtavad nende laevade hinnad ja hindavad, mis see laev turul võiks maksta, selle järgi siis ostavad seda. Et noh, ma tõesti ei oska öelda, et kas see laeva hind on ühele poole või teisele poole, ma eeldan, et nad on teinud turuhinnangu ja võtnud erinevaid pakkumisi. Ehitatava nelja uue laeva tulek on Kaido Padari sõnul endiselt kriitilises seisus. Kui Tallinna sadam oma lepingukohustusi riigi ees ei täida, võivad järgneda leppetrahvid, lisas Michal. Leppetrahvidega on niimoodi, et riigi ja Tallinna sadama vahel sõlmitud lepingute järgi on umbes summaarselt võimalik kokku. Kui Tallinna sadam ei täida oma kohustusi, leppetrahvid ulatuvad miljonitesse kogusumma ana umbkaudu kuni viie miljoni ni. Ja näiteks kui tuua näide nüüd reisidega, siis tänase lepingu alusel, mis on sõlmitud 2006. aastal tollase majandusministri Savisaare poolt siis selle lepingu alusel saab alles korduvate rikkumiste tuvastamise puhul reiside toimumise või ärajäämise puhul küsida 6400 eurot trahvi. Siis tulevikus saab iga ärajäänud reisija eest küsida 25000 eurot trahvi, nii et tegelikult uued lepingud riigi poolt on märksa karmimad kui praegused.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Sadama tütarfirma TS Laevad sõlmis lepingu Saaremaa Laevakompaniiga parvlaeva Regula ostuks. Laeva ostmine on osa TS Laevade varuplaanist, et tagada parvlaevaliiklus Eesti suursaarte ja mandri vahel alates 1. oktoobrist. Laev vahetab omanikku 1. oktoobril, kuid Regula tehnilise käitamisega jätkab Saaremaa Laevakompanii.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeekord tunnustati elupäästja medaliga kahtekümmet kuut inimest, kelle hulgas oli ka neli eraisikut. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütleb, et kõik päästjad on saanud professionaalse ettevalmistuse, aga inimelu päästmisel võib olukord nõuda erilist käitumist. On sündmusi, kus tõesti on ka seda julgust vaja, et, et minnagi nendesse rasketesse situatsioonidesse kõrgustesse ja nii edasi, et üks asi on ikkagi olla selles treeningsituatsioonis, mis on tegelikult ju turvatud ja, ja selge, teine on ikkagi see, kus on ohtusi, varjatud ohtusi täis pime, halb ilm, kõik muud asjaolud, et see on ikkagi väga julge samm, et seda barjääri ületada, sellest küll treenitakse, aga, aga reaalsus on ikkagi teine. Paranenud varustus on siiski muutnud päästjate töö lihtsamaks. Kindlasti termokaamerad, mis võimaldavad siis suitsuses ja pimedas keskkonnas näha kannatanud võimalus näha ruumi enda ümber. Sisuliselt vanasti läksid päästjad sisse nii-öelda nagu pimesi. Nagu pime inimene saab ruumis kõndida, praegu võib liikuda. Nüüd on antud päästjatele silmad ja ta saab näha selles pimedas suitsu täis ruumis. Kõige enam medaleid antakse nagu ikka välja päästjatele, kes on toonud inimesi välja põlevatest majadest. Tavapäraselt on otsustavus ja julge tegutsemine päästnud ka mitu inimest uppumast. Aga on ka muid juhtumeid, näiteks see, kui jõhvi päästekomando töötajad päästsid Ontika pae kaldal alla kukkunud naise kusjuures oluline roll oli siin häirekeskuse idakeskuse. Valvevahetuse juhil Tiina Johkemil. Laseme tal endal rääkida. Kaheksanda juuni öösel südaöösel tuli sisse kõne, kus naisterahvas väga vaeva ise häälega andis teada, et on kukkunud Toila otika poole kõndides paekaldast alla ja, ja ta ei osanud seletada täpselt, kus ta on, ta suutis öelda, kust, kuhu ta oli teel ja kuidas ta sinna kukkub, kus ta kurtis valusid, ta kurtis, et tal on külm. Esimese asjana saatsime välja kohe nii kiirabi kui päästjad orienteeruva selle umbkaudse aadressi peal asukoha peale. Hakkasingi küsima, et kus ta kõndis, kaua ta umbes kõndis siis, et mis asendis ta on, et kuhu ta pilk on, et mida ta näeb endast ees endast vasakul, paremal ja kuna päästjad juba sõitsid, siis meil oli koostöös operatiivkorrapidajaga selline mõte, et operatiivkorrapidaja paneb oma autol sireeni tööle ja mina samal ajal olles ühenduses kannatanuga, kuulan ise ja palun ka temal kuulata, et kus ta seda heli kuuleb, kas tema enda kohalt vasakult paremalt, kas kaugeneb, läheneb. Ja kannatanu leiti üles. See lause, et, et hakkame ülesse tooma, et see oli jah niisugune, et kõik tehtud, et minu töö on tehtud. Ja tema sõnad, mis olid, et niisugune vaevaliselt tuli, et aitäh, aitäh teile, et see oli noh see oli see kirsturdil, et see oli täielik tänu, et see on parim asi, mis päästekorraldaja töös üldse saab olla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Lillepaviljonis said 26 inimest elupäästja medalid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTehke tööd, teil on palju-palju asju teha ja ma usun, et kõik, kes elavad Eestis, ootavad teid, et te teete palju tööd. Sest et kuigi Eestil läheb palju paremini, nüüd ikka veel väga palju teha. Ma usun, et kõik ootavad ja loodavad, et Te teete oma tööd tugeva meeskonna vaimuga. Need valitsused mitte ainult Eestis, aga kõikjal, kus on parlamentaarne demokraatia, need valitsus on edukad, kus inimesed töötavad meeskonnana. Ma olen täiesti veendunud, et te teete seda tundes väga palju teid siin ja kaua aega, et Te teete meeskonnatööd ja see on eriti oluline just nüüd, kus me oleme Euroopa liidus ja seal on eriti vaja. Et Eesti valitsusel oleks üks või tema sõnum, oleks ühe ja olles veendunud, et te teete head tööd teete koostööd ja teete palju tööd. Siis ma soovin teile õnne ja mõelge ka ettepanekutele, mis tulevad väljaspoolt või nii-öelda edukad on ka need valitsused, kes saavad aru, et isegi opositsiooni võib kohati olla hea idee. Võtke omaks ja samuti ideed, mis tulevad kodanikuühiskonnast ideed, mis tulevad meie haritlaskonnast. Et see minu meelest ja surmane valitsus, kes loodetavasti kestab neli aastat, teeb Eesti suuremaks, teeb Eesti paremaks kõigile inimestele, kes Eestis elavad, sest te olete nende valitsus.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Toomas Hendrik Ilves uuele valitsusele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nLinnaelanike pilaplakatite saatel viieliikmelise abimeeskonna saanud Toomas Nael tõdes, et valik ei olnud väga suur, kuid pikalt arutati, kes millisele kohale sobib. Panganduse taustaga linnapea eriti ei karda, et ta jääb suurte juhtimiskogemustega abilinnapeade varju. Toomas Nael. Eks see selline, kuidas ma ütlen, oht on, risk on, kindlasti, arvan, et ei jää. Ma arvan, et ma oskan öelda, ei ma olen seda õppinud. Mul on seda olnud, olen pidanud seda tegema korduvalt ja elus ja väga tõsiste inimestega tõsiste ärimeestega vestluses. Nii et selline varjujäämine. No võibolla esialgu võibolla ongi hea, kui mul on sellised tugevad linnajuhid varasema kogemusega kõrval, ma jälgin, kuidas nad oleks seda teinud ise. Eks ma õpin, see ei tähenda, et ma kordan nende samme, et nemad oleks teinud nii ja mina ka samamoodi ei, mitte. Opositsioon polnud rahul, et linnavalitsust suurendati kahe inimese võrra võrreldes sellega, mida plaanis enne esimest volikogu istungit lagunenud Keskerakonna vaba koalitsioon, räägib Kohtla-Järve opositsiooniliider, sotsiaaldemokraat Eduard Odinets. Me arvame, et see on täiesti piisav Kohtla-Järve jaoks, me oleme näinud seda aastate jooksul, kuidas on võimalik seda tööd teha. Me ei arva, et meil peaks olema eraldi finantsabilinnapea. Et seda tööd saaks teha spetsialistid ja selles mõttes kolmest piisaks täiesti, me hoiaksime hästi palju raha kokku ja see linnavalitsus oleks palju efektiivsem oma tegevuses. Palju kaks lisa abilinnapea kohta oskate enam-vähem suurusjärgu öelda, linnale lisakoormus tekitab. Üle 120000 mis on meie linna jaoks päris suur summa ja nagu linnapea täna ütles, et raha linnal ei ole, et olekski seegi hea, et kui me saaksime eelarvesse tagasi Opositsioon juhtis tähelepanu sellelegi, et abilinnapea Ljudmilla Jantšenko oli linna finantsjuht ajal, kui tollane Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov majandas linna nii, et sai selle eest kriminaalkaristuse. Seejärel valiti Jantšenko 2016. aastal Eesti suuruselt viienda linna juhiks, Keskerakonna abiga linnapeaks saanud parteitu Toomas Nael ei karda, et teda võib tabada Solovjovi saatuse olukorras, kus Ljudmilla Jantšenko vastutab taas linna rahanduse eest. No ajad on muutunud, teate, ma ei oska ütelda, miks on võib-olla minu sisemine tunne, et selle kordamiseks eelduseid enam ei ole. Keskerakonnal on Kohtla-Järve 25 liikmelises linnavolikogus 12 kohta. Keskerakonda toetavad Reformierakond ja valimisliit progress, kes taganesid koalitsioonileppest, mille nad sõlmisid sotsiaaldemokraatide ja valimisliiduga restart Kohtla-Järve Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kohtla-Järvel on Keskerakonna võimuvangerduste tulemusena linnapeaks saanud linna endine majandusnõunik Toomas Nael, kelle alluvuses hakkavad abilinnapeana töötama nii ekslinnapea Ljudmila Jantšenko kui ka kuni valimisteni volikogu juhtinud Riina Ivanova. Kui opositsiooni arvates võib see hakata linna juhtimist segama, siis värske linnapea sõnul ei ole hullu, kui ta alguses kogenumatelt ametit õpib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\n2018. aastal andis kirjastusstuudium välja järjekordse õpiku sarja Aila v Inglis. Muuhulgas peavad üheksandikud õpikuabiga selgeks saama riikide nimed. Kui töö on lihtne, vaata kaarti, nimeta riigi nimi ja räägi sellest riigist nii palju, kui suudad. Kirjastuse direktor Aavo Kennik ütleb, et ülesandeks sobilik kaart leiti vabavarana internetist. Tõenäoliselt ei osatud sellele tõesti niisugust poliitilist tähelepanu pöörata, et kas see on õige või vale. Õpikud rändasid enam kui 200-sse Eesti kooli Kihnust Narvani ja Tallinnast Värskani. Nende abil õpib inglise keelt rohkem kui 5000 õpilast. Kahe õppeaasta jooksul ei märganud keegi, et too sama poole lehekülje suurune kaart on poliitiliselt väga vale. Kuni läinud kolmapäeval pöördus kirjastuse ning haridus ja teadusministeeriumi poole Eesti ukrainlaste kongress. Kirjas teatati, et Eesti koolide õpilastele edastatakse väärinformatsiooni Ukraina kohta ja ignoreeritakse Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust. Kuus aastat tagasi okupeeritud Krimm on kaardi peal kujutatud mitte Ukraina, vaid Venemaa osana. Haridus ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Liina põld ütleb, et kirjastus peab vea parandama. Õpik peab vastama riiklikule õppekavale, kui ka peab vastama siis üldosa õpipädevuse saavutamisele ja sealhulgas siis ka kõik, mis puudutab väärtusi ja ka riigis aktsepteeritud poliitilist seisukohta naaberriikide või siis üldse kogu käsitluse kohta. Mis puudutab siis meie väärtussüsteemi Liina põld rõhutab, et Krimm on Ukraina osa. Aavo Kennik on täpselt sama meelt ja lubab, et õpikud tehakse korda. Selle me peame garanteerima nii-öelda, maksku see meile siis mis maksab. Kui palju vea parandamine maksab, sõltub sellest, kuidas parandus tehakse. Kõige kallim oleks kõik 5000 õpikut välja vahetada. Selleks kuluks Kenniku sõnul viiekohaline summa. Ma ise olen küll veendunud, et see oleks nagu väga ebaproportsionaalne reageerimine sellele Kõige tõenäolisem on, et kole kaart kleebitakse uue ja korrektse kaardiga üle. Nüüd päevapealt kirjastus seda teha ei saa, sest õpikud on koolides ja õpilastel käes. Aga Kennik kinnitab, et enne uut kooliaastat on töö tehtud. Liina põld ütleb, et haridus ja teadusministeerium on kirjastustel varemgi käskinud õpikuid tagasi kutsuda sest faktivigu meie õpikutes olla ei tohi. Vead lipsavad õpikutesse vaatamata üsna tihedale sõelale. Kirjastustel on kohustus vastavalt sellele samale õppekirjanduse määrusele siis oma välja antud tellida kaks retsensiooni on ära toodud nõuded retsensentidele, üks neist peab olema siis vastava aineühenduse õpetaja vähemalt viieaastase töö staažiga ja teine peab olema siis akadeemilise tausta ja teaduskraadiga valdkonna ekspert.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kirjastus Studium peab enam kui viies tuhandes õpikus ära parandama kaks aastat tagasi internetist leitud maakaardi. Populaarses inglise keele õpikus on Krimm märgitud Venemaa osana.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nAntud situatsioonis on selge ebaõnnestumine, poliitikas osalemine on ikka võimu teostamine, loomulikult kui sa ei saa võimu teostada, siis sa ei saa poliitikat teostada, aga küsimus on selles, missugune pikas perspektiivis on tulemus. Tagasiastumine on selline nagu radikaalne meede juhul, kui keegi on mingi eksimuse teinud oma ametipositsioonist tulenevalt samas kogu piirkonna juhtkond on valitud piirkonna poolt. Kogu juhtkond on tegutsenud ühtsel vaimul ja see on nende ühise nagu tegevuse nagu tulemus. See hinnang kannavad samad inimesed, kes tulevad aasta koosolekule ja nemad peavad seda hinnangut andma. Demokraatia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna Tartu võimuliidust väljakukkumisele eelnes neli kuud segadust kohalike keskerakondlaste seas. Erakonna peasekretär Mihhail Korb ei usu, et piirkonnajuht Jaan Toots opositsioonijäämise pärast tagasi peaks astuma.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOktoobris on taas tulemas kohalikud valimised, kuid seekord on sisse viidud mõned muudatused peamiselt seetõttu, et protsess oleks valijatele mugavam. Valimiste nädalal esmaspäevast neljapäevani saab anda enda hääle ükskõik millises valimisjaoskonnas üle Eesti ja ei pea piirduma enda valimisringkonnaga. Valimisteenistuse asejuht Külli Kapper. Kui te nüüd esmaspäevast neljapäevani viibite näiteks Hiiumaal, kuigi teie elukoht on näiteks Haabersti linnaosas, siis te sellel perioodil saate hääletada seal Haabersti kandidaatide poolt, et see aja raam väljaspool elukohajärgset valimisringkonda hääletamiseks on nüüd esmaspäevast neljapäevani. Koroonaviiruse valguses on Tallinna linn valmistunud ja seekord on rohkem valimisjaoskondi kui varem. Tallinna linnasekretär Priit Vello. Kõigepealt meenutuseks eelmiste kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta oli Tallinnas 85 jaoskonda moodustatud sellel valimisperioodil, sügisel oleme hetkel kavandamisel nd kahte jaoskonnad, kinnitab linnavalitsus augusti keskpaigas. Priit Lello sõnul mõeldakse ka selles suunas, et Tallinna valimistulemused tuleks võimalikult kiiresti. Mida me plaanime sellise sisemise muudatusena teha? Plaanime teha teha sellist ühtset valimisstaapi, kus siis toimub hääletamistulemuste kindlakstegemine, aga see on selline väga värske eelinfo, et selle kallal ka töö töö meil aktiivselt käib. Kohalikud valimised toimuvad 11.-st kuni seitsmeteistkümnenda oktoobrini.",
"role": "user"
},
{
"content": "Oktoobrikuistel kohalike omavalitsuste valimistel saab senisest pikemalt hääletada väljaspool oma kodukohta.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEestis elab statistikaameti täpsustatud andmetel üks miljon 328976 inimest. Positiivne rändesaldo suurendas seda arvu 5458 inimese võrra. Rekordilised olid nii sisseränne kui ka väljaränne. Juhtivanalüütik Alis Tammur märkis, et tagasitulemist on rohkem ja nii on olnud juba kolm aastat. Kolmandik kuni pool rändest ongi tegelikult viibimised aasta kuni kaks eestlaste Eestist väljarände puhul nad tulevad reeglina umbes kahe aasta jooksul tagasi, kui ka need, kes siia Eestisse tulevad niisugused lühiajalisemalt, et siis ka suur osa nendest on. Kuigi see viibimine on lühem, et praegu ka, et kaks aastat tagasi umbes kasvas rände saldo ja nüüd on väljaränne ka mõnevõrra suurem kui eelmisel aastal. Nii sisse kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke. Nende rändesaldo oli kolmandat aastat järjest positiivne. Riigiti suuri muutusi pole, kinnitas Tammur. Kõige rohkem liigutakse Eesti ja Soome vahel ja seda noh, teevad kõige rohkem Eesti enda elanikud, kodanikud, uued sisserändajad tulevad kõige rohkem Ukrainast või teisel kohal Venemaa, et see on nüüd hästi palju aastaid selline umbes olnud. Aga, aga kui vaadata seda ülejäänud seltskonda, siis iga riik eraldi välja võttes ei ole nagu nii oluline. Aga summana tuleb järjest rohkem tuleb mujalt maailmast ja see aasta paistis siin saldona silma ka näiteks India kuigi seal oli ainult umbes 200 inimest juurde tulnud, et selles mõttes, et jah, et ei ole mingit suurt sisserännet Indiast, aga lihtsalt et, et oli jõudnud siin riikide kaupa vaadates nagu toppi. Aga mis on nagu oluline muutus 2019 välisrändes, et kui meil varem tuli umbes 2000 inimest oli rändes aldo plussiks Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega siis nüüd 2019 oli see ränne enam-vähem tasakaalus või isegi umbes 50 inimesega. Miinused. Need inimesed on, on tagasi läinud ilmselt. Tammuri sõnul oleme jõudnud demograafilisse olukorda, kus sünnituseas naiste arv väheneb. Samas sünnib juba teist aastat järjest kolmandaid ja järgmisi lapsi varasemast rohkem. See näitaja hakkas kasvama kaks aastat tagasi, kui riik hakkas rohkem toetama vähemalt kolme lapsega peresid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rändesaldo on kasvanud rohkem kui viie tuhande inimese võrra. Sisserände suure osa moodustavad Venemaalt ja Ukrainast tulnud inimesed.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nRaamatu jaoks tõlgitud ning Margus oti poolt põhjalike saate esseedega varustatud tekstid pärinevad meie ajaarvamise eelsest perioodist. Partituuri loomulikult sellest ajast olemas ei ole, mis on olemas, on pillid, mida on leitud arheoloogilistel väljakaevamistel ja mida mainitakse ka tekstides, eks ole, kusjuures eriti väärib märkimist Hiina kellamäng, mis ulatus uskumatute peensusteni. Autori sõnul saab üht-teist muusika iseloomu kohta oletada just pillide ehituse kaudu. Näiteks paistab välja, et muusika praktikas kasutati viietasemel, st ehk penta toonilist helisüsteemi. Kui lääne kultuurist suubus filosoofiline mõtlemine muusika üle matemaatilisesse aruteludesse, siis vana Hiina konter tekstis on muusikal erakordselt oluline roll ka ühiskonna kujundamisel ja haldamisel. Oti sõnul näitab muusika ühiskondliku ja riikliku tähendust ka asjaolu, et muusika ei kuulunud meie mõistes mitte kultuuri, vaid siseministeeriumi alla. Samuti oli muusika oluline sõja jaoks, jätkab Margus Ott. Sõjaväeliikumist korraldati kongide ja trummidega, kongidega anti märku sõjaväe nagu pealetungiks ja trummidega siis taganemiseks teist väge kuulates võis aimu saada nende võitlusvalmidusest, et kui nende helid olid kuidagi nirud, siis ei saa arvata, et noh, trumminahad pole pingul, muusikud on ka kuidagi laisad ja ühesõnaga sõjaväe on demoraliseerunud. Autor rõhutab, et Hiina süvamuusika oli minimalistlik lähenemine, mida on märgata ka Hiina dušimaali puhul jätab kuulajale palju ruumi, andes talle võimaluse ringi rännata, hingata ja muunduda. Uurija märgib, et Hiina filosoofilises pärimuses on keskne just muundumis ja teisenemisvõimekus ning oluline on välja arendada võimalikult tundlik ja vastuvõtlik meel. Aga kõige üldisemalt võib küll ilmselt niimoodi öelda, et muusika jah, sulata, aitab meid üles ja selles mõttes aitab kaasa muundumisele, me vältimatult kipume tarduma mingisugusesse vormi, eks ole, ja sellise psühhofüüsilise vormi ja siis muusika, mis paneb meie meele liikuma, siis nii-öelda paneb meid jälle siis nagu teisenema ja muunduma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Värskelt ilmunud uurimuslik tõlkekogumik \"Muusika ja muundus\" tutvustab varast Hiina muusika- ja ennustuskultuuri ning annab ülevaate muusika pinnalt välja kasvanud filosoofilisest pärimusest. Teose autori Margus Oti sõnul aitab muusika Hiina mõttepärimuses liigutada inimese sisekosmost, aga on oluline ka riigivalitsemises ja sõjapidamises.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor Andres Krumme seletab, et meditsiinilised maskid koosnevad materjalidest, mis looduses ei lagune. Valesti käitlemisel ja keskkonda sattudes nad jäävad sinna pikaks ajaks, maskide puhul võib rääkida ka sellest, et noh, teine probleem, mis inimestel nagu on, On see mikroplasti ja mikrokiudude teema, ehk siis kuna maski on niikuinii juba kiulised oma koostiselt, siis sealt mikroplasti tekkimise tõenäosus on, on suhteliselt hea nii-öelda jutumärkides, ehk siis selles mõttes see risk on, seal on olemas. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsikaprofessor Heiki Junninen on uurinud inimeste poolt saadetud erisuguseid maske. Meditsiinilised maskid annavad unnini sõnul kõige kindlamalt hea kaitse viiruse eest. Kui riidest maski eeliseks võib pidada seda, et ühte maski korduvalt kandes tekib vähem prügi, selgub uuest uuringust. Et ka meditsiinilist maski saab taas kasutada. Kõige parem meetod on hoida seda maski värskelt keedetud kuumas vees viis minutit. Me testisime ka seda, kuidas oleks keeta neid maske. See töötab ka väga hästi. Kuigi natukene siis kukkus rohkem see filtreerimisvõime pärast kümmet kordust. Pesumasin võib ka pesta, see on mõnes mõttes kõige lihtsam koos kõige oma pesuga võib-olla eraldi pesukotis ja pesta vähemalt 60 kraadi juures poolteist tundi. Siis see aitab ka, aga see lõhub maski, kõige rohkem. Andres Krumme lisab ka, et meditsiinilisi maske saaks üsna lihtsalt ümber töödelda. Keskkonnaameti jäätmetöötluse peaspetsialist Helen Akenberg seletab, et praegu jõuavad prügikasti visatud maskid kas prügimäele või lähevad jäätmetöötlusjaama põletamisele. Luua sellist nagu üleriigilise süsteemi, et ütleme, nende haigla maskidega natuke lihtsam, et seal on niisugune konkreetne koht, kus neid tekib palju, aga ütleme, et kui tekib kodumajapidamised ära korraldada, on enda niimoodi vedu, et kõik oleks siis nii, nagu meil on olmeprügi või pakend eraldi prügikastina, et see natukene lihtsalt vaja. Korraldamise mõttes on nagu keerulisem, aga mitte mitte nagu võimatu. Ükskõik, kuidas ja mis maski kasutada, on keskkonnahoiu mõttes täna esmatähtis, et lõpuks jõuaks mask prügikasti ja ei lendaks tuulega loodusesse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli teadlased tegid kindlaks, et meditsiiniliste maskide pakutud kaitse ei lange kui neid tulise veega kuumtöödelda. Nii saaks vähendada maskidest tekkivat reostust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEsiteks oleks pidanud 26-le protsendile tagasi tõstma üksikisiku tulumaksu, me oleksime sellest võitnud üle kolme miljardi krooni üle minema üldse astmelisele tulumaksule. Teiseks, ettevõtte tulumaksu taastama. Kusjuures ma taastas, sin ta teatud klausliga, nimelt need firmad, kus uusi töökohti luuakse. Ettevõtte tulumaksu ei kehtestaks või, või teeks seal soodustuse. Kolmas moment, ma kindlasti reorganiseeriksin valitsusasutused. Ma arvan, et praegu on meil tõesti ministeeriume liiga palju emapalga ülempiir. Ma arvan, et selle peaks viima Eesti keskmise palga tasemele kuskil neliteist-viisteist 1000 krooni ja kõike seda kokku võtta. Me saaksime samasuguse summa, nagu praegu pakutakse selles kärpekavas ainult selle erinevusega, et see ei ole siis enam nõrgemate arvelt tehtud kava üldse. Ma arvan, et valitsuse viga on see, et ta tegeleb praegu ainult eelarve lappimisega, samal ajal kui ta peaks tegelema palju suuremate asjadega. Ma alustaksin sellest, et käivitaksin uute töökohtade loomise programmi. Meil oli möödunud aasta novembris kolm miljardit krooni oli töötukassas. Ma arvan, et praegu on see summa mõnevõrra vähenenud, aga ikkagi ma laenude arvel tõstaks, sin selle kahekordseks. Alustaksin uute töökohtade loomise programmiga, investeeringud ega teedeehituses teine, mida ma kindlasti teeksin, ma mõtleksin, panganduse valitsus ei peaks praegu mitte odavmüüki panema oma vara, vaid ta peaks vara juurde ostma siis, kui see rahvale vajalik on. Näiteks võtame Hansapanga Hansapank, mõni aasta tagasi maksis kuskil, no ma improviseerin seitse-kaheksa miljardit eurot, praegu, ma arvan, saaks Hansapanga kätte ühe kuni kahe miljardi euroga. Ma arvan, et Eesti valitsus käituks päris targasti, kui me ostaksime Hansapanga üles, tooks me ta Eestisse tagasi ja muudaks me ta riigi osalusega või ka linnaosalusega selliseks suureks pangaks, sest ikkagi pangandus on majanduse vereringe.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna esimees Edgar Savisaar abinõudest, kuidas kriisist välja tulla.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEesti inimesed, kes töötavad Soomes, peavad sealsele maksuametile teada andma, kui palju nad Eestis teenivad, selgitab laste lehis maksumaksjate liidust. Seal siis võib kõrgem maksuaste tulla, ehk siis teenides Soomes nii-öelda X eurot tulu. Soome turult võetavat maksuprotsent läheb kõrgemaks, kui see inimene teenib kõrvalt ka Eestis. Samamoodi huvitab Eesti maksuametit, kui palju meie inimesed Soomes teenivad, nimelt sõltub meie tulumaksuvabastus inimese kogutulust ehk kui inimene teenib Eestis pisku, aga Soomes varanduse, siis ei tohiks ta siin tulumaksuvabastust saada. Maksu ja tolliameti rahvusvahelise infovahetuse valdkonna juht Triin Antso selgitab, et korra aastas saame me soomlaste käest tabeli, kus on kirjas, kui palju meie elanikud seal teenivad. Ja aeg-ajalt juhtub, et see, mida inimene kirjutas, kus tuludeklaratsioonis erineb sellest, mida näitavad soomlaste andmed. Kui me oma menetluse raames selle isikuga ühendust võtame ja ta eitab seda tulu teenimist Soomes, siis praegu vormistame sellise päringu. Me saadame selle Soome ja vastuse saamine võib aega võtta üsna kaua, et andmebaaside põhine päring on tähtajaga kaks kuud. Sarnase mure ees seisavad ka soomlased, kui Eestist andmeid pärivad, aga nüüd on mõlemad riigiametit tööle saanud Xtepõhise andmevahetuse. Kui praegu liiguvad seal andmed maksuvõlgade kohta siis veel enne aasta lõppu hakkavad reaalajas üle lahe reisima ka andmed tööjõu ja sotsiaalmaksu kohta. Siis me saame juba ise otse läbi X-tee selle päringu Soome maksuhalduri andmebaasi teha ja siis saame juba oma menetluse ga kiiremini edasi minna. See muudatus maksukuulekaid kodanikke väga palju ei puudutagi, siiski läheb pisut lihtsamaks ka nende elu. Näiteks ei pea siis Soomes elav või töötav Eesti kodanik tulevikus tulema Eesti maksu ja tolliametisse, et taotleda Soome maksuameti jaoks aasta tulude kohta käivat tõendit. Soome maksuameti ametnik saab selle info juba otse andmebaasis kätte. Uute infotehnoloogiliste lahenduste üle rõõmustavad ametid jätsid ruumi ka tulevasteks arendusteks. Värsked võimalused lubavad teha päringuid ühe inimese kaupa. See tähendab, et ka edaspidi peab inimene ise tuludeklaratsiooni kirja panema, kui palju ta teises riigis teenib. Eeltäidetud deklaratsiooni üle lahe liikuvad andmed veel ei jõua. Tulevikus, miks mitte, et selle nimel me töötame?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti ja Soome maksuametid hakkavad tööle saama reaalajas infovahetust. Peamiselt aitab maksuandmete kiirem liikumine järelevalves, aga üht-teist on sellest abi ka Soomes tööl käivatel eestlastel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraegu meie ei ole ühtegi leidnud, mis loomulikult ei tähenda seda, et Eestisse hommikrontüvi ei jõua, aga need süsteemid, mis meil on, ma arvan, et need on piisavad, et see hommikrontüvi üles leida. Esiteks Synlagriini esgeeni defektsusele meie sekveneerime, nii et, et meil nagu ühtegi sellist noh, niisuguse esgeni defektiga tüvesid meil on olnud ka varasemalt, enne kui see hommik on üldse päevakorda jõudnud, aga need ei ole olnud mikrontüved, aga meie oleme väga teadlikud sellest ja me hoolega seda loomulikult Nii et selline know-how teadmus on olemas, et kuidas seda hommikuroni üles leida? Ja see knowhow on meil täiesti olemas ja meie süsteemid ka selle ülesleidmist võimaldavad. Üsna selge on, et absoluutselt kõiki PR positiivseid ei saa ükski riik kätte ja ja ütleme, sekveneerida ei, ei saa ka kõiki, aga aga sünlab tegelikult skreenib just selle esgeeni defektsusele, mis on siis omane hommikrontüvele, erinevalt delta. Kui asja nüüd komplitseerituks ajada, siis deltal on ka mõned esgeeni defektsed vormi taga. See on ikka väga vähene.",
"role": "user"
},
{
"content": "Soomes avastati arvatavalt kaks omikroni tüve juhtu, mis on tulnud Rootsist. Milline on uue tüve olukord praegu Eestis?.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTõnis Allikule ja haigla toitlustusjuhile Anu Vähile esitatud altkäemaksusüüdistus puudutab viimaste väljasõite toitlustusettevõte aktsiaselts, tusmann kliendiüritustele väljasõidu maksis kinni toitlustusettevõte, mis sai süüdistuse järgi vastutasuks hankevõidu haiglas toidu valmistamiseks. Täna pole rahvusringhääling Põhja-Eesti regionaalhaigla endiselt juhilt Tõnis Allikul veel kommentaari saanud, küll aga vastas allika küsimustele 13. juunil, mil tuli avalikuks talle esitatud kahtlustus. Mina ennast kuidagi süüdi ei näe, minu arvates kliendiürituste osalemine käib sellise normaalse ettevõtluskultuuri juurde ja mingisuguseid vastusoodustusi või teeneid sellele operaatorile meie poolt tehtud ei ole. Kui Allik rääkis toona ühest kliendiüritusest, siis hiljem on selgunud, et väljasõite oli mitmeid, kusjuures kliendiüritused toimusid Saksamaa õllepeo oktoober fest raames. Ka teine kuriteoepisood, milles Tõnis Allikut süüdistatakse, puudutab reisimist. Nimelt käis allik ning haigla IT juht Põhja-Eesti regionaalhaiglale arendustöid teostanud äriühingu kulul. Lisaks tööalastele reisidel ka puhkusereisidel puhkustele võtsid Allik ja IT juht Marko Kilk süüdistuse järgi kaasa ka oma pereliikmeid. Nende reiside tõttu. Täna kelmuse ja omastamissüüdistuse saanud Allik tõdes ka viimati antud intervjuus, et mõnel rahaarvestuse võisid pisut valesti minna. Noh, selle teemaga tegelema, et see kulud meie arvates on korrektselt jaotatud, aga võib olla, et seal tõesti, kui nüüd väga detailidesse süübida tuleb neid proportsiooni ringi sinna. Siiski tuleb riigiprokurör Steven Hristo Evestus, et üheski kuriteoepisoodis süüdi asjaosalised ennast tunnistanud ei ole. Kohtus ilmselt tulebki arutelu selle üle, et kas on aktsepteeritav ja lubatav haiglas hankemenetlustes osalevad pakkujad võiksid siis olles edukaks tunnistatud ka pakkuda pärast siis hankekomisjoni liikmetele erinevaid rahaliselt hinnatavaid hüvesid ja samuti seda, kas on õige käia koostööpartnerite raha eest ka puhkusereisidel. Kas on õige, et koostööpartnerid peaksid neid tasuma? Riigiprokuröri sõnul näitab Põhja-Eesti regionaalhaiglas toimunud taas, et korruptsiooniohtu kujutavad olukorrad peaks ära tundma juba enne, kui keegi reaalselt kuriteoni jõuab. Kuna eelmisele juhile on eelmised lähenemised toonud kaasa süüdistuse, siis on ilmselt põhjust haiglal mõelda selle peale, et mismoodi siis tervishoiusektoris igapäevaselt oleks võimalik siis kõige parem selle ohu maandamisega korruptsiooni valdkonnas tegeleda. Põhja-Eesti regionaalhaiglas juhtunu valguses koostas politsei piirivalveameti korruptsioonikuritegude bürooga märgukirja, milles andis haiglatele juhiseid, kuidas korruptsiooniohtlikke olukordi vältida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Prokuratuur süüdistab PERHi endist juhti Tõnis Allikut altkäemaksu võtmises, kelmuses ja omastamises. Riigiprokurör saatis kohtusse endise Põhja-Eesti regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku kriminaalasja. Ühtlasi said süüdistuse ka haigla toitlustusjuht Anu Vähi ja IT-juht Marko Kilk.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse seisuga ei pea me realistlikuks, et me läheksime selles küsimuses rangemaks. Küll aga arutasime ka täna valitsus tegelikult põhjalikult ja jätkame seda debatti, et millised on need täiendavad sammud vaktsineerimise motiveerimiseks. Siht praegu on saada see hõlmatus nii kõrgeks, et ühel hetkel saaksime võtta maha piirangud kõigilt Eesti inimestelt ja, ja loomulikult siin saabki iga Eesti elanik anda oma panuse, praegu oleme kehtestanud valitsus tõesti nii, et on kohad, kus on Covid, tõendi kontrolli on kohad, kus on siis nii-öelda maski kandmise nõue paljuski ka seetõttu, et, et toidupoodides või kaubanduskeskuste, eks väga keeruline hakata eristama või, või siis kontrollima, et kes on vaktsineeritud ja kes ei ole aga printsiibis loomulikult vaktsineeritud inimeste nakkusoht on väiksem, nakatusoht märkimisväärselt väiksem, rääkimata siis haiglaravi. Riskist, mis on siin sõltuvalt vanuserühmast 10 korda või enam erineb vaktsineerimata inimestest. Selles vaates vaktsineerimis on eeskätt inimese enda jaoks mõistlik samm ja otsus, sõltumata sellest, kas sellega kaasneb veel täiendavaid hüvesid või mitte. Aga kui nüüd tagasi vaadata sellele otsusele, et ühistranspordis ja ka kinnistes avalikes ruumides tuleb maski kanda, et kas see ei ole ikkagi selgelt vähendanud ka inimeste motivatsiooni, kui me jätame terviseküsimused kõrvale motivatsiooni minna ja teha kaitsepaukimine ära. Seda on keeruline hinnata, kuna meil pole paralleelselt kahte ühiskonda, kus me teeksime ühes ühed reeglid ja meetmed, teised teised ja vaatasime, et kumb ühiskond jõuab hõlmatusega kõrgemale. Kindlasti on oluline vaktsineeritud inimesed teavad, et vaktsineerimine annab neile suurema kaitse selle haiguse vastu. Suurema kindlustunde igapäevatoimetustes annab ka rohkem, need liikumisvabadust ei ole vaja teha, nii-öelda test ei ole vaja jääda. Enesesatsiooni haigega kokku puutudes on lihtsam reisida, neid soodustus hüvesid on ikkagi väga palju, mis võiksid kaasa aidata lisaks selle tervise argumendile inimestel enda kaitsesüstimisotsuse tegemisel. Nii et te ei pea vajalikuks kaaluda, et vabastada maski kandmise kohustusest vaktsineeritud inimesed. Ei no me oleme arutanud seda küsimust üht ja teistpidi, aga nagu enne viitasin, siis siin on tõesti küsimus selles, et väga keeruline kontrollida teatud keskkondades, et kes siis on vaktsineeritud, kes mitte, kus sellist Covid tõendi kontrolli toimu. Ja praegu tõesti loogika selles, et kus Covid tõendi kontroll toimub, seal ei ole vaja kellelgi maski kanda, kuna on eelnevalt kass vaktsineeritud, läbi põdenud ja testitud ja need kohad, kus seda kontrolli ei tehta, kui räägime siin toidupoodidest ühistranspordist, kaubanduskeskustest, siis seal on see maski kandmise nõue jõus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahvusringhäälingule teadaolevalt arutas valitsus tänasel istungil võimalust lõpetada maskikandmise kohustus vaktsineeritud ja koroonaviiruse läbipõdenud inimestel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nJaak Aab ütleb, et omavalitsuste ja riigiasutustel on nüüd vähemalt kuu aja maskivaru olemas ehk varustuskindlusega enam suurt probleemi ei ole. Ja apteekides ja kauplustes on erinevad maskid müügil. Olen saanud signaali, et neid lihtsalt ei osteta momendil, sest arvatakse, et ei ole vaja. Krossi poodides müüakse FFB üks tüüpi maske juba nädal aega poode pidava G elektri aktsiaseltsi juhatuse liige Raigo Mölder tõdeb, et müük läheb tõesti väga kesiselt aga tema sõnul pole asi inimeste soovis. Me näeme seda, et inimesed väga soovivad maske osta, aga see on ikkagi liiga kallis inimestele. Grossi poodides maksab üks mask 58 senti mõnes apteegis veel 10 senti rohkem. Maskid on ühekordsed ehk pärast poes käiku tuleb mask ettevaatlikult peast ära võtta ja minema visata. Järgmine kord poodi minnes peaks ette panema juba uue maski. Jaak Aab ütleb, et kuna pakkumine lähinädalatel kasvab, siis loodetavasti langevad ka maskide hinnad. Raigo Mölder seda ei usu. Siin tarnijad, kes pakuvad juba, et võtame veel siis nagu kolm senti maha või neli senti maha sealt enne maksimum siis see tegelikult ju inimesele on endiselt väga kallis ja meie näeme, et see on nagu väga suur koormus inimestele. Hinnalangust ei ennusta ka aktsiaselts Magnumi juhatuse esimees Ahti Kallikorm. Magnum on Eestisse toonud seitse miljonit maski ja üle poole neist on tänaseks maha müüdud. No kuna need maskid enamuses on kõik pärit Hiinast ja Hiina toodab maske kogu maailmale, eriti Ameerikale, kes on praegu tõsises koroonakriisis, siis Hiinas hinnad on pisut isegi tõusutrendis, kuna nõudlus on niivõrd suur Küll aga ütleb Kallikorm, et kriisi alguses tekkinud segadus hakkab turult kaduma. Tarneahelad on paika loksunud ja kel raha on, saab maskid Hiinast kätte. Sama ütleb ka Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann. Pakkumine on kindlasti suurenenud, et meil on endal olemas piisav laovaru praegu maske ja olemas ka sellised kindlad kokkulepitud tarnijad, kelle käest me saame neid laovarusid suurendada ja, ja maske juurde hankida. Sellega seoses jällegi, mis on nagu väga oluline on siis see maskide kvaliteet, et mask oleks see, mida lubatakse. Erinevalt Raigo Möldrist usub magnumi juht Ahti Kallikorm, et maskide kandmise peaks kohustuslikuks tegema olenemata nende praegu krõbedast hinnast. See maski kohustuslikuks muutmine on ju ainus variant, kuidas lõdvendada liikumispiiranguid piltlikult öeldes, et püsib justkui maski taga kodus. Jaak Aab rahustab, et kallist poemaski polegi tegelikult tarvis osta. Kõik maskid kõlbavad nii kirurgilised FB1, tavaline mask, näomask või ka isetehtud maskid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki riigihalduse minister Jaak Aab loodab, et näomaskid muutuvad lähiajal odavamaks, siis ettevõtjad seda ei usu. Ehkki pakkumine Hiinast üha kasvab, suureneb ka nõudlus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo Monika Rand ongi see tubli naine, kes oli planeeritud meil nagu noorendamist läbi viima ja kandideeris piirkonna esimeheks. Ega ma aukohtu esitatud süüdistusest päris hästi aru ei saa, on öeldud, et Ta on abilinnapeaga passiivne ide erakonna tööd mis on absoluutselt asjatundmatu, sellepärast et Monika on olnud üks aktiivsemaid ja erakonna töö ongi see, et kui keegi on abilinnapea, siis ta peab tegema väga hästi abilinnapea tööd, täitma valimiseelseid lubadusi, viima ellu koalitsioonilepingus kajastatud erakonna eesmärke ja tahteid, nii et selles mõttes on palju kära võib-olla et isegi ei millestki. No küllap on ka kõige sügavamad põhjused. Mis need sügavamad põhjused siis ikkagi on, et Jaan Toots tuli poliitikasse tagasi ja lootis saada Riigikogus kohta, tema on teie asendusliige, kas tal oli mingi lootus, et te kandideerite toote palju hääli, aga siis ise taandute teete oma teadust edasi? No Jaan Tootsi tulnud poliitikasse tagasi, et ta tuli poliitikasse, ta on episoodiliselt olnud poliitika ääremail, aga noh, tegelikult on siiski tema maailm natukene teine kui see, mida me ootame, erakondade arusaamine erakondadest, erakonna tööst on tal ka, nagu ma äsja mainisin, mitte päris see, mis näiteks minul või mõnel teisel asi ei ole ju selles, et erakond peab looma privileege selles osalejatele või töökohti või ameteid vaid eelkõige on vastuolu selles, et tööd linnaomavalitsus peavad tegema need, kes on maksimaalselt pädevad, kes teevad seda tööd hästi. Ja võib-olla see on üks lahknemispõhjusi. Ja muidugi on siin ka tõepoolest vana kaardiväe niinimetatud jutumärkides vana kaardiväe pahameel, kui äkki selgus, et me räägime mingist noorendamisest ega ajab kurjaks küll ja mitmed inimesed on mures oma sotsiaalsete garantiide pärast ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, nii et on sügavaid põhjusi ikka, aga seda kõike tulebki uurida ja analüüsida.",
"role": "user"
},
{
"content": "Keskerakonna aukohus hakkab lahendama erakonna Tartu piirkonnas puhkenud võimuvõitlust. Piirkonnaorganisatsiooniga tülli läinud abilinnapea Monica Rand ei kavatse oma ametist lahkuda, kuigi seda nõuab uus piirkonna juht Jaan Toots. Pikka aega Tartu piirkonda juhtinud Aadu Must ütles Indrek Kiislerile, et uute juhtide käitumine on talle mõistetamatu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nAntud juhul see laev püüdis pilsivee pähe sokutada Eestisse mürkkemikaalide koostisega vedelikku, mis seab ohtu inimese tervise ja keskkonna. Kas see on samasugune kemikaal, mida avastati ka elevandiluurannikul? Esialgsete uuringute andmete järgi on ta sarnane selle kemikaaliga, mis leiti elevandirannikul. Tuletame meelde, et just selliste jäätmete tõttu, mida propa Coala elevandiluurannikule jättis, on surnud seitse teistel andmetel kaheksa inimest ja väga-väga paljud on vajanud arstiabi. Seal algatatud uurimise tõttu on ka palutud laev Eestis kinni pidada. Ja sellepärast Green Peas ka laeva Paldiskini jälitas ja blokeeris. Praegu on siis Eesti võimud laeva kinni pidanud ja keskkriminaalpolitsei takistab laeva lahkumast. Laev on praegu kinni peetud ja peetakse juba asi tõend kinni, kui kaua seda laeva kinni peetakse. Seda on praegu raske ennustada, aga need uurimist oimuud tehakse võimalikult kiiresti. Ja siis, kui need on tehtud, lastakse laev minema või. Siin on teine liin ka veel juures, sellepärast et praeguste andmete järgi tulevad täpsemad õigusabi. Tulevad elevandid rannikut, mida me peame ka täitma hakkama selle raames me toimetame edasi uurimistoimingud, me peame küsitlema meeskonna liikmed kontekstis. Kui nüüd see laev peab jääma meile pikemaks ajaks, kes katab need kulud? See oleneb, kuidas süüdlase tuvastamisega on, kui leitakse süüdale, siis kulusid riik ei kata, katab see omanik. Omanik, kas omanikuga on ühendust ka võetud omanik on praegu andmete kohaselt üks firma, mille kohta minu praekahte puudub.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juhtivprokurör Alar Kirs räägib Riina Eentalule, miks peeti kinni tanker Probo Koala.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKeskerakonna ja Reformierakonna esimeestel Jüri Ratase ja Kaja Kallasel on esialgu tühjad peod kui mõelda järgmisele presidendikandidaadile. Uue riigipea valimine parlamendis algab juba 49 päeva pärast, aga keda ei ole, on koalitsiooni toetatud kandidaat. Ratase Kallas on lubanud personaalselt tema leidmisega tegeleda. Seni on neil vaid mitmete inimeste äraütlemised. Põhjus on viie aasta taguses presidendivalimises, kus riigikogu ja valimiskogu ebaõnnestusid. Valimine läks uuesti parlamenti. Seal otsustasid erakonnad lõpuks enda näo päästmiseks toetada 25. tunnil tollase spiikri Eiki Nestori leitud üllatuskandidaati Kersti Kaljulaidi. Kuid Marina Kaljurand, Siim Kallas, Mailis Reps, Allar Jõks tegid toona mitme kuu jooksul läbi presidendi valimiskampaania. Kohustuslikuna näivad elemendid, jagasid intervjuusid, käisid debati, kohtusid omavalitsustes ja nii edasi ja nii edasi. Kõigile neile oli see asjata, sest erakondadeülene mõistlik kokkulepe puudus. Kes tahab nüüd samasugust kaotaja märki? Ratasel ja Kallasel on seega praegu topeltülesanne. Esiteks leida kandidaat, kes oleks Eestile hea president. Teiseks panna ta uskuma, et teda toetavad Riigikogus Keskja Reformierakonna fraktsioonid ning Isamaa või sotsiaaldemokraadid. Ilma selleta pole kellelgi mõtet minna parlamendivalimisvoorudesse, sest tal ei oleks kuutekümmet kaheksat häält, mis on vähim, et saada riigikogus presidendiks valitud. Võimalik, et päris kandidaadi leidmine ja temalt jah-sõna saamine eeldab Ratase ja Kallase suuremat omavahelist usaldust, kui see praegu avalikkusele paistab. Väljapoole on näha pingeid ja nügimist. Samas kumbki erakonna juht ei taha ebaõnnestuda. Ja eks mäletavad nad mõlemad, et viis aastat tagasi sai konarlik presidendivalimine üheks oluliseks tõukepunktiks, mis viis valitsuse kukkumiseni. On teada, et Kallas ja ratas otsivat kandidaati, kes oleks Eestis tuntud, saaks aru riigist ja poliitikast, suudaks Eestit esindada rahvusvaheliselt ja ei mõjuks ühiskonnas seda lõhestavalt. No ei ole ime inimene, kui ta saab aru, et mäng on seekord aus ja erakonnajuhtide kavatsused nüüd siirad, küll ta siis lõpuks nõusse jääb. Aga tõesti, ainult siis, kui ta on kindel, et see, mis toimub, pole varjude teater, topeltmäng või petukaup vaid kõigi asjaosaliste tegelik soov leida Eestile hea president.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toomas Sildam mõtiskleb oma kommentaaris, millal annaks mõni tõsiseltvõetav presidendikandidaat nõusoleku kandideerida.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEttevõtte gratitud Services pakub teenust, kus interneti tellimuse peale viiakse küünal inimese eest hauale. Nii saavad ka need, kel pole võimalust või tahtmist ise surnuaeda minna, lähedastele siiski küünla kohale toimetada, räägib ettevõtte juhatuse liige Allan Selirand. Praegusel juhul on nii, et, et minnakse meie kodulehele, siis on võimalik valida küünal, otsida inimesi või noh, nende kadunukest meie andmebaasist andmebaas, mis, mis on meil olemas, on tegelikult koostatud avalike andmebaaside alusel, mis Eestis on digitaalsed, juhul kui me selle isiku leiame ja siis otsitav pisike on äratuntav, kellele tahetakse teenust siis või küünalt saata siis saab kinnitada, teha ära makse interneti kanalis ja hilisemalt saadame me siis pildi sellest, kuidas ka see küünal on sinna hauale reaalselt jõudnud. Kolmele alustavale kullerile tuli hingedepäevaks üle 300 tellimuse. Küünalde hind oleneb paketist ja jääb vahemikku neli kuni 12 eurot. Nendes kohtades, mida me pakume 32 surnuaeda, mis meie nimekirjas on, ise hindame seda vägagi heaks tulemuseks uuele teenusele, mida pole varem pakutud hingedepäeva puhul. Ja varem pole pakutud ka sellisel viisil nii-öelda hauahooldusettevõtete poolt sellist teenust digitaalses kanalis. Tallinna kalmistute juhataja Jaak Taevas ütles, et tegu on pisut alatu mõttega. Kujutame nüüd ette, et miks ma siis üldse seda küünalt seal süütan, kui ma ise ei viitsi sinna minna või? Hea küll, ma saan aru, kui ei saa minna, need erandjuhtumid näiteks meil on siin juriidiliste isikute matmisaladega, kellega lepingud on, ütleme, nendel ka nende poolt tellitud tähtpäevadel siin küünlaid, et aga nüüd isikliku laua platsil see on, jätab niisuguse noh, kuidas öelda. Mulje, et ma nüüd demonstreerin kellelegi näete, minu auplatsil on küünal, kuigi ma ei ole midagi vaeva näinud, et see sinna saakski põlema. Selirand ütles, et ettevõtte sihtrühm ongi inimesed, kes elavad välismaal või surnuaiast kaugel. Näitena toob ta olukorra, kus pole võimalik sõita Tallinnast Räpinasse, aga inimene soovib, et küünal haual ikka põleks. Tartu linnaasutuse kalmistu juhatajal Enn Veenperel pole algatuse vastu aga midagi. Mis meil peaks selle vastu olema, see on ju väga meeldiv, kui inimestele sellist võimalust pakutakse. Ilmselt on ka huvilisi ja meie poolt on ka mõnes mõttes valmisolek selles mõttes, et on olemas elektrooniliselt Tartu kalmistute kaardid veebis kättesaadavad. Et meie poolt on, on kõik nagu okei. Küünalde kullerteenusega alustati Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Firma kavatseb aga kahe aasta jooksul kaardistada Baltikumi surnuaedu ning laieneda edasi Skandinaavias, Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Lisaks asub ettevõte hauaplatse hooldama ning seda kevadel loodetavasti juba enam kui 150. Eesti surnuaias.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sügisel alustas Eestis tööd ettevõte, mis pakub inimestele hingedepäeval võimalust toimetada küünlad hauaplatsile kulleri abil.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata antud uudislugu ja koosta üks või kaks lauset, mis võtavad kokku selle sisu. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nSuurel osal spordialadest on treeningud muutunud individuaalsemaks. Sisuliselt pole individuaalplaani koostamine treenerite jaoks midagi erakordset. Eesti treenerite Liidu juhatuse liige Madis Iganõmm. Kõik on saanud oma plaanid kätte, seal on muidugi küsimus selles, et suuremad lapsed, vanemad lapsed, ehk nemad saavad asjast nagu rohkem aru. Väiksemate puhul on, see on see keerulisem. Nii palju, kui minul on andmeid, on kõik treenerid püüdnud moel või teisel mingisugust treeningplaani edastada, kellel on see üleval kodulehekülje peal, kes suhtleb otse neid variante on erinevaid. Paljud treenerid kasutavad tagasiside andmiseks interneti lahendus on leitud ka reaalajas internetiülekandena toimuvate treeningute näol. Aga milline on treeningtöö efektiivsus, kui treener ja õpilane füüsiliselt kokku ei saa? Vastab Eesti Personaaltreenerite Liidu liige susi An Viirg. Tegelikult füüsiline kohalolu ei olegi nii oluline, mis on oluline, mis paneb inimese trenni tegema, ehk mis motiveerib klienti trenni tulema. Enamjaolt on selleks siiski kokkulepitud aeg ehk treenerile antud lubadus olla kindlal ajal kindlas kohas. Kui on kokkulepe, et konkreetsel ajavahemikul toimub treening ja teadmine, et treener on laivis samal ajal teisel pool ekraani siis videokõnet treeneriga nii kergekäeliselt kinni ei pane, kui näiteks Youtube'i videot ning tegelikult laivis treeningute läbiviimine on täiesti võimalik ilma füüsilise kohaloluta. Läbi kehalise kasvatuse tundide teisenemise võib eriolukord negatiivselt mõjuda laste kui ühiskonnagrupi füüsilisele aktiivsuse e. Tallinna Kristiine gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ning Eesti kehalise kasvatuse liidu juhatuse esimehe Raina Luhakooderi sõnul on aga reageeritud hästi. Facebookis juba kohe algatati nagu grupp koduõppe kehalises kasutuses, kus hästi palju õpetajad jagavad oma kogemusi, mida nad teevad ja mida nad plaanivad teha ja kuidas on tehtud ja mismoodi on tehtud ja kodulehele panime üles lingid, kust kaudu saaks nagu infot ja kustkaudu saaks keskkond, mida kasutada ja, ja no ma ei tea, mulle tundub nagu, selles mõttes on need nagu kalise kasvatuse õpetajad kõik nagu kenasti, nagu juti peale saanud ja kenasti nagu hakkama saanud. Viiruse levimise periood tähendab, et treening peab olema mitmest perspektiivist. Läbimõeldud. Treeneri kutset omavaid inimesi on Eestis spordiregistri andmetel praegu veidi alla 3400 neist 414 ehk 12 protsenti kuulub riskigruppi ehk on vähemalt 60 aastat vanad. Eesti treenerite Liidu juhatuse liige Madis Iganõmm. Kui olümpiakomitee presidendiks kandideerinud Tartu kergejõustikutreener ütles, et eelmisel aastal oli tema kõige noorem Tartu kergejõustikutreener ja ta oli 55 aastat vana, siis eks selliseid treenereid on palju, aga see on ohtlik, ohtlik koht, nii et ainult neti teel kaugjuhtimise teel see treening praegu toimub, aga, aga see ei saa ka kesta väga kaua.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige Madis Iganõmm; Eesti Personaaltreenerite Liidu liige Susie Ann Viirg; Tallinna Kristiine Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees Raina Luhakooder.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nArvestatud on kuni 400 ajateenija keeleõppe ja selleks on kaitseministeeriumi eelarves ette nähtud 750000 krooni ja Euroopa Liidu fare programmist kuni 400000 krooni. Projekti lõplik maksumus sõltub aga siiski sellest, kui palju keeleõppijaid tegelikult tuleb ja kui paljud neist edukalt ka keeleeksami sooritavad, sest ainult eksami sooritanutele finantseerib Fare õppekulud 50 protsendi ulatuses. Keeleõppe programm kestab järgmise aasta oktoobrikuuni. Keeleõppe kaitsejõudude on aga mõistagi väike osa keeleõppeprogrammist tervikuna, räägib rahvastikuminister Katrin Saks. Kui me siin räägime 400-st aa teenijast siis tegelikult veelgi suurem keeleõppe projekt on see, mis on mõeldud siis täiskasvanutele ka tagasimakse süsteemis, kus inimene maksab kõigepealt 100 protsenti sisse ja saab 50 protsenti siis tagasi, kui ta sooritab, teab tasemeeksami. Ja see on nüüd kavandatud küll mitte ainult järgmisele, vaid sealt ka edasi 2001 veel kestab ta ja see on kuni 10-le 1000-le inimesele, nii et need summad on palju, palju suuremad. Kui tulemuslikuks te peate niisugust keeleõpet väeteenistuses? No üks kursus on olnud. Üks kursus on olnud ja see näitas tõesti, et huvi on suur ja noh, ka tulemused olid head, seda näitas, et, et nad olid võimelised kenasti selle eksami tegema, vaatamata sellele, et noh, tundide arv ei ole väga suur, on see aja ringis. Aga efektiivsus sõltub eelkõige motivatsioonist ja noortel on motivatsiooni õppida eesti keelt. No seda näitavad ka kõik küsitlused, see hulk või protsent on väga väike, kes, kes ütleb, et seda üldse vaja ei ole ja neil on motivatsioon ja neil on ka see keskkond, sest nad saavad ju seda keelt kogu aeg praktiseerida teiste poistega rääkides ja, ja pärast seda kolmekuulist kursust no sealsamas ajateenistuses ja see keeleõpe on mõeldud ka palju laiemalt, kui nüüd on praktiliselt ajateenistuses vaja, mis on ka väga oluline, sest ka see on praegu kohati probleem, aga oluline on just see, et nad saavad ikka ikka selle keele oskuse laiemalt kätte ja kui nad siis ajateenijad nevad, siis on neil elus juba palju suuremad võimalused. Teenistus ei kannata. Ei kindlasti mitte sellepärast, et see ongi mõeldud esimese kolme kuu jooksul ja nädalavahetustel eelkõige, kus neil on suhteliselt palju vaba aega ja noh, nad ei pääse veel nii palju liikuma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kaitseväes käivitub keeleõppeprogramm muulastest ajateenijatele. telefonikõne kvaliteet halb.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigi toimimise hädad, mida me praegu koroonakriisi puhul näeme, ei ole tegelikult koroonaspetsiifilised Need probleemid on kogu aeg olemas olnud ja nad lõid lihtsalt praegu märgatavamalt välja kui tavaolukorras. Nii kommenteeris riigikontrolör Janar Holm värsket aastaaruannet. Tegelikult me tea, teadsime juba enne kriisi sisenedes, et me ei ole selleks kriisiks valmis. Et juba aastal 2011 terviseamet tegi analüüsi, kus ta tõi välja probleeme, millega me täna oleme hädas 2013 2018. Alati oluline vaadata ka seda, et mis me enne tegime, et ei ole võimalik kriisiks valmistuda kriisi ajal, siis tuleb kriisi lahendada. Ja see minevikust tegemata jäetud asjad lihtsalt siis nii-öelda realiseeruvad ka konkreetse valitsuse jaoks, kes sellel hetkel kriisi lahendab. Riigikontroll leiab ka, et info tuleks inimestele anda ametlike kanalite kaudu ja siis, kui valitsuse otsus on lõplik. Avalikkuse jaoks on ääretult oluline see, et täpselt aru saada, et mis on plaan ja mis on otsused. Kindlasti tekitab hästi palju segadust see, kui tuleb väga erinevaid seisukohti ja kui on sellised avalikud vaidlused, et siis lõpuks ei saa ka avalikkus aru, mida nüüd täpselt teha tuleb, millal teha tuleb. Loomulikult tuleb mitme peaga mõelda valitsuses, aga, aga ühel häälel tuleb rääkida sellest, missugused on otsused ja, ja ka neid selgitada. Ja mis veel olulisem, et kui me räägime piirangutest näiteks, siis siis ka nende jõustamine on on tähtis, et kui valitsus ikkagi midagi otsustab, siis on vaja seda avalikkusele näidata, et nii on ka mõeldud. Need otsused on täitmiseks. Riigikontroll tõdeb, et riigiasutuste tööülesanded ja vastutus on jaotunud kohati mitte üksnes ebaselgelt, vaid ka ebarealistlikult. Sotsiaalministeerium suunas vastutuse terviseametile, kellel ei saanudki olla võimekust lahendada kogu riiki hõlmavat kriisi. Riigikontrolli hinnangul ei takerdunud vaktsineerimine kevadel ja suvel mitte niivõrd vaktsiini nappuse või inimeste vähese huvi tõttu, vaid selle põhjusi tuleb otsida kehvast ja paindumatust korraldusest. Riigikontrolör Janar Holm esineb aruandega riigikogus kolmapäeval ja näeb, et edasine on juba riigikogu liikmete käes. Küsida vajalikke küsimusi ja, ja miks mitte ka algatada vajalikke eelnõusid, kui vaja on selleks, et me järgmisteks kordadeks paremini valmis olema, et oluline, et me sellest nii-öelda süüküsimusest jõuaks ka lõpuks selleni, et noh, hästi läks sedapuhku nii, aga mida me nüüd peaksime teistpidi tegema tulevikus, kas on järgmised lained? Uued kriisid, et, et see on mõneti palju olulisem, me väsitame ennast selle, selle süüdlase otsinguga ära ja tegelikult ei õpi õpi omaenda vigadest ja teiste vigadest, et seda tuleks rohkem teha.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikontrolli aastaaruandes leidub rohkelt kriitikat kriisijuhtimise ning vaktsineerimise korralduse kohta. Asutuse hinnangul peaks avalikkuse teavitamine valitsuse otsustest olema oluliselt korrastatum.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKoos 2013. aastal avatud korpusega ligemale 50 miljonit maksma minevat Ida-Viru keskhaigla uuendamist on ajaleht põhjarannik nimetanud Ida-Virumaa selle sajandi olulisemaks sotsiaalsfääri tehtavaks investeeringuks käimasolevatest ehitustöödest räägib Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Pakler. Kõik läheb ootuspäraselt, nii nagu me oleme varasemalt tähtajad välja öelnud. Praegusel hetkel on kõik plaanide järgi ja aastal 2021. Esimesel poolaastal peaksid perearstid Ahtme linnaosas saama omale ruumid uues tervisekeskuses ja 2021. aasta lõpus. Loodetavasti saame ehitajalt ka selle uue hoone kätte. Praegu ka emasolevad ehitustööd teeb keeruliseks nõue, et võimalikult vähe segataks tööd juba kasutuses olevates haigla osades, räägib Astlanda ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar. Lisanõudmisi esitab kõrvaltoimiv haigla kompleks, et me ei tohi teha liigset vibratsiooni, liigset müra, sest nii haigla, haiget personal kui ka teatud seadmed ei saa töötada suures vibratsioonis ja müras. Patsientide rahulolu kõrval on Ida-Viru keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Pakleri sõnul haigla uuendamisel oluline, et see muudab piirkonna atraktiivsemaks, loodetavasti ka arstide silmis. Ükski hoone automaatselt ei too siia spetsialiste, kuid teiselt poolt, kui ei ole kaasaegseid töötingimusi, siis oleks äärmiselt raske loota, et ka arstid oleks valmis siia tööle tulema. Kokku uueneb ehitustööde käigus Ida-Virumaa keskhaiglas 11 raviüksuse taristu Kohtla-Järvelt, raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaa keskhaigla lisakorpuste ehitamine ja renoveerimine on keeruline, sest tööd ei tohi häirida tegutsevaid haiglaosi. Ehitustööd peaks lõppema kahe aasta pärast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHarju omavalitsuste liidu tegevdirektori Joeli Jesse sõnul on algselt välja pakutud nii põhja kui ka lõunapoolne trassi alternatiiv. See lõunapoolne alternatiiv on omavalitsuste poolt eelistatum, aga et seda välja selgitada, siis tegelikult tuleb läbi viia juba liigi täpsem eriplaneering, mis siis tegelikult kaalub, need mõlemad trassi alternatiivid analüüsib läbi, selgitab nende mõjud välja ja ega siis tuleb ka lõplik vastus. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordiarengu osakonna juhataja Indrek Kailan ütleb, et rahastuses ei ole kokku lepitud, kuid nad on valmis andma sisendit. Tema sõnul peaks samuti välja selgitama, milline oleks parim valik nii kauba kui ka reisijate veo teenindamiseks. Põhjapoolne trass oleks kindlasti oluliselt soodsam rajada nii-öelda sellisel hinnanguliselt vaatlusel, kuna enamus nii-öelda infrastruktuuri on seal juba olemas ja saaks seda nagu ära kasutada lõunapoolse trassi nii öelda rajamise maksumus oleks tõenäoliselt kordades suurem. Võib ka juhtuda, et kumbki nendest variantidest ei ole mõistlik, aga loomulikult sotsiaalmajanduslik kasusid arvesse võttes võivad need numbrid osutuda positiivseks. Kailani hinnangul on nii Rail Baltic kui ka omavalitsused üksteise tegemistega kursis, kuid Rae valla abivallavanem Priit Põldme nendib praegust olukorda. Meil on see mure, et maanteeamet ajab oma asja, Rail Baltic ajab oma asja ja ringraudtee nüüd proovitud se sinna sisse ära mahutada, aga seal võib juhtuda selline olukord, kus võib-olla maanteeamet ja ütleme, Rail Baltica projekteerimisega võimal pannakse head sellised võimalused ringraudtee rajamiseks hoopis kinni, et neid kõiki tegelikult tuleks ühiselt planeerida, et küsime Rail Baltica menetlusel, et kas te olete ka arvestanud selle ringraudteega, siis nad ütlevad, et me ei peagi seda tegema, me jätame kuskile mingi koridorid, samas nagu nad hõlmavad ära uute teede lahenduste ja nendega muud maad. Kailani arvates saaks eriplaneeringu käigus hinnata rail Balticu ja võimaliku Tallinna ringraudtee mõjusid. Üks peaks täiendama teist infrastruktuuri rajamisel, sellist topelt nii-öelda infrastruktuuri tegemisel ei ole nagu suurt mõtet, sest et see lihtsalt kasvatab nii-öelda kaubaveo ja kogu infrastruktuuri tasu. Jesse kirjeldab saue ja Lagedi kriitilise tähtsusega maa-alasid eri planeeringu teostamata jätmise korral. Järgnevalt. Kui ringraudtee eri planeering jääb teostamata, siis sellisel juhul need maa-alad ehitatakse täis ja kaubarongid sõidavad järgnevad 100 ja pluss aastat läbi Tallinna.",
"role": "user"
},
{
"content": "Harjumaa Omavalitsuste Liit tahab rajada Tallinnasse ringraudtee ning soovib riigilt vastavasisulise eriplaneeringu teostamist. Ringraudtee eesmärk on suunata kaubarongiliiklus Tallinnast välja ning pakkuda reisijatele mugavat liiklemist. Rae vald näeb murekohana seda, et Rail Baltic ei ole olnud ringraudtee võimalike teede arvestamisel piisavalt koostööaldis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTäna andis Venemaa uus suursaadik Aleksandr Petrov Kadriorus üle volikirjad Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Tseremoonia järel tuli tal vastata ajakirjanike küsimustele. Ennekõike küsisid ajakirjanikud uue suursaadiku prioriteetide kohta Eesti Vene suhetes. Suursaadiku sõnul on tööpõld lai. Tuleb laiendada meie õiguslike lepingute baasi, taastada kaubavahetus, laiendada sidemeid eri valdkondades, sealhulgas mis eriti tähtis, et mõlema maa kodanikud saaksid reisida üksteise juurde. See puudutab nii noorte ja kooliõpilaste vahetusi kui ka kõige laiemaid muid kontakte. Eesti-Vene piirilepet peab uus suursaadik samuti väga tähtsaks. Me arvestame, et jõutakse ratifitseerimiseni, ütles Aleksandr Petrov. See võimaldaks liikuda edasi uute kokkulepete juurde. Suursaadikult küsiti ka, kas ta näeb vaherahu võimalusi Eesti Vene infosõjas. Ma olen mistahes sõjalise tegevuse vastu ja arvan, et me oleme absoluutselt võimelised pidama teineteisega rahumeelset dialoogi, mis meelestab meid ühiseks tegevuseks. Tuleb vaadata ettepoole, mitte luua kunstlikke probleeme. Nii ütles Venemaa uus suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna andis Venemaa uus suursaadik Aleksandr Petrov Kadriorus üle volikirjad Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Tseremoonia järel tuli tal vastata ajakirjanike küsimustele. Ennekõike küsisid ajakirjanikud uue suursaadiku prioriteetide kohta Eesti-Vene suhetes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNo loomulikult unistused on suuremad, kui suudetakse täita, selles mõttes ei vasta tänane Eesti nendele unistustele. Aga samas tuleb öelda, et see, et me suutsime oma iseseisvust taastada ja siiski suhteliselt võrreldes teiste üleminekuühiskondadega ja arengut kiirendada, kiirendatud arenguga edasi minna siis tuleb rõõmu tunda, et me oleme üpris palju suutnud ära teha. Ja võib-olla siis kriitiliselt ütleks veel seda siia juurde, et me ei ole näinud paljusid ohtusid ja probleeme, mis paratamatult hea tahtega millegi reformide realiseerimisel paratamatult tekib. Me ei näinud neid ohte ja nüüd me hakkame taipama, mille näitajaks on kujunenud eelkõige see, et väga palju töö parimas eas inimesi rändab välja ja me ei ole suutnud ette valmistada näiteks töökohti nendele inimestele ja terve rida teisi sotsiaalseid probleeme toetada perekonda, mis on ühiskonna aluseks mille tulemusena sündivus on madal lisaks kõigele veel olnud ja siit kokku kokkuvõttes tõesti kui me ütleme mõistet, ühiskonna jätkusuutlikkus, siis ühtpidi oleme olnud jätkusuutlikud, kuid teistpidi kaugemasse tulevikku vaadates me ei ole just nagu peaaegu et jätkusuutlikud olnud, sellepärast et rahvaarv on drastiliselt vähenenud ja küllalt suure protsendiga pöördumatult on see protsess toimunud. Nii et minu vastus on ühtpidi positiivne ja teistpidi, selles on palju probleeme. Just tänu teie isikule, 2003. aasta referendum Euroopa Liitu astumiseks sai nii ülekaaluka toetuse. Kas te kahetsete seda? Ei, ma ei kahetse seda mitte mingil määral. Kui me vaatame tagasi oma ühiskonna arengule isegi aastasadu isegi tuhandeid, siis ma arvan, et me kuulume tõesti Euroopas Ease ja Euroopa kultuurikeskkonda ja mõnes teises keskkonnas me ei oleks kaugeltki niisugusele tasemele arenenud ühiskond, nagu me praegu oleme. Seda ühelt poolt ja ma usun, et Euroopa on siiski, kui me räägime maailma tulevikust siis kahtlematult Euroopal on oma väga tõsine koht maailmas olemas, olgugi see on väga keeruline nendesamade ühiskonna vananemise ja kõige muude probleemidest tulenevalt. Aga Euroopa võib täita inimkonna arengus väga tõsist rolli, et näidata just teed, kuidas järgnevad ütleme siis regioonid maailmas või kontinentidel olevad ühiskonnad räägime Aafrikast või Lõuna-Ameerikast, Kesk-Ameerikast või idapoolset eest regioonidest. Kuidas etapiviisiliselt ühiskonda, Euroopa kogemusel edasi arendada ja jõuda sellisesse sellisesse majandus-kultuurilistesse suhetesse, nagu Euroopa tänapäeval on, see tähendab ei ole sõdu, ei ole vaenu, me suudame üksteisega suhelda ja kõik arenevad ühise eesmärgi nimel. Ja viimane küsimus, et kuidas te olete suutnud säilitada nii suurepärase tervise? No see on kõigepealt isa ema teene, et nad on minul sellised geenid pärandanud ja mitte ainult samuti isa ema teene, kelle elu on olnud ainult töö ja tähelepanu ja oma perekonnale, et perekonnale luua ka lastele laste lastele tingimusi ja minu elu on selle tõttu olnud tasakaalustatud selles mõttes, et töö ja vaimne tegevus on olnud tasakaalus läbi kõigi aegade. Kohati muidugi poliitika on stressi põhjustanud, mis on kahjustanud päris tõsiselt. Tervist aga aga mitte. Tähendab, lõplikult ei ole seda suutnud teha, nii et ma elan praegu ka täisväärtusliku elu. Tegelen oma, ütleme, Saaremaa kodus abikaasaga väga tihedalt, teeme seal füüsilist tööd, aga osalen väga paljudes nii-öelda pehme mites, vormides ühiskondlikes organisatsioonides nagu looduskaitseselts ja roheline rist ja hoia Eesti mered ja haridusselts ja küll näiteks koduta laste toetusabi seltsid ja muud sellised organisatsioonid seal olen abikaasaga ja rahvusvaheliselt osalen väga paljudes rahvusvahelistel stel näiteks. Olin või olen ÜRO unitarinstituudi nagu niisuguse eksperdina töötanud ja jätkan selles mõttes üleminekuühiskondadega just Musta mere regioonis ja Kesk-Aasia Kasahstan ja ütleme veel, olin ka Ukrainas, aga viimasel ajal Ukrainas jälle olnud nende samade ülesannete nagu täitmisel ja teaduskonnas del ja nii edasi. Kui palju teete päevas kepikõndi? No ma iga päev liigun ikka kuskil, ma arvan, nelja kilomeetri piirides ja mitte ainult kepikõnd lihtsalt mööda asfaldit ei liigu üldse, vaid võimaluste piires raskel maastikul.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütel tähistab täna 85. sünnipäeva.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJanvar samast kui ka Janek Luts lahkuvad poolte kokkuleppel, jätkab Janek Luts. Esialgu täitsa rahulikult puhkama ja see ei olnud Anvar Samostiga kooskõlastatud. Samosti lahkumise ametliku põhjusena toodi välja see, et emal ja ettevõtte nõukogul oli erinev nägemus organisatsiooni arendamisest. Samost ütles, et detailsemalt ei soovita sellest kõneleda. Tulevikus. Kõneledes ütles Samost, et esialgu kavatseb ta puhata. Mul ei ole praegu mingeid plaane, et ma kavatsen puhata, tore sügis, paistab ole. Loen raamatuid ja tegelen lastega ja. Kas te Eesti Ekspressi peatoimetaja kohale lähete? See oleks küll väga üllatav. Ei, ei, ei, sellist kavatsust või ka Ekspress grupi, minul ei ole küll keegi mingit sugust pakkumist teinud ja ma ei kujutaks hästi ette, aga lisaks kõigele mul on tegelikult lepingust tulenev konkurentsikeeld, et ma ei saagi minna sinna. Meediakontserni Ekspress Grupp juht Gunnar Kobin ütles rahvusringhäälingu uudisteportaalile antud intervjuus, et Janek Lutsu tööleping lõpetatakse, sest tema panus väljaande arendamisel ammendus ning sama hooga edasiminekuks on vaja värsket verd. Kobini sõnul uut peatoimetajat lehele hetkel ei ole ning ülesanded jagatakse ettevõtte sees kohusetäitjate vahel ära. Anvar Samosti kohale asub novembri keskel aga senine ajakirjade kirjastuse juht Mart Luik, kes ütleb, et plaanid lehega on suured ja seda kolmes suunas. Et Postimees töötaks hea meeskonnavaimuga, parim võimalik ajakirjanike seltskond, et leht tooks omanikele kasumit ning et Postimees suudaks olla ühteaegu tegus Online ja digitaalses meedias minemata samas klikimeedia teed ja hoides lehetraditsioonilisi väärtusi. Eesmärk, mida on kahtlemata raske saavutada. Mart Luik. Et see on, et kõige keerulisem, esiteks ei ole see jõukohane ühelegi inimesele üksi, vaid see on jälle meeskonnaühine ponnistus ja mul on lootus, et meil õnnestub nii kõva tiim kokku panna, kes, kes suudab seda ideaalselt, ei tule see kunagi välja, kes suudab nagu, nagu õiges suunas liikuda selles selle poole, et me ise usume, et, et me, me oleme seda balanssi õigesti sättimas ja, ja, ja omanikud ka jõuavad sellise arusaamiseni. Kas võib siis oletada, et ka Postimehe ajakirjanike ridades toimub muutusi? See oleks minust aus öelda seda nüüd raadio vahendusel, et Postimehe töötajatele, et teiega hakkavad sellised teised või kolmandad asjad aset leidma, et tõsi tõde täna on see, et et ma ei tea, kas ja millised, et ma ei saa öelda ei ja et ma ei tea, kas ja millised liikumised või muutused meeskonnas töötavad, et üldiselt on mul kombeks alati otsida sellist nii-öelda õiglase lahendust, see võib ka olla mõnikord raske otsus, aga, aga et oleks võimalikult õiglane ja, ja, ja püüan siis selle meeskonna kujundamisel ka ka niimoodi seda ellu viia, et need, kes ka ütleme isegi kui keegi peab nii-öelda majast lahkuma, siis ta põhimõtteliselt ka lahkumisel ise saab aru ja teab miks, miks ta näiteks sellest firmast tol hetkel peaks töölt lahkuma, nii et üldjuhul see on minu taotlus alati, et inimene ka ise nagu peeglisse vaadates lepingu lõpetamisel selle iseenda peegel pildis ära näeks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Postimehe peatoimetaja Anvar Samost ja Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Luts lahkuvad ametist.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVanemuises homme õhtul esietenduva Vennad Lõvisüdamed, lavastaja Tiit Palu põhjendab, miks just Lindgren ja miks just nüüd See lugu on väga puudutav ja seda esiteks, teiseks see, et meil on nüüd olemas need näitlejad Oskar Seemann ja Kaarel Poga sest mitte igaüks ei saa neid vendi mängida. Rolli teeb keerukaks see, et nad peavad olema väga liikuvad ja loomulikult nad peavad olema ka usutavad ja loomulikult ka iseloomuomadused ja, ja andekus, mis nendel poistel on, et ja kolmandaks see, et meie suurel laval on nii võimas tehnika, et sellega on võimalik kutsuda vaatajad rännakule. Noorema venna Carli rollis on Oskar Seeman. Laias laastus on see suureks kasvamise lugu Enda hirmudest ülesaamise lugu. Selge on see, et nii nõudliku lavastust mul ei ole veel olnud füüsilises mõttes. Minu tegelane on kogu aeg laval ja siin on päris palju lavatehnilist seiklemist ja ringitormamist, jooksmist ja, ja veel muidugi ka suure saali sees rääkimist, et see kõik võtab päris kenasti võhmale. Materjal algab väga traagilise sündmuse ga ja, ja loodetavasti see ka põhjendab ära kõik järgneva, et seda teistpoolsuse teemat, kuidas siis seda lastele just võib-olla teispoolsusele mõtlevatele lastele seda mitte nii hirmutavaks teha. See on aga vaid suur kokkusattumus, et ka noorsooteater võttis mängukavva just Astrid Lindgreni, aga röövlitütar, Ronja. Lavastaja Taavi Tõnisson ütleb, et üldse kuidagi on Lindgreni aeg. Tema lood on suured, ilusad, romantilised, natuke naiivsed, aga väga sügavad, räägivad sellistest põhiväärtustest. Ma ei tea, mulle kuidagi tundub, et praegu on aeg selle jaoks küps, et nendest asjadest uuesti rääkida. Teine põhjus, miks on see, et see lugu on väga visuaalne ja meie teatri konteksti väga hästi sobiv? Mulle meeldib väga see, mismoodi Lindgren on kirja pannud tütre ja isa suhte arengu. Läbi selle, kuidas tütar kasvades areneb ja muutub. Rooney on suur ja mina ei osanud teda kuidagi vaikselt teha. Ronja osatäitja on Toris Tislar. Mis tüdruk ta on? Ma arvan, et on laps nagu iga teine. Aga ta on, ta on uudishimulik. On palju asju, mis teda huvitavad temast endast väljaspool, siis ma arvan, läbi selle loo, ta jõuab väga palju selleni, mis on, mis on tema sees või kuidas ta mõtleb või kuidas ta maailma näeb. Kui palju seal on detaile, kui palju seal on nagu vapustavaid teisi karaktereid, kes tegelikult kogu selle loo nagu kokku mängivad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal jõuab lavale korraga kaks Astrid Lindgreni teostel põhinevat lastelavastust. Vanemuises elustuvad \"Vennad Lõvisüdamed\" ning Noorsooteatris \"Röövlitütar Ronja\".",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu sees liiguvad rohelise nimekirja jäätmed nagu näiteks liigiti kogutud metallid, paber ja papp nagu iga teine kaup. Ohtlike jäätmete, segaolmejäätmete ja muude erijäätmesegude üle piiri liikumiseks on kehtestatud aga ranged nõuded. Eestis tuleb selleks taotleda luba keskkonnaametilt. Eestist veetakse välja rohkem puhtaid jäätmeid, nii näiteks leiavad Türki veetud metallijäätmed seal tee uuesti tootmisse. Eestisse tuuakse valdavalt segaolmejäätmeid. Keskkonnaameti jäätmebüroo peaspetsialisti Katrin Kaare sõnul rändavad need enamasti otse Iru jäätmepõletustehasesse. Soomes esiteks, hetkel on põletusvõimsusest natukene vähe, küll aga hakkab neil varsti valmis saama uus põletus teha, siis, siis võib-olla see olukord ka muutub. Aga teine põhjus on siin ka. Ma arvan, et majanduslik põhjus, et meie käitlushinnad ei ole nii kõrged nagu Soomes ja, ja see tasub teatud osapooltel ka selle jäätmete siiatranspordi Kõige rohkem tuuaksegi Eestisse jäätmeid Soomest 2018. aastal ulatus see kogus üle 138000 tonni. Suurbritanniast jõudis Eestisse 45800 ja Hollandis 45200 tonni jäätmeid. Suurima osa moodustasid segaolmejäätmed, katalüsaatorid, freesasfalt, ehituslammutussegapraht ja pliiakud. Taotluste arv jäätmete sisseveoks Eestisse on viimastel aastatel kasvanud. Kõige suurem ongi ehitus ja lammutusjäätmete sisseveo surve. 2018. aastal esitati selliseid taotlusi 13, möödunud aastal juba 21. Kui luba ei saa, üritatakse jäätmeid üle piiri vedada loata. Möödunud reedel tuvastasid keskkonnainspektsioon ning maksu ja tolliameti inspektorid Tallinna reisisadamas neli Soomest tulnud veokit mille saatelehed ei vastanud tegelikkusele. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhataja Allar Leppind. Me oleme tõesti avastanud ka selliseid juhtumeid, kus näiteks segaolmejäätmete sildi all on liigutatud siis näiteks ehituslammutusjäätmeid Keskkonnainspektsioon kontrollib jäätmeloaga ettevõtteid, kas riskipõhiselt või näiteks igal aastal, kui tegemist on suuremate ettevõtetega. Ka andmete ristkontroll peaks tagama, et jäätmelaadungid ikka selleks ettenähtud kohta jõuavad. Autole järele sõitmist, sadamast kuskile kuskile ettevõtte platsile, et kas ta ikka jõuab ühte või teise kohta. Et sellist asja me ei tee, et hiljem on meil võimalik tegelikult dokumentaalselt näha, kuidas need saatekirjad on vormistatud, kuhu see jäätmevoog on kohale jõudnud ja kas ta siis läheb aruandluses ka bilansiarvutustes kokku?",
"role": "user"
},
{
"content": "Eestisse veetakse aasta-aastalt sisse rohkem jäätmeid. Põhjused on majanduslikud, sest Eestis on jäätmekäitlustasud madalamad kui näiteks Soomes. Ka Soome on oma jäätmete põletamise mahu praeguseks ammendanud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPidulikul istungil räägiti nii ajaloost kui päevapoliitikast nii sellest, milline on meie põhiseadus, kui sellest, mida seal muutma peaks. President Kersti Kaljulaid kinnitas oma esinemises. Vastavalt 1992. aasta 28. juuni rahvahääletuse tulemusele on meil täna põhiseadus mis suurepärasel moel vastab inglise poliitiku ja kirjaniku George Hallifaksi juba seitsmeteistkümnendal sajandil sõnastatud põhimõttele. Iga seaduse mõte on selles, et ükskõik millise inimese tahe ei või olla seaduseks. Seda põhimõtet kordab kajana kogu meie õigusruum kõigi ametite pidajate võimalused. On piiratud. Aga oma volituste piires on nad vabad otsustama, kartmata mistahes sanktsioone teiste ametite pidajate poolt. Kõigi inimeste vabadused ja õigused on samuti piiratud teiste inimeste vabaduste ja õigustega. Aga antud raamistikus on nad vabad realiseerima oma unistusi. Sõnavõttudes räägiti kõige enam sellest, kuivõrd on vaja muuta põhiseaduse rahvaalgatuse sisseviimise kontekstis. Põhiseaduse assamblee ekspertkomisjoni juhi Jüri Raidla arvates on olukord põhiseaduse selle paragrahvi muutmiseks küps kuid silmas peab pidama mitut tingimust. Otsedemokraatia armastus ei tohi olla kantud esindus demokraatia vihkamisest. Teiseks õhtumaade kultuuriruumi demokraatia areng on viimase paari 1000 aasta jooksul toimunud otsedemokraatiat esindus demokraatia suunas. Kolmandaks, otsedemokraatia ei saa olla mõeldud esindusdemokraatia asendamiseks, vaid tema täiendamiseks. Neljandaks, otsedemokraatia peaks olema oluline instrument võimu võõrandumise vähendamisel. Ja viiendaks otsedemokraatia peaks distsiplineerima esindus demokraatia institutsiooni suunates neid rahva valdava arvamusega rohkem arvestama ka valimiste vahelistel perioodidel, isegi siis, kui rahvaalgatusi ei algatata. Kunagine põhiseadusliku assamblee liige Ignar Fjuk oli skeptilisem. Igasugune rahvaalgatus on instrument, töövahend vähemustele. Ta on töövahend populistidele ja ta on töövahend äärmustele. Õiguskantsler Ülle Madise nentis, et tegelikult annab ka praegune põhiseadus palju võimalusi. Ma ei tea, miks see on nii läinud, aga tõesti usutakse, justkui oleks rahvahääletust korraldada raske. Tegelikult ei ole, ei ole väga suurt häälteenamuse nõuet, ei ole hirmu riigikogul laiali minna, vaid ongi üsna sarnane lahendus Šveitsi le. Et ehk siis, kui tahad näiteks rahvalt küsida, kas topeltkodakondsust tuleks lubada, siis küsige seda. Ja lõpetuseks üks Siim Kiisleri mõte. Riik peaks võimalikult vähe inimesele ette kirjutama, kuidas ta oma elu peaks elama. Ma arvan, et see on meie tänase põhiseaduse suur pluss. Samas ma arvan, et ka teised inimesed, teised Eesti kodanikud peaksid võimalikult vähe Eesti kodanikele ette kirjutama, kuidas oma elu elada.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna täitus sada aastat Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmisest. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, see jõustus sama aasta 21. detsembril. Riigikogu põhiseaduskomisjon pidas tähtpäeva puhul piduliku istungi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEi saa öelda, et arutelu ülearu kirglik oleks olnud, aga teda ikka oli. Rahandusminister Jürgen Ligi põhjendas memorandumi vajalikkust. Programmini jõudmine võttis Küprosel aega programmi kolm suurt eesmärki on kõigepealt taastada usaldusväärsus Küprose panganduse vastu, vähendades tema osakaalu majanduses samal ajal teiseks konsolideerida eelarvet kõrvaldades ülemäärase eelarve puudujäägi, parandada riigi tulude kogumist ja riigisektori toimimist. Ja kolmandaks viia ellu majanduskasvu toetavad struktuurireformid. Minister rääkis pikalt, mida on Küprosel kavas edaspidi konkreetselt peale hakata. Küsimusi oli päris palju, sõnavõtte küll, ainult üks, keskerakondlane Mihhail Stalnuhhin küsis taas, miks vaesem Eesti peab aitama rikkamat Küprost. Kui võrrelda ja vaadata, milline on see Küprose keskmine palk, milline on seal keskmine pension millised on sotsiaaltoetused, need on kordades kõrgemad kui meil Eestis järjekordselt tekib küsimus, miks meie nii vaesed, peame toetama neid nii rikkaid. Üks teema, mis arutelu käigus üles tõusis, oli, kui õigustatud on pankade suurte hoiuste kärpimine veel kord, Mihhail Stalnuhhin. See on ju praktiliselt ekspropriaatorite eksprompeerimine, nagu seda nimetati 20 ja 30 ja 40 aastat tagasi. See on hullem kui mingi revolutsiooniline protsess. Mis vabaturu majandusest üldse saab rääkida, kui inimestelt lihtsalt võetakse omadel tingimustel ära nende raha? Jürgen Ligi käest küsiti, kas ei tuleta meelde võitlust kulaklusega. Ligi ütles, et see meenutab pigem astmelist tulumaksu ja lisas. Ma olen tõesti liberaal, ma arvan, et igaüks peab vastutama oma tegude eest ja kui on heaolus tekitatud kunstlik mull, siis sellest mullist tuleb loobuda endal ja kogu ühiskond on seal võitnud. Eriti selgelt on suured hoiused ju ikkagi välispäritolu, sealhulgas nad on suuresti nähtavasti maksude optimeerimise põhjusel seal seda on arusaadavalt ka näiteks mõne vene ministri sõnavõtus, nii et ega selles ebaõiglust on üpris vähe, teatud juhtudel muidugi, et võib kujutada, et mingi ajutine raha oli arvel millegi müügist ja siis teda pügatakse ajab ikka närvi küll, aga see raha ka on seal kerkinud juba aastakümneid alguses puhta ofshor panganduse mudeliga Euroopa liitu astudes juba rahapesureeglite järgi, aga siiski finantsmullu oludes. Seda jõukust tuleb hakata tagasi andma ja see on kurb tõsiasi, et kiiremini sa tõused, seda valusamini sa kukud. Eelnõu läbis täna esimese lugemise ja läheb lõpphääletusele homme.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogus algas Küprose abiprogrammi eelnõu arutamine. Läbiti esimene lugemine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nJa me jälgime seda pidevalt, et see sõltub nüüd, kui palju inimesi rongis on nädalapäevast, kellaajast ja suunast, kuhu nad sõidavad kui me vanasti või noh, ütleme vanasti veel mõni kuu tagasi suutsime nagu suhteliselt täpselt ennustada, et millised rongid meil on, on väga täis. Siis see praegune olukord on ka meile tegelikult selline natukene ennustamatu, et inimesed ei käitu vanade mustrite järgi, mistõttu me kohati peame reageerima, mitte me ei saa olla proaktiivsed. Aga kui palju te praegu peate normaalseks või millise tihedusega inimesed vagunis võiksid olla? No meile meeldiks loomulikult kui nad oleksid seal vähemalt üle ühe istme ja ehk siis selline üle 50 protsendi täituvust me kindlasti rongidesse ei tahaks küll, aga me ei saa tagada rongides seda kaks pluss kaks või kaks korda kaks reeglit, sest see tähendaks meie puhul, et meil sisuliselt üle 30 inimese rongisaadet ei saakski olla ja me sõidaks me ikkagi väga tühjade rongidega. Aga meile teadaolevalt ka see kaks korda kaks reedel otseselt ühistranspordile ei kehti. Noh, inimesed sõidavad praegu ikkagi rohkem tööle ja rohkem koju, ehk siis sellised hommikused ja õhtused rongid kipuvad olema rohkem täis ja seda on meil ka päris keeruline lahendada, kuna meil päris suuri ronge nii palju ei ole, et me saaksime nagu kõik hommikused ja õhtused väljumised teha 50 protsendilise või alla 50 protsendilise. Nii et eks, eks me seda nurinat ikka saame, et kohati on rongides rohkem inimesi. Suvi on tulemas ja ilmselt on juba käes see aeg, mil rongi peale hakkavad tulema ka inimesed jalgratastega. Möödunud suvel olid siin piirangud, millised on nende perspektiivid praegu ja tulevikus. Sellel aastal me katsume jalgratastega sõitjatele rohkem vastu tulla, et kindlasti piirangud jäävad. Et teatud väljumistele ja ratastega me ei saa lubada, aga eriti siin Tallinna lähirongides, elektrirongides siis. Me võtame välja mõningaid juhtmeid, et paremini mahutada ära lapsevankriga ratastooliga ja, ja ratastega reisijad. Aga seda jah nüüd, et ma saaks lubada, et kõikidel tipptundidel ka rattaga rongi saab, seda paraku selle veeremi pargi juures ei ole võimalik.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eriolukord on mõjunud ka Elronile. Rongiga sõitvate inimeste arv on vähenenud 80-90 protsenti. Ilmselt hakkab see mõne aja pärast siiski taas kasvama. Rongide koosseisude suurus sõltub reisijate arvust.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKäimas on Kukruse aherainemäe ehk fageeli Kukruse tuhamäe põhjaveeuuringud, mille tulemused peaks selguma selle aasta lõpuks. Kukk kõrvalt on maapinna lähedasest põhjaveest leitud põlevkivitööstusele iseloomulikke saasteaineid. Piirkonna inimeste veevarustus põhineb sügavamatel põhjaveekihtidel, mis mäest mõjutatud pole. Eesti geoloogiateenistuse uuringu põhjal peabki selguma, kui suure mõjuga ladestust tulenev saaste on veeproove on võetud piirkonnas säilinud madalatest kaevudest. Olukorrast veelgi parema ülevaate saamiseks puuritakse aprillikuus ladestu lähedale kuus kuni 20 meetri sügavusel ulatuvat seirepuurkaevu. Uuringust räägib Eesti geoloogiateenistuse vanem geoloog Madis Osjamets. Kolm auku nagu tehakse ladestu kõrvale täiesti ja siis järgmine seeria kolm tükki siis nagu 50 60 meetrit eemale, uued, uued seireaugud tulevad täiesti mäe lähedusse, aga nende inimeste kaevude uuringud tegime ikkagi suuremal alal, mis seal lähimad asulad on, et täkumetsa ja Kukrus enda asulas enamuses need ümbruskonna asulad on juba nagu selle ühisveevärgi peal, et, et neid säilinud joogiveekaevusid nagu ongi seal ümbruskonnas väga, väga vähe jäänud. Alles. Kukruse mäe põhjavee uuringut ja hilisemat ohutustamist tehakse raha eest, mis algselt oli planeeritud Kukruse mäe teisaldamiseks, kuid praeguseks on sellest plaanist loobutud. Uuringu tellija, keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõuniku Raul Kurrista sõnul on käimasolevad uuringud vajalikud selleks, et saada parem ülevaade jäätmehoidlana käsitletava mäemõjudest keskkonnale. Eesmärk on ikkagi aru saada, et kui mastaapselt Kukruse mägi seda piirkonda mõjutada võib, eelnevalt on tehtud seal õhuuuringuid, veenda uuringuid ja selliseid asju, et siis nüüd on võetud fookusesse põhjavesi, kuna kõigi astme just asjadega kaasnevad mingid riskid, eks. Ja siis on meil vaja nagu võimalikult palju informatsiooni teada, et mida me edasi teeme, mis on nagu optimaalne ja erinevate riskide ja ohtude mõistes optimaalne tegevus. Toila valla territooriumil asuv Kukruse aheraine mägi on üks Eesti tuntumaid tuhamägesid, sest ta jääb Tallinna-Narva maantee kõrvale Ida-Virumaalt raadiouudistele Rene Kundla.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ida-Virumaale Kukruse tuhamäe jalamile tehakse puurkaevud, et paremini uurida, kui palju mõjutavad mäkke ladestatud kaevandusjäätmed põhjavett.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKolmapäeval pärast kaheksa kuud kestnud läbirääkimisi pandi allkirjad tervishoiutöötajate kollektiivlepingule. Niisuguseid lepinguid on sõlmitud juba aastaid ja pole haruldane, et rahu saabub alles pärast streiki. Seekord läks paremini. Riikliku lepitaja abiga jõudsid arstide liit tervishoiutöötajate kutseliit ja kliiniliste psühholoogide kutseliit ühelt poolt ning haiglate liit ja kiirabiliit teiselt poolt ilma suurema kärata kokkuleppel. Leping kehtib järgmise aasta lõpuni. Tunnitasude alammäärad kerkivad samaväärselt Eesti keskmise palgaga ning vaktsineeritud meditsiinitöötajad lubatakse preemiat. Siiski pole asi nii lihtne. Juba läinud suvel teatas pea 4000 liikmega Eesti õdede liit, et nende hinnangul soovivad teised meditsiinitöötajate ametiühingud liiga vähe. Sestap esitasid nad kollektiivlepingust enda nägemuse, aga tööandjad rääkisid läbi kõigi teistega ja nagu öeldud, jõudsid ka kokkuleppele. Õdede liidu juht Anneli Kannus sõlmitud lepinguga rahul ei ole. Kõige olulisem puudujääk lepingus on see, et meie õdede puudusega õdede töökoormusega hooldust, öötajate koormusega ei ole arvestatud. Anneli Kannuse sõnul soovib liit lepingusse suuremat palka ja seda, et eriõdesid koheldaks nii-öelda tavaõdedest teisiti. Läinud aastase palgauuringu järgi oli õdede mediaanpalk 1588 eurot ning hooldajate mediaanpalk 991 eurot. Haiglate liidu juht Urmas Sule ütleb, et tööandjad pole teise lepingu sõlmimist arutanud. Selline olukord, kus me püüame iga inimese või organisatsiooniga eraldi lepet teha, tervishoius kindlasti ei ole hea tervishoid on kollektiivne teenus ja tervishoius peavad kõik osapooled suutma rääkida sarnast keelt. Töötüli raamid paneb paika seadus, räägib riiklik lepitaja Meelis Virk pau. Kõigepealt saadab ta õdede Liidu läinud suvise lepingu projekti tööandjatele, kes peaks sellele vastama hiljemalt järgmise nädala reede õhtuks. Siis teeb Virke bau omapoolse kompromissettepaneku ning millalgi mai keskel peaks osapooled juba näost näkku kohtuma. Tööandjad peavad olema kindlad, et lepingus olevad rahalised ressursid, et need vastaks sellele prognoosile, mis tööandjad saavad Eesti haigekassast. Kui õdedel õnnestub tööandja ga eraldi kollektiivleping sõlmida, jäävadki kehtima mõlemad ja kui õdede lepingus on palganumbrid suuremad, võidavad sellest ka need õed, kes ei kuulu õdede liitu, vaid näiteks tervishoiutöötajate kutseliit. Meelis Virkebau lisab, et see, et ühe tööandjaga räägivad läbi eraldi mitu ametiühingut pole sugugi erakordne. Vastupidi, see on päris tavaline. Ka praegu meil käib veel üks töötüli menetlus, kus on circa 700 töötajaga ettevõte ja selles ettevõttes on kolm erinevat ametiühingut.",
"role": "user"
},
{
"content": "Ehkki tööandjad ja osad meditsiinitöötajad sõlmisid kolmapäeval kollektiivlepingu, käib töötüli Õdede Liidu ja Haiglate Liidu vahel edasi. Õed soovivad paremate tingimustega kollektiivlepingut, Haiglate Liit kordab, et on ühe lepingu juba sõlminud.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nUue ilme saanud Kärdla keskväljakul on laste atraktsioonid avarala, jalakäijate ja ratturite jaoks kauplemispinnad, mida saab kasutada ka talvel ja uus parkla. Kui varem oli väljakul ringliiklus, siis nüüd on autotee väljaku ühel küljel ja jalakäijatel rohkem ruumi. Jätkab Hiiumaa valla Kärdla osavallavanem Lauri Breiman. Nüüd on ta selline ala, mis minu arvates peaks igas linnakeskuses olema ehk koht, kuhu inimesed saaksid tulla, koguneda, vaba aega, veeta. Ehitus kestis alla aasta ja sai valmis enne tänavu novembris olnud tähtaega. Kevadise eriolukorra ajal kehtestas riik saarte ja mandri vahel liikumispiirangud, mis oli poolelioleva projekti vaatest üsna ehmatav, jätkab Hiiumaa vallavalitsuse arenguosakonna juhataja Monika Pihlak. Aga koostöös politseiga ja ehitajaga saime me lahenduse selliselt, et tegelikult ükski päev töö seisma ei jäänud politseiga kokkuleppel eriloaga. Ehitusmehed käitusid väga vastutustundlikult, et tegelikult kogu töö toimis. Mida arvavad väljakust siin jalutanud inimesed? Mari-Liis tuli koos lastega Hiiumaale külla ja heitis pilgu peale ka väljakule. Tore, et on tehtud korda ja lastele meeldib, nemad on tihti kõige suuremad kriitikud, nii et kui nemad on rahul, siis on kõigil tore, ma arvan. Kaur nägi uut väljakut samuti esimest korda. Kuidas on see muutunud tema nooruspõlvega võrreldes? Siis ta oli üks suur ring, autod sõitsid ringi ja keskel, ma tean, jõulukuusk oli keskel ja keskel oli väike haljasala ja rohkem nagu ei olnud midagi, et nüüd on atraktsiooni värk on ikka rohkem. Koos käibemaksuga oli tööde hind kokku 2,2 miljonit eurot. Arhitektuurilise lahenduse kavandas büroo Maret koostöös bürooga Bornstein, Lüke fors ja väljaku ehitas Merko ehitus. Pidulik avamine on neljandal novembril.",
"role": "user"
},
{
"content": "Kärdla keskväljaku ümberehitus on valmis. Pidulik avamine on novembris.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nEKRE esimees ja vastne siseminister Mart Helme süüdistas pressikonverentsil ajakirjandust, mis olevat tema sõnul avaldanud anonüümsetele allikatele põhinevaid süüdistusi minister Marti Kuusiku väidetavalt vägivaldse pereelu kohta. Helme teatas eile, et astub samme põhiseadusliku korra taastamiseks Eestis. Talle vastas pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu. Poliitikute puhul paraku demokraatlikus riigis aga mitte paraku, vaid tõenäoliselt see on üks võimu kontrollimise mehhanism. Demokraatlikus riigis kehtib süüpresumptsioon. Me nägime, milline probleem oli Kristen Michali juhtumis, kus tegelikult avalikkus ei saanud legitiimseid selgitusi ja, ja, ja missugune pusa sellest kaasa tõi. Inimesed hakkasid marssima lippudega, oli ju nii, aitab valelikus poliitikast. Terve mis see oli, Reformierakonna kontori ümbrus oli täis mingisuguseid neid pulverisaatoriga lastud igasuguseid silte ja loosungeid seal ja, ja see tekitab stressi ühiskonnas ja stress pole kunagi hea asi. Küsisin peaminister Jüri Rataselt, mis tundega tema siseministri eilset avaldust kuulas? Et põhiseaduslik kord on Eestis täiesti olemas, kehtib ja on korras ja ma arvan, et see, mida täna Mart Helme ka siin ütles, on ju see, millele ta viitab, et on süütuse presumptsioon. Ja see on tegelikult oluline. See, mida Urmas ütles, et eks see poliitikute puhul ole natukene teistmoodi ja me peame ka sellega arvestama, aitäh. Ma võin omalt poolt öelda, et ja põhiseaduslik kord on Eestis olemas, põhiseadusliku kord on tagatud, aga kunagi ei saa olla nii, et reegleid ei rikuta ühe, teise või kolmanda osapoole poolt. Ja antud juhul mina nägin väga selgelt, et ajakirjandus kuritarvitas oma positsiooni. Mart Helme süüdistas pressikonverentsil ka president Kersti Kaljulaidi, kes lahkus saalist, kui Martti Kuusik andis ametivannet. Ja see ajalehe artikkel on siis nüüd nii šokeeriv, et president tõuseb püsti ja lahkub saalist, näidates väga selgelt oma meelsust. See ei ole soliidne, see ei ole kohane, see ei ole juriidiliselt korrektne. Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt üles köetud naine. Aga Kersti Kaljulaid ei ole lihtsalt üks naisterahvas, vaid on vabariigi president. Et loeb ära ühe artikli, on emotsionaalselt niivõrd ärritunud naisterahvana, et langetab kohe käigupealt otsuse. Mina lähen toast minema, mina seda mängu kaasa ei mängi. Aga kujutage ette, kuidas see inimene käitub siis kriisiolukorras kui näiteks puhkeb sõjaline konflikt või looduskatastroof. Jah, ma olen kriitiline.",
"role": "user"
},
{
"content": "Uus valitsus pidas istungi ja esimesel pressikonverentsil oli juttu põhiliselt Marti Kuusikust. Siseminister Mart Helme ütles, et president Kersti Kaljulaid käitus minister Kuusiku skandaali sattudes kui emotsionaalne naine, mitte kui president. Helme süüdistas ajakirjandust süütuse presumptsiooni rikkumises. Välisminister Urmas Reinsalu tuletas aga Helmele meelde, et poliitikite puhul ongi kõrgemad nõudmised kui tavakodanike puhul.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPresident õnnitles kohalviibijaid vabariigi 84. aastapäeva ja kõrge tunnustuse puhul. See on Eesti riigi tänuavaldus, teie pühendumise ja paljudel juhtudel ka vapruse ja ohvrimeelsuse eest sõna saanold. Rüütel. Lubage mul õiendada üks vana võlg, mis puudutab meid kõiki aga ennekõike neid kuutekümmet, üheksat Eesti ülemnõukogu liiget, kes 20. augustil 1991. aastal hääletasid Eesti vabariigi taastamise eest. Selle sammuga vormistasid nad eesti rahva tahte ja lunastasid kasvõi väikese osa kümnete tuhandete inimeste kannatustest mis kaasnesid Eesti omariikluse hävitamisega. 1940. aastal. Presidendi sõnul riskisid need 69 oma eluga ja toonase ülemnõukogu presiidiumi esimehena teadis ta karmid karistusaktsioonide olemasolust, mis oleksid tabanud nii rahvasaadikuid kui kõiki teisi Eesti iseseisvuse eest võidelnud inimesi. Kõne lõpus ütles president. Kuigi Eesti vabariigi sünnipäev häälestab meid ajaloole, On sama oluline rääkida ka meie tänasest päevast ja tulevikust. Riigi tunnistuse pälvinute seas on, nagu juba öeldud, palju neid inimesi, kes on andnud Eestile meie tänase näo, kas oma kõrge professionaalsus e kutsumuse või ennastsalgava pühendamisega Pole tähtis, kas ollakse kultuuritegelane, põllumees, sportlane, kirjanik, arst, ametnik või sõjaväelane. Pole tähtis ka, mis rahvuse esindaja ollakse. Tähtis on see, et igaühe teie panus on suurendanud Eesti loovust ning aidanud kaasa meie riigi tuleviku kindlustamisele. Sest nagu on öelnud üks eestluse ideolooge insenerist mõtleja Walter Rand. Eestlus on looming ja Eesti on meie kõigi ühise loomingu vili. Vabariigi president annab Eesti vabariigi 84.-ks aastapäevaks ordenid. Järgnevalt Maarjamaa risti esimene klass. Anatolis Korbunaus, Läti vabariigi ülemnõukogu endine esimees. Mitte auto Landbergis, Leedu vabariigi ülemnõukogu endine esimees Ja nii algas siis autasustamine. President andis teenetemärgid kätte 200-le ordeni kohalerile. Nende seas olid ka kunagine poliit. Vaino väljas ja kirjanik Ene Mihkelson, kellelt tänaste autasude kohta hinnangut küsisin. Minu jaoks on tänane päev ühe tähendamissõnaga mees peab ikka meheks jääma. Ja täna küsin ma endalt, kas ma olen seda suutnud? On püüdnud, et mees jääks meheks selleks, kellel on kallis oma maa, rahvas, kodu. No see on Eesti vabariigi autasu, iseseisva Eesti autasu, loomulikult olen ma selle üle rõõmus. Kui ma olin noorem, siis ma ei kuulunud nende inimeste hulka kahjuks, kes arvasid, et nemad oma eluajal näevad iseseisvat Eestit? Ma olin veendunud, et see kunagi tuleb, aga ma ei arvanud, et mina seda näen. Loomulikult olen ma rõõmus.",
"role": "user"
},
{
"content": "President Arnold Rüütli kõne.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHaridus ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütleb, et Eesti koolivõrk on nagu Tallinna linn, mis päris valmis kunagi ei saa. Hollo sõnul saab ministeeriumile edastatud andmete põhjal praegu öelda, et suurt ja massilist koolide sulgemist koolipidajad ette võtnud pole. Selline rahulik ja tavapärane aasta ümberkorralduste vaates midagi erakordset selles mõttes silma silma ei hakka. Siiski jääb käimasolev õppeaasta viimaseks näiteks Võrumaal erakoolide tegutsenud krabikoolile, mille tegevusluba osutus kehtetuks erakoolide, st paneb sügisest pillid, kott ka Mattiase põhikool Tallinnas. Põhihariduse pakkumine, lõpp päka Põlula koolis Lääne-Virumaal, kavastu lasteaed algkoolis Tartumaal, mis jätkab ainult lasteaiana ning ka libaste lasteaed algkoolis Pärnumaal Tallinna pääsküla gümnaasiumis kaob sügisest aga gümnaasiumiosa ning tegevust jätkatakse põhikooli na. Samuti lõpetavad tegevuse Võru ja rak kvere täiskasvanute gümnaasiumid, mille õpilased jätkavad õpinguid Võrumaa kutsehariduskeskuses ja Rakvere ametikoolis, räägib Rakvere abilinnapea Laila talunik. Ametikool on siis teinud täiesti eraldi õppekava, mis siis puudutab seda üldharidust. Et see õpilane, kes tuleb ja tahab lihtsalt oma keskharidust korralikult lõpule viia, seda temaga saab. Samas on tal võimalus võtta kõrvalt kõrvalaineid. Tulevikuplaan on ka luua selline variant, et kui näit, eks õpilane ta ei saa üldhariduskool. Annitsioon langenud aga et tal oleks võimalik ka puhtalt. Ta ütleme kutseõpet kõrvalt, et näiteks aasta otsa midagi natukene nokitseda, et hoida teda nii-öelda selle kooli juures ja siis loota, et äkki tal tuleb see nii-öelda motivatsioon tagasi ja ta soovib selle lõpule viia. Mitmed põhikoolid liidetakse aga gümnaasiumitega Harjumaal näiteks liidetakse Keila kooliga Keila põhikool ning Kose gümnaasiumiga Kosejõe kool. Ligi 10 väiksema kooli saatust iseloomustab aga koolipidajate otsus, mille järgi liidetakse põhikoolile juurde lasteaed ning haridusasutus nimetatakse ümber lasteaed kooliks. Nii on näiteks toimitud sirgu Liinas ja Kolga jaanis. Algselt pidid suured ümberkorraldused ees ootama ka Põltsamaa valla haridusasutusi. Nimelt oli vallal plaan liita kuus väiksemat põhikooli Põltsamaa ühisgümnaasiumi ga nii, et väiksemad koolid hakkavad praeguste asukohtades tegutsema ühisgümnaasiumi õppekohtadena. See otsus on aga Põltsamaa vallavolikogu esimehe Andres Vääna sõnul muutmisel ette on valmistatud eelnõu, mille järgi jätkub hariduse andmine Põltsamaal ka järgmisel õppeaastal. Nii nagu praegu.",
"role": "user"
},
{
"content": "Enne uut õppeaastat suletakse mitu väiksemat kooli. Nimekirjast leiab ka koole, mida koolipidaja otseselt ei sulge, kuid mis liidetakse näiteks samas asulas oleva lasteaia või suurema kooliga.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nMeil on kokku praegu kuskil kolm, pool miljardit kõikide pankade peale kokku, see jääk, mis on, on riigi raha arvetel ja mõistagi niisuguse raha haldamine eeldab ka teatud kindlaid reegleid ja teatud kindlaid põhimõtteid, neid põhimõtteid oleme me siin nüüd kogu aeg täiustanud, oleme loonud riskide juhtimise komitee, oleme võtnud vastu vastavad riigi raha hoidmise reeglid, need on ka valitsuses saanud heakskiidu. Oleme fikseerinud teatud põhimõtted, mille alusel riigi raha ühes või teises pangas hoitakse ja selle kõigega seoses on ka rahandusministeerium mõistagi hajutanud oma kontosid, neid rahasid erinevate pankade vahel ja käesoleval hetkel siis leiab fikseerimist see tõsiasi, et ka Hansapank a hakkab haldama riigi rahasid, mis teeb paljud protsessid lihtsamaks, nii et see peaks olema eelkõige kasulik ka kõikidele klientidele, maksumaksjatele ja nendele institutsioonidele, kes riigi raha kasutavad, kes saavad riigieelarvest raha. Ma arvan, et see on suurepärane leping, et sellel suurepärasel lepingul on kolm võitjat poolt, kui hakata siit pihta rahandusministeriumi poolt või siis maksumaksja poolt vaadates, siis tegelikult kiireneb raha liikumine, kuna väga suur osa nii maksumaksjaid kui ka siis riigieelarvest raha saajaid on ka Hansapanga kliendid. Teiseks võidavad kindlasti Hansapanga kliendid, enam ei pea omama selleks kahte kontot, et maksta tulumaksu, sellepärast et teises pangas on lihtsalt kiirem maksta tulumaksu või teisi makse. Ja, ja loomulikult siis hansapangale on see kasulik, kuna meie käibed suurenevad meie omalt poolt töötame siis edasi Eestis kahe suure pangaga ja läheneme mõlemale pangale võrdselt, selles mõttes, et on koostöölepingud ja on, on kontsernikontod. Edasi on juba kõik tehnoloogiliselt selline protsess, mis sõltub rahade liikumisest ja nende operatsioonide sisust, mis selle raha taga on.",
"role": "user"
},
{
"content": "Rahandusministeerium ja Hansapank sõlmisid koostöölepingu ja kontsernikonto avamise lepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMaanteeameti projekteerimise talituse projektijuht Anni Luht räägib, et Adavere ja Põltsamaa vahelise uue neljarajalise möödasõidu eelprojekt valmib aastaks 2022 ning nimetatud lõik läheb riikliku teehoiukava alusel ehitama. Ajavahemikul 2026 kuni 2028 jätkab Anniluht. Eelprojektis me paneme paika põhimõttelise lahenduse, et kuidas täpsemalt tee hakkab paiknema, kus on meil eritasandilised ristumised, sõlmed, bussipeatus ed, kergliiklustee kogu ja teed müratõkke seinad, et tõesti need kõik need olulisemad teemad, mis lahendada tuleb. Uus lõik hakkaks kulgema Adavere Põltsamaa keskustes kaugemalt mööda kui praegune ühendustee Tallinna ja Tartu vahel. See omakorda mõjutab aga Põltsamaa vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Mark Liivamäe sõnul valda ja elanik õige mitmest aspektist. Näiteks on praegu uue möödasõidu kitsaskohaks bussiühendused Adavere ja Tallinna ning Tartu vahel sest kavandatav neljarajaline lõik ei läbi enam adavere bussipeatust, jätkab Mark Liivamägi. Meie soovime kindlasti, et möödasõidul ikkagi võimalikult lähedal oleks bussi pead mise koht, kus koos siis auto, parkimisvõimalusega ja jalgrattaparkla, aga see lahendaks circa 500 kuni 700 inimeste nagu mure, et nad pääseks ikka Tallinnasse ja Tartusse. Teine suurem soov on vallal seoses Põltsamaa ja puhu ristiga. Juba praegu ei sõida paljud kommertsliinid Põltsamaa keskusesse sisse, vaid peatuvad puhu ristis. Liivamägi loodab, et väljatöötatav lahendus võimaldaks siiski ka Põltsamaa elanikel bussi peale saada. Kahjuks pole aga esimeses eskiislahenduses Põltsamaa valla nägemustega nii Adavere kui Põltsamaa ühistranspordi korraldamise vaates arvestatud. Kui Põltsamaa linna sees keegi tahab minna bussi peale, et sõita kas Tartusse või Tallinna suunal siis tal oleks võimalik kas või taksoga jõuda sinna bussipeatusse. Praeguse lahenduse juures siin ei ole isegi seal kohas peatumisvõimalust ehk siis isegi taksoga ei pääse bussi peale, see tähendaks tegelikult reaalsus seda, et kõige vähem parkimiskoht, mis seal näidatakse, on 500 meetri kaugusel. Kui eakas inimene tal oleks vaja kasvõi arstile minna või muid teenuseid tarbima, siis ta saaks 500 meetri kaugusele, ta peaks sealt ikkagi mitmeid trassi ületades kõndima sinna bussipeatusse. Liivamägi lisab, et eelmisel nädalal toimus osapoolte vahel ka koosolek, mille tulemusena Põltsamaa vald oma ettepanekud veel kord esitada sai. Luht räägib, et kohalike arvamuste ja vajadustega arvestatakse ning töö käib selle nimel, et lõplik lahendus sobiks kõigile.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna-Tartu maanteel hakatakse ehitama uut neljarajalist lõiku Adavere ja Põltsamaa vahel aastatel 2026-2028, kuid juba praegu käib umbes 20 kilomeetrise lõigu eelprojekti koostamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOtsus kärpida raviteenuste hindu kuus protsenti hakkab kehtima 15.-st novembrist ja kehtib 2010. aasta lõpuni. Mõningaid hindu ka korrigeeriti. Sotsiaalminister Hanno Pevkur. See eelkõige puudutab siis patoloogiat, endoskoopiat, pronhoskoopiat, magnet, resonantsuuringuid ja kompuutertomograafuuringuid. Et siis teatud nende teenuste puhul toimus hindades kallinemine ehk me maksame haiglatele teenuste osutajatele, endoskoopiliste prohnoskoopiliste ravijuhtude eest rohkem raha ja varasemalt magnetresonantsuuringutel ja kompuutertomograafi uuringutel kulupõhist hinnamudelit, nii nagu teistel erialadel ei olnud ja, ja nüüd siis kehtestati ka nendele kulumudel Maksulaekumine on kehv ja sealt ka ministri sõnul kärpevajadus. Tegelikult järgmisel aastal väheneb haigekassa tulu circa 15 protsenti ja, ja see on siis puhtalt maksulaekumise defitsiidi küsimus ehk tööjõu osakaal on vähenenud tööturul ja sellest tulenevalt on siis ka maksulaekumine vähenenud ja teine põhjus on kahtlemata see, et inimeste palgad on vähenenud ja, ja noh, kui arvestada nüüd seda, et tõesti 15 protsenti on tulude poole ära kukkunud ja hindade vähenemine on mahus kuus protsenti, siis selle suure vahe tegelikult katabki just nimelt see, et, et meil on olemas reservid ja me saame nii selgu järgmisel aastal reserve kasutusele võtta üldise tausta puhul. Meditsiin on eelisseisundis ja, ja selle eelisseisundi säilitamiseks on ka vajalik reservide kaalutletud kasutuselevõtt. Neid võetakse maksimaalsel tasemel ja, ja sellestki ei pruugi praegu piisata, aga võetakse kasutusele nii, et, et selline foon, mis siin on praegu loodud on eksitav. Lisas rahandusminister Jürgen Ligi, kuid nüüd peavad haiglad otsustama, kust nad kokku tõmbavad. Kindlasti ei ole õige väita seda, et, et see tähendab ainult arsti palga või meditsiinitöötaja palga vähenemist. Haigla eelarve koosneb väga paljudest komponentidest, õigemini see ravijuhu hind kõikide nende erinevate komponentide pealt peavad siis haiglad leidma selle võimaluse kas ja kuidas oma kulusid koomale tõmmata. Suurematel haiglatel on ministri sõnul lihtsam kokkuhoiukohti leida, kuid väiksematel haiglatel suureneb küll surve palkadele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsus otsustas kärpida raviteenuste hindu 6%, nagu Haigekassa Nõukogu ettepaneku tegi.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRõiva ja tekstiiliturg on globaalne äri ning konkurents ohutu. Seepärast on Eesti rõiva ja tekstiililiidu tegevjuhi Ruta Rannala sõnul valdavaks trendiks, et suuremad rõiva või tekstiilitootjad viivad tootmise odavama tööjõuga riiki. Siinkohal võib näiteks tuua Rootsi ettevõtte eeger fabriker mis toodab ja müüb oma kaubamärgi all kergeid tööriideid. Kuigi peakontor asub Rootsis, siis rohkem kui 10 aastat tagasi viidi tootmine Ukrainasse. Paar aastat tagasi avati tootmisliinid ka Pakistanis tütarfirma osaühingu, seega Eesti tegevjuht Jelena Saga. Iduk ütleb, et tegelikult toodeti 20 aastat tagasi seegi toodangut ka Kunda suures tehases, kust siiski ajamöödudes Ukrainasse ümber koliti. Põhjus Eestis toota oli liiga kallis. Hinnad tõustavad kogu aeg, no elu on ka, on kallim kliendile me ei saa pakkuda kallist asja, on Ukrainas, vot see hetkel oli lahendus. Minna sinna siis on palka, on vähem. Samas pole Eestis suurte ettevõtete kõrval paremas olukorras väiksemad õmblusettevõtted, kes toodavad näiteks allhangete korras. Paljud seesugused firmad, nii Tartu-Pärnu kui ka näiteks Lääne-Virumaalt keelduvad minuga üldse mõte mõtteid jagamast, sest sektor on nende sõnul väljasuremise äärel. Need, kellega mul rääkida, aga õnnestub lausuvad, et kui suudavad aasta lõpuks oma tegevuse tagajärjel nii-öelda nina vee peale jääda, on see juba hea tulemus. Suurtest kasumitest ei räägi aga keegi. 27 töötajaga tegutseva Minilinda osaühingu juhatuse liige Astra jõearu ütleb, et probleemid algavad juba töötajate leidmisega. Elukutselisi õmblejaid on vähe ning madala palga eest pole keegi valmis tööd tegema. Samuti on jõearu sõnul vähenenud aastatega tehtava töö hulk. Tellimusi on vähem, kui kasumlikuks tegevuseks vaja läheb. Ka Lääne-Virumaal tegutseva multimarger aktsiaseltsi tegevjuht Gert Miltop ütleb, et ka nende ettevõte, mis täidab 95 protsendi ulatuses allhankeid ja kus töötab sirca 30 inimest, on tööjõu leidmisel häda tundnud. Siiamaani on olnud tõesti väga keeruline õmblejaid leida selle valdkonna peal, jah, väga palju inimesi, väga rõõmsasti tule, sest tegelikult samuti allhanke tööd tehes ega palganumbrid ei ole liiga kõrged, eriti Tallinnast väljaspool. Miltob lisab, et kuigi allhanke korras tegutsemine võib tunduda lihtne ja odav, sest pole ju näiteks tootearendusele või müügile kuluvaid kulusid, on selle võrra kogu ettevõtmine siiski ka vähem kasumlikum ning konkurentsi suhtes ehk veelgi tundlikum. Minu väga subjektiivne hinnang ja võib-olla mitte ka kõige professionaalsem, aga siiski on see, et Eestis on väga raske allhanke tööga järgmise kümne-viieteist aasta jooksul elama jääda siis Läti, Leedu, Poola, kindlasti Poola, võib-olla isegi kõige vähem, seal on juba päris hoogne see töö, aga, aga Läti, Leedu kindlasti pakuvad meile tugevat konkurentsi, ütleme, kui me Skandinaavia turust räägime, siis nad on samuti lähedal. See logistika on suhteliselt lihtne. Meie kodumaa ettevõtete prioriteet peaks ilmselt olema oma toote ja oma brändi brändi loomine, see oleks koht, mis kindlasti oleks perspektiivikam, kui alhanketee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Viimasel ajal on tulnud sõnumeid suurtelt ettevõtetelt nagu Baltika ja Sangar, mis lõpetavad Eestis tootmise. Suurte ettevõtete kõrval on keeruline Eestis tegutseda ka väiksematel õmblusettevõtetel, mis toodavad näiteks allhanke korras.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKodanikualgatuse teeme ära minu Eesti eesmärk on saada teineteiselt häid ideid, kuidas elu kodumaal paremaks muuta. Et esimesel mail ligi 400. mõttekojas üle riigi peetavad mõttetalgud õnnestuksid peetigi täna Tallinnas peaproov avatud ruumi põhimõttel. Talgujuhi Mikk Sarve hinnangul läks mõttetalgute peaproov igati korda. Lisaks registreerunuile lisandus viimasel hetkel ka huvilisi, kes alles nüüd algatuses teada said ja võimalikult lai osalemist ootavad korraldajad siis ka maipühal. Me oleme kavandanud nii, et noh, umbes 100 inimest võiks alates 10-st 15-st kuni 100-ni, sõltuvalt kohast võib kohapeal olla. Aga noh, põhimõtteliselt avatud ruumi meetodiga on kuni mitmetesse tuhandetesse ulatuvate inimestega tehtud, põhimõtteliselt ei ole piiri. Käidi siin kindlasti palju põnevaid ideid välja, kuidas Eestit paremaks muuta, mida me saaksime selleks ära teha. Mis nendest ideedest nüüd saab, kas need ideed jäävad nagu varamusse esimeseks maiks ja siis pannakse nende põhjal ka mingi kokkuvõte kokku või tuleb siis täitsa uute ja värskemate lähenemistega lagedale tulla? Ma arvan, et esimesed mõtted hakkavad teoks saama juba homme. Näiteks ühes rühmas oli väga hea mõte, et kui lapsevanem kolib teiste linnaossa mustamäelt Piritale ja peab oma last iga hommik viima mustamäele lasteaeda, et seal on võimalik teha elektrooniline lahendus ja, ja hakata vahetama lasteaiakohti omavahel. Ja ta annab selle idee minu Eesti toimkonnale edasi, sealt loodetavasti edasi linnavalitsusele ja loodetavasti see laheneb. Muidugi meil on oluline internetimootor, kus on kõiki neid ideid võimalik iga aeg järjest vaadata. Ja peale esimest maid on, on nende põhjal võimalik otsida lahendusi, mis kõige sobilikumad. Ja muidugi, kõige tähtsam uudis on see, et esimese maiga ei pruugi mõttetõlgu sugugi lõppeda sest seesama internetivorm jääb üles, see jääb kehtima, see on eesti inglise, vene keeles olemas, kes tahes, võib juba teisel mail oma mõtte algu uuesti püsti panna ja need ideed ei jää tähelepanuta. Üheks ideeks oli ka netipõhise rannaressursside teabepanga loomine, mis annaks ülevaate, milliseid kohti ja sadamaid on võimalik avalikult kasutada. Puhtalt huvist kohale tulnud Katrin Roosileht leiab, et mõttetalgute idee ise on juba kiiduväärt, sest aitab leida üksmeelt ja kokku viia neid, kes ka midagi tõesti muuta sooviksid. Mulle kohe meeldib see, et kui palju inimesi tegelikult igaüks mõtleb midagi sarnast, aga probleem on vist selles, igaüks mõtleb kodus kuskil, et mõtleb, et noh, et see on pahast ja mina ju nii ei mõtle meedias, et mina teeks teistmoodi, see ongi see, kus see neeraldid ja need mõtted saaks kokku viia, et see töötas nii hästi, et kui, kui tunned, kuidas see neeralgia tekib, see sünergia, et on viis inimest koos ja räägivad ja räägivad ja siis tunned juba, et Eestimaa elu hakkab paranema, silm läheb inimestelt särama, energia tuleb ja siis sealt sammuke veel ja tehakse jälle midagi ära. Täpsemat teavet esimese mai mõttetalgute kohta leiab neti küljelt minu eesti.ee.",
"role": "user"
},
{
"content": "Toimus \"Teeme ära - Minu Eesti\" mõttetalgute peaproov.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuru-uuringute aktsiaselts viis küsitluse läbi juuni teisel nädalal. Selleks ajaks oli avalikkusele teada, et Keskerakond on vastu võtnud 50000 euro suuruse kahtlase annetuse. Samal ajal oli arutusel valitsuse algatatud eelnõu erakondade rahastamise järelevalvekomisjoni likvideerimiseks. Kõik see ei muutnud aga Keskerakonna populaarsust. Neid toetab endiselt 27 protsenti erakondliku eelistust omavatest inimestest, nii nagu see oli ka mais, ütles Turu-uuringute aktsiaseltsi sotsioloog Tõnis Stamberg. Kui küsitlus viidi läbi üheksandal kuni 15. juunil sel aastal, siis oleks pidanud see 50000 euro skandaal juba mingisugust mõju avaldama. Aga paistab, et inimeste peades pole see niisuguse tähtsa märgina veel jõudnud. Teised uuringud on näidanud, et kui viirusekriisi alguses jälgisid inimesed hoolega uudiseid, siis lõpus enam mitte eriti. Ilmad läksid ilusaks, piirangud on leevenenud ja tõenäoliselt ka huvi poliitika vastu vähenenud. Et ukse ees on kohe puhkuste periood, siis inimesed rohkem keskenduvad iseenda tegemisel. Ja see poliitiline kemplus ühe või teise asja ümber ei oma enam nii suurt tähtsust. Visalt püsib Keskerakonna toetus muukeelsete valijate hulgas. Muust rahvusest valijate seas on Keskerakonna toetus 59 protsenti. Tõnis Tambergi sõnul on selle taga tubli töö muukeelsete valijatega. Kui me vaatame, kuidas Keskerakond on läbi aastate teinud vene kogukonnaga tööd kui palju tal on vene kogukonnast kaasatud erinevaid poliitikuid siis me näeme seda, et seal on tõesti teistest erakondades tubli tükk maad eespool. Reformierakonna toetus on tõusnud maikuu 30-l protsendilt juunis. 33-le eestikeelsetest valijatest toetab Reformierakonda lausa 37 protsenti. Eks Reformierakonna toetaja on ikkagi liberaalse maailmavaate pooldaja. Keskerakonna toetus on eestlaste seas 20 ja EKREl 18 protsenti. EKRE puhul torkab silma suur erinevus linna ja maaelanike vahel. Maaelanikest toetab EKRE t 22 ja linnaelanikest 12 protsenti. Ülejäänud erakondade toetus Maalia linnas oluliselt ei erine. Stanberg ütles kokkuvõtteks, et küsitluse tulemused olid seekord tegelikult igavad, sest võrreldes maiga oli muutusi vähe. Silma torkab ehk see, et Isamaa toetus on veelgi langenud maikuu kuuelt protsendilt juunis kolmele.",
"role": "user"
},
{
"content": "Juunis ei ole erakondade reitingud võrreldes maiga eriti muutunud, rahastamisskandaal ei ole Keskerakonna toetust vähendanud, selgub Eesti Rahvusringhäälingu tellitud küsitlusest.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSeda, et umbes 440 miljoni aasta eest saabus Hernanti jääaeg ja samas see aega jäi suur väljasuremislaine, teavad teadlased hästi. Nad teavad hästi sedagi, et suure väljasuremise käigus kadus pea 85 protsenti mereliikidest. Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitstud geoloog Karin Truuveril on neile teadmistele siiski midagi lisada. Nimelt uuris ta seda sama väljasuremislainet laiemal alal kui kunagi varem ja hoopis uue nurga alt. Truver analüüsis Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi aladel pärit karppehiliste ehk Ostrakoodide kivistisi ja uudistas, kuidas nende erinevad alamseltsid kliimamuutuse mõjul vahetusid, jätkab Karin Truver. Selle järgi, milline paleokupiidid, liikide või vinaiko liikide osakaal konkreetsete kihtides või sedendites on, saab siis vaadata, et kui paleokopiid on kõvasti rohkem, siis järelikult hea soe keskkond, soe vesi ja kui neid teisi on rohkem, siis tähendab järelikult külm. Doktoritööst selgus, et ostrakoodide kooslused hakkasid muutuma juba veidi enne hirnati jääaega, mil soojaveelised liigid asendusid külmaveelistega. Avastus on kooskõlas uuemate teooriatega, mis väidavad, et suur väljasuremine võiski alata juba enne jääaega. Ja tegelikult tahtsime meie seda vaadata, et kas ka astrokoodid näiteks kinnitavad seda, et see väljasuremine hakkaski varem ja kinnitavad küll ma võin öelda, kinnitas nii see statistiline analüüs, et diversiteet hakkas langema juba enne, kui jääaeg hakkas pihta. Ehkki truveri töö lahkab minevikusündmusi, annab see ühtlasi aimu, kuidas kohaneda praeguse palju kõneainet pakkuva kliimamuutusega. Uurides mineviku sündmusi, nendel on see hea omadus, et me saame vaadata, et kui mingid näitajad keskkonnas muutuvad, et kuidas siis see keskkond nagu reageerib sellele. Me näeme seda nii-öelda põhjust ja tegelikult me näeme ka tagajärge praegu meil on vähemalt minevikust mingisuguseid õppetunde võtta.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tartu Ülikooli noor teadlane uuris oma doktoritöös jääaja väljasuremislainet. Karpvähiliste kivistised näitavad, et liikide suur väljasuremine võis alata juba enne jääaega.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse maa-ameti kahtlaste maatehingute suhtes juba mõnda aega tagasi. Kahtluse alla langesid nii maa-ameti peadirektor Kalev Kangur kui ka maa-ametile elamumaade eest vahetustehinguna looduskaitsealasid ja ehituskõlbmatuid krunte pakkunud ettevõtjad Tuljo Liblik ja Einar Vettus. Täna on nad kõik kahtlustatavatena 40 80. kinni peetud. Eesti raadiole teadaolevalt on kinnipeetuid kokku neli. Juhtiv riigiprokurör Margus Kurm. Kriminaalmenetluse raames uuritakse looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamist riigile kuuluvate kinnistute vastu. See puudutab erinevaid vahetusi, mida on siis ette valmistanud maaamet. Maade vahetamine on maaameti ette valmistada. Üldistatult võib öelda seda, et need tehingud ei olnud seadusega kooskõlas. Eile teostati läbiotsimised nii maa-ametis kui ka mitmes ehituse ja kinnisvaraäriga seotud ettevõttes. Kahtlase vahetuskaubaga seoses otsiti läbi ka Merko tütarfirmade kontorid. Äripäev kirjutas juba mais, kuidas Saaremaa ettevõtja Tuljo Liblik vahetas Pirital asuva sihtotstarbeta maa ja kaks tükikest parkmetsa kinnistute vastu Sillamäe sadamas Tallinnas, Harjumaal, Pärnus, Haapsalus, Narvas ning Tartu ja Valga maakonnas. Libliku firma saareinvesteering müüs enamuse neist kinnistutest kiiresti edasi ühe neist silmet grupile. Einar Vettuse ja advokaat Toomas Luha äärega seotud Iru jõekääru osaühing vahetas eelmise aasta märtsis majanduskeeluga metsa Lõuna-Eestis ja maatüki Pirita jõeorus valdavalt Tallinnas asuva elamu, äri ja tootmismaa vastu. Tehingute summad küündivad kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Vahetult enne uudistesaate algust andis oma kommentaari keskkonnaminister Villu Reiljan, küsitleb Mall Mälberg. Villu Reiljan, kas vastab tõele, et maa-ameti juht Kalev Kangur on vahistatud seoses kahtlaste maatehingutega? Mina ei, ei tea, kas ta on vahistatud, kuid ma tean, et mingi intsident on maa-ametis toimunud, on mingisugused võetused toimunud, aga neid me sellega seda on mulle nagu valgustanud maaameti asetäitja ja, ja, ja noh, mis on ka siin. Keskkonnaministeeriumi nõunikud on täna helistanud. Rohkem te nagu ei tea, et meie andmetel tähendab raadiouudiste andmetel on vahistatud päris mitu meest Ma ei oska teile selle kohta midagi midagi lausuda, see on võimalik, aga ei ole kursis. Margus Kurmi kinnitusel ei saa peamiseks kahtlusaluseks pidada ehitus ja kinnisvarafirmasid. Pigem on uurimise teravik suunatud keskkonnaminister Villu Reiljani haldusalas oleva maa-ameti suhtes. Kurmi sõnul on kriminaalmenetlus alles algusjärgus. Menetlustoiminguid viib läbi kaitsepolitsei, kes reeglina uurib kõrgete riigiametnike korruptsioonijuhtumeid. Eile toimusid läbiotsimised, täna kuulatakse üle erinevaid isikuid ja tehakse ja töötatakse läbi dokumente. Eeluurimises on teha veel palju, nagu ma ütlesin, tuleb üle kuulata kõik isikud, töötada läbi need materjalid, mida läbiotsimise käigus leiti ja nii edasi, aga ma võin kinnitada, et, et et see uurimine püütakse lõpule viia nii kiiresti kui võimalik. Eesti raadiole teadaolevalt võib kaitsepolitsei kaaluda kinnipeetud isikute vahi alla võtmise taotlemist kohtult juba homme. See võimaldaks kahtlusaluseid kinni pidada kuni pool aastat. Kinnisvarafirma uus maa juht Jaanus Laugus on varem ajakirjanduses nimetanud, et nende maatükkidega soodsa vahetuskauba tegemisel riigiga on olulist rolli mänginud poliitika kuna ehituskõlbmatu maa ja maatulundusmaa hind erineb elamumaa hinnast korduvalt. Maa-ameti juht Kalev Kangur on ajakirjanduses kinnitanud, et kõik nimetatud tehingud on tehtud seaduslikult.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigiprokuratuur algatas kriminaalmenetluse Maa-ameti toimingute suhtes.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nNäitusel, mis jääb avatuks märtsi lõpuni, tutvustatakse Eesti lagunenud või hävimisohus olevaid mälestisi. Väljas on fotod ja tutvustavad tekstid 20 mõisa elamu ning tööstusrajatise kohta. Lisaks saab kuulata mitmete muinsuskaitsega seotud inimeste asjakohaseid intervjuusid. Küsisin näituse ühelt kuraatorilt Olev Liivikult. Kui ulatuslik ja ohtlik see üldine lagunemistendents meil on? Ta on üsnagi ohtlik ja kahjuks on see eriti täheldatav Tallinnast kaugemal, eriti piirkondades, kus on vähem sellist majanduslikku atraktiivsust, kus on raske leida hoonetele funktsiooni. Ja kõige ohustatumad on mõisakompleksid maal. Väikelinnades asuvad tööstuskompleksid ja ka elamuarhitektuur ja taluarhitektuur. Põhjus on rohkem rahas või lihtsalt tahtmises ja organiseerimises. Kindlasti on mälestite puhul täheldatav ka selline äriline lootus, et objekt läheb kallimaks, et kunagi saab seda edasi müüa. Aga teine küsimus on ikkagi see kerge hoolimatus. Meil on see mentaliteet, et me tahame ehitada uut, aga me tihtilugu unustame ära selle vana väärtuse, see on see säästliku arengu vastu elamine. Vana korda tegemine on ühiskonnale ja jätkusuutlikult tegelikult olulisem kui igale poole uute objektide ehitamine, mis ka tulevikus võivad hävineda. Kui me kogu aeg mõtleme ainult uue rajamisele. Ma saan aru, et see on natuke nagu jumalavallatu küsimus, aga kas neid objekte ei ole mitte liiga palju, kui teha selline hoolikam valik, võib-olla on võimalik neid sõela jäänud objekte rohkem säästa? Täpselt mina arvan samamoodi, Eestis on liiga palju kultuurimälestisi nende ressursside ja võimaluste puhul, mis meie riigis on ja, ja ka meie elanikkonna arvestades ja meie regionaalarengut, arvestades, et me kaitseksime kindlasti palju tõhusamalt mälestisi, kui neid oleks vähem või kui nad oleksid kuidagi klassifitseeritud. Näitusel on 20 objekti vist väljas, kas need on kõik sellised, mida peaks kinni? Kahjuks on mõned objektid jõudnud sellisesse lagunemisstaadiumisse, kus ei ole neid mõtet enam kaitsta, aga teiselt poolt on siin loomulikult objekte, mida tuleb väga oluliselt kaitsta. Üks nendest on näiteks neeruti mõis, mis on kahtlemata 20. sajandi alguse arhitektuuri üks pärleid, mis seisab tühjana ja kahjuks aegamisi laguneb.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avati Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones näitus \"Ultima Memoria. Eestimaa lagunenud ja hüljatud kultuurimälestised\" juhib tähelepanu meie arhitektuuripärandiga seotud probleemidele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nTallinna abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et linnal on käimas läbirääkimised erainvestoritega, et linnahallist rahvusvaheline konverentsikeskus teha. Et sinna ka ooperiteater tuleks, sellest kuuleb abilinnapea esimest korda. Tõsi on see, et linnahalli ooperiteatri teema on ju ühe võimaliku variandina olnud päris pikalt õhus, seal on seda isegi hinnastatud ja ei räägitud mingist 120-st miljonist eurost, mis pidi kuskil. Ma ei tea, ma ei tea kus isegi olemas olema. Kurbusega pean kinnitama, et kui keegi sellise otsuse on teinud, siis võõrale varale nagu otsust teha vara omaniku teavitamata, aga mõista kõik ei ole ehk Tallinna Linnahalli aktsiaselts kuulub ju Tallinna linna ennem kui mingite uudistega välja tulla, peaks seda ka meiega arutama. Võib-olla me sellisel juhul oleksime nõus küll, aga siis peaks riik, kes sinna seda teha tahab, selle meilt ära ostma õiglase hinnaga, mis oleks ka mõistlik. Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et linnaga on läbirääkimisi alustatud. Sinna tulevad mõlemad konverentsikeskus senise jäähalli kohale ja suure saali haaraks endale siis ooperiteater. Linnaga te veel rääkinud sellel teemal ei ole. Olen linnapeaga ka rääkinud, aga praegu valmistame ette materjale, et esitada see valitsuskabineti istungile, kuhu on kutsutud ka linnapea ja see toimub kahe nädala pärast. Järgmise aasta eelarves linnahallile raha ette nähtud ei ole, kuna Euroopast pole saadud riigi abiluba. Tänavu kevadel vastu võetud riigieelarve strateegias kuni aastani 2023 on kirjas, et Tallinna linnahalli rekonstrueerimiseks rahvusvaheliseks konverentsikeskuseks eraldatakse 40 miljonit eurot. Sellest rahast jätkub rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul projekteerimiseks ja natuke jääb ka üle, kust tuleb aga ülejäänud raha. Kuna 2022. või 23. algul lõpeb Kultuurkapitali ERM-i ja muusikaakadeemia uue saali finantseerimine, siis, et Riigikogus võetaks vastu nii-öelda uus otsus. Et järgmiseks finantseerimisobjektiks võiks olla rahvusooperi uus hoone, mis paikneb siis nahallis, nii et rahastatakse läbi kultuurkapitali.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskabinet hakkab ülejärgmisel nädalal arutama, kas Tallinna Linnahallile anda lisaks rahvusvahelisele konverentsikeskusele ka ooperiteatri funktsioon. Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul võiks rahastus tulla kultuurkapitalilt.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHäältega poolt 73, vastu üks, erapooletuid ei ole, on otsus vastu võetud ja seega Euroopa põhiseaduse leping ratifitseeritud. Teist 15. riik, kus Euroopa Liidu põhiseaduse leping on ratifitseeritud, Prantsusmaal ja Hollandis, lükati aga leping mullu kevadel rahvahääletusel tagasi ja sellisel kujul, mille üle riigikogu täna hääletas, ei jõustu see dokument ilmselt kunagi, tõdes põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu. Me peame selgelt aru andma ja peame nõnda ka ütlema Eesti avalikkusele, et leppe sellisel sõna-sõnalisel kujul jõustumine, nagu me täna langetame siseriiklikus tähenduses õigusliku kaaluga otsuse on ebatõenäolisem, kui selle leppe mingisugusel kujul muutumine või täienemine. Samal ajal ratifitseerimisseaduse menetlemisega riigikogus toimus aga täna Toompea lossi ees meeleavaldus. Ratifitseerimine on Eesti põhiseaduse vastane ja oma hinnangu peab andma kohus, leidsid meeleavaldajad. Enne riigikogu istungit astus meeleavaldajate mikrofoni ette ka parlamendisaadik Igor Gräzin, kelle sõnul on tegemist lüürilisromantilise dokumendiga, mis reaalses elus midagi ei muuda. Eks seda põhiseadusleppe arutelu, ma luban teile, et seda rõõmu antakse meile ikka ja jälle veel ja veel väga lihtsa põhjuse tõenäoliselt see lepe juriidilise dokumendina mitte kunagi kehtima ei hakka. Prantsusmaa ja Holland on juba ei-öelnud, tuntav vastuseis on ka Taanis, Suurbritannias, Poolas, Tšehhis, loetles euroskeptik Gräzin. Tema oli ka ainus parlamendisaadik, kes täna riigikogus ratifitseerimise vastu hääletas. Ühtki küsimust ettekandjatele ei esitatud, ratifitseeritava dokumendi sisu üle pikalt ei diskuteeritud. Toetame põhiseaduslepingu ratifitseerimist, kinnitasid Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Res Publica ja Isamaaliidu nimel sõna võtnud saadikud. Üks näide isamaaliitlaselt Andres Herkelilt. Ratifitseerimise vastastele tahaksin ma öelda, et meie alternatiiv ei ole kindlasti mitte Euroopa Liit versus iseseisvust vaid meie tegelik valik ja alternatiiv on iseseisev Eesti Euroopa liidus versus hall tsoon või Venemaa mõjuväli. Kuigi võimul oleva valitsuse koalitsioonilepingus on punkt, mis deklareerib, et valitsusliit toetab Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe ratifitseerimist siis kahelt valitsusparteilt täna nii selget toetust kuulda ei olnud. Rahvaliitlane Janno Reiljan. Tänasel sümboolsel päeval võime astuda sümboolseid samme võttes vastu sümboolse dokumendi, mis loodetavasti mõjub positiivselt Euroopa Liidu integratsioonile arengule tugevnemisele, kuid igal juhul annab siis meile täna positiivse enesetunde loodetavasti, et ka enamusele Eesti rahvast. Ja keskerakondlane Olev Laanjärv, kes märkis, et võtab sõna vaid enda nimel ilma erakonna volituste ta. Tegelikult ei ole ju lõpp, see on algus.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu ratifitseeris Euroopa Liidu põhiseaduse lepingu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEuroopa Liidu poolt täna Venemaale määratud sanktsioonide kõige tuntum nimi oli kindlasti kaitseminister Sergei Šoigu. Samuti tuntakse ilmselt paremini ka president Vladimir Putini büroojuhti Anton Vainot, kuid nimekirjas on veel üle 20 isiku, kelle seas on sõjaväelasi ja Putinile lähedalseisvaid inimesi. Tänasest on nende varad Euroopa liidus külmutatud ning siia reisida ei saa nad ilmselt elu lõpuni. Sanktsioonide pakett sai lõpliku kinnituse täna Eesti aja järgi kella nelja paiku. Eesti Euroopa Liidu suursaadiku Aivo Orava sõnul läksid nimekirja kõik, kelle vastu olid vettpidavad tõendid, et nad Ukraina-vastastes operatsioonides osalesid. Meedias või, või avalikus ruumis võib tunduda, et see on lihtne, et miks ei panda seda inimest või seda firmat kuskile sanktsioonide nimekirja, aga peab ka silmas pidama, et kui mõni isik või mõni juriidiline isik seal nimekirjas on, siis ta võib minna Euroopa Liidu vastu kohtusse ja päris kindlasti ei taha me seda, et karistamise või ennetamise asemel hoopis me premeeriksime siis neid isikuid või et nad siis saaksid võidu ja saaksid kahjutasu. Nimekirja läks ka 336 duumasaadikut, kes Luganski ja Donetski niinimetatud vabariikide iseseisvuse poolt hääletasid esialgsest 351-st eemaldati 15, sest neile lihtsalt juba oldi sanktsioonid kehtestanud. Kuid nende kõrval veel rohkem kui 20 inimese osaluse tõestamine oli sisuliselt alanud juba mitu kuud tagasi. Kõikidel nendel teistel juhtudel on tulnud liikmesriikidel Euroopa komisjoni ja välisteenistusel teha suurt tööd, et leida piisavalt argumente, piisavalt tõendeid, et kui need inimesed sanktsioone eritakse, et nad pärast siis kohtus Euroopa liitu ei võidaks ja see ei ole üldsegi mitte lihtne töö, see on pikkade-pikkade, nädalate või kuude niisugune ekspertide töö. Euroopa Liit ähvardas viimaste kuude jooksul korduvalt tohutute Venemaa-vastaste majandussanktsioonidega täna kehtima hakanute seas on sellest paketist vaid mõni üksik, näiteks kolm Venemaa panka, mis on rahastanud sõjaväeoperatsioone Ukraina piiri ääres. Et neid sanktsioone valmistati Euroopa komisjonis ette juba paari kuu jooksul väga väikeses ringis liikmesriigid, samamoodi on väga vähesed inimesed teadlikud kogu sellest suurest sanktsioonide pakist ja piltlikult võiks öelda, et see on Ursula von der Leyeni Seifis seitsme luku taga kinni. Ja nüüd, kui siis suur rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt toimus, siis kõigepealt siis üleöö töötati välja veel hulk uusi sanktsioone, aga võeti ka väike osa sealt sellest samast Ursula Mander Laieni Seifist, et siis need praegu siis rakendada. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna hakkasid kehtima Euroopa Liidu sanktsioonid kolme Vene panga, 336 Vene duumasaadiku ja veel 26 inimese suhtes. Viimaste seas on nii kõrgeid sõjaväelasi kui ka ametnikke.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVälisminister Kristiina Ojuland tõdes, et lõppeva aasta kõige tähtsam sündmus Eesti julgeolekupoliitika seisukohalt toimus novembris, kui Eesti sai Prahas NATO-lt kutse alustada läbirääkimisi alliansiga ühinemiseks. NATO täisliikmeks saamiseni kulub veel aega ja kui ei teki suuri tõrkeid meie liitumise ratifitseerimisel NATO senistes liikmesriikides siis saab see teoks aastal 2004. Liikmelisus Põhja-Atlandi alliansis võimaldab paljud julgeolekuprobleemid nii-öelda laualt kõrvale tõsta ja pühendada enam energiat riigi sotsiaalmajanduslikult arengule. Kui Eesti saab Euroopa Liidu ja NATO liikmeks siis oleme valiku ees, kas piirduda passiivse kaasamineja rolliga või asuda aktiivse otsuse kujundaja rolli. Kui oleme aktiivsed NATOs ja Euroopa liidus toimuvates protsessides siis on meil enam alust loota ka teiste liikmete aktiivsusele meid huvitavates või puudutavates küsimustes. Eesti diplomaatiale tähendab see eelkõige vajadust senisest aktiivsemalt kujundada seisukohti probleemide suhtes millele seni on ehk suhteliselt vähe tähelepanu pööratud. Käsitledes lõppeva aasta arenguid Euroopa Liidu suunal, kinnitas välisminister, et lõppenud liitumisläbirääkimised andsid Eestile kandejõulised kokkulepped isegi üle ootuste soodsad liitumist ngimused nii majanduse kui ka halduse vallas, mille tervikmõju meie riigi sotsiaalmajanduslikult jätkusuutlikkusele on kahtlemata positiivne. Välisminister vaatas aga juba ka järgmise aasta sügisel eelseisvale referendumile ja selle võimalikule tulemusele. Võimalik ei rahvahääletusel mingit kohest ja vältimatut mõju meie majandusele arvatavasti kaasa ei too. Seda viimast küll rohkem Euroopa Liidu poolt vaadatuna kuna on ebatõenäoline, et Euroopa liit astuks ühepoolselt samme, mis avaldasid dramaatilist mõju Eesti majandusele. Lisaks Euroopa Liidu poolsetele võimalikele meetmetele peame me arvestama, et Eesti majanduse, rahanduse ja muu sellesarnase võimekust, stabiilsust ja usaldusväärsust hinnatakse hetkel meie vaadet vääramatult kindlat tulevast Euroopa Liidu liikmelisust silmas pidades. Võimalik ei sunnib vähemalt majandusagente ja reitinguagentuur meie kõlblikkust kindlasti üle vaatama, mille tagajärjed avalduvad arvatavasti kõrgemates intressimäärades firmade võimalikest finantseerimisraskustes ja paljus muus. Ärgem unustage hetkekski, et iga rahva, eriti veel väikerahva säilimine ja areng sõltub suuresti tema võimest mõjutada poliitilisi, kultuurilisi, halduslike või majanduslike märgisüsteeme väljaspool oma etnilisi piire. Sellisel viisil tähendab Euroopa Liidu laienemine meile ühteaegu nii võimalust kui ka vastutust. Meie identiteet integratsiooni kaudu peab olema selleks märksõnaks, mis kokkuvõtvalt sõnastab tegeliku väljakutse tänasele Eesti poliitikale. Veel rõhutas välisminister seda, et tulevases Euroopa liidus peab kasvama rahvusparlamentide roll ning maksupoliitika tuleks jätta iga liikmesriigi otsepädevusse, sest see suurendab Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimet maailma majanduses. Samas mõjuvad mõned välja pakutud ideed nagu näiteks Euroopa rahvaste kongressi loomine või Euroopa Liidu nime muutmine kunstlikuna või põhjendamatuna. Raske on nõustuda ka selliste ettepanekutega nagu föderaalsete aluste mainimine topeltkodakondsus või Euroopa ülemkogu presidendi institutsiooni sisseseadmine. Arutelud nendes küsimustes veel kestavad. Euroopa tulevikus komendi töö lõpptulemuste üle otsustamisse tuleb täieõiguslikena kaasata ka tulevased liikmesriigid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Välisminster Kristiina Ojuland tegi Riigikogus ettekande Eesti välispoliitikast.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nBelgia suurim vaktsineerimiskeskus asub Brüsseli põhjaosas Haiseli platooks nimetatavas kohas. Sellel asuvad nii tuntud maamär, atoomium kui Haiseli jalgpallistaadion ning siin on peetud ka Expo maailmanäitust. Nüüd on see kohaldatud brüsseli administratiivüksuse massvaktsineerimise keskuseks. Tänaseks on siin kahe kuuga vaktsineeritud juba üle 65000 inimese. Praegu käib keskusest läbi umbes 2500 inimest päevas, kuid lähinädalatel peaks see võimekus kasvama kaks korda. Maksimaalse võimekuse ni jõudmine sõltub vaktsiini tarnete mahust. Keskuse tehnilise juhi Emin Luka sõnul on neil kahe kuu jooksul olnud probleeme omajagu ning välja on tulnud vahetada ka näiteks registreerimistarkvara. Samas on nii-öelda testperiood aidanud mõista inimeste vajadusi. Emin Luka. Päev-päevalt võtame kasutusele erinevaid meetmeid, et inimesi sujuvamalt vaktsineerida. Probleeme on tulnud lahendada nii vaktsineerimiskabiinides, registratuuris kui ka sisse pääsus, et paremini teenindada vanemaid inimesi. Siia ei ole lihtne tulla ja seepärast teeme koostööd ka spetsiaalsete firmadega, et vaktsineerida saaksid ka näiteks liikumispuudega inimesed. Nüüd on meil juba päris hea inimeste vool, sõnas Luka. Keskust läbides tuleb inimestel vähemalt kolmel korral oma käsi desinfitseerida ning uksel kontrollitakse ka nende kehatemperatuuri. Süste tehakse kokku 19. vaktsineerimiskabiinis, kuhu sisenetakse ühest uksest ja väljutakse. Teisest keskuses toimubki liiklus vaid ühes suunas, et tagada sujuvus ning vähendada kontakte inimeste vahel. Vastavalt arnetele tehakse siin süste kas Fizeri või AstraZeneca vaktsiinidega. Mõlema säilitamiseks on keskusesse loodud spetsiaalsed tingimused. Emin Luka sõnul on viimasel ajal märgata, et mõned inimesed ei soovi enam AstraZeneca vaktsiini. Kõik tahaksid ju oma vaktsiini valida, esialgu lubati AstraZenecat manustada ainult kuni 55 aastastele seejärel kõigile ja nüüd soovitatakse üle 55 aastastele. Euroopa ravimiameti otsused on seda pidevalt muutnud. Inimesed pole astraZenecas enam nii kindlad ja soovivad saada vaktsineeritud Faizeriga. See on täiesti loomulik ja inimlik, aga hetkel ei anna me inimestele võimalust vaktsiini valida. On olnud inimesi, kes selle peale ära jalutavad, aga neid ei ole palju, ütles Luka. Tema sõnul pole keskuses seni raisku läinud mitte ühtegi doosi vaktsiini, sest neil on pidev ülevaade siia saabuvatest inimestest. Vajaduse korral on neil ka hädanimekiri lähipiirkonnas elavatest noorematest inimestest, kes ülejäägi puhul vaktsineerima kutsutakse. Järgmisel nädalal saavad sind süsti ka kõik Belgia olümpiasportlased. Neile manustatakse Fair i vaktsiini ja seda mitte sellepärast, et nende vaktsiini peetakse paremaks vaid hoopis põhjusel, et nende kahe süsti vaheline periood on kuu võrra lühem kui Astra Senecal. Aasta lõpuks peaks iseli keskuses süsti saama ligi viis protsenti Belgia elanikest ehk umbes 600000 inimest. Joosep Värk, Brüssel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Mitmetes Euroopa riikides on koroona vastu vaktsineerimiseks loodud suured keskused, kust liiguvad läbi tuhanded inimesed päevas. Belgia suurimas Heyseli massvaktsineerimiskeskuses soovitakse aasta lõpuks süst teha kuni 600 000 inimesele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nEurooplased valisid rahvahääletusel võitjaks Rüüdi, kelle esitas Island. Teise koha punktid kogus Belgia esitatud sinirind ja kolmanda koha sai Faäri saarte esindaja merisk. Kokku osales linnu Eurovisiooni 21 lindu. Keraamika Urmas Puhkani skulptuuri võttis vastu Islandi aukonsul Eestis Jaak Oja. Miks islandlased valisid teie arvates rüüdi? No teda peetakse Islandil kevadekuulutajaks, sest tänane ilm on küll väga sarnane juba Islandi kevadele. No ma saan aru, et vist alla 10 kraadi ja selline temperatuur on Islandis veel terve juunikuu tavaliselt, aga Rüüt on kõigile tuntud natuke müstiline laul, ämmus mis on nagu flöödi jääl, aga samal ajal on ta ka romantiline. Nii et ma usun, et sellepärast on ta kõigile südamelähedane. Euroopa ornitoloogide žürii valis aga oma lemmikud ja nende edetabelit juhib Eesti esindaja ööbik. Küprose mustpea põõsalinnu ees. Linnu Eurovisiooni eestvedajad, Eestimaa looduse fond, ornitoloogiaühing ja Tel2 saavutasid oma internetileheküljega laia vastukaja Euroopas. Robert Oetjan, Eestimaa looduse fondi juhataja. Selle umbes kuu jooksul, mis ta oli üleval, kusagil 400000 inimest üle Euroopa, olid külastanud. Muidugi see valimine oli natuke aeganõudvam ja umbes 30000 inimest olid nagu hääletanud. No selle eesmärk on tõmmata inimeste tähelepanu kogu Euroopas linnukaitsele ja loodusele üldse. Huvi on olnud üllatavalt palju, meil oli eile ekskursioon Matsalu Eurovisiooni ajakirjanikele. Seal tulid umbes 15 välisajakirjanikku, kes oli tõesti valmis kuulama meie loodusest ja vaadata üldse, mis see Matsalu üldse nii tähtis ala on eurooplaste jaoks. Loodetavasti nad lähevad tagasi, kirjutavad sellest, mida nad siin nägid. Probleemid on suures osas lihtsalt teadmatus, et inimesed on nii kaugele linna ära läinud kas füüsiliselt või vähemalt oma mõtetega, et, et ei tea lihtsalt, et õues kodumaal on suured väärtused, mis ei säili, kui me ei püüa midagi ette võtta nende heaks.",
"role": "user"
},
{
"content": "Tallinna Loomaaia veetiigi ääres kuulutati välja linnueurovisiooni võitja. Võitjad on rüüt ja ööbik.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nVenemaa sai USA ja NATO kirjaliku vastuse oma julgeoleku garantiide nõudmistele kätte eile õhtul. Ajaleht Kommersant kirjeldab, kuidas USA suursaadik Moskvas John Sullivan saabus kell 19 30 Venemaa välisministeeriumisse Musta mapiga, mille konkreetset sisu palus suursaadik avalikkusega mitte jagada. Venemaa välisminister Sergei Lavrov oli sellega päri, kuigi tema hinnangul vääriks ameeriklaste vastust täies mahus avaldamist, kuna Venemaa oma nõudmisi avalikkuse eest ei varjanud. Täna hommikul ütles Lavrov ajakirjanikele, et USA ja NATO vastuses on reaktsioone, mis võimaldavad alustada tõsist arutelu, kuid teisejärgulistes küsimustes. Peamiseks küsimuseks on Lavrovi sõnul Venemaa selge seisukoht, et NATO idasuunaline laienemine on lubamatu ja sellele positiivset vastust pole. Ajaleht Isvesti ja toob ära Venemaa presidendi Dmitri Peskovi kinnituse, et kõik paberid on praegu Vladimir Putini käes ning lääneriikide vastus vajab pikemat analüüsi, nii et kiiret reaktsiooni oodata ei tasu. Kuid venitada Moskva ka ei kavatse. Ajakirja Venemaa globaalses poliitikas peatoimetaja Fjodor Lukjanovi arvates kulgeb Venemaa ja lääneriikide suhtlus praegu täpselt õpiku järgi. USA ja NATO vastust peetakse ebarahuldavaks ja see nõuab omakorda vastuseks sõjalistehnilisi meetmeid, kuid mitte täielikku seljapööramist. Venemaa järgmised sammud on ette teada. See on jõu demonstreerimine, kuid mitte kasutamine, see tähendab üldist sõjalise aktiivsuse kasvu õppused, ründelennukite ülelennud ja võimalik, et uute relvasüsteemide paigutamine tundlikesse piirkondadesse. Sellele järgneb lääneriikide samaväärne reaktsioon ja nii mitu korda. Paralleelselt uuritakse mõlemalt poolt võimalust läbirääkimiste laua taha naasmiseks kuid niipea pingelangust ei tule. Närvide sõda on alles algusjärgus Uudistele Jüri Nikolajev. Narva.",
"role": "user"
},
{
"content": "USA andis kolmapäeval Venemaale üle oma kirjaliku vastuse esitatud julgeolekunõudmistele. Venemaa peab lääneriikide vastust oma julgeolekunõudmistele ebarahuldavaks. Asjatundjad ennustavad pingete kasvu, kuid mitte sõda.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Vaata üle uudislugu ning loo sellele lühike kokkuvõte. Piira vastus ühe või kahe lausega ja vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nHispaanias on igasuguste riiki tabavate hädade ja õnnetuste puhul võimalik välja kuulutada kolm olukorda. Hädaolukord eriolukord ja kõrgeim valmisolek. Vastupidiselt Eestile tähendab hädaolukord Hispaanias kõige karmimaid meetmeid ja piiranguid. Eriolukord on sellest kraadi võrra leebem. Mullu märtsist juunini kehtinud hädaolukorra ajal pidid kõik inimesed püsima kodus ning tohtisid sealt väljuda ainult vältimatutel põhjustel. Reeglist kinnipidamist kontrolliti väga rangelt. Samuti olid hädaolukorra ajal lahti vaid hädavajalikke toidukaupu ja esmatarbekaupu müüvad poed. Hiljem Hispaanias nii rangeid piiranguid enam kehtestatud ei ole, ehkki sealsed piirangud on Põhja-Euroopaga võrreldes kogu pandeemia ja olnud väga karmid. Põhiseaduskohtu hinnangul aga ei olnud hädaolukorra väljakuulutamine õigustatud, vaid piirduda tulnuks eriolukorraga. Samuti ei õigustanud kohtumeelest isegi hädaolukord nii karme piiranguid, kui Hispaanias tegelikult kehtestati. Napilt enamuse saavutanud kohtunikud leidsid, et karmide koroona piirangutega riivati väga tugevalt inimeste põhiõigusi ning nii ulatuslikku riivet ei saa põhjendada kui tahes suure pandeemia ohuga. Siin tuleb muidugi meeles pidada, et otsustavaks sai kohtu asepresidendi hääl. Viie kohtuniku meelest oli inimeste sulgemine koduseinte vahele riiklikku sundi kasutades õigustatud. Hädaolukorra kehtestamist õigeks pidanud. Kohtunike hinnangul tuleb arvestada, et nii ulatuslikku pandeemiat pole ajaloos väga kaua ette tulnud mistõttu puudusid ka kohased seadused sellele reageerimiseks ja paratamatult tuli reageerida olemasolevate seaduste raamides, neid vajadusel ohu tõsidusega arvestades laiendades. Nende viie kohtuniku kommentaar lisatakse ka kohtuotsuse lõpptekstile, mis peaks lähipäevil ilmuma ja jõustuma. Eeskätt tähendab kohtuotsus muidugi kergendust neile Hispaania kodanikele, keda hädaolukorra ajal ilma mõjuva põhjuseta väljaspool kodu viibimise eest trahviti. Neil on nüüd õigus kohtu kaudu oma trahviraha tagasi nõuda. Samuti toob kohtuotsus leevendust neile omavalitsustele, kes omapäi hädaolukorra ajal kehtinud koroonapiiranguid leevendasid. Nüüd ei saa keskvõim neid enam süüdistada seadusevastases tegevuses. Samas rõhutab põhiseadus kohus, et uue otsuse alusel ei hakata äriettevõtetele ja tegelastele kinni maksma koroonapiirangute põhjustatud majanduskahju. Põhiseaduskohtu kohtunike arvamuste enneolematult järsk lahknemine sisuliselt kohtu pooleks minek oli paljude hispaanlaste jaoks jahmatav. Ehkki juba mitme varasema, küll mitte nii kaaluka asja arutamise ajal tulid väga selgesti ilmseks fundamentaalsed erimeelsused konservatiivsete ja liberaalsete kohtunike vahel.",
"role": "user"
},
{
"content": "Hispaania Põhiseaduskohus tunnistas põhiseaduse vastaseks riigi esimese sulgemise koroonapandeemia pidurdamiseks mullu märtsis. Otsuse poolt olid viis konservatiivset kohtunikku ja kohtu asepresident, kaks liberaalist kohtunikku ja kaks konservatiivi hääletas otsuse vastu.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Uurides uudislugu, loo sellele ühe või kahe lausega lühikokkuvõte. Vasta eesti keeles!\n\nTekst:\n\nPraeguse riigikontrolöri Mihkel Oviiri ametiaeg lõpeb kuuendal aprillil. Uue kandidaadina käis president välja Alar Karise kandidatuuri. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste tõi täna esile presidendi hinnangu, mille kohaselt on Alar Karise näol tegemist ühiskonnas tunnustatud ja poliitiliselt sõltumatu inimesega, kellel on piisav juhtimiskogemus. Põhiseaduskomisjon toetas üksmeelselt Karise kandidatuuri. Alar Karis esines omalt poolt lühikese programmkõnega. Olen sügavalt veendunud, et riigikontroll ei tööta meediale või pelgalt opositsioonile. Näen, et just valitsuserakondi esindavad parlamendiliikmed saaksid üles näidata suuremat huvi riigikontrolli auditite arutelul sest see on teie valitsuse poliitika, mis võib kriitika all olla. On imelihtne süüdistada praegust eelnevat või ka järgnevaid valitsusi selles, et üks või teine valdkond pole jätkusuutlik. Aga see on ebaõiglane juhul, kui ei tehta ettepanekuid ega pakuta lahendusi. Olen päris seisukohaga, et riigikontroll peaks vaatama minevikku sedavõrd, kui see on vajalik tulevikku suunatud otsuste tegemiseks. Seega tuleb seista selle eest, et auditid oleksid asjatundlikud. Et kõik ettepanekud esitatakse mitte silmaklappidega, vaid olles läbimõeldud. Kas neid on üldse võimalik täita? Mõnevõrra oli üllatav, et polnud ühtegi küsimust ega ka ühtegi sõnavõttu 76 poolt kolme vastu ja nelja erapooletu häälega oligi karis kiirelt riigikogu toetuse saanud. Mida arvab taolisest kiirusest ja küsimuste puudumisel praegu ametis olev Mihkel Oviir? Ei, ega ta ei üllatanud, sellepärast et ta on ju väga pikka aega käinud fraktsioonides, käinud komisjonides, et ju nad on saanud oma küsimused kõik ära küsida. Et ei ole tekkinud enam mingisuguseid probleeme, mida on vaja suurde saali tuua, see on esiteks ja teiseks, ega meie poliitiline kultuur on ka nii palju arenenud, et ei ole mõtet hakata esitama nii-öelda niisuguseid teravaid küsimusi siin saalis, kui neid tegelikult ei ole minu arvates väga normaalne protseduur olemas, rahul oi, ma olen väga hääletustulemustega rahul. See näitab ikka, et väga tugev mandaat on uuel riigikontrolöril. Ja Alar Karise enda reaktsioon nii üldisele toetusele Eks see teeb natuke murelikuks, sest see tähendab seda, et ootused on suured ja, ja, ja võimalused libastuda on väiksemad, see tähendab seda, et tuleb rohkem pingutada. Sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser on küsimuste puudumise osas samal arvamusel. Mihkel Oviiriga. Ma arvan, et eeltöö oli tehtud korralikult, et Alar Karis lisaks põhiseaduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli komisjonile külastas ka kõiki fraktsioone ja saadikurühmi ja vähemalt sotsiaaldemokraatide erakonna fraktsioonis jätkus küsimusi päris tükiks ajaks, nii et ma usun, et kõik, kes küsida soovisid, on saanud juba oma küsimustele vastused ja saanud piisava pildi. Alar Karise visioonist riigikontrolörina.",
"role": "user"
},
{
"content": "Riigikogu nimetas president Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul Alar Karise riigikontrolöriks.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nSotsiaalminister Tanel kiige sõnul ei olnud riigi tugiteenuste keskusel õigust makseid peatada. Antud juhul ei olnud ETK-l õigust neid makseid peatada. Ei olnud rahandusministri asendava ministril õigust anda riigihalduse ministri valitsemisalas olevale asutusele korraldust neid makseid peatada ja meie oma kirjas, et seal me tõepoolest tõime välja eeskätt õiguslikud argumendid, nii varasemad riigikohtu lahendid põhiseadusest tuleneva õigussegu ootuspärasuse printsiibi ja põhimõte ehk et me oponeerisel emotsioonidele me oponeeri seal sellele, mis on kellegi idioloogiline arvamus. Poneerime sellele, et õigusriik on suurem väärtus ja kes on väärtus, kui mistahes erakonnad Rahandusminister Martin Helme leiab omakorda, et tema kui rahandusministri ülesanne on teha eelarve kasutamise üle järelevalvet ja hoopiski raha eraldamine hasartmängumaksust on ebaseaduslik. Hasartmängumaksust seda makset teha ei tohi, see on nagu täiesti üheselt selge ja ei tohigi. Ja, ja niikaua kui on võimalik, mina hoian seda kinni, sest et see on riigieelarve väär kasutamine. Helme sõnul ei peaks riik raha eraldama ühingutele ja organisatsioonidele, kes valitsuse poliitikat ei toeta. Meil on omad prioriteedid, mida me saame kasutada, kuhu me saame, raha on alati mingi konkreetne summa ja selles ulatuses me peame valikuid tegema. Ja siis me otsustame, et me kulutame seda raha MTÜ-de peale kes nime poolest edendavad Eestis siis võrdseid võimalusi ja, ja, ja, ja mingisuguseid võrdseid kohtlemisi, aga tegelikult tulevad plakatitega Toompeale valitsust kukutama. Et miks me seda rahasta ma aru ei saa? Peaminister Jüri Ratas on seisukohal, et ühingud peavad neile määratud raha kätte saama. Minu arvates nad peavad täna saama selle kätte, et poolel teel muuta. Juriidiliselt teha neile siis seda rahastamist mitte võimalikuks ei ole võimalik. Küsimus on täna selles, et kui riik on lubanud midagi siis tuleb seda lubadust täita, et kui me muudame eelarvet mingil põhjusel me eelarvet kärbime, see on hoopis teine teema. Täna seda seisu ei ole. Sotsiaalminister Tanel Kiik jäi selle juurde, et kui riik soovib selliste ühingute rahastamise allikaid muuta, saab ja võib seda teha vaid tulevikku vaatavalt, mitte tagantjärele. Aga mis saab ikkagi homme? Rahandusminister Martin Helme kinnitusel ei juhtu homme midagi riigihalduse minister Jaak Aab, kelle haldusalasse kuulub makseid tegev riigi tugiteenuste keskus lubab omakorda olukorraga tutvuda selles, et keskusel oleks õigus makseid niimoodi peatada. Aab kahtleb. Kas siis on õigus niimoodi peatada päevapealt neid makseid, mida on siis tehtud? Me teame, et need otsused on vist kahe aasta peale tehtud nende organisatsioonide kohta. Et siin on küll küsimärk ja, ja mina neid argumente kindlasti kaalun. Kuna RTK on minu haldusalas, siis, siis põhimõtteliselt on riigihalduse ministril õigus anda selline korraldus et need makseid jätkatakse.",
"role": "user"
},
{
"content": "Võrdõiguslikkusega tegelevate MTÜ-de rahastamise probleemi võib lahendada riigihalduse minister. Rahandusminister õigustab väljamaksete peatamist, sotsiaalminister peab sellist sammu ebaseaduslikuks. Täna vaidlus jätkus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTöömaht küsimuste ring, nende analüüs on hästi aja ja töömahukas. Ja seetõttu 10. mai oleks olnud selline tähtaeg, milleks me kõiki enda poolt soovitud asju poleks jõudnud ära teha sellisel kujul ja, ja viisil nagu ekspert, ekspertgrupp, rühm, kuidas me teda nimetame ja ka ja ka Andrus esindav advokaadibüroo ei oleks saanud mingilgi juhul ära teha. Millal teil sai selgeks, et see maht on niivõrd suur, et 10. mai ei ole reaalsed? Ja see küsimus kerkis päevakorda eelmisel nädalal ja, ja siis sai ka vissile kohe see taotlus esitatud mis on ka kohe reageerinud ja väga kiirelt kinnituse andnud, et nad seda olukorda mõistavad ja aktsepteerivad. Ja 20. mai on siis nüüd see kuupäev, mis meile on vastamiseks täiendavalt antud ja ma usun, et selle tähtaja jooksul peaksime me saama küll kõik asjad nii ära vormistada, nagu on planeeritud ja nagu on vajalik Kas sellega seoses lükkub edasi ka Andruse ärakuulamine FISis ja sellest tulenevalt ka otsuse langetamine? Ei, meile teadaolevalt mitte, meile on praegu kinnitatud väga selgelt, et see ärakuulamine ja asja arutamine toimub ikkagi viiendal juunil, selles mõttes mingisuguseid ajagraafikumuudatusi pole. Võite te midagi öelda selle ekspertkomisjoni koosseisu kohta ja nende suundade kohta, mille kallal nad töötavad. Noh, esiteks ma ekspertgrupi koosseisu kohta ei oma õigust mingeid seisukohti Nende nimelise koosseisu kohta välja öelda, kuna nende soov on olnud minule teadaolevalt senini väga selge töötada rahulikus keskkonnas ja ilma avalikkuse tähelepanuta ja ja ma ei saa sellest nende soovist mingilgi juhul üle astuda, ma pean seda aktsepteerima ja nii on seda tööd ka praegu korraldatud. Kui nad oma töö lõpetavad ja seda avaldamist vajalikuks ja võimalikuks peavad, siis ma arvan, et sellest ei ole ka mingisugust saladust. Mis puudutab neid töösuundi, siis tegelikult töösuunad on oma olemuselt suures plaanis olnud suunatud samadele küsimustele, millest on ka avalikult juttu olnud. Mingisugust töösuundade muudatust või eripära või seisust võrreldes varasemalt öelduga välja tuua küll praegu võimalik ei ole.",
"role": "user"
},
{
"content": "Andrus Veerpalu dopingusüütuse tõestamiseks loodud ekspertkomisjon palus Rahvusvaheliselt Suusaliidult omapoolsete seisukohtade esitamiseks 10 päeva ajapikendust. FIS andis vastava loa ja uueks dokumentide esitamise tähtajaks määrati 20. mai.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nTuludeklaratsiooni esitamise tehnilise poole pealt on suurim muutus see, et maksu ja tolliametisse ei saa enam siseneda pangalingi kaudu nagu seni. Nüüd tuleb end autentida MTA kodulehel, kas ID-kaardi mobiil-id või Smart-ID abil ehk e-deklareerijad peaks endale vastavad rakendused hankima või kontrollima ID-kaardi koodide kehtivust. Maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi tõi aga välja, mis muutub möödunud aasta tulude maksustamisest sisuliselt. Kõige rohkem võib-olla on kasu saanud füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on suurenenud maksuvabastus oma toodetud põllumajanduse saaduse võõrandamisest saadud tulust, et see on nüüd ka 5000 eurot ja kui varasemalt oli oluline, et need põllumajandus saadused oleksid töötlemata, siis seda reeglit ka enam ei ole. Et ka töödeldud ja oma toodetud saadustele kehtib maksuvabastus muutus 21. aastal ju maksustamine teisest ja kolmandast sambast saadud tulu osas. Aga kuna need väljamaksed on tehtud ja tulumaks kinni peetud juba väljamakse tegemise hetkel, siis neid andmeid näeb eeltäidetud tuludeklaratsioonis. Valdav enamus ise midagi deklareerima ei pea, millele tahaks aga tähelepanu juhtida, on, et hästi aktiviseeris kolmanda samba sissemaksete tegemine, vanemad tegid kontod oma lastele ja maksuvabastust see 15 protsenti tulust või kuni 6000 eurot saab inimene ikkagi iseenda kontole tehtud sissemaksetest. Ehk et vanem lapsekontole teinud kolmanda samba sissemaksetel tulumaksusoodustust ei saa. Liivamägi tuletas meelde, et mitte kõik inimeste tulud pole eeltäidetud deklaratsioonil näiteks üüritulu, välismaalt teenitud tulu, krüptoraha tehingutelt teenitud tulu ja ümbriku palk. Need tulud, mis eeltäidetud deklaratsioonil ei kajastu, tuleb inimestel endil sinna lisada. Liivamägi seletas lahti veel ühe aspekti, mis puudutab tulude maksustamist. Kui inimesed järjest aktiveeruvad, siin müüvad kaupu, teenivad vahendustulu, müüvad vara, siis see tuleb ise tuludeklaratsiooni panna ja kui nüüd selline tegevus on aktiivne Ta on püsiv, kasumi teenimisele suunatud, siis on see ettevõtluse ja ettevõtlustulu deklareerimiseks on siis e-vorm ka nendele inimestele, kes ei ole ennast füüsilise isikust ettevõtjana registreerinud.",
"role": "user"
},
{
"content": "15. veebruaril algab füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamine.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudis ja anna sellele lühike kokkuvõte ühe või kahe lausega. Vastus peab olema ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nKell on saanud 12 ja ega inimesi palju juurde ei ole tulnud, oli neil 10 paiku siin umbes 20 30 on neid praegugi. Politseinikud on küll hakanud inimesi selles mõttes lahutama, et kümnete gruppide vahel seisavad politseinikud ühe-kahe kaupa, aga läheme, astume nüüd lähemale ja kuulame ka, et kuidas politsei oma töötab. Ma ei räägi plakatist, ma ei räägi, et ei tohi siin olla. Ma lihtsalt räägin sellest, milline on praegu nõue. 10 inimest koos, teeme väikse vahe. Mitte 11. Sest selline on nõue, mina seda numbrit välja mõelnud ei ole, andke andeks, kaks inimest koos. Ma ei hakka. Ei, ei, me ei pea kedagi looma. Reeglid ja seadused on tehtud meie enda kaitseks. Lisaks ajakirjanikele teevad siin reportaaže ka paljud kodanikud oma telefonidega, peamiselt siis internetti suunatud ja ja üks selline kodanik on ka riigikogu liige Kalle Grünthal, kes siis oma toetajatele siin videoülesvõtet teeb, et kas põhimõtteliselt see ei ole nagu teie kehtestatud piirang, 10 inimest valitsuse poolt mõtlen, et selle platsi suurus on ju natuke suurem ju, kui 10 inimest ära mahuks, ei mahuks rohkem. Head kuulajad, kell on saanud nüüd üks ja ehkki laulmiseks on võib-olla natukene liiga külm ilm, siis üks härra on võtnud kaasa kassett maki patareidega ja mängib siin inimestele rahvuslike laule ja muist inimesi on nüüd tulnud vanalinna tänavatele. Meeleavaldajate rongkäik peatus Gruusia restorani juures sellepärast, et ühiselt võeti nõuks, et tarvis on katsuda, kas, kas restorani uks on ka avatud ja tundub, et meeleavaldajate siis juht või kõneisik astus restorani sisse. Teised siin ootavad, ei tea, kas tuuakse ka head paremat välja? Nad ei saa, ei saa aru. Aga pandeemiat ei ole, midagi, ei ole. Ka käeigu liider, tulin restoranis välja ning seltskond meeleavaldajad, kus politseinikega võib mööda vanalinna tänavaid nüüd edasi marssida. Kuidas te ise seda eesmärki siin sõnastati, see oli kõik selleks vajalik, et eestlased saaksid kokku tulla ja omavahel tuttavaks saaksid. Aga on teil seda murenooti ka südames, et tänase üsna vähese osalejaskonna pealt, kas ei paista, et see ettevõtmine kuidagi ära hangub? Absoluutselt mitte, see ongi kõik vajalik, sest nüüd rahvas peab natukene nüüd puhkama. Ja nüüd ma lähipäevil kutsun kokku tarkade klubi. Ma veel ei tea, kes need on, aga ma saan lähipäevil teada, kes need on, kes sinna tulevad.",
"role": "user"
},
{
"content": "Üle nädala on Toompeal kogunenud meeleavaldajad, kes on vastu koroonapiirangutele. Kogunemistega on rikutud avalikus ruumis viibimisele kehtestatud nõudeid, mistõttu on politsei algatanud neli menetlust. Kuna päevadega on osalejate arv kasvanud kümnetest sadadesse, otsustas politsei kohalolekut suurendada, et tagada osalejate hajutatus.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudislugu ning kirjuta sellele üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta üksnes eesti keeles!\n\nTekst:\n\nOletame näiteks, et tädi Maalil läheb katki jalgratas, selle asemel, et sõiduvahend kohe prügikasti viia ja poest uus tuua, ootavad Tartu aparaaditehase paranduskeldri ühed algatajad, eestlane Lauri Mei ja tšehhist pärit Jüri Greitsi tädimaalid igal neljapäeval jalgratta parandamise tööd kus ekspertide abiga tehakse selgeks, mis rattal viga ja kuidas tädi Maali ise oma kaherattalist sõpra sealsamas korda teha saab. Gretsi sõnul ongi paranduskeldri suureks väärtuseks see, et inimene ise oma kätega teeb asjad korda. Inimene saab aru, et seda asja saab üldse parandadagi, ennem ta tema jaoks on sisuline, täiesti võõras asi ja siis ta näeb, juhendaja abil näeb, et asjaga ei ole mitte midagi hullu ja siis ta järgmine kord tegelikult julgebki ise noh, võib-olla midagi lahti võtta. Mei ütleb, et praegu töötab ki paranduskelder töötubadepõhiselt, kus kindlal hetkel on olemas erinevate teadmiste ja kogemuste pagasiga meistrid, kelle juhendamisel tädi Maali asjade parandamist õppida saab. Kui on üleval näiteks töötuba õmblusteemaline, siis nad tulevad seal oma tekstiili probleemidega, kui on jalgrattatöötuba, siis nad tulevad jalgratastega. Et pidevalt keegi kohal, kes oskab kõike või iga valdkonna inimene nagu seda ei ole, et me toimetame nagu niisuguse graafiku alusel ja praegusel hetkel me järjest kogume juurde nagu inimesi, meistreid, kes sooviksid siis panustada erinevate valdkondade parandamisel, et meil on olemas nii naha õmbluse, just jalgratta ja kas puiduteemaline oskus. Aga just praegu on niisugune nagu elektroonika sepp ja plastika toas kasutamine, et see, see on niisugune koht, kus me otsime juurde algatajaid. Laiemalt vaadates on paranduskeldril aga mitmeid eesmärke. Ühest küljest on see justkui tagasiminek juurte juurde, sest oli aeg, mil kodus tehti alati kõik katki läinud asjad korda. Teisalt soovivad noormehed ja kogu nende meeskond inimesi mõtlema panna taas kasutusele ja suunata targalt tarbima. Et inimesed valiksid kestvaid tooteid ja võimalusel siis pikendaksid oma esemete eluiga ja seda saame teha kõige rohkem läbi juhendamise ja läbi eeskujuga. Või nagu rõhutan seda, mis sa ütlesid praegu, et see, et need asjad saavad parandatud, see tõesti noh, loobki sellist lisaväärtust ma olen juba praegu ma olengi siis parandaja, praegu ma kaks aastat olen praegu parandaja, ma nagu näen, et ma olen parandanud nii palju asju ise, et ja tõesti oluliselt rohkem väärtustan neid ja hoian neid.",
"role": "user"
},
{
"content": "Sel nädalal avati Tartu Aparaaditehase keldrikorrusel töökoda, mis loob inimestele võimaluse majapidamises katki läinud asjad meistrite juuresolekul ise ära parandada. Paranduskeldri nime kandva koha eesmärgiks ongi propageerida taaskasutust ja levitada paranduskultuuri, et inimesed valiksid pika elueaga tooteid.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita sellele vastav lühikokkuvõte ühe või kahe lausega. Vasta alati ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nSaksamaa liidukantsler Angela Merkel ütles pressikonverentsil, et Saksamaa valitsus toetab üksmeelselt NATO Varssavi tippkohtumise otsuseid. Ta mainis, et Saksamaa saab NATO idatiiva tugevdamisel raamriigiks Leedus ning Suurbritannia Eestis. Ka arutati kohtumisel olukorda Euroopa Liidus seoses Suurbritannia otsusega Euroopa Liidust lahkuda. Bratislavas toimub septembris 27 liikmesriigi tippkohtumine, kus arutatakse Euroopa Liidu tulevikku. Merkeli sõnul tuleb Euroopa projekti edasi viia. Minu arvates on hea, et kuulame ka väiksemate liikmesriikide arvamusi pärast Brexiti otsust praegu ongi kuulamise ja mõistmise aeg. 27 liikmelises Euroopa liidus on vaja uut tasakaalu, Suurbritannia osakaal Euroopa Liidu majanduses on 15 protsenti. Peame tasakaalukalt üles ehitama 27 liikmelise Euroopa Liidu tuleviku. Pratislavas pannakse paika edasine tegevuskava, ütles Merkel. Peaminister Taavi Rõivas ütles, et Saksamaa pühendumine meie regioonile ja kohalolek siin on väga olulised ning siit algab Saksamaa ja Euroopa julgeolek. Nüüd, mis puudutab julgeoleku teemasid, siis ka nendest me täna rääkisime, kindlasti räägime päeva jooksul veel siis meil on liidukantsler Merkeliga ühine taju nendes küsimustes. Ja mõlemad teame, mida tähendab elu müüri taga ja kui eluliselt tähtis on ühinemine vaba maailmaga. Ja selle müüri langemine on olnud meie kodanike jaoks suurim geopoliitiline õnnestumine. Ja seetõttu siit Stenbocki majast minu selja taga vaid paarisaja meetri kaugusel asuva Berliini müüri tüki koht on igavesti ajaloomuuseumis. Vaba ja piirideta Euroopa peab jääma.",
"role": "user"
},
{
"content": "Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on visiidil Eestis.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nMeie enda äri on olnud viimased aastad selgelt kasumis, majanduslikult väga põhjendatud ja väga edukas, nii et meil on kindlasti viia sinna majja sellise majanduslikult eduka telekanali tegemise kogemust ja omakorda me anname väga selgelt aru, et iga suur rahvuslik telekanal, mis räägib eesti keeles ja teeb Eesti programmi Eesti inimestele on hoopis üks teine äri ja, ja üks rahvuslik aare igal juhul. Kuidas numbritega on osalustega rahaga. Edasi juhtub nii, et on uus ettevõte, mille nimi on duo meedia ja see duo meedia hakkab siis omama praegused Postimehe kanaleid, kanal kahte kanal ühtteist kahtteist pluss sinna siis viiakse kogu nende nii-öelda kolmandate kanalite müügiprotsess ja neid, kolmandad kanaleid on palju seal venekeelseid kanaleid, seal on rahvusvahelisi kanaleid ja igasuguse hea televisiooni tegemine algab auditooriumi tundmisest ja auditooriumile selle pakkumisest, mida nad tegelikult ootavad ja ma arvan, et selline rumal tõmblemine ja lihtsalt vallandamised ja, ja üleostmise, et sellel ei ole vaataja jaoks küll põhjendust ega sisu, et me püüame rahulikult ja ja kindlalt areneda, pigem ehitada kolme, viie ja 10 aasta plaani, kui täna hakata uut kava tegema.",
"role": "user"
},
{
"content": "Margus Linnamäele kuuluv investeerimisettevõte loob teleäri arendamiseks uue ettevõtte. Ja kaasab strateegiliste partneritena telemeedia eksperdid Jüri Piheli ja Risto Rosimannuse. Sellele lähevad üle kõik seni Postimees Gruppi kuuluvad telekanalid, millest suurim on Kanal 2. Pihel ja Rosimannus on viimastel aastatel edukalt kasvatanud meediaettevõtet, mis on keskendunud lastekanalite ja ka filmikanalite arendamisele ning seda mitte üksnes Eestis, vaid ka paljudes suure teleauditooriumiga riikides. Nii on nende ja Postimees Grupi kanalite äri jõudnud peaaaegu samasse suurusjärku.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Tutvu uudislooga ja esita selle kohta üks või kaks lauset kokkuvõtteks. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nRiisipere ja Turba vahel sõitis reisirong viimati 1995. aastal. 2004 võeti Haapsalu raudteel, mille osa see lõik oli rööpad üles riisipere. Turba liinis nähakse võimalikku esimest etappi raudtee rajamisel Haapsalu ja rohukülani jätkab peaminister Jüri Ratas. Nüüd plaanid tulevikuks on need, et järgmisel aastal on riigieelarves. Kui riigikogu selle heaks kiidab planeeritud circa kaks miljonit eelprojekti tegemiseks uuringute tegemiseks ja see on lõigus, siis turba rohuküla. Rohuküla raudtee võimalik maksumus peaks selguma paar aastat kestvate projekteerimistööde käigus. Riigieelarve strateegias praegu ehituse jaoks summasid paigas pole. Projekt on eelduseks, et kui ühel hetkel ehituseks raha leitakse, saab töödega kohe pihta hakata, jätkab Eesti raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. Ehk siis sisuliselt me viime selle lõiguvalmiduse siis ehituseni välja, saame sellise dokumentatsiooni, mis võimaldab meil siis juba saada ehitusluba ja korraldada hanked ning alustada ehitust. Turbas oli rongi tervitama tulnud mitusada inimest. Kuidas siis tunne on, et rong turbasse sõidab? Väga hea meel liitu igale poole, kuhu tahame, ei pea ootama neid buss, vaid sõidame nüüd rongi. Endine vedurijuht ja raudteetranspordi tulihingeline toetaja Neeme Sihv on veendunud, et raudtee peaks ulatuma läbi Haapsalu rohuküla sadamani. Sest kui saab Hiiumaa pool bussiliikluse väga korralikult paika, siis rongiga rohukülast otse istuda ümber bussidele saad Käinasse kõikjale. Pluss rattaturistid, mille arv Hiiumaal võiks mitmekordistada pluss kiire ekspressiga sõit. Lahenduse peab saama ka kunagise Haapsalu raudteetammi kergliiklustee hoonestusõigust puudutav kohtuvaidlus majandusministeeriumi osaühingu muldkeha vahel. Tallinna halduskohus arutab teemat järgmise aasta veebruaris rahvusringhäälingu raadiouudistele. Juhan Hepner.",
"role": "user"
},
{
"content": "Täna avati rongiliiklusele Riisipere ja Turba vaheline 7,7 miljonit eurot maksnud ja enam kui kuue kilomeetri pikkune raudtee. Viimati avati uus raudteelõik Eestis 2011. aastal, kui valmis sai Koidula piirijaam.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nKulud, mis koolil on, on kasvanud nii palju, et lihtsalt ei ole võimalik samas koguses sama kvaliteediga õpet pakkuda. Pea põhjus võib-olla sellel viima tehtud otsusel või seisukohal vähendamiseks on see, et lennupraktika hange on aastaga kallinenud siis ligi veerandi võrra. Sellises olukorras, kus meil on teadmata võimalused lisarahastuseks käesoleval aastal järgmisel aastal ja järgmisel perioodil pikemalt, kui sedasama raha üritada kokku hoida nüüd mõne muu õppekava pealt, mis on ühikuliselt odavam siis me peaksime väga paljud üliõpilased sama määra kulude kokkuhoiuks. Õppe kättesaadavus väheneks olulisel määral rohkem kui see. Kui me teeme seda täna pilootide seas, kus õpe on ühikuliselt, siis kõige kallim Kas seda otsust võis ka mõjutada see, et koroonaviiruse ajal ei saanud piloodid lennata ja seetõttu võib-olla ei ole enam nii palju piloote vaja? Tegelikult mitte piloote on käesoleval ajal tuntavalt ja teadaolevalt vaja kasvavas trendis, sest lennundus taastub päris korraliku tempoga ja see on iseenesest pilootide tööturu jaoks väga hea uudis, aga meie kahjuks peame jah, sellises kulude olulise kasvu tingimustes siis tegema selliseid otsuseid, mis nagu teatud mõttes vastuvoolu ujuvad turu ootustega. Te tahate sisse tuua uue eriala, milleks on droonide ehk mehitamata sõidukite kasutamine, mida see endast täpsemalt kujutab? Droonide kasutamisega on seotud väga paljud ühiskonna ja majanduselu aspektid praegu võib-olla juba ja lähitulevikus, ehk me tõsiselt tõesti vaatame seda selle valdkonna õpet ja teadus-arendustegevust siis edendada mehitamata lennunduse ja kompetentsikeskusena, kus me pakume siis õpet, täienduskoolitust, teadus, -arendustegevust selles valdkonnas. Praegusel hetkel ei ole meil konkreetselt mehitamata lennunduse või drooni valdkonna õppekava välja kujundatud. Aga me selle valdkonna edasiarendamisega tegeleme praegu pidevalt, et tulevikus tõenäoliselt ehitatud lennundus saab väga tõsise lisa mehitamata lennunduse tegevuse näol, kus operatsioonid on mitmeski mõttes võimalik otstarbekamalt säästlikumalt ja keskkonnahoidlikumalt läbi viia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Lennuakadeemia piloodiõppesse võeti varem vastu kümme tudengit õppeaastas. Suurte kulutuste tõttu tuleb Lennuakadeemial piloodiõppe kohti vähedada 30 protsenti ehk kümnelt seitsmele.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Loe läbi uudislugu ja tee lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte, mis peegeldab selle põhisisu. Vasta ainult eesti keeles!\n\nTekst:\n\nReformierakond teatas eile, et on nõus loobuma üksikisiku tulumaksu alandamisest juhul, kui valitsuspartnerid võtavad omaks 18-st punktist koosneva majanduse elavdamise paketi. Peaminister Andrus Ansip ütles täna, et Reformierakond on valmis paketi sisu üle läbi rääkima. Küllap kõik punktid on läbi räägitavad, aga ma tahaks öelda, et ega midagi põhimõtteliselt uut nendes meie eile sõnastatud ettepanekutes ei ole, et tõele au andes me oleme praktiliselt kõigi nende punktide le pidanud läbirääkimisi juba aprillikuust saadik. Nüüd on ükskord ka paberile pandud. Isamaa ja Res Publica liidu hinnangul ei anna Reformierakonna eile esitatud ettepanekud aga tuleva aasta riigieelarve koostamisel erilist rahalist leevendust. Erakonna peasekretär Margus Tsahkna. Ega see eelarve aastal 2009 raha väga palju juurde ei too, et selles mõttes tuleb ikkagi vaadata kogu seda kärbete protsessi jätkuvalt eraldi ja samas on seal väga palju ettepanekuid, mis nii-öelda tegelikult sisuliselt noh, elavdaksid Eesti maja ja selles mõttes me võtame neid ettepanekuid väga tõsiselt. Peaminister Andrus Ansip ütles, et kõige tähtsam on tasakaalus eelarve ning kuigi riigil on reservides ligi 25 miljardit krooni, neid praegu kasutama ei hakata. Reserve ei kogu me mitte selleks, et neid viimse päeva laupäeval põlema panna. Et reserve kogutakse ikkagi headel aegadel selleks, et, et neid kasutada mitte nii headel aegadel. Kuid minu sügava veendumuse järgi. Praegu pole küll aeg nende reservide kasutamiseks. Teda toetas ka kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kaalus riigieelarve on päris kindlasti poliitiline positsioon, millega Isamaa ja Res Publica liit läheb sellele eelseisvale kuulaja parlamendidebatile vastu. Et nii nagu ka peaminister ütles, täna ei ole niisugust jõudu, mis sunniks meid seda põhimõttelist positsiooni ümber vaatama. Samas on alati tark lähtuda printsiibist neversay never. Tulumaksu langetamine on olnud Reformierakonna üks põhiloosungitest. Kuidas hinnata praegust olukorda, küsisin seda Tallinna Ülikooli politoloogiaõppejõult Tõnis Saartsilt. IRL surus tegelikult reformi ikkagi väga osavalt nurka, esiteks visates palli, eks ole, peaministri kätte ennem ju kõik tundus, et need eelarve asjad olid ainult ainult rahandusministri mure ja, ja tegelikult kõik need ettepanekud, mis nüüd tulid, siin, saab nüüd hakata otseselt reformi pommitama ja süüdistama, kui need ettepanekud ei meeldi ja, ja seda on ka alustatud. Nii et noh, punktivõit konkurentide arvel saadakse nii või teisiti tõenäoliselt, aga ma arvan, et kuigi selle koalitsiooni sisesed suhted ei ole kunagi olnud väga head siiski tahe seda koalitsiooni säilitada on, ma arvan, suhteliselt tugev. Ja ma ei usu, et, et praeguses olukorras kui valimisteni on veel ka päris palju aega tahaks seda koalitsiooni hakata hakata lammutama ja ma arvan, et siin tõenäoliselt jõutakse kompromissini, milline see on, seda ei oska öelda.",
"role": "user"
},
{
"content": "Valitsuskoalitsioon arutab lisaraha leidmise võimalusi järgmise aasta eelarvesse.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nKokku võttis president Putin täna vastu 15 riigi suursaadikute volikirjad ning oma kõnes võttis ta lühidalt kokku kahepoolsed suhted igaga, neist 15-st maast. Eesti kohta märkis Putin, et Venemaa soovib kahepoolseid heanaaberlikke suhteid ning piirileppe peatset ratifitseerimist. Oleme valmis vastastikku lugupidavaks dialoogiks Eestiga heanaaberlikkuse vaimus kinnituseks vastastikuse usalduse tõusmisest võiks olla piirilepete ratifitseerimine. Meie seisukoht on teile hästi teada, mis puudutab meie Eestis elavate kaasmaalaste õigusi ja õiguslikke huve. Ja muidugi me lähtume sellest, et neid rangelt jälgitakse, ütles Putin. Eesti suursaadiku Arti Hilpuse sõnul on Eesti-Vene suhetes viimasel ajal ka positiivseid märke. Eesti ja Vene suhetes on raske teha selliseid pikaajalisi plaane, sellepärast et nagu me ka siinses sisemises ja välimises poliitikas võime täheldada väga kiiresti olukord muutub. Seetõttu on otstarbekas võtta selline lähenemine, kus me liigume edasi väikeste positiivsete konstruktiivsete sammude kaupa. Väga oluline moment on kahtlemata piirilepingute ratifitseerimise protsess päris praegu. Eile teatavasti toimus Eesti riigikogus ratifitseerimisseaduse esimene lugemine. Ja sama protsess on käimas ka riigiduumas, nii et loodetavasti see väga pikale veninud protsess, mis peaks olema küll kindlalt mõlema poole poliitilistes huvides saab lähematel kuudel lõpule viidud. Positiivseid aspekte on veel teisigi. Jah, võiks öelda, et alates sellest ajast, kui meie välisministrid said kohtuda New Yorgis ÜRO peaassamblee häältel septembri lõpus on olnud sellist väikeste sammude kaupa suhete edenemist. Kindlasti sellesse ajavahemikku mahub ka Eston Kohveri naasmine kodumaale mis iseendast oli väga halb lugu ja kogemus. Aga koos selle lahendamisega on õnnestunud üks väga sega faktor meie suhetest maha võtta, nii et me ei pea seda igal sammul meelde tuletama. Ja ka meie välisministeeriumid on hakanud üle teatud ajavahemiku jälle omavahel aktiivsemalt ja sisulisemalt suhtlema. Eelmisel nädalal näiteks toimusid Tallinnas välisministeeriumite poliitikaosakondade vahel konsultatsioonid. Järgmisel aastal loodame ka konsultatsioonide korraldamisele konsulaarvaldkonnas. Kõneles Eesti uus suursaadik Venemaal Arti Hilpus rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva.",
"role": "user"
},
{
"content": "Eesti suursaadik Venemaal Arti Hilpus andis president Vladimir Putinile Kremlis üle volikirjad.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Analüüsi uudist ja koosta sellele lühike, ühe või kahe lausega kokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult kokkuvõttega!\n\nTekst:\n\nTöötukassa on pakkunud tasemeõppe toetust alates 2000 seitsmeteistkümnendast aastast. Ligi kolme aastaga on sel viisil kutse või kõrgkoolides ümber õppimas või esimest eriala omandamas käinud veidi üle 2000 täiskasvanud inimese. Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna juhataja Karin Andre. Võimalused on jah, tõesti suunatud eelkõige nendele inimestele, kes võib-olla on nii-öelda sukeldunud töömaailma ja see õppimise mõte on jäänud tahaplaanile nendel, kellel on siis seal põhikoolis või, või keskkoolist möödas juba viis aastat, et tegelikult andmed näitavad, et need inimesed, kellel on nii-öelda taseme õpe, läbitud, et neil on põhjalikud teadmised ja selline enesekindlus tööturul tulevikus, kus annab see väga palju juurde. Andre sõnab, et augustis minnakse süsteemiga edasi nii et need õppurid, kes paralleelselt õpingutega käivad ka tööl, hakkavad saama suuremat stipendiumi. Senise 130 euro asemel makstakse 180 eurot kuus. Sissetulekute õppijastipendiumiks saab 270 eurot kuus. Toetust makstakse iga kuu kuni tasemeõppe lõpuni. Andre ütleb, et stipendiumi suurendamise taga on tunne, et just praegu on selleks õige aeg. Kui me vaatame eelkõige seda situatsiooni, kus me täna oleme, kus inimestel võiks olla nii-öelda varuplaan, kuhu nii-öelda pikas perspektiivis enda nii-öelda sihte seada, siis on hea, kui inimesed juba sel suvel otsustavad nii-öelda tasemeõppesse minna. Tasemeõppe toetuse saamiseks tuleb enne õpingute alustamist pöörduda töötukassasse, et arutada, mida ja kus. Andre lisab, et augustist suureneb ka erialade valik, mida nii kõrg kui kutsekoolidesse programmi raames õppima minna saab. Kutsehariduskeskuse turundusjuht Kaire Mets ütleb, et töötaja õpikontseptsioon lähtub eelkõige põhimõttest suunata täiskasvanud õppima erialasid, mille spetsialistidest tööturul puudus on Pole saladus. Puudus on tehniliste erialade inimesi, puudus on ka IT-valdkonda, nii et tegelikult need erialad on ka meil siin nimekirjas täiesti olemas. Uued erialad on kasutajatoetehnik, võrgutehnik ka samamoodi sisetööde, elektrik, mehhatroonik, kõik niisugused tehnilised erialad on, on esindatud.",
"role": "user"
},
{
"content": "Suve lõpul suureneb Töötukassa tasemeõppetoetus. Toetust makstakse täiskasvanud inimestele, kel ei ole eriala või kelle oskused on vananenud ning kes asuvad õppima erialasid ja ameteid, mille spetsialiste tööturu napib.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
[
{
"content": "Süvene antud uudisesse ja tee selle kohta lühikokkuvõte. Vasta alati eesti keeles ja ainult ühe või kahe lausega!\n\nTekst:\n\nEuroopa parlament hääletab komisjoni ettepaneku üle anda vabaks praeguse eelarveperioodi veel alles jäänud raha kasutamine, et seda saaks parimal moel rakendada kriisi leevendamiseks. Samuti on komisjon teinud ettepaneku eelarvest kolm miljardit eurot tervishoiule kulutada. Mõlemad ettepanekud saavad suure tõenäosusega parlamendilt toetuse. Kavandatavas resolutsioonis kutsub parlament üles parandama Euroopa Liidu kriisivalmidust ja kokku leppima majanduse taaskäivitamise programmis. Euroopa Parlamendi reformierakondlasest liige Urmas Paet peab Euroopa Liidu olulisimaks ülesandeks praegu just üldise majandusliku kindlustunde pakkumine. Majanduse taaskäivitamiseks, ühtsete võlakirjade käikulaskmist ta õigeks ei pea. Urmas Paet. No puhtalt seda võlakirjade küsimus sellisel kujul, kus kõik liikmesriigid justkui garanteerivad, aga mõned saavad sellest kasu, kusjuures on ka veel lahtine seesama tasakaalupunkt, et, et see ka neid riike, kes täna on nõrgemas finantsilises olukorras, tegelikult ei lööks mõne aasta pärast hoopis kõvemini. Et, et sellist skeemi mina ei toeta. Isamaa esindaja Euroopa Parlamendis Riho Terras samuti koroona võlakirju ei toeta ja peab lahenduseks Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet ja vajadusel läbimõeldud laenuskeeme. Terras peab vajalikuks, et toetused jõuaksid kiiresti väikeettevõtete ja põllumeeste ni. Kaubaveod sisepiiridel ei toppa, et sõnum Euroopa Liidu koostööst kõlaks üle Venemaa ja Hiina teadetest ja et Euroopa kriisivalmidus paraneks. Riho Terras. Kindlasti tuleb vaadata üle kriisi jälgimise mehhanismid, tuleb vaadata üle kriisi varud, kuidas kriisi ajal toimib, sest kõik need asjad tegelikult ei toiminud, noh, ärk ärkamine võttis aega, sest et seda ei olnud läbi harjutatud ja, ja loomulikult tuleb vaadata ka, kas need kriisivarud on siis toodetud Euroopas või, või peame jälle mööda maailma taga otsima. Urmas Paet ja Riho Terras olid ainsad Brüsselisse kohale tulnud Eesti saadikud. Kodust parlamendi töös osalev Yana Toom on koroonavõlakirjade usku, aga ei pea sellist kokkulepet hetkel võimalikuks. Toom tahaks näha ka suuremat ühtsust tervishoiu korraldamisel. Euroopa Parlamendi liige Keskerakonnast Yana Toom. No mina tegelikult ootasin seda, et liikmesriigid nii-öelda saaksid oma õppetunni kätte ja loovutaksid veel osakesi oma suveräänsuse selle nimel, et tekitada mingisugusedki, ühtsed tervishoiustandardid. Sest kui see oleks olnud siis sellist surmaarvu, nagu me praegu näeme näiteks Itaalias, see poleks võimalik, lihtsalt. Rahvusringhäälingu raadiouudistele pehand Brüssel Belgia.",
"role": "user"
},
{
"content": "Euroopa Parlament annab heakskiidu Euroopa Liidu eelarvevahendite kasutamisele pandeemia vastu võitlemisel.",
"role": "assistant"
}
]
| TalTechNLP/ERRnews |
Subsets and Splits
No community queries yet
The top public SQL queries from the community will appear here once available.